Jaapan

<mediawiki xmlns="http://www.mediawiki.org/xml/export-0.11/" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:schemaLocation="http://www.mediawiki.org/xml/export-0.11/ http://www.mediawiki.org/xml/export-0.11.xsd" version="0.11" xml:lang="et">
  <siteinfo>
    <sitename>Vikipeedia</sitename>
    <dbname>etwiki</dbname>
    <base>https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht</base>
    <generator>MediaWiki 1.47.0-wmf.12</generator>
    <case>first-letter</case>
    <namespaces>
      <namespace key="-2" case="first-letter">Meedia</namespace>
      <namespace key="-1" case="first-letter">Eri</namespace>
      <namespace key="0" case="first-letter" />
      <namespace key="1" case="first-letter">Arutelu</namespace>
      <namespace key="2" case="first-letter">Kasutaja</namespace>
      <namespace key="3" case="first-letter">Kasutaja arutelu</namespace>
      <namespace key="4" case="first-letter">Vikipeedia</namespace>
      <namespace key="5" case="first-letter">Vikipeedia arutelu</namespace>
      <namespace key="6" case="first-letter">Fail</namespace>
      <namespace key="7" case="first-letter">Faili arutelu</namespace>
      <namespace key="8" case="first-letter">MediaWiki</namespace>
      <namespace key="9" case="first-letter">MediaWiki arutelu</namespace>
      <namespace key="10" case="first-letter">Mall</namespace>
      <namespace key="11" case="first-letter">Malli arutelu</namespace>
      <namespace key="12" case="first-letter">Juhend</namespace>
      <namespace key="13" case="first-letter">Juhendi arutelu</namespace>
      <namespace key="14" case="first-letter">Kategooria</namespace>
      <namespace key="15" case="first-letter">Kategooria arutelu</namespace>
      <namespace key="100" case="first-letter">Portaal</namespace>
      <namespace key="101" case="first-letter">Portaali arutelu</namespace>
      <namespace key="102" case="first-letter">Mustand</namespace>
      <namespace key="103" case="first-letter">Mustandi arutelu</namespace>
      <namespace key="710" case="first-letter">TimedText</namespace>
      <namespace key="711" case="first-letter">TimedText talk</namespace>
      <namespace key="828" case="first-letter">Moodul</namespace>
      <namespace key="829" case="first-letter">Mooduli arutelu</namespace>
      <namespace key="1728" case="first-letter">Üritus</namespace>
      <namespace key="1729" case="first-letter">Ürituse arutelu</namespace>
    </namespaces>
  </siteinfo>
  <page>
    <title>Jaapan</title>
    <ns>0</ns>
    <id>605</id>
    <revision>
      <id>7203976</id>
      <parentid>7161777</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T19:41:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7203976</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="80650" sha1="axwnrj1vrs6wqq4yoim7fz78wqajdmz" xml:space="preserve">{{Riik
| riiginimi = Jaapan
| omastav = Jaapani
| nimi1_keel = jaapani
| nimi1 = 日本国
| nimi1_latin = Nihon-koku
| mis_lipp = 
| mis_vapp = 
| vapi_laius = 
| vapp = Imperial Seal of Japan.svg
| asendikaart = Japan in its region (claimed hatched).svg
| deviis = 
| riigikeel = [[jaapani keel|jaapani]]
| ametlik_keel = 
| pealinn = [[Tokyo]]
| riigipea_ametinimi = keiser
| riigipea_nimi = [[Naruhito]]
| valitsusjuhi_ametinimi = peaminister
| valitsusjuhi_nimi = [[Sanae Takaichi]]
| pindala = 
| rahvaarv = 
| iseseisvus = umbes 660 eKr
| valuuta = [[Jaapani jeen]] (JPY)
| ajavöönd = [[maailmaaeg]] +9
| hümn = &quot;[[Kimi ga yo]]&quot;
| usund = 
| üladomeen = [[.jp]]
| telefonikood = 81
| riigikord = 
| SKT = 
| SKT_elaniku_kohta = 
| rok-i_kood = JPN
| märkused = 
}}
[[Pilt:Japan sea map-et.png|pisi|Jaapan ja selle ümbrus]]

'''Jaapan''' (jaapani keeles 日本 ''Nihon'' või ''Nippon'', ametlikult 日本国 ''Nippon-koku'' või ''Nihon-koku'') on saareriik [[Ida-Aasia]]s, mis ulatub [[Ohhoota meri|Ohhoota merest]] põhjas [[Ida-Hiina meri|Ida-Hiina mere]] ja [[Taiwan]]ini lõunas. [[Euraasia]] mandrist eraldab seda [[Vaikne ookean|Vaikses ookeanis]] paiknevat maad [[Jaapani meri]].

Jaapani nime kirjutatakse märkidega, mis kokku tähendavad päikese allikat, mistõttu mõnikord kutsutakse Jaapanit ka tõusva päikese maaks.

Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart. Neist neli suuremat [[Honshū]], [[Hokkaidō]], [[Kyūshū]] ja [[Shikoku]] moodustavad 97% Jaapani maismaa pindalast. Rahvaarvu poolest on Jaapan oma enam kui 123 miljoni elanikuga maailmas 12. kohal. Suur-Tokyo piirkond, kuhu kuulub ''de facto'' pealinn [[Tokyo]] ja mitu ümbritsevat prefektuuri, on maailma suurim metropol, kus elab üle 41 miljoni inimese. (2024)

Jaapanis on [[konstitutsiooniline monarhia]], formaalne riigipea on keiser, seadusandlik võim on aga valitaval parlamendil [[Kokkai]] ([[inglise keel]]es ''Diet'', [[jaapani keel]]es 国会).

== Nimi ==
Jaapani keeles on Jaapani kohta käibel kaks nime: ''Nippon'' ja ''Nihon'', mida loetakse erinevalt, kuid tähistatakse samade hiina märkide ehk ''[[kanji]]''-märkidega: 日本. Nime ''Nippon'' kasutatakse ametlikus kontekstis, näiteks Jaapani rahatähel [[jeen]]il ja postmarkidel. ''Nihon'' on igapäevasem nimi, mida kasutatakse tänapäevases kõnes. Nii ''Nippon'' kui ka ''Nihon'' tähendavad päikese allikat, mõnikord tõlgitakse neid ka &quot;tõusva päikese maaks&quot;. Nimi viitab Jaapani asendile Hiinast ida pool – hiinlastele tähendas Jaapan ajalooliselt maad, kust tõusis päike. Enne nime ''Nihon'' kasutuselevõttu tunti Jaapanit Hiinas Wa maa ehk Kääbustemaa nimega, mis tuli jaapanlaste suhteliselt väikesest kasvust (võrreldes hiinlastega).&lt;ref name=&quot;LwQW7&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Klaassen&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Jspnd&quot; /&gt;

Euroopasse jõudis Jaapanit tähistav sõna kõigepealt hiina keelest [[Marco Polo]] vahendusel. Marco Polo, kes 13. sajandil Kaug-Idas reisis, oli kuulnud hiinlastelt Cipangu-nimelisest maast (Cipangu oli veel üks hiinakeelne nimetus tõusva päikese maa kohta) ja nii jõudis Jaapan Euroopa maakaartidele Zipanguna. Hiina keelest laenates jõudis Cipangu ka [[Malaisia|malai keelde]] nimena ''Jepang''. Malaikeelne ''Jepang'' rändas 16. sajandil Portugali kaupmeeste vahendusel ka Euroopa keeltesse.&lt;ref name=&quot;Klaassen&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;GDp4y&quot; /&gt;

Eesti keeles on kasutusel olnud sellised tänapäevase nimega sarnased variandid nagu Japana-maa, Japania-maa, Japan, aga ka [[Carl Robert Jakobson|Carl Robert Jakobsoni]] pakutud Dshapan.&lt;ref name=&quot;Klaassen&quot; /&gt;

== Asend ja suurus ==
[[Pilt:Satellite View of Japan 1999.jpg|thumb|Jaapan satelliidifotol (1999)]]
Jaapan hõlmab üle 3000&amp;nbsp;km pikkuse saarte aheliku, mis kulgeb piki [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] [[Aasia]] rannikut. Lähimast naaberriigist [[Venemaa]]st eraldab Jaapanit [[Ohhoota meri]]; [[Põhja-Korea|Põhja-]] ja [[Lõuna-Korea]]st [[Jaapani meri]]; [[Hiina]]st ja [[Taiwan]]ist [[Ida-Hiina meri]].

=== Saared ===
Jaapani saarestikku kuulub neli suuremat saart ja palju väiksemaid saari. Jaapani saarestiku peasaared põhjast lõunasse on [[Hokkaidō]] (77 982&amp;nbsp;km²), [[Honshū]] (227 963&amp;nbsp;km²), [[Shikoku]] (18 800&amp;nbsp;km²) ja [[Kyūshū]] (35 640&amp;nbsp;km²). Need neli saart moodustavad 97% Jaapani maismaa pindalast. Jaapanile kuuluvad ka Ryūkyū saared (tuntud ka [[Nansei saared|Nansei saartena]]). Nende seas on [[Okinawa]] saar, mis paikneb Kyūshū saarest lõunas. Kokku arvatakse Jaapani saarestiku suuruseks 6852 saart (lugedes saareks maismaad, mille läbimõõt on üle 100&amp;nbsp;m). Vaidluse all on nelja lõunapoolsema [[Kuriilid|Kuriili saare]] staatus (Venemaal tuntud kui Lõuna-Kuriilid, Jaapanis kui Põhjaterritoorium). Pärast teist maailmasõda läksid Kuriili saared [[Nõukogude Liit|NSV Liidule]], kuid Venemaa ja Jaapan pole jõudnud üksmeelele, mis saared täpsemalt Kuriilide alla kuuluvad&lt;ref name=&quot;Udy8Q&quot; /&gt;.

=== Pindala ===
Jaapani kogupindala (ilma vaidlusaluste Kuriili saarteta) on 377 915 on km² ja maismaapindala 364 485&amp;nbsp;km². Jaapan on pisut suurem [[Saksamaa|Saksamaast]], kuid väiksem [[Rootsi|Rootsist]]. Maailmas on Jaapan oma kogupindala poolest 61. kohal.&lt;ref name=&quot;BeYyu&quot; /&gt;

=== Äärmuspunktid ===
Jaapan asub 20. ja 46. põhjalaiuse ning 122. ja 154. idapikkuse vahel.

Põhjapoolseim punkt on Hokkaidō prefektuuris [[Bentenjima]] saarel (45°31'35″N). Koos vaidlusaluse Põhjaterritooriumi ehk Lõuna-Kuriilidega oleks põhjapoolseim punkt [[Iturup]]i saare põhjatipus asuv Kamuiwakka neem (45°33'N).

Lõunapoolseim punkt on [[Filipiini meri|Filipiini meres]] [[Okinotorishima]] atollil (20°25'N).

Läänepoolseim punkt on [[Ryūkyū saared|Ryūkyū saarte]] hulka kuuluva [[Yonaguni]] saare läänetipus, Irizaki neemel (122°59′E).

Idapoolseim punkt on Vaikses ookeanis asetseval [[Minamitori]] saarel (153°58′E).

==Loodus==
===Pinnamood===
Jaapan on väga mägine: umbes 70% alast on mägedega kaetud. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, [[Honshū]] saarel. Piki Honshū saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on palju üle 3000&amp;nbsp;m kõrgusi mägesid. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on [[Tokyo]]st umbes 80&amp;nbsp;km kaugusel asuv 3776&amp;nbsp;m kõrgune [[Fuji]] mägi, mis on tegelikult [[vulkaan]] (purskas viimati aastal 1707). Ka paljud teised Jaapani mäed on vulkaanilised. Umbes 108 vulkaani on praegugi aktiivsed&lt;ref name=&quot;ATQU4&quot; /&gt;. Mägipiirkondades on palju kuumaveeallikaid. Vulkaanide ja kuumaveeallikate rohkus tuleneb sellest, et saarestik asub [[Vaikse ookeani tulerõngas]] kolme laama – Filipiini, [[Euraasia laam|Euraasi]]a ja [[Vaikse ookeani laam]]a – kokkupuutekohas.&lt;ref name=&quot;Jvlid&quot; /&gt;
[[Pilt:01 Fujisan from Yamanakako 2004-2-7.jpg|pisi|Fuji mägi]]

===Maavärinad===
Jaapan on tektooniliselt aktiivses piirkonnas. Seetõttu on peale vulkaanide ja kuumaveeallikate seal tavalised ka [[maavärin]]ad. Igal aastal registreeritakse 7000–8000 maavärinat, enamik neist on nii nõrgad, et inimene neid ei pane tähele. Ent aastas registreeritakse ka umbes 1000 sellist maavärinat, mis ei põhjusta purustusi, kuid on inimesele tuntavad&lt;ref name=&quot;TBQut&quot; /&gt;. Aeg-ajalt esineb ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. 1923. aastal hävis 7,9-magnituudises [[Suur Kantō maavärin|Kantō suures maavärin]]as peaaegu kogu pealinn Tokyo ja hukkus kuni 142 000 inimest. 1995. aastal Kōbe linna tabanud 7,2-magnituudises maavärinas hukkus üle 6000 inimese. 2011. aasta 9-magnituudine [[2011. aasta Sendai maavärin|Tōhoku maavärin]] ja sellele järgnenud [[tsunami]] tappis vähemalt 15 000 inimest ning põhjustas raske avarii Fukushima tuumaelektrijaamas.

===Veestik===
[[Pilt:Onsen in Nachikatsuura, Japan.jpg|pisi|Nakanoshima saar]]
Suurem osa Jaapani jõgedest on lühikesed (alla 300&amp;nbsp;km) suure [[Voolukiirus|voolukiirusega]] mäestikujõed. Enamasti ei ole nad laevatatavad, kuid neis on palju hüdroenergiat. Jaapani pikim jõgi on 367&amp;nbsp;km pikkune Shinano jõgi, mis läbib [[Nagano prefektuur|Nagano]] ja [[Niigata prefektuur|Niigata]] prefektuure ning suubub [[Jaapani meri|Jaapani merre]]. Suurim mageveejärv on [[Biwa järv]] Kyōtost kirdes.

===Kliima ===
Jaapani saarestikus eristatakse koguni kuut kliimatüüpi. Valdavaks on [[Parasvöötme kliima|parasvöötmeline kliima]], kuid see varieerub tugevasti põhjast lõuna poole liikudes. Peasaartest põhjapoolseimal, [[Hokkaidō]] saarel on talved lumerohked, temperatuur jääb vahemikku −5 kuni −10&amp;nbsp;°C (Hokkaidō külmarekord on aga koguni −41&amp;nbsp;°C). Suved on Hokkaidōl pehmed, õhutemperatuur kõigub 20&amp;nbsp;°C ümber. Jaapani lõunaosa saartel, näiteks [[Okinawa]]l on suved kuumad, enamasti üle 30&amp;nbsp;°C, ja ka talvel ei lange temperatuur tavaliselt alla 15&amp;nbsp;°C. [[Tokyo]]s on suved niisked ja palavad (temperatuur tõuseb 30 kraadini), talved selged ja mitte väga külmad (üldiselt ei lange talvine õhutemperatuur alla 5&amp;nbsp;°C).

Jaapan on sademeterohke maa. Eriti palju sajab suvise vihmaperioodi ajal. Okinawal, saarestiku lõunaosas, algab vihmaperiood juba mai alguses, jõudes Hokkaidōle umbes juuli lõpuks. Suuremal osal Honshū saarest algab vihmaperiood enne juuni keskpaika ning kestab umbes kuus nädalat.

Lisaks asub Jaapan Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide – [[taifuun]]ide – teel. Hilissuvel ja varasügisel Jaapanit tabavad taifuunid põhjustavad üleujutusi ja maalihkeid ning hävitavad viljasaake ja purustavad maju.

===Elusloodus===
Jaapani territooriumil eristatakse üheksat bioregiooni ehk [[bioom]]i, mis peegeldavad saarestiku kliimat ja geograafiat. Nende bioregioonide hulka kuuluvad nii subtroopilised niisked laialehised metsad [[Ryūkyū saared|Ryūkyū saartel]], parasvöötme laialehised ja segametsad peasaartel, kui ka näiteks parasvöötme okasmetsad põhjapoolsetel saartel. Metsa all on koguni 70% Jaapani pindalast. Mitmekesise kliima tõttu on Jaapani taimestik väga liigirikas. Jaapanile iseloomulike taimeliikide hulka kuuluvad näiteks [[bambus]], [[jaapani krüptomeeria]] ja [[jaapani mänd]]. Väikesi mände kasvatatakse sageli ka [[bonsai]]de ehk miniatuursete potipuudena. Erilisel kohal jaapanlaste igapäevaelus on ''sakura'' ehk jaapani kirsipuu; kirsiõite ilu imetlemiseks kogunevad jaapanlased kevaditi ''[[hanami]]''{{'}}le ehk &quot;kirsside vaatamise&quot; peole.&lt;ref name=&quot;FactS&quot; /&gt; Mitmed taimed, nende seas sellised traditsiooniliselt Jaapaniga seostatavad kultuurtaimed nagu [[riis]] ja [[krüsanteem]], on aga toodud sisse Mandri-Aasiast.

Jaapani saarestiku mitmekesine kliima on tinginud ka mitmekesise loomastiku. Nõnda elutsevad Ryūkyū saari ümbritsevas troopilises meres näiteks eredavärvilised korallkalad, kilpkonnad ja merimaod, samas kui saarestiku põhjaossa jäävat merd asustavad [[merilõvi]]d, kotikud ja [[nokisvaallased|nokisvaalad]].&lt;ref name=&quot;FactS&quot; /&gt; Kuigi Jaapanis on väga palju väikesi loomaliike ja putukaid, on seal vähe suuri imetajaid. Jaapani imetajatest suurimad on [[pruunkaru]] ja aasia mustkaru. Väikekiskjatest võib Jaapanis kohata [[rebane|rebast]] ja ''tanuki''’t ehk [[kährikkoer]]a. Jaapanis on ka kaht liiki metskasse: haruldane Iriomote kass (''Prionailurus iriomotensis''), keda näeb vaid Iriomote saarel, ja tavalisem [[Bengali kass]] (''Prionailurus bengalensis''), keda võib kohata ka Mandri-Aasias. Üks Jaapani iseloomulikemaid imetajaid on [[jaapani makaak]], maailma põhjapoolseima levilaga ahv, kes on üks Jaapani [[endeem]]ilistest loomaliikidest. Endeemilised on ka paljud Jaapani linnuliigid, nende hulgas Jaapani rahvuslind [[rohefaasan]]. Jaapanis talvituvad mitmed rändlinnud, näiteks luiged, haned ja kured (sealhulgas [[õnnekurg]]). Jaapani endeemiliste loomaliikide seas on ka [[jaapani hiidsalamander]] (''Andrias japonicus''), kes on üks maailma suuremaid kahepaikseid. Jaapani mageveekaladest on olulisemad [[aiu]] (''Plecoglossus altivelis''), [[koger]] ja [[karpkala]], merekaladest [[suur pagrus]] (''Pagrus major''). Putukatest leidub Jaapani saarestikus arvukalt mitmesuguseid liblikaid, kiile, tsikaade, kilke ja jaanimardikaid.

==Riik==
[[Pilt:Jaapani piirkonnad.gif|pisi|Jaapani mittehalduslik jaotus piirkondadeks. Kaardilt puudub Okinawa piirkond]]

===Riigikord===
[[Pilt:Kokkaigijido.jpg|pisi|''Kokkai Giji-do'' &amp; ''Nippon-koku no Kokkai'']]
Jaapani riigikord on [[konstitutsiooniline monarhia]]. Riigi valitsemise alused on sätestatud [[põhiseadus|põhiseaduses]] (憲󠄁法 [[Kenpo]]), mis on kehtestatud pärast teist maailmasõda [[1947]]. aastal. Põhiseaduses on kindlaks määratud nii keisri kui ka kodanike õigused ja kohustused, valitsemisasutuste ülesanded, vastutus ja tegutsemisreeglid. Jaapani kõrgeim seadusandlik organ on kahekojaline [[Kokkai|riigikogu]] (parlament; jaapani keeles 国会 ''[[Kokkai]]''). See koosneb alamkojast ehk esindajatekojast ([[Shugi-in]]) ja ülemkojast ehk nõunikekojast ([[Sangi-in]]). Üldjoones peavad kõik seaduseelnõud saama mõlema koja heakskiidu. Kui kojad jäävad eriarvamusele, siis mõne seaduse puhul on esindajatekoja otsus lõplik. Parlament valib oma liikmete hulgast peaministri, kes määrab ametisse ministreist ja riigiametite peadirektoreist koosneva valitsuskabineti. Jaapani riigilipp on &quot;Hinomaru&quot; (日の丸 'päikeseketas'), mis kujutab punast päikest valgel foonil. Riigihümni &quot;Kimigayo&quot; (君が代) sõnad on üle 1000 aasta vanad, kuid viisi lõi helilooja [[Hiromori Hayashi]] sellele alles 1880. aastal.

===Haldusjaotus===
Jaapan on jaotatud 43 prefektuuriks, peale nende on pealinna-ala, üks piirkond (道 ''dō'') ja kaks linnaprefektuuri (府 ''fu'').
{{Vaata|Jaapani prefektuurid}}

==Rahvastik==

Jaapan on etniliselt homogeenne riik, kus põhirahvus [[jaapanlased]] moodustavad 99,4% elanikest. [[Hokkaidō]] saare põlisasukad [[ainud]] on suures osas sulandunud jaapanlaste hulka, nende järeltulijaid on umbes 20 000. Peamiselt teise maailmasõja ajal Jaapanisse toodud [[korealased]] moodustavad 40% kõigist mitte-jaapanlastest. Märkimisväärsed vähemusrühmad on ka [[hiinlased]] ja [[vietnamlased]].

1. detsembri 2024 seisuga oli Jaapani rahvaarv 123 740 000. Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt. Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes. Kõige hõredamalt on asustatud Hokkaidō saar.

Jaapanlaste [[keskmine eluiga]] on 84 aastat (2023), mis on üks kõrgemaid maailmas. Rahvastik vananeb kiiresti, pärast teise maailmasõja järgset [[beebibuum]]i langes [[sündimus]] 20. sajandi lõpus. [[Mediaanvanus]] oli 2020. aastal 48,6 aastat (2009. aastal 44,4), mis on kõrgeim maailmas. 2004. aastal oli 19,5% elanikest 65-aastased või vanemad, 2006. aastal oli sama näitaja juba 20,8%. Pidevalt suureneb pikaealiste inimeste arv. Kui 1963. aastal oli Jaapanis 153 üle saja-aastast inimest ja 1981. aastal 1000, siis 2007. aasta septembri lõpuks oli neid juba 32 295, &lt;!--- 2008. aasta septembri lõpuks 36 276, 2009. aasta septembris 40 399,&lt;ref name=&quot;eqFY5&quot; /&gt; 2010. aasta septembris 44 449,&lt;ref name=&quot;j6jhx&quot; /&gt; 1. septembril 2011 47 756,&lt;ref name=&quot;d4VJU&quot; /&gt; ---&gt;, 2012. aasta septembris 51 376&lt;ref name=&quot;C7ZdS&quot; /&gt;, 2013. aasta septembris 54 397, 2015. aasta septembris 61 568,&lt;ref name=&quot;XMMWO&quot; /&gt; 2017. aasta septembris 67 824,&lt;ref name=&quot;sDIQb&quot; /&gt; &lt;!--- 2018. aasta septembris 69 785,&lt;ref&gt;https://www.japantimes.co.jp/news/2018/09/14/national/centenarians-japan-hit-record-69785-nearly-90-women/{{Kõdulink|aeg=august 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; 2019. aasta septembris 71 238,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.japantimes.co.jp/news/2019/09/13/national/japan-centenarians-top-70000/#.XhxCy3tS9PZ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-01-13 |arhiivimisaeg=2020-01-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200121133126/https://www.japantimes.co.jp/news/2019/09/13/national/japan-centenarians-top-70000/#.XhxCy3tS9PZ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; 2020. aasta septembris 80 450,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.japantimes.co.jp/news/2020/09/15/national/centenarians-80000-japan-aging/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-09-27 |arhiivimisaeg=2020-09-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200928033737/https://www.japantimes.co.jp/news/2020/09/15/national/centenarians-80000-japan-aging/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; ---&gt;2021. aasta septembris 86 510, neist mehi 10060,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.japantimes.co.jp/news/2021/09/14/national/japan-centenarian-record/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2021-10-01 |arhiivimisaeg=2021-10-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211001093911/https://www.japantimes.co.jp/news/2021/09/14/national/japan-centenarian-record/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; &lt;!--- 2022. aasta septembris 90 526&lt;ref&gt;[https://www.bloomberg.com/news/articles/2022-09-16/number-of-centenarians-in-japan-grows-by-five-times-in-20-years Number of Centenarians in Japan Grows by Five Times in 20 Years], Bloomberg&lt;/ref&gt;, 2023. aasta septembris 92 139&lt;ref&gt;[https://www.nippon.com/en/japan-data/h01786/ Japan’s Centenarians Reach a Record 92,000], nippon.com&lt;/ref&gt;, 2024. aasta septembris 95 119&lt;ref&gt;[https://www.nippon.com/en/japan-data/h02131/ Growing Older: Japan’s Centenarian Population Hits New Record], nippon.com&lt;/ref&gt; ---&gt;ja 2025. aastal 99 763 &lt;ref&gt;https://www.nippon.com/en/japan-data/h02539/&lt;/ref&gt;. Samas on laste osakaal maailma riikidest väikseim: 2009. aasta andmetel oli alla 15-aastaste osakaal rahvastikus 13,4%, 2013. aastal 12,9%,&lt;ref name=&quot;lYt5a&quot; /&gt; 2016. aastal 12,6%&lt;ref name=&quot;F8mhm&quot; /&gt;, 2021. aastal 11,9% ja 2024. aastal 11,3%.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.japantimes.co.jp/news/2021/05/04/national/child-population-decline/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2021-10-01 |arhiivimisaeg=2021-10-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211001094211/https://www.japantimes.co.jp/news/2021/05/04/national/child-population-decline/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.nippon.com/en/japan-data/h01984/ Japan’s Child Population Falls to New Low], nippon.com, 17. mai 2024&lt;/ref&gt;

2023. aastal sündis Jaapanis 727 277 last ja suri 1 575 936 inimest. Loomulik iive oli -848 659. [[Summaarne sündimuskordaja]] oli 1,20, mis on üks madalamaid maailmas.&lt;ref&gt;https://www.unfpa.org/data/world-population-dashboard&lt;/ref&gt;

=== Suurimad linnad ===
{|class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;text-align:right&quot;
!Jrk-nr
!Linn (omavalitsus)
!data-sort-type=&quot;number&quot; | Rahvaarv
!data-sort-type=&quot;number&quot; | Pindala&lt;br /&gt;(km²)
!data-sort-type=&quot;number&quot; | Rahvastiku&lt;br /&gt;tihedus&lt;br /&gt;(in/km²)
|-
|1.
!style=&quot;text-align:left&quot; | [[Tokyo]] (23 eriringkonda)
|8 391 000
|616,65
|13 500
|-
|2.
!style=&quot;text-align:left&quot; | [[Yokohama]]
|3 607 000
|437,38
|8246
|-
|3.
!style=&quot;text-align:left&quot; | [[Ōsaka]]
|2 636 200
|222,11
|11 869
|-
|4.
!style=&quot;text-align:left&quot; | [[Nagoya]]
|2 225 900
|326,45
|6818
|-
|5.
!style=&quot;text-align:left&quot; | [[Sapporo]]
|1 890 500
|1121,12
|1668
|-
|6.
!style=&quot;text-align:left&quot; | [[Kōbe]]
|1 529 900
|552,72
|2768
|-
|7.
!style=&quot;text-align:left&quot; | [[Kyōto]]
|1 472 800
|827,90
|1779
|-
|8.
!style=&quot;text-align:left&quot; | [[Fukuoka]]
|1 418 500
|340,60
|4165
|-
|9.
!style=&quot;text-align:left&quot; | [[Kawasaki]]
|1 350 000
|144,35
|9352
|-
|10.
!style=&quot;text-align:left&quot; | [[Saitama]]
|1 184 300
|217,49
|5445
|-
|11.
!style=&quot;text-align:left&quot; | [[Hiroshima]]
|1 159 400
|905,01
|1281
|-
|12.
!style=&quot;text-align:left&quot; | [[Sendai]]
|1 027 900
|788,09
|1304
|-
|13.
!style=&quot;text-align:left&quot; | [[Kitakyūshū]]
|989 600
|487,66
|2029
|-
|14.
!style=&quot;text-align:left&quot; | [[Chiba]]
|931 500
|272,08
|3424
|-
|15.
!style=&quot;text-align:left&quot; | [[Sakai]]
|833 000
|149,99
|5553
|}

==Majandus==
{{Vaata|Jaapani majandus}}
[[Fail:SMS_Arcona_NH_65764_-_Restoration.jpg|pisi|Saksamaa [[korvett]] Arcona 1897. aastal [[Nagasaki]] vetes]]
Erasektori ja valitsuse koostöö, tugev [[tööeetika]], [[tööjõud|tööjõu]] kõrge [[kvalifikatsioon]] ja võrdlemisi väikesed kaitsekulutused (1% SKT-st) aitasid Jaapanil pärast [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate [[tööstusriik]]ide hulgas. Jaapani majanduse olulisi iseärasusi on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö. Seda süsteemi nimetatakse jaapani keeles ''keiretsu'' (系列). Teine kuni viimase ajani olnud iseärasus on linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast hariduse omandamist tööle asus, oli talle tagatud töökoht kuni pensionile minekuni.

Kolm aastakümmet säilitas Jaapan erakordselt kiiret majanduskasvu: 1960. aastatel oli see keskmiselt 10%, 1970. aastatel 5% ja 1980. aastatel 4% aastas. Majanduskasv aeglustus märgatavalt aastail 1992–1995. Siis hakkasid avalduma 1980. aastate lõpu üleinvesteerimise järelmõjud ning [[aktsia]]- ja [[kinnisvara]]turul toimunud spekulatiivse hinnatõusu tagajärjed. Valitsuse eelarve- ja rahanduspoliitika ning väike [[inflatsioon]] kergitasid 1996. aastal majanduskasvu 3,9%-ni. Ent 1997. aastast on majandussurutis tingitud pangandus- ja kinnisvarasektori raskustest, mida süvendasid äristruktuuride ja tööturu jäikus. 1999. aastal suutis valitsus majanduse enam-vähem stabiliseerida. Kaks murettekitavat probleemi on elanikkonna vananemine ja koondumine linnadesse.

Alates 1990. aastatest on Jaapani majandus olnud stagnatsioonis. 1990. aastaid nimetatigi Jaapanis algselt &quot;kadunud kümnendiks&quot; (失われた10年, ''Ushinawareta Jūnen''), kui SKP kasvas ajavahemikus 1991-2003 vaid umbes 1.14% aastas.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Hayashi |eesnimi=Fumio |perekonnanimi2=Prescott |eesnimi2=Edward C. |kuupäev=oktoober 2001 |pealkiri=The 1990s in Japan: A Lost Decade |url=http://fhayashi.fc2web.com/Prescott1/Postscript_2003/hayashi-prescott.pdf}}&lt;/ref&gt; Ka 2000. aastatel oli kasv vaid ligi 1%, mispeale tuli käibele fraas &quot;kadunud kakskümmend&quot; (失われた20年)&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=UPDATE 2-Japan eyes end to decades long deflation |keel=en-US |väljaanne=U.S. |url=https://www.reuters.com/article/japan-economy-estimate-idUSL4E8JH1TC20120817 |vaadatud=2025-03-08}}&lt;/ref&gt;; ning 2008. aasta suurest majandussurutisest, 2011. aasta Sendai maavärinast, tsunamist ja sellest tingitud Fukushima tuumaõnnetusest ning [[koroonapandeemia]]st ja sellest tingitud majanduslangusest tingitud võlataseme kasvust on hakatud rääkima ka &quot;kadunud kolmekümnest&quot; (失われた30年)&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2010-12-23 |pealkiri=「失われた30年」に向かう日本 |url=http://www.newsweekjapan.jp/column/ikeda/2010/12/20-3.php |vaadatud=2025-03-08 |väljaanne=Newsweek日本版 |keel=ja}}&lt;/ref&gt;. Ajavahemikus 1995-2023 on Jaapani SKP langenud 5.33 triljonilt USA dollarilt 4.21 triljonile, reaalpalgad on langenud umbes 11%&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Waging a new war |väljaanne=The Economist |url=https://www.economist.com/finance-and-economics/2013/03/09/waging-a-new-war |vaadatud=2025-03-08 |issn=0013-0613}}&lt;/ref&gt; ja hinnatase on stagneerunud või langenud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Historic inflation Japan – historic CPI inflation Japan |url=https://www.inflation.eu/en/inflation-rates/japan/historic-inflation/cpi-inflation-japan.aspx |vaadatud=2025-03-08 |väljaanne=www.inflation.eu}}&lt;/ref&gt;

2023. aastal oli Jaapani SKP 4,21 triljonit dollarit, millega see oli USA, Hiina ja Saksamaa järel maailmas neljas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609253967/saksamaa-tousis-suuruselt-maailma-kolmandaks-majanduseks &quot;Saksamaa tõusis suuruselt maailma kolmandaks majanduseks&quot;] ERR, 15. veebruar 2024&lt;/ref&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
|+ SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse (2009)
!Sektor !! Osakaal 
SKT-s, %
! Osakaal 
tööjõus, %
|-
|Põllumajandus
|1,6 || 4
|-
|Tööstus
|21,9 || 28
|-
|Teenindus
|76,5 || 68
|}

===Põllumajandus ja metsandus===
Jaapan on suurimaid [[põllumajandussaadus]]te [[import]]ijaid, sest ainult 13,3% maismaast sobib põllumajanduseks. [[Talu]] keskmine suurus on 1,47&amp;nbsp;ha ehk 14 700 ruutmeetrit. Talud on küll väiksed, kuid jaapani talunik teeb kõvasti tööd ja kasutab väga efektiivselt maad. Põllumajandust [[dotatsioon|doteerib]] riiklik põllumajandusamet JA (''Japan Agriculture''), kes ostab põllumajandussaadusi kokku ning müüb need ostuhinnast odavamalt edasi. Jaapan suudab praegu rahuldada 30% oma toiduainete vajadusest.

Efektiivsuse tõstmiseks kasutatakse palju [[traktor]]eid, väikseid [[veoauto]]sid, iseliikuvaid [[kultivaator]]eid ja [[kombain]]e. Intensiivne istutamine, väetamine, nüüdisaegsed masinad ja kõrgetasemeline [[agrotehnika]] võimaldavad katta kodumaise toodanguga üle poole [[puuvili|puuviljade]] ja [[aedvili|aedviljade]] vajadusest, samuti teatud osa loomakasvatussaaduste vajadusest.
Mürkainete ja muude [[kemikaal]]ide kasutamine on laialt levinud.

Moodne tehnika on võimaldanud kasutusele võtta uudse meetodina [[Hüdropoonika|hüdropoonilise taimekasvatuse]], kus aedvilju ei kasvatata mullas, vaid toitelahustes. Juba aastaid kasutatakse [[sordiaretus]]es ja [[loomakasvatus]]es [[geenitehnoloogia]]t. Selle avalikustamisega kaasnes suur skandaal, sest tarbijat ei olnud sellest teavitatud.

Jaapani põllumehed kasvatavad väga palju eri [[põllukultuur]]e ja [[koduloom]]i. Teraviljadest kasvatatakse [[riis]]i ja [[nisu]]; [[juurvili|juurviljadest]] [[kartul|kartulit]], valget [[redis|redist]] ja [[kapsas|kapsaid]]; puuviljadest [[mandariin]]e, [[arbuus]]e ja [[pirn]]e; koduloomadest liha[[veis]]eid, [[broiler]]eid, peekoni[[siga|sigu]]. Küllaltki suur on munade ja [[piim]]a toodang. Samas on jaapanlaste (nagu ka teiste Ida-Aasia rahvaste) seas väga laialt levinud [[laktoositalumatus]], mistõttu toodetakse palju ka taimset piima (peamiselt [[Sojapiim|sojapiima]], aga ka [[Mandlipiim|mandlipiima]]) ja juustu asemel [[Tofu|tofut]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Plant-Based Milk in Japan growing as Nº1 Dairy Alternative |url=https://www.gourmetpro.co/blog/plant-based-milk-japan |vaadatud=2025-03-11 |väljaanne=www.gourmetpro.co |keel=en}}&lt;/ref&gt;

68% maismaast on metsane ja mägine. [[Metsandus|Metsandusel]] on oluline koht Jaapani majanduses. Kuna Jaapan on saareriik, siis tuleb pidevalt hoolitseda metsavarude taastamise eest. 48% metsast on istutatud mets, millega on püütud kompenseerida 20. sajandi teisel poolel toimunud metsaraiet (suur majanduskasv – võrreldav praegu Eestis toimuvaga). Kogu see ala on metsastatud
jaapani krüptomeeriaga, mis kasvab küll kiiresti, kuid mille kasutusala on väga kitsas.

Säilinud metsad paistavad samas silma suure liigirikkusega, sest Jaapani saared ulatuvad läbi mitme [[Kliimavööde|kliimavöötme]]. Kõige levinumad on [[bambus]], [[jaapani krüptomeeria]], [[küpress]]id, [[mänd|männid]], [[kastan]]id, [[pöök|pöögid]] ja [[kamper|kampri]]puud.

Jaapani puidutööstuse ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Juba 8. sajandil ehitati Kyotos ja teistes linnades suuri puidust losse ja templeid. Tänapäeval on nõudmine puidu järele väga suur, sest seda vajatakse mitte ainult söögipulkade ja [[ehitusmaterjal]]i, vaid ka [[paber]]i, [[mööbel|mööbli]] ja mitmesuguste muude [[tarbekaup]]ade tootmiseks. Seepärast on Jaapan sunnitud importima 76,4% oma puiduvajadusest.

===Kalandus===
Kuna [[kala (toit)|kala]] on jaapanlase toidulaual riisi järel tähtsuselt teisel kohal, siis on [[kalandus]] riigi tähtsamaid majandusharusid. Igal aastal püütakse 6,7 miljonit tonni eri liiki kalu ja muid mereelukaid; sellele lisandub [[kalakasvatus]]test 1,4 miljonit tonni; need kokku moodustavad 15% maailma kalatoodangust. Sellele vaatamata peab Jaapan igal aastal importima 40% enda mereandide vajadusest. Peamised püügikalad on [[sardiinid]], [[saida]], [[tuunikala]], [[anšoovis]], [[makrell]] ja [[lõhe]] ning mereandidest on populaarsemad [[vetikad]], [[krevett|krevetid]], [[kalmaar]]id ja [[merekarp|merekarbid]].&lt;ref name=&quot;geograafiaopik&quot; /&gt; Peale ookeanipüügi kasvatatakse neid (ja isegi [[pärlikarp]]e) ka selleks kohandatud merelahtedes ja tiikides.&lt;ref name=&quot;geograafiaopik&quot; /&gt; Jaapanis tarbitakse leibkonna kohta keskmiselt 36,7&amp;nbsp;kg kala aastas.

===[[Energeetika]]===
Suurem osa [[Elekter|elektrist]] toodetakse [[soojuselektrijaam]]ades ja [[Tuumaelektrijaam|tuumaelektrijaamades]]. Kasutatakse ka [[hüdroelektrijaam|hüdro-]], [[Geotermaalelektrijaam|geotermaal-]] ja [[päikeseenergia|päikeseenergial]] töötavaid [[elektrijaam|elektrijaamu]]. Suurem osa [[energiakandja]]test tuleb aga importida, sest kodumaised ressursid katavad ainult 18,1% tööstuse vajadustest. Nafta ja naftatoodete impordi osatähtsus on 99,7%. Elektrienergia kogutoodang 1996. aastal oli 948 559 miljardit kWh, mis jagunes energiaallikate järgi järgmiselt:
* fossiilkütused 61,47%,
* hüdroenergia 8,34%,
* tuumaenergia 29,83% ja
* muu 0,36%.

Elektrienergiat Jaapan ei impordi ega ekspordi (teeb seda ainult patareide ja akude näol).
Eramajades kasutatakse küllaltki palju päikeseenergiat (vee soojendamiseks). 18 tuumajaamas on 54 tuumareaktorit, mille koguvõimus on 47 000 MW, mis moodustab 29% Jaapani elektrienergiatoodangust (2010).
Tuumaenergia toodangu kõrvalsaadusena toodetakse [[plutoonium]]i.

===Töötlev tööstus===
Jaapani majanduse kasv 20. sajandi teisel poolel põhines [[Korea]] ja [[Vietnam]]i sõjal. Sõdadega kaasnes vajadus parandada [[sõjatehnika]]t ning toota selle varuosi. Sel ajal sai olulise tõuke just [[Töötlev tööstus|töötlev (raske)tööstus]]. Oluline osa Jaapani majanduslikust võimsusest põhinebki töötleval tööstusel. Jaapan on maailmas nii tootmise mahu kui ka tehnoloogilise taseme järgi juhtival kohal [[teras]]e ja [[värvilised metallid|värviliste metallide]], [[Elektriseade|elektriseadmete]], [[ehitus]]- ja [[kaevandus]]seadmete, [[mootorsõiduk]]ite ja nende varuosade, [[elektroonika]]- ja sideseadmete, [[tööpink]]ide, automatiseeritud tootmisliinide, [[raudteevedur]]ite ja [[raudteeveerem|veerevkoosseisu]], [[laev]]ade, kemikaalide, tekstiiltoodete ja toiduainetetööstuse toodete tootmises.

===Turism===
[[Pilt:Naval Ensign of Japan.svg|pisi|Jaapani mereväe lipp alates 1954. aastast]]

2014. aastal külastas Jaapanit ligi 24 miljonit välisturisti.&lt;ref name=&quot;TzEbw&quot; /&gt; Jaapanil on 21 [[UNESCO maailmapärandi nimistu|maailmapärandi nimistusse]] kuuluvat objekti, mille hulka kuuluvad näiteks [[Himeji linnus|Himeji loss]], iidse Kyoto ja Nara kultuuripärandid. Välisturistile populaarsete kohtade hulka kuuluvad Tokyo ja [[Hiroshima]], [[Fuji]] mägi, Niseko suusakeskus ja Jaapani hotellid ning [[Onsen|kuumaveeallikad]].

2017. aasta reisi ja turismi konkurentsivõime aruande järgi oli Jaapan neljandal kohal 114. riigi seas. See oli parim tulemus Aasias. Jaapanit hinnati suhteliselt kõrgelt peaaegu kõigi kriteeriumide järgi, eriti aga tervise, hügieeni, turvalisuse, kultuuripärandite ja ärireiside valdkondades.&lt;ref name=&quot;BSbWo&quot; /&gt;

==== Ajalugu ====
[[Pilt:Emperor_Akihito_(2016).jpg|pisi|Akihito, Jaapani keiser aastatel 1989–2019]]

Edo ajastul, umbes 1600 kuni [[Meiji restauratsioon|Meiji ajastuni]] 1867, oli igasugune reisimine riigis võimalik postijaamade kaudu, kus reisija pidi vajalikud dokumendid ette näitama. Vaatamata nendele piirangutele olid porteri jaamad ja hobuse tallid ning samuti ööbimis- ja söögikohad hästi läbitavatel teedel kättesaadavad. Sel ajal oli Jaapan välismaalastele suletud, välismaist turismi ei olnud.

Pärast Meiji ajastut ja rahvusvahelise [[Raudteetransport|raudteevõrgustiku]] loomist muutus turism taskukohasemaks ka kohalikule elanikule ja välisturist võis Jaapanisse seaduslikult siseneda.&lt;ref name=&quot;M72Cu&quot; /&gt;

==== Turism tänapäeval ====

Siseturism on siiani Jaapani majanduse ja kultuuri tähtsamaid osi. Paljud põhikoolide lapsed näevad oma elu kõrghetkena külastust [[Tokyo Disneyland]]i või [[Tokyo Tower|Tokyo torni]] ja paljud keskkooli õpilased külastavad tihti [[Hokkaidō|Hokkaidot]] või [[Okinawa prefektuur|Okinawat]]. Ulatuslik raudteevõrk võimaldab kiiret ja efektiivset liikumist.

Välisturismis asetati Jaapan aastal 2007 28. kohale. Naaberriik Lõuna-Korea on tähtsamaid Jaapanisse saabuvate välisturistide lähteriike. Aastal 2010 moodustasid lõuna-korealased 27% riiki saabunud välisturistidest.&lt;ref name=&quot;DP4L2&quot; /&gt;

Jaapani Turismiameti andmetel kulutavad hiina turistid kõige rohkem raha Jaapanis. Aastal 2011 moodustasid hiina turistide kulutused hinnanguliselt 196,4 miljardit jeeni (1,5 miljardit eurot), mis oli ligi veerand kõigi välisturistide kulutustest.&lt;ref name=&quot;7SqW1&quot; /&gt;

Jaapani valitsus loodab, et 2020. aastaks on välisturistide arv aastas kasvanud 40 miljoni inimeseni.&lt;ref name=&quot;UIBDI&quot; /&gt;

==== Turism pärast Fukushima katastroofi ====

Pärast [[Fukushima prefektuur|Fukushima]] [[Fukushima I AEJ tuumaõnnetus|tuumareaktorite katastroofi]] vähenes välisturistide hulk mitmeks kuuks. 2011. aasta septembris külastas Jaapanit umbes 539 000 välisturisti, mis oli 25% vähem kui aasta eest. See oli eriti põhjustatud katastroofile järgnenud jeeni kursi tõusust, mis muutis reisimise Jaapanisse kallimaks.

Turismi ergutamiseks tegi Jaapani Turismiamet aastal 2011 ettepaneku jagada ligi 10 000 tasuta piletit välisturistidele. Kogu programm oleks läinud maksma 15 miljonit dollarit (umbes 13 miljonit eurot).&lt;ref name=&quot;qaqqF&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;dtMbh&quot; /&gt; 26. detsembril 2011 teatas turismiamet, et valitsus ei kiitnud programmi heaks.&lt;ref name=&quot;ZBrf9&quot; /&gt;

==Haridus==
===Hariduse ajalugu Jaapanis===
Hiljemalt 6. sajandil hakati Jaapanis õppima lugemist ja kirjutamist, kui algas hiina hieroglüüfkirja sissetung. Aastatel 710–1185 õpetati templites aristokraatiat [[Konfutsianism|konfutsiaanlikus]] ja [[Budism|budistlikus]] vaimus. Alates 7. sajandist tekkisid templite lähedusse koolid-töökojad, kus õpetati skulptoreid, kunstnikke ja ehitusmeistreid. 701. aasta reeglite järgi said õppima asuda ainult [[Aadel|aadlike]] ehk ülemkihtide lapsed. 8. sajandil rajas keiser Shõmu Tõdai-ji templi, millest kujunes aastate jooksul ülikool. Provintsidesse rajati väikseid templeid, kus mungad õpetasid sadu õpilasi. Hiei mäel asunud sektis esimesed kuus aastat õpiti ainult läbi kuulamise, viimased kuus aastat kasutati ka mõtlemist ja meditatsiooni Kokku 12 aastat kestnud kursuse peamiseks õppeaineks oli Tendai koolkonna põhikirja õppimine.&lt;ref name=&quot;läbiaegade&quot;&gt;Klaassen O-M. Jaapan läbi aegade. Tallinn: Argo; 2008.&lt;/ref&gt;

8. sajandist loodi riiklikud koolid ning 8. sajandi lõpus hakati rajama ka erakoole, kuhu said õppima asuda jõukate vanemate lapsed. Esimene lihtrahvale mõeldud kool rajati aastal 828, kus õpetati Buddha tarkust ja konfutsiaanlikke doktriine.&lt;ref name=&quot;läbiaegade&quot;/&gt;

Alates Kamakura perioodist, aastast 1185, lõpetati sisemist harmooniat ja hingerahu tähtsaks pidavate õppemeetodite eelistamine ning hakati välja õpetama samuraisid. Jaapanis on kooli kohta kasutusel sõna ''gakkõ'' (学校), mis võeti Jaapani Ashikaga koolis kasutusele esimest korda 15. sajandil. 16. sajandist rajati Jaapanisse kristlikke koole, kus lisaks kirjutamisele ja lugemisele õpetati kristlikke laule ja kombeid. Lisaks rajati konfutsiaanlikke koole munkade õpetamiseks. Edo (1603–1868) ajastul tekkisid vürstikoolid, kus õpetati aru saama vanadest tekstidest. Tekkisid ka erikoolid, kus vastavalt koolile õpetati sõjakunsti, meditsiini, kirjandust või läänelikku haridust. Lisaks rajati talupoegadele ja linlastele algkoole, kus õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist. 17. sajandil jagunesid koolid keskvalitsuse koolideks, läänisisesteks, kõrgema taseme eratundideks ja eraalgkoolideks. 18. sajandini õpetati koolides peamiselt sõdalasi.&lt;ref&gt;6.	Mace F, Mace M. Edo ajastu Jaapanis. Tallinn: Odamees OÜ; 2013.&lt;/ref&gt;

1868. aastal asutati haridusministeerium ning Dekreedi ehk riigipea ülesandeks oli rahvale selgeks teha, et haridus viib edukuseni, kooli ülesandeks on toota patrioote, kool on kättesaadav kõigile ning kõik pidid õppima vajalikke praktilisi aineid. Sellest tulenevalt plaaniti rajada 8 ülikooli, 56 keskkooli ja 53 760 algkooli.&lt;ref name=&quot;läbiaegade&quot;/&gt;

Alates 19. sajandist tekkis eliitkoolid ja koolide vahel konkurents, kuna kõik koolid ei andnud sama hea tasemega haridust, kuid hea töö saamiseks oli vaja head haridust. Rõhutati vajadust kasvatata järeltulijaid, kes oleksid lojaalsed keisrile ja armastaksid kodumaad. 1907. aastast kehtestati Jaapanis kuueaastane [[koolikohustus]].&lt;ref name=&quot;läbiaegade&quot;/&gt;

20. sajandist hakkasid levima euroopalikud mõttevoolud, sõdade tõttu tehti koolides muudatusi koolisüsteemis ja kohustuslikuks sai militaarharidus ning propageeriti sõja-, mere- ja lennukoolidesse astumist. Pärast Teist maailmasõda kehtestati üheksa-aastane koolikohustus. Lisaks tekkisid kolledžid, andekate koolid, lasteaiad ja segakoolid, kus sai spetsialiseeruda kindlale erialale. Lisaks hakkasid jaapanlased tähtsaks pidama kõrgharidust, mida oli vaja kõrgemale töökohale kandideerimiseks.&lt;ref name=&quot;läbiaegade&quot;/&gt;

===Haridussüsteem===
Nagu eestlased, nii peavad ka jaapanlased haridusest väga lugu. Hiljemalt 6. sajandil algas hiina hieroglüüfkirja sissetung Jaapanisse. Sel ajal hakati õppima lugema ja kirjutama. 7. sajandist loodi templite lähedusse koolid-töökojad, kus õpetati ehitusmeistreid, kunstnikke ja skulptoreid. 701. aastast said õppima minna ainult ülemkihtide lapsed. 828. aastast rajati koole, mis olid mõeldud ka lihtrahvale. 1868. aastal asutati haridusministeerium ning rahvale hakati selgitama, et hea haridus viib edukuseni, koolid olid kättesaadavad kõigile. Hakati ka tähtsustama kõrgharidust, sest sellega sai kandideerida kõrgemale töökohale.&lt;ref name=&quot;läbiaegade&quot;/&gt; Üldine koolisüsteem loodi Jaapanis umbes samal ajal kui Eestiski – 19. sajandi teisel poolel – ja on seega üks vanimaid maailmas. 19. sajandist rajati juurde eliitkoole ning koolide vahel tekkis konkurents, kuna kõik koolid ei suutnud anda sama hea tasemega haridust. 1907. aastast kehtestati Jaapanis kuueaastane koolikohustus.&lt;ref name=&quot;läbiaegade&quot;/&gt; 20. sajandi alguses võis juba öelda, et kogu rahvas oli omandanud kirjaoskuse. Praegu õpib 99% algkooliõpilastest riiklikes koolides ja ka keskkooliõpilastest käib erakoolides ainult 30%.

Koolikohustus kestab üheksa õppeaastat, gümnaasium ei ole enam kohustuslik.&lt;ref name=&quot;jnto&quot;&gt;JNTO (Japan National Tourism Organization). Japanese educational system. Tokyo. https://education.jnto.go.jp/en/school-exchanges/japanese-education-system/. vaadatud 10.04.2021&lt;/ref&gt;
# Algkool (小学校 ''shōgakkō'') on kuus aastat. Seal õpetatakse jaapani keelt, ühiskonnaõpetust, aritmeetikat, loodusteadusi, kunsti, käsitööd, kehalist kasvatust, muusikat ja moraalset haridust.&lt;ref name=&quot;jnto&quot;/&gt;
# Sellele järgneb kolm aastat alama astme keskkooli (中学校 ''chūgakkō''), kus õpetatakse matemaatikat, tööstuskunsti teadust, kodundust, keeli (esimest korda ka inglise keelt, tavaliselt 6. klassis), moraaliõpetust, ühiskonnaõpetust, muusikat, kunsti ja kehalist kasvatust.&lt;ref name=&quot;jnto&quot;/&gt;
# Eesti mõistes gümnaasium ehk kõrgema astme keskkool (高等学校 ''kōtōgakkō'' ehk 高校 ''kōkō'') kestab kolm aastat. Gümnaasiumis õpitakse matemaatikat, loodusteadusi, jaapani ja inglise keelt, kehalist kasvatust, infotöötlust, [[Navigatsioon|navigatsiooni]], kalakasvatust ja ettevõtlust.&lt;ref name=&quot;taborada&quot;&gt;Taborada K. Japan's Educational System. https://www.slideshare.net/KhatskiTaborada/japans-educational-system. 08.08.2015&lt;/ref&gt;
Täielik keskharidus on 12-klassiline. Väikeste jaapanlaste õpingud algavad aga juba mitu aastat enne algkooli, nimelt viiakse nad 3–4-aastaselt lasteaeda. Kõrgema astme keskkooli lõpetab 97% õpilastest, kui nad on 18-aastased. Kolmveerand neist lõpetab üldharidusliku keskkooli, ülejäänud on asunud pärast alama astme keskkooli õppima kutsekeskkoolidesse. Umbes 22% keskkoolilõpetajatest jätkab oma haridusteed ülikoolides ja kolledžites, paljud õpivad edasi alama astme kolledžites või tehnikakolledžites.
Lisaks gümnaasiumile saab õppida tehnikakolledžis, mis kestab viis aastat või kutsekoolis, mis kestab üks aasta.&lt;ref name=&quot;taborada&quot;/&gt; Pärast gümnaasiumi on võimalik õppida ülikoolis, kas neli aastat saades bakalaureusekraad või kuus aastat kutsekraadi saades. Lisaks võib ülikooli asemel jätkata õpinguid üks aasta kestvas kutsekoolis gümnaasiumihariduse baasil või minna kaheks aastaks õppima kolledžisse.&lt;ref name=&quot;jnto&quot;/&gt;

Peaaegu kõigis neis koolides, ülikoolides ja kolledžites tuleb läbi teha sisseastumiseksamid ja igal koolil on omad eksamid. Iga sisseastuja peab sooritama eksami, välja arvatud juhul, kui ta on varem samas koolis õppinud madalamal astmel. Jaapanis koolis ei sõltu hinnetest, kas õpilane viiakse järgmisesse klassi üle või mitte, kuna hinnete järgi kedagi ei vaadata ja kõik õpilased viiakse järgmisesse klassi olenemata nende hinnetest.&lt;ref name=&quot;drunkentengu&quot;&gt;Drunkentengu. Jaapani kool. Nimedega Jaapani koolide nimekiri. Uurige, kuidas õppida Jaapani koolides? https://et.drunkentengu.com/yaponskaya-shkola-spisok-yaponskih-shkol-s-nazvaniyami-kak-uchatsya-v-yaponskih-shkolah-2a6c4b8d6{{Kõdulink|aeg=juuli 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. vaadatud 02.05.2021&lt;/ref&gt; Lisaks ei jaotata õpilasi edasijõudnuteks ja mitte nii osavateks, kuna õpetajad usuvad, et kõik on võimelised õppima maksimaalsele tulemusele. Samuti ei karda jaapani õpilased teha vigu, kuna vigade eest ei saada karistada.&lt;ref name=&quot;kattel&quot;&gt;Kattel P. Jaapani hariduse tugevuste võrdlus eestiga rahvusvahelise õpilaste hindamise programmi 2012 põhjal. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskond; 2015.&lt;/ref&gt;

Kuna sisseastumiseksamid on väga rasked, käivad paljud õpilased aastaid tavalise kooli kõrvalt veel ettevalmistuskoolides (塾 ''juku'' või 予備校 ''yobiko''). Tihti viivad emad oma lapsi neisse koolidesse juba algkooliajal. Et saada head töökohta, peab lõpetama hea ülikooli; et sinna sisse saada, peab lõpetama hea keskkooli jne. Jaapanis on populaarne ka laupäeval kooli õppima minna, et teemad paremini selgeks saada ja eksamid edukamalt sooritada.&lt;ref name=&quot;kattel&quot;/&gt;

===Koolielu===
Jaapani koolides on kolm semestrit ja kolm vaheaega.&lt;ref name=&quot;jnto&quot;/&gt;
# Jaapanis algab kooliaasta 1. aprillil ja lõppeb augustis, millele järgneb suvevaheaeg augustist septembrini;
# Teine semester algab septembris ja kestab detsembrini, millele järgneb talvevaheaeg detsembrist jaanuarini;
# Kolmas semester algab jaanuaris ja kestab märtsini, millele järgneb vaheaeg märtsist aprillini.&lt;ref name=&quot;jnto&quot;/&gt;
Suvel on mõnenädalane koolivaheaeg, samuti on kaks vaba nädalat uue aasta paiku. Kooliaasta lõpeb märtsi keskel ja enne uue õppeaasta algust on 2 nädalat vaheaega.

Koolitunnid on harilikult viiel või kuuel päeval nädalas, need algavad kell 8.30 ja lõpevad 15.00 või 15.30 paiku (olenevalt õpilase vanusest). Näiteks algklassides lõppevad tunnid ka 13.00 või 14.00. Kui tunnid on ka laupäeval (mitte algklassides), siis lõpevad nad harilikult keskpäeva paiku. Pärast koolitundide lõppu lähevad paljud õpilased kooliklubidesse, ''juku''&lt;nowiki/&gt;'sse või sporditreeningule või tegelevad muu klassivälise tööga. Viimase aja suund on lapsi mitte tagant sundida ning ''juku''&lt;nowiki/&gt;'d ei ole enam nii populaarsed kui 10 aastat tagasi. Kooliklubid on erinevad, olenevalt, kas tegu on kultuuriklubiga või spordiklubiga. Pärast tunde tegeletakse klubides näiteks pallimängudega, kergejõustikuga, ujumisega, [[ikebana]] ehk kadōga (lilleseade), sadōga (teetseremoonia) või shodōga ([[jaapani kalligraafia]]) harrastamisega.&lt;ref name=&quot;drunkentengu&quot;/&gt;

Klassid on Jaapani koolides suured, algkoolis tihti kuni 40 õpilast. Klassid jagatakse rühmadesse, mis võistlevad omavahel õppimises, koristavad kordamööda klassiruume, koridore, võimlat, tualette ja mänguväljakuid jne.
Koolides puuduvad koristajad, mille tõttu koristavad koolimaja õpilased pärast tunde ise, ka kokkade poolt valmistatud lõunasöögi jagavad õpilased klassikaaslastele iseseisvalt ning süüakse koduklassides.&lt;ref&gt;10.	WatchMojo.Top 5 Things You Should Know About Japanese Schools.  https://www.youtube.com/watch?v=joUPuCWCDuU. vaadatud 02.05.2021&lt;/ref&gt; Ühiselt lõpetatakse söömine ning siis pestakse hambad puhtaks ja korrastatakse klassiruum.&lt;ref&gt;WatchMojo.Top 5 Things You Should Know About Japanese Schools.  https://www.youtube.com/watch?v=joUPuCWCDuU. vaadatud 02.05.2021&lt;/ref&gt; 

Jaapanis puudub ühtne koolivorm ''[[gakuran]]'' (学ラン) ja ''[[seifuku]]'' (制服). Samas nõutakse enamikus koolides ka tänapäeval oma kooli vormi kandmist. Mõnes koolis on kasutusel koolivorm ja reeglid välimuse kohta. Poiste ja tüdrukute koolivorm on sobitatud, et koolis oleksid õpilased ühtselt riietatud.&lt;ref&gt;7.MaDela, M-C. Summary of Types of Japanese Student Uniforms ~Boy's Uniforms~. Manga de Japan. 2018.&lt;/ref&gt; Tüdrukud ei tohi ennast meikida, värvida küüsi ja kulme ega teha uhkeid soenguid.&lt;ref name=&quot;jnto&quot;/&gt;

Koolide valik on elukohapõhine (kui vanemad ei ole neid pannud mõnda elitaarsesse erakooli).
Võimalik on omandada ka ingliskeelne haridus (nt ''American School in Japan'').

===Õppeained===
Peaaegu kõik jaapani koolilapsed õpivad koolis [[inglise keel]]t alates 7. kooliaastast, seega keskharidusega jaapanlane on seda õppinud kuus aastat. Sellele vaatamata on jaapanlaste inglise keele oskus väga vilets. Ei maksa loota, et teil õnnestub tänaval kellegi käest inglise keeles, näiteks teed küsida või taksojuhile selgeks teha, kuhu te sõita soovite. Jaapanlastel pole lihtsalt võõrkeeli vaja – põhirahvus moodustab 98% elanikkonnast ja ülejäänud 2% on peaaegu kõik juba mitu põlve seal elanud korealased, hiinlased ja teised Aasia rahvused. Et Jaapani rahvaarv on üle 125 miljoni, siis tõlgitakse enam-vähem kogu vajalik ja huvipakkuv kirjandus jaapani keelde. Ka eesti autorite teoseid (näiteks [[Jaan Kross|Jaan Krossi]]) on tõlgitud [[jaapani keel]]de.

Väga palju aega ja energiat kulub jaapani koolis emakeele õppimisele. Eriti raskeks teeb asja see, et jaapanlased kasutavad kirjamärkidena Hiinast üle võetud kirjamärke ehk ''[[Kanji|kanji'&lt;nowiki/&gt;]]''[[Kanji|t]] (漢字).

''Kanji'' tuli Jaapanisse 6. sajandil, kui Hiinast toodi esimesed budistlikud [[suutra]]d. Jaapani keel aga erineb suuresti [[hiina keel]]est, nii et lisaks hieroglüüfidele võeti aja jooksul kasutusele ka kaks silpkirjasüsteemi – [[hiragana]] ja [[katakana]]. Kummaski süsteemis on 46 märki, mille abil saab jaapani keelt häälduse järgi üles kirjutada. Esimeses klassis alustavadki lapsed kirjatarkuse õppimist hiragana ja katakana juurest, hiljem õpitakse vähehaaval juurde hieroglüüfe. 6. klassi lõpuks peab selgeks saama ligikaudu 1026 ''kanji'' märki (教育漢字 ''kyoiku-kanji''), 9. klassi lõpuks tuleb omandada kõik 2000 hieroglüüfi, mille haridusministeerium on trükisõnas kasutamiseks heaks kiitnud.

Kohustuslikud õppeained alama astme keskkoolis on jaapani keel, sotsiaalteadused, matemaatika, teadus (füüsika ja keemia), muusika, kunst, kehaline kasvatus ja [[kodundus]].

=== Ülikoolid ===
Jaapanis on palju ülikoole ning allpool on välja toodud Shanghai Jiao Tongi ülikooli poolt 2020. aastal kokku pandud Academic Ranking of World Universities edetabelis olevate Jaapani ülikoolide pingerida. Jaapani ülikoolidest kõige edukam on Tokyo Ülikool, mis on maailma ülikoolide arvestuses 26. kohal.&lt;ref&gt;ARWU (Academic ranking of world universities. ARWU 2020 Japan. https://web.archive.org/web/20210418205915/http://www.shanghairanking.com/World-University-Rankings-2020/Japan.html. vaadatud 02.05.2021&lt;/ref&gt;

# [[Tōkyō Ülikool]] on asutatud 1877. aastal. Ülikoolis saab õppida 10 teaduskonnas&lt;ref&gt;{{Cite journal|url=https://www.u-tokyo.ac.jp/content/400005325.pdf|title=特集 大学院を重点とする大学|journal=東京大学広報誌 淡青|issue=2|pages=9|date=2000}}&lt;/ref&gt; ning selle koosseisu kuuluvas 11 instituudis: atmosfääri ja ookeani, maavärinate, historiograafia, aasia kõrgemate uuringute, kosmiliste kiirte uurimise, tahkefüüsika, tööstusteaduste, arstiteaduse, kvantitatiivsete bioteaduste, sotsiaalteaduste, arenenud teaduse ja tehnoloogia uurimiskeskuses;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.u-tokyo.ac.jp/en/academics/institutes_centers.html|title=The University of Tokyo|website=The University of Tokyo|access-date=2023-11-10|language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.u-tokyo.ac.jp/ja/schools-orgs/centers/institutes.html|title=附置研究所|website=東京大学|access-date=2023-11-10|language=ja}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.u-tokyo.ac.jp/ja/admissions/undergraduate/e01_06_01.html|title=大学案内・選抜要項・募集要項|website=東京大学|access-date=2023-11-10|language=ja}}&lt;/ref&gt;
# [[Kyōto Ülikool]] on asutatud 1897. aastal, ülikoolis keskendutakse põhiliselt ülemaailmsele inseneriteadustele;
# Nagoya Ülikool, mis on asutatud 1939. aastal, annab haridust 10 teaduskonnas. Näiteks on võimalik õppida bioteadusi, keemia- ja biotehnikat, majandust ja [[Ärijuhtimine|ärijuhtimist]], elektroonikatehnikat, õigusteadusi, lennundustehnikat;
# Tokyo Tehnoloogiainstituut on asutatud 1881. aastal. Seal õpetatakse 24 eriala, näiteks arhitektuuri, maa- ja planeediteadusi, masinaehitusteadusi, mehhano-kosmosetehnikateadusi;
# [[Hokkaidō Ülikool]] on asutatud 1876. aastal. Seal on võimalik õppida näiteks põllumajandust, veterinaariat, bioloogiat, õigusteadust, hambaravi, kehakultuuri, farmaatsiat;
# [[Ōsaka Ülikool]] on asutatud 1869. aastal ning ülikooli nime hakkas kandma 1931. aastast. Osaka ülikoolis saab õppida hambaarstiteadust, majandusteadust, inseneriteadust, infoteadust, õigusteadust, ravimiteadust, arstiteadust;
# Tohoku Ülikool on asutatud 1907. aastal ning seal saab õppida rohkem kui 40 erialal (nt [[Zooloogia|zooloogiat]], bioloogiat, hariduspsühholoogiat, disaini, materjaliteadust, sotsiaalteadusi jne);
# [[Tsukuba Ülikool]] on asutatud 1973. aastal. Seal on võimalik õppida rahvusvahelisi suhteid, kultuuri, arstiteadust, inseneriteadust, informaatikat ja kunstiteadust;
# [[Keiō ülikool|Keiō Ülikool]] on asutatud 1858. aastal. Seal õpib üle 33 000 üliõpilase. Ülikoolis saab õppida meditsiini, õigust, majandust, loodusteadust, tehnoloogiateadust, keskkonnateadust ja poliitikat;
# [[Kyūshū ülikool|Kyūshū Ülikool]] on asutatud 1879. aastal. Ülikoolis saab õppida näiteks meditsiini, õigust, majandust, inseneriteadust ja põllutööd.&lt;ref&gt;1.ARWU (Academic ranking of world universities. ARWU 2020 Japan. https://web.archive.org/web/20210418205915/http://www.shanghairanking.com/World-University-Rankings-2020/Japan.html. vaadatud 02.05.2021&lt;/ref&gt;

==Kultuur ja religioon==
[[Pilt:Makino, Koyou dancing.jpg|pisi|Maiko, [[geiša]]]]

===Animafilmid===
{{Vaata|Manga|Anime}}
Tuntumad [[manga]]- ja [[anime]]sarjad on &quot;[[Dragon Ball]]&quot;, &quot;[[One Piece]]&quot;, &quot;[[Naruto (manga)|Naruto]]&quot;, &quot;[[Shingeki-no kyojin|Attack on Titan]]&quot; ja &quot;[[Pokemon]]&quot;; laialt levinud on [[Studio Ghibli]] animafilmid.

===Kirjandus===
Nagu kogu jaapani kultuur, nii ka jaapani kirjandus ammutab jõudu mitmest allikast – äratuntavad on muistse hiina kirjanduse mõjud, mitmesugused läänest pärit elemendid ja muidugi Jaapani oma põlised traditsioonid.&lt;ref name=&quot;Japanese Confucian Philosophy&quot;&gt;{{cite encyclopedia|url=https://plato.stanford.edu/entries/japanese-confucian/|title=Japanese Confucian Philosophy|date=May 20, 2008|encyclopedia=[[Stanford Encyclopedia of Philosophy]]}}&lt;/ref&gt;

====Kojiki ja Man'yōshū====
[[Pilt:Japanese calligraphy.jpg|pisi|Jaapani kalligraafia]]
Kogu jaapani kirjandusele on ajaloos suurt mõju avaldanud kaks vanimat säilinud jaapani kirjandusteost: &quot;[[Kojiki]]&quot; ja &quot;Man'yōshū&quot;. Proosateose &quot;Kojiki&quot; (&quot;Muistsete aegade kroonika&quot;) ilmumise ajaks peetakse aastat 712 pKr.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Cite book|last=Brownlee|first=John S.|date=1991|title=Political thought in Japanese historical writing: from Kojiki (712) to Tokushi Yoron (1712)|publisher=Wilfrid Laurier University Press|location=Waterloo, Ontario|isbn=978-0-88920997-8|oclc=243566096}}&lt;/ref&gt; 20-köiteline luuleantoloogia &quot;Man'yōshū&quot; ilmus umbes aastal 770 pKr. See sisaldab ligi 4500 luuletust paljudelt autoritelt, kes on pärit kõige erinevamatest ühiskonnakihtidest, alates keiserliku perekonna liikmetest ja lõpetades lihtsõdurite ja talupoegadega. Palju on ka anonüümseid autoreid. Enamikku &quot;Man'yōshūs&quot; sisalduvaid poeeme iseloomustab lihtsus ja otsekohesus ning ehedad tunded.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Cite book|last=Duthie|first=Torquil|year=2014|title=Man'yoshu and the imperial imagination in early Japan|url=https://archive.org/details/manyshimperialim0045duth|location=Leiden|isbn=9789004251717|oclc=864366334}}&lt;/ref&gt;

Kuna 9. sajandile oli omane tihe kultuuriline läbikäimine Hiinaga, siis kujundasid tolleaegse jaapani kirjanduse olemust hiina klassikud. Hiljem see side katkes ning aja jooksul kujunes hiina kirjandustraditsioonile tuginedes välja jaapani oma kirjandus.

====Taketori Monogatari, Genji Monogatari ja Makura-no Sōshi====
881. aasta paiku kirjutatud &quot;Taketori Monogatari&quot; (&quot;Jutustus bambuselõikajast&quot;) on vanim teadaolev päris jaapani romaan (物語 ''monogatari'').&lt;ref&gt;Katagiri Yōichi, Fukui Teisuke, Takahashi Seiji and Shimizu Yoshiko. 1994. {{transl|ja|Taketori Monogatari, Yamato Monogatari, Ise Monogatari, Heichū Monogatari}} in {{transl|ja|Shinpen Nihon Koten Bungaku Zenshū}} series. Tokyo: Shogakukan. lk 95&lt;/ref&gt; Sellele järgnes 1010. aastal 54 köitest koosnev romaan &quot;[[Genji Monogatari]]&quot; (&quot;Jutustus Genjist&quot;, autor [[Murasaki Shikibu]]), mis käsitleb aadlike ja nende südamedaamide armastust ja südamevalu. Sellest teosest saab lugeja ettekujutuse 10. ja 11. sajandi aristokraatide elust ning Heiani perioodi estetismist ja melanhooliast kantud elegantsest kultuurist. Romaani autor Murasaki Shikibu ise kuulus õukonnadaamide hulka, kelle seas oli arvukalt tunnustatud kirjanikke ja luuletajaid.

Elavalt kirjeldab 11. sajandi aristokraatide igapäevaelu ka teise õukonnadaami Sei Shōnagoni kirjutatud &quot;Makura-no Sōshi&quot; (&quot;Padjaraamat&quot;). See romaan torkab silma oma teravmeelsuse ja huumoriga ning on märksa realistlikum kui &quot;Genji Monogatari&quot;.

====Kokinshū====
Samal Heiani perioodil oli õukonnadaamide, aristokraatide ja preestrite hulgas populaarne 31-silbiline luulevorm [[tanka]] (5-7-5-7-7 silpi). 905. aastal valmis imperaatori käsul esimene tankade kogumik &quot;Kokinshū&quot; (&quot;Vana ja uue luule kogu&quot;) ning tankast sai klassikaline jaapani luulevorm, mida harrastatakse ka tänapäeval. Tanka lühidus sundis poeete kasutama oma mõtete väljendamiseks vihjeid, mille kasutamine iseloomustab sestsaadik ka kõiki uuemaid jaapani luule vorme.

====Heike Monogatari ja Taiheiki====
Heiani kultuurilise õitsengu perioodile järgnes sõdade periood, mil ühiskonnas hakkasid peamist rolli mängima kohalikud sõjapealikud ning keisri ja aristokraatide võim praktiliselt kadus.&lt;ref&gt;{{cite journal|last1=Friday|first1=Karl|title=Teeth and Claws. Provincial Warriors and the Heian Court|url=https://archive.org/details/sim_monumenta-nipponica_summer-1988_43_2/page/155|journal=Monumenta Nipponica|volume=43|issue=2|pages=155–170|date=1988|doi=10.2307/2384742|issn=0027-0741|jstor=2384742}}&lt;/ref&gt; Loomulikult iseloomustavad seda 12. sajandil alanud ja umbes 150 aastat kestnud ajajärku võidukaid sõjakäike ja lahinguid ülistavad kirjandusteosed. Tegelasteks on neis elegantsete aristokraatide asemel robustsed [[samurai]]d. Kaks silmapaistvamat teost on siin &quot;Heike Monogatari&quot; (&quot;Jutustus Heike klannist&quot;, 1223) ja &quot;Taiheiki&quot; (&quot;Suure rahu kroonika&quot;, 1300. aastate keskpaik).
[[Fail:Mikimachi_Shishimai_performed_in_the_61st_Jumangoku_festival.webm|pisi|Lõvitants (Mikimachi Shishimai) 2023. aasta septembris]]

===Kunst===
{{vaata|Jaapani kunst}}
Kui lääne kultuuritraditsioonis on kombeks jagada visuaalsed kunstid kategooriatesse – maal, skulptuur, arhitektuur jne., siis Jaapani traditsioonis sellist jaotust ei tunta. Teiseks, läänes eristatakse nn puhast kunsti ja tarbekunsti, mis jällegi on tundmatu nähtus jaapani kultuuris. Kõik, mis on silmaga nähtav ja kaunilt tehtud ning omab kunstiväärtust, on kunst. Loomulikult liigitatakse ka jaapani kunsti, kuid eelkõige ajaloolisel alusel ja sealjuures keskendutakse kunstiväärtusele ehk sellele, mida ja kuidas kunstiteosed väljendavad.&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.aesthetics-online.org/articles/index.php?articles_id=3|title=Teaching Japanese Aesthetics|access-date=2008-12-03|archive-url=https://web.archive.org/web/20081202060957/http://www.aesthetics-online.org/articles/index.php?articles_id=3|archive-date=2008-12-02}}&lt;/ref&gt;

===Religioon===
Jaapani 1945. aasta põhiseaduse § 20 kohaselt kehtib riigis [[usuvabadus]] ja religioon on riigist lahutatud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=THE CONSTITUTION OF JAPAN |url=https://japan.kantei.go.jp/constitution_and_government_of_japan/constitution_e.html |vaadatud=2024-01-23 |väljaanne=japan.kantei.go.jp}}&lt;/ref&gt;

Levinumad religioonid on [[šintoism]], [[budism]], vähesel määral on ka [[muslim]]eid, [[kristlus|kristlasi]], [[hinduism|hinduiste]] ja teisi. Šintoism on põline jaapani religioon, kuid seda on aegade jooksul tugevasti mõjutanud budism. [[Konfutsianism]], mis jõudis Hiinast Jaapanisse enne budismi, on küll tugevasti mõjutanud jaapanlaste moraalseid tõekspidamisi, kuid pole kujunenud organiseeritud religiooniks.

1985. aasta andmetel oli Jaapanis 115,6 miljonit šintoisti, 92 miljonit budisti, 1,7 miljonit kristlast ja 14,4 miljonit muude religioonide tunnistajat. Praktiliselt võib öelda, et šintoistide ja budistide koguarv on Jaapanis kaks korda suurem elanike arvust ehk teiste sõnadega on jaapanlased ühtaegu nii šintoistid kui ka budistid. Ka šinto pühamute ja buda templite arvud on enam-vähem võrdsed (vastavalt 91 000 ja 85 000). Buda munkade arv on aga üle 2 korra suurem kui šintol (vastavalt 269 000 ja 102 000).

Šintoism (神道 ''shintō'') on jaapani [[rahvuslik religioon]], mis kujutab endast segu looduse, esivanemate, kangelaste ja keisri kummardamisest. Tavaline šinto pühamu on koht, kus elab küla, linna või prefektuuri kaitsevaim. Tähtsaim šinto pühamu [[Ise Jingu]] asub [[Ise (Jaapan)|Ise]] linnas [[Mie prefektuur]]is.&lt;ref&gt;{{cite book|last1=Ellwood|first1=Robert S.|date=1985|title=Japanese Religion: A Cultural Perspective|publisher=Prentice-Hall|isbn=978-0-13-509282-8|language=en|access-date=18 April 2019|url=https://books.google.com/books?id=WAERAQAAIAAJ}}&lt;/ref&gt; Selles Ise pühamus elab päikesejumalanna [[Amaterasu|Amaterasu Ōmikami]], kellest põlvneb Jaapani keisrisuguvõsa ja kes on terve rahvuse kaitsevaim. Ise Jingu on ka praegu täpselt samasugune nagu 2000 aastat tagasi.&lt;ref name=&quot;:12&quot;&gt;{{Cite book|last=Cali|first=Joseph|year=2013|title=Shinto Shrines: A Guide to the Sacred Sites of Japan's Ancient Religion|publisher=University of Hawai'i Press|pages=214–222}}&lt;/ref&gt; Kuna ta on ehitatud ainult puidust, siis ehitatakse ta iga 20 aasta tagant vanade jooniste järgi uuesti üles. Ka arvukad, kunagi valitsenud keisritele pühendatud pühamud on terve jaapani rahva kultuseobjektid.

===Töö===
Töökeskkond varieerub Jaapanis väga laiades piirides. On väga suuri firmasid ja pisikesi perefirmasid. Enamik töötajaid peab tööle sõitma hästi kaugelt ning hommikustel ja õhtustel tipptundidel on ühiskondlik transport väga koormatud. Väga levinud on ületundide tegemine, seda nii eraettevõtetes kui ka riigiasutustes. Pole sugugi haruldane, et firma saadab oma töötaja mitmeks aastaks teises linnas asuvasse filiaali ja kui see juhtub olema Jaapani teises otsas, siis ei saa perekond kokku rohkem kui mõne korra aastas. Töötajad on kõigele vaatamata oma firmale lojaalsed, sest tavaliselt on nad sinna tööle asunud kohe pärast kooli või ülikooli lõpetamist ja firma tagab neile eluaegse tööhõive. Ametialase edutamise aluseks on enamasti firmas töötatud aastad, mitte tööalane võimekus. Viimasel ajal on selline eluaegse tööhõive traditsioon hakanud siiski murenema ja nooremad inimesed on hakanud töökohti vahetama. Kui traditsioonilises jaapani peres töötas ainult mees, siis viimasel ajal on kasvanud naistöötajate osakaal. Üliõpilaste ja pensionäride seas on praegu laialt levinud osalise tööajaga töötamine ehk ''arubaito'' (アルバイト, [[Saksa keel|saksakeelsest]] sõnast ''[[wikt:Arbeit|Arbeit]]'').

Erinevalt Läänest iseloomustab Jaapani ettevõtjate ja töötajate vahekorda koostöö, mitte vastasseis. Mõlemad pooled suhtuvad firmasse nagu oma perekonda, kus on nooremaid ja vanemaid liikmeid. Seetõttu on majanduslikud streigid seal haruldased, sest töölised leiavad, et streik kahjustab firmat ja sealtkaudu ka neid endid.

Palju on väikeettevõtteid: perepoode, väikseid restorane ja baare, kodused töökodasid jms. Selliseid perefirmasid pärandatakse isadelt poegadele ja need võivad olla väga vanade traditsioonidega.

===Kodu===
Viimase saja aastaga on jaapani kodu tublisti muutunud. Traditsioonilisi õlg- või sindlikatusega puumaju võib kohata veel ainult maapiirkondades, linnades elavad inimesed enamasti samasugustes kortermajades nagu eurooplased. Selliseid suuri kortermaju kutsutakse Jaapanis ''danchi'' (団地) ja need on ehitatud betoonist ja terasest, siseviimistluses kasutatakse ka puitu. Tüüpiline jaapani korter on aga oluliselt väiksem, kui Euroopas. Tegelikult on iga jaapanlase unistuseks oma maja, aga kuna maa on väga kallis, on ka majad kallid ja võrdlemisi väikesed. Maapiirkondades, kus maa on odavam, on ka majad suuremad ja neis on piisavalt ruumi, et koos perega saaksid elada nii lapsed kui ka vanavanemad. Ruumi jätkub seal ka külalistele ja perekondlikke tähtpäevi saab tähistada kodus. Linnades tingib ruumipuudus seda, et peaaegu kunagi ei kutsuta külalisi koju ning pidulikke sündmusi tähistatakse restoranides või niinimetatud. ühiskondlikes hoonetes (jaapani keeles ''kaikan'').

Suvi on Jaapanis kuum ja niiske, seepärast pööratakse elamute ehitamisel peamist tähelepanu mitte küttele ja soojustamisele, vaid sellele, et ka kuumadel suvepäevadel pääseks tuuleke ruume jahutama. Tubade eraldamiseks ei ehitata kapitaalseid vaheseinu, vaid kasutatakse lükanduksi. Neid on kaht tüüpi: ''[[shōji]]'' (障子) ja ''[[fusuma]]'' (襖). Välisseinadki on sageli kõrvale lükatavad ja aknad on konstrueeritud lükandakendena.

Traditsioonilises jaapani majas on esiku (玄関 ''genkan''), koridoride ja köögi põrandad puidust, tubade põrandad on kaetud punutud mattidega (畳 ''[[tatami]]''). Kaasaegsetes majades on ka tubades poleeritud laudpõrandad, kuid võimaluse korral püütakse siiski vähemalt üks tuba teha traditsioonilises stiilis tatamiga põrandal. Kui teid peaks jaapani koju kutsutama, siis pidage meeles, et esikus tuleb kingad vahetada tuhvlite vastu, millega kõnnitakse puitpõrandatel. Kui astute tatamile, tuleb ka tuhvlid jalast ära võtta ja astuda tatamile sokkides. Tualeti ukse juures koridoris seisab alati veel üks paar tuhvleid, millega käiakse ainult tualetis.

Traditsiooniline magamisase on paks ja soe puuvillaga täidetud madrats ehk [[futon]] (布団), mis laotatakse ööseks otse tatamile ja päevaks peidetakse seinakappi. Kaasaegsetes lääne stiilis magamistubades on tavalised voodid, mida jaapanlased miskipärast nimetavad &quot;prantsuse vooditeks&quot;. Jaapanis on kõigis majades elekter ja veevärk, kuid keskküte on suuremas osas Jaapanist tundmatu nähtus, välja arvatud Hokkaido. Hokkaidol on talved sama külmad kui Eestis. Mujal Jaapanis köetakse ruume elektrikaminatega ainult nendes viibimise ajal ja paksu teki alla magama pugedes lülitatakse küte välja. Traditsiooniline ja väga praktiline moodus külma ilmaga sooja saamiseks on istuda terve perega ümber ''kotatsu''. Vanasti oli see põranda keskel asuvasse auku asetatud pann hõõguvate sütega, mille kohale seati madalate jalgadega laud. Pererahvas istus ''kotatsu'' ümber, nii et jalad olid laua all soojas ja üle kõigi jalgade laotati suur villane vaip. Tänapäeval kasutatakse muidugi söepanni asemel elektriahju, mis on tükk maad tuleohutum. Saadaval on ka laias valikus muid elektrilisi kütteseadmeid, sealhulgas õhukonditsioneere, mis suudavad suvel tuba jahutada ja talvel seda kütta.

Igas jaapani kodus on tingimata vannituba ehk ''ofuro'' (お風呂), ükskõik kui väike see siis ka olude sunnil poleks. Kunagi ei ehitata vannituba ja tualetti kokku nagu Ameerikas. Erinevalt meie vannidest on jaapani vannid istevannid, st nad võtavad vähe ruumi, kuid on sügavad. Vannivee soojendamiseks kasutatakse enamasti gaasiboilerit ja vesi peab olema väga kuum, sest jaapanlaste jaoks on vannil sama tähendus, mis eestlaste jaoks saunal. Et kuuma vett kokku hoida, käib peres mitu inimest ühes ja samas vannis ning sellepärast tuleb ennast hoolikalt pesta enne vanni ronimist. Kibusse lastakse kuuma vett ja vanni kõrval väikesel pingil istudes pestakse ennast seebiga korralikult puhtaks. Vann pole mitte pesemiseks, vaid kuumas vees mõnulemiseks. Muuseas, ka enne kuumaveeallikasse minekut tuleb end samamoodi puhtaks pesta.

===Vaba aeg===
Tänapäeva Jaapanis on väga mitmekesiseid vaba aja veetmise võimalusi. Seal võib leida nii Läänes tuntud lõbustusi nagu diskod, ööklubid, restoranid, teatrid, kinod, keeglisaalid, golfiväljakud jne, kuid on ka üsna jaapanipäraseid võimalusi.

Üle maailma on levinud jaapanlaste leiutis [[karaoke]], kus spetsiaalsest karaoke seadmest tuleva saatemuusika saatel saab igaüks ise mikrofoni laulda. Et laulu sõnad tavaliselt meeles pole, siis jooksevad need televiisoriekraanil. Karaoke-baare on kõikjal, ka enamikus ööklubides on see võimalus olemas. Kui teie võõrustaja laulab, siis on viisakas talle plaksutada ja teda kiita, isegi kui ta eriti viisi ei pea. Ka teie ise ei tohi keelduda mikrofoni kätte võtmas, kui teid palutakse.

Üks neist on pachinko ehk midagi mehaanilise piljardi taolist. Pachinko-saalides on kümneid masinaid ja nende taga istutakse tundide kaupa, süües ja juues sealsamas – see pidavat hästi lõdvestama. Väikeste summade eest pachinko mängimises avaldub seaduselünk, mis lubab Pachinko-saalidel vältida Jaapani ranget hasartmänguseadust.&lt;ref name=&quot;Kushner&quot;&gt;{{cite web|last=Kushner|first=David|url=https://spectrum.ieee.org/tech-talk/consumer-electronics/gaming/the-secret-life-of-pachinko|title=The Secret Life of Pachinko|work=[[IEEE]] Spectrum|date=1 October 2010|access-date=2 October 2010}}&lt;/ref&gt; Pachinkotööstuse väärtuseks hinnati 1994. aastal 30 triljonit jeeni (umbes 200 miljardit [[Euro|eurot]] 2021. aasta seisuga).&lt;ref&gt;{{cite book|last=Schodt|first=Frederik|author-link=Frederik L. Schodt|year=1996|title=Dreamland Japan: Writings on Modern Manga|title-link=Dreamland Japan: Writings on Modern Manga|publisher=Stone Bridge Press|location=Berkeley, CA|isbn=978-1-880656-23-5|page=[https://books.google.com/books?id=Z0yDAgAAQBAJ&amp;pg=PA111 111]}}&lt;/ref&gt;

Traditsioonilistest jaapani harrastustest tuleks tingimata mainida [[teetseremoonia]]t, [[ikebana]]t ja [[origami]]t ehk paberivoltimist.

Origami ehk paberivoltimine on omaette kunstiliik. Eriti armastavad sellega tegeleda lapsed.

==Sport==
Üldise ettekujutuse kohaselt on jaapanlased nagu teisedki [[Aasia rahvad]] väga kollektiivsed, kõike tehakse meeskonnatööna ja üksikisiku initsiatiiv on taunitav. Jaapani vanasõna ütleb, et nael, mille pea välja ulatub, saab haamriga. Mõneti üllatav on seepärast, et traditsiooniliste jaapani spordialade hulgas pole ühtki meeskondlikku ala, kui välja arvata [[köievedu]]. Meenutuseks – köievedu oli esimest korda kavas [[1900. aasta suveolümpiamängud]]el [[Pariis]]is ja jäi sinna kuni [[1920. aasta suveolümpiamängud|Antwerpeni olümpiamängudeni 1920. aastal]].

Tänapäeval harrastatakse Jaapanis meeskondlikest spordialadest [[võrkpall]]i ja [[korvpall]]i ning viimastel aastatel on eriti populaarseks muutunud Euroopa [[jalgpall]], kuid need on kõik Läänest imporditud spordialad.

Jaapani rahvuslikest spordialadest on olümpiaalaks saanud [[judo]], varsti loodavad jaapanlased olümpiaalade hulka tuua ka [[sumomaadlus]]e. Teatavasti kehtib uute olümpiaalade puhul nõue, et nendega peavad tegelema nii mehed kui ka naised, kuid sumo populariseerimine naiste hulgas võtab veidi aega.

Laialt on maailmas levinud ka [[karate]] ja vähemal määral jaapani mõõgavõitlus [[kendo]].

Jaapanlased esinevad edukalt nii suve- kui ka taliolümpiamängudel. 1964. aastal toimusid Tokyos esimesed olümpiamängud Aasia kontinendil. Taliolümpiamänge on Jaapanis peetud juba kaks korda: 1972. aastal Sapporos ja 1998. aastal Naganos.

Kõige populaarsemad on Jaapanis [[pesapall]], [[K-1]], [[golf]] ja [[sumo]], samuti [[surfamine]] ja [[mäesuusatamine]].

==Pühad==
===Uusaasta===
Kõige tähtsam püha Jaapanis on uusaasta (お正月 ''o-shōgatsu''). Juba jõulupühade ajal lõpetavad kõik firmad ja kauplused töö ning vana aasta ärasaatmine ning uue vastuvõtmine kestab 3. jaanuarini. Selleks ajaks pole Jaapanis mõtet planeerida mingit asjaajamist. Aastavahetuseks tuleb tavaliselt kogu pere kokku, lapsed sõidavad linnadest maale vanemate juurde. Päris pidu algab vana-aasta õhtul. Kogu pere sööb koos nuudleid, mis sümboliseerivad pikka iga. Seejärel minnakse lähimasse šinto pühamusse või buda templisse, et paluda jumalatelt uueks aastaks õnne ja soovide täitumist. 1. jaanuari hommikul serveeritakse eriline uusaasta hommikusöök, lastele kingitakse raha ja kõik ootavad sõpradelt ja sugulastelt uusaastakaarte. Jaapanis nimelt toimetatakse post kätte kohe 1. jaanuari hommikul.

===''O-bon''===
Teine väga tähtis püha Jaapanis on ''o-bon'' (お盆), mida tähistatakse augustis. Konkreetsed kuupäevad on igas maakonnas erinevad. Shinto uskumuse kohaselt tulevad 13. augustil esivanemate hinged kolmeks päevaks tagasi oma kodudesse omakseid külastama. Selleks puhuks tehakse majas suurpuhastus, korrastatakse esivanemate hauakivid ja viiakse hingede jaoks haudadele toitu ja saket. ''O-bon'i'' tähistamiseks toimuvad suured tulevärgid ja tantsitakse erilisi ''o-boni'' tantse. ''O-bon'' sarnaneb meie lõikuspühaga ning tantsuga tänatakse jumalaid ja esivanemaid hea riisisaagi eest.

===''Hinamatsuri''===
Jaapanis on rida lastele pühendatud tähtpäevi. Üks neist on tütarlaste püha ehk nukkude pidu (ひな祭り ''hinamatsuri''), mida peetakse 3. kuu 3. päeval (3. märtsil). Kodudes seatakse sel päeval üles mitmeastmeline punase riidega kaetud poodium, millele asetatakse põlvest põlve edasi antavad rikkalikult kaunistatud nukud. Nukud sümboliseerivad muistseid keisrikoja liikmeid.

===''Tango-no-sekku''===
Poiste püha ''tango-no-sekku'' (端午の節句) on viienda kuu viiendal päeval (5. mail). Sel puhul lehvivad nende majade kohal, kus peres on poisslapsi, hiigelsuured karpkalakujulised riidest tuulelipud. Igal poisi jaoks on oma lipp. Karpkala sümboliseerib jõudu ja edasipüüdlikkust, mida mehel elus vaja läheb. Tänapäeva ametlikus kalendris on 5. mai riigipüha ja seda nimetatakse lastepäevaks.

===''Tanabata''===
[[Pilt:TanabataNipponIchi.jpg|pisi|Tanabata]]
Tähefestival (七夕 ''tanabata'') toimub igal aastal 7. juulil. Legendi järgi saavad sel ööl kokku kaks armunud tähte, keda lahutab Linnutee. Tanabata ajal kirjutavad inimesed paberitükikestele oma salasoove, voldivad need kokku ja seovad bambuseokste külge. Hilisõhtul võib nautida tulevärki (花火 ''hanabi'').

===''Shichi-go-san''===
15. novembril on 3- ja 7-aastaseks saanud tüdrukute ja 5-aastaseks saanud poiste püha ''shichi-go-san'' (七五三 'seitse-viis-kolm'). Sel päeval riietatakse nad kirevatesse kimonotesse ja vanemad viivad nad shinto pühamusse, kus jumalatelt palutakse lastele head tervist ja õnnelikku elu. Igal lapsel on käes paberkott, millele on joonistatud [[Mänd|männi]], [[Kilpkonn|kilpkonna]] või [[Kurg|kure]] pilt. Need sümboliseerivad head tervist ja pikka iga. Pühamute juures on avatud kioskid, kust ostetakse lastele maiustusi ja pannakse paberkottidesse. Koju jõudnud, jagavad päevakangelased maiustusi õdede-vendade ja naabrilastega ja saavad ise vastu kingitusi. Õhtul korraldatakse perekondlik pidu.

==Ajalugu==
{{Vaata|Jaapani ajalugu}}

==Vaata ka==
*[[Jaapani muusika]]
*[[Jaapani keraamika]]
*[[Sintoism]]
*[[Jidai Matsuri]]
*[[Kendo]]
*[[Hiragana]]
*[[Jaapani budism]]
*[[Jaapani usundid]]
*[[WOWOW]]
*[[Mono no aware]]
*[[Jaapan 2014. aasta taliolümpiamängudel]]
*[[Rangaku]]
*[[Jaapani võrkpallikoondis]]
*[[Hõlmikpuu Jaapanis]]
*[[Jaapani lennukite loend]]
*[[Eesti-Jaapani suhted]]
*[[Jaapani perekonnanimede loend]]
*[[Vaktsineerimine Jaapanis]]
*[[Jaapani filosoofia]]
*[[Vähemusrahvused Jaapanis]]
*[[Jaapani keiserlik armee]]
*[[Taishi Shōtoku seitsmeteistkümnest artiklist koosnev põhiseadus]]
*[[Jaapani jäähokikoondis]]
*[[2025. aasta Jaapani Nõunikekoja valimised]]
*[[Kōmeitō]]
*[[Diskrimineerimine Jaapanis]]
*[[2026. aasta Jaapani üldvalimised]]
*[[Nippon kaigi]]
*''[[Rokuyō]]''
*[[Hobuste võiduajamine Jaapanis]]
*[[Valge päev]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;LwQW7&quot;&gt;Piggott, Joan R. (1997). ''The emergence of Japanese kingship''. Stanford University Press. pp. 143–144&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Klaassen&quot;&gt;Klaassen, Olaf-Mihkel. 2008. Jaapan läbi aegade. Tallinn: Argo, lk 6–7&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Jspnd&quot;&gt;Henshall, Kenneth G. 2010. Jaapani ajalugu. Tallinn: Valgus, lk 27&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GDp4y&quot;&gt;Mancall, Peter C. (2006). &quot;Of the Ilande of Giapan, 1565&quot;. ''Travel narratives from the age of discovery: an anthology''. Oxford University Press. pp. 156–157&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Udy8Q&quot;&gt;http://www.bbc.co.uk/news/world-asia-pacific-11664434&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BeYyu&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ja.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-05-24 |arhiivimisaeg=2018-12-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181226010157/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ja.html%20 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ATQU4&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.dailyonigiri.com/2010/04/active-volcanoes-in-japan/ |vaadatud=2011-05-28 |arhiivimisaeg=2011-05-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110518202408/http://www.dailyonigiri.com/2010/04/active-volcanoes-in-japan/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Jvlid&quot;&gt;http://gaia.gi.ee/teaching/laamtektoonika.swf {{katkine viide}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TBQut&quot;&gt;http://www.asianinfo.org/asianinfo/japan/geography.htm&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FactS&quot;&gt;http://web-japan.org/factsheet/en/pdf/03FloraFauna.pdf&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eqFY5&quot;&gt;[http://en.rian.ru/world/20090911/156095225.html Japan has over 40,000 centenarians]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;j6jhx&quot;&gt;[http://www.bbc.co.uk/news/world-asia-pacific-11299646 The mystery of Japan's missing centenarians], BBC, 21. september 2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;d4VJU&quot;&gt;[http://www.foxnews.com/health/2011/09/13/number-centenarians-in-japan-tops-47000/?test=latestnews Number of Centenarians in Japan Tops 47,000]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;C7ZdS&quot;&gt;[http://en.ria.ru/world/20120916/175983006.html Japanese Centenarians Top 50,000]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XMMWO&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20160807030639/http://www.japantimes.co.jp/news/2015/09/11/national/japans-centenarian-population-tops-60000-first-time#.V6w1K6ukxVw Japan’s centenarian population tops 60,000 for first time], The Japan Times, 11.09.2015&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sDIQb&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.asahi.com/ajw/articles/AJ201709150056.html |vaadatud=2017-09-18 |arhiivimisaeg=2017-09-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170919032910/http://www.asahi.com/ajw/articles/AJ201709150056.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lYt5a&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.japantimes.co.jp/news/2013/05/05/national/number-of-children-in-japan-sinks-to-new-record-low-ministry/#.UlsCDBbfaEI |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-10-13 |arhiivimisaeg=2013-07-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130708060635/http://www.japantimes.co.jp/news/2013/05/05/national/number-of-children-in-japan-sinks-to-new-record-low-ministry/#.UlsCDBbfaEI |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;F8mhm&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20160811071538/http://www.japantimes.co.jp/news/2016/05/04/national/social-issues/number-of-children-in-japan-declines-for-35th-straight-year-to-hit-record-low#.V6w1_KukxVw Number of children in Japan declines for 35th straight year to hit record low], The Japan Times, 4.05.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;geograafiaopik&quot;&gt;Rummo, Tiit. &quot;Geograafia 8. klassile&quot;. Trükitud Riias: 1998. lk.259. ISBN 9985-2-0089-6&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TzEbw&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.jnto.go.jp/jpn/news/data_info_listing/pdf/160420_monthly.pdf | Pealkiri = 2015年推計値 | Autor = Japan National Tourism Organization | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = | Keel =| Arhiivimisurl= | Arhiivimisaeg= | tsitaat=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BSbWo&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www3.weforum.org/docs/WEF_TTCR_2017_web_0401.pdf | Pealkiri = The Travel &amp; Tourism Competitiveness Report 2017 | Autor = World Economic Forum | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = April 2017 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = | Keel =| Arhiivimisurl= | Arhiivimisaeg= | tsitaat=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;M72Cu&quot;&gt;Leheny, David Richard. The Rules of Play: National Identity and the Shaping of Japanese Leisure. Cornell University Press. p. 59. ISBN 0-8014-4091-2&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DP4L2&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.ft.com/intl/cms/s/0/6a76579a-2945-11e0-ab2f-00144feab49a.html#axzz1pHkH12kF | Pealkiri = &quot;Tourists flock to Japan despite China spat&quot; | Autor = Dickie, Mure | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 26 January 2011 | Koht = | Väljaandja = The Financial Times | Kasutatud = | Keel =| Arhiivimisurl= | Arhiivimisaeg= | tsitaat=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7SqW1&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.ttgmice.com/article/tokyu-group-in-steadfast-pursuit-of-chinese-tourists/ | Pealkiri = &quot;Tokyu Group in steadfast pursuit of Chinese tourists&quot; | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = TTGmice | Kasutatud = | Keel =| Arhiivimisurl= | Arhiivimisaeg= | tsitaat=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UIBDI&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.ibtimes.sg/japan-offer-10-year-multi-entry-visas-chinese-part-tourism-push-1462 | Pealkiri = &quot;Japan to offer 10-year multi-entry visas for Chinese as part of tourism push&quot; | Autor = Bhattacharjya, Samhati | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = May 17, 2016 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = | Keel =| Arhiivimisurl= | Arhiivimisaeg= | tsitaat=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qaqqF&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www3.nhk.or.jp/daily/english/21_37.html | Pealkiri = Japan to give away air tickets to 10,000 visitors | Autor = NHK-world | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 21 October 2011 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = | Keel =| Arhiivimisurl= | Arhiivimisaeg= | tsitaat=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dtMbh&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.jaif.or.jp/english/news_images/pdf/ENGNEWS01_1319257019P.pdf | Pealkiri = Earthquake report 242: Japan to give away air tickets to 10,000 visitors | Autor = JAIF | Failitüüp =  | Täpsustus =  | Väljaanne =  | Aeg = 22 October 2011 | Koht =  | Väljaandja =  | Kasutatud =  | Keel =  | Arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120618084546/http://www.jaif.or.jp/english/news_images/pdf/ENGNEWS01_1319257019P.pdf | Arhiivimisaeg = 2012-06-18 | tsitaat =  | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZBrf9&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.mlit.go.jp/kankocho/en/page08_000020.html | Pealkiri = &quot;Fly to Japan! Project&quot;(10,000 FREE FLIGHTS TO FOREIGNERS) | Autor = Japan Tourism Agency | Failitüüp =  | Täpsustus =  | Väljaanne =  | Aeg = 2011-12-26 | Koht =  | Väljaandja =  | Kasutatud =  | Keel =  | Arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20170930112356/http://www.mlit.go.jp/kankocho/en/page08_000020.html | Arhiivimisaeg = 2017-09-30 | tsitaat =  | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{vikisõnastik-tekstina}}
{{commonskat-tekstina|Japan}}
{{vikitsitaadid}}
* [https://www.mofa.go.jp/p_pd/pds/page23e_000381.html Videos on Japan's Foreign Policy]. Ministry of Foreign Affairs of Japan, 22. January 2018

{{Aasiariigid}}


[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Aasia maad]]
[[Kategooria:Jaapan| ]]</text>
      <sha1>axwnrj1vrs6wqq4yoim7fz78wqajdmz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Soome</title>
    <ns>0</ns>
    <id>1118</id>
    <revision>
      <id>7204013</id>
      <parentid>7185931</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T20:25:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7204013</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="32424" sha1="6kyz4y2k4noojfh4877fxnzdk4eb56d" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib riigist; küla kohta Võrumaal vaata artiklit [[Soome (Antsla)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2009}}{{keeletoimeta}}
{{Riik
| riiginimi = Soome Vabariik
| omastav = Soome
| nimi1_keel = soome
| nimi1 = Suomen tasavalta
| nimi2_keel = rootsi
| nimi2 = Republiken Finland
| mis_lipp = lipp
| mis_vapp = 
| vapp = Coat of arms of Finland 2.svg
| vapi_laius = 80px
| asendikaart = Finland in European Union.svg
| deviis = 
| riigikeel = [[soome keel|soome]] ja [[rootsi keel|rootsi]]
| ametlik_keel = 
| pealinn = [[Helsingi]]
| riigipea_ametinimi = president
| riigipea_nimi = [[Alexander Stubb]]
| valitsusjuhi_ametinimi = peaminister
| valitsusjuhi_nimi = [[Petteri Orpo]]
| pindala = 
| pindala_viide = 
| rahvaarv = 
| iseseisvus = 6. detsember 1917
| valuuta = [[euro]] (EUR)
| ajavöönd = [[Ida-Euroopa aeg]]
| hümn = [[Maamme (Vårt land)]]
| usund = [[Soome Evangeelne Luterlik Kirik]], Soome Õigeusu Kirik
| üladomeen = [[.fi]]
| telefonikood = 358
| riigikord = [[Parlamentaarne vabariik]]
| SKT = 
| SKT_elaniku_kohta = 
| rok-i_kood = FIN
| märkused = 
}}

'''Soome Vabariik''' on [[riik]] [[Põhja-Euroopa]]s [[Rootsi]] ja [[Venemaa]] vahel, üks [[Põhjamaad]]est.

Soome piirneb idas Venemaaga (piiri pikkus 1313&amp;nbsp;km), põhjas [[Norra]]ga (727&amp;nbsp;km) ja läänes [[Rootsi]]ga (586&amp;nbsp;km). Lõunas on teisel pool [[Soome laht]]e lähim riik [[Eesti]].

Soome pindala on 338 455&amp;nbsp;km² (303 921&amp;nbsp;km² maad, 34 534&amp;nbsp;km² siseveekogusid).&lt;ref name=&quot;maanmittauslaitos&quot;&gt;{{netiviide| url = https://www.maanmittauslaitos.fi/sites/maanmittauslaitos.fi/files/attachments/2019/01/Suomen_pa_2019_kunta_maakunta.pdf| pealkiri = &quot;SUOMEN PINTA-ALA KUNNITTAIN 1.1.2019&quot;| failitüüp = XLS| täpsustus = koos siseveekogudega. Koos merealadega on pindala 390 908,56 km².| väljaanne = www.maanmittauslaitos.fi| aeg = 2019| väljaandja = | vaadatud = 27.06.2020| keel = soome| arhiivimisaeg = 19.06.2019| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20190619000701/https://www.maanmittauslaitos.fi/sites/maanmittauslaitos.fi/files/attachments/2019/01/Suomen_pa_2019_kunta_maakunta.pdf| url-olek = ei tööta}}&lt;/ref&gt; Maakerke tagajärjel kasvab Soome pindala umbes 7&amp;nbsp;km² aastas. Soome on pindala järgi Euroopa riikidest kaheksandal kohal.{{lisa viide}}

Asustus on üpris hõre, rahvastiku tihedus on madalaim Euroopa Liidus. Rahvastiku enamik paikneb riigi lõunaosas. Rahvaarv on 5,6 miljonit, umbes üks miljon elab [[Suur-Helsingi]]s. Põhiseaduse järgi on riigikeeled [[soome keel|soome]] (2017. aastal rääkis seda emakeelena 87,9% elanikkonnast) ja [[rootsi keel]] (5,2%).&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tilastokeskus|url=https://www.tilastokeskus.fi/tup/suoluk/suoluk_vaesto.html|pealkiri=Väestö|aeg=27.7.2018|vaadatud=|arhiivimisaeg=6.12.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181206064403/http://www.tilastokeskus.fi/tup/suoluk/suoluk_vaesto.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

[[Fail:Soome kaart.png|pisi|Soome kaart]]

1812. aastast on Soome pealinn [[Helsingi]]. Esimene pealinn oli [[Turu]] (1809–1812). Suuruselt teine linn Helsingi järel on [[Espoo]].&lt;ref&gt;https://www.kuntaliitto.fi/kuntaliitto/tietotuotteet-ja-palvelut/kaupunkien-ja-kuntien-lukumaarat-ja-vaestotiedot&lt;/ref&gt;

12. sajandist kuni 19. sajandi alguseni kuulus Soome [[Rootsi]] kuningriigi alla. Seejärel [[Soome Suurvürstiriik|Soome Suurvürstiriigina]] Vene Keisririigi alla. 1917. aastal kuulutati välja iseseisvus.{{lisa viide}}

Pärast iseseisvumist on peetud neli sõda: [[Soome kodusõda]] (1918), [[Talvesõda]] (1939–1940), [[Jätkusõda]] (1941–1944) ja [[Lapi sõda]] (1944–1945). Igas sõjas juhtis Soome Vabariigi armeed [[marssal]] [[C. G. E. Mannerheim]].{{lisa viide}}

[[Ahvenamaa]] saared kuuluvad küll Soome koosseisu, kuid neil on laialdane [[autonoomia]].{{lisa viide}}

Soome on [[ÜRO]] 2017. aasta [[inimarengu indeks]]i järgi maailma riikidest 15. kohal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Human Development Reports |url=http://hdr.undp.org/en/countries/profiles/FIN |vaadatud=2019-05-11 |arhiivimisaeg=2018-10-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181004155530/http://hdr.undp.org/en/countries/profiles/FIN |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Soome liitus [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] 1995. aastal&lt;ref&gt;https://european-union.europa.eu/principles-countries-history/country-profiles/finland_fi&lt;/ref&gt; ja NATO-ga 2023. aastal.&lt;ref&gt;https://www.nato.int/&lt;/ref&gt;

2022. aasta 12. mail tehtud ühisavalduses teatasid Soome president [[Sauli Niinistö]] ja peaminister [[Sanna Marin]], et soovivad Soome astumist [[NATO]]-sse. Soome liidrite otsust tervitasid esimeste seas Taani ja Eesti peaminister.&lt;ref name=ERR_NATO /&gt;

== Nimi ==
{{vaata|Soome nimi}}
Nime ''Suomi'' päritolu ei ole kindel. Võimalikuks päritolusõnaks on peetud [[balti keeled|balti]] sõna ''zeme'' ('maa, pind'). Soome keeles tähendab ''suo'' '[[soo]]d', mis on tavaline Soome biotüüp. Arvatakse, et muistsed soomlased kutsusid Soomet ''Suomaa''&lt;nowiki/&gt;'ks ('soomaa'). Nime kasutati 2. aastatuhande esimesel poolel edelapoolsete rannikualade ([[Päris-Soome]]) ja aastatuhande keskpaiku Lõuna-Soome kohta; lõpuks laienes see kogu tänapäevase riigi nimeks.{{lisa viide}}

Eksonüüm ''Finland'' sarnaneb selliste [[Skandinaavia]] kohanimedega nagu [[Finnmark]], [[Finnveden]] ja [[Finnskogen]], mis tulevad [[germaani keeled|germaani]] sõnast ''finn'' küttide-korilaste kohta. On teadmata, miks ja millal hakkas see tähendama soomlasi.{{lisa viide}}

== Asend ==
Soome on maailma põhjapoolseimaid riike. Riik asub laias laastus 60. ja 70. põhjalaiuskraadi vahel. Veerand territooriumist asub [[põhjapolaarjoon]]e taga, kus esinevad [[polaarpäev]] ja [[polaaröö]]. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju [[päike]] suvel 73 päeva ega tõuse talvel 51 päeva jooksul.{{lisa viide}}

Soomel puudub juurdepääs [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämerele]].

Lõuna- ([[Hanko]]) ja põhjapoolseima ([[Nuorgam]] [[Utsjoki vald|Utsjoki vallas]]) punkti vaheline kaugus on 1160 km.

== Loodus ==
Soome on tuntud tuhande järve maana, seal on 187 888 [[järv]]e (pindalaga üle 500 m²). Suurim järv [[Saimaa]] on Euroopas neljandal kohal.{{lisa viide}}

Soomele kuulub 179 584 [[saar]]t, neid on kõige tihedamini [[Saaristomeri|Saaristomeres]] mandri ja Ahvenamaa vahel.{{lisa viide}}

Valdav osa maastikust on tasane. Kõrgemad mäed asuvad riigi põhjaosas Norra piiril, kus on Soome kõrgeim punkt [[Halti]] (1324&amp;nbsp;m). Lõuna-Soomes võib täheldada mandrijää taandumisel tekkinud [[oos]]e ([[Salpausselkä]]).{{lisa viide}}

Levinuim kivim on [[graniit]], mis paljandub paljudes paikades. Põllupidamiseks sobivat maad on suhteliselt vähe, peamiselt leidub seda lõunapiirkondades.{{lisa viide}}

=== Kliima ===
[[Põhja-Atlandi hoovus]]e ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme. Põhja-Soomes, eriti [[Lapi maakond|Lapi maakonnas]], on [[lähisarktiline kliima]], mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved. Lõuna-Soomes kestavad talved (ööpäeva keskmine temperatuur alla 0 °C) tavaliselt umbes 100 päeva, lumi on maas novembri lõpust kuni aprillini. Temperatuuri miinimum võib langeda –30 kraadini. Suvi (päeva keskmine temperatuur üle 10 °C) kestab Lõuna-Soomes tavaliselt mai lõpust septembrini ja sisemaal võib temperatuur tõusta 35 kraadini.&lt;ref name=&quot;ilmatiede&quot;&gt;[http://en.ilmatieteenlaitos.fi/seasons-in-finland &quot;Seasons in Finland&quot;] Finnish Meteorological Institute (vaadatud 19. juulil 2013)&lt;/ref&gt;

Põhja-Soomes, eriti [[Lapimaa]]l, on talved pikad ja külmad. Temperatuuri miinimum võib küündida –45 kraadini. Talv kestab umbes 200 päeva, lumi on maas oktoobri keskpaigast mai alguseni. Suved on lühikesed, kuid võrdlemisi soojad, maksimumtemperatuur võib tõusta ka üle 25 kraadi.&lt;ref name=&quot;ilmatiede&quot;/&gt;

=== Taimestik ja loomastik ===
86% riigist on kaetud metsaaladega, mis teeb Soomest Euroopa kõige metsarikkama riigi.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20140209231457/http://www.forest.fi/smyforest/foresteng.nsf/allbyid/BE3C5576C911F822C2256F3100418AFD?Opendocument &quot;Finland is the most forested country in Europe&quot;] forest.fi (vaadatud 19. juulil 2013)&lt;/ref&gt; Suuremat osa Kesk- ja Põhja-Soomest katab [[taiga]]. Edelaosas on rohkem segametsa, mis on iseloomulik ka Baltimaadele. Peamised puuliigid on [[mänd]], [[kuusk]] ja [[kask]].{{lisa viide}}

Loomastiku hulgas on vähemalt 60 imetajaliiki (suurtest imetajatest näiteks [[pruunkaru]], [[hallhunt]], ilves, ahm ja [[põder]]), ligi 250 linnuliiki (tuntumad näiteks rahvuslind [[laululuik]], [[metsis]] ja [[kassikakk]]), üle 70 kalaliigi (mageveekaladest nt [[haug]] ja [[ahven]]).{{lisa viide}}

=== Rahvuspargid ===
Soomes on 40 rahvusparki, mille kogupindala on 9892 ruutkilomeetrit, moodustades Soome pindalast 2,7 %.

{{vaata ka|Soome rahvusparkide loend}}

{{Panoraampilt|Koli rotated.jpg|800px|Soome on tuntud tuhande järve maana}}

== Riik ==
Soomemaa ajaloolised piirkonnad enne Rootsi kuningriigiga liitmist: [[Päris-Soome maakond]] ([[Turu linnalään]]), Ahvenamaa ([[Kastelholmi linnalään]]), [[Satakunna maakond]] ([[Kokemäenkartanon linnalään]]), [[Uusimaa maakond]] ([[Raasepori linnalään|Raasepori]] ja [[Porvoo linnalään]]), [[Karjala maakond]] ([[Viiburi linnalään]]), [[Häme maakond]] ([[Hämeenlinna linnalään]]), [[Pohjanmaa]] ([[Korsholmi linnalään]]) ja [[Savo]] ([[Savonlinna linnalään]]).

{{Vaata ka|Soome ajaloolised maakonnad}}

=== Haldusjaotus ===
{{Vaata|Soome haldusjaotus}}
[[Fail:Finland, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Soome maakonnad]]

Soomes on alates 2011. aastast 19 [[maakond (Soome)|maakonda]]. Need jagunevad 2021. aasta seisuga 309 [[vald (Soome)|vallaks]], millest 107 nimetatakse linnaks.

[[Fail:Suurkirkko Helsinki maaliskuu 2002 IMG 0629.JPG|pisi|[[Helsingi]] turuplats ja [[Helsingi toomkirik|toomkirik]]]][[Fail:Downtown Tampere4.jpg|pisi|[[Tampere]]. Vasakul [[Näsinneula]], mis on Põhjamaade kõrgeim vaatetorn]]

{{Staatilised rea numbrid}}
{{Joondatud veerud}}
{| class=&quot;wikitable sortable static-row-numbers col-2-right col-3-right col-4-right&quot;
|+ Elanike arv suuremates omavalitsusüksustes&lt;br /&gt;(seisuga 30. aprill 2015)&lt;ref name=&quot;ppe&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://vrk.fi/default.aspx?docid=8830&amp;site=3&amp;id=0 |pealkiri=Kuntien asukasluvut aakkosjärjestyksessä |vaadatud=2015-06-14 |arhiivimisaeg=2015-06-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150612185224/http://vrk.fi/default.aspx?docid=8830&amp;site=3&amp;id=0 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
! Omavalitsus-&lt;br /&gt;üksus
! Rahvaarv
! Pindala&lt;br /&gt;(km²)
! Rahvastiku-&lt;br /&gt;tihedus&lt;br /&gt;(in/km²)
|-
| [[Helsingi]]
| 650 427{{efn|1,1 miljonit suurlinna piirkonnas}}
| 214,61
| 2919,0
|-
| [[Espoo]]
| 266 791
| 330,20
| 854,6
|-
| [[Tampere]]
| 223 292
| 525,03
| 425,3
|-
| [[Vantaa]]
| 211 730
| 238,37
| 888,3
|-
| [[Oulu]]
| 196 956
| 3031,61
| 766,9
|-
| [[Turu]]
| 184 339
| 245,66
| 750,4
|-
| [[Jyväskylä]]
| 135 961
| 1170,99
| 116,1
|-
| [[Kuopio linn|Kuopio]]
| 111 198
| 2775,76
| 964,4
|-
| [[Lahti]]
| 103 882
| 135,05
| 769,2
|-
| [[Kouvola]]
| 86 283
| 2558,31
| 33,7
|-
| [[Pori]]
| 85 379
| 1155,66
| 73,9
|-
| [[Joensuu linn|Joensuu]]
| 75 071
| 2381,76
| 31,5
|-
| [[Lappeenranta linn|Lappeenranta]]
| 72 724
| 1433,36
| 50,7
|-
| [[Hämeenlinna]]
| 68 001
| 1785,76
| 38,1
|-
| [[Vaasa]]
| 66 954
| 364,26
| 183,7
|-
| [[Rovaniemi]]
| 61 570
| 7581,97
|| 8,1
|-
| [[Seinäjoki linn|Seinäjoki]]
| 61 084
| 1431,64
| 42,7
|-
| [[Mikkeli linn|Mikkeli]]
| 54 655
| 2548,51
| 21,5
|-
| [[Kotka linn|Kotka]]
| 54 483
| 272,01
| 200,3
|-
| [[Salo linn|Salo]]
| 54 231
| 1986,55
| 27,3
|}
{{märkused}}

=== Riigikord ===
Soome riigikorralduse põhialused määrab [[Soome põhiseadus]]. Soomes on parlamentaarne demokraatia, kõige suurema võimuga poliitik on peaminister. President on põhiseaduse järgi riigipea, kuid tegelikult on tal peamiselt esindusfunktsioon. President valitakse otsevalimistel kuueks aastaks. Alates 1. märtsist 2024 on presidendiks [[Alexander Stubb]].{{lisa viide}}

Ühekojalises parlamendis on 200 liiget. Parlament valitakse neljaks aastaks. Valimiste järel moodustavad parlamendierakonnad valitsuse ja kinnitavad selle ametisse. Valitsust juhib peaminister (2024. aasta seisuga [[Petteri Orpo]]).{{lisa viide}}

== Majandus ==
[[Fail:Nokia N900-2.jpg|pisi|[[Nokia (firma)|Nokia]] oli pikka aega Soome majanduse lipulaev.&lt;ref name=&quot;Lane&quot;/&gt; Pildil [[Nokia N900]]]]
Pärast [[II maailmasõda]] määrasid Soome majandussuhted ja -poliitika suhted Nõukogude Liiduga ja Soome riigi [[Finlandiseerumine|ametlik neutraalsus]].&lt;ref name=&quot;Tiido Diplomaat 2023&quot;&gt;{{cite web|last=Tiido|first=Harri|url=https://www.err.ee/1608953339/harri-tiido-soome-jarelsoometumisest|title=Harri Tiido: Soome järelsoometumisest|website=ERR|date=20 April 2023|access-date=21 April 2023|language=et|last2=Diplomaat|first2=Ajakirjanik Ja Endine}}&lt;/ref&gt; Kuigi sõjaliselt võimas naaberriik mõneti piiras Soome majanduse arengut, siis võrreldes [[Idablokk|idabloki]] riikidega võimaldas Soome säilitatud iseseisvus saada põhjanaabril lõpuks globaliseerunud riigiks; 1970. aastate alguseks jõudis Soome [[Sisemajanduse koguprodukt|SKT]] inimese kohta sarnasele tasemele [[Jaapan]]i ja [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigiga]]. Tänapäeval on Soome kõrgelt industrialiseeritud [[segamajandus]]ega riik, mille SKT ühe inimese kohta on peaaegu samal tasemel Prantsusmaaga.{{lisa viide}}

Tähtsaimad majandusharud on [[puidutööstus|puidu-]] ja [[metallitööstus]],&lt;ref&gt;29.7.2016 [[YLE]],  [http://yle.fi/uutiset/3-9057304 Suomipyssyt maailmalla – 6 ruudinkatkuista tarinaa suomalaisesta aseviennistä]&lt;/ref&gt; [[telekommunikatsioon]] ja [[elektriseadmed]]. Eksport moodustab umbes kolmandiku [[SKT]]-st. Põhjamaise kliima tingimustes [[põllumajandus]] Lõuna-Soomest põhja poole palju ei laiene. Maaelanikkond leiab tööd [[metsandus]]es.{{lisa viide}}

Soome oli üks üheteistkümnest riigist, mis liitusid [[euro]]tsooniga 1. jaanuaril 1999. Endine rahaühik [[Soome mark|mark]] asendati täielikult euroga 2002. aasta alguseks.{{lisa viide}}

Soome tunnistati kõige konkurentsivõimelisemaks riigiks kolm aastat järjest (2003–2005). [[Nokia (ettevõte)|Nokia]] oli seejuures telekommunikatsioonisektori tähtsaimaks osaks. Aastatel 1998–2007 aitas Nokia kaasa Soome majanduskasvule 25% ulatuses.&lt;ref name=&quot;Lane&quot;/&gt; Viimatistel aastatel on rõhk olnud arendus- ja teadustööl, eriti [[infotehnoloogia]]s.{{lisa viide}}

== Rahvastik ==
{{sektordiagramm
|joondus = 
|allkiri = Kuuluvus &lt;small&gt;(2020)&lt;/small&gt;&lt;ref name=&quot;auto&quot;&gt;{{cite web |url=https://pxnet2.stat.fi/PXWeb/pxweb/en/StatFin/StatFin__vrm__vaerak/statfin_vaerak_pxt_11rv.px/ |title=11rv -- Origin and background country by sex, by municipality, 1990-2020 |publisher=Tilastokeskus |access-date=21 August 2021 |archive-date=2022-06-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220601225051/https://pxnet2.stat.fi/PXWeb/pxweb/en/StatFin/StatFin__vrm__vaerak/statfin_vaerak_pxt_11rv.px/ |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;un&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.un.org/en/development/desa/population/migration/data/estimates2/estimates17.shtml|title=United Nations Population Division &amp;#124; Department of Economic and Social Affairs|publisher=United Nations|access-date=29 June 2018}}&lt;/ref&gt;
|silt1 = soomlased
|väärtus1 = 91.98
|värv1 = #003399
|silt2 = muud eurooplased
|väärtus2 = 4.15
|värv2 = #4080bf
|silt3 = aasialased
|väärtus3 = 2.40
|värv3 = #ff471a
|silt4 = aafriklased
|väärtus4 = 1.04
|värv4 = #ffff00
|silt5 = muud
|väärtus5 = 0.43
}}
{{sektordiagramm
|joondus = 
|allkiri = Usutunnistused &lt;small&gt;(2022)&lt;/small&gt;&lt;ref name=&quot;stnin&quot;&gt;{{cite web |title=Belonging to a religious community by age and sex, 2000-2022 |url=https://pxdata.stat.fi/PxWeb/pxweb/en/StatFin/StatFin__vaerak/statfin_vaerak_pxt_11rx.px/ |website=Tilastokeskuksen PX-Web tietokannat |publisher=Government |access-date=30 September 2023 |archive-date=2023-05-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230531103619/https://pxdata.stat.fi/PxWeb/pxweb/en/StatFin/StatFin__vaerak/statfin_vaerak_pxt_11rx.px/ |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
|silt1 = luterlased
|väärtus1 = 65.15
|värv1 = DodgerBlue
|silt2 = õigeusklikud
|väärtus2 = 1.05
|värv2 = Orchid
|silt3 = muu kristlus
|väärtus3 = 0.94
|värv3 = DarkOrchid
|silt4 = muud
|väärtus4 = 0.84
|värv4 = Chartreuse
|silt5 = määramata
|väärtus5 = 32.02
|värv5 = #F0FFF0
}}

Soomes on umbes 5,6 miljonit elanikku. Rahvastiku tihedus on 18 inimest maapindala ruutkilomeetri kohta. Soome on [[Venemaa]], [[Norra]] ja [[Island]]i järel üks kõige hõredamalt asustatud riike [[Euroopa]]s. Suurem osa elanikkonnast on alati asunud Soome lõunaosas, eriti pärast linnastumist [[20. sajand]]il. Soome tähtsaimad linnad on [[Helsingi]], [[Espoo]], [[Vantaa]], [[Tampere]], [[Turu]] ja [[Oulu]]. {{lisa viide}}

Pärast Talvesõda pidi 12% Soome elanikkonnast [[Karjala]] kannaselt ümber asuma. Emigreerus umbes 400 000 soomlast, neid asutati ümber Soome.{{lisa viide}}

Alates [[1970. aastad|1970. aastate]] algusest on Soome võtnud vastu pagulasi ja teisi sisserändajaid. {{lisa viide}}

=== Keel ===
{{vaata|Soome keeled}}
Enamik Soome elanikke (87,64%) räägib emakeelena [[soome keel]]t, suurimaks vähemuskeeleks on [[rootsi keel]] (5,22%). Riigi põhjaosas räägitakse [[saami keeled|saami keeli]] (0,036%). Rootsi ja saami keeltel (Lapi maakonna mõnes vallas) on Soomes ametliku [[keel]]e staatus.{{lisa viide}}

Enamik soomlasi oskab ka [[inglise keel]]t. {{lisa viide}} Sagedane on ka [[saksa keel|saksa]], [[prantsuse keel|prantsuse]] ja rootsi keele oskus, vähem osatakse [[eesti keel|eesti]], [[vene keel|vene]] ja [[norra keel]]t. {{lisa viide}}

Sisserändajad moodustavad ligi 7% elanikkonnast. Suurimad rühmad on [[venelased]], [[eestlased]], [[rootslased]], [[somaallased]] ja mitme endise [[Jugoslaavia]] rahva esindajad. On ka inglise ja [[tatari keel]]t rääkivaid vähemusi. {{lisa viide}}

Soome rahvastik emakeele järgi (31. detsembril 2018), 20 enim kõneldavat keelt: &lt;ref&gt;[http://pxnet2.stat.fi/PXWeb/pxweb/fi/StatFin/StatFin__vrm__vaerak/statfin_vaerak_pxt_11rl.px/table/tableViewLayout1/ Päring Soome Statistikaameti andmebaasis]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:right&quot;
|-
| 1.
| align=&quot;left&quot; | [[soome keel|soome]]
| 4 835 778
| rowspan=&quot;10&quot; |
| 11.
| align=&quot;left&quot; | [[albaania keel|albaania]]
| 10 990
|-
| 2.
| align=&quot;left&quot; | [[rootsi keel|rootsi]]
| 288 400
| 12.
| align=&quot;left&quot; | [[vietnami keel|vietnami]]
| 10 440
|-
| 3.
| align=&quot;left&quot; | [[vene keel|vene]]
| 79 225
| 13.
| align=&quot;left&quot; | [[tai keel|tai]]
| 9763
|-
| 4.
| align=&quot;left&quot; | [[eesti keel|eesti]]
| 49 691
| 14.
| align=&quot;left&quot; | [[türgi keel|türgi]]
| 8127
|-
| 5.
| align=&quot;left&quot; | [[araabia keel|araabia]]
| 29 462
| 15.
| align=&quot;left&quot; | [[hispaania keel|hispaania]]
| 8099
|-
| 6.
| align=&quot;left&quot; | [[somaali keel|somaali]]
| 20 944
| 16.
| align=&quot;left&quot; | [[saksa keel|saksa]]
| 6317
|-
| 7.
| align=&quot;left&quot; | [[inglise keel|inglise]]
| 20 713
| 17.
| align=&quot;left&quot; | [[poola keel|poola]]
| 5441
|-
| 8.
| align=&quot;left&quot; | [[kurdi keel|kurdi]]
| 14 054
| 18.
| align=&quot;left&quot; | [[rumeenia keel|rumeenia]]
| 4416
|-
| 9.
| align=&quot;left&quot; | [[Pärsia keel|pärsia]]
| 13 017
| 19.
| align=&quot;left&quot; | [[ukraina keel|ukraina]]
| 4411
|-
| 10.
| align=&quot;left&quot; | [[hiina keel|hiina]]
| 12 407
| 20.
| align=&quot;left&quot; | [[prantsuse keel|prantsuse]]
| 4402
|-
|}

Soome keel on koos eesti, [[ungari keel|ungari]] ja [[malta keel]]ega üks vähestest Euroopa Liidu ametlikest keeltest, mis ei ole indoeuroopa päritolu.{{lisa viide}}

=== Usk ===
[[Fail:Turun tuomiokirkko.jpg|pisi|püsti|[[Turu toomkirik]]]]

Enamik soomlasi (65,2%) kuulub [[Soome Evangeelne Luterlik Kirik|Soome Evangeelsesse Luterlikku Kirikusse]], 1,1% [[Soome Õigeusu Kirik]]usse.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20171018134205/http://www.tilastokeskus.fi/tup/suoluk/suoluk_vaesto_en.html Population] Statistics Finland&lt;/ref&gt; Need on ka Soome riigikirikud. Vähemuste hulka kuuluvad muud [[protestantlus|protestandid]], [[katoliiklus|katoliiklased]], [[muslim]]id ja [[judaism|juudiusulised]].{{lisa viide}}

== Ajalugu ==
{{vaata|Soome ajalugu}}
=== Esiaeg ===
Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esimest korda [[Kiviaeg|kiviajal]], 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid-[[korilased]], kes elasid [[tundra]]- ja mereandidest. Keraamikat on leitud 5300 eKr ([[kammkeraamika kultuur]]). [[Soome-ugri keeled|Soome-ugri keeli]] rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. [[Nöörkeraamika kultuur]]i esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr peetakse ka [[põllumajandus]]e algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas.{{lisa viide}}

[[Pronksiaeg|Pronksiajal]] (1500–500 eKr) ja [[Rauaaeg|rauaajal]] (500 eKr – 1200 pKr) olid asukatel kokkupuuted [[Skandinaavia]]ga, Põhja-[[Venemaa]]ga ja [[Baltimaad]]ega.{{lisa viide}}

Soome elanikke, näiteks [[kveenid|kveene]], ja nende [[kuningas|kuningaid]] mainitakse [[kroonika]]tes ja teistes kirjutistes, nagu [[Skandinaavia]] saagades. Kirjalikke allikaid on leitud juba [[13. sajand]]ist.{{lisa viide}}

Rahvasterände ajal liikusid [[läänemeresoomlased]] tänapäeva Soome, tõrjudes kaugemale põhja varasemad elanikud [[saamid]]. Soomes hõimud jagunesid: Edela-Soomes [[pärissoomlased]], Kesk-Soomes [[hämelased]] ja Ida-Soomes [[karjalased]].{{lisa viide}}
[[Fail:Pähkinäsaaren rauha.png|pisi|Soome piirid pärast [[Pähkinäsaari rahu]] 1323. aastal]]
=== Soome ristiusku pööramine ning vallutamine Rootsi ja Taani poolt ===
Arheoloogilised leiud näitavad juba ristiusueelsest ajast pärinevaid [[Kristlus|kristlikke]] mõjutusi Soome edelaosas (suhted Rootsiga) ja kaguosas (suhted [[Novgorod]]iga).{{lisa viide}}

Soome 700-aastane seotus [[Rootsi]]ga algas [[Rootsi riigipeade loend|Rootsi valitseja]] [[Erik Püha]] esimese ristiretkega, mis [[pärimus]]e järgi leidis aset aastal 1155. Teine ristiretk toimus alles 13. sajandi teisel veerandil, 1249. aastal vallutasid rootslased [[Häme]]. 9. jaanuaril 1275 kuulutas [[Rooma paavst]] [[Gregorius X]] välja [[ristisõda|ristisõja]] Soome [[pagan]]ate vastu. Kolmas ristiretk sooritati Rootsist [[Torgils Knutsson]]i ja Rootsi piiskopi [[Västeråsi Peter]]i juhtimisel Soome 1293. aastal, vallutati Äyräpää, [[Jääski]] ja [[Savo]] ning rajati [[Viiburi]] [[linnus]] [[Karjala]]s.{{lisa viide}}

Kõiki Soome tehtud sõjaretki ei nimetata siiski ristisõdadeks, näiteks taanlaste 1191. ja 1202. aasta sõjakäigud Soome. 1209. aastal otsustas [[Rooma paavst]] anda Taani kuningale [[Knud Suur]]ele ja [[Lundi peapiiskop]]ile õiguse määrata Soome oma [[Soome piiskop|piiskop]] ja nimetada ametisse preestreid selle eest, et taanlased on pööranud kristlusse [[Läänemeri|Läänemere]] põhjakalda rahvaid.{{lisa viide}}

=== Soome Rootsi Kuningriigi koosseisus (1154–1809) ===
Ajalooliselt loetakse Soome [[Rootsi Kuningriik|Rootsiga]] liidetuks [[Birger Jarl]]i juhitud Teise ristisõja tulemusel 1249–1250, mille käigus ta alistas hämelased, pani aluse [[Häme kindlus]]ele ning liitis [[Hämemaa]] ja [[Päris-Soome]] lõplikult Rootsiga. Idapoolse territooriumi [[Karjala]] hõivamisel ning edasitungil ida poole põrkusid Rootsi kuningriigi huvid [[Loode-Venemaa]]l valitsenud ja [[Ingeri]]sse laienenud [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] huvidega. Rootsi [[Ristisõjad Venemaal|edasitungil ida suunas]] toimus 1240. aastal [[Novgorodi vürst]]i [[Aleksander Jaroslavitš]]i juhitavate Novgorodi vägedega [[Ižora jõgi|Ižora jõe]] Neevasse suubumiskohas toimunud [[Neeva lahing]]. 1295. aastal tungisid rootslased Käkisalmi ning alustasid seal [[Käkisalmi kindlus|kindluse]] ehitamist, kuid vasturünnakuga hävitasid novgorodlaste väed rootsi väesalga ja vallutasid kindluse. Rootsi ja Novgorodi vahelised piirisõjad lõpetas 1323. aasta [[12. august]]il Orešekis/[[Pähkinälinna]]s sõlmitud [[Pähkinäsaari rahu]]. Piirijoon valduste vahel märgiti [[Soome laht|Soome lahest]] mööda [[Sestra jõgi|Sestra jõge]], põhja pool [[Saima järv]]eni ja seejärel loodes kuni [[Põhjalaht|Põhjalaheni]].{{lisa viide}}

=== Soome keskaeg ===
{{vaata|Soome keskaeg}}
[[Fail:Map of Sweden (1797).tif|pisi|Soome suurhertsogiriik, Rootsi kuningriigi koosseisu 1797. aastal]]
=== Soome Rootsi Kuningriigi koosseisus ===
1581. aastast oli Soome, Rootsi Kuningriigi koosseisu kuuluv [[Soome Suurvürstiriik]]. Rootsi tahtis laiendada oma riigi piire ida suunas, mis viis sõdadeni [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] ja [[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigiga]].

[[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus vallutas [[Venemaa Keisririik]] peaaegu kogu Soome. 1743. aasta [[Abo rahuleping]]u järgi loovutas Rootsi Venemaale osa Kagu-Soomest, hilisema [[Viiburi kubermang]]u.{{lisa viide}}

1807. aastal Venemaa keisri [[Aleksander I]] ja Prantsuse keisri [[Napoleon I]] vahel sõlmitud [[Tilsiti rahu]]lepingu alusel nõuti Rootsilt ühinemist [[Suurbritannia]]-vastase [[kontinentaalblokaad]]iga, millest keeldumise järel alustas Venemaa [[Vene-Rootsi sõda 1808-1809|Vene-Rootsi sõda]], mille tulemusena vallutas Venemaa 1808–1809 ülejäänud Soome, Rootsis kukutati kuningas [[Gustav IV Adolf]] ja uus Rootsi kuningas [[Karl XIV Johan]]i nime all [[Rootsi kuningas|Rootsi kuningaks]] valitud [[Jean-Baptiste Bernadotte]] ja [[Venemaa keiser]] Aleksander I sõlmisid 1810. aastal [[mõjusfääride leping]]u, mille kohaselt [[Rootsi]] tunnistas Soomet Venemaa osana ning Venemaa kinnitas ning lubas toetust Rootsile seni [[Taani]]le kuulunud [[Norra]] liitmiseks [[Rootsi Kuningriik|Rootsi Kuningriigiga]].{{lisa viide}}
=== Soome Venemaa Keisririigi koosseisus (1809–1917) ===
[[29. märts]]il 1809 lõi Aleksander I pärast kogu Soome vallutamist autonoomse [[Soome Suurvürstiriik|Soome Suurvürstiriigi]] Venemaa Keisririigi koosseisus. Keiser ei lõhkunud Soome haldus- ja valitsemissüsteemi ega võtnud aadelkonnalt ja vaimulikelt ära seniseid privileege. Soomel olid oma valitsus ehk senat, parlament (käis koos vaid korra ja siis oli 50 aastane paus), ametnikkond, õigussüsteem ja armee. Luteri kirik säilitas oma positsiooni ja rootsi keel jäi ametlikuks keeleks.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;&quot;Pikk ootamine Lenini juures&quot; - Imeline Ajalugu, 6/2017&lt;/ref&gt; 1811. aastal liideti sellega Viiburi kubermang ja selline Soome Suurvürstiriik jäi püsima aastani 1917. Venemaa koosseisus algas rahvuslik ärkamisaeg. Esialgu küllaltki vabas õhkkonnas elanud soomlaste identiteeti ja vastuseisu keisrivõimule kasvatasid mitu venestamisperioodi.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
[[Pilt:Finland1932physical.jpg|pisi|300px|Soome 1920–1940]]

=== Iseseisvumine ja Soome Vabariik ===
Viimastel Venemaa keisririigi senati valimistel [[1. juuli|1.]]–2. juulil 1916 said Soome sotsiaaldemokraadid 103 kohta 203 kohast, Soome partei 33, [[Noor-Soome]] partei 23, Rootsi rahvapartei 21 ja Agraar- ehk Põllumeeste Liit 19 kohta. 6. detsembril 1917, pärast [[Oktoobrirevolutsioon]]i, kiitis Soome parlament heaks valitsuse poolt paar päeva varem koostatud iseseisvusmanifesti. Seda päeva hakati tähistama riigi [[Soome iseseisvuspäev|iseseisvuspäevana]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Soome iseseisvust tunnustas ka [[Vladimir Lenin]]i juhitav [[bolševikud|bolševike]] ja [[esseerid]]e [[koalitsioonivalitsus]] [[24. detsember|24. detsembril]] 1917. Osade ajaloolaste hinnangul tegi Lenin seda seetõttu, et lootis, et see viib riigipöördeni ja Soome pöördumiseni Nõukogude Venemaa koosseisu.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

18. jaanuaril 1918 asutati [[Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei]]. Ametiühingud ja Punane kaardivägi ([[Soome Tööliste Täitevkomitee]]) soovisid Soomes võimu haarata. 1918 toimus lühike [[Soome kodusõda]] valgete, keda toetas [[Saksamaa Keisririik]], ja punaste vahel, keda toetas [[Nõukogude Venemaa]].{{lisa viide}}

Kuigi pärast iseseisvumist kuulutati Soome vabariigiks, kuulutas parlament pärast kodusõda välja loodava [[Soome Kuningriik|Soome Kuningriigi]]. Kuningaks valiti [[Hessen-Rumpenheim|Hesseni]] prints [[Kaarle I|Friedrich Karl]]. Pärast [[Saksamaa]] kaotust [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] loobus Friedrich Karl troonist.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Soomest vabariik, mille esimeseks presidendiks valiti 1919 [[Kaarlo Juho Ståhlberg]]. Soome kodusõja lõpetas [[Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa)|Tartu rahulepinguga]] aastal 1920, millega määrati kindlaks ka Soome-Vene piir.{{lisa viide}}

[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal võitles Soome Nõukogude Liidu vastu kahel korral: [[Talvesõda|Talvesõjas]] (1939–1940) ja [[Jätkusõda|Jätkusõjas]] (1941–1944), [[Operatsioon Barbarossa|Operatsiooni Barbarossa]] käigus, kus Saksamaa väed sisenesid Nõukogude Liitu. Sellele järgnes [[Lapi sõda]] (1944–1945), mille käigus soomlased tõrjusid Põhja-Soomest välja [[sakslased]].{{lisa viide}}

Nõukogude Liiduga 1947 ja 1948 sõlmitud lepingud sisaldasid Soomele kohustusi, piiranguid ja [[reparatsioon]]i, millega anti ära ka maa-alasid. Soome andis ära Karjala, [[Salla vald (Soome)|Salla]] ja [[Petsamo]]. Evakueeriti 400 000 inimest.{{lisa viide}}

=== Lähiajalugu ===

Suhete arenemisel Nõukogude Liiduga toimus nn [[finlandiseerumine]]. Soome säilitas [[demokraatia|demokraatliku]] valitsuse ja [[turumajandus]]e.{{lisa viide}}

Soome hakkas majanduslikult kiiresti arenema ning muutus üha rikkamaks, stabiilsemaks ja arenenumaks. Riik omandas keeruka [[sotsiaalhoolekanne|sotsiaalhoolekande]] süsteemi. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist aastal 1991 tekkis bilateraalse majanduse kadumisega [[majanduskriis]]. Siiski majandus paranes ja hakkas taas kiiresti arenema.{{lisa viide}}

== Vaata ka ==
{{veergude loend|
* [[Soome Demokraatlik Vabariik]]
* [[Suur-Soome idee]]
* [[2007. aasta Soome parlamendivalimised]]
* [[Soome riigipeade loend]]
* [[Soome valitsusjuhtide loend]]
* [[Soome õhujõud]]
* [[Suured soomlased]]
* [[Soome välisminister]]
* [[Soome meediasüsteem]]
* [[2011. aasta Soome parlamendivalimised]]
* [[Soome aasta sportlane]]
* [[Soome Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
* [[2012. aasta Soome presidendivalimised]]
* [[Soome jäähokikoondis]]
* [[Soome politsei]]
* [[Soome maakaitseüksused]]
* [[Soome Teadusselts]]
* [[Soome 2014. aasta taliolümpiamängudel]]
* [[Soome pensionisüsteem]]
* [[Eestlased Soomes]]
* [[Soome-neid]]
* [[Eesti-Soome piir]]
* [[Soome korvpallikoondis]]
* [[Soome 2016. aasta suveolümpiamängudel]]
* [[Soome haridus]]
* [[2019. aasta Soome parlamendivalimised]]
* [[Soome Olümpiakomitee]]
* [[Koroonapandeemia Soomes]]
* [[2023. aasta Soome parlamendivalimised]]
* [[Soome ooper]]
* [[Looduskaitse all olevad seened Soomes]]
*[[Soome seente punane nimestik]]
}}

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Lane&quot;&gt;Edwin Lane [http://www.bbc.com/news/business-35807556 Nokia: Life after the fall of a mobile phone giant] (18.03.2016).&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=ERR_NATO&gt;{{cite web |title=Niinistö ja Marin: Soome peab NATO-sse astuma |publisher=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |url=https://www.err.ee/1608594619/niinisto-ja-marin-soome-peab-nato-sse-astuma |access-date=2022-05-12  | date=2022-05-12 }}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
{{vikitsitaadid}}
* [[Artur Vassar]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=466 Soomlaste Soome siirdumise lähteruumist.] – [[Ajalooline Ajakiri]] nr 2/1938
* [http://www.visitfinland.com/ Visit Finland] (inglise keeles)
* [[Jaanus Piirsalu]]. [https://epl.delfi.ee/d?id=51156432 Soome–Vene suhted: tõsiasjade tunnistamine on tarkuse algus] [[Eesti Päevaleht]], 24. jaanuar 2009
* [https://estofilia.finland.ee 100 lugu soomlastest Eesti sillal]. Estofilia, 2018, Soome suursaatkond.
* [https://www.bbc.com/news/world-europe-61420185 Finland to apply for Nato membership 'without delay']. BBC News, 12. mai 2022
* [https://www.err.ee/1608604630/venemaa-peatas-gaasitarned-soome Venemaa peatas gaasitarned Soome]. ''[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]'', 21. mai 2022
* [https://www.bbc.com/news/live/world-europe-61960122 Turkey agrees to support Finland and Sweden Nato bid]. BBC News, 28. juuni 2022

{{Euroopariigid}}
{{ELriigid}}
{{NATOriigid}}

{{koord |type=country |region=FI}}

[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Euroopa maad]]
[[Kategooria:Euroopa Liidu riigid]]
[[Kategooria:Soome| ]]</text>
      <sha1>6kyz4y2k4noojfh4877fxnzdk4eb56d</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ajaloolaste loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>1155</id>
    <revision>
      <id>7204219</id>
      <parentid>7192729</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T10:05:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Avjoska</username>
        <id>1538</id>
      </contributor>
      <comment>/* B */</comment>
      <origin>7204219</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13832" sha1="9flan92j6i1umbfrdjg16t6tssr912v" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[ajaloolane|ajaloolasi]], sealhulgas [[arheoloog]]e. Eesti ajaloolased on ka [[Eesti ajaloolaste loend]]is.'' 

{{tähed}}
  
==A==
*[[Cornelis van der Aa]]
*[[Bjarne Aagaard]]
*[[Liivi Aarma]]
*[[Wilhelm Abel]]
*[[Toomas Abiline]]
*[[Abraham ibn Daud]]
*[[Andres Adamson]]
*[[Johannes Adamson]]
*[[Arvid August Afzelius]]
*[[Sven Aggesen]]
*[[Salme Ahelik]]
*[[Toomas Alatalu]]
*[[Al-Bīrūnī]]
*[[Tiit Aleksejev]]
*[[Ljudmila Aleksejeva]]
*[[Kaur Alttoa]]
*[[Andrei Amalrik]]
*[[Martin Andreller]]
*[[Andres Andresen]]
*[[Norbert Angermann]]
*[[Anne-Sirje Annist]]
*[[Amar Annus]]
*[[Jüri Ant]]
*[[Zurab Antšabadze]]
*[[Arvydas Anušauskas]]
*[[Anne Applebaum]]
*[[Leonid Arbusow noorem]]
*[[Leonid Arbusow vanem]]
*[[Ari Þorgilsson]]
*[[Küllo Arjakas]]
*[[Ernst Moritz Arndt]]
*[[Johann Gottfried Arndt]]
*[[Gottfried Arnold]]
*[[Heino Arumäe]]
*[[Frédérique Audoin-Rouzeau]]

==B==
*[[Marin Barleti]]
*[[Cesare Baronio]]
*[[Jorge Basadre]]
*[[Michael Bentley]]
*[[Veiko Berendsen]]
*[[Jürgen Beyer]]
*[[Friedrich Bienemann noorem]]
*[[Friedrich Bienemann vanem]]
*[[Ruth Bettina Birn]]
*[[Marc Bloch]]
*[[Renāte Blumberga]]
*[[Evald Blumfeldt]]
*[[Zsuzsanna Borvendég]]
*[[Harry Bresslau]]
*[[Hermann von Bruiningk]]
*[[Otto Brunner]]
*[[Alexander Brückner]]
*[[Karsten Brüggemann]]
*[[Anton Budilovitš]] 
*[[Friedrich Georg von Bunge]]
*[[Igor Bunitš]]
*[[Peter Burke]]
*[[Nicolaus Busch]]

==C==
*[[Norman Cantor]]
*[[Edward Hallett Carr]]
*[[Iris Chang]]
*[[Roger Chartier]]
*[[Titus Christiani]]
*[[Arno Rafael Cederberg]]
*[[Christophorus Cellarius]]
*[[Jean-François Champollion]]
*[[Michael Clemmesen]]
*[[Stephen Cohen]]
*[[Robert Digges Wimberly Connor]]
*[[Robert Conquest]]
*[[Ernst Curtius]]
*[[Curtius Rufus]]

==D==
*[[Aleksandr Danilov]]
*[[Norman Davies]]
*[[Natalie Zemon Davis]]
*[[Simonas Daukantas]]
*[[Kaupo Deemant]]
*[[Wilhelm Dilthey]]
*[[Aleksandr Djukov]]
*[[Alfons Dopsch]]
*[[Johann Gustav Droysen]]
*[[Simon Džanašia]]
*[[Georges Duby]]
*[[Will Durant]]

==E==
*[[Henrik Eberle]]
*[[Urmas Eelmäe]]
*[[Villi Ehatamm]]
*[[Alfonsas Eidintas]]
*[[Einhard]]
*[[Kristján Eldjárn]]
*[[Geoffrey Rudolph Elton]]
*[[Peter Englund]]
*[[Edith Ennen]]
*[[Richard J. Evans]]
*[[Gustav von Ewers]]

==F==
*[[Lucien Febvre]]
*[[Niall Ferguson]]
*[[Guglielmo Ferrero]]
*[[Aleksandr Filippov]]
*[[Martin Fogel]]
*[[Anatoli Fomenko]]
*[[Silvia Forgus]]
*[[Kurt Forstreuter]]
*[[Robin Lane Fox]]
*[[Otto Freymuth]]
*[[Wilhelm Christian Friebe]]
*[[Robert I. Frost]]

==G==
*[[Friedrich Konrad Gadebusch]]
*[[Johann Friedrich Gauhe]]
*[[Gago Coutinho]]
*[[Axel von Gernet]]
*[[Edward Gibbon]]
*[[Carlo Ginzburg]]
*[[Viivi Glass]]
*[[Ferenc Glatz]]
*[[Alexander Gogun]]
*[[Adrian Goldsworthy]]
*[[Jason Goodwin]]
*[[Pierre Goubert]]
*[[Mati Graf]]
*[[Otto Greiffenhagen]]
*[[Herbert Grundmann]]
*[[Mõhhailo Gruševskõi]]
*[[Edvardas Gudavičius]]
*[[Guðni Thorlacius Jóhannesson]]
*[[Francesco Guicciardini]]
*[[François Guizot]]
*[[Lev Gumiljov]]
*[[Aron Gurevitš]]
*[[Heino Gustavson]]
*[[Timur Guzairov]]

==H==
*[[Enn Haabsaar]]
*[[Arvi Haak]]
*[[Rebekka Habermas]]
*[[Alex Haley]]
*[[Heiki Haljasorg]]
*[[Marie Boas Hall]] 
*[[Johannes Haller]]
*[[Martin Hallik]]
*[[Vaike Hang]]
*[[Jean Hardouin]]
*[[François Hartog]]
*[[Arnold Christian Theodor Hasselblatt]]
*[[Richard Gustav Gotthard Hausmann]]
*[[Denis Hay]]
*[[Alfred von Hedenström]]
*[[Victor Hehn]]
*[[Ants Hein]]
*[[Hekataios]]
*[[Vello Helk]]
*[[Mehis Helme]]
*[[Rein Helme]]
*[[Futa Helu]]
*[[Magda Hermat]]
*[[Herodotos]] 
*[[John Hiden]]
*[[Toomas Hiio]]
*[[Rodney Hilton]]
*[[Magnus von Hirschheydt]]
*[[Adam Hlebowicz]]
*[[Eric Hobsbawm]]
*[[Joachim Hoffmann]]
*[[Kalervo Hovi]]
*[[Miroslav Hroch]]
*[[Huang Xianfan]]
*[[Ricarda Huch]]
*[[Johan Huizinga]]

==I==
*[[Otu Ibius]]
*[[Ibn Khaldūn]]
*[[Noel Ignatiev]]
*[[Heribert Illig]]
*[[Magnus Ilmjärv]]
*[[Halil İnalcık]]
*[[Richard Indreko]]
*[[Nicolae Iorga]]
*[[Ken Ird]]
*[[David Irving]]
*[[Igor Ivanov]]

==J==
*[[Kalev Jaago]]
*[[Kaido Jaanson]]
*[[Harold James]]
*[[Heinrich Georg von Jannau]]
*[[Heinrich Johann von Jannau]]
*[[Ea Jansen]]
*[[Keith Jenkins]]
*[[Carsten Selch Jensen]]
*[[Johan Månsson]]
*[[Paul Johansen]]
*[[Jean de Joinville]]
*[[Paul Jordan]]
*[[Jordanes]]
*[[Julián Juderías]]
*[[Tony Judt]]
*[[Jaan Jung]]
*[[Eino Jutikkala]]
*[[Ivo Juurvee]]
*[[Leonid Juzefovitš]]
*[[Bernhart Jähnig]]
*[[Väino-Rahuleid Järv]]
*[[Indrek Jääts]]
*[[Indrek Jürjo]]
*[[Merike Jürjo]]

==K==
*[[Vello Kaavere]]
*[[Alexis Kagame]]
*[[Robert Kagan]]
*[[Juhan Kahk]]
*[[Peter Kaiser]]
*[[Kulno Kala]]
*[[Tiina Kala]]
*[[Linda Kaljundi]] 
*[[Kristjan Kaljusaar]]
*[[Aldo Kals]]
*[[Julija Kantor]]
*[[Nikolai Karamzin]]
*[[Toomas Karjahärm]]  
*[[Andres Kasekamp]] 
*[[Kadi Kass]]
*[[Erich Kaup]]
*[[Katrin Kello]]
*[[Rudolf Kenkmaa]]
*[[Birgit Kibal]]  
*[[Toivo Kikkas]]
*[[Feliks Kinkar]]
*[[Mauri Kiudsoo]]
*[[Jüri Kivimäe]]
*[[Sirje Kivimäe]]
*[[Urmas Klaas]]
*[[Olaf-Mihkel Klaassen]]
*[[Richard Kleis]]
*[[Vassili Kljutševski]]
*[[Jakob Koit]]
*[[Ján Kollár]]
*[[Linda Kongo]]
*[[Kurmo Konsa]]
*[[Marge Konsa]]
*[[Arnold Koop]]
*[[Igor Kopõtin]]
*[[Reinhart Koselleck]]
*[[Jevgeni Kožokin]]
*[[Kaarel Kotsar]]
*[[Andres Kraas]]
*[[Juhan Kreem]]
*[[Tiina-Mall Kreem]]
*[[Aivar Kriiska]]
*[[Friedrich Kruse]]
*[[Aleksander Kruusberg]]
*[[Tarmo Kulmar]]
*[[Olaf Kuuli]] 
*[[Jüri Kuuskemaa]]
*[[Lea Kõiv]]
*[[Mait Kõiv]]
*[[Enn Küng]]
*[[Ain Kütt]]
*[[Peter Kyhn]]

==L==
*[[Heinrich Laakmann (ajaloolane)|Heinrich Laakmann]]
*[[Eduard Laaman]] 
*[[Mart Laar]]
*[[Evald Laasi]]
*[[Eerik Laid]]
*[[Janet Laidla]]
*[[Margus Laidre]]
*[[Leo Laks]]
*[[Imants Lancmanis]] 
*[[Valter Lang]]
*[[Christian Lous Lange]]
*[[Charles Victor Langlois]]
*[[Mirkka Lappalainen]]
*[[Ivan Lappo]]
*[[Peeter Larin]]
*[[Endel Laul]]
*[[Mati Laur]]
*[[Jacques Le Goff]]
*[[Emmanuel Le Roy Ladurie]]
*[[Henry Charles Lea]]
*[[Georg Leets]]
*[[Sigrid Leijonhufvud]]
*[[Ivar Leimus]] 
*[[Lea Leppik (ajaloolane)|Lea Leppik]]
*[[Jens Lieblein]]
*[[Abe Liebman]]
*[[Herbert Ligi]]
*[[Priit Ligi]]
*[[Tõnis Liibek]]
*[[Allan Liim]]
*[[Olev Liivik]]
*[[Ferdinand Linnus]]
*[[Jüri Linnus]]
*[[Karin Lippus]]
*[[Titus Livius]]
*[[Gustav von Lode]]
*[[Aleksander Loit]]
*[[Leida Loone]]
*[[Nigolas Loone]] 
*[[Aleksander Looring]]
*[[Robert Sabatini López]]
*[[Chris Lorenz]]
*[[Piotr Łossowski]]
*[[Piret Lotman]]
*[[Arthur Lovejoy]]
*[[Keith Lowe]]
*[[Juhan Luiga]]
*[[Tõnis Lukas]]
*[[Kersti Lust]]
*[[Kristjan Luts]]
*[[Leho Lõhmus]]
*[[Vello Lõugas]]
*[[Mart Lätte]]

==M==
*[[Viktor Maamägi]]
*[[Madis Maasing]]
*[[Gabriel Bonnot de Mably]]
*[[Trpimir Macan]]
*[[Vahur Made]]
*[[Aarno Maliniemi]]
*[[Vladimir Maljavin]]
*[[Janusz Małłek]]
*[[Mati Mandel]]
*[[Tadeusz Manteuffel]]
*[[Rein Marandi]]
*[[Meelis Maripuu]]
*[[Lemmit Mark]]
*[[Friedrich Fromhold Martens]]
*[[Ernst Matrov]]
*[[Edgar Mattisen]] 
*[[Karl Peter Wilhelm Maurenbrecher]]
*[[Hugh McLeod]]
*[[Sean McMeekin]]
*[[Grady McWhiney]]
*[[Eero Medijainen]]
*[[Pjotr Medovikov]]
*[[Henrik Meinander]]
*[[Martin Meredith]]
*[[Lennart Meri]]
*[[Olaf Mertelsmann]]
*[[Jüri Metssalu]]
*[[Constantin Mettig]]
*[[Jules Michelet]]
*[[Simo Mikkonen]]
*[[James Mill]]
*[[Voldemar Miller]]
*[[Boriss Mironov]]
*[[Mihhail Mjagkov]]
*[[Arthur Moeller van den Bruck]]
*[[Hans Mommsen]]
*[[Theodor Mommsen]]
*[[Indro Montanelli]]
*[[Harri Moora]]
*[[Hilda Moosberg]] 
*[[Nikolai Morozov]]
*[[Johann Lorenz von Mosheim]]
*[[Andrei Muravjov]]
*[[Bogdan Musial]]
*[[Aadu Must]]
*[[Ülle Must]]
*[[Ain Mäesalu]]
*[[Mihkel Mäesalu]]
*[[Anu Mänd]]
*[[Vello Mäss]]
*[[Heinz von zur Mühlen]]

== N ==
*[[Vello Naaber]]
*[[Jaak Naber]]
*[[Reet Naber]]
*[[Carl Eduard Napiersky]]
*[[Karol Nawrocki]]
*[[August Neander]]
*[[Helmi Neggo]]
*[[Robert Nerman]]
*[[Gottlieb Peeter Ney]]
*[[Jussi Niinistö]]
*[[Vello Niinoja]]
*[[Teodor Wilhelm Niitemaa]]
*[[Tiit Noormets]]
*[[Michael North]]
*[[Eugen von Nottbeck]]
*[[Kristo Nurmis]]
*[[Mart Nutt]]
*[[Toe Nõmm]]

== O ==
*[[Viktor Obet]]
*[[Lembit Odres]]
*[[Valdur Ohmann]]
*[[August Oinas]]
*[[Tiiu Oja]]
*[[Hanno Ojalo]]
*[[Elmar Ojaste]]
*[[Nikolai Okulitš-Kazarin]]
*[[Hans Oldekop]]
*[[Jaan Olvet]]
*[[Villem Orav]]
*[[Paulus Orosius]]
*[[İlber Ortaylı]]
*[[Kaido Orula]]
*[[Friedrich Theodor Paul von der Osten-Sacken]]
*[[Richard August Eduard Ottow]]

==P==
*[[Indrek Paavle]]
*[[Christian Eduard Pabst]]
*[[Irina Paert]]
*[[Ago Pajur]]
*[[Ernst Paklar]]
*[[Hillar Palamets]]
*[[Heldur Palli]]
*[[Aleksander Panksejev]]
*[[Bruno Pao]]
*[[Ülo-Kaunileid Parbus]]
*[[Tiidu Peter Park]]
*[[C. Northcote Parkinson]]
*[[Tõnu Parming]]
*[[Vassili Passetski]]
*[[Longin Pastusiak]]
*[[Zianon Paźniak]]
*[[Carl Julius Albert Paucker]]
*[[Lester B. Pearson]]
*[[Viljar Peep]] 
*[[Artur Peetre]]
*[[Jüri Peets]]
*[[Olavi Pesti]]
*[[Üllar Peterson]]
*[[Olaus Petri]]
*[[Jaak Pihlak]]
*[[Maie Pihlamägi]]
*[[Milvi Martina Piir]]
*[[Eva Piirimäe]]
*[[Helmut Piirimäe]]
*[[Kaarel Piirimäe]]
*[[Krista Piirimäe]]
*[[Pärtel Piirimäe]]
*[[Peep Pillak]]
*[[Voldemar Pinn]]
*[[Henri Pirenne]]
*[[Priit Pirsko]] 
*[[Gert von Pistohlkors]]
*[[Ellen Plotnik]]
*[[Mihhail Pogodin]]
*[[Aleksandr Polunov]]
*[[Clive Ponting]]
*[[Erik Pontoppidan]]
*[[Boriss Poršnev]]
*[[Poseidonios]]
*[[Eileen Power]]
*[[Heinrich Prants]]
*[[Michael Psellos]]
*[[Samuel Pufendorf]]
*[[Raimo Pullat]] 
*[[Aivar Põldvee]]
*[[Inna Põltsam-Jürjo]]
*[[Heiki Pärdi]]
*[[Georg Friedrich Pöschmann]]

==R==
*[[Aili Raendi]]
*[[Jaroslav Raid]]
*[[Vaike Raid]]
*[[Katri Raik]]
*[[Mariann Raisma]]
*[[Inda Rajasalu]]
*[[Leopold von Ranke]]
*[[Ahmet Rasim]]
*[[Carl Rathlef]] 
*[[Kristel Rattus]]
*[[Georg von Rauch]]
*[[Priit Raudkivi (ajaloolane)|Priit Raudkivi]]
*[[Toivo Ülo Raun]]
*[[Anu Raudsepp]]
*[[Hugo Rebane]]
*[[Peep Peeter Rebane]] 
*[[Hain Rebas]]
*[[Vassili Regel]] 
*[[Johann Renner]]
*[[Leonid Rešetnikov]]
*[[Jacques Revel]]
*[[Kädi Riismaa]]
*[[Priit Rohtmets]]
*[[Paavo Roos]]
*[[Lydia Roots]]
*[[Tiit Rosenberg]]
*[[Reigo Rosenthal]]
*[[Oleg Roslavlev]]
*[[Steven Runciman]]
*[[Pille Runnel]] 
*[[Simo Runnel]]
*[[Carl Russwurm]]
*[[Jüri Ruus]]
*[[Ants Ruusmann]]
*[[Arvi Ränk]] 
*[[Mairo Rääsk]]
*[[Karl Friedrich Julius Peter Franz Rühl]]
*[[Jörn Rüsen]]

==S==
*[[Riho Saard]]
*[[Joosep Saat]] 
*[[Gilda Sabbo]]
*[[Georg Friedrich von Sabler]]
*[[Sæmundr Õpetatu]]
*[[Johann Jakob Sahmen]]
*[[Matti Antero Sainio]]
*[[Edgar V. Saks]]
*[[Artur Salf]]
*[[Raul Salumäe]]
*[[Malle Salupere]]
*[[Jaak Sammet]]
*[[Henrik Sandblad]]
*[[Ott Sandrak]]
*[[Gustav Moritz Santo]]
*[[Juri Saprõkin]]
*[[Donald Sassoon]]
*[[Vladimir Sazonov]]
*[[Meelis Saueauk]]
*[[Saxo Grammaticus]]
*[[Theodor Schiemann]]
*[[Carl Christian Gerhard Schirren]]
*[[Arthur M. Schlesinger juunior]]
*[[August Ludwig von Schlözer]]
*[[Marta Schmiedehelm]]
*[[Oliver Schmitt]]
*[[Toomas Schvak]]
*[[Simon Sebag-Montefiore]]
*[[Anti Selart]] 
*[[Jüri Selirand]]
*[[Helena Sepp]] 
*[[Hendrik Sepp]]
*[[Marten Seppel]]
*[[Ernst Seraphim]]
*[[Patrick Sériot]]
*[[Robert Service]] 
*[[Päivi Setälä]]
*[[Haakon Shetelig]]
*[[Karl Siilivask]]
*[[Mart Siiroja]]
*[[Vasso Silla]]
*[[Sima Qian]]
*[[Vladimir Simindei]]
*[[Vasko Simoniti]]
*[[Väino Sirk]] 
*[[Jaan Sitska]]
*[[Quentin Skinner]]
*[[Timothy Snyder]]
*[[Hannu Soikkanen]]
*[[Valeri Solovei]]
*[[Arnold Soom]]
*[[Richard William Southern]]
*[[Oswald Spengler]]
*[[Friedrich Oscar Reinhold von Stackelberg]]
*[[Anders Anton von Stiernman]]
*[[Lothrop Stoddard]]
*[[John Stow]]
*[[Strabon]]
*[[Leonhard von Stryk]]
*[[Lauri Suurmaa]]
*[[Viktor Suvorov]]
*[[Urmas Sõgel]]
*[[Alma Söderhjelm]]

==Š==
*[[Bagrat Šinkuba]]
*[[Jevgeni Šmurlo]]

==Z==
*[[German Zamjatin]]
*[[Seppo Zetterberg]]
*[[Howard Zinn]]
*[[Efraim Zuroff]]
*[[Jānis Zutis]]

==Ž==
*[[Aleksandr Žirkov]]

==T==
*[[Tacitus]]
*[[Ülo Taigro]]
*[[Hanno Talving]]
*[[Jaan Tamm (arheoloog)|Jaan Tamm]]
*[[Marek Tamm]]
*[[Hiljar Tammela]]
*[[Mari-Leen Tammela]]
*[[Marko Tamming]]
*[[Sirje Tamul]]
*[[Hain Tankler]]
*[[Tõnu-Andrus Tannberg]]
*[[Ülle Tarkiainen]]
*[[Jevgeni Tarle]]
*[[Enn Tarvel]]
*[[Peeter Tarvel]] 
*[[Arved von Taube]]
*[[Michael von Taube]]
*[[Erik Tender]] 
*[[Arvo Tering]]
*[[Thukydides]]
*[[Matthias Thumser]]
*[[Maria Tilk]]
*[[Khalīfah at-Tillīsī]]
*[[Alexis de Tocqueville]]
*[[John Willard Toland]]
*[[Robert von Toll]]
*[[Päiviö Tommila]]
*[[Jerzy Topolski]]
*[[Juhan Tork]]
*[[Arnold J. Toynbee]]
*[[August Traat]]
*[[Astaf von Transehe-Roseneck]]
*[[Heinrich von Treitschke]]
*[[Aleksandr Tšistozvonov]]
*[[Madis Tuuder]] 
*[[Andres Tvauri]]
*[[Evald Tõnisson]]
*[[Märt Tänava]]
*[[Christopher Tyerman]]

==U==
*[[Aleksandr Udaltsov]]
*[[Ivan Udaltsov (ajaloolane ja diplomaat)|Ivan Udaltsov]]
*[[Heinrich Ephraim Ulmann]]
*[[Jüri Uluots]]
*[[Evald Uustalu]]
*[[Märt Uustalu]]

==V==
*[[Aigar Vahemetsa]]
*[[Lauri Vahtre]]
*[[Sulev Vahtre]]
*[[Jaak Valge]]
*[[Heiki Valk]]
*[[Pille Valk]]
*[[Kaarel Vanamölder]]
*[[Juhan Vasar]]
*[[Artur Vassar]]
*[[Aleksander Vassenin]]
*[[Aleksandr Vassiljev]] 
*[[Teet Veispak]]
*[[Valdeko Vende]]
*[[Lev Veršinin]]
*[[Pierre Vidal-Naquet]]
*[[Ants Viires]]
*[[Pasquale Villari]]
*[[Artturi Heikki Virkkunen]]
*[[Voghjump]]
*[[Augustinas Voldemaras]]
*[[Pavel Voronov]]
*[[David Vseviov]]
*[[Vitali Vulf]]
*[[Aldur Vunk]]
*[[Artur Võõbus]]

==W==
*[[Ernst Christian Otto Waltz]]
*[[Hannes Walter]]
*[[Peter Watson]]
*[[Nesta Webster]]
*[[Bernd Wegner]]
*[[Hellmuth Weiss]]
*[[Anton Weiss-Wendt]]
*[[Hayden White]]
*[[Lynn White]]
*[[Philipp Willigerod]]
*[[August Winkelmann]]
*[[Reinhard Wittram]]
*[[Georges Wrangell]]

==Ö==
*[[Elina Öpik]]

==X==
*[[Alexandru Xenopol]]

==Vaata ka==
*[[Arheoloogide loend]]
*[[Kunstiteadlaste loend]]

[[Kategooria:Biograafiate loendid]]
[[Kategooria:Ajaloo loendid]]
[[Kategooria:Ajaloolased| ]]</text>
      <sha1>9flan92j6i1umbfrdjg16t6tssr912v</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Viljandi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>1224</id>
    <revision>
      <id>7204127</id>
      <parentid>7203599</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:47:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Lepiksiim</username>
        <id>233864</id>
      </contributor>
      <comment>lisasin ka 2021 aasta rahvastikuloenduse andmed rahvuse järgi tabelisse</comment>
      <origin>7204127</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="32686" sha1="p53ejfedrpl1wslmuoslc8ig4ca2xvl" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib linnast; laeva kohta vaata artiklit [[Viljandi (purjelaev)]]}}
{{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2020}}
{{EestiAsula
|  nimi = Viljandi
|  pilt = {{Fotomontaaž
| foto1a = Viljandi town hall.jpg
| foto2a = Viljandi vana veetorn (cropped).jpg
| foto2b = Viljandi 2006.jpg
| foto3a = Viljandi, Estonia (7182837593).jpg
| foto3b = Viljandi Jaani kirik õhtul.jpg &lt;!-- Sakala Keskus.JPG --&gt;
| foto4a = Ugala teater.jpg
| foto4b = 
| foto5a = 
&lt;!--                --&gt;
| suurus            = 250
| asend             = center
| vahed             = 2
| värv              = 
| ääris             = 0
| tekst             = '''Ülevalt päripäeva''': [[Viljandi raekoda|Raekoda]], [[Lossi tänav (Viljandi)|Lossi tänav]] vanalinnas, [[Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia|TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia]], [[Viljandi Jaani kirik|Jaani kirik]], [[Ugala teater]], [[Viljandi lossimäed]], [[Viljandi vana veetorn]].&lt;hr&gt;
}}
|  pildiallkiri = 
|  lipp = Flag of et-Viljandi.svg
|  lipu_link = [[Viljandi lipp]]
|  vapp = Et-Viljandi coa.svg
|  vapi_link = [[Viljandi vapp]]
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Viljandi
}}
{{liita|Viljandi linnaosa}}
'''Viljandi''' (ajalooliselt [[saksa keel]]es ''Fellin'', [[poola keel]]es ''Felin'', [[läti keel]]es ''Vīlande'') on [[linn]] [[Lõuna-Eesti]]s, [[Viljandi maakond|Viljandi maakonna]] halduskeskus. Linn asub [[Sakala kõrgustik]]ul, [[Viljandi järv]]e kaldal.

[[Eesti 2000. aasta rahvaloendus|2000. aasta rahvaloenduse]] järgi oli Viljandis elanikke 20 756; 2004. aastal 20 454 ja 2012. aasta jaanuaris arvestuslikult 17 868.&lt;ref name=&quot;AmgFH&quot; /&gt; 2026. aasta juuni lõpu seisuga oli Viljandis 16 569 registreeritud elanikku. Viljandi on elanike arvult [[Eesti]]s kuues linn.{{lisa viide}}

== Nimi ==
Viljandi nime aluseks arvatakse olevat sõna &quot;[[vili]]&quot; koos [[järelliide|järelliitega]] ''-ndi''.&lt;ref name=&quot;xtcbH&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
{{Vaata|Viljandi ajalugu}}
=== Muinasaeg ===
Viljandi muinaslinnus võeti kasutusele [[viikingiaeg|viikingiajal]]. 13. sajandi algul kuulus Viljandi [[Sakala]] muinasmaakonda ja on oletatud, et Viljandi võis olla muinasmaakonna keskus.

[[Liivimaa ristisõda|Liivimaa ristisõja]] ajal, aastal 1211, piiras linnust [[Riia piiskopkond|Riia piiskopi]], [[Mõõgavendade ordu]], [[liivlased|liivlaste]] ja [[latgalid|latgalite]] vägi. Tolleaegne linnus olevat [[Läti Henrik]]u järgi olnud oma aja kohta küllaltki tugev{{lisa viide}} ja 1211. aastal seda päris vallutada ei suudetudki. Pärast kuuepäevast piiramist jõuti kokkuleppele, viljandlased tunnistasid riialaste (piiskopi ja ordu) ülemvõimu ja linnusesse lasti [[preester|preestrid]], kes viisid läbi ristimise.&lt;ref name=&quot;F4Cnx&quot; /&gt; See sündmus on ühtlasi Viljandi esmamainimine kirjalikes allikais ([[Araablased|Araabia]] [[geograaf]]i [[Muḩammad al-Idrīsī|Abū ‘Abdullāh Muḩammad al-Idrīsī]] maailmakaardil (1154) esineva tähekombinatsiooni FLMWS seostamine Viljandiga on meelevaldne).{{lisa viide}} Esialgu jäi uute isandate võim aga ebakindlaks ja vaheldus perioodidega, mil sakalased riialastega jälle sõjajalal olid.
[[Pilt:Viljandi Castle and Town plan.jpeg|pisi|Viljandi linna ja [[Viljandi ordulinnus]]e plaan]]
Kindlamalt allutati Viljandi koos ülejäänud Sakala ja [[Ugandi]]ga 1217. aastal, pärast lüüasaamisega lõppenud [[Madisepäeva lahing]]ut.&lt;ref name=&quot;rWico&quot; /&gt; 1220. või 1221. aastal mehitasid orduvennad Viljandi linnuse, elades seal esialgu koos kohalike sakalastega.&lt;ref name=&quot;Tf1TJ&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;JB9pn&quot; /&gt;

Viljandi sakalased tungisid 1223. aasta 29. jaanuaril koos nendega linnuses viibinud orduvendadele, ordu sulastele ja saksa kaupmeestele kallale ning tapsid või vangistasid nad. Viljandlaste eestvedamisel laienes ülestõus ka mujale Sakalasse, Ugandisse ja Järvamaale.&lt;ref name=&quot;gSv04&quot; /&gt; Valmistudes riialaste vastulöögiks kutsuti Viljandisse (sarnaselt kogu Sakala ja Ugandiga) sõjamehi [[Novgorodi vürstiriik|Novgorodist]] ja [[Pihkva vürstiriik|Pihkvast]], mis võis tähendada endi Vene vürstide ülemvõimu alla andmist.&lt;ref name=&quot;bH2FT&quot; /&gt; Riialased [[Viljandi piiramine (1223)|ründasid Viljandi linnust]] teist korda 1223. aasta augustis. Piiramise 15. päeval sakalased ja venelased alistusid ning Viljandi läks taas piiskopi ja ordu võimu alla.&lt;ref name=&quot;bz71j&quot; /&gt;

Muinasaegne asustus paiknes linnusest lõuna pool. Asustusjälgi on leitud [[Viljandi lossipark|Lossipargis]] asuvatelt Kivi-, Musu- ja Suusahüppemäelt ning ka [[Männimäe]] elurajooni lähistel asuva Huntaugumäe nõlvalt.

=== Keskaeg ===
[[Pilt:Viljandi Jaani kirik2.jpg|pisi|[[Viljandi Jaani kirik]]]]

Viljandi linn sai tekkida pärast 1224. aastat, mil senise puidust muinaslinnuse asemele hakati rajama kivilinnust. Võimalik, et linna rajamine oli kavandatud osana linnuse kaitserajatistest (esimesena pakkus selle skeemi välja [[Paul Johansen]]). Arvatakse, et Viljandi sai [[linnaõigus]]ed 13. sajandi keskel, õiguste kinnitamisürik on säilinud 1283. aastast ([[Hamburgi-Riia linnaõigused]]). [[14. sajand]]ist kuulus Viljandi ka [[Hansa Liit|Hansa liitu]]. Keskaegne linn paiknes linnusest põhja pool, sellest on ümber ehitatuna säilinud ainult [[Viljandi Jaani kirik|Jaani kirik]] (endine kloostrikirik).

Viljandi linna ümbritsesid tänapäeval muinsuskaitse all&lt;ref name=&quot;0jmet&quot; /&gt; olevate kaitserajatistena [[Viljandi linnamüür]] ja [[Viljandi linnamüüri väravad]], mida ümbritses perimeetris 1,2&amp;nbsp;km pikkune [[vallikraav]]iga kolmest küljest; lõunakülge kaitses vallikraaviga eraldatud [[Viljandi ordulinnus]]. Linna lääneküljelt idaküljeni asus kaarjalt linna ümbritsev müür, mis kagusuunal liitus taas linnuse müüriga. Linnamüür oli 1,2–2,1&amp;nbsp;m paksune, laotud [[maakivi]]dest. Linna lääneküljel oli Riia ehk [[Storke värav (Viljandi)|Storke värav]], loodenurgal neljatahuline torn, põhjaküljel poolringikujulise põhiplaaniga torn ja [[Tartu värav (Viljandi)|Tartu värav]]. O-küljel paiknes kolmveerandringikujulise põhiplaaniga [[Moskva torn (Viljandi)|Moskva torn]] ja pääsuks [[Viljandi järv]]e äärde väike poolringikujulise põhiplaaniga torn. Väravad linnamüüris olid tornideta. Täiendavate kaitserajatistena oli Tartu värava ees oli piklik ''[[zwinger]]'' eesväravaga otsseinas, Riia värava ees oli algul ligikaudu 1&amp;nbsp;m paksuste seintega eeskaitseehitis, mis aga hiljem asendati nelinurkse plaaniga ''zwinger''&lt;nowiki/&gt;'iga, mille lõunaküljel oli eesvärav.

Linn purustati korduvalt [[Liivi sõda|Liivi sõjas]] (1558–1583) ja Poola-Rootsi sõdades (1600–1622/[[1623|23]]), mille käigus kadusid ka linnaõigused. [[Rootsi kuningas]] [[Gustav II Adolf]] läänistas 1624. aastal Viljandi koos ümbrusega [[Jacob de la Gardie]]le, ning endise linnuse asemel sai alguse [[Viljandi mõis]]a (saksa keeles ''Schloß Fellin'') areng ja õitseng. Mõisakeskus tekkis keskaegsest linnast läände, linna ja pealinnuste vahele.

=== Uusaeg ===
1700. aastal alanud [[Põhjasõda Eesti alal]] hävitas nii mõisa kui ka linnalise asula taas. Pärast Põhjasõda kinkis [[Venemaa keisrinna]] [[Jelizaveta Petrovna]] Viljandi mõisa oma täditütrele [[Maria Tšoglokova]]le. Viljandi mõisale allus tollal nii keskaegsest linnast järele jäänud väike asula kui ka ümberkaudsed alad, sh linnusevaremed. 1749. aastal valmis Viljandi mõisas ühekorruseline barokne puidust peahoone, mis lammutati 1938. aastal.{{lisa viide}}

1772. aastal rajati Viljandisse, [[Viljandi vanalinn]]as esimene [[algkool]] eesti linnakodanike lastele. [[Turuplats (Viljandi)|Turuplatsi]] ääres asunud vana koolimaja hävis 1944. aastal.

Uuesti sai Viljandi linnaõigused alles [[Katariina II]] ukaasiga 1783. aastal, mil temast sai haldusreformi käigus asutatud [[Viljandi kreis]]i (maakonna) keskus. Viljandi mõis piiras linna igast küljest, mõisa maa-alad hõlmasid veel kahte [[abimõis]]at: Tommuskit ja Reinut. Tommuski oli lääne- ja Reinu lõunapoolses osas.{{lisa viide}} 1860. aastal ostis Viljandi mõisa [[Liivimaa maanõunik]] parun [[August Paul Adolph von Ungern-Sternberg]] ja mõis läks von [[Ungern-Sternberg]]ide perekonna valdusse, mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli [[Heinz von Ungern-Sternberg]].&lt;ref&gt;[[Mart Siilivask]] (2012). [https://register.muinas.ee/ftp/MKA%20eritingimused/2012_37_Viljandi_14718_avaldamiseks.pdf Viljandi mõisa kalmistu], eksperdihinnang kinnisasja mälestise tunnustele vastavuse kohta.&lt;/ref&gt; [[19. sajand]]il kasvas linn jõudsalt. August Paul Adolph von Ungern-Sternberg eraldas oma maadest krundi Viljandisse maakoguduse kiriku ehitamiseks. Lisaks [[Viljandi Jaani kirik|Jaani kirikule]], mida nimetati saksa kirikuks, ehitati linna uus, [[Viljandi Pauluse kirik|Pauluse kirik]], mida nimetati maakoguduseks. Jaani kirik jäi linna kaupmeestele ja käsitöölistele, Pauluse kirikusse hakkasid käima eestlased ja piirkonna aadlikud. 19. sajandi teisel poolel kandis saksa õppekeelega kool [[Viljandi Poeglaste Elementaarkool]]i nime ja selle juhatajaks oli aastatel 1862–1895 tuntud [[Ärkamisaeg|ärkamisaja]] kultuuritegelane ja kirjamees [[Friedrich Kuhlbars]]. Koolijuhataja kohalt tagandati Kuhlbars 1895. aastal ([[Venestusaeg|venestusajal]]) riigikeele oskamatuse pärast. Elementaarkoolis õppisid [[Villem Reiman]], [[Juhan Kunder]], [[Karl-August Hindrey]] jmt hiljem tuntuks saanud eesti avaliku elu ja kirjandustegelased.

Linna täiendava kasvuimpulsi andis 1895. aastal avatud [[Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee|Viljandi–Mõisaküla]] [[Kitsarööpmeline raudtee Eestis|kitsarööpmelise raudtee]], mis suubus [[Valga–Ruhja–Pärnu raudtee|Valga–Pärnu raudteele]]. 1901. aastal avati ka [[Tallinna–Viljandi raudteeliin#Ajalugu|Viljandi–Türi–Tallinna raudteeharu]].{{lisa viide}}

21. märtsil 1919. aastal Ajutise Valitsuse seadusega laiendati linna piire, Viljandi eeslinnade ühendamisega [[Viljandi vald (Viljandi kihelkond)|Viljandi]] ja [[Pärsti vald (Viljandi kihelkond)|Pärsti valla]] alade arvel. Viljandi inna piirkonna külge liideti Viljandi walla küljest Kivistik ühes mäepealse rajooniga, [[Uus tänav (Viljandi)|Uus uulits]], [[Tallinna tänav (Viljandi)|Tallinna uulits]] ühes [[Riia maantee (Viljandi)|Riia maanteele]] viiva teega ja [[Viljandi mõis]]a hoonetega ning surnuaia ja [[Viljandi raudteejaam|vaksali]] vaheline rajoon, Pärsti vallast [[Köstrimaa]] ja [[Kiriku küla]]{{lisa viide}} ning Viljandi linna servast [[Kantreküla]] alevik.

1920. aastad tõid Viljandi majandusellu muudatusi, rajati [[Estonian Match|Eduard Pohli tikuvabrik]], [[Viljandi linavabrik]], [[Uno Pohrti masinavabrik]], [[Alko (Eesti ettevõte)|Alko likööri- ja veinivabrik]]. Viljandi linnaelanike arv suurenes : 1922. aastal oli see umbes 9500, aga 1929. aastaks oli tõusnud juba üle 14 000. Aastatel 1926–1927 ehitati maju praeguse [[Vabaduse plats (Viljandi)|Vabaduse platsi]] ümbrusse, endise [[Viljandi mõis]]a puuviljaaia asemele rajati [[Viljandi Vabadussõja mälestussammas|mälestussammas Vabadussõjas langenutele]] ning [[Eesti Pank]] ehitas platsi äärde [[Eesti Panga Viljandi osakonna hoone|esindusliku hoone]]. 1920. aastatel kerkis Viljandi põhjapoolsele küljele [[Uueveski (Viljandi)|Uueveski]] linnaosa. 1925. aastal sai [[Viljandi vanalinn]] [[Varese sild|Varese silla]] kaudu ühenduse [[Esimene Kirsimägi|Esimese Kirsimäega]]. 1930. aastal avati [[Uueveski basseinid]].&lt;ref&gt;[https://sakala.postimees.ee/2197831/mis-elu-elas-viljandi-aastatel-1920-1930 Mis elu elas Viljandi aastatel 1920—1930?], Sakala, 11. juuli 2008&lt;/ref&gt;

== Linnajuhtimine ja haldusorganid ==
{{Vaata|Viljandi linnapeade loend}}
Viljandi linna esinduskogu on [[Viljandi linnavolikogu]], kuhu valitakse iga nelja aasta tagant 27 liiget. [[2017. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimised|2017. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimiste]] järel moodustasid Viljandis võimuliidu [[Eesti Reformierakond]], [[Isamaa (erakond)|Isamaa ja Res Publica Liit]] ning [[Eesti Keskerakond]], kellel on volikogus vastavalt 8, 6 ja 2 mandaati. Volikogu opositsiooni kuulusid 9 saadikuga [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] ja [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] 2 mandaadiga. 

[[2021. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimised|2021. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimiste]] järel moodustasid Viljandis võimuliidu Valimisliit Südamega Viljandis (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Eesti Reformierakond ja Eesti Keskerakond, kellel on volikogus vastavalt 8, 7 ja 2 mandaati. Volikogu opositsiooni kuuluvad 4 saadikuga ISAMAA Erakond ja [[Erakond Eesti 200]] 2 mandaadiga.

[[2017. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimised|2025. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimiste]] järel moodustasid Viljandis võimuliidu [[Isamaa Erakond|ISAMAA Erakond]] ning [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]], kellel on volikogus vastavalt 11 ja 3 mandaati. Volikogu opositsiooni kuuluvad 9 saadikuga Valimisliit Südamega Viljandis ja [[Eesti Reformierakond]] 4 mandaadiga. &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Linnavolikogu – Viljandi linn |url=https://viljandi.ee/juhtimine-ja-majandus/linna-juhtimine/linnavolikogu/ |vaadatud=2026-07-21 |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Viljandi linna täidesaatva võimu organ on [[Viljandi linnavalitsus]], millel on kuus liiget. [[Viljandi linnapea]] on alates 2025. aasta 2. detsembrist [[Jaak Pihlak]] (ISAMAA Erakond).

== Asumid ja maakasutus ==
[[Pilt:Viljandi vanalinna muinsuskaitseala, Hiire ja Johan Laidoneri plats tänava nurk.JPG|pisi|Viljandi vanalinna muinsuskaitseala, Hiire ja [[Johan Laidoneri plats]]i tänava nurk]]

* [[Kesklinn (Viljandi)|Kesklinn]]
* [[Kantreküla (Viljandi)|Kantreküla]]
* [[Männimäe (Viljandi)|Männimäe]]
* [[Paalalinn]]
* Leola
* [[Uueveski (Viljandi)|Uueveski]]
* [[Peetrimõisa (Viljandi linnaosa)|Peetrimõisa]]
* Kösti
* [[Järveotsa linnaosa|Järveotsa]]

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ Viljandi linna maakasutus (2006)&lt;ref name=&quot;psyw1&quot; /&gt;
!Maakasutus
!Pindala
!%
|-
|Elamukrundid||315||21,6
|-
|Tööstusterritooriumid||160||11,0
|-
|Ärihooned||78||5,4
|-
|Ühiskondlike hoonete maa||92||6,3
|-
|Sotsiaalmaa||10||0,7
|-
|Transpordimaa||189||13
|-
|Riigikaitse maa||2||0,1
|-
|Üldmaa||105||7,2
|-
|Jäätmehoidla maa||35||2,4
|-
|Veekogudealune maa||172||11,8
|-
|Muud maad||299||20,5
|-
|Kokku||1457||100
|}

== Loodus ==
=== Ilmastu ===
{{Ilmakast
|asukoht = Viljandi
|aeg = 1991–2020; sajupäevad 1971–2000; rekordid alates 1940
|laius = 100

&lt;!--Kõrgeim keskmine temperatuur --&gt; &lt;!--Absoluutne maksimumtemp. --&gt;
|jaan_max = -1.7                |jaan_absoluut_max = 9.6
|veebr_max = -1.5                |veebr_absoluut_max = 10.5
|märts_max = 3.2                |märts_absoluut_max = 17.4
|aprill_max = 10.9                |aprill_absoluut_max = 27.3
|mai_max = 17.2                |mai_absoluut_max = 31.1
|juuni_max = 20.8                |juuni_absoluut_max = 33.6
|juuli_max = 23.3                |juuli_absoluut_max = 34.2
|aug_max = 21.8                |aug_absoluut_max = 34.5
|sept_max = 16.4                |sept_absoluut_max = 29
|okt_max = 9.2                |okt_absoluut_max = 21.5
|nov_max = 3.3                |nov_absoluut_max = 14.4
|dets_max = 0.1                |dets_absoluut_max = 11.4
|aasta_max = 10.2              |aasta_absoluut_max = 34.5

&lt;!--Madalaim keskmine temperatuur --&gt; &lt;!--Absoluutne miinimumtemp. --&gt;
|jaan_min = -6.4                |jaan_absoluut_min = -35.2
|veebr_min = -7.3                |veebr_absoluut_min = -35.7
|märts_min = -4.2                |märts_absoluut_min = -29.1
|aprill_min = 0.9                |aprill_absoluut_min = -18
|mai_min = 5.6                 |mai_absoluut_min = -5
|juuni_min = 10.1                 |juuni_absoluut_min = -0.9
|juuli_min = 12.9                 |juuli_absoluut_min = 3.6
|aug_min = 11.9                 |aug_absoluut_min = 1.5
|sept_min = 7.9                 |sept_absoluut_min = -4.4
|okt_min = 3.1                 |okt_absoluut_min = -13
|nov_min = -0.8                |nov_absoluut_min = -21.9
|dets_min = -4.1                |dets_absoluut_min = -34.7
|aasta_min = 2.5               |aasta_absoluut_min = -35.7

&lt;!-- Kuu keskmine temperatuur --&gt;
|jaan_keskmine = -4
|veebr_keskmine = -4.4
|märts_keskmine = -0.7
|aprill_keskmine = 5.6
|mai_keskmine = 11.4
|juuni_keskmine = 15.3
|juuli_keskmine = 17.9
|aug_keskmine = 16.5
|sept_keskmine = 11.7
|okt_keskmine = 5.9
|nov_keskmine = 1.2
|dets_keskmine = -2
|aasta_keskmine = 6.2&lt;!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --&gt;

&lt;!-- Kuu keskmine sademete hulk --&gt;
&lt;!-- NB! Kasuta kas cm-i või mm-i, mitte mõlemat läbisegi --&gt;
|jaan_sademed = 60
|veebr_sademed = 47
|märts_sademed = 40
|aprill_sademed = 39
|mai_sademed = 47
|juuni_sademed = 84
|juuli_sademed = 76
|aug_sademed = 89
|sept_sademed = 61
|okt_sademed = 79
|nov_sademed = 63
|dets_sademed = 62
|aasta_sademed = 747 &lt;!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --&gt;
|aasta_sademed_cm = 

&lt;!-- Sademetega päevi kuus --&gt;
|u_sajupäevi = 
|jaan_sajupäevi = 13
|veebr_sajupäevi = 10
|märts_sajupäevi = 9
|aprill_sajupäevi = 8
|mai_sajupäevi = 8
|juuni_sajupäevi = 10 
|juuli_sajupäevi = 10
|aug_sajupäevi = 11
|sept_sajupäevi = 12
|okt_sajupäevi = 12
|nov_sajupäevi = 13
|dets_sajupäevi = 14
|aasta_sajupäevi = 130

&lt;!-- Kuus sadanud vihma kokku --&gt;
|jaan_vihm = 
|veebr_vihm = 
|märts_vihm = 
|aprill_vihm = 
|mai_vihm = 
|juuni_vihm = 
|juuli_vihm = 
|aug_vihm = 
|sept_vihm = 
|okt_vihm = 
|nov_vihm = 
|dets_vihm = 
|aasta_vihm = 

&lt;!-- Vihmasajuga päevi --&gt;
|u_vihmapäevi = 
|jaan_vihmapäevi = 
|veebr_vihmapäevi = 
|märts_vihmapäevi = 
|aprill_vihmapäevi = 
|mai_vihmapäevi = 
|juuni_vihmapäevi = 
|juuli_vihmapäevi = 
|aug_vihmapäevi = 
|sept_vihmapäevi = 
|okt_vihmapäevi = 
|nov_vihmapäevi = 
|dets_vihmapäevi = 
|aasta_vihmapäevi = 

&lt;!-- Kuus sadanud lumi kokku (cm)--&gt;
|jaan_lumi = 
|veebr_lumi = 
|märts_lumi = 
|aprill_lumi = 
|mai_lumi = 
|juuni_lumi = 
|juuli_lumi = 
|aug_lumi = 
|sept_lumi = 
|okt_lumi = 
|nov_lumi = 
|dets_lumi = 
|aasta_lumi = 

&lt;!-- lumesajuga päevi --&gt;
|u_lumepäevi = 
|jaan_lumepäevi = 
|veebr_lumepäevi = 
|märts_lumepäevi = 
|aprill_lumepäevi = 
|mai_lumepäevi = 
|juuni_lumepäevi = 
|juuli_lumepäevi = 
|aug_lumepäevi = 
|sept_lumepäevi = 
|okt_lumepäevi = 
|nov_lumepäevi = 
|dets_lumepäevi = 
|aasta_lumepäevi = 

&lt;!-- Päikesepaiste kestvus (h)--&gt;
|jaan_päikesetunnid = 
|veebr_päikesetunnid = 
|märts_päikesetunnid = 
|aprill_päikesetunnid = 
|mai_päikesetunnid = 
|juuni_päikesetunnid = 
|juuli_päikesetunnid = 
|aug_päikesetunnid = 
|sept_päikesetunnid = 
|okt_päikesetunnid = 
|nov_päikesetunnid = 
|dets_päikesetunnid = 
|aasta_päikesetunnid = 

&lt;!-- Keskmine õhuniiskus --&gt;
|jaan_õhuniiskus = 90
|veebr_õhuniiskus = 87
|märts_õhuniiskus = 79
|aprill_õhuniiskus = 69
|mai_õhuniiskus = 66
|juuni_õhuniiskus = 71
|juuli_õhuniiskus = 75
|aug_õhuniiskus = 79
|sept_õhuniiskus = 83
|okt_õhuniiskus = 88
|nov_õhuniiskus = 91
|dets_õhuniiskus = 91
|aasta_õhuniiskus = 81&lt;!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --&gt;

|allikas = [[Riigi Ilmateenistus]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/ohutemperatuur/ |pealkiri=Temperatuur &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Kliimanormid |väljaandja=[[Riigi Ilmateenistus]] |vaadatud=21. august 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;sademed-no&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/sademed/ |pealkiri=Sademed &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Kliimanormid |väljaandja=[[Riigi Ilmateenistus]] |vaadatud=21. august 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/ohuniiskus/ |pealkiri=Õhuniiskus &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Kliimanormid |väljaandja=[[Riigi Ilmateenistus]] |vaadatud=21. august 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;sademed-no&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/paikesepaiste-kestus |pealkiri=Päikesepaiste kestus &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Kliimanormid |väljaandja=[[Riigi Ilmateenistus]] |vaadatud=21. august 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=precipdays&gt;
&lt;{{cite web |url=http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,299,303 |title=Kliimanormid-Sademed, õhuniiskus |publisher=Ilmateenistus |language=et |access-date=31 January 2021 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120222112141/http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,299,303 |archive-date=19 January 2025}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=extremes&gt;{{cite web |url=http://www.ilmateenistus.ee/kliima/rekordid/ohutemperatuur/ |title=Rekordid |language=Estonian |publisher=Ilmateenistuse |access-date=19 March 2021 |archive-date=17 April 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240417081006/https://www.ilmateenistus.ee/kliima/rekordid/ohutemperatuur/ |url-status=live}}&lt;/ref&gt;
|kasutatud = 21. august 2022
}}

== Rahvastik ==
{|class=&quot;wikitable&quot;
|+ Viljandi elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel
!rowspan=&quot;2&quot;|Rahvus
!colspan=&quot;2&quot;|1970&lt;ref name=&quot;Ei6YJ&quot; /&gt;
!colspan=&quot;2&quot;|1979&lt;ref name=&quot;jhBcd&quot; /&gt;
!colspan=&quot;2&quot;|1989&lt;ref name=&quot;XCOjV&quot; /&gt;
!colspan=&quot;2&quot;|2000&lt;ref name=&quot;9QSs7&quot; /&gt;
!colspan=&quot;2&quot;|2011&lt;ref name=&quot;qfptm&quot; /&gt;
! colspan=&quot;2&quot; |2021
|-
!arv!!%!!arv!!%!!arv!!%!!arv!!%!!arv!!%
!arv
!%
|-
|'''Kokku'''||'''20 814'''||'''100'''||'''22 368'''||'''100'''||'''23 080'''||'''100'''||'''20 756'''||'''100'''||'''17 473'''||'''100'''
|'''17 223'''
|'''100'''
|-
|[[eestlased]]||17 971||86,34||19 469||87,04||20 093||87,06||18 955||91,32||16 443||94,11
|16 230
|94,23
|-
|[[venelased]]||1912||9,19||2013||9,00||1899||8,23||1085||5,23||648||3,71
|508
|2,95
|-
|[[soomlased]]||373||1,79||381||1,70||344||1,49||241||1,16||105||0,60
|93
|0,54
|-
|[[ukrainlased]]||151||0,73||212||0,95||363||1,57||194||0,93||128||0,73
|169
|0,98
|-
|[[valgevenelased]]||50||0,24||90||0,40||100||0,43||55||0,26||35||0,20
|33
|0,19
|-
|muud||357||1,72||203||0,91||281||1,21||188||0,91||114||0,65
|190
|1,10
|}

== Majandus ==
Viljandi on mitmekülgse tööstusega linn. Töötleva tööstuse alal tegutseb 23 suuremat ettevõtet ja tootmisüksust (20 ja enama töötajaga), tähtsamad tööstusharud osatähtsuse järgi 2021. aasta tööstustoodangu müügis (u 390 mln €) on järgmised:

* puidutööstus (4 ettevõtet: AS Viljandi Aken ja Uks, OÜ Dold Puidutööstus) – 33%
* toiduainete ja söödatööstus (2 ettevõtet, sh Scandagra jõusöödatööstus, AS Tere tootmisüksus – 27%
* masina ja metallitööstus (7 ettevõtet, sh Kolmeks AS, Cleveron AS) – 18%
* mööblitööstus (4 ettevõtet, sh OÜ Bed Factory Sweden, Delux) – 10%
* tekstiili ja õmblustööstus (3 ettevõtet, sh AS Paragon Sleep, AS Mivar-Viva)
* muu(3 ettevõtet sh küünlavabrik Hansa Candle AS, trükikoda OÜ Print Best) – 9%
* 

'''2020. aasta kümme suurima käibega tööstusettevõtet'''&lt;ref name=&quot;Z5wsC&quot; /&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Ettevõte
!Käive mln (€)
|-
|[[Scandagra Eesti AS]]
|118,7
|-
|[[Viljandi Aken ja Uks AS]]
|u 85,0
|-
|[[Delux Production OÜ]]
|17,0
|-
|[[AS Tere]] Tootmisüksus
|u 20,0
|-
|Kolmeks AS
|20,6
|-
|[[Hansa Candle AS]]
|19,9
|-
|[[Dold Puidutööstus AS]]
|17,4
|-
|[[Paragon Sleep AS]]
|17,7
|-
|[[Cleveron AS]]
|13,1
|-
|[[VMT Tehased AS]]
|13,9
|}
Viljandis tegutseb mööbli ja sisustuskaupade e-kaubanduse ettevõte [[ON24]] AS, mis haldab veebipoodi ON24.ee ja ON24.fi. Ettevõte annab tööd 21 inimesele ning 2024. aastal oli selle müügitulu 8,2 miljonit eurot.
* 

== Kultuur ==
[[Pilt:Viljandi Pauluse kirik 31-08-2012.jpg|pisi|[[Viljandi Pauluse kirik]]]]

Viljandis asub [[Ugala (teater)|teater Ugala]], [[Eesti Pärimusmuusika Keskus|Eesti Pärimusmuusika keskus]], [[Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia]], [[Viljandi Muuseum|Viljandi muuseum]], Sakala keskus, [[Kondase Keskus|Kondase keskus]] ja [[Enn Põldroos]]i eragalerii. Kontserte antakse ka [[Viljandi Jaani kirik|Jaani]] ja [[Viljandi Pauluse kirik|Pauluse]] kirikus ning Baptistikirikus.

Kuni 2011. aastani tegutses Viljandis [[kino]] [[Rubiin (kino)|Rubiin]], 2017. aastal avati [[Forum Cinemas]] kino.&lt;ref&gt;{{netiviide | url = http://etv.err.ee/v/film/1d4908cc-8385-4f11-92a9-313d208fa8a6/viljandi-saab-kumneaastase-vahe-jarel-taas-kino | pealkiri = Viljandi saab kümneaastase vahe järel taas kino | autor = Olev Kenk | väljaanne = [[ERR]] | aeg = 09.03.2017 }}&lt;/ref&gt;

2012. aastal taasavati Viljandi Kultuurimaja uue nimega [[Sakala Keskus (Viljandi)|Sakala Keskus]].&lt;ref name=&quot;6QpDJ&quot; /&gt;

=== Sport ===
Viljandis on võimalik harrastada kõiki levinud spordialasid. Tähtsamad spordirajatised on [[Viljandi linnastaadion]], [[Viljandi kunstmuruväljak]], Eesti moodsaim [[Viljandi Männimäe jalgpallihall|jalgpalli sisehall Männimäel]], [[Viljandi spordihoone]], [[Viljandi Jakobsoni Kool]]is asuv ujula ja [[Viljandi jäähall]].&lt;ref name=&quot;Ltp4I&quot; /&gt;

[[Jalgpall]]is on oma, tugevuselt kolmandal liigatasandil mängiv klubi [[Viljandi Tulevik]], [[Viljandi Tulevik]]u duubelmeeskond mängib tugevuselt viiendas liigas. Palju on noorte- ning rahvaliigas mängivaid harrastajate võistkondi.

[[Käsipall]]is esindab Viljandit klubi [[Viljandi HC]].

[[Saalihoki]]s on Viljandit teises liigas esindav [[Viljandi Saalihokiklubi]] (tuntud ka [[Viljandi Metall (spordiklubi)|Viljandi Metalli]] saalihokiklubina), mängupausi peab Vestmani meeskond.

=== Üritusi ===
* [[Viljandi pärimusmuusika festival]] – igal suvel juuli lõpus toimuv rahvusvaheline pärimusmuusika festival.
* [[Viljandi vanamuusika festival]] – sajanditevanuse muusika festival, mis toimub igal suvel juuli keskel. Eesti vanim vanamuusika festival, mis sai alguse 1982. aastal. Selle raames toimuvad kontserdid kirikutes, saalides ja muudes paikades üle linna.
* Hansapäevad – iga juuni algul Viljandi linna korraldatav üritus koos laada, kontsertide ja muude etendustega.
* Rahvusvahelised hansapäevad – peeti Viljandis 4.–7. juunil 2015.&lt;ref name=&quot;HcmyC&quot; /&gt;
* [[Suurjooks ümber Viljandi järve]] – Viljandi suurim spordiüritus toimub iga aasta 1. mail.
* [[Mulgi rattamaraton]] – Viljandi kõige suurem rattaspordiüritus.

== Haridus ==
Viljandis tegutseb üks riiklik päevase õppevormiga gümnaasium, täiskasvanute gümnaasium ja neli avalikus omandis olevat põhikooli, neist üks erivajadustega lastele. Viljandis on kaks kooli, kus on võimalik omandada kõrgharidust.
* Viljandi põhikoolid: [[Viljandi Kaare Kool]], [[Viljandi Jakobsoni Kool]], [[Viljandi Kesklinna Kool]], [[Viljandi Paalalinna Kool]]
* Viljandi gümnaasiumid: [[Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium]], [[Viljandi Gümnaasium]]
* Viljandi kõrgkoolid: [[Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia]], [[Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor|Mainori Kõrgkooli Viljandi õppekeskus]]

== Sõpruslinnad ==
{{div col|laius=25em}}
* {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Ahrensburg]]
* {{riigi ikoon|USA}} [[Cumberland]]
* {{riigi ikoon|Rootsi}} [[Eslöv]]
* {{riigi ikoon|USA}} [[Frostburg]]
* {{riigi ikoon|Rootsi}} [[Härnosand]]
* {{riigi ikoon|Leedu}} [[Kretinga]]
* {{riigi ikoon|Soome}} [[Porvoo]]
* {{riigi ikoon|Ukraina}} [[Ternopil]]
* {{riigi ikoon|Läti}} [[Valmiera]]
{{div col end}}


{{Panoraampilt|Viljandi panoramic.jpg|800px|Panoraam Viljandi raekoja ümbrusest}}
{{Panoraampilt|Viljandi ordulinnuse varemed.jpg|800px|[[Viljandi ordulinnus]]e varemed}}

== Vaata ka ==
{{div col|laius=25em}}
* [[Lossimägede paljand]]
* [[Viljandi linnastaadion]]
* [[Viljandi raudteejaam]]
* [[Viljandi hotellihoone]]
* [[Kösti org]]
* [[Viljandi mõisa kalmistu]]
* [[Viljandi Garnisoni kalmistu]]
* [[Viljandi Saksa sõjaväekalmistu]]
* [[Viljandi Vabadussõjas langenute ühiskalmistu]]
* [[Viljandi lennuväli]]
* [[Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi hoone]]
* [[Laidoneri plats 3]]
* [[Viljandi kohtuhoone]]
* [[Viljandi tänavate loend]]
* [[Viljandi raekoda]]
* [[Viljandi Metsakalmistu]]
* [[Viljandi vana kalmistu]]
* [[Viljandi Spordikool]]
* [[Viljandi Avatud Noortetehas]]
* [[Viljandi trepimägi]]
* [[Viljandi linna elutööpreemia]]

{{div col end}}

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;AmgFH&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Omavalitsusüksuste võrdlus, Rahvaarv (rändega), 1. jaanuar 2012, Viljandi linn |url=http://www.stat.ee/ppe-46953 |vaadatud=2012-10-25 |arhiivimisaeg=2013-07-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130707192611/http://www.stat.ee/ppe-46953 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xtcbH&quot;&gt;[[Paul Alvre]]. [http://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/34779 Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas, III : Kohanimed.] ''[[Keel ja Kirjandus]], 1985, nr 2, lk 98–99&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;F4Cnx&quot;&gt;Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat 1982. Peatükk XIV 11, lk 113–115&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rWico&quot;&gt;Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat 1982. Peatükk XXI 5, lk 181&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Tf1TJ&quot;&gt;Henriku Liivimaa kroonika, XXV 5, lk 229&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JB9pn&quot;&gt;[[Sulev Vahtre]]. Muinasaja loojang Eestis : vabadusvõitlus 1208–1227. Tallinn : Olion, 1990. Lk 152&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gSv04&quot;&gt;Henriku Liivimaa kroonika, XXVI 4–9, lk 231–235&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bH2FT&quot;&gt;[[Anti Selart|Selart, Anti]], [[Ivar Leimus]], [[Linda Kaljundi]], [[Heiki Valk]]. ''Ristiretked ja vallutussõjad 13. sajandi Liivimaal'', teoses &quot;Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg.&quot; Toimetaja Anti Selart. Tartu 2012. Lk 52&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bz71j&quot;&gt;Henriku Liivimaa kroonika, XXVII 2, lk 241&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0jmet&quot;&gt;[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=14713 Mälestise registri number 14713, Viljandi linnakindlustused,14.-16.saj.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ei6YJ&quot;&gt;Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jhBcd&quot;&gt;Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 27&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XCOjV&quot;&gt;Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 32&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9QSs7&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&amp;ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&amp;path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&amp;lang=2 |pealkiri=Päring Statistikaameti andmebaasist |vaadatud=2013-05-05 |arhiivimisaeg=2013-10-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131020110721/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&amp;ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&amp;path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&amp;lang=2 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qfptm&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&amp;lang=2 |pealkiri=Päring Statistikaameti andmebaasist |vaadatud=2013-05-05 |arhiivimisaeg=2020-06-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200605151723/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&amp;lang=2 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Z5wsC&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Infopank.ee|url=http://www.aripaev.ee/standardne-top/2016/10/27/top-vaata-viljandimaa-edukamaid-firmasid|pealkiri=TOP: vaata Viljandimaa edukamaid firmasid|väljaanne=Äripäev|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ltp4I&quot;&gt;http://www.viljandijaahall.ee/&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6QpDJ&quot;&gt;http://uudised.err.ee/index.php?06260835 &quot;Viljandis avatakse taas kultuurimaja&quot;, ERR UUDISED 07.09.2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;psyw1&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1286/8661/12868679.pdf Viljandi Linna Arengukava 2007–2013]. Tabel 5. Linna maakasutus aastal 2006].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HcmyC&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20120716035505/http://www.hanse.org/en/international-hanse-days/previous-hanse-days/ Hanse Day Today, Uue aja Hansapäevade toimumiskohad&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* V. Rg. Kas Viljandi sadamalinnaks? [[Uus Eesti]], 7. august 1938, nr 214, lk 2.

== Välislingid ==
{{commonscat|Viljandi}}
{{vikitsitaadid}}
* [https://www.viljandi.ee/ Linna koduleht]
* [http://www.ilmajaam.ee/?id=71738 2009. aasta metsapealinnaks valiti Viljandi] Ilmajaam.ee, 20. jaanuar 2009
* [http://www.estonia360.ee/viljandi_linnus/ 360° aeropanoraam / aerofoto]

{{Eesti linnad}}
{{Viljandimaa}}

[[Kategooria:Eesti linnad]]
[[Kategooria:Eesti omavalitsuslikud linnad]]
[[Kategooria:Viljandi| ]]</text>
      <sha1>p53ejfedrpl1wslmuoslc8ig4ca2xvl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aserbaidžaan</title>
    <ns>0</ns>
    <id>2537</id>
    <revision>
      <id>7204151</id>
      <parentid>7141308</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T06:14:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sillerkiil</username>
        <id>58396</id>
      </contributor>
      <origin>7204151</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="30882" sha1="1yuc4ciku8f8nju45fa92lju05jhdqn" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib riigist; ajaloolise piirkonna ja praeguse Iraani osa kohta vaata artiklit [[Aserbaidžaan (Iraan)]]; laeva kohta vaata artiklit [[Azerbaidžan]]}}
{{viita}}
{{Riik
|  riiginimi = Aserbaidžaani Vabariik
|  omastav = Aserbaidžaani
|  nimi1_keel = aserbaidžaani | nimi1 = Azərbaycan Respublikası
|  mis_lipp = 
|  mis_vapp = 
|  vapp = Emblem of Azerbaijan.svg
|  vapi_laius = 100px
|  asendikaart = Azerbaijan in its region.svg
|  deviis = 
|  riigikeel = 
|  ametlik_keel = [[aserbaidžaani keel|aserbaidžaani]]
|  pealinn = [[Bakuu]]
|  riigipea_ametinimi = president
|  riigipea_nimi = [[İlham Əliyev]]
|  valitsusjuhi_ametinimi = peaminister
|  valitsusjuhi_nimi = [[Əli Əsədov]]
|  pindala = 
|  rahvaarv = 
|  rahvaarv_seis = 
|  rahvaarv_viide = 
|  iseseisvus = taastas iseseisvuse 30. augustil 1991
|  valuuta = [[Aserbaidžaani manat|manat]] (AZM)
|  ajavöönd = [[maailmaaeg]] +4 (suvel +5)
|  hümn = [[Azərbaycan marşı]]
|  usund = 
|  üladomeen = .az
|  telefonikood = 994
|  riigikord = 
|  SKT = 
|  SKT_elaniku_kohta = 
|  rok-i_kood = AZE
|  märkused = 
}}

'''Aserbaidžaani Vabariik''' ([[aserbaidžaani keel]]es: Azərbaycan Respublikası) on riik [[Lõuna-Kaukaasia]]s [[Kaspia meri|Kaspia mere]] läänekaldal. Ta piirneb põhjas [[Venemaa]] ([[Dagestani Vabariik|Dagestani Vabariigiga]]), lõunas [[Iraan]]iga ([[Lõuna-Aserbaidžaan]]), loodes [[Gruusia]] ja läänes [[Armeenia]]ga. [[Nahhitševan]]i [[eksklaav]]il on lühike lõik ühispiiri ka [[Türgi]]ga.

Praegune Aserbaidžaani Vabariik tekkis Nõukogude Liidu lagunemise järel 1991. aastal. [[Mägi-Karabahh]]i ümber Armeeniaga puhkenud relvakonflikti tulemusena kaotas Aserbaidžaan kontrolli 16% üle oma territooriumist ([[Mägi-Karabahh]] ning sellest läände ja lõunasse jäävad alad) ning sai 800 000 sõjapõgenikku okupeeritud aladelt. 2023. aastal taastas Aserbaidžaan kontrolli Mägi-Karabahhi Vabariigi ja sellega piirnevate alade üle.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-07-28 |pealkiri=Azerbaijan court convicts 9 journalists and activists in a case seen as an attack on media freedom |url=https://apnews.com/article/azerbaijan-aliyev-crackdown-media-toplum-trial-4dca57dddb27529ed3e2eb3a4b9fa663 |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=AP News |keel=en}}&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Az_kaart.jpg|pisi|Aserbaidžaan]]

== Riik ==
=== Parlament ===
{{Vaata|Rahvusassamblee (Aserbaidžaan)}}
Aserbaidžaani ühekojalises parlamendis ([[Milli Məclis]]) on 125 saadikut, kes valitakse viieks aastaks.

=== President ===
Presidendi valib rahvas viieks aastaks. 

1991. aastast kuni 2003. aastani oli Aserbaidžaani president [[Heydər Əliyev]], kes oli varem riigi kommunistliku partei juht. Pärast tema ametiaja lõppu sai presidendiks ta poeg Alijev.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

31. oktoobrist 2003 on ametis president [[İlham Әliyev]] (meil tuntud ka venepärane nimekujuga ''Ilham Alijev''). 2008. aasta oktoobris valiti ta 87% häältega teiseks ametiajaks ning 2013. aastal 85% häältega kolmandaks ametiajaks. 2024. aastal valiti 92% toetushäältega uuesti presidendiks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Valitsus ===
=== Rahvusvahelised suhted ===
1991–1994 kestis Aserbaidžaani ja [[Armeenia]] vahel [[Mägi-Karabahhi sõda]], hilisemail aastail jätkusid madalama intensiivsusega kokkupõrked. 

2010. aastal sõlmis Aserbaidžaan [[Türgi]]ga strateegilise partnerluse ja vastastikuse abi lepingu, mis muuhulgas kohustab osapooli osutama teineteisele igakülgset abi kolmanda riigi või riikide relvastatud rünnaku või agressiooni korral.

2011. aasta mais liitus Aserbaidžaan [[Mitteühinemisliikumine|Mitteühinemisliikumisega]].&lt;ref&gt;http://www.eurasianet.org/node/63774&lt;/ref&gt;

2016. aasta aprillis algas [[Mägi-Karabahh]]i piiril taas [[Aserbaidžaani-Armeenia konflikt 2016. aastal|sõjategevus]] Armeenia ja rahvusvahelise tunnustuseta [[Mägi-Karabahhi Vabariik|Mägi-Karabahhi Vabariigi]] vastu.

2020. aasta sügisel toimus [[2020. aasta Mägi-Karabahhi konflikt|teine Mägi-Karabahhi sõda]], mille võitis Aserbaidžaan, kes sai endale kõik Mägi-Karabahhi ümbritsevad maakonnad ning kolmandiku Mägi-Karabahhist.

Septembris 2023 vallutas Aserbaidžaan ühepäevase sõjaga Mägi-Karabahhi. Suurem osa piirkonna armeenlastest põgenes kodudest ning Mägi-Karabahhi Vabariik lõppes ametlikult 1. jaanuaril 2024.

8. augustil 2025 sõlmisid Armeenia ja Aserbaidžaani USA vahendusel [[Armeenia-Aserbaidžaani rahuleping]]u, mis lõpetas Mägi-Karabahhi sõja.

== Haldusjaotus ==
[[Fail:Azerbaijan, administrative divisions - et - colored.svg|thumb|Aserbaidžaani rajoonid]]

Aserbaidžaan jaguneb 66 [[rajoon (Aserbaidžaan)|rajooniks]] (''rayon'') ja 11 [[linn]]aks (''şəhər''), mis hõlmavad ka [[Mägi-Karabahhi Vabariik|Mägi-Karabahhi Vabariigi]] kontrolli all olevaid alasid. Seitse rajooni ja üks linn asuvad [[Nahhitševan|Nahhitševani Autonoomses Vabariigis]].

Rajoonid:

{{veergude loend|laius=12em|
# [[Abşeroni rajoon]]
# [[Ağcabədi rajoon]]
# [[Ağdami rajoon]]
# [[Ağdaşi rajoon]]
# [[Ağstafa rajoon]]
# [[Ağsu rajoon]]
# [[Astara rajoon]]
# [[Babəki rajoon]]
# [[Balakəni rajoon]]
# [[Beyləqani rajoon]]
# [[Biləsuvari rajoon]]
# [[Bərdə rajoon]]
# [[Culfa rajoon]]
# [[Cəbrayıli rajoon]]
# [[Cəlilabadi rajoon]]
# [[Daşkəsəni rajoon]]
# [[Füzuli rajoon]]
# [[Goranboy rajoon]]
# [[Gədəbəy rajoon]]
# [[Göyçay rajoon]]
# [[Göygöli rajoon]]
# [[Hacıqabuli rajoon]]
# [[İmişli rajoon]]
# [[İsmayıllı rajoon]]
# [[Kəlbəcəri rajoon]]
# [[Kəngərli rajoon]]
# [[Kürdəmiri rajoon]]
# [[Laçıni rajoon]]
# [[Leriki rajoon]]
# [[Lənkərani rajoon]]
# [[Masallı rajoon]]
# [[Neftçala rajoon]]
# [[Oğuzi rajoon]]
# [[Ordubadi rajoon]]
# [[Qazaxi rajoon]]
# [[Qaxi rajoon]]
# [[Qobustani rajoon]]
# [[Quba rajoon]]
# [[Qubadlı rajoon]]
# [[Qusari rajoon]]
# [[Qəbələ rajoon]]
# [[Saatlı rajoon]]
# [[Sabirabadi rajoon]]
# [[Şabrani rajoon]]
# [[Şahbuzi rajoon]]
# [[Salyani rajoon]]
# [[Şamaxı rajoon]]
# [[Samuxi rajoon]]
# [[Siyəzəni rajoon]]
# [[Şuşa rajoon]]
# [[Sədərəki rajoon]]
# [[Şəki rajoon]]
# [[Şəmkiri rajoon]]
# [[Şəruri rajoon]]
# [[Zaqatala rajoon]]
# [[Zəngilani rajoon]]
# [[Zərdabi rajoon]]
# [[Tovuzi rajoon]]
# [[Tərtəri rajoon]]
# [[Ucari rajoon]]
# [[Xaçmazi rajoon]]
# [[Xızı rajoon]]
# [[Xocalı rajoon]]
# [[Xocavəndi rajoon]]
# [[Yardımlı rajoon]]
# [[Yevlaxi rajoon]]
}}

Rajoonid on koondatud 14 majanduspiirkonnaks:
{{veergude loend|laius=20em|stiil=max-width:41em|
# [[Abşeron-Xızı majanduspiirkond]]
# [[Bakı  majanduspiirkond]]
# [[Dağlıq Şirvani majanduspiirkond]]
# [[Gəncə-Daşkəsəni majanduspiirkond]]
# [[Lənkəran-Astara majanduspiirkond]]
# [[Mərkəzi Arani majanduspiirkond]]
# [[Mil-Muğani majanduspiirkond]]
# [[Naxçıvani majanduspiirkond]]
# [[Qarabaği majanduspiirkond]]
# [[Qazax-Tovuzi majanduspiirkond]]
# [[Quba-Xaçmazi majanduspiirkond]]
# [[Şəki-Zaqatala majanduspiirkond]]
# [[Şərqi Zəngəzuri majanduspiirkond]]
# [[Şirvan-Salyani majanduspiirkond]]
}}

== Loodus ==
=== Pinnamood ===

Suure osa territooriumist hõlmab [[Kura-Araksi madalik]], millest enamus asub allpool maailmamere pinda. Põhjas ulatub Aserbaidžaani [[Suur-Kaukasus]], läände jääb Karabahhi ahelik. Bakuu asub Kaspia merre ulatuval [[Abşeroni poolsaar]]el.
:Madalaim punkt: Kaspia mere tase –28 m
:Kõrgeim punkt: Bazardüzü mägi 4485 m

=== Veekogud ja märgalad ===
Aserbaidžaani suurim järv on [[Sarısu]]. Suuremad jõed on [[Kura jõgi|Kura]] ja [[Araks]].

=== Kliima ===
Suurem osa Aserbaidžaanist asub lähistroopikas. Kliimaerinevused maa eri osade vahel ulatuvad valdavalt kuivast lähistroopikast (ja niiskest lähistroopikast [[Lənkərani madalik]]ul) tundrale iseloomuliku kliimani Suur-Kaukasuse kõrgematel aladel (kõrgusvööndilisus). Juulis on madalikel 26 °С ja mägialadel 5 °С, jaanuaris vastavalt 3&amp;nbsp;°C ja –10&amp;nbsp;°C. Suvi on kuiv. Kura-Araksi madalikul sajab 200–300&amp;nbsp;mm (Bakuus alla 200&amp;nbsp;mm), Suur-Kaukasuse eelmäestikes 300–900&amp;nbsp;mm, mägialadel 900–1400&amp;nbsp;mm ja Lənkərani madalikul 1700&amp;nbsp;mm sademeid aastas.

&lt;gallery heights=&quot;233px&quot; widths=&quot;220px&quot;&gt;
Gäncä-kliima.svg|[[Gəncə]] kliimadiagramm
Länkäran-kliima.svg|[[Lənkəran]]i kliimadiagramm
&lt;/gallery&gt;

=== Loodusvarad ===
Aserbaidžaani peamisteks maavaradeks on nafta, maagaas, rauamaak, aluniit, püriit, polümetallilised maagid, barüüt, kivisool, mineraalvesi.

=== Rahvuspargid ===
* [[Qobustani rahvuspark]]

== Majandus ==
Oluline sissetulekuallikas on nafta- ja gaasieksport ning -transiit. 2008. aastal toodeti 45 miljonit tonni naftat. 2009. aastal toodeti 23,584 miljardit kuupmeetrit maagaasi.

== Rahvastik ==

2009. aasta rahvaloenduse andmeil moodustasid Aserbaidžaani elanikest [[aserid]] 91,60%, [[lesgid]] 2,02%, [[armeenlased]] 1,35% ([[Mägi-Karabahh]]), [[venelased]] 1,34%, [[talõšid]] 1,23%, [[avaarid]] 0,56%, [[türklased]] 0,43%, [[tatarlased]] 0,29%, [[taadid]] 0,28%, [[ukrainlased]] 0,24%, [[tsahhid]] 0,14%, [[grusiinid]] 0,11%, [[juudid]] 0,10%, [[kurdid]] 0,07% ja muudest rahvustest inimesed 0,22%.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120207012257/http://www.azstat.org/statinfo/demoqraphic/en/AP_/AP_1.shtml Demographic indicators. Population by ethnic groups]. The State Statistical Committee of the Republic of Azerbaijan.&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
Aserbaidžaan on suure osa oma ajaloost kuulunud [[Ahhemeniidide riik|Ahhemeniidide]] [[Pärsia]], [[Sassaniidide riik|Sassaniidide]], Araabia [[kalifaat|kalifaadi]] koosseisu. [[Keskaeg|Keskajal]] ka [[Kaukaasia]] kristlike ([[Gruusia ajalugu#Davith IV ja Gruusia tagasivallutamine|Gruusia]]) kuningriikide, [[Safaviidide riik|safaviidide]] Pärsia riigi ja [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] valdustesse.

Aserbaidžaani aladel on arheoloogilisel kaevamisel leitud Azıx koobastest [[Mägi-Karabahhi Vabariik|Mägi-Karabahhis]] üle 700 000 aasta vanuseid luid ja kiviriistu. [[Paleoliitikum]]iajastu leidusid on saadud ka samuti Mägi-Karabahhis asuvatest Tağlari ja Zari koobastest, Dassalaxli ja Damcılı koobastest Qazaxi rajoonis ning Büzeyiri ja Allari koobastest Talõši mägedes.
[[Pilt:Map of Assyria.png|pisi|Urartu ja [[Assüüria]] alad [[8. sajand eKr|8]]-[[6. sajand eKr|6. sajandil eKr]]]]
[[9. sajand eKr|9. sajandil eKr]] kujunes tolleaegses [[Lõuna-Aserbaidžaan]]is (tänapäeva Iraan) [[Urmia järv]]e piirkonnas Aserbaidžaani ala esimene riiklik moodustis – [[Manna riik]], mis võitles pidevalt oma naabrite [[Assüüria]] ja [[Urartu]]ga.

[[Pilt:AtropateneHistoryofIran.png|thumb|left|Atropatene asukoht esimesel sajandil eKr]]
[[Pilt:Caucasus 250 AD map de.png|thumb|left|Armeenia kuningriik ja [[Albaania (Kaukaasias)|Kaukaasia Albaania]] aastal 250]]

[[7. sajand eKr|7. sajandi eKr]] II poolest kuulus sealne ala [[Meedia riik]]i ja [[6. sajand eKr|6. sajandi eKr]] II poolest [[Ahhemeniidide riik|Ahhemeniidide]] valdusse. Aserbaidžaani lõuna- ja Iraani põhjaosas kujunes [[4. sajand eKr|4. sajandil eKr]] hõlmav [[Atropatene]] riik.
[[File:Caucasus Albania.jpg|pisi|[[Albaania (Kaukaasias)|Kaukaasia Albaania]]]]
Muistsel ajal elasid praeguse Aserbaidžaani alal Kaukaasia albaanlased, kes rääkisid kaukaasia [[lesgi]] (lesgiini) haru keeltes, [[Nahhitševan]]is aga [[pärsia keel]]t kõnelev rahvas. Praegu on lesgid taandunud üheks [[Venemaa]] [[Põhja-Kaukaasia föderaalringkond|Põhja-Kaukaasia föderaalringkonna]] [[Dagestan]]i rahvusgrupiks.

[[2. sajand eKr|2. sajandil eKr]] lõid Kaukaasia albaanlased oma kuningriigi, [[1. sajand]]i kirjalik allikas, pajatab seal elanud 26 hõimust, kes kõik rääkisid oma [[dialekt]]i ja igal neist oma kuningas. Albaania ([[ladina keel]]es ''Albania'') oli ajalooline piirkond ja [[Albaania (Kaukaasias)|riik]] [[4. sajand eKr|4. sajandist eKr]] – [[10. sajand]]ini pKr [[Taga-Kaukaasia]] idaosas [[Kaspia meri|Kaspia mere]] rannikul, hõlmates osa nüüdsest Aserbaidžaanist (põhja pool [[Araksi jõgi|Araksi jõge]] ja lõuna pool oli [[Atropatene]]) ja Venemaa [[Dagestan]]i rajooni territooriumist. [[1. sajand eKr|1. sajandil eKr]] sõdis Albaania [[Rooma vabariik|Roomaga]].

[[1. sajand|1.]]–[[5. sajand]]ini valitsesid riigis [[Partia]] Aršakiidide haru albaania [[Aršakiidid]]. [[3. sajand]]i keskpaigast oli Kaukaasia Albaania [[Sassaniidid]]e vasallriik laialdase [[autonoomia]]ga, kus kuningas Urnayri (313–371) ajal võeti vastu [[ristiusk]]. [[6. sajand]]i lõpus tekkis Aserbaidžaani põhjaosas [[Girdimani vürstiriik]]. [[Sassaniidide riik|Sassaniidide riigi]] langedes saavutas Albaania [[7. sajand]]i keskel iseseisvuse, [[Mihraniidid]]e valitsemisel ja riik lähenes Bütsantsile.
[[Pilt:Colchis and Iberia, 1706.jpg|thumb|left|]]
[[7. sajand]]i lõpul läksid alad [[Kalifaat|Kalifaadi]] koosseisu ning [[8. sajand]]ist algas albanite [[islam]]iseerumine. Araablaste ülemvõimu vastane hurramiitide liikumine paisus 9. sajandil ülestõusudeks, suurim neist toimus 816–837 Babeki juhtimisel. [[10. sajand]]il jagunes Albaania ala mitme väikeriigi vahel ning kui [[11. sajand]]il tungisid piirkonda seldžukid-oguusid, kohalik elanikkond assimileeriti. 9. sajandi II poolel tekkis nüüdse Aserbaidžaani alal mitu riiki: [[Põhja-Aserbaidžaan]]is [[Şirvan]] ja [[Šaddadiidid]]e, Lõuna-Aserbaidžaanis [[Sadžiidid]]e, [[Salariidid]]e ja [[Ravadiidid]]e riik.
[[Pilt:Seljuk Empire correct locator map.png|pisi|Seldžukkide sultanaadi suurim ulatus aastal 1092]]
[[11. sajand|11.]]–[[13. sajand]]il levisid aladele türklaste-[[oguusid]]e, tänapäeva [[Türklased|türklaste]], aserite, [[gagauusid]]e ja [[türkmeenid]]e eelkäijad ja hakkas tekkima türgikeelne aserite [[etnos]]. 11.–[[12. sajand]]il hõivasid oguusi hõimud [[Iraan]]i, osa [[Lõuna-Kaukaasia]]st ning peaaegu kogu [[Väike-Aasia]] ja lõid [[Seldžukkide riik|Seldžukkide riigi]]. 1030. aasta paiku hõivasid Aserbaidžaani ala [[Gaznaviidid]], seejärel Seldžukid. Algas Aserbaidžaani ja [[Anatoolia]] alade türkiseerumine.

12. sajandi keskpaiku tekkis Aserbaidžaani alal [[Ildegiziidid]]e riik, majanduse areng hoogustus, taastati ja laiendati niisutuskanalite võrku, elustus kaubandus, kõrge taseme saavutas käsitöö, eriti tekstiil- ja metalltoodete ning fajanss- ja klaasnõude valmistamine, arenes pärsiakeelne kultuur, õitsengu saavutasid linnad, näiteks [[Bərdə]], [[Beyləqan]], [[Bakuu]], [[Naxçıvan]], [[Şamaxı]], [[Şəki]] ja [[Gəncə]].

[[Pilt:Georgian empire with tributaries.png|pisi|vasakul|[[Gruusia kuningriik]] ja vasallriigid kuninganna [[Tamar]]i valitsemisajal (1184–1213)]]
[[Pilt:Ilkhanate in 1256–1353.PNG|pisi|[[Hulagiidid]]e [[Ilkhanaat]] oma suurimas ulatuses, 1256–1353]]
1204. aastal vallutasid Gruusia kuninganna Tamari väed [[Anatoolia]] kirdeosa, kuhu rajati [[Trapezundi keisririik]], mille valitsejaks krooniti Tamari sugulane, Bütsantsi endise keisri [[Andronikos I Komnenos]]e pojapoeg [[Alexios Komnenos]]. 1210. aastal vallutasid Gruusia väed Pärsia põhjaosa (nüüdse [[Iraani Aserbaidžaan]]i). Sellega saavutas Gruusia suurima territoriaalse ulatuse oma ajaloos. 1220. aastatel tungisid Kaukaasiasse ja Väike-Aasiasse [[Mongolite riik#Esimesed vallutusretked|mongolite]] väed ja Gruusia kuningriik hääbus. Gruusia-Armeenia ühendväe ja nende liitlaste tugevast vastupanust hoolimata suutsid mongolid vallutada suurema osa piirkonnast.

[[Pilt:Map Aq Qoyunlu 1478-en.png|thumb|left|[[Ak Kojunlu dünastia]] valitsusalad, suurimas ulatuses 1478]]

Aastatel 1378‒1508 valitses [[Lõuna-Kaukaasia]]s, [[Lähis-Ida ajalugu|Lähis-]] ja [[Kesk-Ida]]s [[Ak Kojunlu]] riiki türkmeenide oguuside dünastia. [[sunniidid|Sunniitidest]] Ak Kojunlu valitsejate algne valitsemisala paiknes Ida-[[Anatoolia]]s [[Vani järv]]e ja [[Sivas]]e vahelisel alal. [[Ak Kojunlu dünastia]]le pani aluse hõimupealik Tur ‘Ali-beg, kes sõdis [[14. sajand]]il [[Trebizond|Trebizondi keisririigiga]]. Ak Koyunlu riigi rajas Kara Yoluq ‘Usman-beg (1378‒1435), kes alistus [[Timur]]ile ja sai 1402. aastal valitsemiseks [[Diyarbakır]]i ümbruse. Ak Kojunlu dünastia laiendas [[Timur]]i liitlasena oma valitsemisala [[Osmanid|Osmanite]], [[Mamelukkide riik|mamelukkide]] ja [[Kara Koyunlu]] vastu peetud sõdades. Kara Yoluq ‘Usman-beg surma järel (1435) riik nõrgenes, kuid Ak Kojunlu riik saavutas suurima ulatuse ja võimsuse Uzun Ḩasani (1453‒1478) valitsusajal. Uzun Ḩasan sõdis edukalt Aserbaidžaani ja Iraagi aladel umbes 1375–1467 eksisteerinud [[Türkmeenid|türkmeeni]] karjakasvatajate hõimuliidu [[Kara Kojunlu]]ga (1467‒1469) ja [[Timuriidid]]ega, mille tulemusel tekkis Ida-Anatooliat, Iraaki, Armeeniat, Aserbaidžaani ja Lääne-Iraani hõlmav suurriik, pealinnaks sai [[Tabrīz]]. Ak Kojunlu suurriigi Uzun Ḩasani valitsusajal reformiti riigi haldus- ja maksupoliitikat ning sel ajal koostatud seadustekogu oli aluseks nii Osmanite kui ka Safaviidide dünastia seadusandlusele. Ak Kojunlu suurriik sõdis [[Gruusia ajalugu#Gruusia uusaeg|Gruusia]] ja [[Veneetsia vabariik|Veneetsiaga]] liidus olles aastatel 1472‒1473 Osmanitega. Uzun Ḩasani surma järel võimule tulnud Ya‘qūb (1478‒1490) sõdis läänes Osmanite, idas Timuriidide ja lõunas mamelukkidega, kuid pärast Ya‘qūbi surma algas Ak Koyunlu dünastia langus. Ak Koyunlu dünastia hävitas Ismail I, kes ühendas Iraani ja naaberalade väikeriigid Safaviidide keskvõimu alla. [[16. sajand]]i algusest kuulus suur osa Aserbaidžaanist [[Safaviidide riik]]i, kus õhendatud Aserbaidžaanis algas majanduse ja kultuuri uus tõus.

[[File:The maximum extent of the Safavid Empire under Shah Abbas I.png|thumb|left|Safaviidide riik oma suurimas ulatuses, šahh [[‘Abbās I Suur]]e ajal (1587–1629)]]
[[Fail:Ottoman empire.svg|pisi|[[Osmanite riik|Osmanite riigi]] ja [[Pärsia]] valdused [[Taga-Kaukaasia]]s 1683. aastal]]
[[Safaviidid]]e [[Iraan]]i [[šahh]] (1502–1524) [[Ismail I]] ühendas Iraani ja naaberalade väikeriigid [[Safaviidide riik|tugeva keskvõimu alla]]. Safaviidide riigi pealinn oli algul [[Tabrīz]], seejärel [[Qazvīn]] ja aastast 1598 [[Eşfahān]]. Ismail võitis 1500. aastal [[Şirvan]]i šahhi väge ja hõivas [[Bakuu]], haaras 1501. aastal võimu ka Lõuna-Aserbaidžaani aladel (kuulutas Tabrīzi pealinnaks), järgmisel aastal võitis Ida-Anatooliat, Iraaki, Armeeniat, Aserbaidžaani ja Lääne-Iraani hõlmava türkmeenide oguuside dünastia [[Ak Kojunlu]] riigi väge ja kuulutas end Iraani šahhiks. Aastatel 1503–1510 taasühendas ta kogu [[Iraan]]i, Aserbaidžaani ja Lõuna-[[Dagestan]]i, liidendas [[Armeenia]] ja Iraagi, hõivas [[Bagdad]]i ning [[usbekid|usbekkidega]] sõdides osa [[Kesk-Aasia]]t ([[Horasan]]i). Ismaili katse tungida [[Osmanite riik]]i, lõppes 1514. aastal lüüasaamisega [[Çaldırani lahing]]us [[Türgi sultan]]i (1512–1520) [[Selim I]] vastu.
[[Pilt:Khanate of Ganja in the Map of Caucasus with the borders 1801-1813.png|thumb|Gəncə khaaniriik aastatel 1801–1813]]
[[Pilt:Khanates of the Caucasus in the 18th-19th centuries.png|thumb|left|Khaaniriigid Aserbaidžaani territooriumil 18. ja 19. sajandil]]

[[18. sajand]]i II poolel tekkis Aserbaidžaanis 24 khaaniriiki, tugevaimad olid [[Şəki khaaniriik|Şəki]], [[Karabahhi khaaniriik|Karabahhi]] ja [[Quba khaaniriik]].
=== Vene-Pärsia sõjad ===
[[File:Map Iran 1900-en.png|pisi|Pärsia kaotused [[Vene-Pärsia sõjad|Vene-Pärsia sõdades]]]]
1804. aastal vallutasid Venemaa keisririigi Kaukaasia armee väed [[Gandža khaaniriik|Gandža khaaniriigi]] tänapäeva Aserbaidžaani alal, khaaniriigi pealinn nimetati tsaar [[Aleksander I]] abikaasa auks [[Jelizavetpol]]. Järgnevalt allutati [[Şirvani khaaniriik]] ning liiguti edasi Bakuu peale, Bakuu khaan tõrjus Vene väed Pavel Tsitsianovi juhtimisel ja haavasid kindralit surmavalt. Bakuu khaan lasi kindral Tsitsianovi laibalt pea ja käed maha raiuda ning saatis need trofeedena [[Pärsia šahh]]ile [[Teheran]]i. 1805. aastal sai Pärsia vägi lüüa Dzegami ([[Gəncə]] lähedal), Aserbaidžaani khaaniriigid sõlmisid üksteise järel rahu ja arvati Venemaa keisririigi koosseisu (Karabahhi, Şəki ja Şirvani khaaniriik 1805, Derbendi, Bakuu ja Quba khaaniriik 1806). Sõlmitud vaherahu katkes 1808. aastal ja Pärsia sai lüüa lahingutes 1810. aastal Megri ([[Meghri]]) ja 1812. aastal [[Aslanduz]]i juures.

[[Aserbaidžaan (Iraan)|Ajaloolise Aserbaidžaani]] põhjaosa, mis läks Pärsialt Venemaale [[19. sajand]]i alguses [[Vene-Pärsia sõda (1804–1813)|1804.–1813. aasta Vene-Pärsia sõja]] lõpetanud [[Gülistani rahuleping]]uga 1813. aastal ning [[Turkmantšai rahuleping]]uga 1828. aastal.

[[Venemaa keisririik]] sai oma valdusse osa tänapäeva Aserbaidžaani territooriumi ja [[Bakuu khaaniriik|Bakuu]], [[Mägi-Karabahh|Karabahhi]], [[Gəncə]], [[Şirvan]]i, [[Derbent]]i ja [[Quba]] khaaniriigid. Venemaa valdusse läksid sõja tulemusel ka osa [[Talõši khaaniriik|Talõši khaaniriigist]]. [[Lõuna-Aserbaidžaan]] on jagatud kaheks [[Iraan]]i provintsiks – [[Lääne-Aserbaidžaani provints|Lääne-Aserbaidžaani]] ([[pärsia keel]]es ''Āzarbāyjān-e Gharbī'') ja [[Ida-Aserbaidžaani provints]]iks (pärsia ''Āzarbāyjān-e Sharqī'').

[[Vene-Pärsia sõda (1826–1828)|1826.–1828. aasta Vene-Pärsia sõjas]] vallutas Pärsia vägi 28. juulil 1826 Karabahhi ja Talõši khaaniriigid, hõivas [[Jelizavetpol]]i ja piiras [[Şuşa]]t, mitmes linnas (Bakuus, Šamahõs, [[Şəki]]s) puhkesid Venemaa-vastased ülestõusud. Kuid pärast esialgset edu said Pärsia väed septembris Šamkiri ja Gəncə lahingus lüüa, Venemaa väed hõivasid Gəncə, seejärel suvel 1827 [[Vagharšapat]]i (Etšmiadizini) ja [[Nahhitševan]]i, 1827. aasta oktoobris Jerevani ja [[Tabrīz]]i, 1928. aasta alguses [[Urmia]] ja [[Ardabīl]]i. 22. veebruaril 1828 sõlmitud [[Turkmantšai leping]]u põhjal ühendati ka [[Nahhitševani khaaniriik|Nahhitševani]] ja [[Jerevani khaaniriik]] Venemaaga. Sõdade tulemusel jagati Aserbaidžaani ala kaheks, põhjaosa läks Venemaa keisririigi, lõunaosa [[Pärsia]] koosseisu. 35 000 – 40 000 armeenlast asustati Turkmantšai lepingu alusel Pärsiast Põhja-Aserbaidžaani, peamiselt Jerevani, Karabahhi, Nahhitševani khaaniriigi alale ja 1829. aastal sõlmitud [[Adrianoopoli rahu (1829)|Adrianoopoli rahuleping]]uga asustati samasse piirkonda u 90 000 armeenlast Türgist.
[[File:Brockhaus and Efron Encyclopedic Dictionary b4 770-0.jpg|thumb|[[Bakuu kubermang]]]]
[[File:Бакинские нефтепромыслы, Биби-Эйбат.jpg|thumb|left|Vendade [[Alfred Nobel|Nobelide]] ettevõtte puurtornid Balaxanıs Bakuu lähistel 19. sajandi lõpus.]]
19. sajandi II poolel hoogustus nafta tootmine, suurenes selle väljavedu; sajandi lõpuks oli Bakuu muutunud suureks ja paljurahvuseliseks naftatootmis- ja töötlemiskeskuseks. 1870. aastatel alanud [[naftabuum]]is kasvas [[Bakuu]] [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] suureks linnaks, kus sajandivahetusel toodeti mõnedel andmetel üle 50% maailma [[nafta]]st. Aserbaidžaani naftabuumi ajal 19. sajandi lõpul pandi alus tööstuslikule naftapuurimisele ja -töötlemisele, uute naftafirmade omanike seas olid ka vennad Nobelid, kes alustasid seda äri 1873. aastal. [[20. sajand]]i alul tegutses Bakuus 167 naftafirmat, millest 55 kuulus armeenia ärimeestele, 49 aseri, 21 vene, 17 juudi, 6 grusiinidest ja 19 mujalt välismaalt pärit ärimeestele. Tollel ajal oli Bakuu rahvuslik koosseis väga mitmepalgeline, asereid oli 31,3%, venelasi 28,3%, armeenlasi 15,2%, pärslasi 14,7% ja juute 5,7%.&lt;ref&gt;[[Toomas Kümmel]], [https://web.archive.org/web/20200815111219/http://kes-kus.ee/aserbaidzaan-milleks/ ASERBAIDŽAAN, MILLEKS?], [[KesKus]], 10. juuli 2018&lt;/ref&gt; 1883. aastal valmis [[Bakuu–Thbilisi raudtee]], 1902. aastal avati rahvusvaheline [[Bakuu sadam|Bakuu kaubasadam]]. [[Aserid]] olid vaeseim ja rahulolematuim osa linna elanikkonnast.

[[1905. aasta revolutsioon|1905. aasta]] Vene revolutsiooni päevil leidsid Bakuus aset aserite [[pogromm]]id armeenlaste kallal.

=== Revolutsiooniperioodil ===
Pärast 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]i valitses kogu [[Taga-Kaukaasia]]t (Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaan) viieliikmeline Ozakomi-nimeline komitee. Novembris 1917 moodustasid Gruusia [[esseerid]] ja [[menševikud]], Armeenia [[dašnakid]] ning Aserbaidžaani [[Müsavat|mussavatistid]] ühise valitsusorgani [[Taga-Kaukaasia komissariaat|Taga-Kaukaasia komissariaadi]], seejärel aga [[Taga-Kaukaasia Demokraatlik Föderatiivne Vabariik|Taga-Kaukaasia Demokraatliku Föderatiivse Vabariigi]], mis lagunes kui Gruusia ([[26. mai]]l) ja tema järel ka Aserbaidžaan (28. mail) ja Armeenia ([[28. mai]] 1918) kuulutasid end iseseisvaks.

=== Aserbaidžaani iseseisvumine ===
[[File:1ST AZ REP.GIF|thumb|]]

1918. aasta mais kuulutati Bakuus Türgi vägede toetusel välja [[Aserbaidžaani Demokraatlik Vabariik]]. Lühidalt kaitsesid noort riiki Briti väed, mille eesmärgiks oli naftaväljade kindlustamine. [[Kars]]is tegutses 1. detsembrist 1918 kuni 19. aprillini 1919 lühiealine ning nimeliselt sõltumatu [[Edela-Kaukaasia Demokraatlik Vabariik]], mida juhtis [[Fakhr al-Din Pirioghlu]]. Edela-Kaukaasia Demokraatlik Vabariik nõutas endale Karsi ja [[Batumi]] piirkonda, osa [[Jerevan]]i maakonnast ning [[Thbilisi]] maakonna [[Akhaltsikhe]] ja [[Akhalkalaki]] piirkonda. Praktikas piirdus EKDV võim Karsi provintsiga. Vabariik eksisteeris kõrvuti Briti kindralkuberneri valitsusega, mis seati ametisse Antandi sissetungi ajal [[Taga-Kaukaasia]]sse.

=== Armeenia-Aserbaidžaani sõda ===
[[File:Map of the Azerbaijan Democratic Republic (1919).jpg|pisi|Aserbaidžaani alad, 1919]]

Armeenia ja selle uue idanaabri, [[Aserbaidžaani Demokraatlik Vabariik|Aserbaidžaani Demokraatliku Vabariigi]] vahel püsis märgatav vaen, mis tulenes rahvuslikest, usulistest, kultuurilistest ja ühiskondlikest erinevustest. Aseritel olid tihedad rahvuslikud ja usulised sidemed türklastega ning nad olid toetanud Türgit selle püüdlustes jõuda 1918. aastal Bakuusse.
[[File:Claims of Azerbaijan in Paris Peace Conference (1919).jpg|thumb|left|Aserbaidžaani taotletud alad, 1919]]
Ehkki riikidevaheline piir oli veel lahtine, taotles Aserbaidžaan enamikku Armeeniast, nõudes suuremat osa [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] endistest aladest [[Jelizavetopol]]i, [[Tiflis]]i, [[Jerevan]]i, [[Kars]]i ja [[Batumi]] provintsis. Diplomaatilisel teel kompromissini ei jõutud, hoolimata [[Briti Kaukaasia ekspeditsioonikorpus]]e juhtkonna vahenduskatsetest. 1919. ja 1920. aastal toimusid Armeenia ja Aserbaidžaani vahel kokkupõrked, peamiselt [[Nahhitševan]]is, [[Karabahh]]is ja [[Sjunikh]]is (Zangezuris). Korduvad katsed võtta need piirkonnad Aserbaidžaani [[jurisdiktsioon]]i alla põrkusid armeenlastest asukate vastupanule. 1920. aastal haldas [[Armeenia Demokraatlik Vabariik]] ala, mis hõlmas enamikku tänapäevasest Armeeniast, nüüdse Türgi [[Karsi provints]]i, [[Iğdıri provints]]i ning [[Ardahani provints]]i [[Çıldır]]i ja [[Göle]] piirkondi. [[Nahhitševan]], [[Mägi-Karabahh]], [[Sjunikh|Zangezur]] (nüüdne Armeenia [[Sjunikhi maakond]]) ja [[Qazakh]] olid vaidlusalused alad, mille pärast võideldi Aserbaidžaaniga. Jerevanist lõunasse jäävad moslemite alad ei tunnistanud Armeenia võimu ning ei lasknud Armeenia valitsusel neil aladel võimu võtta.

=== Taga-Kaukaasia SFNV ===
{{vaata|Taga-Kaukaasia SFNV}}
1920. aasta mais [[Punaarmee sissetung Aserbaidžaani|tungis Aserbaidžaani Punaarmee]] ja kehtestas bolševike võimu. 1922. aastal loodi [[Taga-Kaukaasia SFNV]], mille koosseisu arvati ka Aserbaidžaan. 1922. aastal Thbilisis rajatud Taga-Kaukaasia SFNV ühendas [[Gruusia NSV|Gruusia]], [[Armeenia NSV|Armeenia]] ja [[Aserbaidžaani NSV]]-d. Taga-Kaukaasia SFNV oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] asutajaliige ([[30. detsember|30. detsembril]] 1922). Föderatsioon likvideeriti 1936. aastal jagati Taga-Kaukaasia SFNV Gruusia, Armeenia ja [[Aserbaidžaani NSV]]-ks.

1935. aastal nimetasid kommunistid Gandža linna [[Kirovobad]]iks ja alles 1989. aastal muudeti Bakuu järel suuruselt teise linna nimi uuesti tagasi [[Gəncə]]ks.

=== Aserbaidžaani NSV ===
[[File:Caucasiamapussr.gif|pisi|[[Aserbaidžaani NSV]]]]
{{vaata|Aserbaidžaani NSV}}
Armeenia ja Aserbaidžaani [[Mägi-Karabahhi sõda|Mägi-Karabahhi]] konflikti taustal toimusid 11. ja 13. jaanuaril [[Bakuu]]s Aserbaidžaani Rahvarinde algatusel miitingud, kus nõuti Aserbaidžaani NSV valitsuse tagasiastumist ja elanikkonna turvalisuse tagamist [[Nahhitševan]]is ja [[Mägi-Karabahh]]is. 12. jaanuarist 1990 puhkes Bakuus armeenlaste tsiviilelanikkonna vastu seitsmepäevane vaenutegevus, mille käigus peksti, mõrvati ja saadeti linnast välja ainult armeenlasi. 1989. aasta lõpuks oli Bakuusse kogunenud arvukalt [[Armeenia]]st põgenenud aserbaidžaanlasi. Detsembris toimusid valitsusvastased väljaastumised Nahhitševanis. 17.–19. jaanuaril toimusid rahvakogunemised [[Bakuu]]s ja mitmes teises linnas, 18. jaanuaril algas üldstreik ja 16.–19. jaanuaril koondati Bakuu ümbrusse umbes 50 000 Nõukogude armee sõdurit. Jaanuaris 1990 sekkus NSV Liidu sõjavägi, [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i 19. jaanuari dekreediga välja kuulutatud eriolukorra seaduse alusel Aserbaidžaani sisepoliitilistesse sündmustesse. [[Must jaanuar Bakuus|Sõjaväe ja meeleavaldajate kokkupõrgetes]] ööl vastu 20. jaanuari 1990. aastal hukkus erinevatel andmetel kuni 170 inimest ja vigastada sai kuni 800 inimest. [[20. jaanuar]]i mälestatakse Aserbaidžaanis riikliku leinapäevana.

Aserbaidžaani iseseisvus kuulutati välja 30. augustil 1991.

== Vaata ka ==
* [[Aserbaidžaan Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
* [[Aserbaidžaani jalgpallikoondis]]
* [[2010. aasta Aserbaidžaani parlamendivalimised]]
* [[Aserbaidžaan 2014. aasta taliolümpiamängudel]]
* [[Azerbaijan Airlines]]
* [[Aserbaidžaani muusika]]
* [[Aserbaidžaan 2018. aasta taliolümpiamängudel]]
* [[Aserbaidžaani keeled]]
* [[UNESCO maailmapärand Aserbaidžaanis]]
* [[Aserbaidžaani köök]]
* [[Qazaxbəyli kalmistu]]
* [[Armeenia-Aserbaidžaani rahuleping]]
* [[Aserbaidžaani linnade loend]]
* [[Aserbaidžaani lennufirmade loend]]
* [[Aserbaidžaani välisministeerium]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{vikisõnaraamatus}}
* [http://www.un-az.org United Nations Office in Azerbaijan]
* [http://data-rulers.ru/azerbaijan.html Aserbaidžaani riigipead ja valitsusjuhid 1918–1922, 1990–]
* [https://www.postimees.ee/1721831/ Kaspia must pärl tõuseb rahvusliidri valvsa pilgu all]. Postimees, 1. november 2007

{{SRÜ}}
{{Aasiariigid}}
{{Euroopariigid}}

{{koord |type=country |region=AZ}}

[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Aasia maad]]
[[Kategooria:Euroopa maad]]
[[Kategooria:Aserbaidžaan| ]]</text>
      <sha1>1yuc4ciku8f8nju45fa92lju05jhdqn</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204152</id>
      <parentid>7204151</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T06:14:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sillerkiil</username>
        <id>58396</id>
      </contributor>
      <comment>/* President */</comment>
      <origin>7204152</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="30881" sha1="fmnbak88l8zdf1w117ceahbqch36azg" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib riigist; ajaloolise piirkonna ja praeguse Iraani osa kohta vaata artiklit [[Aserbaidžaan (Iraan)]]; laeva kohta vaata artiklit [[Azerbaidžan]]}}
{{viita}}
{{Riik
|  riiginimi = Aserbaidžaani Vabariik
|  omastav = Aserbaidžaani
|  nimi1_keel = aserbaidžaani | nimi1 = Azərbaycan Respublikası
|  mis_lipp = 
|  mis_vapp = 
|  vapp = Emblem of Azerbaijan.svg
|  vapi_laius = 100px
|  asendikaart = Azerbaijan in its region.svg
|  deviis = 
|  riigikeel = 
|  ametlik_keel = [[aserbaidžaani keel|aserbaidžaani]]
|  pealinn = [[Bakuu]]
|  riigipea_ametinimi = president
|  riigipea_nimi = [[İlham Əliyev]]
|  valitsusjuhi_ametinimi = peaminister
|  valitsusjuhi_nimi = [[Əli Əsədov]]
|  pindala = 
|  rahvaarv = 
|  rahvaarv_seis = 
|  rahvaarv_viide = 
|  iseseisvus = taastas iseseisvuse 30. augustil 1991
|  valuuta = [[Aserbaidžaani manat|manat]] (AZM)
|  ajavöönd = [[maailmaaeg]] +4 (suvel +5)
|  hümn = [[Azərbaycan marşı]]
|  usund = 
|  üladomeen = .az
|  telefonikood = 994
|  riigikord = 
|  SKT = 
|  SKT_elaniku_kohta = 
|  rok-i_kood = AZE
|  märkused = 
}}

'''Aserbaidžaani Vabariik''' ([[aserbaidžaani keel]]es: Azərbaycan Respublikası) on riik [[Lõuna-Kaukaasia]]s [[Kaspia meri|Kaspia mere]] läänekaldal. Ta piirneb põhjas [[Venemaa]] ([[Dagestani Vabariik|Dagestani Vabariigiga]]), lõunas [[Iraan]]iga ([[Lõuna-Aserbaidžaan]]), loodes [[Gruusia]] ja läänes [[Armeenia]]ga. [[Nahhitševan]]i [[eksklaav]]il on lühike lõik ühispiiri ka [[Türgi]]ga.

Praegune Aserbaidžaani Vabariik tekkis Nõukogude Liidu lagunemise järel 1991. aastal. [[Mägi-Karabahh]]i ümber Armeeniaga puhkenud relvakonflikti tulemusena kaotas Aserbaidžaan kontrolli 16% üle oma territooriumist ([[Mägi-Karabahh]] ning sellest läände ja lõunasse jäävad alad) ning sai 800 000 sõjapõgenikku okupeeritud aladelt. 2023. aastal taastas Aserbaidžaan kontrolli Mägi-Karabahhi Vabariigi ja sellega piirnevate alade üle.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-07-28 |pealkiri=Azerbaijan court convicts 9 journalists and activists in a case seen as an attack on media freedom |url=https://apnews.com/article/azerbaijan-aliyev-crackdown-media-toplum-trial-4dca57dddb27529ed3e2eb3a4b9fa663 |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=AP News |keel=en}}&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Az_kaart.jpg|pisi|Aserbaidžaan]]

== Riik ==
=== Parlament ===
{{Vaata|Rahvusassamblee (Aserbaidžaan)}}
Aserbaidžaani ühekojalises parlamendis ([[Milli Məclis]]) on 125 saadikut, kes valitakse viieks aastaks.

=== President ===
Presidendi valib rahvas viieks aastaks. 

1991. aastast kuni 2003. aastani oli Aserbaidžaani president [[Heydər Əliyev]], kes oli varem riigi kommunistliku partei juht. Pärast tema ametiaja lõppu sai presidendiks ta poeg Ilham.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

31. oktoobrist 2003 on ametis president [[İlham Әliyev]] (meil tuntud ka venepärane nimekujuga ''Ilham Alijev''). 2008. aasta oktoobris valiti ta 87% häältega teiseks ametiajaks ning 2013. aastal 85% häältega kolmandaks ametiajaks. 2024. aastal valiti 92% toetushäältega uuesti presidendiks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Valitsus ===
=== Rahvusvahelised suhted ===
1991–1994 kestis Aserbaidžaani ja [[Armeenia]] vahel [[Mägi-Karabahhi sõda]], hilisemail aastail jätkusid madalama intensiivsusega kokkupõrked. 

2010. aastal sõlmis Aserbaidžaan [[Türgi]]ga strateegilise partnerluse ja vastastikuse abi lepingu, mis muuhulgas kohustab osapooli osutama teineteisele igakülgset abi kolmanda riigi või riikide relvastatud rünnaku või agressiooni korral.

2011. aasta mais liitus Aserbaidžaan [[Mitteühinemisliikumine|Mitteühinemisliikumisega]].&lt;ref&gt;http://www.eurasianet.org/node/63774&lt;/ref&gt;

2016. aasta aprillis algas [[Mägi-Karabahh]]i piiril taas [[Aserbaidžaani-Armeenia konflikt 2016. aastal|sõjategevus]] Armeenia ja rahvusvahelise tunnustuseta [[Mägi-Karabahhi Vabariik|Mägi-Karabahhi Vabariigi]] vastu.

2020. aasta sügisel toimus [[2020. aasta Mägi-Karabahhi konflikt|teine Mägi-Karabahhi sõda]], mille võitis Aserbaidžaan, kes sai endale kõik Mägi-Karabahhi ümbritsevad maakonnad ning kolmandiku Mägi-Karabahhist.

Septembris 2023 vallutas Aserbaidžaan ühepäevase sõjaga Mägi-Karabahhi. Suurem osa piirkonna armeenlastest põgenes kodudest ning Mägi-Karabahhi Vabariik lõppes ametlikult 1. jaanuaril 2024.

8. augustil 2025 sõlmisid Armeenia ja Aserbaidžaani USA vahendusel [[Armeenia-Aserbaidžaani rahuleping]]u, mis lõpetas Mägi-Karabahhi sõja.

== Haldusjaotus ==
[[Fail:Azerbaijan, administrative divisions - et - colored.svg|thumb|Aserbaidžaani rajoonid]]

Aserbaidžaan jaguneb 66 [[rajoon (Aserbaidžaan)|rajooniks]] (''rayon'') ja 11 [[linn]]aks (''şəhər''), mis hõlmavad ka [[Mägi-Karabahhi Vabariik|Mägi-Karabahhi Vabariigi]] kontrolli all olevaid alasid. Seitse rajooni ja üks linn asuvad [[Nahhitševan|Nahhitševani Autonoomses Vabariigis]].

Rajoonid:

{{veergude loend|laius=12em|
# [[Abşeroni rajoon]]
# [[Ağcabədi rajoon]]
# [[Ağdami rajoon]]
# [[Ağdaşi rajoon]]
# [[Ağstafa rajoon]]
# [[Ağsu rajoon]]
# [[Astara rajoon]]
# [[Babəki rajoon]]
# [[Balakəni rajoon]]
# [[Beyləqani rajoon]]
# [[Biləsuvari rajoon]]
# [[Bərdə rajoon]]
# [[Culfa rajoon]]
# [[Cəbrayıli rajoon]]
# [[Cəlilabadi rajoon]]
# [[Daşkəsəni rajoon]]
# [[Füzuli rajoon]]
# [[Goranboy rajoon]]
# [[Gədəbəy rajoon]]
# [[Göyçay rajoon]]
# [[Göygöli rajoon]]
# [[Hacıqabuli rajoon]]
# [[İmişli rajoon]]
# [[İsmayıllı rajoon]]
# [[Kəlbəcəri rajoon]]
# [[Kəngərli rajoon]]
# [[Kürdəmiri rajoon]]
# [[Laçıni rajoon]]
# [[Leriki rajoon]]
# [[Lənkərani rajoon]]
# [[Masallı rajoon]]
# [[Neftçala rajoon]]
# [[Oğuzi rajoon]]
# [[Ordubadi rajoon]]
# [[Qazaxi rajoon]]
# [[Qaxi rajoon]]
# [[Qobustani rajoon]]
# [[Quba rajoon]]
# [[Qubadlı rajoon]]
# [[Qusari rajoon]]
# [[Qəbələ rajoon]]
# [[Saatlı rajoon]]
# [[Sabirabadi rajoon]]
# [[Şabrani rajoon]]
# [[Şahbuzi rajoon]]
# [[Salyani rajoon]]
# [[Şamaxı rajoon]]
# [[Samuxi rajoon]]
# [[Siyəzəni rajoon]]
# [[Şuşa rajoon]]
# [[Sədərəki rajoon]]
# [[Şəki rajoon]]
# [[Şəmkiri rajoon]]
# [[Şəruri rajoon]]
# [[Zaqatala rajoon]]
# [[Zəngilani rajoon]]
# [[Zərdabi rajoon]]
# [[Tovuzi rajoon]]
# [[Tərtəri rajoon]]
# [[Ucari rajoon]]
# [[Xaçmazi rajoon]]
# [[Xızı rajoon]]
# [[Xocalı rajoon]]
# [[Xocavəndi rajoon]]
# [[Yardımlı rajoon]]
# [[Yevlaxi rajoon]]
}}

Rajoonid on koondatud 14 majanduspiirkonnaks:
{{veergude loend|laius=20em|stiil=max-width:41em|
# [[Abşeron-Xızı majanduspiirkond]]
# [[Bakı  majanduspiirkond]]
# [[Dağlıq Şirvani majanduspiirkond]]
# [[Gəncə-Daşkəsəni majanduspiirkond]]
# [[Lənkəran-Astara majanduspiirkond]]
# [[Mərkəzi Arani majanduspiirkond]]
# [[Mil-Muğani majanduspiirkond]]
# [[Naxçıvani majanduspiirkond]]
# [[Qarabaği majanduspiirkond]]
# [[Qazax-Tovuzi majanduspiirkond]]
# [[Quba-Xaçmazi majanduspiirkond]]
# [[Şəki-Zaqatala majanduspiirkond]]
# [[Şərqi Zəngəzuri majanduspiirkond]]
# [[Şirvan-Salyani majanduspiirkond]]
}}

== Loodus ==
=== Pinnamood ===

Suure osa territooriumist hõlmab [[Kura-Araksi madalik]], millest enamus asub allpool maailmamere pinda. Põhjas ulatub Aserbaidžaani [[Suur-Kaukasus]], läände jääb Karabahhi ahelik. Bakuu asub Kaspia merre ulatuval [[Abşeroni poolsaar]]el.
:Madalaim punkt: Kaspia mere tase –28 m
:Kõrgeim punkt: Bazardüzü mägi 4485 m

=== Veekogud ja märgalad ===
Aserbaidžaani suurim järv on [[Sarısu]]. Suuremad jõed on [[Kura jõgi|Kura]] ja [[Araks]].

=== Kliima ===
Suurem osa Aserbaidžaanist asub lähistroopikas. Kliimaerinevused maa eri osade vahel ulatuvad valdavalt kuivast lähistroopikast (ja niiskest lähistroopikast [[Lənkərani madalik]]ul) tundrale iseloomuliku kliimani Suur-Kaukasuse kõrgematel aladel (kõrgusvööndilisus). Juulis on madalikel 26 °С ja mägialadel 5 °С, jaanuaris vastavalt 3&amp;nbsp;°C ja –10&amp;nbsp;°C. Suvi on kuiv. Kura-Araksi madalikul sajab 200–300&amp;nbsp;mm (Bakuus alla 200&amp;nbsp;mm), Suur-Kaukasuse eelmäestikes 300–900&amp;nbsp;mm, mägialadel 900–1400&amp;nbsp;mm ja Lənkərani madalikul 1700&amp;nbsp;mm sademeid aastas.

&lt;gallery heights=&quot;233px&quot; widths=&quot;220px&quot;&gt;
Gäncä-kliima.svg|[[Gəncə]] kliimadiagramm
Länkäran-kliima.svg|[[Lənkəran]]i kliimadiagramm
&lt;/gallery&gt;

=== Loodusvarad ===
Aserbaidžaani peamisteks maavaradeks on nafta, maagaas, rauamaak, aluniit, püriit, polümetallilised maagid, barüüt, kivisool, mineraalvesi.

=== Rahvuspargid ===
* [[Qobustani rahvuspark]]

== Majandus ==
Oluline sissetulekuallikas on nafta- ja gaasieksport ning -transiit. 2008. aastal toodeti 45 miljonit tonni naftat. 2009. aastal toodeti 23,584 miljardit kuupmeetrit maagaasi.

== Rahvastik ==

2009. aasta rahvaloenduse andmeil moodustasid Aserbaidžaani elanikest [[aserid]] 91,60%, [[lesgid]] 2,02%, [[armeenlased]] 1,35% ([[Mägi-Karabahh]]), [[venelased]] 1,34%, [[talõšid]] 1,23%, [[avaarid]] 0,56%, [[türklased]] 0,43%, [[tatarlased]] 0,29%, [[taadid]] 0,28%, [[ukrainlased]] 0,24%, [[tsahhid]] 0,14%, [[grusiinid]] 0,11%, [[juudid]] 0,10%, [[kurdid]] 0,07% ja muudest rahvustest inimesed 0,22%.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120207012257/http://www.azstat.org/statinfo/demoqraphic/en/AP_/AP_1.shtml Demographic indicators. Population by ethnic groups]. The State Statistical Committee of the Republic of Azerbaijan.&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
Aserbaidžaan on suure osa oma ajaloost kuulunud [[Ahhemeniidide riik|Ahhemeniidide]] [[Pärsia]], [[Sassaniidide riik|Sassaniidide]], Araabia [[kalifaat|kalifaadi]] koosseisu. [[Keskaeg|Keskajal]] ka [[Kaukaasia]] kristlike ([[Gruusia ajalugu#Davith IV ja Gruusia tagasivallutamine|Gruusia]]) kuningriikide, [[Safaviidide riik|safaviidide]] Pärsia riigi ja [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] valdustesse.

Aserbaidžaani aladel on arheoloogilisel kaevamisel leitud Azıx koobastest [[Mägi-Karabahhi Vabariik|Mägi-Karabahhis]] üle 700 000 aasta vanuseid luid ja kiviriistu. [[Paleoliitikum]]iajastu leidusid on saadud ka samuti Mägi-Karabahhis asuvatest Tağlari ja Zari koobastest, Dassalaxli ja Damcılı koobastest Qazaxi rajoonis ning Büzeyiri ja Allari koobastest Talõši mägedes.
[[Pilt:Map of Assyria.png|pisi|Urartu ja [[Assüüria]] alad [[8. sajand eKr|8]]-[[6. sajand eKr|6. sajandil eKr]]]]
[[9. sajand eKr|9. sajandil eKr]] kujunes tolleaegses [[Lõuna-Aserbaidžaan]]is (tänapäeva Iraan) [[Urmia järv]]e piirkonnas Aserbaidžaani ala esimene riiklik moodustis – [[Manna riik]], mis võitles pidevalt oma naabrite [[Assüüria]] ja [[Urartu]]ga.

[[Pilt:AtropateneHistoryofIran.png|thumb|left|Atropatene asukoht esimesel sajandil eKr]]
[[Pilt:Caucasus 250 AD map de.png|thumb|left|Armeenia kuningriik ja [[Albaania (Kaukaasias)|Kaukaasia Albaania]] aastal 250]]

[[7. sajand eKr|7. sajandi eKr]] II poolest kuulus sealne ala [[Meedia riik]]i ja [[6. sajand eKr|6. sajandi eKr]] II poolest [[Ahhemeniidide riik|Ahhemeniidide]] valdusse. Aserbaidžaani lõuna- ja Iraani põhjaosas kujunes [[4. sajand eKr|4. sajandil eKr]] hõlmav [[Atropatene]] riik.
[[File:Caucasus Albania.jpg|pisi|[[Albaania (Kaukaasias)|Kaukaasia Albaania]]]]
Muistsel ajal elasid praeguse Aserbaidžaani alal Kaukaasia albaanlased, kes rääkisid kaukaasia [[lesgi]] (lesgiini) haru keeltes, [[Nahhitševan]]is aga [[pärsia keel]]t kõnelev rahvas. Praegu on lesgid taandunud üheks [[Venemaa]] [[Põhja-Kaukaasia föderaalringkond|Põhja-Kaukaasia föderaalringkonna]] [[Dagestan]]i rahvusgrupiks.

[[2. sajand eKr|2. sajandil eKr]] lõid Kaukaasia albaanlased oma kuningriigi, [[1. sajand]]i kirjalik allikas, pajatab seal elanud 26 hõimust, kes kõik rääkisid oma [[dialekt]]i ja igal neist oma kuningas. Albaania ([[ladina keel]]es ''Albania'') oli ajalooline piirkond ja [[Albaania (Kaukaasias)|riik]] [[4. sajand eKr|4. sajandist eKr]] – [[10. sajand]]ini pKr [[Taga-Kaukaasia]] idaosas [[Kaspia meri|Kaspia mere]] rannikul, hõlmates osa nüüdsest Aserbaidžaanist (põhja pool [[Araksi jõgi|Araksi jõge]] ja lõuna pool oli [[Atropatene]]) ja Venemaa [[Dagestan]]i rajooni territooriumist. [[1. sajand eKr|1. sajandil eKr]] sõdis Albaania [[Rooma vabariik|Roomaga]].

[[1. sajand|1.]]–[[5. sajand]]ini valitsesid riigis [[Partia]] Aršakiidide haru albaania [[Aršakiidid]]. [[3. sajand]]i keskpaigast oli Kaukaasia Albaania [[Sassaniidid]]e vasallriik laialdase [[autonoomia]]ga, kus kuningas Urnayri (313–371) ajal võeti vastu [[ristiusk]]. [[6. sajand]]i lõpus tekkis Aserbaidžaani põhjaosas [[Girdimani vürstiriik]]. [[Sassaniidide riik|Sassaniidide riigi]] langedes saavutas Albaania [[7. sajand]]i keskel iseseisvuse, [[Mihraniidid]]e valitsemisel ja riik lähenes Bütsantsile.
[[Pilt:Colchis and Iberia, 1706.jpg|thumb|left|]]
[[7. sajand]]i lõpul läksid alad [[Kalifaat|Kalifaadi]] koosseisu ning [[8. sajand]]ist algas albanite [[islam]]iseerumine. Araablaste ülemvõimu vastane hurramiitide liikumine paisus 9. sajandil ülestõusudeks, suurim neist toimus 816–837 Babeki juhtimisel. [[10. sajand]]il jagunes Albaania ala mitme väikeriigi vahel ning kui [[11. sajand]]il tungisid piirkonda seldžukid-oguusid, kohalik elanikkond assimileeriti. 9. sajandi II poolel tekkis nüüdse Aserbaidžaani alal mitu riiki: [[Põhja-Aserbaidžaan]]is [[Şirvan]] ja [[Šaddadiidid]]e, Lõuna-Aserbaidžaanis [[Sadžiidid]]e, [[Salariidid]]e ja [[Ravadiidid]]e riik.
[[Pilt:Seljuk Empire correct locator map.png|pisi|Seldžukkide sultanaadi suurim ulatus aastal 1092]]
[[11. sajand|11.]]–[[13. sajand]]il levisid aladele türklaste-[[oguusid]]e, tänapäeva [[Türklased|türklaste]], aserite, [[gagauusid]]e ja [[türkmeenid]]e eelkäijad ja hakkas tekkima türgikeelne aserite [[etnos]]. 11.–[[12. sajand]]il hõivasid oguusi hõimud [[Iraan]]i, osa [[Lõuna-Kaukaasia]]st ning peaaegu kogu [[Väike-Aasia]] ja lõid [[Seldžukkide riik|Seldžukkide riigi]]. 1030. aasta paiku hõivasid Aserbaidžaani ala [[Gaznaviidid]], seejärel Seldžukid. Algas Aserbaidžaani ja [[Anatoolia]] alade türkiseerumine.

12. sajandi keskpaiku tekkis Aserbaidžaani alal [[Ildegiziidid]]e riik, majanduse areng hoogustus, taastati ja laiendati niisutuskanalite võrku, elustus kaubandus, kõrge taseme saavutas käsitöö, eriti tekstiil- ja metalltoodete ning fajanss- ja klaasnõude valmistamine, arenes pärsiakeelne kultuur, õitsengu saavutasid linnad, näiteks [[Bərdə]], [[Beyləqan]], [[Bakuu]], [[Naxçıvan]], [[Şamaxı]], [[Şəki]] ja [[Gəncə]].

[[Pilt:Georgian empire with tributaries.png|pisi|vasakul|[[Gruusia kuningriik]] ja vasallriigid kuninganna [[Tamar]]i valitsemisajal (1184–1213)]]
[[Pilt:Ilkhanate in 1256–1353.PNG|pisi|[[Hulagiidid]]e [[Ilkhanaat]] oma suurimas ulatuses, 1256–1353]]
1204. aastal vallutasid Gruusia kuninganna Tamari väed [[Anatoolia]] kirdeosa, kuhu rajati [[Trapezundi keisririik]], mille valitsejaks krooniti Tamari sugulane, Bütsantsi endise keisri [[Andronikos I Komnenos]]e pojapoeg [[Alexios Komnenos]]. 1210. aastal vallutasid Gruusia väed Pärsia põhjaosa (nüüdse [[Iraani Aserbaidžaan]]i). Sellega saavutas Gruusia suurima territoriaalse ulatuse oma ajaloos. 1220. aastatel tungisid Kaukaasiasse ja Väike-Aasiasse [[Mongolite riik#Esimesed vallutusretked|mongolite]] väed ja Gruusia kuningriik hääbus. Gruusia-Armeenia ühendväe ja nende liitlaste tugevast vastupanust hoolimata suutsid mongolid vallutada suurema osa piirkonnast.

[[Pilt:Map Aq Qoyunlu 1478-en.png|thumb|left|[[Ak Kojunlu dünastia]] valitsusalad, suurimas ulatuses 1478]]

Aastatel 1378‒1508 valitses [[Lõuna-Kaukaasia]]s, [[Lähis-Ida ajalugu|Lähis-]] ja [[Kesk-Ida]]s [[Ak Kojunlu]] riiki türkmeenide oguuside dünastia. [[sunniidid|Sunniitidest]] Ak Kojunlu valitsejate algne valitsemisala paiknes Ida-[[Anatoolia]]s [[Vani järv]]e ja [[Sivas]]e vahelisel alal. [[Ak Kojunlu dünastia]]le pani aluse hõimupealik Tur ‘Ali-beg, kes sõdis [[14. sajand]]il [[Trebizond|Trebizondi keisririigiga]]. Ak Koyunlu riigi rajas Kara Yoluq ‘Usman-beg (1378‒1435), kes alistus [[Timur]]ile ja sai 1402. aastal valitsemiseks [[Diyarbakır]]i ümbruse. Ak Kojunlu dünastia laiendas [[Timur]]i liitlasena oma valitsemisala [[Osmanid|Osmanite]], [[Mamelukkide riik|mamelukkide]] ja [[Kara Koyunlu]] vastu peetud sõdades. Kara Yoluq ‘Usman-beg surma järel (1435) riik nõrgenes, kuid Ak Kojunlu riik saavutas suurima ulatuse ja võimsuse Uzun Ḩasani (1453‒1478) valitsusajal. Uzun Ḩasan sõdis edukalt Aserbaidžaani ja Iraagi aladel umbes 1375–1467 eksisteerinud [[Türkmeenid|türkmeeni]] karjakasvatajate hõimuliidu [[Kara Kojunlu]]ga (1467‒1469) ja [[Timuriidid]]ega, mille tulemusel tekkis Ida-Anatooliat, Iraaki, Armeeniat, Aserbaidžaani ja Lääne-Iraani hõlmav suurriik, pealinnaks sai [[Tabrīz]]. Ak Kojunlu suurriigi Uzun Ḩasani valitsusajal reformiti riigi haldus- ja maksupoliitikat ning sel ajal koostatud seadustekogu oli aluseks nii Osmanite kui ka Safaviidide dünastia seadusandlusele. Ak Kojunlu suurriik sõdis [[Gruusia ajalugu#Gruusia uusaeg|Gruusia]] ja [[Veneetsia vabariik|Veneetsiaga]] liidus olles aastatel 1472‒1473 Osmanitega. Uzun Ḩasani surma järel võimule tulnud Ya‘qūb (1478‒1490) sõdis läänes Osmanite, idas Timuriidide ja lõunas mamelukkidega, kuid pärast Ya‘qūbi surma algas Ak Koyunlu dünastia langus. Ak Koyunlu dünastia hävitas Ismail I, kes ühendas Iraani ja naaberalade väikeriigid Safaviidide keskvõimu alla. [[16. sajand]]i algusest kuulus suur osa Aserbaidžaanist [[Safaviidide riik]]i, kus õhendatud Aserbaidžaanis algas majanduse ja kultuuri uus tõus.

[[File:The maximum extent of the Safavid Empire under Shah Abbas I.png|thumb|left|Safaviidide riik oma suurimas ulatuses, šahh [[‘Abbās I Suur]]e ajal (1587–1629)]]
[[Fail:Ottoman empire.svg|pisi|[[Osmanite riik|Osmanite riigi]] ja [[Pärsia]] valdused [[Taga-Kaukaasia]]s 1683. aastal]]
[[Safaviidid]]e [[Iraan]]i [[šahh]] (1502–1524) [[Ismail I]] ühendas Iraani ja naaberalade väikeriigid [[Safaviidide riik|tugeva keskvõimu alla]]. Safaviidide riigi pealinn oli algul [[Tabrīz]], seejärel [[Qazvīn]] ja aastast 1598 [[Eşfahān]]. Ismail võitis 1500. aastal [[Şirvan]]i šahhi väge ja hõivas [[Bakuu]], haaras 1501. aastal võimu ka Lõuna-Aserbaidžaani aladel (kuulutas Tabrīzi pealinnaks), järgmisel aastal võitis Ida-Anatooliat, Iraaki, Armeeniat, Aserbaidžaani ja Lääne-Iraani hõlmava türkmeenide oguuside dünastia [[Ak Kojunlu]] riigi väge ja kuulutas end Iraani šahhiks. Aastatel 1503–1510 taasühendas ta kogu [[Iraan]]i, Aserbaidžaani ja Lõuna-[[Dagestan]]i, liidendas [[Armeenia]] ja Iraagi, hõivas [[Bagdad]]i ning [[usbekid|usbekkidega]] sõdides osa [[Kesk-Aasia]]t ([[Horasan]]i). Ismaili katse tungida [[Osmanite riik]]i, lõppes 1514. aastal lüüasaamisega [[Çaldırani lahing]]us [[Türgi sultan]]i (1512–1520) [[Selim I]] vastu.
[[Pilt:Khanate of Ganja in the Map of Caucasus with the borders 1801-1813.png|thumb|Gəncə khaaniriik aastatel 1801–1813]]
[[Pilt:Khanates of the Caucasus in the 18th-19th centuries.png|thumb|left|Khaaniriigid Aserbaidžaani territooriumil 18. ja 19. sajandil]]

[[18. sajand]]i II poolel tekkis Aserbaidžaanis 24 khaaniriiki, tugevaimad olid [[Şəki khaaniriik|Şəki]], [[Karabahhi khaaniriik|Karabahhi]] ja [[Quba khaaniriik]].
=== Vene-Pärsia sõjad ===
[[File:Map Iran 1900-en.png|pisi|Pärsia kaotused [[Vene-Pärsia sõjad|Vene-Pärsia sõdades]]]]
1804. aastal vallutasid Venemaa keisririigi Kaukaasia armee väed [[Gandža khaaniriik|Gandža khaaniriigi]] tänapäeva Aserbaidžaani alal, khaaniriigi pealinn nimetati tsaar [[Aleksander I]] abikaasa auks [[Jelizavetpol]]. Järgnevalt allutati [[Şirvani khaaniriik]] ning liiguti edasi Bakuu peale, Bakuu khaan tõrjus Vene väed Pavel Tsitsianovi juhtimisel ja haavasid kindralit surmavalt. Bakuu khaan lasi kindral Tsitsianovi laibalt pea ja käed maha raiuda ning saatis need trofeedena [[Pärsia šahh]]ile [[Teheran]]i. 1805. aastal sai Pärsia vägi lüüa Dzegami ([[Gəncə]] lähedal), Aserbaidžaani khaaniriigid sõlmisid üksteise järel rahu ja arvati Venemaa keisririigi koosseisu (Karabahhi, Şəki ja Şirvani khaaniriik 1805, Derbendi, Bakuu ja Quba khaaniriik 1806). Sõlmitud vaherahu katkes 1808. aastal ja Pärsia sai lüüa lahingutes 1810. aastal Megri ([[Meghri]]) ja 1812. aastal [[Aslanduz]]i juures.

[[Aserbaidžaan (Iraan)|Ajaloolise Aserbaidžaani]] põhjaosa, mis läks Pärsialt Venemaale [[19. sajand]]i alguses [[Vene-Pärsia sõda (1804–1813)|1804.–1813. aasta Vene-Pärsia sõja]] lõpetanud [[Gülistani rahuleping]]uga 1813. aastal ning [[Turkmantšai rahuleping]]uga 1828. aastal.

[[Venemaa keisririik]] sai oma valdusse osa tänapäeva Aserbaidžaani territooriumi ja [[Bakuu khaaniriik|Bakuu]], [[Mägi-Karabahh|Karabahhi]], [[Gəncə]], [[Şirvan]]i, [[Derbent]]i ja [[Quba]] khaaniriigid. Venemaa valdusse läksid sõja tulemusel ka osa [[Talõši khaaniriik|Talõši khaaniriigist]]. [[Lõuna-Aserbaidžaan]] on jagatud kaheks [[Iraan]]i provintsiks – [[Lääne-Aserbaidžaani provints|Lääne-Aserbaidžaani]] ([[pärsia keel]]es ''Āzarbāyjān-e Gharbī'') ja [[Ida-Aserbaidžaani provints]]iks (pärsia ''Āzarbāyjān-e Sharqī'').

[[Vene-Pärsia sõda (1826–1828)|1826.–1828. aasta Vene-Pärsia sõjas]] vallutas Pärsia vägi 28. juulil 1826 Karabahhi ja Talõši khaaniriigid, hõivas [[Jelizavetpol]]i ja piiras [[Şuşa]]t, mitmes linnas (Bakuus, Šamahõs, [[Şəki]]s) puhkesid Venemaa-vastased ülestõusud. Kuid pärast esialgset edu said Pärsia väed septembris Šamkiri ja Gəncə lahingus lüüa, Venemaa väed hõivasid Gəncə, seejärel suvel 1827 [[Vagharšapat]]i (Etšmiadizini) ja [[Nahhitševan]]i, 1827. aasta oktoobris Jerevani ja [[Tabrīz]]i, 1928. aasta alguses [[Urmia]] ja [[Ardabīl]]i. 22. veebruaril 1828 sõlmitud [[Turkmantšai leping]]u põhjal ühendati ka [[Nahhitševani khaaniriik|Nahhitševani]] ja [[Jerevani khaaniriik]] Venemaaga. Sõdade tulemusel jagati Aserbaidžaani ala kaheks, põhjaosa läks Venemaa keisririigi, lõunaosa [[Pärsia]] koosseisu. 35 000 – 40 000 armeenlast asustati Turkmantšai lepingu alusel Pärsiast Põhja-Aserbaidžaani, peamiselt Jerevani, Karabahhi, Nahhitševani khaaniriigi alale ja 1829. aastal sõlmitud [[Adrianoopoli rahu (1829)|Adrianoopoli rahuleping]]uga asustati samasse piirkonda u 90 000 armeenlast Türgist.
[[File:Brockhaus and Efron Encyclopedic Dictionary b4 770-0.jpg|thumb|[[Bakuu kubermang]]]]
[[File:Бакинские нефтепромыслы, Биби-Эйбат.jpg|thumb|left|Vendade [[Alfred Nobel|Nobelide]] ettevõtte puurtornid Balaxanıs Bakuu lähistel 19. sajandi lõpus.]]
19. sajandi II poolel hoogustus nafta tootmine, suurenes selle väljavedu; sajandi lõpuks oli Bakuu muutunud suureks ja paljurahvuseliseks naftatootmis- ja töötlemiskeskuseks. 1870. aastatel alanud [[naftabuum]]is kasvas [[Bakuu]] [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] suureks linnaks, kus sajandivahetusel toodeti mõnedel andmetel üle 50% maailma [[nafta]]st. Aserbaidžaani naftabuumi ajal 19. sajandi lõpul pandi alus tööstuslikule naftapuurimisele ja -töötlemisele, uute naftafirmade omanike seas olid ka vennad Nobelid, kes alustasid seda äri 1873. aastal. [[20. sajand]]i alul tegutses Bakuus 167 naftafirmat, millest 55 kuulus armeenia ärimeestele, 49 aseri, 21 vene, 17 juudi, 6 grusiinidest ja 19 mujalt välismaalt pärit ärimeestele. Tollel ajal oli Bakuu rahvuslik koosseis väga mitmepalgeline, asereid oli 31,3%, venelasi 28,3%, armeenlasi 15,2%, pärslasi 14,7% ja juute 5,7%.&lt;ref&gt;[[Toomas Kümmel]], [https://web.archive.org/web/20200815111219/http://kes-kus.ee/aserbaidzaan-milleks/ ASERBAIDŽAAN, MILLEKS?], [[KesKus]], 10. juuli 2018&lt;/ref&gt; 1883. aastal valmis [[Bakuu–Thbilisi raudtee]], 1902. aastal avati rahvusvaheline [[Bakuu sadam|Bakuu kaubasadam]]. [[Aserid]] olid vaeseim ja rahulolematuim osa linna elanikkonnast.

[[1905. aasta revolutsioon|1905. aasta]] Vene revolutsiooni päevil leidsid Bakuus aset aserite [[pogromm]]id armeenlaste kallal.

=== Revolutsiooniperioodil ===
Pärast 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]i valitses kogu [[Taga-Kaukaasia]]t (Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaan) viieliikmeline Ozakomi-nimeline komitee. Novembris 1917 moodustasid Gruusia [[esseerid]] ja [[menševikud]], Armeenia [[dašnakid]] ning Aserbaidžaani [[Müsavat|mussavatistid]] ühise valitsusorgani [[Taga-Kaukaasia komissariaat|Taga-Kaukaasia komissariaadi]], seejärel aga [[Taga-Kaukaasia Demokraatlik Föderatiivne Vabariik|Taga-Kaukaasia Demokraatliku Föderatiivse Vabariigi]], mis lagunes kui Gruusia ([[26. mai]]l) ja tema järel ka Aserbaidžaan (28. mail) ja Armeenia ([[28. mai]] 1918) kuulutasid end iseseisvaks.

=== Aserbaidžaani iseseisvumine ===
[[File:1ST AZ REP.GIF|thumb|]]

1918. aasta mais kuulutati Bakuus Türgi vägede toetusel välja [[Aserbaidžaani Demokraatlik Vabariik]]. Lühidalt kaitsesid noort riiki Briti väed, mille eesmärgiks oli naftaväljade kindlustamine. [[Kars]]is tegutses 1. detsembrist 1918 kuni 19. aprillini 1919 lühiealine ning nimeliselt sõltumatu [[Edela-Kaukaasia Demokraatlik Vabariik]], mida juhtis [[Fakhr al-Din Pirioghlu]]. Edela-Kaukaasia Demokraatlik Vabariik nõutas endale Karsi ja [[Batumi]] piirkonda, osa [[Jerevan]]i maakonnast ning [[Thbilisi]] maakonna [[Akhaltsikhe]] ja [[Akhalkalaki]] piirkonda. Praktikas piirdus EKDV võim Karsi provintsiga. Vabariik eksisteeris kõrvuti Briti kindralkuberneri valitsusega, mis seati ametisse Antandi sissetungi ajal [[Taga-Kaukaasia]]sse.

=== Armeenia-Aserbaidžaani sõda ===
[[File:Map of the Azerbaijan Democratic Republic (1919).jpg|pisi|Aserbaidžaani alad, 1919]]

Armeenia ja selle uue idanaabri, [[Aserbaidžaani Demokraatlik Vabariik|Aserbaidžaani Demokraatliku Vabariigi]] vahel püsis märgatav vaen, mis tulenes rahvuslikest, usulistest, kultuurilistest ja ühiskondlikest erinevustest. Aseritel olid tihedad rahvuslikud ja usulised sidemed türklastega ning nad olid toetanud Türgit selle püüdlustes jõuda 1918. aastal Bakuusse.
[[File:Claims of Azerbaijan in Paris Peace Conference (1919).jpg|thumb|left|Aserbaidžaani taotletud alad, 1919]]
Ehkki riikidevaheline piir oli veel lahtine, taotles Aserbaidžaan enamikku Armeeniast, nõudes suuremat osa [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] endistest aladest [[Jelizavetopol]]i, [[Tiflis]]i, [[Jerevan]]i, [[Kars]]i ja [[Batumi]] provintsis. Diplomaatilisel teel kompromissini ei jõutud, hoolimata [[Briti Kaukaasia ekspeditsioonikorpus]]e juhtkonna vahenduskatsetest. 1919. ja 1920. aastal toimusid Armeenia ja Aserbaidžaani vahel kokkupõrked, peamiselt [[Nahhitševan]]is, [[Karabahh]]is ja [[Sjunikh]]is (Zangezuris). Korduvad katsed võtta need piirkonnad Aserbaidžaani [[jurisdiktsioon]]i alla põrkusid armeenlastest asukate vastupanule. 1920. aastal haldas [[Armeenia Demokraatlik Vabariik]] ala, mis hõlmas enamikku tänapäevasest Armeeniast, nüüdse Türgi [[Karsi provints]]i, [[Iğdıri provints]]i ning [[Ardahani provints]]i [[Çıldır]]i ja [[Göle]] piirkondi. [[Nahhitševan]], [[Mägi-Karabahh]], [[Sjunikh|Zangezur]] (nüüdne Armeenia [[Sjunikhi maakond]]) ja [[Qazakh]] olid vaidlusalused alad, mille pärast võideldi Aserbaidžaaniga. Jerevanist lõunasse jäävad moslemite alad ei tunnistanud Armeenia võimu ning ei lasknud Armeenia valitsusel neil aladel võimu võtta.

=== Taga-Kaukaasia SFNV ===
{{vaata|Taga-Kaukaasia SFNV}}
1920. aasta mais [[Punaarmee sissetung Aserbaidžaani|tungis Aserbaidžaani Punaarmee]] ja kehtestas bolševike võimu. 1922. aastal loodi [[Taga-Kaukaasia SFNV]], mille koosseisu arvati ka Aserbaidžaan. 1922. aastal Thbilisis rajatud Taga-Kaukaasia SFNV ühendas [[Gruusia NSV|Gruusia]], [[Armeenia NSV|Armeenia]] ja [[Aserbaidžaani NSV]]-d. Taga-Kaukaasia SFNV oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] asutajaliige ([[30. detsember|30. detsembril]] 1922). Föderatsioon likvideeriti 1936. aastal jagati Taga-Kaukaasia SFNV Gruusia, Armeenia ja [[Aserbaidžaani NSV]]-ks.

1935. aastal nimetasid kommunistid Gandža linna [[Kirovobad]]iks ja alles 1989. aastal muudeti Bakuu järel suuruselt teise linna nimi uuesti tagasi [[Gəncə]]ks.

=== Aserbaidžaani NSV ===
[[File:Caucasiamapussr.gif|pisi|[[Aserbaidžaani NSV]]]]
{{vaata|Aserbaidžaani NSV}}
Armeenia ja Aserbaidžaani [[Mägi-Karabahhi sõda|Mägi-Karabahhi]] konflikti taustal toimusid 11. ja 13. jaanuaril [[Bakuu]]s Aserbaidžaani Rahvarinde algatusel miitingud, kus nõuti Aserbaidžaani NSV valitsuse tagasiastumist ja elanikkonna turvalisuse tagamist [[Nahhitševan]]is ja [[Mägi-Karabahh]]is. 12. jaanuarist 1990 puhkes Bakuus armeenlaste tsiviilelanikkonna vastu seitsmepäevane vaenutegevus, mille käigus peksti, mõrvati ja saadeti linnast välja ainult armeenlasi. 1989. aasta lõpuks oli Bakuusse kogunenud arvukalt [[Armeenia]]st põgenenud aserbaidžaanlasi. Detsembris toimusid valitsusvastased väljaastumised Nahhitševanis. 17.–19. jaanuaril toimusid rahvakogunemised [[Bakuu]]s ja mitmes teises linnas, 18. jaanuaril algas üldstreik ja 16.–19. jaanuaril koondati Bakuu ümbrusse umbes 50 000 Nõukogude armee sõdurit. Jaanuaris 1990 sekkus NSV Liidu sõjavägi, [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i 19. jaanuari dekreediga välja kuulutatud eriolukorra seaduse alusel Aserbaidžaani sisepoliitilistesse sündmustesse. [[Must jaanuar Bakuus|Sõjaväe ja meeleavaldajate kokkupõrgetes]] ööl vastu 20. jaanuari 1990. aastal hukkus erinevatel andmetel kuni 170 inimest ja vigastada sai kuni 800 inimest. [[20. jaanuar]]i mälestatakse Aserbaidžaanis riikliku leinapäevana.

Aserbaidžaani iseseisvus kuulutati välja 30. augustil 1991.

== Vaata ka ==
* [[Aserbaidžaan Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
* [[Aserbaidžaani jalgpallikoondis]]
* [[2010. aasta Aserbaidžaani parlamendivalimised]]
* [[Aserbaidžaan 2014. aasta taliolümpiamängudel]]
* [[Azerbaijan Airlines]]
* [[Aserbaidžaani muusika]]
* [[Aserbaidžaan 2018. aasta taliolümpiamängudel]]
* [[Aserbaidžaani keeled]]
* [[UNESCO maailmapärand Aserbaidžaanis]]
* [[Aserbaidžaani köök]]
* [[Qazaxbəyli kalmistu]]
* [[Armeenia-Aserbaidžaani rahuleping]]
* [[Aserbaidžaani linnade loend]]
* [[Aserbaidžaani lennufirmade loend]]
* [[Aserbaidžaani välisministeerium]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{vikisõnaraamatus}}
* [http://www.un-az.org United Nations Office in Azerbaijan]
* [http://data-rulers.ru/azerbaijan.html Aserbaidžaani riigipead ja valitsusjuhid 1918–1922, 1990–]
* [https://www.postimees.ee/1721831/ Kaspia must pärl tõuseb rahvusliidri valvsa pilgu all]. Postimees, 1. november 2007

{{SRÜ}}
{{Aasiariigid}}
{{Euroopariigid}}

{{koord |type=country |region=AZ}}

[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Aasia maad]]
[[Kategooria:Euroopa maad]]
[[Kategooria:Aserbaidžaan| ]]</text>
      <sha1>fmnbak88l8zdf1w117ceahbqch36azg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mihheil Saakašvili</title>
    <ns>0</ns>
    <id>3262</id>
    <revision>
      <id>7204138</id>
      <parentid>7199373</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:55:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204138</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="33730" sha1="6xagpy901ri5g9c022u8vxlqh9qm99v" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Mihheil Saakašvili
| pilt = Mikheil_Saakashvili%2C_2020.jpg
| pildiallkiri = Saakašvili 2020. aastal
| amet = [[Ukraina Rahvuslik Reforminõukogu|Ukraina Rahvusliku Reforminõukogu]] täitevkomitee esimees  
| ametiajaalgus = 7. mai 2020
| ametiajalõpp = 27. september 2021
| eelmine = 
| järgmine = 
| amet2 = [[Odessa oblasti kuberner]]
| ametiajaalgus2 = 30. mai 2015
| ametiajalõpp2 = 9. november 2016 
| eelmine2 = [[Ihor Palõtsja]]
| järgmine2 = [[Solomija Bobrovska]] (k.t.)
| amet3 = Gruusia president 
| ametiajaalgus3 = 20. jaanuar 2008
| ametiajalõpp3 = 17. november 2013
| eelmine3 = [[Nino Burdžanadze]] (k.t.)
| järgmine3 = [[Giorgi Margvelašvili]]
| amet4 = Gruusia president 
| ametiajaalgus4 = 25. jaanuar 2004
| ametiajalõpp4 = 25. november 2007
| eelmine4 = Nino Burdžanadze (k.t.)
| järgmine4 = Nino Burdžanadze (k.t.)
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 =  
| järgmine8 = 
| sünninimi    = 
| sünniaeg     = {{birth date and age|1967|12|21|df=y}}
| sünnikoht    = [[Thbilisi]]
| surmaaeg     = 
| surmakoht    = 
| rahvus       = 
| partei       = 
| abikaasa     = 
| vanemad      =
| lapsed       =
| sugulased    = 
| elukoht      =
| alma_mater   =
| elukutse     = 
| tegevusala   = 
| autasud      = 
| allkiri      = 
| moodul       = 
}}

'''Mihheil Saakašvili''' (venepärane eesnimekuju ''Mihhail;'' hüüdnimi '''Miša'''; [[gruusia keel]]es მიხეილ სააკაშვილი ; ukraina keeles Міхеіл Ніколозович Саакашвілі; sündinud [[21. detsember|21. detsembril]] [[1967]] [[Thbilisi]]s) on [[Gruusia]] ja [[Ukraina]] poliitik, [[Gruusia president]] aastatel 2004–2007 ja 2008–2013, [[Ühinenud Rahvuslik Liikumine|Ühinenud Rahvusliku Liikumise]] asutaja ja juht. Alates 30. maist 2015 kuni 9. novembrini 2016 oli ta [[Odessa oblasti kuberner]]. Septembrist 2021 viibib vangina Gruusia vanglas.

Saakašvili oli president [[Eduard Ševardnadze]] tagasiastumiseni viinud &quot;[[rooside revolutsioon]]i&quot; üks juhte ja võitis järgnenud [[2004. aasta Gruusia presidendivalimised|presidendivalimised]] [[2004]]. aasta [[4. jaanuar]]il 96,25 protsendiga häältest. Astus [[2007]]. aasta 25. novembril pärast opositsiooni meeleavalduste jõuga laialiajamist ennetähtaegselt ametist tagasi. Valiti [[5. jaanuar]]il 2008 toimunud [[2008. aasta Gruusia presidendivalimised|ennetähtaegsetel presidendivalimistel]] uuesti presidendiks 53,5 protsendiga häältest.

President Saakašvilit peeti sageli läänemeelseks juhiks, kes viis Gruusias läbi rea edukaid reforme, samas kritiseeriti teda autoritaarsete tendentside pärast. Poliitilised vastased on talle ette heitnud [[populism]]i, [[demagoogia]]t ja võimujanu ning süüdistanud teda valimistulemuste võltsimises.

==Varasem elukäik==

Isa Nikoloz (Nikolai) Saakašvili on hariduselt arst. Ta lahkus pere juurest enne poja sündi või vahetult pärast seda. Vanaisa Mihheil Saakašvili oli meditsiiniülikooli asutaja ja rektor.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20150531012710/http://sputnik-georgia.ru/spravka/20110411/213868417.html&lt;/ref&gt; Ema Giuli Alasania (sünd. 1946), ajalooprofessor, keskaegse Gruusia ajaloo spetsialist, turkoloog, ühiskondliku liidu &quot;Gruusia ja Aserbaidžaani Sõpruse Maja&quot; esimees.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20140407095811/https://maxpark.com/community/politic/content/2293160&lt;/ref&gt; Kasuisa Zurab Kometiani (1934–2012) oli psühholoogiaprofessor.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20150518083623/http://www.apsny.ge/2012/soc/1327536950.php&lt;/ref&gt; 

Kooli ajal tegeles ujumise, muusika ja korvpalliga ning õppis inglise ja prantsuse keelt, käies prantsuse keele eratundides ühe Prantsusmaal kasvanud Gruusia aristokraadi juures. Inglise keelt õpetas Gela Charkviani, Eduard Ševardnadze välispoliitika nõunik 1990. aastatel.&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20110927065306/http://www.glavred.info/archive/2004/01/15/145020-1.html&lt;/ref&gt; 1984. aastal lõpetas kuldmedaliga Tbilisi 51. keskkooli ja [[1992]]. aastal [[Kiievi Riiklik Ülikool|Kiievi Riikliku Ülikooli]] [[rahvusvaheline õigus|rahvusvahelise õiguse]] erialal. Ülikooli katkestas kaheaastane ajateenistus NSV Liidu KGB piirivägedes. [[1994]] sai ta [[õigusteadus]]e alal magistrikraadi [[New York|New Yorgi]] [[Columbia ülikool]]ist ning [[1995]] õigusteaduse doktori (SJD) kraadi [[Washingtoni ülikool]]ist. Aastal 1995 sai ta ka diplomi rahvusvahelisest inimõiguste instituudist [[Strasbourg]]is.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://grani.ru/Politics/World/Europe/Georgia/m.75144.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-08-23 |arhiivimisaeg=2009-12-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091207070058/http://grani.ru/Politics/World/Europe/Georgia/m.75144.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Kui Saakašvili töötas [[1995]]. aasta alguses advokaadina [[New York|New Yorgi]] advokaadibüroos Patterson, Belknap, Webb &amp; Tyler ja elas [[Central Park]]i ääres, võttis temaga ühendust vana sõber Gruusiast [[Zurab Žvania]], kes president [[Eduard Ševardnadze]] ülesandel otsis noori andekaid grusiine, kes tuleksid poliitikasse. Valimistel detsembris [[1995]] pääsesid mõlemad Gruusia parlamenti, kandideerides Ševardnadze partei [[Gruusia Kodanike Liit]] nimekirjas. 

Saakašvili tegi endale varsti nime uue valimissüsteemi, sõltumatu kohtusüsteemi ja mittepoliitilise politsei kavandamisega tegeleva parlamendikomitee esimehena. Ta sai arvamusküsitluste järgi Ševardnadze järel populaarsuselt teiseks poliitikuks Gruusias.

Jaanuaris [[2000]] määrati ta [[Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee|Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee]] asepresidendiks. 

[[12. oktoober|12. oktoobril]] [[2000]] sai Gruusia justiitsministriks. Ta algatas Gruusia korrumpeerunud ja politiseeritud kriminaalkohtu- ja vanglate süsteemis suuri reforme, mida rahvusvahelised vaatlejad ja inimõiguste aktivistid kiitsid. Ta tegi ettepaneku keelustada Gruusia Kommunistlik Partei põhiseadusevastase tegevuse ja sidemete tõttu Venemaaga. Ta keeldus registreerimast marurahvuslikku poolsõjaväelist kriminaalse taustaga organisatsiooni Mkhedrioni.&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot; /&gt;

[[2001]]. aasta keskel süüdistas Saakašvili majandusminister [[Vano Tšhartišvili]]t, julgeolekuminister [[Vahtang Kutateladze]]t ja [[Thbilisi]] politseiülemat [[Soso Alavidze]]t ebaseaduslikelt äritehingutelt teenimiselt. Nimetatud olid endile ehitanud kallid [[villa]]d. Saakašvili esitas korruptsiooni vastu võitlemiseks [[seaduseelnõu]], mille järgi poliitikud oleksid pidanud oma sissetulekud deklareerima. President Ševardnadze ei kiitnud seda seaduseelnõu heaks. Arvatakse, et Ševardnadze ei tahtnud kaotada endale kommunistliku partei päevilt lojaalseid poliitikuid.   

Saakašvili astus [[5. september|5. septembril]] [[2001]] tagasi, öeldes: &quot;Pean ebamoraalseks jääda Ševardnadze valitsuse liikmeks.&quot; Ta teatas, et [[korruptsioon]] on tunginud Gruusia valitsuse keskmesse välja ning Ševardnadzel puudub tahe sellega tegelda, ning hoiatas, et &quot;praegune asjade käik Gruusias muudab riigi ühe-kahe aastaga kriminaalseks enklaaviks.&quot; 

Saakašvili astus välja [[Gruusia Kodanike Liit|Gruusia Kodanike Liidust]] ja asutas oktoobris 2001 [[Ühinenud Rahvuslik Liikumine|Ühinenud Rahvusliku Liikumise]], kuhu pidid koonduma Gruusia reformimeelsed. 

Koos [[Ühinenud Demokraadid|Ühinenud Demokraatid]]ega, kelle eesotsas olid Zurab Žvania ja [[Nino Burdžanadze]], moodustas ta &quot;laia demokraatliku alliansi&quot;. Juunis [[2002]] valiti ta Ühinenud Rahvusliku Liikumise ja [[Gruusia Tööpartei]] kokkuleppel [[Thbilisi]] linnavolikogu (''Sakrebulo'') esimeheks (faktiliselt linnapeaks). See andis talle uued võimalused valitsuse kritiseerimiseks. 

Linnapeana püüdis ta näidata end tegudeinimesena, tegeldes katuste ja liftide parandamisega.

==Presidendiks saamine==

[[2. november|2. novembril]] [[2003]] toimusid Gruusias [[Gruusia parlamendivalimised 2003|parlamendivalimised]]. Valimisvõitlust pidas Saakašvili loosungi all &quot;Gruusia ilma Ševardnadzeta&quot;.

Kohalikud ja rahvusvahelised vaatlejad täheldasid valimistel võltsimisi. Saakašvili kuulutas end valimiste võitjaks (seda kinnitasid sõltumatud hääletanute küsitlused) ning kutsus Gruusia kodanikke üles demonstratsioonidele Ševardnadze valitsuse vastu ning vägivallatule [[kodanikuallumatus]]ele. Ühinenud Rahvuslik Liikumine ja teised opositsioonilised rühmitused nõudsid Ševardnadze kõrvaldamist ja uute valimiste läbiviimist. 

Kui paistis, et Ševardnadze tahab hoolimata võltsimistest uue parlamendi kokku kutsuda, kutsus Saakašvili oma pooldajaid üles piirama parlamendihoone sisse. 

[[20. november|20.]]–[[23. november|23. novembril]] toimusid Thbilisis üle 100 000 osavõtjaga massimeeleavaldused (&quot;[[roosirevolutsioon]]&quot;), millel esinesid kõnedega Saakašvili ja teised opositsioonitegelased. [[22. november|22. novembril]], kui Ševardnadze oli just alustanud parlamendi avamise kõnet, sisenes Saakašvili hoonesse ja hüüdis presidendile, et too peab tagasi astuma. 23. novembril astuski Ševardnadze tagasi ja tema kohuseid asus ajutiselt täitma parlamendi spiiker [[Nino Burdžanadze]]. 

Saakašvili kandideeris ennetähtaegsetel presidendivalimistel, lubades võidelda korruptsiooniga ning tõsta palku ja pensione. Ta lubas parandada suhteid välisriikidega. Läänemeelsena kavatses ta taotleda Gruusia vastuvõtmist [[NATO]]-sse ja [[Euroopa Liit]]u, rääkides ka vajadusest parandada suhteid [[Venemaa]]ga.

==Presidendivalimiste võitja==

[[4. jaanuar]]il [[2004]] võitis Saakašvili Gruusia ennetähtaegsed presidendivalimised, saades 96,25% häältest. Enne valimisi kardeti, et hääletajate arv ei küüni vajaliku 50 protsendini valimisõiguslikest kodanikest.

Uue presidendi suuremad probleemid olid Gruusia raske majanduslik olukord ning [[separatism]] [[Abhaasia]]s, [[Lõuna-Osseetia]]s ja [[Adžaaria]]s.

Saakašvili seadis endale ülesande tuua Gruusia välja majanduslikust langusest, kodusõdadest ja korruptsioonist ning juhtida riik stabiilsuse ja kasvu perioodi. Ta palus abi ja investeeringuid lääneriikidelt. Saakašvii lubas parandada pingelisi suhteid Venemaaga, kuid hoiatas, et Venemaa ei tohi kohelda Gruusiat oma kolooniana, ning rõhutas, et Gruusia taotleb suuremat integratsiooni [[Euroopa]]ga, sest &quot;meie koht on Euroopas&quot;.

Saakašvilile pandi väga suuri lootusi, kuigi oli ka neid, kes kahtlesid tema võimetes juhtida riiki revolutsioonijärgses olukorras.  

[[24. jaanuar]]il 2004 andis Saakašvili kuningas [[David Ehitaja]] haua juures [[Khuthaisi]] lähedal [[Gelathi katedraal]]is sümboolse vande. Hoides kätt kuninga haual, ütles ta: &quot;Seistes Davidi haua juures, peame ütlema, et Gruusia ühineb, Gruusia saab tugevaks ja me taastame tema terviklikkuse. Ma soovin, et me kõik teeksime seda koos ja ma tõotan mitte saada teile häbiks.&quot; Ta sai õnnistuse patriarh Ilja II-lt. 

Saakašvili andis ametivande [[25. veebruar]]il ja kirjutas samas alla aktile, mis kinnitas Gruusiale uue riigilipu. 
Tseremooniat olid vaatamas suured rahvahulgad ja väljak oli täis punavalgeid lippe. Toimus sõjaväeparaad, millel osales 1500 sõjaväelast, ründelennukite Su-25 ja helikopterite Mi-8 demonstratsioonlennud ja suurtükisaluut.
Tseremoonial viibisid 24 riigi delegatsioonid, teiste seas olid kohal [[USA riigisekretär]] [[Colin Powell]] ja [[Venemaa]] välisminister [[Igor Ivanov]]. [[Abhaasia]] ja [[Lõuna-Osseetia]] ei võtnud kutset vastu.

== 2007. aasta kriis ==

2007. aasta sügisel puhkesid Gruusias valitsusvastased meeleavaldused. Meeleavalduste lõkkelelöömises oli oluline roll Saakašvili valitsuse endisel kaitseministril [[Irakli Okruašvili]]l, kes loopis süüdistusi süütegudes alates korruptsioonist kuni mõrvadeni. Opositsioon ei olnud rahul ka võimupartei tehtud muudatustega valimiskorras.
Tuge said protestijad suurärimees [[Badri Patarkatsišvili]] meediakanalitelt. Muuhulgas oli Okruašvili presidenti süüdistanud kavas Patarkatsišvili kõrvaldada.

7. novembril otsustas valitsus juba hääbuma kippuvad meeleavaldused jõuga laiali ajada. President kuulutas välja erakorralise olukorra, sulges opositsioonilised meediakanalid. Inimõigusorganisatsioonid süüdistasid Gruusia valitsust ebaproportsionaalse jõu kasutamises, Saakašvili valitsust kritiseerisid ka senised liitlased Läänes.

Saakašvili otsustas ametist ajutiselt taanduda, kuulutas välja erakorralised presidendivalimised 5. jaanuaril 2008 ja rahvahääletuse küsimuses, millal pidada parlamendivalimised (kevadel, nagu nõudis opositsioon, või sügisel, nagu oli kavandanud võimupartei).

25. novembril peatati Saakašvili presidendivolitused, presidendi kohusetäitjaks sai Nino Burdžanadze. Opositsiooni väitel ei koheldud teisi kandidaate järgnenud valimiskampaania perioodil võimupartei nimel kandideerinud Saakašviliga võrdväärselt. Saakašvili võitis erakorralised valimised esimeses hääletusvoorus olulise edumaaga järgmise kandidaadi ees ja vannutati 20. jaanuaril 2008 teiseks ametiajaks presidendiametisse.

== 2008. aasta sõda ==
{{vaata|Gruusia sõda}}
2008. aasta augustis andis Saakašvili pärast rida relvaintsidente käsu [[Tshinvali]] ründamiseks. Vastuseks tungisid [[Lõuna-Osseetia]]sse [[Venemaa]] väed ja puhkes [[Gruusia sõda|lühike sõda]], milles Gruusia vägedel ei õnnestunud Venemaa, Lõuna-Osseetia ja Abhaasia vägedele vastu seista. Prantsusmaa presidendi vahendusel jõudsid Gruusia ja Venemaa 6-punktise rahuplaani allakirjutamiseni, kuid augusti lõpus tunnustas Venemaa Lõuna-Osseetia ja Abhaasia iseseisvust ning ei viinud oma vägesid viimaste territooriumilt välja. Gruusia katkestas Venemaaga diplomaatilised suhted.

Venemaa president [[Dmitri Medvedev]]i väljendas pärast sõda seisukohta, et Venemaa ja Gruusia suhete normaliseerumine pole võimalik, kuni Gruusiat juhib Saakašvili.

17. veebruaril 2010 nimetas Medvedev Saakašvili Venemaa jaoks ''[[persona non grata]]''&lt;nowiki/&gt;'ks.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20100329042202/http://top.rbc.ru/politics/17/02/2010/371882.shtml&lt;/ref&gt; 

== Võimult taandumine ==
Saakašvili teine ametiaeg presidendina lõppes 2013. aastal. Põhiseaduse järgi ei saanud ta presidendiametisse kolmandat korda kandideerida. Parlament algatas 2010. aasta suvel põhiseaduse muutmise, mis lubas edaspidi presidendist suuremat võimu peaministrile. Kriitikud oletasid, et Saakašvilil oli kavatsus presidendiaja lõppedes asuda valitsuse etteotsa.

[[2012. aasta Gruusia parlamendivalimised|2012. aasta parlamendivalimiste]] eel kerkis Saakašvili juhitud Ühinenud Rahvusliku Liikumise vastu jõuliselt esile [[Bidžina Ivanišvili]] juhitud opositsiooniparteide koalitsioon [[Gruusia Unistus]], mis võitis ka valimised. Teravalt Saakašvili vastu meelestatud opositsiooniparteid nõudsid tema ennetähtaegset ametist taandumist, kuid president püsis oma ametis siiski tähtaegsete valimisteni.

== Ukraina poliitikas ==
13. veebruaril 2015 nimetas Ukraina president [[Petro Porošenko]] ta oma nõunikuks&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20150215173210/http://president.gov.ua/documents/18916.html&lt;/ref&gt; ja Ukraina presidenti nõustava Rahvusvahelise Reformide Nõuandenõukogu esimeheks.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20150215220419/http://www.president.gov.ua//documents/18917.html&lt;/ref&gt;

30. mail 2015 nimetas Porošenko ta [[Odessa oblast]]i kuberneriks.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20181018122729/https://www.president.gov.ua/documents/3042015-19082&lt;/ref&gt; Päev varem 29. mail 2015 oli Porošenko andnud talle Ukraina kodakondsuse.&lt;ref&gt;http://www.president.gov.ua/documents/19531.html&lt;/ref&gt; 15. juunil 2015 määrati ta Ukraina majandusarengu ministeeriumi loodud riigiettevõtete reformi nõukogu juhiks.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20150615184647/http://www.interfax.ru/world/447421&lt;/ref&gt;

4. detsembril 2015 võttis Gruusia president Giorgi Margvelašvili talt Gruusia kodakondsuse.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20151205085542/http://korrespondent.net/world/3598614-hruzyia-lyshyla-saakashvyly-hrazhdanstva&lt;/ref&gt;

2016. aasta 7. novembril teatas Saakašvili otsusest kuberneri kohalt tagasi astuda.&lt;ref&gt;{{cite web |url=http://news.liga.net/news/politics/13530768-gubernator_odesskoy_oblasti_saakashvili_podal_v_otstavku.htm |title=Губернатор Одесской области Саакашвили подал в отставку |trans-title=Odessa oblasti kuberner Saakašvili astus tagasi|date=7. november 2016 |accessdate=7.11.2016 |publisher=Liga Novosti |language=vene}}&lt;/ref&gt; 9. novembril allkirjastas Ukraina president dekreedi Saakašvili kuberneri ametist vabastamise kohta.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20161110023415/https://ria.ru/world/20161110/1481043905.html&lt;/ref&gt;

28. veebruaril 2017 registreeris Ukraina justiitsministeerium ametlikult Saakašvili juhitud partei Uute Jõudude Liikumine.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20170806140846/https://lb.ua/news/2017/02/28/359974_ruh_novih_sil_saakashvili_stal.html&lt;/ref&gt; 5. aprillist 28. maini 2017 juhtis ta telekanalis ZIK saadet “Teine Ukraina”, kus kritiseeris president Porošenkot ja tema meeskonda.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20170916001724/http://detector.media/production/article/124575/2017-03-28-mikheil-saakashvili-vestime-na-zik-programu-insha-ukraina-virobnitstva-prodakshnu-ukrmediaprostir-foto/&lt;/ref&gt; Leping Saakašviliga lõpetati pärast seda, kui naissnaiper laulis ühes telesaates laulu “Šokolaaditagumik”, mille antikangelane oli president Porošenko.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20170902124922/http://gordonua.com/news/politics/saakashvili-obyavil-o-zakrytii-svoey-programmy-na-telekanale-zik-195181.html&lt;/ref&gt;

26. juulil 2017 võeti talt Ukraina presidendi Porošenko määrusega Ukraina kodakondsus 2015. aastal Ukraina kodakondsuse saamisel ankeedis märgitud ebatäpsete andmete tõttu.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20170726160438/https://ria.ru/world/20170726/1499204811.html&lt;/ref&gt; Sealtpeale on ta kodakondsuseta isik. 10. septembril 2017 õnnestus Saakašvilil toetajate abiga naasta Ukraina territooriumile, murdes läbi kordoni Poola-Ukraina piiril.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20180731153459/https://ria.ru/world/20170910/1502188632.html&lt;/ref&gt; Lvivi oblasti Mostiski ringkonnakohus tunnistas 22. septembril 2017 ta süüdi riigipiiri ebaseaduslikus ületamises ja karistas teda 3400 Ukraina grivnase trahviga.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20220326055648/https://interfax.com.ua/news/general/450511.html&lt;/ref&gt; 

4. detsembril 2017 algatas Ukraina peaprokuratuur tema vastu kohtuasja Bendukidze keskuse (kaasasutaja Saakašvili) seotuse kohta teabe edastamisel välisriikide esindajatele. 5. detsembril 2017 üritas Ukraina julgeolekuteenistus teda Kiievis oma kodus arreteerida, kuid tal õnnestus oma poolehoidjate toel põgeneda ja asus elama Kiievi kesklinna püstitatud opositsiooni telklaagris. Julgeolekujõudude sooritatud vahistamiskatsed löödi meeleavaldajate poolt tagasi. Oma sõnul oli ta valmis SBU uurijatega kohtuma, kuid ainult telklaagri territooriumil. &lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20171208104845/https://www.novayagazeta.ru/articles/2017/12/07/74829-on-v-domike&lt;/ref&gt; 
Ukraina peaprokuröri [[Juri Lutsenko]] sõnul sai Uute Jõudude Liikumise juht Mihheil Saakašvili Ukraina ärimehelt Sergei Kurtšenkolt pool miljonit dollarit protestide korraldamiseks eesmärgiga &quot;haarata Ukrainas riigivõim&quot;&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20171207083548/https://www.ukrinform.ru/rubric-polytics/2357936-saakasvili-polucil-polmilliona-dollarov-ot-kurcenko-glava-gpu.html&lt;/ref&gt; Samuti avalikustati läbirääkimised Severion Dangadze ja Sergei Kurtšenko usaldusisiku vahel. Nendest sai teatavaks, et piiriületuse korraldamine läks Saakašvilile maksma 300 000 dollarit.&lt;ref&gt;https://www.youtube.com/watch?v=KoeyKyWO_DA&lt;/ref&gt; Pärast põgenemist kanti ta 5. detsembri õhtul peaprokuratuuri taotlusel riikliku politsei ja julgeolekuteenistuse tagaotsitavate nimekirja.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20180731154014/https://zn.ua/POLITICS/rozysk-saakashvili-poruchili-policii-i-sbu-268403_.html&lt;/ref&gt; 8. detsembril 2017 peeti ta Kiievi kesklinnas kinni.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20171211102706/http://www.bbc.com/russian/news-42289227&lt;/ref&gt; 
11. detsembril vabastas Kiievi Petšerski ringkonnakohus ta rühma Ukraina Ülemraada saadikute käendusel.&lt;ref&gt;https://24tv.ua/ru/sud_saakashvili_mera_presechenija_itogi_suda_nad_saakashvili_n900603&lt;/ref&gt; 

17. detsembril 2017 Kiievis toimunud opositsioonimeeleavaldusel (nn. Porošenko tagandamismarss) kutsus ta üles vallutama Rahvusvaheline Kultuuri- ja Kunstikeskus, et teha sinna oma peakorter. Samal ajal toimus seal Glenn Milleri orkestri kontsert koos täissaaliga publikuga. Ülevõtmiskatse käigus tekkinud kokkupõrgetes sai viga mitukümmend inimest. Hoonet ei vallutatud.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20171223080323/https://ru.espreso.tv/news/2017/12/17/saakashvyly_ne_udalos_zakhvatyt_oktyabrskyy_dvorec_stychky_prekratylys&lt;/ref&gt; 18. detsembril saabus Saakašvili peaprokuratuuri ülekuulamisele, kuid kasutas seda avalikuks kõneks, katkestas menetluse ja lahkus.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20180111110230/http://interfax.com.ua/news/political/470676.html&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://expres.ua/news/2017/12/18/276976-saakashvili-zirvav-dopyt-genprokuratur |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-12-22 |arhiivimisaeg=2017-12-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171222052615/http://expres.ua/news/2017/12/18/276976-saakashvili-zirvav-dopyt-genprokuratur |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; 26. jaanuaril 2018 saatis Kiievi apellatsioonikohus ta öisesse koduaresti (kell 22.00–7.00).&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20180127135725/http://www.interfax.ru/world/597274&lt;/ref&gt; Kiievi apellatsioonikohus lükkas 5. veebruaril 2018 tagasi kaebuse Ukraina migratsiooniteenistuse keeldumise peale 3. jaanuaril anda talle Ukrainas varjupaika.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20180205162643/https://russian.rt.com/ussr/news/477304-saakashvili-sud-ubezhische&lt;/ref&gt; 

12. veebruaril 2018 pidasid Ukraina riigipiirivalveteenistuse töötajad ta ühes Kiievi restoranis kinni ja ta saadeti [[Poola]]sse.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20180212195512/https://ria.ru/world/20180212/1514493587.html&lt;/ref&gt; Sealt siirdus ta oma perekonna juurde [[Holland]]isse, kus ta sai 14. veebruaril isikutunnistuse, mis võimaldab tal elada ja töötada Euroopa Liidus.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20180218210243/https://kp.ua/politics/601048-saakashvyly-poluchyl-v-nyderlandakh-udostoverenye-lychnosty&lt;/ref&gt; 18. veebruaril toimus Kiievis Uute Jõudude Liikumise korraldatud protestimarss “Marss tuleviku nimel! Porošenko tagasiastumise eest!”, kus [[Amsterdam]]ist toimunud videosilla vahendusel esines ka Saakašvili. Ta teatas &quot;rahva seast&quot; kandidaatide ülesseadmisest Ukraina presidendiks, [[Ukraina Ülemraada]]sse ja [[Ukraina valitsus]]se.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20180218154655/http://www.capital.ua/ru/news/108287-saakashvili-proanonsiroval-vydvizhenie-kandidatur-ot-naroda-v-prezidenty-i-v-radu&lt;/ref&gt; 

Pärast [[Volodõmõr Zelenski]] võitu Ukraina presidendivalimistel aprillis 2019, avaldas ta soovi saada Ukraina vastvalitud presidendi meeskonna liikmeks. 28. mail 2019 tagastas Ukraina president Zelenski oma dekreediga Saakašvilile Ukraina kodakondsuse.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20190530054408/https://www.interfax.ru/world/662773&lt;/ref&gt; Järgmisel päeval lendas Saakašvili [[Varssavi]]st Kiievi [[Borõspil]]i rahvusvahelisse lennujaama, kus teda ootas üle saja toetaja ja suur hulk ajakirjanikke.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20190530054335/https://www.interfax.ru/world/662954&lt;/ref&gt;

President Zelenski kutsus ta 22. aprillil 2020 Ukraina asepeaministri ametikohale, et tegelda reformide juhtimisega.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20200422215136/https://www.kommersant.ru/doc/4328158&lt;/ref&gt; Pärast Gruusia võimude üsna teravat reaktsiooni (Tbilisi teatas, et kutsub Ukrainast tagasi suursaadiku, kui endine president Saakašvili määratakse selles riigis mis tahes ametikohale)&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20200430100417/https://vz.ru/news/2020/4/29/1036960.html&lt;/ref&gt; võttis Ukraina valitsus 28. aprillil 2020 tagasi ettepaneku nimetada Saakašvili asepeaministriks.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20200429203413/https://ria.ru/20200428/1570690544.html&lt;/ref&gt; Kuid juba 7. mail 2020 nimetas Zelenski Saakašvili Ukraina Reformide Täitevkomitee juhiks.&lt;ref&gt;https://www.rbc.ru/politics/07/05/2020/5eb444a99a79473187499e03&lt;/ref&gt; Vastuseks sellele ametisse nimetamisele kutsuti 8. mail 2020 Tbilisisse tagasi Gruusia suursaadik Ukrainas.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20200510050552/https://lenta.ru/news/2020/05/08/posol/&lt;/ref&gt;

== Hilisem Gruusiaga seotud tegevus ==
2013. aasta oktoobri lõpus lendas oma presidendiaja lõppu ära ootamata Brüsselisse.&lt;ref&gt;http://www.mk.ru/politics/caucasus/article/2013/10/29/937786-saakashvili-sdelal-gruzii-ruchkoy-skazav-proschalnuyu-rech.html&lt;/ref&gt; Detsembris 2013 võttis ta vastu õppejõukoha Tuftsi ülikooli juures asuvas Ameerika Fletcheri õigus- ja diplomaatiakoolis, kus pidas loenguid Euroopa riiklusest.&lt;ref&gt;http://gazeta.ua/ru/articles/life/_saakashvili-budet-rabotat-prepodavatelem-v-amerike/533327&lt;/ref&gt; 

28. juulil 2014 esitas Gruusia prokuratuur talle süüdistuse oma volituste ületamises 2007. aasta novembris opositsiooni meeleavalduse hajutamisel, Imedi telekompanii hävitamises ja vara konfiskeerimises selle telefirma asutajalt Badri Patarkatsišvililt. Tol ajal New Yorgis viibinud Saakašvili teatas, et &quot;ei tule Gruusia peaprokuratuuri ülekuulamisele ega kavatse teha koostööd riigi uurimisasutustega&quot;. 1. augustil 2014 andis Tbilisi linnakohus välja määruse tema tagaselja arreteerimise kohta.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20140805110655/http://www.newsru.com/world/02aug2014/saakashv.html&lt;/ref&gt; 13. augustil 2014 esitati Saakašvilile süüdistus eelarvevahendite omastamises ja 31. augustil 2014 kanti ta rahvusvahelisse tagaotsitavate nimekirja.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20150530182501/http://www.ntv.ru/novosti/1204739&lt;/ref&gt; Septembris 2014 arestis Gruusia peaprokuratuur Gruusias asuva Saakašvili perekonna (tema abikaasa ja ema) vara ning arestiti ka tema isiklikud pangakontod Gruusias. &lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20170909052808/http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/09/19/7038334/&lt;/ref&gt; Septembris esitas Gruusia prokuratuur Saakašvilile süüdistuse riigi parlamendiliikme Valeri Gelašvili peksmise juhtumist 14. juulil 2005. aastal.&lt;ref&gt;https://www.depo.ua/rus/svit/gruzinskie-vlasti-dobralis-do-schetov-saakashvili-21092014102200&lt;/ref&gt; 2014. aasta novembri lõpus esitas Gruusia prokuratuur talle süüdistuse Gruusia Ühendpanga töötaja Sandro Girgvliani mõrvas.&lt;ref&gt;https://www.radiosvoboda.org/a/26713513.html&lt;/ref&gt; 17. veebruaril 2015 keeldus Ukraina Saakašvilit (2015. aasta algusest töötas Ukraina valitsuse nõunikuna) Gruusiale väljaandmast.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20150219103018/http://www.rbc.ru/rbcfreenews/54e33c179a79472e3e1bc81e&lt;/ref&gt; 1. augustil 2015 keeldus Interpol Saakašvilit rahvusvahelisse tagaotsitavate nimekirja kandmast.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20170829172408/http://www.bbc.com/russian/rolling_news/2015/08/150801_rn_interpol_saakashvili&lt;/ref&gt; 

5. jaanuaril 2018 tunnistas Tbilisi linnakohus ta tagaselja süüdi ametiseisundi kuritarvitamises ja endiste siseministeeriumi ametnike ebaseaduslikus ennetähtaegses vanglast vabastamises ja Sandro Girgvliani mõrvas ning mõistis talle karistuseks kolm aastat vangistust.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20180508101506/http://tass.ru/mezhdunarodnaya-panorama/4857813&lt;/ref&gt; 28. juunil 2018 mõistis Tbilisi linnakohus talle Gruusia parlamendiliikmele Gelašvilile rünnaku organiseerimise eest tagaselja kuue aasta pikkuse vangistuse.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20180704213440/https://civil.ge/ru/archives/245270&lt;/ref&gt;

29. septembril 2021 sisenes Saakašvili kohalike valimiste eelõhtul ebaseaduslikult Gruusia territooriumile.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20211006071446/https://tass.ru/mezhdunarodnaya-panorama/12573335&lt;/ref&gt; 1. oktoobril 2021 peeti ta Batumis kinni ja viidi Rustavi linna vanglasse.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20211002063023/https://tass.ru/mezhdunarodnaya-panorama/12558685&lt;/ref&gt; Tema vastu algatati kriminaalasi ebaseadusliku piiriületuse eest.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20211002235256/https://ria.ru/20211001/saakashvili-1752747393.html&lt;/ref&gt; Gruusias algasid tuhandete osavõtjatega miitingud, millest osavõtjad nõudsid endise presidendi vabastamist.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20211031115948/https://www.bbc.com/russian/news-58920890&lt;/ref&gt; &quot;Saakašvili lootis sellega, et tema tulek tõmbab opositsiooniliselt meelestatud massid hoogu ja toob kaasa tõsiseid kõnesid, mis omakorda toob kaasa poliitilised muutused. Kuid selgus, et tal on vähemalt rohkem toetajaid kui kellelgi teisel opositsioonis, kuid see ei tähenda, et nad on valmis nädalaid ja kuid [miitingutel] seisma ja neid pole piisavalt,&quot; rääkis politoloog Gia Nodia BBC-le.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20230705124248/https://www.bbc.com/russian/features-63681625&lt;/ref&gt;

Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee tunnistas 10.–14. oktoobrini 2022 peetud koosolekutel Saakašvili poliitvangiks ja kutsus Gruusia ametivõime üles teda vahi alt vabastama.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20230419182213/https://georgiatoday.ge/pace-resolution-declares-saakashvili-as-a-political-prisoner-calls-for-a-review-of-saakashvilis-case-and-requests-his-release/&lt;/ref&gt; 

8. novembril 2022 teatas advokaat Šalva Hatšapuridze, et arstid on diagnoosinud Saakašvilil 36 haigust, sealhulgas tuberkuloosi ja dementsuse.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20221126040538/https://www.kommersant.ru/doc/5652857&lt;/ref&gt; 

2023. aasta juulis taotles Ukraina president Zelenski Saakašvili üleandmist Ukraina poolele, et saada edaspidi ravi väljaspool Gruusiat öeldes, et &quot;Venemaa tapab Gruusia kodanikku Mihheil Saakašvilit gruusia kätega.&quot; Gruusiat valitseva partei Gruusia Unistus juht Irakli Kobahidze välistas üleandmise võimaluse.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20230705234838/https://ru.euronews.com/2023/07/04/saakashvili-health-concerns&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20230706004300/https://www.bbc.com/russian/articles/cv21dg59lreo&lt;/ref&gt;

== Tunnustus ==
*[[Maarjamaa Rist]]i kett (2007)

==Isiklikku==
Saakašvili valdab peale [[gruusia keel|gruusia]] ja [[vene keel|vene]] keele vabalt [[inglise keel|inglise]] ja [[prantsuse keel|prantsuse]] keelt. 

Saakašvili on abielus [[Terneuzen]]ist pärit [[holland]]lanna [[Sandra Roelofs]]iga, kellega ta tutvus enne [[USA]]-sse minekut ühel [[inimõigused|inimõiguste]] kursusel [[Prantsusmaa]]l. Neil on kaks poega, Eduard ja Nikoloz.

==Viited==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* Mihheil Saakašvili, [[Raphaël Glucksmann]], &quot;Teemaks on vabadus&quot;. Tõlkinud [[Mari Volens]], [[Tänapäev]], [[Tallinn]] [[2009]], 148 lk

==Välislingid==
{{Commons|Category:Mikheil Saakashvili}}
*[http://www.president.gov.ge/?l=E&amp;m=0&amp;sm=0 Gruusia presidendi koduleht]
*[http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/3231852.stm BBC: lühielulugu; fotod, videointervjuu]
*[[Toomas Alatalu]]. [http://www.epl.ee/artikkel_255604.html Maailm jälgib Gruusia Miat], EPL, 22. jaanuar 2004
* [https://www.ohtuleht.ee/309522 Saakašvili lajatas peaministrile ajalehega näkku] Õhtuleht, 26. detsember 2008
* [http://www.postimees.ee/?id=105109 Gruusia opositsioon esitas Saakašvilile ultimaatumi] Postimees.ee, 9. aprill 2009
* [[Vahur Made]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=9937:vestlus-puessirohutuenni-kaanel&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3280 Vestlus püssirohutünni kaanel] Sirp, 18. detsember 2009
* [[Teet Korsten]]. [http://www.virumaateataja.ee/?id=246380 Gruusia riigipea imetleb Eestit] Virumaa Teataja, 7. aprill 2010
* [https://zn.ua/POLITICS/zelenskiy-podyskal-saakashvili-novuyu-dolzhnost-v-kabmine-352900_.html Зеленский подыскал Саакашвили новую должность в Кабмине] - Zn.ua, 01.05.2020
* [https://en.hromadske.ua/posts/former-georgian-president-to-work-at-national-reform-council Ex-Georgian President Saakashvili to Work at Ukraine's National Reform Council] - Hromadske.ua, 07.05.2020
* Нина Ахметели. [https://www.bbc.com/russian/features-63681625 Возвращение в Грузию - &quot;фатальная ошибка&quot; Михаила Саакашвили. Что с ним происходит?] BBC News Русская служба, 23.11.2022


{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Nino Burdžanadze]] &lt;br /&gt;(kohusetäitja)|nimi=[[Gruusia president]]|aeg= [[2004]]–[[2007]]|järgnev=[[Nino Burdžanadze]] &lt;br /&gt;(kohusetäitja)}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Nino Burdžanadze]] &lt;br /&gt;(kohusetäitja)|nimi=[[Gruusia president]]|aeg= [[2008]]–[[2013]]|järgnev=[[Giorgi Margvelašvili]]}}
{{lõpp}}

{{DEFAULTSORT:Saakašvili, Mihheil}}
[[Kategooria:Gruusia presidendid]]
[[Kategooria:Ukraina poliitikud]]
[[Kategooria:Kiievi ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Columbia ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Washingtoni Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1967]]</text>
      <sha1>6xagpy901ri5g9c022u8vxlqh9qm99v</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jalgpall</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6453</id>
    <revision>
      <id>7203894</id>
      <parentid>7182727</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T15:48:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ajalugu */</comment>
      <origin>7203894</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="31201" sha1="oaluusnlqzosa2lkctu54geposqx4cp" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib mängust, mida tuntakse ka &quot;Euroopa jalgpalli&quot; nime all. Teiste jalgpallimängude kohta vaata artikleid [[Ameerika jalgpall]], [[Austraalia jalgpall]], [[Gaeli jalgpall]], [[Kanada jalgpall]], [[Ragbi]]; palli kohta vaata artiklit [[Jalgpall (spordivahend)]]}}
{{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=oktoober}}
[[Pilt:Football in Bloomington, Indiana, 1996.jpg|pisi|Ründaja (nr 10) üritab palli väravasse kahjuks lüüa, väravavaht ja kaitsjad (valges riietuses) püüavad teda takistada]]

'''Jalgpall''' on [[sport]]lik [[pallimäng]], milles osaleb kaks 11-liikmelist võistkonda, kelle eesmärk on toimetada [[Jalgpall (spordivahend)|jalgpalliks]] nimetatav kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru- või kunstkattega [[Mänguväljak|väljakul]] vastasmeeskonna väravasse.

Üldjuhul on keelatud mängida palli käega, kuid erandina on see lubatud [[Väravavaht (jalgpall)|väravavahile]]. Võidab kõige rohkem väravaid löönud võistkond. Olenevalt võistluse formaadist võib kohtumine lõppeda ka [[viik|viigiga]].

Jalgpallimängu tunti juba 2.–3. sajandil [[eKr]] [[Hiina]]s, kuid kaasaegne jalgpall kujunes välja 19. sajandi teisel poolel [[Briti saared|Briti saartel]]. Hiljem korduvalt uuendatud mängureeglitele pani 1863. aastal aluse [[The Football Association|Inglismaa jalgpalliliit]]. Jalgpall on nüüdseks üks enim harrastatud spordialasid maailmas. 2006. aastal tegeles sellega umbes 270 miljonit inimest.&lt;ref name=&quot;zDTCC&quot; /&gt; Jalgpalli ülemaailmne katusorganisatsioon on rahvusvaheline jalgpalliliit [[FIFA]]. Mainekaim võistlus on nelja aasta järel toimuvad [[jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. Eestisse jõudis mäng 20. sajandi esimestel aastatel.

== Ajalugu ==
[[Pilt:Calcio fiorentino 1688.jpg|pisi|''Calcio fiorentino''. Firenze jalgpall 1688. aastal]]

Jalgpallilaadset mängu mainivad vanimad kirjalikud allikad on Hiina sõjaväe käsiraamatud 2. ja 3. sajandist eKr.&lt;ref name=&quot;quXjh&quot; /&gt; Euroopas on sarnast mängu harrastatud [[Keskaeg|keskajast]].

Kaasaegne jalgpall sai alguse katsetest ühtlustada 1840. aastail [[Inglismaa]] koolides kehtinud mängureegleid. Nende püüdluste tulemusena asutasid 12 klubi ja kooli 1863. aastal [[The Football Association|Inglismaa jalgpalliliidu]] (''The Football Association'' – FA).&lt;ref name=&quot;HJDhQ&quot; /&gt; Osa neist ei olnud nõus jõuvõtete keelustamisega ja lõid lahku, moodustades 1871. aastal [[ragbi|Inglismaa Ragbiliidu]]. Vaidlustele tegi lõpu 1886. aastal Inglismaa, [[Šotimaa jalgpalliliit|Šotimaa]], [[Walesi jalgpalliliit|Walesi]] ja [[Iirimaa jalgpalliliit|Iirimaa]] jalgpalliliidu asutatud [[Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu]] (IFAB).

Jalgpalli esitine areng leidis aset [[Briti saared|Briti saartel]]. Maailma vanim jalgpallivõistlus on 1871. aastal käivitunud [[FA Cup|FA karikas]]. Esimese ametliku maavõistluse pidasid 1872. aastal [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] ja [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]]. Vanim [[Spordiliiga|liiga]] on 1888. aastal asutatud [[Football League Championship|''The Football League'']], mis oli 1992. aastani Inglismaa kõrgliiga.

Rahvusvahelise jalgpalliliidu [[FIFA]] moodustasid 1904. aastal [[Pariis]]is seitsme riigi esindused.&lt;ref name=&quot;IxyyX&quot; /&gt; [[Prantsusmaa jalgpalliliit|Prantsusmaa]] algatusel loodud ühendus lubas kinni pidada Briti saartel väljakujunenud mängureeglitest. Esimesed [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlused]] peeti 1930. aastal.
===Jalgpall Eestis===
[[Eesti]]sse tõid mänguoskused ja -vahendid 20. sajandi esimestel aastatel inglise madrused. Eesti jalgpalli sünnipäevaks loetakse 6. juuni 1909, kui mõõtu võtsid esimeste meeskondadena loodud Meteor ja Merkuur.&lt;ref&gt;&quot;Jalgpall. Minevikust tänapäevani&quot;. Koostaja [[Lembit Koik]], autorid [[Eugen Below]], Lembit Koik, [[Oskar Koni]], [[Otto Reinlo]], [[Elmar Saar]], [[Karl-Rudolf Sillak]] ja [[Villi Vainula]]. Tallinn 1970. Lk 16–17
&lt;/ref&gt; Kohalik jalgpallielu hakkas kihama pärast [[Vabadussõda]]: 20. oktoobril 1920 pidas [[Eesti jalgpallikoondis|koondis]] esimese maavõistluse ([[Helsingi]]s 0:6 kaotus [[Soome jalgpallikoondis|Soomele]] ning 14. detsembril 1921 asutati [[Eesti Jalgpalli Liit]], mis 1923. aastal astus FIFA-sse. Eesti meeskond osales [[1924. aasta suveolümpiamängud]]el, mis on jäänud seni koondise ainsaks suurturniiriks.

== Levik ==

[[Pilt:Football world popularity.png|pisi|Rohelisega on tähistatud riigid, kus jalgpall on populaarseim spordiala. Mida tumedam värvitoon, seda enam on riigis harrastajaid tuhande elaniku kohta]]
[[Pilt:La mejor Hinchada de Futbol Argentino.jpg|pisi|Jalgpallis on fännide põhieesmärk oma meeskonna ergutamine mängu ajal]]

FIFA 2006. aastal korraldatud uuringu&lt;ref name=&quot;zDTCC&quot; /&gt; kohaselt tegeleb jalgpalliga üle maailma umbes 270 miljonit inimest. Neist 265 miljonit on mängijad ning ülejäänud kohtunikud või ametnikud. Registreeritud jalgpallureid oli 38 miljonit ehk 2000. aastaga võrreldes 23 protsenti rohkem. Suhteliselt kõige enam on juurde tulnud jalgpalliga tegelevaid naisi (2006. aastal 4,1; 2000. aastal 2,7 miljonit). Elukutselisi (mees)jalgpallureid oli 207 FIFA liikme andmete põhjal koostatud uuringu järgi 110 000 ja klubisid 301 000.

Paljudes riikides on jalgpall põimunud [[jalgpallikultuur|argikultuuriga]]. Maailmameistrivõistluste kumulatiivne teleauditoorium on 1998. aastast saadik ulatunud üle 26 miljardi vaataja.&lt;ref name=&quot;meIy3&quot; /&gt; Ilmuvad jalgpalliteemalised ajalehed ja ajakirjad. Tippjalgpalluritest on saanud avaliku elu tegelased. Enamikus riikides on parimad jalgpallurid [[elukutseline sportlane|elukutselised sportlased]], kelle aastapalk võib ulatuda üle mitme miljoni euro.

== Mängureeglid ==
Mängureeglid koosnevad 17 peatükist. Kooskõlastatult vastava rahvusliku jalgpalliliiduga võib reegleid kohendada sobivaks noortele, naistele, veteranidele või puudega mängijatele.&lt;ref name=&quot;ZrBjI&quot; /&gt; Mängureeglid otsustab [[Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu]] (IFAB) ja need avaldab [[FIFA]].&lt;ref name=&quot;eLLOB&quot; /&gt;

=== Mängijad, varustus ja kohtunikud ===

[[Pilt:Pallo valmiina.jpg|pisi|Jalgpallipall]]

Ühes võistkonnas mängib väljakul korraga kuni 11 mängijat, kellest üks peab olema [[Väravavaht (jalgpall)|väravavaht]]. Väravavaht tohib ainsana palli käega puutuda, kuid seda vaid oma [[#Mänguväljak|karistusalal]].

Mängija kohustuslikku põhivarustusse kuuluvad pikkade või lühikeste käistega [[jalgpallisärk]], lühikesed püksid, [[põlvikud]], [[Jalgpallisaapad|jalanõud]], [[säärekaitsed]] ja [[väravavaht (jalgpall)|väravavahil]] kindad. Mängijad peavad kandma sellist riietust, mis eristab neid vastasvõistkonna mängijast ja [[väljakukohtunik]]ust. Väravavahid peavad olema selgelt äratuntavad.

[[Jalgpall (spordivahend)|Kerakujuline mänguvahend]] on kaetud naha või mõne muu IFAB-i heaks kiidetud materjaliga. Palli ümbermõõt peab olema 68–70&amp;nbsp;cm (27–28 tolli) ja mängu alguses kaaluma 410–450 g (14–16 untsi). Palli rõhk peab jääma vahemiku 0,6–1,1 atmosfääri. Tänapäeva jalgpallid on vettpidava pealispinnaga, mistõttu jääb palli kaal isegi märjal ja porisel väljakul enam-vähem samaks. Palli võib mängu ajal vahetada ainult väljakukohtuniku loal.

Mängu juhib väljakukohtunik ja teda abistavad kaks [[piirikohtunik|abikohtunikku]] ning neljas kohtunik, kes näitab mängu ajal annab mängijatele, numbritablood kasutades, vahetus(t)est teada. Tal on veel teisigi kohustusi, sealhulgas peakohtuniku asendamine, kui viimane ei suuda mängu lõpuni jätkata.

Viienda kohtuniku kohustuseks on abikohtuniku (piirikohtuniku või neljanda kohtuniku) väljavahetamine. Tema reeglina peakohtuniku tööd üle ei võta.

Kuuendat ja seitsmendat kohtunikku [[UEFA]]-s seni katsetatakse. Nimelt pannakse need kohtunikud mõlema värava taha, et paremini värava ees toimuvat näha ja kontrollida. Samas äärmisel juhul (nt FIFA MM 2010 Finaalis) on kuues ja isegi seitsmes kohtunik asekohtunik.

=== Mänguväljak ===

[[Pilt:Football_field.png|pisi|Jalgpalliväljak]]

Mänguväljak peab olema muru- või kunstkattega ristkülik, kusjuures väljaku külgjoon peab olema pikem kui väravajoon. Ettenähtud pikkus on 90–120 ja laius 45–90 meetrit,&lt;ref name=&quot;R3W5h&quot; /&gt; rahvusvahelistes mängudes vastavalt 100–110 ja 64–75 meetrit.&lt;ref name=&quot;Ph8Gz&quot; /&gt;

Väljak on tähistatud joontega, mis piiravad väljaku alasid. Kaks pikemat joont on küljejooned, otsmisi jooni nimetatakse värava- ehk otsajoonteks.&lt;ref name=&quot;SA0Iy&quot; /&gt; Kui pall ületab täielikult külgjoone, loetakse ta mängust väljas olevaks ning see pannakse uuesti mängu küljesisseviskega. Kui pall ületab täielikult otsajoone (v.a väravapostide vahelt), on pall samuti mängust väljas ja mäng jätkub väravaesise [[lahtilöök|lahtilöögiga]] (kui palli puudutas viimasena ründava võistkonna mängija) või [[nurgalöök|nurgalöögiga]] (kui palli puudutas viimasena kaitsva võistkonna mängija).

Mängijate eesmärk on toimetada pall vastasvõistkonna väravasse, mis asub otsajoonte keskel. Need koosnevad kahest vertikaalsest postist, mis on omavahel ühendatud horisontaalse põikpuuga. Postide vahe on 7,32 meetrit ja põikpuu kõrgus alumise servani on 2,44 meetrit.&lt;ref name=&quot;SA0Iy&quot; /&gt; Väravajoon peab olema sama lai kui on väravapost ja põikpuu.

Väravaid ümbritseb ristkülikukujuline karistusala. Seda tähistavad kummagi väravaposti siseküljest 16,5 meetri kauguselt otsajoone suhtes täisnurga all tõmmatud jooned, mida ühendab otsajoone suhtes rööpselt 16,5 meetri kaugusele tõmmatud joon.&lt;ref name=&quot;SA0Iy&quot; /&gt; Karistusalal on kaks peamist funktsiooni: see on ainus mänguväljaku osa, kus väravavaht tohib mängida käega; kui mängija rikub oma karistusalal reegleid, määratakse vastasvõistkonnale [[penalti]], mille löömise koht asub kummagi väravaposti suhtes võrdselt 11 meetri kaugusel otsajoonest.

Keskjoon jagab väljaku kaheks võrdseks pooleks.

=== Mänguaeg ja võitja selgitamine ===

Mängus on kaks [[poolaeg]]a, kumbki pikkusega 45 minutit ja nende vahel 15-minutiline vaheaeg. Mängu lõpetab [[Kohtunik (sport)|kohtuniku]] vile, seetõttu on poolajad tihti mõne minuti võrra ettenähtud ajast pikemad. Rohkem väravaid löönud võistkond on võitja. Kui juhtub, et väravaid ei lööda ja mängu võitja peab kindlasti selguma, võidakse määrata [[lisaaeg]]. Kui ka siis ei ole tulemust, määratakse 11 meetri [[karistuslöök|karistuslöögid]] ehk [[penalti]]d.

=== Muud reeglid ===

[[Pilt:Rot und Gelb (Fußball)-red and yellow card (Soccer).jpg|pisi|Kollane kaart tähendab hoiatust, punane kaart eemaldamist]]

Sihilikult vastasvõistkonna mängijat vigastanud või muul viisil vea teinud mängijat võib kohtunik hoiatada ([[kollane kaart]]) või väljakult eemaldada ([[punane kaart]]) asendamise õiguseta. Kahe [[piirikohtunik]]u peamine ülesanne seisneb suluseisu määramises. [[Suluseis (jalgpall)|Suluseis]] on selline mängijate asetus, kus ilma pallita mängijast on temale [[sööt (sport)|söötmise]] ajal eespool (rünnaku suunas) vaid üks mängija.

== Organisatsioonid ==

[[Pilt:World Map FIFA.svg|pisi|Jalgpallimaailm on jaotatud kuueks piirkonnaks]]

Rahvusvahelist jalgpalli (sh [[saalijalgpall|saali-]] ja [[rannajalgpall]]i) juhib ''Fédération Internationale de Football Association'' ehk FIFA, mille peakorter asub [[Zürich]]is. 1904. aastal asutatud FIFA-ga on seotud kuus piirkondlikku jalgpalliliitu:
* [[Aafrika Jalgpallikonföderatsioon]] (''Confederation of African Football'' ehk CAF),
* [[Aasia Jalgpalli Konföderatsioon]] (''Asian Football Confederation'' ehk AFC),
* [[UEFA|Euroopa Jalgpalliliit]] (''Union of European Football Associations'' ehk UEFA),
* [[CONMEBOL|Lõuna-Ameerika Jalgpallikonföderatsioon]] (''Confederación Sudamericana de Fútbol'' ehk CONMEBOL),
* [[Okeaania Jalgpallikonföderatsioon]] (''Oceania Football Confederation'' ehk OFC),
* [[CONCACAF|Põhja- ja Kesk-Ameerika ning Kariibi Jalgpalli Konföderatsioon]] (''Confederation of North, Central American and Caribbean Association Football'' ehk CONCACAF).

Riiklikud jalgpalliliidud kuuluvad nii FIFA-sse kui ka reeglina oma maailmajao alaliitu.

== Koondised ja rahvusvahelised suurvõistlused ==

[[Pilt:U20-WorldCup2007-Okotie-Onka edit2.jpg|pisi|Väravavaht nurjab ründaja läbimurde]]

[[Jalgpallikoondis]]ed on iga riigi esindusvõistkonnad, kus reeglina mängivad selle maa parimad mängijad. Koondistel on võimalus pääseda valikmängude kaudu [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustele]] või oma maailmajao meistrivõistlustele.

Esimesed [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlused]] toimusid 1930. aastal. Finaalturniir peetakse iga nelja aasta tagant. Sinna pääsevad alates 1998. aastast 32 riigi koondised. Igal piirkondlik alaliit saab kindel arv kvalifikatsioonikohti.

[[Jalgpalli Euroopa meistrivõistlused|Euroopa meistrivõistlusi]] peetakse 1960. aastast. Finaalturniir toimub iga nelja aasta tagant. Sinna pääsevad alates 2016. aastast 24 riigi koondised.

Meistrivõistlused leiavad aset ka [[Copa América|Lõuna-Ameerikas]], [[Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|Aafrikas]], [[Aasia karikavõistlused jalgpallis|Aasias]], [[CONCACAF Gold Cup|Kesk-Ameerikas]] ja [[OFC Rahvuste karikavõistlused jalgpallis|Okeaanias]].

[[FIFA]] korraldab samuti [[Naiste jalgpalli maailmameistrivõistlused|naiste]], [[Noorte jalgpalli maailmameistrivõistlused|noorte]] ja [[Juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|juunioride]] maailmameistrivõistlusi.

== Klubid, liigad ja karikavõistlused ==

[[Pilt:Cesc Fàbregas Anderson.jpg|pisi|Võitlus palli pärast]]

Jalgpalliklubid saavad osaleda oma maa [[Spordiliiga|liiga-]] ja eri [[jalgpalli karikavõistlused|karikavõistlustel]].

Ühte liigasse kuuluvad võistkonnad kohtuvad reeglina hooaja jooksul üksteisega vähemalt kaks korda. Paremusjärjestus nähtub punktitabelist. Võit annab kolm ja viik ühe punkti. Liigasüsteem on organiseeritud hierarhiliselt: tugevamad pääsevad lõpptabeli selgudes hooaja lõppedes astme võrra kõrgemale ja nõrgimad langevad astme võrra madalamale. Süsteemi tipus asuva kõrgliiga võitja tuleb maa meistriks ning parimad saavad õiguse osaleda rahvusvahelistes sarjades.

Peale liigamängude peetakse ka üleriiklikke, piirkondlikke ja liigasiseseid karikavõistlusi, kus igast voorust pääsevad edasi ainult võitjad. Olenevalt riigist võivad karikavõitjad saada õiguse osaleda rahvusvahelistes sarjades.

Euroopa viis parimat kõrgliigat on [[Premier League]] (Inglismaa), [[Primera División]] (Hispaania), [[Serie A]] (Itaalia), [[Bundesliga]] (Saksamaa) ja [[Ligue 1]] (Prantsusmaa).&lt;ref name=&quot;xvs9X&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;bNleA&quot; /&gt; Parimad klubid pääsevad rahvusvahelistesse sarjadesse, näiteks [[UEFA Meistrite Liiga]] ja [[UEFA Euroopa Liiga]] Euroopas või [[Copa Libertadores]] Lõuna-Ameerikas. Meistrite Liiga ja Euroopa Liiga meistrid selgitavad omavahel [[Euroopa Superkarikas|Euroopa Superkarika]] võitja.

== Naised jalgpallis ==
[[Fail:British Ladies Football Club.jpg|pisi|Suurbritannia naiste jalgpalliklubi 1895. aastal]]
[[Fail:丸亀高校４.jpg|pisi|Jaapani Marugame keskkooli naiskond jalgpalli mängimas 1920. aastal]]
Naised on organiseeritud jalgpalli mänginud vähemalt sama kaua kui mehed, nii on ülestähendusi iga-aastastest võistlustest [[Šotimaa]]l 1790. aastatel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2005-03-08 |pealkiri=SFA: Scottish Football Association |url=http://www.scottishfa.co.uk/scottish_football.cfm?curpageid=409 |vaadatud=2023-08-20 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2005-03-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20050308172042/http://www.scottishfa.co.uk/scottish_football.cfm?curpageid=409 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; On ka kirjeldusi naisi jalgpalli mängimas näiteks 16. sajandil, mil [[Philip Sidney]] kirjutas ühes oma luuletuses &quot;igal asjal oma aeg, ütleb mu ema sageli, kui ta, seelikud tihkelt mässitud, tüdrukutega jalgpalli mängis&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Sir Philip Sidney. A Dialogue Between Two Shepherds. |url=https://www.luminarium.org/editions/sidneydialogue.htm |vaadatud=2023-08-20 |väljaanne=www.luminarium.org |arhiivimisaeg=2023-08-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230820115620/https://www.luminarium.org/editions/sidneydialogue.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Üks esimesi naiste jalgpalliklubisid loodi 1895. aastal Inglismaal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Jones |eesnimi=Izzie |kuupäev=2022-07-29 |pealkiri=The forgotten history of women’s football |url=https://www.standard.co.uk/news/uk/forgotten-history-of-womens-football-b1015636.html |vaadatud=2023-08-20 |väljaanne=Evening Standard |keel=en}}&lt;/ref&gt; Naiste jalgpalli populaarsuse kasvule vaatamata on 2020. aastatel jalgpallis endiselt suur sooline [[palgalõhe]] ja rahastamise nappus ning käivad ka vaidlused mängijate kohtlemise üle.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Naiste jalgpall võitleb tohutu lõhega rahastamises |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2023/08/20/naiste-jalgpall-voitleb-tohutu-palgalohega |vaadatud=2023-08-21 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-08-24 |pealkiri=FIFA opens case against Spanish soccer president Rubiales for his conduct at Women's World Cup final |url=https://apnews.com/article/fifa-womens-world-cup-spain-rubiales-879b859172e96b52fd89c830270698de |vaadatud=2023-08-24 |väljaanne=AP News |keel=en}}&lt;/ref&gt;

=== Mängukeelud ===
Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] puhkemist ja sellele järgnenud naiste massilist ühistööle rakendamist suurenes kiiresti huvi naiste jalgpalli vastu ning asutati palju naiskondi ja turniire. Huvi spordi vastu kasvas jätkuvalt pärast sõja lõppu ja 1920. aastateni. Sellel perioodil, mida on nimetatud naiste jalgpalli esimeseks kuldajastuks, paelusid matšid märkimisväärset hulka publikut, kuid sõja lõpp tõi endaga kaasa ka tagasilöögi naiste saavutatud edule, sealhulgas naiste tööhõive seaduste tagasipööramised, nagu 1919. aasta sõjaeelsete tavade taastamise seadus, ja [[moraalipaanika]]t. Paljudes riikides on naiste jalgpall ajalooliselt olnud rangelt piiratud, sealhulgas otseselt keelatud valdava osa 20. sajandist.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Rowbotham |eesnimi=Sheila |kuupäev=2018-11-11 |pealkiri=Women and the first world war: a taste of freedom |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/world/2018/nov/11/women-first-world-war-taste-of-freedom |vaadatud=2023-08-20 |issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt;

==== Nõukogude Liit ====
Venemaal on ülestähendusi naiste jalgpallist näiteks 1911. aastast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Spordileht 6 juuli 1970 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=spordileht19700706.2.21&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2023-08-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; 1972. aastal kostis pärast [[Dnipropetrovski oblast|Dnipropetrovskis]] peetud naisteturniiri kaebusi,&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2020-06-11 |pealkiri=Miks keelati NSV Liidus naistel jalgpalli mängimine? Ühe pahase tehasetöölise kirja peale! |url=https://sport.postimees.ee/6994350/miks-keelati-nsv-liidus-naistel-jalgpalli-mangimine-uhe-pahase-tehasetoolise-kirja-peale |vaadatud=2023-08-20 |väljaanne=Jalgpall |keel=et}}&lt;/ref&gt; mille järel tegi [[Nõukogude Spordimeditsiini Föderatsioon]] avalduse, milles hoiatas naisi jalgpalli mängimise eest, öeldes, et see kujutab endast ohtu tervisele. Riiklik kehakultuuri- ja spordikomitee teatas seejärel naiste jalgpalli keelustamisest. Keeld kehtis kuni [[Mihhail Gorbatšov|Gorbatšovi]] ajani, [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] naiste jalgpallikoondis pidas oma esimese mängu 1990. aasta alguses.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2018-05-14 |pealkiri=Once taboo, Russian women’s football eyes FIFA World Cup 2018 boost |url=https://www.hindustantimes.com/football/once-taboo-russian-women-s-football-eyes-fifa-world-cup-2018-boost/story-umkayVhy3qSbjvInTTDa7O.html |vaadatud=2023-08-20 |väljaanne=Hindustan Times |keel=en}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Anastasija_Poļuhoviča_LVA.jpg|pisi|Läti jalgpallikoondise liige [[Anastasija Poļuhoviča]]]]

==== Eesti ====
Naiste rolli muu ilma ja Eesti spordimaailmas 20. sajandi algul kirjeldab [[Eesti Spordileht (1920–1940)|Eesti Spordilehes]] 1923. aastal ilmunud artikkel &quot;Kolmas sugupool&quot;, kus kirjeldatakse arvamusi üle Euroopa naistest spordialades, alustades juhtlõiguga &quot;''Viimasel ajal avalikuks tulnud naiste elav spordihuvi ja naiselikult edev tükkivus igale spordialale mehesarnaselt võistlema, on teaduseilmas ja ajakirjanduses välismail laineid hakanud lööma. Üks vool kiidab naiste ettevõtlikkust hääks, kuna teine selle sootuks maha teeb ja sotsiaalset hädaohtu näeb. Naiste kasuks on hääled kuuldunud Saksa spordijuhtide ja teadusemeeste sulest, kes praeguste karmide elamistingi muste tõttu naiste spordiinnu ajakohaseks peavad ja nende füüsilist karastust teenusena rahva ja isamaa hää käekäigu vastu näevad''&quot;.

Artiklis väljendatakse erinevaid sotsiaalseid ja tervisehirme (naiselike omaduse hävinemine, lastetus, meheleminekust loobumine, hermafrodism, esteetilisus). Artikli kohaselt piirdus tol ajal Eesti naissportlaste arv sajaga (keskkoolide õpilased, kes eeldatavalt täiseas sportimise lõpetavad) ja &quot;''päälegi on meie naiste poolt käsitatavad alad ilmsüütumad, jalgpalli ja pommitõstmiseni need pole veel ulatanud. Meie naisspordis võib seni ainult tervisekarastamist näha, ja sede tuleb laiematele ringkondadele soovitada''&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Spordileht 26 november 1923 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=eestispordileht19231126.2.4.1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2024-12-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

1925. aasta Eesti Spordilehes kirjeldatakse Pärnus tegutsevaid jalgpalli naiskondi Tervis ja Vaprus, mis alustas E. Jürvetsoni juhtimisel välitreeninguid ning märgitakse, et huvitav oleks näha nende naiskondade kohtumist, mis oleks esimene naiskondade jalgpalli võistlus Eestis. Vaprus ütles toona võistlusest ära vähese treenituse põhjendusel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Spordileht 21 mai 1925 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=eestispordileht19250521.2.19&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2024-12-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

1926. aasta Oma Maa kirjeldab Viljandis &quot;kooliplikade&quot; jalgpalli naiskonda.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Oma Maa 21 september 1926 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=omamaa19260921.1.2&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2024-12-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

Eesti Naiste Meistriliiga loodi 1994. aastal, esimene maavõistlus toimus samal aastal Leedu vastu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Naiste jalgpall kogub visalt populaarsust |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2004/06/21/naiste-jalgpall-kogub-visalt-populaarsust |vaadatud=2023-08-20 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==== Muu maailm ====
20. sajandi alguses, pärast I maailmasõda, oli [[Suurbritannia]]s naiste jalgpall aina populaarsem, kuid 1921. aastal keelas kohalik jalgpalliliit naiste mängimise oma liidu väljakutel. Keeld kehtis 51. aastat, sellest loobuti 1970. aastal.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Wrack |eesnimi=Suzanne |kuupäev=2022-06-13 |pealkiri=How the FA banned women’s football in 1921 and tried to justify it |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/football/2022/jun/13/how-the-fa-banned-womens-football-in-1921-and-tried-to-justify-it |vaadatud=2023-08-20 |issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt;

[[Belgia]]s keelati naiste jalgpall meditsiinilistel põhjustel aastatel 1920–1970.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Femmes de foot, femmes puissante, et femmes dangereuses? - rtbf.be |url=https://www.rtbf.be/article/femmes-de-foot-femmes-puissante-et-femmes-dangereuses-10286258 |vaadatud=2023-08-20 |väljaanne=RTBF |keel=fr}}&lt;/ref&gt;

[[Brasiilia]]s oli naiste jalgpall keelatud aastatel 1940–1979, kuid kohati vägivaldse vastuhaku tõttu ei saanud ka keelujärgselt naised jalgpalli mängida ning 2001. aastaks olid kõik naiste võistlussarjad tegevuse lõpetanud. 2013. aastal loodi uus naiste liiga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=The history of women's football in Brazil |url=https://www.sportanddev.org/latest/news/history-womens-football-brazil |vaadatud=2023-08-20 |väljaanne=sportanddev |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Knijnik |eesnimi=Jorge |kuupäev=veebruar 2013 |pealkiri=Visions of Gender Justice: Untested Feasibility on the Football Fields of Brazil |url=http://journals.sagepub.com/doi/10.1177/0193723512455924 |ajakiri=Journal of Sport and Social Issues |keel=en |aastakäik=37 |üksiknumber=1 |leheküljed=8–30 |doi=10.1177/0193723512455924 |issn=0193-7235}}&lt;/ref&gt;

[[Taani]]s lõppes keeld [[UEFA]] survel 1972. aastal, kuid kohalik jalgpalliorganisatsioon püüdis veel mõnda aega naiste mängu takistada.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Doyle |eesnimi=Paul |kuupäev=2019-06-13 |pealkiri=Women’s World Cup game-changing moments No 2: Denmark in 1971 |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/football/2019/jun/13/womens-world-cup-game-changing-moments-no-2-denmark-in-1971 |vaadatud=2023-08-20 |issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt;

[[Prantsusmaa]] jalgpalliliit teatas 1919. aastal, et ei luba naisi väljakule, kuid ei keelanud seda spordiala ametlikult. Vastuseks hakkas 1917. aastal asutatud naiste jalgpalliliit (FSFSF) korraldama naiste jalgpallivõistlusi. 1933. aastal keelustas Prantsusmaa jalgpalliliit ametlikult naiste jalgpalli. Mõned mitteametlikud võistlused jätkusid kuni 1941. aastani, mil [[Fašism|fašistlik]] [[Vichy valitsus|Vichy]] valitsus muutis naiste jalgpalli ebaseaduslikuks. Prantsusmaa jalgpalliliit tühistas keelu 1970. aastal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Fémina sport : aux sources du foot des femmes en France |url=https://www.liberation.fr/sports/2019/06/10/femina-sport-aux-sources-du-foot-des-femmes-en-france_1732338/ |vaadatud=2023-08-20 |väljaanne=Libération |keel=fr}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=5 dates clefs sur l'histoire du football féminin |url=https://www.cosmopolitan.fr/histoire-du-football-feminin,2057854.asp |vaadatud=2023-08-20 |väljaanne=Cosmopolitan.fr |keel=fr}}&lt;/ref&gt;

[[Lääne-Saksamaa]]l kehtestas Saksa Jalgpalliliit (DFB) naiste jalgpallile keelu 1955. aastal meditsiinilistel põhjendustel. Keeld tühistati 1970. aastal. Pärast keelu lõppemist kehtestas DFB naiste matšidele mitmeid piiranguid, sealhulgas piiras mänguaega kahe 30-minutilise poolajaga, lubas matše korraldada ainult sooja ilmaga, keelas mängujalatsitel naastude kasutamise, ja jalgpallisärkidel sponsorluse näitamise. Esimene naiste jalgpallikoondis loodi 1982. aastal. [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Ida-Saksamaal]] Deutscher Fußball-Verband der DDR naiste jalgpallile keeldu ei kehtestanud, kuid riiklikult takistati koondiste moodustamist. 1969. aastal otsustas [[Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei]], et tippspordina võib rahastada ainult meeste jalgpalli. Ida-Saksamaa naiste jalgpallikoondis mängis vaid ühe mängu 1990. aasta mais.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=50 years of women's football in Germany – DW – 10/30/2020 |url=https://www.dw.com/en/50-years-of-womens-football-in-germany/g-55418967 |vaadatud=2023-08-20 |väljaanne=dw.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[Naiste jalgpalli maailmameistrivõistlused]]
* [[Jalgpall olümpiamängudel]]
* [[Eesti jalgpalliklubide loend]]
* [[FIFA Ballon d'Or]]
* [[FIFA edetabel]]
* [[Jalgpall Eestis]]
* [[Jalgpalli rahvuskoondiste loend]]
* [[Jalgpallisaapad]]
* [[Jalgpallistaadion]]
* [[Jalgpallurite loend]]
* [[Kaitsja (jalgpall)]]
* [[Poolkaitsja]]
* [[Ründaja (jalgpall)]]
* [[UEFA kõrgliigaklubide loend]]
* [[Väravavaht (jalgpall)]]
* [[Jalgpallitreener]]
* [[Meediajalgpall]]
* [[Jalgpalliklišee]]
* [[Madridi väravaintsident]]
* [[Bökelbergi väravaposti murdumine]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;zDTCC&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.fifa.com/mm/document/fifafacts/bcoffsurv/bigcount.statspackage_7024.pdf |pealkiri=FIFA Big Count 2006. Viimati külastatud 28.12.2008. |vaadatud=28.12.2008 |arhiivimisaeg=17.07.2013 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130717111113/https://www.fifa.com/mm/document/fifafacts/bcoffsurv/bigcount.statspackage_7024.pdf |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;quXjh&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20070626045900/http://www.fifa.com/classicfootball/history/game/historygame1.html The History of Football.] FIFA (''inglise keeles''). Viimati külastatud 18.11.2008.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HJDhQ&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20081029221538/http://www.thefa.com/TheFA/TheOrganisation/Postings/2004/03/HISTORY_OF_THE_FA.htm History of the FA.] Inglismaa jalgpalliliit (''inglise keeles'') Viimati külastatud 19.11.2008.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IxyyX&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20100615200849/http://www.fifa.com/classicfootball/history/fifa/historyfifa1.html The History of FIFA.] FIFA (''inglise keeles'') Viimati külastatud 20.11.2008.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lFUwg&quot;&gt;Schwede, Indrek 2001. Väike jalgpallipiibel. Tallinn: K-Kirjastus, lk 8&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;meIy3&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20090224112318/http://www.fifa.com/aboutfifa/marketingtv/factsfigures/tvdata.html TV Data.] FIFA (''inglise keeles'') Viimati külastatud 24.11.2008.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZrBjI&quot;&gt;[http://jalgpall.ee/docs/reeglid.pdf Reeglid]. Eesti Jalgpalli Liit.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eLLOB&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20070901044035/http://www.fifa.com/worldfootball/lawsofthegame.html Laws of the Game.] FIFA (''inglise keeles''). Viimati külastatud 18.11.2008.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;R3W5h&quot;&gt;[http://jalgpall.struktuur.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=2956/Reeglid.doc Reeglid (1. reegel – jalgpalliväljak)]{{kõdulink}}. Eesti Jalgpalli Liit. Lk 1. Viimati külastatud 17.11.2008.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ph8Gz&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20070913142202/http://fifa.com/flash/lotg/football/en/Laws1_01.htm Laws of the Game (Law 1 – The Field of Play)]. FIFA (''inglise keeles''). Viimati külastatud 17.11.2008.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SA0Iy&quot;&gt;[http://jalgpall.struktuur.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=2956/Reeglid.doc Reeglid (1. reegel – jalgpalliväljak)]{{kõdulink}}. Eesti Jalgpalli Liit. Lk 2. Viimati külastatud 17.11.2008.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xvs9X&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20081016053125/http://www.uefa.com/uefa/news/kind=16384/newsid=92221.html Coefficient ranking.] UEFA (''inglise keeles''). Viimati külastatud 19.11.2008.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bNleA&quot;&gt;[http://www.xs4all.nl/~kassiesa/bert/uefa/ UEFA European Cup Football.] Bert Kassies (''inglise keeles''). Viimati külastatud 19.11.2008&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat|Soccer}}
{{vikitsitaadid}}
* [https://jalgpall.ee/ejl/kohtunikud/jalgpallireeglid Jalgpallireeglid] Eesti Jalgpalli Liidu kodulehel

{{Rahvusvaheline jalgpall}}
{{Rahvusvaheline klubijalgpall}}
{{Olümpia spordialad}}

[[Kategooria:Jalgpall| ]]</text>
      <sha1>oaluusnlqzosa2lkctu54geposqx4cp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Autoralli</title>
    <ns>0</ns>
    <id>7107</id>
    <revision>
      <id>7204098</id>
      <parentid>6879256</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:14:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204098</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3353" sha1="qglvnrmzokce16tikkcjqg69avmcsx2" xml:space="preserve">[[Fail:Peter Rally1.jpg|thumb|Autoralli]]
'''Autoralli''' on [[autosport|autospordi]] [[spordiala|ala]], millel võisteldakse tehases valmistatud, kuid modifitseeritud [[auto]]dega tavalistel [[autotee]]del. [[Rallipaar]]i moodustavad kaks võistlejat: juht (piloot ehk roolikeeraja) ja [[kaardilugeja]].

Kõige tuntumad ja kõrgetasemelisemad võistlused autorallis on [[autoralli maailmameistrivõistlused]]. Võistlusi korraldatakse ka [[regionaalne|regionaalselt]] ja [[riik|riigisiseselt]].

== Ralli eesmärk ==
Rallivõistlusel on marsruut, ülesõidud, kiiruskatsed ja ajakontrollipunktid (AKP-d) ette antud.

Kiiruskatsele või starti minnes peab rallisõitja järgima üldiseid liikluseeskirju, ning hooldekohast starti hilinemisel määratakse trahviaeg.

Kiiruskatsed toimuvad tavaliiklusele suletud teedel. Kiiruskatseid on üldiselt 3–10 kogupikkusega 60–300 km, kuid näiteks maailmameistrivõistlustel on üle 20 kiiruskatse, mille kogupikkus peab varasema 400 km asemel alates [[2005]]. aastast jääma vahemikku 340–360 km.

Võistluse võidab see võistkond, kes jõuab finišisse kõige väiksema ajakuluga. Kui juhtub, et saadakse ühesugune aeg (maailmameistrivõistlustel pole seda veel kunagi juhtunud), siis võitjaks tuleb see, kes võitis esimese kiiruskatse, selle võrdsuse korral teise ja nii edasi.

== Ralli ohutusplaan ==
[[Ralli]] ohutusplaan on [[dokument]], mida peab järgima, et [[võistlus]] saaks toimuda ohutult. See on ka dokument, mis tõestab, et võistluse korraldajad on hinnanud ralli võimalikke [[Risk|riske]] ja planeerinud, kuidas neid minimeerida ja läbi viia ohutu võistlus. Enamus rallisid  on juba loonud tõhusa ohutusplaani, kuid kõik ei võta piisavalt arvesse pealtvaatajate ohutuse erinõudeid. Ohutusplaan on lisakatsetel sõitmiseks vajalik. Plaan näitab, milliseid [[Meetmed|meetmeid]] on rakendatud ja mida on ette võetud õnnetusjuhtumi toimumise [[Tõenäosus|tõenäosuse]] vähendamiseks või vältimiseks, ning mis tahes vahejuhtumite tagajärgede leevendamiseks. Plaan tuleks saata ASN/[[FIA]]-le vähemalt üks kuu enne võistlust, et ohutusvaatleja /meditsiiniline esindaja saaks seda uurida ja vajaduse korral soovitada või taotleda muudatusi. Parim [[variant]] on, et ohutusvaatleja külastab ralli marsruuti kaks kuud enne võistlust, et läbida iga lisakatse koos ohutusülemaga või võistluse juhiga. Lisakatse [[kontroll]] hõlmab ohu kindlakstegemist, riskihindamist ja riskide vähendamise protsessi. Seda protsessi tuleb rakendada tervel lisakatsel, mitte ainult pealtvaatajate alades. Kogu ülevaatuse käigus vaadeldakse pealtvaatajate asukohti - peamiselt asukoha seadistamist, [[Keeluala|keelualasid]] ja juurdepääsu, samuti võistlejate turvalisust. Antud kontrolli käigus võib teha muudatusi ohutusplaanis. Ohutusplaan on dokument, mida tuleks igal aastal uuendada vastavalt varasematel võistlustel/aastatel saadud kogemustele.

== Vaata ka ==
*[[Eesti meistrivõistlused autorallis]]
*[[Motokross]]
*[[Rallikross]]
*[[Ringrajasõit]]
*[[Romuralli]]

== Välislingid ==
*[http://autosport.ee/ralli Mis on autoralli?] [[Eesti Autospordi Liit]]
*[http://www.fia.com FIA koduleht]
*[http://www.rally.ee rally.ee autospordiajakiri]
*https://www.wrc.com/fileadmin/upload/PDF/WRC/19_02_21_fia_rally_guidelines_2019_def_en.pdf

[[Kategooria:Autoralli| ]]</text>
      <sha1>qglvnrmzokce16tikkcjqg69avmcsx2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Slackware</title>
    <ns>0</ns>
    <id>8066</id>
    <revision>
      <id>7204091</id>
      <parentid>6044023</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:07:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204091</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3514" sha1="h4im61y3dcseru11hd127k2t1zf8a7r" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=juuli}}
{{ OS info
| nimi                        = Slackware
| logo                        = Slackware web logo.svg
| logosuurus                  = 200px
| kuvatõmmis                  = Slackware 15.0 screenshot.png
| pildiallkiri                = Slackware 15.0
| veebisait                   = [http://www.slackware.com/ www.slackware.com]
| arendaja                    = Patrick Volkerding
| perekond                    = [[UNIXi-laadne operatsioonisüsteem|UNIXi-laadne]]
| lähtekoodi tüüp             = vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara
| algne versioon              = 16. juuli 1993
| viimase väljalaske versioon = 
| viimase väljalaske kuupäev  = 
| tuuma tüüp                  = [[Monoliitne tuum|monoliitne]]
| kasutajaliides              = puudub (''shell'')
| toetatud platvorm           = 
| uuendamismeetod             = 
| paketihaldur                = pkgtools, slackpkg
}}
'''Slackware''' on [[USA]]-s arendatav [[Linuxi distributsioon]], vaba ja avatud lähtekoodiga [[operatsioonisüsteem]].

Slackware'i lõi [[1993]]. aastal [[Minnesota Ülikool]]i tudeng [[Patrick Volkerding]]. Ta koordineerib Slackware'i arendamist tänini. Slackware oli üks esimesi ja vanim tänini arendatav Linuxi distributsioon: versioon 1.0 avalikustati [[16. juuli]]l 1993 ja see oli saadaval 3,5-tollistel [[flopiketas]]tel anonüümse [[FTP]] kaudu. Kuigi Slackware oli algselt vaid Intel x86 arhitektuurile mõeldud, siis nüüd on seda porditud ka Alpha, SPARC ja IBM/Motorola PowerPC protsessoritele. Need pole kasutajate vähesuse tõttu saavutanud suurt edu ega levikut.

Slackware on kõige [[UNIX]]ilikum Linuxi distributsioon. Ta kasutab [[Konfiguratsioon (informaatika)|konfiguratsiooni]] jaoks [[tekstifail]]e ja teeb tarkvarapakettidesse võimalikult vähe muudatusi. Üks Slackware'i projekti eesmärke oli luua UNIXile võimalikult lähedane toode.

Nimi &quot;Slackware&quot; viitab sellele, et Volkerding hakkas seda looma eraprojektina, millele polnud alguses ette nähtud mingeid kohustusi. Volkerding andis talle humoorika nime, et seda liiga tõsiselt ei võetaks.

Slackware edu peitub tema lihtsuses. Ta pole täis &quot;kellasid ja vilesid&quot;, mida tihti kohtab teistes distributsioonides, samas on ta tekstiredaktori abil kergesti hallatav. GUI-põhiseid konfiguratsiooniprogramme Slackware'is ei ole. Samuti peetakse Slackware üheks turvalisimaks Linuxiks, sest ta sisaldab ainult stabiilseid programme. Näiteks Linuxi 2.6 seeria [[kernel]] lisati alles versiooni 12.0. Enne seda oli Slackware pikka aega üks väheseid distributsioone, mis kasutas vaikimisi 2.4 seeria kernelit.

Slackware püütakse hoida võimalikult lihtne, kusjuures lihtsuse all ei peeta silmas kasutajamugavust, vaid pigem Slackware'i enese mahtu. Enamik tarkvara kasutab Slackware'is vastava tarkvara autorite konfiguratsioonimehhanisme, aga see tuleb kasutajasõbralikkuse arvelt. Kriitikute hinnangul on Slackware'i keeruline õppida ja aeganõudev kasutada, aga pooldajad peavad seda väga paindlikuks ja läbipaistvaks ning neile meeldivad õppimise käigus saadud kogemused.

Slackware'i viimane stabiilne versioon on 14.1, mis tuli välja [[11. november|11. novembril]] [[2013]].

Slackware'i pooldajad ütlevad: &quot;Kui sa tunned Slackware'i, siis sa tunned [[Linux]]it. Kui sa tunned [[Red|Red Hati]], siis sa tunnedki ainult Red Hati.&quot;

==Välislingid==
{{Commons}}
*[http://www.slackware.com/ Slackware'i koduleht]

{{Linuxi jaotuskomplektid}}

[[Kategooria:Linuxi distributsioonid]]</text>
      <sha1>h4im61y3dcseru11hd127k2t1zf8a7r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jalgpallurite loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>9804</id>
    <revision>
      <id>7204230</id>
      <parentid>7194629</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T10:15:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Avjoska</username>
        <id>1538</id>
      </contributor>
      <comment>/* P */</comment>
      <origin>7204230</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="77388" sha1="7pywyn6e2ef1ymufxsjkaql8w3esya2" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[jalgpallur]]eid. 

{{tähed}}

==A==
[[Hans Aabech]]
- [[Harald Aabrekk]]
- [[Kim Aabech]]
- [[Gerard Aafjes]]
- [[Carlos Aalbers]]
- [[Mika Aaltonen]]
- [[Gert Aandewiel]]
- [[Patrick van Aanholt]] 
- [[Signy Aarna]]
- [[Max Aarons]]
- [[Kees Aarts]]
- [[Thelo Aasgaard]]
- [[Liel Abada]]
- [[Ignazio Abate]]
- [[Ali Abdi]]
- [[Besart Abdurahimi]]
- [[Éric Abidal]]
- [[Vincent Aboubakar]]
- [[Tammy Abraham]]
- [[Luis Abram]]
- [[Aleksandrs Abramenko]]
- [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)]]
- [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)]]
- [[Anderson Luís de Abreu Oliveira]]
- [[Francesco Acerbi]]
- [[Gabriel Achilier]]
- [[Alberto Acosta]] 
- [[Marcos Acuña]]
- [[Ché Adams]]
- [[Tyler Adams]]
- [[David Addy]]
- [[Emmanuel Adebayor]]
- [[Karim Adeyemi]]
- [[Simon Adingra]]
- [[Dominic Adiyiah]]
- [[Luis Advíncula]]
- [[Dick Advocaat]]
- [[Ibrahim Afellay]]
- [[Benik Afobe]]
- [[Emmanuel Agbadou]]
- [[Gabriel Agbonlahor]]
- [[Daniel Agger]]
- [[Nayef Aguerd]]
- [[Ruben Aguilar]]
- [[Érick Aguirre]]
- [[Javier Aguirre]]
- [[Ramón Aguirre Suárez]]
- [[Sergio Agüero]]
- [[Ernest Agyiri]]
- [[Jarmo Ahjupera]]
- [[Anel Ahmedhodžić]]
- [[Kassim Aidara]]
- [[Ola Aina]]
- [[Mihkel Ainsalu]]
- [[Kristoffer Ajer]]
- [[Manuel Akanji]]
- [[Nathan Aké]]
- [[Igor Akinfejev]]
- [[Kevin Akpoguma]]
- [[Mihkel Aksalu]]
- [[David Alaba]] 
- [[Richard Aland]]
- [[Oswaldo Alanís]]
- [[Lucas Alario]]
- [[Jordi Alba]]
- [[Flórián Albert]]
- [[Yuri Alberto]]
- [[Raúl Albiol]]
- [[Marc Albrighton]]
- [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]]
- [[Omar Alderete]]
– [[Toby Alderweireld]]
- [[Uota Ale]]
- [[Sergei Aleinikov]]
- [[Iván Alejo]]
- [[Aleksandr Aleksejev (jalgpallur)|Aleksandr Aleksejev]]
- [[Pavel Aleksejev]]
- [[Gustavo Alfaro]]
- [[Rejal Alijev]]
- [[Rene Aljas]]
- [[Teet Allas]]
- [[Markus Allast]]
- [[Marcus Allbäck]]
- [[Joe Allen]]
- [[Martin Allik]]
- [[Rauno Alliku]]
- [[André Almeida]]
- [[Miguel Almirón]]
- [[Manuel Almunia]]
- [[Kevin Aloe]]
- [[Viktor Alonen]]
- [[Júnior Alonso]]
- [[Marcos Alonso]]
- [[Xabier Alonso]]
- [[Hamit Altıntop]]
- [[Roberto Alvarado]]
- [[Guido Alvarenga]]
- [[Edson Álvarez]]
- [[Julián Álvarez]]
- [[Kevin Álvarez]]
- [[Yeray Álvarez]]
- [[Alar Alve]] 
- [[Bruno Alves]]
- [[Dani Alves]] 
- [[Magno Alves]]
- [[Selim Amallah]]
- [[Massimo Ambrosini]]
- [[Sammy Ameobi]]
- [[Shola Ameobi]]
- [[Nadiem Amiri]]
- [[Mohamed Amoura]]
- [[Ethan Ampadu]]
- [[Sofyan Amrabat]]
- [[Carlo Ancelotti]]
- [[Joachim Andersen]]
- [[Peter Ankersen]]
- [[Chris Anderson]]
- [[Elliot Anderson]]
- [[Felipe Anderson]]
- [[Christoffer Andersson]]
- [[Daniel Andersson]]
- [[Florin Andone]]
- [[Jorge Andrade]] 
- [[Benjamin André]]
- [[Kirill Andrejev]]
- [[Nikita Andrejev]]
- [[Keith Andrews]]
- [[Carolus Andriamatsinoro]]
- [[Robert Andrich]]
- [[Nicolas Anelka]]
- [[Wilker Ángel]]
- [[Fabrizio Angileri]]
- [[Hannes Anier]] 
- [[Henri Anier]]
- [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]]
- [[Aleksandr Anjukov]]
- [[Anthony Annan]]
- [[Aivar Anniste]]
- [[Karim Ansarifard]]
- [[Tambet Anso]]
- [[Michail Antonio]]
- [[Ilja Antonov]]
- [[Houssem Aouar]]
- [[Alberto Aquilani]]
- [[Javier Aquino]]
- [[Pedro Aquino]]
- [[Paulus Arajuuri]]
- [[Mauro Arambarri]]
- [[Guilherme Arana]]
- [[Eduardo Aranda]]
- [[Charles Aránguiz]]
- [[Willian Arão]]
- [[Leonardo Araújo]]
- [[Néstor Araujo]]
- [[Ronald Araújo]]
- [[Argo Arbeiter]]
- [[Álvaro Arbeloa]]
- [[Francisco Arce]]
- [[Juan Carlos Arce]]
- [[Alphonse Areola]]
- [[Gabriel Arias]]
- [[Jhon Arias]]
- [[Santiago Arias]]
- [[Joe Aribo]]
- [[Anton Aristov]]
- [[Franco Armani]]
- [[Ionel Armean]]
- [[Pablo Armero]]
- [[Marko Arnautović]]
- [[Graham Arnold]]
- [[Kepa Arrizabalaga]]
- [[Abdiel Arroyo]]
- [[Alan Arruda]]
- [[Axel Rodrigues de Arruda]]
- [[Tolgay Arslan]]
- [[Andrei Aršavin]]
- [[Gerardo Arteaga]]
- [[Artjom Artjunin]] 
- [[Santiago Ascacíbar]]
- [[Kristjan Asllani]]
- [[Iago Aspas]]
- [[Benoît Assou-Ekotto]]
- [[Vitālijs Astafjevs]] 
- [[Taavi Azarov]]
- [[Márcio Azevedo]]
- [[Sardar Azmoun]]
- [[Nathaniel Atkinson]]
- [[Christian Atsu]]
- [[Pierre-Emerick Aubameyang]]
- [[Ludwig Augustinsson]]
- [[Renato Augusto]]
- [[Fredrik Aursnes]]
- [[Charlie Austin]]
- [[Alen Avdić]]
- [[Vlada Avramov]]
- [[Daniel Avramovski]]
- [[Taiwo Awoniyi]]
- [[Roberto Ayala]]
- [[Yasin Ayari]]
- [[André Ayew]]
- [[Kaan Ayhan]]
- [[Luke Ayling]]

==B==
[[Demba Ba]]
- [[Ibrahim Ba]]
- [[Ryan Babel]]
- [[Srđan Babić]]
- [[Boban Babunski]]
- [[Carlos Bacca]]
- [[Irfan Bachdim]]
- [[Fouad Bachirou]]
- [[Daniel Bachmann]]
- [[Hans Backe]]
- [[Pavel Badea]]
- [[Milan Badelj]]
- [[Benoît Badiashile]]
- [[Holger Badstuber]]
- [[Bae Jun-ho]]
- [[Álex Baena]]
- [[Richart Báez]]
- [[Roberto Baggio]]
- [[Karim Bagheri]]
- [[Alexander Bah]]
- [[Stéphane Bahoken]]
- [[Leon Bailey]]
- [[Leighton Baines]]
- [[Emir Bajrami]]
- [[Cédric Bakambu]]
- [[Tiémoué Bakayoko]]
- [[Diego Balbinot]]
- [[Fabián Balbuena]]
- [[Julio César Baldivieso]]
- [[Gareth Bale]]
- [[Mikel Balenziaga]]
- [[Michael Ballack]] 
- [[Iván Balliu]]
- [[Folarin Balogun]]
- [[Leon Balogun]]
- [[Mario Balotelli]] 
- [[Hakan Balta]]
- [[Abudramae Bamba]]
- [[Jonathan Bamba]]
- [[Sol Bamba]]
- [[Robson Bambu]]
- [[Patrick Bamford]]
- [[Nicușor Bancu]]
- [[Éver Banega]]
- [[Gordon Banks]]
- [[Barry Bannan]]
- [[Léo Baptistão]]
- [[Nikita Baranov]]
- [[Sergej Barbarez]]
- [[Kosta Barbarouses]]
- [[Danilo Barbosa]]
- [[Gabriel Barbosa]]
- [[Esequiel Barco]]
- [[Keidi Bare]]
- [[Franco Baresi]]
- [[Dmitri Barinov]]
- [[Borna Barišić]]
- [[Brandon Barker]]
- [[Ross Barkley]]
- [[Tranquillo Barnetta]]
- [[Milan Baroš]]
- [[Antonio Barragán]]
- [[Álvaro Barreal]]
- [[Bismarck Barreto Faria]]
- [[Lucas Barrios]]
- [[Wílmar Barrios]]
- [[Musa Barrow]]
- [[Gareth Barry]] 
- [[Andrea Barzagli]]
- [[Fabien Barthez]]
- [[Kyle Bartley]]
- [[Ángelos Basinás]]
- [[Calvin Bassey]]
- [[Marco van Basten]]
- [[Alessandro Bastoni]]
- [[Maksim Bazjukin]]
- [[Gabriel Batistuta]]
– [[Michy Batshuayi]]
- [[Ivans Baturins]]
- [[Frank Baumann]] 
- [[Oliver Baumann]]
- [[Julian Baumgartlinger]]
- [[Michael Baur]]
- [[Vladlen Baušev]]
- [[Éric Bauthéac]]
- [[Mohamed Bayo]]
- [[Patrick Beach]]
- [[Jean Beausejour]]
- [[DaMarcus Beasley]]
- [[Bebeto]]
- [[Aleksandr Bebikh]]
- [[Rodrigo Becão]]
- [[Franz Beckenbauer]]
- [[Alisson Becker]]
- [[David Beckham]]
- [[Jan Bednarek]]
- [[Zakaria Beglarišvili]]
- [[Aziz Behich]]
- [[Valon Behrami]]
- [[Uwe Bein]]
- [[Younès Belhanda]]
- [[Craig Bellamy]]
- [[Jean-Ricner Bellegarde]]
- [[Jude Bellingham]]
- [[Andrea Belotti]]
- [[Aleksei Belov]]
- [[Emre Belözoğlu]]
- [[Hatem Ben Arfa]]
- [[Anis Ben Slimane]]
- [[Wissam Ben Yedder]]
- [[Yohan Benalouane]]
- [[Medhi Benatia]]
- [[Yossi Benayoun]]
- [[Lars Bender]]
- [[Sven Bender]]
- [[Nicklas Bendtner]]
- [[Darío Benedetto]]
- [[László Bénes]]
- [[Pierre Bengtsson]]
- [[Rafael Benítez]]
- [[Fróði Benjaminsen]]
- [[Ismaël Bennacer]]
- [[Ryan Bennett]]
- [[Ramy Bensebaini]]
- [[Owusu Benson]]
- [[Karim Benzema]]
- [[Darren Bent]]
- [[Nabil Bentaleb]]
- [[Christian Benteke]]
- [[Domenico Berardi]]
- [[Dimităr Berbatov]]
- [[Bartosz Bereszyński]]
- [[Vassili Berezutski]]
- [[Henning Berg]]
- [[Marcus Berg]]
- [[Patrick Berg]]
- [[Sander Berge]]
- [[Jo Inge Berget]]
- [[Dennis Bergkamp]]
- [[Giuseppe Bergomi]]
- [[Lucas Bergvall]]
- [[Steven Bergwijn]]
- [[Besart Berisha]]
- [[Veton Berisha]]
- [[Santiago Bernabéu]]
- [[Federico Bernardeschi]]
- [[Orlando Berrío]]
- [[Sergio Bertoni]]
- [[Ryan Bertrand]]
- [[George Best]]
- [[Leon Best]]
- [[Marius Bezykornovas]]
- [[Marcus Bettinelli]]
- [[Jordan Beyer]]
- [[Claudio Biaggio]]
- [[Marco Bianchi]]
- [[Giulian Biancone]]
- [[Ermin Bičakčić]]
- [[Krystian Bielik]]
- [[Marcelo Bielsa]]
- [[Lucas Biglia]]
- [[Justin Bijlow]]
- [[Jaka Bijol]]
- [[Slaven Bilić]]
- [[Philip Billing]]
- [[Matthew Bingley]]
- [[Dragiša Binić]]
- [[Cristiano Biraghi]]
- [[Mihhail Birjukov]]
- [[David Bisconti]]
– [[Birkir Bjarnason]]
- [[Fredrik André Bjørkan]]
- [[Álex Blanco]]
- [[Jakub Błaszczykowski]]
- [[Miha Blažič]]
- [[Wim Bleijenberg]]
- [[Daley Blind]]
- [[Oleg Blohhin]]
- [[Eduard Blossfeldt]]
- [[Jérôme Boateng]] 
- [[Kevin-Prince Boateng]]
- [[Raúl Bobadilla]]
- [[Fredi Bobic]] 
- [[Bobô]]
- [[Frank de Boer]]
- [[Niels Bohr]] 
- [[Dmitri Boiko]]
- [[Nicolai Boilesen]]
- [[Willy Boly]]
- [[Moïse Bombito]]
- [[Mark van Bommel]]
- [[Giacomo Bonaventura]]
- [[Valeri Bondarenko]]
- [[Roly Bonevacia]]
- [[Dante Bonfim Costa Santos]]
- [[Zbigniew Boniek]]
- [[Giampiero Boniperti]]
- [[Aitana Bonmatí]]
- [[Ange-Yoan Bonny]]
- [[Leonardo Bonucci]]
- [[Wilfried Bony]]
- [[Celso Borges]]
- [[Humberlito Borges]]
- [[Dmitrijs Borisovs]]
- [[Andrei Borissov]]
- [[Cristian Borja]]
- [[Miguel Borja]]
- [[Milan Borjan]]
- [[Rafael Santos Borré]]
- [[Marco Borriello]]
- [[Artur Boruc]]
- [[Bartosz Bosacki]] 
- [[Mauro Boselli]]
- [[José Bosingwa]]
- [[Vicente del Bosque]]
- [[Paul Bosvelt]] 
- [[Oliver Bozanic]]
- [[Jay Bothroyd]]
- [[Alberto Botía]]
- [[Sven Botman]]
- [[Ayyoub Bouaddi]]
  [[Hicham Boudaoui]]
- [[Sofiane Boufal]]
- [[Khalid Boulahrouz]]
- [[Wilfred Bouma]]
- [[Yassine Bounou]]
- [[Aaron Boupendza]]
- [[Jarrod Bowen]]
- [[Mark Bowen]]
- [[Dedryck Boyata]]
- [[Lucas Boyé]]
- [[Jakub Brabec]]
- [[Michael Bradley]] 
- [[Tom Bradshaw]]
- [[Robbie Brady]]
- [[Sergei Bragin]]
- [[Yacine Brahimi]]
- [[Julian Brandt]]
- [[Berle Brant]]
- [[David Braz]]
- [[Elton Brauer]]
- [[Claudio Bravo]]
- [[Omar Bravo]]
- [[Thomas Brdaric]]
- [[Paul Breitner]]
- [[Filipp Breitveit]]
- [[Johannes Brenner]]
- [[Renan Bressan]]
- [[Jimmy Briand]]
- [[Algimantas Briaunys]]
- [[Viktoras Bridaitis]]
- [[Miguel Britos]]
- [[Brian Brobbey]]
- [[Armando Broja]]
- [[Giovanni van Bronckhorst]]
- [[Dylan Bronn]]
- [[David Brooks (jalgpallur)|David Brooks]]
- [[John Anthony Brooks]]
- [[Hugo Broos]]
- [[Alex Brosque]]
- [[Carl Brown]]
- [[Scott Brown]]
- [[Wes Brown]]
- [[David Browne]]
- [[Karlo Bručić]]
- [[Jeffrey Bruma]] 
- [[Joe Bryan]]
- [[Tajon Buchanan]]
- [[Guido Buchwald]]
- [[Ante Budimir]]
- [[Emiliano Buendía]]
- [[Gianluigi Buffon]]
- [[Adam Buksa]]
- [[Nino Bule]]
- [[Dave Bulthuis]]
- [[Dmitri Bulõkin]]
- [[Andrei Burcă]]
- [[Dan Burn]]
- [[Nathan Burns]]
- [[Igor Burzanović]]
- [[Sergio Busquets]]
- [[Fabricio Bustos]]
- [[Hans-Jörg Butt]]
- [[Jacob Butterfield]]
- [[Daniel Van Buyten]]
- [[‎Alo Bärengrub]]

==C==
[[Roberto Cabañas]]
- [[Willy Caballero]]
- [[Yohan Cabaye]]
- [[Rémy Cabella]]
- [[Arthur Cabral]]
- [[Jovane Cabral]]
- [[Rafael Cabral]]
- [[Jerônimo Cacau]]
- [[Víctor Cáceres]]
- [[Cafu]]
- [[Manuel Cafumana]]
- [[Gary Cahill]]
- [[Tim Cahill]]
- [[Jordy Caicedo]]
- [[Moisés Caicedo]]
- [[Jens Cajuste]]
- [[Davide Calabria]]
- [[Riccardo Calafiori]]
- [[Mariona Caldentey]]
- [[Duje Ćaleta-Car]]
- [[Hakan Çalhanoğlu]]
- [[Dan Calichman]]
- [[José María Callejón]]
- [[Alexander Callens]]
- [[Jonathan Calleri]]
- [[Aguibou Camara]]
- [[Lamine Camara]]
- [[Eduardo Camavinga]]
- [[Alessandro Cambalhota]]
- [[Esteban Cambiasso]]
- [[Mauro Camoranesi]]
- [[Sol Campbell]]
- [[Djalma Campos]]
- [[Emre Can]]
- [[Sergio Canales]]
- [[João Cancelo]]
- [[Daniel Candeias]]
- [[Fabio Cannavaro]]
- [[Germán Cano]]
- [[Agustín Canobbio]]
- [[Éric Cantona]]
- [[Todd Cantwell]]
- [[Ander Capa]]
- [[Joan Capdevila]]
- [[Fabio Capello]]
- [[John Carew]]
- [[Graham Carey]]
- [[Rafael Carioca]]
- [[Diego Carlos]]
- [[Roberto Carlos]]
- [[Jamie Carragher]]
– [[Yannick Ferreira Carrasco]]
- [[Michael Carrick]]
- [[Daniel Carriço]]
- [[Guido Carrillo]]
- [[Andy Carroll]] 
- [[Dani Carvajal]]
- [[Ricardo Carvalho]] 
- [[William Carvalho]]
- [[Milton Casco]]
- [[Matty Cash]]
- [[Iker Casillas]]
- [[Antonio Cassano]]
- [[Timothy Castagne]]
- [[Jean-Charles Castelletto]]
- [[Diego Castro]]
- [[Santi Cazorla]]
- [[Ivan Cavaleiro]]
- [[Diego Cavalieri]]
- [[Lucas Cavallini]]
- [[Edinson Cavani]]
- [[Emanuel Cecchini]]
- [[Alvin Ceccoli]]
- [[Petr Čech]]
- [[Yankuba Ceesay]]
- [[Aleksandrs Čekulajevs]]
- [[Billy Celeski]]
- [[Zeki Çelik]]
- [[Bersant Celina]]
- [[Ondřej Čelůstka]]
- [[Rogério Ceni]]
- [[Pavel Černý]]
- [[Murilo Cerqueira]]
- [[Franco Cervi]]
- [[Nacer Chadli]]
- [[Kóstas Chalkías]] 
- [[Nathaniel Chalobah]]
- [[Trevoh Chalobah]]
- [[Marouane Chamakh]]
- [[Yimmi Chará]]
- [[Ángelos Charistéas]]
- [[Bobby Charlton]]
- [[Edvaldo Oliveira Chaves]]
- [[Mateo Chávez]]
- [[Giorgio Chiellini]]
- [[Federico Chiesa]]
- [[Eduardo Chillida]]
- [[Ben Chilwell]]
- [[Pedro Chirivella]]
- [[Cho Gue-sung]]
- [[Tahith Chong]]
- [[Andreas Christensen]]
- [[Oliver Christensen]]
- [[Anders Christiansen]]
- [[Carney Chukwuemeka]]
- [[Samuel Chukwueze]]
- [[Alejandro Chumacero]]
- [[Alexandru Cicâldău]]
- [[José Cifuentes]]
- [[Jasper Cillessen]]
- [[Alessandro Circati]]
- [[Pathé Ciss]]
- [[Aliou Cissé]]
- [[Pape Abou Cissé]]
- [[Papiss Cissé]]
- [[Viktor Claesson]]
- [[Ciaran Clark]]
- [[Steve Clarke]]
- [[Tom Cleverley]]
- [[Gaël Clichy]] 
- [[Conor Coady]]
- [[Phillip Cocu]]
- [[Fábio Coentrão]]
- [[Antonio Čolak]]
- [[Jack Colback]]
- [[Andrew Cole]]
- [[Ashley Cole]] 
- [[Joe Cole]]
- [[Maxime Colin]]
- [[Omar Colley]]
- [[Nathan Collins]]
- [[Fabricio Coloccini]]
– [[Kingsley Coman]]
– [[Sérgio Conceição]]
- [[Kévin Constant]] 
- [[Antonio Conte]]
- [[Diego Contento]]
- [[Lewis Cook]]
- [[Steve Cook]]
- [[Jonathan Copete]]
- [[Francis Coquelin]]
- [[Domilson Cordeiro dos Santos]]
- [[Danilson Córdoba]]
- [[Ante Ćorić]]
- [[Steve Corica]]
- [[Jack Cork]]
- [[Andreas Cornelius]]
- [[Maxwel Cornet]]
- [[Jesús Manuel Corona]]
- [[Ángel Correa]]
- [[Joaquín Correa]]
- [[Christian Corrêa Dionisio]]
- [[Bruno Cortez]]
- [[Alex Rodrigo Dias da Costa]] 
- [[Nuno da Costa]]
- [[Diego Costa]]
- [[Douglas Costa]]
- [[Jaume Costa]]
- [[Manuel Rui Costa]]
– [[Benoît Costil]]
- [[Rodolfo Cota]]
- [[Eduardo Coudet]]
– [[Vladimír Coufal]]
– [[Lassana Coulibaly]]
- [[Thibaut Courtois]] 
- [[Philippe Coutinho]]
- [[Fernando Couto]] 
- [[Alessio Cragno]]
- [[Hernán Crespo]]
- [[Aaron Cresswell]]
- [[Peter Crouch]]
- [[Johan Cruijff]]
- [[Juan Cuadrado]]
- [[Pau Cubarsí]]
- [[Teófilo Cubillas]]
- [[Marc Cucurella]]
- [[Gustavo Cuéllar]]
- [[Víctor Cuesta]]
- [[Christian Cueva]]
- [[Nelson Cuevas]]
- [[Mickaël Cuisance]]
- [[Josh Cullen]]
- [[Matheus Cunha]]
- [[Eray Cömert]]

==D==
[[Damien Da Silva]]
- [[Níkos Dabízas]]
- [[Mats Møller Dæhli]]
- [[Johan Dahlin]]
- [[Patson Daka]]
- [[Andrés D'Alessandro]]
- [[Zlatko Dalić]]
- [[Lauri Dalla Valle]]
- [[Stuart Dallas]]
- [[Diogo Dalot]]
- [[Henrik Dalsgaard]]
- [[Leandro Damião]]
- [[Claude Dambury]]
- [[Dejan Damjanović]]
- [[Arnaut Danjuma]]
- [[Kevin Danso]]
- [[Márton Dárdai]]
- [[Sergi Darder]]
- [[Vladimír Darida]]
- [[Matteo Darmian]]
- [[David Luiz]] 
- [[Jonathan David]]
- [[Promise David]]
- [[Edgar Davids]]
- [[Jason Davidson]]
- [[Curtis Davies]]
- [[Steven Davis]]
- [[Paweł Dawidowicz]]
- [[Michael Dawson]] 
- [[Kevin De Bruyne]]
- [[Maxim De Cuyper]]
- [[Charles De Ketelaere]]
- [[Ritchie De Laet]]
- [[Rodrigo De Paul]]
- [[Daniele De Rossi]]
- [[Morgan De Sanctis]]
- [[Ciprian Deac]]
- [[Deco]] (Anderson Luis De Souza)
- [[Bobby Decordova-Reid]]
- [[Amar Dedić]]
- [[Jermain Defoe]]
- [[Steven Defour]]
- [[Alessandro Del Piero]]
- [[Thomas Delaney]]
- [[Liam Delap]]
- [[Agustín Delgado]]
- [[Guillermo Delgado]] 
- [[Simon Deli]]
- [[Traianos Dellas]] 
- [[Andy Delort]]
- [[Casiano Delvalle]]
- [[Moussa Dembélé]]
- [[Ousmane Dembélé]]
- [[Jan Demidovitš]]
- [[Merih Demiral]]
- [[Kerem Demirbay]]
- [[Volkan Demirel]]
- [[Diego Demme]]
- [[Clint Dempsey]]
- [[Jason Denayer]]
- [[Leander Dendoncker]]
- [[Denílson Pereira Neves]]
- [[Igor Denissov]]
- [[Emmanuel Dennis]]
- [[Memphis Depay]]
- [[Eren Derdiyok]]
- [[Marcel Desailly]]
- [[Didier Deschamps]]
- [[Kiril Despodov]]
- [[Ranko Despotović]]
- [[Sergiño Dest]]
- [[Kiernan Dewsbury-Hall]]
- [[Giovanni Di Lorenzo]]
- [[Ángel Di María]]
- [[Roberto Di Matteo]]
- [[Alfredo Di Stéfano]]
- [[Ali Dia]]
- [[Boulaye Dia]]
- [[Abdoulay Diaby]]
- [[Abou Diaby]]
- [[Moussa Diaby]]
- [[Mouctar Diakhaby]]
- [[Abdou Diallo]]
- [[Amad Diallo]]
- [[Habib Diallo]]
- [[Alessandro Diamanti]]
- [[Habib Diarra]]
- [[Lassana Diarra]]
- [[Carlos Alberto Dias]]
- [[Rúben Dias]]
- [[Brahim Díaz]]
- [[Luis Díaz]]
- [[Paulo Díaz]]
- [[Ramón Díaz]]
- [[Sergio Díaz]]
- [[Krépin Diatta]]
- [[Dida]]
– [[Lucas Digne]]
- [[Kevin Diks]]
- [[Federico Dimarco]]
– [[Stole Dimitrievski]]
– [[Arley Dinas]]
– [[Ousmane Diomande]]
– [[Yan Diomande]]
- [[Issa Diop]]
- [[Mame Biram Diouf]]
- [[Axel Disasi]]
- [[Mix Diskerud]]
- [[Ivan Djakov]]
- [[Nasser Djiga]]
- [[Alexander Djiku]]
- [[Berat Djimsiti]]
- [[Youri Djorkaeff]]
- [[Johan Djourou]]
- [[Aleksandr Dmitrijev]]
- [[Artjom Dmitrijev]]
- [[Marko Dmitrović]]
- [[Ritsu Doan]]
- [[Kasper Dolberg]]
- [[Cecilio Domínguez]]
- [[Wilfried Domoraud]]
- [[Marco Donadel]]
- [[Jean Marie Dongou]]
- [[Gianluigi Donnarumma]]
- [[Landon Donovan]]
- [[Allan Dorbek]]
- [[Patrick Dorgu]]
- [[Graham Dorrans]]
- [[Niklas Dorsch]]
- [[Bas Dost]]
- [[Abdoulaye Doucouré]]
- [[Cheick Doucouré]]
- [[Guéla Doué]]
- [[Seydou Doumbia]]
- [[Tongo Doumbia]]
- [[Rodrigo Dourado]]
- [[Kieran Dowell]]
- [[Edu Dracena]]
- [[Radu Drăgușin]]
- [[Julian Draxler]]
- [[Wolfgang Dremmler]]
- [[Royston Drenthe]]
- [[Sebastián Driussi]]
- [[Vanja Drkušić]]
- [[Anto Drobnjak]]
- [[Václav Drobný]]
- [[Didier Drogba]]
- [[Alan Dzagojev]]
- [[Artjom Dzjuba]]
- [[Balázs Dzsudzsák]]
- [[Edin Džeko]]
- [[Georgi Džikija]]
- [[Du Wei]]
- [[Deroy Duarte]]
- [[Óscar Duarte]]
- [[Slobodan Dubajić]]
- [[Léo Dubois]]
- [[Kaspars Dubra]]
- [[Martin Dúbravka]]
- [[Kevin Dubrovski]]
- [[Marvin Ducksch]]
– [[Ondrej Duda]]
- [[Igor Dudarev]]
- [[Damien Duff]]
- [[Shane Duffy]]
- [[Mitchell Duke]]
- [[Denzel Dumfries]]
- [[Paul Dummett]]
- [[Alfred Duncan]]
- [[Dunga]]
- [[Lewis Dunk]]
- [[Richard Dunne]]
- [[‎Alo Dupikov]]
- [[Jhon Durán]]
- [[Filip Đuričić]]
- [[Paulo Dybala]]

==E==
[[Emmanuel Eboué]] 
- [[Tyronne Ebuehi]]
- [[Richard Eckersley]]
- [[Éder (Portugali jalgpallur)|Éder]]
- [[Jóan Símun Edmundsson]] 
- [[Odsonne Édouard]]
- [[Mark Edur]]
- [[Karel Eerme]]
- [[Eero Eessaar]]
- [[Ergo Eessaar]]
- [[John Egan]]
- [[Johannes Eggestein]]
- [[Eiður Smári Guðjohnsen]]
- [[Eugen Einman]]
- [[Raimond Eino]]
- [[Chidera Ejuke]]
- [[Albin Ekdal]]
- [[Verner Eklöf]]
- [[Emmanuel Mbia Ekobena]]
- [[Youssef El-Arabi]]
- [[Neil El Aynaoui]]
- [[Ayoub El Kaabi]]
- [[Omar El Kaddouri]]
- [[Trevor Elhi]]
- [[Eduard Ellman-Eelma]]
- [[Lauri Ellram]] 
- [[Marko Elsner]]
- [[Timi Max Elšnik]]
- [[Aritz Elustondo]]
- [[Nico Elvedi]]
- [[Mohamed Elyounoussi]]
- [[Irié Bi Séhi Elysée]]
- [[Breel Embolo]]
- [[Mahir Emreli]]
- [[Julio Enciso]]
- [[Orlando Engelaar]]
- [[Stanislav Engovatov]]
- [[Robert Enke]]
- [[Tomislav Erceg]] 
- [[Roman Eremenko]]
- [[Christian Eriksen]]
- [[Uwe Erkenbrecher]]
- [[Fabian Ernst]] 
- [[Sergio Escudero]]
- [[Triinu Esken]]
- [[Michael Essien]]
- [[Michael Estrada]]
- [[Pervis Estupiñán]]
- [[Eberechi Eze]]
- [[Abde Ezzalzouli]]
- [[Oghenekaro Etebo]]
- [[Tengiz Eteria]]
- [[Neil Etheridge]]
- [[Samuel Eto'o]]
- [[Beñat Etxebarria]]
- [[Eusébio]] 
- [[Stephen Eustáquio]]
- [[Evair]]
- [[Lucas Evangelista]]
- [[Corry Evans]]
- [[Jonny Evans]]
- [[Patrice Évra]]

==F==
[[Luís Fabiano Clemente]]
- [[Łukasz Fabiański]]
- [[Fábio Pereira da Silva]] 
- [[Frank Fabra]]
- [[Cesc Fàbregas]]
- [[Giacinto Facchetti]]
- [[Emerse Faé]]
- [[Collins Fai]]
- [[Fayçal Fajr]]
- [[Radamel Falcao]] 
- [[Jefferson Farfán]]
- [[Christian Fassnacht]]
- [[Ansu Fati]] 
- [[Adam Federici]]
- [[Sofiane Feghouli]]
- [[Miklós Fehér]]
- [[Nabil Fekir]]
- [[Felipe Felicio]]
- [[Marouane Fellaini]]
- [[Kiko Femenía]]
- [[Leroy Fer]]
- [[Rio Ferdinand]]
- [[Alex Ferguson]]
- [[Lewis Ferguson]]
- [[Bruno Fernandes]]
- [[Danilo Fernandes]]
- [[Gedson Fernandes]]
- [[Manuel Fernandes]]
- [[Mário Figueira Fernandes]]
- [[Álex Fernández]]
- [[Enzo Fernández]]
- [[Federico Fernández]]
- [[Gatito Fernández]]
- [[Matías Fernández]]
- [[Abel Ferreira]]
- [[Képler Laveran Lima Ferreira]]
- [[Paulo Ferreira]]
- [[Facundo Ferreyra]]
- [[Victor Ferreyra]]
- [[Álvaro Fidalgo]]
- [[Luís Figo]]
- [[Roberto Firmino]]
- [[Junior Firpo]]
- [[Michael Fitzgerald]]
- [[Vladislav Fjodorov]]
- [[Mathieu Flamini]]
- [[Mark Flekken]]
- [[Darren Fletcher]] 
- [[Steven Fletcher]]
- [[Hans-Dieter Flick]]
- [[Edison Flores]]
- [[Franco Foda]]
- [[Phil Foden]]
- [[Wesley Fofana]]
- [[Yahia Fofana]]
- [[Youssouf Fofana]]
- [[Daniil Fomin]]
- [[Aslak Fonn Witry]]
- [[Francisco Fonseca]]
- [[Just Fontaine]]
- [[José Fonte]]
- [[Diego Forlán]]
- [[Pablo Fornals]]
- [[Bruno Fornaroli]]
- [[Vegard Forren]]
- [[Emil Forsberg]]
- [[Petteri Forsell]]
- [[Adam Forshaw]]
- [[Marcus Forss]]
- [[Mikael Forssell]]
- [[Fraser Forster]]
- [[Ben Foster]]
- [[Dimitri Foulquier]]
- [[Robbie Fowler]]
- [[Hayden Foxe]]
- [[França]]
- [[Enzo Francescoli]]
- [[Ivan Franjic]]
- [[Przemysław Frankowski]]
- [[Ryan Fraser]]
- [[Fred]]
- [[Alex Freeman]]
- [[Alexander Frei]]
- [[Fabian Frei]]
- [[Marlon Freitas]]
- [[Remo Freuler]]
- [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]]
- [[Brad Friedel]]
- [[Arne Friedrich]] 
- [[Marvin Friedrich]]
- [[Emmanuel Frimpong]]
- [[Torsten Frings]]
- [[Andre Frolov]]
- [[Ray Fränkel]]
- [[Christian Fuchs]]
- [[Argel Fucks]]
- [[Luis de la Fuente]]
- [[Chikara Fujimoto]]
- [[Ramiro Funes Mori]]
- [[Darnell Furlong]]
- [[Timo Furuholm]]
- [[Atsuyoshi Furuta]]
- [[Niclas Füllkrug]]
- [[Takis Fyssas]]

==G==
[[Louis van Gaal]]
- [[Mijat Gaćinović]]
- [[Fernando Gago]]
- [[Adolfo Gaich]]
- [[Nicolás Gaitán]]
- [[Cody Gakpo]]
- [[Pablo Galdames Millán]]
- [[Conor Gallagher]]
- [[Jesús Gallardo]]
- [[William Gallas]]
- [[Carlos Gamarra]]
- [[Cristian Gamboa]]
- [[Kevin Gameiro]]
- [[Luke Garbutt]]
- [[Dani García]]
- [[Luan Garcia]]
- [[Raúl García]]
- [[Rudi Garcia]]
- [[Rubén García]]
- [[Garrincha]]
- [[Paul Gascoigne]] 
- [[Sergei Gazdanov]]
- [[Federico Gatti]]
- [[Gennaro Gattuso]]
- [[Hernán Gaviria]]
- [[Mario Gavranović]]
- [[Juri Gavrilov]]
- [[Dwight Gayle]]
- [[Jean-Philippe Gbamin]]
- [[David de Gea]]
- [[Theodor Gebre Selassie]]
- [[Lutsharel Geertruida]]
- [[Aleksandr Geinrihh]]
- [[Johannes Geis]]
- [[Giorgios Georgiadis]]
- [[Vladimir Gerassimov]]
- [[Pedro Geromel]]
- [[Steven Gerrard]]
- [[Gervinho]]
- [[Rudy Gestede]]
- [[Stylianós Giannakópoulos]] 
- [[Kieran Gibbs]]
- [[Ben Gibson]]
- [[Ryan Giggs]]
– [[André-Pierre Gignac]]
- [[Bryan Gil]]
- [[Alberto Gilardino]]
- [[Hans Gillhaus]]
- [[Matthias Ginter]]
– [[Olivier Giroud]]
- [[Shay Given]]
- [[Theofánis Gkékas]]
- [[Giánnis Gkoúmas]] 
- [[Romāns Gladiļins]]
- [[Kamil Glik]]
- [[Serge Gnabry]]
- [[Kazimieras Gnedojus]]
- [[Adam Gnezda Čerin]]
- [[Nikita Godenov]]
- [[Diego Godín]]
- [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]]
- [[Stanislav Goldberg]]
- [[Connor Goldson]]
- [[Pierluigi Gollini]]
- [[Arthur Gomes]]
- [[Heurelho Gomes]]
- [[João Gomes]]
- [[Nuno Gomes]]
- [[Diego Gómez]]
- [[Gustavo Gómez]]
- [[Joe Gomez]]
- [[Mario Gómez]] 
- [[Maxi Gómez]]
- [[Papu Gómez]]
- [[Rónald Gómez]]
- [[Sergi Gómez]]
- [[Maxime Gonalons]]
- [[Claude Gonçalves]]
- [[Alfonso González]]
- [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]]
- [[Derlis González]]
- [[Giovanni González]]
- [[Nico González]]
- [[Craig Goodwin]]
- [[Dacosta Goore]]
- [[Jacek Góralski]]
- [[Anthony Gordon]]
- [[Craig Gordon]]
- [[Leon Goretzka]]
- [[Kaspars Gorkšs]]
- [[Néstor Gorosito]]
- [[Robin Gosens]]
- [[Dan Gosling]]
- [[Amine Gouiri]]
- [[Lewis Grabban]]
- [[Jevgeni Grafski]]
- [[Esteban Granero]]
- [[Andreas Granqvist]]
- [[Ryan Gravenberch]]
- [[Jack Grealish]]
- [[Jimmy Greaves]]
- [[Julian Green]]
- [[Mason Greenwood]]
- [[Michael Gregoritsch]]
- [[Clément Grenier]]
– [[Antoine Griezmann]]
- [[Joel Griffiths]]
- [[Erik Grigorjev]]
- [[Florian Grillitsch]]
- [[Álex Grimaldo]]
- [[Joao Grimaldo]]
- [[Marcelo Grohe]]
- [[Jesper Grønkjær]]
- [[Kamil Grosicki]]
- [[Pascal Groß]]
- [[Kevin Großkreutz]]
- [[Fabio Grosso]]
- [[Carlos Gruezo]]
- [[Marko Grujić]]
- [[Maksim Gruznov]]
- [[Evert Grünvald]]
- [[Vicente Guaita]]
- [[Andrés Guardado]]
- [[Josep Guardiola]]
- [[Fredy Guarín]]
- [[Nemanja Gudelj]]
- [[Gabriel Gudmundsson]]
- [[Gonçalo Guedes]]
- [[Róger Guedes]]
- [[Marc Guéhi]]
- [[Raphaël Guerreiro]]
- [[José Paolo Guerrero]]
- [[Pape Gueye]]
- [[John Guidetti]]
- [[Morgan Guilavogui]]
- [[Hugo Guillamón]]
- [[Bruno Guimarães]]
- [[Everton Luiz Guimarães Bilher]]
- [[Serhou Guirassy]]
- [[Péter Gulácsi]]
- [[Fredrik Gulbrandsen]]
- [[Mihkel Gull]]
- [[Ruud Gullit]]
- [[Aleksandr Gultjajev]]
- [[Angus Gunn]]
- [[Vadim Gurnik]]
- [[Vitali Gussev]] 
- [[Simon Gustafson]]
- [[Malo Gusto]]
- [[Nahuel Guzmán]]
- [[Brian Gutiérrez]]
- [[Érick Gutiérrez]]
- [[Jonás Gutiérrez]]
- [[Teófilo Gutiérrez]]
- [[Joško Gvardiol]]
- [[Mario Götze]]
- [[Daniel Güiza]] 
- [[İlkay Gündoğan]]
- [[Şenol Güneş]]
- [[Emre Güngör]] 
- [[Asamoah Gyan]]
- [[Gylfi Sigurðsson]]
- [[Viktor Gyökeres]]
- [[Norbert Gyömbér]]

==H==
[[Kert Haavistu]]
- [[Mikk Haavistu]] 
- [[Oussama Haddadi]]
- [[Adis Hadžanović]]
- [[Gheorghe Hagi]]
- [[Ianis Hagi]]
- [[Amadou Haidara]]
- [[Ehsan Hajsafi]]
- [[Achraf Hakimi]]
- [[Juha Hakola]]
- [[Sead Hakšabanović]]
- [[Erling Braut Håland]]
- [[Lewis Hall]]
- [[Ben Halloran]]
- [[Marcel Halstenberg]]
- [[Dietmar Hamann]]
- [[Mia Hamm]]
- [[Tor Henning Hamre]]
- [[Marek Hamšík]]
- [[Dávid Hancko]]
- [[Samir Handanović]]
- [[Christopher Handke]]
- [[Henri Hang]]
- [[Grant Hanley]]
- [[André Hansen]]
- [[Arnbjørn Hansen]]
- [[Owen Hargreaves]]
- [[Evelin Harjakas]]
- [[Martin Harnik]] 
- [[Joe Hart]]
- [[Ralph Hasenhüttl]]
- [[Jimmy Floyd Hasselbaink]]
- [[Eden Hazard]]
- [[Thorgan Hazard]]
- [[Hans Hateboer]]
- [[Ando Hausenberg]]
- [[Kai Havertz]]
- [[Isaac Hayden]]
- [[Jan Paul van Hecke]]
- [[Ahmed Hegazi]]
- [[Torbjørn Heggem]]
- [[Karl Jakob Hein]]
- [[Kätlin Hein]]
- [[Benjamin Henrichs]]
- [[Marek Heinz]]
- [[Gabriel Heinze]]
- [[John Heitinga]]
- [[Filip Helander]]
- [[Tomer Hemed]]
- [[Jordan Henderson]]
- [[Jeff Hendrick]]
- [[Jorrit Hendrix]]
- [[Jürgen Henn]] 
- [[Markus Henriksen]]
- [[Gustavo Henrique]]
- [[Rico Henry]]
- [[Thierry Henry]]
- [[Janek Hepner]]
- [[Urmas Hepner]]
- [[Mads Hermansen]]
- [[Mario Hermoso]]
- [[Edivaldo Hermoza]]
- [[Abel Hernández]]
- [[Cucho Hernández]]
- [[Lucas Hernández]]
- [[Rodrigo Hernández]]
- [[Theo Hernandez]]
- [[Xavier Hernández]] 
- [[Javier Hernández Balcázar]]
- [[Geir André Herrem]]
- [[Ander Herrera]]
- [[Héctor Herrera]]
- [[Yangel Herrera]]
- [[Patrick Herrmann]]
- [[Emile Heskey]]
- [[Jupp Heynckes]]
- [[Aaron Hickey]]
- [[Guus Hiddink]]
- [[Josef Rudolf Hiden]]
- [[Fernando Hierro]]
- [[Gonzalo Higuaín]]
- [[Henrique Hilário]]
- [[Timo Hildebrand]] 
- [[Piero Hincapié]]
- [[Andreas Hinkel]]
- [[Martin Hinteregger]]
- [[Lukas Hinterseer]]
- [[George Hirst]]
- [[Marwin Hitz]]
- [[Morten Hjulmand]]
- [[Aliaksandr Hleb]]
- [[Adam Hložek]]
- [[Guillaume Hoarau]]
- [[Wesley Hoedt]]
- [[Jonas Hofmann]]
- [[Jonathan Hogg]]
- [[Sergei Hohlov-Simson]]
- [[Junior Hoilett]]
- [[Pierre-Emile Højbjerg]]
- [[Rob Holding]]
- [[José Holebas]]
- [[Sebastian Holmén]]
- [[Markus Holst]]
- [[Vladislav Homutov]]
- [[Keisuke Honda]]
- [[Martin Hongla]]
- [[Pierre van Hooijdonk]]
- [[Ricardo Horta]]
- [[Pavel Horváth]]
- [[Majīd Ḩoseynī]]
- [[Gérard Houllier]]
- [[Even Hovland]]
- [[Tim Howard]] 
- [[Lukáš Hrádecký]]
- [[Branimir Hrgota]]
- [[Patrik Hrošovský]]
- [[Ajdin Hrustic]]
- [[Tomáš Hubočan]]
- [[Pieter Huistra]]
- [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]]
- [[Mats Hummels]]
- [[Rimo Hunt]]
- [[Stephen Hunt]]
- [[Klaas-Jan Huntelaar]]
- [[Martin Hurt]]
- [[Paolo Hurtado]]
- [[Etzaz Hussain]]
- [[Kristo Hussar]]
- [[Josef Hušbauer]]
- [[Atiba Hutchinson]]
- [[Omari Hutchinson]]
- [[Robert Huth]]
- [[Hwang Hee-chan]]
- [[Hwang Ui-jo]]
- [[Oskar Hõim]]
- [[Elseid Hysaj]]
- [[Sami Hyypiä]]

==I==
[[Vincenzo Iaquinta]]
- [[Renato Ibarra]]
- [[Vedad Ibišević]]
- [[Zlatan Ibrahimović]]
- [[Mauro Icardi]]
- [[Karl-Richard Idlane]]
- [[Brian Idowu]]
- [[Edgar Ié]]
- [[Akihiro Ienaga]]
- [[Edwin Ifeanyi]]
- [[Odion Ighalo]]
- [[Borja Iglesias]]
- [[Matvei Igonen]]
- [[Kelechi Iheanacho]]
- [[Jonathan Ikoné]]
- [[Baže Ilijoski]]
- [[Asier Illarramendi]]
- [[Andre Ilves]]
- [[Indrek Ilves]]
- [[Ciro Immobile]]
- [[Gonçalo Inácio]]
- [[Paul Ince]]
- [[Tom Ince]]
- [[Joel Indermitte]]
- [[Kevin Ingermann]]
- [[Andrés Iniesta]]
- [[Lorenzo Insigne]]
- [[Filippo Inzaghi]]
- [[Aleksei Ionov]]
- [[Jackson Irvine]]
- [[Alexander Isak]]
- [[Andreas Isaksson]]
- [[Mauricio Isla]]
- [[Juan Iturbe]]
- [[Georgi Ivanov]]
- [[Robert Ivanov]]
- [[Vladislav Ivanov]]
- [[Branislav Ivanović]]
- [[Rihards Ivanovs]]
- [[Luka Ivanušec]]
- [[Odd Iversen]]
- [[Daiki Iwamasa]]
- [[Alex Iwobi]]

==J==
[[Aleksei Jablotškin]]
- [[Ryan Jack]]
- [[Phil Jagielka]]
- [[Aleksei Jagudin]]
- [[Aleksei Jahhimovitš]]
- [[Kristijan Jakić]]
- [[Ismail Jakobs]]
- [[Michael Jakobsen]]
- [[Joan Jakovlev]]
- [[Svjatoslav Jakovlev]]
- [[Christophe Jallet]]
- [[Jasse Jalonen]]
- [[Paulo Jamelli]]
- [[Daniel James]]
- [[David James]]
- [[Matty James]]
- [[Paul James]]
- [[Reece James]]
- [[Vitaly Janelt]]
- [[Jakub Jankto]]
- [[Vincent Janssen]]
- [[Erik Janža]]
- [[Tony Jantschke]]
- [[Adnan Januzaj]]
- [[Gonzalo Jara]]
- [[Léo Jardim]]
- [[Roman Jaremtšuk]]
- [[Lev Jašin]]
- [[Julian Jeanvier]]
- [[Mile Jedinak]]
- [[Artur Jędrzejczyk]]
- [[Tin Jedvaj]]
- [[Jefferson (jalgpallur)|Jefferson]]
- [[Kaidi Jekimova]]
- [[Aleksandr Jelisejenok]]
- [[Fredrik Jensen]]
- [[Mathias Jensen]]
- [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] 
- [[Ruben Yttergård Jenssen]]
- [[Jeong Woo-yeong]]
- [[Ignat Jepifanov]]
- [[Anton Jepihhin]]
- [[Hasse Jeppson]]
- [[Alexander Jeremejeff]]
- [[Jens Jeremies]] 
- [[Aleksandr Jerohhin]]
- [[Jake Jervis]]
- [[Gabriel Jesus]]
- [[Jorge Jesus]]
- [[Jüri Jevdokimov]]
- [[Raúl Jiménez]]
- [[Petr Jiráček]]
- [[Jo Hyeon-woo]]
- [[Ott Joala]]
- [[Jonatan Johansson]]
- [[Frode Johnsen]]
- [[Adam Johnson]]
- [[Fabian Johnson]]
- [[Glen Johnson]]
- [[Alistair Johnston]]
- [[Sam Johnstone]]
- [[Ernst Joll]]
- [[Brad Jones]]
- [[Curtis Jones]]
- [[Jermaine Jones]]
- [[Kenwyne Jones]]
- [[Phil Jones]]
- [[Luuk de Jong]]
– [[Nigel de Jong]]
– [[Siem de Jong]]
- [[Mattias Jonson]] 
- [[Jens Jønsson]]
- [[Joan Jordán]]
- [[Mathias Jørgensen]]
- [[Jorginho]]
- [[Willian José]]
- [[Diogo Jota]]
- [[Luka Jović]]
- [[Jakub Jugas]]
- [[Gerdo Juhkam]]
- [[Jung Woo-young]]
- [[Gideon Jung]]
- [[Sebastian Jung]]
- [[Erkki Junolainen]]
- [[Juninho Pernambucano]]
- [[Zlatko Junuzović]]
- [[Goran Jurić]]
- [[Tomi Juric]]
- [[Eduard Jõepere]]
- [[Martin Jõgi (jalgpallur)|Martin Jõgi]]
- [[Deniss Jõgiste]]
- [[Endrik Jäger]]
- [[Stefan Järv]]
- [[Andre Järva]]
- [[Mihkel Järviste]]
- [[Enar Jääger]]
- [[Enver Jääger]]
- [[Jussi Jääskeläinen]]
- [[Oliver Jürgens]]
- [[Markus Jürgenson]]
- [[Janno Jürisson]]

==K==
[[Urmas Kaal]]
- [[Martin Kaalma]]
- [[Kaarel Kaarlimäe]]
- [[Harald Kaarman]]
- [[Rene Kaas]]
- [[Jevgeni Kabajev]]
- [[Ozan Kabak]]
- [[Christian Kabasele]]
- [[Elbasan Kabashi]]
- [[Issa Kaboré]]
- [[Gojko Kačar]]
- [[Tino Kadewere]]
- [[Ferdi Kadıoğlu]]
- [[Pantelís Kafés]]
- [[Oliver Kahn]]
- [[Kahraba]]
- [[Nihat Kahveci]]
- [[Sotíris Kaïáfas]]
- [[Florian Kainz]]
- [[Carlos Kaiser]]
- [[Kaká]]
- [[Kahha Kaladze]]
- [[Saša Kalajdžić]]
- [[Tomáš Kalas]]
- [[Rauno Kald]]
- [[Janek Kalda]]
- [[Sten Kaldma]]
- [[Sören Kaldma]]
- [[Toomas Kaldma]]
- [[Kaspar Kaldoja]]
- [[Urmas Kaljend]]
- [[Julius Kaljo]]
- [[Elmar Kaljot]]
- [[Marek Kaljumäe]]
- [[Ken Kallaste]]
- [[Risto Kallaste]]
- [[Toomas Kallaste]]
- [[Salomon Kalou]]
- [[Michael Kaltenhauser]]
- [[Samuel Kalu]]
- [[Pierre Kalulu]]
- [[François Kamano]]
- [[Aboubakar Kamara]]
- [[Boubacar Kamara]]
- [[Glen Kamara]]
- [[Hassane Kamara]]
- [[Kei Kamara]]
- [[Marcin Kamiński]]
- [[Thomas Kaminski]]
- [[Kevin Kampl]]
- [[Gert Kams]]
- [[Harry Kane]]
– [[N'Golo Kanté]]
– [[Sander Kapper]]
- [[Michális Kapsís]]
- [[Bartosz Kapustka]] 
- [[Jem Karacan]]
- [[Fran Karačić]]
- [[Giórgos Karagkoúnis]]
- [[Yann Karamoh]]
- [[Vjatšeslav Karavajev]]
- [[Amir Karić]]
- [[Ali Karimi]]
- [[Ramiz Karitšev]]
- [[Loris Karius]]
- [[Jesper Karlström]]
- [[Friedrich Karm]] 
- [[Žan Karničnik]]
- [[Edmund Karp]]
- [[Andra Karpin]]
- [[Valeri Karpin]]
- [[Aleksandr Karpõtšev]] 
- [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]]
- [[Martin Kase]]
- [[Siksten Kasimir]]
- [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]]
- [[Leonhard Kass]]
- [[Osvald Kastanja]]
- [[Flamur Kastrati]]
- [[Sergei Kazakov]]
- [[Colin Kâzım-Richards]]
- [[Šarūnas Kazlauskas]]
- [[Fánis Katergiannákis]]
- [[Nikola Katić]]
- [[Kóstas Katsouránis]]
- [[Kevin Kauber]] 
- [[Tõnis Kaukvere]]
- [[Mihheil Kavelašvili]]
- [[Iván Kaviedes]]
- [[Moise Kean]]
- [[Robbie Keane]]
- [[Roy Keane]]
- [[Tomasz Kędziora]]
- [[Kevin Keegan]]
- [[Sebastian Kehl]]
- [[Thilo Kehrer]]
- [[Naby Keïta]]
- [[Seydou Keita]]
- [[Jaan Kekišev]]
- [[Lloyd Kelly]]
- [[Olivier Kemen]]
- [[Mario Kempes]]
- [[Joshua Kennedy]]
- [[Ryan Kent]]
- [[Andy Keogh]]
- [[Milos Kerkez]]
- [[Aleksandr Keržakov]]
- [[Vladimir Kessarev]]
- [[Franck Kessié]]
- [[Wahbi Khazri]]
- [[Rani Khedira]]
- [[Sami Khedira]]
- [[Isaac Kiese Thelin]]
- [[Kaarel Kiidron]] 
- [[Jorma Kiigemägi]]
- [[Janek Kiisman]]
- [[Volodõmõr Kilikevitš]]
- [[Kim Kee-hee]]
- [[Kim Kyung-jung]]
- [[Kim Seung-gyu]]
- [[Allan Kimbaloula]]
- [[Joshua Kimmich]]
- [[Presnel Kimpembe]]
- [[Arawa Kimura]]
- [[Andy King]]
- [[Joshua King]]
- [[Tarmo Kink]] 
- [[Helmuth Kippar]]
- [[Dmitri Kirilov]]
- [[Dmitri Kiritšenko]]
- [[Urmas Kirs]]
- [[Robert Kirss]]
- [[Filip Kiss]]
- [[Akira Kitaguchi]]
- [[Sonny Kittel]]
- [[Stanislav Kitto]]
- [[Andero Kivi]]
- [[Sami-Sander Kivi]]
- [[Kaur Kivila]]
- [[Jakub Kiwior]]
- [[Simon Kjær]]
- [[Davy Klaassen]]
- [[Elmar Klaos]]
- [[Ivan Klasnić]]
- [[Dzintar Klavan]]
- [[Ragnar Klavan]]
- [[Tim Kleindienst]]
- [[László Kleinheisler]]
- [[Bert Klemmer]]
- [[Mateusz Klich]]
- [[Jan Kliment]]
- [[Jürgen Klinsmann]] 
- [[Miroslav Klose]]
- [[Timm Klose]]
- [[Lukas Klostermann]]
- [[Vladimir Klotškov]]
- [[Märt Kluge]]
- [[Justin Kluivert]]
- [[Patrick Kluivert]]
- [[Anthony Knockaert]]
- [[Jonas Knudsen]]
- [[Daigo Kobayashi]]
- [[Gregor Kobel]]
- [[Sergei Kobjakov]]
- [[Robin Koch]]
- [[Ronald Koeman]]
- [[Hervé Koffi]]
- [[Nikita Koger]]
- [[Koke (jalgpallur)|Koke]]
- [[Aleksandr Kokko]]
- [[Jan Kokla]]
- [[Aleksandar Kolarov]]
- [[Sead Kolašinac]]
- [[Jan Koller]]
- [[Randal Kolo Muani]]
- [[Mihhail Kolobov]]
- [[Juri Kolomojets]]
- [[Nikita Kolyaev]] 
- [[Vincent Kompany]] 
- [[Ibrahima Konaté]]
- [[Pape Moussa Konaté]] 
- [[Geoffrey Kondogbia]]
- [[Arouna Koné]]
- [[Bakari Koné]]
- [[Ismaël Koné]]
- [[Terence Kongolo]]
- [[Otto Konrad]]
- [[Emmelie Konradsson]]
- [[Ezri Konsa]]
- [[Oliver Konsa]]
- [[Andres Koogas]]
- [[Teun Koopmeiners]]
- [[Raymond Kopa]]
- [[Kaido Koppel]]
- [[Vladimir Kornev]]
- [[Igor Koroljov]]
- [[Mihhail Korotajev]]
- [[Sergei Korsunov]]
- [[Sergei Koršunov]]
- [[Laurent Koscielny]] 
- [[Tristan Koskor]]
- [[Kopel Koslovski]]
- [[Odilon Kossounou]]
- [[Filip Kostić]]
- [[Artur Kotenko]]
- [[Tomáš Koubek]]
- [[Kalidou Koulibaly]]
- [[Jules Koundé]]
- [[Niko Kovač]]
- [[Robert Kovač]]
- [[Mateo Kovačić]]
- [[Dawid Kownacki]]
- [[Arvo Kraam]]
- [[Emil Krafth]]
- [[Alex Král]]
- [[Christoph Kramer]]
- [[Niko Kranjčar]]
- [[Tristan Krass]]
- [[Jean-Philippe Krasso]]
- [[Vladislav Kreida]]
- [[Dario Krešić]]
- [[Rene Krhin]]
- [[Eron Krillo]] 
- [[Roy Krishna]]
- [[Marko Kristal]]
- [[Rasmus Kristensen]]
- [[Ilja Krivošein]]
- [[Bojan Krkić]]
- [[Felix Kroos]]
- [[Toni Kroos]]
- [[‎Dmitri Kruglov]]
- [[Tim Krul]]
- [[Rade Krunić]]
- [[Robbie Kruse]]
- [[Toomas Krõm]]
- [[Maksim Krõtšanov]]
- [[Grzegorz Krychowiak]]
- [[Vlada Kubassova]]
- [[Juraj Kucka]]
- [[Masato Kudō]]
- [[Fjodor Kudrjašov]]
- [[Mohammed Kudus]]
- [[Johannes Kukebal]]
- [[Andre Kukk]]
- [[Aleksandr Kulatšenko]]
- [[Aleksandr Kulik]]
- [[Aleksandr Kulikov]]
- [[Aleksandr Kulinitš]] 
- [[Sergei Kulitšenko]]
- [[Dejan Kulusevski]]
- [[Pierre Kunde]]
- [[Njazi Kuqi]]
- [[Shefki Kuqi]]
- [[Kevin Kurányi]]
- [[Richard Kuremaa]]
- [[Jürgen Kuresoo]]
- [[Layvin Kurzawa]]
- [[Tomasz Kuszczak]]
- [[Ilja Kutepov]]
- [[Ats Kutter]]
- [[Vitali Kutuzov]]
- [[Timo Kuus]]
- [[Reijo Kuusik]]
- [[Dirk Kuyt]]
- [[Ervin Kõll]]
- [[Uku Kõrre]]
- [[Christian Kõrtsmik]] 
- [[Risto Kägo]]
- [[Kristen Kähr]]
- [[Mattias Käit]]
- [[Benjamin Källman]]
- [[Kim Källström]]
- [[Martin Käos]]
- [[Siim Kärson]]
- [[Greger Könninge]]
- [[Karel Kübar]]
- [[Kaarel Kümnik]]
- [[Karli Kütt]]

==L== 
[[Reio Laabus]]
- [[Maario Laansoo]]
- [[Getter Laar]]
- [[Ave-Lii Laas]]
- [[Mikk Laas]]
- [[Arnold Laasner]]
- [[Gaëtan Laborde]]
- [[Alexandre Lacazette]]
- [[Darryl Lachman]]
- [[Maxence Lacroix]]
- [[Gustaf Lagerbielke]]
- [[Philipp Lahm]]
- [[Sander Laht]]
- [[Aïssa Laïdouni]]
- [[Stefan Lainer]]
- [[Tauno Laja]]
- [[Nemanja Lakić-Pešić]]
- [[Vasílios Lákis]] 
- [[Adam Lallana]]
- [[Thomas Lam]]
- [[Rickie Lambert]]
- [[Daniela Mona Lambin]]
- [[Érik Lamela]]
- [[Frank Lampard]] 
- [[Ádám Lang]]
- [[Noa Lang]]
- [[Manuel Lanzini]]
- [[Kristen Lapa]]
- [[Aymeric Laporte]]
- [[Andrei Lapuškin]]
- [[Cyle Larin]]
- [[Glen Atle Larsen]]
- [[Jørgen Strand Larsen]]
- [[Henrik Larsson]] 
- [[Sam Larsson]]
- [[Sebastian Larsson]]
- [[Jamaal Lascelles]]
- [[August Lass]]
- [[Darko Lazović]]
- [[Brian Laudrup]]
- [[Michael Laudrup]]
- [[Ezequiel Lavezzi]]
- [[Mihhail Lavrentjev (jalgpallur)|Mihhail Lavrentjev]]
- [[Klemen Lavrič]]
- [[Stephen Laybutt]]
- [[Amor Layouni]]
- [[Miguel Layún]] 
- [[Adam le Fondre]]
- [[Robin Le Normand]]
- [[Rafael Leão]]
- [[Jan Lecjaks]]
- [[Mathew Leckie]]
- [[Ryan Ledson]]
- [[Lee Han-beom]]
- [[Lee Jae-sung]]
- [[Lee Kang-in]]
- [[Liivo Leetma]]
- [[Adam Legzdins]]
- [[Jens Lehmann]]
- [[Richard Leht]]
- [[Jaan Leimann]]
- [[Fabiano Leismann]]
- [[Vitali Leitan]]
- [[Moritz Leitner]]
- [[Lucas Leiva]]
- [[Johannes Lello]]
- [[Marko Lelov]]
- [[Thomas Lemar]]
- [[Mati Lember]]
- [[Mario Lemina]]
- [[Mauricio Lemos]]
- [[Marek Lemsalu]]
- [[Aaron Lennon]]
- [[Bernd Leno]]
- [[Raido Leokin]]
- [[Johnny Leoni]]
- [[Sergei Leontovitš]]
- [[Ranet Lepik]]
- [[Sander Lepik]]
- [[Brent Lepistu]]
- [[Sergei Lepmets]]
- [[Jefferson Lerma]]
- [[Artem Levizi]]
- [[Joleon Lescott]]
- [[Robert Lewandowski]]
- [[Myles Lewis-Skelly]]
- [[Philipp Lienhart]]
- [[Frank Liivak]]
- [[Elvis Liivamägi]] 
- [[Lucas Lima]]
- [[Paulo César Lima]]
- [[Robin Limberg]]
- [[Nikolai Linberg]]
- [[Andreas Linde]]
- [[Anders Lindegaard]]
- [[Victor Lindelöf]]
- [[Meelis Lindmaa]]
- [[Åke Lindman]]
- [[Heinz Lindner]]
- [[Joel Lindpere]]
- [[Jesper Lindstrøm]]
- [[Gary Lineker]]
- [[Karol Linetty]]
- [[Jesse Lingard]]
- [[Tarmo Linnumäe]]
- [[Samuel Lino]]
- [[Dmitri Lipartov]]
- [[Dmitri Lipetski]]
- [[Marko Lipp]]
- [[Marcello Lippi]]
- [[Érik Lira]]
- [[Jari Litmanen]]
- [[Pierre Littbarski]]
- [[Marko Livaja]]
- [[Dominik Livaković]]
- [[Adem Ljajić]]
- [[Fredrik Ljungberg]]
- [[Diego Llorente]]
- [[Fernando Llorente]]
- [[Marcos Llorente]]
- [[Hugo Lloris]]
- [[Ivan Lobai]]
- [[Stanislav Lobotka]]
- [[Manuel Locatelli]]
- [[Tom Lockyer]]
- [[Robin Lod]]
- [[Renan Lodi]]
- [[Ruben Loftus-Cheek]]
- [[Marcelo Lomba]]
- [[David Lombán]]
- [[Timo Lomp]]
- [[Pavel Londak]]
- [[Shane Long]]
- [[Sean Longstaff]]
- [[Katrin Loo]]
- [[Ademola Lookman]]
- [[Alexandre Lopes]]
- [[Anthony Lopes]]
- [[Diego López]]
- [[Javi López]]
- [[Pau López]]
- [[David López Silva]]
- [[Jhilmar Lora]]
- [[Jürgen Lorenz]]
- [[Néstor Lorenzo]]
- [[Anthony Lozano]]
- [[Hirving Lozano]]
- [[Jordan Lotomba]]
- [[Imran Louza]]
- [[Vágner Love]]
- [[Dejan Lovren]]
- [[Shane Lowry]]
- [[Matthew Lowton]]
- [[Edrisa Lubega]]
- [[Cristiano Lucarelli]]
- [[Ayrton Lucas]]
- [[Derrick Luckassen]]
- [[Juan Martín Lucero]]
- [[Lúcio]]
- [[Jhon Lucumí]]
- [[Rasmus Luhakooder]]
- [[Ľubomír Luhový]]
- [[Karl-Eerik Luigend]]
- [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]]
- [[Florentino Luís]]
- [[Luiz Gustavo]]
- [[Romelu Lukaku]]
- [[Saša Lukić]]
- [[Andrus Lukjanov]]
- [[Marco Lukka]]
- [[Aleksandar Luković]]
- [[Adam Lundqvist]]
- [[Massimo Luongo]]
- [[Siim Luts]]
- [[Amor Luup]]
- [[Vanderlei Luxemburgo]]
- [[Silver Lätt]]
- [[Jonas Lössl]]
- [[Joachim Löw]]
- [[Chris Löwe]]

==M==
[[Awer Mabil]]
- [[Alexis Mac Allister]]
- [[Ramūnas Mačežinskas]]
- [[Kōki Machida]]
- [[Jamie Maclaren]]
- [[Krzysztof Mączyński]]
- [[James Maddison]]
- [[Reimo Madissoo]]
- [[Noni Madueke]]
- [[Daizen Maeda]]
- [[Joakim Mæhle]]
- [[Pablo Maffeo]]
- [[Darius Magdišauskas]]
- [[Josh Magennis]]
- [[Christian Maggio]]
- [[Harry Maguire]]
- [[Mehdi Mahdavikia]]
- [[Riyad Mahrez]]
- [[Thiago Maia]]
- [[Maicon]]
- [[Jonatan Maidana]]
- [[Sepp Maier]]
- [[Habib Maïga]]
- [[Mike Maignan]]
- [[Josh Maja]]
- [[Róbert Mak]]
- [[Roy Makaay]] 
- [[Claude Makélélé]]
- [[Nemanja Maksimović]]
- [[Tyrell Malacia]]
- [[Vjatšeslav Malafejev]]
- [[Luis Malagón]]
- [[Paolo Maldini]]
- [[Donyell Malen]]
- [[Aljona Malets]]
- [[Vladimir Malinin]]
- [[Vladimir Malkov]]
- [[Hugo Mallo]]
- [[Florent Malouda]]
- [[Deniss Malov]]
- [[Rameš Mamedov]]
- [[Maksim Mamutov]]
- [[Gianluca Mancini]]
- [[Roberto Mancini]]
– [[Steve Mandanda]]
– [[Aïssa Mandi]]
- [[Mario Mandžukić]]
– [[Eliaquim Mangala]]
- [[Orel Mangala]]
- [[Maniche]] 
- [[Vito Mannone]]
- [[Javier Manquillo]]
- [[İlhan Mansız]]
- [[Diego Maradona]] 
- [[Edu Marangon]]
- [[Carlos Marchena]]
- [[Fernando Marçal]]
- [[Agustín Marchesín]]
- [[Claudio Marchisio]]
- [[Emiliano Marcondes]]
- [[Moussa Marega]]
- [[Pablo Marí]]
- [[Adrian Mariappa]]
- [[Tomislav Marić]]
- [[Marko Marin]]
- [[Răzvan Marin]]
- [[Nicklas Maripuu]]
- [[Reno Mark]]
- [[Eero Markkanen]] 
- [[Andri Markovitš]]
- [[Kristian Marmor]]
- [[Rafael Márquez]]
- [[Jesse Marsch]]
- [[Marta Vieira da Silva|Marta]]
- [[Roger Martí]]
– [[Anthony Martial]]
- [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]]
- [[Henry Martín]]
- [[Russell Martin]]
- [[Gabriel Martinelli]]
- [[Emiliano Martínez]]
- [[Iñigo Martínez]]
- [[Jackson Martínez]]
- [[Lisandro Martínez]]
- [[Osvaldo Martínez]]
- [[Pity Martínez]]
- [[Roberto Martínez]]
- [[Saul Martínez]]
- [[Lucas Martínez Quarta]]
- [[Gerardo Martino]]
- [[André Martins]]
- [[Obafemi Martins]] 
- [[Quenten Martinus]]
- [[Nikita Martõnov]]
- [[Adam Marušić]]
- [[Bert van Marwijk]]
- [[Omar Mascarell]]
- [[Javier Mascherano]]
- [[Nenad Maslovar]]
- [[Josef Masopust]]
- [[Lukáš Masopust]]
- [[Edgaras Mastianica]]
- [[Arthur Masuaku]]
- [[Chikashi Masuda]]
- [[Nikolai Mašitšev]]
- [[Noussair Mazraoui]]
- [[Walter Mazzarri‎]]
- [[Andrei Mazurkevitš]]
- [[Jaime Mata]]
- [[Juan Mata]]
- [[Marco Materazzi]]
- [[Jérémy Mathieu]]
- [[Nemanja Matić]]
- [[Jarmo Matikainen]]
- [[Joël Matip]]
- [[Léo Matos]]
- [[Alessandro Matri]]
- [[Aleksei Matrossov]]
- [[Juho Matsalu]]
- [[Daisuke Matsui]]
- [[Gyōji Matsumoto]]
- [[Lothar Matthäus]]
- [[Blaise Matuidi]] 
- [[Maurício]]
- [[Stephy Mavididi]]
- [[Philipp Max]]
- [[Alexandru Maxim]]
- [[Borja Mayoral]]
- [[Emmanuel Mayuka]]
- [[Kevin Mbabu]]
- [[Kylian Mbappé]]
- [[Chancel Mbemba]] 
- [[Bryan Mbeumo]]
- [[Raïs M'Bolhi]]
- [[Patrick M'Boma]]
- [[Réginald Mbu Alidor]]
- [[Oliver McBurnie]]
- [[Alex McCarthy]]
- [[Sean McDermott]]
- [[Josh McEachran]]
- [[Aiden McGeady]]
- [[John McGinn]]
- [[Niall McGinn]]
- [[David McGoldrick]]
- [[Ryan McGowan]]
- [[Riley McGree]]
- [[Allan McGregor]]
- [[Callum McGregor]]
- [[Weston McKennie]]
- [[Mark McKenzie]]
- [[Kenny McLean]]
- [[Paddy McNair]]
- [[Dwight McNeil]]
- [[Scott McTominay]]
- [[Brandon Mechele]]
- [[Dmitrijs Medeckis]]
- [[Gary Medel]]
- [[Facundo Medina]]
- [[Ramón Medina Bello]]
- [[Ben Mee]]
- [[Marko Meerits]]
- [[Rihard Meesit]]
- [[Janek Meet]]
- [[Admir Mehmedi]]
- [[Fernando Meira]] 
- [[Raul Meireles]]
- [[Meelis Meisalu]]
- [[Soualiho Meïté]]
- [[Olof Mellberg]]
- [[Felipe Melo]]
- [[Tanel Melts]]
- [[Nuno Mendes]]
- [[Ryan Mendes]]
- [[Thiago Mendes]]
- [[Brais Méndez]]
- [[Bruno Méndez]]
- [[Édouard Mendy]]
- [[Ferland Mendy]]
- [[Nampalys Mendy]]
- [[Jean Meneses]]
- [[Jérémy Ménez]]
- [[Gabriel Menino]]
- [[Gideon Mensah]]
- [[Chris Mepham]]
- [[Umut Meraş]]
- [[Gabriel Mercado]]
- [[Alex Meret]]
- [[Mikel Merino]]
- [[Dries Mertens]]
- [[Per Mertesacker]]
- [[Illan Meslier]]
- [[Lionel Messi]]
- [[Junior Messias]]
- [[Connor Metcalfe]]
- [[Kiril Metkov]]
- [[Karol Mets]]
- [[Mikk Metsa]]
- [[Christoph Metzelder]]
- [[Thomas Meunier]]
- [[Andy van der Meyde]]
- [[Max Meyer]]
- [[Erik Midtgarden]]
- [[Fredrik Midtsjø]]
- [[Simon Mignolet]]
- [[Nikita Mihhailov]]
- [[Mairo Miil]]
- [[Markus Miiter]]
- [[Tobias Mikkelsen]]
- [[Evald Mikson]]
- [[Nikola Milenković]]
- [[Arkadiusz Milik]]
- [[Sergej Milinković-Savić]]
- [[Vanja Milinković-Savić]]
- [[Željko Milinovič]]
- [[Diego Milito]]
- [[Gabriel Milito]]
- [[Liam Millar]]
- [[Martin Miller]]
- [[Mark Milligan]]
- [[James Milner]]
- [[Mikk Miländer]]
- [[Santi Mina]]
- [[Yerry Mina]]
- [[Tyrone Mings]]
- [[Valeri Minkenen]]
- [[Ignasi Miquel]]
- [[Mirandinha]]
- [[Antonio Mirante]]
- [[Aleksei Mirantšuk]]
- [[Anton Mirantšuk]]
- [[Zvjezdan Misimović]]
- [[Konstantínos Mítroglou]]
- [[Aleksandar Mitrović]]
- [[Hiroyuki Mitsuyama]]
- [[Andrus Mitt]]
- [[Maximilian Mittelstädt]]
- [[Atsuhiro Miura]]
- [[Johan Mjällby]]
- [[Filip Mladenović]]
- [[Mladen Mladenović]]
- [[Jakub Moder]]
- [[Anthony Modeste]]
- [[Luka Modrić]]
- [[Milad Mohammadi]]
- [[Sadegh Moharrami]]
- [[Niklas Moisander]]
- [[Johan Mojica]]
- [[Rodrigo Moledo]]
- [[Jorge Molina Vidal]]
- [[Nacho Monreal]]
- [[César Montes]]
- [[Luis Montes]]
- [[Fábio César Montezine]]
- [[Martín Montoya]]
- [[Bobby Moore]]
- [[Aaron Mooy]]
- [[Emre Mor]]
- [[Júnior Moraes]]
- [[Baltazar Maria de Morais Júnior]]
- [[Álvaro Morata]]
- [[Ľubomír Moravčík]]
- [[Jonathan Moreira]]
- [[Alberto Moreno]]
- [[Álex Moreno]]
- [[Héctor Moreno]]
- [[Marcelo Martins Moreno]]
- [[Marlos Moreno]]
- [[Alex Morgan]]
- [[Fernando Morientes]] 
- [[Gustavo Morínigo]]
- [[Steve Morison]]
- [[Anastassia Morkovkina]]
- [[Piermario Morosini]]
- [[Igor Morozov]]
- [[Sam Morsy]]
- [[Olimpiu Moruțan]]
- [[Victor Moses]]
- [[Jean Mota]]
- [[Lebo Mothiba]]
- [[Thiago Motta]]
- [[Harold Moukoudi]]
- [[Steve Mounié]]
- [[Mason Mount]]
- [[Léo Moura]]
- [[Lucas Moura]]
- [[Miljan Mrdaković]]
- [[Youssef Msakni]]
- [[Mõhhailo Mudrõk]]
- [[Davith Mudžiri]]
- [[Deniss Muhametdinov]]
- [[Edin Mujčin]]
- [[Nordi Mukiele]]
- [[Álex Mula]]
- [[Iker Muniain]]
- [[Rasmus Munskind]]
- [[Luis Muriel]]
- [[Michael Amir Murillo]]
- [[Muriqui]]
- [[Mateo Musacchio]]
- [[Yunus Musah]]
- [[Jamal Musiala]]
- [[Juan Musso]]
- [[Shkodran Mustafi]]
- [[Zećira Mušović]]
- [[Momodu Mutairu]]
- [[Jordon Mutch]]
- [[Raiko Mutle]]
- [[Adrian Mutu]]
- [[Phillipp Mwene]]
- [[Enock Mwepu]]
- [[Vitali Mõrnõi]]
- [[Roman Mõtlik]]
- [[Ott Mõtsnik]]
- [[Aleksander Mägi (jalgpallur)|Aleksander Mägi]]
- [[Andre Mägi]]
- [[Valter Mäng]]
- [[Karl Mööl]]
- [[Mert Müldür]]
- [[Gerd Müller]]
- [[Nicolai Müller]]
- [[Thomas Müller]]
- [[Marten Mütt]]

==N==
[[Andrew Nabbout]]
- [[Antônio Naelson]]
- [[Akihiro Nagashima]]
- [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] 
- [[Ádám Nagy]]
- [[Konstantin Nahk]]
- [[Radja Nainggolan]]
- [[Gerlin Naisson]]
- [[Marvelous Nakamba]]
- [[Keito Nakamura]]
- [[Shunsuke Nakamura]]
- [[Hidetoshi Nakata]]
- [[Nahitan Nández]]
- [[Nani]]
- [[Akira Narahashi]]
- [[Armand Naris]]
- [[Gilberto Carlos Nascimento]]
- [[Samir Nasri]]
- [[Matija Nastasić]]
- [[Atsushi Natori]]
- [[Kyle Naughton]]
- [[Aleksei Naumov]]
- [[Jesús Navas]]
- [[Keylor Navas]]
- [[Mike Trésor Ndayishimiye]]
- [[Cherif Ndiaye]]
- [[Iliman Ndiaye]]
- [[Evan Ndicka]]
- [[Wilfred Ndidi]]
- [[Dan Ndoye]]
- [[Pavel Nedvěd]]
- [[Tarmo Neemelo]]
- [[Valter Neeris]]
- [[Johan Neeskens]]
- [[Álvaro Negredo]]
- [[Heleri-Anete Neider]]
- [[Lucas Neill]]
- [[Reiss Nelson]]
- [[Victor Nelsson]]
- [[David Neres]]
- [[Alessandro Nesta]]
- [[Roman Nesterovski]]
- [[Pedro Neto]]
- [[Igor Netto]]
- [[Manuel Neuer]]
- [[Florian Neuhaus]]
- [[Artur Neuman-Tarimäe]]
- [[Oliver Neuville]]
- [[João Neves]]
- [[Rúben Neves]]
- [[Thiago Neves]]
- [[Gary Neville]] 
- [[Neymar]]
- [[Michael Ngadeu-Ngadjui]]
- [[Moumi Ngamaleu]]
- [[Nguyễn Công Phượng]]
- [[Sikou Niakaté]]
- [[Tanguy Nianzou]]
- [[Mitch Nichols]]
- [[Georg Niedermeier]]
- [[Harald Nielsen (jalgpallur)|Harald Nielsen]]
- [[Håvard Nielsen]]
- [[Richard Møller Nielsen]]
- [[Saúl Ñíguez]]
- [[Mart-Mattis Niinepuu]]
- [[Henry Niinlaub]]
- [[Themistoklís Nikolaḯdis]]
- [[Antonis Nikopolidis]]
- [[Johannes Niks]]
- [[Alexander Nimo]]
- [[Daigo Nishi]]
- [[Akihiro Nishimura]]
- [[Akira Nishino]]
- [[Ruud van Nistelrooij]]
- [[Florin Niță]]
- [[Daiki Niwa]]
- [[Nicolas Nkoulou]]
- [[Christopher Nkunku]]
- [[Christian Noboa]]
- [[Craig Noone]]
- [[Kristoffer Nordfeldt]]
- [[Håvard Nordtveit]]
- [[Martin Normann]]
- [[Jade North]]
- [[Oliver Norwood]]
- [[Akira Nozawa]]
- [[Lassad Nouioui]]
- [[Filip Novák]]
- [[Milivoje Novaković]]
- [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)|Jevgeni Novikov]]
- [[Arvydas Novikovas]]
- [[Nurlan Novruzov]]
- [[Jens Nowotny]]
- [[Fabrice Nsakala]]
- [[Olivier Ntcham]]
- [[Felipe Nunes]]
- [[Matheus Nunes]]
- [[Darwin Núñez]]
- [[Marcelino Núñez]]
- [[Ott Nõmm]]
- [[Mait Nõmme]]
- [[Raivo Nõmmik]]
- [[Alexander Nübel]]
- [[Benjamin Nygren]]
- [[Bengt Nyholm]]
- [[Allan Nyom]]

==O==
[[Gabriel Obertan]]
- [[John Mikel Obi]]
- [[Michael Obiku]]
- [[Jan Oblak]]
- [[Lucas Ocampos]]
- [[Guillermo Ochoa]]
- [[Juan Adriel Ochoa Reyes]]
- [[Massimo Oddo]]
- [[Peter Odemwingie]]
- [[Timur Odinajev]]
- [[Denis Odoi]]
- [[Roy O'Donovan]]
- [[Callum O'Dowda]]
- [[Moses Odubajo]]
- [[Aleksejs Kuplovs-Oginskis]]
- [[Oh Hyeon-gyu]]
- [[Janne Oinas]]
- [[Rait Oja]]
- [[Reimo Oja]]
- [[Henrik Ojamaa]]
- [[Hindrek Ojamaa]]
- [[Noah Okafor]]
- [[Ivan O'Konnel-Bronin]]
- [[Daisuke Oku]]
- [[Maaren Olander]]
- [[Aleksandr Olerski]]
- [[Tanel Olev]]
- [[Ivica Olić]]
- [[Denõss Oliinõk]]
- [[Michael Olise]]
- [[Donizete Oliveira]]
- [[Sérgio Oliveira]]
- [[John Sidney Oliver]]
- [[Mathías Olivera]]
- [[Ervin Ollik]]
- [[Robin Olsen]]
- [[Kristoffer Olsson]]
- [[Indro Olumets]]
- [[Kenneth Omeruo]]
- [[Amadou Onana]]
- [[André Onana]]
- [[Jérôme Onguéné]]
- [[Paul Onuachu]]
- [[Oguchi Onyewu]]
- [[Håkon Opdal]]
- [[Loïs Openda]]
- [[Andres Oper]]
- [[Christopher Opéri]]
- [[Jerome Opoku]]
- [[Willi Orbán]]
- [[Frank Ordenewitz]]
- [[Joel Ordóñez]]
- [[Nico O'Reilly]]
- [[‎Aiko Orgla]]
- [[Divock Origi]]
- [[Andrei Ornat]]
- [[Karl Orren]]
- [[Lale Orta]]
- [[Mislav Oršić]]
- [[José Ortigoza]]
- [[Ángel Ortiz]]
- [[Celso Ortiz]]
- [[Daniel O'Shaughnessy]]
- [[Bright Osayi-Samuel]]
- [[John O'Shea]]
- [[Victor Osimhen]]
- [[Yordan Osorio]]
- [[David Ospina]]
- [[Ilja Ossipov]]
- [[Leo Østigård]]
- [[Magomed Ozdojev]]
- [[Zurab Otšigava]]
- [[Ott Ottis]]
- [[Dango Ouattara]]
- [[Azzedine Ounahi]]
- [[Marc Overmars]]
- [[Bryan Oviedo]]
- [[Igor Ovsjannikov]]
- [[Michael Owen]]
- [[Elisha Owusu]]
- [[Alex Oxlade-Chamberlain]]
- [[Mikel Oyarzabal]]

==P==
[[Ander Paabut]]
- [[Heinrich Paal]]
- [[Rudolf Paal]]
- [[Sten-Egert Paap]]
- [[Erik Paartalu]] 
- [[Willian Pacho]]
- [[Gonçalo Paciência]]
- [[Sergio Padt]]
- [[Marians Pahars]]
- [[Paik Seung-ho]]
- [[Connor Pain]]
- [[Joseph Paintsil]]
- [[Bob Paisley]]
- [[Ave Pajo]]
- [[Märten Pajunurm]]
- [[Maido Pakk]]
- [[Ever Palacios]]
- [[Exequiel Palacios]]
- [[Helibelton Palacios]]
- [[Wilson Palacios]]
- [[Karl Palatu]] 
- [[João Palhinha]]
- [[Siim-Sten Palm]]
- [[Karl-Erik Palmér]]
- [[Emerson Palmieri]]
- [[José Luis Palomino]]
- [[Kevor Palumets]]
- [[Andrej Panadić]]
- [[Goran Pandev]]
- [[Walter Pandiani]]
- [[Antonín Panenka]]
- [[Marko Pantelić]]
– [[Costel Pantilimon]]
- [[Christian Panucci]]
- [[Avraám Papadópoulos]]
- [[Dimítris Papadópoulos]]
- [[Sokrátis Papastathópoulos]]
- [[Novo Papaz]]
- [[Tadas Papečkys]]
- [[Jean-Pierre Papin]]
- [[Ingmar Krister Paplavskis]]
- [[Maksim Paponov]]
- [[Leart Paqarada]]
- [[Lucas Paquetá]]
- [[Egon Parbo]]
- [[Leandro Paredes]]
- [[Sergei Pareiko]]
- [[Daniel Parejo]]
- [[Mati Pari]]
- [[Scott Parker]] 
- [[Petri Pasanen]]
- [[Ezio Pascutti]]
- [[Bernard Pask]]
- [[Maksim Paskotši]]
- [[Gérald Passi]]
- [[Javier Pastore]]
- [[Mario Pašalić]]
- [[Alexandre Pato]]
- [[Hannu Patronen]]
- [[Nathan Patterson]]
- [[Pedro Miguel Pauleta]]
- [[Paulinho (sündinud 2000)|Paulinho]]
- [[Gabriel Paulista]]
- [[Wellington Paulista]]
- [[Anete Paulus]]
- [[Benjamin Pavard]]
- [[Jiří Pavlenka]]
- [[Vangélis Pavlídis]]
- [[Aleksandar Pavlović]]
- [[Roman Pavljutšenko]]
- [[Strahinja Pavlović]]
- [[Cristian Pavón]]
– [[Dimitri Payet]]
- [[Andero Pebre]]
- [[Marcus Holmgren Pedersen]]
- [[Poul Pedersen]]
- [[Tore Pedersen]]
- [[Alfonso Pedraza]]
- [[João Pedro]]
- [[Rasmus Peetson]]
- [[Meelis Peitre]] 
- [[Peter Pekarík]]
- [[Tomáš Pekhart]]
- [[Albin Pelak]]
- [[Pelé]]
– [[Graziano Pellè]]
– [[Lorenzo Pellegrini]]
– [[Facundo Pellistri]]
– [[Sergio Peña]]
- [[Jermaine Pennant]]
- [[Michel Pensée]]
- [[Risto E. J. Penttilä]]
- [[Oribe Peralta]]
- [[Danilo Pereira]]
- [[Matheus Pereira]]
- [[Ricardo Pereira]]
- [[Maicon Pereira de Oliveira]]
- [[Andrejs Perepļotkins]]
- [[Carles Pérez]]
- [[Enzo Pérez]]
- [[Hernán Pérez]]
- [[Rubén Pérez]]
- [[Mattia Perin]]
- [[Ivan Perišić]]
- [[Romain Perraud]]
- [[Simone Perrotta]]
- [[Robin van Persie]]
- [[Matteo Pessina]]
- [[Germán Pezzella]]
- [[Nils Petersen]]
- [[Voldemar Peterson]]
- [[Vladimir Petković]]
- [[Dimitri Petratos]]
- [[Vadimas Petrenka]]
- [[Martin Petrov]]
- [[Vladimir Pettai]]
- [[Matt Phillips]]
- [[Jordan Pickford]]
- [[Fernando Picún]]
- [[Erik Pieters]]
- [[Arnold Pihlak]]
- [[Kristofer Piht]]
- [[Uno Piir]]
- [[Raio Piiroja]]
- [[Artur Pikk]] 
- [[Priit Pikker]]
- [[Václav Pilař]]
- [[Orbelín Pineda]]
- [[Ethan Pinnock]]
- [[Javier Pinola]]
- [[Gerard Piqué]]
- [[Joaquín Piquerez]]
- [[Robert Pirès]]
- [[Andrea Pirlo]]
- [[Łukasz Piszczek]]
- [[Claudio Pizarro]]
- [[Guido Pizarro]]
- [[Rodolfo Pizarro]]
- [[Andri Pjatov]]
- [[Gonzalo Plata]]
- [[Michel Platini]]
- [[Alassane Pléa]]
- [[Karel Poborský]]
- [[Mauricio Pochettino]]
- [[Tomás Pochettino]]
- [[Gintas Podelis]]
- [[Maksim Podholjuzin]]
- [[Lukas Podolski]]
- [[Paul Pogba]]
- [[Pavel Pogrebnjak]]
- [[Joel Pohjanpalo]] 
- [[Aivar Pohlak]]
- [[Pelle Pohlak]]
- [[Vukašin Poleksić]]
- [[Ezequiel Ponce]]
- [[Leonardo Ponzio]]
- [[Markus Poom]]
- [[Mart Poom]] 
- [[Gabriel Popescu]]
- [[Ivelin Popov]]
- [[Denis Popović]]
- [[Tony Popovic]]
- [[Alexandra Popp]]
- [[Pedro Porro]]
- [[Francisco Portillo]]
- [[Portu]]
- [[Stefan Posch]]
- [[‎Sander Post]]
- [[Hélder Postiga]]
- [[Graham Potter]]
- [[William Pottker]]
- [[Yussuf Poulsen]]
- [[Nick Powell]]
- [[Dennis Praet]]
- [[Cesare Prandelli]]
- [[Danijel Pranjić]]
- [[Fernando Prass]]
- [[Fabio Prates]]
- [[Lucas Pratto]]
- [[Ángelo Preciado]]
- [[Aivar Priidel]]
- [[Aleksandar Prijović]]
- [[Alex Pritchard]]
- [[Quincy Promes]]
- [[Albert Prosa]] 
- [[Dado Pršo]]
- [[Igor Prins]]
- [[Stanislav Prins]]
- [[Grischa Prömel]]
- [[Davy Pröpper]]
- [[Tymoteusz Puchacz]]
- [[Rene Puhke]]
- [[Arūnas Pukelevičius]]
- [[Martti Pukk]]
- [[Teemu Pukki]]
- [[Christian Pulisic]]
- [[Eino Puri]]
- [[Sander Puri]]
- [[Ats Purje]]
- [[Ferenc Puskás]]
- [[Aleksandr Puštov]]
- [[Jorginho Putinatti]]
- [[Marko Putinčanin]]
- [[Carles Puyol]]
- [[Raimond Põder]]
- [[Kristofer Põldme]]

==Q==
[[Robin Quaison]]
- [[Jarell Quansah]]
- [[Ricardo Quaresma]]
- [[Juan Sebastián Quintero]]
- [[Damiano Quintieri]]
- [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]]

==R==
[[Mohsen Rabiekhah]]
- [[Adrien Rabiot]]
- [[Ivan Radeljić]]
- [[Nemanja Radonjić]]
- [[Ștefan Radu]]
- [[Lukas Raeder]]
- [[Rafael Pereira da Silva]] 
- [[Rafinha]]
- [[Rafinha (sündinud 1993)]]
- [[Baba Rahman]]
- [[Uwe Rahn]]
- [[Jukka Raitala]]
- [[Lembit Rajala]]
- [[Margus Rajaver]]
- [[Predrag Rajković]]
- [[Ivan Rakitić]]
- [[Benito Raman]]
– [[Adil Rami]]
- [[Ramires]]
- [[Gonçalo Ramos]]
- [[Rafael Ramos]]
- [[Sergio Ramos]]
- [[Aaron Ramsey]] 
- [[Jacob Ramsey]]
- [[Ralf Rangnick]]
- [[Claudio Ranieri]]
- [[Krister-Kaspar Rannamaa]]
- [[Milan Rapaić]]
- [[Megan Rapinoe]]
- [[Marcus Rashford]]
- [[Giacomo Raspadori]]
- [[Tomas Ražanauskas]]
- [[Andrei Rațiu]]
- [[Daniil Ratnikov]]
- [[Eduard Ratnikov]] 
- [[Sergei Ratnikov]]
- [[Svajūnas Rauckis]]
- [[Andreas Raudsepp]]
- [[Raúl]]
- [[David Raum]]
- [[Pasi Rautiainen]]
- [[David Raya]]
- [[Rayan]]
- [[Oleg Reabciuk]]
- [[Tim Ream]]
- [[Ante Rebić]]
- [[Harry Redknapp]]
- [[Nathan Redmond]]
- [[Darius Regelskis]]
- [[Walid Regragui]]
- [[Otto Rehhagel]]
- [[Tijjani Reijnders]]
- [[Martin Reim]]
- [[Riido Reiman]]
- [[Bernhard Rein]]
- [[José Manuel Reina]]
- [[Reinaldo]]
- [[Otto Reinfeldt-Reinlo]]
- [[Raido Reinsalu]]
- [[Eerik Reinsoo]]
- [[Mikk Reintam]]
- [[Ott Reinumäe]]
- [[Michael Reiziger]]
- [[Karim Rekik]]
- [[Loïc Rémy]]
- [[Marco Reus]]
- [[Carles Rexach]] 
- [[Diego Antonio Reyes]]
- [[Israel Reyes]]
- [[Giovanni Reyna]]
- [[Chadi Riad]]
- [[Adriano Leite Ribeiro]]
- [[Éverton Ribeiro]]
- [[Franck Ribéry]] 
- [[Hamilton Ricard]]
- [[Declan Rice]]
- [[Chris Richards]]
- [[Micah Richards]]
- [[Jaïro Riedewald]]
- [[Maximilian Riedmüller]]
- [[Søren Rieks]]
- [[Emiliano Rigoni]]
- [[Herol Riiberg]]
- [[John Arne Riise]]
- [[Boris Riisik]]
- [[Frank Rijkaard]]
- [[Tomas Rimas]]
- [[Artūras Rimkevičius]]
- [[Danilo Rinaldi]]
- [[Richard Ríos]]
- [[Josh Risdon]]
- [[Roope Riski]]
- [[Ranet Ristikivi]]
- [[Stefan Ristovski]]
- [[Rivaldo]]
- [[Blas Riveros]]
- [[Arjen Robben]]
- [[Robinho]] 
- [[Antonee Robinson]]
- [[Callum Robinson]]
- [[Jack Robinson]]
- [[Paul Robinson]]
- [[Joel Robles]]
- [[Bobby Robson]]
- [[Hal Robson-Kanu]]
- [[Marcos Rocha]]
- [[Sergio Rochet]]
- [[Hugo Rodallega]]
- [[Sebastian Rode]]
- [[Joe Rodon]]
- [[Garry Rodrigues]]
- [[Jorge Rodrigues]]
- [[Márcio Rodrigues]]
- [[Moacir Rodrigues dos Santos]]
- [[Ángel Rodríguez]]
- [[Guido Rodríguez]]
- [[Jaime Rodríguez]]
- [[James Rodríguez]]
- [[Jay Rodriguez]]
- [[Jonathan Rodríguez]]
- [[Luis Alfonso Rodríguez]]
- [[Maximiliano Rodríguez]]
- [[Óscar Rodríguez]]
- [[Yoel Rodríguez]]
- [[Pedro Rodríguez Ledesma]]
- [[Jack Rodwell]]
- [[Mads Roerslev]]
- [[Morgan Rogers]]
- [[Marcus Rohdén]]
- [[Marco Rojas]]
- [[Robert Rojas]]
- [[Marcos Rojo]]
- [[Simon Rolfes]]
- [[Esteban Rolón]]
- [[Leonardo Rolón]]
- [[Raido Roman]]
- [[Taras Romanczuk]]
- [[Koffi Ndri Romaric]]
- [[Romário]]
- [[Ángel Romero]]
- [[Cristian Romero]]
- [[Luis Alberto Romero]]
- [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]]
- [[Oriol Romeu]]
- [[Luis Romo]]
- [[Ronaldinho]]
- [[Ronaldo]]
- [[Cristiano Ronaldo]]
- [[Salomón Rondón]]
- [[Frederik Rønnow]]
- [[Meelis Rooba]]
- [[Urmas Rooba]] 
- [[Wayne Rooney]] 
- [[Roberto Rosales]]
- [[Tomáš Rosický]]
- [[Diego Rossi]]
- [[Marco Rossi]]
- [[Paolo Rossi]]
- [[Serhi Rožok]]
- [[Alessandro Rottoli]]
- [[James Michael Rowe]]
- [[Emerson Royal]]
- [[Mark Rudan]]
- [[Artjoms Rudņevs]]
- [[Fabián Ruiz]]
- [[Marcel Ruiz]]
- [[Víctor Ruiz]]
- [[Gerónimo Rulli]]
- [[Karl-Heinz Rummenigge]]
- [[Lukas Rupp]]
- [[Miguel Ángel Russo]]
- [[Sander Rõivassepp]]
- [[Artur Rättel]] 
- [[Kevin Rääbis]]
- [[Helmuth Räästas]]
- [[Antonio Rüdiger]]
- [[Henri Rüütli]]
- [[Tarmo Rüütli]]
- [[Mathew Ryan]]
- [[Ingvar Rydell]]
- [[Julian Ryerson]]

==S==
[[Kaimar Saag]] 
- [[Elmar Saar]]
- [[Kaarel Saar]]
- [[Tomi Saarelma]]
- [[Youssouf Sabaly]]
– [[Simão Sabrosa]]
– [[Armando Sadiku]]
– [[Michal Sadílek]]
–  [[Alexis Saelemaekers]]
– [[Matvei Safonov]]
- [[Oleksandr Safronov]]
- [[Bacary Sagna]]
- [[Louis Saha]]
- [[Aleksander Saharov]]
- [[Ismael Saibari]]
- [[Trent Sainsbury]]
- [[Allan Saint-Maximin]]
- [[Romain Saïss]]
- [[Bukayo Saka]]
- [[Daisuke Sakata]]
- [[Janno Saks]]
- [[Bartosz Salamon]]
- [[Carlos Salcedo]]
- [[Santiago Salcedo]]
- [[Anton Salétros]]
- [[Nathan Saliba]]
- [[William Saliba]]
- [[Hasan Salihamidžić]]
- [[Julio Salinas]]
- [[Joseph Saliste]]
- [[Mohammed Salisu]]
- [[Roland Sallai]]
- [[Eduardo Salvio]]
- [[Giórgos Samarás]]
- [[Mbwana Samatta]]
- [[Brice Samba]]
- [[Albert Sambi Lokonga]]
- [[César Sampaio]]
- [[Daniel Sanabria]]
- [[Alexis Sánchez]]
- [[Carlos Andrés Sánchez]]
- [[Jorge Sánchez]]
- [[José Enrique Sánchez]]
- [[Oswaldo Sánchez]]
- [[Robert Sánchez]]
- [[Víctor Sánchez Mata]]
- [[Brent Sancho]]
- [[Jadon Sancho]]
- [[Alex Sandro]]
- [[Roque Santa Cruz]]
- [[Federico Santander]]
- [[Andrey Santos]]
- [[Douglas Santos]]
- [[Fábio Santos]]
- [[Fernando Santos]]
- [[Rauno Sappinen]]
- [[Edwin van der Sar]]
- [[Gabriel Sara]]
- [[Pablo Sarabia]]
- [[Josh Sargent]]
- [[Ismaïla Sarr]]
- [[Pape Matar Sarr]]
- [[Aljona Sasova]]
- [[Carlos Saucedo]]
- [[Maarja Saulep]]
- [[Claudius Sava]]
- [[Demba Savage]]
- [[Jefferson Savarino]]
- [[Mantas Savėnas]]
- [[Erko Saviauk]]
- [[Stefan Savić]]
- [[Javier Saviola]]
- [[Aleksei Savitski]]
- [[Daniil Savitski]]
- [[Lionel Scaloni]]
- [[Gianluca Scamacca]]
- [[Gustavo Scarpa]]
- [[Louis Schaub]]
- [[Patrik Schick]]
- [[Salvatore Schillaci]]
- [[Christopher Schindler]]
- [[Alexander Schlager]]
- [[Nico Schlotterbeck]]
- [[Jeffrey Schlupp]]
- [[Kasper Schmeichel]]
- [[Peter Schmeichel]] 
- [[Romano Schmid]]
- [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]]
- [[Bernd Schneider (jalgpallur)|Bernd Schneider]]
- [[Morgan Schneiderlin]]
- [[Paul Scholes]]
- [[Jerdy Schouten]]
- [[Nico Schulz]]
- [[Stefan Schwab]]
- [[Mark Schwarzer]]
- [[Bastian Schweinsteiger]]
- [[Marvin Schwäbe]]
- [[András Schäfer]]
- [[Fabian Schär]]
- [[Lasse Schöne]]
- [[Alessandro Schöpf]]
- [[Rasmus Schüller]]
- [[André Schürrle]]
- [[Luiz Felipe Scolari]]
- [[Goce Sedloski]]
- [[Clarence Seedorf]] 
- [[Sander Seeman]]
- [[Haris Seferović]]
- [[Geórgios Seitarídis]]
- [[Ole Selnæs]]
- [[Matz Sels]]
- [[Antoine Semenyo]]
- [[Philippe Senderos]]
- [[Marcos Senesi]]
- [[Marcos Senna]]
- [[Stefano Sensi]]
- [[Markkus Seppik]]
- [[Suat Serdar]]
- [[Thulani Serero]]
- [[Jean Michaël Seri]]
- [[Ryan Sessegnon]]
- [[Salva Sevilla]]
- [[Lawrence Shankland]]
- [[Bill Shankly]]
- [[Xherdan Shaqiri]]
- [[Luke Shaw]]
- [[Alan Shearer]] 
- [[Rocco Robert Shein]]
- [[Jonjo Shelvey]]
- [[Cillian Sheridan]]
- [[Teddy Sheringham]]
- [[Djibril Sidibé]]
- [[Andrei Sidorenkov]]
- [[Donald-Olivier Sié]]
- [[Viktor Sieger]]
- [[Kolbeinn Sigþórsson]]
- [[Georg Siimenson]]
- [[Paulo Silas]]
- [[August Martin Silber]]
- [[Otto Silber]]
- [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]]
- [[Joonas Sild]]
- [[Kaspar Sillamaa]]
- [[Ramol Sillamaa]]
- [[Annika Sillaots]]
- [[Ats Sillaste]]
- [[Mikk Sillaste]]
- [[Antony Silva]]
- [[Bernardo Fernandes da Silva]]
- [[David Silva]]
- [[Eduardo da Silva]]
- [[Fábio Silva]]
- [[Gilberto Silva]]
- [[Lucas Silva]]
- [[Rafa Silva]]
- [[Thiago Silva]]
- [[Mohamed Simakan]]
- [[René Simões]]
- [[Matt Simon]]
- [[Moses Simon]]
- [[Xavi Simons]]
- [[Wilfried Singo]]
- [[Sander Sinilaid]]
- [[Luis Sinisterra]]
- [[Vlasi Sinjavski]]
- [[Salvatore Sirigu]]
- [[Moussa Sissoko]]
- [[Ellyes Skhiri]]
- [[Dmitri Skiperski]]
- [[Robert Skov]]
- [[Viktor Skrõpnõk]]
- [[Nejc Skubic]]
- [[Naïm Sliti]]
- [[Chris Smalling]]
- [[Valeri Smelkov]]
- [[Maksim Smirnov]]
- [[Roman Smiško]]
- [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]]
- [[Evald Smitt]]
- [[Wesley Sneijder]] 
- [[Cédric Soares]]
- [[Everton Soares]]
- [[Júlio César Soares Espíndola]]
- [[Rafael Sóbis]]
- [[Waldemar Sobota]]
- [[Rubén Sobrino]]
- [[Roman Sobtšenko]]
- [[Sócrates]]
- [[Roberto Soldado]] 
- [[Ola Solbakken]]
- [[Ståle Solbakken]]
- [[Carlos Soler]]
- [[Hope Solo]]
- [[Manor Solomon]]
- [[Ole Gunnar Solskjær]]
- [[Yann Sommer]]
- [[Alex Song]]
- [[Erik Sorga]]
- [[Sebastián Soria]]
- [[Juan Pablo Sorín]]
- [[Alexander Sørloth]]
- [[Vadim Sorokin]]
- [[José Sosa]]
- [[Yeferson Soteldo]]
- [[Tomáš Souček]]
- [[Hillal Soudani]]
- [[Adama Soumaoro]]
- [[Boubakary Soumaré]]
- [[Samuel Souprayen]]
- [[Diego Souza]]
- [[Josef de Souza]]
- [[Harry Souttar]]
- [[John Souttar]]
- [[Djibril Sow]]
- [[Uroš Spajić]]
- [[Luciano Spalletti]]
- [[Silvio Spann]]
- [[Tim Sparv]]
- [[Gary Speed]]
- [[Leonardo Spinazzola]]
- [[Matthew Spiranovic]]
- [[Stefan Spirovski]]
- [[Ron Springett]]
- [[Sébastien Squillaci]] 
- [[Dennis Srbeny]]
- [[Darijo Srna]]
- [[Ádám Szalai]]
- [[Attila Szalai]]
- [[Wojciech Szczęsny]]
- [[Marian Szeja]] 
- [[Dominik Szoboszlai]]
- [[Damian Szymański]]
- [[Sebastian Szymański]]
- [[Jack Stacey]]
- [[Lorenzo Staelens]]
- [[Jaap Stam]]
- [[Benjamin Stambouli]]
- [[Nicolae Stanciu]]
– [[Bogdan Stancu]]
– [[Josip Stanišić]]
- [[Dejan Stanković]]
- [[Carl Starfelt]]
- [[Niklas Stark]]
- [[Tom Starke]]
- [[Tõnis Starkopf]]
- [[Mihhail Starodubtsev]]
- [[Renato Steffen]]
- [[Maarten Stekelenburg]]
- [[Alen Stepanjan]]
- [[Andrei Stepanov]]
- [[Jack Stephens]]
- [[Raheem Sterling]]
- [[Enda Stevens]]
- [[Lars Stindl]]
- [[Hristo Stoichkov]]
- [[Petar Stojanović (jalgpallur)|Petar Stojanović]]
- [[Dragan Stojković]]
- [[Vladimir Stojković]]
- [[Modestas Stonys]]
- [[Ilian Stoyanov]]
- [[Carlos Strandberg]]
- [[Stefan Strandberg]]
- [[Sander van de Streek]]
- [[Marco Streller]]
- [[Getriin Strigin]]
- [[Ivan Strinić]]
- [[Kevin Strootman]]
- [[Jens Stryger Larsen]]
- [[Daniel Sturridge]]
- [[Edwin Stüf]]
- [[Ervin Stüf]]
- [[Damián Suárez]]
- [[Luis Suárez (sündinud 1997)|Luis Suárez]]
- [[Luis Alberto Suárez]] 
- [[Luis Suárez Miramontes]]
- [[Gabriel Suazo]]
- [[Igor Subbotin]]
- [[Marek Suchý]]
- [[Petar Sučić]]
- [[Yukinari Sugawara]]
- [[Vitali Sujetov]]
- [[Crysencio Summerville]]
- [[Noah Sonko Sundberg]]
- [[Tomáš Suslov]]
- [[Daisuke Suzuki]]
- [[Kristjan Suurjärv]]
- [[Maarek Suursaar]] 
- [[Mattias Svanberg]]
- [[Jonas Svensson]]
- [[Václav Svěrkoš]]
- [[Karol Świderski]]
- [[Sergi Sõdortšuk]]
- [[Çağlar Söyüncü]]
- [[Niklas Süle]]
- [[Issiaga Sylla]]

==Š==
[[Bojan Šaranov]]
- [[Ľubomír Šatka]]
- [[Maksim Šatskihh]]
- [[Ilja Šesterkov]]
- [[Andri Ševtšenko]]
- [[Roman Širokov]]
- [[Tihhon Šišov]]
- [[Milan Škoda]]
- [[Milan Škriniar]]
- [[Martin Škrtel]]
- [[German Šlein]]
- [[Vladimír Šmicer]]
- [[Michael Špaček]]
- [[Marek Špilár]]
- [[Andraž Šporar]]
- [[Georgi Štšennikov]]
- [[Davor Šuker]]
- [[Pavel Šulc]]
- [[Anton Šunin]]
- [[Josip Šutalo]]
- [[Mark Švets]]

==Z==
[[Pablo Zabaleta]] -
[[Illja Zabarnõi]] -
[[Cristian Zaccardo]] -
[[Mário Zagallo]] -
[[Antônio Carlos Zago]] -
[[Theódoros Zagorákis]] -
[[Eran Zahavi]] -
[[Vjatšeslav Zahovaiko]] - 
[[Nikolajs Zaicevs]] -
[[Miha Zajc]] -
[[Denis Zakaria]] -
[[Aleksandr Zakarljuka]] -
[[Nicola Zalewski]] -
[[Carlos Zambrano]] -
[[Gianluca Zambrotta]] -
[[Iván Zamorano]] -
[[Javier Zanetti]] - 
[[Nicolò Zaniolo]] -
[[Gustavo Zapata]] - 
[[Duván Zapata]] -
[[Davide Zappacosta]] -
[[Matías Zaracho]] -
[[Mauro Zárate]] -
[[Zé Roberto]] -
[[Zeca]] -
[[Ned Zelić]] -
[[Indrek Zelinski]] -
[[Boudewijn Zenden]] -
[[Arbër Zeneli]] -
[[Sergei Zenjov]] -
[[Zico]] - 
[[Zinédine Zidane]] -
[[Christian Ziege]] -
[[Piotr Zieliński]] -
[[Hakim Ziyech]] -
[[Roman Zobnin]] -
[[Dino Zoff]] -
[[Kenneth Zohore]] -
[[Marcin Zomerski]] -
[[Bruno Zuculini]] -
[[Igor Zubeldia]] -
[[Steven Zuber]] -
[[Juan Camilo Zúñiga]] -
[[Konstantin Zõrjanov]]

==Ž==
[[Margarita Žernosekova]]
- [[Nikola Žigić]]
- [[Juri Žirkov]]
- [[Aleksandar Živković]]
- [[Andrija Živković]]
- [[Boris Živković]]

==T==
[[Albert Taar]]
- [[Robert Taar]]
- [[Josip Tadič]]
- [[Adam Taggart]]
- [[Nicolás Tagliafico]]
- [[Jonathan Tah]]
- [[Teemu Tainio]]
- [[Taie Taiwo]]
- [[Taye Taiwo]]
- [[Daiki Takamatsu]]
- [[Hideaki Takeda]]
- [[Chemsdine Talbi]]
- [[Montassar Talbi]]
- [[Heikki Talimaa]]
- [[Tanel Tamberg]]
- [[Alex Matthias Tamm]]
- [[Heiko Tamm]]
- [[Joonas Tamm]]
- [[Annika Tammela]]
- [[Lisette Tammik]]
- [[Ao Tanaka]]
- [[Renato Tapia]]
- [[Edmond Tapsoba]]
- [[Diego Tardelli]]
- [[Mehdi Taremi]]
- [[James Tarkowski]]
- [[Martin Taska]]
- [[Júlio Tavares]]
- [[Marcus Tavernier]]
- [[Greg Taylor]]
- [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]]
- [[Ryan Taylor]]
- [[‎Ingemar Teever]]
- [[Sten Teino]]
- [[Teitur Þórðarson]]
- [[Alex Teixeira]]
- [[Armando Teixeira]]
- [[Vitali Teleš]]
- [[Vladimir Tell]]
- [[Alex Telles]]
- [[Cristian Tello]]
- [[Taijo Teniste]]
- [[Timo Teniste]] 
- [[Siim Tenno]]
- [[Simo Tenno]]
- [[Bryan Angulo Tenorio]]
- [[Carlos Tenorio]]
- [[Elmar Tepp]]
- [[Marc-André ter Stegen]]
- [[Miguel Terceros]]
- [[Sergei Terehhov]]
- [[Simon Terodde]]
- [[John Terry]]
- [[Robert Tesche]]
- [[William Tesillo]]
- [[Tetê]]
- [[Kenny Tete]]
- [[Benjamin Tetteh]]
- [[Alexander Tettey]]
- [[Teddy Teuma]]
- [[Carlos Tévez]]
- [[Florian Thauvin]]
- [[Arthur Theate]]
- [[Igor Thiago]]
- [[Malick Thiaw]]
- [[Kristian Thorstvedt]]
- [[Lilian Thuram]]
- [[Marcus Thuram]]
- [[Kieran Tierney]]
- [[Raimond Tiidermann]]
- [[Ronaldo Tiismaa]]
- [[Tiit Tikenberg]]
- [[Annika Tikk]]
- [[Guus Til]]
- [[Malik Tillman]]
- [[Jurriën Timber]]
- [[Paulo César Tinga]]
- [[Anton Tinnerholm]]
- [[Evald Tipner]]
- [[Deniss Tjapkin]]
- [[Ziad Tlemçani]]
- [[Harry Toffolo]]
- [[Toomas Tohver]]
- [[Joona Toivio]]
- [[Miikka Toivola]]
- [[Ola Toivonen]]
- [[Stanislav Tokarev]]
- [[Rafael Tolói]]
- [[Jon Dahl Tomasson]]
- [[Takehiro Tomiyasu]]
- [[Fikayo Tomori]]
- [[Rasmus Tomson]]
- [[Sandro Tonali]]
- [[Ivan Toney]]
- [[Luca Toni]]
- [[Mait Toom]]
- [[Janar Toomet]]
- [[Jens Toornstra]]
- [[Borislav Topić]]
- [[Ömer Toprak]]
- [[Kaarel Torop]] 
- [[Curro Torres]]
- [[Félix Torres]]
- [[Fernando Torres]]
- [[Ferran Torres]]
- [[Roberto Torres]]
- [[Cenk Tosun]]
- [[Francesco Totti]]
- [[Sadio Tounkara]]
- [[Abdoulaye Touré]]
- [[Almamy Touré]]
- [[Kolo Touré]]
- [[Yaya Touré]]
- [[Aleksandar Trajkovski]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1990)]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1996)]]
- [[Bertrand Traoré]]
- [[Hamari Traoré]]
- [[Ibrahima Traoré]] 
- [[Ismaël Traoré]]
- [[Giovanni Trapattoni]]
- [[Taavi Trasberg]]
- [[Gernot Trauner]]
- [[Emma Treiberg]]
- [[Óscar Trejo]]
- [[Santiago Tréllez]]
- [[Marius Trésor]]
- [[David Trézéguet]]
- [[Ivan Tričkovski]]
- [[Francisco Trincão]]
- [[Kieran Trippier]]
- [[James Troisi]]
- [[William Troost-Ekong]]
- [[Auston Trusty]]
- [[Tiina Trutsi]]
- [[Vasíleios Tsiártas]] 
- [[Martin Tšegodajev]]
- [[Igor Tšeminava]]
- [[Marek Tšernjavski]]
- [[Deniss Tšerõšev]]
- [[Arsen Tšilingarjan]]
- [[Sergei Tšopik]]
- [[Anton Tšuikov]]
- [[Georgi Tšutšelov]]
- [[Chrístos Tzólis]]
- [[Carl Tubarik]]
- [[Thomas Tuchel]]
- [[Igor Tudor]]
- [[Ozan Tufan]]
- [[Sakari Tukiainen]]
- [[Sven Tumba]]
- [[Georgi Tunjov]]
- [[Ryan Tunnicliffe]]
- [[Evald Tupits]]
- [[Edgar Tur]]
- [[Arda Turan]]
- [[Almir Turković]]
- [[Ross Turnbull]]
- [[Matt Turner]]
- [[Rauno Tutk]]
- [[Anatoli Tõmoštšuk]]
- [[Erko Jonne Tõugjas]]
- [[Raiko Tähhe]]
- [[Rain Tölpus]]
- [[Janar Tükk]]
- [[Przemysław Tytoń]]

==U==
[[Atsuto Uchida]]
- [[Masao Uchino]]
- [[Atsushi Uchiyama]]
- [[Destiny Udogie]]
- [[Tomáš Ujfaluši]]
- [[Roberts Uldriķis]]
- [[Ivo Ulich]]
– [[Samuel Umtiti]]
- [[Deniz Undav]]
– [[Dayot Upamecano]]
– [[Kacper Urbański]]
– [[Marco Ureña]]
- [[Mateus Uribe]]
– [[Jere Uronen]]
- [[Martin Ustaal]]
- [[Dmitri Ustritski]]
- [[Anatoli Ušanov]]
- [[Peter Utaka]]
- [[Heinrich Uukkivi]]
- [[Rauno Uusküla]]

==V==
[[Rafael van der Vaart]]
- [[Tomáš Vaclík]]
- [[Andreas Vaher]]
- [[Reelika Vaher]]
- [[Vahur Vahtramäe]]
- [[Georg Vain]]
- [[Hendrik Vainu]]
- [[Eimantas Valaitis]]
- [[Mathieu Valbuena]]
- [[Eugeni Valderrama]]
- [[Diego Valdés]]
- [[José Ángel Valdés]]
- [[Victor Valdes]]
- [[Bruno Valdez]]
- [[Nelson Haedo Valdez]]
- [[Jorge Valdivia]]
- [[Richard Valdov]]
- [[Antonio Valencia]]
- [[Filip Valenčič]]
- [[Juan Carlos Valerón]]
- [[Aleksander Valkenpert]]
- [[Virgo Vallik]]
- [[Karl Andre Vallner]]
- [[Elari Valmas]]
- [[Oleg Valov]]
- [[Mikk Valtna]]
- [[Siim Valtna]]
- [[Hendrik Van Crombrugge]]
- [[Hans Vanaken]]
- [[André Vandeweyer]]
- [[Gerald Vanenburg]]
- [[Andris Vaņins]]
- [[Tõnis Vanna]]
- [[Raphaël Varane]]
- [[Guillermo Varela]]
- [[Silvestre Varela]]
- [[Lauri Varendi]]
- [[Camilo Vargas]]
- [[Eduardo Vargas]]
- [[Matías Vargas]]
- [[Tony Varjund]]
- [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]]
- [[Nikola Vasilj]]
- [[Darius Vassell]]
- [[Konstantin Vassiljev]]
- [[Nikita Vassiljev]]
- [[Ivica Vastić]]
- [[Franco Vázquez]]
- [[Sergio Vázquez]]
- [[Jan Važinski]]
- [[Rudi Vata]]
- [[Jürgen Veber]]
- [[Matías Vecino]]
- [[Jaanus Veensalu]]
- [[Robert Veering]]
- [[Monika Vehlmann]] 
- [[Raphael Veiga]]
- [[Renato Veiga]]
- [[Andrei Veis]]
- [[Carlos Vela]]
- [[Julián Estiven Vélez]]
- [[Miloš Veljković]]
- [[Taavi Vellemaa]]
- [[Micky van de Ven]]
- [[Stylianós Venetídis]]
- [[Alan Ventsel]]
- [[Fausto Vera]]
- [[Bart Verbruggen]]
- [[Jordan Veretout]]
- [[Lucas Veríssimo]]
- [[Thomas Vermaelen]] 
- [[Gabriel Veron]]
- [[Juan Sebastián Verón]]
- [[Māris Verpakovskis]]
- [[Marco Verratti]]
- [[Mikel Vesga]]
- [[Rain Vessenberg]]
- [[Jannik Vestergaard]]
- [[Martin Vetkal]]
- [[Domagoj Vida]]
- [[Arturo Vidal]] 
- [[Nemanja Vidić]]
- [[Aurelio Vidmar]]
- [[Luan Vieira]]
- [[Marcelo Vieira]] 
- [[Patrick Vieira]]
- [[Jonathan Viera]]
- [[Christian Vieri]]
- [[Luciano Vietto]]
- [[Sergei Vihrov]]
- [[Kristen Viikmäe]]
- [[Taavi Viikna]]
- [[Sander Viira]]
- [[Tito Vilanova]]
- [[Sepo Vilderson]]
- [[Tonny Vilhena]]
- [[Anett Vilipuu]]
- [[David Villa]]
- [[Mathias Villota]]
- [[Matías Viña]]
- [[Kayne Vincent]]
- [[Abner Vinícius]]
- [[Carlos Vinícius]]
- [[Felipe Vizeu]]
- [[Dmitri Vjaltšinov]]
- [[Ron Vlaar]]
- [[Odisseas Vlachodímos]]
- [[Dušan Vlahović]]
- [[Kevin Vogt]]
- [[Aleksandr Volkov]]
- [[Yochanan Vollach]]
- [[Kevin Volland]]
- [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)|Aleksandr Volodin]]
- [[Cristian Volpato]]
- [[Johan Vonlanthen]]
- [[Karel Voolaid]]
- [[Kristjan Vomm]]
- [[Michel Vorm]]
- [[Vladimir Voskoboinikov]]
- [[Denis Vnukov]]
- [[Stefan de Vrij]]
- [[Šime Vrsaljko]]
- [[Dare Vršič]]
- [[Zísis Vrýzas]]
- [[Mirko Vučinić]]
- [[Budimir Vujačić]]
- [[Martin Vunk]] 
- [[Tanel Võtti]] 
- [[Leo Väisänen]]
- [[Hugo-Eugen Väli]]
- [[Henri Välja]]
- [[Rudi Völler]]

==W==

[[Hidetoshi Wakui]]
- [[Theo Walcott]]
- [[Luca Waldschmidt]]
- [[Kyle Walker]]
- [[Jonathan Walters]]
- [[Abby Wambach]]
- [[Aaron Wan-Bissaka]]
- [[Paulo Wanchope]]
- [[Paul Wanner]]
- [[Danny Ward]]
- [[Stephen Ward]]
- [[James Ward-Prowse]]
- [[Amr Warda]]
- [[Adílson Warken]]
- [[Daniel Wass]]
- [[Ronald Waterreus]]
- [[George Weah]]
- [[Wout Weghorst]]
- [[Julian Weigl]]
- [[Patrick Weihrauch]]
- [[Mitchell Weiser]]
– [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1939)|Vladimír Weiss]]
– [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1964)|Vladimír Weiss II]]
– [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1989)|Vladimír Weiss III]]
- [[Danny Welbeck]]
- [[Nahki Wells]]
- [[Wendell]]
- [[Timo Werner]]
- [[Sander Westerveld]]
- [[Sean Tremaine Whalen]]
- [[Connor Wickham]]
- [[Silvan Widmer]]
- [[Felix Wiedwald]]
- [[Georginio Wijnaldum]]
- [[Kamil Wilczek]]
- [[Yanic Wildschut]]
- [[Christian Wilhelmsson]] 
- [[Alex Wilkinson]]
- [[David Williams (jalgpallur)|David Williams]]
- [[Iñaki Williams]]
- [[Willian Borges da Silva]]
- [[Joe Willock]]
- [[Jack Wilshere]]
- [[Callum Wilson]]
- [[Jonas Wind]]
- [[Florian Wirtz]]
- [[Yoane Wissa]]
- [[Axel Witsel]]
- [[Marius Wolf]]
- [[Joe Worrall]]
– [[Bailey Wright]]
- [[Haji Wright]]
- [[Maximilian Wöber]]
- [[Christian Wörns]]

==Õ==
[[Jan Õun]] 
- [[Janar Õunap]]
- [[Kethy Õunpuu]]

==Ä==
[[Mika Ääritalo]]

==Ö==
[[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]]

==Ü==
[[Enes Ünal]]
- [[Cengiz Ünder]]
- [[Oskar Üpraus]]

==X==
[[Granit Xhaka]]

==Y==
[[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Lamine Yamal]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Atsushi Yoneyama]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Yu Hai]]

== Vaata ka ==
*[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]]

[[Kategooria:Jalgpallurid| Jalgpallurid]]
[[Kategooria:Sportlaste loendid]]
[[Kategooria:Jalgpalli loendid]]</text>
      <sha1>7pywyn6e2ef1ymufxsjkaql8w3esya2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Šibenik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>10230</id>
    <revision>
      <id>7204114</id>
      <parentid>6404879</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:34:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204114</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5441" sha1="csqxel3wyb3jsph4z55265ypn66qfnn" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Šibenik
| nimi1_keel = horvaadi | nimi1 = Šibenik
| nimi2_keel = itaalia | nimi2 = Sebenico
| pilt = Šibenik - harbour (big).jpg
| lipp = Sibenik_Flag_2.png
| lipu_link = [[Šibeniki lipp|Lipp]]
| vapp = Sibenik coat of arms.jpg
| vapi_link = [[Šibeniki vapp|Vapp]]
| pindala  = 
| elanikke = 
| laius  = 
| pikkus = 
| asendikaart = Horvaatia
}}
[[Pilt:Harbour of Sibenik.JPG|pisi|Vaade Šibeniki sadamale ja kesklinnale]]

'''Šibenik''' ([[itaalia keel]]es ''Sebenico'') on [[linn]] [[Horvaatia]]s [[Aadria meri|Aadria mere]] rannikul [[Dalmaatsia]]s.

Elanikke oli 2011. aasta seisuga 46 372.

== Geograafia ==

Šibenikist läheb [[maantee]] mererannikut pidi loodesse [[Vodice]] ja [[Biograd na Moru]] kaudu [[Zadar]]isse ning kagusse [[Trogir]]i ja [[Kaštel Stari]] kaudu [[Split]]i.&lt;ref name=SMA&gt;[[Suur maailma atlas]], lk 64&lt;/ref&gt;

Šibenikist läheb [[raudtee]] üksnes ida suunas. Seda mööda saab sõita Kaštel Stari kaudu Spliti, aga poolel teel keerab põhja poole raudteeharu, mis viib [[Knin]]i ja sealtkaudu ülejäänud Horvaatiasse.&lt;ref name=SMA/&gt;

Kuigi Horvaatia rannik on üldiselt tihedalt saartega ääristatud, on just Šibeniki kohal saari vähe. Šibenikist edelasse jääb [[Žirje]] saar.&lt;ref name=SMA/&gt;

== Kliima ==

Aasta keskmine temperatuur on +15,4&amp;nbsp;°C. Kõige kõrgem on see [[juuli]]s (+25,0&amp;nbsp;°C) ja [[august]]is (+24,6&amp;nbsp;°C), kõige madalam [[jaanuar]]is (+6,8&amp;nbsp;°C) ja [[veebruar]]is (+7,4&amp;nbsp;°C).

Kõige kõrgemad temperatuurid Šibenikis on mõõdetud augustis (+39,2&amp;nbsp;°C) ja juulis (+38,2&amp;nbsp;°C). Kõige madalamad maksimumtemperatuurid on detsembris (+20,3&amp;nbsp;°C) ja jaanuaris (+21,4&amp;nbsp;°C).

Kõige madalamad temperatuurid Šibenikis on mõõdetud veebruaris (–11&amp;nbsp;°C) ja jaanuaris (–10,2&amp;nbsp;°C). Kõige kõrgemad miinimumtemperatuurid on juulis (+11,6&amp;nbsp;°C) ja augustis (+10,2&amp;nbsp;°C). [[Mai]]st kuni [[oktoober|oktoobrini]] pole kunagi [[öökülm]]a täheldatud.

Aastas sajab keskmiselt 801&amp;nbsp;mm. Talvel sajab rohkem kui suvel. Kõige sajusemad kuud on [[november]] (112&amp;nbsp;mm) ja detsember (95&amp;nbsp;mm), kõige kuivemad juuli (30&amp;nbsp;mm) ja august (45&amp;nbsp;mm). [[Vihm]]a sajab keskmiselt 105 päeval aastas, kõige rohkem novembris ja detsembris (kummaski 12), kõige vähem juulis ja augustis (kummaski 5 päeval). [[Lumi|Lund]] sajab keskmiselt 3 päeval aastas.

[[Päike]] paistab aastas keskmiselt 2679 tundi. Kõige päikesepaistelisemad päevad on juuli (358 tundi) ja august (326 tundi), kõige hämaramad detsember (114 tundi) ja jaanuar (129 tundi).

== Ajalugu ==
[[Pilt:Petar Kresimir IV.JPG|pisi|Petar Krešimir IV skulptuur Šibenikis]]
Enamiku Horvaatia rannikulinnadest on asutanud kreeklased, illüürid või roomlased, aga Šibenik on erand. Selle asutasid horvaadid. Esimest korda mainiti seda ja juba tänapäevase nimega [[Horvaatia kuningas|Horvaatia kuninga]] [[Petar Krešimir IV]] [[harta]]s ja lühikest aega oli linnas ka Horvaatia kuninga residents. Sel põhjusel kutsutakse Šibenikki ka Krešimiri linnaks. See on vanim horvaatide linn Aadria mere ääres.

[[Pilt:Sibenik 2003.jpg|pisi|vasakul|Šibenik (2003)]]

[[11. sajand|11.]] ja [[12. sajand]]il käis Šibenik käest kätte [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]], [[Bütsants]]i, [[Ungari kuningriik|Ungari]] ja [[Bosnia kuningriik|Bosnia]] vahel. Veneetsia vallutas linna [[1116]] ja hoidis seda enda käes kuni [[1124]]. Siis vallutas selle lühikeseks ajaks Bütsants, aga Veneetsia võttis selle tagasi ja hoidis seda kuni [[1133]]. aastani, mil selle vallutas Ungari. Kuni [[1180]]. aastani vahetas linn veel mitu korda omanikku. [[1167]] andis [[Ungari kuningas]] [[István III]] Šibenikile linnaõigused. [[1298]] sai linn endale [[diötsees]]i. [[1409]]–[[1412|1442]] võitis Dalmaatsia sõja Veneetsia vastu, kes Dalmaatsiat vallutada püüdis. [[15. sajand]]i lõpul hakkas Šibenikki ähvardama [[Osmanite riik]], kes aga ei suutnudki Šibenikki vallutada. [[16. sajand]]il ehitati [[Püha Nikolause kindlus]] ja [[17. sajand]]il tugevdati neid kindlustusi veelgi. Pikka aega kuulus Šibenik Veneetsiale, kuni see riik [[1797]] lagunes ja siis läks linn [[Habsburgid]]e võimu alla.

[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõpus okupeeris linna [[Itaalia]], kes hoidis seda enda käes kuni [[12. juuni]]ni [[1921]]. [[Rapallo rahuleping]]uga pidi Itaalia linna [[Jugoslaavia]]le üle andma. Jugoslaaviale jäi Šibenik kuni [[1991]]. aastani, mil Horvaatia kuulutas välja iseseisvuse.
[[Pilt:Blue Hitler’s Eye.jpg|pisi|&quot;Hitleri Silm&quot; – Saksa sõjalaevade varje- ja varitsuspaik Teise maailmasõja ajal Šibeniki lähistel]]
[[Horvaatia iseseisvussõda|Horvaatia iseseisvussõja]] käigus vallutas Horvaatia [[15. september|15. septembril]] 1991 Šibenikis olnud Jugoslaavia mereväebaasi. Seejärel ründasid Jugoslaavia väed Šibenikki kuni [[22. september|22. septembrini]], mil pidid oma kaotust tunnistama ja taanduma. Seda nimetatakse [[Šibeniki lahing]]uks. Selle käigus pommitas Jugoslaavia linna nii suurtükkide kui lennukitega, tekitades suuri purustusi. Surma sai seevastu suhteliselt vähe inimesi. Pärast sõja lõppu [[1995]]. aastal taastati linnas hävinud hooned.

[[Šibeniki katedraal]] on kantud [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.

== Viited ==
{{Viited}}

==Välislingid==
{{commonskat-tekstina}}
*[http://www.sibenik.hr/ Linna koduleht]

[[Kategooria:Horvaatia linnad]]</text>
      <sha1>csqxel3wyb3jsph4z55265ypn66qfnn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Välismaa poliitikute loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>10276</id>
    <revision>
      <id>7203982</id>
      <parentid>7203441</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T19:48:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* M */</comment>
      <origin>7203982</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="94453" sha1="ak08ihsgulx7kf3cvvc9yf1bje3oy7w" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2009}}

''Siin loetletakse [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgseid maailma [[poliitik]]uid, välja arvatud [[Eesti]] poliitikud, kes on loetletud [[Eesti poliitikute loend]]is.

{{tähed}}

== A ==
*[[Albert von der Aa]] ([[Šveitsi Sotsiaaldemokraatlik Partei]]), [[Rahvusnõukogu]] liige
*[[Per Lennart Aae]] ([[Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei]])
*[[Frank Aaen]] ([[Enhedslisten]]), Taani [[Folketing]]i liige
*[[Jane Aagaard]] ([[Australian Labor Party]]), [[Põhjaterritooriumi Seadusandlik Kogu|Põhjaterritooriumi Seadusandliku Kogu]] spiiker
*[[Bjarne Aagaard Strøm]] ([[Venstre (Norra)|Venstre]]), Norra [[Storting]]i asendusliige
*[[Arvo Aalto]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Soome tööjõuminister]]
*[[Aimo Aaltonen]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Eduskund|Eduskunna]] liige
*[[Laurie Aarons]] ([[Austraalia Kommunistlik Partei]]), partei rahvuslik sekretär
*[[Sani Abacha]], [[Nigeeria Ajutine Valitsev Nõukogu|Nigeeria Ajutise Valitseva Nõukogu]] esimees
*[[Leonid Abalkin]], [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja 
*[[José Luis Ábalos]]
*[[Aslan Abašidze]] ([[Kogu Gruusia Taassünni Adžaaria Liit]]), Adžaaria Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu esimees ja  pea, Adžaaria autonoomse piirkonna president  
*[[Ferhat Abbas]]
*[[Tony Abbott]]
*[[Ibrāhīm ‘Abbūd]]
*[[‘Abd Allāh ibn Nāşir Āl Thānī]]
*[[Sidi Ould Cheikh Abdallahi]]
*[[Muḩammad ‘Abd al-‘Azīz]]
*[[Muşţafá ‘Abd al-Jalīl]]
*[[Mohamed Ould Abdel Aziz]]
*[[Manal Abdel Samad]]
*[[James Abdnor]]
*[[Mario Abdo Benítez]]
*[[Kairat Abdrahmanov]]
*[[Ābdul Hāmid]]
*[[Muhhammetkalõj Abdulgazijev]]
*[[Zahra Abdulla]]
*[[‘Abdullāh ‘Abdullāh]]
*[[Mõkdõbek Abdõldajev]]
*[[Shinzō Abe]]
*[[Carmelo Abela]]
*[[George Abela]]
*[[Robert Abela]]
*[[Maliina Abelsen]]
*[[Abhisit Vejjajiva]]
*[[Dzintars Ābiķis]]
*[[Iolu Abil]]
*[[Luis Abinader]]
*[[Solvita Āboltiņa]]
*[[Hovik Abrahamjan]]
*[[Pjotr Abrassimov]]
*[[Hosams Abu Meri]]
*[[Nūrī Abū Sahmīn]]
*[[Alexander Abusch]]
*[[Dean Acheson]]
*[[Anton Ackermann]]
*[[Alexander Acosta]]
*[[Lars Adaktusson]]
*[[Valdas Adamkus]] 
*[[Adámos Adámou]]
*[[Paweł Bogdan Adamowicz]]
*[[Gerry Adams]]
*[[Jānis Ādamsons]]
*[[Lena Adelsohn Liljeroth]] 
*[[Konrad Adenauer]] 
*[[János Áder]]
*[[Rabindra Prasad Adhikari]]
*[[Anders Adlercreutz]]
*[[Isaias Afewerki]]
*[[Ivar Afzelius]]
*[[Naci Ağbal]]
*[[Valērijs Agešins]]
*[[Oihane Agirregoitia]]
*[[Peter Agius]]
*[[Alex Agius Saliba]]
*[[Spiro Agnew]]
*[[Śāhābuddin Āhamed]]
*[[Matti Ahde]]
*[[Bertie Ahern]]
*[[Ahmad Phesal Talib]]
*[[Ahmed Mohamed Ag Hamani]]
*[[Maḩmūd Aḩmadīnezhād]]
*[[Abiy Ahmed]]
*[[Ahmed Dini Ahmed]] 
*[[Iājuddīn Āhmed]] 
*[[Zubir Ahmed]]
*[[Danijal Ahmetov]] 
*[[Serik Ahmetov]]
*[[Esko Aho]]
*[[Justin Ahomadegbé]]
*[[Kwesi Ahoomey-Zunu]]
*[[Jeannot Ahoussou-Kouadio]]
*[[Lothar Ahrendt]]
*[[Martti Ahtisaari]]
*[[Lionel Aingimea]]
*[[Aksel Airo]]
*[[Paavo Aitio]]
*[[Ara Ajvazjan]]
*[[Askar Akajev]]
*[[Daniel Akaka]]
*[[Hulusi Akar]]
*[[Ryōsei Akazawa]]
*[[Recep Akdağ]]
*[[Jimmie Åkesson]]
*[[Mustafa Akıncı]]
*[[Aivars Aksenoks]]
*[[Nana Akufo-Addo]]
*[[Ofir Akunis]]
*[[Abir Al-Sahlani]]
*[[Ḩamad ibn Jābir Āl Thānī]]
*[[Efkan Ala]]
*[[Alviina Alametsä]]
*[[Outi Alanko-Kahiluoto]]
*[[Irakli Alasania]]
*[[Anthony Albanese]]
*[[José Manuel Albares]]
*[[Berat Albayrak]]
*[[Ernst Albrecht]] ([[CDU]]), Alam-Saksi peaminister
*[[Madeleine Albright]]
*[[Maria Luís Albuquerque]]
*[[Pilar Alegría]]
*[[Vaida Aleknavičienė]]
*[[Arturo Alessandri Palma]]
*[[Jorge Alessandri Rodríguez]]
*[[Ioánnis Alevrás]]
*[[Angelino Alfano]]
*[[Aires Ali]]
*[[Irfaan Ali]]
*[[Atidže Alieva-Veli]]
*[[Iyād ‘Allāwī]] 
*[[George Allen]]
*[[Salvador Allende]]
*[[Alphonse Alley]]
*[[Esko Almgren]]
*[[Joaquín Almunia]]
*[[Norovõn Altanhujag]]  
*[[Peter Altmaier]]
*[[Carlos Alvarado Quesada]]
*[[Gregorio Álvarez]]
*[[Arif Alvi]]
*[[Hama Amadou]]
*[[Diogo Freitas do Amaral]]
*[[Giuliano Amato]] 
*[[Andris Ameriks]]
*[[David Amess]]
*[[Denis Amici]]
*[[Ḩāfiz̧ullāh Amīn]]
*[[Idi Amin]]
*[[Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān]]
*[[Celso Amorim]]
*[[Anita Anand]]
*[[Roberta Alma Anastase]]
*[[Níkos Anastasiádis]]
*[[Amelia Andersdotter]]
*[[Wendell Anderson]]
*[[Claes Andersson]]
*[[Li Andersson]]
*[[Magdalena Andersson]]
*[[Sten Andersson]]
*[[Ole Andreasen]]
*[[Georgs Andrejevs]]
*[[Giulio Andreotti]]
*[[Laima Andrikienė]]
*[[Vytenis Andriukaitis]]
*[[Ecaterina Andronescu]]
*[[Juri Andropov]]
*[[Mathilde Androuët]]
*[[Adamántios Androutsópoulos]] 
*[[Jeanine Áñez]]
*[[Marc Angel]]
*[[Sávvas Angelídis]]
*[[Nikolina Angelkova]]
*[[Nahas Angula]]
*[[Aleksandr Ankvab]]
*[[Gerolf Annemans]]
*[[Rudolf Anschober]]
*[[Kenny Anthony]]
*[[Ilona Antoniszyn-Klik]]
*[[Johannes Antonsson]]
*[[Sirkka-Liisa Anttila]]
*[[Arvydas Anušauskas]]
*[[Michel Aoun]]
*[[Erich Apel]]
*[[Gheorghe Apostol]]
*[[Hassan Gouled Aptidon]]
*[[Corazon Aquino]]
*[[Noynoy Aquino]]
*[[Davõd Arahhamija]]
*[[Ernesto Araújo]]
*[[Rui Maria de Araújo]]
*[[‘Alī al-‘Arayyiḑ]]
*[[Pjetër Arbnori]]  
*[[Luis Arce]]
*[[Jacinda Ardern]]
*[[Vladislav Ardzinba]]
*[[Maria Arena]]
*[[Andrzej Arendarski]]
*[[Bernardo Arévalo]]
*[[Paavo Arhinmäki]]
*[[Óscar  Arias Sánchez]]  
*[[Pascal Arimont]]
*[[Abdulla Aripov]]
*[[Jean-Bertrand Aristide]]
*[[Tamara van Ark]]
*[[Bartosz Arłukowicz]]
*[[Antoine Armand]]
*[[Aušrinė Armonaitė]]
*[[Jorge Arreaza]]
*[[Inés Arrimadas]]
*[[Giorgi Arsenišvili]]
*[[Aljona Aršinova]]
*[[Xabier Arzalluz]]
*[[Giorgi Arveladze]]
*[[Ḩāfiz̧ al-Asad]]
*[[Christine Aschbacher]]
*[[Ásgeir Ásgeirsson]]
*[[Catherine Ashton]]
*[[Khawaja Muhammad Asif]]
*[[Áslaug Arna Sigurbjörnsdóttir]]
*[[Tarō Asō]]
*[[Jean Asselborn]]
*[[François Asselineau]]
*[[Francisco Assis]]
*[[Azali Assoumani]]
*[[Ásthildur Lóa Þórsdóttir]]
*[[Radasłaŭ Astroŭski]]
*[[Arvils Ašeradens]]
*[[Alex Azar]]
*[[Mõkola Azarov]]
*[[José Azeredo Lopes]]
*[[Malik Azmani]]
*[[José María Aznar]]
*[[Audrey Azoulay]]
*[[Audronius Ažubalis]]
*[[Almazbek Atambajev]]
*[[Geórgios Athanasiádis-Nóvas]]
*[[Alexandru Athanasiu]]
*[[Jum‘ah ‘Atīqah]]
*[[Gabriel Attal]]
*[[Daniel Attard]]
*[[John Attard-Montalto]]
*[[Clement Attlee]]
*[[Manon Aubry]]
*[[Martine Aubry]]
*[[Uldis Augulis]]
*[[Ida Auken]]
*[[Margrete Auken]]
*[[Aung San Suu Kyi]]
*[[Teuvo Aura]]
*[[Bogdan Aurescu]]
*[[Lloyd Austin]]
*[[Ruslan Aušev]]
*[[Petras Auštrevičius]]
*[[Arsen Avakov]]
*[[Nabi Avcı]]
*[[Lina Axelsson Kihlblom]]
*[[Hermann Axen]]
*[[Cabdiweli Shiikh Axmed]]
*[[Cabdulaahi Yuusuf Axmed]]
*[[Shariif Shiikh Axmed]]
*[[Jean-Marc Ayrault]]

== B ==
*[[Ömürbek Babanov]]
*[[Milan Babić]]
*[[Andrej Babiš]]
*[[Monica Babuc]]
*[[August Bach]]
*[[Michelle Bachelet]]
*[[Herbert Backe]]
*[[Kemi Badenoch]]
*[[Annalena Baerbock]]
*[[Mariela Baeva]]
*[[Natsagiyn Bagabandi]] 
*[[Sergei Bagapš]] 
*[[Jean-Baptiste Bagaza]]
*[[Edminas Bagdonas]]
*[[Egemen Bağiş]]
*[[Hrant Bagratjan]]
*[[Alice Bah Kuhnke]]
*[[Mamuka Bahtadze]]
*[[Nikolai Baibakov]]
*[[Josaia Voreqe Bainimarama]]
*[[Thomas Bajada]]
*[[Gordon Bajnai]]
*[[Edil Bajsalov]]
*[[Andrej Bajuk]]
*[[James Baker]]
*[[Ma‘rūf al-Bakhīt]]
*[[Kurmanbek Bakijev]]
*[[Oleg Baklanov]]
*[[Davith Bakradze]]
*[[José María Balcázar]]
*[[Leszek Balcerowicz]]
*[[Zigmantas Balčytis]]   
*[[Salomon Banamuhere Baliene]]
*[[Jan Peter Balkenende]]
*[[Édouard Balladur]]
*[[Frederick Ballantyne]]
*[[Ladislav Ballek]]
*[[Nuhu Bamalli]] 
*[[Ban Ki-moon]]
*[[Hastings Kamuzu Banda]]
*[[Joyce Banda]]
*[[Rupiah Banda]]
*[[Sirimavo Bandaranaike]]
*[[Milan Bandić]]
*[[Mamata Banerjee]]
*[[Fátima Báñez]]
*[[Pridi Banomyong]]
*[[Mario Banožić]]
*[[Ehud Barak]]
*[[Giorgi Baramidze]]
*[[Izaskun Bilbao Barandica]]
*[[Florin-Ionuț Barbu]]
*[[Edwin Barclay]]
*[[Stephen Barclay]]
*[[Virgilio Barco Vargas]]
*[[Alben W. Barkley]]
*[[Katarina Barley]]
*[[Luis Barranzuela]]
*[[John Barrasso]]
*[[Maxamed Siyaad Barre]]
*[[Barbara Barrett]]
*[[José Manuel Durão Barroso]]
*[[Jacques Barrot]]
*[[Adama Barrow]]
*[[Dean Barrow]]
*[[Uwe Barschel]]
*[[Mesûd Barzanî]]
*[[Juris Bārzdiņš]]
*[[Aleksandrs Bartaševičs]]
*[[Joseph Barthel]]
*[[Evarist Bartolo]]
*[[Ivan Bartoš]]
*[[Karl-Heinz Bartsch]]
*[[Jaume Bartumeu]]
*[[Nikola Bartůšek]]
*[[Elena Băsescu]]
*[[Traian Băsescu]]
*[[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]]
*[[Muḩammad Bāsindwah]]
*[[Jyoti Basu]]
*[[Sühbaatarõn Batbold]]
*[[Fulgencio Batista]]
*[[Gerard Batliner]]
*[[Jorge Batlle]]  
*[[Jambyn Batmönh]]  
*[[Katerína Batzelí]]
*[[Haltmaagijn Battulga]]
*[[Edit Bauer]]
*[[Edith Baumann]]
*[[Hilmar Baunsgaard]]
*[[Martin Baxa]]
*[[Celâl Bayar]]
*[[Ibrahim Baylan]]
*[[Alparslan Bayraktar]]
*[[Ceyhun Bayramov]]
*[[François Bayrou]]
*[[Luca Beccari]]
*[[Joseph Bech]]
*[[Henri Konan Bédié]]
*[[Bajram Begaj]]
*[[Menaẖem Begin]]
*[[Gerhard Beil]]
*[[Eugen Bejinariu]]
*[[Mikuláš Bek]]
*[[Azimbek Beknazarov]]
*[[Chokri Belaïd]]
*[[Bastiaan Belder]]
*[[Ivo Belet]]
*[[Guntis Belēvičs]]
*[[Alexander van der Bellen]]
*[[Jean-Max Bellerive]]
*[[Irena Belohorská]]
*[[Andrei Beloussov]]
*[[Mehdi Ben Barka]]
*[[Ahmed Ben Bella]]
*[[David Ben-Guriyyon]]
*[[Itamar Ben-Gvir]]
*[[Edvard Beneš]]
*[[Marie Benešová]]
*[[Brando Benifei]]
*[[Hilde Benjamin]]
*[[András Benkei]]
*[[Abdelilah Benkirane]]
*[[Jo Benkow]]
*[[Valdas Benkunskas]]
*[[Tibor Benkő]]
*[[Tony Benn]] 
*[[Naftali Bennett]]
*[[William Bennett]]
*[[Monika Beňová]]
*[[Daniel Bensaïd]]
*[[Robert J. Bentley]]
*[[Hans Bentzien]]
*[[Radu Berceanu]]
*[[John Bercow]]
*[[Gurbanguly Berdimuhammedow]]
*[[Pierre Bérégovoy]]
*[[Tom Berendsen]]
*[[Paul Bérenger]]
*[[Maria Berger]]
*[[Óscar Berger Perdomo]]
*[[Erik Bergkvist]]
*[[Raimonds Bergmanis]]
*[[Sabine Bergmann-Pohl]]
*[[Sandra Bergqvist]]
*[[Lavrenti Beria]]
*[[Sali Berisha]] 
*[[Omer Beriziky]] 
*[[Enrico Berlinguer]]
*[[Silvio Berlusconi]]
*[[Jakub Berman]]
*[[Juozas Bernatonis]]
*[[Anne Berner]]
*[[Lyuben Berov]], Bulgaaria peaminister 1992–1994
*[[Inga Bērziņa]]
*[[Andris Bērziņš]] (Läti president)
*[[Andris Bērziņš (sündinud 1951)]], Läti peaminister 
*[[Andris Bērziņš (sündinud 1955)]], Läti poliitik
*[[Indulis Bērziņš]]
*[[Kenneth Kristensen Berth]]
*[[Andrej Bertoncelj]]
*[[Thamar Berutšašvili]]
*[[Eka Beselia]] 
*[[Fatmir Besimi]]
*[[Scott Bessent]]
*[[Belisario Betancur Cuartas]] 
*[[Xavier Bettel]]
*[[Vjekoslav Bevanda]]
*[[Bidhya Devi Bhandari]]
*[[Shahbaz Bhatti]]
*[[Benazir Bhutto]]
*[[Bilawal Bhutto Zardari]]
*[[Zulfikar Ali Bhutto]]
*[[Patrizio Bianchi]]
*[[Eva Biaudet]]
*[[István Bibó]]
*[[Joe Biden]]
*[[Brigitte Bierlein]]
*[[Andrzej Biernat]]
*[[Bolesław Bierut‎‎]] 
*[[Ank Bijleveld]]
*[[Carl Bildt]]
*[[Tobias Billström]]
*[[Agnė Bilotaitė]]
*[[Zayn al-‘Ābidīn bin ‘Alī]]
*[[Julius Maada Bio]]
*[[Ana Birchall]]
*[[Birgir Ármannsson]]
*[[Birgitta Jónsdóttir]]
*[[Valdis Birkavs]]
*[[Majbritt Birkholm]]
*[[Šarūnas Birutis]]
*[[Julie Bishop]]
*[[Kuandõk Bišimbajev]]
*[[Pasteur Bizimungu]]
*[[Badri Bitsadze]]
*[[Kaadõr-ool Bitšeldei]]
*[[Paul Biya]] 
*[[Bjarni Benediktsson (1908–1970)|Bjarni Benediktsson]]
*[[Bjarni Benediktsson (1970)|Bjarni Benediktsson]]
*[[Malin Björk]]
*[[Ilkka-Christian Björklund]]
*[[Moses Blah]]
*[[Tony Blair]]
*[[Juraj Blanár]]
*[[Salvador Jorge Blanco]]
*[[Mariusz Błaszczak]]
*[[Pavel Blažek]]
*[[Kurt Blecha]]
*[[Antony Blinken]]
*[[Vilija Blinkevičiūtė]]
*[[Georgi Bliznaški]]
*[[Oleg Blohhin]]
*[[Stef Blok]]
*[[Johannes Blokland]]
*[[Thomas Blomqvist]]
*[[Michael Bloomberg]]
*[[Petra Bläss]]
*[[Gernot Blümel]]
*[[Jana Bobošíková]]
*[[Emil Boc]]
*[[Francesco Boccia]]
*[[Tobiasz Bocheński]]
*[[Ilir Boçka]]
*[[Andrea Bocskor]]
*[[Lennart Bodström]]
*[[Sinikka Bohlin]]
*[[Juri Boiko]]
*[[Jean-Bédel Bokassa]]
*[[Giga Bokeria]]
*[[Duma Boko]]
*[[Irina Bokova]]
*[[Enrique Bolaños]]
*[[Félix Bolaños]]
*[[János Boldóczki]]
*[[Jair Bolsonaro]]
*[[Lothar Bolz]]
*[[Dina Boluarte]]
*[[Per Bolund]]
*[[Jorge Bom Jesus]]
*[[Kjell Magne Bondevik]]
*[[Pam Bondi]]
*[[Ali Bongo Ondimba]]
*[[Omar Bongo]]
*[[Yayi Boni]]
*[[Sonny Bono]]
*[[Cory Booker]]
*[[Juan María Bordaberry]]
*[[Jānis Bordāns]]
*[[Anders Borg]]
*[[Ian Borg]]
*[[Mario Borghezio]]
*[[Gabriel Boric]]
*[[Bojko Borisov]]
*[[Élisabeth Borne]]
*[[Josep Borrell]]
*[[Biljana Borzan]]
*[[Kamil Bortniczuk]]
*[[Bogdan Borusewicz]]
*[[Stine Bosse]]
*[[Peter Bossman]]
*[[Alfred Bossom]]
*[[Predrag Bošković]]
*[[Bekir Bozdağ]]
*[[François Bozizé]]
*[[Volkan Bozkır]]
*[[Davor Božinović]]
*[[Guillermo Botero]]
*[[Pieter Willem Botha]]
*[[Pik Botha]]
*[[Bouasone Bouphavanh]]
*[[Habib Bourgiba]]  
*[[Abdelaziz Bouteflika]]
*[[Dési Bouterse]]
*[[Mame Badior Boye]]   
*[[Lynn Boylan]]
*[[Richard Brabec]]
*[[Karen Bradley]]
*[[Trine Bramsen]]
*[[Willy Brandt]]
*[[Anne Brasseur]]
*[[Algirdas Brazauskas]] 
*[[Vidmantas Brazys]]
*[[Baiba Braže]]
*[[Trygve Bratteli]]
*[[Alenka Bratušek]]
*[[Suella Braverman]]
*[[Tuija Brax]]
*[[Ruben Brekelmans]]
*[[Tonje Brenna]]
*[[Vilnis Edvīns Bresis]]
*[[Leonid Brežnev]]
*[[Thierry Breton]]
*[[Jan Brewer]]
*[[Milan Brglez]]
*[[Johnny Briceño]]
*[[Jim Bridenstine]]
*[[Kaspars Briškens]]
*[[Ana Brnabić]]
*[[Nikolina Brnjac]]
*[[Elmar Brok]]
*[[Baiba Broka]]
*[[Edward Brooke]]
*[[Berit Brørby]]
*[[Flora Brovina]]
*[[Gordon Brown]]
*[[Gaston Browne]]
*[[Harry Browne]]
*[[Zbigniew Brzezinski]]
*[[Joachim Brudziński]]
*[[Hanke Bruins Slot]]
*[[Gro Harlem Brundtland]]
*[[Hans Brunhart]]
*[[Magnus Brunner]]
*[[Gyude Bryant]]
*[[Arto Bryggare]]
*[[Patrick Buchanan]]
*[[Christine Buchholz]]
*[[Robert Buckland]]
*[[Dumitru Budianschi]]
*[[Kęstutis Budrys]]
*[[Muhammadu Buhari]]
*[[Nayib Bukele]]
*[[Vladimir Bukovski]]
*[[Dale Bumpers]]
*[[Gennadi Burbulis]]
*[[Nino Burdžanadze]]
*[[Colm Burke]]
*[[Didier Burkhalter]]
*[[Andy Burnham]]
*[[Aaron Burr]]
*[[Džuanšer Burtšuladze]]
*[[Ebba Busch]]
*[[Germán Busch]] 
*[[Marco Buschmann]]
*[[George H. W. Bush]]  
*[[George W. Bush]]  
*[[McKeeva Bush]]
*[[Ditmir Bushati]]
*[[Uriel Buso]]
*[[Jerzy Buzek]]
*[[Diana Buzoianu]]
*[[Mangosuthu Buthelezi]]
*[[Algirdas Butkevičius]]
*[[Pete Buttigieg]]
*[[Pierre Buyoya]]
*[[Kaj Bärlund]]
*[[Siegfried Böhm]]
*[[Ibrahim Böhme]]
*[[Jens Böhrnsen]]
*[[Wolfgang Börnsen]]
*[[Markus Büchel]]
*[[Reinhard Bütikofer]]
*[[Harry F. Byrd, Jr.]]
*[[Robert Byrd]]
*[[Thomas Byrne (Iirimaa poliitik)|Thomas Byrne]]
*[[James F. Byrnes]]

== C ==
*[[Amílcar Cabral]]
*[[Eduardo Cabrita]]
*[[Milan Cabrnoch]]
*[[Cecka Cačeva]]
*[[Marcello Caetano]]
*[[Cai Yingwen]]
*[[Anda Čakša]]
*[[Rafael Caldera]]
*[[Felipe Calderón]]
*[[Armando Calderón Sol]]
*[[Marián Čalfa]]
*[[Cabdiweli Maxamed Cali]]
*[[Micheline Calmy-Rey]]
*[[Nadia Calviño]]
*[[Eduardo Camaño]] 
*[[David Cameron]]
*[[Eduardo Campos]] 
*[[Andrian Candu]]
*[[Gian Carlo Capicchioni]]
*[[Henrique Capriles Radonski]]
*[[Zuzana Čaputová]]
*[[Rodrigo Carazo Odio]]
*[[Antonio Carattoni]]
*[[Nina Carberry]]
*[[Moana Carcasses Kalosil]]
*[[Fernando Henrique Cardoso]]
*[[Tiburcio Carías Andino]] 
*[[Gunilla Carlsson]]
*[[Ingvar Carlsson]] 
*[[Anthony Carmona]]
*[[António Óscar Carmona]]
*[[Mark Carney]]
*[[Luis Carrero Blanco]]
*[[Santiago Carrillo]]
*[[Ben Carson]]
*[[Ashton Carter]]
*[[Jimmy Carter]]
*[[Horacio Cartes]]
*[[Matt Carthy]]
*[[Evaristo Carvalho]]
*[[David Casa]]
*[[Leif Cassel]] 
*[[Ignazio Cassis]]
*[[Christophe Castaner]]
*[[Jean Castex]]
*[[Pedro Castillo]]
*[[Fidel Castro]]
*[[Raúl Castro]]
*[[Bernard Cazeneuve]]
*[[Pedro Cateriano]]
*[[Aníbal Cavaco Silva]]
*[[Jean-Marie Cavada]]
*[[Mevlüt Çavuşoğlu]]
*[[Elena Ceaușescu]]
*[[Nicolae Ceaușescu]]
*[[Nicu Ceaușescu]]
*[[Charlotte Cederschiöld]]
*[[Özlem Sara Cekic]]
*[[Faruk Çelik]]
*[[Ömer Çelik]]
*[[Neville Cenac]]
*[[Mário Centeno]]
*[[Miro Cerar]]
*[[Oldřich Černík]]
*[[Jana Černochová]]
*[[Jan Černý]]
*[[Vǎlko Červenkov]] 
*[[Ziedonis Čevers]]
*[[Carme Chacón]]
*[[Mohammed Chahim]]
*[[René Chaloult]]
*[[Violeta Chamorro]]
*[[José Antonio Chang]]
*[[Chang Myon]]
*[[Chaovarat Chanweerakul]]
*[[Elaine Chao]]
*[[Anutin Charnvirakul]]
*[[Sokrátis Chásikos]]
*[[Olivier Chastel]]
*[[Allen Chastanet]]
*[[Christopher Chataway]] 
*[[Tákis Chatzigeorgíou]]
*[[Hugo Chávez]] 
*[[Lars Chemnitz]]
*[[Johannes Chemnitzer]]
*[[Chen Cheng]]
*[[Sean Chen]]
*[[Chen Shui-bian]]
*[[Richard Cheney]]
*[[Cheng Li-wun]]
*[[Ion Chicu]]
*[[Frederick Chiluba]]
*[[Chin Peng]]
*[[Laura Chinchilla]]
*[[Bernadette Chirac]]
*[[Jacques Chirac]] 
*[[Shirley Chisholm]]
*[[Joaquim Chissano]]
*[[Bohuslav Chňoupek]]
*[[Choe Ryong-hae]]
*[[Choe Son-hui]]
*[[Choummaly Sayasone]]
*[[Peter Christensen]]
*[[Peter M. Christian]]
*[[Rudolf Christiani]]
*[[Perry Christie]]
*[[Níkos Christodoulídis]]
*[[Dimítris Christófias]]
*[[Warren Christopher]]
*[[Judy Chu]]
*[[Steven Chu]]
*[[Surayud Chulanont]]
*[[Chung Sye-kyun]]
*[[Chung Un-chan]]
*[[Winston Churchill]]
*[[Matteo Ciacci]]
*[[Carlo Azeglio Ciampi]]
*[[Valeria Ciavatta]]
*[[Milan Čič]]
*[[Siarhiej Cichanoŭski]]
*[[Veronika Cifrová Ostrihoňová]]
*[[Mustafa Çiftçi]]
*[[Tansu Çiller]]
*[[Włodzimierz Cimoszewicz]]
*[[Sorin Cîmpeanu]]
*[[Joseph Cimpoye]]
*[[Hüsamettin Cindoruk]]
*[[Aureliu Ciocoi]]
*[[Marcel Ciolacu]]
*[[Dacian Cioloș]]
*[[Victor Ciorbea]]  
*[[Stanisław Ciosek]]
*[[Boubou Cissé]]
*[[Diango Cissoko]]
*[[Florin Cîțu]]
*[[Ion Ciubuc]]
*[[Nicolae Ciucă]]
*[[Helen Clark]]
*[[Ramsey Clark]]
*[[Nick Clegg]]
*[[Fridtjov Clemet]]
*[[James Cleverly]]
*[[Bill Clinton]]
*[[Hillary Clinton]]
*[[Viktorija Čmilytė-Nielsen]]
*[[Marie Louise Coleiro Preca]]
*[[Susan Collins]]
*[[Gérard Collomb]]
*[[Fernando Collor de Mello]]
*[[Álvaro Colom Caballeros]]
*[[Emilio Colombo]]
*[[Catherine Colonna]]
*[[Lazăr Comănescu]]
*[[Antoni Comín]]
*[[Blaise Compaoré]]
*[[Alpha Condé]]
*[[Garry Conille]]
*[[Catherine Connolly]]
*[[Emil Constantinescu]]
*[[Giuseppe Conte]]
*[[Lansana Conté]]
*[[Robin Cook]]
*[[Yvette Cooper]]
*[[Jeremy Corbyn]]
*[[Piedad Córdoba]]
*[[René Cornejo]]
*[[John Cornyn]]
*[[Rafael Correa]]
*[[Ulisses Correia e Silva]]
*[[Erich Correns]]
*[[Catherine Cortez Masto]]
*[[Laurentino Cortizo]]
*[[Luis Corvalán]]
*[[María Dolores de Cospedal]]
*[[Francesco Cossiga]]
*[[António Costa]]
*[[Andrea Cozzolino]]
*[[Tom Cotton]]
*[[Pascal Couchepin]]
*[[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi]]
*[[Amadou Gon Coulibaly]]
*[[Simon Coveney]]
*[[Dragan Čović]]
*[[Brian Cowen]]
*[[Jo Cox]]
*[[Pat Cox]]
*[[Francisco Craveiro Lopes]]
*[[João Gomes Cravinho]]
*[[George Creel]]
*[[Édith Cresson]]
*[[Corina Crețu]]
*[[Nicolae Crețulescu]]
*[[Igor Crnadak]]
*[[Tarja Cronberg]]
*[[Guido Crosetto]]
*[[Ted Cruz]]
*[[Branko Crvenkovski]]
*[[Katalin Cseh]]
*[[Attila Cseke]]
*[[István Csurka]]
*[[Jacek Czaputowicz]]
*[[Włodzimierz Czarzasty]]
*[[Teresa Czerwińska]]
*[[Lajos Czinege]]
*[[Raúl Cubas Grau]]
*[[Raimonds Čudars]]
*[[Eduardo Cunha]]
*[[Andrew Cuomo]]
*[[Mario Cuomo]]
*[[Charles Curtis]]
*[[Josianne Cutajar]]
*[[Mirko Cvetković]]
*[[Željka Cvijanović]]
*[[Józef Cyrankiewicz]]

== D ==
*[[Aden Abdullah Osman Daar]]
*[[Christophe Dabiré]]
*[[Sprent Dabwido]]
*[[Ivica Dačić]]
*[[David Dacko]]
*[[Bob Dadae]]
*[[Nooshi Dadgostar]]
*[[Djimrangar Dadnadji]]
*[[Bente Dahl]]
*[[Franz Dahlem]]
*[[Hans Dahlgren]]
*[[Ints Dālderis]]
*[[Massimo D'Alema]]
*[[Helena Dalli]]
*[[Miriam Dalli]]
*[[Jack Dalrymple]]
*[[Al D'Amato]]
*[[Mikael Damberg]]
*[[Nicușor Dan]]
*[[Viorica Dăncilă]]
*[[Johan Danielsson]]
*[[Arnaud Danjean]]
*[[Galina Dantšikova]]
*[[Oleksandr Danõljuk]]
*[[Gérald Darmanin]]
*[[Srđan Darmanović]]
*[[Ilia Dartšiašvili]]
*[[Constantin Dăscălescu]]
*[[Gundars Daudze]]
*[[Davíð Oddsson]]
*[[David Davis]]
*[[Koba Davitašvili]]
*[[Ahmet Davutoğlu]]
*[[Bill de Blasio]]
*[[Alexander De Croo]]
*[[Guido de Marco]]
*[[Idriss Déby]]
*[[Beril Dedeoğlu]]
*[[Ludivine Dedonder]]
*[[Irena Degutienė]]
*[[Joseph Deiss]] 
*[[Gavril Dejeu]]
*[[Hatia Dekanoidze]]
*[[Abelardo de la Espriella]]
*[[Jorge Del Castillo]]
*[[Dolores Delgado]]
*[[Andor Deli]]
*[[Adam Delimhanov]]
*[[Jacques Delors]]
*[[Eric Arturo Delvalle]]
*[[Mady Delvaux-Stehres]]
*[[András Demeter]]
*[[Süleyman Demirel]]
*[[Selahattin Demirtaş]]
*[[Níkos Déndias]]
*[[Deng Xiaoping]]
*[[Nikolaj Denkov]]
*[[Rauf Denktaş]]
*[[Georg Dertinger]]
*[[Hailemariam Desalegn]]
*[[Ron DeSantis]]
*[[Harlem Désir]]
*[[Sher Bahadur Deuba]]
*[[Kalzeubet Pahimi Deubet]]
*[[Tamás Deutsch]]
*[[Ikililou Dhoinine]]
*[[Luigi Di Maio]]
*[[Elio Di Rupo]]
*[[Mamadou Dia]]
*[[Cheick Modibo Diarra]]
*[[Yolanda Díaz]]
*[[Miguel Díaz-Canel]]
*[[Adnan Dibrani]]
*[[Friedrich Dickel]]
*[[Johannes Dieckmann]]
*[[Jiří Dienstbier]]
*[[Matthias Diependaele]]
*[[Eberhard Diepgen]]
*[[Elisabeth Dieringer]]
*[[Alexander Dierks]]
*[[Peter-Michael Diestel]]
*[[Klaas Dijkhoff]]
*[[Marjan Dikaučič]]
*[[Dileita Mohamed Dileita]]
*[[Emil Dimitriev]]
*[[Filip Dimitrov]]
*[[Georgi Dimitrov]]
*[[Nikola Dimitrov]]
*[[Zoran Đinđić]]
*[[Ulf Dinkelspiel]]
*[[Luisa Diogo]]
*[[Bassirou Diomaye Faye]]
*[[Aléxandros Diomídis]]
*[[Mohamed Dionne]]
*[[Jevgeni Ditrihh]]
*[[Blaženka Divjak]]
*[[Ḩassān Diyāb]]
*[[Baciro Djá]]
*[[Abdelaziz Djerad]]
*[[Zoran Djordjević]]
*[[Barnabas Sibusiso Dlamini]]
*[[Themba Dlamini]]
*[[Nkosazana Dlamini-Zuma]]
*[[Alexander Dobrindt]]
*[[Evelina Dobrovolska]]
*[[Milorad Dodik]]
*[[Igor Dodon]]
*[[Regina Doherty]]
*[[Horst Dohlus]]
*[[Dragan Đokanović]]
*[[Andrej Doležal]]
*[[Andrzej Domański]]
*[[Jānis Dombrava]]
*[[Valdis Dombrovskis]]
*[[Jeffrey Donaldson]]
*[[Henri-Marie Dondra]]
*[[Galab Donev]]
*[[Jörn Donner]]
*[[Paschal Donohoe]]
*[[Osvaldo Dorticós Torrado]]
*[[Hans Peter Doskozil]]
*[[Klára Dostálová]]
*[[Susan Dougan]]
*[[Denzil Douglas]]
*[[Paul Doumer]]
*[[Konstantínos Dóvas]]  
*[[Willem Drees]]  
*[[Ruth Dreifuss]]
*[[Janez Drnovšek]]
*[[Thomas Drozda]]
*[[Dimítris Droútsas]]
*[[Ina Druviete]]
*[[Martin Dzúr]]
*[[Šefik Džaferović]]
*[[Mihheil Džanelidze]]
*[[Mindia Džanelidze]]
*[[Sadõr Džaparov]]
*[[Sooronbaj Džeenbekov]]
*[[Nicanor Duarte Frutos]]
*[[Rui Duarte de Barros]]
*[[Alexander Dubček]]
*[[Tammy Duckworth]]
*[[Jean-Yves Duclos]]
*[[Andrzej Duda]]
*[[Džohhar Dudajev]]
*[[Eduardo Duhalde]]
*[[Nicolás Dujovne]]
*[[Milo Đukanović]]
*[[Jānis Dūklavs]]
*[[John Foster Dulles]]
*[[Roland Dumas]]
*[[Daniel Kablan Duncan]]
*[[Jekaterina Duntsova]]
*[[Éric Dupond-Moretti]]
*[[Iván Duque Márquez]]
*[[Dick Durbin]]
*[[Rodrigo Duterte]]
*[[Peter Dutton]]
*[[Jean-Claude Duvalier]]
*[[Herta Däubler-Gmelin]]
*[[Fatih Dönmez]]
*[[Lone Dybkjær]]

== E ==
*[[Angela Eagle]]
*[[Lawrence Eagleburger]]
*[[Werner Eberlein]]
*[[Friedrich Ebert noorem|Friedrich Ebert]]
*[[Marcelo Ebrard]]
*[[Mario Echandi Jiménez]]
*[[Matthias Ecke]]
*[[Yukio Edano]]
*[[Yuli-Yoel Edelstein]]
*[[Karoline Edtstadler]]
*[[Oleg Efrim]]
*[[Vicente Ehate Tomi]]
*[[Bas Eickhout]]
*[[Odvar Voie Eikeland]]
*[[Einar Ágústsson]]
*[[Einar Kristinn Guðfinnsson]]
*[[Dwight D. Eisenhower]]
*[[Kristaps Eklons]]
*[[Anna Ekström]]
*[[Myriam El Khomri]]
*[[Caabi El-Yachroutu Mohamed]] 
*[[Tsahhiagijn Elbegdordž]]
*[[Əbülfəz Elçibəy]]
*[[Max Elger]]
*[[Karen Ellemann]]
*[[Uffe Ellemann-Jensen]] 
*[[Keith Maurice Ellison]]
*[[Kike Elomaa]]
*[[Lütfi Elvan]]
*[[Rahm Emanuel]]
*[[Umaro Sissoco Embaló]]
*[[Jadwiga Emilewicz]]
*[[Indulis Emsis]]
*[[Carl Enckell]]
*[[Tomas Eneroth]]
*[[Jan-Erik Enestam]]
*[[Eliot Engel]]
*[[Jakob Engel-Schmidt]]
*[[Hans Egon Engell]]
*[[Ingrid van Engelshoven]]
*[[Knud Enggaard]]
*[[Bill English]]
*[[Nambar Enhbayar]] 
*[[Karin Enström]]
*[[Rainer Eppelmann]] 
*[[Necmettin Erbakan]]
*[[Ahmet Erdem]]
*[[Eren Erdem]]
*[[Recep Tayyip Erdoğan]]
*[[Sadullah Ergin]]
*[[Ludwig Erhard]]
*[[Erik Eriksen]]
*[[Karl Erjavec]]
*[[Tage Erlander]]
*[[Matilda Ernkrans]]
*[[Derviş Eroğlu]]
*[[Mehmet Ersoy]]
*[[Tahsin Ertuğruloğlu]]
*[[Levi Eshkol]]
*[[Mark Esper]]
*[[Lene Espersen]]
*[[Xavier Espot Zamora]]
*[[Sari Essayah]]
*[[Aitor Esteban]]
*[[Maria da Assunção Esteves]]
*[[Joseph Estrada]]
*[[Ekwee David Ethuro]]
*[[Wendelin Ettmayer]]
*[[Jill Evans]]
*[[Georg Ewald]]
*[[Gnassingbé Eyadéma]]

== F ==
*[[Laurent Fabius]]  
*[[Nancy Faeser]]
*[[Karl-August Fagerholm]]
*[[Charles W. Fairbanks]]
*[[Hynek Fajmon]]
*[[Tanja Fajon]]
*[[Valeri Falkov]]
*[[Michael Fallon]]
*[[Jordanka Fandakova]]
*[[Nigel Farage]]
*[[Khashayar Farmanbar]]
*[[Werner Fasslabend]]
*[[Danny Faure]]
*[[Olivier Faure]]
*[[Werner Faymann]]
*[[Herbert Fechner]]
*[[Max Fechner]]
*[[Matthias Fekl]]
*[[Markus Feldmann]]
*[[Werner Felfe]]
*[[Edward Fenech Adami]]
*[[Alberto Fernández]]
*[[Leonel Fernández Reyna]] 
*[[Marc Ferracci]]
*[[Geraldine Ferraro]]
*[[Elisa Ferreira]]
*[[Manuela Ferreira Leite]]
*[[Benita Ferrero-Waldner]]
*[[Donnchadh Mac Fhionnlaoich]]
*[[Petr Fiala]]
*[[Robert Fico]]
*[[Hakan Fidan]]
*[[Mihai Fifor]]
*[[Ilda Figueiredo]]
*[[Vlad Filat]]
*[[Georgi Filimonov]]
*[[Pavel Filip]]
*[[Vojtěch Filip]]
*[[Griša Filipov]]
*[[François Fillon]]
*[[Bogdan Filov]]
*[[Gianfranco Fini]]
*[[Bashkim Fino]]
*[[Lorenzo Fioramonti]]
*[[Gabriela Firea]]
*[[Andrea Fischer]]
*[[Heinz Fischer]]
*[[Jan Fischer]]
*[[Joschka Fischer]]
*[[Oskar Fischer]]
*[[Mariann Fischer Boel]]
*[[Garret FitzGerald]]
*[[Raffaele Fitto]]
*[[Charles Flanagan]]
*[[Steffen Flath]]
*[[Laura Flessel-Colovic]]
*[[Cilia Flores]]
*[[Peter Florin]]
*[[Jenő Fock]]
*[[Ansgar Focke]]
*[[Ibrahima Kassory Fofana]]
*[[Mohamed Said Fofana]]
*[[Jorge Carlos Fonseca]]
*[[Nicole Fontaine]]
*[[Doug Ford]]
*[[Doug Ford (juunior)]]
*[[Gerald Ford]] 
*[[Rob Ford]]
*[[Arlene Foster]]
*[[Anna Fotyga]] 
*[[Loukás Fourlás]]
*[[Liam Fox]]
*[[Vicente Fox]]  
*[[Mihhail Fradkov]] 
*[[Carlos Alberto França]]
*[[David J. Francis]]
*[[Theo Francken]]
*[[Federico Franco]]
*[[Itamar Franco]]
*[[Cindy Franssen]]
*[[Dawn Fraser]]
*[[Franco Frattini]]
*[[Claus Hjort Frederiksen]]
*[[Mette Frederiksen]]
*[[Chrystia Freeland]]
*[[Eduardo Frei Montalva]]
*[[Eduardo Frei Ruiz-Tagle]]
*[[Daniel Freund]]
*[[Alexander Frick]]
*[[Mario Frick (poliitik)|Mario Frick]]
*[[Luc Frieden]]
*[[Heléne Fritzon]]
*[[Boris Frlec]]
*[[Paul Fröhlich]]
*[[Alberto Fujimori]]
*[[Keiko Fujimori]]
*[[Yasuo Fukuda]]
*[[Mauricio Funes]]
*[[Jekaterina Furtseva]] 
*[[Thorbjörn Fälldin]]
*[[Lajos Für]]

== G ==
*[[Tulsi Gabbard]]
*[[Marija Gabriel]]
*[[Sigmar Gabriel]]
*[[Chiril Gaburici]]
*[[Nikoloz Gagua]]
*[[Giorgi Gahharia]]
*[[Sergiu Gaibu]]
*[[Victor Gaiciuc]]
*[[Jegor Gaidar]]
*[[Māris Gailis]]
*[[Peter Gajdoš]]
*[[Kinga Gajewska]]
*[[Kinga Gál]]
*[[Estrella Galán]]
*[[Jacqueline Galant]]
*[[Andrei Galbur]]
*[[Yoav Gallant]]
*[[Ignacio Gallego]]
*[[Rómulo Gallegos]] 
*[[Max Gallo]] 
*[[Raman Galovtšenka]]
*[[Leopoldo Galtieri]] 
*[[Jaime Gama]]
*[[Ali Badjo Gamatié]]
*[[Davith Gamkrelidze]]
*[[Zviad Gamsahhurdia]] 
*[[Indira Gandhi]] 
*[[Mahatma Gandhi]]
*[[Rajiv Gandhi]] 
*[[Sonia Gandhi]]
*[[Ejup Ganić]]
*[[Gao Gang]]
*[[Benny Gantz]]
*[[Nona Gaphrindašvili]]
*[[Carlos Garaikoetxea]]
*[[Vassili Garbuzov]]
*[[Chuy García]]
*[[Iratxe García]]
*[[Alan García Pérez]]
*[[Alfonso García Robles]]
*[[Irakli Garibašvili]]
*[[Marc Garneau]]
*[[Bratislav Gašić]]
*[[Ivan Gašparovič]]
*[[Petr Gazdík]]
*[[Robert Gates]]
*[[Levan Gatšetšiladze]]
*[[Joachim Gauck]]
*[[Alexander Gauland]]
*[[Charles de Gaulle]]   
*[[César Gaviria Trujillo]] 
*[[Natalia Gavrilița]]
*[[Maumoon Abdul Gayoom]]
*[[Laurent Gbagbo]]
*[[Geadis Geadi]]
*[[Cali Maxamed Geeddi]] 
*[[Koen Geens]]
*[[Molly Geertsema]]  
*[[Artašes Geghamjan]]
*[[Karl Geiler]]
*[[Hage Geingob]]
*[[Kōichirō Genba]]
*[[Teodora Genčovska]]
*[[Annie Genevard]]
*[[Hans-Dietrich Genscher]]
*[[Paolo Gentiloni]]
*[[Simonas Gentvilas]]
*[[Konstantínos Georgakópoulos]]
*[[Călin Georgescu]]
*[[Adonis Georgiadis]]
*[[Cháris Georgiádis]]
*[[Georg Georgiev]]
*[[Kimon Georgiev]] 
*[[Kristalina Georgieva]]
*[[Giórgos Gerapetrítis]]
*[[Bronisław Geremek]]
*[[Kaspars Gerhards]]  
*[[Einar Gerhardsen]]
*[[Manfred Gerlach]]
*[[Donika Gërvalla-Schwarz]]
*[[Ernő Gerő]]
*[[Klara Geywitz]]
*[[Ashraf Ghanī]]
*[[Masud Gharahkhani]]
*[[Mohamed Ould Ghazouani]]
*[[Gheorghe Gheorghiu-Dej]]
*[[Mihai Ghimpu]]
*[[Alejandro Giammattei]]
*[[Edward Gierek]]
*[[Gabrielle Giffords]]
*[[Nika Gilauri]]
*[[Yousaf Raza Gillani]]
*[[Julia Gillard]]
*[[Kirsten Gillibrand]]
*[[Newt Gingrich]]
*[[Giancarlo Giorgetti]]
*[[Roberto Giorgetti]]  
*[[Sandis Ģirģens]]
*[[Julie Girling]]
*[[Rudy Giuliani]]
*[[Skënder Gjinushi]] 
*[[Etilda Gjonaj]]
*[[Faídon Gkizíkis]] 
*[[Florizel Glasspole]]
*[[Sunčana Glavak]]
*[[Ruxanda Glavan]]
*[[Dimităr Glavtšev]]
*[[Carlyle Glean]] 
*[[John Glenn]]
*[[Manólis Glézos]] 
*[[Kiro Gligorov]]
*[[Piotr Gliński]]
*[[Faure Gnassingbé]]
*[[Charles Albert Gobat]]
*[[Ivars Godmanis]]
*[[John Godson]]
*[[Charles Goerens]]
*[[Philippe Goffin]]
*[[Goh Kun]]
*[[Ernst Goldenbaum]]
*[[Bruce Golding]]
*[[Zac Goldsmith]]
*[[Tatjana Golikova]]
*[[Robert Golob]]
*[[Marija Golubeva]]
*[[Vahtang Gomelauri]]
*[[Ana Gomes]]
*[[Aristides Gomes]]
*[[Isilda Gomes]]
*[[Carlos Gomes Júnior]]
*[[Laureano Gómez Castro]]
*[[Władysław Gomułka]]
*[[Ralph Gonsalves]]
*[[Arancha González]]
*[[Ginés González García]]
*[[Luis Ángel González Macchi]] 
*[[Lawrence Gonzi]]
*[[Ganna Gopko]]
*[[Vladislav Goranov]]
*[[Mihhail Gorbatšov]]
*[[Pravin Gordhan]]
*[[Al Gore]]
*[[Aleksei Gorinov]]
*[[Dirk Gotink]]
*[[Klement Gottwald]]
*[[Sylvie Goulard]]
*[[Michael Gove]]
*[[Ian Gow]]
*[[Piyush Goyal]]
*[[Kolinda Grabar-Kitarović]]
*[[Sanni Grahn-Laasonen]]
*[[Marat Gramov]]
*[[Fernando Grande-Marlaska]]
*[[David Granger]]
*[[Jennifer Granholm]]
*[[Walter Granzow]]
*[[Pavel Gratšov]]
*[[Mike Gravel]]
*[[Chris Grayling]]
*[[German Gref]]
*[[Markéta Gregorová]]
*[[Jules Grévy]]
*[[Nick Griffin]]
*[[Iveta Grigule-Pēterse]]
*[[Beppe Grillo]]
*[[Giulia Grillo]]
*[[Māris Grīnblats]]
*[[Sorin Grindeanu]]
*[[Petras Griškevičius]]
*[[Giánnis Grívas]]
*[[Gordan Grlić Radman]]
*[[Volodõmõr Groisman]]
*[[Andrei Gromõko]]
*[[Elisabeth Grossmann]]
*[[Otto Grotewohl]]
*[[Petru Groza]]
*[[Josip Grubeša]]
*[[Nikola Gruevski]]
*[[Kostjantõn Grõštšenko]]
*[[Boriss Grõzlov]]
*[[Hermann Gröhe]]
*[[Gerhard Grüneberg]]
*[[Dalia Grybauskaitė]]
*[[Gu Zhutong]]
*[[Juan Guaidó]]
*[[Roberto Gualtieri]]
*[[Ignasi Guardans]]
*[[Pavel Gubarev]]
*[[Dmitri Gudkov]]
*[[Gennadi Gudkov]]
*[[Guðlaugur Þór Þórðarson]]
*[[Guðni Thorlacius Jóhannesson]]
*[[Guðrún Hafsteinsdóttir]]
*[[Armando Guebuza]]
*[[Ismail Omar Guelleh]]
*[[Lidia Gueiler Tejada]]
*[[Lorenzo Guerini]]
*[[Didier Guillaume]]
*[[Gunnar Thoroddsen]]
*[[Antanas Guoga]]
*[[Mordekhay Gur]]
*[[Lado Gurgenidze]]
*[[Ameenah Gurib]]
*[[José Ángel Gurría]]
*[[Andrei Guruljov]]
*[[Alfred Gusenbauer]] 
*[[Xanana Gusmão]]
*[[Jeanette Gustafsdotter]]
*[[Maria Guzenina-Richardson]]
*[[Martín Guzmán]]
*[[Victor Guzun]]
*[[António Guterres]]
*[[Francisco Guterres]]
*[[Karl-Theodor zu Guttenberg]]
*[[Evghenia Guțul]]
*[[William L. Guy]]
*[[Árpád Göncz]]
*[[Kinga Göncz]]
*[[Gerald Götting]]
*[[Abdulhamit Gül]]
*[[Abdullah Gül]]
*[[Asım Güzelbey]]
*[[Gregor Gysi]]
*[[Klaus Gysi]]
*[[Ferenc Gyurcsány]]
*[[Márton Gyöngyösi]]
*[[Enikő Győri]]
*[[Vesna Györkös Žnidar]]

== H ==
*[[Deb Haaland]]
*[[Geir Haarde]]
*[[Tuula Haatainen]]
*[[Heikki Haavisto]]
*[[Pekka Haavisto]]
*[[Robert Habeck]]
*[[Levan Habeišvili]]
*[[Otto von Habsburg]]
*[[Pierre Damien Habumuremyi]]
*[[Juvénal Habyarimana]]
*[[Yahya Ould Hademine]]
*[[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]]
*[[Goran Hadžić]]
*[[Raul Hadžimba]]
*[[Amīn al-Ḩāfiz̧]]
*[[Amīn al-Ḩāfiz̧ (Liibanoni poliitik)]]
*[[Chuck Hagel]]
*[[Magnhild Hagelia]]
*[[Kurt Hager]]
*[[Rune Hagestrand]]
*[[Carl Haglund]]
*[[Anna Hagwall]]
*[[Mohamed Khouna Ould Haidalla]]
*[[Jörg Haider]]
*[[Alexander Haig]]
*[[Georgi Haindrava]]
*[[Haitham ibn Tāriq]]
*[[Jiří Hájek]]
*[[Irina Hakamada]]
*[[Per Olof Håkansson]]
*[[Teuvo Hakkarainen]]
*[[Hans Hækkerup]]
*[[Nikki Haley]]
*[[Andrzej Halicki]]
*[[Ibrahim Halidi]]
*[[Kristiina Halkola]]
*[[Halla Tómasdóttir]]
*[[Jussi Halla-aho]]
*[[Anna Hallberg]]
*[[Halldór Ásgrímsson]]  
*[[Lena Hallengren]]
*[[Walter Hallstein]]
*[[Tony Halme]] 
*[[Tarja Halonen]] 
*[[Herman Haluštšenko]]
*[[Kristin Halvorsen]]
*[[Jan Hamáček]]
*[[Barkat Gourad Hamadou]]
*[[Jasmin Hamid]]  
*[[Thomas Hammarberg]]
*[[Philip Hammond]]
*[[Matt Hancock]]
*[[Ismāʿīl Hanīyah]]
*[[Tobias Hans]]
*[[Christophe Hansen]]
*[[Hans Christian Hansen]]
*[[Ivar Hansen]]
*[[Ramush Haradinaj]]
*[[Timo Harakka]]
*[[Sa‘d al-Ḩarīrī]]
*[[Milena Harito]]
*[[Hjallis Harkimo]]
*[[Rebecca Harms]]
*[[Stephen Harper]]
*[[Kamala Harris]]
*[[Simon Harris]]
*[[Timothy Harris]]
*[[Francis Burton Harrison]]
*[[Jean-Paul Harroy]] 
*[[Ruslan Hasbulatov]]
*[[Adrian Hasler]]
*[[Otmar Hasler]]
*[[Maggie Hassan]]
*[[Mohammed Waheed Hassan]]
*[[Satu Hassi]]
*[[Kadri Hazbiu]]
*[[Árpád Házi]]
*[[Orrin Hatch]]
*[[Yukio Hatoyama]]
*[[Vahagn Hatšhaturjan]]
*[[Michális Hatzipantéla]]
*[[Kjell Arild Haugen]]
*[[Heidi Hautala]]
*[[Václav Havel]]
*[[Bob Hawke]]
*[[Josh Hawley]]
*[[Yoshimasa Hayashi]]
*[[John Healey]]
*[[Edward Heath]]
*[[Wegesa Charles Heche]]
*[[Hans Hedtoft]]
*[[Eduard Heger]]
*[[Pete Hegseth]]
*[[Helmut Heiderich]]
*[[Hubertus Heil]]
*[[Thomas Heilmann]]
*[[Hilda Heine]]
*[[Eero Heinäluoma]]
*[[Gulbuddīn Ḩekmatyār]]
*[[Lennart Heljas]]
*[[Gun Hellsvik]]
*[[Jesse Helms]]
*[[Paulina Hennig-Kloska]]
*[[Jeanine Hennis-Plasschaert]]
*[[Anna-Maja Henriksson]]
*[[Waldemar Herdt]]
*[[Nils Herlitz]]
*[[Clodovil Hernandes]]
*[[Juan Orlando Hernández]]
*[[Rudolf Herrnstadt]]
*[[Isaac Herzog]]
*[[Roman Herzog]] 
*[[Christian Herter]]
*[[Elsi Hetemäki-Olander]]
*[[Hans-Joachim Heusinger]]
*[[Ansgar Heveling]]
*[[Anne Hidalgo]]
*[[Thinathin Hidašeli]]
*[[Michael D. Higgins]]
*[[Riyāḑ Farīd Ḩijāb]]
*[[Alfred Hilbe]]
*[[Jonathan Hill]]
*[[Kaarlo Hillilä]]
*[[Samuel Hinds]]
*[[Aleksandr Hinštein]]
*[[Hiroshi Hiraguchi]]
*[[Mazie Hirono]]
*[[Christian Hirte]]
*[[Thomas Hitschler]]
*[[Helgi Hjörvar]]
*[[Aleksandr Hloponin]]
*[[Hồ Chí Minh]]
*[[Wopke Hoekstra]]
*[[Gleisi Hoffmann]]
*[[Hans-Joachim Hoffmann]]
*[[Heinz Hoffmann]]
*[[Ignas Hofmanas]]
*[[Bent Høie]]
*[[Aleš Hojs]]
*[[Eric Holder]]
*[[Harri Holkeri]]
*[[François Hollande]]
*[[Ernest Hollings]]
*[[Andrew Holness]]
*[[Harold Holt]]
*[[Heinrich Homann]]
*[[Erich Honecker]]
*[[Margot Honecker]]
*[[Hong Nam-ki]]
*[[Jean-Jacques Honorat]]
*[[Oleksi Hontšaruk]]
*[[Jaap de Hoop Scheffer]]
*[[Gyula Horn]]
*[[Nitzan Horowitz]]
*[[Melissa Hortman]]
*[[Imre Horváth]]
*[[Avdullah Hoti]]
*[[Gilbert Houngbo]]
*[[Félix Houphouët-Boigny]]
*[[Vladislav Hovalõg]]
*[[Raffi Hovhannisjan]]
*[[Svend Erik Hovmand]]
*[[John Howard]]
*[[Nils Hønsvald]]
*[[Enver Hoxhaj]]
*[[Dagfinn Høybråten]]
*[[Elias Hrawi]]
*[[Viktar Hrenin]]
*[[Zdeněk Hřib]]
*[[Viktor Hristenko]]
*[[Nikita Hruštšov]]
*[[Hu Jintao]]
*[[Hua Guofeng]]
*[[Huang Hua]]
*[[James Huang]]
*[[Anna Hubáčková]]
*[[Mike Huckabee]]
*[[Ismael Huerta]]
*[[Victoriano Huerta]]
*[[Laura Huhtasaari]]
*[[Anniken Huitfeldt]]
*[[Nicolas Hulot]]
*[[Peter Hultqvist]]
*[[Ollanta Humala]]
*[[John Hume]] 
*[[Peter Hummelgaard]]
*[[Hubert Humphrey]]
*[[Hun Manet]]
*[[Hun Sen]]
*[[Jeremy Hunt]]
*[[Gustáv Husák]]
*[[Ḩusayn (Jordaania)|Ḩusayn]]
*[[Şaddām Ḩusayn]]
*[[Mamnoon Hussain]]
*[[Ahmed Hussen]]
*[[Vadõm Huttsait]]
*[[Hwang Kyo-ahn]]
*[[Antti Häkkänen]]
*[[Jyri Häkämies]]
*[[Zakir Həsənov]]
*[[Ernst Höfner]]
*[[Gunnar Hökmark]]
*[[Danuta Hübner]]
*[[Uhnaagijn Hürelsüh]]
*[[Paavo Hynninen]]
*[[Skënder Hyseni]]

== I ==
*[[Themur Iakobašvili]]
*[[Juan José Ibarretxe]]
*[[Anwar Ibrahim]]
*[[Mūsá Ibrāhīm]]
*[[Delina Ibrahimaj]]
*[[Miquel Iceta]]
*[[Ieng Sary]]
*[[Ieng Thirith]]
*[[Victoria Iftodi]]
*[[Pablo Iglesias Turrión]]
*[[Ivars Ijabs]]
*[[Anna-Kaisa Ikonen]]
*[[Joseph Iléo]]
*[[Ion Iliescu]]
*[[Kirsan Iljumžinov]]
*[[Jorge Illueca]]
*[[Josefa Iloilo]]
*[[Sylvestre Ilunga]]
*[[Ekrem İmamoğlu]]
*[[Josu Jon Imaz]]
*[[Tomomi Inada]]
*[[Evin Incir]]
*[[Reneta Indzhova]], Bulgaaria peaminister 1994–1995
*[[Hubert Ingraham]]
*[[Daniel Inouye]]
*[[Jesús Insausti]]
*[[Klaus Iohannis]]
*[[Stelian Ion]]
*[[Florin Iordache]]
*[[Ilijana Iotova]]
*[[Ahsan Iqbal]]
*[[Selma Irmak]]
*[[Ismail Isakov]]
*[[Mugur Isărescu]]
*[[Shigeru Ishiba]]
*[[Shintarō Ishihara]]
*[[Tytti Isohookana-Asunmaa]]
*[[Mahamadou Issoufou]]
*[[Alija Izetbegović]]
*[[Bakir Izetbegović]]
*[[Iakoba Italeli]]
*[[Daliyya Itsik]]
*[[Ville Itälä]]
*[[Bogdan Ivan]]
*[[Mladen Ivanić]]
*[[Đorge Ivanov]]
*[[Igor Ivanov]]
*[[Iliana Ivanova]]
*[[Dafydd Iwan]]
*[[Tadeusz Iwiński]]

== J ==
*[[Bharrat Jagdeo]]
*[[Thorbjørn Jagland]]
*[[Atifete Jahjaga]]
*[[Subrahmanyam Jaishankar]]
*[[Stasys Jakeliūnas]]
*[[Miloš Jakeš]]
*[[Max Jakobson]]
*[[Aleksandr Jakovlev]]
*[[Wenzel Jaksch]]
*[[Marija Jakubauskienė]]
*[[Vladimir Jakušev]]
*[[Sa‘īd Jālīlī]]
*[[Ruslan Jamadajev]]
*[[Jan Jambon]]
*[[Yahya Jammeh]]
*[[Gennadi Janajev]]
*[[Jakub Janda]]
*[[Zelimhan Jandarbijev]]  
*[[Elvinas Jankevičius]]
*[[Janez Janša]]
*[[Viktor Janukovõtš]]
*[[Ana Jara]]
*[[Natalia Jaresko]]
*[[Lívia Járóka]]
*[[Piotr Jaroszewicz]]
*[[Dmõtro Jaroš]]
*[[Werner Jarowinsky]]
*[[Wojciech Jaruzelski]]
*[[Arseni Jatsenjuk]]
*[[Grigori Javlinski]]  
*[[Disanayaka Mudiyanselage Jayaratne]]
*[[Boriss Jeltsin]]
*[[Hans Jendretzky]]
*[[Gordana Jankuloska]]
*[[Kristian Jensen]]
*[[Mogens Jensen]]
*[[Siv Jensen]]
*[[Vuk Jeremić]]
*[[José Jerí]]
*[[Nurlan Jermekbajev]]
*[[Géza Jeszenszky]]
*[[Junus-bek Jevkurov]]
*[[Sally Jewell]]
*[[Jiang Jieshi]]
*[[Jiang Jingguo]]
*[[Jiang Qing]]
*[[Jiang Yi-huah]]
*[[Juan Jiménez Mayor]]
*[[Muhammad Ali Jinnah]]
*[[Anna Johansson]]
*[[Morgan Johansson]]
*[[Ylva Johansson]]
*[[Patrick John]]
*[[Jóhanna Sigurðardóttir]]
*[[Boris Johnson]]
*[[Lyndon B. Johnson]] 
*[[Mike Johnson]]
*[[Ellen Johnson-Sirleaf]] 
*[[Joko Widodo]]
*[[Jadranka Joksimović]]
*[[Jón Baldvin Hannibalsson]]
*[[Goodluck Jonathan]]
*[[Elena Jončeva]]
*[[Hugo de Jonge]]
*[[Pål Jonson]]
*[[Gísli Jónsson]]
*[[Romana Jordan]]
*[[Ljupčo Jordanovski]]
*[[Anker Jørgensen]]
*[[Dan Jørgensen]]
*[[Ivo Josipović]]
*[[Lionel Jospin]]
*[[Věra Jourová]]
*[[Joseph Joute]]
*[[Irena Joveva]]
*[[Ādil al-Jubayr]]
*[[Anerood Jugnauth]]
*[[Pravind Jugnauth]]
*[[Anton Jugov]]
*[[Rasa Juknevičienė]]
*[[Art-Ong Jumsai Na Ayudhya]]
*[[Jean-Claude Juncker]] 
*[[Jung Hong-won]] 
*[[Franz Josef Jung]]
*[[Ulrich Junghanns]]
*[[Tuure Junnila]]
*[[Vilhelm Junnila]]
*[[Alain Juppé]]
*[[Juris Jurašs]]
*[[Marian Jurečka]]
*[[Jānis Jurkāns]]
*[[Česlovas Juršėnas]]
*[[Eugen Jurzyca]]
*[[Viktor Juštšenko]]
*[[Kaisa Juuso]]
*[[Anneli Jäätteenmäki]]

== K ==
*[[Sigrid Kaag]]
*[[Nestori Kaasalainen]]
*[[Alina Kabajeva]]
*[[Ahmad Tejan Kabbah]]
*[[Donald Kaberuka]]
*[[Andrej Kabiakoŭ]]
*[[Joseph Kabila]]
*[[Laurent-Désiré Kabila]]
*[[Roch Marc Christian Kaboré]]
*[[Amata Kabua]] 
*[[David Kabua]]
*[[Ryszard Kaczorowski]]
*[[Jarosław Kaczyński]] 
*[[Lech Kaczyński]]
*[[János Kádár]]
*[[Ahmat Kadõrov]]
*[[Ramzan Kadõrov]]
*[[Michel Kafando]]
*[[Paul Kagame]]
*[[Lazar Kaganovitš]]
*[[Moshe Kahlon]]
*[[İsmail Kahraman]]
*[[Toshiki Kaifu]]
*[[Antti Kaikkonen]]
*[[Eva Kaili]]
*[[Artuss Kaimiņš]]
*[[Tim Kaine]]
*[[Simonas Kairys]]
*[[Gerald Otieno Kajwang]]
*[[Amineh Kakabaveh]]
*[[Kahha Kaladze]]
*[[Abdul Kalam]]
*[[Ivaylo Kalfin]]
*[[Robert Kaliňák]]
*[[Gyula Kállai]]
*[[Antti Kalliomäki]]
*[[Jānis Kalnbērziņš]]
*[[Sandra Kalniete]]
*[[Donald Kalpokas]]
*[[Aigars Kalvītis]]
*[[Yōko Kamikawa]]
*[[Abdallah Mohamed Kamil]]
*[[Mariusz Kamiński]]
*[[Pános Kamménos]]
*[[Viggo Kampmann]]
*[[Oleksandr Kamõšin]]
*[[Naoto Kan]]
*[[Panagiótis Kanellópoulos]]
*[[Ilkka Kanerva]]
*[[Stanisław Kania]]
*[[Toimi Kankaanniemi]]
*[[Assita Kanko]]
*[[Mehmet Kaplan]]
*[[Radovan Karadžić]]
*[[Krasimir Karakatšanov]]
*[[Konstantínos Karamanlís]]
*[[Kóstas Karamanlís]]
*[[Šolban Kara-ool]]
*[[Petko Karavelov]]
*[[Susanna Karawanskij]]
*[[Ramūnas Karbauskis]]
*[[Benjamina Karić]]
*[[Islom Karimov]]
*[[Arturs Krišjānis Kariņš]]
*[[Ahti Karjalainen]]
*[[Ida Karkiainen]]
*[[Karin Karlsbro]]
*[[Tawakul Karmān]]
*[[Raimundas Karoblis]]
*[[Justinas Karosas]]
*[[Włodzimierz Karpiński]]
*[[Aḩmad Walī Karzay]]
*[[Ḩāmid Karzay]]
*[[Fernand Kartheiser]]
*[[Ľubica Karvašová]]
*[[Laurynas Kasčiūnas]]
*[[Mihhail Kasjanov]]
*[[Ioánnis Kasoulídis]]
*[[Paulo Kassoma]] 
*[[Bernhard Nikolaus Kaster]]
*[[Anna-Liisa Kasurinen]] 
*[[Elsi Katainen]]
*[[Jyrki Katainen]]
*[[Satsuki Katayama]]
*[[Ahmed Kathrada]]
*[[Andreja Katič]]
*[[Katrín Jakobsdóttir]]
*[[Moshe Katsav]]
*[[Efrayim Katsir]]
*[[Israel Katz]]
*[[Volker Kauder]]
*[[Robertas Kaunas]]
*[[Kenneth Kaunda]]
*[[Mihheil Kavelašvili]]
*[[Grégoire Kayibanda]]
*[[Vjatšaslau Kebitš]]
*[[Saško Kedev]]
*[[Ólga Kefalogiánni]]
*[[Ibrahim Boubacar Keïta]]
*[[Modibo Keïta]]
*[[Arvind Kejriwal]]
*[[Rachel Keke]]
*[[Urho Kekkonen]]
*[[Ahmatbek Keldibekov]]
*[[Ska Keller]]
*[[Karin Keller-Sutter]]
*[[Mark Kelly]]
*[[Petra Kelly]] 
*[[Martine Kemp]]
*[[Edward Kennedy]] 
*[[John F. Kennedy]]
*[[Robert Kennedy]]
*[[Enda Kenny]]
*[[Jomo Kenyatta]] 
*[[Uhuru Kenyatta]]
*[[Níki Keraméos]]
*[[Srgjan Kerim]]
*[[Suleiman Kerimov]]
*[[Christian Kern]]
*[[John Kerry]]
*[[Heinz Keßler]]
*[[John Key]]
*[[Miraj Khalid]]  
*[[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]]
*[[Ian Khama]]
*[[Seretse Khama]]
*[[‘Alī Khāmene'ī]]
*[[Mojtabá Khāmene'ī]]
*[[Imran Khan]]
*[[Sadiq Khan]]
*[[Moḩammad Khātamī]]
*[[Xasan Cali Khayre]]
*[[Rūḩollāh Khomeynī]] 
*[[Mir Hazar Khan Khoso]]
*[[Robert Khotšharjan]]
*[[Mwai Kibaki]]
*[[Herbert Kickl]]
*[[Walter Kieber]]
*[[Kurt Georg Kiesinger]]
*[[Salva Kiir Mayardit]]
*[[Vasílis Kikílias]]
*[[Jakaya Kikwete]] 
*[[Kemal Kılıçdaroğlu]]
*[[Sato Kilman]]
*[[Kim Chŏng-il]]
*[[Kim Chŏng-un]]
*[[Kim Dae-jung]]
*[[Kim Gu]]  
*[[Kim Hwang-sik]]
*[[Kim Il-sŏng]]
*[[Kim Jae-ryong]]
*[[Kim Jong Pil]]
*[[Kim Seong-su]]
*[[Kim Yŏng-il]]
*[[Kim Yŏng-nam]]
*[[Kim Young-sam]] 
*[[Stephenson King]]
*[[Sylvie Kinigi]] 
*[[Klaus Kinkel]]
*[[Katja Kipping]]
*[[Sophia Kircher]]
*[[Cristina Fernández de Kirchner]]
*[[Néstor Kirchner]]
*[[Augusts Kirhenšteins]]
*[[Vahit Kirişci]]
*[[Gediminas Kirkilas]]
*[[Nobuo Kishi]]
*[[Fumio Kishida]]
*[[Andrej Kiska]]
*[[Károly Kiss]]
*[[Henry Kissinger]]
*[[Niyazi Kızılyürek]]
*[[Krista Kiuru]]
*[[Toivo Kivimäki]]
*[[Mari Kiviniemi]]
*[[Ingvild Kjerkol]]
*[[Václav Klaus]]
*[[Kauno Kleemola]]
*[[Günther Kleiber]]
*[[Kuupik Kleist]]
*[[Frederik Willem de Klerk]]
*[[Bogdan Klich]]
*[[Pavlo Klimkin]]
*[[Nikola Kljusev]]
*[[Ivanna Klõmpuš-Tsintsadze]]
*[[Julia Klöckner]] 
*[[Milan Kňažko]]
*[[Karin Kneissl]]
*[[Irakli Kobahhidze]]
*[[Jossif Kobzon]]
*[[Fahrettin Koca]]
*[[Mimi Kodheli]]
*[[Bert Koenders]]
*[[Simon Kofe]]
*[[Jeppe Kofod]]
*[[Werner Kogler]]
*[[Helmut Kohl]]
*[[Yuriko Koike]]
*[[Girijā Prasād Koīrālā]]
*[[Sushīl Koīrālā]]
*[[Kuniaki Koiso]]
*[[Jun'ichirō Koizumi]]
*[[Ryuji Koizumi]]
*[[Shinjirō Koizumi]]
*[[Mauno Koivisto]]
*[[Wim Kok]]
*[[Arba Kokalari]]
*[[Enn Kokk]]
*[[Eduard Kokoitõ]]
*[[Vasil Kolarov]]
*[[Lothar Kolditz]]
*[[Mária Kolíková]]
*[[André Kolingba]]
*[[Konstantínos Kóllias]] 
*[[Aleksei Kolodeznikov]]
*[[Vladimir Kolokoltsev]]
*[[Saleumxay Kommasith]]
*[[Bronisław Komorowski]]
*[[Konstantínos Kómpos]]
*[[Željko Komšić]]
*[[Dinmuhamed Konajev]]
*[[Elmedin Konaković]]
*[[Alpha Oumar Konaré]]
*[[Kateřina Konečná]]
*[[Tarō Kōno]]
*[[Jioji Konrote]]
*[[Stávros Kontonís]]
*[[Anna Kontula]]
*[[Ewa Kopacz]]
*[[Ivan Korčok]]
*[[Ernest Bai Koroma]]
*[[Fahri Korutürk]]
*[[Janusz Korwin-Mikke]]
*[[Marta Kos]]
*[[Tadeusz Kościński]]
*[[Władysław Kosiniak-Kamysz]]
*[[Vihtori Kosola]]
*[[Hanna Kosonen]]
*[[Jadranka Kosor]]
*[[Aleksei Kossõgin]]
*[[Ivan Kostov]]
*[[Vojislav Koštunica]]
*[[Dmitri Kozak]]
*[[Lilijana Kozlovič]]
*[[Rihards Kozlovskis]]
*[[Leonid Kožara]]
*[[Níkos Kotzías]]
*[[Bernard Kouchner]]
*[[Delwa Kassiré Koumakoye]]
*[[Elena Kountoura]]
*[[László Kovács]] 
*[[Mõhhailo Koval]]
*[[Sergei Kovaljov]]
*[[Ram Nath Kovind]]
*[[Henryk Kowalczyk]]
*[[Erhard Krack]]
*[[Jens Otto Krag]]
*[[Maximilian Krah]]
*[[Annegret Kramp-Karrenbauer]]
*[[Giánnos Kranidiótis]]
*[[Vadim Krasnoselski]]
*[[Guntars Krasts]]
*[[Alexander Gerd Krauß]]
*[[Sergei Kravtsov]]
*[[Bruno Kreisky]]
*[[Dainius Kreivys]]
*[[Egon Krenz]]
*[[Katarina Kresal]]
*[[Günter Krings]]
*[[Henrik Dam Kristensen]]
*[[Ulf Kristersson]]
*[[Kristján Þór Júlíusson]]
*[[Ģirts Valdis Kristovskis]]
*[[Kristrún Frostadóttir]]
*[[Vilis Krištopans]]
*[[Zdravko Krivokapić]]
*[[Vladimir Krjutškov]] 
*[[Neelie Kroes]]
*[[Werner Krolikowski]]
*[[Damir Krstičević]]
*[[Mmamoloko Kubayi-Ngubane]]
*[[Andrius Kubilius]]
*[[Juscelino Kubitschek]]
*[[Ivan Kubrakoŭ]]
*[[Nela Kuburović]]
*[[Milan Kučan]]
*[[Aleksei Kudrin]]
*[[John Agyekum Kufuor]]
*[[Kahha Kukava]]
*[[Linas Kukuraitis]]
*[[Andris Kulbergs]]
*[[Dmõtro Kuleba]]
*[[Jerzy Kulej]]
*[[Katri Kulmuni]]
*[[Feliks Kulov]]
*[[Chandrika Kumaratunga]]
*[[Miapetra Kumpula-Natri]]
*[[Russ Kun]]
*[[Mario Kunasek]]
*[[Algimantas Kuncaitis]]
*[[Arūnas Kundrotas]]
*[[Kostadinka Kuneva]]
*[[Robert Kupiecki]]
*[[Martin Kupka]]
*[[Janīna Kursīte]]
*[[Janīna Kursīte-Pakule]]
*[[Sebastian Kurz]]
*[[Albin Kurti]]
*[[Numan Kurtulmuş]]
*[[Antti Kurvinen]]
*[[Mūsá Kūsā]]
*[[Saara Kuugongelwa-Amadhila]]
*[[Otto Kuusinen]]
*[[Leonid Kutšma]]
*[[Anna Kuvõtško]]
*[[Mindaugas Kvietkauskas]]
*[[Giorgi Kvirikašvili]]
*[[Kwasi Kwarteng]]
*[[Aleksander Kwaśniewski]]
*[[Seppo Kääriäinen]]
*[[Horst Köhler]]
*[[Elisabeth Köstinger]]
*[[Merja Kyllönen]]
*[[Márkos Kyprianoú]]

== L ==
*[[Luis Alberto Lacalle]]
*[[Luis Alberto Lacalle Pou]]
*[[Vilis Lācis]]
*[[Visvaldis Lācis]]
*[[Panagiótis Lafazánis]]
*[[Oskar Lafontaine]]
*[[Christine Lagarde]]
*[[Moulaye Ould Mohamed Laghdaf]]
*[[Ricardo Lagos]]
*[[Hadja Lahbib]]
*[[Armas Lahoniitty]]
*[[Émile Lahoud]]
*[[Lai Ching-te]]
*[[Rada Laikova]]
*[[Miroslav Lajčák]]
*[[Boris Lalovac]]
*[[Carrie Lam]]
*[[Werner Lamberz]]
*[[Christine Lambrecht]]
*[[Otto Graf Lambsdorff]]
*[[Norbert Lammert]] 
*[[David Lammy]]
*[[Luciana Lamorgese]]
*[[Laurent Lamothe]]
*[[Jeff Landry]]
*[[Gabrielius Landsbergis]]
*[[Vytautas Landsbergis]]
*[[Ingeburg Lange]]
*[[William Langer]]
*[[Helena Langšádlová]]
*[[Andrew Lansley]]
*[[Ya'ir Lapid]]
*[[Jean-Michel Lapin]]
*[[Joan Laporta]]
*[[Azzeddine Laraki]]
*[[Armin Laschet]]
*[[Guillermo Lasso]]
*[[Judita Laššáková]]
*[[György Lázár]]
*[[Pavlo Lazarenko]]
*[[Ingrīda Latimira]]
*[[Gérard Latortue]] 
*[[Kjell Eugenio Laugerud García]]
*[[Achille Lauro]]
*[[Frank Lautenberg]]
*[[Karl Lauterbach]]
*[[Sergei Lavrov]]
*[[Henrik Lax]]
*[[Paul Laxalt]]
*[[Caren Lay]]
*[[Albert Lebrun]]
*[[Jean-Yves Le Drian]]
*[[Lê Đức Thọ]]
*[[Bruno Le Maire]]
*[[Lê Minh Hưng]]
*[[Jean-Marie Le Pen]]
*[[Marine Le Pen]]
*[[Bruno Le Roux]]
*[[Patrick Leahy]]
*[[Iurie Leancă]]
*[[Aleksandr Lebedev]]
*[[Lee Hsien Loong]]
*[[Lee Kuan Yew]]
*[[Lee Myung-bak]]
*[[Lee Teng-hui]]
*[[Desmond Lee]]
*[[Lasse Lehtinen]]
*[[Paula Lehtomäki]]
*[[Yrjö Leino]]
*[[Aivars Lembergs]]
*[[Steffi Lemke]]
*[[Paul LePage]]
*[[Jari Leppä]]
*[[Salomón Lerner Ghitis]]
*[[Gabriel-Beniamin Leș]]
*[[Väinö Leskinen]]
*[[Orlando Letelier]]
*[[Yves Leterme]]
*[[Enrico Letta]]
*[[Moritz Leuenberger]]
*[[Bruno Leuschner]]
*[[Doris Leuthard]]
*[[Sabine Leutheusser-Schnarrenberger]]
*[[Carl Levin]]
*[[Igor Levitin]]
*[[Brandon Lewis]]
*[[Robert Ley]] 
*[[Ursula von der Leyen]]
*[[Li Keqiang]]
*[[Li Zongren]]
*[[Bogusław Liberadzki]]
*[[Inese Lībiņa-Egnere]]
*[[Eva Lichtenberger]]
*[[Martin Lidegaard]]
*[[Trygve Halvdan Lie]]
*[[Avigdor Lieberman]]
*[[Joe Lieberman]]
*[[Ingbert Liebing]]
*[[Erkki Liikanen]]
*[[Keijo Liinamaa]]
*[[Lilja Dögg Alfreðsdóttir]]
*[[Lars Christian Lilleholt]]
*[[Gordon Darcy Lilo]]
*[[Eduard Limonov]]
*[[Lin Biao]]
*[[Simon Lindberg]]
*[[Ann Linde]]
*[[Vladimir Linderman]]
*[[Anna Lindh]]
*[[Christian Lindner]] (1979–), Saksamaa poliitik
*[[Jari Lindström]]
*[[Antti Lindtman]]
*[[Ling Liong Sik]]
*[[Tālis Linkaits]]
*[[Linas Linkevičius]]
*[[Edwin Linkomies]]
*[[Mika Lintilä]]
*[[Jan Lipavský]]
*[[Paavo Lipponen]] 
*[[Pascal Lissouba]]
*[[Sylvi Listhaug]]
*[[Ondřej Liška‎]]
*[[Yaakov Litzman]]
*[[Sergiu Litvinenco]]
*[[Liu Kun]]
*[[Liu Shaoqi]]
*[[Nicholas Liverpool]] 
*[[Tzipi Livni]]
*[[Andrej Ljapčev]]
*[[Olga Ljubimova]]
*[[Porfirio Lobo Sosa]]
*[[Hans Loch]]
*[[Christopher Loeak]]
*[[Kelly Loeffler]]
*[[Anže Logar]]
*[[Agnese Logina]]
*[[Maria Lohela]]
*[[Nathalie Loiseau]]
*[[Inger Haldis Løite]]
*[[Morten Løkkegaard]]
*[[Simon Lokodo]]
*[[Alekhsandre Lomaia]]
*[[Bohumír Lomský]]
*[[Lon Nol]]
*[[Luigi Longo]]
*[[Inge Lønning]]
*[[Baldwin Lonsdale]]
*[[Sander Loones]]
*[[Patxi López]]
*[[Andrés Manuel López Obrador]]
*[[Delfin Lorenzana]]
*[[Pál Losonczi]]
*[[Matti Louekoski]]
*[[Mamadou Lamine Loum]]
*[[João Lourenço]]
*[[Annemarie Lorentzen]]
*[[Aleksejs Loskutovs]]
*[[Edward Lowassa]]
*[[Ruud Lubbers]]
*[[Svein Ludvigsen]]
*[[Richard Lugar]]
*[[Fernando Lugo]]
*[[Andrei Lugovoi]]
*[[Andrej Lukanov]]
*[[Alaksandr Łukašenka]]
*[[Anatoli Lukjanov]]
*[[Peeter Luksep]]
*[[Igor Lukšić]]
*[[Luiz Inácio Lula da Silva]]
*[[Astrid Lulling]]
*[[Patrice Lumumba]]
*[[Ulrike Lunacek]]
*[[Edgar Lungu]]
*[[Luo Shugang]]
*[[Marian Lupu]]
*[[Juri Lužkov]]
*[[Juri Lutsenko]]
*[[Volodõmõr Lõtvõn]]
*[[Stefan Löfven]]
*[[Hartwig Löger]]
*[[Gesine Lötzsch]]
*[[Isabella Lövin]]
*[[Annie Lööf]]
*[[Oumar Tatam Ly]]
*[[Ivar Lykke]]
*[[Mogens Lykketoft]]
*[[John Lyng]]
*[[Audun Lysbakken]]

== M ==
*[[Ma Yingjiu]]
*[[Taneti Maamau]]
*[[Heiko Maas]]
*[[Gloria Macapagal-Arroyo]]
*[[Seán MacBride]]
*[[María Corina Machado]]
*[[Riek Machar]]
*[[Graça Machel]]
*[[Samora Machel]]
*[[Francisco Macías Nguema]]
*[[Antoni Macierewicz]]
*[[Buddy MacKay]]
*[[Harold Macmillan]]
*[[Mauricio Macri]]
*[[Emmanuel Macron]]
*[[Marek Maďarič]]
*[[Muşţafā Madbūlī]]
*[[Ferenc Mádl]]
*[[Miguel de la Madrid]]
*[[Adahhan Madumarov]]
*[[Nicolás Maduro]]
*[[Ricardo Maduro]]
*[[Magid Magid]]
*[[Paul Magnette]]
*[[John Magufuli]]
*[[Yvonne Magwas]]
*[[Péter Magyar]]
*[[John Dramani Mahama]]
*[[Sammy Mahdi]]
*[[Kahhor Mahkamov]]
*[[Ibrāhīm Maḩlab]]
*[[Choguel Kokalla Maïga]]
*[[Ousmane Issoufi Maïga]]
*[[Mmusi Maimane]]
*[[Lothar de Maizière]]
*[[Thomas de Maizière]]
*[[Kassim Majaliwa]]
*[[‘Alī Ḩasan al-Majīd]]
*[[John Major]] 
*[[Hideki Makihara]]
*[[Uladzimir Makjei]]
*[[Bernard Makuza]]
*[[Jana Maláčová]]
*[[Abubakar Malami]]
*[[Aušra Maldeikienė]]
*[[Georgi Malenkov]]
*[[Günther Maleuda]]
*[[Siniša Mali]]
*[[Tuilaepa Sailele Malielegaoi]]
*[[Nūrī al-Mālikī]]
*[[Reiz Malile]]
*[[Ričardas Malinauskas]]
*[[Nikolai Malinov]]
*[[Andrzej Malinowski]]
*[[Denõss Maljuska]]
*[[Cecilia Malmström]]
*[[Tandja Mamadou]]
*[[Zohran Mamdani]]
*[[Andrejs Mamikins]]
*[[Askar Mamin]]
*[[Anthony Joseph Mamo]]
*[[Ogerta Manastirliu]]
*[[James Mancham]]
*[[Alessandro Mancini]]
*[[Nelson Mandela]]
*[[Peter Mandelson]]
*[[Luiz Henrique Mandetta]]
*[[Manea Mănescu]]
*[[Ramona Mănescu]]
*[[Lucas Mangope]]
*[[Ulsi Manja]]
*[[Florin Manole]]
*[[Deniss Manturov]]
*[[Nosiviwe Mapisa-Nqakula]]
*[[Moussa Mara]]
*[[Roxana Maracineanu]]
*[[Pasqual Maragall i Mira]]
*[[James Marape]]
*[[Kazimierz Marcinkiewicz]]
*[[Bongbong Marcos]]
*[[Ferdinand Marcos]]
*[[Andranik Margarjan]]
*[[Mihhail Margelov]]
*[[Giorgi Margvelašvili]]
*[[Zdravko Marić]]
*[[Sanna Marin]]
*[[Radu Marinescu]]
*[[Mladen Marinov]]
*[[Oksana Markarova]]
*[[Leonid Markelov]] 
*[[Spýros Markezínis]]
*[[Sergei Markov]]
*[[Duško Marković]]
*[[Karl Maron]] ([[Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei]]), Saksa DV siseminister 
*[[Reyes Maroto]]
*[[Manuel Marrero]]
*[[Thomas R. Marshall]]
*[[Retno Marsudi]]
*[[Al-Munşif al-Marzūqī]]
*[[Michel Martelly]]
*[[Antoni Martí]]
*[[Micheál Martin]]
*[[Paul Martin]]
*[[Ricardo Martinelli]]
*[[Miguel Ángel Martínez]]
*[[Ana Vasconcelos Martins]]
*[[Catarina Martins]]
*[[János Martonyi]]
*[[Jevgen Martšuk]]
*[[Matias Marttinen]]
*[[Jan Masaryk]]
*[[Aslan Mashadov]]
*[[Mokgweetsi Masisi]]
*[[Rokas Masiulis]]
*[[Sandra Mason]]
*[[Hassoumi Massoudou]]
*[[Tadeusz Mazowiecki]]
*[[Valentinas Mazuronis]]
*[[Kęstutis Mažeika]]
*[[Kalkot Mataskelekele]]
*[[Hermann Matern]]
*[[Matthías Á. Mathiesen]]
*[[Marjo Matikainen-Kallström]]
*[[Anrijs Matīss]]
*[[Igor Matovič]]
*[[Takeaki Matsumoto]]
*[[Ivane Matšavariani]]
*[[Sergio Mattarella]] 
*[[Pirkko Mattila]]
*[[James Mattis]]
*[[Valentina Matvijenko]]
*[[Ion Gheorge Maurer]]
*[[Ueli Maurer]]
*[[Pierre Mauroy]]
*[[Kóstas Mavrídes]]
*[[Maxamed Cabdullaahi Maxamed]]
*[[Axmed Maxamed Maxamuud]]
*[[Xasan Shiikh Maxamuud]]
*[[Theresa May]]
*[[Eva Maydell]]
*[[Stephan Ernst Johann Mayer]]
*[[Alejandro Mayorkas]]
*[[Paul Biyoghé Mba]]
*[[Amama Mbabazi]]
*[[Sghaïr Ould M'Bareck]]
*[[Abdoul Mbaye]]
*[[Thabo Mbeki]] 
*[[Tito Mboweni]]
*[[Nangolo Mbumba]]
*[[Mary McAleese]]
*[[John McCain]]
*[[Joseph McCarthy]]
*[[Joe McCartin]]
*[[Emma McClarkin]]
*[[Mitch McConnell]]
*[[Helen McEntee]]
*[[Pat McFadden]]
*[[Michael McGrath]]
*[[Mairead McGuinness]]
*[[Martin McGuinness]]
*[[Martha McSally]]
*[[Esther McVey]]
*[[Russell Means]] 
*[[Vladimír Mečiar]]
*[[Markus Meckel]]
*[[Ernst Mecklenburg]]
*[[Danilo Medina]]
*[[Vladimir Medinski]]
*[[Dmitri Medvedev]]
*[[Emilie Enger Mehl]]
*[[Rexhep Meidani]]  
*[[Beate Meinl-Reisinger]]
*[[Golda Me'ir]]
*[[Dragan Mektić]]
*[[Dace Melbārde]]
*[[Guri Melby]]
*[[Jean-Luc Mélenchon]]
*[[Teodor Meleșcanu]]
*[[Eleonóra Meléti]]
*[[Nika Melia]]
*[[Kaspars Melnis]]
*[[Nuno Melo]]
*[[Giorgia Meloni]]
*[[Lambert Mende Omalanga]]
*[[Adnan Menderes]]
*[[Idoia Mendia]]
*[[Carlos Menem]]  
*[[Fradique de Menezes]]
*[[Mengistu Haile Mariam]] 
*[[Līga Meņģelsone]]
*[[Robert Menzies]]
*[[Ivane Merabišvili]]
*[[Leena Meri]]
*[[Angela Merkel]]
*[[Nikolai Merkuškin]] 
*[[Friedrich Merz]]
*[[Hans-Rudolf Merz]]
*[[Verena Mertens]]
*[[Carlos Mesa]]
*[[Luka Mesec]]
*[[Stjepan Mesić]]
*[[Ilir Meta]]
*[[Lubomír Metnar]]
*[[Roberta Metsola]]
*[[Tilly Metz]]
*[[Jörg Meuthen]]
*[[Grigol Mgaloblišvili]]
*[[Michaił Miaśnikovič]]
*[[Fu'ād al-Mibaza‘]]
*[[Glenn Micallef]]
*[[Nikolaus Michalek]]
*[[Charles Michel]]
*[[James Michel]]
*[[Roberto Micheletti]]
*[[Adam Michnik]]
*[[Hristijan Mickoski]]
*[[Daiga Mieriņa]]
*[[Juha Mieto]]
*[[Martti Miettunen]]
*[[Zorana Mihajlović]]
*[[MaryAnn Mihychuk]]
*[[Krista Mikkonen]]
*[[Johanna Mikl-Leitner]]
*[[Stanisław Mikołajczyk]]
*[[Roman Mikulec]]
*[[Ignacio Milam Tang]]
*[[Enzo Moavero Milanesi]]
*[[Zoran Milanović]]
*[[Jakov Milatović]]
*[[Vasile Milea]]
*[[Javier Milei]]
*[[David Miliband]]
*[[Ed Miliband]]
*[[Alaksandr Milinkievič]]
*[[Leszek Miller]]
*[[John Atta Mills]]
*[[Slobodan Milošević]]
*[[Antonio Milošoski]]
*[[Vladimir Milov]]
*[[Milan Milutinović]]
*[[Neven Mimica]]
*[[Hilary Minc]]
*[[Ruth Ann Minner]]
*[[Hubert Minnis]]
*[[Marco Minniti]]
*[[Roxana Mînzatu]]
*[[Najīb Mīqātī]]
*[[Paul Mirerekano]]
*[[Sergei Mironov]]
*[[Shavkat Mirziyoyev]]
*[[Ararat Mirzojan]]
*[[Radu Miruță]]
*[[Eimutis Misiūnas]]
*[[Philipp Mißfelder]]
*[[Mihhail Mišustin]]
*[[Notis Mitarachi]]
*[[Keith Mitchell]]
*[[Daniel Mitov]]
*[[Ilinka Mitreva]]
*[[Konstantínos Mitsotákis]]
*[[Kyriákos Mitsotákis]]
*[[Günter Mittag]]
*[[François Mitterrand]] 
*[[Kenji Miyamoto]]
*[[Kiichi Miyazawa]]
*[[Zweli Mkhize]]
*[[Nikolai Mladenov]]
*[[Zdeněk Mlynář]]
*[[Emmerson Mnangagwa]]
*[[Zohrab Mnatsakanjan]]
*[[Steven Mnuchin]]
*[[Mobutu Sese Seko]]
*[[Alois Mock]]
*[[Narendra Modi]] 
*[[Silvia Modig]]
*[[Hans Modrow]]
*[[Nicolae Moga]]
*[[Festus Gontebanye Mogae]]
*[[Federica Mogherini]]
*[[Mahathir Mohamad]]
*[[Abdoulkader Kamil Mohamed]]
*[[Daniel arap Moi]] 
*[[Jovenel Moïse]]
*[[Alfred Moisiu]] 
*[[Ewald Moldt]]
*[[Abdul Quader Molla]]
*[[Per Stig Møller]]
*[[Vjatšeslav Molotov]]
*[[Denõss Monastõrskõi]]
*[[Walter Mondale]]
*[[Algirdas Monkevičius]]
*[[Jean Monnet]]
*[[Amélie de Montchalin]]
*[[Arnaud Montebourg]]
*[[Luís Montenegro]]
*[[Irene Montero]]
*[[María Jesús Montero]]
*[[Mario Monti]]
*[[Dolors Montserrat]]
*[[Moon Jae-in]]
*[[Evo Morales]] 
*[[Jimmy Morales]]
*[[Moisés Hassan Morales]]
*[[Layla Moran]]
*[[Mateusz Morawiecki]]
*[[Penny Mordaunt]]
*[[Alicia Moreau de Justo]]
*[[Pedro Morenés]]
*[[Lenín Moreno]]
*[[Manny Mori]]
*[[Masako Mori]]
*[[Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė]]
*[[Aldo Moro]]
*[[Oleksandr Moroz]]
*[[Scott Morrison]]
*[[Krisztina Morvai]]
*[[Henryka Joanna Mościcka-Dendys]]
*[[Pierre Moscovici]]
*[[Tallis Obed Moses]]
*[[Pakalitha Mosisili]]
*[[Gennadi Moskal]]
*[[Petar Moskov]]
*[[Anna Moskwa]]
*[[Ionuț Moșteanu]]
*[[Toshimitsu Motegi]]
*[[Elisabeth Charlotte Motschmann]]
*[[Aaron Motsoaledi]]
*[[Vivian Motzfeldt]]
*[[Mia Mottley]]
*[[Clément Mouamba]]
*[[Étienne Mourrut]]
*[[Patrick Mphephu]]
*[[Mswati III]]  
*[[Walid Muallem]]
*[[Ḩusnī Mubārak]]
*[[Anna Maria Muccioli]]
*[[Robert Mugabe]] 
*[[André Muhirwa]]
*[[Frederick Muhlenberg]]
*[[Anita Muižniece]]
*[[José Mujica]]
*[[Pranab Mukherjee]]
*[[Antonella Mularoni]]
*[[Mulatu Teshome]]
*[[Hilgard Muller]]
*[[Brian Mullooly]]
*[[Sari Multala]]
*[[Bakili Muluzi]]
*[[E. Harold Munn]]
*[[Alexandru Munteanu]]
*[[Georgi Muradov]]
*[[Anastase Murekezi]]
*[[Frank Murkowski]]
*[[Draupadi Murmu]]
*[[Ināra Mūrniece]]
*[[Chris Murphy]]
*[[Prokop Murra]]
*[[Patty Murray]]
*[[Muḩammad Mursī]]
*[[Joseph Muscat]]
*[[Yoweri Museveni]]
*[[Pervez Musharraf]]
*[[Edmund Muskie]]
*[[Isa Mustafa]]
*[[Besnik Mustafaj]]
*[[Nello Musumeci]]
*[[Adolphe Muzito]]
*[[Bingu wa Mutharika]]
*[[Peter Mutharika]]
*[[Vitali Mutko]]
*[[Levy Mwanawasa]]
*[[Melisbek Mõrzakmatov]]
*[[Novruz Məmmədov]]
*[[Elmar Məmmədyarov]]
*[[Hanna Mäntylä]]
*[[Kärim Mäsimov]]
*[[Erich Mückenberger]]
*[[Mehmet Müezzinoğlu]]
*[[Margarete Müller]]
*[[Ferenc Münnich]]
*[[Ayaz Mütəllibov]]
*[[Kai Mykkänen]]
*[[Alva Myrdal]]

== N ==
*[[Nuno Gomes Nabiam]]
*[[Elvira Nabiullina]]
*[[Jaroslav Naď]]
*[[Emmanuel Nadingar]]
*[[Fadei Nagacevschi]]
*[[Moses Nagamootoo]]
*[[Harish Nagpal]]
*[[Imre Nagy]]
*[[Andrea Nahles]]
*[[Epeli Nailatikau]]
*[[Muḩammad Najīb]]
*[[Najib Razak]]
*[[Moḩammad Najībullāh]]
*[[Yasuhiro Nakasone]]
*[[Gen Nakatani]]
*[[Fatos Nano]]
*[[Janet Napolitano]]
*[[Kocheril Raman Narayanan]]
*[[Jaroslav Narkevič]]
*[[Nesti Nase]]
*[[Mohamed Nasheed]]
*[[Hassan Nasrallah]]
*[[Gamal Abdel Nasser]]
*[[Adrian Năstase]]
*[[Nursultan Nazarbajev]]
*[[Alexandru Nazare]]
*[[Aḩmad Naz̧īf]]
*[[Edward Natapei]]
*[[Šalva Natelašvili]]
*[[Alessandro Natta]]
*[[Joe Natuman]]
*[[Denis Naughten]]
*[[Konrad Naumann]]
*[[Gitanas Nausėda]]
*[[Aleksei Navalnõi]]
*[[Kęstutis Navickas]]
*[[Monika Navickienė]]
*[[Karol Nawrocki]]
*[[Stella Ndabeni-Abrahams]]
*[[Melchior Ndadaye]]  
*[[Domitien Ndayizeye]]
*[[Souleymane Ndéné Ndiaye]]
*[[Jean Eyeghe Ndong]]
*[[Richard Neal]]
*[[Nureddin Nebati]]
*[[Petr Nečas]]
*[[Karl Nehammer]]
*[[Jawaharlal Nehru]]
*[[Zdeněk Nekula]]
*[[Ala Nemerenco]]
*[[Ralfs Nemiro]]
*[[Boriss Nemtsov]]
*[[Danuše Nerudová]]
*[[Benjamin Netanyahu]]
*[[Agostinho Neto]]
*[[Vânia Neto]]
*[[Dirk Neubauer]]
*[[Hildigund Neubert]]
*[[Jaroslav Neverovič]]
*[[José Maria Neves]]
*[[Nadezhda Neynski]]
*[[Ngapoi Ngawang Jigme]]
*[[Sangay Ngedup]]
*[[Pierre Ngendandumwe]]
*[[Édouard Ngirente]]
*[[Marien Ngouabi]]
*[[Firmin Ngrébada]]
*[[Joseph Dion Ngute]]
*[[Nguyễn Minh Triết]]
*[[Nguyễn Phú Trọng]]
*[[Nguyễn Tấn Dũng]]
*[[Nguyễn Xuân Phúc]]
*[[Malangatana Ngwenya]]
*[[Manuel Serifo Nhamadjo]]
*[[Moustapha Niasse]]
*[[Uta Nickel]]
*[[Adam Niedzielski]]
*[[Harald Nielsen]]
*[[Holger K. Nielsen]]
*[[Kirstjen Nielsen]]
*[[Jussi Niinistö]]
*[[Sauli Niinistö]] 
*[[Ville Niinistö]]
*[[Aissen Nikolajev]]
*[[Ionás Nikoláou]]
*[[Tomislav Nikolić]]
*[[Marius Nilsen]]
*[[Torsten Nilsson]]
*[[Kornelia Ninova]]
*[[Bujar Nishani]]
*[[Richard Nixon]]
*[[Maite Nkoana-Mashabane]]
*[[Kwame Nkrumah]]
*[[Pierre Nkurunziza]]
*[[Daniel Noboa]]
*[[Gustavo Noboa]]
*[[Yoshihiko Noda]]
*[[Philip Noel-Baker]]
*[[Kristi Noem]]
*[[Zurab Nogaideli]] 
*[[Albert Norden]]
*[[Carlo Nordio]]
*[[Eva Nordmark]]
*[[Lina Nordquist]]
*[[Manuel Noriega]]
*[[Ole Norrback]]
*[[Anatolie Nosatîi]]
*[[Kessai Note]]
*[[Aleksandr Novak]]
*[[Katalin Novák]]
*[[Ljudmila Novak]]
*[[Valerija Novodvorskaja]]
*[[Barbara Nowacka]]
*[[Apolo Nsibambi]]
*[[Blade Nzimande]]
*[[Cyprien Ntaryamira]]  
*[[Sylvestre Ntibantunganya]]
*[[Christian Ntsay]]
*[[Pär Nuder]]
*[[Sam Nujoma]]
*[[Devin Nunes]]
*[[Laurent Nuñez]]
*[[Rašid Nurgalijev]]
*[[Otto Nuschke]]
*[[‘Abd Allāh an-Nusūr]]
*[[Paul Nuttall]]
*[[Jevgen Nõštšuk]]
*[[Julius Nyerere]]
*[[Filipe Nyusi]]
*[[Saparmyrat Nyýazow]]

==O==
*[[Barack Obama]]
*[[Francisco Pascual Obama Asue]]
*[[Olusegun Obasanjo]]
*[[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]]
*[[Milton Obote]]
*[[Jaromír Obzina]]
*[[Yūko Obuchi]]
*[[Alexandria Ocasio-Cortez]]
*[[Edward Ochab]]
*[[Raila Odinga]]
*[[Mirian Odisharia]] 
*[[Luminița Odobescu]]
*[[Nelson Oduber]]
*[[Fred Oelßner]]
*[[Günther Oettinger]]
*[[Sinan Oğan]]
*[[Michael Ogio]]
*[[Maria Ohisalo]]
*[[Bertil Ohlin]]
*[[Monique Ohsan Bellepeau]]
*[[Outi Ojala]]
*[[Luvsannamsrajn Ojuun-Erdene]]
*[[Katsuya Okada]]
*[[Gazmend Oketa]]
*[[Okil Okilov]]
*[[Ngozi Okonjo-Iweala]]
*[[Irakli Okruašvili]]
*[[Ólafur Ragnar Grímsson]]
*[[Jan Olbrycht]]
*[[Jan Łukasz Ołdakowski]]
*[[Andrzej Olechowski]]
*[[Juozas Olekas]]
*[[Erich Ollenhauer]]
*[[Kajsa Ollongren]]
*[[Ehud Olmert]]
*[[Jan Olav Olsen]]
*[[Pia Olsen Dyhr]]
*[[Károly Olt]]
*[[Martin O'Malley]]
*[[Ilhan Omar]]
*[[Volodõmõr Omeljan]]
*[[Małgorzata ­Omilanowska]]
*[[Daniel Ona Ondo]]
*[[Ali Bongo Ondimba]]
*[[Michelle O'Neill]]
*[[Peter O'Neill]]
*[[Itsunori Onodera]]
*[[Janusz Onyszkiewicz]]
*[[Šerig-ool Ooržak]]
*[[Anita Orbán]]
*[[Ludovic Orban]]
*[[Viktor Orbán]]
*[[Plamen Orešarski]]
*[[Maksim Oreškin]]
*[[Tihomir Orešković]]
*[[Andrea Orlando]]
*[[Vitālijs Orlovs]]
*[[Beto O'Rourke]]
*[[Petteri Orpo]]
*[[Daniel Ortega]]
*[[Andoni Ortuzar]]
*[[George Osborne]]
*[[Vardan Oskanjan]]
*[[Bujar Osmani]]
*[[Vjosa Osmani]]
*[[Jostein Osnes]]
*[[Miguel Ángel Osorio Chong]]
*[[Jon Ossoff]]
*[[Ranko Ostojić]]
*[[Romualdas Ozolas]]
*[[Saadeddine Othmani]]
*[[Džoomart Otorbajev]]
*[[Harry Ott]]
*[[Henning Otte]]
*[[Roza Otunbajeva]]
*[[Francisco Ou]]
*[[Younes Ouaqasse]]
*[[Alassane Ouattara]]
*[[Sidi Mohamed Ould Boubacar]]
*[[Ahmed Ouyahia]]
*[[Bengt Bengtsson Oxenstierna]]
*[[Gabriel Bengtsson Oxenstierna]]
*[[Hāsinā Oyājed]]
*[[Ferdinand Oyono]]

== P ==
*[[Juho Kusti Paasikivi]]
*[[Pertti Paasio]]
*[[Rafael Paasio]]
*[[Sirpa Paatero]]
*[[Algimanta Pabedinskienė]]
*[[Artis Pabriks]]
*[[Behgjet Pacolli]]
*[[Pier Carlo Padoan]]
*[[Borut Pahor]]
*[[Antoni Pająk]]
*[[Jussi Pajunen]]
*[[Pak Pong-ju]]
*[[Bekir Pakdemirli]]
*[[Atte Pakkanen]]
*[[Rolandas Paksas]]
*[[Alfredo Palacio]]
*[[Justas Paleckis]]
*[[Sarah Palin]]
*[[Andrius Palionis]]
*[[Stefano Palmieri]]
*[[Páll Pétursson]]
*[[Olof Palme]]
*[[Eero Paloheimo]]
*[[Gintautas Paluckas]]
*[[Fidías Panagiótou]]
*[[Basdeo Panday]]
*[[Naledi Pandor]]
*[[Leon Panetta]]
*[[Boriss Pankin]]
*[[Mathilde Panot]]
*[[David W. Panuelo]]
*[[Antonio Panzeri]]
*[[Dimítris Papadákis]]
*[[Geórgios Papadópoulos]]
*[[Tássos Papadópoulos]]
*[[Aléxandros Papágos]]
*[[Andréas Papandréou]]
*[[Geórgios Papandréou]]
*[[Geórgios Papandréou noorem]]
*[[Károlos Papoúlias]]
*[[Šalva Papuašvili]]
*[[Ioánnis Paraskevópoulos]]
*[[Park Geun-hye]]
*[[Park Tae Joon]] 
*[[Vlasta Parkanová]]
*[[Annise Parker]]
*[[Guy Parmelin]]
*[[Sean Parnell]]
*[[Jiří Paroubek]]
*[[Bruno Rodríguez Parrilla]]
*[[Dimítrios Partsalídis]]
*[[Andri Parubi]]
*[[Georgi Pǎrvanov]]
*[[Diego Pary]]
*[[Hafiz Paşayev]]
*[[Solomon Pasi]]
*[[Pedro Passos Coelho]]
*[[Longin Pastusiak]]
*[[Nikol Pašinjan]]
*[[Zianon Paźniak]]
*[[Ange-Félix Patassé]]
*[[Priti Patel]]
*[[Antonio Patriota]]
*[[Dmitri Patrušev]]
*[[John Malcolm Patterson]]
*[[Petra Pau]]
*[[Ana Pauker]]
*[[Rand Paul]]
*[[Ron Paul]] 
*[[Artūras Paulauskas]]
*[[Raimonds Pauls]]  
*[[Dainius Pavalkis]]
*[[Žygimantas Pavilionis]]
*[[Prokópis Pavlópoulos]]
*[[Valentin Pavlov]]
*[[Daniels Pavļuts]]
*[[Waldemar Pawlak]]
*[[Julie Payette]]
*[[Marise Payne]]
*[[Lester B. Pearson]]
*[[Nilo Peçanha]]
*[[Ana Miguel Pedro]]
*[[Eduardo de Pedro]]
*[[Marija Pejčinović Burić]]
*[[Ahti Pekkala]]
*[[Eino Pekkala]]
*[[Mauno Pekkala]]
*[[Mauri Pekkarinen]]
*[[Aino-Kaisa Pekonen]]
*[[Niko Peleshi]]
*[[Jaana Pelkonen]] 
*[[Peter Pellegrini]]
*[[Nancy Pelosi]] 
*[[Eemeli Peltonen]]
*[[Enrique Peña Nieto]]
*[[Mike Pence]]
*[[Stevo Pendarovski]]
*[[Muriel Pénicaud]]
*[[Cvetelina Penkova]]
*[[Risto E. J. Penttilä]]
*[[Domingos Simões Pereira]]
*[[Fernando Pereira]]
*[[Lídia Pereira]]
*[[Shim'on Peres]]
*[[Tom Perez]]
*[[Otto Pérez Molina]]
*[[Lajla Përnaska]]
*[[Rick Perry]]
*[[Kamla Persad-Bissessar]]
*[[Marte Mjøs Persen]]
*[[Göran Persson]]
*[[Mas‘ūd Pezeshkīān]]
*[[Lojze Peterle]]
*[[Niels Helveg Petersen]]
*[[Kārina Pētersone]]
*[[Kiril Petkov]]
*[[Bratislav Petković]]
*[[Jurgita Petrauskienė]]
*[[Ramona Petraviča]]
*[[Pavlo Petrenko]]
*[[Tomáš Petříček]]
*[[Kharálambos Petrídis]]
*[[Gustavo Petro]]
*[[Frauke Petry]] 
*[[Göran Pettersson]]
*[[Phạm Bình Minh]]
*[[Phạm Minh Chính]]
*[[Maia Phandžikidze]]
*[[Édouard Philippe]]
*[[Danny Philip]]
*[[Jess Phillips]]
*[[Bridget Phillipson]]
*[[Kaysone Phomvihane]]
*[[Matteo Piantedosi]]
*[[Plaek Pibulsonggram]]
*[[Fabian Picardo]]
*[[Tonino Picula]]
*[[Andris Piebalgs]] 
*[[Janusz Piechociński]]
*[[Jacek Piechota]]
*[[Wilhelm Pieck]]
*[[Sirpa Pietikäinen]]
*[[Panagiótis Pikramménos]]
*[[Rihards Pīks]]
*[[Ivan Pilný]]
*[[Søren Pind]]
*[[Mizengo Pinda]]
*[[Marguerite Pindling]]
*[[Sebastián Piñera]]
*[[Augusto Pinochet]]
*[[Lucía Pinochet]]
*[[Alexandru Pînzari]]
*[[Maria de Lourdes Pintasilgo]]
*[[Albert Pintat Santolària]]
*[[Sándor Pintér]]
*[[Manuel Pinto da Costa]]
*[[Panagiótis Pipinélis]]
*[[Nataša Pirc Musar]]
*[[Pedro Pires]]
*[[Kati Piri]]
*[[Dragoș Pîslaru]]
*[[Alois Pisnik]]
*[[Boris Pistorius]]
*[[Vladimir Plahotniuc]]
*[[Ioannis Plakiotakis]]
*[[Nikólaos Plastíras]]
*[[Andrej Plenković]]
*[[Artūrs Toms Plešs]]
*[[Rosen Plevneliev]]
*[[Igor Plotnõtskõi]]
*[[Marek Plura]]
*[[Miroslav Poche]]
*[[Povilas Poderskis]]
*[[Nikolai Podgornõi]]
*[[Hifikepunye Pohamba]]
*[[Toivo T. Pohjala]]
*[[Zack Polanski]]
*[[Pierre Poilievre]]
*[[Pol Pot]]
*[[Genc Pollo]]
*[[Mike Pompeo]]
*[[Georges Pompidou]]
*[[Panteleimon Ponomarenko]]
*[[Ilja Ponomarjov]]
*[[Victor Ponta]]
*[[Augustin Matata Ponyo]]
*[[Nicu Popescu]]
*[[Călin Popescu-Tăriceanu]] 
*[[Nikola Poposki]]
*[[Dimitar Popov]], Bulgaaria peaminister 1990–1991
*[[Nenad Popović]]
*[[Raminta Popovienė]]
*[[Petro Porošenko]]
*[[Alfonso Portillo]]
*[[Soraya Post]]
*[[Juras Požela (poliitik)|Juras Požela]]
*[[Vladimir Potanin]]
*[[Janez Potočnik]]
*[[Pierre Poujade]]
*[[Troels Lund Poulsen]]
*[[Colin Powell]]
*[[Imanol Pradales]]
*[[Prak Sokhonn]]
*[[Don Pramudwinai]]
*[[Vladimir Prebilič]]
*[[Cătălin Predoiu]]
*[[Victoria Prentis]]
*[[Grigore Preoteasa]]
*[[René Préval]] 
*[[Maxime Prévot]]
*[[Tom Price]]
*[[Zahhar Prilepin]] 
*[[Jevgeni Primakov]]
*[[Romano Prodi]]
*[[John Profumo]]
*[[Vladimiras Prudnikovas]]
*[[Kazimira Prunskienė]]
*[[Vadõm Prõstaiko]]
*[[Roman Prymula]]
*[[Juris Pūce]]
*[[Óscar Puente]]
*[[Boriss Pugo]] 
*[[Carles Puigdemont]]
*[[Sakari Puisto]]
*[[Frigyes Puja]]
*[[Nauris Puntulis]]
*[[Ulla Puolanne]]
*[[Hardeep Singh Puri]]
*[[Rajkeswur Purryag]]
*[[Sergiu Pușcuța]]
*[[Aleksei Puškov]]
*[[Vladimir Putin]]
*[[Hans-Gert Pöttering]]

== Q ==
*[[Muammar al-Qaddafi]]
*[[Anwar Muḩammad Qarqāsh]]
*[[Dan Quayle]]
*[[Manuel Quezón]]
*[[Juan Ramón Quintana]]
*[[Bernard Quintin]]
*[[Elpidio Quirino]]
*[[Rəsul Quliyev]]
*[[Vilayət Quliyev]]
*[[İsa Qəmbər]]

== R ==
*[[Dominic Raab]]
*[[Susanne Raab]]
*[[Burhānuddīn Rabbānī]]
*[[Ivica Račan]]
*[[Rumen Radev]]
*[[Iveta Radičová]]
*[[Nebojša Radmanović]]
*[[Konstanty Radziwiłł]]
*[[Đorđe Radulović]]
*[[Jean-Pierre Raffarin]]
*[[Brigi Rafini]]
*[[Akbar Hāshemī Rafsanjānī]]
*[[Virginia Raggi]]
*[[Ragnhildur Helgadóttir]]
*[[Jillur Rahmān]]
*[[Tarique Rahman]]
*[[Emomalii Rahmon]]
*[[Gina Raimondo]]
*[[Kari Rajamäki]]
*[[Hery Rajaonarimampianina]]
*[[Gotabaya Rajapaksa]]
*[[Mahinda Rajapaksa]]
*[[László Rajk]] 
*[[Marin Rajkov]]
*[[Andry Rajoelina]]
*[[Mariano Rajoy]]
*[[Mátyás Rákosi]] 
*[[Vít Rakušan]]
*[[Geórgios Rállis]]
*[[Edi Rama]] 
*[[Sellapan Ramanathan]]
*[[Cyril Ramaphosa]]
*[[Vivek Ramaswamy]]
*[[Franca Rame]]
*[[Navin Ramgoolam]]
*[[José Ramos Horta]]
*[[Donald Ramotar]]
*[[Juris Rancāns]]
*[[Paulo Rangel]]
*[[Lulu Ranne]]
*[[Rannveig Guðmundsdóttir]]
*[[Jarmo Rantanen]]
*[[Mari Rantanen]]
*[[Paavo Rantanen]]
*[[Rose Christiane Raponda]]
*[[Lars Rasch]]
*[[Sharof Rashidov]]
*[[Artur Rasizadə]]
*[[Anders Fogh Rasmussen]]
*[[Lars Løkke Rasmussen]]
*[[Poul Nyrup Rasmussen]]
*[[Dzintars Rasnačs]]
*[[Kohir Rasulzoda]]
*[[Nasima Razmyar]]
*[[Dmõtro Razumkov]]
*[[John Ratcliffe]]
*[[Didier Ratsiraka]]
*[[Heinrich Rau]]
*[[Johannes Rau]]
*[[Zbigniew Rau]]
*[[Marc Ravalomanana]] 
*[[Andris Rāviņš]]
*[[Dixy Lee Ray]]
*[[Angela Rayner]]
*[[Ronald Reagan]] 
*[[Marcelo Rebelo de Sousa]]
*[[Dorin Recean]]
*[[Julia Reda]]
*[[Jack Reed]]
*[[Ilmar Reepalu]]
*[[Jacob Rees-Mogg]]
*[[Rachel Reeves]]
*[[Khil Rāj Regmī]]
*[[Evelyn Regner]]
*[[Elisabeth Rehn]]
*[[Olli Rehn]]
*[[Juha Rehula]]
*[[Katherina Reiche]]
*[[Harry Reid]]
*[[Fredrik Reinfeldt]]
*[[Terry Reintke]]
*[[Rudi Reinwarth]]
*[[Jānis Reirs]]
*[[Dana Reizniece-Ozola]]
*[[Blerim Reka]]
*[[Tommy Remengesau]]
*[[Unai Rementeria]]
*[[Konstantin Remtšugov]]
*[[Jonvic Remulla]]
*[[France-Albert René]]
*[[Matteo Renzi]]
*[[Einars Repše]]
*[[Karlo Ressler]]
*[[Maksim Rešetnikov]]
*[[Carlos Reutemann]]
*[[Ana Revenco]]
*[[Didier Reynders]]
*[[Linda Reynolds]]
*[[Cecil Rhodes]]
*[[Ri Yong-ho (poliitik)]]
*[[Teresa Ribera Rodríguez]]
*[[Condoleezza Rice]] 
*[[George Maxwell Richards]]
*[[Hans-Joachim Riecke]]
*[[Māris Riekstiņš]]
*[[Franck Riester]]
*[[Bernd Riexinger]]
*[[Harald Ringstorff]]
*[[Snyder Rini]]
*[[Edgars Rinkēvičs]]
*[[Antti Rinne]]
*[[Rui Rio]]
*[[Efraín Ríos Montt]]
*[[Daniel Risch]]
*[[Paula Risikko]]
*[[Reuven Rivlin]]
*[[Mary Robinson]]
*[[Margarita Robles]]
*[[Michel Rocard]]
*[[Nelson Rockefeller]]
*[[Adolfo Rodríguez Saá]]
*[[Eduardo Rodríguez]]
*[[Jorge Rodríguez]]
*[[Isabel Rodríguez García]]
*[[Kolo Christopher Laurent Roger]]
*[[Michel Roger]]
*[[William P. Rogers]]
*[[Alexandru Rogobete]]
*[[Rose Francine Rogombé]]
*[[Dmitri Rogozin]] 
*[[Roh Moo-hyun]] 
*[[Roh Tae-woo]]
*[[Antonio Roldán (kirjanik)|Antonio Roldán]]
*[[Petre Roman]]
*[[Gabriel Romanus]]
*[[Walter Romberg]]
*[[Carlos Humberto Romero]]
*[[Manfred Rommel]]
*[[Mitt Romney]]
*[[María Paula Romo]]
*[[Aivis Ronis]]
*[[Marieke Roos]]
*[[Elihu Root]]
*[[Anton Rop]]
*[[Bronis Ropė]]
*[[Henrique Rosa]] 
*[[Carlos Agostinho do Rosário]]
*[[Dariusz Rosati]]
*[[Uri Rosenthal]]
*[[Agustín Rossi]]
*[[Jessika Roswall]]
*[[Mārtiņš Roze]]
*[[Petra Roth]]
*[[Dilma Rousseff]]
*[[Manuel Roxas]]
*[[Ségolène Royal]]
*[[Fernando de la Rúa]]
*[[Alfrēds Rubiks]]
*[[Amber Rudd]]
*[[Kevin Rudd]]
*[[Inga Ruginienė]]
*[[Ibrahim Rugova]]
*[[Ruhakana Rugunda]]
*[[Ḩasan Rūḩānī]]
*[[Siarhiej Rumas]]
*[[Willy Rumpf]]
*[[Donald Rumsfeld]]
*[[Veera Ruoho]]
*[[Liana Ruokytė Jonsson]]
*[[Dean Rusk]]
*[[Jiří Rusnok]]
*[[Branko Ružić]]
*[[Mark Rutte]]
*[[Nikolai Rõžkov]]
*[[Azad Rəhimov]]
*[[Päivi Räsänen]]
*[[Louis Rwagasore]]
*[[Wille Rydman]]
*[[Mauri Ryömä]]

== S ==
*[[Mihheil Saakašvili]]
*[[Vladimir Saar]]
*[[Annika Saarikko]]
*[[Carlos Saavedra Lamas]]  
*[[Nyamko Sabuni]]
*[[Antonio Saca]]
*[[Valeryj Sachaščyk]]
*[[Anwār as-Sadāt]] 
*[[Andri Sadovõi]]
*[[Muqtadā aş-Şadr]]  
*[[Adel Safar]]
*[[Mona Sahlin]]
*[[Ali Saibou]]
*[[Harjit Sajjan]]
*[[Aikateríni Sakellaropoúlou]]
*[[Tammām Salām]]
*[[Anatol Șalaru]]
*[[António de Oliveira Salazar]] 
*[[Ken Salazar]]
*[[Amrullah Saleh]]
*[[‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ]]
*[[Barham Aḩmad Şāliḩ]]
*[[Macky Sall]]
*[[Muḥammad bin Salmān bin ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]]
*[[Olof Salmén]]
*[[Charlot Salwai]]
*[[Jean-Michel Sama Lukonde]]
*[[Salome Samadašvili]]
*[[Antónis Samarás]]
*[[Catherine Samba-Panza]]
*[[Ahmed Abdallah Mohamed Sambi]]
*[[Jorge Sampaio]]
*[[Anders Samuelsen]]
*[[Ivo Sanader]]
*[[Pedro Sánchez]]
*[[Salvador Sánchez Cerén]]
*[[Fidel Sánchez Hernández]]
*[[Per Sandberg]]
*[[Bernie Sanders]]
*[[Brian Sandoval]]
*[[Maia Sandu]]
*[[Evelyn Sanguinetti]]
*[[Julio Sanguinetti]]
*[[Artur Sanhá]] 
*[[Malam Bacai Sanhá]]
*[[Thomas Sankara]]
*[[Jan Tore Sanner]]
*[[Nyimasata Sanneh-Bojang]]
*[[Chan Santokhi]]
*[[José Eduardo dos Santos]]
*[[Juan Manuel Santos]]
*[[Augusto Santos Silva]]
*[[Michel Sapin]]
*[[Jussi Saramo]]
*[[Kadõrbek Sarbajev]]
*[[Daciana Sârbu]]
*[[Armen Sargsjan]]
*[[Serž Sargsjan]]
*[[Tigran Sargsjan]]
*[[Temir Sarijev]]
*[[Hanna Sarkkinen]]
*[[Nicolas Sarkozy]]
*[[Marielle de Sarnez]]
*[[Thilo Sarrazin]]
*[[Chrístos Sartzetákis]]
*[[Petri Sarvamaa]]
*[[Jacek Saryusz-Wolski]]
*[[Kimmo Sasi]]
*[[David Sassoli]]
*[[Denis Sassou-Nguesso]] 
*[[Michael Sata]]
*[[Eisaku Satō]]
*[[Arto Satonen]]
*[[Džantörö Satõbaldijev]]
*[[Algirdas Saudargas]]
*[[Charles Savarin]]
*[[Lukas Savickas]]
*[[Jonas Savimbi]]
*[[Fatma Betül Sayan Kaya]]
*[[Oscar Luigi Scalfaro]]
*[[Günter Schabowski]]
*[[Alexander Schallenberg]]
*[[Friedrich Scharf]]
*[[Walter Scheel]]  
*[[Hans Jörg Schelling]]
*[[Silvio Schembri]]
*[[Grzegorz Schetyna]]
*[[Alena Schillerová]]
*[[Lena Schilling]]
*[[Tankred Schipanski]]
*[[Karl Schirdewan]]
*[[Poul Schlüter]]
*[[Samuel Schmid]]
*[[Christian Schmidt]]
*[[Elli Schmidt]]
*[[Helmut Schmidt]]
*[[Thomas Schmidt]]
*[[Wolfgang Schmidt]]
*[[Edzard Schmidt-Jortzig]]
*[[Werner Schmieder]]
*[[Pál Schmitt]]
*[[Olaf Scholz]]
*[[Dick Schoof]]
*[[Margarete Schramböck]]
*[[Gerhard Schröder]]
*[[Martin Schulz]]
*[[Sven Schulze]]
*[[Gerhard af Schultén]]
*[[Kurt Schumacher]]
*[[Chuck Schumer]]
*[[Scott Schwab]]
*[[Karel Schwarzenberg]]
*[[Arnold Schwarzenegger]]
*[[Wolfgang Schäuble]]
*[[Gerhard Schürer]]
*[[Wolfgang Schüssel]]
*[[Gudrun Schyman]]
*[[Guy Scott]]
*[[Luigi Scotti]]
*[[Ludwig Scotty]]
*[[Idrissa Seck]]
*[[Horst Seehofer]]
*[[Gonen Segev]]
*[[Mārīte Seile]]
*[[Helge Seip]]
*[[Fatmir Sejdiu]]
*[[Stéphane Séjourné]]
*[[Nikola Selaković]]
*[[Ziya Selçuk]]
*[[Abdelmalek Sellal]]
*[[Monica Semedo]]
*[[Patrick Sensburg]]
*[[Esko Seppänen]]
*[[Piotr Serafin]]
*[[Anatoli Serdjukov]]
*[[Igor Sergejev]]
*[[Alfred Serreqi]]
*[[Jeff Sessions]]
*[[Ahmet Necdet Sezer]]
*[[Igor Setšin]]
*[[Vitali Sevastjanov]]
*[[Feleti Sevele]]
*[[Tokyo Sexwale]]
*[[Carlo Sforza]]
*[[Qaḩţān Muḩammad ash-Sha‘abī]]
*[[Yits'ẖak Shamir]]
*[[Grant Shapps]]
*[[Moshe Sharet]]
*[[Nawaz Sharif]]
*[[Shehbaz Sharif]]
*[[Alok Sharma]]
*[[Ariel Sharon]]
*[[Mehmet Shehu]]
*[[Ali Mohamed Shein]]
*[[Claudia Sheinbaum]]
*[[Ardalan Shekarabi]]
*[[Brad Sherman]]
*[[Shi Liang]]
*[[John Shimkus]]
*[[Hakubun Shimomura]]
*[[Paetongtarn Shinawatra]]
*[[Thaksin Shinawatra]]
*[[Yingluck Shinawatra]]
*[[Cabdi Faarax Shirdoon]]
*[[Sāmiḩ Shukrī]]
*[[David Shulkin]]
*[[George P. Shultz]]
*[[Maninder Sidhu]]
*[[Mandé Sidibé]]
*[[Modibo Sidibé]]
*[[Mariam Kaïdama Sidibé Cissé]]
*[[‘Āţif Şidqī]]
*[[Günter Sieber]]
*[[Tomasz Siemoniak]]
*[[Sigmundur Davíð Gunnlaugsson]]
*[[Sigríður Á. Andersen]]
*[[Sigríður Anna Þórðardóttir]]
*[[Sigurður Bjarnason]]
*[[Eva-Riitta Siitonen]]
*[[Endre Sík]]
*[[Jozef Síkela]]
*[[Radosław Sikorski]]
*[[Haris Silajdžić]]
*[[Evika Siliņa]]
*[[Gordana Siljanovska-Davkova]]
*[[Anton Siluanov]]
*[[Marina Silva]]
*[[Raymond Ndong Sima]]
*[[Kóstas Simítis]]
*[[Sven Simon]]
*[[Heide Simonis]]
*[[Vasko Simoniti]]
*[[Portia Simpson-Miller]]
*[[Mehmet Şimşek]]
*[[Horst Sindermann]]
*[[Kyrsten Sinema]]
*[[Manmohan Singh]]
*[[Feridun Sinirlioğlu]]
*[[Taisto Sinisalo]]
*[[Mindaugas Sinkevičius]]
*[[Rimantas Sinkevičius]]
*[[Virginijus Sinkevičius]]
*[[Anni Sinnemäki]]
*[[Fred Sinowatz]]
*[[Helvi Sipilä]]
*[[Juha Sipilä]]
*[[Eino Sirén]]
*[[Maithripala Sirisena]]
*[[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]
*[[Thongloun Sisoulith]]
*[[Lindiwe Sisulu]]
*[[Marek Siwiec]]
*[[Sjoerd Sjoerdsma]]
*[[Jonas Sjöstedt]]
*[[Gintarė Skaistė]]
*[[Zorjana Skaletska]]
*[[Phandu Skelemani]]
*[[Roosevelt Skerrit]]
*[[Ville Skinnari]]
*[[Oleksandr Skitško]]
*[[Matvei Skobelev]]
*[[Pános Skourlétis]]
*[[Werner Skowron]]
*[[Krzysztof Skubiszewski]]
*[[Marius Skuodis]]
*[[Saulius Skvernelis]]
*[[Per Edvin Sköld]]
*[[Emilija Slabunova]]
*[[Atis Slakteris]]
*[[Rudolf Slánský]]
*[[Michel Sleiman]]
*[[Ljubov Sliska]]
*[[Aleh Śližeŭski]]
*[[Leonid Slutski]]
*[[Ian Smith]]
*[[Bezalel Smotrich]]
*[[Josef Smrkovský]]
*[[Mircea Snegur]]
*[[Johan Vilhelm Snellman]]
*[[Antanas Sniečkus]]
*[[Sobhuza II]]
*[[Sergei Sobjanin]]
*[[Bohuslav Sobotka]]
*[[Wolfgang Sobotka]]
*[[Anatoli Sobtšak]]
*[[José Sócrates]]
*[[Stefan Sofiyanski]], Bulgaaria peaminister 1997
*[[Manasseh Sogavare]]
*[[Nicéphore Soglo]]
*[[Timo Soini]]
*[[Sok Chenda Sophea]]
*[[Tomislav Sokol]]
*[[Maksim Sokolov]]
*[[Julija Sokolovska]]
*[[Włodzimierz Sokorski]]
*[[Felipe Solá]]
*[[Javier Solana]]
*[[Erna Solberg]]
*[[Ibrahim Mohamed Solih]]
*[[Luis Guillermo Solís]]
*[[Mõkola Solskõi]]
*[[László Sólyom]]
*[[Michael Somare]]
*[[Somchai Wongsawat]]
*[[Simonetta Sommaruga]]
*[[Song Ping]]
*[[Ringaudas Songaila]]
*[[Enele Sopoaga]]
*[[Ilan Șor]]
*[[Ine Marie Eriksen Søreide]]
*[[José Manuel Soria]]
*[[Guillaume Soro]]
*[[Kalevi Sorsa]]
*[[Ahmed Tidiane Souaré]]
*[[Anna Soubry]]
*[[Constança Urbano de Sousa]]
*[[Manuel Inocêncio Sousa]]
*[[Villy Søvndal]]
*[[Süleyman Soylu]]
*[[Paul-Henri Spaak]]
*[[Vincenzo Spadafora]]
*[[Jens Spahn]]
*[[Oliver Spasovski]]
*[[Baldwin Spencer]]
*[[Anne Spiegel]]
*[[Michael Spindelegger]]
*[[Andrei Spînu]]
*[[Myriam Spiteri Debono]]
*[[Andris Sprūds]]
*[[Edmunds Sprūdžs]]
*[[Oskars Spurdziņš]]
*[[József Szájer]]
*[[Paweł Szałamacha]]
*[[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]
*[[Edward Szczepanik]]
*[[Alexandra Szentkirályi]]
*[[Szeto Wah]]
*[[Péter Szijjártó]]
*[[Jerzy Szmajdziński]]
*[[Łukasz Szumowski]]
*[[Beata Szydło]]
*[[Jolanta Szymanek-Deresz]]
*[[Konrad Szymański]]
*[[Szymon Szynkowski vel Sęk]]
*[[Jan Szyszko]]
*[[Chrístos Staïkoúras]]
*[[Mārtiņš Staķis]]
*[[Dāvis Stalts]]
*[[Olesea Stamate]]
*[[Stefan Stambolov]]
*[[Sergej Stanišev]]
*[[Zbyněk Stanjura]]
*[[Laurynas Stankevičius]]
*[[Bettina Stark-Watzinger]]
*[[Keir Starmer]]
*[[Roman Starovoit]]
*[[Galina Starovoitova]]
*[[Michaíl Stasinópoulos]]
*[[Ole Stavad]]
*[[Eléni Stávrou]]
*[[Kostís Stefanópoulos]]
*[[Stéfanos Stefanópoulos]]
*[[Nebojša Stefanović]]
*[[Karl Steinhoff]]
*[[Yuval Steinitz]]
*[[Frank-Walter Steinmeier]]
*[[Pär Stenbäck]]
*[[Per Stenmarck]]
*[[Jūlija Stepaņenko]]
*[[Maksõm Stepanov]]
*[[Viktor Stepanov]]
*[[Marcus Stephen]]
*[[Jaroslav Stetsko]]
*[[Max van der Stoel]]
*[[Chivu Stoica]] 
*[[Rasmus Stoklund]]
*[[Jens Stoltenberg]] 
*[[Theodor Stolojan]]
*[[Willi Stoph]]
*[[Jonas Gahr Støre]]
*[[Heinz-Christian Strache]]
*[[Joakim Strand]]
*[[Annika Strandhäll]]
*[[Laimdota Straujuma]]
*[[Dominique Strauss-Kahn]]
*[[Pēteris Strautmanis]]
*[[Svenn Stray]]
*[[Wes Streeting]]
*[[Valeriu Streleț]]
*[[Anna Streżyńska]]
*[[Johannes Gerhardus Strijdom]]
*[[Alfredo Stroessner]]
*[[Jegor Strojev]]
*[[Anne-Grete Strøm-Erichsen]]
*[[Marek Strzaliński]]
*[[Gunnar Sträng]]
*[[Gunnar Strömmer]]
*[[Freundel Stuart]]
*[[Gisela Stuart]]
*[[Graham Stuart]]
*[[Alexander Stubb]]
*[[Sturla Böðvarsson]]
*[[Eugen Sturza]]
*[[Adolfo Suárez]]
*[[Yoshihide Suga]]
*[[Suharto]]
*[[Max Suhrbier]]
*[[Sukarno]]
*[[Megawati Sukarnoputri]]
*[[Vieno Johannes Sukselainen]]
*[[Marat Sultanov]]
*[[Samia Suluhu]]
*[[Tamás Sulyok]]
*[[Judith Suminwa]]
*[[Lorenzo Sumulong]]
*[[Rishi Sunak]]
*[[Samak Sundaravej]]
*[[Per Olof Sundman]]
*[[Gilbert Saboya Sunyé]]
*[[Ilkka Suominen]]
*[[Leo Suonpää]]
*[[Vladislav Surkov]]
*[[Giedrius Surplys]]
*[[Keisuke Suzuki]]
*[[Zenkō Suzuki]]
*[[Svandís Svavarsdóttir]]
*[[Sveinn Björnsson]]
*[[Cyril Svoboda]]
*[[Ludvík Svoboda]]
*[[Sushma Swaraj]]
*[[Jo Swinson]]
*[[Anna-Caren Sätherberg]]
*[[Mintimer Şäymiev]]
*[[Karin Söder]]
*[[Markus Söder]]
*[[Björn von Sydow]]
*[[Jan Peder Syse]]

== Š ==
*[[Rimantas Šadžius]]
*[[Kārlis Šadurskis]]
*[[Rimantė Šalaševičiūtė]]
*[[Michal Šalomoun]]
*[[Sergei Šamba]]
*[[Vilius Šapoka]]
*[[Marjan Šarec]]
*[[Zossima Šaškov]]
*[[Roman Šayxetdinov]]
*[[Viktors Ščerbatihs]]
*[[Maroš Šefčovič]]
*[[Radmila Šekerinska]]
*[[Aleksandr Šelepin]]
*[[Petro Šelest]]
*[[Dmitri Šepilov]]
*[[Eduard Ševardnadze]]
*[[Jevgeni Ševtšuk]]
*[[Vytautas Šilinskas]]
*[[Remigijus Šimašius]]
*[[Michal Šimečka]]
*[[Ingrida Šimonytė]]
*[[Ivan Šipić]]
*[[Andrej Šircelj]]
*[[Viliam Široký]]
*[[Jurgita Šiugždinienė]]
*[[Andris Šķēle]]
*[[Nina Škottová]]
*[[Karla Šlechtová]]
*[[Ainārs Šlesers]] 
*[[Sergei Šmatko]]
*[[Didzis Šmits]]
*[[Denõss Šmõgal]]
*[[Sergei Šoigu]]
*[[Vladimír Špidla]] 
*[[Nikola Špirić]]
*[[Peter Šťastný]]
*[[Lubomír Štrougal]]
*[[Natan Štšaranski]]
*[[Juri Štšekotšihhin]]
*[[Volodõmõr Štšerbõtskõi]]
*[[Nikolai Štšolokov]]
*[[Željko Šturanović]]
*[[Dubravka Šuica]]
*[[Patricija Šulin]]
*[[Olena Šuljak]]
*[[Ilga Šuplinska]]
*[[Stanisłaŭ Šuškievič]]
*[[Ante Šušnjar]]
*[[Matúš Šutaj Eštok]]
*[[Igor Šuvalov]]
*[[Dominika Švarc Pipan]]
*[[Nikolai Švernik]]
*[[Atis Švinka]]

== Z ==
*[[Níkos Zachariádis]]
*[[Alma Zadić]]
*[[Zoran Zaev]]
*[[Grazia Zafferani]]
*[[Albert Zafy]]
*[[Andri Zagorodnjuk]]
*[[Ekaterina Zaharieva]]
*[[Jan Zahradil]]
*[[Wilhelm Zaisser]]
*[[Ewa Zajączkowska-Hernik]]
*[[Ahmad Zakajev]]
*[[Dragomir Zakov]]
*[[August Zaleski]]
*[[Anna Zalewska]]
*[[David Zalkaliani]]
*[[Leyla Zana]]
*[[Bīzhan Nāmdār Zangeneh]]
*[[Guerrino Zanotti]]
*[[Zantānī Muḩammad az-Zantānī]]
*[[Lubomír Zaorálek]]
*[[José Luis Rodríguez Zapatero]]
*[[Antonín Zápotocký]]
*[[Moḩammad Javād Z̧arīf]]
*[[Tatiana Zatîc]]
*[[Valdis Zatlers]]
*[[Zayd ibn Ra‘ad]]
*[[Bogdan Zdrojewski]]
*[[Vicente Zeballos]]
*[[Tobias Josef Zech]]
*[[Jurelang Zedkaia]]
*[[Manuel Zelaya]]
*[[Volodõmõr Zelenskõi]]
*[[Miloš Zeman]]
*[[Meles Zenawi]]
*[[Liamine Zéroual]]
*[[Sahle-Work Zewde]]
*[[Nihat Zeybekçi]]
*[[Rumyana Zheleva]]
*[[Zhou Enlai]]
*[[Yacouba Isaac Zida]]
*[[‘Alī Zīdān]]
*[[Halbe Zijlstra]]
*[[Roberts Zīle]]
*[[Helen Zille]]
*[[Jutta Zilliacus]]
*[[Yeshey Zimba]]
*[[Matthias Zimmer]]
*[[Jevgeni Zinitšev]]
*[[Ryan Zinke]]
*[[Zbigniew Ziobro]]
*[[Murat Zjazikov]]
*[[Gennadi Zjuganov]]
*[[Anatoli Zlenko]]
*[[Robert Zoellick]]
*[[Naira Zograbjan]]
*[[Juan Ignacio Zoido]]
*[[Xenofón Zolótas]]
*[[Tertius Zongo]]
*[[Salomé Zourabichvili]]
*[[Viktor Zubkov]]
*[[Lindiwe Zulu]]
*[[Jacob Zuma]]
*[[Beno Zupančič]]
*[[Denis Zvizdić]]
*[[Sándor Zöld]]
*[[Brigitte Zypries]]
*[[Ben Zyskowicz]]

== Ž ==
*[[Dainius Žalimas]]
*[[Tatjana Ždanoka]]
*[[Andrei Ždanov]]
*[[Rosen Željazkov]]
*[[Vladimir Žirinovski]]
*[[Todor Živkov]]
*[[Zoran Živković]]
*[[Bata Živojinović]]
*[[Georgi Žukov]]
*[[Aleksei Žuravljov]]
*[[Miomir Žužul]]
*[[Zurab Žvania]]

== T ==
*[[Tommy Tabermann]]
*[[Ċensu Tabone]]
*[[Boris Tadić]] 
*[[Antonio Tajani]]
*[[Hadia Tajik]]
*[[Sanae Takaichi]]
*[[Jalāl aţ-Ţalabānī]]
*[[Mehmet Ali Talat]]
*[[Patrice Talon]]
*[[Mari-Leena Talvitie]]
*[[Rita Tamašunienė]]
*[[Oliver Tambo]]
*[[Fernando Tambroni]]
*[[Norihisa Tamura]]
*[[Tony Tan Keng Yam]]
*[[Alexandru Tănase]]
*[[Desislava Taneva]]
*[[Sadakazu Tanigaki]]
*[[Klaudia Tanner]]
*[[Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī]]
*[[Tomáš Taraba]]
*[[Nur Mohammad Taraki]] 
*[[Fāyaz aţ-Ţarāwnah]]
*[[Imangali Tasmagambetov]]
*[[Kamtšõbek Tašijev]]
*[[Ersin Tatar]]
*[[Jean-Baptiste Tati Loutard]]
*[[Peter Tauber]] 
*[[Taur Matan Ruak]]
*[[Edgars Tavars]]
*[[Ville Tavio]]
*[[Christoffer Taxell]]
*[[Maaouya Ould Sid'Ahmed Taya]] 
*[[Charles Ghankay Taylor]] 
*[[Krzysztof Tchórzewski]]
*[[Abdelmadjid Tebboune]]
*[[Zoran Tegeltija]]
*[[Nelson Teich]]
*[[Andris Teikmanis]]
*[[Grels Teir]]
*[[Ömürbek Tekebajev]]
*[[Yusuf Tekin]]
*[[Willy Telavi]]
*[[Robert Telus]]
*[[Oscar Temaru]]
*[[Michel Temer]]
*[[Alice Teodorescu Måwe]]
*[[Gilberto Teodoro]]
*[[Eugen Teodorovici]]
*[[Gianfranco Terenzi]]
*[[Levon Ter-Petrosjan]]
*[[Adnan Terzić]]
*[[Bülent Tezcan]]
*[[Erwin Teufel]]
*[[Tom Thabane]]
*[[Hashim Thaçi]]
*[[Thongsing Thammavong]]
*[[Than Shwe]]
*[[Givi Thargamadze]]
*[[Margaret Thatcher]]
*[[Srettha Thavisin]]
*[[Thein Sein]]
*[[Roland Theis]] 
*[[Ioánnis Theotókis]]
*[[Habib Thiam]]
*[[Paul Kaba Thieba]]
*[[Ilse Thiele]]
*[[Wolfgang Thierse]]
*[[Jigme Thinley]] 
*[[Tillman Thomas]]
*[[Américo Thomaz]] 
*[[Þorbjörg Sigríður Gunnlaugsdóttir]]
*[[Þórdís Kolbrún R. Gylfadóttir]]
*[[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]
*[[Astrid Thors]]
*[[Þórunn Sveinbjarnardóttir]]
*[[Karl-Petter Thorwaldsson]]
*[[Róża Thun]]
*[[Nathela Thurnava]]
*[[Nicolas Tiangaye]]
*[[Luc-Adolphe Tiao]]
*[[Kurt Tiedke]]
*[[Nikolai Tihhonov]]
*[[Sulejman Tihić]]
*[[Kimmo Tiilikainen]]
*[[Muhtar Tileuberdi]]
*[[Rex Tillerson]]
*[[Stanislaw Tillich]]
*[[Khalīfah at-Tillīsī]]
*[[Frans Timmermans]]
*[[Nicolae Timofti]]
*[[Leo Tindemans]]
*[[Prem Tinsulanonda]]
*[[Bola Tinubu]]
*[[Harry Tisch]]
*[[Josip Broz Tito]]
*[[Eka Tkešelašvili]]
*[[Rashida Tlaib]]
*[[Tô Lâm]]
*[[Tudorel Toader]]
*[[Maatia Toafa]]
*[[Petre Tobă]]
*[[Tshering Tobgay]]
*[[Stanko Todorov]]
*[[Palmiro Togliatti]]
*[[Oana Țoiu]]
*[[Lenita Toivakka]]
*[[Kasõm-Žomart Tokajev]]
*[[Alejandro Toledo]]
*[[Tomislav Tolušić]]
*[[Valdemar Tomaševski]]
*[[Ruža Tomašić]]
*[[Zala Tomašič]]
*[[Romana Tomc]]
*[[Litokwa Tomeing]]
*[[Anote Tong]]
*[[Matej Tonin]]
*[[David Tonojan]]
*[[Anatolie Topală]]
*[[Bamir Topi]]
*[[Maksim Topilin]]
*[[Mirek Topolánek]]
*[[Kjersti Toppe]]
*[[Ali Ertan Toprak]]
*[[Johnson Toribiong]]
*[[Quim Torra]]
*[[Martín Torrijos]]
*[[Aleksandr Toršin]]
*[[Nils Torvalds]]
*[[Panče Toškovski]]
*[[Faustin-Archange Touadéra]]
*[[Amadou Toumani Touré]]
*[[Marisol Touraine]]
*[[Aminata Touré]]
*[[Pekka Toveri]]
*[[Georgi Trajkov]]
*[[Trần Đại Quang]]
*[[Trần Đức Lương]]
*[[Dioncounda Traoré]]
*[[Moussa Traoré]]
*[[Kęstutis Trečiokas]]
*[[Ramon Tremosa]]
*[[David Trimble]] 
*[[Goran Trivan]]
*[[Nicolás Trotta]]
*[[Patrice Trovoada]]
*[[Justin Trudeau]]
*[[Harry S. Truman]]
*[[Donald Trump]]
*[[Trương Tấn Sang]]
*[[Elizabeth Truss]]
*[[Efkleídis Tsakalótos]]
*[[Konstantínos Tsátsos]]
*[[Klaus Tschütscher]]
*[[Jumdžaagijn Tsedenbal]]
*[[Ivan Tsetserski]]
*[[Lotay Tshering]]
*[[Félix Tshisekedi]]
*[[Aléxis Tsípras]]
*[[Ilías Tsirimókos]]
*[[Maia Tskhitišvili]]
*[[Damdin Tsogtbaatar]]
*[[Marutei Tsurunen]]
*[[Morgan Tsvangirai]]
*[[Konstantin Tšernenko]]
*[[Viktor Tšernomõrdin]]
*[[Dmitri Tšernõšenko]]
*[[Alekhsandre Tšikvaidze]]
*[[Horloogijn Tšojbalsan]]
*[[Anatoli Tšubais]]
*[[Igor Tšudinov]]
*[[Tzanís Tzannetákis]]
*[[Apóstolos Tzitzikóstas]]
*[[Dragoș Tudorache]]
*[[Mihai Tudose]]
*[[Sialeʻataonga Tuʻivakanō]]
*[[Oleg Țulea]]
*[[Arvo Tuominen]]
*[[Erkki Tuomioja]]
*[[Sakari Tuomioja]]
*[[Tytti Tuppurainen]]
*[[Tupua Tamasese Tupuola Tufuga Efi]]
*[[Filip Turek]]
*[[Bisera Turković]]
*[[Dainis Turlais]]
*[[Claude Turmes]]
*[[Malcolm Turnbull]]
*[[Andrei Turtšak]]
*[[Oleksandr Turtšõnov]]
*[[Donald Tusk]] 
*[[Julija Tõmošenko]]
*[[Taisto Tähkämaa]]
*[[Johanna Töpfer]]
*[[Ralf Törngren]]
*[[Bülent Tüfenkci]]
*[[Danilo Türk]]

== U ==
*[[Feleknas Uca]]
*[[Sergei Udaltsov]]
*[[Zaal Udumašvili]]
*[[Giorgi Ugulava]]
*[[Milan Uhrík]]
*[[Walter Ulbricht]] 
*[[Tudor Ulianovschi]]
*[[Erik Ullenhag]]
*[[Ola Ullsten]]
*[[Knut H. Ulltveit]]
*[[Guntis Ulmanis]]
*[[Kārlis Ulmanis]]
*[[Saži Umalatova]]
*[[Doku Umarov]]
*[[Rustem Umjerov]]
*[[Per Unckel]]
*[[Östen Undén]]
*[[Unnur Brá Konráðsdóttir]]
*[[Riitta Uosukainen]]
*[[Shailendra Kumar Upadhyaya]]
*[[Francisco Urcuyo]]
*[[Torbjørn Urfjell]]
*[[Higinio Uriarte]]
*[[Álvaro Uribe Vélez]]
*[[Iñigo Urkullu]]
*[[Jutta Urpilainen]]
*[[Manuel Urrutia Lleó]]
*[[Ernest Urtasun]]
*[[Joseph John Urusemal]]
*[[Viktor Uspaskich]]
*[[Dmitri Ustinov]]
*[[Davith Usuphašvili]]
*[[Vygaudas Ušackas]]
*[[Nils Ušakovs]]
*[[Reinis Uzulnieks]]
*[[Agathe Uwilingiyimana]]

== V ==
*[[Nicolae Văcăroiu]]
*[[Milán Václavík]]
*[[Gediminas Vagnorius]]
*[[Jānis Vagris]]
*[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]]
*[[Žygimantas Vaičiūnas]]
*[[Inese Vaidere]]
*[[Milda Vainiutė]]
*[[Petras Vaitiekūnas]]
*[[Viktors Valainis]]
*[[Oscar Valdés]]
*[[Giuseppe Valditara]]
*[[Adina Vălean]]
*[[Vlastimil Válek]]
*[[Éamon de Valera]]
*[[Valgerður Sverrisdóttir]]
*[[Antanas Valionis]]
*[[Ely Ould Mohamed Vall]]
*[[Najat Vallaud-Belkacem]]
*[[Matúš Vallo]]
*[[Manuel Valls]]
*[[Elina Valtonen]]
*[[Van Vai-Tšen]]
*[[Marcel Van der Aa]]
*[[Peter Van Loan]]
*[[Vincent Van Quickenborne]]
*[[Herman Van Rompuy]]
*[[Monika Vana]]
*[[Steven Vanackere]]
*[[Cyrus Vance]]
*[[J. D. Vance]]
*[[Matti Vanhanen]]
*[[Ezio Vanoni]]
*[[Alberto Vaquina]]
*[[Jan Vapaavuori]]
*[[Shailesh Vara]]
*[[Leo Varadkar]]
*[[Juan Carlos Varela]]
*[[Judit Varga]]
*[[Getúlio Vargas]]
*[[Péter Várkonyi]]
*[[Giánis Varoufákis]]
*[[Radu Vasile]]
*[[Giórgos Vasileíou]]
*[[Lia Olguța Vasilescu]]
*[[Mirtha Vásquez]]
*[[Grigol Vašadze]]
*[[José Mário Vaz]]
*[[Tabaré Vázquez]]
*[[Ari Vatanen]]
*[[Gianni Vattimo]]
*[[Catherine Vautrin]]
*[[Mihhail Vedernikov]]
*[[Trygve Slagsvold Vedum]]
*[[Anu Vehviläinen]]
*[[Simone Veil]]
*[[Raimonds Vējonis]]
*[[Javier Velásquez]]
*[[Caspar Veldkamp]]
*[[Erion Veliaj]]
*[[George Vella]]
*[[Roland Venetiaan]]
*[[Pirro Vengu]]
*[[Evángelos Venizélos]]
*[[Sofoklís Venizélos]]
*[[Ramaswamy Venkataraman]]
*[[Pekka Vennamo]]
*[[Veikko Vennamo]]
*[[Ilie Verdeț]]
*[[Günter Verheugen]]  
*[[Annelies Verlinden]]
*[[Paul Verner]]
*[[Gianni Vernetti]]
*[[Hendrik Verwoerd]]
*[[Aurelijus Veryga]]
*[[Margrethe Vestager]]
*[[Marko Vešligaj]]
*[[Alejo Vidal-Quadras]]
*[[Jorge Videla]]
*[[Zhan Videnov]], Bulgaaria peaminister 1995–1997
*[[João Bernardo Vieira]]
*[[Vigdís Finnbogadóttir]]
*[[Vaira Vīķe-Freiberga]]
*[[Andris Vilks]]
*[[César Villanueva]]
*[[Dominique de Villepin]]
*[[Emil Vindsetmo]]
*[[Ilze Viņķele]]
*[[Antanas Vinkus]]
*[[Lasse Virén]]
*[[Henna Virkkunen]]
*[[Anne-Mari Virolainen]]
*[[Johannes Virolainen]]
*[[Sofia Virta]]
*[[Veltto Virtanen]]
*[[Martín Vizcarra]]
*[[Jānis Vitenbergs]]
*[[Irina Vlah]]
*[[Pavel Voicu]]
*[[Udo Voigt]]
*[[Adam Vojtěch]]
*[[Knut Vollebæk]]
*[[Vjatšeslav Volodin]]
*[[Alexandr Vondra]]
*[[Bounnhang Vorachith]]
*[[Vladimir Voronin]]
*[[Nikolai Vorontsov]]
*[[Augusts Voss]]
*[[Elíza Vózemberg]]
*[[Níkos Voútsis]]
*[[Mateja Vraničar Erman]]
*[[Franz Vranitzky]]
*[[Veronika Vrecionová]]
*[[Jānis Vucāns]]
*[[Aleksandar Vučić]]
*[[Filip Vujanović]]
*[[Dušan Vujović]]
*[[Draginja Vuksanović]]
*[[Aleksandar Vulin]]
*[[Paavo Väyrynen]]

== W ==
*[[Abdoulaye Wade]]
*[[Sahra Wagenknecht]]
*[[Thomas Waitz]]
*[[Werner Walde]]
*[[Kurt Waldheim]]
*[[Lech Wałęsa]]
*[[Ben Wallace (poliitik)|Ben Wallace]]
*[[George Wallace]]
*[[Henry A. Wallace]]
*[[Stefan Wallin]]
*[[Sinuhe Wallinheimo]]
*[[Margot Wallström]]
*[[Maria Walsh]]
*[[Tim Walz]]
*[[Manfred Walther]]
*[[Mike Waltz]]
*[[Nicolai Wammen]]
*[[Paul Wandel]]
*[[Marco Wanderwitz]]
*[[Wang Wentao]]
*[[Wang Yi]]
*[[Khandu Wangchuk]]
*[[Baron Waqa]]
*[[Tor Mikkel Wara]]
*[[Jörgen Warborn]]
*[[Herbert Warnke]]
*[[Raphael Warnock]]
*[[Elizabeth Warren]]
*[[Witold Waszczykowski]]
*[[Halina Wawzyniak]]
*[[George Weah]]
*[[Manfred Weber]]
*[[Paula Mae Weekes]]
*[[Oliver Wehner]]
*[[Wei Fenghe]]
*[[Alice Weidel]]
*[[Ezer Weizmann]]
*[[Richard von Weizsäcker]]
*[[Anders Wenström]]
*[[Alberto Weretilneck]]
*[[Lea Wermelin]]
*[[Guido Westerwelle]]
*[[Wen Jiabao]]
*[[Mark White]]
*[[Roger Wicker]]
*[[Ranil Wickremesinghe]]
*[[Ulla-Maj Wideroos]]
*[[Eveline Widmer-Schlumpf]]
*[[Sarah Wiener]]
*[[Joeri Wiersma]]
*[[Geert Wilders]]
*[[Eliud Williams]]
*[[Rodney Williams]]
*[[Gavin Williamson]]
*[[Kåre Willoch]]
*[[Sophie Wilmès]]
*[[Win Myint]]
*[[Iuliu Winkler]]
*[[Otto Winzer]]
*[[Isabel Wiseler-Lima]]
*[[Volker Wissing]]
*[[Elżbieta Witek]]
*[[Girma Wolde-Giorgis]]
*[[Penny Wong]]
*[[Aldona Wos]]
*[[Michał Woś]]
*[[Klaus Wowereit]]
*[[Christian Wulff]]
*[[Hella Wuolijoki]]
*[[Matti Wuori]]
*[[Ingegerd Wärnersson]]
*[[Kurt Wünsche]]
*[[Hendrik Wüst]]

== Ä ==
*[[Lasse Äikäs]]
*[[Heydər Əliyev]]
*[[İlham Əliyev]]
*[[Əli Əsədov]]

== Ö ==
*[[Lembit Öpik]]
*[[Össur Skarphéðinsson]]
*[[Cem Özdemir]]
*[[Mahinur Özdemir]]
*[[Özgür Özel]]
*[[Mahmut Özer]]
*[[Aydan Özoğuz]]

==Ü==
*[[Danijar Üsönov]]

==X==
*[[Olta Xhaçka]]
*[[Talat Xhaferi]]
*[[Xi Jinping]]
*[[Xie Juezai]]

==Y==
*[[Halimah Yacob]]
*[[Rāmvaraṇ Yādav]]
*[[Tokuo Yamashita]]
*[[Abdulla Yameen]]
*[[Philémon Yang]]
*[[Timothy Yang]]
*[[Yan Jiagan]]
*[[Lucia Yar]]
*[[Umaru Yar'Adua]]
*[[Muhyiddin Yassin]]
*[[Mansur Yavaş]]
*[[Hannah Yeoh]]
*[[Ali Yerlikaya]]
*[[Hamza Yerlikaya]]
*[[Dilan Yeşilgöz-Zegerius]]
*[[Anders Ygeman]] 
*[[Binali Yıldırım]]
*[[Cevdet Yılmaz]]
*[[İsmet Yılmaz]]
*[[Mesut Yılmaz]]
*[[Toivo Yläjärvi]]
*[[Pascal Yoadimnadji]]
*[[Yoon Suk-yeol]]
*[[Colville Young]]
*[[Adoum Younousmi]]
*[[Susilo Bambang Yudhoyono]]
*[[İbrahim Yumaklı]]
*[[Figen Yüksekdağ]]

[[Kategooria:Poliitikud]]
[[Kategooria:Biograafiate loendid]]
[[Kategooria:Välismaa loendid]]</text>
      <sha1>ak08ihsgulx7kf3cvvc9yf1bje3oy7w</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204221</id>
      <parentid>7203982</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T10:07:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Avjoska</username>
        <id>1538</id>
      </contributor>
      <comment>/* B */</comment>
      <origin>7204221</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="94479" sha1="0o8vwowt00kf04ad5nb1myxym3yqxxy" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2009}}

''Siin loetletakse [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgseid maailma [[poliitik]]uid, välja arvatud [[Eesti]] poliitikud, kes on loetletud [[Eesti poliitikute loend]]is.

{{tähed}}

== A ==
*[[Albert von der Aa]] ([[Šveitsi Sotsiaaldemokraatlik Partei]]), [[Rahvusnõukogu]] liige
*[[Per Lennart Aae]] ([[Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei]])
*[[Frank Aaen]] ([[Enhedslisten]]), Taani [[Folketing]]i liige
*[[Jane Aagaard]] ([[Australian Labor Party]]), [[Põhjaterritooriumi Seadusandlik Kogu|Põhjaterritooriumi Seadusandliku Kogu]] spiiker
*[[Bjarne Aagaard Strøm]] ([[Venstre (Norra)|Venstre]]), Norra [[Storting]]i asendusliige
*[[Arvo Aalto]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Soome tööjõuminister]]
*[[Aimo Aaltonen]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Eduskund|Eduskunna]] liige
*[[Laurie Aarons]] ([[Austraalia Kommunistlik Partei]]), partei rahvuslik sekretär
*[[Sani Abacha]], [[Nigeeria Ajutine Valitsev Nõukogu|Nigeeria Ajutise Valitseva Nõukogu]] esimees
*[[Leonid Abalkin]], [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja 
*[[José Luis Ábalos]]
*[[Aslan Abašidze]] ([[Kogu Gruusia Taassünni Adžaaria Liit]]), Adžaaria Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu esimees ja  pea, Adžaaria autonoomse piirkonna president  
*[[Ferhat Abbas]]
*[[Tony Abbott]]
*[[Ibrāhīm ‘Abbūd]]
*[[‘Abd Allāh ibn Nāşir Āl Thānī]]
*[[Sidi Ould Cheikh Abdallahi]]
*[[Muḩammad ‘Abd al-‘Azīz]]
*[[Muşţafá ‘Abd al-Jalīl]]
*[[Mohamed Ould Abdel Aziz]]
*[[Manal Abdel Samad]]
*[[James Abdnor]]
*[[Mario Abdo Benítez]]
*[[Kairat Abdrahmanov]]
*[[Ābdul Hāmid]]
*[[Muhhammetkalõj Abdulgazijev]]
*[[Zahra Abdulla]]
*[[‘Abdullāh ‘Abdullāh]]
*[[Mõkdõbek Abdõldajev]]
*[[Shinzō Abe]]
*[[Carmelo Abela]]
*[[George Abela]]
*[[Robert Abela]]
*[[Maliina Abelsen]]
*[[Abhisit Vejjajiva]]
*[[Dzintars Ābiķis]]
*[[Iolu Abil]]
*[[Luis Abinader]]
*[[Solvita Āboltiņa]]
*[[Hovik Abrahamjan]]
*[[Pjotr Abrassimov]]
*[[Hosams Abu Meri]]
*[[Nūrī Abū Sahmīn]]
*[[Alexander Abusch]]
*[[Dean Acheson]]
*[[Anton Ackermann]]
*[[Alexander Acosta]]
*[[Lars Adaktusson]]
*[[Valdas Adamkus]] 
*[[Adámos Adámou]]
*[[Paweł Bogdan Adamowicz]]
*[[Gerry Adams]]
*[[Jānis Ādamsons]]
*[[Lena Adelsohn Liljeroth]] 
*[[Konrad Adenauer]] 
*[[János Áder]]
*[[Rabindra Prasad Adhikari]]
*[[Anders Adlercreutz]]
*[[Isaias Afewerki]]
*[[Ivar Afzelius]]
*[[Naci Ağbal]]
*[[Valērijs Agešins]]
*[[Oihane Agirregoitia]]
*[[Peter Agius]]
*[[Alex Agius Saliba]]
*[[Spiro Agnew]]
*[[Śāhābuddin Āhamed]]
*[[Matti Ahde]]
*[[Bertie Ahern]]
*[[Ahmad Phesal Talib]]
*[[Ahmed Mohamed Ag Hamani]]
*[[Maḩmūd Aḩmadīnezhād]]
*[[Abiy Ahmed]]
*[[Ahmed Dini Ahmed]] 
*[[Iājuddīn Āhmed]] 
*[[Zubir Ahmed]]
*[[Danijal Ahmetov]] 
*[[Serik Ahmetov]]
*[[Esko Aho]]
*[[Justin Ahomadegbé]]
*[[Kwesi Ahoomey-Zunu]]
*[[Jeannot Ahoussou-Kouadio]]
*[[Lothar Ahrendt]]
*[[Martti Ahtisaari]]
*[[Lionel Aingimea]]
*[[Aksel Airo]]
*[[Paavo Aitio]]
*[[Ara Ajvazjan]]
*[[Askar Akajev]]
*[[Daniel Akaka]]
*[[Hulusi Akar]]
*[[Ryōsei Akazawa]]
*[[Recep Akdağ]]
*[[Jimmie Åkesson]]
*[[Mustafa Akıncı]]
*[[Aivars Aksenoks]]
*[[Nana Akufo-Addo]]
*[[Ofir Akunis]]
*[[Abir Al-Sahlani]]
*[[Ḩamad ibn Jābir Āl Thānī]]
*[[Efkan Ala]]
*[[Alviina Alametsä]]
*[[Outi Alanko-Kahiluoto]]
*[[Irakli Alasania]]
*[[Anthony Albanese]]
*[[José Manuel Albares]]
*[[Berat Albayrak]]
*[[Ernst Albrecht]] ([[CDU]]), Alam-Saksi peaminister
*[[Madeleine Albright]]
*[[Maria Luís Albuquerque]]
*[[Pilar Alegría]]
*[[Vaida Aleknavičienė]]
*[[Arturo Alessandri Palma]]
*[[Jorge Alessandri Rodríguez]]
*[[Ioánnis Alevrás]]
*[[Angelino Alfano]]
*[[Aires Ali]]
*[[Irfaan Ali]]
*[[Atidže Alieva-Veli]]
*[[Iyād ‘Allāwī]] 
*[[George Allen]]
*[[Salvador Allende]]
*[[Alphonse Alley]]
*[[Esko Almgren]]
*[[Joaquín Almunia]]
*[[Norovõn Altanhujag]]  
*[[Peter Altmaier]]
*[[Carlos Alvarado Quesada]]
*[[Gregorio Álvarez]]
*[[Arif Alvi]]
*[[Hama Amadou]]
*[[Diogo Freitas do Amaral]]
*[[Giuliano Amato]] 
*[[Andris Ameriks]]
*[[David Amess]]
*[[Denis Amici]]
*[[Ḩāfiz̧ullāh Amīn]]
*[[Idi Amin]]
*[[Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān]]
*[[Celso Amorim]]
*[[Anita Anand]]
*[[Roberta Alma Anastase]]
*[[Níkos Anastasiádis]]
*[[Amelia Andersdotter]]
*[[Wendell Anderson]]
*[[Claes Andersson]]
*[[Li Andersson]]
*[[Magdalena Andersson]]
*[[Sten Andersson]]
*[[Ole Andreasen]]
*[[Georgs Andrejevs]]
*[[Giulio Andreotti]]
*[[Laima Andrikienė]]
*[[Vytenis Andriukaitis]]
*[[Ecaterina Andronescu]]
*[[Juri Andropov]]
*[[Mathilde Androuët]]
*[[Adamántios Androutsópoulos]] 
*[[Jeanine Áñez]]
*[[Marc Angel]]
*[[Sávvas Angelídis]]
*[[Nikolina Angelkova]]
*[[Nahas Angula]]
*[[Aleksandr Ankvab]]
*[[Gerolf Annemans]]
*[[Rudolf Anschober]]
*[[Kenny Anthony]]
*[[Ilona Antoniszyn-Klik]]
*[[Johannes Antonsson]]
*[[Sirkka-Liisa Anttila]]
*[[Arvydas Anušauskas]]
*[[Michel Aoun]]
*[[Erich Apel]]
*[[Gheorghe Apostol]]
*[[Hassan Gouled Aptidon]]
*[[Corazon Aquino]]
*[[Noynoy Aquino]]
*[[Davõd Arahhamija]]
*[[Ernesto Araújo]]
*[[Rui Maria de Araújo]]
*[[‘Alī al-‘Arayyiḑ]]
*[[Pjetër Arbnori]]  
*[[Luis Arce]]
*[[Jacinda Ardern]]
*[[Vladislav Ardzinba]]
*[[Maria Arena]]
*[[Andrzej Arendarski]]
*[[Bernardo Arévalo]]
*[[Paavo Arhinmäki]]
*[[Óscar  Arias Sánchez]]  
*[[Pascal Arimont]]
*[[Abdulla Aripov]]
*[[Jean-Bertrand Aristide]]
*[[Tamara van Ark]]
*[[Bartosz Arłukowicz]]
*[[Antoine Armand]]
*[[Aušrinė Armonaitė]]
*[[Jorge Arreaza]]
*[[Inés Arrimadas]]
*[[Giorgi Arsenišvili]]
*[[Aljona Aršinova]]
*[[Xabier Arzalluz]]
*[[Giorgi Arveladze]]
*[[Ḩāfiz̧ al-Asad]]
*[[Christine Aschbacher]]
*[[Ásgeir Ásgeirsson]]
*[[Catherine Ashton]]
*[[Khawaja Muhammad Asif]]
*[[Áslaug Arna Sigurbjörnsdóttir]]
*[[Tarō Asō]]
*[[Jean Asselborn]]
*[[François Asselineau]]
*[[Francisco Assis]]
*[[Azali Assoumani]]
*[[Ásthildur Lóa Þórsdóttir]]
*[[Radasłaŭ Astroŭski]]
*[[Arvils Ašeradens]]
*[[Alex Azar]]
*[[Mõkola Azarov]]
*[[José Azeredo Lopes]]
*[[Malik Azmani]]
*[[José María Aznar]]
*[[Audrey Azoulay]]
*[[Audronius Ažubalis]]
*[[Almazbek Atambajev]]
*[[Geórgios Athanasiádis-Nóvas]]
*[[Alexandru Athanasiu]]
*[[Jum‘ah ‘Atīqah]]
*[[Gabriel Attal]]
*[[Daniel Attard]]
*[[John Attard-Montalto]]
*[[Clement Attlee]]
*[[Manon Aubry]]
*[[Martine Aubry]]
*[[Uldis Augulis]]
*[[Ida Auken]]
*[[Margrete Auken]]
*[[Aung San Suu Kyi]]
*[[Teuvo Aura]]
*[[Bogdan Aurescu]]
*[[Lloyd Austin]]
*[[Ruslan Aušev]]
*[[Petras Auštrevičius]]
*[[Arsen Avakov]]
*[[Nabi Avcı]]
*[[Lina Axelsson Kihlblom]]
*[[Hermann Axen]]
*[[Cabdiweli Shiikh Axmed]]
*[[Cabdulaahi Yuusuf Axmed]]
*[[Shariif Shiikh Axmed]]
*[[Jean-Marc Ayrault]]

== B ==
*[[Ömürbek Babanov]]
*[[Milan Babić]]
*[[Andrej Babiš]]
*[[Monica Babuc]]
*[[August Bach]]
*[[Michelle Bachelet]]
*[[Herbert Backe]]
*[[Kemi Badenoch]]
*[[Annalena Baerbock]]
*[[Mariela Baeva]]
*[[Natsagiyn Bagabandi]] 
*[[Sergei Bagapš]] 
*[[Jean-Baptiste Bagaza]]
*[[Edminas Bagdonas]]
*[[Egemen Bağiş]]
*[[Hrant Bagratjan]]
*[[Alice Bah Kuhnke]]
*[[Mamuka Bahtadze]]
*[[Nikolai Baibakov]]
*[[Josaia Voreqe Bainimarama]]
*[[Thomas Bajada]]
*[[Gordon Bajnai]]
*[[Edil Bajsalov]]
*[[Andrej Bajuk]]
*[[James Baker]]
*[[Ma‘rūf al-Bakhīt]]
*[[Kurmanbek Bakijev]]
*[[Oleg Baklanov]]
*[[Davith Bakradze]]
*[[José María Balcázar]]
*[[Leszek Balcerowicz]]
*[[Zigmantas Balčytis]]   
*[[Salomon Banamuhere Baliene]]
*[[Jan Peter Balkenende]]
*[[Édouard Balladur]]
*[[Frederick Ballantyne]]
*[[Ladislav Ballek]]
*[[Nuhu Bamalli]] 
*[[Ban Ki-moon]]
*[[Hastings Kamuzu Banda]]
*[[Joyce Banda]]
*[[Rupiah Banda]]
*[[Sirimavo Bandaranaike]]
*[[Milan Bandić]]
*[[Mamata Banerjee]]
*[[Fátima Báñez]]
*[[Pridi Banomyong]]
*[[Mario Banožić]]
*[[Ehud Barak]]
*[[Giorgi Baramidze]]
*[[Izaskun Bilbao Barandica]]
*[[Florin-Ionuț Barbu]]
*[[Edwin Barclay]]
*[[Stephen Barclay]]
*[[Virgilio Barco Vargas]]
*[[Alben W. Barkley]]
*[[Katarina Barley]]
*[[Luis Barranzuela]]
*[[John Barrasso]]
*[[Maxamed Siyaad Barre]]
*[[Barbara Barrett]]
*[[José Manuel Durão Barroso]]
*[[Jacques Barrot]]
*[[Adama Barrow]]
*[[Dean Barrow]]
*[[Uwe Barschel]]
*[[Mesûd Barzanî]]
*[[Juris Bārzdiņš]]
*[[Aleksandrs Bartaševičs]]
*[[Joseph Barthel]]
*[[Evarist Bartolo]]
*[[Ivan Bartoš]]
*[[Karl-Heinz Bartsch]]
*[[Jaume Bartumeu]]
*[[Nikola Bartůšek]]
*[[Elena Băsescu]]
*[[Traian Băsescu]]
*[[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]]
*[[Muḩammad Bāsindwah]]
*[[Jyoti Basu]]
*[[Sühbaatarõn Batbold]]
*[[Fulgencio Batista]]
*[[Gerard Batliner]]
*[[Jorge Batlle]]  
*[[Jambyn Batmönh]]  
*[[Katerína Batzelí]]
*[[Haltmaagijn Battulga]]
*[[Edit Bauer]]
*[[Edith Baumann]]
*[[Hilmar Baunsgaard]]
*[[Martin Baxa]]
*[[Celâl Bayar]]
*[[Ibrahim Baylan]]
*[[Alparslan Bayraktar]]
*[[Ceyhun Bayramov]]
*[[François Bayrou]]
*[[Luca Beccari]]
*[[Joseph Bech]]
*[[Henri Konan Bédié]]
*[[Bajram Begaj]]
*[[Menaẖem Begin]]
*[[Gerhard Beil]]
*[[Eugen Bejinariu]]
*[[Mikuláš Bek]]
*[[Azimbek Beknazarov]]
*[[Chokri Belaïd]]
*[[Bastiaan Belder]]
*[[Ivo Belet]]
*[[Guntis Belēvičs]]
*[[Alexander van der Bellen]]
*[[Jean-Max Bellerive]]
*[[Irena Belohorská]]
*[[Andrei Beloussov]]
*[[Mehdi Ben Barka]]
*[[Ahmed Ben Bella]]
*[[David Ben-Guriyyon]]
*[[Itamar Ben-Gvir]]
*[[Edvard Beneš]]
*[[Marie Benešová]]
*[[Brando Benifei]]
*[[Hilde Benjamin]]
*[[András Benkei]]
*[[Abdelilah Benkirane]]
*[[Jo Benkow]]
*[[Valdas Benkunskas]]
*[[Tibor Benkő]]
*[[Tony Benn]] 
*[[Naftali Bennett]]
*[[William Bennett]]
*[[Monika Beňová]]
*[[Daniel Bensaïd]]
*[[Robert J. Bentley]]
*[[Hans Bentzien]]
*[[Radu Berceanu]]
*[[John Bercow]]
*[[Gurbanguly Berdimuhammedow]]
*[[Pierre Bérégovoy]]
*[[Tom Berendsen]]
*[[Paul Bérenger]]
*[[Maria Berger]]
*[[Óscar Berger Perdomo]]
*[[Erik Bergkvist]]
*[[Raimonds Bergmanis]]
*[[Sabine Bergmann-Pohl]]
*[[Sandra Bergqvist]]
*[[Lavrenti Beria]]
*[[Sali Berisha]] 
*[[Omer Beriziky]] 
*[[Enrico Berlinguer]]
*[[Silvio Berlusconi]]
*[[Jakub Berman]]
*[[Juozas Bernatonis]]
*[[Anne Berner]]
*[[Lyuben Berov]], Bulgaaria peaminister 1992–1994
*[[Inga Bērziņa]]
*[[Andris Bērziņš]] (Läti president)
*[[Andris Bērziņš (sündinud 1951)]], Läti peaminister 
*[[Andris Bērziņš (sündinud 1955)]], Läti poliitik
*[[Indulis Bērziņš]]
*[[Kenneth Kristensen Berth]]
*[[Andrej Bertoncelj]]
*[[Thamar Berutšašvili]]
*[[Eka Beselia]] 
*[[Fatmir Besimi]]
*[[Scott Bessent]]
*[[Belisario Betancur Cuartas]] 
*[[Xavier Bettel]]
*[[Vjekoslav Bevanda]]
*[[Bidhya Devi Bhandari]]
*[[Shahbaz Bhatti]]
*[[Benazir Bhutto]]
*[[Bilawal Bhutto Zardari]]
*[[Zulfikar Ali Bhutto]]
*[[Patrizio Bianchi]]
*[[Eva Biaudet]]
*[[István Bibó]]
*[[Joe Biden]]
*[[Brigitte Bierlein]]
*[[Andrzej Biernat]]
*[[Bolesław Bierut‎‎]] 
*[[Ank Bijleveld]]
*[[Carl Bildt]]
*[[Tobias Billström]]
*[[Agnė Bilotaitė]]
*[[Zayn al-‘Ābidīn bin ‘Alī]]
*[[Julius Maada Bio]]
*[[Ana Birchall]]
*[[Birgir Ármannsson]]
*[[Birgitta Jónsdóttir]]
*[[Valdis Birkavs]]
*[[Majbritt Birkholm]]
*[[Šarūnas Birutis]]
*[[Julie Bishop]]
*[[Kuandõk Bišimbajev]]
*[[Pasteur Bizimungu]]
*[[Badri Bitsadze]]
*[[Kaadõr-ool Bitšeldei]]
*[[Paul Biya]] 
*[[Bjarni Benediktsson (1908–1970)|Bjarni Benediktsson]]
*[[Bjarni Benediktsson (1970)|Bjarni Benediktsson]]
*[[Malin Björk]]
*[[Ilkka-Christian Björklund]]
*[[Moses Blah]]
*[[Tony Blair]]
*[[Juraj Blanár]]
*[[Salvador Jorge Blanco]]
*[[Mariusz Błaszczak]]
*[[Pavel Blažek]]
*[[Kurt Blecha]]
*[[Antony Blinken]]
*[[Vilija Blinkevičiūtė]]
*[[Georgi Bliznaški]]
*[[Oleg Blohhin]]
*[[Stef Blok]]
*[[Johannes Blokland]]
*[[Thomas Blomqvist]]
*[[Michael Bloomberg]]
*[[Petra Bläss]]
*[[Gernot Blümel]]
*[[Jana Bobošíková]]
*[[Emil Boc]]
*[[Francesco Boccia]]
*[[Tobiasz Bocheński]]
*[[Ilir Boçka]]
*[[Andrea Bocskor]]
*[[Lennart Bodström]]
*[[Sinikka Bohlin]]
*[[Juri Boiko]]
*[[Jean-Bédel Bokassa]]
*[[Giga Bokeria]]
*[[Duma Boko]]
*[[Irina Bokova]]
*[[Enrique Bolaños]]
*[[Félix Bolaños]]
*[[János Boldóczki]]
*[[Jair Bolsonaro]]
*[[Lothar Bolz]]
*[[Dina Boluarte]]
*[[Per Bolund]]
*[[Jorge Bom Jesus]]
*[[Kjell Magne Bondevik]]
*[[Pam Bondi]]
*[[Ali Bongo Ondimba]]
*[[Omar Bongo]]
*[[Yayi Boni]]
*[[Sonny Bono]]
*[[Cory Booker]]
*[[Juan María Bordaberry]]
*[[Jānis Bordāns]]
*[[Anders Borg]]
*[[Ian Borg]]
*[[Mario Borghezio]]
*[[Gabriel Boric]]
*[[Bojko Borisov]]
*[[Élisabeth Borne]]
*[[Josep Borrell]]
*[[Biljana Borzan]]
*[[Kamil Bortniczuk]]
*[[Bogdan Borusewicz]]
*[[Zsuzsanna Borvendég]]
*[[Stine Bosse]]
*[[Peter Bossman]]
*[[Alfred Bossom]]
*[[Predrag Bošković]]
*[[Bekir Bozdağ]]
*[[François Bozizé]]
*[[Volkan Bozkır]]
*[[Davor Božinović]]
*[[Guillermo Botero]]
*[[Pieter Willem Botha]]
*[[Pik Botha]]
*[[Bouasone Bouphavanh]]
*[[Habib Bourgiba]]  
*[[Abdelaziz Bouteflika]]
*[[Dési Bouterse]]
*[[Mame Badior Boye]]   
*[[Lynn Boylan]]
*[[Richard Brabec]]
*[[Karen Bradley]]
*[[Trine Bramsen]]
*[[Willy Brandt]]
*[[Anne Brasseur]]
*[[Algirdas Brazauskas]] 
*[[Vidmantas Brazys]]
*[[Baiba Braže]]
*[[Trygve Bratteli]]
*[[Alenka Bratušek]]
*[[Suella Braverman]]
*[[Tuija Brax]]
*[[Ruben Brekelmans]]
*[[Tonje Brenna]]
*[[Vilnis Edvīns Bresis]]
*[[Leonid Brežnev]]
*[[Thierry Breton]]
*[[Jan Brewer]]
*[[Milan Brglez]]
*[[Johnny Briceño]]
*[[Jim Bridenstine]]
*[[Kaspars Briškens]]
*[[Ana Brnabić]]
*[[Nikolina Brnjac]]
*[[Elmar Brok]]
*[[Baiba Broka]]
*[[Edward Brooke]]
*[[Berit Brørby]]
*[[Flora Brovina]]
*[[Gordon Brown]]
*[[Gaston Browne]]
*[[Harry Browne]]
*[[Zbigniew Brzezinski]]
*[[Joachim Brudziński]]
*[[Hanke Bruins Slot]]
*[[Gro Harlem Brundtland]]
*[[Hans Brunhart]]
*[[Magnus Brunner]]
*[[Gyude Bryant]]
*[[Arto Bryggare]]
*[[Patrick Buchanan]]
*[[Christine Buchholz]]
*[[Robert Buckland]]
*[[Dumitru Budianschi]]
*[[Kęstutis Budrys]]
*[[Muhammadu Buhari]]
*[[Nayib Bukele]]
*[[Vladimir Bukovski]]
*[[Dale Bumpers]]
*[[Gennadi Burbulis]]
*[[Nino Burdžanadze]]
*[[Colm Burke]]
*[[Didier Burkhalter]]
*[[Andy Burnham]]
*[[Aaron Burr]]
*[[Džuanšer Burtšuladze]]
*[[Ebba Busch]]
*[[Germán Busch]] 
*[[Marco Buschmann]]
*[[George H. W. Bush]]  
*[[George W. Bush]]  
*[[McKeeva Bush]]
*[[Ditmir Bushati]]
*[[Uriel Buso]]
*[[Jerzy Buzek]]
*[[Diana Buzoianu]]
*[[Mangosuthu Buthelezi]]
*[[Algirdas Butkevičius]]
*[[Pete Buttigieg]]
*[[Pierre Buyoya]]
*[[Kaj Bärlund]]
*[[Siegfried Böhm]]
*[[Ibrahim Böhme]]
*[[Jens Böhrnsen]]
*[[Wolfgang Börnsen]]
*[[Markus Büchel]]
*[[Reinhard Bütikofer]]
*[[Harry F. Byrd, Jr.]]
*[[Robert Byrd]]
*[[Thomas Byrne (Iirimaa poliitik)|Thomas Byrne]]
*[[James F. Byrnes]]

== C ==
*[[Amílcar Cabral]]
*[[Eduardo Cabrita]]
*[[Milan Cabrnoch]]
*[[Cecka Cačeva]]
*[[Marcello Caetano]]
*[[Cai Yingwen]]
*[[Anda Čakša]]
*[[Rafael Caldera]]
*[[Felipe Calderón]]
*[[Armando Calderón Sol]]
*[[Marián Čalfa]]
*[[Cabdiweli Maxamed Cali]]
*[[Micheline Calmy-Rey]]
*[[Nadia Calviño]]
*[[Eduardo Camaño]] 
*[[David Cameron]]
*[[Eduardo Campos]] 
*[[Andrian Candu]]
*[[Gian Carlo Capicchioni]]
*[[Henrique Capriles Radonski]]
*[[Zuzana Čaputová]]
*[[Rodrigo Carazo Odio]]
*[[Antonio Carattoni]]
*[[Nina Carberry]]
*[[Moana Carcasses Kalosil]]
*[[Fernando Henrique Cardoso]]
*[[Tiburcio Carías Andino]] 
*[[Gunilla Carlsson]]
*[[Ingvar Carlsson]] 
*[[Anthony Carmona]]
*[[António Óscar Carmona]]
*[[Mark Carney]]
*[[Luis Carrero Blanco]]
*[[Santiago Carrillo]]
*[[Ben Carson]]
*[[Ashton Carter]]
*[[Jimmy Carter]]
*[[Horacio Cartes]]
*[[Matt Carthy]]
*[[Evaristo Carvalho]]
*[[David Casa]]
*[[Leif Cassel]] 
*[[Ignazio Cassis]]
*[[Christophe Castaner]]
*[[Jean Castex]]
*[[Pedro Castillo]]
*[[Fidel Castro]]
*[[Raúl Castro]]
*[[Bernard Cazeneuve]]
*[[Pedro Cateriano]]
*[[Aníbal Cavaco Silva]]
*[[Jean-Marie Cavada]]
*[[Mevlüt Çavuşoğlu]]
*[[Elena Ceaușescu]]
*[[Nicolae Ceaușescu]]
*[[Nicu Ceaușescu]]
*[[Charlotte Cederschiöld]]
*[[Özlem Sara Cekic]]
*[[Faruk Çelik]]
*[[Ömer Çelik]]
*[[Neville Cenac]]
*[[Mário Centeno]]
*[[Miro Cerar]]
*[[Oldřich Černík]]
*[[Jana Černochová]]
*[[Jan Černý]]
*[[Vǎlko Červenkov]] 
*[[Ziedonis Čevers]]
*[[Carme Chacón]]
*[[Mohammed Chahim]]
*[[René Chaloult]]
*[[Violeta Chamorro]]
*[[José Antonio Chang]]
*[[Chang Myon]]
*[[Chaovarat Chanweerakul]]
*[[Elaine Chao]]
*[[Anutin Charnvirakul]]
*[[Sokrátis Chásikos]]
*[[Olivier Chastel]]
*[[Allen Chastanet]]
*[[Christopher Chataway]] 
*[[Tákis Chatzigeorgíou]]
*[[Hugo Chávez]] 
*[[Lars Chemnitz]]
*[[Johannes Chemnitzer]]
*[[Chen Cheng]]
*[[Sean Chen]]
*[[Chen Shui-bian]]
*[[Richard Cheney]]
*[[Cheng Li-wun]]
*[[Ion Chicu]]
*[[Frederick Chiluba]]
*[[Chin Peng]]
*[[Laura Chinchilla]]
*[[Bernadette Chirac]]
*[[Jacques Chirac]] 
*[[Shirley Chisholm]]
*[[Joaquim Chissano]]
*[[Bohuslav Chňoupek]]
*[[Choe Ryong-hae]]
*[[Choe Son-hui]]
*[[Choummaly Sayasone]]
*[[Peter Christensen]]
*[[Peter M. Christian]]
*[[Rudolf Christiani]]
*[[Perry Christie]]
*[[Níkos Christodoulídis]]
*[[Dimítris Christófias]]
*[[Warren Christopher]]
*[[Judy Chu]]
*[[Steven Chu]]
*[[Surayud Chulanont]]
*[[Chung Sye-kyun]]
*[[Chung Un-chan]]
*[[Winston Churchill]]
*[[Matteo Ciacci]]
*[[Carlo Azeglio Ciampi]]
*[[Valeria Ciavatta]]
*[[Milan Čič]]
*[[Siarhiej Cichanoŭski]]
*[[Veronika Cifrová Ostrihoňová]]
*[[Mustafa Çiftçi]]
*[[Tansu Çiller]]
*[[Włodzimierz Cimoszewicz]]
*[[Sorin Cîmpeanu]]
*[[Joseph Cimpoye]]
*[[Hüsamettin Cindoruk]]
*[[Aureliu Ciocoi]]
*[[Marcel Ciolacu]]
*[[Dacian Cioloș]]
*[[Victor Ciorbea]]  
*[[Stanisław Ciosek]]
*[[Boubou Cissé]]
*[[Diango Cissoko]]
*[[Florin Cîțu]]
*[[Ion Ciubuc]]
*[[Nicolae Ciucă]]
*[[Helen Clark]]
*[[Ramsey Clark]]
*[[Nick Clegg]]
*[[Fridtjov Clemet]]
*[[James Cleverly]]
*[[Bill Clinton]]
*[[Hillary Clinton]]
*[[Viktorija Čmilytė-Nielsen]]
*[[Marie Louise Coleiro Preca]]
*[[Susan Collins]]
*[[Gérard Collomb]]
*[[Fernando Collor de Mello]]
*[[Álvaro Colom Caballeros]]
*[[Emilio Colombo]]
*[[Catherine Colonna]]
*[[Lazăr Comănescu]]
*[[Antoni Comín]]
*[[Blaise Compaoré]]
*[[Alpha Condé]]
*[[Garry Conille]]
*[[Catherine Connolly]]
*[[Emil Constantinescu]]
*[[Giuseppe Conte]]
*[[Lansana Conté]]
*[[Robin Cook]]
*[[Yvette Cooper]]
*[[Jeremy Corbyn]]
*[[Piedad Córdoba]]
*[[René Cornejo]]
*[[John Cornyn]]
*[[Rafael Correa]]
*[[Ulisses Correia e Silva]]
*[[Erich Correns]]
*[[Catherine Cortez Masto]]
*[[Laurentino Cortizo]]
*[[Luis Corvalán]]
*[[María Dolores de Cospedal]]
*[[Francesco Cossiga]]
*[[António Costa]]
*[[Andrea Cozzolino]]
*[[Tom Cotton]]
*[[Pascal Couchepin]]
*[[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi]]
*[[Amadou Gon Coulibaly]]
*[[Simon Coveney]]
*[[Dragan Čović]]
*[[Brian Cowen]]
*[[Jo Cox]]
*[[Pat Cox]]
*[[Francisco Craveiro Lopes]]
*[[João Gomes Cravinho]]
*[[George Creel]]
*[[Édith Cresson]]
*[[Corina Crețu]]
*[[Nicolae Crețulescu]]
*[[Igor Crnadak]]
*[[Tarja Cronberg]]
*[[Guido Crosetto]]
*[[Ted Cruz]]
*[[Branko Crvenkovski]]
*[[Katalin Cseh]]
*[[Attila Cseke]]
*[[István Csurka]]
*[[Jacek Czaputowicz]]
*[[Włodzimierz Czarzasty]]
*[[Teresa Czerwińska]]
*[[Lajos Czinege]]
*[[Raúl Cubas Grau]]
*[[Raimonds Čudars]]
*[[Eduardo Cunha]]
*[[Andrew Cuomo]]
*[[Mario Cuomo]]
*[[Charles Curtis]]
*[[Josianne Cutajar]]
*[[Mirko Cvetković]]
*[[Željka Cvijanović]]
*[[Józef Cyrankiewicz]]

== D ==
*[[Aden Abdullah Osman Daar]]
*[[Christophe Dabiré]]
*[[Sprent Dabwido]]
*[[Ivica Dačić]]
*[[David Dacko]]
*[[Bob Dadae]]
*[[Nooshi Dadgostar]]
*[[Djimrangar Dadnadji]]
*[[Bente Dahl]]
*[[Franz Dahlem]]
*[[Hans Dahlgren]]
*[[Ints Dālderis]]
*[[Massimo D'Alema]]
*[[Helena Dalli]]
*[[Miriam Dalli]]
*[[Jack Dalrymple]]
*[[Al D'Amato]]
*[[Mikael Damberg]]
*[[Nicușor Dan]]
*[[Viorica Dăncilă]]
*[[Johan Danielsson]]
*[[Arnaud Danjean]]
*[[Galina Dantšikova]]
*[[Oleksandr Danõljuk]]
*[[Gérald Darmanin]]
*[[Srđan Darmanović]]
*[[Ilia Dartšiašvili]]
*[[Constantin Dăscălescu]]
*[[Gundars Daudze]]
*[[Davíð Oddsson]]
*[[David Davis]]
*[[Koba Davitašvili]]
*[[Ahmet Davutoğlu]]
*[[Bill de Blasio]]
*[[Alexander De Croo]]
*[[Guido de Marco]]
*[[Idriss Déby]]
*[[Beril Dedeoğlu]]
*[[Ludivine Dedonder]]
*[[Irena Degutienė]]
*[[Joseph Deiss]] 
*[[Gavril Dejeu]]
*[[Hatia Dekanoidze]]
*[[Abelardo de la Espriella]]
*[[Jorge Del Castillo]]
*[[Dolores Delgado]]
*[[Andor Deli]]
*[[Adam Delimhanov]]
*[[Jacques Delors]]
*[[Eric Arturo Delvalle]]
*[[Mady Delvaux-Stehres]]
*[[András Demeter]]
*[[Süleyman Demirel]]
*[[Selahattin Demirtaş]]
*[[Níkos Déndias]]
*[[Deng Xiaoping]]
*[[Nikolaj Denkov]]
*[[Rauf Denktaş]]
*[[Georg Dertinger]]
*[[Hailemariam Desalegn]]
*[[Ron DeSantis]]
*[[Harlem Désir]]
*[[Sher Bahadur Deuba]]
*[[Kalzeubet Pahimi Deubet]]
*[[Tamás Deutsch]]
*[[Ikililou Dhoinine]]
*[[Luigi Di Maio]]
*[[Elio Di Rupo]]
*[[Mamadou Dia]]
*[[Cheick Modibo Diarra]]
*[[Yolanda Díaz]]
*[[Miguel Díaz-Canel]]
*[[Adnan Dibrani]]
*[[Friedrich Dickel]]
*[[Johannes Dieckmann]]
*[[Jiří Dienstbier]]
*[[Matthias Diependaele]]
*[[Eberhard Diepgen]]
*[[Elisabeth Dieringer]]
*[[Alexander Dierks]]
*[[Peter-Michael Diestel]]
*[[Klaas Dijkhoff]]
*[[Marjan Dikaučič]]
*[[Dileita Mohamed Dileita]]
*[[Emil Dimitriev]]
*[[Filip Dimitrov]]
*[[Georgi Dimitrov]]
*[[Nikola Dimitrov]]
*[[Zoran Đinđić]]
*[[Ulf Dinkelspiel]]
*[[Luisa Diogo]]
*[[Bassirou Diomaye Faye]]
*[[Aléxandros Diomídis]]
*[[Mohamed Dionne]]
*[[Jevgeni Ditrihh]]
*[[Blaženka Divjak]]
*[[Ḩassān Diyāb]]
*[[Baciro Djá]]
*[[Abdelaziz Djerad]]
*[[Zoran Djordjević]]
*[[Barnabas Sibusiso Dlamini]]
*[[Themba Dlamini]]
*[[Nkosazana Dlamini-Zuma]]
*[[Alexander Dobrindt]]
*[[Evelina Dobrovolska]]
*[[Milorad Dodik]]
*[[Igor Dodon]]
*[[Regina Doherty]]
*[[Horst Dohlus]]
*[[Dragan Đokanović]]
*[[Andrej Doležal]]
*[[Andrzej Domański]]
*[[Jānis Dombrava]]
*[[Valdis Dombrovskis]]
*[[Jeffrey Donaldson]]
*[[Henri-Marie Dondra]]
*[[Galab Donev]]
*[[Jörn Donner]]
*[[Paschal Donohoe]]
*[[Osvaldo Dorticós Torrado]]
*[[Hans Peter Doskozil]]
*[[Klára Dostálová]]
*[[Susan Dougan]]
*[[Denzil Douglas]]
*[[Paul Doumer]]
*[[Konstantínos Dóvas]]  
*[[Willem Drees]]  
*[[Ruth Dreifuss]]
*[[Janez Drnovšek]]
*[[Thomas Drozda]]
*[[Dimítris Droútsas]]
*[[Ina Druviete]]
*[[Martin Dzúr]]
*[[Šefik Džaferović]]
*[[Mihheil Džanelidze]]
*[[Mindia Džanelidze]]
*[[Sadõr Džaparov]]
*[[Sooronbaj Džeenbekov]]
*[[Nicanor Duarte Frutos]]
*[[Rui Duarte de Barros]]
*[[Alexander Dubček]]
*[[Tammy Duckworth]]
*[[Jean-Yves Duclos]]
*[[Andrzej Duda]]
*[[Džohhar Dudajev]]
*[[Eduardo Duhalde]]
*[[Nicolás Dujovne]]
*[[Milo Đukanović]]
*[[Jānis Dūklavs]]
*[[John Foster Dulles]]
*[[Roland Dumas]]
*[[Daniel Kablan Duncan]]
*[[Jekaterina Duntsova]]
*[[Éric Dupond-Moretti]]
*[[Iván Duque Márquez]]
*[[Dick Durbin]]
*[[Rodrigo Duterte]]
*[[Peter Dutton]]
*[[Jean-Claude Duvalier]]
*[[Herta Däubler-Gmelin]]
*[[Fatih Dönmez]]
*[[Lone Dybkjær]]

== E ==
*[[Angela Eagle]]
*[[Lawrence Eagleburger]]
*[[Werner Eberlein]]
*[[Friedrich Ebert noorem|Friedrich Ebert]]
*[[Marcelo Ebrard]]
*[[Mario Echandi Jiménez]]
*[[Matthias Ecke]]
*[[Yukio Edano]]
*[[Yuli-Yoel Edelstein]]
*[[Karoline Edtstadler]]
*[[Oleg Efrim]]
*[[Vicente Ehate Tomi]]
*[[Bas Eickhout]]
*[[Odvar Voie Eikeland]]
*[[Einar Ágústsson]]
*[[Einar Kristinn Guðfinnsson]]
*[[Dwight D. Eisenhower]]
*[[Kristaps Eklons]]
*[[Anna Ekström]]
*[[Myriam El Khomri]]
*[[Caabi El-Yachroutu Mohamed]] 
*[[Tsahhiagijn Elbegdordž]]
*[[Əbülfəz Elçibəy]]
*[[Max Elger]]
*[[Karen Ellemann]]
*[[Uffe Ellemann-Jensen]] 
*[[Keith Maurice Ellison]]
*[[Kike Elomaa]]
*[[Lütfi Elvan]]
*[[Rahm Emanuel]]
*[[Umaro Sissoco Embaló]]
*[[Jadwiga Emilewicz]]
*[[Indulis Emsis]]
*[[Carl Enckell]]
*[[Tomas Eneroth]]
*[[Jan-Erik Enestam]]
*[[Eliot Engel]]
*[[Jakob Engel-Schmidt]]
*[[Hans Egon Engell]]
*[[Ingrid van Engelshoven]]
*[[Knud Enggaard]]
*[[Bill English]]
*[[Nambar Enhbayar]] 
*[[Karin Enström]]
*[[Rainer Eppelmann]] 
*[[Necmettin Erbakan]]
*[[Ahmet Erdem]]
*[[Eren Erdem]]
*[[Recep Tayyip Erdoğan]]
*[[Sadullah Ergin]]
*[[Ludwig Erhard]]
*[[Erik Eriksen]]
*[[Karl Erjavec]]
*[[Tage Erlander]]
*[[Matilda Ernkrans]]
*[[Derviş Eroğlu]]
*[[Mehmet Ersoy]]
*[[Tahsin Ertuğruloğlu]]
*[[Levi Eshkol]]
*[[Mark Esper]]
*[[Lene Espersen]]
*[[Xavier Espot Zamora]]
*[[Sari Essayah]]
*[[Aitor Esteban]]
*[[Maria da Assunção Esteves]]
*[[Joseph Estrada]]
*[[Ekwee David Ethuro]]
*[[Wendelin Ettmayer]]
*[[Jill Evans]]
*[[Georg Ewald]]
*[[Gnassingbé Eyadéma]]

== F ==
*[[Laurent Fabius]]  
*[[Nancy Faeser]]
*[[Karl-August Fagerholm]]
*[[Charles W. Fairbanks]]
*[[Hynek Fajmon]]
*[[Tanja Fajon]]
*[[Valeri Falkov]]
*[[Michael Fallon]]
*[[Jordanka Fandakova]]
*[[Nigel Farage]]
*[[Khashayar Farmanbar]]
*[[Werner Fasslabend]]
*[[Danny Faure]]
*[[Olivier Faure]]
*[[Werner Faymann]]
*[[Herbert Fechner]]
*[[Max Fechner]]
*[[Matthias Fekl]]
*[[Markus Feldmann]]
*[[Werner Felfe]]
*[[Edward Fenech Adami]]
*[[Alberto Fernández]]
*[[Leonel Fernández Reyna]] 
*[[Marc Ferracci]]
*[[Geraldine Ferraro]]
*[[Elisa Ferreira]]
*[[Manuela Ferreira Leite]]
*[[Benita Ferrero-Waldner]]
*[[Donnchadh Mac Fhionnlaoich]]
*[[Petr Fiala]]
*[[Robert Fico]]
*[[Hakan Fidan]]
*[[Mihai Fifor]]
*[[Ilda Figueiredo]]
*[[Vlad Filat]]
*[[Georgi Filimonov]]
*[[Pavel Filip]]
*[[Vojtěch Filip]]
*[[Griša Filipov]]
*[[François Fillon]]
*[[Bogdan Filov]]
*[[Gianfranco Fini]]
*[[Bashkim Fino]]
*[[Lorenzo Fioramonti]]
*[[Gabriela Firea]]
*[[Andrea Fischer]]
*[[Heinz Fischer]]
*[[Jan Fischer]]
*[[Joschka Fischer]]
*[[Oskar Fischer]]
*[[Mariann Fischer Boel]]
*[[Garret FitzGerald]]
*[[Raffaele Fitto]]
*[[Charles Flanagan]]
*[[Steffen Flath]]
*[[Laura Flessel-Colovic]]
*[[Cilia Flores]]
*[[Peter Florin]]
*[[Jenő Fock]]
*[[Ansgar Focke]]
*[[Ibrahima Kassory Fofana]]
*[[Mohamed Said Fofana]]
*[[Jorge Carlos Fonseca]]
*[[Nicole Fontaine]]
*[[Doug Ford]]
*[[Doug Ford (juunior)]]
*[[Gerald Ford]] 
*[[Rob Ford]]
*[[Arlene Foster]]
*[[Anna Fotyga]] 
*[[Loukás Fourlás]]
*[[Liam Fox]]
*[[Vicente Fox]]  
*[[Mihhail Fradkov]] 
*[[Carlos Alberto França]]
*[[David J. Francis]]
*[[Theo Francken]]
*[[Federico Franco]]
*[[Itamar Franco]]
*[[Cindy Franssen]]
*[[Dawn Fraser]]
*[[Franco Frattini]]
*[[Claus Hjort Frederiksen]]
*[[Mette Frederiksen]]
*[[Chrystia Freeland]]
*[[Eduardo Frei Montalva]]
*[[Eduardo Frei Ruiz-Tagle]]
*[[Daniel Freund]]
*[[Alexander Frick]]
*[[Mario Frick (poliitik)|Mario Frick]]
*[[Luc Frieden]]
*[[Heléne Fritzon]]
*[[Boris Frlec]]
*[[Paul Fröhlich]]
*[[Alberto Fujimori]]
*[[Keiko Fujimori]]
*[[Yasuo Fukuda]]
*[[Mauricio Funes]]
*[[Jekaterina Furtseva]] 
*[[Thorbjörn Fälldin]]
*[[Lajos Für]]

== G ==
*[[Tulsi Gabbard]]
*[[Marija Gabriel]]
*[[Sigmar Gabriel]]
*[[Chiril Gaburici]]
*[[Nikoloz Gagua]]
*[[Giorgi Gahharia]]
*[[Sergiu Gaibu]]
*[[Victor Gaiciuc]]
*[[Jegor Gaidar]]
*[[Māris Gailis]]
*[[Peter Gajdoš]]
*[[Kinga Gajewska]]
*[[Kinga Gál]]
*[[Estrella Galán]]
*[[Jacqueline Galant]]
*[[Andrei Galbur]]
*[[Yoav Gallant]]
*[[Ignacio Gallego]]
*[[Rómulo Gallegos]] 
*[[Max Gallo]] 
*[[Raman Galovtšenka]]
*[[Leopoldo Galtieri]] 
*[[Jaime Gama]]
*[[Ali Badjo Gamatié]]
*[[Davith Gamkrelidze]]
*[[Zviad Gamsahhurdia]] 
*[[Indira Gandhi]] 
*[[Mahatma Gandhi]]
*[[Rajiv Gandhi]] 
*[[Sonia Gandhi]]
*[[Ejup Ganić]]
*[[Gao Gang]]
*[[Benny Gantz]]
*[[Nona Gaphrindašvili]]
*[[Carlos Garaikoetxea]]
*[[Vassili Garbuzov]]
*[[Chuy García]]
*[[Iratxe García]]
*[[Alan García Pérez]]
*[[Alfonso García Robles]]
*[[Irakli Garibašvili]]
*[[Marc Garneau]]
*[[Bratislav Gašić]]
*[[Ivan Gašparovič]]
*[[Petr Gazdík]]
*[[Robert Gates]]
*[[Levan Gatšetšiladze]]
*[[Joachim Gauck]]
*[[Alexander Gauland]]
*[[Charles de Gaulle]]   
*[[César Gaviria Trujillo]] 
*[[Natalia Gavrilița]]
*[[Maumoon Abdul Gayoom]]
*[[Laurent Gbagbo]]
*[[Geadis Geadi]]
*[[Cali Maxamed Geeddi]] 
*[[Koen Geens]]
*[[Molly Geertsema]]  
*[[Artašes Geghamjan]]
*[[Karl Geiler]]
*[[Hage Geingob]]
*[[Kōichirō Genba]]
*[[Teodora Genčovska]]
*[[Annie Genevard]]
*[[Hans-Dietrich Genscher]]
*[[Paolo Gentiloni]]
*[[Simonas Gentvilas]]
*[[Konstantínos Georgakópoulos]]
*[[Călin Georgescu]]
*[[Adonis Georgiadis]]
*[[Cháris Georgiádis]]
*[[Georg Georgiev]]
*[[Kimon Georgiev]] 
*[[Kristalina Georgieva]]
*[[Giórgos Gerapetrítis]]
*[[Bronisław Geremek]]
*[[Kaspars Gerhards]]  
*[[Einar Gerhardsen]]
*[[Manfred Gerlach]]
*[[Donika Gërvalla-Schwarz]]
*[[Ernő Gerő]]
*[[Klara Geywitz]]
*[[Ashraf Ghanī]]
*[[Masud Gharahkhani]]
*[[Mohamed Ould Ghazouani]]
*[[Gheorghe Gheorghiu-Dej]]
*[[Mihai Ghimpu]]
*[[Alejandro Giammattei]]
*[[Edward Gierek]]
*[[Gabrielle Giffords]]
*[[Nika Gilauri]]
*[[Yousaf Raza Gillani]]
*[[Julia Gillard]]
*[[Kirsten Gillibrand]]
*[[Newt Gingrich]]
*[[Giancarlo Giorgetti]]
*[[Roberto Giorgetti]]  
*[[Sandis Ģirģens]]
*[[Julie Girling]]
*[[Rudy Giuliani]]
*[[Skënder Gjinushi]] 
*[[Etilda Gjonaj]]
*[[Faídon Gkizíkis]] 
*[[Florizel Glasspole]]
*[[Sunčana Glavak]]
*[[Ruxanda Glavan]]
*[[Dimităr Glavtšev]]
*[[Carlyle Glean]] 
*[[John Glenn]]
*[[Manólis Glézos]] 
*[[Kiro Gligorov]]
*[[Piotr Gliński]]
*[[Faure Gnassingbé]]
*[[Charles Albert Gobat]]
*[[Ivars Godmanis]]
*[[John Godson]]
*[[Charles Goerens]]
*[[Philippe Goffin]]
*[[Goh Kun]]
*[[Ernst Goldenbaum]]
*[[Bruce Golding]]
*[[Zac Goldsmith]]
*[[Tatjana Golikova]]
*[[Robert Golob]]
*[[Marija Golubeva]]
*[[Vahtang Gomelauri]]
*[[Ana Gomes]]
*[[Aristides Gomes]]
*[[Isilda Gomes]]
*[[Carlos Gomes Júnior]]
*[[Laureano Gómez Castro]]
*[[Władysław Gomułka]]
*[[Ralph Gonsalves]]
*[[Arancha González]]
*[[Ginés González García]]
*[[Luis Ángel González Macchi]] 
*[[Lawrence Gonzi]]
*[[Ganna Gopko]]
*[[Vladislav Goranov]]
*[[Mihhail Gorbatšov]]
*[[Pravin Gordhan]]
*[[Al Gore]]
*[[Aleksei Gorinov]]
*[[Dirk Gotink]]
*[[Klement Gottwald]]
*[[Sylvie Goulard]]
*[[Michael Gove]]
*[[Ian Gow]]
*[[Piyush Goyal]]
*[[Kolinda Grabar-Kitarović]]
*[[Sanni Grahn-Laasonen]]
*[[Marat Gramov]]
*[[Fernando Grande-Marlaska]]
*[[David Granger]]
*[[Jennifer Granholm]]
*[[Walter Granzow]]
*[[Pavel Gratšov]]
*[[Mike Gravel]]
*[[Chris Grayling]]
*[[German Gref]]
*[[Markéta Gregorová]]
*[[Jules Grévy]]
*[[Nick Griffin]]
*[[Iveta Grigule-Pēterse]]
*[[Beppe Grillo]]
*[[Giulia Grillo]]
*[[Māris Grīnblats]]
*[[Sorin Grindeanu]]
*[[Petras Griškevičius]]
*[[Giánnis Grívas]]
*[[Gordan Grlić Radman]]
*[[Volodõmõr Groisman]]
*[[Andrei Gromõko]]
*[[Elisabeth Grossmann]]
*[[Otto Grotewohl]]
*[[Petru Groza]]
*[[Josip Grubeša]]
*[[Nikola Gruevski]]
*[[Kostjantõn Grõštšenko]]
*[[Boriss Grõzlov]]
*[[Hermann Gröhe]]
*[[Gerhard Grüneberg]]
*[[Dalia Grybauskaitė]]
*[[Gu Zhutong]]
*[[Juan Guaidó]]
*[[Roberto Gualtieri]]
*[[Ignasi Guardans]]
*[[Pavel Gubarev]]
*[[Dmitri Gudkov]]
*[[Gennadi Gudkov]]
*[[Guðlaugur Þór Þórðarson]]
*[[Guðni Thorlacius Jóhannesson]]
*[[Guðrún Hafsteinsdóttir]]
*[[Armando Guebuza]]
*[[Ismail Omar Guelleh]]
*[[Lidia Gueiler Tejada]]
*[[Lorenzo Guerini]]
*[[Didier Guillaume]]
*[[Gunnar Thoroddsen]]
*[[Antanas Guoga]]
*[[Mordekhay Gur]]
*[[Lado Gurgenidze]]
*[[Ameenah Gurib]]
*[[José Ángel Gurría]]
*[[Andrei Guruljov]]
*[[Alfred Gusenbauer]] 
*[[Xanana Gusmão]]
*[[Jeanette Gustafsdotter]]
*[[Maria Guzenina-Richardson]]
*[[Martín Guzmán]]
*[[Victor Guzun]]
*[[António Guterres]]
*[[Francisco Guterres]]
*[[Karl-Theodor zu Guttenberg]]
*[[Evghenia Guțul]]
*[[William L. Guy]]
*[[Árpád Göncz]]
*[[Kinga Göncz]]
*[[Gerald Götting]]
*[[Abdulhamit Gül]]
*[[Abdullah Gül]]
*[[Asım Güzelbey]]
*[[Gregor Gysi]]
*[[Klaus Gysi]]
*[[Ferenc Gyurcsány]]
*[[Márton Gyöngyösi]]
*[[Enikő Győri]]
*[[Vesna Györkös Žnidar]]

== H ==
*[[Deb Haaland]]
*[[Geir Haarde]]
*[[Tuula Haatainen]]
*[[Heikki Haavisto]]
*[[Pekka Haavisto]]
*[[Robert Habeck]]
*[[Levan Habeišvili]]
*[[Otto von Habsburg]]
*[[Pierre Damien Habumuremyi]]
*[[Juvénal Habyarimana]]
*[[Yahya Ould Hademine]]
*[[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]]
*[[Goran Hadžić]]
*[[Raul Hadžimba]]
*[[Amīn al-Ḩāfiz̧]]
*[[Amīn al-Ḩāfiz̧ (Liibanoni poliitik)]]
*[[Chuck Hagel]]
*[[Magnhild Hagelia]]
*[[Kurt Hager]]
*[[Rune Hagestrand]]
*[[Carl Haglund]]
*[[Anna Hagwall]]
*[[Mohamed Khouna Ould Haidalla]]
*[[Jörg Haider]]
*[[Alexander Haig]]
*[[Georgi Haindrava]]
*[[Haitham ibn Tāriq]]
*[[Jiří Hájek]]
*[[Irina Hakamada]]
*[[Per Olof Håkansson]]
*[[Teuvo Hakkarainen]]
*[[Hans Hækkerup]]
*[[Nikki Haley]]
*[[Andrzej Halicki]]
*[[Ibrahim Halidi]]
*[[Kristiina Halkola]]
*[[Halla Tómasdóttir]]
*[[Jussi Halla-aho]]
*[[Anna Hallberg]]
*[[Halldór Ásgrímsson]]  
*[[Lena Hallengren]]
*[[Walter Hallstein]]
*[[Tony Halme]] 
*[[Tarja Halonen]] 
*[[Herman Haluštšenko]]
*[[Kristin Halvorsen]]
*[[Jan Hamáček]]
*[[Barkat Gourad Hamadou]]
*[[Jasmin Hamid]]  
*[[Thomas Hammarberg]]
*[[Philip Hammond]]
*[[Matt Hancock]]
*[[Ismāʿīl Hanīyah]]
*[[Tobias Hans]]
*[[Christophe Hansen]]
*[[Hans Christian Hansen]]
*[[Ivar Hansen]]
*[[Ramush Haradinaj]]
*[[Timo Harakka]]
*[[Sa‘d al-Ḩarīrī]]
*[[Milena Harito]]
*[[Hjallis Harkimo]]
*[[Rebecca Harms]]
*[[Stephen Harper]]
*[[Kamala Harris]]
*[[Simon Harris]]
*[[Timothy Harris]]
*[[Francis Burton Harrison]]
*[[Jean-Paul Harroy]] 
*[[Ruslan Hasbulatov]]
*[[Adrian Hasler]]
*[[Otmar Hasler]]
*[[Maggie Hassan]]
*[[Mohammed Waheed Hassan]]
*[[Satu Hassi]]
*[[Kadri Hazbiu]]
*[[Árpád Házi]]
*[[Orrin Hatch]]
*[[Yukio Hatoyama]]
*[[Vahagn Hatšhaturjan]]
*[[Michális Hatzipantéla]]
*[[Kjell Arild Haugen]]
*[[Heidi Hautala]]
*[[Václav Havel]]
*[[Bob Hawke]]
*[[Josh Hawley]]
*[[Yoshimasa Hayashi]]
*[[John Healey]]
*[[Edward Heath]]
*[[Wegesa Charles Heche]]
*[[Hans Hedtoft]]
*[[Eduard Heger]]
*[[Pete Hegseth]]
*[[Helmut Heiderich]]
*[[Hubertus Heil]]
*[[Thomas Heilmann]]
*[[Hilda Heine]]
*[[Eero Heinäluoma]]
*[[Gulbuddīn Ḩekmatyār]]
*[[Lennart Heljas]]
*[[Gun Hellsvik]]
*[[Jesse Helms]]
*[[Paulina Hennig-Kloska]]
*[[Jeanine Hennis-Plasschaert]]
*[[Anna-Maja Henriksson]]
*[[Waldemar Herdt]]
*[[Nils Herlitz]]
*[[Clodovil Hernandes]]
*[[Juan Orlando Hernández]]
*[[Rudolf Herrnstadt]]
*[[Isaac Herzog]]
*[[Roman Herzog]] 
*[[Christian Herter]]
*[[Elsi Hetemäki-Olander]]
*[[Hans-Joachim Heusinger]]
*[[Ansgar Heveling]]
*[[Anne Hidalgo]]
*[[Thinathin Hidašeli]]
*[[Michael D. Higgins]]
*[[Riyāḑ Farīd Ḩijāb]]
*[[Alfred Hilbe]]
*[[Jonathan Hill]]
*[[Kaarlo Hillilä]]
*[[Samuel Hinds]]
*[[Aleksandr Hinštein]]
*[[Hiroshi Hiraguchi]]
*[[Mazie Hirono]]
*[[Christian Hirte]]
*[[Thomas Hitschler]]
*[[Helgi Hjörvar]]
*[[Aleksandr Hloponin]]
*[[Hồ Chí Minh]]
*[[Wopke Hoekstra]]
*[[Gleisi Hoffmann]]
*[[Hans-Joachim Hoffmann]]
*[[Heinz Hoffmann]]
*[[Ignas Hofmanas]]
*[[Bent Høie]]
*[[Aleš Hojs]]
*[[Eric Holder]]
*[[Harri Holkeri]]
*[[François Hollande]]
*[[Ernest Hollings]]
*[[Andrew Holness]]
*[[Harold Holt]]
*[[Heinrich Homann]]
*[[Erich Honecker]]
*[[Margot Honecker]]
*[[Hong Nam-ki]]
*[[Jean-Jacques Honorat]]
*[[Oleksi Hontšaruk]]
*[[Jaap de Hoop Scheffer]]
*[[Gyula Horn]]
*[[Nitzan Horowitz]]
*[[Melissa Hortman]]
*[[Imre Horváth]]
*[[Avdullah Hoti]]
*[[Gilbert Houngbo]]
*[[Félix Houphouët-Boigny]]
*[[Vladislav Hovalõg]]
*[[Raffi Hovhannisjan]]
*[[Svend Erik Hovmand]]
*[[John Howard]]
*[[Nils Hønsvald]]
*[[Enver Hoxhaj]]
*[[Dagfinn Høybråten]]
*[[Elias Hrawi]]
*[[Viktar Hrenin]]
*[[Zdeněk Hřib]]
*[[Viktor Hristenko]]
*[[Nikita Hruštšov]]
*[[Hu Jintao]]
*[[Hua Guofeng]]
*[[Huang Hua]]
*[[James Huang]]
*[[Anna Hubáčková]]
*[[Mike Huckabee]]
*[[Ismael Huerta]]
*[[Victoriano Huerta]]
*[[Laura Huhtasaari]]
*[[Anniken Huitfeldt]]
*[[Nicolas Hulot]]
*[[Peter Hultqvist]]
*[[Ollanta Humala]]
*[[John Hume]] 
*[[Peter Hummelgaard]]
*[[Hubert Humphrey]]
*[[Hun Manet]]
*[[Hun Sen]]
*[[Jeremy Hunt]]
*[[Gustáv Husák]]
*[[Ḩusayn (Jordaania)|Ḩusayn]]
*[[Şaddām Ḩusayn]]
*[[Mamnoon Hussain]]
*[[Ahmed Hussen]]
*[[Vadõm Huttsait]]
*[[Hwang Kyo-ahn]]
*[[Antti Häkkänen]]
*[[Jyri Häkämies]]
*[[Zakir Həsənov]]
*[[Ernst Höfner]]
*[[Gunnar Hökmark]]
*[[Danuta Hübner]]
*[[Uhnaagijn Hürelsüh]]
*[[Paavo Hynninen]]
*[[Skënder Hyseni]]

== I ==
*[[Themur Iakobašvili]]
*[[Juan José Ibarretxe]]
*[[Anwar Ibrahim]]
*[[Mūsá Ibrāhīm]]
*[[Delina Ibrahimaj]]
*[[Miquel Iceta]]
*[[Ieng Sary]]
*[[Ieng Thirith]]
*[[Victoria Iftodi]]
*[[Pablo Iglesias Turrión]]
*[[Ivars Ijabs]]
*[[Anna-Kaisa Ikonen]]
*[[Joseph Iléo]]
*[[Ion Iliescu]]
*[[Kirsan Iljumžinov]]
*[[Jorge Illueca]]
*[[Josefa Iloilo]]
*[[Sylvestre Ilunga]]
*[[Ekrem İmamoğlu]]
*[[Josu Jon Imaz]]
*[[Tomomi Inada]]
*[[Evin Incir]]
*[[Reneta Indzhova]], Bulgaaria peaminister 1994–1995
*[[Hubert Ingraham]]
*[[Daniel Inouye]]
*[[Jesús Insausti]]
*[[Klaus Iohannis]]
*[[Stelian Ion]]
*[[Florin Iordache]]
*[[Ilijana Iotova]]
*[[Ahsan Iqbal]]
*[[Selma Irmak]]
*[[Ismail Isakov]]
*[[Mugur Isărescu]]
*[[Shigeru Ishiba]]
*[[Shintarō Ishihara]]
*[[Tytti Isohookana-Asunmaa]]
*[[Mahamadou Issoufou]]
*[[Alija Izetbegović]]
*[[Bakir Izetbegović]]
*[[Iakoba Italeli]]
*[[Daliyya Itsik]]
*[[Ville Itälä]]
*[[Bogdan Ivan]]
*[[Mladen Ivanić]]
*[[Đorge Ivanov]]
*[[Igor Ivanov]]
*[[Iliana Ivanova]]
*[[Dafydd Iwan]]
*[[Tadeusz Iwiński]]

== J ==
*[[Bharrat Jagdeo]]
*[[Thorbjørn Jagland]]
*[[Atifete Jahjaga]]
*[[Subrahmanyam Jaishankar]]
*[[Stasys Jakeliūnas]]
*[[Miloš Jakeš]]
*[[Max Jakobson]]
*[[Aleksandr Jakovlev]]
*[[Wenzel Jaksch]]
*[[Marija Jakubauskienė]]
*[[Vladimir Jakušev]]
*[[Sa‘īd Jālīlī]]
*[[Ruslan Jamadajev]]
*[[Jan Jambon]]
*[[Yahya Jammeh]]
*[[Gennadi Janajev]]
*[[Jakub Janda]]
*[[Zelimhan Jandarbijev]]  
*[[Elvinas Jankevičius]]
*[[Janez Janša]]
*[[Viktor Janukovõtš]]
*[[Ana Jara]]
*[[Natalia Jaresko]]
*[[Lívia Járóka]]
*[[Piotr Jaroszewicz]]
*[[Dmõtro Jaroš]]
*[[Werner Jarowinsky]]
*[[Wojciech Jaruzelski]]
*[[Arseni Jatsenjuk]]
*[[Grigori Javlinski]]  
*[[Disanayaka Mudiyanselage Jayaratne]]
*[[Boriss Jeltsin]]
*[[Hans Jendretzky]]
*[[Gordana Jankuloska]]
*[[Kristian Jensen]]
*[[Mogens Jensen]]
*[[Siv Jensen]]
*[[Vuk Jeremić]]
*[[José Jerí]]
*[[Nurlan Jermekbajev]]
*[[Géza Jeszenszky]]
*[[Junus-bek Jevkurov]]
*[[Sally Jewell]]
*[[Jiang Jieshi]]
*[[Jiang Jingguo]]
*[[Jiang Qing]]
*[[Jiang Yi-huah]]
*[[Juan Jiménez Mayor]]
*[[Muhammad Ali Jinnah]]
*[[Anna Johansson]]
*[[Morgan Johansson]]
*[[Ylva Johansson]]
*[[Patrick John]]
*[[Jóhanna Sigurðardóttir]]
*[[Boris Johnson]]
*[[Lyndon B. Johnson]] 
*[[Mike Johnson]]
*[[Ellen Johnson-Sirleaf]] 
*[[Joko Widodo]]
*[[Jadranka Joksimović]]
*[[Jón Baldvin Hannibalsson]]
*[[Goodluck Jonathan]]
*[[Elena Jončeva]]
*[[Hugo de Jonge]]
*[[Pål Jonson]]
*[[Gísli Jónsson]]
*[[Romana Jordan]]
*[[Ljupčo Jordanovski]]
*[[Anker Jørgensen]]
*[[Dan Jørgensen]]
*[[Ivo Josipović]]
*[[Lionel Jospin]]
*[[Věra Jourová]]
*[[Joseph Joute]]
*[[Irena Joveva]]
*[[Ādil al-Jubayr]]
*[[Anerood Jugnauth]]
*[[Pravind Jugnauth]]
*[[Anton Jugov]]
*[[Rasa Juknevičienė]]
*[[Art-Ong Jumsai Na Ayudhya]]
*[[Jean-Claude Juncker]] 
*[[Jung Hong-won]] 
*[[Franz Josef Jung]]
*[[Ulrich Junghanns]]
*[[Tuure Junnila]]
*[[Vilhelm Junnila]]
*[[Alain Juppé]]
*[[Juris Jurašs]]
*[[Marian Jurečka]]
*[[Jānis Jurkāns]]
*[[Česlovas Juršėnas]]
*[[Eugen Jurzyca]]
*[[Viktor Juštšenko]]
*[[Kaisa Juuso]]
*[[Anneli Jäätteenmäki]]

== K ==
*[[Sigrid Kaag]]
*[[Nestori Kaasalainen]]
*[[Alina Kabajeva]]
*[[Ahmad Tejan Kabbah]]
*[[Donald Kaberuka]]
*[[Andrej Kabiakoŭ]]
*[[Joseph Kabila]]
*[[Laurent-Désiré Kabila]]
*[[Roch Marc Christian Kaboré]]
*[[Amata Kabua]] 
*[[David Kabua]]
*[[Ryszard Kaczorowski]]
*[[Jarosław Kaczyński]] 
*[[Lech Kaczyński]]
*[[János Kádár]]
*[[Ahmat Kadõrov]]
*[[Ramzan Kadõrov]]
*[[Michel Kafando]]
*[[Paul Kagame]]
*[[Lazar Kaganovitš]]
*[[Moshe Kahlon]]
*[[İsmail Kahraman]]
*[[Toshiki Kaifu]]
*[[Antti Kaikkonen]]
*[[Eva Kaili]]
*[[Artuss Kaimiņš]]
*[[Tim Kaine]]
*[[Simonas Kairys]]
*[[Gerald Otieno Kajwang]]
*[[Amineh Kakabaveh]]
*[[Kahha Kaladze]]
*[[Abdul Kalam]]
*[[Ivaylo Kalfin]]
*[[Robert Kaliňák]]
*[[Gyula Kállai]]
*[[Antti Kalliomäki]]
*[[Jānis Kalnbērziņš]]
*[[Sandra Kalniete]]
*[[Donald Kalpokas]]
*[[Aigars Kalvītis]]
*[[Yōko Kamikawa]]
*[[Abdallah Mohamed Kamil]]
*[[Mariusz Kamiński]]
*[[Pános Kamménos]]
*[[Viggo Kampmann]]
*[[Oleksandr Kamõšin]]
*[[Naoto Kan]]
*[[Panagiótis Kanellópoulos]]
*[[Ilkka Kanerva]]
*[[Stanisław Kania]]
*[[Toimi Kankaanniemi]]
*[[Assita Kanko]]
*[[Mehmet Kaplan]]
*[[Radovan Karadžić]]
*[[Krasimir Karakatšanov]]
*[[Konstantínos Karamanlís]]
*[[Kóstas Karamanlís]]
*[[Šolban Kara-ool]]
*[[Petko Karavelov]]
*[[Susanna Karawanskij]]
*[[Ramūnas Karbauskis]]
*[[Benjamina Karić]]
*[[Islom Karimov]]
*[[Arturs Krišjānis Kariņš]]
*[[Ahti Karjalainen]]
*[[Ida Karkiainen]]
*[[Karin Karlsbro]]
*[[Tawakul Karmān]]
*[[Raimundas Karoblis]]
*[[Justinas Karosas]]
*[[Włodzimierz Karpiński]]
*[[Aḩmad Walī Karzay]]
*[[Ḩāmid Karzay]]
*[[Fernand Kartheiser]]
*[[Ľubica Karvašová]]
*[[Laurynas Kasčiūnas]]
*[[Mihhail Kasjanov]]
*[[Ioánnis Kasoulídis]]
*[[Paulo Kassoma]] 
*[[Bernhard Nikolaus Kaster]]
*[[Anna-Liisa Kasurinen]] 
*[[Elsi Katainen]]
*[[Jyrki Katainen]]
*[[Satsuki Katayama]]
*[[Ahmed Kathrada]]
*[[Andreja Katič]]
*[[Katrín Jakobsdóttir]]
*[[Moshe Katsav]]
*[[Efrayim Katsir]]
*[[Israel Katz]]
*[[Volker Kauder]]
*[[Robertas Kaunas]]
*[[Kenneth Kaunda]]
*[[Mihheil Kavelašvili]]
*[[Grégoire Kayibanda]]
*[[Vjatšaslau Kebitš]]
*[[Saško Kedev]]
*[[Ólga Kefalogiánni]]
*[[Ibrahim Boubacar Keïta]]
*[[Modibo Keïta]]
*[[Arvind Kejriwal]]
*[[Rachel Keke]]
*[[Urho Kekkonen]]
*[[Ahmatbek Keldibekov]]
*[[Ska Keller]]
*[[Karin Keller-Sutter]]
*[[Mark Kelly]]
*[[Petra Kelly]] 
*[[Martine Kemp]]
*[[Edward Kennedy]] 
*[[John F. Kennedy]]
*[[Robert Kennedy]]
*[[Enda Kenny]]
*[[Jomo Kenyatta]] 
*[[Uhuru Kenyatta]]
*[[Níki Keraméos]]
*[[Srgjan Kerim]]
*[[Suleiman Kerimov]]
*[[Christian Kern]]
*[[John Kerry]]
*[[Heinz Keßler]]
*[[John Key]]
*[[Miraj Khalid]]  
*[[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]]
*[[Ian Khama]]
*[[Seretse Khama]]
*[[‘Alī Khāmene'ī]]
*[[Mojtabá Khāmene'ī]]
*[[Imran Khan]]
*[[Sadiq Khan]]
*[[Moḩammad Khātamī]]
*[[Xasan Cali Khayre]]
*[[Rūḩollāh Khomeynī]] 
*[[Mir Hazar Khan Khoso]]
*[[Robert Khotšharjan]]
*[[Mwai Kibaki]]
*[[Herbert Kickl]]
*[[Walter Kieber]]
*[[Kurt Georg Kiesinger]]
*[[Salva Kiir Mayardit]]
*[[Vasílis Kikílias]]
*[[Jakaya Kikwete]] 
*[[Kemal Kılıçdaroğlu]]
*[[Sato Kilman]]
*[[Kim Chŏng-il]]
*[[Kim Chŏng-un]]
*[[Kim Dae-jung]]
*[[Kim Gu]]  
*[[Kim Hwang-sik]]
*[[Kim Il-sŏng]]
*[[Kim Jae-ryong]]
*[[Kim Jong Pil]]
*[[Kim Seong-su]]
*[[Kim Yŏng-il]]
*[[Kim Yŏng-nam]]
*[[Kim Young-sam]] 
*[[Stephenson King]]
*[[Sylvie Kinigi]] 
*[[Klaus Kinkel]]
*[[Katja Kipping]]
*[[Sophia Kircher]]
*[[Cristina Fernández de Kirchner]]
*[[Néstor Kirchner]]
*[[Augusts Kirhenšteins]]
*[[Vahit Kirişci]]
*[[Gediminas Kirkilas]]
*[[Nobuo Kishi]]
*[[Fumio Kishida]]
*[[Andrej Kiska]]
*[[Károly Kiss]]
*[[Henry Kissinger]]
*[[Niyazi Kızılyürek]]
*[[Krista Kiuru]]
*[[Toivo Kivimäki]]
*[[Mari Kiviniemi]]
*[[Ingvild Kjerkol]]
*[[Václav Klaus]]
*[[Kauno Kleemola]]
*[[Günther Kleiber]]
*[[Kuupik Kleist]]
*[[Frederik Willem de Klerk]]
*[[Bogdan Klich]]
*[[Pavlo Klimkin]]
*[[Nikola Kljusev]]
*[[Ivanna Klõmpuš-Tsintsadze]]
*[[Julia Klöckner]] 
*[[Milan Kňažko]]
*[[Karin Kneissl]]
*[[Irakli Kobahhidze]]
*[[Jossif Kobzon]]
*[[Fahrettin Koca]]
*[[Mimi Kodheli]]
*[[Bert Koenders]]
*[[Simon Kofe]]
*[[Jeppe Kofod]]
*[[Werner Kogler]]
*[[Helmut Kohl]]
*[[Yuriko Koike]]
*[[Girijā Prasād Koīrālā]]
*[[Sushīl Koīrālā]]
*[[Kuniaki Koiso]]
*[[Jun'ichirō Koizumi]]
*[[Ryuji Koizumi]]
*[[Shinjirō Koizumi]]
*[[Mauno Koivisto]]
*[[Wim Kok]]
*[[Arba Kokalari]]
*[[Enn Kokk]]
*[[Eduard Kokoitõ]]
*[[Vasil Kolarov]]
*[[Lothar Kolditz]]
*[[Mária Kolíková]]
*[[André Kolingba]]
*[[Konstantínos Kóllias]] 
*[[Aleksei Kolodeznikov]]
*[[Vladimir Kolokoltsev]]
*[[Saleumxay Kommasith]]
*[[Bronisław Komorowski]]
*[[Konstantínos Kómpos]]
*[[Željko Komšić]]
*[[Dinmuhamed Konajev]]
*[[Elmedin Konaković]]
*[[Alpha Oumar Konaré]]
*[[Kateřina Konečná]]
*[[Tarō Kōno]]
*[[Jioji Konrote]]
*[[Stávros Kontonís]]
*[[Anna Kontula]]
*[[Ewa Kopacz]]
*[[Ivan Korčok]]
*[[Ernest Bai Koroma]]
*[[Fahri Korutürk]]
*[[Janusz Korwin-Mikke]]
*[[Marta Kos]]
*[[Tadeusz Kościński]]
*[[Władysław Kosiniak-Kamysz]]
*[[Vihtori Kosola]]
*[[Hanna Kosonen]]
*[[Jadranka Kosor]]
*[[Aleksei Kossõgin]]
*[[Ivan Kostov]]
*[[Vojislav Koštunica]]
*[[Dmitri Kozak]]
*[[Lilijana Kozlovič]]
*[[Rihards Kozlovskis]]
*[[Leonid Kožara]]
*[[Níkos Kotzías]]
*[[Bernard Kouchner]]
*[[Delwa Kassiré Koumakoye]]
*[[Elena Kountoura]]
*[[László Kovács]] 
*[[Mõhhailo Koval]]
*[[Sergei Kovaljov]]
*[[Ram Nath Kovind]]
*[[Henryk Kowalczyk]]
*[[Erhard Krack]]
*[[Jens Otto Krag]]
*[[Maximilian Krah]]
*[[Annegret Kramp-Karrenbauer]]
*[[Giánnos Kranidiótis]]
*[[Vadim Krasnoselski]]
*[[Guntars Krasts]]
*[[Alexander Gerd Krauß]]
*[[Sergei Kravtsov]]
*[[Bruno Kreisky]]
*[[Dainius Kreivys]]
*[[Egon Krenz]]
*[[Katarina Kresal]]
*[[Günter Krings]]
*[[Henrik Dam Kristensen]]
*[[Ulf Kristersson]]
*[[Kristján Þór Júlíusson]]
*[[Ģirts Valdis Kristovskis]]
*[[Kristrún Frostadóttir]]
*[[Vilis Krištopans]]
*[[Zdravko Krivokapić]]
*[[Vladimir Krjutškov]] 
*[[Neelie Kroes]]
*[[Werner Krolikowski]]
*[[Damir Krstičević]]
*[[Mmamoloko Kubayi-Ngubane]]
*[[Andrius Kubilius]]
*[[Juscelino Kubitschek]]
*[[Ivan Kubrakoŭ]]
*[[Nela Kuburović]]
*[[Milan Kučan]]
*[[Aleksei Kudrin]]
*[[John Agyekum Kufuor]]
*[[Kahha Kukava]]
*[[Linas Kukuraitis]]
*[[Andris Kulbergs]]
*[[Dmõtro Kuleba]]
*[[Jerzy Kulej]]
*[[Katri Kulmuni]]
*[[Feliks Kulov]]
*[[Chandrika Kumaratunga]]
*[[Miapetra Kumpula-Natri]]
*[[Russ Kun]]
*[[Mario Kunasek]]
*[[Algimantas Kuncaitis]]
*[[Arūnas Kundrotas]]
*[[Kostadinka Kuneva]]
*[[Robert Kupiecki]]
*[[Martin Kupka]]
*[[Janīna Kursīte]]
*[[Janīna Kursīte-Pakule]]
*[[Sebastian Kurz]]
*[[Albin Kurti]]
*[[Numan Kurtulmuş]]
*[[Antti Kurvinen]]
*[[Mūsá Kūsā]]
*[[Saara Kuugongelwa-Amadhila]]
*[[Otto Kuusinen]]
*[[Leonid Kutšma]]
*[[Anna Kuvõtško]]
*[[Mindaugas Kvietkauskas]]
*[[Giorgi Kvirikašvili]]
*[[Kwasi Kwarteng]]
*[[Aleksander Kwaśniewski]]
*[[Seppo Kääriäinen]]
*[[Horst Köhler]]
*[[Elisabeth Köstinger]]
*[[Merja Kyllönen]]
*[[Márkos Kyprianoú]]

== L ==
*[[Luis Alberto Lacalle]]
*[[Luis Alberto Lacalle Pou]]
*[[Vilis Lācis]]
*[[Visvaldis Lācis]]
*[[Panagiótis Lafazánis]]
*[[Oskar Lafontaine]]
*[[Christine Lagarde]]
*[[Moulaye Ould Mohamed Laghdaf]]
*[[Ricardo Lagos]]
*[[Hadja Lahbib]]
*[[Armas Lahoniitty]]
*[[Émile Lahoud]]
*[[Lai Ching-te]]
*[[Rada Laikova]]
*[[Miroslav Lajčák]]
*[[Boris Lalovac]]
*[[Carrie Lam]]
*[[Werner Lamberz]]
*[[Christine Lambrecht]]
*[[Otto Graf Lambsdorff]]
*[[Norbert Lammert]] 
*[[David Lammy]]
*[[Luciana Lamorgese]]
*[[Laurent Lamothe]]
*[[Jeff Landry]]
*[[Gabrielius Landsbergis]]
*[[Vytautas Landsbergis]]
*[[Ingeburg Lange]]
*[[William Langer]]
*[[Helena Langšádlová]]
*[[Andrew Lansley]]
*[[Ya'ir Lapid]]
*[[Jean-Michel Lapin]]
*[[Joan Laporta]]
*[[Azzeddine Laraki]]
*[[Armin Laschet]]
*[[Guillermo Lasso]]
*[[Judita Laššáková]]
*[[György Lázár]]
*[[Pavlo Lazarenko]]
*[[Ingrīda Latimira]]
*[[Gérard Latortue]] 
*[[Kjell Eugenio Laugerud García]]
*[[Achille Lauro]]
*[[Frank Lautenberg]]
*[[Karl Lauterbach]]
*[[Sergei Lavrov]]
*[[Henrik Lax]]
*[[Paul Laxalt]]
*[[Caren Lay]]
*[[Albert Lebrun]]
*[[Jean-Yves Le Drian]]
*[[Lê Đức Thọ]]
*[[Bruno Le Maire]]
*[[Lê Minh Hưng]]
*[[Jean-Marie Le Pen]]
*[[Marine Le Pen]]
*[[Bruno Le Roux]]
*[[Patrick Leahy]]
*[[Iurie Leancă]]
*[[Aleksandr Lebedev]]
*[[Lee Hsien Loong]]
*[[Lee Kuan Yew]]
*[[Lee Myung-bak]]
*[[Lee Teng-hui]]
*[[Desmond Lee]]
*[[Lasse Lehtinen]]
*[[Paula Lehtomäki]]
*[[Yrjö Leino]]
*[[Aivars Lembergs]]
*[[Steffi Lemke]]
*[[Paul LePage]]
*[[Jari Leppä]]
*[[Salomón Lerner Ghitis]]
*[[Gabriel-Beniamin Leș]]
*[[Väinö Leskinen]]
*[[Orlando Letelier]]
*[[Yves Leterme]]
*[[Enrico Letta]]
*[[Moritz Leuenberger]]
*[[Bruno Leuschner]]
*[[Doris Leuthard]]
*[[Sabine Leutheusser-Schnarrenberger]]
*[[Carl Levin]]
*[[Igor Levitin]]
*[[Brandon Lewis]]
*[[Robert Ley]] 
*[[Ursula von der Leyen]]
*[[Li Keqiang]]
*[[Li Zongren]]
*[[Bogusław Liberadzki]]
*[[Inese Lībiņa-Egnere]]
*[[Eva Lichtenberger]]
*[[Martin Lidegaard]]
*[[Trygve Halvdan Lie]]
*[[Avigdor Lieberman]]
*[[Joe Lieberman]]
*[[Ingbert Liebing]]
*[[Erkki Liikanen]]
*[[Keijo Liinamaa]]
*[[Lilja Dögg Alfreðsdóttir]]
*[[Lars Christian Lilleholt]]
*[[Gordon Darcy Lilo]]
*[[Eduard Limonov]]
*[[Lin Biao]]
*[[Simon Lindberg]]
*[[Ann Linde]]
*[[Vladimir Linderman]]
*[[Anna Lindh]]
*[[Christian Lindner]] (1979–), Saksamaa poliitik
*[[Jari Lindström]]
*[[Antti Lindtman]]
*[[Ling Liong Sik]]
*[[Tālis Linkaits]]
*[[Linas Linkevičius]]
*[[Edwin Linkomies]]
*[[Mika Lintilä]]
*[[Jan Lipavský]]
*[[Paavo Lipponen]] 
*[[Pascal Lissouba]]
*[[Sylvi Listhaug]]
*[[Ondřej Liška‎]]
*[[Yaakov Litzman]]
*[[Sergiu Litvinenco]]
*[[Liu Kun]]
*[[Liu Shaoqi]]
*[[Nicholas Liverpool]] 
*[[Tzipi Livni]]
*[[Andrej Ljapčev]]
*[[Olga Ljubimova]]
*[[Porfirio Lobo Sosa]]
*[[Hans Loch]]
*[[Christopher Loeak]]
*[[Kelly Loeffler]]
*[[Anže Logar]]
*[[Agnese Logina]]
*[[Maria Lohela]]
*[[Nathalie Loiseau]]
*[[Inger Haldis Løite]]
*[[Morten Løkkegaard]]
*[[Simon Lokodo]]
*[[Alekhsandre Lomaia]]
*[[Bohumír Lomský]]
*[[Lon Nol]]
*[[Luigi Longo]]
*[[Inge Lønning]]
*[[Baldwin Lonsdale]]
*[[Sander Loones]]
*[[Patxi López]]
*[[Andrés Manuel López Obrador]]
*[[Delfin Lorenzana]]
*[[Pál Losonczi]]
*[[Matti Louekoski]]
*[[Mamadou Lamine Loum]]
*[[João Lourenço]]
*[[Annemarie Lorentzen]]
*[[Aleksejs Loskutovs]]
*[[Edward Lowassa]]
*[[Ruud Lubbers]]
*[[Svein Ludvigsen]]
*[[Richard Lugar]]
*[[Fernando Lugo]]
*[[Andrei Lugovoi]]
*[[Andrej Lukanov]]
*[[Alaksandr Łukašenka]]
*[[Anatoli Lukjanov]]
*[[Peeter Luksep]]
*[[Igor Lukšić]]
*[[Luiz Inácio Lula da Silva]]
*[[Astrid Lulling]]
*[[Patrice Lumumba]]
*[[Ulrike Lunacek]]
*[[Edgar Lungu]]
*[[Luo Shugang]]
*[[Marian Lupu]]
*[[Juri Lužkov]]
*[[Juri Lutsenko]]
*[[Volodõmõr Lõtvõn]]
*[[Stefan Löfven]]
*[[Hartwig Löger]]
*[[Gesine Lötzsch]]
*[[Isabella Lövin]]
*[[Annie Lööf]]
*[[Oumar Tatam Ly]]
*[[Ivar Lykke]]
*[[Mogens Lykketoft]]
*[[John Lyng]]
*[[Audun Lysbakken]]

== M ==
*[[Ma Yingjiu]]
*[[Taneti Maamau]]
*[[Heiko Maas]]
*[[Gloria Macapagal-Arroyo]]
*[[Seán MacBride]]
*[[María Corina Machado]]
*[[Riek Machar]]
*[[Graça Machel]]
*[[Samora Machel]]
*[[Francisco Macías Nguema]]
*[[Antoni Macierewicz]]
*[[Buddy MacKay]]
*[[Harold Macmillan]]
*[[Mauricio Macri]]
*[[Emmanuel Macron]]
*[[Marek Maďarič]]
*[[Muşţafā Madbūlī]]
*[[Ferenc Mádl]]
*[[Miguel de la Madrid]]
*[[Adahhan Madumarov]]
*[[Nicolás Maduro]]
*[[Ricardo Maduro]]
*[[Magid Magid]]
*[[Paul Magnette]]
*[[John Magufuli]]
*[[Yvonne Magwas]]
*[[Péter Magyar]]
*[[John Dramani Mahama]]
*[[Sammy Mahdi]]
*[[Kahhor Mahkamov]]
*[[Ibrāhīm Maḩlab]]
*[[Choguel Kokalla Maïga]]
*[[Ousmane Issoufi Maïga]]
*[[Mmusi Maimane]]
*[[Lothar de Maizière]]
*[[Thomas de Maizière]]
*[[Kassim Majaliwa]]
*[[‘Alī Ḩasan al-Majīd]]
*[[John Major]] 
*[[Hideki Makihara]]
*[[Uladzimir Makjei]]
*[[Bernard Makuza]]
*[[Jana Maláčová]]
*[[Abubakar Malami]]
*[[Aušra Maldeikienė]]
*[[Georgi Malenkov]]
*[[Günther Maleuda]]
*[[Siniša Mali]]
*[[Tuilaepa Sailele Malielegaoi]]
*[[Nūrī al-Mālikī]]
*[[Reiz Malile]]
*[[Ričardas Malinauskas]]
*[[Nikolai Malinov]]
*[[Andrzej Malinowski]]
*[[Denõss Maljuska]]
*[[Cecilia Malmström]]
*[[Tandja Mamadou]]
*[[Zohran Mamdani]]
*[[Andrejs Mamikins]]
*[[Askar Mamin]]
*[[Anthony Joseph Mamo]]
*[[Ogerta Manastirliu]]
*[[James Mancham]]
*[[Alessandro Mancini]]
*[[Nelson Mandela]]
*[[Peter Mandelson]]
*[[Luiz Henrique Mandetta]]
*[[Manea Mănescu]]
*[[Ramona Mănescu]]
*[[Lucas Mangope]]
*[[Ulsi Manja]]
*[[Florin Manole]]
*[[Deniss Manturov]]
*[[Nosiviwe Mapisa-Nqakula]]
*[[Moussa Mara]]
*[[Roxana Maracineanu]]
*[[Pasqual Maragall i Mira]]
*[[James Marape]]
*[[Kazimierz Marcinkiewicz]]
*[[Bongbong Marcos]]
*[[Ferdinand Marcos]]
*[[Andranik Margarjan]]
*[[Mihhail Margelov]]
*[[Giorgi Margvelašvili]]
*[[Zdravko Marić]]
*[[Sanna Marin]]
*[[Radu Marinescu]]
*[[Mladen Marinov]]
*[[Oksana Markarova]]
*[[Leonid Markelov]] 
*[[Spýros Markezínis]]
*[[Sergei Markov]]
*[[Duško Marković]]
*[[Karl Maron]] ([[Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei]]), Saksa DV siseminister 
*[[Reyes Maroto]]
*[[Manuel Marrero]]
*[[Thomas R. Marshall]]
*[[Retno Marsudi]]
*[[Al-Munşif al-Marzūqī]]
*[[Michel Martelly]]
*[[Antoni Martí]]
*[[Micheál Martin]]
*[[Paul Martin]]
*[[Ricardo Martinelli]]
*[[Miguel Ángel Martínez]]
*[[Ana Vasconcelos Martins]]
*[[Catarina Martins]]
*[[János Martonyi]]
*[[Jevgen Martšuk]]
*[[Matias Marttinen]]
*[[Jan Masaryk]]
*[[Aslan Mashadov]]
*[[Mokgweetsi Masisi]]
*[[Rokas Masiulis]]
*[[Sandra Mason]]
*[[Hassoumi Massoudou]]
*[[Tadeusz Mazowiecki]]
*[[Valentinas Mazuronis]]
*[[Kęstutis Mažeika]]
*[[Kalkot Mataskelekele]]
*[[Hermann Matern]]
*[[Matthías Á. Mathiesen]]
*[[Marjo Matikainen-Kallström]]
*[[Anrijs Matīss]]
*[[Igor Matovič]]
*[[Takeaki Matsumoto]]
*[[Ivane Matšavariani]]
*[[Sergio Mattarella]] 
*[[Pirkko Mattila]]
*[[James Mattis]]
*[[Valentina Matvijenko]]
*[[Ion Gheorge Maurer]]
*[[Ueli Maurer]]
*[[Pierre Mauroy]]
*[[Kóstas Mavrídes]]
*[[Maxamed Cabdullaahi Maxamed]]
*[[Axmed Maxamed Maxamuud]]
*[[Xasan Shiikh Maxamuud]]
*[[Theresa May]]
*[[Eva Maydell]]
*[[Stephan Ernst Johann Mayer]]
*[[Alejandro Mayorkas]]
*[[Paul Biyoghé Mba]]
*[[Amama Mbabazi]]
*[[Sghaïr Ould M'Bareck]]
*[[Abdoul Mbaye]]
*[[Thabo Mbeki]] 
*[[Tito Mboweni]]
*[[Nangolo Mbumba]]
*[[Mary McAleese]]
*[[John McCain]]
*[[Joseph McCarthy]]
*[[Joe McCartin]]
*[[Emma McClarkin]]
*[[Mitch McConnell]]
*[[Helen McEntee]]
*[[Pat McFadden]]
*[[Michael McGrath]]
*[[Mairead McGuinness]]
*[[Martin McGuinness]]
*[[Martha McSally]]
*[[Esther McVey]]
*[[Russell Means]] 
*[[Vladimír Mečiar]]
*[[Markus Meckel]]
*[[Ernst Mecklenburg]]
*[[Danilo Medina]]
*[[Vladimir Medinski]]
*[[Dmitri Medvedev]]
*[[Emilie Enger Mehl]]
*[[Rexhep Meidani]]  
*[[Beate Meinl-Reisinger]]
*[[Golda Me'ir]]
*[[Dragan Mektić]]
*[[Dace Melbārde]]
*[[Guri Melby]]
*[[Jean-Luc Mélenchon]]
*[[Teodor Meleșcanu]]
*[[Eleonóra Meléti]]
*[[Nika Melia]]
*[[Kaspars Melnis]]
*[[Nuno Melo]]
*[[Giorgia Meloni]]
*[[Lambert Mende Omalanga]]
*[[Adnan Menderes]]
*[[Idoia Mendia]]
*[[Carlos Menem]]  
*[[Fradique de Menezes]]
*[[Mengistu Haile Mariam]] 
*[[Līga Meņģelsone]]
*[[Robert Menzies]]
*[[Ivane Merabišvili]]
*[[Leena Meri]]
*[[Angela Merkel]]
*[[Nikolai Merkuškin]] 
*[[Friedrich Merz]]
*[[Hans-Rudolf Merz]]
*[[Verena Mertens]]
*[[Carlos Mesa]]
*[[Luka Mesec]]
*[[Stjepan Mesić]]
*[[Ilir Meta]]
*[[Lubomír Metnar]]
*[[Roberta Metsola]]
*[[Tilly Metz]]
*[[Jörg Meuthen]]
*[[Grigol Mgaloblišvili]]
*[[Michaił Miaśnikovič]]
*[[Fu'ād al-Mibaza‘]]
*[[Glenn Micallef]]
*[[Nikolaus Michalek]]
*[[Charles Michel]]
*[[James Michel]]
*[[Roberto Micheletti]]
*[[Adam Michnik]]
*[[Hristijan Mickoski]]
*[[Daiga Mieriņa]]
*[[Juha Mieto]]
*[[Martti Miettunen]]
*[[Zorana Mihajlović]]
*[[MaryAnn Mihychuk]]
*[[Krista Mikkonen]]
*[[Johanna Mikl-Leitner]]
*[[Stanisław Mikołajczyk]]
*[[Roman Mikulec]]
*[[Ignacio Milam Tang]]
*[[Enzo Moavero Milanesi]]
*[[Zoran Milanović]]
*[[Jakov Milatović]]
*[[Vasile Milea]]
*[[Javier Milei]]
*[[David Miliband]]
*[[Ed Miliband]]
*[[Alaksandr Milinkievič]]
*[[Leszek Miller]]
*[[John Atta Mills]]
*[[Slobodan Milošević]]
*[[Antonio Milošoski]]
*[[Vladimir Milov]]
*[[Milan Milutinović]]
*[[Neven Mimica]]
*[[Hilary Minc]]
*[[Ruth Ann Minner]]
*[[Hubert Minnis]]
*[[Marco Minniti]]
*[[Roxana Mînzatu]]
*[[Najīb Mīqātī]]
*[[Paul Mirerekano]]
*[[Sergei Mironov]]
*[[Shavkat Mirziyoyev]]
*[[Ararat Mirzojan]]
*[[Radu Miruță]]
*[[Eimutis Misiūnas]]
*[[Philipp Mißfelder]]
*[[Mihhail Mišustin]]
*[[Notis Mitarachi]]
*[[Keith Mitchell]]
*[[Daniel Mitov]]
*[[Ilinka Mitreva]]
*[[Konstantínos Mitsotákis]]
*[[Kyriákos Mitsotákis]]
*[[Günter Mittag]]
*[[François Mitterrand]] 
*[[Kenji Miyamoto]]
*[[Kiichi Miyazawa]]
*[[Zweli Mkhize]]
*[[Nikolai Mladenov]]
*[[Zdeněk Mlynář]]
*[[Emmerson Mnangagwa]]
*[[Zohrab Mnatsakanjan]]
*[[Steven Mnuchin]]
*[[Mobutu Sese Seko]]
*[[Alois Mock]]
*[[Narendra Modi]] 
*[[Silvia Modig]]
*[[Hans Modrow]]
*[[Nicolae Moga]]
*[[Festus Gontebanye Mogae]]
*[[Federica Mogherini]]
*[[Mahathir Mohamad]]
*[[Abdoulkader Kamil Mohamed]]
*[[Daniel arap Moi]] 
*[[Jovenel Moïse]]
*[[Alfred Moisiu]] 
*[[Ewald Moldt]]
*[[Abdul Quader Molla]]
*[[Per Stig Møller]]
*[[Vjatšeslav Molotov]]
*[[Denõss Monastõrskõi]]
*[[Walter Mondale]]
*[[Algirdas Monkevičius]]
*[[Jean Monnet]]
*[[Amélie de Montchalin]]
*[[Arnaud Montebourg]]
*[[Luís Montenegro]]
*[[Irene Montero]]
*[[María Jesús Montero]]
*[[Mario Monti]]
*[[Dolors Montserrat]]
*[[Moon Jae-in]]
*[[Evo Morales]] 
*[[Jimmy Morales]]
*[[Moisés Hassan Morales]]
*[[Layla Moran]]
*[[Mateusz Morawiecki]]
*[[Penny Mordaunt]]
*[[Alicia Moreau de Justo]]
*[[Pedro Morenés]]
*[[Lenín Moreno]]
*[[Manny Mori]]
*[[Masako Mori]]
*[[Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė]]
*[[Aldo Moro]]
*[[Oleksandr Moroz]]
*[[Scott Morrison]]
*[[Krisztina Morvai]]
*[[Henryka Joanna Mościcka-Dendys]]
*[[Pierre Moscovici]]
*[[Tallis Obed Moses]]
*[[Pakalitha Mosisili]]
*[[Gennadi Moskal]]
*[[Petar Moskov]]
*[[Anna Moskwa]]
*[[Ionuț Moșteanu]]
*[[Toshimitsu Motegi]]
*[[Elisabeth Charlotte Motschmann]]
*[[Aaron Motsoaledi]]
*[[Vivian Motzfeldt]]
*[[Mia Mottley]]
*[[Clément Mouamba]]
*[[Étienne Mourrut]]
*[[Patrick Mphephu]]
*[[Mswati III]]  
*[[Walid Muallem]]
*[[Ḩusnī Mubārak]]
*[[Anna Maria Muccioli]]
*[[Robert Mugabe]] 
*[[André Muhirwa]]
*[[Frederick Muhlenberg]]
*[[Anita Muižniece]]
*[[José Mujica]]
*[[Pranab Mukherjee]]
*[[Antonella Mularoni]]
*[[Mulatu Teshome]]
*[[Hilgard Muller]]
*[[Brian Mullooly]]
*[[Sari Multala]]
*[[Bakili Muluzi]]
*[[E. Harold Munn]]
*[[Alexandru Munteanu]]
*[[Georgi Muradov]]
*[[Anastase Murekezi]]
*[[Frank Murkowski]]
*[[Draupadi Murmu]]
*[[Ināra Mūrniece]]
*[[Chris Murphy]]
*[[Prokop Murra]]
*[[Patty Murray]]
*[[Muḩammad Mursī]]
*[[Joseph Muscat]]
*[[Yoweri Museveni]]
*[[Pervez Musharraf]]
*[[Edmund Muskie]]
*[[Isa Mustafa]]
*[[Besnik Mustafaj]]
*[[Nello Musumeci]]
*[[Adolphe Muzito]]
*[[Bingu wa Mutharika]]
*[[Peter Mutharika]]
*[[Vitali Mutko]]
*[[Levy Mwanawasa]]
*[[Melisbek Mõrzakmatov]]
*[[Novruz Məmmədov]]
*[[Elmar Məmmədyarov]]
*[[Hanna Mäntylä]]
*[[Kärim Mäsimov]]
*[[Erich Mückenberger]]
*[[Mehmet Müezzinoğlu]]
*[[Margarete Müller]]
*[[Ferenc Münnich]]
*[[Ayaz Mütəllibov]]
*[[Kai Mykkänen]]
*[[Alva Myrdal]]

== N ==
*[[Nuno Gomes Nabiam]]
*[[Elvira Nabiullina]]
*[[Jaroslav Naď]]
*[[Emmanuel Nadingar]]
*[[Fadei Nagacevschi]]
*[[Moses Nagamootoo]]
*[[Harish Nagpal]]
*[[Imre Nagy]]
*[[Andrea Nahles]]
*[[Epeli Nailatikau]]
*[[Muḩammad Najīb]]
*[[Najib Razak]]
*[[Moḩammad Najībullāh]]
*[[Yasuhiro Nakasone]]
*[[Gen Nakatani]]
*[[Fatos Nano]]
*[[Janet Napolitano]]
*[[Kocheril Raman Narayanan]]
*[[Jaroslav Narkevič]]
*[[Nesti Nase]]
*[[Mohamed Nasheed]]
*[[Hassan Nasrallah]]
*[[Gamal Abdel Nasser]]
*[[Adrian Năstase]]
*[[Nursultan Nazarbajev]]
*[[Alexandru Nazare]]
*[[Aḩmad Naz̧īf]]
*[[Edward Natapei]]
*[[Šalva Natelašvili]]
*[[Alessandro Natta]]
*[[Joe Natuman]]
*[[Denis Naughten]]
*[[Konrad Naumann]]
*[[Gitanas Nausėda]]
*[[Aleksei Navalnõi]]
*[[Kęstutis Navickas]]
*[[Monika Navickienė]]
*[[Karol Nawrocki]]
*[[Stella Ndabeni-Abrahams]]
*[[Melchior Ndadaye]]  
*[[Domitien Ndayizeye]]
*[[Souleymane Ndéné Ndiaye]]
*[[Jean Eyeghe Ndong]]
*[[Richard Neal]]
*[[Nureddin Nebati]]
*[[Petr Nečas]]
*[[Karl Nehammer]]
*[[Jawaharlal Nehru]]
*[[Zdeněk Nekula]]
*[[Ala Nemerenco]]
*[[Ralfs Nemiro]]
*[[Boriss Nemtsov]]
*[[Danuše Nerudová]]
*[[Benjamin Netanyahu]]
*[[Agostinho Neto]]
*[[Vânia Neto]]
*[[Dirk Neubauer]]
*[[Hildigund Neubert]]
*[[Jaroslav Neverovič]]
*[[José Maria Neves]]
*[[Nadezhda Neynski]]
*[[Ngapoi Ngawang Jigme]]
*[[Sangay Ngedup]]
*[[Pierre Ngendandumwe]]
*[[Édouard Ngirente]]
*[[Marien Ngouabi]]
*[[Firmin Ngrébada]]
*[[Joseph Dion Ngute]]
*[[Nguyễn Minh Triết]]
*[[Nguyễn Phú Trọng]]
*[[Nguyễn Tấn Dũng]]
*[[Nguyễn Xuân Phúc]]
*[[Malangatana Ngwenya]]
*[[Manuel Serifo Nhamadjo]]
*[[Moustapha Niasse]]
*[[Uta Nickel]]
*[[Adam Niedzielski]]
*[[Harald Nielsen]]
*[[Holger K. Nielsen]]
*[[Kirstjen Nielsen]]
*[[Jussi Niinistö]]
*[[Sauli Niinistö]] 
*[[Ville Niinistö]]
*[[Aissen Nikolajev]]
*[[Ionás Nikoláou]]
*[[Tomislav Nikolić]]
*[[Marius Nilsen]]
*[[Torsten Nilsson]]
*[[Kornelia Ninova]]
*[[Bujar Nishani]]
*[[Richard Nixon]]
*[[Maite Nkoana-Mashabane]]
*[[Kwame Nkrumah]]
*[[Pierre Nkurunziza]]
*[[Daniel Noboa]]
*[[Gustavo Noboa]]
*[[Yoshihiko Noda]]
*[[Philip Noel-Baker]]
*[[Kristi Noem]]
*[[Zurab Nogaideli]] 
*[[Albert Norden]]
*[[Carlo Nordio]]
*[[Eva Nordmark]]
*[[Lina Nordquist]]
*[[Manuel Noriega]]
*[[Ole Norrback]]
*[[Anatolie Nosatîi]]
*[[Kessai Note]]
*[[Aleksandr Novak]]
*[[Katalin Novák]]
*[[Ljudmila Novak]]
*[[Valerija Novodvorskaja]]
*[[Barbara Nowacka]]
*[[Apolo Nsibambi]]
*[[Blade Nzimande]]
*[[Cyprien Ntaryamira]]  
*[[Sylvestre Ntibantunganya]]
*[[Christian Ntsay]]
*[[Pär Nuder]]
*[[Sam Nujoma]]
*[[Devin Nunes]]
*[[Laurent Nuñez]]
*[[Rašid Nurgalijev]]
*[[Otto Nuschke]]
*[[‘Abd Allāh an-Nusūr]]
*[[Paul Nuttall]]
*[[Jevgen Nõštšuk]]
*[[Julius Nyerere]]
*[[Filipe Nyusi]]
*[[Saparmyrat Nyýazow]]

==O==
*[[Barack Obama]]
*[[Francisco Pascual Obama Asue]]
*[[Olusegun Obasanjo]]
*[[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]]
*[[Milton Obote]]
*[[Jaromír Obzina]]
*[[Yūko Obuchi]]
*[[Alexandria Ocasio-Cortez]]
*[[Edward Ochab]]
*[[Raila Odinga]]
*[[Mirian Odisharia]] 
*[[Luminița Odobescu]]
*[[Nelson Oduber]]
*[[Fred Oelßner]]
*[[Günther Oettinger]]
*[[Sinan Oğan]]
*[[Michael Ogio]]
*[[Maria Ohisalo]]
*[[Bertil Ohlin]]
*[[Monique Ohsan Bellepeau]]
*[[Outi Ojala]]
*[[Luvsannamsrajn Ojuun-Erdene]]
*[[Katsuya Okada]]
*[[Gazmend Oketa]]
*[[Okil Okilov]]
*[[Ngozi Okonjo-Iweala]]
*[[Irakli Okruašvili]]
*[[Ólafur Ragnar Grímsson]]
*[[Jan Olbrycht]]
*[[Jan Łukasz Ołdakowski]]
*[[Andrzej Olechowski]]
*[[Juozas Olekas]]
*[[Erich Ollenhauer]]
*[[Kajsa Ollongren]]
*[[Ehud Olmert]]
*[[Jan Olav Olsen]]
*[[Pia Olsen Dyhr]]
*[[Károly Olt]]
*[[Martin O'Malley]]
*[[Ilhan Omar]]
*[[Volodõmõr Omeljan]]
*[[Małgorzata ­Omilanowska]]
*[[Daniel Ona Ondo]]
*[[Ali Bongo Ondimba]]
*[[Michelle O'Neill]]
*[[Peter O'Neill]]
*[[Itsunori Onodera]]
*[[Janusz Onyszkiewicz]]
*[[Šerig-ool Ooržak]]
*[[Anita Orbán]]
*[[Ludovic Orban]]
*[[Viktor Orbán]]
*[[Plamen Orešarski]]
*[[Maksim Oreškin]]
*[[Tihomir Orešković]]
*[[Andrea Orlando]]
*[[Vitālijs Orlovs]]
*[[Beto O'Rourke]]
*[[Petteri Orpo]]
*[[Daniel Ortega]]
*[[Andoni Ortuzar]]
*[[George Osborne]]
*[[Vardan Oskanjan]]
*[[Bujar Osmani]]
*[[Vjosa Osmani]]
*[[Jostein Osnes]]
*[[Miguel Ángel Osorio Chong]]
*[[Jon Ossoff]]
*[[Ranko Ostojić]]
*[[Romualdas Ozolas]]
*[[Saadeddine Othmani]]
*[[Džoomart Otorbajev]]
*[[Harry Ott]]
*[[Henning Otte]]
*[[Roza Otunbajeva]]
*[[Francisco Ou]]
*[[Younes Ouaqasse]]
*[[Alassane Ouattara]]
*[[Sidi Mohamed Ould Boubacar]]
*[[Ahmed Ouyahia]]
*[[Bengt Bengtsson Oxenstierna]]
*[[Gabriel Bengtsson Oxenstierna]]
*[[Hāsinā Oyājed]]
*[[Ferdinand Oyono]]

== P ==
*[[Juho Kusti Paasikivi]]
*[[Pertti Paasio]]
*[[Rafael Paasio]]
*[[Sirpa Paatero]]
*[[Algimanta Pabedinskienė]]
*[[Artis Pabriks]]
*[[Behgjet Pacolli]]
*[[Pier Carlo Padoan]]
*[[Borut Pahor]]
*[[Antoni Pająk]]
*[[Jussi Pajunen]]
*[[Pak Pong-ju]]
*[[Bekir Pakdemirli]]
*[[Atte Pakkanen]]
*[[Rolandas Paksas]]
*[[Alfredo Palacio]]
*[[Justas Paleckis]]
*[[Sarah Palin]]
*[[Andrius Palionis]]
*[[Stefano Palmieri]]
*[[Páll Pétursson]]
*[[Olof Palme]]
*[[Eero Paloheimo]]
*[[Gintautas Paluckas]]
*[[Fidías Panagiótou]]
*[[Basdeo Panday]]
*[[Naledi Pandor]]
*[[Leon Panetta]]
*[[Boriss Pankin]]
*[[Mathilde Panot]]
*[[David W. Panuelo]]
*[[Antonio Panzeri]]
*[[Dimítris Papadákis]]
*[[Geórgios Papadópoulos]]
*[[Tássos Papadópoulos]]
*[[Aléxandros Papágos]]
*[[Andréas Papandréou]]
*[[Geórgios Papandréou]]
*[[Geórgios Papandréou noorem]]
*[[Károlos Papoúlias]]
*[[Šalva Papuašvili]]
*[[Ioánnis Paraskevópoulos]]
*[[Park Geun-hye]]
*[[Park Tae Joon]] 
*[[Vlasta Parkanová]]
*[[Annise Parker]]
*[[Guy Parmelin]]
*[[Sean Parnell]]
*[[Jiří Paroubek]]
*[[Bruno Rodríguez Parrilla]]
*[[Dimítrios Partsalídis]]
*[[Andri Parubi]]
*[[Georgi Pǎrvanov]]
*[[Diego Pary]]
*[[Hafiz Paşayev]]
*[[Solomon Pasi]]
*[[Pedro Passos Coelho]]
*[[Longin Pastusiak]]
*[[Nikol Pašinjan]]
*[[Zianon Paźniak]]
*[[Ange-Félix Patassé]]
*[[Priti Patel]]
*[[Antonio Patriota]]
*[[Dmitri Patrušev]]
*[[John Malcolm Patterson]]
*[[Petra Pau]]
*[[Ana Pauker]]
*[[Rand Paul]]
*[[Ron Paul]] 
*[[Artūras Paulauskas]]
*[[Raimonds Pauls]]  
*[[Dainius Pavalkis]]
*[[Žygimantas Pavilionis]]
*[[Prokópis Pavlópoulos]]
*[[Valentin Pavlov]]
*[[Daniels Pavļuts]]
*[[Waldemar Pawlak]]
*[[Julie Payette]]
*[[Marise Payne]]
*[[Lester B. Pearson]]
*[[Nilo Peçanha]]
*[[Ana Miguel Pedro]]
*[[Eduardo de Pedro]]
*[[Marija Pejčinović Burić]]
*[[Ahti Pekkala]]
*[[Eino Pekkala]]
*[[Mauno Pekkala]]
*[[Mauri Pekkarinen]]
*[[Aino-Kaisa Pekonen]]
*[[Niko Peleshi]]
*[[Jaana Pelkonen]] 
*[[Peter Pellegrini]]
*[[Nancy Pelosi]] 
*[[Eemeli Peltonen]]
*[[Enrique Peña Nieto]]
*[[Mike Pence]]
*[[Stevo Pendarovski]]
*[[Muriel Pénicaud]]
*[[Cvetelina Penkova]]
*[[Risto E. J. Penttilä]]
*[[Domingos Simões Pereira]]
*[[Fernando Pereira]]
*[[Lídia Pereira]]
*[[Shim'on Peres]]
*[[Tom Perez]]
*[[Otto Pérez Molina]]
*[[Lajla Përnaska]]
*[[Rick Perry]]
*[[Kamla Persad-Bissessar]]
*[[Marte Mjøs Persen]]
*[[Göran Persson]]
*[[Mas‘ūd Pezeshkīān]]
*[[Lojze Peterle]]
*[[Niels Helveg Petersen]]
*[[Kārina Pētersone]]
*[[Kiril Petkov]]
*[[Bratislav Petković]]
*[[Jurgita Petrauskienė]]
*[[Ramona Petraviča]]
*[[Pavlo Petrenko]]
*[[Tomáš Petříček]]
*[[Kharálambos Petrídis]]
*[[Gustavo Petro]]
*[[Frauke Petry]] 
*[[Göran Pettersson]]
*[[Phạm Bình Minh]]
*[[Phạm Minh Chính]]
*[[Maia Phandžikidze]]
*[[Édouard Philippe]]
*[[Danny Philip]]
*[[Jess Phillips]]
*[[Bridget Phillipson]]
*[[Kaysone Phomvihane]]
*[[Matteo Piantedosi]]
*[[Plaek Pibulsonggram]]
*[[Fabian Picardo]]
*[[Tonino Picula]]
*[[Andris Piebalgs]] 
*[[Janusz Piechociński]]
*[[Jacek Piechota]]
*[[Wilhelm Pieck]]
*[[Sirpa Pietikäinen]]
*[[Panagiótis Pikramménos]]
*[[Rihards Pīks]]
*[[Ivan Pilný]]
*[[Søren Pind]]
*[[Mizengo Pinda]]
*[[Marguerite Pindling]]
*[[Sebastián Piñera]]
*[[Augusto Pinochet]]
*[[Lucía Pinochet]]
*[[Alexandru Pînzari]]
*[[Maria de Lourdes Pintasilgo]]
*[[Albert Pintat Santolària]]
*[[Sándor Pintér]]
*[[Manuel Pinto da Costa]]
*[[Panagiótis Pipinélis]]
*[[Nataša Pirc Musar]]
*[[Pedro Pires]]
*[[Kati Piri]]
*[[Dragoș Pîslaru]]
*[[Alois Pisnik]]
*[[Boris Pistorius]]
*[[Vladimir Plahotniuc]]
*[[Ioannis Plakiotakis]]
*[[Nikólaos Plastíras]]
*[[Andrej Plenković]]
*[[Artūrs Toms Plešs]]
*[[Rosen Plevneliev]]
*[[Igor Plotnõtskõi]]
*[[Marek Plura]]
*[[Miroslav Poche]]
*[[Povilas Poderskis]]
*[[Nikolai Podgornõi]]
*[[Hifikepunye Pohamba]]
*[[Toivo T. Pohjala]]
*[[Zack Polanski]]
*[[Pierre Poilievre]]
*[[Pol Pot]]
*[[Genc Pollo]]
*[[Mike Pompeo]]
*[[Georges Pompidou]]
*[[Panteleimon Ponomarenko]]
*[[Ilja Ponomarjov]]
*[[Victor Ponta]]
*[[Augustin Matata Ponyo]]
*[[Nicu Popescu]]
*[[Călin Popescu-Tăriceanu]] 
*[[Nikola Poposki]]
*[[Dimitar Popov]], Bulgaaria peaminister 1990–1991
*[[Nenad Popović]]
*[[Raminta Popovienė]]
*[[Petro Porošenko]]
*[[Alfonso Portillo]]
*[[Soraya Post]]
*[[Juras Požela (poliitik)|Juras Požela]]
*[[Vladimir Potanin]]
*[[Janez Potočnik]]
*[[Pierre Poujade]]
*[[Troels Lund Poulsen]]
*[[Colin Powell]]
*[[Imanol Pradales]]
*[[Prak Sokhonn]]
*[[Don Pramudwinai]]
*[[Vladimir Prebilič]]
*[[Cătălin Predoiu]]
*[[Victoria Prentis]]
*[[Grigore Preoteasa]]
*[[René Préval]] 
*[[Maxime Prévot]]
*[[Tom Price]]
*[[Zahhar Prilepin]] 
*[[Jevgeni Primakov]]
*[[Romano Prodi]]
*[[John Profumo]]
*[[Vladimiras Prudnikovas]]
*[[Kazimira Prunskienė]]
*[[Vadõm Prõstaiko]]
*[[Roman Prymula]]
*[[Juris Pūce]]
*[[Óscar Puente]]
*[[Boriss Pugo]] 
*[[Carles Puigdemont]]
*[[Sakari Puisto]]
*[[Frigyes Puja]]
*[[Nauris Puntulis]]
*[[Ulla Puolanne]]
*[[Hardeep Singh Puri]]
*[[Rajkeswur Purryag]]
*[[Sergiu Pușcuța]]
*[[Aleksei Puškov]]
*[[Vladimir Putin]]
*[[Hans-Gert Pöttering]]

== Q ==
*[[Muammar al-Qaddafi]]
*[[Anwar Muḩammad Qarqāsh]]
*[[Dan Quayle]]
*[[Manuel Quezón]]
*[[Juan Ramón Quintana]]
*[[Bernard Quintin]]
*[[Elpidio Quirino]]
*[[Rəsul Quliyev]]
*[[Vilayət Quliyev]]
*[[İsa Qəmbər]]

== R ==
*[[Dominic Raab]]
*[[Susanne Raab]]
*[[Burhānuddīn Rabbānī]]
*[[Ivica Račan]]
*[[Rumen Radev]]
*[[Iveta Radičová]]
*[[Nebojša Radmanović]]
*[[Konstanty Radziwiłł]]
*[[Đorđe Radulović]]
*[[Jean-Pierre Raffarin]]
*[[Brigi Rafini]]
*[[Akbar Hāshemī Rafsanjānī]]
*[[Virginia Raggi]]
*[[Ragnhildur Helgadóttir]]
*[[Jillur Rahmān]]
*[[Tarique Rahman]]
*[[Emomalii Rahmon]]
*[[Gina Raimondo]]
*[[Kari Rajamäki]]
*[[Hery Rajaonarimampianina]]
*[[Gotabaya Rajapaksa]]
*[[Mahinda Rajapaksa]]
*[[László Rajk]] 
*[[Marin Rajkov]]
*[[Andry Rajoelina]]
*[[Mariano Rajoy]]
*[[Mátyás Rákosi]] 
*[[Vít Rakušan]]
*[[Geórgios Rállis]]
*[[Edi Rama]] 
*[[Sellapan Ramanathan]]
*[[Cyril Ramaphosa]]
*[[Vivek Ramaswamy]]
*[[Franca Rame]]
*[[Navin Ramgoolam]]
*[[José Ramos Horta]]
*[[Donald Ramotar]]
*[[Juris Rancāns]]
*[[Paulo Rangel]]
*[[Lulu Ranne]]
*[[Rannveig Guðmundsdóttir]]
*[[Jarmo Rantanen]]
*[[Mari Rantanen]]
*[[Paavo Rantanen]]
*[[Rose Christiane Raponda]]
*[[Lars Rasch]]
*[[Sharof Rashidov]]
*[[Artur Rasizadə]]
*[[Anders Fogh Rasmussen]]
*[[Lars Løkke Rasmussen]]
*[[Poul Nyrup Rasmussen]]
*[[Dzintars Rasnačs]]
*[[Kohir Rasulzoda]]
*[[Nasima Razmyar]]
*[[Dmõtro Razumkov]]
*[[John Ratcliffe]]
*[[Didier Ratsiraka]]
*[[Heinrich Rau]]
*[[Johannes Rau]]
*[[Zbigniew Rau]]
*[[Marc Ravalomanana]] 
*[[Andris Rāviņš]]
*[[Dixy Lee Ray]]
*[[Angela Rayner]]
*[[Ronald Reagan]] 
*[[Marcelo Rebelo de Sousa]]
*[[Dorin Recean]]
*[[Julia Reda]]
*[[Jack Reed]]
*[[Ilmar Reepalu]]
*[[Jacob Rees-Mogg]]
*[[Rachel Reeves]]
*[[Khil Rāj Regmī]]
*[[Evelyn Regner]]
*[[Elisabeth Rehn]]
*[[Olli Rehn]]
*[[Juha Rehula]]
*[[Katherina Reiche]]
*[[Harry Reid]]
*[[Fredrik Reinfeldt]]
*[[Terry Reintke]]
*[[Rudi Reinwarth]]
*[[Jānis Reirs]]
*[[Dana Reizniece-Ozola]]
*[[Blerim Reka]]
*[[Tommy Remengesau]]
*[[Unai Rementeria]]
*[[Konstantin Remtšugov]]
*[[Jonvic Remulla]]
*[[France-Albert René]]
*[[Matteo Renzi]]
*[[Einars Repše]]
*[[Karlo Ressler]]
*[[Maksim Rešetnikov]]
*[[Carlos Reutemann]]
*[[Ana Revenco]]
*[[Didier Reynders]]
*[[Linda Reynolds]]
*[[Cecil Rhodes]]
*[[Ri Yong-ho (poliitik)]]
*[[Teresa Ribera Rodríguez]]
*[[Condoleezza Rice]] 
*[[George Maxwell Richards]]
*[[Hans-Joachim Riecke]]
*[[Māris Riekstiņš]]
*[[Franck Riester]]
*[[Bernd Riexinger]]
*[[Harald Ringstorff]]
*[[Snyder Rini]]
*[[Edgars Rinkēvičs]]
*[[Antti Rinne]]
*[[Rui Rio]]
*[[Efraín Ríos Montt]]
*[[Daniel Risch]]
*[[Paula Risikko]]
*[[Reuven Rivlin]]
*[[Mary Robinson]]
*[[Margarita Robles]]
*[[Michel Rocard]]
*[[Nelson Rockefeller]]
*[[Adolfo Rodríguez Saá]]
*[[Eduardo Rodríguez]]
*[[Jorge Rodríguez]]
*[[Isabel Rodríguez García]]
*[[Kolo Christopher Laurent Roger]]
*[[Michel Roger]]
*[[William P. Rogers]]
*[[Alexandru Rogobete]]
*[[Rose Francine Rogombé]]
*[[Dmitri Rogozin]] 
*[[Roh Moo-hyun]] 
*[[Roh Tae-woo]]
*[[Antonio Roldán (kirjanik)|Antonio Roldán]]
*[[Petre Roman]]
*[[Gabriel Romanus]]
*[[Walter Romberg]]
*[[Carlos Humberto Romero]]
*[[Manfred Rommel]]
*[[Mitt Romney]]
*[[María Paula Romo]]
*[[Aivis Ronis]]
*[[Marieke Roos]]
*[[Elihu Root]]
*[[Anton Rop]]
*[[Bronis Ropė]]
*[[Henrique Rosa]] 
*[[Carlos Agostinho do Rosário]]
*[[Dariusz Rosati]]
*[[Uri Rosenthal]]
*[[Agustín Rossi]]
*[[Jessika Roswall]]
*[[Mārtiņš Roze]]
*[[Petra Roth]]
*[[Dilma Rousseff]]
*[[Manuel Roxas]]
*[[Ségolène Royal]]
*[[Fernando de la Rúa]]
*[[Alfrēds Rubiks]]
*[[Amber Rudd]]
*[[Kevin Rudd]]
*[[Inga Ruginienė]]
*[[Ibrahim Rugova]]
*[[Ruhakana Rugunda]]
*[[Ḩasan Rūḩānī]]
*[[Siarhiej Rumas]]
*[[Willy Rumpf]]
*[[Donald Rumsfeld]]
*[[Veera Ruoho]]
*[[Liana Ruokytė Jonsson]]
*[[Dean Rusk]]
*[[Jiří Rusnok]]
*[[Branko Ružić]]
*[[Mark Rutte]]
*[[Nikolai Rõžkov]]
*[[Azad Rəhimov]]
*[[Päivi Räsänen]]
*[[Louis Rwagasore]]
*[[Wille Rydman]]
*[[Mauri Ryömä]]

== S ==
*[[Mihheil Saakašvili]]
*[[Vladimir Saar]]
*[[Annika Saarikko]]
*[[Carlos Saavedra Lamas]]  
*[[Nyamko Sabuni]]
*[[Antonio Saca]]
*[[Valeryj Sachaščyk]]
*[[Anwār as-Sadāt]] 
*[[Andri Sadovõi]]
*[[Muqtadā aş-Şadr]]  
*[[Adel Safar]]
*[[Mona Sahlin]]
*[[Ali Saibou]]
*[[Harjit Sajjan]]
*[[Aikateríni Sakellaropoúlou]]
*[[Tammām Salām]]
*[[Anatol Șalaru]]
*[[António de Oliveira Salazar]] 
*[[Ken Salazar]]
*[[Amrullah Saleh]]
*[[‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ]]
*[[Barham Aḩmad Şāliḩ]]
*[[Macky Sall]]
*[[Muḥammad bin Salmān bin ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]]
*[[Olof Salmén]]
*[[Charlot Salwai]]
*[[Jean-Michel Sama Lukonde]]
*[[Salome Samadašvili]]
*[[Antónis Samarás]]
*[[Catherine Samba-Panza]]
*[[Ahmed Abdallah Mohamed Sambi]]
*[[Jorge Sampaio]]
*[[Anders Samuelsen]]
*[[Ivo Sanader]]
*[[Pedro Sánchez]]
*[[Salvador Sánchez Cerén]]
*[[Fidel Sánchez Hernández]]
*[[Per Sandberg]]
*[[Bernie Sanders]]
*[[Brian Sandoval]]
*[[Maia Sandu]]
*[[Evelyn Sanguinetti]]
*[[Julio Sanguinetti]]
*[[Artur Sanhá]] 
*[[Malam Bacai Sanhá]]
*[[Thomas Sankara]]
*[[Jan Tore Sanner]]
*[[Nyimasata Sanneh-Bojang]]
*[[Chan Santokhi]]
*[[José Eduardo dos Santos]]
*[[Juan Manuel Santos]]
*[[Augusto Santos Silva]]
*[[Michel Sapin]]
*[[Jussi Saramo]]
*[[Kadõrbek Sarbajev]]
*[[Daciana Sârbu]]
*[[Armen Sargsjan]]
*[[Serž Sargsjan]]
*[[Tigran Sargsjan]]
*[[Temir Sarijev]]
*[[Hanna Sarkkinen]]
*[[Nicolas Sarkozy]]
*[[Marielle de Sarnez]]
*[[Thilo Sarrazin]]
*[[Chrístos Sartzetákis]]
*[[Petri Sarvamaa]]
*[[Jacek Saryusz-Wolski]]
*[[Kimmo Sasi]]
*[[David Sassoli]]
*[[Denis Sassou-Nguesso]] 
*[[Michael Sata]]
*[[Eisaku Satō]]
*[[Arto Satonen]]
*[[Džantörö Satõbaldijev]]
*[[Algirdas Saudargas]]
*[[Charles Savarin]]
*[[Lukas Savickas]]
*[[Jonas Savimbi]]
*[[Fatma Betül Sayan Kaya]]
*[[Oscar Luigi Scalfaro]]
*[[Günter Schabowski]]
*[[Alexander Schallenberg]]
*[[Friedrich Scharf]]
*[[Walter Scheel]]  
*[[Hans Jörg Schelling]]
*[[Silvio Schembri]]
*[[Grzegorz Schetyna]]
*[[Alena Schillerová]]
*[[Lena Schilling]]
*[[Tankred Schipanski]]
*[[Karl Schirdewan]]
*[[Poul Schlüter]]
*[[Samuel Schmid]]
*[[Christian Schmidt]]
*[[Elli Schmidt]]
*[[Helmut Schmidt]]
*[[Thomas Schmidt]]
*[[Wolfgang Schmidt]]
*[[Edzard Schmidt-Jortzig]]
*[[Werner Schmieder]]
*[[Pál Schmitt]]
*[[Olaf Scholz]]
*[[Dick Schoof]]
*[[Margarete Schramböck]]
*[[Gerhard Schröder]]
*[[Martin Schulz]]
*[[Sven Schulze]]
*[[Gerhard af Schultén]]
*[[Kurt Schumacher]]
*[[Chuck Schumer]]
*[[Scott Schwab]]
*[[Karel Schwarzenberg]]
*[[Arnold Schwarzenegger]]
*[[Wolfgang Schäuble]]
*[[Gerhard Schürer]]
*[[Wolfgang Schüssel]]
*[[Gudrun Schyman]]
*[[Guy Scott]]
*[[Luigi Scotti]]
*[[Ludwig Scotty]]
*[[Idrissa Seck]]
*[[Horst Seehofer]]
*[[Gonen Segev]]
*[[Mārīte Seile]]
*[[Helge Seip]]
*[[Fatmir Sejdiu]]
*[[Stéphane Séjourné]]
*[[Nikola Selaković]]
*[[Ziya Selçuk]]
*[[Abdelmalek Sellal]]
*[[Monica Semedo]]
*[[Patrick Sensburg]]
*[[Esko Seppänen]]
*[[Piotr Serafin]]
*[[Anatoli Serdjukov]]
*[[Igor Sergejev]]
*[[Alfred Serreqi]]
*[[Jeff Sessions]]
*[[Ahmet Necdet Sezer]]
*[[Igor Setšin]]
*[[Vitali Sevastjanov]]
*[[Feleti Sevele]]
*[[Tokyo Sexwale]]
*[[Carlo Sforza]]
*[[Qaḩţān Muḩammad ash-Sha‘abī]]
*[[Yits'ẖak Shamir]]
*[[Grant Shapps]]
*[[Moshe Sharet]]
*[[Nawaz Sharif]]
*[[Shehbaz Sharif]]
*[[Alok Sharma]]
*[[Ariel Sharon]]
*[[Mehmet Shehu]]
*[[Ali Mohamed Shein]]
*[[Claudia Sheinbaum]]
*[[Ardalan Shekarabi]]
*[[Brad Sherman]]
*[[Shi Liang]]
*[[John Shimkus]]
*[[Hakubun Shimomura]]
*[[Paetongtarn Shinawatra]]
*[[Thaksin Shinawatra]]
*[[Yingluck Shinawatra]]
*[[Cabdi Faarax Shirdoon]]
*[[Sāmiḩ Shukrī]]
*[[David Shulkin]]
*[[George P. Shultz]]
*[[Maninder Sidhu]]
*[[Mandé Sidibé]]
*[[Modibo Sidibé]]
*[[Mariam Kaïdama Sidibé Cissé]]
*[[‘Āţif Şidqī]]
*[[Günter Sieber]]
*[[Tomasz Siemoniak]]
*[[Sigmundur Davíð Gunnlaugsson]]
*[[Sigríður Á. Andersen]]
*[[Sigríður Anna Þórðardóttir]]
*[[Sigurður Bjarnason]]
*[[Eva-Riitta Siitonen]]
*[[Endre Sík]]
*[[Jozef Síkela]]
*[[Radosław Sikorski]]
*[[Haris Silajdžić]]
*[[Evika Siliņa]]
*[[Gordana Siljanovska-Davkova]]
*[[Anton Siluanov]]
*[[Marina Silva]]
*[[Raymond Ndong Sima]]
*[[Kóstas Simítis]]
*[[Sven Simon]]
*[[Heide Simonis]]
*[[Vasko Simoniti]]
*[[Portia Simpson-Miller]]
*[[Mehmet Şimşek]]
*[[Horst Sindermann]]
*[[Kyrsten Sinema]]
*[[Manmohan Singh]]
*[[Feridun Sinirlioğlu]]
*[[Taisto Sinisalo]]
*[[Mindaugas Sinkevičius]]
*[[Rimantas Sinkevičius]]
*[[Virginijus Sinkevičius]]
*[[Anni Sinnemäki]]
*[[Fred Sinowatz]]
*[[Helvi Sipilä]]
*[[Juha Sipilä]]
*[[Eino Sirén]]
*[[Maithripala Sirisena]]
*[[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]
*[[Thongloun Sisoulith]]
*[[Lindiwe Sisulu]]
*[[Marek Siwiec]]
*[[Sjoerd Sjoerdsma]]
*[[Jonas Sjöstedt]]
*[[Gintarė Skaistė]]
*[[Zorjana Skaletska]]
*[[Phandu Skelemani]]
*[[Roosevelt Skerrit]]
*[[Ville Skinnari]]
*[[Oleksandr Skitško]]
*[[Matvei Skobelev]]
*[[Pános Skourlétis]]
*[[Werner Skowron]]
*[[Krzysztof Skubiszewski]]
*[[Marius Skuodis]]
*[[Saulius Skvernelis]]
*[[Per Edvin Sköld]]
*[[Emilija Slabunova]]
*[[Atis Slakteris]]
*[[Rudolf Slánský]]
*[[Michel Sleiman]]
*[[Ljubov Sliska]]
*[[Aleh Śližeŭski]]
*[[Leonid Slutski]]
*[[Ian Smith]]
*[[Bezalel Smotrich]]
*[[Josef Smrkovský]]
*[[Mircea Snegur]]
*[[Johan Vilhelm Snellman]]
*[[Antanas Sniečkus]]
*[[Sobhuza II]]
*[[Sergei Sobjanin]]
*[[Bohuslav Sobotka]]
*[[Wolfgang Sobotka]]
*[[Anatoli Sobtšak]]
*[[José Sócrates]]
*[[Stefan Sofiyanski]], Bulgaaria peaminister 1997
*[[Manasseh Sogavare]]
*[[Nicéphore Soglo]]
*[[Timo Soini]]
*[[Sok Chenda Sophea]]
*[[Tomislav Sokol]]
*[[Maksim Sokolov]]
*[[Julija Sokolovska]]
*[[Włodzimierz Sokorski]]
*[[Felipe Solá]]
*[[Javier Solana]]
*[[Erna Solberg]]
*[[Ibrahim Mohamed Solih]]
*[[Luis Guillermo Solís]]
*[[Mõkola Solskõi]]
*[[László Sólyom]]
*[[Michael Somare]]
*[[Somchai Wongsawat]]
*[[Simonetta Sommaruga]]
*[[Song Ping]]
*[[Ringaudas Songaila]]
*[[Enele Sopoaga]]
*[[Ilan Șor]]
*[[Ine Marie Eriksen Søreide]]
*[[José Manuel Soria]]
*[[Guillaume Soro]]
*[[Kalevi Sorsa]]
*[[Ahmed Tidiane Souaré]]
*[[Anna Soubry]]
*[[Constança Urbano de Sousa]]
*[[Manuel Inocêncio Sousa]]
*[[Villy Søvndal]]
*[[Süleyman Soylu]]
*[[Paul-Henri Spaak]]
*[[Vincenzo Spadafora]]
*[[Jens Spahn]]
*[[Oliver Spasovski]]
*[[Baldwin Spencer]]
*[[Anne Spiegel]]
*[[Michael Spindelegger]]
*[[Andrei Spînu]]
*[[Myriam Spiteri Debono]]
*[[Andris Sprūds]]
*[[Edmunds Sprūdžs]]
*[[Oskars Spurdziņš]]
*[[József Szájer]]
*[[Paweł Szałamacha]]
*[[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]
*[[Edward Szczepanik]]
*[[Alexandra Szentkirályi]]
*[[Szeto Wah]]
*[[Péter Szijjártó]]
*[[Jerzy Szmajdziński]]
*[[Łukasz Szumowski]]
*[[Beata Szydło]]
*[[Jolanta Szymanek-Deresz]]
*[[Konrad Szymański]]
*[[Szymon Szynkowski vel Sęk]]
*[[Jan Szyszko]]
*[[Chrístos Staïkoúras]]
*[[Mārtiņš Staķis]]
*[[Dāvis Stalts]]
*[[Olesea Stamate]]
*[[Stefan Stambolov]]
*[[Sergej Stanišev]]
*[[Zbyněk Stanjura]]
*[[Laurynas Stankevičius]]
*[[Bettina Stark-Watzinger]]
*[[Keir Starmer]]
*[[Roman Starovoit]]
*[[Galina Starovoitova]]
*[[Michaíl Stasinópoulos]]
*[[Ole Stavad]]
*[[Eléni Stávrou]]
*[[Kostís Stefanópoulos]]
*[[Stéfanos Stefanópoulos]]
*[[Nebojša Stefanović]]
*[[Karl Steinhoff]]
*[[Yuval Steinitz]]
*[[Frank-Walter Steinmeier]]
*[[Pär Stenbäck]]
*[[Per Stenmarck]]
*[[Jūlija Stepaņenko]]
*[[Maksõm Stepanov]]
*[[Viktor Stepanov]]
*[[Marcus Stephen]]
*[[Jaroslav Stetsko]]
*[[Max van der Stoel]]
*[[Chivu Stoica]] 
*[[Rasmus Stoklund]]
*[[Jens Stoltenberg]] 
*[[Theodor Stolojan]]
*[[Willi Stoph]]
*[[Jonas Gahr Støre]]
*[[Heinz-Christian Strache]]
*[[Joakim Strand]]
*[[Annika Strandhäll]]
*[[Laimdota Straujuma]]
*[[Dominique Strauss-Kahn]]
*[[Pēteris Strautmanis]]
*[[Svenn Stray]]
*[[Wes Streeting]]
*[[Valeriu Streleț]]
*[[Anna Streżyńska]]
*[[Johannes Gerhardus Strijdom]]
*[[Alfredo Stroessner]]
*[[Jegor Strojev]]
*[[Anne-Grete Strøm-Erichsen]]
*[[Marek Strzaliński]]
*[[Gunnar Sträng]]
*[[Gunnar Strömmer]]
*[[Freundel Stuart]]
*[[Gisela Stuart]]
*[[Graham Stuart]]
*[[Alexander Stubb]]
*[[Sturla Böðvarsson]]
*[[Eugen Sturza]]
*[[Adolfo Suárez]]
*[[Yoshihide Suga]]
*[[Suharto]]
*[[Max Suhrbier]]
*[[Sukarno]]
*[[Megawati Sukarnoputri]]
*[[Vieno Johannes Sukselainen]]
*[[Marat Sultanov]]
*[[Samia Suluhu]]
*[[Tamás Sulyok]]
*[[Judith Suminwa]]
*[[Lorenzo Sumulong]]
*[[Rishi Sunak]]
*[[Samak Sundaravej]]
*[[Per Olof Sundman]]
*[[Gilbert Saboya Sunyé]]
*[[Ilkka Suominen]]
*[[Leo Suonpää]]
*[[Vladislav Surkov]]
*[[Giedrius Surplys]]
*[[Keisuke Suzuki]]
*[[Zenkō Suzuki]]
*[[Svandís Svavarsdóttir]]
*[[Sveinn Björnsson]]
*[[Cyril Svoboda]]
*[[Ludvík Svoboda]]
*[[Sushma Swaraj]]
*[[Jo Swinson]]
*[[Anna-Caren Sätherberg]]
*[[Mintimer Şäymiev]]
*[[Karin Söder]]
*[[Markus Söder]]
*[[Björn von Sydow]]
*[[Jan Peder Syse]]

== Š ==
*[[Rimantas Šadžius]]
*[[Kārlis Šadurskis]]
*[[Rimantė Šalaševičiūtė]]
*[[Michal Šalomoun]]
*[[Sergei Šamba]]
*[[Vilius Šapoka]]
*[[Marjan Šarec]]
*[[Zossima Šaškov]]
*[[Roman Šayxetdinov]]
*[[Viktors Ščerbatihs]]
*[[Maroš Šefčovič]]
*[[Radmila Šekerinska]]
*[[Aleksandr Šelepin]]
*[[Petro Šelest]]
*[[Dmitri Šepilov]]
*[[Eduard Ševardnadze]]
*[[Jevgeni Ševtšuk]]
*[[Vytautas Šilinskas]]
*[[Remigijus Šimašius]]
*[[Michal Šimečka]]
*[[Ingrida Šimonytė]]
*[[Ivan Šipić]]
*[[Andrej Šircelj]]
*[[Viliam Široký]]
*[[Jurgita Šiugždinienė]]
*[[Andris Šķēle]]
*[[Nina Škottová]]
*[[Karla Šlechtová]]
*[[Ainārs Šlesers]] 
*[[Sergei Šmatko]]
*[[Didzis Šmits]]
*[[Denõss Šmõgal]]
*[[Sergei Šoigu]]
*[[Vladimír Špidla]] 
*[[Nikola Špirić]]
*[[Peter Šťastný]]
*[[Lubomír Štrougal]]
*[[Natan Štšaranski]]
*[[Juri Štšekotšihhin]]
*[[Volodõmõr Štšerbõtskõi]]
*[[Nikolai Štšolokov]]
*[[Željko Šturanović]]
*[[Dubravka Šuica]]
*[[Patricija Šulin]]
*[[Olena Šuljak]]
*[[Ilga Šuplinska]]
*[[Stanisłaŭ Šuškievič]]
*[[Ante Šušnjar]]
*[[Matúš Šutaj Eštok]]
*[[Igor Šuvalov]]
*[[Dominika Švarc Pipan]]
*[[Nikolai Švernik]]
*[[Atis Švinka]]

== Z ==
*[[Níkos Zachariádis]]
*[[Alma Zadić]]
*[[Zoran Zaev]]
*[[Grazia Zafferani]]
*[[Albert Zafy]]
*[[Andri Zagorodnjuk]]
*[[Ekaterina Zaharieva]]
*[[Jan Zahradil]]
*[[Wilhelm Zaisser]]
*[[Ewa Zajączkowska-Hernik]]
*[[Ahmad Zakajev]]
*[[Dragomir Zakov]]
*[[August Zaleski]]
*[[Anna Zalewska]]
*[[David Zalkaliani]]
*[[Leyla Zana]]
*[[Bīzhan Nāmdār Zangeneh]]
*[[Guerrino Zanotti]]
*[[Zantānī Muḩammad az-Zantānī]]
*[[Lubomír Zaorálek]]
*[[José Luis Rodríguez Zapatero]]
*[[Antonín Zápotocký]]
*[[Moḩammad Javād Z̧arīf]]
*[[Tatiana Zatîc]]
*[[Valdis Zatlers]]
*[[Zayd ibn Ra‘ad]]
*[[Bogdan Zdrojewski]]
*[[Vicente Zeballos]]
*[[Tobias Josef Zech]]
*[[Jurelang Zedkaia]]
*[[Manuel Zelaya]]
*[[Volodõmõr Zelenskõi]]
*[[Miloš Zeman]]
*[[Meles Zenawi]]
*[[Liamine Zéroual]]
*[[Sahle-Work Zewde]]
*[[Nihat Zeybekçi]]
*[[Rumyana Zheleva]]
*[[Zhou Enlai]]
*[[Yacouba Isaac Zida]]
*[[‘Alī Zīdān]]
*[[Halbe Zijlstra]]
*[[Roberts Zīle]]
*[[Helen Zille]]
*[[Jutta Zilliacus]]
*[[Yeshey Zimba]]
*[[Matthias Zimmer]]
*[[Jevgeni Zinitšev]]
*[[Ryan Zinke]]
*[[Zbigniew Ziobro]]
*[[Murat Zjazikov]]
*[[Gennadi Zjuganov]]
*[[Anatoli Zlenko]]
*[[Robert Zoellick]]
*[[Naira Zograbjan]]
*[[Juan Ignacio Zoido]]
*[[Xenofón Zolótas]]
*[[Tertius Zongo]]
*[[Salomé Zourabichvili]]
*[[Viktor Zubkov]]
*[[Lindiwe Zulu]]
*[[Jacob Zuma]]
*[[Beno Zupančič]]
*[[Denis Zvizdić]]
*[[Sándor Zöld]]
*[[Brigitte Zypries]]
*[[Ben Zyskowicz]]

== Ž ==
*[[Dainius Žalimas]]
*[[Tatjana Ždanoka]]
*[[Andrei Ždanov]]
*[[Rosen Željazkov]]
*[[Vladimir Žirinovski]]
*[[Todor Živkov]]
*[[Zoran Živković]]
*[[Bata Živojinović]]
*[[Georgi Žukov]]
*[[Aleksei Žuravljov]]
*[[Miomir Žužul]]
*[[Zurab Žvania]]

== T ==
*[[Tommy Tabermann]]
*[[Ċensu Tabone]]
*[[Boris Tadić]] 
*[[Antonio Tajani]]
*[[Hadia Tajik]]
*[[Sanae Takaichi]]
*[[Jalāl aţ-Ţalabānī]]
*[[Mehmet Ali Talat]]
*[[Patrice Talon]]
*[[Mari-Leena Talvitie]]
*[[Rita Tamašunienė]]
*[[Oliver Tambo]]
*[[Fernando Tambroni]]
*[[Norihisa Tamura]]
*[[Tony Tan Keng Yam]]
*[[Alexandru Tănase]]
*[[Desislava Taneva]]
*[[Sadakazu Tanigaki]]
*[[Klaudia Tanner]]
*[[Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī]]
*[[Tomáš Taraba]]
*[[Nur Mohammad Taraki]] 
*[[Fāyaz aţ-Ţarāwnah]]
*[[Imangali Tasmagambetov]]
*[[Kamtšõbek Tašijev]]
*[[Ersin Tatar]]
*[[Jean-Baptiste Tati Loutard]]
*[[Peter Tauber]] 
*[[Taur Matan Ruak]]
*[[Edgars Tavars]]
*[[Ville Tavio]]
*[[Christoffer Taxell]]
*[[Maaouya Ould Sid'Ahmed Taya]] 
*[[Charles Ghankay Taylor]] 
*[[Krzysztof Tchórzewski]]
*[[Abdelmadjid Tebboune]]
*[[Zoran Tegeltija]]
*[[Nelson Teich]]
*[[Andris Teikmanis]]
*[[Grels Teir]]
*[[Ömürbek Tekebajev]]
*[[Yusuf Tekin]]
*[[Willy Telavi]]
*[[Robert Telus]]
*[[Oscar Temaru]]
*[[Michel Temer]]
*[[Alice Teodorescu Måwe]]
*[[Gilberto Teodoro]]
*[[Eugen Teodorovici]]
*[[Gianfranco Terenzi]]
*[[Levon Ter-Petrosjan]]
*[[Adnan Terzić]]
*[[Bülent Tezcan]]
*[[Erwin Teufel]]
*[[Tom Thabane]]
*[[Hashim Thaçi]]
*[[Thongsing Thammavong]]
*[[Than Shwe]]
*[[Givi Thargamadze]]
*[[Margaret Thatcher]]
*[[Srettha Thavisin]]
*[[Thein Sein]]
*[[Roland Theis]] 
*[[Ioánnis Theotókis]]
*[[Habib Thiam]]
*[[Paul Kaba Thieba]]
*[[Ilse Thiele]]
*[[Wolfgang Thierse]]
*[[Jigme Thinley]] 
*[[Tillman Thomas]]
*[[Américo Thomaz]] 
*[[Þorbjörg Sigríður Gunnlaugsdóttir]]
*[[Þórdís Kolbrún R. Gylfadóttir]]
*[[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]
*[[Astrid Thors]]
*[[Þórunn Sveinbjarnardóttir]]
*[[Karl-Petter Thorwaldsson]]
*[[Róża Thun]]
*[[Nathela Thurnava]]
*[[Nicolas Tiangaye]]
*[[Luc-Adolphe Tiao]]
*[[Kurt Tiedke]]
*[[Nikolai Tihhonov]]
*[[Sulejman Tihić]]
*[[Kimmo Tiilikainen]]
*[[Muhtar Tileuberdi]]
*[[Rex Tillerson]]
*[[Stanislaw Tillich]]
*[[Khalīfah at-Tillīsī]]
*[[Frans Timmermans]]
*[[Nicolae Timofti]]
*[[Leo Tindemans]]
*[[Prem Tinsulanonda]]
*[[Bola Tinubu]]
*[[Harry Tisch]]
*[[Josip Broz Tito]]
*[[Eka Tkešelašvili]]
*[[Rashida Tlaib]]
*[[Tô Lâm]]
*[[Tudorel Toader]]
*[[Maatia Toafa]]
*[[Petre Tobă]]
*[[Tshering Tobgay]]
*[[Stanko Todorov]]
*[[Palmiro Togliatti]]
*[[Oana Țoiu]]
*[[Lenita Toivakka]]
*[[Kasõm-Žomart Tokajev]]
*[[Alejandro Toledo]]
*[[Tomislav Tolušić]]
*[[Valdemar Tomaševski]]
*[[Ruža Tomašić]]
*[[Zala Tomašič]]
*[[Romana Tomc]]
*[[Litokwa Tomeing]]
*[[Anote Tong]]
*[[Matej Tonin]]
*[[David Tonojan]]
*[[Anatolie Topală]]
*[[Bamir Topi]]
*[[Maksim Topilin]]
*[[Mirek Topolánek]]
*[[Kjersti Toppe]]
*[[Ali Ertan Toprak]]
*[[Johnson Toribiong]]
*[[Quim Torra]]
*[[Martín Torrijos]]
*[[Aleksandr Toršin]]
*[[Nils Torvalds]]
*[[Panče Toškovski]]
*[[Faustin-Archange Touadéra]]
*[[Amadou Toumani Touré]]
*[[Marisol Touraine]]
*[[Aminata Touré]]
*[[Pekka Toveri]]
*[[Georgi Trajkov]]
*[[Trần Đại Quang]]
*[[Trần Đức Lương]]
*[[Dioncounda Traoré]]
*[[Moussa Traoré]]
*[[Kęstutis Trečiokas]]
*[[Ramon Tremosa]]
*[[David Trimble]] 
*[[Goran Trivan]]
*[[Nicolás Trotta]]
*[[Patrice Trovoada]]
*[[Justin Trudeau]]
*[[Harry S. Truman]]
*[[Donald Trump]]
*[[Trương Tấn Sang]]
*[[Elizabeth Truss]]
*[[Efkleídis Tsakalótos]]
*[[Konstantínos Tsátsos]]
*[[Klaus Tschütscher]]
*[[Jumdžaagijn Tsedenbal]]
*[[Ivan Tsetserski]]
*[[Lotay Tshering]]
*[[Félix Tshisekedi]]
*[[Aléxis Tsípras]]
*[[Ilías Tsirimókos]]
*[[Maia Tskhitišvili]]
*[[Damdin Tsogtbaatar]]
*[[Marutei Tsurunen]]
*[[Morgan Tsvangirai]]
*[[Konstantin Tšernenko]]
*[[Viktor Tšernomõrdin]]
*[[Dmitri Tšernõšenko]]
*[[Alekhsandre Tšikvaidze]]
*[[Horloogijn Tšojbalsan]]
*[[Anatoli Tšubais]]
*[[Igor Tšudinov]]
*[[Tzanís Tzannetákis]]
*[[Apóstolos Tzitzikóstas]]
*[[Dragoș Tudorache]]
*[[Mihai Tudose]]
*[[Sialeʻataonga Tuʻivakanō]]
*[[Oleg Țulea]]
*[[Arvo Tuominen]]
*[[Erkki Tuomioja]]
*[[Sakari Tuomioja]]
*[[Tytti Tuppurainen]]
*[[Tupua Tamasese Tupuola Tufuga Efi]]
*[[Filip Turek]]
*[[Bisera Turković]]
*[[Dainis Turlais]]
*[[Claude Turmes]]
*[[Malcolm Turnbull]]
*[[Andrei Turtšak]]
*[[Oleksandr Turtšõnov]]
*[[Donald Tusk]] 
*[[Julija Tõmošenko]]
*[[Taisto Tähkämaa]]
*[[Johanna Töpfer]]
*[[Ralf Törngren]]
*[[Bülent Tüfenkci]]
*[[Danilo Türk]]

== U ==
*[[Feleknas Uca]]
*[[Sergei Udaltsov]]
*[[Zaal Udumašvili]]
*[[Giorgi Ugulava]]
*[[Milan Uhrík]]
*[[Walter Ulbricht]] 
*[[Tudor Ulianovschi]]
*[[Erik Ullenhag]]
*[[Ola Ullsten]]
*[[Knut H. Ulltveit]]
*[[Guntis Ulmanis]]
*[[Kārlis Ulmanis]]
*[[Saži Umalatova]]
*[[Doku Umarov]]
*[[Rustem Umjerov]]
*[[Per Unckel]]
*[[Östen Undén]]
*[[Unnur Brá Konráðsdóttir]]
*[[Riitta Uosukainen]]
*[[Shailendra Kumar Upadhyaya]]
*[[Francisco Urcuyo]]
*[[Torbjørn Urfjell]]
*[[Higinio Uriarte]]
*[[Álvaro Uribe Vélez]]
*[[Iñigo Urkullu]]
*[[Jutta Urpilainen]]
*[[Manuel Urrutia Lleó]]
*[[Ernest Urtasun]]
*[[Joseph John Urusemal]]
*[[Viktor Uspaskich]]
*[[Dmitri Ustinov]]
*[[Davith Usuphašvili]]
*[[Vygaudas Ušackas]]
*[[Nils Ušakovs]]
*[[Reinis Uzulnieks]]
*[[Agathe Uwilingiyimana]]

== V ==
*[[Nicolae Văcăroiu]]
*[[Milán Václavík]]
*[[Gediminas Vagnorius]]
*[[Jānis Vagris]]
*[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]]
*[[Žygimantas Vaičiūnas]]
*[[Inese Vaidere]]
*[[Milda Vainiutė]]
*[[Petras Vaitiekūnas]]
*[[Viktors Valainis]]
*[[Oscar Valdés]]
*[[Giuseppe Valditara]]
*[[Adina Vălean]]
*[[Vlastimil Válek]]
*[[Éamon de Valera]]
*[[Valgerður Sverrisdóttir]]
*[[Antanas Valionis]]
*[[Ely Ould Mohamed Vall]]
*[[Najat Vallaud-Belkacem]]
*[[Matúš Vallo]]
*[[Manuel Valls]]
*[[Elina Valtonen]]
*[[Van Vai-Tšen]]
*[[Marcel Van der Aa]]
*[[Peter Van Loan]]
*[[Vincent Van Quickenborne]]
*[[Herman Van Rompuy]]
*[[Monika Vana]]
*[[Steven Vanackere]]
*[[Cyrus Vance]]
*[[J. D. Vance]]
*[[Matti Vanhanen]]
*[[Ezio Vanoni]]
*[[Alberto Vaquina]]
*[[Jan Vapaavuori]]
*[[Shailesh Vara]]
*[[Leo Varadkar]]
*[[Juan Carlos Varela]]
*[[Judit Varga]]
*[[Getúlio Vargas]]
*[[Péter Várkonyi]]
*[[Giánis Varoufákis]]
*[[Radu Vasile]]
*[[Giórgos Vasileíou]]
*[[Lia Olguța Vasilescu]]
*[[Mirtha Vásquez]]
*[[Grigol Vašadze]]
*[[José Mário Vaz]]
*[[Tabaré Vázquez]]
*[[Ari Vatanen]]
*[[Gianni Vattimo]]
*[[Catherine Vautrin]]
*[[Mihhail Vedernikov]]
*[[Trygve Slagsvold Vedum]]
*[[Anu Vehviläinen]]
*[[Simone Veil]]
*[[Raimonds Vējonis]]
*[[Javier Velásquez]]
*[[Caspar Veldkamp]]
*[[Erion Veliaj]]
*[[George Vella]]
*[[Roland Venetiaan]]
*[[Pirro Vengu]]
*[[Evángelos Venizélos]]
*[[Sofoklís Venizélos]]
*[[Ramaswamy Venkataraman]]
*[[Pekka Vennamo]]
*[[Veikko Vennamo]]
*[[Ilie Verdeț]]
*[[Günter Verheugen]]  
*[[Annelies Verlinden]]
*[[Paul Verner]]
*[[Gianni Vernetti]]
*[[Hendrik Verwoerd]]
*[[Aurelijus Veryga]]
*[[Margrethe Vestager]]
*[[Marko Vešligaj]]
*[[Alejo Vidal-Quadras]]
*[[Jorge Videla]]
*[[Zhan Videnov]], Bulgaaria peaminister 1995–1997
*[[João Bernardo Vieira]]
*[[Vigdís Finnbogadóttir]]
*[[Vaira Vīķe-Freiberga]]
*[[Andris Vilks]]
*[[César Villanueva]]
*[[Dominique de Villepin]]
*[[Emil Vindsetmo]]
*[[Ilze Viņķele]]
*[[Antanas Vinkus]]
*[[Lasse Virén]]
*[[Henna Virkkunen]]
*[[Anne-Mari Virolainen]]
*[[Johannes Virolainen]]
*[[Sofia Virta]]
*[[Veltto Virtanen]]
*[[Martín Vizcarra]]
*[[Jānis Vitenbergs]]
*[[Irina Vlah]]
*[[Pavel Voicu]]
*[[Udo Voigt]]
*[[Adam Vojtěch]]
*[[Knut Vollebæk]]
*[[Vjatšeslav Volodin]]
*[[Alexandr Vondra]]
*[[Bounnhang Vorachith]]
*[[Vladimir Voronin]]
*[[Nikolai Vorontsov]]
*[[Augusts Voss]]
*[[Elíza Vózemberg]]
*[[Níkos Voútsis]]
*[[Mateja Vraničar Erman]]
*[[Franz Vranitzky]]
*[[Veronika Vrecionová]]
*[[Jānis Vucāns]]
*[[Aleksandar Vučić]]
*[[Filip Vujanović]]
*[[Dušan Vujović]]
*[[Draginja Vuksanović]]
*[[Aleksandar Vulin]]
*[[Paavo Väyrynen]]

== W ==
*[[Abdoulaye Wade]]
*[[Sahra Wagenknecht]]
*[[Thomas Waitz]]
*[[Werner Walde]]
*[[Kurt Waldheim]]
*[[Lech Wałęsa]]
*[[Ben Wallace (poliitik)|Ben Wallace]]
*[[George Wallace]]
*[[Henry A. Wallace]]
*[[Stefan Wallin]]
*[[Sinuhe Wallinheimo]]
*[[Margot Wallström]]
*[[Maria Walsh]]
*[[Tim Walz]]
*[[Manfred Walther]]
*[[Mike Waltz]]
*[[Nicolai Wammen]]
*[[Paul Wandel]]
*[[Marco Wanderwitz]]
*[[Wang Wentao]]
*[[Wang Yi]]
*[[Khandu Wangchuk]]
*[[Baron Waqa]]
*[[Tor Mikkel Wara]]
*[[Jörgen Warborn]]
*[[Herbert Warnke]]
*[[Raphael Warnock]]
*[[Elizabeth Warren]]
*[[Witold Waszczykowski]]
*[[Halina Wawzyniak]]
*[[George Weah]]
*[[Manfred Weber]]
*[[Paula Mae Weekes]]
*[[Oliver Wehner]]
*[[Wei Fenghe]]
*[[Alice Weidel]]
*[[Ezer Weizmann]]
*[[Richard von Weizsäcker]]
*[[Anders Wenström]]
*[[Alberto Weretilneck]]
*[[Lea Wermelin]]
*[[Guido Westerwelle]]
*[[Wen Jiabao]]
*[[Mark White]]
*[[Roger Wicker]]
*[[Ranil Wickremesinghe]]
*[[Ulla-Maj Wideroos]]
*[[Eveline Widmer-Schlumpf]]
*[[Sarah Wiener]]
*[[Joeri Wiersma]]
*[[Geert Wilders]]
*[[Eliud Williams]]
*[[Rodney Williams]]
*[[Gavin Williamson]]
*[[Kåre Willoch]]
*[[Sophie Wilmès]]
*[[Win Myint]]
*[[Iuliu Winkler]]
*[[Otto Winzer]]
*[[Isabel Wiseler-Lima]]
*[[Volker Wissing]]
*[[Elżbieta Witek]]
*[[Girma Wolde-Giorgis]]
*[[Penny Wong]]
*[[Aldona Wos]]
*[[Michał Woś]]
*[[Klaus Wowereit]]
*[[Christian Wulff]]
*[[Hella Wuolijoki]]
*[[Matti Wuori]]
*[[Ingegerd Wärnersson]]
*[[Kurt Wünsche]]
*[[Hendrik Wüst]]

== Ä ==
*[[Lasse Äikäs]]
*[[Heydər Əliyev]]
*[[İlham Əliyev]]
*[[Əli Əsədov]]

== Ö ==
*[[Lembit Öpik]]
*[[Össur Skarphéðinsson]]
*[[Cem Özdemir]]
*[[Mahinur Özdemir]]
*[[Özgür Özel]]
*[[Mahmut Özer]]
*[[Aydan Özoğuz]]

==Ü==
*[[Danijar Üsönov]]

==X==
*[[Olta Xhaçka]]
*[[Talat Xhaferi]]
*[[Xi Jinping]]
*[[Xie Juezai]]

==Y==
*[[Halimah Yacob]]
*[[Rāmvaraṇ Yādav]]
*[[Tokuo Yamashita]]
*[[Abdulla Yameen]]
*[[Philémon Yang]]
*[[Timothy Yang]]
*[[Yan Jiagan]]
*[[Lucia Yar]]
*[[Umaru Yar'Adua]]
*[[Muhyiddin Yassin]]
*[[Mansur Yavaş]]
*[[Hannah Yeoh]]
*[[Ali Yerlikaya]]
*[[Hamza Yerlikaya]]
*[[Dilan Yeşilgöz-Zegerius]]
*[[Anders Ygeman]] 
*[[Binali Yıldırım]]
*[[Cevdet Yılmaz]]
*[[İsmet Yılmaz]]
*[[Mesut Yılmaz]]
*[[Toivo Yläjärvi]]
*[[Pascal Yoadimnadji]]
*[[Yoon Suk-yeol]]
*[[Colville Young]]
*[[Adoum Younousmi]]
*[[Susilo Bambang Yudhoyono]]
*[[İbrahim Yumaklı]]
*[[Figen Yüksekdağ]]

[[Kategooria:Poliitikud]]
[[Kategooria:Biograafiate loendid]]
[[Kategooria:Välismaa loendid]]</text>
      <sha1>0o8vwowt00kf04ad5nb1myxym3yqxxy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Taimede loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>11724</id>
    <revision>
      <id>7204244</id>
      <parentid>7193773</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T10:24:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* J */</comment>
      <origin>7204244</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="236028" sha1="d81bxut8c3iq99ixhnrgedyc1mzzub8" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[taim]]i; eraldi loend on [[samblike loend|samblike]] jaoks.

''Selles nimekirjas on taime[[liik (bioloogia)|liigid]] ja teised -[[takson]]id. Muud [[botaanika]] [[mõiste]]d on loetletud loendites [[Botaanika mõisteid]] ja [[Bioloogia mõisteid]]. Kogu [[bioloogia]]s käibel olevad mõisted on samuti loetletud loendis [[Bioloogia mõisteid]]. Eesti taimede süstemaatilised nimestikud on loetletud lehtedel, [[Eesti sõnajalgtaimede nimestik]], [[Eesti üheiduleheliste süstemaatiline nimestik]]. Eesti puud on loetletud lehel [[Eesti puuliikide loend]].

''Kui taksonil on [[eesti keel|eestikeelne]] nimetus, siis see on paigutatud loendisse vastavalt oma kohale tähestikus. Taksoninimetuse järel on sulgudes [[ladina keel|ladinakeelne]] nimetus kursiivis. Edasi tulevad lühiandmed taime iseloomu (näiteks [[sammal]], [[rohttaim]], [[puhmas]], [[põõsas]], [[puu]], [[veetaim]], [[liaan]]), [[Sugukond (bioloogia)|sugukondliku kuuluvuse]] (sgk) ja [[levila]] kohta, samuti leviku kohta Eestis:
*''Eestis tavaline'' – kogu Eestis tavaline või sage
*''Eestis kohati'' – Eestis kohati tavaline, kohati puudub või haruldane
*''Eestis haruldane'' – Eestis haruldane või väga vähestes kohtades levinud

__NOTOC__{{tähed}}

==A==
*''[[Aa (perekond)|Aa]]'', perekond, sgk [[käpalised]], Andid ja Costa Rica
*''[[Aa achalensis]]'', [[rohttaim]], sgk [[käpalised]], Argentina
*[[aadakäpp]] (''Ada''), perekond, sgk [[käpalised]], Kesk- ja Lõuna-Ameerika
*[[aadria kellukas]] (''Campanula fenestrellata''), [[rohttaim]], sgk [[kellukalised]], Lõuna-Euroopa
*[[aadria piimputk]] (''Peucedanum rablense''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]], Alpide kaguosa
*[[aadria rapuntsel]] (''Phyteuma persicifolium''), [[rohttaim]], sgk [[kellukalised]], Alpide kaguosa
*[[aafrika aaloe]] (''Aloe africana''), [[sukulent]]ne [[puhmas]], sgk [[aaloelised]], Lõuna-Aafrika
*[[aafrika abuutilon]] (''Abutilon mauritianum''), sgk [[kassinaerilised]]
*[[aafrika afseelia]] (''Afzelia africana''), puu, sgk [[liblikõielised]], troopiline Aafrika
*[[aafrika ahvihein]] (''Wedelia mossambicensis'')
*[[aafrika alpikann]] (''Cyclamen africanum''), [[rohttaim]], sgk [[nurmenukulised]], Põhja-Aafrika, ka [[toataim]]
*[[aafrika avodireepuu]] (''Turraeanthus africanus''), [[puu]], sgk ''Meliaceae'', Kesk-Aafrika
*[[aafrika baklažaan]] ehk aafrika pommu (''Solanum macrocarpon''), sgk [[maavitsalised]], Lääne-Aafrika päritolu kultuurtaim
*[[aafrika didlootsia]] (''Didelotia africana''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]], Lääne-Aafrika
*[[aafrika elemipuu]] (''Canarium schweinfurthii''), [[puu]], sgk [[mürripuulised]], Aafrika
*[[aafrika greevia]] (''Grewia occidentalis''), [[põõsas]] või [[puu]], sgk [[kassinaerilised]], Lõuna-Aafrika
*[[aafrika gunnera]] (''Gunnera perpensa''), [[rohttaim]], sgk [[gunneralised]], Ida- ja Lõuna-Aafrika, Madagaskar
*[[aafrika kanaripuu]] (''Canarium schweinfurthii''), [[puu]], sgk [[mürripuulised]], Aafrika keskosa
*[[aafrika kassia]] vt [[aleksandrisenna]]
*[[aafrika klotsik]] (''Corpuscularia lehmannii''), [[sukulent]], sgk [[kivilehelised]], Ida-Kapimaa
*[[aafrika kotopuu]] (''Pterygota bequaertii''), [[puu]], sgk [[kassinaerilised]], Lääne-Aafrika
*[[aafrika kriinum]] (''Crinum macowanii'')
*[[aafrika kukekannus]] (''Delphinium leroyi'')
*[[aafrika lembeliilia]] (''Agapanthus africanus'', ''Agapanthus umbellatus'')
*[[aafrika leopardkäpp]] (''Ansellia africana'')
*[[aafrika lusikpuu]] (''Cunonia capensis'')
*[[aafrika malkolmia]] (''Malcolmia africana'')
*[[aafrika mitrakarpus]] (''Mitracarpus scaber'')
*[[aafrika nartsiss]] (''Narcissus romieuxii'', ''Narcissus albidus'')
*[[aafrika piimapõõsas]] (''Synadenium compactum'')
*[[aafrika ploomipuu]] (''Prunus africana'')
*[[aafrika ruttia]] (''Ruttya fruticosa'')
*[[aafrika taralõng]] (''Lycium afrum'')
*[[aafrika tiibviljak]] (''Pterocarpus soyauxii'')
*[[aafrika tseltis]] (''Celtis africana'')
*[[aafrika uimapuu]] (''Voacanga africana'')
*[[aafrika õlipalm]] (''Elaeis guineensis'')
*[[aafrika õlipuu]] (''Olea europaea subsp. cuspidata'')
*[[aaloe]] (''Aloe''), perekond, [[sukulent|sukulendid]], sgk [[aaloelised]]
*[[aaloe-karviksammal]] (''Pogonatum aloides'')
*[[aaloelehine tääkliilia]] ehk aaloeleheline tääkliilia (''Yucca aloifolia''), sgk [[agaavilised]]
*[[aaloelehine velloosia]] (''Vellozia aloifolia'')
*[[aaloelised]] (''Aloeaceae''), sugukond
*[[aarum]] (''Arum''), perekond, sgk [[võhalised]]
*[[aas-hanerohi]] (''Arabis planisiliqua''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]]
*[[aas-hundihammas]] (''Astragalus danicus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]]
*[[aas-hunditubakas]] (''Hieracium pratense'')
*[[aasia aksüüris]] (''Axyris amaranthoides'')
*[[aasia barringtoonia]] (''Barringtonia asiatica'')
*[[aasia budleia]] (''Buddleja asiatica'')
*[[aasia kitseenelas]] (''Aruncus asiaticus'')
*[[aasia kukehari]] (''Sedum asiaticum'')
*[[aasia kukerpuu]] (''Berberis asiatica'')
*[[aasia kuldjuur]] (''Rhodiola asiatica'' ehk ''Rhodiola quadrifida'' ehk ''Rhodiola wallichiana'')
*[[aasia kullerkupp]] (''Trollius asiaticus'')
*[[aasia liivatee]] (''Thymus seravschanicus'' ehk ''Thymus bucharicus'')
*[[aasia lõosilm]] (''Myosotis asiatica'')
*[[aasia maileesikas]] (''Epigaea asiatica'')
*[[aasia sinilill]] (''Hepatica asiatica'')
*[[aasia sinerõigas]] (''Isatis glauca''), sgk [[ristõielised]]
*[[aasia toompihlakas]] (''Amelanchier asiatica''), sgk [[roosõielised]]
*[[aasia tulikas]] (''Ranunculus asiaticus''), sgk [[tulikalised]]
*[[aasia vesinaba]] (''Centella asiatica'')
*[[aasia võltskanep]] (''Datisca cannabina'')
*[[aasia õunapuu]] (''Malus prunifolia'' ehk ''Malus asiatica'')
*[[aas-jürilill]] (''Cardamine pratensis'' subsp. ''pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]]
*[[aaskaerand]] (''Helictotrichon pubescens'' ehk ''Avenastrum pubescens''), sgk [[kõrrelised]]
*[[aaskannike]] (''Viola tricolor''), [[rohttaim]], sgk [[kannikeselised]]
*[[aas-karukell]] (''Pulsatilla pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]]
*[[aas-karutubakas]] (''Pilosella caespitosa'')
*[[aas-koldkaer]] (''Trisetum flavescens''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]]
*[[aas-kurereha]] (''Geranium pratense''), [[rohttaim]], sgk [[kurerehalised]]
*[[aaslina]] (''Linum catharticum''), [[rohttaim]], sgk [[linalised]], Euraasia (introdutseerituna Põhja-Ameerikas), Eestis tavaline
*[[aasluste]] (''Bromus commutatus'')
*[[aasnelk]] (''Dianthus superbus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]], Euraasia, Eestis haruldane
*[[aasnurmikas]] (''Poa pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Euraasia, Aafrika põhjaosa ja Põhja-Ameerika, Eestis tavaline
*[[aasoblikas]] (''Rumex thursiflorus''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]]
*[[aasosi]] (''Equisetum pratense''), [[rohttaim]], sgk [[osjalised]]
*[[aas-rebasesaba]] (''Alopecurus pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]]
*[[aasristik]] (''Trifolium pratense'' ehk ''Trifolium sativum''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]]
*[[aassalvei]] (''Salvia pratensis'')
*[[aas-seahernes]] (''Lathyrus pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]]
*[[aas-silmarohi]] (''Euphrasia rostokoviana''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]]
*[[aas-siniliilia]] (''Scilla litardierei'' ehk ''Scilla pratensis'')
*[[aas-stepprohi]] (''Stipa joannis'')
*[[aasulmik]] (''Hypnum pratense'')
*[[aas-vahulill]] (''Polygala vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[vahulillelised]], Eestis kohati
*''[[Abatia]]'', perekond, [[puu]], sgk [[pajulised]], Kesk- ja Lõuna-Ameerika
*[[abeelia]] (''Abelia''), perekond, [[põõsas]], sgk [[harakkuljuselised]], Ida-Aasias ja Mehhikos, osalt [[dekoratiivtaim]]ed
*[[abeelialehik]] (''Abeliophyllum distichum'')
*''[[Abies beshanzuensis]]'', [[okaspuu]], sgk [[männilised]]
*''[[Abies ziyuanensis]]'', [[okaspuu]], sgk [[männilised]]
*''[[Abies yuanbaoshanensis]]'', [[okaspuu]], sgk [[männilised]]
*[[abroonia]] (''Abronia''), perekond
*[[abuutilon]] ehk toavaher (''Abutilon''), perekond
*''[[Acacia cambagei]]'', [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[mimoosilised]], Austraalia
*''[[Acalypha indica]]'', sgk [[piimalillelised]]
*''[[Acanthosicyos]]'', perekond, sgk [[kõrvitsalised]], [[Lõuna-Aafrika]]s
*''[[Acanthosicyos horridus]]'', [[põõsas]], sgk [[kõrvitsalised]], [[Namiibia]]s
*[[adeenium]] (''Adenium''), perekond, sgk [[koerakoolulised]]
*[[adiantum]] (''Adiantum''), perekond, [[sõnajalgtaim]]ed, sgk [[adiantumilised]]
*[[adiantumilised]] (''Adiantaceae''), sugukond
*[[adoonis]] (''Adonis''), perekond
*[[adžuki]] (''Phaseolus angularis'')
*[[aedaster]] (''Callistephus''), perekond
*[[aed-harakputk]] (''Anthriscus cerefolium''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]]
*[[aed-hiirehernes]] (''Vicia sepium''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]]
*[[aediiris]] (''Iris germanica''), [[rohttaim]]m, sgk [[võhumõõgalised]]
*[[aedkoriander]] (''Coriandrum sativum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]]
*[[aed-kuukress]] (''Lunaria annua''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]]
*[[aed-leeklill]] ehk aedfloks (''Phlox paniculata''), sgk [[siniladvalised]] 
*[[aed-liivatee]] ehk tüümian (''Thymus vulgaris''), [[poolpõõsas]], sgk [[huulõielised]]
*[[aed-lõosilm]] (''Myosotis alpestris''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]]
*[[aedmaasikas]] (''Fragaria × ananassa''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]]
*[[aedmajoraan]] (''Origanum majorana''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]]
*[[aedmonarda]] (''Monarda didyma''), sgk [[huulõielised]]
*[[aed-moorputk]] ehk pastinaak (''Pastinaca sativa''), sgk [[sarikõielised]]
*[[aed-mustköömen]] (''Nigella sativa''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]]
*[[aed-mustjuur]] (''Scorzonera hispanica''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]]
*[[aed-mädarõigas]] (''Armoracia rustiana''), [[rohttaim]] sgk [[ristõielised]]
*[[aednelk]] (''Dianthus caryophyllus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]]
*[[aedpetersell]] (''Petroselinum crispum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]]
*[[porgand|aedporgand]] ([[metsporgand]]i alamliik ''Daucus carota sativus'' või liik ''Daucus sativus''), sgk [[sarikalised]], kultuurtaim
*[[aedportulak]] (''Portulaca oleracea'' subsp. ''sativa''), [[harilik portulak|hariliku portulaki]] alamliik, [[rohttaim]], sgk [[portulakilised]]
*[[aed-põisrohi]] (''Silene armeria''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]]
*[[aedruut]] (''Ruta graveolens''), [[rohttaim]], sgk [[ruudilised]]
*[[aedsalat]] (''Lactuca sativa''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]]
*[[aedsalvei]] (''Salvia officinalis''), [[rohttaim]],
*[[aedseller]] ehk seller (''Apium graveolens''), sgk [[sarikalised]]
*[[aedspinat]] (''Spinacia oleracea''), sgk [[rebasheinalised]]
*[[aedtill]] (''Anethum graveolens''), [[rohttaim]]m sgk [[sarikalised]]
*[[aeduba]] (''Phaseolus''), perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[aedvaak]] (''Inula helenium''), sgk [[korvõielised]]
*[[õunapuu|aed-õunapuu]] (''Malus domestica''), [[puu]], sgk [[roosõielised]]
*[[aevastuspuu]] (''Ptaeroxylon obliquum''), [[puu]], sgk [[ruudilised]]
*[[afseelia]] (''Afzelia''), perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[agaav]] (''Agave''), perekond, sgk [[agaavilised]]
*[[agaavilised]] (''Agavaceae''), sugukond
*[[agarik]] (''Furcellaria lumbricalis''), sgk ''[[Furcellariaceae]]''
*[[Agassizi lõhistanukas]] (''Schistidium agassizii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhistanukalised]], Eestis haruldane
*[[ahas kadrisammal]] (''Atrichum angustatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis haruldane
*[[ahenev lõhiksammal]] (''Lophozia heterocolops'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane
*[[ahenev tuhmik]] (''Anomodon attenuatus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline
*[[ahvileivapuu]] (''Adansonia''), perekond
*[[ahtalehine arnika]] (''Arnica angustifolia''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], Põhja-Ameerika, Euroopa, Aasia, Eestis pärismaisena ei leidu
*[[ahtalehine hiirehernes]] (''Vicia angustifolia''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]]
*[[ahtalehine hundinui]] (''Typha angustifolia''), [[sootaim|soo]]- või [[veetaim]], sgk [[hundinuialised]]
*[[ahtalehine kareputk]] (''Laserpitium prutenicum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]]
*[[ahtalehine mustikas]] (''Vaccinium angustifolium''), sgk [[kanarbikulised]]
*[[ahtalehine nurmikas]] (''Poa angustifolia''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline 
*[[ahtalehine oblikas]] (''Rumex tenuifolius''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]]
*[[ahtalehine põdrakanep]] (''Epilobium angustifolium''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]]
*[[ahtalehine tiivik]] (''Fissidens exilis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane
*[[ahtalehine villpea]] (''Eriophorum angustifolium''), sgk [[lõikheinalised]] 
*[[ahtalehine ängelhein]] (''Thalictrum lucidum''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]]
*[[aidsi-kastanseemnik]] (''Castanospermum australe''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]]
*[[ainulehine sookäpp]] (''Malaxis monophyllos''), sgk [[käpalised]]
*[[ainuroog]] (''Hakonechloa macra''), sgk [[kõrrelised]]
*[[ajaania]] (''Ajania''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[ajaani kuusk]] (''Picea jezoensis''), sgk [[männilised]]
*[[akaatsia]] (''Acacia''), perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[akakapsas]] (''Ajuga''), perekond, sgk [[huulõielised]]
*[[akantoliimon]]
*akantus ehk [[karusõrg]] (''Acanthus''), perekond, sgk [[akantuselised]]
*[[aktiniidia]] (''Actinidia''), perekond, sgk [[aktiniidialised]]
*[[albitsia]] ehk siidakaatsia (''Albizia'' ehk ''Paraserianthes'')
*[[aldaani sõstar]] (''Ribes dikuscha''), sgk [[sõstralised]]
*[[aleksandriloorber]] (''Calophyllum inophyllum)
*[[aleksandrisenna]]
*[[alkanna]] (''Alkanna'')
*''[[Allieae]]'', triibus, sgk [[amarüllilised]] 
*[[allika-pungsammal]] (''Bryum pseudotriquetrum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis tavaline
*[[allikasammal]] (''Philonotis''), perekond, sgk [[pungsamblalised]]
*[[allika-vesitiivik]] (''Octodiceras fontanum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud
*[[allikkerss]] (''Nasturtium''), perekond, sgk  [[ristõielised]]
*[[allikmailane]] (''Veronica anagallis-aquatica''), sgk [[teelehelised]]
*[[allikrohi (perekond)|allikrohi]] ehk rabasalat (''Montia''), sgk [[portulakilised]]
*''[[Aloe ruspoliana]]'', sugukond [[heinpuulised]] 
*[[alokaasia]]
*[[alpi hanerohi]] (''Arabis alpina''), sgk [[ristõielised]]
*[[alpi jänesekäpp]] ehk eedelveiss (''Leontopodium alpinum''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]]
*[[alpi jänesvill]] (''Trichophorum alpinum''), sgk [[lõikheinalised]]

*[[alpi kaljukress]] (''Hornungia alpina''), sgk [[ristõielised]]
*[[alpi kortsleht]] (''Alchemilla alpina''), sgk [[roosõielised]]
*[[alpi nõmmeküünal]] (''Richea continentis''), sgk [[kanarbikulised]]
*[[alpi puia]] (''Puya alpestris''), sgk [[bromeelialised]] 
*[[alpi ristik]] (''Trifolium alpestre''), sgk [[liblikõielised]]
*[[alpi seedermänd]] (''Pinus cembra''), [[puu]], sgk [[männilised]], [[Alpid]]es ja [[Karpaadid|Karpaatides]]
*[[alpi soojumikas]] (''Saussurea alpina''), sgk [[korvõielised]] 
*[[alpikann]] (''Cyclamen''), perekond, sgk [[mürsiinelised]] (''Myrsinaceae'')
*[[alpi litterkõdrik]] ehk alpi litterhein (''Noccaea caerulescens''), sgk [[ristõielised]] 
*[[alpi nurmikas]] (''Poa alpina''), sgk [[kõrrelised]]
*[[alpi võipätakas]] (''Pinguicula alpina''), sgk [[vesihernelised]]
*[[alraun]] ehk mandragoor (''Mandragora''), perekond, sgk [[maavitsalised]]
*[[alss]] (''Eleocharis''), perekond, sgk [[lõikheinalised]]
*[[alssosi]] (''Equisetum scirpoides''), sgk [[osjalised]]
*[[alsstarn]] (''Carex chordorrhiza''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[altee]] (''Althaea''), perekond, sgk [[kassinaerilised]]
*''[[Alyssum handelii]]'', sgk [[ristõielised]]
*[[amarüll]] (''Amaryllis belladonna''), sgk [[amarüllilised]]
*[[amarüllilised]] (''Amaryllidaceae''), sugukond
*[[amasoonase kaapiväät]] (''Banisteriopsis caapi''), sgk [[malpiigialised]]
*[[amasoonase viktooria]] (''Victoria amazonica'')
*[[amasoonase kopaiivapuu]]
*[[ambrapuu]] (''Liquidambar'')
*[[ambroosia (perekond)|ambroosia]] (''Ambrosia''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[ameerika araundinaaria]] (''Araudinaria tecta'')
*[[ameerika agaav]] (''Agave americana'')
*[[ameerika hiidhirss]] (''Pennisetum americanum''), sgk [[kõrrelised]]
*[[ameerika jalakas]] (''Ulmus americana''), [[puu]]
*[[ameerika lehis]] (''Larix laricina'' ehk ''Larix americana'')
*ameerika pirnloorber vt [[avokaadopuu]]
*[[ameerika pärn]] (''Tilia americana''), [[puu]]
*[[ameerika pöök]] (''Fagus grandifolia'')
*[[ameerika ruse]] (''Bidens frondosa''), sgk [[korvõielised]]
*[[ameerika saar]] ehk valge saar (''Fraxinus americana'' ehk ''Fraxinus alba''), [[puu]]
*[[amorfa]] (''Amorpha'')
*[[amuuri korgipuu]] (''Phellodendron amurense''), sgk [[ruudilised]]
*[[amuuri nulg]] (''Abies nephrolepis''), sgk [[männilised]]
*[[amuuri tamm]] ehk mandžuuria tamm ehk mongoolia tamm (''Quercus mongolica''), [[puu]]
*[[amuuri viinapuu]] (''Vitis amurensis'')
*[[anakard]] (''Anacardium''), perekond, sgk [[anakardilised]]
*[[anakardilised]] (''Anacardiaceae''), sugukond
*[[ananass]] (''Ananas comosus'')
*[[ananass (perekond)]] (''Ananas'')
*[[andiira]] (''Andira inermis'')
*[[angerpist]] (''Filipendula vulgaris''), sgk [[roosõielised]]
*[[angervaks (perekond)|angervaks]] (''Filipendula''), perekond, sgk [[roosõielised]]
*[[angervars]] (''Vincetoxicum''), sgk [[koerakoolulised]]
*[[angervarrelised]] (''Asclepiadaceae''), sugukond
*[[angoola tiibviljak]] (''Pterocarpus angolensis''), sgk [[liblikõielised]]
*[[Ångströmi turbasammal]] (''Sphagnum angstroemii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis haruldane
*[[ankurtürn]] (''Colletia''), sgk [[türnpuulised]]
*[[annoona]] (''Annona''), sgk [[annoonalised]]
*[[antigua agaav]] (''Agave karatto''), sgk [[agaavilised]]
*[[antšaar]] (''Antiaris toxicaria'')
*[[antuurium]] ehk flamingolill (''Anthurium'')
*[[apelsinipuu]] (''Citrus sinensis''), sgk [[ruudilised]]
*[[aprikoosipuu]] (''Armeniaca''), [[viljapuu]], sgk [[roosõielised]]
*[[apteegitill]] (''Foeniculum''), perekond, sgk [[sarikalised]]
*[[araabia kohvipuu]] (''Coffea arabica''), [[puu]], sgk [[madaralised]]
*[[araabia lutsern]] (''Medicago arabica''), sgk [[liblikõielised]]
*[[araalia]] (''Aralia''), perekond, sgk [[araalialised]]
*[[araalialised]] (''Araliaceae''), sugukond
*''[[Arabis flaviforma]]'', sgk [[ristõielised]]
*arahhis vt [[maapähkel]]
*[[araukaaria]] (''Araucaria''), perekond, sgk [[araukaarialised]]
*[[araukaarialised]] (''Araucariaceae''), sugukond
*[[arekapalm]] (''Areca''), perekond
*[[arengapalm]] (''Arenga''), perekond
*[[Argaaniapuu (perekond)|argaaniapuu]] (''Argania''), perekond, sgk [[sapotillipuulised]]
*[[argaaniapuu]] (''Argania spinosa''), sgk [[sapotillipuulised]]
*''[[Aristolochia taliscana]]'', sgk [[tobiväädilised]] 
*[[arktika pungsammal]] (''Bryum arcticum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane
*[[arnika]] (''Arnica''), perekond, rohttaimed, sgk [[korvõielised]], Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Ida-Euroopas, Aasia põhjaosas
*[[Arnoldi raitlill]] (''Rafflesia arnoldii''), sgk [[raitlillelised]]
*[[aroonia]] (''Aronia'')
*[[arukaerand]] (''Helictotrichon pratense''), sgk [[kõrrelised]]
*[[arukask]] (''Betula pendula''), [[puu]], sgk [[kaselised]]
*[[arukäpp]] (''Orchis morio''), sgk [[käpalised]]
*[[aruluste]] (''Brachypodium'')
*[[aru-lühikupar]] (''Brachythecium campestre'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane
*[[arundinaaria]] (''Arundinaria'')
*[[arundo]] (''Arundo'')
*[[asandi]] (''Ferula narthex'')
*[[aruhein]] (''Festuca''), perekond, sgk [[kõrrelised]]
*[[arujumikas]] (''Centaurea jacea''), sgk [[korvõielised]]
*[[aru-nõiahammas]] (''Lotus arvensis''), sgk [[liblikõielised]]
*[[asföötida]] (''Ferula asa-foetida'')
*[[askleepia]]
*[[asolla]] (''Azolla'')
*[[asparilaadsed]] (''Asparagales''), selts
*[[asparilised]] (''Asparagaceae''), sugukond
*[[assaipalm]] (''Euterpe edulis'')
*[[astel-ankurtürn]] (''Colletia hystrix''), sgk [[türnpuulised]] 
*[[astelpaju (perekond)|astelpaju]], sgk [[hõbepuulised]]
*[[aster]] (''Aster''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[astrilaadsed]] (''Asterales''), selts
*[[atlasküpress]]
*[[aubrieeta]] (''Aubrieta''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[aukuuba]]
*[[austraalia emupuu]] (''Duboisia leichhardtii'')
*[[austraalia heinapuu]] (''Xanthorrhoea australis'')
*[[austraalia tubakas]] (''Nicotiana suaveolens'')
*[[austria mänd]] (''Pinus nigra subsp. nigra'')
*[[austria rapuntsel]] (''Phyteuma hemisphaericum'')
*[[austria roidputk]] (''Pleurospermum austriacum''), sgk [[sarikalised]]
*[[avitsennia]] (''Avicennia''), perekond
*[[avokaadopuu]] ehk ameerika pirnloorber (''Persea americana''), sgk [[loorberilised]]
*[[avoonia]] (''Avonia'')

==B==
*[[babassu]] (''Orbignya barbosiana''), [[puu]], sgk [[palmilised]], [[Lõuna-Ameerika]]
*''[[Badula]]'', perekond, sgk [[nurmenukulised]], peamiselt Maskareenidel ja Madagaskaril
*''[[Badula balfouriana]]'', [[puu]], sgk [[nurmenukulised]], Rodriguese saare endeem
*[[baffia]] ehk kambalpuu (''Baphia nitida''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]], [[Aafrika|Lääne-Aafrika]]
*[[baieri timmia]] (''Timmia bavarica''), [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[timmialised]], Eestis haruldane
*''[[Baikiaea]]'', perekond, sgk [[liblikõielised]]
*''[[Baikiaea plurijuga]]'', sgk [[liblikõielised]]
*[[Bailey akaatsia]] (''Acacia baileyana''), [[põõsas]] või [[puu]], sgk [[liblikõielised]], pärit [[Uus-Lõuna-Wales]]i lõunaosast, kasvatatakse ilutaimena ja naturaliseerunud ning introdutseeritud mujal
*[[Balfouri mänd]] (''Pinus balfouriana''), [[puu]], sgk [[männilised]]
*[[balsapuu]] (''Ochroma pyramidale''), [[puu]]
*[[balti lõosilm]] (''Myosotis laxa subsp. baltica''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]]
*[[balti nõiahammas]] (''Lotus balticus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]]
*[[balti sõrmkäpp]] ehk balti käpp (''Dactylorhiza baltica'' ehk ''Dactylorhiza longifolia''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]]
*[[bambus]] (''Bambusa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]]
*[[banaan (perekond)|banaan]] (''Musa''), perekond
*[[banksia]] (''Banksia''), perekond, sgk [[prootealised]]
*[[bantri lõhiksammal]] (''Lophosia bantriensis'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane
*[[barbadose tsesalpiinia]] (''Caesalpinia pulcherrima''), sgk [[tsesalpiinialised]]
*[[bartraamia]] (''Bartramia''), perekond, sgk [[kerakupralised]]  
*[[basiilik]] (''Ocimum''), perekond
*[[bataat]] ehk maguskartul (''Ipomoea batatas''), sgk [[kassitapulised]]
*[[beetli-areekapalm]] (''Areca catechu''), [[puu]], sgk [[palmilised]]
*[[begoonia]] (''Begonia''), perekond, sgk [[begoonialised]]
*[[Bengali viigipuu]] ehk baanian (''Ficus benghalensis'', sünonüüm ''Ficus indica''), sgk [[mooruspuulised]]
*[[bensoestüüraks]] ehk bensoepuu (''Styrax benzoin''), sgk [[stüüraksilised]]
*[[bergamotipuu]] (''Citrus bergamia''), [[puu]], sgk [[ruudilised]]
*[[bergeenia]] (''Bergenia''), perekond, sgk [[kivirikulised]]
*[[berliini pappel]] (''Populus berolinensis''), puu, sgk [[pajulised]], Eestis tavaline
*[[bermuuda jänesekapsas]] (''Oxalis pes-caprae''), sgk [[jänesekapsalised]] 
*[[Biebersteini kadakkaer]] (''Cerastium biebersteinii''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]]
*''[[Biscutella coronopifolia]]'', sgk [[ristõielised]]
*[[Blindi pungsammal]] (''Bryum blindii'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane
*[[Blossfeldi kalanhoe]] (''Kalanchoe blossfeldiana''), [[rohttaim]], sgk [[paksulehelised]]
*''[[Boechera cusickii]], sgk [[ristõielised]]
*''[[Boechera lyallii]], sgk [[ristõielised]]''
*[[bombei eebenipuu]] (''Diospyros gardneri''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]]
*[[bosvellia]] (''Boswellia carteri'')
*''[[Borodinia]]'', perekond, sgk [[ristõielised]]
*''[[Brachystegia glaucescens]]'', sgk [[liblikõielised]]
*[[brasiilia araukaaria]] (''Araucaria angustifolia''), [[puu]], sgk [[araukaarialised]]
*[[brasilpuu]] (''Caesalpinia echinata'')
*''[[Brassica insularis]]'', sgk [[ristõielised]]  
*[[Brauni astelsõnajalg]] (''Polystichum braunii'')
*[[Breweri kuusk]] (''Picea breweriana''), [[puu]], sgk [[männilised]]
*[[bromeelialised]] (''Bromeliaceae''), sugukond
*[[bruhhialised]] (''Bruchiaceae''), sugukond
*[[bruunialehine kevadik]] (''Draba bruniifolia''), sgk [[ristõielised]]
*[[bubinga]] (''Guibourtia''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]]
*[[budleia]] (''Buddleja'')
*[[Bunge mänd]] (''Pinus bungeana''), [[puu]], sgk [[männilised]]
*''[[Byrsonima crassa]]'', sgk [[malpiigialised]]

==C==
*''[[Calepina]]'', perekond, sgk [[ristõielised]] 
*''[[Calepina irregularis]]'', sgk [[ristõielised]] 
*''[[Canscora alata]]'', sgk [[emajuurelised]] 
*''[[Capsella grandiflora]]'', sgk [[ristõielised]]
*''[[Cembrae]]'', [[mänd (perekond)|männi]] alamperekonna ''[[Strobus]]'' sektsioon, sgk [[männilised]]
*''[[Chamaetia]]'', [[paju]] alamperekond, sgk [[pajulised]] 
*''[[Chlorococcales]]'', selts
*''[[Chlorodendrales]]'', selts
*''[[Cladophorales]]'', selts
*''[[Cochlearia polonica]]'', sgk [[ristõielised]]
*[[Corda porella]] (sün Korda porella{{lisa viide}}) (''Porella cordaeana''), sgk [[porellalised]]
*[[Coulteri mänd]] (''Pinus coulteri''), [[puu]], sgk [[männilised]]
*[[Cunninghami araukaaria]] (''Araucaria cunninghamii''), [[puu]], sgk [[araukaarialised]]

==D==
*[[daalia]] (''Dahlia''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[dalarna vesisammal]] (''Fontinalis dalecarnica'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud
*[[dalbergia]] (''Dalbergia''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[dalmaatsia neitsikummel]] (''Tanacetum cinerarifolium''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]]
*[[datlipalm (perekond)|datlipalm]] (''Phoenix''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[palmilised]]
*[[dauuria lehis]] (''Larix gmelinii''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]]
*[[Davalli pisisammal]] (''Pottia davalliana'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane
*[[deutsia]] (''Deutzia'')
*[[diervilla]] (''Diervilla'')
*[[diskiidia]] (''Dischidia''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[angervarrelised]]
*[[dodopalm]] (''Acanthophoenix''), perekond, sgk [[palmilised]] 
*[[draakonipuu]] (''Dracaena''), perekond, sgk [[asparilised]] 
*''[[Draba oligosperma]]'', sgk [[ristõielised]]
*[[Dörfleri liivatee]] (''Thymus doerfleri''), [[poolpõõsas]], sgk [[huulõielised]]

==E==
*[[ebajasmiin]] (''Philadelphus''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[hortensialised]]
*[[ebakübesammal]] (''Pseudephemerum''), perekond, sgk [[jõhvsamblalised]]
*[[ebaküdoonia (perekond)|ebaküdoonia]] (''Chaenomeles''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[roosõielised]]
*[[ebaküpress]] (''Chamaecyparis''), perekond, sgk [[küpressilised]]
*[[ebalehis (perekond)|ebalehis]] (''Pseudolarix''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[männilised]]
*[[ebalehis]] (''Pseudolarix amabilis''), [[puu]], sgk [[männilised]]
*[[ebatsuuga]] (''Pseudotsuga''), [[okaspuu]]de perekond, sgk [[männilised]]
*[[ebavalvik]] (''Paraleucobryum'')
*[[eebenipuu]] (''Diospyros''), [[puu]]de perekond, sgk [[eebenipuulised]]
*[[eebenipuulised]], sugukond
*[[eerika]] (''Erica''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[kanarbikulised]]
*[[eesti soojumikas]] (''Saussurea alpina esthonica''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]]
*[[ehmik]] (''Thuidium''), perekond, sgk [[ehmikulised]]  
*[[ehmikulised]] (''Thuidiaceae''), sugukond.
*[[ekmea]] (''Aechmea''), perekond, sgk [[bromeelialised]] 
*[[elevandiõunapuu]] (''Sclerocarya''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[anakardilised]]
*[[elulõng]] (''Clematis'')
*[[elupuu]] (''Thuja''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[küpressilised]]
*[[emajuur]] (''Gentiana''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[emajuurelised]]
*[[emajuureke]] (''Gentianella''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[emajuurelised]]
*[[emajuurelaadsed]] (''Gentianales''), selts
*[[emajuurelised]] (''Gentianaceae''), sugukond
*[[emaputk]] (''Angelica palustris''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]]
*[[enelas]] (''Spiraea'')
*[[Engelmanni kuusk]] (''Picea engelmannii''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]]
*''[[Epimedium setosum]]'', sgk [[kukerpuulised]]
*[[erepunane lehtertapp]] (''Ipomoea coccinea L.'')
*[[erekollane krookus]] (''Crocus xluteus''), sgk [[võhumõõgalised]] 
*[[erilehine kammtupik]] (''Lophocolea heterophylla'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[maakarikalised]], Eestis tavaline
*[[eristarn]] (''Carex appropinquata''), [[rohttaim]], sgk [[lõikheinalised]]

*''[[Erysimum aurantiacum]]'', sgk [[ristõielised]]
*[[esparsett]] (''Onobrychis''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[estragon]] ehk estragonpuju (''Artemisia dracunculus''), [[poolpõõsas]], sgk [[korvõielised]]
*''[[Euclea]]'', [[puittaim]]ede perekond, sgk [[eebenipuulised]]
*''[[Euclea natalensis]], sgk [[eebenipuulised]]
*[[eukalüpt]] (''Eucalyptus''), sgk [[mürdilised]]
*[[euroopa karusmari]] (''Ribes uva-crispa''), [[põõsas]], sgk [[sõstralised]]
*[[euroopa lehis]] (''Larix decidua'' ehk ''Larix europaea'' ehk ''Pinus larix''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]]
*[[euroopa nulg]] ehk valge nulg (''Abies alba'' ehk ''Abies pectinata'' ehk ''Pinus alba''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]]
*[[euroopa toompihlakas]] (''Amelanchier ovalis''), sgk [[roosõielised]]

==F==
*[[fibiigia]] (''Fibigia''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[filipiini diospüür]] (''Diospyros blancoi''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]]
*[[flamingolill]] (''Anthurium''), perekond, sgk [[võhalised]]
*Flotovi harpant vt [[Flotovi harpantus]]
*[[Flotovi harpantus]] (''Harpanthus flotovianus'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[maakarikalised]], Eestis haruldane
*[[Flörke parbik]] (''Barbilophozia floerke'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane
*[[Forsteri kentiapalm]] (''Howea forsteriana''), [[puu]], sgk [[palmilised]]
*[[forsüütia]] (''Forsythia''), [[põõsas]], sgk [[õlipuulised]]
*[[Fortune'i hosta]] (''Hosta fortunei''), sgk [[liilialised]]
*[[franklinipuu]] (''Franklinia alatamaha''), sgk [[teepõõsalised]]
*[[Fraseri nulg]] (''Abies fraseri''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]]
*[[Funcki pungsammal]] (''Bryum funckii'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane
*[[Funki agaav]] (''Agave funkiana''), sgk [[agaavilised]]
*[[furtsellaaria (perekond)|furtsellaaria]] (''Furcellaria''), perekond, sgk ''[[Furcellariaceae]]''
*[[füüsal]] (''Physalis''), perekond, sgk [[maavitsalised]]

==G==
*[[gaboni eebenipuu]] (''Diospyros dendo''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]]
*[[gallia koerasinep]] (''Erucastrum gallicum''), sgk [[ristõielised]] 
*[[gallia tarn]] (''Carex ligerica''), [[rohttaim]], sgk [[lõikheinalised]]
*''[[Garcinia kola]]'', sgk ''[[Clusiaceae]]'' 
*[[gardeenia]] (''Gardenia''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[madaralised]]
*''[[Gentianella concinna]]'', [[rohttaim]], sgk [[emajuurelised]], [[Aucklandi saared|Aucklandi saarte]] endeem
*[[gibraltari ibeeris]] (''Iberis gibraltarica''), sgk [[ristõielised]]
*[[gladiool]] (''Gladiolus''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[võhumõõgalised]]
*''[[Geijera parviflora]]'', [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[ruudilised]], [[Austraalia]] idaosa 
*[[gerbera]] (''Gerbera''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[korvõielised]]
* †''Ginkgo adiantoides'', puu, sgk [[hõlmikpuulised]] ''Ginkgoaceae''
*[[ginnala vaher]] (''Acer ginnala''), sgk [[vahtralised]]
*[[Glehni kuusk]] (''Picea glehnii''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]]
*[[Gmelini kilbirohi]] (''Alyssum montanum'' subsp. ''Gmelinii''), sgk [[ristõielised]]
*[[Gregori ahvileivapuu]] (''Adansonia gregorii''), sgk [[kassinaerilised]], Austraalia endeem
*[[greibipuu]] (''Citrus ×paradisi''), [[puu]], sgk [[ruudilised]]
*[[grööni laglerohi]] (''Boechera holboellii''), sgk  [[ristõielised]]
*[[guajuula]] (''Parthenium argentatum''), [[puittaim]], sgk [[korvõielised]]
*[[guaraana-pauliinia]] (''Paullinia cupana''), [[liaan]], sgk [[seebipuulised]]
*[[gunnera]] (''Gunnera''), perekond, sgk [[gunneralised]]

==H==
*[[habenelk]] (''Dianthus barbatus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]]
*habras aloina vt [[rabe aloina]]
*[[haiklõug]] (''Chaenorhinum''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[mailaselised]]
*[[haisev jooksjarohi]] (''Ononis arvensis''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]]
*[[haisev kress]] (''Lepidium ruderale''), sgk [[ristõielised]]
*haisev maakarikas vt [[lõhnav maakarikas]]
*[[haisev vaiguputk]] ehk haisev feerula (''Ferula assa-foetida''), sgk [[sarikalised]]
*[[haisupuulised]] (''Sterculiacea''), sugukond
*[[halapaju]] (''Salix acutifolia''), [[puu]], sgk [[pajulised]]
*[[haldjaking]] (''Calypso bulbosa''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]]
*[[haldjatiib]] ehk epimeedium (''Epimedium''), perekond, sgk [[kukerpuulised]]
*[[hall haab]] ehk hall pappel (''Populus ×canescens''), sgk [[pajulised]] 
*[[hall kaderohi]] (''Scleranthus perennis''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]]
*[[hall kogelejarohi]] (''Berteroa incana''), sgk [[ristõielised]]
*[[hall käpp]] (''Orchis militaris''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]]
*[[hall lepp]] (''Alnus incana''), [[lehtpuu]], sgk [[kaselised]]
*[[hall lõunasinep]] (''Hirschfeldia incana''), sgk [[ristõielised]]
*[[hall mänd]] (''Pinus banksiana''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]]
*[[hall nelk]] (''Dianthus gratianopolitanus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]]
*[[hall nulg]] (''Abies concolor''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]]
*[[hall pähklipuu]] (''Juglans cinerea''), [[puu]], sgk [[pähklipuulised]], Eestis ilupuuna
*[[hall rahnik]] (''Grimmia pulvinata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline
*[[hall soolmalts]] (''Halimione pedunculata''), sgk [[rebasheinalised]]
*[[Halleri kuldsammal]] (''Campylium halleri'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane
*[[hallikas harakalatv]] (''Erysimum diffusum''), sgk [[ristõielised]]
*[[hambuline mesikas]] (''Melilotus dentatus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]]
*[[hammas-karviksammal]] (''Pogonatum dentatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis haruldane.
*[[hammas-tähtsammal]] (''Mnium hornum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tähtsamblalised]], Eestis tavaline.
*[[Hampe niidiksammal]] (''Cephaloziella hampeana'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[niidiksamblalised]], Eestis haruldane
*[[haneheinalised]] (''Zannichelliaceae''), sugukond
*[[hanekress]] (''Schivereckia''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[hanemalts]] (''Chenopodium''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[rebasheinalised]]
*[[hanepaju]] (''Salix repens''), sgk [[pajulised]]
*[[hanerohi]] (''Arabis''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[hanevits (perekond)|hanevits]] (''Chamaedaphne''), perekond, sgk [[kanarbikulised]]
*[[hanevits]] (''Chamaedaphne calyculata''), sgk [[kanarbikulised]]
*[[hanijalg]] (''Potentilla anserina''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]]
*[[hapu oblikas]] (''Rumex acetosa''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]]
*[[harakalatv]] (''Erysimum''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[harakkuljus]] (''Linnaea''), ainuliigiga [[rohttaim]]e perekond, sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]]
*[[harakkuljuselised]] (''Linnaeaceae''), sugukond
*[[harakputk]] (''Anthriscus''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[sarikalised]]
*[[haraline harakalatv]] (''Erysimum repandum''), sgk [[ristõielised]]
*[[harilik aaloe]] (''Aloe vera''), sgk aaloelised
*[[harilik aeduba]] (''Phaseolus vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]]
*[[harilik ahvileivapuu]] ehk baobab (''Adansonia digitata'')
*[[harilik alang]] (''Imperata cylindrica''), [[kõrreline]], sgk [[kõrrelised]]
*[[harilik allikrohi]] (''Montia fontana''), [[rohttaim]], sgk [[portulakilised]]
*[[harilik alraun]] (''Mandragora officinalis''), sgk [[maavitsalised]]
*[[harilik altee]] (''Althaea officinalis''), sgk [[kassinaerilised]]
*[[harilik angervaks]] (''Filipendula ulmaria''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]]
*[[aniis|harilik aniis]] (''Pimpinella anisum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]]
*[[harilik aprikoosipuu]] (''Prunus armeniaca'')
*[[harilik apteegitill]] (''Foeniculum vulgare''), sgk sarikalised
*[[arbuus|harilik arbuus]] (''Citrullus vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[kõrvitsalised]]
*[[harilik aruhein]] (''Festuca pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]]
*[[harilik aspar]] (''Asparagus officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[asparilised]]
*[[harilik astelpaju]] (''Hippophae rhamnoides''), [[puittaim]], sgk [[hõbepuulised]]
*[[harilik baklažaan]] (''Solanum melongena''), sgk [[maavitsalised]]
*[[datlipalm|harilik datlipalm]] (''Phoenix dactylifera''), [[puu]], sgk [[palmilised]], [[kultuurtaim]] [[Põhja-Aafrika]]s ja [[Ees-Aasia]]s
*[[harilik diospüür]] (''Diospyros lotus''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]]
*[[harilik drüüas]] (''Dryas octopetala''), [[poolpõõsas]], sgk [[roosõielised]]
*[[harilik ebatsuuga]] (''Pseudotsuga menziesii''), [[puu]], sgk [[männilised]]
*[[harilik eleuterokokk]] ehk harilik ogapaanaks (''Eleutherococcus sentinosus''), sgk [[araalialised]]
*[[harilik elupuu]] (''Thuja occidentalis''), pärit Põhja-Ameerikast, ilutaim ja hekipõõsas
*[[harilik esparsett]] (''Onobrychis viciifolia''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]]
*[[harilik granaadipuu]] (''Punica granatum''), sgk [[kukesabalised]]
*[[harilik guajaavipuu]] (''Psidium guajava''), [[puu]], sgk [[mürdilised]]
*[[harilik guajakipuu]] (''Guaiacum officinale'' ehk ''Guajacum officinale''), [[puu]]
*[[harilik haab]] (''Populus tremula''), [[puu]], sgk [[pajulised]]
*[[harilik harakkuljus]] (''Linnaea borealis''), [[rohttaim]], sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]]
*[[harilik heinmuda]] (''Ruppia maritima''), [[veetaim]], sgk [[heinmudalised]]
*[[harilik heliotroop]] (''Heliotropium arborescens''), sgk [[korvõielised]], pärit Peruust, Eestis kultuurtaim
*[[harilik hellik]] (''Funaria hygrometrica''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hellikulised]], Eestis tavaline
*[[harilik hernes]] (''Pisum sativum''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]]
*[[harilik hiibapuu]] (''Thujopsis dolabrata''), sgk [[küpressilised]]
*[[harilik hiirehernes]] (''Vicia cracca''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]]
*[[harilik hiirekõrv]] (''Capsella bursa-pastoris''), sgk [[ristõielised]]
*[[harilik hobukastan]] (''Aesculus hippocastanum''), sgk [[hobukastanilised]]
*[[harilik humal]] (''Humulus lupulus''), [[liaan]], sgk [[kanepilised]]
*[[harilik hõõlaskastik]] ehk põld-hõõlaskastik (''Beckmannia eruciformis''), sgk [[kõrrelised]]
*[[harilik hännik]] (''Isothecium alopecuroides''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline
*[[harilik härghein]] (''Melampyrum nemorosum''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]]
*[[harilik härjasilm]] (''Leucanthemum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]]
*[[harilik iisop]] (''Hyssopus officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]]
*[[harilik imikas]] (''Anchusa officinalis''), sgk [[karelehelised]]
*[[harilik jaanikaunapuu]] (''Ceratonia siliqua''), puu või põõsas, sgk [[liblikõielised]], pärit Vahemere maadelt
*[[harilik jalakas]] (''Ulmus glabra''), [[puu]], sgk [[jalakalised]], Eestis tavaline
*[[harilik jugapuu]] (''Taxus baccata''), [[okaspuu]], sgk [[jugapuulised]], Põhja-Aafrikas, Euroopas ja Lääne-Aasias, Eestis haruldane (Lääne-Eestis), looduskaitse all (II kategooria)
*[[harilik juudapuu]] (''Cercis siliquastrum''), [[puu]], sgk [[tsesalpiinialised]]
*[[harilik juuslehik]] (''Cirriphyllum tenuinerve''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline
*[[harilik jõgiputk]] (''Sium latifolium''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]]
*[[harilik jõhvikas]] (''Oxycoccus palustris''), [[kääbuspõõsas]], sgk [[kanarbikulised]]
*[[harilik jänesekapsas]] (''Oxalis acetosella''), [[rohttaim]], sgk [[jänesekapsalised]]
*[[harilik kadakkaer]] (''Cerastium fontanum''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]]
*[[harilik kadrisammal]] (''Atrichum undulatum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis tavaline
*[[harilik kaer]] (''Avena sativa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]]
*[[harilik kakaopuu]] (''Theobroma cacao''), [[puu]], sgk [[haisupuulised]]
*[[harilik kaksikhammas]] (''Dicranum scoparium''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis tavaline
*[[harilik kalmus]] (''Acorus calamus''), [[rohttaim]], sgk [[võhalised]]
*[[harilik kanep]] (''Cannabis sativa L.''), [[rohttaim]], sgk [[kanepilised]]
*[[harilik kardemon]] (''Elettaria cardamomum''), [[rohttaim]], sgk [[ingverilised]]
*[[harilik kartul]] (''Solanum tuberosum''), [[rohttaim]], sgk [[maavitsalised]]
*[[harilik karusammal]] ehk käolina (''Polytrichium commune''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis tavaline
*[[harilik kassikäpp]] (''Antennaria dioica''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]]
*[[kassitapp|harilik kassitapp]] (''Convolvulus arvensis''), [[rohttaim]], sgk [[kassitapulised]]
*[[harilik kastanipuu]] (''Castanea sativa'' ehk ''Castanea vulgaris''), [[puu]], sgk [[pöögilised]]
*[[harilik kastehein]] (''Agrostis capillaris''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]]
*[[harilik katkujuur]] (''Petasites hybridus''), sgk [[korvõielised]]
*[[harilik keerik]] (''Tortula ruralis''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis tavaline
*[[harilik keerispea]] (''Phacelia tanacetifolia''), sgk [[karelehelised]] 
*[[harilik kellukas]] (''Campanula patula''), [[rohttaim]], sgk [[kellukalised]]
*[[harilik kibuvits]] (''Rosa vosagiaca''), [[põõsas]], sgk [[roosõielised]]
*[[harilik kikerhernes]] ehk nuut ehk põishernes (''Cicer arietinum''), sgk [[liblikõielised]] 
*[[harilik kikkapuu]] (''Euonymus europaeus''), [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[kikkapuulised]]
*[[harilik kirburohi]] (''Polygonum'' persicaria), sgk [[tatralised]]
*[[harilik kitseenelas]] (''Aruncus dioicus''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]]
*[[harilik kobarpea]] (''Ligularia sibirica''), sgk [[korvõielised]]
*[[harilik koerahammas]] (''Erythronium dens-canis''), sgk [[liilialised]]
*[[harilik koldrohi]] (''Anthyllis vulneraria''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]]
*[[harilik kollajuur]] ehk harilik kurkum ehk harilik kurkuma (''Curcuma longa''), sgk [[ingverilised]]
*[[harilik konnarohi]] (''Alisma plantago-aquatica'') [[sootaim|soo]]- või [[veetaim]], sgk [[konnarohulised]]
*[[harilik kopsurohi]] (''Pulmonaria officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]]
*[[harilik korbik]] (''Pylaisia polyantha'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline
*[[harilik kosmos]] (''Cosmos bipinnatus''), sgk [[korvõielised]]
*[[harilik kreektürn]] (''Ziziphus jujuba''), [[puu]], sgk [[türnpuulised]]
*[[harilik kukehari]] (''Sedum acre''), [[rohttaim]], sgk [[paksulehelised]], Eestis sage
*[[harilik kukemari]] (''Empetrum nigrum''), sgk [[kanarbikulised]], Eestis tavaline 
*[[harilik kukerpuu]] (''Berberis vulgaris''), [[põõsas]], sgk [[kukerpuulised]]
*[[harilik kukesaba]] (''Lythrum salicaria''), [[rohttaim]], sgk [[kukesabalised]]
*[[harilik kuldkann]] (''Helianthemum nummularium''), sgk [[kuldkannilised]]
*[[harilik kuldvits]] (''Solidago virgaurea''), sgk [[korvõielised]]
*[[harilik kurekael]] (''Erodium cicutarium''), sgk [[kurerehalised]]
*[[harilik kurekell]] (''Aquilegia vulgaris''), sgk  [[tulikalised]]
*[[harilik kurgirohi]] (''Borago officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]]
*[[harilik kurk]] (''Cucumis sativus''), sgk [[kõrvitsalised]]
*[[harilik kuusk]] (''Picea abies''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]]
*[[harilik kuutõverohi]] (''Polygonatum odoratum''), [[rohttaim]], sgk [[liilialised]]
*[[kõrvits|harilik kõrvits]] (''Cucurbita pepo''), [[rohttaim]], sgk [[kõrvitsalised]]
*[[harilik käokannus]] (''Linaria vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]]
*[[harilik käokuld]] (''Helichrysum arenarium''), sgk [[korvõielised]]
*[[harilik käopäkk]] (''Lathraea squamaria''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]]
*[[harilik käoraamat]] (''Gymnadenia conopsea''), sgk [[käpalised]]
*[[harilik köömen]] (''Carum carvi''], [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]]
*[[harilik küdoonia]] (''Cydonia oblonga''), [[puu]], sgk [[roosõielised]]
*[[harilik küüvits]] (''Andromeda polifolia''), sgk [[kanarbikulised]]
*[[harilik laanelill]] (''Trientalis europaeus''), [[rohttaim]], sgk [[nurmenukulised]]
*[[harilik laanesõnajalg]] (''Matteuccia struthiopteris''), [[eostaim]], sgk ''[[Onocleaceae]]''
*[[harilik laanik]] (''Hyloomium splendens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline
*[[harilik lakkleht]] (''Orthilia secunda''), sgk [[kanarbikulised]]
*[[harilik leesikas]] (''Arctostaphylos uva-ursi''), sgk [[kanarbikulised]]
*[[harilik leeskputk]] (''Levisticum officinale''), sgk [[sarikalised]] 
*[[harilik lehviksammal]] (''Ptilium crista-castrensis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline
*[[harilik lepiklill]] (''Chrysosplenium alternifolium''), sgk [[kivirikulised]]
*[[harilik liguster]] (''Ligustrum vulgare''), põõsas, sgk [[õlipuulised]], Eestis võõrliik 
*[[harilik liivkann]] (''Arenaria serpyllifolia''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]]
*[[harilik liivrohi]] (''Cardaminopsis arenosa''), sgk [[ristõielised]] 
*[[harilik lina]] (''Linum usitatissimum''), [[rohttaim]], sgk [[linalised]]
*[[harilik linnukapsas]] (''Lapsana communis''), sgk [[korvõielised]]
*[[harilik linnurohi]] (''Polygonum arenastrum''), sgk [[tatralised]] 
*[[harilik lodjapuu]] (''Viburnum opulus''), [[põõsas]], sgk [[muskuslillelised]]
*[[harilik loorberipuu]] (''Laurus nobilis''), [[puu]], sgk [[loorberilised]]
*[[harilik lubikas]] (''Sesleria caerulea''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]]
*[[harilik lumikelluke]] (''Galanthus nivalis''), [[rohttaim]], sgk [[amarüllilised]]
*[[harilik lumilehik]] (''Hedwigia ciliata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lumilehikulised]], Eestis tavaline
*[[harilik lumimari]] (''Symphoricarpos albus''), [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]], Eestis ilutaimena, vahel metsistub
*[[harilik lutsern]] (''Medicago sativa''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]]
*[[harilik luuderohi]] (''Hedera helix''), sgk [[araalialised]]
*[[harilik lõhistanukas]] (''Schistidium apocarpum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline
*[[harilik lõokannus]] (''Corydalis solida''), sgk [[magunalised]]
*[[harilik lõvilõug]] (''Antirrhinum majus''), [[rohttaim]], sgk [[teelehelised]]
*[[harilik lühikupar]] (''Brachythecium rutabulum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline
*[[harilik maajalg]] (''Glechoma hederacea''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]]
*[[harilik maapähkel]] (''Arachis hypogaea''), [[rohttaim]] sgk [[liblikõielised]]
*[[harilik maarjalepp]] (''Agrimonia eupatoria''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]]
*[[harilik maarjaohakas]] (''Silybum marianum''), sgk [[korvõielised]]
*[[harilik maasikapuu]] (''Arbutus unedo'') [[põõsas]] või [[puu]], sgk [[kanarbikulised]]
*[[harilik maavits]] (''Solanum dulcamara''), [[poolpõõsas]], sgk [[maavitsalised]]
*[[harilik madukurk]] (''Trichosanthes cucumerina''), [[rohttaim]], sgk [[kõrvitsalised]]
*[[harilik maikelluke]] (''Convallaria majalis''), [[rohttaim]], sgk [[liilialised]]
*[[harilik mandariinipuu]] (''Citrus reticulata''), [[puu]], sgk [[ruudilised]]
*[[harilik mandlipuu]] (''Prunus dulcis'', ''Amygdalus communis''), [[puu]], sgk [[roosõielised]]
*[[harilik maokeel]] (''Ophioglossum vulgatum''), [[rohttaim]], sgk [[maokeelelised]]
*[[harilik meelik]] (''Homalothecium lutescens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline
*[[harilik melon]] (''Cucumis melo'' subsp. ''melo''), [[melon]]i alamliik, sgk [[kõrvitsalised]] 
*[[harilik metspipar]] (''Asarum europaeum''), [[rohttaim]], sgk [[tobiväädilised]]
*[[harilik metssõnajalg]] (''Phegopteris connectilis''), sgk [[soosõnajalalised]], Eestis hajusalt
*[[harilik metsvits]] (''Lysimachia vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[mürsiinelised]]
*[[harilik muguljuur]] (''Herminium monorchis''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]]
*[[harilik murtudsüda]] (''Lamprocapnos spectabilis''), sgk [[magunalised]]
*[[harilik mustikas]] (''Vaccinium myrtillus''), [[kääbuspõõsas]], sgk [[kanarbikulised]]
*[[harilik mustnupp]] (''Sanguisorba minor''), sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane
*[[harilik mänd]] (''Pinus silvestris'') [[okaspuu]], sgk [[männilised]], Eestis tavaline
*[[harilik mürt]] (''Myrtus communis'') sgk [[mürdilised]] 
*[[harilik müürilill]] (''Cymbalaria muralis''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]]
*[[harilik müürlook]] (''Arabidopsis thaliana''), sgk [[ristõielised]]
*[[harilik naat]] (''Aegopodium podagraria''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]]
*[[harilik naistesõnajalg]] (''Athyrium filix-femina''), [[eostaim]], sgk [[naistesõnajalalised]]
*[[harilik narmik]] (''Ptilidium pulcherrimum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[narmikulised (samblad)]], Eestis tavaline
*[[harilik nelgipuu]] (''Syzygium aromaticum''), sgk [[mürdilised]]
*[[harilik nisu]] ehk pehme nisu (''Triticum aestivum''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]]
*[[harilik nurmenukk]] (''Primula veris''), [[rohttaim]], sgk [[nurmenukulised]]
*[[harilik nurmikas]] (''Poa trivialis''), sgk [[kõrrelised]] 
*[[harilik nõgilillik]] (''Limosella aquatica''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]]
*[[harilik nõiakold]] (''Circaea alpina''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]]
*[[harilik nõiahammas]] (''Lotus corniculatus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]]
*[[harilik nõmmkann]] (''Androsace septentrionalis''), sgk [[nurmenukulised]]
*[[harilik nälghein]] (''Spergula arvensis''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]]
*[[harilik näsiniin]] (''Daphne mezereum''), [[põõsas]], sgk [[näsiniinelised]]
*[[harilik näär]] (''Pimpinella saxifraga''), sgk [[sarikalised]]
*[[harilik oder]] (''Hordeum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], [[kultuurtaim]], ka Eestis
*[[harilik ogaõun]] (''Datura stramonium''), [[rohttaim]], sgk [[maavitsalised]], Eestis peamiselt prahipaikades, ka ilutaimena
*[[harilik orashein]] (''Elymus repens''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]]
*[[harilik palderjan]] (''Valeriana officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[palderjanilised]]
*[[harilik palusammal]] (''Pleurozium schreberi'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline.
*[[paprika|harilik paprika]] (''Capsicum annuum''), sgk [[maavitsalised]]
*[[harilik parkhein]] (''Lycopus europaeus''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]]
*[[harilik parthein]] (''Glyceria fluitans''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]]
*[[harilik pihlakas]] (''Sorbus aucuparia''), [[puu]], sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline
*[[harilik piimalill]] (''Euphorbia helioscopia''), [[rohttaim]], sgk [[piimalillelised]]
*[[harilik piimjuur]] (''Tragopogon pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline
*[[harilik pilliroog]] (''Phragmites australis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]]
*[[harilik pimendipuu]] (''Pimenta dioica''), sgk [[mürdilised]]
*[[harilik pirnipuu]] (''Pyrus communis''), [[puu]], sgk [[roosõielised]]
*[[harilik pistaatsia]] (''Pistacia vera''), [[puu]], sgk [[anakardilised]]
*[[harilik ploomipuu]] (''Prunus × domestica''), [[puu]], sgk [[roosõielised]], Euraasias, Põhja-Ameerikas, Põhja- ja Lõuna-Aafrikas, Eestis kultuurtaim
*[[harilik pohl]] (''Vaccinium vitis-idaea''), sgk [[kanarbikulised]]
*[[harilik porss]] (''Myrica gale''), [[põõsas]], sgk [[porsalised]]
*[[harilik puju]] (''Artemisia vulgaris''), sgk [[korvõielised]]
*[[harilik pukspuu]] (''Buxus sempervirens''), [[puu]]
*[[harilik punaharjak]] (''Ceratodon purpureus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis tavaline
*[[harilik punand]] (''Fumaria officinalis''), sgk [[magunalised]]
*[[harilik punasammal]] (''Bryoerythrophyllum recurvirostre'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis tavaline
*[[harilik punavärvik]] (''Rubia tinctorum''), sgk [[madaralised]]
*[[harilik pune]] (''Origanum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]]
*[[harilik puuvõõrik]], (''Viscum album''), sgk [[linalehikulised]]
*[[harilik põisrohi]] (''Silene vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]]
*[[harilik päevalill]] (''Helianthus annuus''), sgk [[korvõielised]]
*[[harilik pärn]] (''Tilia cordata''), [[puu]], sgk [[pärnalised]], Eestis tavaline
*[[harilik pöök]] (''Fagus sylvatica''), [[puu]]
*[[harilik rahnik]] (''Grimmia ovalis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline
*[[harilik rass]] (''Cynoglossum officinale''), sgk [[karelehelised]]
*[[harilik raudrohi]] (''Achillea millefolium''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]]
*[[harilik raudürt]] (''Verbena officinalis''), sgk [[raudürdilised]]
*[[harilik raunik]] (''Plagiochila asplenioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[raunikulised]], Eestis tavaline
*[[harilik rosmariin]] (''Rosmarinus officinalis''), sgk [[huulõielised]]
*[[harilik rukis]] (''Secale cereale''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]]
*[[harilik saar]] (''Fraxinus excelsior''), [[puu]], sgk [[õlipuulised]], Eestis tavaline
*[[harilik saialill]] (''Calendula officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]]
*[[harilik saluhein]] (''Milium effusum''), sgk [[kõrrelised]]
*[[harilik sanioonia]] (''Sanionia uncinata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis tavaline
*[[harilik sarapuu]] (''Corylus avellana''), [[põõsas]], sgk [[sarapuulised]]
*[[harilik sealõuarohi]] (''Harilik sealõuarohi''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]]
*[[harilik seebilill]] (''Saponaria officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]]

*[[harilik seenlill]] (''Monotropa hypopitys''), sgk [[kanarbikulised]]
*[[harilik seesam]] (''Sesamum indicum''), [[rohttaim]], sgk [[seesamilised]]
*[[harilik sibul]] ehk söögisibul (''Allium cepa''), [[rohttaim]], kultuurtaim
*[[harilik sidrunhein]], (''Cymbopogon citratus''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Kagu-Aasias
*[[harilik sidrunipuu]] (''Citrus limon''), [[puu]], sgk [[ruudilised]]
*[[harilik sigur]] (''Cichorium intybus''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]]
*[[harilik silmarohi]] (''Euphrasia officinalis''), sgk [[mailaselised]]
*[[harilik sinerõigas]] (''Isatis tinctoria''), sgk  [[ristõielised]]
*[[harilik siniliilia]] ehk harilik silla (''Scilla sibirica''), sgk [[asparilised]] 
*[[harilik sinilill]] (''Hepatica nobilis'') [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]], Eestis tavaline
*[[harilik skorpionsammal]] (''Scorpidium scorpioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline
*[[harilik sookammik]] (''Helodium blandowii''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline.
*[[harilik sookold]] (''Lycopodiella inundata''), [[sõnajalgtaim]], sgk [[kollalised]]
*[[harilik sookäpp]] (''Malaxis paludosa''), sgk [[käpalised]]
*[[harilik soolarohi]] (''Salicornia europaea''), [[rohttaim]], sgk [[maltsalised]] (APG II järgi [[rebasheinalised]])
*[[harilik soolikarohi]] (''Tanacetum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline
*[[harilik soosõnajalg]] ([[Thelypteris palustris]]), [[sõnajalgtaim]], sgk [[soosõnajalalised]], Eestis tavaline
*[[harilik sorgo]] (''Sorghum bicolor''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]]
*[[harilik strühniinipuu]] (''Strychnos nux-vomica''), [[puu]], sgk [[logaanialised]]
*[[harilik söötreiarohi]] (''Herniaria glabra''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]]
*[[harilik sugapea]] (''Cynosurus cristatus''), sgk [[kõrrelised]] 
*[[suhkruroog|harilik suhkruroog]] (''Saccharum officinarum''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]]
*[[harilik sügislill]] (''Colchicum autumnale''), sgk [[sügislillelised]]
*[[harilik ženšenn]] (''Panax ginseng''), [[rohttaim]], sgk [[araalialised]]
*[[harilik talvik]] (''Chimaphila umbellata''), [[rohttaim]], sgk [[uibulehelised]]
*[[tamm|harilik tamm]] (''Quercus robur''), [[puu]], sgk [[pöögilised]]
*[[harilik taralõng]] (''Lycium barbarum''), [[põõsas]], sgk [[maavitsalised]]
*[[harilik tatar]] (''Fagopyrum esculentum''), sgk [[tatralised]]
*[[harilik teravtipp]] (''Calliergonella cuspidata'') sammal tömpkaanikuliste sugukonnast. Eestis tavaline.
*[[harilik tihashein]] (''Scutellaria galericulata''), sgk [[huulõielised]]
*[[harilik tokkroos]] (''Alcea rosea''), sgk [[kassinaerilised]]
*[[tomat|harilik tomat]] (''Lycopersicon esculentum'' ehk ''Solanum lycopersicum'' ehk ''Lycopersicon lycopersicum''), [[rohttaim]], [[Lõuna-Ameerika]]st pärit [[kultuurtaim]], sgk [[maavitsalised]], Eestis tavaline kultuurtaim
*[[harilik toomingas]] (''Prunus padus''), sgk [[roosõielised]]
*[[harilik tuhkpuu]] (''Cotoneaster scandinavicus''), sgk [[roosõielised]]
*[[harilik tulbipuu]] (''Liriodendron tulipifera''), [[puu]]
*[[harilik tuvihernes]] (''Cajanus cajan''), sgk [[liblikõielised]], [[kultuurtaim]], [[troopika]]s ja [[lähistroopika]]s
*[[harilik tõlkjas]] (''Bunias orientalis''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]]
*[[tõrvalill|harilik tõrvalill]] (''Lychnis viscaria''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]]
*[[harilik tähtaniisipuu]] (''Illicium verum''), sgk [[magnoolialised]]
*[[harilik tömpkaanik]] (''Amblystegium serpens'') sammal tömpkaanikuliste sugukonnast. Eestis tavaline.
*[[harilik türnpuu]] (''Rhamnus catharticus''), puu, sgk [[türnpuulised]], Eestis tavaline
*[[harilik tüviksammal]] (''Climacium dendroides'') sammal tüviksamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline.
*[[harilik ungrukold]] (''Huperzia selago''), sgk [[kollalised]], sõnajalgtaim
*[[harilik ussikeel]] (''Echium vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]]
*[[harilik ussilakk]] (''Paris quadrifolia''), sgk [[lemmelillelised]] või [[liilialised]]
*[[harilik vaarikas]] (''Rubus idaeus''), sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline
*[[harilik vaher]] (''Acer platanoides''), sgk [[seebipuulised]]
*[[harilik valgepöök]] (''Carpinus betulus''), sgk [[sarapuulised]]
*[[harilik valvik]] (''Leucobryum glaucum'') sammal kaksikhambaliste sugukonnast. Eestis paiguti, on ohustatud.
*[[harilik vanill]] (''Vanilla planifolia''), sgk [[käpalised]]
*[[harilik varakevadik]] ehk varane kevadik (''Erophila verna'', ''Draba verna''), sgk [[ristõielised]]
*[[harilik varemerohi]] (''Symphytum officinale''), sgk [[karelehelised]]
*[[harilik varsakabi]] (''Caltha palustris''), sgk [[tulikalised]]
*[[harilik vereurmarohi]] (''Chelidonium majus''), sgk [[magunalised]]
*[[harilik vesihernes]] (''Urticularia vulgaris''), sgk [[vesihernelised]]
*[[harilik vesikanep]] (''Eupatorium cannabinum''), sgk [[korvõielised]]
*[[harilik vesikuusk]] (''Hippuris vulgaris''), sgk [[teelehelised]]
*[[harilik vesisammal]] (''Fontinalis antipyretica''), sgk [[vesisamblalised]]
*[[harilik vesisulg]] (''Hottonia palustris''), sgk [[nurmenukulised]]
*[[harilik vesitäht]] (''Callitriche cophocarpa''), [[veetaim]], sgk [[teelehelised]]
*[[harilik viherik]] (''Scleropodium purum'') sammal lühikupraliste sugukonnast. Eestis tavaline
*[[harilik viigipuu]] (''Ficus carica''), sgk [[mooruselised]]
*[[harilik viirpuu]] (''Crataegus rhipidophylla''), sgk [[roosõielised]]
*[[harilik voolmerohi]] ehk voolme-ristirohi (''Jacobaea vulgaris'', ''Senecio jacobaea''), sgk [[korvõielised]]
*[[harilik võilill]] (''Taraxacum officinale''), rohttaim, sgk [[korvõielised]]
*[[harilik võrm]] (''Cuscuta europaea''), sgk [[kassitapulised]]
*[[harilik võsalill]] (''Moehringia trinervia''), sgk [[nelgilised]]
*[[harilik võõrkress]] ''(Cardaria draba),'' sgk [[ristõielised]]
*[[harilik õlipuu]] (''Olea europaea''), sgk [[õlipuulised]]
*[[harilik äiakas]] ehk nisulill (''Agrostemma githago''), sgk [[nelgilised]]
*[[harilik äiatar]] ehk äiatar (''Knautia arvensis''), sgk [[kuslapuulised]]
*[[harilik öölill]] (''Hesperis matronalis''), sgk  [[ristõielised]]
*[[harkhammas]] (''Dichodontium''), perekond, sgk [[ongströömialised]]
*[[harjakas tahuksammal]] (''Meesia longiseta''), sgk [[tahuksamblalised]]
*[[harjaseline nõgesleht]] (''Acalypha hispida''), [[põõsas]], sgk [[piimalillelised]], pärit arvatavasti Uus-Guinealt, ilutaim
*[[harjas-lõhnhein]] (''Hierochloe hirta''), sgk [[kõrrelised]]
*[[harkjas põisrohi]] (''Silene dichotoma''), sgk [[nelgilised]]
*[[harkjas särjesilm]] (''Ranunculus peltatus'', ''Ranunculus peltatus'' subsp. ''peltatus''), sgk [[tulikalised]] 
*[[haruhärmik]] (''Racomitrum fasciculare'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis haruldane
*[[haruline võtmehein]] (''Botrychium matricariifolium'')
*[[heinmuda]] (''Ruppia''), perekond, sgk [[heinmudalised]]
*[[heinmudalised]] (''Ruppiaceae''), sugukond
*[[heinputk]] (''Angelica''), perekond, sgk [[sarikalised]]
*[[heinpuulised]] (''Xanthorrhoeaceae''), sgk
*[[helekollane sõrmkübar]] (''Digitalis grandiflora''), sgk [[mailaselised]]
*[[hele sõstar]] (''Ribes lucidum''), põõsas, sgk [[sõstralised]], praegu arvatud liigi [[mage sõstar]] alla
*[[helgik]] (''Schistostega pennata''), sammal, sgk [[helgikulised]]
*[[helgik (perekond)|helgik]] (''Schistostega''), perekond, sgk [[helgikulised]]
*[[helgikulised]] (''Schistostegaceae''), sugukond
*[[Helleri ebatähtlehik]] (''Anastrophyllum minutum'', sün ''Anastrophyllum hellerianum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane
*[[hellik]] (''Funaria''), perekond, sgk [[hellikulised]]
*[[hellikulaadsed]] (''Funariales''), selts
*[[hellikulised]] (''Funariaceae''), sugukond
*[[helmikas]] (''Melica''), perekond, sgk [[kõrrelised]]
*[[helvik]] (''Marchantia''), sgk [[helvikulised]]
*[[hernelehine seahernes]] (''Lathyrus pisiformis''), sgk [[liblikõielised]]
*[[hernes (perekond)|hernes]] (''Pisum''), perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[hevea]] (''Hevea'')
*[[hiibapuu]] (''Thujopsis dolabrata'')
*[[hiid-karuputk]] (''Heracleum mantegazzianum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]]
*[[hiidkupar]] (''Buxbaumia''), perekond, sgk [[hiidkupralised]] 
*[[hiidkupralaadsed]] (''Buxbaumiales''), selts
*[[hiidkupralised]] (''Buxbaumiaceae''), sugukond
*[[hiid-sargapuu]] (''Entandrophragma excelsum''), [[puu]], sgk [[meelialised]]
*hiidsekvoia ehk [[mammutipuu]] (''Sequoiadendron giganteum''), [[puu]], sgk [[küpressilised]]
*[[hiigel-elupuu]] (''Thuja plicata'' ehk ''Thuja gigantea''), [[puu]]
*[[hiigelnulg]] (''Abies grandis''), sgk [[männilised]]
*[[hiigel-sigiagaav]] (''Furcraea foetida''), sgk [[agaavilised]]
*[[hiigel-tääkliilia]] (''Yucca gigantea''), sgk [[asparilised]]
*[[hiina abeelia]] (''Abelia chinensis''), põõsas, sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]], Hiina, dekoratiivtaim
*[[hiina aedaster]] (''Callistephus chinensis'')
*[[hiina aktiniidia]] (''Actinidia chinensis''), sgk [[aktiniidialised]]
*[[hiina kadakas]] (''Juniperus chinensis''), sgk [[küpressilised]]
*[[hiina kaneelipuu]] (''Cinnamomum aromaticum''), sgk [[loorberilised]]
*[[hiina nelk]] (''Dianthus chinensis''), sgk [[nelgilised]]
*[[hiina sidrunväändik]] (''Schisandra chinensis''), sgk [[sidrunväändikulised]]
*[[hiina sinivihm]] ehk hiina visteeria ehk hiina rippuba (''Wisteria sinensis''), sgk [[liblikõielised]] 
*[[hiirehernes]] (''Vicia''), perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[hiirekõrv (perekond)|hiirekõrv]] (''Capsella''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[hiireoder]] (''Hordeum murinum''), sgk [[kõrrelised]]
*[[hiiretudrik]] (''Myagrum perfoliatum''), sgk [[ristõielised]]
*[[hiiretõlkjas]] (''Euclidium syriacum''), sgk [[ristõielised]]
*[[hiiretõlkjas (perekond)|hiiretõlkjas]] (''Euclidium''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[hiissamblalised]] (''Leucodontaceae''), sugukond
*[[hiissammal]] (''Leucodon sciuroides''), sammal, sgk [[hiissamblalised]], Eestis tavaline
*[[hikkoripuu]] (''Cayra''), perekond, sgk [[pähklipuulised]]
*[[hilistoomingas]] (''Prunus serotina'' ehk ''Padus serotina''), [[puu]]
*[[himaalaja kipslill]] (''Gypsophila cerastioides''), sgk [[nelgilised]]
*[[hirss (perekond)|hirss]] (''Panicum''), perekond, sgk [[kõrrelised]]
*[[hispaania nulg]] (''Abies pinsapo''), sgk [[männilised]]
*[[hispaania tooneputk]] (''Thapsia garganica''), sgk [[sarikalised]]
*[[hobukastan]] (''Aesculus''), perekond, sgk [[hobukastanilised]]
*[[hobukastanilehine rodgersia]] (''Rodgersia aesculifolia''), sgk [[kivirikulised]]
*[[hobukastanilised]] (''Hippocastanaceae''), sugukond
*[[hobumadar]] (''Galium verum''), sgk [[madaralised]]
*[[hobuoblikas]] (''Rumex confertus''), sgk [[tatralised]]
*''[[Holosteum]]'', perekond, sgk [[nelgilised]]
*''[[Holosteum umbellatum]]'', sgk [[nelgilised]] 
*[[hortensialised]] (''Hydrangeaceae''), sugukond
*[[hosta]] (''Hosta''), perekond, sgk [[liilialised]]
*[[hulgajuurine vesilääts]] (''Spirodela polyrhiza''), [[veetaim]], sgk [[võhalised]]
*[[humal (perekond)|humal]], perekond, sgk [[kanepilised]]
*[[humalapuu]] (''Ptelea'')
*[[humallutsern]] (''Medicago lupulina''), sgk [[liblikõielised]]
*[[humalpöök]] (''Ostrya'')
*[[hundihammas]] (''Astragalus''), perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[hundinui]] (''Typha''), perekond, sgk [[hundinuialised]]
*[[hundinuialised]] (''Typhaceae''), sugukond
*[[hundipaju]] (''Salix rosmarinifolia''), [[põõsas]], sgk [[pajulised]]
*[[hunditubakas]] (''Hieracium''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[huulhein]] (''Drosera''), perekond, sgk [[huulheinalised]]
*[[huulheinalised]] (''Droseraceae''), sugukond
*[[huulõielised]] (''Lamiaceae''), sugukond
*[[hõbeakaatsia]] (''Acacia dealbata'')
*[[hõbehaab]] ehk hõbepappel (''Populus alba''), sgk [[pajulised]]
*[[hõbe-niklirohi]] (''Odontarrhena argentea''), sgk [[ristõielised]]
*[[hõbenulg]] (''Abies procera''), sgk [[männilised]]
*[[hõbe-pungsammal]] (''Bryum argenteum'') sammal pungsamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline.
*[[hõbepuu]] (''Elaeagnus'')
*[[hõberemmelgas]] (''Salix alba''), sgk [[pajulised]]
*[[hõbevaher]] (''Acer saccharinum''), sgk [[seebipuulised]]
*[[hõlmikpuu]] (''Ginkgo biloba''), sgk [[hõlmikpuulised]]
*[[hõlmikpuu (perekond)|hõlmikpuu]], perekond, sgk [[hõlmikpuulised]]
*[[hõlmikpuud]] (''Ginkgoopsida''), klass
*[[hõlmikpuulaadsed]] (''Ginkgoales''), selts
*[[hõlmikpuulised]] (''Ginkgoaceae''), sugukond 
*[[hõlmikpuutaimed]] (''Ginkgophyta''), hõimkond
*[[hõlmine lehtertapp]] (''Ipomoea lobata'' (Cerv.) Thell.), [[rohttaim]], sgk [[kassitapulised]]
*[[hõlmine nardia]] (''Nardia insecta'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane
*[[hõlmine ogakurk]] (''Echinocystis lobata''), sgk [[kõrvitsalised]]
*[[hõlmine leivapuu]] (''Artocarpus altilis''), sgk [[mooruselised]]
*[[hõlmlehine mailane]] (''Veronica hederifolia''), sgk [[teelehelised]]
*[[hõre allikasammal]] (''Philonotis caespitosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kerakupralised]], Eestis haruldane.
*[[häbelik mimoos]] (''Mimosa pudica''), sgk [[liblikõielised]]
*[[häbeuba]] (''Clitoria''), perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[händagaav]] (''Agave attenuata''), sgk [[agaavilised]]
*[[härghein]] (''Melampyrum''), perekond, sgk [[mailaselised]]
*[[härjasilm (perekond)|härjasilm]] (''Leucanthemum''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[hääbuv pudelpalm]] (''Hyophorbe amaricaulis''), sgk [[palmilised]]
*[[hüatsint]] (''Hyacinthus''), perekond, sgk [[hüatsindilised]]
*[[hübriidhaab]] (''Populus × wettsteinii'', ''Populus tremula × Populus tremuloides''), [[harilik haab|hariliku haava]] ja [[ameerika haab|ameerika haava]] [[hübriid]], sgk [[pajulised]] 
*[[hübriidlutsern]] (''Medicago × varia'') sgk [[liblikõielised]]
*''[[Hylandia dockrillii]]'', sgk [[piimalillelised]]

==I==
*[[ibeeris]] (''Iberis''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*''[[Iberis carnosa]]'',  sgk [[ristõielised]]
*[[idadiospüür]] (''Diospyros kaki''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]]
*[[ida-elupuu]] (''Thuja orientalis''), sgk [[küpressilised]]
*[[idahüatsint]] (''Hyacinthus orientalis''), sgk [[hüatsindilised]] 
*[[ida-kitsehernes]] (''Galega orientalis''), sgk [[liblikõielised]]
*[[ida-kiviürt]] (''Woodsia ilvensis''), sgk [[sõnajalalised]]
*[[idakuusk]] (''Picea orientalis''), sgk [[männilised]]
*[[ida-mariõunapuu]] (''Malus baccata''), sgk [[roosõielised]]
*[[ida-raudrohi]] (''Achillea salicifolia''), sgk [[korvõielised]]
*[[ida-ristirohi]] (''Senecio dubitabilis''), sgk [[korvõielised]]
*[[ida-suitsrohi]] (''Conringia orientalis''), sgk [[ristõielised]]
*[[ida-unilook]] (''Sisymbrium orientale''), sgk [[ristõielised]]
*[[ida-võsalill]] (''Moehringia lateriflora''), sgk [[nelgilised]]
*[[igihali]] (''Vinca''), perekond, sgk [[koerakoolulised]]
*[[igimänd]] (''Pinus longaeva''), sgk [[männilised]]
*[[iileks]] (''Ilex'')
*[[iilekstamm]] ehk vahemere tamm (''Quercus ilex''), sgk [[pöögilised]]
*[[iisop (perekond)|iisop]] (''Hyssopus''), sgk [[huulõielised]]
*[[imar]] (''Polypodium''), perekond
*[[imaralised]] (''Polypodiaceae''), sugukond
*[[imekannike]] (''Viola mirabilis''), sgk [[kannikeselised]]
*[[imelillelised]] ehk ööõielised (''Nyctaginaceae''), sugukond
*[[imikas]] (''Anchusa''), perekond, sgk [[karelehelised]]
*[[iminõges]] (''Lamium''), perekond, sgk [[huulõielised]]
*[[iminõgeselaadsed]] (''Lamiales''), selts
*[[india kanep]] (''Cannabis sativa'' subsp. ''indica''), [[rohttaim]], sgk [[kanepilised]]
*[[india mangopuu]] (''Mangifera indica''), sgk [[anakardilised]]
*[[india mesikas]] (''Melilotus indicus''), sgk [[liblikõielised]]
*[[india mürripuu]] (''Commiphora wightii''), sgk [[mürripuulised]] 
*[[india nonipuu]] (''Morinda citrifolia''), sgk [[madaralised]]
*[[ingverilaadsed]] (''Zingiberales''), selts
*[[ingverilised]] (''Zingiberaceae''), sugukond
*[[inkaliilia]] ehk alströmeeria (''Alstroemeria''), perekond, sgk [[inkaliilialised]]

==J==

*[[jaapani ebaküdoonia]] (''Chaenomeles japonica''), sgk [[roosõielised]]
*[[jaapani enelas]] (''Spiraea japonica''), sgk [[roosõielised]]
*[[jaapani harjasputk]] (''Torilis japonica''), sgk [[sarikalised]]
*[[jaapani juudapuulehik]] (''Cercidiphyllum japonicum''), sgk [[juudapuulehikulised]]
*[[jaapani kameelia]] (''Camellia japonica''), sgk [[teepõõsalised]]
*[[jaapani kerria]] (''Kerria japonica''), sgk [[roosõielised]]
*[[jaapani krüptomeeria]] (''Cryptomeria japonica''), puu, sgk [[küpressilised]]
*[[jaapani lehis]] (''Larix kaempferi''), sgk [[männilised]]
*[[jaapani metsmagun]] (''Hylomecon japonicum''), sgk [[magunalised]]
*[[jaapani mänd]] (''Pinus parviflora''), sgk [[männilised]]
*[[jaapani nulg]] (''Abies veitchii''), sgk [[männilised]]
*[[jaapani roheõis]] (''Chloranthus japonicus'') , sgk [[roheõielised]]
*[[jaapani tähtaniisipuu]] (''Illicium anisatum''), sgk [[tähtaniisipuulised]]
*[[jaapani vaiguseemnik]] (''Pittosporum tobira''), sgk [[vaiguseemnikulised]]
*[[jaapani vasaabia]] (''Wasabia japonica''), sgk [[ristõielised]]
*[[jalakalised]] (''Ulmaceae''), sugukond
*[[Jalakas (perekond)|jalakas]] (''Ulmus''), [[puu]]de perekond, sgk [[jalakalised]], Eestis tavaline (2 liiki)
*[[jalap-lehtertapp]] (''Ipomoea purga'')
*[[jamalaki-nelgipuu]] (''Syzygium samarangense''), sgk [[mürdilised]]
*[[jasmiin]] (''Jasminum''), perekond, sgk [[iminõgeselised]]
*[[Jeffrey mänd]] (''Pinus jeffreyi''), sgk [[männilised]]
*[[jojoobipõõsas]] ehk simmondsia (''Simmondsia chinensis''), põõsas, sgk ''[[Simmondsiaceae]]'', Põhja-Ameerika edelaosas
*[[jooksjarohi]] (''Ononis''), perekond, sgk liblikõielised
*[[joonik käokannus]] (''Linaria repens''), sgk [[mailaselised]]
*[[jugapuu (perekond)|jugapuu]] (''Taxus''), perekond, sgk [[jugapuulised]]
*[[jugapuulised]] (''Taxaceae''), sugukond
*[[jukatani agaav]] (''Agave fourcroydes''), sgk [[agaavilised]]
*[[jumalakäpp]] (''Orchis mascula''), sgk [[käpalised]]
*[[jumalapuu]] (''Ailanthus'')
*[[jumikas]] (''Centaurea''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[juudapuu]] (''Cercis''), puude ja põõsaste perekond, sgk [[liblikõielised]], Euraasias ja Põhja-Ameerikas
*[[juudapuulehik]] (''Cercidiphyllum'')
*[[juudinõges]] (''Parietaria'')
*[[juunosidrunipuu]] (''Citrus ×junos''), sgk [[ruudilised]])
*[[juurduv kõrkjas]] (''Scirpus radicans''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[juusadiantum]] (''Adiantum capillus-veneris''), sgk [[adiantumilised]]
*[[juus-kiilsirbik]] (''Dichelyma capillaceum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]]
*[[juus-penikeel]] (''Potamogeton trichoides''), sgk [[penikeelelised]]
*[[juus-sirbik]] (''Drepanocladus capillifolius'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane
*[[jõgi-kõõlusleht]] (''Sagittaria sagittifolia'') [[veetaim]], sgk [[konnarohulised]]
*[[jõgi-metsriis]] (''Leersia oryzoides''), sgk [[kõrrelised]]
*[[jõgi-särjesilm]] (''Ranunculus trichophyllus''), sgk [[tulikalised]]
*[[jõgioblikas]] (''Rumex hydrolapathum''), sgk [[tatralised]]
*[[jõgitakjalised]] (''Sparganiaceae''), sugukond
*[[jõgitakjas]] (''Sparganium''), perekond, sgk [[jõgitakjalised]]
*[[jõhvikas (perekond)|jõhvikas]] (''Oxycoccus''), perekond või alamperekond, sgk [[kanarbikulised]]
*[[jõhvsamblalised]] (''Ditrichaceae''), sugukond
*[[jõhvsammal]] (''Ditrichum''), perekond, sgk [[jõhvsamblalised]]
*[[jõhv-stepirohi]] (''Stipa tenuissima''), sgk [[kõrrelised]]
*[[jõulukatkus]] ehk lülikaktus (''Schlumbergera''), perekond, sgk [[kaktuselised]]
*[[jõulutäht]] ehk kaunis piimalill (''Euphorbia pulcherrima''), sgk [[piimalillelised]]
*[[jäik harakalatv]] (''Erysimum marschallianum''), sgk [[ristõielised]]
*[[jäik keerdsammal]] (''Tortella rigens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane
*[[jänesekapsalised]] (''Oxalidaceae''), sugukond
*[[jänesekapsas (perekond)|jänesekapsas]] (''Oxalis''), perekond, sgk [[jänesekapsalised]]
*[[jänesekäpp]] (''Leontopodium''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[jäneskastik]] (''Calamagrostis epigeios''), sgk [[kõrrelised]]
*[[jänestarn]] (''Carex leporina''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[jänesvill]] (''Trichophorum''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[järvkaisel]] (''Schoenoplectus lacustris'') [[veetaim]], sgk lõikheinalised
*[[järv-lahnarohi]] (''Isoetes lacustris'') [[veetaim]], sgk [[järv-lahnarohulised]], Eestis väga haruldane
*[[jürilill]] (Cardamine), perekond, sgk [[ristõielised]]

==K==
*[[kaalikas]] (''Brassica napus napobrassica''), liigi ''[[Brassica napus]]'' alamliik, sgk [[ristõielised]], kultuurtaim
*[[kaarkollakas]] (''Barbarea vulgaris'' subsp. ''arcuata''), [[läänekollakas|läänekollaka]] alamliik, sgk [[ristõielised]]
*[[kaarlehine särbik]] (''Ulota curvifolia''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis haruldane
*[[kaar-seligeeria]] (''Seligeria campylopoda''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane
*[[kadakas (perekond)|kadakas]] (''Juniperus''), perekond, sgk [[küpressilised]]
*[[kadakkaer]] (''Cerastium''), perekond, sgk [[nelgilised]]
*[[kaderohi]] (''Scleranthus''), perekond, sgk [[nelgilised]]
*[[kaelakas tremaatodon]] (''Trematodon ambiguus''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane
*[[kaelkirjaku akaatsia]] (''Acacia giraffe''), [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[mimoosilised]], Aafrika, Lähis-Ida, sisse toodud Austraalias
*[[kaelus-litterhein]] (''Thlaspi perfoliatum''), sgk [[ristõielised]]
*[[kaelus-litterkõdrik]] (''Noccaea perfoliata''), sgk [[ristõielised]] 
*[[kaelus-penikeel]] (''Potamogeton perfoliatus''), veetaim, sgk [[penikeelelised]]
*[[kaer (perekond)|kaer]] (''Avena''), perekond, sgk [[kõrrelised]] 
*[[kahar kirbutatar]] ehk kahar kirburohi (''Persicaria lapathifolia'' ehk ''Polygonum lapathifolium''), sgk [[tatralised]], kosmopoliitne 
*[[kahar nurmikas]] (''Poa remota''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati 
*[[kahar parthein]] (''Glyceria lithuanica''), sgk [[kõrrelised]]
*[[kaheaastane kuningakepp]] (''Oenothera biennis''), sgk [[pajulillelised]]
*[[kaheidulehelised]] (''Dicotyledoneae'', ''Magnoliopsida''), klass
*[[kaheldav nõiahammas]] (''Lotus ambiguus''), sgk [[liblikõielised]]
*[[kahelehine käokeel]] (''Platanthera bifolia''), sgk [[käpalised]]
*[[kahevärvine paju]] ehk kahevärviline paju (''Salix phylicifolia''), sgk [[pajulised]] 
*[[kaheõieline abeelia]] (''Abelia biflora''), [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]], Mongoolias ja Hiinas, dekoratiivtaim
*[[kahkjas tutik]] (''Ortotrichum pallens''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis tavaline.
*[[kahkjas ulmik]] (''Hypnum pallescens''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline
*[[kahkjaspunane sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza incarnata''), sgk [[käpalised]]
*[[kahvatu tähthein]] (''Stellaria pallida''), sgk [[nelgilised]]
*[[kahvri laimipuu]] (''Citrus hystrix''), sgk [[ruudilised]]
*[[kaisel]] (''Schoenoplectus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]]
*[[kakaopuu (perekond)|kakaopuu]], perekond, sgk [[haisupuulised]]
*[[kaksikhambake]] (''Dicranella''), perekond, sgk [[kaksikhambakeselised]]
*[[kaksikhambakeselised]] (''Dicranellaceae''), sugukond
*[[kaksikhambalaadsed]] (''Dicranales''), selts 
*[[kaksikhambalised]] (''Dicranaceae''), sugukond
*[[kaksikhammas]] (''Dicranum''), sgk [[kaksikhambalised]]
*[[kaksiktiibviljalised]] (''Dipterocarpaceae'', sünonüüm ''Monotaceae''), sugukond
*[[kaktuselised]] (''Cactaceae''), sugukond
*[[kalamiit]] (''Calamites''), perekond, puud, sgk ''[[Calamaceae]]'', välja surnud
*''[[Kalanchoe integra]]'', sgk [[paksulehelised]]
*[[kalifornia lõhnaseeder]] ehk kalifornia vesiseeder (''Calocedrus decurrens'')
*[[kalifornia tamm]] (''Quercus kelloggii'')
*[[kalju-kukehari]] (''Sedum rupestre''), sgk [[paksulehelised]]
*[[kalju-kuldkilbik]] (''Aurinia saxatilis''), sgk [[ristõielised]]
*[[kalju-silekupar]] (''Gymnostomum aeruginosum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane
*[[kaljukress]] (''Hornungia petraea''), sgk [[ristõielised]]
*[[kaljukress (perekond)|kaljukress]] (''Hornungia''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[kaljumaran]] (''Potentilla rupestris''), sgk [[roosõielised]]
*[[kaljumänd]] (''Pinus flexilis''), sgk [[männilised]]
*[[kaljupuju]] (''Artemisia rupestris''), sgk [[korvõielised]]
*[[kaljuskapaania]] (''Scapania gymnostomophila''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane
*[[kallaskerss]] (''Rorippa ×anceps''), sgk [[ristõielised]] 
*[[kallas-pungsammal]] (''Bryum warneum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane
*[[kallaspappel]] (''Populus deltoides''), sgk [[pajulised]]
*[[kamaras]] (''Odontites''), perekond, sgk [[mailaselised]]
*[[kamjas nokkputk]] (''Scandix pecten-veneris''), sgk [[sarikalised]]
*[[kamm-penikeel]] (''Potamogeton pectinatus''), [[veetaim]], sgk [[penikeelelised]]
*[[kamtšatka nulg]] (''Abies gracilis''), sgk [[männilised]]
*[[kanaari paelrohi]] (''Phalaris canariensis''), sgk [[kõrrelised]]
*[[kanada kukits]] (''Cornus canadensis''), sgk [[kontpuulised]]
*[[kanada kuldvits]] (''Solidago canadensis''), sgk [[korvõielised]]
*[[kanada kuusk]] (''Picea glauca''), sgk männilised
*[[kanada leeder]] (''Sambucus canadensis''), sgk [[kuslapuulised]]
*[[kanada pujukakar]] (''Conyza canadensis''), sgk [[korvõielised]]
*[[kanada toompihlakas]] (''Amelanchier canadensis''), sgk [[roosõielised]]
*[[kanada tsuuga]] (''Tsuga canadensis''), sgk [[männilised]]
*[[kanada vesikatk]] (''Elodea canadensis''), sgk kilbukalised, Eestis tavaline
*[[kanahari]] (''Phedimus''), perekond, sgk [[paksulehelised]]
*[[kanakoole]] ehk harilik kanakoole (''Ficaria verna'', ''Ranunculus ficaria''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]]
*[[kanarbik]] (''Calluna vulgaris''), sgk [[kanarbikulised]]
*[[kanarbikulaadsed]] (''Ericales''), selts
*[[kanarbikulised]] (''Ericaceae''), sugukond
*[[kandiline naistepuna]] (''Hypericum maculatum''), sgk [[naistepunalised]]
*[[kaneelipuu]] (''Cinnamomum''), perekond, sgk [[loorberilised]]
*[[kanep]] (''Cannabis''), perekond, sgk [[kanepilised]]
*[[kanepbanaan]] (''Musa textilis''), [[rohttaim]], sgk [[banaanilised]], [[troopika]]s, eriti [[Filipiinid]]el
*[[kanepilised]] (''Cannabaceae''), sugukond
*[[kanep-rebashein]] (''Acnida cannabina''), sgk [[rebasheinalised]]
*[[kanna (ilutaim)]] (''Canna''), perekond, sgk [[kannalised]]
*[[kannike]] (''Viola''), perekond, sgk [[kannikeselised]]
*[[kannikeselised]] (''Violaceae''), sugukond
*[[kannikeseõieline säntpoolia]] (''Saintpaulia ionantha''), sgk [[gesneerialised]]
*[[kanntaim]] (''Nepenthes''), perekond, sgk [[kanntaimelised]] 
*[[kanntaimelised]] (''Nepenthaceae''), sugukond 
*[[kantala-agaav]] (''Agave cantula''), sgk [[agaavilised]]
*[[kantlauk]] (''Allium angulosum''), sgk [[amarüllilised]]
*[[kapsalaadsed]] (''Brassicales''), selts
*[[kapsasrohi]] (''Brassica''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[kapsas]]
*[[kardhein]] (''Ceratophyllum''), perekond, sgk [[kardheinalised]]
*[[kardheinalised]] (''Ceratophyllaceae''), sugukond
*[[kare ambroosia]] (''Ambrosia psilostachya''), sgk [[korvõielised]]
*[[kare hanerohi]] (''Arabis hirsuta''), sgk [[ristõielised]]
*[[kare jürilill]] (''Cardamine hirsuta''), sgk [[ristõielised]]
*[[kare kaisel]] (''Schoenoplectus tabernaemontanii''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[kare kõrvik]] (''Galeopsis tetrahit''), sgk [[huulõielised]]
*[[kare magun]] (''Papaver strigosum''), sgk [[magunalised]]
*[[kare mõrkjas]] (''Picris hieracioides''), sgk [[korvõielised]]
*[[kare odrik]] (''Taeniatherum caput-medusae''), sgk [[kõrrelised]]
*[[kare päikesesilm]] (''Heliopsis helianthoides''), sgk [[korvõielised]]
*[[kare seanupp]] (''Leontodon hispidus''), sgk [[korvõielised]]
*[[kare varemerohi]] (''Symphytum asperum''), sgk [[karelehelised]]
*[[karedahambane osi]] (''Equisetum × trachyodon'')
*[[karedakarvane luudpõõsas]] (''Cytisus hirsutus''), sgk [[liblikõielised]]
*[[karedakarvane kortsleht]] (''Alchemilla hirsuticaulis''), sgk [[roosõielised]]
*[[karelehelised]] (''Boraginaceae''), sugukond
*[[karella-kibekurk]] (''Momordica charantia''), sgk [[kõrvitsalised]]
*[[kareputk]] (''Laserpitium''), perekond, sgk [[sarikalised]]
*[[karerohi (perekond)|karerohi]] (''Asperugo''), perekond, sgk [[karelehelised]]
*[[karerohi]] (''Asperugo procumbens''), sgk [[karelehelised]]
*[[karevetikalised]] (''Cladophoraceae''), sugukond
*[[karevetikas]] (''Cladophora''), perekond, sgk [[karevetikalised]]
*[[karikakar]] (''Anthemis''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[karjamaa-raihein]] (''Lolium perenne''), sgk [[kõrrelised]]
*[[karjus-kortsleht]] (''Alchemilla monticola''), sgk [[roosõielised]]
*[[kartuusia nelk]] (''Dianthus carthusianorum''), sgk [[nelgilised]]
*[[karukakar]] (''Arctotheca''), perekond, sgk [[korvõielised]] 
*[[karukell]] (''Pulsatilla''), perekond, sgk [[tulikalised]]
*[[karukold]] (''Lycopodium clavatum''), sgk [[kollalised]]
*[[karulauk]] (''Allium ursinum''), sgk [[liilialised]]
*[[karune eebenipuu]] (''Diospyros hirsuta''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]]
*[[karuohakas]] (''Carduus''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[karuputk]] (''Heracleum''), perekond, sgk [[sarikalised]]
*[[karusamblad]] (''Polytrichopsida''), klass 
*[[karusamblalaadsed]] (''Polytrichales''), selts 
*[[karusamblalised]] (''Polytrichaceae''), sugukond
*[[karussõstar]] ehk sõstik (''Ribes × culverwellii''), musta sõstra ja karusmarja hübriid, sgk [[sõstralised]]
*[[karusõlg]] ehk akantus (''Acanthus''), rohttaimed ja puhmad, sgk [[akantuselised]]
*[[karutubakas]] (''Pilosella''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[karvane hiirehernes]] (''Vicia hirsuta''), sgk [[liblikõielised]]
*[[karvane kadakkaer]] (''Cerastium tomentosum''), sgk [[nelgilised]]
*[[karvane kannike]] (''Viola hirta''), sgk [[kannikeselised]]
*[[karvane lipphernes]] (''Oxytropis pilosa''), sgk [[liblikõielised]]
*[[karvane maarjalepp]] (''Agrimonia pilosa''), sgk [[roosõielised]]
*[[karvane naistepuna]] (''Hypericum hirsutum''), sgk [[naistepunalised]]
*[[karvane pajulill]] (''Epilobium hirsutum''), sgk [[pajulillelised]]
*[[karvane piiphein]] ''Luzula pilosa''), sgk [[loalised]]
*[[karvane päevakübar]] (''Rudbeckia hirta''), sgk [[korvõielised]]
*[[karvane ristmadar]] (''Cruciata laevipes''), sgk [[madaralised]]
*[[karvane tarn]] (''Carex hirta''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[karvane unilook]] (''Sisymbrium loeselii''), sgk [[ristõielised]])
*[[karvane võõrkakar]] (''Galinsoga ciliata''), sgk [[korvõielised]]
*[[karvsammal]] (''Trichodon''), perekond, sgk [[jõhvsamblalised]]
*[[karvtutik]] (''Orthotrichum diaphanum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis haruldane
*[[karvvetikas]] (''Aegagropila''), perekond, sgk [[karevetikalised]] 
*[[Karwinski agaav]] (''Agave karwinskii''), sgk [[agaavilised]]
*[[kase-kaksikhammas]] (''Dicranum montanum''). sammal, sgk [[kaksikhambalised]], Eestis tavaline
*[[kaselised]] (''Betulaceae''), sugukond
*[[kask]], perekond, sgk [[kaselised]]
*[[Kassikäpp (perekond)|kassikäpp]], perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[kassinaerilaadsed]] (''Malvales''), selts
*[[kassinaerilised]] (''Malvaceae''), sugukond
*[[kassinaeris]] (''Malva''), perekond, sgk [[kassinaerilised]]
*[[kassiristik]] (''Trifolium arvense''), sgk [[liblikõielised]]
*[[kassisaba]] (''Veronica officinalis''), sgk [[mailaselised]]
*[[Kassitapp (perekond)|kassitapp]] (''Convolvulus''), perekond, sgk [[kassitapulised]]
*[[kassitapulised]] (''Convolvulaceae''), sugukond
*[[kassiurb]] (''Gnaphalium''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[kastanipuu]] (''Castanea''), perekond, sgk [[pöögilised]]
*[[kastevars]] (''Deschampsia''), perekond, sgk [[kõrrelised]]
*[[kastik]] (''Calamagrostis''), perekond, sgk [[kõrrelised]]
*[[kastilleeja]] (''Castilleja''), perekond, sgk [[soomukalised]]
*[[kataia (perekond)|kataia]], perekond, sgk [[männilised]]
*[[kataia]] (''Cathaya argyrophylla''), sgk [[männilised]]
*[[katapõõsas]] (''Catha edulis''), sgk [[kikkapuulised]]
*[[katehhu-akaatsia]] (''Acacia catechu'')
*[[katiksammal]] (''Pterogonium''), perekond, sgk [[hiissamblalised]]
*[[katkujuur]] (''Petasites''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[kattekold]] (''Lycopodium annotinum''), sgk [[kollalised]]
*[[katteseemnetaimed]] (''Magnoliophyta''), hõimkond
*[[kaukaasia nulg]] (''Abies nordmanniana''), sgk [[männilised]]
*[[kaunis kipslill]] (''Gypsophila elegans''), sgk [[nelgilised]]
*[[kaunis kuldking]] (''Cypripedium calceolus''), sgk [[käpalised]]
*[[kaunis narmik]] (''Ptilidium pulcherrimum'') sammal narmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline
*[[kaunis põisrohi]] (''Silene coeli-rosa''), sgk [[nelgilised]]
*[[kaunis sarmik]] (''Isopterygiopsis pulchella'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane
*[[kaunis teleekia]] (''Telekia speciosa''), sgk. [[korvõielised]], Eestis metsistuv ilutaim
*[[kaunis teloopea]] (''Telopea speciosissima''), sgk [[prootealised]]
*[[kaunis veigela]] (''Weigela florida''), sgk [[kuslapuulised]] 
*[[kauripuu]] (''Agathis''), perekond, sgk [[araukaarialised]] 
*[[keelikurohi]] (''Carlina''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[keeljas keerik]] (''Tortula lingulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis kohati
*[[kee-palvehernes]] (''Abrus precatorius''), sgk [[liblikõielised]]
*[[keepuu]] ehk nöörpuu (''Sophora''), perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[keerdlehikud]] (''Filicopsida'', ''Polypodiopsida'', ''Pteridopsida''), klass 
*[[keerdmänd]] (''Pinus contorta''), sgk [[männilised]]
*[[keerik]] (''Tortula''), perekond
*[[keermikvetikas]] (''Spirogyra''), perekond, sgk ''[[Zygnemataceae]]''
*[[kellukas]] (''Campanula''), perekond, sgk [[kellukalised]]
*[[kellukalised]] (''Campanulaceae''), sugukond
*[[kerajas kulbik]] (''Jungermannia sphaerocarpa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane
*[[kerajas kulbik]] (''Jungermannia sphaerocarpa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane
*[[kera-kadakkaer]] (''Cerastium glomeratum''), sgk [[nelgilised]]
*[[kerakupralaadsed]] (''Bartramiales''), selts 
*[[kerakupralised]] (''Bartramiaceae''), sugukond 
*[[keraluga]] (''Juncus conglomeratus''), sgk [[loalised]]
*[[keraslillelised]] (''Globulariaceae''), sugukond 
*[[keratarn]] (''Carex globularis''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[Kergueleni saarekapsas]] (''Pringlea antiscorbutica''), [[õistaim]] [[kapsalaadsed|kapsalaadsete]] perekonnast
*[[kerria]] (''Kerria''), perekond, sgk [[roosõielised]]
*[[kerss]] (''Rorippa''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[kesakann]] (''Sagina''), perekond, sgk [[nelgilised]]
*[[kesalill]] (''Matricaria''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[kesamailane]] (''Veronica agrestis''), sgk [[teelehelised]]
*[[keskmine teeleht]] (''Plantago media''), sgk [[teelehelised]], Eestis tavaline
*[[keskmine ristik]] (''Trifolium medium''), sgk [[liblikõielised]]
*[[keteleeria]] (''Keteleeria''), perekond, sgk [[männilised]]
*[[kevadik]] (''Draba''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[kevadine krookus]] (''Crocus vernus''), sgk [[võhumõõgalised]]
*[[kevadine märtsikelluke]] (''Leucojum vernum''), sgk [[amarüllilised]]
*[[kevadine seahernes]] (''Lathyrus vernus'') ehk kevadine kurelääts (''Orobus vernus''), sgk [[liblikõielised]]
*[[kevadine sealõuarohi]] (''Scrophularia vernalis''), sgk [[mailaselised]]
*[[kevad-kadakkaer]] (''Cerastium semidecandrum''), sgk [[nelgilised]]
*[[kevad-karukell]] (''Pulsatilla vernalis''), sgk [[tulikalised]]
*[[kevadmailane]] (''Veronica verna''), sgk [[teelehelised]]
*[[kevad-nälghein]] (''Spergula morisonii''), sgk [[nelgilised]]
*[[kevad-ristmadar]] (''Cruciata glabra''), sgk [[madaralised]]
*[[kevadtarn]] (''Carex caryophyllea''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[kibe paprika]] ehk kirbik ehk kajenni paprika (''Capsicum frutescens''), sgk [[maavitsalised]] 
*[[kibe piimalill]] (''Euphorbia esula''), sgk [[piimalillelised]]
*[[kibe tulikas]] (''Ranunculus acris''), sgk [[tulikalised]]
*[[kidad]] (''Equisetopsida''), klass
*[[kiilsirbik]] (''Dichelyma''), perekond, sgk [[vesisamblalised]]
*[[kiima-johimbepuu]] (''Pausinystalia johimbe''), sgk [[madaralised]]
*[[kiinapuu]] (''Cinchona''), perekond, sgk [[madaralised]]
*[[kiirjas mänd]] (''Pinus radiata''), sgk [[männilised]]
*[[kiirjas ruse]] (''Bidens radiata''), sgk [[korvõielised]]
*[[kiivi-aktiniidia]] (''Actinidia deliciosa''), sgk [[aktiniidialised]]
*[[kikkapuu (perekond)|kikkapuu]] (''Euonymus''), perekond, sgk [[kikkapuulised]]
*[[kikkapuulised]] (''Celastraceae''), sugukond
*[[kilbirohi]] (''Alyssum''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[kilbukalised]] (''Hydrocharitaceae''), sugukond
*[[kilbukas]] (''Hydrocharis''), perekond, sgk [[kilbukalised]]
*[[kiliikia liivatee]] (''Thymus cilicicus''), sgk [[huulõielised]]
*[[kilpfibiigia]] (''Fibigia clypeata''), sgk [[ristõielised]]
*[[kilpjalalised]] (''Hypolepidaceae''), sugukond
*[[kilpjalg]] (''Pteridium aquilinum''), sgk [[kilpjalalised]]
*[[kink-aruhein]] (''Festuca trachyphylla''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis haruldane
*[[kinkkannike]] (''Viola collina''), sgk [[kannikeselised]]
*[[kink-pajulill]] (''Epilobium collinum''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]]
*[[kink-vägihein]] (''Verbascum × collinum'', ''Verbascum nigrum × Verbascum thapsus''), sgk [[mailaselised]]
*[[kipslill]] (''Gypsophila''), perekond, sgk [[nelgilised]]
*[[kirburohi]] (''Polygonum''), perekond, sgk [[tatralised]]
*[[kirde-varjupuu]] (''Endiandra palmerstonii''), [[puu]], [[Austraalia]]
*[[kirju salvei]] (''Salvia viridis''), sgk [[huulõielised]]
*[[kirjulehine kopsurohi]] (''Pulmonaria saccharata''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]]
*[[kirsipuu]] (''Cerasus'') perekond, sgk [[roosõielised]]
*[[Kitseenelas (perekond)|kitseenelas]] (''Aruncus''), perekond, sgk [[roosõielised]]
*[[kitsehernes]] (''Galega''), perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[kitsemurakas]] (''Rubus nessensis''), sgk [[roosõielised]], Eestis paiguti
*[[kiuline agaav]] (''Agave filifera''), sgk [[agaavilised]]
*[[kiuline vašingtooniapalm]] (''Washingtonia filiferas''), sgk [[palmilised]]
*[[kivi-imar]] (''Polypodium vulgare''), sgk [[imaralised]]
*[[kivijugapuulised]] (''Podocarpaceae''), sugukond
*[[kivi-kurereha]] (''Geranium columbinum''), sgk [[kurerehalised]]
*[[kivikääbik]] (''Platydictya jungermannioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane
*[[kivilehelised]] (''Aizoaceae''), sugukond
*[[kivi-lõhiskupar]] (''Andreaea rupestris'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiskupralised]]
*[[kivi-lühikupar]] (''Brachythecium populeum'') sammal lühikupraliste sugukonnast, Eestis tavaline.
*[[kivi-niithammas]] (''Didymodon insulanus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane
*[[kivirik]] (''Saxifraga''), perekond, sgk [[kivirikulised]]
*[[kivirikulaadsed]] (''Saxifragales''), selts
*[[kivirikulised]] (''Saxifragaceae''), sugukond
*[[kiviroosik]] (''Cistus''), perekond, sgk [[kuldkannilised]]
*[[kiviskapaania]] (''Scapania lingulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane
*[[kivitamm]] (''Quercus petraea'', ''Quercus sessiliflora''), sgk [[pöögilised]] 
*[[Klingraeffi pungsammal]] (''Bryum klingraeffii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane
*[[klorofüüdid]] (''Chlorophyceae''), klass
*[[koduoblikas]] (''Rumex longifolius''), sgk [[tatralised]]
*[[koerahammas]] (''Erythronium''), perekond, sgk [[liilialised]]
*[[koerakoolulised]] (''Apocynaceae''), sugukond
*[[koeranaeris]] (''Bryonia''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]]
*[[koerasinep]] (''Erucastrum''), perekond, sgk  [[ristõielised]]
*[[koerkannike]] (''Viola canina''), sgk [[kannikeselised]]
*[[koera-pöörirohi]] (''Hyoscyamus niger'')
*[[koer-kibuvits]] (''Rosa canina''), [[põõsas]], sgk [[roosõielised]]
*[[koera-orashein]] (''Elymus caninus''), sgk [[kõrrelised]]
*[[koeratubakas]] (''Crepis''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[kohvipuu]] (''Coffea''), perekond, sgk [[madaralised]]
*[[koirohi]] (''Artemisia absinthium'') [[rohttaim]] sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline.
*[[koka-punapuu]] (''Erythroxylum coca Lam.'')
*[[kokapõõsas]] (''Erythroxylum P. Browne'')
*[[kokobolo dalbergia]] (''Dalbergia retusa''), [[puu]], Kesk-Ameerika
*[[kold]] (''Lycopodium''), perekond, sgk [[kollalised]]
*[[koldjas selaginell]] (''Selaginella selaginoides''), sgk [[selaginellilised]], sõnajalgtaim
*[[koldkaer]] (''Trisetum''), perekond, sgk [[kõrrelised]]
*[[koldpuu]] (''Zanthoxylum''), perekond, sgk [[ruudilised]]
*[[koldrohi]] (''Anthyllis''), perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[kollajuur]] (''Curcuma''), perekond, sgk [[ingverilised]]
*[[kollakas]] (''Barbarea''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[kollakas barbula]] (''Barbula convoluta'') sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline.
*[[kollakas sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza incarnata ochroleuca''), sgk [[käpalised]]
*[[kollakas tutik]] (''Orthotrichum stramineum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis haruldane
*[[kollane kask]] (''Betula alleghaniensis'' ehk ''Betula lutea''), [[puu]], [[Kanada]], [[USA]]
*[[kollane kivirik]] (''Saxifraga hirculus''), sgk [[kivirikulised]]
*[[kollane käoking]] (''Aconitum lasiostomum''), sgk [[tulikalised]]
*[[kollane mesikas]] (''Melilotus officinalis''), sgk [[liblikõielised]]
*[[kollane mombinipuu]] (''Spondias mombin''), sgk [[anakardilised]]
*[[kollane mänd]] (''Pinus ponderosa''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]]
*[[kollane nartsiss]] (''Narcissus pseudonarcissus''), sgk [[amarüllilised]]
*[[kollane nõelsammal]] (''Phaeoceros carolinianus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kõdersamblalised]], Eestis haruldane
*[[kollane reseeda]] (''Reseda lutea''), sgk [[reseedalised]]
*[[kollane sõrmkübar]], (''Digitalis lutea''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]]
*[[kollane vesikupp]] (''Nuphar lutea''), sgk [[vesiroosilised]], Eestis tavaline
*[[kollane võhumõõk]] (''Iris pseudacorus''), sgk [[võhumõõgalised]]
*[[kollane ängelhein]] (''Thalictrum flavum''), sgk [[tulikalised]]
*[[kollane ülane]] (''Anemone ranunculoides''), sgk [[tulikalised]]
*[[kolmehõlmaline batsaania]] (''Bazzania trilobata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[soomikulised]], Eestis haruldane
*[[kolmehõlmaline mandlipuu]] (''Prunus triloba'', ''Amygdalus triloba''), sgk [[roosõielised]]
*[[kolmetine jürilill]] (''Cardamine trifolia''), sgk [[ristõielised]]
*[[kolmevärviline lehtertapp]] (''Ipomoea tricolor Cav.'')
*[[kolmevöödiline havisaba]] (''Dracaena trifasciata'', varem ''Sansevieria trifasciata''), sgk [[asparilised]]
*[[kolmiklill]] (''Trillium''), perekond, sgk [[upsuõielised]]
*[[kolmisruse]] (''Bidens tripartita'')
*[[kolmis-seligeeria]] (''Seligeria patula'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane
*[[kommeliinilaadsed]] (''Commelinales''), selts
*[[kommeliinilised]] (''Commelinaceae''), sugukond
*[[kongo bubingapuu]] (''Guibourtia demeusei''), [[puu]], [[Kamerun]], [[Gabon]], [[Kongo DV]]
*[[kongo kohvipuu]] (''Coffea canephora''), sgk [[madaralised]]
*[[kongo sebrapuu]] (''Microberlinia brazzavillensis''), [[puu]], Lääne-Aafrika
*[[konksmänd]] (''Pinus uncinata''), sgk [[männilised]]
*[[konnakilbukas]] (''Hydrocharis morsus-ranae''), [[veetaim]], sgk [[konnakilbukalised]]
*[[konnakilbukas (perekond)|konnakilbukas]] (''Hydrocharis''), perekond, sgk [[konnakilbukalised]]
*[[konnaosi]] (''Equisetum fluviatile''), sgk [[osjalised]], Eestis tavaline
*[[konnarohi (perekond)|konnarohi]] (''Alisma''), perekond, sgk [[konnarohulised]]
*[[konnarohulaadsed]] (''Alismatales''), selts
*[[konnatatar]] (''Fallopia''), perekond, sgk [[Tatralised]]
*[[konnarohulised]] (''Alismataceae''), sugukond
*[[kontpuulised]] (''Cornaceae''), sugukond
*[[kookospalm]] (''Cocos nucifera''), sgk [[palmilised]]
*[[koola]] ehk koolapähklipuu (''Cola''), perekond, sgk [[kassinaerilised]]
*[[kopsurohi]] (''Pulmonaria''), perekond, sgk [[karelehelised]]
*[[korbasõõrik]] (''Radula complanata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[sõõrikulised]], Eestis tavaline
*[[korbik]] (''Pylaisia''), perekond
*[[Korda porella]] (''Porella cordaeana'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[porellalised]], Eestis haruldane
*[[korea kuusk]] (''Picea koraiensis''), puu, sgk [[männilised]]
*[[korea nulg]] (''Abies koreana''), sgk [[männilised]]
*[[korea seedermänd]] (''Pinus koraiensis''), sgk [[männilised]]
*[[korgitamm]] (''Quercus suber''), sgk [[pöögilised]]
*[[korispoor]] (''Chorispora''), sgk [[ristõielised]]
*[[koromandeli eebenipuu]] (''Diospyros melanoxylon''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]]
*[[kortsleht]] (''Alchemilla''), perekond sgk [[roosõielised]]
*[[korvõielised]] (''Asteraceae'', ''Compositae'')
*[[Koyama kuusk]] (''Picea koyamae''), sgk [[männilised]]
*[[kreeka pähklipuu]] (''Juglans regia''), sgk [[pähklipuulised]]
*[[kreektürn]] (''Ziziphus''), perekond, sgk [[türnpuulised]]
*[[kress]] (''Lepidium''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[krookus]] (''Crocus''), sgk [[võhumõõgalised]]
*[[kruvipuulised]] (''Pandanaceae''), sugukond
*[[krüsanteem]] (''Chrysanthemum''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[kuberneripuu]] (''Julbernardia''), perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[kuisma]] (''Eucryphia''), perekond
*[[kukehari]] (''Sedum''), perekond, sgk [[paksulehelised]]
*[[kukekannus]] (''Delphinium''), perekond, sgk [[tulikalised]]
*[[kukemari]] (''Empetraceae''), perekond, sgk [[kanarbikulised]]
*[[kukemarjalised]] (''Empetraceae''), sugukond
*[[kukerpuu (perekond)|kukerpuu]] (''Berberis''), perekond, sgk [[kukerpuulised]]
*[[kukesaba]] (''Lythrum''), perekond, sgk [[kukesabalised]]
*[[kukesabalised]] (''Lythraceae''), sugukond
*[[kuldkakar]] (''Osteospermum''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[kuldkann]] (''Helianthemum''), perekond, sgk [[kuldkannilised]]
*[[kuldkannilised]] (''Cistaceae''), sugukond
*[[kuldkarikas]] (''Solandra''), perekond, sgk [[maavitsalised]], Lääne-Indias, Mehhikos ja Lõuna-Ameerikas
*[[kuldkilbik]] (''Aurinia''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[kuldlakk]] (''Erysimum xcheiri''), sgk [[ristõielised]]
*[[kuld-nõelköis]] (''Epipremnum aureum''), sgk [[võhalised]]
*[[kuldristik]] (''Trifolium aureum''), sgk [[liblikõielised]]
*[[kuldsõstar]] (''Ribes aureum''), [[põõsas]], sgk [[sõstralised]]
*[[kuldtulikas]] (''Ranunculus auricomus''), sgk [[tulikalised]]
*[[kuldtäht]] (''Gagea''), perekond, sgk [[liilialised]]
*[[kuldvihm]] (''Laburnum''), perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[kuldvits]] (''Solidago''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[kullerkupp (perekond)|kullerkupp]] (''Trollius''), perekond, sgk [[tulikalised]]
*[[kullerkupp]] (''Trollius europaeus''), sgk [[tulikalised]]
*[[kultuur-üheteranisu]] (''Triticum monococcum''), sgk [[kõrrelised]]
*[[kummeli-võtmehein]] (''Botrychium multifidum''), sgk [[maokeelelised]], sõnajalgtaim
*[[kummiakaatsia]] (''Acacia senegal''), [[puu]], sgk [[mimoosilised]], levinud Aafrikas ja Lähis-Idas
*[[kummibursera]] (''Bursera simaruba''), [[puu]], sgk [[mürripuulised]]
*[[kuningakepp]] (''Oenothera''), perekond, sgk [[pajulillelised]]
*[[kuninga-kuuskjalg]] (''Pedicularis sceptrum-carolinum''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]], Eestis haruldane, III kategooria looduskaitse all
*[[kuningdalbergia]] (''Dalbergia cearensis''), [[puu]], [[Lõuna-Ameerika]]
*[[kuninglik lehtertapp]] (''Ipomoea × imperialis hort.'')
*[[Kunze parbik]] (''Barbilophozia kunzeana'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane
*[[kuradipuu]] ehk mandžuuria araalia, sgk araalialised 
*[[kuradi-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza maculata''), sgk [[käpalised]]'
*[[kurdlehine kibuvits]] (''Rosa rugosa''), sgk [[roosõielised]] 
*[[kurdlehine rabarber]] (''Rheum rhabarbarum''), sgk [[tatralised]]
*[[kurdsammal]] (''Rhytidium rugosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud
*[[Kurdsammal (perekond)|kurdsammal]], perekond, sgk [[ulmikulised]]
*[[kurdõhik]] (''Exserthoteca]]''), perekond, sgk [[õhikulised]] 
*[[kurekael]] (''Erodium''), perekond, sgk [[kurerehalised]]
*[[kurekell]] (''Aquilegia''), perekond, sgk [[tulikalised]]
*[[kurekell-ängelhein]] (''Thalictrum aquilegiifolium''), sgk [[tulikalised]]
*[[kurekellukas]] (''Campanula rapunculoides''), sgk [[kellukalised]]
*[[kurereha]] (''Geranium''), perekond, sgk [[kurerehalised]]
*[[kurerehalised]] (''Geraniaceae''), sugukond
*[[kurgirohulaadsed]] (''Boraginales''), selts
*[[kurk (perekond)|kurk]] (''Cucumis''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]]
*[[kurkmelon]] (''Cucumis melo'' subsp. ''melo'' var. ''fructuosus'']], [[melon]]i teisend, sgk [[kõrvitsalised]] 
*[[kurruline tuhmik]] (''Anomodon rugelii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud
*[[kuslapuu]] (''Lonicera''), perekond, sgk [[kuslapuulised]]
*[[kuslapuulised]] (''Caprifoliaceae''), sugukond
*[[kutsik-kibuvits]] (''Rosa subcanina''), sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline
*[[kuuba sigiagaav]] (''Furcraea hexapetala''), sgk [[agaavilised]]
*[[kuuking]] (''Phalaenopsis''), perekond, sgk [[käpalised]]
*[[kuukress]] (''Lunaria''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[kuukõdrik]] (''Biscutella''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[kuu-lehtertapp]] (''Ipomoea alba L.'')


*[[kuu-ristlill]] (''Ricotia lunaria''), sgk [[ristõielised]]
*[[kuusk (perekond)|kuusk]] (''Picea''), perekond, sgk [[männilised]])
*[[kuuskjalg]] (''Pedicularis''), perekond, sgk [[mailaselised]]
*[[kuuskheinalised]] (''Hippuridaceae''), obsoleetne sugukond
*[[kuutõverohi]] (''Polygonatum''), perekond, sgk [[liilialised]]
*[[kuu-võtmehein]] (''Botrychium lunaria''), sgk [[maokeelelised]]
*[[kõdersammaltaimed]] (''Anthocerotophyta''), hõimkond
*[[kõdu-koralljuur]] (''Corallorhiza trifida''), sgk [[käpalised]]
*[[kõrbesinep]] (''Zilla''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[kõrge afrormosia]] (''Pericopsis elata''), [[puu]], Lääne-Aafrika
*[[kõrge mesikas]] (''Melilotus altissimus''), sgk [[liblikõielised]]
*[[parapähklipuu|kõrge parapähklipuu]] (''Bertholletia excelsa''), sgk [[potipuulised]]
*[[kõrge kannike]] (''Viola elatior''), sgk [[kannikeselised]]
*[[kõrge maasikas]] (''Fragaria moschata''), sgk [[roosõielised]]
*[[kõrge peiulill]] (''Tagetes erecta''), sgk [[korvõielised]]
*[[kõrge pisarviljak]] ehk kõrge kivijugapuu (''Dacrycarpus dacrydioides''), [[puu]], sgk [[kivijugapuulised]], [[Uus-Meremaa]]l
*[[kõrge raikaerik]] (''Arrhenatherum elatius''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]]
*[[kõrkjas]] (''Scirpus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]]
*[[kõrrelised]] (''Poaceae'' või ''Gramineae''), sugukond
*[[kõrvenõges]] (''Urtica dioica''), [[rohttaim]], sgk [[nõgeselised]], Eestis tavaline
*[[kõrvik]] (''Galeopsis''), perekond, sgk [[huulõielised]]
*[[kõrvikpriimula]] (''Primula auricula''), sgk [[nurmenukulised]]
*[[kõrvits (perekond)|kõrvits]] (''Cucurbita''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]]
*[[kõrvitsalised]] (''Cucurbitaceae''), sugukond 
*[[kõrv-turbasammal]] (''Sphagnum auriculatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis hävinud
*[[kõva nisu]] (''Triticum durum''), sgk [[kõrrelised]]
*[[kõverharjak]] (''Campylopus''), perekond, sgk [[kaksikhambalised]]
*[[kõõlusleht]] (''Sagittaria''), perekond, sgk [[konnarohulised]]
*[[kähar penikeel]] (''Potamogeton crispus''), sgk [[penikeelelised]]
*[[kähar põõsassammal]] (''Thamnobryum alopecurum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põõsassamblalised]], Eestis haruldane
*[[kähar hosta]] (''Hosta crispula''), sgk [[liilialised]]
*[[kähar salusammal]] (''Eurhynchium angustirete'') sammal lühikupraliste sugukonnast, Eestis tavaline
*[[kähar sulgsammal]] (''Ctenidium molluscum'') sammal ulmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline
*[[käharik]] (''Rhytidiadelphus''), perekond, sgk [[laanikulised]]
*[[kämmalrabarber]] (''Rheum palmatum''), sgk [[tatralised]]
*[[kännak]] (''Valerianella''), perekond, sgk [[palderjanilised]]
*[[kännas-kibuvits]] (''Rosa corymbifera''), sgk [[roosõielised]]
*[[kännas-kipslill]] (''Gypsophila fastigiata''), sgk [[nelgilised]]
*[[kännasmailane]] (''Veronica scutellata''), sgk [[teelehelised]]
*[[kännik]] (''Tetraphis''), perekond, sgk [[kännikulised]]
*[[känniksamblad]] (''Tetraphidopsida''), klass
*[[kännikulaadsed]] (''Tetraphidales''), selts
*[[kännikulised]] (''Tetraphidaceae''), sugukond
*[[kännukatik]] (''Novellia curvifolia'') sammal niitsamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline
*[[käokann]] (''Lychnis flos-cuculi''), sgk [[nelgilised]]
*[[käokannus]] (''Linaria''), sgk [[mailaselised]]
*[[käokeel]] (''Platanthera''), perekond, sgk [[käpalised]]
*[[käoking]] (''Aconitum''), perekond, sgk [[tulikalised]]
*[[käopäkk]] (''Lathraea''), perekond, sgk [[mailaselised]]
*[[käoraamat]] (''Gymnadenia''), perekond, sgk [[käpalised]]
*[[käpalised]] (''Orchidaceae''), sugukond
*[[kärbsepüünis]] (''Dionaea muscipula''), sgk [[huulheinalised]]
*[[kärbesõis]] (''Ophrys insectifera''), sgk [[käpalised]]
*[[kärg-tuhkpuu]] (''Cotoneaster foveolatus''), sgk [[roosõielised]]
*[[kärnoblikas]] (''Rumex crispus''), sgk [[tatralised]]
*[[käsnkõrvits]] (''Luffa''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]]
*[[kääbus-seedermänd]] (''Pinus pumila''), sgk [[männilised]]
*[[käändlühikupar]] (''Brachythecium reflexum'') sammal lühikupraliste sugukonnast, Eestis tavaline
*[[käändseligeeria]] (''Seligeria recurvata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane
*[[könttanukas]] (könt-tanukas) (''Encalypta mutica'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tanukalised]], Eestis haruldane
*[[köömen]], perekond, sgk [[sarikalised]]
*[[köömnelõhnaline liivatee]] (''Thymus herba-barona''), sgk [[huulõielised]]
*[[küdoonia]] (''Cydonia'') perekond, sgk [[roosõielised]]
*[[külmamailane]] (''Veronica chamaedrys''), sgk [[teelehelised]], Eestis tavaline
*[[künnapuu]] (''Ulmus laevis''), sgk [[jalakalised]]
*[[küpress]] (''Cupressus''), perekond, sgk [[küpressilised]]
*[[küpressilised]] (''Cupressaceae''), sugukond
*[[küpress-vaigupuu]] ehk küpressdakrüüdium (''Dacrydium cupressinum''), [[puu]], [[Uus-Meremaa]]
*[[küürlemmel]] (''Lemna gibba''), sgk [[lemlelised]]
*[[küüslauk]] (''Allium sativum''), [[rohttaim]], sgk [[laugulised]], [[kultuurtaim]]

==L==
*[[laanekannike]] (''Viola selkirkii''), sgk [[kannikeselised]]
*[[laanesõnajalg (perekond)|laanesõnajalg]] (''Matteuccia''), perekond, sgk ''[[Onocleaceae]]''
*[[laanik]] (''Hylocomium''), perekond, sgk [[laanikulised]]
*[[laanikulised]] (''Hylocomiaceae''), sugukond
*[[laglerohi]] (''Boechera''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[lagose eebenipuu]] (''Diospyros mespiliformis''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]]
*[[lagritsa-magusjuur]] (''Glycyrrhiza glabra''), sgk [[liblikõielised]]
*[[lahnarohi]] (''Isoëtes''), perekond, [[veetaim]]ed, sgk [[lahnarohulised]]
*[[lahnarohulised]] (''Isoetaceae''), sugukond
*[[laialehine dalbergia]] (''Dalbergia latifolia''), [[puu]], [[Indoneesia]]
*[[laialehine hundinui]] (''Typha latifolia'') [[sootaim|soo]]- või [[veetaim]], sgk [[hundinuialised]]
*[[laialehine mailane]] (''Veronica teucrium''), sgk [[teelehelised]]
*[[laialehine nestik]] (''Cinna latifolia'')
*[[laialehine neiuvaip]] (''Epipactis helleborine''), sgk [[käpalised]]
*[[laialehine pungsammal]] (''Bryum calophyllum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane
*[[lainjas kaksikhammas]] (''Dicranum polysetum'') sammal kaksikhambaliste sugukonnast. Eestis tavaline
*[[lainjas lehiksammal]] (''Plagiomnium undulatum'') sammal tähtsamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline
*[[lainjas põikkupar]] (''Plagiothecium undulatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane ja ohustatud
*[[lainjas skapaania]] (''Scapania undulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane
*[[laiuv krässik]] (''Weissia squarrosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane
*[[laiuv ämblikrohi]] (''Boerhavia diffusa''), sgk [[imelillelised]]
*[[lakktarn]] (''Carex spicata''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[Lamarcki toompihlakas]] ehk vask-toompihlakas (''Amelanchier lamarckii''), sgk [[roosõielised]]
*[[lamav kesakann]] (''Sagina procumbens''), sgk [[nelgilised]]
*[[lamav kress]] ehk lamav teekress (''Lepidium coronopus''', sün. ''Coronopus squamatus''), sgk [[ristõielised]]
*[[lamav käokuld]] (''Helichrysum petiolare''), [[poolpõõsas]], pärit Lõuna-Aafrikast, sgk [[korvõielised]] 
*[[lamav linnurohi]] (''Polygonum calcatum''), sgk [[tatralised]]
*[[lamav ristik]] (''Trifolium campestre''), sgk [[liblikõielised]]
*[[lamba-aruhein]] (''Festuca ovina''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline
*[[lame ebaulmik]] (''Herzogiella turfacea''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis haruldane
*[[lame õhik]] (''Neckera complanata'') sammal õhikuliste sugukonnast. Eestis tavaline
*[[lamedalehine jõgitakjas]] (''Sparganium angustifolium''), sgk [[jõgitakjalised]], veetaim, Eestis haruldane
*[[lamelehik]] (''Homalia trichomanoides''), sammal, sgk [[õhikulised]], Eestis tavaline
*[[lapi kurdsammal]] (''Hamatocaulis lapponicus''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk ''[[Campyliaceae]]'', Eestis haruldane
*[[lapik luga]] (''Juncus compressus''), sgk [[loalised]]
*[[lapik nurmikas]] (''Poa compressa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline
*[[lapiksammal]] (''Distichium''), perekond, sgk [[jõhvsamblalised]] 
*[[laugulised]] (''Allioideae''), [[alamsugukond]], sgk [[amarüllilised]] 
*[[laukapuu]] (''Prunus spinosa''), sgk [[roosõielised]]
*[[lauk]] (''Allium''), sgk [[liilialised]]
*[[lavendel]] (''Lavandula''), perekond, sgk [[huulõielised]]
*[[leeder]] (''Sambucus''), perekond, sgk [[kuslapuulised]]
*[[leeder-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza sambucina''), sgk [[käpalised]]
*[[leeklill]] ehk floks (''Phlox''), perekond, sgk [[siniladvalased]]
*[[lehiksammal]] (''Plagiomnium''), sgk [[tähtsamblalised]]
*[[lehis]] (''Larix''), perekond, sgk [[männilised]], Eestisse sisse toodud
*[[lehitu pisikäpp]] (''Epipogium aphyllum''), sgk [[käpalised]]
*[[lehmakapsas]] (''Turritis glabra''), sgk [[ristõielised]]
*[[lehmakapsas (perekond)|lehmakapsas]] (''Turritis''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[lehmalill]] (''Vaccaria''), perekond, sgk [[nelgilised]]
*[[lehtertapp]]
*[[lehtsamblad]] (''Bryopsida''), klass 
*[[lehtsammaltaimed]] (''Bryophyta''), hõimkond
*[[lemlelised]] (''Lemnaceae''), sugukond
*[[lemmalts]] (''Impatiens''), perekond, sgk [[lemmaltsalised]]
*[[lemmaltsalised]] (''Balsaminaceae''), sugukond
*[[lemmel]] (''Lemna''), perekond, [[veetaim]]ed, sgk [[lemlelised]]
*[[lemmelill]] (''Tofieldia calyculata''), sgk [[lemmelillelised]]
*[[lemmelill (perekond)|lemmelill]] (''Tofieldia calyculata''), sgk [[lemmelillelised]]
*[[lemmelillelised]] (''Tofieldiaceae''), sugukond 
*[[lepalehine toompihlakas]] (''Amelanchier alnifolia''), sgk [[roosõielised]]
*[[lepiklill (perekond)|lepiklill]] (''Chrysosplenium''), sgk [[kivirikulised]]   
*[[lepp]] (''Alnus''), perekond, sgk [[kaselised]]
*[[leseleht]] (''Maianthemum bifolium''), sgk [[liilialised]]
*[[leseleht (perekond)|leseleht]] (''Maianthemum''), perekond, shk [[liilialised]]
*[[levkoi]] (''Matthiola''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[ligunurmikas]] (''Poa humilis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati
*[[liguster]] (''Ligustrum''), perekond, sgk [[õlipuulised]]
*[[lihav lõhiksammal]]?
*[[lihavõttesaare keepuu]] (''Sophora toromiro''), sgk [[liblikõielised]] 
*[[liht-jõgitakjas]] (''Sparganium emersum''), [[veetaim]], sgk [[jõgitakjalised]]
*[[liht-naistepuna]] (''Hypericum perforatum''), sgk [[naistepunalised]]
*[[liht-randpung]] (''Samolus valerandi''), sgk [[nurmenukulised]]
*[[liht-ängelhein]] (''Thalictrum simplex''), sgk [[tulikalised]]
*[[liibanoni kivikress]] (''Aethionema coridifolium''), sgk [[ristõielised]]
*[[liibanoni seeder]] (''Cedrus libani''), sgk [[männilised]]
*[[liilia]] (''Lilium''), perekond, sgk [[liilialised]]
*[[liilialised]] (''Liliaceae''), sugukond
*[[liivatee]] (''Thymus''), perekond, sgk [[huulõielised]]
*[[liiv-aruhein]] (''Festuca sabulosa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati
*[[liivatee-võrm]] (''Cuscuta epithymum''), sgk [[kassitapulised]]
*[[liivateelehine mailane]] (''Veronica serpyllifolia''), sgk [[teelehelised]]
*[[liiv-esparsett]] (''Onobrychis arenaria''), sgk [[liblikõielised]]
*[[liiv-hundihammas]] (''Astragalus arenarius''), sgk [[liblikõielised]]
*[[liivhärmik]] (''Racomitrium canescens'') sammal rahnikuliste sugukonnast. Eestis tavaline
*[[liivkann]] (''Arenaria''), perekond, sgk [[nelgilised]]
*[[liiv-karusammal]] (''Polytrichum piliferum'') sammal karusamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline
*[[liiv-koeratubakas]] (''Crepis tectorum''), sgk [[korvõielised]]

*[[liivmagun]] (''Papaver argemone''), sgk [[magunalised]] 
*[[liiv-merisinep]] (''Cakile maritima''), sgk [[ristõielised]]
*[[liiv-pirnipuu]] (''Pyrus pyrifolia''), sgk [[roosõielised]]
*[[liiv-põisrohi]] (''Silene otites''), sgk [[nelgilised]]
*[[liivrohi]] (''Cardaminopsis''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[liivsibul]] (''Jovibarba''), perekond, sgk [[paksulehelised]]
*[[liivsinep]] (''Diplotaxis''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[liivskapaania]] (''Scapania mucronata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane
*[[liiv-teeleht]] (''Plantago scabra''), sgk [[teelehelised]]
*[[liivtuder]] ''(Camelina microcarpa)'', sgk [[ristõielised]]
*[[liiv-vareskaer]] (''Leymus arenarius''), sgk [[kõrrelised]]
*[[lilla sinisinep]] (''Moricandia arvensis''), sgk [[ristõielised]]
*[[lillakas]] (''Rubus saxatilis''), sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline
*[[lillakas niidiksammal]] (''Cephaloziella divaricata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[niidiksamblalised]], Eestis haruldane
*[[lillkapsas]]
*[[lina (perekond)|lina]] (''Linum''), perekond, sgk [[linalised]]
*[[linalehik]] (''Thesium''), perekond, sgk [[linalehikulised]]
*[[linalehikulised]] (''Santalaceae''), sugukond
*[[linalised]] (''Linaceae''), sugukond
*[[linavõrm]] (''Cuscuta epilinum''), sgk [[kassitapulised]]
*[[Lindbergi turbasammal]] (''Sphagnum lindbergii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis haruldane
*[[linnutuder]] (''Neslia''), sgk [[ristõielised]]
*[[lipphernes]] (''Oxytropis''), perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[litterhein]] (''Thlaspi''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[litterkõdrik]] (''Noccaea''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[loalised]] (''Juncaceae''), sugukond
*[[lobeelialised]] (''Lobeliaceae''), sugukond
*[[lodjap-põisenelas]] (''Physocarpus opulifolius''), põõsas, sgk [[roosõielised]]
*[[Lodjapuu (perekond)|lodjapuu]] (Viburnum), perekond, sgk [[kuslapuulised]] ([[Muskuslillelised]])
*[[lodukannike]] (''Viola uliginosa''), sgk [[kannikeselised]]
*[[lodumadar]] (''Galium uliginosum''), sgk [[madaralised]]
*[[loduskapaania]] (''Scapania irrigua'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis tavaline
*[[lodutarn]] (''Carex loliacea''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[lodu-teeleht]] (''Plantago uliginosa''), sgk [[teelehelised]]
*[[loigu-turbasammal]] (''Sphagnum inundatum''), sgk [[turbasamblalised]]
*[[loim-vesipaunikas]] (''Hydrocotyle vulgaris'')
*[[loitev tulinelk]] (''Lychnis chalcedonica''), sgk [[nelgilised]]
*[[Loitlesbergeri niitsammal]] (''Cephalozia loitlesbergeri'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[niitsamblalised]], Eestis haruldane
*[[longus helmikas]] (''Melica nutans''), sgk [[kõrrelised]]
*[[longus pirnik]] (''Pohlia nutans'') sammal pungsamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline
*[[longus põisrohi]] (''Silene nutans''), sgk [[nelgilised]]
*[[longus pühvlihein]] (''Stenotaphrum secundatum''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]]
*[[longus rippsammal]] (''Antitrichia curtipendula'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hiissamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud
*[[lontkress]] (''Warea''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[lood-angervars]] (''Vincetoxicum hirundinaria''), sgk [[angervarrelised]]
*[[loodehmik]] (''Thuidium abietinum'') sammal ehmikuliste sugukonnast. Eestis tavaline
*[[loodhellik]] (''Entosthodon''), perekond, sgk [[hellikulised]] 
*[[lood-jõhvsammal]] (''Ditrichum flexicaule'') sammal kaksikhambaliste sugukonnast. Eestis tavaline
*[[lood-keerdsammal]] (''Tortella tortuosa'') sammal pisisamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline
*[[lood-ristirohi]] (''Senecio integrifolius'', ''Tephroseris integrifolia'', ''Senecio campestris'') sgk [[korvõielised]]
*[[lood-skapaania]] (''Scapania calcicola'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane
*[[loorberilised]] (''Lauraceae''), sugukond
*[[loorberipuu]] (''Laurus''), perekond, sgk [[loorberilised]]
*[[loorberipuulaadsed]] (''Laurales''), selts 
*[[lootos]] (''Nelumbo''), perekond, sgk [[lootoselised]]
*[[lubikas]] (''Sesleria''), perekond, sgk [[kõrrelised]]
*[[lubi-kuldsammal]] (''Campylium calcareum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane
*[[lubi-lesiksammal]] (''Pseudoleskeella catenulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karesamblalised]], Eestis haruldane
*[[lubi-niithammas]] (''Didymodon tophaceus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane
*[[lubiseligeeria]] (''Seligeria calcarea'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane
*[[lubi-sirbik]] (''Drepanocladus sendtneri'') sammal tömpkaanikuliste sugukonnast. Eestis paiguti
*[[lubi-tömpkaanik]] (''Amblystegium confervoides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane
*[[luga]] (''Juncus''), perekond, sgk [[kõrrelised]]
*[[luht-kastevars]] (''Deschampsia cespitosa''), sgk [[kõrrelised]]
*[[luhttarn]] (''Carex elata''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[luide-aruhein]] (''Festuca rubra'' subsp. ''arenaria''), [[punane aruhein|punase aruheina]] alamliik, sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati
*[[luigelill]] (''Butomus umbellatus''), [[veetaim,]] sgk [[luigelillelised]]
*[[luigelill (perekond)|luigelill]] (''Butomus''), perekond, sgk [[luigelillelised]]
*[[luigelillelised]] (''Butomaceae''), sugukond
*[[lulo-maavits]] (''Solanum quitoense''), sgk [[maavitsalised]] 
*[[lumekupp]] (''Eranthis''), sgk [[tulikalised]] 
*[[lumeroos]] (''Helleborus''), perekond, sgk [[tulikalised]]
*[[lumikilbik (perekond)|lumikilbik]] (''Hormathophylla''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[lumikilbik]] (''Hormathophylla longicaulis''), sgk [[ristõielised]]
*[[lumilehik (perekond)|lumilehik]] (''Hedwigia''), perekond, sgk [[lumilehikulised]]
*[[lumilehikulaadsed]] (''Hedwigiales''), selts 
*[[lumilehikulised]] (''Hedwigiaceae''), sugukond
*[[lutikkäpp]] (''Orchis coriophora''), sgk [[käpalised]]
*[[lutsern]] (''Medicago''), perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[luuderohi-lehtertapp]] (''Ipomoea hederacea Jacq.'')
*[[luulusalvei]] (''Salvia divinorum''), sgk [[huulõielised]]
*[[lõhine lutsern]] (''Medicago laciniata''), sgk [[liblikõielised]]
*[[lõhiskuparsamblad]] (''Andreaeopsida''), klass
*[[lõhiskupralaadsed]] (''Andreaeales''), selts 
*[[lõhiskupralised]] (''Andreaeaceae''), sugukond 
*[[lõhislehine kurereha]] (''Geranium dissectum''), sgk [[kurerehalised]]
*[[lõhistanukas]] (''Schistidium''), perekond, [[sammaltaim]]
*[[lõhnav kananga]] ehk ilang ehk ilang-ilang (''Cananga odorata''), sgk [[anoonalised]] 
*[[lõhnav kummel]] ehk ubinhein (''Matricaria discoidea''), sgk [[korvõielised]]
*[[lõhnav käoraamat]] (''Gymnadenia odoratissima''), sgk [[käpalised]]
*[[lõhnav maarjahein]] (''Anthoxanthum odoratum''), sgk [[kõrrelised]]
*[[lõhnav maarjalepp]] (''Agrimonia repens''), sgk [[roosõielised]]
*[[lõhnav madar]] (''Galium odoratum''), sgk [[madaralised]]
*[[lõhnav pappel]] (''Populus suaveolens''), puu, sgk [[pajulised]] 
*[[lõikheinalised]] (''Cyperaceae''), sugukond
*[[lõhnav kannike]] (''Viola odorata'') , sgk [[kannikeselised]]
*[[lõhnav neitsikummel]] (''Tanacetum parthenium''), sgk [[korvõielised]]
*[[lõhnav vaarikas]] (''Rubus odoratus''), sgk [[roosõielised]]
*[[lõhnhein]] (''Hierochloe''), perekond, sgk [[kõrrelised]] 
*[[lõokannus]] (''Corydalis''), perekond, sgk [[magunalised]]
*[[lõosilm]] (''Myosotis''), perekond, sgk [[karelehelised]]
*[[lõuna-jumalakäpp]] (''Orchis mascula'' subsp. ''speciosa''), [[jumalakäpp|jumalakäpa]] alamliik, sgk [[käpalised]]
*[[lõunapöögilised]] (''Nothofagaceae''), sugukond
*[[lõunapöök]] (''Nothofagus''), perekond, sgk [[lõunapöögilised]]
*[[lõunasinep]] (''Hirschfeldia''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[lõunatsuuga (perekond)|lõunatsuuga]] (''Nothotsuga''), perekond, sgk [[männilised]]
*[[lõunatsuuga]] (''Nothotsuga longibracteata''), sgk [[männilised]]
*[[lõvilõug]] (''Antirrhinum''), perekond [[Teelehelised|teelehiste]] sugukonnast
*[[läikiv kurdsammal]] (''Hamatocaulis vernicosus''), sgk ''[[Calliergonaceae]]''
*[[läikiv kurereha]] (''Geranium lucidum'')
*[[läikiv mailane]] (''Veronica polita''), sgk [[teelehelised]]
*[[läikiv tuhkpuu]] (''Cotoneaster lucidus''), sgk [[roosõielised]]
*[[läiklehine mahoonia]] (''Mahonia aquifolium''), sgk [[kukerpuulised]] 
*[[läik-ulmik]] (''Hypnum cupressiforme'') sammal ulmikuliste sugukonnast. Eestis tavaline
*[[lääneanakard]] ehk nakrapuu (''Anacardium occidentale''), [[puu]], sgk [[anakardilised]], pärit Brasiilia kirdeosast, kasvatatakse viljapuuna kõikjal troopikas
*[[lääne-lõhnhein]] (''Hierochloe australis''), sgk [[kõrrelised]]
*[[lääne-mõõkrohi]] (''Cladium mariscus''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[läänemänd]] (''Pinus monticola''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]]
*[[lääneplaatan]] (''Platanus occidentalis''), [[puu]], sgk [[plaatanilised]], [[Põhja-Ameerika]
*[[läänepärn]] ehk hollandi pärn (''Tilia europaea'' ehk ''Tilia vulgaris''), [[puu]], [[Euroopa]]
*[[lääne-sõlmhein]] (''Spergularia maritima''), sgk [[nelgilised]]
*[[lääne-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza praetermissa''), sgk [[käpalised]], esineb Eestis teadaolevalt vaid ühe väikese lokaalpopulatsioonina
*[[läänetarn]] (''Carex distans''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[läänetsuuga]] (''Tsuga heterophylla''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]], [[Suurbritannia]]
*[[läätspuu]] (''Caragana''), perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[lühikupralised]] (''Brachytheciaceae''), sugukond 
*[[lühilehine tääkliilia]] (''Yucca brevifolia''), sgk [[agaavilised]]
*[[lühiokkaline jugapuu]] (''Taxus brevifolia''), sgk [[jugapuulised]]
*[[lühivillane liivatee]] (''Thymus pseudolanuginosus''), sgk [[huulõielised]]
*[[lünktarn]] (''Carex disticha''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[Lyalli lehis]] (''Larix lyallii''), sgk [[männilised]]

==M==
*[[Maacki kikkapuu]] (''Euonymus hamiltonianus'' var. ''maackii'') 
*[[Maacki kukekannus]] (''Delphinium maackianum'')	 
*[[Maacki kuslapuu]] (''Lonicera maackii''). 	 
*[[Maacki lauk]] (''Allium maackii'')
*[[Maacki lõosilmik]] (''Eritrichium incanum'' var. ''maackii'') 
*[[Maacki upsujuur]] (''Veratrum maackii'')
*[[maadia]] (''Madia''), perekond
*[[maadjas enelas]] (''Spiraea decumbens'') 
*[[maadjas fuksia]] (''Fuchsia procumbens]]'' 	 
*[[maadjas jänesekapsas]] (''Oxalis depressa'') 
*[[maadjas kortsleht]] (''Alchemilla decumbens'')  	 
*[[maadjas leeklill]] (''Phlox pulvinata'') 
*[[maadjas litterkõdrik]] ehk maadjas litterhein (''Noccaea stilosa'')  
*[[maadjas luudpõõsas]] ehk laiuv luudpõõsas (''Cytisus decumbens'')  	 
*[[maadjas piilea]] (''Pilea depressa'') 	 
*[[maadjas poorleht]] (''Myoporum debile'')  	 
*[[maadjas ronitatar]] (''Muehlenbeckia adpressa'') 	 
*[[maadjas siilikkaktus]] (''Echinopsis chamaecereus'')  
*[[maadjas talihali]] (''Gaultheria humifusa'') 	 
*[[maadjas tuhkpuu]] (''Cotoneaster congestus'')	 
*[[maadjas turdleht]] (''Crassula setulosa'' var. ''curta'')
*[[maadjas viigikaktus]] (''Opuntia humifusa'')
*[[maagiline niando]] (''Alchornea floribunda'') 	 
*[[maagiline töbipuu]] (''Premna serratifolia'') 
*[[maajalg]] (''Glechoma'')
*[[maakarikalised]] (''Geocalycaceae''), sugukond
*[[maakarikas]] (''Geocalyx''), perekond 	 
*[[maakia]] (''Maackia''), perekond  
*[[maakäpp]] (''Rhizanthella]]''), perekond
*[[maalõug]] (''Asarina procumbens'')	 
*[[maalõug (perekond)|maalõug]] ehk asariin (''Asarina''), perekond  
*[[maamõõl]] (''Geum urbanum''), sgk [[roosõielised]]
*[[maapalm]] (''Geonoma''), perekond 
*[[maapirn]] ehk mugul-päevalill ehk topinambur (''Helianthus tuberosus''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]]
*[[Maapähkel (perekond)|maapähkel]] (''Arachis''), perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[maarika]] (''Trimezia''), perekond 
*[[maaristik]] (''Trifolium subterraneum'')	 
*[[maarjahein (perekond)|maarjahein]] (''Anthoxanthum''), sgk [[kõrrelised]]
*[[maarjakask]] ehk karjala kask (''Betula pendula'' var. ''carelica'', ''Betula alba'' L. var. ''carelica'', ''Betula pendula'' f. ''carelica'', ''Betula pendula'' f. ''carelica'' hort.), [[arukask|arukase]] teisend või vorm
*[[maarjalepp]] (''Agrimonia''), perekond, sgk [[roosõielised]]
*[[maarjaohakas]] (''Silybum''), perekond 	
*[[maarja-sõnajalg]] (''Dryopteris filix-mas''), sgk [[sõnajalalised]]
*[[maasapp]] (''Centaurium''), perekond, sgk [[emajuurelised]]
*[[maasikapuu]] (''Arbutus''), [[puu]], perekond, Euroopa, Põhja-Ameerika
*[[maasikas]] (''Fragaria''), perekond
*[[maasikfüüsal]] (''Physalis pubescens'') 
*[[maasik-guajaavipuu]] (''Psidium cattleyanum'')
*[[maasik-kuukaktus]] ehk [[maasik-metskaktus]] (''Hylocereus undatus''), sgk [[kaktuselised]]
*[[maasikmaran]] (''Potentilla megalantha'')
*[[maasik-näsakaktus]] (''Mammillaria dioica'')
*[[maasikvaarikas]] (''Rubus illecebrosus'')
*[[maataimed]] (''Embryophyta'') 
*[[maavigna]] ehk maa-lehmahernes (''Vigna subterranea'')
*[[maaviljaline viigipuu]] (''Ficus geocarpa'')
*[[maavits (perekond)|maavits]] (''Solanum''), perekond, sgk [[maavitsalised]]
*[[maavitsalaadsed]] (''Solanales''), selts
*[[maavitsalised]] (''Solanaceae''), sugukond
*[[maaõielised]] (''Balanophoraceae'')  
*[[maaõis]] (''Balanophora''), perekond
*[[Macarthuri aleksandripalm]] (''Ptychosperma macarthurii'')
*[[Macartney kibuvits]] (''Rosa bracteata'') 
*[[Macaulay' emajuur]] (''Gentiana ×macaulayi'') 
*[[Macklini liilia]] (''Lilium mackliniae'')	 
*[[MacNabi küpress]] (''Cupressus macnabiana'')
*[[madagaskari ahvileivapuu]] (''Adansonia madagascariensis'') 	 
*[[madagaskari ahvilill]] (''Mimulus madagascariensis'')  	 
*[[madagaskari akaatsia]] (''Acacia dodonaeifolia'')
*[[madagaskari dombeia]] (''Dombeya ×cayeuxii'') 
*[[madagaskari eebenipuu]] (''Diospyros haplostylis''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]]
*[[madagaskari raffiapalm]] (''Raphia farinifera''), sgk [[palmilised]]
*[[madal kadakkaer]] (''Cerastium pumilum''), sgk [[nelgilised]]
*[[madal kask]] (''Betula humilis''), sgk [[kaselised]]
*[[madal-keerdsammal]] (''Tortella inclinata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis tavaline
*[[madal mustjuur]] (''Scorzonera humilis''), sgk [[korvõielised]]
*[[madal peiulill]] (''Tagetes patula''), sgk [[korvõielised]]
*[[madal unilook]] (''Sisymbrium supinum''), sgk [[ristõielised]]
*[[madar]] (''Galium''), perekond, sgk [[madaralised]]
*[[madaralised]] (''Rubiaceae''), sugukond
*[[madarik]] (''Sherardia arvensis''), sgk [[madaralised]]
*[[Madarik (perekond)|madarik]] (''Sherardia''), perekond, sgk [[madaralised]]
*[[madurauvolfia]] (''Rauwolfia serpentina''), sgk [[koerakoolulised]]
*[[mage sõstar]] (''Ribes alpinum''), põõsas, sgk [[sõstralised]]
*[[magnoolialaadsed]] (''Magnoliales''), selts

*[[magnoolialised]] (''Magnoliaceae''), sugukond 
*[[magun]] (''Papaver''), perekond, sgk [[magunalised]]
*[[magunalised]] (''Papaveraceae''), sugukond
*[[magus hundihammas]] (''Astragalus glycyphyllos''), sgk [[liblikõielised]]
*[[magus kirsipuu]] (''Prunus avium''), sgk [[roosõielised]]
*[[magustav imemari]] (''Synsepalum dulcificum''), sgk [[sapotillipuulised]]
*[[mahoonia]] (''Mahonia''), sgk [[kukerpuulised]] 
*[[Maikelluke (perekond)|maikelluke]], perekond, sgk [[liilialised]]
*[[mailane]] (''Veronica''), perekond, sgk [[teelehelised]]
*[[mailaselised]] (''Scrophulariaceae''), sugukond
*[[mais]] (''Zea mays''), sgk [[kõrrelised]]
*[[maiten]] (''Maytenus''), sgk [[kikkapuulised]]
*[[makassari eebenipuu]] (''Diospyros celebica''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]]
*[[malai jelutongipuu]], (''Dyera costulata''), [[puu]], Kagu-Aasia
*[[malkolmia]] (''Malcolmia''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[malpiigialaadsed]] (''Malpighiales''), selts
*[[malts]] (''Atriplex''), perekond, sgk [[rebasheinalised]]
*[[maltsalised]] (''Chenopodiaceae''), endine sugukond
*''[[Mamiellales]]'', selts
*[[mammutipuu]] ehk hiidsekvoia (''Sequoiadendron giganteum''), [[puu]], sgk [[küpressilised]]
*[[mandel-maruhein]] (''Vernonia amygdalina''), sgk [[korvõielised]]
*[[mandlipuu (perekond)|mandlipuu]] (''Amygdalus''), alamperekond või perekond, sgk [[roosõielised]]
*[[mandžuuria nulg]] (''Abies holophylla''), sgk [[männilised]]
*[[mangostanipuu]] ehk harilik gartsiinia (''Garcinia mangostana''), sgk [[kluusialised]]
*[[maniokk]] (''Manihot''), perekond, sgk [[piimalillelised]]
*[[Manni tüvijalg]] ehk Manni tsüaatea (''Cyathea manniana''), sgk [[tüvijalalised]]
*[[maohabe]] (''Ophiopogon''), perekond, sgk [[asparilised]]
*[[maokeel (perekond)|maokeel]] (''Ophioglossum''), sgk [[maokeelelised]]
*[[maokeelelised]] (''Ophioglossaceae''), sugukond 
*[[maran]] (''Potentilla''), perekond, sgk [[roosõielised]]
*''[[Marcus-kochia]]'', sgk ristõielised
*''[[Marcus-kochia littorea]]'', sgk ristõielised
*[[maruula-elevandiõunapuu]] (''Sclerocarya birrea''), [[puu]], sgk [[anakardilised]]
*[[mauriitsiuse eebenipuu]] (''Diospyros tessellaria''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]]
*[[meduuspuu]] (''Medusagyne oppositifolia''), sgk [[meduuspuulised]]
*''[[Megacarpaea]]'', perekond
*[[mehhiko diospüür]] (''Diospyros digyna''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]]
*[[mehhiko füüsal]] ehk tomatillofüüsal (''Physalis philadelphica''), sgk [[maavitsalised]]
*[[mehhiko pisikurk]] (''Melothria scabra''), sgk [[kõrvitsalised]] 
*[[Meklenburgi timmia]] (''Timmia megapolitana''), sgk [[timmialised]]
*[[melon]] (''Cucumis melo''), sgk [[kõrvitsalised]]
*[[melon-maavits]] (''Solanum muricatum''), sgk [[maavitsalised]]
*[[mennikpunane ekmea]] (''Aechmea miniata''), sgk [[bromeelialised]]
*[[mennikpunane kastilleeja]] (''Castilleja miniata''), sgk [[soomukalised]]
*[[meranti-soorea]] (''Shorea negrosensis''), [[puu]], [[Filipiinid]]
*[[meridriimia]] ehk meriurgiinia (''Urginea maritima''), [[rohttaim]], sgk [[asparilised]], peamiselt Vahemere rannikul
*[[merihein]] (''Zostera''), perekond, sgk [[meriheinalised]]
*[[meriheinalised]] (''Zosteraceae''), sugukond
*[[Merihumur (perekond)|merihumur]] (''Honckenya''), perekond, sgk [[nelgilised]]
*[[merihumur]] (''Honckenya peploides''), sgk [[nelgilised]]
*[[merikann]] (''Armeria''), perekond, sgk [[tinajuurelised]]
*[[merikapsas]] (''Crambe maritima'') [[rohttaim]] sgk [[ristõielised]], Eestis tavaline
*[[meri-lõhistanukas]] (''Schistidium maritimum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud
*[[meri-malkolmia]] (''Malcolmia maritima''), sgk [[ristõielised]]
*[[meri-mugulkõrkjas]] (''Bolboschoenus maritimus''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[merimänd]] (''Pinus pinaster''), puu, sgk [[männilised]]
*[[meri-näkirohi]] (''Najas marina'')
*[[merioblikas]] (''Rumex maritimus''), sgk [[tatralised]]
*[[meripuju]] (''Artemisia maritima'')
*[[meri-pungsammal]] (''Bryum marratii''), sgk [[pungsamblalised]]
*[[merisalat]] (''Cochlearia''), perekond, sgk [[ristõielised]]

*[[meri-särjesilm]] (''Ranunculus baudotii'', ''Ranunculus peltatus'' subsp. ''baudotii''), sgk [[tulikalised]]
*[[mesikas]] (''Melilotus''), perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[mesimurakas]] (''Rubus arcticus'')
*[[mesiohakas]] (''Echinops''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[meskiagaav]] (''Agave atrovirens''), sgk [[agaavilised]]
*[[metasekvoia (perekond)|metasekvoia]] (''Metasequoia''), perekond, sgk [[küpressilised]]
*[[metasekvoia]] (''Metasequoia glyptostroboides''), [[puu]], sgk [[küpressilised]], Hiina (Sichuani provints)
*[[metsakäharik]] (''Rhytidiadelphus triquetrus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline
*[[mets-aruhein]] (''Festuca altissima')
*[[mets-harakputk]] (''Anthriscus sylvestris''), [[rohttaim]] sgk [[sarikalised]], Eestis tavaline
*[[mets-hiirehernes]] (''Vicia sylvatica''), sgk [[liblikõielised]]
*[[metsik kanep]] (''Cannabis ruderalis''), sgk [[kanepilised]]
*[[mets-jürilill]] (''Cardamine impatiens''), sgk [[ristõielised]] 
*[[metskannike]] (''Viola reichenbachiana''), sgk [[kannikeselised]]
*[[mets-kassinaeris]] (''Malva sylvestris''), sgk [[kassinaerilised]] 
*[[metskastik]] (''Calamagrostis arundinacea''), sgk [[kõrrelised]]
*[[metskerss]] (''[[Rorippa sylvestris]]''), sgk [[ristõielised]]
*[[metskevadik]] (''Draba nemorosa''), sgk [[ristõielised]]
*[[mets-kibuvits]] (''Rosa majalis''), sgk [[roosõielised]]
*[[mets-kurereha]] (''Geranium sylvaticum''), sgk [[kurerehalised]]
*[[mets-kuukress]] (''Lunaria rediviva''), sgk [[ristõielised]]
*[[metskõrkjas]] (''Scirpus sylvaticus''), sgk [[lõikheinalised]], Eestis tavaline
*[[metslauk]] (''Allium scorodoprasum''), sgk [[amarüllilised]]
*[[mets-lehiksammal]] (''Plagiomnium cuspidatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tähtsamblalised]], , Eestis tavaline
*[[metsmaasikas]] (''Fragaria vesca''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Euroopas ja Kesk-Aasias, Eestis tavaline
*[[metsmagun]] (''Hylomecon''), perekond sgk [[magunalised]]
*[[metsosi]] (''Equisetum sylvaticum''), sgk [[osjalised]] 
*[[mets-pajulill]] (''Epilobium adenocaulon''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]]
*[[metspipar (perekond)|metspipar]] (''Asarum''), perekond, sgk [[tobiväädilised]]
*[[mets-pirnipuu]] (''Pyrus pyraster''), sgk [[roosõielised]]
*[[mets-ristirohi]] (''Senecio sylvaticus''), sgk [[korvõielised]]
*[[mets-seahernes]] (''Lathyrus sylvestris''), sgk [[liblikõielised]]
*[[metstarn]] (''Carex sylvatica''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[metstulikas]] (''Ranunculus cassubicus''), sgk [[tulikalised]] 
*[[mets-turbasammal]] (''Sphagnum squarrosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], , Eestis tavaline
*[[mets-tähthein]] (''Stellaria holostea''), sgk [[nelgilised]]
*[[mets-vareskold]] (''Diphasiastrum complanatum''), sgk [[kollalised]]
*[[metsvits (perekond)|metsvits]] (''Lysimachia''), perekond, sgk [[mürsiinelised]]
*[[mets-õunapuu]] (''Malus sylvestris''), sgk [[roosõielised]]
*[[metsülane]] (''Anemone sylvestris''), sgk [[tulikalised]]
*[[miombopuu]] (''Brachystegia''), perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[mitmeõiene tulikas]] (''Ranunculus polyanthemos''), sgk [[tulikalised]]
*[[moosesepõõsas]] (''Dictamnus''), perekond, sgk [[ruudilised]] 
*[[mopaanipuu]] (''Colophospermum mopane''), [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[liblikõielised]]
*[[mopaanipuu (perekond)|mopaanipuu]] (''Colophospermum''), perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[muda-lahnarohi]] (''Isoetes echinospora''), sgk [[lahnarohulised]]
*[[muda-nõmmkann]] (''Androsace filiformis''), sgk [[nurmenukulised]] 
*[[mudatarn]] (''Carex limosa''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[mugulkõrkjas]] (''Bolboschoenus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] 
*[[mugul-mungalill]] (''Tropaeolum tuberosum''), sgk [[mungalillelised]]
*[[mugulpirnik]] (''Pohlia bulbifera'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane
*[[mugul-pungsammal]] (''Bryum subapiculatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane

*[[mugultulikas]] (''Ranunculus bulbosus''), sgk [[tulikalised]]
*[[mugul-tuliürt]] (''Phlomis tuberosa''), sgk [[huulõielised]]
*[[mulga akaatsia]] (''Acacia aneura'') [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[mimoosilised]], Austraalia, sisse toodud Ameerikasse
*[[mummvetikas]] (''[[Caulerpa]]''), perekond [[rohevetiktaimed]]e hõimkonnast
*[[munakupar]] (''Diphyscium''), perekond, sgk [[munakupralised]]
*[[munakupralaadsed]] (''Diphysciales''), selts
*[[munakupralised]] (''Diphysciaceae''), sugukond
*[[mungalill (perekond)|mungalill]] (''Tropaeolum''), perekond, sgk [[mungalillelised]]
*[[mungalillelised]] (''Tropaeolaceae''), sugukond
*[[mungvigna]] (''Vigna radiata''), sgk [[liblikõielised]]
*[[murakas]] (''Rubus''), perekond, sgk [[roosõielised]]
*[[Murbecki kortsleht]] (''Alchemilla murbeckiana''), sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane
*[[murelipuu]] (''Prunus cerasus'' var. ''austera''), [[hapu kirsipuu]] teisend, sgk [[roosõielised]]
*[[murtudsüda]] (''Lamprocapnos''), perekond, sgk [[magunalised]]
*[[murujas kulbik]] (''Jungermannia caespiticia'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane
*[[murulauk]] (''Allium schoenoprasum''), sgk [[liilialised]]
*[[murunurmikas]] (''Poa annua''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline
*[[muru-pungsammal]] (''Bryum caespiticium'') sammal pungsamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline
*[[murutulvik]] (''Myrinia pulvinata'') sammal tulvikuliste sugukonnast, Eestis haruldane
*[[muskaatsalvei]] (''Salvia sclarea L.'')
*[[muskushibisk]] (''Abelmoschus''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] 
*[[muskus-kassinaeris]] (''Malva moschata''), sgk [[kassinaerilised]]
*[[muskuslill (perekond)|muskuslill]] (''Adoxa''), perekond, sgk [[muskuslillelised]]
*[[muskuslill]] (''Adoxa moschatellina''), sgk [[muskuslillelised]]
*[[muskuslillelised]] (''Adoxaceae''), sugukond
*[[must akaatsia]] (''Acacia melanoxylon''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]], pärismaine [[Austraalia]] ja [[Tasmaania]] idaosas
*[[must aroonia]] (''Sorbaronia mitschurinii''), sgk [[roosõielised]]
*[[must belladonna]] (''Atropa belladonna''), sgk [[maavitsalised]]
*[[must eebenipuu]] (''Diospyros ebenum''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]], pärismaine Lõuna-[[India]]s ja [[Sri Lanka]]l
*[[must kuusk]] (''Picea mariana''), sgk [[männilised]]
*[[must leeder]] (''Sambucus nigra''), sgk [[muskuslillelised]] või [[kuslapuulised]]
*[[must maavits]] (''Solanum nigrum''), [[rohttaim]], sgk [[maavitsalised]], Euroopas, Aasias ja Ameerikas
*[[must mooruspuu]] (''Morus nigra''), sgk [[mooruselised]]
*[[must mänd]] (''Pinus nigra''), sgk [[männilised]]
*[[must nahkhiirelill]] (''Tacca chantrieri''), sgk [[dioskoorilised]]
*[[must pappel]] (''Populus nigra''), [[puu]], sgk [[pajulised]]
*[[must pipar]] (''Piper nigrum''), sgk [[pipralised]]
*[[must pähklipuu]] (''Juglans nigra''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]]
*[[must seahernes]] (''Lathyrus niger''), sgk [[liblikõielised]]
*[[must sõstar]] (''Ribes nigrum''), [[põõsas]], sgk [[sõstralised]]
*[[must vengepuu]] (''Millettia laurentii''), [[puu]], Kesk- ja Kagu-Aafrika, sgk [[liblikõielised]]
*[[must vägihein]] (''Verbascum nigrum''), sgk [[mailaselised]]
*[[mustikalised]] (''Vacciniaceae''), sugukond
*[[mustikas (perekond)|mustikas]] (''Vaccinium''), perekond, sgk [[kanarbikulised]]
*[[mustjas sepsikas]] (''Schoenus nigricans'')
*[[mustjuur]] (''Scorzonera''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[mustpeasamblalaadsed]] (''Catoscopiales''), selts 
*[[mustpeasamblalised]] (''Catoscopiaceae''), sugukond
*[[mustpeasammal]] (''Catoscopium nigritum'') sammal, sgk [[mustpeasamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud
*[[mustpeasammal (perekond)|mustpeasammal]] (''Catoscopium''), perekond, sgk [[mustpeasamblalised]]
*[[muulukas]] (''Fragaria viridis''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Eestis paiguti
*[[muutväät]] (''Boquila trifoliolata''), sgk [[mapupuulised]]
*[[muutväät (perekond)|muutväät]] (''Boquila''), perekond, sgk [[mapupuulised]]
*[[mõru jürilill]] (''Cardamine amara''), sgk [[ristõielised]]
*[[mõru kirburohi]] (''Polygonum hydropiper''), sgk [[tatralised]]
*[[mõru vahulill]] (''Polygala amarella''), sgk [[vahulillelised]]
*[[mõru vesipipar]] (''Elatine hydropiper'')
*[[mõõl]] (''Geum''), perekond, sgk [[roosõielised]]
*[[mädarõigas (perekond)|mädarõigas]], perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[mägiarnika]] (''Arnica montana''), rohttaim, sgk [[korvõielised]], Euroopa, Eestis pärismaisena ei leidu
*[[mägi-harakalatv]] (''Erysimum hieraciifolium''), sgk [[ristõielised]]
*[[mägi-kadakkaer]] (''Cerastium alpinum''), sgk [[nelgilised]]
*[[mägikapsas]] (''Brassica repanda''), sgk [[ristõielised]]
*[[mägilevkoi]] (''Matthiola fruticulosa''), sgk [[ristõielised]] 
*[[mägi-lipphernes]] (''Oxytropis campestris''), sgk [[liblikõielised]]
*[[mägimänd]] (''Pinus mugo''), sgk [[männilised]]
*[[mägi-naistepuna]] (''Hypericum montanum'')
*[[mäginulg]] (''Abies lasiocarpa''), sgk [[männilised]]
*[[mägi-pajulill]] (''Epilobium montanum''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]]
*[[mägi-piimputk]] (''Peucedanum oreoselinum''), sgk [[sarikalised]]
*[[mägiristik]] (''Trifolium montanum''), sgk [[liblikõielised]]
*[[mägi-seahernes]] (''Lathyrus linifolius''), sgk [[liblikõielised]]
*[[mägisibul]] (''Sempervivum''), perekond, sgk [[paksulehelised]]
*[[mägitarn]] (''Carex montana''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[mägivaher]] (''Acer pseudoplatanus''), [[puu]], sgk [[vahtralised]], Euroopas ja Lääne-Aasias, Eestis ilupuuna, vahel metsistub
*[[mägi-õunapuu]] (''Malus sieversii''), sgk [[roosõielised]]
*[[mänd (perekond)|mänd]] (''Pinus''), [[puu]]d (harva [[põõsas|põõsad]]), sgk [[männilised]], pärismaised [[põhjapoolkera]]l [[Euraasia]] [[Himaalaja]] ja [[Kagu-Aasia]]ni, [[Sumatra]]l osalt ka [[lõunapoolkera]]l, [[Aafrika]] põhjaotsas, [[Põhja-Ameerika]]s [[Nicaragua]] ja [[Haiti saar]]eni, kasvatatakse ka lõunapoolkeral, Eestis tavaline ([[harilik mänd]])
*[[männas-euklaadium]] (''Eucladium verticillatum'') sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane
*[[männas-vesikuusk]] (''Myriophyllum verticillatum''), sgk [[vesikuuselised]]
*[[männilised]] (''Pinaceae''), sugukond
*[[mätashari]] (''Celosia''), perekond, sgk [[rebasheinalised]]
*[[mätastarn]] (''Carex cespitosa''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[mülgaskannike]] (''Viola persicifolia''), sgk [[kannikeselised]]
*[[Münt (perekond)|münt]] (''Mentha''), perekond, sgk [[huulõielised]]
*[[mürdilaadsed]] (''Myrtales''), selts
*[[mürgipuu]] (''Toxicodendron''), perekond, sgk [[anakardilised]]
*[[mürkputk]] (''Cicuta''), perekond, sgk [[sarikalised]]
*[[mürktulikas]] ([[Ranunculus scleratus]]), sgk [[tulikalised]]
*[[mürripuu]] (''Commiphora''), perekond, sgk [[mürripuulised]]
*[[mürripuulised]] (''Burseraceae''), sugukond
*[[mürsiinelised]] (''Myrsinaceae''), sugukond
*[[mürt]] (''Myrtus''), perekond, sgk [[mürdilised]]
*[[mütshellik]] (''Physcomitrium''), perekond, sgk [[hellikulised]]
*[[mütshellikuke]] (''Physcomitrella''), perekond, sgk [[hellikulised]]
*[[müür-hanemalts]] (''Chenopodium murale''), sgk [[rebasheinalised]]
*[[müürkevadik]] (''Draba muralis''), sgk [[ristõielised]]
*[[müür-kipslill]] (''Gypsophila muralis''), sgk [[nelgilised]]
*[[müürlill]] (''Cymbalaria''), perekond, sgk [[mailaselised]]
*[[müürlook]] (''Arabidopsis''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[müür-niithammas]] (''Didymodon vinealis''), sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane
*[[müür-niklirohi]] ehk müür-kilbirohi (''Odontarrhena muralis'', ''Alyssum murale''), sgk [[ristõielised]]
*[[müür-nokksammal]] (''Rhynchostegium murale''), sgk [[lühikupralised]]
*[[müür-raunjalg]] (''Asplenium ruta-muraria''), sgk [[raunjalalised]]

==N==
*[[naaskel-kaksikhambake]] (''Dicranella subulata''), sammal kaksikhambaliste sugukonnast, Eestis haruldane
*[[naaskelkeerik]] (''Tortula subulata''), sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline
*[[naaskelleht]] (''Subularia''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[naat]] (''Aegopodium''), perekond, sgk [[sarikalised]]
*[[naistepuna]] (''Hypericum''), perekond, sgk [[naistepunalised]]
*[[naistepunalised]] (''Hypericaceae''), sugukond
*[[naeris]] (''Brassica rapa rapa''), [[põld-kapsasrohi|põld-kapsasrohu]] alamliik, sgk [[ristõielised]], kultuurtaim
*[[nartsiss]] (''Narcissus''), perekond, sgk [[amarüllilised]]
*[[nelgilaadsed]] (''Caryophyllales''), selts
*[[nelgilised]] (''Caryophyllaceae''), sugukond
*[[neljaseemnene hiirehernes]] (''Vicia tetrasperma''), sgk [[liblikõielised]]
*[[nelk]] (''Dianthus''), perekond, sgk [[nelgilised]]
*[[niidu-asparhernes]] (''Tetragonolobus maritimus''), sgk [[liblikõielised]]
*[[niiduehmik]] (''Thuidium philibertii'') sammal ehmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline
*[[niidu-kuremõõk]] (''Gladiolus imbricatus''), sgk [[võhumõõgalised]]
*[[niidukäharik]] (''Rhytidiadelphus squarrosus'') sammal ulmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline
*[[niidutarn]] (''Carex lepidocarpa''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[niiluse akaatsia]] (''Acacia arabica'' ehk ''Acacia nilotica'')
*[[niitjas mailane]] (''Veronica filiformis''), sgk [[teelehelised]]
*[[niitjas penikeel]] (''Potamogeton filiformis''), sgk [[penikeelelised]]
*[[niitjas tarn]] (''Carex lasiocarpa''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[Nikko nulg]] (''Abies homolepis''), sgk [[männilised]]
*[[niklirohi]] (''Odontarrhena''), perekond, sgk [[ristõielised]]
* [[nipapalm]] (''Nypa fruticans''), sgk [[palmilised]] 
*[[nipponi naistesõnajalg]] (''Athyrium niponicum''), sgk [[naistesõnajalalised]]
*[[nisu]] (''Triticum''), perekond, sgk [[kõrrelised]], kultuurtaimena üle maailma
*''[[Noccaea densiflora]]'', sgk [[ristõielised]]
*[[nokktarn]] (''Carex rhyncophysa''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[noollehine malts]] (''Atriplex calotheca''), sgk [[rebasheinalised]]
*[[norra hundihammas]] (''Astragalus norvegicus''), sgk [[liblikõielised]]
*[[norra keerik]] (''Tortula norvegica'') sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane
*[[norra maran]] (''Potentilla norvegica''), sgk [[roosõielised]]
*[[nuikapsas]] ehk koolrabi (''Brassica oleracea'' var. ''gongylodes''), [[kapsas|kapsa]] teisend
*[[nulg]] (''Abies''), perekond, sgk [[männilised]]
*[[nurmlauk]] (''Allium vineale'')
*[[nurmnelk]] (''Dianthus deltoides''), sgk [[nelgilised]]
*[[nurmenukulised]] (''Primulaceae''), sugukond
*[[nurmikas]] (''Poa''), perekond, sgk [[kõrrelised]]
*[[nutipõõsas]] (''Cephalanthus''), perekond, sgk [[madaralised]]
*[[nutt-roossammal]] (''Rhodobryum roseum'') sammal pungsamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane
*[[nuttsammal]] (''Ptychostomum''), perekond, sgk [[pungsamblalised]]
*[[nõeljaogaline kibuvits]] (''Rosa acicularis''), [[põõsas]], sgk [[roosõielised]]
*[[nõeljas kesakann]] (''Sagina subulata''), sgk [[nelgilised]]
*[[nõelköis]] (''Epipremnum''), perekond, sgk [[võhalised]] 
*[[nõges]] (''Utrica''), perekond, sgk [[nõgeselised]]
*[[nõgeselehine kellukas]] (''Campanula trachelium''), sgk [[kellukalised]]
*[[nõgeselised]] (''Urticaceae''), sugukond
*[[nõgesleht]] (''Acalypha''), perekond, rohttaimed ja põõsad, sgk [[piimalillelised]], troopikas ja lähistroopikas, mõned liigid ka parasvöötmes
*[[nõgilillik]] (''Limosella''), perekond, sgk [[mailaselised]]
*[[nõgus rikardia]] (''Riccardia incurvata'') sammal rasvasamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane
*[[nõiahammas]] (''Lotus''), perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[nõianõges]] (''Stachys''), perekond, sgk [[huulõielised]]
*[[nõmmeküünal]] (''Richea''), perekond, sgk [[kanarbikulised]]
*[[nõmmemünt]] (''Acinos''), perekond, sgk [[huulõielised]]
*[[nõmmkann]] (''Androsace''), perekond, sgk [[nurmenukulised]]
*[[nõmmkannike]] (''Viola rupestris''), sgk [[kannikeselised]]
*[[nõmm-liivatee]] (''Thymus serpyllum''), sgk [[huulõielised]]
*[[nõmmluga]] (''Juncus squarrosus''), sgk [[loalised]]
*[[nõmm-mailane]] (''Veronica dillenii''), sgk [[teelehelised]]
*[[nõmmnelk]] (''Dianthus arenarius''), sgk [[nelgilised]]
*[[nõmm-nõiahammas]] (''Lotus callunetorum''), sgk [[liblikõielised]]
*[[nõmmtarn]] (''Carex ericetorum''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[nõmm-vareskold]] (''Diphasiastrum tristachyum''), sgk [[kollalised]]
*[[nõtke jürilill]] (''Cardamine flexuosa''), [[ristõielised]]
*[[nõtke näkirohi]] (''Najas flexilis''), sgk [[näkirohulised]]
*[[nägemuse-rögajuur]] (''Psychotria viridis''), sgk [[madaralised]]
*[[näkilill]] (''Nerine''), perekond, sgk [[amarüllilised]] 
*[[näkirohi]] (''Najas''), perekond, sgk [[näkirohulised]]
*[[näkirohulised]] (''Najadaceae''), sugukond
*[[nälghein]] (''Spergula''), perekond, sgk [[nelgilised]]
*[[näsa-pungsammal]] (''Bryum mamillatum'') sammal pungsamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane
*[[näsiniin (perekond)|näsiniin]] (''Daphne''), perekond, sgk [[näsiniinelised]]
*[[näsiniinelised]] (''Thymelaeaceae''), sugukond
*[[näär]] (''Pimpinella''), perekond, sgk [[sarikalised]]

==O==
*[[oalaadsed]] (''Fabales''), selts
*[[oblikas]] (''Rumex''), perekond, sgk [[tatralised]]
*[[odajas astelsõnajalg]] (''Polystichum lonchitis'')
*[[odalehine malts]] (''Atriplex prostrata''), sgk [[rebasheinalised]]
*[[oder (perekond)|oder]] (''Hordeum''), perekond, [[rohttaim]]ed, sgk [[kõrrelised]]
*[[Oederi põiksammal]] ehk Oederi põikkupar (''Plagiopus oederi'') sammal, sgk [[kerakupralised]], Eestis haruldane
*''[[Oedogoniales]]'', selts
*[[ogakurk]] (''Echinocystis''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]]
*[[ogane astelsõnajalg]] (''Polystichum aculeatum''), sgk [[sõnajalalised]]
*[[ogapaanaks]] (''Acanthopanax''), perekond või alamperekond, sgk [[araalialised]]
*[[ogaviljane lutsern]] (''Medicago denticulata''), sgk [[liblikõielised]]
*[[ohakas]] (''Cirsium''), sgk [[korvõielised]]
*[[ohakasoomukas]] (''Orobanche pallidiflora''), sgk [[soomukalised]]
*[[ohteline mänd]] (''Pinus aristata''), sgk [[männilised]]
*[[ohtene sõnajalg]] (''Dryopteris carthusiana''), sgk [[sõnajalalised]]
*[[ohtene tarn]] (''Carex aristata''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[oivaline korallpõõsas]] (''Medinilla magnifica''), sgk [[roodlehelised]]
*[[oja-haneputk]] (''Berula erecta'')
*[[oja-lõhistanukas]] (''Schistidium rivulare'') sammal, sgk [[rahnikulised]], Eestis haruldane
*[[ojakapsas]] (''Peplis''), perekond, sgk [[kukesabalised]]
*[[ojamailane]] (''Veronica beccabunga''), sgk [[mailaselised]]
*[[ojamõõl]] (''Geum rivale''), sgk [[roosõielised]]
*[[ojatarn]] (''Carex viridula''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[oja-tähthein]] (''Stellaria uliginosa''), sgk [[nelgilised]]
*[[oja-viltvars]] (''Rhizomnium punctatum'') sammal, sgk [[tähtsamblalised]], Eestis tavaline
*[[okaspuud]] (''Pinopsida''), klass
*[[okaspuulaadsed]] (''Pinales''), selts
*[[okaspuutaimed]] (''Coniferophyta'', ''Pinophyta''), hõimkond 
*[[okuumea]] (''Aucoumea klaineana''), [[puu]], Gabon, Kongo Vabariik
*[[orashein]] (''Elymus''), perekond, sgk [[kõrrelised]]
*[[oras-tähthein]] (''Stellaria graminea''), sgk [[nelgilised]]
*''[[Orchidantha]]'', perekond, sgk ''[[Lowiaceae]]''
*[[orgasmi-pagoodipuu]] (''Alstonia scholaris''), sgk [[koerakoolulised]]

*[[orlaia]] (''Orlaya''), perekond, sgk [[sarikalised]]
*[[osi]] (''Equisetum''), perekond, sgk [[osjalised]]
*[[osjalised]] (''Equisetaceae''), sugukond
*[[ovaalne kuldkann]] (''Helianthemum ovatum''), sgk [[kuldkannilised]]

==P==
*[[paabunelk]] (''Dianthus pavonius'') 
*[[paabupõõsas]] (''Calliandra''), perekond 	 
*[[paabuülane]] (''Anemone pavoniana'') 	 
*[[paakspuu (perekond)|paakspuu]] (''Frangula''), perekond, sgk [[türnpuulised]]	 
*[[paapua eukalüpt]] (''Eucalyptus papuana'') 	 
*[[paapua paldaopuu ]](''Dracontomelon dao'') 	 
*[[paapua õõsmugul]] (''Hydnophytum papuanum'') 
*[[paapuaseeder]] (''Papuacedrus''), perekond 	 
*[[paarisõieline tulp]] (''Tulipa bifloriformis'') 
*[[paarisõiene habekanarbik]] (''Leucopogon biflorus'')
*[[paas-kolmissõnajalg]] (''Gymnocarpium robertianum''), sgk [[naistesõnajalalised]], sõnajalgtaim
*[[paasmeelik]] (''Homalothecium sericeum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline
*[[paasrebuulia]] (''Reboulia hemisphaerica'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[aitoonialised]], Eestis haruldane
*[[paatina-piimalill]] (''Euphorbia aeruginosa'') 	 
*[[paatjas kolmiklill]] (''Trillium sulcatum'')	 
*[[paatkeel]] (''Rhynchostele'') 
*[[paavianilill]] (''Babiana''). 	 
*[[paavsti-tähtkaktus]] (''Astrophytum ornatum'') 	 
*[[Paawi hobukastan]] (''Aesculus pavia'') 	 
*[[paberikask]] (''Betula papyrifera''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]]
*[[padikevadik]] (''Draba rosularis''), sgk [[ristõielised]]
*[[padipõõsas]] (''Calocephalus brownii'', sünonüüm ''Leucophyta brownii'') [[poolpõõsas]], sgk [[korvõielised]]
*[[padutarn]] (''Carex buxbaumii''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[paelrohi]], perekond, sgk [[kõrrelised]]
*[[paelsamblalised]] (''Metzgeriaceae''), sugukond
*[[paemeelik]] vt [[paasmeelik]]
*[[paetanukas]] (''Encalypta streptocarpa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tanukalised]], Eestis tavaline
*[[paganapea]] (''Filago''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[paindvili]] (''Carrichtera annua''), sgk [[ristõielised]] 
*[[paindvili (perekond)|paindvili]] (''Carrichtera''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[paiseleht]] (''Tussilago farfara''), sgk [[korvõielised]]
*[[paiseleht (perekond)|paiseleht]] (''Tussilago''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[paju]] (''Salix''), perekond, sgk [[pajulised]]
*[[pajulaadsed]] (''Salicales''), selts
*[[pajulehine enelas]] (''Spiraea salicifolia''), põõsas, sgk [[roosõielised]]
*[[pajulehine sõrmkübar]], (''Digitalis obscura''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]]
*[[pajulillelised]] (''Onagraceae''), sugukond
*[[pajulised]] (''Salicaceae''), sugukond
*[[palderjan (perekond)|palderjan]], perekond, sgk [[palderjanilised]]
*[[palderjanilised]] (''Valerianaceae''), sugukond 
*[[paljalehine liivatee]] (''Thymus pulegioides''), sgk [[huulõielised]]
*[[paljas võõrkakar]] (''Galinsoga parviflora''), sgk [[korvõielised]]
*[[paljuseemneline hanemalts]] (''Chenopodium polyspermum''), sgk [[rebasheinalised]]
*[[palmilised]] (''Arecaceae''), sugukond
*[[palmkapsas]] (''Brassica oleracea'' var. ''palmifolia''), [[kapsasrohi|kapsasrohu]] teisend, sgk [[ristõielised]] 
*[[palsam-neitsikummel]] (''Tanacetum balsamita''), sgk [[korvõielised]] 
*[[palsamnulg]] (''Abies balsamea''), sgk [[männilised]]
*[[palsampappel]] ehk palsamipappel (''Populus balsamifera''), sgk [[pajulised]]
*[[palu-härghein]] (''Melampyrum pratense''), sgk [[mailaselised]]
*[[palu-karukell]] (''Pulsatilla patens''), sgk [[tulikalised]]
*[[palu-karusammal]] (''Polytrichium juniperinum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis tavaline
*[[palu-liivkann]] (''Arenaria procera''), sgk [[nelgilised]]
*[[palu-põisrohi]] (''Silene chlorantha''), sgk [[nelgilised]]
*''[[Paphiopedilum tigrinum]]'', sgk [[käpalised]]
*[[pappel]] (''Populus''), perekond, sgk [[pajulised]]
*[[Paprika (perekond)|paprika]] (''Capsicum''), perekond, sgk [[maavitsalised]]
*[[papüürus-lõikhein]] (''Cyperus papyrus''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[paradiisilinnulill]] (''Strelitzia''), sgk [[paradiisilinnulillelised]]
*[[paradiisilinnulillelised]] (''Strelitziaceae''), sugukond
*[[paraguai suhkruleht]] (''Stevia rebaudiana''), sgk [[korvõielised]]
*[[pargitatar]] (''Reynoutria''), perekond, sgk [[tatralised]]
*[[parma kannike]], sgk [[kannikeselised]]
*[[Parry agaav]] (''Agave parryi''), sgk [[agaavilised]]
*[[pavoonia]] (''Pavonia''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] 
*[[peajugapuulised]] (''Cephalotaxaceae''), sugukond
*[[peasalat]] (''Lactuca sativa'' var. ''capitata''), [[aedsalat]]i teisend, sgk [[korvõielised]]
*[[peekerlill]] (''Penstemon''), perekond, sgk [[mailaselised]] 
*[[peen jäneskõrv]] (''Bupleurum tenuissimum'')
*[[peenlook]] (''Descurainia''), perekond, sgk [[tatralised]] 
*[[peekersammal]] (''Chiloscyphus''), perekond, sgk [[maakarikalised]]
*[[peenelehine hiirehernes]] (''Vicia tenuifolia''), sgk [[liblikõielised]]
*[[peetrileht]] (''Succisa''), perekond, sgk [[kuslapuulised]]
*[[pehme koeratubakas]] (''Crepis mollis''), sgk [[korvõielised]]
*[[pehme kurereha]] (''Geranium molle''), sgk [[kurerehalised]]
*[[pehme mesihein]] (''Holcus mollis'')
*[[pehme turbasammal]] (''Sphagnum molle'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis haruldane
*[[peioote-uimakaktus]] (''Lophophora williamsii''), sgk [[kaktuselised]]
*[[peiulill]] (''Tagetes''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[pekani-hikkoripuu]] (''Carya illinoinensis''), [[puu]], [[USA]]
*[[pekingi lehtnaeris]], [[põld-kapsasrohi|põld-kapsasrohu]] [[alamliik]], sgk [[ristõielised]] 
*''[[Peltaria angustifolia]]'', sgk [[ristõielised]] *[[penihammas]] (''Cynodontium''), perekond, sgk [[pugukupralised]]
*[[penikeel]] (''Potamogeton''), perekond, sugukond [[penikeelelised]]
*[[penikeelelised]] (''Potamogetonaceae''), sugukond
*[[pensilvaania vaher]] (''Acer pensylvanicum''), sgk [[seebipuulised]]
*[[persoonia]] (''Persoonia''), perekond, sgk [[prootealised]] 
*''[[Persoonia terminalis]]'', [[põõsas]], Ida-[[Austraalia]], sgk [[prootealised]]
*[[Perssoni lõhiksammal]] (''Lophozia perssonii''), sammal, sgk [[kulbikulised]]
*[[peruu annoona]] (''Annona cherimola'')
*[[petersell (perekond)|petersell]] (''Petroselinum''), perekond, sgk [[sarikalised]]
*''[[Physaria ovalifolia]]'', sgk [[ristõielised]] 
*''[[Picea chihuahuana]]'', sgk [[männilised]]
*''[[Picea martinezii]]'', sgk [[männilised]]
*[[pigimänd]] (''Pinus rigida''), sgk [[männilised]]
*[[pihkane haiklõug]] (''Chaenorhinum minus''), sgk [[mailaselised]]
*[[pihkane põisrohi]] (''Silene viscosa''), sgk [[nelgilised]]
*[[pihkane ristirohi]] (''Senecio viscosus''), sgk [[korvõielised]]
*[[pihlakas]] (''Sorbus''), [[puu]]d, perekond, sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline
*[[piimalill]] (''Euphorbia''), perekond, sgk [[piimalillelised]]
*[[piimalillelised]] (''Euphorbiaceae''), sugukond
*[[piimohakas]] (''Sonchus''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[piimputk]] (''Peucedanum''), perekond, sgk [[sarikalised]]
*[[piinia]] ehk itaalia mänd (''Pinus pinea''), sgk [[männilised]]
*[[piiphein]] (''Luzula''), perekond, sgk [[loalised]]
*[[piisonirohi]] (''Buchloe dactyloides''), sgk [[kõrrelised]]
*[[pikalehine huulhein]] (''Drosera anglica''), sgk [[huulheinalised]]
*[[pikalehine mailane]] (''Veronica longifolia''), sgk [[teelehelised]]
*[[pikalehine päikselill]] ehk pikaleheline päikeselill ehk kahvatu päikselill (''Heliophila coronopifolia''), sgk [[ristõielised]] 
*[[pikaokkaline mänd]] (''Pinus palustris''), sgk [[männilised]]
*[[pikk tarn]] (''Carex elongata''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[pilliroog]] (''Phragmites''), perekond, sgk [[kõrrelised]]
*[[pimendipuu]] (''Pimenta''), perekond, sgk [[mürdilised]] 
*[[pintsel-vesisirbik]] (''Warnstorfia fluitans'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud
*''[[Pinus amamiana]]'', sgk [[männilised]]
*''[[Pinus maximartinezii]]'', sgk [[männilised]]
*''[[Pinus wangii]]'', sgk [[männilised]]
*[[piparmünt]] (''Mentha × piperita''), sgk [[huulõielised]]
*[[pipra-koldpuu]] (''Zanthoxylum piperitum''), [[puu]], sgk [[ruudilised]]
*[[pipralised]] (''Piperaceae''), sugukond
*[[pirnipuu (perekond)|pirnipuu]] (''Pyrus''), perekond, sgk [[roosõielised]]
*[[pirnloorber]] (''Persea''), perekond, sgk [[loorberilised]]
*[[pisarmänd]] (''Pinus wallichiana''), sgk [[männilised]]
*[[pisarviljak]] (''Dacrycarpus''), perekond, [[puu]]d ja [[põõsas|põõsad]], sgk [[kivijugapuulised]], [[Uus-Meremaa]]lt ja [[Fidži]]lt [[Uus-Guinea]], [[Indoneesia]], [[Malaisia]] ja [[Filipiinid]]e kaudu Põhja-[[Myanmar]]i ja Lõuna-[[Hiina]]ni
*[[pisikannike]] (''Viola pumila''), sgk [[kannikeselised]]
*[[pisilina]] (''Radiola linoides''), sgk [[linalised]], Eestis haruldane
*[[pisilina (perekond)|pisilina]] (''Radiola''), perekond, sgk [[linalised]]
*[[pisisamblalaadsed]] (''Pottiales''), selts
*[[pisisamblalised]] (''Pottiaceae''), sugukond
*[[pisi-seligeeria]] (''Seligeria pusilla'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane
*[[pisitiivik]] (''Fissidens pusillus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane
*[[pisi-vesiroos]] (''Nymphaea thermarum''), sgk [[vesiroosilised]]
*[[pistaatsia]] (''Pistacia''), perekond, sgk [[anakardilised]]
*[[plaatan]] (''Platanus''), sgk [[plaatanilised]]
*[[pleuriidium]] (''Pleuridium''), perekond, sgk [[jõhvsamblalised]]
*[[ploomipuu (perekond)|ploomipuu]], (''Prunus''), [[toompuu]] alamperekond või perekond, sgk [[roosõielised]]
*[[plumeeria]] (''Plumeria''), perekond, sgk [[koerakoolulised]]
*[[podoolia kevadik]] (''Draba podolica''), sgk [[ristõielised]]
*[[poeedinartsiss]] (''Narcissus poeticus''), sgk [[amarüllilised]]
*[[pojeng]] (''Paeonia''), perekond, sgk [[pojengilised]]
*[[polaarpaju]] (''Salix polaris''), sgk [[pajulised]]
*[[polesje aruhein]] (''Festuca polesica''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis haruldane
*[[pomelipuu]] (''Citrus maxima'')
*[[pomerantsipuu]] (''Citrus aurantium'')
*[[pontedeerialised]] (''Pontederiaceae''), sugukond
*[[poola merisalat]] (''Cochlearia polonica''), sgk ristõielised
*[[pooppuu]] (''Sorbus intermedia'') [[puu]], sgk [[roosõielised]], Eestis hajusalt
*[[porellalised]] (''Porellaceae''), sugukond
*[[Porgand (perekond)|porgand]] (''Daucus''), perekond, sgk [[sarikalised]]
*[[pori-nõiakold]] (''Circaea lutetiana'')
*[[porsalised]] (''Myricaceae''), sugukond 
*[[porss (perekond)|porss]] (''Myrica''), perekond, sgk [[porsalised]]
*[[Portenschlagi kellukas]] (''Campanula portenschlagiana'', ''Campanula muralis''), rohttaim, sgk [[kellukalised]], pärismaine [[Dalmaatsia]]s, kasvatatakse kultuurtaimena
*[[portugali liivatee]] (''Thymus caespititius''), sgk [[huulõielised]]
*[[portulakilised]] (''Portulacaceae''), sugukond
*''[[Polyscias rodriguesiana]]'', sgk [[araalialised]], Rodriguese saare endeem
*[[prantsuse tamarisk]] (''Tamarix gallica''), sgk [[tamariskilised]] 
*[[prasinofüüdid]] (''Prasinophyceae''), klass
*[[pruunikas pesajuur]] (''Neottia nidus-avis''), sgk [[käpalised]]
*[[pruun lõikhein]] (''Cyperus fuscus'')
*[[pruun raunjalg]] (''Asplenium trichomanes''), sgk [[raunjalalised]], sõnajalgtaim
*[[pruun ristik]] (''Trifolium spadiceum''), sgk [[liblikõielised]]
*''[[Pseudoscourfieldiales]]'', selts
*[[pudeltarn]] (''Carex rostrata''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[pugukupar]] (''Oncophorus''), perekond, sgk [[pugukupralised]]
*[[pugukupralised]] (''Oncophoraceae''), sugukond
*[[puhmik-õlikõrvits]] ehk tsukiini, [[kõrvits|hariliku kõrvitsa]] teisend, sgk [[kõrvitsalised]]
*[[puia]] (''Puya''), perekond, sgk [[bromeelialised]]
*[[puis-aaloe]] (''Aloe arborescens''), [[põõsas]], sgk [[aaloelised]], [[toataim]]
*[[puis-eerika]] (''Erica arborea''), sgk [[kanarbikulised]]
*[[puishortensia]] ehk sile hortensia (''Hydrangea arborescens''), sgk [[hortensialised]]
*[[puju]] (''Artemisia''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[puksrohi]] (''Pachysandra''), perekond, sgk [[pukspuulised]]
*[[punaharjak]] (''Ceratodon''), perekond, sgk [[jõhvsamblalised]] 
*[[punahein]] (''Themeda''), perekond, sgk [[kõrrelised]]
*[[punakas kannatuslill]] (''Passiflora incarnata''), sgk [[kannatuslillelised]]
*[[punamarjane kamalapuu]] (''Mallotus philippensis''), sgk [[piimalillelised]]
*[[punand]] (''Fumaria''), perekond, sgk [[magunalised]]
*[[punane aruhein]] (''Festuca rubra''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline
*[[punane eebenipuu]] (''Diospyros rubra''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]]
*[[punane haldjatiib]] (''Epimedium ×rubrum''), sgk [[kukerpuulised]]
*[[punane hanemalts]] (''Chenopodium rubrum'')
*[[punane leeder]] (''Sambucus racemosa''), sgk [[kuslapuulised]]
*[[punane lehtertapp]] (''Ipomoea carnea'' Jacq.)
*[[punane lepp]] (''Alnus oregona''), [[puu]], [[Põhja-Ameerika]] läänerannik
*[[punane pusurohi]] (''Silene dioica''), sgk [[nelgilised]]
*[[punane põisik]] (''Splanchum rubrum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põisikulised]], Eestis haruldane
*[[punane siilkübar]] ehk purpur-siilkübar ehk punane päevakübar (''Echinacea purpurea'' ehk ''Rudbeckia purpurea''), [[rohttaim]], pärit Põhja-Ameerikast, sgk [[korvõielised]]
*[[punane sõlmhein]] (''Spergularia rubra''), sgk [[nelgilised]]
*[[punane sõstar]] ehk harilik sõstar (''Ribes rubrum''), sgk [[sõstralised]]
*[[punane tamm]] ehk põhjatamm (''Quercus rubra'' ehk ''Quercus borealis''), [[puu]], [[Kanada]], [[USA]]
*[[punane tetraploodon]] (''Tetraplodon mnioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põisikulised]], Eestis tavaline
*[[punane tolmpea]] (''Cephalanthera rubra''), sgk [[käpalised]]
*[[punane vaher]] (''Acer rubrum''), sgk [[seebipuulised]], [[puu]], [[USA]], [[Kanada]]
*[[punanupp]] (''Sanguisorba''), perekond, sgk [[roosõielised]]
*[[punapaju]] (''Salix purpurea''), [[põõsas]] või [[puu]], sgk [[pajulised]]
*[[punapeet]] ehk söögipeet ehk aedpeet ehk peet (''Beta vulgaris'' subsp. ''vulgaris'' var. ''vulgaris''), [[harilik peet|hariliku peedi]] teisend, sgk [[maltsalised]]
*[[punavars (perekond)|punavars]] (''Phoenicaulis''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[punavars]] (''Phoenicaulis cheiranthoides''), sgk [[ristõielised]]
*[[pune (perekond)|pune]] (''Origanum''), perekond, sgk [[huulõielised]]
*[[pung-kirburohi]] (Polygonum viviparum), sgk [[tatralised]]
*[[punglehik]] (''Discelium''), perekond, sgk [[punglehikulised]] 
*[[punglehikulised]] (''Disceliaceae''), sugukond 
*[[pungsamblalaadsed]] (''Bryales''), selts 
*[[pungsamblalised]] (''Bryaceae''), sugukond 
*[[pungsammal]] (''Bryum''), perekond, sammal, sgk [[pungsamblalised]]
*[[purpurpuu]] (''Peltogyne''), perekond, [[puu]], Kesk- ja Lõuna-Ameerika
*[[puuvõõrik]] (''Viscum''), perekond, sgk [[linalehikulised]]
*[[põdrajuure-soomukas]] (''Orobanche bartlingii''), sgk [[soomukalised]]
*[[põdrakanep]] (''Chamaenerion'', ''Chamerion''), [[pajulill]]e alamperekond, sgk [[pajulillelised]]
*[[põhja-konnarohi]] (''Alisma wahlenbergii''), sgk [[konnarohulised]]
*[[põhja-kukemari]] (''Empetrum nigrum'' subsp. ''hermaphroditum''), [[harilik kukemari|hariliku kukemarja]] alamliik, sgk [[kanarbikulised]]
*[[põhja-lipphernes]] (''Oxytropis sordida''), sgk [[liblikõielised]]
*[[põhjalutsern]] (''Medicago borealis''), sgk [[liblikõielised]]
*[[põhja-raunjalg]] (''Asplenium septentrionale''), sgk [[raunjalalised]]
*[[põhja-roodik]] (''Palustriella decipiens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud
*[[põhjatarn]] (''Carex mackenziei''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[põiksammal]] (''Plagiopus''), perekond, sgk [[kerakupralised]]
*[[põisik]] (''Splachnum''), perekond, sgk [[põisikulised]]
*[[põisikulaadsed]] (''Splachnales''), selts
*[[põisikulised]] (''Splachnaceae''), sugukond
*[[põisjas kerakilbik]] (''Alyssoides utriculata''), sgk [[ristõielised]]
*[[põiskõdrake]] (''Physaria''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[põisrohi]] (''Silene''), perekond, sgk [[nelgilised]]
*[[põistarn]] (''Carex vesicaria''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[põld-harakalatv]] (''Erysimum cheiranthoides''), sgk [[ristõielised]] 
*[[põld-hiirehernes]] (''Vicia villosa''), sgk [[liblikõielised]]
*[[põld-härghein]] (''Melampyrum arvense''), sgk [[mailaselised]]
*[[põldjalakas]] (''Ulmus minor''), puu, sgk [[jalakalised]]
*[[põld-kadakkaer]] (''Cerastium arvense''), sgk [[nelgilised]]
*[[põld-kaderohi]] (''Scleranthus annuus''), sgk [[nelgilised]]
*[[põldkannike]] (''Viola arvensis''), sgk [[kannikeselised]]
*[[põld-konnatatar]] (''Fallopia convolvulus''), sgk [[tatralised]]
*[[põldkress]] (''Lepidium campestre''), sgk [[ristõielised]] 
*[[põldkännak]] (''Valerianella locusta''), sgk [[palderjanilised]]
*[[põld-lehmalill]] (''Vaccaria hispanica''), sgk [[nelgilised]]
*[[põld-litterhein]] (''Thlaspi arvense''), sgk [[ristõielised]]
*[[põld-lõosilm]] (''Myosotis arvensis'') [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]], Eestis tavaline
*[[põldmagun]] (''Papaver dubium''), sgk [[magunalised]]
*[[põldmailane]] (''Veronica arvensis''), sgk [[teelehelised]]
*[[põldmurakas]] (''Rubus caesius''), sgk [[roosõielised]], Eestis paiguti
*[[põldmünt]] (''Mentha arvensis''), sgk [[huulõielised]]
*[[põldohakas]] (''Cirsium arvense''), sgk [[korvõielised]]
*[[põldosi]] (''Equisetum arvense''), sgk [[osjalised]]
*[[põldpisikas]] (''Centunculus minimus''), sgk [[nurmenukulised]] '
*[[põldsinep]] (''Sinapis arvensis''), sgk [[ristõielised]] 
*[[põldtuder]] (''Camelina sativa''), sgk [[ristõielised]]
*[[sojauba|põld-sojauba]] (''Glycine max''), sgk [[liblikõielised]]
*[[põlduba]] (''Vicia faba''), sgk [[liblikõielised]]
*[[põld-varesjalg]] (''Consolida regalis''), sgk [[tulikalised]] 
*[[põld-varsapõlv]] (''Anagallis arvensis''), sgk [[nurmenukulised]]
*[[põldvõrm]] (''Cuscuta campestris''), sgk [[kassitapulised]]
*[[põld-võõrkapsas]] (''Eruca sativa''), sgk [[ristõielised]]
*[[põrsashein]] (''Hypochaeris''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[põõsas-kuldkakar]] (''Osteospermum fruticosum''), sgk [[korvõielised]]
*[[põõsasmaran]] (''Potentilla fruticosa''), sgk [[roosõielised]]
*[[põõsas-tuliürt]] (''Phlomis fruticosa''), sgk [[huulõielised]] 
*[[päevakübar]] (''Rudbeckia''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[päevalill]] (''Helianthus''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[pähklipuu]] (''Juglans''), perekond, sgk [[pähklipuulised]]
*[[pähklipuulised]] (''Juglandaceae''), sugukond
*[[päideroog]] ehk harilik paelrohi (''Phalaris arundinacea''), sgk [[kõrrelised]]
*[[päikeselill]] (''Heliophila''), perekond, sgk [[ristõielised]] 
*[[pärdiklill]] (''Mimulus''), perekond, sgk [[mailaselised]]
*[[pärislehtsamblad]] (''Bryidae''), alamklass
*[[Pärn (perekond)|pärn]] (''Tilia''), perekond, sgk [[pärnalised]]
*[[pärnalised]] (''Tiliaceae''), sugukond
*[[pärsia mailane]] (''Veronica persica''), sgk [[teelehelised]]
*[[pääsusilm]] (''Primula farinosa''), sgk [[nurmenukulised]]
*[[pöögilaadsed]] (''Fagales''), selts
*[[pöögilised]] (''Fagaceae''), sugukond
*[[pöök]] (''Fagus''), perekond, sgk [[pöögilised]]
*[[pööris-kipslill]] (''Gypsophila paniculata''), sgk [[nelgilised]]
*[[pööristarn]] (''Carex paniculata''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[püha basiilik]] (''Ocimum tenuiflorum'', sünonüüm ''Ocimum sanctum''), sgk [[huulõielised]] 
*[[pühvlihein]] (''Stenotaphrum''), perekond, sgk [[kõrrelised]]
*[[püramiid-akakapsas]] (''Ajuga pyramidalis''), sgk [[huulõielised]]
*[[püramiid-koerakäpp]] (''Anacamptis pyramidalis''), sgk [[käpalised]]
*[[pürenee kurereha]] (''Geranium pyrenaicum''), sgk [[kurerehalised]] 
*[[pürenee liivatee]] (''Thymus zygis''), sgk [[huulõielised]]
*[[püsiksannikas]] (''Swertia perennis''), sgk [[emajuurelised]]
*[[püsik-seljarohi]] (''Mercurialis perennis''), sgk [[piimalillelised]] 
*[[püstine hiirehernes]] (''Vicia cassubica''), sgk [[liblikõielised]]
*[[püstkastik]] (''Calamagrostis stricta''), sgk [[kõrrelised]]
*[[püstkivirik]] (''Saxifraga adscendens''), sgk [[kivirikulised]]
*[[püstkollakas]] (''Barbarea stricta''), sgk [[ristõielised]]
*[[püstlehine jõhvsammal]] (''Ditrichum lineare'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane ja ohustatud
*[[püst-linalehik]] (''Thesium ebracteatum''), sgk [[linalehikulised]]
*''[[Pyramimonadales]]'', selts
*[[püvilill]] (''Fritillaria''), perekond

==R==
*[[raagremmelgas]] (''Salix caprea''), sgk [[pajulised]]
*[[raba-jänesvill]] (''Trichophorum cespitosum''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[raba-kaksikhammas]] (''Dicranum bergeri'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis tavaline
*[[rabakalised]] (''Scheuczeriaceae''), sugukond
*[[raba-karusammal]] (''Polytrichum strictum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], [[karusamblalised]], Eestis tavaline
*[[rabakas]] (''Scheuchzeria palustris''), sgk [[rabakalised]]
*[[rabamurakas]] (''Rubus chamaemorus''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline
*[[rabamänd]], (''Pinus sylvestris'' var. ''nana''), [[Harilik mänd|hariliku männi]] teisend, sgk [[männilised]]
*[[rabarber (perekond)|rabarber]] (''Rheum''), perekond, sgk [[tatralised]]
*[[rabe remmelgas]] (''Salix fragilis''), sgk [[pajulised]]
*''[[Raffenaldia]]'', perekond, sgk [[ristõielised]]
*''[[Raffenaldia primuloides]]'', sgk [[ristõielised]]
*[[raffiapalm]] (''Raphia''), perekond, sgk [[palmilised]]
*[[rahnik]] (''Grimmia''), perekond, [[sammaltaim]]
*[[rahnikulaadsed]] (''Grimmiales''), selts
*[[rahnikulised]] (''Grimmiaceae''), sugukond
*[[Raimondi puia]] (''Puya raimondii''), sgk [[bromeelialised]]
*rakvere raibe, vt [[harilik tõlkjas]]
*[[raitlill]] (''Rafflesia''), perekond, sgk [[raitlillelised]] 
*[[raitlillelised]] (''Rafflesiaceae''), sugukond
*[[randaster]] (''Aster tripolium''), sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline
*[[rand-emajuureke]] ehk rand-emajuur (''Gentianella uliginosa''), sgk [[emajuurelised]]
*[[randi-tupssammal]] (''Desmatodon randii'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane
*[[rand-kesakann]] (''Sagina maritima''), sgk [[nelgilised]]
*[[randkress]] (''Lepidium latifolium''), sgk [[ristõielised]]
*[[rand-linnurohi]] (''Polygonum oxyspermum''), sgk [[tatralised]]
*[[randluga]] (''Juncus balticus''), sgk [[loalised]]
*[[rand-luidekaer]] (''Ammophila arenaria''), sgk [[kõrrelised]]
*[[randmalts]] (''Atriplex littoralis''), sgk [[rebasheinalised]]
*[[rand-ogamalts]] ehk ogamalts (''Salsola kali''), sgk [[rebasheinalised]]
*[[rand-ogaputk]] (''Eryngium maritimum''), sgk [[sarikalised]]
*[[rand-orashein]] (''Elymus farctus''), sgk [[kõrrelised]]
*[[randpung]] (''Samolus''), perekond, sgk [[nurmenukulised]]
*[[rand-pungsammal]] (''Bryum salinum'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane
*[[randristik]] (''Trifolium fragiferum''), sgk [[liblikõielised]]
*[[rand-seahernes]] (''Lathyrus maritimus''), sgk [[liblikõielised]]
*[[rand-soodahein]] (''Suaeda maritima''), sgk [[rebasheinalised]]
*[[rand-sõlmhein]] (''Spergularia salina''), sgk [[nelgilised]]
*[[randtarn]] (''Carex extensa''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[rand-teeleht]] (''Plantago maritima''), sgk [[teelehelised]]
*[[rand-tömpkaanik]] ?
*[[rand-vägilill]] (''Pancratium maritimum''), sgk [[amarüllilised]]
*[[rannikas]] (''Glaux maritima''), sgk [[nurmenukulised]] või [[mürsiinelised]]
*[[ranniksekvoia]] (''Sequoia sempervirens''), [[puu]], sgk [[küpressilised]], [[USA]]
*[[raps]] (''Brassica napus''), kultuurtaim, sgk [[ristõielised]]
*[[rapuntsel]] (''Phyteuma''), perekond, sgk [[kellukalised]]
*[[rasvasamblalised]] (''Aneuraceae''), sugukond
*[[raudmimoos]], [[puu]]de perekond, sgk [[liblikõielised]], 13 liiki Vana Maailma troopikas, peamiselt Aafrikas
*[[raudnõges]] (''Urtica urens''), sgk [[nõgeselised]]
*[[raudremmelgas]] (''Salix pentandra''), sgk [[pajulised]]
*[[raudrohi]] (''Achillea''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[raudtarn]] (''Carex davalliana''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[raudürdilised]] (''Verbenaceae''), sugukond
*[[rauklauk]] (''Allium senescens''), sgk [[amarüllilised]]
*[[raunjalalised]] (''Aspleniaceae''), sugukond
*[[rebasesaba]] (''Alopecurus''), perekond, sgk [[kõrrelised]]
*[[rebashein]] (''Amaranthus''), perekond, sgk [[rebasheinalised]]
*[[rebastarn]] (''Carex vulpina''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[redis]] (''Raphanus sativus''), sgk [[ristõielised]]
*[[reiarohulised]] (''Illecebraceae''), sugukond
*[[reseeda]] (''Reseda''), perekond, sgk [[reseedalised]]
*[[reseedalised]] (''Resedaceae''), sugukond
*[[rihu-peenlook]] (''Descurainia sophia''), sgk [[ristõielised]]
*[[riis]] (''Oryza''), perekond, sgk [[kõrrelised]]
*[[riitsinus]] (''Ricinus communis''), sgk [[piimalillelised]]
*[[riktsialised]] (''Ricciaceae''), sammalde sugukond
*[[rippuv põisrohi]] (''Silene pendula''), sgk [[nelgilised]]
*[[ripstanukas]] (...) [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tanukalised]]. Eestis hävinud
*[[ristik]] (''Trifolium''), perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[ristirohi]] (''Senecio''), perekond, rohttaimed, poolpõõsad, põõsad, puud ja ronitaimed, sgk [[korvõielised]], üle maailma
*[[ristlemmel]] (''Lemna trisulca'') [[veetaim]], sgk [[lemlelised]]
*[[ristlill]] (''Ricotia''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[ristmadar]] (''Cruciata''), perekond, sgk [[madaralised]]
*[[ristõielised]] (''Brassicaceae'' ehk ''Cruciferae''), sugukond
*[[Rivière'i titaanjuur]] (''Amorphophallus rivieri''), sgk [[võhalised]]
*[[robiinia]] (ebaakaatsia) (''Robinia''), sgk [[liblikõielised]]
*[[Robirohi (perekond)|robirohi]] (''Rhinanthus''), perekond, sgk [[soomukalised]]
*[[rododendron]] (''Rhododendron''), perekond, sgk [[kanarbikulised]]
*[[rodgersia]] (''Rodgersia''), perekond, sgk [[kivirikulised]]
*[[rohe-eebenipuu]] (''Diospyros chloroxylon''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]]
*[[rohekas uibuleht]] (''Pyrola chlorantha) on kanarbikulaadsete seltsi kanarbikuliste
*[[rohe-raunjalg]] (''Asplenium viride'')
*rohekas kaksikhammas vt [[roheline kaksikhammas]]
*[[rohekas käokeel]] (''Platanthera chlorantha''), sgk [[käpalised]]
*[[rohekas uibuleht]] (''Pyrola chlorantha''), sgk [[kanarbikulised]]
*[[rohekas õõskeel]] (''Coeloglossum viride''), sgk [[käpalised]]
*[[rohelehine munakupar]] (''Diphyscium foliosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hiidkupralised]], Eestis haruldane
*[[roheline hiidkupar]] (''Buxbaumia viridis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]]
*[[roheline kaksikhammas]] (''Dicranum viride'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane ja ohustatud
*[[rohemünt]] (''Mentha spicata''), sgk [[huulõielised]]
*[[rohepuu]] (''Chloroxylon swietenia''), [[puu]], [[India]], [[Sri Lanka]]
*[[roheõielised]] (''Chloranthaceae''), sugukond 
*[[roheõis]] (''Chloranthus''), perekond, sgk [[roheõielised]]
*[[rohulauk]] (''Allium oleraceum''), sgk [[liilialised]]
*[[romaani lillkapsas]] (''Brassica oleracea'' Romanesco rühm), [[kapsas|kapsa]] teisend, sgk [[ristõielised]]
*[[roniv mürgipuu]] (''Toxicodendron radicans'' ehk ''Rhus radicans''), sgk [[anakardilised]]
*[[rood-lesiksammal]] (''Pseudoleskeella nervosa'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[karesamblalised]], Eestis tavaline
*[[roog-aruhein]] (''Festuca arundinacea''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati
*[[rooghein]] (''Scolochloa festucacea''), [[veetaim]], sgk [[kõrrelised]]
*[[rooma nõges]], (''Urtica pilulifera''), [[rohttaim]], sgk [[nõgeselised]]
*[[roomav akakapsas]] (''Ajuga reptans''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]], pärit Euroopast, Eestis looduslikult haruldane
*[[roomav jooksjarohi]] (''Ononis repens''), sgk [[liblikõielised]], Eestis leidub ainult Saaremaal
*[[roomav kipslill]] (''Cypsophila repens''), sgk [[nelgilised]]
*[[roomav tulikas]] (''Ranunculus repens''), sgk [[tulikalised]]
*[[roomav öövilge]] (''Goodyera repens''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]], Eestis looduskaitse all
*[[roosa merikann]] (''Armeria maritima'' subsp. ''elongata''), sgk [[tinajuurelised]]
*[[roosa neitsikummel]] (''Tanacetum coccineum''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]]
*[[roosa ristik]] (''Trifolium hybridum''), sgk [[liblikõielised]]
*[[roosilaadsed]] (''Rosales''), selts
*[[rooskapsas]] (''Brassica oleraceae'' var. ''gemmifera''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]]
*[[roostepruun sõrmkübar]] (''Digitalis ferruginea''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]]
*[[roosõielised]] (''Rosaceae''), sugukond
*[[rootsi kukits]] (''Cornus suecica''), sgk [[kontpuulised]]
*''[[Rothmannia annae]]'', [[puu]], sgk [[madaralised]]
*[[rukkilill]] (''Centaurea cyanus''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], pärit Euroopast, introdutseeritud ka mujale, Eestis tavaline
*[[ruljas käsnkõrvits]] (''Luffa cylindrica''), sgk [[kõrvitsalised]]
*[[rullagaav]] (''Agave striata''), sgk [[agaavilised]]
*[[rulltarn]] (''Carex hartmanii''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[rulluv ripssammal]] ?
*[[rumeelia mänd]] (''Pinus peuce''), sgk [[männilised]]
*[[Ruprechti kukehari]] (''Sedum ruprechtii''), sgk [[paksulehelised]]
*[[Ruprechti nõiahammas]] (''Lotus ruprechtii''), sgk [[liblikõielised]]
*[[ruse]] (''Bidens''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[Russowi sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza russowii''), sgk [[käpalised]]
*[[Ruthe lõhiksammal]] (''Lophozia rutheana'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis hajusalt
*[[Ruthe põikkupar]] (''Plagiothecium ruthei'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane
*[[Ruthe sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza ruthei''), sgk [[käpalised]], esineb Eestis teadaolevalt vaid ühe väikese lokaalpopulatsioonina
*[[ruudilised]] (''Rutaceae''), sugukond
*[[ruuge kaksikhambake]] (''Dicranella rufescens'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane
*[[ruut (perekond)|ruut]] (''Ruta''), perekond, sgk [[ruudilised]]
*[[rögajuur]] (''Psychotria''), perekond, sgk [[madaralised]]
*[[rööpkanarbikulised]] (''Epacridaceae''), sugukond
*[[räni-kardhein]] (''Ceratophyllum demersum'') [[veetaim]], sgk [[kardheinalised]]

==S==
*[[saagjas kübesammal]] (''Ephemerum serratum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kübesamblalised]], Eestis haruldane
*[[saagopalm]] (''Metroxylon''), perekond, sgk [[palmilised]]
*[[saar (perekond)|saar]] (''Fraxinus''), perekond, sgk [[õlipuulised]]
*[[saarelehine astroonium]] (''Astronium fraxinifolium''), [[puu]], [[Brasiilia]]
*[[saaremaa robirohi]] (''Rhinanthus rumelicus osiliensis'', ''Rhinanthus osiliensis''), sgk [[mailaselised]], Eesti endeem
*[[saaremaa sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza osiliensis''), sgk [[käpalised]]
*[[saarvaher]] (''Acer negundo''), puu, sgk [[seebipuulised]]
*[[sabaseemnik]] (''Urospermum''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[safrankrookus]] (''Crocus sativus''), sgk [[võhumõõgalised]]
*[[sagarsammal]] (''Tritomaria''), perekond, sgk [[lõhiksamblalised]]
*[[sagristarn]] (''Carex irrigua''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[saguaaro-karneegiakaktus]] (''Carnegiea gigantea''), sgk [[kaktuselised]]
*[[sahhalini nulg]] (''Abies sachalinensis''), sgk [[männilised]]
*[[saialiljas karukakar]] (''Arctotheca calendula''), sgk [[korvõielised]]
*[[saialill (perekond)|saialill]] (''Calendula''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[sala-jürilill]] (''Cardamine occulta''), sgk [[ristõielised]]
*[[salat]] (''Lactuca''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[salat-euterpepalm]] (''Euterpe oleracea''), sgk [[palmilised]]
*[[sale katiksammal]] (''Pterogonium gracile''), sammal, sgk [[hiissamblalised]]
*[[sale lühikupar]] (''Brachythecium salebrosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline
*[[sale preeriarohi]] (''Bouteloua gracilis''), sgk [[kõrrelised]]
*[[sale tanukeel]] (''Hemipilia cucullata''), sgk [[käpalised]]
*[[sale tiivik]] (''Fissidens gracilifolius'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane
*[[sale tarn]] (''Carex acuta''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[sale villpea]] (''Eriophorum gracile'')
*''[[Salix elongata]]'', sgk [[pajulised]]
*''[[Salix jessoensis]]'', sgk [[pajulised]]
*''[[Salix koreensis]]'', sgk [[pajulised]]
*[[saluhein (perekond)|saluhein]] (''Milium''), perekond, sgk [[kõrrelised]]
*[[salukõdrik]] ehk ristlauk (''Alliaria petiolata''), sgk [[ristõielised]]
*[[salunurmikas]] (''Poa nemoralis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline 
*[[salu-siumari]] (''Actaea spicata''), sgk [[tulikalised]]
*[[salutakjas]] (''Arctium nemorosum''), sgk [[korvõielised]]
*[[salutarn]] (''Carex brizoides''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[salutulikas]] (''Ranunculus nemorosus')
*[[salu-tähthein]] (''Stellaria nemorum''), sgk [[nelgilised]]
*[[salvei]] (''Salvia''), perekond, sgk [[huulõielised]]
*''[[Salvia hypargeia]]'', sgk [[huulõielised]]
*[[salviinialaadsed]] (''Salviniales''), sõnajalgtaimede selts
*[[sammal-hanerohi]] (''Arabis bryoides''), sgk [[ristõielised]]
*[[sammas-ahvileivapuu]] (''Adansonia grandidieri''), sgk [[kassinaerilised]]
*[[sandlipuu]] (''Santalum''), perekond
*[[sanglepp]] ehk must lepp (''Alnus glutinosa''), sgk [[kaselised]]
*[[sapelli-sargapuu]], (''Entandrophragma cylindricum''), [[puu]], Aafrika
*[[sapotillipuulised]] (''Sapotaceae''), sugukond
*[[Sarapuu (perekond)|sarapuu]] (''Corylus''), perekond, sgk [[kaselised]]
*[[sargapuu]] (''Entandrophragma''), perekond, sgk [[meelialised]]
*[[sarikalised]] (''Apiaceae'' ehk ''Umbelliferae''), sugukond
*[[sarikibeeris]] (''Iberis umbellata''), sgk [[ristõielised]]
*[[sarik-linnupiim]] (''Ornithogalum umbellatum''), sgk [[hüatsindilised]]
*[[sarlakpunane keramalva]] (''Sphaeralcea coccinea''), sgk [[kassinaerilised]]
*[[sarnas-lehiksammal]] (''Plagiomnium affine'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[tähtsamblalised]], Eestis haruldane
*[[sasi-vesikaak]] (''Bacopa monnieri''), sgk [[teelehelised]]
*[[Schafti põisrohi]] (''Silene schafta''), sgk [[nelgilised]]
*[[Schrencki kuusk]] (''Picea shrenkiana''), sgk [[männilised]]
*[[seahernes]] (''Lathyrus''), perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[sealõuarohi]] (''Scrophularia''), perekond, sgk [[mailaselised]]
*[[seanupp]] (''Leontodon''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[seapähkel]] (''Lathyrus tuberosus''), sgk [[liblikõielised]]
*[[Seatapp (perekond)|seatapp]] (''Calystegia''), perekond, sgk [[kassitapulised]]
*[[seebilill]] (''Saponaria''), perekond, sgk [[nelgilised]]
*[[seebipuulaadsed]] (''Sapindales''), selts
*[[seebipuulised]] (''Sapindaceae''), sugukond
*[[seeder]] (''Cedrus'') , sgk [[männilised]]
*[[seemnetaimed]] (''Spermatophyta''), alamhõimkond (või hõimkond)
*[[seenlillelised]] (''Monotropaceae''), sugukond
*[[seensammal]] (''Cryptothallus mirabilis''), sgk [[rasvasamblalised]]
*[[seiglehelaadsed]] (''Zygophyllales''), selts 
*[[seišellipalm (perekond)|seišellipalm]] (''Lodoicea''), perekond, sgk [[palmilised]]
*[[seišellipalm]] (''Lodoicea maldivica''), sgk [[palmilised]]
*[[seksturnera]] (''Turnera diffusa''), sgk [[kannatuslillelised]]
*[[sekvoia]] (''Sequoia''), perekond, sgk [[küpressilised]]
*[[selaginell]] (''Selaginella''), perekond, sgk [[selaginellilised]]
*[[selaginellilaadsed]] (''Selaginellales''), selts
*[[selaginellilised]] (''Selaginellaceae''), sugukond
*[[seligeeria]] (''Seligeria''), sgk [[seligeerialised]]
*[[seljarohi]] (''Mercurialis''), perekond, sgk  [[piimalillelised]] 
*[[sepsikas]] (''Schoenus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]]
*[[siberi koldkaer]] (''Trisetum sibiricum'')
*[[siberi kurereha]] (''Geranium sibiricum''), sgk [[kurerehalised]]
*[[serbia kuusk]] (''Picea omorika''), sgk [[männilised]]
*[[siberi lehis]] (''Larix sibirica''), sgk [[männilised]]
*[[siberi mannia]] (''Mannia sibirica''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[aitoonialised]], Eestis haruldane
*[[siberi nulg]] (''Abies sibirica''), sgk [[männilised]]
*[[siberi piimikas]] (''Lactuca sibirica'')
*[[siberi seedermänd]] (''Pinus sibirica''), sgk [[männilised]]
*[[siberi võhumõõk]] (''Iris sibirica''), sgk [[võhumõõgalised]]
*[[sidrunhein]] (''Cymbopogon''), perekond, sgk [[kõrrelised]]
*[[sidrun-liivatee]] (''Thymus × citriodorus''), sgk [[huulõielised]]
*[[sidrunmeliss]] (''Melissa officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]]
*[[siginiit-nuttsammal]] ehk siginiit-pungsammal (''Ptychostomum moravicum'', varem ''Bryum flaccidum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane
*[[siilkübar]] (''Echinacea''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[siiltarn]] (''Carex muricata''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[siiltsesalpiinia]] (''Caesalpinia echinata'' ehk ''Guilandina echinata''), [[puu]], [[Brasiilia]]
*[[sile kardhein]] (''Ceratophyllum submersum'')
*[[sile kuukõdrik]] (''Biscutella laevidata''), sgk [[ristõielised]]
*[[sile tondipea]] (''Dracocephalum ruyschiana''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]]
*[[sile toompihlakas]] (''Amelanchier laevis''), sgk [[roosõielised]]
*[[silmarohi]] (''Euphrasia''), perekond, sgk [[mailaselised]]
*[[silmjärvikas]] (''Littorella uniflora''), sgk [[teelehelised]]
*[[sinep (perekond)|sinep]] (''Sinapis''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[sinep-lehtnaeris]] ehk komatsuna (''Brassica rapa'' var. ''perviridis''), [[põld-kapsasrohi|põld-kapsasrohu]] teisend, sgk [[ristõielised]]
*[[sineptõlkjas]] (''Rapistrum''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[sinerõigas]] (''Isatis''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[sinihall luga]] (''Juncus inflexus''), sgk [[loalised]]
*[[sinikas]] (''Vaccinium uliginosum''), [[kääbuspõõsas]], sgk [[kanarbikulised]]
*[[sinilatv]] (''Polemonium''), perekond, sgk [[siniladvalised]]
*[[Sinilill (perekond)|sinilill]] (''Hepatica''), perekond, sgk [[tulikalised]] 
*[[sinine emajuur]] (''Gentiana pneumonanthe'')
*[[sinine eukalüpt]] (''Eucalyptus globulus''), sgk [[mürdilised]]
*[[sinine kopsurohi]] (''Pulmonaria angustifolia''), sgk [[karelehelised]]
*[[sinine käoking]] (''Aconitum napellus''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]], Euroopas 
*[[sinine kuslapuu]] (''Lonicera caerulea''), [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]], Eestis kohati 
*[[sinipuia]] (''Puya berteroniana''), sgk [[bromeelialased]], Tšiili endeem
*[[sinisammal]] (''Saelania glaucescens''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[jõhvsamblalised]], Eestis haruldane
*[[sinisammal (perekond)|sinisammal]] (''Saelania''), perekond, sgk [[jõhvsamblalised]]
*[[sinisinep]] (''Moricandia''), perekond, sgk [[ristõielised]] 
*[[sipo-sargapuu]] (''Entandrophragma utile''), [[puu]], Aafrika
*[[sirbik]] (''Drepanocladus''), sammalde perekond, sgk [[tömpkaanikulised]]
*[[sirel]] (''Syringa''), perekond, sgk [[õlipuulised]]
*[[sirge harakalatv]] (''Erysimum strictum''), sgk  [[ristõielised]]
*[[sirge silmarohi]] (''Euphrasia stricta''), sgk [[mailaselised]]
*[[sirmokas (perekond)|sirmokas]] (''Sciadopitys''), perekond, sgk [[sirmokkalised]]
*[[sirmokas]] (''Sciadopitys verticillata''), sgk [[sirmokkalised]]
*[[sirmokkalised]] (''Sciadopityaceae''), sugukond
*[[sirplutsern]] (''Medicago falcata''), sgk [[liblikõielised]]
*[[sirptarn]] (''Carex demissa''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[sisaliagaav]] (''Agave sisalana''), sgk [[agaavilised]]
*''[[Sisymbrium irio]]'', sgk [[ristõielised]]
*[[sitka kuusk]] (''Picea sitchensis''), [[puu]], [[Kanada]], [[USA]], [[Suurbritannia]]
*[[sitsiilia nulg]] (''Abies nebrodensis''), sgk [[männilised]]
*[[siumari]] (''Actaea''), perekond, sgk [[tulikalised]]
*[[skorpionsamblalised]] (''Scorpidiaceae''), sugukond
*[[skorpionsammal]] (''Scorpidium''), perekond, sgk [[skorpionsamblalised]] 
*[[soo tahuksammal]] (''Meesia uliginosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[tahuksamblalised]], Eestis haruldane
*[[soo-alss]] (''Eleocharis palustris''), sgk lõikheinalised
*[[soohiilakas]] (''Liparis loeselii''), sgk [[käpalised]]
*[[soojumikas]] (''Saussurea''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[sookail]] (''Rhododendron tomentosum''), sgk [[kanarbikulised]]
*[[sookannike]] (''Viola palustris''), sgk [[kannikeselised]]
*[[sookask]] (''Betula pubescens''), sgk [[kaselised]]
*[[soo-kassiurb]] (''Gnaphalium uliginosum''), sgk [[korvõielised]]
*[[soo-kastehein]] (''Agrostis canina''), sgk [[kõrrelised]]
*[[sookastik]] (''Calamagrostis canescens''), sgk [[kõrrelised]]
*[[soo-kurereha]] (''Geranium palustre''), sgk [[kurerehalised]]
*[[soo-kuuskjalg]] (''Pedicularis palustris''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]], Eestis tavaline
*[[soolikarohi (perekond)|soolikarohi]] (''Tanacetum'') perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[soolik-peenlook]] ehk unilook (''Descurainia tanacetifolia''), sgk [[ristõielised]] 
*[[soo-lõosilm]] (''Myosotis scorpioides''), sgk [[karelehelised]]
*[[soomadar]] ([[Galium palustre]]), sgk [[madaralised]]
*[[soome oblikas]] (''Rumex pseudonatronatus''), sgk [[tatralised]]
*[[soomukas]] (''Orobanche''), perekond, sgk [[soomukalised]]
*[[soomurakas]] (''Rubus arcticus''), sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane
*[[soomusannoona]] (''Annona squamosa''), sgk [[annoonalised]]
*[[soomusmänd]] (''Pinus heldreichii''), sgk [[männilised]]
*[[soo-neiuvaip]] (''Epipactis palustris''), sgk [[käpalised]]
*[[soonurmikas]] (''Poa palustris''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline
*[[soo-nõiahammas]] (''Lotus uliginosus''), sgk [[liblikõielised]]
*[[soo-nõianõges]] (''Stachys palustris''), sgk [[huulõielised]]
*[[soo-pajulill]] (''Epilobium palustre''), sgk [[pajulillelised]], Eestis tavaline
*[[soopihl]] (''Potentilla palustris'' või ''Comarum palustre''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]]
*[[soorea]] (''Shorea''), perekond, sgk [[kaksiktiibviljalised]]
*[[soo-piimalill]] (''Euphorbia palustris''), sgk [[piimalillelised]]
*[[soo-seahernes]] (''Lathyrus palustris''), sgk [[liblikõielised]]
*[[soosõnajalalised]] (''Thelypteridaceae''), sugukond
*[[sootarn]] (''Carex acutiformis''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[sootulikas]] (''Ranunculus flammula),'' sgk [[tulikalised]]
*[[soo-tähthein]] (''Stellaria palustris''), sgk [[nelgilised]]
*[[soovildik]] (''Aulacomnium palustre'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[vildikulised]], Eestis tavaline
*[[soovõhk (perekond)|soovõhk]] (''Calla''), perekond, sgk [[võhalised]]
*[[soovõhk]] (''Calla palustris''), sgk [[võhalised]]
*[[soo-õisluht]] (''Triglochin palustre''), sgk [[õisluhalised]]
*[[sorgo (perekond)|sorgo]] (''Sorghum''), perekond, sgk [[kõrrelised]]
*[[Sosnovski karuputk]] (''Heracleum sosnowskyi''), sgk [[sarikalised]]
*[[spargelkapsas]] ehk [[asparkapsas]] ehk [[brokoli]] (''Brassica oleracea'' var. ''italica''), [[kapsas|kapsa]] teisend, sgk [[ristõielised]] 
*[[spargelsalat]] (''Lactuca sativa'' var. ''angustana''), [[aedsalat]]i teisend, sgk [[korvõielised]]
*[[speltanisu]] (''Triticum spelta''), sgk [[kõrrelised]]
*[[spinat-ruutlehik]] (''Tetragonia tetragonioides''), sgk [[kivilehelised]]
*''[[Strobi]]'', [[mänd (perekond)|männi]] alamperekonna ''[[Strobus]]'' sektsioon, sgk [[männilised]]
*''[[Strobus]]'', [[mänd (perekond)|männi]] alamperekond, sgk [[männilised]]
*[[sudeedi põisjalg]] (''Cystopteris sudetica'')
*[[suhkruleht]] (''Stevia''), perekond, [[Lõuna-Ameerika]], sgk [[korvõielised]]
*[[suhkrumänd]] (''Pinus lambertiana''), [[puu]], [[USA]], sgk [[männilised]]
*[[suhkrupeet]] (''Beta vulgaris'' spp. ''vulgaris'' var. ''altissima''), [[harilik peet|hariliku peedi]] teisend, sgk [[rebasheinalised]]
*[[suhkruvaher]] (''Acer saccharum'' ehk ''Acer saccharinum''), [[puu]], [[Kanada]] ja [[USA]]
*[[Sulevi koerahammas]] (''Erythronium sulevii''), sgk [[liilialised]], Altai  
*[[sulgjas kalanhoe]] (''Kalanchoe pinnata''), sgk [[paksulehelised]]
*[[sulgjas lehtertapp]] (''Ipomoea quamoclit L.'')
*[[sulgjas lühikupar]] (''Brachythecium plumosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane
*[[sulgjas rodgersia]] (''Rodgersia pinnata''), sgk [[kivirikulised]]
*[[sulgjas õhik]] (''Neckera pennata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[õhikulised]], Eestis haruldane
*[[suur aruhein]] (''Festuca gigantea''), sgk [[kõrrelised]]
*[[suur kastehein]] (''Agrostis gigantea''), sgk [[kõrrelised]]
*[[suur kukehari]] (''Sedum maximum''), sgk [[paksulehelised]]
*[[suur käopõll]] (''Listera ovata''), sgk [[käpalised]]
*[[suur lõvilõug]] (''Antirrhinum majus''), sgk [[teelehelised]]
*[[suur läätspuu]] (''Caragana arborescens''), sgk [[liblikõielised]]
*[[suur mungalill]] (''Tropaeolum majus''), sgk [[mungalillelised]]
*[[suur paelsammal]] (''Metzgeria conjugata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]]
*[[suur robirohi]] (''Rhinanthus angustifolius''), sgk [[soomukalised]]
*[[suur rusujuur]] (''Lithospermum officinale'), sgk [[karelehelised]]
*[[suur sagarsammal]] (''Tritomaria quinquedentata''), sammal, sgk [[kulbikulised]]
*[[suur soomukas]] (''Orobanche elatior''), sgk [[soomukalised]]
*[[suur takjas]] (''Arctium lappa''), sgk [[korvõielised]]
*[[suur teeleht]] (''Plantago major''), sgk [[teelehelised]]
*[[suur tiikpuu]] (''Tectona grandis''), [[puu]], sgk [[huulõielised]], [[Lõuna-Aasia|Lõuna]]- ja [[Kagu-Aasia]], Aafrika, [[Kariibia]]
*[[suur tuhmik]] (''Anomodon viticulosus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[ehmikulised]], Eestis haruldane
*[[suur tulikas]] (''Ranunculus lingua''), sgk [[tulikalised]]
*[[suureastlaline agaav]] (''Agave macroacantha''), sgk [[agaavilised]]
*[[suurelehine brunnera]] (''Brunnera macrophylla''), sgk [[karelehelised]] 
*[[suurelehine hortensia]] (''Hydrangea macrophylla''), sgk [[hortensialised]]
*[[suurelehine mahagonipuu]] (''Swietenia macrophylla''), [[puu]], Kesk- ja [[Lõuna-Ameerika]]
*[[suurelehine porella]] (''Porella platyphylla''), sammal, sgk [[porellalised]]
*[[suurelehine pärn]] (''Tilia platyphyllos''), sgk [[pärnalised]]
*[[suurelehine raminipuu]] (''Gonystylus macrophyllus'' ehk ''Aquilaria macrophylla''), [[puu]], [[Kagu-Aasia]]
*[[suureõieline abeelia]] (''Abelia ×grandiflora''), [[hiina abeelia]] ja ''[[Abelia uniflora]]'' [[hübriid]], [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]], [[dekoratiivtaim]]
*[[suureõieline kivikress]] (''Aethionema grandiflorum''), sgk [[ristõielised]]
*[[suureõieline magnoolia]] (''Magnolia grandiflora''), sgk [[magnoolialised]]
*[[suureõieline neiusilm]] (''Coreopsis grandiflora''), sgk [[korvõielised]]
*[[suureõieline orlaia]] (''Orlaya grandiflora''), sgk [[sarikalised]]
*[[suureõieline sabaseemnik]] (''Urospermum dalechampii''), sgk [[korvõielised]]
*[[suureõiene kellukas]] (''Campanula persicifolia'') ehk kurekatel, sgk [[kellukalised]]
*[[suvivikk]] (''Vicia sativa''), sgk [[liblikõielised]]
*[[sõlmhein]] (''Spergularia''), perekond, sgk [[nelgilised]]
*[[sõlmine kesakann]] (''Sagina nodosa''), sgk [[nelgilised]]
*[[sõnajalalised]] (''Dryopteridaceae''), sugukond
*[[sõnajalg]] (''Dryopteris''), perekond, sgk [[sõnajalalised]] 
*[[sõrmkübar (perekond)]] (''Digitalis''). perekond, sgk [[mailaselised]]
*[[sõrmtarn]] (''Carex digitata''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[sõstar]] (''Ribes''), perekond, sgk [[sõstralised]]
*[[sõstralised]] (''Grossulariaceae''), sugukond
*[[säbrusammal]] (''Dicranoweisia''), perekond, sgk [[pugukupralised]]
*[[säntpoolia]] (''Saintpaulia''), perekond, sgk [[gesneerialised]]
*[[söödav kuslapuu]] (''Lonicera caerulea'' var. ''edulis''), [[sinine kuslapuu|sinise kuslapuu]] teisend, sgk [[kuslapuulised]] 
*[[söödav lehtertapp]] ehk bataat (''Ipomoea batatas'')
*[[söödav muskushibisk]] ehk okra ehk baamia (''Abelmoschus esculentus''), sgk [[kassinaerilised]], kultuurtaim 
*[[söödav ubajuur]] (''Pachyrhizus erosus''), sgk [[liblikõielised]]
*[[söötreiarohi]] (''Herniaria''), perekond, sgk [[nelgilised]]
*[[südamerohi]] (''Leonurus''), perekond, sgk [[huulõielised]]
*[[sügislill]] (''Colchicum''), perekond, sgk [[liilialised]]
*[[sügis-kuldvits]] (''Solidago gigantea''), sgk [[korvõielised]]
*[[süstjas skapaania]] (''Scapania apiculata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane ja ohustatud
*[[süstlehine teeleht]] (''Plantago lanceolata''), sgk [[teelehelised]]
*[[süüria kadakas]] (''Juniperus drupacea''), sgk [[küpressilised]]

==Z==
*''[[Zanthoxylum paniculatum]]'', puu, sgk [[ruudilised]], Rodriguese saare endeem 
*''[[Zygostates]]'', perekond, [[rohttaimed]], sgk [[käpalised]], [[Ameerika]] [[troopika]]s

== Ž ==
*[[ženšenn (perekond)|ženšenn]] (''Panax''), perekond, sgk [[araalialised]]

==T==
*[[taani merisalat]] (''Cochlearia danica'')
*[[taevassinine lauk]] (''Allium caeruleum''), sgk [[liilialised]]
*[[tahuksamblalised]] (''Meesiaceae''), sugukond
*[[tahuksammal]] (''Meesia''), perekond, sgk [[tahuksamblalised]]
*[[takjas]] (''Arctium''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[talvik (perekond)|talvik]] (''Chimaphila''), perekond, sgk [[kanarbikulised]]
*[[talvine lumekupp]] (''Eranthis hyemalis''), sgk [[tulikalised]] 
*[[tamarindipuu]] (''Tamarindus indica''), sgk [[liblikõielised]]
*[[tamarisk]] (''Tamarix''), perekond, sgk [[tamariskilised]]
*[[tamariskilised]] (''Tamaricaceae''), sugukond 
*[[tamarisk-kariksammal]] (''Frullania tamarisci''), sammal, sgk [[kariksamblalised]]
*[[tamm (perekond)|tamm]], perekond, sgk [[pöögilised]]
*[[tampiko agaav]] (''Agave lechuguilla''), sgk [[agaavilised]]
*[[tangelopuu]] ehk greipiinipuu (''Citrus × tangelo''), sgk [[ruudilised]]
*[[tangeriinipuu]] (''Citrus tangerina''), sgk [[ruudilised]]
*[[tanguutia rabarber]], [[ürtrabarber]]i alamliik (''Rheum palmarum'' subsp. ''tanguticum'') või liik (''Rheum tanguticum''), sgk [[tatralised]]
*[[tanukalaadsed]] (''Encalyptales''), selts
*[[tanukalised]] (''Encalyptaceae''), perekond
*[[tanukas]] (''Encalypta''), perekond, sgk [[tanukalised]]
*[[tarasarik]] (''Polyscias''), perekond, sgk [[araalialised]]
*[[tara-seatapp]] (''Calystegia sepium''), sgk [[kassitapulised]]
*[[tarbe-kruvipuu]] (''Pandanus utilis''), sgk [[kruvipuulised]]
*[[tarn]] (''Carex''), perekond, sgk [[lõikheinalised]]
*[[tatar]] (''Fagopyrum''), perekond, sgk [[tatralised]]
*[[tatari krambe]] (''Crambe tataria''), sgk [[ristõielised]]
*[[tatari põisrohi]] (''Silene tatarica''), sgk [[nelgilised]]
*[[tatari vaher]] (''Acer tataricum''), sgk [[vahtralised]]
*[[tatralised]] (''Polygonaceae''), sugukond
*[[tedremaran]] (''Potentilla erecta''), sgk [[roosõielised]]
*[[teekummel]] (''Chamomilla reticuta''), sgk [[korvõielised]]
*[[teelehelised]] (''Plantaginaceae''), sugukond
*[[teeleht]] (''Plantago''), perekond, sgk [[teelehelised]]
*[[teemantlill]] (''Ionopsidum''), perekond, sgk [[ristõielised]] 
*[[tee-punapõõsas]] (''Aspalathus linearis''), sgk [[liblikõielised]]
*[[teepõõsalised]] (''Theaceae''), sugukond
*[[teepõõsas]] ehk hiina teepõõsas ehk teekameelia (''Camellia sinensis''), sgk [[teepõõsalised]]
*[[teepõõsas (perekond)|teepõõsas]] (''Camellia'')], perekond, sgk [[teepõõsalised]] 
*[[tekiila-agaav]] (''Agave tequilana''), sgk [[asparilised]] või [[agaavilised]]
*[[teksase diospüür]] (''Diospyros texana''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]]
*[[teleekia]] (''Telekia''), perekond, sgk. [[korvõielised]]
*[[Thunbergi kukerpuu]] ''(Berberis thunbergii''), sgk [[kukerpuulised]]
*[[tihashein (perekond)|tihashein]] (Scutellaria), perekond, sgk [[huulõielised]]
*[[tihedaõieline käoraamat]] (''Gymnadenia densiflora''), sgk [[käpalised]]
*[[tihe jõgikatk]] (''Egeria densa''), sgk [[kilbukalised]]
*[[tihe tarn]] (''Carex otrubae''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[tiibviljak]] (''Pterocarpus''), perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[tiikpuu]] ehk tekapuu (''Tectona''), perekond, sgk [[huulõielised]]
*[[tiivik (sammal)]] (''Fissidens''), perekond, sgk [[tiivikulised]]
*[[tiivikulised]] (''Fissidentaceae''), sugukond
*[[till (perekond)|till]] (''Anethum''), perekond, sgk [[sarikalised]] 
*[[timmia]] (''Timmia''), perekond, sgk [[timmialised]]
*[[timmialaadsed]] (''Timmiales''), selts
*[[timmialised]] (''Timmiaceae''), sugukond
*[[tinajuurelised]] (''Plumbaginaceae''), sugukond 
*[[tipmine puksrohi]] (''Pachysandra terminalis''), sgk [[pukspuulised]]
*[[tjanšani kuusk]] (''Picea shrenkiana tianschanica''), [[Schrencki kuusk|Schrencki kuuse]] alamliik, sgk [[männilised]]
*[[tobiväät]] (''Aristolochia''), perekond, sgk [[tobiväädilised]]
*[[tokkroos]] (''Alcea''), perekond, sgk [[kassinaerilised]]
*[[tolmpea]] (''Cephalanthera''), perekond, sgk [[käpalised]]
*[[tondipea]] (''Dracocephalum''), perekond, sgk [[huulõielised]]
*[[toompihlakas]] (''Amelanchier''), [[perekond]], sgk [[roosõielised]] 
*[[toompuu]] (''Prunus''), perekond, sgk [[roosõielised]]
*[[tooneputk]] (''Thapsia''), perekond, sgk [[sarikalised]]
*[[tore nulg]] (''Abies magnifica''), sgk [[männilised]]
*[[tore vulkaanikell]] (''Brighamia insignis''), sgk [[kellukalised]]
*[[torkav karuohakas]] (''Carduus acanthoides''), sgk [[korvõielised]]
*[[torkav kuusk]] (''Picea pungens''), sgk [[männilised]]
*[[torkav ruskus]] (''Ruscus aculeatus''), sgk [[asparilised]]
*[[transilvaania sinilill]] (''Hepatica transsylvanica''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]]
*''[[tremaatodon]] (''Trematodon''), perekond, sgk [[bruhhialised]] 
*''[[Trichosanthes dioica]]'', sgk [[kõrvitsalised]] 
*''[[Tripterygium wilfordii]]'', sgk [[kikkapuulised]]
*[[tseiloni kaneelipuu]] (''Cinnamomum verum''), sgk [[loorberilised]]
*[[tsitrus]] (''Citrus''), perekond, sgk [[ruudilised]]
*[[tsuuga]] (''Tsuga''), perekond, sgk [[männilised]]
*[[tšiili hanemalts]] (''Chenopodium quinoa''), sgk [[rebasheinalised]]
*[[tšiili kuisma]] (''Eucryphia cordifolia''), sgk [[lusikpuulised]]
*[[tšiili seebikoorepuu]] (''Quillaja saponaria''), sgk [[seebikoorepuulised]]
*[[tubakas (perekond)|tubakas]] (''Nicotiana''), perekond, sgk [[maavitsalised]], Ameerika päritolu, kultuurtaimed
*[[tuder]] (''Camelina''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[tuderluga]] (''Juncus gerardii''), sgk [[loalised]]
*[[tugev kurdõhik]] (''Exserthoteca crispa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[õhikulised]], Eestis haruldane
*[[tugevaogaline agaav]] (''Agave ferox''), sgk [[agaavilised]]
*[[tuhkpihlakas]] (''Sorbus rupicola''), [[puu]], sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane (ainult Lääne-Saaremaal)
*[[tuhkpuu]] (''Cotoneaster''), perekond, sgk [[roosõielised]]
*[[tui-tähtpea]] (''Scabiosa columbaria''), sgk [[uniohakalised]]
*[[tuliastel]] (''Pyracantha''), perekond, sgk [[roosõielised]]
*[[tulikalaadsed]] (''Ranunuculales''), selts
*[[tulikalised]] (''Ranunculaceae''), sugukond
*[[tulikas]] (''Ranunculus'') perekond, sgk [[tulikalised]]
*[[tulinelk]] (''Lychnis'') perekond, sgk [[nelgilised]]
*[[tuliohakas]] (''Cirsium vulgare''), sgk [[korvõielised]]
*[[tuliürt]] (''Phlomis''), sgk [[huulõelised]] 
*[[tulp]] (''Tulipa''), perekond, sgk [[liilialised]]
*[[tume kulbik]] (''Jungermannia atrovirens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud
*[[tume nokkhein]] (''Rhynchospora fusca'')
*[[tumepunane neiuvaip]] (''Epipactis atrorubens''), sgk [[käpalised]]
*[[tumeroheline agaav]] (''Agave applanata''), sgk [[agaavilised]]
*[[tumeroheline mailane]] (''Veronica opaca''), sgk [[teelehelised]]
*[[tundra-vesisirbik]] (''Warnstorfia tundrae''), sammal, sgk ''[[Calliergonaceae]]''
*[[tupp-kilbirohi]] (''Alyssum alyssoides''), sgk [[ristõielised]]
*[[tupptarn]] (''Carex vaginata''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[tupp-villpea]] (''Eriophorum vaginatum''), sgk [[lõikheinalised]], Eestis tavaline
*[[tupp-võsaputk]] (''Conioselinum tataricum'', ''Conioselinum vaginatum'', ''Conioselinum fischeri''), sgk [[sarikalised]]
*[[tups-vahulill]] (''Polygala comosa''), sgk [[vahulillelised]]
*[[turbasamblad]] (''Sphagnopsida''), klass
*[[turbasamblalaadsed]] (''Sphagnales''), selts
*[[turbasamblalised]] (''Sphagnaceae''), sugukond
*[[turbasammal]] (''Sphagnum''), perekond, sgk [[turbasamblalised]]
*''[[Turbina corymbosa]]'', sgk [[kassitapulised]]
*[[turdlehine hanemalts]] (''Chenopodium chenopodioides''), sgk [[rebasheinalised]]
*[[turdleht]] (''Crassula''), perekond, sgk [[paksulehelised]]
*[[turd-lühikupar]] (''Brachythecium turgidum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane
*[[turd-tähthein]] (''Stellaria crassifolia''), sgk [[nelgilised]]
*[[turkmeenia kilpkõdrik]] (''Peltaria turkmena''), sgk [[ristõielised]]
*[[turvaskannike]] (''Viola epipsila''), sgk [[kannikeselised]]
*[[turvastarn]] (''Carex heleonastes''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[tutik]] (''Orthotrichum''), perekond, samblad, sgk [[tutikulised]]
*[[tutikulaadsed]] (''Orthotrichales''), selts 
*[[tutikulised]] (''Orthotrichaceae''), sugukond
*[[tutt-põisrohi]] (''Silene compacta''), sgk [[nelgilised]]
*[[tuulekaer]] (''Avena fatua''), sgk [[kõrrelised]]
*[[tõlkjas (perekond)|tõlkjas]] (''Bunias''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[tõlvlehik]] (''Spathiphyllum''), perekond, sgk [[võhalised]]
*[[tõmmu käpp]] (''Orchis ustulata''), sgk [[käpalised]]
*[[tõmmu pungsammal]] (''Bryum neodamense''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane
*[[tõmmuhammas]] (''Kiaeria''), perekond, sgk [[pugukupralised]]
*[[tõmmukas tarn]] (''Carex brunnescens''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[tõnnike]] (''Betonica''), perekond, sgk [[huulõielised]]
*[[tähkjas vesikuusk]] (''Myriophyllum spicatum''), sgk [[vesikuuselised]], Euroopa, Aasia ja Põhja-Aafrika
*[[tähk-rapuntsel]] (''Phyteuma spicatum''), sgk [[kellukalised]]
*[[tähk-rebashein]] (''Amaranthus retroflexus''), sgk [[rebasheinalised]] 
*[[tähk-toompihlakas]] ehk peajas toompihlakas (''Amelanchier spicata''), sgk [[roosõielised]] 
*[[tähniline aarum]] (''Arum maculatum''), sgk [[võhalised]]
*[[tähthein]] (''Sellaria''), perekond, sgk [[nelgilised]]
*[[Tähtkarvane hanerohi]] (''Arabis ferdinandi-coburgii''), sgk [[[ristõielised]]
*[[täht-kuldsammal]] (''Campylium stellatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis tavaline
*[[tähttarn]] (''Carex echinata''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[täpiline surmaputk]] (''Conium maculatum''), sgk [[sarikalised]]
*[[täpiline sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza incarnata cruenta''), sgk [[käpalised]]
*[[tömbilehine oblikas]] (''Rumex obtusifolius''), sgk [[tatralised]]
*[[tömbilehine tiivik]] ehk tömbitipuline tiivik (''Fissidens arnoldii''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane
*[[tömbiõiene luga]] (''Juncus subnodulosus'')
*[[tömpkaanik]] (''Amblystegium''), perekond, sgk [[tömpkaanikulised]] 
*[[tömpkaanikulised]] (''Amblystegiaceae''), sammaltaimede sugukond,
*[[türnpuu (perekond)|türnpuu]] (''Rhamnus''), perekond, sgk [[türnpuulised]]
*[[tüse adeenium]] (''Adenium obesum''), sgk [[koerakoolulised]]
*[[tüve-ehmik]] (''Thuidium recognitum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline
*[[tüvetutik]] (''Orthotrichum speciosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis tavaline

==U==
*[[ubalehelised]] (''Menyanthaceae''), sugukond
*[[ubaleht]] (''Menyanthes trifoliata''), sgk [[ubalehelised]]
*[[ubaleht (perekond)|ubaleht]] (''Menyanthes''), perekond, sgk [[ubalehelised]]
*[[udu-ristirohi]] (''Senecio aquatilis''), sgk [[korvõielised]]
*[[ugaami lauk]] (''Allium filidens''), sgk [[amarüllilised]]
*[[uibulehelised]] (''Pyrolaceae''), endine sugukond
*[[uibuleht]] (''Pyrola''), perekond, sgk [[kanarbikulised]]
*[[uimakaktus]] (''Lophophora''), perekond, sgk [[kaktuselised]]
*[[uimastav juustumari]] (''Withania somnifera''), sgk [[maaviljalised]] 
*[[uimastav varesputk]] (''Chaerophyllum temulum'')
*[[ujuv jõgitakjas]] (''Sparganium gramineum'')
*[[ujuv penikeel]] (''Potamogeton natans''), sgk [[penikeelelised]]
*[[ulmik]] (''Hypnum''), perekond, sgk [[ulmikulised]]
*[[ulmikulaadsed]] (''Hypnales''), selts
*[[ulmikulised]] (''Hypnaceae''), sugukond
*[[ulmik-vesisammal]] (''Fontinalis hypnoides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]], Eestis haruldane
*''[[Ulvophyceae]]'', klass
*[[ungari sirel]] (''Syringa josikaea''), sgk [[õlipuulised]]
*[[unilook]] (''Sisymbrium''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[unimagun]] (''Papaver somniferum''), sgk [[magunalased]]
*[[unisoolik (perekond)|unisoolik]] (''Hugueninia''), perekond, sgk [[ristõielised]] 
*[[usambaara eebenipuu]] (''Diospyros usambarensis''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]]
*[[ussikeel (perekond)|ussikeel]] (''Echium''), perekond, sgk [[karelehelised]]
*[[ussilill]] (''Lysimachia thyrsiflora''), sgk [[mürsiinelised]]
*[[ussitatar]] (''Polygonum bistrata'') [[rohttaim]], sgk [[tatralised]], Eestis kohati
*[[ussuuri sõstar]] (''Ribes ussuriense'') [[põõsas]], sgk [[sõstralised]]

==V==
*[[vaak]] (''Inula''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[vaevakask]] (''Betula nana''), sgk [[kaselised]]
*[[vahakõrvits]] (''Benincasa hispida''), sgk [[kõrvitsalised]]
*[[vahakõrvits (perekond)|vahakõrvits]] (''Benincasa''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]]
*[[vahalill]] (''Hoya''), perekond, sgk [[koerakoolulised]]
*[[vahelduvaõiene vesikuusk]] (''Myriophyllum alterniflorum'')
*[[vahelmine huulhein]] (''Drosera intermedia''), sgk [[huulheinalised]]
*[[vahelmine lõokannus]] (''Corydalis intermedia'')
*[[vahelmine näkirohi]] (''Najas marina'' subsp. ''intermedia'')
*[[vahemere alpikann]] (''Cyclamen persicum''), sgk [[nurmenukulised]]
*[[vahemere küpress]] (''Cupressus sempervirens''), sgk [[küpressilised]]
*[[vahemere piimalill]] (''Euphorbia chacarias''), sgk [[piimalillelised]]  
*[[vaher (perekond)|vaher]] (''Acer''), perekond, sgk [[seebipuulised]]
*[[vahulill]] (''Polygala''), perekond, sgk [[vahulillelised]]
*[[vahulillelised]] (''Polygalaceae''), sugukond 
*[[vaigumänd]] (''Pinus resinosa''), sgk [[männilised]]
*[[vaiguseemnik]] (''Pittosporum''), perekond, sgk [[vaiguseemnikulised]]
*[[vaiguseemnikulised]] (''Pittosporaceae''), sugukond 
*[[valge hanemalts]] (''Chenopodium album''), sgk [[rebasheinalised]]
*[[valge iminõges]] (''Lamium album''), sgk [[huulõielised]]
*[[valge kannike]] (''Viola alba''), sgk [[kannikeselised]]
*[[valge kastehein]] (''Agrostis stolonifera''), sgk [[kõrrelised]]
*[[valge kukehari]] (''Sedum albu''m), sgk [[paksulehelised]]
*[[valge mesikas]] (''Melilotus albus''), sgk [[liblikõielised]]
*[[valge moosesepõõsas]] (''Dictamnus albus''), sgk [[ruudilised]] 
*[[valge mänd]] (''Pinus strobus''), [[puu]], sgk [[männilised]], pärit [[Põhja-Ameerika]] idaosast
*[[valge pihlakas]] (''Sorbus aria''), sgk [[roosõielised]]
*[[valge pusurohi]] (''Silene alba''), sgk [[nelgilised]]
*[[valgepöök]] (''Carpinus''), perekond, sgk [[sarapuulised]]
*[[valge ristik]] (''Trifolium repens''), sgk [[liblikõielised]]
*[[valge sinep]] (''Sinapis alba''), sgk [[ristõielised]]
*[[valge siumari]] (''Actaea pachypoda''), sgk [[tulikalised]] 
*[[valge tamm]] (''Quercus alba''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]]
*[[valge tolmpea]] (''Cephalanthera longifolia''), sgk [[käpalised]]
*[[valgetüveline seedermänd]] (''Pinus albicaulis''), sgk [[männilised]]
*[[valge vesiroos]] (''Nymphaea alba''), [[puhm]], sgk [[vesiroosilised]], põhiliselt parasvöötmes peaaegu kõikjal Euroopas kuni ida poole Uuralit, samuti Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas ja Kaukaasias; Eestis hajusalt, III kategooria looduskaitse all
*[[valkjas mesiohakas]] (''Echinops sphaerocephalus''), sgk [[korvõielised]]
*[[valu-nõgespuu]] (''Dendrocnide moroides''), [[põõsas]], sgk [[nõgeselised]]
*[[valvik]] (''Leucobryum''), perekond, sgk [[valvikulised]]
*[[valvikulised]] (''Leucobryaceae''), sugukond
*[[varakevadik (perekond)|varakevadik]], perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[varane tarn]] (''Carex praecox''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[varemerohi (perekond)|varemerohi]] (''Symphytum''), perekond, sgk [[karelehelised]]
*[[varesjalg]] (''Consolida''), perekond, sgk [[tulikalised]]
*[[vareskaer]] (''Leymus''), perekond, sgk [[kõrrelised]]
*[[vareskold]] (''Diphasiastrum''), perekond, sgk [[kollalised]]
*[[varesputk]] (''Chaerophyllum''), perekond, sgk [[sarikalised]]
*[[varjukivirik]] (''Saxifraga umbrosa''), sgk [[kivirikulised]]
*[[varjulaanik]] (''Hylocomium umbratum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis haruldane
*[[varjulill]] (A''sperula''), perekond, sgk [[madaralised]]
*[[varjutarn]] (''Carex remota''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[varju-tähthein]] (''Stellaria longifolia''), sgk [[nelgilised]]
*[[varju-põikkupar]] (''Plagiothecium latebricola'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane
*[[varju-püsikluste]] (''Bromus benekenii'')
*[[varjuskapaania]] (''Scapania umbrosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane
*[[varretu ohakas]] ehk äiavarvas (''Cirsium acaule''), sgk [[korvõielised]]
*[[varretu priimula]] (''Primulaa vulgaris''), sgk [[nurmenukulised]] 
*[[varretu põisrohi]] (''Silene acaulis''), sgk [[nelgilised]]
*[[varsapõlv]] (''Anagallis''), perekond, sgk [[nurmenukulised]]
*[[varvastarn]] (''Carex ornithopoda''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[vasika justiitsia]] (''Justicia adhatoda''), sgk [[huulõielised]]
*[[veerpallirohi (perekond)|veerpallirohi]] (''Anastatica''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[veiste-südamerohi]] (''Leonurus cardiaca'' subsp. ''villosus''), sgk [[huulõielised]]
*[[Veitchi kuusk]] (''Picea neoveitchii''), sgk [[männilised]]
*''[[Vella]]'', perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[velvitšia]] (''Welwitschia mirabilis''), sgk [[velvitšialised]]
*[[vene mesikas]] (''Melilotus wolgicus''), sgk [[liblikõielised]]
*[[vereurmarohi (perekond)|vereurmarohi]] (''Chelidonium''), perekond, sgk [[magunalised]]
*[[verev iminõges]] (''Lamium purpureum''), sgk [[huulõielised]]
*[[verev kastik]] (''Calamagrostis purpurea''), sgk [[kõrrelised]]
*[[verev kontpuu]] (''Cornus sanguinea''), sgk [[kontpuulised]]
*[[verev kukehari]] (''Sedum telephium''), sgk [[paksulehelised]]
*[[verev kurereha]] (''Geranium sanguineum''), sgk [[kurerehalised]]
*[[verev lehtertapp]] (''Ipomoea purpurea (L.) Roth'')
*[[verev lemmalts]] (''Impatiens glandulifera''), [[rohttaim]], sgk [[lemmaltsalised]]
*[[verev rebashein]] (''Amaranthus cruentus''), [[rohttaim]], sgk [[rebasheinalised]]
*[[verev sõrmkübar]] (''Digitalis purpurea''), sgk [[mailaselised]]
*[[verev tuliastel]] (''Pyracantha coccinea''), sgk [[roosõielised]]
*[[verev viirpuu]] ehk siberi viirpuu (''Crataegus sanguinea''), sgk [[roosõielised]]
*[[veripunane koldrohi]] (''Anthyllis coccinea''), sgk [[liblikõielised]]
*[[verkjas paju]] (''Salix starkeana''), sgk [[pajulised]]
*[[vesihaljas hanemalts]] (''Chenopodium glaucum''), sgk [[rebasheinalised]]
*[[vesihaljas tarn]] (''Carex flacca''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[vesihein]] (''Stellaria media''), sgk [[nelgilised]]
*[[vesihernes (perekond)|vesihernes]] (''Utricularia''), perekond, sgk [[vesihernelised]]
*[[vesihernelised]] (''Lentibulariaceae''), sugukond
*[[vesihüatsint]] (''Eichhornia''), perekond, sgk [[pontedeerialised]]
*[[Vesikanep (perekond)|vesikanep]] (''Eupatorium''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[vesikarikas]] (''Stratiotes aloides'') [[veetaim]], sgk [[kilbukalised]]
*[[vesikarikas (perekond)|vesikarikas]] (''Stratiotes''), perekond, sgk [[kilbukalised]]
*[[Vesikatk (perekond)|vesikatk]] (''Elodea''), perekond, sgk [[kilbukalised]]
*[[vesikerss]] (''Rorippa amphibia''), sgk [[ristõielised]]
*[[vesi-kiilsirbik]] (''Dichelyma falcatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud
*[[vesi-kirburohi]] (''Polygonum amphibium'' või ''Persicaria amphibia''), sgk [[tatralised]]
*[[vesikupp]] (''Nuphar''), perekond
*[[vesikuusk]] (''Myriophyllum''), perekond, sgk [[vesikuuselised]]
*[[vesikuuselised]] (''Haloragaceae''), sugukond
*[[vesilobeelia]] (''Lobelia dortmanna'')
*[[vesilääts]] (''Spirodela''), sgk [[võhalised]]
*[[vesimailane]] (''Veronica catenata''), sgk [[teelehelised]]
*[[vesimünt (perekond)|vesimünt]] (Mentha) (perekond), sgk [[huulõielised]]
*[[vesimünt]] (''Mentha aquatica''), sgk [[huulõielised]]
*[[vesi-naaskelleht]] (''Subularia aquatica''), sgk [[ristõielised]]
*[[vesioblikas]] (''Rumex aquaticus''), sgk [[tatralised]]
*[[vesipaju]] (''Salix triandra''), sgk [[pajulised]]
*[[vesipipar]] (''Elatine''), perekond, sgk [[vesipipralised]]
*[[vesipipralised]] (''Elatinaceae''), sugukond
*[[vesiputk]] (''Oenanthe aquatica''), sgk [[sarikalised]]
*[[vesiroos]] (''Nymphaea''), perekond, sgk [[vesiroosilised]]
*[[vesiroosilised]] (''Nymphaeaceae''), sugukond
*[[vesisamblalised]] (''Fontinalaceae''), sugukond
*[[vesisulg]] (''Hottonia''), perekond, sgk [[nurmenukulised]]
*[[vesitarn]] (''Carex aquatilis''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[vesitähelised]] (''Callitrichaceae''), sugukond (''nomen conservandum'')
*[[vesitäht (perekond)|vesitäht]] (''Callitriche''), perekond, sgk [[teelehelised]]
*[[vesitähthein]] (''Myosoton aquaticum''), sgk [[nelgilised]]
*[[vesi-tömptipp]] (''Calliergon megalophyllum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane
*[[vietnami kirbutatar]] (''Persicaria odorata''), sgk [[tatralised]] 
*[[vigna]] ehk lehmahernes (''Vigna''), perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[viierealine turbasammal]] (''Sphagnum quinquefarium''), sammal, sgk [[turbasamblalised]]
*[[viietine mungapipar]] (''Vitex negundo''), sgk [[raudürdilised]]
*[[viigikaktus]] ehk ämmakeel (''Opuntia''), sgk [[kaktuselised]]
*[[viigilehine hanemalts]] (''Chenopodium ficifolium''), sgk [[rebasheinalised]]
*[[viinapuu]] (''Vitis''), perekond, sgk [[viinapuulised]]
*[[viinapuulaadsed]] (''Vitales''), selts
*[[viinapuulised]] (''Vitaceae''), sugukond
*[[viirpuu]] (''Crataegus''), perekond, sgk [[roosõielised]]
*[[vikereukalüpt]] ehk mindanao eukalüpt (''Eucalyptus deglupta''), sgk [[mürdilised]]
*[[viktooria]] (''Victoria''), perekond, sgk [[vesiroosilised]]
*[[viktooria agaav]] (''Agave victoriae-reginae''), sgk [[agaavilised]]
*[[vildik]] (''Aulacomnium''), perekond, sgk [[vildikulised]]
*[[vildikulaadsed]] (''Aulacomniales''), selts
*[[vildikulised]] (''Aulacomniaceae''), sugukond.
*[[villane katkujuur]] (''Petasites spurius''), sgk [[korvõielised]]
*[[villane robirohi]] (''Rhinanthus alectorolophus''), sgk [[mailaselised]]
*[[villane sõrmkübar]] (''Digitalis lanata''), sgk [[mailaselised]]
*[[villhärmik]] (''Racomitrium languinosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline
*[[villohakas]] (''Cirsium heterophyllum''), sgk [[korvõielised]]
*[[villpea]] (''Eriophorum''), perekond, sgk [[lõikheinalised]]
*[[villpööris]] (''Eriobotrya''), perekond, sgk [[roosõielised]]
*[[villtakjas]] (''Arctium tomentosum''), rohttaim, sgk [[korvõielised]]
*[[villtarn]] (''Carex tomentosa''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[villtulikas]] (''Ranunculus lanuginosus''), sgk [[tulikalised]]
*[[Vilmorini ebaküdoonia]] (''Chaenomeles × vilmoriniana'')
*[[vinapuu]] (''Dysoxylum'') perekond, sgk [[meelialised]]
*[[viola wikipedia]]
*[[virgiinia agaav]] (''Agave virginica''), sgk [[agaavilised]]
*[[virgiinia diospüür]] (''Diospyros virginiana''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]]
*[[virgiinia võtmehein]] (''Botrychium virginianum''), sgk [[maokeelelised]]
*''[[Vitex trifolia]]'', sgk [[raudürdilised]]
*[[vits-hanemalts]] (''Chenopodium foliosum''), sgk [[rebasheinalised]]
*[[vitsosi]] (''Equisetum × moorei''), sõnajalgtaim, sgk [[osjalised]]
*[[vitspaju]] (''Salix viminalis''), sgk [[pajulised]]
*[[volga unilook]] (''Sisymbrium volgense''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]], Eestis haruldane 
*[[Volleemia (perekond)|volleemia]] (''Wollemia''), perekond, sgk [[araukaarialised]]
*[[volleemia]] (''Wollemia nobilis''), sgk [[araukaarialised]]
*''[[Volvocales]]'', selts
*[[vooljas pargitatar]] ehk vooljas konnatatar ehk vooljas kirburohi ehk jaapani kirburohi (''Reynoutria japonica''), sgk [[tatralised]] 
*[[vullvetikas]] (''Valonia'', ''Ventricaria''), perekond, sgk ''[[Valoniaceae]]''
*[[võhalised]] (''Araceae''), sugukond
*[[võhumõõgalised]] (''Iridaceae''), sugukond
*[[Võhumõõk (perekond)|võhumõõk]] (''Iris''), perekond, sgk [[võhumõõgalised]]
*[[võilill]] (''Taraxacum''), perekond , sgk [[korvõielised]]
*[[võipätakas]] (''Pinguicula''), perekond, sgk [[vesihernelised]]
*[[võiseemnik]] (''Vitellaria paradoxa''), sgk [[sapotillipuulised]]
*[[võnk-kastevars]] (''Deschampsia flexuosa''), sgk [[kõrrelised]]
*[[võrm]] (''Cuscuta''), perekond, sgk [[võrmilised]]
*[[võrmilised]] (''Cuscutaceae''), sugukond
*[[võsakannike]] (''Viola riviniana''), sgk [[kannikeselised]]
*[[võsa-konnatatar]] (''Fallopia'' dumetorum), sgk [[tatralised]]
*[[võsalill]] (''Moehringia''), perekond, sgk [[nelgilised]]
*[[võsaülane]] (''Anemone nemorosa''), sgk [[tulikalised]]
*[[võsu-liivsibul]] (''Jovibarba sobolifera''), [[sukulent]], sgk [[paksulehelised]]
*[[võsund-kontpuu]] (''Cornus sericea)'', põõsas, sgk [[kontpuulised]]
*[[võõrasema]] ehk aedkannike (''Viola ×wittrockiana''), sgk [[kannikeselised]]
*[[võõrkakar]] (''Galinsoga''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[võõrkapsas]] (''Eruca''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[võõrkress]] (''Cardaria''), sgk [[ristõielised]]
*[[võõr-kõverharjak]] (''Campylopus introflexus''), sgk [[kaksikhambalised]] 
*[[võõr-liivsinep]] (''Diplotaxis tenuifolia''), sgk [[ristõielised]]
*[[vägihein]] (''Verbascum''), perekond, sgk [[mailaselised]]
*[[väike ebatähtlehik]] (''Anastrophyllum minutum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane
*[[väike ebaulmik]] (''Herzogiella striatella'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane ja ohustatud
*[[väike ehmik]] (''Thuidium minutulum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud

*[[väike hiiresaba]] (''Myosurus minimus''), sgk [[tulikalised]]
*[[väike igihali]] (''Vinca minor''), sgk [[koerakoolulised]]
*[[väike kirburohi]] (''Polygonum minus), sgk [[tatralised]]''
*[[väike konnarohi]] (''Alisma gramineum'')
*[[väike käopõll]] (''Listera cordata''), sgk [[käpalised]]
*[[väike lemmel]] (''Lemna minor'') [[veetaim]], sgk [[lemlelised]]
*[[väike lutsern]] (''Medicago minima''), sgk [[liblikõielised]]
*[[väike mandlipuu]] ehk madal mandlipuu (''Prunus tenella'', ''Amygdalus nana'', ''Prunus ledebouriana'', ''Prunus nana''), sgk [[roosõielised]]
*[[väike mütshellik]] (''Physcomitrium erystomum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hellikulised]], Eestis haruldane
*[[väike nõmmemünt]] (''Acinos arvensis''), sgk [[huulõielised]]
*[[väike oblikas]] (''Rumex acetosella''), sgk [[tatralised]]
*[[väike penikeel]] (''Potamogeton pusillus''), sgk [[penikeelelised]]
*[[väike raunik]] (''Plagiochila porelloides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[raunikulised]], Eestis tavaline
*[[väike ristik]] (''Trifolium dubium''), sgk [[liblikõielised]]
*[[väike robirohi]] (''Rhinanthus minor''), sgk [[soomukalised]] 
*[[väike takjas]] (''Arctium minus''), sgk [[korvõielised]]
*[[väike uibuleht]] (''Pyrola minor''), sgk [[kanarbikulised]]
*[[väike vesikupp]] (''Nuphar pumila'') [[veetaim]], sgk [[vesiroosilised]]
*[[väike vesiroos]] (''Nymphaea candida'') [[veetaim]], sgk [[vesiroosilised]]
*[[väikeselehine jalakas]] (''Ulmus parvifolia''), sgk [[jalakalised]]
*[[väikeseviljaline jõgitakjas]] (''Sparganium microcarpum'') [[veetaim]], sgk [[jõgitakjalised]]
*[[väikeseõieline hiirehernes]] (''Vicia lathyroides''), sgk [[liblikõielised]]
*[[väikeseõiene lemmalts]] (''Impatiens parviflora''), [[rohttaim]], sgk [[lemmaltsalised]]
*[[värd-hanemalts]] (''Chenopodium hybridum''), sgk [[rebasheinalised]]
*[[värd-karukell]] (''Pulsatilla ×wolfgangiana''), sgk [[tulikalised]]
*[[värdlepp]] (''Alnus × pubescens'' ehk ''Alnus × hybrida'' ehk ''Alnus incana × Alnus glutinosa''), [[hall lepp|halli lepa]] ja [[sanglepp|sanglepa]] [[värd]], sgk [[kaselised]]
*[[värdülane]] (''Anemone ×lipsiensis''), sgk [[tulikalised]]
*[[värnitsa-mürgipuu]] (''Toxicodendron vernicifluum''), [[puu]], sgk [[anakardilised]]
*[[värvibiksa]] (''Bixa orellana'')
*[[värvi-indigopõõsas]] (''Indigofera tinctoria''), sgk [[liblikõielised]]
*[[värvi-leetpõõsas]] (''Genista tinctoria''), sgk [[liblikõielised]] 
*[[värvi-paskhein]] (''Serratula tinctoria''), sgk [[korvõielised]]
*[[värvisafloor]] (''Carthamus tinctorius''), sgk [[korvõielised]]
*[[värvmadar]] (''Galium boreale''), sgk [[madaralised]]
*[[värv-põisrohi]] (''Silene colorata''), sgk [[nelgilised]]
*[[vääris-obehhepuu]] (''Triplochiton scleroxylon''), [[puu]], Lääne-Aafrika
*[[vääristubakas]] (''Nicotiana tabacum''), sgk [[maavitsalised]]
*[[väärtakjas]] (''Xanthium''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[väävelkollane jumikas]] (''Centaurea sulphurea''), rohttaim, sgk [[korvõielised]], pärismaine Lääne-Euroopas
*[[vööt-aaloe]] (''Aloe variegata''), sgk [[aaloelised]]
*[[vööthuul-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza fuchsii''), sgk [[käpalised]]
*[[vürtsbasiilik]] (''Ocimum basilicum''), sgk [[huulõielised]]

==W==
*[[Warnstorfi riktsia]] (''Riccia warnstorfii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[riktsialised]], Eestis haruldane
*[[Weigeli pungsammal]] (''Bryum weigelii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane
*[[Winteri teeleht]] (''Plantago winteri''), sgk [[teelehelised]]
*[[Wondraczieki proonik]] (''Fossombronia wondracziekii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kodoonialised]], Eestis haruldane
*[[Wulfi turbasammal]] (''Sphagnum wulfianum''), sammal, sgk [[turbasamblalised]]

==Õ==
*[[õhik (sammal)|õhik]] (''Neckera''), perekond, sgk [[õhikulised]]
*[[õhikulised]] (''Neckeraceae''), sugukond
*[[õiekas konnatatar]] (''Fallopia multiflora''), sgk [[tatralised]]
*[[õievähene tarn]] (''Carex pauciflora''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[õilis nulg]] (''Abies amabilis''), sgk [[männilised]]
*[[õisluhalised]] (''Juncaginaceae''), sugukond
*[[õisluht]] (''Triglochin''), perekond, sgk [[õisluhalised]]
*[[õlipuu (perekond)|õlipuu]] (''Olea''), perekond, sgk [[õlipuulised]]
*[[õlisalvei]] (''Salvia hispanica''), sgk [[huulõielised]]
*[[õlipuulised]] (''Oleaceae''), sugukond
*[[õnnehein]] (''Erigeron''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[õrn hännik]] (''Isothecium myosuroides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane
*[[õrn lemmalts]] (''Impatiens noli-tangere''), sgk [[lemmaltsalised]]
*[[õrn pisikrässik]] (''Gyroweisia tenuis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane
*[[õrn tarn]] (''Carex disperma''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[õrn tuhmik]] (''Anomodon longifolius'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline
*[[õunapuu (perekond)|õunapuu]] (''Malus''), perekond, sgk [[roosõielised]]
*[[õunjas bartraamia]] (''Bartramia pomiformis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kerakupralised]], Eestis haruldane
*[[õun-kibuvits]] (''Rosa villosa''), põõsas, sgk [[roosõielised]]
*[[õun-surmapuu]] (''Hippomane mancinella''), sgk [[piimalillelised]]

==Ä==
*[[ädalalill]] (''Parnassia palustris)'', [[rohttaim]], sgk [[ädalalillelised]]
*[[äiakas]] (''Agrostemma''), perekond, sgk [[nelgilised]]
*[[äiatar (perekond)|äiatar]] (''Knautia''), perekond, sgk [[kuslapuulised]]
*[[ämblikliilia]] (''Hymenocallis''), perekond, sgk [[amarüllilised]]
*[[ängelhein]] (''Thalictrum''), perekond, sgk [[tulikalised]]
*[[ääriseukalüpt]] (''Eucalyptus marginata''), [[puu]], Lääne-[[Austraalia]]
*[[ääris-draakonipuu]] (''Dracaena marginata''), sgk [[ruskuselised]]
*[[ääristarn]] (''Carex hostiana''), sgk [[lõikheinalised]]

==Ö==
*[[öökuninganna]] ehk suureõieline kuukaktus (''Selenicereus grandiflorus'', ''Cereus grandiflorus''), sgk [[kaktuselised]]
*[[öölill]] (''Hesperis''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[öö-põisrohi]] (''Silene noctiflora''), sgk [[nelgilised]]

==Ü==
*[[übelmannia]] (''Uebelmannia''), perekond, sgk [[kaktuselised]]
*[[üdikapsas]] (''Brassica oleracea'' var. ''medullosa'')
*[[üheaastane kannatuslill]] (''Passiflora gracilis'')
*[[üheaastane nõianõges]] (''Stachys annua''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]]
*[[üheaastane paberlill]] (''Xeranthemum annuum''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]]
*[[üheaastane puju]] (''Artemisia annua''), sgk [[korvõielised]]
*[[üheaastane raihein]] (''Lolium multiflorum'' var. ''westerwoldicum'')
*[[üheaastane seljarohi]] (''Mercurialis annua'')
*[[üheaastane seller]] (''Apium annuum'')
*[[üheaastane õnnehein]] (''Erigeron annuus''), [[rohttaim]], sgk korvõielised
*[[üheemakaline põisenelas]] (''Physocarpus monogynus'')
*[[üheemakane naistepuna]] (''Hypericum monogynum''), [[rohttaim]], sgk [[naistepunalised]]
*[[üheemakane viirpuu]] (''Crataegus monogyna'')
*[[üheidulehelised]] (''Liliopsida''), klass
*[[üheksalehine jänesekapsas]] (''Oxalis enneaphylla'')
*[[üheksalehine jürilill]] (''Cardamine enneaphyllos'')
*[[üheksavägine]] (''Verbascum thapsus''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]]
*[[ühekülgne peekerlill]] (''Penstemon unilateralis'')
*[[ühekülgne ribiraag]] (''Pleurothallis secunda'')
*[[ühelehine ämbliklill]] (''Cleome monophylla''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]]
*[[üheokkaline mänd]] (''Pinus monophylla''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]]
*[[ühevärviline mägipalm]] (''Chamaedorea pinnatifrons''), sgk [[palmilised]]
*[[ülane]] (''Anemone''), perekond, [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]]
*[[ümar iileks]] (''Ilex rotunda''), [[põõsas]], sgk [[astelpõõsalised]]
*[[ümar kerarebashein]] (''Gomphrena globosa''), sgk [[rebasheinalised]]
*[[ümaralehine alpikann]] (''Cyclamen coum''), sgk [[nurmenukulised]] 
*[[ümaralehine huulhein]] (''Drosera rotundifolia''), [[rohttaim]], sgk [[huulheinalised]]
*[[ümaralehine kivikress]] (''Aethionema rotundifolium''), sgk [[ristõielised]]
*[[ümaralehine kurereha]] (''Geranium rotundifolium''), sgk [[kurerehalised]]
*[[ümaralehine jooksjarohi]] (''Ononis rotundifolia''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]]
*[[ümaralehine kaksikhammas]] (''Dicranum leioneuron'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane
*[[ümaralehine kellukas]] (''Campanula rotundifolia''), [[rohttaim]], sgk [[kellukalised]], Eestis tavaline
*[[ümaralehine tömptipp]] (''Calliergon trifarium'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud
*[[ümaralehine uibuleht]] (''Pyrola rotundifolia''), sgk [[kanarbikulised]]
*[[ümartarn]] (''Carex diandra''), [[rohttaim]], sgk [[lõikheinalised]], Eestis tavaline
*[[ürt-allikkerss]] (''Nasturtium officinale''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]], Eestis väga haruldane
*[[ürt-hanemalts]] (''Chenopodium ambrosioides''), [[rohttaim]], sgk [[rebasheinalised]]
*[[ürt-kontpuu]] (''Cornus officinalis''), sgk [[kontpuulised]]
*[[ürt-merisalat]] (''Cochlearia officinalis''), [[rohttaim]], sgk ristõielised
*[[ürt-penimünt]] (''Marrubium vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]]
*[[ürt-punanupp]] (''Sanguisorba officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Eestis kohati
*[[ürtrabarber]] (''Rheum officinale''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]]
*[[ürt-tobiväät]] (''Aristolochia serpentaria''), sgk [[tobiväädilised]]

==Välislingid==
*[http://www.theplantlist.org/ Kõikide taimede loend]

{{JÄRJESTA:}}
[[Kategooria:Taimed| Taimede loend]]
[[Kategooria:Bioloogia loendid]]</text>
      <sha1>d81bxut8c3iq99ixhnrgedyc1mzzub8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204251</id>
      <parentid>7204244</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T10:49:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* E */</comment>
      <origin>7204251</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="236096" sha1="bwf4gyzrpn0n9j24h61103d1mcw8lle" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[taim]]i; eraldi loend on [[samblike loend|samblike]] jaoks.

''Selles nimekirjas on taime[[liik (bioloogia)|liigid]] ja teised -[[takson]]id. Muud [[botaanika]] [[mõiste]]d on loetletud loendites [[Botaanika mõisteid]] ja [[Bioloogia mõisteid]]. Kogu [[bioloogia]]s käibel olevad mõisted on samuti loetletud loendis [[Bioloogia mõisteid]]. Eesti taimede süstemaatilised nimestikud on loetletud lehtedel, [[Eesti sõnajalgtaimede nimestik]], [[Eesti üheiduleheliste süstemaatiline nimestik]]. Eesti puud on loetletud lehel [[Eesti puuliikide loend]].

''Kui taksonil on [[eesti keel|eestikeelne]] nimetus, siis see on paigutatud loendisse vastavalt oma kohale tähestikus. Taksoninimetuse järel on sulgudes [[ladina keel|ladinakeelne]] nimetus kursiivis. Edasi tulevad lühiandmed taime iseloomu (näiteks [[sammal]], [[rohttaim]], [[puhmas]], [[põõsas]], [[puu]], [[veetaim]], [[liaan]]), [[Sugukond (bioloogia)|sugukondliku kuuluvuse]] (sgk) ja [[levila]] kohta, samuti leviku kohta Eestis:
*''Eestis tavaline'' – kogu Eestis tavaline või sage
*''Eestis kohati'' – Eestis kohati tavaline, kohati puudub või haruldane
*''Eestis haruldane'' – Eestis haruldane või väga vähestes kohtades levinud

__NOTOC__{{tähed}}

==A==
*''[[Aa (perekond)|Aa]]'', perekond, sgk [[käpalised]], Andid ja Costa Rica
*''[[Aa achalensis]]'', [[rohttaim]], sgk [[käpalised]], Argentina
*[[aadakäpp]] (''Ada''), perekond, sgk [[käpalised]], Kesk- ja Lõuna-Ameerika
*[[aadria kellukas]] (''Campanula fenestrellata''), [[rohttaim]], sgk [[kellukalised]], Lõuna-Euroopa
*[[aadria piimputk]] (''Peucedanum rablense''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]], Alpide kaguosa
*[[aadria rapuntsel]] (''Phyteuma persicifolium''), [[rohttaim]], sgk [[kellukalised]], Alpide kaguosa
*[[aafrika aaloe]] (''Aloe africana''), [[sukulent]]ne [[puhmas]], sgk [[aaloelised]], Lõuna-Aafrika
*[[aafrika abuutilon]] (''Abutilon mauritianum''), sgk [[kassinaerilised]]
*[[aafrika afseelia]] (''Afzelia africana''), puu, sgk [[liblikõielised]], troopiline Aafrika
*[[aafrika ahvihein]] (''Wedelia mossambicensis'')
*[[aafrika alpikann]] (''Cyclamen africanum''), [[rohttaim]], sgk [[nurmenukulised]], Põhja-Aafrika, ka [[toataim]]
*[[aafrika avodireepuu]] (''Turraeanthus africanus''), [[puu]], sgk ''Meliaceae'', Kesk-Aafrika
*[[aafrika baklažaan]] ehk aafrika pommu (''Solanum macrocarpon''), sgk [[maavitsalised]], Lääne-Aafrika päritolu kultuurtaim
*[[aafrika didlootsia]] (''Didelotia africana''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]], Lääne-Aafrika
*[[aafrika elemipuu]] (''Canarium schweinfurthii''), [[puu]], sgk [[mürripuulised]], Aafrika
*[[aafrika greevia]] (''Grewia occidentalis''), [[põõsas]] või [[puu]], sgk [[kassinaerilised]], Lõuna-Aafrika
*[[aafrika gunnera]] (''Gunnera perpensa''), [[rohttaim]], sgk [[gunneralised]], Ida- ja Lõuna-Aafrika, Madagaskar
*[[aafrika kanaripuu]] (''Canarium schweinfurthii''), [[puu]], sgk [[mürripuulised]], Aafrika keskosa
*[[aafrika kassia]] vt [[aleksandrisenna]]
*[[aafrika klotsik]] (''Corpuscularia lehmannii''), [[sukulent]], sgk [[kivilehelised]], Ida-Kapimaa
*[[aafrika kotopuu]] (''Pterygota bequaertii''), [[puu]], sgk [[kassinaerilised]], Lääne-Aafrika
*[[aafrika kriinum]] (''Crinum macowanii'')
*[[aafrika kukekannus]] (''Delphinium leroyi'')
*[[aafrika lembeliilia]] (''Agapanthus africanus'', ''Agapanthus umbellatus'')
*[[aafrika leopardkäpp]] (''Ansellia africana'')
*[[aafrika lusikpuu]] (''Cunonia capensis'')
*[[aafrika malkolmia]] (''Malcolmia africana'')
*[[aafrika mitrakarpus]] (''Mitracarpus scaber'')
*[[aafrika nartsiss]] (''Narcissus romieuxii'', ''Narcissus albidus'')
*[[aafrika piimapõõsas]] (''Synadenium compactum'')
*[[aafrika ploomipuu]] (''Prunus africana'')
*[[aafrika ruttia]] (''Ruttya fruticosa'')
*[[aafrika taralõng]] (''Lycium afrum'')
*[[aafrika tiibviljak]] (''Pterocarpus soyauxii'')
*[[aafrika tseltis]] (''Celtis africana'')
*[[aafrika uimapuu]] (''Voacanga africana'')
*[[aafrika õlipalm]] (''Elaeis guineensis'')
*[[aafrika õlipuu]] (''Olea europaea subsp. cuspidata'')
*[[aaloe]] (''Aloe''), perekond, [[sukulent|sukulendid]], sgk [[aaloelised]]
*[[aaloe-karviksammal]] (''Pogonatum aloides'')
*[[aaloelehine tääkliilia]] ehk aaloeleheline tääkliilia (''Yucca aloifolia''), sgk [[agaavilised]]
*[[aaloelehine velloosia]] (''Vellozia aloifolia'')
*[[aaloelised]] (''Aloeaceae''), sugukond
*[[aarum]] (''Arum''), perekond, sgk [[võhalised]]
*[[aas-hanerohi]] (''Arabis planisiliqua''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]]
*[[aas-hundihammas]] (''Astragalus danicus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]]
*[[aas-hunditubakas]] (''Hieracium pratense'')
*[[aasia aksüüris]] (''Axyris amaranthoides'')
*[[aasia barringtoonia]] (''Barringtonia asiatica'')
*[[aasia budleia]] (''Buddleja asiatica'')
*[[aasia kitseenelas]] (''Aruncus asiaticus'')
*[[aasia kukehari]] (''Sedum asiaticum'')
*[[aasia kukerpuu]] (''Berberis asiatica'')
*[[aasia kuldjuur]] (''Rhodiola asiatica'' ehk ''Rhodiola quadrifida'' ehk ''Rhodiola wallichiana'')
*[[aasia kullerkupp]] (''Trollius asiaticus'')
*[[aasia liivatee]] (''Thymus seravschanicus'' ehk ''Thymus bucharicus'')
*[[aasia lõosilm]] (''Myosotis asiatica'')
*[[aasia maileesikas]] (''Epigaea asiatica'')
*[[aasia sinilill]] (''Hepatica asiatica'')
*[[aasia sinerõigas]] (''Isatis glauca''), sgk [[ristõielised]]
*[[aasia toompihlakas]] (''Amelanchier asiatica''), sgk [[roosõielised]]
*[[aasia tulikas]] (''Ranunculus asiaticus''), sgk [[tulikalised]]
*[[aasia vesinaba]] (''Centella asiatica'')
*[[aasia võltskanep]] (''Datisca cannabina'')
*[[aasia õunapuu]] (''Malus prunifolia'' ehk ''Malus asiatica'')
*[[aas-jürilill]] (''Cardamine pratensis'' subsp. ''pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]]
*[[aaskaerand]] (''Helictotrichon pubescens'' ehk ''Avenastrum pubescens''), sgk [[kõrrelised]]
*[[aaskannike]] (''Viola tricolor''), [[rohttaim]], sgk [[kannikeselised]]
*[[aas-karukell]] (''Pulsatilla pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]]
*[[aas-karutubakas]] (''Pilosella caespitosa'')
*[[aas-koldkaer]] (''Trisetum flavescens''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]]
*[[aas-kurereha]] (''Geranium pratense''), [[rohttaim]], sgk [[kurerehalised]]
*[[aaslina]] (''Linum catharticum''), [[rohttaim]], sgk [[linalised]], Euraasia (introdutseerituna Põhja-Ameerikas), Eestis tavaline
*[[aasluste]] (''Bromus commutatus'')
*[[aasnelk]] (''Dianthus superbus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]], Euraasia, Eestis haruldane
*[[aasnurmikas]] (''Poa pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Euraasia, Aafrika põhjaosa ja Põhja-Ameerika, Eestis tavaline
*[[aasoblikas]] (''Rumex thursiflorus''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]]
*[[aasosi]] (''Equisetum pratense''), [[rohttaim]], sgk [[osjalised]]
*[[aas-rebasesaba]] (''Alopecurus pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]]
*[[aasristik]] (''Trifolium pratense'' ehk ''Trifolium sativum''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]]
*[[aassalvei]] (''Salvia pratensis'')
*[[aas-seahernes]] (''Lathyrus pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]]
*[[aas-silmarohi]] (''Euphrasia rostokoviana''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]]
*[[aas-siniliilia]] (''Scilla litardierei'' ehk ''Scilla pratensis'')
*[[aas-stepprohi]] (''Stipa joannis'')
*[[aasulmik]] (''Hypnum pratense'')
*[[aas-vahulill]] (''Polygala vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[vahulillelised]], Eestis kohati
*''[[Abatia]]'', perekond, [[puu]], sgk [[pajulised]], Kesk- ja Lõuna-Ameerika
*[[abeelia]] (''Abelia''), perekond, [[põõsas]], sgk [[harakkuljuselised]], Ida-Aasias ja Mehhikos, osalt [[dekoratiivtaim]]ed
*[[abeelialehik]] (''Abeliophyllum distichum'')
*''[[Abies beshanzuensis]]'', [[okaspuu]], sgk [[männilised]]
*''[[Abies ziyuanensis]]'', [[okaspuu]], sgk [[männilised]]
*''[[Abies yuanbaoshanensis]]'', [[okaspuu]], sgk [[männilised]]
*[[abroonia]] (''Abronia''), perekond
*[[abuutilon]] ehk toavaher (''Abutilon''), perekond
*''[[Acacia cambagei]]'', [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[mimoosilised]], Austraalia
*''[[Acalypha indica]]'', sgk [[piimalillelised]]
*''[[Acanthosicyos]]'', perekond, sgk [[kõrvitsalised]], [[Lõuna-Aafrika]]s
*''[[Acanthosicyos horridus]]'', [[põõsas]], sgk [[kõrvitsalised]], [[Namiibia]]s
*[[adeenium]] (''Adenium''), perekond, sgk [[koerakoolulised]]
*[[adiantum]] (''Adiantum''), perekond, [[sõnajalgtaim]]ed, sgk [[adiantumilised]]
*[[adiantumilised]] (''Adiantaceae''), sugukond
*[[adoonis]] (''Adonis''), perekond
*[[adžuki]] (''Phaseolus angularis'')
*[[aedaster]] (''Callistephus''), perekond
*[[aed-harakputk]] (''Anthriscus cerefolium''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]]
*[[aed-hiirehernes]] (''Vicia sepium''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]]
*[[aediiris]] (''Iris germanica''), [[rohttaim]]m, sgk [[võhumõõgalised]]
*[[aedkoriander]] (''Coriandrum sativum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]]
*[[aed-kuukress]] (''Lunaria annua''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]]
*[[aed-leeklill]] ehk aedfloks (''Phlox paniculata''), sgk [[siniladvalised]] 
*[[aed-liivatee]] ehk tüümian (''Thymus vulgaris''), [[poolpõõsas]], sgk [[huulõielised]]
*[[aed-lõosilm]] (''Myosotis alpestris''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]]
*[[aedmaasikas]] (''Fragaria × ananassa''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]]
*[[aedmajoraan]] (''Origanum majorana''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]]
*[[aedmonarda]] (''Monarda didyma''), sgk [[huulõielised]]
*[[aed-moorputk]] ehk pastinaak (''Pastinaca sativa''), sgk [[sarikõielised]]
*[[aed-mustköömen]] (''Nigella sativa''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]]
*[[aed-mustjuur]] (''Scorzonera hispanica''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]]
*[[aed-mädarõigas]] (''Armoracia rustiana''), [[rohttaim]] sgk [[ristõielised]]
*[[aednelk]] (''Dianthus caryophyllus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]]
*[[aedpetersell]] (''Petroselinum crispum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]]
*[[porgand|aedporgand]] ([[metsporgand]]i alamliik ''Daucus carota sativus'' või liik ''Daucus sativus''), sgk [[sarikalised]], kultuurtaim
*[[aedportulak]] (''Portulaca oleracea'' subsp. ''sativa''), [[harilik portulak|hariliku portulaki]] alamliik, [[rohttaim]], sgk [[portulakilised]]
*[[aed-põisrohi]] (''Silene armeria''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]]
*[[aedruut]] (''Ruta graveolens''), [[rohttaim]], sgk [[ruudilised]]
*[[aedsalat]] (''Lactuca sativa''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]]
*[[aedsalvei]] (''Salvia officinalis''), [[rohttaim]],
*[[aedseller]] ehk seller (''Apium graveolens''), sgk [[sarikalised]]
*[[aedspinat]] (''Spinacia oleracea''), sgk [[rebasheinalised]]
*[[aedtill]] (''Anethum graveolens''), [[rohttaim]]m sgk [[sarikalised]]
*[[aeduba]] (''Phaseolus''), perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[aedvaak]] (''Inula helenium''), sgk [[korvõielised]]
*[[õunapuu|aed-õunapuu]] (''Malus domestica''), [[puu]], sgk [[roosõielised]]
*[[aevastuspuu]] (''Ptaeroxylon obliquum''), [[puu]], sgk [[ruudilised]]
*[[afseelia]] (''Afzelia''), perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[agaav]] (''Agave''), perekond, sgk [[agaavilised]]
*[[agaavilised]] (''Agavaceae''), sugukond
*[[agarik]] (''Furcellaria lumbricalis''), sgk ''[[Furcellariaceae]]''
*[[Agassizi lõhistanukas]] (''Schistidium agassizii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhistanukalised]], Eestis haruldane
*[[ahas kadrisammal]] (''Atrichum angustatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis haruldane
*[[ahenev lõhiksammal]] (''Lophozia heterocolops'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane
*[[ahenev tuhmik]] (''Anomodon attenuatus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline
*[[ahvileivapuu]] (''Adansonia''), perekond
*[[ahtalehine arnika]] (''Arnica angustifolia''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], Põhja-Ameerika, Euroopa, Aasia, Eestis pärismaisena ei leidu
*[[ahtalehine hiirehernes]] (''Vicia angustifolia''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]]
*[[ahtalehine hundinui]] (''Typha angustifolia''), [[sootaim|soo]]- või [[veetaim]], sgk [[hundinuialised]]
*[[ahtalehine kareputk]] (''Laserpitium prutenicum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]]
*[[ahtalehine mustikas]] (''Vaccinium angustifolium''), sgk [[kanarbikulised]]
*[[ahtalehine nurmikas]] (''Poa angustifolia''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline 
*[[ahtalehine oblikas]] (''Rumex tenuifolius''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]]
*[[ahtalehine põdrakanep]] (''Epilobium angustifolium''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]]
*[[ahtalehine tiivik]] (''Fissidens exilis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane
*[[ahtalehine villpea]] (''Eriophorum angustifolium''), sgk [[lõikheinalised]] 
*[[ahtalehine ängelhein]] (''Thalictrum lucidum''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]]
*[[aidsi-kastanseemnik]] (''Castanospermum australe''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]]
*[[ainulehine sookäpp]] (''Malaxis monophyllos''), sgk [[käpalised]]
*[[ainuroog]] (''Hakonechloa macra''), sgk [[kõrrelised]]
*[[ajaania]] (''Ajania''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[ajaani kuusk]] (''Picea jezoensis''), sgk [[männilised]]
*[[akaatsia]] (''Acacia''), perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[akakapsas]] (''Ajuga''), perekond, sgk [[huulõielised]]
*[[akantoliimon]]
*akantus ehk [[karusõrg]] (''Acanthus''), perekond, sgk [[akantuselised]]
*[[aktiniidia]] (''Actinidia''), perekond, sgk [[aktiniidialised]]
*[[albitsia]] ehk siidakaatsia (''Albizia'' ehk ''Paraserianthes'')
*[[aldaani sõstar]] (''Ribes dikuscha''), sgk [[sõstralised]]
*[[aleksandriloorber]] (''Calophyllum inophyllum)
*[[aleksandrisenna]]
*[[alkanna]] (''Alkanna'')
*''[[Allieae]]'', triibus, sgk [[amarüllilised]] 
*[[allika-pungsammal]] (''Bryum pseudotriquetrum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis tavaline
*[[allikasammal]] (''Philonotis''), perekond, sgk [[pungsamblalised]]
*[[allika-vesitiivik]] (''Octodiceras fontanum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud
*[[allikkerss]] (''Nasturtium''), perekond, sgk  [[ristõielised]]
*[[allikmailane]] (''Veronica anagallis-aquatica''), sgk [[teelehelised]]
*[[allikrohi (perekond)|allikrohi]] ehk rabasalat (''Montia''), sgk [[portulakilised]]
*''[[Aloe ruspoliana]]'', sugukond [[heinpuulised]] 
*[[alokaasia]]
*[[alpi hanerohi]] (''Arabis alpina''), sgk [[ristõielised]]
*[[alpi jänesekäpp]] ehk eedelveiss (''Leontopodium alpinum''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]]
*[[alpi jänesvill]] (''Trichophorum alpinum''), sgk [[lõikheinalised]]

*[[alpi kaljukress]] (''Hornungia alpina''), sgk [[ristõielised]]
*[[alpi kortsleht]] (''Alchemilla alpina''), sgk [[roosõielised]]
*[[alpi nõmmeküünal]] (''Richea continentis''), sgk [[kanarbikulised]]
*[[alpi puia]] (''Puya alpestris''), sgk [[bromeelialised]] 
*[[alpi ristik]] (''Trifolium alpestre''), sgk [[liblikõielised]]
*[[alpi seedermänd]] (''Pinus cembra''), [[puu]], sgk [[männilised]], [[Alpid]]es ja [[Karpaadid|Karpaatides]]
*[[alpi soojumikas]] (''Saussurea alpina''), sgk [[korvõielised]] 
*[[alpikann]] (''Cyclamen''), perekond, sgk [[mürsiinelised]] (''Myrsinaceae'')
*[[alpi litterkõdrik]] ehk alpi litterhein (''Noccaea caerulescens''), sgk [[ristõielised]] 
*[[alpi nurmikas]] (''Poa alpina''), sgk [[kõrrelised]]
*[[alpi võipätakas]] (''Pinguicula alpina''), sgk [[vesihernelised]]
*[[alraun]] ehk mandragoor (''Mandragora''), perekond, sgk [[maavitsalised]]
*[[alss]] (''Eleocharis''), perekond, sgk [[lõikheinalised]]
*[[alssosi]] (''Equisetum scirpoides''), sgk [[osjalised]]
*[[alsstarn]] (''Carex chordorrhiza''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[altee]] (''Althaea''), perekond, sgk [[kassinaerilised]]
*''[[Alyssum handelii]]'', sgk [[ristõielised]]
*[[amarüll]] (''Amaryllis belladonna''), sgk [[amarüllilised]]
*[[amarüllilised]] (''Amaryllidaceae''), sugukond
*[[amasoonase kaapiväät]] (''Banisteriopsis caapi''), sgk [[malpiigialised]]
*[[amasoonase viktooria]] (''Victoria amazonica'')
*[[amasoonase kopaiivapuu]]
*[[ambrapuu]] (''Liquidambar'')
*[[ambroosia (perekond)|ambroosia]] (''Ambrosia''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[ameerika araundinaaria]] (''Araudinaria tecta'')
*[[ameerika agaav]] (''Agave americana'')
*[[ameerika hiidhirss]] (''Pennisetum americanum''), sgk [[kõrrelised]]
*[[ameerika jalakas]] (''Ulmus americana''), [[puu]]
*[[ameerika lehis]] (''Larix laricina'' ehk ''Larix americana'')
*ameerika pirnloorber vt [[avokaadopuu]]
*[[ameerika pärn]] (''Tilia americana''), [[puu]]
*[[ameerika pöök]] (''Fagus grandifolia'')
*[[ameerika ruse]] (''Bidens frondosa''), sgk [[korvõielised]]
*[[ameerika saar]] ehk valge saar (''Fraxinus americana'' ehk ''Fraxinus alba''), [[puu]]
*[[amorfa]] (''Amorpha'')
*[[amuuri korgipuu]] (''Phellodendron amurense''), sgk [[ruudilised]]
*[[amuuri nulg]] (''Abies nephrolepis''), sgk [[männilised]]
*[[amuuri tamm]] ehk mandžuuria tamm ehk mongoolia tamm (''Quercus mongolica''), [[puu]]
*[[amuuri viinapuu]] (''Vitis amurensis'')
*[[anakard]] (''Anacardium''), perekond, sgk [[anakardilised]]
*[[anakardilised]] (''Anacardiaceae''), sugukond
*[[ananass]] (''Ananas comosus'')
*[[ananass (perekond)]] (''Ananas'')
*[[andiira]] (''Andira inermis'')
*[[angerpist]] (''Filipendula vulgaris''), sgk [[roosõielised]]
*[[angervaks (perekond)|angervaks]] (''Filipendula''), perekond, sgk [[roosõielised]]
*[[angervars]] (''Vincetoxicum''), sgk [[koerakoolulised]]
*[[angervarrelised]] (''Asclepiadaceae''), sugukond
*[[angoola tiibviljak]] (''Pterocarpus angolensis''), sgk [[liblikõielised]]
*[[Ångströmi turbasammal]] (''Sphagnum angstroemii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis haruldane
*[[ankurtürn]] (''Colletia''), sgk [[türnpuulised]]
*[[annoona]] (''Annona''), sgk [[annoonalised]]
*[[antigua agaav]] (''Agave karatto''), sgk [[agaavilised]]
*[[antšaar]] (''Antiaris toxicaria'')
*[[antuurium]] ehk flamingolill (''Anthurium'')
*[[apelsinipuu]] (''Citrus sinensis''), sgk [[ruudilised]]
*[[aprikoosipuu]] (''Armeniaca''), [[viljapuu]], sgk [[roosõielised]]
*[[apteegitill]] (''Foeniculum''), perekond, sgk [[sarikalised]]
*[[araabia kohvipuu]] (''Coffea arabica''), [[puu]], sgk [[madaralised]]
*[[araabia lutsern]] (''Medicago arabica''), sgk [[liblikõielised]]
*[[araalia]] (''Aralia''), perekond, sgk [[araalialised]]
*[[araalialised]] (''Araliaceae''), sugukond
*''[[Arabis flaviforma]]'', sgk [[ristõielised]]
*arahhis vt [[maapähkel]]
*[[araukaaria]] (''Araucaria''), perekond, sgk [[araukaarialised]]
*[[araukaarialised]] (''Araucariaceae''), sugukond
*[[arekapalm]] (''Areca''), perekond
*[[arengapalm]] (''Arenga''), perekond
*[[Argaaniapuu (perekond)|argaaniapuu]] (''Argania''), perekond, sgk [[sapotillipuulised]]
*[[argaaniapuu]] (''Argania spinosa''), sgk [[sapotillipuulised]]
*''[[Aristolochia taliscana]]'', sgk [[tobiväädilised]] 
*[[arktika pungsammal]] (''Bryum arcticum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane
*[[arnika]] (''Arnica''), perekond, rohttaimed, sgk [[korvõielised]], Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Ida-Euroopas, Aasia põhjaosas
*[[Arnoldi raitlill]] (''Rafflesia arnoldii''), sgk [[raitlillelised]]
*[[aroonia]] (''Aronia'')
*[[arukaerand]] (''Helictotrichon pratense''), sgk [[kõrrelised]]
*[[arukask]] (''Betula pendula''), [[puu]], sgk [[kaselised]]
*[[arukäpp]] (''Orchis morio''), sgk [[käpalised]]
*[[aruluste]] (''Brachypodium'')
*[[aru-lühikupar]] (''Brachythecium campestre'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane
*[[arundinaaria]] (''Arundinaria'')
*[[arundo]] (''Arundo'')
*[[asandi]] (''Ferula narthex'')
*[[aruhein]] (''Festuca''), perekond, sgk [[kõrrelised]]
*[[arujumikas]] (''Centaurea jacea''), sgk [[korvõielised]]
*[[aru-nõiahammas]] (''Lotus arvensis''), sgk [[liblikõielised]]
*[[asföötida]] (''Ferula asa-foetida'')
*[[askleepia]]
*[[asolla]] (''Azolla'')
*[[asparilaadsed]] (''Asparagales''), selts
*[[asparilised]] (''Asparagaceae''), sugukond
*[[assaipalm]] (''Euterpe edulis'')
*[[astel-ankurtürn]] (''Colletia hystrix''), sgk [[türnpuulised]] 
*[[astelpaju (perekond)|astelpaju]], sgk [[hõbepuulised]]
*[[aster]] (''Aster''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[astrilaadsed]] (''Asterales''), selts
*[[atlasküpress]]
*[[aubrieeta]] (''Aubrieta''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[aukuuba]]
*[[austraalia emupuu]] (''Duboisia leichhardtii'')
*[[austraalia heinapuu]] (''Xanthorrhoea australis'')
*[[austraalia tubakas]] (''Nicotiana suaveolens'')
*[[austria mänd]] (''Pinus nigra subsp. nigra'')
*[[austria rapuntsel]] (''Phyteuma hemisphaericum'')
*[[austria roidputk]] (''Pleurospermum austriacum''), sgk [[sarikalised]]
*[[avitsennia]] (''Avicennia''), perekond
*[[avokaadopuu]] ehk ameerika pirnloorber (''Persea americana''), sgk [[loorberilised]]
*[[avoonia]] (''Avonia'')

==B==
*[[babassu]] (''Orbignya barbosiana''), [[puu]], sgk [[palmilised]], [[Lõuna-Ameerika]]
*''[[Badula]]'', perekond, sgk [[nurmenukulised]], peamiselt Maskareenidel ja Madagaskaril
*''[[Badula balfouriana]]'', [[puu]], sgk [[nurmenukulised]], Rodriguese saare endeem
*[[baffia]] ehk kambalpuu (''Baphia nitida''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]], [[Aafrika|Lääne-Aafrika]]
*[[baieri timmia]] (''Timmia bavarica''), [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[timmialised]], Eestis haruldane
*''[[Baikiaea]]'', perekond, sgk [[liblikõielised]]
*''[[Baikiaea plurijuga]]'', sgk [[liblikõielised]]
*[[Bailey akaatsia]] (''Acacia baileyana''), [[põõsas]] või [[puu]], sgk [[liblikõielised]], pärit [[Uus-Lõuna-Wales]]i lõunaosast, kasvatatakse ilutaimena ja naturaliseerunud ning introdutseeritud mujal
*[[Balfouri mänd]] (''Pinus balfouriana''), [[puu]], sgk [[männilised]]
*[[balsapuu]] (''Ochroma pyramidale''), [[puu]]
*[[balti lõosilm]] (''Myosotis laxa subsp. baltica''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]]
*[[balti nõiahammas]] (''Lotus balticus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]]
*[[balti sõrmkäpp]] ehk balti käpp (''Dactylorhiza baltica'' ehk ''Dactylorhiza longifolia''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]]
*[[bambus]] (''Bambusa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]]
*[[banaan (perekond)|banaan]] (''Musa''), perekond
*[[banksia]] (''Banksia''), perekond, sgk [[prootealised]]
*[[bantri lõhiksammal]] (''Lophosia bantriensis'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane
*[[barbadose tsesalpiinia]] (''Caesalpinia pulcherrima''), sgk [[tsesalpiinialised]]
*[[bartraamia]] (''Bartramia''), perekond, sgk [[kerakupralised]]  
*[[basiilik]] (''Ocimum''), perekond
*[[bataat]] ehk maguskartul (''Ipomoea batatas''), sgk [[kassitapulised]]
*[[beetli-areekapalm]] (''Areca catechu''), [[puu]], sgk [[palmilised]]
*[[begoonia]] (''Begonia''), perekond, sgk [[begoonialised]]
*[[Bengali viigipuu]] ehk baanian (''Ficus benghalensis'', sünonüüm ''Ficus indica''), sgk [[mooruspuulised]]
*[[bensoestüüraks]] ehk bensoepuu (''Styrax benzoin''), sgk [[stüüraksilised]]
*[[bergamotipuu]] (''Citrus bergamia''), [[puu]], sgk [[ruudilised]]
*[[bergeenia]] (''Bergenia''), perekond, sgk [[kivirikulised]]
*[[berliini pappel]] (''Populus berolinensis''), puu, sgk [[pajulised]], Eestis tavaline
*[[bermuuda jänesekapsas]] (''Oxalis pes-caprae''), sgk [[jänesekapsalised]] 
*[[Biebersteini kadakkaer]] (''Cerastium biebersteinii''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]]
*''[[Biscutella coronopifolia]]'', sgk [[ristõielised]]
*[[Blindi pungsammal]] (''Bryum blindii'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane
*[[Blossfeldi kalanhoe]] (''Kalanchoe blossfeldiana''), [[rohttaim]], sgk [[paksulehelised]]
*''[[Boechera cusickii]], sgk [[ristõielised]]
*''[[Boechera lyallii]], sgk [[ristõielised]]''
*[[bombei eebenipuu]] (''Diospyros gardneri''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]]
*[[bosvellia]] (''Boswellia carteri'')
*''[[Borodinia]]'', perekond, sgk [[ristõielised]]
*''[[Brachystegia glaucescens]]'', sgk [[liblikõielised]]
*[[brasiilia araukaaria]] (''Araucaria angustifolia''), [[puu]], sgk [[araukaarialised]]
*[[brasilpuu]] (''Caesalpinia echinata'')
*''[[Brassica insularis]]'', sgk [[ristõielised]]  
*[[Brauni astelsõnajalg]] (''Polystichum braunii'')
*[[Breweri kuusk]] (''Picea breweriana''), [[puu]], sgk [[männilised]]
*[[bromeelialised]] (''Bromeliaceae''), sugukond
*[[bruhhialised]] (''Bruchiaceae''), sugukond
*[[bruunialehine kevadik]] (''Draba bruniifolia''), sgk [[ristõielised]]
*[[bubinga]] (''Guibourtia''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]]
*[[budleia]] (''Buddleja'')
*[[Bunge mänd]] (''Pinus bungeana''), [[puu]], sgk [[männilised]]
*''[[Byrsonima crassa]]'', sgk [[malpiigialised]]

==C==
*''[[Calepina]]'', perekond, sgk [[ristõielised]] 
*''[[Calepina irregularis]]'', sgk [[ristõielised]] 
*''[[Canscora alata]]'', sgk [[emajuurelised]] 
*''[[Capsella grandiflora]]'', sgk [[ristõielised]]
*''[[Cembrae]]'', [[mänd (perekond)|männi]] alamperekonna ''[[Strobus]]'' sektsioon, sgk [[männilised]]
*''[[Chamaetia]]'', [[paju]] alamperekond, sgk [[pajulised]] 
*''[[Chlorococcales]]'', selts
*''[[Chlorodendrales]]'', selts
*''[[Cladophorales]]'', selts
*''[[Cochlearia polonica]]'', sgk [[ristõielised]]
*[[Corda porella]] (sün Korda porella{{lisa viide}}) (''Porella cordaeana''), sgk [[porellalised]]
*[[Coulteri mänd]] (''Pinus coulteri''), [[puu]], sgk [[männilised]]
*[[Cunninghami araukaaria]] (''Araucaria cunninghamii''), [[puu]], sgk [[araukaarialised]]

==D==
*[[daalia]] (''Dahlia''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[dalarna vesisammal]] (''Fontinalis dalecarnica'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud
*[[dalbergia]] (''Dalbergia''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[dalmaatsia neitsikummel]] (''Tanacetum cinerarifolium''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]]
*[[datlipalm (perekond)|datlipalm]] (''Phoenix''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[palmilised]]
*[[dauuria lehis]] (''Larix gmelinii''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]]
*[[Davalli pisisammal]] (''Pottia davalliana'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane
*[[deutsia]] (''Deutzia'')
*[[diervilla]] (''Diervilla'')
*[[diskiidia]] (''Dischidia''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[angervarrelised]]
*[[dodopalm]] (''Acanthophoenix''), perekond, sgk [[palmilised]] 
*[[draakonipuu]] (''Dracaena''), perekond, sgk [[asparilised]] 
*''[[Draba oligosperma]]'', sgk [[ristõielised]]
*[[Dörfleri liivatee]] (''Thymus doerfleri''), [[poolpõõsas]], sgk [[huulõielised]]

==E==
*[[ebajasmiin]] (''Philadelphus''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[hortensialised]]
*[[ebakübesammal]] (''Pseudephemerum''), perekond, sgk [[jõhvsamblalised]]
*[[ebaküdoonia (perekond)|ebaküdoonia]] (''Chaenomeles''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[roosõielised]]
*[[ebaküpress]] (''Chamaecyparis''), perekond, sgk [[küpressilised]]
*[[ebalehis (perekond)|ebalehis]] (''Pseudolarix''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[männilised]]
*[[ebalehis]] (''Pseudolarix amabilis''), [[puu]], sgk [[männilised]]
*[[ebatsuuga]] (''Pseudotsuga''), [[okaspuu]]de perekond, sgk [[männilised]]
*[[ebavalvik]] (''Paraleucobryum'')
*[[eebenipuu]] (''Diospyros''), [[puu]]de perekond, sgk [[eebenipuulised]]
*[[eebenipuulised]], sugukond
*[[eerika]] (''Erica''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[kanarbikulised]]
*[[eesti soojumikas]] (''Saussurea alpina esthonica''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]]
*[[egiptuse vesiroos]] (''Nymphaea lotus''), sgk [[vesiroosilised]]
*[[ehmik]] (''Thuidium''), perekond, sgk [[ehmikulised]]  
*[[ehmikulised]] (''Thuidiaceae''), sugukond.
*[[ekmea]] (''Aechmea''), perekond, sgk [[bromeelialised]] 
*[[elevandiõunapuu]] (''Sclerocarya''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[anakardilised]]
*[[elulõng]] (''Clematis'')
*[[elupuu]] (''Thuja''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[küpressilised]]
*[[emajuur]] (''Gentiana''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[emajuurelised]]
*[[emajuureke]] (''Gentianella''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[emajuurelised]]
*[[emajuurelaadsed]] (''Gentianales''), selts
*[[emajuurelised]] (''Gentianaceae''), sugukond
*[[emaputk]] (''Angelica palustris''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]]
*[[enelas]] (''Spiraea'')
*[[Engelmanni kuusk]] (''Picea engelmannii''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]]
*''[[Epimedium setosum]]'', sgk [[kukerpuulised]]
*[[erepunane lehtertapp]] (''Ipomoea coccinea L.'')
*[[erekollane krookus]] (''Crocus xluteus''), sgk [[võhumõõgalised]] 
*[[erilehine kammtupik]] (''Lophocolea heterophylla'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[maakarikalised]], Eestis tavaline
*[[eristarn]] (''Carex appropinquata''), [[rohttaim]], sgk [[lõikheinalised]]

*''[[Erysimum aurantiacum]]'', sgk [[ristõielised]]
*[[esparsett]] (''Onobrychis''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[estragon]] ehk estragonpuju (''Artemisia dracunculus''), [[poolpõõsas]], sgk [[korvõielised]]
*''[[Euclea]]'', [[puittaim]]ede perekond, sgk [[eebenipuulised]]
*''[[Euclea natalensis]], sgk [[eebenipuulised]]
*[[eukalüpt]] (''Eucalyptus''), sgk [[mürdilised]]
*[[euroopa karusmari]] (''Ribes uva-crispa''), [[põõsas]], sgk [[sõstralised]]
*[[euroopa lehis]] (''Larix decidua'' ehk ''Larix europaea'' ehk ''Pinus larix''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]]
*[[euroopa nulg]] ehk valge nulg (''Abies alba'' ehk ''Abies pectinata'' ehk ''Pinus alba''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]]
*[[euroopa toompihlakas]] (''Amelanchier ovalis''), sgk [[roosõielised]]

==F==
*[[fibiigia]] (''Fibigia''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[filipiini diospüür]] (''Diospyros blancoi''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]]
*[[flamingolill]] (''Anthurium''), perekond, sgk [[võhalised]]
*Flotovi harpant vt [[Flotovi harpantus]]
*[[Flotovi harpantus]] (''Harpanthus flotovianus'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[maakarikalised]], Eestis haruldane
*[[Flörke parbik]] (''Barbilophozia floerke'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane
*[[Forsteri kentiapalm]] (''Howea forsteriana''), [[puu]], sgk [[palmilised]]
*[[forsüütia]] (''Forsythia''), [[põõsas]], sgk [[õlipuulised]]
*[[Fortune'i hosta]] (''Hosta fortunei''), sgk [[liilialised]]
*[[franklinipuu]] (''Franklinia alatamaha''), sgk [[teepõõsalised]]
*[[Fraseri nulg]] (''Abies fraseri''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]]
*[[Funcki pungsammal]] (''Bryum funckii'') [[Sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane
*[[Funki agaav]] (''Agave funkiana''), sgk [[agaavilised]]
*[[furtsellaaria (perekond)|furtsellaaria]] (''Furcellaria''), perekond, sgk ''[[Furcellariaceae]]''
*[[füüsal]] (''Physalis''), perekond, sgk [[maavitsalised]]

==G==
*[[gaboni eebenipuu]] (''Diospyros dendo''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]]
*[[gallia koerasinep]] (''Erucastrum gallicum''), sgk [[ristõielised]] 
*[[gallia tarn]] (''Carex ligerica''), [[rohttaim]], sgk [[lõikheinalised]]
*''[[Garcinia kola]]'', sgk ''[[Clusiaceae]]'' 
*[[gardeenia]] (''Gardenia''), [[puittaim]]ede perekond, sgk [[madaralised]]
*''[[Gentianella concinna]]'', [[rohttaim]], sgk [[emajuurelised]], [[Aucklandi saared|Aucklandi saarte]] endeem
*[[gibraltari ibeeris]] (''Iberis gibraltarica''), sgk [[ristõielised]]
*[[gladiool]] (''Gladiolus''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[võhumõõgalised]]
*''[[Geijera parviflora]]'', [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[ruudilised]], [[Austraalia]] idaosa 
*[[gerbera]] (''Gerbera''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[korvõielised]]
* †''Ginkgo adiantoides'', puu, sgk [[hõlmikpuulised]] ''Ginkgoaceae''
*[[ginnala vaher]] (''Acer ginnala''), sgk [[vahtralised]]
*[[Glehni kuusk]] (''Picea glehnii''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]]
*[[Gmelini kilbirohi]] (''Alyssum montanum'' subsp. ''Gmelinii''), sgk [[ristõielised]]
*[[Gregori ahvileivapuu]] (''Adansonia gregorii''), sgk [[kassinaerilised]], Austraalia endeem
*[[greibipuu]] (''Citrus ×paradisi''), [[puu]], sgk [[ruudilised]]
*[[grööni laglerohi]] (''Boechera holboellii''), sgk  [[ristõielised]]
*[[guajuula]] (''Parthenium argentatum''), [[puittaim]], sgk [[korvõielised]]
*[[guaraana-pauliinia]] (''Paullinia cupana''), [[liaan]], sgk [[seebipuulised]]
*[[gunnera]] (''Gunnera''), perekond, sgk [[gunneralised]]

==H==
*[[habenelk]] (''Dianthus barbatus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]]
*habras aloina vt [[rabe aloina]]
*[[haiklõug]] (''Chaenorhinum''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[mailaselised]]
*[[haisev jooksjarohi]] (''Ononis arvensis''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]]
*[[haisev kress]] (''Lepidium ruderale''), sgk [[ristõielised]]
*haisev maakarikas vt [[lõhnav maakarikas]]
*[[haisev vaiguputk]] ehk haisev feerula (''Ferula assa-foetida''), sgk [[sarikalised]]
*[[haisupuulised]] (''Sterculiacea''), sugukond
*[[halapaju]] (''Salix acutifolia''), [[puu]], sgk [[pajulised]]
*[[haldjaking]] (''Calypso bulbosa''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]]
*[[haldjatiib]] ehk epimeedium (''Epimedium''), perekond, sgk [[kukerpuulised]]
*[[hall haab]] ehk hall pappel (''Populus ×canescens''), sgk [[pajulised]] 
*[[hall kaderohi]] (''Scleranthus perennis''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]]
*[[hall kogelejarohi]] (''Berteroa incana''), sgk [[ristõielised]]
*[[hall käpp]] (''Orchis militaris''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]]
*[[hall lepp]] (''Alnus incana''), [[lehtpuu]], sgk [[kaselised]]
*[[hall lõunasinep]] (''Hirschfeldia incana''), sgk [[ristõielised]]
*[[hall mänd]] (''Pinus banksiana''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]]
*[[hall nelk]] (''Dianthus gratianopolitanus''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]]
*[[hall nulg]] (''Abies concolor''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]]
*[[hall pähklipuu]] (''Juglans cinerea''), [[puu]], sgk [[pähklipuulised]], Eestis ilupuuna
*[[hall rahnik]] (''Grimmia pulvinata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline
*[[hall soolmalts]] (''Halimione pedunculata''), sgk [[rebasheinalised]]
*[[Halleri kuldsammal]] (''Campylium halleri'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane
*[[hallikas harakalatv]] (''Erysimum diffusum''), sgk [[ristõielised]]
*[[hambuline mesikas]] (''Melilotus dentatus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]]
*[[hammas-karviksammal]] (''Pogonatum dentatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis haruldane.
*[[hammas-tähtsammal]] (''Mnium hornum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tähtsamblalised]], Eestis tavaline.
*[[Hampe niidiksammal]] (''Cephaloziella hampeana'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[niidiksamblalised]], Eestis haruldane
*[[haneheinalised]] (''Zannichelliaceae''), sugukond
*[[hanekress]] (''Schivereckia''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[hanemalts]] (''Chenopodium''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[rebasheinalised]]
*[[hanepaju]] (''Salix repens''), sgk [[pajulised]]
*[[hanerohi]] (''Arabis''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[hanevits (perekond)|hanevits]] (''Chamaedaphne''), perekond, sgk [[kanarbikulised]]
*[[hanevits]] (''Chamaedaphne calyculata''), sgk [[kanarbikulised]]
*[[hanijalg]] (''Potentilla anserina''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]]
*[[hapu oblikas]] (''Rumex acetosa''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]]
*[[harakalatv]] (''Erysimum''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[harakkuljus]] (''Linnaea''), ainuliigiga [[rohttaim]]e perekond, sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]]
*[[harakkuljuselised]] (''Linnaeaceae''), sugukond
*[[harakputk]] (''Anthriscus''), [[rohttaim]]ede perekond, sgk [[sarikalised]]
*[[haraline harakalatv]] (''Erysimum repandum''), sgk [[ristõielised]]
*[[harilik aaloe]] (''Aloe vera''), sgk aaloelised
*[[harilik aeduba]] (''Phaseolus vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]]
*[[harilik ahvileivapuu]] ehk baobab (''Adansonia digitata'')
*[[harilik alang]] (''Imperata cylindrica''), [[kõrreline]], sgk [[kõrrelised]]
*[[harilik allikrohi]] (''Montia fontana''), [[rohttaim]], sgk [[portulakilised]]
*[[harilik alraun]] (''Mandragora officinalis''), sgk [[maavitsalised]]
*[[harilik altee]] (''Althaea officinalis''), sgk [[kassinaerilised]]
*[[harilik angervaks]] (''Filipendula ulmaria''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]]
*[[aniis|harilik aniis]] (''Pimpinella anisum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]]
*[[harilik aprikoosipuu]] (''Prunus armeniaca'')
*[[harilik apteegitill]] (''Foeniculum vulgare''), sgk sarikalised
*[[arbuus|harilik arbuus]] (''Citrullus vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[kõrvitsalised]]
*[[harilik aruhein]] (''Festuca pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]]
*[[harilik aspar]] (''Asparagus officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[asparilised]]
*[[harilik astelpaju]] (''Hippophae rhamnoides''), [[puittaim]], sgk [[hõbepuulised]]
*[[harilik baklažaan]] (''Solanum melongena''), sgk [[maavitsalised]]
*[[datlipalm|harilik datlipalm]] (''Phoenix dactylifera''), [[puu]], sgk [[palmilised]], [[kultuurtaim]] [[Põhja-Aafrika]]s ja [[Ees-Aasia]]s
*[[harilik diospüür]] (''Diospyros lotus''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]]
*[[harilik drüüas]] (''Dryas octopetala''), [[poolpõõsas]], sgk [[roosõielised]]
*[[harilik ebatsuuga]] (''Pseudotsuga menziesii''), [[puu]], sgk [[männilised]]
*[[harilik eleuterokokk]] ehk harilik ogapaanaks (''Eleutherococcus sentinosus''), sgk [[araalialised]]
*[[harilik elupuu]] (''Thuja occidentalis''), pärit Põhja-Ameerikast, ilutaim ja hekipõõsas
*[[harilik esparsett]] (''Onobrychis viciifolia''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]]
*[[harilik granaadipuu]] (''Punica granatum''), sgk [[kukesabalised]]
*[[harilik guajaavipuu]] (''Psidium guajava''), [[puu]], sgk [[mürdilised]]
*[[harilik guajakipuu]] (''Guaiacum officinale'' ehk ''Guajacum officinale''), [[puu]]
*[[harilik haab]] (''Populus tremula''), [[puu]], sgk [[pajulised]]
*[[harilik harakkuljus]] (''Linnaea borealis''), [[rohttaim]], sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]]
*[[harilik heinmuda]] (''Ruppia maritima''), [[veetaim]], sgk [[heinmudalised]]
*[[harilik heliotroop]] (''Heliotropium arborescens''), sgk [[korvõielised]], pärit Peruust, Eestis kultuurtaim
*[[harilik hellik]] (''Funaria hygrometrica''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hellikulised]], Eestis tavaline
*[[harilik hernes]] (''Pisum sativum''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]]
*[[harilik hiibapuu]] (''Thujopsis dolabrata''), sgk [[küpressilised]]
*[[harilik hiirehernes]] (''Vicia cracca''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]]
*[[harilik hiirekõrv]] (''Capsella bursa-pastoris''), sgk [[ristõielised]]
*[[harilik hobukastan]] (''Aesculus hippocastanum''), sgk [[hobukastanilised]]
*[[harilik humal]] (''Humulus lupulus''), [[liaan]], sgk [[kanepilised]]
*[[harilik hõõlaskastik]] ehk põld-hõõlaskastik (''Beckmannia eruciformis''), sgk [[kõrrelised]]
*[[harilik hännik]] (''Isothecium alopecuroides''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline
*[[harilik härghein]] (''Melampyrum nemorosum''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]]
*[[harilik härjasilm]] (''Leucanthemum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]]
*[[harilik iisop]] (''Hyssopus officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]]
*[[harilik imikas]] (''Anchusa officinalis''), sgk [[karelehelised]]
*[[harilik jaanikaunapuu]] (''Ceratonia siliqua''), puu või põõsas, sgk [[liblikõielised]], pärit Vahemere maadelt
*[[harilik jalakas]] (''Ulmus glabra''), [[puu]], sgk [[jalakalised]], Eestis tavaline
*[[harilik jugapuu]] (''Taxus baccata''), [[okaspuu]], sgk [[jugapuulised]], Põhja-Aafrikas, Euroopas ja Lääne-Aasias, Eestis haruldane (Lääne-Eestis), looduskaitse all (II kategooria)
*[[harilik juudapuu]] (''Cercis siliquastrum''), [[puu]], sgk [[tsesalpiinialised]]
*[[harilik juuslehik]] (''Cirriphyllum tenuinerve''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline
*[[harilik jõgiputk]] (''Sium latifolium''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]]
*[[harilik jõhvikas]] (''Oxycoccus palustris''), [[kääbuspõõsas]], sgk [[kanarbikulised]]
*[[harilik jänesekapsas]] (''Oxalis acetosella''), [[rohttaim]], sgk [[jänesekapsalised]]
*[[harilik kadakkaer]] (''Cerastium fontanum''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]]
*[[harilik kadrisammal]] (''Atrichum undulatum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis tavaline
*[[harilik kaer]] (''Avena sativa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]]
*[[harilik kakaopuu]] (''Theobroma cacao''), [[puu]], sgk [[haisupuulised]]
*[[harilik kaksikhammas]] (''Dicranum scoparium''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis tavaline
*[[harilik kalmus]] (''Acorus calamus''), [[rohttaim]], sgk [[võhalised]]
*[[harilik kanep]] (''Cannabis sativa L.''), [[rohttaim]], sgk [[kanepilised]]
*[[harilik kardemon]] (''Elettaria cardamomum''), [[rohttaim]], sgk [[ingverilised]]
*[[harilik kartul]] (''Solanum tuberosum''), [[rohttaim]], sgk [[maavitsalised]]
*[[harilik karusammal]] ehk käolina (''Polytrichium commune''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis tavaline
*[[harilik kassikäpp]] (''Antennaria dioica''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]]
*[[kassitapp|harilik kassitapp]] (''Convolvulus arvensis''), [[rohttaim]], sgk [[kassitapulised]]
*[[harilik kastanipuu]] (''Castanea sativa'' ehk ''Castanea vulgaris''), [[puu]], sgk [[pöögilised]]
*[[harilik kastehein]] (''Agrostis capillaris''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]]
*[[harilik katkujuur]] (''Petasites hybridus''), sgk [[korvõielised]]
*[[harilik keerik]] (''Tortula ruralis''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis tavaline
*[[harilik keerispea]] (''Phacelia tanacetifolia''), sgk [[karelehelised]] 
*[[harilik kellukas]] (''Campanula patula''), [[rohttaim]], sgk [[kellukalised]]
*[[harilik kibuvits]] (''Rosa vosagiaca''), [[põõsas]], sgk [[roosõielised]]
*[[harilik kikerhernes]] ehk nuut ehk põishernes (''Cicer arietinum''), sgk [[liblikõielised]] 
*[[harilik kikkapuu]] (''Euonymus europaeus''), [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[kikkapuulised]]
*[[harilik kirburohi]] (''Polygonum'' persicaria), sgk [[tatralised]]
*[[harilik kitseenelas]] (''Aruncus dioicus''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]]
*[[harilik kobarpea]] (''Ligularia sibirica''), sgk [[korvõielised]]
*[[harilik koerahammas]] (''Erythronium dens-canis''), sgk [[liilialised]]
*[[harilik koldrohi]] (''Anthyllis vulneraria''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]]
*[[harilik kollajuur]] ehk harilik kurkum ehk harilik kurkuma (''Curcuma longa''), sgk [[ingverilised]]
*[[harilik konnarohi]] (''Alisma plantago-aquatica'') [[sootaim|soo]]- või [[veetaim]], sgk [[konnarohulised]]
*[[harilik kopsurohi]] (''Pulmonaria officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]]
*[[harilik korbik]] (''Pylaisia polyantha'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline
*[[harilik kosmos]] (''Cosmos bipinnatus''), sgk [[korvõielised]]
*[[harilik kreektürn]] (''Ziziphus jujuba''), [[puu]], sgk [[türnpuulised]]
*[[harilik kukehari]] (''Sedum acre''), [[rohttaim]], sgk [[paksulehelised]], Eestis sage
*[[harilik kukemari]] (''Empetrum nigrum''), sgk [[kanarbikulised]], Eestis tavaline 
*[[harilik kukerpuu]] (''Berberis vulgaris''), [[põõsas]], sgk [[kukerpuulised]]
*[[harilik kukesaba]] (''Lythrum salicaria''), [[rohttaim]], sgk [[kukesabalised]]
*[[harilik kuldkann]] (''Helianthemum nummularium''), sgk [[kuldkannilised]]
*[[harilik kuldvits]] (''Solidago virgaurea''), sgk [[korvõielised]]
*[[harilik kurekael]] (''Erodium cicutarium''), sgk [[kurerehalised]]
*[[harilik kurekell]] (''Aquilegia vulgaris''), sgk  [[tulikalised]]
*[[harilik kurgirohi]] (''Borago officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]]
*[[harilik kurk]] (''Cucumis sativus''), sgk [[kõrvitsalised]]
*[[harilik kuusk]] (''Picea abies''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]]
*[[harilik kuutõverohi]] (''Polygonatum odoratum''), [[rohttaim]], sgk [[liilialised]]
*[[kõrvits|harilik kõrvits]] (''Cucurbita pepo''), [[rohttaim]], sgk [[kõrvitsalised]]
*[[harilik käokannus]] (''Linaria vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]]
*[[harilik käokuld]] (''Helichrysum arenarium''), sgk [[korvõielised]]
*[[harilik käopäkk]] (''Lathraea squamaria''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]]
*[[harilik käoraamat]] (''Gymnadenia conopsea''), sgk [[käpalised]]
*[[harilik köömen]] (''Carum carvi''], [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]]
*[[harilik küdoonia]] (''Cydonia oblonga''), [[puu]], sgk [[roosõielised]]
*[[harilik küüvits]] (''Andromeda polifolia''), sgk [[kanarbikulised]]
*[[harilik laanelill]] (''Trientalis europaeus''), [[rohttaim]], sgk [[nurmenukulised]]
*[[harilik laanesõnajalg]] (''Matteuccia struthiopteris''), [[eostaim]], sgk ''[[Onocleaceae]]''
*[[harilik laanik]] (''Hyloomium splendens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline
*[[harilik lakkleht]] (''Orthilia secunda''), sgk [[kanarbikulised]]
*[[harilik leesikas]] (''Arctostaphylos uva-ursi''), sgk [[kanarbikulised]]
*[[harilik leeskputk]] (''Levisticum officinale''), sgk [[sarikalised]] 
*[[harilik lehviksammal]] (''Ptilium crista-castrensis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline
*[[harilik lepiklill]] (''Chrysosplenium alternifolium''), sgk [[kivirikulised]]
*[[harilik liguster]] (''Ligustrum vulgare''), põõsas, sgk [[õlipuulised]], Eestis võõrliik 
*[[harilik liivkann]] (''Arenaria serpyllifolia''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]]
*[[harilik liivrohi]] (''Cardaminopsis arenosa''), sgk [[ristõielised]] 
*[[harilik lina]] (''Linum usitatissimum''), [[rohttaim]], sgk [[linalised]]
*[[harilik linnukapsas]] (''Lapsana communis''), sgk [[korvõielised]]
*[[harilik linnurohi]] (''Polygonum arenastrum''), sgk [[tatralised]] 
*[[harilik lodjapuu]] (''Viburnum opulus''), [[põõsas]], sgk [[muskuslillelised]]
*[[harilik loorberipuu]] (''Laurus nobilis''), [[puu]], sgk [[loorberilised]]
*[[harilik lubikas]] (''Sesleria caerulea''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]]
*[[harilik lumikelluke]] (''Galanthus nivalis''), [[rohttaim]], sgk [[amarüllilised]]
*[[harilik lumilehik]] (''Hedwigia ciliata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lumilehikulised]], Eestis tavaline
*[[harilik lumimari]] (''Symphoricarpos albus''), [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]], Eestis ilutaimena, vahel metsistub
*[[harilik lutsern]] (''Medicago sativa''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]]
*[[harilik luuderohi]] (''Hedera helix''), sgk [[araalialised]]
*[[harilik lõhistanukas]] (''Schistidium apocarpum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline
*[[harilik lõokannus]] (''Corydalis solida''), sgk [[magunalised]]
*[[harilik lõvilõug]] (''Antirrhinum majus''), [[rohttaim]], sgk [[teelehelised]]
*[[harilik lühikupar]] (''Brachythecium rutabulum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline
*[[harilik maajalg]] (''Glechoma hederacea''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]]
*[[harilik maapähkel]] (''Arachis hypogaea''), [[rohttaim]] sgk [[liblikõielised]]
*[[harilik maarjalepp]] (''Agrimonia eupatoria''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]]
*[[harilik maarjaohakas]] (''Silybum marianum''), sgk [[korvõielised]]
*[[harilik maasikapuu]] (''Arbutus unedo'') [[põõsas]] või [[puu]], sgk [[kanarbikulised]]
*[[harilik maavits]] (''Solanum dulcamara''), [[poolpõõsas]], sgk [[maavitsalised]]
*[[harilik madukurk]] (''Trichosanthes cucumerina''), [[rohttaim]], sgk [[kõrvitsalised]]
*[[harilik maikelluke]] (''Convallaria majalis''), [[rohttaim]], sgk [[liilialised]]
*[[harilik mandariinipuu]] (''Citrus reticulata''), [[puu]], sgk [[ruudilised]]
*[[harilik mandlipuu]] (''Prunus dulcis'', ''Amygdalus communis''), [[puu]], sgk [[roosõielised]]
*[[harilik maokeel]] (''Ophioglossum vulgatum''), [[rohttaim]], sgk [[maokeelelised]]
*[[harilik meelik]] (''Homalothecium lutescens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline
*[[harilik melon]] (''Cucumis melo'' subsp. ''melo''), [[melon]]i alamliik, sgk [[kõrvitsalised]] 
*[[harilik metspipar]] (''Asarum europaeum''), [[rohttaim]], sgk [[tobiväädilised]]
*[[harilik metssõnajalg]] (''Phegopteris connectilis''), sgk [[soosõnajalalised]], Eestis hajusalt
*[[harilik metsvits]] (''Lysimachia vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[mürsiinelised]]
*[[harilik muguljuur]] (''Herminium monorchis''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]]
*[[harilik murtudsüda]] (''Lamprocapnos spectabilis''), sgk [[magunalised]]
*[[harilik mustikas]] (''Vaccinium myrtillus''), [[kääbuspõõsas]], sgk [[kanarbikulised]]
*[[harilik mustnupp]] (''Sanguisorba minor''), sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane
*[[harilik mänd]] (''Pinus silvestris'') [[okaspuu]], sgk [[männilised]], Eestis tavaline
*[[harilik mürt]] (''Myrtus communis'') sgk [[mürdilised]] 
*[[harilik müürilill]] (''Cymbalaria muralis''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]]
*[[harilik müürlook]] (''Arabidopsis thaliana''), sgk [[ristõielised]]
*[[harilik naat]] (''Aegopodium podagraria''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]]
*[[harilik naistesõnajalg]] (''Athyrium filix-femina''), [[eostaim]], sgk [[naistesõnajalalised]]
*[[harilik narmik]] (''Ptilidium pulcherrimum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[narmikulised (samblad)]], Eestis tavaline
*[[harilik nelgipuu]] (''Syzygium aromaticum''), sgk [[mürdilised]]
*[[harilik nisu]] ehk pehme nisu (''Triticum aestivum''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]]
*[[harilik nurmenukk]] (''Primula veris''), [[rohttaim]], sgk [[nurmenukulised]]
*[[harilik nurmikas]] (''Poa trivialis''), sgk [[kõrrelised]] 
*[[harilik nõgilillik]] (''Limosella aquatica''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]]
*[[harilik nõiakold]] (''Circaea alpina''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]]
*[[harilik nõiahammas]] (''Lotus corniculatus''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]]
*[[harilik nõmmkann]] (''Androsace septentrionalis''), sgk [[nurmenukulised]]
*[[harilik nälghein]] (''Spergula arvensis''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]]
*[[harilik näsiniin]] (''Daphne mezereum''), [[põõsas]], sgk [[näsiniinelised]]
*[[harilik näär]] (''Pimpinella saxifraga''), sgk [[sarikalised]]
*[[harilik oder]] (''Hordeum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], [[kultuurtaim]], ka Eestis
*[[harilik ogaõun]] (''Datura stramonium''), [[rohttaim]], sgk [[maavitsalised]], Eestis peamiselt prahipaikades, ka ilutaimena
*[[harilik orashein]] (''Elymus repens''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]]
*[[harilik palderjan]] (''Valeriana officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[palderjanilised]]
*[[harilik palusammal]] (''Pleurozium schreberi'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline.
*[[paprika|harilik paprika]] (''Capsicum annuum''), sgk [[maavitsalised]]
*[[harilik parkhein]] (''Lycopus europaeus''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]]
*[[harilik parthein]] (''Glyceria fluitans''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]]
*[[harilik pihlakas]] (''Sorbus aucuparia''), [[puu]], sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline
*[[harilik piimalill]] (''Euphorbia helioscopia''), [[rohttaim]], sgk [[piimalillelised]]
*[[harilik piimjuur]] (''Tragopogon pratensis''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline
*[[harilik pilliroog]] (''Phragmites australis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]]
*[[harilik pimendipuu]] (''Pimenta dioica''), sgk [[mürdilised]]
*[[harilik pirnipuu]] (''Pyrus communis''), [[puu]], sgk [[roosõielised]]
*[[harilik pistaatsia]] (''Pistacia vera''), [[puu]], sgk [[anakardilised]]
*[[harilik ploomipuu]] (''Prunus × domestica''), [[puu]], sgk [[roosõielised]], Euraasias, Põhja-Ameerikas, Põhja- ja Lõuna-Aafrikas, Eestis kultuurtaim
*[[harilik pohl]] (''Vaccinium vitis-idaea''), sgk [[kanarbikulised]]
*[[harilik porss]] (''Myrica gale''), [[põõsas]], sgk [[porsalised]]
*[[harilik puju]] (''Artemisia vulgaris''), sgk [[korvõielised]]
*[[harilik pukspuu]] (''Buxus sempervirens''), [[puu]]
*[[harilik punaharjak]] (''Ceratodon purpureus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis tavaline
*[[harilik punand]] (''Fumaria officinalis''), sgk [[magunalised]]
*[[harilik punasammal]] (''Bryoerythrophyllum recurvirostre'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis tavaline
*[[harilik punavärvik]] (''Rubia tinctorum''), sgk [[madaralised]]
*[[harilik pune]] (''Origanum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]]
*[[harilik puuvõõrik]], (''Viscum album''), sgk [[linalehikulised]]
*[[harilik põisrohi]] (''Silene vulgaris''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]]
*[[harilik päevalill]] (''Helianthus annuus''), sgk [[korvõielised]]
*[[harilik pärn]] (''Tilia cordata''), [[puu]], sgk [[pärnalised]], Eestis tavaline
*[[harilik pöök]] (''Fagus sylvatica''), [[puu]]
*[[harilik rahnik]] (''Grimmia ovalis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline
*[[harilik rass]] (''Cynoglossum officinale''), sgk [[karelehelised]]
*[[harilik raudrohi]] (''Achillea millefolium''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]]
*[[harilik raudürt]] (''Verbena officinalis''), sgk [[raudürdilised]]
*[[harilik raunik]] (''Plagiochila asplenioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[raunikulised]], Eestis tavaline
*[[harilik rosmariin]] (''Rosmarinus officinalis''), sgk [[huulõielised]]
*[[harilik rukis]] (''Secale cereale''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]]
*[[harilik saar]] (''Fraxinus excelsior''), [[puu]], sgk [[õlipuulised]], Eestis tavaline
*[[harilik saialill]] (''Calendula officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]]
*[[harilik saluhein]] (''Milium effusum''), sgk [[kõrrelised]]
*[[harilik sanioonia]] (''Sanionia uncinata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis tavaline
*[[harilik sarapuu]] (''Corylus avellana''), [[põõsas]], sgk [[sarapuulised]]
*[[harilik sealõuarohi]] (''Harilik sealõuarohi''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]]
*[[harilik seebilill]] (''Saponaria officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]]

*[[harilik seenlill]] (''Monotropa hypopitys''), sgk [[kanarbikulised]]
*[[harilik seesam]] (''Sesamum indicum''), [[rohttaim]], sgk [[seesamilised]]
*[[harilik sibul]] ehk söögisibul (''Allium cepa''), [[rohttaim]], kultuurtaim
*[[harilik sidrunhein]], (''Cymbopogon citratus''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Kagu-Aasias
*[[harilik sidrunipuu]] (''Citrus limon''), [[puu]], sgk [[ruudilised]]
*[[harilik sigur]] (''Cichorium intybus''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]]
*[[harilik silmarohi]] (''Euphrasia officinalis''), sgk [[mailaselised]]
*[[harilik sinerõigas]] (''Isatis tinctoria''), sgk  [[ristõielised]]
*[[harilik siniliilia]] ehk harilik silla (''Scilla sibirica''), sgk [[asparilised]] 
*[[harilik sinilill]] (''Hepatica nobilis'') [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]], Eestis tavaline
*[[harilik skorpionsammal]] (''Scorpidium scorpioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline
*[[harilik sookammik]] (''Helodium blandowii''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline.
*[[harilik sookold]] (''Lycopodiella inundata''), [[sõnajalgtaim]], sgk [[kollalised]]
*[[harilik sookäpp]] (''Malaxis paludosa''), sgk [[käpalised]]
*[[harilik soolarohi]] (''Salicornia europaea''), [[rohttaim]], sgk [[maltsalised]] (APG II järgi [[rebasheinalised]])
*[[harilik soolikarohi]] (''Tanacetum vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline
*[[harilik soosõnajalg]] ([[Thelypteris palustris]]), [[sõnajalgtaim]], sgk [[soosõnajalalised]], Eestis tavaline
*[[harilik sorgo]] (''Sorghum bicolor''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]]
*[[harilik strühniinipuu]] (''Strychnos nux-vomica''), [[puu]], sgk [[logaanialised]]
*[[harilik söötreiarohi]] (''Herniaria glabra''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]]
*[[harilik sugapea]] (''Cynosurus cristatus''), sgk [[kõrrelised]] 
*[[suhkruroog|harilik suhkruroog]] (''Saccharum officinarum''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]]
*[[harilik sügislill]] (''Colchicum autumnale''), sgk [[sügislillelised]]
*[[harilik ženšenn]] (''Panax ginseng''), [[rohttaim]], sgk [[araalialised]]
*[[harilik talvik]] (''Chimaphila umbellata''), [[rohttaim]], sgk [[uibulehelised]]
*[[tamm|harilik tamm]] (''Quercus robur''), [[puu]], sgk [[pöögilised]]
*[[harilik taralõng]] (''Lycium barbarum''), [[põõsas]], sgk [[maavitsalised]]
*[[harilik tatar]] (''Fagopyrum esculentum''), sgk [[tatralised]]
*[[harilik teravtipp]] (''Calliergonella cuspidata'') sammal tömpkaanikuliste sugukonnast. Eestis tavaline.
*[[harilik tihashein]] (''Scutellaria galericulata''), sgk [[huulõielised]]
*[[harilik tokkroos]] (''Alcea rosea''), sgk [[kassinaerilised]]
*[[tomat|harilik tomat]] (''Lycopersicon esculentum'' ehk ''Solanum lycopersicum'' ehk ''Lycopersicon lycopersicum''), [[rohttaim]], [[Lõuna-Ameerika]]st pärit [[kultuurtaim]], sgk [[maavitsalised]], Eestis tavaline kultuurtaim
*[[harilik toomingas]] (''Prunus padus''), sgk [[roosõielised]]
*[[harilik tuhkpuu]] (''Cotoneaster scandinavicus''), sgk [[roosõielised]]
*[[harilik tulbipuu]] (''Liriodendron tulipifera''), [[puu]]
*[[harilik tuvihernes]] (''Cajanus cajan''), sgk [[liblikõielised]], [[kultuurtaim]], [[troopika]]s ja [[lähistroopika]]s
*[[harilik tõlkjas]] (''Bunias orientalis''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]]
*[[tõrvalill|harilik tõrvalill]] (''Lychnis viscaria''), [[rohttaim]], sgk [[nelgilised]]
*[[harilik tähtaniisipuu]] (''Illicium verum''), sgk [[magnoolialised]]
*[[harilik tömpkaanik]] (''Amblystegium serpens'') sammal tömpkaanikuliste sugukonnast. Eestis tavaline.
*[[harilik türnpuu]] (''Rhamnus catharticus''), puu, sgk [[türnpuulised]], Eestis tavaline
*[[harilik tüviksammal]] (''Climacium dendroides'') sammal tüviksamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline.
*[[harilik ungrukold]] (''Huperzia selago''), sgk [[kollalised]], sõnajalgtaim
*[[harilik ussikeel]] (''Echium vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]]
*[[harilik ussilakk]] (''Paris quadrifolia''), sgk [[lemmelillelised]] või [[liilialised]]
*[[harilik vaarikas]] (''Rubus idaeus''), sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline
*[[harilik vaher]] (''Acer platanoides''), sgk [[seebipuulised]]
*[[harilik valgepöök]] (''Carpinus betulus''), sgk [[sarapuulised]]
*[[harilik valvik]] (''Leucobryum glaucum'') sammal kaksikhambaliste sugukonnast. Eestis paiguti, on ohustatud.
*[[harilik vanill]] (''Vanilla planifolia''), sgk [[käpalised]]
*[[harilik varakevadik]] ehk varane kevadik (''Erophila verna'', ''Draba verna''), sgk [[ristõielised]]
*[[harilik varemerohi]] (''Symphytum officinale''), sgk [[karelehelised]]
*[[harilik varsakabi]] (''Caltha palustris''), sgk [[tulikalised]]
*[[harilik vereurmarohi]] (''Chelidonium majus''), sgk [[magunalised]]
*[[harilik vesihernes]] (''Urticularia vulgaris''), sgk [[vesihernelised]]
*[[harilik vesikanep]] (''Eupatorium cannabinum''), sgk [[korvõielised]]
*[[harilik vesikuusk]] (''Hippuris vulgaris''), sgk [[teelehelised]]
*[[harilik vesisammal]] (''Fontinalis antipyretica''), sgk [[vesisamblalised]]
*[[harilik vesisulg]] (''Hottonia palustris''), sgk [[nurmenukulised]]
*[[harilik vesitäht]] (''Callitriche cophocarpa''), [[veetaim]], sgk [[teelehelised]]
*[[harilik viherik]] (''Scleropodium purum'') sammal lühikupraliste sugukonnast. Eestis tavaline
*[[harilik viigipuu]] (''Ficus carica''), sgk [[mooruselised]]
*[[harilik viirpuu]] (''Crataegus rhipidophylla''), sgk [[roosõielised]]
*[[harilik voolmerohi]] ehk voolme-ristirohi (''Jacobaea vulgaris'', ''Senecio jacobaea''), sgk [[korvõielised]]
*[[harilik võilill]] (''Taraxacum officinale''), rohttaim, sgk [[korvõielised]]
*[[harilik võrm]] (''Cuscuta europaea''), sgk [[kassitapulised]]
*[[harilik võsalill]] (''Moehringia trinervia''), sgk [[nelgilised]]
*[[harilik võõrkress]] ''(Cardaria draba),'' sgk [[ristõielised]]
*[[harilik õlipuu]] (''Olea europaea''), sgk [[õlipuulised]]
*[[harilik äiakas]] ehk nisulill (''Agrostemma githago''), sgk [[nelgilised]]
*[[harilik äiatar]] ehk äiatar (''Knautia arvensis''), sgk [[kuslapuulised]]
*[[harilik öölill]] (''Hesperis matronalis''), sgk  [[ristõielised]]
*[[harkhammas]] (''Dichodontium''), perekond, sgk [[ongströömialised]]
*[[harjakas tahuksammal]] (''Meesia longiseta''), sgk [[tahuksamblalised]]
*[[harjaseline nõgesleht]] (''Acalypha hispida''), [[põõsas]], sgk [[piimalillelised]], pärit arvatavasti Uus-Guinealt, ilutaim
*[[harjas-lõhnhein]] (''Hierochloe hirta''), sgk [[kõrrelised]]
*[[harkjas põisrohi]] (''Silene dichotoma''), sgk [[nelgilised]]
*[[harkjas särjesilm]] (''Ranunculus peltatus'', ''Ranunculus peltatus'' subsp. ''peltatus''), sgk [[tulikalised]] 
*[[haruhärmik]] (''Racomitrum fasciculare'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis haruldane
*[[haruline võtmehein]] (''Botrychium matricariifolium'')
*[[heinmuda]] (''Ruppia''), perekond, sgk [[heinmudalised]]
*[[heinmudalised]] (''Ruppiaceae''), sugukond
*[[heinputk]] (''Angelica''), perekond, sgk [[sarikalised]]
*[[heinpuulised]] (''Xanthorrhoeaceae''), sgk
*[[helekollane sõrmkübar]] (''Digitalis grandiflora''), sgk [[mailaselised]]
*[[hele sõstar]] (''Ribes lucidum''), põõsas, sgk [[sõstralised]], praegu arvatud liigi [[mage sõstar]] alla
*[[helgik]] (''Schistostega pennata''), sammal, sgk [[helgikulised]]
*[[helgik (perekond)|helgik]] (''Schistostega''), perekond, sgk [[helgikulised]]
*[[helgikulised]] (''Schistostegaceae''), sugukond
*[[Helleri ebatähtlehik]] (''Anastrophyllum minutum'', sün ''Anastrophyllum hellerianum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane
*[[hellik]] (''Funaria''), perekond, sgk [[hellikulised]]
*[[hellikulaadsed]] (''Funariales''), selts
*[[hellikulised]] (''Funariaceae''), sugukond
*[[helmikas]] (''Melica''), perekond, sgk [[kõrrelised]]
*[[helvik]] (''Marchantia''), sgk [[helvikulised]]
*[[hernelehine seahernes]] (''Lathyrus pisiformis''), sgk [[liblikõielised]]
*[[hernes (perekond)|hernes]] (''Pisum''), perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[hevea]] (''Hevea'')
*[[hiibapuu]] (''Thujopsis dolabrata'')
*[[hiid-karuputk]] (''Heracleum mantegazzianum''), [[rohttaim]], sgk [[sarikalised]]
*[[hiidkupar]] (''Buxbaumia''), perekond, sgk [[hiidkupralised]] 
*[[hiidkupralaadsed]] (''Buxbaumiales''), selts
*[[hiidkupralised]] (''Buxbaumiaceae''), sugukond
*[[hiid-sargapuu]] (''Entandrophragma excelsum''), [[puu]], sgk [[meelialised]]
*hiidsekvoia ehk [[mammutipuu]] (''Sequoiadendron giganteum''), [[puu]], sgk [[küpressilised]]
*[[hiigel-elupuu]] (''Thuja plicata'' ehk ''Thuja gigantea''), [[puu]]
*[[hiigelnulg]] (''Abies grandis''), sgk [[männilised]]
*[[hiigel-sigiagaav]] (''Furcraea foetida''), sgk [[agaavilised]]
*[[hiigel-tääkliilia]] (''Yucca gigantea''), sgk [[asparilised]]
*[[hiina abeelia]] (''Abelia chinensis''), põõsas, sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]], Hiina, dekoratiivtaim
*[[hiina aedaster]] (''Callistephus chinensis'')
*[[hiina aktiniidia]] (''Actinidia chinensis''), sgk [[aktiniidialised]]
*[[hiina kadakas]] (''Juniperus chinensis''), sgk [[küpressilised]]
*[[hiina kaneelipuu]] (''Cinnamomum aromaticum''), sgk [[loorberilised]]
*[[hiina nelk]] (''Dianthus chinensis''), sgk [[nelgilised]]
*[[hiina sidrunväändik]] (''Schisandra chinensis''), sgk [[sidrunväändikulised]]
*[[hiina sinivihm]] ehk hiina visteeria ehk hiina rippuba (''Wisteria sinensis''), sgk [[liblikõielised]] 
*[[hiirehernes]] (''Vicia''), perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[hiirekõrv (perekond)|hiirekõrv]] (''Capsella''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[hiireoder]] (''Hordeum murinum''), sgk [[kõrrelised]]
*[[hiiretudrik]] (''Myagrum perfoliatum''), sgk [[ristõielised]]
*[[hiiretõlkjas]] (''Euclidium syriacum''), sgk [[ristõielised]]
*[[hiiretõlkjas (perekond)|hiiretõlkjas]] (''Euclidium''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[hiissamblalised]] (''Leucodontaceae''), sugukond
*[[hiissammal]] (''Leucodon sciuroides''), sammal, sgk [[hiissamblalised]], Eestis tavaline
*[[hikkoripuu]] (''Cayra''), perekond, sgk [[pähklipuulised]]
*[[hilistoomingas]] (''Prunus serotina'' ehk ''Padus serotina''), [[puu]]
*[[himaalaja kipslill]] (''Gypsophila cerastioides''), sgk [[nelgilised]]
*[[hirss (perekond)|hirss]] (''Panicum''), perekond, sgk [[kõrrelised]]
*[[hispaania nulg]] (''Abies pinsapo''), sgk [[männilised]]
*[[hispaania tooneputk]] (''Thapsia garganica''), sgk [[sarikalised]]
*[[hobukastan]] (''Aesculus''), perekond, sgk [[hobukastanilised]]
*[[hobukastanilehine rodgersia]] (''Rodgersia aesculifolia''), sgk [[kivirikulised]]
*[[hobukastanilised]] (''Hippocastanaceae''), sugukond
*[[hobumadar]] (''Galium verum''), sgk [[madaralised]]
*[[hobuoblikas]] (''Rumex confertus''), sgk [[tatralised]]
*''[[Holosteum]]'', perekond, sgk [[nelgilised]]
*''[[Holosteum umbellatum]]'', sgk [[nelgilised]] 
*[[hortensialised]] (''Hydrangeaceae''), sugukond
*[[hosta]] (''Hosta''), perekond, sgk [[liilialised]]
*[[hulgajuurine vesilääts]] (''Spirodela polyrhiza''), [[veetaim]], sgk [[võhalised]]
*[[humal (perekond)|humal]], perekond, sgk [[kanepilised]]
*[[humalapuu]] (''Ptelea'')
*[[humallutsern]] (''Medicago lupulina''), sgk [[liblikõielised]]
*[[humalpöök]] (''Ostrya'')
*[[hundihammas]] (''Astragalus''), perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[hundinui]] (''Typha''), perekond, sgk [[hundinuialised]]
*[[hundinuialised]] (''Typhaceae''), sugukond
*[[hundipaju]] (''Salix rosmarinifolia''), [[põõsas]], sgk [[pajulised]]
*[[hunditubakas]] (''Hieracium''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[huulhein]] (''Drosera''), perekond, sgk [[huulheinalised]]
*[[huulheinalised]] (''Droseraceae''), sugukond
*[[huulõielised]] (''Lamiaceae''), sugukond
*[[hõbeakaatsia]] (''Acacia dealbata'')
*[[hõbehaab]] ehk hõbepappel (''Populus alba''), sgk [[pajulised]]
*[[hõbe-niklirohi]] (''Odontarrhena argentea''), sgk [[ristõielised]]
*[[hõbenulg]] (''Abies procera''), sgk [[männilised]]
*[[hõbe-pungsammal]] (''Bryum argenteum'') sammal pungsamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline.
*[[hõbepuu]] (''Elaeagnus'')
*[[hõberemmelgas]] (''Salix alba''), sgk [[pajulised]]
*[[hõbevaher]] (''Acer saccharinum''), sgk [[seebipuulised]]
*[[hõlmikpuu]] (''Ginkgo biloba''), sgk [[hõlmikpuulised]]
*[[hõlmikpuu (perekond)|hõlmikpuu]], perekond, sgk [[hõlmikpuulised]]
*[[hõlmikpuud]] (''Ginkgoopsida''), klass
*[[hõlmikpuulaadsed]] (''Ginkgoales''), selts
*[[hõlmikpuulised]] (''Ginkgoaceae''), sugukond 
*[[hõlmikpuutaimed]] (''Ginkgophyta''), hõimkond
*[[hõlmine lehtertapp]] (''Ipomoea lobata'' (Cerv.) Thell.), [[rohttaim]], sgk [[kassitapulised]]
*[[hõlmine nardia]] (''Nardia insecta'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane
*[[hõlmine ogakurk]] (''Echinocystis lobata''), sgk [[kõrvitsalised]]
*[[hõlmine leivapuu]] (''Artocarpus altilis''), sgk [[mooruselised]]
*[[hõlmlehine mailane]] (''Veronica hederifolia''), sgk [[teelehelised]]
*[[hõre allikasammal]] (''Philonotis caespitosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kerakupralised]], Eestis haruldane.
*[[häbelik mimoos]] (''Mimosa pudica''), sgk [[liblikõielised]]
*[[häbeuba]] (''Clitoria''), perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[händagaav]] (''Agave attenuata''), sgk [[agaavilised]]
*[[härghein]] (''Melampyrum''), perekond, sgk [[mailaselised]]
*[[härjasilm (perekond)|härjasilm]] (''Leucanthemum''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[hääbuv pudelpalm]] (''Hyophorbe amaricaulis''), sgk [[palmilised]]
*[[hüatsint]] (''Hyacinthus''), perekond, sgk [[hüatsindilised]]
*[[hübriidhaab]] (''Populus × wettsteinii'', ''Populus tremula × Populus tremuloides''), [[harilik haab|hariliku haava]] ja [[ameerika haab|ameerika haava]] [[hübriid]], sgk [[pajulised]] 
*[[hübriidlutsern]] (''Medicago × varia'') sgk [[liblikõielised]]
*''[[Hylandia dockrillii]]'', sgk [[piimalillelised]]

==I==
*[[ibeeris]] (''Iberis''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*''[[Iberis carnosa]]'',  sgk [[ristõielised]]
*[[idadiospüür]] (''Diospyros kaki''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]]
*[[ida-elupuu]] (''Thuja orientalis''), sgk [[küpressilised]]
*[[idahüatsint]] (''Hyacinthus orientalis''), sgk [[hüatsindilised]] 
*[[ida-kitsehernes]] (''Galega orientalis''), sgk [[liblikõielised]]
*[[ida-kiviürt]] (''Woodsia ilvensis''), sgk [[sõnajalalised]]
*[[idakuusk]] (''Picea orientalis''), sgk [[männilised]]
*[[ida-mariõunapuu]] (''Malus baccata''), sgk [[roosõielised]]
*[[ida-raudrohi]] (''Achillea salicifolia''), sgk [[korvõielised]]
*[[ida-ristirohi]] (''Senecio dubitabilis''), sgk [[korvõielised]]
*[[ida-suitsrohi]] (''Conringia orientalis''), sgk [[ristõielised]]
*[[ida-unilook]] (''Sisymbrium orientale''), sgk [[ristõielised]]
*[[ida-võsalill]] (''Moehringia lateriflora''), sgk [[nelgilised]]
*[[igihali]] (''Vinca''), perekond, sgk [[koerakoolulised]]
*[[igimänd]] (''Pinus longaeva''), sgk [[männilised]]
*[[iileks]] (''Ilex'')
*[[iilekstamm]] ehk vahemere tamm (''Quercus ilex''), sgk [[pöögilised]]
*[[iisop (perekond)|iisop]] (''Hyssopus''), sgk [[huulõielised]]
*[[imar]] (''Polypodium''), perekond
*[[imaralised]] (''Polypodiaceae''), sugukond
*[[imekannike]] (''Viola mirabilis''), sgk [[kannikeselised]]
*[[imelillelised]] ehk ööõielised (''Nyctaginaceae''), sugukond
*[[imikas]] (''Anchusa''), perekond, sgk [[karelehelised]]
*[[iminõges]] (''Lamium''), perekond, sgk [[huulõielised]]
*[[iminõgeselaadsed]] (''Lamiales''), selts
*[[india kanep]] (''Cannabis sativa'' subsp. ''indica''), [[rohttaim]], sgk [[kanepilised]]
*[[india mangopuu]] (''Mangifera indica''), sgk [[anakardilised]]
*[[india mesikas]] (''Melilotus indicus''), sgk [[liblikõielised]]
*[[india mürripuu]] (''Commiphora wightii''), sgk [[mürripuulised]] 
*[[india nonipuu]] (''Morinda citrifolia''), sgk [[madaralised]]
*[[ingverilaadsed]] (''Zingiberales''), selts
*[[ingverilised]] (''Zingiberaceae''), sugukond
*[[inkaliilia]] ehk alströmeeria (''Alstroemeria''), perekond, sgk [[inkaliilialised]]

==J==

*[[jaapani ebaküdoonia]] (''Chaenomeles japonica''), sgk [[roosõielised]]
*[[jaapani enelas]] (''Spiraea japonica''), sgk [[roosõielised]]
*[[jaapani harjasputk]] (''Torilis japonica''), sgk [[sarikalised]]
*[[jaapani juudapuulehik]] (''Cercidiphyllum japonicum''), sgk [[juudapuulehikulised]]
*[[jaapani kameelia]] (''Camellia japonica''), sgk [[teepõõsalised]]
*[[jaapani kerria]] (''Kerria japonica''), sgk [[roosõielised]]
*[[jaapani krüptomeeria]] (''Cryptomeria japonica''), puu, sgk [[küpressilised]]
*[[jaapani lehis]] (''Larix kaempferi''), sgk [[männilised]]
*[[jaapani metsmagun]] (''Hylomecon japonicum''), sgk [[magunalised]]
*[[jaapani mänd]] (''Pinus parviflora''), sgk [[männilised]]
*[[jaapani nulg]] (''Abies veitchii''), sgk [[männilised]]
*[[jaapani roheõis]] (''Chloranthus japonicus'') , sgk [[roheõielised]]
*[[jaapani tähtaniisipuu]] (''Illicium anisatum''), sgk [[tähtaniisipuulised]]
*[[jaapani vaiguseemnik]] (''Pittosporum tobira''), sgk [[vaiguseemnikulised]]
*[[jaapani vasaabia]] (''Wasabia japonica''), sgk [[ristõielised]]
*[[jalakalised]] (''Ulmaceae''), sugukond
*[[Jalakas (perekond)|jalakas]] (''Ulmus''), [[puu]]de perekond, sgk [[jalakalised]], Eestis tavaline (2 liiki)
*[[jalap-lehtertapp]] (''Ipomoea purga'')
*[[jamalaki-nelgipuu]] (''Syzygium samarangense''), sgk [[mürdilised]]
*[[jasmiin]] (''Jasminum''), perekond, sgk [[iminõgeselised]]
*[[Jeffrey mänd]] (''Pinus jeffreyi''), sgk [[männilised]]
*[[jojoobipõõsas]] ehk simmondsia (''Simmondsia chinensis''), põõsas, sgk ''[[Simmondsiaceae]]'', Põhja-Ameerika edelaosas
*[[jooksjarohi]] (''Ononis''), perekond, sgk liblikõielised
*[[joonik käokannus]] (''Linaria repens''), sgk [[mailaselised]]
*[[jugapuu (perekond)|jugapuu]] (''Taxus''), perekond, sgk [[jugapuulised]]
*[[jugapuulised]] (''Taxaceae''), sugukond
*[[jukatani agaav]] (''Agave fourcroydes''), sgk [[agaavilised]]
*[[jumalakäpp]] (''Orchis mascula''), sgk [[käpalised]]
*[[jumalapuu]] (''Ailanthus'')
*[[jumikas]] (''Centaurea''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[juudapuu]] (''Cercis''), puude ja põõsaste perekond, sgk [[liblikõielised]], Euraasias ja Põhja-Ameerikas
*[[juudapuulehik]] (''Cercidiphyllum'')
*[[juudinõges]] (''Parietaria'')
*[[juunosidrunipuu]] (''Citrus ×junos''), sgk [[ruudilised]])
*[[juurduv kõrkjas]] (''Scirpus radicans''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[juusadiantum]] (''Adiantum capillus-veneris''), sgk [[adiantumilised]]
*[[juus-kiilsirbik]] (''Dichelyma capillaceum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]]
*[[juus-penikeel]] (''Potamogeton trichoides''), sgk [[penikeelelised]]
*[[juus-sirbik]] (''Drepanocladus capillifolius'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane
*[[jõgi-kõõlusleht]] (''Sagittaria sagittifolia'') [[veetaim]], sgk [[konnarohulised]]
*[[jõgi-metsriis]] (''Leersia oryzoides''), sgk [[kõrrelised]]
*[[jõgi-särjesilm]] (''Ranunculus trichophyllus''), sgk [[tulikalised]]
*[[jõgioblikas]] (''Rumex hydrolapathum''), sgk [[tatralised]]
*[[jõgitakjalised]] (''Sparganiaceae''), sugukond
*[[jõgitakjas]] (''Sparganium''), perekond, sgk [[jõgitakjalised]]
*[[jõhvikas (perekond)|jõhvikas]] (''Oxycoccus''), perekond või alamperekond, sgk [[kanarbikulised]]
*[[jõhvsamblalised]] (''Ditrichaceae''), sugukond
*[[jõhvsammal]] (''Ditrichum''), perekond, sgk [[jõhvsamblalised]]
*[[jõhv-stepirohi]] (''Stipa tenuissima''), sgk [[kõrrelised]]
*[[jõulukatkus]] ehk lülikaktus (''Schlumbergera''), perekond, sgk [[kaktuselised]]
*[[jõulutäht]] ehk kaunis piimalill (''Euphorbia pulcherrima''), sgk [[piimalillelised]]
*[[jäik harakalatv]] (''Erysimum marschallianum''), sgk [[ristõielised]]
*[[jäik keerdsammal]] (''Tortella rigens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane
*[[jänesekapsalised]] (''Oxalidaceae''), sugukond
*[[jänesekapsas (perekond)|jänesekapsas]] (''Oxalis''), perekond, sgk [[jänesekapsalised]]
*[[jänesekäpp]] (''Leontopodium''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[jäneskastik]] (''Calamagrostis epigeios''), sgk [[kõrrelised]]
*[[jänestarn]] (''Carex leporina''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[jänesvill]] (''Trichophorum''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[järvkaisel]] (''Schoenoplectus lacustris'') [[veetaim]], sgk lõikheinalised
*[[järv-lahnarohi]] (''Isoetes lacustris'') [[veetaim]], sgk [[järv-lahnarohulised]], Eestis väga haruldane
*[[jürilill]] (Cardamine), perekond, sgk [[ristõielised]]

==K==
*[[kaalikas]] (''Brassica napus napobrassica''), liigi ''[[Brassica napus]]'' alamliik, sgk [[ristõielised]], kultuurtaim
*[[kaarkollakas]] (''Barbarea vulgaris'' subsp. ''arcuata''), [[läänekollakas|läänekollaka]] alamliik, sgk [[ristõielised]]
*[[kaarlehine särbik]] (''Ulota curvifolia''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis haruldane
*[[kaar-seligeeria]] (''Seligeria campylopoda''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane
*[[kadakas (perekond)|kadakas]] (''Juniperus''), perekond, sgk [[küpressilised]]
*[[kadakkaer]] (''Cerastium''), perekond, sgk [[nelgilised]]
*[[kaderohi]] (''Scleranthus''), perekond, sgk [[nelgilised]]
*[[kaelakas tremaatodon]] (''Trematodon ambiguus''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane
*[[kaelkirjaku akaatsia]] (''Acacia giraffe''), [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[mimoosilised]], Aafrika, Lähis-Ida, sisse toodud Austraalias
*[[kaelus-litterhein]] (''Thlaspi perfoliatum''), sgk [[ristõielised]]
*[[kaelus-litterkõdrik]] (''Noccaea perfoliata''), sgk [[ristõielised]] 
*[[kaelus-penikeel]] (''Potamogeton perfoliatus''), veetaim, sgk [[penikeelelised]]
*[[kaer (perekond)|kaer]] (''Avena''), perekond, sgk [[kõrrelised]] 
*[[kahar kirbutatar]] ehk kahar kirburohi (''Persicaria lapathifolia'' ehk ''Polygonum lapathifolium''), sgk [[tatralised]], kosmopoliitne 
*[[kahar nurmikas]] (''Poa remota''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati 
*[[kahar parthein]] (''Glyceria lithuanica''), sgk [[kõrrelised]]
*[[kaheaastane kuningakepp]] (''Oenothera biennis''), sgk [[pajulillelised]]
*[[kaheidulehelised]] (''Dicotyledoneae'', ''Magnoliopsida''), klass
*[[kaheldav nõiahammas]] (''Lotus ambiguus''), sgk [[liblikõielised]]
*[[kahelehine käokeel]] (''Platanthera bifolia''), sgk [[käpalised]]
*[[kahevärvine paju]] ehk kahevärviline paju (''Salix phylicifolia''), sgk [[pajulised]] 
*[[kaheõieline abeelia]] (''Abelia biflora''), [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]], Mongoolias ja Hiinas, dekoratiivtaim
*[[kahkjas tutik]] (''Ortotrichum pallens''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis tavaline.
*[[kahkjas ulmik]] (''Hypnum pallescens''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline
*[[kahkjaspunane sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza incarnata''), sgk [[käpalised]]
*[[kahvatu tähthein]] (''Stellaria pallida''), sgk [[nelgilised]]
*[[kahvri laimipuu]] (''Citrus hystrix''), sgk [[ruudilised]]
*[[kaisel]] (''Schoenoplectus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]]
*[[kakaopuu (perekond)|kakaopuu]], perekond, sgk [[haisupuulised]]
*[[kaksikhambake]] (''Dicranella''), perekond, sgk [[kaksikhambakeselised]]
*[[kaksikhambakeselised]] (''Dicranellaceae''), sugukond
*[[kaksikhambalaadsed]] (''Dicranales''), selts 
*[[kaksikhambalised]] (''Dicranaceae''), sugukond
*[[kaksikhammas]] (''Dicranum''), sgk [[kaksikhambalised]]
*[[kaksiktiibviljalised]] (''Dipterocarpaceae'', sünonüüm ''Monotaceae''), sugukond
*[[kaktuselised]] (''Cactaceae''), sugukond
*[[kalamiit]] (''Calamites''), perekond, puud, sgk ''[[Calamaceae]]'', välja surnud
*''[[Kalanchoe integra]]'', sgk [[paksulehelised]]
*[[kalifornia lõhnaseeder]] ehk kalifornia vesiseeder (''Calocedrus decurrens'')
*[[kalifornia tamm]] (''Quercus kelloggii'')
*[[kalju-kukehari]] (''Sedum rupestre''), sgk [[paksulehelised]]
*[[kalju-kuldkilbik]] (''Aurinia saxatilis''), sgk [[ristõielised]]
*[[kalju-silekupar]] (''Gymnostomum aeruginosum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane
*[[kaljukress]] (''Hornungia petraea''), sgk [[ristõielised]]
*[[kaljukress (perekond)|kaljukress]] (''Hornungia''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[kaljumaran]] (''Potentilla rupestris''), sgk [[roosõielised]]
*[[kaljumänd]] (''Pinus flexilis''), sgk [[männilised]]
*[[kaljupuju]] (''Artemisia rupestris''), sgk [[korvõielised]]
*[[kaljuskapaania]] (''Scapania gymnostomophila''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane
*[[kallaskerss]] (''Rorippa ×anceps''), sgk [[ristõielised]] 
*[[kallas-pungsammal]] (''Bryum warneum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane
*[[kallaspappel]] (''Populus deltoides''), sgk [[pajulised]]
*[[kamaras]] (''Odontites''), perekond, sgk [[mailaselised]]
*[[kamjas nokkputk]] (''Scandix pecten-veneris''), sgk [[sarikalised]]
*[[kamm-penikeel]] (''Potamogeton pectinatus''), [[veetaim]], sgk [[penikeelelised]]
*[[kamtšatka nulg]] (''Abies gracilis''), sgk [[männilised]]
*[[kanaari paelrohi]] (''Phalaris canariensis''), sgk [[kõrrelised]]
*[[kanada kukits]] (''Cornus canadensis''), sgk [[kontpuulised]]
*[[kanada kuldvits]] (''Solidago canadensis''), sgk [[korvõielised]]
*[[kanada kuusk]] (''Picea glauca''), sgk männilised
*[[kanada leeder]] (''Sambucus canadensis''), sgk [[kuslapuulised]]
*[[kanada pujukakar]] (''Conyza canadensis''), sgk [[korvõielised]]
*[[kanada toompihlakas]] (''Amelanchier canadensis''), sgk [[roosõielised]]
*[[kanada tsuuga]] (''Tsuga canadensis''), sgk [[männilised]]
*[[kanada vesikatk]] (''Elodea canadensis''), sgk kilbukalised, Eestis tavaline
*[[kanahari]] (''Phedimus''), perekond, sgk [[paksulehelised]]
*[[kanakoole]] ehk harilik kanakoole (''Ficaria verna'', ''Ranunculus ficaria''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]]
*[[kanarbik]] (''Calluna vulgaris''), sgk [[kanarbikulised]]
*[[kanarbikulaadsed]] (''Ericales''), selts
*[[kanarbikulised]] (''Ericaceae''), sugukond
*[[kandiline naistepuna]] (''Hypericum maculatum''), sgk [[naistepunalised]]
*[[kaneelipuu]] (''Cinnamomum''), perekond, sgk [[loorberilised]]
*[[kanep]] (''Cannabis''), perekond, sgk [[kanepilised]]
*[[kanepbanaan]] (''Musa textilis''), [[rohttaim]], sgk [[banaanilised]], [[troopika]]s, eriti [[Filipiinid]]el
*[[kanepilised]] (''Cannabaceae''), sugukond
*[[kanep-rebashein]] (''Acnida cannabina''), sgk [[rebasheinalised]]
*[[kanna (ilutaim)]] (''Canna''), perekond, sgk [[kannalised]]
*[[kannike]] (''Viola''), perekond, sgk [[kannikeselised]]
*[[kannikeselised]] (''Violaceae''), sugukond
*[[kannikeseõieline säntpoolia]] (''Saintpaulia ionantha''), sgk [[gesneerialised]]
*[[kanntaim]] (''Nepenthes''), perekond, sgk [[kanntaimelised]] 
*[[kanntaimelised]] (''Nepenthaceae''), sugukond 
*[[kantala-agaav]] (''Agave cantula''), sgk [[agaavilised]]
*[[kantlauk]] (''Allium angulosum''), sgk [[amarüllilised]]
*[[kapsalaadsed]] (''Brassicales''), selts
*[[kapsasrohi]] (''Brassica''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[kapsas]]
*[[kardhein]] (''Ceratophyllum''), perekond, sgk [[kardheinalised]]
*[[kardheinalised]] (''Ceratophyllaceae''), sugukond
*[[kare ambroosia]] (''Ambrosia psilostachya''), sgk [[korvõielised]]
*[[kare hanerohi]] (''Arabis hirsuta''), sgk [[ristõielised]]
*[[kare jürilill]] (''Cardamine hirsuta''), sgk [[ristõielised]]
*[[kare kaisel]] (''Schoenoplectus tabernaemontanii''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[kare kõrvik]] (''Galeopsis tetrahit''), sgk [[huulõielised]]
*[[kare magun]] (''Papaver strigosum''), sgk [[magunalised]]
*[[kare mõrkjas]] (''Picris hieracioides''), sgk [[korvõielised]]
*[[kare odrik]] (''Taeniatherum caput-medusae''), sgk [[kõrrelised]]
*[[kare päikesesilm]] (''Heliopsis helianthoides''), sgk [[korvõielised]]
*[[kare seanupp]] (''Leontodon hispidus''), sgk [[korvõielised]]
*[[kare varemerohi]] (''Symphytum asperum''), sgk [[karelehelised]]
*[[karedahambane osi]] (''Equisetum × trachyodon'')
*[[karedakarvane luudpõõsas]] (''Cytisus hirsutus''), sgk [[liblikõielised]]
*[[karedakarvane kortsleht]] (''Alchemilla hirsuticaulis''), sgk [[roosõielised]]
*[[karelehelised]] (''Boraginaceae''), sugukond
*[[karella-kibekurk]] (''Momordica charantia''), sgk [[kõrvitsalised]]
*[[kareputk]] (''Laserpitium''), perekond, sgk [[sarikalised]]
*[[karerohi (perekond)|karerohi]] (''Asperugo''), perekond, sgk [[karelehelised]]
*[[karerohi]] (''Asperugo procumbens''), sgk [[karelehelised]]
*[[karevetikalised]] (''Cladophoraceae''), sugukond
*[[karevetikas]] (''Cladophora''), perekond, sgk [[karevetikalised]]
*[[karikakar]] (''Anthemis''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[karjamaa-raihein]] (''Lolium perenne''), sgk [[kõrrelised]]
*[[karjus-kortsleht]] (''Alchemilla monticola''), sgk [[roosõielised]]
*[[kartuusia nelk]] (''Dianthus carthusianorum''), sgk [[nelgilised]]
*[[karukakar]] (''Arctotheca''), perekond, sgk [[korvõielised]] 
*[[karukell]] (''Pulsatilla''), perekond, sgk [[tulikalised]]
*[[karukold]] (''Lycopodium clavatum''), sgk [[kollalised]]
*[[karulauk]] (''Allium ursinum''), sgk [[liilialised]]
*[[karune eebenipuu]] (''Diospyros hirsuta''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]]
*[[karuohakas]] (''Carduus''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[karuputk]] (''Heracleum''), perekond, sgk [[sarikalised]]
*[[karusamblad]] (''Polytrichopsida''), klass 
*[[karusamblalaadsed]] (''Polytrichales''), selts 
*[[karusamblalised]] (''Polytrichaceae''), sugukond
*[[karussõstar]] ehk sõstik (''Ribes × culverwellii''), musta sõstra ja karusmarja hübriid, sgk [[sõstralised]]
*[[karusõlg]] ehk akantus (''Acanthus''), rohttaimed ja puhmad, sgk [[akantuselised]]
*[[karutubakas]] (''Pilosella''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[karvane hiirehernes]] (''Vicia hirsuta''), sgk [[liblikõielised]]
*[[karvane kadakkaer]] (''Cerastium tomentosum''), sgk [[nelgilised]]
*[[karvane kannike]] (''Viola hirta''), sgk [[kannikeselised]]
*[[karvane lipphernes]] (''Oxytropis pilosa''), sgk [[liblikõielised]]
*[[karvane maarjalepp]] (''Agrimonia pilosa''), sgk [[roosõielised]]
*[[karvane naistepuna]] (''Hypericum hirsutum''), sgk [[naistepunalised]]
*[[karvane pajulill]] (''Epilobium hirsutum''), sgk [[pajulillelised]]
*[[karvane piiphein]] ''Luzula pilosa''), sgk [[loalised]]
*[[karvane päevakübar]] (''Rudbeckia hirta''), sgk [[korvõielised]]
*[[karvane ristmadar]] (''Cruciata laevipes''), sgk [[madaralised]]
*[[karvane tarn]] (''Carex hirta''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[karvane unilook]] (''Sisymbrium loeselii''), sgk [[ristõielised]])
*[[karvane võõrkakar]] (''Galinsoga ciliata''), sgk [[korvõielised]]
*[[karvsammal]] (''Trichodon''), perekond, sgk [[jõhvsamblalised]]
*[[karvtutik]] (''Orthotrichum diaphanum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis haruldane
*[[karvvetikas]] (''Aegagropila''), perekond, sgk [[karevetikalised]] 
*[[Karwinski agaav]] (''Agave karwinskii''), sgk [[agaavilised]]
*[[kase-kaksikhammas]] (''Dicranum montanum''). sammal, sgk [[kaksikhambalised]], Eestis tavaline
*[[kaselised]] (''Betulaceae''), sugukond
*[[kask]], perekond, sgk [[kaselised]]
*[[Kassikäpp (perekond)|kassikäpp]], perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[kassinaerilaadsed]] (''Malvales''), selts
*[[kassinaerilised]] (''Malvaceae''), sugukond
*[[kassinaeris]] (''Malva''), perekond, sgk [[kassinaerilised]]
*[[kassiristik]] (''Trifolium arvense''), sgk [[liblikõielised]]
*[[kassisaba]] (''Veronica officinalis''), sgk [[mailaselised]]
*[[Kassitapp (perekond)|kassitapp]] (''Convolvulus''), perekond, sgk [[kassitapulised]]
*[[kassitapulised]] (''Convolvulaceae''), sugukond
*[[kassiurb]] (''Gnaphalium''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[kastanipuu]] (''Castanea''), perekond, sgk [[pöögilised]]
*[[kastevars]] (''Deschampsia''), perekond, sgk [[kõrrelised]]
*[[kastik]] (''Calamagrostis''), perekond, sgk [[kõrrelised]]
*[[kastilleeja]] (''Castilleja''), perekond, sgk [[soomukalised]]
*[[kataia (perekond)|kataia]], perekond, sgk [[männilised]]
*[[kataia]] (''Cathaya argyrophylla''), sgk [[männilised]]
*[[katapõõsas]] (''Catha edulis''), sgk [[kikkapuulised]]
*[[katehhu-akaatsia]] (''Acacia catechu'')
*[[katiksammal]] (''Pterogonium''), perekond, sgk [[hiissamblalised]]
*[[katkujuur]] (''Petasites''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[kattekold]] (''Lycopodium annotinum''), sgk [[kollalised]]
*[[katteseemnetaimed]] (''Magnoliophyta''), hõimkond
*[[kaukaasia nulg]] (''Abies nordmanniana''), sgk [[männilised]]
*[[kaunis kipslill]] (''Gypsophila elegans''), sgk [[nelgilised]]
*[[kaunis kuldking]] (''Cypripedium calceolus''), sgk [[käpalised]]
*[[kaunis narmik]] (''Ptilidium pulcherrimum'') sammal narmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline
*[[kaunis põisrohi]] (''Silene coeli-rosa''), sgk [[nelgilised]]
*[[kaunis sarmik]] (''Isopterygiopsis pulchella'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane
*[[kaunis teleekia]] (''Telekia speciosa''), sgk. [[korvõielised]], Eestis metsistuv ilutaim
*[[kaunis teloopea]] (''Telopea speciosissima''), sgk [[prootealised]]
*[[kaunis veigela]] (''Weigela florida''), sgk [[kuslapuulised]] 
*[[kauripuu]] (''Agathis''), perekond, sgk [[araukaarialised]] 
*[[keelikurohi]] (''Carlina''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[keeljas keerik]] (''Tortula lingulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis kohati
*[[kee-palvehernes]] (''Abrus precatorius''), sgk [[liblikõielised]]
*[[keepuu]] ehk nöörpuu (''Sophora''), perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[keerdlehikud]] (''Filicopsida'', ''Polypodiopsida'', ''Pteridopsida''), klass 
*[[keerdmänd]] (''Pinus contorta''), sgk [[männilised]]
*[[keerik]] (''Tortula''), perekond
*[[keermikvetikas]] (''Spirogyra''), perekond, sgk ''[[Zygnemataceae]]''
*[[kellukas]] (''Campanula''), perekond, sgk [[kellukalised]]
*[[kellukalised]] (''Campanulaceae''), sugukond
*[[kerajas kulbik]] (''Jungermannia sphaerocarpa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane
*[[kerajas kulbik]] (''Jungermannia sphaerocarpa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane
*[[kera-kadakkaer]] (''Cerastium glomeratum''), sgk [[nelgilised]]
*[[kerakupralaadsed]] (''Bartramiales''), selts 
*[[kerakupralised]] (''Bartramiaceae''), sugukond 
*[[keraluga]] (''Juncus conglomeratus''), sgk [[loalised]]
*[[keraslillelised]] (''Globulariaceae''), sugukond 
*[[keratarn]] (''Carex globularis''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[Kergueleni saarekapsas]] (''Pringlea antiscorbutica''), [[õistaim]] [[kapsalaadsed|kapsalaadsete]] perekonnast
*[[kerria]] (''Kerria''), perekond, sgk [[roosõielised]]
*[[kerss]] (''Rorippa''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[kesakann]] (''Sagina''), perekond, sgk [[nelgilised]]
*[[kesalill]] (''Matricaria''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[kesamailane]] (''Veronica agrestis''), sgk [[teelehelised]]
*[[keskmine teeleht]] (''Plantago media''), sgk [[teelehelised]], Eestis tavaline
*[[keskmine ristik]] (''Trifolium medium''), sgk [[liblikõielised]]
*[[keteleeria]] (''Keteleeria''), perekond, sgk [[männilised]]
*[[kevadik]] (''Draba''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[kevadine krookus]] (''Crocus vernus''), sgk [[võhumõõgalised]]
*[[kevadine märtsikelluke]] (''Leucojum vernum''), sgk [[amarüllilised]]
*[[kevadine seahernes]] (''Lathyrus vernus'') ehk kevadine kurelääts (''Orobus vernus''), sgk [[liblikõielised]]
*[[kevadine sealõuarohi]] (''Scrophularia vernalis''), sgk [[mailaselised]]
*[[kevad-kadakkaer]] (''Cerastium semidecandrum''), sgk [[nelgilised]]
*[[kevad-karukell]] (''Pulsatilla vernalis''), sgk [[tulikalised]]
*[[kevadmailane]] (''Veronica verna''), sgk [[teelehelised]]
*[[kevad-nälghein]] (''Spergula morisonii''), sgk [[nelgilised]]
*[[kevad-ristmadar]] (''Cruciata glabra''), sgk [[madaralised]]
*[[kevadtarn]] (''Carex caryophyllea''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[kibe paprika]] ehk kirbik ehk kajenni paprika (''Capsicum frutescens''), sgk [[maavitsalised]] 
*[[kibe piimalill]] (''Euphorbia esula''), sgk [[piimalillelised]]
*[[kibe tulikas]] (''Ranunculus acris''), sgk [[tulikalised]]
*[[kidad]] (''Equisetopsida''), klass
*[[kiilsirbik]] (''Dichelyma''), perekond, sgk [[vesisamblalised]]
*[[kiima-johimbepuu]] (''Pausinystalia johimbe''), sgk [[madaralised]]
*[[kiinapuu]] (''Cinchona''), perekond, sgk [[madaralised]]
*[[kiirjas mänd]] (''Pinus radiata''), sgk [[männilised]]
*[[kiirjas ruse]] (''Bidens radiata''), sgk [[korvõielised]]
*[[kiivi-aktiniidia]] (''Actinidia deliciosa''), sgk [[aktiniidialised]]
*[[kikkapuu (perekond)|kikkapuu]] (''Euonymus''), perekond, sgk [[kikkapuulised]]
*[[kikkapuulised]] (''Celastraceae''), sugukond
*[[kilbirohi]] (''Alyssum''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[kilbukalised]] (''Hydrocharitaceae''), sugukond
*[[kilbukas]] (''Hydrocharis''), perekond, sgk [[kilbukalised]]
*[[kiliikia liivatee]] (''Thymus cilicicus''), sgk [[huulõielised]]
*[[kilpfibiigia]] (''Fibigia clypeata''), sgk [[ristõielised]]
*[[kilpjalalised]] (''Hypolepidaceae''), sugukond
*[[kilpjalg]] (''Pteridium aquilinum''), sgk [[kilpjalalised]]
*[[kink-aruhein]] (''Festuca trachyphylla''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis haruldane
*[[kinkkannike]] (''Viola collina''), sgk [[kannikeselised]]
*[[kink-pajulill]] (''Epilobium collinum''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]]
*[[kink-vägihein]] (''Verbascum × collinum'', ''Verbascum nigrum × Verbascum thapsus''), sgk [[mailaselised]]
*[[kipslill]] (''Gypsophila''), perekond, sgk [[nelgilised]]
*[[kirburohi]] (''Polygonum''), perekond, sgk [[tatralised]]
*[[kirde-varjupuu]] (''Endiandra palmerstonii''), [[puu]], [[Austraalia]]
*[[kirju salvei]] (''Salvia viridis''), sgk [[huulõielised]]
*[[kirjulehine kopsurohi]] (''Pulmonaria saccharata''), [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]]
*[[kirsipuu]] (''Cerasus'') perekond, sgk [[roosõielised]]
*[[Kitseenelas (perekond)|kitseenelas]] (''Aruncus''), perekond, sgk [[roosõielised]]
*[[kitsehernes]] (''Galega''), perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[kitsemurakas]] (''Rubus nessensis''), sgk [[roosõielised]], Eestis paiguti
*[[kiuline agaav]] (''Agave filifera''), sgk [[agaavilised]]
*[[kiuline vašingtooniapalm]] (''Washingtonia filiferas''), sgk [[palmilised]]
*[[kivi-imar]] (''Polypodium vulgare''), sgk [[imaralised]]
*[[kivijugapuulised]] (''Podocarpaceae''), sugukond
*[[kivi-kurereha]] (''Geranium columbinum''), sgk [[kurerehalised]]
*[[kivikääbik]] (''Platydictya jungermannioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane
*[[kivilehelised]] (''Aizoaceae''), sugukond
*[[kivi-lõhiskupar]] (''Andreaea rupestris'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiskupralised]]
*[[kivi-lühikupar]] (''Brachythecium populeum'') sammal lühikupraliste sugukonnast, Eestis tavaline.
*[[kivi-niithammas]] (''Didymodon insulanus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane
*[[kivirik]] (''Saxifraga''), perekond, sgk [[kivirikulised]]
*[[kivirikulaadsed]] (''Saxifragales''), selts
*[[kivirikulised]] (''Saxifragaceae''), sugukond
*[[kiviroosik]] (''Cistus''), perekond, sgk [[kuldkannilised]]
*[[kiviskapaania]] (''Scapania lingulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane
*[[kivitamm]] (''Quercus petraea'', ''Quercus sessiliflora''), sgk [[pöögilised]] 
*[[Klingraeffi pungsammal]] (''Bryum klingraeffii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane
*[[klorofüüdid]] (''Chlorophyceae''), klass
*[[koduoblikas]] (''Rumex longifolius''), sgk [[tatralised]]
*[[koerahammas]] (''Erythronium''), perekond, sgk [[liilialised]]
*[[koerakoolulised]] (''Apocynaceae''), sugukond
*[[koeranaeris]] (''Bryonia''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]]
*[[koerasinep]] (''Erucastrum''), perekond, sgk  [[ristõielised]]
*[[koerkannike]] (''Viola canina''), sgk [[kannikeselised]]
*[[koera-pöörirohi]] (''Hyoscyamus niger'')
*[[koer-kibuvits]] (''Rosa canina''), [[põõsas]], sgk [[roosõielised]]
*[[koera-orashein]] (''Elymus caninus''), sgk [[kõrrelised]]
*[[koeratubakas]] (''Crepis''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[kohvipuu]] (''Coffea''), perekond, sgk [[madaralised]]
*[[koirohi]] (''Artemisia absinthium'') [[rohttaim]] sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline.
*[[koka-punapuu]] (''Erythroxylum coca Lam.'')
*[[kokapõõsas]] (''Erythroxylum P. Browne'')
*[[kokobolo dalbergia]] (''Dalbergia retusa''), [[puu]], Kesk-Ameerika
*[[kold]] (''Lycopodium''), perekond, sgk [[kollalised]]
*[[koldjas selaginell]] (''Selaginella selaginoides''), sgk [[selaginellilised]], sõnajalgtaim
*[[koldkaer]] (''Trisetum''), perekond, sgk [[kõrrelised]]
*[[koldpuu]] (''Zanthoxylum''), perekond, sgk [[ruudilised]]
*[[koldrohi]] (''Anthyllis''), perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[kollajuur]] (''Curcuma''), perekond, sgk [[ingverilised]]
*[[kollakas]] (''Barbarea''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[kollakas barbula]] (''Barbula convoluta'') sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline.
*[[kollakas sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza incarnata ochroleuca''), sgk [[käpalised]]
*[[kollakas tutik]] (''Orthotrichum stramineum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis haruldane
*[[kollane kask]] (''Betula alleghaniensis'' ehk ''Betula lutea''), [[puu]], [[Kanada]], [[USA]]
*[[kollane kivirik]] (''Saxifraga hirculus''), sgk [[kivirikulised]]
*[[kollane käoking]] (''Aconitum lasiostomum''), sgk [[tulikalised]]
*[[kollane mesikas]] (''Melilotus officinalis''), sgk [[liblikõielised]]
*[[kollane mombinipuu]] (''Spondias mombin''), sgk [[anakardilised]]
*[[kollane mänd]] (''Pinus ponderosa''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]]
*[[kollane nartsiss]] (''Narcissus pseudonarcissus''), sgk [[amarüllilised]]
*[[kollane nõelsammal]] (''Phaeoceros carolinianus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kõdersamblalised]], Eestis haruldane
*[[kollane reseeda]] (''Reseda lutea''), sgk [[reseedalised]]
*[[kollane sõrmkübar]], (''Digitalis lutea''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]]
*[[kollane vesikupp]] (''Nuphar lutea''), sgk [[vesiroosilised]], Eestis tavaline
*[[kollane võhumõõk]] (''Iris pseudacorus''), sgk [[võhumõõgalised]]
*[[kollane ängelhein]] (''Thalictrum flavum''), sgk [[tulikalised]]
*[[kollane ülane]] (''Anemone ranunculoides''), sgk [[tulikalised]]
*[[kolmehõlmaline batsaania]] (''Bazzania trilobata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[soomikulised]], Eestis haruldane
*[[kolmehõlmaline mandlipuu]] (''Prunus triloba'', ''Amygdalus triloba''), sgk [[roosõielised]]
*[[kolmetine jürilill]] (''Cardamine trifolia''), sgk [[ristõielised]]
*[[kolmevärviline lehtertapp]] (''Ipomoea tricolor Cav.'')
*[[kolmevöödiline havisaba]] (''Dracaena trifasciata'', varem ''Sansevieria trifasciata''), sgk [[asparilised]]
*[[kolmiklill]] (''Trillium''), perekond, sgk [[upsuõielised]]
*[[kolmisruse]] (''Bidens tripartita'')
*[[kolmis-seligeeria]] (''Seligeria patula'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane
*[[kommeliinilaadsed]] (''Commelinales''), selts
*[[kommeliinilised]] (''Commelinaceae''), sugukond
*[[kongo bubingapuu]] (''Guibourtia demeusei''), [[puu]], [[Kamerun]], [[Gabon]], [[Kongo DV]]
*[[kongo kohvipuu]] (''Coffea canephora''), sgk [[madaralised]]
*[[kongo sebrapuu]] (''Microberlinia brazzavillensis''), [[puu]], Lääne-Aafrika
*[[konksmänd]] (''Pinus uncinata''), sgk [[männilised]]
*[[konnakilbukas]] (''Hydrocharis morsus-ranae''), [[veetaim]], sgk [[konnakilbukalised]]
*[[konnakilbukas (perekond)|konnakilbukas]] (''Hydrocharis''), perekond, sgk [[konnakilbukalised]]
*[[konnaosi]] (''Equisetum fluviatile''), sgk [[osjalised]], Eestis tavaline
*[[konnarohi (perekond)|konnarohi]] (''Alisma''), perekond, sgk [[konnarohulised]]
*[[konnarohulaadsed]] (''Alismatales''), selts
*[[konnatatar]] (''Fallopia''), perekond, sgk [[Tatralised]]
*[[konnarohulised]] (''Alismataceae''), sugukond
*[[kontpuulised]] (''Cornaceae''), sugukond
*[[kookospalm]] (''Cocos nucifera''), sgk [[palmilised]]
*[[koola]] ehk koolapähklipuu (''Cola''), perekond, sgk [[kassinaerilised]]
*[[kopsurohi]] (''Pulmonaria''), perekond, sgk [[karelehelised]]
*[[korbasõõrik]] (''Radula complanata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[sõõrikulised]], Eestis tavaline
*[[korbik]] (''Pylaisia''), perekond
*[[Korda porella]] (''Porella cordaeana'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[porellalised]], Eestis haruldane
*[[korea kuusk]] (''Picea koraiensis''), puu, sgk [[männilised]]
*[[korea nulg]] (''Abies koreana''), sgk [[männilised]]
*[[korea seedermänd]] (''Pinus koraiensis''), sgk [[männilised]]
*[[korgitamm]] (''Quercus suber''), sgk [[pöögilised]]
*[[korispoor]] (''Chorispora''), sgk [[ristõielised]]
*[[koromandeli eebenipuu]] (''Diospyros melanoxylon''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]]
*[[kortsleht]] (''Alchemilla''), perekond sgk [[roosõielised]]
*[[korvõielised]] (''Asteraceae'', ''Compositae'')
*[[Koyama kuusk]] (''Picea koyamae''), sgk [[männilised]]
*[[kreeka pähklipuu]] (''Juglans regia''), sgk [[pähklipuulised]]
*[[kreektürn]] (''Ziziphus''), perekond, sgk [[türnpuulised]]
*[[kress]] (''Lepidium''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[krookus]] (''Crocus''), sgk [[võhumõõgalised]]
*[[kruvipuulised]] (''Pandanaceae''), sugukond
*[[krüsanteem]] (''Chrysanthemum''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[kuberneripuu]] (''Julbernardia''), perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[kuisma]] (''Eucryphia''), perekond
*[[kukehari]] (''Sedum''), perekond, sgk [[paksulehelised]]
*[[kukekannus]] (''Delphinium''), perekond, sgk [[tulikalised]]
*[[kukemari]] (''Empetraceae''), perekond, sgk [[kanarbikulised]]
*[[kukemarjalised]] (''Empetraceae''), sugukond
*[[kukerpuu (perekond)|kukerpuu]] (''Berberis''), perekond, sgk [[kukerpuulised]]
*[[kukesaba]] (''Lythrum''), perekond, sgk [[kukesabalised]]
*[[kukesabalised]] (''Lythraceae''), sugukond
*[[kuldkakar]] (''Osteospermum''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[kuldkann]] (''Helianthemum''), perekond, sgk [[kuldkannilised]]
*[[kuldkannilised]] (''Cistaceae''), sugukond
*[[kuldkarikas]] (''Solandra''), perekond, sgk [[maavitsalised]], Lääne-Indias, Mehhikos ja Lõuna-Ameerikas
*[[kuldkilbik]] (''Aurinia''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[kuldlakk]] (''Erysimum xcheiri''), sgk [[ristõielised]]
*[[kuld-nõelköis]] (''Epipremnum aureum''), sgk [[võhalised]]
*[[kuldristik]] (''Trifolium aureum''), sgk [[liblikõielised]]
*[[kuldsõstar]] (''Ribes aureum''), [[põõsas]], sgk [[sõstralised]]
*[[kuldtulikas]] (''Ranunculus auricomus''), sgk [[tulikalised]]
*[[kuldtäht]] (''Gagea''), perekond, sgk [[liilialised]]
*[[kuldvihm]] (''Laburnum''), perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[kuldvits]] (''Solidago''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[kullerkupp (perekond)|kullerkupp]] (''Trollius''), perekond, sgk [[tulikalised]]
*[[kullerkupp]] (''Trollius europaeus''), sgk [[tulikalised]]
*[[kultuur-üheteranisu]] (''Triticum monococcum''), sgk [[kõrrelised]]
*[[kummeli-võtmehein]] (''Botrychium multifidum''), sgk [[maokeelelised]], sõnajalgtaim
*[[kummiakaatsia]] (''Acacia senegal''), [[puu]], sgk [[mimoosilised]], levinud Aafrikas ja Lähis-Idas
*[[kummibursera]] (''Bursera simaruba''), [[puu]], sgk [[mürripuulised]]
*[[kuningakepp]] (''Oenothera''), perekond, sgk [[pajulillelised]]
*[[kuninga-kuuskjalg]] (''Pedicularis sceptrum-carolinum''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]], Eestis haruldane, III kategooria looduskaitse all
*[[kuningdalbergia]] (''Dalbergia cearensis''), [[puu]], [[Lõuna-Ameerika]]
*[[kuninglik lehtertapp]] (''Ipomoea × imperialis hort.'')
*[[Kunze parbik]] (''Barbilophozia kunzeana'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane
*[[kuradipuu]] ehk mandžuuria araalia, sgk araalialised 
*[[kuradi-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza maculata''), sgk [[käpalised]]'
*[[kurdlehine kibuvits]] (''Rosa rugosa''), sgk [[roosõielised]] 
*[[kurdlehine rabarber]] (''Rheum rhabarbarum''), sgk [[tatralised]]
*[[kurdsammal]] (''Rhytidium rugosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud
*[[Kurdsammal (perekond)|kurdsammal]], perekond, sgk [[ulmikulised]]
*[[kurdõhik]] (''Exserthoteca]]''), perekond, sgk [[õhikulised]] 
*[[kurekael]] (''Erodium''), perekond, sgk [[kurerehalised]]
*[[kurekell]] (''Aquilegia''), perekond, sgk [[tulikalised]]
*[[kurekell-ängelhein]] (''Thalictrum aquilegiifolium''), sgk [[tulikalised]]
*[[kurekellukas]] (''Campanula rapunculoides''), sgk [[kellukalised]]
*[[kurereha]] (''Geranium''), perekond, sgk [[kurerehalised]]
*[[kurerehalised]] (''Geraniaceae''), sugukond
*[[kurgirohulaadsed]] (''Boraginales''), selts
*[[kurk (perekond)|kurk]] (''Cucumis''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]]
*[[kurkmelon]] (''Cucumis melo'' subsp. ''melo'' var. ''fructuosus'']], [[melon]]i teisend, sgk [[kõrvitsalised]] 
*[[kurruline tuhmik]] (''Anomodon rugelii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud
*[[kuslapuu]] (''Lonicera''), perekond, sgk [[kuslapuulised]]
*[[kuslapuulised]] (''Caprifoliaceae''), sugukond
*[[kutsik-kibuvits]] (''Rosa subcanina''), sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline
*[[kuuba sigiagaav]] (''Furcraea hexapetala''), sgk [[agaavilised]]
*[[kuuking]] (''Phalaenopsis''), perekond, sgk [[käpalised]]
*[[kuukress]] (''Lunaria''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[kuukõdrik]] (''Biscutella''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[kuu-lehtertapp]] (''Ipomoea alba L.'')


*[[kuu-ristlill]] (''Ricotia lunaria''), sgk [[ristõielised]]
*[[kuusk (perekond)|kuusk]] (''Picea''), perekond, sgk [[männilised]])
*[[kuuskjalg]] (''Pedicularis''), perekond, sgk [[mailaselised]]
*[[kuuskheinalised]] (''Hippuridaceae''), obsoleetne sugukond
*[[kuutõverohi]] (''Polygonatum''), perekond, sgk [[liilialised]]
*[[kuu-võtmehein]] (''Botrychium lunaria''), sgk [[maokeelelised]]
*[[kõdersammaltaimed]] (''Anthocerotophyta''), hõimkond
*[[kõdu-koralljuur]] (''Corallorhiza trifida''), sgk [[käpalised]]
*[[kõrbesinep]] (''Zilla''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[kõrge afrormosia]] (''Pericopsis elata''), [[puu]], Lääne-Aafrika
*[[kõrge mesikas]] (''Melilotus altissimus''), sgk [[liblikõielised]]
*[[parapähklipuu|kõrge parapähklipuu]] (''Bertholletia excelsa''), sgk [[potipuulised]]
*[[kõrge kannike]] (''Viola elatior''), sgk [[kannikeselised]]
*[[kõrge maasikas]] (''Fragaria moschata''), sgk [[roosõielised]]
*[[kõrge peiulill]] (''Tagetes erecta''), sgk [[korvõielised]]
*[[kõrge pisarviljak]] ehk kõrge kivijugapuu (''Dacrycarpus dacrydioides''), [[puu]], sgk [[kivijugapuulised]], [[Uus-Meremaa]]l
*[[kõrge raikaerik]] (''Arrhenatherum elatius''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]]
*[[kõrkjas]] (''Scirpus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]]
*[[kõrrelised]] (''Poaceae'' või ''Gramineae''), sugukond
*[[kõrvenõges]] (''Urtica dioica''), [[rohttaim]], sgk [[nõgeselised]], Eestis tavaline
*[[kõrvik]] (''Galeopsis''), perekond, sgk [[huulõielised]]
*[[kõrvikpriimula]] (''Primula auricula''), sgk [[nurmenukulised]]
*[[kõrvits (perekond)|kõrvits]] (''Cucurbita''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]]
*[[kõrvitsalised]] (''Cucurbitaceae''), sugukond 
*[[kõrv-turbasammal]] (''Sphagnum auriculatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis hävinud
*[[kõva nisu]] (''Triticum durum''), sgk [[kõrrelised]]
*[[kõverharjak]] (''Campylopus''), perekond, sgk [[kaksikhambalised]]
*[[kõõlusleht]] (''Sagittaria''), perekond, sgk [[konnarohulised]]
*[[kähar penikeel]] (''Potamogeton crispus''), sgk [[penikeelelised]]
*[[kähar põõsassammal]] (''Thamnobryum alopecurum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põõsassamblalised]], Eestis haruldane
*[[kähar hosta]] (''Hosta crispula''), sgk [[liilialised]]
*[[kähar salusammal]] (''Eurhynchium angustirete'') sammal lühikupraliste sugukonnast, Eestis tavaline
*[[kähar sulgsammal]] (''Ctenidium molluscum'') sammal ulmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline
*[[käharik]] (''Rhytidiadelphus''), perekond, sgk [[laanikulised]]
*[[kämmalrabarber]] (''Rheum palmatum''), sgk [[tatralised]]
*[[kännak]] (''Valerianella''), perekond, sgk [[palderjanilised]]
*[[kännas-kibuvits]] (''Rosa corymbifera''), sgk [[roosõielised]]
*[[kännas-kipslill]] (''Gypsophila fastigiata''), sgk [[nelgilised]]
*[[kännasmailane]] (''Veronica scutellata''), sgk [[teelehelised]]
*[[kännik]] (''Tetraphis''), perekond, sgk [[kännikulised]]
*[[känniksamblad]] (''Tetraphidopsida''), klass
*[[kännikulaadsed]] (''Tetraphidales''), selts
*[[kännikulised]] (''Tetraphidaceae''), sugukond
*[[kännukatik]] (''Novellia curvifolia'') sammal niitsamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline
*[[käokann]] (''Lychnis flos-cuculi''), sgk [[nelgilised]]
*[[käokannus]] (''Linaria''), sgk [[mailaselised]]
*[[käokeel]] (''Platanthera''), perekond, sgk [[käpalised]]
*[[käoking]] (''Aconitum''), perekond, sgk [[tulikalised]]
*[[käopäkk]] (''Lathraea''), perekond, sgk [[mailaselised]]
*[[käoraamat]] (''Gymnadenia''), perekond, sgk [[käpalised]]
*[[käpalised]] (''Orchidaceae''), sugukond
*[[kärbsepüünis]] (''Dionaea muscipula''), sgk [[huulheinalised]]
*[[kärbesõis]] (''Ophrys insectifera''), sgk [[käpalised]]
*[[kärg-tuhkpuu]] (''Cotoneaster foveolatus''), sgk [[roosõielised]]
*[[kärnoblikas]] (''Rumex crispus''), sgk [[tatralised]]
*[[käsnkõrvits]] (''Luffa''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]]
*[[kääbus-seedermänd]] (''Pinus pumila''), sgk [[männilised]]
*[[käändlühikupar]] (''Brachythecium reflexum'') sammal lühikupraliste sugukonnast, Eestis tavaline
*[[käändseligeeria]] (''Seligeria recurvata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane
*[[könttanukas]] (könt-tanukas) (''Encalypta mutica'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tanukalised]], Eestis haruldane
*[[köömen]], perekond, sgk [[sarikalised]]
*[[köömnelõhnaline liivatee]] (''Thymus herba-barona''), sgk [[huulõielised]]
*[[küdoonia]] (''Cydonia'') perekond, sgk [[roosõielised]]
*[[külmamailane]] (''Veronica chamaedrys''), sgk [[teelehelised]], Eestis tavaline
*[[künnapuu]] (''Ulmus laevis''), sgk [[jalakalised]]
*[[küpress]] (''Cupressus''), perekond, sgk [[küpressilised]]
*[[küpressilised]] (''Cupressaceae''), sugukond
*[[küpress-vaigupuu]] ehk küpressdakrüüdium (''Dacrydium cupressinum''), [[puu]], [[Uus-Meremaa]]
*[[küürlemmel]] (''Lemna gibba''), sgk [[lemlelised]]
*[[küüslauk]] (''Allium sativum''), [[rohttaim]], sgk [[laugulised]], [[kultuurtaim]]

==L==
*[[laanekannike]] (''Viola selkirkii''), sgk [[kannikeselised]]
*[[laanesõnajalg (perekond)|laanesõnajalg]] (''Matteuccia''), perekond, sgk ''[[Onocleaceae]]''
*[[laanik]] (''Hylocomium''), perekond, sgk [[laanikulised]]
*[[laanikulised]] (''Hylocomiaceae''), sugukond
*[[laglerohi]] (''Boechera''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[lagose eebenipuu]] (''Diospyros mespiliformis''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]]
*[[lagritsa-magusjuur]] (''Glycyrrhiza glabra''), sgk [[liblikõielised]]
*[[lahnarohi]] (''Isoëtes''), perekond, [[veetaim]]ed, sgk [[lahnarohulised]]
*[[lahnarohulised]] (''Isoetaceae''), sugukond
*[[laialehine dalbergia]] (''Dalbergia latifolia''), [[puu]], [[Indoneesia]]
*[[laialehine hundinui]] (''Typha latifolia'') [[sootaim|soo]]- või [[veetaim]], sgk [[hundinuialised]]
*[[laialehine mailane]] (''Veronica teucrium''), sgk [[teelehelised]]
*[[laialehine nestik]] (''Cinna latifolia'')
*[[laialehine neiuvaip]] (''Epipactis helleborine''), sgk [[käpalised]]
*[[laialehine pungsammal]] (''Bryum calophyllum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane
*[[lainjas kaksikhammas]] (''Dicranum polysetum'') sammal kaksikhambaliste sugukonnast. Eestis tavaline
*[[lainjas lehiksammal]] (''Plagiomnium undulatum'') sammal tähtsamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline
*[[lainjas põikkupar]] (''Plagiothecium undulatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane ja ohustatud
*[[lainjas skapaania]] (''Scapania undulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane
*[[laiuv krässik]] (''Weissia squarrosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane
*[[laiuv ämblikrohi]] (''Boerhavia diffusa''), sgk [[imelillelised]]
*[[lakktarn]] (''Carex spicata''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[Lamarcki toompihlakas]] ehk vask-toompihlakas (''Amelanchier lamarckii''), sgk [[roosõielised]]
*[[lamav kesakann]] (''Sagina procumbens''), sgk [[nelgilised]]
*[[lamav kress]] ehk lamav teekress (''Lepidium coronopus''', sün. ''Coronopus squamatus''), sgk [[ristõielised]]
*[[lamav käokuld]] (''Helichrysum petiolare''), [[poolpõõsas]], pärit Lõuna-Aafrikast, sgk [[korvõielised]] 
*[[lamav linnurohi]] (''Polygonum calcatum''), sgk [[tatralised]]
*[[lamav ristik]] (''Trifolium campestre''), sgk [[liblikõielised]]
*[[lamba-aruhein]] (''Festuca ovina''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline
*[[lame ebaulmik]] (''Herzogiella turfacea''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis haruldane
*[[lame õhik]] (''Neckera complanata'') sammal õhikuliste sugukonnast. Eestis tavaline
*[[lamedalehine jõgitakjas]] (''Sparganium angustifolium''), sgk [[jõgitakjalised]], veetaim, Eestis haruldane
*[[lamelehik]] (''Homalia trichomanoides''), sammal, sgk [[õhikulised]], Eestis tavaline
*[[lapi kurdsammal]] (''Hamatocaulis lapponicus''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk ''[[Campyliaceae]]'', Eestis haruldane
*[[lapik luga]] (''Juncus compressus''), sgk [[loalised]]
*[[lapik nurmikas]] (''Poa compressa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline
*[[lapiksammal]] (''Distichium''), perekond, sgk [[jõhvsamblalised]] 
*[[laugulised]] (''Allioideae''), [[alamsugukond]], sgk [[amarüllilised]] 
*[[laukapuu]] (''Prunus spinosa''), sgk [[roosõielised]]
*[[lauk]] (''Allium''), sgk [[liilialised]]
*[[lavendel]] (''Lavandula''), perekond, sgk [[huulõielised]]
*[[leeder]] (''Sambucus''), perekond, sgk [[kuslapuulised]]
*[[leeder-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza sambucina''), sgk [[käpalised]]
*[[leeklill]] ehk floks (''Phlox''), perekond, sgk [[siniladvalased]]
*[[lehiksammal]] (''Plagiomnium''), sgk [[tähtsamblalised]]
*[[lehis]] (''Larix''), perekond, sgk [[männilised]], Eestisse sisse toodud
*[[lehitu pisikäpp]] (''Epipogium aphyllum''), sgk [[käpalised]]
*[[lehmakapsas]] (''Turritis glabra''), sgk [[ristõielised]]
*[[lehmakapsas (perekond)|lehmakapsas]] (''Turritis''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[lehmalill]] (''Vaccaria''), perekond, sgk [[nelgilised]]
*[[lehtertapp]]
*[[lehtsamblad]] (''Bryopsida''), klass 
*[[lehtsammaltaimed]] (''Bryophyta''), hõimkond
*[[lemlelised]] (''Lemnaceae''), sugukond
*[[lemmalts]] (''Impatiens''), perekond, sgk [[lemmaltsalised]]
*[[lemmaltsalised]] (''Balsaminaceae''), sugukond
*[[lemmel]] (''Lemna''), perekond, [[veetaim]]ed, sgk [[lemlelised]]
*[[lemmelill]] (''Tofieldia calyculata''), sgk [[lemmelillelised]]
*[[lemmelill (perekond)|lemmelill]] (''Tofieldia calyculata''), sgk [[lemmelillelised]]
*[[lemmelillelised]] (''Tofieldiaceae''), sugukond 
*[[lepalehine toompihlakas]] (''Amelanchier alnifolia''), sgk [[roosõielised]]
*[[lepiklill (perekond)|lepiklill]] (''Chrysosplenium''), sgk [[kivirikulised]]   
*[[lepp]] (''Alnus''), perekond, sgk [[kaselised]]
*[[leseleht]] (''Maianthemum bifolium''), sgk [[liilialised]]
*[[leseleht (perekond)|leseleht]] (''Maianthemum''), perekond, shk [[liilialised]]
*[[levkoi]] (''Matthiola''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[ligunurmikas]] (''Poa humilis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati
*[[liguster]] (''Ligustrum''), perekond, sgk [[õlipuulised]]
*[[lihav lõhiksammal]]?
*[[lihavõttesaare keepuu]] (''Sophora toromiro''), sgk [[liblikõielised]] 
*[[liht-jõgitakjas]] (''Sparganium emersum''), [[veetaim]], sgk [[jõgitakjalised]]
*[[liht-naistepuna]] (''Hypericum perforatum''), sgk [[naistepunalised]]
*[[liht-randpung]] (''Samolus valerandi''), sgk [[nurmenukulised]]
*[[liht-ängelhein]] (''Thalictrum simplex''), sgk [[tulikalised]]
*[[liibanoni kivikress]] (''Aethionema coridifolium''), sgk [[ristõielised]]
*[[liibanoni seeder]] (''Cedrus libani''), sgk [[männilised]]
*[[liilia]] (''Lilium''), perekond, sgk [[liilialised]]
*[[liilialised]] (''Liliaceae''), sugukond
*[[liivatee]] (''Thymus''), perekond, sgk [[huulõielised]]
*[[liiv-aruhein]] (''Festuca sabulosa''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati
*[[liivatee-võrm]] (''Cuscuta epithymum''), sgk [[kassitapulised]]
*[[liivateelehine mailane]] (''Veronica serpyllifolia''), sgk [[teelehelised]]
*[[liiv-esparsett]] (''Onobrychis arenaria''), sgk [[liblikõielised]]
*[[liiv-hundihammas]] (''Astragalus arenarius''), sgk [[liblikõielised]]
*[[liivhärmik]] (''Racomitrium canescens'') sammal rahnikuliste sugukonnast. Eestis tavaline
*[[liivkann]] (''Arenaria''), perekond, sgk [[nelgilised]]
*[[liiv-karusammal]] (''Polytrichum piliferum'') sammal karusamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline
*[[liiv-koeratubakas]] (''Crepis tectorum''), sgk [[korvõielised]]

*[[liivmagun]] (''Papaver argemone''), sgk [[magunalised]] 
*[[liiv-merisinep]] (''Cakile maritima''), sgk [[ristõielised]]
*[[liiv-pirnipuu]] (''Pyrus pyrifolia''), sgk [[roosõielised]]
*[[liiv-põisrohi]] (''Silene otites''), sgk [[nelgilised]]
*[[liivrohi]] (''Cardaminopsis''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[liivsibul]] (''Jovibarba''), perekond, sgk [[paksulehelised]]
*[[liivsinep]] (''Diplotaxis''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[liivskapaania]] (''Scapania mucronata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane
*[[liiv-teeleht]] (''Plantago scabra''), sgk [[teelehelised]]
*[[liivtuder]] ''(Camelina microcarpa)'', sgk [[ristõielised]]
*[[liiv-vareskaer]] (''Leymus arenarius''), sgk [[kõrrelised]]
*[[lilla sinisinep]] (''Moricandia arvensis''), sgk [[ristõielised]]
*[[lillakas]] (''Rubus saxatilis''), sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline
*[[lillakas niidiksammal]] (''Cephaloziella divaricata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[niidiksamblalised]], Eestis haruldane
*[[lillkapsas]]
*[[lina (perekond)|lina]] (''Linum''), perekond, sgk [[linalised]]
*[[linalehik]] (''Thesium''), perekond, sgk [[linalehikulised]]
*[[linalehikulised]] (''Santalaceae''), sugukond
*[[linalised]] (''Linaceae''), sugukond
*[[linavõrm]] (''Cuscuta epilinum''), sgk [[kassitapulised]]
*[[Lindbergi turbasammal]] (''Sphagnum lindbergii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis haruldane
*[[linnutuder]] (''Neslia''), sgk [[ristõielised]]
*[[lipphernes]] (''Oxytropis''), perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[litterhein]] (''Thlaspi''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[litterkõdrik]] (''Noccaea''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[loalised]] (''Juncaceae''), sugukond
*[[lobeelialised]] (''Lobeliaceae''), sugukond
*[[lodjap-põisenelas]] (''Physocarpus opulifolius''), põõsas, sgk [[roosõielised]]
*[[Lodjapuu (perekond)|lodjapuu]] (Viburnum), perekond, sgk [[kuslapuulised]] ([[Muskuslillelised]])
*[[lodukannike]] (''Viola uliginosa''), sgk [[kannikeselised]]
*[[lodumadar]] (''Galium uliginosum''), sgk [[madaralised]]
*[[loduskapaania]] (''Scapania irrigua'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis tavaline
*[[lodutarn]] (''Carex loliacea''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[lodu-teeleht]] (''Plantago uliginosa''), sgk [[teelehelised]]
*[[loigu-turbasammal]] (''Sphagnum inundatum''), sgk [[turbasamblalised]]
*[[loim-vesipaunikas]] (''Hydrocotyle vulgaris'')
*[[loitev tulinelk]] (''Lychnis chalcedonica''), sgk [[nelgilised]]
*[[Loitlesbergeri niitsammal]] (''Cephalozia loitlesbergeri'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[niitsamblalised]], Eestis haruldane
*[[longus helmikas]] (''Melica nutans''), sgk [[kõrrelised]]
*[[longus pirnik]] (''Pohlia nutans'') sammal pungsamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline
*[[longus põisrohi]] (''Silene nutans''), sgk [[nelgilised]]
*[[longus pühvlihein]] (''Stenotaphrum secundatum''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]]
*[[longus rippsammal]] (''Antitrichia curtipendula'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hiissamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud
*[[lontkress]] (''Warea''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[lood-angervars]] (''Vincetoxicum hirundinaria''), sgk [[angervarrelised]]
*[[loodehmik]] (''Thuidium abietinum'') sammal ehmikuliste sugukonnast. Eestis tavaline
*[[loodhellik]] (''Entosthodon''), perekond, sgk [[hellikulised]] 
*[[lood-jõhvsammal]] (''Ditrichum flexicaule'') sammal kaksikhambaliste sugukonnast. Eestis tavaline
*[[lood-keerdsammal]] (''Tortella tortuosa'') sammal pisisamblaliste sugukonnast. Eestis tavaline
*[[lood-ristirohi]] (''Senecio integrifolius'', ''Tephroseris integrifolia'', ''Senecio campestris'') sgk [[korvõielised]]
*[[lood-skapaania]] (''Scapania calcicola'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane
*[[loorberilised]] (''Lauraceae''), sugukond
*[[loorberipuu]] (''Laurus''), perekond, sgk [[loorberilised]]
*[[loorberipuulaadsed]] (''Laurales''), selts 
*[[lootos]] (''Nelumbo''), perekond, sgk [[lootoselised]]
*[[lubikas]] (''Sesleria''), perekond, sgk [[kõrrelised]]
*[[lubi-kuldsammal]] (''Campylium calcareum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane
*[[lubi-lesiksammal]] (''Pseudoleskeella catenulata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karesamblalised]], Eestis haruldane
*[[lubi-niithammas]] (''Didymodon tophaceus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane
*[[lubiseligeeria]] (''Seligeria calcarea'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane
*[[lubi-sirbik]] (''Drepanocladus sendtneri'') sammal tömpkaanikuliste sugukonnast. Eestis paiguti
*[[lubi-tömpkaanik]] (''Amblystegium confervoides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane
*[[luga]] (''Juncus''), perekond, sgk [[kõrrelised]]
*[[luht-kastevars]] (''Deschampsia cespitosa''), sgk [[kõrrelised]]
*[[luhttarn]] (''Carex elata''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[luide-aruhein]] (''Festuca rubra'' subsp. ''arenaria''), [[punane aruhein|punase aruheina]] alamliik, sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati
*[[luigelill]] (''Butomus umbellatus''), [[veetaim,]] sgk [[luigelillelised]]
*[[luigelill (perekond)|luigelill]] (''Butomus''), perekond, sgk [[luigelillelised]]
*[[luigelillelised]] (''Butomaceae''), sugukond
*[[lulo-maavits]] (''Solanum quitoense''), sgk [[maavitsalised]] 
*[[lumekupp]] (''Eranthis''), sgk [[tulikalised]] 
*[[lumeroos]] (''Helleborus''), perekond, sgk [[tulikalised]]
*[[lumikilbik (perekond)|lumikilbik]] (''Hormathophylla''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[lumikilbik]] (''Hormathophylla longicaulis''), sgk [[ristõielised]]
*[[lumilehik (perekond)|lumilehik]] (''Hedwigia''), perekond, sgk [[lumilehikulised]]
*[[lumilehikulaadsed]] (''Hedwigiales''), selts 
*[[lumilehikulised]] (''Hedwigiaceae''), sugukond
*[[lutikkäpp]] (''Orchis coriophora''), sgk [[käpalised]]
*[[lutsern]] (''Medicago''), perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[luuderohi-lehtertapp]] (''Ipomoea hederacea Jacq.'')
*[[luulusalvei]] (''Salvia divinorum''), sgk [[huulõielised]]
*[[lõhine lutsern]] (''Medicago laciniata''), sgk [[liblikõielised]]
*[[lõhiskuparsamblad]] (''Andreaeopsida''), klass
*[[lõhiskupralaadsed]] (''Andreaeales''), selts 
*[[lõhiskupralised]] (''Andreaeaceae''), sugukond 
*[[lõhislehine kurereha]] (''Geranium dissectum''), sgk [[kurerehalised]]
*[[lõhistanukas]] (''Schistidium''), perekond, [[sammaltaim]]
*[[lõhnav kananga]] ehk ilang ehk ilang-ilang (''Cananga odorata''), sgk [[anoonalised]] 
*[[lõhnav kummel]] ehk ubinhein (''Matricaria discoidea''), sgk [[korvõielised]]
*[[lõhnav käoraamat]] (''Gymnadenia odoratissima''), sgk [[käpalised]]
*[[lõhnav maarjahein]] (''Anthoxanthum odoratum''), sgk [[kõrrelised]]
*[[lõhnav maarjalepp]] (''Agrimonia repens''), sgk [[roosõielised]]
*[[lõhnav madar]] (''Galium odoratum''), sgk [[madaralised]]
*[[lõhnav pappel]] (''Populus suaveolens''), puu, sgk [[pajulised]] 
*[[lõikheinalised]] (''Cyperaceae''), sugukond
*[[lõhnav kannike]] (''Viola odorata'') , sgk [[kannikeselised]]
*[[lõhnav neitsikummel]] (''Tanacetum parthenium''), sgk [[korvõielised]]
*[[lõhnav vaarikas]] (''Rubus odoratus''), sgk [[roosõielised]]
*[[lõhnhein]] (''Hierochloe''), perekond, sgk [[kõrrelised]] 
*[[lõokannus]] (''Corydalis''), perekond, sgk [[magunalised]]
*[[lõosilm]] (''Myosotis''), perekond, sgk [[karelehelised]]
*[[lõuna-jumalakäpp]] (''Orchis mascula'' subsp. ''speciosa''), [[jumalakäpp|jumalakäpa]] alamliik, sgk [[käpalised]]
*[[lõunapöögilised]] (''Nothofagaceae''), sugukond
*[[lõunapöök]] (''Nothofagus''), perekond, sgk [[lõunapöögilised]]
*[[lõunasinep]] (''Hirschfeldia''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[lõunatsuuga (perekond)|lõunatsuuga]] (''Nothotsuga''), perekond, sgk [[männilised]]
*[[lõunatsuuga]] (''Nothotsuga longibracteata''), sgk [[männilised]]
*[[lõvilõug]] (''Antirrhinum''), perekond [[Teelehelised|teelehiste]] sugukonnast
*[[läikiv kurdsammal]] (''Hamatocaulis vernicosus''), sgk ''[[Calliergonaceae]]''
*[[läikiv kurereha]] (''Geranium lucidum'')
*[[läikiv mailane]] (''Veronica polita''), sgk [[teelehelised]]
*[[läikiv tuhkpuu]] (''Cotoneaster lucidus''), sgk [[roosõielised]]
*[[läiklehine mahoonia]] (''Mahonia aquifolium''), sgk [[kukerpuulised]] 
*[[läik-ulmik]] (''Hypnum cupressiforme'') sammal ulmikuliste sugukonnast. Eestis tavaline
*[[lääneanakard]] ehk nakrapuu (''Anacardium occidentale''), [[puu]], sgk [[anakardilised]], pärit Brasiilia kirdeosast, kasvatatakse viljapuuna kõikjal troopikas
*[[lääne-lõhnhein]] (''Hierochloe australis''), sgk [[kõrrelised]]
*[[lääne-mõõkrohi]] (''Cladium mariscus''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[läänemänd]] (''Pinus monticola''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]]
*[[lääneplaatan]] (''Platanus occidentalis''), [[puu]], sgk [[plaatanilised]], [[Põhja-Ameerika]
*[[läänepärn]] ehk hollandi pärn (''Tilia europaea'' ehk ''Tilia vulgaris''), [[puu]], [[Euroopa]]
*[[lääne-sõlmhein]] (''Spergularia maritima''), sgk [[nelgilised]]
*[[lääne-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza praetermissa''), sgk [[käpalised]], esineb Eestis teadaolevalt vaid ühe väikese lokaalpopulatsioonina
*[[läänetarn]] (''Carex distans''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[läänetsuuga]] (''Tsuga heterophylla''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]], [[Suurbritannia]]
*[[läätspuu]] (''Caragana''), perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[lühikupralised]] (''Brachytheciaceae''), sugukond 
*[[lühilehine tääkliilia]] (''Yucca brevifolia''), sgk [[agaavilised]]
*[[lühiokkaline jugapuu]] (''Taxus brevifolia''), sgk [[jugapuulised]]
*[[lühivillane liivatee]] (''Thymus pseudolanuginosus''), sgk [[huulõielised]]
*[[lünktarn]] (''Carex disticha''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[Lyalli lehis]] (''Larix lyallii''), sgk [[männilised]]

==M==
*[[Maacki kikkapuu]] (''Euonymus hamiltonianus'' var. ''maackii'') 
*[[Maacki kukekannus]] (''Delphinium maackianum'')	 
*[[Maacki kuslapuu]] (''Lonicera maackii''). 	 
*[[Maacki lauk]] (''Allium maackii'')
*[[Maacki lõosilmik]] (''Eritrichium incanum'' var. ''maackii'') 
*[[Maacki upsujuur]] (''Veratrum maackii'')
*[[maadia]] (''Madia''), perekond
*[[maadjas enelas]] (''Spiraea decumbens'') 
*[[maadjas fuksia]] (''Fuchsia procumbens]]'' 	 
*[[maadjas jänesekapsas]] (''Oxalis depressa'') 
*[[maadjas kortsleht]] (''Alchemilla decumbens'')  	 
*[[maadjas leeklill]] (''Phlox pulvinata'') 
*[[maadjas litterkõdrik]] ehk maadjas litterhein (''Noccaea stilosa'')  
*[[maadjas luudpõõsas]] ehk laiuv luudpõõsas (''Cytisus decumbens'')  	 
*[[maadjas piilea]] (''Pilea depressa'') 	 
*[[maadjas poorleht]] (''Myoporum debile'')  	 
*[[maadjas ronitatar]] (''Muehlenbeckia adpressa'') 	 
*[[maadjas siilikkaktus]] (''Echinopsis chamaecereus'')  
*[[maadjas talihali]] (''Gaultheria humifusa'') 	 
*[[maadjas tuhkpuu]] (''Cotoneaster congestus'')	 
*[[maadjas turdleht]] (''Crassula setulosa'' var. ''curta'')
*[[maadjas viigikaktus]] (''Opuntia humifusa'')
*[[maagiline niando]] (''Alchornea floribunda'') 	 
*[[maagiline töbipuu]] (''Premna serratifolia'') 
*[[maajalg]] (''Glechoma'')
*[[maakarikalised]] (''Geocalycaceae''), sugukond
*[[maakarikas]] (''Geocalyx''), perekond 	 
*[[maakia]] (''Maackia''), perekond  
*[[maakäpp]] (''Rhizanthella]]''), perekond
*[[maalõug]] (''Asarina procumbens'')	 
*[[maalõug (perekond)|maalõug]] ehk asariin (''Asarina''), perekond  
*[[maamõõl]] (''Geum urbanum''), sgk [[roosõielised]]
*[[maapalm]] (''Geonoma''), perekond 
*[[maapirn]] ehk mugul-päevalill ehk topinambur (''Helianthus tuberosus''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]]
*[[Maapähkel (perekond)|maapähkel]] (''Arachis''), perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[maarika]] (''Trimezia''), perekond 
*[[maaristik]] (''Trifolium subterraneum'')	 
*[[maarjahein (perekond)|maarjahein]] (''Anthoxanthum''), sgk [[kõrrelised]]
*[[maarjakask]] ehk karjala kask (''Betula pendula'' var. ''carelica'', ''Betula alba'' L. var. ''carelica'', ''Betula pendula'' f. ''carelica'', ''Betula pendula'' f. ''carelica'' hort.), [[arukask|arukase]] teisend või vorm
*[[maarjalepp]] (''Agrimonia''), perekond, sgk [[roosõielised]]
*[[maarjaohakas]] (''Silybum''), perekond 	
*[[maarja-sõnajalg]] (''Dryopteris filix-mas''), sgk [[sõnajalalised]]
*[[maasapp]] (''Centaurium''), perekond, sgk [[emajuurelised]]
*[[maasikapuu]] (''Arbutus''), [[puu]], perekond, Euroopa, Põhja-Ameerika
*[[maasikas]] (''Fragaria''), perekond
*[[maasikfüüsal]] (''Physalis pubescens'') 
*[[maasik-guajaavipuu]] (''Psidium cattleyanum'')
*[[maasik-kuukaktus]] ehk [[maasik-metskaktus]] (''Hylocereus undatus''), sgk [[kaktuselised]]
*[[maasikmaran]] (''Potentilla megalantha'')
*[[maasik-näsakaktus]] (''Mammillaria dioica'')
*[[maasikvaarikas]] (''Rubus illecebrosus'')
*[[maataimed]] (''Embryophyta'') 
*[[maavigna]] ehk maa-lehmahernes (''Vigna subterranea'')
*[[maaviljaline viigipuu]] (''Ficus geocarpa'')
*[[maavits (perekond)|maavits]] (''Solanum''), perekond, sgk [[maavitsalised]]
*[[maavitsalaadsed]] (''Solanales''), selts
*[[maavitsalised]] (''Solanaceae''), sugukond
*[[maaõielised]] (''Balanophoraceae'')  
*[[maaõis]] (''Balanophora''), perekond
*[[Macarthuri aleksandripalm]] (''Ptychosperma macarthurii'')
*[[Macartney kibuvits]] (''Rosa bracteata'') 
*[[Macaulay' emajuur]] (''Gentiana ×macaulayi'') 
*[[Macklini liilia]] (''Lilium mackliniae'')	 
*[[MacNabi küpress]] (''Cupressus macnabiana'')
*[[madagaskari ahvileivapuu]] (''Adansonia madagascariensis'') 	 
*[[madagaskari ahvilill]] (''Mimulus madagascariensis'')  	 
*[[madagaskari akaatsia]] (''Acacia dodonaeifolia'')
*[[madagaskari dombeia]] (''Dombeya ×cayeuxii'') 
*[[madagaskari eebenipuu]] (''Diospyros haplostylis''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]]
*[[madagaskari raffiapalm]] (''Raphia farinifera''), sgk [[palmilised]]
*[[madal kadakkaer]] (''Cerastium pumilum''), sgk [[nelgilised]]
*[[madal kask]] (''Betula humilis''), sgk [[kaselised]]
*[[madal-keerdsammal]] (''Tortella inclinata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis tavaline
*[[madal mustjuur]] (''Scorzonera humilis''), sgk [[korvõielised]]
*[[madal peiulill]] (''Tagetes patula''), sgk [[korvõielised]]
*[[madal unilook]] (''Sisymbrium supinum''), sgk [[ristõielised]]
*[[madar]] (''Galium''), perekond, sgk [[madaralised]]
*[[madaralised]] (''Rubiaceae''), sugukond
*[[madarik]] (''Sherardia arvensis''), sgk [[madaralised]]
*[[Madarik (perekond)|madarik]] (''Sherardia''), perekond, sgk [[madaralised]]
*[[madurauvolfia]] (''Rauwolfia serpentina''), sgk [[koerakoolulised]]
*[[mage sõstar]] (''Ribes alpinum''), põõsas, sgk [[sõstralised]]
*[[magnoolialaadsed]] (''Magnoliales''), selts

*[[magnoolialised]] (''Magnoliaceae''), sugukond 
*[[magun]] (''Papaver''), perekond, sgk [[magunalised]]
*[[magunalised]] (''Papaveraceae''), sugukond
*[[magus hundihammas]] (''Astragalus glycyphyllos''), sgk [[liblikõielised]]
*[[magus kirsipuu]] (''Prunus avium''), sgk [[roosõielised]]
*[[magustav imemari]] (''Synsepalum dulcificum''), sgk [[sapotillipuulised]]
*[[mahoonia]] (''Mahonia''), sgk [[kukerpuulised]] 
*[[Maikelluke (perekond)|maikelluke]], perekond, sgk [[liilialised]]
*[[mailane]] (''Veronica''), perekond, sgk [[teelehelised]]
*[[mailaselised]] (''Scrophulariaceae''), sugukond
*[[mais]] (''Zea mays''), sgk [[kõrrelised]]
*[[maiten]] (''Maytenus''), sgk [[kikkapuulised]]
*[[makassari eebenipuu]] (''Diospyros celebica''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]]
*[[malai jelutongipuu]], (''Dyera costulata''), [[puu]], Kagu-Aasia
*[[malkolmia]] (''Malcolmia''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[malpiigialaadsed]] (''Malpighiales''), selts
*[[malts]] (''Atriplex''), perekond, sgk [[rebasheinalised]]
*[[maltsalised]] (''Chenopodiaceae''), endine sugukond
*''[[Mamiellales]]'', selts
*[[mammutipuu]] ehk hiidsekvoia (''Sequoiadendron giganteum''), [[puu]], sgk [[küpressilised]]
*[[mandel-maruhein]] (''Vernonia amygdalina''), sgk [[korvõielised]]
*[[mandlipuu (perekond)|mandlipuu]] (''Amygdalus''), alamperekond või perekond, sgk [[roosõielised]]
*[[mandžuuria nulg]] (''Abies holophylla''), sgk [[männilised]]
*[[mangostanipuu]] ehk harilik gartsiinia (''Garcinia mangostana''), sgk [[kluusialised]]
*[[maniokk]] (''Manihot''), perekond, sgk [[piimalillelised]]
*[[Manni tüvijalg]] ehk Manni tsüaatea (''Cyathea manniana''), sgk [[tüvijalalised]]
*[[maohabe]] (''Ophiopogon''), perekond, sgk [[asparilised]]
*[[maokeel (perekond)|maokeel]] (''Ophioglossum''), sgk [[maokeelelised]]
*[[maokeelelised]] (''Ophioglossaceae''), sugukond 
*[[maran]] (''Potentilla''), perekond, sgk [[roosõielised]]
*''[[Marcus-kochia]]'', sgk ristõielised
*''[[Marcus-kochia littorea]]'', sgk ristõielised
*[[maruula-elevandiõunapuu]] (''Sclerocarya birrea''), [[puu]], sgk [[anakardilised]]
*[[mauriitsiuse eebenipuu]] (''Diospyros tessellaria''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]]
*[[meduuspuu]] (''Medusagyne oppositifolia''), sgk [[meduuspuulised]]
*''[[Megacarpaea]]'', perekond
*[[mehhiko diospüür]] (''Diospyros digyna''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]]
*[[mehhiko füüsal]] ehk tomatillofüüsal (''Physalis philadelphica''), sgk [[maavitsalised]]
*[[mehhiko pisikurk]] (''Melothria scabra''), sgk [[kõrvitsalised]] 
*[[Meklenburgi timmia]] (''Timmia megapolitana''), sgk [[timmialised]]
*[[melon]] (''Cucumis melo''), sgk [[kõrvitsalised]]
*[[melon-maavits]] (''Solanum muricatum''), sgk [[maavitsalised]]
*[[mennikpunane ekmea]] (''Aechmea miniata''), sgk [[bromeelialised]]
*[[mennikpunane kastilleeja]] (''Castilleja miniata''), sgk [[soomukalised]]
*[[meranti-soorea]] (''Shorea negrosensis''), [[puu]], [[Filipiinid]]
*[[meridriimia]] ehk meriurgiinia (''Urginea maritima''), [[rohttaim]], sgk [[asparilised]], peamiselt Vahemere rannikul
*[[merihein]] (''Zostera''), perekond, sgk [[meriheinalised]]
*[[meriheinalised]] (''Zosteraceae''), sugukond
*[[Merihumur (perekond)|merihumur]] (''Honckenya''), perekond, sgk [[nelgilised]]
*[[merihumur]] (''Honckenya peploides''), sgk [[nelgilised]]
*[[merikann]] (''Armeria''), perekond, sgk [[tinajuurelised]]
*[[merikapsas]] (''Crambe maritima'') [[rohttaim]] sgk [[ristõielised]], Eestis tavaline
*[[meri-lõhistanukas]] (''Schistidium maritimum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud
*[[meri-malkolmia]] (''Malcolmia maritima''), sgk [[ristõielised]]
*[[meri-mugulkõrkjas]] (''Bolboschoenus maritimus''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[merimänd]] (''Pinus pinaster''), puu, sgk [[männilised]]
*[[meri-näkirohi]] (''Najas marina'')
*[[merioblikas]] (''Rumex maritimus''), sgk [[tatralised]]
*[[meripuju]] (''Artemisia maritima'')
*[[meri-pungsammal]] (''Bryum marratii''), sgk [[pungsamblalised]]
*[[merisalat]] (''Cochlearia''), perekond, sgk [[ristõielised]]

*[[meri-särjesilm]] (''Ranunculus baudotii'', ''Ranunculus peltatus'' subsp. ''baudotii''), sgk [[tulikalised]]
*[[mesikas]] (''Melilotus''), perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[mesimurakas]] (''Rubus arcticus'')
*[[mesiohakas]] (''Echinops''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[meskiagaav]] (''Agave atrovirens''), sgk [[agaavilised]]
*[[metasekvoia (perekond)|metasekvoia]] (''Metasequoia''), perekond, sgk [[küpressilised]]
*[[metasekvoia]] (''Metasequoia glyptostroboides''), [[puu]], sgk [[küpressilised]], Hiina (Sichuani provints)
*[[metsakäharik]] (''Rhytidiadelphus triquetrus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis tavaline
*[[mets-aruhein]] (''Festuca altissima')
*[[mets-harakputk]] (''Anthriscus sylvestris''), [[rohttaim]] sgk [[sarikalised]], Eestis tavaline
*[[mets-hiirehernes]] (''Vicia sylvatica''), sgk [[liblikõielised]]
*[[metsik kanep]] (''Cannabis ruderalis''), sgk [[kanepilised]]
*[[mets-jürilill]] (''Cardamine impatiens''), sgk [[ristõielised]] 
*[[metskannike]] (''Viola reichenbachiana''), sgk [[kannikeselised]]
*[[mets-kassinaeris]] (''Malva sylvestris''), sgk [[kassinaerilised]] 
*[[metskastik]] (''Calamagrostis arundinacea''), sgk [[kõrrelised]]
*[[metskerss]] (''[[Rorippa sylvestris]]''), sgk [[ristõielised]]
*[[metskevadik]] (''Draba nemorosa''), sgk [[ristõielised]]
*[[mets-kibuvits]] (''Rosa majalis''), sgk [[roosõielised]]
*[[mets-kurereha]] (''Geranium sylvaticum''), sgk [[kurerehalised]]
*[[mets-kuukress]] (''Lunaria rediviva''), sgk [[ristõielised]]
*[[metskõrkjas]] (''Scirpus sylvaticus''), sgk [[lõikheinalised]], Eestis tavaline
*[[metslauk]] (''Allium scorodoprasum''), sgk [[amarüllilised]]
*[[mets-lehiksammal]] (''Plagiomnium cuspidatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tähtsamblalised]], , Eestis tavaline
*[[metsmaasikas]] (''Fragaria vesca''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Euroopas ja Kesk-Aasias, Eestis tavaline
*[[metsmagun]] (''Hylomecon''), perekond sgk [[magunalised]]
*[[metsosi]] (''Equisetum sylvaticum''), sgk [[osjalised]] 
*[[mets-pajulill]] (''Epilobium adenocaulon''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]]
*[[metspipar (perekond)|metspipar]] (''Asarum''), perekond, sgk [[tobiväädilised]]
*[[mets-pirnipuu]] (''Pyrus pyraster''), sgk [[roosõielised]]
*[[mets-ristirohi]] (''Senecio sylvaticus''), sgk [[korvõielised]]
*[[mets-seahernes]] (''Lathyrus sylvestris''), sgk [[liblikõielised]]
*[[metstarn]] (''Carex sylvatica''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[metstulikas]] (''Ranunculus cassubicus''), sgk [[tulikalised]] 
*[[mets-turbasammal]] (''Sphagnum squarrosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], , Eestis tavaline
*[[mets-tähthein]] (''Stellaria holostea''), sgk [[nelgilised]]
*[[mets-vareskold]] (''Diphasiastrum complanatum''), sgk [[kollalised]]
*[[metsvits (perekond)|metsvits]] (''Lysimachia''), perekond, sgk [[mürsiinelised]]
*[[mets-õunapuu]] (''Malus sylvestris''), sgk [[roosõielised]]
*[[metsülane]] (''Anemone sylvestris''), sgk [[tulikalised]]
*[[miombopuu]] (''Brachystegia''), perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[mitmeõiene tulikas]] (''Ranunculus polyanthemos''), sgk [[tulikalised]]
*[[moosesepõõsas]] (''Dictamnus''), perekond, sgk [[ruudilised]] 
*[[mopaanipuu]] (''Colophospermum mopane''), [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[liblikõielised]]
*[[mopaanipuu (perekond)|mopaanipuu]] (''Colophospermum''), perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[muda-lahnarohi]] (''Isoetes echinospora''), sgk [[lahnarohulised]]
*[[muda-nõmmkann]] (''Androsace filiformis''), sgk [[nurmenukulised]] 
*[[mudatarn]] (''Carex limosa''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[mugulkõrkjas]] (''Bolboschoenus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]] 
*[[mugul-mungalill]] (''Tropaeolum tuberosum''), sgk [[mungalillelised]]
*[[mugulpirnik]] (''Pohlia bulbifera'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane
*[[mugul-pungsammal]] (''Bryum subapiculatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane

*[[mugultulikas]] (''Ranunculus bulbosus''), sgk [[tulikalised]]
*[[mugul-tuliürt]] (''Phlomis tuberosa''), sgk [[huulõielised]]
*[[mulga akaatsia]] (''Acacia aneura'') [[puu]] või [[põõsas]], sgk [[mimoosilised]], Austraalia, sisse toodud Ameerikasse
*[[mummvetikas]] (''[[Caulerpa]]''), perekond [[rohevetiktaimed]]e hõimkonnast
*[[munakupar]] (''Diphyscium''), perekond, sgk [[munakupralised]]
*[[munakupralaadsed]] (''Diphysciales''), selts
*[[munakupralised]] (''Diphysciaceae''), sugukond
*[[mungalill (perekond)|mungalill]] (''Tropaeolum''), perekond, sgk [[mungalillelised]]
*[[mungalillelised]] (''Tropaeolaceae''), sugukond
*[[mungvigna]] (''Vigna radiata''), sgk [[liblikõielised]]
*[[murakas]] (''Rubus''), perekond, sgk [[roosõielised]]
*[[Murbecki kortsleht]] (''Alchemilla murbeckiana''), sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane
*[[murelipuu]] (''Prunus cerasus'' var. ''austera''), [[hapu kirsipuu]] teisend, sgk [[roosõielised]]
*[[murtudsüda]] (''Lamprocapnos''), perekond, sgk [[magunalised]]
*[[murujas kulbik]] (''Jungermannia caespiticia'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane
*[[murulauk]] (''Allium schoenoprasum''), sgk [[liilialised]]
*[[murunurmikas]] (''Poa annua''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline
*[[muru-pungsammal]] (''Bryum caespiticium'') sammal pungsamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline
*[[murutulvik]] (''Myrinia pulvinata'') sammal tulvikuliste sugukonnast, Eestis haruldane
*[[muskaatsalvei]] (''Salvia sclarea L.'')
*[[muskushibisk]] (''Abelmoschus''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] 
*[[muskus-kassinaeris]] (''Malva moschata''), sgk [[kassinaerilised]]
*[[muskuslill (perekond)|muskuslill]] (''Adoxa''), perekond, sgk [[muskuslillelised]]
*[[muskuslill]] (''Adoxa moschatellina''), sgk [[muskuslillelised]]
*[[muskuslillelised]] (''Adoxaceae''), sugukond
*[[must akaatsia]] (''Acacia melanoxylon''), [[puu]], sgk [[liblikõielised]], pärismaine [[Austraalia]] ja [[Tasmaania]] idaosas
*[[must aroonia]] (''Sorbaronia mitschurinii''), sgk [[roosõielised]]
*[[must belladonna]] (''Atropa belladonna''), sgk [[maavitsalised]]
*[[must eebenipuu]] (''Diospyros ebenum''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]], pärismaine Lõuna-[[India]]s ja [[Sri Lanka]]l
*[[must kuusk]] (''Picea mariana''), sgk [[männilised]]
*[[must leeder]] (''Sambucus nigra''), sgk [[muskuslillelised]] või [[kuslapuulised]]
*[[must maavits]] (''Solanum nigrum''), [[rohttaim]], sgk [[maavitsalised]], Euroopas, Aasias ja Ameerikas
*[[must mooruspuu]] (''Morus nigra''), sgk [[mooruselised]]
*[[must mänd]] (''Pinus nigra''), sgk [[männilised]]
*[[must nahkhiirelill]] (''Tacca chantrieri''), sgk [[dioskoorilised]]
*[[must pappel]] (''Populus nigra''), [[puu]], sgk [[pajulised]]
*[[must pipar]] (''Piper nigrum''), sgk [[pipralised]]
*[[must pähklipuu]] (''Juglans nigra''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]]
*[[must seahernes]] (''Lathyrus niger''), sgk [[liblikõielised]]
*[[must sõstar]] (''Ribes nigrum''), [[põõsas]], sgk [[sõstralised]]
*[[must vengepuu]] (''Millettia laurentii''), [[puu]], Kesk- ja Kagu-Aafrika, sgk [[liblikõielised]]
*[[must vägihein]] (''Verbascum nigrum''), sgk [[mailaselised]]
*[[mustikalised]] (''Vacciniaceae''), sugukond
*[[mustikas (perekond)|mustikas]] (''Vaccinium''), perekond, sgk [[kanarbikulised]]
*[[mustjas sepsikas]] (''Schoenus nigricans'')
*[[mustjuur]] (''Scorzonera''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[mustpeasamblalaadsed]] (''Catoscopiales''), selts 
*[[mustpeasamblalised]] (''Catoscopiaceae''), sugukond
*[[mustpeasammal]] (''Catoscopium nigritum'') sammal, sgk [[mustpeasamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud
*[[mustpeasammal (perekond)|mustpeasammal]] (''Catoscopium''), perekond, sgk [[mustpeasamblalised]]
*[[muulukas]] (''Fragaria viridis''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Eestis paiguti
*[[muutväät]] (''Boquila trifoliolata''), sgk [[mapupuulised]]
*[[muutväät (perekond)|muutväät]] (''Boquila''), perekond, sgk [[mapupuulised]]
*[[mõru jürilill]] (''Cardamine amara''), sgk [[ristõielised]]
*[[mõru kirburohi]] (''Polygonum hydropiper''), sgk [[tatralised]]
*[[mõru vahulill]] (''Polygala amarella''), sgk [[vahulillelised]]
*[[mõru vesipipar]] (''Elatine hydropiper'')
*[[mõõl]] (''Geum''), perekond, sgk [[roosõielised]]
*[[mädarõigas (perekond)|mädarõigas]], perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[mägiarnika]] (''Arnica montana''), rohttaim, sgk [[korvõielised]], Euroopa, Eestis pärismaisena ei leidu
*[[mägi-harakalatv]] (''Erysimum hieraciifolium''), sgk [[ristõielised]]
*[[mägi-kadakkaer]] (''Cerastium alpinum''), sgk [[nelgilised]]
*[[mägikapsas]] (''Brassica repanda''), sgk [[ristõielised]]
*[[mägilevkoi]] (''Matthiola fruticulosa''), sgk [[ristõielised]] 
*[[mägi-lipphernes]] (''Oxytropis campestris''), sgk [[liblikõielised]]
*[[mägimänd]] (''Pinus mugo''), sgk [[männilised]]
*[[mägi-naistepuna]] (''Hypericum montanum'')
*[[mäginulg]] (''Abies lasiocarpa''), sgk [[männilised]]
*[[mägi-pajulill]] (''Epilobium montanum''), [[rohttaim]], sgk [[pajulillelised]]
*[[mägi-piimputk]] (''Peucedanum oreoselinum''), sgk [[sarikalised]]
*[[mägiristik]] (''Trifolium montanum''), sgk [[liblikõielised]]
*[[mägi-seahernes]] (''Lathyrus linifolius''), sgk [[liblikõielised]]
*[[mägisibul]] (''Sempervivum''), perekond, sgk [[paksulehelised]]
*[[mägitarn]] (''Carex montana''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[mägivaher]] (''Acer pseudoplatanus''), [[puu]], sgk [[vahtralised]], Euroopas ja Lääne-Aasias, Eestis ilupuuna, vahel metsistub
*[[mägi-õunapuu]] (''Malus sieversii''), sgk [[roosõielised]]
*[[mänd (perekond)|mänd]] (''Pinus''), [[puu]]d (harva [[põõsas|põõsad]]), sgk [[männilised]], pärismaised [[põhjapoolkera]]l [[Euraasia]] [[Himaalaja]] ja [[Kagu-Aasia]]ni, [[Sumatra]]l osalt ka [[lõunapoolkera]]l, [[Aafrika]] põhjaotsas, [[Põhja-Ameerika]]s [[Nicaragua]] ja [[Haiti saar]]eni, kasvatatakse ka lõunapoolkeral, Eestis tavaline ([[harilik mänd]])
*[[männas-euklaadium]] (''Eucladium verticillatum'') sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane
*[[männas-vesikuusk]] (''Myriophyllum verticillatum''), sgk [[vesikuuselised]]
*[[männilised]] (''Pinaceae''), sugukond
*[[mätashari]] (''Celosia''), perekond, sgk [[rebasheinalised]]
*[[mätastarn]] (''Carex cespitosa''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[mülgaskannike]] (''Viola persicifolia''), sgk [[kannikeselised]]
*[[Münt (perekond)|münt]] (''Mentha''), perekond, sgk [[huulõielised]]
*[[mürdilaadsed]] (''Myrtales''), selts
*[[mürgipuu]] (''Toxicodendron''), perekond, sgk [[anakardilised]]
*[[mürkputk]] (''Cicuta''), perekond, sgk [[sarikalised]]
*[[mürktulikas]] ([[Ranunculus scleratus]]), sgk [[tulikalised]]
*[[mürripuu]] (''Commiphora''), perekond, sgk [[mürripuulised]]
*[[mürripuulised]] (''Burseraceae''), sugukond
*[[mürsiinelised]] (''Myrsinaceae''), sugukond
*[[mürt]] (''Myrtus''), perekond, sgk [[mürdilised]]
*[[mütshellik]] (''Physcomitrium''), perekond, sgk [[hellikulised]]
*[[mütshellikuke]] (''Physcomitrella''), perekond, sgk [[hellikulised]]
*[[müür-hanemalts]] (''Chenopodium murale''), sgk [[rebasheinalised]]
*[[müürkevadik]] (''Draba muralis''), sgk [[ristõielised]]
*[[müür-kipslill]] (''Gypsophila muralis''), sgk [[nelgilised]]
*[[müürlill]] (''Cymbalaria''), perekond, sgk [[mailaselised]]
*[[müürlook]] (''Arabidopsis''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[müür-niithammas]] (''Didymodon vinealis''), sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane
*[[müür-niklirohi]] ehk müür-kilbirohi (''Odontarrhena muralis'', ''Alyssum murale''), sgk [[ristõielised]]
*[[müür-nokksammal]] (''Rhynchostegium murale''), sgk [[lühikupralised]]
*[[müür-raunjalg]] (''Asplenium ruta-muraria''), sgk [[raunjalalised]]

==N==
*[[naaskel-kaksikhambake]] (''Dicranella subulata''), sammal kaksikhambaliste sugukonnast, Eestis haruldane
*[[naaskelkeerik]] (''Tortula subulata''), sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis tavaline
*[[naaskelleht]] (''Subularia''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[naat]] (''Aegopodium''), perekond, sgk [[sarikalised]]
*[[naistepuna]] (''Hypericum''), perekond, sgk [[naistepunalised]]
*[[naistepunalised]] (''Hypericaceae''), sugukond
*[[naeris]] (''Brassica rapa rapa''), [[põld-kapsasrohi|põld-kapsasrohu]] alamliik, sgk [[ristõielised]], kultuurtaim
*[[nartsiss]] (''Narcissus''), perekond, sgk [[amarüllilised]]
*[[nelgilaadsed]] (''Caryophyllales''), selts
*[[nelgilised]] (''Caryophyllaceae''), sugukond
*[[neljaseemnene hiirehernes]] (''Vicia tetrasperma''), sgk [[liblikõielised]]
*[[nelk]] (''Dianthus''), perekond, sgk [[nelgilised]]
*[[niidu-asparhernes]] (''Tetragonolobus maritimus''), sgk [[liblikõielised]]
*[[niiduehmik]] (''Thuidium philibertii'') sammal ehmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline
*[[niidu-kuremõõk]] (''Gladiolus imbricatus''), sgk [[võhumõõgalised]]
*[[niidukäharik]] (''Rhytidiadelphus squarrosus'') sammal ulmikuliste sugukonnast, Eestis tavaline
*[[niidutarn]] (''Carex lepidocarpa''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[niiluse akaatsia]] (''Acacia arabica'' ehk ''Acacia nilotica'')
*[[niitjas mailane]] (''Veronica filiformis''), sgk [[teelehelised]]
*[[niitjas penikeel]] (''Potamogeton filiformis''), sgk [[penikeelelised]]
*[[niitjas tarn]] (''Carex lasiocarpa''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[Nikko nulg]] (''Abies homolepis''), sgk [[männilised]]
*[[niklirohi]] (''Odontarrhena''), perekond, sgk [[ristõielised]]
* [[nipapalm]] (''Nypa fruticans''), sgk [[palmilised]] 
*[[nipponi naistesõnajalg]] (''Athyrium niponicum''), sgk [[naistesõnajalalised]]
*[[nisu]] (''Triticum''), perekond, sgk [[kõrrelised]], kultuurtaimena üle maailma
*''[[Noccaea densiflora]]'', sgk [[ristõielised]]
*[[nokktarn]] (''Carex rhyncophysa''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[noollehine malts]] (''Atriplex calotheca''), sgk [[rebasheinalised]]
*[[norra hundihammas]] (''Astragalus norvegicus''), sgk [[liblikõielised]]
*[[norra keerik]] (''Tortula norvegica'') sammal pisisamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane
*[[norra maran]] (''Potentilla norvegica''), sgk [[roosõielised]]
*[[nuikapsas]] ehk koolrabi (''Brassica oleracea'' var. ''gongylodes''), [[kapsas|kapsa]] teisend
*[[nulg]] (''Abies''), perekond, sgk [[männilised]]
*[[nurmlauk]] (''Allium vineale'')
*[[nurmnelk]] (''Dianthus deltoides''), sgk [[nelgilised]]
*[[nurmenukulised]] (''Primulaceae''), sugukond
*[[nurmikas]] (''Poa''), perekond, sgk [[kõrrelised]]
*[[nutipõõsas]] (''Cephalanthus''), perekond, sgk [[madaralised]]
*[[nutt-roossammal]] (''Rhodobryum roseum'') sammal pungsamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane
*[[nuttsammal]] (''Ptychostomum''), perekond, sgk [[pungsamblalised]]
*[[nõeljaogaline kibuvits]] (''Rosa acicularis''), [[põõsas]], sgk [[roosõielised]]
*[[nõeljas kesakann]] (''Sagina subulata''), sgk [[nelgilised]]
*[[nõelköis]] (''Epipremnum''), perekond, sgk [[võhalised]] 
*[[nõges]] (''Utrica''), perekond, sgk [[nõgeselised]]
*[[nõgeselehine kellukas]] (''Campanula trachelium''), sgk [[kellukalised]]
*[[nõgeselised]] (''Urticaceae''), sugukond
*[[nõgesleht]] (''Acalypha''), perekond, rohttaimed ja põõsad, sgk [[piimalillelised]], troopikas ja lähistroopikas, mõned liigid ka parasvöötmes
*[[nõgilillik]] (''Limosella''), perekond, sgk [[mailaselised]]
*[[nõgus rikardia]] (''Riccardia incurvata'') sammal rasvasamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane
*[[nõiahammas]] (''Lotus''), perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[nõianõges]] (''Stachys''), perekond, sgk [[huulõielised]]
*[[nõmmeküünal]] (''Richea''), perekond, sgk [[kanarbikulised]]
*[[nõmmemünt]] (''Acinos''), perekond, sgk [[huulõielised]]
*[[nõmmkann]] (''Androsace''), perekond, sgk [[nurmenukulised]]
*[[nõmmkannike]] (''Viola rupestris''), sgk [[kannikeselised]]
*[[nõmm-liivatee]] (''Thymus serpyllum''), sgk [[huulõielised]]
*[[nõmmluga]] (''Juncus squarrosus''), sgk [[loalised]]
*[[nõmm-mailane]] (''Veronica dillenii''), sgk [[teelehelised]]
*[[nõmmnelk]] (''Dianthus arenarius''), sgk [[nelgilised]]
*[[nõmm-nõiahammas]] (''Lotus callunetorum''), sgk [[liblikõielised]]
*[[nõmmtarn]] (''Carex ericetorum''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[nõmm-vareskold]] (''Diphasiastrum tristachyum''), sgk [[kollalised]]
*[[nõtke jürilill]] (''Cardamine flexuosa''), [[ristõielised]]
*[[nõtke näkirohi]] (''Najas flexilis''), sgk [[näkirohulised]]
*[[nägemuse-rögajuur]] (''Psychotria viridis''), sgk [[madaralised]]
*[[näkilill]] (''Nerine''), perekond, sgk [[amarüllilised]] 
*[[näkirohi]] (''Najas''), perekond, sgk [[näkirohulised]]
*[[näkirohulised]] (''Najadaceae''), sugukond
*[[nälghein]] (''Spergula''), perekond, sgk [[nelgilised]]
*[[näsa-pungsammal]] (''Bryum mamillatum'') sammal pungsamblaliste sugukonnast, Eestis haruldane
*[[näsiniin (perekond)|näsiniin]] (''Daphne''), perekond, sgk [[näsiniinelised]]
*[[näsiniinelised]] (''Thymelaeaceae''), sugukond
*[[näär]] (''Pimpinella''), perekond, sgk [[sarikalised]]

==O==
*[[oalaadsed]] (''Fabales''), selts
*[[oblikas]] (''Rumex''), perekond, sgk [[tatralised]]
*[[odajas astelsõnajalg]] (''Polystichum lonchitis'')
*[[odalehine malts]] (''Atriplex prostrata''), sgk [[rebasheinalised]]
*[[oder (perekond)|oder]] (''Hordeum''), perekond, [[rohttaim]]ed, sgk [[kõrrelised]]
*[[Oederi põiksammal]] ehk Oederi põikkupar (''Plagiopus oederi'') sammal, sgk [[kerakupralised]], Eestis haruldane
*''[[Oedogoniales]]'', selts
*[[ogakurk]] (''Echinocystis''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]]
*[[ogane astelsõnajalg]] (''Polystichum aculeatum''), sgk [[sõnajalalised]]
*[[ogapaanaks]] (''Acanthopanax''), perekond või alamperekond, sgk [[araalialised]]
*[[ogaviljane lutsern]] (''Medicago denticulata''), sgk [[liblikõielised]]
*[[ohakas]] (''Cirsium''), sgk [[korvõielised]]
*[[ohakasoomukas]] (''Orobanche pallidiflora''), sgk [[soomukalised]]
*[[ohteline mänd]] (''Pinus aristata''), sgk [[männilised]]
*[[ohtene sõnajalg]] (''Dryopteris carthusiana''), sgk [[sõnajalalised]]
*[[ohtene tarn]] (''Carex aristata''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[oivaline korallpõõsas]] (''Medinilla magnifica''), sgk [[roodlehelised]]
*[[oja-haneputk]] (''Berula erecta'')
*[[oja-lõhistanukas]] (''Schistidium rivulare'') sammal, sgk [[rahnikulised]], Eestis haruldane
*[[ojakapsas]] (''Peplis''), perekond, sgk [[kukesabalised]]
*[[ojamailane]] (''Veronica beccabunga''), sgk [[mailaselised]]
*[[ojamõõl]] (''Geum rivale''), sgk [[roosõielised]]
*[[ojatarn]] (''Carex viridula''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[oja-tähthein]] (''Stellaria uliginosa''), sgk [[nelgilised]]
*[[oja-viltvars]] (''Rhizomnium punctatum'') sammal, sgk [[tähtsamblalised]], Eestis tavaline
*[[okaspuud]] (''Pinopsida''), klass
*[[okaspuulaadsed]] (''Pinales''), selts
*[[okaspuutaimed]] (''Coniferophyta'', ''Pinophyta''), hõimkond 
*[[okuumea]] (''Aucoumea klaineana''), [[puu]], Gabon, Kongo Vabariik
*[[orashein]] (''Elymus''), perekond, sgk [[kõrrelised]]
*[[oras-tähthein]] (''Stellaria graminea''), sgk [[nelgilised]]
*''[[Orchidantha]]'', perekond, sgk ''[[Lowiaceae]]''
*[[orgasmi-pagoodipuu]] (''Alstonia scholaris''), sgk [[koerakoolulised]]

*[[orlaia]] (''Orlaya''), perekond, sgk [[sarikalised]]
*[[osi]] (''Equisetum''), perekond, sgk [[osjalised]]
*[[osjalised]] (''Equisetaceae''), sugukond
*[[ovaalne kuldkann]] (''Helianthemum ovatum''), sgk [[kuldkannilised]]

==P==
*[[paabunelk]] (''Dianthus pavonius'') 
*[[paabupõõsas]] (''Calliandra''), perekond 	 
*[[paabuülane]] (''Anemone pavoniana'') 	 
*[[paakspuu (perekond)|paakspuu]] (''Frangula''), perekond, sgk [[türnpuulised]]	 
*[[paapua eukalüpt]] (''Eucalyptus papuana'') 	 
*[[paapua paldaopuu ]](''Dracontomelon dao'') 	 
*[[paapua õõsmugul]] (''Hydnophytum papuanum'') 
*[[paapuaseeder]] (''Papuacedrus''), perekond 	 
*[[paarisõieline tulp]] (''Tulipa bifloriformis'') 
*[[paarisõiene habekanarbik]] (''Leucopogon biflorus'')
*[[paas-kolmissõnajalg]] (''Gymnocarpium robertianum''), sgk [[naistesõnajalalised]], sõnajalgtaim
*[[paasmeelik]] (''Homalothecium sericeum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline
*[[paasrebuulia]] (''Reboulia hemisphaerica'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[aitoonialised]], Eestis haruldane
*[[paatina-piimalill]] (''Euphorbia aeruginosa'') 	 
*[[paatjas kolmiklill]] (''Trillium sulcatum'')	 
*[[paatkeel]] (''Rhynchostele'') 
*[[paavianilill]] (''Babiana''). 	 
*[[paavsti-tähtkaktus]] (''Astrophytum ornatum'') 	 
*[[Paawi hobukastan]] (''Aesculus pavia'') 	 
*[[paberikask]] (''Betula papyrifera''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]]
*[[padikevadik]] (''Draba rosularis''), sgk [[ristõielised]]
*[[padipõõsas]] (''Calocephalus brownii'', sünonüüm ''Leucophyta brownii'') [[poolpõõsas]], sgk [[korvõielised]]
*[[padutarn]] (''Carex buxbaumii''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[paelrohi]], perekond, sgk [[kõrrelised]]
*[[paelsamblalised]] (''Metzgeriaceae''), sugukond
*[[paemeelik]] vt [[paasmeelik]]
*[[paetanukas]] (''Encalypta streptocarpa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tanukalised]], Eestis tavaline
*[[paganapea]] (''Filago''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[paindvili]] (''Carrichtera annua''), sgk [[ristõielised]] 
*[[paindvili (perekond)|paindvili]] (''Carrichtera''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[paiseleht]] (''Tussilago farfara''), sgk [[korvõielised]]
*[[paiseleht (perekond)|paiseleht]] (''Tussilago''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[paju]] (''Salix''), perekond, sgk [[pajulised]]
*[[pajulaadsed]] (''Salicales''), selts
*[[pajulehine enelas]] (''Spiraea salicifolia''), põõsas, sgk [[roosõielised]]
*[[pajulehine sõrmkübar]], (''Digitalis obscura''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]]
*[[pajulillelised]] (''Onagraceae''), sugukond
*[[pajulised]] (''Salicaceae''), sugukond
*[[palderjan (perekond)|palderjan]], perekond, sgk [[palderjanilised]]
*[[palderjanilised]] (''Valerianaceae''), sugukond 
*[[paljalehine liivatee]] (''Thymus pulegioides''), sgk [[huulõielised]]
*[[paljas võõrkakar]] (''Galinsoga parviflora''), sgk [[korvõielised]]
*[[paljuseemneline hanemalts]] (''Chenopodium polyspermum''), sgk [[rebasheinalised]]
*[[palmilised]] (''Arecaceae''), sugukond
*[[palmkapsas]] (''Brassica oleracea'' var. ''palmifolia''), [[kapsasrohi|kapsasrohu]] teisend, sgk [[ristõielised]] 
*[[palsam-neitsikummel]] (''Tanacetum balsamita''), sgk [[korvõielised]] 
*[[palsamnulg]] (''Abies balsamea''), sgk [[männilised]]
*[[palsampappel]] ehk palsamipappel (''Populus balsamifera''), sgk [[pajulised]]
*[[palu-härghein]] (''Melampyrum pratense''), sgk [[mailaselised]]
*[[palu-karukell]] (''Pulsatilla patens''), sgk [[tulikalised]]
*[[palu-karusammal]] (''Polytrichium juniperinum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[karusamblalised]], Eestis tavaline
*[[palu-liivkann]] (''Arenaria procera''), sgk [[nelgilised]]
*[[palu-põisrohi]] (''Silene chlorantha''), sgk [[nelgilised]]
*''[[Paphiopedilum tigrinum]]'', sgk [[käpalised]]
*[[pappel]] (''Populus''), perekond, sgk [[pajulised]]
*[[Paprika (perekond)|paprika]] (''Capsicum''), perekond, sgk [[maavitsalised]]
*[[papüürus-lõikhein]] (''Cyperus papyrus''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[paradiisilinnulill]] (''Strelitzia''), sgk [[paradiisilinnulillelised]]
*[[paradiisilinnulillelised]] (''Strelitziaceae''), sugukond
*[[paraguai suhkruleht]] (''Stevia rebaudiana''), sgk [[korvõielised]]
*[[pargitatar]] (''Reynoutria''), perekond, sgk [[tatralised]]
*[[parma kannike]], sgk [[kannikeselised]]
*[[Parry agaav]] (''Agave parryi''), sgk [[agaavilised]]
*[[pavoonia]] (''Pavonia''), perekond, sgk [[kassinaerilised]] 
*[[peajugapuulised]] (''Cephalotaxaceae''), sugukond
*[[peasalat]] (''Lactuca sativa'' var. ''capitata''), [[aedsalat]]i teisend, sgk [[korvõielised]]
*[[peekerlill]] (''Penstemon''), perekond, sgk [[mailaselised]] 
*[[peen jäneskõrv]] (''Bupleurum tenuissimum'')
*[[peenlook]] (''Descurainia''), perekond, sgk [[tatralised]] 
*[[peekersammal]] (''Chiloscyphus''), perekond, sgk [[maakarikalised]]
*[[peenelehine hiirehernes]] (''Vicia tenuifolia''), sgk [[liblikõielised]]
*[[peetrileht]] (''Succisa''), perekond, sgk [[kuslapuulised]]
*[[pehme koeratubakas]] (''Crepis mollis''), sgk [[korvõielised]]
*[[pehme kurereha]] (''Geranium molle''), sgk [[kurerehalised]]
*[[pehme mesihein]] (''Holcus mollis'')
*[[pehme turbasammal]] (''Sphagnum molle'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[turbasamblalised]], Eestis haruldane
*[[peioote-uimakaktus]] (''Lophophora williamsii''), sgk [[kaktuselised]]
*[[peiulill]] (''Tagetes''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[pekani-hikkoripuu]] (''Carya illinoinensis''), [[puu]], [[USA]]
*[[pekingi lehtnaeris]], [[põld-kapsasrohi|põld-kapsasrohu]] [[alamliik]], sgk [[ristõielised]] 
*''[[Peltaria angustifolia]]'', sgk [[ristõielised]] *[[penihammas]] (''Cynodontium''), perekond, sgk [[pugukupralised]]
*[[penikeel]] (''Potamogeton''), perekond, sugukond [[penikeelelised]]
*[[penikeelelised]] (''Potamogetonaceae''), sugukond
*[[pensilvaania vaher]] (''Acer pensylvanicum''), sgk [[seebipuulised]]
*[[persoonia]] (''Persoonia''), perekond, sgk [[prootealised]] 
*''[[Persoonia terminalis]]'', [[põõsas]], Ida-[[Austraalia]], sgk [[prootealised]]
*[[Perssoni lõhiksammal]] (''Lophozia perssonii''), sammal, sgk [[kulbikulised]]
*[[peruu annoona]] (''Annona cherimola'')
*[[petersell (perekond)|petersell]] (''Petroselinum''), perekond, sgk [[sarikalised]]
*''[[Physaria ovalifolia]]'', sgk [[ristõielised]] 
*''[[Picea chihuahuana]]'', sgk [[männilised]]
*''[[Picea martinezii]]'', sgk [[männilised]]
*[[pigimänd]] (''Pinus rigida''), sgk [[männilised]]
*[[pihkane haiklõug]] (''Chaenorhinum minus''), sgk [[mailaselised]]
*[[pihkane põisrohi]] (''Silene viscosa''), sgk [[nelgilised]]
*[[pihkane ristirohi]] (''Senecio viscosus''), sgk [[korvõielised]]
*[[pihlakas]] (''Sorbus''), [[puu]]d, perekond, sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline
*[[piimalill]] (''Euphorbia''), perekond, sgk [[piimalillelised]]
*[[piimalillelised]] (''Euphorbiaceae''), sugukond
*[[piimohakas]] (''Sonchus''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[piimputk]] (''Peucedanum''), perekond, sgk [[sarikalised]]
*[[piinia]] ehk itaalia mänd (''Pinus pinea''), sgk [[männilised]]
*[[piiphein]] (''Luzula''), perekond, sgk [[loalised]]
*[[piisonirohi]] (''Buchloe dactyloides''), sgk [[kõrrelised]]
*[[pikalehine huulhein]] (''Drosera anglica''), sgk [[huulheinalised]]
*[[pikalehine mailane]] (''Veronica longifolia''), sgk [[teelehelised]]
*[[pikalehine päikselill]] ehk pikaleheline päikeselill ehk kahvatu päikselill (''Heliophila coronopifolia''), sgk [[ristõielised]] 
*[[pikaokkaline mänd]] (''Pinus palustris''), sgk [[männilised]]
*[[pikk tarn]] (''Carex elongata''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[pilliroog]] (''Phragmites''), perekond, sgk [[kõrrelised]]
*[[pimendipuu]] (''Pimenta''), perekond, sgk [[mürdilised]] 
*[[pintsel-vesisirbik]] (''Warnstorfia fluitans'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud
*''[[Pinus amamiana]]'', sgk [[männilised]]
*''[[Pinus maximartinezii]]'', sgk [[männilised]]
*''[[Pinus wangii]]'', sgk [[männilised]]
*[[piparmünt]] (''Mentha × piperita''), sgk [[huulõielised]]
*[[pipra-koldpuu]] (''Zanthoxylum piperitum''), [[puu]], sgk [[ruudilised]]
*[[pipralised]] (''Piperaceae''), sugukond
*[[pirnipuu (perekond)|pirnipuu]] (''Pyrus''), perekond, sgk [[roosõielised]]
*[[pirnloorber]] (''Persea''), perekond, sgk [[loorberilised]]
*[[pisarmänd]] (''Pinus wallichiana''), sgk [[männilised]]
*[[pisarviljak]] (''Dacrycarpus''), perekond, [[puu]]d ja [[põõsas|põõsad]], sgk [[kivijugapuulised]], [[Uus-Meremaa]]lt ja [[Fidži]]lt [[Uus-Guinea]], [[Indoneesia]], [[Malaisia]] ja [[Filipiinid]]e kaudu Põhja-[[Myanmar]]i ja Lõuna-[[Hiina]]ni
*[[pisikannike]] (''Viola pumila''), sgk [[kannikeselised]]
*[[pisilina]] (''Radiola linoides''), sgk [[linalised]], Eestis haruldane
*[[pisilina (perekond)|pisilina]] (''Radiola''), perekond, sgk [[linalised]]
*[[pisisamblalaadsed]] (''Pottiales''), selts
*[[pisisamblalised]] (''Pottiaceae''), sugukond
*[[pisi-seligeeria]] (''Seligeria pusilla'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[seligeerialised]], Eestis haruldane
*[[pisitiivik]] (''Fissidens pusillus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane
*[[pisi-vesiroos]] (''Nymphaea thermarum''), sgk [[vesiroosilised]]
*[[pistaatsia]] (''Pistacia''), perekond, sgk [[anakardilised]]
*[[plaatan]] (''Platanus''), sgk [[plaatanilised]]
*[[pleuriidium]] (''Pleuridium''), perekond, sgk [[jõhvsamblalised]]
*[[ploomipuu (perekond)|ploomipuu]], (''Prunus''), [[toompuu]] alamperekond või perekond, sgk [[roosõielised]]
*[[plumeeria]] (''Plumeria''), perekond, sgk [[koerakoolulised]]
*[[podoolia kevadik]] (''Draba podolica''), sgk [[ristõielised]]
*[[poeedinartsiss]] (''Narcissus poeticus''), sgk [[amarüllilised]]
*[[pojeng]] (''Paeonia''), perekond, sgk [[pojengilised]]
*[[polaarpaju]] (''Salix polaris''), sgk [[pajulised]]
*[[polesje aruhein]] (''Festuca polesica''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis haruldane
*[[pomelipuu]] (''Citrus maxima'')
*[[pomerantsipuu]] (''Citrus aurantium'')
*[[pontedeerialised]] (''Pontederiaceae''), sugukond
*[[poola merisalat]] (''Cochlearia polonica''), sgk ristõielised
*[[pooppuu]] (''Sorbus intermedia'') [[puu]], sgk [[roosõielised]], Eestis hajusalt
*[[porellalised]] (''Porellaceae''), sugukond
*[[Porgand (perekond)|porgand]] (''Daucus''), perekond, sgk [[sarikalised]]
*[[pori-nõiakold]] (''Circaea lutetiana'')
*[[porsalised]] (''Myricaceae''), sugukond 
*[[porss (perekond)|porss]] (''Myrica''), perekond, sgk [[porsalised]]
*[[Portenschlagi kellukas]] (''Campanula portenschlagiana'', ''Campanula muralis''), rohttaim, sgk [[kellukalised]], pärismaine [[Dalmaatsia]]s, kasvatatakse kultuurtaimena
*[[portugali liivatee]] (''Thymus caespititius''), sgk [[huulõielised]]
*[[portulakilised]] (''Portulacaceae''), sugukond
*''[[Polyscias rodriguesiana]]'', sgk [[araalialised]], Rodriguese saare endeem
*[[prantsuse tamarisk]] (''Tamarix gallica''), sgk [[tamariskilised]] 
*[[prasinofüüdid]] (''Prasinophyceae''), klass
*[[pruunikas pesajuur]] (''Neottia nidus-avis''), sgk [[käpalised]]
*[[pruun lõikhein]] (''Cyperus fuscus'')
*[[pruun raunjalg]] (''Asplenium trichomanes''), sgk [[raunjalalised]], sõnajalgtaim
*[[pruun ristik]] (''Trifolium spadiceum''), sgk [[liblikõielised]]
*''[[Pseudoscourfieldiales]]'', selts
*[[pudeltarn]] (''Carex rostrata''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[pugukupar]] (''Oncophorus''), perekond, sgk [[pugukupralised]]
*[[pugukupralised]] (''Oncophoraceae''), sugukond
*[[puhmik-õlikõrvits]] ehk tsukiini, [[kõrvits|hariliku kõrvitsa]] teisend, sgk [[kõrvitsalised]]
*[[puia]] (''Puya''), perekond, sgk [[bromeelialised]]
*[[puis-aaloe]] (''Aloe arborescens''), [[põõsas]], sgk [[aaloelised]], [[toataim]]
*[[puis-eerika]] (''Erica arborea''), sgk [[kanarbikulised]]
*[[puishortensia]] ehk sile hortensia (''Hydrangea arborescens''), sgk [[hortensialised]]
*[[puju]] (''Artemisia''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[puksrohi]] (''Pachysandra''), perekond, sgk [[pukspuulised]]
*[[punaharjak]] (''Ceratodon''), perekond, sgk [[jõhvsamblalised]] 
*[[punahein]] (''Themeda''), perekond, sgk [[kõrrelised]]
*[[punakas kannatuslill]] (''Passiflora incarnata''), sgk [[kannatuslillelised]]
*[[punamarjane kamalapuu]] (''Mallotus philippensis''), sgk [[piimalillelised]]
*[[punand]] (''Fumaria''), perekond, sgk [[magunalised]]
*[[punane aruhein]] (''Festuca rubra''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline
*[[punane eebenipuu]] (''Diospyros rubra''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]]
*[[punane haldjatiib]] (''Epimedium ×rubrum''), sgk [[kukerpuulised]]
*[[punane hanemalts]] (''Chenopodium rubrum'')
*[[punane leeder]] (''Sambucus racemosa''), sgk [[kuslapuulised]]
*[[punane lehtertapp]] (''Ipomoea carnea'' Jacq.)
*[[punane lepp]] (''Alnus oregona''), [[puu]], [[Põhja-Ameerika]] läänerannik
*[[punane pusurohi]] (''Silene dioica''), sgk [[nelgilised]]
*[[punane põisik]] (''Splanchum rubrum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põisikulised]], Eestis haruldane
*[[punane siilkübar]] ehk purpur-siilkübar ehk punane päevakübar (''Echinacea purpurea'' ehk ''Rudbeckia purpurea''), [[rohttaim]], pärit Põhja-Ameerikast, sgk [[korvõielised]]
*[[punane sõlmhein]] (''Spergularia rubra''), sgk [[nelgilised]]
*[[punane sõstar]] ehk harilik sõstar (''Ribes rubrum''), sgk [[sõstralised]]
*[[punane tamm]] ehk põhjatamm (''Quercus rubra'' ehk ''Quercus borealis''), [[puu]], [[Kanada]], [[USA]]
*[[punane tetraploodon]] (''Tetraplodon mnioides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põisikulised]], Eestis tavaline
*[[punane tolmpea]] (''Cephalanthera rubra''), sgk [[käpalised]]
*[[punane vaher]] (''Acer rubrum''), sgk [[seebipuulised]], [[puu]], [[USA]], [[Kanada]]
*[[punanupp]] (''Sanguisorba''), perekond, sgk [[roosõielised]]
*[[punapaju]] (''Salix purpurea''), [[põõsas]] või [[puu]], sgk [[pajulised]]
*[[punapeet]] ehk söögipeet ehk aedpeet ehk peet (''Beta vulgaris'' subsp. ''vulgaris'' var. ''vulgaris''), [[harilik peet|hariliku peedi]] teisend, sgk [[maltsalised]]
*[[punavars (perekond)|punavars]] (''Phoenicaulis''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[punavars]] (''Phoenicaulis cheiranthoides''), sgk [[ristõielised]]
*[[pune (perekond)|pune]] (''Origanum''), perekond, sgk [[huulõielised]]
*[[pung-kirburohi]] (Polygonum viviparum), sgk [[tatralised]]
*[[punglehik]] (''Discelium''), perekond, sgk [[punglehikulised]] 
*[[punglehikulised]] (''Disceliaceae''), sugukond 
*[[pungsamblalaadsed]] (''Bryales''), selts 
*[[pungsamblalised]] (''Bryaceae''), sugukond 
*[[pungsammal]] (''Bryum''), perekond, sammal, sgk [[pungsamblalised]]
*[[purpurpuu]] (''Peltogyne''), perekond, [[puu]], Kesk- ja Lõuna-Ameerika
*[[puuvõõrik]] (''Viscum''), perekond, sgk [[linalehikulised]]
*[[põdrajuure-soomukas]] (''Orobanche bartlingii''), sgk [[soomukalised]]
*[[põdrakanep]] (''Chamaenerion'', ''Chamerion''), [[pajulill]]e alamperekond, sgk [[pajulillelised]]
*[[põhja-konnarohi]] (''Alisma wahlenbergii''), sgk [[konnarohulised]]
*[[põhja-kukemari]] (''Empetrum nigrum'' subsp. ''hermaphroditum''), [[harilik kukemari|hariliku kukemarja]] alamliik, sgk [[kanarbikulised]]
*[[põhja-lipphernes]] (''Oxytropis sordida''), sgk [[liblikõielised]]
*[[põhjalutsern]] (''Medicago borealis''), sgk [[liblikõielised]]
*[[põhja-raunjalg]] (''Asplenium septentrionale''), sgk [[raunjalalised]]
*[[põhja-roodik]] (''Palustriella decipiens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud
*[[põhjatarn]] (''Carex mackenziei''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[põiksammal]] (''Plagiopus''), perekond, sgk [[kerakupralised]]
*[[põisik]] (''Splachnum''), perekond, sgk [[põisikulised]]
*[[põisikulaadsed]] (''Splachnales''), selts
*[[põisikulised]] (''Splachnaceae''), sugukond
*[[põisjas kerakilbik]] (''Alyssoides utriculata''), sgk [[ristõielised]]
*[[põiskõdrake]] (''Physaria''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[põisrohi]] (''Silene''), perekond, sgk [[nelgilised]]
*[[põistarn]] (''Carex vesicaria''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[põld-harakalatv]] (''Erysimum cheiranthoides''), sgk [[ristõielised]] 
*[[põld-hiirehernes]] (''Vicia villosa''), sgk [[liblikõielised]]
*[[põld-härghein]] (''Melampyrum arvense''), sgk [[mailaselised]]
*[[põldjalakas]] (''Ulmus minor''), puu, sgk [[jalakalised]]
*[[põld-kadakkaer]] (''Cerastium arvense''), sgk [[nelgilised]]
*[[põld-kaderohi]] (''Scleranthus annuus''), sgk [[nelgilised]]
*[[põldkannike]] (''Viola arvensis''), sgk [[kannikeselised]]
*[[põld-konnatatar]] (''Fallopia convolvulus''), sgk [[tatralised]]
*[[põldkress]] (''Lepidium campestre''), sgk [[ristõielised]] 
*[[põldkännak]] (''Valerianella locusta''), sgk [[palderjanilised]]
*[[põld-lehmalill]] (''Vaccaria hispanica''), sgk [[nelgilised]]
*[[põld-litterhein]] (''Thlaspi arvense''), sgk [[ristõielised]]
*[[põld-lõosilm]] (''Myosotis arvensis'') [[rohttaim]], sgk [[karelehelised]], Eestis tavaline
*[[põldmagun]] (''Papaver dubium''), sgk [[magunalised]]
*[[põldmailane]] (''Veronica arvensis''), sgk [[teelehelised]]
*[[põldmurakas]] (''Rubus caesius''), sgk [[roosõielised]], Eestis paiguti
*[[põldmünt]] (''Mentha arvensis''), sgk [[huulõielised]]
*[[põldohakas]] (''Cirsium arvense''), sgk [[korvõielised]]
*[[põldosi]] (''Equisetum arvense''), sgk [[osjalised]]
*[[põldpisikas]] (''Centunculus minimus''), sgk [[nurmenukulised]] '
*[[põldsinep]] (''Sinapis arvensis''), sgk [[ristõielised]] 
*[[põldtuder]] (''Camelina sativa''), sgk [[ristõielised]]
*[[sojauba|põld-sojauba]] (''Glycine max''), sgk [[liblikõielised]]
*[[põlduba]] (''Vicia faba''), sgk [[liblikõielised]]
*[[põld-varesjalg]] (''Consolida regalis''), sgk [[tulikalised]] 
*[[põld-varsapõlv]] (''Anagallis arvensis''), sgk [[nurmenukulised]]
*[[põldvõrm]] (''Cuscuta campestris''), sgk [[kassitapulised]]
*[[põld-võõrkapsas]] (''Eruca sativa''), sgk [[ristõielised]]
*[[põrsashein]] (''Hypochaeris''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[põõsas-kuldkakar]] (''Osteospermum fruticosum''), sgk [[korvõielised]]
*[[põõsasmaran]] (''Potentilla fruticosa''), sgk [[roosõielised]]
*[[põõsas-tuliürt]] (''Phlomis fruticosa''), sgk [[huulõielised]] 
*[[päevakübar]] (''Rudbeckia''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[päevalill]] (''Helianthus''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[pähklipuu]] (''Juglans''), perekond, sgk [[pähklipuulised]]
*[[pähklipuulised]] (''Juglandaceae''), sugukond
*[[päideroog]] ehk harilik paelrohi (''Phalaris arundinacea''), sgk [[kõrrelised]]
*[[päikeselill]] (''Heliophila''), perekond, sgk [[ristõielised]] 
*[[pärdiklill]] (''Mimulus''), perekond, sgk [[mailaselised]]
*[[pärislehtsamblad]] (''Bryidae''), alamklass
*[[Pärn (perekond)|pärn]] (''Tilia''), perekond, sgk [[pärnalised]]
*[[pärnalised]] (''Tiliaceae''), sugukond
*[[pärsia mailane]] (''Veronica persica''), sgk [[teelehelised]]
*[[pääsusilm]] (''Primula farinosa''), sgk [[nurmenukulised]]
*[[pöögilaadsed]] (''Fagales''), selts
*[[pöögilised]] (''Fagaceae''), sugukond
*[[pöök]] (''Fagus''), perekond, sgk [[pöögilised]]
*[[pööris-kipslill]] (''Gypsophila paniculata''), sgk [[nelgilised]]
*[[pööristarn]] (''Carex paniculata''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[püha basiilik]] (''Ocimum tenuiflorum'', sünonüüm ''Ocimum sanctum''), sgk [[huulõielised]] 
*[[pühvlihein]] (''Stenotaphrum''), perekond, sgk [[kõrrelised]]
*[[püramiid-akakapsas]] (''Ajuga pyramidalis''), sgk [[huulõielised]]
*[[püramiid-koerakäpp]] (''Anacamptis pyramidalis''), sgk [[käpalised]]
*[[pürenee kurereha]] (''Geranium pyrenaicum''), sgk [[kurerehalised]] 
*[[pürenee liivatee]] (''Thymus zygis''), sgk [[huulõielised]]
*[[püsiksannikas]] (''Swertia perennis''), sgk [[emajuurelised]]
*[[püsik-seljarohi]] (''Mercurialis perennis''), sgk [[piimalillelised]] 
*[[püstine hiirehernes]] (''Vicia cassubica''), sgk [[liblikõielised]]
*[[püstkastik]] (''Calamagrostis stricta''), sgk [[kõrrelised]]
*[[püstkivirik]] (''Saxifraga adscendens''), sgk [[kivirikulised]]
*[[püstkollakas]] (''Barbarea stricta''), sgk [[ristõielised]]
*[[püstlehine jõhvsammal]] (''Ditrichum lineare'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane ja ohustatud
*[[püst-linalehik]] (''Thesium ebracteatum''), sgk [[linalehikulised]]
*''[[Pyramimonadales]]'', selts
*[[püvilill]] (''Fritillaria''), perekond

==R==
*[[raagremmelgas]] (''Salix caprea''), sgk [[pajulised]]
*[[raba-jänesvill]] (''Trichophorum cespitosum''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[raba-kaksikhammas]] (''Dicranum bergeri'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis tavaline
*[[rabakalised]] (''Scheuczeriaceae''), sugukond
*[[raba-karusammal]] (''Polytrichum strictum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], [[karusamblalised]], Eestis tavaline
*[[rabakas]] (''Scheuchzeria palustris''), sgk [[rabakalised]]
*[[rabamurakas]] (''Rubus chamaemorus''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Eestis tavaline
*[[rabamänd]], (''Pinus sylvestris'' var. ''nana''), [[Harilik mänd|hariliku männi]] teisend, sgk [[männilised]]
*[[rabarber (perekond)|rabarber]] (''Rheum''), perekond, sgk [[tatralised]]
*[[rabe remmelgas]] (''Salix fragilis''), sgk [[pajulised]]
*''[[Raffenaldia]]'', perekond, sgk [[ristõielised]]
*''[[Raffenaldia primuloides]]'', sgk [[ristõielised]]
*[[raffiapalm]] (''Raphia''), perekond, sgk [[palmilised]]
*[[rahnik]] (''Grimmia''), perekond, [[sammaltaim]]
*[[rahnikulaadsed]] (''Grimmiales''), selts
*[[rahnikulised]] (''Grimmiaceae''), sugukond
*[[Raimondi puia]] (''Puya raimondii''), sgk [[bromeelialised]]
*rakvere raibe, vt [[harilik tõlkjas]]
*[[raitlill]] (''Rafflesia''), perekond, sgk [[raitlillelised]] 
*[[raitlillelised]] (''Rafflesiaceae''), sugukond
*[[randaster]] (''Aster tripolium''), sgk [[korvõielised]], Eestis tavaline
*[[rand-emajuureke]] ehk rand-emajuur (''Gentianella uliginosa''), sgk [[emajuurelised]]
*[[randi-tupssammal]] (''Desmatodon randii'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane
*[[rand-kesakann]] (''Sagina maritima''), sgk [[nelgilised]]
*[[randkress]] (''Lepidium latifolium''), sgk [[ristõielised]]
*[[rand-linnurohi]] (''Polygonum oxyspermum''), sgk [[tatralised]]
*[[randluga]] (''Juncus balticus''), sgk [[loalised]]
*[[rand-luidekaer]] (''Ammophila arenaria''), sgk [[kõrrelised]]
*[[randmalts]] (''Atriplex littoralis''), sgk [[rebasheinalised]]
*[[rand-ogamalts]] ehk ogamalts (''Salsola kali''), sgk [[rebasheinalised]]
*[[rand-ogaputk]] (''Eryngium maritimum''), sgk [[sarikalised]]
*[[rand-orashein]] (''Elymus farctus''), sgk [[kõrrelised]]
*[[randpung]] (''Samolus''), perekond, sgk [[nurmenukulised]]
*[[rand-pungsammal]] (''Bryum salinum'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane
*[[randristik]] (''Trifolium fragiferum''), sgk [[liblikõielised]]
*[[rand-seahernes]] (''Lathyrus maritimus''), sgk [[liblikõielised]]
*[[rand-soodahein]] (''Suaeda maritima''), sgk [[rebasheinalised]]
*[[rand-sõlmhein]] (''Spergularia salina''), sgk [[nelgilised]]
*[[randtarn]] (''Carex extensa''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[rand-teeleht]] (''Plantago maritima''), sgk [[teelehelised]]
*[[rand-tömpkaanik]] ?
*[[rand-vägilill]] (''Pancratium maritimum''), sgk [[amarüllilised]]
*[[rannikas]] (''Glaux maritima''), sgk [[nurmenukulised]] või [[mürsiinelised]]
*[[ranniksekvoia]] (''Sequoia sempervirens''), [[puu]], sgk [[küpressilised]], [[USA]]
*[[raps]] (''Brassica napus''), kultuurtaim, sgk [[ristõielised]]
*[[rapuntsel]] (''Phyteuma''), perekond, sgk [[kellukalised]]
*[[rasvasamblalised]] (''Aneuraceae''), sugukond
*[[raudmimoos]], [[puu]]de perekond, sgk [[liblikõielised]], 13 liiki Vana Maailma troopikas, peamiselt Aafrikas
*[[raudnõges]] (''Urtica urens''), sgk [[nõgeselised]]
*[[raudremmelgas]] (''Salix pentandra''), sgk [[pajulised]]
*[[raudrohi]] (''Achillea''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[raudtarn]] (''Carex davalliana''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[raudürdilised]] (''Verbenaceae''), sugukond
*[[rauklauk]] (''Allium senescens''), sgk [[amarüllilised]]
*[[raunjalalised]] (''Aspleniaceae''), sugukond
*[[rebasesaba]] (''Alopecurus''), perekond, sgk [[kõrrelised]]
*[[rebashein]] (''Amaranthus''), perekond, sgk [[rebasheinalised]]
*[[rebastarn]] (''Carex vulpina''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[redis]] (''Raphanus sativus''), sgk [[ristõielised]]
*[[reiarohulised]] (''Illecebraceae''), sugukond
*[[reseeda]] (''Reseda''), perekond, sgk [[reseedalised]]
*[[reseedalised]] (''Resedaceae''), sugukond
*[[rihu-peenlook]] (''Descurainia sophia''), sgk [[ristõielised]]
*[[riis]] (''Oryza''), perekond, sgk [[kõrrelised]]
*[[riitsinus]] (''Ricinus communis''), sgk [[piimalillelised]]
*[[riktsialised]] (''Ricciaceae''), sammalde sugukond
*[[rippuv põisrohi]] (''Silene pendula''), sgk [[nelgilised]]
*[[ripstanukas]] (...) [[sammal(kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tanukalised]]. Eestis hävinud
*[[ristik]] (''Trifolium''), perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[ristirohi]] (''Senecio''), perekond, rohttaimed, poolpõõsad, põõsad, puud ja ronitaimed, sgk [[korvõielised]], üle maailma
*[[ristlemmel]] (''Lemna trisulca'') [[veetaim]], sgk [[lemlelised]]
*[[ristlill]] (''Ricotia''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[ristmadar]] (''Cruciata''), perekond, sgk [[madaralised]]
*[[ristõielised]] (''Brassicaceae'' ehk ''Cruciferae''), sugukond
*[[Rivière'i titaanjuur]] (''Amorphophallus rivieri''), sgk [[võhalised]]
*[[robiinia]] (ebaakaatsia) (''Robinia''), sgk [[liblikõielised]]
*[[Robirohi (perekond)|robirohi]] (''Rhinanthus''), perekond, sgk [[soomukalised]]
*[[rododendron]] (''Rhododendron''), perekond, sgk [[kanarbikulised]]
*[[rodgersia]] (''Rodgersia''), perekond, sgk [[kivirikulised]]
*[[rohe-eebenipuu]] (''Diospyros chloroxylon''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]]
*[[rohekas uibuleht]] (''Pyrola chlorantha) on kanarbikulaadsete seltsi kanarbikuliste
*[[rohe-raunjalg]] (''Asplenium viride'')
*rohekas kaksikhammas vt [[roheline kaksikhammas]]
*[[rohekas käokeel]] (''Platanthera chlorantha''), sgk [[käpalised]]
*[[rohekas uibuleht]] (''Pyrola chlorantha''), sgk [[kanarbikulised]]
*[[rohekas õõskeel]] (''Coeloglossum viride''), sgk [[käpalised]]
*[[rohelehine munakupar]] (''Diphyscium foliosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hiidkupralised]], Eestis haruldane
*[[roheline hiidkupar]] (''Buxbaumia viridis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]]
*[[roheline kaksikhammas]] (''Dicranum viride'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane ja ohustatud
*[[rohemünt]] (''Mentha spicata''), sgk [[huulõielised]]
*[[rohepuu]] (''Chloroxylon swietenia''), [[puu]], [[India]], [[Sri Lanka]]
*[[roheõielised]] (''Chloranthaceae''), sugukond 
*[[roheõis]] (''Chloranthus''), perekond, sgk [[roheõielised]]
*[[rohulauk]] (''Allium oleraceum''), sgk [[liilialised]]
*[[romaani lillkapsas]] (''Brassica oleracea'' Romanesco rühm), [[kapsas|kapsa]] teisend, sgk [[ristõielised]]
*[[roniv mürgipuu]] (''Toxicodendron radicans'' ehk ''Rhus radicans''), sgk [[anakardilised]]
*[[rood-lesiksammal]] (''Pseudoleskeella nervosa'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[karesamblalised]], Eestis tavaline
*[[roog-aruhein]] (''Festuca arundinacea''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis kohati
*[[rooghein]] (''Scolochloa festucacea''), [[veetaim]], sgk [[kõrrelised]]
*[[rooma nõges]], (''Urtica pilulifera''), [[rohttaim]], sgk [[nõgeselised]]
*[[roomav akakapsas]] (''Ajuga reptans''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]], pärit Euroopast, Eestis looduslikult haruldane
*[[roomav jooksjarohi]] (''Ononis repens''), sgk [[liblikõielised]], Eestis leidub ainult Saaremaal
*[[roomav kipslill]] (''Cypsophila repens''), sgk [[nelgilised]]
*[[roomav tulikas]] (''Ranunculus repens''), sgk [[tulikalised]]
*[[roomav öövilge]] (''Goodyera repens''), [[rohttaim]], sgk [[käpalised]], Eestis looduskaitse all
*[[roosa merikann]] (''Armeria maritima'' subsp. ''elongata''), sgk [[tinajuurelised]]
*[[roosa neitsikummel]] (''Tanacetum coccineum''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]]
*[[roosa ristik]] (''Trifolium hybridum''), sgk [[liblikõielised]]
*[[roosilaadsed]] (''Rosales''), selts
*[[rooskapsas]] (''Brassica oleraceae'' var. ''gemmifera''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]]
*[[roostepruun sõrmkübar]] (''Digitalis ferruginea''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]]
*[[roosõielised]] (''Rosaceae''), sugukond
*[[rootsi kukits]] (''Cornus suecica''), sgk [[kontpuulised]]
*''[[Rothmannia annae]]'', [[puu]], sgk [[madaralised]]
*[[rukkilill]] (''Centaurea cyanus''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]], pärit Euroopast, introdutseeritud ka mujale, Eestis tavaline
*[[ruljas käsnkõrvits]] (''Luffa cylindrica''), sgk [[kõrvitsalised]]
*[[rullagaav]] (''Agave striata''), sgk [[agaavilised]]
*[[rulltarn]] (''Carex hartmanii''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[rulluv ripssammal]] ?
*[[rumeelia mänd]] (''Pinus peuce''), sgk [[männilised]]
*[[Ruprechti kukehari]] (''Sedum ruprechtii''), sgk [[paksulehelised]]
*[[Ruprechti nõiahammas]] (''Lotus ruprechtii''), sgk [[liblikõielised]]
*[[ruse]] (''Bidens''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[Russowi sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza russowii''), sgk [[käpalised]]
*[[Ruthe lõhiksammal]] (''Lophozia rutheana'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis hajusalt
*[[Ruthe põikkupar]] (''Plagiothecium ruthei'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane
*[[Ruthe sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza ruthei''), sgk [[käpalised]], esineb Eestis teadaolevalt vaid ühe väikese lokaalpopulatsioonina
*[[ruudilised]] (''Rutaceae''), sugukond
*[[ruuge kaksikhambake]] (''Dicranella rufescens'') [[sammal(kasvuvorm)|sammal]] sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane
*[[ruut (perekond)|ruut]] (''Ruta''), perekond, sgk [[ruudilised]]
*[[rögajuur]] (''Psychotria''), perekond, sgk [[madaralised]]
*[[rööpkanarbikulised]] (''Epacridaceae''), sugukond
*[[räni-kardhein]] (''Ceratophyllum demersum'') [[veetaim]], sgk [[kardheinalised]]

==S==
*[[saagjas kübesammal]] (''Ephemerum serratum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kübesamblalised]], Eestis haruldane
*[[saagopalm]] (''Metroxylon''), perekond, sgk [[palmilised]]
*[[saar (perekond)|saar]] (''Fraxinus''), perekond, sgk [[õlipuulised]]
*[[saarelehine astroonium]] (''Astronium fraxinifolium''), [[puu]], [[Brasiilia]]
*[[saaremaa robirohi]] (''Rhinanthus rumelicus osiliensis'', ''Rhinanthus osiliensis''), sgk [[mailaselised]], Eesti endeem
*[[saaremaa sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza osiliensis''), sgk [[käpalised]]
*[[saarvaher]] (''Acer negundo''), puu, sgk [[seebipuulised]]
*[[sabaseemnik]] (''Urospermum''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[safrankrookus]] (''Crocus sativus''), sgk [[võhumõõgalised]]
*[[sagarsammal]] (''Tritomaria''), perekond, sgk [[lõhiksamblalised]]
*[[sagristarn]] (''Carex irrigua''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[saguaaro-karneegiakaktus]] (''Carnegiea gigantea''), sgk [[kaktuselised]]
*[[sahhalini nulg]] (''Abies sachalinensis''), sgk [[männilised]]
*[[saialiljas karukakar]] (''Arctotheca calendula''), sgk [[korvõielised]]
*[[saialill (perekond)|saialill]] (''Calendula''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[sala-jürilill]] (''Cardamine occulta''), sgk [[ristõielised]]
*[[salat]] (''Lactuca''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[salat-euterpepalm]] (''Euterpe oleracea''), sgk [[palmilised]]
*[[sale katiksammal]] (''Pterogonium gracile''), sammal, sgk [[hiissamblalised]]
*[[sale lühikupar]] (''Brachythecium salebrosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis tavaline
*[[sale preeriarohi]] (''Bouteloua gracilis''), sgk [[kõrrelised]]
*[[sale tanukeel]] (''Hemipilia cucullata''), sgk [[käpalised]]
*[[sale tiivik]] (''Fissidens gracilifolius'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane
*[[sale tarn]] (''Carex acuta''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[sale villpea]] (''Eriophorum gracile'')
*''[[Salix elongata]]'', sgk [[pajulised]]
*''[[Salix jessoensis]]'', sgk [[pajulised]]
*''[[Salix koreensis]]'', sgk [[pajulised]]
*[[saluhein (perekond)|saluhein]] (''Milium''), perekond, sgk [[kõrrelised]]
*[[salukõdrik]] ehk ristlauk (''Alliaria petiolata''), sgk [[ristõielised]]
*[[salunurmikas]] (''Poa nemoralis''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline 
*[[salu-siumari]] (''Actaea spicata''), sgk [[tulikalised]]
*[[salutakjas]] (''Arctium nemorosum''), sgk [[korvõielised]]
*[[salutarn]] (''Carex brizoides''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[salutulikas]] (''Ranunculus nemorosus')
*[[salu-tähthein]] (''Stellaria nemorum''), sgk [[nelgilised]]
*[[salvei]] (''Salvia''), perekond, sgk [[huulõielised]]
*''[[Salvia hypargeia]]'', sgk [[huulõielised]]
*[[salviinialaadsed]] (''Salviniales''), sõnajalgtaimede selts
*[[sammal-hanerohi]] (''Arabis bryoides''), sgk [[ristõielised]]
*[[sammas-ahvileivapuu]] (''Adansonia grandidieri''), sgk [[kassinaerilised]]
*[[sandlipuu]] (''Santalum''), perekond
*[[sanglepp]] ehk must lepp (''Alnus glutinosa''), sgk [[kaselised]]
*[[sapelli-sargapuu]], (''Entandrophragma cylindricum''), [[puu]], Aafrika
*[[sapotillipuulised]] (''Sapotaceae''), sugukond
*[[Sarapuu (perekond)|sarapuu]] (''Corylus''), perekond, sgk [[kaselised]]
*[[sargapuu]] (''Entandrophragma''), perekond, sgk [[meelialised]]
*[[sarikalised]] (''Apiaceae'' ehk ''Umbelliferae''), sugukond
*[[sarikibeeris]] (''Iberis umbellata''), sgk [[ristõielised]]
*[[sarik-linnupiim]] (''Ornithogalum umbellatum''), sgk [[hüatsindilised]]
*[[sarlakpunane keramalva]] (''Sphaeralcea coccinea''), sgk [[kassinaerilised]]
*[[sarnas-lehiksammal]] (''Plagiomnium affine'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[tähtsamblalised]], Eestis haruldane
*[[sasi-vesikaak]] (''Bacopa monnieri''), sgk [[teelehelised]]
*[[Schafti põisrohi]] (''Silene schafta''), sgk [[nelgilised]]
*[[Schrencki kuusk]] (''Picea shrenkiana''), sgk [[männilised]]
*[[seahernes]] (''Lathyrus''), perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[sealõuarohi]] (''Scrophularia''), perekond, sgk [[mailaselised]]
*[[seanupp]] (''Leontodon''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[seapähkel]] (''Lathyrus tuberosus''), sgk [[liblikõielised]]
*[[Seatapp (perekond)|seatapp]] (''Calystegia''), perekond, sgk [[kassitapulised]]
*[[seebilill]] (''Saponaria''), perekond, sgk [[nelgilised]]
*[[seebipuulaadsed]] (''Sapindales''), selts
*[[seebipuulised]] (''Sapindaceae''), sugukond
*[[seeder]] (''Cedrus'') , sgk [[männilised]]
*[[seemnetaimed]] (''Spermatophyta''), alamhõimkond (või hõimkond)
*[[seenlillelised]] (''Monotropaceae''), sugukond
*[[seensammal]] (''Cryptothallus mirabilis''), sgk [[rasvasamblalised]]
*[[seiglehelaadsed]] (''Zygophyllales''), selts 
*[[seišellipalm (perekond)|seišellipalm]] (''Lodoicea''), perekond, sgk [[palmilised]]
*[[seišellipalm]] (''Lodoicea maldivica''), sgk [[palmilised]]
*[[seksturnera]] (''Turnera diffusa''), sgk [[kannatuslillelised]]
*[[sekvoia]] (''Sequoia''), perekond, sgk [[küpressilised]]
*[[selaginell]] (''Selaginella''), perekond, sgk [[selaginellilised]]
*[[selaginellilaadsed]] (''Selaginellales''), selts
*[[selaginellilised]] (''Selaginellaceae''), sugukond
*[[seligeeria]] (''Seligeria''), sgk [[seligeerialised]]
*[[seljarohi]] (''Mercurialis''), perekond, sgk  [[piimalillelised]] 
*[[sepsikas]] (''Schoenus''), perekond, sgk [[lõikheinalised]]
*[[siberi koldkaer]] (''Trisetum sibiricum'')
*[[siberi kurereha]] (''Geranium sibiricum''), sgk [[kurerehalised]]
*[[serbia kuusk]] (''Picea omorika''), sgk [[männilised]]
*[[siberi lehis]] (''Larix sibirica''), sgk [[männilised]]
*[[siberi mannia]] (''Mannia sibirica''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[aitoonialised]], Eestis haruldane
*[[siberi nulg]] (''Abies sibirica''), sgk [[männilised]]
*[[siberi piimikas]] (''Lactuca sibirica'')
*[[siberi seedermänd]] (''Pinus sibirica''), sgk [[männilised]]
*[[siberi võhumõõk]] (''Iris sibirica''), sgk [[võhumõõgalised]]
*[[sidrunhein]] (''Cymbopogon''), perekond, sgk [[kõrrelised]]
*[[sidrun-liivatee]] (''Thymus × citriodorus''), sgk [[huulõielised]]
*[[sidrunmeliss]] (''Melissa officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]]
*[[siginiit-nuttsammal]] ehk siginiit-pungsammal (''Ptychostomum moravicum'', varem ''Bryum flaccidum''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane
*[[siilkübar]] (''Echinacea''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[siiltarn]] (''Carex muricata''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[siiltsesalpiinia]] (''Caesalpinia echinata'' ehk ''Guilandina echinata''), [[puu]], [[Brasiilia]]
*[[sile kardhein]] (''Ceratophyllum submersum'')
*[[sile kuukõdrik]] (''Biscutella laevidata''), sgk [[ristõielised]]
*[[sile tondipea]] (''Dracocephalum ruyschiana''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]]
*[[sile toompihlakas]] (''Amelanchier laevis''), sgk [[roosõielised]]
*[[silmarohi]] (''Euphrasia''), perekond, sgk [[mailaselised]]
*[[silmjärvikas]] (''Littorella uniflora''), sgk [[teelehelised]]
*[[sinep (perekond)|sinep]] (''Sinapis''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[sinep-lehtnaeris]] ehk komatsuna (''Brassica rapa'' var. ''perviridis''), [[põld-kapsasrohi|põld-kapsasrohu]] teisend, sgk [[ristõielised]]
*[[sineptõlkjas]] (''Rapistrum''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[sinerõigas]] (''Isatis''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[sinihall luga]] (''Juncus inflexus''), sgk [[loalised]]
*[[sinikas]] (''Vaccinium uliginosum''), [[kääbuspõõsas]], sgk [[kanarbikulised]]
*[[sinilatv]] (''Polemonium''), perekond, sgk [[siniladvalised]]
*[[Sinilill (perekond)|sinilill]] (''Hepatica''), perekond, sgk [[tulikalised]] 
*[[sinine emajuur]] (''Gentiana pneumonanthe'')
*[[sinine eukalüpt]] (''Eucalyptus globulus''), sgk [[mürdilised]]
*[[sinine kopsurohi]] (''Pulmonaria angustifolia''), sgk [[karelehelised]]
*[[sinine käoking]] (''Aconitum napellus''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]], Euroopas 
*[[sinine kuslapuu]] (''Lonicera caerulea''), [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]], Eestis kohati 
*[[sinipuia]] (''Puya berteroniana''), sgk [[bromeelialased]], Tšiili endeem
*[[sinisammal]] (''Saelania glaucescens''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[jõhvsamblalised]], Eestis haruldane
*[[sinisammal (perekond)|sinisammal]] (''Saelania''), perekond, sgk [[jõhvsamblalised]]
*[[sinisinep]] (''Moricandia''), perekond, sgk [[ristõielised]] 
*[[sipo-sargapuu]] (''Entandrophragma utile''), [[puu]], Aafrika
*[[sirbik]] (''Drepanocladus''), sammalde perekond, sgk [[tömpkaanikulised]]
*[[sirel]] (''Syringa''), perekond, sgk [[õlipuulised]]
*[[sirge harakalatv]] (''Erysimum strictum''), sgk  [[ristõielised]]
*[[sirge silmarohi]] (''Euphrasia stricta''), sgk [[mailaselised]]
*[[sirmokas (perekond)|sirmokas]] (''Sciadopitys''), perekond, sgk [[sirmokkalised]]
*[[sirmokas]] (''Sciadopitys verticillata''), sgk [[sirmokkalised]]
*[[sirmokkalised]] (''Sciadopityaceae''), sugukond
*[[sirplutsern]] (''Medicago falcata''), sgk [[liblikõielised]]
*[[sirptarn]] (''Carex demissa''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[sisaliagaav]] (''Agave sisalana''), sgk [[agaavilised]]
*''[[Sisymbrium irio]]'', sgk [[ristõielised]]
*[[sitka kuusk]] (''Picea sitchensis''), [[puu]], [[Kanada]], [[USA]], [[Suurbritannia]]
*[[sitsiilia nulg]] (''Abies nebrodensis''), sgk [[männilised]]
*[[siumari]] (''Actaea''), perekond, sgk [[tulikalised]]
*[[skorpionsamblalised]] (''Scorpidiaceae''), sugukond
*[[skorpionsammal]] (''Scorpidium''), perekond, sgk [[skorpionsamblalised]] 
*[[soo tahuksammal]] (''Meesia uliginosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[tahuksamblalised]], Eestis haruldane
*[[soo-alss]] (''Eleocharis palustris''), sgk lõikheinalised
*[[soohiilakas]] (''Liparis loeselii''), sgk [[käpalised]]
*[[soojumikas]] (''Saussurea''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[sookail]] (''Rhododendron tomentosum''), sgk [[kanarbikulised]]
*[[sookannike]] (''Viola palustris''), sgk [[kannikeselised]]
*[[sookask]] (''Betula pubescens''), sgk [[kaselised]]
*[[soo-kassiurb]] (''Gnaphalium uliginosum''), sgk [[korvõielised]]
*[[soo-kastehein]] (''Agrostis canina''), sgk [[kõrrelised]]
*[[sookastik]] (''Calamagrostis canescens''), sgk [[kõrrelised]]
*[[soo-kurereha]] (''Geranium palustre''), sgk [[kurerehalised]]
*[[soo-kuuskjalg]] (''Pedicularis palustris''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]], Eestis tavaline
*[[soolikarohi (perekond)|soolikarohi]] (''Tanacetum'') perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[soolik-peenlook]] ehk unilook (''Descurainia tanacetifolia''), sgk [[ristõielised]] 
*[[soo-lõosilm]] (''Myosotis scorpioides''), sgk [[karelehelised]]
*[[soomadar]] ([[Galium palustre]]), sgk [[madaralised]]
*[[soome oblikas]] (''Rumex pseudonatronatus''), sgk [[tatralised]]
*[[soomukas]] (''Orobanche''), perekond, sgk [[soomukalised]]
*[[soomurakas]] (''Rubus arcticus''), sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane
*[[soomusannoona]] (''Annona squamosa''), sgk [[annoonalised]]
*[[soomusmänd]] (''Pinus heldreichii''), sgk [[männilised]]
*[[soo-neiuvaip]] (''Epipactis palustris''), sgk [[käpalised]]
*[[soonurmikas]] (''Poa palustris''), [[rohttaim]], sgk [[kõrrelised]], Eestis tavaline
*[[soo-nõiahammas]] (''Lotus uliginosus''), sgk [[liblikõielised]]
*[[soo-nõianõges]] (''Stachys palustris''), sgk [[huulõielised]]
*[[soo-pajulill]] (''Epilobium palustre''), sgk [[pajulillelised]], Eestis tavaline
*[[soopihl]] (''Potentilla palustris'' või ''Comarum palustre''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]]
*[[soorea]] (''Shorea''), perekond, sgk [[kaksiktiibviljalised]]
*[[soo-piimalill]] (''Euphorbia palustris''), sgk [[piimalillelised]]
*[[soo-seahernes]] (''Lathyrus palustris''), sgk [[liblikõielised]]
*[[soosõnajalalised]] (''Thelypteridaceae''), sugukond
*[[sootarn]] (''Carex acutiformis''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[sootulikas]] (''Ranunculus flammula),'' sgk [[tulikalised]]
*[[soo-tähthein]] (''Stellaria palustris''), sgk [[nelgilised]]
*[[soovildik]] (''Aulacomnium palustre'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[vildikulised]], Eestis tavaline
*[[soovõhk (perekond)|soovõhk]] (''Calla''), perekond, sgk [[võhalised]]
*[[soovõhk]] (''Calla palustris''), sgk [[võhalised]]
*[[soo-õisluht]] (''Triglochin palustre''), sgk [[õisluhalised]]
*[[sorgo (perekond)|sorgo]] (''Sorghum''), perekond, sgk [[kõrrelised]]
*[[Sosnovski karuputk]] (''Heracleum sosnowskyi''), sgk [[sarikalised]]
*[[spargelkapsas]] ehk [[asparkapsas]] ehk [[brokoli]] (''Brassica oleracea'' var. ''italica''), [[kapsas|kapsa]] teisend, sgk [[ristõielised]] 
*[[spargelsalat]] (''Lactuca sativa'' var. ''angustana''), [[aedsalat]]i teisend, sgk [[korvõielised]]
*[[speltanisu]] (''Triticum spelta''), sgk [[kõrrelised]]
*[[spinat-ruutlehik]] (''Tetragonia tetragonioides''), sgk [[kivilehelised]]
*''[[Strobi]]'', [[mänd (perekond)|männi]] alamperekonna ''[[Strobus]]'' sektsioon, sgk [[männilised]]
*''[[Strobus]]'', [[mänd (perekond)|männi]] alamperekond, sgk [[männilised]]
*[[sudeedi põisjalg]] (''Cystopteris sudetica'')
*[[suhkruleht]] (''Stevia''), perekond, [[Lõuna-Ameerika]], sgk [[korvõielised]]
*[[suhkrumänd]] (''Pinus lambertiana''), [[puu]], [[USA]], sgk [[männilised]]
*[[suhkrupeet]] (''Beta vulgaris'' spp. ''vulgaris'' var. ''altissima''), [[harilik peet|hariliku peedi]] teisend, sgk [[rebasheinalised]]
*[[suhkruvaher]] (''Acer saccharum'' ehk ''Acer saccharinum''), [[puu]], [[Kanada]] ja [[USA]]
*[[Sulevi koerahammas]] (''Erythronium sulevii''), sgk [[liilialised]], Altai  
*[[sulgjas kalanhoe]] (''Kalanchoe pinnata''), sgk [[paksulehelised]]
*[[sulgjas lehtertapp]] (''Ipomoea quamoclit L.'')
*[[sulgjas lühikupar]] (''Brachythecium plumosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane
*[[sulgjas rodgersia]] (''Rodgersia pinnata''), sgk [[kivirikulised]]
*[[sulgjas õhik]] (''Neckera pennata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[õhikulised]], Eestis haruldane
*[[suur aruhein]] (''Festuca gigantea''), sgk [[kõrrelised]]
*[[suur kastehein]] (''Agrostis gigantea''), sgk [[kõrrelised]]
*[[suur kukehari]] (''Sedum maximum''), sgk [[paksulehelised]]
*[[suur käopõll]] (''Listera ovata''), sgk [[käpalised]]
*[[suur lõvilõug]] (''Antirrhinum majus''), sgk [[teelehelised]]
*[[suur läätspuu]] (''Caragana arborescens''), sgk [[liblikõielised]]
*[[suur mungalill]] (''Tropaeolum majus''), sgk [[mungalillelised]]
*[[suur paelsammal]] (''Metzgeria conjugata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]]
*[[suur robirohi]] (''Rhinanthus angustifolius''), sgk [[soomukalised]]
*[[suur rusujuur]] (''Lithospermum officinale'), sgk [[karelehelised]]
*[[suur sagarsammal]] (''Tritomaria quinquedentata''), sammal, sgk [[kulbikulised]]
*[[suur soomukas]] (''Orobanche elatior''), sgk [[soomukalised]]
*[[suur takjas]] (''Arctium lappa''), sgk [[korvõielised]]
*[[suur teeleht]] (''Plantago major''), sgk [[teelehelised]]
*[[suur tiikpuu]] (''Tectona grandis''), [[puu]], sgk [[huulõielised]], [[Lõuna-Aasia|Lõuna]]- ja [[Kagu-Aasia]], Aafrika, [[Kariibia]]
*[[suur tuhmik]] (''Anomodon viticulosus'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[ehmikulised]], Eestis haruldane
*[[suur tulikas]] (''Ranunculus lingua''), sgk [[tulikalised]]
*[[suureastlaline agaav]] (''Agave macroacantha''), sgk [[agaavilised]]
*[[suurelehine brunnera]] (''Brunnera macrophylla''), sgk [[karelehelised]] 
*[[suurelehine hortensia]] (''Hydrangea macrophylla''), sgk [[hortensialised]]
*[[suurelehine mahagonipuu]] (''Swietenia macrophylla''), [[puu]], Kesk- ja [[Lõuna-Ameerika]]
*[[suurelehine porella]] (''Porella platyphylla''), sammal, sgk [[porellalised]]
*[[suurelehine pärn]] (''Tilia platyphyllos''), sgk [[pärnalised]]
*[[suurelehine raminipuu]] (''Gonystylus macrophyllus'' ehk ''Aquilaria macrophylla''), [[puu]], [[Kagu-Aasia]]
*[[suureõieline abeelia]] (''Abelia ×grandiflora''), [[hiina abeelia]] ja ''[[Abelia uniflora]]'' [[hübriid]], [[põõsas]], sgk [[kuslapuulised]] või [[harakkuljuselised]], [[dekoratiivtaim]]
*[[suureõieline kivikress]] (''Aethionema grandiflorum''), sgk [[ristõielised]]
*[[suureõieline magnoolia]] (''Magnolia grandiflora''), sgk [[magnoolialised]]
*[[suureõieline neiusilm]] (''Coreopsis grandiflora''), sgk [[korvõielised]]
*[[suureõieline orlaia]] (''Orlaya grandiflora''), sgk [[sarikalised]]
*[[suureõieline sabaseemnik]] (''Urospermum dalechampii''), sgk [[korvõielised]]
*[[suureõiene kellukas]] (''Campanula persicifolia'') ehk kurekatel, sgk [[kellukalised]]
*[[suvivikk]] (''Vicia sativa''), sgk [[liblikõielised]]
*[[sõlmhein]] (''Spergularia''), perekond, sgk [[nelgilised]]
*[[sõlmine kesakann]] (''Sagina nodosa''), sgk [[nelgilised]]
*[[sõnajalalised]] (''Dryopteridaceae''), sugukond
*[[sõnajalg]] (''Dryopteris''), perekond, sgk [[sõnajalalised]] 
*[[sõrmkübar (perekond)]] (''Digitalis''). perekond, sgk [[mailaselised]]
*[[sõrmtarn]] (''Carex digitata''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[sõstar]] (''Ribes''), perekond, sgk [[sõstralised]]
*[[sõstralised]] (''Grossulariaceae''), sugukond
*[[säbrusammal]] (''Dicranoweisia''), perekond, sgk [[pugukupralised]]
*[[säntpoolia]] (''Saintpaulia''), perekond, sgk [[gesneerialised]]
*[[söödav kuslapuu]] (''Lonicera caerulea'' var. ''edulis''), [[sinine kuslapuu|sinise kuslapuu]] teisend, sgk [[kuslapuulised]] 
*[[söödav lehtertapp]] ehk bataat (''Ipomoea batatas'')
*[[söödav muskushibisk]] ehk okra ehk baamia (''Abelmoschus esculentus''), sgk [[kassinaerilised]], kultuurtaim 
*[[söödav ubajuur]] (''Pachyrhizus erosus''), sgk [[liblikõielised]]
*[[söötreiarohi]] (''Herniaria''), perekond, sgk [[nelgilised]]
*[[südamerohi]] (''Leonurus''), perekond, sgk [[huulõielised]]
*[[sügislill]] (''Colchicum''), perekond, sgk [[liilialised]]
*[[sügis-kuldvits]] (''Solidago gigantea''), sgk [[korvõielised]]
*[[süstjas skapaania]] (''Scapania apiculata'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]] sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane ja ohustatud
*[[süstlehine teeleht]] (''Plantago lanceolata''), sgk [[teelehelised]]
*[[süüria kadakas]] (''Juniperus drupacea''), sgk [[küpressilised]]

==Z==
*''[[Zanthoxylum paniculatum]]'', puu, sgk [[ruudilised]], Rodriguese saare endeem 
*''[[Zygostates]]'', perekond, [[rohttaimed]], sgk [[käpalised]], [[Ameerika]] [[troopika]]s

== Ž ==
*[[ženšenn (perekond)|ženšenn]] (''Panax''), perekond, sgk [[araalialised]]

==T==
*[[taani merisalat]] (''Cochlearia danica'')
*[[taevassinine lauk]] (''Allium caeruleum''), sgk [[liilialised]]
*[[tahuksamblalised]] (''Meesiaceae''), sugukond
*[[tahuksammal]] (''Meesia''), perekond, sgk [[tahuksamblalised]]
*[[takjas]] (''Arctium''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[talvik (perekond)|talvik]] (''Chimaphila''), perekond, sgk [[kanarbikulised]]
*[[talvine lumekupp]] (''Eranthis hyemalis''), sgk [[tulikalised]] 
*[[tamarindipuu]] (''Tamarindus indica''), sgk [[liblikõielised]]
*[[tamarisk]] (''Tamarix''), perekond, sgk [[tamariskilised]]
*[[tamariskilised]] (''Tamaricaceae''), sugukond 
*[[tamarisk-kariksammal]] (''Frullania tamarisci''), sammal, sgk [[kariksamblalised]]
*[[tamm (perekond)|tamm]], perekond, sgk [[pöögilised]]
*[[tampiko agaav]] (''Agave lechuguilla''), sgk [[agaavilised]]
*[[tangelopuu]] ehk greipiinipuu (''Citrus × tangelo''), sgk [[ruudilised]]
*[[tangeriinipuu]] (''Citrus tangerina''), sgk [[ruudilised]]
*[[tanguutia rabarber]], [[ürtrabarber]]i alamliik (''Rheum palmarum'' subsp. ''tanguticum'') või liik (''Rheum tanguticum''), sgk [[tatralised]]
*[[tanukalaadsed]] (''Encalyptales''), selts
*[[tanukalised]] (''Encalyptaceae''), perekond
*[[tanukas]] (''Encalypta''), perekond, sgk [[tanukalised]]
*[[tarasarik]] (''Polyscias''), perekond, sgk [[araalialised]]
*[[tara-seatapp]] (''Calystegia sepium''), sgk [[kassitapulised]]
*[[tarbe-kruvipuu]] (''Pandanus utilis''), sgk [[kruvipuulised]]
*[[tarn]] (''Carex''), perekond, sgk [[lõikheinalised]]
*[[tatar]] (''Fagopyrum''), perekond, sgk [[tatralised]]
*[[tatari krambe]] (''Crambe tataria''), sgk [[ristõielised]]
*[[tatari põisrohi]] (''Silene tatarica''), sgk [[nelgilised]]
*[[tatari vaher]] (''Acer tataricum''), sgk [[vahtralised]]
*[[tatralised]] (''Polygonaceae''), sugukond
*[[tedremaran]] (''Potentilla erecta''), sgk [[roosõielised]]
*[[teekummel]] (''Chamomilla reticuta''), sgk [[korvõielised]]
*[[teelehelised]] (''Plantaginaceae''), sugukond
*[[teeleht]] (''Plantago''), perekond, sgk [[teelehelised]]
*[[teemantlill]] (''Ionopsidum''), perekond, sgk [[ristõielised]] 
*[[tee-punapõõsas]] (''Aspalathus linearis''), sgk [[liblikõielised]]
*[[teepõõsalised]] (''Theaceae''), sugukond
*[[teepõõsas]] ehk hiina teepõõsas ehk teekameelia (''Camellia sinensis''), sgk [[teepõõsalised]]
*[[teepõõsas (perekond)|teepõõsas]] (''Camellia'')], perekond, sgk [[teepõõsalised]] 
*[[tekiila-agaav]] (''Agave tequilana''), sgk [[asparilised]] või [[agaavilised]]
*[[teksase diospüür]] (''Diospyros texana''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]]
*[[teleekia]] (''Telekia''), perekond, sgk. [[korvõielised]]
*[[Thunbergi kukerpuu]] ''(Berberis thunbergii''), sgk [[kukerpuulised]]
*[[tihashein (perekond)|tihashein]] (Scutellaria), perekond, sgk [[huulõielised]]
*[[tihedaõieline käoraamat]] (''Gymnadenia densiflora''), sgk [[käpalised]]
*[[tihe jõgikatk]] (''Egeria densa''), sgk [[kilbukalised]]
*[[tihe tarn]] (''Carex otrubae''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[tiibviljak]] (''Pterocarpus''), perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[tiikpuu]] ehk tekapuu (''Tectona''), perekond, sgk [[huulõielised]]
*[[tiivik (sammal)]] (''Fissidens''), perekond, sgk [[tiivikulised]]
*[[tiivikulised]] (''Fissidentaceae''), sugukond
*[[till (perekond)|till]] (''Anethum''), perekond, sgk [[sarikalised]] 
*[[timmia]] (''Timmia''), perekond, sgk [[timmialised]]
*[[timmialaadsed]] (''Timmiales''), selts
*[[timmialised]] (''Timmiaceae''), sugukond
*[[tinajuurelised]] (''Plumbaginaceae''), sugukond 
*[[tipmine puksrohi]] (''Pachysandra terminalis''), sgk [[pukspuulised]]
*[[tjanšani kuusk]] (''Picea shrenkiana tianschanica''), [[Schrencki kuusk|Schrencki kuuse]] alamliik, sgk [[männilised]]
*[[tobiväät]] (''Aristolochia''), perekond, sgk [[tobiväädilised]]
*[[tokkroos]] (''Alcea''), perekond, sgk [[kassinaerilised]]
*[[tolmpea]] (''Cephalanthera''), perekond, sgk [[käpalised]]
*[[tondipea]] (''Dracocephalum''), perekond, sgk [[huulõielised]]
*[[toompihlakas]] (''Amelanchier''), [[perekond]], sgk [[roosõielised]] 
*[[toompuu]] (''Prunus''), perekond, sgk [[roosõielised]]
*[[tooneputk]] (''Thapsia''), perekond, sgk [[sarikalised]]
*[[tore nulg]] (''Abies magnifica''), sgk [[männilised]]
*[[tore vulkaanikell]] (''Brighamia insignis''), sgk [[kellukalised]]
*[[torkav karuohakas]] (''Carduus acanthoides''), sgk [[korvõielised]]
*[[torkav kuusk]] (''Picea pungens''), sgk [[männilised]]
*[[torkav ruskus]] (''Ruscus aculeatus''), sgk [[asparilised]]
*[[transilvaania sinilill]] (''Hepatica transsylvanica''), [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]]
*''[[tremaatodon]] (''Trematodon''), perekond, sgk [[bruhhialised]] 
*''[[Trichosanthes dioica]]'', sgk [[kõrvitsalised]] 
*''[[Tripterygium wilfordii]]'', sgk [[kikkapuulised]]
*[[tseiloni kaneelipuu]] (''Cinnamomum verum''), sgk [[loorberilised]]
*[[tsitrus]] (''Citrus''), perekond, sgk [[ruudilised]]
*[[tsuuga]] (''Tsuga''), perekond, sgk [[männilised]]
*[[tšiili hanemalts]] (''Chenopodium quinoa''), sgk [[rebasheinalised]]
*[[tšiili kuisma]] (''Eucryphia cordifolia''), sgk [[lusikpuulised]]
*[[tšiili seebikoorepuu]] (''Quillaja saponaria''), sgk [[seebikoorepuulised]]
*[[tubakas (perekond)|tubakas]] (''Nicotiana''), perekond, sgk [[maavitsalised]], Ameerika päritolu, kultuurtaimed
*[[tuder]] (''Camelina''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[tuderluga]] (''Juncus gerardii''), sgk [[loalised]]
*[[tugev kurdõhik]] (''Exserthoteca crispa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[õhikulised]], Eestis haruldane
*[[tugevaogaline agaav]] (''Agave ferox''), sgk [[agaavilised]]
*[[tuhkpihlakas]] (''Sorbus rupicola''), [[puu]], sgk [[roosõielised]], Eestis haruldane (ainult Lääne-Saaremaal)
*[[tuhkpuu]] (''Cotoneaster''), perekond, sgk [[roosõielised]]
*[[tui-tähtpea]] (''Scabiosa columbaria''), sgk [[uniohakalised]]
*[[tuliastel]] (''Pyracantha''), perekond, sgk [[roosõielised]]
*[[tulikalaadsed]] (''Ranunuculales''), selts
*[[tulikalised]] (''Ranunculaceae''), sugukond
*[[tulikas]] (''Ranunculus'') perekond, sgk [[tulikalised]]
*[[tulinelk]] (''Lychnis'') perekond, sgk [[nelgilised]]
*[[tuliohakas]] (''Cirsium vulgare''), sgk [[korvõielised]]
*[[tuliürt]] (''Phlomis''), sgk [[huulõelised]] 
*[[tulp]] (''Tulipa''), perekond, sgk [[liilialised]]
*[[tume kulbik]] (''Jungermannia atrovirens'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kulbikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud
*[[tume nokkhein]] (''Rhynchospora fusca'')
*[[tumepunane neiuvaip]] (''Epipactis atrorubens''), sgk [[käpalised]]
*[[tumeroheline agaav]] (''Agave applanata''), sgk [[agaavilised]]
*[[tumeroheline mailane]] (''Veronica opaca''), sgk [[teelehelised]]
*[[tundra-vesisirbik]] (''Warnstorfia tundrae''), sammal, sgk ''[[Calliergonaceae]]''
*[[tupp-kilbirohi]] (''Alyssum alyssoides''), sgk [[ristõielised]]
*[[tupptarn]] (''Carex vaginata''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[tupp-villpea]] (''Eriophorum vaginatum''), sgk [[lõikheinalised]], Eestis tavaline
*[[tupp-võsaputk]] (''Conioselinum tataricum'', ''Conioselinum vaginatum'', ''Conioselinum fischeri''), sgk [[sarikalised]]
*[[tups-vahulill]] (''Polygala comosa''), sgk [[vahulillelised]]
*[[turbasamblad]] (''Sphagnopsida''), klass
*[[turbasamblalaadsed]] (''Sphagnales''), selts
*[[turbasamblalised]] (''Sphagnaceae''), sugukond
*[[turbasammal]] (''Sphagnum''), perekond, sgk [[turbasamblalised]]
*''[[Turbina corymbosa]]'', sgk [[kassitapulised]]
*[[turdlehine hanemalts]] (''Chenopodium chenopodioides''), sgk [[rebasheinalised]]
*[[turdleht]] (''Crassula''), perekond, sgk [[paksulehelised]]
*[[turd-lühikupar]] (''Brachythecium turgidum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane
*[[turd-tähthein]] (''Stellaria crassifolia''), sgk [[nelgilised]]
*[[turkmeenia kilpkõdrik]] (''Peltaria turkmena''), sgk [[ristõielised]]
*[[turvaskannike]] (''Viola epipsila''), sgk [[kannikeselised]]
*[[turvastarn]] (''Carex heleonastes''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[tutik]] (''Orthotrichum''), perekond, samblad, sgk [[tutikulised]]
*[[tutikulaadsed]] (''Orthotrichales''), selts 
*[[tutikulised]] (''Orthotrichaceae''), sugukond
*[[tutt-põisrohi]] (''Silene compacta''), sgk [[nelgilised]]
*[[tuulekaer]] (''Avena fatua''), sgk [[kõrrelised]]
*[[tõlkjas (perekond)|tõlkjas]] (''Bunias''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[tõlvlehik]] (''Spathiphyllum''), perekond, sgk [[võhalised]]
*[[tõmmu käpp]] (''Orchis ustulata''), sgk [[käpalised]]
*[[tõmmu pungsammal]] (''Bryum neodamense''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane
*[[tõmmuhammas]] (''Kiaeria''), perekond, sgk [[pugukupralised]]
*[[tõmmukas tarn]] (''Carex brunnescens''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[tõnnike]] (''Betonica''), perekond, sgk [[huulõielised]]
*[[tähkjas vesikuusk]] (''Myriophyllum spicatum''), sgk [[vesikuuselised]], Euroopa, Aasia ja Põhja-Aafrika
*[[tähk-rapuntsel]] (''Phyteuma spicatum''), sgk [[kellukalised]]
*[[tähk-rebashein]] (''Amaranthus retroflexus''), sgk [[rebasheinalised]] 
*[[tähk-toompihlakas]] ehk peajas toompihlakas (''Amelanchier spicata''), sgk [[roosõielised]] 
*[[tähniline aarum]] (''Arum maculatum''), sgk [[võhalised]]
*[[tähthein]] (''Sellaria''), perekond, sgk [[nelgilised]]
*[[Tähtkarvane hanerohi]] (''Arabis ferdinandi-coburgii''), sgk [[[ristõielised]]
*[[täht-kuldsammal]] (''Campylium stellatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis tavaline
*[[tähttarn]] (''Carex echinata''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[täpiline surmaputk]] (''Conium maculatum''), sgk [[sarikalised]]
*[[täpiline sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza incarnata cruenta''), sgk [[käpalised]]
*[[tömbilehine oblikas]] (''Rumex obtusifolius''), sgk [[tatralised]]
*[[tömbilehine tiivik]] ehk tömbitipuline tiivik (''Fissidens arnoldii''), [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tiivikulised]], Eestis haruldane
*[[tömbiõiene luga]] (''Juncus subnodulosus'')
*[[tömpkaanik]] (''Amblystegium''), perekond, sgk [[tömpkaanikulised]] 
*[[tömpkaanikulised]] (''Amblystegiaceae''), sammaltaimede sugukond,
*[[türnpuu (perekond)|türnpuu]] (''Rhamnus''), perekond, sgk [[türnpuulised]]
*[[tüse adeenium]] (''Adenium obesum''), sgk [[koerakoolulised]]
*[[tüve-ehmik]] (''Thuidium recognitum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline
*[[tüvetutik]] (''Orthotrichum speciosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tutikulised]], Eestis tavaline

==U==
*[[ubalehelised]] (''Menyanthaceae''), sugukond
*[[ubaleht]] (''Menyanthes trifoliata''), sgk [[ubalehelised]]
*[[ubaleht (perekond)|ubaleht]] (''Menyanthes''), perekond, sgk [[ubalehelised]]
*[[udu-ristirohi]] (''Senecio aquatilis''), sgk [[korvõielised]]
*[[ugaami lauk]] (''Allium filidens''), sgk [[amarüllilised]]
*[[uibulehelised]] (''Pyrolaceae''), endine sugukond
*[[uibuleht]] (''Pyrola''), perekond, sgk [[kanarbikulised]]
*[[uimakaktus]] (''Lophophora''), perekond, sgk [[kaktuselised]]
*[[uimastav juustumari]] (''Withania somnifera''), sgk [[maaviljalised]] 
*[[uimastav varesputk]] (''Chaerophyllum temulum'')
*[[ujuv jõgitakjas]] (''Sparganium gramineum'')
*[[ujuv penikeel]] (''Potamogeton natans''), sgk [[penikeelelised]]
*[[ulmik]] (''Hypnum''), perekond, sgk [[ulmikulised]]
*[[ulmikulaadsed]] (''Hypnales''), selts
*[[ulmikulised]] (''Hypnaceae''), sugukond
*[[ulmik-vesisammal]] (''Fontinalis hypnoides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]], Eestis haruldane
*''[[Ulvophyceae]]'', klass
*[[ungari sirel]] (''Syringa josikaea''), sgk [[õlipuulised]]
*[[unilook]] (''Sisymbrium''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[unimagun]] (''Papaver somniferum''), sgk [[magunalased]]
*[[unisoolik (perekond)|unisoolik]] (''Hugueninia''), perekond, sgk [[ristõielised]] 
*[[usambaara eebenipuu]] (''Diospyros usambarensis''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]]
*[[ussikeel (perekond)|ussikeel]] (''Echium''), perekond, sgk [[karelehelised]]
*[[ussilill]] (''Lysimachia thyrsiflora''), sgk [[mürsiinelised]]
*[[ussitatar]] (''Polygonum bistrata'') [[rohttaim]], sgk [[tatralised]], Eestis kohati
*[[ussuuri sõstar]] (''Ribes ussuriense'') [[põõsas]], sgk [[sõstralised]]

==V==
*[[vaak]] (''Inula''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[vaevakask]] (''Betula nana''), sgk [[kaselised]]
*[[vahakõrvits]] (''Benincasa hispida''), sgk [[kõrvitsalised]]
*[[vahakõrvits (perekond)|vahakõrvits]] (''Benincasa''), perekond, sgk [[kõrvitsalised]]
*[[vahalill]] (''Hoya''), perekond, sgk [[koerakoolulised]]
*[[vahelduvaõiene vesikuusk]] (''Myriophyllum alterniflorum'')
*[[vahelmine huulhein]] (''Drosera intermedia''), sgk [[huulheinalised]]
*[[vahelmine lõokannus]] (''Corydalis intermedia'')
*[[vahelmine näkirohi]] (''Najas marina'' subsp. ''intermedia'')
*[[vahemere alpikann]] (''Cyclamen persicum''), sgk [[nurmenukulised]]
*[[vahemere küpress]] (''Cupressus sempervirens''), sgk [[küpressilised]]
*[[vahemere piimalill]] (''Euphorbia chacarias''), sgk [[piimalillelised]]  
*[[vaher (perekond)|vaher]] (''Acer''), perekond, sgk [[seebipuulised]]
*[[vahulill]] (''Polygala''), perekond, sgk [[vahulillelised]]
*[[vahulillelised]] (''Polygalaceae''), sugukond 
*[[vaigumänd]] (''Pinus resinosa''), sgk [[männilised]]
*[[vaiguseemnik]] (''Pittosporum''), perekond, sgk [[vaiguseemnikulised]]
*[[vaiguseemnikulised]] (''Pittosporaceae''), sugukond 
*[[valge hanemalts]] (''Chenopodium album''), sgk [[rebasheinalised]]
*[[valge iminõges]] (''Lamium album''), sgk [[huulõielised]]
*[[valge kannike]] (''Viola alba''), sgk [[kannikeselised]]
*[[valge kastehein]] (''Agrostis stolonifera''), sgk [[kõrrelised]]
*[[valge kukehari]] (''Sedum albu''m), sgk [[paksulehelised]]
*[[valge mesikas]] (''Melilotus albus''), sgk [[liblikõielised]]
*[[valge moosesepõõsas]] (''Dictamnus albus''), sgk [[ruudilised]] 
*[[valge mänd]] (''Pinus strobus''), [[puu]], sgk [[männilised]], pärit [[Põhja-Ameerika]] idaosast
*[[valge pihlakas]] (''Sorbus aria''), sgk [[roosõielised]]
*[[valge pusurohi]] (''Silene alba''), sgk [[nelgilised]]
*[[valgepöök]] (''Carpinus''), perekond, sgk [[sarapuulised]]
*[[valge ristik]] (''Trifolium repens''), sgk [[liblikõielised]]
*[[valge sinep]] (''Sinapis alba''), sgk [[ristõielised]]
*[[valge siumari]] (''Actaea pachypoda''), sgk [[tulikalised]] 
*[[valge tamm]] (''Quercus alba''), [[puu]], [[USA]], [[Kanada]]
*[[valge tolmpea]] (''Cephalanthera longifolia''), sgk [[käpalised]]
*[[valgetüveline seedermänd]] (''Pinus albicaulis''), sgk [[männilised]]
*[[valge vesiroos]] (''Nymphaea alba''), [[puhm]], sgk [[vesiroosilised]], põhiliselt parasvöötmes peaaegu kõikjal Euroopas kuni ida poole Uuralit, samuti Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas ja Kaukaasias; Eestis hajusalt, III kategooria looduskaitse all
*[[valkjas mesiohakas]] (''Echinops sphaerocephalus''), sgk [[korvõielised]]
*[[valu-nõgespuu]] (''Dendrocnide moroides''), [[põõsas]], sgk [[nõgeselised]]
*[[valvik]] (''Leucobryum''), perekond, sgk [[valvikulised]]
*[[valvikulised]] (''Leucobryaceae''), sugukond
*[[varakevadik (perekond)|varakevadik]], perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[varane tarn]] (''Carex praecox''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[varemerohi (perekond)|varemerohi]] (''Symphytum''), perekond, sgk [[karelehelised]]
*[[varesjalg]] (''Consolida''), perekond, sgk [[tulikalised]]
*[[vareskaer]] (''Leymus''), perekond, sgk [[kõrrelised]]
*[[vareskold]] (''Diphasiastrum''), perekond, sgk [[kollalised]]
*[[varesputk]] (''Chaerophyllum''), perekond, sgk [[sarikalised]]
*[[varjukivirik]] (''Saxifraga umbrosa''), sgk [[kivirikulised]]
*[[varjulaanik]] (''Hylocomium umbratum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ulmikulised]], Eestis haruldane
*[[varjulill]] (A''sperula''), perekond, sgk [[madaralised]]
*[[varjutarn]] (''Carex remota''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[varju-tähthein]] (''Stellaria longifolia''), sgk [[nelgilised]]
*[[varju-põikkupar]] (''Plagiothecium latebricola'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane
*[[varju-püsikluste]] (''Bromus benekenii'')
*[[varjuskapaania]] (''Scapania umbrosa'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[skapaanialised]], Eestis haruldane
*[[varretu ohakas]] ehk äiavarvas (''Cirsium acaule''), sgk [[korvõielised]]
*[[varretu priimula]] (''Primulaa vulgaris''), sgk [[nurmenukulised]] 
*[[varretu põisrohi]] (''Silene acaulis''), sgk [[nelgilised]]
*[[varsapõlv]] (''Anagallis''), perekond, sgk [[nurmenukulised]]
*[[varvastarn]] (''Carex ornithopoda''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[vasika justiitsia]] (''Justicia adhatoda''), sgk [[huulõielised]]
*[[veerpallirohi (perekond)|veerpallirohi]] (''Anastatica''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[veiste-südamerohi]] (''Leonurus cardiaca'' subsp. ''villosus''), sgk [[huulõielised]]
*[[Veitchi kuusk]] (''Picea neoveitchii''), sgk [[männilised]]
*''[[Vella]]'', perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[velvitšia]] (''Welwitschia mirabilis''), sgk [[velvitšialised]]
*[[vene mesikas]] (''Melilotus wolgicus''), sgk [[liblikõielised]]
*[[vereurmarohi (perekond)|vereurmarohi]] (''Chelidonium''), perekond, sgk [[magunalised]]
*[[verev iminõges]] (''Lamium purpureum''), sgk [[huulõielised]]
*[[verev kastik]] (''Calamagrostis purpurea''), sgk [[kõrrelised]]
*[[verev kontpuu]] (''Cornus sanguinea''), sgk [[kontpuulised]]
*[[verev kukehari]] (''Sedum telephium''), sgk [[paksulehelised]]
*[[verev kurereha]] (''Geranium sanguineum''), sgk [[kurerehalised]]
*[[verev lehtertapp]] (''Ipomoea purpurea (L.) Roth'')
*[[verev lemmalts]] (''Impatiens glandulifera''), [[rohttaim]], sgk [[lemmaltsalised]]
*[[verev rebashein]] (''Amaranthus cruentus''), [[rohttaim]], sgk [[rebasheinalised]]
*[[verev sõrmkübar]] (''Digitalis purpurea''), sgk [[mailaselised]]
*[[verev tuliastel]] (''Pyracantha coccinea''), sgk [[roosõielised]]
*[[verev viirpuu]] ehk siberi viirpuu (''Crataegus sanguinea''), sgk [[roosõielised]]
*[[veripunane koldrohi]] (''Anthyllis coccinea''), sgk [[liblikõielised]]
*[[verkjas paju]] (''Salix starkeana''), sgk [[pajulised]]
*[[vesihaljas hanemalts]] (''Chenopodium glaucum''), sgk [[rebasheinalised]]
*[[vesihaljas tarn]] (''Carex flacca''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[vesihein]] (''Stellaria media''), sgk [[nelgilised]]
*[[vesihernes (perekond)|vesihernes]] (''Utricularia''), perekond, sgk [[vesihernelised]]
*[[vesihernelised]] (''Lentibulariaceae''), sugukond
*[[vesihüatsint]] (''Eichhornia''), perekond, sgk [[pontedeerialised]]
*[[Vesikanep (perekond)|vesikanep]] (''Eupatorium''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[vesikarikas]] (''Stratiotes aloides'') [[veetaim]], sgk [[kilbukalised]]
*[[vesikarikas (perekond)|vesikarikas]] (''Stratiotes''), perekond, sgk [[kilbukalised]]
*[[Vesikatk (perekond)|vesikatk]] (''Elodea''), perekond, sgk [[kilbukalised]]
*[[vesikerss]] (''Rorippa amphibia''), sgk [[ristõielised]]
*[[vesi-kiilsirbik]] (''Dichelyma falcatum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[vesisamblalised]], Eestis haruldane ja ohustatud
*[[vesi-kirburohi]] (''Polygonum amphibium'' või ''Persicaria amphibia''), sgk [[tatralised]]
*[[vesikupp]] (''Nuphar''), perekond
*[[vesikuusk]] (''Myriophyllum''), perekond, sgk [[vesikuuselised]]
*[[vesikuuselised]] (''Haloragaceae''), sugukond
*[[vesilobeelia]] (''Lobelia dortmanna'')
*[[vesilääts]] (''Spirodela''), sgk [[võhalised]]
*[[vesimailane]] (''Veronica catenata''), sgk [[teelehelised]]
*[[vesimünt (perekond)|vesimünt]] (Mentha) (perekond), sgk [[huulõielised]]
*[[vesimünt]] (''Mentha aquatica''), sgk [[huulõielised]]
*[[vesi-naaskelleht]] (''Subularia aquatica''), sgk [[ristõielised]]
*[[vesioblikas]] (''Rumex aquaticus''), sgk [[tatralised]]
*[[vesipaju]] (''Salix triandra''), sgk [[pajulised]]
*[[vesipipar]] (''Elatine''), perekond, sgk [[vesipipralised]]
*[[vesipipralised]] (''Elatinaceae''), sugukond
*[[vesiputk]] (''Oenanthe aquatica''), sgk [[sarikalised]]
*[[vesiroos]] (''Nymphaea''), perekond, sgk [[vesiroosilised]]
*[[vesiroosilised]] (''Nymphaeaceae''), sugukond
*[[vesisamblalised]] (''Fontinalaceae''), sugukond
*[[vesisulg]] (''Hottonia''), perekond, sgk [[nurmenukulised]]
*[[vesitarn]] (''Carex aquatilis''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[vesitähelised]] (''Callitrichaceae''), sugukond (''nomen conservandum'')
*[[vesitäht (perekond)|vesitäht]] (''Callitriche''), perekond, sgk [[teelehelised]]
*[[vesitähthein]] (''Myosoton aquaticum''), sgk [[nelgilised]]
*[[vesi-tömptipp]] (''Calliergon megalophyllum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane
*[[vietnami kirbutatar]] (''Persicaria odorata''), sgk [[tatralised]] 
*[[vigna]] ehk lehmahernes (''Vigna''), perekond, sgk [[liblikõielised]]
*[[viierealine turbasammal]] (''Sphagnum quinquefarium''), sammal, sgk [[turbasamblalised]]
*[[viietine mungapipar]] (''Vitex negundo''), sgk [[raudürdilised]]
*[[viigikaktus]] ehk ämmakeel (''Opuntia''), sgk [[kaktuselised]]
*[[viigilehine hanemalts]] (''Chenopodium ficifolium''), sgk [[rebasheinalised]]
*[[viinapuu]] (''Vitis''), perekond, sgk [[viinapuulised]]
*[[viinapuulaadsed]] (''Vitales''), selts
*[[viinapuulised]] (''Vitaceae''), sugukond
*[[viirpuu]] (''Crataegus''), perekond, sgk [[roosõielised]]
*[[vikereukalüpt]] ehk mindanao eukalüpt (''Eucalyptus deglupta''), sgk [[mürdilised]]
*[[viktooria]] (''Victoria''), perekond, sgk [[vesiroosilised]]
*[[viktooria agaav]] (''Agave victoriae-reginae''), sgk [[agaavilised]]
*[[vildik]] (''Aulacomnium''), perekond, sgk [[vildikulised]]
*[[vildikulaadsed]] (''Aulacomniales''), selts
*[[vildikulised]] (''Aulacomniaceae''), sugukond.
*[[villane katkujuur]] (''Petasites spurius''), sgk [[korvõielised]]
*[[villane robirohi]] (''Rhinanthus alectorolophus''), sgk [[mailaselised]]
*[[villane sõrmkübar]] (''Digitalis lanata''), sgk [[mailaselised]]
*[[villhärmik]] (''Racomitrium languinosum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[rahnikulised]], Eestis tavaline
*[[villohakas]] (''Cirsium heterophyllum''), sgk [[korvõielised]]
*[[villpea]] (''Eriophorum''), perekond, sgk [[lõikheinalised]]
*[[villpööris]] (''Eriobotrya''), perekond, sgk [[roosõielised]]
*[[villtakjas]] (''Arctium tomentosum''), rohttaim, sgk [[korvõielised]]
*[[villtarn]] (''Carex tomentosa''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[villtulikas]] (''Ranunculus lanuginosus''), sgk [[tulikalised]]
*[[Vilmorini ebaküdoonia]] (''Chaenomeles × vilmoriniana'')
*[[vinapuu]] (''Dysoxylum'') perekond, sgk [[meelialised]]
*[[viola wikipedia]]
*[[virgiinia agaav]] (''Agave virginica''), sgk [[agaavilised]]
*[[virgiinia diospüür]] (''Diospyros virginiana''), [[puu]], sgk [[eebenipuulised]]
*[[virgiinia võtmehein]] (''Botrychium virginianum''), sgk [[maokeelelised]]
*''[[Vitex trifolia]]'', sgk [[raudürdilised]]
*[[vits-hanemalts]] (''Chenopodium foliosum''), sgk [[rebasheinalised]]
*[[vitsosi]] (''Equisetum × moorei''), sõnajalgtaim, sgk [[osjalised]]
*[[vitspaju]] (''Salix viminalis''), sgk [[pajulised]]
*[[volga unilook]] (''Sisymbrium volgense''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]], Eestis haruldane 
*[[Volleemia (perekond)|volleemia]] (''Wollemia''), perekond, sgk [[araukaarialised]]
*[[volleemia]] (''Wollemia nobilis''), sgk [[araukaarialised]]
*''[[Volvocales]]'', selts
*[[vooljas pargitatar]] ehk vooljas konnatatar ehk vooljas kirburohi ehk jaapani kirburohi (''Reynoutria japonica''), sgk [[tatralised]] 
*[[vullvetikas]] (''Valonia'', ''Ventricaria''), perekond, sgk ''[[Valoniaceae]]''
*[[võhalised]] (''Araceae''), sugukond
*[[võhumõõgalised]] (''Iridaceae''), sugukond
*[[Võhumõõk (perekond)|võhumõõk]] (''Iris''), perekond, sgk [[võhumõõgalised]]
*[[võilill]] (''Taraxacum''), perekond , sgk [[korvõielised]]
*[[võipätakas]] (''Pinguicula''), perekond, sgk [[vesihernelised]]
*[[võiseemnik]] (''Vitellaria paradoxa''), sgk [[sapotillipuulised]]
*[[võnk-kastevars]] (''Deschampsia flexuosa''), sgk [[kõrrelised]]
*[[võrm]] (''Cuscuta''), perekond, sgk [[võrmilised]]
*[[võrmilised]] (''Cuscutaceae''), sugukond
*[[võsakannike]] (''Viola riviniana''), sgk [[kannikeselised]]
*[[võsa-konnatatar]] (''Fallopia'' dumetorum), sgk [[tatralised]]
*[[võsalill]] (''Moehringia''), perekond, sgk [[nelgilised]]
*[[võsaülane]] (''Anemone nemorosa''), sgk [[tulikalised]]
*[[võsu-liivsibul]] (''Jovibarba sobolifera''), [[sukulent]], sgk [[paksulehelised]]
*[[võsund-kontpuu]] (''Cornus sericea)'', põõsas, sgk [[kontpuulised]]
*[[võõrasema]] ehk aedkannike (''Viola ×wittrockiana''), sgk [[kannikeselised]]
*[[võõrkakar]] (''Galinsoga''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[võõrkapsas]] (''Eruca''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[võõrkress]] (''Cardaria''), sgk [[ristõielised]]
*[[võõr-kõverharjak]] (''Campylopus introflexus''), sgk [[kaksikhambalised]] 
*[[võõr-liivsinep]] (''Diplotaxis tenuifolia''), sgk [[ristõielised]]
*[[vägihein]] (''Verbascum''), perekond, sgk [[mailaselised]]
*[[väike ebatähtlehik]] (''Anastrophyllum minutum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lõhiksamblalised]], Eestis haruldane
*[[väike ebaulmik]] (''Herzogiella striatella'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[põikkupralised]], Eestis haruldane ja ohustatud
*[[väike ehmik]] (''Thuidium minutulum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud

*[[väike hiiresaba]] (''Myosurus minimus''), sgk [[tulikalised]]
*[[väike igihali]] (''Vinca minor''), sgk [[koerakoolulised]]
*[[väike kirburohi]] (''Polygonum minus), sgk [[tatralised]]''
*[[väike konnarohi]] (''Alisma gramineum'')
*[[väike käopõll]] (''Listera cordata''), sgk [[käpalised]]
*[[väike lemmel]] (''Lemna minor'') [[veetaim]], sgk [[lemlelised]]
*[[väike lutsern]] (''Medicago minima''), sgk [[liblikõielised]]
*[[väike mandlipuu]] ehk madal mandlipuu (''Prunus tenella'', ''Amygdalus nana'', ''Prunus ledebouriana'', ''Prunus nana''), sgk [[roosõielised]]
*[[väike mütshellik]] (''Physcomitrium erystomum'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[hellikulised]], Eestis haruldane
*[[väike nõmmemünt]] (''Acinos arvensis''), sgk [[huulõielised]]
*[[väike oblikas]] (''Rumex acetosella''), sgk [[tatralised]]
*[[väike penikeel]] (''Potamogeton pusillus''), sgk [[penikeelelised]]
*[[väike raunik]] (''Plagiochila porelloides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[raunikulised]], Eestis tavaline
*[[väike ristik]] (''Trifolium dubium''), sgk [[liblikõielised]]
*[[väike robirohi]] (''Rhinanthus minor''), sgk [[soomukalised]] 
*[[väike takjas]] (''Arctium minus''), sgk [[korvõielised]]
*[[väike uibuleht]] (''Pyrola minor''), sgk [[kanarbikulised]]
*[[väike vesikupp]] (''Nuphar pumila'') [[veetaim]], sgk [[vesiroosilised]]
*[[väike vesiroos]] (''Nymphaea candida'') [[veetaim]], sgk [[vesiroosilised]]
*[[väikeselehine jalakas]] (''Ulmus parvifolia''), sgk [[jalakalised]]
*[[väikeseviljaline jõgitakjas]] (''Sparganium microcarpum'') [[veetaim]], sgk [[jõgitakjalised]]
*[[väikeseõieline hiirehernes]] (''Vicia lathyroides''), sgk [[liblikõielised]]
*[[väikeseõiene lemmalts]] (''Impatiens parviflora''), [[rohttaim]], sgk [[lemmaltsalised]]
*[[värd-hanemalts]] (''Chenopodium hybridum''), sgk [[rebasheinalised]]
*[[värd-karukell]] (''Pulsatilla ×wolfgangiana''), sgk [[tulikalised]]
*[[värdlepp]] (''Alnus × pubescens'' ehk ''Alnus × hybrida'' ehk ''Alnus incana × Alnus glutinosa''), [[hall lepp|halli lepa]] ja [[sanglepp|sanglepa]] [[värd]], sgk [[kaselised]]
*[[värdülane]] (''Anemone ×lipsiensis''), sgk [[tulikalised]]
*[[värnitsa-mürgipuu]] (''Toxicodendron vernicifluum''), [[puu]], sgk [[anakardilised]]
*[[värvibiksa]] (''Bixa orellana'')
*[[värvi-indigopõõsas]] (''Indigofera tinctoria''), sgk [[liblikõielised]]
*[[värvi-leetpõõsas]] (''Genista tinctoria''), sgk [[liblikõielised]] 
*[[värvi-paskhein]] (''Serratula tinctoria''), sgk [[korvõielised]]
*[[värvisafloor]] (''Carthamus tinctorius''), sgk [[korvõielised]]
*[[värvmadar]] (''Galium boreale''), sgk [[madaralised]]
*[[värv-põisrohi]] (''Silene colorata''), sgk [[nelgilised]]
*[[vääris-obehhepuu]] (''Triplochiton scleroxylon''), [[puu]], Lääne-Aafrika
*[[vääristubakas]] (''Nicotiana tabacum''), sgk [[maavitsalised]]
*[[väärtakjas]] (''Xanthium''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[väävelkollane jumikas]] (''Centaurea sulphurea''), rohttaim, sgk [[korvõielised]], pärismaine Lääne-Euroopas
*[[vööt-aaloe]] (''Aloe variegata''), sgk [[aaloelised]]
*[[vööthuul-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza fuchsii''), sgk [[käpalised]]
*[[vürtsbasiilik]] (''Ocimum basilicum''), sgk [[huulõielised]]

==W==
*[[Warnstorfi riktsia]] (''Riccia warnstorfii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[riktsialised]], Eestis haruldane
*[[Weigeli pungsammal]] (''Bryum weigelii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pungsamblalised]], Eestis haruldane
*[[Winteri teeleht]] (''Plantago winteri''), sgk [[teelehelised]]
*[[Wondraczieki proonik]] (''Fossombronia wondracziekii'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kodoonialised]], Eestis haruldane
*[[Wulfi turbasammal]] (''Sphagnum wulfianum''), sammal, sgk [[turbasamblalised]]

==Õ==
*[[õhik (sammal)|õhik]] (''Neckera''), perekond, sgk [[õhikulised]]
*[[õhikulised]] (''Neckeraceae''), sugukond
*[[õiekas konnatatar]] (''Fallopia multiflora''), sgk [[tatralised]]
*[[õievähene tarn]] (''Carex pauciflora''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[õilis nulg]] (''Abies amabilis''), sgk [[männilised]]
*[[õisluhalised]] (''Juncaginaceae''), sugukond
*[[õisluht]] (''Triglochin''), perekond, sgk [[õisluhalised]]
*[[õlipuu (perekond)|õlipuu]] (''Olea''), perekond, sgk [[õlipuulised]]
*[[õlisalvei]] (''Salvia hispanica''), sgk [[huulõielised]]
*[[õlipuulised]] (''Oleaceae''), sugukond
*[[õnnehein]] (''Erigeron''), perekond, sgk [[korvõielised]]
*[[õrn hännik]] (''Isothecium myosuroides'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[lühikupralised]], Eestis haruldane
*[[õrn lemmalts]] (''Impatiens noli-tangere''), sgk [[lemmaltsalised]]
*[[õrn pisikrässik]] (''Gyroweisia tenuis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[pisisamblalised]], Eestis haruldane
*[[õrn tarn]] (''Carex disperma''), sgk [[lõikheinalised]]
*[[õrn tuhmik]] (''Anomodon longifolius'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[ehmikulised]], Eestis tavaline
*[[õunapuu (perekond)|õunapuu]] (''Malus''), perekond, sgk [[roosõielised]]
*[[õunjas bartraamia]] (''Bartramia pomiformis'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kerakupralised]], Eestis haruldane
*[[õun-kibuvits]] (''Rosa villosa''), põõsas, sgk [[roosõielised]]
*[[õun-surmapuu]] (''Hippomane mancinella''), sgk [[piimalillelised]]

==Ä==
*[[ädalalill]] (''Parnassia palustris)'', [[rohttaim]], sgk [[ädalalillelised]]
*[[äiakas]] (''Agrostemma''), perekond, sgk [[nelgilised]]
*[[äiatar (perekond)|äiatar]] (''Knautia''), perekond, sgk [[kuslapuulised]]
*[[ämblikliilia]] (''Hymenocallis''), perekond, sgk [[amarüllilised]]
*[[ängelhein]] (''Thalictrum''), perekond, sgk [[tulikalised]]
*[[ääriseukalüpt]] (''Eucalyptus marginata''), [[puu]], Lääne-[[Austraalia]]
*[[ääris-draakonipuu]] (''Dracaena marginata''), sgk [[ruskuselised]]
*[[ääristarn]] (''Carex hostiana''), sgk [[lõikheinalised]]

==Ö==
*[[öökuninganna]] ehk suureõieline kuukaktus (''Selenicereus grandiflorus'', ''Cereus grandiflorus''), sgk [[kaktuselised]]
*[[öölill]] (''Hesperis''), perekond, sgk [[ristõielised]]
*[[öö-põisrohi]] (''Silene noctiflora''), sgk [[nelgilised]]

==Ü==
*[[übelmannia]] (''Uebelmannia''), perekond, sgk [[kaktuselised]]
*[[üdikapsas]] (''Brassica oleracea'' var. ''medullosa'')
*[[üheaastane kannatuslill]] (''Passiflora gracilis'')
*[[üheaastane nõianõges]] (''Stachys annua''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]]
*[[üheaastane paberlill]] (''Xeranthemum annuum''), [[rohttaim]], sgk [[korvõielised]]
*[[üheaastane puju]] (''Artemisia annua''), sgk [[korvõielised]]
*[[üheaastane raihein]] (''Lolium multiflorum'' var. ''westerwoldicum'')
*[[üheaastane seljarohi]] (''Mercurialis annua'')
*[[üheaastane seller]] (''Apium annuum'')
*[[üheaastane õnnehein]] (''Erigeron annuus''), [[rohttaim]], sgk korvõielised
*[[üheemakaline põisenelas]] (''Physocarpus monogynus'')
*[[üheemakane naistepuna]] (''Hypericum monogynum''), [[rohttaim]], sgk [[naistepunalised]]
*[[üheemakane viirpuu]] (''Crataegus monogyna'')
*[[üheidulehelised]] (''Liliopsida''), klass
*[[üheksalehine jänesekapsas]] (''Oxalis enneaphylla'')
*[[üheksalehine jürilill]] (''Cardamine enneaphyllos'')
*[[üheksavägine]] (''Verbascum thapsus''), [[rohttaim]], sgk [[mailaselised]]
*[[ühekülgne peekerlill]] (''Penstemon unilateralis'')
*[[ühekülgne ribiraag]] (''Pleurothallis secunda'')
*[[ühelehine ämbliklill]] (''Cleome monophylla''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]]
*[[üheokkaline mänd]] (''Pinus monophylla''), [[okaspuu]], sgk [[männilised]]
*[[ühevärviline mägipalm]] (''Chamaedorea pinnatifrons''), sgk [[palmilised]]
*[[ülane]] (''Anemone''), perekond, [[rohttaim]], sgk [[tulikalised]]
*[[ümar iileks]] (''Ilex rotunda''), [[põõsas]], sgk [[astelpõõsalised]]
*[[ümar kerarebashein]] (''Gomphrena globosa''), sgk [[rebasheinalised]]
*[[ümaralehine alpikann]] (''Cyclamen coum''), sgk [[nurmenukulised]] 
*[[ümaralehine huulhein]] (''Drosera rotundifolia''), [[rohttaim]], sgk [[huulheinalised]]
*[[ümaralehine kivikress]] (''Aethionema rotundifolium''), sgk [[ristõielised]]
*[[ümaralehine kurereha]] (''Geranium rotundifolium''), sgk [[kurerehalised]]
*[[ümaralehine jooksjarohi]] (''Ononis rotundifolia''), [[rohttaim]], sgk [[liblikõielised]]
*[[ümaralehine kaksikhammas]] (''Dicranum leioneuron'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[kaksikhambalised]], Eestis haruldane
*[[ümaralehine kellukas]] (''Campanula rotundifolia''), [[rohttaim]], sgk [[kellukalised]], Eestis tavaline
*[[ümaralehine tömptipp]] (''Calliergon trifarium'') [[sammal (kasvuvorm)|sammal]], sgk [[tömpkaanikulised]], Eestis haruldane ja ohustatud
*[[ümaralehine uibuleht]] (''Pyrola rotundifolia''), sgk [[kanarbikulised]]
*[[ümartarn]] (''Carex diandra''), [[rohttaim]], sgk [[lõikheinalised]], Eestis tavaline
*[[ürt-allikkerss]] (''Nasturtium officinale''), [[rohttaim]], sgk [[ristõielised]], Eestis väga haruldane
*[[ürt-hanemalts]] (''Chenopodium ambrosioides''), [[rohttaim]], sgk [[rebasheinalised]]
*[[ürt-kontpuu]] (''Cornus officinalis''), sgk [[kontpuulised]]
*[[ürt-merisalat]] (''Cochlearia officinalis''), [[rohttaim]], sgk ristõielised
*[[ürt-penimünt]] (''Marrubium vulgare''), [[rohttaim]], sgk [[huulõielised]]
*[[ürt-punanupp]] (''Sanguisorba officinalis''), [[rohttaim]], sgk [[roosõielised]], Eestis kohati
*[[ürtrabarber]] (''Rheum officinale''), [[rohttaim]], sgk [[tatralised]]
*[[ürt-tobiväät]] (''Aristolochia serpentaria''), sgk [[tobiväädilised]]

==Välislingid==
*[http://www.theplantlist.org/ Kõikide taimede loend]

{{JÄRJESTA:}}
[[Kategooria:Taimed| Taimede loend]]
[[Kategooria:Bioloogia loendid]]</text>
      <sha1>bwf4gyzrpn0n9j24h61103d1mcw8lle</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jelena Slessarenko</title>
    <ns>0</ns>
    <id>12847</id>
    <revision>
      <id>7204022</id>
      <parentid>5867348</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T21:01:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <origin>7204022</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2393" sha1="kht92nno0af08cc46dwacmxrzqmu4qy" xml:space="preserve">{{Sportlane
| nimi = Jelena Slessarenko
| pilt = Yelena Slesarenko 2007.jpg
| pildisuurus =
| pildiallkiri = Jelena Slessarenko (2007)
| riik = Venemaa
| sünniaeg = {{süv|1982|2|28}}
| sünnikoht = [[Volgograd]]
| surmaaeg =
| surmakoht =
| pikkus = 179 cm
| kaal = 54 kg
| spordiklubi =
| treener =
| märkus_silt =
| märkus =
| medalid =
{{MedalOlümpia}}
{{Kuldmedal|[[2004. aasta suveolümpiamängud|2004 Ateena]]|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe_2|kõrgushüpe]]}}
{{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2004. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2004 Budapest]]|[[2004. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe_2|kõrgushüpe]]}}
{{Kuldmedal|[[2006. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2006 Moskva]]|[[2006. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe_2|kõrgushüpe]]}}
{{Hõbemedal|[[2008. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2008 Valencia]]|[[2008. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe_2|kõrgushüpe]]}}
{{MedalVõistlus|[[Universiaad]]}}
{{Pronksmedal|[[2003. aasta suveuniversiaad|2003 Daegu]]|kõrgushüpe}}
{{MedalVõistlus|[[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlused]]}}
{{Hõbemedal|[[2003. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|2003 Bydgoszcz]]|kõrgushüpe}}
}}
'''Jelena Vladimirovna Slessarenko''' (neiupõlvenimega '''Sivušenko'''; [[vene keel]]es ''Елена Владимировна Слесаренко'', neiupõlvenimega ''Сивушенко''; sündinud [[28. veebruar]]il [[1982]] [[Volgograd]]is) on [[Venemaa]] [[kergejõustik]]lane ([[kõrgushüpe|kõrgushüppaja]]), olümpiavõitja 2004.

== Saavutused ==

2003 1. koht '''1.92''' ''Grand Prix'' ([[Osaka]])
&lt;br&gt;2004 '''Maailmameister''' '''2.04''' sisemeistrivõistlused ([[Budapest]])
&lt;br&gt;2004 2. koht '''2.03''' Kuldliiga ([[Rooma]])
&lt;br&gt;2004 1. koht '''2.03''' ''Super Grand Prix'' ([[Lausanne]])
&lt;br&gt;2004 '''Olümpiavõitja''' '''2.06''' ([[Ateena]])

== Isiklikku ==

Jelena Slessarenko on 179 cm pikk ja kaalub 55 kg.

== Välislingid ==
{{commonscat}}
* {{Olympedia}}
* {{IAAF}}

{{Olümpiavõitjad naiste kõrgushüppes}}

{{DEFAULTSORT:Slessarenko, Jelena}}
[[Kategooria:Venemaa kõrgushüppajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1982]]</text>
      <sha1>kht92nno0af08cc46dwacmxrzqmu4qy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Papüürus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>13122</id>
    <revision>
      <id>7204269</id>
      <parentid>6423534</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T11:17:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Vaata ka */</comment>
      <origin>7204269</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1979" sha1="gtbojn6gslgi9tqkvh8prc4lnpebcum" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib kirjutusmaterjalist; taimeliigi kohta vaata artiklit [[Papüürus-lõikhein]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2009}}
[[Pilt:Blank papyrus paper.jpg|pisi|Tühi papüürus]]
'''Papüürus''' on paks [[paber]]isarnane kirjutusmaterjal, mida saadakse [[papüürus-lõikhein]]a (''Cyperus papyrus''&lt;nowiki&gt;'e&lt;/nowiki&gt;) [[säsi]]st.

Papüürust õpiti esimest korda valmistama 4000 aastat eKr ja sellest kujunes üks [[Vana-Egiptus]]e tähtsamaid ekspordiallikaid. [[Vaarao]]d muutsid papüürusetootmise [[monopol]]iks ja valvasid selle valmistamise saladust kiivalt. Pärast [[paber]]i laialdasemat levikut hakkas papüüruse valmistamine alla käima ja hääbus.

Papüüruspaberi valmistamise [[kunst]] taasavastati alles [[20. sajand]]il. Papüüruspaberi lehe valmistamiseks lõigati pilliroo vartes sisalduv säsi õhukesteks, umbes 40&amp;nbsp;cm pikkusteks ribadeks, niisutati neid veega ja asetati üksteise kõrvale kõvale alusele nii, et ribade ääred kattusid. Nende peale lisati kindla nurga all teine kiht ribasid. Veel märjad ribad tambiti üheks leheks kokku ning kuivatati seejärel pressi all. Pärast kuivamist siluti papüüruslehte ümara kõva esemega (näiteks kiviga).

Et papüürus oli väga habras ja õrn materjal ega kannatanud murdmist ja õmblemist, ei saanud sellest valmistada [[raamat]]uid ning kirjutatut hoiti rullidena. Olgugi et esimesel aastatuhandel oli papüürus [[Põhja-Aafrika]]s, [[Aasia]]s ja [[Vahemere maad]]es laialdaselt levinud, on väljastpoolt [[Egiptus]]t säilinud väga vähe [[ürik|papüürusürikuid]]. Selle põhjuseks on, et papüüruspaber on väga niiskustundlik, läheb kergesti hallitama ja hävib. Egiptuse kuiv kliima on papüüruse säilimiseks sobilik ning seetõttu on sealt leitud ka mitme tuhande aasta vanuseid papüürusrulle

==Vaata ka==
*[[Uue Testamendi papüürused]] 
*[[Uue Testamendi koodeksid]]
*[[Papüürussammas]]

{{Commons|Category:Papyri}}

[[Kategooria:Materjalid]]</text>
      <sha1>gtbojn6gslgi9tqkvh8prc4lnpebcum</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Thomas von Ramm</title>
    <ns>0</ns>
    <id>14492</id>
    <revision>
      <id>7203925</id>
      <parentid>7059015</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T17:02:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7203925</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16806" sha1="84oia6epkqdijvtbmr0kz8e1g5e1t37" xml:space="preserve">
{{Infokast persoon
| nimi = Thomas von Ramm
| pilt = 
| pildisuurus = 
| pildiallkiri = 
| sünninimi = 
| sünniaeg = 21. detsember (vkj. 11. detsember) 1564 
| sünnikoht = [[Vabalinn Riia|Riia]], Liivimaa 
| surmaaeg = 26. veebruar (vkj. 16. veebruar) [[1631]] 
| surmakoht = Riia, Rootsi kuningriik
| rahvus = 
| kodakondsus = 
| alma mater = 
| haridus = 
| elukutse = [[raehärra]], [[linnafoogt]], [[bürgermeister]], [[Õuekohus|õuekoh]]tu asepresident
| tegevusala = [[Riia raehärra]], [[Riia bürgermeister]], 
| töökoht = 
| organisatsioon = 
| erakond = 
| tunnustus = Rootsi aadlitiitel (1624)
| väärtus = 
| abikaasa = 
| lapsed = 
| vanemad = 
| sugulased = [[Ramm]]id
| autogramm = 
}}'''Thomas von Ramm''' (21. detsember (vkj. 11. detsember) 1564 [[Vabalinn Riia|Riia]], Liivimaa – 26. veebruar (vkj. 16. veebruar) [[1631]] Riia, Rootsi kuningriik) oli [[Riia]] [[bürgermeister]] ning [[Tartu õuekohus|Tartu õuekohtu]] asepresident. Talle kuulusid Eestimaal [[Padise mõis|Padise]] ja [[Vihterpalu mõis]] ning [[Pakri saared]].&lt;ref name=&quot;Estland&quot;/&gt;
[[Pilt:Rammidevapp.jpg|thumb|right|Thomas von Rammile annetatud vapp]]
Riia [[Müntmeister|müntmeistr]]ite suguvõsast põlvnenud Thomas Ramm omandas 1580.–1590. aastatel Saksamaa ülikoolides juurahariduse, misjärel naasis kodulinna, kus ta 1600. aastal [[Riia raehärra]]ks valiti. Tänu abielule bürgermeister [[Nicolaus Eck]]i tütrega, tõusis Ramm Riia linna mõjukaimate isikute hulka, kuid oli sunnitud 1605–1612 oma äia vastu esitatud süüdistute tõttu [[pagulus]]es viibima. Riiasse naasnuna jätkas ta tööd raehärrana ja linna esindajana erinevatel esjandajatekogudel ja läbirääkimistel. Kui Gustav II Adolfi väed 1621. aastal Riiat piirasid, olid Ramm ja Eck&lt;ref&gt;[[Heinrich Julius Böthführ]], Die rigische rathslinie von 1226 bis 1876. Nebst einem anhang: Verzeichniss der aeltermänner, aeltesten und dockmänner der grossen gilde in Riga von 1844 bis 1876, [https://archive.org/details/bub_gb_USrVAAAAMAAJ/page/n179/mode/2up seite 152-157, 165-168. nr. 504 Nicolaus Eck, 1576. Geboren im Jahre 1541. Bürgermeister 1581. Burggraf 1583.]&lt;/ref&gt; linna vastupanu peamised organisaatorid ning linna esindajad alistumiskõnelustel. Kuigi kuningas umbusaldas Rammi, hindas ta tema mõjuvõimu Riias nii suureks, et pidas vajalikuks tema ustavuse võitmise nimel talle Eestimaal ulatuslikke maavaldusi läänistada.{{lisa viide}}

1630. aastal nimetati Ramm vastasutatud [[Tartu õuekohus|Tartu õuekohtu]] esimeseks asepresidendiks, mispeale lahkus ta ka Riia raest. Asepresidendi ametit pidas ta vaid aasta, kuna suri 16. veebruaril 1631 ja maeti Tallinna toomkirikusse.

Thomas von Ramm pani aluse [[Ramm]]ide aadlisuguvõsale, ning tema meesliinis järeltulijatele kuulub Padise mõisakompleks veel 21. sajandilgi.

==Päritolu ja noorus==
[[Ramm]]ide suguvõsa kohta on [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonnas]] teateid alates 1463. aastast, mil [[Riia toomkapiitel]] läänistas [[Mathias Ram]]ile mõisa [[Krimulda]] lähistel.
Mathiase pojapojapojapoeg Thomas Ramm sündis Riia [[müntmeister|müntmeistri]] [[Christoph Ramm]]i (suri enne 8. märtsi 1572) ja Barbara Krögeri pojana. Christoph oli müntmeister juba teist põlve, ka tema isa [[Thomas Ramm (Riia müntmeister)|Thomas]] oli pidanud sama ametit.

Thomas Ramm immatrikuleeriti 27. augustil 1585 [[Helmstedti ülikool]]i.&lt;ref name=&quot;Helmstedt&quot;/&gt;, kus õppis 1589. aastani õigusteadust, misjärel jätkas õpinguid [[Leipzigi ülikool]]is. 31. augustil 1591 immatrikuleeriti ta (''Thomas Ramus Rigensis'') [[Heidelbergi ülikool]]i,&lt;ref name=&quot;Heidelberg&quot;/&gt; kus omandas kuulsa itaalia õigusteadlase [[Giulio Pace]] (Julius Pacius) juhendamisel 1595. aastal [[litsentsiaat|litsentsiaadikraadi]].

==Tegevus Riia raehärrana==
Aastal 1600 sai Thomas Ramm [[Riia raad|Riia rae]] liikmeks. &lt;ref name=&quot;Rathslinie&quot;/&gt;

===Pagendus Riiast===
[[File:Nicolaus_Eke_(Eck)_(1541–1623)_60.png|thumb|Thomas Rammi äi [[Nicolaus Eck]], kelle mahhinatsioonide tõttu oli Ramm sunnitud 1605-1612 Riiast pagenduses viibima.]]
Thomas Rammi äi oli „mõjuvõimsaim, rikkaim ja kurikuulsaim mees Poola Liivimaal“ [[Nicolaus Ecke]], kes oli suurkaupmehe ja bürgermeistrina suutnud endale kokku ajada tohutu varanduse. Kui 1605. aastal auditeeriti linna rahaasju, leiti, et Ecke on kuritarvitanud oma ametit ning väljastanud linnale ebasoodasid laene, samuti määranud oma väimehed [[Rotger zur Horst]]i ning Thomas Rammi mõjukatele ametipostidele. Eck, Horst ja Ramm olid sunnitud Riiast põgenema ning nende varad konfiskeeriti.&lt;ref name=&quot;Dabolinš&quot;/&gt; 13. augustil 1608 käis Kuramaa aadlimees [[Magnus von Nolde]] Ecki ja Ramme nimel Riia kodanike ees pagendatutele linnaskäimise luba taotlemas, kuid [[Eberhard Oetting]]i vastuseisu tõttu pidi Nolde midagi saavutamata Riiast lahkuma.&lt;ref name=&quot;Bodecker32&quot;/&gt; Alles 1612. aastal sai pagendatud kolmik [[Poola kuningas|Poola kuninga]] loaga linna naasta ning oma varad tagasi. &lt;ref name=&quot;Dabolinš&quot;/&gt;

===Tagasi Riias===
23. aprillil 1612 naasid Eck, Horst ja Ramm Riiga ning kolme mehe ametissetaastamine leidis aset 7. mail [[Riia raekoda|Riia raekojas]], tseremoonial saatis iga meest üks ametisolev raehärra, Thomas Rammi saatjaks oli [[Paul Helmes]].&lt;ref name=&quot;Bodecker50&quot;/&gt;

1614-1617 oli ta Riia linnafoogt (''stadtvogt''). 

Thomas Ramm koos Johann Ulrichi ja [[Nicolaus Barneken]]iga esindasid Riiat 16. aprill 1616 Varssavis kogunenud seimil.&lt;ref name=&quot;Bodecker58&quot;/&gt; 19. mail 1618. sõitsid raehärra Thomas Ramm ning sündik Johann Ulrich [[Jelgava]]sse maapäevale, kust naasid Riiga 23. mail.&lt;ref name=&quot;Bodecker65&quot;/&gt; Sama aasta 26. septembril sõitis Ramm koos raehärra Intelmanniga esindama Riia linna poolakate rahuläbirääkimistel rootslaste ja venelastega.&lt;ref name=&quot;Bodecker66&quot;/&gt;

1618 oli ta kohtufoogt (''Gericthsvogt''). 1619 Riia ülemfoogt (''obervogt'') ning samal aastal ka [[Ikšķile]]-[[Salaspils]]i (''Uexküll-Kirchholm'') mõisate inspektor. 

2. veebruaril 1620 reisis ta koos sündik Johann Ulrichiga Vilniusesse ja sealt edasi [[Grodno]] lähistele, et arutada kuningaga [[Wolmar Fahrensbach]]i pakutud rahutingimusi.&lt;ref name=&quot;Bodecker68&quot;/&gt;

===Riia piiramine ja alistumine===
1621. aasta suvel puhkes uuesti [[Poola-Rootsi sõda (1621–1625)|sõjategevus Rootsi ja Poola vahel]], ning 13. augustil jõudsid Rootsi väed kuningas Gustav II Adolfi enese juhtimisel [[Riia piiramine (1621)|Riia alla ja alustasid linna piiramist]]. Linna kaitsjad avaldasid tugevat vastupanu, kuid pärast kuu aega kestnud pommitamist ning kuninga ähvardusi linn maatasa teha, otsustas [[Riia raad]] saata rootslaste juurde delegatsiooni, et pidada läbirääkimisi alistumistingimuste üle. Saadikuteks valiti [[bürgermeister]] [[Heinrich von Ulenbrock]] ja raehärra Thomas Ramm. 15. septembril alistuski Riia rootslastele ning Gustav II Adolf marssis järgmisel päeval pidulikult linna.

===Esimene rootsiaegne bürgermeister===
19. oktoobril 1621 valiti Thomas Ramma Riia bürgermeistriks.&lt;ref name=&quot;Bodecker85&quot;/&gt;
[[File:Bm03003am.jpg|thumb|1622. aastal koos ümbritsevate maadega Thomas von Rammile läänistatud [[Padise klooster|Padise klooster]] oli mõisahoonena kasutuses 18. sajandi keskpaigani.]]
[[Fail:Harju-Risti_kiriku_kantsel.JPG|thumb|[[Tobias Heinze]] töökojas valmistatud kantsel, mille Thomas von Ramm ja tema abikaasa 1630. aastal [[Harju-Risti kirik]]ule kinkisid.]]
1622. aasta kevadel pidi Riia linn esimest korda osa võtma [[Rootsi riigipäev]]a tööst ning 22. jaanuaril 1622 otsustas raad, et Stockholmi sõidavad bürgermeister Thomas Ramm ning raehärra [[Gotthard Welling]]. Neil päevil suri aga Rammi esimene abikaasa ning &quot;kristlikust halastusest&quot; otsustati, et tema asemel saadetakse sündik [[Johann Ulrich]].&lt;ref name=&quot;Bienemann31031894&quot;/&gt; Kui Ulrich aprilli algul kuninga juurde audientsile kutsuti, leidis muude oluliste teemade juures käsitlemist ka Rammi personaalküsimus. Esiteks oli kuningas rahulolematu, et Ramm ja Ulrich olid avanud Poola vägede ülemjuhataja [[Krzysztof Radziwiłł]]i poolt ülempastor [[Hermann Samson]]ile saadetud kirja, mitte ei olnud seda edastanud avamiseks kindralkubernerile. Ulrich kinnitas kuningale, et mingit pahatahtlikkust pole selle juures olnud ning kirja avamine sellisel moel juhtunud vaid hooletusest. Lisaks avaldas Gustav II Adolf Ulrichile, et ei usalda Rammi ega tolle äia Nicolaus Ecki, kuna viimase poeg [[Bernhard Eck]] ja Rammi hõimlane (väimehe isa) raehärra [[Benedict Hintze]] olid põgenenud Poola valdustesse. Siiski soovis kuningas näha just Rammi linnakodanike kuulekuse garanteerijana, kuna nn Ecki-partei, mille üks käilakujudest Ramm oli, oli linnas suur ja mõjuvõimas.&lt;ref name=&quot;Bienemann14041894&quot;/&gt; Sündik Johann Ulrich vastas seepeale kuningale, et võib Rammi, Ecki ja Wellingi eest vande anda, et nood ei lahku Riiast, või vastupidi, kui kuningas soovib nende lahkumist Riiast, siis seaksid nad end valitseja loal ja toetusel sisse Tallinna lähikonnas. Kuningas viis selle peale jutu mujale ja rohkem seda teemat ei käsitletud.&lt;ref name=&quot;Bienemann21041894&quot;/&gt; Siiski veel 20. novembril 1622 kahtlustas kuningas Axel Oxenstiernale saadetud kirjas Ecki ja tema lähikonda poolameelsuses: &quot;Sa tead kui mõjuvõimas on Eck linnas, ning ta ei ole unustanud, kes on teda alati toetanud ja võimu juures hoidnud, nimelt Poola kuningas&quot;. Siiski näitasid Eck ja Ramm end peagi heast küljest, kui Eck laenas kuningale 5000 kuldnat ja 50 lasti soola, millele Ramm lisas omalt poolt 5000 floriini.&lt;ref name=&quot;SBL&quot;/&gt;
==Thomas von Ramm suurmaaomanikuna==
[[28. august]]il [[1624]] [[Aadeldamine|aadelda]]s [[Rootsi kuningas]] [[Gustav II Adolf]]&lt;ref&gt;Schwedisches Adelsdiplom für Thomas Ramm, ausgestellt von König Gustav Adolf, d. d. Stockholm 1624 4. 9. [[Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/1c0be4b9-3adf-468a-bd32-9680d53e9156/content BAND XVIII. KATALOG DER FAMILIENKUNDLICHEN AUSSTELLUNG ZU REVAL, 1933, Adelsdiplome, Wappenbriefe, Indigenatsurkunden, Adelsattestate.], REVAL, 1934, seite 196 &lt;/ref&gt; Thomas Rammi. 

[[1628]]. aastal ostis ta [[Pakri saared]]. Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] läänistas Riia bürgermeister Thomas Rammile Poolas kaotatud omandi eest Padisel [[Padise mõis|Kloostri mõis]]a koos [[Vihterpalu mõis|Vihrterpalu]], [[Vasalemma mõis|Vasalemma]] ja teiste mõisatega.&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16694 Vihterpalu mõis (Risti khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Estland&quot;/&gt;

Thomas von Ramm oli koos [[Hatu mõis]]niku [[Lars Svensson]]iga sõdades varemetesse jäänud [[Harju-Risti kirik]]u taastamise eestvedaja. 1630. aastal kinkis ta kirikule [[Tobias Heinze]] töökojas valminud barokk-kantsli.&lt;ref name=&quot;Andreson&quot;/&gt;

==Tegevus Tartu õuekohtus==
18. veebruaril 1630 nimetas kuningas Gustav II Adolf Thomas von Rammi vastloodud [[Tartu õuekohus|Tartu õuekohtu]] esimeseks asepresidendiks.&lt;ref name=&quot;Rathslinie&quot;/&gt; Peatse surma tõttu pidas Ramm ametit vaid aastajagu, ning tema ametijärglaseks sai Riia bürgermeister ja [[Ruila mõis]]nik, juuradoktor [[Johann von Ulrich]] (1572–1642).

==Hauamonument==
Thomas von Ramm suri [[1631]]. aastal ning maeti [[7. juuli|7. juulil]] (vkj 27. juunil) [[1632]] [[Tallinna Toomkirik]]usse.&lt;ref name=&quot;Estland&quot;/&gt; Tänapäevani on säilinud Thomas von Rammi ja tema teise abikaasa, [[Arent Passer]]i töökojas valmistatud [[sarkofaag]]&lt;ref&gt;[[Kaja Tiisel]], [https://dea.digar.ee/article/AKraamatukogu/2019/03/0/10.4 Vanaraamatu toimkond Toompeal], Raamatukogu, nr. 1, märts 2019&lt;/ref&gt; kiriku [[Tallinna toomkiriku Püha Jüri kabel|Püha Jüri kabel]]is.

==Perekond==
==Vaata ka==
*[[Ramm]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Estland&quot;&gt;[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=934 ''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften'', Teil 2, 2: Estland, Görlitz, 1930. Lk. 164]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Dabolinš&quot;&gt;Viktor Dabolinš [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/8725499f-1432-451f-adcb-c76ad53a420d/content „The Rise of the Riga Schillings (1582–1621)“]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rathslinie&quot;&gt;[[Heinrich Julius Bötführ]] [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/4f624182-5924-4262-9459-afc7ccb64920/content „Die Rigische Rathslinie vom Jahr 1226 bis auf die gegenwärtige Zeit.“] Riia, 1857, lk. 61-62&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Helmstedt&quot;&gt;[[Helmstedti ülikool]]i matrikkel (1574–1636) [https://diglib.hab.de/wdb.php?dir=drucke/f4f-211-1b&amp;pointer=83 17. semester, 1585]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Heidelberg&quot;&gt;[[Heidelbergi ülikool]]i matrikkel (1574–1636) [https://digi.ub.uni-heidelberg.de/diglit/matrikel1554/0158/image,info 1591]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bienemann31031894&quot;&gt;[[Friedrich Bienemann (1860–1915)|Friedrich Bienemann 
 jun.]] [https://www.google.ee/books/edition/Rigasche_stadtbl%C3%A4tter/jootAAAAYAAJ?hl=et&amp;gbpv=1&amp;dq=%22B%C3%BCrgermeister%20Thomas%20Ramm%20und%20den%20Ratsherrn%22&amp;pg=PA97&amp;printsec=frontcover &quot;Über Rigas erste Deputation nach Stockholm unter schwedischer Herrschaft&quot;]&lt;/ref&gt; [[Rigasche Stadtblätter]] nr. 13, 31. märts 1894&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bienemann14041894&quot;&gt;[[Friedrich Bienemann (1860–1915)|Friedrich Bienemann 
 jun.]] [https://www.google.ee/books/edition/Rigasche_stadtbl%C3%A4tter/jootAAAAYAAJ?hl=et&amp;gbpv=1&amp;dq=ramm&amp;pg=PA113&amp;printsec=frontcover &quot;Über Rigas erste Deputation nach Stockholm unter schwedischer Herrschaft&quot;]&lt;/ref&gt; [[Rigasche Stadtblätter]] nr. 15, 14. aprill 1894&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bienemann21041894&quot;&gt;[[Friedrich Bienemann (1860–1915)|Friedrich Bienemann 
 jun.]] [https://www.google.ee/books/edition/Rigasche_stadtbl%C3%A4tter/jootAAAAYAAJ?hl=et&amp;gbpv=1&amp;dq=Ramm&amp;pg=PA121&amp;printsec=frontcover &quot;Über Rigas erste Deputation nach Stockholm unter schwedischer Herrschaft&quot;]&lt;/ref&gt; [[Rigasche Stadtblätter]] nr. 16, 21. aprill 1894&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bodecker50&quot;&gt;[[Carl Eduard Napiersky]] [&quot;Bodeckers Chronik. Livländischer und Rigascher Ereignisse 1593-1638&quot;], Riia, 1890, lk. 50&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bodecker32&quot;&gt;[[Carl Eduard Napiersky]] [https://www.google.ee/books/edition/Bodeckers_Chronik_livl%C3%A4ndischer_und_rig/lEDsyIIFX6MC?hl=et&amp;gbpv=1&amp;dq=ramme&amp;pg=PA32&amp;printsec=frontcover &quot;Bodeckers Chronik. Livländischer und Rigascher Ereignisse 1593-1638&quot;], Riia, 1890, lk. 32&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bodecker85&quot;&gt;[[Carl Eduard Napiersky]] [https://www.google.ee/books/edition/Bodeckers_Chronik_livl%C3%A4ndischer_und_rig/lEDsyIIFX6MC?hl=et&amp;gbpv=1&amp;dq=ramme&amp;pg=PA85&amp;printsec=frontcover &quot;Bodeckers Chronik. Livländischer und Rigascher Ereignisse 1593-1638&quot;], Riia, 1890, lk. 85&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bodecker58&quot;&gt;[[Carl Eduard Napiersky]] [https://www.google.ee/books/edition/Bodeckers_Chronik_livl%C3%A4ndischer_und_rig/lEDsyIIFX6MC?hl=et&amp;gbpv=1&amp;dq=ram&amp;pg=PA58&amp;printsec=frontcover &quot;Bodeckers Chronik. Livländischer und Rigascher Ereignisse 1593-1638&quot;], Riia, 1890, lk. 58&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bodecker65&quot;&gt;[[Carl Eduard Napiersky]] [https://www.google.ee/books/edition/Bodeckers_Chronik_livl%C3%A4ndischer_und_rig/lEDsyIIFX6MC?hl=et&amp;gbpv=1&amp;dq=ram&amp;pg=PA66&amp;printsec=frontcover &quot;Bodeckers Chronik. Livländischer und Rigascher Ereignisse 1593-1638&quot;], Riia, 1890, lk. 65&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bodecker66&quot;&gt;[[Carl Eduard Napiersky]] [https://www.google.ee/books/edition/Bodeckers_Chronik_livl%C3%A4ndischer_und_rig/lEDsyIIFX6MC?hl=et&amp;gbpv=1&amp;dq=ram&amp;pg=PA65&amp;printsec=frontcover &quot;Bodeckers Chronik. Livländischer und Rigascher Ereignisse 1593-1638&quot;], Riia, 1890, lk. 66&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bodecker68&quot;&gt;[[Carl Eduard Napiersky]] [https://www.google.ee/books/edition/Bodeckers_Chronik_livl%C3%A4ndischer_und_rig/lEDsyIIFX6MC?hl=et&amp;gbpv=1&amp;dq=Ram&amp;pg=PA68&amp;printsec=frontcover &quot;Bodeckers Chronik. Livländischer und Rigascher Ereignisse 1593-1638&quot;], Riia, 1890, lk. 68&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Andreson&quot;&gt;[[Krista Andreson]] &quot;Lisandusi tsistertslaste kunstipärandile - krutsifiks Harju-Risti kirikust, kogumikust &quot;Padise ja Vantaa. Keskaja sild Padise ja Vantaa vahel.&quot;, 2012, lk. 121&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SBL&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/sbl/Presentation.aspx?id=16795 Nicolaus Eke. Svenskt biografiskt lexikon]&lt;/ref&gt;
}}


{{algus}}
{{eelnev-järgnev 
| eelnev= Ametikohta ei olnud loodud
| nimi= [[Tartu õuekohus|Tartu õuekohtu]] asepresident
| aeg= 1630–1631
| järgnev= [[Johann von Ulrich]]
}}
{{lõpp}}

{{DEFAULTSORT:Ramm, Thomas von}}
[[Kategooria:Rammid|Thomas von]]
[[Kategooria:Riia bürgermeistrid]]
[[Kategooria:Riia raehärrad]]
[[Kategooria:Helmstedti ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Heidelbergi ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Padise mõisnikud]]
[[Kategooria:Vihterpalu mõisnikud]]
[[Kategooria:Baltisakslased]]
[[Kategooria:Vana-Liivimaa inimesed]]
[[Kategooria:Tallinna toomkirikusse maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1564]]
[[Kategooria:Surnud 1631]]</text>
      <sha1>84oia6epkqdijvtbmr0kz8e1g5e1t37</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203931</id>
      <parentid>7203925</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T17:26:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-40402-33</username>
        <id>233726</id>
      </contributor>
      <comment>Ei olnud Rootsi kuningriik, pigem Rootsi läänemereprovintsid, Rootsi Liivimaa vms.</comment>
      <origin>7203931</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16771" sha1="2amxbl0kqy2wat53z4pzot4kscunp9d" xml:space="preserve">
{{Infokast persoon
| nimi = Thomas von Ramm
| pilt = 
| pildisuurus = 
| pildiallkiri = 
| sünninimi = 
| sünniaeg = 21. detsember (vkj. 11. detsember) 1564 
| sünnikoht = [[Vabalinn Riia|Riia]], Liivimaa 
| surmaaeg = 26. veebruar (vkj. 16. veebruar) [[1631]] 
| surmakoht = Riia
| rahvus = 
| kodakondsus = 
| alma mater = 
| haridus = 
| elukutse = [[raehärra]], [[linnafoogt]], [[bürgermeister]], [[Õuekohus|õuekoh]]tu asepresident
| tegevusala = [[Riia raehärra]], [[Riia bürgermeister]], 
| töökoht = 
| organisatsioon = 
| erakond = 
| tunnustus = Rootsi tiitlita aadel (1624)
| väärtus = 
| abikaasa = 
| lapsed = 
| vanemad = 
| sugulased = [[Ramm]]id
| autogramm = 
}}'''Thomas von Ramm''' (21. detsember (vkj. 11. detsember) 1564 [[Vabalinn Riia|Riia]], Liivimaa – 26. veebruar (vkj. 16. veebruar) [[1631]] Riia) oli [[Riia]] [[bürgermeister]] ning [[Tartu õuekohus|Tartu õuekohtu]] asepresident. Talle kuulusid Eestimaal [[Padise mõis|Padise]] ja [[Vihterpalu mõis]] ning [[Pakri saared]].&lt;ref name=&quot;Estland&quot;/&gt;
[[Pilt:Rammidevapp.jpg|thumb|right|Thomas von Rammile annetatud vapp]]
Riia [[Müntmeister|müntmeistr]]ite suguvõsast põlvnenud Thomas Ramm omandas 1580.–1590. aastatel Saksamaa ülikoolides juurahariduse, misjärel naasis kodulinna, kus ta 1600. aastal [[Riia raehärra]]ks valiti. Tänu abielule bürgermeister [[Nicolaus Eck]]i tütrega, tõusis Ramm Riia linna mõjukaimate isikute hulka, kuid oli sunnitud 1605–1612 oma äia vastu esitatud süüdistute tõttu [[pagulus]]es viibima. Riiasse naasnuna jätkas ta tööd raehärrana ja linna esindajana erinevatel esjandajatekogudel ja läbirääkimistel. Kui Gustav II Adolfi väed 1621. aastal Riiat piirasid, olid Ramm ja Eck&lt;ref&gt;[[Heinrich Julius Böthführ]], Die rigische rathslinie von 1226 bis 1876. Nebst einem anhang: Verzeichniss der aeltermänner, aeltesten und dockmänner der grossen gilde in Riga von 1844 bis 1876, [https://archive.org/details/bub_gb_USrVAAAAMAAJ/page/n179/mode/2up seite 152-157, 165-168. nr. 504 Nicolaus Eck, 1576. Geboren im Jahre 1541. Bürgermeister 1581. Burggraf 1583.]&lt;/ref&gt; linna vastupanu peamised organisaatorid ning linna esindajad alistumiskõnelustel. Kuigi kuningas umbusaldas Rammi, hindas ta tema mõjuvõimu Riias nii suureks, et pidas vajalikuks tema ustavuse võitmise nimel talle Eestimaal ulatuslikke maavaldusi läänistada.{{lisa viide}}

1630. aastal nimetati Ramm vastasutatud [[Tartu õuekohus|Tartu õuekohtu]] esimeseks asepresidendiks, mispeale lahkus ta ka Riia raest. Asepresidendi ametit pidas ta vaid aasta, kuna suri 16. veebruaril 1631 ja maeti Tallinna toomkirikusse.

Thomas von Ramm pani aluse [[Ramm]]ide aadlisuguvõsale, ning tema meesliinis järeltulijatele kuulub Padise mõisakompleks veel 21. sajandilgi.

==Päritolu ja noorus==
[[Ramm]]ide suguvõsa kohta on [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonnas]] teateid alates 1463. aastast, mil [[Riia toomkapiitel]] läänistas [[Mathias Ram]]ile mõisa [[Krimulda]] lähistel.
Mathiase pojapojapojapoeg Thomas Ramm sündis Riia [[müntmeister|müntmeistri]] [[Christoph Ramm]]i (suri enne 8. märtsi 1572) ja Barbara Krögeri pojana. Christoph oli müntmeister juba teist põlve, ka tema isa [[Thomas Ramm (Riia müntmeister)|Thomas]] oli pidanud sama ametit.

Thomas Ramm immatrikuleeriti 27. augustil 1585 [[Helmstedti ülikool]]i.&lt;ref name=&quot;Helmstedt&quot;/&gt;, kus õppis 1589. aastani õigusteadust, misjärel jätkas õpinguid [[Leipzigi ülikool]]is. 31. augustil 1591 immatrikuleeriti ta (''Thomas Ramus Rigensis'') [[Heidelbergi ülikool]]i,&lt;ref name=&quot;Heidelberg&quot;/&gt; kus omandas kuulsa itaalia õigusteadlase [[Giulio Pace]] (Julius Pacius) juhendamisel 1595. aastal [[litsentsiaat|litsentsiaadikraadi]].

==Tegevus Riia raehärrana==
Aastal 1600 sai Thomas Ramm [[Riia raad|Riia rae]] liikmeks. &lt;ref name=&quot;Rathslinie&quot;/&gt;

===Pagendus Riiast===
[[File:Nicolaus_Eke_(Eck)_(1541–1623)_60.png|thumb|Thomas Rammi äi [[Nicolaus Eck]], kelle mahhinatsioonide tõttu oli Ramm sunnitud 1605-1612 Riiast pagenduses viibima.]]
Thomas Rammi äi oli „mõjuvõimsaim, rikkaim ja kurikuulsaim mees Poola Liivimaal“ [[Nicolaus Ecke]], kes oli suurkaupmehe ja bürgermeistrina suutnud endale kokku ajada tohutu varanduse. Kui 1605. aastal auditeeriti linna rahaasju, leiti, et Ecke on kuritarvitanud oma ametit ning väljastanud linnale ebasoodasid laene, samuti määranud oma väimehed [[Rotger zur Horst]]i ning Thomas Rammi mõjukatele ametipostidele. Eck, Horst ja Ramm olid sunnitud Riiast põgenema ning nende varad konfiskeeriti.&lt;ref name=&quot;Dabolinš&quot;/&gt; 13. augustil 1608 käis Kuramaa aadlimees [[Magnus von Nolde]] Ecki ja Ramme nimel Riia kodanike ees pagendatutele linnaskäimise luba taotlemas, kuid [[Eberhard Oetting]]i vastuseisu tõttu pidi Nolde midagi saavutamata Riiast lahkuma.&lt;ref name=&quot;Bodecker32&quot;/&gt; Alles 1612. aastal sai pagendatud kolmik [[Poola kuningas|Poola kuninga]] loaga linna naasta ning oma varad tagasi. &lt;ref name=&quot;Dabolinš&quot;/&gt;

===Tagasi Riias===
23. aprillil 1612 naasid Eck, Horst ja Ramm Riiga ning kolme mehe ametissetaastamine leidis aset 7. mail [[Riia raekoda|Riia raekojas]], tseremoonial saatis iga meest üks ametisolev raehärra, Thomas Rammi saatjaks oli [[Paul Helmes]].&lt;ref name=&quot;Bodecker50&quot;/&gt;

1614-1617 oli ta Riia linnafoogt (''stadtvogt''). 

Thomas Ramm koos Johann Ulrichi ja [[Nicolaus Barneken]]iga esindasid Riiat 16. aprill 1616 Varssavis kogunenud seimil.&lt;ref name=&quot;Bodecker58&quot;/&gt; 19. mail 1618. sõitsid raehärra Thomas Ramm ning sündik Johann Ulrich [[Jelgava]]sse maapäevale, kust naasid Riiga 23. mail.&lt;ref name=&quot;Bodecker65&quot;/&gt; Sama aasta 26. septembril sõitis Ramm koos raehärra Intelmanniga esindama Riia linna poolakate rahuläbirääkimistel rootslaste ja venelastega.&lt;ref name=&quot;Bodecker66&quot;/&gt;

1618 oli ta kohtufoogt (''Gericthsvogt''). 1619 Riia ülemfoogt (''obervogt'') ning samal aastal ka [[Ikšķile]]-[[Salaspils]]i (''Uexküll-Kirchholm'') mõisate inspektor. 

2. veebruaril 1620 reisis ta koos sündik Johann Ulrichiga Vilniusesse ja sealt edasi [[Grodno]] lähistele, et arutada kuningaga [[Wolmar Fahrensbach]]i pakutud rahutingimusi.&lt;ref name=&quot;Bodecker68&quot;/&gt;

===Riia piiramine ja alistumine===
1621. aasta suvel puhkes uuesti [[Poola-Rootsi sõda (1621–1625)|sõjategevus Rootsi ja Poola vahel]], ning 13. augustil jõudsid Rootsi väed kuningas Gustav II Adolfi enese juhtimisel [[Riia piiramine (1621)|Riia alla ja alustasid linna piiramist]]. Linna kaitsjad avaldasid tugevat vastupanu, kuid pärast kuu aega kestnud pommitamist ning kuninga ähvardusi linn maatasa teha, otsustas [[Riia raad]] saata rootslaste juurde delegatsiooni, et pidada läbirääkimisi alistumistingimuste üle. Saadikuteks valiti [[bürgermeister]] [[Heinrich von Ulenbrock]] ja raehärra Thomas Ramm. 15. septembril alistuski Riia rootslastele ning Gustav II Adolf marssis järgmisel päeval pidulikult linna.

===Esimene rootsiaegne bürgermeister===
19. oktoobril 1621 valiti Thomas Ramma Riia bürgermeistriks.&lt;ref name=&quot;Bodecker85&quot;/&gt;
[[File:Bm03003am.jpg|thumb|1622. aastal koos ümbritsevate maadega Thomas von Rammile läänistatud [[Padise klooster|Padise klooster]] oli mõisahoonena kasutuses 18. sajandi keskpaigani.]]
[[Fail:Harju-Risti_kiriku_kantsel.JPG|thumb|[[Tobias Heinze]] töökojas valmistatud kantsel, mille Thomas von Ramm ja tema abikaasa 1630. aastal [[Harju-Risti kirik]]ule kinkisid.]]
1622. aasta kevadel pidi Riia linn esimest korda osa võtma [[Rootsi riigipäev]]a tööst ning 22. jaanuaril 1622 otsustas raad, et Stockholmi sõidavad bürgermeister Thomas Ramm ning raehärra [[Gotthard Welling]]. Neil päevil suri aga Rammi esimene abikaasa ning &quot;kristlikust halastusest&quot; otsustati, et tema asemel saadetakse sündik [[Johann Ulrich]].&lt;ref name=&quot;Bienemann31031894&quot;/&gt; Kui Ulrich aprilli algul kuninga juurde audientsile kutsuti, leidis muude oluliste teemade juures käsitlemist ka Rammi personaalküsimus. Esiteks oli kuningas rahulolematu, et Ramm ja Ulrich olid avanud Poola vägede ülemjuhataja [[Krzysztof Radziwiłł]]i poolt ülempastor [[Hermann Samson]]ile saadetud kirja, mitte ei olnud seda edastanud avamiseks kindralkubernerile. Ulrich kinnitas kuningale, et mingit pahatahtlikkust pole selle juures olnud ning kirja avamine sellisel moel juhtunud vaid hooletusest. Lisaks avaldas Gustav II Adolf Ulrichile, et ei usalda Rammi ega tolle äia Nicolaus Ecki, kuna viimase poeg [[Bernhard Eck]] ja Rammi hõimlane (väimehe isa) raehärra [[Benedict Hintze]] olid põgenenud Poola valdustesse. Siiski soovis kuningas näha just Rammi linnakodanike kuulekuse garanteerijana, kuna nn Ecki-partei, mille üks käilakujudest Ramm oli, oli linnas suur ja mõjuvõimas.&lt;ref name=&quot;Bienemann14041894&quot;/&gt; Sündik Johann Ulrich vastas seepeale kuningale, et võib Rammi, Ecki ja Wellingi eest vande anda, et nood ei lahku Riiast, või vastupidi, kui kuningas soovib nende lahkumist Riiast, siis seaksid nad end valitseja loal ja toetusel sisse Tallinna lähikonnas. Kuningas viis selle peale jutu mujale ja rohkem seda teemat ei käsitletud.&lt;ref name=&quot;Bienemann21041894&quot;/&gt; Siiski veel 20. novembril 1622 kahtlustas kuningas Axel Oxenstiernale saadetud kirjas Ecki ja tema lähikonda poolameelsuses: &quot;Sa tead kui mõjuvõimas on Eck linnas, ning ta ei ole unustanud, kes on teda alati toetanud ja võimu juures hoidnud, nimelt Poola kuningas&quot;. Siiski näitasid Eck ja Ramm end peagi heast küljest, kui Eck laenas kuningale 5000 kuldnat ja 50 lasti soola, millele Ramm lisas omalt poolt 5000 floriini.&lt;ref name=&quot;SBL&quot;/&gt;
==Thomas von Ramm suurmaaomanikuna==
[[28. august]]il [[1624]] [[Aadeldamine|aadelda]]s [[Rootsi kuningas]] [[Gustav II Adolf]]&lt;ref&gt;Schwedisches Adelsdiplom für Thomas Ramm, ausgestellt von König Gustav Adolf, d. d. Stockholm 1624 4. 9. [[Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/1c0be4b9-3adf-468a-bd32-9680d53e9156/content BAND XVIII. KATALOG DER FAMILIENKUNDLICHEN AUSSTELLUNG ZU REVAL, 1933, Adelsdiplome, Wappenbriefe, Indigenatsurkunden, Adelsattestate.], REVAL, 1934, seite 196 &lt;/ref&gt; Thomas Rammi. 

[[1628]]. aastal ostis ta [[Pakri saared]]. Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] läänistas Riia bürgermeister Thomas Rammile Poolas kaotatud omandi eest Padisel [[Padise mõis|Kloostri mõis]]a koos [[Vihterpalu mõis|Vihrterpalu]], [[Vasalemma mõis|Vasalemma]] ja teiste mõisatega.&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16694 Vihterpalu mõis (Risti khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Estland&quot;/&gt;

Thomas von Ramm oli koos [[Hatu mõis]]niku [[Lars Svensson]]iga sõdades varemetesse jäänud [[Harju-Risti kirik]]u taastamise eestvedaja. 1630. aastal kinkis ta kirikule [[Tobias Heinze]] töökojas valminud barokk-kantsli.&lt;ref name=&quot;Andreson&quot;/&gt;

==Tegevus Tartu õuekohtus==
18. veebruaril 1630 nimetas kuningas Gustav II Adolf Thomas von Rammi vastloodud [[Tartu õuekohus|Tartu õuekohtu]] esimeseks asepresidendiks.&lt;ref name=&quot;Rathslinie&quot;/&gt; Peatse surma tõttu pidas Ramm ametit vaid aastajagu, ning tema ametijärglaseks sai Riia bürgermeister ja [[Ruila mõis]]nik, juuradoktor [[Johann von Ulrich]] (1572–1642).

==Hauamonument==
Thomas von Ramm suri [[1631]]. aastal ning maeti [[7. juuli|7. juulil]] (vkj 27. juunil) [[1632]] [[Tallinna Toomkirik]]usse.&lt;ref name=&quot;Estland&quot;/&gt; Tänapäevani on säilinud Thomas von Rammi ja tema teise abikaasa, [[Arent Passer]]i töökojas valmistatud [[sarkofaag]]&lt;ref&gt;[[Kaja Tiisel]], [https://dea.digar.ee/article/AKraamatukogu/2019/03/0/10.4 Vanaraamatu toimkond Toompeal], Raamatukogu, nr. 1, märts 2019&lt;/ref&gt; kiriku [[Tallinna toomkiriku Püha Jüri kabel|Püha Jüri kabel]]is.

==Perekond==
==Vaata ka==
*[[Ramm]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Estland&quot;&gt;[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=934 ''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften'', Teil 2, 2: Estland, Görlitz, 1930. Lk. 164]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Dabolinš&quot;&gt;Viktor Dabolinš [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/8725499f-1432-451f-adcb-c76ad53a420d/content „The Rise of the Riga Schillings (1582–1621)“]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rathslinie&quot;&gt;[[Heinrich Julius Bötführ]] [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/4f624182-5924-4262-9459-afc7ccb64920/content „Die Rigische Rathslinie vom Jahr 1226 bis auf die gegenwärtige Zeit.“] Riia, 1857, lk. 61-62&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Helmstedt&quot;&gt;[[Helmstedti ülikool]]i matrikkel (1574–1636) [https://diglib.hab.de/wdb.php?dir=drucke/f4f-211-1b&amp;pointer=83 17. semester, 1585]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Heidelberg&quot;&gt;[[Heidelbergi ülikool]]i matrikkel (1574–1636) [https://digi.ub.uni-heidelberg.de/diglit/matrikel1554/0158/image,info 1591]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bienemann31031894&quot;&gt;[[Friedrich Bienemann (1860–1915)|Friedrich Bienemann 
 jun.]] [https://www.google.ee/books/edition/Rigasche_stadtbl%C3%A4tter/jootAAAAYAAJ?hl=et&amp;gbpv=1&amp;dq=%22B%C3%BCrgermeister%20Thomas%20Ramm%20und%20den%20Ratsherrn%22&amp;pg=PA97&amp;printsec=frontcover &quot;Über Rigas erste Deputation nach Stockholm unter schwedischer Herrschaft&quot;]&lt;/ref&gt; [[Rigasche Stadtblätter]] nr. 13, 31. märts 1894&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bienemann14041894&quot;&gt;[[Friedrich Bienemann (1860–1915)|Friedrich Bienemann 
 jun.]] [https://www.google.ee/books/edition/Rigasche_stadtbl%C3%A4tter/jootAAAAYAAJ?hl=et&amp;gbpv=1&amp;dq=ramm&amp;pg=PA113&amp;printsec=frontcover &quot;Über Rigas erste Deputation nach Stockholm unter schwedischer Herrschaft&quot;]&lt;/ref&gt; [[Rigasche Stadtblätter]] nr. 15, 14. aprill 1894&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bienemann21041894&quot;&gt;[[Friedrich Bienemann (1860–1915)|Friedrich Bienemann 
 jun.]] [https://www.google.ee/books/edition/Rigasche_stadtbl%C3%A4tter/jootAAAAYAAJ?hl=et&amp;gbpv=1&amp;dq=Ramm&amp;pg=PA121&amp;printsec=frontcover &quot;Über Rigas erste Deputation nach Stockholm unter schwedischer Herrschaft&quot;]&lt;/ref&gt; [[Rigasche Stadtblätter]] nr. 16, 21. aprill 1894&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bodecker50&quot;&gt;[[Carl Eduard Napiersky]] [&quot;Bodeckers Chronik. Livländischer und Rigascher Ereignisse 1593-1638&quot;], Riia, 1890, lk. 50&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bodecker32&quot;&gt;[[Carl Eduard Napiersky]] [https://www.google.ee/books/edition/Bodeckers_Chronik_livl%C3%A4ndischer_und_rig/lEDsyIIFX6MC?hl=et&amp;gbpv=1&amp;dq=ramme&amp;pg=PA32&amp;printsec=frontcover &quot;Bodeckers Chronik. Livländischer und Rigascher Ereignisse 1593-1638&quot;], Riia, 1890, lk. 32&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bodecker85&quot;&gt;[[Carl Eduard Napiersky]] [https://www.google.ee/books/edition/Bodeckers_Chronik_livl%C3%A4ndischer_und_rig/lEDsyIIFX6MC?hl=et&amp;gbpv=1&amp;dq=ramme&amp;pg=PA85&amp;printsec=frontcover &quot;Bodeckers Chronik. Livländischer und Rigascher Ereignisse 1593-1638&quot;], Riia, 1890, lk. 85&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bodecker58&quot;&gt;[[Carl Eduard Napiersky]] [https://www.google.ee/books/edition/Bodeckers_Chronik_livl%C3%A4ndischer_und_rig/lEDsyIIFX6MC?hl=et&amp;gbpv=1&amp;dq=ram&amp;pg=PA58&amp;printsec=frontcover &quot;Bodeckers Chronik. Livländischer und Rigascher Ereignisse 1593-1638&quot;], Riia, 1890, lk. 58&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bodecker65&quot;&gt;[[Carl Eduard Napiersky]] [https://www.google.ee/books/edition/Bodeckers_Chronik_livl%C3%A4ndischer_und_rig/lEDsyIIFX6MC?hl=et&amp;gbpv=1&amp;dq=ram&amp;pg=PA66&amp;printsec=frontcover &quot;Bodeckers Chronik. Livländischer und Rigascher Ereignisse 1593-1638&quot;], Riia, 1890, lk. 65&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bodecker66&quot;&gt;[[Carl Eduard Napiersky]] [https://www.google.ee/books/edition/Bodeckers_Chronik_livl%C3%A4ndischer_und_rig/lEDsyIIFX6MC?hl=et&amp;gbpv=1&amp;dq=ram&amp;pg=PA65&amp;printsec=frontcover &quot;Bodeckers Chronik. Livländischer und Rigascher Ereignisse 1593-1638&quot;], Riia, 1890, lk. 66&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bodecker68&quot;&gt;[[Carl Eduard Napiersky]] [https://www.google.ee/books/edition/Bodeckers_Chronik_livl%C3%A4ndischer_und_rig/lEDsyIIFX6MC?hl=et&amp;gbpv=1&amp;dq=Ram&amp;pg=PA68&amp;printsec=frontcover &quot;Bodeckers Chronik. Livländischer und Rigascher Ereignisse 1593-1638&quot;], Riia, 1890, lk. 68&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Andreson&quot;&gt;[[Krista Andreson]] &quot;Lisandusi tsistertslaste kunstipärandile - krutsifiks Harju-Risti kirikust, kogumikust &quot;Padise ja Vantaa. Keskaja sild Padise ja Vantaa vahel.&quot;, 2012, lk. 121&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SBL&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/sbl/Presentation.aspx?id=16795 Nicolaus Eke. Svenskt biografiskt lexikon]&lt;/ref&gt;
}}


{{algus}}
{{eelnev-järgnev 
| eelnev= Ametikohta ei olnud loodud
| nimi= [[Tartu õuekohus|Tartu õuekohtu]] asepresident
| aeg= 1630–1631
| järgnev= [[Johann von Ulrich]]
}}
{{lõpp}}

{{DEFAULTSORT:Ramm, Thomas von}}
[[Kategooria:Rammid|Thomas von]]
[[Kategooria:Riia bürgermeistrid]]
[[Kategooria:Riia raehärrad]]
[[Kategooria:Helmstedti ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Heidelbergi ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Padise mõisnikud]]
[[Kategooria:Vihterpalu mõisnikud]]
[[Kategooria:Baltisakslased]]
[[Kategooria:Vana-Liivimaa inimesed]]
[[Kategooria:Tallinna toomkirikusse maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1564]]
[[Kategooria:Surnud 1631]]</text>
      <sha1>2amxbl0kqy2wat53z4pzot4kscunp9d</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti kirjanike loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>15037</id>
    <revision>
      <id>7203887</id>
      <parentid>7201538</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T15:19:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-41987-47</username>
        <id>234323</id>
      </contributor>
      <origin>7203887</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="54677" sha1="q0m71iuq5wep6zkzg3gb4olejkpzmn0" xml:space="preserve">''Siin loetletakse [[eesti keel]]es kirjutavaid (kirjutanud) või [[Eesti]]s elavaid (elanud) kirjanikke

{{tähed}}

==A==
*[[Aliis Aalmann]] (1995)
*[[Kai Aareleid]] (1972)
*[[Mart Aas]] (1972)
*Heinrich Aasamaa (1909–2008)
*J. Abar ([[Ivan Abarenkov]]; 1889–1924)
*[[Harry Abel]] (1920–1996)
*[[Valmar Adams]] (1899–1993)
*[[Hendrik Adamson]] (1891–1946)
*[[Artur Adson]] (1889–1977)
*[[Edvin Aedma]] (1983)
*Grigori Afanasjev-Kopjev (1894–1941)
*[[Vahur Afanasjev]] (1979–2021)
*[[Alla Agrov]] (1982)
*Heino Ahven (1919–1988)
*[[Kalju Ahven]] (1921–1946)
*[[Priit Aimla]] (1941)
*Ilmar K. Ainelo
*[[Keete Ainver]] (1905–1994)
*[[Silvia Airik-Priuhka]] (1926–2014)
*[[Mihkel Aitsam]] (1877–1953)
*[[Helle Ajango Martin]] (1935)
*[[Leopold Aks]] (1906–1969)
*Avenir Aksel (1915–2012)
*[[Esta Aksli]] (1935–2013)
*[[Janar Ala]] (1979)
*[[Mai-Liis Alamaa]] (1934–2017)
*[[Erika Aland-Vernik]] (1913–2001)
*Ann Alari (1954)
*Madli Alatalu (1873–1953)
*[[Ave Alavainu]] (1942–2022)
*[[Aile Alavee]]
*Arsi Alberg (1908–2009)
*[[Johann Friedrich Ernst Albrecht]] (1752–1814)
*[[Tiit Aleksejev]] (1968)
*Ervin Aleve (1919–2013)
*Tania Alexander (1915–2004)
*Linda Algvere (1910–1962)
*Renna Aretha Ali (1961)
*[[Andres Allan]] (1965–1988)
*Leo Allas (1921–2021)
*Valter Allase (1917– 2009)
*[[August Alle]] (1890–1952)
*Rudolf Aller (1913–2002)
*Vaike Aller (1935–1994)
*[[Artur Alliksaar]] (1923–1966)
*[[Rauno Alliksaar]] (1992–)
*Alli Alliksoo
*Hugo Allisma (1906–1993)
*[[Peno Alnovo]] (1902–1937)
*[[Eino Alt]] (1921–1980)
*[[Andres Alver]] (1869–1903)
*Anne-Mari Alver (1973–2023)
*[[Betti Alver]] (1906–1989)
*Paul Ambur (1904–1974)
*Ella Amitan-Wilensky (1893–1995)
*Ilja Amurski (1900–1968)
*Vitali Amurski (1944)
*Endel Andok (1923–1941)
*[[Leili Andre]]-Jõesaar (1922–2007)
*[[Nigol Andresen]] (Ormi Arp) (1899–1985)
*[[Hugo Angervaks]] (1903–1989)
*[[Aarne Anmann]] (1957)
*[[Silver Anniko]] (1928–1982)
*[[August Annist]] (1899–1972)
*[[Viljar Ansko]] (1948–2016)
*[[Ansomardi]] (1866–1915)
*[[Heino Anto]] (1882–1955)
*Arnold Anton (1921–2022)
*[[Lembit Anton]] (1922–2014) 
*[[Olev Anton]] (1935–1998)
*[[Aleksander Antson]] (1899–1945)
*[[Jaan Anvelt]] (1884–1937)
*[[Leo Anvelt]] (1908–1983)
*Antonina Apollo (1909–1993)
*Ahti Arak
*[[Ott Arder]] (1950–2004)
*Konstantin Arensburger-Iwanow (1905–1985)
*[[Aulis Aret]] (1907–1974)
*Vsevolod Arhangelski (1921–2017)
*Arnold Aru (1908–1996)
*[[Friedrich Gustav Arvelius]] (1753–1806)
*[[Jim Ashilevi]] (1984)
*[[Harri Asi]] (1922–2009)
*[[Elisabeth Aspe]] (1860–1927)
*[[Aleksander Aspel]] (1908–1975)
*Ulrich Asperk (1914–1989)
*[[Thavet Atlas]] (1963–)
*Juhan Aud (1885–1941)
*Laine Aud (1926–2012)
*Lilian Aud (1924–2010)
*[[Elise Rosalie Aun]] (1863–1932)
*Kristjan Aunre (1912–1994)
*Kalju Ausmaa (1927–2010)
*Heinrich Aviksoo (1880–1942)
*Vsevolod Azarov (1913–1990)
*A.W.Aspelund

==B==
*[[Johannes Vares-Barbarus|Barbarus]] (1890–1946)
*[[Boriss Baljasnõi]] (1957)
*Moritz Ernst Heinrich (Ernesto) Bark (1858– 1924)
*[[Matt Barker]] (1979)
*Aleksandr Bartšenko (1881–1938)
*Kirill Baškirov (1892–1953)
*[[Nikolai Baturin]] (1936–2019)
*Erwin Heinrich Bauer (1857–1901)
*[[Ivan Bazilevski]] (1898–1989)
*[[Aleksei Baiov-Hauteville]] (1899–1923)
*[[Georg Beck]] (1777–1840)
*[[Aimée Beekman]] (1933)
*[[Vladimir Beekman]] (1929–2009)
*[[Priidu Beier]] (1957)
*[[Veiko Belials]] (1966)
*Pavel Belikov (1911–1982)
*Ivan Beljajev (1893–1927)
*Vadim Belov (1890– u.1930)
*[[Jan Beltrán]] (1970)
*Eduard Berendts (1860–1930)
*Edgar Berent (1886–1937)
*[[Bruno Berg]] (1863–1907)
*[[Lew R. Berg]] (1968–2005)
*[[Maimu Berg]] (1945)
*[[Jaan Bergmann]] (1856–1916)
*Oleg Harald Carl Ernst Berting (1887–1945)
*[[Aarne Biin]] (1942–2022)
*Regina Birk (1911–1999)
*Tiit Birkan (1938)
*Linda Blitse (1915)
*Karl Bolšakov (1897–1950)
*[[Sergei Bolšakov]] (1901–1990)
*[[Irina Borman]] (1901–1985)
*[[Eduard Bornhöhe]] (1862–1923)
*Elisabeth van den Bosch de Jongh (1889–1969)
*[[Tõnis Braks]] (1885–1966)
*[[Friedrich Brandt]] (1830–1890)
*Rhona Brasche Villanueva (1934)
*Mihkel Bravat ([[Mikk Murdvee]]; 1980)
*[[Piret Bristol]] (1968)
*[[Reiner Brocmann]] (1609–1647)
*[[Nadežda Bromlei-Suškevitš]] (1884–1966)
*Alfred Brust (1891–1934)
*Rolf Bubert
*[[Villem Buk]] (1879–1941)
*Marite Butkaite (1988)
*Eduard Bökler (1892–1968)
*Johann Reinhold Hellmut Büttner (1871–1957)

==C==
*[[Siret Campbell]]
*chaneldior ([[Tanel Rander]]; 1980)
*[[Contra]] (Margus Konnula; 1974)
*Anna von Cossart (1850–1914)

==D==
*[[Alide Dahlberg]] (1891–1981)
*Harald-Victor Dahl (1895–1941)
*Augusta Damanski (1877–1959)
*Martha von Dehn-Grubbe
*Artur Johannes Devis (1886–1942)
*[[Riina Dmohovski]] (1931–2009)
*Leo(nid) Dolenko (1936–2018)
*Zinaida Dormidontova (1884–1976)
*Johannes Dunkel (1845–1935)
*Taavet Dünamo
*Boriss Düšen (1886–1949)

==E==
*[[Elle Eha]] (1941)
*'''Charles (Kalev) Ehin''' '''(1935)'''
*[[Kristiina Ehin]] (1977)
*Hendrik Eichenbaum (1925–2007)
*[[Juta Erma]] (1924–2018)
*[[Robert Eideman]] (1895–1937)
*[[Maario Essa]] (1987)
*[[Fjodor Einbaum]] (1909–1986)
*[[Karl Einer]] (1907–1968)
*[[Elmar Elm]]
*[[Wiilip Elustus]] (1910–1937)
*[[Eve Ernis]]
*[[Marje Ernits]] (1948)

==F==
*[[Friedrich Robert Faehlmann]] (1798–1850)
*Amanda Feigenbaum (1929–2007)
*Sergei Feklistov (1935)
*
*Evine Feldmann (1873–1917)
*[[Koidu V. G. Ferreira]] (1975)
*[[P. I. Filimonov]] (1975)
*Daniel Fiskar (1902–1969)
*Paul Fleming (1609–1640)
*Walter Flex (1887–1917)
*Niina Frank (1891–1949)
*Jüri Freimuth (1929)
*[[fs]] (Indrek Mesikepp, François Serpent; 1971)
*[[Carl Wilhelm Freundlich]] (1803–1872)
*[[Peter Heinrich von Frey]] (1757–1833)
*Jüri Freyberg (1927–2000)
*[[Meelis Friedenthal]] (1973)

==G==
*[[August Gailit]] (1891–1960)
*Jevgeni Gabovitš (1938–2009)
*Anatoli Ganihhin (1926–1999)
*Ivan Ganobin
*Igor Gaspl (1924–2001)
*[[Gennadi Gerodnik]] (1911–2000)
*[[Berend Gildenmann]] (1822–1884)
*[[Martin Giläus]] (1610–1686)
*Isidor Goldman (1909–1995)
*Ivetta Gološtšapova (1944)
*[[Gori]] (1894–1944)
*[[Hellar Grabbi]] (1929)
*[[Jüri Grauberg]] (1946)
*[[Alide Gregor]] (1907–1994)
*[[Ado Grenzstein]] (1849–1916)
*Eulalia Grigorjeva (1888–1976)
*[[Sveta Grigorjeva]] (1988)
*Georgi Grišin (1918–1991)
*Aleksander Gronski (1903 –1974)
*[[Villem Gross]] (1922–2001)
*[[Otto Grossschmidt]] (1869–1941)
*Peeter Grünfeldt (1865–1937)
*Voldemar Grünstamm (1876–1913)
*[[Ivar Grünthal]] (1924–1996)
*[[Villem Grünthal-Ridala]] (1885–1936)
*Vsevolod Gubin (1914–1998)
*Anna Gurina (1911–2009)
*[[Oleg Guštšik]] (1914–1941)
*[[Vladimir Guštšik]] (1892–1947)
*[[Eberhard Gutsleff]] (suri 1749)
*[[Heinrich Gutsleff]] (1680–1747)
*[[Johann Gutsleff]] (suri 1657)
*Birgitta Göranson (1947)
*[[Heinrich Göseken]] (1612–1681)

==H==
*[[Anna Haava]] (1864–1957)
*Marie Haava (1881–1947)
*Õie Haas (1912–2008)
*[[Paul Haavaoks]] (1924–1983)
*[[Juhan Habicht]] (1954)
*Kalju Habicht (1927–2005)
*[[Lehte Hainsalu]] (1938)
*Max Halbe 1865–1944)
*Herber Haljaspõld (1896–1963)
*[[Aivar Haller]] (1961)
*[[Roopi Hallimäe]] (1908–1969)
*[[Merike Hanni]] (1949)
*Alfred Hanschmidt (1920–1994)
*[[Aime Hansen]] (1962)
*Erich Leopold Emil von Hansen (1886–1929)
*[[Leopold Hansen]] (1879–1964)
*[[Raimu Hanson (1957)]]
*[[Rudolf Hansson]] (1869–1945)
*[[Indrek Hargla]] (1970)
*[[Airika Harrik]] (1995–) 
*[[Matthias Friedrich Hasse]] (1717–1777)
*[[Marie Heiberg]] (1890–1942)
*Julius Heimberg-Kõrreveski (1884–1931)
*Viive Heining
*Heino Heinlo (1920–2006)
*[[Mehis Heinsaar]] (1973)
*Heino Heinväli (1921–1944)
*[[Gert Helbemäe]] (1913–1974)
*Paul Helistvee (1914–1998)
*[[Henn-Kaarel Hellat]] (1932–2017)
*[[Anton thor Helle]] (1683–1748)
*[[Johann Friedrich Heller]] (1786–1849)
*[[Kärt Hellerma]] (1956)
*[[Mart Helme]] (1949)
*[[Peeter Helme]] (1978)
*[[Sass Henno]] (1982)  
*Gustav Herling (1919–2000)
*[[Karl August Hermann]] (1851–1909)
*Victoria Felicitas von Herzack (1872–1946)
*Wilhelmina Theodora Heubel (1843–1923)
*Meedy Hiielo (1928–2025)
*[[Sirly Hiiemäe]] (1976)
*[[Erni Hiir]] (1900–1989)
*Ann Hiiusaare (1947- 2001)
*[[Karl August Hindrey]] (1875–1947)
*Nikolai Hindrikson (Geinrihsen) (1899)
*Aleksander Hinno (1904–1992)
*[[Kadri Hinrikus]] (1970)
*[[Aadu Hint]] (1910–1989)
*[[Miina Hint]] (1945)
*Päärn Hint (1943)
*[[Mari Laaniste|Hiram]] (Mari Laaniste; 1977)
*[[Indrek Hirv]] (1956)
*[[Tui Hirv]] (1984)
*Ksenia Hlebnikova-Smirnova (1914–2004)
*[[Karl von Hoerschelmann]] (1899–1951)
*[[Otto Reinhold von Holtz]] (1757–1828)
*Kalju Hook (1944–2025)
*[[Johann Hornung]] (umbes 1660 – 1715)
*[[August Hupel]] (1737–1819)
*[[Aadu Hurt]] (1968)
*[[Jakob Hurt]]
*Juhan Hurt (1893–?)
*[[Andrei Hvostov]] (1963)
*[[Viiu Härm]] (1944)
*Erkki Hüva (1965)

==I==
*[[Michael Ignatius]] (1713–1777)
*[[Rihhard Iher]] (1910–1980)
*[[Heidi Iivari]] (1974)
*[[Ella Ilbak]] (1895–1997)
*[[Heli Illipe-Sootak]] (1974)
*[[Peep Ilmet]] (1948)
*Georg Iltal (1917–2009)
*[[Peeter Ilus]] (1948)
*[[Tamara Ilus]]
*[[Väino Ilus]] (1929)
*[[Aapo Ilves]] (1970)
*[[Marje Ingel]] (1972)
*[[Kaarel Ird]] (1909–1986)
*[[Pavel Irtel von Brendorff]] (1896–1979)
*[[Asta Isak]] (1933)
*[[Ilmar Isop]] (1932–1977)
*Gunnar Isotamm (1948–2003)
*[[Jaan Isotamm]] (1939–2014)
*Pjotr Izmestjev (1905–1997)
*[[Sulev Iva]] (1969)
*[[Ilme Ivand]] (1927–2020)
*[[Andrei Ivanen]] (1966–2018)
*[[Ivan Ivanov]] (1929–2009)
*[[Inga Ivanova]] (1961)
*[[Albert Ivask]] (1906–1995)
*[[Ivar Ivask]] (1927–1992)
*[[Jüri Ivask]] (1907–1986)

==J==
*[[Piret Jaaks]] (1980)
*Mall Jaakson (1925–2021)
*[[Andres Jaaksoo]] (1945–2021)
*Regina Jaanus 
*Maire Jaanus (1940)
*[[Juhan Jaik]] (1899–1948)
*[[Heljo Jaik-Corradi]] (1915–2009)
*Katrin Jakobi (1909–1986)
*[[August Jakobson]] (1904–1963)
*[[Carl Robert Jakobson]] (1841–1882)
*[[Peeter Jakobson]] (1854–1899)
*[[Tiina Jakobson]]
*[[Ilmar Jaks]] (1923–2019)
*[[Evald Abram Jalak]] (1903–1974)
*Anders Jallai (1960)
*Otu Jallai (1937)
*Malle Jann-Jaanson
*[[Richard Janno]] (1900–1942)
*[[Heinrich Jannsen]] (1851–1913)
*[[Johann Voldemar Jannsen]] (1819–1890)
*Dmitri Jantševetski (1873–1938)
*Nora Javorskaja (1925–2023)
*Gavriil Jelatšitš-De Bužim (1894–1941)
*Boriss Jemeljanov-Jõgi (1915–1989)
*[[J.J. Metsavana]] (1982–)
*[[Üllar Harald Joasoon]] (1943–)
*[[Ernst-Aleksander Joll]] (1902–1935)
*J.P. Teineke
*Eduard Juhani
*Arnold Juhkum (1895–1966)
*[[Valter Juhkum]] (1898–1934)
*Karl Osvald Juht (1904–1942)
*Sander Jursi (1890–1942)
*[[Jan Jõemets]]
*[[Jaak Jõerüüt]] (1947)
*Monika-Aino Jõesaar (1939)
*Nikolai Jõeäär (1874–1927)
*Ago Jõger (1900–1972)
*[[Sandra Jõgeva]] (1976)
*[[Heldur Jõgioja]] (1936–2010) 
*[[Evald Jõgis]] (1927–2010)
*[[Harri Jõgisalu]] (1922–2014)
*Hermann Jänes (1899–1976)
*Eduard Järs (1921–1992)
*[[Jaak Järv (kirjanik)|Jaak Järv]] (1852–1920)
*Jaan Järvalane ([[Oskar Lõvi]]) (1892–1977)
*[[Merle Jääger]] (1965)
*Eduard Jürgenfeldt (1900)
*Mihkel Jürgens
*[[Lennart-Hans Jürgenson]] (1934–2019)
*[[Marika Jürgenson]] (1956)
*Anton Jürgenstein (1861–1933)
*Jüri Jürison (1832–1899)
*Valdur Jürissaar (1910–1956)
*[[Ottniell Jürissaar]] (1924–2014)
*[[Helvi Jürisson]] (1928–2023)
*[[Merike Jürjo]] (1959)
*Meinart (Meinhard) Jürna (1912–1967)
*[[Mihkel Jürna]] (1899–1972)
*[[Ruth Jyrjo]] (1969)

==K==
*[[Aira Kaal]] (1911–1988)
*[[Ain Kaalep]] (1926–2020)
*[[Tõnu Kaalep]] (1966)
*Aado Kaasik
*[[Valter Kaaver]] (1904–1946)
*[[Boris Kabur]] (1917–2002)
*[[Mihkel Kaevats]] (1983)
*Anne Kahro (1974)
*[[Marek Kahro]] (1987–)
*[[Juta Kaidla]] (1923–1968)
*Karl Kailu [Jõgise] (1902–1975)
*[[Holger Kaints]] (1957)
*[[Krista Kajar]] (Eha Pirso; 1943–2013)
*Alo Kajur
*Natalia Kalaus (1952–2003)
*[[Madde Kalda]] (1903–1984) 
*Mart Kalda ([[Heino Puhvel]]; 1926–2001) 
*[[Martti Kalda]] (1973)
*[[Hanneleele Kaldmaa]] (1992)
*[[Jüri Kaldmaa]] (1968)
*[[Kätlin Kaldmaa]] (1970)
*Priit Kaldoja (1950–2008)
*Voldemar Kaljumäe (1908–1967)
*Oleg Kalkin
*[[Andreas Kalkun]] (1977)
*[[Toomas Kall]] (1947)
*Johannes Kallak (1892–1965)
*Kaarel Kallak (1926
*[[Aino Kallas]] (1878–1956)
*Aleksandra Kallas
*[[Ene Kallas]] (1973)
*Kristjan Kallas
*Linda Kallas 1890–1937)
*[[Teet Kallas]] (1943)
*[[Helen Kallaste]] (1982) 
*August Kalman (1896–1981)
*[[Ain Kalmus]] (1906–2001)
*Erik Kamberg (1938)
*[[Reinhold Kamsen]] (1871–1952)
*Mare Kandre (1962–2005)
*[[Bernard Kangermann]] (1907–1935)
*Ilse Kangilaski-Koppa (1909–2001)
*Jaan Kangilaski (1936)
*Juhan Kangilaski
*Ott Kangilaski
*[[Bernard Kangro]] (1910–1994)
*[[Maarja Kangro]] (1973)
*Juhan Kangur (1906–2003)
*[[Kalju Kangur]] (1925–1989)
*[[Mart Kangur]] (1971)
*[[Taavi Kangur]] (1974)
*Etkar Kanits (1926–2021)
*Pavel Kann (1911–1999)
*Valter Kannik (1926–2011)
*[[Christian Kannike]] (1863–1891)
*[[Johann Kanswey]] (1841–1884)
*[[Jaan Kaplinski]] (1941–2021)
*Jaan Kappo (1938–2025)
*Nikolai Karajev (1978)
*[[Maria Karamzina]] (1900–1942)
*Ülo Kard (1925)
*[[Doris Kareva]] (1958)
*Ants Kargaja (1920–2012)
*Andres Kariste
*Ferdinand Karlson
*[[Hille Karm]] (1949) 
*[[Heldur Karmo]] (1927–1997)
*Pjotr Karpenko
*Erich Karro (1906–1959)
*Hans Karro (1923–2020)
*Ilmari Karro (1923–2011)
*[[Triinu Kartus]] (1932–2003)
*Juhan Karu (1897–1923)
*[[Margus Karu]] (1984–2017)
*[[Urve Karuks]] (1936–2015)
*Ülo-Manifalde Karula (1929–2016)
*[[Enn Kasak]] (1954)
*Kaster Kaselo (1906–1941)
*[[Berit Kaschan]] (1986)
*[[Andrus Kasemaa (kirjanik)|Andrus Kasemaa]] (1984)
*[[Arno Kasemaa]] (1915–1999)
*Veera Kasimova (1949)
*[[Agu Kask]] (1906–1977)
*Ellen-Kadi Kask 
*Ferdinand Kask (1900–1941)
*Jaan Kask (1897–1966)
*Valter Kaskjärv (1914–1979)
*[[Aleks Kaskneem]] (1912–1965)
*[[Asta Kass]] (1938–1992)
*Ene Kass
*[[Kristiina Kass]] (1970)
*Leelo Kassikäpp (1951)
*Tatjana Kašneva-Zolotova (1909–2010)
*Sofia-Elizaveta Katkova 
*Helgi Kauber (1926–2000)
*[[Raimond Kaugver]] (1926–1992)
*[[Kauksi Ülle]] (Ülle Kahusk) (1962)
*Johannes Kaup (1911–2004)
*Asta Kaups (1924–2022)
*[[Jan Kaus]] (1971) 
*[[Paul Keerdo]] (1891–1950)
*Herman Keernik (1910–1984)
*[[Allan Keian]] (1982) 
*[[Andres Keil]] (1974)
*Voldemar Kellamov
*Jaan Kello (1947)
*Siina Kembi (1919–2011)
*[[Heiti Kender]] (1973)
*[[Kaur Kender]] (1971)
*Siina Kembi
*Enn Kera
*Olga Kereketkina
*[[Leo Kerge]] (1922–1982)
*[[Mika Keränen]] (1973)
*Enn Kesa (1934–2018)
*[[Manivald Kesamaa]] (1921–1985)
*[[Kalev Kesküla]] (1959–2010)
*Dora-Alviine Kesper (1935)
*Jakov Kester (1889)
*Arno Kevade (1893)
*Elise Kevend (1886–1945)
*[[Leida Kibuvits]] (1907–1976)
*[[Heino Kiik]] (1927–2013)
*Mart Kiilas
*[[Sirje Kiin]] (1949)
*[[Paul Kilgas]] (1920–1991)
*[[Tiina Kilkson]] (1980)
*[[Harri Kingo]] (1955)
*[[Enn Kippel]] (1901–1942)
*Grigori Kirdetsov (1880–1940)
*Georgi Kirillov (1952)
*Maria Kirschbaum (1918–2012)
*[[August Kirsimägi]] (1905–1933)
*Aleksandr Kisseljov (1909–2001)
*[[August Kitzberg]] (1855–1927)
*Lulu Kitzberg-Pappel (1887–1943)
*[[Mart Kivastik]] (1963)
*[[Aita Kivi]] (1954)
*Alfred Kivi (1883–1934)
*Hilda Kivi (1908–1994)
*[[Kaarel Kivi]]
*Karl Kivi (1904–1966)
*[[Albert Kivikas]] (1898–1978)
*Malle Kivikas (1974)
*[[Evelin Kivimaa]] (1974)
*Ell Kivimurd (1885–1972)
*Madli Kivimäe (1902–1990)
*Madis Kivine (1967)
*[[Paavo Kivine]] (1939)
*[[Andrus Kivirähk]] (1970)
*Ormi Kivirähk (1912–1941)
*[[Sven Kivisildnik]] (1963)
*[[Veronika Kivisilla]] (1978)
*[[Mario Kivistik]] (1955)
*[[Kiwa]] (1975)
*Niina Klaas (1910–1982)
*Karl Klaarmann (1907–?)
*[[Kalle Klandorf]] (1956)
*Reny Klas-Glass (1911–2006)
*August Klement (1915–1976)
*Fedinand Klimberg (1895–1937)
*Vladimir Knecht (1900–1950)
*Helle Kochberg (Lydia Frolovskaja) (1905)
*[[Liis Koger]] (1989)
*[[Lydia Koidula]] (1843–1886)
*[[Aino Kolpakova]] (1935–2015)
*[[Eva Koff]] (1973)
*[[Indrek Koff]] (1975)
*Priidu Kohava (1887– 1944 v 1945)
*Anna Kohver (1889–1981)
*Arthur Kokk (1906)
*[[Konstantin Kokla]] (Otto Oja; 1878–1946) 
*[[Raimond Kolk]] (1924–1992)
*[[Ilmi Kolla]] (1933–1954)
*Liidia Kompus (1896–1981)
*[[Marko Kompus]] (1972)
*Albert Koeney (1936–1984)
*Viktor Kollin (1927–2008)
*[[Eduard Kook]] (1912–1991)
*Nikolai Kool (1903–1974)
*[[Ott Kool]] (1930–2000)
*Maria Koppermann (1882–1980)
*Erika Kore (1915–2015)
*Arkadius Korp (1923–1985)
*[[Arvi Kork]] (1927–1997)
*V. L. Konn
*Kalju Konsin (1929–2023)
*Rudolf Kook (1895–1919)
*Matvei Koovas–Kondakov (1885–1941)
*Arno Koovits (1904–1933)
*Eduard Koppel (1897–'1962)
*Maria Kopperman (1882–1980)
*Tabea Korjus (1901–1988)
*Matti Korp (1937–2009)
*August Korsen (1912–1946)
*Kaarel Korsen (1906–1980)
*Mihhail Korsunski (1924–1997)
*[[Vladislav Koržets]] (1951)
*Marta Kosenkranius 
*Juri Kotijev (1940–2022)
*[[Igor Kotjuh]] (1978)
*Juuli Kotkas (1902–1973)
*[[Kustas Kotsar]] (1872–1942)
*[[Felix Kotta]] (1910–1963)
*Adolf Kraan (1896–1992)
*Fred Kraav (1923–2010)
*[[Meelis Kraft]] (1975)
*Aleksis Krahe (1904–1977)
*Karl Krahe (1890–1922)
*Eduard Krants (1926–2005)
*[[Anu Kree]] (1979)
*Jaan Kreek (1885–1908)
*Johannes Kreek (1892–1942)
*Enn Kreem (1939)
*[[Kaarel Kressa]] (1983)
*[[Friedrich Reinhold Kreutzwald]] (1803–1882)
*Erika Kriedberg (1916–1972)
*Olga Kriisa (1900–1987)
*[[Tiia Kriisa]] (1941)
*[[Kaarel Krimm]] (1863–1894)
*Milla Krimm (1894–1978)
*Mea Krims-Kotkas (1887–1977)
*Emīlija Krišjāne (1888–1968)
*Boriss Krjatško (1930–1998)
*[[Jaan Kross]] (1920–2007)
*Märten Kross
*[[Hasso Krull]] (1964)
*Ewert Johann Adam von Krusenstjern (1911–1996)
*[[Erni Krusten]] (1900–1984)
*[[Pedro Krusten]] (1897–1987)
*[[Oskar Kruus]] (1929–2007)
*[[Priit Kruus]] (1981)
*[[Rein Kruus]] (1957–1992)
*[[Kalju Kruusa]] (1973)
*Juhan Kruustee (1884–1942)
*[[Jaan Kruusvall]] (1940–2012)
*Felissa Kruut (1901–1957)
*[[Valter Kruut]] (1932)
*Vera Krõžanovskaja–Rochester (1861–1924)
*Barbara Juliane von Krüdener (1764–1824)
*Alfred Kubbo (1917–1978)
*August Kubja (1902–1995)
*Eduard Kubjas (1896–1983)
*[[Veli Kudres]] (1903–1967) 
*[[Reet Kudu]] (1949) 
*Emil Kuhi (1910–2000)
*[[Friedrich Kuhlbars]] (1841–1924)
*Bruno Kuik (1923–1971)
*Adolf Kukanov (1932–2022)
*[[Aivar Kull]] (1955)
*[[Avo Kull]] (1945–2019)
*Boris Kull (1925–2016)
*Hilja Kull (1924–2019)
*Anita Kullend (1904–1930)
*Ulrich Peeter Kullend (1908–1942002)1)
*Oskar Kullerkupp (1897–1943)&lt;ref&gt;[https://ida.aule.ee/muu/inimesed.html Kullerkupp, Oskar (sündinud Oskar Kupp; kasutanud pseudonüümi O. K.) (1897–1943)], Tuntumad Kaukaasia eestlased ja Kaukaasias tegutsenud eestlased. ida.aule.ee (vaadatud 28.12.2025)&lt;/ref&gt;
*[[Richard Kullerkupp]] (1891–1931) 
*Helmi Kuma (1903-?)
*[[Juhan Kunder]] (1852–1888)
*Oskar Kuningas (1911–1997)
*[[Leo Kunnas]] (1967)
*[[Kristiine Kurema]] (1990)
*[[Kalle Kurg]] (1942)
*Mihhail Kurganov (1912–2002)
*Alfred Kurlents (1902–1990)
*Kurs, Ott (1938)
*Arnu Kurve (1907–1937)
*Ivan Kurtšavov (1916–2002)
*[[Lembit Kurvits]] (1954–2017)
*[[Robert Kurvitz]] (1984)
*[[Tamur Kusnets]] (1975)
*[[Toomas Kuter]] (1975)
*[[Elar Kuus]] (1899–1988)
*[[Paul Kuusberg]] (1916–2003)
*Ulrich Peeter Kuusberg-Kullend (1908–1941)
*Paul Kuusik (1890–1963)
*Paul Kuusik (1899–1977)
*[[Timotheus Kuusik]] (1863–1940)
*Sergei Kuznetsov
*
*Arnold Kõiv (1901–1963)
*Leo Kõiv (1906–1950)
*[[Madis Kõiv]] (1929–2014)
*Peeter Friedrich Kõiv (1866–1946)
*Salme Kõiv (1909–2007)
*[[Erkki Kõlu]] (1970)
*Tiia Kõnnussaar (1965)
*[[Ahti Kõo]] (1952)
*[[Armin Kõomägi]] (1969)
*Pendo Kõrboja (1887–1951)
*[[Jakob Kõrv]] (1849–1916)
*Jaan Kõue (Vastisson) (1890–1940)
*[[Kadri Kõusaar]] (1980)
*[[Raissa Kõvamees]] (1907–1989)
*Jaak Känd (1955)
*Harry Käo–Tammsalu (1925–1994)
*[[Henno Käo]] (1942–2004)
*[[Jaan Kärner]] (1891–1958)
*[[Siim Kärner]] (1945–2007)
*Ida Käsper (1912–1961)
*[[Kalle Käsper]] (1952)
*[[Käsu Hans]] (?–1715)
*Nigulas Käbin (1905–1926)
*Osvald Käärid (1908–1941)
*[[Christoph Michael Königseer]] (1723–1786)
*[[Carl Eduard Körber]] (1802–1883)
*[[Martin Körber]] (1817–1893)
*Harry Kübar
*[[Madis Küla-Nurmik]] (1890–1969)
*[[Ilmar Külvet]] (1920–2002)
*[[Asko Künnap]] (1971)
*[[Heli Künnapas]] (1982)
*Linda Künnapas (1906–1996)
*Ants Künnapuu (1928–1988)
*[[Mall Künnapuu]] (1913–1988)
*[[Ain Kütt]] (1975–)
*Leelo Kütt (1927)
*

==L==
*[[Ilmar Laaban]] (1921–2000)
*Karl Laagus (1874–1954)
*[[Ilona Laaman]] (1934–2017)
*Evy Laamann Kalbus (1922–2021)
*Ottomar Laamann (1900–1988)
*Paul Laan (1928)
*Julius Laane
*[[Maiu Laaneoja]] (1993)
*Juhan Laanjärv (1900–1980)
*Andrus Laansalu (1969)
*Valve Laar (1929–2003)
*Ivar Laaring (1965...1997)
*[[Helle Laas]] (1941)
*Karl Laas (1908–1967)
*Ivan Lagovski (1889–1941)
*[[Riho Lahi]] (1904–1995)
*[[Uno Laht]] (1924–2008)
*Uno Laht II (1953)
*Linards Laicens (1883–1938)
*[[Leena Laid-Parker]] (1902–1942)
*[[Eerik Laidsaar]] (1906–1962)
*Hans Laidwa (1943)
*[[Einar Laigna]]-Mühlenbach (1937)
*Raivo Laikre (1922–1999)
*[[Herta Laipaik]] (1921–2008)
*Eino Lainvoo (1921–2007)
*[[Leo Laks]] (1931)
*[[Meinhard Laks]] (1928–2008)
*Ruuben Lambur (1925–2024)
*Dagmar Lamp (1984)
*Väino Lang (1918–1941)
*[[Andres Langemets]] (1948)
*Andi Laos (1887–1948)
*Mati Laos (1955)
*[[Ester Laos]] (1931)
*Johannes Lapp
*Aleksander Lassmann
*[[Jaan Lattik]] (1878–1967)
*[[Margus Lattik]] (Mathura; 1973)
*[[Vello Lattik]] (1935–2007)
*[[Märt Laur]] (1980)
*[[Gustav Johann Laurentius]] (suri 1704)
*
*[[Hans Leberecht]] (1910–1960)
*Maria Lee ([[Maria Lee Liivak]]; 1984)
*Jaan Leemets (1936–2023)
*[[Diana Leesalu]] (1982)
*Meinhard Leetmaa (1903–1980)
*[[Andres Lehestik]] (1962) 
*[[Harri Lehiste]] (1931–1984)
*Ann Lehtmets (1904–2000)
*Tiit Lehtmets (1927–1999)
*[[Tõnis Lehtmets]] (1937)
*[[Uno Leies]] (1931–1988)
*[[Mart Lekstein]] (1886–1939)
*[[Ira Lember]] (1926–2025)
*Voldemar Lember (1906–1941)
*[[Mae Lender]] (1981)
*[[Jana Lepik]] (1981)
*[[Kalju Lepik]] (1920–1999)
*Ignace Lepp (1909–1966)
*[[Marta Lepp]] (1883–1940)
*[[Jaan Leppik]] (1861–1943)
*Rhoda-Maud Lepson-Merila (1909–1991)
*Ahto Levi (1931–2005)
*'Aleksander Levin (1936–1990)
*Marek Liinev 
*Ellen Liiv–Blizner (1921–1995)
*Emma Liiv (1903–1941)
*Jaan Liiv (?–1921)
*[[Jakob Liiv]] (1859–1938)
*Joosep Liiv (1870–1957)
*[[Juhan Liiv]] (1864–1913)
*[[Rolf Liiv]] (1979)
*[[Toomas Liiv]] (1946–2009)
*[[Ardi Liives]] (1929–1992)
*[[Juhan Lilienbach]] (1870–1928)
*[[Jakob Heinrich von Lilienfeld]] (1716–1785)
*[[Johann Lill]] (1854–1914)
*[[Enn Lillemets]] (1958)
*[[Jüri Lina]] (1949)
*Bernhard Linask (1909–1936)
*Adolf Lind (1906–1988)
*[[Bernhard Linde]] (1886–1954)
*Erna Linde (1897–1944)
*[[Hendrik Lindepuu]] (1958)
*Jaan Linder (1899–1921)
*[[Peeter Lindsaar]] (1906–1990)
*Juhan Lindström (1903–1966)
*Magnus Lindvest
*Peeter Lindvest (1894–1929)
*[[Maimu Linnamägi]] (1922–1988)
*Aado Lintrop (1956)
*[[Jaan Lintrop]] (1885–1962)
*Adrianne Mathilde Lints (1909– 1940)
*[[Martin Lipp]] (1854–1923)
*[[Madli Lippur]] (1984–)
*Konstantin Ljubtšenko (1915–1984)
*[[Endel Loide]] (1900–1987)
*Jüri Loigu
*Karl Loiken (1868–1951)
*Endel Loo (1921–2013)
*Heino Loo (1913–1992)
*Laine Loo (1920–2018)
*Karl Loog (1901–1990)
*[[Kairi Look]] (1983)
*[[Venno Loosaar]] (1968)
*[[Mann Loper]]
*[[Caspar Franz Lorenzsonn]] (1811–1880)
*Arthur Lossmann (1877–1972)
*Aili Ludeks (1910–1975)
*[[Johann Wilhelm Ludwig von Luce]] (1750–1842)
*[[Ingvar Luhaäär]] (1945)
*Salme Luide (1909–1965)
*[[Georg Eduard Luiga]] (1866–1936)
*[[Juhan Luiga]] (1873–1927)
*[[Hans Luik]] (1927–2017)
*Rein Luik (1936–2011)
*[[Viivi Luik]] (1946)
*[[Susan Luitsalu]] (1983) 
*[[August Lukin]] (1888–1942)
*Alma Luks
*Alfred Lumeste (1933)
*Huko Lumet
*Ernst-Richard Lumi (1923–1997)
*[[Leho Lumiste]] (1906–1974)
*Leopold Lumiste (1906–1974)
*Bernhard Lunden (1909–1989)
*[[Erkki Luuk]] (1971)
*[[Lilli Luuk]] (1976)
*[[Oskar Luts]] (1887–1953)
*[[Aivo Lõhmus]] (1950–2005)
*Annika Lõhmus
*[[Jaan Lõo]] (1872–1939)
*Vello Läidustare (1908–1974)
*[[Helena Läks]] (1987)
*[[Eha Lättemäe]] (1922–2012)
*[[Bernhard Lülle]] (1921–1995)

==M==
*[[Einar Maasik]] (1929–2009)
*Aita Maasik (1927–2025)
*Maarika Maagemust
* [[Jana Maasik]] (1970)
*[[Juhan Madarik]] (1899–1941)
*Andrei Madison (1952–2009)
*Georg Madison (1894–1964)
*Voldemar Madisso (1920–2015)
*Karl Maid (1910)
*Maarika Maagemust
*Lilian Gertrud Maiste-Pilberg (1912–2002)
*Aleksandr Makarovski (1888–1958)
*[[Jaan Malin]] (1960)
*[[Carl Eduard Malm]] (1837–1901)
*[[Mango Hans]] (suri 1780)
*Loreida Manitski (1926–2014)
*[[Peter August Friedrich Mannteuffel]] (1768–1842)
*Serafim Mansõrev (1866–1928)
*Hell Maran (1905–1991)
*[[Iko Maran]] (1915–1999)
*[[Timo Maran]] (1975)
*[[Aime Maripuu]] (1934–2026)
*Elmar Maripuu (1952)
*Gohar Markosjan-Käsper (1949–2015)
*Karl Leopold Marley (1890–1981)
*Roman Hugo Marley (1919–2013)
*[[George Gottfried Marpurg]] (1755–1835)
*[[Jacob Marrasch]] (1721–1792)
*Leo Martin (1911–1973)
*Ervin Martinson (1924–1977)
*Aime Martinson-Andra
*[[Otto Wilhelm Masing]] (1763–1832)
*[[Uku Masing]] (1909–1985)
*Dimitri Maslov (1903–1989)
*[[Paavo Matsin]] (1970)
*Arno(ld) Matteus (1897–1986)
*[[Ülo Mattheus]] (1956)
*Ida Meerits
*Erich Meerja (1931- 2005)
*[[Emo Mei]] (1905–1992) 
*[[Kaupo Meiel]] (1975)
*[[Peeter Meisel]] (1901–1937)
*Enel Melberg (1943)
*Julius Ernst Meigas (1882–1968)
*Andres Mens (1873–1920)
*Tiit Merenäkk (1948)
*[[Triinu Meres]] (1980)
*[[Lennart Meri]] (1929–2006)
*[[Kersti Merilaas]] (1913–1986)
*[[Arne Merilai]] (1961)
*[[Kuido Merits]] (Wido Moritz, 1962)
*Ilse Merkson (Märkson) (Eermann) (Bimba) (1910 -?)
*[[Riho Mesilane]] (1949–1993)
*Vello Mespak (1936–2022)
*[[Arvo Mets]], eesti päritolu vene luuletaja (1937–1997)
*Sulev Mets (1930–2018)
*[[Lehti Metsaalt]] (1933–2003)
*[[S. M. Rattiste|Siiri Metsamägi]] (1964)
*[[Mait Metsanurk]] (1879–1957)
*[[Leo Metsar]] (1924–2010)
*Adele Metua (1908–2005)
*[[Jaan Metua]] (1889–1945)
*Rafael Mihhailov
*[[Ann Mihkelson]] (1945)
*[[Ene Mihkelson]] (1944–2017)
*Ülle Miilen (1963)
*[[Henn Mikelsaar]] (1943)
*[[Ustav Mikelsaar]] (1943)
*[[Ilmar Mikiver]] (1920–2010)
*Hilda Mikk (1921–2025)
*[[Urmas Mikk]] (1957–1999)
*[[Sven Mikser]] (1974)
*[[Alex Milits]] (1932–2012)
*[[Voldemar Miller]] (1911–2006)
*Romuald Minna (1926–1988)
*Anna Mirka (1905–2008)
*Elfriede Armilde Mitt (1913–1997)
*Gerda Mitt (1921–2010)
*Eduard Molok 1947–2015)
*Arvi Moor (1909–2001)
*[[Reed Morn]] (1898–1978)
*[[Helene Moss]]
*[[Mudlum]] (Made Luiga) 
*Villem Muld (1914–1984)
*[[Helgi Muller]] (1932–1971)
*Külli Muna (1960–2003)
*Aimur Murd (1913–1977)
*Niina Murrik-Polonsky (1897–1947)
*[[Kati Murutar]] (1967)
*[[Ann Must]] (1953)
*[[Mihkel Mutt]] (1953)
*Sulev Muttik (1937–2002)
*[[Julius Muuga]]
*[[Kalle Muuli]] (1958)
*[[Mats Mõtslane]] (1884–1956)
*Leho Mõtus (1913–1942)
*[[Helmi Mäelo]] (1898–1978)
*[[Kristel Mägedi]] (1981–)
*[[Arvo Mägi]] (1913–2004)
*[[Milla Mägi]] (1949)
*[[August Mälk]] (1900–1987)
*Magnus Mälk (1912–1999)
*Voldemar (Valdar) Mälk (1898–1970)
*[[Heljo Mänd]] (1926–2020)
*[[Talvike Mändla]] (1992)
*[[Jakob Mändmets]] (1871–1930)
*[[Lea Mändmets]] (1963–)
*[[Eduard Männik]] (1906–1966)
*[[Raimo Männis]] (1931)
*Leelo Märjamaa-Reintal (1969)
*[[Veiko Märka]] (1964)
*[[Vassili Mölder]] (1878–1943)
*[[Josua Möllenbeck]] (suri 1650)
*[[Michael Möllenbeck (vaimulik)|Michael Möllenbeck]] (1595–1656)
*Aleksander Müller (1947–2013)
*[[Georg Müller]] (suri 1608)
*Ülo Hjalmar Müllerhof (1925–1989)
*[[Otto Münther]] (1864–1929)
*Aino Müür (1923–2008)
*Heili Müüripeal (1933–2008)
*[[Mare Müürsepp]] (1958)

== N ==
*[[Yri Naelapea]] (1896–1969)
*[[Johannes Naaris]] (1914–1948)
*[[Alice Naelapea]] (1899–1999)
*[[Valli Naelapea]] (1934–1989)
*Johannes Nahkur (1895–1998)
*[[Ivan Narodny]] (1869–1953)
*Peeter Narson (1894–1924)
*[[Boriss Nartsissov]] (1906–1982)
*[[Olga Nartsissov–Esslinger]] (1911–1985)
*[[Tia Navi]] (Tiia Kõnnussaar; 1965)
*[[Boriss Nazarevski]] (1911–1944)
*[[Jaan Nebokat]] (1844–1909)
*[[Gunnar Neeme]] (1918–2005)
*[[Imbi Neeme]]
*[[Jenny Olga Christine Neggo-Võssokotsky]] (1881–1973)
*[[Olga Nekljudova]] (1909–1989)
*[[Natalja Nekramatnaja]]
*[[Viktor Nelik]] (1927–1989)
*Marie Neumann Ilves (1899–1991)
*[[Arne Nielsen]]
*August Nieländer (1887...1986)
*Aare Niinemägi (1911–1986)
*[[Vassili Nikiforov-Volgin]] (1901–1941)
*Valentin Nikišin
*[[Ellen Niit]] (1928–2016)
*Arno Niitme (1909–2003
*[[Endel Nirk]] (1925–2018))
*[[Nirti]] (Triin Põldra; 1988)
*Helle-Mall Nittim-Risti (1931)
*[[Andrus Norak]] (1958–2011)
*Edgar Norman(n) (1902–1988)
*Johannes Normann (1875– u.1934)
*[[Dagmar Normet]] (1921–2008)
*[[Katja Novak]] (1998)
*[[Peeter Novod]] (1948)
*[[Eduard Nukk]] (1896–1978)
*[[Lea Nurkse]] (1904–1960)
*[[Minni Nurme]] (1917–1994)
*[[Juhan Nurmvee]] (Johan Feldbach; 1901–1972)
*[[Vsevolod Nõmtak|Vsevolod (Aarend) Nõmtak]] (1908)
*[[Enn Nõu]] (1933)
*[[Helga Nõu]] (1934)
*[[Erik Nöörme]] (1918)

==O==
*J. Oro ([[Julius Oengo]]; 1901–1941(?))
*Kronid Oboištšikov (1920–2011)
*Ada Oengo-Juhandi (1896–1963)
*[[Kirsti Oidekivi]] (Kristin Krull)
*[[Meelis Oidsalu]] (1978)
*Eduard Oja (1884–1957)
*[[Silvi Oja]] (1935–2013)
*Arved Ojamaa (1922–2019)
*[[Liisi Ojamaa]] (1972–2019)
*[[Ave Ojaste]]
*Aet Oks
*[[Jaan Oks]] (1884–1918)
*Kai-Mai Olbri-Kaarna (1943)
*[[Gustav Adolph Oldekop]] (1755–1838)
*[[Sulev Oll]] (1964 )
*Jetta Ollik-Andevei 1897–1986)
*Virve Lilleleid Ollino (1916–2010)
*Valter Omel
*Ilmar Onton (1921–1971)
*Oleg Oppengeim (1948–2013)
*Jaan Org (1895–1943)
*[[Peeter Org]] (1849–1908)
*Jüri Orgusaar (1857–1912)
*[[Karen Orlau]] (Katariina Täht; 1975)
*Georg(i) Orm (1920–2011)
*Hilda Orn (1902–1998)
*Mare Osi (1938)
*[[Virve Osila]] (1946–2025)
*Aleksandr Ossipov (1911–1967)
*[[Alma Ostra-Oinas]] (1886–1960)
*Klara Emilie Osvet- Miido (1897–1997)
*Konstantin Osvet (1889–1946)
*[[Loone Ots]]
*[[Jaan Otstavel]] (1843–1889)
*Kuno Otsus (1943–2014)
*Arnold Ottin (1923–1995)
*Aino Otto (1917–2003)
*Viktor Oxford (1893–1984)

==P==
*[[Anna Paas]] (1895–1975)
*Raid Paavel (1906–1976)
*[[Jaan Paavle]] (1940–2010)
*Ants Paikre (1944)
*Enno Paikre (1937–2014)
*Evald Paikre (1906–1944)
*Toivo Paikre (1933–2017)
*Leo Paimuste (1911–1941)
*[[Aili Paju]] (1938)
*[[Imbi Paju]] (1959)
*[[Juhan Paju]] (1939–2003)
*Anna Pajuleht
*[[Rein Pakk]] (1968)
*Ernst Paklar (1908–1950)
*Karl Palk (1871–1950)
*Hermann Pallas (1924–2009)
*[[Jüri Pallo]] (1963)
*Guido-Arved Palm (1916–1986)
*[[Johannes Palm]] (1896–1970)
*Reedik Palm (1933–1974)
*Hans Palosaar (1936–2012)
*Madis Panama (1953)
*Milvi Panga (1945)
*Johann Panius-Semmiste (1882–1942)
*[[Voldemar Panso]] (1920–1977)
*Bernhard Pant (?– 1974)
*[[Valdo Pant]] (1928–1976)
*[[Bruno Pao]] (1931)
*Ivan Papulovski (1923–1998)
*[[Jüri Parijõgi]] (1892–1941)
*[[Eeva Park]] (1950)
*Liili-Anne Parlo (1909–1992)
*[[Jaan Parv]] (1867–1899)
*Valli Parv
*[[Mirjam Parve]] (1991)
*[[Ralf Parve]]
*Evald Past (1900–1991)
*Arved Paul (1913–1960)
*Niina Pavlova (1897–1973)
*Leonora Peets (1898–1995)
*Peeter-Vello Peets
*Kaljola Pein (1923–1991)
*Elmar Pello (1910–2004)
*
*Veedi Penek (1919–2010)
*[[Peno Alnovo]] (1902–1938)
*[[Liisa Perandi]] (1879–1946)
*Arnold Perendi (1910–2003)
*[[Aino Pervik]] (1932–2025)
*[[Johann Daniel Petenberg]] (1830–1858)
*[[Kristian Jaak Peterson]] (1801–1822)
*Peeter Peterson (1898–1941)
*[[Margit Peterson]] (1971)
*[[Ernst Peterson-Särgava]] (1868–1958)
*Peti
*[[Johann Christoph Petri]] (1762–1851)
*[[Epp Petrone]] (1974)
*[[Justin Petrone]] (1979)
*Tamara Petrovskaja-Halili (1915–2001)
*[[Elmar Pettai]] (1912–2008)
*[[Carolina Pihelgas]] (1986)
*[[Magda Pihla]] (1908–1989)
*Artur Pihlapuu (1911–2000)
*[[Jüri Piik]] (1911–1969)
*[[Kristi Piiper]] (1983)
*Enno Piir (1910–2006)
*Leida Piir (1928–2022)
*[[Milvi Martina Piir]] (1971)
*[[Merilin Piirsalu]]
*[[Alar Pikkorainen]] (1968)
*Pjotr Pilski (1879–1941)
*Edgar Pilt (1920–2003)
*[[Lauri Pilter]] (1971)
*[[Aare Pilv]] (1976)
*Karl Pilvistu (1923–)
*[[Vaike Pilvistu]] (1926–1993)
*Karl Pinkovski (1875–1930)
*[[Paul Pinna]] (1884–1949)
*[[Nasta Pino]] (1934–2017)
*Mart Pisa (1911–?)
*Elmo Ploom (1907–1986)
*[[Ülar Ploom]] (1955)
*Õilme Ploompuu – van Nest (1905–1994) 
*Neeme Plutus (1972–2009)
*[[Aivar Pohlak]] (1962)
*Helve Poska (1925- 2020)
*Taavet Poska (1896–1998)
*Jelena Pozdnjakova (1917–2010)
*Boriss Pravdin (1887–1960)
*[[Ketlin Priilinn]] (1982)
*[[Linnar Priimägi]] (1954)
*[[Lilli Promet]] (1922–2007)
*Taimi Proos (1915–2003)
*[[Kajar Pruul]] (1959)
*Mikk Puhalainen (1935 – 2024)
*[[Liivi Puhk]] (1963)
*[[Holger Pukk]] (1920–1997)
*[[Friedrich Puksoo]] (1890–1969)
*[[Pulga Jaan]] (Jaan Pulk; 1947)
*Evald Pungas (1909–1966)
*Jaan Punisson (1871–?)
*Eerik Purje (1927–)
*[[Aarne Puu]] (1948)
*[[Moritz Maximilian Põdder]] (1852–1905)
*[[Neeme Põder]] (Monaco; 1976)
*Nikolai Põder (1924)
*[[Rein Põder]] (1943–2018)
*[[Helmi Põld]] (1908–1969)
*Jaan Põldema
*Voldemar Põlder (1903–1984)
*Alfred Põldmäe (1908–2008)
*Ingrid Põldsaar (1944)
*Ants Põldur (1907–1945)
*[[Asta Põldmäe]] (1944)
*[[Siiri Pärkson]] (1979–2024)
*Reet Pärjel-Simmul (1940–2021)
*Richard Pärlin (1893–1967)
*[[Helga Pärli-Sillaots]] (1912–1939)
*[[Jakob Pärn]] (1843–1916)
*Malle Pärn (1945)
*Eduard Pärna (1906–1992)
*[[Marge Pärnits]] (1976) 
*[[Mikk Pärnits]] (1985)
*Aksel Pärtel (1928–2004)
*[[Maarja Pärtna]] (1986)
*Ernst Pääro (1913–2004)
*Aleksander Päärson (1907)
*Mesike Päärt-Ploompuu (1902–1967)
*[[Hans Pöögelmann]] (1875–1938)
*[[Erik Püvi]] (1931–1976)

==Q==
*[[Johann Christian Quandt]] (1704–1750)

==R==
*[[Salme Raatma]] (1915–2008)
*Elle Raat-Aug (1952–2013)
*Joachim Rachel (1618–1669)
*[[Jan Rahman]] (1975)
*[[Tauno Rahnu]] (1969)
*Kalju Rahu ([[Ferdinand Kool]]; 1895–1973)
*Arvi Rahula (1900–1943)
*[[Juku-Kalle Raid]] (1974)
*Kaljo Raid (1918–1995)
*Kaljo Raid (1921–2005)
*[[Robert Raid]] (1915–1978)
*[[Villem Raid (kirjanik)|Villem Raid(la)]] (1884–1937)
*Elvi Raidaru (1917–2014)
*Voldemar Raidaru (1913–2006)
*Vello Raigo
*[[Inga Raitar]] (1966)
*Voldemar Rajalo
*[[Helmi Rajamaa]] (1909–2005)
*[[Harald Rajamets]] (1924–2007)
*Ella Rajari (1915–1998)
*[[Ylle Rajasaar]] (1969)
*Johann Rajestik
*[[Madis Raju]] (1915–1982)
*[[Kerttu Rakke]] (1971)
*Voldemar Rakles (1899–1968)
*[[Adolf Rammo]] (1922–1998)
*[[Helju Rammo]] (1926–1998)
*Aleksei Rand (1886–1970)
*Hilli Rand (1957)
*Lydia Rand (1897–1981)
*[[Robert Randma]] (1984)
*Vassili Randmets (1900–1984)
*Villu Randoja (1940)
*Kaie Rang (1992)
*[[Helene Ranna]] (1898–1946)
*[[Ain Rannaleet]] (1904–1943)
*[[Silvia Rannamaa]] (1918–2007)
*[[Jaan Rannap]] (1931)
*[[Egon Rannet]] (1911–1983)
*[[Vaike Rannet]] (1925–1999)
*Viktor Rannik (Tilling (1915–1972)
*Edmund Ranniko (1922–2013)
*Salme Rańniko (1918–2001)
*[[Aleksis Rannit]] (1914–1985)
*Matti Rannu (1938–1995)
*Stefan Ratsevitš (1903–1987)
*Urmas Rattus (1936–2008)
*[[Eno Raud]] (1928–1997)
*Liis Raud (1903–1984)
*[[Mart Raud]] (1903–1980)
*[[Mihkel Raud]] (1969)
*Märt Raud (1881–1980)
*[[Paul Johannes Raud]] (1999)
*[[Piret Raud]] (1971)
*[[Rein Raud]] (1961)
*[[Toomas Raudam]] (1947)
*[[Aleksander Raudjal]] (1734–1817)
*[[Leopold Raudkepp]] (1877–1948)
*[[Kuldar K. Raudnask]] (1965–1985)
*Ernst Raudsepp (1899–1947)
*[[Hugo Raudsepp]] (1883–1952)
*Karl Raudsepp (1908–1992)
*[[Sulev Raudsepp]] (1941–2017)
*[[Mait Raun]] (1963)
*[[Ott Raun]] (1940)
*[[Vallo Raun]] (1935–2024)
*[[Mauri Raus]] (1942–1990)
*[[Helju Rebane]] (1948)
*Lea Rebane (1926–2019)
*[[Leida Kudisiim|Leida Rebane]] (Leida Kudisiim; 1923)
*[[Marie Rebane]] (1912–2004)
*[[Carl Martin Redlich]] (1853–1896)
*Katrin Reemet (1952–1993)
*Konstantin Reemets (1906–?)
*Paul Reets (1924–2016)
*Jaak Reevits (1866–1962)
*[[Rudolf Reiman]] (1893–1957)
*Taisi Reiman (1920- 2006)
*[[Katrin Reimus]] (1961–2009)
*[[Reeli Reinaus]] (1977)
*[[Astrid Reinla]] (1948–1995)
*[[Ado Reinvald]] (1847–1922)
*Juta Reitsnik (1918–1982)
*Liili Remmel (1965)
*[[Maie Remmel]] (1940)
*[[Olev Remsu]] (1947)
*[[Andres Rennit]] (1860–1936)
*Ants Reoli (1943–1993)
*[[Villem Ridala]] (1885–1942)
*[[Kaur Riismaa]] (1986)
*Rein Riitsalu (1923–1970)
*[[Rudolf Rimmel]] (1937–2003)
*[[Karl Ristikivi]] (1912–1977)
*Siiri Ristla
*Heino Rohan (1926–1985)
*[[Birk Rohelend]] (Hele-Riin Moon; 1981)
*[[Richard Roht]] (1891–1950)
*Laine Rohtla (1927–2007)
*Leida Rohtla (1911–2002)
*Boriss Roitblat (1953)
*[[Ralf Rond]] (1893–1981)
*[[Lille Roomets]] (1977–)
*Elisabeth Roos-Bazilevskaja (1902–1951)
*Heljo Roos-Võsari (1922–2008)
*Meta Roos- Irtel von Brenndorf (1904–1989)
*[[Aarand Roos]] (1940–)
*[[Arthur Roose]] (1903–1929)
*[[Jürgen Rooste]] (1979)
*[[Marek Roots]] (1976)
*Oskar Rootsman (1897–1919)
*[[Mati Rosenstein]] (1945) 
*Riina Rossa
*[[Joachim Rossihnius]] (umbes 1600 – 1646)
*Viktor Rotko (1903...1942)
*Vladimir Rozanov (1917–1982)
*Vsevolod Roždestvenski (1895–1977)
*[[Aarne Ruben]] (1971)
*Nina Rudnikova-Uexküll (1890–1940)
*[[Olavi Ruitlane]] (1969)
*[[Arp Rullingo]] (1913–1942)
*[[Jaan Rummo]] (1897–1960)
*[[Paul Rummo]] (1909–1981)
*[[Paul-Eerik Rummo]] (1942)
*[[Karl Rumor]] (1886–1971)
*Aivar Rumvolt
*Juta Rundu (1931–2020)
*Ernst Rungi (1885–1975) 
*[[Hando Runnel]] (1938)
*[[Simo Runnel]] (1977)
*[[Friedrich Nikolai Russow]] (1828–1906)
*[[Valentin Ruškis]] (1910–2004)
*[[Christian Rutoff]] (1879–1940)
*[[Linda Ruud]] (1932–2010)
*Karin Ruus (1913–1976)
*Katrin Ruus
*Albert Ruutsoo (1913–1999)
*[[Johannes Ruven]] (1902–1942)
*[[Andrus Rõuk]] (1957)
*[[Grethe Rõõm]] (1976)
*[[Vambola Rähn]] (1923–1984)
*[[Ellinor Rängel]] (1902–1967)
*Krista Räni (1962)
*[[Piret Räni]] (1974)
*[[Valeria Ränik]] (1964)
*Virve Rännang (1904–1942)
*[[Lauri Räpp]] (1977–)
*Jüri Rästas (1934–2010)
*Manivald Rästas (1934–1986)
*Valter Rätsepp (1885–1937)
*[[Mariann Rückenberg]] (1988–)
*[[Adolf Rühka]] (1878–1901)
*Roland-Einar Rüütel (1925–2021)
*[[Hilja Rüütli]] (1921–2009)

==S==
*[[Kalju Saaber]] (1944–2026)
*August Saabas (1907)
*Aino Saadik
*[[Andres Saal]] (1861–1931)
*Armin Saan (1866–1955)
*[[Anti Saar]] (1980)
*[[Ants Saar]] (1920–1989)
*[[Henrik Saar]] (1903–1944?)
*Ira Saar (1923–2015)
*[[Juhan Saar]] (1929–2007)
*[[Olivia Saar]] (1931–2025)
*[[Veera Saar]] (1912–2004)
*[[Triina Saare]] (1913–2002)
*[[Rünno Saaremäe]] (1966–2011)
*Aleksander Saarna (1899–1949)
*Elmar Lembit Saarniit (1922–2017)
*[[Karin Saarsen]] (1926–2018)
*[[Leopold Saarts]] (1908–1937)
*[[Mari Saat]] (1947)
*[[Mare Sabolotny]] (1990)
*Mihhail Safonov (1935
*[[Edgar V. Saks]] (1910–1984)
*Hilda Saks-Esko (1909–1996)
*Silvia Salasoo (1928–2018)
*[[Georg Saleman]] (1597–1657)
*[[Herbert Salu]] (1911–1988)
*Kristel Salu (1975)
*Meelis Salujärv
*Maria Salundi (1914–2010)
*[[Rein Saluri]] (1939–2023)
*[[Mihkel Samarüütel]] (1976)
*[[Evelin Samuel]] (1975)
*[[Einar Sanden]] (1932–2007)
*[[Kristjan Sander]] (1977)
*[[Rein Sander]] (1945–2025)
*[[Tõnis Sander]] (1887–1914)
*Tõnu Sander
*Alma Sang (1900–1993)
*[[August Sang]] (1914–1969)
*[[Joel Sang]] (1950)
*Vladimir Sappak (1921–1961)
*Ellen Sarap-Irs {Kärm} (1915–2007)
*[[Valve Saretok]] (1911–2004)
*Ellen Sauks (1923–2008)
*[[Peeter Sauter]] (1962)
*Edzard Schaper (1908–1984)
*Sterna Schliefstein (1908–1941)
*[[Hermann Julius Schmalz]] (1870–1945)
*[[Erik Schmidt]] (1925–)
*Vera Schmidt (1915 – )
*Valmar Schotter (1969–2009)
*Evald Schultz (1869–1941)
*[[Uno Schultz]] (1956)
*Eva Schulzenberg (1908–1985)
*[[Joachim Gottlieb Schwabe]] (1754–1800)
*[[Male Schwarz]] (1925)
*[[Johann Georg Schwartz]] (1793–1874)
*[[Johann Schwelle]]
*[[Johann Benjamin Sczibalski]] (1728–1797) 
*[[Gustav Heinrich Schüdlöffel]] (1798–1859)
*[[Mihkel Seeder]]
*[[Andrus Seelik]] 
*[[Tõnu Seero]] (1957–1998)
*Edgar Sein (1908–1941)
*Frieda Selg (1909–1986)
*Johannes Selg (1908–1973)
*Elvine Sell (1922–2016)
*[[Tiia Selli]] (1959)
*Karl-Hanto Selmet (1927–1996)
*Boriss Semjonov (1894–1942)
*[[Kaupo Sempelson]]
*[[Johannes Semper]] (1892–1970)
*[[Tiit Sepa]] (1964–2017)
*Henrik Sepamaa (1905–1990)
*[[Milvi Seping]] (1929)
*[[Arnold Sepp]] (1908–1979)
*[[Ene Sepp]] (1991)
*Georg Sepp (1927–2000)
*[[Kaja Sepp (kirjanik)|Kaja Sepp]] (1969)
*[[Rein Sepp]] (1921–1995)
*[[Ly Seppel]] (1943)
*Aarne Seppel (1974)
*[[Raivo Seppo]] (1973)
*[[Herman Sergo]] (1911–1989)
*[[Igor Severjanin]] (1887–1941)
*Mihhail Sidorov (1893–1960)
*Tatjana Sigalova (1969)
*[[Arvi Siig]] (1938–1999)
*[[Imre Siil]] (1957)
*Maria Siiman (2001)
*[[Aleksander Siivas]] (1922–1967)
*Artur Sikemäe (1895–1942)
*[[Ilmar Sikemäe]] (1914–1998)
*[[Ivar Sild]] (1977)
*[[Merle Sild]] (1960)
*[[Marta Sillaots]] (1887–1969)
*Silver Silliksaar (1942)
*Viktor Simberg (?–1987)
*Uino Simmul 1934–2004)
*Minna Simre (1902–1941)
*Salme Sinimets (1913–1996)
*[[Siim Sinamäe]] (1992)
*Karl Sinijärv (1916–1987)
*[[Karl Martin Sinijärv]] (1971)
*Juhan Sinimäe (1910–1984)
*[[Triin Sinissaar]] (1975)
*[[Peeter Sink]] (1902–1957)
*[[Aristarch Sinkel]] (1912–1988)
*[[Aleksander Sipelgas]] (1885–1937)
*[[Rudolf Sirge]] (1904–1970)
*[[Virgo Sirvi]]
*[[Agu Sisask]]
*Johannes Siska (1913–1973)
*Jegor Julius von Sivers (1823–1879)
*[[Grigori Skulski]] (1912–1987)
*Nataly Smirnov
*Vladimir Smolenski (1901–1961)
*[[Juhan Smuul]] (1922–1971)
*[[Kerttu Soans]] (1961)
*[[Redik Soar]] (1882–1946)
*[[Mart Sohberg]] (1839–1927)
*Aleksei Sokolov (1910–1992)
*Georgi Solovjov (1912–1973)
*[[Jakob Martin Sommer]] (1860–1897)
*[[Lauri Sommer]] (1973)
*Lea Soo (Eiv Eloon) (1945)
*Juhan Sookas
*Reet Sool (1951–2021)
*Helmi Sooman (1913–1982)
*Herta Sooman (1913–1970)
*[[Peep Sooman]] (1978)
*[[Triin Soomets]] (1969)
*Mati Soonik (1944)
*Mihkel Soonlepp (1858–1934)
*Endel Soonsein
*[[Ivar Soopan]] (1971)
*[[Berit Sootak]]
*Aksel Soots
*Georgi Sorgonin (1904–1976)
*[[Jaan Speek]] (1866–1921)
*Isak Spungin (1923–1984)
*[[Ita Srankk]]
*
*[[Heinrich Stahl]] (u. 1600–1657)
*[[Victor Julius Stein]] (1841–1873)
*[[Peter Andreas Johann Steinsberg]] (1795–??)
*Eda Stern (1929–2021)
*[[Hermann Stock]] (1916–1987)
*[[Philipp Stramm]] (1814–1871)
*Wolf Dietmar von Stryk (1937–2015)
*[[Lilli Suburg]] (1841–1923)
*Dimitri Suigussaar
*Elmar Suigussaar (1901–2005)
*[[Harald Suislepp]] (1921–2000)
*[[Gustav Suits]] (1883–1956)
*Oskar Surva (1902–1990)
*Aleksander Susi
*[[Heino Susi]] (1925–1987)
*Artemi Sutt (1917–1996)
*
*[[Aleksander Suuman]] (1927–2003)
*[[Suve Jaan]] (1777–1851)
*Erich Suvi (1935–2009)
*Erika Suvi (1915–2015)
*Boriss Svobodin (1878–1942)
*[[Venda Sõelsepp]] (1923–2006)
*Marie Sõggel (1884–1938)
*Õie Sõster-Haas (1912–2008)
*Vello Sõukand (1960–2001)
*Olga Särel (1894–1979)
*[[Ilmar Särg]] (1955)
*[[Indrek Särg]] (1966)
*Aadu Säärits (1908–1982)
*[[Valter Sääsk]] (1939–2014)
*[[Karl Eduard Sööt]] (1862–1950)
*[[Peeter Südda]] (1830–1893)
*[[Juhan Sütiste]] (1899–1945)
*[[Kulno Süvalep]] (1929–1996)

==Š==
*[[Jüri Šumakov]]
*Boriss Štein (1933–2017)
*Sergei Štein (1882–1955)
*Anton Štšerbakov (1908–1978)
*Boris Štšutskoi (1870–1964)

==Z==
*[[Tatjana Zrjanina]] (1910–1998)
*Leonid Zaitsev (1909–1992)
*[[Elīna Zālīte]] (1898–1955)
*Avo Zelinski (1958–2017)
*Vieno Zlobina (1919–2020)
*Olga Žurjari-Ossipova (1961–)
*Janis Žigurs (1915–1988)

==T==
*[[Aleksandra A. T.]] (1993)
*[[Agnes Taar]] (1898–1976)
*[[Ingel Tael]]
*[[Leila Tael-Mikešin]] (1984)
*Dmitri Taevere
*Boris Taggo-Novosadov (1907–1945)
*[[Sulev Tailo]] (1920–2010)
*Ilze Tālberga (1985)
*Eino Tali (1922–1999)
*Joosep Heinrich Talomaa-Teinmann (1896–1923)
*[[Ilmar Talve]] (1919–2007)
*[[Mai Talvest]] (1909–2001)
*[[Jüri Talvet]] (1945)
*[[Malle Talvet]] (1955)
*[[Heiti Talvik]] (1904–1947)
*Elmar Talviste (1937–1985)
*Julius Tamberg
*Karl Tamjärv (1919–2015)
*[[Aksel Tamm (1923–1987)|Aksel Tamm]] (1923–1987)
*[[Aksel Tamm]] (1931–2023)
*Arnold Tamm (1906–1942)
*Arnold Tamm (1927–)
*[[Jaanus Tamm]] (1957–2010)
*[[Jakob Tamm]] (1861–1907)
*[[Laur Tamm]] (1911–1998)
*[[Margus Tamm]] (1977) 
*Ursus Tamm (1910–1942)
*Valter Tamm (1937–)
*[[Tiina Tamman]] (1948)
*[[August Tammann]] (1893–1934)
*[[Henno Tammart]] (1909–1943)
*[[Aino Tammeorg]]
*[[Katariina Tammert]] (1982)
*[[Agu Tammeveski]] (1951)
*[[Katrin Tammik]] (1945–1999)
*[[Evald Tammlaan]] (1904–1945)
*[[Anton Hansen Tammsaare]] (1878–1940)
*[[Jaan Tangsoo]] (1963)
*Heino Taremäe (1921–2000)
*[[Tiit Tarlap]] (1954–2017)
*Leida Tarmel (1903–1971)
*Eha Tarmet-Toomberg (1907–1993)
*Hillo Tarvel
*Edur Tasa (1903–1941)
*[[Ilmar Taska]] (1943)
*[[Aleksander Tassa]] (1882–1955)
*Edmund Taster
*[[Triin Tasuja]]
*[[Tuuli Taul]] (1986)
*[[Alma Teder]] (1908–1990)
*Berta Teder (1905–1979)
*Ernst Teder (1915–1993)
*Juhan Teder (1911–1999)
*[[Tarmo Teder]] (1958)
*[[Andra Teede]] (1988)
*[[Endla Tegova]] (1922–1987)
*[[Maria Teiverlaur]] (1955–) 
*Kristiina Teiss
*[[Paul Tekkel]] (1882–1944)
*[[Indrek Tenno]] (1969)
*[[Endel Tennov]] (1926–1978)
*Elise Tenter (1888–1931)
*[[Alfred Teppan]] (1890–1975)
*[[Arnold Terijõe]] (1902–1937)
*Marina Tervonen (1953)
*Liidia Tetergova (1932–2012)
*[[Anne-Mai Tevahi]] (1989)
*[[Aino Thoen]] (1913–2010)  
*[[Johann Thomasson]] (1817–???)
*Erik Thomson (1915–1990)
*[[Aino Tigane]] (1912–1991)
*[[Leida Tigane]] (1908–1983)
*Urmas-Armas-Ingel Tigane (1970–2020)
*Valentine Tigane (1906–1987)
*Lembit Tihkan (1930–2023)
*[[Hans Tiismann]] (1829–1886)
*Loit Tiitsaar (1921–1998)
*[[Nete Tiitsaar]] (1989)
*[[Romulus Tiitus]] (1906–1982)
*[[Gustav Tikerpuu]] (1888–1913)
*August Tiko
*[[Roland Tõnisson]] (1968) 
*[[Mihkel Tiks]] (1953)
*Urmas Tilga (1966)
*Julius Tillo (1919–1995)
*Osvald Timmas (1913–2005)
*[[Rostislav Titov]] (1928–2013)
*Helene Tobias-Malõševskaja (1908–2001)
*Jaak Tobre
*[[Erik Tohvri]] (1933)
*Nelly Toiger (1895–1969)
*[[Tuuli Tolmov]] (1994) 
*[[Aleksander Ferdinand Tombach]] (1872–1944)
*[[Donald Tomberg]]
*Tamara Tomberg
*Valentin Tomberg (1900–1973)
*Viktor Tomberg (1915–1984)
*Ilona Tominga (1964)
*Juhan Tomingas
*[[Ilmar Tomusk]]
*Alma Toom (1903–1945)
*[[Kusta Toom]] (1892–1973)
*Leon Toom (1921–1969)
*Liidia Toom (1890–1976)
*[[Aino Toomaspoeg]] (1916)
*Elmar Toome (1921–1941)
*Juhan Toomepuu (1902–1990)
*[[Tiia Toomet]] (1947)
*[[Tanel Toomik]]
*[[Osvald Tooming]] (1914–1992)
*Friido Toomus (1908–1974)
*Terje Toomus \Tõeveer (1907–1994)
*[[Elin Toona]] (1937)
*[[Rein Tootmaa]] (1957)
*Kalju Tori (1924–2007)
*Ants Tosin (1931...2012)
*[[Mats Traat]] (1936–2022)
*Linda Traumann (1908)
*Ella Treffner (1890–1969)
*[[Elem Treier]] (1927–2012)
*[[Karl Trein]] (1900–1937)
*Marie Elvine Tretjakevitsch (1875–1975)
*Leonid Trett (1905–1990)
*Lydia Trett (1915–2011)
*Jaan Treufeldt (1888–1979)
*[[Karl Treinfeldt|Karl Treufeldt]] (1893–1939)
*[[Maryliis Teinfeldt-Grins]] (1993)
*Leonid Trett (1905–1990)
*Nikolai Troitski (1859–)
*[[Tõnu Trubetsky]] (1963)
*[[Uido Truija]] (1944)
*[[Ilmar Trull]] (1957)
*Ivan Trull (1929–2015)
*[[Oskar Truu]] (1887–1949)
*[[Silvia Truu]] (1922–1990)
*[[Irma Truupõld]] (1903–1980)
*Aleksander Tšernjavski-Tšernigovski-Dubinski (1884–1942)
*Sergei Tšõbov
*[[Friedebert Tuglas]] (1886–1971)
*[[Arnold Tulik]] (1911–1990)
*Evald Tults (1920–1996)
*[[Leelo Tungal]] (1947)
*Genrich Turonok (1925–1996)
*[[Eet Tuule]] (1941)
*[[Jüri Tuulik]] (1940–2014)
*[[Ülo Tuulik]] (1940)
*Enn Tuuling (1906–1981)
*[[Liidia Tuulse]] (1912–2012)
*[[Tiina Tuvikene]] (1924–1999)
*Maimu Tõldsepp (1902–1990)
*Paul Tõldsepp (1908–1984)
*Roland Tõldsepp (?–1960)
*[[Mats Tõnisson]] (1853–1915)
*Hilda Tõnnov (1903–1978)
*[[August Tõnurist]] (1869–1943)
*[[Maniakkide Tänav]] (1976)
*[[Jaan Tätte]] (1964)
*Daima Maylis Türner (1926)
*[[Eduard Tüür (1961)|Eduard Tüür]] (1961)

==U==
*[[Valev Uibopuu]] (1913–1997)
*[[Villem Ugandi]] (1898–1942)
*[[Enn Uibo]] (1912–1965)
*[[Mihkel Ulman]] (1956)
*[[Naan Umbusk]]
*[[Marie Under]] (1883–1980)
*[[Ell Undla]] (1902–1965)
*[[Paul Undritz]] (1854–1897)
*[[Jaan Undusk]] (1958)
*[[Maarja Undusk]]
*[[Magda Univer]] (1910–1995)
*[[Mati Unt]] (1944–2005)
*[[Ester Urbala]] (1982)
*[[Leida Urbanik]] (1913–1978)
*[[Silvia Urgas]] (1992)
*[[Vaptas Urke]] (1923–1983)
*[[Inger Urm]]
*[[Peeter Urm]] (1949)
*[[Reino Urm]] (1933–1991)
*[[Jaak Urmet]] (1979)
*[[Ago Ustal]] (1933–2010)
*[[Richard Uudsemaa]] (1909–1997)
*[[Peeter Uuetoa]]
*[[Eia Uus]] (1985)
*[[Arvo Uustalu]] (1964)
*[[Albert Uustulnd]] (1925–1997)
*[[Lembit Uustulnd]]

==V==
*[[Debora Vaarandi]] (1916–2007)
*[[Martin Vabat]] (1981)
*[[Urmas Vadi]] (1977)
*[[Veronika Vaeras]]
*[[Tõnis Vaga]] (1975–2006)
*[[Lembit Vahak]]
*Enn Vahemets (1929–1978)
*[[Aigar Vahemetsa]] (1936–2007)
*[[Berk Vaher]] (1975)
*[[Irja Vaher]] (1977)
*[[Laine Vaher]]
*[[Vaapo Vaher]] (1945–2024)
*[[Luise Vaher]] (1912–1992)
*[[Paul Vahi]] (1911–1941)
*[[Vaino Vahing]] (1940–2008)
*Jüri Vaht (1901–1925)
*[[Jaan Vahtra]] (1882–1947)
*[[Robert Vaidlo]] (1921–2004)
*[[Arvi Vaigla]]
*[[Enn Vaigur]] (1910–1988)
*Mati Vaisma (1947–1987)
*Vassili Valge (1907–1978)
*[[Aksel Vaik]] (1909–1967)
*Georg Vaino (
*[[Ao Vaks]] (1912–1993)
*[[Karl Valge]] (1901)
*[[Vassili Valge]] (1907–1978)
*[[Aksel Valgma]] (1910–1966)
*[[Mait Vaik]] (1969)
*[[Jaanus Vaiksoo]] (1967)
*Juhan Valgustee (1909–1970)
*[[Peet Vallak]] (1893–1959)
*[[Aidi Vallik]] (1971)
*[[Mari Vallik]] (1993)
*[[Mari Vallisoo]] (1950–2013)
*[[August Vallner]] (1889–1962)
*[[Hugo Valma]] (1891–1977)
*[[Elmar Valmre]] (1905/1909–1944)
*[[Edgar Valter]] (1929–2006)
*Lembit Valter (1921–2004)
*[[Arvo Valton]] (1935–2024)
*[[Andres Vanapa]] (1924–2004)
*[[Larissa Vanejeva]] (1953)
*Veikko Vangonen (1964)
*[[Hannes Varblane]] (1949–2022)
*[[Ruth Vassel]] (1984)
*[[Georgi Vassiljev]] (1905–1994)
*[[Margus Veanes]] (1941–1981)
*[[Salme Veber]] (1915–2016)
*[[Joonas Veelmaa]] (1988)
*[[Merle Veesalu-Rand]] (1977) 
*[[Muia Veetamm]] (1907–1995)
*Siegfried von Vegesack (1888–1974)
*[[Rein Veidemann]] (1946)
*Siegfried Veidenbaum (1904–1997)
*Juhan Veidenstrauch (1880–1930)
*[[Enn Vellend]] (1904–1941)
*[[Rein Vellend]] (1915–1964)
*[[Mihhail Veller]] (1948)
*[[Aado Velmet]] (1910–1974)
*[[Ilmar Vene]] (1951)
*[[Erlend-Ferdinand Vennola|Inga Vennola]] (1981)
*[[Voldemar Vent]] (1901–1966)
*[[Marie Verdei]] (1993)
*Gennadi Vereštšagin (1955)
*[[Velli Verev]] (1927–1987)
*[[Toomas Verrev]] (1979)  
*Viktor Veskimäe (1902–1967)
*Lev Vesselov (1937)

*[[Enn Vetemaa]] (1936–2017)
*[[Arno Vihalemm]] (1911–1990)
*Johannes Vihma (1920–2017)
*[[Johannes Viedemann]]
*[[Vicky Viidikas]] (1948–1998)
*[[Bernhard Viiding]] (1932–2001)
*[[Elo Viiding]] (Elo Vee) (1974)
*[[Ine Viiding]] (1933–1990)
*[[Juhan Viiding]] (1948–1995)
*[[Paul Viiding]] (1904–1962)
*[[Arved Viirlaid]] (1922–2015)
*Voldemar Viirsalu (1912–2006)
*[[Aili Viitar]] (1904–2000)
*[[Assandra Vikikivi]]
*[[Eduard Vilde]] (1865–1933)
*[[Jüri Vilde]] (1945–2016)
*[[Heiki Vilep]] (1960)
*August Vilidu Veltmees (1920–2012)
*Elga Viljassar (1908–1988)
*[[Ants Viljus]] (1955)
*[[Valeeria Villandi]] (1924–2021)
*[[Viire Villandi]] (1955–2015)
*[[Jevgenia Vimbo]] (1902)
*[[Harry Vimson]] (1912)
*Ida Vink (1902–1993)
*Villi Vink (1927–2022)
*Reinhold Vinkler (1907–1942)
*[[Toomas Vint]] (1944)
*[[Adrian Virginius]] (1663–1706)
*[[Ann Viskar]] (1882–1940)
*[[Henrik Visnapuu]] (1889–1951)
*Lydia Visnapuu (1909–1978)
*Jaroslav Voinov (1887–1950)
*Zinaida Vojeikova
*Valentin Volkov (1911–1986)
*[[Juhan Voolaid]] (1971)
*Ants Vomm (1931–2003)
*[[Jaan Vorms]] (1885–1936)
*Elmar Vrager (1916–1988)
*Ilja Všivkov (1900–1968)
*Ülo Alo Võsar (1942)
*Kristjan Võsoberg (1924–2001)
*Friedrich (Priidu) Võt(t)i (1912–1960)
*Egi Väina
*[[Heino Väli]] (1928–1990)
*[[Katrin Väli]] (1956)
*[[Linda-Mari Väli]] (1988)
*[[Silvi Väljal]] (1928–2014)
*[[Kaarel B. Väljamäe]] (bööma) (1981)
*[[Vaike Väljaots]] (1936–2018)
*[[Elme Väljaste]] (1952)
*Eduard Värav (1906–1962)
*Andres Väärismaa (1908–1944)

==W==
*[[Juhan Weitzenberg]] (1838–1877)
*Karin Maria Wilde (1908– ?)
*[[Asta Willmann]] (1916–1984)
*[[Friedrich Wilhelm Willmann]] (1746–1819)
*[[Reinhold Johann Winkler]] (1767–1815)
*Eugenia von Wiren-Basilewsky (1917–2006)
*Ute Wohlrab (1969)
*[[Gustav Wulff]] (1865–1946)
*[[Hella Wuolijoki]] (1886–1954)
*[[Eduard Ludvig Wöhrmann]] (1863–1934)

==Õ==
*[[Merike Õim]] (1951)
*[[Tõnu Õnnepalu]] (1962)
*Edward Õun (1907)
*[[Ervin Õunapuu]] (1956)
*[[Elmar Õun]] (1906–1977)
*[[Voldemar Õun]] (1893–1986)
*Edvald Õunapuu (1909–1956)

==Ö==
*Jüri Ööbik (1948)
*Kuno Ööpik (1919–2005)

==Ü==
*[[Johannes Üksi]] (1891–1937) 
*Jaanus Ülavere (1910–1987)
*Leenart Üllaste (1910–2003)
*Pilvi Üllaste (1917– 2003)
*[[Julius Ürt]] ([[Indrek Tart]], 1946)

== Viited ==
{{viited}}
[[Kategooria:Eesti kirjanikud| ]]
[[Kategooria:Eesti inimeste loendid|Kirjanikud]]
[[Kategooria:Kirjanike loendid]]
[[Kategooria:Eesti kirjanduse loendid]]</text>
      <sha1>q0m71iuq5wep6zkzg3gb4olejkpzmn0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 14. jaanuaril</title>
    <ns>0</ns>
    <id>17808</id>
    <revision>
      <id>7203856</id>
      <parentid>7194413</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T13:04:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <origin>7203856</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8010" sha1="fj46weq0iwqsyw92cw0q0spsg1ci8l6" xml:space="preserve">{{sündinud jaanuaris}}
''Siin loetletakse [[14. jaanuar]]il sündinud tuntud inimesi.

*[[1507]] – [[Hispaania Catarina]], Portugali kuninganna
*[[1683]] – [[Gottfried Silbermann]], saksa oreliehitaja
*[[1817]] – [[Charles du Bouzet]], Prantsusmaa erakorraline komissar Alžeerias
*[[1818]] – [[Zacharias Topelius]], Soome kirjanik
*[[1819]] – [[Constantin von Grewingk]], Liivimaa geoloog ja arheoloog
*[[1823]] – [[Carlo III (Parma)|Carlo III]], Parma hertsog
*[[1825]] – [[Franklin Alberger]], USA poliitik
*[[1836]] – [[Henri Fantin-Latour]], prantsuse kunstnik
*[[1841]] – [[Berthe Morisot]], Prantsuse kunstnik
*[[1850]] – [[Pierre Loti]], prantsuse kirjanik
*[[1861]] – [[Mehmed VI]], [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] viimane [[Türgi sultan|sultan]]
*[[1863]] – [[Manuel Gomes da Costa]], Portugali president
*[[1865]] – [[Jaume Viladrich i Gaspar]], Urgelli piiskop ja Andorra kaasvürst
*[[1873]] – [[Moissei Uritski]], kommunistlik partei- ja riigitegelane
*[[1875]] – [[Albert Schweitzer]], arst, misjonär, filosoof ja muusik
*[[1876]] – [[Jaan Ein]], eesti põllumees
*[[1885]] – [[Adalbert Lübek]], eesti arst
*[[1886]] – [[Hugh Lofting]], [[Suurbritannia|briti]] kirjanik (&quot;[[Doktor Dolittle]]&quot;)
* 1886 – [[Gustav Sergo]], eesti meremees, kaugesõidukapten
* 1886 – [[Carl Axel Mothander]], rootsi sõjaväelane, ajakirjanik ja tõlkija
*[[1889]] – [[August Pulst]], eesti maalikunstnik ja teatridekoraator
*[[1892]] – [[Franz Dahlem]], saksa kommunistlik poliitik ja Saksa DV riigitegelane
*[[1895]] – [[Nikolai Bernhard Sülk]], eesti arstiteadlane 
*[[1896]] – [[Aliide-Julianne Pedraudse]], eesti pikaealine
* 1896 – [[John Dos Passos]], USA kirjanik
* 1896 – [[Martin Niemöller]], saksa teoloog
*[[1897]] – [[Johannes Soodla]], Eesti sõjaväelane
*[[1901]] – [[Johannes Reinhold Põlluman]], eesti keemik
*[[1902]] – [[Konstantin Kirsimägi]], Eesti politseinik
*[[1905]] – [[Emily Hahn]], USA kirjanik
*[[1906]] – [[Enn Kandvere]] (Eduard Kraft), eesti viiuldaja ja saksofonist 
*[[1907]] – [[Elmar Luts]], eesti koorijuht 
* 1907 – [[Bernard Kangermann]] (Pear Luide), eesti kirjanik 
*[[1908]] – [[Jaan Harju]], Eesti sõjaväelane
* 1908 – [[Vassili Mestnikov]], jakuudi teatrilavastaja, näitleja ja teatripedagoog
*[[1909]] – [[Johannes Selliov]], eesti vaimulik
* 1909 – [[Henno Tammart]], eesti kirjanik
*[[1911]] – [[Anatoli Rõbakov]], juudi päritolu vene kirjanik
*[[1913]] – [[Heino Mits]], eesti raadioajakirjanik ja tõlkija
*[[1915]] – [[Johannes Aps]], eesti poksija
*[[1916]] – [[Lydia Vohu-Viksten]], eesti näitleja 
*[[1918]] – [[Semjon Školnikov]], vene päritolu nõukogude filmioperaator ja Eesti poliitik
*[[1919]] – [[Giulio Andreotti]], [[Itaalia]] poliitik, seitsmekordne peaminister
*[[1923]] – [[Hugo Raudsaar]], eesti astronoom
* 1923 – [[Ülo Habicht]], eesti kujunduskunstnik 
*[[1925]] – [[Yukio Mishima]], jaapani kirjanik
* 1925 – [[Raoul Viies]], eesti komsomolitegelane 
*[[1926]] – [[Heldur Tüüts]], eesti kergejõustiklane, treener, sporditegelane ja jurist
* 1926 – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog, paleontoloog ja litoloog
*[[1927]] – [[Karl Peterson (loomaarstiteadlane)|Karl Peterson]], eesti mikrobioloog 
*[[1929]] – [[Johannes Pahapill]], eesti rahvustegelane 
* 1929 – [[Gheorghe Fiat]], Rumeenia poksija
*[[1935]] – [[Hans Georg Link]], eesti arstiteadlane 
*[[1936]] – [[Charles Gabriel Kurland]], eesti biokeemik 
*[[1938]] – [[Virve Krimm]], eesti tõlkija ja kirjanduskriitik 
*[[1939]] – [[Vello Rekkaro]], eesti majandusteadlane
*[[1940]] – [[Miia Masso]], eesti arhitekt 
* 1940 – [[Heljo Repkina]], eesti juht 
* 1940 – [[Epp Tamm]], eesti klassikaline filoloog ja tõlkija
*[[1941]] – [[Faye Dunaway]], USA näitlejar ja produtsent
* 1941 – [[Milan Kučan]], Sloveenia poliitik
* 1941 – [[Mari Tarand]], eesti raadioajakirjanik
*[[1942]] – [[Milvi Söörd]], eesti vandeadvokaat 
* 1942 – [[Stig Engström (näitleja)|Stig Engström]], rootsi näitleja
*[[1943]] – [[Helve Udam]], eesti arhitekt 
* 1943 – [[Mariss Jansons]], läti dirigent
* 1943 – [[Shannon Lucid]], Ameerika Ühendriikide biokeemik ja endine NASA astronaut
* 1943 – [[Holland Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja näitekirjanik 
*[[1944]] – [[Ruuben Post]], eesti looduskaitsetegelane
*[[1946]] – [[Harold Shipman]], briti arst-sarimõrvar
* 1946 – [[Taivo Sillar]], eesti kontrabassist 
*[[1947]] – [[Lembit Sibul]], eesti humorist ja estraadiartist 
*[[1948]] – [[Vello Janson]], eesti näitleja 
* 1948 – [[Priit Herodes]], eesti heraldik  
* 1948 – [[Olev Raju]], eesti majandusteadlane ja poliitik
* 1948 – [[Matti Pehk]], eesti füüsik
* 1948 – [[Lisbeth Korsmo]], norra kiiruisutaja ja jalgrattur
* 1948 – [[Valeri Harlamov]], vene jäähokimängija
*[[1949]] – [[Martin Sajdik]], Austria diplomaat
*[[1952]] – [[Teitur Þórðarson]], Islandi jalgpallitreener
* 1952 – [[Călin Popescu-Tăriceanu]], Rumeenia poliitik
*[[1960]] – [[Meeli Kõiva]], eesti kunstnik
* 1960 – [[Andrea Fischer]], Saksa poliitik
*[[1961]] – [[Vissarion]], Vene müstik
* 1961 – [[Enn Allik]], eesti kunstnik
* 1961 – [[Marusja Klimova]], vene kirjanik ja tõlkija
*[[1962]] – [[Kait Tamra]], eesti laulja ja helilooja
*[[1963]] – [[Steven Soderbergh]], [[USA|ameerika]] filmirežissöör
* 1963 – [[Even Tudeberg]], eesti ettevõtja
* 1963 – [[Leonid Kožara]], Ukraina poliitik
*[[1964]] – [[Inessa Renser-Josing]], eesti kunstnik 
*[[1965]] – [[Šamil Bassajev]], [[Tšetšeenia]] peaminister ([[1998]])
* 1965 – [[Ia Remmel]], eesti muusikaajakirjanik, -kriitik ja -pedagoog
*[[1966]] – [[Anne Uusna]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog
* 1966 – [[Lylian Meister]], eesti tekstiilikunstnik
* 1966 – [[Marko Hietala]], soome laulja, bassist ja laulukirjutaja
*[[1967]] – [[Zakk Wylde]], USA muusik
*[[1968]] – [[LL Cool J]], [[USA|ameerika]] räppar, näitleja
* 1968 – [[Veikka Gustafsson]], soome alpinist
*[[1969]] – [[Dave Grohl]], USA laulja
* 1969 – [[Jason Bateman]], USA filminäitleja
*[[1970]] – [[Damdin Tsogtbaatar]], Mongoolia poliitik
*[[1971]] – [[Lasse Kjus]], norra endine mäesuusataja
* 1971 – [[Murat Kardanov]], Venemaa maadleja
* 1971 – [[Narine Abgarjan]], vene keeles kirjutav armeenia kirjanik
*[[1972]] – [[Priit Paama]], eesti korvpallitreener
* 1972 – [[Katri-Evelin Kalaus]], eesti kliiniline psühholoog-psühhoterapeut 
*[[1973]] – [[Giancarlo Fisichella]], itaalia võidusõitja
*[[1974]] – [[Urmas Vaino (ajakirjanik)|Urmas Vaino]], eesti ajakirjanik
*[[1975]] – [[Mari Abel]], eesti näitleja
* 1975 – [[Dragoș Tudorache]], Rumeenia poliitik
*[[1977]] – [[Narain Karthikeyan]], India autovõidusõitja
*[[1978]] – [[Shawn Crawford]], USA kergejõustiklane
* 1978 – [[Simo Mikkonen]], soome ajaloolane
*[[1980]] – [[Carlos Alvarado Quesada]], Costa Rica poliitik, kirjanik, ajakirjanik ja politoloog 
*[[1982]] – [[Víctor Valdés]], Hispaania jalgpallur
*[[1986]] – [[Romed Baumann]], Austria mäesuusataja
*1986 – [[Yohan Cabaye]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[1988]] – [[Andre Mägi]], eesti jalgpallur
* 1988 – [[Kamil Wilczek]], poola jalgpallur
*[[1990]] – [[Áron Szilágyi]], Ungari vehkleja
*1990 – [[Johan Randvere]], eesti pianist
*[[1991]] – [[Peter Holland (jäähokimängija)|Peter Holland]], Kanada jäähokimängija 
*1991 – [[Nemanja Lakić-Pešić]], serbia jalgpallur
*[[1992]] – [[Robbie Brady]], Iirimaa jalgpallur
*[[1993]] – [[Markéta Gregorová]], Tšehhi poliitik
* 1993 – [[Marija Lassitskene]], Venemaa kõrgushüppaja
*[[1994]] – [[Muktar Edris]], Etioopia pikamaajooksja
* 1994 – [[Connor Brown]], Kanada jäähokimängija
* 1994 – [[Beth Mooney]], Austraalia kriketimängija
*[[1999]] – [[Declan Rice]], inglise jalgpallur 
* 1999 – [[Emerson Royal]], Brasiilia jalgpallur

[[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Jaanuar, 14.]]</text>
      <sha1>fj46weq0iwqsyw92cw0q0spsg1ci8l6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hoorn</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18021</id>
    <revision>
      <id>7204095</id>
      <parentid>5898328</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:13:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204095</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="776" sha1="mfsv2p52lizxt34k1zog77j4lsvcf34" xml:space="preserve">{{Linn
| nimi = Hoorn
| nimi1_keel = hollandi | nimi1 = Hoorn
| lipp = Flag of Hoorn.svg
| lipu_link = [[Hoorni lipp]]
| vapp = Hoorn wapen 2.svg
| vapi_link = [[Hoorni vapp]]
| pindala = 1214
| elanikke = 
}}
'''Hoorn''' on linn [[Holland]]i loodeosas ning kuulub [[Põhja-Hollandi maakond]]a. 

Hoorn'i linna pindala on 52,24 km², millest maismaa moodustab 19,31 km² ja vesi 32,93 km². Linnas elab 68 068 elanikku (2005).

Hoorn sai [[linnaõigus]]ed [[1357]]. aastal. 

Hoorni linnas on ajalooline [[raudtee]] Hoorni ja [[Medemblik]]i vahel (''Steamtrain Hoorn Medemblik'').

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.hoorn.nl Hoorni koduleht]
*[http://www.plattegronden.nl/hoorn Hoorn]
[[Kategooria:Põhja-Hollandi provints]]
[[Kategooria:Hollandi linnad]]</text>
      <sha1>mfsv2p52lizxt34k1zog77j4lsvcf34</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Madrid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>20261</id>
    <revision>
      <id>7204136</id>
      <parentid>7180283</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:54:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204136</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="149304" sha1="keacsygcq1x8az9nosyur74x0j7dp76" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib omavalitsusüksusest; linnastu kohta vaata artiklit [[Madridi linnastu]].}}

{{Infokast asula
| nimi = Madrid
| hääldus = madr'iid 
| pilt_üldvaade = Gran Vía (Madrid) 1.jpg
| pildiallkiri = [[Gran Vía]]
| vapp = Escudo de Madrid.svg
| vapi_link = Madridi vapp
| lipu_pilt = Bandera de la ciudad de Madrid.svg
| lipu_link = Madridi lipp
| pindala = 605,77
| elanikke = 3477497
| laius = 40.4169
| pikkus = -3.7033
| asendikaardi_pilt = 
| asendikaart = Hispaania
| osm = pind
}}

'''Madrid''' on [[Hispaania]] pealinn, [[Madridi autonoomne piirkond|Madridi autonoomse piirkonna]] ja [[Madridi provints|Madridi provintsi]] keskus ning riigi rahvarohkeim linn. 3,5 miljoni elanikuga Madrid on [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] (EL) [[Euroopa Liidu linnade loend elanike arvude järjekorras|suuruselt teine linn]] [[Berliin|Berliini]] järel&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.ine.es/dynt3/inebase/en/index.htm?padre=525|title=Instituto Nacional de Estadística. (National Statistics Institute)|website=www.ine.es|access-date=8 August 2025}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://worldpopulationreview.com/cities/spain/madrid|title=Madrid Population 2025|website=World Population Review|access-date=19 August 2025|language=en}}&lt;/ref&gt; ja selle linnastu on EL-is suuruselt teine [[Pariis|Pariisi]] järel.&lt;ref name=&quot;citypopulation.de&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.citypopulation.de/world/Agglomerations.html|title=Major Agglomerations of the World|website=Population Statistics and Maps|date=1 January 2019|access-date=25 August 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20100704112702/http://www.citypopulation.de/world/Agglomerations.html|archive-date=4 July 2010}}&lt;/ref&gt; Omavalitsusüksuse pindala on 605,77 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;. Madrid asub [[Manzanares (Hispaania jõgi)|Manzanarese jõe]] ääres [[Pürenee poolsaar|Pürenee poolsaare]] keskosas umbes 650 meetri kõrgusel merepinnast. See on riigi poliitiline, majanduslik ja kultuuriline keskus.

Madridi kindlustatud asula kujunes 9. sajandi lõpul [[Córdoba emiraat|Córdoba emiraadi]] sõjalise eelpostina. Kristlased vallutasid Madridi 1083. või 1085. aastal ja sellest sai hiliskeskajal märkimisväärne Kastiilia krooni linn. Madrid hakkas halduskeskusena arenema alates 1561. aastast, kui sellest sai Hispaania monarhia õukonna alaline asukoht. Järgnenud sajanditel tugevnes linna roll tsentraliseeritud riigi kujunemise käigus.{{Sfn|Valenzuela Rubio|1999|lk=68}}

Madrid on üks Euroopa olulisemaid majanduskeskusi: sinna on koondunud enamik Hispaania pangandusest ning seal asuvad näiteks [[Telefónica]], [[Iberia]], [[Banco Bilbao Vizcaya Argentaria|BBVA]] ja FCC peakorterid.{{Sfn|Moreno-Fernández|2020|lk=45}} [[:en:Globalization_and_World_Cities_Research_Network|Globalization and World Cities Research Network]] liigitab Madridi [[Maailmalinn|alfataseme maailmalinnaks]].&lt;ref name=&quot;GaWC&quot;&gt;{{Cite web|last=Globalization and World Cities (GaWC) Study Group and Network, [[Loughborough University]]|url=http://www.lboro.ac.uk/gawc/world2010t.html|title=The World According to GaWC 2010|access-date=12 February 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20130202041320/http://www.lboro.ac.uk/gawc/world2010t.html|archive-date=2 February 2013}}&lt;/ref&gt; Linnas asuvad [[Maailma Turismiorganisatsioon|Maailma Turismiorganisatsiooni]], Iberoameerika Peasekretariaadi (SEGIB), Iberoameerika Riikide Organisatsiooni (OEI) ja Avaliku Huvi Järelevalve Nõukogu (PIOB) peakorterid. Hispaania Kuningliku Akadeemia standardiseeriva rolli tõttu on Madrid hispaania keele normeerimise keskus.&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Lauria|first=Daniela|url=https://revistas.pucp.edu.pe/index.php/lexis/article/view/1754/1691|title=Instrumentos lingüísticos académicos y norma estándar del español: la nueva política lingüística panhispánica|publisher=[[Pontificia Universidad Católica del Perú]]|journal=Lexis|volume=33|issue=1|page=85|location=Lima|year=2009|last2=López García|first2=María|doi=10.18800/lexis.200901.003}}&lt;/ref&gt; Madridis toimuvad messid nagu FITUR,&lt;ref name=&quot;FITUR&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.ifema.es/web/ferias/fitur/default.html|title=FITUR|access-date=17 June 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120620120435/http://www.ifema.es/web/ferias/fitur/default.html|archive-date=20 June 2012}}&lt;/ref&gt; ARCO,&lt;ref name=&quot;ARCO&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.ifema.es/web/ferias/arco/default.html|title=Arte Contemporaneo en España – ARCOmadrid|publisher=Ifema.es|access-date=9 November 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20130424173948/http://www.ifema.es/web/ferias/arco/default.html|archive-date=24 April 2013}}&lt;/ref&gt; SIMO TCI&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.ifema.es/simoeducacion_06|title=SIMO EDUCACIÓN – Learning Technology Exhibition – Home|website=www.ifema.es|access-date=12 January 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190101132051/http://www.ifema.es/simoeducacion_06|archive-date=1 January 2019}}&lt;/ref&gt; ja Madridi moenädal.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.mercedesbenzfashionweekmadrid.com/eng|title=Cibeles Madrid Fashion Week|access-date=27 March 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120411150907/http://mercedesbenzfashionweekmadrid.com/eng/|archive-date=11 April 2012}}&lt;/ref&gt; Madrid on [[Jalgpall|jalgpalliklubide]] [[Madridi Real|Real Madrid]] ja [[Madridi Atlético|Atlético Madrid]] kodulinn.

Linna vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Plaza Mayor, [[Madridi kuningapalee]], Teatro Real, 1631. aastal rajatud Buen Retiro park, 19. sajandist pärinev [[Hispaania rahvusraamatukogu|Hispaania Rahvusraamatukogu]] hoone, mitmed riiklikud muuseumid&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.mcu.es/museos/CE/MuseosEstatales/Arquitectura/ListadoMusEstMadrid.html|title=Arquitectura. Edificios de los Museos Estatales|publisher=Mcu.es|date=25 January 2012|access-date=7 August 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723095012/http://www.mcu.es/museos/CE/MuseosEstatales/Arquitectura/ListadoMusEstMadrid.html|archive-date=23 July 2013}}&lt;/ref&gt; ning Paseo del Prado äärne Kunsti Kuldne Kolmnurk, kuhu kuuluvad [[Prado muuseum]], moodsa kunsti muuseum Reina Sofía ja Thyssen-Bornemisza muuseum.&lt;ref name=&quot;Overview of Madrid&quot;&gt;{{Cite news|url=http://www.easyexpat.com/madrid_en/overview_geography.htm|title=Geography of Madrid|publisher=Easy expat|date=11 August 2006|access-date=11 August 2006|archive-url=https://web.archive.org/web/20081026195311/http://www.easyexpat.com/madrid_en/overview_geography.htm|archive-date=26 October 2008}}&lt;/ref&gt; Linnapea on [[Rahvapartei (Hispaania)|Rahvaparteisse]] kuuluv José Luis Martínez-Almeida.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.themayor.eu/en/spain/madrid/mayors/jos-luis-mart-nez-almeida-navasq-s-217|title=José Luis Martínez-Almeida Navasqüés|website=www.themayor.eu|date=7 August 2023|access-date=9 August 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20210916190910/https://www.themayor.eu/en/spain/madrid/mayors/jos-luis-mart-nez-almeida-navasq-s-217|archive-date=16 September 2021}}&lt;/ref&gt;

== Etümoloogia ==
Nime päritolu on teadmata. Madridi kohanime päritolu kohta on esitatud mitmeid teooriaid, kuid ükski neist ei seleta nime häälikulist arengut täielikult:&lt;ref name=&quot;Orozco&quot;&gt;{{Cite journal|last=Pérez Orozco|first=Santiago|url=https://xn--institutoestudiosmadrileos-4rc.es/wp-content/uploads/2020/07/Tomo_XLVII_2007.pdf|title=El origen del topónimo Madrid|publisher=[[Consejo Superior de Investigaciones Científicas]]|journal=Anales del Instituto de Estudios Madrileños|volume=XLVII|pages=701–703|access-date=17 September 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210917163136/https://xn--institutoestudiosmadrileos-4rc.es/wp-content/uploads/2020/07/Tomo_XLVII_2007.pdf|archive-date=17 September 2021|location=Madrid|year=2007|issn=0584-6374}}&lt;/ref&gt;

* [[Keldi keeled|keldi]] päritolu (*Magetoritum,&lt;ref name=&quot;Orozco701&quot;&gt;{{Cite journal|last=Pérez Orozco|first=Santiago|url=https://xn--institutoestudiosmadrileos-4rc.es/wp-content/uploads/2020/07/Tomo_XLVII_2007.pdf|title=El origen del topónimo Madrid|publisher=[[Consejo Superior de Investigaciones Científicas]]|journal=Anales del Instituto de Estudios Madrileños|volume=XLVII|page=701|access-date=17 September 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210917163136/https://xn--institutoestudiosmadrileos-4rc.es/wp-content/uploads/2020/07/Tomo_XLVII_2007.pdf|archive-date=17 September 2021|location=Madrid|year=2007|issn=0584-6374}}&lt;/ref&gt; mille tüvi -ritu tähendab &quot;[[Koole|koolmekohta]]&quot;);
* [[Araabia keel|araabiakeelne]] sõna ''maǧrà''/''majrā'' (&quot;veevool&quot;)&lt;ref name=&quot;Orozco701&quot; /&gt; või araabiakeelne nimi مجريط (''majrīṭ'', &quot;allikas&quot; või &quot;purskkaev&quot;);&lt;ref name=&quot;Khayat&quot;&gt;{{Cite web|last=Khayat|first=Ikram|url=https://ddd.uab.cat/pub/tfg/2016/tfg_45415/TFG_2015-16_FTI_Khayat.pdf|title=Algunos aspectos de la influencia del árabe en la lengua española|access-date=26 December 2021|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20220120195645/https://ddd.uab.cat/pub/tfg/2016/tfg_45415/TFG_2015-16_FTI_Khayat.pdf|archive-date=20 January 2022}}&lt;/ref&gt;
* ladinakeelse sõna ''matrix'', ''matricis'' (&quot;veevool&quot;) mozaraabi vaste.&lt;ref name=&quot;Orozco701&quot; /&gt;

Madridi hüüdnimede hulka kuuluvad Los Madriles&lt;ref name=&quot;CVC&quot;&gt;{{Cite web|url=https://cvc.cervantes.es/ensenanza/biblioteca_ele/plan_curricular/niveles/02_gramatica_inventario_c1-c2.htm|title=CVC. Plan Curricular del Instituto Cervantes. 2. Gramática. Inventario. C1-C2.|publisher=CVC Centro Virtual Cervantes|website=cvc.cervantes.es|access-date=3 May 2024|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503164855/https://cvc.cervantes.es/ensenanza/biblioteca_ele/plan_curricular/niveles/02_gramatica_inventario_c1-c2.htm|archive-date=3 May 2024}}&lt;/ref&gt; (mitmuses) ja {{Keel|es-ES|La Villa y Corte}} (&quot;linn ja õukond&quot;).

== Ajalugu ==
Tänapäeva Madridi ala on olnud asustatud eelajaloolistest aegadest.&lt;ref name=&quot;autogenerated4&quot;&gt;{{Cite news|url=https://elpais.com/diario/2006/06/13/madrid/1150197854_850215.html|title=Los primeros madrileños llegaron hace 500.000 años|work=El País|date=13 June 2006|access-date=25 August 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190824133955/https://elpais.com/diario/2006/06/13/madrid/1150197854_850215.html|archive-date=24 August 2019|via=elpais.com}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite book
|last1=Santonja
|first1=Manuel
|last2=López Martínez
|first2=Nieves
|last3=Pérez-González
|first3=Alfredo
|title=Ocupaciones achelenses en el valle del Jarama (Arganda, Madrid)
|publisher=Diputación Provincial de Madrid
|year=1980
|isbn=84-500-3554-6
|language=es
}}&lt;/ref&gt; Sealt on leitud [[Keldid|keldi]] carpetanide asula, Rooma villade,&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.madrid.es/UnidadWeb/Contenidos/Publicaciones/TemaCulturaYOcio/SanIsidro/VillasRomana/VillasRomanas.pdf|title=Las villas romanas de Madrid. Madrid en época romana.|access-date=30 June 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20140202104506/http://www.madrid.es/UnidadWeb/Contenidos/Publicaciones/TemaCulturaYOcio/SanIsidro/VillasRomana/VillasRomanas.pdf|archive-date=2 February 2014}}&lt;/ref&gt; Santa María de la Almudena kiriku lähedal asunud [[Läänegoodid|läänegooti]] basiilika ning Casa de Campo, Tetuáni ja Vicálvaro lähistel paiknenud kolme läänegooti nekropoli arheoloogilisi jäänuseid.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Álvarez|first=Pilar|url=https://elpais.com/ccaa/2013/06/20/madrid/1371756656_033167.html|title=Hallado un taller paleolítico de más de 200.000 años en Vicálvaro|work=El País|date=21 June 2013|access-date=25 August 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190825060515/https://elpais.com/ccaa/2013/06/20/madrid/1371756656_033167.html|archive-date=25 August 2019|last2=Sánchez|first2=Esther|via=elpais.com}}&lt;/ref&gt;

=== Keskaeg ===
Esimene ajalooürik Madridi asula olemasolust pärineb [[Muslim|moslemiajast]]. 9. sajandi teisel poolel&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.nova.es/~jlb/mad_es08.htm|title=Madrid Islámico|publisher=Nova.es|access-date=7 August 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/19991002215943/http://www.nova.es/~jlb/mad_es08.htm|archive-date=2 October 1999}}&lt;/ref&gt; lasi umaijaadide emiir Muhammad I ehitada [[Manzanares (Hispaania jõgi)|Manzanarese]] jõe lähedal asuvale neemele kindluse, mis oli üks paljudest [[Al-Ándalus|Al-Andalusi]] ning [[Leóni kuningriik|Leóni]] ja [[Kastiilia kuningriik|Kastiilia]] kuningriikide piirile rajatud kindlustest, et kaitsta [[Toledo|Toledot]] põhjast lähtuvate kristlaste rünnakute eest ning olla lähtepunktiks moslemite pealetungidele. Pärast Córdoba kalifaadi lagunemist 11. sajandi alguses liideti Madrid Toledo taifaga.

1079. aastal alanud laiema Toledo taifa vallutamise sõjakäigu käigus vallutas Leóni ja Kastiilia kuningas [[Alfonso VI]] Madridi 1083. aastal, soovides kasutada linna pealetungi tugipunktina Toledo linna vastu,{{Sfn|Bahamonde Magro|Otero Carvajal|1989|lk=9}} mis vallutati omakorda 1085. aastal. Pärast vallutust hõivasid kristlased linna keskosa, moslemid ja juudid tõrjuti äärealadele. Kuna Madrid asus 1118. aastani moslemite võimu all püsinud [[Alcalá de Henares|Alcalá]] lähedal, jäi see mõneks ajaks piirialaks, kannatades [[Almoraviidide dünastia|Almoraviidide]] ajal mitme rüüsteretke all, ning selle müürid hävitati 1110. aastal.{{Sfn|Bahamonde Magro|Otero Carvajal|1989|lk=9}}

Madrid kinnitati 1123. aastal Alfonso VII valitsusajal ''villa de realengo''&lt;nowiki/&gt;'ks, mis tähendas otsest alluvust kroonile.{{Sfn|Cestero Mancera|Molina Martos|Paredes García|2015|lk=18}} 1123. aasta Otorgamiento hartaga määrati esimest korda sõnaselgelt kindlaks Madridi ja Segovia piirid, milleks olid Puerto de El Berrueco ja Puerto de Lozoya.{{Sfn|Cerrillo Torquemada|2009|lk=245}} Alates 1188. aastast oli Madridil õigus olla Kastiilia kortesides esindatud.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Cerda|first=José Manuel|url=https://www.parlements.org/publications/congres_CIHAE_2006_Jose_Manuel_Cerda.pdf|title=1188 and All That: An Intense Parliamentary Year in Europe|publisher=University of New South Wales|date=2020|access-date=8 June 2025|pages=569–580}}&lt;/ref&gt; 1202. aastal andis Alfonso VIII Madridile esimese linnanõukogu tegevust reguleeriva harta,&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/Madrid-antiguo-y-medieval/El-Siglo-XIII?vgnextfmt=default&amp;vgnextoid=51ac315b048b9010VgnVCM100000d90ca8c0RCRD&amp;vgnextchannel=56602c91497b9010VgnVCM100000d90ca8c0RCRD|title=Ayuntamiento de Madrid – El Siglo XIII|publisher=Madrid.es|access-date=7 August 2012|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20121023002100/http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/Madrid-antiguo-y-medieval/El-Siglo-XIII?vgnextfmt=default&amp;vgnextoid=51ac315b048b9010VgnVCM100000d90ca8c0RCRD&amp;vgnextchannel=56602c91497b9010VgnVCM100000d90ca8c0RCRD|archive-date=23 October 2012}}&lt;/ref&gt; Ferdinand III laiendas seda 1222. aastal. 1346. aasta jaanuaris muutis Alfonso XI linna valitsemiskorda, kehtestades ''regimiento'' ehk 12 ''regidor''&lt;nowiki/&gt;'iga valitsemissüsteemi.{{Sfn|Suárez Fernández|2001|lk=137}}

13. sajandi keskpaigast kuni 14. sajandi lõpuni võistlesid Madrid ja Segovia Real de Manzanaresi ala kontrolli pärast. Segovia oli mõjukas edukalt taasasustatud loomakasvatusel põhineva majandusega linn [[Sierra de Guadarrama|Sierra de Guadarrama mäestikust]] põhjas, erinevalt põllumajanduslikust ja hõredamalt asustatud Madridist.{{Sfn|Bahamonde Magro|Otero Carvajal|1989|lkd=11–12}} Pärast mäestikust põhja pool asuva Sepúlveda allakäiku sai Segoviast peamine jõud Guadarrama mägedest lõunas, laienedes üle Lozoya ja [[Manzanares (Hispaania jõgi)|Manzanarese]] jõgede Madridist põhja pool ning mööda Guadarrama jõe kallast Madridist läände.{{Sfn|Bahamonde Magro|Otero Carvajal|1989|lkd=11–12}}

Kastiilia kortesid tulid esimest korda Madridis kokku Ferdinand IV valitsusajal 1309. aastal; hiljem ka 1329., 1339., 1391., 1393. ja 1419. aastal ning kahel korral 1435. aastal.

=== Varauusaeg ===
Juan López de Padilla juhitud comunerode ülestõusu ajal ühines Madrid ülestõusuga Saksa-Rooma keisri [[Karl V]] vastu. Pärast Villalari lahingus lüüasaamist piirasid ja vallutasid Madridi keisriväed. Linnale anti siiski aunimetused ''Coronada'' (&quot;kroonitud&quot;) ja ''Imperial'' (&quot;keiserlik&quot;).
[[Fail:Dibujo_madrid_1562.JPG|keskel|pisi|750x750px|&quot;Vaade Madridile läänest Puerta de la Vega suunas&quot;, Anton van den Wyngaerde joonistus (1562)]]
[[Fail:Baños_en_el_Manzanares_en_el_paraje_de_Molino_Quemado._Museo_de_Historia_de_Madrid_(detalle).JPG|pisi|&quot;Suplus Manzanareses Molino Quemado kohal&quot; (detail), Félix Castello (u 1634–1637)]]
Linnaelanike arv kasvas aastatel 1530–1594 4060-lt 37 500-ni. 1561. aasta juunis viis [[Felipe II]] oma õukonna Madridi, seades selle sisse vanas ''alcázar''&lt;nowiki/&gt;'is,&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-capital?vgnextfmt=default&amp;vgnextoid=fbf2378305898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&amp;vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|title=Ayuntamiento de Madrid – Madrid capital|publisher=Madrid.es|access-date=7 August 2012|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723101302/http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-capital?vgnextfmt=default&amp;vgnextoid=fbf2378305898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&amp;vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|archive-date=23 July 2013}}&lt;/ref&gt; ja Madridist sai monarhia poliitiline keskus ja Hispaania pealinn, välja arvatud lühike ajavahemik aastatel 1601–1606, mil õukond viidi [[Valladolid|Valladolidi]] ja Madridi rahvaarv vähenes. Felipe II ülejäänud valitsemisajal kasvas rahvaarv kiiresti, tõustes aastatel 1561–1598 18 000-lt 80 000-ni.{{Sfn|Parsons|2003|lk=13}}
[[Fail:Madrid_-_Calle_de_Alcalá_in_18th-century_by_Antonio_Joli.jpg|pisi|&quot;Calle de Alcalá&quot;, Antonio Joli (1750)]]
17. sajandi alguses taastus Madrid pärast pealinnastaatuse kaotust tänu diplomaatide, aadlike ja jõukate inimeste naasmisele koos tuntud kirjanike ja kunstnikega, kuid äärmine vaesus oli endiselt laialt levinud.&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Domínguez Ortiz|first=Antonio|title=El reverso de la medalla. Pobreza extrema en el Madrid de Felipe IV|journal=Historia Social|issue=47|pages=127–130|year=2003|issn=0214-2570|jstor=40340884}}&lt;/ref&gt; 17. sajand oli ka teatri õitseaeg, mida iseloomustasid nn [[Corral de comedias|''corrales de comedias'']].&lt;ref&gt;{{Cite journal|url=http://www.revistamadridhistorico.es/2019/07/dosier-el-barrio-de-las-letras-y-las-mujeres/|title=Dosier: El barrio de las letras y las mujeres|publisher=Ediciones La Librería|journal=Revista Madrid Histórico|issue=82|access-date=3 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200928001208/http://www.revistamadridhistorico.es/2019/07/dosier-el-barrio-de-las-letras-y-las-mujeres/|archive-date=28 September 2020|location=Madrid|year=2019}}&lt;/ref&gt;

Madrid läks [[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõja]] ajal mitu korda käest kätte: 1706. aasta juuni lõpus läks see Bourbonide kontrolli alt Portugali ja Inglise vägedega Austria-meelsele liitlasarmeele,&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Martínez Pereira|first=Ana|url=https://ler.letras.up.pt/uploads/ficheiros/4714.pdf|title=La participación de Portugal en la Guerra de Sucesión Española. Una diatriba política en emblemas, símbolos y enigmas|publisher=[[University of Porto|Universidade do Porto]]|journal=Península. Revista de Estudos Ibéricos|issue=5|page=179|access-date=3 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20210422040139/https://ler.letras.up.pt/uploads/ficheiros/4714.pdf|archive-date=22 April 2021|location=Porto|year=2008|issn=1645-6971}}&lt;/ref&gt; kuid vallutati 4. augustil tagasi.{{Sfn|Martínez Pereira|2008|lk=180}} [[Karl VI|Ertshertsog Karli]] juhitud Habsburgide armee sisenes linna teist korda 1710. aasta septembris,&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Quirós Rosado|first=Roberto|url=https://accedacris.ulpgc.es/bitstream/10553/19217/1/0234500_00016_0013.pdf|title=El coste del trono. Guerra defensiva y fiscalidad municipal en la estancia madrileña de Carlos III de Austria (1710)|journal=Vegueta: Anuario de la Facultad de Geografía e Historia|volume=16|page=290|access-date=3 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200818063910/https://accedacris.ulpgc.es/bitstream/10553/19217/1/0234500_00016_0013.pdf|archive-date=18 August 2020|location=Las Palmas de Gran Canaria: [[University of Las Palmas de Gran Canaria|Universidad de Las Palmas de Gran Canaria, Servicio de Publicaciones]]|year=2016|issn=1133-598X}}&lt;/ref&gt; kuid lahkus vähem kui kolm kuud hiljem. [[Felipe V]] saabus pealinna 3. detsembril 1710.{{Sfn|Quirós Rosado|2016|lk=308}}

Kasutades ära Madridi asukohta Hispaania geograafilises keskmes, rajati 18. sajandil avalike investeeringute abil riigile Madridi-keskset side- ja transpordivõrku.&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=García Ruiz|first=José Luis|url=https://ojs.ehu.eus/index.php/HC/article/view/4709/4495|title=Madrid en la encrucijada del interior peninsular, c. 1850–2009|publisher=[[University of the Basque Country|UPV/EHU]]|journal=Historia Contemporánea|volume=42|page=191|access-date=2 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20210418092041/https://ojs.ehu.eus/index.php/HC/article/view/4709/4495|archive-date=18 April 2021|location=Bilbao|year=2011|issn=1130-2402}}&lt;/ref&gt;

Felipe V lasi ehitada kuningapalee, kuningliku gobeläänivabriku ja peamised kuninglikud akadeemiad.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://ctb.dia.uned.es/academias/academias.html|title=Reales Academias|access-date=27 March 2012|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20120121043422/http://ctb.dia.uned.es/academias/academias.html|archive-date=21 January 2012}}&lt;/ref&gt; [[Carlos III]] valitsemisajal, mil teda hakati nimetama &quot;Madridi parimaks linnapeaks&quot;, püüti muuta linn tõeliseks pealinnaks: rajati kanalisatsioon, tänavavalgustus, linnast välja kalmistud, mitu monumenti ja kultuuriasutust. Tema Sitsiiliast pärit ministri reformidele osutas rahvas siiski 1766. aastal vastupanu nn Esquilache'i mässus, kus nõuti kuritegevuse ohjeldamiseks kehtestatud traditsiooniliste mütside ja pikkade keepide kandmist keelava määruse tühistamist.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-bajo-el-signo-del-reformismo-ilustrado?vgnextfmt=default&amp;vgnextoid=b33ab4b0a6898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&amp;vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|title=Ayuntamiento de Madrid – Madrid bajo el signo del reformismo ilustrado|publisher=Madrid.es|access-date=7 August 2012|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723121415/http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-bajo-el-signo-del-reformismo-ilustrado?vgnextfmt=default&amp;vgnextoid=b33ab4b0a6898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&amp;vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|archive-date=23 July 2013}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:El_dos_de_mayo_de_1808_en_Madrid.jpg|vasakul|pisi|&quot;Teine mai 1808&quot;, [[Francisco de Goya]]]]
[[Poolsaare sõda|Poolsaare sõja]] ajal muutus olukord Prantsuse okupatsiooni all olnud Madridis pärast 1808. aasta märtsi üha pingelisemaks. 2. mail hakkas [[Madridi kuningapalee|kuningapalee]] lähedale kogunema rahvahulk, protesteerides prantslaste katse vastu viia Bourbonide kuningliku perekonna allesjäänud liikmed [[Bayonne|Bayonne'i]]. See vallandas Prantsuse keisrivägede vastase ülestõusu, mis kestis tunde ja levis üle linna, hõlmates ka kuulsat viimast vastupanu Monteleóni kasarmutes. Järgnenud repressioonid olid jõhkrad, paljud mässulised hispaanlased hukati kiirkorras.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-y-la-Guerra-de-la-Independencia?vgnextfmt=default&amp;vgnextoid=76e2b798e1e98110VgnVCM1000000b205a0aRCRD&amp;vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|title=Ayuntamiento de Madrid – Madrid y la Guerra de la Independencia|publisher=Madrid.es|access-date=7 August 2012|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723103126/http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-y-la-Guerra-de-la-Independencia?vgnextfmt=default&amp;vgnextoid=76e2b798e1e98110VgnVCM1000000b205a0aRCRD&amp;vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|archive-date=23 July 2013}}&lt;/ref&gt; Ülestõus viis sõjakuulutuseni, millega kutsuti kõiki hispaanlasi Prantsuse sissetungijate vastu võitlema.

=== Linna laienemine ja tööstusajastu ===
[[Fail:Plano_del_Ensanche_de_Madrid-1861.jpg|pisi|Madridi 1861. aasta linnalaienduse kaart]]
Madridi tungis 24. mail 1823 Prantsuse armee – niinimetatud Püha Louis' sada tuhat poega –, mis oli kutsutud sekkuma, et taastada Ferdinand VII absolutism, millest ta oli 1820.–1823. aasta ''trienio liberal''&lt;nowiki/&gt;'i ajal ilma jäänud.&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Sánchez Martín|first=Víctor|title=Afrancesados, moderados, exaltados, masones y comuneros: periódicos y periodistas ante el conflicto político en la prensa de Madrid durante el Trienio Liberal (1820–1823)|journal=El Argonauta Español|volume=17|issue=17|year=2020|doi=10.4000/argonauta.4257|issn=1765-2901|doi-access=free}}&lt;/ref&gt; Erinevalt teistest Euroopa pealinnadest olid 19. sajandi esimesel poolel tööstuslikus arengus mahajäänud Madridis ainsad märkimisväärsed kodanluse esindajad kaupmehed.{{Sfn|García Ruiz|2011|lk=192}} Alcalá de Henaresi ülikool viidi 1836. aastal Madridi ja sellest sai [[Madridi Complutense Ülikool|Keskülikool]].&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.madridiario.es/461562/efemeride-universida-complutense-alcala-madrid|title=Cuando la 'Complu' se mudó al centro|website=Madridiario|date=29 October 2018|access-date=3 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201201125429/https://www.madridiario.es/461562/efemeride-universida-complutense-alcala-madrid|archive-date=1 December 2020}}&lt;/ref&gt;

Madridi majandus moderniseerus 19. sajandi teisel poolel, kindlustades linna staatuse teenindus- ja finantskeskusena. Uued tööstusharud keskendusid peamiselt raamatukirjastamisele, ehitusele ja madaltehnoloogilisele tootmisele.{{Sfn|García Ruiz|2011|lk=193}} [[Raudteetransport|Raudteetranspordi]] kasutuselevõtt tugevdas oluliselt majandust ja tõi kaasa muutusi tarbimisharjumustes: näiteks asendus soolakala Hispaania rannikult pärit värske kalaga ja Madridi roll logistikasõlmena tugevnes.{{Sfn|García Ruiz|2011|lk=194}} Tänavavalgustus elektrifitseeriti 1890. aastatel.{{Sfn|García Ruiz|2011|lk=194}}

20. sajandi esimesel kolmandikul linna rahvaarv peaaegu kahekordistus, ulatudes enam kui 850 000-ni. Uutesse eeslinnadesse (Las Ventas, Tetuán, El Carmen) asusid elama töölised, Ensanchest sai keskklassi linnaosa.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/El-Madrid-liberal?vgnextfmt=default&amp;vgnextoid=311b9ad2a7898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&amp;vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|title=Ayuntamiento de Madrid – El Madrid liberal|publisher=Madrid.es|access-date=3 January 2013|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723111327/http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/El-Madrid-liberal?vgnextfmt=default&amp;vgnextoid=311b9ad2a7898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&amp;vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|archive-date=23 July 2013}}&lt;/ref&gt;

=== Teine vabariik ja kodusõda ===

1931. aasta Hispaania põhiseadus oli esimene, mis sätestas riigi pealinnana Madridi. 1930. aastatel oli Madridi elanikkond demograafiliselt noor ja linnast sai uute poliitiliste liikumiste keskus.&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Montero|first=Julio|url=https://dialnet.unirioja.es/descarga/articulo/2954677.pdf|title=Madrid en los años treinta: ambiente social, político, cultural y religioso|journal=Studia et Documenta: Rivista dell'Istituto Storico San Josemaría Escrivá|issue=3|page=15|date=2009|access-date=3 February 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20190607234843/https://dialnet.unirioja.es/descarga/articulo/2954677.pdf|archive-date=7 June 2019|last2=Cervera Gil|first2=Javier|issn=1970-4879}}&lt;/ref&gt; Sel ajal viidi ellu suuri ehitusprojekte (sealhulgas ühe peamise tuiksoone Paseo de la Castellana põhjapoolne pikendus),{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=16}} kasvas teenindussektor (sealhulgas pangandus-, kindlustus- ja telefoniteenused),{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=20}} kirjaoskamatuse määr langes alla 20% ning kultuurielu elavnes nn Hispaania kultuuri hõbeajastul; suurenes ajalehtede müük.{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=21}}

[[Fail:Children_during_the_Madrid_bombing.jpg|vasakul|pisi|Lapsed [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] ajal Madridile korraldatud Franco režiimi pommirünnakute (1936–1937) eest varjumas]]
Vabariigi väljakuulutamine tekitas tõsise eluasemepuuduse. Rahvaarvu kiire kasvu ja vaeste sissevoolu tõttu laienesid slummid ja süvenes viletsus. Taskukohaste elamute ehitus ei suutnud nõudlusega sammu pidada ning kodusõjale eelnenud aastatel kasvanud poliitiline ebastabiilsus pärssis elamuehitusse tehtavaid investeeringuid.{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=17; 18}} Madridis eksisteerisid kirikuvastasus ja katoliiklus kõrvuti; pärast 1931. aasta mais linnas puhkenud rahutusi alanud kloostrite põletamine halvendas poliitilist õhkkonda.{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=25; 26}} 1934. aasta ülestõus jäi linnas siiski suuresti edutuks.{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=26}}

Madrid oli üks [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõjas]] (1936–1939) enim kannatada saanud linnu. See oli alates 1936. aasta juulist [[Hispaania Teine Vabariik|vabariiklaste]] tugipunkt, kujunedes sõja ajal [[Antifašism|antifašistliku]] võitluse rahvusvaheliseks sümboliks.&lt;ref&gt;{{Cite book|last=Heras|first=Beatriz de las|date=2018|title=Fotografía y patrimonio cultural: V, VI, y VII Encuentros en Castilla-La Mancha|publisher=Ediciones de la Universidad de Castilla La Mancha|isbn=978-84-9044-333-0|pages=505|language=es|access-date=13 September 2020|last2=Peláez|first2=José Manuel|chapter=Mujeres en y para una guerra. España, 1936–1939. La mirada del fotógrafo Santos Yubero, cronista gráfico de Madrid|chapter-url=https://books.google.com/books?id=W7d1DwAAQBAJ&amp;pg=PA505|archive-url=https://web.archive.org/web/20210418092034/https://books.google.com/books?id=W7d1DwAAQBAJ&amp;pg=PA505|archive-date=18 April 2021}}&lt;/ref&gt; Linn kannatas õhurünnakute all ja 1936. aasta novembris said selle läänepoolsed eeslinnad ägeda lahingu tallermaaks.&lt;ref name=&quot;History of Madrid 2&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.ucm.es/info/hcontemp/leoc/madrid%20I.htm#INDICE|title=Madrid, de territorio fronterizo a región metropolitana. Madrid, from being the &quot;frontier&quot; to become a Metropole.|publisher=Luis Enrique Otero Carvajal (Profesor Titular de Historia Contemporánea. Universidad Complutense. Madrid)|website=History of Madrid.|access-date=28 October 2007|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20071218223720/http://www.ucm.es/info/hcontemp/leoc/madrid%20I.htm|archive-date=18 December 2007}}&lt;/ref&gt; Linn langes frankistide kätte 1939. aasta märtsis.

=== Franco diktatuur ===
[[Fail:Madrid,_Tetuán_1978_01.jpg|paremal|pisi|Calle de Bravo Murillo 1978. aastal]]
Sõjajärgse Madridi (''Madrid de la posguerra'') üheks tunnusjooneks oli toidutalongide laialdane kasutamine.{{Sfn|García Ballesteros|Revilla González|2006|lk=16}} Liha ja kala tarbiti vähe, mistõttu oli alatoitumusest tingitud suremus kõrge.{{Sfn|García Ballesteros|Revilla González|2006|lkd=17–18}} Kuna Madridil oli vasakpoolse kantsi maine, kaalusid parempoolsed võitjad pealinna mujale (eriti [[Sevilla|Sevillasse]]) viimist, kuid seda ei viidud ellu. Franco režiim rõhutas hoopis linna ajalugu kunagise impeeriumi pealinnana.{{Sfn|Faraldo|Rodríguez-López|2019|lkd=107–124}}

Madridi rahvaarvu kiire kasv Hispaania maapiirkondadest pärit massilise sisserände tõttu viis linna äärealadele rohkete elamute ehitamiseni, mis olid algul madala kvaliteediga ja süvendasid linna varanduslikku kihistumist;{{Sfn|López Simón|2018|lk=175}} 1956. aastaks oli linnas 50 000 [[Barakk|barakki.]]{{Sfn|López Simón|2018|lk=175; 178}} 1950. aastate keskpaigast hakati koordineeritud linnaplaneerimise raames hurtsikulinnade ajutiseks asendamiseks rajama niinimetatud ''poblados de absorción''&lt;nowiki/&gt;'e (näiteks Canillases, San Fermínis, Caño Rotos, Villaverdes, Pan Benditos, Zofíos ja Fuencarralis), mis olid omamoodi &quot;paremad barakid&quot;, mille rajamises osalesid ka elanikud ise.{{Sfn|López Simón|2018|lkd=179–180}}

Madrid kasvas naaberomavalitsuste liitmise teel, saavutades praeguse 605,77 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; suuruse pindala. Linna lõunaosa industrialiseerus tugevasti. 1960. aastate Hispaania majandusbuumi tulemusel tekkinud uus jõukam keskklass asus elama vastvalminud loodepiirkondadesse, samas kui kagupoolsest äärealast kujunes suur töölisklassi piirkond, millest sai aktiivsete kultuuri- ja poliitiliste liikumiste kandepind.&lt;ref name=&quot;History of Madrid 2&quot;/&gt;

=== Lähiajalugu ===
Pärast Franco režiimi langemist kinnitati [[Hispaania põhiseadus|1978. aasta põhiseaduses]] Madridi Hispaania pealinnana. 1979. aasta kohalike valimiste tulemusel sai Madrid pärast Teist vabariiki esimest korda demokraatlikult valitud linnapea. Esimesed demokraatlikult valitud linnapead Enrique Tierno Galván ja Juan Barranco Gallardo kuulusid vasaktsentristlikku [[Hispaania Sotsialistlik Töölispartei|PSOE]]-sse.

Madridis toimus mitu tolle aja tähtsündmust, sealhulgas [[1981. aasta Hispaania riigipöördekatse|1981. aasta ebaõnnestunud riigipöördekatse]] järgsed demokraatiameelsed meeleavaldused. 1980. aastatel kujunes Madridist ''la Movida'' kultuuriliikumise keskus, kuid [[Opioidiepideemia|heroiinikriis]] tekitas seevastu vaesemates linnaosades suurt kahju.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Carretero|first=Nacho|url=https://www.jotdown.es/2018/10/quinquis-un-vistazo-rapido-a-las-barriadas-espanolas-de-los-ochenta/|title=Quinquis: un vistazo rápido a las barriadas españolas de los 80|website=Jot Down|date=October 2018|access-date=6 February 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200523201018/https://www.jotdown.es/2018/10/quinquis-un-vistazo-rapido-a-las-barriadas-espanolas-de-los-ochenta/|archive-date=23 May 2020}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Puertadelsol2011.jpg|pisi|2011. aasta kokkuhoiuvastased protestid Puerta del Solil]]
1980. ja 1990. aastate kasvavast jõukusest kasu saanud Hispaania pealinn kindlustas oma positsiooni Euroopa olulise majandus-, kultuuri-, tööstus-, haridus- ja tehnoloogiakeskusena.&lt;ref name=&quot;History of Madrid 2&quot;/&gt; José María Álvarez del Manzano linnapeaperioodil rajati linna alla palju liiklustunneleid.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.elmundo.es/elmundo/2003/06/14/madrid/1055575350.html|title=Obras, túneles y casticismo|website=[[El Mundo (Spain)|El Mundo]]|access-date=6 February 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200803143237/https://www.elmundo.es/elmundo/2003/06/14/madrid/1055575350.html|archive-date=3 August 2020}}&lt;/ref&gt; Järgnenud konservatiivsed linnavalitsused Alberto Ruiz-Gallardóni ja Ana Botella juhtimisel esitasid kolm edutut taotlust 2012., 2016. ja 2020. aasta suveolümpiamängude korraldamiseks.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Llamas|first=Manuel|url=https://www.libremercado.com/2013-09-09/el-sueno-olimpico-de-gallardon-y-botella-costo-2000-euros-a-cada-madrileno-1276498953/|title=El sueño olímpico costó 2.000 euros a cada contribuyente madrileño|website=Libre Mercado|date=9 September 2013|access-date=6 February 2020|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20200206045732/https://www.libremercado.com/2013-09-09/el-sueno-olimpico-de-gallardon-y-botella-costo-2000-euros-a-cada-madrileno-1276498953/|archive-date=6 February 2020}}&lt;/ref&gt; 2005. aastal oli Madrid Euroopas peamine [[Arengumaa|arengumaadest]] pärit sisserändajate sihtkoht ja Hispaania suurim Euroopa-välise tööjõu rakendaja.{{Sfn|Masterson-Algar|2016|lk=30}}

21. sajandi algusaastatel süvenes Madridis sissetulekute ebavõrdsus ja sotsiaalmajanduslik segregatsioon.&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Kenyon|first=Gladys Elizabeth|title=Intra-urban house prices in Madrid following the financial crisis: an exploration of spatial inequality|journal=npj Urban Sustainability|volume=4|issue=1|page=26|year=2024|last2=Arribas-Bel|first2=Dani|last3=Robinson|first3=Caitlin|last4=Gkountouna|first4=Olga|last5=Arbués|first5=Pelayo|last6=Rey-Blanco|first6=David|bibcode=2024npjUS...4...26K|doi=10.1038/s42949-024-00161-0|doi-access=free}}&lt;/ref&gt; Linn oli üks 2011. aastal Hispaanias puhkenud kokkuhoiuvastaste protestide keskusi.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.economist.com/europe/2021/05/06/ten-years-after-spains-indignados-protests|title=Ten years after Spain's indignados protests|work=The Economist|access-date=9 August 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230810225140/https://www.economist.com/europe/2021/05/06/ten-years-after-spains-indignados-protests|archive-date=10 August 2023}}&lt;/ref&gt; [[2007.–2008. aasta finantskriis|2008. aasta finantskriisi]] tagajärjel kasvas pankade omanduses olevate kasutatud eluruumide hulk ning kodudest väljatõstmised sagenesid.&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Jiménez Barrado|first=Víctor|url=https://rua.ua.es/dspace/bitstream/10045/61030/1/Investigaciones_Geograficas_66_03.pdf|title=Banca privada y vivienda usada en la ciudad de Madrid|journal=Investigaciones Geográficas|issue=66|pages=43–58|date=2016|access-date=6 February 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20210418092055/https://rua.ua.es/dspace/bitstream/10045/61030/1/Investigaciones_Geograficas_66_03.pdf|archive-date=18 April 2021|last2=Sánchez Martín|first2=José Manuel|doi=10.14198/INGEO2016.66.03|issn=0213-4691}}&lt;/ref&gt; Vasakpoolse linnapea Manuela Carmena ametiajal (2015–2019) kujundati linna läbiv [[Manzanares (Hispaania jõgi)|Manzanarese]] jõelõik looduslähedasemaks.

== Geograafia ==
[[Fail:Madrid,_Spain_ESA24382842.jpeg|vasakul|pisi|Madrid [[Sentinel-2]] satelliidipildil, juuli 2022]]
Madrid asub Pürenee poolsaare keskosas Meseta Centrali lõunaosas, 60 km Guadarrama mäestikust lõunas, Jarama ja [[Manzanares (Hispaania jõgi)|Manzanarese]] jõe valgala piiril [[Tejo]] jõe vesikonnas. Keskmiselt 650 m kõrgusel merepinnast asuv Madrid on [[Euroopa]] kõrguselt teine pealinn [[Andorra la Vella]] järel.&lt;ref&gt;{{Cite book|last=López|first=Enrique Ávila|year=2015|title=Modern Spain|publisher=ABC-CLIO|isbn=978-1610696012|page=8|access-date=16 July 2022|url=https://books.google.com/books?id=zjkVCwAAQBAJ&amp;q=%22second+highest+capital+city%22+madrid+europe|archive-url=https://web.archive.org/web/20230203045500/https://books.google.com/books?id=zjkVCwAAQBAJ&amp;q=%22second+highest+capital+city%22+madrid+europe|archive-date=3 February 2023}}&lt;/ref&gt; Linna piires ulatub kõrguste vahe põhjaosas asuva Plaza de Castilla ümbruse 700 meetrist kuni lõunaosas Manzanarese jõe kaldal La China reoveepuhastusjaama lähedal asuva 570 meetrini; seal suubub Manzanaresesse ka Fuente Castellana [[voolunõva]].&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Fraguas|first=Rafael|url=https://elpais.com/diario/2007/03/04/madrid/1173011061_850215.html|title=Siete colinas bajo el asfalto|work=[[El País]]|date=3 March 2007|access-date=1 July 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200614141200/https://elpais.com/diario/2007/03/04/madrid/1173011061_850215.html|archive-date=14 June 2020}}&lt;/ref&gt;

Linna territooriumist enam kui veerandi hõlmav kaitsealune metsaala Monte de El Pardo saavutab oma kõrgeima punkti (843 m) El Pardo veehoidlat ümbritsevatel nõlvadel linna loodeosas Fuencarral-El Pardo linnaosas.&lt;ref&gt;{{Cite book|last=Gonzalo Muñoz|first=A.|date=14 September 2018|title=VII Congreso Forestal Español|publisher=Sociedad Española de Ciencias Forestales|location=Plasencia|isbn=978-84-941695-2-6|page=1|access-date=1 July 2020|last2=González Doncel|first2=I.|chapter=Estudio de la cartografía antigua de El Monte de El Pardo|chapter-url=http://secforestales.org/publicaciones/index.php/congresos_forestales/article/view/19237/18954|archive-url=https://web.archive.org/web/20200702193633/http://secforestales.org/publicaciones/index.php/congresos_forestales/article/view/19237/18954|archive-date=2 July 2020}}&lt;/ref&gt;

Vanim linnatuumik asub Manzanarese jõe vasakkalda kõrval asuvatel küngastel.&lt;ref name=&quot;plangen&quot; /&gt; Madrid laienes ida suunas, jõudes Fuente Castellana ojani, mille kohal kulgeb nüüd Paseo de la Castellana, ja sealt edasi veelgi itta Abroñigali ojani, mille kohal kulgeb nüüd M-30.&lt;ref name=&quot;plangen&quot; /&gt; Madrid kasvas ka naaberasulate liitmise teel,&lt;ref name=&quot;plangen&quot;&gt;{{Cite book|date=15 November 2013|title=Revisión del plan general. Memoria. Tomo III. Información urbanística. Diagnóstico de ciudad|publisher=[[Ayuntamiento de Madrid]]|page=166|volume=2|access-date=16 September 2019|url=https://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UrbanismoyVivienda/Urbanismo/PGOUM/Publicaciones/DocTexto/AV_DIAGNOSTICO_vol2.pdf|archive-url=https://web.archive.org/web/20200803130026/https://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UrbanismoyVivienda/Urbanismo/PGOUM/Publicaciones/DocTexto/AV_DIAGNOSTICO_vol2.pdf|archive-date=3 August 2020}}&lt;/ref&gt; sealhulgas Manzanarese paremkaldal edela pool paiknenud asulate arvelt.

=== Pargid ja metsad ===
[[Fail:El_Retiro_abrirá_sus_puertas_a_las_14.00_horas_01.jpg|vasakul|pisi|[[Retiro park]]]]
Madridis on Tokyo järel kõige rohkem alleepuid maailmas – 248 000. Alates 1997. aastast on haljasalade pindala kasvanud 16%, moodustades praegu 8,2% Madridi territooriumist ehk 16 m&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; roheala elaniku kohta.

Suur osa Madridi tähtsamatest parkidest paikneb aladel, mis kuulusid algselt kuninglikku omandisse (sealhulgas El Pardo, Soto de Viñuelas, Casa de Campo, El Buen Retiro, La Florida, Príncipe Pío küngas ja Casino de la Reina).{{Sfn|Galiana Martín|1994|lkd=46; 50}} Teine peamine rohealade allikas on linnale kuuluvad nn ''bienes de propios'' (sealhulgas Dehesa de la Villa, Dehesa de Arganzuela ja Viveros de la Villa).{{Sfn|Galiana Martín|1994|lk=50}}

Madridi kuningliku botaanikaaia kõrval asuv Retiro park on linna enimkülastatud paik.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.cope.es/actualidad/mas-madrid/noticias/retiro-cumple-150-anos-manos-del-pueblo-madrid-20181106_288555|title=El Retiro cumple 150 años en manos del pueblo de Madrid|publisher=[[Cadena COPE]]|date=6 November 2018|access-date=17 September 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20181116003540/https://www.cope.es/actualidad/mas-madrid/noticias/retiro-cumple-150-anos-manos-del-pueblo-madrid-20181106_288555|archive-date=16 November 2018}}&lt;/ref&gt; Selle pindala on üle 1,4 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;, olles Almendra Centrali ehk M-30 sisse jääva linna osa suurim park. See rajati [[Felipe IV]] valitsemisajal 17. sajandil ja anti linnale üle pärast Hiilgavat revolutsiooni 1868. aastal.{{Sfn|Galiana Martín|1994|lk=48}}&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Fraser|first=Benjamin|title=Madrid's Retiro Park as publicly-private space and the spatial problems of spatial theory|publisher=[[Taylor &amp; Francis]]|journal=Social &amp; Cultural Geography|volume=8|issue=5|page=684|year=2007|citeseerx=10.1.1.917.6601|doi=10.1080/14649360701633212|issn=1464-9365}}&lt;/ref&gt;

[[Fail:Cuenca_del_río_Manzanares_Monte_del_Pardo_26.JPG|pisi|[[Manzanares (river)|Manzanares]] voolab läbi [[Monte de El Pardo]]]]

Monte de El Pardo on Madridi suurim metsaala. Üle {{Number table sorting|16000}} hektari suurune igihaljas tammemets on üks Euroopa paremini säilinud vahemerelisi metsi.&lt;ref name=&quot;foresta&quot;&gt;{{Cite journal|last=Tomé|first=Francisco Javier|url=http://www.redforesta.com/wp-content/uploads/2012/03/ENP11-Monte-de-El-Pardo-un-monte-ligado-a-la-historia.pdf|title=Monte de El Pardo: Un monte ligado a la historia|journal=Foresta|issue=52|pages=312–314|access-date=17 September 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20200702033834/http://www.redforesta.com/wp-content/uploads/2012/03/ENP11-Monte-de-El-Pardo-un-monte-ligado-a-la-historia.pdf|archive-date=2 July 2020|year=2011|last2=Muñoz Rodríguez|first2=Ángel|issn=1575-2356}}&lt;/ref&gt; Seda on mainitud juba Alfonso XI 14. sajandi keskpaigast pärinevas &quot;Libro de la monterias&quot;; seotus Hispaania monarhiaga aitas säilitada selle looduskeskkondlikku väärtust.&lt;ref name=&quot;foresta&quot; /&gt; Fernando VII valitsemisajal läks mets tervikuna krooni omandisse ja kõik selle piires olnud valdused sundvõõrandati, millel olid tollastele elanikele rängad tagajärjed.{{Sfn|Galiana Martín|1994|lk=46}} Ala on määratud [[Linnuala|linnustiku erikaitsealaks]] ja kuulub ka Manzanarese ülemjooksu regionaalparki.

Kesklinnast loodes asuv Parque del Oeste (&quot;Läänepark&quot;) hõlmab osa endisest kuninglikust valdusest &quot;Real Florida&quot; ning pargis paikneb Manzanarese jõe suunas laskuv nõlv.&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Valenzuela Rubio|first=Manuel|url=http://www.uam.es/gruposinv/urbytur/documentos/Valenzuela/LOSESPACIOSVERDES_1977.pdf|title=Aportaciones a una geografía del esparcimiento en Madrid: Los espacios verdes|publisher=[[Autonomous University of Madrid|Universidad Autónoma de Madrid. Departamento de Geografía]]|journal=Rutas de Butano|issue=28|pages=39–40|archive-url=https://web.archive.org/web/20190916205039/http://www.uam.es/gruposinv/urbytur/documentos/Valenzuela/LOSESPACIOSVERDES_1977.pdf|archive-date=16 September 2019|location=Madrid|year=1977}}&lt;/ref&gt; Pargi lõunaosas asub Egiptusest pärit Debodi tempel.&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Remón Menéndez|first=Juan F.|title=Nature and the city: the Parque del Oeste and the expansion of nineteenth-century Madrid|journal=[[Urban History]]|volume=25|issue=2|page=210|year=1998|doi=10.1017/s0963926800000808|issn=0963-9268}}&lt;/ref&gt;

=== Kliima ===
[[Fail:(Castillejos)_Vista_de_Madrid_desde_Plaza_de_Castilla_03_(cropped).jpg|vasakul|pisi|Madrid kevadise [[Vihm|vihmasaju]] ajal]]
Madridis on külm poolkuiv kliima ([[Köppeni kliimaklassifikatsioon|Köppeni kliimaklassifikatsioonis]] BSk), mis lääneosas läheb üle [[Lähistroopiline vahemereline kliima|vahemereliseks kliimaks]] (Csa).&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Meteorología|first=Agencia Estatal de|url=https://www.aemet.es/es/conocermas/recursos_en_linea/publicaciones_y_estudios/publicaciones/detalles/NT_37_AEMET|title=Evolución de los climas de Köppen en España en el periodo 1951-2020 – Agencia Estatal de Meteorología – AEMET. Gobierno de España|website=www.aemet.es|access-date=29 September 2023|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20230906225847/https://www.aemet.es/es/conocermas/recursos_en_linea/publicaciones_y_estudios/publicaciones/detalles/NT_37_AEMET|archive-date=6 September 2023}}&lt;/ref&gt; Linna kliimal on mandrilisi mõjutusi.

Talved on jahedad, sest linn asub umbes 667 m kõrgusel merepinnast ning mere kliimat pehmendav mõju sinna ei ulatu. Kuigi ilm on enamasti päikeseline, võib detsembrist veebruarini esineda vihma, kohatist lumesadu ja sagedasi öökülmi; eriti jahedad on ööd ja hommikud, kui ümbritsevatest mägedest puhuvad Madridi külmad tuuled. Suved on kuumad ja päikeselised. Kõige soojemal kuul, juulis, jääb keskmine päevane temperatuur olenevalt asukohast vahemikku 32–34 °C, maksimumtemperatuur tõuseb sageli üle 35 °C ja aeg-ajalt kuumalainete ajal kuni 40&amp;nbsp;°C. Madridi kõrguse ja kuiva kliima tõttu on õhuniiskus madal. [[Ööpäevane õhutemperatuuri amplituud|Ööpäevased temperatuurikõikumised]] on sageli suured, eriti päikeselistel talvepäevadel, mil temperatuur tõuseb pärastlõunal, kuid langeb pärast päikeseloojangut kiiresti. Madrid on üks Euroopa päikeselisemaid pealinnu.

[[Fail:20210109_Royal_Palace_of_Madrid_after_snowstorm.jpg|pisi|[[Madridi kuningapalee]] lume all [[Filomena (torm)|Filomena lumetormi]] ajal]]

Madridi kesklinnas asuvas Retiro pargis registreeriti kõrgeim temperatuur 14. augustil 2021, mil see oli 40,7 °C, ja madalaim temperatuur 16. jaanuaril 1945, mil see oli -10,1 °C.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Meteorología|first=Agencia Estatal de|url=http://www.aemet.es/en/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/efemerides_extremos*?w=0&amp;k=mad&amp;l=3195&amp;datos=det&amp;x=3195&amp;m=13&amp;v=todos|title=Extreme values. Madrid, Retiro|website=[[Agencia Estatal de Meteorología]]|access-date=4 February 2022|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20220204115322/http://www.aemet.es/en/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/efemerides_extremos*?w=0&amp;k=mad&amp;l=3195&amp;datos=det&amp;x=3195&amp;m=13&amp;v=todos|archive-date=4 February 2022}}&lt;/ref&gt; Linna idaosas asuvas lennujaamas registreeriti kõrgeim temperatuur samuti 14. augustil 2021, mil see oli 42,7 °C, ja madalaim temperatuur samuti 16. jaanuaril 1945, mil see oli -15,2 °C.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Meteorología|first=Agencia Estatal de|url=http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/efemerides_extremos*?w=0&amp;k=mad&amp;l=3129&amp;datos=det&amp;x=3129&amp;m=13&amp;v=todos|title=Extreme values. Madrid Airport|website=Agencia Estatal de Meteorología|access-date=25 August 2019|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20200612062013/http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/efemerides_extremos*?w=0&amp;k=mad&amp;l=3129&amp;datos=det&amp;x=3129&amp;m=13&amp;v=todos|archive-date=12 June 2020}}&lt;/ref&gt; [[Filomena (torm)|7.–9. jaanuarini 2021]] sadas Madridis alates 1904. aastast peetava arvestuse jooksul kõige rohkem lund; Hispaania riiklik ilmateenistus AEMET mõõtis linna [[Ilmajaam|ilmajaamades]] lumekatte paksuseks 50–60 cm.&lt;ref name=&quot;Pereda&quot;&gt;{{Cite web|last=Pereda|first=Olga|url=https://www.lavanguardia.com/vida/20210110/6179383/observatorios-madrid-registraron-espesores-nieve-50-60-cms.html|title=Observatorios de Madrid registraron espesores de nieve de entre 50 y 60 cms|website=[[La Vanguardia]]|date=10 January 2021|access-date=26 January 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210119101924/https://www.lavanguardia.com/vida/20210110/6179383/observatorios-madrid-registraron-espesores-nieve-50-60-cms.html|archive-date=19 January 2021|last2=Santos|first2=Pilar}}&lt;/ref&gt;

Madridis sajab kõige rohkem sügisel, talvel ja kevadel. Eriti vähe sajab suvel, mil esineb tavaliselt vaid umbes kaks vihmahoogu ja/või [[Äike|äikesevihma]]. Madridi aastane sademete hulk on [[Euroopa|Euroopa pealinnadest]] kõige väiksem.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Meteorología|first=Agencia Estatal de|url=https://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos|title=Valores climatológicos normales - Agencia Estatal de Meteorología - AEMET. Gobierno de España|website=www.aemet.es|access-date=20 January 2024|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20230326032223/https://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos|archive-date=26 March 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d5/Koppen-Geiger_Map_Europe_present.svg|title=Koppen European Map|website=[[Köppen climate classification]]|access-date=20 January 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20230423074818/https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d5/Koppen-Geiger_Map_Europe_present.svg|archive-date=23 April 2023}}&lt;/ref&gt;

Suvisel ajal esineb Madridi linnastus võrreldes ümbruskonnaga nii märkimisväärne päevane jahedussaare kui ka [[Linna soojussaar|öine soojussaare]] efekt.&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Dialesandro|first=John M.|title=Urban heat island behaviors in dryland regions|journal=Environmental Research Communications|volume=1|issue=8|pages=5–6|year=2019|last2=Wheeler|first2=Stephen M.|last3=Abunnasr|first3=Yaser|bibcode=2019ERCom...1h1005D|doi=10.1088/2515-7620/ab37d0|doi-access=free}}&lt;/ref&gt;

=== Veevarustus ===
Madrid saab ligi 73,5% oma [[Veevarustus|veevarustusest]] Lozoya jõele rajatud tammidest ja veehoidlatest, näiteks El Atazari tammist.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.historialia.com/detalle/243/presa-de-el-atazar-madrid|title=HISTORIALIA – Presa de El Atazar. Madrid|website=historialia.com|access-date=2 January 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402110555/http://www.historialia.com/detalle/243/presa-de-el-atazar-madrid|archive-date=2 April 2015}}&lt;/ref&gt; Taristut haldab 1851. aastal loodud avalik-õiguslik asutus Canal de Isabel II, mis tegeleb piirkonna veevarustuse, reovee puhastamise ja veekeskkonna kaitsega.

== Demograafia ==
[[Fail:Community_of_Madrid_population_pyramid_in_2022.svg|pisi|[[Madridi autonoomne piirkond|Madridi autonoomse piirkonna]] rahvastikupüramiid 2022. aastal]]
Madridi rahvaarv on alates sellest, kui linnast sai 16. sajandi keskpaigas Hispaania pealinn, kasvanud ning püsinud alates 1970. aastatest umbes 3 miljoni juures.

1970. aastast kuni 1990. aastate keskpaigani elanike arv vähenes. See nähtus, mis mõjutas ka teisi Euroopa linnu, oli osalt tingitud satelliitasumite kasvust linna keskosa arvelt.

[[Rahvastiku kasv]] kiirenes 1990. aastate lõpus ja 21. sajandi esimesel kümnendil [[Immigratsioon|sisserände]] ning Hispaania [[Majanduskasv|majanduskasvu]] kiirenemise mõjul.

Madridi autonoomne piirkond on EL-i piirkondade seas sünnihetkel oodatava eluea poolest esikohal. 2016. aastal oli meeste keskmine oodatav eluiga 82,2 ja naiste oma 87,8 aastat.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Population_statistics_at_regional_level|title=Population statistics at regional level – Statistics Explained|website=ec.europa.eu|access-date=18 December 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20181129012838/https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Population_statistics_at_regional_level|archive-date=29 November 2018}}&lt;/ref&gt;

Hispaania pealinnana on Madrid meelitanud ligi palju sisserändajaid kogu maailmast, neist suurem osa [[Ladina-Ameerika]] riikidest.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.telemadrid.es/noticias/madrid/Crece-poblacion-extranjera-Madrid-llegar-0-2038596138--20180810061051.html|title=Crece un 6% la población extranjera en Madrid hasta llegar al 21,5%|publisher=[[Telemadrid]]|date=10 August 2018|access-date=7 July 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200707041807/http://www.telemadrid.es/noticias/madrid/Crece-poblacion-extranjera-Madrid-llegar-0-2038596138--20180810061051.html|archive-date=7 July 2020}}&lt;/ref&gt; 2020. aastal oli umbes 76% registreeritud elanikest sündinud Hispaanias,&lt;ref name=&quot;foreignborn&quot; /&gt; välismaal sündinute osakaal oli 24%;&lt;ref name=&quot;foreignborn&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCEstadistica/Nuevaweb/Demograf%C3%ADa%20y%20poblaci%C3%B3n/Poblaci%C3%B3n%20extranjera/Nacimiento/Poblaci%C3%B3n%20a%201%20de%20enero/C4120320.xlsx|title=Población por País de nacimiento|publisher=[[Ayuntamiento de Madrid]]|access-date=7 July 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200707083600/https://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCEstadistica/Nuevaweb/Demograf%C3%ADa%20y%20poblaci%C3%B3n/Poblaci%C3%B3n%20extranjera/Nacimiento/Poblaci%C3%B3n%20a%201%20de%20enero/C4120320.xlsx|archive-date=7 July 2020|format=[[xlsx]]}}&lt;/ref&gt; neist suurem osa pärines [[Ameerika|Ameerikast]] (umbes 16% kogu elanikkonnast), väiksem osa aga teistest [[Euroopa]], [[Aasia]] ja [[Aafrika]] riikidest.

2019. aasta seisuga moodustasid kõige kiiremini kasvava sisserändajate rühma venezuelalased, keda elas ainuüksi Madridis 60 000. See tegi neist tollal ekuadorlaste järel suuruselt teise sisserändajate kogukonna; ekuadorlasi oli 88 000.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Cano|first=Luis|url=https://www.abc.es/espana/madrid/abci-exodo-venezolano-empuja-madrid-record-historico-poblacion-extranjera-201904170054_noticia.html|title=El éxodo venezolano empuja a Madrid a su récord histórico de población extranjera|website=[[ABC (Spain)|ABC]]|date=17 April 2019|access-date=7 July 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20210222023947/https://www.abc.es/espana/madrid/abci-exodo-venezolano-empuja-madrid-record-historico-poblacion-extranjera-201904170054_noticia.html|archive-date=22 February 2021}}&lt;/ref&gt;

Usuliste veendumuste kohta näitas 2019. aastal 469 vastajaga Centro de Investigaciones Sociológicas (CIS) küsitlus, et 20,7% Madridi vastanutest pidas end praktiseerivaks [[Katoliku kirik|katoliiklaseks]], 45,8% mittepraktiseerivaks katoliiklaseks, 3,8% mõne muu religiooni järgijaks, 11,1% [[Agnostitsism|agnostikuks]], 3,6% usu suhtes ükskõikseks ja 12,8% [[Ateism|ateistiks]]. Ülejäänud 2,1% ei avaldanud oma usulisi veendumusi.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=CIS|url=http://datos.cis.es/pdf/Es3253marMT_MMadrid_A.pdf|title=Postelectoral Elecciones Autonómicas y municipales 2019. Madrid (Municipio de)|date=July 2019|access-date=14 September 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20200707021805/http://datos.cis.es/pdf/Es3253marMT_MMadrid_A.pdf|archive-date=7 July 2020}}&lt;/ref&gt;

Madridi linnastu hõlmab Madridi ja seda ümbritsevaid omavalitsusi. [[Eurostat|Eurostati]] andmetel elab Madridi linnastus veidi üle 6,27 miljoni inimese&lt;ref name=&quot;Eurostat&quot;&gt;{{Cite web|url=http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/table.do?tab=table&amp;init=1&amp;language=en&amp;pcode=tgs00080&amp;plugin=1|title=Eurostat – Tables, Graphs and Maps Interface (TGM) table|publisher=Epp.eurostat.ec.europa.eu|date=2 April 2012|access-date=9 November 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120924142951/http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/table.do?tab=table&amp;init=1&amp;language=en&amp;pcode=tgs00080&amp;plugin=1|archive-date=24 September 2012}}&lt;/ref&gt; ning selle pindala on 4609,7 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;. See on Hispaania suurim ja EL-i suuruselt teine linnastu.&lt;ref name=&quot;citypopulation.de&quot;/&gt;

== Valitsemine ==

=== Kohalik omavalitsus ja haldus ===
[[Fail:El Ayuntamiento izará un estandarte a favor de la accesibilidad universal como símbolo de la reivindicación de este derecho 01.jpg|pisi|Ayuntamiento täiskogu istung]]
Madridi linnavalitsus (Ayuntamiento de Madrid) on omavalitsuse valitsemise ja haldamise eest vastutav organ. Selle moodustavad täiskogu (Pleno), linnapea (alcalde) ja Madridi linnavalitsuse juhatus (Junta de Gobierno de la Ciudad de Madrid).

Linnavalitsuse täiskogu on organ, mille kaudu on kodanikud [[Omavalitsus|linna valitsemises]] [[Esindamine (poliitika)|poliitiliselt esindatud]]. Selle 57 liiget valitakse neljaks aastaks. Täiskogu pädevusse kuuluvad muu hulgas maksuküsimused, linnapea valimine ja tagandamine, määruste ja eeskirjade heakskiitmine ja muutmine, eelarve vastuvõtmine, omavalitsuspiiride ja nende muutmisega seotud otsused, teenuste korraldamine ning osalemine omavalitsusteülestes organisatsioonides.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.munimadrid.es/portal/site/munimadrid/menuitem.5fbdbaf471a1b0aa7d245f019fc08a0c/?vgnextoid=da51a5a66b2ce010VgnVCM1000000b205a0aRCRD&amp;vgnextchannel=f4ea39b48936c010VgnVCM100000d90ca8c0RCRD|title=Pleno de Madrid (Spanish Only)|publisher=Munimadrid.es|access-date=13 April 2010|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20100624043741/https://www.munimadrid.es/portal/site/munimadrid/menuitem.5fbdbaf471a1b0aa7d245f019fc08a0c/?vgnextoid=da51a5a66b2ce010VgnVCM1000000b205a0aRCRD&amp;vgnextchannel=f4ea39b48936c010VgnVCM100000d90ca8c0RCRD|archive-date=24 June 2010}}&lt;/ref&gt;

[[Fail: Palacio de Comunicaciones - 47.jpg|pisi|Madridi raekoda|vasakul]]

Linna kõrgeima esindajana juhatab linnapea linnavalitsust. Tema ülesanne on suunata linnapoliitikat, koordineerida teiste organite tegevust ja juhtida linna täitevvõimu.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.boe.es/buscar/pdf/2006/BOE-A-2006-12057-consolidado.pdf|title=Ley 22/2006, de 4 de julio, de Capitalidad y de Régimen Especial de Madrid|publisher=[[Boletín Oficial del Estado]]|access-date=28 August 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190828142801/https://www.boe.es/buscar/pdf/2006/BOE-A-2006-12057-consolidado.pdf|archive-date=28 August 2019|page=13}}&lt;/ref&gt; Linnapea vastutab Pleno ees. Tal on ka õigus juhatada Pleno istungeid, kuigi selle ülesande võib delegeerida mõnele teisele linnavolinikule. [[Rahvapartei (Hispaania)|Rahvaparteisse]] kuuluv José Luis Martínez-Almeida on olnud linnapea alates 2019. aastast.

Linnavalitsuse juhatusse kuuluvad linnapea, abilinnapead ja eri valdkondade eest vastutavad liikmed. Kõiki neid ametikohti peavad linnavolinikud.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.munimadrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/El-Ayuntamiento/Gobierno-y-Administracion/Junta-de-Gobierno-de-la-Ciudad-de-Madrid/Junta-de-Gobierno-de-la-Ciudad-de-Madrid?vgnextfmt=especial3&amp;vgnextoid=f22aad613938d010VgnVCM100000d90ca8c0RCRD&amp;vgnextchannel=18b9e3d5d3e07010VgnVCM100000dc0ca8c0RCRD|title=Local Government Organization (Spanish Only)|publisher=Munimadrid.es|access-date=13 April 2010|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20100105072638/http://www.munimadrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/El-Ayuntamiento/Gobierno-y-Administracion/Junta-de-Gobierno-de-la-Ciudad-de-Madrid/Junta-de-Gobierno-de-la-Ciudad-de-Madrid?vgnextfmt=especial3&amp;vgnextoid=f22aad613938d010VgnVCM100000d90ca8c0RCRD&amp;vgnextchannel=18b9e3d5d3e07010VgnVCM100000dc0ca8c0RCRD|archive-date=5 January 2010}}&lt;/ref&gt;

Alates 2007. aastast asub [[raekoda]] Cibelesi palees ehk sidepalees.

=== Hispaania pealinn ===
[[Fail:Moncloa_011_(cropped).jpg|pisi|[[Moncloa palee]], [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] residents]]
Madrid on Hispaania pealinn. [[Hispaania kuningas|Hispaania kuninga]], riigipea, ametlik residents on Zarzuela palee. Hispaania valitsuse asukohana paiknevad Madridis [[Hispaania peaminister|valitsuse presidendi]] (peaministri) ametlik residents ja ministrite nõukogu tavaline kogunemiskoht [[Moncloa palee]] ning ministeeriumide peahooned.

Nii riigipea kui ka valitsusjuhi residentsid asuvad Madridi loodeosas. Madridis asuvad ka [[Hispaania parlament|Hispaania parlamendi]] [[Saadikute Kongress|alam]]- ja ülemkoja hooned (vastavalt Palacio de las Cortes ja Palacio del Senado).

=== Piirkonna pealinn ===
Madrid on Madridi autonoomse piirkonna pealinn. Piirkonnal on oma seadusandlik kogu ja ulatuslik pädevus muu hulgas sotsiaalkulutuste, tervishoiu ja hariduse valdkonnas. Piirkondlik parlament ehk Madridi assamblee asub Puente de Vallecase linnaosas. Piirkondliku valitsuse presidendi kantselei asub linna südames Puerta del Solil, endises postkontorihoones Real Casa de Correos.

=== Haldusjaotus ===
Madrid on halduslikult jaotatud 21 linnaosaks, mis omakorda jagunevad 131 asumiks (''barrio''):
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;font-size:90%; float:right; margin:0 0 1em 1em;&quot;
!Piirkond
! Rahvaarv (1. jaanuar 2023)&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://portalestadistico.com/municipioencifras/?pn=madrid&amp;pc=ZTV21&amp;idp=35&amp;idpl=1329&amp;idioma=|title=El municipio en cifras|publisher=[[Ayuntamiento de Madrid]]|website=Nuestra ciudad en cifras|access-date=18 September 2024}}&lt;/ref&gt;
! Pindala ([[Hektar|ha]])
|-
| Centro
| align=&quot;right&quot; | {{Number table sorting|138204}}
| align=&quot;right&quot; | {{Number table sorting|522.82}}
|-
| Arganzuela
| align=&quot;right&quot; | {{Number table sorting|153304}}
| align=&quot;right&quot; | {{Number table sorting|646.22}}
|-
| Retiro
| align=&quot;right&quot; | {{Number table sorting|117918}}
| align=&quot;right&quot; | {{Number table sorting|546.62}}
|-
| Salamanca
| align=&quot;right&quot; | {{Number table sorting|145702}}
| align=&quot;right&quot; | {{Number table sorting|539.24}}
|-
| Chamartín
| align=&quot;right&quot; | {{Number table sorting|144796}}
| align=&quot;right&quot; | {{Number table sorting|917.55}}
|-
| Tetuán
| align=&quot;right&quot; | {{Number table sorting|160002}}
| align=&quot;right&quot; | {{Number table sorting|537.47}}
|-
| Chamberí
| align=&quot;right&quot; | {{Number table sorting|138204}}
| align=&quot;right&quot; | {{Number table sorting|467.92}}
|-
| Fuencarral-El Pardo
| align=&quot;right&quot; | {{Number table sorting|248443}}
| align=&quot;right&quot; | {{Number table sorting|23783.84}}
|-
| Moncloa-Aravaca
| align=&quot;right&quot; | {{Number table sorting|121757}}
| align=&quot;right&quot; | {{Number table sorting|4653.11}}
|-
| Latina
| align=&quot;right&quot; | {{Number table sorting|241672}}
| align=&quot;right&quot; | {{Number table sorting|2542.72}}
|-
| Carabanchel
| align=&quot;right&quot; | {{Number table sorting|262339}}
| align=&quot;right&quot; | {{Number table sorting|1404.83}}
|-
| Usera
| align=&quot;right&quot; | {{Number table sorting|142746}}
| align=&quot;right&quot; | {{Number table sorting|777.77}}
|-
| Puente de Vallecas
| align=&quot;right&quot; | {{Number table sorting|241603}}
| align=&quot;right&quot; | {{Number table sorting|1496.86}}
|-
| Moratalaz
| align=&quot;right&quot; | {{Number table sorting|92814}}
| align=&quot;right&quot; | {{Number table sorting|610.32}}
|-
| Ciudad Lineal
| align=&quot;right&quot; | {{Number table sorting|220345}}
| align=&quot;right&quot; | {{Number table sorting|1142.57}}
|-
| Hortaleza
| align=&quot;right&quot; | {{Number table sorting|198391}}
| align=&quot;right&quot; | {{Number table sorting|2741.98}}
|-
| Villaverde
| align=&quot;right&quot; | {{Number table sorting|159038}}
| align=&quot;right&quot; | {{Number table sorting|2018.76}}
|-
| Villa de Vallecas
| align=&quot;right&quot; | {{Number table sorting|117501}}
| align=&quot;right&quot; | {{Number table sorting|5146.72}}
|-
| Vicálvaro
| align=&quot;right&quot; | {{Number table sorting|83804}}
| align=&quot;right&quot; | {{Number table sorting|3526.67}}
|-
| San Blas-Canillejas
| align=&quot;right&quot; | {{Number table sorting|161219}}
| align=&quot;right&quot; | {{Number table sorting|2229.24}}
|-
| Barajas
| align=&quot;right&quot; | {{Number table sorting|48646}}
| align=&quot;right&quot; | {{Number table sorting|4192.28}}
|-
| '''Kokku'''
| align=&quot;right&quot; | {{Number table sorting|3339931}}
| align=&quot;right&quot; | {{Number table sorting|60445.51}}
|}

&lt;div style=&quot;position: relative; font-size:85%&quot;&gt;
{{Image label begin|image=Madrid. Distritos.svg|width=500|float=left}}
{{Image label small|x=0.942|y=1.57|scale=250|text='''[[Centro (Madrid)|Centro]]'''}}
{{Image label small|x=0.942|y=1.7|scale=250|text='''[[Arganzuela]]'''}}
{{Image label small|x=1.1|y=1.61|scale=250|text='''[[Retiro (Madrid)|Retiro]]'''}}
{{Image label small|x=1.05|y=1.48|scale=250|text='''[[Salamanca (Madrid)|Salamanca]]'''}}
{{Image label small|x=1.05|y=1.26|scale=250|text='''[[Chamartín (Madrid)|Chamartín]]'''}}
{{Image label small|x=0.95|y=1.30|scale=250|text='''[[Tetuán (Madrid)|Tetuán]]'''}}
{{Image label small|x=0.93|y=1.42|scale=250|text='''[[Chamberí]]'''}}
{{Image label small|x=0.60|y=0.77|scale=250|text='''[[Fuencarral-El Pardo]]'''}}
{{Image label small|x=0.59|y=1.44|scale=250|text='''[[Moncloa-Aravaca]]'''}}
{{Image label small|x=0.58|y=1.79|scale=250|text='''[[Latina (Madrid)|Latina]]'''}}
{{Image label small|x=0.73|y=1.80|scale=250|text='''[[Carabanchel]]'''}}
{{Image label small|x=0.96|y=1.85|scale=250|text='''[[Usera]]'''}}
{{Image label small|x=1.11|y=1.79|scale=250|text='''[[Puente de Vallecas]]'''}}
{{Image label small|x=1.25|y=1.63|scale=250|text='''[[Moratalaz]]'''}}
{{Image label small|x=1.18|y=1.4|scale=250|text='''[[Ciudad Lineal]]'''}}
{{Image label small|x=1.26|y=1.09|scale=250|text='''[[Hortaleza]]'''}}
{{Image label small|x=0.95|y=2.07|scale=250|text='''[[Villaverde (Madrid)|Villaverde]]'''}}
{{Image label small|x=1.32|y=2.02|scale=250|text='''[[Villa de Vallecas]]'''}}
{{Image label small|x=1.61|y=1.72|scale=250|text='''[[Vicálvaro]]'''}}
{{Image label small|x=1.37|y=1.48|scale=250|text='''[[San Blas (Madrid)|San Blas-Canillejas]]'''}}
{{Image label small|x=1.63|y=1.15|scale=250|text='''[[Barajas]]'''}}
{{Image label end}}
&lt;/div&gt;

{{clear}}

== Majandus ==
[[Fail:Interior_del_Palacio_de_la_Bolsa,_Madrid,_España,_2017_29.jpg|pisi|Madridi börs]]
Pärast 16. sajandil Hispaania pealinnaks saamist oli Madrid pigem [[Tarbimine|tarbimis-]] kui tootmis- või kaubanduskeskus. Majandustegevus oli suunatud suuresti kiiresti kasvava linnaelanikkonna, sealhulgas kuningakoja ja riigivalitsuse varustamisele, samuti [[Pank|pangandusele]] ja [[Kirjastamine|kirjastamisele]].

Suur [[Sekundaarne sektor|tööstussektor]] kujunes välja alles 20. sajandil, mil tööstus laienes ja mitmekesistus, tehes Madridist Hispaania suuruselt teise tööstuslinna. Tänapäeval domineerib linna majanduses siiski üha enam [[Teenindus|teenindussektor]]. Madrid on üks Euroopa tähtsamaid finantskeskusi; selle börs on Euroopa suuruselt kolmas, peamine aktsiaindeks on IBEX 35 ning seal tegutseb ka [[Ladina-Ameerika]] ettevõtete väärtpaberitele suunatud Latibex.{{Sfn|Moreno-Fernández|2020|lk=45}}

Madrid on Londoni, Pariisi, Frankfurdi ja Amsterdami järel Euroopa tähtsuselt viies kaubanduskeskus ning maailmas 11. kohal.&lt;ref name=&quot;mastercard.com&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.mastercard.com/us/company/en/insights/pdfs/2008/MCWW_WCoC-Report_2008.pdf|title=Worldwide Centers of Commerce Index|access-date=3 September 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120504014257/http://www.mastercard.com/us/company/en/insights/pdfs/2008/MCWW_WCoC-Report_2008.pdf|archive-date=4 May 2012}}&lt;/ref&gt;

=== Majandusajalugu ===
Alates 1561. aastast [[Hispaania koloniaalimpeerium|Hispaania impeeriumi]] pealinnana kasvas Madridi rahvaarv kiiresti. Peamised tegevusalad olid õukonna ümber koondunud administratsioon, pangandus ja väiketootmine, kuid linn oli pigem tarbimis- kui tootmis- või kaubanduskeskus, sest enne raudteede rajamist oli see geograafiliselt isoleeritud.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Pablo-Martí |eesnimi=Federico |perekonnanimi2=Alañón-Pardo |eesnimi2=Ángel |perekonnanimi3=Myro |eesnimi3=Rafael |kuupäev=2022 |pealkiri=The choice of Madrid as the capital of Spain by Philip II in the light of the knowledge of his time: A transport network perspective |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC9200313/ |ajakiri=PloS One |aastakäik=17 |üksiknumber=6 |lehekülg=e0269419 |doi=10.1371/journal.pone.0269419 |issn=1932-6203 |pmc=9200313 |pmid=35704607}}&lt;/ref&gt;

Alcalá tänaval asuv Hispaania Pank on üks Euroopa vanimaid keskpanku. Asutamisel 1782. aastal kandis see nime San Carlose Pank, 1829. aastal sai sellest San Fernando Pank ja 1856. aastal Hispaania Pank.&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Martín-Aceña|first=Pablo|url=https://www.bde.es/f/webbde/SES/Secciones/Publicaciones/PublicacionesSeriadas/EstudiosHistoriaEconomica/Files/roja73e.pdf|title=The Banco de España, 1782–2017. The history of a central bank|journal=Estudios de Historia Económica|issue=73|page=1|access-date=13 September 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190605135655/https://www.bde.es/f/webbde/SES/Secciones/Publicaciones/PublicacionesSeriadas/EstudiosHistoriaEconomica/Files/roja73e.pdf|archive-date=5 June 2019|year=2017}}&lt;/ref&gt; Madridi börs avati 20. oktoobril 1831.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.eleconomista.es/mercados-cotizaciones/noticias/88939/10/06/Fechas-clave-en-la-historia-de-la-Bolsa-de-Madrid.html|title=Fechas clave en la historia de la Bolsa de Madrid|work=El Economista|date=20 October 2006|access-date=13 September 2019|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20200803164412/https://www.eleconomista.es/mercados-cotizaciones/noticias/88939/10/06/Fechas-clave-en-la-historia-de-la-Bolsa-de-Madrid.html|archive-date=3 August 2020|agency=[[EFE]]}}&lt;/ref&gt; Selle peamine aktsiaindeks on IBEX 35.

Suurtööstus hakkas arenema alles 20. sajandil, kuid kasvas seejärel kiiresti, eriti 1960. aastate paiku &quot;Hispaania ime&quot; ajal. Linna majandus tugines siis sellistele töötlevatele tööstusharudele nagu [[Mootorsõiduk|mootorsõidukite]], lennukite, kemikaalide, elektroonikaseadmete, ravimite, töödeldud toiduainete, trükiste ja nahktoodete tootmine.&lt;ref name=&quot;Overview: Economy&quot;&gt;{{Cite news|url=http://www.easyexpat.com/madrid_en/overview_economy.htm|title=Overview: Economy of Madrid|publisher=EasyExpat|date=16 August 2006|access-date=24 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20080830030152/http://www.easyexpat.com/madrid_en/overview_economy.htm|archive-date=30 August 2008}}&lt;/ref&gt; Pärast demokraatia taastamist 1970. aastate lõpus on linn jätkanud laienemist. Selle majandus on nüüdseks üks EL-i dünaamilisemaid ja mitmekesisemaid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Reiser |eesnimi=Geoffroy |kuupäev=2025-05-13 |pealkiri=Madrid 2025: The New European Capital of Real Estate Investment |url=https://terretaspain.com/en/investissement-immobilier-madrid-2025/ |vaadatud=2026-04-30 |väljaanne=Terreta Spain |keel=en}}&lt;/ref&gt;

=== Tänapäeva majandus ===
[[Fail:Distrito_Telefónica_(Madrid)_09.jpg|pisi|{{Keel|es|[[Telefónica]]}} peakorter]]
Madrid koondab nii valitsemise (kesk- ja piirkondlik valitsemine, Hispaania ettevõtete peakorterid, [[Rahvusvaheline korporatsioon|rahvusvaheliste ettevõtete]] piirkondlikud peakorterid, [[Rahandus|finantsasutused]]) kui ka teaduse ja innovatsiooniga (17 ülikooli ja üle 30 teaduskeskuse) seotud asutusi. See on üks Euroopa suurimaid ja Hispaania suurim finantskeskus&lt;ref name=&quot;Estructura52&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCObservEconomico/EstructuraEconomica/ESTRUCTURAECONOMICADELACIUDADDEMADRID.pdf|title=Estructura Económica de la Ciudad de Madrid|publisher=Ayuntamiento de Madrid|access-date=25 January 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20210512033910/http://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCObservEconomico/EstructuraEconomica/ESTRUCTURAECONOMICADELACIUDADDEMADRID.pdf|archive-date=12 May 2021|page=52}}&lt;/ref&gt; ning SKP-lt EL-i suuruselt kolmas linnastu.&lt;ref name=&quot;Estructura69&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCObservEconomico/EstructuraEconomica/ESTRUCTURAECONOMICADELACIUDADDEMADRID.pdf|title=Estructura Económica de la Ciudad de Madrid|publisher=Ayuntamiento de Madrid|access-date=25 January 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20210512033910/http://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCObservEconomico/EstructuraEconomica/ESTRUCTURAECONOMICADELACIUDADDEMADRID.pdf|archive-date=12 May 2021|page=69}}&lt;/ref&gt; Suurimad tööandjad on {{Keel|es|[[Telefónica]]}}, [[Iberia]], Prosegur, [[Banco Bilbao Vizcaya Argentaria|BBVA]], Urbaser, Dragados ja FCC.&lt;ref name=&quot;Estructura569&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCObservEconomico/EstructuraEconomica/ESTRUCTURAECONOMICADELACIUDADDEMADRID.pdf|title=Estructura Económica de la Ciudad de Madrid|publisher=Ayuntamiento de Madrid|access-date=25 January 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20210512033910/http://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCObservEconomico/EstructuraEconomica/ESTRUCTURAECONOMICADELACIUDADDEMADRID.pdf|archive-date=12 May 2021|page=569}}&lt;/ref&gt;

Madridi majandus põhineb üha enam [[Teenindus|teenindussektoril]]. 2011. aastal moodustasid teenused 85,9%, [[Sekundaarne sektor|tööstus]] 7,9% ja [[Ehitamine|ehitus]] 6,1% lisandväärtusest.&lt;ref name=&quot;Estructura51&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCObservEconomico/EstructuraEconomica/ESTRUCTURAECONOMICADELACIUDADDEMADRID.pdf|title=Estructura Económica de la Ciudad de Madrid|publisher=Ayuntamiento de Madrid|access-date=25 January 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20210512033910/http://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCObservEconomico/EstructuraEconomica/ESTRUCTURAECONOMICADELACIUDADDEMADRID.pdf|archive-date=12 May 2021|page=51}}&lt;/ref&gt; Sellest hoolimata on Madrid jätkuvalt Hispaania tähtsuselt teine tööstuskeskus Barcelona järel, spetsialiseerudes eelkõige kõrgtehnoloogilisele tootmisele. Pärast majanduslangust prognoositi, et teenused ja tööstus taastuvad 2014. aastal ning ehitus 2015. aastal.&lt;ref name=&quot;Barometro32&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCObservEconomico/BarometroEconomia/2014/tercer%20trimestre/BAROMETRO%20ECONOMIA%2041%20V4.pdf|title=Barómetro de Economía de la Ciudad de Madrid, No. 41|publisher=Madrid City Council|date=October 2014|access-date=25 January 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150128114508/http://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCObservEconomico/BarometroEconomia/2014/tercer%20trimestre/BAROMETRO%20ECONOMIA%2041%20V4.pdf|archive-date=28 January 2015|page=32}}&lt;/ref&gt;

==== Teenused ====
[[Fail:Madrid 2012 16 (7250774262).jpg|pisi|Hispaania keskpanga peahoone|vasakul]]
Teenused moodustavad linna majandusest 86%. Äriteenused, transport ja side, kinnisvara ning rahandus moodustavad kokku 52% kogu lisandväärtusest.&lt;ref name=&quot;Estructura51&quot; /&gt; Praegu laienevad peamiselt kapitali, teabe, kaupade ja inimeste liikumist hõlbustavad teenused, [[teadus- ja arendustegevus]], [[infotehnoloogia]] ning raamatupidamis- ja finantsteenused.&lt;ref name=&quot;Estructura242-243&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCObservEconomico/EstructuraEconomica/ESTRUCTURAECONOMICADELACIUDADDEMADRID.pdf|title=Estructura Económica de la Ciudad de Madrid|publisher=Ayuntamiento de Madrid|access-date=25 January 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20210512033910/http://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCObservEconomico/EstructuraEconomica/ESTRUCTURAECONOMICADELACIUDADDEMADRID.pdf|archive-date=12 May 2021|pages=242–243}}&lt;/ref&gt;

Madridi ja selle ümbruse ametiasutused on pööranud suurt tähelepanu logistikataristu arendamisele. Linna tähtsamate logistikakeskuste hulka kuuluvad näiteks Mercamadrid, Madrid-Abroñigali logistikakeskus, Villaverde logistikakeskus ja Vicálvaro logistikakeskus.&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Orjuela Castro|first=Javier Arturo|url=https://revistas.udistrital.edu.co/index.php/Tecnura/article/view/6249/7771|title=Operadores y plataformas logísticas|publisher=[[Francisco José de Caldas District University|Universidad Distrital Francisco José de Caldas]]|journal=Tecnura|volume=8|issue=16|date=2005|access-date=21 June 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210624203220/https://revistas.udistrital.edu.co/index.php/Tecnura/article/view/6249/7771|archive-date=24 June 2021|location=Bogotá|last2=Castro Ocampo|first2=Óscar Fernando|last3=Suspes Bulla|first3=Edwin Andrés|doi=10.14483/22487638.6249|issn=0123-921X}}&lt;/ref&gt;

Madridis asuvad [[Pank|pangad]] moodustavad 72% Hispaania pangandustegevusest.&lt;ref name=&quot;Estructura474&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCObservEconomico/EstructuraEconomica/ESTRUCTURAECONOMICADELACIUDADDEMADRID.pdf|title=Estructura Económica de la Ciudad de Madrid|publisher=Ayuntamiento de Madrid|access-date=25 January 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20210512033910/http://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCObservEconomico/EstructuraEconomica/ESTRUCTURAECONOMICADELACIUDADDEMADRID.pdf|archive-date=12 May 2021|page=474}}&lt;/ref&gt; Hispaania [[keskpank]] tegutseb Madridis alates 1782. aastast. Aktsia- ja väärtpaberiturud, [[Võlakiri|võlakirjaturud]], [[kindlustus]] ja [[Pensionifond|pensionifondid]] on samuti linna finantssektori olulised osad.

=== Meedia ja meelelahutus ===
[[Fail:El Piruli and neighbourhood.jpg|pisi|[[Televisión Española]] uudistetoimetus asub Torrespaña jalamil]]

Madridi linnastu on oluline filmi- ja teletootmise keskus, mille sisu levitatakse kogu maailmas. Seda nähakse sageli [[Ladina-Ameerika]] meediaettevõtete väravana Euroopa turule ja samuti Euroopa ettevõtete väravana Ladina-Ameerika turule.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.audiovisual451.com/la-productora-argentina-azteka-films-abrira-oficina-en-madrid-a-finales-de-ano/|title=La productora argentina Azteka Films abrirá oficina en Madrid a finales de año|publisher=Audiovisual451|date=10 September 2019|access-date=25 June 2020|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20200803193437/https://www.audiovisual451.com/la-productora-argentina-azteka-films-abrira-oficina-en-madrid-a-finales-de-ano/|archive-date=3 August 2020}}&lt;/ref&gt; Madridis asuvad Radiotelevisión Española (RTVE), Atresmedia, Mediaset España ja Movistar+ peakorterid,&lt;ref&gt;{{Cite web|last=de Pablo|first=Emiliano|url=https://variety.com/2019/film/features/madrid-region-booms-as-an-international-production-hub-1203220657/|title=Madrid Region Booms as an International Production Hub|publisher=Variety|date=20 May 2019|access-date=25 June 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200607183320/https://variety.com/2019/film/features/madrid-region-booms-as-an-international-production-hub-1203220657/|archive-date=7 June 2020}}&lt;/ref&gt; [[Netflix|Netflixi]] Madridi tootmiskeskus, [[Mediapro|Mediapro Studio]] ja Viacom International Studios.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Medina|first=Miguel Ángel|url=https://elpais.com/ccaa/2019/09/20/madrid/1568967359_528887.html|title=Cuando Clint Eastwood mataba forajidos en la sierra de Madrid|work=El País|date=21 September 2019|access-date=25 June 2020|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20201208003835/https://elpais.com/ccaa/2019/09/20/madrid/1568967359_528887.html|archive-date=8 December 2020}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Clover|first=Julian|url=https://www.broadbandtvnews.com/2018/12/05/amazon-chooses-madrid-for-european-production-hub/|title=Amazon chooses Madrid for European production hub|website=www.broadbandtvnews.com|date=5 December 2018|access-date=25 June 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200803123728/https://www.broadbandtvnews.com/2018/12/05/amazon-chooses-madrid-for-european-production-hub/|archive-date=3 August 2020}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Vicente|first=Adrien|url=https://www.thejakartapost.com/life/2019/07/17/madrid-emerges-as-tv-series-production-hub.html|title=Madrid emerges as TV series production hub|publisher=The Jakarta Post|date=18 July 2019|access-date=25 June 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200803140202/https://www.thejakartapost.com/life/2019/07/17/madrid-emerges-as-tv-series-production-hub.html|archive-date=3 August 2020}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.audiovisual451.com/dazn-abre-en-madrid-un-centro-de-produccion-virtual/|title=DAZN abre en Madrid un centro de producción virtual|publisher=Audiovisual451|date=19 September 2019|access-date=25 June 2020|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20200803161521/https://www.audiovisual451.com/dazn-abre-en-madrid-un-centro-de-produccion-virtual/|archive-date=3 August 2020}}&lt;/ref&gt; 2019. aasta seisuga töötas kohalikus filmi- ja televaldkonnas 19 000 inimest, mis moodustas 44% selle valdkonna töötajatest Hispaanias.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Cortés|first=Helena|url=https://www.abc.es/play/series/noticias/abci-espana-nueva-meca-industrial-television-201904070100_noticia.html|title=España, la nueva meca industrial de la televisión|publisher=ABC|date=7 April 2019|access-date=25 June 2020|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20190409161259/https://www.abc.es/play/series/noticias/abci-espana-nueva-meca-industrial-television-201904070100_noticia.html|archive-date=9 April 2019}}&lt;/ref&gt;

Salamanca linnaosas asuv Torrespaña [[teletorn]] on Hispaania maapealse ringhäälinguvõrgu keskne ja peamine ülekandesõlm. Hispaania [[Rahvusringhääling|rahvusringhäälingu]] RTVE peakorter koos kõigi telekanalite ja veebiteenustega (La 1, La 2, Clan, Teledeporte, 24 Horas, TVE Internacional, Radio Nacional, Radio Exterior ja Radio Clásica) asub Pozuelo de Alarcónis. Atresmedia kontserni (Antena 3, La Sexta, Onda Cero) peakorter asub [[San Sebastián de los Reyes|San Sebastián de los Reyesis]]. Mediaset España (Telecinco, Cuatro) peakorter asub Fuencarral-El Pardo linnaosas. RTVE, Atresmedia ja Mediaseti kanalid moodustavad ligi 80% telekanalite vaadatavusest. Hispaania meediakontserni PRISA (Cadena SER, Los 40 Principales, M80 Radio, Cadena Dial) peakorter asub Madridi kesklinnas [[Gran Vía]] tänaval.

1969. aastal toimus [[Eurovisiooni lauluvõistlus]] Teatro Reali teatrimajas.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eurovision 1969 Results: Voting &amp; Points |url=https://eurovisionworld.com/eurovision/1969 |vaadatud=2026-04-30 |väljaanne=Eurovisionworld |keel=en-gb}}&lt;/ref&gt; Eurovisiooni fännide seas on Madrid tuntud iga-aastase [[PrePartyES|PrePartyES-i]] poolest, mis on üks suuremaid kohalikke Eurovisiooni eelüritusi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eurovision Spain - PrePartyES 2025 |url=https://pre-party.es/ |vaadatud=2026-04-30 |väljaanne=Eurovision Spain - PrePartyES 2025 |keel=es-ES}}&lt;/ref&gt; Esimest korda korraldati PrePartyES 2017. aastal ning ka [[koroonapandeemia]] ajal korraldati üritus digitaalselt. 2026. aastal jäeti üritus ära, tuues põhjuseks Hispaania vastuseisu Iisraeli osalemisele Eurovisiooni lauluvõistlusel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Farren |eesnimi=Neil |kuupäev=2025-12-06 |pealkiri=🇪🇸 Spain: PreParty ES 2026 Cancelled |url=https://eurovoix.com/2025/12/06/spain-preparty-es-2026-cancelled/ |vaadatud=2026-04-30 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;

== Kultuur ==
=== Arhitektuur ===
Madridis on säilinud vähe nii keskaegset (peamiselt Almendra Centralis, sealhulgas San Nicolási ja San Pedro el Viejo kirikutornid, San Jerónimo el Reali kirik ja piiskopi kabel) kui ka renessanssarhitektuuri (välja arvatud Segovia sild ja Las Descalzas Realesi klooster).
[[Fail:Plaza_Mayor_de_Madrid_-_01.jpg|pisi|16. sajandil ehitatud Plaza Mayor]]
Felipe II viis 1561. aastal oma õukonna Madridi ja muutis linna pealinnaks. Varasel Habsburgide perioodil jõudsid sinna Euroopa mõjud, mida on nimetatud &quot;Austria stiiliks&quot;; selles põimusid Austria, Itaalia, Hollandi ja Hispaania mõjud, peegeldades Habsburgide rahvusvahelist ülemvõimu.&lt;ref&gt;{{Cite book|last=Escobar|first=Jesús&lt;!-- |pages=50–65--&gt;|year=2007|title=Arquitectura y espacio urbano en Madrid en los siglos XVII y XVIII|publisher=[[Ayuntamiento de Madrid]]|page=54|access-date=5 February 2020|url=https://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/MuseosMunicipales/MuseoDeHistoriaDeMadrid/EspecialInformativo/05_Publicaciones/ConferenciasArquitectura/conferenciasarquitectura2.pdf|chapter=Arquitectura y urbanismo en el Madrid del siglo XVII: proceso, adorno y experiencia|archive-url=https://web.archive.org/web/20210418092352/https://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/MuseosMunicipales/MuseoDeHistoriaDeMadrid/EspecialInformativo/05_Publicaciones/ConferenciasArquitectura/conferenciasarquitectura2.pdf|archive-date=18 April 2021}}&lt;/ref&gt; 16. sajandi teisel poolel toodi Kesk-Euroopast Hispaaniasse teravatipuliste kiltkivist [[Tornikiiver|tornikiivrite]] kasutamine, millega krooniti näiteks kirikutorne,&lt;ref&gt;{{Cite book|last=Estepa Gómez|first=Raimundo|year=2015|title=Chapiteles del siglo XVI al XVIII en Madrid y su entorno: sus armaduras de madera|publisher=[[Universidad Politécnica de Madrid]]|location=Madrid|page=4|access-date=4 February 2020|url=http://oa.upm.es/43387/1/RAIMUNDO_ESTEPA_GOMEZ_01.pdf|archive-url=https://web.archive.org/web/20200204233859/http://oa.upm.es/43387/1/RAIMUNDO_ESTEPA_GOMEZ_01.pdf|archive-date=4 February 2020}}&lt;/ref&gt; mistõttu said kiltkivist tornikiivrid ja katused tollasele Madridi arhitektuurile iseloomulikuks.&lt;ref name=&quot;lib&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.edicioneslalibreria.es/arquitectura-en-el-madrid-de-los-austrias/|title=Arquitectura en el Madrid de los Austrias|publisher=Ediciones La Librería|date=18 January 2016|access-date=4 February 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200204235404/https://www.edicioneslalibreria.es/arquitectura-en-el-madrid-de-los-austrias/|archive-date=4 February 2020}}&lt;/ref&gt;

17. sajandi algul rajatud silmapaistvatest hoonetest (Uceda hertsogi palee (1610), La Encarnacióni klooster (1611–1616), Plaza Mayor (1617–1619) ja Santa Cruzi paleena tuntud Cárcel de Corte (1629–1641)) enamikku seostatakse Juan Gómez de Moraga.{{Sfn|Blasco Esquivias|2016|lk=280}} 17. sajandil ehitati ka endine raekoda Casa de la Villa.{{Sfn|Escobar|2007|lkd=60–63}}

Madridi Colegio Imperiali kiriku kuplit jäljendati kogu Hispaanias. Pedro de Ribera tõi Madridi churrigueresque-arhitektuuri (Cuartel del Conde-Duque, Montserrati kirik ja [[Toledo sild]]).
[[Fail:Palacio_Real_Jardines.jpg|vasakul|pisi|18. sajandil ehitatud [[Madridi kuningapalee]]]]
Bourbonide valitsemisaeg 18. sajandil tähistas Madridis uut ajajärku. [[Felipe V]] püüdis ellu viia Felipe II visiooni Madridist, lastes ehitada prantsuse maitsele vastava palee ning San Migueli basiilika ja Santa Bárbara kiriku. [[Carlos III]] kaunistas linna ja püüdis muuta Madridi üheks Euroopa suureks pealinnaks. Tema eestvõttel rajati Prado muuseum (algselt kavandatud loodusmuuseumina), Puerta de Alcalá, kuninglik observatoorium, San Francisco el Grande basiilika, Puerta del Solis asuv Casa de Correos, Real Casa de la Aduana ja üldhaigla, kus nüüd asuvad Reina Sofía muuseum ja kuninglik konservatoorium. Aedadega ümbritsetud ja neoklassitsistlike kujudega ehitud Paseo del Prado ilmestab hästi tollast linnaplaneerimist. Berwicki hertsog lasi ehitada Liria palee.

19. sajandi alguses ehitati Kuninglik teater, [[Hispaania rahvusraamatukogu|Hispaania Rahvusraamatukogu]], senati palee ja kongressihoone; arhitektuurilist arengut pidurdasid [[poolsaare sõda]], asekuningriikide kaotus Ameerikas ja riigipöörded. Segovia viadukt ühendas kuningliku Alcázari linna lõunaosaga.
[[Fail:Estatua_de_Atenea_-_Círculo_de_Bellas_Artes_(Madrid).jpg|pisi|Círculo de Bellas Artes]]
19. sajandi keskpaigast kuni kodusõjani Madrid moderniseerus, rajati uusi linnaosi ja monumente. Laienemine toimus Castro plaani alusel, mille tulemusel kujunesid Salamanca, Argüellese ja Chamberí linnaosad. Arturo Soria töötas välja lineaarlinna idee ja rajas esimesed kilomeetrid teest, mis nüüd kannab tema nime. [[Gran Vía]] ehitati eri stiilides (prantsuse, eklektiline, art deco ja ekspressionistlik).

Juugendstiil ehk ''modernismo'' kujunes Madridis välja sajandivahetusel käsikäes selle levikuga mujal Euroopas, sealhulgas [[Barcelona|Barcelonas]] ja [[Valencia|Valencias]]. Antonio Palacios projekteeris mitmeid [[Viini Setsessioon|Viini setsessioonist]] inspireeritud hooneid nagu Cibelesi palee, Círculo de Bellas Artes ja Río de la Plata pank (praegu Instituto Cervantes). Tähelepanuväärsed on ka Hispaania Pank, neogooti stiilis [[Santa María la Real de la Almudena katedraal|Almudena katedraal]], Atocha jaam ja katalaani juugendstiilis Longoria palee. Rajati ka Las Ventase härjavõitlusareen ja San Migueli turg.
[[Fail:Edificio_España_-_05.jpg|vasakul|pisi|[[Edificio España]]]]
Pärast Hispaania kodusõja lõpu järel toimunud Franco võimuletulekut arhitektuur muutus: ratsionalism hüljati, eklektitsismist hoolimata naasti üldjoontes üsna &quot;vanamoodsa&quot; arhitektuurikeele juurde, et muuta Madrid &quot;surematu Hispaania&quot; vääriliseks pealinnaks.&lt;ref name=&quot;torrus&quot;&gt;{{Cite web|last=Torrús|first=Alejandro|url=https://www.publico.es/politica/huella-del-fascismo-patrio-arquitectura.html|title=La huella del fascismo patrio en la arquitectura de Madrid|website=[[Público (Spain)|Público]]|date=13 January 2017|access-date=6 February 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200206032108/https://www.publico.es/politica/huella-del-fascismo-patrio-arquitectura.html|archive-date=6 February 2020}}&lt;/ref&gt; Selle perioodi tuntumad näited on õhuministeeriumi hoone (herreriaanliku taassünni näide) ja [[Edificio España]], mida esitleti selle avamisel 1953. aastal Euroopa kõrgeima hoonena.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Méndez|first=Julián|url=https://www.hoy.es/v/20110223/sociedad/simbolo-centro-madrid-20110223.html|title=Un símbolo en el centro de Madrid|website=Hoy|date=23 February 2011|access-date=6 February 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20220521054401/https://www.hoy.es/v/20110223/sociedad/simbolo-centro-madrid-20110223.html|archive-date=21 May 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;torrus&quot; /&gt; Paljudele selle aja hoonetele on iseloomulik tellise ja kivi ühendatud kasutus fassaadidel.&lt;ref name=&quot;torrus&quot; /&gt; Casa Sindical tähistas murdepunkti, taastades esimese hoonena sideme ratsionalismiga, kuigi see modernsuse juurde naasmine toimus itaalia fašistlikku arhitektuuri jäljendades.&lt;ref name=&quot;torrus&quot; /&gt;

20. sajandi lõpus, Hispaania majanduse arenedes, ehitati pilvelõhkujaid nagu Torre Picasso, Torres Blancas ja Torre BBVA ning Euroopa värav. 2000. aastatel ehitati Cuatro Torrese äripiirkonna moodustavad Hispaania neli kõrgeimat pilvelõhkujat.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://elpais.com/diario/2007/08/12/negocio/1186923803_850215.html/|title=La altura sí importa|work=Architecture|access-date=18 September 2018|language=ES|archive-url=https://web.archive.org/web/20170417011639/http://elpais.com/diario/2007/08/12/negocio/1186923803_850215.html|archive-date=17 April 2017}}&lt;/ref&gt; 2006. aastal avatud ja mitmeid arhitektuuriauhindu pälvinud [[Madridi Barajase Adolfo Suáreze lennujaam|Madridi-Barajase lennujaama]] 4. terminal on üks maailma suurimaid terminalialasid.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=http://www.airport-technology.com/projects/madrid-barajas-airport/|title=Madrid Barajas International Airport (MAD/LEMD) – Airport Technology|work=Airport Technology|access-date=27 March 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180328041403/http://www.airport-technology.com/projects/madrid-barajas-airport/|archive-date=28 March 2018}}&lt;/ref&gt;

=== Muuseumid ja kultuurikeskused ===
[[Fail:Las_Meninas,_by_Diego_Velázquez,_from_Prado_in_Google_Earth.jpg|pisi|[[Las Meninas|Õuedaamid]], [[Diego Velázquez]] (1656), [[Prado muuseum]]]]
Madrid on üks Euroopa tähtsamaid muuseumilinnu. Tuntuim on Paseo del Prado äärne Kunsti Kuldne Kolmnurk, mis hõlmab kolme suurt kunstimuuseumi: [[Prado muuseum|Prado]], Reina Sofía ja Thyssen-Bornemisza.

Prado muuseum (Museo del Prado) on muuseum ja kunstigalerii, kus asub üks maailma parimaid Euroopa kunsti kogusid, hõlmates ajavahemikku 12. sajandist 19. sajandi alguseni ning tuginedes endisele Hispaania kuninglikule kollektsioonile. Seal on parimad [[Francisco de Goya|Goya]], [[Diego Velázquez|Velázquezi]], [[El Greco]], [[Peter Paul Rubens|Rubensi]], [[Tizian]]i, [[Hieronymus Bosch|Hieronymus Boschi]], [[Jusepe de Ribera|José de Ribera]] ja [[Joachim Patinir|Patiniri]] teoste kogud, samuti [[Rogier van der Weyden|Rogier van der Weydeni]], [[Raffael|Raffaeli]], [[Tintoretto]], [[Paolo Veronese|Veronese]], [[Michelangelo Caravaggio|Caravaggio]], [[Anthonis van Dyck|Van Dycki]], [[Albrecht Dürer|Albrecht Düreri]], [[Claude Lorrain|Claude Lorraini]], [[Bartolomé Esteban Murillo|Murillo]] ja [[Francisco de Zurbarán|Zurbaráni]] teoseid. Muuseumis eksponeeritud silmapaistvamad teosed on [[Las Meninas|&quot;Õuedaamid&quot;]], &quot;Riietatud maja&quot;, [[Alasti maja|&quot;Alasti maja&quot;]], [[Maiste naudingute aed|&quot;Maiste naudingute aed&quot;]], &quot;Immacolata Concezione&quot; ja &quot;Parise otsus&quot;.[[Fail:Edificio_Sabatini._Museo_Nacional_Centro_de_Arte_Reina_Sofía.jpg|vasakul|pisi|Reina Sofía kunstimuuseum]]

Reina Sofía kunstimuuseum (Museo Nacional Centro de Arte Reina Sofía; MNCARS) on Madridi 20. sajandi kunsti rahvusmuuseum. Peamiselt Hispaania kunsti tutvustavas muuseumis on tähelepanuväärsed [[Pablo Picasso]] 1937. aasta sõjavastane meistriteos &quot;Guernica&quot; ja Hispaania 20. sajandi suurimate kunstnike ([[Salvador Dalí]], [[Joan Miró]], Picasso, [[Juan Gris]] ja Julio González) teosed. Muuseumis on ka tasuta kunstiraamatukogu.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.museoreinasofia.es/index_en.html|title=Museo Reina Sofía (MNCARS), official English webpage|publisher=Museoreinasofia.es|access-date=3 January 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20130101193754/http://www.museoreinasofia.es/index_en.html|archive-date=1 January 2013}}&lt;/ref&gt;

Thyssen-Bornemisza muuseum (Museo Thyssen-Bornemisza) täiendab teiste muuseumide kogudes olevaid ajaloolisi lünki: Prado puhul hõlmab see Itaalia vararenessansi teoseid ning inglise, hollandi ja saksa koolkondade teoseid, Reina Sofía puhul impressioniste, ekspressioniste ning 20. sajandi teise poole Euroopa ja Ameerika maalikunsti. Muuseumi kollektsiooni, mis oli kunagi Briti kuningliku kollektsiooni järel maailma suuruselt teine erakogu,&lt;ref name=&quot;nyt-obit&quot;&gt;{{Cite news|last=Kandell|first=Jonathan|url=https://www.nytimes.com/2002/04/28/nyregion/baron-thyssen-bornemisza-industrialist-who-built-fabled-art-collection-dies-81.html|title=Baron Thyssen-Bornemisza, Industrialist Who Built Fabled Art Collection, Dies at 81|work=The New York Times|date=28 April 2002|access-date=24 May 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20211008073342/https://www.nytimes.com/2002/04/28/nyregion/baron-thyssen-bornemisza-industrialist-who-built-fabled-art-collection-dies-81.html?pagewanted=all|archive-date=8 October 2021|issn=0362-4331}}&lt;/ref&gt; kuulub üle 1600 maali.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.museothyssen.org/en/thyssen/home|title=Thyssen-Bornemisza Museum (English)|website=Museo Nacional Thyssen-Bornemisza|access-date=21 April 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110425021304/http://www.museothyssen.org/en/thyssen/home|archive-date=25 April 2011}}&lt;/ref&gt;

[[Madridi arheoloogiamuuseum]] (Museo Arqueológico Nacional) eksponeerib kolmel korrusel [[Esiaeg|eelajaloost]] kuni 19. sajandini pärinevaid arheoloogilisi leide, sealhulgas Rooma mosaiike, Kreeka keraamikat, islami ja romaani kunsti. Muuseumi tuntuim eksponaat on 4. sajandist eKr pärinev [[Elche emand]]. Teised olulisemad eksponaadid on Baza daam, Cerro de los Santose daam, Ibiza daam, Balazote ''bicha'', [[Guarrazari aare]], Zamora ''pyxis'', Pozo Moro mausoleum ja Napieri arvutuspulgad. Lisaks on muuseumis [[Altamira|Altamira koopa]] polükroomsete maalingute reproduktsioon.

[[Madridi kuningapalee]] on luksuslike ruumidega hiiglaslik hoone, kus asuvad rikkalikud turviste ja relvade kollektsioonid ning maailma suurim [[Antonio Stradivari|Stradivariuste]] kogu.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.patrimonionacional.es/Home/Palacios-Reales/Palacio-Real-de-Madrid.aspx|title=Patrimonio Nacional – Palacio Real de Madrid|access-date=26 February 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20130112062553/http://www.patrimonionacional.es/Home/Palacios-Reales/Palacio-Real-de-Madrid.aspx|archive-date=12 January 2013}}&lt;/ref&gt; Kuninglike kogude galeriis (Museo de las Colecciones Reales) asuvad rahvusliku pärandi ameti (Patrimonio Nacional) kuninglike kogude silmapaistvaimad esemed.&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Riaño|first=Peio H.|url=https://elpais.com/cultura/2019/11/05/actualidad/1572958083_830062.html|title=Patrimonio Nacional invierte 900.000 euros en apuntalar las Colecciones Reales|journal=[[El País]]|date=5 November 2019|access-date=3 February 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200309142458/https://elpais.com/cultura/2019/11/05/actualidad/1572958083_830062.html|archive-date=9 March 2020}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Museo_de_América_(Madrid)_03.jpg|pisi|Ameerika muuseum]]
Ameerika muuseum (Museo de América) on riiklik muuseum, kus hoitakse [[Ameerika|Ameerikast]] pärit kunsti-, arheoloogia- ja etnograafiakogusid [[Paleoliitikum|paleoliitikumist]] kuni tänapäevani.&lt;ref name=&quot;museodeamerica1&quot;&gt;{{Cite web|url=http://museodeamerica.mcu.es|title=Museo de América|publisher=Museodeamerica.mcu.es|access-date=1 June 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110527225221/http://museodeamerica.mcu.es/|archive-date=27 May 2011}}&lt;/ref&gt;

Teised tähelepanuväärsed muuseumid on Hispaania rahvuslik loodusloomuuseum,&lt;ref name=&quot;autogenerated2&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.mncn.csic.es/|title=Portada|publisher=MNCN|date=27 May 2011|access-date=2 June 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110702004618/http://www.mncn.csic.es/|archive-date=2 July 2011}}&lt;/ref&gt; mereväemuuseum,&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.armada.mde.es/ArmadaPortal/page/Portal/ArmadaEspannola/ciencia_museo/prefLang_es/|title=INICIO MUSEO NAVAL MADRID – Museo Naval – Armada Española – Ministerio de Defensa – Gobierno de España|publisher=Armada.mde.es|access-date=3 January 2013|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20150422061454/http://www.armada.mde.es/ArmadaPortal/page/Portal/ArmadaEspannola/ciencia_museo/prefLang_es/|archive-date=22 April 2015}}&lt;/ref&gt; Las Descalzas Realesi klooster (kus on palju renessansi- ja barokikunsti teoseid ning Rubensi maalidest inspireeritud Brüsseli gobelääne),&lt;ref name=&quot;patrimonionacional1&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.patrimonionacional.es/Home/Monasterios-y-Conventos/Monasterio-de-las-Descalzas-Reales.aspx|title=Patrimonio Nacional – Monasterio de las Descalzas Reales|publisher=Patrimonionacional.es|access-date=14 April 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110414211231/http://www.patrimonionacional.es/Home/Monasterios-y-Conventos/Monasterio-de-las-Descalzas-Reales.aspx|archive-date=14 April 2011}}&lt;/ref&gt; Lázaro Galdiano muuseum (mille kogud keskenduvad tarbekunstile ja mille relvakollektsiooni kuulub paavst [[Innocentius VIII]] mõõk)&lt;ref name=&quot;autogenerated3&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.flg.es/museo/museo.htm|title=Fundación Lázaro Galdiano museum website|publisher=Flg.es|access-date=14 April 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110702090440/http://flg.es/museo/museo.htm|archive-date=2 July 2011}}&lt;/ref&gt; ja riiklik tarbekunstimuuseum.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://mnartesdecorativas.mcu.es|title=Museo de Artes Decorativas|publisher=Mnartesdecorativas.mcu.es|access-date=1 June 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20130425114741/http://mnartesdecorativas.mcu.es/|archive-date=25 April 2013}}&lt;/ref&gt;

=== Kirjandus ===
[[Fail:BNE - panoramio.jpg|vasakul|pisi|Hispaania rahvusraamatukogu]]
Madrid on olnud üks hispaania kirjanduse suuri keskusi. Linnas sündisid mõned Hispaania kuldajastu silmapaistvaimad kirjanikud, sealhulgas hispaania teatrit uuendanud [[Lope de Vega]] (&quot;Fuenteovejuna&quot; ja &quot;Koer sõimes&quot; autor) ja [[Pedro Calderón de la Barca|Calderón de la Barca]] (&quot;[[Elu on unenägu]]&quot; autor), omaaegset Hispaania ühiskonda kritiseerinud [[Francisco de Quevedo]] (romaani &quot;El Buscón&quot; autor) ning [[Don Juan|Don Juani]] tegelaskuju loonud Tirso de Molina. [[Miguel de Cervantes|Cervantes]] ja [[Luis de Góngora|Góngora]] elasid samuti Madridis, kuid ei sündinud seal. Lope de Vega, Quevedo, Góngora ja Cervantese Madridi kodud (kõik Barrio de las Letrasis ehk Kirjanduskvartalis) on endiselt alles. Hilisematel sajanditel Madridis sündinud kirjanike hulka kuuluvad Leandro Fernández de Moratín, Mariano José de Larra, [[José Echegaray y Eizaguirre]] ([[Nobeli kirjandusauhind]]), [[Ramón Gómez de la Serna]], Dámaso Alonso, Enrique Jardiel Poncela ja Pedro Salinas.

Madridis asuv Hispaania Kuninglik Akadeemia ehk Hispaania Keele Kuninglik Akadeemia vastutab hispaania keele normimise eest&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://noticias.juridicas.com/base_datos/Admin/rd1109-1993.html|title=Real Decreto 1109/1993, de 9 de julio, por el que se aprueba los Estatutos de la Real Academia Española|publisher=Noticias.juridicas.com|website=Noticias Jurídicas|date=21 January 2011|access-date=14 April 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20120325091954/http://noticias.juridicas.com/base_datos/Admin/rd1109-1993.html|archive-date=25 March 2012}}&lt;/ref&gt; ning koostab, avaldab ja ajakohastab vastavaid autoriteetseid teatmeteoseid. Akadeemia moto väljendab selle eesmärki: keelt puhastada, kinnistada ja kaunistada (&quot;''Limpia, fija y da resplendor''&quot;). Madridis asub ka Cervantese Instituut, mille ülesanne on [[Hispaania keel|hispaania keele]] edendamine ja õpetamine ning [[Hispaania]] ja hispaaniakeelse Ameerika kultuuri levitamine. [[Hispaania rahvusraamatukogu|Hispaania Rahvusraamatukogu]] on Hispaania suurim avalik raamatukogu. Selle kogus on üle 26 000 000 säiliku, sealhulgas 15 000 000 raamatut ja muud trükist, 30 000 käsikirja, 143 000 ajalehte ja perioodikaväljaannet, 4 500 000 graafilist materjali, 510 000 nooditrükist, 500 000 kaarti, 600 000 helisalvestist, 90 000 audiovisuaalteavikut, 90 000 elektroonilist dokumenti ja üle 500 000 mikroformaadi.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=España|first=Biblioteca Nacional de|url=https://www.bne.es/es/Colecciones/|title=Colecciones|website=bne.es|date=21 May 2013|access-date=24 February 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110309041548/http://www.bne.es/es/Colecciones|archive-date=9 March 2011}}&lt;/ref&gt; 

=== Ööelu ===
[[Fail:Madrid (28228858839).jpg|pisi|Ööelu Centro linnaosas]]

Elava ööelu poolest tuntud Madrid on rahvusvaheline mitmekesise ööelu keskus, kus leidub tapase-, kokteili- ja tantsu[[Baar|baare]], [[Ööklubi|ööklubisid]], džassisalonge, elava muusika esinemispaiku ja flamenkoteatreid.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.nationalgeographic.co.uk/travel/2020/02/real-city-never-sleeps-discovering-nightlife-madrid|title=The real city that never sleeps: discovering nightlife in Madrid|publisher=National Geographic|date=17 February 2021|access-date=14 February 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220206081239/https://www.nationalgeographic.co.uk/travel/2020/02/real-city-never-sleeps-discovering-nightlife-madrid|archive-date=6 February 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;cnn&quot;&gt;{{Cite web|last=Benavides Canepa|first=Jessica|url=https://edition.cnn.com/travel/article/madrid-after-dark/index.html|title=Madrid after dark: How to go out like the locals|website=[[cnn.com]]|date=13 July 2017|access-date=4 February 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200204013703/https://edition.cnn.com/travel/article/madrid-after-dark/index.html|archive-date=4 February 2020}}&lt;/ref&gt; Silmapaistvamad piirkonnad on Plaza de Santa Ana, Malasaña ja La Latina (eriti Cava Baja lähedal).&lt;ref name=&quot;cnn&quot; /&gt; Enamik asutusi elavneb alates kella 1.30-st ja jääb avatuks vähemalt kella kuueni hommikul.&lt;ref name=&quot;cnn&quot; /&gt;

=== Boheemlaskultuur ===
Madridi alternatiiv- ja etenduskunsti paigad asuvad enamasti kesklinnas, sealhulgas Ópera, Antón Martíni, Chueca ja Malasaña piirkonnas. Linnas toimub ka mitu festivali, nende hulgas alternatiivkunsti festival ja alternatiivse teatriskeene festival.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.directline-citybreaks.co.uk/Madrid%20Things%20To%20Do|title=Things to do in Madrid – Popular sightseeing activities &amp; things to do in Madrid|website=Directline-citybreaks.co.uk|access-date=14 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100608204736/http://www.directline-citybreaks.co.uk/Madrid%20Things%20To%20Do|archive-date=8 June 2010}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://escenacontemporanea.com/2011/|title=11 Festival Escena Contemporánea|publisher=Escenacontemporanea.com|access-date=14 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20101219150444/http://escenacontemporanea.com/2011/|archive-date=19 December 2010}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.nileguide.com/destination/madrid/things-to-do/festival-alternativo-de-las-artes-escenicas/369837|title=Festival Alternativo de las Artes Escénicas, Madrid, Spain – Things to Do Reviews|publisher=NileGuide.com|access-date=14 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20110714183225/http://www.nileguide.com/destination/madrid/things-to-do/festival-alternativo-de-las-artes-escenicas/369837|archive-date=14 July 2011}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.elmundo.es/elmundo/2009/02/14/cultura/1234614472.html|title=Art Madrid ¿Alternativo o complementario a ARCO?|website=El Mundo|access-date=27 August 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20141217063100/http://www.elmundo.es/elmundo/2009/02/14/cultura/1234614472.html|archive-date=17 December 2014}}&lt;/ref&gt;[[Fail:Palco_TeatroReal.jpg|vasakul|pisi|Teatro Real]]
=== Klassikaline muusika ja ooper ===
[[Madridi Rahvuslik Muusikaauditoorium]] on peamine klassikalise muusika kontserdipaik Madridis. See on Hispaania Rahvusorkestri ja Chamartíni sümfooniaorkestri kodu,&lt;ref name=&quot;Orquesta Sinfónica Chamartín-Historia (in Spanish)&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.oschamartin.org/fosc/index.php?option=com_content&amp;task=view&amp;id=12&amp;Itemid=35|title=Orquesta Sinfónica Chamartín-Historia (in Spanish)|publisher=Orquesta Sinfónica Chamartín|date=20 February 2008|access-date=28 August 2008|archive-url=https://web.archive.org/web/20130514071357/http://www.oschamartin.org/fosc/index.php?option=com_content&amp;task=view&amp;id=12&amp;Itemid=35|archive-date=14 May 2013}}&lt;/ref&gt; Madridi autonoomse piirkonna orkestri ja Madridi sümfooniaorkestri kontserdipaik ning peamine Madridis ringreisil esinevate orkestrite esinemispaik.

[[Madridi Kuninglik Ooperiteater]] (Teatro Real) on Madridi peamine [[ooperimaja]]. See asub [[Madridi kuningapalee|kuningapalee]] vastas ja selle residentorkester on Madridi sümfooniaorkester.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.timeout.com/madrid/music/venue/13686/teatro-real|title=Teatro Real (Timeout Madrid)|access-date=31 January 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20090905063729/http://www.timeout.com/madrid/music/venue/13686/teatro-real|archive-date=5 September 2009}}&lt;/ref&gt; Teater toob aastas lavale umbes 17 ooperit (nii oma lavastusi kui ka koostöös teiste suurte Euroopa ooperiteatritega valminud produtsioone), samuti kaks või kolm suurt balletilavastust ja mitu soolo- ja kammerkontserti.

Teiste oluliste kultuuripaikade seas on ka [[Teatro de la Zarzuela]], mis on spetsialiseerunud hispaania muusikateatrile [[zarzuela]]le. See ühendab ooperi, opereti ja rahvamuusika elemente ning on oluline keskus selle traditsioonilise žanri säilitamisel ja esitamisel.

=== Pidustused ja festivalid ===

==== San Isidro ====
[[Fail:Madrid - Fiestas de San Isidro - 20070515-45.jpg|pisi|San Isidro pidustused ''pradera''&lt;nowiki/&gt;'l 2007. aastal]]
Kohalikest pidustustest on tähtsaim 15. mail tähistatav Madridi kaitsepühaku Püha Isidori (San Isidro Labrador) päev, mis on [[riigipüha]]. Pärimuse kohaselt oli Isidor 11. sajandi lõpul Madridis sündinud põllutööline ja kaevukaevaja, kes elas vaga elu ja kelle surnukeha leiti väidetavalt 1212. aastal kõdunematuna. Kui Madridist sai pealinn, asus linnavalitsus edendama tema pühakuks kuulutamist; protsess algas 1562. aastal.&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Zozaya|first=Leonor|url=http://www.tiemposmodernos.org/tm3/index.php/tm/article/view/260|title=Construcciones para una canonización: reflexiones sobre los lugares de memoria y de culto en honor a San Isidro Labrador|journal=Revista electrónica de Historia Moderna|volume=7|issue=22|date=30 June 2011|access-date=3 February 2020|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20200203073438/http://www.tiemposmodernos.org/tm3/index.php/tm/article/view/260|archive-date=3 February 2020|issn=1699-7778}}&lt;/ref&gt; Isidor kuulutati õndsaks 1619. aastal ja tema tähtpäevaks määrati 15. mai, pühakuks kuulutati ta lõplikult 1622. aastal.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.lasexta.com/noticias/cultura/que-celebra-san-isidro-mayo-madrid_2017051559196c670cf2a1da4832e162.html|title=¿Por qué se celebra San Isidro el 15 de mayo?|website=[[La Sexta]]|date=15 May 2017|access-date=3 February 2020|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20200203071935/https://www.lasexta.com/noticias/cultura/que-celebra-san-isidro-mayo-madrid_2017051559196c670cf2a1da4832e162.html|archive-date=3 February 2020}}&lt;/ref&gt;

==== Muu ====
Välismaalased on Madridi [[Karneval|karnevali]] sageli pidanud &quot;traditsioonituks&quot;,&lt;ref name=&quot;alpuente&quot; /&gt; kuid see oli Madridis populaarne juba 16. sajandil. Franco diktatuuri ajal oli karneval ametlikult keelatud ja pidustused said tugeva tagasilöögi,&lt;ref name=&quot;alpuente&quot;&gt;{{Cite news|last=Alpuente|first=Moncho|url=https://elpais.com/diario/2002/02/13/madrid/1013603055_850215.html|title=Tradición|work=[[El País]]|date=13 February 2002|access-date=3 February 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200203071936/https://elpais.com/diario/2002/02/13/madrid/1013603055_850215.html|archive-date=3 February 2020|author-link=Moncho Alpuente}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Cruz|first=Luis de la|url=https://somosmalasana.eldiario.es/pequena-historia-del-carnaval-madrileno/|title=Pequeña historia del carnaval madrileño {{!}} Somos Malasaña|website=somosmalasana.eldiario.es|date=6 March 2011|access-date=3 February 2020|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20200203071936/https://somosmalasana.eldiario.es/pequena-historia-del-carnaval-madrileno/|archive-date=3 February 2020}}&lt;/ref&gt; kuid hiljem on see järk-järgult taastunud.[[Fail:Plaza_de_Toros_de_Las_Ventas_(Madrid)_04_modified.jpg|vasakul|pisi|Vaade Madridi Las Ventase härjavõitlusareenile [[:en:Calle_de_Alcalá|Alcalá]] tänavalt]]
=== Härjavõitlus ===
Madridis asub 1929. aastal avatud neomudéjari stiilis Hispaania suurim (ligi 25 000 istekohaga) härjavõitlusareen Las Ventas, mida peetakse üheks maailma [[Härjavõitlus|härjavõitluse]] keskuseks. San Isidro pidustuste ajal mai keskpaigast juuni alguseni toimuvad härjavõitlused iga päev, ülejäänud hooajal (märtsist oktoobrini) aga igal pühapäeval ja riigipühal. Väljaspool härjavõitlushooaega toimuvad Las Ventases ka kontserdid ja muud üritused. Härjavõitluse ümber käivad Madridis suured vaidlused.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.theguardian.com/world/2016/sep/11/thousands-rally-in-madrid-to-demand-an-end-to-bullfighting|title=Thousands rally in Madrid to demand an end to bullfighting|website=the Guardian|date=11 September 2016|access-date=21 October 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20221021000516/https://www.theguardian.com/world/2016/sep/11/thousands-rally-in-madrid-to-demand-an-end-to-bullfighting|archive-date=21 October 2022}}&lt;/ref&gt;

=== Sport ===

==== Jalgpall ====
[[Fail:Torres_running_at_goal_-_CdR_-_RM_v_ATL.jpg|pisi|Madridi derbi [[Santiago Bernabéu staadion|Santiago Bernabéu staadionil]] 2015. aasta jaanuaris]]
[[Santiago Bernabéu staadion|Santiago Bernabéu staadionil]] peab kodumänge 1902. aastal asutatud [[Madridi Real|Real Madrid]], mis on üks maailma toetatumaid jalgpallimeeskondi, maailma väärtuselt viies spordiklubi, Hispaania edukaim jalgpalliklubi (104 ametlikku tiitlivõistluste võitu, sealhulgas rekordilised 15 [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite liiga]] karikat ja 36 [[Primera División|La Liga]] tiitlit) ja 20. sajandi parimaks klubiks valitud klubi. Klubi fänne nimetatakse ''madridista''&lt;nowiki/&gt;'deks või ''merengue''&lt;nowiki/&gt;'deks.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.fourfourtwo.com/features/why-everything-you-know-about-madrid-derby-might-be-wrong|title=Why everything you know about the Madrid derby might be wrong|website=FourFourTwo|date=7 January 2015|access-date=13 April 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20150213232812/https://www.fourfourtwo.com/features/why-everything-you-know-about-madrid-derby-might-be-wrong|archive-date=13 February 2015}}&lt;/ref&gt;

Metropolitano staadionil peab kodumänge 1903. aastal asutatud [[Madridi Atlético|Atlético Madrid]], mis on üks Euroopa tippklubisid (kolm [[UEFA Euroopa Liiga|Euroopa liiga]] tiitlit, 11 La Liga tiitlit, 10 [[Copa del Rey]] karikat, kolm Meistrite liiga finaali). Klubil on Hispaania suuruselt kolmas toetajaskond ja selle fänne nimetatakse ''atlético''&lt;nowiki/&gt;'deks või ''colchonero''&lt;nowiki/&gt;'deks.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.goal.com/en/news/722/la-liga/2016/05/24/23876092/madridista-or-colchonero-fans-discuss-support-of-real-madrid|title=Madridista or Colchonero?, reference to the team's jersey colours|website=goal.com|access-date=12 July 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20171015201929/http://www.goal.com/en/news/722/la-liga/2016/05/24/23876092/madridista-or-colchonero-fans-discuss-support-of-real-madrid|archive-date=15 October 2017}}&lt;/ref&gt;

Madridis on peetud viis Euroopa karika / Meistrite liiga finaali: neli Santiago Bernabéul ja 2019. aasta finaal Metropolitano staadionil. Santiago Bernabéul peeti ka 1964. aasta Euroopa meistrivõistluste finaal, mille [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] võitis, ja 1982. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste finaal.

[[Fail:Final_del_Campeonato_del_Mundo_de_Baloncesto_2014_en_Madrid.jpg|vasakul|pisi|2014. aasta korvpalli MM-i finaal Madridi Spordipalees]]
==== Korvpall ====

1931. aastal asutatud Madridi Real Baloncesto peab oma kodumänge Madridi Spordipalees (Palacio de Deportes), mängib [[Liga ACB|Liga ACB-s]] ja on sarnaselt jalgpallimeeskonnaga Euroopa edukaim, olles võitnud rekordilised 11 [[Euroliiga]] tiitlit ning kodumaal rekordilised 36 liigatiitlit ja 28 korda Copa del Rey.

Madridis on peetud kuus Euroopa karika / Euroliiga finaali, neist kaks viimast Madridi Spordipalees. Seal peeti ka 1986. ja [[2014. aasta korvpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta]] [[Korvpalli maailmameistrivõistlused|korvpalli maailmameistrivõistluste]] finaalmängud ning [[2007. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|EuroBasket 2007]] finaal.

==== Üritused ====
Peamine iga-aastane jalgrattaspordisündmus Vuelta a España on üks kolmest mainekast kolmenädalasest suurtuurist maailmas ning selle viimane etapp toimub septembri esimesel pühapäeval Madridis. Tennises võõrustab linn mai esimesel nädalal Caja Mágicas saviliivaväljakutel peetavat Madrid Openit, mis kuulub ATP Masters 1000 ja WTA 1000 võistlussarja. Madrid on alates 2019. aastast võõrustanud meeste rahvuskoondiste tähtsaima tenniseturniiri [[Davise karikavõistlused|Davis Cupi]] finaale.

== Haridus ==
Hispaanias on haridus tasuta ja 6–16-aastastele kohustuslik. [[Haridus|Haridussüsteemi]] reguleerib hariduse alusseadus LOE (Ley Orgánica de Educación).&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.mec.es/educa/sistema-educativo/loe/sistema-educativo-loe.html|title=Sistema Educativo LOE|publisher=Ministerio de Educación y Ciencia|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20070311104143/http://www.mec.es/educa/sistema-educativo/loe/sistema-educativo-loe.html|archive-date=11 March 2007}}&lt;/ref&gt;

=== Ülikoolid ===
[[Fail:Rectorado_de_la_Universidad_Complutense_de_Madrid.jpg|pisi|[[Madridi Complutense Ülikool]]i rektoraat]]
Madridis asub palju avalik-õiguslikke ja [[eraülikool]]e. Mõned neist on maailma vanimate seas ja paljud Hispaania prestiižseimate ülikoolide hulgas.

Riiklik kaugõppeülikool UNED (Universidad Nacional de Educación a Distancia) pakub kõrgharidust kaugõppe vormis. Rohkem kui 205 000 üliõpilasega (2015) on UNED Hispaania suurima üliõpilaste arvuga ülikool ja üks Euroopa suurimaid ülikoole. Alates 1972. aastast on UNED püüdnud ellu viia võrdsete võimaluste põhimõtet kõrgharidusele juurdepääsul, tuginedes üliõpilaste vajadustest lähtuvale metoodikale.&lt;ref&gt;{{cite web
|url=https://www.uned.es/universidad/inicio/conocenos.html
 |title=Conócenos
 |website=UNED
 |language=es
 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250908000000/https://www.uned.es/universidad/inicio/conocenos.html
 |archive-date=8 September 2025
 |access-date=7 October 2025
}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web
 |url=https://eadtu.eu/home/members-and-partners/
 |title=UNED - EADTU Partners
 |website=European Association of Distance Teaching Universities
 |access-date=7 October 2025
 }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web
 |url=https://www.ciencia.gob.es/Universidades/Ficheros/Estadisticas/Datos_y_Cifras_2024_25.pdf
 |title=UNED - Ministerio de Ciencia e Innovación
 |website=Ministerio de Ciencia e Innovación
 |language=es
 |access-date=7 October 2025
 }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

[[Madridi Complutense Ülikool]] (UCM; Universidad Complutense de Madrid) on UNED-i järel Hispaania suuruselt teine ülikool (117 000 tudengit, 11 000 töötajat) ja üks maailma vanimaid ülikoole. Enamik õppejõude on hispaanlased. Ülikool tegutseb kahes linnakus: põhilinnak Ciudad Universitaria Moncloa-Aravaca linnaosas ja 1971. aastal rajatud Somosaguase linnak linnast väljas Pozuelo de Alarcónis.&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Morales Matos|first=Guillermo|url=https://dialnet.unirioja.es/descarga/articulo/3211759.pdf|title=Universidad y territorio en el área metropolitana de Madrid|publisher=[[University of Oviedo]]|journal=Ería|volume=80|page=190|access-date=19 December 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20181219182705/https://dialnet.unirioja.es/descarga/articulo/3211759.pdf|archive-date=19 December 2018|year=2009|last2=Marías Martínez|first2=Daniel|issn=0211-0563}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Universidad Complutense&quot;&gt;{{Cite news|url=http://www.umsl.edu/services/abroad/universities/complutense.html|title=Universidad Complutense|publisher=Missouri-St. Louis University|date=10 July 2006|archive-url=https://web.archive.org/web/20060703182606/http://www.umsl.edu/services/abroad/universities/complutense.html|archive-date=3 July 2006}}&lt;/ref&gt;

UCM-i asutas 1499. aastal kardinal Cisneros [[Alcalá de Henares|Alcalá de Henareses]], endises Complutumis. Ülikooli tegelik päritolu ulatub 1293. aastasse, mil Kastiilia kuningas Sancho IV rajas Alcalá üldkoolid, millest hiljem kujunes Cisnerose Complutense Ülikool. Aastatel 1509–1510 tegutses seal juba viis teaduskonda: kunstid ja filosoofia, teoloogia, kanooniline õigus, vabad kunstid ja meditsiin. 1836. aastal viidi ülikool Madridi San Bernardo tänavale, kus see sai nimeks Keskülikool.

[[Fail:Etsiminasmadrid.JPG|vasakul|pisi|Madridi Tehnikaülikooli mäenduskool]]
Madridi Tehnikaülikool (UPM; Universidad Politécnica de Madrid) on Hispaania juhtiv tehnikaülikool, mis tekkis mitme insenertehnilise kõrgkooli ühinemisel. Ülikoolil on UCM-iga ühine linnak Ciudad Universitaria, mitu õppehoonet kesklinnas ning linnakud Puente de Vallecase linnaosas ja Boadilla del Monte omavalitsuses.

=== Ärikoolid ===
IE ärikooli (endise nimega Instituto de Empresa) pealinnak asub Madridi Chamartíni ja Salamanca linnaosa piiril. 2009. aastal paigutas The Wall Street Journal IE ärikooli alla kaheaastaste MBA-programmide edetabelis esikohale. Kuigi nii IESE ärikool kui ka ESADE ärikool asuvad [[Barcelona|Barcelonas]], on neil linnak ka Madridis.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Sánchez-Silva|first=Carmen|url=https://elpais.com/economia/2020/02/13/actualidad/1581615936_819890.html|title=Las escuelas de negocios expanden sus redes en Madrid|work=El País|date=16 February 2020|access-date=20 February 2020|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20200220113145/https://elpais.com/economia/2020/02/13/actualidad/1581615936_819890.html|archive-date=20 February 2020|issn=1134-6582}}&lt;/ref&gt;

== Transport ==
[[Fail:Red alta capacidad españa.svg|pisi|Madrid on Hispaania kiirteedevõrgu tähtsaim sõlmpunkt]]2018. aastal keelustas Madrid kesklinnas mitteresidentide sõidukite liikluse.&lt;ref name=&quot;Jones-2018&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.theguardian.com/cities/2018/nov/30/its-the-only-way-forward-madrid-bans-polluting-vehicles-from-city-centre|title='It's the only way forward': Madrid bans polluting vehicles from city centre|website=The Guardian|date=30 November 2018|access-date=7 June 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210607170301/https://www.theguardian.com/cities/2018/nov/30/its-the-only-way-forward-madrid-bans-polluting-vehicles-from-city-centre|archive-date=7 June 2021}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Wolfe|first=Jonathan|url=https://www.nytimes.com/2018/12/19/travel/oslo-restricts-cars-in-city-center.html|title=Oslo Puts Up a Stop Sign|work=The New York Times|date=19 December 2018|access-date=7 June 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210607154048/https://www.nytimes.com/2018/12/19/travel/oslo-restricts-cars-in-city-center.html|archive-date=7 June 2021|issn=0362-4331}}&lt;/ref&gt;
Madridi teenindab ulatuslik maanteevõrk, ühistransport ja kaks lennujaama. Pealinna koonduvad paljud olulised maantee-, raudtee- ja lennuühendused, mis tagavad head ühendused nii linnastu teiste osadega kui ka ülejäänud Hispaania ja Euroopaga.

1960. aastatel kujundati Madridi sarnaselt teistele Euroopa linnadele autosõbralikumaks (kaotati puiesteid, rajati viadukte), kuid avalikku arutelu piiras diktatuur, mis seadis linnaruumi ümberkujundamisel esikohale oma huvid ja jättis jalakäija tagaplaanile.&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Prados Martín|first=Marcos|url=|title=La modernización durante el franquismo: urbanismo, tráfico y descontento social en Madrid (1957-1973)|journal=Culture &amp; History Digital Journal|volume=12|issue=1|year=2023|doi=10.3989/chdj.2023.01|issn=2253-797X}}&lt;/ref&gt;

=== Maanteetransport ===
[[Fail:M-30_(Madrid,_Spain)_04.jpg|pisi|M-607 ühineb M-30-ga linna põhjaosas|vasakul]]2018. aastal keelati Madridi kesklinna madala heitkogusega tsoonis autoliiklus (välja arvatud hübriid- ja elektriautod, kohalikud ja külalised).&lt;ref name=&quot;citylabcarban&quot;&gt;{{Cite news|last=O'Sullivan|first=Feargus|url=https://www.citylab.com/transportation/2019/07/madrid-car-ban-street-map-city-politics-mayor-court-decision/594487/|title=In Madrid, a Car Ban Proves Stronger Than Partisan Politics|work=Bloomberg.com|date=24 July 2019|access-date=24 July 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190724151851/https://www.citylab.com/transportation/2019/07/madrid-car-ban-street-map-city-politics-mayor-court-decision/594487/|archive-date=24 July 2019}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.reuters.com/article/us-spain-environment-court-idUSKCN1UB1P6|title=Spanish judge blocks Madrid council bid to lift car ban|work=Reuters|date=16 July 2019|access-date=25 August 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190825060513/https://www.reuters.com/article/us-spain-environment-court-idUSKCN1UB1P6|archive-date=25 August 2019|via=www.reuters.com}}&lt;/ref&gt; Pärast seda vähenes piirkonna saastetase.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Valverde|first=Brenda|url=https://www.newtral.es/explainer/los-efectos-de-madrid-central-disminuye-la-contaminacion-en-todas-las-estaciones/|title=Los efectos de Madrid Central: disminuye la contaminación en todas las estaciones|date=24 June 2019|access-date=24 July 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190724151852/https://www.newtral.es/explainer/los-efectos-de-madrid-central-disminuye-la-contaminacion-en-todas-las-estaciones/|archive-date=24 July 2019}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;citylabcarban&quot; /&gt; 2016. aastal teatati, et Madrid kavatseb järgmise kümnendi jooksul lõpetada diiselautode ja -veokite kasutamise.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=McGrath|first=Matt|url=https://www.bbc.com/news/science-environment-38170794|title=Four major cities move to ban diesel vehicles by 2025|work=BBC News|date=2 December 2016|access-date=2 December 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20161202072345/http://www.bbc.com/news/science-environment-38170794|archive-date=2 December 2016}}&lt;/ref&gt;

=== Ühistransport ===
Ühistranspordil on neli peamist osa, mille vahel on palju ümberistumissõlmi. Madridi piirkondlik transpordikonsortsium CRTM koordineerib piirkonna [[Ühistransport|ühistransporti]], ühtlustades eri operaatorite osutatavate rongi-, metroo-, trammi- ja bussiliinide piletisüsteemi.&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Vassallo|first=José Manuel|title=Public Transport Funding Policy in Madrid: Is There Room for Improvement?|journal=Transport Reviews|volume=29|issue=2|page=265&lt;!-- |pages=261–278--&gt;|year=2009|last2=Pérez de Villar|first2=Pablo|last3=Muñoz-Raskin|first3=Ramón|last4=Serebrisky|first4=Tomás|doi=10.1080/01441640802383214|issn=0144-1647}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=&lt;!--Not applicable for public law--&gt;|url=http://www.madrid.org/wleg/servlet/Servidor?opcion=VerHtml&amp;idnorma=508&amp;word=S&amp;wordperfect=N&amp;pdf=S|title=Ley de creación del Consorcio Regional de Transportes Públicos Regulares de Madrid|trans-title=Law for the Creation of the Regional Consortium of Regular Public Transport for Madrid|access-date=25 June 2015|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20150626135057/http://www.madrid.org/wleg/servlet/Servidor?opcion=VerHtml&amp;idnorma=508&amp;word=S&amp;wordperfect=N&amp;pdf=S|archive-date=26 June 2015}}&lt;/ref&gt;

==== Metroo ====
[[Fail:Madrid Metro Map.svg|pisi|Madridi metroovõrgu kaart]]

1919. aastal rajatud Madridi piirkonda teenindavat [[Madridi metroo|metroosüsteemi]] laiendati 20. sajandi teisel poolel ulatuslikult.&lt;ref name=&quot;transport&quot; /&gt; Oma 294 km pikkusega on see Euroopa pikkuselt kolmas metroosüsteem [[Moskva metroo|Moskva]] ja [[Londoni metroo|Londoni]] järel. 2019. aasta seisuga oli sellel 302 jaama, rohkem jaamu on üksnes Pariisi metrool.&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Pérez|first=Susana|url=https://www.madridiario.es/466625/metro-centenario-exposiciones|title=Cien años de la vida subterránea de Metro de Madrid|journal=Madridiario|date=2 April 2019|access-date=28 August 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190828133219/https://www.madridiario.es/466625/metro-centenario-exposiciones|archive-date=28 August 2019}}&lt;/ref&gt; Metrool on 13 liini: neist 12 on värvikoodiga ja nummerdatud 1-st kuni 12-ni, ülejäänu aga on lühike haruliin Ramal (R), mis ühendab Óperat Príncipe Píoga.&lt;ref name=&quot;transport&quot;&gt;{{Cite book|last=Sultana|first=Selima|date=18 April 2016|title=Minicars, Maglevs, and Mopeds: Modern Modes of Transportation Around the World: Modern Modes of Transportation around the World|publisher=[[ABC-CLIO]]|isbn=9781440834950|page=179|access-date=13 September 2020|url=https://books.google.com/books?id=r8LWCwAAQBAJ&amp;pg=PA179|last2=Weber|first2=Joe|archive-url=https://web.archive.org/web/20210418073524/https://books.google.com/books?id=r8LWCwAAQBAJ&amp;pg=PA179|archive-date=18 April 2021}}&lt;/ref&gt;[[Fail:CercaniasMadrid2018.png|vasakul|pisi|Cercanías Madridi kaart]]

==== Rongid ====
Cercanías Madrid on Madridi piirkonna lähirongivõrk; sellel on üheksa liini kogupikkusega 578 km ja üle 90 jaama. Kuna kesklinnas on peatusi vähem, on see metroost kiirem, kuid rongid käivad harvemini. Süsteem on ühendatud metroo (praegu 22 jaamaga) ja kergmetrooga.

==== Bussid ====
Madridis on tihe [[Buss|bussiliini]]&lt;nowiki/&gt;võrk, mida haldab munitsipaalettevõte Empresa Municipal de Transportes (EMT Madrid) ja mis töötab ööpäev läbi; öösiti sõidavad eriteenustena &quot;N-liinid&quot;. Lennujaama kesklinnaga ühendaval liinil kasutatakse iseloomulikke kollaseid busse. Lisaks EMT linnaliinidele ühendavad linna eeslinnadega rohelised bussid (''interurbanos''), mida reguleerib samuti CRTM, kuid teenindavad sageli eraettevõtted.

==== Taksod ====
Taksoteenust reguleerib Madridi linnavalitsuse taksoteenistuse allüksus. Tegevusluba hõlmab sõiduki tunnusmärgi ja juhiloa olemasolu juhil, kes peab olema vähemalt 18-aastane.&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Skok|first=Walter|url=http://eprints.kingston.ac.uk/15622/|title=An international taxi cab evaluation: Comparing Madrid with London, New York, and Paris|journal=Knowledge and Process Management|volume=17|issue=3|pages=145–153|access-date=5 May 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20130426101454/http://eprints.kingston.ac.uk/15622/|archive-date=26 April 2013|year=2010|last2=Martinez|first2=Juan Antonio|doi=10.1002/kpm.346|url-access=subscription}}&lt;/ref&gt; Alates 1970. aastatest on taksode arv püsinud stabiilsena umbes {{Number table sorting|16000}} sõiduki juures.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.eleconomista.es/emprendedores-pymes/noticias/6089760/09/14/Gastos-e-ingresos-de-los-taxistas-profesionales.html|title=Los gastos y los ingresos de los taxistas profesionales|work=El Economista|date=19 September 2014|access-date=16 September 2019|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20200803131131/https://www.eleconomista.es/emprendedores-pymes/noticias/6089760/09/14/Gastos-e-ingresos-de-los-taxistas-profesionales.html|archive-date=3 August 2020}}&lt;/ref&gt;
=== Kaugtransport ===
[[Fail:Estación_de_Madrid_Puerta_de_Atocha,_tren_AVE_con_destino_Valencia,_España._Renfe_serie_112.JPG|pisi|AVE kiirrong Madridi Atocha jaamas|vasakul]]
Madrid on ''autovía''&lt;nowiki/&gt;'de ja Hispaania kiirraudteevõrgu keskne sõlmpunkt, millel on kiired maanteeühendused enamiku Hispaaniaga ning Prantsusmaa ja Portugaliga. Suurema nõudlusega rongiliinid ühendavad Madridi [[Barcelona]], [[Valencia]], [[Sevilla]] ja [[Málaga|Málagaga]].&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.cnmc.es/sites/default/files/5690195.pdf|title=Informe trimestral. Transporte de viajeros por ferrocarril. Tercer trimestre 2024|publisher=[[Comisión Nacional de los Mercados y la Competencia]]|access-date=3 January 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20241225160342/https://www.cnmc.es/sites/default/files/5690195.pdf|archive-date=25 December 2024|year=2024|page=3}}&lt;/ref&gt; Praegu on kasutusel 2900 km kiirraudteeliine, mis ühendavad Madridi 17 provintsikeskusega, täiendavad liinid on ehitamisel.&lt;ref name=&quot;Estructura72-75&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCObservEconomico/EstructuraEconomica/ESTRUCTURAECONOMICADELACIUDADDEMADRID.pdf|title=Estructura Económica de la Ciudad de Madrid|publisher=Ayuntamiento de Madrid|access-date=25 January 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20210512033910/http://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCObservEconomico/EstructuraEconomica/ESTRUCTURAECONOMICADELACIUDADDEMADRID.pdf|archive-date=12 May 2021|pages=72–75}}&lt;/ref&gt;

Lisaks kohalikele ja piirkondlikele bussiliinidele on Madrid ka riigisiseste kaugbussiliinide sõlmpunkt. Riigi suurima reisijate arvuga bussijaam Estación Sur de Autobuses Méndez Álvaros&lt;ref name=&quot;ep&quot;&gt;{{Cite news|last=García Gallo|first=Bruno|url=https://elpais.com/ccaa/2013/10/11/madrid/1381489286_757992.html|title=La estación Sur se moderniza|work=[[El País]]|date=11 October 2013|access-date=3 February 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200203231336/https://elpais.com/ccaa/2013/10/11/madrid/1381489286_757992.html|archive-date=3 February 2020}}&lt;/ref&gt; pakub ka rahvusvahelisi bussiühendusi [[Maroko]] ja paljude Euroopa sihtkohtadega.&lt;ref name=&quot;ep&quot; /&gt;
=== Lennujaam ===
[[Fail:Terminal_4_del_aeropuerto_de_Madrid-Barajas,_España,_2013-01-09,_DD_05.jpg|paremal|pisi|[[Madridi Barajase Adolfo Suáreze lennujaam|Madridi-Barajase lennujaama]] 4. terminal (T4)]]
Madridis asuv Madridi-Barajase lennujaam on reisijate arvult Euroopa kuues (üle 60 miljoni reisija, kellest 70% on rahvusvahelised) ja seda läbib suurem osa Hispaania [[Lennukaup|lennukaubast]].&lt;ref name=&quot;Estructura76-78&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCObservEconomico/EstructuraEconomica/ESTRUCTURAECONOMICADELACIUDADDEMADRID.pdf|title=Estructura Económica de la Ciudad de Madrid|publisher=Ayuntamiento de Madrid|access-date=25 January 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20210512033910/http://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCObservEconomico/EstructuraEconomica/ESTRUCTURAECONOMICADELACIUDADDEMADRID.pdf|archive-date=12 May 2021|pages=76–78}}&lt;/ref&gt; See on oluline Euroopa sõlmlennujaam, mis on suuresti suunatud läände ehk [[Ameerika]] suunas; ühendused Aasiaga on tagasihoidlikud.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.flightconnections.com/flights-from-madrid-mad|title=Flights from Madrid (MAD)|website=www.flightconnections.com|date=6 August 2025|access-date=13 August 2025|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20250409113832/https://www.flightconnections.com/flights-from-madrid-mad|archive-date=9 April 2025}}&lt;/ref&gt; Lennujaamal on neli terminali ja terminalist 4 umbes 2 km kaugusel asuv automaatrongiga ühendatud satelliitterminal 4S. Madridi asend [[Pürenee poolsaar|Pürenee poolsaare]] keskmes teeb sellest olulise [[Logistika|logistikakeskuse]].&lt;ref name=&quot;Estructura79-80&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCObservEconomico/EstructuraEconomica/ESTRUCTURAECONOMICADELACIUDADDEMADRID.pdf|title=Estructura Económica de la Ciudad de Madrid|publisher=Ayuntamiento de Madrid|access-date=25 January 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20210512033910/http://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCObservEconomico/EstructuraEconomica/ESTRUCTURAECONOMICADELACIUDADDEMADRID.pdf|archive-date=12 May 2021|pages=79–80}}&lt;/ref&gt;

Väiksemal ja vanemal Cuatro Vientose lennujaamal on nii sõjaline kui ka tsiviilkasutus ning seal tegutseb mitu lennunduskooli. Torrejóni õhuväebaasil naaberomavalitsuses Torrejón de Ardozis on lisaks sõjalisele otstarbele ka tsiviilkasutus.

== Rahvusvahelised suhted ==

=== Diplomaatia ===
Madridis asub 121 Hispaanias akrediteeritud välisriigi saatkonda&lt;ref&gt;{{Cite book|year=2019|title=Atlas nacional de España|publisher=[[Instituto Geográfico Nacional (Spain)|Instituto Geográfico Nacional]]|page=585|access-date=8 July 2020|chapter=Presencia de España en el mundo|chapter-url=https://www.ign.es/web/resources/docs/IGNCnig/ANE/Capitulos/24_PresenciadeEspanaenelmundo.pdf|archive-url=https://web.archive.org/web/20200711000829/https://www.ign.es/web/resources/docs/IGNCnig/ANE/Capitulos/24_PresenciadeEspanaenelmundo.pdf|archive-date=11 July 2020}}&lt;/ref&gt; ehk kõik riigis asuvad residentsaatkonnad. Linnas asuvad ka Hispaania välisministeerium, Hispaania rahvusvahelise arengukoostöö amet ja diplomaatiline kool.

=== Rahvusvahelised organisatsioonid ===
Madridis asuvad ÜRO [[Maailma Turismiorganisatsioon|Maailma Turismiorganisatsiooni]] (UNWTO), Iberoameerika Peasekretariaadi (SEGIB), Iberoameerika Riikide Organisatsiooni (OEI), Iberoameerika Rahvusvahelise Noorteorganisatsiooni (OIJ), Iberoameerika Sotsiaalkindlustusorganisatsiooni (OISS), Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni (IOSCO), Madridi Klubi ja Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) peakorterid.

=== Sõsarlinnad ja sõpruslinnad ===
Madridil on sõpruslinnasuhted (''acuerdos'') järgmiste linnadega:&lt;ref name=&quot;hermanadas&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.madrid.es/vgn-ext-templating/v/index.jsp?vgnextoid=76957c275129a310VgnVCM2000000c205a0aRCRD&amp;vgnextchannel=ce069e242ab26010VgnVCM100000dc0ca8c0RCRD&amp;vgnextfmt=default&amp;idCapitulo=7182437|title=Hermanamientos y Acuerdos con ciudades|publisher=Ayuntamiento de Madrid|access-date=1 March 2016|archive-url=https://archive.today/20160315202452/http://www.madrid.es/vgn-ext-templating/v/index.jsp?vgnextoid=76957c275129a310VgnVCM2000000c205a0aRCRD&amp;vgnextchannel=ce069e242ab26010VgnVCM100000dc0ca8c0RCRD&amp;vgnextfmt=default&amp;idCapitulo=7182437|archive-date=15 March 2016}}&lt;/ref&gt;

{{div col|colwidth=22em}}
* [[Tokyo]], Jaapan (1965)&lt;ref name=hermanadas/&gt;
* [[Seoul]], Lõuna-Korea (1978)&lt;ref name=hermanadas/&gt;
* [[Lissabon]], Portugal (1979)&lt;ref name=hermanadas/&gt;
* [[Panamá]], Panama (1980)&lt;ref name=hermanadas/&gt;
* [[New York City|New York]], Ameerika Ühendriigid (1982)&lt;ref name=hermanadas/&gt;
* [[Malabo]], Ekvatoriaal-Guinea (1982)&lt;ref name=hermanadas/&gt;
* [[Bordeaux]], Prantsusmaa (1984)&lt;ref name=hermanadas/&gt;&lt;ref name=&quot;Bordeaux twinnings&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.bordeaux.fr/p63778/europe%C2%A0et%C2%A0international |title=Bordeaux – Rayonnement européen et mondial |access-date=29 July 2013 |work=Mairie de Bordeaux |language=fr |archive-url=https://web.archive.org/web/20130207154903/http://www.bordeaux.fr/p63778/europe%C2%A0et%C2%A0international |archive-date=7 February 2013 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
* [[Nouakchott]], Mauritaania (1986)&lt;ref name=hermanadas/&gt;
* [[Berliin]], Saksamaa (1988)&lt;ref name=hermanadas/&gt;
* [[Manila]], Filipiinid (2005)&lt;ref name=hermanadas/&gt;
* [[Sarajevo]], Bosnia ja Hertsegoviina (2007)&lt;ref name=hermanadas/&gt;
* [[Abu Dhabi]], Araabia Ühendemiraadid (2007)&lt;ref name=hermanadas/&gt;
* [[Miami]], Ameerika Ühendriigid (2014)&lt;ref name=hermanadas/&gt;{{div col end}}

=== Iberoameerika Pealinnade Liit ===
Madrid on Iberoameerika Pealinnade Liidu&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.munimadrid.es/UnidadWeb/Contenidos/EspecialInformativo/RelacInternac/RRII/HermanamientosyAcuerdos/Files/hermanamiento_UCCI.pdf|title=Declaración de Hermanamiento múltiple y solidario de todas las Capitales de Iberoamérica (12–10–82)|date=12 October 1982|access-date=12 March 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20130510114810/http://www.munimadrid.es/UnidadWeb/Contenidos/EspecialInformativo/RelacInternac/RRII/HermanamientosyAcuerdos/Files/hermanamiento_UCCI.pdf|archive-date=10 May 2013}}&lt;/ref&gt; liige ning sõlmis 1982. aasta oktoobris ühise avaldusega vennassidemed järgmiste linnadega:

{{div col|colwidth=22em}}
* [[Asunción]], Paraguay
* [[Bogotá]], Colombia
* [[Buenos Aires]], Argentina
* [[Caracas]], Venezuela
* [[Guatemala City]], Guatemala
* [[Havana]], Kuuba
* [[La Paz]], Boliivia
* [[Lima]], Peruu
* [[Lissabon]], Portugal
* [[Managua]], Nicaragua
* [[Mexico City]], Mehhiko
* [[Montevideo]], Uruguay
* [[Nassau]], Bahama
* [[Panamá]], Panama
* [[Port of Spain]], Trinidad ja Tobago
* [[Quito]], Ecuador
* [[Rio de Janeiro]], Brasiilia
* [[San José]], Costa Rica
* [[San Juan]], Puerto Rico
* [[San Salvador]], El Salvador
* [[Santiago]], Tšiili
* [[Santo Domingo]], Dominikaani Vabariik
* [[Tegucigalpa]], Honduras
{{div col end}}

=== Muud partnerlinnad ===
{{div col|colwidth=22em}}
* [[Ateena]], Kreeka&lt;ref name=hermanadas/&gt;
* [[Peking]], Hiina&lt;ref name=hermanadas/&gt;
* [[Belgrad]], Serbia&lt;ref name=hermanadas/&gt;
* [[Brasília]], Brasiilia&lt;ref name=hermanadas/&gt;
* [[Brüssel]], Belgia&lt;ref name=hermanadas/&gt;
* [[Budapest]], Ungari&lt;ref name=hermanadas/&gt;
* [[Casablanca]], Maroko&lt;ref name=hermanadas/&gt;
* [[Cebu City]], Filipiinid&lt;ref name=hermanadas/&gt;
* [[Chongqing]], Hiina&lt;ref name=hermanadas/&gt;
* [[Davao City]], Filipiinid&lt;ref name=hermanadas/&gt;
* [[Guadalajara]], Mehhiko&lt;ref name=hermanadas/&gt;
* [[Katmandu]], Nepaal&lt;ref name=hermanadas/&gt;
* [[Lumbini]], Nepaal&lt;ref name=hermanadas/&gt;
* [[Moskva]], Venemaa&lt;ref name=hermanadas/&gt;
* [[Pariis]], Prantsusmaa&lt;ref name=hermanadas/&gt;
* [[Praha]], Tšehhi&lt;ref name=hermanadas/&gt;
* [[Rooma]], Itaalia&lt;ref name=hermanadas/&gt;
* [[Sofia]], Bulgaaria&lt;ref name=hermanadas/&gt;
* [[Sucre]], Boliivia&lt;ref name=hermanadas /&gt;
* [[Varssavi]], Poola&lt;ref name=hermanadas/&gt;
* [[Zamboanga City]], Filipiinid&lt;ref name=hermanadas/&gt;
{{div col end}}

=== Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega ===
* C40 Cities&lt;ref name=&quot;hermanadas&quot;/&gt;
* [[Rahvusvaheline Tööorganisatsioon]] (OIT)&lt;ref name=&quot;hermanadas&quot; /&gt;
* Iberoameerika Peasekretariaat (SEGIB)&lt;ref name=&quot;hermanadas&quot; /&gt;
* [[UNESCO|ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon]] (UNESCO)&lt;ref name=&quot;hermanadas&quot; /&gt;
* ÜRO inimasustuse programm (UN-Habitat)&lt;ref name=&quot;hermanadas&quot; /&gt;

==Vaata ka==
*[[Sala La Riviera]]

== Viited ==
{{Viited}}

=== Kirjandus ===

* {{Cite book |last1=Bahamonde Magro |first1=Ángel |last2=Otero Carvajal |first2=Luis Enrique |year=1989 |chapter=Madrid, de territorio fronterizo a región metropolitana |chapter-url=https://geografiaehistoria.ucm.es/data/cont/media/www/pag-8167/Madrid,%20de%20territorio%20fronterizo%20a%20region%20metropolitana1.pdf |title=España. Autonomías |volume=V |location=Madrid |publisher=Espasa Calpe |isbn=84-239-6274-1 |language=es |access-date=10 March 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200310105840/https://geografiaehistoria.ucm.es/data/cont/media/www/pag-8167/Madrid,%20de%20territorio%20fronterizo%20a%20region%20metropolitana1.pdf |archive-date=10 March 2020}}
* {{Cite journal |last=Blasco Esquivias |first=Beatriz |year=2016 |title=Invención, traza y proyecto. El proceso arquitectónico en las &quot;Obras reales&quot; de la Casa de Austria |journal=Artigrama: Revista del Departamento de Historia del Arte de la Universidad de Zaragoza |issue=31 |pages=279–306 |location=Zaragoza |publisher=Universidad de Zaragoza |issn=0213-1498 |url=https://www.unizar.es/artigrama/pdf/31/2monografico/09.pdf |access-date=4 February 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201204205800/https://www.unizar.es/artigrama/pdf/31/2monografico/09.pdf |archive-date=4 December 2020}}
* {{Cite journal |last=Cerrillo Torquemada |first=Irene |year=2009 |title=Aproximación a la regulación del espacio rural madrileño en el tránsito de la Edad Media a la Moderna |journal=Cuadernos de Historia del Derecho |volume=16 |pages=217–273 |location=Madrid |publisher=Ediciones Complutense |issn=1133-7613 |url=https://revistas.ucm.es/index.php/CUHD/article/view/CUHD0909110217A/19051 |access-date=4 July 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200704213602/https://revistas.ucm.es/index.php/CUHD/article/view/CUHD0909110217A/19051 |archive-date=4 July 2020}}
* {{Cite book |last1=Cestero Mancera |first1=Ana M. |last2=Molina Martos |first2=Isabel |last3=Paredes García |first3=Florentino |year=2015 |chapter=El estudio sociolingüístico de Madrid |title=Patrones sociolingüísticos de Madrid |volume=21 |pages=17–62 |editor-last1=Cestero Mancera |editor-first1=Ana M. |editor-last2=Molina Martos |editor-first2=Isabel |editor-last3=Paredes García |editor-first3=Florentino |location=Bern |publisher=Peter Lang |isbn=978-3-0343-1638-5}}
* {{Cite book |last1=Ezquiaga |first1=José María |last2=Cimadevilla |first2=Eva |last3=Peribáñez |first3=Gemma |year=2000 |chapter=The Madrid Region |chapter-url=https://books.google.com/books?id=03d4APgh1y8C |title=Global City Regions: Their Emerging Forms |editor-last1=Simmonds |editor-first1=Roger |editor-last2=Hack |editor-first2=Gary |publisher=Taylor &amp; Francis |isbn=0-419-23240-0}}
* {{Cite book |last1=Faraldo |first1=José M. |last2=Rodríguez-López |first2=Carolina |year=2019 |chapter=La reconstrucción de Madrid y de Varsovia desde 1939/1945: diferencias estructurales y similitudes orgánicas |chapter-url=https://books.openedition.org/cvz/8470?lang=es |title=Huellas, reconstrucción, patrimonio (1939-años 2000) |series=Collection de la Casa de Velázquez |editor-last1=Michonneau |editor-first1=Stéphane |editor-last2=Rodríguez-López |editor-first2=Carolina |editor-last3=Vela Cossío |editor-first3=Fernando |location=Madrid |publisher=Casa de Velázquez; Ediciones Complutense |pages=107–124 |isbn=9788490962299 |access-date=23 June 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200618121312/https://books.openedition.org/cvz/8470?lang=es |archive-date=18 June 2020}}
* {{Cite journal |last=Galiana Martín |first=Luis |year=1994 |title=Las propiedades territoriales de la Corona y su incidencia en el desarrollo urbano en Madrid |journal=CT: Catastro |issue=21 |publisher=Dirección General del Catastro |pages=45–56 |issn=1138-3488 |url=http://www.catastro.meh.es/documentos/publicaciones/ct/ct21/ct21_7.pdf |access-date=17 September 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200803125234/http://www.catastro.meh.es/documentos/publicaciones/ct/ct21/ct21_7.pdf |archive-date=3 August 2020 |language=es}}
* {{Cite book |last1=García Ballesteros |first1=José Ángel |last2=Revilla González |first2=Fidel |year=2006 |title=El Madrid de la posguerra |location=Madrid |publisher=UMER |url=http://umer.es/wp-content/uploads/2015/05/n41.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20200623030555/http://umer.es/wp-content/uploads/2015/05/n41.pdf |archive-date=23 June 2020 |url-status=dead}}
* {{Cite journal |last=López Simón |first=Iñigo |year=2018 |title=El chabolismo vertical: los movimientos migratorios y la política de vivienda franquista (1955–1975) |journal=Huarte de San Juan. Geografía e historia |issue=25 |pages=173–192 |location=Pamplona |publisher=Universidad Pública de Navarra |issn=1134-8259 |url=https://academica-e.unavarra.es/bitstream/handle/2454/32133/HSJ_geografia_25_2018.pdf |access-date=21 July 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230307080502/https://academica-e.unavarra.es/bitstream/handle/2454/32133/HSJ_geografia_25_2018.pdf |archive-date=7 March 2023}}
* {{Cite book |last=Masterson-Algar |first=Araceli |year=2016 |title=Ecuadorians in Madrid: migrants' place in urban history |location=New York, NY |publisher=Palgrave Macmillan |isbn=978-1-137-53606-8}}
* {{Cite book |last=Moreno-Fernández |first=Francisco |year=2020 |chapter=Local and global elements of Spanish in Madrid |title=The Routledge Handbook of Spanish in the Global City |editor-last=Lynch |editor-first=Andrew |location=Milton Park, Abingdon, Oxon; New York |publisher=Routledge |pages=43–72 |isbn=978-1-138-86066-7}}
* {{Cite book |last=Parsons |first=Deborah L. |year=2003 |title=A cultural history of Madrid: modernism and the urban spectacle |url=https://archive.org/details/culturalhistoryo0000pars |location=Oxford; New York |publisher=Berg |isbn=1-85973-646-7}}
* {{Cite book |last=Suárez Fernández |first=Luis |year=2001 |chapter=Madrid, de simple ciudadela a Villa real |chapter-url=https://books.google.com/books?id=D-ERcGl91JoC&amp;pg=PA137 |title=Madrid desde la Academia |editor-last=López Gómez |editor-first=Antonio |location=Madrid |publisher=Real Academia de la Historia |pages=113–148 |isbn=84-89512-81-7 |access-date=13 September 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231122170813/https://books.google.com/books?id=D-ERcGl91JoC&amp;pg=PA137#v=onepage&amp;q&amp;f=false |archive-date=22 November 2023}}
* {{Cite journal |last=Valenzuela Rubio |first=Manuel |year=1999 |title=Madrid, una metrópoli nacional en la senda de la internacionalización |journal=Papeles de Economía Española |issue=18 |pages=68–83 |location=Madrid |publisher=Fundación de las Cajas de Ahorros Confederadas para la Investigación Económica y Social |issn=1136-4777}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
{{vikisõnaraamatus}}
* [https://www.madrid.es/portal/site/munimadrid Madridi veebisait]
* [https://www.esmadrid.com/en/ Madridi ametlik turismi- ja äriportaal]
* [https://www.spain.info/en/que-quieres/ciudades-pueblos/grandes-ciudades/madrid.html Madridi koduleht Hispaania riiklikus turismiportaalis]
* [https://www.postalcodigo.com/madrid Madridi sihtnumbrid]

{{Euroopa kultuuripealinnad}}

[[Kategooria:Hispaania linnad]]
[[Kategooria:Pealinnad]]
[[Kategooria:Madrid| ]]</text>
      <sha1>keacsygcq1x8az9nosyur74x0j7dp76</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tšehhi Sotsiaaldemokraatlik Partei</title>
    <ns>0</ns>
    <id>24143</id>
    <revision>
      <id>7203981</id>
      <parentid>7167956</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T19:48:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pierre Bon-Bon</username>
        <id>222274</id>
      </contributor>
      <comment>Parandati pisipilti ja lisati pildiallkiri</comment>
      <origin>7203981</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4493" sha1="919g9u0osyqg0wjghmmd13p7dc9898c" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=mai}}
{{Partei
| partei_nimi = Tšehhi Sotsiaaldemokraatlik Partei
| partei_nimi_keeles = Česká strana sociálně demokratická
| partei_logo = [[Fail:Logo_of_the_Social_Democracy_(Czech_Republic).svg|frameless]]
| partei_staatus = 
| esimees = [[Jiří Nedvěd]]
| asutamine = [[1878]] (osana Austria Sotsiaaldemokraatlikust Parteist)&lt;br&gt;[[1893]] (iseseisva parteina)
| peakorter = Hybernská 7&lt;br&gt;110 00 Praha 1&lt;br&gt;Tšehhi Vabariik
| ideoloogia = [[Sotsiaaldemokraatia]]
| koalitsioon = 
| ajaleht = 
| europarlament = [[Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon]]
| liikmeid = 19 000 &lt;small&gt;(2018)&lt;/small&gt;
| kodulehekülg = http://www.cssd.cz
| värvus = #f47920
| euroopa_tasandi_erakond = [[Euroopa Sotsialistlik Partei]]
}}

'''Tšehhi Sotsiaaldemokraatlik Partei''' ([[tšehhi keel]]es ''Česká strana sociálně demokratická'', lühend ''ČSSD'') on [[sotsiaaldemokraatia|sotsiaaldemokraatlik]] [[partei]] [[Tšehhi Vabariik|Tšehhi Vabariigis]].

[[1878]] asutati Tšehhi-Slaavi Sotsiaaldemokraatlik Partei Austrias (''Sociálně-demokratická strana českoslovanská v Rakousku''), mis oli osa [[Austria Sotsiaaldemokraatlik Partei|Austria Sotsiaaldemokraatlikust Parteist]]. [[1893]] erakond iseseisvus ja võttis enda nimeks Tšehhi-Slaavi Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (''Českoslovanská sociálně demokratická stranu dělnická''). Pärast [[Tšehhoslovakkia]] iseseisvumist [[1928]] liitus erakond [[Slovakkia Sotsiaaldemokraatlik Partei|Slovakkia Sotsiaaldemokraatliku Partega]] ja võttis enda nimeks Tšehhoslovakkia Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (''Českoslovanská sociálně demokratická stranu dělnická''). See erakond kuulus [[1923]]–1938 Leiboristlikku ja Sotsiaaldemokraatlikku Internatsionaali. [[1938]]–1941 oli erakonna nimi Rahvuslik Tööpartei (''Národní strana práce'') ja ta kuulus [[Tšehhi Rahvuslik Sotsiaalne Partei|Tšehhi Rahvuslikku Sotsiaalsesse Parteisse]]. [[1941]] keelustati Tšehhis kõik erakonnad.

[[1945]] erakond taastati nime all Tšehhoslovakkia Sotsiaaldemokraatia (''Československá sociální demokracie''). [[1948]] ühines ta [[Tšehhoslovakkia Kommunistlik Partei|Tšehhoslovakkia Kommunistliku Parteiga]]. Samal aastal moodustati Tšehhi sotsiaaldemokraatide eksiilerakond, mille peakorter asus [[London]]is.

[[1990]] taastati endine nimi Tšehhoslovakkia Sotsiaaldemokraatia. Alates [[1993]] kannab erakond nime Tšehhi Sotsiaaldemokraatlik Partei.

Pärast [[1989]]. aastat moodustas ČSSD esimest korda valitsuse [[1998]]. aastal, eesotsas peaminister [[Miloš Zeman]]iga (1998–2002). Hilisemate peaministrite [[Vladimír Špidla]] (2002–2004), [[Stanislav Gross]]i (2004–2005) ja [[Jiří Paroubek]]i (2005–2006) juhtimisel püsis ČSSD võimul 2006. aastani.

ČSSD võitis [[1998]]. ja [[2002]]. aasta üldvalimised, pälvides vastavalt 74 ja 70 kohta 200-st alamkojas. 2002. aasta valimiste järel moodustas ČSSD koalitsiooni kahe väiksema parteiga: [[Kristlik-Demokraatlik Liit – Tšehhoslovakkia Rahvapartei|Kristlik-Demokraatliku Liidu – Tšehhoslovakkia Rahvaparteiga]] ning [[Vabaduse Liit – Demokraatlik Liit|Vabaduse Liidu – Demokraatliku Liiduga]].

[[2006. aasta Tšehhi Vabariigi parlamendivalimised|2006. aasta Tšehhi Vabariigi parlamendivalimistel]] sai ČSSD 32,3% häältest, mis andis 74 kohta. Üldarvestuses oli partei teine [[Kodanike Demokraatlik Partei (Tšehhi)|Kodanike Demokraatliku Partei]] järel. Valimised põhjustasid Tšehhi Vabariigi sisepoliitikas vasakpoolsete (ČSSD ning [[Čechy ja Morava Kommunistlik Partei|Čechy ja Morava Kommunistliku Partei]]) ning parem- ja keskparteide (Kodanike Demokraatlik Partei, Kristlik-Demokraatliku Liidu – Tšehhoslovakkia Rahvapartei ja [[Roheline Partei (Tšehhi)|Rohelise Partei]]) vahel patiseisu.

ČSSD esimehed on olnud Miloš Zeman (1993–2001), Vladimír Špidla ([[2001]]–2004), Stanislav Gross ([[2004]]–2005), [[Bohuslav Sobotka]] (esimehe kohusetäitja [[2005]]–2006), Jiří Paroubek (2006–2011), Bohuslav Sobotka (2011–2017),  [[Milan Chovanec]] (esimehe kohusetäitja 2017–2018), [[Jan Hamáček]] (2018–2021) ja [[Roman Onderka]] (esimehe kohusetäitja 2021).

ČSSD kuulub [[1990]]. aastast [[Sotsialistlik Internatsionaal|Sotsialistlikku Internatsionaali]] ning [[2003]]. aastast [[Euroopa Sotsialistlik Partei|Euroopa Sotsialistlikku Parteisse]].

== Välislingid ==
* [http://www.cssd.cz Koduleht]

[[Kategooria:Tšehhi parteid]]</text>
      <sha1>919g9u0osyqg0wjghmmd13p7dc9898c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Keskpartei (Norra)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>28206</id>
    <revision>
      <id>7204120</id>
      <parentid>6044507</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:40:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204120</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4681" sha1="jmoomyf0xktqwtnsyqj1tdjr9fixo1u" xml:space="preserve">{{ajakohasta}}
{{toimeta}}{{keeletoimeta}}
{{Partei|
  partei_nimi     = Keskpartei |
  partei_nimi_keeles = Senterpartiet |
  partei_logo      = Senterpartiet just green.gif|
  partei_staatus   = [[Norra]] partei|
  koalitsioon = [[Punaroheline koalitsioon (Norra)|Punaroheline koalitsioon]] |
  esimees = [[Trygve Slagsvold Vedum]] |
  ajaleht = ? |
  ideoloogia = [[Põhjala agraartsentrism]] |
  kodulehekülg = [http://www.senterpartiet.no/ http://www.senterpartiet.no/] |
  colorcode = green |
  asutamine = [[1920]] |
  peakorter = Kristian Augusts gt. 7b &lt;br/&gt;Postboks 6734, St. Olavs plass &lt;br/&gt;0130 [[Oslo]]
}}
'''Keskpartei''' ehk '''Tsentrumipartei''' ([[norra keel|norra]] ''Senterpartiet'', norra lühend: ''SP'') on [[Norra]] [[erakond]]. 

Partei asutati [[1920]]. aastal '''Talurahvapartei''' (''Bondepartiet'') nime all. [[1959]]. aastal muudeti nimi praegusele kujule.

Partei [[ideoloogia]] on [[põhjala agraartsentrism]]. Ta pooldab võimu ja kapitali detsentraliseerimist ning vastustab tugevalt Norra astumist [[Euroopa Liit]]u.

Keskpartei esimees on [[2003]]. aastast pr [[Åslaug Haga]].

Partei [[poliitika]] on olnud pragmaatiline. Ta on teinud koostööd teiste poliitiliste parteidega  peaaegu kogu [[poliitiline spekter|poliitilise spektri]] ulatuses: [[Høyre]]st [[Sotsialistlik Vasakpartei (Norra)|Sotsialistliku Vasakparteini]]. Ajavahemikus 1930–2000 on partei osalenud 7 valitsuses. Neist kolmes oli peaminister Keskparteist.

Partei sai alguse Norra agraarliikumisest, kuid pärast esimesi aastaid lõi ta sellest lahku ja hakkas arendama detsentraliseerimisele rajatud poliitikat, lakates olemast üheteemapartei. Sarnase muutuse on läbi teinud ka teised Põhjala agraarkeskparteid.

[[2005. aasta Norra parlamendivalimised|2005. aasta Norra parlamendivalimistel]] osales Keskpartei &quot;rohelise&quot; osana [[Punaroheline koalitsioon (Norra)|punarohelises koalitsioonis]]. Et punaroheline koalitsioon võitis valimised, siis on oodata partei osalemist uues valitsuses. Keskpartei kogus 6,5% häältest ja 11 kohta 169-kohalises [[Storting]]is.

==Keskpartei esimehed==
*[[Johan E. Mellbye]] ([[1920]]–1921) 
*[[Kristoffer Høgset]] ([[1921]]–1927) 
*[[Erik Enge]] ([[1927]]–1930) 
*[[Jens Hundseid]] ([[1930]]–1938) 
*[[Nils Trædal]] ([[1938]]–1948) 
*[[Einar Frogner]] ([[1948]]–1954) 
*[[Per Borten]] ([[1955]]–1967) 
*[[John Austrheim]] ([[1967]]–1973) 
*[[Dagfinn Vårvik]] ([[1973]]–1977) 
*[[Gunnar Stålsett]] ([[1977]]–1979) 
*[[Johan J. Jakobsen]] ([[1979]]–1991) 
*[[Anne Enger Lahnstein]] ([[1991]]–1999) 
*[[Odd Roger Enoksen]] ([[1999]]–2003) 
*[[Åslaug Haga]] ([[2003]]–2008)
*[[Liv Signe Navarsete]] ([[2008]]–[[2014]])
*[[Trygve Slagsvold Vedum]] (2014–)

==Keskpartei osalemine valitsustes==
Valitsused, kus Keskparteile kuulus peaministri portefell:
*[[Peder Kolstad]]i valitsus 1930–31 ([[vähemusvalitsus]])
*[[Jens Hundseid]]i valitsus 1931–32 (vähemusvalitsus)
*[[Per Borten]] 1965–71 (Keskpartei, [[Høyre]]i, [[Kristlik Rahvapartei|Kristliku Rahvapartei]] ja [[Venstre (Norra)|Venstre]] koalitsioonivalitsus.
Valitsus, kus peaministri portfell kuulus teistele parteidele:
*[[Lars Korvald]]i valitsus (Kristlik Rahvapartei), 1972–73 (Keskpartei, Høyrei ja Kristliku Rahvapartei koalitsioonivalitsus)
*[[Kåre Willoch]]i valitsus (Høyre), 1983–86 (Keskpartei, Høyrei ja Kristliku Rahvapartei koalitsioonivalitsus)
*[[Jan P. Syse]]i valitsus (Høyre), 1989–90, (Keskpartei, Høyrei ja Kristliku Rahvapartei koalitsioonivalitsus)
*[[Kjell Magne Bondevik]]i esimene valitsus (Kristlik Rahvapartei), 1997–2000 (Keskpartei, Høyrei ja Kristliku Rahvapartei ja Venstre koalitsioonivalitsus)
*[[Jens Stoltenberg]]i valitsus [[Norra Tööpartei|(Tööpartei)]], 2005 – tänaseni (Tööpartei, Sotsialistliku Vasakpartei ja Keskpartei koalitsioonivalitsus)

==Partei valimistulemused [[Storting]]i valimistel==
{| class=&quot;wikitable&quot;
! Valimisaasta
! %
|-
|[[1921]]
|13,1
|-
|[[1924]]
|13,5
|-
|[[1927]]
|14,9
|-
|[[1930]]
|15,9
|-
|[[1933]]
|13,9
|-
|[[1936]]
|11,6
|-
|[[1945]]
| 8,1
|-
|[[1949]]
| 4,9
|-
|[[1953]]
| 9,1
|-
|[[1957]]
| 9,3
|-
|[[1961]]
| 6,8
|-
|[[1965]]
| 9,4
|-
|[[1969]]
| 9,0
|-
|[[1973]]
| 6,8
|-
|[[1977]]
| 8,0
|-
|[[1981]]
| 4,3
|-
|[[1985]]
| 6,6
|-
|[[1989]]
| 6,5
|-
|[[1993]]
|16,7
|-
|[[1997]]
| 7,9
|-
|[[2001]]
| 5,6
|-
|[[2005]]
| 6,5
|-
|[[2009]]
| 6,2
|}

==Välislingid==
*[http://www.senterpartiet.no/dokumentene/7830/index.htm Welcome to the Norwegian Centre Party] Ingliskeelne Keskpartei koduleht
*[http://www.senterpartiet.no/ Senterpartiet (Centre Party)] Norrakeelne koduleht

[[Kategooria:Agraarparteid]]
[[Kategooria:Norra parteid]]</text>
      <sha1>jmoomyf0xktqwtnsyqj1tdjr9fixo1u</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei</title>
    <ns>0</ns>
    <id>28653</id>
    <revision>
      <id>7204102</id>
      <parentid>7167960</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:18:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204102</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6165" sha1="a6jo7zvw2rkdhra80gcjjkncrh8c6z6" xml:space="preserve">{{toimeta}}
{{Partei
| partei_nimi = Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei
| partei_nimi_keeles = Suomen Sosialidemokraattinen Puolue
| partei_logo = Sozialdemokratische Partei Finnlands Logo.svg
| partei_staatus = 
| esimees = [[Antti Lindtman]]
| peasekretär = [[Mikkel Näkkäläjärvi]]
| asutamine = [[1899]]
| peakorter = Saariniemenkatu 6, [[Helsingi]]
| ideoloogia = [[sotsiaaldemokraatia]]
| koalitsioon = 
| kohti1_kus = [[Eduskunta|Eduskunnas]]
| kohti1 = 43
| europarlament = [[Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon]]
| ajaleht = [[Demokraatti]]
| liikmeid = 29 000  &lt;small&gt;(2024)&lt;/small&gt;
| kodulehekülg = http://www.sdp.fi
| värvus = red
| euroopa_tasandi_erakond = [[Euroopa Sotsialistlik Partei]]
}}
'''Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei''' (lühend: ''SDP'', [[soome keel|soome]] ''Suomen Sosialidemokraattinen Puolue'', [[rootsi keel|rootsi]] ''Finlands Socialdemokratiska Parti'') on [[Soome]] [[erakond]]. Partei asutati [[1899]]. aastal '''Soome Töörahvaparteina'''. Praeguse nime sai erakond [[1903]]. aastal.

== Üldiseloomustus ==
Erakonna ideoloogia on [[sotsiaaldemokraatia]]. Partei on [[konservatism|konservatiivse]] [[Rahvuslik Koonderakond|Rahvusliku Koonderakonna]] ja [[põhjala agraartsentrism|agraartsentristliku]] [[Soome Keskerakond|Keskerakonna]] kõrval Soome kolme mõjukama partei hulgas. SDP sotsiaaldemokraatlikku poliitikat peetakse mõõdukamaks kui Soome teise [[vasakpoolsus|vasakpoolse]] partei [[Vasakliit|Vasakliidu]] poliitikat. 
 
Pärast [[1918]]. aastal toimunud [[Soome kodusõda]] kaotas partei toetajaid. Aastal 1919 sai SDP 37,98% häältest ja 80 kohta parlamendis. Suuruselt teine partei parlamendis oli 43 kohaga Maalaisliitto.

Parlamendi ja kohalikel valimistel on SDP saanud tavaliselt umbes neljandiku häältest. SDP-l on umbes 29 600 liiget. Partei esimees on alates [[2014]]. aasta maist [[Antti Rinne]]. 

SDP kandidaat [[Tarja Halonen]] valiti presidendiks [[2000. aasta Soome presidendivalimised|2000.]] ja [[2006. aasta Soome presidendivalimised|2006. aasta valimistel]]. SDP kuulus aastatel 2003–2007 Keskerakonna juhitud [[koalitsioonivalitsus]]se koos [[Rootsi Rahvapartei]]ga. Pärast [[2007. aasta Soome parlamendivalimised|2007. aasta Eduskunna valimisi]] oli partei opositsioonis. [[2011]]–2014 osales Sotsiaaldemokraatlik Partei [[Jyrki Kataineni valitsus|Jyrki Kataineni kuue partei koalitsioonivalitsuses]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://sdp.fi/fi/|pealkiri=SDP koduleht|väljaanne=|aeg=|vaadatud=31.12.2019|arhiivimisaeg=30.05.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200530064515/https://sdp.fi/fi/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

== SDP aated ==
SDP eesmärk on vaba, võrdne ja solidaarselt õiglane ühiskond.

== Esimehed ==
[[Fail:Sozialdemokratische Partei Finnlands Logo.svg|pisi|100px|Logo 2010–2020]]
[[Fail:Sanna Marin M-7403 07.jpg|pisi|Soome peaminister aastatel 2019–2023 oli Sanna Marin]]
[[Fail:Antti Rinne (cropped).jpg|pisi|Erakonna esimees aastatel 2014–2020 Antti Rinne]]
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ Esimehed&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160205062506/http://www.sdp.fi/fi/component/content/article/30-sdp/tutustu/taustat/4171-puoluekokoukset-puheenjohtajat-ja-puoluesihteerit-1899 SDP:n puheenjohtajat ja puoluesihteerit] (SDP)&lt;/ref&gt;
! Esimees
! Ametis
|-
|[[N. R. af Ursin]]|| 1899–1900
|-
|[[J. A. Salminen]] || 1900
|-
|[[K. F. Hellsten]] || 1900–1903
|-
|[[Taavi Tainio]] || 1903–1905
|-
|[[Emil Perttilä]] || 1905–1906
|-
|[[Edvard Valpas-Hänninen]] || 1906–1909
|-
|[[Matti Paasivuori]] || 1909–1911, 1913–1917 ja 1926–1930
|-
|[[Otto Ville Kuusinen]] || 1911–1913
|-
|[[Kullervo Manner]] || 1917–1918
|-
|[[Väinö Tanner]] || 1918–1926 ja 1957–1963
|-
|[[Kaarlo Harvala]] || 1930–1942
|-
|[[Väinö Salovaara]] || 1942–1944
|-
|[[Onni Hiltunen]] || 1944–1946
|-
|[[Emil Skog]] || 1946–1957
|-
|[[Rafael Paasio]] || 1963–1975
|-
|[[Kalevi Sorsa]] || 1975–1987
|-
|[[Pertti Paasio]] || 1987–1991
|-
|[[Ulf Sundqvist]] || 1991–1993
|-
|[[Paavo Lipponen]] || 1993–2005
|-
|[[Eero Heinäluoma]] || 2005–2008
|-
|[[Jutta Urpilainen]] || 2008–2014
|-
|[[Antti Rinne]] || 2014–2020
|-
|[[Sanna Marin]] || 2020–2023
|-
|[[Antti Lindtman]] || 2023–
|}

== SDP presidendid ja peaministrid ==
'''Presidendid'''
* [[Mauno Koivisto]] (1982–1994)
* [[Martti Ahtisaari]] (1994–2000)
*[[Fail:Jutta Urpilainen A4.jpeg|pisi|Soome [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni]] volinik Jutta Urpilainen]][[Tarja Halonen]] (2000–2012)

'''Peaministrid'''&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://valtioneuvosto.fi/tietoa/historiaa/hallitukset-ja-ministerit/raportti/-/r/v2|pealkiri=Valtioneuvosto|väljaanne=|aeg=|vaadatud=31.12.2019|arhiivimisaeg=8.03.2019|arhiivimisurl=https://archive.today/20190308201732/https://valtioneuvosto.fi/tietoa/historiaa/hallitukset-ja-ministerit/raportti/-/r/v2|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
* [[Väinö Tanner]] (1926–1927)
* [[Karl-August Fagerholm]] (1948–1950, 1956–1957 ja 1958–1959)
* [[Rafael Paasio]] (1966–1968 ja 1972)
* [[Mauno Koivisto|Mauno Koivsto]] (1968–1970 ja 1979–1982)
* [[Kalevi Sorsa]] (1972–1975, 1977–1979 ja 1982–1987)
* [[Paavo Lipponen]] (1995–2003)
* [[Antti Rinne]] (2019)
* [[Sanna Marin]] (2019-2023)

== Tulemused valimistel ==
Parlamendivalimistel on erakonna populaarsus enamasti olnud veidi alla või üle 20%.

[[2019. aasta Soome parlamendivalimised|2019. aasta valimistel]] sai SDP 17,73% häältest ja 40 kohta Eduskunnas.

[[2015. aasta Soome parlamendivalimised|2015. aasta valimistel]] sai SDP 16,51% häältest ja 34 kohta Eduskunnas.

[[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]] on kaks SDP esindajat, kes kuuluvad [[Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis|sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni]] (S&amp;D), praegu on need [[Eero Heinäluoma]] ja [[Miapetra Kumpula-Natri]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://vaalit.yle.fi/epv2019/fi/candidates|pealkiri=Yle tulospalvelu|väljaanne=|aeg=|vaadatud=31.12.2019}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[http://www.sosialidemokraatit.fi Partei koduleht] (''soome keeles'')
       
[[Kategooria:Soome parteid]]</text>
      <sha1>a6jo7zvw2rkdhra80gcjjkncrh8c6z6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Novosibirsk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>33102</id>
    <revision>
      <id>7204163</id>
      <parentid>7075858</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T06:40:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204163</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8259" sha1="imipbnbvatldc06tqk23amuoou1nkix" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Novosibirsk
|  hääldus = novosib'irsk
|  nimi1_keel = vene | nimi1 = Новосибирск
|  pilt = Novosibirsk view.jpg
|  lipp = Flag of Novosibirsk.svg
|  lipu_link = [[Novosibirski lipp]]
|  vapp = Coat of Arms of Novosibirsk.svg
|  vapi_link = [[Novosibirski vapp]]
|  pindala = 506,7
|  elanikke = 
|  asendikaardi_pilt = 
|  asendikaart = Venemaa/Siberi föderaalringkond
}}
'''Novosibirsk''' on elanike arvult [[Venemaa]] kolmas linn, [[Novosibirski oblast]]i keskus. Asub [[Lääne-Siberi lauskmaa]] kaguosas, [[Ob]]i jõe kaldal. 

== Kliima ==

[[Mandriline kliima|Mandrilise kliimaga]] linnas on talvel väga külm ([[jaanuar]]is keskmiselt −16 °C) ja suvel soe ([[juuli]]s keskmiselt 20 °C). Õhutemperatuuri absoluutne maksimum on 38 °C&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://strateg.novo-sibirsk.ru/SP007-1-2.htm |pealkiri=Novosibirski linna arenguplaan |vaadatud=2011-02-13 |arhiivimisaeg=2010-10-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101029051447/http://strateg.novo-sibirsk.ru/SP007-1-2.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;, absoluutne miinimum oli [[1915]]. aasta jaanuaris, kui õhutemperatuur langes kuni −51,1 °C&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Teadus Siberis |url=http://www.ctt.sbras.ru/HBC/hbc.phtml?15+370+1 |vaadatud=2011-02-13 |arhiivimisaeg=2011-08-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110812232651/http://www.ctt.sbras.ru/HBC/hbc.phtml?15+370+1 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;.

Sademetehulk on keskmiselt 442 mm aastas.&lt;ref&gt;[http://meteoinfo.ru/climate/klimatgorod/1716-1246618396 Venemaa Hüdrometeoroloogiakeskus]&lt;/ref&gt;
{| border=1 style=&quot;text-align:right;&quot;
|-
! Kuu
| Jaan
| Veeb
| Märts
| Apr
| Mai
| Juuni
| Juuli
| Aug
| Sep
| Okt
| Nov
| Dets
! Aasta
|-
! Sademed, mm
| style=&quot;background: #67DEEB;&quot; | 20
| style=&quot;background: #67EEEB;&quot; | 13
| style=&quot;background: #67EEEB;&quot; | 13
| style=&quot;background: #67DEEB;&quot; | 24
| style=&quot;background: #67CEEB;&quot; | 36
| style=&quot;background: #67CEEB;&quot; | 39
| style=&quot;background: #67BEEB;&quot; | 64
| style=&quot;background: #67BEEB;&quot; | 67
| style=&quot;background: #67CEEB;&quot; | 35
| style=&quot;background: #67CEEB;&quot; | 37
| style=&quot;background: #67DEEB;&quot; | 29
| style=&quot;background: #67DEEB;&quot; | 20
! style=&quot;background: #67CEEB;&quot; | 442
|-
! Keskmine ööpäevamaksimum, °C
| style=&quot;background: #15DEDC;&quot; | −12,2
| style=&quot;background: #15EEDC;&quot; | −10,3
| style=&quot;background: #67FEEB;&quot; | −2,6
| style=&quot;background: #DFF533;&quot; | 8,1
| style=&quot;background: #FFF533;&quot; | 17,5
| style=&quot;background: #FFE533;&quot; | 24,0
| style=&quot;background: #FFD533;&quot; | 25,7
| style=&quot;background: #FFE533;&quot; | 22,2
| style=&quot;background: #FFF533;&quot; | 16,6
| style=&quot;background: #DFF533;&quot; | 6,8
| style=&quot;background: #67FEEB;&quot; | −2,9
| style=&quot;background: #15FEEB;&quot; | −8,9
! style=&quot;background: #DFF533;&quot; | 7,0
|-
! Keskmine ööpäevamiinimum, °C
| style=&quot;background: #32AEEB;&quot; | −20,1
| style=&quot;background: #32AEEB;&quot; | −19,1
| style=&quot;background: #15EEDC;&quot; | −11,8
| style=&quot;background: #67FEEB;&quot; | −1,7
| style=&quot;background: #67DE1B;&quot; | 5,6
| style=&quot;background: #DFF533;&quot; | 12,3
| style=&quot;background: #EFF533;&quot; | 14,7
| style=&quot;background: #DFF533;&quot; | 11,7
| style=&quot;background: #DFF533;&quot; | 6,4
| style=&quot;background: #15EE8B;&quot; | 0,0
| style=&quot;background: #15EEDC;&quot; | −9,1
| style=&quot;background: #15BEDC;&quot; | −16,4
! style=&quot;background: #67FEEB;&quot; | –2,3
|}


== Ajavöönd ==
Alates 24. juulist 2016 on Novosibirskis kasutusel [[Krasnojarski aeg]] ([[UTC+7:00]] ehk Venemaal MSK+4).

Kuni 1958. aastani oli linn kahes eri ajavööndis. Obi parem- ja vasakkaldal oli tunniajaline kellavahe. Pärast on linn olnud nii Krasnojarski kui ka [[Omski aeg|Omski ajavööndis]] (UTC+6).

== Ajalugu ==

Linn asutati [[1893]]. aastal kohta, kus [[Siberi raudtee]] ületas Obi jõge. 

Aastatel 1895–1926 kandis asula [[Venemaa keiser|keiser]] [[Nikolai II]] järgi ametlikult nime '''Novo-Nikolajevsk''' (sidekriipsu aga enamasti ei kasutatud). 1926. aastal sai linna nimeks '''Novo-Sibirsk''', kuid samuti on sidekriips aja jooksul kaotsi läinud.

Aastal [[1903]]. aastal sai asula linnaõigused.

== Rahvastik ==
Novosibirsk on elanike arvult Venemaa kolmas linn. 2010. aasta rahvaloenduse esialgsetel andmetel elab linnas 1 473 730 inimest, mis on 4,6% võrra rohkem kui rahvastikuregistris.

Novosibirskis elab rohkem kui 80 rahvusest inimesi. Enamik on [[venelased]] (93,8%), rahvusvähemustest paistavad silma [[sakslased]], [[ukrainlased]], [[siberi tatarlased]], [[juudid]] ja [[valgevenelased]]. Linnas elavad ka [[poolakad]], [[korealased]], [[soomlased]], [[burjaadid]], [[armeenlased]], [[aserbaidžaanid]], [[tadžikid]] ja muud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.novo-sibirsk.ru/articles/novosibirsk |pealkiri=Novosibirskist linna kodulehel |vaadatud=2011-02-13 |arhiivimisaeg=2011-09-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110928001332/http://www.novo-sibirsk.ru/articles/novosibirsk/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Teadus ja haridus ==
[[Pilt:Akademgorodok Airphoto.jpg|thumb|right|Vaade Akademgorodokile]]

Novosibirski linnaosas [[Akademgorodok]]is asub [[Novosibirski Riiklik Ülikool]] ja kümneid teaduslikke instituute, sealhulgas [[Hristianovitši Teoreetilise ja Rakendusmehaanika Instituut]]. Kokku on linnas 47 kõrgemat õppeasutust.

== Tööstus ==
Linnas asub Novosibirski HEJ. Linnas on palju masinatööstuse ja metallurgiaettevõtteid.

== Transport ==
[[Pilt:Аэропорт Толмачёво.jpg|thumb|right|Tolmatšovo lennujaam]]

Linn on tähtis raudteesõlm. Novosibirski pearaudteejaam on üks suuremaid Venemaal. Linnas on kaks lennujaama: [[Tolmatšovo lennujaam|Tolmatšovo rahvusvaheline lennujaam]] ja [[Severnõi lennujaam]], lisaks on olemas [[Jeltsovka lennuväli]].

Novosibirsk oli [[Moskva]] ja [[Peterburi]] järel kolmas linn Venemaal, kus avati [[metroo]] (1985). Lisaks bussiliinidele töötab 20 trolli- ja 18 trammiliini.

== Sport ==
Tuntuim Novosibirskis tegutsev spordiklubi on jäähokiklubi [[Novosibirski HK Sibir|Novosibirski HK Sibir]], mis mängib [[KHL]]-is.

== Välissuhted ==
=== Konsulaadid ===
Novosibirskis on Venemaa Välisministeeriumi esindus.

Välismaade konsulaadid Novosibirskis:

{| cellpadding=&quot;10&quot;
|- style=&quot;vertical-align:top;&quot;
|
* {{riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Bulgaaria]] peakonsulaat
* {{riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania]] viisakeskus
* {{riigi ikoon|Iisrael}} [[Iisrael]]i kultuurikeskus
* {{riigi ikoon|Island}} [[Island]]i viisakeskus
* {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia]] väliskaubanduse instituudi esindus ja viisakeskus
* {{riigi ikoon|Kasahstan}} [[Kasahstan]]i kaubandusesinduse volinik
* {{riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka]] viisa teeninduskeskus
* {{riigi ikoon|Kõrgõzstan}} [[Kõrgõzstan]]i peakonsulaadi filiaal (peakonsulaat asub [[Jekaterinburg]]is)
* {{riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapan]]i kultuurikeskus Siber–Jaapan
* {{riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Lõuna-Korea]] äri arenduskeskuse kontor
* {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa]] prantsuse keele ja kultuuri keskus Prantsusmaa allianss
* {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa]] peakonsulaat
* {{riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Suurbritannia]] viisakeskus
* {{riigi ikoon|Taani}} [[Taani]] viisakeskus
* {{riigi ikoon|Ukraina}} [[Ukraina]] kaubandus-majandusliku missiooni esindus, 2011. aastal avab peakonsulaat
* {{riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistan]]i peakonsulaat
* {{riigi ikoon|Valgevene}} [[Valgevene]] saatkonna jaoskond
|}

=== Sõpruslinnad ===
{| cellpadding=&quot;10&quot;
|- style=&quot;vertical-align:top;&quot;
|
* {{riigi ikoon|USA}} '''[[Minneapolis]]''', [[USA]], 1989. aastast
* {{riigi ikoon|USA}} '''[[Saint Paul (Minnesota)|Saint Paul]]''', [[USA]], 1989. aastast
* {{riigi ikoon|Jaapan}} '''[[Sapporo]]''', [[Jaapan]], 1990. aastast
* {{riigi ikoon|Hiina}} '''[[Mianyang]]''', [[Hiina]], 1994. aastast
* {{riigi ikoon|Lõuna-Korea}} '''[[Taejŏn]]''', [[Lõuna-Korea]], 2001. aastast
* {{riigi ikoon|Bulgaaria}} '''[[Varna]]''', [[Bulgaaria]], 2008. aastast
* {{riigi ikoon|Kõrgõzstan}} '''[[Oš]]''', [[Kõrgõzstan]], 2009. aastast
|}

==Vaata ka==
* [[Venemaa Teaduste Akadeemia Siberi osakond]]
*[[Novosibirski Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater]]

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Commons|Category:Novosibirsk}}
* [http://www.novo-sibirsk.ru/ Novosibirski linnavalitsuse veebileht]

[[Kategooria:Novosibirski oblasti linnad]]</text>
      <sha1>imipbnbvatldc06tqk23amuoou1nkix</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lissabon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>33917</id>
    <revision>
      <id>7203875</id>
      <parentid>7199286</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T14:50:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <origin>7203875</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4844" sha1="qbrul5e98vbozqxx83i2l1jlva85a56" xml:space="preserve">{{Infokast asula
| nimi = Lissabon
| hääldus = 
| nimi1_keel = portugali | nimi1 = Lisboa 
| pilt_üldvaade = Montagem de Lisboa.png
| pildiallkiri = 
| pildilaius = 
| vapp = Coat of Arms of Lisbon.svg
| vapi_link = [[Lissaboni vapp]]
| lipp = Flag of Lisbon.svg
| lipu_link = [[Lissaboni lipp]]
| deviis   =
| pindala  = 
| elanikke =  
| asendikaart = Portugal
| asendikaardi_seletus = 
| osm = pind
}}

'''Lissabon''' ([[portugali keel]]es: '''Lisboa''') on [[Portugal]]i pealinn ja rahvaarvult suurim linn. 2025. aasta hinnangul elas linna halduspiirides 658 236 inimest ning suurlinnapiirkonnas 3 353 000 elanikku. Linn asub [[Pürenee poolsaar]]e lääneosas [[Atlandi ookean]]i rannikul, [[Tejo]] jõe suudmes. Selle suurlinnapiirkonna lääneosa ehk [[Portugali Riviera]] hõlmab Mandri-Euroopa kõige läänepoolsemat punkti – [[Cabo da Roca]]t. 

Lissabon on üks maailma vanimaid linnu ning [[Ateena]] järel Euroopa vanuselt teine pealinn. See eksisteeris juba sajandeid enne paljude teiste tänapäevaste Euroopa pealinnade rajamist. Esmalt asustasid piirkonna eelkelti hõimud, hiljem rajasid ja arendasid linna [[foiniiklased]]. [[Julius Caesar]] andis linnale [[munitsiipium]]i staatuse ning nimetas selle Felicitas Julia Olisipoks. Pärast [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigi]] langemist valitsesid linna alates 5. sajandist mitmed germaani hõimud, eelkõige [[läänegoodid]]. 8. sajandil vallutasid selle [[maurid]]. 1147. aastal vallutas linna [[Afonso I]] ning 1255. aastal sai Lissabonist Portugali pealinn, asendades selles rollis [[Coimbra]]. Sellest ajast alates on Lissabon olnud riigi poliitiline, majanduslik ja kultuuriline keskus.

Portugali poliitilise keskusena paiknevad Lissabonis valitsus, [[Portugali Vabariigi Assamblee|Vabariigi Assamblee]] (parlament), [[Portugali Ülemkohus|Ülemkohus]], [[Portugali relvajõud|relvajõudude]] staap ning [[Belémi palee|riigipea residents]]. Linn on ka Portugali diplomaatia keskus – seal resideerivad 86 riigi suursaadikud ning esindatud on ka [[Taiwan]] ja [[Palestiina]]. Lissabon on Pürenee poolsaare suuruselt kolmas suurlinnapiirkond [[Madrid]]i ja [[Barcelona]] järel ning see on üks [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] kümnest kõige rahvarohkemast linnastust. Piirkonnas elab ligikaudu 28% Portugali elanikkonnast.

== Ajalugu ==
Lissabon on üks maailma vanimaid linnu ja Euroopa vanimalt teine ​​pealinn ( Ateena järel ). Portugali pealinnaks sai 1255. aastal.

Antiikajal oli linna asukohas kreeklaste asundus. 205 eKr rajati sinna roomlaste linn '''Olisipo'''. [[48 eKr]] sai '''Felicitas Julia''' ([[Julius Caesar]]i järgi) nime all linnaõigused ja linnast sai [[Lusitaania]] provintsi keskus. [[719]]. aastal vallutasid linna maurid. [[1147]]. aastal vallutasid kristlased linna tagasi.

[[1256]]. aastal kolis kuningas [[Alfons III]] oma residentsi [[Coimbra]]st Lissaboni.

Portugali vanim ülikool asutati aastal 1290. &lt;ref name=&quot;lissabon-e&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Lissabon - Eesti Entsüklopeedia |url=http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/lissabon1 |vaadatud=2025-04-19 |väljaanne=etbl.teatriliit.ee}}&lt;/ref&gt;

9. sajandil valmis 2277 m pikkune São Jorge rippsild Tejol.  16. sajandil Belémi kindlus.&lt;ref name=&quot;lissabon-e&quot; /&gt;

[[16. sajand]]i alguses oli Lissabon umbes 350 000 elanikuga maailma suurim linn.

1. novembril [[1755]] tabas linna tugev [[Lissaboni maavärin|maavärin]] (hinnanguliselt 8,7–9,0 magnituudi), mis hävitas 2/3 linnast ja nõudis kuni 60 000 ohvrit. 

[[1959]]. aastal avati linnas metroo.

[[Pilt:Lissabon kliimadiagramm.png|pisi|Lissaboni kliimadiagramm]]
[[Pilt:Lisbon 3 of 3.jpg|400px|pisi|keskel|Osaline vaade [[Lissaboni vanalinn]]ale]]

==Sport==
Linna spordiklubid [[SL Benfica]] ja [[Lissaboni Sporting]] on tuntud oma jalgpalliklubi poolest.

==Majandus==
Lissaboni piirkond on Portugali üks jõukamaid. See produtseerib 45% Portugali SKP-st. 2007. aastal oli SKP ühe elaniku kohta Lissabonis 26 100 [[euro]]t.&lt;ref&gt;[http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_PUBLIC/1-18022010-AP/EN/1-18022010-AP-EN.PDF eurostat.eu] vaadatud 5.02.11&lt;/ref&gt;

&lt;gallery&gt;
Jerónimos April 2009-4.jpg|[[Hieronymuse klooster]]
Lisbon Praça do Comércio BW 2018-10-03 13-33-44 s.jpg|Rua Augusta 
Se de Lisboa Frente.JPG|Lissaboni katedraal
Torre Belém April 2009-4a.jpg|[[Belémi torn]]
Tram 28 Lisbon Portuguese.jpg|Tramm 28 [[Chiadole]]
&lt;/gallery&gt;

==Vaata ka==
*[[Lissaboni leping]]
*[[São Jorge kindlus]]
*[[Benfica]]
*[[TAP Portugal]]
*[[Lissaboni Portela lennujaam]]

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat|Lisbon}}
{{vikisõnaraamatus}}
{{vikitsitaadid}}
*[http://www.cm-lisboa.pt Lissaboni linnavalitsuse veebileht] (portugali keeles)

{{Euroopa kultuuripealinnad}}

[[Kategooria:Lissabon| ]]
[[Kategooria:Portugali linnad]]
[[Kategooria:Pealinnad]]
[[Kategooria:Sadamalinnad]]</text>
      <sha1>qbrul5e98vbozqxx83i2l1jlva85a56</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203876</id>
      <parentid>7203875</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T14:50:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Ajalugu */</comment>
      <origin>7203876</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4865" sha1="33wgiylyupp391ud255w98qn9hqdshf" xml:space="preserve">{{Infokast asula
| nimi = Lissabon
| hääldus = 
| nimi1_keel = portugali | nimi1 = Lisboa 
| pilt_üldvaade = Montagem de Lisboa.png
| pildiallkiri = 
| pildilaius = 
| vapp = Coat of Arms of Lisbon.svg
| vapi_link = [[Lissaboni vapp]]
| lipp = Flag of Lisbon.svg
| lipu_link = [[Lissaboni lipp]]
| deviis   =
| pindala  = 
| elanikke =  
| asendikaart = Portugal
| asendikaardi_seletus = 
| osm = pind
}}

'''Lissabon''' ([[portugali keel]]es: '''Lisboa''') on [[Portugal]]i pealinn ja rahvaarvult suurim linn. 2025. aasta hinnangul elas linna halduspiirides 658 236 inimest ning suurlinnapiirkonnas 3 353 000 elanikku. Linn asub [[Pürenee poolsaar]]e lääneosas [[Atlandi ookean]]i rannikul, [[Tejo]] jõe suudmes. Selle suurlinnapiirkonna lääneosa ehk [[Portugali Riviera]] hõlmab Mandri-Euroopa kõige läänepoolsemat punkti – [[Cabo da Roca]]t. 

Lissabon on üks maailma vanimaid linnu ning [[Ateena]] järel Euroopa vanuselt teine pealinn. See eksisteeris juba sajandeid enne paljude teiste tänapäevaste Euroopa pealinnade rajamist. Esmalt asustasid piirkonna eelkelti hõimud, hiljem rajasid ja arendasid linna [[foiniiklased]]. [[Julius Caesar]] andis linnale [[munitsiipium]]i staatuse ning nimetas selle Felicitas Julia Olisipoks. Pärast [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigi]] langemist valitsesid linna alates 5. sajandist mitmed germaani hõimud, eelkõige [[läänegoodid]]. 8. sajandil vallutasid selle [[maurid]]. 1147. aastal vallutas linna [[Afonso I]] ning 1255. aastal sai Lissabonist Portugali pealinn, asendades selles rollis [[Coimbra]]. Sellest ajast alates on Lissabon olnud riigi poliitiline, majanduslik ja kultuuriline keskus.

Portugali poliitilise keskusena paiknevad Lissabonis valitsus, [[Portugali Vabariigi Assamblee|Vabariigi Assamblee]] (parlament), [[Portugali Ülemkohus|Ülemkohus]], [[Portugali relvajõud|relvajõudude]] staap ning [[Belémi palee|riigipea residents]]. Linn on ka Portugali diplomaatia keskus – seal resideerivad 86 riigi suursaadikud ning esindatud on ka [[Taiwan]] ja [[Palestiina]]. Lissabon on Pürenee poolsaare suuruselt kolmas suurlinnapiirkond [[Madrid]]i ja [[Barcelona]] järel ning see on üks [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] kümnest kõige rahvarohkemast linnastust. Piirkonnas elab ligikaudu 28% Portugali elanikkonnast.

== Ajalugu ==
Lissabon on üks maailma vanimaid linnu ja Euroopa vanimalt teine ​​pealinn ( Ateena järel ). Portugali pealinnaks sai 1255. aastal.

Antiikajal oli linna asukohas kreeklaste asundus. 205 eKr rajati sinna roomlaste linn '''Olisipo'''. [[48 eKr]] sai '''Felicitas Julia''' ([[Julius Caesar]]i järgi) nime all linnaõigused ja linnast sai [[Lusitaania]] provintsi keskus. [[719]]. aastal vallutasid linna maurid. [[1147]]. aastal vallutasid kristlased linna tagasi.

[[1256]]. aastal kolis kuningas [[Alfons III]] oma residentsi [[Coimbra]]st Lissaboni.

Portugali vanim ülikool asutati aastal 1290. &lt;ref name=&quot;lissabon-e&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Lissabon - Eesti Entsüklopeedia |url=http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/lissabon1 |vaadatud=2025-04-19 |väljaanne=etbl.teatriliit.ee}}&lt;/ref&gt;

9. sajandil valmis 2277 m pikkune São Jorge rippsild Tejol.  16. sajandil Belémi kindlus.&lt;ref name=&quot;lissabon-e&quot; /&gt;

[[16. sajand]]i alguses oli Lissabon umbes 350 000 elanikuga maailma suurim linn.

1. novembril [[1755]] tabas linna tugev [[Lissaboni maavärin|maavärin]] (hinnanguliselt 8,7–9,0 magnituudi), mis hävitas 2/3 linnast ja nõudis kuni 60 000 ohvrit. 

[[1959]]. aastal avati linnas [[Lissaboni metroo|metroo]].

[[Pilt:Lissabon kliimadiagramm.png|pisi|Lissaboni kliimadiagramm]]
[[Pilt:Lisbon 3 of 3.jpg|400px|pisi|keskel|Osaline vaade [[Lissaboni vanalinn]]ale]]

==Sport==
Linna spordiklubid [[SL Benfica]] ja [[Lissaboni Sporting]] on tuntud oma jalgpalliklubi poolest.

==Majandus==
Lissaboni piirkond on Portugali üks jõukamaid. See produtseerib 45% Portugali SKP-st. 2007. aastal oli SKP ühe elaniku kohta Lissabonis 26 100 [[euro]]t.&lt;ref&gt;[http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_PUBLIC/1-18022010-AP/EN/1-18022010-AP-EN.PDF eurostat.eu] vaadatud 5.02.11&lt;/ref&gt;

&lt;gallery&gt;
Jerónimos April 2009-4.jpg|[[Hieronymuse klooster]]
Lisbon Praça do Comércio BW 2018-10-03 13-33-44 s.jpg|Rua Augusta 
Se de Lisboa Frente.JPG|Lissaboni katedraal
Torre Belém April 2009-4a.jpg|[[Belémi torn]]
Tram 28 Lisbon Portuguese.jpg|Tramm 28 [[Chiadole]]
&lt;/gallery&gt;

==Vaata ka==
*[[Lissaboni leping]]
*[[São Jorge kindlus]]
*[[Benfica]]
*[[TAP Portugal]]
*[[Lissaboni Portela lennujaam]]

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat|Lisbon}}
{{vikisõnaraamatus}}
{{vikitsitaadid}}
*[http://www.cm-lisboa.pt Lissaboni linnavalitsuse veebileht] (portugali keeles)

{{Euroopa kultuuripealinnad}}

[[Kategooria:Lissabon| ]]
[[Kategooria:Portugali linnad]]
[[Kategooria:Pealinnad]]
[[Kategooria:Sadamalinnad]]</text>
      <sha1>33wgiylyupp391ud255w98qn9hqdshf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Liberaalid (Rootsi partei)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>34217</id>
    <revision>
      <id>7204107</id>
      <parentid>7172382</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:25:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204107</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4734" sha1="hm0ayftdji55timkrwfeiy3yko8jw79" xml:space="preserve">{{Partei
| nimi = Liberaalid
| nimi_keeles = Liberalerna
| logo = Liberals (Sweden) logo.svg
| logo_suurus = 220px
| staatus = Rootsi erakond
| esimees = [[Nyamko Sabuni]]
| peasekretär = 
| asutamine = 5. august 1934
| peakorter = 
| ideoloogia = [[Sotsiaalliberalism]]
| koalitsioon = 
| europarlament = [[Uueneva Euroopa fraktsioon]]
| liikmeid = 9799 (2023)
| ajaleht = 
| kodulehekülg = [http://www.liberalerna.se/ www.liberalerna.se]
| värvus = 
| euroopa_tasandi_erakond = [[Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendus]]
}}
'''Liberaalid''' ([[rootsi keel]]es ''Liberalerna'', [[lühend]] ''L'') on [[Rootsi]] [[liberalism|liberaalne]] [[erakond]]. Ta on asutatud [[1902]]. Partei tunnuslause on: &quot;sotsiaalne vastutus ilma [[sotsialism]]ita&quot;. Partei kuulub Rootsi parem- ja keskerakondade blokki. Üldises Rootsi poliitilises spektris asub partei [[paremtsentrism|paremtsentris]].

== Programm ==

Ametlik programm deklareerib partei sotsiaalliberalismi esindajaks. Selle all mõtleb partei [[vaba turumajandus]]t kombineerituna ulatuslike riiklike sotsiaalprogrammidega. Partei toetab soolist võrdõiguslikust ja välisabi [[arengumaad]]ele. Partei pooldab välisabi andmist 0,70% Rootsi [[SKP]]-st. See on ÜRO soovitus ja Rootsi on üks väheseid riike, mis seda täidab. Välispoliitiliselt toetab partei Rootsi kuulumist [[Euroopa Liit]]u ja pooldab liitumist [[NATO]]-ga. [[Palestiina]]-konfliktis pooldab ta [[Iisrael]]i.

Partei muutis Rootsi demokraatlikuks [[1917]]–[[1920]] võimul olnud [[Nils Edén]]i liberaalide ja [[Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|sotsiaaldemokraatide]] segavalitsuse ajal. Esimesed demokraatlikud valimised toimusid Rootsis [[1921]].

Partei kritiseeris sotsiaaldemokraate ettevõtete riigistamise pärast. Oldi sotside vastasrinnas, kuid samal ajal kriitiline ka parempoolse Mõõduka Koalitsioonipartei suhtes. Läbi aja on partei nihkunud paremale ja toetab maksupoliitikas Rootsi maksukoormuse (ligemale 50% SKP-st) langetamist.

Partei baseerub valdavalt haritud keskklassile.

== Rahvusvahelised kontaktid ==

Partei on [[Liberaalne Internatsionaal|Liberaalse Internatsionaali]] täisliige. [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]] kuulub partei [[Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendus|Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse]] ja sealtkaudu EP gruppi [[Allianss Liberaalid ja Demokraadid Euroopa Eest]].

== Ajalugu ==

[[1902]]–[[1923]] kandis erakond nime Liberaalne Koondpartei. Seejärel partei lõhenes [[kuiv seadus|kuiva seaduse]] küsimuses. Kuiva seaduse pooldajad asutasid Vabameelse Rahvapartei, vastased Liberaalse Partei. [[1934]] ühendati mõlemad parteid ja nimeks pandi Rahvapartei. Nii sündis partei tänasel kujul.

1990 lisati nimesse sõna &quot;Liberaalne&quot;. 2015. aastast kannab partei praegust nime – Liberaalid.

== Valitsemisaastad ==

*[[1976]]–[[1978]] [[Mõõdukas Koalitsioonipartei|Mõõduka Koalitsioonipartei]], Liberaalse Rahvapartei ja [[Keskpartei (Rootsi)|Keskpartei]] [[koalitsioon]]ivalitsus. Peaministriks sai [[Thorbjörn Fälldin]] Keskparteist. Valitsus lagunes maksupoliitiliste erimeelsuste tõttu.
*1978 [[Ola Ullsten]] moodustas liberaalide vähemusvalitsuse.
*[[1979]] tehti katse taastada kolmeparteiline paremtsentristlik koalitsioonivalitsus.
*[[1980]] moodustas tsentristliku valitsuse Keskparteiga. Samal aastal said parem- ja keskparteid valimistel lüüa ja võimu võtsid tagasi sotsid [[Olof Palme]] juhtimisel.
*[[1991]]–[[1994]] võimul koos Mõõduka Koalitsiooniparteiga, Keskpartei ja [[Kristlik-Demokraatlik Liit (Rootsi)|Kristlik-Demokraatliku Liiduga]]. Peaminister oli [[Carl Bildt]] Mõõdukast Koalitsiooniparteist.
*[[2006]]–[[2014]] võimul koos Mõõduka Koalitsiooniparteiga, Keskpartei ja Kristlik-Demokraatliku Liiduga. Peaminister oli [[Fredrik Reinfeldt]] Mõõdukast Koalitsiooniparteist.

== Viimased valimised ==

Partei võitis 2018. aasta Rootsi parlamendivalimistel 20 kohta 349-st (5,49% häältest). 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel võitis partei 1 koha 20-st (4,13% häältest).

== Partei liidrid alates 1935. aastast ==
* [[1935]] [[Gustav Andersson of Rasjön]]
* [[1944]] [[Bertil Ohlin]]
* [[1967]] [[Sven Wedén]]
* [[1969]] [[Gunnar Helén]]
* [[1975]] [[Per Ahlmark]]
* [[1978]] [[Ola Ullsten]]
* [[1983]] [[Bengt Westerberg]]
* [[1995]] [[Maria Leissner]]
* [[1997]] [[Lars Leijonborg]]
* [[2007]] [[Jan Björklund]]
* [[2019]] [[Nyamko Sabuni]]

== Välislingid ==
*[http://www.liberalerna.se/ Liberaalide partei koduleht] (rootsi, inglise ja teistes keeltes)
*[http://www.riksdagen.se/sv/ledamoter-partier/Folkpartiet/ Rootsi parlament: Liberaalid] (rootsi keeles)

[[Kategooria:Liberaalsed parteid]]
[[Kategooria:Rootsi parteid]]</text>
      <sha1>hm0ayftdji55timkrwfeiy3yko8jw79</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>1349 (ansambel)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>36932</id>
    <revision>
      <id>7204099</id>
      <parentid>6638817</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:15:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204099</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1584" sha1="34xh18tfagd9fzoqwvgoto7p4sf1m8y" xml:space="preserve">{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| nimi                = 1349
| pilt                = 1349 portland.jpg
| pildiallkiri     = 
| pildi_suurus        = 
| horisontaalne       = 
| taust               = grupp_või_bänd
| alias               = 
| päritolu            = [[Oslo]], [[Norra]]
| stiil               = ''[[black metal]]''
| tegev            = alates 1997
| plaadifirma         = [[Candlelight Records|Candlelight]]
| seotud_esitajad     = [[Satyricon]], [[Pantheon I]], [[Den Saakaldte]]
| URL                 = 
| koosseis            = Archaon&lt;br /&gt;[[Kjetil-Vidar Haraldstad|Frost]]&lt;br /&gt;Ravn&lt;br /&gt;Seidemann&lt;br /&gt;Destructhor (hooajaline liige)&lt;br /&gt;Mads Hardcore (hooajaline liige)&lt;br /&gt;Tony Laureano (hooajaline liige)
| endised_liikmed     = Balfori&lt;br /&gt;Tjalve
}}

'''1349''' on [[Norra]] ''[[black metal]]''-ansambel.

==Koosseis==

*[[Ravn]] – laulja (alates 1997), trummar (1997-2000)
*[[Idar Burheim]] – kitarrist (alates 1999)
*[[Tor Stavenes|Seidemann]] – basskitarrist (alates 1997)
*[[Kjetil-Vidar Haraldstad|Frost]] – trummar (alates 2000)

===Varasemad liikmed===
*Balfori (Lars Larsen) – kitarrist (1997–1998)
*Tjalve (Andrè Kvebek) – kitarrist (1997–2006)

==Diskograafia==
*&quot;Chaos Preferred&quot; ([[1999]])
*&quot;1349&quot; ([[2001]])
*&quot;Liberation&quot; ([[2003]])
*&quot;Beyond The Apocalypse&quot; ([[2004]])
*&quot;Hellfire&quot; ([[2005]])
* &quot;Revelations of the Black Flame&quot; ([[2009]])

==Välislingid==
*[http://www.legion1349.com/ Ansambli koduleht]

[[Kategooria:Norra ansamblid]]
[[Kategooria:Black metal'i ansamblid]]

[[ms:1349 (nombor)]]</text>
      <sha1>34xh18tfagd9fzoqwvgoto7p4sf1m8y</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 1973</title>
    <ns>0</ns>
    <id>38986</id>
    <revision>
      <id>7204239</id>
      <parentid>7192762</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T10:19:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Avjoska</username>
        <id>1538</id>
      </contributor>
      <comment>/* September */</comment>
      <origin>7204239</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19925" sha1="dp8x56ecmq6rjv6a8i2w1swik8a1gni" xml:space="preserve">&lt;noinclude&gt;
Sellel leheküljel on loetletud [[1973]]. aastal sündinud tuntud inimesi.
&lt;/noinclude&gt;
{{Sündinud|1973}}
== Jaanuar ==
*[[3. jaanuar]] – [[Margo Teder]], eesti näitleja ja lavastaja
*[[7. jaanuar]] – [[Urmo Soonvald]], eesti ajakirjanik
* 7. jaanuar – [[Jonna Tervomaa]], soome laulja ja laulukirjutaja
*[[8. jaanuar]] – [[Henning Solberg]], norra rallisõitja
*[[9. jaanuar]] – [[Sean Paul]] Henriques, jamaica ''reggae-''laulja
*[[10. jaanuar]] – [[Vallo Ehasalu]], eesti vaimulik
*[[12. jaanuar]] – Esta Simakova ([[Estin]]), Eesti laulja
* 12. jaanuar – [[Ibrahim Ba]], Prantsusmaa jalgpallur
* 12. jaanuar – [[Hande Yener]], türgi laulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent
*[[13. jaanuar]] – [[Nikolai Habibullin]], vene jäähokiväravavaht
* 13. jaanuar – [[Wang Junxia]], hiina kergejõustiklane
*[[14. jaanuar]] – [[Giancarlo Fisichella]], itaalia võidusõitja ([[Vormel 1]])
*[[15. jaanuar]] – [[Tomáš Galásek]], tšehhi jalgpallur
*[[19. jaanuar]] – [[Karen Lancaume]], prantsuse filmitäht
*[[21. jaanuar]] – [[Igor Baškirov]], eesti tõstja
*[[22. jaanuar]] – [[Rogério Ceni]], Brasiilia jalgpallur (väravavaht) 
*[[23. jaanuar]] – [[Kjell Lindgren]], NASA astronaut
*[[24. jaanuar]] – [[Eero Endjärv]], eesti arhitekt
*[[26. jaanuar]] – [[Allan Jakobi]], eesti akordionist
* 26. jaanuar – [[Brendan Rodgers]], Põhja-Iirimaa jalgpallitreener ja endine jalgpallur
*[[28. jaanuar]] – [[Tomislav Marić]], Horvaatia jalgpallur
*[[29. jaanuar]] – [[Raivo Seppo]], eesti kirjanik
*[[30. jaanuar]] – [[Ülle Luisk]], eesti õpetaja
*[[31. jaanuar]] – [[Portia de Rossi]], austraalia filminäitleja

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Kami (trummar)|Kami]], jaapani trummar ([[Malice Mizer]])
* 1. veebruar – [[Marek Sammul]], eesti bioloog
* 1. veebruar – [[Yuri Landman]], Hollandi helilooja ja kitarrist
*[[2. veebruar]] – [[Aleksander Tammert]], eesti kergejõustiklane
* 2. veebruar – [[Andrei Luzgin]], eesti tennisist
*[[4. veebruar]] – [[Oscar De La Hoya]], mehhiko/ameerika poksija
* 4. veebruar – [[Lasse Joamets]], eesti viiuldaja
*[[6. veebruar]] – [[Erki Kivinukk]], eesti korvpallur
*[[9. veebruar]] – [[Makoto Shinkai]], jaapani filmilavastaja
*[[10. veebruar]] – [[Ivan O'Konnel-Bronin]], endine Eesti jalgpallur
*[[11. veebruar]] – [[Mathias Fredriksson]], rootsi murdmaasuusataja
* 11. veebruar – [[Craig Jones]], USA muusik
*[[13. veebruar]] – [[Andrei Hadanovitš]], valgevene luuletaja ja tõlkija 
*[[14. veebruar]] – [[Sergei Tivjakov]], Hollandi maletaja
* 14. veebruar – [[Unai Elorriaga]], baski kirjanik ja tõlkija
*[[15. veebruar]] – [[Kateřina Neumannová]], Tšehhi suusataja
* 15. veebruar – [[Alex Borstein]], Ameerika Ühendriikide näitleja
*[[16. veebruar]] – [[Cathy Freeman]], austraalia kergejõustiklane
*[[17. veebruar]] – [[Marek Švec]], Ungari maadleja
*[[18. veebruar]] – [[Kalle Niinikangas]], soome luuletaja
*[[20. veebruar]] – [[Indrek Saar]], eesti näitleja ja teatrijuht
* 20. veebruar – [[Ilmar Ibragimov]], Eesti kodanik
*[[22. veebruar]] – [[Šotha Arveladze]], gruusia jalgpallur
* 22. veebruar – [[Édouard Ngirente]], Rwanda majandusteadlane ja poliitik
*[[24. veebruar]] – [[Riho Alas]], eesti kabetaja
*[[25. veebruar]] – [[Ivika Ostonen-Märtin]], eesti botaanik, taimeökoloog ja -füsioloog
*[[26. veebruar]] – [[Ole Gunnar Solskjær]], norra jalgpallur
* 26. veebruar – [[Jenny Thompson]], USA ujuja
*[[27. veebruar]] – [[Jaanus Ots (jurist)|Jaanus Ots]], eesti jurist 
*[[28. veebruar]] – [[Eric Lindros]], kanada jäähokimängija

==Märts==
*[[1. märts]] – [[Chris Webber]], endine NBA korvpallur
*[[2. märts]] – [[Dejan Bodiroga]], serbia korvpallur
*[[4. märts]] – [[Kärt Anvelt]] (Karpa), eesti ajakirjanik
* 4. märts – [[Ingmar Tulva]], eesti bioloog
*[[6. märts]] – [[Irja Saar]], eesti mükoloog
*[[8. märts]] – [[Õnne Kurg]], eesti suusataja
*[[9. märts]] – [[Jakob Piil]], taani elukutseline jalgrattur
*[[12. märts]] – [[Ene Kallas]], eesti ajakirjanik ja luuletaja
*[[13. märts]] – [[Edgar Davids]], hollandi jalgpallur
* 13. märts – [[Marek Volt]], eesti filosoof
*[[17. märts]] – [[Caroline Corr]], iiri muusik ([[The Corrs]])
*[[18. märts]] – [[Indrek Peil]], eesti arhitekt
*[[19. märts]] – [[Sergei Makarov]], Venemaa kergejõustiklane
*[[20. märts]] – [[Magnar Freimuth]], eesti kahevõistleja
* 20. märts – [[Peter Andersson]], rootsi helilooja 
* 20. märts – [[Aina Järvine]], eesti filmirežissöör ja toimetaja
* 20. märts – [[Mhithar Manukjan]], armeenia päritolu Kasahstani maadleja
*[[21. märts]] – [[Andrei Kivilev]], kasahhi jalgrattur
*[[23. märts]] – [[Jason Kidd]], USA korvpallur
*[[24. märts]] – [[Siiri Ottender]], eesti teleajakirjanik
*[[25. märts]] – [[Michaela Dorfmeister]], austria mäesuusataja
*[[26. märts]] – [[T.R. Knight]], USA näitleja
* 26. märts – [[Larry Page]], ameerika arvutiteadlane ja ettevõtja
*[[27. märts]] – [[Piret Valk]], eesti tekstiilikunstnik 
* 27. märts – [[Ain Hannus]], eesti lõõtspillimängija
*[[28. märts]] – [[Jaagup Kreem]], eesti muusik
* 28. märts – [[Petri Männikkö]], Soome endine poksija
* 28. märts – [[Mart Noorma]], eesti füüsik ja tehnikateadlane
*[[29. märts]] – [[Marc Overmars]], hollandi jalgpallur
*[[30. märts]] – [[Jan Koller]], tšehhi jalgpallur

==Aprill==
*[[1. aprill]] – [[Anna Carin Olofsson-Zidek]], Rootsi laskesuusataja
* 1. aprill – [[Marek Morozov]], Eesti kulturist ja treener
* 1. aprill – [[Reet Roos]], eesti poliitik
* 1. aprill – [[Christian Finnegan]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmiprodutsent
* 1. aprill – [[Rachel Maddow]], Ameerika Ühendriikide saatejuht ja poliitikakommentaator
*[[2. aprill]] – [[Lauri Sommer]], eesti kirjanik, kirjandusteadlane ja muusik
*[[3. aprill]] – [[Kata-Riina Luide]], eesti näitleja
*[[5. aprill]] – [[Pharrell Williams]], USA muusik ja produtsent ([[The Neptunes]])
* 5. aprill – [[Anu Aavik]], eesti kasvatusteadlane
*[[10. aprill]] – [[Roberto Carlos]], Brasiilia jalgpallur
*[[12. aprill]] – [[Christian Panucci]], itaalia jalgpallur
*[[13. aprill]] – [[Sergei Šnurov]], vene rokkmuusik
* 13. aprill – [[Karmen Koppel]], eesti arst, vaimse tervise eestkõneleja ja poliitik
*[[17. aprill]] – [[Katrin Koov]], eesti arhitekt
* 17. aprill – [[Eva Koff]], eesti kirjanik ja õpetaja
*[[18. aprill]] – [[Juhan Ulfsak]], eesti näitleja
* 18. aprill – [[Roomet Jakapi]], eesti filosoof ja muusik
* 18. aprill – [[Haile Gebrselassie]], Etioopia endine kergejõustiklane, pikamaajooksja
*[[21. aprill]] – [[Virve Kiil]], eesti klaasikunstnik
* 21. aprill – [[Luís Feiteira]], Portugali pikamaajooksja
*[[23. aprill]] – [[Askur Alas]], eesti tõlkija ja ajakirjanik
*[[24. aprill]] – [[Toomas Tohver]], eesti jalgpallur
*[[26. aprill]] – [[Stephanie Graf]], austria kergejõustiklane
*[[27. aprill]] – [[Marge Konsa]], eesti arheoloog
*[[28. aprill]] – [[Melissa Fahn]], Ameerika Ühendriikide näitleja
*[[29. aprill]] – [[Albert Starikov]], eesti poksija
* 29. aprill – [[Dmitri Skiperski]], jalgpallur
*[[30. aprill]] – [[Akon]], muusik
* 30. aprill – [[Naomi Novik]], Ameerika kirjanik ja programmeerija

==Mai==
*[[1. mai]] – [[Oliver Neuville]], saksa jalgpallur
*[[3. mai]] – [[Michael Reiziger]], hollandi jalgpallur
* 3. mai – [[Laimonas Pautienius]], leedu ooperilaulja 
* 3. mai – [[Jamie Baulch]], Suurbritannia kergejõustiklane
*[[5. mai]] – [[Tarvo Sõmer]], eesti näitleja
*[[6. mai]] – [[Aet Annist]], eesti sotsiaalantropoloog
*[[7. mai]] – [[Piret Loone]], eesti vandeadvokaat
*[[8. mai]] – [[Aleksandr Koroljov]], Eesti jõutõstja
* 8. mai – [[Vladimir Pettai]], eesti rahvusest Venemaa jalgpallur ja jalgpallikohtunik
* 8. mai – [[Meelis Tõrv]], eesti raadiosaatejuht
*[[10. mai]] – [[Rüştü Reçber]], türgi jalgpalliväravavaht
* 10. mai – [[Kaur Lass]], eesti arhitekt
*[[12. mai]] – [[Margus Nurja]], eesti korvpallur
*[[14. mai]] – [[Natalie Appleton]], kanadas sündinud briti laulja ([[All Saints (ansambel)|All Saints]])
*[[15. mai]] – [[Pille Lukin]], eesti näitleja
*[[16. mai]] – [[Tori Spelling]] (Victoria Davey Spelling), USA näitleja
*[[18. mai]] – [[Indrek Ruut]], eesti korvpallur
* 18. mai – [[Aleksandr Olerski]], Eesti jalgpallur
* 22. mai - Arlet Palmiste, Eesti meelelahutaja 
*[[24. mai]] – [[Vladimír Šmicer]], tšehhi jalgpallur
* 24. mai – [[Jill Johnson]], rootsi laulja
*[[28. mai]] – [[Sami Elovaara]], soome poksija
*[[30. mai]] – [[Leigh Francis]], inglise teletegija
* 30. mai – [[Tanel Kalmet]], Eesti riigiametnik
*[[31. mai]] – [[Nataša Koroljova]], Ukraina päritolu Venemaa laulja

==Juuni==
* [[1. juuni]] – [[Heidi Klum]], saksa supermodell
* [[2. juuni]] – [[Marko Kristal]], eesti jalgpallur
* 2. juuni – [[Andrus Merilo]], Eesti sõjaväelane
* [[3. juuni]] – [[Tonmi Lillman]], Soome muusik
* [[8. juuni]] – [[Veronika Kalmus]], eesti sotsioloog-meediateadlane
* [[9. juuni]] – [[Keesha Sharp]], USA näitleja
* [[10. juuni]] – [[Faith Evans]], ameerika laulukirjutaja, produtsent ja näitleja
* 10. juuni – [[Minna Haapkylä]], Soome näitleja
* [[12. juuni]] – [[Takis Fyssas]], kreeka jalgpallur
* [[14. juuni]] – [[Sami Kapanen]], Soome jäähokimängija
* 14. juuni – [[Libor Malina]], Tšehhi kergejõustiklane
* [[15. juuni]] – [[Neil Patrick Harris]], USA näitleja
* [[18. juuni]] – [[Kristi Sääsk]], eesti luterlik vaimulik
* [[19. juuni]] – [[Nadiya]], prantsuse laulja
*[[20. juuni]] – [[Tom Wlaschiha]], saksa näitleja
* [[23. juuni]] – [[Marija Naumova]], Läti laulja
* 23. juuni – [[Denis Naughten]], Iirimaa poliitik
* [[28. juuni]] – [[Adrian Annus]], ungari vasaraheitja

==Juuli==
*[[1. juuli]] – [[Marko Raat]], eesti filmilavastaja 
*[[4. juuli]] – [[Jan Magnussen]], taani endine vormelisõitja
*[[5. juuli]] – [[Marcus Allbäck]], rootsi jalgpallur
* 5. juuli – [[Róisín Murphy]], Iiri laulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent
*[[6. juuli]] – [[Priit Kuusk (ajakirjanik)|Priit Kuusk]], eesti teleajakirjanik
*[[8. juuli]] – [[Valeri Zalužnõi]], Ukraina sõjaväelane
*[[11. juuli]] – [[Konstantínos Kentéris]], kreeka kergejõustiklane (sprinter)
*[[14. juuli]] – [[Halil Mutlu]], Türgi tõstja
* 14. juuli – [[Kōta Hirano]], jaapani mangakunstnik
*[[16. juuli]] – [[Jaanus Liivak]], eesti korvpallur
*[[18. juuli]] – [[Merrit Noormets]], eesti põllumajandusteadlane
*[[20. juuli]] – [[Haakon Magnus]], Norra kroonprints
* 20. juuli – [[Peter Forsberg]], rootsi jäähokimängija
* 20. juuli – [[Anni Sinnemäki]], Soome poliitik ja luuletaja
*[[23. juuli]] – [[Monica Lewinsky]], endine [[Valge Maja]] intern
*[[25. juuli]] – [[Kevin Phillips]], Inglismaa jalgpallur
*[[26. juuli]] – [[Kate Beckinsale]], inglise näitleja
* 26. juuli – [[Lenka Kotková]], tšehhi astronoom
* 26. juuli – [[Kersti Oselin]], Eesti arstiteadlane, farmakoloog
*[[27. juuli]] – [[Cassandra Clare]], Ameerika Ühendriikide kirjanik
*[[28. juuli]] – [[Kjetil Haraldstad]], Norra trummar
* 28. juuli – [[Arvo Aller]], Eesti poliitik
* 28. juuli – [[Andre Lange]], Saksamaa endine bobisõitja
* 28. juuli – [[Douglas Walker]], Suurbritannia kergejõustiklane
*[[29. juuli]] – [[Imre Perli]], eesti arvutispetsialist ja kurjategija
*[[31. juuli]] – [[Klemen Pisk]], sloveeni kirjanik, tõlkija ja muusik
* 31. juuli – [[Jacob Aagaard]], taani päritolu Šotimaa maletaja

==August==
*[[1. august]] – [[Mehis Heinsaar]], eesti kirjanik
*[[2. august]] – [[Bonzo]], eesti laulja ja muusik
*[[3. august]] – [[Nikos Dabizas]], kreeka jalgpallur
*[[5. august]] – [[Ilmar Udam]], eesti murdmaasuusataja
*[[6. august]] – [[Asia Carrera]] (Jessica Steinhauser), erootikafilmide täht
* 6. august – [[Alo Lõhmus]], eesti ajakirjanik
*[[7. august]] – [[Ain Kull]], eesti geograaf 
* 7. august – [[Angela Ploomi]], eesti entomoloog
*[[8. august]] – [[Scott Stapp]], ameerika laulja ([[Creed (ansambel)|Creed]])
*[[9. august]] – [[Filippo Inzaghi]], Itaalia jalgpallur 
*[[10. august]] – [[Javier Zanetti]], Argentina jalgpallur
* 10. august – [[Raman Galovtšenka]], Valgevene diplomaat, poliitik ja riigitegelane
*[[11. august]] – [[Anti Selart]], eesti ajaloolane 
*[[13. august]] – [[Urmas Viilma]], Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop ja endine poliitik
* 13. august – [[Luis Alberto Lacalle Pou]], Uruguay president
*[[15. august]] – [[Tiit Kevad]], eesti trummar
* 15. august – [[Sami Wolking]], soome basskitarrist 
* 15. august – [[Triin Tael]], eesti tõlkija
*[[16. august]] – [[Milan Rapaić]], horvaatia jalgpallur
*[[18. august]] – [[Henno Kelp]], eesti basskitarrist
*[[19. august]] – [[Mette-Marit Tjessem-Høiby]], Norra kroonprintsess
*[[21. august]] – [[Nikolai Valujev]], vene elukutseline poksija
* 21. august – [[Ramaz Paliani]], Gruusia poksitreener ja endine poksija
*[[24. august]] – [[Inge de Bruijn]], hollandi ujuja
* 24. august – [[Andre Aarniste]], eesti näitleja
*[[26. august]] – [[Olle Mirme]], eesti ajakirjanik
*[[27. august]] – [[Dietmar Hamann]], saksa jalgpallur
*[[30. august]] – [[Ana Birchall]], Rumeenia poliitik
* 30. august – [[Ragner Paevere]], Eesti riigiametnik ja tippjuht

==September==
*[[1. september]] – [[Priit Sander]], eesti majandusteadlane
*[[2. september]] – [[Katt Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja
*[[4. september]] – [[Lidia Slavuteanu-Simon]], Rumeenia kergejõustiklane
* 4. september – [[Lauri Hussar]], eesti ajakirjanik ja meediakoolitaja
*[[5. september]] – [[Rose McGowan]], ameerika filminäitleja
* 5. september – [[Janek Mäggi]], eesti PR-spetsialist
*[[6. september]] – [[Greg Rusedski]], briti tennisist
* 6. september – [[Juri Šatunov]], vene laulja
*[[7. september]] – [[Anna Czerwińska-Rydel]], poola lastekirjanik
* 7. september – [[Agne Trummal]], eesti muinsuskaitsetegelane
* 7. september – [[Catarina Martins]], Portugali poliitik ja näitleja
*[[9. september]] – [[Frode Andresen]], Norra laskesuusataja
*[[11. september]] – [[Zísis Vrýzas]], kreeka jalgpallur
*[[12. september]] – [[Darren Campbell]], briti kergejõustiklane, sprinter
* 12. september – [[Martina Ertl]], saksa mäesuusataja 
* 12. september – [[Paul Walker]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja
*[[13. september]] – [[Christine Arron]], prantsuse kergejõustiklane
* 13. september – [[Fabio Cannavaro]], itaalia jalgpallur
* [[15. september]] – [[Daniel Westling]], Rootsi prints
* 15. september – [[Tanel Ots]], eesti vaimulik
*[[16. september]] – [[Aleksei Vinokurov]], Kasahstani jalgrattur
*[[17. september]] – [[Themistoklís Nikolaḯdis]], kreeka jalgpallur
*[[18. september]] – [[Anssi Peräjoki]], Soome endine poksija 
* 18. september – [[James Marsden]], Ameerika Ühendriikide näitleja
*[[19. september]] – [[Cristiano da Matta]], Brasiilia Vormel 1 võidusõitja
* 19. september – [[Nicholas Bishop]], Austraalia näitleja
*[[25. september]] – [[Julie Banderas]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik
*[[26. september]] – [[Maria Bonnevie]], Norra-Rootsi näitleja
*[[28. september]] – [[Tiina Talumees]], eesti moedisainer
*[[29. september]] – [[Toomas Proovel]], Eesti maadleja ja treener

==Oktoober==
* [[3. oktoober]] – [[Neve Campbell]], kanada näitleja
* [[5. oktoober]] – [[Hannes Praks]], eesti sisearhitekt
* [[7. oktoober]] – [[Sami Hyypiä]], soome jalgpallur
* [[9. oktoober]] – [[Tiina Mölder]], eesti kaasaegse tantsu koreograaf, etendaja ja tantsija
* 9. oktoober – [[Pavo Raudsepp]], eesti murdmaasuusataja
* [[11. oktoober]] – [[Níki Xánthou]], kreeka kaugushüppaja
* [[12. oktoober]] – [[Ara Yaralyan]], armeenia kontrabassist Eestis
* [[14. oktoober]] – [[Argo Normak]], eesti ökoloog
* [[18. oktoober]] – [[Michális Kapsís]], kreeka jalgpallur
* [[22. oktoober]] – [[Ichirō Suzuki]], jaapani pesapallur
* [[23. oktoober]] – [[Arne Otter]], eesti poliitik 
* 23. oktoober – [[Jaak Kilmi]], eesti filmilavastaja
* [[24. oktoober]] – [[Meelis Friedenthal]], eesti ulmekirjanik ja teoloog 
* 24. oktoober – [[Kertu Sillaste]], eesti illustraator
* [[25. oktoober]] – [[Lucky Bhembe]], Svaasimaa kergejõustiklane 
* [[26. oktoober]] – [[Seth MacFarlane]], Ameerika Ühendriikide näitleja
* [[27. oktoober]] – [[Semmy Schilt]], hollandi elukutseline kikkpoksija
* 27. oktoober – [[Marek Helm]], Eesti riigiametnik
* [[29. oktoober]] – [[Kaari Vainonen]], eesti kabetaja
* 29. oktoober – [[Raili Põldsaar]], eesti keeleteadlane ja kultuuriuurija

==November==
*[[1. november]] – [[Li Xiaoshuang]], Hiina riistvõimleja
* 1. november – [[Robert Luketic]], Austraalia filmirežissöör 
* 1. november – [[Aishwarya Rai]], India näitleja
*[[2. november]] – [[Jean-Bédel Bokassa (Kesk-Aafrika kroonprints)|Jean-Bédel Bokassa]], Kesk-Aafrika kroonprints
*[[4. november]] – [[Marek Tamm]], eesti ajaloolane 
*[[6. november]] – [[Irakli Okruašvili]], Gruusia poliitik ja poliitpagulane
* 6. november – [[Urmas Hallika]], Eesti riigiametnik
*[[8. november]] – [[Sven Mikser]], eesti poliitik
*[[9. november]] – [[Mauri Kiudsoo]], eesti arheoloog
* 9. november – [[Mart Raudsaar]], eesti ajakirjanik ja sotsiaalteadlane
* 9. november – [[Zisis Vryzas]], Kreeka jalgpallur
* 9. november – [[Petri Reima]], Soome endine poksija ja kikkpoksija
*[[10. november]] – [[Patrik Berger]], tšehhi jalgpallur
*[[12. november]] – [[Sven-Erik Soosaar]], eesti keeleteadlane
*[[15. november]] – [[Heiti Kender]], eesti luuletaja
* 15. november – [[Dmitri Nevedrov]], Eesti füüsik
*[[19. november]] – [[Pekka Himanen]], soome filosoof
* 19. november – [[Margus Pensa]], Eesti bioloog
*[[21. november]] – [[Marko Lelov]], jalgpallitreener 
* 21. november – [[Sven Nõmm]], eesti matemaatik
*[[22. november]] – [[Priit Pikamäe]], eesti jurist
*[[23. november]] – [[Kristian Taska]], eesti meediategelane
*[[24. november]] – [[Mika Keränen]], soome soost Eesti lastekirjanik
*[[27. november]] – [[Heli Allik]], eesti tõlkija
*[[29. november]] – [[Ryan Giggs]], Walesi jalgpallur
* 29. november – [[Tarrvi Laamann]], eesti graafik ja kunstiõpetaja

==Detsember==
*[[2. detsember]] – [[Jan Ullrich]], saksa jalgrattur
* 2. detsember – [[Monica Seles]], tennisemängija
*[[4. detsember]] – [[Tyra Banks]], ameerika supermodell
*[[5. detsember]] – [[Argo Arbeiter]], eesti jalgpallur
* 5. detsember – [[Erik Aibast]], Eesti orienteeruja
*[[7. detsember]] – [[Damien Rice]], iiri muusik
*[[8. detsember]] – [[Corey Taylor]], USA laulja
*[[14. detsember]] – [[Jan Uuspõld]], [[Eesti]] näitleja
* 14. detsember – [[Boris Obergföll]], saksa odaviskaja
*[[15. detsember]] – [[Surya Bonaly]], prantsuse iluuisutaja
*[[15. detsember]] – [[Stephan Ernst Johann Mayer]], Saksa poliitik
*[[17. detsember]] – [[Paula Radcliffe]], Suurbritannia kergejõustiklane
* 17. detsember – [[Tony G]], Leedu ettevõtja, poliitik ja pokkerientusiast
*[[18. detsember]] – [[Larissa Kurkina]], vene murdmaasuusataja
*[[19. detsember]] – [[Janno Prants]], eesti laskesuusataja
*[[20. detsember]] – [[Marius Peterson]], eesti näitleja, lavastaja, tõlkija
*[[21. detsember]] – [[Tomasz Sikora]], poola laskesuusataja
* 21. detsember – [[Irakli Alasania]], Gruusia poliitik ja diplomaat
* 21. detsember – [[Marko Yli-Hannuksela]], Soome maadleja
*[[24. detsember]] – [[Marko Atso]], eesti muusik
*[[25. detsember]] – [[Gabriel Popescu]], Rumeenia jalgpallur
*[[30. detsember]] – [[Ato Boldon]], [[Trinidad ja Tobago|Trinidadi ja Tobago]] kergejõustiklane
*[[31. detsember]] – [[Karl Laanekask]], kitarrist ja kitarriõpetaja

[[Kategooria:Sündinud 1973| ]]</text>
      <sha1>dp8x56ecmq6rjv6a8i2w1swik8a1gni</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Angela Davis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>39791</id>
    <revision>
      <id>7204087</id>
      <parentid>7019277</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T04:40:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204087</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3455" sha1="jbs3yjpcjpolr1blfjphfljtrevb2qn" xml:space="preserve">[[Pilt:Angela-Davis-Mar-28-2006.jpg|thumb|right|Angela Davis [[Alberta Ülikool]]is kõnet pidamas, 28. märts 2006]]
'''Angela Yvonne Davis''' (sündinud [[26. jaanuar]]il [[1944]] [[Alabama]] osariigis [[Birmingham (Alabama)|Birmingham]]is) on [[USA|ameerika]] ajaloolane, poliitik ja ühiskonnaaktivist.

Ta on olnud radikaalne kommunist ja rassiõiguste eest võitlev aktivist, keda on seostatud ka [[Mustad Pantrid|Mustade Pantritega]]. Ta on töötanud rasside ja sugude võrdõiguslikkuse ning [[vangla]]te kaotamise nimel. Ta on ka mitme raamatu autor.

== Elukäik ==

Angela Davise isa oli keskkooli ajalooõpetaja, kes loobus sellest väikese palga pärast ja hakkas pidama remonditöökoda. Ta ema oli ajalooõpetaja põhikoolis. USA rakendas mustade ja valgete inimeste üksteisest eraldamise poliitikat. Angela õppis hästi ja 14-aastaselt sai ta osaleda programmis, mis integreeris lõunaosariikide mustanahalisi põhjaosariikides asuvatesse koolidesse. 

Nii sattus ta [[New York|New Yorgi]] väikesesse erakooli, kus õppis ka [[sotsialism]]i ja [[kommunism]]i ning astus kommunistlikku noorsooühingusse. Ühingus tutvus ta [[Bettina Aptheker]]iga, kellest hiljem sai tema lähedane sõber. Pärast selle kooli lõpetamist sai ta täis[[stipendium]]i [[Brandeisi ülikool]]is [[Massachusetts]]is, kus ta oli üks kolmest mustanahalisest esimesel kursusel. Ülikooli lõpetas ta [[1965]]. aastal, pärast seda õppis [[Pariis]]i [[Pariisi Ülikool|Sorbonne'i ülikoolis]] [[filosoofia]]t ja prantsuse kirjandust. 

Kahtlustati, et ta organiseeris [[7. august]]il [[1970]] [[George Jackson (aktivist)|George Jackson]]i põgenemise [[California]]s kohtusaalist. Ta oli mõnda aega [[FBI]] otsitumate kriminaalide nimekirjas. Mehel, kes sisenes kohtusaali, oli Davise nimele registreeritud relv. Surma said kohtu eesistuja ja kolm ründajat, kolm inimest sai haavata. Davis istus vangis 16 kuud ja vabanes rahvusvahelise kampaania tulemusel süüdistustest. Vanglas kirjutas ta oma esimese raamatu &quot;If They Come in the Morning: Voices of Resistance&quot;. Pärast õigeksmõistmist tõotas kuberner [[Ronald Reagan]], et Davis ei saa iialgi [[California]]s õpetada, kuid [[San Francisco ülikool]] palkas ta ja Davis oli seal 12 aastat õppejõud. Alates 2008. aastast on ta [[Santa Cruz]]is asuva [[California Ülikool]]i emeriit-ajalooprofessor.  

Davis oli [[USA Kommunistlik Partei|USA Kommunistliku Partei]] asepresidendikandidaat [[1980]]. ja [[1984]]. aasta presidendivalimistel. Kui [[Nõukogude Liit]] hakkas lagunema, loobus Davis kommunistlikest vaadetest.

Davis on pidanud vanglate reformi küsimuses loenguid üle terve USA. 

Ta on USA [[sotsialist]]ide ühendusi ühendava organisatsiooni kaasasutaja.

==Raamatud==
* [[1971]] &quot;If They Come in the Morning: Voices of Resistance&quot;
* [[1972]] &quot;Frame Up: The Opening Defense Statement Made&quot;
* [[1974]] &quot;Angela Davis: An Autobiography&quot;
* [[1981]] &quot;Women, Race and Class&quot;
* [[1985]] &quot;Violence Against Women and the Ongoing Challenge to Racism&quot;
* [[1989]] &quot;Women, Culture and Politics&quot;
* [[1999]] &quot;Blues Legacies and Black Feminism: Gertrude &quot;Ma&quot; Rainey, Bessie Smith, and Billie Holiday&quot;
* 1999 &quot;The Angela Y. Davis Reader&quot;
* [[2003]] &quot;Are Prisons Obsolete?&quot;

{{Vikitsitaadid}}

{{JÄRJESTA:Davis, Angela}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]]
[[Kategooria:Kommunistid]]
[[Kategooria:Feministid]]
[[Kategooria:Lenini rahupreemia laureaadid]]
[[Kategooria:Sündinud 1944]]</text>
      <sha1>jbs3yjpcjpolr1blfjphfljtrevb2qn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jaroslav Rõbakov</title>
    <ns>0</ns>
    <id>40272</id>
    <revision>
      <id>7204017</id>
      <parentid>6786375</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T20:44:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <origin>7204017</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4784" sha1="flis1zesigfm49pkvlgq0qqtf2sxwnm" xml:space="preserve">{{Sportlane
| nimi = Jaroslav Rõbakov
| pilt = Yaroslav Rybakov Doha 2010.jpg
| pildisuurus =
| pildiallkiri = Jaroslav Rõbakov (2010)
| riik =
| sünniaeg = {{süv|1980|11|22}}
| sünnikoht = [[Mahiloŭ]]
| pikkus = 196 cm
| kaal = 84 kg
| spordiklubi =
| treener =
| märkus_silt =
| märkus =
| medalid =
{{MedalOlümpia}}
{{Pronksmedal|[[2008. aasta suveolümpiamängud|2008 Peking]]|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]]}}
{{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009 Berliin]]|[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]]}}
{{Hõbemedal|[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001 Edmonton]]|[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]]}}
{{Hõbemedal|[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005 Helsingi]]|[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]]}}
{{Hõbemedal|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007 Ōsaka]]|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]]}}
{{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2006. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2006 Moskva]]|[[2006. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]]}}
{{Hõbemedal|[[2003. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2003 Birmingham]]|[[2003. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]]}}
{{Hõbemedal|[[2004. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2004 Budapest]]|[[2004. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]]}}
{{Hõbemedal|[[2008. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2008 Valencia]]|[[2008. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]]}}
{{Hõbemedal|[[2010. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2010 Doha]]|[[2010. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]]}}
{{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2002. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2002 München]]|[[2002. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]]}}
{{MedalVõistlus|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}}
{{Hõbemedal|[[2005. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2005 Madrid]]|[[2005. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]]}}
{{Pronksmedal|[[2002. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2002 Viin]]|[[2002. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]]}}
{{MedalVõistlus|[[Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U20 meistrivõistlused]]}}
{{Pronksmedal|[[1999. aasta Euroopa juunioride meistrivõistlused kergejõustikus|1999 Riia]]|kõrgushüpe}}
}}

'''Jaroslav Rõbakov''' (sündinud [[22. november|22. novembril]] [[1980]] [[Mahiloŭ]]s) on [[Venemaa]] endine [[kõrgushüpe|kõrgushüppaja]].  

== Saavutused ==

=== [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] ===

'''[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Edmonton 2001]]'''
*hõbemedal ('''2.33''')
'''[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Helsingi 2005]]'''
*hõbemedal ('''2.29''')

==== [[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlustel]] ====

'''[[2003. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Birmingham 2003]]'''
*hõbemedal ('''2.33''')
'''[[2004. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Budapest 2004]]'''
*hõbemedal ('''2.32''')
'''[[2006. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Moskva 2006]]'''
*'''sisemaailmameister''' ('''2.37''')

=== [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]] ===

'''[[2002. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|München 2002]]'''
*'''Euroopa meister (2.31)'''

==== [[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlustel]] ====

'''[[2002. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Viin 2002]]'''
*pronksmedal ('''2.30''')
'''[[2005. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Madrid 2005]]'''
*hõbemedal ('''2.38''' isiklik rekord) 

== Isiklikku ==

Jaroslav Rõbakov on 198 cm pikk ja kaalub 84 kg.

== Välislingid ==
* {{IAAF}}

{{Maailmameistrid meeste kõrgushüppes}}

{{JÄRJESTA:Rõbakov, Jaroslav}}
[[Kategooria:Venemaa kõrgushüppajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1980]]</text>
      <sha1>flis1zesigfm49pkvlgq0qqtf2sxwnm</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204020</id>
      <parentid>7204017</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T20:49:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <origin>7204020</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4799" sha1="40s2tqd3uohmetyk7maap7vqf7ewstv" xml:space="preserve">{{Sportlane
| nimi = Jaroslav Rõbakov
| pilt = Yaroslav Rybakov Doha 2010.jpg
| pildisuurus =
| pildiallkiri = Jaroslav Rõbakov (2010)
| riik =
| sünniaeg = {{süv|1980|11|22}}
| sünnikoht = [[Mahiloŭ]]
| pikkus = 196 cm
| kaal = 84 kg
| spordiklubi =
| treener =
| märkus_silt =
| märkus =
| medalid =
{{MedalOlümpia}}
{{Pronksmedal|[[2008. aasta suveolümpiamängud|2008 Peking]]|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]]}}
{{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009 Berliin]]|[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]]}}
{{Hõbemedal|[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001 Edmonton]]|[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]]}}
{{Hõbemedal|[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005 Helsingi]]|[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]]}}
{{Hõbemedal|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007 Ōsaka]]|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]]}}
{{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2006. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2006 Moskva]]|[[2006. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]]}}
{{Hõbemedal|[[2003. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2003 Birmingham]]|[[2003. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]]}}
{{Hõbemedal|[[2004. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2004 Budapest]]|[[2004. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]]}}
{{Hõbemedal|[[2008. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2008 Valencia]]|[[2008. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]]}}
{{Hõbemedal|[[2010. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2010 Doha]]|[[2010. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]]}}
{{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2002. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2002 München]]|[[2002. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]]}}
{{MedalVõistlus|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}}
{{Hõbemedal|[[2005. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2005 Madrid]]|[[2005. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]]}}
{{Pronksmedal|[[2002. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2002 Viin]]|[[2002. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]]}}
{{MedalVõistlus|[[Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U20 meistrivõistlused]]}}
{{Pronksmedal|[[1999. aasta Euroopa juunioride meistrivõistlused kergejõustikus|1999 Riia]]|kõrgushüpe}}
}}

'''Jaroslav Rõbakov''' (sündinud [[22. november|22. novembril]] [[1980]] [[Mahiloŭ]]s) on [[Venemaa]] endine [[kõrgushüpe|kõrgushüppaja]].  

== Saavutused ==

=== [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] ===

'''[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Edmonton 2001]]'''
*hõbemedal ('''2.33''')
'''[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Helsingi 2005]]'''
*hõbemedal ('''2.29''')

==== [[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlustel]] ====

'''[[2003. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Birmingham 2003]]'''
*hõbemedal ('''2.33''')
'''[[2004. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Budapest 2004]]'''
*hõbemedal ('''2.32''')
'''[[2006. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Moskva 2006]]'''
*'''sisemaailmameister''' ('''2.37''')

=== [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]] ===

'''[[2002. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|München 2002]]'''
*'''Euroopa meister (2.31)'''

==== [[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlustel]] ====

'''[[2002. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Viin 2002]]'''
*pronksmedal ('''2.30''')
'''[[2005. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Madrid 2005]]'''
*hõbemedal ('''2.38''' isiklik rekord) 

== Isiklikku ==

Jaroslav Rõbakov on 198 cm pikk ja kaalub 84 kg.

== Välislingid ==
{{commonscat}}
* {{IAAF}}

{{Maailmameistrid meeste kõrgushüppes}}

{{JÄRJESTA:Rõbakov, Jaroslav}}
[[Kategooria:Venemaa kõrgushüppajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1980]]</text>
      <sha1>40s2tqd3uohmetyk7maap7vqf7ewstv</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204025</id>
      <parentid>7204020</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T21:04:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <origin>7204025</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4890" sha1="tjlv7cpqwctj5ps5oamqh5ugvxp7cue" xml:space="preserve">{{Sportlane
| nimi = Jaroslav Rõbakov
| pilt = Yaroslav Rybakov Doha 2010.jpg
| pildisuurus =
| pildiallkiri = Jaroslav Rõbakov (2010)
| riik =
| sünniaeg = {{süv|1980|11|22}}
| sünnikoht = [[Mahiloŭ]]
| pikkus = 196 cm
| kaal = 84 kg
| spordiklubi =
| treener =
| märkus_silt =
| märkus =
| medalid =
{{MedalOlümpia}}
{{Pronksmedal|[[2008. aasta suveolümpiamängud|2008 Peking]]|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]]}}
{{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009 Berliin]]|[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]]}}
{{Hõbemedal|[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001 Edmonton]]|[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]]}}
{{Hõbemedal|[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005 Helsingi]]|[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]]}}
{{Hõbemedal|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007 Ōsaka]]|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]]}}
{{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2006. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2006 Moskva]]|[[2006. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]]}}
{{Hõbemedal|[[2003. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2003 Birmingham]]|[[2003. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]]}}
{{Hõbemedal|[[2004. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2004 Budapest]]|[[2004. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]]}}
{{Hõbemedal|[[2008. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2008 Valencia]]|[[2008. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]]}}
{{Hõbemedal|[[2010. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2010 Doha]]|[[2010. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]]}}
{{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2002. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2002 München]]|[[2002. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]]}}
{{MedalVõistlus|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}}
{{Hõbemedal|[[2005. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2005 Madrid]]|[[2005. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]]}}
{{Pronksmedal|[[2002. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2002 Viin]]|[[2002. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]]}}
{{MedalVõistlus|[[Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U20 meistrivõistlused]]}}
{{Pronksmedal|[[1999. aasta Euroopa juunioride meistrivõistlused kergejõustikus|1999 Riia]]|kõrgushüpe}}
}}

'''Jaroslav Vladimirovitš Rõbakov''' ([[vene keel]]es ''Ярослав Владимирович Рыбаков''; sündinud [[22. november|22. novembril]] [[1980]] [[Mahiloŭ]]s) on [[Venemaa]] endine [[kõrgushüpe|kõrgushüppaja]].  

== Saavutused ==

=== [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] ===

'''[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Edmonton 2001]]'''
*hõbemedal ('''2.33''')
'''[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Helsingi 2005]]'''
*hõbemedal ('''2.29''')

==== [[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlustel]] ====

'''[[2003. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Birmingham 2003]]'''
*hõbemedal ('''2.33''')
'''[[2004. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Budapest 2004]]'''
*hõbemedal ('''2.32''')
'''[[2006. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Moskva 2006]]'''
*'''sisemaailmameister''' ('''2.37''')

=== [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]] ===

'''[[2002. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|München 2002]]'''
*'''Euroopa meister (2.31)'''

==== [[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlustel]] ====

'''[[2002. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Viin 2002]]'''
*pronksmedal ('''2.30''')
'''[[2005. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Madrid 2005]]'''
*hõbemedal ('''2.38''' isiklik rekord) 

== Isiklikku ==

Jaroslav Rõbakov on 198 cm pikk ja kaalub 84 kg.

== Välislingid ==
{{commonscat}}
* {{IAAF}}

{{Maailmameistrid meeste kõrgushüppes}}

{{JÄRJESTA:Rõbakov, Jaroslav}}
[[Kategooria:Venemaa kõrgushüppajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1980]]</text>
      <sha1>tjlv7cpqwctj5ps5oamqh5ugvxp7cue</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tallinna lennujaam</title>
    <ns>0</ns>
    <id>41277</id>
    <revision>
      <id>7203994</id>
      <parentid>7192802</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T20:08:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <comment>/* Nõukogude periood */</comment>
      <origin>7203994</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="167532" sha1="1ca23ymcc322rdghh7nkvethbu2wigw" xml:space="preserve">{{viita}}
{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}}
{{See artikkel| on lennujaamast; ettevõte kohta vaata artiklit [[AS Tallinna Lennujaam]]}}
{{Lennujaam
 | lennujaama_nimi = Lennart Meri Tallinna lennujaam
 | lennujaama_omakeelne_nimi =
 | pilt = 2016 Flughafen Tallinn - Überflug.jpg
 | pildikirjeldus = Tallinna lennujaama terminal
 | asukoht = Tallinn
 | lennujaama_tyyp = [[tsiviillennuväli]]
 | IATA = TLL
 | ICAO = EETN
 | valdaja = Eesti riik
 | avati = [[20. september]] [[1936]]
 | kõrgus_merepinnast = 40&lt;ref name=&quot;wad&quot; /&gt;
 | laiuskoord = 
 | pikkuskoord = 
 | asendikaart = Eesti
 | lähim_linn_ja_kaugus = [[Tallinn]]a kesklinn 4 km
 | rada1_suund = 08/26
 | rada1_pikkus = 3480&lt;ref name=&quot;EEQJG&quot; /&gt;
 | rada1_laius = 45
 | rada1_kate = asfalt-betoon
 | rada2_suund = 
 | rada2_pikkus = 
 | rada2_laius = 
 | rada2_kate = 
 | rada3_suund = 
 | rada3_pikkus = 
 | rada3_laius = 
 | rada3_kate = 
 | stat_aasta  = 2025
 | stat1_nimi  = Reisijaid
 | stat1_väärtus  = 3 488 104
 | stat3_nimi     = Riigisiseseid reisijaid
 | stat3_väärtus  =
 | stat4_nimi     = Rahvusvahelisi reisijaid
 | stat4_väärtus  =
 | stat2_nimi     = Muutus
 | stat2_väärtus  = +0,1% (2024–2025)
}}

'''Lennart Meri Tallinna lennujaam''' (ka ''Tallinna lennujaam'', varem ''Ülemiste lennujaam''; [[ICAO lennujaamakood|ICAO]]: EETN, [[IATA lennujaamakood|IATA]]: TLL) on [[Eesti]] suurim [[lennujaam]]. Lennujaamast, mis asub [[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|kesklinnast]] nelja kilomeetri kaugusel [[Ülemiste järv]]e idakaldal, toimuvad nii kodumaised kui ka rahvusvahelised lennud.

Lennujaamas on üks 3480&amp;nbsp;m pikkune ja 45&amp;nbsp;m laiune asfaltbetoonkattega [[lennurada]], mis võimaldab maanduda ja startida sellistel laiakerelistel lennukitel nagu [[Boeing 747]] ning [[Airbus]]i suurimal lennukil [[Airbus A380|A380]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Airbusi pressiteade|url=http://www.airbus.com/newsroom/press-releases/en/2007/07/airbus-a380-approved-to-operate-on-45m-runways.html|pealkiri=Airbus A380 approved to operate on 45m runways|väljaanne=airbus.com/newsroom|aeg=31.07.2017|vaadatud=|arhiivimisaeg=3.12.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171203224447/http://www.airbus.com/newsroom/press-releases/en/2007/07/airbus-a380-approved-to-operate-on-45m-runways.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Lennuväljal on viis [[ruleerimisrada]] ja 14 terminaliväravat.

[[29. märts]]il [[2009]] nimetati lennujaam Eesti teise [[Eesti president|presidendi]] auks [[Lennart Meri]] nime kandvaks lennujaamaks.&lt;ref name=&quot;fZ77L&quot; /&gt;

==Ajalugu==
Seoses reisijateveo mahtude kasvuga tekkis 1920. aastate lõpul vajadus rajada tsiviillendude tarvis Tallinna uus lennuväli. Tollal polnud veel selge, kas lennunduses kuulub tulevik maismaalt startivatele lennukitele või [[vesilennuk]]itele. Seetõttu leiti, et uues lennujaamas peaks olema vastuvõtuvõimalus mõlemale. Pärast [[Aeronaut|Aeronaudi]] pankrotistumist võttis uue eralennuvälja rajamise enda hoole alla [[Teedeministeerium]]. Sobivaks osutus üksainus koht, milleks oli [[Dvigateli tehas]]e tagune [[Sõjamäe mõis]]a heinamaa. &lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordi ja logistika ajalugu |kirjastus=Seilecs |aasta=2024 |isbn=9789916985212 |koht=Tallinn |lehekülg=353-357}}&lt;/ref&gt;

26. märtsil 1929 võttis Riigikogu vastu Tallinna avaliku lennuvälja alla maade sundvõõrandamise seaduse. Kuna Tallinnas puudus korralik, linna lähedal paiknev tsiviillennuväli, otsustasid EV riigikogu ja valitsus, et Ülemistele tuleb rajada nii lennuväli kui ka [[Ülemiste lennusadam|lennusadam]]. Lennuvälja tarvis otsustati sundvõõrandada enam kui 32 hektarit maad Ülemiste järve kaldal [[Dvigatel]]i tehase, Mõigu kanali ja Ülemiste järve vahel. Lennuvälja tarbeks sundvõõrandati üle 10 ha tehase Dvigatel halduses ja 22 ha Wagnerite pärijate käes olnud maad. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[Teedeministeerium]] otsustas Ülemiste järve kõrval Dvigateli vabriku ja endise [[Mõigu mõis]]a [[kanal]]i vahel asuva maa (26 ha) anda tasuta Tallinna avalikuks lennuväljaks. Uus plaanitav lennuväli asus maa-alal, mida piiras lõunast endise [[Mõigu mõis]]a Mõigu kanal, põhjast [[Dvigateli vabrik|Dvigateli tehased]], ning mille ühe külje moodustab [[Ülemiste järv]]. Eraldatud maa tasandamine ja kordaseadmine läks lisaks maksma viis miljonit senti. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Asukoha suurimaks puuduseks oli asjaolu, et lume sulamise ajal ja vihmastel sügistel oli heinamaa olnud osaliselt lausa vee all. Seetõttu tuli alustada Ülemiste lennuvälja rajamist kõigepealt mahukate maaparandus- ja kuivendustöödega. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Lennuvälja ehitustöid alustati 1931. aasta novembris, tööd kestsid kuni lume tulekuni ja jätkusid järgmisel kevadel. Maa kuivendamiseks paigaldati kolme kilomeetri jagu drenaažtorustikku. 1932. aasta maiks oli murukattega lennuväli enam-vähem valmis, kuid angaari ja muude hoonete ehitamine lükati rahapuudusel edasi. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Riigi eraldatud hädaabitöödeks määratud summadest osa läks lennuvälja väljaehitamiseks. Lennuvälja maa-alal Ülemiste kaldal püstitati [[angaar]] ühes töökojaga, bensiinikelder, ja kavandati võimaluse korral ehitada ka administratiivhoone. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

1932. aasta juuni algul sooritati Ülemiste lennuväljal esimene proovimaandumine. Esimeseks Ülemiste lennuvälja kasutanud reisilennukiks oli Poola firma [[LOT Polish Airlines|LOT]] lennuk, mis maandus seal 18. augustil 1932. Järgneva paari aasta jooksul kolisid kõik Tallinna lendavad lennufirmad [[Nehatu lennuväli|Nehatu lennuväljalt]] üle Ülemistele. Alates 1. juulist 1933 hakkasid [[Deruluft]]i lennud toimuma Ülemistelt. Lennuvälja hoonete puudumisel anti Derulufti käsutusse üks ajutistest ehitistest. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1932. aastal puhastati lennusadama akvatoorium vee all olevatest kividest ja 1933. aasta talvel ehitati valmis sadamasild. Järve põhja rammiti tugivaiad, millele kinnitati 200 m kaugusele järve ulatuv lennusadama sild. 7. septembril 1933 hakkasid [[Aero O/Y|Aero OY]] vesilennukid randuma riigile kuuluvas [[lennusadama]]s ning endine Aeronaudi ja Aero kasutatud [[Ülemiste lennusadam|Ülemiste järve lennusadam]] suleti. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Lennuvälja angaar sai katuse alla jaanuaris 1934. Selles oli põrandapinda 1440 m², millele mahtus 4–6 lennukit. Veel samal aastal valmis ka lennujaama ajutine administratiivhoone. Lennuväli varustati elektriga, ehitati alajaam ja paigaldati valgustid. Lennuväljale rajati ka vesivarustus ja kanalisatsioon, angaari juurde ehitati töökoja- ja abiruumid. Ülemiste lennuväli avati kuivendatud ja tasandatud muruplatsil tavalennukitele 2. mail 1934. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Lennuohutuse suurendamiseks otsustati rajada Tallinna peilimisjaam ja panna tööle raadiojaam lennuliikluse teenindamiseks. Peilimisjaama rajas Deruluft 1934. aasta oktoobris. Raadiojaama hankis lennufirma LOT Poolast ja selle antenn paigaldati [[Kopli]]sse senise rannaraadiojaama asukohta. Vastavate summade ulatuses vabastati Deruluft ja LOT lennujaama maksudest. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1934/1935. aasta talvel jätkusid lennuvälja laiendustööd peamiselt lennusadamas. Suuremad vesilennukid ei saanud olemasolevat sadamat kasutada, mistõttu otsustati järve maabumissilla asukohas süvendada ja ehitada uus maabumissild. Uus sild oli poolringi kujuline puidust rajatis, mis võimaldas silduda samaaegselt kolmel lennukil. Vesilennukid said nüüd pärast järvel maandumist liikuda otse maabumissilla äärde. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1935. aasta aprillis valmisid Ülemiste järve ääres uus 200 m pikkune puidust sadamasild ja tollihoone. Ülemistelt alustasid lendamist ka seni merelennusadamat kasutanud vesilennukid. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1935. aasta suvel maandus Ülemistel iga päev kuus lennukit. Nendega saabus lennujaama või lahkus sealt keskmiselt 45 reisijat päevas, vahel ka sada ja enam. Tallinnast võis jõuda lennukiga poole tunniga [[Helsingi]]sse, pooleteist tunniga [[Leningrad]]i, nelja tunniga [[Stockholm]]i ja seitsme tunniga [[Berliin]]i. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Pinnasekattega lennuvälja polnud võimalik kevadel ja sügisel pehme pinnasega kasutada. Vesilennukid ei saanud maanduda jää tekkimise ja lagunemise ajal. Lennuväljal olid lennurajad välja ehitamata ja murukamar sedavõrd pehme, et kevadel ning sügisel seal lennukid alati maanduda ei saanud. Siis jäid lendama vaid Ülemiste järve kasutanud vesilennukid. Kõva kattega lennuradade rajamine oleks võimaldanud kasutada lennuvälja kõigil aastaaegadel. Samuti oleks saanud loobuda vesilennukitest ja ehitada need ümber ratastelikule. Kõva kattega lennuraja ehitamine muutus möödapääsmatuks. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1936. aastal rajati kolm üksteise suhtes teravnurga all kolmnurkselt paiknevat 300–800 m pikkust ja 40 m laiust lennurada. Tolleaegsed propellerlennukid olid võimelised tõusma õhku küll lühikeselt rajalt, kuid olid väga tundlikud külgtuule suhtes. Sel põhjusel ehitati tollastes lennujaamades välja mitu üksteise suhtes nurga all asetsevat lennurada, mis võimaldas lennukitel startida ja maanduda kuues suunas. Ruleerimisrada viis lennurajalt angaari ja administratiivhoone ees olevale perroonile. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Tallinna Lennujaama ametlikuks avamisajaks loetakse 1936. aastat, mil valmisid betoonkattega lennurajad. 20. septembril 1936 avati Ülemiste lennuväljal uued stardi- ja maandumisrajad. Tegemist oli esimeste Eestis ehitatud betoonist lennuradadega, milleks kulus 5396 m&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt; kuupmeetrit kive, 4100 m&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt; killustikku ja 137 t tsementi. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

16. detsembril 1936 valmis Helsingis [[Malmi]] lennuväli ja samast päevast alustati ka ratastelikute lennukite liiklust Stockholmi–Turu–Helsingi liinil. Soome lennukid ehitati ümber ratastelikutele ja Tallinna liinil algas regulaarne lennuliiklus ratastelikutel lennukitega 1937. aasta jaanuaris. Ülemiste lennusadam töötas kuni 1937. aastani, kuid seda kasutati teatud määral militaarsetel eesmärkidel ka Teise maailmasõja ajal. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1937. aasta suvel alustati Ülemiste lennujaamast regulaarlende Helsingisse ja Berliini. 1936. aastal Deruluft likvideeriti ja 1937. aastal hakkas Tallinna lendama [[Lufthansa]]. Leningradi lendamisest loobuti ja Lufthansa hakkas lendama Tallinnast edasi Helsingisse. Lufthansa kasutas lennukeid [[Junkers Ju 52|Junkersi JU-52]] ja poolakate LOT lennukeid Lockheed 14. 1938. aastast hakkas ka Aero OY lendama Tallinnast Berliini oma uute lennukitega [[Kaleva (lennuk)|Kaleva]] ja Sampo. Ülemiste kujunes lennufirmadele ja reisijatele osaliselt [[transiitlennujaam]]aks. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Ülemiste lennujaam sai vabalt tegutseda vaid mõned aastad, kui 1940. aasta juulis võttis lennujaama üle Nõukogude Liidu lennuvägi. 17. juunil kästi vabastada Ülemiste lennuväli Nõukogude Liidu lennuväe tarvis ja kõik seal paiknenud lennukid viidi üle Lasnamäe sõjaväelennuväljale. Lasnamäele lendasid Poolale kuulunud reisilennuk [[Lockheed 14]], lennufirmale [[Ago|AGO]] kuulunud kaks JU-52 reisilennukit ning Aeroklubi [[PTO-4]] õppelennukid. 22. juunil 1940 anti Ülemiste lennuväli üle nõukogude lennuväeüksusele. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Ülemiste lennuvälja hakkas kasutama Nõukogude Liidu merelennuväe salk ning reisijate- ja postivedu hakkas toimuma Nehatu lennuväljalt. See ei sobinud aga lühikese lennuraja ja pehme pinnase tõttu reisilennukite teenindamiseks. Mõne aja möödudes Eestis asutatud kohaliku Aerofloti esinduse taotlusel jäeti Ülemiste lennujaam siiski tsiviil-militaar ühiskasutusse ja Nehatu lennuvälja kasutamine reisilendude teenindamiseks lõpetati. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1944. aasta augustis Tallinnast taganemisel purustasid sakslased Ülemiste lennuväljal olnud hooned, mistõttu olid seal sõja järel kasutada olnud ehitised peamiselt ajutised puidust barakid. Alates sõja lõpust polnud lennuvälja tarbeks ehitatud ühtki statsionaarset hoonet ega remonditud lennuradasid. Kulus veel mitu aastat, enne kui asuti parandama lennuradade katet ja pikendama kolmest olemasolevast kaht rada. 1947. aasta märtsis anti Ülemiste lennuväli üle tsiviillennusalgale ja seal paiknenud mereväe transpordilennukid viidi mujale. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Ülemiste lennujaam kavatseti lõplikult välja arendada 1940. aastaks. Ajakavasse pidid mahtuma nii lennujaama reisiterminaali ja teenistushoone projektikonkurss kui ka ehitamine. 14 kavandi hulgast valis komisjon 1938. aastal välja arhitekt [[Arthur Jürvetson|Artur Jürvetsoni]] eskiiskavandi. 1939. aastal alustati eestlastest arhitektide A. Jürvetsoni ja R. Koolmani projekti järgi Tallinna lennujaama reisijatehoone ehitamist. Vahele tuli Teine maailmasõda ja lennujaama reisijatehoone valmis alles pärast sõda 1954. aastal. Sõjakahjustuste tõttu muudeti pärast sõda muudeti veidi reisiterminali esialgset projekti ja tsiviillennujaama hoone ehitati [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistlikus stiilis]]. Tallinna lennujaam oli tegutsenud esimesed 20 aastat ilma korraliku reisiterminalita. Hoone üldplaneering ja välisilme põhinesid küll sõjaeelsel projektil, kuid välisseinte plaatidega katmise asemel kasutati [[Terrasiitkrohv|terrasiitkrohvi]]. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Peafassaadil domineerivad kõrged sambad, hoone lennuväljapoolne külg on funktsionalistlikus stiilis. Hoone kõrgeima osa moodustas kaarjas lennujuhtimistorn. Interjööris domineeris esinduslik, läbi kahe korruse ulatuv reisijate ootesaal. Vastvalminud terminalihoones olid lennureisijate tarvis olemas kõik mugavused. Hoone on eeskujulikult rekonstrueeritud ja seda kasutab tänapäeval Tallinna Lennujaam AS-i administratsioon. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Muinsuskaitseamet on hinnanud Tallinna Lennujaama vana reisijatehoonet kui Eesti kontekstis erilist hoonet, osa kirevast lennundusajaloost.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/85980389/ootamatu-takistus-tallinna-lennujaama-uuenduskuuri-teel-muinsuskaitse-nouab-vana-reisijatehoone-sailitamist Ootamatu takistus Tallinna lennujaama uuenduskuuri teel: muinsuskaitse nõuab vana reisijatehoone säilitamist], epl.delfi.ee, 22.04.2019&lt;/ref&gt;

=== Nõukogude aeg ===
[[Fail:Aeropuerto Internacional de Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 03.JPG|pisi|Vana terminal (kasutusel 1954–1980)&lt;ref name=&quot;Eesti Päevaleht&quot; /&gt;]]
1956. aastal pikendati Ülemiste lennuvälja ida-läänesuunalist lennurada 1650 meetrini, pärast seda jäi see kasutusse ainsa tõusu- ja maandumisrajana. Alustati ka lennuradade rekonstrueerimist, sest rajad jäid reaktiivlennukite tarvis lühikeseks. Kaks tõusu- ja maandumisrada kaotati ning käiku jäi ainult ida-läänesuunaline rada, mida hiljem mitu korda pikendati. 1976. aasta ehitustöödega pikendati lennurada 2760  ja laiendati 48 meetrini. Laiendati ka lennuvälja perrooni ja ruleerimisteid. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[1962]]. aastal väljus [[Tallinn]]ast esimene [[reaktiivlennuk]], reisilennuk oli [[Tu-124]]. 1964. aastal ehitati  lennuväljale uued hooned reaktiivlennukite hoolduse ja remondi tarvis. [[1972]]. aastal pikendati rada 2500 meetrile, 1975. aastal valmis lennujaama hoone paviljon-tüüpi juurdeehitus.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Künnapuu |eesnimi=Ants |kuupäev=August 1979 |pealkiri=Tallinna lennujaamas |ajakiri=Tehnika ja Tootmine |üksiknumber=8 |lehekülg=40}}&lt;/ref&gt; 

Aastail 1960–1972 tegutses Ülemiste lennuväljal [[Aeroflot|Aerofloti]] remonditehas, mis remontis väikelennukeid [[JAK-12]], JAK-18 ja [[An-2|AN-2]]. Kahe esimese jaoks oli Tallinna tehas juhtiv remondiettevõte kogu Aerofloti jaoks. 1973. aastal jäi remonditehas ette lennuvälja territooriumi laiendamisele, mistõttu otsustati ainult AN-2 lennukeid remontima jäänud väike tehas sulgeda. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Aastail 1945–1989 oli Tallinna lennujaamast võimalik lennata ainult Nõukogude Liidu lennujaamadesse. Reisi- ja kaubavedusid teostas üksnes Aeroflot Nõukogude Liidus toodetud lennukitega. Vaatamata sihtkohtade piirdumisega ainult Nõukogude Liiduga, liikus läbi lennujaama palju reisijaid. 1980. aastate lõpul oli Tallinna lennujaamal otselennud 30 Nõukogude Liidu sihtkohaga ja aastas teenindati umbes 800&amp;nbsp;000 reisijat. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva olümpiamängude]] [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|Tallinnas läbiviidava purjeregati]] tarvis alustati 1976. aastal uue lennujaama reisiterminali projekteerimist ja ehitamist. Uue reisiterminali ehitus võeti ette Moskva olümpiamängude Tallinnas toimunud purjeregatti lennukiga vaatama saabuvate välismaalaste tarvis. Uus ja tolle aja mõistes moodne terminal avati 1980. aastal. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1989. aastal leidis aset tähendusrikas sündmus Tallinna lennujaama ajaloos, kui pärast poole sajandi möödumist maandus seal esimene rahvusvaheline regulaarlennuliini teenindav lennuk. 25. novembril 1989 avati Tallinna ja Stockholmi vaheline lennuliiklus. Liinide avamise tava järgides alustas ka Aeroflot alates 2. märtsist 1990 sama liini teenindamist. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

26. märtsil 1990 alustas Soome lennufirma [[Finnair]] regulaarlende Helsingi ja Tallinna vahel. 1. aprillil 1990 alustas Aeroflot omakorda lende Tallinna–Helsingi liinil. 3. juulil 1991 alustati lende liinil Tallinn–[[Budapest]] ja 6. juulil liinil Tallinn–[[Frankfurt]]. Kõiki neid liine teenindasid Aerofloti [[Tupolev Tu-134|TU-134A]] lennukid. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

=== Taasiseseisvumine ===
1991. aastani allus Eesti tsiviillennundus NSV Liidu Tsiviillennunduse Ministeeriumile, mille territoriaalseks organiks oli [[Eesti NSV|Eesti]] Tsiviillennunduse Valitsus, mille alluvuses olid kõik [[Eesti lennujaamade ja lennuväljade loend|tsiviillennujaamad ja lennuväljad]] ning kõik lennukid kandsid [[Aeroflot]]i logot ja NSV Liidu [[registritunnus]]t. Eesti [[taasiseseisvumine|taasiseseisvumise]] järel 1991. aastal reorganiseeriti Aerofloti Eesti filiaal Eesti Vabariigi [[Transpordi- ja Sideministeerium]]ile alluvaks riigiettevõtteks [[Eesti Lennuliinid]] ning 1992. aastal moodustati sellest iseseisvad üksused [[riigiettevõte]] [[Eesti Lennujaamad]] ja [[riiklik aktsiaselts]] [[Eesti Lennuliinid]]&quot;&lt;ref&gt;[http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-2045;jsessionid=07C23F263020FBAE7E6E7D54B2BEA0BA Eesti Tsiviillennunduse Tootmiskoondis, 1944-1991], The National Archives of Estonia, ERA.R-2045&lt;/ref&gt;.

1. juulil 1997 võttis [[vabariigi valitsus]] vastu korralduse, mille alusel moodustati riigiettevõtte Eesti Lennujaamad jagunemiskava teel: aktsiaseltsid [[Kuressaare lennujaam|Kuressaare Lennujaam]], [[Kärdla lennujaam|Kärdla Lennujaam]], [[Pärnu lennujaam|Pärnu Lennujaam]], [[Tartu lennujaam|Tartu Lennujaam]] ja Tallinna Lennujaam. Ühtlasi lõpetas sellega oma tegevuse riigiettevõte Eesti Lennujaamad.

=== 2000. aastad ===
[[Fail:Defense.gov News Photo 970711-M-0023H-001.jpg|pisi|[[USAF]]-i [[C-5A Galaxy]] Tallinna lennujaamas ürituse Exercise Baltic Challenge '97 raames]]
Esimest kaubaterminali (Cargo 1) ehitati septembrist [[1997]] märtsini [[1998]].&lt;ref name=&quot;Cargo Terminal&quot; /&gt; Reisijate terminal uuendati täielikult [[1999]]. aastal, sellega kasvas lennujaaama reisijate läbilaskevõime 1,4 [[miljon]]i [[reisija]]ni aastas. [[2008]]. aastal laiendati lennujaama veelkord, tõstes reisijate läbilaskevõime 2,3 miljoni reisijani aastas.&lt;ref name=&quot;Eesti Päevaleht&quot; /&gt; Suurenenud nõudlus [[kaubapind]]ade järele tekitas vajaduse laiendada kaubaterminali, mistõttu ehitati kaubaterminal Cargo 2. [[2012]]. aastal avati lennukihoolduse angaar ja täitus kahe miljoni aastase reisija piir. [[11. jaanuar]]il [[2013]] võttis [[Rahvusvaheline Lennuväljade Nõukogu]] (ACI) Tallinna lennujaama lennujaamade süsinikualase akrediteerimise programmi liikmeks.&lt;ref name=&quot;RmEGK&quot; /&gt; Peale selle võeti kasutusele [[automaatne piiriületussüsteem]] ja [[ärilennuk]]ite [[angaar|angaaride kompleks]].{{lisa viide}}

2010. aastal tellis [[Eesti Pank]] [[Helsingi]]st Tallinna kolmemootorilise [[Finnair|Finnair Cargo]] [[McDonnell Douglas MD-11|MD-11F]]-i, et Eestisse [[euro]]sid tuua.{{lisa viide}}

==== 2008. aasta laienemine ====
Jaanuarist 2006 septembrini 2008 läbis lennujaam suure laiendusetapi. Terminali laiendati kolmes suunas. Ehitustööde tulemus oli T-kujuline laiendatud lennujaamahoone, 9 reisijasilda,&lt;ref name=&quot;5VbgZ&quot; /&gt; 18 uut väravat, [[Schengeni viisaruum|Schengeni]] ja mitte-Schengeni alade eraldamine, kümme registreerimisletti ning uued [[söögikoht|söögikohad]] ja [[kohvik]]ud. Ehitatud terminaliala võimaldab rahvusvahelistele reisijatele kahetasandilist liiklust. Väljaspool [[hoone]]id renoveeriti ja laiendati [[seisuplats|perroon]]i ning ehitati uus [[ruleerimistee]]. Uus terminal, mis avati 19. septembril 2008, suurendas lennujaamas reisijate läbilaskevõimet kaks korda.{{lisa viide}}
[[Fail:Aeropuerto Internacional de Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 04.JPG|pisi|Terminal pärast laiendust (august 2012)]]

==== Ümbernimetamine ====
Pärast [[Eesti president|Eesti presidendi]] [[Lennart Meri]] surma [[14. märts]]il [[2006]] käis [[Eesti Ekspress|Eesti Ekspressi]] [[ajakirjanik]] [[Argo Ideon]] välja idee nimetada lennujaam [[president]] Lennart Meri auks temanimeliseks. Ideon tõi mitmeid näiteid lennujaamadest, kus nii on toimitud: [[John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam]], [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam]], [[Istanbuli Atatürki lennujaam]] jt.{{lisa viide}}

Nimemuutust arutati lennujaama [[juhatus]]e koosolekul 29. märtsil 2006.&lt;ref name=&quot;6FJMM&quot; /&gt; Uue terminali avamisel 19. septembril 2008 teatas [[peaminister]] [[Andrus Ansip]], et nimi vahetatakse märtsis 2009.&lt;ref name=&quot;PUbis&quot; /&gt;

==== Läänemere pööringud ====
2011. aastal sõlmiti [[koostööleping]] Tallinna lennujaama, [[Tallinna sadam]]a ja [[Happy Cruises]]i vahel. Kruiisireisijad toimetati lennukitega Tallinna, kust nad saadeti kruiisilaevadele puhkust veetma. Puhkusereisi lõpetanud said lennukitega tagasi Hispaaniasse lennata. Esimesel, 2011. aastal reisis üle 7000 [[Hispaania]] [[turist]]i [[tšarterlend]]udega Tallinna lennujaama ja tagasi.&lt;ref name=&quot;I1ZkP&quot; /&gt; Kuna lennujaam asub [[sadam]]ast ainult viie kilomeetri kaugusel, kulus turistidel selle vahemaa läbimiseks alla tunni.&lt;ref name=&quot;fem4P&quot; /&gt;
[[File:15-08-14-Tallinn-RalfR-100.jpg|pisi|Tallinna lennujaama ala 2013]]
2012. aastal alustas tšarterlende [[Madridi-Barajase Adolfo Suáreze lennujaam|Madridi-Barajase lennujaamast]] kolme [[Airbus A321]] ja kahe-kolme [[Boeing 747|Boeing 747-]]ga [[Pullmantur Air]]. 2012. aasta suvega toimetati [[Tallinn]]a ja tagasi umbes 16 000 turisti.&lt;ref name=&quot;KFPAX&quot; /&gt; Ka järgmisel aastal jätkati tšarterlende ning viie [[pööring]]uga lennutati 25 000 turisti.&lt;ref name=&quot;3kMpO&quot; /&gt; Samuti toimus üks osaline pööring kruiisilaevaga [[Deutschland (1998)|MS Deutschland]], mida haldas [[Peter Deilmann Cruises]].&lt;ref name=&quot;lRPHG&quot; /&gt;

=== Laienemine 2010. aastatel ===
[[Fail:Landin on Tallinn Ulemiste (TLL).jpg|pisi|Lennart Meri Tallinna lennujaama lennurada 08/26]]
2015. aastal plaaniti Tallinna lennujaama juhatuse liikme [[Erik Sakkov]]i sõnul [[lennurada|lennuraja]] pikendamist 600–700 meetri võrra, et teenindada [[kaugmaalend]]e,&lt;ref name=&quot;U2fDo&quot; /&gt; uue [[ruleerimisrada|ruleerimisraja]], [[ladu]]de, odavlennufirmade terminali ehitamist ja olemasoleva terminali laiendamist.&lt;ref name=&quot;mjpbI&quot; /&gt; [[21. veebruar]]il [[2013]] algatati lennuliiklusala arendusprojekti [[keskkonnamõjud]]e hindamisprojekt, milles uuritakse muutusi, mida põhjustaksid olemasoleva lennuraja [[rekonstrueerimine]] ja pikendamine 720 meetri võrra ning sademevee- ja kuivendussüsteemide ehitamine ja laiendamine idas ja lõunas; põhjapoolse ruleerimisraja pikendamine ja lõunapoolse paralleelse ehitamine; lennurajaga ristuvate ruleerimisteede pikendamine; CAT II [[navigatsioonisüsteem]]ide paigaldamine; lõunapoolsete lennukite [[seisuplats|perroonide]] ehitus koos vajalike kommunikatsioonide rajamisega; [[perimeetriaed|perimeetriaia]] rajamine ja tehniliste [[valvesüsteem]]ide paigaldamine; osaline patrull- ja hooldetee ehitus, lumekogumise platside, jäätõrje tegemise ala, rajahooldustehnikale manööverdusala vabastuse platsi ja mootorite testimise ala rajamine. Need muudatused võimaldavad lennukitel [[Tallinn]]a kohalt kõrgemalt üle lennata ja vähendavad sellega [[müratase]]t. Avalik arutelu lennuraja pikendamise keskkonnamuutuste projekti kohta toimus [[16. detsember|16. detsembril]] [[2013]], lennuraja laiendustööd pidid algama [[2015]]. aasta alguses.&lt;ref name=&quot;zxhAQ&quot; /&gt; [[12. juuni]]l [[2013]] kinnitas Tallinna linnavalitsus detailplaneeringu, millega lubati Tallinna lennuväljal ehitada 0,91 [[hektar]]i suurusele maa-alale [[lennukiremondihoone]].&lt;ref name=&quot;y8QUW&quot; /&gt; Lennujaama viie aasta pikkuse investeerimisplaani kogumaksumus on üle 100 miljoni [[euro]].&lt;ref name=&quot;h1t9B&quot; /&gt; See hõlmab peale lennukiremondihoone ehitamise ka 2,5 miljoni euro eest lennujaamahoones [[ümberehitus]]i ja laiendusi ning turvalisuse, mahutuse ja VIP-alade suurendamist.&lt;ref name=&quot;NfNtY&quot; /&gt;

Aastatel 2016–2022 plaanis Tallinna lennujaam arendada lennuliiklusala, laiendada [[reisiterminal]]i ja sealset [[julgestusala]] ning ehitada 1200-kohaline [[parkimismaja]].&lt;ref name=&quot;SNPoH&quot; /&gt; Uus parkimismaja avati 2018. aasta lõpul ja see läks maksma 13 miljonit eurot.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/885767/tallinna-lennujaama-uus-parkimismaja-ei-tosta-parkimise-hinda &quot;Tallinna lennujaama uus parkimismaja ei tõsta parkimise hinda&quot;] ERR, 18. detsember 2018&lt;/ref&gt;

=== 2020. aastad ===
2020. aastal jõudis Eestisse [[koroonapandeemia Eestis|koroonapandeemia]]. Aasta jooksul läbis lennujaama 863&amp;nbsp;585 reisijat ehk kõigest 26% 2019. aasta reisijate arvust. See reisjate arv oli võrreldav 2003. aastaga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1228360/lennujaama-reisijate-arv-langes-loppenud-aastal-2003-aasta-tasemele &quot;Lennujaama reisijate arv langes lõppenud aastal 2003. aasta tasemele&quot;] ERR, 5. jaanuar 2021&lt;/ref&gt;

25. novembril 2020 hakati Tallinna lennujaamas ehitama [[päikesepark]]i. Need plaaniti rajada kõikidesse lennujaamadesse eesmärgiga vähendada elektritarbimisest tuleneva süsiniku kogust ning liikuda taastuvenergia kasutamise suunas.

2024. aastal hakati rajama lennujaama lõunaküljele ligi 14 miljoni euro eest kolme uut angaari, mida välja rentida lennukite hooldusettevõttele [[Magnetic MRO]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609398304/tallinnas-laieneb-joudsalt-magnetic-mro-lennukite-hooldusari &quot;Tallinnas laieneb jõudsalt Magnetic MRO lennukite hooldusäri&quot;] ERR, 16. juuli 2024&lt;/ref&gt;

2024. aastal läbis Tallinna lennujaama 3,5 miljonit reisijat. Kokku toimus 42&amp;nbsp;403 lendu ehk keskmiselt 116 õhkutõusu ja maandumist päevas. Otselendudega pääses Tallinnast 60 sihtkohta, millest 44 olid regulaarliinid ja 16 regulaarsed tšarterlennud. Kõige rohkem vedasid reisijaid [[Air Baltic]] (26,6%), [[Ryanair]] (18%), [[Lufthansa]] (10,2%) ja [[Finnair]] (8,7%) ning regulaarlendudega lennati enim [[Stockholm]]i (10,1%), [[Riia|Riiga]] (9,6%), [[Helsingi]]sse (9,5%) ja [[Frankfurt]]i (9,3%).&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609569850/tallinna-lennujaama-labis-mullu-rekordarv-reisijaid &quot;Tallinna lennujaama läbis mullu rekordarv reisijaid&quot;] ERR, 8. jaanuar 2025&lt;/ref&gt;

2025. aastal lõpus alustati reisiterminali laiendust, mis kestab kuni kuni 2030. aastani. Kui muidu oli terminali kavandatud läbilaskevõime 2,8 miljonit reisijat aastas, siis ümberehitustega peaks see suurenema kuni 5,5 miljoni inimeseni aastas. Ümberehituse maksumuseks eeldatakse 75 miljonit eurot.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609874784/tallinna-lennujaam-alustab-reisijate-lisandumise-ootuses-suurt-laienemist &quot;Tallinna lennujaam alustab reisijate lisandumise ootuses suurt laienemist&quot;] ERR, 3. detsember 2025&lt;/ref&gt;

Lennujaam on teatanud kavast lammustada vana reisiterminal, et tekitada enam ruumi uue reisijateterminali juures manööverdavatele lennukitele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610020393/tallinna-lennujaam-tahab-lammutada-vana-reisiterminali-hoone &quot;Tallinna lennujaam tahab lammutada vana reisiterminali hoone&quot;] ERR, 12. mai 2026&lt;/ref&gt;

== Terminalid ==
[[Fail:Tallinn Airport 03 July 2006.jpg|pisi|229x229px|Tallinna lennujaam 2006. aastal]]
Lennujaamas on üks reisiterminal ja neli kaubaterminali. Tallinna lennujaamas on iga aastaga järjest rohkem reisijaid, terminali on raske aastas mahutada rohkem kui 2 500 000 reisijat.{{lisa viide}}

=== Reisijate asutused lennujaamas ===
Lennujaam avas 9. mail 2013 raamatukogu värav 1 juures. Kõik raamatud raamatukogus annetati avalikult, osa raamatutest annetasid endine Eesti president [[Toomas Hendrik Ilves]] ja tema abikaasa [[Evelin Ilves]]. Raamatukogus on raamatuid kümnes keeles, peamiselt eesti, vene ja inglise keeles. Seal on ka valik lasteraamatuid. 16. augustil 2013 avas Tallinna lennujaam kunstigalerii, mida saavad kõik saabuvad ja lahkuvad reisijad näha.{{lisa viide}}

Septembris 2013 avati Tallinna lennujaamas automaatne piiriületussüsteem, mis on kasutusel Schengeni alast väljalendamisel.
[[Fail:TradAttack! at Tallinn Airport (35446064370).jpg|pisi|[[Trad.Attack!|TradAttack]]!-i esinemine Tallinna lennujaamas 2017. aastal]]
[[Nordea Lounge]] on äriklassi ootesaal Tallinna lennujaamas. Nordea Lounge on mõeldud Aerofloti, [[AirBaltic|Air Balticu]], [[Finnair]]i, [[LOT Polish Airlines]]i, [[Lufthansa]], [[Nordica]] ja [[Turkish Airlines]]i äriklassi reisijatele. Maailma suurim sõltumatu lennujaamade ootesaalide liikmesust pakkuv programm [[Priority Pass]] hääletas Tallinna lennujaama äriklassi ootesaali Euroopa parimaks 2017. aastal.{{lisa viide}}

Tallinna lennujaamas on alates 2017. aasta oktoobrist kõigile reisijatele avatud jõusaal. Jõusaali eesmärk on inimesi rohkem liigutama panna.{{lisa viide}}

== Lennufirmad ja sihtkohad ==

=== Regulaarlennud ===

Lennufirmad, mis teenindavad regulaarlende Tallinna lennujaamast.

Siin on esitatud osa Tallinna lennujaamast toimunud liinilendude andmetest 2026. aasta suvise seisuga.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|+
!Lennufirma
!Sihtkohad
|-
|[[Aeroflot]]
|[[Šeremetjevo rahvusvaheline lennujaam|Moskva (Šeremetjevo)]] (Peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]])
|-
|[[Air Baltic|airBaltic]]
|[[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdam]], [[Ateena Eleftherios Venizelose rahvusvaheline lennujaam|Ateena]], [[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona (El Prati)]], [[Brüsseli lennujaam|Brüssel]]&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna lennujaam /airBaltic|url=https://www.tallinn-airport.ee/news/airbaltic-alustab-lendamist-tallinnast-malagasse-brusselisse-ja-kopenhaagenisse/|pealkiri=airBaltic alustab lendamist Tallinnast Malagasse, Brüsselisse ja Kopenhaagenisse|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;, [[Hamburgi lennujaam|Hamburg]], [[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagen]],&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; [[Londoni Gatwicki lennujaam|London (Gatwick)]], [[Málaga lennujaam|Malaga]], [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]], [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam|Pariis (Charles de Gaulle)]], [[Riia lennujaam|Riia]], [[Tenerife Lõunalennujaam|Tenerife]], [[Vilniuse lennujaam|Vilnius]]&lt;br&gt;'''Hooajalised:''' [[Berliini Brandenburgi lennujaam|Berliin]], [[Billundi lennujaam|Billund]], [[Burgasi rahvusvaheline lennujaam|Burgas]], [[Genfi lennujaam|Genf]], [[Irákleio rahvusvaheline lennujaam|Irákleio]], [[Madeira lennujaam|Madeira]], [[Malta rahvusvaheline lennujaam|Malta]], [[Nice'i Côte d'Azuri lennujaam|Nice]], [[Müncheni lennujaam|München]], [[Palma de Mallorca lennujaam|Palma de Mallorca]], [[Rhodese rahvusvaheline lennujaam|Rhodos]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]], [[Spliti lennujaam|Split]], [[Tirana lennujaam|Tirana]], [[Viini rahvusvaheline lennujaam|Viin]]
|-
|[[Belavia]]
|[[Minski rahvusvaheline lennujaam|Minsk]] (Peatatud [[Ryanairi lend 4978|õhusõiduki rikkumise tõttu]])
|-
|[[Eurowings]]
|'''Hooajalised: '''[[Düsseldorfi lennujaam]], [[Praha Václav Haveli lennujaam|Praha]]'''
|-
|[[Finnair]]
|[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi (Vantaa)]]
|-
|[[Finnair]] &lt;br&gt;{{nowrap|Operaator [[Nordic Regional Airlines]]}}
|[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi (Vantaa)]]
|-
|[[Flydubai]]
|[[Dubai rahvusvaheline lennujaam|Dubai (rahvusvaheline)]] (pidi alustama 12. oktoobril 2024, kuid jääb ära, sest oma laienemine peatati Boeingu lennukite tarnete viibimise tõttu)
|-
|[[Jet2.com]]
|'''Hooajalised:''' [[Birminghami lennujaam|Birmingham]], [[Edinburghi lennujaam|Edinburgh]], [[Leedsi Bradfordi lennujaam|Leeds]] (alustab 27. novembril 2026), [[Londoni Gatwicki lennujaam|London (Gatwick)]] (alustab 19. novembril 2026) ja [[Manchesteri lennujaam|Manchester]]
|-
|[[LOT Polish Airlines]]
|[[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]]
|-
|[[Lufthansa]]
|[[Frankfurdi lennujaam|Frankfurt]]
|-
|[[Marabu (lennufirma)|Marabu]]
|[[Hamburgi lennujaam|Hamburg]] ja [[Müncheni lennujaam|München]]
|-
|[[NyxAir]]
|[[Kuressaare lennujaam|Kuressaare]], [[Kärdla lennujaam|Kärdla]]&lt;br&gt;'''Hooajalised:''' [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]]
|-
|[[Norwegian Air Shuttle]]
|[[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]]
|-
|[[Pegasus Airlines]]
|[[Antalya]] 
|-
|[[Ryanair]]
|[[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona (El Prati)]], [[Berliini Brandenburgi lennujaam|Berliin]] (lõpetab 24. oktoober 2026), [[Dublini lennujaam]], [[Londoni Stanstedi lennujaam|London (Stansted)]], [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]]&lt;br&gt;'''Hooajalised:''' [[Milano Malpensa lennujaam|Milano]]
|-
|[[Scandinavian Airlines]]
|[[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagen]], [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]], [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]]
|-
|[[Scandinavian Airlines]] &lt;br&gt;{{nowrap|Operaator [[Braathens Regional Airways|BRA]]}}
|[[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]]
|-
|[[Sunexpress]]
|'''Hooajalised:''' [[Antalya]]
|-
|[[Swiss International Air Lines]]
|[[Zürichi lennujaam|Zürich]]
|-
|[[Transavia]]
|[[Pariisi Orly lennujaam|Pariis (Orly)]]
|-
|[[Turkish Airlines]]
|[[İstanbuli lennujaam|Istanbul]]
|-
|[[Wizz Air]]
|[[Budapesti Ferenc Liszti rahvusvaheline lennujaam|Budapest]], [[Gdański Lech Wałęsa lennujaam|Gdańsk]], [[Kiievi Žuljanõi lennujaam|Kiiev (Žuljanõi)]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Krakówi Johannese Pauluse II rahvusvaheline lennujaam|Kraków]], [[Londoni Lutoni lennujaam|London (Luton)]], [[Rooma Leonardo da Vinci-Fiumicino lennujaam|Rooma]], [[Veneetsia Marco Polo lennujaam|Veneetsia]], [[Vilniuse lennujaam|Vilnius]] &lt;br&gt;'''Hooajalised:''' [[Harkivi rahvusvaheline lennujaam|Harkiv]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Lvivi Danila Galitskogo rahvusvaheline lennujaam|Lviv]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Tirana lennujaam|Tirana]] (alustab 22. juunil 2026), [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]]
|}

==== Liinilendude sihtkohad täpsemalt ====

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
|style=&quot;background-color: #FFFF99&quot;|
|Suvehooajaline
|-
|style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot;|
|Talvehooajaline
|-
|style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot;|
|Tuleviku sihtpunkt
|}

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Linn !! Riik !! IATA !! ICAO !! Lennujaam !! Lennufirma !! Alates !! Kuni !! Lennuk
|-
| rowspan=&quot;7&quot; | [[Amsterdam]] || rowspan=&quot;7&quot; | {{riigi ikoon|Holland}} Holland || rowspan=&quot;7&quot; | AMS || rowspan=&quot;7&quot; | EHAM || rowspan=&quot;7&quot; | [[Amsterdami Schipholi lennujaam]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Estonian Air]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1993 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tupolev Tu-134]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. juuli 1995 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1999 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Boeing 737|Boeing 737-500]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. jaanuar 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. juuni 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500 (2009–2012), [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ700]] (2015), [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ900NG]] (2011–2015) ja [[Embraer E-Jet|Embraer E-170]] (2012–2015)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[KLM|KLM Cityhopper]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. mai 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Fokker 70]] (2005–2006) ja [[Fokker 100]] (2006–2009)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Nordica]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. jaanuar 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Embraer ERJ 145]] (2016), Embraer E-175 (2015–2017), Bombardier CRJ700 (2016–2019), Bombardier CRJ900NG ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| [[airBaltic]] || 27. märts 2016 || – ||[[Airbus A220|Airbus A220-300]], Boeing 737-300/500 (2016–2019) ja [[Bombardier CSeeria|Bombardier CS300]] (2017–2018)
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Ateena]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || rowspan=&quot;3&quot; | ATH || rowspan=&quot;3&quot; | LGAV || rowspan=&quot;3&quot; | [[Ateena Eleftherios Venizelose rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 5. juuli 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. august 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Boeing 737|Boeing 737-300]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Aegean Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 19. juuni 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Airbus A320]] ja [[Airbus A320neo]]
|-
| airBaltic || s28. aprill 2026 || - || Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;5&quot; | [[Barcelona]] || rowspan=&quot;5&quot; | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || rowspan=&quot;4&quot; | BCN || rowspan=&quot;4&quot; | LEBL || rowspan=&quot;4&quot; | [[Barcelona El Prati lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. mai 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| [[Ryanair]] || 17. juuli 2021 || – || [[Boeing 737|Boeing 737-800NG]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Vueling Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. juuni 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| airBaltic || 19. veebruar 2025 || – || Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | GRO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LEGE || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Barcelona Girona-Costa Brava lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;12&quot; | [[Berliin]] || rowspan=&quot;12&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TXL || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDT || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Berliini Tegeli lennujaam]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 19. august 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. jaanuar 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2007), Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. juuni 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. mai 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. juuni 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 6. mai 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300 (2018–2020), Boeing 737-300/500 (2015–2018), Bombardier CS300 (2017–2018) ja [[Bombardier Q|Bombardier Dash 8 Q400]] (2015–2020)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SXF || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDB || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Berliini Schönefeldi lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[easyJet]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Airbus A319]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. november 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. august 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. aprill 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. aprill 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | BER || rowspan=&quot;3&quot; | EDDB || rowspan=&quot;3&quot; | [[Berliini Brandenburgi lennujaam]] || Ryanair || 7. juuli 2020 || lõpetab 24. oktoober 2026 || Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. november 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 10. juuni 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| [[Birmingham]] || {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || BHX || EGBB || [[Birminghami lennujaam]] || [[Jet2.com]] ||  28. november 2025 || – || Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Bremen]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BRE || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDW || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Bremeni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Brüssel]] || rowspan=&quot;4&quot; | {{riigi ikoon|Belgia}} Belgia || rowspan=&quot;4&quot; | BRU || rowspan=&quot;4&quot; | EBBR || rowspan=&quot;4&quot; | [[Brüsseli lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. september 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737–500 (2004–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015) ja Embraer E-170 (2012–2015)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. juuni 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| airBaltic || 3. juuni 2019 || - || Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT (operaator Regional Jet)]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuli 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. märts 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Billund]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Taani}} Taani || rowspan=&quot;3&quot; | BLL || rowspan=&quot;3&quot; | EKBI || rowspan=&quot;3&quot; | [[Billundi lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 2. mai 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Budapest]] || rowspan=&quot;2&quot; | {{riigi ikoon|Ungari}} Ungari || rowspan=&quot;2&quot; | BUD || rowspan=&quot;2&quot; | LHBP || rowspan=&quot;2&quot; | [[Budapesti Ferenc Liszti rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | talv 1992 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Tupolev Tu-134
|-
| Wizz Air || 11. detsember 2025 || - || Airbus A321neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Burgas]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Bulgaaria}} Bulgaaria || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | BOJ || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LBBG || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Burgasi rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Constanța]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rumeenia}} Rumeenia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | CND || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LRCK || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Constanța Mihail Kogălniceanu rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. juuni 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. september 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Dubai]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | {{riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} Araabia Ühendemiraadid || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | DXB || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | OMDB || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Dubai rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Flydubai]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD | pidi alustama 12. oktoobril 2024, kuid jääb ära, sest peatab oma laienemise Boeingu lennukite tarnete viibimise tõttu || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | – || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Boeing 737-800NG/MAX 8
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Dublin]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Iirimaa}} Iirimaa || rowspan=&quot;3&quot; | DUB || rowspan=&quot;3&quot; | EIDW || rowspan=&quot;3&quot; | [[Dublini lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. oktoober 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. august 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2010), Boeing 737-500
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| 30. oktoober 2023 || – || Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Dubrovnik]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | DBV || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LDDU || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Dubrovniki lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 19. aprill 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. oktoober 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. mai 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Düsseldorf]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | NRN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDLV || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Weeze lennujaam|Düsseldorfi Weeze lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. märts 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | DUS || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | EDDL || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Düsseldorfi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Eurowings || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2026 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A319
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Nottingham|East Midlands]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EMA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EGNX || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[East Midlandsi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. märts 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Edinburgh]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan=&quot;3&quot; | EDI || rowspan=&quot;3&quot; | EGPH || rowspan=&quot;3&quot; | [[Edinburghi lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. jaanuar 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| Jet2.com || 27. november 2025 || – || Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Forlì]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | FRL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIPK || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Forlì lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Wind Jet]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. juuni 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319
|-
| rowspan=&quot;6&quot; | [[Frankfurt]] || rowspan=&quot;6&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan=&quot;5&quot; | FRA || rowspan=&quot;5&quot; | EDDF || rowspan=&quot;5&quot; | [[Frankfurti lennujaam|Frankfurdi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. jaanuar 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2009), Boeing 737-500 (1995–2009) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Lufthansa]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 1992 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 1998 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-200 (1992–1997) ja Boeing 737-500
|-
| 2010 || - || Airbus A319/A320/A320neo/A321/A321neo
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lufthansa CityLine]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[BAe 146|Avro RJ85]] ja Bombardier CRJ700 ja Embraer E-190/E-195 (2009–2010)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900ER, Embraer E-190 ja Embraer E-195 (2017–2021)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | HHN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDFH || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Frankfurt-Hahni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| [[Gdańsk]] || {{riigi ikoon|Poola}} Poola || GDN || EPGD || [[Gdański Lech Wałęsa lennujaam]] || Wizz Air || 1. mai 2026 || - || Airbus A321neo
|-
| style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Genf]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | {{riigi ikoon|Šveits}} Šveits || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | GVA || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | LSGG || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Genfi lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | 30. detsember 2023 || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | – || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Göteborg]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | GOT || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESGG || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Göteborgi Landvetteri lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. august 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[City Airline]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer ERJ 135/145
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. august 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; |[[ATR|ATR 72]], Bombardier CRJ700 ja Embraer E-175 (2017)
|-
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Hamburg]] || rowspan=&quot;4&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan=&quot;4&quot; | HAM || rowspan=&quot;4&quot; | EDDH || rowspan=&quot;4&quot; | [[Hamburgi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. mai 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2010), Boeing 737-500 (1995–2010), [[Fokker 50]] (1998–2002) ja Tupolev Tu-134 (1994–1995)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-175 (2017)
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Marabu (lennufirma)|Marabu]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 16. juuni 2023 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Airbus A320neo
|-
| airBaltic || 29. märts 2026 || - || Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Hannover]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | HAJ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDV || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Hannover-Langenhageni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. november 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Embraer E-170
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Harkiv]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | HRK || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKHH || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Harkivi rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Wizz Air]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. veebruar 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;13&quot; | [[Helsingi]] || rowspan=&quot;13&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan=&quot;13&quot; | HEL || rowspan=&quot;13&quot; | EFHK || rowspan=&quot;13&quot; | [[Helsingi Vantaa lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50 (1996–2000), Tupolev Tu-134 (1991–1996) ja [[YAK-40|Jakovlev JAK-40]] (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Estonian Air|Estonian Air Regional]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. september 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. november 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Saab 340]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. jaanuar 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer E-170 ja Saab 340
|-
| [[Finnair]] || 26. märts 1990 (pärast Eesti iseseisvumist oktoobris 1991) || - || Airbus A319/A320 (alates 2007), [[Douglas DC-9]] (1991–2000), [[Embraer|Embraer E-170]] (operaator Flybe Nordic 2005–2012), [[Embraer|Embraer E-190]] (alates 2015, operaator Nordic Regional Airlines) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-82/MD-83]] (1991–2006)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Karair]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 1990 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1996 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[ATR|ATR 72]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Finnaviation]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 suvel || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1995 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Aero Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | märts 2002 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 6. jaanuar 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Söder Airlines]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. märts 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ? || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Finncomm Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. aprill 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2011|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 42/72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Blue1]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. jaanuar 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. august 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Flybe Nordic]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. aprill 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Embraer E-170 (2011–2012) ja Embraer E-190 (operaator Finnair)
|-
| [[Nordic Regional Airlines]] || 1. mai 2015 || - || ATR 72, Embraer E-190 (operaator Finnair)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[NyxAir]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 17. mai 2021 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[ATR 42]] ja Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Irákleio]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | HER || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LGIR || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Irákleio rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99 | 3. mai 2023 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | [[İstanbul]] || rowspan=&quot;2&quot; | {{riigi ikoon|Türgi}} Türgi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ISL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LTBA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[İstanbuli Atatürki lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Turkish Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. juuni 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 5. aprill 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320/A321 ja Boeing 737-800/900
|-
| IST || LTFM || [[İstanbuli lennujaam]] || [[Turkish Airlines]] || 10. aprill 2019 || - || Airbus A319/A320/A321/A321neo, Boeing 737-800/900 ja Boeing 737 MAX 8
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Joensuu]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | JOE || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFJO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Joensuu lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. detsember 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jönköping]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | JKG || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESGJ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jönköpingi lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Avies]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2011 kevad || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2011 suvel || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jetstream 31/32|BAe Jetstream 31/32]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jyväskylä]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | JYV || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFJY || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jyväskylä lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. jaanuar 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kajaani]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KAJ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFKI || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kajaani lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kaunas]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KUN || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EYKA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kaunase lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. juuli 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. august 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier Dash 8 Q400
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. juuli 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. august 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Khuthaisi]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Gruusia}} Gruusia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KUT || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UGKO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Khuthaisi rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Wizz Air]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. august 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. jaanuar 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kiiev]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KBP || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKBB || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kiievi Borõspili rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | IEV || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKKK || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kiievi Žuljanõi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. aprill 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. juuni 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. veebruar 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;8&quot; | [[Kopenhaagen]] || rowspan=&quot;8&quot; | {{riigi ikoon|Taani}} Taani || rowspan=&quot;8&quot; | CPH || rowspan=&quot;8&quot; | EKCH || rowspan=&quot;8&quot; | [[Kopenhaageni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Scandinavian Airlines|SAS]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1992 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[McDonnell Douglas|McDonnell Douglas DC-9-21/41]] (1989–2002), [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-81]] (1989–2007) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-87]] (1989–2009)
|-
| 16. november 2015 || - || Bombardier CRJ900NG (2015–2025) ja Embraer E-195
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[FlyNordic]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 6. jaanuar 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | McDonnell Douglas MD-82/MD-83
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordic Aviation || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer ERJ 145 ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. aprill 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| airBaltic || 2. juuni 2019 || - || Airbus A220-300 ja Bombardier Dash 8 Q400 (2019–2020)
|-
| SAS (operaator [[CityJet]]) || 5. jaanuar 2025 || – || Bombardier CRJ900NG/1000NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Korfu]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | CFU || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LGKR || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Corfu rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Ellinair || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 29. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A319/A320
|-
| [[Kraków]] || {{riigi ikoon|Poola}} Poola || KRK || EPKK || [[Krakówi Johannese Pauluse II rahvusvaheline lennujaam]] || Wizz Air || 27. oktoober 2025 || – || Airbus A321neo
|-
| rowspan=&quot;7&quot; | [[Kuressaare]] || rowspan=&quot;7&quot; | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan=&quot;7&quot; | URE || rowspan=&quot;7&quot; | EEKE || rowspan=&quot;7&quot; | [[Kuressaare lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1993 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Antonov An-2]] ja Jakovlev JAK-40
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. september 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. aprill 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. oktoober 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. mai 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2001 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32 (2006–2008) ja Let L-410 (2001–2006)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuni 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jetstream 31/32|BAe Jetstream 31/32]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Transaviabaltika]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. juuni 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. detsember 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Let L-410 ja BAe Jetstream 31/32
|-
| [[NyxAir]]|| 21. detsember 2020 || - || [[ATR 42|ATR-42]] ja Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;6&quot; | [[Kärdla]] || rowspan=&quot;6&quot; | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan=&quot;6&quot; | KDL || rowspan=&quot;6&quot; | EEKA || rowspan=&quot;6&quot; | [[Kärdla lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1993 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Enimex]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Antonov An-28]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Transaviabaltika]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. juuni 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. jaanuar 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Let L-410 ja BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Diamond Sky]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. jaanuar 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. veebruar 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| NyxAir|| 1. märts 2024 || sügis 2027 || Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lappeenranta]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LPP || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFLP || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lappeenranta lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. november 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500 (2009–2010) ja Fokker 50 (2010)
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Leeds]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | LBA || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | EGNM || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Leedsi Bradfordi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Jet2.com || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 27. november 2026 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Boeing 737-800
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lissabon]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Portugal}} Portugal || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LPTT || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lissaboni Portela lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TAP Air Portugal || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. juuli 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. jaanuar 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Liverpool]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LPL || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EGGP || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Liverpooli Johni Lennoni lennujaam|Liverpooli John Lennoni lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | easyJet || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. aprill 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2021 ||  style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;10&quot; | [[London]] || rowspan=&quot;10&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan=&quot;4&quot; | LGW || rowspan=&quot;4&quot; | EGKK || rowspan=&quot;4&quot; | [[Londoni Gatwicki lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 1995 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2012) ja Embraer E-170 (2012)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | easyJet || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. jaanuar 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320
|-
| airBaltic || 27. märts 2018 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2018–2019) ja Bombardier CS300 (2017–2018)
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Jet2.com || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 19. november 2026 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Boeing 737-800
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | STN || rowspan=&quot;2&quot; | EGSS || rowspan=&quot;2&quot; | [[Londoni Stanstedi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | easyJet || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. november 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319 ja Boeing 737-300 (2004–2007)
|-
| Ryanair || 1. aprill 2013 || – || Boeing 737-800NG/MAX
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | LTN || rowspan=&quot;3&quot; | EGGW ||  rowspan=&quot;3&quot; | [[Londoni Lutoni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. jaanuar 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A321
|-
| 1. november 2022 || - || Airbus A319/A321/A321Neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LHR || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EGLL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Londoni Heathrow' lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[British Airways]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320/A321
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lviv]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LWO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKLL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lvivi Danila Galitsogo rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. juuni 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Málaga]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | AGP || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LEMG || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Málaga lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. juuni 2019 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; |Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Madeira]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | {{riigi ikoon|Portugal}} Portugal || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | FNC || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | LPMA || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Madeira lennujaam]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | 26. oktoober 2025 || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | – || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; |Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Malta]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Malta}} Malta || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | MLA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LMML || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Malta rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 4. mai 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Manchester]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan=&quot;3&quot; | MAN || rowspan=&quot;3&quot; | EGCC || rowspan=&quot;3&quot; | [[Manchesteri lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. mai 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. juuni 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| Jet2.com || 28. november 2025 || – || Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;9&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Milano]] || rowspan=&quot;9&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BGY || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIME || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Milano Orio al Serio lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006), Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Volareweb.com]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. mai 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. november 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG/MAX
|-
| rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | MXP || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LIMC || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Milano Malpensa lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | (30. märts 2005) 29. oktoober 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. september 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500 ja Bombardier CRJ900NG (2011)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. aprill 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. mai 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 31. märts 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | easyJet || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. detsember 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. juuli 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320/A321/A321N
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Minsk]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Valgevene}} Valgevene || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | MSQ || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UMMS || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Minski rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50 (1996–2000) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Belavia]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | juuli 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 2001 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Antonov An-24
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. mai 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. mai 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer E-175
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. veebruar 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. mai 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340A
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Moskva]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SVO || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UUEE || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Moskva Šeremetjevo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Aeroflot || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1996 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Tupolev Tu-134
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. märts 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320/A321 ja [[Suhhoi|Suhhoi Superjet 100-95]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | VKO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UUWW || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Moskva Vnukovo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[UTair Aviation]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. august 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ-200LR
|-
| rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[München]] || rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | MUC || rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | EDDM || rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Müncheni lennujaam]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. mai 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. aprill 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. märts 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. detsember 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Lufthansa ja [[Augsburg Airways]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319, Boeing 737-300/500 (2010–2011) ja Embraer E-195
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 19. detsember 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Lufthansa ja Lufthansa CityLine || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. november 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A321 (2019–2022), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-190 ja Embraer E-195 (2019–2021)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2021 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Marabu || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 21. mai 2023 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Airbus A320neo
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Napoli]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | NAP || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIRN ||rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Napoli lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 17. september 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 28. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Airbus A320/A321N
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Nice]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | NCE || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LFMN || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Nice'i Côte d'Azuri lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. mai 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 (2010–2012) ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 2. juuni 2021 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Nürnberg]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | NUE || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Nürnbergi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Odessa]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ODS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKOO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Odessa lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. mai 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuli 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Ohrid]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} Põhja-Makedoonia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | OHD || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LWOH || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Ohrid &quot;St. Paul Apostle&quot; lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuni 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. september 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;9&quot; | [[Oslo]] || rowspan=&quot;9&quot; | {{riigi ikoon|Norra}} Norra || rowspan=&quot;7&quot; | OSL || rowspan=&quot;7&quot; | ENGM || rowspan=&quot;7&quot; | [[Oslo Gardermoeni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1998 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2013) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. august 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2003–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2013)
|-
| [[Norwegian Air Shuttle]] || 4. mai 2006 || – || Airbus A320 (2016–2020), Boeing 737-300 (2006–2015) ja Boeing 737-800/MAX 8
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. jaanuar 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72 (2016–2019), Bombardier CRJ700 (2016–2019) ja Bombardier CRJ900
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2018–2019) ja Bombardier CS300 (2018)
|-
| 29. märts 2026 || - || Airbus A220-300
|-
| SAS || 17. august 2023 || - || Airbus A320Neo ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | RYG || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ENRY || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Oslo Mossi Rygge lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TRF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ENTO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Sandefjordi lennujaam|Oslo Sandefjordi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. juuni 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Oulu]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | OUL || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFOU || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Oulu lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. mai 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | (vahemaandusega Turus) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. november 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. veebruar 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pajala]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | PJA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESUP || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pajala lennujaam]] (vahemaandusega Luleås) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. jaanuar 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Palanga]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | PLQ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EYPA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Palanga lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[flyLAL]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 2000
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Palma de Mallorca]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | PMI || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LEPA || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Palma de Mallorca lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 13. aprill 2025 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Paphos]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Küpros}} Küpros || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | PFO || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LCPH || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Paphose rahvusvaheline lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;5&quot; | [[Pariis]] || rowspan=&quot;5&quot; | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa || rowspan=&quot;3&quot; | CDG || rowspan=&quot;3&quot; | LFPG || rowspan=&quot;3&quot; | [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2003–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2015) ja Embraer E-170 (2012–2015)
|-
| airBaltic || 28. oktoober 2014 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2014–2019) ja Bombardier CS300 (2017–2018)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BVA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LFOB || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pariisi Beauvais–Tillé lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| ORY || LFPO || [[Pariisi Orly lennujaam]] || [[Transavia]] || 4. aprill 2024 || - || Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Peterburi]] || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LED || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ULLI || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pulkovo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1995 (oli paus 1994–1995) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2009–2013) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. juuli 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2009–2012), Boeing 737-500 (2009–2011), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2009–2013)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. detsember 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. jaanuar 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Bombardier CRJ700 ja Embraer E-175 (2017)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[RusLine]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ100
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Praha]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Tšehhi}} Tšehhi || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | PRG || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LKPR || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Praha Václav Haveli lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Czech Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. aprill 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. jaanuar 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320 ja Boeing 737-400/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Eurowings]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 31. märts 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A320
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Reykjavík]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Island}} Island || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KEF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BIKF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Keflavíki rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. mai 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. august 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Rhodose saar|Rhodos]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | RHO || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LGRP || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Rhodose rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2023 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Riia]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Läti}} Läti || rowspan=&quot;3&quot; | RIX || rowspan=&quot;3&quot; | EVRA || rowspan=&quot;3&quot; | [[Riia lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1998 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2002 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. september 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer E-170 ja Saab 340
|-
| airBaltic || 30. jaanuar 1996 || – ||[[Airbus A220|Airbus A220-300]], Boeing 737-300 (2007–2020), 737-500 (2003–2019), [[Boeing 757|Boeing 757-200]] (2008–2010), [[Bombardier CSeeria|Bombardier CS300]] (2017–2018), Bombardier Dash 8 Q400 (2010–2020), Fokker 50 (1999–2013) ja Saab 340 (1996–1999)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Rijeka]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | RJK || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LDRI || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Rijeka lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. juuni 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-175 (2016–2017)
|-
| rowspan=&quot;6&quot; | [[Rooma]] || rowspan=&quot;6&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan=&quot;4&quot; | FCO || rowspan=&quot;4&quot; | LIRF || rowspan=&quot;4&quot; | [[Rooma Leonardo da Vinci-Fiumicino lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. aprill 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. august 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Vueling Airlines || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. juuni 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. september 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. jaanuar 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320/321/A321neo
|-
| 27. aprill 2026 || - || Airbus 321/A321neo
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | CIA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIRA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Rooma Ciampino lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. november 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Salzburg]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | {{riigi ikoon|Austria}} Austria || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | SZG || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | LOWS || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Salzburgi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | 21. detsember 2019 || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | – || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Savonlinna]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SVL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFSA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Savonlinna lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Transaviabaltika || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. oktoober 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. detsember 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Simferopol]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SIP || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKFF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Simferopoli rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. september 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Split]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | SPU || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LDSP || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Spliti lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. mai 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2023 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;18&quot; | [[Stockholm]] || rowspan=&quot;18&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || rowspan=&quot;15&quot; | ARN || rowspan=&quot;15&quot; | ESSA || rowspan=&quot;15&quot; | [[Stockholmi Arlanda lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2007–2013) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003), Jakovlev JAK-40 (1991–1996), Saab 340 (2007–2013) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | SAS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. november 1989 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. juuni 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avro RJ85 (2006–2008), Boeing 737-500 (1989–2000), Boeing 737-600 (1998–2008), Boeing 737-800 (2007–2008), Bombardier Dash 8 Q400 (2000–2008), [[McDonnell Douglas|McDonnell Douglas DC-9-21/41]] (1989–2002), [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-81]] (1989–2007) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-87]] (1989–2009)
|-
| 16. november 2015 || – || Airbus A320/A320neo, ATR-72 (2015–2025), Bombardier CRJ900NG (2015–2025), Boeing 737-600 (2015–2019) ja Boeing 737-700/800 (2015–2023)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[FlyNordic]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. jaanuar 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | McDonnell Douglas MD-82/MD-83
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuni 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300 ja Bombardier Dash 8 Q400 (2018–2020)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2011 kevad || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2011 suvel || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. august 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. juuni 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, British Aerospace ATP (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Norwegian Air Shuttle || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320 ja Boeing 737-800
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LOT (operaator Regional Jet) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuli 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Veebruar 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SAS (operaator Nordica) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Veebruar 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| Ryanair || 1. november 2021 || – || Boeing 737-800NG
|-
| SAS (operaator [[Braathens Regional Airways|BRA]]) || 5. jaanuar 2025 || – || ATR 72
|-
| SAS (operaator [[CityJet]]) || 5. jaanuar 2025 || – || Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | NYO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESKN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Stockholmi Skavsta lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BMA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESSB || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Stockholmi Bromma lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. aprill 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 42/72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. september 2014 ||style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 42
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Sundsvall]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SDL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESNN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Sundsvall-Timrå lennujaam]] (vahemaandusega Stockholmis) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Svegs]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EVG || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESND || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pajala lennujaam]] (vahemaandusega Stockholmis) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. jaanuar 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Zürich]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Šveits}} Šveits || rowspan=&quot;3&quot; | ZRH || rowspan=&quot;3&quot; | LSZH || rowspan=&quot;3&quot; | [[Zürichi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. aprill 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. september 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| [[Swiss International Air Lines]] || 25. juuni 2021 || – || Airbus A220-100/300 ja Airbus A320/321
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Helvetic Airways]] (Swiss International Air Lines) || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 19. aprill 2022 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Embraer E-Jet E2 perekond|Embraer E2-195]]
|-
| rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tampere]] || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TMP || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFTP || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tampere Pirkkala lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. aprill 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. september 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Jakovlev JAK-40
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Söder Airlines]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2004 suvel || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Saab 2000]]
|-
|  rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. märts 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500 ja Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tartu]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TAY || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EETU || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tartu lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. veebruar 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. detsember 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Tenerife]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | TFS || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | GCTS || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Tenerife Lõunalennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99 | 30. oktoober 2023 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Thbilisi]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Gruusia}} Gruusia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TBS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UGTB || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Thbilisi rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Tirana]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Albaania}} Albaania || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | TIA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LITA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Tirana lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 2. juuni 2025 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 22. juuni 2026 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Airbus A321neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Thessaloniki]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SKG || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LGKR || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Thessaloniki lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ellinair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320 ja Boeing 737-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Torsby]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TYF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESST || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Torsby lennujaam]] (vahemaandusega Stockholm) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Trondheim]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Norra}} Norra || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TRD || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ENVA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Trondheimi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 5. september 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 (2011–2012), Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170 (2012–2015)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Turu]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TKU || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFTU || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Turu lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. oktoober 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. november 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. veebruar 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Turku Air]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Piper PA-31]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Vaasa]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | VAA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFVA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Vaasa lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. november 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. veebruar || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| rowspan=&quot;8&quot; | [[Varssavi]] || rowspan=&quot;8&quot; | {{riigi ikoon|Poola}} Poola || rowspan=&quot;8&quot; | WAW || rowspan=&quot;8&quot; | EPWA || rowspan=&quot;8&quot; | [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam]] || rowspan=&quot;4&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. juuli 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ? || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72 ja Boeing 737-400/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer ERJ 145 ja Embraer E-170 (2004–2008)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. mai 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2010–2011) ja Embraer E-170/E-175 (2010–2015)
|-
| 16. juuli 2020 || - || Boeing 737-800/MAX 8 ja Embraer E-170/E-175/E-190/E-195/E-295
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator [[EuroLOT]]) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juulil 1997 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. märts 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier Dash 8 Q400 (2015)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator Nordica) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. juuni 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170/E-175 (2015–2017)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator Regional Jet)|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuli 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. märts 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 29. märts 2026 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A321neo
|-
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Veneetsia]] || rowspan=&quot;4&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan=&quot;3&quot; | VCE || rowspan=&quot;3&quot; | LIPZ || rowspan=&quot;3&quot; | [[Veneetsia Marco Polo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. juuni 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. september 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. märts 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. veebruar 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A321Neo
|-
| 3. detsember 2025 || - || Airbus A321Neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TFS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIPH || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Treviso Sant'Angelo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Viin]] || rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Austria}} Austria || rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | VIE || rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LOWW || rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Viini rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Austrian Airlines]]i tütarettevõte [[Tyrolean Airways]] või [[Lauda Air]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 1997 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2001 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ100LR (2000–2001), Bombardier Dash 8 Q400 (1997 – mai 2000) ja Fokker 70 (1997 – mai 2000)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; |Austrian Airlinesi tütarettevõtte Tyrolean Airways || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 2002 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ100LR
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Rheintalflug]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2001 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 2002 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer 145
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. juuni 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. jaanuar 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. märts 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. aprill 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. mai 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. oktoober 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2015–2018), Bombardier CS300 (2017–2018) ja Bombardier Dash 8 Q400 (2015–2020)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 30. märts 2026 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Laudamotion]] (operaator Ryanair) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. juuni 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320 ja Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. august 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;11&quot; | [[Vilnius]] || rowspan=&quot;11&quot; | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || rowspan=&quot;11&quot; | VNO || rowspan=&quot;11&quot; | EYVI || rowspan=&quot;11&quot; | [[Vilniuse lennujaam|Vilniuse rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. oktoober 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 (2003–2005), Fokker 50 (1996–2003) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1996)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. september 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. märts 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2011–2013) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 5. september 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 42, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2011–2013)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lithuanian Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 2000
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. september 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| 18. aprill 2016 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-500 (2016–2018) ja Bombardier Dash 8 Q400 (2016–2020)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[flyLAL]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Saab 2000
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Turkish Airlines || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 11. juuni 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 28. märts 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Airbus A319/A320/A321 ja Boeing 737-800
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| [[Air Lituanica]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 12. märts 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 22. mai 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Embraer E-175
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, British Aerospace ATP (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| Wizz Air || 12. detsember 2025 || - || Airbus A321neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| [[Östersund]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| OSD || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| ESNZ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| [[Åre Östersundi lennujaam]] (vahemaandusega Stockholm) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| BAe Jetstream 31/32
|}

=== Tšarterlennud ===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
!Lennufirma
!Sihtkohad
|-
|[[Austrian Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Innsbrucki lennujaam|Innsbruck]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=flightradar24.com|url=https://www.flightradar24.com/2018-07-11/09:00/120x/AUA2672/1d15b83d|pealkiri=Austrian Airlines- Tallinn to Innsbruck|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Corendon Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]]
|-
|[[Nordica]]
|'''Hooajalised:''' [[Bergamo Orio al Serio lennujaam|Bergamo]], [[Genfi lennujaam|Genf]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]]
|-
|[[Pegasus Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]]
|-
|[[Tailwind Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]], [[Burgasi lennujaam|Burgas]]
|-
|[[SmartLynx Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Alghero Fertilia lennujaam|Alghero]], [[Alicante Elche lennujaam|Alicante]], [[Bilbao lennujaam|Bilbao]], [[Korfu rahvusvaheline lennujaam|Korfu]], [[Cagliari Elmase lennujaam|Cagliari]], [[Catania Fontanarossa lennujaam|Catania]], [[Chaniá rahvusvaheline lennujaam|Chaniá]], [[Faro lennujaam|Faro]], [[Friedrichshafeni lennujaam|Friedrichshafen]], [[Fuerteventura lennujaam|Fuerteventura]], [[Gran Canaria lennujaam|Gran Canaria]], [[Madeira lennujaam|Funchal]], [[Eivissa lennujaam|Ibiza]], [[Innsbrucki lennujaam|Innsbruck]], [[Málaga lennujaam|Málaga]], [[Olbia Costa Smeralda lennujaam|Olbia]], [[Palermo lennujaam|Palermo]], [[Palma de Mallorca lennujaam|Palma de Mallorca]], [[Francisco de Sá Carneiro lennujaam|Porto]], [[Rhodose rahvusvaheline lennujaam|Rhodos]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]], Tenerife ([[Tenerife Põhjalennujaam|põhja]]- ja [[Tenerife Lõunalennujaam|lõunalennujaam]]), [[Valencia lennujaam|Valencia]]
|}

=== Kaubalennud ===
[[Fail:B747 Pullmantur Air EC-KXN MLA March 2011.jpg|pisi|[[Pullmantur Air]] alustas tšarterlende [[14. juuli|14. juulil]] [[2012]] kahe [[Boeing 747]] ja kolme [[Airbus 321]]-ga.&lt;ref name=&quot;9m4FF&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;puZOK&quot; /&gt;]]
{| class=&quot;wikitable sortable jquery-tablesorter&quot;
!Lennufirma
!Sihtkohad
|-
|[[Airest]]
|[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]]
|-
|[[ASL Airlines Belgium]]
|[[Malmö]], [[Turu]], [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]]
|-
|[[Cargolux]]
|[[Findeli lennujaam|Luxembourg]]
|-
|[[FedEx Express]]
|[[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdam]]
|-
|[[DHL Aviation]]
|[[Bukaresti Henri Coandă rahvusvaheline lennujaam|Bukarest]], [[Budapesti lennujaam|Budapest]]
|-
|[[Genex]]
|[[Belgradi Nikola Tesla lennujaam|Belgrad]], [[Minski rahvusvaheline lennujaam|Minsk]]
|-
|[[Silk Way Airlines]]
|[[Bakuu Heydər Əliyevi rahvusvaheline lennujaam|Bakuu]]
|-
|[[UPS Airlines]]
|[[Viini rahvusvaheline lennujaam|Viin]]
|}

=== Magnetic MRO lennukihoolduses käivad lennufirmad ===
[[Magnetic MRO]] on Tallinna lennujaamas asuv lennukite hooldusfirma. Allpool on loetletud lennufirmad, kes kasutavad Magnetic MRO teenust.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Lennufirma
!Lennufirma koduriik
!Lennufirma sihtkohtade arv
!Lennufirma lennukite arv
|-
|[[airBaltic]]
|[[Läti]]
|68
|30
|-
|[[SmartLynx Airlines|SmartLynx]]
|[[Läti]]
| –
|20
|-
|[[Austrian Airlines]]
|[[Austria]]
|130
|82
|-
|[[Brussels Airlines]]
|[[Belgia]]
|96
|51
|-
|[[Thomas Cook Airlines|Thomas Cook Group]]
|[[Suurbritannia]]
|200
|88
|-
|[[Finnair]]
|[[Soome]]
|132
|79
|-
|[[Scandinavian Airlines]]
|[[Rootsi]], [[Taani]], [[Norra]]
|119
|182
|-
|[[Nordica]]
|[[Eesti]]
|27
|16
|-
|[[Air Peace]]
|[[Nigeeria]]
|8
|11
|-
|[[Vueling Airlines|Vueling]]
|[[Hispaania]]
|163
|107
|-
|[[Jet Time]]
|[[Taani]]
|53
|10
|-
|[[easyJet]]
|[[Suurbritannia]]
|124
|218
|-
|[[Aeroflot]]
|[[Venemaa]]
|129
|224
|-
|[[NextJet]]
|[[Rootsi]]
|20
|15
|-
|[[Windrose Airlines]]
|[[Ukraina]]
|16
|11
|-
|[[Air Nostrum]]
|[[Hispaania]]
|58
|45
|-
|[[Grand Cru Airlines]]
| –
| –
| –
|-
|[[Primera Air]]
|[[Island]]
|36
|9
|-
|[[Rossiya]]
|[[Venemaa]]
|80
|61
|-
|[[LOT Polish Airlines]]
|[[Poola]]
|90
|58
|-
|[[Ryanair]]
|[[Iirimaa]]
|205
|413
|-
|[[Turkish Airlines]]
|[[Türgi]]
|302
|328
|-
|[[Onur Air]]
|[[Türgi]]
|38
|24
|-
|[[Utair]]
|[[Venemaa]]
|72
|65
|-
|[[ASL Airlines]]
| –
| –
| –
|-
|[[Azman Air]]
|[[Nigeeria]]
|10
|5
|-
|[[Med-View Airlines]]
|[[Nigeeria]]
|13
|7
|-
|[[Cargoair]]
|[[Bulgaaria]]
| –
|8
|-
|[[ALROSA|Alrosa]]
|[[Venemaa]]
| –
| –
|-
|[[Swift Air]]
|[[Ameerika Ühendriigid]]
|1
|13
|-
|[[British Airways]]
|[[Suurbritannia]]
|183
|273
|-
|[[Cimber]]
|[[Taani]]
| –
|9
|-
|[[West Atlantic]]
|[[Rootsi]]
|–
|56
|-
|[[Air Astana]]
|[[Kasahstan]]
|64
|31
|-
|[[SkyTaxi]]
|[[Poola]]
| –
|2
|-
|[[Airest]]
|[[Eesti]]
|14
|9
|-
|[[Carpatair]]
|[[Rumeenia]]
|2
|3
|-
|[[AerCap]]
|[[Iirimaa]]
| –
| –
|-
|[[ExecuJet Aviation Group]]
|[[Šveits]]
| –
| –
|-
|[[West Coast Aviation]]
| –
| –
| –
|-
|[[Nordavia]]
|[[Venemaa]]
|21
|9
|}

=== Tallinna lennujaama sihtkohtade soovinimekiri ===

==== TOP lühi- ja keskmaa lennuliinid&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=anna.aero|url=http://www.therouteshop.com/profiles/tallinn-airport/|pealkiri=Lennart Meri Tallinn Airport (TLL) {{!}} Unserved Routes in the Route Shop|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-12-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191204113342/http://www.therouteshop.com/profiles/tallinn-airport/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Sihtkoht
!Sihtkoha riik
!Potentsiaalsed lennufirmad
!Lisainfo
|-
|[[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona]]
|[[Hispaania]]
|[[airBaltic]], [[easyJet]], [[Ryanair]], [[Vueling]]
|
|-
|[[Bergen]]
|[[Norra]]
|airBaltic, [[Norwegian Air Shuttle|Norwegian]], [[Scandinavian Airlines|SAS]]
|
|-
|[[Billungid|Billund]]
|[[Taani]]
|airBaltic
|
|-
|[[Budapest]]
|[[Ungari]]
|airBaltic, Ryanair, [[Wizz Air]]
|
|-
|[[Bukarest]]
|[[Rumeenia]]
|airBaltic, [[Blue Air]], [[TAROM]], Wizz Air
|
|-
|[[Dubai]]
|[[Araabia Ühendemiraadid]]
|airBaltic, [[Emirates Airline|Emirates]], [[flydubai]]
|[[Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister|Ettevõtlusministri]] andmeil on huvi Tallinna suunal üles näidanud [[Emirates Airline|Emirates]] ja [[flydubai]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Postimees|url=https://tehnika.postimees.ee/6488478/varsti-voib-saada-otse-lennata-tallinnast-dubaisse|pealkiri=Varsti võib saada otse lennata Tallinnast Dubaisse|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Düsseldorf]]
|[[Saksamaa]]
|airBaltic, [[Eurowings]], Ryanair
|
|-
|[[Göteborgi lennujaam|Göteborg]]
|[[Rootsi]]
|airBaltic, Norwegian, Ryanair, SAS
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=anna.aero|url=https://www.anna.aero/2019/12/10/80-unserved-routes-within-europe-with-median-25000-passengers/|pealkiri=80 unserved routes within Europe with median 25,000 passengers|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-08-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200811044612/https://www.anna.aero/2019/12/10/80-unserved-routes-within-europe-with-median-25000-passengers/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Genf]]
|[[Šveits]]
|airBaltic, easyJet, Swiss
|
|-
|[[Köln]]
|[[Saksamaa]]
|airBaltic, Eurowings, Ryanair
|
|-
|[[Lissabon]]
|[[Portugal]]
|airBaltic, [[TAP Air Portugal]]
|
|-
|[[Madrid]]
|[[Hispaania]]
|airBaltic, [[Air Europa]], [[Iberia]], Ryanair
|
|-
|[[Manchesteri lennujaam|Manchester]]
|[[Suurbritannia]]
|airBaltic, easyJet, Ryanair
|
|-
|[[Praha]]
|[[Tšehhi]]
|airBaltic, [[Czech Airlines]]
|
|-
|[[Reykjavík|Reykjavik]]
|[[Island]]
|airBaltic, [[Icelandair]]
|
|-
|[[Rooma]]
|[[Itaalia]]
|airBaltic, [[Alitalia]], easyJet, Ryanair, Vueling
|Lennuliini alustab airBaltic (alustab 30. märtsil 2020)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Postimees|url=https://tarbija24.postimees.ee/6846534/tallinnast-saab-varsti-otse-lennata-kolme-euroopa-suurlinna|pealkiri=Tallinnast saab varsti otse lennata kolme Euroopa suurlinna|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Sofia]]
|[[Bulgaaria]]
|airBaltic, Ryanair, Wizz Air
|
|-
|[[Stavanger]]
|[[Norra]]
|airBaltic, Norwegian, SAS
|
|-
|[[Tel Aviv]]
|[[Iisrael]]
|airBaltic, Ryanair, Wizz Air
|
|-
|[[Thbilisi]]
|[[Gruusia]]
|airBaltic, [[Georgian Airlines]]
|
|-
|[[Veneetsia]]
|[[Itaalia]]
|airBaltic, easyJet
|
|-
|[[Zürich]]
|[[Šveits]]
|airBaltic, Swiss
|Lennuliini alustab airBaltic (alustab 31. märtsil 2020)
|}

==== TOP kaugmaa lennuliinid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Sihtkoht
!Sihtkoha riik
!Potentsiaalsed lennufirmad
|-
|[[New York]]
|[[Ameerika Ühendriigid]]
|[[LOT Polish Airlines]], [[Delta Airlines|Delta Air Lines]], [[American Airlines]]
|-
|[[Toronto]]
|[[Kanada]]
|LOT Polish Airlines, [[Air Canada]]
|-
|[[Peking]]
|[[Hiina|Hiina Rahvavabariik]]
|LOT Polish Airlines, [[Air China]], [[Hainan Airlines]]
|-
|[[Narita rahvusvaheline lennujaam|Tokyo]]
|[[Jaapan]]
|LOT Polish Airlines, [[All Nippon Airways]], [[Japan Airlines]]
|-
|[[Suvarnabhumi rahvusvaheline lennujaam|Bangkok]]
|[[Tai]]
|LOT Polish Airlines, [[Thai Airways International|Thai Airways]]
|}

== Statistika ==
Aastast 1998 on lennujaama läbinud reisijate arv kasvanud igal aastal 14,2%. 20. septembril 2005 Tallinna Lennujaamast sai miljoni-jaam. 16. novembril 2012 ületati Tallinna lennujaamas esimest korda tegutsemisajal aastas kahe miljoni reisija piir.&lt;ref name=&quot;EZqoX&quot; /&gt; 31. detsembril 2018 Tallinna Lennujaama aastane reisijate arv ületas kolme miljoni piiri.

2016. aasta populaarseimad sihtkohad olid [[Frankfurdi lennujaam|Frankfurt]] ja [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]]. Frankurti lendas 12% reisijatest, Helsingisse 12%, [[Riia lennujaam|Riiga]] 10%, [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslosse]] 7%, [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholmi]] 7%, [[London]]isse 5%, [[Moskva]]sse 5%, [[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdami]] 4%, [[Milano]]sse 4% ja [[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagenisse]] 4%. Need sihtkohad moodustasid 70% Tallinna lennujaama sihtkohtadest.

=== Reisijate statistika ===
{{Lennujaam-Statistika|iata=TLL|début=1990}}

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:right&quot;
|+ '''Tallinna lennujaama''' statistika (alates 1992)
! Aasta !! Reisijaid !! Lennu-&lt;br /&gt;operatsioone !! Lennukaup&lt;br /&gt;ja post&lt;br /&gt;(tonnides)
|-
! 1992
| 205 776 || 11 000 || 1124
|-
! 1993
| 239 760 || 12 170 || 1417
|-
! 1994
| 336 282 || 13 378 || 2362
|-
! 1995
| 366 919 || 13 784 || 2488
|-
! 1996
| 431 212 || 16 695 || 3997
|-
! 1997
| 502 442 || 21 455 || 5590
|-
! 1998
| 563 946 || 24 951 || 5991
|-
! 1999
| 550 747 || 23 590 || 5326
|-
! 2000
| 559 658 || 23 358 || 4690
|-
! 2001
| 573 493 || 23 633 || 4543
|-
! 2002
| 605 697 || 26 226 || 4292
|-
! 2003
| 715 859 || 25 294 || 5080
|-
! 2004
| 997 461 || 28 149 || 5237
|-
! 2005
| 1 401 059 || 33 610 || 9937
|-
! 2006
| 1 541 832 || 33 989 || 10 361
|-
! 2007
| 1 728 430 || 38 844 || 22 764
|-
! 2008
| 1 811 536 || 41 654 || 41 867
|-
! 2009
| 1 346 236 || 32 572 || 2001
|-
! 2010
| 1 384 831 || 33 587 || 11 960
|-
! 2011
| 1 913 172 || 40 298 || 18 371
|-
! 2012
| 2 206 692 || 48 531 || 23 921
|-
! 2013
| 1 958 801 || 37 856 || 20 941
|-
! 2014
| 2 017 371 || 37 791 || 19 860
|-
! 2015
| 2 166 820 || 41 513 || 16 156
|-
! 2016
| 2 221 615 || 40 938 || 12 054
|-
! 2017
| 2 648 361 || 45 235 || 11 345
|-
! 2018
| 3 007 644 || 48 568 || 11 518
|-
! 2019
| 3 267 909 || 47 867 || 10 916
|-
! 2020
| 863 585 || 22 962 || 9 181
|-
! 2021
| 1 301 066 || 26 689|| 9 559
|-
! 2022
| 2 748 089 || 38 044 || 11 110
|-
! 2023
| 2 961 569 || 38 155 || 8 753
|-
! 2024
| 3 491 799 || 42 403 || 9 909
|-
! 2025
| 3 488 104 || || 
|-
|}

{| style=&quot;border:solid 1px #aaa;&quot; cellpadding=&quot;10&quot; cellspacing=&quot;0&quot;
|+'''Lennart Meri Tallinna lennujaama reisijate koguarv tuhandetes 1992–2025'''
|-
| {{Diagramm
| width = 800
| height = 200
| type = rect
| x = 1992, 1993, 1994, 1995, 1996, 1997, 1998, 1999, 2000, 2001, 2002, 2003, 2004, 2005, 2006, 2007, 2008, 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021, 2022, 2023, 2024, 2025
| xAxisAngle = -40
| y = 205, 239, 336, 366, 431, 502, 563, 550, 559, 573, 605, 715, 997, 1401, 1541, 1728, 1811, 1346, 1384, 1913, 2206, 1958, 2017, 2167, 2221, 2648, 3008, 3267, 863, 1300, 2748, 2961, 3492, 3488
| yGrid=
}}
Viimane täiendus 1. jaanuaril 2026.
|}
'''Baltimaade hõivatumad lennujaamad'''
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;text-align:right;font-size:85%&quot;
! Lennujaam
! 2025
! 2024
! 2023
! 2022
! 2021
! 2020
! 2019
! 2018
! 2017
! 2016
! 2015
! 2014
! 2013
! 2012
! 2011
! 2010
! 2009
! 2008
! 2007
! 2006
! 2005
! 2004
! 2003
! 2002
! 2001
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Riia lennujaam]]
|nowrap| 7 111 000
|nowrap| 7 120 000
|nowrap| 6 630 891
|nowrap| 5 380 779
|nowrap| 2 353 051
|nowrap| 2 011 155
|nowrap| 7 798 382
|nowrap| 7 056 099
|nowrap| 6 097 765
|nowrap| 5 400 243
|nowrap| 5 162 675
|nowrap| 4 814 073
|nowrap| 4 793 045
|nowrap| 4 767 764
|nowrap| 5 106 692
|nowrap| 4 663 647
|nowrap| 4 066 854
|nowrap| 3 690 549
|nowrap| 3 160 945
|nowrap| 2 495 020
|nowrap| 1 878 035
|nowrap| 1 060 426
|nowrap| 711 753
|nowrap| 633 322
|nowrap| 622 647
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Vilniuse lennujaam]]
| 5 113 452
| 4 803 725
| 4 406 019
| 3 915 960
| 1 898 817
| 1 312 468
| 5 004 921
| 4 922 949
| 3 761 837
| 3 814 001
| 3 336 084
| 2 942 670
| 2 661 869
| 2 208 096
| 1 712 467
| 1 373 859
| 1 308 632
| 2 048 439
| 1 717 222
| 1 451 468
| 1 281 872
| 964 164
| 719 850
| 634 991
| 584 171
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | Tallinna lennujaam
| 3 488 104
| 3 491 799
| 2 961 569
| 2 748 089
| 1 300 378
| 863 585
| 3 267 909
| 3 007 644
| 2 648 361
| 2 221 615
| 2 166 820
| 2 037 371
| 1 958 801
| 2 206 791
| 1 913 172
| 1 384 831
| 1 346 236
| 1 811 536
| 1 728 430
| 1 541 832
| 1 401 059
| 997 941
| 715 859
| 605 697
| 573 493
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; nowrap | [[Kaunase lennujaam]]
| 1 600 000
| 1 427 284
| 1 300 424
| 1 159 184
| 487 532
| 368 645
| 1 160 591
| 1 011 067
| 1 186 074
| 740 448
| 747 284
| 724 314
| 695 509
| 830 268
| 872 618
| 809 732
| 456 698
| 410 165
| 390 881
| 248 228
| 77 350
| 27 113
| 21 732
| 19 891
| 20 137
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Palanga lennujaam]]
| 448 400
| 377 615
| 307 090
| 274 879
| 85 895
| 123 948
| 338 309
| 316 643
| 297 197
| 232 630
| 145 441
| 132 931
| 127 890
| 128 169
| 111 133
| 102 528
| 104 600
| 101 586
| 93 379
| 110 828
| 94 000
| 76 020
| 46 666
| 45 971
| 45 660
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Tartu lennujaam]]
| 44 489
| 27 270
| 1 080
| 8 653
| 497
| 5 869
| 28 322
| 26 092
| 30 296
| 29 594
| 21 117
| 14 493
| 13 690
| 20 302
| 18 583
| 23 504
| 9 707
| 826
| 1 182
| 1 638
| 902
| 1 268
| 1 608
| 1 534
| 1 865
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Kuressaare lennujaam]]
| 34 776
| 42 490
| 42 232
| 38 749
| 29 447
| 16 858
| 24 614
| 23 166
| 19 231
| 13 289
| 14 458
| 13 665
| 13 163
| 11 421
| 17 822
| 19 702
| 19 519
| 23 752
| 20 026
| 18 341
| 18 071
| 15 091
| 12 156
| 10 976
| 3 752
|}

== Ühistransport ==
[[Fail:Tallinn airport tram.jpg|pisi|CAF Urbos tramm lennujaama trammiterminalis]]
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
|+ Tallinna lennujaamast väljuvad bussi- ja trammiliinid
! Transpordiliik
! Vedaja
! Liin
! Sihtkoht
|-
|Tramm||[[Tallinna Linnatranspordi AS]]||4||[[Südalinn|Kesklinn]], [[Tondi]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||2||[[Vanasadam|Kesklinn, Reisisadam]] (A-terminal)
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||49||[[Pirita]], [[Viimsi]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||65||[[Lasnamäe]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[[Lux Express]]||724||[[Tartu]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[[Simple Express]]||152||[[Tartu]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[https://abuss.ee/index.php/soiduplaan ABuss (ööliin)]||239||[[Tartu]]
|}

Nii tramm kui ka bussid väljuvad lennujaamahoone põhjapoolse otsa juurest (trammiterminali eest), kuid kesklinna ja reisisadama suunas väljuva nr 2 bussi peatus asub [[Tartu maantee]]l, teisel pool ehitatavat parkimismaja ega ole ühistransporditerminalist (trammiterminalist) otse nähtav. Seetõttu on turistil lihtsam kasutada kesklinna sõiduks trammi kui bussi. Trammiterminali juurest väljuvad nr 2 liini bussid suunduvad [[Mõigu|Mõiku]], mitte kesklinna/sadamasse. Liin nr 65 viib Lasnamäele.

Trammid väljuvad enamasti 6-minutilise intervalliga, nr 2 buss 20-minutilise intervalliga.

== Rahvusvaheline tunnustus ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Aasta
!Auhind/tunnustus
!Kategooria
!Saavutus
!Viide
|-
|2012
|EURO ANNIE &quot;Lennujaama kasvu auhind&quot;
anna.aerolt
|1–2 miljonit reisijat
|Võitis
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=anna.aero|url=http://www.anna.aero/2012/05/30/yet-more-anna-aero-euro-annie-celebrations-pula-5-new-airlines-and-tallinn-38pc-growth/|pealkiri=auhind|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2013
|Design Management Euroopa auhind
DME Awardilt
|Auhind parima disaini juhtimise eest avalikus või mittetulundusühingus
|Tunnustatud
|
|-
|2013
|Parim lennujaama maapealne teenus

[[Lufthansa]]lt
|Reisijate ja õhusõidukite teenindamine
|Võitis
|
|-
|2015
|Parima lennujaama auhind
ACI Europe'ilt
|Alla viie miljoni reisijaga lennujaam
|Hõbe
|
|-
|2017
|[[Priority Pass]] lennujaama ootesaalide auhind
Priority Passilt
|Parim äriklassi ootesaal [[Euroopa]]s
|Võitis
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-ariklassi-ootesaal-valiti-euroopa-lennujaamade-seas-parimaks/|pealkiri=Äriklassi ootesaali auhind 2017|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2018
|Airports Council International (ACI) auhind
|Parim lennujaam Euroopas
|Tunnustatud
|&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaam-on-parim-lennujaam-euroopas/|pealkiri=Tallinna Lennujaam on parim lennujaam Euroopas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2020
|Airports Council International (ACI) auhind
|Parim lennujaam Euroopas
|Tunnustatud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-teenindustase-on-jatkuvalt-euroopa-parimate-hulgas/|pealkiri=Tallinna Lennujaam on parim lennujaam Euroopas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2022
|Airports Council International (ACI) auhind
|Parim lennujaam Euroopas
|Tunnustatud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaam-tunnistati-euroopa-parimaks-lennujaamaks/|pealkiri=Tallinna lennujaam tunnistati Euroopa parimaks lennujaamaks|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2023
|Airports Council International (ACI) auhind
|Kahe kuni viiemiljoni reisijaga lennujaam. Premeeriti Tallinna lennujaama ka kolmes kõrvalkategoorias – kõige nauditavam lennujaam Euroopas, kõige lihtsama teekonnaga lennujaam Euroopas ja kõige puhtam lennujaam Euroopas
|Tunnustatud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://airport.ee/tallinna-lennujaam-palvis-kuuendat-aastat-jarjest-euroopa-parima-lennujaama-tiitli/|pealkiri=Tallinna lennujaam pälvis kuuendat aastat järjest Euroopa parima lennujaama tiitli|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2024
|Airport Service Quality (ASQ) auhind
|2024. aasta lennujaamade teeninduskvaliteet – Euroopa parim 2–5 miljoni reisijaga lennujaam
|Tunnustatud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://airport.ee/tallinna-lennujaam-palvis-euroopa-parima-vaikelennujaama-tiitli/|pealkiri=Tallinna Lennujaam pälvis Euroopa parima lennujaama tiitli|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2025
|Airport Service Quality (ASQ) auhind
|2025. aasta lennujaamade teeninduskvaliteet – Euroopa parim 2–5 miljoni reisijaga lennujaam
|Tunnustatud
|
|}

== Õnnetused ==
* 18. septembril 1991 näitas Helsingist Tallinnase startinud Dassault Falcon 20 OH-FFA signalisatsioon parempoolse teliku jäämist väljalastud asendisse. Lennuki kapten otsustas lennu sooritada vähendatud kiirusel. Tallinnale lähenedes teliku tavaprotseduuriga väljalaskmisel veaindikatsioon kadus. Peale maandumist vajus õhusõiduk paremale tiivale seoses parema teliku mittelukustatud olekuga ning sõitis lennurajalt 8 meetrit välja. 12 lennukis viibijat (kelle hulgas oli ka Soome väliskaubandusminister Pertti Salolainen) vigastada ei saanud. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ranter |eesnimi=Harro |pealkiri=Accident Dassault Falcon 20 OH-FFA, Wednesday 18 September 1991 |url=https://asn.flightsafety.org/wikibase/325701 |vaadatud=2025-06-18 |väljaanne=asn.flightsafety.org}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Langovits |eesnimi=Peeter |kuupäev=18. september 1991 |pealkiri=Soome lennuki maandumine Tallinna lennuväljal. Lennukiga saabu Soome väliskaubandusminister Pertti Salolainen. |url=https://www.meediateek.ee/photo/view?id=443701 |vaadatud=18. juuni 2025 |väljaanne=Rahvusarhiivi Meediateek}}&lt;/ref&gt;
* 20. veebruaril 1993 kaaperdati Aerofloti Tu-134 Venemaa-sisesel lennul 2134 [[Roštšino rahvusvaheline lennujaam|Tjumen]]ist [[Pulkovo lennujaam|Peterburi]]. Kaaperdaja nõudis, et ta viidaks USA-sse, ent kuna polnud piisavalt kütust, soovis ta lennata Helsingisse, kuid nõustus lõpuks Tallinnaga. Pärast Tallinna lennujaamas maandumist ning viis ja pool tundi kestnud läbirääkimisi vabastati 30 reisijat. Seejärel lendas lennuk Stockholmi Arlanda lennujaama, kus kaaperdaja koos oma abikaasa ja lapsega alistus Rootsi võimudele.&lt;ref name=&quot;jDsYP&quot; /&gt;
* 24. novembril 1994 kaaperdasid kolm reisijat Aerofloti Tu-134 Venemaa-sisesel lennul [[Sõktõvkari lennujaam]]ast [[Pulkovo lennujaam|Peterburi]] ning nõudsid lennuki lendamist [[Taani]]. Nad andsid alla Tallinna lennujaamas tundidepikkuste läbirääkimiste järel.&lt;ref name=&quot;4ivhs&quot; /&gt;
* 10. veebruaril 2003 kukkus alla Enimexi [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingisse]] startiv [[Antonov An-28]] tüüpi ES-NOY. Kolmest kaubalennuki pardal olnust hukkus kaks, kapten ja piloot; lennuki mehaanik pääses vigastustega.&lt;ref name=&quot;HdGcb&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;gD3ac&quot; /&gt;
* 27. märtsil 2006 süttis Tallinna lennujaamas seisev [[Airest]]i lennuk [[Let L-410 Turbolet|Let L-410UVP-E20C]] ES-LLG. Lennuk sai palju kannatada, kuid hiljem see parandati. Õnnetuses ei saanud keegi viga.&lt;ref name=&quot;jsK02&quot; /&gt;
[[Fail:Lennuk ülemiste järves.jpg|pisi|[[Antonov An-26]] [[Ülemiste järv]]e jääl]]
* 18. märtsil 2010 sooritas [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingist]] tulev [[Exin]]i [[Antonov An-26]] SP-FDO hädamaandumise [[Ülemiste järv]]e jääle. Lennukil oli probleeme maandumisrataste ja ühe mootoriga.&lt;ref name=&quot;bnAQ8&quot; /&gt; Lennu tellis DHL. Kaks meeskonnaliiget kuuest said vigastusi.&lt;ref name=&quot;AH428d13ae&quot; /&gt;
* 25. augustil 2010 tegi Exini Antonov An-26 tüüpi lennuk SP-FDP hädamaandumise. Tallinnast õhkutõusmisel purunes lennukil telik, mistõttu lennuk maandus otsekohe. Lend pidi suunduma Helsingisse. Õnnetuses ei saanud keegi viga.&lt;ref name=&quot;TnLEu&quot; /&gt;
* 8. veebruaril 2013 libises maandumisjärgsel värava poole liikumises rajalt välja [[Sabiha Gökçeni rahvusvaheline lennujaam|Istanbuli Sabiha Gökçeni lennujaamast]] [[ULS Airlines Cargo|startinud ULS Airlines Cargo]] lennuk [[Airbus A300|Airbus A300B4]] TC-KZV. Kõik õhkutõusud ja maandumised tühistati kaheks ja pooleks tunniks, startida ja maanduda said ainult lennukid, mis ei vajanud täispikkuses lennurada. Lennukid suunati Helsingisse ja Riiga.&lt;ref name=&quot;RgBLM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;XksNq&quot; /&gt; Juhtunus inimesed viga ei saanud.&lt;ref name=&quot;qZdZ7&quot; /&gt;
* 14. augustil 2014 sooritas hädamaandumise [[Estonian Air]]i lend 473 lennuk [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ900NG]] ES-ACC, sest õhkutõusul kell 18.10 purunes rehv. Lennuk 86 inimesega pardal maandus kell 20.30, selleks ajaks oli ära kasutatud enamik kütusest.&lt;ref name=&quot;6ngAP&quot; /&gt; Lennu sihtkoht oli [[Amsterdami Schipholi lennujaam]]. Juhtunus keegi vigastada ei saanud.&lt;ref name=&quot;Vu5SE&quot; /&gt;
* 11. juulil 2015 kell 5.12 lõhkesid [[Novosibirski Tolmatševo lennujaam]]ast tulnud [[Aviastar-TU]] lennukil [[Tupolev Tu-204]] pärast maandumist Tallinna lennujaamas rehvid. Vigastatuid polnud.&lt;ref name=&quot;1PKfB&quot; /&gt;
* 28. veebruaril 2018 kell 17.11 tegi Tallinna lennujaamas hädamaandumise [[SmartLynx Airlines Estonia|SmartLynxi]] [[Airbus A320]]. Hädamaandumise ajal sõitis lennuk lennurajalt välja. Lennuki pardal oli seitse meeskonnaliiget: kaks pilooti, neli lennuõpilast ja üks inspektor. Lennujaama rada oli esialgu suletud maandumiseks kuni kella 22.00 ning lennujaam võimaldas lennuvedajatel vajaduspõhiselt õhku tõusta lühendatud lennurajalt.{{lisa viide}}

== Vaata ka ==
* [[Nokakivi]]

== Viited ==
{{viited|allikad= &lt;ref name=&quot;wad&quot;&gt;[http://www.gcmap.com/airport/TLL Great Circle Mapper]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EEQJG&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=16. november 2016 |pealkiri=Tallinna Lennujaama lennurada püstitas Baltikumi rekordi. Mida on plaanis veel teha? |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/76299587/tallinna-lennujaama-lennurada-pustitas-baltikumi-rekordi-mida-on-plaanis-veel-teha |vaadatud=2024-12-29 |väljaanne=Delfi Ärileht |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fZ77L&quot;&gt;{{cite web|title=Lennart Meri nimi lennujaama katusel maksnuks miljon krooni|url=http://www.ekspress.ee/2009/03/19/eesti-uudised/40464-lennart-meri-nimi-lennujaama-katusel-maksnuks-miljon-krooni|date=29. märts 2009|accessdate=11. mai 2015|language=eesti|archive-date=2009-03-22|archive-url=https://web.archive.org/web/20090322193356/http://www.ekspress.ee/2009/03/19/eesti-uudised/40464-lennart-meri-nimi-lennujaama-katusel-maksnuks-miljon-krooni|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Eesti Päevaleht&quot;&gt;{{cite news |title=70-aastane Tallinna lennujaam alustas Ida-Euroopa suurimana|first=Ardo |last=Kaljuvee|url=http://www.epl.ee/news/kultuur/70-aastane-tallinna-lennujaam-alustas-ida-euroopa-suurimana.d?id=51058422|publisher=epl.ee |date=30. september 2006 |accessdate=11. mai 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Cargo Terminal&quot;&gt;{{cite news |title=Tallinn Airport&amp;nbsp;– Cargo Terminal |url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/associates/Cargo/Facilities/?articleID=630 |accessdate=11. mai 2015 |archive-date=2011-07-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110701175832/https://www.tallinn-airport.ee/eng/associates/Cargo/Facilities/?articleID=630 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RmEGK&quot;&gt;{{cite news |title=Lennujaamade Nõukogu tunnustas Tallinna Lennujaama rohepüüdlusi |url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?archive=1&amp;year=2013&amp;newsID=6229#.VVC_KPntmko |publisher=www.tallinn-airport.ee |date=11. jaanuar 2013 |accessdate=11. mai 2013 |archive-date=2015-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150518073658/http://www.tallinn-airport.ee/news/?archive=1&amp;year=2013&amp;newsID=6229#.VVC_KPntmko |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5VbgZ&quot;&gt;{{cite web|title=Tallinn Airport&amp;nbsp;– The Cohesion Fund projects|url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/aboutcompany/thecohesionfundprojects|accessdate=11. mai 2015|archive-date=2013-03-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20130329181311/https://www.tallinn-airport.ee/eng/aboutcompany/thecohesionfundprojects|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6FJMM&quot;&gt;{{cite web|title=Lennujaama nõukogu arutab nimevahetust|url=http://www.postimees.ee/300306/online_uudised/196439.php|publisher=Postimees|date=29. märts 2006|accessdate=11. mai 2015|archive-date=2007-10-12|archive-url=https://web.archive.org/web/20071012045659/http://www.postimees.ee/300306/online_uudised/196439.php|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PUbis&quot;&gt;{{cite web |title=Uuenenud lennujaam saab kevadel Lennart Meri nimeliseks|url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?newsID=3556 |publisher=Tallinna lennujaam |date=21. september 2008|accessdate=11. mai 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;I1ZkP&quot;&gt;{{cite news |title=1,9 million passengers served in 2011 |url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/news/?archive=1&amp;year=2012&amp;newsID=6070 |publisher=www.tallinn-airport.ee |date=9. jaanuar 2012 |accessdate=11. mai 2015 |archive-date=2015-04-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402133415/https://www.tallinn-airport.ee/eng/news/?archive=1&amp;year=2012&amp;newsID=6070 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fem4P&quot;&gt;{{cite news |first=Teijo |last=Niemelä |title=Pullmantur revives Tallinn's turnaround sector |url=http://www.cruisebusiness.com/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=2685:pullmantur-revives-tallinns-turnaround-sector&amp;catid=43:latest-news-catecory&amp;Itemid=115|publisher=www.cruisebusiness.com |date= 16. juuli 2012|accessdate=11. mai 2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KFPAX&quot;&gt;{{cite news |title=Lennujaama 76. aasta tähtsündmus oli pööringusuvi |url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?newsID=6184|publisher=www.tallinn-airport.ee |date=20. september 2012 |accessdate=11. mai 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3kMpO&quot;&gt;{{cite news | title = Pööringuga käis Eestis 25 000 hispaanlast | url = http://arileht.delfi.ee/news/tarbija/pooringuga-kais-eestis-25-000-hispaanlast.d?id=67525886 | work = Ärileht.ee | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 30. detsember 2013 | accessdate = 11. mai 2015 | archive-date = 2013-12-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20131231122957/http://arileht.delfi.ee/news/tarbija/pooringuga-kais-eestis-25-000-hispaanlast.d?id=67525886 | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lRPHG&quot;&gt;{{cite news |title= Tallinna külastab suvehooaja esimene kruiisilaev Astor |url= http://www.ts.ee/uudised?&amp;art=335 |publisher= Tallinna Sadam |date= 29. aprill 2012 | accessdate= 11. mai 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;U2fDo&quot;&gt;{{cite news|title=Online-intervjuu Erik Sakkoviga: Kas lennujaama tormiline kasv jätkub?|url=http://www.logistikauudised.ee/interview/2012/1/23/online-intervjuu-erik-sakkoviga-kas-lennujaama-tormiline-kasv-jatkub|publisher=logistikauudised.ee|accessdate=11. mai 2015|language=eesti|archive-date=2015-06-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20150604202721/http://www.logistikauudised.ee/interview/2012/1/23/online-intervjuu-erik-sakkoviga-kas-lennujaama-tormiline-kasv-jatkub|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mjpbI&quot;&gt;{{cite news |first=Martin |last=Hanson |title=Erik Sakkov: üritame avada kõiki uksi ja flirdime kõikidega |url=http://majandus.delfi.ee/news/tarbija/erik-sakkov-uritame-avada-koiki-uksi-ja-flirdime-koikidega.d?id=61554726 |publisher=Delfi Majandus |accessdate=11. mai 2015 |language=eesti }}{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zxhAQ&quot;&gt;{{cite news |title=Tallinn airport to extend the runway to reduce noise level |url=http://www.baltic-course.com/eng/transport/?doc=84100 |work= The Baltic Course | date = 25. november 2013 | accessdate=12. mai 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;y8QUW&quot;&gt;{{cite news | title = Lennujaamale kavandatakse lennukiremondihoonet | url = http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lennujaamale-kavandatakse-lennukiremondihoonet.d?id=66271404 | work = Ärileht.ee | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 11. juuni 2013 | accessdate = 12. mai 2015 | archive-date = 2013-09-23 | archive-url = https://web.archive.org/web/20130923010714/http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lennujaamale-kavandatakse-lennukiremondihoonet.d?id=66271404 | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;h1t9B&quot;&gt;{{cite news|url=http://e24.postimees.ee/2770828/tallinna-lennujaama-kasum-kasvas-mullu-36-protsenti-5-miljoni-euroni|title=Tallinna Lennujaama kasum kasvas mullu 36 protsenti 5 miljoni euroni|author=BNS|newspaper=E24 Majandus|publisher=Postimees|date=23. aprill 2014|accessdate=12. mai 2015|language=eesti|archive-date=2014-04-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20140425234953/https://e24.postimees.ee/2770828/tallinna-lennujaama-kasum-kasvas-mullu-36-protsenti-5-miljoni-euroni|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NfNtY&quot;&gt;{{cite news|url=http://majandus24.postimees.ee/3021893/tallinna-lennujaam-laiendab-eesti-eesistumisaastaks-2-5-miljoniga-terminali|title=Tallinna lennujaam laiendab Eesti eesistumisaastaks 2,5 miljoniga terminali|newspaper=Postimees Majandus|publisher=Postimees|date=10. detsember 2014|accessdate=12. mail 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SNPoH&quot;&gt;[http://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-reisijate-arv-kasvas-mullu-74-protsenti/ Tallinna lennujaam: Tallinna lennujaama reisijate arv kasvas mullu 74 protsenti (vaadatud 25. jaanuaril 2016)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9m4FF&quot;&gt;{{cite news | title = FOTOD: Tallinna lennujaama maandusid võimsad lennukid hispaania turistidega | url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-tallinna-lennujaama-maandusid-voimsad-lennukid-hispaania-turistidega.d?id=64676800 | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 14. juuli 2012 | accessdate = 18. september 2012 | archive-date = 2014-08-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140831091835/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-tallinna-lennujaama-maandusid-voimsad-lennukid-hispaania-turistidega.d?id=64676800 | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;puZOK&quot;&gt;{{cite news | title = Hispaanlaste vastuvõttu kavandati kui lahingut | url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hispaanlaste-vastuvottu-kavandati-kui-lahingut.d?id=64685384 | publisher = www.delfi.ee | language = Estonian | date = 17. juuli 2012 | accessdate = 18. september 2012 | archive-date = 2014-08-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140831083519/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hispaanlaste-vastuvottu-kavandati-kui-lahingut.d?id=64685384 | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EZqoX&quot;&gt;{{cite news | title = FOTOD: Vaata, kuidas saabus Tallinna lennujaama kahe miljones reisija | url = http://majandus.delfi.ee/news/uudised/fotod-vaata-kuidas-saabus-tallinna-lennujaama-kahe-miljones-reisija.d?id=65274122 | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 16. november 2012 | accessdate = 12. mai 2015 }}{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jDsYP&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.dtic.mil/get-tr-doc/pdf?Location=U2&amp;doc=GetTRDoc.pdf&amp;AD=ADA280694|title = Criminal Acts Against Civil Aviation 1993|date = 27. juuni 1994|publisher = Federal Aviation Administration|format = PDF|accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2015-09-24|archive-url = https://web.archive.org/web/20150924130125/http://www.dtic.mil/get-tr-doc/pdf?Location=U2&amp;doc=GetTRDoc.pdf&amp;AD=ADA280694|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4ivhs&quot;&gt;{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=19941124-0|title = ASN Aircraft accident Tupolev 134 RA-65615 ? Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102193958/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=19941124-0|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HdGcb&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.ecaa.ee/index.php?id=1025|title = Lennuõnnetus Tallinna lennuväljal|last = Peterson|first = Toomas|work = http://www.ecaa.ee|publisher = Lennuamet|accessdate = 23. mai 2015|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102192428/http://www.ecaa.ee/index.php?id=1025|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gD3ac&quot;&gt;{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20030210-0|title = ASN Aircraft accident Antonov 28 ES-NOY Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102191828/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20030210-0|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jsK02&quot;&gt;{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20060327-0|title = ASN Aircraft accident Let L-410UVP-E ES-LLG Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102191830/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20060327-0|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bnAQ8&quot;&gt;{{cite news|url = http://www.epl.ee/artikkel/493821|title = DHL-i kaubalennuk sooritas Ülemiste järvele hädamaandumise|last = Rand|first = Erik|date = 18. märts 2010|publisher = [[Eesti Päevaleht]]|language = Estonian|accessdate = 18. märts 2010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AH428d13ae&quot;&gt;{{cite web|url = http://avherald.com/h?article=428d13ae&amp;opt=0|title = Accident: Exin AN26 at Tallinn on Mar 18th 2010, gear and engine trouble|first = Simon|last = Hradecky|publisher = Aviation Herald|accessdate = 27. november 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TnLEu&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.tallinnapostimees.ee/?id=304178|title = Kaubalennukil purunes Tallinna lennujaamast startimisel telik|publisher = Postimees|accessdate = 25. august 2010}}{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RgBLM&quot;&gt;{{cite news |first = Simon|last = Hradecky|title = Incident: ULS A30B at Tallinn on Feb 8th 2013, runway excursion during turn off|url = http://avherald.com/h?article=45d71b04&amp;opt=0|publisher = The Aviation Herald|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 9. veebruar 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XksNq&quot;&gt;{{cite news |author = |title = Video: Cargo Plane Freed, Tallinn Air Traffic Restored|url = http://news.err.ee/6025ced6-37d8-4def-9cf7-8f742c677690|publisher = ERR|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 8. veebruar 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qZdZ7&quot;&gt;{{cite news|title = FOTOD ja VIDEO: Lennuliiklus Tallinna lennujaamas peatati rajalt maha sõitnud lennuki tõttu|url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-lennuliiklus-tallinna-lennujaamas-peatati-rajalt-maha-soitnud-lennuki-tottu.d?id=65650118|publisher = www.delfi.ee|language = Eesti|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 8. veebruar 2013|archive-date = 2014-08-31|archive-url = https://web.archive.org/web/20140831091947/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-lennuliiklus-tallinna-lennujaamas-peatati-rajalt-maha-soitnud-lennuki-tottu.d?id=65650118|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6ngAP&quot;&gt;{{cite web|url = http://news.err.ee/v/society/12ed43e1-e1fe-43ad-a2fa-9ac3b39cfe84|title = Emergency Landing at Tallinn Airport Draws Major Response|work = [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]|date = 15. august 2014|accessdate = 15. august 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vu5SE&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.baltictimes.com/news/articles/35368/|title = Plane makes emergency landing in Estonia|work = [[The Baltic Times]]|date = 15. august 2014|accessdate = 15. august 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1PKfB&quot;&gt;{{cite news |title = Tallinnas maandunud kaubalennukil purunesid kaks põhiteliku rehvit|url = http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tallinnas-maandunud-kaubalennukil-purunesid-kaks-pohiteliku-rehvi?id=71893023|work = Ärileht.ee|publisher = www.delfi.ee|language = Eesti|date = 11. juuli 2015|accessdate = 12. juuli 2015}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
* [https://airport.ee/ Koduleht]
* [http://eaip.eans.ee/2013-06-27/html/eAIP/EE-AD-2.EETN-et.html Tallinna lennujaam] Eesti lennundusteabe kogumikus
* [[Tanel Veenre]] [https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51164465 &quot;Lennart Meri lennujaamas tunned end koduselt&quot;]. Eesti Päevaleht, 4. aprill 2009
* [http://www.tarbija24.ee/517166/sakkov-nuud-saab-tallinn-endale-lopuks-normaalse-lennujaama/ Sakkov: nüüd saab Tallinn endale lõpuks normaalse lennujaama] 2. august 2011
* [http://aviation-safety.net/database/airport/airport.php?id=TLL Andmed lennundusohutuse lehel]
* [http://jaakjuske.blogspot.com.ee/2014/01/lasnamae-unustatud-sojavaelennuvalja.html?view=timeslide Lasnamäe unustatud sõjaväelennuvälja lugu], jaakjuske.blogspot.com.ee
* [https://www.err.ee/928705/tallinna-lennujaam-rajab-linnaku-ja-laiendab-reisiterminali Tallinna lennujaam rajab linnaku ja laiendab reisiterminali] ERR, 10. aprill 2019

{{Eesti lennuväljad}}

[[Kategooria:Eesti lennujaamad]]
[[Kategooria:Ülemiste]]
[[Kategooria:Tallinna transporditaristu]]</text>
      <sha1>1ca23ymcc322rdghh7nkvethbu2wigw</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204002</id>
      <parentid>7203994</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T20:13:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <comment>/* Taasiseseisvumine */</comment>
      <origin>7204002</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="167517" sha1="io2t04rw7pav6rltja7abj213teponi" xml:space="preserve">{{viita}}
{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}}
{{See artikkel| on lennujaamast; ettevõte kohta vaata artiklit [[AS Tallinna Lennujaam]]}}
{{Lennujaam
 | lennujaama_nimi = Lennart Meri Tallinna lennujaam
 | lennujaama_omakeelne_nimi =
 | pilt = 2016 Flughafen Tallinn - Überflug.jpg
 | pildikirjeldus = Tallinna lennujaama terminal
 | asukoht = Tallinn
 | lennujaama_tyyp = [[tsiviillennuväli]]
 | IATA = TLL
 | ICAO = EETN
 | valdaja = Eesti riik
 | avati = [[20. september]] [[1936]]
 | kõrgus_merepinnast = 40&lt;ref name=&quot;wad&quot; /&gt;
 | laiuskoord = 
 | pikkuskoord = 
 | asendikaart = Eesti
 | lähim_linn_ja_kaugus = [[Tallinn]]a kesklinn 4 km
 | rada1_suund = 08/26
 | rada1_pikkus = 3480&lt;ref name=&quot;EEQJG&quot; /&gt;
 | rada1_laius = 45
 | rada1_kate = asfalt-betoon
 | rada2_suund = 
 | rada2_pikkus = 
 | rada2_laius = 
 | rada2_kate = 
 | rada3_suund = 
 | rada3_pikkus = 
 | rada3_laius = 
 | rada3_kate = 
 | stat_aasta  = 2025
 | stat1_nimi  = Reisijaid
 | stat1_väärtus  = 3 488 104
 | stat3_nimi     = Riigisiseseid reisijaid
 | stat3_väärtus  =
 | stat4_nimi     = Rahvusvahelisi reisijaid
 | stat4_väärtus  =
 | stat2_nimi     = Muutus
 | stat2_väärtus  = +0,1% (2024–2025)
}}

'''Lennart Meri Tallinna lennujaam''' (ka ''Tallinna lennujaam'', varem ''Ülemiste lennujaam''; [[ICAO lennujaamakood|ICAO]]: EETN, [[IATA lennujaamakood|IATA]]: TLL) on [[Eesti]] suurim [[lennujaam]]. Lennujaamast, mis asub [[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|kesklinnast]] nelja kilomeetri kaugusel [[Ülemiste järv]]e idakaldal, toimuvad nii kodumaised kui ka rahvusvahelised lennud.

Lennujaamas on üks 3480&amp;nbsp;m pikkune ja 45&amp;nbsp;m laiune asfaltbetoonkattega [[lennurada]], mis võimaldab maanduda ja startida sellistel laiakerelistel lennukitel nagu [[Boeing 747]] ning [[Airbus]]i suurimal lennukil [[Airbus A380|A380]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Airbusi pressiteade|url=http://www.airbus.com/newsroom/press-releases/en/2007/07/airbus-a380-approved-to-operate-on-45m-runways.html|pealkiri=Airbus A380 approved to operate on 45m runways|väljaanne=airbus.com/newsroom|aeg=31.07.2017|vaadatud=|arhiivimisaeg=3.12.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171203224447/http://www.airbus.com/newsroom/press-releases/en/2007/07/airbus-a380-approved-to-operate-on-45m-runways.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Lennuväljal on viis [[ruleerimisrada]] ja 14 terminaliväravat.

[[29. märts]]il [[2009]] nimetati lennujaam Eesti teise [[Eesti president|presidendi]] auks [[Lennart Meri]] nime kandvaks lennujaamaks.&lt;ref name=&quot;fZ77L&quot; /&gt;

==Ajalugu==
Seoses reisijateveo mahtude kasvuga tekkis 1920. aastate lõpul vajadus rajada tsiviillendude tarvis Tallinna uus lennuväli. Tollal polnud veel selge, kas lennunduses kuulub tulevik maismaalt startivatele lennukitele või [[vesilennuk]]itele. Seetõttu leiti, et uues lennujaamas peaks olema vastuvõtuvõimalus mõlemale. Pärast [[Aeronaut|Aeronaudi]] pankrotistumist võttis uue eralennuvälja rajamise enda hoole alla [[Teedeministeerium]]. Sobivaks osutus üksainus koht, milleks oli [[Dvigateli tehas]]e tagune [[Sõjamäe mõis]]a heinamaa. &lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordi ja logistika ajalugu |kirjastus=Seilecs |aasta=2024 |isbn=9789916985212 |koht=Tallinn |lehekülg=353-357}}&lt;/ref&gt;

26. märtsil 1929 võttis Riigikogu vastu Tallinna avaliku lennuvälja alla maade sundvõõrandamise seaduse. Kuna Tallinnas puudus korralik, linna lähedal paiknev tsiviillennuväli, otsustasid EV riigikogu ja valitsus, et Ülemistele tuleb rajada nii lennuväli kui ka [[Ülemiste lennusadam|lennusadam]]. Lennuvälja tarvis otsustati sundvõõrandada enam kui 32 hektarit maad Ülemiste järve kaldal [[Dvigatel]]i tehase, Mõigu kanali ja Ülemiste järve vahel. Lennuvälja tarbeks sundvõõrandati üle 10 ha tehase Dvigatel halduses ja 22 ha Wagnerite pärijate käes olnud maad. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[Teedeministeerium]] otsustas Ülemiste järve kõrval Dvigateli vabriku ja endise [[Mõigu mõis]]a [[kanal]]i vahel asuva maa (26 ha) anda tasuta Tallinna avalikuks lennuväljaks. Uus plaanitav lennuväli asus maa-alal, mida piiras lõunast endise [[Mõigu mõis]]a Mõigu kanal, põhjast [[Dvigateli vabrik|Dvigateli tehased]], ning mille ühe külje moodustab [[Ülemiste järv]]. Eraldatud maa tasandamine ja kordaseadmine läks lisaks maksma viis miljonit senti. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Asukoha suurimaks puuduseks oli asjaolu, et lume sulamise ajal ja vihmastel sügistel oli heinamaa olnud osaliselt lausa vee all. Seetõttu tuli alustada Ülemiste lennuvälja rajamist kõigepealt mahukate maaparandus- ja kuivendustöödega. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Lennuvälja ehitustöid alustati 1931. aasta novembris, tööd kestsid kuni lume tulekuni ja jätkusid järgmisel kevadel. Maa kuivendamiseks paigaldati kolme kilomeetri jagu drenaažtorustikku. 1932. aasta maiks oli murukattega lennuväli enam-vähem valmis, kuid angaari ja muude hoonete ehitamine lükati rahapuudusel edasi. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Riigi eraldatud hädaabitöödeks määratud summadest osa läks lennuvälja väljaehitamiseks. Lennuvälja maa-alal Ülemiste kaldal püstitati [[angaar]] ühes töökojaga, bensiinikelder, ja kavandati võimaluse korral ehitada ka administratiivhoone. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

1932. aasta juuni algul sooritati Ülemiste lennuväljal esimene proovimaandumine. Esimeseks Ülemiste lennuvälja kasutanud reisilennukiks oli Poola firma [[LOT Polish Airlines|LOT]] lennuk, mis maandus seal 18. augustil 1932. Järgneva paari aasta jooksul kolisid kõik Tallinna lendavad lennufirmad [[Nehatu lennuväli|Nehatu lennuväljalt]] üle Ülemistele. Alates 1. juulist 1933 hakkasid [[Deruluft]]i lennud toimuma Ülemistelt. Lennuvälja hoonete puudumisel anti Derulufti käsutusse üks ajutistest ehitistest. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1932. aastal puhastati lennusadama akvatoorium vee all olevatest kividest ja 1933. aasta talvel ehitati valmis sadamasild. Järve põhja rammiti tugivaiad, millele kinnitati 200 m kaugusele järve ulatuv lennusadama sild. 7. septembril 1933 hakkasid [[Aero O/Y|Aero OY]] vesilennukid randuma riigile kuuluvas [[lennusadama]]s ning endine Aeronaudi ja Aero kasutatud [[Ülemiste lennusadam|Ülemiste järve lennusadam]] suleti. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Lennuvälja angaar sai katuse alla jaanuaris 1934. Selles oli põrandapinda 1440 m², millele mahtus 4–6 lennukit. Veel samal aastal valmis ka lennujaama ajutine administratiivhoone. Lennuväli varustati elektriga, ehitati alajaam ja paigaldati valgustid. Lennuväljale rajati ka vesivarustus ja kanalisatsioon, angaari juurde ehitati töökoja- ja abiruumid. Ülemiste lennuväli avati kuivendatud ja tasandatud muruplatsil tavalennukitele 2. mail 1934. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Lennuohutuse suurendamiseks otsustati rajada Tallinna peilimisjaam ja panna tööle raadiojaam lennuliikluse teenindamiseks. Peilimisjaama rajas Deruluft 1934. aasta oktoobris. Raadiojaama hankis lennufirma LOT Poolast ja selle antenn paigaldati [[Kopli]]sse senise rannaraadiojaama asukohta. Vastavate summade ulatuses vabastati Deruluft ja LOT lennujaama maksudest. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1934/1935. aasta talvel jätkusid lennuvälja laiendustööd peamiselt lennusadamas. Suuremad vesilennukid ei saanud olemasolevat sadamat kasutada, mistõttu otsustati järve maabumissilla asukohas süvendada ja ehitada uus maabumissild. Uus sild oli poolringi kujuline puidust rajatis, mis võimaldas silduda samaaegselt kolmel lennukil. Vesilennukid said nüüd pärast järvel maandumist liikuda otse maabumissilla äärde. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1935. aasta aprillis valmisid Ülemiste järve ääres uus 200 m pikkune puidust sadamasild ja tollihoone. Ülemistelt alustasid lendamist ka seni merelennusadamat kasutanud vesilennukid. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1935. aasta suvel maandus Ülemistel iga päev kuus lennukit. Nendega saabus lennujaama või lahkus sealt keskmiselt 45 reisijat päevas, vahel ka sada ja enam. Tallinnast võis jõuda lennukiga poole tunniga [[Helsingi]]sse, pooleteist tunniga [[Leningrad]]i, nelja tunniga [[Stockholm]]i ja seitsme tunniga [[Berliin]]i. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Pinnasekattega lennuvälja polnud võimalik kevadel ja sügisel pehme pinnasega kasutada. Vesilennukid ei saanud maanduda jää tekkimise ja lagunemise ajal. Lennuväljal olid lennurajad välja ehitamata ja murukamar sedavõrd pehme, et kevadel ning sügisel seal lennukid alati maanduda ei saanud. Siis jäid lendama vaid Ülemiste järve kasutanud vesilennukid. Kõva kattega lennuradade rajamine oleks võimaldanud kasutada lennuvälja kõigil aastaaegadel. Samuti oleks saanud loobuda vesilennukitest ja ehitada need ümber ratastelikule. Kõva kattega lennuraja ehitamine muutus möödapääsmatuks. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1936. aastal rajati kolm üksteise suhtes teravnurga all kolmnurkselt paiknevat 300–800 m pikkust ja 40 m laiust lennurada. Tolleaegsed propellerlennukid olid võimelised tõusma õhku küll lühikeselt rajalt, kuid olid väga tundlikud külgtuule suhtes. Sel põhjusel ehitati tollastes lennujaamades välja mitu üksteise suhtes nurga all asetsevat lennurada, mis võimaldas lennukitel startida ja maanduda kuues suunas. Ruleerimisrada viis lennurajalt angaari ja administratiivhoone ees olevale perroonile. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Tallinna Lennujaama ametlikuks avamisajaks loetakse 1936. aastat, mil valmisid betoonkattega lennurajad. 20. septembril 1936 avati Ülemiste lennuväljal uued stardi- ja maandumisrajad. Tegemist oli esimeste Eestis ehitatud betoonist lennuradadega, milleks kulus 5396 m&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt; kuupmeetrit kive, 4100 m&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt; killustikku ja 137 t tsementi. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

16. detsembril 1936 valmis Helsingis [[Malmi]] lennuväli ja samast päevast alustati ka ratastelikute lennukite liiklust Stockholmi–Turu–Helsingi liinil. Soome lennukid ehitati ümber ratastelikutele ja Tallinna liinil algas regulaarne lennuliiklus ratastelikutel lennukitega 1937. aasta jaanuaris. Ülemiste lennusadam töötas kuni 1937. aastani, kuid seda kasutati teatud määral militaarsetel eesmärkidel ka Teise maailmasõja ajal. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1937. aasta suvel alustati Ülemiste lennujaamast regulaarlende Helsingisse ja Berliini. 1936. aastal Deruluft likvideeriti ja 1937. aastal hakkas Tallinna lendama [[Lufthansa]]. Leningradi lendamisest loobuti ja Lufthansa hakkas lendama Tallinnast edasi Helsingisse. Lufthansa kasutas lennukeid [[Junkers Ju 52|Junkersi JU-52]] ja poolakate LOT lennukeid Lockheed 14. 1938. aastast hakkas ka Aero OY lendama Tallinnast Berliini oma uute lennukitega [[Kaleva (lennuk)|Kaleva]] ja Sampo. Ülemiste kujunes lennufirmadele ja reisijatele osaliselt [[transiitlennujaam]]aks. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Ülemiste lennujaam sai vabalt tegutseda vaid mõned aastad, kui 1940. aasta juulis võttis lennujaama üle Nõukogude Liidu lennuvägi. 17. juunil kästi vabastada Ülemiste lennuväli Nõukogude Liidu lennuväe tarvis ja kõik seal paiknenud lennukid viidi üle Lasnamäe sõjaväelennuväljale. Lasnamäele lendasid Poolale kuulunud reisilennuk [[Lockheed 14]], lennufirmale [[Ago|AGO]] kuulunud kaks JU-52 reisilennukit ning Aeroklubi [[PTO-4]] õppelennukid. 22. juunil 1940 anti Ülemiste lennuväli üle nõukogude lennuväeüksusele. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Ülemiste lennuvälja hakkas kasutama Nõukogude Liidu merelennuväe salk ning reisijate- ja postivedu hakkas toimuma Nehatu lennuväljalt. See ei sobinud aga lühikese lennuraja ja pehme pinnase tõttu reisilennukite teenindamiseks. Mõne aja möödudes Eestis asutatud kohaliku Aerofloti esinduse taotlusel jäeti Ülemiste lennujaam siiski tsiviil-militaar ühiskasutusse ja Nehatu lennuvälja kasutamine reisilendude teenindamiseks lõpetati. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1944. aasta augustis Tallinnast taganemisel purustasid sakslased Ülemiste lennuväljal olnud hooned, mistõttu olid seal sõja järel kasutada olnud ehitised peamiselt ajutised puidust barakid. Alates sõja lõpust polnud lennuvälja tarbeks ehitatud ühtki statsionaarset hoonet ega remonditud lennuradasid. Kulus veel mitu aastat, enne kui asuti parandama lennuradade katet ja pikendama kolmest olemasolevast kaht rada. 1947. aasta märtsis anti Ülemiste lennuväli üle tsiviillennusalgale ja seal paiknenud mereväe transpordilennukid viidi mujale. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Ülemiste lennujaam kavatseti lõplikult välja arendada 1940. aastaks. Ajakavasse pidid mahtuma nii lennujaama reisiterminaali ja teenistushoone projektikonkurss kui ka ehitamine. 14 kavandi hulgast valis komisjon 1938. aastal välja arhitekt [[Arthur Jürvetson|Artur Jürvetsoni]] eskiiskavandi. 1939. aastal alustati eestlastest arhitektide A. Jürvetsoni ja R. Koolmani projekti järgi Tallinna lennujaama reisijatehoone ehitamist. Vahele tuli Teine maailmasõda ja lennujaama reisijatehoone valmis alles pärast sõda 1954. aastal. Sõjakahjustuste tõttu muudeti pärast sõda muudeti veidi reisiterminali esialgset projekti ja tsiviillennujaama hoone ehitati [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistlikus stiilis]]. Tallinna lennujaam oli tegutsenud esimesed 20 aastat ilma korraliku reisiterminalita. Hoone üldplaneering ja välisilme põhinesid küll sõjaeelsel projektil, kuid välisseinte plaatidega katmise asemel kasutati [[Terrasiitkrohv|terrasiitkrohvi]]. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Peafassaadil domineerivad kõrged sambad, hoone lennuväljapoolne külg on funktsionalistlikus stiilis. Hoone kõrgeima osa moodustas kaarjas lennujuhtimistorn. Interjööris domineeris esinduslik, läbi kahe korruse ulatuv reisijate ootesaal. Vastvalminud terminalihoones olid lennureisijate tarvis olemas kõik mugavused. Hoone on eeskujulikult rekonstrueeritud ja seda kasutab tänapäeval Tallinna Lennujaam AS-i administratsioon. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Muinsuskaitseamet on hinnanud Tallinna Lennujaama vana reisijatehoonet kui Eesti kontekstis erilist hoonet, osa kirevast lennundusajaloost.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/85980389/ootamatu-takistus-tallinna-lennujaama-uuenduskuuri-teel-muinsuskaitse-nouab-vana-reisijatehoone-sailitamist Ootamatu takistus Tallinna lennujaama uuenduskuuri teel: muinsuskaitse nõuab vana reisijatehoone säilitamist], epl.delfi.ee, 22.04.2019&lt;/ref&gt;

=== Nõukogude aeg ===
[[Fail:Aeropuerto Internacional de Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 03.JPG|pisi|Vana terminal (kasutusel 1954–1980)&lt;ref name=&quot;Eesti Päevaleht&quot; /&gt;]]
1956. aastal pikendati Ülemiste lennuvälja ida-läänesuunalist lennurada 1650 meetrini, pärast seda jäi see kasutusse ainsa tõusu- ja maandumisrajana. Alustati ka lennuradade rekonstrueerimist, sest rajad jäid reaktiivlennukite tarvis lühikeseks. Kaks tõusu- ja maandumisrada kaotati ning käiku jäi ainult ida-läänesuunaline rada, mida hiljem mitu korda pikendati. 1976. aasta ehitustöödega pikendati lennurada 2760  ja laiendati 48 meetrini. Laiendati ka lennuvälja perrooni ja ruleerimisteid. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[1962]]. aastal väljus [[Tallinn]]ast esimene [[reaktiivlennuk]], reisilennuk oli [[Tu-124]]. 1964. aastal ehitati  lennuväljale uued hooned reaktiivlennukite hoolduse ja remondi tarvis. [[1972]]. aastal pikendati rada 2500 meetrile, 1975. aastal valmis lennujaama hoone paviljon-tüüpi juurdeehitus.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Künnapuu |eesnimi=Ants |kuupäev=August 1979 |pealkiri=Tallinna lennujaamas |ajakiri=Tehnika ja Tootmine |üksiknumber=8 |lehekülg=40}}&lt;/ref&gt; 

Aastail 1960–1972 tegutses Ülemiste lennuväljal [[Aeroflot|Aerofloti]] remonditehas, mis remontis väikelennukeid [[JAK-12]], JAK-18 ja [[An-2|AN-2]]. Kahe esimese jaoks oli Tallinna tehas juhtiv remondiettevõte kogu Aerofloti jaoks. 1973. aastal jäi remonditehas ette lennuvälja territooriumi laiendamisele, mistõttu otsustati ainult AN-2 lennukeid remontima jäänud väike tehas sulgeda. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Aastail 1945–1989 oli Tallinna lennujaamast võimalik lennata ainult Nõukogude Liidu lennujaamadesse. Reisi- ja kaubavedusid teostas üksnes Aeroflot Nõukogude Liidus toodetud lennukitega. Vaatamata sihtkohtade piirdumisega ainult Nõukogude Liiduga, liikus läbi lennujaama palju reisijaid. 1980. aastate lõpul oli Tallinna lennujaamal otselennud 30 Nõukogude Liidu sihtkohaga ja aastas teenindati umbes 800&amp;nbsp;000 reisijat. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva olümpiamängude]] [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|Tallinnas läbiviidava purjeregati]] tarvis alustati 1976. aastal uue lennujaama reisiterminali projekteerimist ja ehitamist. Uue reisiterminali ehitus võeti ette Moskva olümpiamängude Tallinnas toimunud purjeregatti lennukiga vaatama saabuvate välismaalaste tarvis. Uus ja tolle aja mõistes moodne terminal avati 1980. aastal. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1989. aastal leidis aset tähendusrikas sündmus Tallinna lennujaama ajaloos, kui pärast poole sajandi möödumist maandus seal esimene rahvusvaheline regulaarlennuliini teenindav lennuk. 25. novembril 1989 avati Tallinna ja Stockholmi vaheline lennuliiklus. Liinide avamise tava järgides alustas ka Aeroflot alates 2. märtsist 1990 sama liini teenindamist. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

26. märtsil 1990 alustas Soome lennufirma [[Finnair]] regulaarlende Helsingi ja Tallinna vahel. 1. aprillil 1990 alustas Aeroflot omakorda lende Tallinna–Helsingi liinil. 3. juulil 1991 alustati lende liinil Tallinn–[[Budapest]] ja 6. juulil liinil Tallinn–[[Frankfurt]]. Kõiki neid liine teenindasid Aerofloti [[Tupolev Tu-134|TU-134A]] lennukid. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

=== Pärast iseseisvuse taastamist ===
1991. aastani allus Eesti tsiviillennundus NSV Liidu Tsiviillennunduse Ministeeriumile, mille kohalik organ oli [[Eesti NSV|Eesti]] Tsiviillennunduse Valitsus, kellele allusid kõik [[Eesti lennujaamade ja lennuväljade loend|tsiviillennujaamad ja lennuväljad]] ning kõik lennukid kandsid [[Aeroflot]]i logot ja NSV Liidu [[registritunnus]]t. Pärast Eesti [[taasiseseisvumine|taasiseseisvumist]]  reorganiseeriti Aerofloti Eesti filiaal Eesti Vabariigi [[Transpordi- ja Sideministeerium]]ile alluvaks riigiettevõtteks [[Eesti Lennuliinid]] ning 1992. aastal moodustati sellest iseseisvad üksused [[riigiettevõte]] [[Eesti Lennujaamad]] ja [[riiklik aktsiaselts]] [[Eesti Lennuliinid]]&quot;&lt;ref&gt;[http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-2045;jsessionid=07C23F263020FBAE7E6E7D54B2BEA0BA Eesti Tsiviillennunduse Tootmiskoondis, 1944-1991], The National Archives of Estonia, ERA.R-2045&lt;/ref&gt;.

1. juulil 1997 võttis [[vabariigi valitsus]] vastu korralduse, mille alusel moodustati riigiettevõtte Eesti Lennujaamad jagunemiskava teel: aktsiaseltsid [[Kuressaare lennujaam|Kuressaare Lennujaam]], [[Kärdla lennujaam|Kärdla Lennujaam]], [[Pärnu lennujaam|Pärnu Lennujaam]], [[Tartu lennujaam|Tartu Lennujaam]] ja Tallinna Lennujaam. Ühtlasi lõpetas sellega oma tegevuse riigiettevõte Eesti Lennujaamad.

=== 2000. aastad ===
[[Fail:Defense.gov News Photo 970711-M-0023H-001.jpg|pisi|[[USAF]]-i [[C-5A Galaxy]] Tallinna lennujaamas ürituse Exercise Baltic Challenge '97 raames]]
Esimest kaubaterminali (Cargo 1) ehitati septembrist [[1997]] märtsini [[1998]].&lt;ref name=&quot;Cargo Terminal&quot; /&gt; Reisijate terminal uuendati täielikult [[1999]]. aastal, sellega kasvas lennujaaama reisijate läbilaskevõime 1,4 [[miljon]]i [[reisija]]ni aastas. [[2008]]. aastal laiendati lennujaama veelkord, tõstes reisijate läbilaskevõime 2,3 miljoni reisijani aastas.&lt;ref name=&quot;Eesti Päevaleht&quot; /&gt; Suurenenud nõudlus [[kaubapind]]ade järele tekitas vajaduse laiendada kaubaterminali, mistõttu ehitati kaubaterminal Cargo 2. [[2012]]. aastal avati lennukihoolduse angaar ja täitus kahe miljoni aastase reisija piir. [[11. jaanuar]]il [[2013]] võttis [[Rahvusvaheline Lennuväljade Nõukogu]] (ACI) Tallinna lennujaama lennujaamade süsinikualase akrediteerimise programmi liikmeks.&lt;ref name=&quot;RmEGK&quot; /&gt; Peale selle võeti kasutusele [[automaatne piiriületussüsteem]] ja [[ärilennuk]]ite [[angaar|angaaride kompleks]].{{lisa viide}}

2010. aastal tellis [[Eesti Pank]] [[Helsingi]]st Tallinna kolmemootorilise [[Finnair|Finnair Cargo]] [[McDonnell Douglas MD-11|MD-11F]]-i, et Eestisse [[euro]]sid tuua.{{lisa viide}}

==== 2008. aasta laienemine ====
Jaanuarist 2006 septembrini 2008 läbis lennujaam suure laiendusetapi. Terminali laiendati kolmes suunas. Ehitustööde tulemus oli T-kujuline laiendatud lennujaamahoone, 9 reisijasilda,&lt;ref name=&quot;5VbgZ&quot; /&gt; 18 uut väravat, [[Schengeni viisaruum|Schengeni]] ja mitte-Schengeni alade eraldamine, kümme registreerimisletti ning uued [[söögikoht|söögikohad]] ja [[kohvik]]ud. Ehitatud terminaliala võimaldab rahvusvahelistele reisijatele kahetasandilist liiklust. Väljaspool [[hoone]]id renoveeriti ja laiendati [[seisuplats|perroon]]i ning ehitati uus [[ruleerimistee]]. Uus terminal, mis avati 19. septembril 2008, suurendas lennujaamas reisijate läbilaskevõimet kaks korda.{{lisa viide}}
[[Fail:Aeropuerto Internacional de Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 04.JPG|pisi|Terminal pärast laiendust (august 2012)]]

==== Ümbernimetamine ====
Pärast [[Eesti president|Eesti presidendi]] [[Lennart Meri]] surma [[14. märts]]il [[2006]] käis [[Eesti Ekspress|Eesti Ekspressi]] [[ajakirjanik]] [[Argo Ideon]] välja idee nimetada lennujaam [[president]] Lennart Meri auks temanimeliseks. Ideon tõi mitmeid näiteid lennujaamadest, kus nii on toimitud: [[John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam]], [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam]], [[Istanbuli Atatürki lennujaam]] jt.{{lisa viide}}

Nimemuutust arutati lennujaama [[juhatus]]e koosolekul 29. märtsil 2006.&lt;ref name=&quot;6FJMM&quot; /&gt; Uue terminali avamisel 19. septembril 2008 teatas [[peaminister]] [[Andrus Ansip]], et nimi vahetatakse märtsis 2009.&lt;ref name=&quot;PUbis&quot; /&gt;

==== Läänemere pööringud ====
2011. aastal sõlmiti [[koostööleping]] Tallinna lennujaama, [[Tallinna sadam]]a ja [[Happy Cruises]]i vahel. Kruiisireisijad toimetati lennukitega Tallinna, kust nad saadeti kruiisilaevadele puhkust veetma. Puhkusereisi lõpetanud said lennukitega tagasi Hispaaniasse lennata. Esimesel, 2011. aastal reisis üle 7000 [[Hispaania]] [[turist]]i [[tšarterlend]]udega Tallinna lennujaama ja tagasi.&lt;ref name=&quot;I1ZkP&quot; /&gt; Kuna lennujaam asub [[sadam]]ast ainult viie kilomeetri kaugusel, kulus turistidel selle vahemaa läbimiseks alla tunni.&lt;ref name=&quot;fem4P&quot; /&gt;
[[File:15-08-14-Tallinn-RalfR-100.jpg|pisi|Tallinna lennujaama ala 2013]]
2012. aastal alustas tšarterlende [[Madridi-Barajase Adolfo Suáreze lennujaam|Madridi-Barajase lennujaamast]] kolme [[Airbus A321]] ja kahe-kolme [[Boeing 747|Boeing 747-]]ga [[Pullmantur Air]]. 2012. aasta suvega toimetati [[Tallinn]]a ja tagasi umbes 16 000 turisti.&lt;ref name=&quot;KFPAX&quot; /&gt; Ka järgmisel aastal jätkati tšarterlende ning viie [[pööring]]uga lennutati 25 000 turisti.&lt;ref name=&quot;3kMpO&quot; /&gt; Samuti toimus üks osaline pööring kruiisilaevaga [[Deutschland (1998)|MS Deutschland]], mida haldas [[Peter Deilmann Cruises]].&lt;ref name=&quot;lRPHG&quot; /&gt;

=== Laienemine 2010. aastatel ===
[[Fail:Landin on Tallinn Ulemiste (TLL).jpg|pisi|Lennart Meri Tallinna lennujaama lennurada 08/26]]
2015. aastal plaaniti Tallinna lennujaama juhatuse liikme [[Erik Sakkov]]i sõnul [[lennurada|lennuraja]] pikendamist 600–700 meetri võrra, et teenindada [[kaugmaalend]]e,&lt;ref name=&quot;U2fDo&quot; /&gt; uue [[ruleerimisrada|ruleerimisraja]], [[ladu]]de, odavlennufirmade terminali ehitamist ja olemasoleva terminali laiendamist.&lt;ref name=&quot;mjpbI&quot; /&gt; [[21. veebruar]]il [[2013]] algatati lennuliiklusala arendusprojekti [[keskkonnamõjud]]e hindamisprojekt, milles uuritakse muutusi, mida põhjustaksid olemasoleva lennuraja [[rekonstrueerimine]] ja pikendamine 720 meetri võrra ning sademevee- ja kuivendussüsteemide ehitamine ja laiendamine idas ja lõunas; põhjapoolse ruleerimisraja pikendamine ja lõunapoolse paralleelse ehitamine; lennurajaga ristuvate ruleerimisteede pikendamine; CAT II [[navigatsioonisüsteem]]ide paigaldamine; lõunapoolsete lennukite [[seisuplats|perroonide]] ehitus koos vajalike kommunikatsioonide rajamisega; [[perimeetriaed|perimeetriaia]] rajamine ja tehniliste [[valvesüsteem]]ide paigaldamine; osaline patrull- ja hooldetee ehitus, lumekogumise platside, jäätõrje tegemise ala, rajahooldustehnikale manööverdusala vabastuse platsi ja mootorite testimise ala rajamine. Need muudatused võimaldavad lennukitel [[Tallinn]]a kohalt kõrgemalt üle lennata ja vähendavad sellega [[müratase]]t. Avalik arutelu lennuraja pikendamise keskkonnamuutuste projekti kohta toimus [[16. detsember|16. detsembril]] [[2013]], lennuraja laiendustööd pidid algama [[2015]]. aasta alguses.&lt;ref name=&quot;zxhAQ&quot; /&gt; [[12. juuni]]l [[2013]] kinnitas Tallinna linnavalitsus detailplaneeringu, millega lubati Tallinna lennuväljal ehitada 0,91 [[hektar]]i suurusele maa-alale [[lennukiremondihoone]].&lt;ref name=&quot;y8QUW&quot; /&gt; Lennujaama viie aasta pikkuse investeerimisplaani kogumaksumus on üle 100 miljoni [[euro]].&lt;ref name=&quot;h1t9B&quot; /&gt; See hõlmab peale lennukiremondihoone ehitamise ka 2,5 miljoni euro eest lennujaamahoones [[ümberehitus]]i ja laiendusi ning turvalisuse, mahutuse ja VIP-alade suurendamist.&lt;ref name=&quot;NfNtY&quot; /&gt;

Aastatel 2016–2022 plaanis Tallinna lennujaam arendada lennuliiklusala, laiendada [[reisiterminal]]i ja sealset [[julgestusala]] ning ehitada 1200-kohaline [[parkimismaja]].&lt;ref name=&quot;SNPoH&quot; /&gt; Uus parkimismaja avati 2018. aasta lõpul ja see läks maksma 13 miljonit eurot.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/885767/tallinna-lennujaama-uus-parkimismaja-ei-tosta-parkimise-hinda &quot;Tallinna lennujaama uus parkimismaja ei tõsta parkimise hinda&quot;] ERR, 18. detsember 2018&lt;/ref&gt;

=== 2020. aastad ===
2020. aastal jõudis Eestisse [[koroonapandeemia Eestis|koroonapandeemia]]. Aasta jooksul läbis lennujaama 863&amp;nbsp;585 reisijat ehk kõigest 26% 2019. aasta reisijate arvust. See reisjate arv oli võrreldav 2003. aastaga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1228360/lennujaama-reisijate-arv-langes-loppenud-aastal-2003-aasta-tasemele &quot;Lennujaama reisijate arv langes lõppenud aastal 2003. aasta tasemele&quot;] ERR, 5. jaanuar 2021&lt;/ref&gt;

25. novembril 2020 hakati Tallinna lennujaamas ehitama [[päikesepark]]i. Need plaaniti rajada kõikidesse lennujaamadesse eesmärgiga vähendada elektritarbimisest tuleneva süsiniku kogust ning liikuda taastuvenergia kasutamise suunas.

2024. aastal hakati rajama lennujaama lõunaküljele ligi 14 miljoni euro eest kolme uut angaari, mida välja rentida lennukite hooldusettevõttele [[Magnetic MRO]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609398304/tallinnas-laieneb-joudsalt-magnetic-mro-lennukite-hooldusari &quot;Tallinnas laieneb jõudsalt Magnetic MRO lennukite hooldusäri&quot;] ERR, 16. juuli 2024&lt;/ref&gt;

2024. aastal läbis Tallinna lennujaama 3,5 miljonit reisijat. Kokku toimus 42&amp;nbsp;403 lendu ehk keskmiselt 116 õhkutõusu ja maandumist päevas. Otselendudega pääses Tallinnast 60 sihtkohta, millest 44 olid regulaarliinid ja 16 regulaarsed tšarterlennud. Kõige rohkem vedasid reisijaid [[Air Baltic]] (26,6%), [[Ryanair]] (18%), [[Lufthansa]] (10,2%) ja [[Finnair]] (8,7%) ning regulaarlendudega lennati enim [[Stockholm]]i (10,1%), [[Riia|Riiga]] (9,6%), [[Helsingi]]sse (9,5%) ja [[Frankfurt]]i (9,3%).&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609569850/tallinna-lennujaama-labis-mullu-rekordarv-reisijaid &quot;Tallinna lennujaama läbis mullu rekordarv reisijaid&quot;] ERR, 8. jaanuar 2025&lt;/ref&gt;

2025. aastal lõpus alustati reisiterminali laiendust, mis kestab kuni kuni 2030. aastani. Kui muidu oli terminali kavandatud läbilaskevõime 2,8 miljonit reisijat aastas, siis ümberehitustega peaks see suurenema kuni 5,5 miljoni inimeseni aastas. Ümberehituse maksumuseks eeldatakse 75 miljonit eurot.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609874784/tallinna-lennujaam-alustab-reisijate-lisandumise-ootuses-suurt-laienemist &quot;Tallinna lennujaam alustab reisijate lisandumise ootuses suurt laienemist&quot;] ERR, 3. detsember 2025&lt;/ref&gt;

Lennujaam on teatanud kavast lammustada vana reisiterminal, et tekitada enam ruumi uue reisijateterminali juures manööverdavatele lennukitele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610020393/tallinna-lennujaam-tahab-lammutada-vana-reisiterminali-hoone &quot;Tallinna lennujaam tahab lammutada vana reisiterminali hoone&quot;] ERR, 12. mai 2026&lt;/ref&gt;

== Terminalid ==
[[Fail:Tallinn Airport 03 July 2006.jpg|pisi|229x229px|Tallinna lennujaam 2006. aastal]]
Lennujaamas on üks reisiterminal ja neli kaubaterminali. Tallinna lennujaamas on iga aastaga järjest rohkem reisijaid, terminali on raske aastas mahutada rohkem kui 2 500 000 reisijat.{{lisa viide}}

=== Reisijate asutused lennujaamas ===
Lennujaam avas 9. mail 2013 raamatukogu värav 1 juures. Kõik raamatud raamatukogus annetati avalikult, osa raamatutest annetasid endine Eesti president [[Toomas Hendrik Ilves]] ja tema abikaasa [[Evelin Ilves]]. Raamatukogus on raamatuid kümnes keeles, peamiselt eesti, vene ja inglise keeles. Seal on ka valik lasteraamatuid. 16. augustil 2013 avas Tallinna lennujaam kunstigalerii, mida saavad kõik saabuvad ja lahkuvad reisijad näha.{{lisa viide}}

Septembris 2013 avati Tallinna lennujaamas automaatne piiriületussüsteem, mis on kasutusel Schengeni alast väljalendamisel.
[[Fail:TradAttack! at Tallinn Airport (35446064370).jpg|pisi|[[Trad.Attack!|TradAttack]]!-i esinemine Tallinna lennujaamas 2017. aastal]]
[[Nordea Lounge]] on äriklassi ootesaal Tallinna lennujaamas. Nordea Lounge on mõeldud Aerofloti, [[AirBaltic|Air Balticu]], [[Finnair]]i, [[LOT Polish Airlines]]i, [[Lufthansa]], [[Nordica]] ja [[Turkish Airlines]]i äriklassi reisijatele. Maailma suurim sõltumatu lennujaamade ootesaalide liikmesust pakkuv programm [[Priority Pass]] hääletas Tallinna lennujaama äriklassi ootesaali Euroopa parimaks 2017. aastal.{{lisa viide}}

Tallinna lennujaamas on alates 2017. aasta oktoobrist kõigile reisijatele avatud jõusaal. Jõusaali eesmärk on inimesi rohkem liigutama panna.{{lisa viide}}

== Lennufirmad ja sihtkohad ==

=== Regulaarlennud ===

Lennufirmad, mis teenindavad regulaarlende Tallinna lennujaamast.

Siin on esitatud osa Tallinna lennujaamast toimunud liinilendude andmetest 2026. aasta suvise seisuga.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|+
!Lennufirma
!Sihtkohad
|-
|[[Aeroflot]]
|[[Šeremetjevo rahvusvaheline lennujaam|Moskva (Šeremetjevo)]] (Peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]])
|-
|[[Air Baltic|airBaltic]]
|[[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdam]], [[Ateena Eleftherios Venizelose rahvusvaheline lennujaam|Ateena]], [[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona (El Prati)]], [[Brüsseli lennujaam|Brüssel]]&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna lennujaam /airBaltic|url=https://www.tallinn-airport.ee/news/airbaltic-alustab-lendamist-tallinnast-malagasse-brusselisse-ja-kopenhaagenisse/|pealkiri=airBaltic alustab lendamist Tallinnast Malagasse, Brüsselisse ja Kopenhaagenisse|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;, [[Hamburgi lennujaam|Hamburg]], [[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagen]],&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; [[Londoni Gatwicki lennujaam|London (Gatwick)]], [[Málaga lennujaam|Malaga]], [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]], [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam|Pariis (Charles de Gaulle)]], [[Riia lennujaam|Riia]], [[Tenerife Lõunalennujaam|Tenerife]], [[Vilniuse lennujaam|Vilnius]]&lt;br&gt;'''Hooajalised:''' [[Berliini Brandenburgi lennujaam|Berliin]], [[Billundi lennujaam|Billund]], [[Burgasi rahvusvaheline lennujaam|Burgas]], [[Genfi lennujaam|Genf]], [[Irákleio rahvusvaheline lennujaam|Irákleio]], [[Madeira lennujaam|Madeira]], [[Malta rahvusvaheline lennujaam|Malta]], [[Nice'i Côte d'Azuri lennujaam|Nice]], [[Müncheni lennujaam|München]], [[Palma de Mallorca lennujaam|Palma de Mallorca]], [[Rhodese rahvusvaheline lennujaam|Rhodos]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]], [[Spliti lennujaam|Split]], [[Tirana lennujaam|Tirana]], [[Viini rahvusvaheline lennujaam|Viin]]
|-
|[[Belavia]]
|[[Minski rahvusvaheline lennujaam|Minsk]] (Peatatud [[Ryanairi lend 4978|õhusõiduki rikkumise tõttu]])
|-
|[[Eurowings]]
|'''Hooajalised: '''[[Düsseldorfi lennujaam]], [[Praha Václav Haveli lennujaam|Praha]]'''
|-
|[[Finnair]]
|[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi (Vantaa)]]
|-
|[[Finnair]] &lt;br&gt;{{nowrap|Operaator [[Nordic Regional Airlines]]}}
|[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi (Vantaa)]]
|-
|[[Flydubai]]
|[[Dubai rahvusvaheline lennujaam|Dubai (rahvusvaheline)]] (pidi alustama 12. oktoobril 2024, kuid jääb ära, sest oma laienemine peatati Boeingu lennukite tarnete viibimise tõttu)
|-
|[[Jet2.com]]
|'''Hooajalised:''' [[Birminghami lennujaam|Birmingham]], [[Edinburghi lennujaam|Edinburgh]], [[Leedsi Bradfordi lennujaam|Leeds]] (alustab 27. novembril 2026), [[Londoni Gatwicki lennujaam|London (Gatwick)]] (alustab 19. novembril 2026) ja [[Manchesteri lennujaam|Manchester]]
|-
|[[LOT Polish Airlines]]
|[[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]]
|-
|[[Lufthansa]]
|[[Frankfurdi lennujaam|Frankfurt]]
|-
|[[Marabu (lennufirma)|Marabu]]
|[[Hamburgi lennujaam|Hamburg]] ja [[Müncheni lennujaam|München]]
|-
|[[NyxAir]]
|[[Kuressaare lennujaam|Kuressaare]], [[Kärdla lennujaam|Kärdla]]&lt;br&gt;'''Hooajalised:''' [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]]
|-
|[[Norwegian Air Shuttle]]
|[[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]]
|-
|[[Pegasus Airlines]]
|[[Antalya]] 
|-
|[[Ryanair]]
|[[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona (El Prati)]], [[Berliini Brandenburgi lennujaam|Berliin]] (lõpetab 24. oktoober 2026), [[Dublini lennujaam]], [[Londoni Stanstedi lennujaam|London (Stansted)]], [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]]&lt;br&gt;'''Hooajalised:''' [[Milano Malpensa lennujaam|Milano]]
|-
|[[Scandinavian Airlines]]
|[[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagen]], [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]], [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]]
|-
|[[Scandinavian Airlines]] &lt;br&gt;{{nowrap|Operaator [[Braathens Regional Airways|BRA]]}}
|[[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]]
|-
|[[Sunexpress]]
|'''Hooajalised:''' [[Antalya]]
|-
|[[Swiss International Air Lines]]
|[[Zürichi lennujaam|Zürich]]
|-
|[[Transavia]]
|[[Pariisi Orly lennujaam|Pariis (Orly)]]
|-
|[[Turkish Airlines]]
|[[İstanbuli lennujaam|Istanbul]]
|-
|[[Wizz Air]]
|[[Budapesti Ferenc Liszti rahvusvaheline lennujaam|Budapest]], [[Gdański Lech Wałęsa lennujaam|Gdańsk]], [[Kiievi Žuljanõi lennujaam|Kiiev (Žuljanõi)]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Krakówi Johannese Pauluse II rahvusvaheline lennujaam|Kraków]], [[Londoni Lutoni lennujaam|London (Luton)]], [[Rooma Leonardo da Vinci-Fiumicino lennujaam|Rooma]], [[Veneetsia Marco Polo lennujaam|Veneetsia]], [[Vilniuse lennujaam|Vilnius]] &lt;br&gt;'''Hooajalised:''' [[Harkivi rahvusvaheline lennujaam|Harkiv]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Lvivi Danila Galitskogo rahvusvaheline lennujaam|Lviv]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Tirana lennujaam|Tirana]] (alustab 22. juunil 2026), [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]]
|}

==== Liinilendude sihtkohad täpsemalt ====

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
|style=&quot;background-color: #FFFF99&quot;|
|Suvehooajaline
|-
|style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot;|
|Talvehooajaline
|-
|style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot;|
|Tuleviku sihtpunkt
|}

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Linn !! Riik !! IATA !! ICAO !! Lennujaam !! Lennufirma !! Alates !! Kuni !! Lennuk
|-
| rowspan=&quot;7&quot; | [[Amsterdam]] || rowspan=&quot;7&quot; | {{riigi ikoon|Holland}} Holland || rowspan=&quot;7&quot; | AMS || rowspan=&quot;7&quot; | EHAM || rowspan=&quot;7&quot; | [[Amsterdami Schipholi lennujaam]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Estonian Air]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1993 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tupolev Tu-134]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. juuli 1995 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1999 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Boeing 737|Boeing 737-500]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. jaanuar 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. juuni 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500 (2009–2012), [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ700]] (2015), [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ900NG]] (2011–2015) ja [[Embraer E-Jet|Embraer E-170]] (2012–2015)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[KLM|KLM Cityhopper]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. mai 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Fokker 70]] (2005–2006) ja [[Fokker 100]] (2006–2009)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Nordica]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. jaanuar 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Embraer ERJ 145]] (2016), Embraer E-175 (2015–2017), Bombardier CRJ700 (2016–2019), Bombardier CRJ900NG ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| [[airBaltic]] || 27. märts 2016 || – ||[[Airbus A220|Airbus A220-300]], Boeing 737-300/500 (2016–2019) ja [[Bombardier CSeeria|Bombardier CS300]] (2017–2018)
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Ateena]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || rowspan=&quot;3&quot; | ATH || rowspan=&quot;3&quot; | LGAV || rowspan=&quot;3&quot; | [[Ateena Eleftherios Venizelose rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 5. juuli 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. august 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Boeing 737|Boeing 737-300]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Aegean Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 19. juuni 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Airbus A320]] ja [[Airbus A320neo]]
|-
| airBaltic || s28. aprill 2026 || - || Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;5&quot; | [[Barcelona]] || rowspan=&quot;5&quot; | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || rowspan=&quot;4&quot; | BCN || rowspan=&quot;4&quot; | LEBL || rowspan=&quot;4&quot; | [[Barcelona El Prati lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. mai 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| [[Ryanair]] || 17. juuli 2021 || – || [[Boeing 737|Boeing 737-800NG]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Vueling Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. juuni 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| airBaltic || 19. veebruar 2025 || – || Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | GRO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LEGE || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Barcelona Girona-Costa Brava lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;12&quot; | [[Berliin]] || rowspan=&quot;12&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TXL || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDT || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Berliini Tegeli lennujaam]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 19. august 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. jaanuar 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2007), Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. juuni 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. mai 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. juuni 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 6. mai 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300 (2018–2020), Boeing 737-300/500 (2015–2018), Bombardier CS300 (2017–2018) ja [[Bombardier Q|Bombardier Dash 8 Q400]] (2015–2020)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SXF || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDB || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Berliini Schönefeldi lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[easyJet]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Airbus A319]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. november 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. august 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. aprill 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. aprill 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | BER || rowspan=&quot;3&quot; | EDDB || rowspan=&quot;3&quot; | [[Berliini Brandenburgi lennujaam]] || Ryanair || 7. juuli 2020 || lõpetab 24. oktoober 2026 || Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. november 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 10. juuni 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| [[Birmingham]] || {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || BHX || EGBB || [[Birminghami lennujaam]] || [[Jet2.com]] ||  28. november 2025 || – || Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Bremen]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BRE || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDW || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Bremeni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Brüssel]] || rowspan=&quot;4&quot; | {{riigi ikoon|Belgia}} Belgia || rowspan=&quot;4&quot; | BRU || rowspan=&quot;4&quot; | EBBR || rowspan=&quot;4&quot; | [[Brüsseli lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. september 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737–500 (2004–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015) ja Embraer E-170 (2012–2015)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. juuni 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| airBaltic || 3. juuni 2019 || - || Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT (operaator Regional Jet)]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuli 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. märts 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Billund]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Taani}} Taani || rowspan=&quot;3&quot; | BLL || rowspan=&quot;3&quot; | EKBI || rowspan=&quot;3&quot; | [[Billundi lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 2. mai 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Budapest]] || rowspan=&quot;2&quot; | {{riigi ikoon|Ungari}} Ungari || rowspan=&quot;2&quot; | BUD || rowspan=&quot;2&quot; | LHBP || rowspan=&quot;2&quot; | [[Budapesti Ferenc Liszti rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | talv 1992 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Tupolev Tu-134
|-
| Wizz Air || 11. detsember 2025 || - || Airbus A321neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Burgas]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Bulgaaria}} Bulgaaria || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | BOJ || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LBBG || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Burgasi rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Constanța]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rumeenia}} Rumeenia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | CND || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LRCK || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Constanța Mihail Kogălniceanu rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. juuni 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. september 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Dubai]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | {{riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} Araabia Ühendemiraadid || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | DXB || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | OMDB || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Dubai rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Flydubai]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD | pidi alustama 12. oktoobril 2024, kuid jääb ära, sest peatab oma laienemise Boeingu lennukite tarnete viibimise tõttu || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | – || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Boeing 737-800NG/MAX 8
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Dublin]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Iirimaa}} Iirimaa || rowspan=&quot;3&quot; | DUB || rowspan=&quot;3&quot; | EIDW || rowspan=&quot;3&quot; | [[Dublini lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. oktoober 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. august 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2010), Boeing 737-500
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| 30. oktoober 2023 || – || Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Dubrovnik]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | DBV || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LDDU || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Dubrovniki lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 19. aprill 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. oktoober 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. mai 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Düsseldorf]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | NRN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDLV || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Weeze lennujaam|Düsseldorfi Weeze lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. märts 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | DUS || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | EDDL || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Düsseldorfi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Eurowings || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2026 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A319
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Nottingham|East Midlands]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EMA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EGNX || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[East Midlandsi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. märts 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Edinburgh]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan=&quot;3&quot; | EDI || rowspan=&quot;3&quot; | EGPH || rowspan=&quot;3&quot; | [[Edinburghi lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. jaanuar 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| Jet2.com || 27. november 2025 || – || Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Forlì]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | FRL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIPK || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Forlì lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Wind Jet]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. juuni 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319
|-
| rowspan=&quot;6&quot; | [[Frankfurt]] || rowspan=&quot;6&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan=&quot;5&quot; | FRA || rowspan=&quot;5&quot; | EDDF || rowspan=&quot;5&quot; | [[Frankfurti lennujaam|Frankfurdi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. jaanuar 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2009), Boeing 737-500 (1995–2009) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Lufthansa]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 1992 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 1998 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-200 (1992–1997) ja Boeing 737-500
|-
| 2010 || - || Airbus A319/A320/A320neo/A321/A321neo
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lufthansa CityLine]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[BAe 146|Avro RJ85]] ja Bombardier CRJ700 ja Embraer E-190/E-195 (2009–2010)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900ER, Embraer E-190 ja Embraer E-195 (2017–2021)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | HHN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDFH || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Frankfurt-Hahni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| [[Gdańsk]] || {{riigi ikoon|Poola}} Poola || GDN || EPGD || [[Gdański Lech Wałęsa lennujaam]] || Wizz Air || 1. mai 2026 || - || Airbus A321neo
|-
| style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Genf]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | {{riigi ikoon|Šveits}} Šveits || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | GVA || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | LSGG || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Genfi lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | 30. detsember 2023 || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | – || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Göteborg]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | GOT || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESGG || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Göteborgi Landvetteri lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. august 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[City Airline]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer ERJ 135/145
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. august 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; |[[ATR|ATR 72]], Bombardier CRJ700 ja Embraer E-175 (2017)
|-
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Hamburg]] || rowspan=&quot;4&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan=&quot;4&quot; | HAM || rowspan=&quot;4&quot; | EDDH || rowspan=&quot;4&quot; | [[Hamburgi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. mai 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2010), Boeing 737-500 (1995–2010), [[Fokker 50]] (1998–2002) ja Tupolev Tu-134 (1994–1995)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-175 (2017)
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Marabu (lennufirma)|Marabu]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 16. juuni 2023 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Airbus A320neo
|-
| airBaltic || 29. märts 2026 || - || Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Hannover]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | HAJ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDV || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Hannover-Langenhageni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. november 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Embraer E-170
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Harkiv]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | HRK || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKHH || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Harkivi rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Wizz Air]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. veebruar 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;13&quot; | [[Helsingi]] || rowspan=&quot;13&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan=&quot;13&quot; | HEL || rowspan=&quot;13&quot; | EFHK || rowspan=&quot;13&quot; | [[Helsingi Vantaa lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50 (1996–2000), Tupolev Tu-134 (1991–1996) ja [[YAK-40|Jakovlev JAK-40]] (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Estonian Air|Estonian Air Regional]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. september 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. november 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Saab 340]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. jaanuar 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer E-170 ja Saab 340
|-
| [[Finnair]] || 26. märts 1990 (pärast Eesti iseseisvumist oktoobris 1991) || - || Airbus A319/A320 (alates 2007), [[Douglas DC-9]] (1991–2000), [[Embraer|Embraer E-170]] (operaator Flybe Nordic 2005–2012), [[Embraer|Embraer E-190]] (alates 2015, operaator Nordic Regional Airlines) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-82/MD-83]] (1991–2006)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Karair]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 1990 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1996 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[ATR|ATR 72]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Finnaviation]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 suvel || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1995 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Aero Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | märts 2002 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 6. jaanuar 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Söder Airlines]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. märts 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ? || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Finncomm Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. aprill 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2011|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 42/72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Blue1]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. jaanuar 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. august 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Flybe Nordic]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. aprill 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Embraer E-170 (2011–2012) ja Embraer E-190 (operaator Finnair)
|-
| [[Nordic Regional Airlines]] || 1. mai 2015 || - || ATR 72, Embraer E-190 (operaator Finnair)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[NyxAir]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 17. mai 2021 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[ATR 42]] ja Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Irákleio]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | HER || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LGIR || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Irákleio rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99 | 3. mai 2023 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | [[İstanbul]] || rowspan=&quot;2&quot; | {{riigi ikoon|Türgi}} Türgi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ISL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LTBA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[İstanbuli Atatürki lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Turkish Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. juuni 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 5. aprill 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320/A321 ja Boeing 737-800/900
|-
| IST || LTFM || [[İstanbuli lennujaam]] || [[Turkish Airlines]] || 10. aprill 2019 || - || Airbus A319/A320/A321/A321neo, Boeing 737-800/900 ja Boeing 737 MAX 8
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Joensuu]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | JOE || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFJO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Joensuu lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. detsember 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jönköping]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | JKG || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESGJ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jönköpingi lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Avies]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2011 kevad || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2011 suvel || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jetstream 31/32|BAe Jetstream 31/32]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jyväskylä]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | JYV || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFJY || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jyväskylä lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. jaanuar 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kajaani]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KAJ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFKI || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kajaani lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kaunas]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KUN || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EYKA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kaunase lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. juuli 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. august 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier Dash 8 Q400
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. juuli 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. august 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Khuthaisi]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Gruusia}} Gruusia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KUT || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UGKO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Khuthaisi rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Wizz Air]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. august 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. jaanuar 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kiiev]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KBP || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKBB || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kiievi Borõspili rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | IEV || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKKK || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kiievi Žuljanõi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. aprill 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. juuni 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. veebruar 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;8&quot; | [[Kopenhaagen]] || rowspan=&quot;8&quot; | {{riigi ikoon|Taani}} Taani || rowspan=&quot;8&quot; | CPH || rowspan=&quot;8&quot; | EKCH || rowspan=&quot;8&quot; | [[Kopenhaageni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Scandinavian Airlines|SAS]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1992 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[McDonnell Douglas|McDonnell Douglas DC-9-21/41]] (1989–2002), [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-81]] (1989–2007) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-87]] (1989–2009)
|-
| 16. november 2015 || - || Bombardier CRJ900NG (2015–2025) ja Embraer E-195
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[FlyNordic]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 6. jaanuar 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | McDonnell Douglas MD-82/MD-83
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordic Aviation || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer ERJ 145 ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. aprill 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| airBaltic || 2. juuni 2019 || - || Airbus A220-300 ja Bombardier Dash 8 Q400 (2019–2020)
|-
| SAS (operaator [[CityJet]]) || 5. jaanuar 2025 || – || Bombardier CRJ900NG/1000NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Korfu]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | CFU || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LGKR || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Corfu rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Ellinair || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 29. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A319/A320
|-
| [[Kraków]] || {{riigi ikoon|Poola}} Poola || KRK || EPKK || [[Krakówi Johannese Pauluse II rahvusvaheline lennujaam]] || Wizz Air || 27. oktoober 2025 || – || Airbus A321neo
|-
| rowspan=&quot;7&quot; | [[Kuressaare]] || rowspan=&quot;7&quot; | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan=&quot;7&quot; | URE || rowspan=&quot;7&quot; | EEKE || rowspan=&quot;7&quot; | [[Kuressaare lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1993 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Antonov An-2]] ja Jakovlev JAK-40
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. september 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. aprill 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. oktoober 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. mai 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2001 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32 (2006–2008) ja Let L-410 (2001–2006)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuni 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jetstream 31/32|BAe Jetstream 31/32]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Transaviabaltika]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. juuni 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. detsember 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Let L-410 ja BAe Jetstream 31/32
|-
| [[NyxAir]]|| 21. detsember 2020 || - || [[ATR 42|ATR-42]] ja Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;6&quot; | [[Kärdla]] || rowspan=&quot;6&quot; | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan=&quot;6&quot; | KDL || rowspan=&quot;6&quot; | EEKA || rowspan=&quot;6&quot; | [[Kärdla lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1993 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Enimex]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Antonov An-28]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Transaviabaltika]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. juuni 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. jaanuar 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Let L-410 ja BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Diamond Sky]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. jaanuar 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. veebruar 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| NyxAir|| 1. märts 2024 || sügis 2027 || Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lappeenranta]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LPP || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFLP || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lappeenranta lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. november 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500 (2009–2010) ja Fokker 50 (2010)
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Leeds]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | LBA || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | EGNM || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Leedsi Bradfordi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Jet2.com || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 27. november 2026 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Boeing 737-800
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lissabon]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Portugal}} Portugal || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LPTT || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lissaboni Portela lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TAP Air Portugal || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. juuli 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. jaanuar 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Liverpool]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LPL || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EGGP || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Liverpooli Johni Lennoni lennujaam|Liverpooli John Lennoni lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | easyJet || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. aprill 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2021 ||  style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;10&quot; | [[London]] || rowspan=&quot;10&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan=&quot;4&quot; | LGW || rowspan=&quot;4&quot; | EGKK || rowspan=&quot;4&quot; | [[Londoni Gatwicki lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 1995 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2012) ja Embraer E-170 (2012)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | easyJet || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. jaanuar 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320
|-
| airBaltic || 27. märts 2018 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2018–2019) ja Bombardier CS300 (2017–2018)
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Jet2.com || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 19. november 2026 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Boeing 737-800
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | STN || rowspan=&quot;2&quot; | EGSS || rowspan=&quot;2&quot; | [[Londoni Stanstedi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | easyJet || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. november 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319 ja Boeing 737-300 (2004–2007)
|-
| Ryanair || 1. aprill 2013 || – || Boeing 737-800NG/MAX
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | LTN || rowspan=&quot;3&quot; | EGGW ||  rowspan=&quot;3&quot; | [[Londoni Lutoni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. jaanuar 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A321
|-
| 1. november 2022 || - || Airbus A319/A321/A321Neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LHR || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EGLL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Londoni Heathrow' lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[British Airways]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320/A321
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lviv]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LWO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKLL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lvivi Danila Galitsogo rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. juuni 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Málaga]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | AGP || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LEMG || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Málaga lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. juuni 2019 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; |Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Madeira]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | {{riigi ikoon|Portugal}} Portugal || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | FNC || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | LPMA || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Madeira lennujaam]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | 26. oktoober 2025 || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | – || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; |Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Malta]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Malta}} Malta || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | MLA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LMML || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Malta rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 4. mai 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Manchester]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan=&quot;3&quot; | MAN || rowspan=&quot;3&quot; | EGCC || rowspan=&quot;3&quot; | [[Manchesteri lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. mai 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. juuni 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| Jet2.com || 28. november 2025 || – || Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;9&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Milano]] || rowspan=&quot;9&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BGY || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIME || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Milano Orio al Serio lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006), Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Volareweb.com]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. mai 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. november 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG/MAX
|-
| rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | MXP || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LIMC || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Milano Malpensa lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | (30. märts 2005) 29. oktoober 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. september 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500 ja Bombardier CRJ900NG (2011)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. aprill 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. mai 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 31. märts 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | easyJet || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. detsember 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. juuli 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320/A321/A321N
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Minsk]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Valgevene}} Valgevene || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | MSQ || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UMMS || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Minski rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50 (1996–2000) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Belavia]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | juuli 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 2001 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Antonov An-24
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. mai 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. mai 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer E-175
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. veebruar 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. mai 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340A
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Moskva]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SVO || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UUEE || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Moskva Šeremetjevo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Aeroflot || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1996 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Tupolev Tu-134
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. märts 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320/A321 ja [[Suhhoi|Suhhoi Superjet 100-95]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | VKO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UUWW || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Moskva Vnukovo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[UTair Aviation]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. august 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ-200LR
|-
| rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[München]] || rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | MUC || rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | EDDM || rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Müncheni lennujaam]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. mai 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. aprill 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. märts 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. detsember 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Lufthansa ja [[Augsburg Airways]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319, Boeing 737-300/500 (2010–2011) ja Embraer E-195
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 19. detsember 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Lufthansa ja Lufthansa CityLine || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. november 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A321 (2019–2022), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-190 ja Embraer E-195 (2019–2021)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2021 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Marabu || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 21. mai 2023 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Airbus A320neo
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Napoli]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | NAP || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIRN ||rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Napoli lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 17. september 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 28. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Airbus A320/A321N
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Nice]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | NCE || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LFMN || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Nice'i Côte d'Azuri lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. mai 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 (2010–2012) ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 2. juuni 2021 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Nürnberg]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | NUE || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Nürnbergi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Odessa]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ODS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKOO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Odessa lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. mai 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuli 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Ohrid]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} Põhja-Makedoonia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | OHD || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LWOH || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Ohrid &quot;St. Paul Apostle&quot; lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuni 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. september 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;9&quot; | [[Oslo]] || rowspan=&quot;9&quot; | {{riigi ikoon|Norra}} Norra || rowspan=&quot;7&quot; | OSL || rowspan=&quot;7&quot; | ENGM || rowspan=&quot;7&quot; | [[Oslo Gardermoeni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1998 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2013) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. august 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2003–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2013)
|-
| [[Norwegian Air Shuttle]] || 4. mai 2006 || – || Airbus A320 (2016–2020), Boeing 737-300 (2006–2015) ja Boeing 737-800/MAX 8
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. jaanuar 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72 (2016–2019), Bombardier CRJ700 (2016–2019) ja Bombardier CRJ900
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2018–2019) ja Bombardier CS300 (2018)
|-
| 29. märts 2026 || - || Airbus A220-300
|-
| SAS || 17. august 2023 || - || Airbus A320Neo ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | RYG || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ENRY || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Oslo Mossi Rygge lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TRF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ENTO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Sandefjordi lennujaam|Oslo Sandefjordi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. juuni 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Oulu]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | OUL || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFOU || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Oulu lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. mai 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | (vahemaandusega Turus) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. november 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. veebruar 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pajala]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | PJA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESUP || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pajala lennujaam]] (vahemaandusega Luleås) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. jaanuar 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Palanga]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | PLQ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EYPA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Palanga lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[flyLAL]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 2000
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Palma de Mallorca]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | PMI || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LEPA || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Palma de Mallorca lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 13. aprill 2025 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Paphos]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Küpros}} Küpros || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | PFO || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LCPH || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Paphose rahvusvaheline lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;5&quot; | [[Pariis]] || rowspan=&quot;5&quot; | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa || rowspan=&quot;3&quot; | CDG || rowspan=&quot;3&quot; | LFPG || rowspan=&quot;3&quot; | [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2003–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2015) ja Embraer E-170 (2012–2015)
|-
| airBaltic || 28. oktoober 2014 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2014–2019) ja Bombardier CS300 (2017–2018)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BVA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LFOB || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pariisi Beauvais–Tillé lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| ORY || LFPO || [[Pariisi Orly lennujaam]] || [[Transavia]] || 4. aprill 2024 || - || Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Peterburi]] || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LED || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ULLI || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pulkovo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1995 (oli paus 1994–1995) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2009–2013) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. juuli 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2009–2012), Boeing 737-500 (2009–2011), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2009–2013)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. detsember 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. jaanuar 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Bombardier CRJ700 ja Embraer E-175 (2017)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[RusLine]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ100
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Praha]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Tšehhi}} Tšehhi || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | PRG || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LKPR || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Praha Václav Haveli lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Czech Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. aprill 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. jaanuar 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320 ja Boeing 737-400/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Eurowings]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 31. märts 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A320
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Reykjavík]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Island}} Island || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KEF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BIKF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Keflavíki rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. mai 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. august 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Rhodose saar|Rhodos]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | RHO || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LGRP || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Rhodose rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2023 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Riia]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Läti}} Läti || rowspan=&quot;3&quot; | RIX || rowspan=&quot;3&quot; | EVRA || rowspan=&quot;3&quot; | [[Riia lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1998 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2002 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. september 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer E-170 ja Saab 340
|-
| airBaltic || 30. jaanuar 1996 || – ||[[Airbus A220|Airbus A220-300]], Boeing 737-300 (2007–2020), 737-500 (2003–2019), [[Boeing 757|Boeing 757-200]] (2008–2010), [[Bombardier CSeeria|Bombardier CS300]] (2017–2018), Bombardier Dash 8 Q400 (2010–2020), Fokker 50 (1999–2013) ja Saab 340 (1996–1999)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Rijeka]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | RJK || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LDRI || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Rijeka lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. juuni 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-175 (2016–2017)
|-
| rowspan=&quot;6&quot; | [[Rooma]] || rowspan=&quot;6&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan=&quot;4&quot; | FCO || rowspan=&quot;4&quot; | LIRF || rowspan=&quot;4&quot; | [[Rooma Leonardo da Vinci-Fiumicino lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. aprill 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. august 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Vueling Airlines || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. juuni 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. september 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. jaanuar 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320/321/A321neo
|-
| 27. aprill 2026 || - || Airbus 321/A321neo
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | CIA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIRA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Rooma Ciampino lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. november 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Salzburg]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | {{riigi ikoon|Austria}} Austria || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | SZG || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | LOWS || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Salzburgi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | 21. detsember 2019 || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | – || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Savonlinna]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SVL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFSA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Savonlinna lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Transaviabaltika || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. oktoober 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. detsember 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Simferopol]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SIP || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKFF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Simferopoli rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. september 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Split]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | SPU || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LDSP || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Spliti lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. mai 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2023 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;18&quot; | [[Stockholm]] || rowspan=&quot;18&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || rowspan=&quot;15&quot; | ARN || rowspan=&quot;15&quot; | ESSA || rowspan=&quot;15&quot; | [[Stockholmi Arlanda lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2007–2013) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003), Jakovlev JAK-40 (1991–1996), Saab 340 (2007–2013) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | SAS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. november 1989 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. juuni 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avro RJ85 (2006–2008), Boeing 737-500 (1989–2000), Boeing 737-600 (1998–2008), Boeing 737-800 (2007–2008), Bombardier Dash 8 Q400 (2000–2008), [[McDonnell Douglas|McDonnell Douglas DC-9-21/41]] (1989–2002), [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-81]] (1989–2007) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-87]] (1989–2009)
|-
| 16. november 2015 || – || Airbus A320/A320neo, ATR-72 (2015–2025), Bombardier CRJ900NG (2015–2025), Boeing 737-600 (2015–2019) ja Boeing 737-700/800 (2015–2023)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[FlyNordic]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. jaanuar 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | McDonnell Douglas MD-82/MD-83
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuni 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300 ja Bombardier Dash 8 Q400 (2018–2020)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2011 kevad || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2011 suvel || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. august 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. juuni 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, British Aerospace ATP (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Norwegian Air Shuttle || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320 ja Boeing 737-800
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LOT (operaator Regional Jet) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuli 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Veebruar 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SAS (operaator Nordica) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Veebruar 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| Ryanair || 1. november 2021 || – || Boeing 737-800NG
|-
| SAS (operaator [[Braathens Regional Airways|BRA]]) || 5. jaanuar 2025 || – || ATR 72
|-
| SAS (operaator [[CityJet]]) || 5. jaanuar 2025 || – || Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | NYO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESKN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Stockholmi Skavsta lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BMA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESSB || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Stockholmi Bromma lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. aprill 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 42/72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. september 2014 ||style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 42
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Sundsvall]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SDL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESNN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Sundsvall-Timrå lennujaam]] (vahemaandusega Stockholmis) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Svegs]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EVG || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESND || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pajala lennujaam]] (vahemaandusega Stockholmis) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. jaanuar 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Zürich]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Šveits}} Šveits || rowspan=&quot;3&quot; | ZRH || rowspan=&quot;3&quot; | LSZH || rowspan=&quot;3&quot; | [[Zürichi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. aprill 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. september 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| [[Swiss International Air Lines]] || 25. juuni 2021 || – || Airbus A220-100/300 ja Airbus A320/321
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Helvetic Airways]] (Swiss International Air Lines) || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 19. aprill 2022 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Embraer E-Jet E2 perekond|Embraer E2-195]]
|-
| rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tampere]] || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TMP || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFTP || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tampere Pirkkala lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. aprill 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. september 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Jakovlev JAK-40
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Söder Airlines]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2004 suvel || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Saab 2000]]
|-
|  rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. märts 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500 ja Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tartu]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TAY || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EETU || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tartu lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. veebruar 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. detsember 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Tenerife]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | TFS || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | GCTS || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Tenerife Lõunalennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99 | 30. oktoober 2023 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Thbilisi]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Gruusia}} Gruusia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TBS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UGTB || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Thbilisi rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Tirana]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Albaania}} Albaania || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | TIA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LITA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Tirana lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 2. juuni 2025 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 22. juuni 2026 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Airbus A321neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Thessaloniki]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SKG || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LGKR || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Thessaloniki lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ellinair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320 ja Boeing 737-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Torsby]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TYF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESST || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Torsby lennujaam]] (vahemaandusega Stockholm) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Trondheim]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Norra}} Norra || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TRD || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ENVA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Trondheimi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 5. september 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 (2011–2012), Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170 (2012–2015)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Turu]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TKU || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFTU || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Turu lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. oktoober 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. november 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. veebruar 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Turku Air]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Piper PA-31]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Vaasa]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | VAA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFVA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Vaasa lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. november 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. veebruar || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| rowspan=&quot;8&quot; | [[Varssavi]] || rowspan=&quot;8&quot; | {{riigi ikoon|Poola}} Poola || rowspan=&quot;8&quot; | WAW || rowspan=&quot;8&quot; | EPWA || rowspan=&quot;8&quot; | [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam]] || rowspan=&quot;4&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. juuli 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ? || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72 ja Boeing 737-400/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer ERJ 145 ja Embraer E-170 (2004–2008)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. mai 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2010–2011) ja Embraer E-170/E-175 (2010–2015)
|-
| 16. juuli 2020 || - || Boeing 737-800/MAX 8 ja Embraer E-170/E-175/E-190/E-195/E-295
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator [[EuroLOT]]) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juulil 1997 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. märts 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier Dash 8 Q400 (2015)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator Nordica) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. juuni 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170/E-175 (2015–2017)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator Regional Jet)|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuli 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. märts 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 29. märts 2026 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A321neo
|-
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Veneetsia]] || rowspan=&quot;4&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan=&quot;3&quot; | VCE || rowspan=&quot;3&quot; | LIPZ || rowspan=&quot;3&quot; | [[Veneetsia Marco Polo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. juuni 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. september 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. märts 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. veebruar 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A321Neo
|-
| 3. detsember 2025 || - || Airbus A321Neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TFS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIPH || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Treviso Sant'Angelo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Viin]] || rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Austria}} Austria || rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | VIE || rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LOWW || rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Viini rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Austrian Airlines]]i tütarettevõte [[Tyrolean Airways]] või [[Lauda Air]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 1997 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2001 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ100LR (2000–2001), Bombardier Dash 8 Q400 (1997 – mai 2000) ja Fokker 70 (1997 – mai 2000)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; |Austrian Airlinesi tütarettevõtte Tyrolean Airways || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 2002 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ100LR
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Rheintalflug]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2001 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 2002 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer 145
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. juuni 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. jaanuar 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. märts 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. aprill 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. mai 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. oktoober 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2015–2018), Bombardier CS300 (2017–2018) ja Bombardier Dash 8 Q400 (2015–2020)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 30. märts 2026 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Laudamotion]] (operaator Ryanair) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. juuni 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320 ja Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. august 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;11&quot; | [[Vilnius]] || rowspan=&quot;11&quot; | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || rowspan=&quot;11&quot; | VNO || rowspan=&quot;11&quot; | EYVI || rowspan=&quot;11&quot; | [[Vilniuse lennujaam|Vilniuse rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. oktoober 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 (2003–2005), Fokker 50 (1996–2003) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1996)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. september 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. märts 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2011–2013) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 5. september 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 42, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2011–2013)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lithuanian Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 2000
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. september 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| 18. aprill 2016 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-500 (2016–2018) ja Bombardier Dash 8 Q400 (2016–2020)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[flyLAL]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Saab 2000
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Turkish Airlines || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 11. juuni 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 28. märts 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Airbus A319/A320/A321 ja Boeing 737-800
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| [[Air Lituanica]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 12. märts 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 22. mai 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Embraer E-175
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, British Aerospace ATP (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| Wizz Air || 12. detsember 2025 || - || Airbus A321neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| [[Östersund]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| OSD || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| ESNZ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| [[Åre Östersundi lennujaam]] (vahemaandusega Stockholm) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| BAe Jetstream 31/32
|}

=== Tšarterlennud ===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
!Lennufirma
!Sihtkohad
|-
|[[Austrian Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Innsbrucki lennujaam|Innsbruck]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=flightradar24.com|url=https://www.flightradar24.com/2018-07-11/09:00/120x/AUA2672/1d15b83d|pealkiri=Austrian Airlines- Tallinn to Innsbruck|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Corendon Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]]
|-
|[[Nordica]]
|'''Hooajalised:''' [[Bergamo Orio al Serio lennujaam|Bergamo]], [[Genfi lennujaam|Genf]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]]
|-
|[[Pegasus Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]]
|-
|[[Tailwind Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]], [[Burgasi lennujaam|Burgas]]
|-
|[[SmartLynx Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Alghero Fertilia lennujaam|Alghero]], [[Alicante Elche lennujaam|Alicante]], [[Bilbao lennujaam|Bilbao]], [[Korfu rahvusvaheline lennujaam|Korfu]], [[Cagliari Elmase lennujaam|Cagliari]], [[Catania Fontanarossa lennujaam|Catania]], [[Chaniá rahvusvaheline lennujaam|Chaniá]], [[Faro lennujaam|Faro]], [[Friedrichshafeni lennujaam|Friedrichshafen]], [[Fuerteventura lennujaam|Fuerteventura]], [[Gran Canaria lennujaam|Gran Canaria]], [[Madeira lennujaam|Funchal]], [[Eivissa lennujaam|Ibiza]], [[Innsbrucki lennujaam|Innsbruck]], [[Málaga lennujaam|Málaga]], [[Olbia Costa Smeralda lennujaam|Olbia]], [[Palermo lennujaam|Palermo]], [[Palma de Mallorca lennujaam|Palma de Mallorca]], [[Francisco de Sá Carneiro lennujaam|Porto]], [[Rhodose rahvusvaheline lennujaam|Rhodos]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]], Tenerife ([[Tenerife Põhjalennujaam|põhja]]- ja [[Tenerife Lõunalennujaam|lõunalennujaam]]), [[Valencia lennujaam|Valencia]]
|}

=== Kaubalennud ===
[[Fail:B747 Pullmantur Air EC-KXN MLA March 2011.jpg|pisi|[[Pullmantur Air]] alustas tšarterlende [[14. juuli|14. juulil]] [[2012]] kahe [[Boeing 747]] ja kolme [[Airbus 321]]-ga.&lt;ref name=&quot;9m4FF&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;puZOK&quot; /&gt;]]
{| class=&quot;wikitable sortable jquery-tablesorter&quot;
!Lennufirma
!Sihtkohad
|-
|[[Airest]]
|[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]]
|-
|[[ASL Airlines Belgium]]
|[[Malmö]], [[Turu]], [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]]
|-
|[[Cargolux]]
|[[Findeli lennujaam|Luxembourg]]
|-
|[[FedEx Express]]
|[[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdam]]
|-
|[[DHL Aviation]]
|[[Bukaresti Henri Coandă rahvusvaheline lennujaam|Bukarest]], [[Budapesti lennujaam|Budapest]]
|-
|[[Genex]]
|[[Belgradi Nikola Tesla lennujaam|Belgrad]], [[Minski rahvusvaheline lennujaam|Minsk]]
|-
|[[Silk Way Airlines]]
|[[Bakuu Heydər Əliyevi rahvusvaheline lennujaam|Bakuu]]
|-
|[[UPS Airlines]]
|[[Viini rahvusvaheline lennujaam|Viin]]
|}

=== Magnetic MRO lennukihoolduses käivad lennufirmad ===
[[Magnetic MRO]] on Tallinna lennujaamas asuv lennukite hooldusfirma. Allpool on loetletud lennufirmad, kes kasutavad Magnetic MRO teenust.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Lennufirma
!Lennufirma koduriik
!Lennufirma sihtkohtade arv
!Lennufirma lennukite arv
|-
|[[airBaltic]]
|[[Läti]]
|68
|30
|-
|[[SmartLynx Airlines|SmartLynx]]
|[[Läti]]
| –
|20
|-
|[[Austrian Airlines]]
|[[Austria]]
|130
|82
|-
|[[Brussels Airlines]]
|[[Belgia]]
|96
|51
|-
|[[Thomas Cook Airlines|Thomas Cook Group]]
|[[Suurbritannia]]
|200
|88
|-
|[[Finnair]]
|[[Soome]]
|132
|79
|-
|[[Scandinavian Airlines]]
|[[Rootsi]], [[Taani]], [[Norra]]
|119
|182
|-
|[[Nordica]]
|[[Eesti]]
|27
|16
|-
|[[Air Peace]]
|[[Nigeeria]]
|8
|11
|-
|[[Vueling Airlines|Vueling]]
|[[Hispaania]]
|163
|107
|-
|[[Jet Time]]
|[[Taani]]
|53
|10
|-
|[[easyJet]]
|[[Suurbritannia]]
|124
|218
|-
|[[Aeroflot]]
|[[Venemaa]]
|129
|224
|-
|[[NextJet]]
|[[Rootsi]]
|20
|15
|-
|[[Windrose Airlines]]
|[[Ukraina]]
|16
|11
|-
|[[Air Nostrum]]
|[[Hispaania]]
|58
|45
|-
|[[Grand Cru Airlines]]
| –
| –
| –
|-
|[[Primera Air]]
|[[Island]]
|36
|9
|-
|[[Rossiya]]
|[[Venemaa]]
|80
|61
|-
|[[LOT Polish Airlines]]
|[[Poola]]
|90
|58
|-
|[[Ryanair]]
|[[Iirimaa]]
|205
|413
|-
|[[Turkish Airlines]]
|[[Türgi]]
|302
|328
|-
|[[Onur Air]]
|[[Türgi]]
|38
|24
|-
|[[Utair]]
|[[Venemaa]]
|72
|65
|-
|[[ASL Airlines]]
| –
| –
| –
|-
|[[Azman Air]]
|[[Nigeeria]]
|10
|5
|-
|[[Med-View Airlines]]
|[[Nigeeria]]
|13
|7
|-
|[[Cargoair]]
|[[Bulgaaria]]
| –
|8
|-
|[[ALROSA|Alrosa]]
|[[Venemaa]]
| –
| –
|-
|[[Swift Air]]
|[[Ameerika Ühendriigid]]
|1
|13
|-
|[[British Airways]]
|[[Suurbritannia]]
|183
|273
|-
|[[Cimber]]
|[[Taani]]
| –
|9
|-
|[[West Atlantic]]
|[[Rootsi]]
|–
|56
|-
|[[Air Astana]]
|[[Kasahstan]]
|64
|31
|-
|[[SkyTaxi]]
|[[Poola]]
| –
|2
|-
|[[Airest]]
|[[Eesti]]
|14
|9
|-
|[[Carpatair]]
|[[Rumeenia]]
|2
|3
|-
|[[AerCap]]
|[[Iirimaa]]
| –
| –
|-
|[[ExecuJet Aviation Group]]
|[[Šveits]]
| –
| –
|-
|[[West Coast Aviation]]
| –
| –
| –
|-
|[[Nordavia]]
|[[Venemaa]]
|21
|9
|}

=== Tallinna lennujaama sihtkohtade soovinimekiri ===

==== TOP lühi- ja keskmaa lennuliinid&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=anna.aero|url=http://www.therouteshop.com/profiles/tallinn-airport/|pealkiri=Lennart Meri Tallinn Airport (TLL) {{!}} Unserved Routes in the Route Shop|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-12-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191204113342/http://www.therouteshop.com/profiles/tallinn-airport/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Sihtkoht
!Sihtkoha riik
!Potentsiaalsed lennufirmad
!Lisainfo
|-
|[[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona]]
|[[Hispaania]]
|[[airBaltic]], [[easyJet]], [[Ryanair]], [[Vueling]]
|
|-
|[[Bergen]]
|[[Norra]]
|airBaltic, [[Norwegian Air Shuttle|Norwegian]], [[Scandinavian Airlines|SAS]]
|
|-
|[[Billungid|Billund]]
|[[Taani]]
|airBaltic
|
|-
|[[Budapest]]
|[[Ungari]]
|airBaltic, Ryanair, [[Wizz Air]]
|
|-
|[[Bukarest]]
|[[Rumeenia]]
|airBaltic, [[Blue Air]], [[TAROM]], Wizz Air
|
|-
|[[Dubai]]
|[[Araabia Ühendemiraadid]]
|airBaltic, [[Emirates Airline|Emirates]], [[flydubai]]
|[[Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister|Ettevõtlusministri]] andmeil on huvi Tallinna suunal üles näidanud [[Emirates Airline|Emirates]] ja [[flydubai]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Postimees|url=https://tehnika.postimees.ee/6488478/varsti-voib-saada-otse-lennata-tallinnast-dubaisse|pealkiri=Varsti võib saada otse lennata Tallinnast Dubaisse|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Düsseldorf]]
|[[Saksamaa]]
|airBaltic, [[Eurowings]], Ryanair
|
|-
|[[Göteborgi lennujaam|Göteborg]]
|[[Rootsi]]
|airBaltic, Norwegian, Ryanair, SAS
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=anna.aero|url=https://www.anna.aero/2019/12/10/80-unserved-routes-within-europe-with-median-25000-passengers/|pealkiri=80 unserved routes within Europe with median 25,000 passengers|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-08-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200811044612/https://www.anna.aero/2019/12/10/80-unserved-routes-within-europe-with-median-25000-passengers/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Genf]]
|[[Šveits]]
|airBaltic, easyJet, Swiss
|
|-
|[[Köln]]
|[[Saksamaa]]
|airBaltic, Eurowings, Ryanair
|
|-
|[[Lissabon]]
|[[Portugal]]
|airBaltic, [[TAP Air Portugal]]
|
|-
|[[Madrid]]
|[[Hispaania]]
|airBaltic, [[Air Europa]], [[Iberia]], Ryanair
|
|-
|[[Manchesteri lennujaam|Manchester]]
|[[Suurbritannia]]
|airBaltic, easyJet, Ryanair
|
|-
|[[Praha]]
|[[Tšehhi]]
|airBaltic, [[Czech Airlines]]
|
|-
|[[Reykjavík|Reykjavik]]
|[[Island]]
|airBaltic, [[Icelandair]]
|
|-
|[[Rooma]]
|[[Itaalia]]
|airBaltic, [[Alitalia]], easyJet, Ryanair, Vueling
|Lennuliini alustab airBaltic (alustab 30. märtsil 2020)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Postimees|url=https://tarbija24.postimees.ee/6846534/tallinnast-saab-varsti-otse-lennata-kolme-euroopa-suurlinna|pealkiri=Tallinnast saab varsti otse lennata kolme Euroopa suurlinna|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Sofia]]
|[[Bulgaaria]]
|airBaltic, Ryanair, Wizz Air
|
|-
|[[Stavanger]]
|[[Norra]]
|airBaltic, Norwegian, SAS
|
|-
|[[Tel Aviv]]
|[[Iisrael]]
|airBaltic, Ryanair, Wizz Air
|
|-
|[[Thbilisi]]
|[[Gruusia]]
|airBaltic, [[Georgian Airlines]]
|
|-
|[[Veneetsia]]
|[[Itaalia]]
|airBaltic, easyJet
|
|-
|[[Zürich]]
|[[Šveits]]
|airBaltic, Swiss
|Lennuliini alustab airBaltic (alustab 31. märtsil 2020)
|}

==== TOP kaugmaa lennuliinid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Sihtkoht
!Sihtkoha riik
!Potentsiaalsed lennufirmad
|-
|[[New York]]
|[[Ameerika Ühendriigid]]
|[[LOT Polish Airlines]], [[Delta Airlines|Delta Air Lines]], [[American Airlines]]
|-
|[[Toronto]]
|[[Kanada]]
|LOT Polish Airlines, [[Air Canada]]
|-
|[[Peking]]
|[[Hiina|Hiina Rahvavabariik]]
|LOT Polish Airlines, [[Air China]], [[Hainan Airlines]]
|-
|[[Narita rahvusvaheline lennujaam|Tokyo]]
|[[Jaapan]]
|LOT Polish Airlines, [[All Nippon Airways]], [[Japan Airlines]]
|-
|[[Suvarnabhumi rahvusvaheline lennujaam|Bangkok]]
|[[Tai]]
|LOT Polish Airlines, [[Thai Airways International|Thai Airways]]
|}

== Statistika ==
Aastast 1998 on lennujaama läbinud reisijate arv kasvanud igal aastal 14,2%. 20. septembril 2005 Tallinna Lennujaamast sai miljoni-jaam. 16. novembril 2012 ületati Tallinna lennujaamas esimest korda tegutsemisajal aastas kahe miljoni reisija piir.&lt;ref name=&quot;EZqoX&quot; /&gt; 31. detsembril 2018 Tallinna Lennujaama aastane reisijate arv ületas kolme miljoni piiri.

2016. aasta populaarseimad sihtkohad olid [[Frankfurdi lennujaam|Frankfurt]] ja [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]]. Frankurti lendas 12% reisijatest, Helsingisse 12%, [[Riia lennujaam|Riiga]] 10%, [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslosse]] 7%, [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholmi]] 7%, [[London]]isse 5%, [[Moskva]]sse 5%, [[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdami]] 4%, [[Milano]]sse 4% ja [[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagenisse]] 4%. Need sihtkohad moodustasid 70% Tallinna lennujaama sihtkohtadest.

=== Reisijate statistika ===
{{Lennujaam-Statistika|iata=TLL|début=1990}}

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:right&quot;
|+ '''Tallinna lennujaama''' statistika (alates 1992)
! Aasta !! Reisijaid !! Lennu-&lt;br /&gt;operatsioone !! Lennukaup&lt;br /&gt;ja post&lt;br /&gt;(tonnides)
|-
! 1992
| 205 776 || 11 000 || 1124
|-
! 1993
| 239 760 || 12 170 || 1417
|-
! 1994
| 336 282 || 13 378 || 2362
|-
! 1995
| 366 919 || 13 784 || 2488
|-
! 1996
| 431 212 || 16 695 || 3997
|-
! 1997
| 502 442 || 21 455 || 5590
|-
! 1998
| 563 946 || 24 951 || 5991
|-
! 1999
| 550 747 || 23 590 || 5326
|-
! 2000
| 559 658 || 23 358 || 4690
|-
! 2001
| 573 493 || 23 633 || 4543
|-
! 2002
| 605 697 || 26 226 || 4292
|-
! 2003
| 715 859 || 25 294 || 5080
|-
! 2004
| 997 461 || 28 149 || 5237
|-
! 2005
| 1 401 059 || 33 610 || 9937
|-
! 2006
| 1 541 832 || 33 989 || 10 361
|-
! 2007
| 1 728 430 || 38 844 || 22 764
|-
! 2008
| 1 811 536 || 41 654 || 41 867
|-
! 2009
| 1 346 236 || 32 572 || 2001
|-
! 2010
| 1 384 831 || 33 587 || 11 960
|-
! 2011
| 1 913 172 || 40 298 || 18 371
|-
! 2012
| 2 206 692 || 48 531 || 23 921
|-
! 2013
| 1 958 801 || 37 856 || 20 941
|-
! 2014
| 2 017 371 || 37 791 || 19 860
|-
! 2015
| 2 166 820 || 41 513 || 16 156
|-
! 2016
| 2 221 615 || 40 938 || 12 054
|-
! 2017
| 2 648 361 || 45 235 || 11 345
|-
! 2018
| 3 007 644 || 48 568 || 11 518
|-
! 2019
| 3 267 909 || 47 867 || 10 916
|-
! 2020
| 863 585 || 22 962 || 9 181
|-
! 2021
| 1 301 066 || 26 689|| 9 559
|-
! 2022
| 2 748 089 || 38 044 || 11 110
|-
! 2023
| 2 961 569 || 38 155 || 8 753
|-
! 2024
| 3 491 799 || 42 403 || 9 909
|-
! 2025
| 3 488 104 || || 
|-
|}

{| style=&quot;border:solid 1px #aaa;&quot; cellpadding=&quot;10&quot; cellspacing=&quot;0&quot;
|+'''Lennart Meri Tallinna lennujaama reisijate koguarv tuhandetes 1992–2025'''
|-
| {{Diagramm
| width = 800
| height = 200
| type = rect
| x = 1992, 1993, 1994, 1995, 1996, 1997, 1998, 1999, 2000, 2001, 2002, 2003, 2004, 2005, 2006, 2007, 2008, 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021, 2022, 2023, 2024, 2025
| xAxisAngle = -40
| y = 205, 239, 336, 366, 431, 502, 563, 550, 559, 573, 605, 715, 997, 1401, 1541, 1728, 1811, 1346, 1384, 1913, 2206, 1958, 2017, 2167, 2221, 2648, 3008, 3267, 863, 1300, 2748, 2961, 3492, 3488
| yGrid=
}}
Viimane täiendus 1. jaanuaril 2026.
|}
'''Baltimaade hõivatumad lennujaamad'''
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;text-align:right;font-size:85%&quot;
! Lennujaam
! 2025
! 2024
! 2023
! 2022
! 2021
! 2020
! 2019
! 2018
! 2017
! 2016
! 2015
! 2014
! 2013
! 2012
! 2011
! 2010
! 2009
! 2008
! 2007
! 2006
! 2005
! 2004
! 2003
! 2002
! 2001
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Riia lennujaam]]
|nowrap| 7 111 000
|nowrap| 7 120 000
|nowrap| 6 630 891
|nowrap| 5 380 779
|nowrap| 2 353 051
|nowrap| 2 011 155
|nowrap| 7 798 382
|nowrap| 7 056 099
|nowrap| 6 097 765
|nowrap| 5 400 243
|nowrap| 5 162 675
|nowrap| 4 814 073
|nowrap| 4 793 045
|nowrap| 4 767 764
|nowrap| 5 106 692
|nowrap| 4 663 647
|nowrap| 4 066 854
|nowrap| 3 690 549
|nowrap| 3 160 945
|nowrap| 2 495 020
|nowrap| 1 878 035
|nowrap| 1 060 426
|nowrap| 711 753
|nowrap| 633 322
|nowrap| 622 647
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Vilniuse lennujaam]]
| 5 113 452
| 4 803 725
| 4 406 019
| 3 915 960
| 1 898 817
| 1 312 468
| 5 004 921
| 4 922 949
| 3 761 837
| 3 814 001
| 3 336 084
| 2 942 670
| 2 661 869
| 2 208 096
| 1 712 467
| 1 373 859
| 1 308 632
| 2 048 439
| 1 717 222
| 1 451 468
| 1 281 872
| 964 164
| 719 850
| 634 991
| 584 171
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | Tallinna lennujaam
| 3 488 104
| 3 491 799
| 2 961 569
| 2 748 089
| 1 300 378
| 863 585
| 3 267 909
| 3 007 644
| 2 648 361
| 2 221 615
| 2 166 820
| 2 037 371
| 1 958 801
| 2 206 791
| 1 913 172
| 1 384 831
| 1 346 236
| 1 811 536
| 1 728 430
| 1 541 832
| 1 401 059
| 997 941
| 715 859
| 605 697
| 573 493
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; nowrap | [[Kaunase lennujaam]]
| 1 600 000
| 1 427 284
| 1 300 424
| 1 159 184
| 487 532
| 368 645
| 1 160 591
| 1 011 067
| 1 186 074
| 740 448
| 747 284
| 724 314
| 695 509
| 830 268
| 872 618
| 809 732
| 456 698
| 410 165
| 390 881
| 248 228
| 77 350
| 27 113
| 21 732
| 19 891
| 20 137
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Palanga lennujaam]]
| 448 400
| 377 615
| 307 090
| 274 879
| 85 895
| 123 948
| 338 309
| 316 643
| 297 197
| 232 630
| 145 441
| 132 931
| 127 890
| 128 169
| 111 133
| 102 528
| 104 600
| 101 586
| 93 379
| 110 828
| 94 000
| 76 020
| 46 666
| 45 971
| 45 660
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Tartu lennujaam]]
| 44 489
| 27 270
| 1 080
| 8 653
| 497
| 5 869
| 28 322
| 26 092
| 30 296
| 29 594
| 21 117
| 14 493
| 13 690
| 20 302
| 18 583
| 23 504
| 9 707
| 826
| 1 182
| 1 638
| 902
| 1 268
| 1 608
| 1 534
| 1 865
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Kuressaare lennujaam]]
| 34 776
| 42 490
| 42 232
| 38 749
| 29 447
| 16 858
| 24 614
| 23 166
| 19 231
| 13 289
| 14 458
| 13 665
| 13 163
| 11 421
| 17 822
| 19 702
| 19 519
| 23 752
| 20 026
| 18 341
| 18 071
| 15 091
| 12 156
| 10 976
| 3 752
|}

== Ühistransport ==
[[Fail:Tallinn airport tram.jpg|pisi|CAF Urbos tramm lennujaama trammiterminalis]]
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
|+ Tallinna lennujaamast väljuvad bussi- ja trammiliinid
! Transpordiliik
! Vedaja
! Liin
! Sihtkoht
|-
|Tramm||[[Tallinna Linnatranspordi AS]]||4||[[Südalinn|Kesklinn]], [[Tondi]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||2||[[Vanasadam|Kesklinn, Reisisadam]] (A-terminal)
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||49||[[Pirita]], [[Viimsi]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||65||[[Lasnamäe]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[[Lux Express]]||724||[[Tartu]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[[Simple Express]]||152||[[Tartu]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[https://abuss.ee/index.php/soiduplaan ABuss (ööliin)]||239||[[Tartu]]
|}

Nii tramm kui ka bussid väljuvad lennujaamahoone põhjapoolse otsa juurest (trammiterminali eest), kuid kesklinna ja reisisadama suunas väljuva nr 2 bussi peatus asub [[Tartu maantee]]l, teisel pool ehitatavat parkimismaja ega ole ühistransporditerminalist (trammiterminalist) otse nähtav. Seetõttu on turistil lihtsam kasutada kesklinna sõiduks trammi kui bussi. Trammiterminali juurest väljuvad nr 2 liini bussid suunduvad [[Mõigu|Mõiku]], mitte kesklinna/sadamasse. Liin nr 65 viib Lasnamäele.

Trammid väljuvad enamasti 6-minutilise intervalliga, nr 2 buss 20-minutilise intervalliga.

== Rahvusvaheline tunnustus ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Aasta
!Auhind/tunnustus
!Kategooria
!Saavutus
!Viide
|-
|2012
|EURO ANNIE &quot;Lennujaama kasvu auhind&quot;
anna.aerolt
|1–2 miljonit reisijat
|Võitis
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=anna.aero|url=http://www.anna.aero/2012/05/30/yet-more-anna-aero-euro-annie-celebrations-pula-5-new-airlines-and-tallinn-38pc-growth/|pealkiri=auhind|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2013
|Design Management Euroopa auhind
DME Awardilt
|Auhind parima disaini juhtimise eest avalikus või mittetulundusühingus
|Tunnustatud
|
|-
|2013
|Parim lennujaama maapealne teenus

[[Lufthansa]]lt
|Reisijate ja õhusõidukite teenindamine
|Võitis
|
|-
|2015
|Parima lennujaama auhind
ACI Europe'ilt
|Alla viie miljoni reisijaga lennujaam
|Hõbe
|
|-
|2017
|[[Priority Pass]] lennujaama ootesaalide auhind
Priority Passilt
|Parim äriklassi ootesaal [[Euroopa]]s
|Võitis
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-ariklassi-ootesaal-valiti-euroopa-lennujaamade-seas-parimaks/|pealkiri=Äriklassi ootesaali auhind 2017|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2018
|Airports Council International (ACI) auhind
|Parim lennujaam Euroopas
|Tunnustatud
|&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaam-on-parim-lennujaam-euroopas/|pealkiri=Tallinna Lennujaam on parim lennujaam Euroopas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2020
|Airports Council International (ACI) auhind
|Parim lennujaam Euroopas
|Tunnustatud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-teenindustase-on-jatkuvalt-euroopa-parimate-hulgas/|pealkiri=Tallinna Lennujaam on parim lennujaam Euroopas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2022
|Airports Council International (ACI) auhind
|Parim lennujaam Euroopas
|Tunnustatud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaam-tunnistati-euroopa-parimaks-lennujaamaks/|pealkiri=Tallinna lennujaam tunnistati Euroopa parimaks lennujaamaks|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2023
|Airports Council International (ACI) auhind
|Kahe kuni viiemiljoni reisijaga lennujaam. Premeeriti Tallinna lennujaama ka kolmes kõrvalkategoorias – kõige nauditavam lennujaam Euroopas, kõige lihtsama teekonnaga lennujaam Euroopas ja kõige puhtam lennujaam Euroopas
|Tunnustatud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://airport.ee/tallinna-lennujaam-palvis-kuuendat-aastat-jarjest-euroopa-parima-lennujaama-tiitli/|pealkiri=Tallinna lennujaam pälvis kuuendat aastat järjest Euroopa parima lennujaama tiitli|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2024
|Airport Service Quality (ASQ) auhind
|2024. aasta lennujaamade teeninduskvaliteet – Euroopa parim 2–5 miljoni reisijaga lennujaam
|Tunnustatud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://airport.ee/tallinna-lennujaam-palvis-euroopa-parima-vaikelennujaama-tiitli/|pealkiri=Tallinna Lennujaam pälvis Euroopa parima lennujaama tiitli|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2025
|Airport Service Quality (ASQ) auhind
|2025. aasta lennujaamade teeninduskvaliteet – Euroopa parim 2–5 miljoni reisijaga lennujaam
|Tunnustatud
|
|}

== Õnnetused ==
* 18. septembril 1991 näitas Helsingist Tallinnase startinud Dassault Falcon 20 OH-FFA signalisatsioon parempoolse teliku jäämist väljalastud asendisse. Lennuki kapten otsustas lennu sooritada vähendatud kiirusel. Tallinnale lähenedes teliku tavaprotseduuriga väljalaskmisel veaindikatsioon kadus. Peale maandumist vajus õhusõiduk paremale tiivale seoses parema teliku mittelukustatud olekuga ning sõitis lennurajalt 8 meetrit välja. 12 lennukis viibijat (kelle hulgas oli ka Soome väliskaubandusminister Pertti Salolainen) vigastada ei saanud. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ranter |eesnimi=Harro |pealkiri=Accident Dassault Falcon 20 OH-FFA, Wednesday 18 September 1991 |url=https://asn.flightsafety.org/wikibase/325701 |vaadatud=2025-06-18 |väljaanne=asn.flightsafety.org}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Langovits |eesnimi=Peeter |kuupäev=18. september 1991 |pealkiri=Soome lennuki maandumine Tallinna lennuväljal. Lennukiga saabu Soome väliskaubandusminister Pertti Salolainen. |url=https://www.meediateek.ee/photo/view?id=443701 |vaadatud=18. juuni 2025 |väljaanne=Rahvusarhiivi Meediateek}}&lt;/ref&gt;
* 20. veebruaril 1993 kaaperdati Aerofloti Tu-134 Venemaa-sisesel lennul 2134 [[Roštšino rahvusvaheline lennujaam|Tjumen]]ist [[Pulkovo lennujaam|Peterburi]]. Kaaperdaja nõudis, et ta viidaks USA-sse, ent kuna polnud piisavalt kütust, soovis ta lennata Helsingisse, kuid nõustus lõpuks Tallinnaga. Pärast Tallinna lennujaamas maandumist ning viis ja pool tundi kestnud läbirääkimisi vabastati 30 reisijat. Seejärel lendas lennuk Stockholmi Arlanda lennujaama, kus kaaperdaja koos oma abikaasa ja lapsega alistus Rootsi võimudele.&lt;ref name=&quot;jDsYP&quot; /&gt;
* 24. novembril 1994 kaaperdasid kolm reisijat Aerofloti Tu-134 Venemaa-sisesel lennul [[Sõktõvkari lennujaam]]ast [[Pulkovo lennujaam|Peterburi]] ning nõudsid lennuki lendamist [[Taani]]. Nad andsid alla Tallinna lennujaamas tundidepikkuste läbirääkimiste järel.&lt;ref name=&quot;4ivhs&quot; /&gt;
* 10. veebruaril 2003 kukkus alla Enimexi [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingisse]] startiv [[Antonov An-28]] tüüpi ES-NOY. Kolmest kaubalennuki pardal olnust hukkus kaks, kapten ja piloot; lennuki mehaanik pääses vigastustega.&lt;ref name=&quot;HdGcb&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;gD3ac&quot; /&gt;
* 27. märtsil 2006 süttis Tallinna lennujaamas seisev [[Airest]]i lennuk [[Let L-410 Turbolet|Let L-410UVP-E20C]] ES-LLG. Lennuk sai palju kannatada, kuid hiljem see parandati. Õnnetuses ei saanud keegi viga.&lt;ref name=&quot;jsK02&quot; /&gt;
[[Fail:Lennuk ülemiste järves.jpg|pisi|[[Antonov An-26]] [[Ülemiste järv]]e jääl]]
* 18. märtsil 2010 sooritas [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingist]] tulev [[Exin]]i [[Antonov An-26]] SP-FDO hädamaandumise [[Ülemiste järv]]e jääle. Lennukil oli probleeme maandumisrataste ja ühe mootoriga.&lt;ref name=&quot;bnAQ8&quot; /&gt; Lennu tellis DHL. Kaks meeskonnaliiget kuuest said vigastusi.&lt;ref name=&quot;AH428d13ae&quot; /&gt;
* 25. augustil 2010 tegi Exini Antonov An-26 tüüpi lennuk SP-FDP hädamaandumise. Tallinnast õhkutõusmisel purunes lennukil telik, mistõttu lennuk maandus otsekohe. Lend pidi suunduma Helsingisse. Õnnetuses ei saanud keegi viga.&lt;ref name=&quot;TnLEu&quot; /&gt;
* 8. veebruaril 2013 libises maandumisjärgsel värava poole liikumises rajalt välja [[Sabiha Gökçeni rahvusvaheline lennujaam|Istanbuli Sabiha Gökçeni lennujaamast]] [[ULS Airlines Cargo|startinud ULS Airlines Cargo]] lennuk [[Airbus A300|Airbus A300B4]] TC-KZV. Kõik õhkutõusud ja maandumised tühistati kaheks ja pooleks tunniks, startida ja maanduda said ainult lennukid, mis ei vajanud täispikkuses lennurada. Lennukid suunati Helsingisse ja Riiga.&lt;ref name=&quot;RgBLM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;XksNq&quot; /&gt; Juhtunus inimesed viga ei saanud.&lt;ref name=&quot;qZdZ7&quot; /&gt;
* 14. augustil 2014 sooritas hädamaandumise [[Estonian Air]]i lend 473 lennuk [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ900NG]] ES-ACC, sest õhkutõusul kell 18.10 purunes rehv. Lennuk 86 inimesega pardal maandus kell 20.30, selleks ajaks oli ära kasutatud enamik kütusest.&lt;ref name=&quot;6ngAP&quot; /&gt; Lennu sihtkoht oli [[Amsterdami Schipholi lennujaam]]. Juhtunus keegi vigastada ei saanud.&lt;ref name=&quot;Vu5SE&quot; /&gt;
* 11. juulil 2015 kell 5.12 lõhkesid [[Novosibirski Tolmatševo lennujaam]]ast tulnud [[Aviastar-TU]] lennukil [[Tupolev Tu-204]] pärast maandumist Tallinna lennujaamas rehvid. Vigastatuid polnud.&lt;ref name=&quot;1PKfB&quot; /&gt;
* 28. veebruaril 2018 kell 17.11 tegi Tallinna lennujaamas hädamaandumise [[SmartLynx Airlines Estonia|SmartLynxi]] [[Airbus A320]]. Hädamaandumise ajal sõitis lennuk lennurajalt välja. Lennuki pardal oli seitse meeskonnaliiget: kaks pilooti, neli lennuõpilast ja üks inspektor. Lennujaama rada oli esialgu suletud maandumiseks kuni kella 22.00 ning lennujaam võimaldas lennuvedajatel vajaduspõhiselt õhku tõusta lühendatud lennurajalt.{{lisa viide}}

== Vaata ka ==
* [[Nokakivi]]

== Viited ==
{{viited|allikad= &lt;ref name=&quot;wad&quot;&gt;[http://www.gcmap.com/airport/TLL Great Circle Mapper]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EEQJG&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=16. november 2016 |pealkiri=Tallinna Lennujaama lennurada püstitas Baltikumi rekordi. Mida on plaanis veel teha? |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/76299587/tallinna-lennujaama-lennurada-pustitas-baltikumi-rekordi-mida-on-plaanis-veel-teha |vaadatud=2024-12-29 |väljaanne=Delfi Ärileht |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fZ77L&quot;&gt;{{cite web|title=Lennart Meri nimi lennujaama katusel maksnuks miljon krooni|url=http://www.ekspress.ee/2009/03/19/eesti-uudised/40464-lennart-meri-nimi-lennujaama-katusel-maksnuks-miljon-krooni|date=29. märts 2009|accessdate=11. mai 2015|language=eesti|archive-date=2009-03-22|archive-url=https://web.archive.org/web/20090322193356/http://www.ekspress.ee/2009/03/19/eesti-uudised/40464-lennart-meri-nimi-lennujaama-katusel-maksnuks-miljon-krooni|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Eesti Päevaleht&quot;&gt;{{cite news |title=70-aastane Tallinna lennujaam alustas Ida-Euroopa suurimana|first=Ardo |last=Kaljuvee|url=http://www.epl.ee/news/kultuur/70-aastane-tallinna-lennujaam-alustas-ida-euroopa-suurimana.d?id=51058422|publisher=epl.ee |date=30. september 2006 |accessdate=11. mai 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Cargo Terminal&quot;&gt;{{cite news |title=Tallinn Airport&amp;nbsp;– Cargo Terminal |url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/associates/Cargo/Facilities/?articleID=630 |accessdate=11. mai 2015 |archive-date=2011-07-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110701175832/https://www.tallinn-airport.ee/eng/associates/Cargo/Facilities/?articleID=630 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RmEGK&quot;&gt;{{cite news |title=Lennujaamade Nõukogu tunnustas Tallinna Lennujaama rohepüüdlusi |url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?archive=1&amp;year=2013&amp;newsID=6229#.VVC_KPntmko |publisher=www.tallinn-airport.ee |date=11. jaanuar 2013 |accessdate=11. mai 2013 |archive-date=2015-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150518073658/http://www.tallinn-airport.ee/news/?archive=1&amp;year=2013&amp;newsID=6229#.VVC_KPntmko |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5VbgZ&quot;&gt;{{cite web|title=Tallinn Airport&amp;nbsp;– The Cohesion Fund projects|url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/aboutcompany/thecohesionfundprojects|accessdate=11. mai 2015|archive-date=2013-03-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20130329181311/https://www.tallinn-airport.ee/eng/aboutcompany/thecohesionfundprojects|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6FJMM&quot;&gt;{{cite web|title=Lennujaama nõukogu arutab nimevahetust|url=http://www.postimees.ee/300306/online_uudised/196439.php|publisher=Postimees|date=29. märts 2006|accessdate=11. mai 2015|archive-date=2007-10-12|archive-url=https://web.archive.org/web/20071012045659/http://www.postimees.ee/300306/online_uudised/196439.php|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PUbis&quot;&gt;{{cite web |title=Uuenenud lennujaam saab kevadel Lennart Meri nimeliseks|url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?newsID=3556 |publisher=Tallinna lennujaam |date=21. september 2008|accessdate=11. mai 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;I1ZkP&quot;&gt;{{cite news |title=1,9 million passengers served in 2011 |url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/news/?archive=1&amp;year=2012&amp;newsID=6070 |publisher=www.tallinn-airport.ee |date=9. jaanuar 2012 |accessdate=11. mai 2015 |archive-date=2015-04-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402133415/https://www.tallinn-airport.ee/eng/news/?archive=1&amp;year=2012&amp;newsID=6070 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fem4P&quot;&gt;{{cite news |first=Teijo |last=Niemelä |title=Pullmantur revives Tallinn's turnaround sector |url=http://www.cruisebusiness.com/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=2685:pullmantur-revives-tallinns-turnaround-sector&amp;catid=43:latest-news-catecory&amp;Itemid=115|publisher=www.cruisebusiness.com |date= 16. juuli 2012|accessdate=11. mai 2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KFPAX&quot;&gt;{{cite news |title=Lennujaama 76. aasta tähtsündmus oli pööringusuvi |url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?newsID=6184|publisher=www.tallinn-airport.ee |date=20. september 2012 |accessdate=11. mai 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3kMpO&quot;&gt;{{cite news | title = Pööringuga käis Eestis 25 000 hispaanlast | url = http://arileht.delfi.ee/news/tarbija/pooringuga-kais-eestis-25-000-hispaanlast.d?id=67525886 | work = Ärileht.ee | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 30. detsember 2013 | accessdate = 11. mai 2015 | archive-date = 2013-12-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20131231122957/http://arileht.delfi.ee/news/tarbija/pooringuga-kais-eestis-25-000-hispaanlast.d?id=67525886 | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lRPHG&quot;&gt;{{cite news |title= Tallinna külastab suvehooaja esimene kruiisilaev Astor |url= http://www.ts.ee/uudised?&amp;art=335 |publisher= Tallinna Sadam |date= 29. aprill 2012 | accessdate= 11. mai 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;U2fDo&quot;&gt;{{cite news|title=Online-intervjuu Erik Sakkoviga: Kas lennujaama tormiline kasv jätkub?|url=http://www.logistikauudised.ee/interview/2012/1/23/online-intervjuu-erik-sakkoviga-kas-lennujaama-tormiline-kasv-jatkub|publisher=logistikauudised.ee|accessdate=11. mai 2015|language=eesti|archive-date=2015-06-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20150604202721/http://www.logistikauudised.ee/interview/2012/1/23/online-intervjuu-erik-sakkoviga-kas-lennujaama-tormiline-kasv-jatkub|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mjpbI&quot;&gt;{{cite news |first=Martin |last=Hanson |title=Erik Sakkov: üritame avada kõiki uksi ja flirdime kõikidega |url=http://majandus.delfi.ee/news/tarbija/erik-sakkov-uritame-avada-koiki-uksi-ja-flirdime-koikidega.d?id=61554726 |publisher=Delfi Majandus |accessdate=11. mai 2015 |language=eesti }}{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zxhAQ&quot;&gt;{{cite news |title=Tallinn airport to extend the runway to reduce noise level |url=http://www.baltic-course.com/eng/transport/?doc=84100 |work= The Baltic Course | date = 25. november 2013 | accessdate=12. mai 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;y8QUW&quot;&gt;{{cite news | title = Lennujaamale kavandatakse lennukiremondihoonet | url = http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lennujaamale-kavandatakse-lennukiremondihoonet.d?id=66271404 | work = Ärileht.ee | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 11. juuni 2013 | accessdate = 12. mai 2015 | archive-date = 2013-09-23 | archive-url = https://web.archive.org/web/20130923010714/http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lennujaamale-kavandatakse-lennukiremondihoonet.d?id=66271404 | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;h1t9B&quot;&gt;{{cite news|url=http://e24.postimees.ee/2770828/tallinna-lennujaama-kasum-kasvas-mullu-36-protsenti-5-miljoni-euroni|title=Tallinna Lennujaama kasum kasvas mullu 36 protsenti 5 miljoni euroni|author=BNS|newspaper=E24 Majandus|publisher=Postimees|date=23. aprill 2014|accessdate=12. mai 2015|language=eesti|archive-date=2014-04-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20140425234953/https://e24.postimees.ee/2770828/tallinna-lennujaama-kasum-kasvas-mullu-36-protsenti-5-miljoni-euroni|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NfNtY&quot;&gt;{{cite news|url=http://majandus24.postimees.ee/3021893/tallinna-lennujaam-laiendab-eesti-eesistumisaastaks-2-5-miljoniga-terminali|title=Tallinna lennujaam laiendab Eesti eesistumisaastaks 2,5 miljoniga terminali|newspaper=Postimees Majandus|publisher=Postimees|date=10. detsember 2014|accessdate=12. mail 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SNPoH&quot;&gt;[http://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-reisijate-arv-kasvas-mullu-74-protsenti/ Tallinna lennujaam: Tallinna lennujaama reisijate arv kasvas mullu 74 protsenti (vaadatud 25. jaanuaril 2016)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9m4FF&quot;&gt;{{cite news | title = FOTOD: Tallinna lennujaama maandusid võimsad lennukid hispaania turistidega | url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-tallinna-lennujaama-maandusid-voimsad-lennukid-hispaania-turistidega.d?id=64676800 | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 14. juuli 2012 | accessdate = 18. september 2012 | archive-date = 2014-08-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140831091835/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-tallinna-lennujaama-maandusid-voimsad-lennukid-hispaania-turistidega.d?id=64676800 | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;puZOK&quot;&gt;{{cite news | title = Hispaanlaste vastuvõttu kavandati kui lahingut | url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hispaanlaste-vastuvottu-kavandati-kui-lahingut.d?id=64685384 | publisher = www.delfi.ee | language = Estonian | date = 17. juuli 2012 | accessdate = 18. september 2012 | archive-date = 2014-08-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140831083519/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hispaanlaste-vastuvottu-kavandati-kui-lahingut.d?id=64685384 | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EZqoX&quot;&gt;{{cite news | title = FOTOD: Vaata, kuidas saabus Tallinna lennujaama kahe miljones reisija | url = http://majandus.delfi.ee/news/uudised/fotod-vaata-kuidas-saabus-tallinna-lennujaama-kahe-miljones-reisija.d?id=65274122 | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 16. november 2012 | accessdate = 12. mai 2015 }}{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jDsYP&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.dtic.mil/get-tr-doc/pdf?Location=U2&amp;doc=GetTRDoc.pdf&amp;AD=ADA280694|title = Criminal Acts Against Civil Aviation 1993|date = 27. juuni 1994|publisher = Federal Aviation Administration|format = PDF|accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2015-09-24|archive-url = https://web.archive.org/web/20150924130125/http://www.dtic.mil/get-tr-doc/pdf?Location=U2&amp;doc=GetTRDoc.pdf&amp;AD=ADA280694|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4ivhs&quot;&gt;{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=19941124-0|title = ASN Aircraft accident Tupolev 134 RA-65615 ? Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102193958/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=19941124-0|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HdGcb&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.ecaa.ee/index.php?id=1025|title = Lennuõnnetus Tallinna lennuväljal|last = Peterson|first = Toomas|work = http://www.ecaa.ee|publisher = Lennuamet|accessdate = 23. mai 2015|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102192428/http://www.ecaa.ee/index.php?id=1025|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gD3ac&quot;&gt;{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20030210-0|title = ASN Aircraft accident Antonov 28 ES-NOY Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102191828/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20030210-0|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jsK02&quot;&gt;{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20060327-0|title = ASN Aircraft accident Let L-410UVP-E ES-LLG Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102191830/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20060327-0|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bnAQ8&quot;&gt;{{cite news|url = http://www.epl.ee/artikkel/493821|title = DHL-i kaubalennuk sooritas Ülemiste järvele hädamaandumise|last = Rand|first = Erik|date = 18. märts 2010|publisher = [[Eesti Päevaleht]]|language = Estonian|accessdate = 18. märts 2010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AH428d13ae&quot;&gt;{{cite web|url = http://avherald.com/h?article=428d13ae&amp;opt=0|title = Accident: Exin AN26 at Tallinn on Mar 18th 2010, gear and engine trouble|first = Simon|last = Hradecky|publisher = Aviation Herald|accessdate = 27. november 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TnLEu&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.tallinnapostimees.ee/?id=304178|title = Kaubalennukil purunes Tallinna lennujaamast startimisel telik|publisher = Postimees|accessdate = 25. august 2010}}{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RgBLM&quot;&gt;{{cite news |first = Simon|last = Hradecky|title = Incident: ULS A30B at Tallinn on Feb 8th 2013, runway excursion during turn off|url = http://avherald.com/h?article=45d71b04&amp;opt=0|publisher = The Aviation Herald|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 9. veebruar 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XksNq&quot;&gt;{{cite news |author = |title = Video: Cargo Plane Freed, Tallinn Air Traffic Restored|url = http://news.err.ee/6025ced6-37d8-4def-9cf7-8f742c677690|publisher = ERR|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 8. veebruar 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qZdZ7&quot;&gt;{{cite news|title = FOTOD ja VIDEO: Lennuliiklus Tallinna lennujaamas peatati rajalt maha sõitnud lennuki tõttu|url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-lennuliiklus-tallinna-lennujaamas-peatati-rajalt-maha-soitnud-lennuki-tottu.d?id=65650118|publisher = www.delfi.ee|language = Eesti|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 8. veebruar 2013|archive-date = 2014-08-31|archive-url = https://web.archive.org/web/20140831091947/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-lennuliiklus-tallinna-lennujaamas-peatati-rajalt-maha-soitnud-lennuki-tottu.d?id=65650118|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6ngAP&quot;&gt;{{cite web|url = http://news.err.ee/v/society/12ed43e1-e1fe-43ad-a2fa-9ac3b39cfe84|title = Emergency Landing at Tallinn Airport Draws Major Response|work = [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]|date = 15. august 2014|accessdate = 15. august 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vu5SE&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.baltictimes.com/news/articles/35368/|title = Plane makes emergency landing in Estonia|work = [[The Baltic Times]]|date = 15. august 2014|accessdate = 15. august 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1PKfB&quot;&gt;{{cite news |title = Tallinnas maandunud kaubalennukil purunesid kaks põhiteliku rehvit|url = http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tallinnas-maandunud-kaubalennukil-purunesid-kaks-pohiteliku-rehvi?id=71893023|work = Ärileht.ee|publisher = www.delfi.ee|language = Eesti|date = 11. juuli 2015|accessdate = 12. juuli 2015}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
* [https://airport.ee/ Koduleht]
* [http://eaip.eans.ee/2013-06-27/html/eAIP/EE-AD-2.EETN-et.html Tallinna lennujaam] Eesti lennundusteabe kogumikus
* [[Tanel Veenre]] [https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51164465 &quot;Lennart Meri lennujaamas tunned end koduselt&quot;]. Eesti Päevaleht, 4. aprill 2009
* [http://www.tarbija24.ee/517166/sakkov-nuud-saab-tallinn-endale-lopuks-normaalse-lennujaama/ Sakkov: nüüd saab Tallinn endale lõpuks normaalse lennujaama] 2. august 2011
* [http://aviation-safety.net/database/airport/airport.php?id=TLL Andmed lennundusohutuse lehel]
* [http://jaakjuske.blogspot.com.ee/2014/01/lasnamae-unustatud-sojavaelennuvalja.html?view=timeslide Lasnamäe unustatud sõjaväelennuvälja lugu], jaakjuske.blogspot.com.ee
* [https://www.err.ee/928705/tallinna-lennujaam-rajab-linnaku-ja-laiendab-reisiterminali Tallinna lennujaam rajab linnaku ja laiendab reisiterminali] ERR, 10. aprill 2019

{{Eesti lennuväljad}}

[[Kategooria:Eesti lennujaamad]]
[[Kategooria:Ülemiste]]
[[Kategooria:Tallinna transporditaristu]]</text>
      <sha1>io2t04rw7pav6rltja7abj213teponi</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204009</id>
      <parentid>7204002</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T20:21:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <comment>/* Nõukogude aeg */</comment>
      <origin>7204009</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="167491" sha1="kw73vcb4a4apazfkc3et48d3iwpl84h" xml:space="preserve">{{viita}}
{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}}
{{See artikkel| on lennujaamast; ettevõte kohta vaata artiklit [[AS Tallinna Lennujaam]]}}
{{Lennujaam
 | lennujaama_nimi = Lennart Meri Tallinna lennujaam
 | lennujaama_omakeelne_nimi =
 | pilt = 2016 Flughafen Tallinn - Überflug.jpg
 | pildikirjeldus = Tallinna lennujaama terminal
 | asukoht = Tallinn
 | lennujaama_tyyp = [[tsiviillennuväli]]
 | IATA = TLL
 | ICAO = EETN
 | valdaja = Eesti riik
 | avati = [[20. september]] [[1936]]
 | kõrgus_merepinnast = 40&lt;ref name=&quot;wad&quot; /&gt;
 | laiuskoord = 
 | pikkuskoord = 
 | asendikaart = Eesti
 | lähim_linn_ja_kaugus = [[Tallinn]]a kesklinn 4 km
 | rada1_suund = 08/26
 | rada1_pikkus = 3480&lt;ref name=&quot;EEQJG&quot; /&gt;
 | rada1_laius = 45
 | rada1_kate = asfalt-betoon
 | rada2_suund = 
 | rada2_pikkus = 
 | rada2_laius = 
 | rada2_kate = 
 | rada3_suund = 
 | rada3_pikkus = 
 | rada3_laius = 
 | rada3_kate = 
 | stat_aasta  = 2025
 | stat1_nimi  = Reisijaid
 | stat1_väärtus  = 3 488 104
 | stat3_nimi     = Riigisiseseid reisijaid
 | stat3_väärtus  =
 | stat4_nimi     = Rahvusvahelisi reisijaid
 | stat4_väärtus  =
 | stat2_nimi     = Muutus
 | stat2_väärtus  = +0,1% (2024–2025)
}}

'''Lennart Meri Tallinna lennujaam''' (ka ''Tallinna lennujaam'', varem ''Ülemiste lennujaam''; [[ICAO lennujaamakood|ICAO]]: EETN, [[IATA lennujaamakood|IATA]]: TLL) on [[Eesti]] suurim [[lennujaam]]. Lennujaamast, mis asub [[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|kesklinnast]] nelja kilomeetri kaugusel [[Ülemiste järv]]e idakaldal, toimuvad nii kodumaised kui ka rahvusvahelised lennud.

Lennujaamas on üks 3480&amp;nbsp;m pikkune ja 45&amp;nbsp;m laiune asfaltbetoonkattega [[lennurada]], mis võimaldab maanduda ja startida sellistel laiakerelistel lennukitel nagu [[Boeing 747]] ning [[Airbus]]i suurimal lennukil [[Airbus A380|A380]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Airbusi pressiteade|url=http://www.airbus.com/newsroom/press-releases/en/2007/07/airbus-a380-approved-to-operate-on-45m-runways.html|pealkiri=Airbus A380 approved to operate on 45m runways|väljaanne=airbus.com/newsroom|aeg=31.07.2017|vaadatud=|arhiivimisaeg=3.12.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171203224447/http://www.airbus.com/newsroom/press-releases/en/2007/07/airbus-a380-approved-to-operate-on-45m-runways.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Lennuväljal on viis [[ruleerimisrada]] ja 14 terminaliväravat.

[[29. märts]]il [[2009]] nimetati lennujaam Eesti teise [[Eesti president|presidendi]] auks [[Lennart Meri]] nime kandvaks lennujaamaks.&lt;ref name=&quot;fZ77L&quot; /&gt;

==Ajalugu==
Seoses reisijateveo mahtude kasvuga tekkis 1920. aastate lõpul vajadus rajada tsiviillendude tarvis Tallinna uus lennuväli. Tollal polnud veel selge, kas lennunduses kuulub tulevik maismaalt startivatele lennukitele või [[vesilennuk]]itele. Seetõttu leiti, et uues lennujaamas peaks olema vastuvõtuvõimalus mõlemale. Pärast [[Aeronaut|Aeronaudi]] pankrotistumist võttis uue eralennuvälja rajamise enda hoole alla [[Teedeministeerium]]. Sobivaks osutus üksainus koht, milleks oli [[Dvigateli tehas]]e tagune [[Sõjamäe mõis]]a heinamaa. &lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordi ja logistika ajalugu |kirjastus=Seilecs |aasta=2024 |isbn=9789916985212 |koht=Tallinn |lehekülg=353-357}}&lt;/ref&gt;

26. märtsil 1929 võttis Riigikogu vastu Tallinna avaliku lennuvälja alla maade sundvõõrandamise seaduse. Kuna Tallinnas puudus korralik, linna lähedal paiknev tsiviillennuväli, otsustasid EV riigikogu ja valitsus, et Ülemistele tuleb rajada nii lennuväli kui ka [[Ülemiste lennusadam|lennusadam]]. Lennuvälja tarvis otsustati sundvõõrandada enam kui 32 hektarit maad Ülemiste järve kaldal [[Dvigatel]]i tehase, Mõigu kanali ja Ülemiste järve vahel. Lennuvälja tarbeks sundvõõrandati üle 10 ha tehase Dvigatel halduses ja 22 ha Wagnerite pärijate käes olnud maad. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[Teedeministeerium]] otsustas Ülemiste järve kõrval Dvigateli vabriku ja endise [[Mõigu mõis]]a [[kanal]]i vahel asuva maa (26 ha) anda tasuta Tallinna avalikuks lennuväljaks. Uus plaanitav lennuväli asus maa-alal, mida piiras lõunast endise [[Mõigu mõis]]a Mõigu kanal, põhjast [[Dvigateli vabrik|Dvigateli tehased]], ning mille ühe külje moodustab [[Ülemiste järv]]. Eraldatud maa tasandamine ja kordaseadmine läks lisaks maksma viis miljonit senti. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Asukoha suurimaks puuduseks oli asjaolu, et lume sulamise ajal ja vihmastel sügistel oli heinamaa olnud osaliselt lausa vee all. Seetõttu tuli alustada Ülemiste lennuvälja rajamist kõigepealt mahukate maaparandus- ja kuivendustöödega. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Lennuvälja ehitustöid alustati 1931. aasta novembris, tööd kestsid kuni lume tulekuni ja jätkusid järgmisel kevadel. Maa kuivendamiseks paigaldati kolme kilomeetri jagu drenaažtorustikku. 1932. aasta maiks oli murukattega lennuväli enam-vähem valmis, kuid angaari ja muude hoonete ehitamine lükati rahapuudusel edasi. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Riigi eraldatud hädaabitöödeks määratud summadest osa läks lennuvälja väljaehitamiseks. Lennuvälja maa-alal Ülemiste kaldal püstitati [[angaar]] ühes töökojaga, bensiinikelder, ja kavandati võimaluse korral ehitada ka administratiivhoone. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

1932. aasta juuni algul sooritati Ülemiste lennuväljal esimene proovimaandumine. Esimeseks Ülemiste lennuvälja kasutanud reisilennukiks oli Poola firma [[LOT Polish Airlines|LOT]] lennuk, mis maandus seal 18. augustil 1932. Järgneva paari aasta jooksul kolisid kõik Tallinna lendavad lennufirmad [[Nehatu lennuväli|Nehatu lennuväljalt]] üle Ülemistele. Alates 1. juulist 1933 hakkasid [[Deruluft]]i lennud toimuma Ülemistelt. Lennuvälja hoonete puudumisel anti Derulufti käsutusse üks ajutistest ehitistest. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1932. aastal puhastati lennusadama akvatoorium vee all olevatest kividest ja 1933. aasta talvel ehitati valmis sadamasild. Järve põhja rammiti tugivaiad, millele kinnitati 200 m kaugusele järve ulatuv lennusadama sild. 7. septembril 1933 hakkasid [[Aero O/Y|Aero OY]] vesilennukid randuma riigile kuuluvas [[lennusadama]]s ning endine Aeronaudi ja Aero kasutatud [[Ülemiste lennusadam|Ülemiste järve lennusadam]] suleti. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Lennuvälja angaar sai katuse alla jaanuaris 1934. Selles oli põrandapinda 1440 m², millele mahtus 4–6 lennukit. Veel samal aastal valmis ka lennujaama ajutine administratiivhoone. Lennuväli varustati elektriga, ehitati alajaam ja paigaldati valgustid. Lennuväljale rajati ka vesivarustus ja kanalisatsioon, angaari juurde ehitati töökoja- ja abiruumid. Ülemiste lennuväli avati kuivendatud ja tasandatud muruplatsil tavalennukitele 2. mail 1934. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Lennuohutuse suurendamiseks otsustati rajada Tallinna peilimisjaam ja panna tööle raadiojaam lennuliikluse teenindamiseks. Peilimisjaama rajas Deruluft 1934. aasta oktoobris. Raadiojaama hankis lennufirma LOT Poolast ja selle antenn paigaldati [[Kopli]]sse senise rannaraadiojaama asukohta. Vastavate summade ulatuses vabastati Deruluft ja LOT lennujaama maksudest. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1934/1935. aasta talvel jätkusid lennuvälja laiendustööd peamiselt lennusadamas. Suuremad vesilennukid ei saanud olemasolevat sadamat kasutada, mistõttu otsustati järve maabumissilla asukohas süvendada ja ehitada uus maabumissild. Uus sild oli poolringi kujuline puidust rajatis, mis võimaldas silduda samaaegselt kolmel lennukil. Vesilennukid said nüüd pärast järvel maandumist liikuda otse maabumissilla äärde. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1935. aasta aprillis valmisid Ülemiste järve ääres uus 200 m pikkune puidust sadamasild ja tollihoone. Ülemistelt alustasid lendamist ka seni merelennusadamat kasutanud vesilennukid. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1935. aasta suvel maandus Ülemistel iga päev kuus lennukit. Nendega saabus lennujaama või lahkus sealt keskmiselt 45 reisijat päevas, vahel ka sada ja enam. Tallinnast võis jõuda lennukiga poole tunniga [[Helsingi]]sse, pooleteist tunniga [[Leningrad]]i, nelja tunniga [[Stockholm]]i ja seitsme tunniga [[Berliin]]i. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Pinnasekattega lennuvälja polnud võimalik kevadel ja sügisel pehme pinnasega kasutada. Vesilennukid ei saanud maanduda jää tekkimise ja lagunemise ajal. Lennuväljal olid lennurajad välja ehitamata ja murukamar sedavõrd pehme, et kevadel ning sügisel seal lennukid alati maanduda ei saanud. Siis jäid lendama vaid Ülemiste järve kasutanud vesilennukid. Kõva kattega lennuradade rajamine oleks võimaldanud kasutada lennuvälja kõigil aastaaegadel. Samuti oleks saanud loobuda vesilennukitest ja ehitada need ümber ratastelikule. Kõva kattega lennuraja ehitamine muutus möödapääsmatuks. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1936. aastal rajati kolm üksteise suhtes teravnurga all kolmnurkselt paiknevat 300–800 m pikkust ja 40 m laiust lennurada. Tolleaegsed propellerlennukid olid võimelised tõusma õhku küll lühikeselt rajalt, kuid olid väga tundlikud külgtuule suhtes. Sel põhjusel ehitati tollastes lennujaamades välja mitu üksteise suhtes nurga all asetsevat lennurada, mis võimaldas lennukitel startida ja maanduda kuues suunas. Ruleerimisrada viis lennurajalt angaari ja administratiivhoone ees olevale perroonile. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Tallinna Lennujaama ametlikuks avamisajaks loetakse 1936. aastat, mil valmisid betoonkattega lennurajad. 20. septembril 1936 avati Ülemiste lennuväljal uued stardi- ja maandumisrajad. Tegemist oli esimeste Eestis ehitatud betoonist lennuradadega, milleks kulus 5396 m&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt; kuupmeetrit kive, 4100 m&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt; killustikku ja 137 t tsementi. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

16. detsembril 1936 valmis Helsingis [[Malmi]] lennuväli ja samast päevast alustati ka ratastelikute lennukite liiklust Stockholmi–Turu–Helsingi liinil. Soome lennukid ehitati ümber ratastelikutele ja Tallinna liinil algas regulaarne lennuliiklus ratastelikutel lennukitega 1937. aasta jaanuaris. Ülemiste lennusadam töötas kuni 1937. aastani, kuid seda kasutati teatud määral militaarsetel eesmärkidel ka Teise maailmasõja ajal. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1937. aasta suvel alustati Ülemiste lennujaamast regulaarlende Helsingisse ja Berliini. 1936. aastal Deruluft likvideeriti ja 1937. aastal hakkas Tallinna lendama [[Lufthansa]]. Leningradi lendamisest loobuti ja Lufthansa hakkas lendama Tallinnast edasi Helsingisse. Lufthansa kasutas lennukeid [[Junkers Ju 52|Junkersi JU-52]] ja poolakate LOT lennukeid Lockheed 14. 1938. aastast hakkas ka Aero OY lendama Tallinnast Berliini oma uute lennukitega [[Kaleva (lennuk)|Kaleva]] ja Sampo. Ülemiste kujunes lennufirmadele ja reisijatele osaliselt [[transiitlennujaam]]aks. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Ülemiste lennujaam sai vabalt tegutseda vaid mõned aastad, kui 1940. aasta juulis võttis lennujaama üle Nõukogude Liidu lennuvägi. 17. juunil kästi vabastada Ülemiste lennuväli Nõukogude Liidu lennuväe tarvis ja kõik seal paiknenud lennukid viidi üle Lasnamäe sõjaväelennuväljale. Lasnamäele lendasid Poolale kuulunud reisilennuk [[Lockheed 14]], lennufirmale [[Ago|AGO]] kuulunud kaks JU-52 reisilennukit ning Aeroklubi [[PTO-4]] õppelennukid. 22. juunil 1940 anti Ülemiste lennuväli üle nõukogude lennuväeüksusele. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Ülemiste lennuvälja hakkas kasutama Nõukogude Liidu merelennuväe salk ning reisijate- ja postivedu hakkas toimuma Nehatu lennuväljalt. See ei sobinud aga lühikese lennuraja ja pehme pinnase tõttu reisilennukite teenindamiseks. Mõne aja möödudes Eestis asutatud kohaliku Aerofloti esinduse taotlusel jäeti Ülemiste lennujaam siiski tsiviil-militaar ühiskasutusse ja Nehatu lennuvälja kasutamine reisilendude teenindamiseks lõpetati. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1944. aasta augustis Tallinnast taganemisel purustasid sakslased Ülemiste lennuväljal olnud hooned, mistõttu olid seal sõja järel kasutada olnud ehitised peamiselt ajutised puidust barakid. Alates sõja lõpust polnud lennuvälja tarbeks ehitatud ühtki statsionaarset hoonet ega remonditud lennuradasid. Kulus veel mitu aastat, enne kui asuti parandama lennuradade katet ja pikendama kolmest olemasolevast kaht rada. 1947. aasta märtsis anti Ülemiste lennuväli üle tsiviillennusalgale ja seal paiknenud mereväe transpordilennukid viidi mujale. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Ülemiste lennujaam kavatseti lõplikult välja arendada 1940. aastaks. Ajakavasse pidid mahtuma nii lennujaama reisiterminaali ja teenistushoone projektikonkurss kui ka ehitamine. 14 kavandi hulgast valis komisjon 1938. aastal välja arhitekt [[Arthur Jürvetson|Artur Jürvetsoni]] eskiiskavandi. 1939. aastal alustati eestlastest arhitektide A. Jürvetsoni ja R. Koolmani projekti järgi Tallinna lennujaama reisijatehoone ehitamist. Vahele tuli Teine maailmasõda ja lennujaama reisijatehoone valmis alles pärast sõda 1954. aastal. Sõjakahjustuste tõttu muudeti pärast sõda muudeti veidi reisiterminali esialgset projekti ja tsiviillennujaama hoone ehitati [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistlikus stiilis]]. Tallinna lennujaam oli tegutsenud esimesed 20 aastat ilma korraliku reisiterminalita. Hoone üldplaneering ja välisilme põhinesid küll sõjaeelsel projektil, kuid välisseinte plaatidega katmise asemel kasutati [[Terrasiitkrohv|terrasiitkrohvi]]. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Peafassaadil domineerivad kõrged sambad, hoone lennuväljapoolne külg on funktsionalistlikus stiilis. Hoone kõrgeima osa moodustas kaarjas lennujuhtimistorn. Interjööris domineeris esinduslik, läbi kahe korruse ulatuv reisijate ootesaal. Vastvalminud terminalihoones olid lennureisijate tarvis olemas kõik mugavused. Hoone on eeskujulikult rekonstrueeritud ja seda kasutab tänapäeval Tallinna Lennujaam AS-i administratsioon. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Muinsuskaitseamet on hinnanud Tallinna Lennujaama vana reisijatehoonet kui Eesti kontekstis erilist hoonet, osa kirevast lennundusajaloost.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/85980389/ootamatu-takistus-tallinna-lennujaama-uuenduskuuri-teel-muinsuskaitse-nouab-vana-reisijatehoone-sailitamist Ootamatu takistus Tallinna lennujaama uuenduskuuri teel: muinsuskaitse nõuab vana reisijatehoone säilitamist], epl.delfi.ee, 22.04.2019&lt;/ref&gt;

=== Nõukogude aeg ===
[[Fail:Aeropuerto Internacional de Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 03.JPG|pisi|Vana terminal (kasutusel 1954–1980)&lt;ref name=&quot;Eesti Päevaleht&quot; /&gt;]]
1956. aastal pikendati Ülemiste lennuvälja ida-läänesuunalist lennurada 1650 meetrini, pärast seda jäi see kasutusse ainsa tõusu- ja maandumisrajana. Alustati ka lennuradade rekonstrueerimist, sest rajad jäid reaktiivlennukeile lühikeseks. Kaks tõusu- ja maandumisrada kaotati ning alles jäi ainult ida-läänesuunaline rada, mida hiljem mitu korda pikendati. 1976. aasta ehitustöödega pikendati lennurada 2760 meetrini ja laiendati 48 meetrini. Laiendati ka lennuvälja perrooni ja ruleerimisteid. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[1962]]. aastal väljus [[Tallinn]]ast esimene [[reaktiivlennuk]], reisilennuk oli [[Tu-124]]. 1964. aastal ehitati  lennuväljale uued hooned reaktiivlennukite hoolduseks ja remondiks. [[1972]]. aastal pikendati rada 2500 meetrini, 1975. aastal valmis lennujaama hoone paviljon-tüüpi juurdeehitus.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Künnapuu |eesnimi=Ants |kuupäev=August 1979 |pealkiri=Tallinna lennujaamas |ajakiri=Tehnika ja Tootmine |üksiknumber=8 |lehekülg=40}}&lt;/ref&gt; 

Aastail 1960–1972 tegutses lennuväljal [[Aeroflot|Aerofloti]] remonditehas, mis remontis väikelennukeid [[JAK-12]], JAK-18 ja [[An-2|AN-2]]. Kahe esimese puhul oli Tallinna tehas juhtiv remondiettevõte kogu Aerofloti jaoks. 1973. aastal jäi remonditehas ette lennuvälja laiendamisele, mistõttu otsustati ainult AN-2 lennukeid remontima jäänud väike tehas sulgeda. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Aastail 1945–1989 oli Tallinna lennujaamast võimalik lennata ainult Nõukogude Liidu lennujaamadesse. Reisi- ja kaubavedusid teostas üksnes Aeroflot Nõukogude Liidus toodetud lennukitega. Vaatamata sihtkohtade piirdumisega ainult Nõukogude Liiduga, liikus läbi lennujaama palju reisijaid. 1980. aastate lõpul oli Tallinna lennujaamal otselennud 30 Nõukogude Liidu sihtkohaga ja aastas teenindati umbes 800&amp;nbsp;000 reisijat. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva olümpiamängude]] [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|Tallinnas läbiviidava purjeregati]] tarvis alustati 1976. aastal uue lennujaama reisiterminali projekteerimist ja ehitamist. Uue reisiterminali ehitus võeti ette Moskva olümpiamängude Tallinnas toimunud purjeregatti lennukiga vaatama saabuvate välismaalaste tarvis. Uus ja tolle aja mõistes moodne terminal avati 1980. aastal. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1989. aastal leidis aset tähendusrikas sündmus Tallinna lennujaama ajaloos, kui pärast poole sajandi möödumist maandus seal esimene rahvusvaheline regulaarlennuliini teenindav lennuk. 25. novembril 1989 avati Tallinna ja Stockholmi vaheline lennuliiklus. Liinide avamise tava järgides alustas ka Aeroflot alates 2. märtsist 1990 sama liini teenindamist. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

26. märtsil 1990 alustas Soome lennufirma [[Finnair]] regulaarlende Helsingi ja Tallinna vahel. 1. aprillil 1990 alustas Aeroflot omakorda lende Tallinna–Helsingi liinil. 3. juulil 1991 alustati lende liinil Tallinn–[[Budapest]] ja 6. juulil liinil Tallinn–[[Frankfurt]]. Kõiki neid liine teenindasid Aerofloti [[Tupolev Tu-134|TU-134A]] lennukid. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

=== Pärast iseseisvuse taastamist ===
1991. aastani allus Eesti tsiviillennundus NSV Liidu Tsiviillennunduse Ministeeriumile, mille kohalik organ oli [[Eesti NSV|Eesti]] Tsiviillennunduse Valitsus, kellele allusid kõik [[Eesti lennujaamade ja lennuväljade loend|tsiviillennujaamad ja lennuväljad]] ning kõik lennukid kandsid [[Aeroflot]]i logot ja NSV Liidu [[registritunnus]]t. Pärast Eesti [[taasiseseisvumine|taasiseseisvumist]]  reorganiseeriti Aerofloti Eesti filiaal Eesti Vabariigi [[Transpordi- ja Sideministeerium]]ile alluvaks riigiettevõtteks [[Eesti Lennuliinid]] ning 1992. aastal moodustati sellest iseseisvad üksused [[riigiettevõte]] [[Eesti Lennujaamad]] ja [[riiklik aktsiaselts]] [[Eesti Lennuliinid]]&quot;&lt;ref&gt;[http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-2045;jsessionid=07C23F263020FBAE7E6E7D54B2BEA0BA Eesti Tsiviillennunduse Tootmiskoondis, 1944-1991], The National Archives of Estonia, ERA.R-2045&lt;/ref&gt;.

1. juulil 1997 võttis [[vabariigi valitsus]] vastu korralduse, mille alusel moodustati riigiettevõtte Eesti Lennujaamad jagunemiskava teel: aktsiaseltsid [[Kuressaare lennujaam|Kuressaare Lennujaam]], [[Kärdla lennujaam|Kärdla Lennujaam]], [[Pärnu lennujaam|Pärnu Lennujaam]], [[Tartu lennujaam|Tartu Lennujaam]] ja Tallinna Lennujaam. Ühtlasi lõpetas sellega oma tegevuse riigiettevõte Eesti Lennujaamad.

=== 2000. aastad ===
[[Fail:Defense.gov News Photo 970711-M-0023H-001.jpg|pisi|[[USAF]]-i [[C-5A Galaxy]] Tallinna lennujaamas ürituse Exercise Baltic Challenge '97 raames]]
Esimest kaubaterminali (Cargo 1) ehitati septembrist [[1997]] märtsini [[1998]].&lt;ref name=&quot;Cargo Terminal&quot; /&gt; Reisijate terminal uuendati täielikult [[1999]]. aastal, sellega kasvas lennujaaama reisijate läbilaskevõime 1,4 [[miljon]]i [[reisija]]ni aastas. [[2008]]. aastal laiendati lennujaama veelkord, tõstes reisijate läbilaskevõime 2,3 miljoni reisijani aastas.&lt;ref name=&quot;Eesti Päevaleht&quot; /&gt; Suurenenud nõudlus [[kaubapind]]ade järele tekitas vajaduse laiendada kaubaterminali, mistõttu ehitati kaubaterminal Cargo 2. [[2012]]. aastal avati lennukihoolduse angaar ja täitus kahe miljoni aastase reisija piir. [[11. jaanuar]]il [[2013]] võttis [[Rahvusvaheline Lennuväljade Nõukogu]] (ACI) Tallinna lennujaama lennujaamade süsinikualase akrediteerimise programmi liikmeks.&lt;ref name=&quot;RmEGK&quot; /&gt; Peale selle võeti kasutusele [[automaatne piiriületussüsteem]] ja [[ärilennuk]]ite [[angaar|angaaride kompleks]].{{lisa viide}}

2010. aastal tellis [[Eesti Pank]] [[Helsingi]]st Tallinna kolmemootorilise [[Finnair|Finnair Cargo]] [[McDonnell Douglas MD-11|MD-11F]]-i, et Eestisse [[euro]]sid tuua.{{lisa viide}}

==== 2008. aasta laienemine ====
Jaanuarist 2006 septembrini 2008 läbis lennujaam suure laiendusetapi. Terminali laiendati kolmes suunas. Ehitustööde tulemus oli T-kujuline laiendatud lennujaamahoone, 9 reisijasilda,&lt;ref name=&quot;5VbgZ&quot; /&gt; 18 uut väravat, [[Schengeni viisaruum|Schengeni]] ja mitte-Schengeni alade eraldamine, kümme registreerimisletti ning uued [[söögikoht|söögikohad]] ja [[kohvik]]ud. Ehitatud terminaliala võimaldab rahvusvahelistele reisijatele kahetasandilist liiklust. Väljaspool [[hoone]]id renoveeriti ja laiendati [[seisuplats|perroon]]i ning ehitati uus [[ruleerimistee]]. Uus terminal, mis avati 19. septembril 2008, suurendas lennujaamas reisijate läbilaskevõimet kaks korda.{{lisa viide}}
[[Fail:Aeropuerto Internacional de Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 04.JPG|pisi|Terminal pärast laiendust (august 2012)]]

==== Ümbernimetamine ====
Pärast [[Eesti president|Eesti presidendi]] [[Lennart Meri]] surma [[14. märts]]il [[2006]] käis [[Eesti Ekspress|Eesti Ekspressi]] [[ajakirjanik]] [[Argo Ideon]] välja idee nimetada lennujaam [[president]] Lennart Meri auks temanimeliseks. Ideon tõi mitmeid näiteid lennujaamadest, kus nii on toimitud: [[John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam]], [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam]], [[Istanbuli Atatürki lennujaam]] jt.{{lisa viide}}

Nimemuutust arutati lennujaama [[juhatus]]e koosolekul 29. märtsil 2006.&lt;ref name=&quot;6FJMM&quot; /&gt; Uue terminali avamisel 19. septembril 2008 teatas [[peaminister]] [[Andrus Ansip]], et nimi vahetatakse märtsis 2009.&lt;ref name=&quot;PUbis&quot; /&gt;

==== Läänemere pööringud ====
2011. aastal sõlmiti [[koostööleping]] Tallinna lennujaama, [[Tallinna sadam]]a ja [[Happy Cruises]]i vahel. Kruiisireisijad toimetati lennukitega Tallinna, kust nad saadeti kruiisilaevadele puhkust veetma. Puhkusereisi lõpetanud said lennukitega tagasi Hispaaniasse lennata. Esimesel, 2011. aastal reisis üle 7000 [[Hispaania]] [[turist]]i [[tšarterlend]]udega Tallinna lennujaama ja tagasi.&lt;ref name=&quot;I1ZkP&quot; /&gt; Kuna lennujaam asub [[sadam]]ast ainult viie kilomeetri kaugusel, kulus turistidel selle vahemaa läbimiseks alla tunni.&lt;ref name=&quot;fem4P&quot; /&gt;
[[File:15-08-14-Tallinn-RalfR-100.jpg|pisi|Tallinna lennujaama ala 2013]]
2012. aastal alustas tšarterlende [[Madridi-Barajase Adolfo Suáreze lennujaam|Madridi-Barajase lennujaamast]] kolme [[Airbus A321]] ja kahe-kolme [[Boeing 747|Boeing 747-]]ga [[Pullmantur Air]]. 2012. aasta suvega toimetati [[Tallinn]]a ja tagasi umbes 16 000 turisti.&lt;ref name=&quot;KFPAX&quot; /&gt; Ka järgmisel aastal jätkati tšarterlende ning viie [[pööring]]uga lennutati 25 000 turisti.&lt;ref name=&quot;3kMpO&quot; /&gt; Samuti toimus üks osaline pööring kruiisilaevaga [[Deutschland (1998)|MS Deutschland]], mida haldas [[Peter Deilmann Cruises]].&lt;ref name=&quot;lRPHG&quot; /&gt;

=== Laienemine 2010. aastatel ===
[[Fail:Landin on Tallinn Ulemiste (TLL).jpg|pisi|Lennart Meri Tallinna lennujaama lennurada 08/26]]
2015. aastal plaaniti Tallinna lennujaama juhatuse liikme [[Erik Sakkov]]i sõnul [[lennurada|lennuraja]] pikendamist 600–700 meetri võrra, et teenindada [[kaugmaalend]]e,&lt;ref name=&quot;U2fDo&quot; /&gt; uue [[ruleerimisrada|ruleerimisraja]], [[ladu]]de, odavlennufirmade terminali ehitamist ja olemasoleva terminali laiendamist.&lt;ref name=&quot;mjpbI&quot; /&gt; [[21. veebruar]]il [[2013]] algatati lennuliiklusala arendusprojekti [[keskkonnamõjud]]e hindamisprojekt, milles uuritakse muutusi, mida põhjustaksid olemasoleva lennuraja [[rekonstrueerimine]] ja pikendamine 720 meetri võrra ning sademevee- ja kuivendussüsteemide ehitamine ja laiendamine idas ja lõunas; põhjapoolse ruleerimisraja pikendamine ja lõunapoolse paralleelse ehitamine; lennurajaga ristuvate ruleerimisteede pikendamine; CAT II [[navigatsioonisüsteem]]ide paigaldamine; lõunapoolsete lennukite [[seisuplats|perroonide]] ehitus koos vajalike kommunikatsioonide rajamisega; [[perimeetriaed|perimeetriaia]] rajamine ja tehniliste [[valvesüsteem]]ide paigaldamine; osaline patrull- ja hooldetee ehitus, lumekogumise platside, jäätõrje tegemise ala, rajahooldustehnikale manööverdusala vabastuse platsi ja mootorite testimise ala rajamine. Need muudatused võimaldavad lennukitel [[Tallinn]]a kohalt kõrgemalt üle lennata ja vähendavad sellega [[müratase]]t. Avalik arutelu lennuraja pikendamise keskkonnamuutuste projekti kohta toimus [[16. detsember|16. detsembril]] [[2013]], lennuraja laiendustööd pidid algama [[2015]]. aasta alguses.&lt;ref name=&quot;zxhAQ&quot; /&gt; [[12. juuni]]l [[2013]] kinnitas Tallinna linnavalitsus detailplaneeringu, millega lubati Tallinna lennuväljal ehitada 0,91 [[hektar]]i suurusele maa-alale [[lennukiremondihoone]].&lt;ref name=&quot;y8QUW&quot; /&gt; Lennujaama viie aasta pikkuse investeerimisplaani kogumaksumus on üle 100 miljoni [[euro]].&lt;ref name=&quot;h1t9B&quot; /&gt; See hõlmab peale lennukiremondihoone ehitamise ka 2,5 miljoni euro eest lennujaamahoones [[ümberehitus]]i ja laiendusi ning turvalisuse, mahutuse ja VIP-alade suurendamist.&lt;ref name=&quot;NfNtY&quot; /&gt;

Aastatel 2016–2022 plaanis Tallinna lennujaam arendada lennuliiklusala, laiendada [[reisiterminal]]i ja sealset [[julgestusala]] ning ehitada 1200-kohaline [[parkimismaja]].&lt;ref name=&quot;SNPoH&quot; /&gt; Uus parkimismaja avati 2018. aasta lõpul ja see läks maksma 13 miljonit eurot.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/885767/tallinna-lennujaama-uus-parkimismaja-ei-tosta-parkimise-hinda &quot;Tallinna lennujaama uus parkimismaja ei tõsta parkimise hinda&quot;] ERR, 18. detsember 2018&lt;/ref&gt;

=== 2020. aastad ===
2020. aastal jõudis Eestisse [[koroonapandeemia Eestis|koroonapandeemia]]. Aasta jooksul läbis lennujaama 863&amp;nbsp;585 reisijat ehk kõigest 26% 2019. aasta reisijate arvust. See reisjate arv oli võrreldav 2003. aastaga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1228360/lennujaama-reisijate-arv-langes-loppenud-aastal-2003-aasta-tasemele &quot;Lennujaama reisijate arv langes lõppenud aastal 2003. aasta tasemele&quot;] ERR, 5. jaanuar 2021&lt;/ref&gt;

25. novembril 2020 hakati Tallinna lennujaamas ehitama [[päikesepark]]i. Need plaaniti rajada kõikidesse lennujaamadesse eesmärgiga vähendada elektritarbimisest tuleneva süsiniku kogust ning liikuda taastuvenergia kasutamise suunas.

2024. aastal hakati rajama lennujaama lõunaküljele ligi 14 miljoni euro eest kolme uut angaari, mida välja rentida lennukite hooldusettevõttele [[Magnetic MRO]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609398304/tallinnas-laieneb-joudsalt-magnetic-mro-lennukite-hooldusari &quot;Tallinnas laieneb jõudsalt Magnetic MRO lennukite hooldusäri&quot;] ERR, 16. juuli 2024&lt;/ref&gt;

2024. aastal läbis Tallinna lennujaama 3,5 miljonit reisijat. Kokku toimus 42&amp;nbsp;403 lendu ehk keskmiselt 116 õhkutõusu ja maandumist päevas. Otselendudega pääses Tallinnast 60 sihtkohta, millest 44 olid regulaarliinid ja 16 regulaarsed tšarterlennud. Kõige rohkem vedasid reisijaid [[Air Baltic]] (26,6%), [[Ryanair]] (18%), [[Lufthansa]] (10,2%) ja [[Finnair]] (8,7%) ning regulaarlendudega lennati enim [[Stockholm]]i (10,1%), [[Riia|Riiga]] (9,6%), [[Helsingi]]sse (9,5%) ja [[Frankfurt]]i (9,3%).&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609569850/tallinna-lennujaama-labis-mullu-rekordarv-reisijaid &quot;Tallinna lennujaama läbis mullu rekordarv reisijaid&quot;] ERR, 8. jaanuar 2025&lt;/ref&gt;

2025. aastal lõpus alustati reisiterminali laiendust, mis kestab kuni kuni 2030. aastani. Kui muidu oli terminali kavandatud läbilaskevõime 2,8 miljonit reisijat aastas, siis ümberehitustega peaks see suurenema kuni 5,5 miljoni inimeseni aastas. Ümberehituse maksumuseks eeldatakse 75 miljonit eurot.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609874784/tallinna-lennujaam-alustab-reisijate-lisandumise-ootuses-suurt-laienemist &quot;Tallinna lennujaam alustab reisijate lisandumise ootuses suurt laienemist&quot;] ERR, 3. detsember 2025&lt;/ref&gt;

Lennujaam on teatanud kavast lammustada vana reisiterminal, et tekitada enam ruumi uue reisijateterminali juures manööverdavatele lennukitele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610020393/tallinna-lennujaam-tahab-lammutada-vana-reisiterminali-hoone &quot;Tallinna lennujaam tahab lammutada vana reisiterminali hoone&quot;] ERR, 12. mai 2026&lt;/ref&gt;

== Terminalid ==
[[Fail:Tallinn Airport 03 July 2006.jpg|pisi|229x229px|Tallinna lennujaam 2006. aastal]]
Lennujaamas on üks reisiterminal ja neli kaubaterminali. Tallinna lennujaamas on iga aastaga järjest rohkem reisijaid, terminali on raske aastas mahutada rohkem kui 2 500 000 reisijat.{{lisa viide}}

=== Reisijate asutused lennujaamas ===
Lennujaam avas 9. mail 2013 raamatukogu värav 1 juures. Kõik raamatud raamatukogus annetati avalikult, osa raamatutest annetasid endine Eesti president [[Toomas Hendrik Ilves]] ja tema abikaasa [[Evelin Ilves]]. Raamatukogus on raamatuid kümnes keeles, peamiselt eesti, vene ja inglise keeles. Seal on ka valik lasteraamatuid. 16. augustil 2013 avas Tallinna lennujaam kunstigalerii, mida saavad kõik saabuvad ja lahkuvad reisijad näha.{{lisa viide}}

Septembris 2013 avati Tallinna lennujaamas automaatne piiriületussüsteem, mis on kasutusel Schengeni alast väljalendamisel.
[[Fail:TradAttack! at Tallinn Airport (35446064370).jpg|pisi|[[Trad.Attack!|TradAttack]]!-i esinemine Tallinna lennujaamas 2017. aastal]]
[[Nordea Lounge]] on äriklassi ootesaal Tallinna lennujaamas. Nordea Lounge on mõeldud Aerofloti, [[AirBaltic|Air Balticu]], [[Finnair]]i, [[LOT Polish Airlines]]i, [[Lufthansa]], [[Nordica]] ja [[Turkish Airlines]]i äriklassi reisijatele. Maailma suurim sõltumatu lennujaamade ootesaalide liikmesust pakkuv programm [[Priority Pass]] hääletas Tallinna lennujaama äriklassi ootesaali Euroopa parimaks 2017. aastal.{{lisa viide}}

Tallinna lennujaamas on alates 2017. aasta oktoobrist kõigile reisijatele avatud jõusaal. Jõusaali eesmärk on inimesi rohkem liigutama panna.{{lisa viide}}

== Lennufirmad ja sihtkohad ==

=== Regulaarlennud ===

Lennufirmad, mis teenindavad regulaarlende Tallinna lennujaamast.

Siin on esitatud osa Tallinna lennujaamast toimunud liinilendude andmetest 2026. aasta suvise seisuga.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|+
!Lennufirma
!Sihtkohad
|-
|[[Aeroflot]]
|[[Šeremetjevo rahvusvaheline lennujaam|Moskva (Šeremetjevo)]] (Peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]])
|-
|[[Air Baltic|airBaltic]]
|[[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdam]], [[Ateena Eleftherios Venizelose rahvusvaheline lennujaam|Ateena]], [[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona (El Prati)]], [[Brüsseli lennujaam|Brüssel]]&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna lennujaam /airBaltic|url=https://www.tallinn-airport.ee/news/airbaltic-alustab-lendamist-tallinnast-malagasse-brusselisse-ja-kopenhaagenisse/|pealkiri=airBaltic alustab lendamist Tallinnast Malagasse, Brüsselisse ja Kopenhaagenisse|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;, [[Hamburgi lennujaam|Hamburg]], [[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagen]],&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; [[Londoni Gatwicki lennujaam|London (Gatwick)]], [[Málaga lennujaam|Malaga]], [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]], [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam|Pariis (Charles de Gaulle)]], [[Riia lennujaam|Riia]], [[Tenerife Lõunalennujaam|Tenerife]], [[Vilniuse lennujaam|Vilnius]]&lt;br&gt;'''Hooajalised:''' [[Berliini Brandenburgi lennujaam|Berliin]], [[Billundi lennujaam|Billund]], [[Burgasi rahvusvaheline lennujaam|Burgas]], [[Genfi lennujaam|Genf]], [[Irákleio rahvusvaheline lennujaam|Irákleio]], [[Madeira lennujaam|Madeira]], [[Malta rahvusvaheline lennujaam|Malta]], [[Nice'i Côte d'Azuri lennujaam|Nice]], [[Müncheni lennujaam|München]], [[Palma de Mallorca lennujaam|Palma de Mallorca]], [[Rhodese rahvusvaheline lennujaam|Rhodos]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]], [[Spliti lennujaam|Split]], [[Tirana lennujaam|Tirana]], [[Viini rahvusvaheline lennujaam|Viin]]
|-
|[[Belavia]]
|[[Minski rahvusvaheline lennujaam|Minsk]] (Peatatud [[Ryanairi lend 4978|õhusõiduki rikkumise tõttu]])
|-
|[[Eurowings]]
|'''Hooajalised: '''[[Düsseldorfi lennujaam]], [[Praha Václav Haveli lennujaam|Praha]]'''
|-
|[[Finnair]]
|[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi (Vantaa)]]
|-
|[[Finnair]] &lt;br&gt;{{nowrap|Operaator [[Nordic Regional Airlines]]}}
|[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi (Vantaa)]]
|-
|[[Flydubai]]
|[[Dubai rahvusvaheline lennujaam|Dubai (rahvusvaheline)]] (pidi alustama 12. oktoobril 2024, kuid jääb ära, sest oma laienemine peatati Boeingu lennukite tarnete viibimise tõttu)
|-
|[[Jet2.com]]
|'''Hooajalised:''' [[Birminghami lennujaam|Birmingham]], [[Edinburghi lennujaam|Edinburgh]], [[Leedsi Bradfordi lennujaam|Leeds]] (alustab 27. novembril 2026), [[Londoni Gatwicki lennujaam|London (Gatwick)]] (alustab 19. novembril 2026) ja [[Manchesteri lennujaam|Manchester]]
|-
|[[LOT Polish Airlines]]
|[[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]]
|-
|[[Lufthansa]]
|[[Frankfurdi lennujaam|Frankfurt]]
|-
|[[Marabu (lennufirma)|Marabu]]
|[[Hamburgi lennujaam|Hamburg]] ja [[Müncheni lennujaam|München]]
|-
|[[NyxAir]]
|[[Kuressaare lennujaam|Kuressaare]], [[Kärdla lennujaam|Kärdla]]&lt;br&gt;'''Hooajalised:''' [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]]
|-
|[[Norwegian Air Shuttle]]
|[[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]]
|-
|[[Pegasus Airlines]]
|[[Antalya]] 
|-
|[[Ryanair]]
|[[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona (El Prati)]], [[Berliini Brandenburgi lennujaam|Berliin]] (lõpetab 24. oktoober 2026), [[Dublini lennujaam]], [[Londoni Stanstedi lennujaam|London (Stansted)]], [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]]&lt;br&gt;'''Hooajalised:''' [[Milano Malpensa lennujaam|Milano]]
|-
|[[Scandinavian Airlines]]
|[[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagen]], [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]], [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]]
|-
|[[Scandinavian Airlines]] &lt;br&gt;{{nowrap|Operaator [[Braathens Regional Airways|BRA]]}}
|[[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]]
|-
|[[Sunexpress]]
|'''Hooajalised:''' [[Antalya]]
|-
|[[Swiss International Air Lines]]
|[[Zürichi lennujaam|Zürich]]
|-
|[[Transavia]]
|[[Pariisi Orly lennujaam|Pariis (Orly)]]
|-
|[[Turkish Airlines]]
|[[İstanbuli lennujaam|Istanbul]]
|-
|[[Wizz Air]]
|[[Budapesti Ferenc Liszti rahvusvaheline lennujaam|Budapest]], [[Gdański Lech Wałęsa lennujaam|Gdańsk]], [[Kiievi Žuljanõi lennujaam|Kiiev (Žuljanõi)]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Krakówi Johannese Pauluse II rahvusvaheline lennujaam|Kraków]], [[Londoni Lutoni lennujaam|London (Luton)]], [[Rooma Leonardo da Vinci-Fiumicino lennujaam|Rooma]], [[Veneetsia Marco Polo lennujaam|Veneetsia]], [[Vilniuse lennujaam|Vilnius]] &lt;br&gt;'''Hooajalised:''' [[Harkivi rahvusvaheline lennujaam|Harkiv]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Lvivi Danila Galitskogo rahvusvaheline lennujaam|Lviv]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Tirana lennujaam|Tirana]] (alustab 22. juunil 2026), [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]]
|}

==== Liinilendude sihtkohad täpsemalt ====

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
|style=&quot;background-color: #FFFF99&quot;|
|Suvehooajaline
|-
|style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot;|
|Talvehooajaline
|-
|style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot;|
|Tuleviku sihtpunkt
|}

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Linn !! Riik !! IATA !! ICAO !! Lennujaam !! Lennufirma !! Alates !! Kuni !! Lennuk
|-
| rowspan=&quot;7&quot; | [[Amsterdam]] || rowspan=&quot;7&quot; | {{riigi ikoon|Holland}} Holland || rowspan=&quot;7&quot; | AMS || rowspan=&quot;7&quot; | EHAM || rowspan=&quot;7&quot; | [[Amsterdami Schipholi lennujaam]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Estonian Air]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1993 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tupolev Tu-134]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. juuli 1995 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1999 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Boeing 737|Boeing 737-500]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. jaanuar 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. juuni 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500 (2009–2012), [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ700]] (2015), [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ900NG]] (2011–2015) ja [[Embraer E-Jet|Embraer E-170]] (2012–2015)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[KLM|KLM Cityhopper]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. mai 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Fokker 70]] (2005–2006) ja [[Fokker 100]] (2006–2009)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Nordica]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. jaanuar 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Embraer ERJ 145]] (2016), Embraer E-175 (2015–2017), Bombardier CRJ700 (2016–2019), Bombardier CRJ900NG ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| [[airBaltic]] || 27. märts 2016 || – ||[[Airbus A220|Airbus A220-300]], Boeing 737-300/500 (2016–2019) ja [[Bombardier CSeeria|Bombardier CS300]] (2017–2018)
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Ateena]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || rowspan=&quot;3&quot; | ATH || rowspan=&quot;3&quot; | LGAV || rowspan=&quot;3&quot; | [[Ateena Eleftherios Venizelose rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 5. juuli 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. august 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Boeing 737|Boeing 737-300]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Aegean Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 19. juuni 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Airbus A320]] ja [[Airbus A320neo]]
|-
| airBaltic || s28. aprill 2026 || - || Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;5&quot; | [[Barcelona]] || rowspan=&quot;5&quot; | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || rowspan=&quot;4&quot; | BCN || rowspan=&quot;4&quot; | LEBL || rowspan=&quot;4&quot; | [[Barcelona El Prati lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. mai 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| [[Ryanair]] || 17. juuli 2021 || – || [[Boeing 737|Boeing 737-800NG]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Vueling Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. juuni 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| airBaltic || 19. veebruar 2025 || – || Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | GRO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LEGE || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Barcelona Girona-Costa Brava lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;12&quot; | [[Berliin]] || rowspan=&quot;12&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TXL || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDT || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Berliini Tegeli lennujaam]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 19. august 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. jaanuar 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2007), Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. juuni 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. mai 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. juuni 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 6. mai 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300 (2018–2020), Boeing 737-300/500 (2015–2018), Bombardier CS300 (2017–2018) ja [[Bombardier Q|Bombardier Dash 8 Q400]] (2015–2020)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SXF || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDB || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Berliini Schönefeldi lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[easyJet]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Airbus A319]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. november 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. august 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. aprill 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. aprill 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | BER || rowspan=&quot;3&quot; | EDDB || rowspan=&quot;3&quot; | [[Berliini Brandenburgi lennujaam]] || Ryanair || 7. juuli 2020 || lõpetab 24. oktoober 2026 || Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. november 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 10. juuni 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| [[Birmingham]] || {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || BHX || EGBB || [[Birminghami lennujaam]] || [[Jet2.com]] ||  28. november 2025 || – || Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Bremen]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BRE || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDW || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Bremeni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Brüssel]] || rowspan=&quot;4&quot; | {{riigi ikoon|Belgia}} Belgia || rowspan=&quot;4&quot; | BRU || rowspan=&quot;4&quot; | EBBR || rowspan=&quot;4&quot; | [[Brüsseli lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. september 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737–500 (2004–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015) ja Embraer E-170 (2012–2015)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. juuni 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| airBaltic || 3. juuni 2019 || - || Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT (operaator Regional Jet)]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuli 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. märts 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Billund]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Taani}} Taani || rowspan=&quot;3&quot; | BLL || rowspan=&quot;3&quot; | EKBI || rowspan=&quot;3&quot; | [[Billundi lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 2. mai 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Budapest]] || rowspan=&quot;2&quot; | {{riigi ikoon|Ungari}} Ungari || rowspan=&quot;2&quot; | BUD || rowspan=&quot;2&quot; | LHBP || rowspan=&quot;2&quot; | [[Budapesti Ferenc Liszti rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | talv 1992 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Tupolev Tu-134
|-
| Wizz Air || 11. detsember 2025 || - || Airbus A321neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Burgas]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Bulgaaria}} Bulgaaria || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | BOJ || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LBBG || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Burgasi rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Constanța]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rumeenia}} Rumeenia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | CND || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LRCK || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Constanța Mihail Kogălniceanu rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. juuni 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. september 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Dubai]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | {{riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} Araabia Ühendemiraadid || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | DXB || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | OMDB || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Dubai rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Flydubai]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD | pidi alustama 12. oktoobril 2024, kuid jääb ära, sest peatab oma laienemise Boeingu lennukite tarnete viibimise tõttu || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | – || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Boeing 737-800NG/MAX 8
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Dublin]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Iirimaa}} Iirimaa || rowspan=&quot;3&quot; | DUB || rowspan=&quot;3&quot; | EIDW || rowspan=&quot;3&quot; | [[Dublini lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. oktoober 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. august 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2010), Boeing 737-500
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| 30. oktoober 2023 || – || Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Dubrovnik]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | DBV || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LDDU || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Dubrovniki lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 19. aprill 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. oktoober 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. mai 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Düsseldorf]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | NRN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDLV || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Weeze lennujaam|Düsseldorfi Weeze lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. märts 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | DUS || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | EDDL || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Düsseldorfi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Eurowings || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2026 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A319
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Nottingham|East Midlands]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EMA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EGNX || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[East Midlandsi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. märts 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Edinburgh]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan=&quot;3&quot; | EDI || rowspan=&quot;3&quot; | EGPH || rowspan=&quot;3&quot; | [[Edinburghi lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. jaanuar 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| Jet2.com || 27. november 2025 || – || Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Forlì]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | FRL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIPK || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Forlì lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Wind Jet]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. juuni 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319
|-
| rowspan=&quot;6&quot; | [[Frankfurt]] || rowspan=&quot;6&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan=&quot;5&quot; | FRA || rowspan=&quot;5&quot; | EDDF || rowspan=&quot;5&quot; | [[Frankfurti lennujaam|Frankfurdi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. jaanuar 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2009), Boeing 737-500 (1995–2009) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Lufthansa]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 1992 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 1998 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-200 (1992–1997) ja Boeing 737-500
|-
| 2010 || - || Airbus A319/A320/A320neo/A321/A321neo
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lufthansa CityLine]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[BAe 146|Avro RJ85]] ja Bombardier CRJ700 ja Embraer E-190/E-195 (2009–2010)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900ER, Embraer E-190 ja Embraer E-195 (2017–2021)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | HHN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDFH || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Frankfurt-Hahni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| [[Gdańsk]] || {{riigi ikoon|Poola}} Poola || GDN || EPGD || [[Gdański Lech Wałęsa lennujaam]] || Wizz Air || 1. mai 2026 || - || Airbus A321neo
|-
| style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Genf]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | {{riigi ikoon|Šveits}} Šveits || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | GVA || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | LSGG || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Genfi lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | 30. detsember 2023 || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | – || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Göteborg]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | GOT || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESGG || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Göteborgi Landvetteri lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. august 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[City Airline]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer ERJ 135/145
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. august 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; |[[ATR|ATR 72]], Bombardier CRJ700 ja Embraer E-175 (2017)
|-
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Hamburg]] || rowspan=&quot;4&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan=&quot;4&quot; | HAM || rowspan=&quot;4&quot; | EDDH || rowspan=&quot;4&quot; | [[Hamburgi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. mai 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2010), Boeing 737-500 (1995–2010), [[Fokker 50]] (1998–2002) ja Tupolev Tu-134 (1994–1995)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-175 (2017)
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Marabu (lennufirma)|Marabu]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 16. juuni 2023 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Airbus A320neo
|-
| airBaltic || 29. märts 2026 || - || Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Hannover]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | HAJ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDV || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Hannover-Langenhageni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. november 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Embraer E-170
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Harkiv]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | HRK || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKHH || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Harkivi rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Wizz Air]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. veebruar 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;13&quot; | [[Helsingi]] || rowspan=&quot;13&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan=&quot;13&quot; | HEL || rowspan=&quot;13&quot; | EFHK || rowspan=&quot;13&quot; | [[Helsingi Vantaa lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50 (1996–2000), Tupolev Tu-134 (1991–1996) ja [[YAK-40|Jakovlev JAK-40]] (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Estonian Air|Estonian Air Regional]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. september 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. november 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Saab 340]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. jaanuar 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer E-170 ja Saab 340
|-
| [[Finnair]] || 26. märts 1990 (pärast Eesti iseseisvumist oktoobris 1991) || - || Airbus A319/A320 (alates 2007), [[Douglas DC-9]] (1991–2000), [[Embraer|Embraer E-170]] (operaator Flybe Nordic 2005–2012), [[Embraer|Embraer E-190]] (alates 2015, operaator Nordic Regional Airlines) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-82/MD-83]] (1991–2006)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Karair]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 1990 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1996 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[ATR|ATR 72]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Finnaviation]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 suvel || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1995 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Aero Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | märts 2002 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 6. jaanuar 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Söder Airlines]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. märts 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ? || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Finncomm Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. aprill 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2011|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 42/72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Blue1]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. jaanuar 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. august 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Flybe Nordic]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. aprill 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Embraer E-170 (2011–2012) ja Embraer E-190 (operaator Finnair)
|-
| [[Nordic Regional Airlines]] || 1. mai 2015 || - || ATR 72, Embraer E-190 (operaator Finnair)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[NyxAir]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 17. mai 2021 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[ATR 42]] ja Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Irákleio]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | HER || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LGIR || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Irákleio rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99 | 3. mai 2023 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | [[İstanbul]] || rowspan=&quot;2&quot; | {{riigi ikoon|Türgi}} Türgi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ISL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LTBA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[İstanbuli Atatürki lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Turkish Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. juuni 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 5. aprill 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320/A321 ja Boeing 737-800/900
|-
| IST || LTFM || [[İstanbuli lennujaam]] || [[Turkish Airlines]] || 10. aprill 2019 || - || Airbus A319/A320/A321/A321neo, Boeing 737-800/900 ja Boeing 737 MAX 8
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Joensuu]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | JOE || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFJO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Joensuu lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. detsember 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jönköping]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | JKG || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESGJ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jönköpingi lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Avies]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2011 kevad || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2011 suvel || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jetstream 31/32|BAe Jetstream 31/32]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jyväskylä]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | JYV || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFJY || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jyväskylä lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. jaanuar 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kajaani]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KAJ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFKI || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kajaani lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kaunas]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KUN || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EYKA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kaunase lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. juuli 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. august 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier Dash 8 Q400
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. juuli 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. august 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Khuthaisi]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Gruusia}} Gruusia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KUT || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UGKO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Khuthaisi rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Wizz Air]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. august 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. jaanuar 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kiiev]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KBP || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKBB || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kiievi Borõspili rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | IEV || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKKK || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kiievi Žuljanõi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. aprill 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. juuni 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. veebruar 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;8&quot; | [[Kopenhaagen]] || rowspan=&quot;8&quot; | {{riigi ikoon|Taani}} Taani || rowspan=&quot;8&quot; | CPH || rowspan=&quot;8&quot; | EKCH || rowspan=&quot;8&quot; | [[Kopenhaageni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Scandinavian Airlines|SAS]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1992 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[McDonnell Douglas|McDonnell Douglas DC-9-21/41]] (1989–2002), [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-81]] (1989–2007) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-87]] (1989–2009)
|-
| 16. november 2015 || - || Bombardier CRJ900NG (2015–2025) ja Embraer E-195
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[FlyNordic]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 6. jaanuar 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | McDonnell Douglas MD-82/MD-83
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordic Aviation || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer ERJ 145 ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. aprill 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| airBaltic || 2. juuni 2019 || - || Airbus A220-300 ja Bombardier Dash 8 Q400 (2019–2020)
|-
| SAS (operaator [[CityJet]]) || 5. jaanuar 2025 || – || Bombardier CRJ900NG/1000NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Korfu]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | CFU || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LGKR || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Corfu rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Ellinair || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 29. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A319/A320
|-
| [[Kraków]] || {{riigi ikoon|Poola}} Poola || KRK || EPKK || [[Krakówi Johannese Pauluse II rahvusvaheline lennujaam]] || Wizz Air || 27. oktoober 2025 || – || Airbus A321neo
|-
| rowspan=&quot;7&quot; | [[Kuressaare]] || rowspan=&quot;7&quot; | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan=&quot;7&quot; | URE || rowspan=&quot;7&quot; | EEKE || rowspan=&quot;7&quot; | [[Kuressaare lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1993 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Antonov An-2]] ja Jakovlev JAK-40
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. september 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. aprill 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. oktoober 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. mai 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2001 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32 (2006–2008) ja Let L-410 (2001–2006)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuni 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jetstream 31/32|BAe Jetstream 31/32]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Transaviabaltika]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. juuni 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. detsember 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Let L-410 ja BAe Jetstream 31/32
|-
| [[NyxAir]]|| 21. detsember 2020 || - || [[ATR 42|ATR-42]] ja Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;6&quot; | [[Kärdla]] || rowspan=&quot;6&quot; | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan=&quot;6&quot; | KDL || rowspan=&quot;6&quot; | EEKA || rowspan=&quot;6&quot; | [[Kärdla lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1993 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Enimex]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Antonov An-28]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Transaviabaltika]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. juuni 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. jaanuar 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Let L-410 ja BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Diamond Sky]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. jaanuar 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. veebruar 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| NyxAir|| 1. märts 2024 || sügis 2027 || Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lappeenranta]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LPP || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFLP || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lappeenranta lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. november 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500 (2009–2010) ja Fokker 50 (2010)
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Leeds]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | LBA || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | EGNM || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Leedsi Bradfordi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Jet2.com || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 27. november 2026 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Boeing 737-800
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lissabon]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Portugal}} Portugal || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LPTT || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lissaboni Portela lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TAP Air Portugal || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. juuli 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. jaanuar 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Liverpool]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LPL || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EGGP || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Liverpooli Johni Lennoni lennujaam|Liverpooli John Lennoni lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | easyJet || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. aprill 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2021 ||  style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;10&quot; | [[London]] || rowspan=&quot;10&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan=&quot;4&quot; | LGW || rowspan=&quot;4&quot; | EGKK || rowspan=&quot;4&quot; | [[Londoni Gatwicki lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 1995 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2012) ja Embraer E-170 (2012)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | easyJet || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. jaanuar 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320
|-
| airBaltic || 27. märts 2018 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2018–2019) ja Bombardier CS300 (2017–2018)
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Jet2.com || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 19. november 2026 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Boeing 737-800
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | STN || rowspan=&quot;2&quot; | EGSS || rowspan=&quot;2&quot; | [[Londoni Stanstedi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | easyJet || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. november 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319 ja Boeing 737-300 (2004–2007)
|-
| Ryanair || 1. aprill 2013 || – || Boeing 737-800NG/MAX
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | LTN || rowspan=&quot;3&quot; | EGGW ||  rowspan=&quot;3&quot; | [[Londoni Lutoni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. jaanuar 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A321
|-
| 1. november 2022 || - || Airbus A319/A321/A321Neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LHR || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EGLL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Londoni Heathrow' lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[British Airways]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320/A321
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lviv]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LWO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKLL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lvivi Danila Galitsogo rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. juuni 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Málaga]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | AGP || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LEMG || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Málaga lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. juuni 2019 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; |Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Madeira]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | {{riigi ikoon|Portugal}} Portugal || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | FNC || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | LPMA || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Madeira lennujaam]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | 26. oktoober 2025 || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | – || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; |Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Malta]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Malta}} Malta || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | MLA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LMML || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Malta rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 4. mai 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Manchester]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan=&quot;3&quot; | MAN || rowspan=&quot;3&quot; | EGCC || rowspan=&quot;3&quot; | [[Manchesteri lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. mai 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. juuni 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| Jet2.com || 28. november 2025 || – || Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;9&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Milano]] || rowspan=&quot;9&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BGY || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIME || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Milano Orio al Serio lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006), Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Volareweb.com]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. mai 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. november 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG/MAX
|-
| rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | MXP || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LIMC || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Milano Malpensa lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | (30. märts 2005) 29. oktoober 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. september 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500 ja Bombardier CRJ900NG (2011)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. aprill 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. mai 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 31. märts 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | easyJet || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. detsember 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. juuli 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320/A321/A321N
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Minsk]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Valgevene}} Valgevene || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | MSQ || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UMMS || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Minski rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50 (1996–2000) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Belavia]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | juuli 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 2001 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Antonov An-24
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. mai 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. mai 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer E-175
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. veebruar 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. mai 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340A
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Moskva]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SVO || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UUEE || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Moskva Šeremetjevo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Aeroflot || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1996 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Tupolev Tu-134
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. märts 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320/A321 ja [[Suhhoi|Suhhoi Superjet 100-95]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | VKO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UUWW || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Moskva Vnukovo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[UTair Aviation]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. august 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ-200LR
|-
| rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[München]] || rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | MUC || rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | EDDM || rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Müncheni lennujaam]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. mai 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. aprill 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. märts 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. detsember 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Lufthansa ja [[Augsburg Airways]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319, Boeing 737-300/500 (2010–2011) ja Embraer E-195
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 19. detsember 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Lufthansa ja Lufthansa CityLine || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. november 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A321 (2019–2022), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-190 ja Embraer E-195 (2019–2021)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2021 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Marabu || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 21. mai 2023 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Airbus A320neo
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Napoli]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | NAP || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIRN ||rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Napoli lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 17. september 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 28. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Airbus A320/A321N
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Nice]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | NCE || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LFMN || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Nice'i Côte d'Azuri lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. mai 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 (2010–2012) ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 2. juuni 2021 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Nürnberg]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | NUE || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Nürnbergi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Odessa]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ODS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKOO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Odessa lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. mai 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuli 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Ohrid]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} Põhja-Makedoonia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | OHD || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LWOH || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Ohrid &quot;St. Paul Apostle&quot; lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuni 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. september 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;9&quot; | [[Oslo]] || rowspan=&quot;9&quot; | {{riigi ikoon|Norra}} Norra || rowspan=&quot;7&quot; | OSL || rowspan=&quot;7&quot; | ENGM || rowspan=&quot;7&quot; | [[Oslo Gardermoeni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1998 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2013) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. august 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2003–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2013)
|-
| [[Norwegian Air Shuttle]] || 4. mai 2006 || – || Airbus A320 (2016–2020), Boeing 737-300 (2006–2015) ja Boeing 737-800/MAX 8
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. jaanuar 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72 (2016–2019), Bombardier CRJ700 (2016–2019) ja Bombardier CRJ900
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2018–2019) ja Bombardier CS300 (2018)
|-
| 29. märts 2026 || - || Airbus A220-300
|-
| SAS || 17. august 2023 || - || Airbus A320Neo ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | RYG || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ENRY || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Oslo Mossi Rygge lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TRF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ENTO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Sandefjordi lennujaam|Oslo Sandefjordi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. juuni 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Oulu]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | OUL || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFOU || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Oulu lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. mai 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | (vahemaandusega Turus) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. november 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. veebruar 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pajala]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | PJA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESUP || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pajala lennujaam]] (vahemaandusega Luleås) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. jaanuar 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Palanga]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | PLQ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EYPA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Palanga lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[flyLAL]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 2000
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Palma de Mallorca]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | PMI || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LEPA || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Palma de Mallorca lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 13. aprill 2025 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Paphos]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Küpros}} Küpros || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | PFO || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LCPH || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Paphose rahvusvaheline lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;5&quot; | [[Pariis]] || rowspan=&quot;5&quot; | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa || rowspan=&quot;3&quot; | CDG || rowspan=&quot;3&quot; | LFPG || rowspan=&quot;3&quot; | [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2003–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2015) ja Embraer E-170 (2012–2015)
|-
| airBaltic || 28. oktoober 2014 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2014–2019) ja Bombardier CS300 (2017–2018)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BVA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LFOB || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pariisi Beauvais–Tillé lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| ORY || LFPO || [[Pariisi Orly lennujaam]] || [[Transavia]] || 4. aprill 2024 || - || Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Peterburi]] || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LED || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ULLI || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pulkovo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1995 (oli paus 1994–1995) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2009–2013) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. juuli 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2009–2012), Boeing 737-500 (2009–2011), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2009–2013)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. detsember 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. jaanuar 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Bombardier CRJ700 ja Embraer E-175 (2017)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[RusLine]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ100
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Praha]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Tšehhi}} Tšehhi || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | PRG || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LKPR || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Praha Václav Haveli lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Czech Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. aprill 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. jaanuar 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320 ja Boeing 737-400/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Eurowings]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 31. märts 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A320
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Reykjavík]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Island}} Island || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KEF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BIKF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Keflavíki rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. mai 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. august 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Rhodose saar|Rhodos]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | RHO || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LGRP || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Rhodose rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2023 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Riia]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Läti}} Läti || rowspan=&quot;3&quot; | RIX || rowspan=&quot;3&quot; | EVRA || rowspan=&quot;3&quot; | [[Riia lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1998 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2002 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. september 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer E-170 ja Saab 340
|-
| airBaltic || 30. jaanuar 1996 || – ||[[Airbus A220|Airbus A220-300]], Boeing 737-300 (2007–2020), 737-500 (2003–2019), [[Boeing 757|Boeing 757-200]] (2008–2010), [[Bombardier CSeeria|Bombardier CS300]] (2017–2018), Bombardier Dash 8 Q400 (2010–2020), Fokker 50 (1999–2013) ja Saab 340 (1996–1999)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Rijeka]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | RJK || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LDRI || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Rijeka lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. juuni 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-175 (2016–2017)
|-
| rowspan=&quot;6&quot; | [[Rooma]] || rowspan=&quot;6&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan=&quot;4&quot; | FCO || rowspan=&quot;4&quot; | LIRF || rowspan=&quot;4&quot; | [[Rooma Leonardo da Vinci-Fiumicino lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. aprill 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. august 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Vueling Airlines || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. juuni 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. september 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. jaanuar 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320/321/A321neo
|-
| 27. aprill 2026 || - || Airbus 321/A321neo
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | CIA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIRA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Rooma Ciampino lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. november 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Salzburg]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | {{riigi ikoon|Austria}} Austria || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | SZG || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | LOWS || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Salzburgi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | 21. detsember 2019 || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | – || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Savonlinna]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SVL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFSA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Savonlinna lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Transaviabaltika || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. oktoober 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. detsember 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Simferopol]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SIP || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKFF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Simferopoli rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. september 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Split]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | SPU || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LDSP || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Spliti lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. mai 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2023 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;18&quot; | [[Stockholm]] || rowspan=&quot;18&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || rowspan=&quot;15&quot; | ARN || rowspan=&quot;15&quot; | ESSA || rowspan=&quot;15&quot; | [[Stockholmi Arlanda lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2007–2013) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003), Jakovlev JAK-40 (1991–1996), Saab 340 (2007–2013) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | SAS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. november 1989 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. juuni 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avro RJ85 (2006–2008), Boeing 737-500 (1989–2000), Boeing 737-600 (1998–2008), Boeing 737-800 (2007–2008), Bombardier Dash 8 Q400 (2000–2008), [[McDonnell Douglas|McDonnell Douglas DC-9-21/41]] (1989–2002), [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-81]] (1989–2007) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-87]] (1989–2009)
|-
| 16. november 2015 || – || Airbus A320/A320neo, ATR-72 (2015–2025), Bombardier CRJ900NG (2015–2025), Boeing 737-600 (2015–2019) ja Boeing 737-700/800 (2015–2023)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[FlyNordic]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. jaanuar 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | McDonnell Douglas MD-82/MD-83
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuni 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300 ja Bombardier Dash 8 Q400 (2018–2020)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2011 kevad || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2011 suvel || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. august 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. juuni 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, British Aerospace ATP (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Norwegian Air Shuttle || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320 ja Boeing 737-800
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LOT (operaator Regional Jet) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuli 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Veebruar 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SAS (operaator Nordica) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Veebruar 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| Ryanair || 1. november 2021 || – || Boeing 737-800NG
|-
| SAS (operaator [[Braathens Regional Airways|BRA]]) || 5. jaanuar 2025 || – || ATR 72
|-
| SAS (operaator [[CityJet]]) || 5. jaanuar 2025 || – || Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | NYO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESKN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Stockholmi Skavsta lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BMA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESSB || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Stockholmi Bromma lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. aprill 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 42/72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. september 2014 ||style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 42
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Sundsvall]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SDL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESNN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Sundsvall-Timrå lennujaam]] (vahemaandusega Stockholmis) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Svegs]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EVG || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESND || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pajala lennujaam]] (vahemaandusega Stockholmis) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. jaanuar 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Zürich]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Šveits}} Šveits || rowspan=&quot;3&quot; | ZRH || rowspan=&quot;3&quot; | LSZH || rowspan=&quot;3&quot; | [[Zürichi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. aprill 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. september 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| [[Swiss International Air Lines]] || 25. juuni 2021 || – || Airbus A220-100/300 ja Airbus A320/321
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Helvetic Airways]] (Swiss International Air Lines) || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 19. aprill 2022 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Embraer E-Jet E2 perekond|Embraer E2-195]]
|-
| rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tampere]] || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TMP || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFTP || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tampere Pirkkala lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. aprill 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. september 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Jakovlev JAK-40
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Söder Airlines]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2004 suvel || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Saab 2000]]
|-
|  rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. märts 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500 ja Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tartu]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TAY || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EETU || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tartu lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. veebruar 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. detsember 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Tenerife]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | TFS || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | GCTS || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Tenerife Lõunalennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99 | 30. oktoober 2023 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Thbilisi]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Gruusia}} Gruusia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TBS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UGTB || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Thbilisi rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Tirana]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Albaania}} Albaania || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | TIA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LITA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Tirana lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 2. juuni 2025 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 22. juuni 2026 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Airbus A321neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Thessaloniki]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SKG || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LGKR || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Thessaloniki lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ellinair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320 ja Boeing 737-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Torsby]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TYF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESST || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Torsby lennujaam]] (vahemaandusega Stockholm) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Trondheim]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Norra}} Norra || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TRD || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ENVA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Trondheimi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 5. september 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 (2011–2012), Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170 (2012–2015)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Turu]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TKU || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFTU || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Turu lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. oktoober 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. november 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. veebruar 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Turku Air]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Piper PA-31]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Vaasa]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | VAA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFVA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Vaasa lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. november 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. veebruar || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| rowspan=&quot;8&quot; | [[Varssavi]] || rowspan=&quot;8&quot; | {{riigi ikoon|Poola}} Poola || rowspan=&quot;8&quot; | WAW || rowspan=&quot;8&quot; | EPWA || rowspan=&quot;8&quot; | [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam]] || rowspan=&quot;4&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. juuli 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ? || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72 ja Boeing 737-400/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer ERJ 145 ja Embraer E-170 (2004–2008)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. mai 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2010–2011) ja Embraer E-170/E-175 (2010–2015)
|-
| 16. juuli 2020 || - || Boeing 737-800/MAX 8 ja Embraer E-170/E-175/E-190/E-195/E-295
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator [[EuroLOT]]) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juulil 1997 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. märts 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier Dash 8 Q400 (2015)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator Nordica) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. juuni 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170/E-175 (2015–2017)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator Regional Jet)|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuli 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. märts 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 29. märts 2026 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A321neo
|-
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Veneetsia]] || rowspan=&quot;4&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan=&quot;3&quot; | VCE || rowspan=&quot;3&quot; | LIPZ || rowspan=&quot;3&quot; | [[Veneetsia Marco Polo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. juuni 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. september 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. märts 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. veebruar 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A321Neo
|-
| 3. detsember 2025 || - || Airbus A321Neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TFS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIPH || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Treviso Sant'Angelo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Viin]] || rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Austria}} Austria || rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | VIE || rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LOWW || rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Viini rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Austrian Airlines]]i tütarettevõte [[Tyrolean Airways]] või [[Lauda Air]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 1997 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2001 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ100LR (2000–2001), Bombardier Dash 8 Q400 (1997 – mai 2000) ja Fokker 70 (1997 – mai 2000)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; |Austrian Airlinesi tütarettevõtte Tyrolean Airways || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 2002 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ100LR
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Rheintalflug]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2001 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 2002 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer 145
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. juuni 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. jaanuar 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. märts 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. aprill 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. mai 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. oktoober 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2015–2018), Bombardier CS300 (2017–2018) ja Bombardier Dash 8 Q400 (2015–2020)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 30. märts 2026 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Laudamotion]] (operaator Ryanair) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. juuni 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320 ja Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. august 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;11&quot; | [[Vilnius]] || rowspan=&quot;11&quot; | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || rowspan=&quot;11&quot; | VNO || rowspan=&quot;11&quot; | EYVI || rowspan=&quot;11&quot; | [[Vilniuse lennujaam|Vilniuse rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. oktoober 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 (2003–2005), Fokker 50 (1996–2003) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1996)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. september 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. märts 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2011–2013) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 5. september 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 42, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2011–2013)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lithuanian Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 2000
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. september 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| 18. aprill 2016 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-500 (2016–2018) ja Bombardier Dash 8 Q400 (2016–2020)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[flyLAL]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Saab 2000
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Turkish Airlines || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 11. juuni 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 28. märts 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Airbus A319/A320/A321 ja Boeing 737-800
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| [[Air Lituanica]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 12. märts 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 22. mai 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Embraer E-175
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, British Aerospace ATP (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| Wizz Air || 12. detsember 2025 || - || Airbus A321neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| [[Östersund]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| OSD || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| ESNZ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| [[Åre Östersundi lennujaam]] (vahemaandusega Stockholm) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| BAe Jetstream 31/32
|}

=== Tšarterlennud ===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
!Lennufirma
!Sihtkohad
|-
|[[Austrian Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Innsbrucki lennujaam|Innsbruck]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=flightradar24.com|url=https://www.flightradar24.com/2018-07-11/09:00/120x/AUA2672/1d15b83d|pealkiri=Austrian Airlines- Tallinn to Innsbruck|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Corendon Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]]
|-
|[[Nordica]]
|'''Hooajalised:''' [[Bergamo Orio al Serio lennujaam|Bergamo]], [[Genfi lennujaam|Genf]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]]
|-
|[[Pegasus Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]]
|-
|[[Tailwind Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]], [[Burgasi lennujaam|Burgas]]
|-
|[[SmartLynx Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Alghero Fertilia lennujaam|Alghero]], [[Alicante Elche lennujaam|Alicante]], [[Bilbao lennujaam|Bilbao]], [[Korfu rahvusvaheline lennujaam|Korfu]], [[Cagliari Elmase lennujaam|Cagliari]], [[Catania Fontanarossa lennujaam|Catania]], [[Chaniá rahvusvaheline lennujaam|Chaniá]], [[Faro lennujaam|Faro]], [[Friedrichshafeni lennujaam|Friedrichshafen]], [[Fuerteventura lennujaam|Fuerteventura]], [[Gran Canaria lennujaam|Gran Canaria]], [[Madeira lennujaam|Funchal]], [[Eivissa lennujaam|Ibiza]], [[Innsbrucki lennujaam|Innsbruck]], [[Málaga lennujaam|Málaga]], [[Olbia Costa Smeralda lennujaam|Olbia]], [[Palermo lennujaam|Palermo]], [[Palma de Mallorca lennujaam|Palma de Mallorca]], [[Francisco de Sá Carneiro lennujaam|Porto]], [[Rhodose rahvusvaheline lennujaam|Rhodos]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]], Tenerife ([[Tenerife Põhjalennujaam|põhja]]- ja [[Tenerife Lõunalennujaam|lõunalennujaam]]), [[Valencia lennujaam|Valencia]]
|}

=== Kaubalennud ===
[[Fail:B747 Pullmantur Air EC-KXN MLA March 2011.jpg|pisi|[[Pullmantur Air]] alustas tšarterlende [[14. juuli|14. juulil]] [[2012]] kahe [[Boeing 747]] ja kolme [[Airbus 321]]-ga.&lt;ref name=&quot;9m4FF&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;puZOK&quot; /&gt;]]
{| class=&quot;wikitable sortable jquery-tablesorter&quot;
!Lennufirma
!Sihtkohad
|-
|[[Airest]]
|[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]]
|-
|[[ASL Airlines Belgium]]
|[[Malmö]], [[Turu]], [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]]
|-
|[[Cargolux]]
|[[Findeli lennujaam|Luxembourg]]
|-
|[[FedEx Express]]
|[[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdam]]
|-
|[[DHL Aviation]]
|[[Bukaresti Henri Coandă rahvusvaheline lennujaam|Bukarest]], [[Budapesti lennujaam|Budapest]]
|-
|[[Genex]]
|[[Belgradi Nikola Tesla lennujaam|Belgrad]], [[Minski rahvusvaheline lennujaam|Minsk]]
|-
|[[Silk Way Airlines]]
|[[Bakuu Heydər Əliyevi rahvusvaheline lennujaam|Bakuu]]
|-
|[[UPS Airlines]]
|[[Viini rahvusvaheline lennujaam|Viin]]
|}

=== Magnetic MRO lennukihoolduses käivad lennufirmad ===
[[Magnetic MRO]] on Tallinna lennujaamas asuv lennukite hooldusfirma. Allpool on loetletud lennufirmad, kes kasutavad Magnetic MRO teenust.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Lennufirma
!Lennufirma koduriik
!Lennufirma sihtkohtade arv
!Lennufirma lennukite arv
|-
|[[airBaltic]]
|[[Läti]]
|68
|30
|-
|[[SmartLynx Airlines|SmartLynx]]
|[[Läti]]
| –
|20
|-
|[[Austrian Airlines]]
|[[Austria]]
|130
|82
|-
|[[Brussels Airlines]]
|[[Belgia]]
|96
|51
|-
|[[Thomas Cook Airlines|Thomas Cook Group]]
|[[Suurbritannia]]
|200
|88
|-
|[[Finnair]]
|[[Soome]]
|132
|79
|-
|[[Scandinavian Airlines]]
|[[Rootsi]], [[Taani]], [[Norra]]
|119
|182
|-
|[[Nordica]]
|[[Eesti]]
|27
|16
|-
|[[Air Peace]]
|[[Nigeeria]]
|8
|11
|-
|[[Vueling Airlines|Vueling]]
|[[Hispaania]]
|163
|107
|-
|[[Jet Time]]
|[[Taani]]
|53
|10
|-
|[[easyJet]]
|[[Suurbritannia]]
|124
|218
|-
|[[Aeroflot]]
|[[Venemaa]]
|129
|224
|-
|[[NextJet]]
|[[Rootsi]]
|20
|15
|-
|[[Windrose Airlines]]
|[[Ukraina]]
|16
|11
|-
|[[Air Nostrum]]
|[[Hispaania]]
|58
|45
|-
|[[Grand Cru Airlines]]
| –
| –
| –
|-
|[[Primera Air]]
|[[Island]]
|36
|9
|-
|[[Rossiya]]
|[[Venemaa]]
|80
|61
|-
|[[LOT Polish Airlines]]
|[[Poola]]
|90
|58
|-
|[[Ryanair]]
|[[Iirimaa]]
|205
|413
|-
|[[Turkish Airlines]]
|[[Türgi]]
|302
|328
|-
|[[Onur Air]]
|[[Türgi]]
|38
|24
|-
|[[Utair]]
|[[Venemaa]]
|72
|65
|-
|[[ASL Airlines]]
| –
| –
| –
|-
|[[Azman Air]]
|[[Nigeeria]]
|10
|5
|-
|[[Med-View Airlines]]
|[[Nigeeria]]
|13
|7
|-
|[[Cargoair]]
|[[Bulgaaria]]
| –
|8
|-
|[[ALROSA|Alrosa]]
|[[Venemaa]]
| –
| –
|-
|[[Swift Air]]
|[[Ameerika Ühendriigid]]
|1
|13
|-
|[[British Airways]]
|[[Suurbritannia]]
|183
|273
|-
|[[Cimber]]
|[[Taani]]
| –
|9
|-
|[[West Atlantic]]
|[[Rootsi]]
|–
|56
|-
|[[Air Astana]]
|[[Kasahstan]]
|64
|31
|-
|[[SkyTaxi]]
|[[Poola]]
| –
|2
|-
|[[Airest]]
|[[Eesti]]
|14
|9
|-
|[[Carpatair]]
|[[Rumeenia]]
|2
|3
|-
|[[AerCap]]
|[[Iirimaa]]
| –
| –
|-
|[[ExecuJet Aviation Group]]
|[[Šveits]]
| –
| –
|-
|[[West Coast Aviation]]
| –
| –
| –
|-
|[[Nordavia]]
|[[Venemaa]]
|21
|9
|}

=== Tallinna lennujaama sihtkohtade soovinimekiri ===

==== TOP lühi- ja keskmaa lennuliinid&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=anna.aero|url=http://www.therouteshop.com/profiles/tallinn-airport/|pealkiri=Lennart Meri Tallinn Airport (TLL) {{!}} Unserved Routes in the Route Shop|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-12-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191204113342/http://www.therouteshop.com/profiles/tallinn-airport/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Sihtkoht
!Sihtkoha riik
!Potentsiaalsed lennufirmad
!Lisainfo
|-
|[[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona]]
|[[Hispaania]]
|[[airBaltic]], [[easyJet]], [[Ryanair]], [[Vueling]]
|
|-
|[[Bergen]]
|[[Norra]]
|airBaltic, [[Norwegian Air Shuttle|Norwegian]], [[Scandinavian Airlines|SAS]]
|
|-
|[[Billungid|Billund]]
|[[Taani]]
|airBaltic
|
|-
|[[Budapest]]
|[[Ungari]]
|airBaltic, Ryanair, [[Wizz Air]]
|
|-
|[[Bukarest]]
|[[Rumeenia]]
|airBaltic, [[Blue Air]], [[TAROM]], Wizz Air
|
|-
|[[Dubai]]
|[[Araabia Ühendemiraadid]]
|airBaltic, [[Emirates Airline|Emirates]], [[flydubai]]
|[[Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister|Ettevõtlusministri]] andmeil on huvi Tallinna suunal üles näidanud [[Emirates Airline|Emirates]] ja [[flydubai]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Postimees|url=https://tehnika.postimees.ee/6488478/varsti-voib-saada-otse-lennata-tallinnast-dubaisse|pealkiri=Varsti võib saada otse lennata Tallinnast Dubaisse|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Düsseldorf]]
|[[Saksamaa]]
|airBaltic, [[Eurowings]], Ryanair
|
|-
|[[Göteborgi lennujaam|Göteborg]]
|[[Rootsi]]
|airBaltic, Norwegian, Ryanair, SAS
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=anna.aero|url=https://www.anna.aero/2019/12/10/80-unserved-routes-within-europe-with-median-25000-passengers/|pealkiri=80 unserved routes within Europe with median 25,000 passengers|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-08-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200811044612/https://www.anna.aero/2019/12/10/80-unserved-routes-within-europe-with-median-25000-passengers/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Genf]]
|[[Šveits]]
|airBaltic, easyJet, Swiss
|
|-
|[[Köln]]
|[[Saksamaa]]
|airBaltic, Eurowings, Ryanair
|
|-
|[[Lissabon]]
|[[Portugal]]
|airBaltic, [[TAP Air Portugal]]
|
|-
|[[Madrid]]
|[[Hispaania]]
|airBaltic, [[Air Europa]], [[Iberia]], Ryanair
|
|-
|[[Manchesteri lennujaam|Manchester]]
|[[Suurbritannia]]
|airBaltic, easyJet, Ryanair
|
|-
|[[Praha]]
|[[Tšehhi]]
|airBaltic, [[Czech Airlines]]
|
|-
|[[Reykjavík|Reykjavik]]
|[[Island]]
|airBaltic, [[Icelandair]]
|
|-
|[[Rooma]]
|[[Itaalia]]
|airBaltic, [[Alitalia]], easyJet, Ryanair, Vueling
|Lennuliini alustab airBaltic (alustab 30. märtsil 2020)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Postimees|url=https://tarbija24.postimees.ee/6846534/tallinnast-saab-varsti-otse-lennata-kolme-euroopa-suurlinna|pealkiri=Tallinnast saab varsti otse lennata kolme Euroopa suurlinna|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Sofia]]
|[[Bulgaaria]]
|airBaltic, Ryanair, Wizz Air
|
|-
|[[Stavanger]]
|[[Norra]]
|airBaltic, Norwegian, SAS
|
|-
|[[Tel Aviv]]
|[[Iisrael]]
|airBaltic, Ryanair, Wizz Air
|
|-
|[[Thbilisi]]
|[[Gruusia]]
|airBaltic, [[Georgian Airlines]]
|
|-
|[[Veneetsia]]
|[[Itaalia]]
|airBaltic, easyJet
|
|-
|[[Zürich]]
|[[Šveits]]
|airBaltic, Swiss
|Lennuliini alustab airBaltic (alustab 31. märtsil 2020)
|}

==== TOP kaugmaa lennuliinid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Sihtkoht
!Sihtkoha riik
!Potentsiaalsed lennufirmad
|-
|[[New York]]
|[[Ameerika Ühendriigid]]
|[[LOT Polish Airlines]], [[Delta Airlines|Delta Air Lines]], [[American Airlines]]
|-
|[[Toronto]]
|[[Kanada]]
|LOT Polish Airlines, [[Air Canada]]
|-
|[[Peking]]
|[[Hiina|Hiina Rahvavabariik]]
|LOT Polish Airlines, [[Air China]], [[Hainan Airlines]]
|-
|[[Narita rahvusvaheline lennujaam|Tokyo]]
|[[Jaapan]]
|LOT Polish Airlines, [[All Nippon Airways]], [[Japan Airlines]]
|-
|[[Suvarnabhumi rahvusvaheline lennujaam|Bangkok]]
|[[Tai]]
|LOT Polish Airlines, [[Thai Airways International|Thai Airways]]
|}

== Statistika ==
Aastast 1998 on lennujaama läbinud reisijate arv kasvanud igal aastal 14,2%. 20. septembril 2005 Tallinna Lennujaamast sai miljoni-jaam. 16. novembril 2012 ületati Tallinna lennujaamas esimest korda tegutsemisajal aastas kahe miljoni reisija piir.&lt;ref name=&quot;EZqoX&quot; /&gt; 31. detsembril 2018 Tallinna Lennujaama aastane reisijate arv ületas kolme miljoni piiri.

2016. aasta populaarseimad sihtkohad olid [[Frankfurdi lennujaam|Frankfurt]] ja [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]]. Frankurti lendas 12% reisijatest, Helsingisse 12%, [[Riia lennujaam|Riiga]] 10%, [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslosse]] 7%, [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholmi]] 7%, [[London]]isse 5%, [[Moskva]]sse 5%, [[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdami]] 4%, [[Milano]]sse 4% ja [[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagenisse]] 4%. Need sihtkohad moodustasid 70% Tallinna lennujaama sihtkohtadest.

=== Reisijate statistika ===
{{Lennujaam-Statistika|iata=TLL|début=1990}}

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:right&quot;
|+ '''Tallinna lennujaama''' statistika (alates 1992)
! Aasta !! Reisijaid !! Lennu-&lt;br /&gt;operatsioone !! Lennukaup&lt;br /&gt;ja post&lt;br /&gt;(tonnides)
|-
! 1992
| 205 776 || 11 000 || 1124
|-
! 1993
| 239 760 || 12 170 || 1417
|-
! 1994
| 336 282 || 13 378 || 2362
|-
! 1995
| 366 919 || 13 784 || 2488
|-
! 1996
| 431 212 || 16 695 || 3997
|-
! 1997
| 502 442 || 21 455 || 5590
|-
! 1998
| 563 946 || 24 951 || 5991
|-
! 1999
| 550 747 || 23 590 || 5326
|-
! 2000
| 559 658 || 23 358 || 4690
|-
! 2001
| 573 493 || 23 633 || 4543
|-
! 2002
| 605 697 || 26 226 || 4292
|-
! 2003
| 715 859 || 25 294 || 5080
|-
! 2004
| 997 461 || 28 149 || 5237
|-
! 2005
| 1 401 059 || 33 610 || 9937
|-
! 2006
| 1 541 832 || 33 989 || 10 361
|-
! 2007
| 1 728 430 || 38 844 || 22 764
|-
! 2008
| 1 811 536 || 41 654 || 41 867
|-
! 2009
| 1 346 236 || 32 572 || 2001
|-
! 2010
| 1 384 831 || 33 587 || 11 960
|-
! 2011
| 1 913 172 || 40 298 || 18 371
|-
! 2012
| 2 206 692 || 48 531 || 23 921
|-
! 2013
| 1 958 801 || 37 856 || 20 941
|-
! 2014
| 2 017 371 || 37 791 || 19 860
|-
! 2015
| 2 166 820 || 41 513 || 16 156
|-
! 2016
| 2 221 615 || 40 938 || 12 054
|-
! 2017
| 2 648 361 || 45 235 || 11 345
|-
! 2018
| 3 007 644 || 48 568 || 11 518
|-
! 2019
| 3 267 909 || 47 867 || 10 916
|-
! 2020
| 863 585 || 22 962 || 9 181
|-
! 2021
| 1 301 066 || 26 689|| 9 559
|-
! 2022
| 2 748 089 || 38 044 || 11 110
|-
! 2023
| 2 961 569 || 38 155 || 8 753
|-
! 2024
| 3 491 799 || 42 403 || 9 909
|-
! 2025
| 3 488 104 || || 
|-
|}

{| style=&quot;border:solid 1px #aaa;&quot; cellpadding=&quot;10&quot; cellspacing=&quot;0&quot;
|+'''Lennart Meri Tallinna lennujaama reisijate koguarv tuhandetes 1992–2025'''
|-
| {{Diagramm
| width = 800
| height = 200
| type = rect
| x = 1992, 1993, 1994, 1995, 1996, 1997, 1998, 1999, 2000, 2001, 2002, 2003, 2004, 2005, 2006, 2007, 2008, 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021, 2022, 2023, 2024, 2025
| xAxisAngle = -40
| y = 205, 239, 336, 366, 431, 502, 563, 550, 559, 573, 605, 715, 997, 1401, 1541, 1728, 1811, 1346, 1384, 1913, 2206, 1958, 2017, 2167, 2221, 2648, 3008, 3267, 863, 1300, 2748, 2961, 3492, 3488
| yGrid=
}}
Viimane täiendus 1. jaanuaril 2026.
|}
'''Baltimaade hõivatumad lennujaamad'''
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;text-align:right;font-size:85%&quot;
! Lennujaam
! 2025
! 2024
! 2023
! 2022
! 2021
! 2020
! 2019
! 2018
! 2017
! 2016
! 2015
! 2014
! 2013
! 2012
! 2011
! 2010
! 2009
! 2008
! 2007
! 2006
! 2005
! 2004
! 2003
! 2002
! 2001
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Riia lennujaam]]
|nowrap| 7 111 000
|nowrap| 7 120 000
|nowrap| 6 630 891
|nowrap| 5 380 779
|nowrap| 2 353 051
|nowrap| 2 011 155
|nowrap| 7 798 382
|nowrap| 7 056 099
|nowrap| 6 097 765
|nowrap| 5 400 243
|nowrap| 5 162 675
|nowrap| 4 814 073
|nowrap| 4 793 045
|nowrap| 4 767 764
|nowrap| 5 106 692
|nowrap| 4 663 647
|nowrap| 4 066 854
|nowrap| 3 690 549
|nowrap| 3 160 945
|nowrap| 2 495 020
|nowrap| 1 878 035
|nowrap| 1 060 426
|nowrap| 711 753
|nowrap| 633 322
|nowrap| 622 647
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Vilniuse lennujaam]]
| 5 113 452
| 4 803 725
| 4 406 019
| 3 915 960
| 1 898 817
| 1 312 468
| 5 004 921
| 4 922 949
| 3 761 837
| 3 814 001
| 3 336 084
| 2 942 670
| 2 661 869
| 2 208 096
| 1 712 467
| 1 373 859
| 1 308 632
| 2 048 439
| 1 717 222
| 1 451 468
| 1 281 872
| 964 164
| 719 850
| 634 991
| 584 171
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | Tallinna lennujaam
| 3 488 104
| 3 491 799
| 2 961 569
| 2 748 089
| 1 300 378
| 863 585
| 3 267 909
| 3 007 644
| 2 648 361
| 2 221 615
| 2 166 820
| 2 037 371
| 1 958 801
| 2 206 791
| 1 913 172
| 1 384 831
| 1 346 236
| 1 811 536
| 1 728 430
| 1 541 832
| 1 401 059
| 997 941
| 715 859
| 605 697
| 573 493
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; nowrap | [[Kaunase lennujaam]]
| 1 600 000
| 1 427 284
| 1 300 424
| 1 159 184
| 487 532
| 368 645
| 1 160 591
| 1 011 067
| 1 186 074
| 740 448
| 747 284
| 724 314
| 695 509
| 830 268
| 872 618
| 809 732
| 456 698
| 410 165
| 390 881
| 248 228
| 77 350
| 27 113
| 21 732
| 19 891
| 20 137
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Palanga lennujaam]]
| 448 400
| 377 615
| 307 090
| 274 879
| 85 895
| 123 948
| 338 309
| 316 643
| 297 197
| 232 630
| 145 441
| 132 931
| 127 890
| 128 169
| 111 133
| 102 528
| 104 600
| 101 586
| 93 379
| 110 828
| 94 000
| 76 020
| 46 666
| 45 971
| 45 660
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Tartu lennujaam]]
| 44 489
| 27 270
| 1 080
| 8 653
| 497
| 5 869
| 28 322
| 26 092
| 30 296
| 29 594
| 21 117
| 14 493
| 13 690
| 20 302
| 18 583
| 23 504
| 9 707
| 826
| 1 182
| 1 638
| 902
| 1 268
| 1 608
| 1 534
| 1 865
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Kuressaare lennujaam]]
| 34 776
| 42 490
| 42 232
| 38 749
| 29 447
| 16 858
| 24 614
| 23 166
| 19 231
| 13 289
| 14 458
| 13 665
| 13 163
| 11 421
| 17 822
| 19 702
| 19 519
| 23 752
| 20 026
| 18 341
| 18 071
| 15 091
| 12 156
| 10 976
| 3 752
|}

== Ühistransport ==
[[Fail:Tallinn airport tram.jpg|pisi|CAF Urbos tramm lennujaama trammiterminalis]]
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
|+ Tallinna lennujaamast väljuvad bussi- ja trammiliinid
! Transpordiliik
! Vedaja
! Liin
! Sihtkoht
|-
|Tramm||[[Tallinna Linnatranspordi AS]]||4||[[Südalinn|Kesklinn]], [[Tondi]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||2||[[Vanasadam|Kesklinn, Reisisadam]] (A-terminal)
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||49||[[Pirita]], [[Viimsi]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||65||[[Lasnamäe]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[[Lux Express]]||724||[[Tartu]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[[Simple Express]]||152||[[Tartu]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[https://abuss.ee/index.php/soiduplaan ABuss (ööliin)]||239||[[Tartu]]
|}

Nii tramm kui ka bussid väljuvad lennujaamahoone põhjapoolse otsa juurest (trammiterminali eest), kuid kesklinna ja reisisadama suunas väljuva nr 2 bussi peatus asub [[Tartu maantee]]l, teisel pool ehitatavat parkimismaja ega ole ühistransporditerminalist (trammiterminalist) otse nähtav. Seetõttu on turistil lihtsam kasutada kesklinna sõiduks trammi kui bussi. Trammiterminali juurest väljuvad nr 2 liini bussid suunduvad [[Mõigu|Mõiku]], mitte kesklinna/sadamasse. Liin nr 65 viib Lasnamäele.

Trammid väljuvad enamasti 6-minutilise intervalliga, nr 2 buss 20-minutilise intervalliga.

== Rahvusvaheline tunnustus ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Aasta
!Auhind/tunnustus
!Kategooria
!Saavutus
!Viide
|-
|2012
|EURO ANNIE &quot;Lennujaama kasvu auhind&quot;
anna.aerolt
|1–2 miljonit reisijat
|Võitis
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=anna.aero|url=http://www.anna.aero/2012/05/30/yet-more-anna-aero-euro-annie-celebrations-pula-5-new-airlines-and-tallinn-38pc-growth/|pealkiri=auhind|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2013
|Design Management Euroopa auhind
DME Awardilt
|Auhind parima disaini juhtimise eest avalikus või mittetulundusühingus
|Tunnustatud
|
|-
|2013
|Parim lennujaama maapealne teenus

[[Lufthansa]]lt
|Reisijate ja õhusõidukite teenindamine
|Võitis
|
|-
|2015
|Parima lennujaama auhind
ACI Europe'ilt
|Alla viie miljoni reisijaga lennujaam
|Hõbe
|
|-
|2017
|[[Priority Pass]] lennujaama ootesaalide auhind
Priority Passilt
|Parim äriklassi ootesaal [[Euroopa]]s
|Võitis
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-ariklassi-ootesaal-valiti-euroopa-lennujaamade-seas-parimaks/|pealkiri=Äriklassi ootesaali auhind 2017|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2018
|Airports Council International (ACI) auhind
|Parim lennujaam Euroopas
|Tunnustatud
|&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaam-on-parim-lennujaam-euroopas/|pealkiri=Tallinna Lennujaam on parim lennujaam Euroopas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2020
|Airports Council International (ACI) auhind
|Parim lennujaam Euroopas
|Tunnustatud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-teenindustase-on-jatkuvalt-euroopa-parimate-hulgas/|pealkiri=Tallinna Lennujaam on parim lennujaam Euroopas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2022
|Airports Council International (ACI) auhind
|Parim lennujaam Euroopas
|Tunnustatud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaam-tunnistati-euroopa-parimaks-lennujaamaks/|pealkiri=Tallinna lennujaam tunnistati Euroopa parimaks lennujaamaks|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2023
|Airports Council International (ACI) auhind
|Kahe kuni viiemiljoni reisijaga lennujaam. Premeeriti Tallinna lennujaama ka kolmes kõrvalkategoorias – kõige nauditavam lennujaam Euroopas, kõige lihtsama teekonnaga lennujaam Euroopas ja kõige puhtam lennujaam Euroopas
|Tunnustatud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://airport.ee/tallinna-lennujaam-palvis-kuuendat-aastat-jarjest-euroopa-parima-lennujaama-tiitli/|pealkiri=Tallinna lennujaam pälvis kuuendat aastat järjest Euroopa parima lennujaama tiitli|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2024
|Airport Service Quality (ASQ) auhind
|2024. aasta lennujaamade teeninduskvaliteet – Euroopa parim 2–5 miljoni reisijaga lennujaam
|Tunnustatud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://airport.ee/tallinna-lennujaam-palvis-euroopa-parima-vaikelennujaama-tiitli/|pealkiri=Tallinna Lennujaam pälvis Euroopa parima lennujaama tiitli|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2025
|Airport Service Quality (ASQ) auhind
|2025. aasta lennujaamade teeninduskvaliteet – Euroopa parim 2–5 miljoni reisijaga lennujaam
|Tunnustatud
|
|}

== Õnnetused ==
* 18. septembril 1991 näitas Helsingist Tallinnase startinud Dassault Falcon 20 OH-FFA signalisatsioon parempoolse teliku jäämist väljalastud asendisse. Lennuki kapten otsustas lennu sooritada vähendatud kiirusel. Tallinnale lähenedes teliku tavaprotseduuriga väljalaskmisel veaindikatsioon kadus. Peale maandumist vajus õhusõiduk paremale tiivale seoses parema teliku mittelukustatud olekuga ning sõitis lennurajalt 8 meetrit välja. 12 lennukis viibijat (kelle hulgas oli ka Soome väliskaubandusminister Pertti Salolainen) vigastada ei saanud. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ranter |eesnimi=Harro |pealkiri=Accident Dassault Falcon 20 OH-FFA, Wednesday 18 September 1991 |url=https://asn.flightsafety.org/wikibase/325701 |vaadatud=2025-06-18 |väljaanne=asn.flightsafety.org}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Langovits |eesnimi=Peeter |kuupäev=18. september 1991 |pealkiri=Soome lennuki maandumine Tallinna lennuväljal. Lennukiga saabu Soome väliskaubandusminister Pertti Salolainen. |url=https://www.meediateek.ee/photo/view?id=443701 |vaadatud=18. juuni 2025 |väljaanne=Rahvusarhiivi Meediateek}}&lt;/ref&gt;
* 20. veebruaril 1993 kaaperdati Aerofloti Tu-134 Venemaa-sisesel lennul 2134 [[Roštšino rahvusvaheline lennujaam|Tjumen]]ist [[Pulkovo lennujaam|Peterburi]]. Kaaperdaja nõudis, et ta viidaks USA-sse, ent kuna polnud piisavalt kütust, soovis ta lennata Helsingisse, kuid nõustus lõpuks Tallinnaga. Pärast Tallinna lennujaamas maandumist ning viis ja pool tundi kestnud läbirääkimisi vabastati 30 reisijat. Seejärel lendas lennuk Stockholmi Arlanda lennujaama, kus kaaperdaja koos oma abikaasa ja lapsega alistus Rootsi võimudele.&lt;ref name=&quot;jDsYP&quot; /&gt;
* 24. novembril 1994 kaaperdasid kolm reisijat Aerofloti Tu-134 Venemaa-sisesel lennul [[Sõktõvkari lennujaam]]ast [[Pulkovo lennujaam|Peterburi]] ning nõudsid lennuki lendamist [[Taani]]. Nad andsid alla Tallinna lennujaamas tundidepikkuste läbirääkimiste järel.&lt;ref name=&quot;4ivhs&quot; /&gt;
* 10. veebruaril 2003 kukkus alla Enimexi [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingisse]] startiv [[Antonov An-28]] tüüpi ES-NOY. Kolmest kaubalennuki pardal olnust hukkus kaks, kapten ja piloot; lennuki mehaanik pääses vigastustega.&lt;ref name=&quot;HdGcb&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;gD3ac&quot; /&gt;
* 27. märtsil 2006 süttis Tallinna lennujaamas seisev [[Airest]]i lennuk [[Let L-410 Turbolet|Let L-410UVP-E20C]] ES-LLG. Lennuk sai palju kannatada, kuid hiljem see parandati. Õnnetuses ei saanud keegi viga.&lt;ref name=&quot;jsK02&quot; /&gt;
[[Fail:Lennuk ülemiste järves.jpg|pisi|[[Antonov An-26]] [[Ülemiste järv]]e jääl]]
* 18. märtsil 2010 sooritas [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingist]] tulev [[Exin]]i [[Antonov An-26]] SP-FDO hädamaandumise [[Ülemiste järv]]e jääle. Lennukil oli probleeme maandumisrataste ja ühe mootoriga.&lt;ref name=&quot;bnAQ8&quot; /&gt; Lennu tellis DHL. Kaks meeskonnaliiget kuuest said vigastusi.&lt;ref name=&quot;AH428d13ae&quot; /&gt;
* 25. augustil 2010 tegi Exini Antonov An-26 tüüpi lennuk SP-FDP hädamaandumise. Tallinnast õhkutõusmisel purunes lennukil telik, mistõttu lennuk maandus otsekohe. Lend pidi suunduma Helsingisse. Õnnetuses ei saanud keegi viga.&lt;ref name=&quot;TnLEu&quot; /&gt;
* 8. veebruaril 2013 libises maandumisjärgsel värava poole liikumises rajalt välja [[Sabiha Gökçeni rahvusvaheline lennujaam|Istanbuli Sabiha Gökçeni lennujaamast]] [[ULS Airlines Cargo|startinud ULS Airlines Cargo]] lennuk [[Airbus A300|Airbus A300B4]] TC-KZV. Kõik õhkutõusud ja maandumised tühistati kaheks ja pooleks tunniks, startida ja maanduda said ainult lennukid, mis ei vajanud täispikkuses lennurada. Lennukid suunati Helsingisse ja Riiga.&lt;ref name=&quot;RgBLM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;XksNq&quot; /&gt; Juhtunus inimesed viga ei saanud.&lt;ref name=&quot;qZdZ7&quot; /&gt;
* 14. augustil 2014 sooritas hädamaandumise [[Estonian Air]]i lend 473 lennuk [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ900NG]] ES-ACC, sest õhkutõusul kell 18.10 purunes rehv. Lennuk 86 inimesega pardal maandus kell 20.30, selleks ajaks oli ära kasutatud enamik kütusest.&lt;ref name=&quot;6ngAP&quot; /&gt; Lennu sihtkoht oli [[Amsterdami Schipholi lennujaam]]. Juhtunus keegi vigastada ei saanud.&lt;ref name=&quot;Vu5SE&quot; /&gt;
* 11. juulil 2015 kell 5.12 lõhkesid [[Novosibirski Tolmatševo lennujaam]]ast tulnud [[Aviastar-TU]] lennukil [[Tupolev Tu-204]] pärast maandumist Tallinna lennujaamas rehvid. Vigastatuid polnud.&lt;ref name=&quot;1PKfB&quot; /&gt;
* 28. veebruaril 2018 kell 17.11 tegi Tallinna lennujaamas hädamaandumise [[SmartLynx Airlines Estonia|SmartLynxi]] [[Airbus A320]]. Hädamaandumise ajal sõitis lennuk lennurajalt välja. Lennuki pardal oli seitse meeskonnaliiget: kaks pilooti, neli lennuõpilast ja üks inspektor. Lennujaama rada oli esialgu suletud maandumiseks kuni kella 22.00 ning lennujaam võimaldas lennuvedajatel vajaduspõhiselt õhku tõusta lühendatud lennurajalt.{{lisa viide}}

== Vaata ka ==
* [[Nokakivi]]

== Viited ==
{{viited|allikad= &lt;ref name=&quot;wad&quot;&gt;[http://www.gcmap.com/airport/TLL Great Circle Mapper]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EEQJG&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=16. november 2016 |pealkiri=Tallinna Lennujaama lennurada püstitas Baltikumi rekordi. Mida on plaanis veel teha? |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/76299587/tallinna-lennujaama-lennurada-pustitas-baltikumi-rekordi-mida-on-plaanis-veel-teha |vaadatud=2024-12-29 |väljaanne=Delfi Ärileht |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fZ77L&quot;&gt;{{cite web|title=Lennart Meri nimi lennujaama katusel maksnuks miljon krooni|url=http://www.ekspress.ee/2009/03/19/eesti-uudised/40464-lennart-meri-nimi-lennujaama-katusel-maksnuks-miljon-krooni|date=29. märts 2009|accessdate=11. mai 2015|language=eesti|archive-date=2009-03-22|archive-url=https://web.archive.org/web/20090322193356/http://www.ekspress.ee/2009/03/19/eesti-uudised/40464-lennart-meri-nimi-lennujaama-katusel-maksnuks-miljon-krooni|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Eesti Päevaleht&quot;&gt;{{cite news |title=70-aastane Tallinna lennujaam alustas Ida-Euroopa suurimana|first=Ardo |last=Kaljuvee|url=http://www.epl.ee/news/kultuur/70-aastane-tallinna-lennujaam-alustas-ida-euroopa-suurimana.d?id=51058422|publisher=epl.ee |date=30. september 2006 |accessdate=11. mai 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Cargo Terminal&quot;&gt;{{cite news |title=Tallinn Airport&amp;nbsp;– Cargo Terminal |url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/associates/Cargo/Facilities/?articleID=630 |accessdate=11. mai 2015 |archive-date=2011-07-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110701175832/https://www.tallinn-airport.ee/eng/associates/Cargo/Facilities/?articleID=630 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RmEGK&quot;&gt;{{cite news |title=Lennujaamade Nõukogu tunnustas Tallinna Lennujaama rohepüüdlusi |url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?archive=1&amp;year=2013&amp;newsID=6229#.VVC_KPntmko |publisher=www.tallinn-airport.ee |date=11. jaanuar 2013 |accessdate=11. mai 2013 |archive-date=2015-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150518073658/http://www.tallinn-airport.ee/news/?archive=1&amp;year=2013&amp;newsID=6229#.VVC_KPntmko |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5VbgZ&quot;&gt;{{cite web|title=Tallinn Airport&amp;nbsp;– The Cohesion Fund projects|url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/aboutcompany/thecohesionfundprojects|accessdate=11. mai 2015|archive-date=2013-03-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20130329181311/https://www.tallinn-airport.ee/eng/aboutcompany/thecohesionfundprojects|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6FJMM&quot;&gt;{{cite web|title=Lennujaama nõukogu arutab nimevahetust|url=http://www.postimees.ee/300306/online_uudised/196439.php|publisher=Postimees|date=29. märts 2006|accessdate=11. mai 2015|archive-date=2007-10-12|archive-url=https://web.archive.org/web/20071012045659/http://www.postimees.ee/300306/online_uudised/196439.php|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PUbis&quot;&gt;{{cite web |title=Uuenenud lennujaam saab kevadel Lennart Meri nimeliseks|url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?newsID=3556 |publisher=Tallinna lennujaam |date=21. september 2008|accessdate=11. mai 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;I1ZkP&quot;&gt;{{cite news |title=1,9 million passengers served in 2011 |url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/news/?archive=1&amp;year=2012&amp;newsID=6070 |publisher=www.tallinn-airport.ee |date=9. jaanuar 2012 |accessdate=11. mai 2015 |archive-date=2015-04-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402133415/https://www.tallinn-airport.ee/eng/news/?archive=1&amp;year=2012&amp;newsID=6070 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fem4P&quot;&gt;{{cite news |first=Teijo |last=Niemelä |title=Pullmantur revives Tallinn's turnaround sector |url=http://www.cruisebusiness.com/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=2685:pullmantur-revives-tallinns-turnaround-sector&amp;catid=43:latest-news-catecory&amp;Itemid=115|publisher=www.cruisebusiness.com |date= 16. juuli 2012|accessdate=11. mai 2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KFPAX&quot;&gt;{{cite news |title=Lennujaama 76. aasta tähtsündmus oli pööringusuvi |url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?newsID=6184|publisher=www.tallinn-airport.ee |date=20. september 2012 |accessdate=11. mai 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3kMpO&quot;&gt;{{cite news | title = Pööringuga käis Eestis 25 000 hispaanlast | url = http://arileht.delfi.ee/news/tarbija/pooringuga-kais-eestis-25-000-hispaanlast.d?id=67525886 | work = Ärileht.ee | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 30. detsember 2013 | accessdate = 11. mai 2015 | archive-date = 2013-12-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20131231122957/http://arileht.delfi.ee/news/tarbija/pooringuga-kais-eestis-25-000-hispaanlast.d?id=67525886 | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lRPHG&quot;&gt;{{cite news |title= Tallinna külastab suvehooaja esimene kruiisilaev Astor |url= http://www.ts.ee/uudised?&amp;art=335 |publisher= Tallinna Sadam |date= 29. aprill 2012 | accessdate= 11. mai 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;U2fDo&quot;&gt;{{cite news|title=Online-intervjuu Erik Sakkoviga: Kas lennujaama tormiline kasv jätkub?|url=http://www.logistikauudised.ee/interview/2012/1/23/online-intervjuu-erik-sakkoviga-kas-lennujaama-tormiline-kasv-jatkub|publisher=logistikauudised.ee|accessdate=11. mai 2015|language=eesti|archive-date=2015-06-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20150604202721/http://www.logistikauudised.ee/interview/2012/1/23/online-intervjuu-erik-sakkoviga-kas-lennujaama-tormiline-kasv-jatkub|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mjpbI&quot;&gt;{{cite news |first=Martin |last=Hanson |title=Erik Sakkov: üritame avada kõiki uksi ja flirdime kõikidega |url=http://majandus.delfi.ee/news/tarbija/erik-sakkov-uritame-avada-koiki-uksi-ja-flirdime-koikidega.d?id=61554726 |publisher=Delfi Majandus |accessdate=11. mai 2015 |language=eesti }}{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zxhAQ&quot;&gt;{{cite news |title=Tallinn airport to extend the runway to reduce noise level |url=http://www.baltic-course.com/eng/transport/?doc=84100 |work= The Baltic Course | date = 25. november 2013 | accessdate=12. mai 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;y8QUW&quot;&gt;{{cite news | title = Lennujaamale kavandatakse lennukiremondihoonet | url = http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lennujaamale-kavandatakse-lennukiremondihoonet.d?id=66271404 | work = Ärileht.ee | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 11. juuni 2013 | accessdate = 12. mai 2015 | archive-date = 2013-09-23 | archive-url = https://web.archive.org/web/20130923010714/http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lennujaamale-kavandatakse-lennukiremondihoonet.d?id=66271404 | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;h1t9B&quot;&gt;{{cite news|url=http://e24.postimees.ee/2770828/tallinna-lennujaama-kasum-kasvas-mullu-36-protsenti-5-miljoni-euroni|title=Tallinna Lennujaama kasum kasvas mullu 36 protsenti 5 miljoni euroni|author=BNS|newspaper=E24 Majandus|publisher=Postimees|date=23. aprill 2014|accessdate=12. mai 2015|language=eesti|archive-date=2014-04-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20140425234953/https://e24.postimees.ee/2770828/tallinna-lennujaama-kasum-kasvas-mullu-36-protsenti-5-miljoni-euroni|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NfNtY&quot;&gt;{{cite news|url=http://majandus24.postimees.ee/3021893/tallinna-lennujaam-laiendab-eesti-eesistumisaastaks-2-5-miljoniga-terminali|title=Tallinna lennujaam laiendab Eesti eesistumisaastaks 2,5 miljoniga terminali|newspaper=Postimees Majandus|publisher=Postimees|date=10. detsember 2014|accessdate=12. mail 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SNPoH&quot;&gt;[http://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-reisijate-arv-kasvas-mullu-74-protsenti/ Tallinna lennujaam: Tallinna lennujaama reisijate arv kasvas mullu 74 protsenti (vaadatud 25. jaanuaril 2016)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9m4FF&quot;&gt;{{cite news | title = FOTOD: Tallinna lennujaama maandusid võimsad lennukid hispaania turistidega | url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-tallinna-lennujaama-maandusid-voimsad-lennukid-hispaania-turistidega.d?id=64676800 | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 14. juuli 2012 | accessdate = 18. september 2012 | archive-date = 2014-08-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140831091835/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-tallinna-lennujaama-maandusid-voimsad-lennukid-hispaania-turistidega.d?id=64676800 | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;puZOK&quot;&gt;{{cite news | title = Hispaanlaste vastuvõttu kavandati kui lahingut | url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hispaanlaste-vastuvottu-kavandati-kui-lahingut.d?id=64685384 | publisher = www.delfi.ee | language = Estonian | date = 17. juuli 2012 | accessdate = 18. september 2012 | archive-date = 2014-08-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140831083519/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hispaanlaste-vastuvottu-kavandati-kui-lahingut.d?id=64685384 | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EZqoX&quot;&gt;{{cite news | title = FOTOD: Vaata, kuidas saabus Tallinna lennujaama kahe miljones reisija | url = http://majandus.delfi.ee/news/uudised/fotod-vaata-kuidas-saabus-tallinna-lennujaama-kahe-miljones-reisija.d?id=65274122 | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 16. november 2012 | accessdate = 12. mai 2015 }}{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jDsYP&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.dtic.mil/get-tr-doc/pdf?Location=U2&amp;doc=GetTRDoc.pdf&amp;AD=ADA280694|title = Criminal Acts Against Civil Aviation 1993|date = 27. juuni 1994|publisher = Federal Aviation Administration|format = PDF|accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2015-09-24|archive-url = https://web.archive.org/web/20150924130125/http://www.dtic.mil/get-tr-doc/pdf?Location=U2&amp;doc=GetTRDoc.pdf&amp;AD=ADA280694|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4ivhs&quot;&gt;{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=19941124-0|title = ASN Aircraft accident Tupolev 134 RA-65615 ? Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102193958/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=19941124-0|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HdGcb&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.ecaa.ee/index.php?id=1025|title = Lennuõnnetus Tallinna lennuväljal|last = Peterson|first = Toomas|work = http://www.ecaa.ee|publisher = Lennuamet|accessdate = 23. mai 2015|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102192428/http://www.ecaa.ee/index.php?id=1025|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gD3ac&quot;&gt;{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20030210-0|title = ASN Aircraft accident Antonov 28 ES-NOY Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102191828/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20030210-0|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jsK02&quot;&gt;{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20060327-0|title = ASN Aircraft accident Let L-410UVP-E ES-LLG Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102191830/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20060327-0|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bnAQ8&quot;&gt;{{cite news|url = http://www.epl.ee/artikkel/493821|title = DHL-i kaubalennuk sooritas Ülemiste järvele hädamaandumise|last = Rand|first = Erik|date = 18. märts 2010|publisher = [[Eesti Päevaleht]]|language = Estonian|accessdate = 18. märts 2010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AH428d13ae&quot;&gt;{{cite web|url = http://avherald.com/h?article=428d13ae&amp;opt=0|title = Accident: Exin AN26 at Tallinn on Mar 18th 2010, gear and engine trouble|first = Simon|last = Hradecky|publisher = Aviation Herald|accessdate = 27. november 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TnLEu&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.tallinnapostimees.ee/?id=304178|title = Kaubalennukil purunes Tallinna lennujaamast startimisel telik|publisher = Postimees|accessdate = 25. august 2010}}{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RgBLM&quot;&gt;{{cite news |first = Simon|last = Hradecky|title = Incident: ULS A30B at Tallinn on Feb 8th 2013, runway excursion during turn off|url = http://avherald.com/h?article=45d71b04&amp;opt=0|publisher = The Aviation Herald|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 9. veebruar 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XksNq&quot;&gt;{{cite news |author = |title = Video: Cargo Plane Freed, Tallinn Air Traffic Restored|url = http://news.err.ee/6025ced6-37d8-4def-9cf7-8f742c677690|publisher = ERR|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 8. veebruar 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qZdZ7&quot;&gt;{{cite news|title = FOTOD ja VIDEO: Lennuliiklus Tallinna lennujaamas peatati rajalt maha sõitnud lennuki tõttu|url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-lennuliiklus-tallinna-lennujaamas-peatati-rajalt-maha-soitnud-lennuki-tottu.d?id=65650118|publisher = www.delfi.ee|language = Eesti|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 8. veebruar 2013|archive-date = 2014-08-31|archive-url = https://web.archive.org/web/20140831091947/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-lennuliiklus-tallinna-lennujaamas-peatati-rajalt-maha-soitnud-lennuki-tottu.d?id=65650118|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6ngAP&quot;&gt;{{cite web|url = http://news.err.ee/v/society/12ed43e1-e1fe-43ad-a2fa-9ac3b39cfe84|title = Emergency Landing at Tallinn Airport Draws Major Response|work = [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]|date = 15. august 2014|accessdate = 15. august 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vu5SE&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.baltictimes.com/news/articles/35368/|title = Plane makes emergency landing in Estonia|work = [[The Baltic Times]]|date = 15. august 2014|accessdate = 15. august 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1PKfB&quot;&gt;{{cite news |title = Tallinnas maandunud kaubalennukil purunesid kaks põhiteliku rehvit|url = http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tallinnas-maandunud-kaubalennukil-purunesid-kaks-pohiteliku-rehvi?id=71893023|work = Ärileht.ee|publisher = www.delfi.ee|language = Eesti|date = 11. juuli 2015|accessdate = 12. juuli 2015}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
* [https://airport.ee/ Koduleht]
* [http://eaip.eans.ee/2013-06-27/html/eAIP/EE-AD-2.EETN-et.html Tallinna lennujaam] Eesti lennundusteabe kogumikus
* [[Tanel Veenre]] [https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51164465 &quot;Lennart Meri lennujaamas tunned end koduselt&quot;]. Eesti Päevaleht, 4. aprill 2009
* [http://www.tarbija24.ee/517166/sakkov-nuud-saab-tallinn-endale-lopuks-normaalse-lennujaama/ Sakkov: nüüd saab Tallinn endale lõpuks normaalse lennujaama] 2. august 2011
* [http://aviation-safety.net/database/airport/airport.php?id=TLL Andmed lennundusohutuse lehel]
* [http://jaakjuske.blogspot.com.ee/2014/01/lasnamae-unustatud-sojavaelennuvalja.html?view=timeslide Lasnamäe unustatud sõjaväelennuvälja lugu], jaakjuske.blogspot.com.ee
* [https://www.err.ee/928705/tallinna-lennujaam-rajab-linnaku-ja-laiendab-reisiterminali Tallinna lennujaam rajab linnaku ja laiendab reisiterminali] ERR, 10. aprill 2019

{{Eesti lennuväljad}}

[[Kategooria:Eesti lennujaamad]]
[[Kategooria:Ülemiste]]
[[Kategooria:Tallinna transporditaristu]]</text>
      <sha1>kw73vcb4a4apazfkc3et48d3iwpl84h</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204283</id>
      <parentid>7204009</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T11:42:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ajalugu */</comment>
      <origin>7204283</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="167465" sha1="15wyjoma719yh20tgkx0o5iys12tprz" xml:space="preserve">{{viita}}
{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}}
{{See artikkel| on lennujaamast; ettevõte kohta vaata artiklit [[AS Tallinna Lennujaam]]}}
{{Lennujaam
 | lennujaama_nimi = Lennart Meri Tallinna lennujaam
 | lennujaama_omakeelne_nimi =
 | pilt = 2016 Flughafen Tallinn - Überflug.jpg
 | pildikirjeldus = Tallinna lennujaama terminal
 | asukoht = Tallinn
 | lennujaama_tyyp = [[tsiviillennuväli]]
 | IATA = TLL
 | ICAO = EETN
 | valdaja = Eesti riik
 | avati = [[20. september]] [[1936]]
 | kõrgus_merepinnast = 40&lt;ref name=&quot;wad&quot; /&gt;
 | laiuskoord = 
 | pikkuskoord = 
 | asendikaart = Eesti
 | lähim_linn_ja_kaugus = [[Tallinn]]a kesklinn 4 km
 | rada1_suund = 08/26
 | rada1_pikkus = 3480&lt;ref name=&quot;EEQJG&quot; /&gt;
 | rada1_laius = 45
 | rada1_kate = asfalt-betoon
 | rada2_suund = 
 | rada2_pikkus = 
 | rada2_laius = 
 | rada2_kate = 
 | rada3_suund = 
 | rada3_pikkus = 
 | rada3_laius = 
 | rada3_kate = 
 | stat_aasta  = 2025
 | stat1_nimi  = Reisijaid
 | stat1_väärtus  = 3 488 104
 | stat3_nimi     = Riigisiseseid reisijaid
 | stat3_väärtus  =
 | stat4_nimi     = Rahvusvahelisi reisijaid
 | stat4_väärtus  =
 | stat2_nimi     = Muutus
 | stat2_väärtus  = +0,1% (2024–2025)
}}

'''Lennart Meri Tallinna lennujaam''' (ka ''Tallinna lennujaam'', varem ''Ülemiste lennujaam''; [[ICAO lennujaamakood|ICAO]]: EETN, [[IATA lennujaamakood|IATA]]: TLL) on [[Eesti]] suurim [[lennujaam]]. Lennujaamast, mis asub [[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|kesklinnast]] nelja kilomeetri kaugusel [[Ülemiste järv]]e idakaldal, toimuvad nii kodumaised kui ka rahvusvahelised lennud.

Lennujaamas on üks 3480&amp;nbsp;m pikkune ja 45&amp;nbsp;m laiune asfaltbetoonkattega [[lennurada]], mis võimaldab maanduda ja startida sellistel laiakerelistel lennukitel nagu [[Boeing 747]] ning [[Airbus]]i suurimal lennukil [[Airbus A380|A380]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Airbusi pressiteade|url=http://www.airbus.com/newsroom/press-releases/en/2007/07/airbus-a380-approved-to-operate-on-45m-runways.html|pealkiri=Airbus A380 approved to operate on 45m runways|väljaanne=airbus.com/newsroom|aeg=31.07.2017|vaadatud=|arhiivimisaeg=3.12.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171203224447/http://www.airbus.com/newsroom/press-releases/en/2007/07/airbus-a380-approved-to-operate-on-45m-runways.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Lennuväljal on viis [[ruleerimisrada]] ja 14 terminaliväravat.

[[29. märts]]il [[2009]] nimetati lennujaam Eesti teise [[Eesti president|presidendi]] auks [[Lennart Meri]] nime kandvaks lennujaamaks.&lt;ref name=&quot;fZ77L&quot; /&gt;

==Ajalugu==
Reisijateveo kasvuga tekkis 1920. aastate lõpul vajadus rajada Tallinna uus lennuväli tsiviillendude tarvis. Tollal polnud veel selge, kas lennunduses kuulub tulevik maismaalt startivatele lennukitele või [[vesilennuk]]itele. Seetõttu leiti, et uues lennujaamas peaks olema vastuvõtuvõimalus mõlemale. Pärast [[Aeronaut|Aeronaudi]] pankrotistumist võttis uue eralennuvälja rajamise enda hoole alla [[Teedeministeerium]]. Sobivaks osutus üksainus koht, milleks oli [[Dvigateli tehas]]e tagune [[Sõjamäe mõis]]a heinamaa. &lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordi ja logistika ajalugu |kirjastus=Seilecs |aasta=2024 |isbn=9789916985212 |koht=Tallinn |lehekülg=353-357}}&lt;/ref&gt;

26. märtsil 1929 võttis Riigikogu vastu Tallinna avaliku lennuvälja alla maade sundvõõrandamise seaduse. Kuna Tallinnas puudus korralik, linna lähedal paiknev tsiviillennuväli, otsustasid Riigikogu ja valitsus, et Ülemistele tuleb rajada nii lennuväli kui ka [[Ülemiste lennusadam|lennusadam]]. Lennuvälja tarvis otsustati sundvõõrandada enam kui 32 hektarit maad Ülemiste järve kaldal [[Dvigatel]]i tehase, Mõigu kanali ja Ülemiste järve vahel. Lennuvälja tarbeks sundvõõrandati üle 10 ha tehase Dvigatel halduses ja 22 ha Wagnerite pärijate käes olnud maad. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[Teedeministeerium]] otsustas Ülemiste järve kõrval Dvigateli vabriku ja endise [[Mõigu mõis]]a [[kanal]]i vahel asuva maa (26 ha) anda tasuta Tallinna avalikuks lennuväljaks. Uus plaanitav lennuväli asus maa-alal, mida piiras lõunast endise [[Mõigu mõis]]a Mõigu kanal, põhjast [[Dvigateli vabrik|Dvigateli tehased]], ning mille ühe külje moodustab [[Ülemiste järv]]. Eraldatud maa tasandamine ja kordaseadmine läks lisaks maksma viis miljonit senti. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Asukoha suurimaks puuduseks oli asjaolu, et lume sulamise ajal ja vihmastel sügistel oli heinamaa olnud osaliselt lausa vee all. Seetõttu tuli alustada Ülemiste lennuvälja rajamist kõigepealt mahukate maaparandus- ja kuivendustöödega. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Lennuvälja ehitustöid alustati 1931. aasta novembris, tööd kestsid kuni lume tulekuni ja jätkusid järgmisel kevadel. Maa kuivendamiseks paigaldati kolme kilomeetri jagu drenaažtorustikku. 1932. aasta maiks oli murukattega lennuväli enam-vähem valmis, kuid angaari ja muude hoonete ehitamine lükati rahapuudusel edasi. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Riigi eraldatud hädaabitöödeks määratud summadest osa läks lennuvälja väljaehitamiseks. Lennuvälja maa-alal Ülemiste kaldal püstitati [[angaar]] ühes töökojaga, bensiinikelder, ja kavandati võimaluse korral ehitada ka administratiivhoone. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

1932. aasta juuni algul sooritati Ülemiste lennuväljal esimene proovimaandumine. Esimeseks Ülemiste lennuvälja kasutanud reisilennukiks oli Poola firma [[LOT Polish Airlines|LOT]] lennuk, mis maandus seal 18. augustil 1932. Järgneva paari aasta jooksul kolisid kõik Tallinna lendavad lennufirmad [[Nehatu lennuväli|Nehatu lennuväljalt]] üle Ülemistele. Alates 1. juulist 1933 hakkasid [[Deruluft]]i lennud toimuma Ülemistelt. Lennuvälja hoonete puudumisel anti Derulufti käsutusse üks ajutistest ehitistest. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1932. aastal puhastati lennusadama akvatoorium vee all olevatest kividest ja 1933. aasta talvel ehitati valmis sadamasild. Järve põhja rammiti tugivaiad, millele kinnitati 200 m kaugusele järve ulatuv lennusadama sild. 7. septembril 1933 hakkasid [[Aero O/Y|Aero OY]] vesilennukid randuma riigile kuuluvas [[lennusadama]]s ning endine Aeronaudi ja Aero kasutatud [[Ülemiste lennusadam|Ülemiste järve lennusadam]] suleti. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Lennuvälja angaar sai katuse alla jaanuaris 1934. Selles oli põrandapinda 1440 m², millele mahtus 4–6 lennukit. Veel samal aastal valmis ka lennujaama ajutine administratiivhoone. Lennuväli varustati elektriga, ehitati alajaam ja paigaldati valgustid. Lennuväljale rajati ka vesivarustus ja kanalisatsioon, angaari juurde ehitati töökoja- ja abiruumid. Ülemiste lennuväli avati kuivendatud ja tasandatud muruplatsil tavalennukitele 2. mail 1934. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Lennuohutuse suurendamiseks otsustati rajada Tallinna peilimisjaam ja panna tööle raadiojaam lennuliikluse teenindamiseks. Peilimisjaama rajas Deruluft 1934. aasta oktoobris. Raadiojaama hankis lennufirma LOT Poolast ja selle antenn paigaldati [[Kopli]]sse senise rannaraadiojaama asukohta. Vastavate summade ulatuses vabastati Deruluft ja LOT lennujaama maksudest. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1934/1935. aasta talvel jätkusid lennuvälja laiendustööd peamiselt lennusadamas. Suuremad vesilennukid ei saanud olemasolevat sadamat kasutada, mistõttu otsustati järve maabumissilla asukohas süvendada ja ehitada uus maabumissild. Uus sild oli poolringi kujuline puidust rajatis, mis võimaldas silduda samaaegselt kolmel lennukil. Vesilennukid said nüüd pärast järvel maandumist liikuda otse maabumissilla äärde. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1935. aasta aprillis valmisid Ülemiste järve ääres uus 200 m pikkune puidust sadamasild ja tollihoone. Ülemistelt alustasid lendamist ka seni merelennusadamat kasutanud vesilennukid. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1935. aasta suvel maandus Ülemistel iga päev kuus lennukit. Nendega saabus lennujaama või lahkus sealt keskmiselt 45 reisijat päevas, vahel ka sada ja enam. Tallinnast võis jõuda lennukiga poole tunniga [[Helsingi]]sse, pooleteist tunniga [[Leningrad]]i, nelja tunniga [[Stockholm]]i ja seitsme tunniga [[Berliin]]i. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Pinnasekattega lennuvälja polnud võimalik kevadel ja sügisel pehme pinnasega kasutada. Vesilennukid ei saanud maanduda jää tekkimise ja lagunemise ajal. Lennuväljal olid lennurajad välja ehitamata ja murukamar sedavõrd pehme, et kevadel ning sügisel seal lennukid alati maanduda ei saanud. Siis jäid lendama vaid Ülemiste järve kasutanud vesilennukid. Kõva kattega lennuradade rajamine oleks võimaldanud kasutada lennuvälja kõigil aastaaegadel. Samuti oleks saanud loobuda vesilennukitest ja ehitada need ümber ratastelikule. Kõva kattega lennuraja ehitamine muutus möödapääsmatuks. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1936. aastal rajati kolm üksteise suhtes teravnurga all kolmnurkselt paiknevat 300–800 m pikkust ja 40 m laiust lennurada. Tolleaegsed propellerlennukid olid võimelised tõusma õhku küll lühikeselt rajalt, kuid olid väga tundlikud külgtuule suhtes. Sel põhjusel ehitati tollastes lennujaamades välja mitu üksteise suhtes nurga all asetsevat lennurada, mis võimaldas lennukitel startida ja maanduda kuues suunas. Ruleerimisrada viis lennurajalt angaari ja administratiivhoone ees olevale perroonile. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Tallinna Lennujaama ametlikuks avamisajaks loetakse 1936. aastat, mil valmisid betoonkattega lennurajad. 20. septembril 1936 avati Ülemiste lennuväljal uued stardi- ja maandumisrajad. Tegemist oli esimeste Eestis ehitatud betoonist lennuradadega, milleks kulus 5396 m&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt; kuupmeetrit kive, 4100 m&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt; killustikku ja 137 t tsementi. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

16. detsembril 1936 valmis Helsingis [[Malmi]] lennuväli ja samast päevast alustati ka ratastelikute lennukite liiklust Stockholmi–Turu–Helsingi liinil. Soome lennukid ehitati ümber ratastelikutele ja Tallinna liinil algas regulaarne lennuliiklus ratastelikutel lennukitega 1937. aasta jaanuaris. Ülemiste lennusadam töötas kuni 1937. aastani, kuid seda kasutati teatud määral militaarsetel eesmärkidel ka Teise maailmasõja ajal. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1937. aasta suvel alustati Ülemiste lennujaamast regulaarlende Helsingisse ja Berliini. 1936. aastal Deruluft likvideeriti ja 1937. aastal hakkas Tallinna lendama [[Lufthansa]]. Leningradi lendamisest loobuti ja Lufthansa hakkas lendama Tallinnast edasi Helsingisse. Lufthansa kasutas lennukeid [[Junkers Ju 52|Junkersi JU-52]] ja poolakate LOT lennukeid Lockheed 14. 1938. aastast hakkas ka Aero OY lendama Tallinnast Berliini oma uute lennukitega [[Kaleva (lennuk)|Kaleva]] ja Sampo. Ülemiste kujunes lennufirmadele ja reisijatele osaliselt [[transiitlennujaam]]aks. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Ülemiste lennujaam sai vabalt tegutseda vaid mõned aastad, kui 1940. aasta juulis võttis lennujaama üle Nõukogude Liidu lennuvägi. 17. juunil kästi vabastada Ülemiste lennuväli Nõukogude Liidu lennuväe tarvis ja kõik seal paiknenud lennukid viidi üle Lasnamäe sõjaväelennuväljale. Lasnamäele lendasid Poolale kuulunud reisilennuk [[Lockheed 14]], lennufirmale [[Ago|AGO]] kuulunud kaks JU-52 reisilennukit ning Aeroklubi [[PTO-4]] õppelennukid. 22. juunil 1940 anti Ülemiste lennuväli üle nõukogude lennuväeüksusele. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Ülemiste lennuvälja hakkas kasutama Nõukogude Liidu merelennuväe salk ning reisijate- ja postivedu hakkas toimuma Nehatu lennuväljalt. See ei sobinud aga lühikese lennuraja ja pehme pinnase tõttu reisilennukite teenindamiseks. Mõne aja möödudes Eestis asutatud kohaliku Aerofloti esinduse taotlusel jäeti Ülemiste lennujaam siiski tsiviil-militaar ühiskasutusse ja Nehatu lennuvälja kasutamine reisilendude teenindamiseks lõpetati. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1944. aasta augustis Tallinnast taganemisel purustasid sakslased Ülemiste lennuväljal olnud hooned, mistõttu olid seal sõja järel kasutada olnud ehitised peamiselt ajutised puidust barakid. Alates sõja lõpust polnud lennuvälja tarbeks ehitatud ühtki statsionaarset hoonet ega remonditud lennuradasid. Kulus veel mitu aastat, enne kui asuti parandama lennuradade katet ja pikendama kolmest olemasolevast kaht rada. 1947. aasta märtsis anti Ülemiste lennuväli üle tsiviillennusalgale ja seal paiknenud mereväe transpordilennukid viidi mujale. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Ülemiste lennujaam kavatseti lõplikult välja arendada 1940. aastaks. Ajakavasse pidid mahtuma nii lennujaama reisiterminaali ja teenistushoone projektikonkurss kui ka ehitamine. 14 kavandi hulgast valis komisjon 1938. aastal välja arhitekt [[Arthur Jürvetson|Artur Jürvetsoni]] eskiiskavandi. 1939. aastal alustati eestlastest arhitektide A. Jürvetsoni ja R. Koolmani projekti järgi Tallinna lennujaama reisijatehoone ehitamist. Vahele tuli Teine maailmasõda ja lennujaama reisijatehoone valmis alles pärast sõda 1954. aastal. Sõjakahjustuste tõttu muudeti pärast sõda veidi reisiterminali esialgset projekti ja tsiviillennujaama hoone ehitati [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistlikus stiilis]]. Tallinna lennujaam oli tegutsenud esimesed 20 aastat ilma korraliku reisiterminalita. Hoone üldplaneering ja välisilme põhinesid küll sõjaeelsel projektil, kuid välisseinte plaatidega katmise asemel kasutati [[Terrasiitkrohv|terrasiitkrohvi]]. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Peafassaadil domineerivad kõrged sambad, hoone lennuväljapoolne külg on funktsionalistlikus stiilis. Hoone kõrgeima osa moodustas kaarjas lennujuhtimistorn. Interjööris domineeris esinduslik, läbi kahe korruse ulatuv reisijate ootesaal. Vastvalminud terminalihoones olid lennureisijate tarvis olemas kõik mugavused. Hoone on eeskujulikult rekonstrueeritud ja seda kasutab tänapäeval Tallinna Lennujaam AS-i administratsioon. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Muinsuskaitseamet on hinnanud Tallinna Lennujaama vana reisijatehoonet kui Eesti kontekstis erilist hoonet, osa kirevast lennundusajaloost.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/85980389/ootamatu-takistus-tallinna-lennujaama-uuenduskuuri-teel-muinsuskaitse-nouab-vana-reisijatehoone-sailitamist Ootamatu takistus Tallinna lennujaama uuenduskuuri teel: muinsuskaitse nõuab vana reisijatehoone säilitamist], epl.delfi.ee, 22.04.2019&lt;/ref&gt;

=== Nõukogude aeg ===
[[Fail:Aeropuerto Internacional de Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 03.JPG|pisi|Vana terminal (kasutusel 1954–1980)&lt;ref name=&quot;Eesti Päevaleht&quot; /&gt;]]
1956. aastal pikendati Ülemiste lennuvälja ida-läänesuunalist lennurada 1650 meetrini, pärast seda jäi see kasutusse ainsa tõusu- ja maandumisrajana. Alustati ka lennuradade rekonstrueerimist, sest rajad jäid reaktiivlennukeile lühikeseks. Kaks tõusu- ja maandumisrada kaotati ning alles jäi ainult ida-läänesuunaline rada, mida hiljem mitu korda pikendati. 1976. aasta ehitustöödega pikendati lennurada 2760 meetrini ja laiendati 48 meetrini. Laiendati ka lennuvälja perrooni ja ruleerimisteid. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[1962]]. aastal väljus [[Tallinn]]ast esimene [[reaktiivlennuk]], reisilennuk oli [[Tu-124]]. 1964. aastal ehitati  lennuväljale uued hooned reaktiivlennukite hoolduseks ja remondiks. [[1972]]. aastal pikendati rada 2500 meetrini, 1975. aastal valmis lennujaama hoone paviljon-tüüpi juurdeehitus.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Künnapuu |eesnimi=Ants |kuupäev=August 1979 |pealkiri=Tallinna lennujaamas |ajakiri=Tehnika ja Tootmine |üksiknumber=8 |lehekülg=40}}&lt;/ref&gt; 

Aastail 1960–1972 tegutses lennuväljal [[Aeroflot|Aerofloti]] remonditehas, mis remontis väikelennukeid [[JAK-12]], JAK-18 ja [[An-2|AN-2]]. Kahe esimese puhul oli Tallinna tehas juhtiv remondiettevõte kogu Aerofloti jaoks. 1973. aastal jäi remonditehas ette lennuvälja laiendamisele, mistõttu otsustati ainult AN-2 lennukeid remontima jäänud väike tehas sulgeda. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Aastail 1945–1989 oli Tallinna lennujaamast võimalik lennata ainult Nõukogude Liidu lennujaamadesse. Reisi- ja kaubavedusid teostas üksnes Aeroflot Nõukogude Liidus toodetud lennukitega. Vaatamata sihtkohtade piirdumisega ainult Nõukogude Liiduga, liikus läbi lennujaama palju reisijaid. 1980. aastate lõpul oli Tallinna lennujaamal otselennud 30 Nõukogude Liidu sihtkohaga ja aastas teenindati umbes 800&amp;nbsp;000 reisijat. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva olümpiamängude]] [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|Tallinnas läbiviidava purjeregati]] tarvis alustati 1976. aastal uue lennujaama reisiterminali projekteerimist ja ehitamist. Uue reisiterminali ehitus võeti ette Moskva olümpiamängude Tallinnas toimunud purjeregatti lennukiga vaatama saabuvate välismaalaste tarvis. Uus ja tolle aja mõistes moodne terminal avati 1980. aastal. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1989. aastal leidis aset tähendusrikas sündmus Tallinna lennujaama ajaloos, kui pärast poole sajandi möödumist maandus seal esimene rahvusvaheline regulaarlennuliini teenindav lennuk. 25. novembril 1989 avati Tallinna ja Stockholmi vaheline lennuliiklus. Liinide avamise tava järgides alustas ka Aeroflot alates 2. märtsist 1990 sama liini teenindamist. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

26. märtsil 1990 alustas Soome lennufirma [[Finnair]] regulaarlende Helsingi ja Tallinna vahel. 1. aprillil 1990 alustas Aeroflot omakorda lende Tallinna–Helsingi liinil. 3. juulil 1991 alustati lende liinil Tallinn–[[Budapest]] ja 6. juulil liinil Tallinn–[[Frankfurt]]. Kõiki neid liine teenindasid Aerofloti [[Tupolev Tu-134|TU-134A]] lennukid. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

=== Pärast iseseisvuse taastamist ===
1991. aastani allus Eesti tsiviillennundus NSV Liidu Tsiviillennunduse Ministeeriumile, mille kohalik organ oli [[Eesti NSV|Eesti]] Tsiviillennunduse Valitsus, kellele allusid kõik [[Eesti lennujaamade ja lennuväljade loend|tsiviillennujaamad ja lennuväljad]] ning kõik lennukid kandsid [[Aeroflot]]i logot ja NSV Liidu [[registritunnus]]t. Pärast Eesti [[taasiseseisvumine|taasiseseisvumist]]  reorganiseeriti Aerofloti Eesti filiaal Eesti Vabariigi [[Transpordi- ja Sideministeerium]]ile alluvaks riigiettevõtteks [[Eesti Lennuliinid]] ning 1992. aastal moodustati sellest iseseisvad üksused [[riigiettevõte]] [[Eesti Lennujaamad]] ja [[riiklik aktsiaselts]] [[Eesti Lennuliinid]]&quot;&lt;ref&gt;[http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-2045;jsessionid=07C23F263020FBAE7E6E7D54B2BEA0BA Eesti Tsiviillennunduse Tootmiskoondis, 1944-1991], The National Archives of Estonia, ERA.R-2045&lt;/ref&gt;.

1. juulil 1997 võttis [[vabariigi valitsus]] vastu korralduse, mille alusel moodustati riigiettevõtte Eesti Lennujaamad jagunemiskava teel: aktsiaseltsid [[Kuressaare lennujaam|Kuressaare Lennujaam]], [[Kärdla lennujaam|Kärdla Lennujaam]], [[Pärnu lennujaam|Pärnu Lennujaam]], [[Tartu lennujaam|Tartu Lennujaam]] ja Tallinna Lennujaam. Ühtlasi lõpetas sellega oma tegevuse riigiettevõte Eesti Lennujaamad.

=== 2000. aastad ===
[[Fail:Defense.gov News Photo 970711-M-0023H-001.jpg|pisi|[[USAF]]-i [[C-5A Galaxy]] Tallinna lennujaamas ürituse Exercise Baltic Challenge '97 raames]]
Esimest kaubaterminali (Cargo 1) ehitati septembrist [[1997]] märtsini [[1998]].&lt;ref name=&quot;Cargo Terminal&quot; /&gt; Reisijate terminal uuendati täielikult [[1999]]. aastal, sellega kasvas lennujaaama reisijate läbilaskevõime 1,4 [[miljon]]i [[reisija]]ni aastas. [[2008]]. aastal laiendati lennujaama veelkord, tõstes reisijate läbilaskevõime 2,3 miljoni reisijani aastas.&lt;ref name=&quot;Eesti Päevaleht&quot; /&gt; Suurenenud nõudlus [[kaubapind]]ade järele tekitas vajaduse laiendada kaubaterminali, mistõttu ehitati kaubaterminal Cargo 2. [[2012]]. aastal avati lennukihoolduse angaar ja täitus kahe miljoni aastase reisija piir. [[11. jaanuar]]il [[2013]] võttis [[Rahvusvaheline Lennuväljade Nõukogu]] (ACI) Tallinna lennujaama lennujaamade süsinikualase akrediteerimise programmi liikmeks.&lt;ref name=&quot;RmEGK&quot; /&gt; Peale selle võeti kasutusele [[automaatne piiriületussüsteem]] ja [[ärilennuk]]ite [[angaar|angaaride kompleks]].{{lisa viide}}

2010. aastal tellis [[Eesti Pank]] [[Helsingi]]st Tallinna kolmemootorilise [[Finnair|Finnair Cargo]] [[McDonnell Douglas MD-11|MD-11F]]-i, et Eestisse [[euro]]sid tuua.{{lisa viide}}

==== 2008. aasta laienemine ====
Jaanuarist 2006 septembrini 2008 läbis lennujaam suure laiendusetapi. Terminali laiendati kolmes suunas. Ehitustööde tulemus oli T-kujuline laiendatud lennujaamahoone, 9 reisijasilda,&lt;ref name=&quot;5VbgZ&quot; /&gt; 18 uut väravat, [[Schengeni viisaruum|Schengeni]] ja mitte-Schengeni alade eraldamine, kümme registreerimisletti ning uued [[söögikoht|söögikohad]] ja [[kohvik]]ud. Ehitatud terminaliala võimaldab rahvusvahelistele reisijatele kahetasandilist liiklust. Väljaspool [[hoone]]id renoveeriti ja laiendati [[seisuplats|perroon]]i ning ehitati uus [[ruleerimistee]]. Uus terminal, mis avati 19. septembril 2008, suurendas lennujaamas reisijate läbilaskevõimet kaks korda.{{lisa viide}}
[[Fail:Aeropuerto Internacional de Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 04.JPG|pisi|Terminal pärast laiendust (august 2012)]]

==== Ümbernimetamine ====
Pärast [[Eesti president|Eesti presidendi]] [[Lennart Meri]] surma [[14. märts]]il [[2006]] käis [[Eesti Ekspress|Eesti Ekspressi]] [[ajakirjanik]] [[Argo Ideon]] välja idee nimetada lennujaam [[president]] Lennart Meri auks temanimeliseks. Ideon tõi mitmeid näiteid lennujaamadest, kus nii on toimitud: [[John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam]], [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam]], [[Istanbuli Atatürki lennujaam]] jt.{{lisa viide}}

Nimemuutust arutati lennujaama [[juhatus]]e koosolekul 29. märtsil 2006.&lt;ref name=&quot;6FJMM&quot; /&gt; Uue terminali avamisel 19. septembril 2008 teatas [[peaminister]] [[Andrus Ansip]], et nimi vahetatakse märtsis 2009.&lt;ref name=&quot;PUbis&quot; /&gt;

==== Läänemere pööringud ====
2011. aastal sõlmiti [[koostööleping]] Tallinna lennujaama, [[Tallinna sadam]]a ja [[Happy Cruises]]i vahel. Kruiisireisijad toimetati lennukitega Tallinna, kust nad saadeti kruiisilaevadele puhkust veetma. Puhkusereisi lõpetanud said lennukitega tagasi Hispaaniasse lennata. Esimesel, 2011. aastal reisis üle 7000 [[Hispaania]] [[turist]]i [[tšarterlend]]udega Tallinna lennujaama ja tagasi.&lt;ref name=&quot;I1ZkP&quot; /&gt; Kuna lennujaam asub [[sadam]]ast ainult viie kilomeetri kaugusel, kulus turistidel selle vahemaa läbimiseks alla tunni.&lt;ref name=&quot;fem4P&quot; /&gt;
[[File:15-08-14-Tallinn-RalfR-100.jpg|pisi|Tallinna lennujaama ala 2013]]
2012. aastal alustas tšarterlende [[Madridi-Barajase Adolfo Suáreze lennujaam|Madridi-Barajase lennujaamast]] kolme [[Airbus A321]] ja kahe-kolme [[Boeing 747|Boeing 747-]]ga [[Pullmantur Air]]. 2012. aasta suvega toimetati [[Tallinn]]a ja tagasi umbes 16 000 turisti.&lt;ref name=&quot;KFPAX&quot; /&gt; Ka järgmisel aastal jätkati tšarterlende ning viie [[pööring]]uga lennutati 25 000 turisti.&lt;ref name=&quot;3kMpO&quot; /&gt; Samuti toimus üks osaline pööring kruiisilaevaga [[Deutschland (1998)|MS Deutschland]], mida haldas [[Peter Deilmann Cruises]].&lt;ref name=&quot;lRPHG&quot; /&gt;

=== Laienemine 2010. aastatel ===
[[Fail:Landin on Tallinn Ulemiste (TLL).jpg|pisi|Lennart Meri Tallinna lennujaama lennurada 08/26]]
2015. aastal plaaniti Tallinna lennujaama juhatuse liikme [[Erik Sakkov]]i sõnul [[lennurada|lennuraja]] pikendamist 600–700 meetri võrra, et teenindada [[kaugmaalend]]e,&lt;ref name=&quot;U2fDo&quot; /&gt; uue [[ruleerimisrada|ruleerimisraja]], [[ladu]]de, odavlennufirmade terminali ehitamist ja olemasoleva terminali laiendamist.&lt;ref name=&quot;mjpbI&quot; /&gt; [[21. veebruar]]il [[2013]] algatati lennuliiklusala arendusprojekti [[keskkonnamõjud]]e hindamisprojekt, milles uuritakse muutusi, mida põhjustaksid olemasoleva lennuraja [[rekonstrueerimine]] ja pikendamine 720 meetri võrra ning sademevee- ja kuivendussüsteemide ehitamine ja laiendamine idas ja lõunas; põhjapoolse ruleerimisraja pikendamine ja lõunapoolse paralleelse ehitamine; lennurajaga ristuvate ruleerimisteede pikendamine; CAT II [[navigatsioonisüsteem]]ide paigaldamine; lõunapoolsete lennukite [[seisuplats|perroonide]] ehitus koos vajalike kommunikatsioonide rajamisega; [[perimeetriaed|perimeetriaia]] rajamine ja tehniliste [[valvesüsteem]]ide paigaldamine; osaline patrull- ja hooldetee ehitus, lumekogumise platside, jäätõrje tegemise ala, rajahooldustehnikale manööverdusala vabastuse platsi ja mootorite testimise ala rajamine. Need muudatused võimaldavad lennukitel [[Tallinn]]a kohalt kõrgemalt üle lennata ja vähendavad sellega [[müratase]]t. Avalik arutelu lennuraja pikendamise keskkonnamuutuste projekti kohta toimus [[16. detsember|16. detsembril]] [[2013]], lennuraja laiendustööd pidid algama [[2015]]. aasta alguses.&lt;ref name=&quot;zxhAQ&quot; /&gt; [[12. juuni]]l [[2013]] kinnitas Tallinna linnavalitsus detailplaneeringu, millega lubati Tallinna lennuväljal ehitada 0,91 [[hektar]]i suurusele maa-alale [[lennukiremondihoone]].&lt;ref name=&quot;y8QUW&quot; /&gt; Lennujaama viie aasta pikkuse investeerimisplaani kogumaksumus on üle 100 miljoni [[euro]].&lt;ref name=&quot;h1t9B&quot; /&gt; See hõlmab peale lennukiremondihoone ehitamise ka 2,5 miljoni euro eest lennujaamahoones [[ümberehitus]]i ja laiendusi ning turvalisuse, mahutuse ja VIP-alade suurendamist.&lt;ref name=&quot;NfNtY&quot; /&gt;

Aastatel 2016–2022 plaanis Tallinna lennujaam arendada lennuliiklusala, laiendada [[reisiterminal]]i ja sealset [[julgestusala]] ning ehitada 1200-kohaline [[parkimismaja]].&lt;ref name=&quot;SNPoH&quot; /&gt; Uus parkimismaja avati 2018. aasta lõpul ja see läks maksma 13 miljonit eurot.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/885767/tallinna-lennujaama-uus-parkimismaja-ei-tosta-parkimise-hinda &quot;Tallinna lennujaama uus parkimismaja ei tõsta parkimise hinda&quot;] ERR, 18. detsember 2018&lt;/ref&gt;

=== 2020. aastad ===
2020. aastal jõudis Eestisse [[koroonapandeemia Eestis|koroonapandeemia]]. Aasta jooksul läbis lennujaama 863&amp;nbsp;585 reisijat ehk kõigest 26% 2019. aasta reisijate arvust. See reisjate arv oli võrreldav 2003. aastaga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1228360/lennujaama-reisijate-arv-langes-loppenud-aastal-2003-aasta-tasemele &quot;Lennujaama reisijate arv langes lõppenud aastal 2003. aasta tasemele&quot;] ERR, 5. jaanuar 2021&lt;/ref&gt;

25. novembril 2020 hakati Tallinna lennujaamas ehitama [[päikesepark]]i. Need plaaniti rajada kõikidesse lennujaamadesse eesmärgiga vähendada elektritarbimisest tuleneva süsiniku kogust ning liikuda taastuvenergia kasutamise suunas.

2024. aastal hakati rajama lennujaama lõunaküljele ligi 14 miljoni euro eest kolme uut angaari, mida välja rentida lennukite hooldusettevõttele [[Magnetic MRO]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609398304/tallinnas-laieneb-joudsalt-magnetic-mro-lennukite-hooldusari &quot;Tallinnas laieneb jõudsalt Magnetic MRO lennukite hooldusäri&quot;] ERR, 16. juuli 2024&lt;/ref&gt;

2024. aastal läbis Tallinna lennujaama 3,5 miljonit reisijat. Kokku toimus 42&amp;nbsp;403 lendu ehk keskmiselt 116 õhkutõusu ja maandumist päevas. Otselendudega pääses Tallinnast 60 sihtkohta, millest 44 olid regulaarliinid ja 16 regulaarsed tšarterlennud. Kõige rohkem vedasid reisijaid [[Air Baltic]] (26,6%), [[Ryanair]] (18%), [[Lufthansa]] (10,2%) ja [[Finnair]] (8,7%) ning regulaarlendudega lennati enim [[Stockholm]]i (10,1%), [[Riia|Riiga]] (9,6%), [[Helsingi]]sse (9,5%) ja [[Frankfurt]]i (9,3%).&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609569850/tallinna-lennujaama-labis-mullu-rekordarv-reisijaid &quot;Tallinna lennujaama läbis mullu rekordarv reisijaid&quot;] ERR, 8. jaanuar 2025&lt;/ref&gt;

2025. aastal lõpus alustati reisiterminali laiendust, mis kestab kuni kuni 2030. aastani. Kui muidu oli terminali kavandatud läbilaskevõime 2,8 miljonit reisijat aastas, siis ümberehitustega peaks see suurenema kuni 5,5 miljoni inimeseni aastas. Ümberehituse maksumuseks eeldatakse 75 miljonit eurot.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609874784/tallinna-lennujaam-alustab-reisijate-lisandumise-ootuses-suurt-laienemist &quot;Tallinna lennujaam alustab reisijate lisandumise ootuses suurt laienemist&quot;] ERR, 3. detsember 2025&lt;/ref&gt;

Lennujaam on teatanud kavast lammustada vana reisiterminal, et tekitada enam ruumi uue reisijateterminali juures manööverdavatele lennukitele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610020393/tallinna-lennujaam-tahab-lammutada-vana-reisiterminali-hoone &quot;Tallinna lennujaam tahab lammutada vana reisiterminali hoone&quot;] ERR, 12. mai 2026&lt;/ref&gt;

== Terminalid ==
[[Fail:Tallinn Airport 03 July 2006.jpg|pisi|229x229px|Tallinna lennujaam 2006. aastal]]
Lennujaamas on üks reisiterminal ja neli kaubaterminali. Tallinna lennujaamas on iga aastaga järjest rohkem reisijaid, terminali on raske aastas mahutada rohkem kui 2 500 000 reisijat.{{lisa viide}}

=== Reisijate asutused lennujaamas ===
Lennujaam avas 9. mail 2013 raamatukogu värav 1 juures. Kõik raamatud raamatukogus annetati avalikult, osa raamatutest annetasid endine Eesti president [[Toomas Hendrik Ilves]] ja tema abikaasa [[Evelin Ilves]]. Raamatukogus on raamatuid kümnes keeles, peamiselt eesti, vene ja inglise keeles. Seal on ka valik lasteraamatuid. 16. augustil 2013 avas Tallinna lennujaam kunstigalerii, mida saavad kõik saabuvad ja lahkuvad reisijad näha.{{lisa viide}}

Septembris 2013 avati Tallinna lennujaamas automaatne piiriületussüsteem, mis on kasutusel Schengeni alast väljalendamisel.
[[Fail:TradAttack! at Tallinn Airport (35446064370).jpg|pisi|[[Trad.Attack!|TradAttack]]!-i esinemine Tallinna lennujaamas 2017. aastal]]
[[Nordea Lounge]] on äriklassi ootesaal Tallinna lennujaamas. Nordea Lounge on mõeldud Aerofloti, [[AirBaltic|Air Balticu]], [[Finnair]]i, [[LOT Polish Airlines]]i, [[Lufthansa]], [[Nordica]] ja [[Turkish Airlines]]i äriklassi reisijatele. Maailma suurim sõltumatu lennujaamade ootesaalide liikmesust pakkuv programm [[Priority Pass]] hääletas Tallinna lennujaama äriklassi ootesaali Euroopa parimaks 2017. aastal.{{lisa viide}}

Tallinna lennujaamas on alates 2017. aasta oktoobrist kõigile reisijatele avatud jõusaal. Jõusaali eesmärk on inimesi rohkem liigutama panna.{{lisa viide}}

== Lennufirmad ja sihtkohad ==

=== Regulaarlennud ===

Lennufirmad, mis teenindavad regulaarlende Tallinna lennujaamast.

Siin on esitatud osa Tallinna lennujaamast toimunud liinilendude andmetest 2026. aasta suvise seisuga.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|+
!Lennufirma
!Sihtkohad
|-
|[[Aeroflot]]
|[[Šeremetjevo rahvusvaheline lennujaam|Moskva (Šeremetjevo)]] (Peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]])
|-
|[[Air Baltic|airBaltic]]
|[[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdam]], [[Ateena Eleftherios Venizelose rahvusvaheline lennujaam|Ateena]], [[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona (El Prati)]], [[Brüsseli lennujaam|Brüssel]]&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna lennujaam /airBaltic|url=https://www.tallinn-airport.ee/news/airbaltic-alustab-lendamist-tallinnast-malagasse-brusselisse-ja-kopenhaagenisse/|pealkiri=airBaltic alustab lendamist Tallinnast Malagasse, Brüsselisse ja Kopenhaagenisse|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;, [[Hamburgi lennujaam|Hamburg]], [[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagen]],&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; [[Londoni Gatwicki lennujaam|London (Gatwick)]], [[Málaga lennujaam|Malaga]], [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]], [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam|Pariis (Charles de Gaulle)]], [[Riia lennujaam|Riia]], [[Tenerife Lõunalennujaam|Tenerife]], [[Vilniuse lennujaam|Vilnius]]&lt;br&gt;'''Hooajalised:''' [[Berliini Brandenburgi lennujaam|Berliin]], [[Billundi lennujaam|Billund]], [[Burgasi rahvusvaheline lennujaam|Burgas]], [[Genfi lennujaam|Genf]], [[Irákleio rahvusvaheline lennujaam|Irákleio]], [[Madeira lennujaam|Madeira]], [[Malta rahvusvaheline lennujaam|Malta]], [[Nice'i Côte d'Azuri lennujaam|Nice]], [[Müncheni lennujaam|München]], [[Palma de Mallorca lennujaam|Palma de Mallorca]], [[Rhodese rahvusvaheline lennujaam|Rhodos]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]], [[Spliti lennujaam|Split]], [[Tirana lennujaam|Tirana]], [[Viini rahvusvaheline lennujaam|Viin]]
|-
|[[Belavia]]
|[[Minski rahvusvaheline lennujaam|Minsk]] (Peatatud [[Ryanairi lend 4978|õhusõiduki rikkumise tõttu]])
|-
|[[Eurowings]]
|'''Hooajalised: '''[[Düsseldorfi lennujaam]], [[Praha Václav Haveli lennujaam|Praha]]'''
|-
|[[Finnair]]
|[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi (Vantaa)]]
|-
|[[Finnair]] &lt;br&gt;{{nowrap|Operaator [[Nordic Regional Airlines]]}}
|[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi (Vantaa)]]
|-
|[[Flydubai]]
|[[Dubai rahvusvaheline lennujaam|Dubai (rahvusvaheline)]] (pidi alustama 12. oktoobril 2024, kuid jääb ära, sest oma laienemine peatati Boeingu lennukite tarnete viibimise tõttu)
|-
|[[Jet2.com]]
|'''Hooajalised:''' [[Birminghami lennujaam|Birmingham]], [[Edinburghi lennujaam|Edinburgh]], [[Leedsi Bradfordi lennujaam|Leeds]] (alustab 27. novembril 2026), [[Londoni Gatwicki lennujaam|London (Gatwick)]] (alustab 19. novembril 2026) ja [[Manchesteri lennujaam|Manchester]]
|-
|[[LOT Polish Airlines]]
|[[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]]
|-
|[[Lufthansa]]
|[[Frankfurdi lennujaam|Frankfurt]]
|-
|[[Marabu (lennufirma)|Marabu]]
|[[Hamburgi lennujaam|Hamburg]] ja [[Müncheni lennujaam|München]]
|-
|[[NyxAir]]
|[[Kuressaare lennujaam|Kuressaare]], [[Kärdla lennujaam|Kärdla]]&lt;br&gt;'''Hooajalised:''' [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]]
|-
|[[Norwegian Air Shuttle]]
|[[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]]
|-
|[[Pegasus Airlines]]
|[[Antalya]] 
|-
|[[Ryanair]]
|[[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona (El Prati)]], [[Berliini Brandenburgi lennujaam|Berliin]] (lõpetab 24. oktoober 2026), [[Dublini lennujaam]], [[Londoni Stanstedi lennujaam|London (Stansted)]], [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]]&lt;br&gt;'''Hooajalised:''' [[Milano Malpensa lennujaam|Milano]]
|-
|[[Scandinavian Airlines]]
|[[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagen]], [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]], [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]]
|-
|[[Scandinavian Airlines]] &lt;br&gt;{{nowrap|Operaator [[Braathens Regional Airways|BRA]]}}
|[[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]]
|-
|[[Sunexpress]]
|'''Hooajalised:''' [[Antalya]]
|-
|[[Swiss International Air Lines]]
|[[Zürichi lennujaam|Zürich]]
|-
|[[Transavia]]
|[[Pariisi Orly lennujaam|Pariis (Orly)]]
|-
|[[Turkish Airlines]]
|[[İstanbuli lennujaam|Istanbul]]
|-
|[[Wizz Air]]
|[[Budapesti Ferenc Liszti rahvusvaheline lennujaam|Budapest]], [[Gdański Lech Wałęsa lennujaam|Gdańsk]], [[Kiievi Žuljanõi lennujaam|Kiiev (Žuljanõi)]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Krakówi Johannese Pauluse II rahvusvaheline lennujaam|Kraków]], [[Londoni Lutoni lennujaam|London (Luton)]], [[Rooma Leonardo da Vinci-Fiumicino lennujaam|Rooma]], [[Veneetsia Marco Polo lennujaam|Veneetsia]], [[Vilniuse lennujaam|Vilnius]] &lt;br&gt;'''Hooajalised:''' [[Harkivi rahvusvaheline lennujaam|Harkiv]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Lvivi Danila Galitskogo rahvusvaheline lennujaam|Lviv]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Tirana lennujaam|Tirana]] (alustab 22. juunil 2026), [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]]
|}

==== Liinilendude sihtkohad täpsemalt ====

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
|style=&quot;background-color: #FFFF99&quot;|
|Suvehooajaline
|-
|style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot;|
|Talvehooajaline
|-
|style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot;|
|Tuleviku sihtpunkt
|}

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Linn !! Riik !! IATA !! ICAO !! Lennujaam !! Lennufirma !! Alates !! Kuni !! Lennuk
|-
| rowspan=&quot;7&quot; | [[Amsterdam]] || rowspan=&quot;7&quot; | {{riigi ikoon|Holland}} Holland || rowspan=&quot;7&quot; | AMS || rowspan=&quot;7&quot; | EHAM || rowspan=&quot;7&quot; | [[Amsterdami Schipholi lennujaam]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Estonian Air]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1993 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tupolev Tu-134]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. juuli 1995 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1999 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Boeing 737|Boeing 737-500]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. jaanuar 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. juuni 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500 (2009–2012), [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ700]] (2015), [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ900NG]] (2011–2015) ja [[Embraer E-Jet|Embraer E-170]] (2012–2015)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[KLM|KLM Cityhopper]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. mai 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Fokker 70]] (2005–2006) ja [[Fokker 100]] (2006–2009)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Nordica]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. jaanuar 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Embraer ERJ 145]] (2016), Embraer E-175 (2015–2017), Bombardier CRJ700 (2016–2019), Bombardier CRJ900NG ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| [[airBaltic]] || 27. märts 2016 || – ||[[Airbus A220|Airbus A220-300]], Boeing 737-300/500 (2016–2019) ja [[Bombardier CSeeria|Bombardier CS300]] (2017–2018)
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Ateena]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || rowspan=&quot;3&quot; | ATH || rowspan=&quot;3&quot; | LGAV || rowspan=&quot;3&quot; | [[Ateena Eleftherios Venizelose rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 5. juuli 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. august 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Boeing 737|Boeing 737-300]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Aegean Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 19. juuni 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Airbus A320]] ja [[Airbus A320neo]]
|-
| airBaltic || s28. aprill 2026 || - || Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;5&quot; | [[Barcelona]] || rowspan=&quot;5&quot; | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || rowspan=&quot;4&quot; | BCN || rowspan=&quot;4&quot; | LEBL || rowspan=&quot;4&quot; | [[Barcelona El Prati lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. mai 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| [[Ryanair]] || 17. juuli 2021 || – || [[Boeing 737|Boeing 737-800NG]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Vueling Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. juuni 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| airBaltic || 19. veebruar 2025 || – || Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | GRO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LEGE || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Barcelona Girona-Costa Brava lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;12&quot; | [[Berliin]] || rowspan=&quot;12&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TXL || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDT || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Berliini Tegeli lennujaam]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 19. august 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. jaanuar 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2007), Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. juuni 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. mai 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. juuni 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 6. mai 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300 (2018–2020), Boeing 737-300/500 (2015–2018), Bombardier CS300 (2017–2018) ja [[Bombardier Q|Bombardier Dash 8 Q400]] (2015–2020)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SXF || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDB || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Berliini Schönefeldi lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[easyJet]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Airbus A319]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. november 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. august 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. aprill 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. aprill 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | BER || rowspan=&quot;3&quot; | EDDB || rowspan=&quot;3&quot; | [[Berliini Brandenburgi lennujaam]] || Ryanair || 7. juuli 2020 || lõpetab 24. oktoober 2026 || Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. november 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 10. juuni 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| [[Birmingham]] || {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || BHX || EGBB || [[Birminghami lennujaam]] || [[Jet2.com]] ||  28. november 2025 || – || Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Bremen]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BRE || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDW || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Bremeni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Brüssel]] || rowspan=&quot;4&quot; | {{riigi ikoon|Belgia}} Belgia || rowspan=&quot;4&quot; | BRU || rowspan=&quot;4&quot; | EBBR || rowspan=&quot;4&quot; | [[Brüsseli lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. september 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737–500 (2004–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015) ja Embraer E-170 (2012–2015)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. juuni 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| airBaltic || 3. juuni 2019 || - || Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT (operaator Regional Jet)]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuli 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. märts 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Billund]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Taani}} Taani || rowspan=&quot;3&quot; | BLL || rowspan=&quot;3&quot; | EKBI || rowspan=&quot;3&quot; | [[Billundi lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 2. mai 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Budapest]] || rowspan=&quot;2&quot; | {{riigi ikoon|Ungari}} Ungari || rowspan=&quot;2&quot; | BUD || rowspan=&quot;2&quot; | LHBP || rowspan=&quot;2&quot; | [[Budapesti Ferenc Liszti rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | talv 1992 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Tupolev Tu-134
|-
| Wizz Air || 11. detsember 2025 || - || Airbus A321neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Burgas]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Bulgaaria}} Bulgaaria || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | BOJ || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LBBG || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Burgasi rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Constanța]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rumeenia}} Rumeenia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | CND || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LRCK || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Constanța Mihail Kogălniceanu rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. juuni 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. september 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Dubai]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | {{riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} Araabia Ühendemiraadid || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | DXB || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | OMDB || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Dubai rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Flydubai]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD | pidi alustama 12. oktoobril 2024, kuid jääb ära, sest peatab oma laienemise Boeingu lennukite tarnete viibimise tõttu || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | – || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Boeing 737-800NG/MAX 8
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Dublin]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Iirimaa}} Iirimaa || rowspan=&quot;3&quot; | DUB || rowspan=&quot;3&quot; | EIDW || rowspan=&quot;3&quot; | [[Dublini lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. oktoober 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. august 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2010), Boeing 737-500
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| 30. oktoober 2023 || – || Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Dubrovnik]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | DBV || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LDDU || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Dubrovniki lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 19. aprill 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. oktoober 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. mai 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Düsseldorf]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | NRN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDLV || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Weeze lennujaam|Düsseldorfi Weeze lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. märts 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | DUS || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | EDDL || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Düsseldorfi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Eurowings || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2026 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A319
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Nottingham|East Midlands]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EMA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EGNX || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[East Midlandsi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. märts 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Edinburgh]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan=&quot;3&quot; | EDI || rowspan=&quot;3&quot; | EGPH || rowspan=&quot;3&quot; | [[Edinburghi lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. jaanuar 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| Jet2.com || 27. november 2025 || – || Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Forlì]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | FRL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIPK || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Forlì lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Wind Jet]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. juuni 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319
|-
| rowspan=&quot;6&quot; | [[Frankfurt]] || rowspan=&quot;6&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan=&quot;5&quot; | FRA || rowspan=&quot;5&quot; | EDDF || rowspan=&quot;5&quot; | [[Frankfurti lennujaam|Frankfurdi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. jaanuar 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2009), Boeing 737-500 (1995–2009) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Lufthansa]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 1992 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 1998 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-200 (1992–1997) ja Boeing 737-500
|-
| 2010 || - || Airbus A319/A320/A320neo/A321/A321neo
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lufthansa CityLine]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[BAe 146|Avro RJ85]] ja Bombardier CRJ700 ja Embraer E-190/E-195 (2009–2010)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900ER, Embraer E-190 ja Embraer E-195 (2017–2021)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | HHN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDFH || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Frankfurt-Hahni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| [[Gdańsk]] || {{riigi ikoon|Poola}} Poola || GDN || EPGD || [[Gdański Lech Wałęsa lennujaam]] || Wizz Air || 1. mai 2026 || - || Airbus A321neo
|-
| style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Genf]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | {{riigi ikoon|Šveits}} Šveits || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | GVA || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | LSGG || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Genfi lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | 30. detsember 2023 || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | – || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Göteborg]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | GOT || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESGG || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Göteborgi Landvetteri lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. august 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[City Airline]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer ERJ 135/145
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. august 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; |[[ATR|ATR 72]], Bombardier CRJ700 ja Embraer E-175 (2017)
|-
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Hamburg]] || rowspan=&quot;4&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan=&quot;4&quot; | HAM || rowspan=&quot;4&quot; | EDDH || rowspan=&quot;4&quot; | [[Hamburgi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. mai 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2010), Boeing 737-500 (1995–2010), [[Fokker 50]] (1998–2002) ja Tupolev Tu-134 (1994–1995)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-175 (2017)
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Marabu (lennufirma)|Marabu]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 16. juuni 2023 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Airbus A320neo
|-
| airBaltic || 29. märts 2026 || - || Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Hannover]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | HAJ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDV || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Hannover-Langenhageni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. november 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Embraer E-170
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Harkiv]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | HRK || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKHH || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Harkivi rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Wizz Air]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. veebruar 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;13&quot; | [[Helsingi]] || rowspan=&quot;13&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan=&quot;13&quot; | HEL || rowspan=&quot;13&quot; | EFHK || rowspan=&quot;13&quot; | [[Helsingi Vantaa lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50 (1996–2000), Tupolev Tu-134 (1991–1996) ja [[YAK-40|Jakovlev JAK-40]] (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Estonian Air|Estonian Air Regional]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. september 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. november 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Saab 340]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. jaanuar 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer E-170 ja Saab 340
|-
| [[Finnair]] || 26. märts 1990 (pärast Eesti iseseisvumist oktoobris 1991) || - || Airbus A319/A320 (alates 2007), [[Douglas DC-9]] (1991–2000), [[Embraer|Embraer E-170]] (operaator Flybe Nordic 2005–2012), [[Embraer|Embraer E-190]] (alates 2015, operaator Nordic Regional Airlines) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-82/MD-83]] (1991–2006)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Karair]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 1990 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1996 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[ATR|ATR 72]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Finnaviation]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 suvel || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1995 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Aero Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | märts 2002 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 6. jaanuar 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Söder Airlines]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. märts 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ? || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Finncomm Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. aprill 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2011|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 42/72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Blue1]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. jaanuar 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. august 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Flybe Nordic]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. aprill 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Embraer E-170 (2011–2012) ja Embraer E-190 (operaator Finnair)
|-
| [[Nordic Regional Airlines]] || 1. mai 2015 || - || ATR 72, Embraer E-190 (operaator Finnair)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[NyxAir]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 17. mai 2021 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[ATR 42]] ja Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Irákleio]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | HER || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LGIR || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Irákleio rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99 | 3. mai 2023 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | [[İstanbul]] || rowspan=&quot;2&quot; | {{riigi ikoon|Türgi}} Türgi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ISL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LTBA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[İstanbuli Atatürki lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Turkish Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. juuni 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 5. aprill 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320/A321 ja Boeing 737-800/900
|-
| IST || LTFM || [[İstanbuli lennujaam]] || [[Turkish Airlines]] || 10. aprill 2019 || - || Airbus A319/A320/A321/A321neo, Boeing 737-800/900 ja Boeing 737 MAX 8
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Joensuu]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | JOE || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFJO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Joensuu lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. detsember 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jönköping]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | JKG || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESGJ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jönköpingi lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Avies]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2011 kevad || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2011 suvel || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jetstream 31/32|BAe Jetstream 31/32]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jyväskylä]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | JYV || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFJY || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jyväskylä lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. jaanuar 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kajaani]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KAJ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFKI || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kajaani lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kaunas]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KUN || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EYKA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kaunase lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. juuli 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. august 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier Dash 8 Q400
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. juuli 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. august 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Khuthaisi]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Gruusia}} Gruusia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KUT || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UGKO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Khuthaisi rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Wizz Air]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. august 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. jaanuar 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kiiev]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KBP || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKBB || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kiievi Borõspili rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | IEV || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKKK || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kiievi Žuljanõi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. aprill 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. juuni 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. veebruar 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;8&quot; | [[Kopenhaagen]] || rowspan=&quot;8&quot; | {{riigi ikoon|Taani}} Taani || rowspan=&quot;8&quot; | CPH || rowspan=&quot;8&quot; | EKCH || rowspan=&quot;8&quot; | [[Kopenhaageni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Scandinavian Airlines|SAS]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1992 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[McDonnell Douglas|McDonnell Douglas DC-9-21/41]] (1989–2002), [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-81]] (1989–2007) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-87]] (1989–2009)
|-
| 16. november 2015 || - || Bombardier CRJ900NG (2015–2025) ja Embraer E-195
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[FlyNordic]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 6. jaanuar 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | McDonnell Douglas MD-82/MD-83
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordic Aviation || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer ERJ 145 ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. aprill 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| airBaltic || 2. juuni 2019 || - || Airbus A220-300 ja Bombardier Dash 8 Q400 (2019–2020)
|-
| SAS (operaator [[CityJet]]) || 5. jaanuar 2025 || – || Bombardier CRJ900NG/1000NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Korfu]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | CFU || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LGKR || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Corfu rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Ellinair || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 29. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A319/A320
|-
| [[Kraków]] || {{riigi ikoon|Poola}} Poola || KRK || EPKK || [[Krakówi Johannese Pauluse II rahvusvaheline lennujaam]] || Wizz Air || 27. oktoober 2025 || – || Airbus A321neo
|-
| rowspan=&quot;7&quot; | [[Kuressaare]] || rowspan=&quot;7&quot; | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan=&quot;7&quot; | URE || rowspan=&quot;7&quot; | EEKE || rowspan=&quot;7&quot; | [[Kuressaare lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1993 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Antonov An-2]] ja Jakovlev JAK-40
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. september 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. aprill 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. oktoober 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. mai 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2001 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32 (2006–2008) ja Let L-410 (2001–2006)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuni 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jetstream 31/32|BAe Jetstream 31/32]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Transaviabaltika]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. juuni 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. detsember 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Let L-410 ja BAe Jetstream 31/32
|-
| [[NyxAir]]|| 21. detsember 2020 || - || [[ATR 42|ATR-42]] ja Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;6&quot; | [[Kärdla]] || rowspan=&quot;6&quot; | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan=&quot;6&quot; | KDL || rowspan=&quot;6&quot; | EEKA || rowspan=&quot;6&quot; | [[Kärdla lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1993 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Enimex]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Antonov An-28]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Transaviabaltika]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. juuni 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. jaanuar 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Let L-410 ja BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Diamond Sky]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. jaanuar 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. veebruar 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| NyxAir|| 1. märts 2024 || sügis 2027 || Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lappeenranta]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LPP || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFLP || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lappeenranta lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. november 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500 (2009–2010) ja Fokker 50 (2010)
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Leeds]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | LBA || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | EGNM || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Leedsi Bradfordi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Jet2.com || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 27. november 2026 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Boeing 737-800
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lissabon]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Portugal}} Portugal || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LPTT || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lissaboni Portela lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TAP Air Portugal || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. juuli 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. jaanuar 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Liverpool]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LPL || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EGGP || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Liverpooli Johni Lennoni lennujaam|Liverpooli John Lennoni lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | easyJet || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. aprill 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2021 ||  style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;10&quot; | [[London]] || rowspan=&quot;10&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan=&quot;4&quot; | LGW || rowspan=&quot;4&quot; | EGKK || rowspan=&quot;4&quot; | [[Londoni Gatwicki lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 1995 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2012) ja Embraer E-170 (2012)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | easyJet || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. jaanuar 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320
|-
| airBaltic || 27. märts 2018 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2018–2019) ja Bombardier CS300 (2017–2018)
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Jet2.com || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 19. november 2026 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Boeing 737-800
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | STN || rowspan=&quot;2&quot; | EGSS || rowspan=&quot;2&quot; | [[Londoni Stanstedi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | easyJet || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. november 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319 ja Boeing 737-300 (2004–2007)
|-
| Ryanair || 1. aprill 2013 || – || Boeing 737-800NG/MAX
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | LTN || rowspan=&quot;3&quot; | EGGW ||  rowspan=&quot;3&quot; | [[Londoni Lutoni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. jaanuar 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A321
|-
| 1. november 2022 || - || Airbus A319/A321/A321Neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LHR || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EGLL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Londoni Heathrow' lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[British Airways]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320/A321
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lviv]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LWO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKLL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lvivi Danila Galitsogo rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. juuni 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Málaga]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | AGP || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LEMG || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Málaga lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. juuni 2019 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; |Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Madeira]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | {{riigi ikoon|Portugal}} Portugal || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | FNC || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | LPMA || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Madeira lennujaam]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | 26. oktoober 2025 || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | – || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; |Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Malta]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Malta}} Malta || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | MLA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LMML || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Malta rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 4. mai 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Manchester]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan=&quot;3&quot; | MAN || rowspan=&quot;3&quot; | EGCC || rowspan=&quot;3&quot; | [[Manchesteri lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. mai 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. juuni 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| Jet2.com || 28. november 2025 || – || Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;9&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Milano]] || rowspan=&quot;9&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BGY || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIME || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Milano Orio al Serio lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006), Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Volareweb.com]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. mai 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. november 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG/MAX
|-
| rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | MXP || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LIMC || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Milano Malpensa lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | (30. märts 2005) 29. oktoober 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. september 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500 ja Bombardier CRJ900NG (2011)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. aprill 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. mai 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 31. märts 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | easyJet || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. detsember 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. juuli 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320/A321/A321N
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Minsk]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Valgevene}} Valgevene || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | MSQ || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UMMS || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Minski rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50 (1996–2000) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Belavia]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | juuli 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 2001 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Antonov An-24
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. mai 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. mai 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer E-175
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. veebruar 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. mai 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340A
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Moskva]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SVO || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UUEE || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Moskva Šeremetjevo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Aeroflot || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1996 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Tupolev Tu-134
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. märts 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320/A321 ja [[Suhhoi|Suhhoi Superjet 100-95]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | VKO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UUWW || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Moskva Vnukovo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[UTair Aviation]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. august 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ-200LR
|-
| rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[München]] || rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | MUC || rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | EDDM || rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Müncheni lennujaam]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. mai 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. aprill 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. märts 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. detsember 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Lufthansa ja [[Augsburg Airways]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319, Boeing 737-300/500 (2010–2011) ja Embraer E-195
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 19. detsember 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Lufthansa ja Lufthansa CityLine || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. november 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A321 (2019–2022), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-190 ja Embraer E-195 (2019–2021)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2021 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Marabu || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 21. mai 2023 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Airbus A320neo
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Napoli]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | NAP || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIRN ||rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Napoli lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 17. september 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 28. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Airbus A320/A321N
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Nice]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | NCE || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LFMN || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Nice'i Côte d'Azuri lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. mai 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 (2010–2012) ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 2. juuni 2021 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Nürnberg]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | NUE || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Nürnbergi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Odessa]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ODS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKOO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Odessa lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. mai 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuli 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Ohrid]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} Põhja-Makedoonia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | OHD || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LWOH || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Ohrid &quot;St. Paul Apostle&quot; lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuni 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. september 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;9&quot; | [[Oslo]] || rowspan=&quot;9&quot; | {{riigi ikoon|Norra}} Norra || rowspan=&quot;7&quot; | OSL || rowspan=&quot;7&quot; | ENGM || rowspan=&quot;7&quot; | [[Oslo Gardermoeni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1998 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2013) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. august 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2003–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2013)
|-
| [[Norwegian Air Shuttle]] || 4. mai 2006 || – || Airbus A320 (2016–2020), Boeing 737-300 (2006–2015) ja Boeing 737-800/MAX 8
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. jaanuar 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72 (2016–2019), Bombardier CRJ700 (2016–2019) ja Bombardier CRJ900
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2018–2019) ja Bombardier CS300 (2018)
|-
| 29. märts 2026 || - || Airbus A220-300
|-
| SAS || 17. august 2023 || - || Airbus A320Neo ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | RYG || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ENRY || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Oslo Mossi Rygge lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TRF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ENTO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Sandefjordi lennujaam|Oslo Sandefjordi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. juuni 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Oulu]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | OUL || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFOU || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Oulu lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. mai 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | (vahemaandusega Turus) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. november 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. veebruar 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pajala]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | PJA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESUP || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pajala lennujaam]] (vahemaandusega Luleås) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. jaanuar 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Palanga]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | PLQ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EYPA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Palanga lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[flyLAL]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 2000
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Palma de Mallorca]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | PMI || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LEPA || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Palma de Mallorca lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 13. aprill 2025 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Paphos]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Küpros}} Küpros || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | PFO || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LCPH || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Paphose rahvusvaheline lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;5&quot; | [[Pariis]] || rowspan=&quot;5&quot; | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa || rowspan=&quot;3&quot; | CDG || rowspan=&quot;3&quot; | LFPG || rowspan=&quot;3&quot; | [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2003–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2015) ja Embraer E-170 (2012–2015)
|-
| airBaltic || 28. oktoober 2014 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2014–2019) ja Bombardier CS300 (2017–2018)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BVA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LFOB || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pariisi Beauvais–Tillé lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| ORY || LFPO || [[Pariisi Orly lennujaam]] || [[Transavia]] || 4. aprill 2024 || - || Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Peterburi]] || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LED || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ULLI || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pulkovo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1995 (oli paus 1994–1995) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2009–2013) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. juuli 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2009–2012), Boeing 737-500 (2009–2011), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2009–2013)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. detsember 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. jaanuar 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Bombardier CRJ700 ja Embraer E-175 (2017)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[RusLine]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ100
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Praha]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Tšehhi}} Tšehhi || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | PRG || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LKPR || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Praha Václav Haveli lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Czech Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. aprill 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. jaanuar 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320 ja Boeing 737-400/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Eurowings]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 31. märts 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A320
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Reykjavík]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Island}} Island || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KEF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BIKF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Keflavíki rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. mai 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. august 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Rhodose saar|Rhodos]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | RHO || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LGRP || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Rhodose rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2023 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Riia]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Läti}} Läti || rowspan=&quot;3&quot; | RIX || rowspan=&quot;3&quot; | EVRA || rowspan=&quot;3&quot; | [[Riia lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1998 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2002 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. september 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer E-170 ja Saab 340
|-
| airBaltic || 30. jaanuar 1996 || – ||[[Airbus A220|Airbus A220-300]], Boeing 737-300 (2007–2020), 737-500 (2003–2019), [[Boeing 757|Boeing 757-200]] (2008–2010), [[Bombardier CSeeria|Bombardier CS300]] (2017–2018), Bombardier Dash 8 Q400 (2010–2020), Fokker 50 (1999–2013) ja Saab 340 (1996–1999)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Rijeka]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | RJK || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LDRI || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Rijeka lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. juuni 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-175 (2016–2017)
|-
| rowspan=&quot;6&quot; | [[Rooma]] || rowspan=&quot;6&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan=&quot;4&quot; | FCO || rowspan=&quot;4&quot; | LIRF || rowspan=&quot;4&quot; | [[Rooma Leonardo da Vinci-Fiumicino lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. aprill 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. august 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Vueling Airlines || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. juuni 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. september 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. jaanuar 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320/321/A321neo
|-
| 27. aprill 2026 || - || Airbus 321/A321neo
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | CIA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIRA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Rooma Ciampino lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. november 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Salzburg]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | {{riigi ikoon|Austria}} Austria || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | SZG || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | LOWS || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Salzburgi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | 21. detsember 2019 || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | – || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Savonlinna]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SVL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFSA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Savonlinna lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Transaviabaltika || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. oktoober 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. detsember 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Simferopol]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SIP || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKFF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Simferopoli rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. september 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Split]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | SPU || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LDSP || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Spliti lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. mai 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2023 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;18&quot; | [[Stockholm]] || rowspan=&quot;18&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || rowspan=&quot;15&quot; | ARN || rowspan=&quot;15&quot; | ESSA || rowspan=&quot;15&quot; | [[Stockholmi Arlanda lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2007–2013) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003), Jakovlev JAK-40 (1991–1996), Saab 340 (2007–2013) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | SAS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. november 1989 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. juuni 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avro RJ85 (2006–2008), Boeing 737-500 (1989–2000), Boeing 737-600 (1998–2008), Boeing 737-800 (2007–2008), Bombardier Dash 8 Q400 (2000–2008), [[McDonnell Douglas|McDonnell Douglas DC-9-21/41]] (1989–2002), [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-81]] (1989–2007) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-87]] (1989–2009)
|-
| 16. november 2015 || – || Airbus A320/A320neo, ATR-72 (2015–2025), Bombardier CRJ900NG (2015–2025), Boeing 737-600 (2015–2019) ja Boeing 737-700/800 (2015–2023)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[FlyNordic]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. jaanuar 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | McDonnell Douglas MD-82/MD-83
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuni 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300 ja Bombardier Dash 8 Q400 (2018–2020)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2011 kevad || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2011 suvel || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. august 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. juuni 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, British Aerospace ATP (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Norwegian Air Shuttle || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320 ja Boeing 737-800
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LOT (operaator Regional Jet) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuli 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Veebruar 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SAS (operaator Nordica) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Veebruar 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| Ryanair || 1. november 2021 || – || Boeing 737-800NG
|-
| SAS (operaator [[Braathens Regional Airways|BRA]]) || 5. jaanuar 2025 || – || ATR 72
|-
| SAS (operaator [[CityJet]]) || 5. jaanuar 2025 || – || Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | NYO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESKN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Stockholmi Skavsta lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BMA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESSB || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Stockholmi Bromma lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. aprill 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 42/72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. september 2014 ||style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 42
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Sundsvall]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SDL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESNN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Sundsvall-Timrå lennujaam]] (vahemaandusega Stockholmis) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Svegs]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EVG || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESND || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pajala lennujaam]] (vahemaandusega Stockholmis) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. jaanuar 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Zürich]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Šveits}} Šveits || rowspan=&quot;3&quot; | ZRH || rowspan=&quot;3&quot; | LSZH || rowspan=&quot;3&quot; | [[Zürichi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. aprill 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. september 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| [[Swiss International Air Lines]] || 25. juuni 2021 || – || Airbus A220-100/300 ja Airbus A320/321
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Helvetic Airways]] (Swiss International Air Lines) || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 19. aprill 2022 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Embraer E-Jet E2 perekond|Embraer E2-195]]
|-
| rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tampere]] || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TMP || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFTP || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tampere Pirkkala lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. aprill 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. september 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Jakovlev JAK-40
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Söder Airlines]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2004 suvel || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Saab 2000]]
|-
|  rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. märts 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500 ja Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tartu]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TAY || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EETU || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tartu lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. veebruar 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. detsember 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Tenerife]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | TFS || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | GCTS || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Tenerife Lõunalennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99 | 30. oktoober 2023 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Thbilisi]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Gruusia}} Gruusia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TBS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UGTB || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Thbilisi rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Tirana]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Albaania}} Albaania || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | TIA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LITA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Tirana lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 2. juuni 2025 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 22. juuni 2026 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Airbus A321neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Thessaloniki]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SKG || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LGKR || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Thessaloniki lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ellinair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320 ja Boeing 737-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Torsby]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TYF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESST || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Torsby lennujaam]] (vahemaandusega Stockholm) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Trondheim]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Norra}} Norra || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TRD || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ENVA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Trondheimi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 5. september 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 (2011–2012), Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170 (2012–2015)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Turu]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TKU || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFTU || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Turu lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. oktoober 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. november 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. veebruar 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Turku Air]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Piper PA-31]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Vaasa]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | VAA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFVA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Vaasa lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. november 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. veebruar || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| rowspan=&quot;8&quot; | [[Varssavi]] || rowspan=&quot;8&quot; | {{riigi ikoon|Poola}} Poola || rowspan=&quot;8&quot; | WAW || rowspan=&quot;8&quot; | EPWA || rowspan=&quot;8&quot; | [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam]] || rowspan=&quot;4&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. juuli 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ? || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72 ja Boeing 737-400/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer ERJ 145 ja Embraer E-170 (2004–2008)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. mai 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2010–2011) ja Embraer E-170/E-175 (2010–2015)
|-
| 16. juuli 2020 || - || Boeing 737-800/MAX 8 ja Embraer E-170/E-175/E-190/E-195/E-295
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator [[EuroLOT]]) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juulil 1997 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. märts 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier Dash 8 Q400 (2015)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator Nordica) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. juuni 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170/E-175 (2015–2017)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator Regional Jet)|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuli 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. märts 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 29. märts 2026 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A321neo
|-
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Veneetsia]] || rowspan=&quot;4&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan=&quot;3&quot; | VCE || rowspan=&quot;3&quot; | LIPZ || rowspan=&quot;3&quot; | [[Veneetsia Marco Polo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. juuni 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. september 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. märts 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. veebruar 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A321Neo
|-
| 3. detsember 2025 || - || Airbus A321Neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TFS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIPH || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Treviso Sant'Angelo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Viin]] || rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Austria}} Austria || rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | VIE || rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LOWW || rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Viini rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Austrian Airlines]]i tütarettevõte [[Tyrolean Airways]] või [[Lauda Air]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 1997 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2001 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ100LR (2000–2001), Bombardier Dash 8 Q400 (1997 – mai 2000) ja Fokker 70 (1997 – mai 2000)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; |Austrian Airlinesi tütarettevõtte Tyrolean Airways || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 2002 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ100LR
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Rheintalflug]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2001 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 2002 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer 145
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. juuni 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. jaanuar 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. märts 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. aprill 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. mai 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. oktoober 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2015–2018), Bombardier CS300 (2017–2018) ja Bombardier Dash 8 Q400 (2015–2020)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 30. märts 2026 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Laudamotion]] (operaator Ryanair) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. juuni 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320 ja Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. august 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;11&quot; | [[Vilnius]] || rowspan=&quot;11&quot; | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || rowspan=&quot;11&quot; | VNO || rowspan=&quot;11&quot; | EYVI || rowspan=&quot;11&quot; | [[Vilniuse lennujaam|Vilniuse rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. oktoober 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 (2003–2005), Fokker 50 (1996–2003) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1996)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. september 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. märts 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2011–2013) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 5. september 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 42, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2011–2013)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lithuanian Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 2000
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. september 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| 18. aprill 2016 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-500 (2016–2018) ja Bombardier Dash 8 Q400 (2016–2020)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[flyLAL]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Saab 2000
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Turkish Airlines || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 11. juuni 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 28. märts 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Airbus A319/A320/A321 ja Boeing 737-800
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| [[Air Lituanica]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 12. märts 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 22. mai 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Embraer E-175
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, British Aerospace ATP (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| Wizz Air || 12. detsember 2025 || - || Airbus A321neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| [[Östersund]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| OSD || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| ESNZ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| [[Åre Östersundi lennujaam]] (vahemaandusega Stockholm) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| BAe Jetstream 31/32
|}

=== Tšarterlennud ===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
!Lennufirma
!Sihtkohad
|-
|[[Austrian Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Innsbrucki lennujaam|Innsbruck]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=flightradar24.com|url=https://www.flightradar24.com/2018-07-11/09:00/120x/AUA2672/1d15b83d|pealkiri=Austrian Airlines- Tallinn to Innsbruck|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Corendon Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]]
|-
|[[Nordica]]
|'''Hooajalised:''' [[Bergamo Orio al Serio lennujaam|Bergamo]], [[Genfi lennujaam|Genf]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]]
|-
|[[Pegasus Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]]
|-
|[[Tailwind Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]], [[Burgasi lennujaam|Burgas]]
|-
|[[SmartLynx Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Alghero Fertilia lennujaam|Alghero]], [[Alicante Elche lennujaam|Alicante]], [[Bilbao lennujaam|Bilbao]], [[Korfu rahvusvaheline lennujaam|Korfu]], [[Cagliari Elmase lennujaam|Cagliari]], [[Catania Fontanarossa lennujaam|Catania]], [[Chaniá rahvusvaheline lennujaam|Chaniá]], [[Faro lennujaam|Faro]], [[Friedrichshafeni lennujaam|Friedrichshafen]], [[Fuerteventura lennujaam|Fuerteventura]], [[Gran Canaria lennujaam|Gran Canaria]], [[Madeira lennujaam|Funchal]], [[Eivissa lennujaam|Ibiza]], [[Innsbrucki lennujaam|Innsbruck]], [[Málaga lennujaam|Málaga]], [[Olbia Costa Smeralda lennujaam|Olbia]], [[Palermo lennujaam|Palermo]], [[Palma de Mallorca lennujaam|Palma de Mallorca]], [[Francisco de Sá Carneiro lennujaam|Porto]], [[Rhodose rahvusvaheline lennujaam|Rhodos]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]], Tenerife ([[Tenerife Põhjalennujaam|põhja]]- ja [[Tenerife Lõunalennujaam|lõunalennujaam]]), [[Valencia lennujaam|Valencia]]
|}

=== Kaubalennud ===
[[Fail:B747 Pullmantur Air EC-KXN MLA March 2011.jpg|pisi|[[Pullmantur Air]] alustas tšarterlende [[14. juuli|14. juulil]] [[2012]] kahe [[Boeing 747]] ja kolme [[Airbus 321]]-ga.&lt;ref name=&quot;9m4FF&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;puZOK&quot; /&gt;]]
{| class=&quot;wikitable sortable jquery-tablesorter&quot;
!Lennufirma
!Sihtkohad
|-
|[[Airest]]
|[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]]
|-
|[[ASL Airlines Belgium]]
|[[Malmö]], [[Turu]], [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]]
|-
|[[Cargolux]]
|[[Findeli lennujaam|Luxembourg]]
|-
|[[FedEx Express]]
|[[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdam]]
|-
|[[DHL Aviation]]
|[[Bukaresti Henri Coandă rahvusvaheline lennujaam|Bukarest]], [[Budapesti lennujaam|Budapest]]
|-
|[[Genex]]
|[[Belgradi Nikola Tesla lennujaam|Belgrad]], [[Minski rahvusvaheline lennujaam|Minsk]]
|-
|[[Silk Way Airlines]]
|[[Bakuu Heydər Əliyevi rahvusvaheline lennujaam|Bakuu]]
|-
|[[UPS Airlines]]
|[[Viini rahvusvaheline lennujaam|Viin]]
|}

=== Magnetic MRO lennukihoolduses käivad lennufirmad ===
[[Magnetic MRO]] on Tallinna lennujaamas asuv lennukite hooldusfirma. Allpool on loetletud lennufirmad, kes kasutavad Magnetic MRO teenust.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Lennufirma
!Lennufirma koduriik
!Lennufirma sihtkohtade arv
!Lennufirma lennukite arv
|-
|[[airBaltic]]
|[[Läti]]
|68
|30
|-
|[[SmartLynx Airlines|SmartLynx]]
|[[Läti]]
| –
|20
|-
|[[Austrian Airlines]]
|[[Austria]]
|130
|82
|-
|[[Brussels Airlines]]
|[[Belgia]]
|96
|51
|-
|[[Thomas Cook Airlines|Thomas Cook Group]]
|[[Suurbritannia]]
|200
|88
|-
|[[Finnair]]
|[[Soome]]
|132
|79
|-
|[[Scandinavian Airlines]]
|[[Rootsi]], [[Taani]], [[Norra]]
|119
|182
|-
|[[Nordica]]
|[[Eesti]]
|27
|16
|-
|[[Air Peace]]
|[[Nigeeria]]
|8
|11
|-
|[[Vueling Airlines|Vueling]]
|[[Hispaania]]
|163
|107
|-
|[[Jet Time]]
|[[Taani]]
|53
|10
|-
|[[easyJet]]
|[[Suurbritannia]]
|124
|218
|-
|[[Aeroflot]]
|[[Venemaa]]
|129
|224
|-
|[[NextJet]]
|[[Rootsi]]
|20
|15
|-
|[[Windrose Airlines]]
|[[Ukraina]]
|16
|11
|-
|[[Air Nostrum]]
|[[Hispaania]]
|58
|45
|-
|[[Grand Cru Airlines]]
| –
| –
| –
|-
|[[Primera Air]]
|[[Island]]
|36
|9
|-
|[[Rossiya]]
|[[Venemaa]]
|80
|61
|-
|[[LOT Polish Airlines]]
|[[Poola]]
|90
|58
|-
|[[Ryanair]]
|[[Iirimaa]]
|205
|413
|-
|[[Turkish Airlines]]
|[[Türgi]]
|302
|328
|-
|[[Onur Air]]
|[[Türgi]]
|38
|24
|-
|[[Utair]]
|[[Venemaa]]
|72
|65
|-
|[[ASL Airlines]]
| –
| –
| –
|-
|[[Azman Air]]
|[[Nigeeria]]
|10
|5
|-
|[[Med-View Airlines]]
|[[Nigeeria]]
|13
|7
|-
|[[Cargoair]]
|[[Bulgaaria]]
| –
|8
|-
|[[ALROSA|Alrosa]]
|[[Venemaa]]
| –
| –
|-
|[[Swift Air]]
|[[Ameerika Ühendriigid]]
|1
|13
|-
|[[British Airways]]
|[[Suurbritannia]]
|183
|273
|-
|[[Cimber]]
|[[Taani]]
| –
|9
|-
|[[West Atlantic]]
|[[Rootsi]]
|–
|56
|-
|[[Air Astana]]
|[[Kasahstan]]
|64
|31
|-
|[[SkyTaxi]]
|[[Poola]]
| –
|2
|-
|[[Airest]]
|[[Eesti]]
|14
|9
|-
|[[Carpatair]]
|[[Rumeenia]]
|2
|3
|-
|[[AerCap]]
|[[Iirimaa]]
| –
| –
|-
|[[ExecuJet Aviation Group]]
|[[Šveits]]
| –
| –
|-
|[[West Coast Aviation]]
| –
| –
| –
|-
|[[Nordavia]]
|[[Venemaa]]
|21
|9
|}

=== Tallinna lennujaama sihtkohtade soovinimekiri ===

==== TOP lühi- ja keskmaa lennuliinid&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=anna.aero|url=http://www.therouteshop.com/profiles/tallinn-airport/|pealkiri=Lennart Meri Tallinn Airport (TLL) {{!}} Unserved Routes in the Route Shop|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-12-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191204113342/http://www.therouteshop.com/profiles/tallinn-airport/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Sihtkoht
!Sihtkoha riik
!Potentsiaalsed lennufirmad
!Lisainfo
|-
|[[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona]]
|[[Hispaania]]
|[[airBaltic]], [[easyJet]], [[Ryanair]], [[Vueling]]
|
|-
|[[Bergen]]
|[[Norra]]
|airBaltic, [[Norwegian Air Shuttle|Norwegian]], [[Scandinavian Airlines|SAS]]
|
|-
|[[Billungid|Billund]]
|[[Taani]]
|airBaltic
|
|-
|[[Budapest]]
|[[Ungari]]
|airBaltic, Ryanair, [[Wizz Air]]
|
|-
|[[Bukarest]]
|[[Rumeenia]]
|airBaltic, [[Blue Air]], [[TAROM]], Wizz Air
|
|-
|[[Dubai]]
|[[Araabia Ühendemiraadid]]
|airBaltic, [[Emirates Airline|Emirates]], [[flydubai]]
|[[Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister|Ettevõtlusministri]] andmeil on huvi Tallinna suunal üles näidanud [[Emirates Airline|Emirates]] ja [[flydubai]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Postimees|url=https://tehnika.postimees.ee/6488478/varsti-voib-saada-otse-lennata-tallinnast-dubaisse|pealkiri=Varsti võib saada otse lennata Tallinnast Dubaisse|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Düsseldorf]]
|[[Saksamaa]]
|airBaltic, [[Eurowings]], Ryanair
|
|-
|[[Göteborgi lennujaam|Göteborg]]
|[[Rootsi]]
|airBaltic, Norwegian, Ryanair, SAS
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=anna.aero|url=https://www.anna.aero/2019/12/10/80-unserved-routes-within-europe-with-median-25000-passengers/|pealkiri=80 unserved routes within Europe with median 25,000 passengers|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-08-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200811044612/https://www.anna.aero/2019/12/10/80-unserved-routes-within-europe-with-median-25000-passengers/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Genf]]
|[[Šveits]]
|airBaltic, easyJet, Swiss
|
|-
|[[Köln]]
|[[Saksamaa]]
|airBaltic, Eurowings, Ryanair
|
|-
|[[Lissabon]]
|[[Portugal]]
|airBaltic, [[TAP Air Portugal]]
|
|-
|[[Madrid]]
|[[Hispaania]]
|airBaltic, [[Air Europa]], [[Iberia]], Ryanair
|
|-
|[[Manchesteri lennujaam|Manchester]]
|[[Suurbritannia]]
|airBaltic, easyJet, Ryanair
|
|-
|[[Praha]]
|[[Tšehhi]]
|airBaltic, [[Czech Airlines]]
|
|-
|[[Reykjavík|Reykjavik]]
|[[Island]]
|airBaltic, [[Icelandair]]
|
|-
|[[Rooma]]
|[[Itaalia]]
|airBaltic, [[Alitalia]], easyJet, Ryanair, Vueling
|Lennuliini alustab airBaltic (alustab 30. märtsil 2020)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Postimees|url=https://tarbija24.postimees.ee/6846534/tallinnast-saab-varsti-otse-lennata-kolme-euroopa-suurlinna|pealkiri=Tallinnast saab varsti otse lennata kolme Euroopa suurlinna|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Sofia]]
|[[Bulgaaria]]
|airBaltic, Ryanair, Wizz Air
|
|-
|[[Stavanger]]
|[[Norra]]
|airBaltic, Norwegian, SAS
|
|-
|[[Tel Aviv]]
|[[Iisrael]]
|airBaltic, Ryanair, Wizz Air
|
|-
|[[Thbilisi]]
|[[Gruusia]]
|airBaltic, [[Georgian Airlines]]
|
|-
|[[Veneetsia]]
|[[Itaalia]]
|airBaltic, easyJet
|
|-
|[[Zürich]]
|[[Šveits]]
|airBaltic, Swiss
|Lennuliini alustab airBaltic (alustab 31. märtsil 2020)
|}

==== TOP kaugmaa lennuliinid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Sihtkoht
!Sihtkoha riik
!Potentsiaalsed lennufirmad
|-
|[[New York]]
|[[Ameerika Ühendriigid]]
|[[LOT Polish Airlines]], [[Delta Airlines|Delta Air Lines]], [[American Airlines]]
|-
|[[Toronto]]
|[[Kanada]]
|LOT Polish Airlines, [[Air Canada]]
|-
|[[Peking]]
|[[Hiina|Hiina Rahvavabariik]]
|LOT Polish Airlines, [[Air China]], [[Hainan Airlines]]
|-
|[[Narita rahvusvaheline lennujaam|Tokyo]]
|[[Jaapan]]
|LOT Polish Airlines, [[All Nippon Airways]], [[Japan Airlines]]
|-
|[[Suvarnabhumi rahvusvaheline lennujaam|Bangkok]]
|[[Tai]]
|LOT Polish Airlines, [[Thai Airways International|Thai Airways]]
|}

== Statistika ==
Aastast 1998 on lennujaama läbinud reisijate arv kasvanud igal aastal 14,2%. 20. septembril 2005 Tallinna Lennujaamast sai miljoni-jaam. 16. novembril 2012 ületati Tallinna lennujaamas esimest korda tegutsemisajal aastas kahe miljoni reisija piir.&lt;ref name=&quot;EZqoX&quot; /&gt; 31. detsembril 2018 Tallinna Lennujaama aastane reisijate arv ületas kolme miljoni piiri.

2016. aasta populaarseimad sihtkohad olid [[Frankfurdi lennujaam|Frankfurt]] ja [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]]. Frankurti lendas 12% reisijatest, Helsingisse 12%, [[Riia lennujaam|Riiga]] 10%, [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslosse]] 7%, [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholmi]] 7%, [[London]]isse 5%, [[Moskva]]sse 5%, [[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdami]] 4%, [[Milano]]sse 4% ja [[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagenisse]] 4%. Need sihtkohad moodustasid 70% Tallinna lennujaama sihtkohtadest.

=== Reisijate statistika ===
{{Lennujaam-Statistika|iata=TLL|début=1990}}

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:right&quot;
|+ '''Tallinna lennujaama''' statistika (alates 1992)
! Aasta !! Reisijaid !! Lennu-&lt;br /&gt;operatsioone !! Lennukaup&lt;br /&gt;ja post&lt;br /&gt;(tonnides)
|-
! 1992
| 205 776 || 11 000 || 1124
|-
! 1993
| 239 760 || 12 170 || 1417
|-
! 1994
| 336 282 || 13 378 || 2362
|-
! 1995
| 366 919 || 13 784 || 2488
|-
! 1996
| 431 212 || 16 695 || 3997
|-
! 1997
| 502 442 || 21 455 || 5590
|-
! 1998
| 563 946 || 24 951 || 5991
|-
! 1999
| 550 747 || 23 590 || 5326
|-
! 2000
| 559 658 || 23 358 || 4690
|-
! 2001
| 573 493 || 23 633 || 4543
|-
! 2002
| 605 697 || 26 226 || 4292
|-
! 2003
| 715 859 || 25 294 || 5080
|-
! 2004
| 997 461 || 28 149 || 5237
|-
! 2005
| 1 401 059 || 33 610 || 9937
|-
! 2006
| 1 541 832 || 33 989 || 10 361
|-
! 2007
| 1 728 430 || 38 844 || 22 764
|-
! 2008
| 1 811 536 || 41 654 || 41 867
|-
! 2009
| 1 346 236 || 32 572 || 2001
|-
! 2010
| 1 384 831 || 33 587 || 11 960
|-
! 2011
| 1 913 172 || 40 298 || 18 371
|-
! 2012
| 2 206 692 || 48 531 || 23 921
|-
! 2013
| 1 958 801 || 37 856 || 20 941
|-
! 2014
| 2 017 371 || 37 791 || 19 860
|-
! 2015
| 2 166 820 || 41 513 || 16 156
|-
! 2016
| 2 221 615 || 40 938 || 12 054
|-
! 2017
| 2 648 361 || 45 235 || 11 345
|-
! 2018
| 3 007 644 || 48 568 || 11 518
|-
! 2019
| 3 267 909 || 47 867 || 10 916
|-
! 2020
| 863 585 || 22 962 || 9 181
|-
! 2021
| 1 301 066 || 26 689|| 9 559
|-
! 2022
| 2 748 089 || 38 044 || 11 110
|-
! 2023
| 2 961 569 || 38 155 || 8 753
|-
! 2024
| 3 491 799 || 42 403 || 9 909
|-
! 2025
| 3 488 104 || || 
|-
|}

{| style=&quot;border:solid 1px #aaa;&quot; cellpadding=&quot;10&quot; cellspacing=&quot;0&quot;
|+'''Lennart Meri Tallinna lennujaama reisijate koguarv tuhandetes 1992–2025'''
|-
| {{Diagramm
| width = 800
| height = 200
| type = rect
| x = 1992, 1993, 1994, 1995, 1996, 1997, 1998, 1999, 2000, 2001, 2002, 2003, 2004, 2005, 2006, 2007, 2008, 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021, 2022, 2023, 2024, 2025
| xAxisAngle = -40
| y = 205, 239, 336, 366, 431, 502, 563, 550, 559, 573, 605, 715, 997, 1401, 1541, 1728, 1811, 1346, 1384, 1913, 2206, 1958, 2017, 2167, 2221, 2648, 3008, 3267, 863, 1300, 2748, 2961, 3492, 3488
| yGrid=
}}
Viimane täiendus 1. jaanuaril 2026.
|}
'''Baltimaade hõivatumad lennujaamad'''
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;text-align:right;font-size:85%&quot;
! Lennujaam
! 2025
! 2024
! 2023
! 2022
! 2021
! 2020
! 2019
! 2018
! 2017
! 2016
! 2015
! 2014
! 2013
! 2012
! 2011
! 2010
! 2009
! 2008
! 2007
! 2006
! 2005
! 2004
! 2003
! 2002
! 2001
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Riia lennujaam]]
|nowrap| 7 111 000
|nowrap| 7 120 000
|nowrap| 6 630 891
|nowrap| 5 380 779
|nowrap| 2 353 051
|nowrap| 2 011 155
|nowrap| 7 798 382
|nowrap| 7 056 099
|nowrap| 6 097 765
|nowrap| 5 400 243
|nowrap| 5 162 675
|nowrap| 4 814 073
|nowrap| 4 793 045
|nowrap| 4 767 764
|nowrap| 5 106 692
|nowrap| 4 663 647
|nowrap| 4 066 854
|nowrap| 3 690 549
|nowrap| 3 160 945
|nowrap| 2 495 020
|nowrap| 1 878 035
|nowrap| 1 060 426
|nowrap| 711 753
|nowrap| 633 322
|nowrap| 622 647
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Vilniuse lennujaam]]
| 5 113 452
| 4 803 725
| 4 406 019
| 3 915 960
| 1 898 817
| 1 312 468
| 5 004 921
| 4 922 949
| 3 761 837
| 3 814 001
| 3 336 084
| 2 942 670
| 2 661 869
| 2 208 096
| 1 712 467
| 1 373 859
| 1 308 632
| 2 048 439
| 1 717 222
| 1 451 468
| 1 281 872
| 964 164
| 719 850
| 634 991
| 584 171
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | Tallinna lennujaam
| 3 488 104
| 3 491 799
| 2 961 569
| 2 748 089
| 1 300 378
| 863 585
| 3 267 909
| 3 007 644
| 2 648 361
| 2 221 615
| 2 166 820
| 2 037 371
| 1 958 801
| 2 206 791
| 1 913 172
| 1 384 831
| 1 346 236
| 1 811 536
| 1 728 430
| 1 541 832
| 1 401 059
| 997 941
| 715 859
| 605 697
| 573 493
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; nowrap | [[Kaunase lennujaam]]
| 1 600 000
| 1 427 284
| 1 300 424
| 1 159 184
| 487 532
| 368 645
| 1 160 591
| 1 011 067
| 1 186 074
| 740 448
| 747 284
| 724 314
| 695 509
| 830 268
| 872 618
| 809 732
| 456 698
| 410 165
| 390 881
| 248 228
| 77 350
| 27 113
| 21 732
| 19 891
| 20 137
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Palanga lennujaam]]
| 448 400
| 377 615
| 307 090
| 274 879
| 85 895
| 123 948
| 338 309
| 316 643
| 297 197
| 232 630
| 145 441
| 132 931
| 127 890
| 128 169
| 111 133
| 102 528
| 104 600
| 101 586
| 93 379
| 110 828
| 94 000
| 76 020
| 46 666
| 45 971
| 45 660
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Tartu lennujaam]]
| 44 489
| 27 270
| 1 080
| 8 653
| 497
| 5 869
| 28 322
| 26 092
| 30 296
| 29 594
| 21 117
| 14 493
| 13 690
| 20 302
| 18 583
| 23 504
| 9 707
| 826
| 1 182
| 1 638
| 902
| 1 268
| 1 608
| 1 534
| 1 865
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Kuressaare lennujaam]]
| 34 776
| 42 490
| 42 232
| 38 749
| 29 447
| 16 858
| 24 614
| 23 166
| 19 231
| 13 289
| 14 458
| 13 665
| 13 163
| 11 421
| 17 822
| 19 702
| 19 519
| 23 752
| 20 026
| 18 341
| 18 071
| 15 091
| 12 156
| 10 976
| 3 752
|}

== Ühistransport ==
[[Fail:Tallinn airport tram.jpg|pisi|CAF Urbos tramm lennujaama trammiterminalis]]
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
|+ Tallinna lennujaamast väljuvad bussi- ja trammiliinid
! Transpordiliik
! Vedaja
! Liin
! Sihtkoht
|-
|Tramm||[[Tallinna Linnatranspordi AS]]||4||[[Südalinn|Kesklinn]], [[Tondi]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||2||[[Vanasadam|Kesklinn, Reisisadam]] (A-terminal)
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||49||[[Pirita]], [[Viimsi]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||65||[[Lasnamäe]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[[Lux Express]]||724||[[Tartu]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[[Simple Express]]||152||[[Tartu]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[https://abuss.ee/index.php/soiduplaan ABuss (ööliin)]||239||[[Tartu]]
|}

Nii tramm kui ka bussid väljuvad lennujaamahoone põhjapoolse otsa juurest (trammiterminali eest), kuid kesklinna ja reisisadama suunas väljuva nr 2 bussi peatus asub [[Tartu maantee]]l, teisel pool ehitatavat parkimismaja ega ole ühistransporditerminalist (trammiterminalist) otse nähtav. Seetõttu on turistil lihtsam kasutada kesklinna sõiduks trammi kui bussi. Trammiterminali juurest väljuvad nr 2 liini bussid suunduvad [[Mõigu|Mõiku]], mitte kesklinna/sadamasse. Liin nr 65 viib Lasnamäele.

Trammid väljuvad enamasti 6-minutilise intervalliga, nr 2 buss 20-minutilise intervalliga.

== Rahvusvaheline tunnustus ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Aasta
!Auhind/tunnustus
!Kategooria
!Saavutus
!Viide
|-
|2012
|EURO ANNIE &quot;Lennujaama kasvu auhind&quot;
anna.aerolt
|1–2 miljonit reisijat
|Võitis
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=anna.aero|url=http://www.anna.aero/2012/05/30/yet-more-anna-aero-euro-annie-celebrations-pula-5-new-airlines-and-tallinn-38pc-growth/|pealkiri=auhind|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2013
|Design Management Euroopa auhind
DME Awardilt
|Auhind parima disaini juhtimise eest avalikus või mittetulundusühingus
|Tunnustatud
|
|-
|2013
|Parim lennujaama maapealne teenus

[[Lufthansa]]lt
|Reisijate ja õhusõidukite teenindamine
|Võitis
|
|-
|2015
|Parima lennujaama auhind
ACI Europe'ilt
|Alla viie miljoni reisijaga lennujaam
|Hõbe
|
|-
|2017
|[[Priority Pass]] lennujaama ootesaalide auhind
Priority Passilt
|Parim äriklassi ootesaal [[Euroopa]]s
|Võitis
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-ariklassi-ootesaal-valiti-euroopa-lennujaamade-seas-parimaks/|pealkiri=Äriklassi ootesaali auhind 2017|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2018
|Airports Council International (ACI) auhind
|Parim lennujaam Euroopas
|Tunnustatud
|&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaam-on-parim-lennujaam-euroopas/|pealkiri=Tallinna Lennujaam on parim lennujaam Euroopas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2020
|Airports Council International (ACI) auhind
|Parim lennujaam Euroopas
|Tunnustatud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-teenindustase-on-jatkuvalt-euroopa-parimate-hulgas/|pealkiri=Tallinna Lennujaam on parim lennujaam Euroopas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2022
|Airports Council International (ACI) auhind
|Parim lennujaam Euroopas
|Tunnustatud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaam-tunnistati-euroopa-parimaks-lennujaamaks/|pealkiri=Tallinna lennujaam tunnistati Euroopa parimaks lennujaamaks|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2023
|Airports Council International (ACI) auhind
|Kahe kuni viiemiljoni reisijaga lennujaam. Premeeriti Tallinna lennujaama ka kolmes kõrvalkategoorias – kõige nauditavam lennujaam Euroopas, kõige lihtsama teekonnaga lennujaam Euroopas ja kõige puhtam lennujaam Euroopas
|Tunnustatud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://airport.ee/tallinna-lennujaam-palvis-kuuendat-aastat-jarjest-euroopa-parima-lennujaama-tiitli/|pealkiri=Tallinna lennujaam pälvis kuuendat aastat järjest Euroopa parima lennujaama tiitli|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2024
|Airport Service Quality (ASQ) auhind
|2024. aasta lennujaamade teeninduskvaliteet – Euroopa parim 2–5 miljoni reisijaga lennujaam
|Tunnustatud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://airport.ee/tallinna-lennujaam-palvis-euroopa-parima-vaikelennujaama-tiitli/|pealkiri=Tallinna Lennujaam pälvis Euroopa parima lennujaama tiitli|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2025
|Airport Service Quality (ASQ) auhind
|2025. aasta lennujaamade teeninduskvaliteet – Euroopa parim 2–5 miljoni reisijaga lennujaam
|Tunnustatud
|
|}

== Õnnetused ==
* 18. septembril 1991 näitas Helsingist Tallinnase startinud Dassault Falcon 20 OH-FFA signalisatsioon parempoolse teliku jäämist väljalastud asendisse. Lennuki kapten otsustas lennu sooritada vähendatud kiirusel. Tallinnale lähenedes teliku tavaprotseduuriga väljalaskmisel veaindikatsioon kadus. Peale maandumist vajus õhusõiduk paremale tiivale seoses parema teliku mittelukustatud olekuga ning sõitis lennurajalt 8 meetrit välja. 12 lennukis viibijat (kelle hulgas oli ka Soome väliskaubandusminister Pertti Salolainen) vigastada ei saanud. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ranter |eesnimi=Harro |pealkiri=Accident Dassault Falcon 20 OH-FFA, Wednesday 18 September 1991 |url=https://asn.flightsafety.org/wikibase/325701 |vaadatud=2025-06-18 |väljaanne=asn.flightsafety.org}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Langovits |eesnimi=Peeter |kuupäev=18. september 1991 |pealkiri=Soome lennuki maandumine Tallinna lennuväljal. Lennukiga saabu Soome väliskaubandusminister Pertti Salolainen. |url=https://www.meediateek.ee/photo/view?id=443701 |vaadatud=18. juuni 2025 |väljaanne=Rahvusarhiivi Meediateek}}&lt;/ref&gt;
* 20. veebruaril 1993 kaaperdati Aerofloti Tu-134 Venemaa-sisesel lennul 2134 [[Roštšino rahvusvaheline lennujaam|Tjumen]]ist [[Pulkovo lennujaam|Peterburi]]. Kaaperdaja nõudis, et ta viidaks USA-sse, ent kuna polnud piisavalt kütust, soovis ta lennata Helsingisse, kuid nõustus lõpuks Tallinnaga. Pärast Tallinna lennujaamas maandumist ning viis ja pool tundi kestnud läbirääkimisi vabastati 30 reisijat. Seejärel lendas lennuk Stockholmi Arlanda lennujaama, kus kaaperdaja koos oma abikaasa ja lapsega alistus Rootsi võimudele.&lt;ref name=&quot;jDsYP&quot; /&gt;
* 24. novembril 1994 kaaperdasid kolm reisijat Aerofloti Tu-134 Venemaa-sisesel lennul [[Sõktõvkari lennujaam]]ast [[Pulkovo lennujaam|Peterburi]] ning nõudsid lennuki lendamist [[Taani]]. Nad andsid alla Tallinna lennujaamas tundidepikkuste läbirääkimiste järel.&lt;ref name=&quot;4ivhs&quot; /&gt;
* 10. veebruaril 2003 kukkus alla Enimexi [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingisse]] startiv [[Antonov An-28]] tüüpi ES-NOY. Kolmest kaubalennuki pardal olnust hukkus kaks, kapten ja piloot; lennuki mehaanik pääses vigastustega.&lt;ref name=&quot;HdGcb&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;gD3ac&quot; /&gt;
* 27. märtsil 2006 süttis Tallinna lennujaamas seisev [[Airest]]i lennuk [[Let L-410 Turbolet|Let L-410UVP-E20C]] ES-LLG. Lennuk sai palju kannatada, kuid hiljem see parandati. Õnnetuses ei saanud keegi viga.&lt;ref name=&quot;jsK02&quot; /&gt;
[[Fail:Lennuk ülemiste järves.jpg|pisi|[[Antonov An-26]] [[Ülemiste järv]]e jääl]]
* 18. märtsil 2010 sooritas [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingist]] tulev [[Exin]]i [[Antonov An-26]] SP-FDO hädamaandumise [[Ülemiste järv]]e jääle. Lennukil oli probleeme maandumisrataste ja ühe mootoriga.&lt;ref name=&quot;bnAQ8&quot; /&gt; Lennu tellis DHL. Kaks meeskonnaliiget kuuest said vigastusi.&lt;ref name=&quot;AH428d13ae&quot; /&gt;
* 25. augustil 2010 tegi Exini Antonov An-26 tüüpi lennuk SP-FDP hädamaandumise. Tallinnast õhkutõusmisel purunes lennukil telik, mistõttu lennuk maandus otsekohe. Lend pidi suunduma Helsingisse. Õnnetuses ei saanud keegi viga.&lt;ref name=&quot;TnLEu&quot; /&gt;
* 8. veebruaril 2013 libises maandumisjärgsel värava poole liikumises rajalt välja [[Sabiha Gökçeni rahvusvaheline lennujaam|Istanbuli Sabiha Gökçeni lennujaamast]] [[ULS Airlines Cargo|startinud ULS Airlines Cargo]] lennuk [[Airbus A300|Airbus A300B4]] TC-KZV. Kõik õhkutõusud ja maandumised tühistati kaheks ja pooleks tunniks, startida ja maanduda said ainult lennukid, mis ei vajanud täispikkuses lennurada. Lennukid suunati Helsingisse ja Riiga.&lt;ref name=&quot;RgBLM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;XksNq&quot; /&gt; Juhtunus inimesed viga ei saanud.&lt;ref name=&quot;qZdZ7&quot; /&gt;
* 14. augustil 2014 sooritas hädamaandumise [[Estonian Air]]i lend 473 lennuk [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ900NG]] ES-ACC, sest õhkutõusul kell 18.10 purunes rehv. Lennuk 86 inimesega pardal maandus kell 20.30, selleks ajaks oli ära kasutatud enamik kütusest.&lt;ref name=&quot;6ngAP&quot; /&gt; Lennu sihtkoht oli [[Amsterdami Schipholi lennujaam]]. Juhtunus keegi vigastada ei saanud.&lt;ref name=&quot;Vu5SE&quot; /&gt;
* 11. juulil 2015 kell 5.12 lõhkesid [[Novosibirski Tolmatševo lennujaam]]ast tulnud [[Aviastar-TU]] lennukil [[Tupolev Tu-204]] pärast maandumist Tallinna lennujaamas rehvid. Vigastatuid polnud.&lt;ref name=&quot;1PKfB&quot; /&gt;
* 28. veebruaril 2018 kell 17.11 tegi Tallinna lennujaamas hädamaandumise [[SmartLynx Airlines Estonia|SmartLynxi]] [[Airbus A320]]. Hädamaandumise ajal sõitis lennuk lennurajalt välja. Lennuki pardal oli seitse meeskonnaliiget: kaks pilooti, neli lennuõpilast ja üks inspektor. Lennujaama rada oli esialgu suletud maandumiseks kuni kella 22.00 ning lennujaam võimaldas lennuvedajatel vajaduspõhiselt õhku tõusta lühendatud lennurajalt.{{lisa viide}}

== Vaata ka ==
* [[Nokakivi]]

== Viited ==
{{viited|allikad= &lt;ref name=&quot;wad&quot;&gt;[http://www.gcmap.com/airport/TLL Great Circle Mapper]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EEQJG&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=16. november 2016 |pealkiri=Tallinna Lennujaama lennurada püstitas Baltikumi rekordi. Mida on plaanis veel teha? |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/76299587/tallinna-lennujaama-lennurada-pustitas-baltikumi-rekordi-mida-on-plaanis-veel-teha |vaadatud=2024-12-29 |väljaanne=Delfi Ärileht |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fZ77L&quot;&gt;{{cite web|title=Lennart Meri nimi lennujaama katusel maksnuks miljon krooni|url=http://www.ekspress.ee/2009/03/19/eesti-uudised/40464-lennart-meri-nimi-lennujaama-katusel-maksnuks-miljon-krooni|date=29. märts 2009|accessdate=11. mai 2015|language=eesti|archive-date=2009-03-22|archive-url=https://web.archive.org/web/20090322193356/http://www.ekspress.ee/2009/03/19/eesti-uudised/40464-lennart-meri-nimi-lennujaama-katusel-maksnuks-miljon-krooni|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Eesti Päevaleht&quot;&gt;{{cite news |title=70-aastane Tallinna lennujaam alustas Ida-Euroopa suurimana|first=Ardo |last=Kaljuvee|url=http://www.epl.ee/news/kultuur/70-aastane-tallinna-lennujaam-alustas-ida-euroopa-suurimana.d?id=51058422|publisher=epl.ee |date=30. september 2006 |accessdate=11. mai 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Cargo Terminal&quot;&gt;{{cite news |title=Tallinn Airport&amp;nbsp;– Cargo Terminal |url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/associates/Cargo/Facilities/?articleID=630 |accessdate=11. mai 2015 |archive-date=2011-07-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110701175832/https://www.tallinn-airport.ee/eng/associates/Cargo/Facilities/?articleID=630 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RmEGK&quot;&gt;{{cite news |title=Lennujaamade Nõukogu tunnustas Tallinna Lennujaama rohepüüdlusi |url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?archive=1&amp;year=2013&amp;newsID=6229#.VVC_KPntmko |publisher=www.tallinn-airport.ee |date=11. jaanuar 2013 |accessdate=11. mai 2013 |archive-date=2015-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150518073658/http://www.tallinn-airport.ee/news/?archive=1&amp;year=2013&amp;newsID=6229#.VVC_KPntmko |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5VbgZ&quot;&gt;{{cite web|title=Tallinn Airport&amp;nbsp;– The Cohesion Fund projects|url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/aboutcompany/thecohesionfundprojects|accessdate=11. mai 2015|archive-date=2013-03-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20130329181311/https://www.tallinn-airport.ee/eng/aboutcompany/thecohesionfundprojects|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6FJMM&quot;&gt;{{cite web|title=Lennujaama nõukogu arutab nimevahetust|url=http://www.postimees.ee/300306/online_uudised/196439.php|publisher=Postimees|date=29. märts 2006|accessdate=11. mai 2015|archive-date=2007-10-12|archive-url=https://web.archive.org/web/20071012045659/http://www.postimees.ee/300306/online_uudised/196439.php|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PUbis&quot;&gt;{{cite web |title=Uuenenud lennujaam saab kevadel Lennart Meri nimeliseks|url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?newsID=3556 |publisher=Tallinna lennujaam |date=21. september 2008|accessdate=11. mai 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;I1ZkP&quot;&gt;{{cite news |title=1,9 million passengers served in 2011 |url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/news/?archive=1&amp;year=2012&amp;newsID=6070 |publisher=www.tallinn-airport.ee |date=9. jaanuar 2012 |accessdate=11. mai 2015 |archive-date=2015-04-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402133415/https://www.tallinn-airport.ee/eng/news/?archive=1&amp;year=2012&amp;newsID=6070 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fem4P&quot;&gt;{{cite news |first=Teijo |last=Niemelä |title=Pullmantur revives Tallinn's turnaround sector |url=http://www.cruisebusiness.com/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=2685:pullmantur-revives-tallinns-turnaround-sector&amp;catid=43:latest-news-catecory&amp;Itemid=115|publisher=www.cruisebusiness.com |date= 16. juuli 2012|accessdate=11. mai 2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KFPAX&quot;&gt;{{cite news |title=Lennujaama 76. aasta tähtsündmus oli pööringusuvi |url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?newsID=6184|publisher=www.tallinn-airport.ee |date=20. september 2012 |accessdate=11. mai 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3kMpO&quot;&gt;{{cite news | title = Pööringuga käis Eestis 25 000 hispaanlast | url = http://arileht.delfi.ee/news/tarbija/pooringuga-kais-eestis-25-000-hispaanlast.d?id=67525886 | work = Ärileht.ee | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 30. detsember 2013 | accessdate = 11. mai 2015 | archive-date = 2013-12-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20131231122957/http://arileht.delfi.ee/news/tarbija/pooringuga-kais-eestis-25-000-hispaanlast.d?id=67525886 | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lRPHG&quot;&gt;{{cite news |title= Tallinna külastab suvehooaja esimene kruiisilaev Astor |url= http://www.ts.ee/uudised?&amp;art=335 |publisher= Tallinna Sadam |date= 29. aprill 2012 | accessdate= 11. mai 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;U2fDo&quot;&gt;{{cite news|title=Online-intervjuu Erik Sakkoviga: Kas lennujaama tormiline kasv jätkub?|url=http://www.logistikauudised.ee/interview/2012/1/23/online-intervjuu-erik-sakkoviga-kas-lennujaama-tormiline-kasv-jatkub|publisher=logistikauudised.ee|accessdate=11. mai 2015|language=eesti|archive-date=2015-06-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20150604202721/http://www.logistikauudised.ee/interview/2012/1/23/online-intervjuu-erik-sakkoviga-kas-lennujaama-tormiline-kasv-jatkub|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mjpbI&quot;&gt;{{cite news |first=Martin |last=Hanson |title=Erik Sakkov: üritame avada kõiki uksi ja flirdime kõikidega |url=http://majandus.delfi.ee/news/tarbija/erik-sakkov-uritame-avada-koiki-uksi-ja-flirdime-koikidega.d?id=61554726 |publisher=Delfi Majandus |accessdate=11. mai 2015 |language=eesti }}{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zxhAQ&quot;&gt;{{cite news |title=Tallinn airport to extend the runway to reduce noise level |url=http://www.baltic-course.com/eng/transport/?doc=84100 |work= The Baltic Course | date = 25. november 2013 | accessdate=12. mai 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;y8QUW&quot;&gt;{{cite news | title = Lennujaamale kavandatakse lennukiremondihoonet | url = http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lennujaamale-kavandatakse-lennukiremondihoonet.d?id=66271404 | work = Ärileht.ee | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 11. juuni 2013 | accessdate = 12. mai 2015 | archive-date = 2013-09-23 | archive-url = https://web.archive.org/web/20130923010714/http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lennujaamale-kavandatakse-lennukiremondihoonet.d?id=66271404 | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;h1t9B&quot;&gt;{{cite news|url=http://e24.postimees.ee/2770828/tallinna-lennujaama-kasum-kasvas-mullu-36-protsenti-5-miljoni-euroni|title=Tallinna Lennujaama kasum kasvas mullu 36 protsenti 5 miljoni euroni|author=BNS|newspaper=E24 Majandus|publisher=Postimees|date=23. aprill 2014|accessdate=12. mai 2015|language=eesti|archive-date=2014-04-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20140425234953/https://e24.postimees.ee/2770828/tallinna-lennujaama-kasum-kasvas-mullu-36-protsenti-5-miljoni-euroni|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NfNtY&quot;&gt;{{cite news|url=http://majandus24.postimees.ee/3021893/tallinna-lennujaam-laiendab-eesti-eesistumisaastaks-2-5-miljoniga-terminali|title=Tallinna lennujaam laiendab Eesti eesistumisaastaks 2,5 miljoniga terminali|newspaper=Postimees Majandus|publisher=Postimees|date=10. detsember 2014|accessdate=12. mail 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SNPoH&quot;&gt;[http://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-reisijate-arv-kasvas-mullu-74-protsenti/ Tallinna lennujaam: Tallinna lennujaama reisijate arv kasvas mullu 74 protsenti (vaadatud 25. jaanuaril 2016)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9m4FF&quot;&gt;{{cite news | title = FOTOD: Tallinna lennujaama maandusid võimsad lennukid hispaania turistidega | url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-tallinna-lennujaama-maandusid-voimsad-lennukid-hispaania-turistidega.d?id=64676800 | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 14. juuli 2012 | accessdate = 18. september 2012 | archive-date = 2014-08-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140831091835/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-tallinna-lennujaama-maandusid-voimsad-lennukid-hispaania-turistidega.d?id=64676800 | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;puZOK&quot;&gt;{{cite news | title = Hispaanlaste vastuvõttu kavandati kui lahingut | url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hispaanlaste-vastuvottu-kavandati-kui-lahingut.d?id=64685384 | publisher = www.delfi.ee | language = Estonian | date = 17. juuli 2012 | accessdate = 18. september 2012 | archive-date = 2014-08-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140831083519/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hispaanlaste-vastuvottu-kavandati-kui-lahingut.d?id=64685384 | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EZqoX&quot;&gt;{{cite news | title = FOTOD: Vaata, kuidas saabus Tallinna lennujaama kahe miljones reisija | url = http://majandus.delfi.ee/news/uudised/fotod-vaata-kuidas-saabus-tallinna-lennujaama-kahe-miljones-reisija.d?id=65274122 | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 16. november 2012 | accessdate = 12. mai 2015 }}{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jDsYP&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.dtic.mil/get-tr-doc/pdf?Location=U2&amp;doc=GetTRDoc.pdf&amp;AD=ADA280694|title = Criminal Acts Against Civil Aviation 1993|date = 27. juuni 1994|publisher = Federal Aviation Administration|format = PDF|accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2015-09-24|archive-url = https://web.archive.org/web/20150924130125/http://www.dtic.mil/get-tr-doc/pdf?Location=U2&amp;doc=GetTRDoc.pdf&amp;AD=ADA280694|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4ivhs&quot;&gt;{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=19941124-0|title = ASN Aircraft accident Tupolev 134 RA-65615 ? Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102193958/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=19941124-0|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HdGcb&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.ecaa.ee/index.php?id=1025|title = Lennuõnnetus Tallinna lennuväljal|last = Peterson|first = Toomas|work = http://www.ecaa.ee|publisher = Lennuamet|accessdate = 23. mai 2015|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102192428/http://www.ecaa.ee/index.php?id=1025|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gD3ac&quot;&gt;{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20030210-0|title = ASN Aircraft accident Antonov 28 ES-NOY Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102191828/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20030210-0|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jsK02&quot;&gt;{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20060327-0|title = ASN Aircraft accident Let L-410UVP-E ES-LLG Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102191830/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20060327-0|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bnAQ8&quot;&gt;{{cite news|url = http://www.epl.ee/artikkel/493821|title = DHL-i kaubalennuk sooritas Ülemiste järvele hädamaandumise|last = Rand|first = Erik|date = 18. märts 2010|publisher = [[Eesti Päevaleht]]|language = Estonian|accessdate = 18. märts 2010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AH428d13ae&quot;&gt;{{cite web|url = http://avherald.com/h?article=428d13ae&amp;opt=0|title = Accident: Exin AN26 at Tallinn on Mar 18th 2010, gear and engine trouble|first = Simon|last = Hradecky|publisher = Aviation Herald|accessdate = 27. november 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TnLEu&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.tallinnapostimees.ee/?id=304178|title = Kaubalennukil purunes Tallinna lennujaamast startimisel telik|publisher = Postimees|accessdate = 25. august 2010}}{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RgBLM&quot;&gt;{{cite news |first = Simon|last = Hradecky|title = Incident: ULS A30B at Tallinn on Feb 8th 2013, runway excursion during turn off|url = http://avherald.com/h?article=45d71b04&amp;opt=0|publisher = The Aviation Herald|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 9. veebruar 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XksNq&quot;&gt;{{cite news |author = |title = Video: Cargo Plane Freed, Tallinn Air Traffic Restored|url = http://news.err.ee/6025ced6-37d8-4def-9cf7-8f742c677690|publisher = ERR|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 8. veebruar 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qZdZ7&quot;&gt;{{cite news|title = FOTOD ja VIDEO: Lennuliiklus Tallinna lennujaamas peatati rajalt maha sõitnud lennuki tõttu|url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-lennuliiklus-tallinna-lennujaamas-peatati-rajalt-maha-soitnud-lennuki-tottu.d?id=65650118|publisher = www.delfi.ee|language = Eesti|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 8. veebruar 2013|archive-date = 2014-08-31|archive-url = https://web.archive.org/web/20140831091947/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-lennuliiklus-tallinna-lennujaamas-peatati-rajalt-maha-soitnud-lennuki-tottu.d?id=65650118|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6ngAP&quot;&gt;{{cite web|url = http://news.err.ee/v/society/12ed43e1-e1fe-43ad-a2fa-9ac3b39cfe84|title = Emergency Landing at Tallinn Airport Draws Major Response|work = [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]|date = 15. august 2014|accessdate = 15. august 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vu5SE&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.baltictimes.com/news/articles/35368/|title = Plane makes emergency landing in Estonia|work = [[The Baltic Times]]|date = 15. august 2014|accessdate = 15. august 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1PKfB&quot;&gt;{{cite news |title = Tallinnas maandunud kaubalennukil purunesid kaks põhiteliku rehvit|url = http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tallinnas-maandunud-kaubalennukil-purunesid-kaks-pohiteliku-rehvi?id=71893023|work = Ärileht.ee|publisher = www.delfi.ee|language = Eesti|date = 11. juuli 2015|accessdate = 12. juuli 2015}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
* [https://airport.ee/ Koduleht]
* [http://eaip.eans.ee/2013-06-27/html/eAIP/EE-AD-2.EETN-et.html Tallinna lennujaam] Eesti lennundusteabe kogumikus
* [[Tanel Veenre]] [https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51164465 &quot;Lennart Meri lennujaamas tunned end koduselt&quot;]. Eesti Päevaleht, 4. aprill 2009
* [http://www.tarbija24.ee/517166/sakkov-nuud-saab-tallinn-endale-lopuks-normaalse-lennujaama/ Sakkov: nüüd saab Tallinn endale lõpuks normaalse lennujaama] 2. august 2011
* [http://aviation-safety.net/database/airport/airport.php?id=TLL Andmed lennundusohutuse lehel]
* [http://jaakjuske.blogspot.com.ee/2014/01/lasnamae-unustatud-sojavaelennuvalja.html?view=timeslide Lasnamäe unustatud sõjaväelennuvälja lugu], jaakjuske.blogspot.com.ee
* [https://www.err.ee/928705/tallinna-lennujaam-rajab-linnaku-ja-laiendab-reisiterminali Tallinna lennujaam rajab linnaku ja laiendab reisiterminali] ERR, 10. aprill 2019

{{Eesti lennuväljad}}

[[Kategooria:Eesti lennujaamad]]
[[Kategooria:Ülemiste]]
[[Kategooria:Tallinna transporditaristu]]</text>
      <sha1>15wyjoma719yh20tgkx0o5iys12tprz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Call of Duty</title>
    <ns>0</ns>
    <id>49938</id>
    <revision>
      <id>7204129</id>
      <parentid>6688384</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:49:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204129</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6623" sha1="71uleyulp2w12fpu1mfedlykwom5nrj" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
{{See artikkel|räägib Call of Duty sarja esimesest mängust, sarja enda kohta vaata artiklit [[Call of Duty (mängusari)]]}}
{{Arvutimäng| title = Call of Duty
| arendaja = [[Activision]]
| pilt = 
| kirjastaja = [[Activision]]
| seeriad = [[Call of Duty Video Game Series|Call Of Duty]]
| desainer =
| mootor = [[Quake III engine]]
| versioon = 1.5b
| väljalase = {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[29. oktoober|29 Oktoober]] [[2003]]&lt;br/&gt;{{Riigi ikoon|Euroopa Liit}} [[7. november|7 November]] [[2003]]&lt;br/&gt; {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[18. detsember|18 Detsember]] [[2003]]
| zanr = [[FPS]]
| moodused = [[Single player]], [[Multiplayer game|Multiplayer]]
| Reiting = [[British Board of Film Classification|BBFC]]: 15&lt;br /&gt;[[DJCTQ]]: 18 a.&lt;br&gt;[[Entertainment Software Rating Board|ESRB]]: Teen (T)&lt;br&gt;[[Unterhaltungssoftware Selbstkontrolle|USK]]: Not free for minors
| platvormid = [[Microsoft Windows|Windows]], [[Mac OS X]], [[N-Gage]]
| meedia = [[CD (andmekandja)|CD]] (2), [[DVD]] või [[Steam (content delivery)|Steam]] download
| nõuded = 600 [[Herts|MHz]] [[Protsessor|CPU]], 128 [[Megabait|MB]] [[Muutmälu|RAM]], 1,4 [[Gigabait|GB]] [[kõvaketas|kõvaketta]]ruumi, 32 MB [[videomälu|GPU]]
| sisend = [[Sõrmistik|Klaviatuur]] ja [[Arvutihiir|Hiir]]
}}
'''&quot;Call of Duty&quot;''' (välja antud [[29. oktoober|29. oktoobril]] [[2003]]) on [[FPS-mäng|FPS]] videomäng. Sõjamäng simuleerib relvavõitlust [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] rasketes lahingutes nii [[USA|Ameerika Ühendriikide]], [[Suurbritannia|Briti]] kui ka [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] sõduri silme läbi. Mängus on üle mitmekümne ajaloolise täpsusega lahingukoha, alustades [[Normandia dessant|Normandia dessandiga]] [[1944]]. aasta 6. juunil ja lõpetades rusudes oleva [[Berliin]]i Riigipäeva hoone vallutamisega 8. mail 1945. Nende vahele jäävad ka teised verised lahingud, teiste hulgas ka üks maailma suurimaid – [[Stalingradi lahing]]. 

[[2004]]. aasta septembris anti välja mängu lisapakk &quot;[[Call of Duty: United Offensive]]&quot;. Hiljem ilmus ka mängu järg &quot;[[Call of Duty 2]]&quot;

==Mängu sisu==
Mäng on jagatud kolmeks episoodiks, milles mängija kontrollib vastavalt Ameerika Ühendriikide sõdurit, Suurbritannia sõdurit ja seejärel Nõukogude Liidu sõdurit.

===I: Ameerika Ühendriikide kampaania===
Mängija kontrollib Ameerika Ühendriikide armee reamees Martinit, kes teenib [[506. Langevarjurite Diviis|506. langevarjurite diviis]]i II pataljoni B-kompaniis. Alustuseks tuleb läbida sõjaväelaagris Toccoa treeningkursused ja relvatreeningud, kus mängija juhendajateks on kapten Foley ja seersant Moody. Pärast kursuste ja laagri lõpetamist suundub Martin koos sõpradega Prantsusmaale, kuhu nad lendavad enne peamist dessanti, kuna nende ülesandeks on paigaldada lennukitele signaali saatev antenn. Seejärel tuleb reamees Martinil koos sõjakaaslastega murda läbi sakslaste ridade Dawnville'i linna, kus järgmiseks ülesandeks on kahjutuks teha kolm langevarjureid tulistavat õhutõrjesuurtükki. Järgmisel päeval tuleb samasse linna kaitsele asuda, kui sakslased alustavad vasturünnakut, samal ajal oodates abiväe tulekut. Pärast linnalahinguid tuleb mängijal koos seersant Moody ja reamees Elderiga läbi sakslaste liinide jõuda välja staabini. Samal päeval tuleb sõduritega minna rünnakule ja kahjutuks teha viis vaenlase [[Flak 88]] tüüpi suurtükki (sarnaselt olukorraga filmis &quot;Relvavennad&quot;). Seejärel hakkab tegevus toimuma [[Austria]]s, kus reamees Martini ja tema sõjakaaslastest vangide ülesandeks on vabastada inglastest liitlased ja need turvaliselt minema eskortida. Viimaseks ülesandeks Ameerika sõdurina jääb Martinil ja tema rühmal vallutada kaks sakslaste betoonpunkrit [[Bastogne]]s ja varastada sealt tähtsad dokumendid.

===II : Suurbritannia kampaania===
Mängija asub inglaste 6. langevarjudiviisi seersant Evansi rolli. Evansi teekond algab samuti lennuga [[Prantsusmaa]]le, kus nende lennuk alla kukub. Seal asub liitlastele väga tähtis sild, mille peab Evans koos oma meestega üle võtma, hävitades ka mitu vaenlase tanki. Järgmisel päeval peavad sõdurid vapralt tagasi lööma Saksa väed, oodates oma abivägesid. Seejärel saadetakse mehed [[Holland]]isse, kus neil tuleb õhkida vaenlase õhutõrjesuurtükke ja tungida sisse tammi lähedale. Pärast seda jätkub sama osa veokisõiduga sillani, kus sõdurid peavad õhku laskma otse vaenlaste nina all suure maanteesilla. Järgneb sõit sakslaste lennuväljani, kus tuleb ise asuda õhutõrjesuurtüki taha ja tagasi lüüa jõuline Stukade rünnak. Järgmises osas tuleb tungida sakslasena sõjalaevale Tirpitz, panna selle külge detonaatorid, kahjutuks teha raadiomasinad ja varastada tähtsad dokumendid. Inglaste seeria lõppeb talvistes Põhja-Saksamaa metsades kolme [[V-2]] tüüpi raketi kahjutuks tegemisega.

===III: Nõukogude Liidu kampaania===
Nõukogude sõduri sõjatee algab verise Stalingradi lahinguga, kus reamees Alexey Voroninil pole isegi püssi, vaid kõigest viis padrunit (väga sarnane olukorraga filmis [[&quot;Vaenlane Väravas&quot;|&quot;Vaenlane väravas&quot;]]). Tuleb jõuda dokkide juurest Punasele väljakule. Seal minna suure hurraaga rünnakule. Lahingus kohtab Voronin seersanti, kellega koos peab minema kortermaja viimasele korrusele ja snaiperpüssiga maha laskma kõik Saksa ohvitserid, kes kutsuvad oma sõduritele juurde abiväge. Kui see tehtud, siis saavad teised sõdurid vallutada Punase väljaku. Voronini ülesandeks jääb toimetada majorini teade, et väljak on vallutatud. Seda tehes tuleb tal lüüa raskeid lahinguid läbi Stalingradi ja raudteejaama. Seejärel ülendatakse Voronin seersandiks ning tema ülesandeks on läbi kanalisatsioonitorude tungida välja oma meesteni, koos vallutada Pavlovi hoone ning seal kaitsele asuda kuni abiväe ja tankide tulekuni. Järgmises osas on Voronin üle viidud tankidiviisi ja juhtides [[T-34]] tanki, tuleb koos sõjakaaslastega ületada [[Oderi jõgi]] ning vallutada lähedal asuvad linnad. Linnades tuleb kahjutuks teha mitu õhutõrjesuurtükki. Nõukogude seeria lõpeb [[Berliin]]is punase lipu heiskamisega Riigipäevahoone katusel. Seejärel näidatakse ajaloolisi filmikaadreid Berliini lahingutest ja sõja lõpust.

==Välislingid==
*[http://www.callofduty.com/ CallofDuty.com] &quot;Call of Duty&quot; mängude koduleht
*[http://www.infinityward.com/ Infinity Ward]
*[http://www.sparkunlimited.com/ Spark Unlimited]
*[http://www.activision.com/ Activision]

{{Call of Duty}}

[[Kategooria:2003. aasta videomängud]]
[[Kategooria:Call of Duty| ]]
[[Kategooria:Windowsi mängud]]</text>
      <sha1>71uleyulp2w12fpu1mfedlykwom5nrj</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204130</id>
      <parentid>7204129</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:50:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204130</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6587" sha1="9a3yg4158xkilg813qusenk2nfov2uz" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
{{See artikkel|räägib Call of Duty sarja esimesest mängust, sarja enda kohta vaata artiklit [[Call of Duty (mängusari)]]}}
{{Arvutimäng| title = Call of Duty
| arendaja = [[Activision]]
| pilt = 
| kirjastaja = [[Activision]]
| seeriad = [[Call of Duty Video Game Series|Call Of Duty]]
| desainer =
| mootor = [[Quake III engine]]
| versioon = 1.5b
| väljalase = {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[29. oktoober]] [[2003]]&lt;br/&gt;{{Riigi ikoon|Euroopa Liit}} [[7. november]] [[2003]]&lt;br/&gt; {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[18. detsember]] [[2003]]
| zanr = [[FPS]]
| moodused = [[Single player]], [[Multiplayer game|Multiplayer]]
| Reiting = [[British Board of Film Classification|BBFC]]: 15&lt;br /&gt;[[DJCTQ]]: 18 a.&lt;br&gt;[[Entertainment Software Rating Board|ESRB]]: Teen (T)&lt;br&gt;[[Unterhaltungssoftware Selbstkontrolle|USK]]: Not free for minors
| platvormid = [[Microsoft Windows|Windows]], [[Mac OS X]], [[N-Gage]]
| meedia = [[CD (andmekandja)|CD]] (2), [[DVD]] või [[Steam (content delivery)|Steam]] download
| nõuded = 600 [[Herts|MHz]] [[Protsessor|CPU]], 128 [[Megabait|MB]] [[Muutmälu|RAM]], 1,4 [[Gigabait|GB]] [[kõvaketas|kõvaketta]]ruumi, 32 MB [[videomälu|GPU]]
| sisend = [[Sõrmistik|Klaviatuur]] ja [[Arvutihiir|Hiir]]
}}
'''&quot;Call of Duty&quot;''' (välja antud [[29. oktoober|29. oktoobril]] [[2003]]) on [[FPS-mäng|FPS]] videomäng. Sõjamäng simuleerib relvavõitlust [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] rasketes lahingutes nii [[USA|Ameerika Ühendriikide]], [[Suurbritannia|Briti]] kui ka [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] sõduri silme läbi. Mängus on üle mitmekümne ajaloolise täpsusega lahingukoha, alustades [[Normandia dessant|Normandia dessandiga]] [[1944]]. aasta 6. juunil ja lõpetades rusudes oleva [[Berliin]]i Riigipäeva hoone vallutamisega 8. mail 1945. Nende vahele jäävad ka teised verised lahingud, teiste hulgas ka üks maailma suurimaid – [[Stalingradi lahing]]. 

[[2004]]. aasta septembris anti välja mängu lisapakk &quot;[[Call of Duty: United Offensive]]&quot;. Hiljem ilmus ka mängu järg &quot;[[Call of Duty 2]]&quot;

==Mängu sisu==
Mäng on jagatud kolmeks episoodiks, milles mängija kontrollib vastavalt Ameerika Ühendriikide sõdurit, Suurbritannia sõdurit ja seejärel Nõukogude Liidu sõdurit.

===I: Ameerika Ühendriikide kampaania===
Mängija kontrollib Ameerika Ühendriikide armee reamees Martinit, kes teenib [[506. Langevarjurite Diviis|506. langevarjurite diviis]]i II pataljoni B-kompaniis. Alustuseks tuleb läbida sõjaväelaagris Toccoa treeningkursused ja relvatreeningud, kus mängija juhendajateks on kapten Foley ja seersant Moody. Pärast kursuste ja laagri lõpetamist suundub Martin koos sõpradega Prantsusmaale, kuhu nad lendavad enne peamist dessanti, kuna nende ülesandeks on paigaldada lennukitele signaali saatev antenn. Seejärel tuleb reamees Martinil koos sõjakaaslastega murda läbi sakslaste ridade Dawnville'i linna, kus järgmiseks ülesandeks on kahjutuks teha kolm langevarjureid tulistavat õhutõrjesuurtükki. Järgmisel päeval tuleb samasse linna kaitsele asuda, kui sakslased alustavad vasturünnakut, samal ajal oodates abiväe tulekut. Pärast linnalahinguid tuleb mängijal koos seersant Moody ja reamees Elderiga läbi sakslaste liinide jõuda välja staabini. Samal päeval tuleb sõduritega minna rünnakule ja kahjutuks teha viis vaenlase [[Flak 88]] tüüpi suurtükki (sarnaselt olukorraga filmis &quot;Relvavennad&quot;). Seejärel hakkab tegevus toimuma [[Austria]]s, kus reamees Martini ja tema sõjakaaslastest vangide ülesandeks on vabastada inglastest liitlased ja need turvaliselt minema eskortida. Viimaseks ülesandeks Ameerika sõdurina jääb Martinil ja tema rühmal vallutada kaks sakslaste betoonpunkrit [[Bastogne]]s ja varastada sealt tähtsad dokumendid.

===II : Suurbritannia kampaania===
Mängija asub inglaste 6. langevarjudiviisi seersant Evansi rolli. Evansi teekond algab samuti lennuga [[Prantsusmaa]]le, kus nende lennuk alla kukub. Seal asub liitlastele väga tähtis sild, mille peab Evans koos oma meestega üle võtma, hävitades ka mitu vaenlase tanki. Järgmisel päeval peavad sõdurid vapralt tagasi lööma Saksa väed, oodates oma abivägesid. Seejärel saadetakse mehed [[Holland]]isse, kus neil tuleb õhkida vaenlase õhutõrjesuurtükke ja tungida sisse tammi lähedale. Pärast seda jätkub sama osa veokisõiduga sillani, kus sõdurid peavad õhku laskma otse vaenlaste nina all suure maanteesilla. Järgneb sõit sakslaste lennuväljani, kus tuleb ise asuda õhutõrjesuurtüki taha ja tagasi lüüa jõuline Stukade rünnak. Järgmises osas tuleb tungida sakslasena sõjalaevale Tirpitz, panna selle külge detonaatorid, kahjutuks teha raadiomasinad ja varastada tähtsad dokumendid. Inglaste seeria lõppeb talvistes Põhja-Saksamaa metsades kolme [[V-2]] tüüpi raketi kahjutuks tegemisega.

===III: Nõukogude Liidu kampaania===
Nõukogude sõduri sõjatee algab verise Stalingradi lahinguga, kus reamees Alexey Voroninil pole isegi püssi, vaid kõigest viis padrunit (väga sarnane olukorraga filmis [[&quot;Vaenlane Väravas&quot;|&quot;Vaenlane väravas&quot;]]). Tuleb jõuda dokkide juurest Punasele väljakule. Seal minna suure hurraaga rünnakule. Lahingus kohtab Voronin seersanti, kellega koos peab minema kortermaja viimasele korrusele ja snaiperpüssiga maha laskma kõik Saksa ohvitserid, kes kutsuvad oma sõduritele juurde abiväge. Kui see tehtud, siis saavad teised sõdurid vallutada Punase väljaku. Voronini ülesandeks jääb toimetada majorini teade, et väljak on vallutatud. Seda tehes tuleb tal lüüa raskeid lahinguid läbi Stalingradi ja raudteejaama. Seejärel ülendatakse Voronin seersandiks ning tema ülesandeks on läbi kanalisatsioonitorude tungida välja oma meesteni, koos vallutada Pavlovi hoone ning seal kaitsele asuda kuni abiväe ja tankide tulekuni. Järgmises osas on Voronin üle viidud tankidiviisi ja juhtides [[T-34]] tanki, tuleb koos sõjakaaslastega ületada [[Oderi jõgi]] ning vallutada lähedal asuvad linnad. Linnades tuleb kahjutuks teha mitu õhutõrjesuurtükki. Nõukogude seeria lõpeb [[Berliin]]is punase lipu heiskamisega Riigipäevahoone katusel. Seejärel näidatakse ajaloolisi filmikaadreid Berliini lahingutest ja sõja lõpust.

==Välislingid==
*[http://www.callofduty.com/ CallofDuty.com] &quot;Call of Duty&quot; mängude koduleht
*[http://www.infinityward.com/ Infinity Ward]
*[http://www.sparkunlimited.com/ Spark Unlimited]
*[http://www.activision.com/ Activision]

{{Call of Duty}}

[[Kategooria:2003. aasta videomängud]]
[[Kategooria:Call of Duty| ]]
[[Kategooria:Windowsi mängud]]</text>
      <sha1>9a3yg4158xkilg813qusenk2nfov2uz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sirje Kingsepp</title>
    <ns>0</ns>
    <id>50065</id>
    <revision>
      <id>7203865</id>
      <parentid>7034068</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T13:50:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7203865</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="29196" sha1="pc9bed6797w53tmo9diqbhtgd9jomdl" xml:space="preserve">'''Sirje Kingsepp''' (sündinud [[13. september|13. septembril]] [[1969]] [[Kiviõli]]s&lt;ref name=&quot;PM 2007&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;VVK 2003&quot; /&gt;) on [[Eesti]] publitsist ja endine [[poliitik]].

Ta oli aastatel [[2004]]–[[2007]] [[Eesti Vasakpartei]] esimees.&lt;ref name=&quot;Väljaastumine&quot; /&gt;

== Haridus ==
Sirje Kingsepp lõpetas [[1987]]. aastal [[Aravete Keskkool]]i ja [[1989]]. aastal [[Tallinna Kaubandustehnikum]]i kaubandusliku arvestuse erialal&lt;ref name=&quot;EPL 23.12.2004&quot; /&gt;, ta on riigiteaduste magister.&lt;ref name=&quot;pojR1&quot; /&gt; [[2008]]. aastal sai ta [[Tallinna Ülikool]]is sotsiaalteaduse magistrikraadi [[haldusjuhtimine|haldusjuhtimise]]s.&lt;ref name=&quot;09PR6&quot; /&gt;
Tal on ka lüpsja kutsetunnistus.&lt;ref name=&quot;sF5CT&quot; /&gt;

== Töö ==
Pärast kaubandustehnikumi lõpetamist töötas Sirje Kingsepp raamatupidajana [[Keila]]s.&lt;ref name=&quot;EPL 23.12.2004&quot; /&gt; Ta on olnud ka arhitektuuribüroo Siim ja Kreis OÜ raamatupidaja.&lt;ref name=&quot;VVK 2003&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;3500K&quot; /&gt;

== Poliitiline tegevus ==
15. juunil 2002 astus ta Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei (ESDTP) liikmeks&lt;ref name=&quot;EER&quot; /&gt;. Mõnda aega oli ta ESDTP välissuhete sekretär.&lt;ref name=&quot;Õhtuleht 11.03.2004&quot; /&gt; [[10. mai]]st [[2003]] oli ta partei keskjuhatuse liige.&lt;ref name=&quot;Väljaastumine&quot; /&gt;

Ta on olnud [[Euroopa Vasakpartei]] juhatuse liige.&lt;ref name=&quot;00gma&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;7g48g&quot; /&gt;

18. detsembrist [[2004]] kuni [[13. juuni]]ni [[2007]] oli ta ESDTP, hilisema nimega [[Eesti Vasakpartei]] esimees.&lt;ref name=&quot;Väljaastumine&quot; /&gt; Kingsepa esimeheks olemise ajal nimetati erakond ümber Eesti Vasakparteiks. Erakonna nimemuutus registreeriti 31. jaanuaril 2005.&lt;ref name=&quot;Erakondade ajalugu&quot; /&gt;

[[2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] sai ta 111 häält.&lt;ref&gt;http://vvk.ee/varasemad/?v=ep04/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=kingsepp&lt;/ref&gt;

Ta sai [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aasta Riigikogu valimistel]] 74 häält.&lt;ref name=&quot;qKFJl&quot; /&gt; Vasakpartei sai kokku vaid 607 häält. Pärast partei lüüasaamist valimistel lubas ta järgmisel Vasakpartei kongressil esimeheks enam mitte kandideerida.&lt;ref name=&quot;Postimees 05.03.2007&quot; /&gt; 13. juunil teatas ta tagasiastumisest partei esimehe kohalt ning parteist väljaastumisest &quot;seoses erinevate parteisiseste ja -väliste vastuoludega&quot;.&lt;ref name=&quot;Väljaastumine&quot; /&gt;

Kingsepa kindel seisukoht oli, et Eesti Vasakpartei ei liitu ühegi teise erakonnaga.&lt;ref name=&quot;Postimees 05.03.2007&quot; /&gt; Pärast Kingsepa lahkumist tegi Eesti Vasakpartei oktoobris 2007 ühinemisettepaneku [[Konstitutsioonierakond|Konstitutsioonierakonnale]]. 28. juunil 2008 moodustus nendest kahest erakonnast [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]].&lt;ref name=&quot;Erakondade ajalugu&quot; /&gt;

=== Avaldatud poliitilisi seisukohti ===
==== Eesti kaitse- ja välispoliitikast====

*[[Iraagi sõda|Iraagi sõja]] küsimuses: Sirje Kingsepp on Eesti osalemise ning kogu USA poolt juhitud invasiooni vastu.&lt;ref name=&quot;Õhtuleht 11.03.2004&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Postimees 13.02.2007&quot; /&gt;
*Eesti kuulumisest [[NATO]]-sse: ''Vasakpartei pole kunagi arvanud, et meil oleks olnud vaja liituda NATOga. Tore kui need suhted oleksid ükskõiksed. Mis kasu on Eestil oma sõdurite tapmisest Iraagis ja Afganistanis?''&lt;ref name=&quot;Postimees 13.02.2007&quot; /&gt;
*[[Kaitsevägi|Kaitseväest]]: ''Kaitsevägi peaks jääma ja Vasakpartei ei poolda palgaarmeed. Kuna kaitseväelastel on tasuta riietus ja ülalpidamine, siis jääb arusaamatuks, miks neil peaks ka kõrge palk olema.''&lt;ref name=&quot;Postimees 13.02.2007&quot; /&gt;

==== Eesti majanduspoliitikast ====

''Eesti majanduspoliitika suurim viga on see, et suur usk „nähtamatuse käesse” on tekitanud arvamuse, et parim on see, kui kõik läheb omasoodu ja riik vaatab pealt ja plaksutab vaid õigel ajal käsi. Tänu nähtamatule käele, on meil ära kadunud hulk väikseid kohalikke ettevõtteid, sest suuremad on need lihtsalt alla neelanud. Meil on olemas konkurentsiseadus, aga millegipärast ei toimi see nii, nagu peaks. Mõnedes valdkondades, (näiteks nendes, kus laiutab Falck), toimib ilmselge nähtamatu käe pesemise variant.''&lt;ref name=&quot;Postimees 13.02.2007&quot; /&gt;

''Eesti Energia näiteks plaanib suuri summasid Leetu ja mujale välja viia. Suuremjagu Eestis teenitud rahast investeeritakse praegu maksuvabalt Eestist välja, hoolimata omanike asukohariigist.''&lt;ref name=&quot;Postimees 13.02.2007&quot; /&gt;

*Maksupoliitikast: Sirje Kingsepp pooldab progressiivset tulumaksu.&lt;ref name=&quot;Postimees 13.02.2007&quot; /&gt;

==== Kommunismist ja Eesti ajaloost ====
*Kommunismist:

''Normaalses riigis (kõik põhjamaa- ja Lääne-Euroopa riigid) on olemas nii sotsiaaldemokraatlik, sotsialistlik, kui ka kommunistlik partei. Mõnedes on neid veel palju enam kui kolm. Eestis on vaid Sotsdemmid ja meie ja mõlemad on nõrgukesed. Eesti ei ole demokraatlik ja normaalne riik, niikaua, kuni siin pole ruumi korralikule vasakpoolsusele ja Vasakpartei ühinemine SDEga vähendaks meie mõlema tulevikuvõimalusi.''&lt;ref name=&quot;Postimees 13.02.2007&quot; /&gt;

''Ma arvan küll, et kommunism oleks tore, aga Vasakparteil seda programmis ei ole.''&lt;ref name=&quot;Postimees 13.02.2007&quot; /&gt;

*[[Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee]] otsusest mõista hukka [[kommunism]]:

''Tema ''(Sirje Kingsepa)'' sõnul kannab Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee (ENPA) eileõhtune otsus mõista hukka totalitaarsete kommunistlike režiimide kuriteod konservatiivide kättemaks.''

''«Seda tehakse vales kohas ja valedel põhjustel,» ütles Kingsepp.''

''«Selle algatajaks on konservatiivid, kellel on vaja praegu õiendada arveid oma riikide kommunistlike organisatsioonidega.»''

''Näiteks aitab see tema hinnangul õigustada otsust keelustada tšehhide kommunistliku partei noorteorganisatsioon.''

''Tema sõnul pole ENPA kommunismi kuritegude hukkamõistmiseks õige koht, sest seal tehakse poliitilisi otsuseid. «Ajaloo tõlgendamisega tegelevad ajaloolased.»''

''Kingsepp väitis, et ENPA otsus on ohtlik ka selle poolest, et innustab konservatiive kommunismivastast võitlust jätkama.''&lt;ref name=&quot;aRRwr&quot; /&gt;

*Eesti Vabariigi okupeerimisest ja õiguslikust järjepidevusest:

''Kurb-naljakas selle loo juures on see, et Eesti Vabariik alates 1934. aastast ei meenutanud eriti palju vaba riiki. Siin oli keelatud erakondade tegutsemine ja ajakirjandus pidi valitsuse pilli järgi tantsima või vastasel juhul pandi leht kinni. Ühe autokraatse korra asendumine oli suhteliselt lihtne protsess. Õigusliku järjepidevuse vastu pole mul midagi.''&lt;ref name=&quot;74QtK&quot; /&gt;

*Eestlaste mõtteviisi muutumisest taasiseseisvumise järel:

''Aeg-ajalt tundub, et meie maailm kakskümmend aastat tagasi ja praegu ei erinegi eriti.''

''Väliselt muidugi erineb — poodide kaubavalik on nõukogude inimese hull unenägu ja tänavad on täis kiiskavaid autosid. Kuid see, kuidas inimesed mõtlevad, ei ole viimase viieteistkümne aastaga eriti edasi arenenud.''&lt;ref name=&quot;0Ur85&quot; /&gt;

==== Religioonist ====

Sirje Kingsepp on ateist.&lt;ref name=&quot;5QfYJ&quot; /&gt;

==== [[Sookvoot]]idest ja -rollidest ====

''Jah, see on üks võimalus, kuidas poliitikat inimlikumaks muuta ja ma saan aru, et Eestis võib seda ideed toetavad poliitikud ühe käe näppudel üles lugeda, aga samas on meie riik võtnud üle igasuguseid põnevaid majandusregulatsioone, mille kasutegur on tõestamata, miks siis mitte mõelda vahelduseks millelegi, mis on oma kasulikkust tõestanud ja ei saa kuidagi kahju tuua.''&lt;ref name=&quot;JLYUk&quot; /&gt;

''Meil algab juba lasteaiast tüdrukute &quot;naisteks&quot; ja poiste &quot;meesteks&quot; kasvatamine, mis tähendab, et poistel ei ole soovitatav nutta või itsitada, sest &quot;ega sa plika pole&quot; ja tüdrukutele on sobivaim tegevus nukunurgas emme mängimine.''

''On lasteaedu, kus tüdrukutele soovitatav riietus on vaid seelik või kleit, sest &quot;pükstega käivad ainult poisid&quot;. Isegi raamatud on poiste ja tüdrukute jaoks eraldi – poistele need, kus seiklused ja muu põnev, ning tüdrukutele sisutühi &quot;Barbinukk&quot;. Need kõik on pisiasjad, aga suures koguses loovad need lapsele mustvalge maailmanägemise, kus mehed on alati suured ja tugevad ning naised nõrgad ja alluvad.''

''Sellises maailmas on meestel õigus oma agressiivsust välja elada ja naistel kohustus see vaikselt ära kannatada.''&lt;ref name=&quot;0A2Zj&quot; /&gt;

==== Valimisaktiivsusest Eestis ====
''Eestis on ainult mõned valijad mõnedele parteidele truud. Suurem jagu valib meeldivaid nägusid, või ei käi üldse valimas.''&lt;ref name=&quot;Postimees 13.02.2007&quot; /&gt;

==Harrastused==
===Kujundustöö===
Ta on koostanud ja kujundanud raamatu &quot;Kitsas king või seitsmepenikoorma saapad? Sooline võrdõiguslikkus: probleemid, võimalused ja väljakutsed siirdeühiskonna tingimustes&quot; (Tallinn, Tiina, 2006).&lt;ref name=&quot;JKCwP&quot; /&gt; ja teinud esikaane 
[[Boriss Strugatski]] ja [[Arkadi Strugatski]] ulmeromaanile &quot;[[Hääbuv linn]]&quot;. 

=== Telesaated ja filmid&quot; ===
Ta on osalenud mitmetes tele- ja raadiosaadetes nagu [[Urmas Ott|Urmas Oti]] juhitud &quot;Carte blanche&quot;, &quot;Valimisstuudio&quot;, &lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/valimisstuudio-valimisstuudio-kohalikud-valimised-1-osa-28482 Valimisstuudio 13. oktoober 2005]&lt;/ref&gt;, &lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/valimisstuudio-valimisstuudio-04 Valimisstuudio 13. veebruar 2003]&lt;/ref&gt;, Reporteritund &lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/reporteritund-reporteritund-valimised-maaelu-regionaal Reporteritund 1. märts 2007]&lt;/ref&gt;, [[Mihkel Raud|Mihkel Raua]] ja [[Tuuli Koch|Tuuli Kochi]] juhitud saates &quot;Koosolek&quot; jpm.
[[2004]]. aastal osales ta nädal aega [[Kanal 2]] tõsielusarjas &quot;[[Baar (saade)|Baar]]&quot;, mis kestis kolm kuud.&lt;ref name=&quot;0aTk4&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;IrxUn&quot; /&gt;
Sarjas hääletati esimese osalejana välja. Hiljem avalikustas ta oma seriaalis osalemise lepingu, süüdistades &quot;Baari&quot; tööseaduse rikkumises.&lt;ref name=&quot;krp6g&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;dK4mL&quot; /&gt;

== Isiklikku ==
Sirje Kingsepal sündis [[21. märts]]il [[1998]] tütar.&lt;ref name=&quot;EPL 23.12.2004&quot; /&gt;

== Isikuandmete kustutamise nõudmine ==
[[9. detsember|9. detsembril]] [[2008]] saatis [[Andmekaitse Inspektsioon]] [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehele]] ettekirjutuse, milles nõutakse 2004 ilmunud artikli &quot;Feminist ja sotsialist, aga mitte kommunist&quot; kustutamist ajalehe veebiväljaande arhiivist, viidates sellele, et Sirje Kingsepp ei soovi enam oma isikuandmete avaldamist. [[Ajakirjanik]] [[Holger Roonemaa]] väitel on ettekirjutuses öeldud: &quot;Situatsioon, kus andmete avalikustamise hetkel oli andmetöötlusel õiguspärane alus, ei saa legitimeerida edasist piirideta isikuandmete töötlemist. Ka õiguspäraselt avalikustatud isikuandmete puhul võib juhtuda, et seaduslik alus mingil ajahetkel kaob. Sellest hetkest alates on isikuandmete kaitse seisukohast andmed igaühele kättesaadavad ning privaatsusõigus on riivatud ilma sisulise õigustuseta.&quot; Samuti avaldati seal seisukoht, et see artikkel ei paku [[ülekaalukas avalik huvi|ülekaalukat avalikku huvi]].&lt;ref name=&quot;EPL 10.12.2008&quot; /&gt;

Eesti Päevaleht ei nõustunud Andmekaitse Inspektsiooni ettekirjutusega ning kavatses esitada kaebuse Tallinna halduskohtule.&lt;ref name=&quot;EPL 10.12.2008&quot; /&gt; Juurdepääs artiklile oli &quot;ajutiselt peatatud&quot;. Juunis 2009 otsustas Tallinna halduskohus jätta Andmekaitse Inspektsiooni ettekirjutuse jõusse&lt;ref name=&quot;BKm4Q&quot; /&gt;.

Aprillis 2010 tühistas ringkonnakohus halduskohtu otsuse ja andis õiguse Eesti Päevalehele. Augustis 2010 otsustas [[Riigikohus]] jätta jõusse ringkonnakohtu otsuse. Eesti Päevaleht tegi 19. augustil 2010 artikli taas veebi kaudu kättesaadavaks.&lt;ref name=&quot;9ajyy&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;PM 2007&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://riigikogu.postimees.ee/online/riigikogu2007/kandidaadid.php?cid=2017 |pealkiri=2007. aasta riigikogu valimiste kandidaadi tutvustus |vaadatud=2009-06-18 |arhiivimisaeg=2017-03-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170307123523/http://riigikogu.postimees.ee/online/riigikogu2007/kandidaadid.php?cid=2017 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VVK 2003&quot;&gt;[http://vvk.ee/varasemad/r03/kandidaadid/k1168.html Riigikogu valimised 2003]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Väljaastumine&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.epl.ee/artikkel/389641 |pealkiri=Vasakpartei juht lahkus päevapealt erakonnast |autor=[[Aivar Pau]] (toim) |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=13. juuni 2007 |vaadatud=19. juunil 2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EPL 23.12.2004&quot;&gt;Eesti Päevaleht, 23. detsember 2004 (lk. 8)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EER&quot;&gt;[https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search?eesnimi=sirje&amp;perenimi=kingsepp&amp;search=1 Äriregistri teabesüsteem: isiku kuuluvus erakondadesse]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}.Kasutatud 19. juuni 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Õhtuleht 11.03.2004&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.ohtuleht.ee/154114 |pealkiri=Militarismi vastu |autor=Sirje Kingsepp |aeg=11. märts 2004 |vaadatud=19. juunil 2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Erakondade ajalugu&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://erakonnad.instituut.ee/erakonnad/registreeritud/esdtp.html |pealkiri=Eestimaa Ühendatud Vasakpartei (EÜVP) |väljaanne=Eesti Erakondade Ajalugu |vaadatud=19. juunil 2009 |arhiivimisaeg=2009-06-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090604140139/http://erakonnad.instituut.ee/erakonnad/registreeritud/esdtp.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Postimees 05.03.2007&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.postimees.ee/270807/esileht/olulised_teemad/riigikogu_2007/teised_erakonnad/248283.php |pealkiri=Vasakpartei juht Kingsepp paneb ameti maha |autor=[[Alo Raun (ajakirjanik)|Alo Raun]] (toim) |aeg=5. märts 2007 |väljaanne=Postimees |vaadatud=19. juunil 2009 }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Postimees 13.02.2007&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.postimees.ee/140207/esileht/olulised_teemad/riigikogu_2007/teised_erakonnad/244521.php |pealkiri=Riigikogu valimised: Online-intervjuu: vastas Sirje Kingsepp Vasakparteist |vaadatud=2007-10-12 |arhiivimisaeg=2007-12-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20071231085113/http://www.postimees.ee/140207/esileht/olulised_teemad/riigikogu_2007/teised_erakonnad/244521.php |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EPL 10.12.2008&quot;&gt;[[Holger Roonemaa]]. [http://www.epl.ee/artikkel/451730 Andmekaitse inspektsioon nõuab endise parteijuhi persooniloo kustutamist Päevalehe võrguarhiivist], EPL, 10. detsember 2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pojR1&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.kes-kus.ee/index.php?kategooria=artiklid&amp;action=loe&amp;artikkel_id=2070 |pealkiri=Näpud sahtli vahele? |autor=Sirje Kingsepp |väljaanne=KesKus |aeg=detsember 2008 |vaadatud=20. juunil 2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;09PR6&quot;&gt;[http://rto.tlu.ee/default.asp?cmd=view&amp;ID=755 TLÜ Riigiteaduste Instituut. Lõputööde kaitsmise tulemused]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sF5CT&quot;&gt;http://www.epl.ee/artikkel/281322&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;00gma&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.european-left.org/english/positions/positions/artikel/executive-board-meeting-of-the-party-of-the-european-left-el/druckversion.html |pealkiri=Executive Board Meeting of the Party of the European Left |täpsustus=inglise keeles |aeg=9. jaanuar 2005 |vaadatud=19. juunil 2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7g48g&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20160305012045/http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=4822 Vasakpartei väärtustab inimest], Kesknädal, 22. detsember 2004&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qKFJl&quot;&gt;http://www.vvk.ee/varasemad/r07/tulemus/1020000.html&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aRRwr&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.postimees.ee/270106/esileht/siseuudised/190054.php |pealkiri=Vasakpartei juht: hukka mõista tuleks isikud, mitte kommunism |vaadatud=2007-10-13 |arhiivimisaeg=2006-06-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20060622051944/http://www.postimees.ee/270106/esileht/siseuudised/190054.php |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;74QtK&quot;&gt;[http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=15217115&amp;categoryID=14824087&amp;ndate=1172646556 &quot;Online intervjuu: vastab Sirje Kingsepp&quot;]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0Ur85&quot;&gt;[http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=15454623&amp;ndate=1175132920&amp;categoryID=9738762 &quot;ENSV viisteist aastat hiljem&quot;]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5QfYJ&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://paber.ekspress.ee/viewdoc/75BFF4D98B6D679DC22571150046440D |pealkiri=&quot;Intiimsus ja sõnavabadus&quot; |vaadatud=2008-02-28 |arhiivimisaeg=2008-02-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080211231630/http://paber.ekspress.ee/viewdoc/75BFF4D98B6D679DC22571150046440D |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JLYUk&quot;&gt;[http://www.epl.ee/artikkel/305132 &quot;Mehed vajavad naisi ja vastupidi&quot;]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0A2Zj&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://paber.ekspress.ee/viewdoc/B02035E9E5C846EDC2257157003456DE |pealkiri=&quot;Kui peksab, siis armastab&quot; |vaadatud=2008-02-28 |arhiivimisaeg=2008-02-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080215221507/http://paber.ekspress.ee/viewdoc/B02035E9E5C846EDC2257157003456DE |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3500K&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=16857537&amp;categoryID=9738762&amp;ndate=1189133319 |pealkiri=Kiri: Poliitik joob, rahvas ei või?!? |väljaanne=Delfi |aeg=7. september 2007 |autor=Sirje Kingsepp |vaadatud=20. juunil 2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JKCwP&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?158563 |pealkiri=Raamatukoi raamatupood: Kitsas king või seitsmepenikoormasaapad? |vaadatud=2008-02-03 |arhiivimisaeg=2016-03-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160310210702/https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?158563 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0aTk4&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.ohtuleht.ee/167108 |pealkiri=«Baari» Sirjest saab parteijuht? |väljaanne=Õhtuleht |aeg=18. detsember 2004 |autor=[[Kristjan Roos]] |vaadatud=19. juunil 2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IrxUn&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://publik.delfi.ee/archive/article.php?id=17112101 |pealkiri=Baari-Sirje pani saate lepingu blogisse üles |väljaanne=Delfi |aeg=8. oktoober 2007 |vaadatud=19. juunil 2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;krp6g&quot;&gt;http://publik.delfi.ee/news/inimesed/baari-sirje-pani-saate-lepingu-blogisse-ules.d?id=17112101{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dK4mL&quot;&gt;http://tv.ohtuleht.ee/artikkel/249177{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BKm4Q&quot;&gt;[[Urmas Seaver]]. [http://www.postimees.ee/?id=130554 Kohus kinnitas nõuet võtta lehe võrguväljaandest maha isikuandmeid sisaldav lugu], Postimees, 11. juuni 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9ajyy&quot;&gt;[[Raivo Murde]]: [http://www.epl.ee/artikkel/582039 Kohus: ajaleht ei pea varem ilmunud artiklit kustutama], epl.ee, 19. august 2010.&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [http://vasak.blogspot.com/ Sirje Kingsepa blogi]

=== Sirje Kingsepa nime all avaldatud artikleid ===
*Sotsialismist. – [[Eesti Ekspress]], 12. detsember 2002
*[http://www.kesknadal.ee./est/g2/uudised?id=2998  Tööpartei soovitab uurida reaalset elu], [[Kesknädal]], 6. august 2003
*[http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=3559 Riigid liiguvad Euroopas erineva kiirusega], [[Kesknädal]], 14. jaanuar 2004
*[https://www.ohtuleht.ee/154114  &quot;Militarismi vastu&quot;] – [[SL Õhtuleht]], 11. märts 2004
*[http://www.aripaev.ee/2595/arv_kolumn_259501.html  Alkoholi ja prostituudi ostmise otsustab tarbija] – [[Äripäev]], 24. märts 2004
*Milliseid Eesti huve ja kuidas kavatsete europarlamendis kaitsta? – ''Järva Teataja'', 27. mai 2004
*[http://www.kes-kus.ee/index.php?kategooria=artiklid&amp;action=loe&amp;artikkel_id=460 Kommarid ei ole surnud?] – [[Tegelikkuse KesKus]], 2004, nr 6 
*[http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=4140 &quot;Euroopa Parlament kui rikas Siberimaa&quot;] – [[Kesknädal]], 9. juuni 2004
*[http://www.postimees.ee/070704/esileht/arvamus/138730.php  &quot;Vale vaenlane&quot;] – [[Postimees]], 7. juuli 2004 
*[http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=4330 &quot;Mida vähem teenid, seda rohkem maksad ehk keda Eesti Vabariigi valitsus armastab?&quot;] – [[Kesknädal]], 25. august 2004
*[http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=4412  &quot;Kes tuult külvab, lõikab tormi&quot;] – [[Kesknädal]], 15. september 2004
*[https://www.ohtuleht.ee/166046  &quot;Kaheparteisüsteemi võimalikkusest Eestis&quot;] – [[SL Õhtuleht]], 26. november 2004
*[http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=4822 &quot;Vasakpartei väärtustab inimest&quot;] – [[Kesknädal]], 22. detsember 2004
*[http://paber.maaleht.ee/?page=&amp;grupp=artikkel&amp;artikkel=2012 Kas riiklik meditsiin jääb alles?], Maaleht, 27. jaanuar 2005
*[http://www.kes-kus.ee/index.php?kategooria=artiklid&amp;action=loe&amp;artikkel_id=794 Ajakirjanduse võim ja võimetus], Tegelikkuse Keskus, 2005, nr 4
*[http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=5336&amp;sess_admin=fe13fa1195b7d4c2baf024e1814de57e Vedurimehed eelistavad Vasakparteid sotsidele], Kesknädal, 20. aprill 2005
*[http://www.ohtuleht.ee/174434/kus-on-valitsuse-kirik Kus on valitsuse kirik?], SL Õhtuleht, 17. mai 2005 
*[http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=5459 Kuidas hindavad Iraagi sõda meie lapselapsed?], Kesknädal, 18. mai 2005
*[https://www.ohtuleht.ee/175445 Euroopa vaadates vasakult], [[SL Õhtuleht]], 4. juuni 2005
*Prantslaste &quot;ei&quot; polnud üllatav. – Meie Maa, 16. juuni 2005
*[http://www.postimees.ee/270605/esileht/arvamus/169836.php &quot;In memoriam Olga Lauristin&quot;] – [[Postimees]], 27. juuni 2005
*[http://paber.maaleht.ee/?page=&amp;grupp=artikkel&amp;artikkel=3709 Aeg on pöörduda sotsiaalsete väärtuste poole], Maaleht, 8. september 2005
**Meie Maa, 9. september 2005
*[http://www.ohtuleht.ee/183273/vali-naine Vali naine!], SL Õhtuleht, 13. oktoober 2005
**Meie Maa, 14. oktoober
*[https://www.ohtuleht.ee/183661 Süütepudel telemajja], SL Õhtuleht, 19. oktoober 2005
*Kas teenuste direktiiv toetab Eesti ettevõtlust? – ''Lääne Elu'', 12. november 2005
*[http://www.epl.ee/artikkel/305132 Mehed vajavad naisi ja vastupidi. Kas naised on Põhjamaades teinud heaoluriigid?], EPL, 14. november 2005
*[http://www.kes-kus.ee/index.php?kategooria=artiklid&amp;action=loe&amp;artikkel_id=1074 Mitu kohta on paras?], Keskus, 2005, nr 14, november
*[https://www.ohtuleht.ee/191286 Rikastumist oodates], SL Õhtuleht, 7. veebruar 2006
* [http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=6588 Kellel on õigus ajalugu ümber kirjutada?], Kesknädal, 8. veebruar 2006
* Kes on need ettevõtjad, kelle rikastumist kõik peavad ootama? – ''Meie Maa'', 8. veebruar 2006
*[http://www.ekspress.ee/viewdoc/75BFF4D98B6D679DC22571150046440D Intiimsus ja sõnavabadus], Eesti Ekspress, 16. veebruar 2006
*Ametiühingute õiguste kärpimine ohustab Eesti tööturgu. – ''Meie Maa'', 9. märts 2006
*[http://www.ekspress.ee/viewdoc/B02035E9E5C846EDC2257157003456DE Kui peksab, siis armastab?], Eesti Ekspress, 27. aprill 2006
*[http://paber.maaleht.ee/?page=&amp;grupp=artikkel&amp;artikkel=5601 Rongiga mugavalt, kiiresti ja ohutult], Maaleht, 27. aprill 2006
*[http://www.kes-kus.ee/index.php?kategooria=artiklid&amp;action=loe&amp;artikkel_id=1228 Eestis kehtib rahademokraatia?], Keskus, 2006, aprill
*[http://www.epl.ee/artikkel/321509 Mammutiküttimise hooaeg läbi], EPL, 23. mai 2006
*[http://web.archive.org/20061019162123/partei.blogspot.com/2006/09/avalik-kiri-oliver-kruudale.html Avalik kiri Oliver Kruudale] – ''Vasakpartei uudised'', 14. september 2006
*[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=13990283 Irja Tähismaa — kõrgharitud koristaja?], Delfi, 2. oktoober 2006
*[http://www.kes-kus.ee/index.php?kategooria=artiklid&amp;action=loe&amp;artikkel_id=1424 Sookvoot ei ole peksmisriist], KesKus, 2006, nr 10
* [http://rus.postimees.ee/111006/glavnaja/mnenie/6247.php Мы все живем в одном государстве] (vene keeles), Postimees, 10. oktoober 2006
*Soolise võrdõiguslikkuse probleemidest siirdeühiskonna tingimustes. – Kitsas king või seitsmepenikoorma saapad? – ''Sooline võrdõiguslikkus: probleemid, võimalused ja väljakutsed siirdeühiskonna tingimustes, Tallinn 2006, lk 14–16.
*Sirje Kingsepp, [[Jane Angerjärv]]. Kitsas king või seitsmepenikoormasaapad? Sooline võrdõiguslikkus: probleemid, võimalused ja väljakutsed siirdeühiskonna tingimustes. – ''[[Ariadne Lõng]]'', 2007, nr 1/2, lk 145–147.
*[http://paber.maaleht.ee/?page=&amp;grupp=artikkel&amp;artikkel=7719 Kas kapitalism või demokraatia?] – ''Maaleht'', 1. veebruar 2007
*[http://paber.maaleht.ee/?page=&amp;grupp=artikkel&amp;artikkel=7901 Ja nüüd teie viimane sõna, palun. Rahva rikkus väljendugu tervises ja hariduses] – ''Maaleht'', 1. märts 2007. 
*[http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=8568 Miks Eestit ei vea vasakpoolsed?], Kesknädal, 14. märts 2007
*[http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=15454623&amp;ndate=1175132920&amp;categoryID=9738762 ENSV viisteist aastat hiljem], Delfi, 29. märts 2007
*[http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=8782 Rahutused põhjustas Eesti valitsuse ebademokraatlikkus], Kesknädal, 2. mai 2007
*[http://www.postimees.ee/310707/esileht/arvamus/274843.php Sirje Kingsepp: majandusteadlased õppigu politoloogiat], Postimees, 31. juuli 2007
*[http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=9414 Eesti ajakirjandus kasutab psüühilist vägivalda], Kesknädal, 24. oktoober 2007
*[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=16857537 Poliitik joob, rahvas ei või?!?], Delfi, 7. detsember 2007
*[http://www.epl.ee/artikkel/414039 Kas vabadus on tunnetatud paratamatus?], Ärileht, 9. jaanuar 2008
*[http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=9739 Kas tead, mis on uusliberalism?], Kesknädal, 23. jaanuar 2008
*[http://www.kes-kus.ee/index.php?kategooria=artiklid&amp;action=loe&amp;artikkel_id=2070 Näpud sahtli vahele?], KesKus, 2008, nr 12, detsember.
* [http://www.epl.ee/artikkel/472326 Kas uudishimu on sõnavabadus?] EPL.ee, 30. juuni 2009

=== Artiklid Sirje Kingsepa kohta ===
* [https://www.ohtuleht.ee/167108 «Baari» Sirjest saab parteijuht?], Õhtuleht, 18. detsember 2004
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/51000013 Feminist ja sotsialist, aga mitte kommunist], [[Eesti Päevaleht]], 23. detsember 2004 
* [http://www.moles.ee/05/Feb/16/5-1.php Морковь — это фрукт или овощ?], МЭ Среда, 16. veebruar 2005
* [[Ahto Muld]]. [http://www.kes-kus.ee/index.php?kategooria=artiklid&amp;action=loe&amp;artikkel_id=739 TÜÜP: Sirje Kingsepp] (intervjuu), Tegelikkuse KesKus, 2005, nr 2
* [[Merili Nikkolo]] [http://www.jt.ee/020705/esileht/inimene/20001532.php Erakonna juht tahab viia partei riigikokku], [[Järva Teataja]], 2. juuli 2005
* [https://www.ohtuleht.ee/183565 Vasakpartei juht kogus 32 häält], Õhtuleht, 18. oktoober 2005
*[http://www.postimees.ee/270106/esileht/siseuudised/190054.php Vasakpartei juht: Hukka tuleks mõista isikud, mitte kommunism], [[Postimees]], 26. jaanuar 2006
* [http://live.etv24.ee/index.php?0568178 Vasakpartei valimisloosung on &quot;Eesti vajab armastust!&quot;], ERR, 5. detsember 2006
* [http://www.postimees.ee/140207/esileht/olulised_teemad/riigikogu_2007/teised_erakonnad/244521.php Online-intervjuu: vastas Sirje Kingsepp Vasakparteist], Postimees 13. veebruar 2007
**[http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&amp;file=print&amp;sid=4755 Eesti Vasakpartei juht Sirje Kingsepp: ''Usk nähtamatusse käesse on suur viga''], Põhjarannik, 14. veebruar 2007
* [http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=15217115&amp;categoryID=14824087&amp;ndate=1172646556 Online-intervjuu: vastab Sirje Kingsepp Delfi, 28. veebruar 2007]
* [http://uudised.err.ee/index.php?0571788 Vasakpartei juht Sirje Kingsepp loobub ametist], ERR, 5. märts 2007
* [http://www.postimees.ee/140607/esileht/olulised_teemad/riigikogu_2007/266164.php Sirje Kingsepp astus Vasakparteist välja], Postimees, 13. juuni 2007
* [http://si.kongress.ee/?a=page&amp;page=42fd19b9b13cf94763f3f&amp;subpage=44982ea9076751242c514 Vastus Vasakpartei juhi Kingsepa kriitikale väliseestlaste aadressil], [[Sõltumatu Infokeskus]], 1. august 2007
* [[Holger Roonemaa]]. [http://www.epl.ee/artikkel/451730 Andmekaitse inspektsioon nõuab endise parteijuhi persooniloo kustutamist Päevalehe võrguarhiivist], EPL, 10. detsember 2008 (foto)
* [[Holger Roonemaa]]. [http://www.epl.ee/artikkel/451734 Kingsepp: minu isikuandmed ei ole enam tähtsad], Eesti Päevaleht, 10. detsember 2008 (foto)
*[[Aarne Seppel]]. [http://www.postimees.ee/?id=57657 Aarne Seppel: kui inimene tahab laulu seest välja], Postimees, 12. detsember 2008
*[https://www.ohtuleht.ee/308296 Tsensuuri tagasitulek], Õhtuleht, 15. detsember 2008
*[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=20772224&amp;l=fplead Andmekaitse: Kingsepp on võrreldav Saagimiga], Delfi, 2. jaanuar 2009
*[[Juha Kolari]]. [http://www.kauppatie.com/04-2009/5.pdf Sirje Kingsepp (Viro): Talousongelmat voivat parantaa suhteita Venäjään] (PDF). – ''Venäjän Kauppatie-Lehti'', 2009, nr 4  
*[[Urmas Seaver]]. [http://www.postimees.ee/?id=130554 Kohus kinnitas nõuet võtta lehe võrguväljaandest maha isikuandmeid sisaldav lugu], Postimees, 11. juuni 2009
*[[Mart Raudsaar]]: [http://www.epl.ee/arvamus/471586 MART RAUDSAAR: ajalehelood ei ole kliendiandmebaas], Eesti Päevaleht, 18. juuni 2009
*[[Raivo Murde]]: [http://www.epl.ee/artikkel/582039 Kohus: ajaleht ei pea varem ilmunud artiklit kustutama], Eesti Päevaleht, 19. august 2010

{{DEFAULTSORT:Kingsepp, Sirje}}
[[Kategooria:Eesti feministid]]
[[Kategooria:Eesti Vasakpartei poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1969]]</text>
      <sha1>pc9bed6797w53tmo9diqbhtgd9jomdl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arhitektuuri mõisteid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>50235</id>
    <revision>
      <id>7204255</id>
      <parentid>7175358</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T11:01:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* L */</comment>
      <origin>7204255</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12632" sha1="3znm4f6z9jlre2wkp9nfsq8ia6l44wu" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[arhitektuur]]i ja [[linnaehitus]]e mõisteid. Eraldi loend on ehituse mõistetele ([[Ehituse mõisteid]])

{{tähed}}

==A==
*[[aampalk]]
*[[aardam]]
*[[aatrium]]
*[[aatrium (kirikuarhitektuur)]]
*[[abakus (katteplaat)]]
*[[abiparred]]
*[[aedlinn (linnaehitus)]]
*[[aganik]]
*[[ahu]]
*[[aidamade]]
*[[aken]]
*[[aknasillus]]
*[[akroteer]]
*''[[alfiz]]''
*[[alkoov]]
*[[altaan]]
*[[ambrasuur (arhitektuur)|ambrasuur]]
*[[ampiir]]
*[[anfilaad]]
*[[Anjou koolkond]]
*[[arhitektuuriansambel|ansambel]] 
*[[ant]]
*[[anteemion]]
*[[antefiks]]
*[[antkapiteel]]
*[[antresool]]
*[[anttempel]]
*''[[apadana]]''
*[[apsiid]]
*[[arabesk (kunst)|arabesk]]
*[[arhitekt]]
*[[arhitektuuristiil]]
*[[arhitraav]]
*[[arhivolt]]
*[[arkaad]]
*[[arkosoolium]]
*[[astmeskirik]]
*[[astmikportaal]]
*[[astmikviil]]
*[[Ateena harta]]
*[[atika (arhitektuur)|atika]]
*[[atikakorrus]]
*[[atlant]]
*[[auhoov]]
*[[avalikustamise strateegia]]

==B==
*[[baas (arhitektuur)|baas]]
*[[baldahhiin]]
*[[balustraad]]
*[[baptisteerium]]
*[[barakk]]
*[[barbakaan]]
*[[basiilika]]
*[[bastei]]
*[[basteitorn]]
*[[bastion]]
*[[begunets]]
*[[beletaaž]]
*[[belvedere]]
*''[[bema]]''
*[[bergfried]]
*[[bestiasammas]]
*[[bifoorne aken]]
*[[blobism]]
*[[bolvärk]]
*[[botška]]
*[[brutalism]]
*[[budistlik arhitektuur]]
*[[bukranionornament]] ([[bukranionfriis]])
*[[brüsseliseerimine]]

==C==
*''[[candi]]''
*''[[Carpenter Gothic]]''
* ''[[chhatri]]''
*''[[chinoiserie]]''

==D==
*[[dansker]]
*[[deambulatoorium]]
*[[dekoor]]
*[[detailplaneering]]
*detinets
*[[diafragma (arhitektuur)|diafragma]]
*''[[diele]]''
*[[DOCOMOMO International]]
*[[domikaalvõlv]]
*[[Dooria stiil]]
*[[donžoon]] ([[donjon]]) ehk peatorn
*[[dormitoorium]]
*[[dornse]] (dörnse)
*[[drenaaž]]

==E==
*[[edikula]]
*[[eelromaani arhitektuur]]
*[[eend]]
*[[eendtugi]]
*[[eeskoda]]
*[[ehisnael]]
*[[ehisraamistik]]
*[[ehisviil]]
*[[ehitismälestis]]
*[[ehitusjoonis]]
* [[ehitusluba]]
* [[ehitusmäärus]]
*[[eklektitsism]]
*[[ekspressionism]]
*[[eksterjöör]]
*[[ematala]]
*[[empoor]]
*[[entaas]]
*[[epigraaf]] ehk [[raidkiri]] 
*[[epitaaf]] ehk [[hauakiri]]
* [[erker]]
*[[esindustraditsionalism]]
*[[eskarp]]
* [[ešogett]]
*[[etik]]
* [[etikukivi]]

==F==
* [[fassaad]]
*[[fastsia (arhitektuur)|fastsia]]
*[[ferm]]
*[[festoon]]
*[[fiaal]]
*[[flešš]]
*[[fort]]
*[[framuug]]
*[[friis]]
*[[fresko]]
*[[frontoon]]

==G==
*[[sammaskäik|galerii]]
*[[Galiitsia arhitektuurikoolkond]]
*[[gerbertala]]
*[[girland]]
*[[glassii]]
*[[gloriette]]
*[[godroneering]]
*[[Golitsõnite barokk]]
*gootika ehk [[gooti stiil]]
*[[gorž]]
*''[[gothique rayonnant]]''

==H==
*[[hagerik]]
*[[haljasvöönd]]
*[[hall (arhitektuur)|hall]]
*[[hammaslõige]] ([[hammasfriis]])
*[[hanemaja]]
*[[hansagootika]]
*[[Harappa arhitektuur]]
*[[haritorn]]
*[[harjakivi]]
*[[harjalatt]] ehk [[harjapärlin]]
*[[haudehitis]]
*[[heimat-stiil]]
* [[hermpilaster]]
*[[Herrera stiil]]
*[[Hiina arhitektuur]]
*[[historitsism]]
*[[hoburaudkaar]]
*[[hoone]]
*[[horisontaallaudis]] ehk [[rõhtlaudis]]
*[[hospiits]]
*[[Hrodna arhitektuurikoolkond]]
*[[hruštšovka]]
*[[härjasilmaken]]
*[[härrastemaja]]
*[[hüpar]]
*[[hüpokaust]]ahi
*[[hüpostüül]]

==I==
*[[ikonostaas]]
*[[India arhitektuur]]
*[[interjöör]]
*''[[īwān]]''

==J==
*[[jaotuskaar]] ([[kergenduskaar]])
*[[Jharokha]]
*[[Joonia stiil]]
*[[juugend]]
*[[järelgootika]]
*[[jätkusuutlik arhitektuur]]

==K==
*[[kaar]]
*[[kaaraken]]
*[[kaarfriis]]
*[[kabelipärg]]
*[[kahhel]]
*[[kalamaja (elamu)|kalamaja]]
*[[kampaniil]]
*[[kandekonstruktsioon]]
*[[kandesein]]
*[[kandetala]]
*[[kanefoor]]
*[[kannelüür]]
*[[kantonpiilar]]
*[[kapiteel]]
*[[kapiitlisaal]]
*[[kaponiir]]
*[[karikkapiteel]]
*[[karniis]]
* [[kartušš]]
*[[karüatiid]]
*[[kasematt]]
*[[kassettlagi]] ([[kessoonlagi]])
*[[kassiauk]]
* [[kalasiirik]]
*[[kastell]]
* [[kastell-linnus]]
*[[katus]]
*[[katuseaken]]
*[[katusehari]]
*[[katusekamber]]
*[[katuslagi]]
*[[kavatis]]
*[[keerdsammas]]
*[[keldrikorrus]]
*[[kelp]]
*[[kellatorn]]
*[[kellaviil]]
*[[kelpkatus]]
*[[kenotaaf]]
*[[kerishüpokaustahi]]
*[[keskkonnamõju strateegiline hindamine]]
*[[ketasfriis]]
*''[[Khānaqāh]]''
*kiiver ([[tornikiiver]])
*[[kilpkaar]]
*[[kimmkatus]]
*[[kimppiilar]]
*[[kimppingsarrus]]
*[[kindlustus]]
*[[kipskrohv]]
*[[kipsornament]]
*[[kirikutorn]]
*[[klausuur]]
*[[klassitsism]]
*[[klompimine]]
*[[klooster]]
*[[kloostervõlv]]
*[[kloostriõu]]
*[[koda]]
*[[kodakirik]]
*[[kodakoor]]
*[[koerahambaornament]]
*[[koerakaelanurk]]
*[[koerakaelkinnitus]]
*[[kohver (arhitektuur)]]
*[[kokošnik (arhitektuur)|kokošnik]]
*[[kokošnikumotiiv]]
*[[kolmekirikubasiilika]]
*[[kolmikleht]]
*[[kolmiksiir]]
*[[kolmnurkviil]]
*[[kolonnaad]]
*[[konsool (arhitektuur)|konsool]]
*[[konsoolipärg]]
*[[konsoolrõdu]]
*[[kontraforss]]
*[[Konstruktivism (arhitektuur)|konstruktivism]]
*[[kontreskarp]]
*[[konvendihoone]]
*[[koputi]]
*[[koridor]] 
*[[Korintose stiil]]
*[[korstnajalg]]
*[[korstnakrae]]
*[[korstnamüts]]
*[[korstnapits]]
*[[korter]]
*[[korterelamu]]
*[[korvkaar]] 
*[[korvkapiteel]]
*[[kotkakapiteel]]
*[[krabi (arhitektuur)|krabi]]
*[[kreml]]
*[[kremoon]]
*[[kreneleering]]
*[[kuivmüüritis]]
*[[kujukapiteel]]
*[[kulgornament]]
*[[kurtiin]]
*[[kuulfriis]]
*[[kuursaal]]
*[[kuusild]]
*[[kvaader]]
*[[kõlakoda]]
*[[kõlanõu]]
*[[kõnnitavus]]
*[[kõrgreljeef]]
*[[köisfriis]]
*[[kärgvõlv]]
*[[käsipuu]]
*[[kääbusgalerii]]
*[[käärkamber]]
*[[köiemotiiv]]
*[[küvett (ehitus)]]

==L==
*[[laekarniis]]
*[[lakk (pööning)|lakk]]
*[[lambrii]]
*[[lampkast]]
*[[Langobardide arhitektuur]]
*[[lantsettaken]]
*[[lantsettkaar]]
*[[latern (arhitektuur)]]
*[[laudis]]
*[[lavatoorium]] (ka [[lavabo]])
*[[leekestiil]]
*[[lehvikvõlv]]
*[[Lenderi maja]]
*[[letner]]
*[[linnaarhitekt]]
*[[linnamägi]]
*[[linnauuendus]]
*[[linnus]]
*[[lintroie]]
*[[liseen]]
*[[lodža]]
*[[Lombardia romaani stiil]]
*[[lootossammas]]
*[[loss]]
*[[ložement]]
*[[lukarn]]
*[[lööv]]
*[[lünett (arhitektuur)|lünett]]

==M==
*[[Maasi kapiteel]]
*[[manerismi arhitektuur]]
*[[mansardkatus]]
*[[mansardkorrus]]
*[[manuelism]]
*[[Martello torn]]
*[[maskaroon]]
* [[mantelkorsten]]
* [[mašikulii]]
*[[mašikuliifriis]]
*[[matroneum]]
*[[mauri stiil]]
*[[mausoleum]]
*[[meander (kunst)]]
*[[mensa]]
*[[mesonett]]
*[[Mesopotaamia arhitektuur]]
*''[[mezzanino]]''
*[[Mogulite arhitektuur]]
*[[monoliit (kunst)|monoliit]]
*[[murdfrontoon]]
*[[murdkelpkatus]]
*[[modernism]]
*[[moodul (arhitektuur)]]
*[[Moskva barokk]]
*[[muldvorm]]
*[[munk-nunn katusekate]]
*''[[mutulus]]''
*[[mõigas]]
*[[mõigasroie]]
*[[mõisaansambel]]
*[[mälestuskabel]]
*[[müür]]
*[[müüriankur]]
*[[müürlatt]]

==N==
*[[narteks]]
*[[neel (arhitektuur)|neel]]
*[[nelitis]]
*[[neobütsantslik stiil]]
*[[neofunktsionalism]]
*[[neogooti stiil]]
*[[nišš]] ehk [[orv]]
*[[nummis]]
*[[nurgakivi]]
*[[nurgakvaader]]
*[[nurgalaud]]
*[[nurgaleht]]
*[[nurgapähik]]
*[[nurgatromp]]

==O==
*[[oksornament]]
*[[oktogoon (arhitektuur)|oktogoon]]
*[[oktogoon kuubil]]
*[[oranžerii]]
*[[Oratoorium (arhitektuur)|oratoorium]]
*[[order]]
*[[orderimotiiv]]
*[[orgaaniline arhitektuur]]

==P==
*[[pagood]]
*[[pahkmikornament]]
*[[pajaaken]] ([[paja]])
*[[palee]]
*[[palend]] ([[palestik]])
*[[palladianism]]
*[[palmikstiil]]
*[[paneelelamu]]
*[[pannoo]]
*[[papjeemašee]]
*papüürussammas
*[[paraaduks]]
*[[parapett]]
*''[[parekklesion]]''
*[[parham]] (''[[zwinger]]'')
*[[parlatoorium]]
*[[parham]]
*[[parlatoorium]]
*[[parred]]
*[[Parter (teater)|parter]]
*''[[patio]]''
*[[peasissekäik]]
*[[peavall]]
*[[peegellagi]]
*[[penn (arhitektuur)|penn]]
*[[peretuba]]
*[[pergola]]
*[[peripteer]]
*[[peristüül]]
*[[perpendikulaarstiil]]
*[[petik]] 
*[[petikaken]]
*[[petikkaar]]
*[[petikuks]]
*[[piginukk]]
*[[Pihkva arhitektuurikoolkond]]
*[[piibrisabatellis]]
*[[piilar]]
*[[pikihoone]]
*[[pikikülg]]
*[[pilaster]]
*[[pilvelõhkuja]]
*[[pirnvööt]]
*''[[piscina]]''
*[[pistiksiil]]
*[[pitskrohvornament]]
*[[plafoon]]
*[[planeering]]
*[[plint]]
*[[podest]] ehk [[trepimade]]
*[[poola laudis]]
*[[poolsammas]]
*[[poolkelpkatus]]
*[[Portaal (arhitektuur)|portaal]]
*[[portikus]] ehk [[sammaskoda]] ehk [[sammasportikus]]
*[[potern]]
*[[postmodernism]]
*[[Prantsuse aken]]
* [[prantsuse rõdu]]
*[[profatt]]
*[[propüleed]]
*[[prostüül]]
*[[projekt]]
*[[projekteerimistingimused]]
*[[protodooria sammas]]
*[[protoom]]
*[[pruss]]
*[[pseudokuppel]]
*[[pseudoperipteer]]
*[[pseudovene stiil]]
*[[pseudovõlv]]
*[[puhasnurk]] ([[tappnurk]])
*[[puitaken]]
*[[puitarhitektuur]]
*[[puitpits]]
*[[pungkapiteel]]
*[[puto]]
*[[puumaja]]
*[[päiskivi]]
*[[päispiilar]]
*[[päisrõngas]]
*[[pärlinkatus]]
*[[Pärsia kapiteel]] 
*[[pööning]]
*[[pööningutuba]]
*[[püloon (arhitektuur)|püloon]]
*[[püloon (Vana-Egiptus)]]
*[[püstkoda]]
*[[püstlaudis]] ehk [[vertikaallaudis]]

==R==
*[[rahvusvaheline stiil]]
*[[raiddekoor]]
*[[raidportaal]]
*[[rait]]
*[[ralv]]
*[[rannaelamu]]
*[[raveliin]]
*[[redaan]]
*[[reduut]] 
* [[refektoorium]] ehk remter
* [[rehetuba]]
* [[rehielamu]]
* [[rehielamu lõunatüüp]]
* [[rehielamu põhjatüüp]]
*[[relvakoda]]
*[[renessanssarhitektuur]]
*[[renoveerimine]]
*[[restaureerimine]]
*[[retaabel]]
*[[ridaelamu]]
*[[rihv]] ([[süvarihv]])
* [[ringmüür]]
*[[rinnatis]]
*[[rippdekoor]]
*[[rippkaar]]
*[[rippkolonett]] ([[rippsambake]])
* [[ripp-päis]]
* [[risaliit]]
*[[ristikäik]]
*[[ristkaarfriis]]
*[[ristkuppelkirik]]
*[[ristlillik]]
*[[ristnurk]] ([[järsknurk]])
*[[ristpiilar]]
*[[ristroidvõlv]]
*[[ristvõlv]]
*''[[rocaille]]''
*[[rohesein]]
*[[roided (arhitektuur)|roided]]
* [[roidvõlv]]
* [[rondeel]]
*[[rokokoo]]
*[[romaani stiil]]
*[[roovialune]]
*[[roovitis]]
*[[roosaken]]
*[[rosett]]
*[[rosettnael]]
*[[rostvärk]]
*[[rotund]]
* [[rustika]]
* [[rusteeritud sammas]]
* [[ruumiline keskkond]]
* [[ruumiline planeerimine]]
*[[ruumiloome]]
*[[ruumipädevus]]
*[[rõhtpalkhoone]]
*[[rääst]] ([[baldahhiin]])
*[[räästakarniis]]
*[[räästas]]

==S==
*[[saalkirik]]
*[[sadulkatus]]
*[[sadultorn]]
*[[saehammasfriis]]
*[[sakkfriis]]
*[[sammas]]
*[[sarikas]]
*[[savimaja]]
*[[seek]]
*[[seenkapiteel]]
*[[segmentfrontoon]]
*[[sein]]
*[[seko]] ([[sekko]], ''[[secco]]'')
*[[sepis]]
*[[sepishing]]
*[[sepisvõre]]
*[[seko]]
*[[Serbia-Bütsantsi stiil]]
*[[sibulkuppel]]
*[[siksakfriis]]
*[[silindervõlv]]
*[[sillus]]
*[[simss]]
*[[sindel]]
*[[siseõu]]
*[[skväär]]
*[[sokkel]]
*[[soklikorrus]]
*''[[Sondergotik]]''
*[[Soome aken]]
*[[soomusfriis]]
*[[stalaktiitdekoor]]
*[[stalinistlik arhitektuur]]
*[[Straussi vai]]
*[[Stroganovide stiil]]
*[[stukk]]
*[[stuupa]]
*[[supraport]]
*[[sõrestikhoone]]
*[[sõrestikviil]]

==Š==
*[[Šveitsi stiil]]

==Z==
*''[[zakomara]]''
*[[zwinger]]

==T==
*[[tahveldis]]
*[[tahvelkivi]]
*[[tahveluks]]
*[[talastik]]
*[[Tallinna maja]]
*[[taluarhitektuur]]
*[[talum]]
*[[talutüüpi aken]]
*[[tambuur]]
*[[teemantkvaader]]
*[[teemantliist]]
*[[tenail]]
*[[tenderpiidad]]
*[[teravkaar]]
*[[teravmõigasroie]]
*[[terrass]]
*[[tiibhoone]]
*[[tiibuks]]
*[[tondo]]
*[[torn]]
*[[tornelamu]]
*[[tornikiiver]]
*[[tornlinnus]]
*[[tonsuur]] 
*[[Toscana order]]
*[[traditsionalism (arhitektuur)]]
*[[trapetskapiteel]]
*[[travee]]
*[[trepikoda]]
*[[trepikäik]]
*[[tribuunikaar]]
*[[trifoorium]]
*[[trofeekimp]]
*[[tsentraalehitis]]
*[[tsikuraat]]
*[[tsitadell]]
*[[tšaitja]]
*[[tuba]]
*[[tugi]]
*[[tugikaar]]
*[[tugipiilar]]
*[[tulemüür]]
*[[tumba]]
*[[turp]]
*[[tuudorkaar]]
*[[tuulekast]]
*[[tuulekoda]]
*[[tuuleliist]]
*[[tuulelipp]]
*[[tõstesild]]
*[[tähtvõlv]]
*[[täringfriis]]
*[[tümpanon]]
*[[tüves]]
*[[tüvesevõru]]

==U==
*[[Ukraina arhitektuur]]
*[[Ukraina barokk]] 
*[[ulg]]
*[[ulgkivi]]
*[[ulglatriin]]
*[[umbahi]]
*[[unkaauk]]
*[[unkalauad]]
*[[urdaaž]]
*[[uuk]]
*[[uusbütsantsi stiil]]
*[[uusrenessanss]]
*[[uusrokokoo]]
*[[uusromaanika]]
*[[uus-urbanism]]

==V==
*[[vaenulik arhitektuur]]
*[[vahelik (ruum)|vahelik]]
*[[vahevööt]]
*[[vahitorn]]
*[[vahvärk]]
*[[vahvärkhoone]] ehk [[fachwerkhoone]]
*[[vahvärkviil]]
*[[Valgevene gootika]]
*[[valgmik (kirikuarhitektuur)|valgmik]]
*[[vangitorn]]
*[[varvistik]]
*[[veesüliti]]
*[[veetorn]]
*[[veneetsia aken]]
*[[veranda]]
*[[vestibüül]]
*[[viil (arhitektuur)|viil]]
*[[Vikkel (arhitektuur)|vikkel]]
*[[viklisammas]]
*[[vintskap]]
*[[vitriin]]
*[[Vitruviuse laine]]
*[[voltnikerdis]]
*[[voluut]]
*[[voluutfrontoon]]
*[[võidukaar]]
*[[võidukaar (kirikuarhitektuur)]]
*[[võlv]]
*[[võlvik]]
*[[võnksiire]]
*[[võrkvõlv]]
*[[väikemajade liikumine]]
*[[värav]]
*[[vööndkaar]]

==Ä==
*[[ärkel]]

==Ö==
*[[ökoehitis]]

==Ü==
*[[üheraamne aken]]
*[[üldplaneering]]
*[[üleminekustiil]]
*[[ümaraken]]
*[[ümarkirik]]
*[[ümarvööt]]

[[Kategooria:Arhitektuur| ]]
[[Kategooria:Mõistete loendid]]</text>
      <sha1>3znm4f6z9jlre2wkp9nfsq8ia6l44wu</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204267</id>
      <parentid>7204255</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T11:15:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* P */</comment>
      <origin>7204267</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12636" sha1="07l06tcomk29xxe60u481josdfi0jb3" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[arhitektuur]]i ja [[linnaehitus]]e mõisteid. Eraldi loend on ehituse mõistetele ([[Ehituse mõisteid]])

{{tähed}}

==A==
*[[aampalk]]
*[[aardam]]
*[[aatrium]]
*[[aatrium (kirikuarhitektuur)]]
*[[abakus (katteplaat)]]
*[[abiparred]]
*[[aedlinn (linnaehitus)]]
*[[aganik]]
*[[ahu]]
*[[aidamade]]
*[[aken]]
*[[aknasillus]]
*[[akroteer]]
*''[[alfiz]]''
*[[alkoov]]
*[[altaan]]
*[[ambrasuur (arhitektuur)|ambrasuur]]
*[[ampiir]]
*[[anfilaad]]
*[[Anjou koolkond]]
*[[arhitektuuriansambel|ansambel]] 
*[[ant]]
*[[anteemion]]
*[[antefiks]]
*[[antkapiteel]]
*[[antresool]]
*[[anttempel]]
*''[[apadana]]''
*[[apsiid]]
*[[arabesk (kunst)|arabesk]]
*[[arhitekt]]
*[[arhitektuuristiil]]
*[[arhitraav]]
*[[arhivolt]]
*[[arkaad]]
*[[arkosoolium]]
*[[astmeskirik]]
*[[astmikportaal]]
*[[astmikviil]]
*[[Ateena harta]]
*[[atika (arhitektuur)|atika]]
*[[atikakorrus]]
*[[atlant]]
*[[auhoov]]
*[[avalikustamise strateegia]]

==B==
*[[baas (arhitektuur)|baas]]
*[[baldahhiin]]
*[[balustraad]]
*[[baptisteerium]]
*[[barakk]]
*[[barbakaan]]
*[[basiilika]]
*[[bastei]]
*[[basteitorn]]
*[[bastion]]
*[[begunets]]
*[[beletaaž]]
*[[belvedere]]
*''[[bema]]''
*[[bergfried]]
*[[bestiasammas]]
*[[bifoorne aken]]
*[[blobism]]
*[[bolvärk]]
*[[botška]]
*[[brutalism]]
*[[budistlik arhitektuur]]
*[[bukranionornament]] ([[bukranionfriis]])
*[[brüsseliseerimine]]

==C==
*''[[candi]]''
*''[[Carpenter Gothic]]''
* ''[[chhatri]]''
*''[[chinoiserie]]''

==D==
*[[dansker]]
*[[deambulatoorium]]
*[[dekoor]]
*[[detailplaneering]]
*detinets
*[[diafragma (arhitektuur)|diafragma]]
*''[[diele]]''
*[[DOCOMOMO International]]
*[[domikaalvõlv]]
*[[Dooria stiil]]
*[[donžoon]] ([[donjon]]) ehk peatorn
*[[dormitoorium]]
*[[dornse]] (dörnse)
*[[drenaaž]]

==E==
*[[edikula]]
*[[eelromaani arhitektuur]]
*[[eend]]
*[[eendtugi]]
*[[eeskoda]]
*[[ehisnael]]
*[[ehisraamistik]]
*[[ehisviil]]
*[[ehitismälestis]]
*[[ehitusjoonis]]
* [[ehitusluba]]
* [[ehitusmäärus]]
*[[eklektitsism]]
*[[ekspressionism]]
*[[eksterjöör]]
*[[ematala]]
*[[empoor]]
*[[entaas]]
*[[epigraaf]] ehk [[raidkiri]] 
*[[epitaaf]] ehk [[hauakiri]]
* [[erker]]
*[[esindustraditsionalism]]
*[[eskarp]]
* [[ešogett]]
*[[etik]]
* [[etikukivi]]

==F==
* [[fassaad]]
*[[fastsia (arhitektuur)|fastsia]]
*[[ferm]]
*[[festoon]]
*[[fiaal]]
*[[flešš]]
*[[fort]]
*[[framuug]]
*[[friis]]
*[[fresko]]
*[[frontoon]]

==G==
*[[sammaskäik|galerii]]
*[[Galiitsia arhitektuurikoolkond]]
*[[gerbertala]]
*[[girland]]
*[[glassii]]
*[[gloriette]]
*[[godroneering]]
*[[Golitsõnite barokk]]
*gootika ehk [[gooti stiil]]
*[[gorž]]
*''[[gothique rayonnant]]''

==H==
*[[hagerik]]
*[[haljasvöönd]]
*[[hall (arhitektuur)|hall]]
*[[hammaslõige]] ([[hammasfriis]])
*[[hanemaja]]
*[[hansagootika]]
*[[Harappa arhitektuur]]
*[[haritorn]]
*[[harjakivi]]
*[[harjalatt]] ehk [[harjapärlin]]
*[[haudehitis]]
*[[heimat-stiil]]
* [[hermpilaster]]
*[[Herrera stiil]]
*[[Hiina arhitektuur]]
*[[historitsism]]
*[[hoburaudkaar]]
*[[hoone]]
*[[horisontaallaudis]] ehk [[rõhtlaudis]]
*[[hospiits]]
*[[Hrodna arhitektuurikoolkond]]
*[[hruštšovka]]
*[[härjasilmaken]]
*[[härrastemaja]]
*[[hüpar]]
*[[hüpokaust]]ahi
*[[hüpostüül]]

==I==
*[[ikonostaas]]
*[[India arhitektuur]]
*[[interjöör]]
*''[[īwān]]''

==J==
*[[jaotuskaar]] ([[kergenduskaar]])
*[[Jharokha]]
*[[Joonia stiil]]
*[[juugend]]
*[[järelgootika]]
*[[jätkusuutlik arhitektuur]]

==K==
*[[kaar]]
*[[kaaraken]]
*[[kaarfriis]]
*[[kabelipärg]]
*[[kahhel]]
*[[kalamaja (elamu)|kalamaja]]
*[[kampaniil]]
*[[kandekonstruktsioon]]
*[[kandesein]]
*[[kandetala]]
*[[kanefoor]]
*[[kannelüür]]
*[[kantonpiilar]]
*[[kapiteel]]
*[[kapiitlisaal]]
*[[kaponiir]]
*[[karikkapiteel]]
*[[karniis]]
* [[kartušš]]
*[[karüatiid]]
*[[kasematt]]
*[[kassettlagi]] ([[kessoonlagi]])
*[[kassiauk]]
* [[kalasiirik]]
*[[kastell]]
* [[kastell-linnus]]
*[[katus]]
*[[katuseaken]]
*[[katusehari]]
*[[katusekamber]]
*[[katuslagi]]
*[[kavatis]]
*[[keerdsammas]]
*[[keldrikorrus]]
*[[kelp]]
*[[kellatorn]]
*[[kellaviil]]
*[[kelpkatus]]
*[[kenotaaf]]
*[[kerishüpokaustahi]]
*[[keskkonnamõju strateegiline hindamine]]
*[[ketasfriis]]
*''[[Khānaqāh]]''
*kiiver ([[tornikiiver]])
*[[kilpkaar]]
*[[kimmkatus]]
*[[kimppiilar]]
*[[kimppingsarrus]]
*[[kindlustus]]
*[[kipskrohv]]
*[[kipsornament]]
*[[kirikutorn]]
*[[klausuur]]
*[[klassitsism]]
*[[klompimine]]
*[[klooster]]
*[[kloostervõlv]]
*[[kloostriõu]]
*[[koda]]
*[[kodakirik]]
*[[kodakoor]]
*[[koerahambaornament]]
*[[koerakaelanurk]]
*[[koerakaelkinnitus]]
*[[kohver (arhitektuur)]]
*[[kokošnik (arhitektuur)|kokošnik]]
*[[kokošnikumotiiv]]
*[[kolmekirikubasiilika]]
*[[kolmikleht]]
*[[kolmiksiir]]
*[[kolmnurkviil]]
*[[kolonnaad]]
*[[konsool (arhitektuur)|konsool]]
*[[konsoolipärg]]
*[[konsoolrõdu]]
*[[kontraforss]]
*[[Konstruktivism (arhitektuur)|konstruktivism]]
*[[kontreskarp]]
*[[konvendihoone]]
*[[koputi]]
*[[koridor]] 
*[[Korintose stiil]]
*[[korstnajalg]]
*[[korstnakrae]]
*[[korstnamüts]]
*[[korstnapits]]
*[[korter]]
*[[korterelamu]]
*[[korvkaar]] 
*[[korvkapiteel]]
*[[kotkakapiteel]]
*[[krabi (arhitektuur)|krabi]]
*[[kreml]]
*[[kremoon]]
*[[kreneleering]]
*[[kuivmüüritis]]
*[[kujukapiteel]]
*[[kulgornament]]
*[[kurtiin]]
*[[kuulfriis]]
*[[kuursaal]]
*[[kuusild]]
*[[kvaader]]
*[[kõlakoda]]
*[[kõlanõu]]
*[[kõnnitavus]]
*[[kõrgreljeef]]
*[[köisfriis]]
*[[kärgvõlv]]
*[[käsipuu]]
*[[kääbusgalerii]]
*[[käärkamber]]
*[[köiemotiiv]]
*[[küvett (ehitus)]]

==L==
*[[laekarniis]]
*[[lakk (pööning)|lakk]]
*[[lambrii]]
*[[lampkast]]
*[[Langobardide arhitektuur]]
*[[lantsettaken]]
*[[lantsettkaar]]
*[[latern (arhitektuur)]]
*[[laudis]]
*[[lavatoorium]] (ka [[lavabo]])
*[[leekestiil]]
*[[lehvikvõlv]]
*[[Lenderi maja]]
*[[letner]]
*[[linnaarhitekt]]
*[[linnamägi]]
*[[linnauuendus]]
*[[linnus]]
*[[lintroie]]
*[[liseen]]
*[[lodža]]
*[[Lombardia romaani stiil]]
*[[lootossammas]]
*[[loss]]
*[[ložement]]
*[[lukarn]]
*[[lööv]]
*[[lünett (arhitektuur)|lünett]]

==M==
*[[Maasi kapiteel]]
*[[manerismi arhitektuur]]
*[[mansardkatus]]
*[[mansardkorrus]]
*[[manuelism]]
*[[Martello torn]]
*[[maskaroon]]
* [[mantelkorsten]]
* [[mašikulii]]
*[[mašikuliifriis]]
*[[matroneum]]
*[[mauri stiil]]
*[[mausoleum]]
*[[meander (kunst)]]
*[[mensa]]
*[[mesonett]]
*[[Mesopotaamia arhitektuur]]
*''[[mezzanino]]''
*[[Mogulite arhitektuur]]
*[[monoliit (kunst)|monoliit]]
*[[murdfrontoon]]
*[[murdkelpkatus]]
*[[modernism]]
*[[moodul (arhitektuur)]]
*[[Moskva barokk]]
*[[muldvorm]]
*[[munk-nunn katusekate]]
*''[[mutulus]]''
*[[mõigas]]
*[[mõigasroie]]
*[[mõisaansambel]]
*[[mälestuskabel]]
*[[müür]]
*[[müüriankur]]
*[[müürlatt]]

==N==
*[[narteks]]
*[[neel (arhitektuur)|neel]]
*[[nelitis]]
*[[neobütsantslik stiil]]
*[[neofunktsionalism]]
*[[neogooti stiil]]
*[[nišš]] ehk [[orv]]
*[[nummis]]
*[[nurgakivi]]
*[[nurgakvaader]]
*[[nurgalaud]]
*[[nurgaleht]]
*[[nurgapähik]]
*[[nurgatromp]]

==O==
*[[oksornament]]
*[[oktogoon (arhitektuur)|oktogoon]]
*[[oktogoon kuubil]]
*[[oranžerii]]
*[[Oratoorium (arhitektuur)|oratoorium]]
*[[order]]
*[[orderimotiiv]]
*[[orgaaniline arhitektuur]]

==P==
*[[pagood]]
*[[pahkmikornament]]
*[[pajaaken]] ([[paja]])
*[[palee]]
*[[palend]] ([[palestik]])
*[[palladianism]]
*[[palmikstiil]]
*[[paneelelamu]]
*[[pannoo]]
*[[papjeemašee]]
*[[papüürussammas]]
*[[paraaduks]]
*[[parapett]]
*''[[parekklesion]]''
*[[parham]] (''[[zwinger]]'')
*[[parlatoorium]]
*[[parham]]
*[[parlatoorium]]
*[[parred]]
*[[Parter (teater)|parter]]
*''[[patio]]''
*[[peasissekäik]]
*[[peavall]]
*[[peegellagi]]
*[[penn (arhitektuur)|penn]]
*[[peretuba]]
*[[pergola]]
*[[peripteer]]
*[[peristüül]]
*[[perpendikulaarstiil]]
*[[petik]] 
*[[petikaken]]
*[[petikkaar]]
*[[petikuks]]
*[[piginukk]]
*[[Pihkva arhitektuurikoolkond]]
*[[piibrisabatellis]]
*[[piilar]]
*[[pikihoone]]
*[[pikikülg]]
*[[pilaster]]
*[[pilvelõhkuja]]
*[[pirnvööt]]
*''[[piscina]]''
*[[pistiksiil]]
*[[pitskrohvornament]]
*[[plafoon]]
*[[planeering]]
*[[plint]]
*[[podest]] ehk [[trepimade]]
*[[poola laudis]]
*[[poolsammas]]
*[[poolkelpkatus]]
*[[Portaal (arhitektuur)|portaal]]
*[[portikus]] ehk [[sammaskoda]] ehk [[sammasportikus]]
*[[potern]]
*[[postmodernism]]
*[[Prantsuse aken]]
* [[prantsuse rõdu]]
*[[profatt]]
*[[propüleed]]
*[[prostüül]]
*[[projekt]]
*[[projekteerimistingimused]]
*[[protodooria sammas]]
*[[protoom]]
*[[pruss]]
*[[pseudokuppel]]
*[[pseudoperipteer]]
*[[pseudovene stiil]]
*[[pseudovõlv]]
*[[puhasnurk]] ([[tappnurk]])
*[[puitaken]]
*[[puitarhitektuur]]
*[[puitpits]]
*[[pungkapiteel]]
*[[puto]]
*[[puumaja]]
*[[päiskivi]]
*[[päispiilar]]
*[[päisrõngas]]
*[[pärlinkatus]]
*[[Pärsia kapiteel]] 
*[[pööning]]
*[[pööningutuba]]
*[[püloon (arhitektuur)|püloon]]
*[[püloon (Vana-Egiptus)]]
*[[püstkoda]]
*[[püstlaudis]] ehk [[vertikaallaudis]]

==R==
*[[rahvusvaheline stiil]]
*[[raiddekoor]]
*[[raidportaal]]
*[[rait]]
*[[ralv]]
*[[rannaelamu]]
*[[raveliin]]
*[[redaan]]
*[[reduut]] 
* [[refektoorium]] ehk remter
* [[rehetuba]]
* [[rehielamu]]
* [[rehielamu lõunatüüp]]
* [[rehielamu põhjatüüp]]
*[[relvakoda]]
*[[renessanssarhitektuur]]
*[[renoveerimine]]
*[[restaureerimine]]
*[[retaabel]]
*[[ridaelamu]]
*[[rihv]] ([[süvarihv]])
* [[ringmüür]]
*[[rinnatis]]
*[[rippdekoor]]
*[[rippkaar]]
*[[rippkolonett]] ([[rippsambake]])
* [[ripp-päis]]
* [[risaliit]]
*[[ristikäik]]
*[[ristkaarfriis]]
*[[ristkuppelkirik]]
*[[ristlillik]]
*[[ristnurk]] ([[järsknurk]])
*[[ristpiilar]]
*[[ristroidvõlv]]
*[[ristvõlv]]
*''[[rocaille]]''
*[[rohesein]]
*[[roided (arhitektuur)|roided]]
* [[roidvõlv]]
* [[rondeel]]
*[[rokokoo]]
*[[romaani stiil]]
*[[roovialune]]
*[[roovitis]]
*[[roosaken]]
*[[rosett]]
*[[rosettnael]]
*[[rostvärk]]
*[[rotund]]
* [[rustika]]
* [[rusteeritud sammas]]
* [[ruumiline keskkond]]
* [[ruumiline planeerimine]]
*[[ruumiloome]]
*[[ruumipädevus]]
*[[rõhtpalkhoone]]
*[[rääst]] ([[baldahhiin]])
*[[räästakarniis]]
*[[räästas]]

==S==
*[[saalkirik]]
*[[sadulkatus]]
*[[sadultorn]]
*[[saehammasfriis]]
*[[sakkfriis]]
*[[sammas]]
*[[sarikas]]
*[[savimaja]]
*[[seek]]
*[[seenkapiteel]]
*[[segmentfrontoon]]
*[[sein]]
*[[seko]] ([[sekko]], ''[[secco]]'')
*[[sepis]]
*[[sepishing]]
*[[sepisvõre]]
*[[seko]]
*[[Serbia-Bütsantsi stiil]]
*[[sibulkuppel]]
*[[siksakfriis]]
*[[silindervõlv]]
*[[sillus]]
*[[simss]]
*[[sindel]]
*[[siseõu]]
*[[skväär]]
*[[sokkel]]
*[[soklikorrus]]
*''[[Sondergotik]]''
*[[Soome aken]]
*[[soomusfriis]]
*[[stalaktiitdekoor]]
*[[stalinistlik arhitektuur]]
*[[Straussi vai]]
*[[Stroganovide stiil]]
*[[stukk]]
*[[stuupa]]
*[[supraport]]
*[[sõrestikhoone]]
*[[sõrestikviil]]

==Š==
*[[Šveitsi stiil]]

==Z==
*''[[zakomara]]''
*[[zwinger]]

==T==
*[[tahveldis]]
*[[tahvelkivi]]
*[[tahveluks]]
*[[talastik]]
*[[Tallinna maja]]
*[[taluarhitektuur]]
*[[talum]]
*[[talutüüpi aken]]
*[[tambuur]]
*[[teemantkvaader]]
*[[teemantliist]]
*[[tenail]]
*[[tenderpiidad]]
*[[teravkaar]]
*[[teravmõigasroie]]
*[[terrass]]
*[[tiibhoone]]
*[[tiibuks]]
*[[tondo]]
*[[torn]]
*[[tornelamu]]
*[[tornikiiver]]
*[[tornlinnus]]
*[[tonsuur]] 
*[[Toscana order]]
*[[traditsionalism (arhitektuur)]]
*[[trapetskapiteel]]
*[[travee]]
*[[trepikoda]]
*[[trepikäik]]
*[[tribuunikaar]]
*[[trifoorium]]
*[[trofeekimp]]
*[[tsentraalehitis]]
*[[tsikuraat]]
*[[tsitadell]]
*[[tšaitja]]
*[[tuba]]
*[[tugi]]
*[[tugikaar]]
*[[tugipiilar]]
*[[tulemüür]]
*[[tumba]]
*[[turp]]
*[[tuudorkaar]]
*[[tuulekast]]
*[[tuulekoda]]
*[[tuuleliist]]
*[[tuulelipp]]
*[[tõstesild]]
*[[tähtvõlv]]
*[[täringfriis]]
*[[tümpanon]]
*[[tüves]]
*[[tüvesevõru]]

==U==
*[[Ukraina arhitektuur]]
*[[Ukraina barokk]] 
*[[ulg]]
*[[ulgkivi]]
*[[ulglatriin]]
*[[umbahi]]
*[[unkaauk]]
*[[unkalauad]]
*[[urdaaž]]
*[[uuk]]
*[[uusbütsantsi stiil]]
*[[uusrenessanss]]
*[[uusrokokoo]]
*[[uusromaanika]]
*[[uus-urbanism]]

==V==
*[[vaenulik arhitektuur]]
*[[vahelik (ruum)|vahelik]]
*[[vahevööt]]
*[[vahitorn]]
*[[vahvärk]]
*[[vahvärkhoone]] ehk [[fachwerkhoone]]
*[[vahvärkviil]]
*[[Valgevene gootika]]
*[[valgmik (kirikuarhitektuur)|valgmik]]
*[[vangitorn]]
*[[varvistik]]
*[[veesüliti]]
*[[veetorn]]
*[[veneetsia aken]]
*[[veranda]]
*[[vestibüül]]
*[[viil (arhitektuur)|viil]]
*[[Vikkel (arhitektuur)|vikkel]]
*[[viklisammas]]
*[[vintskap]]
*[[vitriin]]
*[[Vitruviuse laine]]
*[[voltnikerdis]]
*[[voluut]]
*[[voluutfrontoon]]
*[[võidukaar]]
*[[võidukaar (kirikuarhitektuur)]]
*[[võlv]]
*[[võlvik]]
*[[võnksiire]]
*[[võrkvõlv]]
*[[väikemajade liikumine]]
*[[värav]]
*[[vööndkaar]]

==Ä==
*[[ärkel]]

==Ö==
*[[ökoehitis]]

==Ü==
*[[üheraamne aken]]
*[[üldplaneering]]
*[[üleminekustiil]]
*[[ümaraken]]
*[[ümarkirik]]
*[[ümarvööt]]

[[Kategooria:Arhitektuur| ]]
[[Kategooria:Mõistete loendid]]</text>
      <sha1>07l06tcomk29xxe60u481josdfi0jb3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Daniel Tammet</title>
    <ns>0</ns>
    <id>52237</id>
    <revision>
      <id>7204124</id>
      <parentid>6531759</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:44:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204124</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1715" sha1="c21p12jghn0xvdmoyqw1njxesyn8ikz" xml:space="preserve">{{Viitamata|kuu=märts|aasta=2018}}
[[Pilt:Daniel Tammet at Reykjavik University.jpg|pisi|Daniel Tammet]]
'''Daniel Paul Tammet''' (sünninimi '''Daniel Paul Corney'''; sündinud [[31. jaanuar]]il [[1979]] [[Suurbritannia]]s) on [[autism|autistlik]] [[inglased|inglise]] [[matemaatika]][[geenius]].

Ta teab peast [[pii|&amp;pi; (pii)]] väärtust 22 514 kohta pärast koma.

Ta suudab peast neljandat juurt arvutada.

Peale selle on tal annet ka keelte peale. Ta valdab [[Inglise keel|inglise]], [[Prantsuse keel|prantsuse]], [[Soome keel|soome]], [[Saksa keel|saksa]], [[Hispaania keel|hispaania]], [[Leedu keel|leedu]], [[Islandi keel|islandi]], [[Esperanto keel|esperanto]] ja [[Eesti keel|eesti keelt]]. Daniel on võimeline omandama uue keele suhtlustasandi piires sõnavaraga nädala ajaga.

Talle meeldib väga eesti keel selle vokaalirohkuse pärast.{{lisa viide}}

Tema sünninimi on Daniel Paul Corney, nime Tammet võttis ta eesti keelest, sest nimi kõlab hästi.{{lisa viide}}

Daniel Tammet koostab [[tehiskeel]]t [[mänti keel]]t, millel on ühisjooni soome ja eesti keelega. Näiteks mänti keeles on sõnad, nagu ''päike'' – 'päike', ''ema'' – 'ema', ''päive'' – 'päev', ''ela'' – 'elu'. 

Eesti keeles on ilmunud Daniel Tammeti mälestusteraamat &quot;Sündinud sinisel päeval&quot; (&quot;Born on a Blue Day&quot;), tõlkinud [[Lia Rajandi]], [[Eesti Päevalehe Kirjastus]], [[Tallinn]] [[2007]], 244 lk.

==Välislingid==
* [http://www.optimnem.co.uk/ Daniel Tammeti] koduleht
* [http://web.archive.org/web/20060925203400/http://www.wisconsinmedicalsociety.org/savant/tammet.cfm Dokumentaalfilm &quot;Brain Man&quot;]

{{JÄRJESTA:Tammet, Daniel}}
[[Kategooria:Suurbritannia inimesed]]
[[Kategooria:Sündinud 1979]]</text>
      <sha1>c21p12jghn0xvdmoyqw1njxesyn8ikz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lootos</title>
    <ns>0</ns>
    <id>54953</id>
    <revision>
      <id>7203919</id>
      <parentid>6966884</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T16:51:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Mütoloogia ja sümboolika */</comment>
      <origin>7203919</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4864" sha1="1ofj2fyn0s53q4th8r7w8lmnwbdd691" xml:space="preserve">
{{See artikkel| räägib lootose perekonnast; lootoseks ehk lootoslilleks võidakse nimetada ka [[egiptuse lootos]]t ja [[sinine vesiroos|sinist vesiroosi]]; asendi kohta vaata artiklit [[Lootosasend]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}}{{viita}}

[[Pilt:Fleur de lotus.jpg|pisi|[[India]] lootose õis]]
'''Lootos''' (ka '''lootoslill'''; ladinakeelne nimetus ''Nelumbo'') on [[taimed]]e [[perekond (bioloogia)|perekond]] [[lootoselised|lootoseliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonnas]].
 
Perekonnas on kaks liiki: [[ameerika lootos]] ehk kollane lootos ning [[india lootos]], mis on [[India]] ja [[Vietnam]]i{{lisa viide}} [[rahvuslill]].

Lootos näeb üsna [[vesiroos]]i moodi välja, ent nad ei ole lähedalt sugulased: nad kuuluvad samasse [[klass (bioloogia)|klassi]], aga eri sugukondadesse. Kõige lihtsam on neid eristada [[leht]]ede või [[vili|vilja]] järgi.

==Mütoloogia ja sümboolika==
[[Antiikaeg|Antiikajal]] nimetati lootoseks mitmesuguseid taimi, näiteks [[egiptuse lootos]]t ja india lootost, [[mesikas|mesikat]] ja mõnd puuliiki. Vesiroosi [[õiepung]]a ja [[õis|õie]] kujutist on kreeka ja rooma kunstis sageli kasutatud [[ornament|ornamendi]], näiteks [[anteemion|lootospalmettornamendi]] loomisel.

[[Vanakreeka mütoloogia]]s elasid [[Liibüa]]s [[Suur Syrt|Suure]] ja [[Väike Syrt|Väikese Syrdi]] rannikul [[lotofaagid]] ('lootoseõgijad'). Kes oli sealseid lootosi söönud, ei tahtnud enam iial sellelt maalt lahkuda.

'''Nefertem''' (oli kas [[Ptah]]i ja [[Sehmet]]i või Ptahi ja [[Bast]]i poeg). Teda on joonistatud kui suletuttidega kroonitud meest, kes mõnikord seisab ka [[lõvi]] seljas. Mõnedel maalidel on tal lõvi pea ja [[muumia]] keha. Varastel aegadel [[sümbol]]iseeris teda lootoseõis, ta oli hea lõhna ehk [[aroom]]i jumal (nagu öeldakse Püramiiditekstis, &quot;ta on lootoseõis [[Ra (jumal)|Ra]] nina juures&quot;). (Egiptus)

== Sinine lootos ==
Lillekest, mis leiti [[Egiptus]]e püramiididest ja [[Tutanhamon]]i hauakambrist [[1922]]. aastal, peeti samuti lootoseks, ehkki seda on nimetatud ka Niiluse liiliaks. Tegelikult oli see [[sinine vesiroos]] (''Nymphaea caerulea''), mitte lootos. Väidetakse, et sinine Niiluse lilleke sisaldab uimastit [[apomorfiin]]i, millel on psühhoaktiivne toime.

== Ikonograafias ==
[[Budistlik ikonograafia]] eristab kolme värvi lootost.
*'''[[Valge lootoslill]]'''
*'''[[Roosa lootoslill]]'''
*'''[[Sinine lootoslill]]''' – sinist lootost kujutatakse [[thanka]]del tavaliselt kahekordse krooniga, krussis õielehtedega, meenutades enam [[Hiina]] [[peoon]]e,

[[Mandzushri]]l on see raamatu ehk teksti virna peal ja [[Tārā]] hoiab samasugust lootoslille peos.

[[Tiibet]]i [[budism]]is on [[thanka]]del esineva sinise lootoslille nimetuseks [[utpala]] või [[nilopala]] ja kujutatakse neid lootoseid küllalt vabas vormis, võib öelda, et [[tiibetlased]] on lootoslillest loonud puht [[stiliseeritud]] kujutise ajapikku, sest [[Tiibet]]is lootos ei kasva. Ainuke väljapääs olukorrast, kui lille oli vaja maalida, kuid lille ennast polnud käepärast, oli seda lootoslille endale ette [[kujustada]] ehk kujutada ja tänu sajandite jooksul kunstnike kujutlusvõimele muutus ta thankadel, tihti suure pussaka lille sarnaseks. Troonitagusel [[ornament]]aalkompositsioonil võib lootos välja näha nagu [[Brüsseli kapsas]]. Omaette klassi moodustavad thankadel [[lootostroon]]id.

*'''Jumalused ja lootosed'''

Vanas [[Egiptus]]es seostati lootost jumalatega. Lootos-istmel ehk [[troon]]il istuvat [[Horus]]t seostatakse Pühaliku Vaikusega, [[Horus]] oli [[Isis]]e ja [[Osiris]]e poeg, kutsuti [[Horus]]seks, kes juhib kahe silmaga, mis tähendab '''Vaikiv Tarkus''' ja '''Kaalutlev meel'''. Seetõttu olid Egiptuses levinud ja populaarsed Horuse silma kujulised amuletid. [[Horus]]e vasak silm sümboliseerib [[Kuu]]d ja parem [[Päike]]st. Tema isa, kultusejumalus [[Osiris]], kes on allilma valitseja, armastab lootostega poseerida. Lootosvanikuid seostatakse Egiptuses ka suremise ja matustega. Lootosõis pandi kaasa muumiale reisiks teise ilma ja sealt edasi uude ellu. Lootosevanikuid riputati templite kaunistuseks matuste ajal, samuti majadele. Lootosõie motiiv on kasutusel olnud [[dekoratiiv]]-elemendina [[Egiptus]]es, kus ta sümboliseerib surma ja taassünni printsiipi.

Lootost seostatakse veel [[Nefertem]]iga [[Heliopolis]]e (Heliopolis – Päikeselinn) [[Päikese jumalus]]ega, kes jookseb igal hommikul välja lootoslillest. Tema sündis ürgsest algaegade veest, samuti nagu lootoski.

[[Nefertem]]i valitseda on lõhnad ja sinine [[vesiroos]]. Lõhnade uimastav mõju meie meeltele on tema teene. Tal on sinistest lootostest kroon peas.

==Välislingid==
*[http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=6454 India lootos (''Nelumbo nucifera'')]

[[Kategooria:Budism]]
[[Kategooria:Lootoselised]]

[[id:Nelumbonaceae]]
[[es:Nelumbonaceae]]</text>
      <sha1>1ofj2fyn0s53q4th8r7w8lmnwbdd691</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Suur-Soome idee</title>
    <ns>0</ns>
    <id>55590</id>
    <revision>
      <id>7204198</id>
      <parentid>6670011</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T08:28:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7204198</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4687" sha1="fp6ad9mw1v5ds9xe9y9mog5dv06c2hz" xml:space="preserve">{{viita}} {{Toimeta|aasta=2024|kuu=juuni}}
[[Pilt:Suur-Suomen_kartta.png|pisi| Suur-Soome moodustamiseks [[Soome]]le lisatavad alad.&lt;br&gt;sinakashall – [[Ida-Karjala]]&lt;br&gt;tumesinine – [[Eesti]] ja [[Ingerimaa]]&lt;br&gt;roheline – osa [[Finnmark|Finnmargist]]&lt;br&gt;lilla – osa [[Tornio jõgi|Tornio jõe]] orust&lt;br&gt;Soome piirid on kaardil kujutatud nii [[Tartu rahuleping]]u [[1920]] kui [[Pariisi rahuleping (1947)|Pariisi rahuleping]]u [[1947]] järgselt. ]]

'''Suur-Soome''' ([[soome keel]]es: Suur-Suomi) oli idee, mis sündis maa [[Põlisrahvas|põlisasukatele]] tagastamise poliitika liikumiste hulgas ning väljendas [[Euroopa]] [[rahvuslus]]e [[Soome]] vormi enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]]. Selle järgi pidid ühinema [[Soome]], teised [[soomlased|soomlaste]], sealhulgas [[ingerisoomlased|ingerisoomlaste]] asualad ning [[eestlased|eestlaste]] ja [[kveenid]]e asualad. Suur-Soome idee kaotas populaarsuse ning mõju [[1917]]. aastal ning kaotas poolehoiu pärast [[Jätkusõda]] ja Teist maailmasõda. Suur-Soome ideed kandis ja levitas aastail [[1922]]–[[1944]] tegutsenud [[Akadeemiline Karjala Selts]] (Akateeminen Karjala-Seura).

Suur-Soome idee populaarseim versioon oli ühendada Soomega piirnevad alad, kus elasid soomlased ja [[karjalased]]. Mõned idee pooldajad lisasid ka [[Ingerimaa]], [[Eesti]], [[Finnmark|Põhja-Finnmargi]] ja [[Tornio jõgi|Tornio jõe]] oru.

Mõnedes utoopilistes või naljatavates nägemustes taheti ühendada kogu ala [[Põhjalaht|Põhjalahest]] kuni [[Uurali mäestik]]uni ning ka kaugemad [[Lääne-Siber]]i alad, kus [[Soome-ugri keeled|soome-ugri keelte]] kõnelejad elavad ka tänapäeval.

Suur-Soome ideed on kasutanud 1930. aastatel Venemaa eriteenistused soome-ugri vähemuste haritlaste vastastes protsessides süüdistuste fabritseerimiseks, näiteks udmurdi kirjanik [[Kuzebai Gerd]] mõisteti süüdi ja represseeriti selliste süüdistuste alusel. Venemaa ajakirjanduses viidatakse Suur-Soome ideele tänapäevalgi, radikaalid on seda tarvitanud soome-ugri ohu tõestamiseks.

Suur-Soome idee pooldaja [[Eesti]]s oli [[Konstantin Päts]], kes tegi korduvalt ettepanekuid [[Eesti–Soome liitriik|Eesti-Soome ühisriigi]] loomiseks.&lt;ref&gt;{{netiviide | url = https://estofilia.finland.ee/2018/01/pe-svinhufvud.html | pealkiri = Pehr Evind Svinhufvud | väljaanne = Estofilia | aeg = 2018 | koht = Tallinn | väljaandja = Soome suursaatkond | vaadatud = 18.05.2018 | keel = et | arhiivimisaeg = 14.05.2024 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20240514215539/https://estofilia.finland.ee/2018/01/pe-svinhufvud.html | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;

[[Jätkusõda|Jätkusõja]]s vallutas Soome 1941. aasta oktoobri alguseks [[Petroskoi]]. Algas Karjala soomestamine (Юкка Куломаа... lk 185, 235). Slaavlaste tarvis rajati 6 koonduslaagrit, linna uueks nimeks sai kapten Eino Leskineni ettepanekul [[Äänislinna]]. 1942. aasta aprillis tähistas Akadeemiline Karjala Selts seal oma 20. tegevusaastat. Osales üle 300 noore ohvitseri, kelle idee oli ühendada Soomega Ida-Karjala ja ka kõik sugulusrahvad. Pärast okupantide taganemist 27. juunil 1944 kannab linn oma ajaloolist nimekuju [[Petrozavodsk]] (Peetritehas) ja Suur-Soome idee vaibus (Юкка Куломаа... lk 197, 201, 226).

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==

*[[Aleksander Kaasik]] [http://www.apollo.ee/e-raamat-vabaduse-motteis-karjalas.html &quot;Vabaduse mõtteis Karjalas&quot;] ISBN 978-9949-30-997-9
*[http://catalog.hathitrust.org/Record/006026775 Jukka Kulomaa&quot;Äänislinna: Petroskoin suomalaismiehityksen vuodet 1941-1944.&quot; SHS Helsinki, 1989]
*  [http://elibrary.karelia.ru/book.shtml?id=16182 Юкка Куломаа &quot;Финская оккупация Петрозаводска.&quot;Verso&quot; Петрозаводск, 2006]

==Allikad==
*[http://www.youtube.com/watch?v=LFtR0znJhQc Soome sõjaväekroonika 1941]
*  [http://rupor.sampo.ru/topic/36415 Soome okupatsioon lõpp]

==Sõjad 20. sajandi alguses==
Pärast [[Soome]] iseseisvumist 1917. aastal, [[Oktoobrirevolutsioon]]i ja [[Venemaa|Vene]] kodusõda, peeti [[Soome]]st ida poole jäänud [[Soome-ugri keeled|soomeugrilastega]] asustatud alasid ebastabiilseteks ning rahvuslikku aktivismi soosivateks. Mõned [[Soome]] vabatahtlikud viisid läbi operatsioone [[Venemaa]] territooriumil. Neid tegevusi ja [[Soome]] vabatahtlike osavõttu [[Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] ([[1918]]–[[1920]]) nimetatakse [[Soome]] ajaloos mõistega ''heimosodat'' (hõimusõjad).
* [[Talvesõda]] [[30. november]] [[1939]] – [[13. märts]] [[1940]]
* [[Jätkusõda]] [[25. juuni]], [[1941]] – [[19. september]], [[1944]]

[[Kategooria:Soome]]
[[Kategooria:20. sajand Soomes]]</text>
      <sha1>fp6ad9mw1v5ds9xe9y9mog5dv06c2hz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Saint Paul (Minnesota)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>56959</id>
    <revision>
      <id>7204096</id>
      <parentid>6663903</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:13:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204096</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="831" sha1="gbzabsfl14q9v5zzsji025bx00uh4ae" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Saint Paul
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = inglise | nimi1 = Saint Paul
|  pilt = Saint paul mn.jpg
|  lipp = Flag of Saint Paul, Minnesota.svg
|  lipu_link = [[Saint Pauli lipp]]
|  vapp = Seal of Saint Paul, Minnesota.gif
|  vapi_link = [[Saint Pauli pitsat]]
|  pindala = 
|  elanikke =  
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Saint Paul''' on [[USA]] [[Minnesota|Minnesota osariigi]] [[pealinn]]. Asub [[Mississippi|Mississippi jõe]] kaldal. Saint Paul on [[Minneapolis]]ega kokku kasvanud.

Saint Paulis tegutsev jäähokimeeskond [[Minnesota Wild]] mängib [[NHL]]-is.

== Viited ==
{{viited}}

==Vaata ka==
*[[Minneapolise kogudus]]
*[[Xcel Energy Center]]

==Välislingid==
{{commons|Saint Paul, Minnesota}}
*[http://www.ci.stpaul.mn.us Linna koduleht]

[[Kategooria:Saint Paul| ]]
[[Kategooria:Minnesota linnad]]</text>
      <sha1>gbzabsfl14q9v5zzsji025bx00uh4ae</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rein Raud</title>
    <ns>0</ns>
    <id>57634</id>
    <revision>
      <id>7203839</id>
      <parentid>7194227</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T12:10:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-41832-20</username>
        <id>234310</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tegevus kirjanikuna */</comment>
      <origin>7203839</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11976" sha1="4f47cy1r2d9dtxrwvdevy34vylz2ocs" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2008}}
[[Fail:Rein Raud 2021. aasta Kirjandustänava festivalil.jpg|pisi|Rein Raud 2021. aasta Kirjandustänava festivalil]]
[[Pilt:ReinRaud2007.jpg|pisi|Rein Raud [[2007]]. aastal]]

'''Rein Raud''' (sündinud [[21. detsember|21. detsembril]] [[1961]] [[Tallinn]]as) on eesti [[kirjanik]], kultuuriteoreetik ja [[japanistika|japanist]]. Olnud [[Tallinna Ülikool]]i [[rektor]] (2006–2011).

Eesti Päevaleht nimetas 2015. aastal Rein Rauda Eesti kõige mõjukamaks inimeseks hariduse ja teaduse valdkonnas.&lt;ref name=&quot;GaL34&quot; /&gt;

==Haridus==
Raud lõpetas [[1980]]. aastal [[Tallinna 7. keskkool]]i. Aastatel 1980–[[1985]] õppis ta [[Leningradi ülikool]]is jaapani filoloogiat. [[1988]]. aastal jätkas ta õpinguid [[Helsingi ülikool]]is; 1993. aastal sai ta filosoofialitsentsiaadi kraadi (Lic. Phil) ning 1994. aastal filosoofiadoktori kraadi. Väitekirja &quot;The Role of Poetry in Classical Japanese Literature: A Code and Discursivity Analysis&quot; on avaldanud Eesti Humanitaarinstituut.&lt;ref name=&quot;Fh1DE&quot; /&gt;

==Karjäär==
[[1989]]–[[1998]] oli Raud [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudi]] kolleegiumi esimees, aastast 2005 on ta samas professor ning [[2012]]–2015 juhtivteadur. [[1995]]-2016 on ta [[Helsingi Ülikool]]i [[jaapani keel]]e ja [[jaapani kultuur|kultuuri]] professor. [[Tallinna Ülikool]]is on ta olnud [[kultuuriteooria]] ja [[Aasia kultuurilugu|Aasia kultuuriloo]] [[professor]] ning aastast 2015 töötab ta seal vanemteadurina.&lt;ref name=&quot;xso2a&quot; /&gt;

[[13. veebruar]]il [[2006]] valiti Rein Raud Tallinna Ülikooli rektoriks. Valimiskogus hääletas tema poolt 61 ja vastaskandidaat [[Andres Kollist]]i poolt 37 valimiskogu liiget. Erapooletuks jäi 2 valimiskogu liiget.&lt;ref name=&quot;B11FV&quot; /&gt; Raua ametiaeg rektorina lõppes 2011. aastal.

==Tegevus kirjanikuna==
Raud on kirjutanud mitu ilukirjandusteost. [[1990]]. aastal avaldas ta ajaloolise romaani &quot;Kaupo&quot;, mis käsitleb muinasliivlaste vanema elu ja tegevust. [[1991]]. aastal ilmus seiklusromaan &quot;Ratsanik Melchior&quot; (teine trükk [[2016]]), mida on peetud Eesti üheks silmapaistvamaks [[imeulme]] romaaniks.

2005. aastal võitis Raua romaan &quot;Hector ja Bernard&quot; (Tallinn: Tuum 2004, ISBN 9985-802-73-X) [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]].&lt;ref name=&quot;8L6kP&quot; /&gt;

Raud on kirjutanud ka müütilise spagetivesterni &quot;Vend&quot; (Tallinn: Tuum 2008), mis sisaldab viiteid [[Alessandro Baricco]]le ja [[Clint Eastwood]]ile.&lt;ref name=&quot;1653r&quot; /&gt; See räägib eikusagilt tulevast salapärasest võõrast, kes tuleb oma õde hädast välja aitama. Teose stiil on poeetiline, tegelased arhetüüpsed. &quot;Vend&quot; pälvis 2009. aasta [[Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind|Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna]].&lt;ref name=&quot;zFUQO&quot; /&gt;

Aastal 2011 ilmus tema sulest romaan &quot;Hotell Amalfi&quot;, mis räägib isekast sisekujundajast, kes saab ühel päeval kentsakatelt tegelastelt tellimuse kujundada parim hotell maailmas.

2012. aastal ilmus Raual mahukas romaan &quot;Rekonstruktsioon&quot;. See on tõlgitud ka soome ja taani keelde.

Aastal 2015 ilmus postmodernistlik &quot;Täiusliku lause surm&quot;, spiooniromaan traagilisest armastusloost nõukogude aja lõpus.

2017 ilmus romaan &quot;Viimane kustutab tule&quot; ja 2021 &quot;Päikesekiri&quot;. 2023. aastal ilmunud romaan &quot;[[Katkurong]]&quot; pälvis [[A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia|A. H. Tammsaare kirjanduspreemia]] ja [[Virumaa kirjandusauhind|Virumaa kirjandusauhinna]].

==Tegevus publitsistina==
Raud on avaldanud arvukalt artikleid [[ajakirjandus]]es. [[2002]]. aastal avaldas ta Eesti Päevalehes poleemikat ning vastuväiteid tekitanud [[USA|Ameerika Ühendriike]] kritiseeriva artiklisarja, mille eest sai aasta parima arvamusloo auhinna.&lt;ref name=&quot;ldRGE&quot; /&gt; 1999. aastal, pärast seda, kui [[Postimees]] kaotas ära kultuurileheküljed, saatis Raud 10 allkirjaga kirja [[PEN]]-klubi [[Norra]] osakonnale. Postimehe omanikust Norra kontserni [[Schibsted]] kritiseeriti seetõttu nii Norra kui ka [[Leedu]] ajakirjanduses.&lt;ref name=&quot;eRarb&quot; /&gt;

==Tunnustus==
*[[2001]] – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|3441}}&lt;/ref&gt;
*2004 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (&quot;Hector ja Bernard&quot;) 
*[[2007]] – [[Läti Ülikool]]i audoktor 
*[[2009]] – [[Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind]] (&quot;Vend&quot;) 
*[[2011]] – [[Vytautas Suure Ülikool]]i audoktor 
*2011 – Jaapani keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirtega 
*[[2012]] – [[Tallinna Ülikooli teenetemärk]] 
*[[2012]] – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] („Rekonstruktsioon”) 
*[[2013]] – [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] (&quot;Ja tuleb kord&quot;) 
*[[2013]] – [[Tallinna Ülikooli kirjandusauhind]] ([[Dante Alighieri]] &quot;Vita Nova&quot; tõlge) 
*[[2016]] – [[stipendium &quot;Ela ja sära&quot;]] 
*[[2023]] – [[Virumaa kirjandusauhind]] romaani &quot;Katkurong&quot; eest

==Tsitaadid==
*&quot;[[Eetika]] kursuses leidub teema &quot;[[Kümme käsku]] – kas universaalsed elamise seadused?&quot;. Kui õppekava oleks vähegi tasakaalustatud, ei saaks niisugust küsimust esitada, sest ainuke ususalliv vastus sellele saab olla EI, ja nii oleksid [[kristlus]] ning [[judaism]] asetatud halba valgusse. /--/ Sest esimene pool kümnest käsust (2 Mo 20: 2–17) ei ole kuidagi seotud universaalse [[moraal]]iga, vaid on nõue jälgida ranget ideoloogilist doktriini ja erineb selles mõttes oluliselt näiteks [[budism]]i viiest ettekirjutusest (''[[pancasila]]''), mis inimeste uskumustele mingeid ettekirjutusi ei esita. Kriitikat võiks jätkata veel päris pikalt, ehkki ka nende näidete varal peaks olema selge, et tegemist on kristlust propageeriva ning seda teistest uskudest kõrgemale asetava õppekavaga. Ning kui see kohustuslikus korras koolidesse jõuaks, oleks olukord umbes sarnane, kui ühiskonna- ja riigiõpetust arendaksid koolides eranditult näiteks Kesk- või Reformierakonna liikmed.&quot;&lt;ref name=&quot;KsFA5&quot; /&gt;
*&quot;[K]ultuur kui niisugune ei seisne [[tabu]]de ja keeldude negatiivses süsteemis, ta isegi ei toetu sellele. Kultuur põhineb positiivsel – väärtuste, vaadete ja uskumuste süsteemil, mida tema kandjad peavad õigeks, isegi kui see väljastpoolt vaadates näib väärivat kriitikat. See süsteem ei ole staatiline, sest peab igal hetkel andma oma kandjatele vastuseid küsimustele, mis aitavad neil oma maailma mõtestada. Kui ta oma ülesannetega enam toime ei tule, siis peab ta muutuma.&quot; &lt;ref name=&quot;zCUwL&quot; /&gt;

==Olulisemad akadeemilised teosed==
*''The Role of Poetry in Classical Japanese Literature: A Code and Discursivity Analysis.'' Tallinn: Eesti Humanitaarinstituut, 1994.
*''Cultural Policy in Estonia.'' Strasbourg: Council of Europe, 1997. Koos [[Mikko Lagerspetz]]iga.
*''Japan and Asian Modernities.'' London: Kegan Paul, 2007. Toimetaja.
*''Classical Japanese Philosophy.'' (Frontiers of Japanese Philosophy Series, vol.7) Nagoya: Nanzan Institute of Religion and Culture, 2010. Toimetaja, koos [[James Heisig]]iga
* &quot;Mis on kultuur? Sissejuhatus kultuuriteooriatesse&quot; [[Tallinna Ülikooli Kirjastus]], 2013, 464 lk.
*''Practices of Selfhood.'' Cambridge: Polity Press, 2015. Koos [[Zygmunt Bauman]]iga. Eesti keeles &quot;Iseduse praktikad&quot;, tõlkinud [[Olavi Teppan]], [[Tallinna Ülikooli Kirjastus]], 2016, 228 lk.
*''Meaning in Action: Outline of an Integral Theory of Culture.'' Cambridge: Polity Press, 2016.

==Isiklikku&lt;ref name=&quot;eRarb&quot; /&gt;==
Rein Raua vanemad olid kirjanikud [[Aino Pervik]] ja [[Eno Raud]]. Tema vend on muusik ja raadioajakirjanik [[Mihkel Raud]] ning õde on kunstnik ja lastekirjanik [[Piret Raud]].

Ta on abielus [[Rosita Raud|Rosita Rauaga]] ning neil on kaks last: poeg Juhan (sünd. 1988) ja tütar Laura Liina (sünd. 1994).

Raud on tuntud [[polüglott|polüglotina]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://arhiiv.err.ee/vaata/11523|pealkiri=Keelehuvi: Keelehuvi. Rein Raud|väljaanne=ERR|aeg=15.10.1980|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;GaL34&quot;&gt;[http://epl.delfi.ee/news/mojukad/mojukate-edetabel-haridus-ja-teadusrahvas?id=73175081 &quot;Mõjukate edetabel. Haridus- ja teadusrahvas&quot;] Eesti Päevaleht, 11. detsember 2015&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Fh1DE&quot;&gt;EHI veebilehelt pärinev CV, https://web.archive.org/web/20070609142330/http://www.ehi.ee/dokumendid/cv/Raud.PDF#search=%22rein%20raud%22 (PDF)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xso2a&quot;&gt;{{ETIS}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;B11FV&quot;&gt;Üliõpilasleht. &quot;Tallinna Ülikooli rektoriks sai Rein Raud.&quot; http://yliopilasleht.ee/197/tallinna-ulikooli-rektoriks-sai-rein-raud/{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8L6kP&quot;&gt;&quot;Preemiaid said Rein Raud, fs, Mart Kivastik.&quot; [http://www.epl.ee/artikkel/287354] Eesti Päevaleht 15.03.2005&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1653r&quot;&gt;http://www.postimees.ee/?id=55503&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zFUQO&quot;&gt;http://www.epl.ee/artikkel/460941&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ldRGE&quot;&gt;Rein Raud: &quot;Teateid olematust punkrist.&quot;[http://www.epl.ee/artikkel/240634] Eesti Päevaleht, [[17. juuli]] [[2003]]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eRarb&quot;&gt;[[Kalev Kesküla]]: &quot;Rein Raud norib rahavõimuga tüli&quot;. [https://web.archive.org/web/20060104023811/http://www.ekspress.ee/Arhiiv/1999/45/aosa/Persoon.html] Eesti Ekspress Online [[11. november]] [[1999]]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KsFA5&quot;&gt;Rein Raud. &quot;Usk jäägu eraasjaks.&quot; [http://www.epl.ee/artikkel/308017] Eesti Päevaleht 22.12.2005&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zCUwL&quot;&gt;Rein Raud. &quot;Tabud ja vastutus.&quot; [http://www.epl.ee/artikkel/302590] Eesti Päevaleht 11.10.2005&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
{{Commons|Category:Rein Raud}}
{{Vikitsitaadid}}
* {{ETIS}}
* [http://www.reinraud.com Rein Raua ingliskeelne koduleht]
*[[Ööülikool]]: Rein Raud, [http://www.ylikool.ee/et/13/rein_raud &quot;Ruumi mõiste.&quot;]
* Rein Raud saates &quot;[[Kukul külas]]&quot;, 22. september 2002, [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2002-09-22_13-05.wma 1. osa], [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2002-09-22_14-05.wma 2. osa]
* [http://www.epl.ee/artikkel/446775 &quot;Rein Raud: Venemaa bluff ja Gruusia aus viga&quot;] Eesti Päevaleht, 31. oktoober 2008
* [http://www.epl.ee/artikkel/448238 &quot;Rein Raud: Eesti võimalus ja loov eneseiroonia&quot;] Eesti Päevaleht, 13. november 2008
* [http://www.postimees.ee/?id=49446 &quot;Rein Raud: jõuga ühte või vabal tahtel kokku&quot;] Postimees, 17. november 2008
* [http://www.postimees.ee/?id=55503 &quot;Rein Raud räägib oma uuest romaanist &quot;Vend&quot; ja muust ka&quot;] Postimees, 6. detsember 2008
* [[Kaarel Kressa]]. [http://www.epl.ee/artikkel/453916 &quot;Rein Raua &quot;Vend&quot; räägib vabaduse tagasivõitmisest&quot;] Eesti Päevaleht, 3. jaanuar 2009
* [[Jan Kaus]]. [http://www.postimees.ee/?id=94176 &quot;Võimust lahtiütlemise jõud&quot;] Postimees, 14. märts 2009
*[http://www.epl.ee/artikkel/476793 &quot;REIN RAUD: Teadmise tulevik&quot;] Eesti Päevaleht, 1. september 2009
* [http://www.epl.ee/artikkel/478423 &quot;REIN RAUD: Eesti ülikooli idee&quot;] Eesti Päevaleht, 22. september 2009
* [http://www.epl.ee/artikkel/575096 &quot;Rein Raud. Pariisi ja Praha kevad&quot;] Eesti Päevaleht, 16. aprill 2010
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/65180064 &quot;Rein Raud: Back in the USSR&quot;] Eesti Päevaleht, 29. oktoober 2012
* Teele Tammeorg: [https://epl.delfi.ee/artikkel/73173283 &quot;Kõrgete nõudmistega teravmeelne intellektuaal Rein Raud&quot;] Eesti Päevaleht, 11. detsember 2015
* 27. aprill 2018, 23:59, [https://arvamus.postimees.ee/4479118/rein-raud-sotsiaalsed-konstruktsioonid-ja-poliitiline-tegelikkus Rein Raud: sotsiaalsed konstruktsioonid ja poliitiline tegelikkus]

{{JÄRJESTA:Raud, Rein}}
[[Kategooria:Eesti kultuuriteoreetikud]]
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli rektorid]]
[[Kategooria:Eesti polüglotid]]
[[Kategooria:Eesti tõlkijad]]
[[Kategooria:Eesti orientalistid]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli professorid]]
[[Kategooria:Peterburi ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Helsingi ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Läti Ülikooli audoktorid]]
[[Kategooria:Sündinud 1961]]</text>
      <sha1>4f47cy1r2d9dtxrwvdevy34vylz2ocs</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nurtu-Nõlva</title>
    <ns>0</ns>
    <id>58532</id>
    <revision>
      <id>7204285</id>
      <parentid>3973042</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T11:44:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <origin>7204285</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="489" sha1="e8usfqn896slcdxxmc5yd25jxhvchih" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Nurtu-Nõlva
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Rapla
}}

'''Nurtu-Nõlva''' (1977–1997 ''Nurtu'') on [[küla]]  [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]].

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
[https://velise.ee/kuelad/27-nurtu-nolva Velise kultuuri ja hariduse selts: Nurtu-Nõlva küla]. [Küla ja talude ajalugu]. Vaadatud 29.07.2026.{{Märjamaa vald}}

[[Kategooria:Märjamaa vald]]
[[Kategooria:Rapla maakonna külad]]</text>
      <sha1>e8usfqn896slcdxxmc5yd25jxhvchih</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Väävelhape</title>
    <ns>0</ns>
    <id>60086</id>
    <revision>
      <id>7204252</id>
      <parentid>7137908</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T10:51:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Rulakarbes</username>
        <id>164113</id>
      </contributor>
      <origin>7204252</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3755" sha1="7fwxhtbe9zwuujh369m4ovmd8r2uojo" xml:space="preserve">{{toimeta|kuup=aprill 2006}}
{{Keemiline aine
| nimetus = Väävelhape
| pilt = Sulphuric acid 96 percent extra pure.jpg
| pildilaius = 200px
| pildiallkiri = 96% väävelhappe vesilahus
| valem = H&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;SO&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;
| välimus = värvuseta vedelik
| mass = 98,079
| sulamistemperatuur = 10
| keemistemperatuur = 337
| tihedus = 1840
| lahustuvus = seguneb veega igas vahekorras
| suu = võib vigastada seedeelundeid
| nahk = võib põhjustada tõsiseid söövitushaavu, arme, plekke jms
| silmad = võib kahjustada nägemist
}}

[[Pilt:Roses des Sables Tunisie.jpg|thumb|Kips on väävelhappe hüdraaditud kaltsiumisool]]
'''Väävelhape''' (valemiga H&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;SO&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;) on anorgaaniline hape, tema [[anhüdriid]] on [[vääveltrioksiid]]. Väävelhape on tugev hape, mille kasutamisel tuleb olla ettevaatlik. Väävelhape on kõikide [[sulfaat]]ide lähtehape. Väävelhapet tuntakse ka &quot;lõngaõli&quot; ja &quot;akuhappena&quot;. Väävelhappe soolad kandsid eesti rahva hulgas nimetusi &quot;[[kübaramust]]&quot; ja &quot;sinine silmakivi&quot;. Väävelhape on enimtoodetud kemikaal.

==Omadused==
Väävelhape on tugev, kaheprootoniline [[hapnikhape]], mis eraldab happejäägina [[liitanioon]]i SO&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;&lt;sup&gt;2–&lt;/sup&gt;. 

Väävelhape sulamistemperatuur on 10 °C ja keemistemperatuur 337 °C. Üle 300 °C juures hakkab väävelhape lagunema, moodustades [[vääveltrioksiid|vääveltrioksiidi]] ja [[vesi|vett]].

Väävelhape on suure tihedusega õlikas vedelik, väga hea elektrijuhtivuse ja suure dielektrilise läbitavusega.&lt;ref&gt;Karik, H., &amp; Truus, K. (2003). ''Elementide keemia.'' Tallinn: Kirjastus Ilo. lk 483&lt;/ref&gt;

Väävelhape on tetraeedrilise struktuuriga.

Väävelhape lahustub vees väga [[Eksotermiline reaktsioon|eksotermiliselt]], liiga kiirel valamisel võib vesi minna keema. Väävelhapet tuleb lahjendamisel valada ettevaatlikult vette, mitte vastupidi, et happe kontsentratsioon vees kasvaks aeglaselt.
[[Fail:Sulfuric acid.svg|pisi|Väävelhappe molekulstruktuur]]

==Tootmine== 
Väävelhapet toodetakse vitrioli- ja (tina)pliikambri- (mõlemad ajaloolised) ning kontakt- või topeltkontaktmenetlusel. 

Väävelhappe vanim tootmismenetlus on vitriolimenetlus. Selle avastasid ja seda rakendasid 13. sajandil alkeemikud. Vitriolid on sulfaadid, mida saab üsna kergesti termiliselt lagundada vääveltrioksiidiks ja [[metallioksiid]]iks.  

Apteeker ja keemik [[Johann Rudolf Glauber]] (1604–1670) konstrueeris maailma esimese väävelhappe[[manufaktuur]]i, mis umbes 1650. aastal tootis [[Nordhausen]]is ([[Harz]]is – [[Saksamaa]]l) väävelhapet. Tema teene on [[naatriumsulfaat|naatriumsulfaadi]] – toonase nimetusega glaubrisoola, nüüdse nimetusega mõrusoola – meditsiinilise lahtistava toime avastamine ja tootmise alustamine.  

==Tähtsamad ühendid==
* Soolad:
** [[vasksulfaat]] ([[vasevitriol]]) CuSO&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;·5H&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;O
** [[kaltsiumsulfaat]] ([[kips]], [[alabaster]], [[anhüdriit]]) CaSO&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;
** [[baariumsulfaat]] (barüüt, ''Schwerspat'') BaSO&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;
** [[alaun]] Al[K(SO&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;)&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;]·12H&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;O
** [[aluminiit]] 
** [[raudsulfaat]] ([[rauavitriol]]) FeSO&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;·7H&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;O
** [[naatriumsulfaat]] (mõrusool)
** [[Tsinksulfaat|Valge vitriol]] ZnSO&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;·5H&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;O
* [[Estrid]]:
** [[dimetüülsulfaat]] ([[lahusti]], väga mürgine)

== Väävelhape looduses ==
Väävelhape on [[Happesademed|happevihmade]], kus ta tekib õhku sattuvad vääveldioksiidi oksüdeerimisel koos hüdreerumisega:

2SO&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt; + O&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt; + 2H&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;O → 2H&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;SO&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;

Väävelhapet leidub ka [[Veenuse atmosfäär|Veenuse pilvedes]].

==Vaata ka==
*[[Piraajalahus]]

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Anorgaanilised happed]]</text>
      <sha1>7fwxhtbe9zwuujh369m4ovmd8r2uojo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Inda</title>
    <ns>0</ns>
    <id>61838</id>
    <revision>
      <id>7204266</id>
      <parentid>3973003</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T11:12:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <origin>7204266</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="674" sha1="1mya3bhfd0rytvhttn8p3dkpx65ar57" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Inda
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Rapla
}}
'''Inda''' on [[küla]]  [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]].

Külanimena tekkinud tõenäoliselt XIX sajandi lõpul.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Seeland |eesnimi=Sergei |pealkiri=Velise valla ajaloost |aasta=2005 |koht=Pärnu-Jaagupi |lehekülg=373}}&lt;/ref&gt; Külanimi põhineb talunimel (1850 ''Inda'').&lt;ref&gt;Rahvusarhiiv, EAA.1864.1.46:307, L 308p.&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==

*[https://velise.ee/kuelad/15-inda Inda küla taludest ja ajaloost]

{{Märjamaa vald}}

[[Kategooria:Märjamaa vald]]
[[Kategooria:Rapla maakonna külad]]</text>
      <sha1>1mya3bhfd0rytvhttn8p3dkpx65ar57</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204274</id>
      <parentid>7204266</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T11:24:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <origin>7204274</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="748" sha1="gz5rnfsbzmngjifrdl9pkz32ksr2cnj" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Inda
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Rapla
}}
'''Inda''' on [[küla]]  [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]].

Külanimena tekkinud tõenäoliselt XIX sajandi lõpul.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Seeland |eesnimi=Sergei |pealkiri=Velise valla ajaloost |aasta=2005 |koht=Pärnu-Jaagupi |lehekülg=373}}&lt;/ref&gt; Külanimi põhineb talunimel (1850 ''Inda'').&lt;ref&gt;Rahvusarhiiv, [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.1.46:307?228,854,450,138,0 EAA.1864.1.46:307], L 308p.&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==

*[https://velise.ee/kuelad/15-inda Inda küla taludest ja ajaloost]

{{Märjamaa vald}}

[[Kategooria:Märjamaa vald]]
[[Kategooria:Rapla maakonna külad]]</text>
      <sha1>gz5rnfsbzmngjifrdl9pkz32ksr2cnj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Käriselja</title>
    <ns>0</ns>
    <id>61839</id>
    <revision>
      <id>7204280</id>
      <parentid>3973022</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T11:38:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <origin>7204280</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="832" sha1="l5byegv6t4soeeizuhpmkk1h1drmdhl" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Käriselja
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Rapla
}}
'''Käriselja''' (kirjakeeles varem ka '''Kärisilla''' või '''Kärissilla''') on [[küla]]  [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]].

Käriselja laane servale rajati 1739. aastaks metsavahikoht, mis jäi peagi tühjaks ning asustati taas 1820. aastail. Esimeste talude rajamine hakkas 1881.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Seeland |eesnimi=Sergei |pealkiri=Velise valla ajaloost |aasta=2005 |koht=Pärnu-Jaagupi |lehekülg=389-390}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==

*[https://velise.ee/kuelad/23-kaerisilla Velise kultuuri ja hariduse selts: Käriselja küla]. [Küla ja talude ajalugu]. Vaadatud 29.07.2026.

{{Märjamaa vald}}

[[Kategooria:Märjamaa vald]]
[[Kategooria:Rapla maakonna külad]]</text>
      <sha1>l5byegv6t4soeeizuhpmkk1h1drmdhl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kohtru</title>
    <ns>0</ns>
    <id>61842</id>
    <revision>
      <id>7204281</id>
      <parentid>3973016</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T11:40:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <origin>7204281</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="520" sha1="8pmlqjv2cfiuyqq1bz75btlasau4xo0" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Kohtru
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Rapla
}}
'''Kohtru''' on [[küla]]  [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]. Asub [[Kohtru jõgi|Kohtru jõe]] ääres.

==Vaata ka==
*[[Kohtru jõgi]]

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==

*[https://velise.ee/kuelad/22-kohtru Velise kultuuri ja hariduse selts: Kohtru küla]. [Küla ja talude ajalugu]. Vaadatud 29.07.2026.

{{Märjamaa vald}}

[[Kategooria:Märjamaa vald]]
[[Kategooria:Rapla maakonna külad]]</text>
      <sha1>8pmlqjv2cfiuyqq1bz75btlasau4xo0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Velise-Nõlva</title>
    <ns>0</ns>
    <id>61990</id>
    <revision>
      <id>7204303</id>
      <parentid>3973091</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T11:58:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <origin>7204303</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="762" sha1="gll1fvp3k3m7lnttje00rrrtbsvvhtb" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Velise-Nõlva
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Rapla
}}
'''Velise-Nõlva''' on [[küla]]  [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]].

Külast lõunas paiknevatele heinamaadele rajati saunaküla, mida hakati kutsuma Röövli külaks. Hiljem liideti talud Velise-Nõlva külaga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Röövli küla. |url=https://velise.ee/kuelad/34-roeoevli |vaadatud=29.07.2026 |väljaanne=Velise kultuuri ja hariduse selts}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
[https://velise.ee/kuelad/34-roeoevli Velise kultuuri ja hariduse selts: Röövli küla.] [Küla ja talude ajalugu]. Vaadatud 29.07.2026.{{Märjamaa vald}}

[[Kategooria:Märjamaa vald]]
[[Kategooria:Rapla maakonna külad]]</text>
      <sha1>gll1fvp3k3m7lnttje00rrrtbsvvhtb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Paisumaa</title>
    <ns>0</ns>
    <id>61993</id>
    <revision>
      <id>7204289</id>
      <parentid>3973055</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T11:46:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204289</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="449" sha1="rd4cy1o0sw1ew0q65n719mh2htxi7lr" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Paisumaa
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Rapla
}}
'''Paisumaa''' on [[küla]]  [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]].

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
[https://velise.ee/kuelad/30-paisumaa Velise kultuuri ja hariduse selts: Paisumaa küla]. [Küla ja talude ajalugu]. Vaadatud 29.07.2026.{{Märjamaa vald}}

[[Kategooria:Märjamaa vald]]
[[Kategooria:Rapla maakonna külad]]</text>
      <sha1>rd4cy1o0sw1ew0q65n719mh2htxi7lr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mäliste</title>
    <ns>0</ns>
    <id>61994</id>
    <revision>
      <id>7204282</id>
      <parentid>3973036</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T11:42:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <origin>7204282</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="452" sha1="sf297taxe3wn2s8p6jdz75pjzxb6848" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Mäliste
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Rapla
}}
'''Mäliste''' on [[küla]]  [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]].

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://velise.ee/kuelad/25-maeliste Velise kultuuri ja hariduse selts: Mäliste küla]. [Küla ja talude ajalugu]. Vaadatud 29.07.2026.

{{Märjamaa vald}}

[[Kategooria:Märjamaa vald]]
[[Kategooria:Rapla maakonna külad]]</text>
      <sha1>sf297taxe3wn2s8p6jdz75pjzxb6848</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nurme (Märjamaa)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>62058</id>
    <revision>
      <id>7204284</id>
      <parentid>3973041</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T11:43:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204284</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="437" sha1="8l2yfizhyrkqd0px99k43mc35ay4v6g" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Nurme
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Rapla
}}
'''Nurme''' on [[küla]]  [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]].

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
[https://velise.ee/kuelad/26-nurme Velise kultuuri ja hariduse selts: Nurme küla]. [Küla ja talude ajalugu]. Vaadatud 29.07.2026.{{Märjamaa vald}}

[[Kategooria:Märjamaa vald]]
[[Kategooria:Rapla maakonna külad]]</text>
      <sha1>8l2yfizhyrkqd0px99k43mc35ay4v6g</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aleksander Nevski katedraal</title>
    <ns>0</ns>
    <id>62226</id>
    <revision>
      <id>7204257</id>
      <parentid>7169098</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T11:07:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <origin>7204257</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8376" sha1="mnjc14y6a3ka6tq27zro7yncbd9cjyl" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib kirikust Tallinnas; Sofias asuva kiriku kohta vaata artiklit [[Aleksander Nevski katedraal (Sofia)]]; [[Aleksander Nevski katedraal (Varssavi)]];
teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Aleksander Nevski kirik]]}}
{{Kirik
|nimi            = Aleksander Nevski katedraal
|pilt            = Aleksander Nevski peakirik1.jpg
|pildiallkiri    = 
|riik            = [[Eesti]]
|asukoht         = [[Tallinn]], [[Harju maakond]]
|ehituse algus   = 1894
|ehituse lõpp    = 1900
|esmamainimine   =
|laiendatud      = 
|kuuluvus        = 
|laiuskoord      = 59/26/9
|pikkuskoord     = 24/44/21.7
|kaart           = pind
}}

'''Püha Aleksander Nevski katedraal''' (täispikk nimi ''Tallinna Neeva Vaga Õigeusulise Suurvürsti Aleksandri peakirik'', lühendatult ''Neeva Aleksandri peakirik'') on [[Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik]]u [[Stauropegia|stavropigiaalne]] õigeusu kirik Tallinnas [[Toompea]]l aadressil [[Lossi plats]] 10.

Kirik on antud rendile [[Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik]]ule. Kirikut kasutab [[Tallinna Aleksander Nevski Stavropigiaalne kogudus]].

== Ajalugu ==
[[Fail:Catedral de Alejandro Nevsky, Tallin, Estonia, 2012-08-11, DD 46.JPG|pisi|left|Aleksander Nevski katedraal. [[Diego Delso]] foto 2012. aastast]]
Aleksander Nevski peakirik ehitati [[Eestimaa kubermang]]u kuberneri [[Sergei Šahhovskoi]] algatusel otse [[Toompea loss]]i vastu (mis oli sel ajal [[Eestimaa kuberner]]i residents) kohale, kus oli park ilupuude ja roosipõõsastega.&lt;ref&gt;Toompea katedraali tekkimislugu. Kaja, 16. oktoober 1928, nr 243, lk 4&lt;/ref&gt; Veel 1864. aastal oli samas paigas Toompea turg (''Dom Markt'').&lt;ref name=&quot;Kaja 1928&quot;&gt;Katedraali ümber. Kaja, 18. oktoober 1928, nr 245, lk 5&lt;/ref&gt; Kuberner vürst Šahhovskoi nõudis, et &quot;merelt ja maalt säraks kõrgel üle Tallinna vene peakiriku rist kui õigeusu võidu tunnus&quot;.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/kaja/1928/10/12/1/3 Toompea Vene kirik lammutamisele]. Kaja, 12. oktoober 1928, nr 240, lk 1&lt;/ref&gt; Maa kuulus [[Tallinna linnavalitsus]]ele, kellelt keegi kiriku ehitamiseks luba ei küsinud.&lt;ref name=&quot;Kaja 1928&quot;/&gt;

Peakiriku ehitamiseks korraldati ülevenemaaline korjandus, vallavanematel lubati selle heaks ära anda isegi oma kaelaskantavad ametimärgid. Vene kirikuarhitektuurist lähtunud [[historitsism|historitsistlikus]] stiilis pühakoja ehitust alustati 1894. aastal ja see valmis 1900. aastal, arhitekt oli [[Mihhail Preobraženski]]. Peakirik on saanud nime [[Novgorodi vürst]]i [[Aleksander Nevski]] järgi.{{lisa viide}}

Kuni 1900. aastani oli [[õigeusu kirik]]u peakirik (katedraal) [[Õigeusu kirik Eestis|Eestis]] [[Tallinna Issanda Muutmise peakirik]], Aleksander Nevski katedraali valmimise järel, läks senine [[Tallinna Issanda Muutmise peakiriku kogudus|Tallinna Issanda Muutmise peakiriku]] venelaste kogudus üle Aleksander Nevski katedraali.{{lisa viide}}

Kiriku tornis on Tallinna võimsaim kirikukellade ansambel, 11 kella hulgas on ka 15 tonni kaaluv kell.

1928. aastal arutas [[Riigikogu]] ettepanekut kirik lammutada, kuna Eesti ei kuulunud enam Venemaale ja kirikuhoone sümboliseeris paljudele [[Venestamine|venestamist]], kuid see kutsus esile õigeusklike rahvusvahelise protesti ja Riigikogu ei kiitnud seda eelnõu heaks. Sarnaseid üleskutseid esitati ajakirjanduses ka hiljem, näiteks 1936. ja 1938. aastal. Leiti, et kiriku [[sibulkuppel|sibulkuplid]] ei sobi Tallinna kui vana [[hansalinn]]a [[arhitektuur]]iga.{{lisa viide}}

1936. aastal vahetas senine [[Tallinna Aleksander Nevski kogudus|Tallinna Aleksander Nevski vene kogudus]] kiriku [[Tallinna Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna kirik|eesti Siimeoni]] kogudusega, ühtlasi sai kirik Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliidi esinduskirikuks ja nimetati Aleksandri peakirikuks. Vene koguduse lahkumisjumalateenistus toimus 6. detsembril 1936.&lt;ref&gt;Toompea vene kirik eestlaste kätte. Rahvaleht, 7. detsember 1936, nr 143, lk 8.&lt;/ref&gt;

Alates 2022. aastast on vastusena Venemaa sissetungile Ukrainasse taas päevakorrale tõstetud ka Nevski katedraali lammutamise või teisaldamise küsimus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-10-01 |pealkiri=Juku-Kalle Raid: mida teha Nevski-nimelise sibulakuuriga Toompeal? |url=https://arvamus.postimees.ee/7866404/juku-kalle-raid-mida-teha-nevski-nimelise-sibulakuuriga-toompeal |vaadatud=2025-03-21 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Nurmoja |eesnimi=Jaanus |kuupäev=10. mai 2024 |pealkiri=Jaanus Nurmoja: Sibula-Sanja jääb Aljošaks kuubis, seda ei muuda miski omaks ja vanalinna sobivaks |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120291960/jaanus-nurmoja-sibula-sanja-jaab-aljosaks-kuubis-seda-ei-muuda-miski-omaks-ja-vanalinna-sobivaks |vaadatud=2025-03-21 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2025-03-21 |pealkiri=JAANUS NURMOJA &amp;#10217; Vene füüreri uus temp tegi lõplikult selgeks: ülemsibulad peavad Toompealt kaduma |keel=et |väljaanne=Arvamus |url=https://arvamus.postimees.ee/8214938/jaanus-nurmoja-vene-fuureri-uus-temp-tegi-loplikult-selgeks-ulemsibulad-peavad-toompealt-kaduma |vaadatud=2025-04-06}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=HINGE VAESUSEST {{!}} Vahur Luhtsalu: kumb rikub vaadet enam – Nevski katedraal või pilvelõhkujad? |url=https://www.ohtuleht.ee/1128253/hinge-vaesusest-vahur-luhtsalu-kumb-rikub-vaadet-enam-nevski-katedraal-voi-pilvelohkujad |vaadatud=2025-04-06 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

&lt;gallery&gt;
Vaade Pikast jalast Püha Aleksander Nevski katedraalile, AM N05954.jpg|Vaade Pikast jalast Aleksander Nevski katedraalile 1930. aastatel
CH-NB - Estland, Tallinn (Reval)- Alexander-Newski-Kathedrale - Annemarie Schwarzenbach - SLA-Schwarzenbach-A-5-16-029.jpg|Aleksander Nevski katedraal 1937. aastal
Таллинн.Собор Александра Невского..jpg|Aleksander Nevski katedraal 1972. aastal
Pikk Hermann ja Aleksander Nevski katedraal Niguliste kiriku tornist 1974.jpg|Pikk Hermann ja Nevski katedraal [[Niguliste kirik]]u tornist 1974. aastal
Aleksander Nevski katedraal lõunasuunalt.JPG|Aleksander Nevski katedraal 2015. aastal
&lt;/gallery&gt;

== Kogudus ==
Tallinna Aleksandri kogudust teenisid:
* ülempreester [[Simeon (Popov)|Simeon Popov]], 30. aprill 1900 – 4. september 1909, koguduse esimene ülempreester Tallinna Püha Neeva-Aleksandri katedraalkirikus&lt;ref&gt;[https://www.eoc.ee/vaimulik/popov-simeon/ POPOV Simeon Joanni p], www.eoc.ee&lt;/ref&gt;
* ...
* ülempreester [[Konstantin Gustavson]] (1873–1942), [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]u Tallinna Püha Neeva Aleksandri koguduses 1940 – 14. juuli 1942
* preester/ülempreester [[Aleksander Jürisson]] EAÕK Tallinna Püha Neeva-Aleksandri koguduses 3. detsember 1943 – 20. september 1944
* ülempreester [[Konstantin Kokla]] EAÕK Tallinna Püha Neeva- Aleksandri katedraalkiriku [[Tallinna Andrease kogudus]]es 20. september 1944 – 2. mai 1945
* preester/ülempreester [[Vladimir Blagoveštšenski]] EAÕK Tallinna Püha Neeva Aleksandri koguduses 13. september 1946 – 1. juuli 1947
* kogudust hooldav ülempreester [[Dionissi Samon]] EAÕK Tallinna Püha Neeva-Aleksandri peakiriku Tallinna Püha Andrease koguduses 1. märts – 15. september 1947, Andrease koguduse viimane preester
* ülempreester Tallinna Joann Alfred Meltsaar / Miltrop Püha Neeva-Aleksandri koguduses 1966 – 1. juuni 1973

&lt;gallery&gt;
Fail:Tallinn asv2022-04 img35 Alexander Nevsky Cathedral.jpg
Fail:Alexander Nevski Church - cupolas.jpg
Fail:Alexander Nevsky Cathedral in Tallinn1.JPG
Fail:Catedral de Alejandro Nevsky, Tallin, Estonia, 2012-08-05, DD 20.JPG
&lt;/gallery&gt;

== Vaata ka ==
* [[Aleksander Nevski kabel]]
* [[Tallinna Aleksander Nevski kalmistu kirik]]
* [[Tallinna Aleksander Nevski kalmistu]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat|Alexander Nevsky Cathedral, Tallinn}}
* {{kultuurimälestis}}
* [https://www.baltioigeusk.com/cathedral PÜHA ALEKSANDER NEVSKI KATEDRAAL TALLINNAS] religiooniloo portaalis [https://www.baltioigeusk.com/ „Balti õigeusk“] 
* [[Kalmar Ulm]][http://www.postimees.ee/?id=131209&amp;print=1 : &quot;Toompea säravad kuldkuplid&quot;], 13. juuni 2009, ajalehe Postimees lisa &quot;Arvamus ja kultuur&quot; nr 103, lk 6.
* [https://www.ohtuleht.ee/99621 Isa Sergij: &quot;Katedraal on kõigile avatud.&quot;], [[SL Õhtuleht]] 2. detsember 2000

[[Kategooria:Toompea]]
[[Kategooria:Tallinna õigeusu kirikud]]</text>
      <sha1>mnjc14y6a3ka6tq27zro7yncbd9cjyl</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204260</id>
      <parentid>7204257</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T11:09:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <origin>7204260</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8420" sha1="ggd74g4tn7l1fzk4xitdvxk8wt50ic3" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib kirikust Tallinnas; Sofias asuva kiriku kohta vaata artiklit [[Aleksander Nevski katedraal (Sofia)]]; Varssavis asuva kiriku kohta vaata artiklit [[Aleksander Nevski katedraal (Varssavi)]];
teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Aleksander Nevski kirik]]}}
{{Kirik
|nimi            = Aleksander Nevski katedraal
|pilt            = Aleksander Nevski peakirik1.jpg
|pildiallkiri    = 
|riik            = [[Eesti]]
|asukoht         = [[Tallinn]], [[Harju maakond]]
|ehituse algus   = 1894
|ehituse lõpp    = 1900
|esmamainimine   =
|laiendatud      = 
|kuuluvus        = 
|laiuskoord      = 59/26/9
|pikkuskoord     = 24/44/21.7
|kaart           = pind
}}

'''Püha Aleksander Nevski katedraal''' (täispikk nimi ''Tallinna Neeva Vaga Õigeusulise Suurvürsti Aleksandri peakirik'', lühendatult ''Neeva Aleksandri peakirik'') on [[Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik]]u [[Stauropegia|stavropigiaalne]] õigeusu kirik Tallinnas [[Toompea]]l aadressil [[Lossi plats]] 10.

Kirik on antud rendile [[Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik]]ule. Kirikut kasutab [[Tallinna Aleksander Nevski Stavropigiaalne kogudus]].

== Ajalugu ==
[[Fail:Catedral de Alejandro Nevsky, Tallin, Estonia, 2012-08-11, DD 46.JPG|pisi|left|Aleksander Nevski katedraal. [[Diego Delso]] foto 2012. aastast]]
Aleksander Nevski peakirik ehitati [[Eestimaa kubermang]]u kuberneri [[Sergei Šahhovskoi]] algatusel otse [[Toompea loss]]i vastu (mis oli sel ajal [[Eestimaa kuberner]]i residents) kohale, kus oli park ilupuude ja roosipõõsastega.&lt;ref&gt;Toompea katedraali tekkimislugu. Kaja, 16. oktoober 1928, nr 243, lk 4&lt;/ref&gt; Veel 1864. aastal oli samas paigas Toompea turg (''Dom Markt'').&lt;ref name=&quot;Kaja 1928&quot;&gt;Katedraali ümber. Kaja, 18. oktoober 1928, nr 245, lk 5&lt;/ref&gt; Kuberner vürst Šahhovskoi nõudis, et &quot;merelt ja maalt säraks kõrgel üle Tallinna vene peakiriku rist kui õigeusu võidu tunnus&quot;.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/kaja/1928/10/12/1/3 Toompea Vene kirik lammutamisele]. Kaja, 12. oktoober 1928, nr 240, lk 1&lt;/ref&gt; Maa kuulus [[Tallinna linnavalitsus]]ele, kellelt keegi kiriku ehitamiseks luba ei küsinud.&lt;ref name=&quot;Kaja 1928&quot;/&gt;

Peakiriku ehitamiseks korraldati ülevenemaaline korjandus, vallavanematel lubati selle heaks ära anda isegi oma kaelaskantavad ametimärgid. Vene kirikuarhitektuurist lähtunud [[historitsism|historitsistlikus]] stiilis pühakoja ehitust alustati 1894. aastal ja see valmis 1900. aastal, arhitekt oli [[Mihhail Preobraženski]]. Peakirik on saanud nime [[Novgorodi vürst]]i [[Aleksander Nevski]] järgi.{{lisa viide}}

Kuni 1900. aastani oli [[õigeusu kirik]]u peakirik (katedraal) [[Õigeusu kirik Eestis|Eestis]] [[Tallinna Issanda Muutmise peakirik]], Aleksander Nevski katedraali valmimise järel, läks senine [[Tallinna Issanda Muutmise peakiriku kogudus|Tallinna Issanda Muutmise peakiriku]] venelaste kogudus üle Aleksander Nevski katedraali.{{lisa viide}}

Kiriku tornis on Tallinna võimsaim kirikukellade ansambel, 11 kella hulgas on ka 15 tonni kaaluv kell.

1928. aastal arutas [[Riigikogu]] ettepanekut kirik lammutada, kuna Eesti ei kuulunud enam Venemaale ja kirikuhoone sümboliseeris paljudele [[Venestamine|venestamist]], kuid see kutsus esile õigeusklike rahvusvahelise protesti ja Riigikogu ei kiitnud seda eelnõu heaks. Sarnaseid üleskutseid esitati ajakirjanduses ka hiljem, näiteks 1936. ja 1938. aastal. Leiti, et kiriku [[sibulkuppel|sibulkuplid]] ei sobi Tallinna kui vana [[hansalinn]]a [[arhitektuur]]iga.{{lisa viide}}

1936. aastal vahetas senine [[Tallinna Aleksander Nevski kogudus|Tallinna Aleksander Nevski vene kogudus]] kiriku [[Tallinna Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna kirik|eesti Siimeoni]] kogudusega, ühtlasi sai kirik Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliidi esinduskirikuks ja nimetati Aleksandri peakirikuks. Vene koguduse lahkumisjumalateenistus toimus 6. detsembril 1936.&lt;ref&gt;Toompea vene kirik eestlaste kätte. Rahvaleht, 7. detsember 1936, nr 143, lk 8.&lt;/ref&gt;

Alates 2022. aastast on vastusena Venemaa sissetungile Ukrainasse taas päevakorrale tõstetud ka Nevski katedraali lammutamise või teisaldamise küsimus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-10-01 |pealkiri=Juku-Kalle Raid: mida teha Nevski-nimelise sibulakuuriga Toompeal? |url=https://arvamus.postimees.ee/7866404/juku-kalle-raid-mida-teha-nevski-nimelise-sibulakuuriga-toompeal |vaadatud=2025-03-21 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Nurmoja |eesnimi=Jaanus |kuupäev=10. mai 2024 |pealkiri=Jaanus Nurmoja: Sibula-Sanja jääb Aljošaks kuubis, seda ei muuda miski omaks ja vanalinna sobivaks |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120291960/jaanus-nurmoja-sibula-sanja-jaab-aljosaks-kuubis-seda-ei-muuda-miski-omaks-ja-vanalinna-sobivaks |vaadatud=2025-03-21 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2025-03-21 |pealkiri=JAANUS NURMOJA &amp;#10217; Vene füüreri uus temp tegi lõplikult selgeks: ülemsibulad peavad Toompealt kaduma |keel=et |väljaanne=Arvamus |url=https://arvamus.postimees.ee/8214938/jaanus-nurmoja-vene-fuureri-uus-temp-tegi-loplikult-selgeks-ulemsibulad-peavad-toompealt-kaduma |vaadatud=2025-04-06}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=HINGE VAESUSEST {{!}} Vahur Luhtsalu: kumb rikub vaadet enam – Nevski katedraal või pilvelõhkujad? |url=https://www.ohtuleht.ee/1128253/hinge-vaesusest-vahur-luhtsalu-kumb-rikub-vaadet-enam-nevski-katedraal-voi-pilvelohkujad |vaadatud=2025-04-06 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

&lt;gallery&gt;
Vaade Pikast jalast Püha Aleksander Nevski katedraalile, AM N05954.jpg|Vaade Pikast jalast Aleksander Nevski katedraalile 1930. aastatel
CH-NB - Estland, Tallinn (Reval)- Alexander-Newski-Kathedrale - Annemarie Schwarzenbach - SLA-Schwarzenbach-A-5-16-029.jpg|Aleksander Nevski katedraal 1937. aastal
Таллинн.Собор Александра Невского..jpg|Aleksander Nevski katedraal 1972. aastal
Pikk Hermann ja Aleksander Nevski katedraal Niguliste kiriku tornist 1974.jpg|Pikk Hermann ja Nevski katedraal [[Niguliste kirik]]u tornist 1974. aastal
Aleksander Nevski katedraal lõunasuunalt.JPG|Aleksander Nevski katedraal 2015. aastal
&lt;/gallery&gt;

== Kogudus ==
Tallinna Aleksandri kogudust teenisid:
* ülempreester [[Simeon (Popov)|Simeon Popov]], 30. aprill 1900 – 4. september 1909, koguduse esimene ülempreester Tallinna Püha Neeva-Aleksandri katedraalkirikus&lt;ref&gt;[https://www.eoc.ee/vaimulik/popov-simeon/ POPOV Simeon Joanni p], www.eoc.ee&lt;/ref&gt;
* ...
* ülempreester [[Konstantin Gustavson]] (1873–1942), [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]u Tallinna Püha Neeva Aleksandri koguduses 1940 – 14. juuli 1942
* preester/ülempreester [[Aleksander Jürisson]] EAÕK Tallinna Püha Neeva-Aleksandri koguduses 3. detsember 1943 – 20. september 1944
* ülempreester [[Konstantin Kokla]] EAÕK Tallinna Püha Neeva- Aleksandri katedraalkiriku [[Tallinna Andrease kogudus]]es 20. september 1944 – 2. mai 1945
* preester/ülempreester [[Vladimir Blagoveštšenski]] EAÕK Tallinna Püha Neeva Aleksandri koguduses 13. september 1946 – 1. juuli 1947
* kogudust hooldav ülempreester [[Dionissi Samon]] EAÕK Tallinna Püha Neeva-Aleksandri peakiriku Tallinna Püha Andrease koguduses 1. märts – 15. september 1947, Andrease koguduse viimane preester
* ülempreester Tallinna Joann Alfred Meltsaar / Miltrop Püha Neeva-Aleksandri koguduses 1966 – 1. juuni 1973

&lt;gallery&gt;
Fail:Tallinn asv2022-04 img35 Alexander Nevsky Cathedral.jpg
Fail:Alexander Nevski Church - cupolas.jpg
Fail:Alexander Nevsky Cathedral in Tallinn1.JPG
Fail:Catedral de Alejandro Nevsky, Tallin, Estonia, 2012-08-05, DD 20.JPG
&lt;/gallery&gt;

== Vaata ka ==
* [[Aleksander Nevski kabel]]
* [[Tallinna Aleksander Nevski kalmistu kirik]]
* [[Tallinna Aleksander Nevski kalmistu]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat|Alexander Nevsky Cathedral, Tallinn}}
* {{kultuurimälestis}}
* [https://www.baltioigeusk.com/cathedral PÜHA ALEKSANDER NEVSKI KATEDRAAL TALLINNAS] religiooniloo portaalis [https://www.baltioigeusk.com/ „Balti õigeusk“] 
* [[Kalmar Ulm]][http://www.postimees.ee/?id=131209&amp;print=1 : &quot;Toompea säravad kuldkuplid&quot;], 13. juuni 2009, ajalehe Postimees lisa &quot;Arvamus ja kultuur&quot; nr 103, lk 6.
* [https://www.ohtuleht.ee/99621 Isa Sergij: &quot;Katedraal on kõigile avatud.&quot;], [[SL Õhtuleht]] 2. detsember 2000

[[Kategooria:Toompea]]
[[Kategooria:Tallinna õigeusu kirikud]]</text>
      <sha1>ggd74g4tn7l1fzk4xitdvxk8wt50ic3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204261</id>
      <parentid>7204260</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T11:10:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <origin>7204261</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8420" sha1="fg39lw0mlm0bafjzienwscot7sg0g8b" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib kirikust Tallinnas; Sofias asuva kiriku kohta vaata artiklit [[Aleksander Nevski katedraal (Sofia)]]; Varssavis asuva kiriku kohta vaata artiklit [[Aleksander Nevski katedraal (Varssavi)]]; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Aleksander Nevski kirik]]}}
{{Kirik
|nimi            = Aleksander Nevski katedraal
|pilt            = Aleksander Nevski peakirik1.jpg
|pildiallkiri    = 
|riik            = [[Eesti]]
|asukoht         = [[Tallinn]], [[Harju maakond]]
|ehituse algus   = 1894
|ehituse lõpp    = 1900
|esmamainimine   =
|laiendatud      = 
|kuuluvus        = 
|laiuskoord      = 59/26/9
|pikkuskoord     = 24/44/21.7
|kaart           = pind
}}

'''Püha Aleksander Nevski katedraal''' (täispikk nimi ''Tallinna Neeva Vaga Õigeusulise Suurvürsti Aleksandri peakirik'', lühendatult ''Neeva Aleksandri peakirik'') on [[Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik]]u [[Stauropegia|stavropigiaalne]] õigeusu kirik Tallinnas [[Toompea]]l aadressil [[Lossi plats]] 10.

Kirik on antud rendile [[Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik]]ule. Kirikut kasutab [[Tallinna Aleksander Nevski Stavropigiaalne kogudus]].

== Ajalugu ==
[[Fail:Catedral de Alejandro Nevsky, Tallin, Estonia, 2012-08-11, DD 46.JPG|pisi|left|Aleksander Nevski katedraal. [[Diego Delso]] foto 2012. aastast]]
Aleksander Nevski peakirik ehitati [[Eestimaa kubermang]]u kuberneri [[Sergei Šahhovskoi]] algatusel otse [[Toompea loss]]i vastu (mis oli sel ajal [[Eestimaa kuberner]]i residents) kohale, kus oli park ilupuude ja roosipõõsastega.&lt;ref&gt;Toompea katedraali tekkimislugu. Kaja, 16. oktoober 1928, nr 243, lk 4&lt;/ref&gt; Veel 1864. aastal oli samas paigas Toompea turg (''Dom Markt'').&lt;ref name=&quot;Kaja 1928&quot;&gt;Katedraali ümber. Kaja, 18. oktoober 1928, nr 245, lk 5&lt;/ref&gt; Kuberner vürst Šahhovskoi nõudis, et &quot;merelt ja maalt säraks kõrgel üle Tallinna vene peakiriku rist kui õigeusu võidu tunnus&quot;.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/kaja/1928/10/12/1/3 Toompea Vene kirik lammutamisele]. Kaja, 12. oktoober 1928, nr 240, lk 1&lt;/ref&gt; Maa kuulus [[Tallinna linnavalitsus]]ele, kellelt keegi kiriku ehitamiseks luba ei küsinud.&lt;ref name=&quot;Kaja 1928&quot;/&gt;

Peakiriku ehitamiseks korraldati ülevenemaaline korjandus, vallavanematel lubati selle heaks ära anda isegi oma kaelaskantavad ametimärgid. Vene kirikuarhitektuurist lähtunud [[historitsism|historitsistlikus]] stiilis pühakoja ehitust alustati 1894. aastal ja see valmis 1900. aastal, arhitekt oli [[Mihhail Preobraženski]]. Peakirik on saanud nime [[Novgorodi vürst]]i [[Aleksander Nevski]] järgi.{{lisa viide}}

Kuni 1900. aastani oli [[õigeusu kirik]]u peakirik (katedraal) [[Õigeusu kirik Eestis|Eestis]] [[Tallinna Issanda Muutmise peakirik]], Aleksander Nevski katedraali valmimise järel, läks senine [[Tallinna Issanda Muutmise peakiriku kogudus|Tallinna Issanda Muutmise peakiriku]] venelaste kogudus üle Aleksander Nevski katedraali.{{lisa viide}}

Kiriku tornis on Tallinna võimsaim kirikukellade ansambel, 11 kella hulgas on ka 15 tonni kaaluv kell.

1928. aastal arutas [[Riigikogu]] ettepanekut kirik lammutada, kuna Eesti ei kuulunud enam Venemaale ja kirikuhoone sümboliseeris paljudele [[Venestamine|venestamist]], kuid see kutsus esile õigeusklike rahvusvahelise protesti ja Riigikogu ei kiitnud seda eelnõu heaks. Sarnaseid üleskutseid esitati ajakirjanduses ka hiljem, näiteks 1936. ja 1938. aastal. Leiti, et kiriku [[sibulkuppel|sibulkuplid]] ei sobi Tallinna kui vana [[hansalinn]]a [[arhitektuur]]iga.{{lisa viide}}

1936. aastal vahetas senine [[Tallinna Aleksander Nevski kogudus|Tallinna Aleksander Nevski vene kogudus]] kiriku [[Tallinna Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna kirik|eesti Siimeoni]] kogudusega, ühtlasi sai kirik Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliidi esinduskirikuks ja nimetati Aleksandri peakirikuks. Vene koguduse lahkumisjumalateenistus toimus 6. detsembril 1936.&lt;ref&gt;Toompea vene kirik eestlaste kätte. Rahvaleht, 7. detsember 1936, nr 143, lk 8.&lt;/ref&gt;

Alates 2022. aastast on vastusena Venemaa sissetungile Ukrainasse taas päevakorrale tõstetud ka Nevski katedraali lammutamise või teisaldamise küsimus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-10-01 |pealkiri=Juku-Kalle Raid: mida teha Nevski-nimelise sibulakuuriga Toompeal? |url=https://arvamus.postimees.ee/7866404/juku-kalle-raid-mida-teha-nevski-nimelise-sibulakuuriga-toompeal |vaadatud=2025-03-21 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Nurmoja |eesnimi=Jaanus |kuupäev=10. mai 2024 |pealkiri=Jaanus Nurmoja: Sibula-Sanja jääb Aljošaks kuubis, seda ei muuda miski omaks ja vanalinna sobivaks |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120291960/jaanus-nurmoja-sibula-sanja-jaab-aljosaks-kuubis-seda-ei-muuda-miski-omaks-ja-vanalinna-sobivaks |vaadatud=2025-03-21 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2025-03-21 |pealkiri=JAANUS NURMOJA &amp;#10217; Vene füüreri uus temp tegi lõplikult selgeks: ülemsibulad peavad Toompealt kaduma |keel=et |väljaanne=Arvamus |url=https://arvamus.postimees.ee/8214938/jaanus-nurmoja-vene-fuureri-uus-temp-tegi-loplikult-selgeks-ulemsibulad-peavad-toompealt-kaduma |vaadatud=2025-04-06}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=HINGE VAESUSEST {{!}} Vahur Luhtsalu: kumb rikub vaadet enam – Nevski katedraal või pilvelõhkujad? |url=https://www.ohtuleht.ee/1128253/hinge-vaesusest-vahur-luhtsalu-kumb-rikub-vaadet-enam-nevski-katedraal-voi-pilvelohkujad |vaadatud=2025-04-06 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

&lt;gallery&gt;
Vaade Pikast jalast Püha Aleksander Nevski katedraalile, AM N05954.jpg|Vaade Pikast jalast Aleksander Nevski katedraalile 1930. aastatel
CH-NB - Estland, Tallinn (Reval)- Alexander-Newski-Kathedrale - Annemarie Schwarzenbach - SLA-Schwarzenbach-A-5-16-029.jpg|Aleksander Nevski katedraal 1937. aastal
Таллинн.Собор Александра Невского..jpg|Aleksander Nevski katedraal 1972. aastal
Pikk Hermann ja Aleksander Nevski katedraal Niguliste kiriku tornist 1974.jpg|Pikk Hermann ja Nevski katedraal [[Niguliste kirik]]u tornist 1974. aastal
Aleksander Nevski katedraal lõunasuunalt.JPG|Aleksander Nevski katedraal 2015. aastal
&lt;/gallery&gt;

== Kogudus ==
Tallinna Aleksandri kogudust teenisid:
* ülempreester [[Simeon (Popov)|Simeon Popov]], 30. aprill 1900 – 4. september 1909, koguduse esimene ülempreester Tallinna Püha Neeva-Aleksandri katedraalkirikus&lt;ref&gt;[https://www.eoc.ee/vaimulik/popov-simeon/ POPOV Simeon Joanni p], www.eoc.ee&lt;/ref&gt;
* ...
* ülempreester [[Konstantin Gustavson]] (1873–1942), [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]u Tallinna Püha Neeva Aleksandri koguduses 1940 – 14. juuli 1942
* preester/ülempreester [[Aleksander Jürisson]] EAÕK Tallinna Püha Neeva-Aleksandri koguduses 3. detsember 1943 – 20. september 1944
* ülempreester [[Konstantin Kokla]] EAÕK Tallinna Püha Neeva- Aleksandri katedraalkiriku [[Tallinna Andrease kogudus]]es 20. september 1944 – 2. mai 1945
* preester/ülempreester [[Vladimir Blagoveštšenski]] EAÕK Tallinna Püha Neeva Aleksandri koguduses 13. september 1946 – 1. juuli 1947
* kogudust hooldav ülempreester [[Dionissi Samon]] EAÕK Tallinna Püha Neeva-Aleksandri peakiriku Tallinna Püha Andrease koguduses 1. märts – 15. september 1947, Andrease koguduse viimane preester
* ülempreester Tallinna Joann Alfred Meltsaar / Miltrop Püha Neeva-Aleksandri koguduses 1966 – 1. juuni 1973

&lt;gallery&gt;
Fail:Tallinn asv2022-04 img35 Alexander Nevsky Cathedral.jpg
Fail:Alexander Nevski Church - cupolas.jpg
Fail:Alexander Nevsky Cathedral in Tallinn1.JPG
Fail:Catedral de Alejandro Nevsky, Tallin, Estonia, 2012-08-05, DD 20.JPG
&lt;/gallery&gt;

== Vaata ka ==
* [[Aleksander Nevski kabel]]
* [[Tallinna Aleksander Nevski kalmistu kirik]]
* [[Tallinna Aleksander Nevski kalmistu]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat|Alexander Nevsky Cathedral, Tallinn}}
* {{kultuurimälestis}}
* [https://www.baltioigeusk.com/cathedral PÜHA ALEKSANDER NEVSKI KATEDRAAL TALLINNAS] religiooniloo portaalis [https://www.baltioigeusk.com/ „Balti õigeusk“] 
* [[Kalmar Ulm]][http://www.postimees.ee/?id=131209&amp;print=1 : &quot;Toompea säravad kuldkuplid&quot;], 13. juuni 2009, ajalehe Postimees lisa &quot;Arvamus ja kultuur&quot; nr 103, lk 6.
* [https://www.ohtuleht.ee/99621 Isa Sergij: &quot;Katedraal on kõigile avatud.&quot;], [[SL Õhtuleht]] 2. detsember 2000

[[Kategooria:Toompea]]
[[Kategooria:Tallinna õigeusu kirikud]]</text>
      <sha1>fg39lw0mlm0bafjzienwscot7sg0g8b</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nääri</title>
    <ns>0</ns>
    <id>62246</id>
    <revision>
      <id>7204286</id>
      <parentid>3973045</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T11:45:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204286</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="446" sha1="p79fmaruq01qmv7jfj5xulc0s2yjyka" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Nääri
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Rapla
}}
'''Nääri''' on [[küla]]  [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]. 

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
[https://velise.ee/kuelad/28-naeaeri Velise kultuuri ja hariduse selts: Nääri küla]. [Küla ja talude ajalugu]. Vaadatud 29.07.2026.{{Märjamaa vald}}

[[Kategooria:Märjamaa vald]]
[[Kategooria:Rapla maakonna külad]]</text>
      <sha1>p79fmaruq01qmv7jfj5xulc0s2yjyka</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ojaäärse</title>
    <ns>0</ns>
    <id>62247</id>
    <revision>
      <id>7204288</id>
      <parentid>3973048</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T11:45:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204288</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="457" sha1="7s930ao49fsr74fe7q7xvs715a07lkw" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Ojaäärse
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Rapla
}}
'''Ojaäärse''' on [[küla]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]. 

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
[https://velise.ee/kuelad/29-ojaaeaerse Velise kultuuri ja hariduse selts: Ojaäärse küla]. [Küla ja talude ajalugu]. Vaadatud 29.07.2026.{{Märjamaa vald}}

[[Kategooria:Märjamaa vald]]
[[Kategooria:Rapla maakonna külad]]</text>
      <sha1>7s930ao49fsr74fe7q7xvs715a07lkw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aravere</title>
    <ns>0</ns>
    <id>62251</id>
    <revision>
      <id>7204263</id>
      <parentid>4456441</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T11:10:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <origin>7204263</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="528" sha1="sl8rjm86xh6zeznsqdhcxs4bx979154" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Aravere
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Rapla
}}
'''Aravere''' on [[küla]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]. 

Küla esmamainimine on aastast 1637 (''Harrefer'').&lt;ref&gt;Rahvusarhiiv, EAA.5393.1.24, lk 267.&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[Aravere oja]]
*[[Uhja]] 

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==

*[https://velise.ee/kuelad/14-aravere Aravere küla taludest ja ajaloost]

{{Märjamaa vald}}

[[Kategooria:Märjamaa vald]]
[[Kategooria:Rapla maakonna külad]]</text>
      <sha1>sl8rjm86xh6zeznsqdhcxs4bx979154</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Keskküla (Märjamaa)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>62263</id>
    <revision>
      <id>7204275</id>
      <parentid>3973011</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T11:25:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <origin>7204275</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="775" sha1="3qemq9o0rvn9vqy5nk8wnlhezlz9osf" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Keskküla
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Rapla
}}
'''Keskküla''' on [[küla]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]. 

Küla esmamainimine 1696 (''Kesk Kylla'').&lt;ref&gt;Rahvusarhiiv, [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1.2.C-IV-273:1 EAA.1.2.C-IV-273].&lt;/ref&gt; Külanimi tugineb talunimel (1637 ''Kesckülla Tönniß'').&lt;ref&gt;Rahvusarhiiv, [https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200251583323&amp;ru=841VI1 EAA.5393.1.24], lk 267.&lt;/ref&gt; 

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
[https://velise.ee/kuelad/18-keskkuela Velise kultuuri ja hariduse selts: Keskküla küla]. [Küla ja talude ajalugu]. Vaadatud 29.07.2026.{{Märjamaa vald}}

[[Kategooria:Märjamaa vald]]
[[Kategooria:Rapla maakonna külad]]</text>
      <sha1>3qemq9o0rvn9vqy5nk8wnlhezlz9osf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kiilaspere</title>
    <ns>0</ns>
    <id>62265</id>
    <revision>
      <id>7204277</id>
      <parentid>3973012</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T11:27:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <origin>7204277</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="647" sha1="14ouk6lxuwv4c6m01ksinc9vkle8235" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Kiilaspere
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Rapla
}}
'''Kiilaspere''' on [[küla]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]. 

Külanime esmamainimine oli talunimena (1637 ''Killispo Hanß'').&lt;ref&gt;Rahvusarhiiv, [https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200251583323&amp;ru=841VI1 EAA.5393.1.24], lk 267.&lt;/ref&gt; 

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==

*[https://velise.ee/kuelad/19-kiilaspere Velise kultuuri ja hariduse selts: Kiilaspere küla]. [Küla ja talude ajalugu]. Vaadatud 29.07.2026.

{{Märjamaa vald}}

[[Kategooria:Märjamaa vald]]
[[Kategooria:Rapla maakonna külad]]</text>
      <sha1>14ouk6lxuwv4c6m01ksinc9vkle8235</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Joonia order</title>
    <ns>0</ns>
    <id>63393</id>
    <revision>
      <id>7203861</id>
      <parentid>7203674</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T13:21:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7203861</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1759" sha1="33nqkefvqxgrjxt9gm5f4hl7qno0ks7" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2006}}
[[Pilt:Orden jonico est.gif|thumb|Joonia orderi elemendid]]
'''Joonia stiil''' on üks kolmest [[Vana-Kreeka|vanakreeka]] ([[tempel|templi]])[[arhitektuur]]i stiilist. Teised kaks on [[dooria stiil|Dooria]] ja [[Korintose stiil|Korintose]] stiil.

== Iseloomustus ==
[[Sammas|Samba]] [[kapiteel]]i iseloomustavaks detailiks on allapoole rulli keerduv [[voluut]] ja selle otste vahel paiknev ehisliist, mis kannab oma munakujuliste elementide tõttu [[munavööt|munavöödi]] nimetust.

Talastiku [[friis]] koosneb üleni [[reljeef (kunst)|reljeef]]ist.

== Joonia orderis ehitisi ==
[[Pilt:Athen Erechtheum BW 2017-10-09 13-47-38.jpg|thumb|Erechtheion]]
*  Jumalanna [[Athena Nike tempel|Nike tempel]] [[Ateena akropol]]il
* [[Artemise tempel (Ephesos)|Artemise tempel Ephesoses]]
* [[Heraion|Hera tempel]] [[Sámose saar]]el
* [[Erechtheion]] [[Ateena akropol]]il

Joonia orderi põhiliseks tunnuseks on voluutidega sambakapiteel. Joonia sambaid on kasutatud ka paljude hilisemate ehitiste juures. Näiteks:

* [[Altes Museum]]i hoone [[Berliin]]is. [[Arhitekt]] [[Karl Friedrich Schinkel]].
* [[Raikküla mõis]]ahoone
* [[Berliini Schauspielhaus]] (ooperimaja). Arhitekt Karl Friedrich Schinkel.

== Vaata ka ==
[[Pilt:Colonne-p1040009.jpg|thumb|130px|Joonia kapiteel]]
* [[Dooria order]]
* [[Korintose order]]
* [[Aioolia order]]

== Välislingid ==
* [https://i.pinimg.com/originals/fb/2d/af/fb2daf16a5b02f896cb258c079d6bf31.jpg Illustratsioon: protojoonia ja joonia orderi variatsioonid]

{{commons|Category:Ionic columns|Joonia sambad}}
{{commons|Category:Ionic capitals|Joonia kaoiteelid}}

{{orderid}}
[[Kategooria:Orderid]]
[[Kategooria:Sambad]]
[[Kategooria:Kapiteelid]]
[[Kategooria:Vanakreeka arhitektuur]]</text>
      <sha1>33nqkefvqxgrjxt9gm5f4hl7qno0ks7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Irina Embrich</title>
    <ns>0</ns>
    <id>63490</id>
    <revision>
      <id>7204165</id>
      <parentid>7135077</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T06:47:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Teomees</username>
        <id>97479</id>
      </contributor>
      <origin>7204165</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11501" sha1="mzfvc7xwvi98arso0qa995fbq92l21i" xml:space="preserve">{{Sportlane
| nimi = Irina Embrich
| pilt = Irina Embrich Challenge International de Saint-Maur 2013.jpg
| pildisuurus = 180px
| pildiallkiri = Irina Embrich 2013. aastal
| riik = Eesti
| sünniaeg = {{süv|1980|07|12}}
| sünnikoht = Tallinn
| pikkus    = 
| kaal      = 
| Käelisus  = 
| medalid = 
{{Olümpia1}}
{{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Vehklemine 2020. aasta suveolümpiamängudel|naiskondlik epee]]}}
{{MedalVõistlus|[[Vehklemise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2017. aasta vehklemise maailmameistrivõistlused|2017]]|naiskondlik epee}}
{{Hõbemedal|[[2002. aasta vehklemise maailmameistrivõistlused|2002]]|naiskondlik epee}}
{{Hõbemedal|[[2006. aasta vehklemise maailmameistrivõistlused|2006]]|individuaalne epee}}
{{Hõbemedal|[[2014. aasta vehklemise maailmameistrivõistlused|2014]]|naiskondlik epee}}
{{Hõbemedal|[[2026. aasta vehklemise maailmameistrivõistlused|2026]]|naiskondlik epee}}
{{Pronksmedal|[[2007. aasta vehklemise maailmameistrivõistlused|2007]]|individuaalne epee}}
{{Pronksmedal|[[2025. aasta vehklemise maailmameistrivõistlused|2025]]|individuaalne epee}}
{{MedalVõistlus|[[Vehklemise Euroopa meistrivõistlused|Euroopa meistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2013. aasta vehklemise Euroopa meistrivõistlused|2013]]|naiskondlik epee}}
{{Kuldmedal|[[2016. aasta vehklemise Euroopa meistrivõistlused|2016]]|naiskondlik epee}}
{{Kuldmedal|[[2024. aasta vehklemise Euroopa meistrivõistlused|2024]]|individuaalne epee}}
{{Hõbemedal|[[2003. aasta vehklemise Euroopa meistrivõistlused|2003]]|naiskondlik epee}}
{{Hõbemedal|[[2015. aasta vehklemise Euroopa meistrivõistlused|2015]]|naiskondlik epee}}
{{Pronksmedal|[[2007. aasta vehklemise Euroopa meistrivõistlused|2007]]|individuaalne epee}}
{{Pronksmedal|[[2012. aasta vehklemise Euroopa meistrivõistlused|2012]]|naiskondlik epee}}
{{Pronksmedal|[[2018. aasta vehklemise Euroopa meistrivõistlused|2018]]|naiskondlik epee}}
}}

'''Irina Embrich''' (sündinud [[12. juuli]]l [[1980]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] [[epee]][[vehklemine|vehkleja]], olümpiavõitja naiskondlikus epees (2021).

Ta on pikima eduka tippsportlaskarjääriga Eesti naissportlane: 2026. aasta juulikuuu seisuga on ta tiitlivõistlustelt võitnud 24 aasta jooksul kokku 16 medalit.&lt;ref&gt;Ats Kuldkepp. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120301611/fenomenaalne-embrich-pikendas-medaliketi-23-aastale-ja-kindlustas-eesti-sportlaste-arvestuses-liidrikohta Fenomenaalne Embrich pikendas medaliketi 23 aastale ja kindlustas Eesti sportlaste arvestuses liidrikohta] Delfi Sport, 23.07.2025.&lt;/ref&gt;
 
==Haridus==
Ta on lõpetanud 1998. aastal [[Tallinna 6. Keskkool]]i ning 2004. aastal [[Tallinna Tehnikaülikool]]i keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia erialal.

==Sportlikud saavutused==
Tema esimene treener oli [[Samuil Kaminski]]. Hiljem on tema treenerid olnud [[Nikolai Novosjolov]], [[Anatoli Jasnov]], [[Valeri Romanov]] ja [[Kaido Kaaberma]].

Alates 1998. aastast on Embrich kuulunud Eesti naiste epeekoondisse.&lt;ref name=&quot;irina&quot; /&gt;

Ta on võitnud juunioride maailmameistrivõistlustel 1999. aastal ja juunioride Euroopa meistrivõistlustel 1998. aastal naiskondliku pronksmedali. 1999. aastal võitis ta juunioride Euroopa meistrivõistlustel naiskondlikult ja individuaalarvestuses hõbemedali.

Embrich on individuaalselt neljakordne Eesti meister (2003, 2006, 2007, 2016) ja naiskondlikult tulnud kaheksakordseks Eesti meistriks ajavahemikus 2001–2026.

[[2002]]. aastal võitis Irina Embrich naiskondliku hõbemedali maailmameistrivõistlustel ja [[2003]]. aastal Euroopa meistrivõistlustel. 

[[2006]]. aastal võitis ta maailmameistrivõistlustel individuaalarvestus hõbemedali.

[[2007]]. aastal võitis ta pronksmedali nii Euroopa meistrivõistlustel kui ka maailmameistrivõistlustel.

Võttis [[Nikolai Novosjolov]]i treenerina osa [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008. aasta suveolümpiamängudest]] [[Peking]]is. 

2014. aastal [[Kaasan]]is toimunud maailmameistrivõistlustel võitis ta epees naiskondliku hõbemedali.

2015. aastal võitis ta Šveitsis toimunud Euroopa meistrivõistlustel epees naiskondliku hõbemedali.

[[2016. aasta suveolümpiamängud]]el [[Rio de Janeiro]]s saavutas ta naiskonna koosseisus 4. ja individuaalarvestuses 10. koha. 
[[Fail:Irina Embrich.jpg|pisi|vasakul|Irina Embrich 2023. aasta Euroopa mängudel Krakówis]]
Maailma karikasarja etappidel aastatel 2012–2024 on Embrich tulnud individuaalarvestuses kolme parema hulka 8 korda ja naiskondlikult aastatel 2003–2026 21 korda.&lt;ref name=&quot;irina&quot; /&gt;

Juunis 2018 võitis ta vehklemise EM-il võistkondlikus arvestuses pronksmedali. See oli tema kaheteistkümnes tiitlivõistluste medal, millega ta kerkis olümpiaalal täiskasvanute tiitlivõistlustel võidetud medalite arvu poolest Eesti edukaimaks sportlaseks.&lt;ref&gt;[https://sport.ohtuleht.ee/883755/sarav-irina-embrich-tousis-eesti-tituleerituimaks-sportlaseks Särav! Irina Embrich tõusis Eesti tituleerituimaks sportlaseks]. Õhtuleht.ee, 21. juuni 2018&lt;/ref&gt;

2021. aastal tuli ta [[2020. aasta suveolümpiamängud|Tokyo olümpiamängudel]] Eesti naiskonnaga olümpiavõitjaks. 41-aastaselt sai Embrichist Eesti vanim olümpiavõitja.

2024. aastal tuli ta individuaalarvestuses 43-aastaselt Euroopa meistriks.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1609374506/43-aastane-irina-embrich-tuli-euroopa-meistriks 43-aastane Irina Embrich tuli Euroopa meistriks] ERR Sport, 18.06.2024.&lt;/ref&gt;

[[Hongkong]]is toimunud 2026. aasta maailmameistrivõistlustel võitis ta epees naiskondliku hõbemedali.&lt;ref&gt;[https://sport.delfi.ee/artikkel/120599986/teisipaeva-varahommikul-eesti-epeenaiskond-tahab-lopetada-pikale-veninud-medalipoua Eesti epeenaiskond kaotas MM-i finaalis Itaaliale 30:31] Sport. Delfi, 28. juuli 2026&lt;/ref&gt;

==Treeneritöö ja liikmesus==
2015. aastast on Irina Embrich vehklemisklubi Irem juhatuse liige ja treener (6. kutsetase, 2020), 2019. aastast [[Eesti Olümpiakomitee]] liige ja 2020. aastast Eesti Olümpiakomitee esindajate kogu liige. Ta on Eesti Olümpiakomitee auliige (2022) ja oli [[Eesti Vehklemisliit|Eesti Vehklemisliidu]] juhatuse liige 2021–2025.&lt;ref name=&quot;irina&quot; /&gt;

Ta oli üks Tallinna kui 2025. aasta [[Euroopa spordipealinn]]a saadikuid.&lt;ref&gt;[https://sport.tallinn.ee/et/uudis/otseulekanne-euroopa-spordipealinn-tallinn-2025-avab-kaardid Otseülekanne: Euroopa spordipealinn Tallinn 2025 avab kaardid] Tallinn.ee, 16.10.2024.&lt;/ref&gt;

==Poliitika==
Irina Embrich kuulub 2009. aastast [[Eesti Keskerakond]]a.

Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 2|valimisringkonnas nr 2]] ([[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|Kesklinna]], [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] ja [[Pirita linnaosa|Pirita]] linnaosa) 133 häält ning ei osutunud valituks.

Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Nõmme linnaosa]]s, kogus 217 häält ning ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi (portaal)|Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 29. jaanuar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}&lt;/ref&gt;

== Tunnustus ==
* 2003 – [[Eesti Vabariigi spordipreemia]] (koos [[Olga Aleksejeva]], [[Heidi Rohi]] ja [[Maarika Võsu]]ga, Eesti vehklemise epeenaiskond 2002. aasta vehklemise maailmameistrivõistlustel võistkondliku hõbemedali võitmise eest Eesti vehklemise epeenaiskonna treenerite kollektiiv koosseisus)
* 2008 – Eesti Vabariigi spordipreemia (pronksmedali võitmise eest vehklemise maailma- ja Euroopa meistrivõistlustel 2007. aastal)
* 2013 – [[Tallinna teenetemärk]]
* 2015 – Eesti Vabariigi spordipreemia (koos Julia Beljajeva, Erika Kirpu ja Kristina Kuusega)
* 2018 – Eesti Vabariigi spordipreemia (vehklemise epeenaiskonna liikmed Irina Embrich, Julia Beljajeva, Erika Kirpu ja Kristina Kuusk, kes võitsid 2017. aastal vehklemise MM-il võistkondliku kuldmedali)
* 2019 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|19794}}&lt;/ref&gt;
* 2022 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe II klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/7459149/nemad-saavad-tanavu-president-alar-kariselt-teenetemargi &quot;148 inimest ⟩ Nemad saavad tänavu president Alar Kariselt teenetemärgi&quot;] postimees.ee. 21.2.2022. Vaadatud 22.2.2022.&lt;/ref&gt;
* 2022 – Eesti Vabariigi spordipreemia (vehklemise epeenaiskonna liikmena olümpiamängude võistkondliku kuldmedali võitmise eest)&lt;ref name=&quot;irina&quot;&gt;[https://www.esbl.ee/biograafia/Irina_Embrich Irina Embrich] Eesti spordi biograafiline leksikon.&lt;/ref&gt;

===Aasta parim sportlane===
Eesti parim naisvehkleja aastatel 2006–2012, 2016 ja 2024.
* 2002 – [[aasta võistkond]] (koosseisus [[Olga Aleksejeva]], [[Heidi Rohi]], Irina Embrich ja [[Maarika Võsu]])
* 2002 – Tallinna parim naissportlane
* 2006 – Tallinna parim naissportlane
* 2007 – [[Aasta sportlane|aasta naissportlane]]
* 2007 – Tallinna parim naissportlane
* 2013 – Tallinna parim naissportlane
* 2013 – [[aasta võistkond]] (koosseisus [[Julia Beljajeva]], Irina Embrich, [[Erika Kirpu]] ja [[Kristina Kuusk]])
* 2014 – aasta võistkond (koosseisus Julia Beljajeva, Irina Embrich, Erika Kirpu ja Kristina Kuusk)
* 2016 – Tallinna parim naissportlane
* 2016 – [[Eesti Spordiselts Kalev|Eesti Spordiseltsi Kalev]] parim naissportlane 
* 2017 – aasta võistkond (koosseisus Julia Beljajeva, Irina Embrich, Erika Kirpu ja Kristina Kuusk)
* 2021 – aasta võistkond (koosseisus Julia Beljajeva, Irina Embrich, Erika Kirpu ja [[Katrina Lehis]])
* 2025 – aasta võistkond (koosseisus Julia Beljajeva, Irina Embrich,  [[Nelli Differt]] ja Katrina Lehis)&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1609896514/aasta-voistkonnaks-valiti-seitsmendat-korda-epeenaiskond Aasta võistkonnaks valiti seitsmendat korda epeenaiskond] Sport. ERR, 28. detsember 2025&lt;/ref&gt;
==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Commons category}}
* [[Jaan Jürine]]. [http://www.epl.ee/artikkel/454521 Irina Embrich: Pekingi mängude lähenedes kaotusehirm aina kasvas] EPL.ee, 9. jaanuar 2009
* [http://www.epl.ee/artikkel/476522 Epeevehkleja Irina Embrich astus Keskerakonda] EPL.ee, 27. august 2009
*[https://www.ohtuleht.ee/sport/1006631/juubilar-irina-embrich-uhetorkeline-kaotus-oli-minu-jaoks-maailma-lopp Juubilar Irina Embrich: Ühetorkeline kaotus oli minu jaoks maailma lõpp!] Õhtuleht, 11. juuli 2020
*[https://www.ohtuleht.ee/sport/1047568/paleepoore-vehklemisliidu-juhatus-kutsutakse-tagasi-embrich-peaksime-toetama-noori-aga-raha-visatakse-ohku-nii-ei-saa-asju-ajada Embrich: Peaksime toetama noori, aga raha visatakse õhku. Nii ei saa asju ajada!] Õhtuleht, 3. november 2021
*[https://sport.postimees.ee/8043487/embrichi-kuldmedaliga-kaasnes-ka-korralik-palgapaev Embrichi kuldmedaliga kaasnes ka korralik palgapäev.] Postimees, 18. juuni 2024
* {{ESBL|Irina_Embrich}}

{{JÄRJESTA:Embrich, Irina}}
[[Kategooria:Eesti vehklejad]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Valgetähe II klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Eesti olümpiavõitjad]]
[[Kategooria:Sündinud 1980]]</text>
      <sha1>mzfvc7xwvi98arso0qa995fbq92l21i</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204204</id>
      <parentid>7204165</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T09:29:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <origin>7204204</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11537" sha1="tkzfmgd0vwwkwgk75jck763tnfm6pqw" xml:space="preserve">{{Sportlane
| nimi = Irina Embrich
| pilt = Irina Embrich Challenge International de Saint-Maur 2013.jpg
| pildisuurus = 180px
| pildiallkiri = Irina Embrich 2013. aastal
| riik = Eesti
| sünniaeg = {{süv|1980|07|12}}
| sünnikoht = Tallinn
| pikkus    = 
| kaal      = 
| Käelisus  = 
| medalid = 
{{Olümpia1}}
{{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Vehklemine 2020. aasta suveolümpiamängudel|naiskondlik epee]]}}
{{MedalVõistlus|[[Vehklemise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2017. aasta vehklemise maailmameistrivõistlused|2017]]|naiskondlik epee}}
{{Hõbemedal|[[2002. aasta vehklemise maailmameistrivõistlused|2002]]|naiskondlik epee}}
{{Hõbemedal|[[2006. aasta vehklemise maailmameistrivõistlused|2006]]|individuaalne epee}}
{{Hõbemedal|[[2014. aasta vehklemise maailmameistrivõistlused|2014]]|naiskondlik epee}}
{{Hõbemedal|[[2026. aasta vehklemise maailmameistrivõistlused|2026]]|naiskondlik epee}}
{{Pronksmedal|[[2007. aasta vehklemise maailmameistrivõistlused|2007]]|individuaalne epee}}
{{Pronksmedal|[[2025. aasta vehklemise maailmameistrivõistlused|2025]]|individuaalne epee}}
{{MedalVõistlus|[[Vehklemise Euroopa meistrivõistlused|Euroopa meistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2013. aasta vehklemise Euroopa meistrivõistlused|2013]]|naiskondlik epee}}
{{Kuldmedal|[[2016. aasta vehklemise Euroopa meistrivõistlused|2016]]|naiskondlik epee}}
{{Kuldmedal|[[2024. aasta vehklemise Euroopa meistrivõistlused|2024]]|individuaalne epee}}
{{Hõbemedal|[[2003. aasta vehklemise Euroopa meistrivõistlused|2003]]|naiskondlik epee}}
{{Hõbemedal|[[2015. aasta vehklemise Euroopa meistrivõistlused|2015]]|naiskondlik epee}}
{{Pronksmedal|[[2007. aasta vehklemise Euroopa meistrivõistlused|2007]]|individuaalne epee}}
{{Pronksmedal|[[2012. aasta vehklemise Euroopa meistrivõistlused|2012]]|naiskondlik epee}}
{{Pronksmedal|[[2018. aasta vehklemise Euroopa meistrivõistlused|2018]]|naiskondlik epee}}
}}

'''Irina Embrich''' (aastani 2002 '''Irina Zamkovaja'''; sündinud [[12. juuli]]l [[1980]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] [[epee]][[vehklemine|vehkleja]], olümpiavõitja naiskondlikus epees (2021).

Ta on pikima eduka tippsportlaskarjääriga Eesti naissportlane: 2026. aasta juulikuuu seisuga on ta tiitlivõistlustelt võitnud 24 aasta jooksul kokku 16 medalit.&lt;ref&gt;Ats Kuldkepp. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120301611/fenomenaalne-embrich-pikendas-medaliketi-23-aastale-ja-kindlustas-eesti-sportlaste-arvestuses-liidrikohta Fenomenaalne Embrich pikendas medaliketi 23 aastale ja kindlustas Eesti sportlaste arvestuses liidrikohta] Delfi Sport, 23.07.2025.&lt;/ref&gt;
 
==Haridus==
Ta on lõpetanud 1998. aastal [[Tallinna 6. Keskkool]]i ning 2004. aastal [[Tallinna Tehnikaülikool]]i keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia erialal.

==Sportlikud saavutused==
Tema esimene treener oli [[Samuil Kaminski]]. Hiljem on tema treenerid olnud [[Nikolai Novosjolov]], [[Anatoli Jasnov]], [[Valeri Romanov]] ja [[Kaido Kaaberma]].

Alates 1998. aastast on Embrich kuulunud Eesti naiste epeekoondisse.&lt;ref name=&quot;irina&quot; /&gt;

Ta on võitnud juunioride maailmameistrivõistlustel 1999. aastal ja juunioride Euroopa meistrivõistlustel 1998. aastal naiskondliku pronksmedali. 1999. aastal võitis ta juunioride Euroopa meistrivõistlustel naiskondlikult ja individuaalarvestuses hõbemedali.

Embrich on individuaalselt neljakordne Eesti meister (2003, 2006, 2007, 2016) ja naiskondlikult tulnud kaheksakordseks Eesti meistriks ajavahemikus 2001–2026.

[[2002]]. aastal võitis Irina Embrich naiskondliku hõbemedali maailmameistrivõistlustel ja [[2003]]. aastal Euroopa meistrivõistlustel. 

[[2006]]. aastal võitis ta maailmameistrivõistlustel individuaalarvestus hõbemedali.

[[2007]]. aastal võitis ta pronksmedali nii Euroopa meistrivõistlustel kui ka maailmameistrivõistlustel.

Võttis [[Nikolai Novosjolov]]i treenerina osa [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008. aasta suveolümpiamängudest]] [[Peking]]is. 

2014. aastal [[Kaasan]]is toimunud maailmameistrivõistlustel võitis ta epees naiskondliku hõbemedali.

2015. aastal võitis ta Šveitsis toimunud Euroopa meistrivõistlustel epees naiskondliku hõbemedali.

[[2016. aasta suveolümpiamängud]]el [[Rio de Janeiro]]s saavutas ta naiskonna koosseisus 4. ja individuaalarvestuses 10. koha. 
[[Fail:Irina Embrich.jpg|pisi|vasakul|Irina Embrich 2023. aasta Euroopa mängudel Krakówis]]
Maailma karikasarja etappidel aastatel 2012–2024 on Embrich tulnud individuaalarvestuses kolme parema hulka 8 korda ja naiskondlikult aastatel 2003–2026 21 korda.&lt;ref name=&quot;irina&quot; /&gt;

Juunis 2018 võitis ta vehklemise EM-il võistkondlikus arvestuses pronksmedali. See oli tema kaheteistkümnes tiitlivõistluste medal, millega ta kerkis olümpiaalal täiskasvanute tiitlivõistlustel võidetud medalite arvu poolest Eesti edukaimaks sportlaseks.&lt;ref&gt;[https://sport.ohtuleht.ee/883755/sarav-irina-embrich-tousis-eesti-tituleerituimaks-sportlaseks Särav! Irina Embrich tõusis Eesti tituleerituimaks sportlaseks]. Õhtuleht.ee, 21. juuni 2018&lt;/ref&gt;

2021. aastal tuli ta [[2020. aasta suveolümpiamängud|Tokyo olümpiamängudel]] Eesti naiskonnaga olümpiavõitjaks. 41-aastaselt sai Embrichist Eesti vanim olümpiavõitja.

2024. aastal tuli ta individuaalarvestuses 43-aastaselt Euroopa meistriks.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1609374506/43-aastane-irina-embrich-tuli-euroopa-meistriks 43-aastane Irina Embrich tuli Euroopa meistriks] ERR Sport, 18.06.2024.&lt;/ref&gt;

[[Hongkong]]is toimunud 2026. aasta maailmameistrivõistlustel võitis ta epees naiskondliku hõbemedali.&lt;ref&gt;[https://sport.delfi.ee/artikkel/120599986/teisipaeva-varahommikul-eesti-epeenaiskond-tahab-lopetada-pikale-veninud-medalipoua Eesti epeenaiskond kaotas MM-i finaalis Itaaliale 30:31] Sport. Delfi, 28. juuli 2026&lt;/ref&gt;

==Treeneritöö ja liikmesus==
2015. aastast on Irina Embrich vehklemisklubi Irem juhatuse liige ja treener (6. kutsetase, 2020), 2019. aastast [[Eesti Olümpiakomitee]] liige ja 2020. aastast Eesti Olümpiakomitee esindajate kogu liige. Ta on Eesti Olümpiakomitee auliige (2022) ja oli [[Eesti Vehklemisliit|Eesti Vehklemisliidu]] juhatuse liige 2021–2025.&lt;ref name=&quot;irina&quot; /&gt;

Ta oli üks Tallinna kui 2025. aasta [[Euroopa spordipealinn]]a saadikuid.&lt;ref&gt;[https://sport.tallinn.ee/et/uudis/otseulekanne-euroopa-spordipealinn-tallinn-2025-avab-kaardid Otseülekanne: Euroopa spordipealinn Tallinn 2025 avab kaardid] Tallinn.ee, 16.10.2024.&lt;/ref&gt;

==Poliitika==
Irina Embrich kuulub 2009. aastast [[Eesti Keskerakond]]a.

Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 2|valimisringkonnas nr 2]] ([[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|Kesklinna]], [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] ja [[Pirita linnaosa|Pirita]] linnaosa) 133 häält ning ei osutunud valituks.

Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Nõmme linnaosa]]s, kogus 217 häält ning ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi (portaal)|Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 29. jaanuar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}&lt;/ref&gt;

== Tunnustus ==
* 2003 – [[Eesti Vabariigi spordipreemia]] (koos [[Olga Aleksejeva]], [[Heidi Rohi]] ja [[Maarika Võsu]]ga, Eesti vehklemise epeenaiskond 2002. aasta vehklemise maailmameistrivõistlustel võistkondliku hõbemedali võitmise eest Eesti vehklemise epeenaiskonna treenerite kollektiiv koosseisus)
* 2008 – Eesti Vabariigi spordipreemia (pronksmedali võitmise eest vehklemise maailma- ja Euroopa meistrivõistlustel 2007. aastal)
* 2013 – [[Tallinna teenetemärk]]
* 2015 – Eesti Vabariigi spordipreemia (koos Julia Beljajeva, Erika Kirpu ja Kristina Kuusega)
* 2018 – Eesti Vabariigi spordipreemia (vehklemise epeenaiskonna liikmed Irina Embrich, Julia Beljajeva, Erika Kirpu ja Kristina Kuusk, kes võitsid 2017. aastal vehklemise MM-il võistkondliku kuldmedali)
* 2019 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|19794}}&lt;/ref&gt;
* 2022 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe II klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/7459149/nemad-saavad-tanavu-president-alar-kariselt-teenetemargi &quot;148 inimest ⟩ Nemad saavad tänavu president Alar Kariselt teenetemärgi&quot;] postimees.ee. 21.2.2022. Vaadatud 22.2.2022.&lt;/ref&gt;
* 2022 – Eesti Vabariigi spordipreemia (vehklemise epeenaiskonna liikmena olümpiamängude võistkondliku kuldmedali võitmise eest)&lt;ref name=&quot;irina&quot;&gt;[https://www.esbl.ee/biograafia/Irina_Embrich Irina Embrich] Eesti spordi biograafiline leksikon.&lt;/ref&gt;

===Aasta parim sportlane===
Eesti parim naisvehkleja aastatel 2006–2012, 2016 ja 2024.
* 2002 – [[aasta võistkond]] (koosseisus [[Olga Aleksejeva]], [[Heidi Rohi]], Irina Embrich ja [[Maarika Võsu]])
* 2002 – Tallinna parim naissportlane
* 2006 – Tallinna parim naissportlane
* 2007 – [[Aasta sportlane|aasta naissportlane]]
* 2007 – Tallinna parim naissportlane
* 2013 – Tallinna parim naissportlane
* 2013 – [[aasta võistkond]] (koosseisus [[Julia Beljajeva]], Irina Embrich, [[Erika Kirpu]] ja [[Kristina Kuusk]])
* 2014 – aasta võistkond (koosseisus Julia Beljajeva, Irina Embrich, Erika Kirpu ja Kristina Kuusk)
* 2016 – Tallinna parim naissportlane
* 2016 – [[Eesti Spordiselts Kalev|Eesti Spordiseltsi Kalev]] parim naissportlane 
* 2017 – aasta võistkond (koosseisus Julia Beljajeva, Irina Embrich, Erika Kirpu ja Kristina Kuusk)
* 2021 – aasta võistkond (koosseisus Julia Beljajeva, Irina Embrich, Erika Kirpu ja [[Katrina Lehis]])
* 2025 – aasta võistkond (koosseisus Julia Beljajeva, Irina Embrich,  [[Nelli Differt]] ja Katrina Lehis)&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1609896514/aasta-voistkonnaks-valiti-seitsmendat-korda-epeenaiskond Aasta võistkonnaks valiti seitsmendat korda epeenaiskond] Sport. ERR, 28. detsember 2025&lt;/ref&gt;
==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Commons category}}
* [[Jaan Jürine]]. [http://www.epl.ee/artikkel/454521 Irina Embrich: Pekingi mängude lähenedes kaotusehirm aina kasvas] EPL.ee, 9. jaanuar 2009
* [http://www.epl.ee/artikkel/476522 Epeevehkleja Irina Embrich astus Keskerakonda] EPL.ee, 27. august 2009
*[https://www.ohtuleht.ee/sport/1006631/juubilar-irina-embrich-uhetorkeline-kaotus-oli-minu-jaoks-maailma-lopp Juubilar Irina Embrich: Ühetorkeline kaotus oli minu jaoks maailma lõpp!] Õhtuleht, 11. juuli 2020
*[https://www.ohtuleht.ee/sport/1047568/paleepoore-vehklemisliidu-juhatus-kutsutakse-tagasi-embrich-peaksime-toetama-noori-aga-raha-visatakse-ohku-nii-ei-saa-asju-ajada Embrich: Peaksime toetama noori, aga raha visatakse õhku. Nii ei saa asju ajada!] Õhtuleht, 3. november 2021
*[https://sport.postimees.ee/8043487/embrichi-kuldmedaliga-kaasnes-ka-korralik-palgapaev Embrichi kuldmedaliga kaasnes ka korralik palgapäev.] Postimees, 18. juuni 2024
* {{ESBL|Irina_Embrich}}

{{JÄRJESTA:Embrich, Irina}}
[[Kategooria:Eesti vehklejad]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Valgetähe II klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Eesti olümpiavõitjad]]
[[Kategooria:Sündinud 1980]]</text>
      <sha1>tkzfmgd0vwwkwgk75jck763tnfm6pqw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Edward Rydz-Śmigły</title>
    <ns>0</ns>
    <id>65169</id>
    <revision>
      <id>7203849</id>
      <parentid>7167596</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T12:57:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <origin>7203849</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4504" sha1="jah2c0zj7qaobpjcwajhugaufokmdxr" xml:space="preserve">{{Infokast sõjaväelane
| pilt                = Edward Śmigły-Rydz portrait, 1939.png
| pildisuurus         = 
| pildiallkiri        = Edward Rydz-Śmigły (1939)
| alt_tekst           = 
&lt;!--                  --&gt;
| nimi                = Edward Rydz-Śmigły
| prefiks             = 
| sufiks              = 
&lt;!--                  --&gt;
| täisnimi            = 
| sünninimi           = Edward Rydz
| hüüdnimi            = 
| sünniaeg            = [[11. märts]] [[1886]] 
| sünnikoht           = Brzeżany (tänapäeval [[Berežanõ]], [[Ternopili oblast]], [[Ukraina]])
| surmaaeg            = {{Surmaaeg ja vanus|1941|12|2|1886|3|11}}
| surmakoht           = [[Varssavi]], okupeeritud [[Poola]]
| maetud              = 
| haridus             = 
| truudusvanded       = {{pisiLipp|Austria-Ungari}},&lt;br/&gt;{{pisiLipp|Poola}}
| teenistused         = 
| teenistusaeg        = 1914-1917 (Austria-Ungari)&lt;br/&gt;1918–1939 (Poola)
| auaste              = [[Poola marssal]]
| teenistusnumber     = 
| üksused             = 
| juhitud_üksused     = 
| sõjad/lahingud      = 
| sõjad/lahingud_silt = 
| autasud             = 
| ausambad            =
| abikaasad           = Marta Thomas-Zaleska
| lapsed              = 
| sugulased           = 
| muu_töö             = 
&lt;!--                  --&gt;
| autogramm           = Signature of Edward Rydz-Śmigły.svg
| autogrammi_suurus   =
| autogrammi_alt      = 
&lt;!--                  --&gt;
| moodul              =
}}
'''Edward Rydz-Śmigły''' (sünninimi '''Edward Rydz'''; [[11. märts]] [[1886]] Brzeżany (tänapäeval [[Berežanõ]], [[Ternopili oblast]], [[Ukraina]]) – [[2. detsember]] [[1941]] [[Varssavi]]) oli [[Poola]] sõjaväelane, [[marssal]].

Pärast [[Sissetung Poolasse|Poola lüüasaamist]] [[Saksamaa]]lt ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidult]] [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguses läks ta [[18. september|18. septembril]] [[1939]] üle piiri [[Rumeenia]]sse, kus võimude poolt interneeriti. [[10. detsember|10. detsembril]] [[1940]] põgenes ta vahi alt [[Ungari]]sse. [[25. oktoober|25. oktoobril]] [[1941]] läks ta illegaalselt Varssavisse, et hakata juhtima põrandaalust võitlust, kuid ta suri viis nädalat hiljem südamepuudulikkuse tagajärjel.&lt;ref&gt;http://ww2db.com/person_bio.php?person_id=150&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
*1922 – [[Vabadusrist]]i I liik 3. järk
*1925 – Vabadusristi I liik 2. järk
*1932 – [[Kotkaristi I klassi teenetemärk]]
*1938 – [[Valgetähe teenetemärgi erisuurpael]]

==Viited==
{{viited}}

== Kirjandus ==
*Cepnik, Kazimierz. ''Wódz Naczelny i Marszałek Polski Edward Śmigły-Rydz, Życie i Czyny.'' Lwów, 1937. 
*Eckert,Marian. ''Historia polityczna Polski lat 1918-1939''. Warszawa, 1989. 
*Jabłonowski, Marek,i Stawecki, Piotr. ''Następca komendanta. Edward Śmigły-Rydz. Materiały do biografii''. Pułtusk,1998 
*Jędruszczak, Hanna, and Tadeusz Jędruszczak. ''Ostatnie lata Drugiej Rzeczypospolitej (1935-1939).'' Warszawa, 1970. 
*Kaden-Bandrowski,Juliusz. ''Piłsudczycy.'' Oświęcim, 1916. 
*Mirowicz, Ryszard. ''Edward Rydz-Śmigły: działalność wojskowa i polityczna.'' Warszawa, 1988. 
*Pepłoński,Andrzej. ''Wywiad a dyplomacja II Rzeczypospolitej''. Toruń, 2004. 
*Piłsudski,Józef. ''Pisma zbiorowe.'' Warszawa: 1937. 
*Seidner, Stanley S., &quot;The Camp of National Unity: An Experiment in Domestic Consolidation,&quot; ''The Polish Review'' vol. xx, nos. 2-3, 1975, pp. 231–236. 
*Seidner,Stanley S., &quot;Reflections from Rumania and Beyond: Marshal Śmigły-Rydz Rydz in Exile,&quot; ''The Polish Review'' vol. xxii, no. 2, 1977, pp. 29–51. 
*Seidner, Stanley S. ''Marshal Edward Śmigły-Rydz Rydz and the Defense of Poland.'' New York, 1978. 
*Serwatka, Tomasz. &quot;Edward Rydz-Śmigły,&quot; ''Gazeta:Historia mało znana''(January) 2007. 
*Stachiewicz, Wacław. ''Wierności dochować żołnierskiej.'' Warsaw, 1998. 
*Zaremba, Paweł. ''Historia Dwudziestolecia 1918 - 1939.'' 2 vols., Paris, 1967.

== Välislingid ==
*[http://www.art-smagon.com/grafik002.htm Karikatuur]

{{JÄRJESTA:Rydz-Smigly, Edward}}
[[Kategooria:Poola marssalid]]
[[Kategooria:Jagiełło ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Valgetähe teenetemärgi erisuurpaela kavalerid]]
[[Kategooria:Vabadusristi I liigi 3. järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Vabadusristi I liigi 2. järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Kotkaristi I klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Auleegioni suurohvitserid]]
[[Kategooria:Sündinud 1886]]
[[Kategooria:Surnud 1941]]</text>
      <sha1>jah2c0zj7qaobpjcwajhugaufokmdxr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aides</title>
    <ns>0</ns>
    <id>66779</id>
    <revision>
      <id>7204100</id>
      <parentid>5576738</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:16:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204100</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="432" sha1="tt9urbfch9ypwr02l6z74w9lm8hv0eq" xml:space="preserve">{{allikad}}{{liita|Avoid Dave}}
'''Aides''' on eesti [[alternatiivrokk|alternatiivroki]]ansambel.{{lisa viide}}

==Koosseis==
*Kostja Tsõbulevski – basskitarr, laul
*Taavi Paomets – kitarr, laul
*Mikk Simson – trummid

==Diskograafia==
*&quot;Aides&quot; (2010)

== Välislingid ==
*[http://www.aides.ee/ Ansambli koduleht]
*[http://www.allstarz.ee/vaata_artiste/376.html Avoid Dave / Aides] allstarz.ee

[[Kategooria:Eesti ansamblid]]</text>
      <sha1>tt9urbfch9ypwr02l6z74w9lm8hv0eq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Cock Sparrer</title>
    <ns>0</ns>
    <id>69418</id>
    <revision>
      <id>7204157</id>
      <parentid>6670152</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T06:23:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204157</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2896" sha1="p7y1sxipnkw2gjjze7rgnxjppe44t25" xml:space="preserve">[[Pilt:Cock sparrer live in london crop.jpg|pisi|Cock Sparrer (2007)]]
'''Cock Sparrer''' (esialgse nimega '''Cock Sparrow''') on [[Inglismaa|inglise]] [[punk rock|punkrokk]]ansambel.

Bändi asutasid [[1972]]. aastal [[London]]is [[East End]]is Colin McFaull, Mick Beaufoy, Steve Burgess ja Steve Bruce, kes tundsid üksteist sellest ajast peale, kui nad olid 11-aastased. Esialgu mängisid nad Londoni ja selle lähiümbruse [[ööklubi]]des. Sealjuures arendasid välja oma stiili, mida edaspidi hakati kutsuma [[Oi!]]ks või tänavapungiks.

[[1976]] kohtus bänd [[Malcolm McLaren]]iga, kes väidetavalt pakkus bändile lepingut oma uusima avastuse, [[Sex Pistols]]i kõrvale. Cock Sparreri liikmete jutu järgi jäi tehing katki, sest McLaren keeldus neile kõigile [[õlu]]t ostmast. Teise selgituse järgi keeldusid poisid oma [[juuksed|juukseid]] McLarenile sobivasse stiili lõikamast.

[[1977]] ühines bändiga Burgessi sugulane Garrie Lammin. Samal aastal sai bänd lepingu [[Decca Records]]iga, kes lootis teenida [[punk]]liikumise suure populaarsuse pealt. See ei tähendanud siiski, et iga punkbänd oleks rahva seas menukas. Cock Sparreri esimene [[singel]] &quot;Runnin' Riot&quot; ilmus 1977. aasta mais, aga seda ei ostetud nagu järgmisigi singleid ja sellepärast loobus Decca [[1978]] Cock Sparrerist.

Kuid bändil oli selleks ajaks salvestatud juba albumijagu muusikat. Bänd ei leidnud [[Suurbritannia]]s ühtki [[plaadifirma]]t, kes nõustunuks seda välja andma, mistõttu see anti juba samal aastal välja hoopis [[Hispaania]]s. Debüütsingli pealkirjaks oli bändi nimi. [[1987]] andis Razor Records selle Suurbritannias uuesti välja pealkirjaga &quot;True Grit&quot;. [[1980]] läks bänd laiali (sisuliselt juba pärast debüütalbumi ilmumist ja selle majanduslikku ebaedu).

Ent siis hakkas Cock Sparreri vastu huvi tekkima. [[1981]] pandi bändi laulud mitmele Oi!-stiili tutvustavale albumile ja [[1982]] tuli bänd uuesti kokku. Nad sõlmisid lepingu Carrere Recordsiga ja andsid välja singli &quot;England Belongs To Me&quot;. Üllatuslikult sai see [[USA]]-s populaarseks. Näiteks mitme USA [[jalgpalliklubi]] ([[New York Red Bulls]], [[Seattle Sounders]]) poolehoidjad laulavad seda. [[1983]]. aastal ilmus album &quot;Schock Troops&quot; ja [[1984]]. aastal album &quot;Running Riot in '84&quot;. Seejärel läks bänd teist korda laiali.

[[1992]]. aastal tuli bänd kolmandat korda kokku ja tegutseb tänini, kuigi ei anna kontserte just sageli. [[2012]]. aastal tähistas bänd tegutsemise 40. aastapäeva, andes [[New York|New Yorgis]] kaks väljamüüdud kontserti.

== Albumid ==
*[[1982]] &quot;Shock Troops&quot; 
*[[1984]] &quot;Running Riot in '84&quot;
*[[1987]] &quot;Live and Loud&quot;
*[[1994]] &quot;Guilty as Charged&quot;
*[[1997]] &quot;Two Monkeys&quot;
*[[2000]] &quot;Runnin' Riot Across the USA&quot;
*[[2006]] &quot;The Decca Years&quot;

==Välislingid==
* [http://www.cocksparrer.co.uk/ Ansambli koduleht]

[[Kategooria:Suurbritannia ansamblid]]</text>
      <sha1>p7y1sxipnkw2gjjze7rgnxjppe44t25</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tally Weijl</title>
    <ns>0</ns>
    <id>69443</id>
    <revision>
      <id>7204117</id>
      <parentid>3510978</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:39:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204117</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="593" sha1="e11565g0x0ecuokgnx5kz08xpwzqt2y" xml:space="preserve">'''Tally Weijl''' on ülemaailmne naisterõivaste [[tootemark]], mille [[turusegment|sihtrühm]] on 15–25-aastased noored. Tally Weijli [[reklaamlause]] on &quot;Totally sexy&quot;. Brändi tuntakse roosade jänkude järgi, mis on ettevõtte [[imidž]]iga alati kaasas käinud. Tally Weijli poode võib leida üle maailma, 2006. aasta lõpuks oli rajatud umbes 300 [[monobränd|selle brändi]] firmapoodi. Ettevõtte peakontor asub [[Šveits]]is, müügiartiklite [[disain]]imine toimub aga [[Pariis]]is.

== Välislingid ==
*[http://www.tally-weijl.com/ Koduleht]

[[Kategooria:Šveitsi ettevõtted]]</text>
      <sha1>e11565g0x0ecuokgnx5kz08xpwzqt2y</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Palase</title>
    <ns>0</ns>
    <id>70792</id>
    <revision>
      <id>7204290</id>
      <parentid>4920490</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T11:48:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <origin>7204290</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1031" sha1="8jwy717uodcftd1v8u7zqexwtkqn6bz" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Palase
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Rapla
}}
'''Palase küla''' (kirjakeeles varem ka Pallase) asub [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] [[Tallinn]]a–[[Pärnu]] magistraalteest idas. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal kuulus küla [[Vigala vald]]a.

Küla keskseim objekt on vana [[Antsülusjärv]]e kulunud kaldaastang ehk [[Palase mägi]]. Huviväärne on veel endine [[Palase mõis]]a süda.

Vanimad teated Palase kohta pärinevad aastast 1512 (''Palleskülle'' ja ''Pallasche''). 1586. aastast on teateid [[Päärdu mõis]]ale kuulunud ''Pallapi'' ja 1696 ''Pulla'' küla kohta. 1770. aasta paiku rajati [[Palase mõis]], mille maad jagati 1908. aastal taludeks.

== Vaata ka ==
*[[Eesti külade loend]]

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
[https://velise.ee/kuelad/31-pallase Velise kultuuri ja hariduse selts: Pallase küla.] [Küla ja talude ajalugu]. Vaadatud 29.07.2026.{{Märjamaa vald}}

[[Kategooria:Rapla maakonna külad]]
[[Kategooria:Märjamaa vald]]</text>
      <sha1>8jwy717uodcftd1v8u7zqexwtkqn6bz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Agatha Christie</title>
    <ns>0</ns>
    <id>71514</id>
    <revision>
      <id>7204083</id>
      <parentid>7202913</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T04:18:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204083</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9660" sha1="2oqpa6qm5y78m6lw121p46em89ld9zk" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib kirjanikust; Vene ansambli kohta vaata artiklit [[Agatha Christie (ansambel)]]}}

{{Persoon
| nimi        = Agatha Christie
| Taustavärv  =
| pilt        =Agatha Christie in Nederland (detectiveschrijfster), bij aankomst op Schiphol me, Bestanddeelnr 916-8898 cropped.jpg
| pildisuurus = 
| pildiallkiri  = Agatha Christie (1964)
| sünninimi   = Agatha Mary Clarissa Miller
| sünniaeg    = [[15. september]] [[1890]]
| sünnikoht   = [[Torquay]], [[Devon]], [[Inglismaa]]
| surmaaeg    = {{Surmaaeg ja vanus|1976|1|12|1890|9|15}}
| surmakoht   = [[Wallingford]], [[Oxfordshire]], Inglismaa
| rahvus      = [[inglased|inglane]]
| a1          = [[Varjunimi]]
| a2          = Mary Westmacott
| b1          = Kirjandusžanrid
| b2          = [[kriminaalromaan]]&lt;br&gt;[[armastusromaan]]
| c1          = Abikaasa(d) 
| c2          = Archibald Christie (1914–1928)&lt;br&gt;Max Mallowan (1930–1976)
| d1          = Laps(ed)
| d2          = Rosalind Hicks (1919–2004)
| e1          = Mõjutanud
| e2          = [[Edgar Allan Poe]]&lt;br&gt;[[Anna Katherine Green]]&lt;br&gt;[[Arthur Conan Doyle]]&lt;br&gt;[[Gilbert Keith Chesterton]]
| f1          = Koduleht
| f2          = [http://www.agathachristie.com/ agathachristie.com]
}}
'''Agatha Mary Clarissa Christie''' (neiupõlvenimi '''Miller'''; [[15. september]] [[1890]] [[Torquay]], [[Inglismaa]] – [[12. jaanuar]] [[1976]] [[Wallingford]], Inglismaa) oli inglise [[kirjanik]], kelle [[kriminaalromaan|kriminaalromaanid]] kuuluvad maailma kirjandusklassikasse. 

Ta oli kriminaalromaani žanris eeskuju ja innovaator, kelle teosed on läänemaailmas ühed loetumad. Tema teoste kaks kuulsamat detektiivi on [[Hercule Poirot]] ja [[miss Marple]]. 

[[1930]]. aastal asutas ta [[London]]is koos [[Freeman Wills Crofts]]i, [[Dorothy Sayers]]i, [[Anthony Berkeley Cox]]i ja teiste Briti kriminaalkirjanikega ühenduse [[Detection Club]].&lt;ref name=&quot;Langtail Press&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20110914010356/http://www.langtailpress.com/authors/anthony-berkeley/ Anthony Berkeley.] Langtail Press&lt;/ref&gt;

== Elukäik ==
Agatha Miller sündis [[Inglismaa]]l Frederick ja Clara Milleri kolmanda lapsena. 1977. aasta autobiograafias mainib Christie, et tal oli väga õnnelik lapsepõlv: ta nautis lugemist, luuletuste kirjutamist ja musitseerimist. Kodus õpetas teda algul ema. Kuigi ema uskus, et lapsi ei tohiks lugema õpetada enne, kui nad kaheksa-aastaseks saavad, õppis Agatha ise nelja-aastaselt lugema. Isa õpetas talle [[matemaatika]]t. [[Prantsuse keel]]e õpetamiseks palgati hoidjaneiu, kes ei osanud ühtki keelt peale prantsuse keele. Agatha võttis [[klaver]]itunde, mis talle meeldisid, ja [[tants]]utunde, mis talle ei meeldinud. Hiljem täiendas ta end [[Prantsusmaa]]l.

[[1914]]. aastal abiellus Agatha sõjaväelendur Archibald Christiega. Tütar Rosalind sündis 1919. aastal. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal töötas Agatha [[Punane Rist|Punase Rist]]i meditsiiniõena. [[1928]]. aastal abielu lahutati. Külastades [[1930]]. aastal teist korda [[Bagdad]]it, tutvus naine arheoloog [[Max Mallowan]]iga. Agatha Christie ja Max Mallowan olid abielus 46 aastat. Kirjanik suri [[12. jaanuar]]il [[1976]] [[Wallingford]]is.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20101219195838/http://www.agathachristie.com/about-christie/the-queen-of-crime/biography/ Agatha Christie elulugu] Agatha Christie koduleht)&lt;/ref&gt;

== Looming ==
{{vaata|Agatha Christie bibliograafia}}

Tema [[1916]]. aastal ilmunud esikromaanis &quot;[[Saladuslik juhtum Stylesis]]&quot; (&quot;The Mysterious Affair at Styles&quot;) astusid esimest korda lugejate ette Hercule Poirot (tegelane Christie 25 hilisemas raamatus), Arthur Hastings ja inspektor Japp. [[1920]]. aastal avaldas kirjastaja John Lane&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Marcum|url=http://home.insightbb.com/~jsmarcum/agatha20.htm|pealkiri=American Tribute to Agatha Christie: The Classic Years 1920s|vaadatud=5. jaanuar 2022|arhiivimisaeg=2022-09-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220920171256/http://home.insightbb.com/~jsmarcum/agatha20.htm|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; raamatu Ameerika Ühendriikides ning 1921. aastal sama kirjastaja kaasasutatud kirjastus The Bodley Head&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Curran, John|pealkiri=Agatha Christie's Secret Notebooks|url=https://archive.org/details/agathachristiess0000curr|aasta=2009|kirjastus=HarperCollins|lehekülg=[https://archive.org/details/agathachristiess0000curr/page/33 33]|isbn=978-0-00-731056-2}}&lt;/ref&gt; Suurbritannias. Pärast seda kirjutas Christie veel 77 kriminaalromaani, ligi 100 lühijuttu ja 20 [[näidend]]it.

Pseudonüümi '''Mary Westmacott''' all kirjutas Christie ka kuus [[armastusromaan]]i, kuid need ei pälvinud erilist tähelepanu. 

Tema kuulsaim näidend on &quot;[[Hiirelõks (näidend)|Hiirelõks]]&quot;, mida [[Londoni West Endi teater|Londoni West Endi teatris]] on mängitud alates [[1952]]. aastast tänapäevani rohkem kui 24 000 korda. See on ühe näidendi samas teatris esitamise kordade arvu maailmarekord. Major Metcalfi rolli 4575 korda kehastanud David Raven jõudis aga rekordiraamatusse kui kõigi aegade vastupidavaim näitleja. 

[[Guinnessi rekordite raamat]]u järgi on Christie romaanikirjanik, kelle teoseid on maailmas enim müüdud, ja koos [[William Shakespeare|William Shakespeare'iga]] kirjanik, kelle teoseid on maailmas enim müüdud.{{lisa viide}} Tema teoseid on müüdud umbes 4 miljardit eksemplari.{{lisa viide}} [[Index Translationum]]i järgi on Christie maailma enim tõlgitud kirjanik: tema teoseid on tõlgitud vähemalt 103 keelde.{{lisa viide}} Üksnes [[Walt Disney Productions]]i filme on tõlgitud enamatesse keeltesse.{{lisa viide}}

[[2006]]. aastal osteti Eestis tema teost &quot;Miss Marple. Kogutud lühijutud&quot; (kirjastus [[Varrak (kirjastus)|Varrak]]) 5712 eksemplari, mis andis Eesti selle aasta ilukirjanduse [[menuk]]ite loendis 5. koha. Varraku ilukirjanduslike teoste hulgas oli raamat esinumber.&lt;ref&gt;&quot;[[Kes? Mis? Kus?]]&quot; [[2008]], lk. 350.&lt;/ref&gt;

=== Kriminaalromaane ===

[[1990]]. aastal avaldatud edetabelist [[The Top 100 Crime Novels of All Time]] (UK Crime Writers Association)&lt;ref&gt;[http://www.librarything.com/bookaward/Top+100+Crime+Novels+of+All+Time+-+UK+Crime+Writers%27+Association Book awards: Top 100 Crime Novels of All Time.] UK Crime Writers' Association. LibraryThing&lt;/ref&gt; ja viis aastat hiljem ilmunud edetabelist [[The Top 100 Crime Novels of All Time#Ameerika Ühendriikide koondtabel|The Top 100 Mystery Novels of All Time Selected]] (Mystery Writers of America)&lt;ref&gt;[http://www.librarything.com/bookaward/The+Top+100+Mystery+Novels+of+All+Time+Mystery+Writers+of+AmericaThe Top 100 Mystery Novels of All Time Selected.] Mystery Writers of America. LibraryThing&lt;/ref&gt; võib leida järgmised Agatha Christie teosed:
* &quot;[[Roger Ackroydi mõrvamine]]&quot; (&quot;The Murder of Roger Ackroyd&quot;, [[1926]]). 5. koht Briti ja 12. koht Ameerika edetabelis.
* &quot;[[Kümme väikest neegrit]]&quot; (&quot;Ten Little Niggers&quot;, [[1939]]). 10. koht Ameerika ja 19. Briti edetabelis.
* &quot;Süüdistuse tunnistaja&quot; (&quot;Witness for the Prosecution&quot;, [[1925]]) kogumikust &quot;[[Surmahagijas]]&quot; (&quot;The Hound of Death&quot;, [[1933]]). 19. koht Ameerika edetabelis.
* &quot;[[Mõrv Idaekspressis]]&quot; (&quot;Murder on the Orient Express&quot;, [[1934]]). 41. koht Ameerika edetabelis.
* &quot;[[Surm lõpetab kõik]]&quot; (&quot;Death Comes as the End&quot;, [[1944]]). 83. koht Briti edetabelis

Lisaks neile teostele tõstavad [[Guardian]]&lt;ref&gt;John Curran. [http://www.guardian.co.uk/books/2009/sep/15/top-10-agatha-christie-novels The top 10 Agatha Christie mysteries.] Guardian, 16. september 2009&lt;/ref&gt; ja amazon.co.uk&lt;ref&gt;[http://www.amazon.co.uk/Top-Agatha-Christie-Crime-Stories/lm/39II7I6KXOENA Top 10 Agatha Christie Crime Stories.] Amazon.co.uk&lt;/ref&gt; oma edetabelites esile järgmisi teoseid: 
* &quot;[[Hädaoht End House'is]]&quot; (&quot;Peril at End House&quot;, [[1932]])
* &quot;[[ABC mõrvad]]&quot; (&quot;The ABC Murders&quot;, [[1936]])
* &quot;[[Surm Niilusel]]&quot; (&quot;Death on the Nile&quot;, [[1937]])
* &quot;[[Viis väikest põrsast]]&quot; (&quot;Five Little Pigs&quot;, [[1942]])
* &quot;[[Vildakas maja]]&quot; (&quot;Crooked House&quot;, [[1949]])
* &quot;[[Teatame mõrvast]]&quot; (&quot;A Murder is Announced&quot;, [[1950]])
* &quot;[[Lõputu öö]]&quot; (&quot;Endless Night&quot;, [[1967]])
* &quot;[[Nemesis (Christie)|Nemesis]]&quot; (&quot;Nemesis&quot;, [[1971]])
* &quot;[[Eesriie (Christie)|Eesriie]]&quot; (&quot;Curtain: Poirot's Last Case&quot;, [[1975]])

== Tunnustus ==
* [[1955]] – Grand Master Award – elutööauhind ([[Edgar Allan Poe auhind]]) 
* [[1956]] – [[Briti impeeriumi ordu]] komandör (Commander of the Order of the British Empire)
* [[1971]] – [[Dame]] (Order of Dame Commander of the British Empire)&lt;ref&gt;[http://www.illiterarty.com/authors/biography-agatha-christie Biography: Agatha Christie.] Illiterarty&lt;/ref&gt; 
* [[1972]] – Grand Master – elutööauhind ([[Rootsi kriminaalkirjanduse auhind#Grand Master|Rootsi kriminaalkirjanduse auhind]])

== Viited ==
&lt;references/&gt;

== Kirjandus ==
* Agatha Christie, &quot;Minu elu lugu&quot; (autobiograafia). Inglise keelest tõlkinud [[Laine Hone]]; toimetanud ja luuletused tõlkinud [[Helve Võsamäe]]. [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], [[Tallinn]] [[1996]], 600 lk (raamatu lõpus on Agatha Christie teoste nimekiri) ([http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?8220 Raamatukoi])
* [[Andrew Norman]], &quot;Agatha Christie. Lõpetatud portree&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Mariliin Vassenin]]. [[Eesti Päevaleht]], Tallinn [[2007]], 223 lk ([http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?163768 Raamatukoi])

== Välislingid ==
{{Commons}}
{{Vikitsitaat}}

{{JÄRJESTA:Christie, Agatha}}
[[Kategooria:Inglise kirjanikud]]
[[Kategooria:Suurbritannia kriminaalkirjanikud]]
[[Kategooria:Briti impeeriumi ordu daamkomandörid‎]]
[[Kategooria:Sündinud 1890]]
[[Kategooria:Surnud 1976]]</text>
      <sha1>2oqpa6qm5y78m6lw121p46em89ld9zk</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204084</id>
      <parentid>7204083</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T04:20:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204084</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9670" sha1="rtizkkso7i78lwto162fth8r44rt9fb" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib kirjanikust; Vene ansambli kohta vaata artiklit [[Agatha Christie (ansambel)]]}}

{{Persoon
| nimi        = Agatha Christie
| Taustavärv  =
| pilt        =Agatha Christie in Nederland (detectiveschrijfster), bij aankomst op Schiphol me, Bestanddeelnr 916-8898 cropped.jpg
| pildisuurus = 
| pildiallkiri  = Agatha Christie (1964)
| sünninimi   = Agatha Mary Clarissa Miller
| sünniaeg    = [[15. september]] [[1890]]
| sünnikoht   = [[Torquay]], [[Devon]], [[Inglismaa]]
| surmaaeg    = {{Surmaaeg ja vanus|1976|1|12|1890|9|15}}
| surmakoht   = [[Wallingford]], [[Oxfordshire]], Inglismaa
| rahvus      = [[inglased|inglane]]
| a1          = [[Varjunimi]]
| a2          = Mary Westmacott
| b1          = Kirjandusžanrid
| b2          = [[kriminaalromaan]]&lt;br&gt;[[armastusromaan]]
| c1          = Abikaasa(d) 
| c2          = Archibald Christie (1914–1928)&lt;br&gt;Max Mallowan (1930–1976)
| d1          = Laps(ed)
| d2          = Rosalind Hicks (1919–2004)
| e1          = Mõjutanud
| e2          = [[Edgar Allan Poe]]&lt;br&gt;[[Anna Katherine Green]]&lt;br&gt;[[Arthur Conan Doyle]]&lt;br&gt;[[Gilbert Keith Chesterton]]
| f1          = Koduleht
| f2          = [http://www.agathachristie.com/ agathachristie.com]
}}
'''Agatha Mary Clarissa Christie''' (neiupõlvenimi '''Miller'''; [[15. september]] [[1890]] [[Torquay]], [[Inglismaa]] – [[12. jaanuar]] [[1976]] [[Wallingford]], Inglismaa) oli inglise [[kirjanik]], kelle [[kriminaalromaan|kriminaalromaanid]] kuuluvad maailma kirjandusklassikasse. 

Ta oli kriminaalromaani žanris kirjanike eeskuju ja innovaator, kelle teosed on läänemaailmas ühed loetumad. Tema teoste kaks kuulsamat detektiivi on [[Hercule Poirot]] ja [[miss Marple]]. 

[[1930]]. aastal asutas ta [[London]]is koos [[Freeman Wills Crofts]]i, [[Dorothy Sayers]]i, [[Anthony Berkeley Cox]]i ja teiste Briti kriminaalkirjanikega ühenduse [[Detection Club]].&lt;ref name=&quot;Langtail Press&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20110914010356/http://www.langtailpress.com/authors/anthony-berkeley/ Anthony Berkeley.] Langtail Press&lt;/ref&gt;

== Elukäik ==
Agatha Miller sündis [[Inglismaa]]l Frederick ja Clara Milleri kolmanda lapsena. 1977. aasta autobiograafias mainib Christie, et tal oli väga õnnelik lapsepõlv: ta nautis lugemist, luuletuste kirjutamist ja musitseerimist. Kodus õpetas teda algul ema. Kuigi ema uskus, et lapsi ei tohiks lugema õpetada enne, kui nad kaheksa-aastaseks saavad, õppis Agatha ise nelja-aastaselt lugema. Isa õpetas talle [[matemaatika]]t. [[Prantsuse keel]]e õpetamiseks palgati hoidjaneiu, kes ei osanud ühtki keelt peale prantsuse keele. Agatha võttis [[klaver]]itunde, mis talle meeldisid, ja [[tants]]utunde, mis talle ei meeldinud. Hiljem täiendas ta end [[Prantsusmaa]]l.

[[1914]]. aastal abiellus Agatha sõjaväelendur Archibald Christiega. Tütar Rosalind sündis 1919. aastal. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal töötas Agatha [[Punane Rist|Punase Rist]]i meditsiiniõena. [[1928]]. aastal abielu lahutati. Külastades [[1930]]. aastal teist korda [[Bagdad]]it, tutvus naine arheoloog [[Max Mallowan]]iga. Agatha Christie ja Max Mallowan olid abielus 46 aastat. Kirjanik suri [[12. jaanuar]]il [[1976]] [[Wallingford]]is.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20101219195838/http://www.agathachristie.com/about-christie/the-queen-of-crime/biography/ Agatha Christie elulugu] Agatha Christie koduleht)&lt;/ref&gt;

== Looming ==
{{vaata|Agatha Christie bibliograafia}}

Tema [[1916]]. aastal ilmunud esikromaanis &quot;[[Saladuslik juhtum Stylesis]]&quot; (&quot;The Mysterious Affair at Styles&quot;) astusid esimest korda lugejate ette Hercule Poirot (tegelane Christie 25 hilisemas raamatus), Arthur Hastings ja inspektor Japp. [[1920]]. aastal avaldas kirjastaja John Lane&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Marcum|url=http://home.insightbb.com/~jsmarcum/agatha20.htm|pealkiri=American Tribute to Agatha Christie: The Classic Years 1920s|vaadatud=5. jaanuar 2022|arhiivimisaeg=2022-09-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220920171256/http://home.insightbb.com/~jsmarcum/agatha20.htm|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; raamatu Ameerika Ühendriikides ning 1921. aastal sama kirjastaja kaasasutatud kirjastus The Bodley Head&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Curran, John|pealkiri=Agatha Christie's Secret Notebooks|url=https://archive.org/details/agathachristiess0000curr|aasta=2009|kirjastus=HarperCollins|lehekülg=[https://archive.org/details/agathachristiess0000curr/page/33 33]|isbn=978-0-00-731056-2}}&lt;/ref&gt; Suurbritannias. Pärast seda kirjutas Christie veel 77 kriminaalromaani, ligi 100 lühijuttu ja 20 [[näidend]]it.

Pseudonüümi '''Mary Westmacott''' all kirjutas Christie ka kuus [[armastusromaan]]i, kuid need ei pälvinud erilist tähelepanu. 

Tema kuulsaim näidend on &quot;[[Hiirelõks (näidend)|Hiirelõks]]&quot;, mida [[Londoni West Endi teater|Londoni West Endi teatris]] on mängitud alates [[1952]]. aastast tänapäevani rohkem kui 24 000 korda. See on ühe näidendi samas teatris esitamise kordade arvu maailmarekord. Major Metcalfi rolli 4575 korda kehastanud David Raven jõudis aga rekordiraamatusse kui kõigi aegade vastupidavaim näitleja. 

[[Guinnessi rekordite raamat]]u järgi on Christie romaanikirjanik, kelle teoseid on maailmas enim müüdud, ja koos [[William Shakespeare|William Shakespeare'iga]] kirjanik, kelle teoseid on maailmas enim müüdud.{{lisa viide}} Tema teoseid on müüdud umbes 4 miljardit eksemplari.{{lisa viide}} [[Index Translationum]]i järgi on Christie maailma enim tõlgitud kirjanik: tema teoseid on tõlgitud vähemalt 103 keelde.{{lisa viide}} Üksnes [[Walt Disney Productions]]i filme on tõlgitud enamatesse keeltesse.{{lisa viide}}

[[2006]]. aastal osteti Eestis tema teost &quot;Miss Marple. Kogutud lühijutud&quot; (kirjastus [[Varrak (kirjastus)|Varrak]]) 5712 eksemplari, mis andis Eesti selle aasta ilukirjanduse [[menuk]]ite loendis 5. koha. Varraku ilukirjanduslike teoste hulgas oli raamat esinumber.&lt;ref&gt;&quot;[[Kes? Mis? Kus?]]&quot; [[2008]], lk. 350.&lt;/ref&gt;

=== Kriminaalromaane ===

[[1990]]. aastal avaldatud edetabelist [[The Top 100 Crime Novels of All Time]] (UK Crime Writers Association)&lt;ref&gt;[http://www.librarything.com/bookaward/Top+100+Crime+Novels+of+All+Time+-+UK+Crime+Writers%27+Association Book awards: Top 100 Crime Novels of All Time.] UK Crime Writers' Association. LibraryThing&lt;/ref&gt; ja viis aastat hiljem ilmunud edetabelist [[The Top 100 Crime Novels of All Time#Ameerika Ühendriikide koondtabel|The Top 100 Mystery Novels of All Time Selected]] (Mystery Writers of America)&lt;ref&gt;[http://www.librarything.com/bookaward/The+Top+100+Mystery+Novels+of+All+Time+Mystery+Writers+of+AmericaThe Top 100 Mystery Novels of All Time Selected.] Mystery Writers of America. LibraryThing&lt;/ref&gt; võib leida järgmised Agatha Christie teosed:
* &quot;[[Roger Ackroydi mõrvamine]]&quot; (&quot;The Murder of Roger Ackroyd&quot;, [[1926]]). 5. koht Briti ja 12. koht Ameerika edetabelis.
* &quot;[[Kümme väikest neegrit]]&quot; (&quot;Ten Little Niggers&quot;, [[1939]]). 10. koht Ameerika ja 19. Briti edetabelis.
* &quot;Süüdistuse tunnistaja&quot; (&quot;Witness for the Prosecution&quot;, [[1925]]) kogumikust &quot;[[Surmahagijas]]&quot; (&quot;The Hound of Death&quot;, [[1933]]). 19. koht Ameerika edetabelis.
* &quot;[[Mõrv Idaekspressis]]&quot; (&quot;Murder on the Orient Express&quot;, [[1934]]). 41. koht Ameerika edetabelis.
* &quot;[[Surm lõpetab kõik]]&quot; (&quot;Death Comes as the End&quot;, [[1944]]). 83. koht Briti edetabelis

Lisaks neile teostele tõstavad [[Guardian]]&lt;ref&gt;John Curran. [http://www.guardian.co.uk/books/2009/sep/15/top-10-agatha-christie-novels The top 10 Agatha Christie mysteries.] Guardian, 16. september 2009&lt;/ref&gt; ja amazon.co.uk&lt;ref&gt;[http://www.amazon.co.uk/Top-Agatha-Christie-Crime-Stories/lm/39II7I6KXOENA Top 10 Agatha Christie Crime Stories.] Amazon.co.uk&lt;/ref&gt; oma edetabelites esile järgmisi teoseid: 
* &quot;[[Hädaoht End House'is]]&quot; (&quot;Peril at End House&quot;, [[1932]])
* &quot;[[ABC mõrvad]]&quot; (&quot;The ABC Murders&quot;, [[1936]])
* &quot;[[Surm Niilusel]]&quot; (&quot;Death on the Nile&quot;, [[1937]])
* &quot;[[Viis väikest põrsast]]&quot; (&quot;Five Little Pigs&quot;, [[1942]])
* &quot;[[Vildakas maja]]&quot; (&quot;Crooked House&quot;, [[1949]])
* &quot;[[Teatame mõrvast]]&quot; (&quot;A Murder is Announced&quot;, [[1950]])
* &quot;[[Lõputu öö]]&quot; (&quot;Endless Night&quot;, [[1967]])
* &quot;[[Nemesis (Christie)|Nemesis]]&quot; (&quot;Nemesis&quot;, [[1971]])
* &quot;[[Eesriie (Christie)|Eesriie]]&quot; (&quot;Curtain: Poirot's Last Case&quot;, [[1975]])

== Tunnustus ==
* [[1955]] – Grand Master Award – elutööauhind ([[Edgar Allan Poe auhind]]) 
* [[1956]] – [[Briti impeeriumi ordu]] komandör (Commander of the Order of the British Empire)
* [[1971]] – [[Dame]] (Order of Dame Commander of the British Empire)&lt;ref&gt;[http://www.illiterarty.com/authors/biography-agatha-christie Biography: Agatha Christie.] Illiterarty&lt;/ref&gt; 
* [[1972]] – Grand Master – elutööauhind ([[Rootsi kriminaalkirjanduse auhind#Grand Master|Rootsi kriminaalkirjanduse auhind]])

== Viited ==
&lt;references/&gt;

== Kirjandus ==
* Agatha Christie, &quot;Minu elu lugu&quot; (autobiograafia). Inglise keelest tõlkinud [[Laine Hone]]; toimetanud ja luuletused tõlkinud [[Helve Võsamäe]]. [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], [[Tallinn]] [[1996]], 600 lk (raamatu lõpus on Agatha Christie teoste nimekiri) ([http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?8220 Raamatukoi])
* [[Andrew Norman]], &quot;Agatha Christie. Lõpetatud portree&quot;. Inglise keelest tõlkinud [[Mariliin Vassenin]]. [[Eesti Päevaleht]], Tallinn [[2007]], 223 lk ([http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?163768 Raamatukoi])

== Välislingid ==
{{Commons}}
{{Vikitsitaat}}

{{JÄRJESTA:Christie, Agatha}}
[[Kategooria:Inglise kirjanikud]]
[[Kategooria:Suurbritannia kriminaalkirjanikud]]
[[Kategooria:Briti impeeriumi ordu daamkomandörid‎]]
[[Kategooria:Sündinud 1890]]
[[Kategooria:Surnud 1976]]</text>
      <sha1>rtizkkso7i78lwto162fth8r44rt9fb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kangru (Märjamaa)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>71891</id>
    <revision>
      <id>7204271</id>
      <parentid>4187887</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T11:20:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <origin>7204271</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1064" sha1="p5d15pygnjzxgizw117fsjvm3p33xdp" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Kangru
|  pindala = 
|  elanikke =
|  maakond = Rapla
}}
'''Kangru''' on küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]. 

Küla on moodustatud XX sajandi 1920. aastate algul enamasti mõisa põldudele. Mõned talud kuulusid varem Vanamõisa küla alla, sh Kangru talu (1782 ''Kersell''&lt;ref&gt;Rahvusarhiiv, [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.IV-8:116?286,870,154,70,0 EAA.1864.2.IV-8:116], L 118p.&lt;/ref&gt;, 1795 ''Kangur Kersel''&lt;ref&gt;Rahvusarhiiv, [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.V-61:253?246,898,338,76,0 EAA.1864.2.V-61:253], L 245p&lt;/ref&gt;), mille järgi on küla nime saanud.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Seeland |eesnimi=Sergei |pealkiri=Velise valla ajaloost |aasta=2005 |koht=Pärnu-Jaagupi |lehekülg=373}}&lt;/ref&gt; 

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
[https://velise.ee/kuelad/17-kangru Velise kultuuri ja hariduse selts: Kangru küla]. [Küla ja talude ajalugu]. Vaadatud 29.07.2026.{{Märjamaa vald}}

[[Kategooria:Märjamaa vald]]
[[Kategooria:Rapla maakonna külad]]</text>
      <sha1>p5d15pygnjzxgizw117fsjvm3p33xdp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Päärdu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>72270</id>
    <revision>
      <id>7204296</id>
      <parentid>6322332</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T11:51:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <origin>7204296</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2702" sha1="7qucz39kd8oqk7d4sh7wu0d9qyr3cn6" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2007}}
{{EestiAsula
|  nimi = Päärdu
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Rapla
}}
'''Päärdu küla''' asub [[Tallinn|Tallinna]]–[[Pärnu]] magistraaltee ääres [[Märjamaa vald|Märjamaa valla]] lõunaosas. Külast lähtub [[tugimaantee]] [[Velise]] kaudu [[Raikküla|Raikkülla]] ning kohalikud teed [[Leibre]]sse (nn vana [[Tallinn|Tallinna]]–[[Pärnu]] maantee) ja [[Araste]] kaudu [[Vanamõisa (Vigala)|Vanamõisa]]. Päärdust voolab läbi [[Velise jõgi]]. Kuni 1980. aastateni oli [[Velise jõgi]] tuntud Päärdu jõena.

Enne 2017. aasta [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i kuulus küla [[Vigala vald]]a.

Päärdu on valdavalt hajaküla. Tihedam hoonestus on vaid mõisasüdame naabruses, kus leidub ka kahekorruselisi kortermaju.

Küla tähtsamad vaatamisväärsused on [[Päärdu mõis]]akompleks ja jõe ääres väike [[silur]]i lubjakividest koosnev paljand. Külas asub ka [[Velise mõisa Maydellide kalmistu]].
==Ajalugu==
Päärdu maanteesillast allavoolu jõekaldalt on leitud luuahing, mis lubab oletada, et Päärdu alal võis olla kiviajal inimasustus. Oletatavasti oli tänapäevane Päärdu ala mererannikul. 

Küla varasem nimi oli Kose. Tõenäoliselt on [[Päärdu mõis]] (Kose mõis, saksapäraselt ''Kosch'') asutatud 15. sajandi teisel poolel. Tänini säilinud häärber valmis 1792. aastal. Päärdu nimi pärineb 18. sajandist ja mugandus selleaegse mõisa omaniku Bernt Tuwe eesnimest.

18. sajandil asutati mõisa poolt [[Velise jõgi|Velise jõele]] vesiveski, mille hoone hävis 1941. aastal [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] [[Märjamaa lahing]]us.

Päärdu vallakool ([[Rääski]] külas) asutati 1846. aastal. 1924. aastal anti [[Päärdu kool]]i käsutusse Päärdu mõisahäärber. 1972. liideti kool [[Kivi-Vigala]] kaheksaklassilise kooliga.

1905. aasta mässu ajal sai Päärdus Paiba talu ([[Mihkel Aitsam (1876–1917)|Mihkel Aitsami (1876–1917)]] kodutalu) koosolekute ja kogunemiste kohaks. 

1970. aastate asulate reformimise ajal liideti Päärdu külaks samanimeline asundus, osa Pikk-külast (tänapäevase Päärdu lääneosa) ja Veneküla (Vene; tänapäevase Päärdu põhjaosa).

== Vaata ka ==

*[[Eesti külade loend]]

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
[https://velise.ee/kuelad/32-paeaerdu-asukuela Velise kultuuri ja hariduse selts: Päärdu asuküla.] [Päärdu asunduse ja talude ajalugu]. Vaadatud 29.07.2026.

[https://velise.ee/kuelad/33-paeaerdu-moisakuela Velise kultuuri ja hariduse selts: Päärdu mõisaküla.] [Päärdu Pikk-küla ja talude ajalugu]. Vaadatud 29.07.2026.{{Märjamaa vald}}

[[Kategooria:Märjamaa vald]]
[[Kategooria:Rapla maakonna külad]]</text>
      <sha1>7qucz39kd8oqk7d4sh7wu0d9qyr3cn6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204299</id>
      <parentid>7204296</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T11:52:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <origin>7204299</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2706" sha1="d8r02nkfbi33m5ezuud7duk5qzzetn8" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2007}}
{{EestiAsula
|  nimi = Päärdu
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Rapla
}}
'''Päärdu küla''' asub [[Tallinn|Tallinna]]–[[Pärnu]] magistraaltee ääres [[Märjamaa vald|Märjamaa valla]] lõunaosas. Külast lähtub [[tugimaantee]] [[Velise]] kaudu [[Raikküla|Raikkülla]] ning kohalikud teed [[Leibre]]sse (nn vana [[Tallinn|Tallinna]]–[[Pärnu]] maantee) ja [[Araste]] kaudu [[Vanamõisa (Vigala)|Vanamõisa]]. Päärdust voolab läbi [[Velise jõgi]]. Kuni 1980. aastateni oli [[Velise jõgi]] tuntud Päärdu jõena.

Enne 2017. aasta [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i kuulus küla [[Vigala vald]]a.

Päärdu on valdavalt hajaküla. Tihedam hoonestus on vaid mõisasüdame naabruses, kus leidub ka kahekorruselisi kortermaju.

Küla tähtsamad vaatamisväärsused on [[Päärdu mõis]]akompleks ja jõe ääres väike [[silur]]i lubjakividest koosnev paljand. Külas asub ka [[Velise mõisa Maydellide kalmistu]].
==Ajalugu==
Päärdu maanteesillast allavoolu jõekaldalt on leitud luuahing, mis lubab oletada, et Päärdu alal võis olla kiviajal inimasustus. Oletatavasti oli tänapäevane Päärdu ala mererannikul. 

Küla varasem nimi oli Kose. Tõenäoliselt on [[Päärdu mõis]] (Kose mõis, saksapäraselt ''Kosch'') asutatud 15. sajandi teisel poolel. Tänini säilinud häärber valmis 1792. aastal. Päärdu nimi pärineb 18. sajandist ja mugandus selleaegse mõisa omaniku Bernt Tuwe eesnimest.

18. sajandil asutati mõisa poolt [[Velise jõgi|Velise jõele]] vesiveski, mille hoone hävis 1941. aastal [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] [[Märjamaa lahing]]us.

Päärdu vallakool ([[Rääski]] külas) asutati 1846. aastal. 1924. aastal anti [[Päärdu kool]]i käsutusse Päärdu mõisahäärber. 1972. liideti kool [[Kivi-Vigala]] kaheksaklassilise kooliga.

1905. aasta mässu ajal sai Päärdus Paiba talu ([[Mihkel Aitsam (1876–1917)|Mihkel Aitsami (1876–1917)]] kodutalu) koosolekute ja kogunemiste kohaks. 

1970. aastate asulate reformimise ajal liideti Päärdu külaks samanimeline asundus, osa Pikk-külast (tänapäevase Päärdu lääneosa) ja Veneküla (Vene; tänapäevase Päärdu põhjaosa).

== Vaata ka ==

*[[Eesti külade loend]]

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==

* [https://velise.ee/kuelad/32-paeaerdu-asukuela Velise kultuuri ja hariduse selts: Päärdu asuküla.] [Päärdu asunduse ja talude ajalugu]. Vaadatud 29.07.2026.
* [https://velise.ee/kuelad/33-paeaerdu-moisakuela Velise kultuuri ja hariduse selts: Päärdu mõisaküla.] [Päärdu Pikk-küla ja talude ajalugu]. Vaadatud 29.07.2026.{{Märjamaa vald}}

[[Kategooria:Märjamaa vald]]
[[Kategooria:Rapla maakonna külad]]</text>
      <sha1>d8r02nkfbi33m5ezuud7duk5qzzetn8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kilgi (Märjamaa)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>72514</id>
    <revision>
      <id>7204278</id>
      <parentid>4254594</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T11:31:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <origin>7204278</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="788" sha1="2o15s0adwsiizpwd6fs9gb51wobdqqg" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Kilgi
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Rapla
}}
'''Kilgi''' on [[küla]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]. 

Külanime esmamainimine oli talunimena 1637 (''Kiliko Jaco''), 1696 oli *Rakste külas (''Raxte Byy'') talunimi ''Kilgi Sym''.&lt;ref&gt;Rahvusarhiiv, [https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200251583323&amp;ru=841VI1 EAA.5393.1.24], lk 267.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Rahvusarhiiv, [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1.2.C-IV-273:1 EAA.1.2.C-IV-273].&lt;/ref&gt; 

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
[https://velise.ee/kuelad/20-kilgi Velise kultuuri ja hariduse selts: Kiilaspere küla]. [Küla ja talude ajalugu]. Vaadatud 29.07.2026.{{Märjamaa vald}}

[[Kategooria:Märjamaa vald]]
[[Kategooria:Rapla maakonna külad]]</text>
      <sha1>2o15s0adwsiizpwd6fs9gb51wobdqqg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kristlikud Demokraadid (Rootsi)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>73319</id>
    <revision>
      <id>7204104</id>
      <parentid>5632156</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:21:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204104</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2779" sha1="024xlzyncjzgs60v8pi1s1w3juy7rm2" xml:space="preserve">[[File:Christian Democrats Sweden logo 2017.svg|pisi|KD logo]]
'''Kristlikud Demokraadid''' ([[rootsi keel]]es ''Kristdemokraterna'', lühend ''KD'') on [[Rootsi]] [[partei]]. Partei kuulub [[Kristlik Demokraatlik Internatsionaal|Kristlik Demokraatliku Internatsionaali]] ja [[Euroopa Rahvapartei]]sse.

==Ajalugu==
Asutati [[1964]]. aastal Kristliku Demokraatliku Ühtsuse (''Kristen Demokratisk Samling'') nime all, kuid saavutas oma esindatuse Rootsi parlamendis alles [[1985]]. aastal valimisliidus [[Keskpartei (Rootsi)|Keskparteiga]]. Oma nime all sai partei parlamenti alles [[1991]]. aastal. Partei muutis nime [[1987]]. aastal Kristlik-Demokraatlikuks Sotsiaalseks Parteiks (''Kristdemokratiska Samhällspartiet''). Praeguse nime sai erakond [[1996]]. aastal. KD osales Rootsi [[paremtsentrism|paremtsentristlikes]] valitsustes aastatel 1991–[[1994]] ja osales paremtsentristlikus valitsuses aastatel [[2006]]–[[2014]].

==Partei ideoloogia==
KD on paremtsentristlik [[kristlik demokraatia|kristlik demokraatlik]] partei. [[Majandus]]es pooldab partei [[maksud]]e vähendamist, ettevõtete reguleerimise vähendamist. Sotsiaalpoliitikas taotletakse eakate hoolitsemise parandamist, ollakse leppinud samasooliste paaride perekonnaks tunnistamise ja abiellumisega (alates 2009. aasta 1. maist on [[samasooliste abielu]] Rootsis lubatud, erakonna liider [[Ebba Busch]] on osalenud Stockholmi [[geiparaad]]il&lt;ref&gt;[https://sverigesradio.se/sida/artikel.aspx?programid=2054&amp;artikel=6485455 Swedish Christian Democrat leader attends Pride for first time]. Sveriges Radio. 01.08.2016&lt;/ref&gt;). Erakond pooldab 1980. aastatest [[abort|abordi]] lubamist, selle ajani oli KD sellele vastu.

==Valimistel==
[[2006. aasta Rootsi parlamendivalimised|2006. aasta Rootsi parlamendivalimistel]] sai partei 6,6% häältest, mis andis 24 kohta 349-st. [[2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised (Rootsi)|2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] sai KD 5,5% häältest ja 1 koha 19-st. Hiljem liitus KD-ga üks ülejooksik [[Juuninimekiri|Juuninimekirjast]]. KD liikmed kuuluvad Euroopa Parlamendis gruppi [[Euroopa Rahvapartei/Euroopa Demokraadid]].

2010. aasta parlamendivalimistel saadi 5,6% häältest, 19 kohta 349-st.

2014. aasta parlamendivalimistel saadi 4,57% häältest, 16 kohta 349-st

2018. aasta parlamendivalimistel saadi 6,32% häältest, 22 kohta 349-st

==Partei esimehed==
*1964–1972 [[Birger Ekstedt]]
*1973–2004 [[Alf Svensson]]
*2004–2015 [[Göran Hägglund]]
*2015–     [[Ebba Busch]]

==Viited==
{{Viited}}

==Välislingid==
*[http://www.kristdemokraterna.se/ KD koduleht] (''rootsi keeles'')
*[http://www.riksdagen.se/sv/ledamoter-partier/Kristdemokraterna/ Rootsi parlament:Kristlikud Demokraadid] (''inglise keeles'')

[[Kategooria:Rootsi parteid]]</text>
      <sha1>024xlzyncjzgs60v8pi1s1w3juy7rm2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jõeääre</title>
    <ns>0</ns>
    <id>73480</id>
    <revision>
      <id>7204268</id>
      <parentid>6333602</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T11:16:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <origin>7204268</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="585" sha1="3drbiadc7a2mobtotvazsuorz6oiwfk" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib külast Märjamaa vallas, küla kohta Lihula vallas vaata artiklist [[Jõeääre (Lääneranna)]] .}}
{{EestiAsula
|  nimi = Jõeääre
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Rapla
}}
'''Jõeääre''' on [[küla]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]. 

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
[https://velise.ee/kuelad/16-joeaeaerse Velise kultuuri ja hariduse selts: Jõeäärse küla]. [Küla ja talude ajalugu]. Vaadatud 29.07.2026.{{Märjamaa vald}}

[[Kategooria:Märjamaa vald]]
[[Kategooria:Rapla maakonna külad]]</text>
      <sha1>3drbiadc7a2mobtotvazsuorz6oiwfk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kirna (Märjamaa)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>73482</id>
    <revision>
      <id>7204279</id>
      <parentid>4254596</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T11:36:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <origin>7204279</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1028" sha1="t6kz00xawfb28n5psycbvkshhcgybow" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Kirna
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Rapla
}}
'''Kirna''' on [[küla]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]. 

Küla kujunes vanadest hajataludest ja Veski küla taludest ning alates 1870. aastate teisest poolest raiesmikule rajatud uutest taludest. Maha raiutud Kirnametsa järgi kutsuti 1890. aastaks välja kujunenud küla algul Kirnametsaks, hiljem lühenenud nimi Kirnaks (1902 ''Кирнакюля''). Kirna metsavahikoht olnud olemas juba 1816.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Seeland |eesnimi=Sergei |pealkiri=Velise valla ajaloost |aasta=2005 |koht=Pärnu-Jaagupi |lehekülg=384-385}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline Vene üheverstakaart 1:42 000]. &lt;/ref&gt; 

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
[https://velise.ee/kuelad/21-kirna Velise kultuuri ja hariduse selts: Keskküla küla]. [Küla ja talude ajalugu]. Vaadatud 29.07.2026.{{Märjamaa vald}}

[[Kategooria:Märjamaa vald]]
[[Kategooria:Rapla maakonna külad]]</text>
      <sha1>t6kz00xawfb28n5psycbvkshhcgybow</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Türisalu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>73701</id>
    <revision>
      <id>7203949</id>
      <parentid>7203260</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T18:11:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-40402-33</username>
        <id>233726</id>
      </contributor>
      <origin>7203949</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6436" sha1="gu3bobc03uv0sqndkfkisi7yfcjxtxs" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Türisalu
|  pilt = Türisalu pank, 24. juuni 2010.jpg
|  pildiallkiri = [[Türisalu pank]]
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Harju
}}

'''Türisalu''' on [[küla]] [[Harku vald|Harku vallas]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]], mida on esimest korda mainitud 1378. aastal (nimega Thuriselle)&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://tyrisalu.ee/|pealkiri=Türisalu küla|väljaanne=Türisalu külaseltsi koduleht}}&lt;/ref&gt;. Põllumaad pole külal ajalooliselt kuigivõrd olnud, mistõttu 17. sajandil paiknes külas vaid neli talu. Türisalu kuulus ajalooliselt [[Keila kihelkond]]a.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

Küla (Türisal) kuulus Stackelbergide Vääna mõisale. 

Esimene maaeraldus sõjaväebaasi loomiseks Keila-Joal tehti Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 034 27. juunist 1946, 423,2 ha, hiljem lisandus neid juurde. 1950. aastate algusest kuni 1960. aastani oli Türisalus Nõukogude mereväe lennuväli. Lennurajad on veel praegugi looduses aimatavad ja lennujuhtimistorni varemed alles. Tõenäoliselt oli juba siis mõni linnaku hoone juba olemas.

Suurema muutuse tõi kaasa Nõukogude perioodil õhutõrje raketibaasi loomine. Baas haaras enda alla 423 ha suuruse maa-ala. Nõukogude sõjavägi lahkus Türisalust ja Keila-Joalt 1992–1993. Rüüsted algasid kohe pärast sõjaväe lahkumist. 1994–1997 puhastas sealset pinnast ja põhjavett reostusest AS EcoPro.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://visitharku.com/listing/turisalu-raketibaas/|pealkiri=Türisalu raketibaas|väljaanne=Visit Harku|vaadatud=2021-07-24|arhiivimisaeg=2021-07-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210724121934/https://visitharku.com/listing/turisalu-raketibaas/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Kuigi suvilaid hakati Türisalu külla rajama juba 1930. aastatel, muutus Türisalu peamiselt suvituspiirkonnaks just Nõukogude perioodil, kui suvilaid hakati rajama ka Keila-Joa piirile.

Nõukogude perioodil moodustati sundkollektiviseerimise käigus Türisalu küla taludest kolhoos &quot;Eha&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kollektiivne Töö : Eestimaa KP Keila Rajoonikomitee ja Keila Rajooni TSN häälekandja 9 veebruar 1961 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=kollektiivnetoo19610209.2.6&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-07-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;, mis 1966. liideti Tabasalu [[Ranna sovhoos|Ranna sovhoosiga]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Harku Valla Teataja 18 Август 2021 — DIGAR статьи Эстонии |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=harkuvalla20210818.2.13.4&amp;e=-------ru-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-07-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;.

Aastatel 1964–2015 tegutses külas [[Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool]] (1979–1984 kandis kool nime Keila-Joa Sanatoorne Metsakool).&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Keila-Joa_Sanatoorne_Internaatkool|pealkiri=Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool}}&lt;/ref&gt;

Türisalu Külaselts asutati 14. jaanuaril 2009.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Külas tegutsevad külaselts ja spordiklubi.

Türisalu küla asub kaheksal ruutkilomeetril Harku valla lääneservas. 2010. aasta jaanuari seisuga elas külas aasta läbi (või omas sissekirjutust) 494 inimest, 2020. aastal üle 600. Suvitajaid, kes elavad piirkonnas ajutiselt või püsielanikke, kel on sissekirjutus mujal, on aga kindlasti rohkem.

== Loodus ==
Türisalu piirneb mereäärse mitmekesise ja pinnavormide poolest vahelduva maastikuga [[Türisalu maastikukaitseala]]ga (27 ha, moodustatud 1991. aastal). Kaitsealal kaitstakse Laulasmaa–Türisalu klindipoolsaart põhjakaarest ääristavat 29–31 m kõrgust klindiastangut ja sellealust klindimetsa.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.looduskalender.ee/klint/est/9.html|pealkiri=Looduskaitsealad|väljaanne=Looduskalender|vaadatud=2021-07-24|arhiivimisaeg=2021-07-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210724114951/https://www.looduskalender.ee/klint/est/9.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Astangupealsel lool on kaitse all põõsasmaran. Türisalus maastikukaitsealal asub ka [[Türisalu pank]]. 1963. aastal tehti Türisalu pangal ja Vääna-Jõesuu rannas Lenfilmi linateose &quot;Hamlet&quot; võtteid, sestpeale kutsutakse Türisalu panka mõnikord ka Hamleti mäeks&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://vjkselts.ee/vaana-joesuu-kula/ajalugu/|pealkiri=Ajalugu|väljaanne=Vääna-Jõesuu külaselts}}&lt;/ref&gt;. Keila-Joa pargini on Türisalu pangast umbes 5 km. Türisalu bussipeatuse lähedal asub dramaatilises ürgorus voolava Türisalu oja juga.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.loodusegakoos.ee/juhised-looduskulastuseks/valjasoit-loodusesse|pealkiri=Väljasõit loodusesse|väljaanne=RMK}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://40.113.101.51/artikkel/t%C3%BCrisalu_pank|pealkiri=Türisalu pank|väljaanne=Eesti Entsüklopeedia}}&lt;/ref&gt;

Türisalust lõuna poole jääb Vääna maastikukaitseala, mis ulatub Tõllinõmme raba ja järveni.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Türisalus ja tema ümbrusest on teada ka mitmeid looduslikke pühapaiku. Näiteks Keila-Joa mõisapargis asuv Silmaallikas&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/kei/kei.html|pealkiri=Suusõnaline ajalooline traditsioon Keila kihelkonnast. Kogunud Paula Heidemann 1930. a. suvel|väljaanne=Folklore}}&lt;/ref&gt; ning Türisalu külla piires asunud Hiiekoht. &quot;Hiiekoht Vääna vallas Türisalu (Toorisalu) külas Kõngu talu piiris, kus üks liivamägi on, mille peal alles mõne aasta eest määratu suur tammepuu kasvanud, mida rahvas pühaks pidanud ja seal palvetamas käinud. Kui tuul selle püha tamme viimaks maha murdnud, ei ole keegi julgenud tema risu sealt ära vedada ega koristada, kartes, et selleläbi õnnetus tuleb. Kui siis viimaks üks mees selle tamme sealt ära koristanud, kukutanud tema kariloomad endid kõrgelt kaldalt merde. Niisuguste elajate allakukkumist olla mitmele juhtunud, kes sealt risu vedanud. Nõnda on seal siis püha hiis olnud.&quot; (Jung III: 92 Kei 36 &lt; A. Suurkask Viljandist)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.maavald.ee/hiis/yld/hiitest/203-j-jung-pyhapaikadest-iii?start=2|pealkiri=J. Jung pyhapaikadest III|väljaanne=Maavalla Koda|aeg=1910|vaadatud=24.07.2021}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
*[[Türisalu joastik]]
*[[Türisalu maastikukaitseala]]
*[[Türisalu oja]]
*[[Türisalu paekallas]]
*[[Türisalu paljand]]

== Viited ==
{{viited}}

{{Harku vald}}

[[Kategooria:Harku vald]]
[[Kategooria:Harju maakonna külad]]</text>
      <sha1>gu3bobc03uv0sqndkfkisi7yfcjxtxs</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203953</id>
      <parentid>7203949</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T18:24:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-40402-33</username>
        <id>233726</id>
      </contributor>
      <origin>7203953</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6488" sha1="ky83xpdzytgplmg35834676l1iku9uv" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Türisalu
|  pilt = Türisalu pank, 24. juuni 2010.jpg
|  pildiallkiri = [[Türisalu pank]]
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Harju
}}

'''Türisalu''' on [[küla]] [[Harku vald|Harku vallas]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]], mida on esimest korda mainitud 1378. aastal (nimega Thuriselle)&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://tyrisalu.ee/|pealkiri=Türisalu küla|väljaanne=Türisalu külaseltsi koduleht}}&lt;/ref&gt;. Põllumaad pole külal ajalooliselt kuigivõrd olnud, mistõttu 17. sajandil paiknes külas vaid neli talu. Türisalu kuulus ajalooliselt [[Keila kihelkond]]a.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

Küla (Türisal) kuulus Stackelbergide Vääna mõisale. Vääna valda, alates 1. aprillist 1939 Keila valda.

Esimene maaeraldus sõjaväebaasi loomiseks Keila-Joal tehti Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 034 27. juunist 1946, 423,2 ha, hiljem lisandus neid juurde. 1950. aastate algusest kuni 1960. aastani oli Türisalus Nõukogude mereväe lennuväli. Lennurajad on veel praegugi looduses aimatavad ja lennujuhtimistorni varemed alles. Tõenäoliselt oli juba siis mõni linnaku hoone juba olemas.

Suurema muutuse tõi kaasa Nõukogude perioodil õhutõrje raketibaasi loomine. Baas haaras enda alla 423 ha suuruse maa-ala. Nõukogude sõjavägi lahkus Türisalust ja Keila-Joalt 1992–1993. Rüüsted algasid kohe pärast sõjaväe lahkumist. 1994–1997 puhastas sealset pinnast ja põhjavett reostusest AS EcoPro.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://visitharku.com/listing/turisalu-raketibaas/|pealkiri=Türisalu raketibaas|väljaanne=Visit Harku|vaadatud=2021-07-24|arhiivimisaeg=2021-07-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210724121934/https://visitharku.com/listing/turisalu-raketibaas/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Kuigi suvilaid hakati Türisalu külla rajama juba 1930. aastatel, muutus Türisalu peamiselt suvituspiirkonnaks just Nõukogude perioodil, kui suvilaid hakati rajama ka Keila-Joa piirile.

Nõukogude perioodil moodustati sundkollektiviseerimise käigus Türisalu küla taludest kolhoos &quot;Eha&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kollektiivne Töö : Eestimaa KP Keila Rajoonikomitee ja Keila Rajooni TSN häälekandja 9 veebruar 1961 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=kollektiivnetoo19610209.2.6&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-07-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;, mis 1966. liideti Tabasalu [[Ranna sovhoos|Ranna sovhoosiga]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Harku Valla Teataja 18 Август 2021 — DIGAR статьи Эстонии |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=harkuvalla20210818.2.13.4&amp;e=-------ru-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-07-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;.

Aastatel 1964–2015 tegutses külas [[Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool]] (1979–1984 kandis kool nime Keila-Joa Sanatoorne Metsakool).&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Keila-Joa_Sanatoorne_Internaatkool|pealkiri=Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool}}&lt;/ref&gt;

Türisalu Külaselts asutati 14. jaanuaril 2009.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Külas tegutsevad külaselts ja spordiklubi.

Türisalu küla asub kaheksal ruutkilomeetril Harku valla lääneservas. 2010. aasta jaanuari seisuga elas külas aasta läbi (või omas sissekirjutust) 494 inimest, 2020. aastal üle 600. Suvitajaid, kes elavad piirkonnas ajutiselt või püsielanikke, kel on sissekirjutus mujal, on aga kindlasti rohkem.

== Loodus ==
Türisalu piirneb mereäärse mitmekesise ja pinnavormide poolest vahelduva maastikuga [[Türisalu maastikukaitseala]]ga (27 ha, moodustatud 1991. aastal). Kaitsealal kaitstakse Laulasmaa–Türisalu klindipoolsaart põhjakaarest ääristavat 29–31 m kõrgust klindiastangut ja sellealust klindimetsa.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.looduskalender.ee/klint/est/9.html|pealkiri=Looduskaitsealad|väljaanne=Looduskalender|vaadatud=2021-07-24|arhiivimisaeg=2021-07-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210724114951/https://www.looduskalender.ee/klint/est/9.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Astangupealsel lool on kaitse all põõsasmaran. Türisalus maastikukaitsealal asub ka [[Türisalu pank]]. 1963. aastal tehti Türisalu pangal ja Vääna-Jõesuu rannas Lenfilmi linateose &quot;Hamlet&quot; võtteid, sestpeale kutsutakse Türisalu panka mõnikord ka Hamleti mäeks&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://vjkselts.ee/vaana-joesuu-kula/ajalugu/|pealkiri=Ajalugu|väljaanne=Vääna-Jõesuu külaselts}}&lt;/ref&gt;. Keila-Joa pargini on Türisalu pangast umbes 5 km. Türisalu bussipeatuse lähedal asub dramaatilises ürgorus voolava Türisalu oja juga.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.loodusegakoos.ee/juhised-looduskulastuseks/valjasoit-loodusesse|pealkiri=Väljasõit loodusesse|väljaanne=RMK}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://40.113.101.51/artikkel/t%C3%BCrisalu_pank|pealkiri=Türisalu pank|väljaanne=Eesti Entsüklopeedia}}&lt;/ref&gt;

Türisalust lõuna poole jääb Vääna maastikukaitseala, mis ulatub Tõllinõmme raba ja järveni.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Türisalus ja tema ümbrusest on teada ka mitmeid looduslikke pühapaiku. Näiteks Keila-Joa mõisapargis asuv Silmaallikas&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/kei/kei.html|pealkiri=Suusõnaline ajalooline traditsioon Keila kihelkonnast. Kogunud Paula Heidemann 1930. a. suvel|väljaanne=Folklore}}&lt;/ref&gt; ning Türisalu külla piires asunud Hiiekoht. &quot;Hiiekoht Vääna vallas Türisalu (Toorisalu) külas Kõngu talu piiris, kus üks liivamägi on, mille peal alles mõne aasta eest määratu suur tammepuu kasvanud, mida rahvas pühaks pidanud ja seal palvetamas käinud. Kui tuul selle püha tamme viimaks maha murdnud, ei ole keegi julgenud tema risu sealt ära vedada ega koristada, kartes, et selleläbi õnnetus tuleb. Kui siis viimaks üks mees selle tamme sealt ära koristanud, kukutanud tema kariloomad endid kõrgelt kaldalt merde. Niisuguste elajate allakukkumist olla mitmele juhtunud, kes sealt risu vedanud. Nõnda on seal siis püha hiis olnud.&quot; (Jung III: 92 Kei 36 &lt; A. Suurkask Viljandist)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.maavald.ee/hiis/yld/hiitest/203-j-jung-pyhapaikadest-iii?start=2|pealkiri=J. Jung pyhapaikadest III|väljaanne=Maavalla Koda|aeg=1910|vaadatud=24.07.2021}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
*[[Türisalu joastik]]
*[[Türisalu maastikukaitseala]]
*[[Türisalu oja]]
*[[Türisalu paekallas]]
*[[Türisalu paljand]]

== Viited ==
{{viited}}

{{Harku vald}}

[[Kategooria:Harku vald]]
[[Kategooria:Harju maakonna külad]]</text>
      <sha1>ky83xpdzytgplmg35834676l1iku9uv</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203955</id>
      <parentid>7203953</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T18:30:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-40402-33</username>
        <id>233726</id>
      </contributor>
      <origin>7203955</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6543" sha1="lyslhwpdm99q5loegxn32pslo9j41s9" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Türisalu
|  pilt = Türisalu pank, 24. juuni 2010.jpg
|  pildiallkiri = [[Türisalu pank]]
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Harju
}}

'''Türisalu''' on [[küla]] [[Harku vald|Harku vallas]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]], mida on esimest korda mainitud 1378. aastal (nimega Thuriselle)&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://tyrisalu.ee/|pealkiri=Türisalu küla|väljaanne=Türisalu külaseltsi koduleht}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.etera.ee/zoom/1113/view?page=267&lt;/ref&gt;. Põllumaad pole külal ajalooliselt kuigivõrd olnud, mistõttu 17. sajandil paiknes külas vaid neli talu. Türisalu kuulus ajalooliselt [[Keila kihelkond]]a.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

Küla (Türisal) kuulus Stackelbergide Vääna mõisale. Vääna valda, alates 1. aprillist 1939 Keila valda.

Esimene maaeraldus sõjaväebaasi loomiseks Keila-Joal tehti Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 034 27. juunist 1946, 423,2 ha, hiljem lisandus neid juurde. 1950. aastate algusest kuni 1960. aastani oli Türisalus Nõukogude mereväe lennuväli. Lennurajad on veel praegugi looduses aimatavad ja lennujuhtimistorni varemed alles. Tõenäoliselt oli juba siis mõni linnaku hoone juba olemas.

Suurema muutuse tõi kaasa Nõukogude perioodil õhutõrje raketibaasi loomine. Baas haaras enda alla 423 ha suuruse maa-ala. Nõukogude sõjavägi lahkus Türisalust ja Keila-Joalt 1992–1993. Rüüsted algasid kohe pärast sõjaväe lahkumist. 1994–1997 puhastas sealset pinnast ja põhjavett reostusest AS EcoPro.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://visitharku.com/listing/turisalu-raketibaas/|pealkiri=Türisalu raketibaas|väljaanne=Visit Harku|vaadatud=2021-07-24|arhiivimisaeg=2021-07-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210724121934/https://visitharku.com/listing/turisalu-raketibaas/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Kuigi suvilaid hakati Türisalu külla rajama juba 1930. aastatel, muutus Türisalu peamiselt suvituspiirkonnaks just Nõukogude perioodil, kui suvilaid hakati rajama ka Keila-Joa piirile.

Nõukogude perioodil moodustati sundkollektiviseerimise käigus Türisalu küla taludest kolhoos &quot;Eha&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kollektiivne Töö : Eestimaa KP Keila Rajoonikomitee ja Keila Rajooni TSN häälekandja 9 veebruar 1961 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=kollektiivnetoo19610209.2.6&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-07-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;, mis 1966. liideti Tabasalu [[Ranna sovhoos|Ranna sovhoosiga]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Harku Valla Teataja 18 Август 2021 — DIGAR статьи Эстонии |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=harkuvalla20210818.2.13.4&amp;e=-------ru-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-07-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;.

Aastatel 1964–2015 tegutses külas [[Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool]] (1979–1984 kandis kool nime Keila-Joa Sanatoorne Metsakool).&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Keila-Joa_Sanatoorne_Internaatkool|pealkiri=Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool}}&lt;/ref&gt;

Türisalu Külaselts asutati 14. jaanuaril 2009.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Külas tegutsevad külaselts ja spordiklubi.

Türisalu küla asub kaheksal ruutkilomeetril Harku valla lääneservas. 2010. aasta jaanuari seisuga elas külas aasta läbi (või omas sissekirjutust) 494 inimest, 2020. aastal üle 600. Suvitajaid, kes elavad piirkonnas ajutiselt või püsielanikke, kel on sissekirjutus mujal, on aga kindlasti rohkem.

== Loodus ==
Türisalu piirneb mereäärse mitmekesise ja pinnavormide poolest vahelduva maastikuga [[Türisalu maastikukaitseala]]ga (27 ha, moodustatud 1991. aastal). Kaitsealal kaitstakse Laulasmaa–Türisalu klindipoolsaart põhjakaarest ääristavat 29–31 m kõrgust klindiastangut ja sellealust klindimetsa.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.looduskalender.ee/klint/est/9.html|pealkiri=Looduskaitsealad|väljaanne=Looduskalender|vaadatud=2021-07-24|arhiivimisaeg=2021-07-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210724114951/https://www.looduskalender.ee/klint/est/9.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Astangupealsel lool on kaitse all põõsasmaran. Türisalus maastikukaitsealal asub ka [[Türisalu pank]]. 1963. aastal tehti Türisalu pangal ja Vääna-Jõesuu rannas Lenfilmi linateose &quot;Hamlet&quot; võtteid, sestpeale kutsutakse Türisalu panka mõnikord ka Hamleti mäeks&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://vjkselts.ee/vaana-joesuu-kula/ajalugu/|pealkiri=Ajalugu|väljaanne=Vääna-Jõesuu külaselts}}&lt;/ref&gt;. Keila-Joa pargini on Türisalu pangast umbes 5 km. Türisalu bussipeatuse lähedal asub dramaatilises ürgorus voolava Türisalu oja juga.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.loodusegakoos.ee/juhised-looduskulastuseks/valjasoit-loodusesse|pealkiri=Väljasõit loodusesse|väljaanne=RMK}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://40.113.101.51/artikkel/t%C3%BCrisalu_pank|pealkiri=Türisalu pank|väljaanne=Eesti Entsüklopeedia}}&lt;/ref&gt;

Türisalust lõuna poole jääb Vääna maastikukaitseala, mis ulatub Tõllinõmme raba ja järveni.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Türisalus ja tema ümbrusest on teada ka mitmeid looduslikke pühapaiku. Näiteks Keila-Joa mõisapargis asuv Silmaallikas&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/kei/kei.html|pealkiri=Suusõnaline ajalooline traditsioon Keila kihelkonnast. Kogunud Paula Heidemann 1930. a. suvel|väljaanne=Folklore}}&lt;/ref&gt; ning Türisalu külla piires asunud Hiiekoht. &quot;Hiiekoht Vääna vallas Türisalu (Toorisalu) külas Kõngu talu piiris, kus üks liivamägi on, mille peal alles mõne aasta eest määratu suur tammepuu kasvanud, mida rahvas pühaks pidanud ja seal palvetamas käinud. Kui tuul selle püha tamme viimaks maha murdnud, ei ole keegi julgenud tema risu sealt ära vedada ega koristada, kartes, et selleläbi õnnetus tuleb. Kui siis viimaks üks mees selle tamme sealt ära koristanud, kukutanud tema kariloomad endid kõrgelt kaldalt merde. Niisuguste elajate allakukkumist olla mitmele juhtunud, kes sealt risu vedanud. Nõnda on seal siis püha hiis olnud.&quot; (Jung III: 92 Kei 36 &lt; A. Suurkask Viljandist)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.maavald.ee/hiis/yld/hiitest/203-j-jung-pyhapaikadest-iii?start=2|pealkiri=J. Jung pyhapaikadest III|väljaanne=Maavalla Koda|aeg=1910|vaadatud=24.07.2021}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
*[[Türisalu joastik]]
*[[Türisalu maastikukaitseala]]
*[[Türisalu oja]]
*[[Türisalu paekallas]]
*[[Türisalu paljand]]

== Viited ==
{{viited}}

{{Harku vald}}

[[Kategooria:Harku vald]]
[[Kategooria:Harju maakonna külad]]</text>
      <sha1>lyslhwpdm99q5loegxn32pslo9j41s9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203956</id>
      <parentid>7203955</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T18:34:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-40402-33</username>
        <id>233726</id>
      </contributor>
      <origin>7203956</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6816" sha1="6u2q5f1carxc47o6rt10xgoyov1wtef" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Türisalu
|  pilt = Türisalu pank, 24. juuni 2010.jpg
|  pildiallkiri = [[Türisalu pank]]
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Harju
}}

'''Türisalu''' on [[küla]] [[Harku vald|Harku vallas]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]], mida on esimest korda mainitud 1378. aastal (nimega Thuriselle)&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://tyrisalu.ee/|pealkiri=Türisalu küla|väljaanne=Türisalu külaseltsi koduleht}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.etera.ee/zoom/1113/view?page=267&lt;/ref&gt;. Põllumaad pole külal ajalooliselt kuigivõrd olnud, mistõttu 17. sajandil paiknes külas vaid neli talu. Türisalu kuulus ajalooliselt [[Keila kihelkond]]a.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

Küla (Türisal) kuulus Stackelbergide Vääna mõisale. Vääna valda, alates 1. aprillist 1939 Keila valda. &quot;Türisalu ainuke metsa ja mereranna omanik on eraisik, end. mõisnik, kes pole huvitatud sellest, et Türisallu võiks tekkida suurem suvituskoht; siin on ainult 4 suvilat, neist 2 end. mõisnikkude omad.&quot;&lt;ref&gt;Harjumaa tervishoiuline kirjeldus, Tartu 1937, lk. 43.&lt;/ref&gt; 

Esimene maaeraldus sõjaväebaasi loomiseks Keila-Joal tehti Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 034 27. juunist 1946, 423,2 ha, hiljem lisandus neid juurde. 1950. aastate algusest kuni 1960. aastani oli Türisalus Nõukogude mereväe lennuväli. Lennurajad on veel praegugi looduses aimatavad ja lennujuhtimistorni varemed alles. Tõenäoliselt oli juba siis mõni linnaku hoone juba olemas.

Suurema muutuse tõi kaasa Nõukogude perioodil õhutõrje raketibaasi loomine. Baas haaras enda alla 423 ha suuruse maa-ala. Nõukogude sõjavägi lahkus Türisalust ja Keila-Joalt 1992–1993. Rüüsted algasid kohe pärast sõjaväe lahkumist. 1994–1997 puhastas sealset pinnast ja põhjavett reostusest AS EcoPro.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://visitharku.com/listing/turisalu-raketibaas/|pealkiri=Türisalu raketibaas|väljaanne=Visit Harku|vaadatud=2021-07-24|arhiivimisaeg=2021-07-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210724121934/https://visitharku.com/listing/turisalu-raketibaas/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Kuigi suvilaid hakati Türisalu külla rajama juba 1930. aastatel, muutus Türisalu peamiselt suvituspiirkonnaks just Nõukogude perioodil, kui suvilaid hakati rajama ka Keila-Joa piirile.

Nõukogude perioodil moodustati sundkollektiviseerimise käigus Türisalu küla taludest kolhoos &quot;Eha&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kollektiivne Töö : Eestimaa KP Keila Rajoonikomitee ja Keila Rajooni TSN häälekandja 9 veebruar 1961 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=kollektiivnetoo19610209.2.6&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-07-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;, mis 1966. liideti Tabasalu [[Ranna sovhoos|Ranna sovhoosiga]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Harku Valla Teataja 18 Август 2021 — DIGAR статьи Эстонии |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=harkuvalla20210818.2.13.4&amp;e=-------ru-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-07-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;.

Aastatel 1964–2015 tegutses külas [[Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool]] (1979–1984 kandis kool nime Keila-Joa Sanatoorne Metsakool).&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Keila-Joa_Sanatoorne_Internaatkool|pealkiri=Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool}}&lt;/ref&gt;

Türisalu Külaselts asutati 14. jaanuaril 2009.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Külas tegutsevad külaselts ja spordiklubi.

Türisalu küla asub kaheksal ruutkilomeetril Harku valla lääneservas. 2010. aasta jaanuari seisuga elas külas aasta läbi (või omas sissekirjutust) 494 inimest, 2020. aastal üle 600. Suvitajaid, kes elavad piirkonnas ajutiselt või püsielanikke, kel on sissekirjutus mujal, on aga kindlasti rohkem.

== Loodus ==
Türisalu piirneb mereäärse mitmekesise ja pinnavormide poolest vahelduva maastikuga [[Türisalu maastikukaitseala]]ga (27 ha, moodustatud 1991. aastal). Kaitsealal kaitstakse Laulasmaa–Türisalu klindipoolsaart põhjakaarest ääristavat 29–31 m kõrgust klindiastangut ja sellealust klindimetsa.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.looduskalender.ee/klint/est/9.html|pealkiri=Looduskaitsealad|väljaanne=Looduskalender|vaadatud=2021-07-24|arhiivimisaeg=2021-07-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210724114951/https://www.looduskalender.ee/klint/est/9.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Astangupealsel lool on kaitse all põõsasmaran. Türisalus maastikukaitsealal asub ka [[Türisalu pank]]. 1963. aastal tehti Türisalu pangal ja Vääna-Jõesuu rannas Lenfilmi linateose &quot;Hamlet&quot; võtteid, sestpeale kutsutakse Türisalu panka mõnikord ka Hamleti mäeks&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://vjkselts.ee/vaana-joesuu-kula/ajalugu/|pealkiri=Ajalugu|väljaanne=Vääna-Jõesuu külaselts}}&lt;/ref&gt;. Keila-Joa pargini on Türisalu pangast umbes 5 km. Türisalu bussipeatuse lähedal asub dramaatilises ürgorus voolava Türisalu oja juga.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.loodusegakoos.ee/juhised-looduskulastuseks/valjasoit-loodusesse|pealkiri=Väljasõit loodusesse|väljaanne=RMK}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://40.113.101.51/artikkel/t%C3%BCrisalu_pank|pealkiri=Türisalu pank|väljaanne=Eesti Entsüklopeedia}}&lt;/ref&gt;

Türisalust lõuna poole jääb Vääna maastikukaitseala, mis ulatub Tõllinõmme raba ja järveni.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Türisalus ja tema ümbrusest on teada ka mitmeid looduslikke pühapaiku. Näiteks Keila-Joa mõisapargis asuv Silmaallikas&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/kei/kei.html|pealkiri=Suusõnaline ajalooline traditsioon Keila kihelkonnast. Kogunud Paula Heidemann 1930. a. suvel|väljaanne=Folklore}}&lt;/ref&gt; ning Türisalu külla piires asunud Hiiekoht. &quot;Hiiekoht Vääna vallas Türisalu (Toorisalu) külas Kõngu talu piiris, kus üks liivamägi on, mille peal alles mõne aasta eest määratu suur tammepuu kasvanud, mida rahvas pühaks pidanud ja seal palvetamas käinud. Kui tuul selle püha tamme viimaks maha murdnud, ei ole keegi julgenud tema risu sealt ära vedada ega koristada, kartes, et selleläbi õnnetus tuleb. Kui siis viimaks üks mees selle tamme sealt ära koristanud, kukutanud tema kariloomad endid kõrgelt kaldalt merde. Niisuguste elajate allakukkumist olla mitmele juhtunud, kes sealt risu vedanud. Nõnda on seal siis püha hiis olnud.&quot; (Jung III: 92 Kei 36 &lt; A. Suurkask Viljandist)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.maavald.ee/hiis/yld/hiitest/203-j-jung-pyhapaikadest-iii?start=2|pealkiri=J. Jung pyhapaikadest III|väljaanne=Maavalla Koda|aeg=1910|vaadatud=24.07.2021}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
*[[Türisalu joastik]]
*[[Türisalu maastikukaitseala]]
*[[Türisalu oja]]
*[[Türisalu paekallas]]
*[[Türisalu paljand]]

== Viited ==
{{viited}}

{{Harku vald}}

[[Kategooria:Harku vald]]
[[Kategooria:Harju maakonna külad]]</text>
      <sha1>6u2q5f1carxc47o6rt10xgoyov1wtef</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203961</id>
      <parentid>7203956</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T18:41:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-40402-33</username>
        <id>233726</id>
      </contributor>
      <origin>7203961</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7007" sha1="ns6hgck26ukiykoryczz7tpjqea83au" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Türisalu
|  pilt = Türisalu pank, 24. juuni 2010.jpg
|  pildiallkiri = [[Türisalu pank]]
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Harju
}}

'''Türisalu''' on [[küla]] [[Harku vald|Harku vallas]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]], mida on esimest korda mainitud 1378. aastal (nimega Thuriselle)&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://tyrisalu.ee/|pealkiri=Türisalu küla|väljaanne=Türisalu külaseltsi koduleht}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.etera.ee/zoom/1113/view?page=267&lt;/ref&gt;. Põllumaad pole külal ajalooliselt kuigivõrd olnud, mistõttu 17. sajandil paiknes külas vaid neli talu. Türisalu kuulus ajalooliselt [[Keila kihelkond]]a.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

Küla (Türisal) kuulus Stackelbergide Vääna mõisale. Vääna valda, alates 1. aprillist 1939 Keila valda. 1934. aastal oli Türisalu alevikus 10 elumaja ja 44 elanikku, neist eestlasi 38 ja sakslasi 6.&lt;ref&gt;Valdade rahvastik. 1. III 934 rahvaloenduse andmed. Vihk I. Tallinn 1934. Lk. 4, 39.&lt;/ref&gt; &quot;Türisalu ainuke metsa ja mereranna omanik on eraisik, end. mõisnik, kes pole huvitatud sellest, et Türisallu võiks tekkida suurem suvituskoht; siin on ainult 4 suvilat, neist 2 end. mõisnikkude omad.&quot;&lt;ref&gt;Harjumaa tervishoiuline kirjeldus, Tartu 1937, lk. 43.&lt;/ref&gt; 

Esimene maaeraldus sõjaväebaasi loomiseks Keila-Joal tehti Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 034 27. juunist 1946, 423,2 ha, hiljem lisandus neid juurde. 1950. aastate algusest kuni 1960. aastani oli Türisalus Nõukogude mereväe lennuväli. Lennurajad on veel praegugi looduses aimatavad ja lennujuhtimistorni varemed alles. Tõenäoliselt oli juba siis mõni linnaku hoone juba olemas.

Suurema muutuse tõi kaasa Nõukogude perioodil õhutõrje raketibaasi loomine. Baas haaras enda alla 423 ha suuruse maa-ala. Nõukogude sõjavägi lahkus Türisalust ja Keila-Joalt 1992–1993. Rüüsted algasid kohe pärast sõjaväe lahkumist. 1994–1997 puhastas sealset pinnast ja põhjavett reostusest AS EcoPro.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://visitharku.com/listing/turisalu-raketibaas/|pealkiri=Türisalu raketibaas|väljaanne=Visit Harku|vaadatud=2021-07-24|arhiivimisaeg=2021-07-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210724121934/https://visitharku.com/listing/turisalu-raketibaas/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Kuigi suvilaid hakati Türisalu külla rajama juba 1930. aastatel, muutus Türisalu peamiselt suvituspiirkonnaks just Nõukogude perioodil, kui suvilaid hakati rajama ka Keila-Joa piirile.

Nõukogude perioodil moodustati sundkollektiviseerimise käigus Türisalu küla taludest kolhoos &quot;Eha&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kollektiivne Töö : Eestimaa KP Keila Rajoonikomitee ja Keila Rajooni TSN häälekandja 9 veebruar 1961 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=kollektiivnetoo19610209.2.6&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-07-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;, mis 1966. liideti Tabasalu [[Ranna sovhoos|Ranna sovhoosiga]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Harku Valla Teataja 18 Август 2021 — DIGAR статьи Эстонии |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=harkuvalla20210818.2.13.4&amp;e=-------ru-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-07-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;.

Aastatel 1964–2015 tegutses külas [[Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool]] (1979–1984 kandis kool nime Keila-Joa Sanatoorne Metsakool).&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Keila-Joa_Sanatoorne_Internaatkool|pealkiri=Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool}}&lt;/ref&gt;

Türisalu Külaselts asutati 14. jaanuaril 2009.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Külas tegutsevad külaselts ja spordiklubi.

Türisalu küla asub kaheksal ruutkilomeetril Harku valla lääneservas. 2010. aasta jaanuari seisuga elas külas aasta läbi (või omas sissekirjutust) 494 inimest, 2020. aastal üle 600. Suvitajaid, kes elavad piirkonnas ajutiselt või püsielanikke, kel on sissekirjutus mujal, on aga kindlasti rohkem.

== Loodus ==
Türisalu piirneb mereäärse mitmekesise ja pinnavormide poolest vahelduva maastikuga [[Türisalu maastikukaitseala]]ga (27 ha, moodustatud 1991. aastal). Kaitsealal kaitstakse Laulasmaa–Türisalu klindipoolsaart põhjakaarest ääristavat 29–31 m kõrgust klindiastangut ja sellealust klindimetsa.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.looduskalender.ee/klint/est/9.html|pealkiri=Looduskaitsealad|väljaanne=Looduskalender|vaadatud=2021-07-24|arhiivimisaeg=2021-07-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210724114951/https://www.looduskalender.ee/klint/est/9.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Astangupealsel lool on kaitse all põõsasmaran. Türisalus maastikukaitsealal asub ka [[Türisalu pank]]. 1963. aastal tehti Türisalu pangal ja Vääna-Jõesuu rannas Lenfilmi linateose &quot;Hamlet&quot; võtteid, sestpeale kutsutakse Türisalu panka mõnikord ka Hamleti mäeks&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://vjkselts.ee/vaana-joesuu-kula/ajalugu/|pealkiri=Ajalugu|väljaanne=Vääna-Jõesuu külaselts}}&lt;/ref&gt;. Keila-Joa pargini on Türisalu pangast umbes 5 km. Türisalu bussipeatuse lähedal asub dramaatilises ürgorus voolava Türisalu oja juga.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.loodusegakoos.ee/juhised-looduskulastuseks/valjasoit-loodusesse|pealkiri=Väljasõit loodusesse|väljaanne=RMK}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://40.113.101.51/artikkel/t%C3%BCrisalu_pank|pealkiri=Türisalu pank|väljaanne=Eesti Entsüklopeedia}}&lt;/ref&gt;

Türisalust lõuna poole jääb Vääna maastikukaitseala, mis ulatub Tõllinõmme raba ja järveni.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Türisalus ja tema ümbrusest on teada ka mitmeid looduslikke pühapaiku. Näiteks Keila-Joa mõisapargis asuv Silmaallikas&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/kei/kei.html|pealkiri=Suusõnaline ajalooline traditsioon Keila kihelkonnast. Kogunud Paula Heidemann 1930. a. suvel|väljaanne=Folklore}}&lt;/ref&gt; ning Türisalu külla piires asunud Hiiekoht. &quot;Hiiekoht Vääna vallas Türisalu (Toorisalu) külas Kõngu talu piiris, kus üks liivamägi on, mille peal alles mõne aasta eest määratu suur tammepuu kasvanud, mida rahvas pühaks pidanud ja seal palvetamas käinud. Kui tuul selle püha tamme viimaks maha murdnud, ei ole keegi julgenud tema risu sealt ära vedada ega koristada, kartes, et selleläbi õnnetus tuleb. Kui siis viimaks üks mees selle tamme sealt ära koristanud, kukutanud tema kariloomad endid kõrgelt kaldalt merde. Niisuguste elajate allakukkumist olla mitmele juhtunud, kes sealt risu vedanud. Nõnda on seal siis püha hiis olnud.&quot; (Jung III: 92 Kei 36 &lt; A. Suurkask Viljandist)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.maavald.ee/hiis/yld/hiitest/203-j-jung-pyhapaikadest-iii?start=2|pealkiri=J. Jung pyhapaikadest III|väljaanne=Maavalla Koda|aeg=1910|vaadatud=24.07.2021}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
*[[Türisalu joastik]]
*[[Türisalu maastikukaitseala]]
*[[Türisalu oja]]
*[[Türisalu paekallas]]
*[[Türisalu paljand]]

== Viited ==
{{viited}}

{{Harku vald}}

[[Kategooria:Harku vald]]
[[Kategooria:Harju maakonna külad]]</text>
      <sha1>ns6hgck26ukiykoryczz7tpjqea83au</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Uusküla (Alutaguse)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>76771</id>
    <revision>
      <id>7203995</id>
      <parentid>6971739</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T20:08:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7203995</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4182" sha1="ctosdoi1wjvlkht9ifjma3aukf40vvw" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Uusküla
|  pilt = Uuskülas asuv rand.jpg
|  pildiallkiri = Uusküla rand
|  maakond = Ida-Viru
}}
'''Uusküla''' on küla [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]] [[Peipsi järv|Peipsi järve]] ääre.

Küla ümbritsevad ida poolt [[Katase|Katase küla]] ja lääne poolt [[Kuru (Alutaguse)|Kuru küla]]. Tallinnast jääb küla 182 km kaugusele ja Ida-Virumaa [[Maakonnalinn|maakonnalinnast]] [[Jõhvi|Jõhvist]] 45 km kaugusele.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.google.ee/maps|pealkiri=Google maps|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal kuulus küla [[Alajõe vald]]a.

2026. aastal avati külas [[Kurro loodusspaa]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610088602/ida-virumaal-avati-esimene-peipsi-aarne-spaa &quot;Ida-Virumaal avati esimene Peipsi-äärne spaa&quot;] ERR, 28. juuli 2026&lt;/ref&gt;

== Nimi ==
18. sajandi II poolel kandis küla algselt nime Väike-Kuru (''Klein-Kurro'').

== Loodus ==
Põhja poolt ümbritseb Uusküla mets. Metsas asuvad [[Virsu soo]] ja [[Võhma luitestik]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://register.metsad.ee/#/|pealkiri=Metsaportaal|väljaanne=|aeg=|vaadatud=10.04.2020}}&lt;/ref&gt;.

Suur osa metsast asub [[Agusalu looduskaitseala|Agusalu looduskaitsealal]].
[[Fail:Uusküla puhkekeskuse evakueerimisplaan.jpg|pisi]]
Mets on tasane ja soine. Piirkonnale on iseloomulikud inimtegevusest vähemõjustatud soomassiivid ja nendega seotud metsakooslused ning haruldased liigid,&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=KLO1000599&amp;mount=view#HTTPCHJlQiQTeItZUYdqSMCd30B0vuLl40|pealkiri=Agusalu looduskaitseala|väljaanne=|aeg=|vaadatud=10.04.2020}}&lt;/ref&gt; näiteks [[lendorav]].

Soostik on põline [[Merikotkas|meri]]- ja [[Kaljukotkas|kaljukotka]], [[Metsis|metsise]] ning [[rabapüü]] eluala. Soodes kasvab palju [[Harilik jõhvikas|jõhvikaid.]]&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Külast voolab läbi [[Uusküla oja]].

== Ajalugu ==
Uuskülas on, nagu enamus Peipsi rannikuäärsel alal, elanud [[Eesti vanausulised|vanausulised]]. Vanausulised saabusid sinna umbes 18. sajandil.

Nende elupaigad jõudsid piki Peipsi kallast [[Alajõe|Alajõelt]] Lõuna-Eestini välja. 19. sajandi alguses elas Peipsi rannikul umbes 3000 vanausklikku. 

Kuigi Uusküla pole eraldi mainitud, võib selle asukoha järgi järeldada, et vanausulised elasid ka seal. 

== Uusküla puhkekeskus ==
Uusküla tuntuim koht oli ilmselt endine [[Uusküla puhkekeskus]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Truu. Kaarel|url=https://register.muinas.ee/file/architecture/1454.pdf|pealkiri=SILLAMÄE KEEMIATEHASE PUHKEBAAS UUSKÜLAS. DOKUMENTEERIMINE|väljaanne=|aeg=2012|vaadatud=10.04.2020}}&lt;/ref&gt;. 

Puhkekeskus valmis aastatel 1978–1980. See ehitati [[Sillamäe]] keemiakompleksi töötajate puhkekeskuseks. Kõik hooned kandsid puhkebaasi eesmärki.

Puhkekeskus koosnes peahoonest ja seal kõrval asuvatest paarismajadest ja kalameeste majast. Peahoone aadress oli Männiku tee 5.

Arhitekti nimi oli Drost, muu info on teadmata.

Puhkekeskus mahutas korraga kuni 200 külalist. 

1990. aastate lõpus lõpetas puhkekeskus töö, mispeale hakkasid majad lagunema ning see muutus üsna kiiresti nn tondilossiks.

Omanikud püüdsid seda pikka aega müüa, kuid tulutult. 2018. aastal lammutati terve puhkekeskus kõikide majadega maha, sest sellest oli saanud populaarne atraktsioon ja lagunevad majad muutusid ohtlikuks.

== Rahvastik ==
Külas elas [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel 36 inimest, neist 19 olid vanemad kui 65. Elanike hulgas ei olenud mitte ühtegi [[eestlased|eestlast]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL004&amp;lang=2 |pealkiri=Statistikaameti andmebaas |vaadatud=2013-03-02 |arhiivimisaeg=2016-03-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160312105403/http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/varval.asp?lang=2&amp;ma=rl004 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

2019. aasta andmetel oli elanike arv kasvanud 57 inimeseni.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

== Viited  ==
{{viited}}

{{Alutaguse vald}}

[[Kategooria:Alutaguse vald]]
[[Kategooria:Ida-Viru maakonna külad]]</text>
      <sha1>ctosdoi1wjvlkht9ifjma3aukf40vvw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Superkondensaator</title>
    <ns>0</ns>
    <id>81734</id>
    <revision>
      <id>7204170</id>
      <parentid>7132535</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T06:58:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7204170</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23448" sha1="b7xlikcpv8hsahkzbbjob849wj6fwin" xml:space="preserve">'''Superkondensaator''' ehk '''ülikondensaator''' ehk '''kaksikkihtkondensaator''' (ingl EDLC ''electric double-layer capacitor'') on [[elektrotehnika|elektrotehniline]] seadis, mille abil saab [[elektrostaatika|elektrostaatilist]] [[energia]]t salvestada süsinikelektroodide pinnale. Superkondensaator on väga suure [[mahtuvus]]e ja [[energiatihedus]]ega [[kondensaator]].

Kaksikkihtkondensaatori elektroodid moodustavad koos nendevahelise elektrolüüdiga kahe kondensaatori &lt;math&gt;C_1&lt;/math&gt; ja &lt;math&gt;C_2&lt;/math&gt; jadaühenduse, mille kogumahtuvus
:&lt;math&gt;C_\text{dot} = \frac{C_1 \cdot C_2}{C_1 + C_2}.&lt;/math&gt;

== Ajalugu ==
[[Pilt:Skeleton Technologies ultracapacitators.jpg|pisi|Eestis toodetud superkondensaatorid. [[Skeleton Technologies]]]]
Selline [[elektrienergia]] salvestamise meetod avastati juba [[1957]]. aastal seoses [[kütuseelement|kütuseelemend]]i uuringutega. Katsete käigus ilmnes anomaalia: [[elektrivool]] ei katkenud kohe pärast gaasivoo sulgemist, vaid [[Keemiline vooluallikas|element]] tootis elektrit mõnda aega edasi. Uurimisel selgus, et selle põhjuseks oli kütuseelemendis aktiivse materjali kandjana kasutatud poorne [[süsinik]][[elektrood]], mis suutis hoida märkimisväärset [[laeng]]ut. Sel ajal süsinik [[eripind|eripinnaga]] 400 m&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;/g omas energiatihedust 80 F/g. Järgmistel aastatel &quot;elektrokeemilise kondensaatori&quot;, nagu seda algul nimetati, uurimised laienesid. Peagi jõuti ka esimese [[patent|patendini]]. Sarnaselt tänapäevaga püüti selliseid suure energiatihedusega süsteeme kasutada esmalt [[elektriauto]]del.

Ka [[Eesti]]s käib arendustöö superkondensaatorite vallas. Tartu Ülikooli juurde on loodud vastav labor, kus uuritakse ja arendatakse uuetüübilisi energiaallikaid, ja superkondensaatorite tootmisega tegeleb eraettevõtte [[Skeleton Technologies]].

== Superkondensaatori erimahtuvus == 
Nagu superkondensaatori nimetus ise märgib, on tegu väga suure erimahtuvusega kondensaatoriga, keskmiselt 5–7 F/cm&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;. Energiaskaalas väljendades on see suurusjärgus 10 Wh/l. Võrdlusena parimate elektrolüütkondensaatorite erimahtuvus on ~10 mikrofaradit kuupsentimeetrile.

Superkondensaatori väga suurt mahtuvust võimaldab suure eripinnaga (kuni 2000 m&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;/g) süsinikmaterjali kasutamine.

Superkondensaatori energia &lt;math&gt;E&lt;/math&gt; sõltub mahtuvusest &lt;math&gt;C&lt;/math&gt; ja laadimispingest &lt;math&gt;U&lt;/math&gt; ning avaldub kujul:

&lt;math&gt;E=\frac{1}{2}C\cdot U_{}^2.&lt;/math&gt;

== Superkondensaatori omadused ==
* Peamisena olgu märgitud energia salvestamise ja energia kättesaamiseks kulutatav aeg, mis võib kesta tunde, kuid võib toimuda ka sekundite jooksul. Reeglina on kondensaatorite minimaalne laadimise aeg võrdne 3''RC'', kus ''R'' on [[sisetakistus]] ja ''C'' on mahtuvus. Kui parimatel elektrolüütkondensaatoritel on ''RC'' millisekundi suurusjärgus, siis superkondensaatoril on ''RC'' vahemikus 0,5–10 sekundit, sõltuvalt kasutatavatest komponentidest.
* Teise olulise eelisena tuleb märkida superkondensaatori tühjendamisel saadavat suurt võimsust, mille garanteerib juba eespool mainitud väike ''RC'' ja üliväike sisetakistus. Suure kasutatava võimsuse poolest ületab superkondensaator keemilisi vooluallikaid tunduvalt.
* [[Adsorptsioon]]iline laengute salvestamise protsess tagab väga suure [[kasutegur]]i, kuni 99%. Võimsuse ja energia sõltuvust väljendatakse [[Ragone graafik]]ul, millel on kujutatud erivõimsuse ja erienergia logaritmilises teljestikus.
* Märkimist väärib ka superkondensaatori pikk kasutusiga s.o täis- ja tühjakslaadimise tsüklite arv. Kui akude normaalse kasutamise korral räägitakse kuni 2000 laadimiskorrast, siis superkondensaatoritel on see tänu keemiliste protsesside puudumisele kuni üks miljon tsüklit.

== Kuidas superkondensaator töötab ==

Väliselt akudega väga sarnast süsteemi eristab oluliselt elektrilaengute kogumise mehhanism. Akudes salvestatakse energia elektrokeemilise protsessi tulemusena, mis seisneb enamasti selles, et aku laadimisel lahuses olevad metallioonid viiakse elektroodi pinnale ja muudetakse vabaks metalliks. Aku kasutamisel (tühjakslaadimisel) toimub uuesti metalli lahustumine ja elektrokeemiliste protsesside tõttu. Saadud protsessi iseloomustab suur energiatihedus, kuid mittetäieliku pöörduvuse tõttu akude omadused ajas muutuvad ja lõpmatult seda protsessi korrata ei saa.

Superkondensaatoris salvestatakse elektrienergia samuti elektroodidele, kuid mitte keemiliselt. Nimelt liidetakse elektroodi pinnale ioonid füüsikalise adsorptsioonilisel teel. Tänu elektroodi materjali suurele eripinnale &gt;1000 m&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;/g, ja süsiniku suurele erimahtuvusele, saadakse ka märkimisväärsed mahtuvused ~1 F/cm&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; ühe elektroodi pinnaühiku kohta. Seetõttu piisab suhteliselt väikesemõõtmelistest elektroodidest, et saada märkimisväärne mahtuvus.
 
Superkondensaator koosneb positiivsest ja negatiivsest elektroodist, mille välisküljele on ühendatud voolukogujad (kollektorid) ja sisemisi külgi eraldab separaator. Kogu süsteem on impregneeritud sobiva elektrolüüdiga ja suletud korpusesse. Elektrolüüdina kasutatakse [[vesilahus]]el baseeruvaid või mittevesilahusel nn. orgaanilisi ehk aprotoonseid süsteeme. Vastavalt süsteemile valitakse ka separaatori ja voolukollektori ning korpuse materjal. Kasutatav elektrolüüt dikteerib ka üksikelemendile rakendatava pinge väärtuse, mis vesilahuste korral küünib umbes 1 voldini ja orgaanilisi elektrolüüte kasutades 3 voldini. Kõrgema pinge saamiseks ühendatakse elemendid järjestikku kondensaatorpatareiks ehk mooduliks. Paljud kondensaatorite tootjaid eelistavad orgaanilisi elektrolüüte, sest kondensaatorpatarei vajaliku pinge saavutamiseks kulub 3 korda vähem üksikelemente.

Superkondensaatori laadimisel elektrolüüdi positiivselt laetud ioonid, katioonid, liiguvad katoodile (‒), tekitades pinnal negatiivse laengu, ja anioonid liiguvad anoodile (+), tekitades sellel positiivse laengu. Suurepinnalise süsiniku poorid toimivad seejuures laengusäilitajatena. Seetõttu on oluline optimeerida kogu süsteem nii, et kasutatava nanopoorse süsiniku poorid oleksid ioonidele sobivate &quot;mõõtmetega&quot;. Elektroodipaarist moodustub kaks järjestikku ühendatud kondensaatorit ''C''+ ja ''C''‒. Plaatide pindala määrab mahtuvuse ja elektroodide vaheline kaugusest, ehk elektrolüüdiga impregneeritud separaatori paksusest sõltub sisetakistus. Superkondensaatoris kogutakse laengud elektroodi pinnalt kokku voolukollektorite kaudu ning kui ühendada välisahelas + ja ‒ kokku, toimub tühjakslaadimine ja ioonid liiguvad lahuse sügavusse. Laadimisel protsess kordub taas.

Tühjenemis-laadimiskõverad on akudel ja kondensaatoritel erinevad. Kui akut laetakse püsipinge allikast, siis superkondensaatori laadimisel pinge ajas muutub. Selline omapära muudab mõnevõrra keerulisemaks tarbijad, kus soovitakse akud asendada otseselt superkondensaatoritega. Samas lubab selline omapära täpselt määrata kondensaatori laadumise astet igal ajahetkel. Enamgi veel, tänu eelmainitud füüsikalisele adsorptsiooni protsessidele saab tarbida kondensaatorist energiat kuni praktiliselt null voldini, ilma süsteemi kahjustamata. Reeglina on superkondensaatoritega süsteemid optimeeritud nii, et kasutatakse ära kuni pool kogupingest, mis energiaskaalas võrdub 75% maksimaalsest võimalikust väärtusest.

== Superkondensaatorite kasutamine ==
[[Pilt:Supercapacitor.jpg|pisi|Superkondensaatoreid on võimalik valmistada ka koduste vahenditega. Pildil olevad superkondensaatorid on valmistatud veefiltri söest ja Torusiilist]]
Superkondensaatorite turg on aasta-aastalt kasvanud. Tavalisele tootearengule on omajagu kaasa aidanud ka digitaaltehnoloogia võidukäik, kus energiaallikatest vajatakse üha suuremaid võimsusi lühikese aja jooksul. Enamikul kondensaatorite tootjatel jäävad üksikelementide mahtuvused ühe faradi kuni mõne tuhande faradi piiresse (vaata tabel).

Mitmed tootjad ([[Maxwell Technologies|Maxwell]], [[NESS]], [[Epcos]] ja teised) on jaganud oma tooted vastavalt kasutusotstarbele – suure energiaga kondensaatoriteks ning suure võimsusega kondensaatoriteks. Suhteliselt väikese mahtuvusega superkondensaatoreid kasutatakse [[olmeelektroonika]]s, [[raadiosaatja]]tes, mänguasjades jm. Eriti suure mahtuvusega moodulid on mõeldud suurt lühiajalist võimsust vajavatele süsteemidele, kus akud ei suuda selliste koormustega toime tulla.

=== Autotööstuses ===
Ka mitmed [[autotööstus|autotöösturid]] tegelevad oma laborites superkondensaatoritega. Tuntud tegija selles vallas on [[Honda]], kelle kütuseelemendi ja kondensaatoriga varustatud sõidukid [[FCX-3]] vuravad mitmel mandril maakeral juba aastaid. Honda kasutab oma süsteemis superkondensaatori energiat sõiduki käigushoidmiseks kütuseelemendi ülessoojendamise ajal. Samuti kasutatakse sellises kombinatsioonis ära ka auto kineetiline energia ehk pidurdusenergia, mis salvestatakse jällegi kondensaatoritesse.

Näiteks Honda FCX kasutab liikumiseks elektriajamit ja lisaks kütuseelemendile ka superkondensaatorite süsteemi. Ka rallimaailmas, F1 tehnikale on pandud piirang mootorite võimsuse arendamise suunas ning on pööratud pilgud energiasäästlikumale sõidustiilile, mis sunnib sellise tehnikaklassi arendajaid süvenema uutele võimalustele.

Tavatranspordivahendite jaoks on katsetanud superkondensaatoreid paljud tootjad, näiteks [[Nissan]] diiselmootoriga kaubaautodes, [[General Motors]], [[BMW]] oma [[Experimental X5]] jt.

Kõigil tootjatel on eesmärgiks kütusekulu ja [[heitgaas|heitmete]] vähendamine, kaasates pidurdusenergia kogumisel ja kiirendamisel superkondensaatorite abi. [[Hiina]]s [[Shanghai]]s on käimas projekt, kus liinibussid kasutavad liikumiseks superkondensaatoritesse talletatud elektrienergiat. Pidurdamisel kogutakse kineetiline energia taas kondensaatoritesse, kusjuures peatustes toimub vajadusel täiendav laadimine. Ka [[Saastumine|saastumise]] vaatevinklist on see kasulik, vähendades niigi saastunud suurlinnas kahjulikke heitmeid.

=== Olmeelektroonikas ===
Olmeelektroonikas on superkondensaatorid kasutusel [[lauaarvuti]]tes, kus lühikese [[voolukatkestus]]e korral hoitakse [[muutmälu]] ja [[kõvaketas]] töös ning pärast normaalolukorra taastumist saab tööd jätkata. [[Sülearvuti]]tes on kasutusel kondensaatorid, mis lubavad arvutil akut vahetada tööd katkestamata. Sel juhul superkondensaator hoiab süsteemi üleval väidetavalt minuti ja enamgi.

Superkondensaatorid on leidnud koha ka mänguasjades. Patareitoite korral unustatakse tihti toide välja lülitada ja järgmise mängukorra ajaks tuleb vooluallikad asendada või laadida. Asendades vooluallikad kondensaatoritega, saab mänguasja kiiresti laadida ja pärast kasutamist võib mänguasja taas unustada, sest kondensaatori laadimata hoidmine ei kahjusta süsteemi mingilgi määral.

==Suuremate tootjate superkondensaatorite põhiandmed (2013. a)==
{| class=&quot;wikitable centered&quot;
|- class=&quot;hintergrundfarbe6&quot;
! Tootja
! Kondensaatori&lt;br /&gt;nimi
! Mahtuvuste&lt;br /&gt;vahemik&lt;br /&gt; (F)
! Elemendi&lt;br /&gt;pinge&lt;br /&gt;(V)
! Sisetakistus&lt;br /&gt; (mΩ)
! Energia&lt;br /&gt;ruumtihedus &lt;br /&gt;(Wh/dm³)
! Energia&lt;br /&gt;masstihedus&lt;br /&gt;(Wh/kg)
! Märkused
|-
| APowerCap&lt;ref name=&quot;1i7zZ&quot; /&gt; ||APowerCap||4…550||2,7||‒   || ‒ ||4,5||‒
|-
| AVX&lt;ref name=&quot;Pztt0&quot; /&gt; ||BestCap®||0,068…0,56||3,6||‒||0,13||‒||Moodulid kuni 16&amp;nbsp;V
|-
| Cap-XX&lt;ref name=&quot;0HWzJ&quot; /&gt;||Cap-XX||0,16…2,4||2,75…2,75||14||1,45||1,36||‒
|-
| CDE&lt;ref name=&quot;Ffrsm&quot; /&gt;||Ultracapacitor||0,1…3000||2,7||0,29||7,7||6,0||‒
|-
| Cooper&lt;ref name=&quot;AEbMb&quot; /&gt;||PowerStor||0,1…400||2,5…2,7||4,5||5,7||‒||‒
|-
| Elna&lt;ref name=&quot;lzdlo&quot; /&gt;||DYNACAP&lt;br /&gt;POWERCAP||0,047…300&lt;br /&gt;||2,5...3,6&lt;br /&gt;2,5||8,0&lt;br /&gt;3,0||5,4&lt;br /&gt;5,3||‒&lt;br /&gt;‒||‒&lt;br /&gt;‒
|-
| Elton&lt;ref name=&quot;MbDTx&quot; /&gt; ||Supercapacitor||1800…12000||1,5||0,5||6,8||4,2|| Moodulid kuni 29 V
|-
| Evans&lt;ref name=&quot;e1QMF&quot; /&gt; ||Capattery||0,001…10||125||200||‒||‒||Hübriidkondensaatorid*
|-
| HCC&lt;ref name=&quot;stv9W&quot; /&gt; ||HCAP||0,22…5000||2,7||15||10,6||‒|| Moodulid kuni 45 V
|-
| FDK&lt;ref name=&quot;HdJ7v&quot; /&gt;
||EneCapTen||2000||4,0||‒||25||14||Li-Ion-kondensaatorid
|-
| Illinois&lt;ref name=&quot;yD9xi&quot; /&gt;  ||Supercapacitor||1…3500||2,3…2,7||0,24||7,6||5,9||‒
|-
| Ioxus&lt;ref name=&quot;cDmRU&quot; /&gt;||Ultracapacitor||100…3000&lt;br /&gt;220…1000||2,7&lt;br /&gt;2,3||0,25&lt;br /&gt;14||7,8&lt;br /&gt;8,7||6,0&lt;br /&gt;6,4||Superkondensaatorid&lt;br /&gt;Hübriidkondensaatorid*
|-
| JSR Micro&lt;ref name=&quot;FPRPj&quot; /&gt;||Ultimo||1100…3300||3,8||1,2||12||20||Li-Ion-kondensaatorid
|-
| Korchip&lt;ref name=&quot;KUKmB&quot; /&gt;||STARCAP||0,01…400||2,7||12||7,0||6,1|| Moodulid kuni 50 V
|-
| Liyuan&lt;ref name=&quot;GFe4E&quot; /&gt;||Supercapacitor||1…400||2,5||10||4,4||4,6||‒
|-
| LS Mtron&lt;ref name=&quot;RXf45&quot; /&gt;||Ultracapacitor||100…3000||2,8||0,25||6,0||5,9|| Moodulid kuni 84 V
|-
| Maxwell&lt;ref name=&quot;jt8j3&quot; /&gt;||Boostcap®||10…3000||2,2…2,7||0,29||7,8||6,0|| Moodulid kuni 125 V
|-
| Murata&lt;ref name=&quot;XcjHD&quot; /&gt;||EDLC||0,35…0,7||2,1||30||0,8||‒||‒
|-
| NEC&lt;ref name=&quot;YdQbU&quot; /&gt; ||Supercapacitor&lt;br /&gt;LIC Capacitor||0,01…100&lt;br /&gt;1100…1200||2,7&lt;br /&gt;3,8||30 000&lt;br /&gt;1,0||5,3&lt;br /&gt;‒||4,2&lt;br /&gt;‒||‒&lt;br /&gt;Li-Ion-kondensaatorid
|-
| Nesscap&lt;ref name=&quot;6IUm7&quot; /&gt;||EDLC,&lt;br /&gt;Pseudocapacitor||3…60&lt;br /&gt;50…300||2,3&lt;br /&gt;2,3||35&lt;br /&gt;18||4,3&lt;br /&gt;12,9||3,3&lt;br /&gt;8,7|| Moodulid kuni 125 V
|-
| Nichicon&lt;ref name=&quot;79YSa&quot; /&gt;||EVerCAP®||0,47…6000||2,5…2,7||2,2||6,9||4,0||‒
|-
| NCC, ECC&lt;ref name=&quot;de5Aw&quot; /&gt;||DLCCAP||350…2300||2,5||1,2||5,9||4,1|| Moodulid kuni 15 V
|-
| Panasonic&lt;ref name=&quot;KCGhB&quot; /&gt;||Goldcap||0,015…70||2,1…2,3||100||3,4||‒||‒
|-
| Samwha&lt;ref name=&quot;s8EpR&quot; /&gt;||Green-Cap®||3…3000||2,7||0,28||7,7||5,6|| Moodulid kuni 125 V
|-
| Skeleton&lt;ref name=&quot;dz0gY&quot; /&gt; ||SkelCap||900…3500||2,85||0,2||14,1||10,1||‒
|-
| Taiyo Yuden&lt;ref name=&quot;RW2ms&quot; /&gt;||  PAS Capacitor&lt;br /&gt; LIC Capacitor||0,03…50&lt;br /&gt;0,25…200||2,5…3,0&lt;br /&gt; 3,8||70&lt;br /&gt;50 || 6,1&lt;br /&gt;‒ ||‒&lt;br /&gt;-||Pseudokondensaatorid**&lt;br /&gt;Li-Ion-kondensaatorid
|-
| VinaTech&lt;ref name=&quot;9N9Sa&quot; /&gt;||Hy-Cap||1,5…350||2,3…3,0||10||7,6||8,1||‒
|-
| WIMA&lt;ref name=&quot;YMSbc&quot; /&gt;||SuperCap||12…6500||2,5…2,7||0,18||5,2||4,3|| Moodulid kuni 112 V
|-
| YEC&lt;ref name=&quot;PLJee&quot; /&gt;||Kapton capacitor||0,5…400||2,7||12||7,0||5,5||‒
|-
|  Yunasko&lt;ref name=&quot;bIof2&quot; /&gt;|| Ultracapacitor||480…1700||2,7||0,17||6,1||5,8||‒
|-
|colspan=&quot;8&quot;|*Hübriidkondensaatoril on lisaks kaksikkihile täiendav redokselektrood&lt;br/&gt;**Pseudokondensaatorite mahtuvuse määravad suures osas redoksreaktsioonid
|}

==Vaata ka==
*[[kondensaator]]
*[[liitiumioonkondensaator]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;1i7zZ&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.apowercap.com/?pg=18&amp;lang=eng&amp;rand=95679520 |pealkiri=APowerCap |vaadatud=2014-04-14 |arhiivimisaeg=2014-04-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140415105548/http://www.apowercap.com/?pg=18&amp;lang=eng&amp;rand=95679520 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Pztt0&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140722143702/http://www.avx.com/docs/Catalogs/bestcap.pdf AVX Kyocera, BestCap®] (PDF; 869&amp;nbsp;kB)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0HWzJ&quot;&gt;[http://www.cap-xx.com/products/products.php Cap-XX]{{Kõdulink|aeg=juuli 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ffrsm&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.cde.com/catalog/Ultracap/ |pealkiri=CDE Cornell Dubilier Supercapacitor |vaadatud=2014-04-14 |arhiivimisaeg=2013-01-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130115092236/http://www.cde.com/catalog/Ultracap/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AEbMb&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.cooperindustries.com/content/public/en/bussmann/electronics/products/powerstor_supercapacitors.html |pealkiri=Cooper Bussmann, PowerStor |vaadatud=2014-04-14 |arhiivimisaeg=2014-04-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140415074159/http://www.cooperindustries.com/content/public/en/bussmann/electronics/products/powerstor_supercapacitors.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lzdlo&quot;&gt;[http://www.elna.co.jp/en/capacitor/pdf/catalog_10_11_e.pdf Elna, DYNACAP] (PDF; 7,1&amp;nbsp;MB)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MbDTx&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Elton |url=http://www.elton-cap.com/products/capacitor-cells/ |vaadatud=2014-04-14 |arhiivimisaeg=2013-06-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130623101014/http://www.elton-cap.com/products/capacitor-cells/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;e1QMF&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.evanscap.com/capattery.htm |pealkiri=Evans Capacitor Company, Capattery |vaadatud=2014-04-14 |arhiivimisaeg=2012-10-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121005080837/http://evanscap.com/capattery.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;stv9W&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.hccenergy.com/en/products.asp |pealkiri=Beijing HCC Energy Technology Co., HCAP |vaadatud=2014-04-14 |arhiivimisaeg=2013-08-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130830012809/http://www.hccenergy.com/en/products.asp |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HdJ7v&quot;&gt;''FDK To Begin Mass Production of High-Capacity Li-Ion Capacitors''. FDK, AFEC Asahi Kasei FDK Energy Device Co., Ltd., [http://www.greencarcongress.com/2009/01/fdk-to-begin-ma.html greencarcongress.com] siehe auch EneCapTen [https://web.archive.org/web/20131023151343/http://www.afec.co.jp/product-e/lic.htm afec.co.jp]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yD9xi&quot;&gt;[http://www.illinoiscapacitor.com/products/super-capacitors.aspx Illinois Capacitor Inc., Supercapacitor]{{Kõdulink|aeg=september 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cDmRU&quot;&gt;[http://www.ioxus.com/products/ ioxus Inc., Supercapacitor]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FPRPj&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.jsrmicro.com/index.php/EnergyAndEnvironment/LithiumIonCapacitor/ |pealkiri=JSR Micro, Ultimo |vaadatud=2014-04-14 |arhiivimisaeg=2014-04-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140416040818/http://www.jsrmicro.com/index.php/EnergyAndEnvironment/LithiumIonCapacitor/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KUKmB&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.korchip.com/html/eng/starcap_product.asp |pealkiri=Korchip, STARCAP |vaadatud=2014-04-14 |arhiivimisaeg=2015-01-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150112235658/http://www.korchip.com/html/eng/starcap_product.asp |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GFe4E&quot;&gt;[http://www.cyliyuan.com/en/product1.asp Chaoyang Liyuan New Energy Co., Supercapacitor]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RXf45&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.lsmtron.com/product/product_view.asp?cate_code=74&amp;kItem=3 |pealkiri=LSMtron, Ultracapacitor |vaadatud=2014-04-14 |arhiivimisaeg=2021-08-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210802111158/http://www.lsmtron.com/product/product_view.asp?cate_code=74&amp;kItem=3 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jt8j3&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.maxwell.com/ultracapacitors/ |pealkiri=Maxwell Technologies, Ultracapacitor |vaadatud=2014-04-14 |arhiivimisaeg=2014-04-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140421160544/http://www.maxwell.com/ultracapacitors/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XcjHD&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.murata.com/products/edlc/index.html |pealkiri=Murata Manufactoring Co., EDLC |vaadatud=2014-04-14 |arhiivimisaeg=2014-04-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140415160339/http://www.murata.com/products/edlc/index.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YdQbU&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.nec-tokin.com/english/product/dl_capacitor.html |pealkiri=NEC Tokin, Supercapacitor |vaadatud=2014-04-14 |arhiivimisaeg=2012-02-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120222123826/http://www.nec-tokin.com/english/product/dl_capacitor.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6IUm7&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.nesscap.com/product/overview.jsp |pealkiri=Nesscap Energy Inc., Ultracapacitor, Pseudocapacitor |vaadatud=2014-04-14 |arhiivimisaeg=2013-06-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130627085920/http://www.nesscap.com/product/overview.jsp |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;79YSa&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.nichicon-us.com/english/products/evercap/list_f.htm |pealkiri=Nichicon,EVerCAP |vaadatud=2014-04-14 |arhiivimisaeg=2014-04-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140415083829/http://www.nichicon-us.com/english/products/evercap/list_f.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;de5Aw&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.chemi-con.co.jp/e/catalog/dl.html |pealkiri=Nippon Chemi-Con, NCC, ECC, UCC, DLCCAP |vaadatud=2014-04-14 |arhiivimisaeg=2014-04-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140415083337/http://www.chemi-con.co.jp/e/catalog/dl.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KCGhB&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://industrial.panasonic.com/www-ctlg/ctlg/qABC0000_EU.html |pealkiri=Panasonic, Matsushita, Goldcap |vaadatud=2014-04-14 |arhiivimisaeg=2013-12-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131224121342/http://industrial.panasonic.com/www-ctlg/ctlg/qABC0000_EU.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;s8EpR&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.samwha.com/goodsProduct.html?f_search_type=all&amp;f_com=SWEI&amp;f_cate=SWEI_001&amp;f_sub_cate= |pealkiri=Samwha Electric Co., GreenCap |vaadatud=2014-04-14 |arhiivimisaeg=2014-09-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140930123516/http://www.samwha.com/goodsProduct.html?f_search_type=all&amp;f_com=SWEI&amp;f_cate=SWEI_001&amp;f_sub_cate= |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dz0gY&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140201233914/http://skeletontech.com/Skeleton-Technologies-SkelCap-Datasheet-121224.pdf Skeleton, SkelCap] (PDF; 9,1&amp;nbsp;MB)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RW2ms&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.yuden.co.jp/eu/product/category/energy_device/ |pealkiri=Taiyo Yuden, PAS Capacitor, LIC Capacitor |vaadatud=2014-04-14 |arhiivimisaeg=2013-05-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130508063734/http://www.yuden.co.jp/eu/product/category/energy_device/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9N9Sa&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.vina.co.kr/new_html/eng/product/info.asp?cate1=10 |pealkiri=Vina Technology Co., Hy-Cap |vaadatud=2014-04-14 |arhiivimisaeg=2013-05-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130528144818/http://www.vina.co.kr/new_html/eng/product/info.asp?cate1=10 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YMSbc&quot;&gt;[http://www.wima.com/DE/products_super.htm Wima Spezialvertrieb Elektronischer Bauelemente, SuperCaps]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PLJee&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.yec.com.tw/dir-energy/energys-product-factory-list/energys-product-factory-list-1/ |pealkiri=YEC Yeon Long Technologies, Kapton capacitor |vaadatud=2014-04-14 |arhiivimisaeg=2018-06-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180617194627/http://www.yec.com.tw/dir-energy/energys-product-factory-list/energys-product-factory-list-1/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bIof2&quot;&gt;[http://www.yunasko.com/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=83&amp;Itemid=105&amp;lang=en Yunasco]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* B. E. Conway, &quot;Electrochemical Supercapacitors. Scientific Fundamentals and Technological Applications&quot;. Kluwer Academic Publish-Ers / Plenum, New York, 1999.

==Välislingid==
*[http://skeletontech.com/wp-content/uploads/2010/07/arulepp3_20071.pdf Karbiidset päritolu süsinikelektroodidega superkondensaatorid]

{{Elektroonika}}

[[Kategooria:Kondensaatorid]]</text>
      <sha1>b7xlikcpv8hsahkzbbjob849wj6fwin</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mihkel Mathiesen</title>
    <ns>0</ns>
    <id>83120</id>
    <revision>
      <id>7203909</id>
      <parentid>6892007</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T16:26:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taivo</username>
        <id>268</id>
      </contributor>
      <origin>7203909</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10419" sha1="aet9oy58dspc8bd6rt7l1zoy26gp0sz" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib eksiilvalitsuse ministrist, muusiku kohta vaata artiklit [[Mihkel Mattisen]]}}
'''Mihkel Mathiesen''' ([[27. oktoober]] [[1918]] [[Are vald (Pärnu-Jaagupi kihelkond)|Are vald]] – [[28. november]] [[2003]] [[Stockholm]]) oli [[Eesti]] insener ja poliitik, [[Vabariigi Valitsus eksiilis|eksiilvalitsuse]] teedeminister ([[1985]]–[[1990]]) ja majandusminister (1990–[[1992]]).

Mathiesen kasvas ja lõpetas algkooli [[Sindi]]s, seejärel õppis [[Pärnu Poeglaste Gümnaasium]]is ning [[1937]] astus [[Tallinna Tehnikaülikool]]i. Oli samast aastast [[Üliõpilasselts Liivika|üliõpilasseltsi Liivika]] liige. [[1943]] lõpetas [[Tallinna Tehnikaülikool]]i ehitus- ja mehaanikateaduskonna. Pärast lühikest töötamist samas ülikoolis assistendina ja hiljem vabrikus [[Eesti Destillaat]] põgenes septembris 1944 koos perega [[Rootsi]].

Rootsis töötas Mathiesen [[Höganas]]i tehases [[joonestaja]]na, [[konstruktor]]ina, peakonstruktorina ja lõpuks joonestuskontorite juhatajana. [[1964]]. aastast oli ta [[Västeräs]]i tööstusahje ehitava firma tehniline direktor, [[1968]]. aastast Saksa [[nõellaager|nõellaagrite]] firma esindaja Rootsis. [[Estinvest AB]] asutajaliige (1984).

== Poliitiline tegevus Rootsis ==
[[1983]]. aastast jäi Mathiesen pensionile ning osales [[Stockholmi Eesti Maja]] ümber koondunud eesti organisatsioonide töös. Samal aastal sai temast [[Eesti Rahvusnõukogu]] esimees, millisesse ametisse ta jäi [[1988]]. aastani. Ta korraldas ka reaalteaduste üliõpilastele stipendiume jagava [[Salme ja Aleksander Mathieseni mälestusfond]]i tööd.&lt;ref name=&quot;nekro&quot; /&gt;

Ta oli Stockholmis ilmuva eestikeelse ajalehe [[Teataja (Stockholm)|Teataja]] [[vastutav väljaandja]] (''ansvarig utgivare'') 30. novembrist 1991 kuni [[13. oktoober|13. oktoobrini]] [[1992]], mil astus tagasi, &quot;lähtudes asjaolust, et minu tunnetus ja hinnang vabaduse ohustamatuse suhtes praeguses Eestis põhiliselt erineb valdava enamuse &quot;Teataja&quot; juurde koondunud inimeste omast&quot;. Viimane tema väljaandel ilmunud Teataja number ilmus 10. oktoobril 1992. Varem, alates 11. jaanuarist 1986 kuni eelmise väljaandja Johan Ungersoni surmani 20. novembril 1991, oli ta vastutava väljaandja asetäitja.

Mihkel Mathiesen kuulus pikka aega [[Vabariigi Valitsus eksiilis|Vabariigi Valitsusse eksiilis]]: 5. juunist 1985 kuni 20. juunini 1990 oli ta teedeminister ja 20. juunist 1990 kuni 15. septembrini 1992 majandusminister.

&quot;Poliitilistelt määratles ta ennast Rootsi moderaatide vaadetega, jäädes konservatiivse ja liberaalse suuna vahemikku,&quot; iseloomustab Mathieseni vaateid [[Urmas Saard]].&lt;ref name=&quot;saard&quot; /&gt;

=== Läbirääkimised Eesti poliitiliste jõududega ===
[[Ahti Mänd|Ahti Männi]] kirjeldust mööda kohtus Mathiesen koos eksiilvalitsuse teise ministri [[Enno Penno]]ga 1990. aasta oktoobris Helsingis salaja [[Indrek Toome]], [[Toivo Kuldsepp|Toivo Kuldsepa]] ja [[Vardo Rumessen]]iga, kes soovisid arutada volituste üleandmist Eestisse. Eesti jätkuva okupeerituse tõttu läbirääkimised katkesid.&lt;ref name=&quot;eestielu&quot; /&gt;

Heinrich Mark kirjutas oma mälestustes, mis ilmusid esmatrükis Eesti Päevalehes (Rootsis) 27. augustil 1993, et 1992. aasta jaanuaris kohtus ta Mihkel Mathieseni ettepanekul Sheratoni hotellis Stockholmis Kanada väliseestlase Uno Ruusiga, kes tuli Eestist ettepanekuga, et eksiilvalitsus tuleks Toompeale Kaitseliidu toel võimu üle võtma. Mõne päeva pärast külastanud Mathiesen Eestit. Mark väitis, viidates Tiit Vähi valitsuse kaitseministri Ülo Uluotsa artiklile sama aasta 9. augusti Postimehes, et Mathiesen ja Ruus teinud &quot;Eesti kaitseväe staabiülemale Ants Laaneotsale ja Kaitseliidu ülemale Manivald Kasepõllule ettepaneku riigipöördeks&quot;. &quot;Mathiesen ei rääkinud sellest minule midagi, sest mina olin ju riigipöörde vastu,&quot; kinnitas Mark. Samas Eesti Päevalehe numbris kinnitas Mathiesen aga, et tema ei ole riigipööret kavandanud.&lt;ref name=&quot;lenk&quot; /&gt;

== Tegevus Nõmme valitsuse peaministrina Vabariigi Presidendi ülesandeis ==
Seoses [[Riigikogu]] kokkutulekuga ja Eesti Vabariigi presidendi [[Lennart Meri]] ametisseastumisega otsustas ülejäänud eksiilvalitsus [[16. juuli]]l [[1992]] lõpetada tegevuse arvates [[VII Riigikogu]] kokkutulekust [[5. oktoober|5. oktoobril]] [[1992]], andes volitused üle Eestis moodustatavale valitsusele. Mihkel Mathiesen hääletas eksiilvalitsuse kaotamise vastu, paludes protokolli märkida, &quot;et tema ei jaga valitsuse enamuse arvamust, vaid leiab, et Eesti ei ole mitte vaba maa ja et valitsuse volitusi saab edasi anda ainult vaba Eesti pinnal loodud valitsusele. Mihkel Mathiesen on valitsuse tegevuse lõpetamise vastu.&quot;&lt;ref name=&quot;eestielu&quot; /&gt;

[[15. september|15. septembril]] [[1992]] astus Mathiesen Eestis viibides peaministrina Vabariigi Presidendi ülesandeisse ning nimetas 1938. aasta põhiseadusele tugineva Eesti Vabariigi Valitsuse ehk niinimetatud [[Nõmme valitsus]]e. Selle liikmed valis ta [[Eesti Kodanike Komiteed]]e liikumisest välja kasvanud [[Eesti Kodanike Keskerakond|Eesti Kodanike Keskerakonna]] ja [[Õigusvastaselt Represseeritute Liit &quot;Memento&quot;|Õigusvastaselt Represseeritute Liidu Memento]] Tartu osakonna inimeste seast.&lt;ref name=&quot;eestielu&quot; /&gt; Mihkel Mathiesen, [[Kalev Ots]] ja [[Paul Muuli]] püüdsid veenda Heinrich Marki tema kabineti koosolekul 1992. aasta oktoobri algul veel viimast korda eksiilvalitsuse tegevust jätkama. See neil siiski ei õnnestunud.&lt;ref name=&quot;eestielu&quot; /&gt; Õnnestumise korral oleks 15. septembril koostatud salajased dokumendid hävitatud ja midagi poleks nagu toimunudki&lt;ref name=&quot;IXR0z&quot; /&gt;.

22. novembril 1992 võttis Nõmme valitsus vastu deklaratsiooni, mille kohaselt ta &quot;ei tunnista Toompea valitsuse poolt antavat Eesti Vabariigi kodakondsust 1918. a loodud Eesti Vabariigi kodakondsusena&quot;. 6. detsembril 1992 kinnitati tingimused, mil Venemaa sõjalise okupatsiooni Eestis võib lugeda lõppenuks. Nagu kirjutab Mathieseni poolt 1992. aastal riigisekretäriks nimetatud Ahti Mänd, ei ilmnenud sellest &quot;kogu Mihkel Mathieseni valitsuse eksisteerimise aja vältel pisimatki märki&quot;.&lt;ref name=&quot;eestielu&quot; /&gt;

Tunnustamata peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis oli Mathiesen kuni surmani 2003. aastal, pärast tema surma kaasati valitsusse majandusministri ja välisministrina tema poeg, [[Mait Mihkel Mathiesen]]. Pärast Mihkel Mathieseni surma sai tema järglaseks peaministrina Vabariigi Presidendi ülesandeis Kalev Ots.

== Isiklikku ==
Mihkel Mathieseni onu oli esimene eestlasest [[metsateadus]]e doktor ja Eesti metsateaduse rajaja, [[Tartu Ülikooli metsaosakond|Tartu Ülikooli metsaosakonna]] juhataja [[Andres Mathiesen]].&lt;ref name=&quot;saard&quot; /&gt;

23. juunil 1944 abiellus Mihkel Mathiesen [[Oleviste kirik]]us [[Maia Mathiesen|Maia Sinbergiga]] (24. august 1919 – 10. juuni 2013).

Mathieseni ristitütar oli [[Maarja Talgre]], kes oli 1944. aastal hukkunud vastupanuvõitleja [[Leo Talgre]] tütar.&lt;ref name=&quot;talgre&quot; /&gt;

== Mälestuse jäädvustamine ==
2018. aasta septembris püstitati [[Mihkel Mathieseni mälestussammas]] Sindis ning sama aasta novembris avati [[Mihkel Mathieseni mälestuskivi|mälestuskivi]] [[Are]]s.

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;nekro&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20110719112144/http://deepthought.ttu.ee/ajaleht/tp2003/9detsember2003/Mihkel.htm &quot;Mihkel Mathiesen&quot;] Nekroloog Tallinna Tehnikaülikooli ajalehes, 9. detsember 2002&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;saard&quot;&gt;Urmas Saard [http://blog.maaleht.ee/parnumaa/?p=18697 &quot;Eksiilvalitsuse liige Mihkel Mathiesen&quot;]{{Kõdulink|aeg=mai 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Pärnumaa blogi/Maaleht, 4. november 2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eestielu&quot;&gt;Ahti Mänd [http://www.eesti.ca/index.php?op=article&amp;articleid=15731 &quot;Ülevaade Eesti Vabariigi järjepidevusvalitsustest 1940-2007 SI&quot;] Eesti Elu, 19. märts 2007&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lenk&quot;&gt;Heimar Lenk [http://www.ohtuleht.ee/32082 &quot;Kolm riigipöörde katset&quot;] Sõnumileht, 28. detsember 1998&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;talgre&quot;&gt;Ahti Mänd [https://web.archive.org/web/20110818093648/http://www.syndikaat.ee/news.php?uID=4178&amp;lang=est &quot;LEO TALGRE. Vastupanu surmani&quot;] Terve Mõistuse Sündikaat&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IXR0z&quot;&gt;http://www.nommevalitsus.org/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=7581&amp;Itemid=119&amp;lang=et&lt;/ref&gt;
}}

== Vaata ka ==
* [[Salme ja Aleksander Mathieseni Mälestusfond]]

== Teoseid ==
* Koostaja/toimetaja Mihkel Mathiesen. &quot;Üliõpilasselts Liivika liikmeskond 1909–2003&quot;. Üliõpilasselts Liivika 2003

== Kirjandus ==
* &quot;Üks osa saksa imest – eestlase kaastegevusel&quot; Teataja, 30. oktoober 1982, nr. 20, lk. 8.

== Välislingid ==
* [http://web.archive.org/web/20070518064430/http://www.nommevalitsus.org/?p=268 Elulugu Nõmme valitsuse kodulehel]
&lt;!-- Ajutine link, tuleks otsida pysivam Internet Archive'ist.--&gt;
* Urmas Saard [http://blog.maaleht.ee/parnumaa/?p=18697 &quot;Eksiilvalitsuse liige Mihkel Mathiesen&quot;] Pärnumaa blogi / Maaleht, 4. november 2010
* [http://deepthought.ttu.ee/ajaleht/tp2003/9detsember2003/Mihkel.htm &quot;Mihkel Mathiesen&quot;] Nekroloog Tallinna Tehnikaülikooli ajalehes, 9. detsember 2002
* [https://arhiiv.err.ee/vaata/ulemere-meenutusi-1 Ülemere meenutusi: 1 (alates 23:55)]
* [https://arhiiv.err.ee/vaata/ulemere-meenutusi-8 Ülemere meenutusi: 8 (alates 10:53)]
* [https://www.youtube.com/watch?v=Klm1_Bhg-L8&amp;list=UU8T1SLnpDbX2I0WWHaIiVxA Tagasi vabas Eestis ja eestlased Rootsis alates 1989. 61. osa.]
* [https://www.youtube.com/watch?v=TEE2fu7-LVg&amp;list=UU8T1SLnpDbX2I0WWHaIiVxA Tagasi vabas Eestis ja eestlased Rootsis alates 1989. 62. osa.]
* [[Heimar Lenk]] [http://www.ohtuleht.ee/32082 &quot;Kolm riigipöörde katset&quot;] Sõnumileht, 28. detsember 1998
* [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:613091/405385/page/189 Portree raamatus &quot;Eesti abituriendid 1937&quot;]

{{algus}}
{{eelnev-järgnev
|eelnev= [[Heinrich Mark]]&lt;br&gt;&lt;small&gt;(Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis)&lt;/small&gt;
|nimi= [[Nõmme valitsus]]e [[Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis]]
|aeg=[[1992]]–[[2003]]
|järgnev=[[Kalev Ots]]}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Mathiesen, Mihkel}}
[[Kategooria:Eesti eksiilvalitsuse liikmed]]
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti fotograafid]]
[[Kategooria:Nõmme valitsus]]
[[Kategooria:Eestlased Rootsis]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Üliõpilasselts Liivika liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1918]]
[[Kategooria:Surnud 2003]]</text>
      <sha1>aet9oy58dspc8bd6rt7l1zoy26gp0sz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Birgit Sarrap</title>
    <ns>0</ns>
    <id>83285</id>
    <revision>
      <id>7204056</id>
      <parentid>7129250</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T22:34:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <comment>Defaultsort</comment>
      <origin>7204056</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="28482" sha1="9gscjf67obcn1t4ikjozmq3k8vrix6k" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=jaanuar}} {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=jaanuar}}
{{See artikkel| on lauljatarist; albumi kohta vaata artiklit [[Birgit Õigemeel (album)]]; eesnime kohta vaata artiklit [[Birgit (eesnimi)]].}}
{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| nimi = Birgit
| pilt = Birgit Õigemeel 20130225 by Ahsoous.jpg
| pildiallkiri = Birgit Õigemeel lauluvõistluse &quot;[[Eesti laul 2013]]&quot; finaali loosinumbriga
| taust = soolo_laulja
| sünninimi = Birgit Õigemeel
| sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1988|9|24}}
| päritolu = [[Kohila]], [[Eesti]]
| stiil = [[popmuusika]]
| seotud_esitajad = 
| amet = [[laulja]] ja muusikalinäitleja
| tegev = 2007. aastast
| plaadifirma = Enjoy Entertainment (2012-), Universal Music Group / MTH Publishing (2007–2010)
| URL = [http://www.birgit.ee/ Ametlik koduleht]
}}

'''Birgit Sarrap''' (sünninimi '''Birgit Õigemeel'''; sündinud [[24. september|24. septembril]] [[1988]] Kohilas), esinejanimega '''Birgit''', on eesti poplaulja ja muusikalinäitleja.

Ta on [[TV3]] saatesarja [[Eesti otsib superstaari (esimene hooaeg)|&quot;Eesti otsib superstaari&quot;]] esimene võitja (2007). 2010. aastal võitis ta [[2010. aasta Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhinna]] parima naisartisti kategoorias.

== Lapsepõlv ja teismeiga ==
Birgit Õigemeel kasvas üles [[Raplamaa]]l [[Kohila]]s, kus laulis noorteansamblis Kreeker ja lasteansamblis Creaker Kids. Ta on õppinud 9 aastat muusikakoolis viiulit ja laulnud 5 aastat [[Eesti Televisioon]]i &quot;Lasteekraani&quot; muusikastuudios [[Aarne Saluveer]]i käe all. Hiljem õppis ta [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakool]]i ettevalmistusklassis. 9-aastaselt osales ta Eesti Televisiooni lauluvõistlusel &quot;[[Laulukarussell]]&quot;.

Ta on lõpetanud [[Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium]]i,&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Teatrikooli vilistlased — Vanalinna Hariduskolleegium |url=http://www.vhk.ee/teatrikool/teatrikooli-vilistlased |vaadatud=2024-01-11 |väljaanne=www.vhk.ee |arhiivimisaeg=2019-06-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190622141754/http://www.vhk.ee/teatrikool/teatrikooli-vilistlased |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; kus õppis teatriklassis ning osales teatriõppe raames Theatrumi lavastuses &quot;Kaks veroonlast&quot; (lavastaja [[Lembit Peterson]])&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Theatrumis tuleb esmaettekandele Shakespeare´i &quot;Kaks veroonlast&quot; |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/51082682/theatrumis-tuleb-esmaettekandele-shakespeare-i-kaks-veroonlast |vaadatud=2024-01-11 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}&lt;/ref&gt;. Ta on olnud ka [[Tallinna Gospelkoor]]i solist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Kirik |eesnimi=Eesti |kuupäev=0001-11-30 |pealkiri=Superstaar Birgit Õigemeel on Tallinna Gospelkoori solist |url=https://eestikirik.ee/superstaar-birgit-oigemeel-on-tallinna-gospelkoori-solist |vaadatud=2024-01-11 |väljaanne=Ajaleht Eesti Kirik |keel=et-EE}}&lt;/ref&gt;

== [[Eesti otsib superstaari (esimene hooaeg)|&quot;Eesti otsib superstaari&quot;]] ==
[[Pilt:Birgit Õigemeel, 2007.jpg|pisi|&quot;Eesti otsib superstaari&quot; finaal 2007]]

Birgit Õigemeel osales 2007. aastal TV3 saatesarjas &quot;Eesti otsib superstaari&quot;, kuhu pääses Tartu eelvooru kaudu, esitades laulu &quot;His Eye is on the Sparrow&quot;. Esimeses stuudiovoorus sai ta telefonihääletusel esikoha ja pääses esimesse finaalsaatesse. Finaalides ei langenud ta kunagi viimase kolme sekka, vaid pääses alati järgmisse saatesse. Pärnu kontserdimajas toimunud superfinaalis esitas ta kolm lugu. Sellele järgnenud telefonihääletusel anti ligi 88 000 häält, millest 56,2% kuulus Birgit Õigemeelele.&lt;ref&gt;[https://archive.today/20130701092626/http://wwx.parnupostimees.ee/180707/artiklid/10075459.php?&amp;Y=2007&amp;M=9 &quot;Superstaar Birgit Õigemeel mattub töösse&quot;] parnupostimees.ee, 10.07.2007.&lt;/ref&gt; Võiduga kaasnes 100 000 Eesti krooni ja poole miljoni kroonine plaadileping.

=== Saates [[Eesti otsib superstaari (esimene hooaeg)|&quot;Eesti otsib superstaari&quot;]] esitatud laulud ===
{|class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!Voor
!Pealkiri
!Originaali esitaja
!Tulemus
|-
|[[Eesti otsib superstaari (esimene hooaeg)|Eelvoor]] ||&quot;His Eye Is on the Sparrow&quot; ||- ||style=&quot;background: lightgreen&quot; | Edasipääs
|-
|rowspan=&quot;3&quot; |[[Eesti otsib superstaari (esimene hooaeg)|Teatrivoor]] ||&quot;You've Got a Friend&quot; ||James Taylor ||style=&quot;background: lightgreen&quot; rowspan=&quot;3&quot; | Edasipääs
|-
|&quot;[[I Will Survive]]&quot; ||[[Gloria Gaynor]]
|-
|&quot;Aarete saar&quot; ||[[Eda-Ines Etti|Ines]]
|-
|[[Eesti otsib superstaari (esimene hooaeg)#Stuudiovoorud|Tüdrukute I stuudiovoor]] ||&quot;I'm Amazed&quot; ||Lila McCann ||style=&quot;background: lightgreen&quot; | Edasipääs
|-
|[[Eesti otsib superstaari (esimene hooaeg)#TOP 9: Laul erilisele inimesele|I finaal]] ||&quot;Keegi tulla võib&quot; ||[[Rein Rannap]] ||style=&quot;background: lightgreen&quot; | Edasipääs
|-
|[[Eesti otsib superstaari (esimene hooaeg)#TOP 8: Filmimuusika|II finaal]]||&quot;[[Can't Fight the Moonlight]]&quot; ||[[LeAnn Rimes]] ||style=&quot;background: lightgreen&quot; | Edasipääs
|-
|[[Eesti otsib superstaari (esimene hooaeg)#TOP 7: Estraadimuusika|III finaal]] ||&quot;Kui mind kutsud sa&quot; ||[[Jaak Joala]] ||style=&quot;background: lightgreen&quot; | Edasipääs
|-
|[[Eesti otsib superstaari (esimene hooaeg)#TOP 6: Kohtunike valik|IV finaal]] ||&quot;[[Everybody Hurts]]&quot; ||[[R.E.M.]] ||style=&quot;background: lightgreen&quot; | Edasipääs
|-
|[[Eesti otsib superstaari (esimene hooaeg)#TOP 5: Bigband|V finaal]] ||&quot;Fever&quot; ||Little Willie John ||style=&quot;background: lightgreen&quot; | Edasipääs
|-
|rowspan=&quot;2&quot; |[[Eesti otsib superstaari (esimene hooaeg)#TOP 4: Kantrilugu / Billboardi hitt 2007|VI finaal]] ||&quot;Olen loobuda sust proovinud&quot; ||Vince Gill ||style=&quot;background: lightgreen&quot; rowspan=&quot;2&quot; | Edasipääs
|-
|&quot;Who Knew&quot; ||[[P!nk]]
|-
|rowspan=&quot;2&quot; |[[Eesti otsib superstaari (esimene hooaeg)#TOP 3: Rokilugu / Duett|VII finaal]] || &quot;Bring Me to Life&quot; ||[[Evanescence]] &amp; Paul McCoy ||style=&quot;background: lightgreen&quot; rowspan=&quot;2&quot; | Edasipääs
|-
|&quot;[[All by Myself|Ma sind ei tea]]&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;duett [[Riho Sibul]]aga&lt;/small&gt; ||[[Eric Carmen]]
|-
|rowspan=&quot;3&quot; |[[Eesti otsib superstaari (esimene hooaeg)#Superfinaal: Laulja lemmik / Rahva valik / Rannapi laul|Superfinaal]] ||&quot;Bring Me To Life&quot; ||[[Evanescence]] &amp; Paul McCoy ||style=&quot;background: lime&quot; rowspan=&quot;3&quot; | '''Võit'''
|-
|&quot;Impossible Dream&quot; ||[[Luther Vandross]]
|-
|&quot;Raagus sõnad&quot; ||[[Rein Rannap]]
|}

== Edasine karjäär ==
=== 2007–2008: debüüt- ja jõulualbum ===
[[22. september|22. septembril]] [[2007]] [[Itaalia]]s Montopoli di Sabinas 34. korda toimunud kultuurifestivalil &quot;L'Olivo d'Oro&quot; sai Birgit ainsa välismaalasena Kuldse Oliivioksa auhinna. Auhinnagalal esitas Birgit kolm laulu, neist ühe eesti keeles.

2007. aasta sügisel esines Birgit ansambliga [[Noorkuu (ansambel)|Noorkuu]] mitmel pool Eestis.

Pärast saatesarja &quot;Eesti otsib superstaari&quot; võitu hakkas Birgit Õigemeel koostööd tegema [[Alar Kotkas|Alar Kotka]] tiimiga, et välja anda debüütalbum, mille tegemise võimalus kuulus saatesarja peaauhinna hulka. Mänedžeridega koostöös moodustati plaadifirma MTH Publishing, millest pool kuulub Birgitile. Birgit esitles oma esimest singlit &quot;[[Kas tead, mida tähendab...]]&quot; [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[2007]] [[Raadio 2]] saates &quot;Pleier&quot;. Singli produtseeris Alar Kotkas, muusika autorid on Pearu Paulus, Ilmar Laisaar ja Alar Kotkas ning teksti kirjutas Jana Hallas. &quot;Kas tead, mida tähendab...&quot; sai Raadio 2 &quot;Aastahiti&quot; hääletusel kodumaistest lugudest 2007. aastal teise koha. Birgit osales &quot;[[Eurolaul 2008|Eurolaulul 2008]]&quot; lauluga &quot;[[365 Days]]&quot;, mille autorid on samuti Pearu Paulus, Ilmar Laisaar, Alar Kotkas ja Jana Hallas. &quot;Laul on tõesti ilus ja liigutav ega jäta loodetavasti kedagi külmaks. Mul on väga hea meel, et just mind valiti seda esitama,&quot; ütles Birgit. &quot;365 Days&quot; sai kolme edasipääsenud laulu hulka, kus jäi 3. kohale, saades 12 900 punkti. Samalt albumilt ilmusid veel ka singlid &quot;[[Homme (Birgit Õigemeel)|Homme]]&quot; ja &quot;[[Ise (Birgit Õigemeele laul)|Ise]]&quot;.

Birgit astus esimese soolokavaga “Tiivad” üles 3. detsembril 2007 [[Tallinna Kaarli kirik]]us. Kontsert müüdi lühikese ajaga välja. Ansambli saatel tulid esitusele nii laulud Birgiti debüütalbumilt kui ka mitu kaunist jõululaulu. TV3 vahendusel jõudis kontsert ka teleekraanile.

Birgiti debüütalbum ilmus [[25. jaanuar]]il [[2008]]. Valdavalt on plaat eestikeelne. „Eestimaal tahan laulda ikka oma emakeeles ja usun, et ka siinne publik kuulab meelsamini eestikeelset muusikat,&quot; ütles Birgit. Albumil on 11 lugu, millest üle poole on kirjutanud Paulus, Laisaar ja Kotkas. Nende produtseeritud on ka kogu album. Novembri lõpus sõlmis Birgit lepingu heategevusfondiga Dharma ning 10 krooni iga debüütalbumi müügist läks 140 000 krooni maksva invalifti soetamise fondi. Plaati esitleti esimest korda 23. jaanuaril 2008 restoranis Mercado.

Samal aastal alustas Birgit koostööd [[Uku Suviste]] ja ETV lastekooriga, et välja anda jõulualbum. Album ilmus [[10. november|10. novembril]] [[2008]]. Plaati esitleti Vanalinna muusikamajas. Koos Uku Suvistega anti Eesti eri paigus ka kontserte. Jõulualbumilt anti välja singlid &quot;[[Last Christmas (Birgit Õigemeel)|Last Christmas]]&quot; ja &quot;[[Talve võlumaa (Birgit Õigemeel)|Talve võlumaa]]&quot;, mis ilmus [[Eesti Ekspress]]i vahel [[11. detsember|11. detsembril]] [[2008]].

====&quot;Laulud tähtedega&quot;====

[[2008]]. aastal võistles ta koos poliitik [[Margus Tsahkna]]ga [[TV3]] meelelahutussaates &quot;[[Laulud tähtedega]]&quot;, kus paar saavutas II koha.

Saates esitatud laulud:
{|class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!Saade
!Pealkiri
!Originaali esitaja
!Tulemus
|-
|[[Laulud tähtedega#Esimene hooaeg|I saade]] ||&quot;Mr. Bojangles&quot; ||Jerry Jeff Walker ||style=&quot;background: lightgreen&quot; | Edasipääs
|-
|[[Laulud tähtedega#Esimene hooaeg|II saade]] ||&quot;You Know My Name&quot; ||Chris Cornell ||style=&quot;background: lightgreen&quot; | Edasipääs
|-
|[[Laulud tähtedega#Esimene hooaeg|III saade]] ||&quot;Ära karda mind&quot; ||[[Hele Kõre]], [[Andero Ermel]], [[Elisabet Tamm]] ||style=&quot;background: lightgreen&quot; | Edasipääs
|-
|[[Laulud tähtedega#Esimene hooaeg|IV saade]] ||&quot;Rahu&quot; ||[[Ruja]] ||style=&quot;background: lightgreen&quot; | Edasipääs
|-
|[[Laulud tähtedega#Esimene hooaeg|V saade]]||&quot;Kaunilt kaua&quot;&quot; ||[[Tõnis Mägi]] ||style=&quot;background: lightgreen&quot; | Edasipääs
|-
|rowspan=&quot;2&quot; |[[Laulud tähtedega#Esimene hooaeg|VI saade]] || &quot;The Long and Winding Road&quot; ||[[The Beatles]] ||style=&quot;background: orange&quot; rowspan=&quot;2&quot; | Viimase kahe seas
|-
|&quot;Peegel&quot; ||Tõnis Mägi
|-
|rowspan=&quot;2&quot; |[[Laulud tähtedega#Esimene hooaeg|VII saade]] || &quot;Leekiv armastus&quot; ||[[Genialistid]] ja Lea Liitmaa ||style=&quot;background: lightgreen&quot; rowspan=&quot;2&quot; | Edasipääs
|-
|&quot;My Way&quot; ||[[Frank Sinatra]]
|-
|rowspan=&quot;3&quot; |[[Laulud tähtedega#Esimene hooaeg|Finaalsaade]] ||&quot;[[365 Days|365 Days/Laulame veel]]&quot; ||Birgit Õigemeel ||style=&quot;background: yellow&quot; rowspan=&quot;3&quot; | '''Teine koht'''
|-
|&quot;Nii vaikseks kõik on jäänud&quot; ||Ruja
|-
|&quot;Mr. Bojangles&quot; ||Jerry Jeff Walker
|}

=== 2009–2010: teine stuudioalbum ===
Juunis 2009 alustas Birgit koostööd Meelis Meri ja Priit Juurmanniga, et anda välja kolmas album. Tulevase albumi lugudest anti 11. juunil 2009 välja esimene singel &quot;[[Moonduja]]&quot;. Laul valiti Raadio 2 Aastahiti võistlusel kodumaiste lugude seas 2009. aastal kolmandale kohale. Tantsulises stiilis ilmunud singliga tegi Birgit muusikas kannapöörde. &quot;&quot;Moonduja&quot; edu on mind veelgi rohkem innustanud ning loodan, et ka uus lugu sama hästi vastu võetakse,&quot; ütles Birgit [[10. september|10. septembril]], kui ilmus tema järgmine raadiosingel &quot;See öö&quot;. [[19. november|19. novembril]] [[2009]] ilmus tema kolmas album &quot;[[Teineteisel pool]]&quot;. Albumit esitleti City Motorsi Tallinna kesklinna autosalongis. Albumilt on välja antud singlitena ka &quot;[[Kahe vahel]]&quot; ja &quot;Eestimaa suvi&quot;.

Birgit esines 2009. aastal TV3 saates &quot;[[Eesti otsib lemmiklaulu]]&quot;, kus esitas laulud &quot;Raagus sõnad&quot;, &quot;Laul Põhjamaast&quot; ja &quot;Rahu&quot;.

[[2010]]. aastal ilmus [[Koit Toome]]l laul &quot;Põgenen&quot;, millel tegi kaasa ka Birgit. Lauluga võeti osa ka konkursist [[Eesti Laul 2010]], kuid finaali ei saadud. Sellest hoolimata oli laul väga edukas. Mais ilmus &quot;Sinuga end elusana tunda võin&quot;, kus külalisesinejana astus üles [[Birgit Varjun]]. 
2010. aastal saadeti raadiotesse ansambli [[Violina]] laul &quot;[[Iialgi]]&quot;, mis ilmus ansambli debüütalbumi &quot;[[Maagiline]]&quot; peal ja kus tegi kaasa ka Birgit.

Birgit oli nomineeritud [[2010. aasta Eesti Muusikaauhinnad|2010. aasta Eesti Muusikaauhindadele]] neljas kategoorias: &quot;Aasta album&quot;, &quot;Aasta naisartist&quot;, &quot;Aasta elektroonikaartist&quot; ja &quot;Aasta popartist&quot;. Ta võitis &quot;Aasta naisartisti&quot; kategoorias. Samal aastal saavutas Birgit Rootsis toimunud rahvusvahelisel lauljate võistlusel &quot;Baltic Song Contest&quot; teise koha.&lt;ref&gt;''[https://archive.today/20120908012835/http://www.myspace.com/birgitoigemeel/blog/537706802#selection-473.0-483.146 Birgit saavutas rahvusvahelisel Baltic Song Contestil 2. koha]''. MySpace.com. 28. juuli 2010.&lt;/ref&gt;

Augustis 2010 käis Birgit ansambliga Noorkuu ja [[Uku Suviste]]ga suveturneel &quot;Seitse häält&quot;&lt;ref&gt;''[https://archive.today/20120905183431/http://www.myspace.com/birgitoigemeel/blog/537706461 Birgit Õigemeel augustis suvetuuril &quot;Seite häält&quot;]''. MySpace.com. 30. juuli 2010.&lt;/ref&gt;. Koos salvestati isegi laul &quot;Mina ise&quot;. Detsembris 2010 andis ta koos Uku Suviste ja Birgit Varjuniga Eesti kirikutes jõulukontserte &quot;Jõulud südames&quot;.&lt;ref&gt;''[http://www.ohtuleht.ee/407905/joulutuuri-muusikud-said-urgset-maaelu-tunda Jõulutuuri muusikud said ürgset maaelu tunda]''. ohtuleht.ee. 23. detsember 2010.&lt;/ref&gt;

Oktoobris 2010 teatati, et Birgit sai peaosa muusikalis &quot;[[Helisev muusika]]&quot;&lt;ref&gt;''[http://www.ohtuleht.ee/396968/birgit-oigemeel-sai-muusikalis-peaosa Birgit Õigemeel sai muusikalis peaosa]''. ohtuleht.ee. 4. oktoober 2010.&lt;/ref&gt;. Hiljem on ta osalenud Vanemuise teatris muusikalis &quot;Mamma Mia!&quot; ning suvelavastuses &quot;Peko&quot;. Tal on olnud rollid ka Kiidjärvel etendunud suvelavastustes &quot;Ada&quot; ning &quot;Rohelised niidud&quot;.

=== 2011: &quot;Laulupealinn&quot; ja &quot;Eesti Laul 2012&quot;===
2011. aasta mais ilmus Birgiti uus singel &quot;Parem on ees&quot;, mis on [[Kanal 2]] saatesarja &quot;Rääkimata lugu&quot; teise hooaja tunnuslaul.

Suvel osales ta ka setukeelses muinasrokis &quot;Peko&quot;, kus kehastas ilmaneiu Annet, nimitegelase poja mõrsjat&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160304140807/http://ajakirinaised.ohtuleht.ee/669193/birgit-oigemeel-oppis-setu-keele-ara Birgit Õigemeel õppis setu keele ära] naistemaailm.ee. Vaadatudl 27.10.2011.&lt;/ref&gt;. Veel tegi ta kõrvalosa filmis &quot;[[Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta]]&quot;.

2011. aastal osales Birgit [[TV3]] saatesarjas &quot;Laulupealinn&quot;, kus esindas [[Kohila]]t.&lt;ref&gt;[http://www.elu24.ee/545922/laulupealinna-laulustaarid-ja-paigad-on-selgunud/ &quot;Laulupealinna&quot; laulustaarid ja –paigad on selgunud!] elu24.ee. Vaadatud 27.10.2011.&lt;/ref&gt; Igas saates tuli endale valida uus laulupartner. Birgit sai saates kolmanda koha.&lt;ref&gt;[http://www.elu24.ee/624376/saatest-laulupealinn-lahkus-finaali-eel-kohila/ Saatest «Laulupealinn» lahkus finaali eel Kohila] elu24.ee. Vaadatud 21.12.2011.&lt;/ref&gt;

Saates esitatud laulud:

{|class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!Saade
!Pealkiri
!Originaali esitaja
!Tulemus
|-
|I saade ||&quot;Ei saa mitte vaiki olla&quot; &lt;small&gt;(koos Kohila kooriga)&lt;/small&gt; ||- ||style=&quot;background: lightgreen&quot; | Edasipääs
|-
|II saade ||&quot;Saladus&quot; &lt;small&gt;(koos Rein Kontsoniga)&lt;/small&gt; ||[[Riho Sibul]] ja [[Maian Kärmas]] ||style=&quot;background: lightgreen&quot; | Edasipääs
|-
|III saade ||&quot;Sünnipäevalaul&quot; &lt;small&gt;(koos [[Märten Männiste]]ga)&lt;/small&gt; ||Märten Männiste ||style=&quot;background: lightgreen&quot; | Edasipääs
|-
|IV saade ||&quot;Wannabe&quot; &lt;small&gt;(koos Õige Meeletutega)&lt;/small&gt; ||[[Spice Girls]] ||style=&quot;background: orange&quot; | Viimase kahe seas
|-
|rowspan=&quot;2&quot; |V saade || &quot;[[Süte peal sulanud jää]]&quot; &lt;small&gt;(koos Tiina Adamsoni ja Lauri Pesuriga)&lt;/small&gt; ||[[Ott Lepland]] ||style=&quot;background: orange&quot; rowspan=&quot;2&quot; | Viimase kahe seas
|-
|&quot;Hommik&quot; &lt;small&gt;(koos Heino Viliperega)&lt;/small&gt; ||[[Palderjan (ansambel)|Palderjan]]
|-
|rowspan=&quot;2&quot; |VI saade || &quot;[[Keelatud maa]]&quot; &lt;small&gt;(koos Harmo Kallastega)&lt;/small&gt; ||[[Maarja-Liis Ilus]] ||style=&quot;background: red&quot; rowspan=&quot;2&quot;| Välja hääletatud
|- 
|&quot;Moves Like Jagger&quot; &lt;small&gt;(koos tantsuklubiga &quot;Twist&quot;)&lt;/small&gt; ||[[Maroon 5]] ja [[Christina Aguilera]]
|-
|}

2011. aasta lõpus andsid Birgit ja Ott Lepland ühiseid jõulukontserte Eesti kirikutes.&lt;ref&gt;[http://www.elu24.ee/650481/laulupealinna-staarid-annavad-joulukontserdi/ &quot;Laulupealinna&quot; staarid annavad jõulukontserdi] elu24.ee. Vaadatud 21.12.2011.&lt;/ref&gt;

15. detsembril teatati, et Birgit esitab Mihkel Mattiseni kirjutatud laulu &quot;You're Not Alone&quot; konkursil [[Eesti Laul 2012]]&lt;ref&gt;[http://eestilaul.postimees.ee/670830/selgusid-eesti-laul-2012-poolfinalistid Selgusid Eesti Laul 2012 poolfinalistid] postimees.ee. Vaadatud 21.12.2012.&lt;/ref&gt;. Kaasa teeb ka ansambel [[Violina]]. Lauluga pääseti &quot;Eesti Laul 2012&quot; finaali&lt;ref&gt;[http://eestilaul.postimees.ee/3091721/selgusid-eesti-laulu-viimased-viis-finalisti Selgusid Eesti Laulu viimased finalistid] elu24.ee Vaadatud 01.03.2012.&lt;/ref&gt;, kus saadi seitsmes koht.&lt;ref&gt;[http://ohtuleht.ee/467177 &quot;Eesti laulu&quot; võitis Ott Lepland ]&quot; ohtuleht.ee. Vaadatud 04.03.2012.&lt;/ref&gt;

===2012–2013===
[[Pilt:Õigemeel, Birgit.IMG_7827.JPG|pisi|Birgit Õigemeel ETV saates &quot;[[Ringvaade (saade)|Ringvaade]]&quot;.&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Ave Maria Mõistlik, 3. veebruar 2013&lt;/small&gt;]]
Juulis võeti Birgit ansambli [[Swingers]] liikmeks&lt;ref&gt;[http://publik.delfi.ee/news/pidu/taienenud-swingers-esitleb-homsel-bastioni-aia-avamisel-varsket-singlit.d?id=64660330 &quot;Täienenud Swingers esitleb homsel Bastioni Aia avamisel värsket singlit! ]&quot; publik.ee. Vaadatud 10.07.2012.&lt;/ref&gt;.

Detsembris 2012 käis Birgit koos [[Mihkel Mattisen]]iga ühisel jõuluturneel &quot;Jõulud südames&quot;, mille käigus anti üle Eesti 17 kontserti&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160116002140/http://www.mistoimub.ee/wad/#action=vieweventobject&amp;params=action$getobject!object_id$86329!partner$delfi!lang$est &quot;Birgit Õigemeele ja Mihkel Mattisen, Jõulud südames&quot;]&quot; mistoimub.ee. Vaadatud 15.12.2012.&lt;/ref&gt;.

13. detsembril avaldas Birgit Õigemeel singli &quot;Et uus saaks alguse&quot;, mis pääses ka konkursi [[Eesti Laul 2013]] poolfinaali. Laulu autorid on [[Mihkel Mattisen]] ja [[Silvia Soro]]&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20121220103200/http://publik.delfi.ee/news/muusika/kuula-birgit-oigemeelel-ilmus-enne-joulutuuri-uus-singel.d?id=65403948 &quot;KUULA: Birgit Õigemeelel ilmus enne jõulutuuri uus singel!&quot;] publik.ee. Vaadatud 15.12.2012.&lt;/ref&gt;. Õigemeel pääses edasi &quot;Eesti Laulu&quot; finaali ja võitis selle, edestades [[Grete Paia]]t. 14. mail Malmös toimunud [[2013. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]e 1. poolfinaalist pääses ta edasi 18. mail toimuvasse finaali, kus saavutas 20. koha.

22. mail ilmus [[Violina]]l koos Birgit Õigemeelega uus singel &quot;Sea of Life&quot;. Novembris 2012 filmiti singlile [[Egiptus]]es muusikavideo.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://publik.delfi.ee/news/muusika/kuula-violina-purgib-suvise-singliga-eestist-valja-birgit-aitab-vokaaliga-kaasa.d?id=66169540 |pealkiri=Violina pürgib suvise singliga Eestist välja, Birgit aitab vokaaliga kaasa! |vaadatud=2013-05-24 |arhiivimisaeg=2013-06-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130609095909/http://publik.delfi.ee/news/muusika/kuula-violina-purgib-suvise-singliga-eestist-valja-birgit-aitab-vokaaliga-kaasa.d?id=66169540 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Juulis pidas [[2 Quick Start]] oma 20. aastapäeva turnee, kus külalisesinejatena astusid üles ka [[Ott Lepland]] ja [[Birgit Õigemeel]].&lt;ref&gt;[http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20130702&amp;ID=316640 2 QUICK START sõidab juubelituurile!]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; Turneel esitles Birgit ka oma järgmist singlit &quot;[[Nii täiuslik see]]&quot;, mis on teine singel jõuludeks 2013 ilmunud albumilt.&lt;ref&gt;[http://www.youtube.com/watch?v=VQim8Ogcack Birgit Õigemeel - Nii täiuslik see]&lt;/ref&gt;

31. oktoobril avaldati Birgiti kolmas singel detsembris ilmuvalt albumilt &quot;Uus algus&quot;, singli nimeks &quot;Olen loodud rändama&quot;, mille heliloojateks Mihkel Mattisen ja Silvia Soro.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20131101183435/http://menu.err.ee/uudised/muusika/893be52e-35bf-41d3-8042-d93a8ed1b66e Birgit Õigemeel avaldas uue loo &quot;Olen loodud rändama&quot;]. ERR Menu, 31.10.2013.&lt;/ref&gt;

25. novembril 2013 jõudis müügile album &quot;Uus algus&quot;. Plaadil on üksteist tundeküllast laulu, millest tervelt üheksale on muusika kirjutanud [[Mihkel Mattisen]]. Teised kaks autorit on [[Timo Vendt]] ja [[Jakko Maltis]]. Laulusõnade autorid on teiste seas Silvia Soro ja Mihkel Mattisen. Albumi miksis ja masterdas Siim Mäesalu ning produtseerisid Mihkel Mattisen ja Timo Vendt.&lt;ref&gt;[http://www.allstarz.ee/index.php?tegevus=vaata_artiste&amp;id=459 &quot;Birgit Õigemeel&quot;] allstarz.ee.&lt;/ref&gt;

===2014===
8. jaanuaril 2014 esitas Birgit ETV saates &quot;[[Terevisioon]]&quot; uut ja tempokat singlit &quot;Lendame valguskiirusel&quot; oma värskelt albumilt &quot;Uus algus&quot;. 20. jaanuaril esitleti Sven Oltersi lavastatud videot.

30. jaanuaril Nokia Kontserdimajas toimunud [[Eesti Muusikaauhinnad]] 2014 galal võitis Birgit Õigemeel aasta naisartisti auhinna plaadiga &quot;Uus algus&quot;.

23. märtsil 2014 andsid Birgit Õigemeel ja [[Ott Lepland]] välja ühise ballaadisingli &quot;Pea meeles head&quot;. &quot;Hea meel on selle üle, et saame sedasama lugu esitada juba maikuu alguses minu ja Oti ühistel emadepäevakontsertidel Eesti suuremates kontserdimajades,&quot; ütles laulja.

27. märtsil 2014 võitis Birgit Õigemeel [[Kuldne Plaat|Kuldse Plaadi]] 2014. aasta naisartisti auhinna.

Birgit avaldas 9. augustil 2014 singli &quot;Kolm kuud&quot;, mis on pärit albumilt &quot;Uus algus&quot; ning selle autor on [[Mihkel Mattisen]]. Lugu räägib sellest, kuidas kaks inimest kolme kuuga lähedaks saavad.&lt;ref&gt;[http://www.allstarz.ee/index.php?tegevus=vaata_artiste&amp;id=459 &quot;Birgit Õigemeel&quot;] allstarz.ee&lt;/ref&gt;.

Birgit oli sügisel 2014 üks telesaate &quot;[[Laula mu laulu]]&quot; seitsmest osalejast.&lt;ref&gt;[http://elu24.postimees.ee/2922917/video-ja-galerii-laula-mu-laulu-koik-osalejad-selgunud &quot;Video ja galerii! &quot;Laula mu laulu&quot; kõik osalejad selgunud&quot;] elu24.postimees.ee, 17.09.2014.&lt;/ref&gt;.

===2022–===
2022. aasta sügisel osales Birgit heategevuslikus meelelahutussaates &quot;[[Tantsud tähtedega]]&quot;, kus tema treener oli Marko Kiigajaan.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.tv3.ee/3-portaal/tele-ja-kino/tantsud-tahtedega/uus-tantsutaht-birgit-sarrap-ma-arvasin-et-ma-mitte-kunagi-selles-saates-ei-osale/|pealkiri=Uus tantsutäht Birgit Sarrap: ma arvasin, et ma mitte kunagi selles saates ei osale|väljaanne=TV3|aeg=26.09.2022}}&lt;/ref&gt;

Aastatel 2022–2023 mängis ta [[Ada Lundver]]i sõbrannat ja esitas laulunumbreid muusikalises suvelavastuses &quot;Ada. Rääkimata lugu&quot; (lavastaja [[Ain Mäeots]]).&lt;ref&gt;Krista Kiin. [https://buduaar.tv3.ee/lahedat-lugemist/birgit-sarrap-vaikesed-roomud-argipaevas/ Birgit Sarrap: väikesed rõõmud argipäevas] Buduaar/TV3, 25.10.2023.&lt;/ref&gt; Lavastust näitas ETV nii 2023. aasta jõulude kui ka aastavahetuse aegu.&lt;ref&gt;[https://menu.err.ee/1609207456/etv-vahetab-aastat-heas-seltskonnas ETV vahetab aastat heas seltskonnas] ERR Menu, 29.12.2023.&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Birgitil on õed [[Kairi Õigemeel|Kairi]], [[Sigrid Õigemeel|Sigrid]] ja [[Reelika Õigemeel|Reelika]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=22. oktoober 2011 |pealkiri=Õigemeelte pere õed: meie ainsaks tüliõunaks on olnud riided |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/448833/oigemeelte-pere-oed-meie-ainsaks-tuliounaks-on-olnud-riided |väljaanne=Õhtuleht }}&lt;/ref&gt; Birgit [[Ristimine|ristiti]] ja [[Leer|leeritati]] [[Hageri kirik|Hageri kirikus]] ning ta osales seal ka [[Pühapäevakool|pühapäevakoolis]]. Samas kirikus lasi ta ristida ka oma poja Simeoni.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=14. august 2014 |pealkiri=Birgit Õigemeel: lasin poja ristida samas kirikus, kus mindki lapsena ristiti |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/591218/birgit-oigemeel-lasin-poja-ristida-samas-kirikus-kus-mindki-lapsena-ristiti |väljaanne=Õhtuleht}}&lt;/ref&gt;

Birgiti abikaasa on muusikaärimees ja kontrabassimängija [[Indrek Sarrap]], kes on ka tema mänedžer. Nad abiellusid 15. märtsil 2015 [[Tai]]s. Laulja perekonnanimeks sai Sarrap, kuid esinejanimeks jäi esialgu Birgit.&lt;ref&gt;[http://www.ohtuleht.ee/666783/birgit-oigemeel-ja-indrek-sarrap-abiellusid Birgit Õigemeel ja Indrek Sarrap abiellusid!], Õhtuleht, 18.03.2015.&lt;/ref&gt;

Paaril on 2013. aastal sündinud poeg Simeon&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20131203012259/http://publik.delfi.ee/news/inimesed/fotod-birgit-oigemeel-naitas-eestile-esmakordselt-oma-poega.d?id=67366924 Birgit Õigemeel näitas Eestile esmakordselt oma poega!], Delfi, 02.12.2013.&lt;/ref&gt; ja 2016. aastal sündinud tütar Helin.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=1. mai 2016 |pealkiri=Birgitil sündis tütar! Palju õnne! |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/730323/beebi-kaes-birgitil-sundis-tutar-palju-onne |väljaanne=Õhtuleht}}&lt;/ref&gt;

== Diskograafia ==
{{Muusikute diskograafia
| Esitaja      = [[Birgit Õigemeel]]e
| pilt         = 
| Pildiallkiri = 
| Stuudio      = 5
| Stuudio link = Albumid
| Kontsert     = 
| Kogumik      = 
| Video        = 
| Muusikavideod= 
| Tribuut      = 
| EP           = 
| Singlid      = 26
| Singlite link= Singlid
| B-pooled     = 
| Soundtrack   = 
}}
=== Albumid ===
* &quot;[[Birgit Õigemeel (album)|Birgit Õigemeel]]&quot; (2008)
* &quot;[[Ilus aeg]]&quot; (2008)
* &quot;[[Teineteisel pool]]&quot; (2009)
* &quot;[[Uus algus]]&quot; (2013)
* &quot;[[V (album)|V]]&quot; (2018)

=== Singlid ===
* &quot;[[Kas tead, mida tähendab...]]&quot; (2007)
* &quot;[[365 Days]]&quot; (2008)
* &quot;[[Homme (Birgit Õigemeel)|Homme]]&quot; (2008)
* &quot;[[Ise (Birgit Õigemeel)|Ise]]&quot; (2008)
* &quot;[[Last Christmas (Birgit Õigemeel)|Last Christmas]]&quot; (2008)
* &quot;[[Talve võlumaa (Birgit Õigemeel)|Talve võlumaa]]&quot; (2008)
* &quot;[[Moonduja]]&quot; (2009)
* &quot;[[See öö]]&quot; (2009)
* &quot;[[Kahe vahel]]&quot; (2009)
* &quot;[[Põgenen]]&quot; (koos [[Koit Toome]]ga) (2010)
* &quot;[[Sinuga end elusana tunda võin]]&quot; (koos [[Birgit Varjun]]iga) (2010)
* &quot;[[Iialgi]]&quot; (koos [[Violina]]ga) (2010)
* &quot;[[Sinuga end elusana tunda võin|Eestimaa suvi]]&quot; (2010)
* &quot;[[Parem on ees]]&quot; (2011)
* &quot;[[You're Not Alone (Birgit Õigemeele laul)|You're Not Alone]]&quot; (koos [[Violina]]ga) (2011)
* &quot;[[Et uus saaks alguse]]&quot; (2012)
* &quot;[[Sea of Life]]&quot; (koos [[Violina]]ga) (2013)
* &quot;[[Nii täiuslik see|Nii täiuslik see&quot;]] (2013)
* &quot;[[Olen loodud rändama]]&quot; (2013)
* &quot;[[Lendame valguskiirusel]]&quot; (2014)
* &quot;[[Pea meeles head]]&quot; (koos [[Ott Lepland]]iga) (2014)
* &quot;[[Kolm kuud]]&quot; (2014)
* &quot;Kingitus&quot; (2014)
* &quot;Alles sügisel mõtleme&quot; (2015)
* &quot;Ma tean, et sa tead&quot; (2016)
* &quot;Leekides tee&quot; (2016)
* &quot;15 000 sammu&quot; (2018)
* &quot;Me täna öösel ei maga&quot; (2018)
* &quot;Silmapiir&quot; (2019)
* &quot;Sinuga&quot; (2020)

=== Muud lood ===
* &quot;Mina ise&quot; (koos [[Noorkuu (ansambel)|Noorkuu]] ja [[Uku Suviste]]ga)
* &quot;Everything I've Dreamed of&quot;
* &quot;Valge saatan&quot; (koos [[Tatjana Mihhailova-Saar|Tanjaga]])

=== Koostöös Swingersiga ===
'''Singlid'''

* &quot;Suvi&quot; (2012)
* &quot;Aisakell&quot; (2018)
* &quot;High heels in the neighbourhood&quot; (2019)
* &quot;Meie siesta&quot; (2019)
* &quot;See vana number&quot; (2021)
* &quot;Sa hoia mind soojas&quot; (2021)

'''Albumid'''

* &quot;The Swingers&quot; (2019)

== Viited ==
{{viited|2}}

==Välislingid==
{{commonskat}}

*[https://www.facebook.com/birgit.official Birgit Facebookis]
*[https://twitter.com/BirgitOfficial Birgit Twitteris]
*[http://www.myspace.com/birgitoigemeel Birgit MySpace'is]
*[http://www.youtube.com/BirgitOfficial Birgit YouTube'is]
*[http://www.birgit.ee/ Birgiti koduleht]
*{{MusicBrainz nimi|id=9dd59ec8-909c-42d3-8c36-352ad1b6727d|nimi=Birgit Õigemeel}}

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev= – | nimi=[[Eesti otsib superstaari (esimene hooaeg)|&quot;Eesti otsib superstaari&quot;]] võitja| aeg=esimene hooaeg (2007) | järgnev= [[Jana Kask]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Kerli Kõiv|Kerli]]&lt;br/&gt;''2009''| nimi=[[2010. aasta Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhinnad]]&lt;br/&gt;Aasta naisartist | aeg=[[2010]]| järgnev=[[Lenna Kuurmaa|Lenna]]&lt;br/&gt;''2011''}}
{{lõpp}}
{{Birgit Õigemeel|olek = expanded}}
{{Eesti otsib superstaari}} 
{{Eesti esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}}

{{JÄRJESTA:Sarrap, Birgit}}
[[Kategooria:Birgit Õigemeel| l]]
[[Kategooria:Eesti lauljad]]
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
[[Kategooria:Eesti otsib superstaari]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1988]]</text>
      <sha1>9gscjf67obcn1t4ikjozmq3k8vrix6k</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jarek Kasar</title>
    <ns>0</ns>
    <id>86898</id>
    <revision>
      <id>7204202</id>
      <parentid>7154197</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T09:10:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204202</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7026" sha1="ifuuub0350qvwzo1kh1f3li9kte88yh" xml:space="preserve">[[Pilt:Chalice.IMG_9493.JPG|pisi|Chalice ''alias'' Jarek Kasar [[ETV]] &quot;[[Ringvaade (saade)|Ringvaate]]&quot; [[Eesti Laul 2012|Eesti Laulu]] salvestusel&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Ave Maria Mõistlik, 4. veebruar 2012&lt;/small&gt;]]
[[Pilt:CHALICE as Faust.jpg|thumb|Chalice Faustina [[Von Krahli Teater|Von Krahli Teatris]] 2006]]
'''Jarek Kasar''' (esinejanimega '''Chalice'''; sündinud [[3. aprill]]il [[1983]]) on eesti helilooja, laulja ja sõnadekirjutaja. 

Kasar on õppinud [[Tartu Karlova Gümnaasium]]is, [[Tartu I Lastemuusikakool]]is ja [[Heino Elleri Muusikakool|Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis]].&lt;ref&gt;https://iisaku.edu.ee/wp-content/uploads/2023/03/Aastaraamat2006-2007.pdf&lt;/ref&gt;

==Loominguline töö==
Muusikukarjääri alustas ta [[räpp]]arina, kuid tema muusikalistes katsetustes on segatud elektrooniliste ja sageli eklektiliste kompositsioonidena musitseerimistraditsioone üle maailma, alates Aafrika päritolu [[rahvamuusika]]st kuni tänapäevase [[Elektrooniline rock|elektroonilise rokini]] välja. 

Esimene album &quot;Ühendatud inimesed&quot; ilmus 2003. aastal. Tema laul &quot;[[Minu inimesed]]&quot; oli [[ühendkoor]]ide loona (solist Jarek Kasar) kavas ka [[2007]]. aasta noorte [[Laulupidu|laulu- ja tantsupeol]] &quot;[[Ilmapuu]]&quot;. 

2006. aastal astus ta üles [[Von Krahli teater|Von Krahli teatri]] lavastuse &quot;Faust&quot; nimiosas. 2011. aastal esitas ta [[Põhuteater|Põhuteatris]] oma esimest ooperit &quot;Katuselt&quot;. [[Teater NO99]] repertuaaris on olnud tema muusikal &quot;Lindmees&quot;. Ta on kirjutanud muusikat ka teatrilavastustele, näiteks Teater NO99 lavastusele &quot;Perikles&quot;.&lt;ref name=&quot;jarek&quot;&gt;[https://www.allstarz.ee/vaata_artiste/138.html Jarek Kasar] Allstraz&lt;/ref&gt; 

Jarek Kasar on teinud koostööd ja andnud kontserte koos [[Tõnis Mägi|Tõnis Mäega]] (nt Eesti Vabariigi 93. aastapäeva kontsert “See on, laps, meie muld” (2011), sõbrapäevakontsertide sari 2015 ja 2018, kontsert &quot;Aias&quot; 2015 jne). 2014. aastal osalesid mõlemad ka [[Kanal 2]] sarisaates &quot;[[Laula mu laulu]]&quot;. 

2009. aastal jõudis tema loodud ja esitatud laul &quot;Nelikümmend&quot; lauluvõistluse &quot;[[Eesti laul]] 2009&quot; finaali.&lt;ref&gt;[https://etv.err.ee/v/8d378f73-41c0-44a8-8606-d13fc918677e Selgusid konkursi EESTI LAUL 2009 finaallood!] ERR Uudised, 11.12.2008.&lt;/ref&gt; 2012. aastal esitles Chalice [[Tallinna Kirjanike Maja]]s oma luulekogu &quot;100% chalice&quot;, mis oli [[Betti Alveri kirjandusauhind|Betti Alveri kirjandusauhinna]] nominent.&lt;ref&gt;[https://www.luts.ee/et/kirjandusauhinnad-betti-alveri-kirjandusauhind Kirjandusauhinnad: Betti Alveri kirjandusauhind]&lt;/ref&gt;

Kasar on olnud lavastuste &quot;Skangpoomijad&quot; (2013, [[Tallinna Linnateater]]), &quot;Veider orkester&quot; (2015 Tallinna Linnateater) ning &quot;Romeo ja Julia&quot; (2022, [[Tartu Uus Teater]], [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]]) helilooja ja muusikaline kujundaja.&lt;ref&gt;[https://www.elab.ee/inimene/4484/jarek-kasar/ Jarek Kasar] Eesti Lavastuste andmebaas&lt;/ref&gt;

2015. aastal oli Jarek Kasar TV3 meelelahutussaate &quot;[[Eesti otsib superstaari]]&quot; kohtunik. Samal aastal valmis telesaate &quot;Piip ja Tuut köögis&quot; laulude heliplaat. Plaadil on 12 lastelaulu, mille autorid on Jarek Kasar ja [[Olavi Ruitlane]].&lt;ref name=&quot;jarek&quot; /&gt;

Jarek Kasar, [[Jaan Pehk]] ja [[Mari Kalkun]] esinesid 2018. aasta detsembris kontserdikavaga &quot;Leitud asjad&quot; mitmes Eesti kontserdisaalis. 2021. aasta viimastel päevadel andis Jarek Kasar koos [[Vaiko Eplik]]uga neli kontserti “Viimast korda sellel aastal”.&lt;ref&gt;[https://graniitvilla.ee/events/vaiko-eplik-ja-jarek-kasar-viimast-korda-sellel-aastal/ Vaiko Eplik ja Jarek Kasar]&lt;/ref&gt;

Kasaril ilmus 2024. aasta detsembris muusikali &quot;Oliver&quot; album, kus 12 muusikapalas teevad lisaks Kasarile teiste seas kaasa ka [[Nele-Liis Vaiksoo]] ja [[Liisi Koikson]].

==Albumid==
* &quot;[[Ühendatud inimesed]]&quot; (2003) 
* &quot;[[Süsteemsüsteem]]&quot; (2005)
* &quot;[[Taevas ja perse]]&quot; (2007)
* &quot;[[Supervõimed]]&quot; (2008)
* &quot;[[Lärmakas naabrimees]]&quot; (2012)
* &quot;Liiga palju viiuleid&quot; (2014)
* &quot;K R I B U K R A B U&quot; (2020)&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi= |kuupäev=2025-12-08 |pealkiri=Jarek Kasar andis välja uue albumi &quot;Seitse valssi ja valskust&quot; |url=https://kultuur.err.ee/1609879717/jarek-kasar-andis-valja-uue-albumi-seitse-valssi-ja-valskust |vaadatud=2026-05-14 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* &quot;Oliver&quot; (2024)&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
* &quot;Seitse valssi ja valskust&quot; (2025)&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Tunnustus==
* 2004 – [[Kultuurikandja|Tartu Kultuurikandja]] auhind (noor kultuurikandja)
* 2004 – [[Eesti Muusikaauhinnad]] – aasta meesartist, aasta uus tulija, aasta alternatiivartist&lt;ref&gt;[https://www.muusikaauhinnad.eu/ajalugu/#1666095845905-39a45d84-9473 Eesti Muusikaauhinnad] 2004&lt;/ref&gt;
* 2006 – Eesti Muusikaauhinnad – aasta hiphop/R'n'B artist&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ajalugu |url=https://www.muusikaauhinnad.eu/ajalugu/ |vaadatud=2026-05-14 |väljaanne=Eesti Muusikaauhinnad |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2008 – Eesti Muusikaauhinnad – aasta hiphop/R'n'B artist, aasta meesartist
* 2009 – Eesti Muusikaauhinnad – aasta hiphop/R'n'B artist, aasta meesartist&lt;ref&gt;[https://www.muusikaauhinnad.eu/ajalugu/#1666095845905-39a45d84-9473 Eesti Muusikaauhinnad] 2009&lt;/ref&gt;
* 2009 – [[Eesti Teatriliidu sõnalavastuste muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhind]] (&quot;Perikles&quot; [[Teater NO99]]).&lt;ref&gt;[https://www.teatriliit.ee/auhinnad/laureaadid-auhindade-jargi/sonalavastuste-muusikalise-kujunduse-ja-originaalmuusika-auhind Eesti Teatriliit]&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Tema elukaaslane on 2007. aastast Maarja Mõttus, neil on 2010. aastal sündinud poeg Karm.&lt;ref&gt;[https://elu24.postimees.ee/319819/chalice-sai-isaks Chalice sai isaks!] Elu24. Postimees, 29. september 2010&lt;/ref&gt; 2014. aastal paar abiellus&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120435474/mis-juhtus-jarek-kasar-loi-abikaasaga-varad-lahku Mis juhtus? Jarek Kasar lõi abikaasaga varad lahku.] Kroonika. Delfi, 13. veebruar 2026&lt;/ref&gt; ja 2015. aastal sündis poeg Kord.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* {{MusicBrainz nimi|id=573b24a5-d507-4c4e-8f99-ee0ccfec062d|nimi=Chalice}}
* {{MusicBrainz nimi|id=cfa26ff9-73d1-4109-a9c1-baf84a63212f|nimi=Jarek Kasar}}
* [http://podcast.kuku.ee/2008/04/20/kukul-kulas-2008-04-20/ Jarek Kasar saates &quot;Kukul külas&quot;], 20. aprill 2008
* [https://www.youtube.com/watch?v=E06OuSGey7s Chalice – &quot;Nelikummend&quot; (Eurovision 2009 Estonia)]. YouTube'is 
* [[Margus Haav]]. [http://www.postimees.ee/?id=66969 Chalice – kultuurita pole ühelgi asjal enam mõtet] Postimees, 9. jaanuar 2009
* [http://no99.ee/lavastused.php?nid=649 NO70 – &quot;Katuselt&quot;]
* [http://www.postimees.ee/1087232/jarek-kasar-ma-olin-chalice &quot;Jarek Kasar – ma olin Chalice&quot;], Postimees, 28. detsember 2012
* [https://elu24.postimees.ee/7601201/jarek-kasar-tootas-poisipolves-teatris-vahepeal-sain-rohkem-palka-kui-mu-vanemad Jarek Kasar töötas poisipõlves teatris: vahepeal sain rohkem palka kui mu vanemad] Elu24. Postimees, 8. september 2022

{{Eesti otsib superstaari}}

{{DEFAULTSORT:Kasar, Jarek}}
[[Kategooria:Eesti lauljad]]
[[Kategooria:Eesti heliloojad]]
[[Kategooria:Sündinud 1983]]</text>
      <sha1>ifuuub0350qvwzo1kh1f3li9kte88yh</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204203</id>
      <parentid>7204202</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T09:12:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204203</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7029" sha1="9qnp8ze9up4i1ykjwmb1r1i02e8u78o" xml:space="preserve">[[Pilt:Chalice.IMG_9493.JPG|pisi|Chalice ''alias'' Jarek Kasar [[ETV]] &quot;[[Ringvaade (saade)|Ringvaate]]&quot; [[Eesti Laul 2012|Eesti Laulu]] salvestusel&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Ave Maria Mõistlik, 4. veebruar 2012&lt;/small&gt;]]
[[Pilt:CHALICE as Faust.jpg|thumb|Chalice Faustina [[Von Krahli Teater|Von Krahli Teatris]] 2006]]
'''Jarek Kasar''' (sündinud [[3. aprill]]il [[1983]]), esinejanimega '''Chalice''', on eesti helilooja, laulja ja sõnadekirjutaja. 

Kasar on õppinud [[Tartu Karlova Gümnaasium]]is, [[Tartu I Lastemuusikakool]]is ja [[Heino Elleri Muusikakool|Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis]].&lt;ref&gt;https://iisaku.edu.ee/wp-content/uploads/2023/03/Aastaraamat2006-2007.pdf&lt;/ref&gt;

==Loominguline tegevus==
Muusikukarjääri alustas ta [[räpp]]arina, kuid tema muusikalistes katsetustes on segatud elektrooniliste ja sageli eklektiliste kompositsioonidena musitseerimistraditsioone üle maailma, alates Aafrika päritolu [[rahvamuusika]]st kuni tänapäevase [[Elektrooniline rock|elektroonilise rokini]] välja. 

Esimene album &quot;Ühendatud inimesed&quot; ilmus 2003. aastal. Tema laul &quot;[[Minu inimesed]]&quot; oli [[ühendkoor]]ide loona (solist Jarek Kasar) kavas ka [[2007]]. aasta noorte [[Laulupidu|laulu- ja tantsupeol]] &quot;[[Ilmapuu]]&quot;. 

2006. aastal astus ta üles [[Von Krahli teater|Von Krahli teatri]] lavastuse &quot;Faust&quot; nimiosas. 2011. aastal esitas ta [[Põhuteater|Põhuteatris]] oma esimest ooperit &quot;Katuselt&quot;. [[Teater NO99]] repertuaaris on olnud tema muusikal &quot;Lindmees&quot;. Ta on kirjutanud muusikat ka teatrilavastustele, näiteks Teater NO99 lavastusele &quot;Perikles&quot;.&lt;ref name=&quot;jarek&quot;&gt;[https://www.allstarz.ee/vaata_artiste/138.html Jarek Kasar] Allstraz&lt;/ref&gt; 

Jarek Kasar on teinud koostööd ja andnud kontserte koos [[Tõnis Mägi|Tõnis Mäega]] (nt Eesti Vabariigi 93. aastapäeva kontsert “See on, laps, meie muld” (2011), sõbrapäevakontsertide sari 2015 ja 2018, kontsert &quot;Aias&quot; 2015 jne). 2014. aastal osalesid mõlemad ka [[Kanal 2]] sarisaates &quot;[[Laula mu laulu]]&quot;. 

2009. aastal jõudis tema loodud ja esitatud laul &quot;Nelikümmend&quot; lauluvõistluse &quot;[[Eesti laul]] 2009&quot; finaali.&lt;ref&gt;[https://etv.err.ee/v/8d378f73-41c0-44a8-8606-d13fc918677e Selgusid konkursi EESTI LAUL 2009 finaallood!] ERR Uudised, 11.12.2008.&lt;/ref&gt; 2012. aastal esitles Chalice [[Tallinna Kirjanike Maja]]s oma luulekogu &quot;100% chalice&quot;, mis oli [[Betti Alveri kirjandusauhind|Betti Alveri kirjandusauhinna]] nominent.&lt;ref&gt;[https://www.luts.ee/et/kirjandusauhinnad-betti-alveri-kirjandusauhind Kirjandusauhinnad: Betti Alveri kirjandusauhind]&lt;/ref&gt;

Kasar on olnud lavastuste &quot;Skangpoomijad&quot; (2013, [[Tallinna Linnateater]]), &quot;Veider orkester&quot; (2015 Tallinna Linnateater) ning &quot;Romeo ja Julia&quot; (2022, [[Tartu Uus Teater]], [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]]) helilooja ja muusikaline kujundaja.&lt;ref&gt;[https://www.elab.ee/inimene/4484/jarek-kasar/ Jarek Kasar] Eesti Lavastuste andmebaas&lt;/ref&gt;

2015. aastal oli Jarek Kasar TV3 meelelahutussaate &quot;[[Eesti otsib superstaari]]&quot; kohtunik. Samal aastal valmis telesaate &quot;Piip ja Tuut köögis&quot; laulude heliplaat. Plaadil on 12 lastelaulu, mille autorid on Jarek Kasar ja [[Olavi Ruitlane]].&lt;ref name=&quot;jarek&quot; /&gt;

Jarek Kasar, [[Jaan Pehk]] ja [[Mari Kalkun]] esinesid 2018. aasta detsembris kontserdikavaga &quot;Leitud asjad&quot; mitmes Eesti kontserdisaalis. 2021. aasta viimastel päevadel andis Jarek Kasar koos [[Vaiko Eplik]]uga neli kontserti “Viimast korda sellel aastal”.&lt;ref&gt;[https://graniitvilla.ee/events/vaiko-eplik-ja-jarek-kasar-viimast-korda-sellel-aastal/ Vaiko Eplik ja Jarek Kasar]&lt;/ref&gt;

Kasaril ilmus 2024. aasta detsembris muusikali &quot;Oliver&quot; album, kus 12 muusikapalas teevad lisaks Kasarile teiste seas kaasa ka [[Nele-Liis Vaiksoo]] ja [[Liisi Koikson]].

==Albumid==
* &quot;[[Ühendatud inimesed]]&quot; (2003) 
* &quot;[[Süsteemsüsteem]]&quot; (2005)
* &quot;[[Taevas ja perse]]&quot; (2007)
* &quot;[[Supervõimed]]&quot; (2008)
* &quot;[[Lärmakas naabrimees]]&quot; (2012)
* &quot;Liiga palju viiuleid&quot; (2014)
* &quot;K R I B U K R A B U&quot; (2020)&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi= |kuupäev=2025-12-08 |pealkiri=Jarek Kasar andis välja uue albumi &quot;Seitse valssi ja valskust&quot; |url=https://kultuur.err.ee/1609879717/jarek-kasar-andis-valja-uue-albumi-seitse-valssi-ja-valskust |vaadatud=2026-05-14 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* &quot;Oliver&quot; (2024)&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
* &quot;Seitse valssi ja valskust&quot; (2025)&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Tunnustus==
* 2004 – [[Kultuurikandja|Tartu Kultuurikandja]] auhind (noor kultuurikandja)
* 2004 – [[Eesti Muusikaauhinnad]] – aasta meesartist, aasta uus tulija, aasta alternatiivartist&lt;ref&gt;[https://www.muusikaauhinnad.eu/ajalugu/#1666095845905-39a45d84-9473 Eesti Muusikaauhinnad] 2004&lt;/ref&gt;
* 2006 – Eesti Muusikaauhinnad – aasta hiphop/R'n'B artist&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ajalugu |url=https://www.muusikaauhinnad.eu/ajalugu/ |vaadatud=2026-05-14 |väljaanne=Eesti Muusikaauhinnad |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2008 – Eesti Muusikaauhinnad – aasta hiphop/R'n'B artist, aasta meesartist
* 2009 – Eesti Muusikaauhinnad – aasta hiphop/R'n'B artist, aasta meesartist&lt;ref&gt;[https://www.muusikaauhinnad.eu/ajalugu/#1666095845905-39a45d84-9473 Eesti Muusikaauhinnad] 2009&lt;/ref&gt;
* 2009 – [[Eesti Teatriliidu sõnalavastuste muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhind]] (&quot;Perikles&quot; [[Teater NO99]]).&lt;ref&gt;[https://www.teatriliit.ee/auhinnad/laureaadid-auhindade-jargi/sonalavastuste-muusikalise-kujunduse-ja-originaalmuusika-auhind Eesti Teatriliit]&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Tema elukaaslane on 2007. aastast Maarja Mõttus, neil on 2010. aastal sündinud poeg Karm.&lt;ref&gt;[https://elu24.postimees.ee/319819/chalice-sai-isaks Chalice sai isaks!] Elu24. Postimees, 29. september 2010&lt;/ref&gt; 2014. aastal paar abiellus&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120435474/mis-juhtus-jarek-kasar-loi-abikaasaga-varad-lahku Mis juhtus? Jarek Kasar lõi abikaasaga varad lahku.] Kroonika. Delfi, 13. veebruar 2026&lt;/ref&gt; ja 2015. aastal sündis poeg Kord.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* {{MusicBrainz nimi|id=573b24a5-d507-4c4e-8f99-ee0ccfec062d|nimi=Chalice}}
* {{MusicBrainz nimi|id=cfa26ff9-73d1-4109-a9c1-baf84a63212f|nimi=Jarek Kasar}}
* [http://podcast.kuku.ee/2008/04/20/kukul-kulas-2008-04-20/ Jarek Kasar saates &quot;Kukul külas&quot;], 20. aprill 2008
* [https://www.youtube.com/watch?v=E06OuSGey7s Chalice – &quot;Nelikummend&quot; (Eurovision 2009 Estonia)]. YouTube'is 
* [[Margus Haav]]. [http://www.postimees.ee/?id=66969 Chalice – kultuurita pole ühelgi asjal enam mõtet] Postimees, 9. jaanuar 2009
* [http://no99.ee/lavastused.php?nid=649 NO70 – &quot;Katuselt&quot;]
* [http://www.postimees.ee/1087232/jarek-kasar-ma-olin-chalice &quot;Jarek Kasar – ma olin Chalice&quot;], Postimees, 28. detsember 2012
* [https://elu24.postimees.ee/7601201/jarek-kasar-tootas-poisipolves-teatris-vahepeal-sain-rohkem-palka-kui-mu-vanemad Jarek Kasar töötas poisipõlves teatris: vahepeal sain rohkem palka kui mu vanemad] Elu24. Postimees, 8. september 2022

{{Eesti otsib superstaari}}

{{DEFAULTSORT:Kasar, Jarek}}
[[Kategooria:Eesti lauljad]]
[[Kategooria:Eesti heliloojad]]
[[Kategooria:Sündinud 1983]]</text>
      <sha1>9qnp8ze9up4i1ykjwmb1r1i02e8u78o</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Heade artiklite kandidaadid</title>
    <ns>4</ns>
    <id>91403</id>
    <revision>
      <id>7203954</id>
      <parentid>7196638</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T18:26:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taivo</username>
        <id>268</id>
      </contributor>
      <comment>/* Eestimaa Merejahtklubi */ poolt</comment>
      <origin>7203954</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="31045" sha1="k9fiivgsixk9jms96fl8jdzulto7h58" xml:space="preserve">[[Kategooria:Head artiklid| {{PAGENAME}}]]
''Sellel lehel saab esitada ja hääletada heade artiklite kandidaate. Arutelu toimub artikli arutelulehel. Väljavalitud artiklid lähevad lehele [[Vikipeedia:Head artiklid]]. Valituks osutunud artiklite hääletused talletatakse arhiivi [[Vikipeedia:Heade artiklite kandidaadid/Arhiiv]]. Esialgu mitte valituks osutunud artiklid talletatakse lehele [[Vikipeedia:Heade artiklite kandidaadid/Mittevalitud]].'' Esitatud artikli arutellu tuleks lisada [[Mall:Hea artikli kandidaat]].

'''''Hea artikkel peab olema nõuetekohaselt vormistatud, keele- ja stiilivigadeta, kontrollitud sisuga ja piisava pikkusega, et asjast midagi sisulist teada saaks (vaata [[Vikipeedia:Hea artikli nõuded|hea artikli nõudeid]]).'''''

Märgi oma hääl artikli järele malli abiga {{poolt}} &lt;code&gt;&lt;nowiki&gt;{{poolt}}&lt;/nowiki&gt;&lt;/code&gt; – {{vastu}} &lt;code&gt;&lt;nowiki&gt;{{vastu}}&lt;/nowiki&gt;&lt;/code&gt; – {{erapooletu}} &lt;code&gt;&lt;nowiki&gt;{{erapooletu}}&lt;/nowiki&gt;&lt;/code&gt; ning lisa ka oma allkiri/nimi. Hääletada võivad kõik sisse loginud kasutajad, kes on teinud enne seda eestikeelses Vikipeedias vähemalt sada muudatust.

Heaks artikliks tunnistatakse artikkel, mis on heade artiklite kandidaatide nimekirjas olnud vähemalt '''kuu aega''', mis on saanud vähemalt '''kuus poolthäält''' ja '''mille vastu keegi ei ole'''. See, kes vastu on, saab oma vastuhääle ära muuta, kui artikkel on tema arvates jõudnud piisavalt heasse seisu. 

Artikli esitaja võib hääletada kohe pärast esitamist või hiljem, kui artikkel on tema arvates jõudnud heasse seisu.

&lt;big&gt;'''Nimekirja lühendamiseks on moodustatud kolm eraldi lehekülge!&lt;br/&gt;[[Vikipeedia:Heade artiklite kandidaadid/Inimesed|&lt;font color=&quot;#FF7E00&quot;&gt;Inimeste kohta käivad artiklid&lt;/font&gt;]] – [[Vikipeedia:Heade artiklite kandidaadid/Loodus|&lt;font color=&quot;#8DB600&quot;&gt;Taime- ja loomaliikide kohta käivad artiklid&lt;/font&gt;]]'''&lt;/big&gt;

&lt;center&gt;&lt;big&gt;'''[http://et.wikipedia.org/w/wiki.phtml?title={{ns:4}}:Heade_artiklite_kandidaadid&amp;action=edit&amp;section=new Paku välja hea artikli kandidaat]'''&lt;/big&gt;&lt;/center&gt;

{{Sisukord paremale}}

== [[Downing Street 10]] ==

Kui veel keegi selle läbi toimetab, võiks sellest hea artikkel saada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. mai 2012, kell 19:18 (EEST)
: {{Poolt}} - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 6. jaanuar 2018, kell 23:23 (EET)
: {{Poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 10. detsember 2019, kell 09:29 (EET)
:{{poolt}} --[[Kasutaja:Taavik27|Taavik27]] ([[Kasutaja arutelu:Taavik27|arutelu]]) 6. jaanuar 2020, kell 17:55 (EET)
:{{vastu}}. Kandideerib ka A-klassi ja on seal juba saanud kaks vastuhäält, nii et loogiliselt võttes ei saa ta hea artikkel olla. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 8. jaanuar 2024, kell 22:22 (EET)

== [[Pikkade nugade öö]] ==

Esitas [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. juuni 2012, kell 05:06 (EEST)

&lt;strike&gt;{{vastu}} Siin peaks tingimata rääkima, missugust mõju avaldas pikkade nugade öö Stalini korraldatud repressioonidele. Ning õigupoolest on täielikult puudu see, kui palju välismaal asjast räägiti ja mida sellest arvati. Eesti allikaid peaks minu teada eksisteerima, neid pole kasutatud. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 20. august 2012, kell 14:22 (EEST)&lt;/strike&gt;

{{poolt}} Igati hea artikkel (allikaks on eeskujulik artikkel inglisekeelsest vikipeediast). --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 19. detsember 2014, kell 12:57 (EET)

{{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 11. juuli 2019, kell 17:27 (EEST)

{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 21. november 2019, kell 10:20 (EET)

{{poolt}} Käsitletud vead on kõrvaldatud. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 4. jaanuar 2022, kell 18:12 (EET)

== [[Ksenoon]] ==
Esitas [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. märts 2015, kell 20:07 (EET)

{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. märts 2015, kell 20:07 (EET)

{{poolt}} [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 19. aprill 2015, kell 02:37 (EEST)

{{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 6. juuni 2015, kell 14:14 (EEST)

{{vastu}} Meditsiini osa tuleks veel sättida. Üks lause ei tohiks moodustada eraldi lõiku.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 20. juuni 2015, kell 20:17 (EEST)
:Selline lause nagu &quot;1941. olevat Lazharev Venemaal uurinud ksenoonanesteesiat&quot; ei sobi. Lõike tuleb ka veel sättida. Ja ma näen veel &quot;veebiversioone&quot; – need tuleks eemalda, st viited tuleb üle vaadata.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 21. detsember 2016, kell 20:38 (EET)
:: Kui Sa lõike sätid, siis palun ära nii tee, et paned üksiku lause kokku lõiguga, millel on teine teema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. detsember 2016, kell 23:38 (EET) 
{{poolt}} Meditsiini osa tundub olevat sätitud. Soovitan Raamaturotil kaaluda meelemuutust. [[Kasutaja:Daniel charms|Daniel Charms]] ([[Kasutaja arutelu:Daniel charms|arutelu]]) 2. november 2016, kell 13:59 (EET)
:{{Kom}} Vikipeediasse sobimatu viiteta &quot;olevat uurinud&quot; väljend on endiselt artiklis. --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 10. jaanuar 2018, kell 11:20 (EET)

{{Kom}} Teise lause lõpp tuleb ümber teha, vaata [[Arutelu:Ksenoon]]. Andke andeks, ma tõesti ei oska täpselt öelda, kuidas see ümber teha. Muidugi tähendab see, et praegu see hea artikkel ei ole, aga ma ei taha, et mind süüdistama hakatakse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. jaanuar 2018, kell 22:36 (EET)

{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 10. detsember 2019, kell 09:29 (EET)

{{poolt}} --[[Kasutaja:Taavik27|Taavik27]] ([[Kasutaja arutelu:Taavik27|arutelu]]) 6. jaanuar 2020, kell 17:59 (EET)

== [[Must liiv]] ==

Esitas [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. detsember 2015, kell 22:30 (EET)
:{{erapooletu}} Praegu veel läbitoimetamata.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 3. juuni 2016, kell 14:27 (EEST)

== [[NAO indeks]] ==

Esitas [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. jaanuar 2016, kell 20:36 (EET)
:{{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. mai 2016, kell 10:33 (EEST)
:{{vastu}} Oleks vaja kõigepealt korralikult läbi toimetada. --[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 1. mai 2016, kell 11:21 (EEST)
:{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 15. veebruar 2020, kell 22:47 (EET)
:{{poolt}} Hea artikkel. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. jaanuar 2023, kell 14:06 (EET)

== [[Pärnu–Viljandi–Tartu veetee]] ==

[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. märts 2016, kell 01:59 (EET)

{{poolt}} [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 3. aprill 2016, kell 18:36 (EEST)

{{poolt}} --Mona 17. juuli 2016, kell 17:16 (EEST)

{{poolt}} [[kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] 28. märts 2017, kell 1:37 (EEST)

{{poolt}} --[[Kasutaja:Taavik27|Taavik27]] ([[Kasutaja arutelu:Taavik27|arutelu]]) 7. august 2017, kell 23:46 (EEST)

{{poolt}} --[[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 12. jaanuar 2020, kell 14:25 (EET)

{{vastu}} - Artikkel keskendub liialt Viljandi ümbruskonnale, Tartu-Võrtsjärve lõik on kajastamata (tegelikult kajastatud koguni vigaselt) - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 19. mai 2021, kell 21:12 (EEST)

{{komm}} Kogu Emajõgi on ju täies pikkuses laevatatav ja seega pole põhjust sel teemal pikemalt peatuda. Küsimus ikkagi, et kuidas saada Võrtsjärvest Pärnu jõele ja seega näib igati põhjendatav just sellele keskenduda. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 16. veebruar 2022, kell 01:47 (EET)
{{komm}} Praegu on, aga see pole ajalooliselt nii olnud... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. november 2025, kell 18:33 (EET)

== [[Samburu loodusreservaat]] ==
Pikem kui kõikides teistes vikides. Kõik on viidatud.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 3. juuni 2016, kell 14:27 (EEST)
:{{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 9. juuni 2016, kell 23:23 (EEST)
:{{poolt}} [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 19. juuni 2016, kell 22:00 (EEST)
:{{poolt}} - [[Kasutaja:Kask|Kask]] 20. juuni 2016, kell 19:18 (EEST)
:{{poolt}} Mona 17. juuli 2016, kell 17:17 (EEST)
:{{poolt}} [[Kasutaja:Daniel charms|Daniel Charms]] ([[Kasutaja arutelu:Daniel charms|arutelu]]) 2. november 2016, kell 14:02 (EET)
:{{poolt}} - [[Kasutaja:Neptuunium|Neptuunium]] ([[Kasutaja arutelu:Neptuunium|arutelu]]) 1. veebruar 2017, kell 09:04 (EET)
*{{Kommentaar}} artikkel on ikka õhuke, vt artikli arutelu. --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 2. veebruar 2017, kell 11:27 (EET)
*{{vastu}} Ei ole piisavalt põhjalik. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. veebruar 2017, kell 11:44 (EET)
*Teeme sellest siis A-klassi artikli, paljulubava ja paljutõotava artikli nagu soomlastel (Lupaavat artikkelit), sinna alla see peaks küll kvalifitseeruma.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 2. veebruar 2017, kell 15:54 (EET)
::Kui artiklis käsitleda natuke enam nt ajalugu, turismi ja looduskaitset, siis minugipoolest. Küll võiks selle kohe arvata nt B-kvaliteediklassi. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. jaanuar 2018, kell 14:50 (EET)
*{{poolt}} &amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &amp;bull; 6. jaanuar 2018, kell 00:25 (EET)
*{{poolt}} --[[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 23. juuli 2020, kell 12:24 (EEST)
:{{erapooletu}} Pole kindel, kas tegu on just hea artikli nime väärilise artikliga, küll aga võiks ta arvata A-kvaliteediklassi. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. jaanuar 2023, kell 14:08 (EET)

== [[Mursid]] ==
Pikem kui kõikides teistes vikides. Vist üks lõik on, kus viidet ei ole.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 3. juuni 2016, kell 14:27 (EEST)
:{{poolt}} --Metsavend 16. juuli 2016, kell 11:48 (EEST)
:{{poolt}} Mona 17. juuli 2016, kell 17:18 (EEST)
:{{poolt}} &amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &amp;bull; 17. juuli 2016, kell 19:40 (EEST)
:Märgin [http://www.wikicomment.ut.ee/article/?u=B64BA2B need kommentaarid] igaks juhuks ka siin ära. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 5. august 2016, kell 22:22 (EEST)

::Nüüd poolteist aasta hiljem on see kommentaaride leht küll aegunud ja kommentaarid läinud :(
::Aga üldiselt tähendasin artikli ja selle teema lähemal uurimisel mitmeid puudujääke. Samas lisasin artikli juurde kirjanduse sektsiooni ja nende allikate läbitöötamisel võiks saada artikli kahtlamata heaks. Praegu sobiks see minu poolest paremini B-kvaliteediklassi. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. jaanuar 2018, kell 14:49 (EET)
:{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 28. veebruar 2020, kell 23:02 (EET)
:{{poolt}} [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 26. aprill 2020, kell 00:01 (EEST)
:{{vastu}} enda varasemetele kommentaaridele täienduseks. artiklit saaks oluliselt paremaks teha. selleks linkisin sinna kunagi ka hunniku kirjandust juurde. hetkel ei näe ma, et see üle B-kvaliteediklassi oleks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 26. aprill 2020, kell 00:46 (EEST)

== [[Gabon]] ==
Esitas [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 3. juuni 2016, kell 14:27 (EEST)
:{{poolt}} - [[Kasutaja:Kask|Kask]] 20. juuni 2016, kell 19:18 (EEST)
:{{poolt}} Mona 17. juuli 2016, kell 17:22 (EEST)
:{{poolt}} - [[Kasutaja:Daniel charms|Daniel Charms]] ([[Kasutaja arutelu:Daniel charms|arutelu]]) 2. november 2016, kell 14:02 (EET)
:{{poolt}} - [[Kasutaja:Neptuunium|Neptuunium]] ([[Kasutaja arutelu:Neptuunium|arutelu]]) 1. veebruar 2017, kell 03:21 (EET)
:{{Kom}} vajab mõningaid viiteid ja ajakohastamist (vt artikli arutelu). Kas alapealkirja on ikka vaja, kui selle all on 1–3 lauset? --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 2. veebruar 2017, kell 13:43 (EET)
::Kui otsitakse mõnd konkreetset fakti, siis on hea, kui on täpne alapealkiri. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. veebruar 2017, kell 15:31 (EET)
{{poolt}} --[[Kasutaja:Taavik27|Taavik27]] ([[Kasutaja arutelu:Taavik27|arutelu]]) 6. jaanuar 2020, kell 18:02 (EET)
:{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 15. jaanuar 2020, kell 15:22 (EET)

:{{komm}} Artikkel vajab ajakohastamist. Esineb ka mitmeid viitamata kohti. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 5. veebruar 2020, kell 18:35 (EET)
:{{vastu}} Artikkel vajab hädasti ajakohastamist. See pole alates 2016. aastast üldse edasi arenenud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. veebruar 2022, kell 20:36 (EET)

== [[Embrüo implanteerumine]] ==
Esitas [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. detsember 2016, kell 21:57 (EET)

== [[Dubai rahvusvaheline lennujaam]] ==
Esitas [[Kasutaja:Karl Pikner|Karl Pikner]] 24. mai 2018 (EEST)
*{{poolt}} [[Kasutaja:Karl Pikner|Karl Pikner]] 28. mai 2018, kell 22:05 (EET)
*{{vastu}} Vajab keeletoimetamist. --[[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] ([[Kasutaja arutelu:Kuuskinen|arutelu]]) 9. juuli 2018, kell 01:24 (EEST)

== [[Saaremaa mäss]] ==
Esitas --[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 28. oktoober 2018, kell 16:02 (EET)
:{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. oktoober 2018, kell 21:29 (EET)
:{{poolt}} --[[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] ([[Kasutaja arutelu:Kuuskinen|arutelu]]) 28. oktoober 2018, kell 23:48 (EET)
:{{kommentaar}} Olles ise artikliga tegelenud, võin öelda, et selle sisu on probleemne. Mässu kohta pole ilmunud ühtki asjatundlikku ja neutraalset põhjalikumat käsitlust. Artikli kahest põhiallikast näitab 1988. aasta raamat mässajaid positiivses bolševistlikus valguses, 2010. aasta raamat pigem vastupidi. Viimase teose suurem vajakajäämine on teaduslikus tasemes. ([[Arutelu:Saaremaa_mäss#Probleemid_allikatega]]) Kuni teaduslikke uurimusi pole avaldatud, seni on lagi ees, kui kvaliteetseks seda artiklit üldse kirjutada võimalik on. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 1. november 2018, kell 21:27 (EET)
::{{kommentaar}}Sel aastal ilmus Saarte hääles pikk mässu käsitlev artikkel, mis tundus olevat põhjalikum kui see siin, aga kuna ma ise seda täielikult lugenud ei ole ja leht mul ei käi, ei saa ma artikliga ka ise midagi ette võtta. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 25. aprill 2019, kell 14:16 (EEST)
:::Leidsin netist artikliseeria üles ja lisasin lingid vikiartiklile juurde. Üks autoritest on sama, kelle raamat on juba põhiallikate seas. Kahjuks puuduvad leheartiklis viited. Ühtlasi leidsin ka päris ajaloolaste ettekanded mässuteemaliselt konverentsilt, lisasin lingid vikiartiklisse. Pole jõudnud kuulata, aga sealt võiks vast autoriteetsemat ja uuemat materjali küll saada. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 25. aprill 2019, kell 18:07 (EEST)   
:{{poolt}}--[[Kasutaja:Taavik27|Taavik27]] ([[Kasutaja arutelu:Taavik27|arutelu]]) 2. november 2018, kell 08:07 (EET)
:{{kommentaar}} Nõustun Minnekoniga, see artikkel on samas olukorras kui üks teine kandideerinud artikkel (veetee), kus puudu põhjalikum neutraalne käsitlus. Samas on artikkel piisavalt heal tasemel, et kõlbaks A-klassi artikliks. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. november 2018, kell 15:04 (EET)
:{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 5. detsember 2021, kell 00:23 (EET)

== [[Briti impeerium]] ==

On A klassi artikkel, ehk aitab kandideerimine edasi areneda. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. aprill 2019, kell 08:18 (EEST)
*{{poolt}} [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 15. september 2019, kell 20:02 (EEST)
*{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 9. jaanuar 2020, kell 13:31 (EET)
*{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 13. september 2021, kell 10:23 (EEST)
*&lt;strike&gt;{{poolt}} - [[Kasutaja:Frontfrog|Frontfrog]] ([[Kasutaja arutelu:Frontfrog|arutelu]]) 1. oktoober 2021, kell 22:05 (EEST)&lt;/strike&gt;
*{{poolt}} --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 26. detsember 2022, kell 17:34 (EET)

== [[Time]] ==

Esitas [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. juuni 2012, kell 01:23 (EEST)

{{poolt}} [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 21. august 2012, kell 15:18 (EEST)

{{poolt}} – Mona 13. juuni 2013, kell 13:27 (EEST)

{{poolt}} - [[Kasutaja:Kask|Kask]] 20. juuni 2016, kell 19:18 (EEST)

{{poolt}} - [[Kasutaja:Daniel charms|Daniel Charms]] ([[Kasutaja arutelu:Daniel charms|arutelu]]) 2. november 2016, kell 13:56 (EET)

{{poolt}} --[[Kasutaja:Taavik27|Taavik27]] ([[Kasutaja arutelu:Taavik27|arutelu]]) 6. jaanuar 2020, kell 17:48 (EET)

{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 12. jaanuar 2020, kell 14:23 (EET)

{{komm}} Hääled on muidu koos. Natuke võiks ühtlasi küll ka uuemat infot juurde lisada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 5. veebruar 2020, kell 18:42 (EET)

{{vastu}} Püüan ennast selgemalt väljendada. Artiklit ei ole pärast A-klassi arvamist edasi arendatud. Üldse tehti sellega põhjalikumalt tööd viimati 2012. aastal ning sellest tulenevalt vajab artikkel ajakohastamist. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. veebruar 2020, kell 00:26 (EET)

== [[Maiade tsivilisatsioon]] ==

Ei näe puudusi, oleks võinud juba ammu esitada.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 8. märts 2022, kell 18:22 (EET)
:{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuli 2022, kell 13:19 (EEST)
:{{poolt}} --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 26. detsember 2022, kell 17:24 (EET)
:{{poolt}} [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 5. veebruar 2024, kell 22:21 (EET)

== [[Mart Laari esimene valitsus]] ==

Karljohan29 on näinud artikliga palju vaeva. Väärtuslik artikkel, tuleb esitada kandidaadiks. [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 1. detsember 2022, kell 20:54 (EET)

*{{poolt}}. Mart Laari enda kirjutatud raamatu allikana kasutamine tekitab veidi kõhklust, aga tundub, et Karljohan29 on osanud sealt võtta neutraalsemad detailid ja üldiselt on esitus tasakaalukas. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 26. detsember 2022, kell 17:19 (EET)
*{{poolt}}. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. jaanuar 2023, kell 11:18 (EET)

== [[Proteoom]] ==
Proovin esitada oma artiklit. Teema tundub hästi oluline ja sisu avamisele püüdsin läheneda teisiti kui nt vastava inglisekeelse Wiki-artikli puhul, keskendudes pigem valkude mitmekesisusele ja relevantsetele andmebaasidele kui uurimismeetoditele. Kuna varem pole kunagi midagi kandidaadiks esitanud, siis kohe A-klassi artikliks esitada ei julge :) [[Kasutaja:Darja.Lavogina|Darja.Lavogina]] ([[Kasutaja arutelu:Darja.Lavogina|arutelu]]) 21. veebruar 2023, kell 12:18 (EET)
:Hea artikkel on tegelikult kõrgem kvaliteedikategooria, kui A-klassi artikkel. Seega [[Vikipeedia:A-klassi artiklite kandidaadid#Proteoom|esitasin artikli A-klassi artikli kandidaadiks]]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. aprill 2023, kell 22:29 (EEST)

== [[Ruhnu ühendamine Eestiga]] ==
Tundub märkimisväärselt hea artikkel. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. märts 2024, kell 22:38 (EET)
:{{poolt}} [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 18. aprill 2024, kell 16:00 (EEST)

:See on juba A-klassi artikliks. Ja ega artikli juures midagi rohkem muudetud pole.
:Üldse võikski varem esile tõstamata artikleid nomineerida algul A-klassi ja mitte enam otse &quot;heaks artikliks&quot;. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. september 2025, kell 00:38 (EEST)

== [[B-R5RB lahing]] ==
Esitas &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 8. veebruar 2025, kell 22:11 (EET)
:{{poolt}} Minu poolest olgu, ega see oluliselt paremaks ei lähe. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 27. veebruar 2025, kell 21:32 (EET)
:{{vastu}} Ei leia, et arvutimängu sündmuste artiklid peaksid nii olulisse kategooriasse kuuluma. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 30. oktoober 2025, kell 10:18 (EET)
:: Ei paista olevat tõsiseltvõetav argument. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 7. märts 2026, kell 00:32 (EET)

== [[Primordialism]] ==

Tundub paljutõotav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. september 2025, kell 10:30 (EEST)
*{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 29. september 2025, kell 18:37 (EEST)
*{{vastu}} Minu hinnangul jääb kriitika osa lahjaks. Võiks panna nt B-kategooria artikli kandidaadiks. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 30. oktoober 2025, kell 10:19 (EET)

== [[Kirjandusülevaade]] ==

Paljutõotav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. september 2025, kell 10:32 (EEST)
:{{poolt}}. See on pisut imelik artikkel, aga see teema on üldse imelik, nii et ega sellest suurt paremat artiklit ei saagi. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 26. oktoober 2025, kell 19:08 (EET)

== [[Tihe kirjeldus]] ==

Paljutõotav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. september 2025, kell 10:33 (EEST)

== [[Eesti purjespordi ajalugu]] ==

Paljutõotav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. september 2025, kell 10:35 (EEST)
:{{poolt}} Kompetentne. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 8. detsember 2025, kell 23:06 (EET)

== [[Kvantitatiivne ajalugu]] ==

Paljutõotav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. september 2025, kell 10:44 (EEST)
:{{vastu}} Praegu on artikkel liiga teoreetiline. Kogu artiklis pole ainsatki näidet. Näited peaksid käsitlema seda, mis sorti järeldustele on ajaloolased kvantitatiivse ajaloo artiklite abil jõudnud. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 14. detsember 2025, kell 21:06 (EET)

== [[Mitteterritoriaalne autonoomia]] ==

Paljutõotav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. september 2025, kell 10:46 (EEST)
*{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 15. september 2025, kell 10:58 (EEST)
:{{vastu}}. Paljutõotav, kuid absoluutselt pole käsitletud kaht suurt paljurahvuselist riiki: USA-d (indiaanlastel tundub sageli olevat mitteterritoriaalne autonoomia) ja Venemaad (soomeugrilastel näiteks oli kohati vähemalt sajandivahetuse paiku mingi mitteterritoriaalne autonoomia). [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 14. detsember 2025, kell 22:03 (EET)

== [[Personaalprintsiip]] ==

Paljutõotav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. september 2025, kell 10:48 (EEST)
:{{vastu}}. Paljutõotav. Mingi 2/3 või 3/4 artiklist on olemas. Personaalprintsiip on niisiis Karl Renneri leiutatud mõiste. Missugune oli selle mõiste kaasaegne kriitika? Kuuldavasti kommunistid suhtusid Rennerisse vaenulikult – miks ja kas see kehtis ka personaalprintsiibi termini kohta? Muidugi pole kommunistid ainsad, kelle kriitika midagi väärt on, teisi kriitikuid on ka vaja. Artiklist jääb mulje, et pärast Renneri surma see termin unustati, kaua aega ei räägitud neist asjust üldse ja tänapäeval räägitakse neist teisi termineid kasutades. On see nii? Artklil pole keelelinke, see tekitab kahtluse, et personaalprintsiip on tänapäeval endiselt vähetähtis. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 15. detsember 2025, kell 19:52 (EET)

== [[Põhistatud teooria]]  ==

Paljutõotav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. september 2025, kell 10:50 (EEST)
:{{vastu}} Artikkel on liiga ebamäärane. Kõigepealt mõiste määratlemine vajab näiteid: mille poolest põhistatud teooria erineb mittepõhistatud teooria abil tehtud kvalitatiivsest uurimistööst? Mõlemaid tehakse ju tänapäevani, kuidas neid eristada? Straussi ja Glaseri nägemuste lahknemine​: mille poolest siis nende nägemused ikkagi lahknesid? Metodoloogiline mitmekesistumine​: vaja on näiteid, muidu jääb see peatükk loosunglikuks. Kvaliteedi tagamine​: missugused on need kvantitatiivse uurimistöö mõõdikud, mida põhistatud teooria eestkõnelejad ei soovi kasutada? [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 15. detsember 2025, kell 19:39 (EET)

== [[Ruhnu ajalugu]] ==

Põhjalik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. september 2025, kell 10:51 (EEST)
:{{poolt}} [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 8. jaanuar 2026, kell 21:13 (EET)
:{{poolt}} --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 12:36 (EET)

== [[Ruhnu tuletorn]] ==

Põhjalik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. september 2025, kell 10:52 (EEST)
:{{poolt}} [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 27. detsember 2025, kell 21:02 (EET)
:{{poolt}} --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 12:37 (EET)

==[[Longue durée]]==
Põhjalik. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. september 2025, kell 11:00 (EEST)
:{{vastu}} Paljutõotav. Mingi kolmveerand artiklist on olemas. Vaja on näiteid: missugustele järeldustele on ajaloolased selle teooria abil jõudnud? Praegu pole artiklis ainsatki näidet. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 17. jaanuar 2026, kell 23:46 (EET)

==[[Mõisteajalugu]]==
Põhjalik. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. september 2025, kell 11:00 (EEST)
:{{vastu}}. Puudub kokkuvõte: missugust kasu mõisteajaloost on olnud? Missugustele järeldustele on ajaloolased mõisteajaloo abil jõudnud? Artikli esimeses pooles pole ainsatki näidet. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 7. märts 2026, kell 00:03 (EET)

==[[Temaatiline analüüs]]==
Põhjalik. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. september 2025, kell 11:00 (EEST)
:{{vastu}} Praegu on artikkel liiga teoreetiline. Kogu artiklis pole ainsatki näidet. Näited peaksid käsitlema seda, mis sorti järeldustele on ajaloolased temaatilise analüüsi abil jõudnud. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 12. juuni 2026, kell 21:43 (EEST)

==[[Mikroajalugu]]==
Põhjalik. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. september 2025, kell 11:00 (EEST)
:{{poolt}} --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 12:39 (EET)
:{{vastu}} Paljutõotav. Mingi kolmveerand artiklist on olemas. Vaja on näiteid: missugustele järeldustele on ajaloolased selle teooria abil jõudnud? Praegu pole artiklis ainsatki näidet. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 12. juuni 2026, kell 21:41 (EEST)

==[[Mentaliteediajalugu]]==
Põhjalik. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. september 2025, kell 11:00 (EEST)
:{{vastu}} Praegu on artikkel liiga teoreetiline. Kogu artiklis pole ainsatki näidet. Näited peaksid käsitlema seda, mis sorti järeldustele on ajaloolased mentaliteediajaloo abil jõudnud. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 15. juuli 2026, kell 22:42 (EEST)

==[[Räimesõda]]== 
Põhjalik. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. september 2025, kell 11:00 (EEST)
:{{poolt}} --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 12:37 (EET)
:{{vastu}}. Kaarti on vaja. Kaardil kolm joont: Eesti NSV ja Läti NSV vaheline piir, Eesti nõudluste ala ning Eesti ja Läti vahel sõlmitud piirilepingu järgne piir. Ma olen sihukest kaarti kusagil näinud. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 20. juuli 2026, kell 11:31 (EEST)

==[[Eestimaa Merejahtklubi]]==
Põhjalik. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. september 2025, kell 11:00 (EEST)
:{{poolt}} [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 28. juuli 2026, kell 21:26 (EEST)

==[[Vrakiregister]]==
Põhjalik. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. september 2025, kell 11:00 (EEST)

==[[Suuline ajalugu]]== 
Põhjalik. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. september 2025, kell 11:00 (EEST)
:{{poolt}} --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 12:43 (EET)

==[[Prosopograafia]]==
Põhjalik. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. september 2025, kell 11:00 (EEST)
*{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. november 2025, kell 00:30 (EET)
*{{poolt}} [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 30. detsember 2025, kell 17:17 (EET)
*{{poolt}} --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 12:53 (EET)

==[[Hüpotalamuse-ajuripatsi-sugunäärmete telg]]==
Korralik, ainult joonis tuleh  tõlkida. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. oktoober 2025, kell 18:01 (EET)

== Vaata ka ==
*[[Vikipeedia:A-klassi artiklite kandidaadid]]</text>
      <sha1>k9fiivgsixk9jms96fl8jdzulto7h58</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Itaalia köök</title>
    <ns>0</ns>
    <id>93584</id>
    <revision>
      <id>7204032</id>
      <parentid>7160068</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T21:41:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Tuntumad toidud */</comment>
      <origin>7204032</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4343" sha1="3ku1etnk0m82xk651tnukgwnwd1xttw" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2026|kuu=mai}}{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}}
[[Pilt:Eq it-na pizza-margherita sep2005 sml.jpg|pisi|Üks itaalia köögi tuntumaid toitusid]]
'''Itaalia köök''' on [[Itaalia]] toiduvalmistamise [[traditsioon]]. See traditsioon on väga pikk, Itaalias on toitusid, mis on pärit [[rooma riik|rooma ajast]]. Itaalia toidud ei ole väga keerulised ja sisaldavad võrdlemisi vähe koostisosi. Köök on erinev [[Itaalia]] eri piirkondades. Arvatavasti kõige tuntumad toidud itaalia köögis on [[pitsa]] ja [[pasta]] ning jookidest [[espresso]]. Palju kasutatakse ''[[oliiviõli]]''.&lt;ref&gt;[https://www.walksofitaly.com/blog/food-and-wine/the-16-most-iconic-foods-to-eat-in-italy 16 of The Most Iconic Foods to Eat in Italy] Walks.&lt;/ref&gt;

Itaalia [[hommikusöök]] on enamasti [[kohv]] või [[piim]] magusate [[pagaritoode]]tega. Itaalia [[lõunasöök]] võib olla kuni viiekäiguline. Kõigepealt on eelroog (''[[antipasto]]''), siis on pasta- või riisiroog, või [[supp]], siis on peamine roog (enamasti liha- või kalatoit), millele lisaks on toored või [[hautamine|hautatud]] [[köögivili|köögiviljad]]. Ning lõpuks on värsked [[puuvili|puuviljad]] ja [[magustoit]]. Itaalia õhtusöök sarnaneb lõunasöögiga, kuid on palju kergem.&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://sesamorestaurant.com/news/a-day-in-the-life-of-an-italian-what-do-italians-eat/ |title=A Day in the Life of an Italian: What do Italians Eat? |website=Sesamo |language=en }}&lt;/ref&gt;

== Tuntumad toidud ==
[[Pilt:Rome Italian deli.jpg|pisi|Delikatessipood [[Rooma]]s]]
* Kalatoidud – ''[[carpaccio]]''
* Kastmed – ''[[moretum]]'', ''[[pesto]]'', ''[[raguu]]''
* Lihatoidud – ''[[carbonara]]'', ''[[pancetta]]'', ''[[ravioolid]]''
* Magustoidud – [[besee]], ''[[gelato]]'', ''[[panna cotta]]'', ''[[sfogliatella]]'', ''[[tiramisu]]''
* Pagaritooted – ''[[cannoli]]'', ''[[focaccia]]'', ''[[grissini]]'', ''[[panettone]]''
* Riisitoidud – ''[[risoto]]''
* Supid – ''[[ribollita]]''
* Muud – ''[[lasanje]]'', ''[[pasta al forno]]'', ''[[polenta]]'', ''[[Gnocchi alla sorrentina|sorrento]]''

== Tuntumad joogid ==
* Kokteilid – ''[[bellini]]'', ''[[spritz]]''
* Liköörid ja brändid – ''[[amaretto]]'', ''[[grappa]]'', ''[[limoncello]]''
* ''[[Itaalia veinid|Veinid]]''

== Olulised toiduained ==
[[Pilt:Basilico in XXmiglia.jpg|pisi|[[Basiilik]] Itaalia turul]]
* Juustud – ''[[burrata]]'', ''[[Gorgonzola juust|gorgonzola]]'', ''[[Grana Padano|grana padano]]'', ''[[mozzarella]]'', ''[[parmesan]]'', ''[[pecorino]]'', ''[[ricotta]]'' 
* Köögiviljad – ''[[artišokk]]'', ''[[küüslauk]]'', ''[[lillkapsas]]'', ''[[oliivid]]'', ''[[seened]]'', ''[[sibul]]'', ''[[tomatid]]''
* Liha ja kala – ''[[anšoovis]]'', ''[[mortadella]]'', ''[[prosciutto]]''
* Ürdid ja vürtsid – ''[[basiilik]]'', ''[[kappar]]'', ''[[oregano]]'', ''[[petersell]]'', ''[[rosmariin]]'', ''[[rukola]]'', ''[[salvei]]'', ''[[tüümian]]''

== Söögi- ja joogikohad ==
Itaalias on mitmesuguseid [[restoran|söögikohti]]. '''Osteria''' on restoran, kus toitude valik on väike, võib olla ainult üks toit, tavaliselt kohalik. '''Trattoria''' on samuti odav restoran väikese toitude valikuga, kuigi suuremaga kui ''osteria'', tavaliselt perekondlik omand. '''Ristorante''' on tüüpiline restoran. '''Enoteca''' on [[baar|veinibaar]], söökidest müüakse ainult suupisteid. '''Tavola calda''' on einelaud, kus müüakse valmistehtud toitusid. '''Taverna''' on nagu ''[[trahter]]''. '''Pasticceria''' on koht, kus pakutakse [[pagaritoode|pagaritooteid]]. '''Paninoteca''' on koht, kus pakutakse [[sändvitš|sändvitše]] nimega ''panini''. '''Pizzerias''' pakutakse pitsasid, kuid ka [[salat (toit)|salateid]] ja pastat. Võimalik on osta terve pitsa, või tükk ristkülikukujulisest pitsast kaalu järgi. '''Gelateria''' on jäätisekohvik. '''Rosticceria''' on koht, kus müüakse kuuma valmistoitu kaasavõtmiseks. '''Bottiglieria''' on veinipood. '''Caffè''' on [[kohvik]].&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://www.tastingtable.com/1263437/types-restaurants-italy-explained/ |title=14 Types Of Restaurants In Italy, Explained |website=Tasting Table |language=en }}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* ''[[Tex-mex]]''
* [[Prantsuse köök]]
* [[Hispaania köök]]
* [[Lombardia köök]]

== Viited ==
{{Viited}}

{{Euroopa köök}}

[[Kategooria:Itaalia köök| ]]</text>
      <sha1>3ku1etnk0m82xk651tnukgwnwd1xttw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ülenurme valla vapp</title>
    <ns>0</ns>
    <id>98779</id>
    <revision>
      <id>7204111</id>
      <parentid>5698600</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:30:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204111</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1501" sha1="mdw3vjstcf1tgsusxcycyprlkkgk0y4" xml:space="preserve">[[Pilt:Coat of arms of Ülenurme Parish.jpg|thumb|150px|Ülenurme valla vapp]]
'''Ülenurme valla vapp''' on [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] asunud endise [[Eesti valdade loend|Eesti haldusüksuse]] [[Ülenurme vald|Ülenurme valla]] [[vapp]].

Vapp kinnitati [[20. juuni]]l [[2000]].

== Vapi kirjeldus ==
Vapikilp on lainelõikega kaldjaotatud kuldseks ja roheliseks väljaks. Kilbi alumisel, rohelisel väljal on kuldne [[vannasader|vannasadra]] kujutis.

== Põhjendus ==
Lainelõige tähistab [[Emajõgi|Emajõe]] lähedust vallale. Kuldne vannasader rohelisel taustal sümboliseerib paikkonna ajaloolist seotust [[põllumajandus]]ega ja ühtlasi osutab, et valla territooriumil asub [[Eesti Põllumajandusmuuseum]], mille logoks on samuti vannasader. [[Kuldne]] värv sümboliseerib küpsust ja viljakust. [[Roheline]] värv sümboliseerib loodust, põllundust, noorust ja elu.

== Vapi kasutamise kord ==
Valla vappi kasutatakse:
#[[Vallavolikogu]] ja [[vallavalitsus]]e plankidel ja pitseritel.
#Valla meenetel ja ametlikel trükistel.
#Muudel juhtudel toimub vapi kasutamine vallavalitsuse loa alusel. Loa väljastamise korra kehtestab volikogu.

== Vaata ka ==
*[[Ülenurme valla lipp]]

== Välislingid ==
* [http://www.ylenurme.ee/tutvustus-ja-asukoht Ülenurme valla koduleht – tutvustus ja asukoht]
* [https://riigikantselei.ee/et/node/1132 Omavalitsuste sümbolid Riigikantselei kodulehel – Ülenurme vald]

[[Kategooria:Ülenurme vald]]
[[Kategooria:Eesti endiste valdade vapid]]</text>
      <sha1>mdw3vjstcf1tgsusxcycyprlkkgk0y4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Üldine arutelu</title>
    <ns>4</ns>
    <id>101354</id>
    <revision>
      <id>7204236</id>
      <parentid>7198755</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T10:18:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>KerdoKristjan</username>
        <id>113919</id>
      </contributor>
      <comment>/* Vikipeedia suvepäevad 2026 ja eestikeelse Viki 24. sünnipäev */ uus alaosa</comment>
      <origin>7204236</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="97092" sha1="p4szpugliwuzdrrge9fxihu1earfl44" xml:space="preserve">{{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}}
{{Arhiveerimine
|archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d
|algo = old(60d)
|counter = 65
|maxarchivesize = 100K
|minthreadstoarchive = 2
|minthreadsleft = 4
|archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}}
}}
{{Sisukord paremale|width=30%}}
&lt;!-- ----
     Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --&gt;

== &quot;Sulle loodi ajutine konto&quot; teavitusaken on häiriv ==

&quot;Sulle loodi ajutine konto&quot; teavitusaken on häiriv ja see püsib liiga kaua, takistades lehekülje kasutamist, samas pole seda ise võimalik sulgeda. Kas oleks võimalik see tehnoloogilist keerukust demonstreeriv kuid sisutu ja tüütu jama kuidagi vähem häirivaks teha või, veel parem, üldse ära jätta? Menüüde kõhulahtisus on niigi kohutavalt segav. Katsuge neid koodijukusid, kes Vikipeediat oma haiglaste vaimusünnitustega rikuvad, kuidagi korrale kutsuda, et kasutajasõbralikkusest ikka midagi alles jääks! --[[Eri:Kaastöö/&amp;#126;2026-38994-24|&amp;#126;2026-38994-24]] ([[Kasutaja arutelu:&amp;#126;2026-38994-24|arutelu]]) 10. juuli 2026, kell 04:46 (EEST)

:Üks samm sinna suunda võiks olla, et sa oma ettepaneku veidi ümber sõnastad. Need &quot;koodijukusid&quot; on inimesed ja neid ei saa &quot;korrale kutsuda&quot;, neid saab motiveerida konkreetsete ideedega. [[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 21. juuli 2026, kell 09:24 (EEST)

== Täpsustus ==

Palun avaldage arvamust teemal, missugune peaks olema täpsustusega artikli pealkiri, mis sisaldab ühe täpsustusena aastaarvu ja veel midagi lisaks. Kõige rohkem on taoliste seas filmide ja laevade artikleid. Probleem on selles, et keegi hakkas viki algusajal tegema täpsustusi kujul &quot;[[Arabic (laev 1908)]]&quot; või &quot;[[Aednik (film 1912)]]&quot; ja teised tegid järgi, küsimata, kas see on õige.
Selliste pealkirjade häda on, et need ei vasta eesti keele reeglitele. Reegli järgi ei saa kirjutada mitut nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale ilma neid komadega eraldamata. Küsisin 2015. aastal ka selle kohta nõu keeleabi käest. Vastas Argo Mund (artikli [https://keeleabi.eki.ee/pdf/147.pdf &quot;Komaga ja komata&quot;] üks autor), kes ütles: &quot;Sõna „film“ ja aastaarv on sulgudes nimetavas käändes, nende vahele tuleb koma.&quot; ([[Arutelu:Kõu_(laev)|Link]] varasemale arutelule, kus on keeleabi vastus ära toodud. [[Arutelu:Vihurimäe_(2026._aasta_film)|Link]] arutelule hiljutisest perioodist.)

Korrektsed variandid, mida saaks kasutada:
* Aednik (film, 1912)
* Aednik (1912. aasta film)
* Aednik (1912. a film)

Valikut tehes peaks silmas pidama olukorda, kus täpsustusi on rohkem kui kaks. Kui sama nimega filme on samal aastal tehtud enam kui kaks:
* Aednik (1912. aasta USA film)
või
* Aednik (film, 1912, USA)

Kui on teada, mis varianti me eelistame, siis saab filmide ja laevade artiklid robotiga teisendada õigele kujule, nii et lingid artiklites saavad ka parandatud. Mul endal pole eelistust, soovin vaid, et pealkiri oleks korrektses eesti keeles. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 14:48 (EET)
: Ma olen nõus, et valida tuleks korrektsete variantide vahelt, aga leian siiski jätkuvalt, et viidatud keelenõu vastus ei ole ammendav ning ei ole selge, miks eeldada, et täpsustuse vormeli osad peavad olema omavahel lauseliselt seotud. Samamoodi on alikatele viitamisel levinud nimeviited kujul &quot;Kaasik 2013&quot;. Kuidas selliseid vormelid kokku panna on eeskätt vormistamise, mitte keeleküsimus. Vormistada võiks võimalikult lühidalt. Minu esimene eelistus on seega jääda järgmise variandi juurde:
:* Aednik (film 1912)
: See variant on seni Vikipeedias valdav. Minu teine eelistus oleks &quot;Aednik (film, 1912)&quot;.
: Möönan, et kui täpsustuses on rohkem sõnu, mida saab järjest lugeda, siis on koma puudumine häirivam. Aga pikem täpsustusmärkus on niikuinii teistsugune. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2026, kell 16:46 (EET)
:Aednik (1912. aasta film). [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 17:37 (EET)
::Arvan ka, et Aednik (1912. aasta film) oleks korrektsem. [[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 19:10 (EET)
:: Mille poolest see parem on (ka komaga variandist)? Lihtsalt selgem? Enne sa ütlesid, et täpsustus võiks olla võimalikult lühike.
:: Laeva puhul tundub &quot;1912. aasta laev&quot; väljendina mulle imelik, nii vist harlikult ei öelda, ilma täpsustamata, et peetakse silmas ehitamise või valmimise aastat. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2026, kell 21:48 (EET)
::: Komad on tülikad ja jätavad kunstliku mulje.
:::Filmide kohta vist ikka  öeldakse, laevade kohta ka mitte. Neil teistel viisidel ammugi mitte. Nüüd ma enam lühidusest ei hooli, aga veel pikemaks ajada ka ei taha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 00:33 (EET)
::: Ega &quot;laev, 2012&quot; pole ju selgem. Kuidas lugeja peaks teadma, mida 2012 siin tähendab. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 10:56 (EET) 
:: &quot;Kaasik 2013&quot; on erand reeglist. Erandid on ka &quot;suvi 2025&quot; või &quot;jaanuar 1996&quot;. Lisaks &quot;Kaasik&quot; on ka pärisnimi (&quot;Kaasik nr 2013&quot; oleks mõttetus, &quot;laev nr 2013&quot; on mõeldav). &quot;Suvi 2025&quot; taolised erandid on kirjeldatud keelematerjalides ja &quot;Kaasik 2013&quot; taoliste erandite kohta leiab viitamise abimaterjale. Kui oleks nii, et pealkirja täpsustuse puhul oleks ka erandina võimalik sõnade vahele jätta koma kirjutamata, siis peaks selle kohta samuti keelematerjale leiduma. Mida aga pole. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 10:56 (EET)
:::lühidusprintsiipi arvestades ja enwikit jäljendades ([[:en:Wikipedia:Manual_of_Style/Film#Naming_conventions]]) oleks parim &quot;Aednik (1912 film)&quot; [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 13:57 (EET)
:::: Seal on niipidi nähtavasti seetõttu, et inglise keeles öeldaksegi nii, ka lauses. Siin seda jäljendada pole minu meelest mõtet. Meil on &quot;film&quot; eespool olnud küllap seetõttu, et see on esmane eristav tunnus. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2026, kell 21:27 (EET)
:::: &quot;Aednik (1912 film)&quot; on samal põhjusel vale, mis &quot;Aednik (film 1912)&quot; -- nimetavas käändes sõnu ei saa komata üksteise järele ritta panna. OK, parandus: &quot;film 1912&quot; on korrektne tähenduses &quot;film nr 1912&quot;. &quot;1912 film&quot; ei ole üheski tähenduses korrektne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:06 (EET)
::: Viitamisjuhised, milles on ära toodud nimeviited nagu &quot;Kaasik 2013&quot;, käivad iseenesest viidete vormistuse kohta, need ei reguleeri ega kirjelda õigekirja. Sellesisulised viitamisjuhised leiduvad väljaspool Vikipeediat, sest viitamine pole Vikipeediale eriomane. Kuna sulgudes täpsustuse vormel ja selle võimalik vormistus on Vikipeediale eriomased, siis selle kohta muidugi ei leidu mujal keelematerjale ega muid materjale, aga ma ei näe põhjust, miks Vikipeediale eriomast vormelit ei võiks vormistada põhimõtteliselt samamoodi.
::: Sellest ma ei saa aru, miks on oluline, et &quot;Kaasik&quot; on pärisnimi. Kumbki neist variantidest (&quot;Kaasik nr 2013&quot;, &quot;laev nr 2013&quot;) ei anna edasi seda, mida on tegelikult mõeldud.
::: &quot;Jaanuar 1996&quot; ei tundu hästi võrreldav, see on terviklik väljend, mida saab käänata ja lausesse siduda.
::: Vormel &quot;laev 2012&quot; (või ka &quot;laev, 2012&quot;) tervikuna ei tähendagi midagi. Miks selles vormelis on eraldi võttes &quot;laev&quot; ja selline aastaarv, see iseenesest peaks artiklist selguma. Seevastu &quot;1912. aasta laev&quot; on terviklik väljend, mille puhul tekib minu meelest kergemini küsimus, mida selle väljendiga silmas peetakse ja kas selle sõnastus on loomulik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2026, kell 21:27 (EET)
::::Ma ei usu, et iga lugeja ilma pikemata aru saab, mis see &quot;laev 2018&quot; peaks tähendama. Kui välja kirjutada, siis saab vähemalt aru, et on aastaga seotud. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. märts 2026, kell 23:35 (EET)
::::: Just nimelt. Sama hästi võiks 2018 tähistada mingit registrinumbrit.
::::: Muidu olen nõus, et &quot;1912. aasta laev&quot; kõlab harjumatult (ehkki see pole vale). Variant on kasutada &quot;1912. aastal valminud laev&quot;, ehkki see on pikem. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 22:07 (EET)
::::::See viimane läheb juba liiga pikaks. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. märts 2026, kell 10:17 (EET)
::::::: &quot;1912 valminud laev&quot; on samuti korrektne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:02 (EET)
:::: Autori ja aastaarvuga viitamise õigekirja on kirjeldatud [https://keeleabi.eki.ee/viki/Viitamine.html sellel lehel]. Õiged on nii &quot;Kaasik 2013&quot; kui ka &quot;Kaasik, 2013&quot;. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 22:07 (EET)
::::: Minu mõte teisiti öeldes oligi, et laeva ja ühegi pakutud variandi puhul pole pikemata selge, mis aastaga on tegu, ning pole ka selge, mida tähendab &quot;laev 2018&quot;, sest selline vormel tervikuna niikuinii ei tähendagi midagi. Pikemas täpsustuses &quot;2018. aasta laev&quot; seevastu saab sõnu järjest lugeda nii, et moodustub terviklik väljend, mille sõnastus on ebaharilik. Filmi puhul see sõnastus iseenesest ei häiriks, sest räägitakse küll teatud aasta filmidest, aga teatud aasta laevadest minu meelest harilikult ei räägita.
::::: Et samas võiks jääda kergesti mulje, et arv umbes vahemikust 1800–2026 võib tähendada midagi muud peale aasta, ei tundu mulle kuigi usutav. Kui ka tõesti ei taibata seda, siis artikli algust lugedes peaks olema selles üldjuhul lihtne veenduda. Et kuskil tekstis lisatakse millegi eristamiseks või täpsustamiseks sulgudesse vaid aastaarv, on muidu ka üsna tavaline. Ka nimeviite &quot;Kaasik 2013&quot; puhul ei saa välistada, et viitamise kontekstis mõtleb keegi, et tegu on näiteks leheküljenumbriga, aga nii viidatakse sellegipoolest, kuna vaevalt arvu tähendusest tegelikult kuigivõrd segadust tõuseb.
::::: See viidatud juhend kuulub küll õigekeelsuskäsiraamatu juurde ja seal on kirjeldatud üht erilist viitamisstiili, aga minu meelest pole siiski alust arvata, et kõik tavalisemad viitamisstiilid või mis tahes muud vormingud, mida eesti keele materjalides eraldi välja ei tooda, on seetõttu vigased. Ma paneks sellest juhendist kõrva taha lihtsalt selle, et vormelid nagu &quot;Kaasik 2013&quot; esinevad ja on võimalikud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. märts 2026, kell 21:44 (EET)
:::::: Nad esinevad ja on võimalikud, kuid sellest, et &quot;Kaasik 2013&quot; on õige, ei tulene, et &quot;film 2014&quot; on ka õige (tähenduses &quot;2014. aasta film&quot;). [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:02 (EET)
: Minu meelest peaks jääma senine kuju, mis on kõige lyhem, konkreetsem ja ilusam (subjektiivne, aga okei). Kui kindlasti peab muutma, siis &quot;(laev, 1917)&quot;, aga nõustun vaid mööndusega. Kyll inimene aru saab, kui ta artiklile peale vajutab, ehkki mu meelest on see nagunii suhteliselt selge. Selliseid mitmesõnalisi variante kindlasti ei toeta. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 20. märts 2026, kell 10:52 (EET)

::Mind häirivad pigem nimed nagu &quot;[[Jõhvi vald (2005)]]&quot;, sest miks on algus antud, aga pole lõppu (korrektne oleks antud näites &quot;Jõhvi vald (2005–2025)&quot;). Filmide ja laevad puhul ma probleemi nii suureks ei pea, et massiline nimede muutmine vähemalt mulle endale vajalik näiks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 20:14 (EET)
:::Mõttekriipsu kasutamist pealkirjas tuleks minu meelest võimalust mööda vältida, sest selle sisestamine on tülkas ja see on vigade allikas.
:::Meil läks arutelu ootamatus suunas. Tarvis on, et märkus oleks võimalikult lühike ja eristav ja ühtlasi mitte keelevastane. Seda ei ole tarvis, et pealkiri kõik ära ütleks.
:::Minu meelest asutamise, valmimise, sündimise aasta on piisav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 16:20 (EET)
:::Mida peaks tähendama filmi puhul aasta a–aasta b? Või laeva puhul? Kas seda, mis perioodil ta antud nime on kandnud, mis tähendaks, et sama laeva puhul peaks olema eraldi artiklid eraldi nimedest? Valla puhul ma saan murest aru.{{allkirjata|Melilac|22. märts 2026, kell 10:22}}
:Tsitaat: &quot;Reegli järgi ei saa kirjutada mitut nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale ilma neid komadega eraldamata&quot;. Ma küll pole sellisest reeglist kuulnud. &quot;Punane peakapsas&quot;, &quot;paks raamat&quot;, &quot;lummava ilu tegija&quot;, &quot;Jõgeva maakond&quot; jne peaks siis kõik koma sisaldama. [[Eri:Kaastöö/&amp;#126;2026-38994-24|&amp;#126;2026-38994-24]] ([[Kasutaja arutelu:&amp;#126;2026-38994-24|arutelu]]) 10. juuli 2026, kell 05:07 (EEST)

Kopeerin siia artikli [[Arutelu:Vihurimäe (2026. aasta film)|arutelulehelt]] kasutaja Pikne teksti, mis väärib vastust:
 &quot;minu meelest pole ikkagi tõendatud, et see on vigane või et täpsustuse vormeli osad peavad olema omavahel lauseliselt seotud (vrd nimeviite vormeliga &quot;Kaasik 2013&quot;)&quot;
Ei ole tõesti tõendatud. Aga kas on tõendatud, et &quot;film 2013&quot; on korrektne? Mina näiteks suudan tõendada, et &quot;film, 2014&quot; on korrektne ja et &quot;2014. aasta film&quot; on korrektne, viidates vastavatele keeleabi materjalidele või reeglitele. Kas sa suudad viidata materjalidele, kus on kasutatud vormelit &quot;üldnimi aastaarv&quot;? &quot;Kaasik 2013&quot; näide ei sobi tõestuseks, sest seal on &quot;pärisnimi aastaarv&quot; ja seda kasutatakse ainult viitamise kontekstis. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 02:05 (EET)
: Seda praegust varianti kasutatakse ju samuti yksnes yhes väga kindlas konteksktis. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 22. märts 2026, kell 21:32 (EET)
:: Ja mida see sinu meelest tõendab? Et kui ühes kindlas kontekstis midagi kasutada, siis pole võimalik keelereeglite vastu eksida? [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 21:50 (EET)
::: Lihtsalt täienduseks sinu enda samasisulisele osutusele &quot;Kaasik 2013&quot; puhul. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 23. märts 2026, kell 11:57 (EET)
:::: Kuna ma ei saa aru, mis sa öelda tahad, siis pole võimeline midagi vastama sellele. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. aprill 2026, kell 00:49 (EEST)
: &quot;Kaasik 2013&quot; ei ole küll täpselt samaväärne näide, aga kuidas neist erinevustest tuleneb, et see ei sobi tõendamiseks või et näide ei ole võrreldav või asjakohane? Milles ikkagi on põhimõtteline keeleline erinevus? Kumbki neist, &quot;Kaasik 2013&quot; ega &quot;film 2013&quot;, ei ole tervikuna keeleliselt korrektsed väljendid, mida saaks kasutada lauses ilma esiletõstuta, nii et väljend ühilduks ülejäänud lausega (need ei ole mõeldud selliseks kasutuseks). Kumbki väljend tervikuna ei tähenda midagi kindlat. Eespool mainisid küll tähendust &quot;film nr 1912&quot;, mis võib-olla ei oleks tingimata vale, aga see oleks üsna ebaloomulik keelekasutus ning jällegi samamoodi ei ole päris võimatu tulla selle peale, et võiksid olla Kaasiku-nimelised inimesed, kes on nummerdatud või kellele on antud mingid koodid. Kui keelekorraldajalt küsida, kas &quot;Kaasik 2013&quot; on sulgudes või spetsiiflise vormelina korrektne või kas seda on parem kirjutada komaga või ilma, siis vaevalt tal oleks põhjust anda selle kohta teistsugune vastus kui vormeli &quot;film 2012&quot; kohta.
: Võib muidugi vaielda selle üle, kas &quot;Kaasik 2013&quot; on hea eeskuju, aga ei näi olevat põhjust, miks sellele eeskujule põhimõtteliselt ei saa tugineda. Veelkord, ma ei ütle, et täpsustused peavad tingimata jääma senisele kujule, aga õige ei näi olevat eeldus, et need tuleb ära muuta sellepärast, et nende praegune kuju on justkui põhjendamatu. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. märts 2026, kell 22:18 (EET)
:: Ma palusin leida keeleabi materjalidest näite, kus &quot;film 2013&quot; (&quot;misiganes üldnimi misiganes aastaarv&quot;) esineks tähenduses 2013. aasta film. Kui seda tõesti nii kasutataks, siis peaks olema lihtne leida vastav näide. Asjaolu, et sina või keegi teine pole sellist näidet suutnud leida, ütleb, et suure tõenäosusega sellist näidet polegi olemas. Kuna me pole kumbki eesti keele osas spetsialistid, siis võiksime siin arutada kuni viimsepäeva laupäevani, kuid lõpuks tuleb ikka tugineda välisele autoriteedile. Ehk leida see konkreetne näide olemasolevates keelematerjalides või küsida keelekorraldaja käest. Minu poolest võime uuesti keelekorraldaja käest nõu küsida. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. aprill 2026, kell 00:49 (EEST)
::: Ma ütlesin kohe, et sellist keeleabi materjali ilmselt ei ole ning küsisin vastu, miks samas on oluline just selline materjal leida ning miks toodud näide tegelikult ei ole võrreldav. Keeleabi materjalides on keelekasutuse kohta just nimelt vaid näited, ei saa eeldada, et sealt leiab keele kõigi keelendite kasutusviiside ammendava ülevaate. Seda enam veel, et küsimus on eeskätt vormistuslikku ja mitte keelelist laadi. Suur osa toimetuslikke otsustusi ei ole tuletatavad kindlast keelereeglist, eriti vormistust puudutav. Need eeldavat kokkulepet toimetajate vahel, mitte välist autoriteeti. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. aprill 2026, kell 21:30 (EEST)
::::Mulle tundub, et kui argument apelleerib õigekeelsusele ja meil on lahkarvamused selle tõlgendamise asjus, siis tuleb toetuda õigekeelsuse allika autoriteedile. Me ei saa otsustada õigekeelsusest mitte hoolida, küll aga saame järele pärida, kas artiklipealkirja täpsustust saab pidada tavalisele õigekirjale mitte alluvaks. 
::::Analoogselt minu arvates kui mingi toimetusliku küsimuse arutamisel tuginetakse väitele, mille tõesuse või vääruse kohta meil ei õnnestu kirjanduse põhjal selgust saada, siis tuleb pöörduda autoriteetsete asjatundjate poole. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 09:57 (EEST)
::::Ah jaa, siis saab küsida ka seda, millise reegli vastu me eksime, kui me kirjutame &quot;film 2025&quot;. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 10:22 (EEST)
::::: Nõustun Andresega ja täiendan. Meil on konsensus, et järgime Vikipeedias eesti õigekeele reegleid. On ka konsensus, et keelereeglid ei ole midagi sellist, mida saaks Vikipeedias toimetajate enamuse otsusega mittekehtivaks kuulutada. Kui keegi ütleb, et täpsustus pole keeleküsimus, vaid vormistuslik küsimus, siis mis selle väite alus on? Kellegi inimese või inimeste grupi suva järgi ei saa üht osa tekstist mittekeeleküsimuseks kuulutada; nii saaks põhimõtteliselt ükskõik millise osa tekstist kuulutada vormistuslikuks küsimuseks, mida keelereeglid ei reguleeri. Kui sa (ma ei mõtle Andrest) ei näe taolise mõttekäiguga probleemi, siis ma ei oska edasi kuidagi selgitada. Kui päriselu analoog tuua, siis osa inimesi arvab tõsimeeli, et juriidilises tekstis ei tohi kaubamärke käänata, kuna see on juriidiline tähtis tekst ja ™ seisab kaubamärgi taga. EKI on selle arvamuse siiski [https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&amp;id=133 ümber lükanud].
::::: Ma siis kirjutan EKI keelenõuandele uuesti küsimuse ja panen vastuse siia. Andresele: see, mis reegli vastu &quot;film 2025&quot; eksib, oli juba eelmises keeleabi vastuses kirjas (&quot;Kuna film ja aastaarv on nimetavas käändes, siis peab olema nende vahel koma&quot;). Või sa mõtlesid üldisemalt/abstraktsemalt sõnastatud reeglit? Ma arvan, et tasub küsida, kas &quot;Kaasik 2013&quot; näite alusel võiks &quot;film 2013&quot; mingit pidi võimalik olla ja kui pole, siis miks. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 13. aprill 2026, kell 21:34 (EEST)
::::::&quot;Kuna film ja aastaarv on nimetavas käändes, siis peab olema nende vahel koma&quot;. Ei ole ju niisugust reeglit sõna &quot;film&quot; (mitte filmi!) ja aastaarvu kohta. Ei ole ka niisugust reeglit, et kui on kaks nimetavas käändes sõna või fraasi, siis on nende vahel koma (ja näiteks lisandi puhul ei pruugi olla). See, kuidas see reeglitest tuleneb, peab olema selgitatud. ENEs ja EEs (ja meil ka!) on aastaarv ja sünni- või surmakoht nimetavas järjest ilma mingi komata. Ma ei usu, et ENEs oli võimalik vigases keeles kirjutada. Ka aadressides kirjutatakse tänavanimi ja majanumber järjest nimetavas käändes ilma komata. On ka teisi näiteid. Selleks et vastust põhjendada, tuleb osutada, millistele üldreeglitele tuginetakse, ja näidata, miks konkreetne juhtum nende reeglite alla käib. Kui sellist põhjendust pole, siis vastus on suvaline. Praegune põhjendus on mitteammendav, mitteasjakohane või vale. Minu meelest on tegelikult mõeldud seda, et kui ühtedes sulgudes on mitu märkust, siis tuleb need kuidagi üksteisest eraldada või siis üheks märkuseks ühendada. Ja vaevalt ka see kuskil reeglina kirjas on. Aga ma toon ka vastunäite: &quot;esimestel olümpiamängudel (Ateena 1986)&quot; on minu meelest korrektne. 
::::::Mul on veel mõtteid, aga need jäävad teiseks päevaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. aprill 2026, kell 23:46 (EEST)

Lisan siia keelenõule saadetud küsimuse ja nende vastuse:
{| class=&quot;wikitable&quot;
| Minu küsimus || Mul on küsimus, mis käib artikli pealkirjas oleva sulgudes täpsustuse kohta. Kas leidub keelereegel, mille alusel pealkiri &quot;Aednik (film 1912)&quot; on korrektne? Või pealkiri &quot;Aurora (laev 2000)&quot;. Mõlemas pealkirjas on üldnimi ja aastaarv. Üks inimene, minu oponent on veendunud, et kuna tekstisisese autori ja aastaarvuga viitamisel on korrektne kirjutada &quot;(Haarmann 1991)&quot;, siis sama reegli järgi on võimalik ka &quot;Aednik (film 1912)&quot;. Kui &quot;Aednik (film 1912)&quot; pole korrektne, siis kas võiksite palun kirjutada, mis reeglit see rikub?
|-
| Keelenõu vastus || Viitamisel kehtivad tinglikud vormistuskokkulepped, mis ei pruugi alluda üldistele süntaksireeglitele. Muudelt sulgudes täpsustustelt seda lugejana siiski ootaksin. Praegu võin ainult oletada sulgudes märkuse täpset tähendust, arusaadavuse huvides soovitan selle välja kirjutada: &quot;&quot;Aednik&quot; (film aastast 1912 ~ 1912. aasta film ~ 1912. a film)&quot;, &quot;Aurora (2000. aastal ehitatud laev)&quot;. Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt.

Ütleksin, et sulgudes paikneb neis kahes näites lisand, praegusel juhul järellisand, mille saaks sulgude asemel eraldada ka komaga. Vrd eeslisand: meie sõber Mart, järellisand: Mart, meie sõber ~ Mart (meie sõber). Lisandi põhjast ja lisandist saab alati moodustada on-öeldisega lause: Mart on meie sõber. Võite hinnata, kui loomulikud oleksid laused &quot;&quot;Aednik&quot; on film 1912&quot; ja &quot;Aurora on laev 2000&quot; või eeslisand &quot;film 1912 &quot;Aednik&quot;&quot;, &quot;laev 2000 Aurora&quot;.

Tiina Leemets, EKI
|}

Nüüd minu vastus Andresele. Tõepoolest, pole sellist reeglit, mis keelab kahte nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale kirjutada ilma komata. Lihtsalt kui kaks sõna on üksteise kõrval ilma komaga eraldamata, siis on nad omavahelises seoses ja moodustavad ühe tähendusliku terviku. Kui nad on komaga eraldatud, siis on tegu loendiga, kus iga komaga eraldatud sõna on omaette üksus, sõnade vahel ei pea mingit seost olema. Pole ühtki keelereeglit, mis keelaks kirjutada Aurora (laev 2000). Sama vabalt saab kirjutada ka &quot;Aurora (leib 69)&quot; või &quot;Aurora (öökull 1200)&quot;. Need paneks küll lugeja kukalt kratsima, kuid ühtki keelereeglit nad ei riku. Isegi kui artiklis pole leivast ja öökullidest juttu, siis võib nii kirjutada. See on absurdne, kuid lubatud. Kui kirjutada &quot;Aurora (laev, 2000)&quot;, siis eelmise kahe näitega sarnaselt lugeja ei tea, mille kohta 2000 käib, aga ta teab, et sulgudes on loend, mille elemendid pole omavahel tähenduslikus seoses. Keelenõu järgi peaksime lähtuma arusaadavusest ja kasutama selliseid täpsustusi, mis loomulikus keeles midagi tähendavad: film aastast 1912 ~ 1912. aasta film ~ 1912. a film. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 14:53 (EEST)

:Jutt käis ju selle ümber, kuidas tõendada, et &quot;Aednik (film 1912)&quot; on keeleliselt vale, ja eelmine vastus oli minu meelest selles suhtes nii mööda kui mööda. Seda põhjendust on tarvis Piksele. Uus vastus ei lähtunud keelereeglitest, vaid arusaadavuse kaalutlustest, mis on mõistagi subjektiivsed ja kontekstuaalsed. Teiseks ei pea pealkirja täpsustus (ega ka pealkiri ise) tingimata olema arusaadav. Sisuline argument on see, et sulgudes olev märkus peab olema öeldistäitena kasutatav. Aga see on üldisel kujul mittevettpidav, sest siis oleks sobimatu ka &quot;film, 1912&quot; ning ka näiteks &quot;keemia&quot; ja &quot;Austraalia&quot;. Sinu lähenemine, et pealkirjas sulgudes olevat märkust tuleb võtta samamoodi nagu sulgudes olevat märkust teksti sees, tundub mulle mõistlikum, aga teksti sisse ei sobi ka &quot;keemia&quot; ega &quot;Autraalia&quot;. Siit nähtub, et pealkiri ja lause on siiski oluliselt erinevad kontekstid.
:Esiteks, õigekeelsust ja muid kaalutlusi tuleb selgelt eristada. Õigekeelsuse puhul on oluline see, et keelekasutajal peab olema võimalus EKI materjalide põhjal ise selgusele jõuda, mis on õigekeelne. Niivõrd kui seda ei ole, pole ka õigekeelt. Ma olen korduvalt kuulnud, et reeglis on küll nii kirjas, aga tegelikult ei ole see niimoodi mõeldud. 
:Teiseks, pole ilmne, et entsüklopeediaartiklite pealkirjades peavad tavareeglid kehtima. Ma fahtsingi rääkida ühest asjast, mida uus vastus ka puudutab. Teoste artiklite pealkirjades me ei kasuta jutumärke. Samuti me ei kasuta jutumärke tabelites, kus pealkiri on lahtri ainuke sisu. Vastaja peab jutumärkide kasutamist enesestmõistetavaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 18:34 (EEST)
:: Seda ei saagi tõendada, et &quot;Aednik (film 1912)&quot; on keeleliselt vale. Sest see on õige. Kus ma olen teistmoodi väitnud, läksin ise argumendiga rappa. Aga &quot;film 1912&quot; ei tähenda ka &quot;1912. aasta film&quot;, vaid &quot;film nr 1912&quot;. Võrdle: &quot;liin 20&quot; (bussiliin 20), &quot;rada 13&quot; (rada nr 13, 13. rada), &quot;pilet 25&quot; (eksamipilet nr 25). 
:: Keelekorraldaja vastus ei ütle, et &quot;sulgudes olev märkus peab olema öeldistäitena kasutatav&quot;. Ta ütles, et sellisel kujul nagu &quot;film 1912&quot; on see järellisand, mille saaks ümber kirjutada on-öeldisega lauseks.
:: See, et teoste artiklite pealkirjades pole jutumärke, on korrektne. Vaata [https://keeleabi.eki.ee/viki/Pealkiri.html siit]. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 19:36 (EEST)
:::No siis ikkagi selles tähenduses on vale.
:::Jah, kui see on järellisand, siis peab see olema öeldistäitena kasutatav. Aga selles küsimus ongi, kas Vikipeedia artikli pealkirjas sulgudes olev märkus peab olema järellisand. Üldjuhul ju ei pea. 
:::Ma ei leidnud sealt teoste artiklite pealkirjade kohta midagi. Igatahes vastuses eeldatakse, et on jutumärkides. Ja minu meelest üldiselt peakski olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 20:44 (EEST)
:::: &quot;Kui pealkiri seisab eraldi real (nt raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal), jäetakse jutumärgid panemata.&quot; Ehk kui meil on artikkel [[Kevade|&quot;Kevade&quot;]], siis Vikipeedia artikli pealkiri langeb kokku Lutsu teose &quot;Kevade&quot; pealkirjaga. Keelekorraldaja ütlus &quot;kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt&quot; käis tekstis oleva pealkirja kohta. Kui meil oleks Vikipeedias artikkel &quot;Oskar Lutsu &quot;Kevade&quot;&quot;, siis näeks Vikipeedia artikli pealkiri välja nii: &lt;nowiki&gt;[[Oskar Lutsu &quot;Kevade&quot;]]&lt;/nowiki&gt;. Näide artiklist, kus teost käsitleva Vikipeedia artikli pealkiri ei lange kokku teose pealkirjaga: &quot;[[Roheline miil (romaan)]]&quot;. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 21:36 (EEST)
:::::Tiina Leemets ütleb nii: &quot;Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt.&quot; Mina saan sellest nii aru, et teose pealkiri peab artikli pealkirjas igal juhul olema jutumärkides ja sulgudes olev märkus jääb jutumärkidest välja.
:::::&quot;Kui pealkiri seisab eraldi real (nt raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal), jäetakse jutumärgid panemata.&quot; Seda võib tõesti nii mõista, et pealkirjas või tabelis pole teise teose pealkirja mainimisel jutumärke tarvis kasutada. Ma ei ole kindel, kas see on nii mõeldud. Igal juhul tuleb nii välja, et kui filmiartikli pealkirjas on täpsustus, siis peavad olema jutumärgid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:11 (EEST)
:::::: &lt;s&gt;Siin läheb sinu arutluskäik täiesti lappama ja ma pean pingutama, et aru saada, mida sa öelda tahad. &quot;Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt.&quot; -- kogu see lause käib artikli tekstis oleva filmi pealkirja kohta, mitte artikli pealkirjas oleva filmi pealkirja kohta.&lt;/s&gt;
:::::: &lt;s&gt;&quot;kui filmiartikli pealkirjas on täpsustus, siis peavad olema jutumärgid&quot; -- seda ei tule küll kusagilt välja. Selgita.&lt;/s&gt; 
:::::: Sul on õigus, sain ise valesti aru. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 00:18 (EEST)
:::: Kas sulgudes olev täpsustus enamasti pole mitte [[Järellisand#täpsustuslisand|täpsustuslisand]]? Vikipeedias ja üldiselt. Samas tõesti ei pea sulgudes täpsustusena ainult lisandit kasutama. &quot;Film, 2012&quot; ei ole lisand ja sobiks ka. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:01 (EEST)
:::::Minu meelest sulgudes on pigem kiilud kui lisandid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:33 (EEST)
:Kas selle õnnetu koma lisamine on tõesti suur ja ülejõukäiv probleem? Võib ju lihtsalt teha kokkuleppelise reegli, et selguse huvides kirjutame sedalaadi pealkirjad kujul &quot;Nimi (liik, algusaasta)&quot;. Ja korras. Mõnel juhul ja mõne inimese jaoks saab tõesti selgem ja ülejäänud juhtudele ei võta tükki küljest. Olemasolevatelt artiklitelt saab teha ümbersuunamised, et ei peaks kogu teksti iga üksiku artikli puhul läbi käima, suunamine on kah üsna lihtne. 
:Omavalitsuste, haldusüksuste jms puhul on tõesti praktiline panna pealkirja ka teadaolev lõppaasta, kuna muidu jääb eksitav mulje, et sama jaotus kehtib tänini. Niigi on nende eristamine omajagu vaevaline ja kahjuks ei ole tihti vaevutud ka Wikidatas andmeid korda seadma, mis tekitab omakorda segadust ja veateateid. Mõttekriipsu otsimise artikli loomisel võib ju see üks kord ära kannatada ja kui keegi ikkagi hakkama ei saa, saab keegi teine artikli kergesti ümber kolida - jättes maha suunamise, et kõik lingid toimiksid.
:Omaette probleem on juhtudel, kus algus- või lõppaasta on teadmata; samamoodi inimeste puhul, kel on sama tegevusala ja eristamiseks tuleb lisada daatumid ning noistki võib üks olla teadmata või segane. Aga need on juba märksa harvemad juhud ning ei tohiks takistada üldreegli kasutamist. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 13:28 (EEST)

== Keda tuleks Vikipeedias nimetada ja kategoriseerida füüsikuks? ==

Minu arvates oleks mõistlik Vikipeedia artiklites esimeses lauses füüsikuks nimetada ja füüsikuks kategoriseerida ainult füüsikateadlasi. Minu meelest on meil ka iseenesestmõistetavusega nii tehtud. [[Füüsik]]uks võidakse nimetada igasuguseid [[füüsika]] [[asjatundja]]id, sealhulgas [[füüsikainsener]]e ja [[füüsikaõpetaja]]id, füüsika erialal lõpetanuid (hariduselt füüsikuid), füüsikaüliõpilasi, füüsika eriklassi õpilasi, füüsika tundjaid (&quot;ma pole kuigi hea füüsik&quot;) ning neid, kes füüsikute ja lüürikute vastasseisus on füüsikute poolel. Nähtavasti see enesestmõistetavus tuleb senisest entsüklopeediate traditsioonist ja sellest, et puhtalt füüsikutena tuuakse esile teadlasi, näiteks füüsikaõpetajate saavutused on teist laadi. Mulle tundub, et kui me selle vahetegemise kaotame, siis me eksitame ja oleme vähem informatiivsed. Probleem on ka see, et füüsiku all füüsikateadlase mõistmine ei ole vastavuses artikli [[Füüsik]] sisuga. Leheküljel [[Arutelu:Erna Paju]] kaitseb minu oponent VillaK seisukohta, et füüsikaõpetajate kohta võib artikli alguses öelda näiteks &quot;füüsik ja õpetaja&quot; ning nad tuleks kategoriseerida Eesti füüsikute alla, viidates sõna &quot;füüsik&quot; laiemale tähendusele umbes 'Füüsikaalase väljaõppe saanu ja füüsikupilgu omandanu, kes oma töös rakendab füüsikaalaseid teadmisi ja oskusi'. Vaata ka [[Arutelu:Vilma Kukrus]]. 

Kui tahta jääda sõna &quot;füüsik&quot; üldisema tähenduse juurde, kuid vahetegemist mitte ära kaotada, siis tuleks nähtavasti hakata kasutama suhteliselt haruldast sõna &quot;füüsikateadlane&quot; (esineb artiklites [[Anu Noorma]] ja [[Peeter-Enn Kukk]]). Midagi valet selles ei oleks. Aga sõna &quot;füüsik&quot; võiks siis tekitada segadust ja olla eksitav. Nii mulle praegu tundubki.

Needsamad asjad ka näiteks matemaatikute, keemikute, ajaloolaste ja geograafide kohta. 

Mis te arvate? Kas jätta, nagu on, või teha reformid? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 21:38 (EEST)

:Lühidalt, ma leian, et põhimõtteliselt mistahes eriala raames on võimalik tegutseda nii teadlasena, praktikuna kui õpetajana. Sageli need erinevad rollid kombineeruvad, mõnel juhul seda isegi eeldatakse. See ei puuduta kindlasti vaid reaalaineid. On mitmeid erialasid, mille puhul on üldlevinud, et teadlase roll tuuakse eraldi välja, nt arst vs arstiteadlane, jurist vs õigusteadlane, kunstnik vs kunstiteadlane. Füüsiku, matemaatiku ja keemiku erialalise üldnimetuse reserveerimine üksnes kitsalt teadlase rollis tegutsenud inimestele on minu hinnangul eksitav mitmel põhjusel. Esiteks saab kõigil nendel erialadel tegutseda ka praktikutena. Füüsikainsener, kindlustusmatemaatik ja keemialaborant on vaid mõned näited nende erialade praktikutest, kuid võimalike ametinimetuste loend oleks palju pikem. Kõigi selliste ametite pidajad on eriala poolest ikka vastavalt füüsikud, matemaatikud ja keemikud, ehkki pole teadlased. Ma pole veendunud, et kõigi selliste ametite jaoks on vaja luua eraldi alamkategooriaid. Teiseks, minu hinnangul tuleks olla ettevaatlik allikates esitatud erialaliste identiteetide ümberdefineerimisega. See saaks olla võimalik üksnes põhjendatud juhtumitel, kus allikates esitatud eriala on ilmselgelt alusetu. Kolmandaks, konkreetselt Erna Paju puhul ei olnud tegemist pelgalt ühe kooli füüsikaõpetajaga, vaid ta oli ka õpetajate õpetaja, metoodik, õpikute ja ülesannete kogude autor. Samuti vabariikliku füüsikakomisjoni liige, mis korraldas Eesti füüsikapäevi jm.   [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 23:40 (EEST)
::Ma olen sellega nõus, et ühel erialal võib tegutseda mitmes rollis, ja näiteks just meditsiinis ja juuras (ja ka teoloogias) on teadlane minu meelest väga sageli ka praktik, aga füüsikas, matemaatikas ja keemias pigem just mitte. Sellepärast ei ole sellel, et seal on teadlase roll eraldi sõnaga välja toodud, minu meelest erilist kaalu. Muide, kunstnik ja kunstiteadlane ei käi sminu meelest sellesse ritta, need on erinevad erialad. Ma näen seda asja hoopis nii. Entsüklopeediale pakuvad füüsikateadlased suuremat huvi kui teised füüsikud. Sellepärast tundub loomulik, et kui me ütleme, et keegi on füüsik, ja rohkem ei täpsusta, et siis me peame silmas füüsikateadlast. Selline tähendus on sõnal &quot;füüsik&quot;  olemas ka.[https://arhiiv.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=f%C3%BC%C3%BCsik&amp;F=M&amp;C06=et VSL]. Seal on &quot;füüsika eriteadlane&quot;. Minu meelest on see tavaline [[implikatuur]], kuigi oleks parem, kui me ilma selleta läbi saaksime. Ma ei vaidle üldse sellega, et füüsik võib olla ka praktik, aga siis tuleb ka täpsustada, mis vallas tema saavutused on. Me ei pea ütlema ainult &quot;füüsikaõpetaja&quot;, võib öelda ka, et ta on metoodik, õpikute autor jne, aga see ei tee teda rohkem füüsikuks, kui ta juba on, ja &quot;füüsik&quot; ei ütle ka neid teisi asju. Ma ei ole ka sellega nõus, et füüsikaõpetajaks nimetamine võtab erialase identiteedi ära. Sellega, et ta on füüsikaõpetaja, on öeldud ka see, et ta on erialalt füüsik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 02:19 (EEST)
:::&quot;''kui me ütleme, et keegi on füüsik, ja rohkem ei täpsusta''&quot; Selline väide on antud kontekstis otseselt eksitav, sest mõlemal kirjeldatud juhul on (oli) juba nii avalauses, artikli tekstis kui ka kategooriates selgelt öeldud, et tegemist ei ole üksnes füüsikutega, vaid ka õpetajatega. Sina püüad postuleerida, et füüsiku nimetust ei tohiks nendes artiklites üldse kasutada. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:08 (EEST)
::::Jutt on ainult esimesest lausest ja kategooriast. Mujal artiklis võib minu seisukoha järgi seda sõna kasutada, näiteks võib sõnu &quot;füüsik ja õpetaja&quot; kasutada teenetemärgi kontekstis. See ei ole postulaat, vaid tuleneb postulaatidest, et teadlased tuleb eraldi välja tuua ja et kui on öeldud lihtsalt &quot;füüsik&quot;, siis on mõeldud füüsikateadlast. Nende postulaatide otstarbekuse üle me praegu diskuteerimegi.
::::&quot;Füüsik ja õpetaja&quot; tundub mulle arusaamatu, kui füüsiku tegevuse all ei mõelda midagi õpetaja tegevusest erinevat. Sellepärast ma arvan, et lugeja ei saa sellest nii aru, nagu see mõeldud. Pealegi ei nähtu siit, et tegu on füüsikaõpetajaga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 21:54 (EEST)
::::Kui öeldakse &quot;füüsik ja õpetaja&quot;, siis mulle küll ei tundu, et &quot;õpetaja&quot; oleks &quot;füüsiku&quot; täpsustus. Tundub, nagu jutt oleks kshest eri asjast. Mingites retoorilistes kontekstides võib sõna &quot;ja&quot; niimoodi kasutada, aga entsüklopeedialt ootaks selget ja asjalikku esitust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:52 (EEST)
:::&quot;''Sellega, et ta on füüsikaõpetaja, on öeldud ka see, et ta on erialalt füüsik''.&quot; See on teine ekslik järeldus. Kui öelda, et keegi on töötanud füüsikaõpetajana, siis sellega ei ole veel paraku öeldud, et see inimene on erialalt füüsik -  ei eksplitsiitselt ega implitsiitselt. Sest füüsikaõpetajatena on töötanud üsna erinevate erialade inimesi. Füüsikaõpetaja võib oma kutsekvalifikatsiooni järgi olla füüsik, kuid võib olla ka füüsikaõpetaja, matemaatika-füüsika õpetaja, loodusteaduste õppekava lõpetanu, insener või muu lähedase eriala kvalifikatsiooniga. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:32 (EEST)
::::Nojah, kui eriala mõelda selle järgi, missugune õppekava on läbitud või missugune kvalifikatsioon on diplomi peal märgitud. Seda saab täiesti üheseltmõistetavalt kirjeldada hariduse rubriigis. Minu meelest tuleks inimest kirjeldada tema saavutuste järgi. Kui ta on väljapaistev füüsikaõpetaja, siis ei ole minu arvates tähtis, kus ta on õppinud. 
::::Kui inimese saavutusi saab kirjeldada sõnaga &quot;füüsikaõpetaja&quot; (see ei ole sama mis füüsikaõpetajana töötanud olemine!), siis tema tegevus kuulub füüsika valdkonda ning selles mõttes ka füüsika eriala alla. Samamoodi ka füüsikateadlane ei pea tingimata olema füüsika erialal õppinud ([[Albert Einstein]]) ja füüsika erialal õppinu võib saada mõne muu valdkonna teadlaseks ([[Rein Taagepera]]). Kas füüsika ei ole Einsteini eriala? Kas politoloogia ei ole Taagepera eriala? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:32 (EEST)
:::Piisab kui heita pilk Tartu Ülikooli füüsika instituudi õppejõudude erialalistele taustadele, mis on üsna kirevː https://ut.ee/et/kontakt/fuusika-instituut Füüsika õpetajana töötab ülikoolis näiteks inimene, kellel on magistrikraad taimefüsioloogias. Kuid leiab ka elektroonika ja biomeditsiinitehnika taustaga lektori, aga samuti nii teoreetilise füüsika, rakendusfüüsika kui füüsikaõpetaja erialalise taustaga õppejõude jpm. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:49 (EEST)
::::Nende sildistamistega on alati keeruline ja ülitäpseks minna ei saagi, mingi osa jääb ikka halliks. Näiteks millal lõppeb inimese füüsikuks olemine, kui puuduvad avalikud allikad, mis kinnitaks inimese jätkuvat aktiivset füüsika-alast tegevust? Kas ta on endiselt füüsik, kui oli varem valdkonnas aktiivne, aga enam mitte? 
::::Sarnased arutelud on mu meelest siin olnud ka teiste ametite ja atributeerimistega nt ühel mulle silmajäänud tegelasel oli artikli sissejuhatuses uhkelt silt &quot;majandusteadlane&quot;, kuigi majandust uuris ta millalgi kümme aastat tagasi doktorantuuris, mis jäi tal pooleli või on lõpetamata, ja nüüd pigem aktiivne poliitikas ja ettevõtluses. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 12:10 (EEST)
:::::Minu meelest võib inimest füüsikuks nimetada ka siis, kui tal on füüsika alal saavutusi, aga ta praegu füüsikaga ei tegele. 
:::::Ma arvan, et sellisel juhul pole põhjust teda majandusteadlaseks nimetada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 23:06 (EEST)
::::::Et kui kord füüsik, siis surmani füüsik? Isegi kui mõned ajad pärast füüsikas saavutuste saavutamist teeb kannapöörde ja tegutseb ülejäänud elu nt psühhiaatrias? Ma olen kah oma elu jooksul mitmes vallas professionaalsel tasemel tegutsenud ja mul oleks küll pisut imelik, kui mind jätkuvalt ühe kunagise, nüüdseks mitteaktiivse valdkonna kaudu määratletaks. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 21. mai 2026, kell 12:37 (EEST)
:::::::Mitte ainult surmani, vaid ka peale surma ... Siiski, professionaalsel ehk elukutselisel tasemel tegutsemisest üksi veel ei piisa, lisaks on vaja, et see tegutsemine oleks ühiskonna poolt tunnustatult tähelepanuväärne. Andres argumenteerib seejuures, et isiku enda professionaalne enesemääratlus ja tundmused seejuures ei loe. Mis siis tähendab, et sõltumata sellest, kas sa tunned ennast imelikult või mitte, kui sul on tähelepanuväärseid saavutusi füüsikas, siis oled sa füüsik igavesti. Ja kui tähelepanuväärsust ei ole, siis ei ole. Samas ei pea Andres oluliseks ka seda, millise professiooni kandjana ühiskonnas on teised seda inimest tunnustanud ja tähelepanuväärseks pidanud - need tunnustajad ju ei pruukinud mingite sõnade &quot;tegelikku ja õiget&quot; tähendust teada. Nad võisid lihtsalt eksida ja sel juhul tuleb sellised &quot;eksitused&quot; siin parandada, et mitte lugejaid eksitada. Sest lugejad võivad ju olla piisavalt rumalad ja kui nad sõnade õigeid ja täpseid tähendusi ei tea, siis sattuda eksiteele. Ka mina võin muidugi eksida, ent ma saan Andrese argumentidest sel moel aru. Mis muidugi ei tähenda, et ma sellise mõttekäiguga nõustuksin. Kurioosne on ju see, et kogu selle lõime pika jutujoru peale ei ole keegi ikkagi mingilgi moel muutnud artiklit [[füüsik]]. Kuidas siis peab see vaene segadusse aetud lugeja aru saama, keda võib ja keda tuleks Vikipeedias füüsikuks nimetada? Muidugi, selle artikli muutmisega on see pisike probleem, et neutraalse esituse korral ei saa sealt lihtsalt kustutada ehk &quot;välja toimetada&quot; seal praegu esitatud käsitlust, vaid saab üksnes lisada, et on ka kitsamaid käsitlusi. Mis siis ühtlasi tähendab, et Vikipeedia lugeja peab ikkagi mõistma sõnade kasutamise konteksti.  [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 22. mai 2026, kell 10:48 (EEST)
::::::::Nõus, et artiklit [[Füüsik]] tuleks muuta. Nõus ka sellega, et artiklis ei saa piirduda sõna ühe tähendusega, ja sellega, et sellele artiklile linkimine ei taga, et tähendus oleks ühemõtteline.
::::::::Ma olen algusest peale rõhutanud, et ma ei eita sõna &quot;füüsik&quot; teisi tähendusi. Ma ei ole ka väitnud, et need, kes seda sõna teisiti kasutavad, ei tea sõna õiget tähendust ja sellepärast eksivad. 
::::::::Diskussiooniküsimus on see, mis kriteeriumi järgi tuleks kedagi artikli esimeses lauses (ning kategooriates ja loendites) nimetada füüsikuks. Ma ei hakka oma argumente kordama. Lisan ainult, et inimese enesemääratlusest võib rääkida küll, kui see on teada, aga esimest lauset selle järgi seada ei ole minu arvates otstarbekas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. mai 2026, kell 17:43 (EEST)
:::::::No kui Sinu saavutused psühhiaatria alal jätavad varju Sinu saavutused füüsikuna, siis võib Sinu kohta öelda &quot;psühhiaater ja füüsik&quot;. Ma ei ole öelnud, et peab olema üksainuke määratlus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. mai 2026, kell 16:50 (EEST)
::::Ma ei saa aru, mille tõendamiseks see argument on toodud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:58 (EEST)
:::&quot;''kunstnik ja kunstiteadlane ei käi minu meelest sellesse ritta, need on erinevad erialad''&quot;. No need käivad samasse ritta, kus on paarid arst vs arstiteadlane ning jurist vs õigusteadlane, selles mõttes, et isik võib olla kas üks või teine või mõlemat. [[Jaan Elken]], [[Raivo Kelomees]], [[Mari Kartau]], [[Kärt Ojavee]], [[Eva Elise Oll]] on vaid mõned nimed, kes on ühtaegu nii kunstnikud kui kunstiteadlased, ehk nii praktiseerivad kui ka uurivad. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 12:43 (EEST)
::::Inimene võib kombineerida mis tahes tegevusvaldkondi, näiteks [[Albert Üksip]] oli näitleja ja botaanik, kusjuures tal ei olud kummalgi alal formaalset haridust. Ma mõtlen seda, et on võimalik õppida kunstiteadlaseks, õppimata kunstnikuks. Eestis ei ole võimalik õppida õigusteadlaseks, õppimata juristiks. Arstiteadlaseks võib õppida kas arstiks õppides või biomeditsiini eriala kaudu (see on uus võimalus). 
::::Mulle tundub intuitiivselt, et kunstiteadus ja kunst on kuidagi teisiti seotud kui näiteks õigusteadus ja praktiline juristitöö ning arstiteadus ja arstitöö. See on umbes nii, et arsti töö ja juristi töö on suuresti arstiteaduse ja õigusteaduse rakendused, aga need sisaldavad ka loovat aspekti, millega need võivad anda panuse teadusesse. Minu meelest klassikalise arusaama järgi kunstnikud ei rakenda kunstiteadust, vaid kunstiteadus uurib nende loomingut. Aga tänapäeval on ka kunstihariduses mudeleid, mis püüavad seda erinevust ära kaotada, ja see eeldab ka uut arusaama kunstist ja kunstiharidusest.
::::Ja noh, ka füüsikas on teised tegevusalad (füüsikainsener, rakendusfüüsik, füüsikaõpetaja, füüsika populariseerija) füüsikateaduse rakendused. Samas, füüsikat võidakse rakendada ka teistes teadusvaldkondades, ja kui seda teeb füüsik (nagu [[Aigar Vaigu]] metroloogias), siis ta on võib identiteedi poolest olla küll füüsik, aga uurimisküsimuste poolest mitte füüsikateadlane. Teiselt poolt, füüsikainsener on ka insener, füüsikaõpetaja on ka õpetaja, füüsika populariseerija on ka teaduse populariseerija ja füüsikateadlane on ka teadlane. Pole selge, kas füüsikaõpetaja on rohkem füüsik või rohkem õpetaja. Muide, füüsikust võib saada ka näiteks füüsikaajaloolane või füüsikafilosoof. 
::::Õppekavad on võib-olla liiga juhuslikud, et nii-öelda päritolueriala määrata. Näiteks Tartu Ülikoolis ei ole füüsika bakalaureuseõppekava. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 01:21 (EEST)

::Ma ei näe probleemi kasutada vahel mõistet &quot;füüsikateadlane&quot;, aga ma ei samastaks seda &quot;füüsikuga&quot;, sest pean viimast laiemaks (füüsik võib ka õpetada või tegutseda praktikuna). Kui inimene tegeleb kitsalt teadusega (mis on mõneti haruldane), siis võib ju kirjutada &quot;füüsikateadlane&quot;, aga kui see sama inimene tegutseb ka praktiku või õpetajana või töötab hoopis miskis administratiivses rollis, siis miks mitte kirjutada, et &quot;füüsik&quot;. Iseasi, kui inimene on tegutsenud kogu elu füüsikaõpetajana, siis võiks lihtsalt kirjutada kohe täpsemalt &quot;füüsikaõpetaja&quot;, sest pole põhjust umbmäärasema määratluse kasutamiseks, kui me tegevusala täpselt teame (nt kui keegi on &quot;teoreetiline füüsik&quot;, siis pole ka põhjust määratleda teda lihtsalt &quot;füüsikuna&quot;). Sageli võivad aga elu jooksul need rollid muutuda (nt teadusprojekti rahastus lõppeb ja inimene lähebki kooli füüsikat õpetama).
::Väga täpsel määratlemise nõudmisel ei näe ma põhjust peaasjalikult seepärast, et meil on sageli keeruline neid detaile tuvastada. Asjaolu, et inimene kunagi midagi tegi, ei tähenda, et asjalood poleks vahepeal muutunud. Ja allikates võib samuti vigu olla, sest ega nt ajakirjanikud või teised ei pruukinud ka täpselt teada, mis see inimene teeb ning vahel ei oska inimene ise kah ennast väga konkreetselt kuskile paigutada, kuna tegevusvaldkond on ajas muutuv või väga ebamäärane (st ollakse sageli mitmes rollis). Ehk mina kasutaks rahumeeli &quot;füüsik&quot; kõikjal, kus me just täpselt ei tea, et inimene tegeles mingi konkreetse füüsikavaldkonnaga (nt osakestefüüsika) või tegi seda mingil konkreetsel viisil (nt füüsikainsenerid). Kui teame täpselt, siis võime ka määratluses täpsed olla, aga muul juhul pole vaja üle pingutada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 19:06 (EEST)
:::Kuidagi on fookusest välja jäänud see, et jutt on ainult esimesest lausest (ja vastavatest kategooriatest). Ma leian, et sealt peab olema selgelt näha, miks (mis laadi saavutuste vms pärast) temast artikkel on. Seal ei pea olema kõigi tema tegevuste kokkuvõte ega ammendav loetelu. Ja siis nendel määratlustel peaks olema sama roll, milleks ka kategooriad mõeldud on. Neil peaks olema selge tähendus, muidu nad ei täida oma eesmärki. 
:::Seesama füüsikateadlane võib oma elus teha veel igasuguseid asju, aga ma leian, et arvesse võtta tuleb ainult neid, millel on tema tähelepanuväärsusega pistmist, sõltumatult sellest, kas ta tegi neid füüsikuna.  
:::Mõnikord jah öeldakse &quot;füüsikateoreetik&quot; (teoreetiline füüsik on see, kes on ainult teoreetiliselt füüsik) või &quot;osakestefüüsik&quot;, kuigi mitte järjekindlalt, aga siis on ikkagi selge, et tegu on teadlasega. Jaotus teoreetikuteks ja eksperimentaalfüüsikuteks on sisuline, nagu ka jaotus valdkonniti, aga ma leian siiski, et teadlaste selge eristamine on veel olulisem. 
:::Jätkan hiljem. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 01:20 (EEST)
::::Nt [[Aigar Vaigu]], kui &quot;eesti füüsik ja teaduse populariseerija&quot;? Ta vist pole küll teadlasena tegutsenud või vähemasti artiklist see välja ei tule. Samas ei näe ma antud määratluse juures midagi valesti olevat. Ehk see näib mulle juuksekarva pooleksajamisena, et püüda hakata iga isiku juures tuvastama, kui teadlane ta ikka on. Seda enam, et sageli tegelevad inimesed mitme valdkonnaga (nt teadlane on ühtlasi sportlane ja/või muusik ja/või ettevõtja ja/või administratiivses rollis ja/või tuntud meedias jne) ning ei puugi olla isegi üheselt tuvastatav, et millest see tuntus täpselt ikka tuleneb.
::::Ma ei leia ka seda, et artikliväärilisus peaks tingimata ilmnema esimesest lausest. Nt vaikimisi võiks eeldada, et füüsikaõpetajad pole Vikipeedia seisukohast artikliväärilised, kuigi väike hulk silmapaistavaid õpetajaid seda kindlasti on. Aga see ei ilmne ju määratlusest. Samuti ei ole nt iga muusik, kunstnik või kirjanik veel tähelepanuväärne. Seda on ka omajagu keeruline määratleda, mis hetkest alates on nüüd tuntus piisav, et inimest sobib nt kunstnikuks nimetada ja kas tuntud on ühtlasi piisav selleks, et lubada ka artiklit. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 02:36 (EEST)
:::::Aigar Vaigu on teadlasena tegutsenud. Tema tegevus teaduse populariseerimise alal on kõik muu varju jätnud ja minu meelest oleks ka asjakohane seda esimesena märkida. Peale selle on ta olnud tippjuht (Metrosert ASi juhatuse esimees 21. veebruarini 2026) ja sellisena metroloogia praktik. Ta sai ta 2025. aastal Alto Ülikoolist tehnikateaduste doktori kraadi. Tema uurimistöö kuulub metroloogia valdkonda. Ta on tegelnud (üli)vähese valguse mõõtmise meetoditega. Sellepärast oleks minu meelest kohane teda nimetada tehnikateadlaseks, konkreetsemalt metroloogiks. Ta on saanud füüsikahariduse ja identifitseerib end füüsikuna ja tal on füüsiku pilk. Ta selles mõttes kindlasti füüsik, millest VillaK räägib, aga teadlasena ta ei ole otseselt füüsik. Ma möönan, et minu jäik klassifikatsioon võib olla eksitav. Artikli sisy saaks kõiki neid nüansse selgitada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 19:21 (EEST)
:::::Aigar Vaigu puhul on minu meelest ilmne, et artikkel on meil temast sellepärast, et ta on teaduse populariseerija. Edasi võib vaadata, kas ta on tähelepanuväärne ka tippjuhina ja metroloogiateadlasena, ja vastavalt sellele määratlused valida. 
:::::''teadlane on ühtlasi sportlane ja/või muusik ja/või ettevõtja ja/või administratiivses rollis ja/või tuntud meedias
::::::See, et ta ka muud teeb, ei tee kaheldavaks seda, kas ta on teadlane. Me võime teised tegevusalad lisada, kui me leiame, et need omaette õigustaksid artikli olemasolu. 
:::::''füüsikaõpetajad pole Vikipeedia seisukohast artikliväärilised
:::::: Seda küll, aga kui juba esimeses lauses on kirjutatud 
:::::&quot;füüsikaõpetaja&quot;, siis on selge, et ta on tähelepanuväärne füüsikaõpetajana.
:::::''Seda on ka omajagu keeruline määratleda, mis hetkest alates on nüüd tuntus piisav, et inimest sobib nt kunstnikuks nimetada ja kas tuntud on ühtlasi piisav selleks, et lubada ka artiklit
::::::Jah, see võib keeruline olla küll, aga kuidagiviisi saame hakkama, ehkki vahel vaidleme. Nii või teisiti me sellest ei pääse.
:::::Ma tuletan meelde, et vaidlusküsimus on 1) see, kas füüsikateadlasi tuleb eraldi välja tuua, ja 2) see, kas see, keda esimeses lauses füüsikuks nimetatakse, peab olema füüsikateadlane. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 20:04 (EEST)
:::''teadusprojekti rahastus lõppeb ja inimene lähebki kooli füüsikat õpetama
::::Mõtle nüüd selle peale, miks meil temast artikkel on? Kui ta enam teadust ei tee, võime teda ikka teadlaseks nimetada. Nagu siis, kui ta on vana ja väeti ega suuda enam teadust teha ja võib-olla üldse koomas. Kui temast saab nii väljapaistev õpetaja, et ta vääriks juba sellena artiklit, siis on iseasi. Aga muidu ei saa tema õpetajaks olemist pidada võrdväärseks teadlaseks olemisega, nii et mõlemat peaks kohe märkima.
:::Kui meil on inimese elust ja tegevusest nii vähe teada, et me ei tea, mis mõttes ta füüsik oli või mis laadi füüsik ta oli, siis ta on nähtavasti Vikipeedias sees mingi teise asja pärast ja me ei peaks teda esimeses lauses üldse füüsikuks nimetama. 
:::Minu meelest peaksid kõik need nimetused olema faktipõhised, mitte tuginema sellele, kuidas teised või ka tema ise on end nimetanud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 17:02 (EEST)

::Mõte oli mul ikkagi see, et elus asjad muutuvad. Mõni on võib-olla terve elu teadlane, aga teine alustab teadlasena ja siis läheb teise valdkonda. Kus hetkel on aga see üleminek, kus inimest enam teadlaseks nimetada ei sobi, sest see pole tema tegevuses kuidagi tooniandev? (see sõltub mh ajahetkest, mil selle inimese elu vaatame) Eriti keeruline on seda hinnangut anda välisel vaatlejal, kel on piiratult andemeid ja needki sageli aegunud või küsitava kvaliteediga. Kui see pole aga selge, kas inimene üldse füüsik on olnud, siis loomulikult pole põhjust seda mainida. Pigem ikka on teema see, et vahel on raske täpset klassifikatsiooni määratleda, sest pole selge, mis on tegevuses peamine. Ja siin püüdsin väita, et meil pole põhjust nõuda, et füüsik = füüsikateadlane juba kasvõi seepärast, et sageli ei ole tegevusvaldkond nii ühene (inimene võib tegeleda teadusega, anda loenguid kui olla ka praktik) ning allikatest ei pruugi see ka täpselt ilmneda, sest selle täpsustamist pole peetud oluliseks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 17:58 (EEST)
:::Ma leian, et kui inimene on teaduses juba nii palju teinud, et ta väärib Vikipeedia artiklit, siis teda sobib teadlaseks nimetada küll, isegi kui ta enam teadust ei tee. Kui väga vaja, siis võib lisada &quot;endine&quot;. Seda me oleme kasutanud eelkõige sportlaste ja poliitikute puhul. Kui ta hiljem on silma paistnud mingi muu tegevusega, siis me võime selle lisada ja isegi ettepoole panna, aga eemaldada pole seda põhjust. Näiteks [[Jaak Aaviksoo]] on olnud päris märkimisväärne füüsik, isegi akadeemikuks valitud, aga tema muu tegevus on selle varju jätnud. Artiklis seda ikkagi mainitakse, kuigi mitte esimesel kohal. 
:::Aga miks me teeme artikleid piiratud andmete põhjal? Näiteks [[Aigar Vaigu]] kohta on andmeid piisavalt, neid lihtsalt pole artiklis kasutatud. Ja kui andmetes ei ole tõesti mitte midagi muud kui &quot;füüsik&quot;, siis ei saa seda kasutada, vähemalt esimeses lauses kindlasti mitte. Me ju ei hakka kellestki artiklit tegema ainult selle pärast, et keegi on teda füüsikuks nimetanud. 
:::''vahel on raske täpset klassifikatsiooni määratleda, sest pole selge, mis on tegevuses peamine
::::Võime anda mitu määratlust, jättes lahtiseks, mis on peamine. Peamist ei pruugi ollagi.
:::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 18:48 (EEST)
:::::Sa ajad asja tarbetult segaseks. Mina olen vähemasti väitnud, et 1) füüsik ei tähenda sama asja, mis füüsikateadlane ja neid ei sobi samastada; 2) me võime kedagi nimetada lihtsalt füüsikuks ja ei pea seejuures täpsustama, kas ta on kitsalt teadlane; 3) kui ei ole täiesti ilmne, et inimene on kitsalt teadlane, siis pole mõistlik seda eraldi rõhutama hakata; 4) inimesel võib olla mitu tegevusala ja me ei pea tuvastama seda üheainsat, mis võib sageli olla olemasoleva info pealt võimatu, ajas muutuv või tarbetult lihtsustav. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 02:09 (EEST)
::::::Ju ma siis tõesti räägin segaselt, aga siin on täielik möödarääkimine. Katsun selgitada selgelt. Ma leian, et esimeses lauses tuleb märkida need tegevusalad, mis on isiku tähelepanuväärsuse seisukohaaast relevantsed. Kui Sa ei ole sellega nõus, siis võib selle üle diskuteerida. Sõna &quot;füüsik&quot; tähendab EKSSi ja VSLi järgi 'füüsika eriteadlane', Sõnaveebi järgi 'füüsika asjatundja'. Nii et sõnal on kitsam ja laiem tähendus. Tähelepanuväärsust selgitab küll see, et inimene on füüsika eriteadlane, aga mitte see, et ta on füüsika asjatundja,  Peab olema midagi konkreetsemat. Ja kui tegu ei ole teadlasega, siis tuleks täpsemalt kirjeldada. Pealegi on päris ebatavaline, et keegi on tähelepanuväärne sellepärast, et ta on füüsik, kuid mitte sellepärast, et ta on füüsikateadlane. Sellepärast ma leian, et sõna &quot;füüsik&quot; võib esimeses lauses kasutada 'füüsikateadlase&quot; tähenduses.
::::::''me võime kedagi nimetada lihtsalt füüsikuks ja ei pea seejuures täpsustama, kas ta on kitsalt teadlane
::::::: Kui me teda nimetame lihtsalt füüsikuks, siis see tähendabki, et ta on füüsikateadlane. Teistsugused füüsik-olemised teevad tähelepanuväärseteks harvadel juhtudel, ja neil juhtudel võib täpsemalt öelda, mis laadi füüsik-olemisega on tegu. Jah, ei pea täpsustama.
::::::'' kui ei ole täiesti ilmne, et inimene on kitsalt teadlane, siis pole mõistlik seda eraldi rõhutama hakata
:::::::See ei oluline, kas ta on kitsalt teadlane, ja seda ei olegi tarvis öelds. Oluline on ainult see, et tema tähelepanuväärsus tuleb tema tegevusest teadlasena. Seejuures pole oluline, kas me nimetame teda füüsikuks või füüsikateadlaseks. Kui pole kindel, kas üks või teine tegevusala on relevantne, siis võib selle vabalt välja jätta.
::::::''inimesel võib olla mitu tegevusala ja me ei pea tuvastama seda üheainsat, mis võib sageli olla olemasoleva info pealt võimatu, ajas muutuv või tarbetult lihtsustav
::::::: Muidugi ei pea tuvastama ühteainsat. Tuleb märkida need, mis on tähelepanuväärsuse seisukohast kindlasti relevantsed, sõltumata sellest, kas ta praegu nendega tegeleb.
::::::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 05:28 (EEST)

:See on nüüd palju selgem. Tänan!
:Üks segaduse allikaid on vast tõesti olnud see, et polnud ilmne, et sinu nägemuses peaks tähelepanuväärsus ilmnema määratlusest. Mina nt seda nii ei näe ja just seepärast ei pea tarvilikuks väga rangelt määratlust määratled. Nt see, et keegi on füüsikateadlane, ei tähenda mulle, et ta on automaatselt artiklivääriline. Umbes nagu see, et igaüks, kes ennast kunstnikuks või kirjanikuks nimetab, pole seda teiste arvates veel sugugi mitte. Nii peaks minu arvates artiklist endast välja tulema, et inimene on teinud midagi tähelepanuväärset ja tema tegevust on märgatud. Jätame selle pigem kuningakodadele, et keegi on automaatselt oluline lihtlabaselt seepärast, et sündis hõbelusikas suus.
:Ma ei ole tahtnud väita, et määratlusse peaks kaasama tähelepanuväärsuse seisukohast mitterelevantset. Pigem olen püüdnud väita, et määratlus võib rahumeeli olla pikem, sest küllaga on juhtumeid, kus &quot;on füüsik&quot; pole mitte kuidagi piisav, et edasi anda, miks inimene ikkagi tuntud või oluline on, või millega ta täpselt tegeleb. Tuntud inimene võib ühtlasi olla füüsik ja nii võib seda ka välja tuua. Kui me hakkame lühendama seda, mis inimene on, siis võib kirjapandu muutuda üsna eksitavaks. Nii pean vajadusel detailsema kirjelduse andmist palju täpsemaks ja ma ei rõhutaks vajadust alati miskit väga täpset ja lühidat kirja panna.
:Samuti pean tähtsaks seda, et artiklitel oleks tegelikult korralik sissejuhatus, mis võtaks kokku inimese tegevust (olen püüdnud neid ka vahel koostada, aga no... jah). Kui kogu sissejuhatus on &quot;x on füüsik&quot; ning ülejäänut peab artikli pealt otsima, siis minu arvates on see selge märk puudulikust artiklist. Sissejuhatus võiks olla see, mis on nö trükientsüklopeedia kogu ülevaade ehk kust saab kätte põhilise informatsiooni teemast, pärast mille lugemist võib rahumeeli ka ülejäänud artikli lugemata jätta, sest kõige olulisem oli juba öeldud ja lähemalt uurida saab juba detaile.
:Mis puutub füüsiku määratlemist, siis tood ju ka ise välja, et eri allikad ei suuda kokku leppida, mida &quot;füüsik&quot; tähendab: 'füüsika eriteadlane' ja 'füüsika asjatundja' on selgelt erinevad. Kusjuures keegi võib olla tuntud ja oluline just seepärast, et on 'füüsika asjatundja' (kuigi viimane on reeglina kombineeritud millegi teisega). Aga võiks seegi selgitada seda, miks on pikem kirjeldus vajalik, et tähtsus selgemini välja tuleks. Nt on ikka tugev vahe, kas &quot;x on eesti jalgpallur&quot; või &quot;x on eesti jalgpallur, kes kuulus aastatel 2011–2016 Eesti koondisse&quot; vms. Tähendus tuleb just saavutustest antud valdkonna sees, mitte lihtsalt mingi asjaga tegelemisest (nt võib inimene olla justkui jalgpallur, aga mitte kunagi Eesti koondisse jõuda... kas temast peaks siis üldse artikkel olema ja sobib teda jalgpalluriks nimetada?). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 21:31 (EEST)
::Mitte nii, et määratlus peaks ise näitama, miks inimene tähelepanuväärne on. See ei ole üldjuhul võimalik. Määratlus peaks näitama, mis laadi tegevuse või seisundi vms tõttu inimene on tähelepanuväärne. (Muide, minu meelest näiteks inglise vikis on ka nii, ja ka trükitud entsüklopeediates.) Esimesse lausesse võib ka lisaks midagi konkreetset kirjutada, aga tingimata ei pea, võib ka jääda näiteks teise lausesse. Mõnikord on ka nii, et ei saagi teisiti iseloomustada kui mõne konkreetse seiga kaudu. Sellega ma olen nõus, et artiklil peaks olema sissejuhatus, mis põhilise välja toob. 
::''määratlus võib rahumeeli olla pikem, sest küllaga on juhtumeid, kus &quot;on füüsik&quot; pole mitte kuidagi piisav, et edasi anda, miks inimene ikkagi tuntud või oluline on, või millega ta täpselt tegeleb
:::Muidugi võib olla pikem. Ainult et kõik ei pea esimeses lauses olema, see on niigi pikk. Jah, kui inimesest ei ole artikkel ainult sellepärast, et ta on füüsik, siis peabki teisi valdkondi ka kohe mainima.
::Ma ei ütleks nii, et allikad ei suuda kokku leppida. Neil on lihtsalt erinev lähenemine. 'Füüsika eriteadlane' on klassikaline põhitähendus, ja kaks allikat pole vajalikuks pidanud teisi tähendusi ära tuua. Sõnaveeb annab üldistuse, mis võtab arvesse ka teisi tähendusi. Kui keegi on tähelepanuväärne füüsika asjatundjana, kuigi ta pole füüsikateadlane, siis tulebki täpsemalt öelda. 
::Jah, jalgpalluri puhul võib küll esimeses lauses öelda, et ta kuulus Eesti koondisse. Võib ka teises lauses, nii täpselt pole tarvis reglementeerida. Aga igal juhul, kui on öeldud, et on jalgpallur, siis sellega on ka öeldud, et on tähelepanuväärne jalgpallur. Kui ei ole, siis tuleb kustutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. aprill 2026, kell 04:31 (EEST)
Ma olen nõus Andresega, et definitsioonides füüsikuks nimetada ning füüsikuks kategoriseerida võiks jätkuvalt vaid füüsikateadlasi. See on praktiline, sest füüsikateadlasi nimetataksegi sageli või enamasti lihtsalt füüsikuteks, sõna põhitähendus on selline (või vähemasti hiljuti veel oli) ning praktikute puhul samas enamasti täpsustatakse, mis tüüpi praktikutega on tegu. Teadlasi ja mitteteadlasi seejuures eristame niikuinii ka teiste valdkondade puhul (kas või kunstniku ja kunstiteadlase näide eespoolt) ning isikuartikli avaluses on ju tõesti enamvähem alati püütud välja tuua need asjad, millega isik tegelikult eeskätt tähelepanu on pälvinud. Viimane tuleneb muuseas Vikipeedia neutraalsuse põhimõttest, mille järgi kõrvalist infot ei peaks olulise infoga samale pulgale asetama. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. mai 2026, kell 20:30 (EEST)
::Ma ei saa ausalt öeldes hästi aru, et mis probleemi siin üldse lahendadada püütakse. Nt füüsikutest olemasolevad vikiartiklid on meil reeglina niikuinii füüsikateadlastest, ehk kust üldse leida need artiklid, kus midagi muuta vaja oleks? Teema sai lahti lükatud lausega, et &quot;Minu arvates oleks mõistlik Vikipeedia artiklites esimeses lauses füüsikuks nimetada ja füüsikuks kategoriseerida ainult füüsikateadlasi&quot;, millele on põhjendatult vastu väidetud, et füüsikaväljaõppe saanud inimesed võivad valdkonnas tegutseda nii teadlase, praktiku kui ka õpetajana ning igal juhul on ta jätkuvalt füüsikavaldkonna inimene. Muidugi, kui inimene on kogu elu tegutsenud füüsikaõpetajana, siis peaks ka määratlus ütlema, et ta &quot;on füüsikaõpetaja&quot; ja [[:Kategooria:Eesti füüsikaõpetajad|neid inimesi on meil hulgi]]. Kui küsitav isik liigub aga mitme valdkonna vahel, siis on tema määratlemine lihtsalt füüsikuna igati korrektne ja pole vaja hakata juuksekarva poolitama. Minu arvates püstitab Andres siin ikkagi õlgmeest. Ma pole märganud, et keegi väidaks, nagu me peaks füüsikuteks nimetama inimesi, kes selgelt pole kunagi füüsikateadlased olnud. Küll ei pea ma põhjendatuks füüsikute seast välja arvata inimesi, kes on teadustöö pealt edasi liikunud nt ettevõtluse ja/või administratiivse töö peale. Kui vaatame lingitud näiteid, siis on neiski kirjas, et &quot;eesti füüsikateadlane ja teadusadministraator&quot; ning &quot;eesti füüsik ja teaduse populariseerija&quot; ehk inimesed on tuntud mitme asja poolest. Ma ei tea, et me oleks kuskil nimetanud kedagi füüsikuks, kes on pelgalt seda eriala õppinud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 21:41 (EEST)
:::VillaK kirjutas artiklid kahest füüsikaõpetajast, kes pole kunagi füüsikateadlased olnud, pani nende määratluseks &quot;füüsik ja õpetaja&quot; ning pani ka füüsikute kategooria. Need on [[Erna Paju]] ja [[Vilma Kukrus]]. Ma panin ühele määratluseks &quot;füüsikaõpetaja&quot; ja võtsin õpetajate kategooria maha. VillaK esitas vastuväiteks, et nii ma röövin surnud inimeselt füüsiku identiteedi. Oli teisi vastuväiteid ka. Sellepärast ma teist artiklit ei puutunud ja tõin arutelu siia, sest me ei saa kahekesi seda vaidlust lahendada. Nii et ma õlgmeest ei püstita.
:::''Küll ei pea ma põhjendatuks füüsikute seast välja arvata inimesi, kes on teadustöö pealt edasi liikunud nt ettevõtluse ja/või administratiivse töö peale.
::::Mina ka ei pea seda põhjendatuks, kui nad on füüsikateadlastena tähelepanuväärsed. Kui neil näiteks jäi doktorantuur pooleli, siis võib see põhjendatud olla.
:::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 23:56 (EEST)
:::Füüsikaõpetajate kategoorias on ka [[Kalle Jürgenson]], kes on küll füüsikaõpetajana töötanud, kuid on tähelepanuväärne muul põhjusel. Samas ei Erna Paju ega Vilma Kukrus seal ei ole.
:::''füüsikaväljaõppe saanud inimesed võivad valdkonnas tegutseda nii teadlase, praktiku kui ka õpetajana ning igal juhul on ta jätkuvalt füüsikavaldkonna inimene
::::Minu seisukoha järgi tuleb esimeses lauses inimest füüsikuks nimetada juhul, kui ta on või olnud füüsikateadlane. Jaak Aaviksooga ei ole mingit probleemi. Aga Aigar Vaigu ei ole selles seoses füüsik, vaid tehnikateadlane, kuigi tal on füüsiku kvalifikatsioon ja ta identifitseerib end füüsikuna.
:::Kui ma ütlen &quot;ainult füüsikateadlasi&quot;, siis ma ei pea silmas, et inimene peab praegu füüsikateadlane olema, vaid et sõna &quot;füüsik&quot; esimeses lauses peaks tähendama 'füüsikateadlane'. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:24 (EEST)
::Juba see teemapüsitus oli segane ja seda arutelu pole vaja nii pikaks ajada. Kui küsimus on ühes artiklis, siis nii võibki öelda. Küll jään selle juurde, et füüsik ≠ füüsikateadlane, kuigi paljudel juhtudel võib neid samastada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:53 (EEST)
::See on solvav märkus. Sa ei luba mul oma seisukohta selgitada ega öelda, mida ma vajalikuks pean. Ma kordasin seda, mida ma kohe alguses ütlesin. Küsimus ei ole ühes artiklis, vaid põhimõttelises lahkarvamuses, mis tuleb lahendada, et Vikipeedia informatiivsus ei kannataks. Ja me ei aruta seda, kas füüsik ≠ füüsikateadlane.  --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:11 (EEST)
:::See on juba väga pikk arutelu. Ei ole mõistlik väita, et pole olnud võimalust seisukohta selgitada, kui oled teinud siin u 17 kommentaari. Vastupidi, asi on olnud segane ja see on aidanud sel arutelul aina venida. Ei ole kuskil ka neid artiklite horde, mida on vaja muuta. Nende kahe isiku puhul on tegu füüsikaõpetajatega ja ma ka kohendasin artikleid vastavalt. Küll aga ei soovi ma siin rohkem jätkata selle üle teoretiseerimist, kes on ja kes pole füüsik. See on paratamatu, et alati pole võimalik kõike väga täpselt määratleda. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 02:23 (EEST)
:::: See on häbematus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 15:53 (EEST)
:Olen veel häbematum ja tõden, et ehkki omast arust kah eesti keelt mingil määral valdan ja võib-olla isegi emakeelena (kuni keegi siin emakeele mõistet segaseks ei aja), ei ole minu jaoks &quot;füüsik&quot; viimase poole sajandi jooksul küll tähendanud midagi muud kui füüsikateadusega pidevalt, enamasti elukutseliselt tegelevat inimest. Füüsikaõpetaja on &quot;füüsik&quot; vaid õpilaste slängis, lühendina. (Minu keemiaõpetajate seas on olnud Sipsik ja Mool, ega nad seepärast nukk ja ühik olnud.) Kuna praktika näitab, et selle sõna kitsama tähenduse üle ei vaielda, aga laia tähendust ei tunnista sugugi kõik, oleks selgem öelda &quot;füüsik&quot; ainult teadlase kohta ja õpetajate puhul täpsustada. Seejuures tuleks teaduse ja kooliõpetusega tegeleja kohta öelda selgelt &quot;füüsik ja füüsikaõpetaja&quot;, kuna füüsik võib ka mõne muu aine õpetaja olla (ja vastupidi, reaaliõpetajate puuduse ajal pannakse aiateibad kah füüsikat õpetama).
:Teine tõik, mis siinse aruteluga meenub: meil ei ole kategooriaid &quot;Teaduspopularisaatorid&quot; ja &quot;Eesti teaduspopularisaatorid&quot;. Minu meelest peaks olema. See on oluline valdkond, milles on organisatsioonid ja auhinnad, samas ei pruugi popularisaator olla ei teadlane, õpetaja ega teadusajakirjanik.
:Mis puutub &quot;endistesse&quot;, siis on sellise klausli kasutamine üpris vaieldav. Kui Newton tegeles peamiselt Inglise rahapajaga, kas ta oli siis endine füüsik? Kui mõni kirjandusklassik kirjutas noorena ajalukku läinud teose, mille tõttu me teda tänapäeval üldse mäletamegi, ise aga läks kloostrisse ja needis hiljem oma raamatu maapõhja, ega me siis teda endiseks kirjanikuks ei klassifitseeri. Pealegi on neid piire inimese eluajal raske ja kahtlane tõmmata: mõnigi poliitik on lubanud poliitika maha jätta ja seejärel oma sõnu söönud. Kui kaua peab mööduma mingisse kategooriasse kuulumisest, et see maha võtta? Kas meil on ka endised kommunistid ja endised kurjategijad? Kokkuvõttes on &quot;endisus&quot; minu meelest liiga segane, et seda ilma erilise vajaduseta pruukida. Küll aga võib avalõigus antavat määratlust muuta, kui inimese tegevuses saab olulisemaks mõni uus aspekt - see määratlus peaks olema mitte ammendav, vaid kokkuvõtlik.
:Määratlus peaks nimetama ära valdkonna, mille tõttu inimene tähelepanuväärne on. Järgnevates lausetes saab täpsustada. Näiteks &quot;kirjanik ja pedofiil&quot; võib olla ühe või teisena vähetuntud, ent kui teda teatakse üksnes iluuisutajana, tuleks see kindlasti lisada. Üldjuhul ei ole see loogika ju kohutavalt keeruline. Ja muidugi võib inimene ka õpetajana tuntud olla. Isegi füüsikaõpetajana. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. mai 2026, kell 15:36 (EEST)

== Kustutada-mall ja tähelepanuväärsus ==

Väga sageli on tarvis lisada mall &quot;kustutada&quot; seepärast, et artikliteema pole Vikipeedia vaatest tähelepanuväärne või kuna artikli olukord on selline, et see tähelepanuväärsus artiklist ei ilmne. Samas on ootuspärane, et Vikipeedia-välised inimesed ei saa aru, mida see tähelepanuväärsuse puudumine tähendab. Seepärast pakun välja, et juurde teha üks täiendav kustutamise mall (nt &quot;kustutada-tähelepanuväärsus&quot;), mis lingib [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus|siia]] ja annab esmase selgituse. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 20:36 (EEST)

:Tegin ka malli &quot;[[Mall:Tähelepanuväärsus|Tähelepanuväärsus]]&quot;. Malli kasutusjuhendit veel ei teinud. Kommentaare? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 21:05 (EEST)
::Sellest peaks piisama. Minu meelest see kasutamisjuhendit ei vaja, aga selle peaks panema teiste toimetamismallide juurde, nii et selle saaks ühe klõpsuga sisse panna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:52 (EEST)

:::Mõtlesin ka, et siin võib vast mallil olla juures lisamise aeg, sest need tähelepanuväärsuse küsimusega artiklid seisavad sageli üsna kaua (selgelt probleemse sisu peaks ju niikuinii kohe ära kustutama). Selle võib küll ümber teha, kui seda vajalikuks ei peeta.
:::Malli dokumentatsiooni saaks lihtsalt märkida, et &quot;see on ette nähtud kasutamiseks ainult artiklites&quot; ning &quot;tähelepanuväärsusega mitteseotud kustutamise juhtude tarbeks on mall &quot;kustutada&quot;&quot; jms. Ega sinna miskit pikemat juhendmaterjali tarvis polekski.
:::Kui vastuväiteid selle malli kasutusele võtmisele pole, siis saab selle lisada redigeermiskasti alla. Ma sellega veel vähemasti päeva ootaks, et soovijad jõuaks kommentaare esitada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:03 (EEST)

::::Nüüd on see mall ka redigeerimiskasti jaluses. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. mai 2026, kell 15:25 (EEST)

::Tegin ka malli [[Mall:LLM|LLM]], millega märgistada artikleid, mis võivad sisaldada tehisaru loodud sisu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. mai 2026, kell 16:11 (EEST)
:::See on teretulnud lisa.
:::Tähelepanuväärsuse mall on ka hea, et annab kustutamise soovile juurde mingi (lingiga) põhjenduse, aga eks ka sellel juhul oleks kustutuse eel arutelu teoreetiliselt hea, et just kontrollida seda, kas tähelepanuväärsust pole lihtsalt suudetud välja tuua.
:::Eks praktikas ole küll kahtlane, kuivõrd sageli sellisele vestlusele reageeritaks. [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]] ([[Kasutaja arutelu:Andreas003|arutelu]]) 18. mai 2026, kell 11:40 (EEST)
:Probleemse sisu koondamiseks sobib ehk [[:Kategooria:Potentsiaalselt tehisintellekti loodud tekste sisaldavad artiklid&quot;|sellise nimega kategooria]]? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. mai 2026, kell 16:13 (EEST)

== Darja Šklovskaja artikli tähelepanuväärsus ==

Tere! Soovin küsida nõu artikli mustandi kohta: [[Kasutaja:ViktorEst/liivakast/Darja Šklovskaja]].

Artikkel käsitleb Darja Šklovskajat, kes on Tallinna noortevolikogu liige ja aseesimees, Eesti Noorte Arenguliidu kommunikatsioonispetsialist ning Eesti Juudi Üliõpilasseltsi juhatuse liige. 2025. aastal pälvis ta Tallinna noorsootöö tunnustuskonkursil „Suured teod” tiitli „Tallinna aasta noor vabatahtlik”.

Allikatena on kasutatud GoodNewsi artiklit tunnustuskonkursist „Suured teod”, Tallinna linna noortevolikogu koosseisu ja kontaktide lehti, Деловые ведомости artiklit karjäärimessi „Tee tulevikku” kohta, World Jewish Congressi teadet, European Union of Jewish Studentsi lehte, Eesti Noorte Arenguliidu meeskonnalehte ja Eesti Keskerakonna kandidaadiprofiili.

Kas sellise allikabaasiga võiks teema olla Eesti Vikipeedias tähelepanuväärne, või oleks parem oodata täiendavaid sõltumatuid allikaid?

Tänan
:Minu meelest on vara veel. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 14:54 (EEST)
::Minu meelest on samuti veel vara. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 15:54 (EEST)

== Suurbritannia ja Ühendkuningriik tuleks artiklites selgemalt eristada ==

Teen ettepaneku vaadata üle eestikeelse Vikipeedia käsitlus artiklite „Suurbritannia” ja „Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik” kohta. Praegune olukord võib lugejale jätta mulje, et „Suurbritannia” ja „Ühendkuningriik” on üks ja sama mõiste, kuigi tegelikult tähistavad need erinevaid asju.

'''Suurbritannia''' tähendab eeskätt geograafilist üksust: Euroopa looderannikul paiknevat saart, millel asuvad Inglismaa, Šotimaa ja Wales. Poliitilises kasutuses võib Suurbritannia tähendada ka Inglismaad, Šotimaad ja Walesi koos neile kuuluvate lähisaartega. Suurbritannia alla ei kuulu aga Põhja-Iirimaa.

'''Ühendkuningriik''' ehk täieliku nimega '''Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik''' on suveräänne riik, kuhu kuuluvad Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa. Seega on Ühendkuningriik laiem poliitiline üksus kui Suurbritannia. Lihtsustatult: Suurbritannia + Põhja-Iirimaa = Ühendkuningriik.

See erinevus ei ole pelgalt keeleline pisiasi, vaid sisuline geograafiline ja poliitiline eristus. Kui „Suurbritannia” artikkel käsitleb tegelikult Ühendkuningriiki, võib see tekitada segadust eriti ajaloo, riigikorra, rahvastiku, rahvusvaheliste suhete, spordi ja Põhja-Iirimaa küsimuste käsitlemisel. Näiteks Ühendkuningriigi parlament, valitsus, monarh, rahvusvahelised lepingud ja ÜRO liikmesus puudutavad riiki ehk Ühendkuningriiki, mitte üksnes Suurbritannia saart ega Inglismaad, Šotimaad ja Walesi.

Sama eristus on olemas ka ingliskeelses terminoloogias:

* ''Great Britain'' – saar või Inglismaa, Šotimaa ja Wales;
* ''United Kingdom'' – Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik;
* ''British Isles'' – Briti saared, laiem geograafiline saarestik, mille kasutus on Iirimaa kontekstis tundlik;
* ''England'' – ainult Inglismaa, mitte Suurbritannia ega Ühendkuningriik.

Minu ettepanek oleks järgmine.

# Artikkel '''Suurbritannia''' peaks käsitlema eeskätt geograafilist Suurbritanniat ehk saart ning vajadusel ka mõiste poliitilis-geograafilist kasutust Inglismaa, Šotimaa ja Walesi kohta.

# Artikkel '''Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik''' peaks jääma või kujunema põhiartikliks riigi kohta, mille ingliskeelne vaste on ''United Kingdom''.

# Artikli „Suurbritannia” alguses võiks olla selge täpsustus, et riigi kohta vaata artiklit „Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik”.

# Kui „Suurbritannia” on seni kasutusel Ühendkuningriigi sünonüümina, tuleks tekstis eristada, millal räägitakse geograafilisest Suurbritanniast ja millal riigist.

# Ümbersuunamised võiksid olla lugejasõbralikud, kuid mitte eksitavad: „Ühendkuningriik” peaks viima riigiartiklile, mitte Suurbritannia saare artiklile.

# Artiklite alguses võiks kasutada täpsustusmalle, et lugeja ei ajaks segamini Suurbritanniat, Ühendkuningriiki, Inglismaad ja Briti saari.

Võimalik artikli alguse lahendus võiks olla näiteks selline:

'''Suurbritannia''' on saar Euroopa looderannikul Atlandi ookeanis. Saarel paiknevad Inglismaa, Šotimaa ja Wales. Suurbritannia ei hõlma Põhja-Iirimaad; riigi kohta, mille koosseisu kuuluvad Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa, vaata artiklit [[Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik]].

Riigiartikli algus võiks olla näiteks:

'''Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik''' ehk '''Ühendkuningriik''' on riik Loode-Euroopas, kuhu kuuluvad Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa.

Minu meelest parandaks selline lahendus artiklite täpsust ja aitaks vältida olukorda, kus eestikeelne artikkel kasutab „Suurbritanniat” seal, kus sisuliselt mõeldakse Ühendkuningriiki. Entsüklopeedias peaksid need mõisted olema eraldi ja selgelt lahti seletatud, sest need ei ole samatähenduslikud.--[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 21:03 (EEST)

:Ma ei näe, kuidas siin segadus saab tekkida. Artikli alguses on täpsustusmärkus ja nime kohta on eraldi peatükk. Kui keegi valesti lingib, siis jah tekib segadus. Enamasti on jutt riigist. Kui jutt on saarest, siis tuleb kirjutada ja linkida &quot;Suurbritannia saar&quot;. Piirkonnast on hoopis harva juttu, pole artiklitki.
:''Praegune olukord võib lugejale jätta mulje, et „Suurbritannia” ja „Ühendkuningriik” on üks ja sama mõiste, kuigi tegelikult tähistavad need erinevaid asju.''
::Nimi Suurbritannia võib tegelikult tähistada sama asja mis Ühendkuningriik.
:[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 22:03 (EEST)

Olen LeeMarxi ettepanekule vastu. Riigi põhinimi on entsüklopeediates Suurbritannia ja me ei peaks siinkohas hakkama jalgratast leiutama. Saare kohta – Suurbritannia saar. Termin &quot;Ühendkuningriik&quot; peaks olema mööndav nimetus Suurbritannia kohta, eraldi artiklit selle nimega ei tohiks olla, teistes artiklites ei tohiks sõna &quot;Ühendkuningriik&quot; kasutada ja kus seda praegu kasutatakse, tuleks kõikjal asendada Suurbritanniaga. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 12. juuni 2026, kell 23:28 (EEST)
: Ilmselt laskis LeeMarx selle ettepaneku kirjutada tehisarul, ilma pööramata tähelepanu eesti- ja ingliskeelsete nimede erinevale kasutusele ning sellele, millised pealkirjad ja täpsustusmärkused on Vikipeedias parasjagu tegelikult kasutusel. Vt ka varasemaid kommentaare lehtedel [[Arutelu:Suurbritannia]] ja [[Arutelu:Ühendkuningriik]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. juuni 2026, kell 14:57 (EEST)
::Üks täpsustus veel: minu seisukoht selles küsimuses ei ole tekkinud tehisaru kasutamise tõttu ega pärast seda. Olen „Suurbritannia”, „Ühendkuningriigi”, „Suurbritannia saare” ja „Inglismaa” eristamist pidanud oluliseks juba varem. Seetõttu ei ole minu meelest kuigi sisuline taandada ettepanekut sellele, kas tekst on koostatud tehisaru abil või mitte. Arutelu võiks keskenduda terminite kasutusele ja sellele, kuidas lugejale mõisted võimalikult selgelt esitada. Ma ei vaidle vastu sellele, et „Suurbritannia” on eesti keeles riiginimena kinnistunud. Küll aga ei peaks sellest järeldama, et „Ühendkuningriik” oleks sobimatu või et seda tuleks artiklitest välja tõrjuda. Kui EKI käsitleb „Ühendkuningriiki” riigi lühinimena, siis ei saa seda pidada lihtsalt valeks või kasutuskõlbmatuks nimetuseks. Seega minu ettepanek ei ole ingliskeelse kasutuse mehaaniline ülevõtmine, vaid lugejaselguse parandamine eestikeelses Vikipeedias. Riigi kohta võib põhiartiklis kasutada nime „Suurbritannia”, aga tekstis ja linkimisel peaks jääma selgeks, millal räägitakse riigist, millal [[Suurbritannia saar]]est ning millal [[Inglismaa]]st, [[Šotimaa]]st, [[Wales]]ist ja [[Põhja-Iirimaa]]st koos. Lisaks on tänapäeva lugejakontekst teistsugune kui varem. Paljud eestikeelsed lugejad puutuvad rahvusvaheliste teemadega kokku inglise keele kaudu ning mõtlevad sageli paralleelselt inglise ja eesti terminitega. Kui ingliskeelses tekstis on ''United Kingdom'' ja eestikeelses Vikipeedias jõuab lugeja vastena artiklisse „Suurbritannia”, võib tal kergesti tekkida mulje, et ''United Kingdom'' ja ''Great Britain'' on sama asi. Ma saan aru, et eesti keeles on „Suurbritannia” riiginimena kinnistunud, kuid just seetõttu vajabki artikkel väga selget algust ja täpsustusmärkust. Entsüklopeedia ülesanne ei peaks olema üksnes traditsioonilise nimekuju kaitsmine, vaid ka lugejale mõistete lahti seletamine. Kui inglise keeles eristatakse ''United Kingdom'', ''Great Britain'', ''British Isles'' ja ''England'', siis peaks eestikeelne artikkel aitama lugejal aru saada, kuidas need mõisted eesti keeles vastavad ja kus need täielikult ei kattu. Seetõttu ei pea ma mõistlikuks seisukohta, et „Ühendkuningriik” tuleks teistest artiklitest välja tõrjuda. Vastupidi, mõnes kontekstis aitab „Ühendkuningriik” just segadust vältida, eriti kui jutt käib riigist tervikuna, sealhulgas Põhja-Iirimaast, rahvusvahelistest organisatsioonidest, diplomaatilistest suhetest, valitsusest või parlamendist. Minu eesmärk ei ole eesti keeles kinnistunud nime „Suurbritannia” tühistamine, vaid see, et lugeja ei peaks ise oletama, kas artiklis mõeldakse riiki, saart või ainult Inglismaa, Šotimaa ja Walesi ala. Just ingliskeelse terminoloogia laia leviku tõttu on selge eristus tänapäeval veel olulisem kui varem. --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 01:22 (EEST)
:::Ma olen sellega nõus, et &quot;Ühendkuningriiki&quot; ei pea tingimata teistest artiklitest täiesti välja tõrjuma. 
:::Oletada ei ole tarvis, kui link viib õigesse kohta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 09:04 (EEST)
::Võib-olla laskiski tehisarul koostada, aga niisuguse oletuse kasutamine poleemikas tundub mulle isikliku rünnakuna. Argumendi sisuga olen nõus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 08:56 (EEST)
::: Ma ju põhjendasin, miks tundub tõenäoline, et on kasutatud tehisaru ja miks see on probleem. Palun ärge postitage tehisaru ette söödetud juttu, kui te ilmselt ise ka aru ei saa, mille kohta see käib või kuidas see põhjendusena siin ettepanekusse puutub. Tehisaru ümmarguse jutu lahkamisega raiskame lihtsalt üksteise aega.
::: Vabandust, aga ka vastusest jääb ikka mulje, et on kasutatud jälle tehisaru ning pole vaevutud üle lugema, mida postitatakse või kas see paika peab. Jälle, täpsustusmärkused on ju juba olemas. ''Entsüklopeedia ülesanne /.../ peaks olema /.../ ka lugejale mõistete lahti seletamine'' – milline mõiste millises artiklis on praegu jäetud lahti seletamata?
::: Seda ma usun küll, et mõte artiklipealkirja muuta ei sündinud tehisaru kasutamise tõttu. Umbes samasisuline ettepank on artikli arutelus tehtud ka varem.
::: Kui ka ühel hetkel leitakse, et riigiartikli pealkiri tuleks ära muuta, siis &quot;Suurbritannia&quot; peaks arvatavasti ikka riigiartiklisse suunama, kuna selle nime põhitähendus on pikka aega olnud selline ning teised tähendused esinevad oluliselt harvemini. Ma arvan, et teeme eestikeelset Vikipeediat ikka eeskätt neile lugejatele, kes on eestikeelse nimekasutusega tuttavad, mitte eeskätt neile, kes mõistavad paremini inglise keele toortõlget. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuni 2026, kell 14:41 (EEST)
::::Täpsustan vaid, et seisukoht on minu enda oma ega ole tekkinud tehisaru tõttu, kuid kuna vastuseis on praegu selge, ei hakka ma teemat edasi suruma ja võime selle praegu lõpetatuks lugeda, võib-olla saab mõne või mõnekümne aasta pärast uuesti vaadata. --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 22. juuni 2026, kell 00:47 (EEST)
::::See Pikse tehiaru argument on siin kohatu ja subjektiivne. Ettepanek on esitatud täiesti adekvaatselt, segadust on nende nimedega olnud aastakümneid. Aga nagu edasine diskussioon ka näitab, ei ole see ühtlustamine nii lihtne, sest tegelikult on Suurbritannia hetkel rööpnimena täitsa ametlik, nagu ka lühendvorm Ühendkuningriik (seetõttu ei saa kohe mitte olla nõus Pikse ettepanekuga Ühendkuningriik igalt poolt välja korjata).--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 6. juuli 2026, kell 01:24 (EEST)
::::: Ma enda teada ei ole teinud ettepanekut &quot;Ühendkuningriik&quot; igalt poolt välja korjata. Varem oli selle nimekuju kohta ÕS-is öeldud, et see sobib kasutamiseks diplomaatilises kontekstis. Nüüd nähtavasti on sellest soovitusest loobutud ja seda peetakse ka muus kontekstis sobivaks. Aga siin on ikkagi tarvis otsutada, millist nimekuju eelistame pealkirjades. Riigiga seotud artiklite pealkirjad võiksid jätkuvalt kokku minna riigiartikli pealkirjaga. Ja veel, vähemasti ühe artikli piires võiks nimekasutus olla järjekindel.
::::: Ei ole ju kuidagipidi adekvaatselt esitatud see ettepanek. Nagu juba öeldud, see ei lähe kokku tegeliku eestikeelse nimekasutusega, nii nagu see on fikseeritud autoriteetsetes allikates, ning see ei lähe kokku Vikipeedia artiklite praeguse tegeliku seisuga.
::::: Igaks juhuks täpsustan veel, et see, mis ma tehisaruga seoses ütlesin, ei ole mõelud argumendina ühe või teise nimekuju eelistamise poolt. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. juuli 2026, kell 21:32 (EEST)
::::::Vabandust, Ühendkuningriigi väljakorjamise ettepaneku tegi Taivo. [[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 9. juuli 2026, kell 17:09 (EEST)
----
Viimane aeg on see eksitav igandlik traditsioon lõpetada ja asju õigete nimedega nimetada. Yhendkuningriik on keelekasutuses (sh ametlikes dokumentides) põhjusega yha levinum. Vt ka Holland &amp; Madalmaad. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 30. juuni 2026, kell 12:46 (EEST)
:Ma ei näe siin argumenti.
:Mis selle Hollandi ja Madalmaadega on? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuni 2026, kell 15:40 (EEST)
:Peaks küll, sest eesti keeles on erinevad sõnad olemas ja tähistavad eri tasandi nähtusi. --[[Eri:Kaastöö/&amp;#126;2026-33388-69|&amp;#126;2026-33388-69]] ([[Kasutaja arutelu:&amp;#126;2026-33388-69|arutelu]]) 30. juuni 2026, kell 16:04 (EEST)

== Health Challenge 2026 - invitation and consent for CentralNotice ==

''(Sorry for writing in English. You may consider to translate it to your language.)''

I would like to invite you to the now happening '''article writing challenge focused on health''' - '''[[:m:Special:MyLanguage/Health Challenge 2026|Health Challenge 2026]]'''. Just write articles in (any) Wikipedia (ideally from the [[:m:Special:MyLanguage/Health Challenge 2026/Focus articles|focus articles]]), [[:m:Health Challenge 2026/Participate|list them on the challenge page]] and you may win valuable prizes (of course, beyond helping the next generation of global health ;)

Also, I would like to show a banner in this Wikipedia until the end of June 2026. You can see details at [[:m:CentralNotice/Request/Health Challenge 2026|MetaWiki CentralNotice request]]. If you agree, just write here that you agree and I will carry the rest.

Also, please write here a translation of the banner text “Write articles about health and win valuable prizes.” That will help to show the banner in your language.

If you have any question, please ask them preferably at the [[:m:Talk:Health Challenge 2026|talk page of the challenge]], as I may not be able to follow discussions on all local wikis. --[[Kasutaja:KuboF Hromoslav|KuboF Hromoslav]] ([[Kasutaja arutelu:KuboF Hromoslav|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 18:19 (EEST)

== Palve vaadata läbi mustand: Rankfor.AI ==

Tere! Lõin mustandi artiklile Rankfor.AI lehel [[Mustand:Rankfor.AI]]. Olen tasustatud / huvide konfliktiga toimetaja (nagu on märgitud ka minu kasutajalehel), mistõttu palun, et mõni sõltumatu toimetaja selle üle vaataks. Kui tekst vastab eestikeelse Vikipeedia nõuetele, kas keegi saaks selle palun põhinimeruumi teisaldada? [[Kasutaja:Zatuchin|Zatuchin]] ([[Kasutaja arutelu:Zatuchin|arutelu]]) 15. juuli 2026, kell 15:29 (EEST)

== Isiku nime muutmine ==

Kuidas saab siin keskkonnas muuta isiku nime, kui see on peale abiellumist muutunud? Aitäh! [[Kasutaja:Kessetaja|Kessetaja]] ([[Kasutaja arutelu:Kessetaja|arutelu]]) 20. juuli 2026, kell 16:37 (EEST)

:Artikli peal ribas on sakk &quot;Veel&quot; ja selle all &quot;Teisalda&quot;, mille abil saab artikli teisaldada uue pealkirja alla, sh isikuartikli puhul uue nime alla. Artikli tekstis sees saab teha muudatusi, sh isiku nime muuta sakkide &quot;Redigeeri&quot; või &quot;Muuda lähteteksti&quot; abil. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. juuli 2026, kell 21:57 (EEST)

== Omavalitsusüksuste ja nende halduskeskuste artiklid ==

[[Vikipeedia arutelu:Omavalitsusüksuste ja nende halduskeskuste artiklite reeglid|Siin]] saab alustada arutelu. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. juuli 2026, kell 19:47 (EEST)

== Vikipeedia suvepäevad 2026 ja eestikeelse Viki 24. sünnipäev ==

Tervist!

Kutsume kõiki vikipediste jt asjaosalisi meie suvepäevadele, mis seekord toimuvad Tartus 22. augustil ning paralleelselt eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäevaga.

Kogu vajalik info on leitav linki avades.

Link: https://docs.google.com/forms/d/1MLhIdYQb2E4VMKyQvvSgz4maNlrVS8tdYuaYSNyOI1s/edit?usp=drivesdk

[[Kasutaja:KerdoKristjan|Kerdo Kristjan Tamm, WMEE büroojuht]] ([[Kasutaja arutelu:KerdoKristjan|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 13:18 (EEST)</text>
      <sha1>p4szpugliwuzdrrge9fxihu1earfl44</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kapiteel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>101494</id>
    <revision>
      <id>7203924</id>
      <parentid>7152729</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T16:59:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Varakeskaeg ja romaanika */</comment>
      <origin>7203924</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18319" sha1="7o17ahxvggyg0y8noal3v3bxx9snjwb" xml:space="preserve">[[Pilt:Chapiteaux.png|pisi|Kapiteelitüüpe. 1 – Egiptuse [[lootoskapiteel]]. 2 – Egiptuse [[Hathori kapiteel]]. 3 – [[Pärsia kapiteel]]. 4 – [[India]] [[konsoolkapiteel]]. 7 – dooria kapiteel. 8 – joonia kapiteel. 9 – Toscana kapiteel. 10 – Korintose kapiteel. 11 – komposiitkapiteel. 12 – Bütsantsi [[korvkapiteel]] [[talum]]iga. 13, 14 – [[Romaani kunst|romaani]] taimdekooriga kapiteel ja [[kujukapiteel]]. 15, 16 – [[Gooti kunst|gooti]] [[lehtkapiteel]]id. 17 – renessansskapiteel. 18 – 18. sajandi vormides kapiteel. Joonistus entsüklopeediast &quot;Larousse universel en 2 volumes : nouveau dictionnaire encyclopédique. Tome 1&quot;]]
[[File:AjantaHoehle1HaupthalleCella.jpg|thumb|India konsoolkapiteelid [[Ajanta]] templis]]
[[Pilt:NYC-broadway-post-office-detail.jpg|pisi|Korintose kapiteel peapostkontori hoonel New Yorgis]]
[[Pilt:Bound Print (France) (CH 18219865).jpg|pisi|[[Barokkarhitektuur|Baroksed]] kapiteelid Prantsusmaalt, kataloogifoto Cooper Hewitti tarbekunstimuuseumis]]
[[Pilt:Column capital. Yarkand mosque.jpg|pisi|Kapiteel [[Yarkand]]i mošees]]
'''Kapiteel''' ([[ladina keel]]es ''capitelium'' 'peake' sõnast ''caput'' '[[pea]]') on [[Sammas|samba]], [[piilar]]i või [[Pilaster|pilastri]] ülemine, sageli kaunistatud lõik, mis klassikalistes [[order]]ites paikneb samba [[tüves]]e ja [[talastik]]u vahel&lt;ref name=&quot;capital-ar&quot;&gt;[https://www.britannica.com/technology/capital-architecture Capital (architecture). - britannica.com]&lt;/ref&gt;. Kapiteeli peal võib asetseda ka [[talum]], sellele omakorda toetuda [[Tala (ehitus)|talasillus]]e, [[Kaar (arhitektuur)|kaar]]e või [[võlv]]i mingi osa.

Kapiteel on kujundatud sambatüvesest selgesti eristuvaks. Ta on arhitektuuris oluline kaunistuslik osa, kujundatud taimemotiividega, [[voluut]]idega või figuraalse [[raiddekoor]]iga. Kunstiajaloos on erinevates kultuurides kujunenud välja rohkelt erinevaid kapiteelide tüüpe.

== Tüübid ==
=== Vana-Egiptus ===
Vana-Egiptuse arhitektuuris esinevad sambad on kujundatud enamasti taimemotiividega ja samba kapiteel imiteerib papüüruse-, palmi- või lootosetaime mõnd osa. Tüvese ja kapiteeli kujunduse järgi nimetatakse Vana-Egiptuse sambaid [[papüürussammas]]teks, [[palmsammas]]teks ja [[lootossammas]]teks&lt;ref&gt;[https://www.gutenberg.org/files/46014/46014-h/46014-h.htm L. Borchardt. Die Ägyptische Pflanzensäule. Berlin, 1897]&lt;/ref&gt;. 
* papüüruskapiteel – [[papüürus-lõikhein]]a [[õisik]]ut imiteeriva kujundusega kapiteel, võib olla avatud ja alt üles laienev või [[pung]]ataoliselt suletud olekus, viimatinimetatuga kaasneb vahel ka sambatüvese kujundus püstvagudega, nii et sammas meenutab [[Kõrs|kõrre]]kimpu
* lootoskapiteel – [[lootos]]e õit või punga imiteeriv kapiteel
* palmkapiteel – ainult kergelt ülasuunas laienev, [[palm]]ivõra imiteerivate [[leht]]edega kapiteel 
* Hathori kapiteel – [[Kuup|kuub]]ikujuline neljal tahul jumalanna [[Hathor]]i nägu kujutav kapiteel, võib esineda ka komposiitkapiteelina, mille puhul näiteks papüürus- või lootoskapiteeli kohal on veel Hathori kapiteel&lt;ref&gt;E. Bernhauer. Hathorsäulen und Hathorpfeiler: altägyptische Architekturelemente vom Neuen Reich bis zur Spätzeit. Otto Harrassowitz Verlag, 2005&lt;/ref&gt;
&lt;gallery&gt;
Luxor, West Bank, Ramesseum, column top decorations, Egypt, Oct 2004.jpg|Kaks papüüruskapiteeliga sammast
Luxor-Tempel Hof Amenophis III. 02.jpg|Suletud papüürusepunga kujulise kapiteeliga kõrrekimbutaolised sambad
Manchester Museum 2015 028 - Limestone column capital.jpg|Lootoskapiteel
Sahure-Pyramid - Temple 04.jpg|Palmkapiteel
Edfu Temple 032010 01.jpg|Kaks palmsammast altvaates
S F-E-CAMERON EGYPT 2006 DENDERA 01389.JPG|Hathori kapiteel
Aswan Philae temple column head.jpg|Komposiitkapiteel papüüruse- või lootoseõitega ja Hathori peadega
&lt;/gallery&gt;

=== Vana-Kreeka ===
[[Vana-Kreeka arhitektuur]]is kujunevad välja kolm klassikalist [[order]]it – [[Dooria order|dooria]], [[Joonia order|joonia]] ja [[Korintose order]], mil igaühel on iseloomulik kapiteelikujundus: dooria orderis lihtne ümara padjandi kujuline kapiteel, joonia orderis [[voluut]]idega ja Korintose orderis [[Akantusmotiiv|akantus]]elehtedega kapiteel. Klassikaliste orderite hulka ei loeta [[arhailine ajastu|arhailisel ajastul]] kasutusel olnud [[Protojoonia sammas|protojoonia]] ehk [[aioolia order]]it.

[[Antkapiteel]]ide puhul on [[ant]]i ülaosa küll dekoreeritud profileeringu või madala ornamendiga, ent see ei sarnane kuigivõrd sambakapiteeli kujuga.
&lt;gallery&gt;
Fail:Temple of Hephaestus south-western corner.jpg|Hephaistose templi dooria kapiteel
Fail:Ionic capital Erechtheum 5th century BCE.jpg|[[Erechtheion]]i joonia kapiteel
Fail:Grece athenes olympion det.jpg|[[Ateena Zeusi tempel|Ateena Zeusi templi]] Korintose kapiteel
&lt;/gallery&gt;

=== Vana-Rooma ===
[[Vana-Rooma arhitektuur]]is kasutatakse edasi klassikalisi ordereid, mida modifitseeritakse ja kaunistatakse erinevatel ehitistel uute friiside ja üksikmotiividega, orderitest lisanduvad lihtne [[Toscana order]] ja joonia ning Korintose orderit kombineeriv [[komposiitorder]].
&lt;gallery&gt;
Fail:Museo del Foro de Caesaraugusta - Wiki Takes Caesaraugusta 04.jpg|Rooma-aegne Toscana kapiteel. Museo del Foro de Caesaraugusta
Fail:Peristyle garden.jpg|Vana-Rooma elumaja [[peristüül]]i jäänused
Fail:Semicolonne anfiteatro di aosta.jpg|Toscana poolsambad [[Aosta]] [[Amfiteater|amfiteatri]] välisseinal, keskajal kloostriks ümber ehitatud 
Building with fish pond, winter palace, Hadrian&amp;#039;s Villa, Tivoli (16104079496).jpg|Komposiitorderi sammas [[Hadrianuse villa]]s [[Tivoli]]s
Composite capital1.jpg|Komposiitkapiteel Rooma-aegsest [[Efesos]]est
&lt;/gallery&gt;

=== Bütsants ===
[[Bütsantsi arhitektuur]]ile iseloomulik kapiteelivorm on [[korvkapiteel]], ülasuunas laienev ja kergelt kumerate külgedega tagurpidi [[tüvipüramiid]]i kujuga ja tihedalt pitsilise stiliseeritud taimdekooriga kaetud kapiteel, millel asetses samasuguse kujuga [[talum]]. Korvkapiteel võis olla ka ümmargune, dekoor võis olla ka [[Põimornament|põimornamendist]] või figuraalne. Samuti kasutati edasi antiikseid kapiteelitüüpe nende puhtal kujul või kombineeriti nende elemente korvkapiteeli vormiga, nii et tekkis kahetasandiline Bütsantsi kapiteel. Talum võis kanda [[Keiser|keisrite]] [[monogramm]]e või [[Rist (kristlus)|ristikujutisi]].
&lt;gallery&gt;
Fail:Euphrasian Basilica Capital 4.JPG|Bütsantsi kapiteel koos talumiga Euphrasia basiilikas Porečis
Fail:Ravenna San Vitale 201.jpg|Bütsantsi kapiteelid [[Ravenna]] [[San Vitale basiilika]]s
Fail:Istanbul.Hagia Sophia077.jpg|Joonia [[voluut]]idega korvkapiteel [[Hagia Sophia]] kirikus
Fail:PikiWiki Israel 20379 Archeological sites of Israel.JPG|Põimornamendi ja voluutidega korvkapiteel ja Bütsantsi-pärane Korintose kapiteel
Fail:4267 - Siracusa, Palazzo Bellomo - Colonna bizantina (sec. VIII) con capitello ionico - Foto di giovanni Dall'Orto, 18 marzo 2014.jpg|Diagonaalkanneleeringuga ja joonia kapiteeliga Bütsantsi sammas Sürakuusast
Fail:Lechaion.jpg|Bütsantsi joonia kapiteel koos talumiga Lechaionist
Fail:Capital-From-Phillipi-Museum.jpg|Figuraalse dekooriga Bütsantsi kapiteel
Fail:Chapiteaux, portique sud de la cour de la Grande Mosquée de Kairouan.jpg|Bütsantsi komposiitkapiteel ja korvkapiteel Kairouani suures mošees
Fail:Armenië - Kaukasus (2896850946).jpg|Voluutidega korvkapiteelid [[Zvarthnotshi katedraal]]i varemeis Armeenias
&lt;/gallery&gt;

=== Islami arhitektuur ===
Islami arhitektuuris on kapiteelid vastavalt elusolendite kujutamise keelule selle religiooni esteetikas peaasjalikult abstraktse geomeetrilise kujuga, nende ornamendi moodustavad väikesed ehisliistud ja seeriatena korduvad miniatuursed kaared (''[[muqarnas]]''-kapiteel)&lt;ref name=&quot;capital-ar&quot; /&gt;. Teine iseloomulik kapiteelivorm on [[konsoolkapiteel]] kahes suunas ulatuvate konsoole meenutavate väljaulatuvate osadega (esineb ka India arhitektuuris)&lt;ref&gt;https://encyclopedia2.thefreedictionary.com/bracket+capital&lt;/ref&gt;. Paljudes keskaegsetes ehitistes on kasutatud varasematelt ehitistelt võetud ''[[spolia]]''-kapiteele või Korintose ja komposiitkapiteeli lihtsustatud vormides koopiaid, samuti klassikaliste vormidega võrreldes väljavenitatuma kujuga ja peene ažuurse taimornamendiga kaetud bütsantslikke vorme meenutavad kapiteelid.
&lt;gallery&gt;
Fail:Capitel del Patio de los Arrayanes (la Alhambra).jpg|''Muqarnas''-kapiteel. Patio de los Arrayanes (Alhambra)
Fail:Decoration in Generalife Palace in Alhambra001.JPG|''Muqarnas''-kapiteel [[Generalife palee]]s
Fail:La Aljafería - Palacio taifa - Detalle 04.JPG|Arabeskidega kapiteelid [[La Aljafería]]s
Fail:La Aljafería 14092014 120041 05630.jpg|Ažuurse ornamendiga kapiteel
Fail:Aa alhambra pillar 2016 holmstad.jpg|Korintose orderist tuletatud lihtsustatud vormiga kapiteel ümarsambal Alhambras
Fail:Granada, Alhambra, Sala de los Abencerrajes, arabesque.jpg|Palmeti ja voluutidega kapiteel Alhambras, Sala de los Abencerrajes
Fail:Capitel almohade, al-Ándalus.jpg|Lihtsustatud komposiitkapiteel, al-Ándalus
Fail:Hermitage hall 386 - 07.jpg|14. sajandi kapiteelid Andaluusiast
Carved Wooden Pillers of houses.JPG|Puitsammas konsoolkapiteeliga [[Gujarat]]is]]
&lt;/gallery&gt;

=== Varakeskaeg ja romaanika ===
[[Eelromaani kunst|Eel-]] ja vararomaanikas kasutati kas hilisantiikseid ''[[spolia]]''&lt;nowiki/&gt;'id või lähtuti raidkunstis antiiksete kapiteelide vormist, mida lihtsustati. Kapiteelide dekoor oli pinnaline ja stiliseeritud.
&lt;gallery&gt;
SAN JUAN DE BAÑOS INTERIOR.JPG|[[Korintose order]]i eeskuju järgivad raidkapiteelid [[San Juan de Baños]]e eelromaani kiriku [[arkaad]]is
Jouarre Crypte Saint Paul110242.JPG|[[Akantuseleht]]ede ja [[Munavööt|muna-]] ning [[pärlvööt|pärlvöödiga]] kapiteel [[Merovingid]]e-aegses [[Jouarre'i kloostrikirik|Jouarre'i kloostrikiriku]] [[krüpt]]is
Campillo, Iglesia de San Pedro de la Nave-PM 17867.jpg|[[San Pedro de la Nave]] eelromaani kapiteel
Iglesia de San Pedro de la Nave (2677050303).jpg|[[Taaniel]]i lõviaugus kujutav kapiteel San Pedro de la Nave kirikus
Wamba Santa María capital1179.JPG|Pilastri kapiteel [[Santa María de Wamba]] eelromaani kirikus
Faras capitel.png|[[Kopti kunst|Kopti]] kapiteel [[Faras]]ist
&lt;/gallery&gt;

[[Ottode arhitektuur ja kunst|Ottode arhitektuuris]] esineb piiratud alal lühikest aega ümar [[seenkapiteel]], mida mõned on oletanud põlvnevat lihtsustatud korintose kapiteelist&lt;ref&gt;M. Knochen. Das Pilzkapitell. - Aachener Kunstblätter, Bd. 41 (1971)&lt;/ref&gt;.
 
[[Romaanika]]le iseloomulikud kapiteelikujud on [[kuupkapiteel]], [[voltkapiteel]], [[kuup-karikkapiteel]] ja [[trapetskapiteel]].&lt;ref&gt;[http://www.kaiserdom-koenigslutter.info/index.php/Nickel__Goldschmidt__Bauornamentik.html H. L. Nickel: Untersuchungen zur spätromanischen Bauornamentik Mitteldeutschlands. – &quot;Wissanschaftliche Zeitschrift Der Martin-Luther-Universität Halle-Wittenberg. Jahrgang III, 1953/54]&lt;/ref&gt; 
&lt;gallery&gt;
13 Wartburg Palas Kapitelle2.jpg|Romaani kaksiksamba lehtdekooriga kaksikkapiteel Wartburgi lossis
Marmoutier Abbaye 15.JPG|Viinapuumotiiviga kaksiskuupkapiteel Marmoutier' kloostrikirikus
Knechtsteden St. Maria Magdalena und St. Andreas Kapitell 167.JPG|Kuupkapiteel Knechtstedeni St. Maria Magdalena ja St. Andrease kirikus
Lügde St. Kilian Kapitell.jpg|Dekooriga ja voluutidega kuupkapiteel Lügde St. Kiliani kabelis
Fotothek df ps 0004825 Kirchen ^ Basiliken ^ Kapitelle.jpg|Dekooriga kuupkapiteelid Quedlinburgi St. Servatiuse kirikus
Hildesheim, Michaeliskirche, Kapitell.JPG|Vararomaani kapiteel Hildesheimi Miikaeli kirikus
Gelnhausen Kaiserpfalz 70.JPG|Kuup-karikkapiteel Gelnhauseni keisripfaltsis
&lt;/gallery&gt;

Juba alates vararomaanikast oli kasutusel ka [[kujukapiteel]], mille puhul oli kapiteeli geomeetriline põhivorm üleni kaetud figuraalse [[reljeef]]se dekooriga. Reljeefidel kujutati inimesi, loomi ja [[müütilised olendid|müütilisi olendeid]]. Üks kujukapiteeli erivorme oli juba hilisantiigis kasutusel olnud [[kotkakapiteel]]. Inimeste ja loomade kujutisi kombineeriti sageli ka stiliseeritud taimdekooriga, paigutades figuurid [[palmett]]ide, lehevanikute, [[Põimornament|põim-]] ja [[väänelornament|väänelornamendi]] sisse või vahele. Paljudel juhtudel olid jutustavad või sümboolseid tähendusi kandvad kujutised organiseeritud tervet hoonet hõlmavasse [[pildiprogramm]]i. Kujukapiteeli kasutus hääbus koos romaani kunstiga.
&lt;gallery&gt;
Cloister Abbaye Saint-Michel de Cuxa 2.jpg|Kapiteel [[Saint-Michel-de-Cuxa]] kloostrikiriku ristikäigus
Cuxa Cloister NYC.jpg|Deemonitega kapiteel [[Saint-Michel-de-Cuxa]] kloostrikiriku ristikäigus
ChapitoStGeorges2.jpg|Kapiteel Saint-Georges-de- Boscherville'i kirikus ([[Seine-Maritime]])
Gelnhausen Kaiserpfalz 38.JPG|Kotkakapiteel Gelnhauseni keisripalee väravaehitisel
Chapiteau-de-la-Dispute-XIe s 1379-R.jpg|[[Dispuut]]i kujutav kapiteel 11. sajandist
Santa Maria de Piascas Cantabria 2.jpg|[[Polükroomia]] jälgedega kapiteel [[Santa Maria de Piascas]]e kirikus
ND-en-Vaux Chapiteau 4.jpg|Notre-Dame-en-Vaux' ristikäigu kapiteel, 12. sajand
&lt;/gallery&gt;

=== Gootika ===
[[Gooti kunst|Gootikale]] iseloomulik kapiteelikuju on [[karikkapiteel]], ülasuunas laienev sirgete või kergelt nõgusate külgedega kapiteelivorm. Karikkapiteel esines taimdekooriliste [[pungkapiteel]]i ja [[lehtkapiteel]]ina ning inglise varagootikale iseloomuliku peaaegu dekoorita [[taldrikkapiteel]]i kujul.

[[Hilisgootika|Hilisgooti]] arhitektuuris, näiteks [[Saksamaa]] [[kodakirik]]utes, võib kapiteel olla üldse ära jäetud; [[Võlviroie|võlviroided]] kasvavad välja otse ümara või hulknurkse [[piilar]]i pinnast, vahel eri kõrgustelt.

&lt;gallery&gt;
Prag Agneskloster St. Salvator 287.jpg|Pungkapiteel
F09.St-Saturnin.0026.JPG|Lehtkapiteel
Prag Agneskloster St. Salvator 282.jpg|Lehtkapiteel
2017 Kruisherenkerk, noordbeuk, kapitelen 6.jpg|Lehtkapiteel, nn [[Maasi kapiteel]]
Gothic Pier Capital.JPG|Taldrikkapiteelid
&lt;/gallery&gt;

=== Renessanss ja renessansijärgne aeg ===
Renessansiperioodil algas kapiteeli uus õitseng uuesti avastatud [[order]]iarhitektuuri kontekstis, kuid kapiteelide varieeruvus oli peaaegu sama suur kui eelnenud romaanikas ja gootikas. Arhitektuuris laialdaselt kasutatud lame [[pilaster]] nõudis kapiteeli tasapinnalisust, kuigi [[kõrgreljeef]]sena, ja see mõjutas kapiteelide kujundust. 15. sajandi versioon komposiitkapiteelist on sissepoole pööratud voluutidega jäiga lehtornamendi kohal. Enamik ornamente renessansskapiteelides on siiski laenatud Rooma eeskujudelt, kuid renessanss oli suurel määral klassikalise antiikarhitektuuri interpretatsioon. Erinevalt Vana-Kreeka ja Vana-Rooma joonia sammastest, mille voluudid oli seinaga samas tasapinnas ja ainult üksikutel juhtudel pöörati voluut templi nurgasammastel 45 kraadi ([[Athena Nike]] templil [[Akropolis]]el), kuid 16. sajandi arhitekt [[Vincenzo Scamozzi]] (või [[Sebastiano Serlio]]) pööras oma joonia kapiteelidel kõik voluudid väljapoole (sama kujuga, ehkki klassitsistlikud, on näiteks ka [[Tartu ülikooli aula]] sammaste kapiteelid).

Klassikaliste orderite baasil leiutati renessansis uusi ordereid, mis sageli olid küll klassikaliste orderite variatsioonid muudetud või täiendatud dekooriga (juba klassikalises traditsioonis lubati dekoori orderi üldkuju mõjutamata varieerida), kuid eriti populaarseks sai see renessansijärgsel ajal. [[Benjamin Henry Latrobe]]'i kavandatud senati vestibüül [[Kapitoolium (Washington)|Kapitooliumis]] [[Washington]]is (1807) kasutas arhitekt &quot;ameerikapäraseid&quot; Korintose kapiteele, milles akantuse asemel olid [[mais]]itõlvikud ning maisi- ja [[Vääristubakas|tubaka]]lehed&lt;ref&gt;[https://www.aoc.gov/explore-capitol-campus/art/corncob-or-cornstalk-columns-and-capitals Corncob or Cornstalk Columns and Capitals. - Preserving the Historic Buildings that Inspire Our Nation]&lt;/ref&gt;.

Teine väljamõeldud kapiteelitüüp oli briti arhitekti [[Edwin Lutyens]]i [[Delhi order]] [[New Delhi]] asekuninga palee jaoks (nüüd presidendi residents [[Rashtrapati Bhavan]]), kus ta kasutas [[India arhitektuur]]i motiive. Korintose orderi ainetel loodud kapiteeli akantusevööndis kulgevad ümber kapiteeli vertikaalsed sügavad vaod ja voluutide asemel ripuvad kapiteeli ülanurkadel kellad. Orderit kasutas ta ka mõnedel oma hilisematel ehitistel, nagu näiteks [[Campion Hall]] Oxfordis.

&lt;gallery&gt;
Palazzo pazzi quaratesi, capitello 02.JPG|Sissepööratud voluutidega renessansskapiteel Palazzo Pazzis
VicenzaCathedral20070708-04.jpg|Pilastri kapiteel [[Vicenza toomkirik]]ul
Santostephano2.JPG|[[Bologna]] [[Palazzo Bolognini Amorini]] [[arkaad]]i kapiteel hobusepeade ja [[maskaroon]]iga
Chapiteau, Style Louis XIV, objectnr A 59275.jpg|[[Louis XIV stiil]]is joonia kapiteel baroksete [[festoon]]idega voluutidel
Waging am See St. Martin Stuck 069.jpg|Baroksed inglitega ja girlandidega kapiteelid [[Waging am See]] Püha Martini kirikus
Niederschönenfeld Mariä Himmelfahrt Kapitelle 133.jpg|Korintose orderi ainetel voluutkapiteelid [[Niederschönenfeld]]i Maarja kirikus
Engelszell Stiftskirche - Nepomukaltar 4 Kapitell.jpg|[[Rocaille]]'i motiividega rokokookapiteel [[Engelszell]]i kirikus [[Austria]]s
Mausoleum Althan, Murstetten - detail.jpg|Rokokoopilastri kapiteel
Place Concorde en février 2014 04.jpg|''[[columna rostrata|Colonne rostrale]]'' komposiitkapiteel [[Concorde'i väljak]]ul [[Pariis]]is
Tobacco_capitel_in_the_US_capitol.jpg|Benjamin Henry Latrobe'i tubakakapiteel USA Kapitooliumi vestibüülis
Corn-capital-litchfield.jpg|Maisilehtedega kapiteel [[Litchfieldi villa]]s [[Brooklyn]]is, 19. sajandi lõpp
Castelul Cantacuzino-Pașcanu-Waldenburg, Detaliu capitel stânga -BC-II-m-A-00851.01.jpg|Uusromaani kapiteel Rumeenias
Castel Bérenger 1008.jpg|''[[Art nouveau]]'' kapiteel [[Castel Béranger]]'l Pariisis
Cinema Sõprus3.JPG|[[Sõprus (kino)|Kino Sõprus]] kapiteel, näide [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistlikust arhitektuurist]]
&lt;/gallery&gt;

== Vaata ka ==
* [[Kujukapiteel]]
* [[Karikkapiteel]]
* [[Kotkakapiteel]]
* [[Order]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://architecturaltravels.wordpress.com/2012/05/02/capital/ Capital. – Architectural Travels]

{{commonskat|}}
{{orderid}}
[[Kategooria:Arhitektuursed kaunistused]]
[[Kategooria:Orderi osad]]
[[Kategooria:Kapiteelid| ]]</text>
      <sha1>7o17ahxvggyg0y8noal3v3bxx9snjwb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2007. aasta IAAF-i finaalvõistlused</title>
    <ns>0</ns>
    <id>103102</id>
    <revision>
      <id>7204115</id>
      <parentid>5046012</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:35:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204115</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11321" sha1="fdb747421amamuy4gxl3p8zuv3f7r7n" xml:space="preserve">'''[[2007]]. aasta [[IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlused]]''' toimusid viiendat korda. Finaalvõistlused peeti [[Stuttgart|Stuttgard]]is [[Gottlieb-Daimler-Stadion]]il [[22. september|22.]]–[[23. september|23. septembrini]].

==Ala kolm paremat==

===Mehed===
{| class=&quot;wikitable&quot;
! Ala 
! 1. koht
! Tulemus
! 2. koht
! Tulemus
! 3. koht 
! Tulemus
|-
|[[100 m jooks]]
|bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Asafa Powell]] {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|'''9,83''' 
|bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Jaysuma Saidy Ndure]] {{PisiLipp|Norra}} || align=center|'''10,06''' 
|bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Michael Frater]] {{PisiLipp|Jamaica}}|| align=center|'''10,11'''
|-
|[[200 m jooks]]
|bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Jaysuma Saidy Ndure]] {{PisiLipp|Norra}} || align=center|'''19,89''' 
| bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Wallace Spearmon]] {{PisiLipp|USA}}|| align=center|'''20,18'''
|bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Rodney Martin]] {{PisiLipp|USA}}|| align=center|'''20,27'''
|-
|[[400 m jooks]]
|bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[LaShawn Merritt]] {{PisiLipp|USA}} || align=center|'''44,58''' 
|bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Tyler Christopher]] {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|'''44,87''' 
|bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Angelo Taylor]] {{PisiLipp|USA}} || align=center|'''44,92''' 
|-
|[[800 m jooks]]
|bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Youssef Saad Kamel]] {{PisiLipp|Bahrein}}||align=center|'''1.45,61'''
|bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Mbulaeni Mulaudzi]] [[Pilt:Flag of South Africa.svg|20px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] || align=center|'''1.45,67'''
|bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Belal Mansoor Ali]] {{PisiLipp|Bahrein}} || align=center|'''1.45,93'''
|-
|[[1500 m jooks]] 
|bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Daniel Kipchirchir Komen]] {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|'''3.37,96'''
|bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Mehdi Baala]] {{PisiLipp|Prantsusmaa}}|| align=center|'''3.38,35'''
| bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Suleiman Kipses Simotwo]] {{PisiLipp|Keenia}}|| align=center|'''3.38,36'''
|-
|[[3000 m jooks]]
|bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Edwin Cheruiyot Soi]] {{PisiLipp|Keenia}}  || align=center|'''7.48,81'''    
|bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Joseph Ebuya]] {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|'''7.49,70'''
|bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[ Mohammed Farah]] {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|'''7.49,89'''
|-
|[[5000 m jooks]]
| bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Edwin Cheruiyot Soi]] {{PisiLipp|Keenia}}|| align=center|'''13.38,16'''
| bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot; |[[Micah Kogo]] {{PisiLipp|Keenia}}|| align=center|'''13.39,91'''
| bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Moses Ndiema Masai]] {{PisiLipp|Keenia}}|| align=center|'''13.39,96'''
|-
|[[110 m tõkkejooks]]
| bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Dayron Robles]] {{PisiLipp|Kuuba}}||  align=center|'''12,92'''
| bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[David Payne]] {{PisiLipp|USA}}|| align=center|'''13,08'''
| bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Terrence Trammell]] {{PisiLipp|USA}}||  align=center|'''13,15''' 
|-
|[[400 m tõkkejooks]]
|bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Marek Plawgo]] {{PisiLipp|Poola}} || align=center|'''48,35'''
|bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Kerron Clement]] {{PisiLipp|USA}} || align=center|'''48,35'''
|bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[James Carter (sprinter)|James Carter]] {{PisiLipp|USA}} || align=center|'''48,36'''
|-
|[[3000 m takistusjooks]]
|bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;| [[Paul Kipsiele Koech]] {{PisiLipp|Keenia}}|| align=center|'''8.00,67'''
|bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Richard Kipkemboi Mateelong]] {{PisiLipp|Keenia}}|| align=center|'''8.07,66''' 
|bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Brimin Kiprop Kipruto]] {{PisiLipp|Keenia}}|| align=center|'''8.11,05'''
|-
|[[Kaugushüpe]]
| bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot; |[[Andrew Howe]] {{PisiLipp|Itaalia}}|| align=center|'''8.35'''
|bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Brian Johnson]] {{PisiLipp|USA}}|| align=center|'''8.16'''
|bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Godfrey Khotso Mokoena]] [[Pilt:Flag of South Africa.svg|20px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]]|| align=center|'''8.12'''
|-
|[[Kolmikhüpe]]
|bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Walter Davis (kolmikhüppaja)|Walter Davis]] {{PisiLipp|USA}} || align=center|'''17.35'''
|bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Aarik Wilson]] {{PisiLipp|USA}} || align=center|'''17.34'''
|bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Nelson Évora]] {{PisiLipp|Portugal}} || align=center|'''17.30'''
|-
|[[Kõrgushüpe]]
|bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;| [[Donald Thomas]] {{PisiLipp|Bahama}}|| align=center|'''2.32'''
|bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Stefan Holm]] {{PisiLipp|Rootsi}}|| align=center|'''2.30'''
|bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Linus Thörnblad]] {{PisiLipp|Rootsi}}|| align=center|'''2.27'''
|-
|[[Teivashüpe]]
|bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Brad Walker]] {{PisiLipp|USA}}|| align=center|'''5.91'''
|bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Björn Otto]] {{PisiLipp|Saksamaa}}|| align=center|'''5.86''' 
| bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Steven Hooker]] {{PisiLipp|Austraalia}}|| align=center|'''5.81'''
|-
|[[Kuulitõuge]]
|bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Reese Hoffa]] {{PisiLipp|USA}} || align=center|'''20.98'''
|bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Adam Nelson]] {{PisiLipp|USA}} || align=center|'''20.95'''
|bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Daniel Taylor]] {{PisiLipp|USA}} || align=center|'''20.74'''
|-
|[[Kettaheide]]
|bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;| '''[[Gerd Kanter]]''' '''{{PisiLipp|Eesti}}''' || align=center|'''66.54''' 
| bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Virgilijus Alekna]]{{PisiLipp|Leedu}}|| align=center|'''65.94'''
|bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Piotr Malachowski ]]{{PisiLipp|Poola}}  || align=center|'''65.35'''
|-
|[[Odavise]]
|bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Tero Pitkämäki]] {{PisiLipp|Soome}}|| align=center|'''88.91'''
| bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot; |[[Andreas Thorkildsen]] {{PisiLipp|Norra}}||  align=center|'''85.06'''
|bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Magnus Arvidsson]] {{PisiLipp|Rootsi}}|| align=center|'''83.37'''
|-
|[[Vasaraheide]]
|bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Ivan Cichan]] {{PisiLipp|Valgevene}}|| align=center|'''82.05'''
|bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Krisztián Pars]] {{PisiLipp|Ungari}} || align=center|'''78.42'''
| bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot; |[[Kōji Murofushi]] {{PisiLipp|Jaapan}}||align=center|'''77.95''' 
|}

===Naised===

{| class=&quot;wikitable&quot;
! Ala
! 1. koht
! Tulemus
! 2. koht
! Tulemus
! 3. koht
! Tulemus
|-
|[[100 m jooks]]
|bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Carmelita Jeter]] {{PisiLipp|USA}} || align=center|'''11,10''' 	
|bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Allyson Felix]] {{PisiLipp|USA}} || align=center|'''11,15''' 
|bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Christine Arron]] {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|'''11,20'''
|-
|[[200 m jooks]]
|bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Muriel Hurtis-Houairi]] {{PisiLipp|Prantsusmaa}}|| align=center|'''22,73''' 
|bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Debbie Ferguson-McKenzie]] {{PisiLipp|Bahama}} || align=center|'''22,74''' 
|bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[LaShauntea Moore]] {{PisiLipp|USA}} || align=center|'''22,78'''
|-
|[[400 m jooks]]
|bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Sanya Richards]] {{PisiLipp|USA}} || align=center|'''49,27'''   
|bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Novlene Williams]] {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|'''50,12'''
|bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Christine Ohuruogu]] {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|'''50,20'''
|-
|[[800 m jooks]]
|bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Janeth Jepkosgei]] {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|'''1.57,87''' 
|bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Mayte Martínez]] {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|'''1.58,14'''
|bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Marilyn Okoro]] {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|'''1.58,76'''
|-
|[[1500 m jooks]]
|bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Maryam Yusuf Jamal]] {{PisiLipp|Bahrein}} || align=center|'''4.01,23'''   
|bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Jelena Soboleva]] {{PisiLipp|Venemaa}} || align=center|'''4.05,35'''
|bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[ Sarah Jamieson]] {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|'''4.05,43'''
|-
|[[3000 m jooks]]
|bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Meseret Defar]] {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|'''8.27,24''' 
|bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Vivian Cheruiyot]] {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|'''8.28,66'''
|bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Priscah Jepleting Cherono]] {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|'''8.29,06''' 
|-
|[[5000 m jooks]]
|bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Vivian Cheruiyot]] {{PisiLipp|Keenia}}  || align=center|'''14.56,94'''
|bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Sylvia Jebiwott Kibet]] {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|'''14.57,37'''
|bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Priscah Jepleting Cherono]] {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|'''14.58,97'''
|-
|[[100 m tõkkejooks]]
|bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Michelle Perry]] {{PisiLipp|USA}} || align=center|'''12,68'''    
|bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Josephine Onyia]] {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|'''12,70'''
|bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Delloreen Ennis-London]] {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|'''12,72'''
|-
|[[400 m tõkkejooks]]
|bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Anna Jesien]] {{PisiLipp|Poola}} || align=center|'''54,17'''
|bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Jana Rawlinson]] {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|'''54,19'''
|bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Melaine Walker]] {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|'''54,31'''
|-
|[[3000 m takistusjooks]]
|bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Eunice Jepkorir]] {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|'''9.35,03'''
|bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Roisin McGettigan]] {{PisiLipp|Iirimaa}}|| align=center|'''9.35,86'''
|bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Cristina Casandra]] {{PisiLipp|Rumeenia}} || align=center|'''9.36,38'''
|-
|[[Kaugushüpe]]
|bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Tatjana Lebedeva]] {{PisiLipp|Venemaa}} || align=center|'''6.78'''
|bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Grace Upshaw]] {{PisiLipp|USA}} || align=center|'''6.64'''
|bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Oksana Udmurtova]] {{PisiLipp|Venemaa}} || align=center|'''6.52'''
|-
|[[Kolmikhüpe]]
|bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Savigne Yargelis]] {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|'''14.78'''
|bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Chrysopigí Devetzí]] {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|'''14.75'''
|bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Tatjana Lebedeva]] {{PisiLipp|Venemaa}} || align=center|'''14.72'''
|-
|[[Kõrgushüpe]]
|bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Blanka Vlašic]] {{PisiLipp|Horvaatia}} || align=center|'''2.00'''
|bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Antonietta Di Martino]] {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|'''1.97'''
|bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Anna Tšitšerova]] {{PisiLipp|Venemaa}} || align=center|'''1.97'''
|-
|[[Teivashüpe]]
|bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Jelena Isinbajeva]] {{PisiLipp|Venemaa}} || align=center|'''4.87'''
|bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Monika Pyrek]] {{PisiLipp|Poola}} || align=center|'''4.82'''
|bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Svetlana Feofanova]] {{PisiLipp|Venemaa}} || align=center|'''4.82'''
|-
|[[Kuulitõuge]]
|bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Nadežda Ostaptšuk]] {{PisiLipp|Valgevene}} || align=center|'''20.45'''
|bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Valerie Vili]] {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || align=center|'''20.40'''
|bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Nadine Kleinert]] {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|'''19.36'''
|-
|[[Kettaheide]]
|bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Franka Dietzsch]] {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|'''62.58'''
|bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Pospíšilová-Cechlová Vera]] {{PisiLipp|Tšehhi}} || align=center|'''62.04'''
|bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Nicoleta Grasu]] {{PisiLipp|Rumeenia}} || align=center|'''61.75'''
|-
|[[Odavise]]
|bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Barbora Špotáková]] {{PisiLipp|Tšehhi}} || align=center|'''67.12'''  
|bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Steffi Nerius]] {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|'''64.90'''
|bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Christina Obergföll]] {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|'''62.47''' 
|-
|[[Vasaraheide]]
|bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;|[[Yipsi Moreno]] {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|'''73.76''' 
|bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;|[[Ivana Brkljacic]] {{PisiLipp|Horvaatia}} || align=center|'''73.32'''
|bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;|[[Clarissa Claretti]] {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|'''70.34'''
|}

== Välislingid ==
*[http://www.iaaf.net/history/WAF/season=2007/eventCode=3655/news/index.html Koduleht]
*[http://www.iaaf.net/history/WAF/season=2007/eventCode=3655/results/index.html Tulemused IAAF-i kodulehel]

{{IAAF finaal}}

[[Kategooria:2007. aasta spordis]]
[[Kategooria:IAAF-i finaalvõistlused]]
[[Kategooria:Stuttgart]]</text>
      <sha1>fdb747421amamuy4gxl3p8zuv3f7r7n</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Meetermõõdustik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>107011</id>
    <revision>
      <id>7204176</id>
      <parentid>5843300</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T07:03:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <origin>7204176</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1813" sha1="icsr8wre7ibbe8t0h69r8e1l8q6wavl" xml:space="preserve">'''Meetermõõdustik''' ehk '''meetersüsteem''' on [[füüsikaline suurus |füüsikaliste suuruste]] [[mõõtühik]]ute süsteem, millele pandi alus 1790. aastatel [[Prantsusmaa]]l. Meetermõõdustikul rajanevad mitmed ühikusüsteemid ([[CGS]], [[MKSA]] jt),  mida on järk-järgult edasi arendatud tänapäeval üleilmselt kasutusel olevaks [[SI-süsteem]]iks.

Meetermõõdustiku igas süsteemis on kindel arv  täpselt defineeritud põhiühikuid. Nende kaudu määratletakse süsteemi muud ühikud. Iga [[füüsikaline suurus |füüsikalise suuruse]] ühikust suuremate ja väiksemate ühikute nimetused moodustatakse [[Ühikute detsimaaleesliited|detsimaaleesliidete]] ehk kümnendkordsete eesliidete abil.&lt;ref name=&quot;EE&quot;&gt;[[Eesti entsüklopeedia|ENE]] 6. köide, 1992&lt;/ref&gt; 

Meetermõõdustik kehtestati kohustusliku süsteemina kõigepealt 1840. aastal Prantsusmaal ja seejärel  põhiliselt 1870. aastatel mujal [[Euroopa]]s. [[Eesti]]s hakkas meetermõõdustik kehtima 1. jaanuaril [[1929]]. Tänapäeval on meetermõõdustik  [[SI-süsteem]]ina kasutusel kõigis maailma maades, välja arvatud: USAs (kus see on traditsiooniliste ühikute kõrval küll lubatud, kuid mitte kohustuslik); Libeerias ja Myanmaris.

Ühikusüsteemide rahvusvaheline ühtlustamine on loonud aluse füüsikaliste suuruste ja ühikute üheti mõistmiseks, mis on oluline nii [[teadus]]es ja [[tehnoloogia]]s kui ka [[majandus]]es ja [[kaubandus]]es.

== Vaata ka ==
* [[SI-süsteem|Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem]]
* [[SI põhiühikud]]
* [[Ühikute detsimaaleesliited]]

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* [https://opik.fyysika.ee/index.php/book/section/8694#/section/8694  Mõõtühikute ajaloost]
* [https://www.muuseum.ut.ee/et/content/kaalud-ja-mõõdud  Kaalud ja mõõdud]

[[Kategooria: Metroloogia]]</text>
      <sha1>icsr8wre7ibbe8t0h69r8e1l8q6wavl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kalamazoo</title>
    <ns>0</ns>
    <id>111433</id>
    <revision>
      <id>7204097</id>
      <parentid>7017181</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:14:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204097</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="682" sha1="hu0v7t3pfp74ntyagqxp8x7w7iym8io" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Kalamazoo
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = inglise | nimi1 = Kalamazoo
|  pilt = Kalamazoo.jpg
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 65,2
|  elanikke = 73 598 (2020)
|  asendikaardi_pilt = Kalamazoo County Michigan Incorporated and Unincorporated areas Kalamazoo Highlighted.svg
}}
'''Kalamazoo''' on linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Michigan]]i osariigis, [[Kalamazoo maakond|Kalamazoo maakonna]] keskus. 

Linnas asuvad [[Lääne-Michigani Ülikool]] ja [[Kalamazoo College]].

== Välislingid ==
*[http://www.ci.kalamazoo.mi.us/ Linna koduleht]
{{commons|Kalamazoo, Michigan}} 

[[Kategooria:Michigani linnad]]</text>
      <sha1>hu0v7t3pfp74ntyagqxp8x7w7iym8io</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Soomusauto</title>
    <ns>0</ns>
    <id>111977</id>
    <revision>
      <id>7204086</id>
      <parentid>6199032</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T04:34:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204086</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3334" sha1="c9s4c46f9b7zcio6cpzd0zshqt7p2hg" xml:space="preserve">[[Pilt:Dingo 2.jpg|pisi|Saksa soomusauto [[ATF Dingo]] 2]]

[[Pilt:Soomusauto Kalevipoeg 1919.jpg|pisi|[[Eesti Rahvavägi|Eesti Rahvaväe]] [[Eesti Vabadussõjas osalenud väeosade loend#Soomusautod|soomusauto]] Kalevipoeg aastal 1919, [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] ajal]]
'''Soomusauto''' on [[veoauto]] või [[maastur]]i [[veermik]]u baasil valmistatud kergelt soomustatud spetsiaalkerega ratassõiduk. 

Soomusautod on peamiselt militaarotstarbelised, kuid valmistatakse ka sisekaitse- või tsiviilotstarbelisi sõidukeid. 

== Militaarsoomusautod ==
Militaarotstarbelisi soomusautosid võidakse kasutada näiteks: 
* patrullimiseks ja luureks
* allüksuse transpordiks 
* juhtivkoosseisu transpordiks
* kandeplatvormi- või vedukina kergetele relvasüsteemidele
* liikuva juhtimispunkti või sidesõlmena
* meditsiini- või tagalateenistuseks

Üldjuhul ei kasutata soomusautosid otseses lahingutegevuses, kuna nende relvastus ja kaitstus on ebapiisav ning maastikuläbivus piiratud. Soomusautode tugevaks küljeks on tavaliselt mobiilsus ja kompaktsus ning hoolduse ja remondi lihtsus võrreldes muu soomustatud sõjatehnika hoolduse ja remondiga. Kuna enamik soomusautosid on ehitatud tsiviilsõiduki veermikule, annab paljude mudelite puhul tunda soomuskere raskus. See võib avalduda näiteks halvas püstivuses (kõrge raskuskese) või veermiku detailide kiirenevas kulumises (koormus ülekannetele).
[[Fail:Soomusauto Vanapagan koos meeskonnaga Ruhjas, 20.02.1920.jpg|pisi|Pärnu Ühistöö kulul, insener Järatsi juhtimisel ja Eesti armee 6. jalaväepolgu seppade abiga veoautost ümber ehitatud soomusauto Vanapagan meeskonna ja juhi kuulipildurite komando ülema Feofanoviga (vasakult neljas) Vabadussõja ajal Ruhjas]]
Paljud tänapäeva armeesoomusautod on projekteeritud lähtuvalt nõuetest, et tagada isikkoosseisule maksimaalne turvalisus ja üleelamine. Nende kere alumine soomusosa on iseloomulikult V-kujulise lõikega, mis vähendab miini või improviseeritud lõhkekeha ([[IED]]) plahvatuse mõju masina all või vahetus läheduses masinas asuvale isikkoosseisule. Tugev külgsoomus vähendab üldises mõttes varitsuste mõju. Taolised soomusautod klassifitseeritakse kokkuvõtvalt MRAP-ideks ''(Mine Resistant Ambush Protected)'' või APV -deks ''(All Protected Veichle)''. Tänu eelnimetatud omadustele on uuemad soomusautod leidnud järjest laialdasemat kasutust terrorismivastastes sõjalistes operatsioonides.

== Sisekaitsesoomusautod ==
Sisekaitseotstarbelised soomusautod on mõeldud jõustruktuuridele isikkoosseisu veoks ja tegevuse toetamiseks massirahutuste või muude tugevalt üldist avalikku korda ohustavate olukordade puhuks. Sisekaitseotstarbelistele soomusautodele võidakse monteerida [[veekahur]]eid ja muid korra loomiseks või jälitustegevuseks vajalikke vahendeid. Enamasti kasutavad sisekaitse- ja turvaformeeringud oma tegevuses aga tavalisi [[soomustatud auto]]sid. Spetsiaalseid soomusautosid on valmistatud ka eriti ohtlikele või väärtuslikele veostele.

==Vaata ka==
*[[Soomustatud auto]]
*[[Soomustransportöör]]

==Välislingid==
*[[Rein-Karl Loide]], [http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel528_520.html Soomusautod], [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], nr 5/2005

[[Kategooria:Militaarsõidukid]]
[[Kategooria:Soomustehnika]]
[[Kategooria:Soomusautod| ]]</text>
      <sha1>c9s4c46f9b7zcio6cpzd0zshqt7p2hg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ühe metsa pojad</title>
    <ns>0</ns>
    <id>113534</id>
    <revision>
      <id>7204154</id>
      <parentid>6989347</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T06:17:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>kustutada</comment>
      <origin>7204154</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2378" sha1="cp63ia1ouuttu2uytim2ogmkwmcyf8o" xml:space="preserve">{{Kustutada|Amatöörfilm. Viitamata. Kas filmist on arvustusi tehtud?. Isegi EFIS pole seda tähelepanuväärseks pidanud}}
{{viitamata}}
{{filmi_info|
|filmi_nimi     = Ühe metsa pojad
|originaalnimi  = 
|pilt           = 
|pildisuurus    = 200px
|pildiallkiri   = &quot;Ühe metsa pojad&quot; reklaamplakat
|žanr           = [[sõjafilm]]
|aasta          = [[2007]]
|lavastaja      = [[Ats Surva]]
|stsenaarium    = [[Maario Kullam]]
|peaosades      = Marko Kelder, Maario Kullam, Jaan Rõõmus
|operaator      = Ats Surva, Wolfgang Lang, Maario K, Janno Surva, Olav Surva, Jaan Rõõmus
|filmistuudio   = Mazz Productions
|pikkus         = 20 minutit
|riik           = [[Eesti]]
|keel           = [[eesti keel|eesti]]
}}

'''&quot;Ühe metsa pojad&quot;''' on Maario Kullami kirjutatud ja Ats Surva lavastatud film, mille tegevus toimub [[Tartu lahing (1944)|1944. aasta Kagu-Eesti lahingute]] ajal.  

Märkimisväärne intensiivsus on filmi 7 algusminutil, kus kujutatakse Saksa väeosade tõrjelahingut edasitungivate [[Punaarmee]] osadega [[16. august]]il [[1944]]. Hiljem keskendatakse tegevus punaväe seljataha jäänud Saksa sõduri katsele jõuda oma üksustele järele. 

Ühe metsa pojad on lugu teise maailmasõja lõpu sündmustest metsavendade silme läbi. Aasta on 1944 ja tegevus leiab aset Lõuna-Eesti metsades (umbes 17.–20. augustil).
Film räägib kahest metsavennast ja ühest eksinud saksa sõdurist, kes juhuste kokkulangemise tõttu kokku saavad. Kui metsavennad saavad saksa sõduri käest teada lähenevast vene armeest, otsustatakse koos põgeneda ning punkriehitus pooleli jätta. Metsavennad aga lubavad teha koostööd, et kadunud saksa sõdur leiaks tee lähima staabini. Koostööd tehes võitlevad nad punaväelastega. Suur mets aga varjab igal pool ootamatuid ohtusid. Vaenlaste tagalas võitlevad nad end kotist välja, kuni leiavad kauaotsitud staabi. Seal nende seiklus lõpeb ning igaüks leiab oma tee. Metsavendi ootasid ees rasked võitlused sõjajärgse Nõukogude okupatsiooniga.

==Välislingid==
*[http://www.atscompany.net.ee/Yhe%20metsa%20pojad.html &quot;Ühe metsa pojad&quot; ametlik veebileht] 
*[http://www.youtube.com/watch?v=LTcAYG1uF50&amp;feature=channel_video_title &quot;Ühe metsa pojad&quot; Youtube'is]

[[Kategooria:2007. aasta filmid]]
[[Kategooria:Eesti filmid]]
[[Kategooria:Filmid Teisest maailmasõjast]]
[[Kategooria:Eesti Teises maailmasõjas]]</text>
      <sha1>cp63ia1ouuttu2uytim2ogmkwmcyf8o</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>PlayStation 2</title>
    <ns>0</ns>
    <id>116249</id>
    <revision>
      <id>7204134</id>
      <parentid>7178791</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:53:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-42028-63</username>
        <id>234370</id>
      </contributor>
      <comment>/* past info was already outdated */ Total number of consoles sold as of 2015: 160,636,883 units</comment>
      <origin>7204134</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21082" sha1="0z3jbmssyx7r4nu6xup172zrop5lzds" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}}
{{keeletoimeta}}
{{Mängukonsool
|nimi = PlayStation 2
|logo = 
|pilt=[[Pilt:Standing Black PlayStation 2 icon.png|256px|center]]
|tootja = [[Sony Computer Entertainment]]
|tüüp = [[mängukonsool]]
|generatsioon = [[kuues generatsioon]]
|saadaval = {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[4. märts]]il [[2000]] [[Jaapan]]is,&lt;br&gt;{{Riigi ikoon|USA}} 26. oktoobril 2000 USA-s,&lt;br&gt;{{Riigi ikoon|Euroopa Liit}} 24. novembril 2000 Euroopas,&lt;br&gt;{{Riigi ikoon|Eesti}} Detsembril 2000&lt;ref&gt;https://epl.delfi.ee/artikkel/50795346/playstation-2-eestis&lt;/ref&gt;
|CPU = 64-bitine [[Emotion Engine]] taktsagedusega 294,912 MHz või 299 MHz (uuemad mudelid)
|GPU = &quot;Graphics Synthesizer&quot; taktsagedusega 147,456 MHz
|meedia = CD, DVD
|salvestamine = Playstation 2 mälukaart (ametlikult toetatud 8 MB)
|kontrollerid = [[DualShock 2]]
|ühenduvus = 100&amp;nbsp;Mbit Ethernet/Modem (SCPH-10000-50000 mudelid vajavad lisaadapterit, uuematel juba integreeritud), 2 × USB 1.1, 1 × IEEE 1394 liides
|väljund =
|online teenindus = [[Dynamic Network Authentication System]]
|toodet müüdud = üle 160,63 miljoni
|top game = &quot;[[Grand Theft Auto: San Andreas]]&quot;
|ühilduvus = PlayStation (PSone)
|eelkäija = PlayStation (PSone)
|järeltulija = PlayStation 3
}}
'''Sony PlayStation 2''' (lühendatult tuntud kui '''PS2''') on kuuenda põlvkonna [[mängukonsool]], mille arendus kuulutati välja 1999. aasta märtsis ning mis jõudis Jaapanis ametlikult müügile 4. märtsil 2000 (hinnaga 39 800 JP¥), USA-s 26. oktoobril 2000 (hinnaga 299,99 USD) ja Euroopas 24. novembril 2000 (hinnaga 299 £). Tema eelkäijaks oli [[PlayStation]] (PSone) ja järeltulijaks [[PlayStation 3]] (PS3). Müüdud 155 miljonit eksemplari.

Siiski on näha, et lähiajal võtab selle tiitli üle [[Nintendo DS]]. Kui aga käsikonsoole mitte arvestada, siis PS2 püstitatud rekordit veel lähemas tulevikus ei purustata. Pärast 12-aastast tootmist lõpetati Playstation 2 tootmine Jaapanis 28. detsembril 2012. Euroopas ja Ameerikas lõpetati Playstation 2 tootmine 4. jaanuaril 2013. Umbes samal ajal kuulutati välja Playstation 4.

==Ajalugu==
Kohe pärast müüki paiskamist oli PS2-l väga suur müügiedu. Juba esimeste päevadega osteti elektroonikapoed PS2-konsoolidest tühjaks. Nõudlus oli lihtsalt nii suur, et tootmisega ei jõutud järele. See tekitas olukorra, kus [[eBay]]s läksid müügiks nagu &quot;soojad saiad&quot; PS2-d, mis maksid 1000 või enam dollarit. Säärase fantastilise edu saladuseks olid kindlasti PSone'i suur fännibaas ja tagasiühilduvus PSone'i mängudega. Niivõrd soe fännidepoolne vastuvõtt sai hukatuseks aga Sega Dreamcastile, millega oli [[Sega]] püüdnud senini oma turuosa laiendada ja mängurite poolehoidu võita. 31. jaanuaril 2001 teatas Sega, et lõpetab konsoolide tootmise ning edaspidi toodab ainult konsoolide tarkvara. Sama aasta lõpul tulid [[Nintendo]] ja [[Microsoft]] välja oma uute mängukonsoolidega [[GameCube]] ja [[Xbox (konsool)|Box]]. Analüütikud arvasid, et nüüd läheb tihedaks rebimiseks kolme konkurendi vahel, kuna kõigil kolmel oli midagi, mis võiks mängureid ja arendajaid peibutada. [[Sony]] PSone'i saavutatud fännibaas, mis nüüd liikus edasi PS2-platvormile, Nintendo pikaldane kogemus konsooli- ja mängudetootjana ning Microsofti Xboxi tolle aja kohta küllalt võimas riistvara. Kuna parajasti ilmusid PS2-le sellised hittmängud nagu &quot;[[Grand Theft Auto III]]&quot;, &quot;[[Metal Gear Solid 2]]&quot;, &quot;[[Devil May Cry]]&quot;, &quot;[[Gran Turismo: A-Spec]]&quot;, siis PlayStation 2 edulugu jätkus uue hooga jättes konkurendid kaugele maha.

==Riistvara ja tarkvara ühilduvus==
PlayStation 2 tarkvara, millest enamus moodustavad mängud, müüakse [[CD-ROM]]-idel ja [[DVD-ROM]]-idel. Võimalik on ka maha mängida audio CD-sid ja DVD filme, mis omal ajal tegi PS2-st ühe odavaima DVD-mängija. Konsool on tagasiühilduv PSone'i mängude, mälukaartide ning pultidega. Mälukaardid toimivad ainult PSone'i mängudega. Kuigi puldid töötavad ka PS2-mängudega, ei pruugi need võimaldada kõigi funktsioonide (nt analoognuppude) kasutamist.
[[Pilt:PS2-DualShock2.jpg|pisi|vasakul|DualShock2]]

PS2 pult [[DualShock 2]] on DualShock 1 edasiarendus. Analoogkangid on tehtud veidi jäigemaks, et suurendada liigutuste täpsust. Kõik nupud välja arvatud &quot;Analog mode&quot;, &quot;Start&quot;, &quot;Select&quot;, &quot;L3&quot; ja &quot;R3&quot; muutusid tundlikumaks. See tähendab, et pult suudab aru saada, kui tugevalt mängija nuppu vajutab ja seda mängu ümber tõlgendada. Üsna palju on seda ära kasutatud rallimängudes. Näiteks, kui mängija vajutab nupu pooleldi alla, siis mängus hoiab auto samuti gaasipedaali pooles vinnas.
Nagu ka eelkäijal, on DualShock 2-l vibratsioon sisse ehitatud. Igasugused plahvatused, kokkupõrked, teelt väljasõidud ja muud säärased olukorrad mängus kajastatakse PS2-puldi poolt erineva tugevusega vibratsioonina. Peale Sony on pulti DualShock 2 tootnud veel ka Logitech, Trust, Joytech ja teised. Tegemist pole siiski päris äravahetamiseni sarnaste juhtseadmetega ja DualShock 2-ks saab neid nimetada vaid tinglikult, sest kaubamärk kuulub siiski Sonyle. Need erinevad Sony tootest nii välimuse, tundlikkuse kui ka funktsioonide poolest. Näiteks Logitech ja Trust on valmistanud juhtmevaba versiooni DualShock 2-st ning mõni tootja on juurde pannud lisanuppe.
Playstation 2-ga on võimalik ühendada 2 juhtpulti. Kui kasutada Multi Tap lisaseadet ning ühendada see mõlemasse konsooli pessa, saab mängijate arvu kasvatada 8-ni.
[[Pilt:PS2_Memory_Card.png|150px|vasakul|PS2-e originaalne mälukaart (8MB)]]

Mänguseisude salvestamiseks kasutab PS2 standardselt 8 MB mälukaarti, millel on Sony [[MagicGate]] krüpteering. Viimasega püüti takistada mälukaartide valmistamist teiste tootjate poolt, kes ei taha Sonylt vastavat litsentsi osta. Sellest hoolimata on suudetud turule tuua mitmeid kaarte, mis pole Sony toodang ning mille kasutusvõimalused ja maht ületavad originaali näitajaid. Sellised on näiteks Datel Max Memory (16 MB, 32 MB või 64 MB) ja Memory32. Viimasel on 32 MB mälumaht ning võimaldab kaarti USB kaudu arvutiga ühendada. Seeläbi saab kopeerida faile kaardilt arvutisse ja vastupidi. Puuduseks on, et seadmed pole ametlikult Sony poolt toetatud ning ei ühildu 100% kõigi mängudega ehk võib esineda probleeme mänguseisu salvestamise või laadimisega. Samuti võib salvestamine/laadimine olla mõnevõrra aeglasem võrreldes originaalse Sony mälukaardiga.

Konsoolil on veel 2 USB- ja üks IEEE 1394 ([[FireWire]]) pesa. Viimast kasutati kahe konsooli kokkuliitmiseks võrgumängu eesmärgil. Alates mudelist SCPH-50000 kadus IEEE 1394 ning tuli juurde [[infrapuna]] port. Üldiselt saab USB-d kasutada ainult PS2-le mõeldud seadmete ühendamiseks. Näiteks [[EyeToy]] kaamera, Playstation 2 klaviatuur või hiir. 
Vanematele &quot;fat&quot; mudelitele oli võimalik installeerida kõvaketas, mille standardsuuruseks oli 40 GB. Võrgurollimäng &quot;Final Fantasy XI&quot; nõudis kõvaketta olemasolu, kuna mäng vajas osalist installeerimist masinasse. Kõvaketast kasutavad ära ka mitmed Jaapani regioonile mõeldud mängud, kus osalise installimisega kõvakettale saavutatakse lühem laadimisaeg.

==Võrgus mängimise võimalused==
PS2 toetab ka võrgus mängimist. [[2003]]. aastal tuli (Euroopas) müüki Network Adapter ([[võrguadapter]]), mis tegi võimalikuks PS2-ga võrgus mängimise, samuti liitumise PS2 online-kogukonnaga ''Central Station''. &quot;Slim&quot; mudelitel on võrguadapter sisse ehitatud. Mõned mängud lubavad kasutada sissehelistamisega internetiühendust ehk ''Dial-up'''i või ühendada otse kaks PS2 võrgukaabli kaudu või läbi ruuteri kokku.
[[Pilt:PS2_NetworkAdapter.jpg|150px|PS2-e võrgukaart]]
Võrgutoe edendamiseks lõi Microsoft Xbox Live'i, mis oli ühtne keskkond võrgus mängimiseks. Seda kasutasid kõik mängud, millele oli loodud võrgus mängimise võimalused. PS2 liikus selles suhtes teises suunas. Konkreetse mängu võrgutoe ja serverite eest pidi hoolitsema mängutootja või levitaja. Puudus ühtne süsteem. See oli ka üheks põhjuseks, miks võrgus mängimine PS2-l ei saavutanud nii suurt populaarsust nagu Xboxil.
Kõik mängud, mis on välja tulnud 2003. aastal ja pärast seda kasutavad nn &quot;''Dynamic Network Authentication Systemit''&quot;, lühidalt DNAS. See peaks takistama piraatlust ja petukoodide kasutamist. Sellest hoolimata on leiutatud viisid turvasüsteemist mööda hiilimiseks.
Ajapikku on mitmed tootjad oma mänguserverid kinni pannud, mistõttu ei saa enam mitmeid mänge võrgus mängida. Siiski on koostatud programm mis mõningate mängude puhul võrgutoe taastab ametliku mänguserveri olemasoluta.

==Muudatused riistvaras==
PS2 riistvaras on aja jooksul tehtud nii väliseid kui ka sisemisi muudatusi. Eristatakse üldiselt kahte versiooninumeratsiooni. Ametlikku, mis näeb välja näiteks järgmine: SCPH-50000 või SCPH-70004. Viimane number näitab piirkonda, kus konsooli kasutada saab või pigem, millise regiooni mängud on antud konsoolil mängitavad. Näiteks 0 viitab Jaapanile ja 4 Euroopale. Konsooli modifitseerimata või muid nippe kasutamata pole võimalik Jaapani regioonile mõeldud mänge Euroopa konsoolil mängida. Sama kehtib ka DVD filmide kohta.
Riistvarahäkkerid on kõnekeelde toonud lühikesed versiooninumbrid V0, V1, V2, V3, ..., V18. V1-V11 puhul on tegemist &quot;fat&quot; mudeliga, alates V12-st räägitakse &quot;slim&quot; mudelist. Praegu kõige uuem on V18 (SCPH-9000x).

===PS2 &quot;Fat&quot;===
[[Pilt:SCPH-30000 Expansion Bay 20060131.jpg|pisi|vasakul|Vaade PS2 &quot;Fat'i&quot; tagaküljelt, kus on näha expansion bay]]
Esimesed 3 (SCPH-10000, SCPH-15000 ja SCPH-18000) PS2 versiooni jõudsid müüki ainult Jaapanis. Neil puudus kõvaketta lisamise võimalus ehk [[PlayStation 2 Expansion Bay|''expansion bay'']], mille asemel oli PCMCIA-pesa. DVD filmide dekodeerimine polnud riistvaraliselt toetatud, seetõttu tuli mälukaardile kopeerida lisatarkvara, mis oli kaasas eraldi CD-ROM-il. V3 oli oma mitme omavahel ühendatud trükkplaadiga üsna erineva ehitusega võrreldes järgnenud versioonidega. V4-l olid juba kõik komponendid, välja arvatud toide, paigutatud ühele trükkplaadile. V5 muudatused olid väga minimaalsed. V6-l keerati ainult ringi Power/Reset lüliti ühendus emaplaadiga, et takistada modifitseerimiskiipide kasutamist, mis ei vajanud jootmist. V7 ja V8 muudatused oli samuti väga väikesed. V9-le lisati infrapunaport, [[DVD-RW]], [[DVD+RW]] tugi ning eemaldati FireWire port. V10 ja v11 muutused olid taas väikesed.

===PS2 Slim===
[[Pilt:PS2-_Both_original_and_slim.png|pisi|Ülal on Eye Toy kaamera, keskel PS2 Slim, all PS2 Fat]]
V12 (SCPH-7000x) ehk PS2 &quot;slim&quot; versiooni tulekuga oktoobris 2004 muutus konsool nii oma füüsilistelt mõõtmetelt kui ka seesmiselt. Kaal vähenes 2,2 kilogrammilt 900 grammile ja vähenes ka müra. Võrgukaart integreeriti emaplaadile. Korpuse sisemise ruumi vähenemise tõttu ei saanud sinna enam ära mahutada kõvaketta pesa ja toiteplokki. Kuna kõvaketast polnud võimalik enam kasutada, siis selle kohta tuli palju negatiivset kriitikat, sest eksisteerisid mõned mängud nagu &quot;Final Fantasy XI&quot;, mis vajasid kõvaketast. Ametlik PS2 Linuxi distributsioon on samuti kõnealusest seadmest sõltuv.

V12 versiooni numeratsioonis ei valitse päris üksmeel. Algul kasutati põhiprotsessori (''Emotion Engine'') ja graafikaprotsessori (''Graphic Synthesizer'') jaoks eraldi kiipe, hilisemad V12 mudelid kasutasid vaid ühte kiipi, mis täitis nii CPU kui ka graafikaprotsessori ülesannet. Sellest tulenevalt võidakse mõnes kohas V12-le viidata natuke teise arvuga, näiteks:
*V11.5 – eraldiseisvate kiipidega versioon
*V12 – ühe kiibiga versioon 
või
*V12 – eraldiseisvate kiipidega versioon
*V13 – ühe kiibiga versioon
Siiski enamus inimesi kasutab mõlema kohta V12 tähistust.

V14-l (SCPH-7500x) oli võrreldes varasemaga teistsugune [[ASIC]] ja lääts. CPU ja GPU olid taas integreeritud ühele kiibile. See kontseptsioon jäi ka edaspidistes versioonides püsima. Kahjuks tekkisid aga ühilduvusprobleemid PSone'i ja isegi mõningate PS2 mängudega.
2005. aasta alguses avastati, et osadel musta värvi mudelitega kaasa olevad toiteplokid (valmistatud 2004. aasta augustist kuni detsembrini) on vigased ning kippusid seetõttu üle kuumenema. Sony kutsus need tagasi ning vahetas uute vastu välja.

V15 (SCPH-77001a, SCPH-77001b) ilmus 2006. aastal. Taas tehti ringi ASIC. Uuendati BIOS-i ja draivereid ning vahetati välja laseri lääts.

Juulis 2007 paisati müüki V16 (SCPH-79000). Konsooli kaalu oli vähendatud 900 grammilt 600-le, samuti vähenes toiteploki kaal 350 grammilt 250-le. Emaplaat oli muutunud väiksemaks, mis tõi kaasa jällegi muutused ASICis.

V17/V18 (SCPH-90000) tuli välja Jaapanis 22. novembril 2007 ja USA-s aastal 2008. Alguses &quot;slim&quot; V12 mudeliga lahku löödud konsool ja toiteplokk ehitati taas ühe korpuse sisse ning komplekti kogukaal viidi 850 grammilt 720 grammile. Mudelid, mis toodeti pärast 2008. aasta märtsi, olid parandatud BIOS-iga, mistõttu ei saanud enam kasutada teatud [[Exploit|''exploit'']]'i, mille abil oli võimalik PS2-l käivitada ise kirjutatud tarkvara.

==Linux PS2-l==
PS2-l on võimalik kasutada Linuxit, mis annab konsoolile [[koduarvuti]] funktsioonivaliku. Selleks on kaks võimalust.
[[Pilt:Ps2_linux_contents.jpg|pisi|vasakul|PS2 ja ametlik Linuxi komplekt]]
#Osta Playstation 2-le mõeldud Linuxi komplekt, mis koosneb järgmistest komponentidest. 
#*40 GB kõvaketas
#*USB-klaviatuur
#*kerimisnupuga USB-hiir
#*VGA-kaabel, mille kaudu edastatakse ka parema ning vasaku kanali heli
#*10/100 võrguadapter
#*Linuxi installikomplekti sisaldav DVD
#PS2 Linux Live DVD-d. Kuna see on vabavaraline ja pole Sony poolt toetatud, siis tuleb leida moodus, kuidas buutida kodustes tingimustes kirjutatud DVD-sid.
#Debiani baasil Blackrhino Linux, mida saab kasutada nii &quot;Fat&quot; kui ka &quot;Slim&quot; konsoolil, sest seda on võimalik installida välisele USB-mäluseadmele. Viimast siiski väga ei soovitata.

Esimest komplekti saab kasutada ainult vanemal ehk nn ''fat''-versioonil, sest uuematel ''slim''-versiooni mudelitel puudub ametlikult kõvaketta ühendamise võimalus. VGA-kaabli abil PS2 ja kuvari ühendamisel tuleb silmas pidada, et kuvar peaks toetama [[Sync-on-Green]]i.
Kõige parem viis on kasutada ''slim''-versioonil Linuxit.

==PSX==
[[Pilt: Console_psx.jpg|150px|vasakul|PSX (DVR)]]
PS1 kutsutakse ''online''-kogukondades tihti [[PSX (DVR)|PSX-ks]]. Tegelikult on Sony valmistanud üsna vähetuntud seadme, mille nimeks on ka PSX. Tegemist on [[Digital video recorder|DVR]] ehk video digitaalsalvestiga või maakeeli videomakiga, mis salvestab videolõike digitaalsel kujul kõvakettale või mõnele optilisele kettale ning suudab neid andmekandjalt hiljem taas maha mängida. Peale selle saab PSX-iga mängida PS1 ja PS2 mänge. See oli esimene Sony toode, mis kasutas graafilist kasutajaliidest XMB ([[XrossMediaBar|XrossMediaBar]]). XMB on praegu kasutusel PSP-l, PS3-l ning veel paljudel Sony toodetel.
Seade ilmus Jaapani turule 13. detsembril 2003. Mujale maailma see ei jõudnud, sest seadme oli liiga kallis ning seetõttu ostjate huvi selle suhtes kadus.

==Tehnilised andmed==
[[Pilt:Sony_EmotionEngine_CXD9615GB_top.jpg|pisi|CPU: Emotion Engine]]
[[Pilt:Sony_Graphics_Synthesizer_CXD29314GB.jpg|pisi|Graafikaprotsessor: GraphicsSynthesizer]]
* [[CPU]]: Emotion Engine taktsagedusega 294,912&amp;nbsp;MHz (uuematel mudelitel 299&amp;nbsp;MHz), 10,5 miljonit [[transistor]]i
** Põhimälu: 32 MB Direct Rambus või [[RDRAM]]
** Mälusiini ribalaius: 3,2 GB/s
** Põhiprotsessor: MIPS arhitektuur R5900 CPU tuum, 64 bit, peeneotsaline (mipsel).
** Kaasprotsessor: Ujukomaplokk (ujukomaarvu korrutamise akumulaator × 1, ujukomaarvu jagaja × 1)
** Vektor moodulid: VU0 ja VU1 (ujukomaarvu korrutamise akumulaator × 9, ujukomaarvu jagaja × 1), 32-bitine, taktsagedusega 150&amp;nbsp;MHz
*** ''VU0 kasutati tüüpiliselt polügoonide transformatsiooniks (kas rööp või jada ühenduse puhul), füüsika ja teiste mängufunktsioonidega seotud toimingute jaoks 
**** Rööpühendus teeb transformatsioonid paralleelselt samaaegselt
**** Jadaühenduse puhul tehakse transformatsioonid etappidena või koherentselt järkudena vastavalt iga VU ehitusele
***** Tase 1: VU0 tegeleb kolmnurkade kujutamise ja raalprojekteerimise, struktureerimise, animeerimise ja liikumiste seadustega
***** Tase 2: VU1 tegeleb kolmnurkade värvide, valgustuse ja efektidega  
*** VU1 kasutatakse tüüpiliselt polügoonide transformeerimise, valgustamise ja teiste visualiseerimisega seotud arvutustega teostamisel
**** Kahe üksusega võimeline tekstuuri maatriks
** Ujukoma võimekus: 6,2 miljonit ujukomaarvutust sekundis (32-bitine ujukoma)
*** FPU 0,64 miljonit ujukomaarvutust sekundis
*** VU0 2,44 miljonit ujukomaarvutust sekundis
*** VU1 3,08 miljonit ujukomaarvutust sekundis
** 3D CG geomeetriline transformatsioon (VU0+VU1 paralleel/rööp): 66 miljonit hulknurka sekundis
*** 3D CG geomeetrilised transformatsioonid kumerate pindadega: 16 miljonit hulknurka sekundis
*** 3D CG geomeetrilised transformatsioonid struktuuri/liikumise/efektide(tekstuur)/valgustusega(VU0+VU1): 15–20 miljonit hulknurka sekundis (oleneb kas jada või paralleelne ''T&amp;L'')
*** Reaalne hulknurkade arv kaadri kohta: 500 000 – 650 000 kaadrisagedusega 30 kaadrit sekundis, 250 000 – 325 000 kaadrisagedusega 60 kaadrit sekundis
** Pakitud pildi dekooder: [[MPEG-2]]
** I/O protsessori sidumine: kaugprotseduuri kutse üle jada ühenduse, DMA kontroller hulkade transportimiseks
** Puhvermälu: käsud: 16 kB, andmed: 8 kB + 16 kB (ScrP)
* Graafikaprotsessor: Graphics Synthesizer taktsagedusega 147 MHz
** Pikselkonveiereid: 16
** Pildi väljundresolutsioon: 256x224-st kuni 1280x1024 pikslini
** 4 MB Embedded DRAM video mälu ribalaiusega 48 GB/s (32 MB põhimälu saab loovutada VRAM-ile materjalide hoidmiseks, mida parajasti ekraanil ei kuvata)
*** Tekstuuri puhvri ribalaius: 9,6 GB/s
*** Kaadri puhvri ribalaius: 38,4 GB/s
** DRAM siini laius: 2560-bit (koosneb kolmest iseseisvast siinist: 1024-bit kirjutamiseks, 1024-bit lugemiseks, 512-bit lugemiseks/kirjutamiseks)
** Piksli konfiguratsioon: RGB: Alpha:Z puhver (24:8, 15:1 for RGB, 16, 24 või 32-bit Z puhver)
** Eraldi ühendus: põhiprotsessori ja VU1 vahel
** Üldine piksli täitmiskiirus: 16x147 = 2,352 Gpikslit/s (ümardatult 2,4 Gpikslit/s)
*** Piksli täitmiskiirus: tekstuurideta, lame varjutusega 2.4 (75 000 000 32-bit piksel raster kolmnurka)
*** Piksli täitmiskiirus: 1 täistekstuuriga (''Diffuse Map''), ''Gouraud´ varjustatud'' 1.2 (37 750 000 32-bit piksel raster kolmnurka)
*** Piksli täitmiskiirus: 2 täistekstuuriga (''Diffuse map + ''specular'' või ''alpha'' või muu), ''Gouraud' varjustatud'' 0.6 (18 750 000 32-bit piksel raster kolmnurka)''
** ''GS efektid: AAx2 (poly sorting required) bilineaarne, trilineaarne, multitegum, palletiseerimine (4-bit = 6:1 ratio, 8-bit = 4:1)''
** Multitegum renderdamine
*** Four passes = 300 [[megapixel|Mpixel]]/s (300 Mpixels/s divided by 32 pixels = 9,375,000 triangles/s lost every four passes)
* Audio: &quot;SPU1+SPU2&quot; (SPU1 on tegelikult CPU taktsagedusega 8 MHz)
** Heli mälu: 2 MB
** Häälte arv: 48 riistvaralist ADPCM kanalit SPU2-l lisaks tarkvara poolt miksitud kanalid
** Diskreetimissagedus: 44,1 kHz või 48 kHz
** Väljund: [[Dolby Digital]] 5.1 [[ruumiline heli]], [[Digital Theater System|DTS]] (ainult videolõikude puhul), hilisemates mängudes on kasutusel analoog 5.1 ruumiline heli [[Pro Logic II|Dolby Pro Logic II]] kaudu
* I/O Protsessor
** I/O mälu: 2 MB
** CPU tuum: originaalse PlayStationi (PS1) CPU (MIPS R3000A taktsagedusega 33,8688 MHz või 37,5 MHz)
** Automaatselt taktsageduse vähendamine 33,8688 MHz-ni, et saavutada ühilduvus originaalse Playstationi mängudega.
** Sub Bus: 32-bit
** Ühendus: SPU ja CD/DVD kontrolleriga.
* Liidesed:
** 2 patenteeritud PlayStationi juhtpuldi pesa (250 kHz taktsagedus PS1 ja 500 kHz PS2 pultide jaoks)
** 2 patenteeritud mälukaardi pesa, mis kasutavad MagicGate krüpteeringut (250 kHz taktsagedus PS1 ja kuni 2 MHz taktsagedus PS2-kaartidele)
** ''Expansion Bay'' (esimestel mudelitel oli selle asemel PCMCIA võrgukaardi ja välise kõvaketta jaoks) DEV9 port võrgukaardi jaoks
** Modem, Ethernet ja sisemine kõvaketas (üksik IDE/ATA kanal, võimalik külge panna 2 seadet)
** FireWire (ainult mudelitel SCPH 10xxx – 3xxxx)
** Infrapuna kaugjuhtimispuldi port (SCPH 5000x ja uuematel)
** 2 × USB 1.1 porti OHCI-ühilduva kontrolleriga.
* Optiline kettaseade: patenteeritud liides kohandatud mikrokontroller + DSP kiibiga. 24x CD-ROM-i lugemise kiirus, 4x DVD lugemise kiirus. Regioonilukustuse ja kopeerimiskaitsega.
* Toetatud meedia: PlayStation 2 vormingus CD-ROM, PlayStation vormingus CD-ROM, heli CD, PlayStation 2 vormingus DVD-ROM 4,7 GB, DVD Video (4,7 GB), DVD-9 (8,5 GB kahekihiline). Hilisemad mudelid alates SCPH-50000 suudavad lugeda DVD+RW- ja DVD-RW-plaate.

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Mängukonsoolid]]
[[Kategooria:Sony]]
[[Kategooria:PlayStation]]</text>
      <sha1>0z3jbmssyx7r4nu6xup172zrop5lzds</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tallinna Lastehaigla</title>
    <ns>0</ns>
    <id>121757</id>
    <revision>
      <id>7203975</id>
      <parentid>7185178</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T19:38:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pierre Bon-Bon</username>
        <id>222274</id>
      </contributor>
      <comment>Parandati pisipilti ja lisati pildiallkiri</comment>
      <origin>7203975</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6640" sha1="rrmkfcvto4ujj92oo2jbxh8g7ssh0yf" xml:space="preserve">{{Haigla
|Nimi        = Tallinna Lastehaigla
|Lühend      = TLH
|Pilt        = [[File:Tallinna Lastehaigla A-korpus Tervise 28.jpg|frameless|Tallinna Lastehaigla A-korpuse peasissepääs]]
|Asukoht     = [[Tallinn]]
|Laiuskoord  = 59/23/52
|Pikkuskoord = 24/42/11
|Aadress     = Tervise 28
|Tegevus     = [[tervishoid]] – alaealistele (k.a 18aastastele) tervishoiuteenuse osutamine
|Arengukavas = [[regionaalhaigla]]
|Asutatud    = veebruaris 2002
|Viide juh   = &lt;ref&gt;[https://lastehaigla.ee/juhatus-ja-noukogu Tallinna Lastehaigla: Juhatus]&lt;/ref&gt;
|Juhatus     = [[Konstantin Rebrov]] – juhatuse esimees&lt;br&gt;[[Liis Toome]] – juhatuse liige – ravijuht&lt;br&gt;[[Liina Harjus-Soostar]] – juhatuse liige – õenduse ja patsiendikogemuse juht
|Viide nõu = &lt;ref&gt;[https://lastehaigla.ee/juhatus-ja-noukogu Tallinna Lastehaigla: Nõukogu]&lt;/ref&gt;
|Nõukogu = [[Kairet Remmak-Grassmann]] – nõukogu esimees&lt;br&gt;[[Raimo Saadi]] – nõukogu liige&lt;br&gt;[[Merike Värik]] – nõukogu liige&lt;br&gt;
|Eelarve     = 
|Seis        = 
|Kliinikud   = &lt;br&gt;Pediaatriakliinik&lt;br&gt;Kirurgiakliinik&lt;br&gt;Anestesioloogia ja intensiivravi kliinik&lt;br&gt;Laste Vaimse Tervise Keskus&lt;br&gt;Taastusravi keskus&lt;br&gt;Diagnostika&lt;br&gt;
|Korpused = Mustamäe korpus – põhikorpus (Tervise 28, Tallinn)&lt;br&gt;[[Kesklinna Lastepolikliinik]] (Ravi 27, Tallinn)
|Töötajad = 810 (töötajaid ja residente 2025. aasta seisuga)&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://lastehaigla.ee/sites/default/files/documents/2026-03/SA%20Tallinna%20Lastehaigla%202025.a%20majandusaasta%20aruanne_tegevusaruanne.pdf}}&lt;/ref&gt;
|Statsionaarseid voodikohti=128&lt;ref&gt;{{Netiviidehttps://lastehaigla.ee/sites/default/files/documents/2026-03/SA%20Tallinna%20Lastehaigla%202025.a%20majandusaasta%20aruanne_tegevusaruanne.pdf}}&lt;/ref&gt;|pildiallkiri=Tallinna Lastehaigla A-korpuse peasissepääs|pilt=[[File:Tallinna Lastehaigla A-korpus Tervise 28.jpg|frameless|Tallinna Lastehaigla A-korpuse peasissepääs]]}}

'''Tallinna Lastehaigla''' (TLH) on juhtiv tervishoiuasutus ning ainus eraldiseisev lastehaigla Eestis, kes koondab valdkondlikud kompetentsikeskused ja osutab lastele ravi enam kui 30 erialal. Lastehaigla pakub laiapõhjalist ja perekeskset eriarstiabi ning teeb aktiivset koostööd rahvusvaheliste õppe- ja teaduskeskustega. Aastas saab lastehaiglast abi 150 000 kuni 18-aastast last ja noort. 

Tallinna Lastehaigla on kõrgeima etapi lastehaigla, mis teenindab aastas 2/3 Eesti elanikkonnast ehk 150 000 patsienti aastas. 

Lastehaigla osutab reanimobiiliteenust Põhja-, Ida- , Lääne- ja Kesk-Eestis ning saartel. Kasutusel on reanimobiil ja vajadusel ka kopter.[[File:Lastehaigla.JPG|pisi|Põhjaeesti regionaalhaigla lastehaigla (Tervise tn 28) vaadatuna Retke teelt.]]
== Ajalugu ==
Kui Tallinna Lastehaigla 1978. aastal asutati, asus see aadressil Ravi 2. 1979. aastal valmis praeguse Tallinna Lastehaigla hoone (Tervise 28, [[Tallinn]]). 15 aastat hiljem alustati 11 aastat (1994–2005) kestnud ja 140 miljonit krooni nõudnud [[renoveerimine|renoveerimist]], mis hõlmas kõiki haigla osakondi ning 1999. aastal ehitati maja jätkuna juurde ka [[polikliinik]].

Oktoobris 2001 liideti [[Tallinna Nõmme Lastehaigla]] Tallinna Lastehaiglaga. Järgmise aasta alguses muudeti haigla [[sihtasutus]]eks, millele 1. märtsil liideti ka [[Tallinna Kesklinna Lastepolikliinik|Kesklinna Lastepolikliinik]].

== Arenev haigla ==
Tallinna Lastehaigla kaasajastab oma tegevust vastavalt [[teadus]]e arengule ning [[teadustöö]]de kaudu aitab ise erialade arengule pidevalt kaasa. Paljud Tallinna Lastehaigla [[arst]]id ja [[õde|õed]] on oma eriala hinnatud [[lektor]]id. 

Tallinna Lastehaigla koostöös [[Tartu Ülikooli Kliinikum]]i, [[Tallinna Tervishoiu Kõrgkool|Tallinna]] ja [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]idega on õppe- ja praktikabaasiks tulevastele lastetervishoiutöötajatele, [[arst]]idele ja [[meditsiiniõde|õde]]dele. Toimub diplomieelne ja diplomijärgne väljaõpe, täiendõpe ning teadustöö.  

Kliinilises töös on Tallinna Lastehaigla koostööpartneriteks väljaspool Eestit erinevad suuremad keskused: &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=SA TALLINNA LASTEHAIGLA 2025. AASTA TEGEVUSARUANNE |url=https://lastehaigla.ee/sites/default/files/documents/2026-03/SA%20Tallinna%20Lastehaigla%202025.a%20majandusaasta%20aruanne_tegevusaruanne.pdf}}&lt;/ref&gt; 

* Helsingi Ülikooli Lastekliinik (lastekirurgia, onkohematoloogia, pediaatria) 
* Turu Ülikooli Keskhaigla (neonatoloogia) 
* Berliini Humboldti Ülikooli Charité Kliinik (neuroloogia, neurokirurgia, ortopeedia) 
* Karolinska Ülikooli Haigla (gastroenteroloogia, maksa transplantatsioon)  
* Aarhusi Ülikooli Haigla (prootonravi) 
* Lausanne´i Ülikooli Haigla (biopsia) 
* Vilniuse Ülikooli Haigla (Car-T ravi) 
* Riia Ülikooli Kliiniline Lastehaigla ja POGA keskus (spastilise pareesiga patsiendid) 
* Cardiffi Lastehaigla (tsüstilise fibroosiga patsiendid) 
* Freiburgi Ülikooli Haigla ja Immunoloogiakeskus (luuüdi siirdamine immuunpuudulikkuse korral) 
* Milano San Raffaele Haigla (immuunpuudulikkusega patsiendid) 

== Kliinikud ja teenistused ==
=== Pediaatriakliinik ===
*erakorralise meditsiini ja ägedate infektsioonide osakond
*pediaatriaosakond 
*neuroloogia ja taastusravi osakond
*hematoloogia ja onkoloogia osakond
*vastsündinute ja imikute osakond
'''Pediaatriakliiniku alla kuulub neli teenistust:'''
*endokrinoloogiateenistus
*kardioloogiateenistus
*allergoloogiateenistus
*reumatoloogiateenistus

=== Kirurgiakliinik ===
*kõrva-nina-kurguhaiguste osakond
*traumatoloogia- ja ortopeedia osakond, mille alla kuulub lastehaigla traumapunkt
*lastekirurgia osakond, mille alla kuulub ka narkoosis hambaravi
'''&lt;big&gt;Anestesioloogia- ja intensiivravi kliinik&lt;/big&gt;'''

* operatsiooniplokk
* anestesioloogia-intensiivraviosakond
'''&lt;big&gt;Laste Vaimse Tervise Keskus&lt;/big&gt;'''

* Lastepsühhiaatria X
* Noortepsühhiaatria Y
* Söömishäired Z

=== Taastusravi keskus ===

* tegevusteraapia
* füsioteraapia
* kõnnirobot
* käerobot
* Tyromotion
* Spastilise Pareesi Pädevuskeskus

=== Diagnostika ===
*labor
*vereteenistus
*radioloogia
== Tallinna Lastehaigla Toetusfond ==
[[Tallinna Lastehaigla Toetusfond]]&lt;ref&gt;[http://www.toetusfond.ee Tallinna Lastehaigla Toetusfond]&lt;/ref&gt; loodi 1993. aastal eesmärgiga aidata kaasa lastesõbraliku haigla kujundamisele ning luua parima võimaliku meditsiinilise abi pakkumiseks vajalikud tingimused. Samuti aitab see muuta ühiskonna suhtumist haigete laste probleemidesse. 

== Viited ==
{{Viited|2}}

== Välislingid ==
* [http://www.lastehaigla.ee Haigla koduleht]

[[Kategooria:Eesti sihtasutused]]
[[Kategooria:Eesti haiglad]]
[[Kategooria:Tallinna tervishoiuasutused]]</text>
      <sha1>rrmkfcvto4ujj92oo2jbxh8g7ssh0yf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jim Jarmusch</title>
    <ns>0</ns>
    <id>127800</id>
    <revision>
      <id>7204155</id>
      <parentid>7029732</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T06:18:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204155</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14722" sha1="5my5omz91tae73a7fkctacdzziejhva" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=aprill}}
{{Näitleja info
| nimi                    = Jim Jarmusch
| pilt                    = Jim Jarmusch-9078.jpg
| pildi suurus            = 
| pildi allkiri           = Jim Jarmusch Veneetsia filmifestivalil 2025. aastal
| sünninimi               = James Robert Jarmusch
| sünniaeg                = {{birth date and age|1953|1|22}}
| sünnikoht               = [[Akron]], [[Ohio]], [[Ameerika Ühendriigid]]
| surmaaeg                = 
| surmakoht               = 
| teine nimi              = 
| amet                    = 
| tegev                   = 1979. aastast
| abikaasa                = [[Sara Driver]]
| elukaaslane             = 
| lapsed                  = 
| vanemad                 = 
| veebileht               = 
| oscar                   = 
| afiawards               = 
| arielaward              = 
| baftaawards             = 
| cesarawards             = 
| emmy                    = 
| filmfareawards          = 
| geminiawards            = 
| kuldgloobus             = 
| kuldvaarikas            = 
| goyaawards              = 
| grammyawards            = 
| iftaawards              = 
| laurenceolivierawards   = 
| naacpimageawards        = 
| nationalfilmawards      = 
| sagawards               = 
| tonyawards              = 
| auhinnad                = 
}}
'''Jim Jarmusch''' (sünninimi '''James Robert Jarmusch'''; sündinud [[22. jaanuar]]il [[1953]] [[Akron]]is [[Ohio]] osariigis) on Ameerika Ühendriikide [[sõltumatu kino]] [[filmilavastaja]], [[stsenarist]], [[helilooja]] ja [[muusik]]. Ta on tuntud oma unikaalse minimalistliku stiili ja meditatiivsete, sageli hüpnotiseerivate filmide poolest, mis on mõjutanud paljusid kaasaegseid režissööre.

== Haridus ja karjääri algus ==
Jarmuschi esialgne soov oli saada kirjanikuks ning ta õppis [[Columbia ülikool]]is ameerika ja inglise kirjandust. Aasta jooksul [[Pariis]]is [[prantsuse kirjandus]]t õppides süvenes tema huvi [[filmikunst]]i vastu.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2016-07-10 |pealkiri=Jarmusch, Jim – Senses of Cinema |url=https://www.sensesofcinema.com/2003/great-directors/jarmusch/ |vaadatud=2025-09-07 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Naasnud [[New York]]i, astus ta New Yorgi Ülikooli filmikooli ([[Tisch School of the Arts]]), kus õppis filmirežiid kuni 1979. aastani, kuid ei lõpetanud seda.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Kuigi Jarmusch on pidanud filmikoolis õppimist osaliselt ajaraiskamiseks, tutvus ta seal režissöör [[Nicholas Ray]] ja operaator [[Tom DiCillo]]ga, kellega koostöös valmisid tema esimesed filmid &quot;Permanent Vacation&quot; (1980) ja &quot;Stranger Than Paradise&quot; (1984).&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Samas omandas ta koolis ka väärtuslikke tehnilisi oskusi, kuid näitlejatega töötamist tuli tal hiljem omal käel õppida. Nagu tema iidol [[John Cassavetes]], keskendub Jarmusch eelkõige tegelastele, kirjutab rollid konkreetseid näitlejaid silmas pidades ja laseb süžeel areneda nende ümber.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Karjäär ==
Pärast filmikooli poolelijätmist otsustas Jarmusch muuta oma lõputöö, algselt [[lühifilm]]iks kavandatud projekti, täispikaks debüütteoseks. Selle tulemusel valmis &quot;[[Permanent Vacation]]&quot; (1980) – 80-minutiline eksperimentaalfilm, mis käsitleb üksindust ja ekslemist. Film tähistas Jarmuschi esimest sammu sõltumatu filmitegijana ning pani aluse tema isikupärasele käekirjale.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Järgmisena alustas ta &quot;[[Stranger Than Paradise]]&quot; (1984) tootmist, mis oli algselt mõeldud 30-minutilise lühifilmina. Filmiti saksa režissööri [[Wim Wenders]]i annetatud filmilindile. Hiljem õnnestus Jarmuschil saada lisarahastus 120 000 USA dollarit, mille toel valmis täispikk versioon. Film kujutab kahte New Yorgis elavat eluheidikut, kelle igapäevane rutiin saab ootamatu pöörde, kui neile saabub külla sugulane [[Ungari]]st.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

&quot;Stranger Than Paradise'i&quot; iseloomustavad Jarmuschile omased stiilielemendid: staatiline kaamera, pikad katkestusteta kaadrid, minimaalne montaaž ning aeglase tempoga narratiiv, mida liigendavad mustaks hajuvad üleminekud. Režissööri sõnul ei lähtu ta filmitegemisel kindlast süžeest, vaid kogub esmalt detailid, atmosfääri ja tegelased, millest moodustub hiljem terviklik lugu.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Film pälvis [[1984]]. aastal [[Cannes'i filmifestival]]il parima debüütfilmi auhinna (Camera d’Or) ja tõi Jarmuschile rahvusvahelise tunnustuse. &quot;Stranger Than Paradise'i&quot; peetakse üheks olulisemaks teoseks Ameerika sõltumatu kino arenguloos.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Sarnast minimalistlikku lähenemist arendas Jarmusch edasi filmis &quot;Down by Law&quot; (1986), mida ta on ise kirjeldanud kui „neobeatnoir komöödiat“. Filmi keskmes on kolm meest – John Lurie, Tom Waits ja Roberto Benigni –, kes põgenevad Louisiana vanglast ja ekslevad ümbritsevates soodes. Visuaalselt saavutas Jarmusch koostöös operaator [[Robby Müller]]iga uue taseme: mustvalge filmilint toob esile vangla üksluisuse ning kontrastiks selle kõrval looduse ürgse ilu ja ruumitaju.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Aastal 1989 lavastas Jarmuschi filmi &quot;Mystery Train&quot;, mis koosneb kolmest paralleelsest loost ja leiavad aset samal ajal Memphise hotellis. Filmis teevad kaasa [[Steve Buscemi]], Itaalia näitleja [[Nicoletta Braschi]], Inglise muusik ja laulja [[Joe Strummer]] ning Jaapani näitleja [[Youki Kudoh]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Aastal 1992 lavastas Jarmusch filmi &quot;Night on Earth&quot;, mis koosneb viiest lühiloost, mis kõik toimuvad samaaegselt eri linnades. Film keskendub [[takso]]des toimuvatele vestlustele ning nende kaudu avaneb vaade erinevatele inimlikele suhetele ja olukordadele. Peaosades on sellised tuntud näitlejad nagu [[Winona Ryder]], [[Gena Rowlands]] ja [[Rosie Perez]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1990. ja 2000. aastatel jätkas Jarmusch oma sõltumatut filmikunstiloomet, olles tihti nii lavastaja, stsenarist kui ka produtsent. Tema tähtsamad teosed on &quot;[[Surnud mees]]&quot; (1995) ja &quot;Ghost Dog: The Way of the Samurai&quot; (1999) ning 2003. aastal valminud &quot;[[Coffee and Cigarettes]]&quot; – valikuline kogumik lühilugudest, mille kaudu ta jätkas minimalistlikku jutustamisstiili. Järgnenud film &quot;[[Broken Flowers]]&quot; (2005) tõi talle Cannes’i filmifestivali žürii suure auhinna. Hilisemates teostes, nagu &quot;[[The Limits of Control]]&quot; (2009), &quot;[[Only Lovers Left Alive]]&quot; (2013), &quot;Paterson&quot; (2016) ja &quot;The Dead Don’t Die&quot; (2019), jätkas Jarmusch eksperimentaalseid ja sügavalt isiklikke lugusid, olles sageli ka filmide muusika autor.

== Tunnustus ==
2025. aastal võitis tema film &quot;[[Isa, ema, õde, vend]]&quot; [[Veneetsia filmifestival]]i peaauhinna [[Kuldlõvi]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-09-07 |pealkiri=Jim Jarmuschi film võitis Veneetsia filmifestivalil peapreemia |url=https://kultuur.err.ee/1609792320/jim-jarmuschi-film-voitis-veneetsia-filmifestivalil-peapreemia |vaadatud=2025-09-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Filmograafia==
===Filmilavastajana===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 90%;&quot; border=&quot;2&quot; cellpadding=&quot;4&quot;
|-
! style=&quot;background:#B0C4DE;&quot; | Aasta
! style=&quot;background:#B0C4DE;&quot; | Film
! style=&quot;background:#B0C4DE;&quot; | Eestikeelne pealkiri
! style=&quot;background:#B0C4DE;&quot; | Märkused
! style=&quot;background:#B0C4DE;&quot; | Auhinnad
|-
| 1980
| &quot;[[Permanent Vacation]]&quot;
| 
| lavastaja
|
|-
| 1984
| &quot;[[Stranger Than Paradise]]&quot;
| 
| lavastaja,&lt;br&gt; stsenarist,&lt;br&gt;monteerija
| [[Cannes'i filmifestival]]i parim debüütfilm&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Jim Jarmusch - Awards |url=https://www.imdb.com/name/nm0000464/awards/ |vaadatud=2025-09-07 |väljaanne=IMDb |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;[[Locarno filmifestival]]i peaauhind [[Kuldne Leopard]]&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
|-
| 1986
| &quot;[[Coffee and Cigarettes]]&quot;
| 
| lavastaja,&lt;br&gt; stsenarist
|
|-
| 1986
| &quot;[[Down by Law]]&quot;
| 
| lavastaja,&lt;br&gt;stsenarist
| [[Bodil (auhind)|Bodil]] – parim mitte-Euroopa film&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
|-
| 1989
| &quot;[[Coffee and Cigarettes: Memphis Version]]&quot;
| 
| lavastaja,&lt;br&gt; stsenarist
|
|-
| 1989
| &quot;[[Mystery Train]]&quot;
| &quot;[[Salapärane rong]]&quot;
| lavastaja,&lt;br&gt; stsenarist
|
|-
| 1991
| &quot;[[Night on Earth]]&quot;
| &quot;[[Öö Maa peal]]&quot;
| lavastaja,&lt;br&gt;stsenarist,&lt;br&gt;filmiprodutsent
|
|-
| 1993
| &quot;[[Coffee and Cigarettes: Somewhere in California]]&quot;
| 
| lavastaja,&lt;br&gt;stsenarist,&lt;br&gt;monteerija
|
|-
| 1995
| &quot;[[Dead Man]]&quot;
| &quot;[[Surnud mees]]&quot;
| lavastaja,&lt;br&gt;stsenarist
|
|-
| 1997
| &quot;[[Year of the Horse]]&quot;
| 
| lavastaja,&lt;br&gt;operaator
|
|-
| 1999
| &quot;[[Ghost Dog: The Way of the Samurai]]&quot;
| &quot;Samurai tee&quot;
| lavastaja,&lt;br&gt;stsenarist,&lt;br&gt;produtsent
| [[Pimedate Ööde filmifestival]]i publikupreemia&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
|-
| 2002
| &quot;[[Ten Minutes Older: The Trumpet (segment 'Int. Trailer Night')]]&quot;
| 
| lavastaja,&lt;br&gt;stsenarist
|
|-
| 2003
| &quot;[[Coffee and Cigarettes]]&quot;
| &quot;[[Kohv ja sigaretid]]&quot;
| lavastaja,&lt;br&gt;stsenarist,&lt;br&gt;monteerija
|
|-
| 2005
| &quot;[[Broken Flowers]]&quot;
| 
| lavastaja,&lt;br&gt;stsenarist
| [[Cannes'i filmifestival]]i žürii suur auhind&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
|-
| 2009
| &quot;[[The Limits of Control]]&quot;
| 
| lavastaja,&lt;br&gt;stsenarist
|
|-
| 2013
| &quot;[[Only Lovers Left Alive]]&quot;
| 
| lavastaja,&lt;br&gt;stsenarist
|
|-
| 2016
| &quot;[[Paterson (film)|Paterson]]&quot;
| 
| lavastaja,&lt;br&gt;stsenarist,&lt;br&gt;helilooja
|
|-
| 2019
| &quot;[[The Dead Don't Die]]&quot;
| 
| lavastaja,&lt;br&gt;stsenarist
|
|-
| 2025
| &quot;Father Mother Sister Brother&quot;
| &quot;[[Isa, ema, õde, vend]]&quot;
| lavastaja
| [[Kuldlõvi]]&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
|}

===Muu===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 90%;&quot; border=&quot;2&quot; cellpadding=&quot;4&quot;
|-
! style=&quot;background:#B0C4DE;&quot; | Aasta
! style=&quot;background:#B0C4DE;&quot; | Film
! style=&quot;background:#B0C4DE;&quot; | Eestikeelne pealkiri
! style=&quot;background:#B0C4DE;&quot; | Märkused
|-
| 1980
| &quot;[[Lightning Over Water]]&quot;
| 
| Vaatleja
|-
| 1981
| &quot;[[You Are Not I]]&quot;
| 
| Produtsent / operaator
|-
| 1982
| &quot;[[Der Stand der Dinge]]&quot; (The State of Things)
| 
| Helilooja
|-
| 1984
| &quot;[[Burroughs]]&quot;
| 
| Helisalvestaja
|-
| 1986
| &quot;[[Sleepwalk]]&quot;
| 
| Operaator
|-
| 1993
| &quot;[[When Pigs Fly]]&quot;
| 
| Produtsent
|-
| 1994
| &quot;[[Clerks]]&quot;
| &quot;Poesellid&quot;
| Tänuavalduse saaja
|-
| 2005
| &quot;[[Enron: The Smartest Guys in the Room]]&quot;
| 
| Tänuavalduse saaja
|}

===Näitlejana===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 90%;&quot; border=&quot;2&quot; cellpadding=&quot;4&quot;
|-
! style=&quot;background:#B0C4DE;&quot; | Aasta
! style=&quot;background:#B0C4DE;&quot; | Film
! style=&quot;background:#B0C4DE;&quot; | Eestikeelne pealkiri
! style=&quot;background:#B0C4DE;&quot; | Roll
|-
| 1980
| &quot;[[Underground U.S.A.]]&quot;
| 
| Helisalvestaja
|-
| 1984
| &quot;[[American Autobahn]]&quot;
| 
| Filmiprodutsent
|-
| 1987
| &quot;[[Straight to Hell]]&quot;
| 
| Amos Dade
|-
| 1987
| &quot;[[Helsinki Napoli All Night Long]]&quot;
| 
| Baaripidaja #2
|-
| 1988
| &quot;[[Candy Mountain]]&quot;
| 
| 
|-
| 1989
| &quot;[[Leningrad Cowboys Go America]]&quot;
| 
| New Yorgi automüüja
|-
| 1990
| &quot;[[The Golden Boat]]&quot;
| 
| Tundmatu
|-
| 1992
| &quot;[[In the Soup]]&quot;
| 
| Monty
|-
| 1995
| &quot;[[Iron Horseman]]&quot;
| 
| Silver Rider
|-
| 1995
| &quot;[[Blue in the Face]]&quot;
| 
| Bob
|-
| 1996
| &quot;[[Cannes Man]]&quot;
| 
| Cameo
|-
| 1996
| &quot;[[Sling Blade]]&quot;
| 
| Frostee Creami tegelane
|-
| 1996
| &quot;[[Fear and Loathing in Las Vegas]]&quot;
| 
| Raoul Duke (hääl)
|}

=== Iseendana esinemised televisioonis ja filmides ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 90%;&quot; border=&quot;2&quot; cellpadding=&quot;4&quot;
|-
! style=&quot;background:#B0C4DE;&quot; | Aasta
! style=&quot;background:#B0C4DE;&quot; | Film
! style=&quot;background:#B0C4DE;&quot; | Eestikeelne pealkiri
! style=&quot;background:#B0C4DE;&quot; | Märkused
|-
| 1983 || &quot;[[Fräulein Berlin]]&quot; || || 
|-
| 1991 || &quot;[[Fishing with John]]&quot; || || TV
|-
| 1994 || &quot;[[Tigrero: A Film That Was Never Made]]&quot; || || 
|-
| 1995 || &quot;[[American Cinema]]&quot; || || TV
|-
| 1996 || &quot;[[The Typewriter, the Rifle &amp; the Movie Camera]]&quot; || || 
|-
| 1997 || &quot;[[R.I.P., Rest in Pieces]]&quot; || || 
|-
| 1997 || &quot;[[We're Outta Here! aka The Ramones]]&quot; || || Video
|-
| 1997 || &quot;[[Year of the Horse]]&quot; || || 
|-
| 1998 || &quot;[[Pop Odyssee 2 – House of the Rising Punk]]&quot; || || TV
|-
| 1998 || &quot;[[Divine Trash]]&quot; || || 
|-
| 1998 || &quot;[[Space Ghost Coast to Coast]]&quot; || || TV
|-
| 1998 || &quot;[[Lee Marvin: A Personal Portrait by John Boorman]]&quot; || || TV
|-
| 2000 || &quot;[[SpongeBob SquarePants]]&quot; || &quot;[[Käsna-Kalle Kantpüks]]&quot; || TV
|-
| 2001 || &quot;[[Screamin' Jay Hawkins: I Put a Spell on Me]]&quot; || || 
|-
| 2001 || &quot;V.I.P.&quot; || || TV
|-
| 2002 || &quot;[[¿Quién es Alejandro Chomski?]]&quot; || || 
|-
| 2002 || &quot;[[Focus on Jim Jarmusch]]&quot; || || TV
|-
| 2003 || &quot;[[Chaplin Today: A King in New York]]&quot; || || TV
|-
| 2003 || &quot;[[Hollywood High]]&quot; || || TV
|-
| 2003 || &quot;[[Rockets Redglare!]]&quot; || || 
|-
| 2004 || &quot;[[Z Channel: A Magnificent Obsession]]&quot; || || TV
|-
| 2005 || &quot;[[Cinema Mil]]&quot; || || TV
|-
| 2005 || &quot;[[Excavating Taylor Mead]]&quot; || || 
|-
| 2005 || &quot;[[Punk: Attitude]]&quot; || || TV
|-
| 2005 || &quot;[[Magacine 2005]]&quot; || || TV
|-
| 2008 || &quot;[[Joe Strummer: The Future Is Unwritten]]&quot; || || 
|-
| 2008 || &quot;[[The Simpsons – /&quot;Any Given Sundance/&quot;|The Simpsons – \&quot;Any Given Sundance\&quot;]]&quot; || &quot;[[Simpsonid – /&quot;Ükskõik milline pühapäev/&quot;|Simpsonid – \&quot;Ükskõik milline pühapäev\&quot;]]&quot; ||
|}

==Viited==
{{reflist}}

==Kirjandus==
*{{cite book | author=Ludvig Hertzberg | title=Jim Jarmusch: Interviews | publisher=University Press of Mississippi | location = Jackson | year=2001 | isbn=1-57806-379-5 | url=http://www.upress.state.ms.us/catalog/fall2001/jim_jarmusch.html}}
*{{cite book | author=Martien Jilesen | title=Jim Jarmusch | publisher=Bertz + Fischer | year=2001 | isbn=3929470802 | url=http://www.amazon.co.uk/Jim-Jarmusch-Martien-Jilesen/dp/3929470802/ref=sr_1_3/202-3179394-8858263?ie=UTF8&amp;s=books&amp;qid=1182293792&amp;sr=1-3}}
*{{cite book | author=Juan Suarez | title=Jim Jarmusch | publisher=University of Illinois Press | year=2007 | isbn=0252032012 | url=http://www.play.com/Product.aspx?title=3370846&amp;r=BOOK&amp;PRODUCT_TITLE=Jim+Jarmusch}}

==Välislingid==
* {{imdb nimi|id=0000464}}
* [http://www.sensesofcinema.com/2003/great-directors/jarmusch/ Senses of Cinema: Great Directors Critical Database]
* [http://avclub.com/content/node/22886 The Onion A.V. Clubi intervjuu], [[The Onion A.V. Club]]
* [http://avclub.com/content/node/23027 Veel üks The Onion A.V. Clubi intervjuu]
* [http://www.coffeeandcigarettesmovie.com Filmi &quot;Coffee and Cigarettes&quot; koduleht]
* [http://www.moviemaker.com/issues/53/jarmusch.html Jim Jarmusch's Golden Rules]
* [http://www.nndb.com/people/910/000043781/ NNDB Bio-Info]
* [http://film.guardian.co.uk/interview/interviewpages/0,6737,1348703,00.html Intervjuu The Guardianiga], [[The Guardian]]
* [http://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=4801740 intervjuu Jim Jarmuschiga] raadiosaates &quot;Fresh Air&quot;, 16. august 2005

{{DEFAULTSORT:Jarmusch, Jim}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide heliloojad]]
[[Kategooria:Sündinud 1953]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmilavastajad]]</text>
      <sha1>5my5omz91tae73a7fkctacdzziejhva</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tänav</title>
    <ns>0</ns>
    <id>138178</id>
    <revision>
      <id>7204090</id>
      <parentid>7122681</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:03:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204090</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2641" sha1="0ul523ni0szylrf023do6qocko590k2" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib rajatisest; Eesti animafilmi kohta vaata artiklit [[Tänav (film)]]}}
[[Pilt:Münchner-Straße,-Frankfurt.jpg|thumb|Tänav [[Frankfurt|Frankfurdi]] kesklinnas]]
[[Pilt:Shanghaid03.jpg|thumb|Autosid täis tänav [[Shanghai]]s]]
'''Tänav''' on [[linn]]as või muul [[tiheasustusala]]l paiknev [[sõiduk]]ite ja/või [[jalakäija]]te [[liiklus|liiklemiseks]] ette nähtud infrastruktuuri rajatis. Keskajast peale on eristatud tänavat ja [[tee]]d selle järgi, et tänav on tavaliselt sillutatud ja tee mitte. Tänavavõrk, mis koosneb tavaliselt [[peatänav|peatänavatest]] ja [[kõrvaltänav|kõrvaltänavatest]], on enamasti [[tänavavõrk]] [[avalik ruum]], mis tähendab, et seda on õigus kasutada igaühel. 

==[[Vana-Rooma]]==
Vana-Rooma linnades oli alati kaks peatänavat – [[Cardo]] (põhja-lõuna telg) ja [[Decumanus]] (ida-lääne telg), mis ristusid linna südames. Selle ristumiskoha ümbrusse ehitati linna kõige olulisemad avalikud hooned ning sinna kerkis ka [[foorum]], turuplats, mis asus iga Rooma impeeriumi linna keskmes.

==Keskaeg==
[[Keskaeg]]sed linnatänavad olid nii ruumipuuduse tõttu kui kaitseotstarbel (ründajad eksisid ära) tavaliselt kitsad, pimedad ja käänulised, heal juhul sillutatud munakividega. Keskaegsed tänavad olid ka väga mustad, kuivõrd kogu solk visati otse akendest välja tänavaile. 
 
==Renessanss==
[[Renessanss|Renessans]]iajal hakati linnade südamete väljanägemisele rohkem tähelepanu pöörama ning hakati tegelema väljakute ja tänavaruumi kujundamisega. Sellegipoolest jäid tänavad kitsasteks, ebamugavateks ja ohtlikeks. Olgugi et [[Prantsusmaa]] ja [[Inglismaa]] pealinnades anti juba 17. sajandil välja korraldusi, et peatänavate ääres elavad inimesed peavad öötundideks oma aknale põleva küünla paigutama, et möödujad teed näeksid, jäid tänavad öötundideks kottpimedaks ja ohtlikuks. Selliste esindustänavate nagu [[Regent Street]] Londonis, [[rue de Rivoli]] Pariisis, [[Ringstrasse]] Viinis jt sarnaste loomiseni jõuti aga alles 19. sajandil. Siis hakati tõsisemalt mõtlema jalakäijate ja liiklusvahendite üksteisest eraldamise peale, sanitaarsuse ja tänavaplaani ühtsemaks muutmise peale (majade kõrgus sõltub tänava laiusest), esimesed suurlinnad said kanalisatsioonivõrgu ning tänavavalgustus jõudis selleni, et tänavaile paigutati laternad (1807 valgustati gaasilaternatega [[Pall Mall]] Londonis).

==Vaata ka==
{{Vikitsitaadid}}
*[[Jaotustänav]]
*[[Tänava kaitsevöönd]]
*[[Tänavamaa]]
*[[Tänavavõrk]]
*[[Umbtänav]]
*[[Mängutänav]]

[[Kategooria:Linnageograafia]]
[[Kategooria:Tänavad| ]]</text>
      <sha1>0ul523ni0szylrf023do6qocko590k2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hayley Williams</title>
    <ns>0</ns>
    <id>138353</id>
    <revision>
      <id>7204046</id>
      <parentid>6639162</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T22:21:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7204046</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1996" sha1="k3b56ly5nnqcvu7et4df4n0t00viq4z" xml:space="preserve">{{viitamata}}
{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| nimi                = Hayley Williams
| pilt                = Hayley_Paramore.jpg
| pildiallkiri     = Hayley Williams
| pildi_suurus        = 
| horisontaalne       = 
| taust               = soolo_laulja
| sünninimi           = Hayley Nichole Williams
| alias               = 
| sünniaeg            = {{sünniaeg ja vanus|1988|12|27}} &lt;br&gt; [[Meridian]], [[Mississippi osariik|Mississippi]], [[USA]]
| surmaaeg              = 
| päritolu            = [[USA]]
| pill                = [[kitarr]] ja [[klaver]]
| hääleliik           = 
| stiil               = [[rokkmuusika|rokk]], [[alternatiivrokk]], ''[[pop punk]]''
| amet                = 
| tegev            = 
| plaadifirma         = 
| seotud_esitajad     = [[Paramore]]
| URL                 = 
}}
[[File:Hayleywilliamscrop.JPG|thumb|upright|Williams (2007)|right]]

'''Hayley Nichole Williams''' (sündinud [[27. detsember|27. detsembril]] [[1988]] [[Meridian]]is [[Mississippi osariik|Mississippis]]) on [[USA]] rokklaulja ja laulukirjutaja. Ta on ansambli [[Paramore]] solist.

2002. aastal kolis tollal 13-aastane Williams Meridianist Mississippist Franklinisse, kus tutvus koolis vendade [[Josh]] ja [[Zac Farro]]ga. Varsti pärast saabumist võttis ta laulutunde [[Brett Manning|Brett Manningu]] juures ja liitus ''funk-cover''-ansambliga The Factory, kus ta tutvus tulevase Paramore'i bassimängija [[Jeremy Davis]]ega. 2005. aastal kirjutasid liikmed alla John Janicki asutatud plaadifirma [[Fueled By Ramen]] plaadilepingule.

Williamsi lemmikartistide ja -bändide hulka kuuluvad [[Saves the Day]], [[mewithoutYou]], [[Slick Shoes]], [[The Chariot]], [[Now Now Every Children]], [[No Doubt]], [[Fireworks]], [[Set Your Goals]], [[Tegan and Sara]], [[New Found Glory]], [[H2O]], [[Lemuria]], [[The Swellers]]. 

{{Commonsi kategooria}}

{{DEFAULTSORT:Williams, Hayley}}
[[Kategooria:Sündinud 1988]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]]</text>
      <sha1>k3b56ly5nnqcvu7et4df4n0t00viq4z</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 7. septembril</title>
    <ns>0</ns>
    <id>141023</id>
    <revision>
      <id>7204238</id>
      <parentid>7178549</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T10:18:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Avjoska</username>
        <id>1538</id>
      </contributor>
      <origin>7204238</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6993" sha1="4qcw5pagkh0k84630o4r4xu90uiu340" xml:space="preserve">{{Sündinud septembris}}
''Siin on loetletud [[7. september|7. septembril]] sündinud tuntud inimesi. 
*[[1316]] – [[Semjon Uhke]], aastatel 1340–1353 Moskva ja Vladimir-Suzdali suurvürst, aastatel 1346–1353 ühtlasi Novgorodi vürst
*[[1533]] – [[Elizabeth I]], Inglismaa kuninganna
*[[1614]] – [[Gustaf Otto Stenbock]], Rootsi admiral, väejuht ja riigimees
*[[1650]] – [[Juan Manuel Fernández Pacheco]], Hispaania aadlik, poliitik ja Kataloonia asekuningas
*[[1726]] – [[Georges-Louis Leclerc de Buffon]], prantsuse loodusuurija 
*[[1726]] – [[François-André Danican Philidor]], prantsuse maletaja ja helilooja
*[[1794]] – [[Rudolf Henzi]], saksa usuteadlane ja orientalist
*[[1829]] – [[Friedrich August Kekulé]], saksa keemik 
*[[1842]] – [[Johannes Zukertort]], maletaja
*[[1845]] – [[Friedrich von Martens]], Venemaa diplomaat ja jurist
*[[1855]] – [[Karl von Löwis of Menar]], baltisaksa päritolu Baltimaade ajaloolise geograafia harrastaja, kunstiajaloolane, arheoloog ja kartograaf
*[[1870]] – [[Aleksandr Kuprin]], vene kirjanik
*[[1881]] – [[Peeter Ramul]], eesti muusikateadlane, pianist ja pedagoog
*[[1889]] – [[August Miljan]], eesti botaanik
*[[1894]] – [[Gala Éluard]], [[Salvador Dalí]] muusa
*[[1895]] – [[Karl Hintzer]], eesti fotograaf ja õpetaja
*[[1902]] – [[Aleksander Pettai]], eesti pedagoog ja koorijuht, Vabadussõja veteran
* 1902 – [[Albert Hansen]], eesti puidu- ja metallikunstnik ning kunstipedagoog
*[[1904]] – [[Pavel Krjukov]], NLKP parteitegelane
*[[1905]] – [[Meinhard Laurmaa]], eesti pikaealine ja ajakirjanik
*[[1909]] – [[Elia Kazan]], USA filmirežissöör
*[[1911]] – [[Todor Živkov]], Bulgaaria poliitik
*[[1912]] – [[David Packard]], USA insener ja ettevõtja
*[[1913]] – [[Villem Kapp]], eesti helilooja
*[[1914]] – [[Ilmari Tapiovaara]], soome disainer ja sisustusarhitekt
*[[1915]] – [[Hermann Pauts]], eesti majandusteadlane ja kaubandusorganisaator
*[[1921]] – [[Helene Kuma]], eesti keraamik
*[[1924]] – [[Daniel Inouye]], jaapani päritolu USA poliitik
*[[1929]] – [[Sonny Rollins]], ameerika džäss-saksofonist
*[[1930]] – [[Baudouin I]], Belgia kuningas
* 1930 – [[Heino Liiv]], eesti keeleteadlane
*[[1932]] – [[Atko Viru]], eesti sporditeadlane
* 1932 – [[Giuliano Pontara]], Itaalia-Rootsi filosoof
*[[1934]] – [[Mary Bauermeister]], saksa kunstnik
*[[1935]] – [[Tiiu Kiudorv]], eesti õpetaja ja rahvatantsujuht
*[[1936]] – [[Buddy Holly]], USA muusik
*[[1937]] – [[Rein Mälksoo]], eesti viiuldaja
* 1937 – [[Justinas Karosas]], Leedu marksistlik filosoof ja poliitik 
*[[1941]] – [[Peeter Tedre]], eesti teatritegelane 
*[[1942]] – [[Kalev Jaik]], eesti iseõppijast mõtleja
*[[1943]] – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik
*[[1944]] – [[Bora Milutinovic]], Serbia jalgpallitreener
* 1944 – [[Ingrid Polding]], eesti tekstiilikunstnik
* 1944 – [[Kaimu Keerak]], eesti sambomaadleja ja judoka ning treener
*[[1945]] – [[Mare Rand]], eesti filoloog ja raamatuteadlane 
*[[1946]] – [[Francisco Varela]], Tšiili bioloog
*[[1948]] – [[Jaan Urvet]], eesti lavastaja ja õppejõud 
* 1948 – [[Aleksei Šumakov]], NSV Liidu maadleja
*[[1949]] – [[Gloria Gaynor]], ameerika laulja
*[[1950]] – [[Fargat Mustafin]], tatari rahvusest NSV Liidu maadleja
* 1950 – [[Reet Post]], eesti luuletaja
* 1950 – [[Julie Kavner]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik
*[[1951]] – [[Jaak Hein]], eesti näitleja ja lavastaja 
* 1951 – [[Gabino Zavala]], katoliku kiriku Los Angelese vikaarpiiskop
* 1951 – [[Chrissie Hynde]], Ameerika-Briti laulja, laulukirjutaja ja kitarrist
*[[1954]] – [[Michael Emerson]], Emmy auhinnaga pärjatud USA teatri- ja filminäitleja
* 1954 – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik
*[[1955]] – [[Mira Furlan]], Horvaatia filminäitleja ja laulja
*1955 – [[Heino Puuste]], eesti odaviskaja
*[[1956]] – [[Margus Kappel]], eesti muusik
*[[1957]] – [[Marju Länik]], eesti laulja
* 1957 – [[Rolf Wallin]], norra helilooja
*[[1959]] – [[Guido Cappellini]], itaalia auto- ja veemootorisportlane
*[[1960]] – [[Igor Setšin]], Venemaa riigitegelane ja ärimees
* 1960 – [[Eero Jürgenson]], eesti sisearhitekt ja disainer
* 1960 – [[Ersin Tatar]], Põhja-Küprose Türgi Vabariigi poliitik
*[[1961]] – [[József Szájer]], Ungari poliitik 
*[[1962]] – [[Daniel Bergman]], rootsi filmirežissöör
*[[1964]] – [[Helir-Valdor Seeder]], Eesti poliitik
*[[1966]] – [[Gunda Niemann-Stirnemann]], saksa kiiruisutaja
*[[1967]] – [[Ieva Liepiņa]], läti maalikunstnik
* 1967 – [[Alok Sharma]], india päritolu Inglise konservatiivne poliitik
*[[1968]] – [[Marcel Desailly]], prantsuse jalgpallur
* 1968 – [[Viia Parts]], eesti majandusteadlane
*[[1969]] – [[Jean-Benoît Dunckel]], prantsuse muusik
*[[1971]] – [[Veikko Täär]], eesti näitleja
*[[1973]] – [[Agne Trummal]], eesti muinsuskaitsetegelane
* 1973 – [[Catarina Martins]], Portugali poliitik ja näitleja
*[[1974]] – [[Antonio McDyess]], ameerika korvpallur
* 1974 – [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]], Šveitsist pärit Liechtensteini jalgpallur
* 1974 – [[Teresa Czerwińska]], Poola majandusteadlane ja poliitik 
*[[1976]] – [[Shannon Elizabeth]], ameerika näitleja
*[[1979]] – [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolesov]], Venemaa kabetaja
* 1979 – [[Mari-Liis Kalvik]], eesti keeleteadlane
*[[1980]] – [[Emre Belözoğlu]], Türgi jalgpallur
* 1980 – [[Kärt Siilats]], eesti kõrgushüppaja
* 1980 – [[Gabriel Milito]], Argentina jalgpallitreener ja endine jalgpallur
*[[1982]] – [[Emese Szász]], ungari epeevehkleja
*[[1984]] – [[Vera Zvonarjova]], vene tennisist
*[[1985]] – [[Rafinha]], Brasiilia jalgpallur
* 1985 – [[Diego Contento]], Saksamaa jalgpallur
* 1985 – [[Aljona Lanskaja]], valgevene laulja
* 1985 – [[Eric Fehr]], Kanada jäähokimängija
*[[1986]] – [[Charlie Daniels]], inglise jalgpallur
*[[1987]] – [[Evan Rachel Wood]], ameerika näitleja
* 1987 – [[Madis Mäeorg]], eesti näitleja
* 1987 – [[Robert Snodgrass]], Šotimaa jalgpallur
* 1987 – [[Bruno Fornaroli]], Uruguay jalgpallur
*[[1988]] – [[Erki Pisuke]], Eesti ühistegelane ja jurist
* 1988 – [[Kevin Love]], Ameerika Ühendriikide korvpallur
* 1988 – [[Liis Teemusk]], eesti ilu- ja rühmvõimleja ning võimlemistreener
*[[1992]] – [[Martin Hinteregger]], austria jalgpallur
*[[1993]] – [[Andri Aganits]], eesti võrkpallur
*[[1992]] – [[Ketter Orav]], eesti laulja
*[[1996]] – [[Raevyn Rogers]], Ameerika Ühendriikide jooksja
*[[1998]] – [[Gerardo Arteaga]], Mehhiko jalgpallur 
* 1998 – [[Roberto Alvarado]], Mehhiko jalgpallur 
* 1998 – [[Ola Solbakken]], norra jalgpallur 
*[[1999]] – [[Michelle Creber]], Kanada näitleja ja laulja
*[[2000]] – [[Ariarne Titmus]], Austraalia ujuja
*[[2002]] – [[Sophia Lucia]], Ameerika Ühendriikide tantsija, näitleja ja modell

[[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|September, 07.]]</text>
      <sha1>4qcw5pagkh0k84630o4r4xu90uiu340</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Andrei Silnov</title>
    <ns>0</ns>
    <id>141814</id>
    <revision>
      <id>7204019</id>
      <parentid>6741504</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T20:49:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <origin>7204019</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4344" sha1="8s4cwbfqvvx7n5v5mdubuhdoys96m50" xml:space="preserve">{{Olümpiavõitja
| nimi = Andrei Silnov 
| pilt = Andrey Silnov IF Moscow asv2018-08.jpg
| pildisuurus = 300px
| pildiallkiri = Andrei Silnov (2018) 
| riik = Venemaa
| sünniaeg = [[9. september]] [[1984]]
| sünnikoht = [[Šahtõ]], [[Rostovi oblast]]
| surmaaeg =
| surmakoht =
| märkus_silt =
| märkus =
| spordiklubi = Moskva CSKA
| treeener = [[Sergei Starõhh]] ja [[Jevgeni Zagorulko]]
| medalid = 
{{Olümpia1}} 
{{Kuldmedal|[[kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel|Peking 2008]]|[[Kõrgushüpe]]}}
{{Olümpia2|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} 
{{Hõbemedal|[[2012. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Istanbul 2012]]|[[2012. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]]}}
{{Olümpia2|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} 
{{Kuldmedal|[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Göteborg 2006]]|[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]]}}
}}

'''Andrei Silnov''' (vene Андрей Александрович Сильнов; sündinud [[9. september|9. septembril]] [[1984]] [[Šahtõ]]s [[Rostovi oblast]]is) on [[Venemaa]] [[kergejõustik]]lane ([[kõrgushüpe|kõrgushüppaja]]). 

[[2003]]. aastal võitis Silnov Venemaa kuni 23-aastaste sisevõistlused tulemusega 2.24, kuid jäi kuni 23-aastaste välisvõistlustel samal aastal 2.18-ga kuuendaks. Kuni 23-aastaste Euroopa meistrivõistlustel [[august]]is [[Erfurt|Erfurd]]is sai ta üheksanda koha tulemusega 2.23.

Silnovi läbimurre rahvusvahelisel tasandil toimus [[2006]]. aastal. [[7. jaanuar]]il sisehooaja avavõistlusel [[Jekaterinburg]]is hüppas ta 2.28. [[Veebruar]]i lõpus [[Saksamaa]]l [[Arnstadt]]is viis ta oma isikliku siserekordi 2.35-le. [[Juuni]]s võitis ta [[Malaga]]s toimunud kergejõustiku superliiga [[Euroopa]] karikavõistlustel esikoha tulemusega 2.31, mis oli ka tema isiklik välisvõistluste rekord. [[25. juuli]]l [[Stockholm]]is toimunud [[IAAF]]-i Grand Prix' võistlustel parandas ta oma rekordit veel ühe sentimeetri võrra. [[August]]is [[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]] [[Göteborg]]is tuli ta isikliku rekordiga 2.36 Euroopa meistriks. See tulemus oli ka ühtlasi EM-rekord. [[2008]]. aastal [[London]]is peetud IAAF-i super-Grand-Prix' võistlustel hüppas ta uueks isiklikuks rekordiks 2.38.

[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008. aasta OM-il]] [[Peking]]is tuli Silnov olümpiavõitjaks. Ta oli väga heas hoos ja ületas kõik kõrgused kuni 2.36 esimesel katsel. See jäi ka tema laeks, sest pärast võidu selgumist proovis ta ületada ka olümpiarekordit 2.42, kuid see jäi alistamata.&lt;ref&gt;[http://usatoday30.usatoday.com/sports/olympics/2008-08-19-3621017050_x.htm Silnov wins high jump gold for Russia] USA Today, 19 august, 2008&lt;/ref&gt;:

== Saavutused ==

=== [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]el ===

* [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]] {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Peking]]is
** {{Kuld}} '''olümpiavõitja''' '''2.36'''

=== [[Kergejõustiku maailmakarikavõistlused|Maailma karikavõistlustel]] ===

* [[2006. aasta kergejõustiku maailmakarikavõistlused|2006]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Ateena]]s
** 2. koht '''2.24'''

=== [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]] ===

* [[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2006]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Göteborg]]is
** {{Kuld}} '''Euroopa meister''' '''2.36'''

=== [[IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlused|IAAF-i finaalvõistlustel]] ===

* [[2006. aasta IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlused|2006]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Stuttgart|Stuttgard]]is
** 2. koht '''2.33'''
* [[2008. aasta IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlused|2008]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Stuttgart|Stuttgard]]is
** '''1. koht''' '''2.35'''

== Viited ==
&lt;small&gt;&lt;references/&gt;&lt;/small&gt;

==Välislingid==
{{commonscat|Andrey Silnov}}
* {{IAAF}}
* [https://archive.today/20070927210325/http://eng.rusathletics.com/sbo/atlet.php?atlet=1576&amp;ty=2006 Andrei Silnov Venemaa kergejõustikuliidu kodulehel]

{{Olümpiavõitjad meeste kõrgushüppes}}

{{DEFAULTSORT:Silnov, Andrei}}
[[Kategooria:Venemaa kõrgushüppajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1984]]</text>
      <sha1>8s4cwbfqvvx7n5v5mdubuhdoys96m50</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204023</id>
      <parentid>7204019</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T21:03:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <origin>7204023</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4360" sha1="qxdqc3eug0iwp29d64d7lytdxb3o37r" xml:space="preserve">{{Olümpiavõitja
| nimi = Andrei Silnov 
| pilt = Andrey Silnov IF Moscow asv2018-08.jpg
| pildisuurus = 300px
| pildiallkiri = Andrei Silnov (2018) 
| riik = Venemaa
| sünniaeg = [[9. september]] [[1984]]
| sünnikoht = [[Šahtõ]], [[Rostovi oblast]]
| surmaaeg =
| surmakoht =
| märkus_silt =
| märkus =
| spordiklubi = Moskva CSKA
| treeener = [[Sergei Starõhh]] ja [[Jevgeni Zagorulko]]
| medalid = 
{{Olümpia1}} 
{{Kuldmedal|[[kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel|Peking 2008]]|[[Kõrgushüpe]]}}
{{Olümpia2|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} 
{{Hõbemedal|[[2012. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Istanbul 2012]]|[[2012. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]]}}
{{Olümpia2|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} 
{{Kuldmedal|[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Göteborg 2006]]|[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]]}}
}}

'''Andrei Aleksandrovitš Silnov''' (vene Андрей Александрович Сильнов; sündinud [[9. september|9. septembril]] [[1984]] [[Šahtõ]]s [[Rostovi oblast]]is) on [[Venemaa]] [[kergejõustik]]lane ([[kõrgushüpe|kõrgushüppaja]]). 

[[2003]]. aastal võitis Silnov Venemaa kuni 23-aastaste sisevõistlused tulemusega 2.24, kuid jäi kuni 23-aastaste välisvõistlustel samal aastal 2.18-ga kuuendaks. Kuni 23-aastaste Euroopa meistrivõistlustel [[august]]is [[Erfurt|Erfurd]]is sai ta üheksanda koha tulemusega 2.23.

Silnovi läbimurre rahvusvahelisel tasandil toimus [[2006]]. aastal. [[7. jaanuar]]il sisehooaja avavõistlusel [[Jekaterinburg]]is hüppas ta 2.28. [[Veebruar]]i lõpus [[Saksamaa]]l [[Arnstadt]]is viis ta oma isikliku siserekordi 2.35-le. [[Juuni]]s võitis ta [[Malaga]]s toimunud kergejõustiku superliiga [[Euroopa]] karikavõistlustel esikoha tulemusega 2.31, mis oli ka tema isiklik välisvõistluste rekord. [[25. juuli]]l [[Stockholm]]is toimunud [[IAAF]]-i Grand Prix' võistlustel parandas ta oma rekordit veel ühe sentimeetri võrra. [[August]]is [[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]] [[Göteborg]]is tuli ta isikliku rekordiga 2.36 Euroopa meistriks. See tulemus oli ka ühtlasi EM-rekord. [[2008]]. aastal [[London]]is peetud IAAF-i super-Grand-Prix' võistlustel hüppas ta uueks isiklikuks rekordiks 2.38.

[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008. aasta OM-il]] [[Peking]]is tuli Silnov olümpiavõitjaks. Ta oli väga heas hoos ja ületas kõik kõrgused kuni 2.36 esimesel katsel. See jäi ka tema laeks, sest pärast võidu selgumist proovis ta ületada ka olümpiarekordit 2.42, kuid see jäi alistamata.&lt;ref&gt;[http://usatoday30.usatoday.com/sports/olympics/2008-08-19-3621017050_x.htm Silnov wins high jump gold for Russia] USA Today, 19 august, 2008&lt;/ref&gt;:

== Saavutused ==

=== [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]el ===

* [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]] {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Peking]]is
** {{Kuld}} '''olümpiavõitja''' '''2.36'''

=== [[Kergejõustiku maailmakarikavõistlused|Maailma karikavõistlustel]] ===

* [[2006. aasta kergejõustiku maailmakarikavõistlused|2006]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Ateena]]s
** 2. koht '''2.24'''

=== [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]] ===

* [[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2006]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Göteborg]]is
** {{Kuld}} '''Euroopa meister''' '''2.36'''

=== [[IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlused|IAAF-i finaalvõistlustel]] ===

* [[2006. aasta IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlused|2006]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Stuttgart|Stuttgard]]is
** 2. koht '''2.33'''
* [[2008. aasta IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlused|2008]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Stuttgart|Stuttgard]]is
** '''1. koht''' '''2.35'''

== Viited ==
&lt;small&gt;&lt;references/&gt;&lt;/small&gt;

==Välislingid==
{{commonscat|Andrey Silnov}}
* {{IAAF}}
* [https://archive.today/20070927210325/http://eng.rusathletics.com/sbo/atlet.php?atlet=1576&amp;ty=2006 Andrei Silnov Venemaa kergejõustikuliidu kodulehel]

{{Olümpiavõitjad meeste kõrgushüppes}}

{{DEFAULTSORT:Silnov, Andrei}}
[[Kategooria:Venemaa kõrgushüppajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1984]]</text>
      <sha1>qxdqc3eug0iwp29d64d7lytdxb3o37r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 17. septembril</title>
    <ns>0</ns>
    <id>142165</id>
    <revision>
      <id>7204243</id>
      <parentid>7034590</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T10:23:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Avjoska</username>
        <id>1538</id>
      </contributor>
      <origin>7204243</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9460" sha1="hh6p7hzg9u1xaxaj4dodlpyihoqxrpt" xml:space="preserve">{{Sündinud septembris}}
''Siin on loetletud [[17. september|17. septembril]] sündinud tuntud inimesi.
* [[879]] – [[Charles III (Lääne-Frangi)|Charles III]], Lääne-Frangi riigi kuningas aastatel 893–922/923
* [[1192]] – [[Minamoto no Sanetomo]], jaapani šogun
* [[1552]] – [[Paulus V]], 233. paavst
*[[1593]] – [[Dalmau de Queralt i de Codina]], Kataloonia aadlik ja asekuningas
* [[1677]] – [[Stephen Hales]], inglise füsioloog, keemik ja leiutaja
* [[1688]] – [[María Luisa (Hispaania kuninganna)|María Luisa]], Hispaania kuninganna
* [[1702]] – [[Olof Rudbeck]], rootsi loodusteadlane, ajaloolane ja Uppsala Ülikooli rektor
* [[1739]] – [[John Rutledge]], USA riigiametnik ja kohtunik
* [[1743]] – [[Nicolas de Condorcet]], prantsuse filosoof ja matemaatik
* [[1777]] – [[Friedrich Magnus II]], Solms-Wildenfelsi krahv
* [[1795]] – [[Saverio Mercadante]], itaalia helilooja
* [[1826]] – [[Bernhard Riemann]], saksa matemaatik
* [[1832]] – [[Sergei Botkin]], vene arst
* [[1834]] – [[Tekla Badarzewska]], poola helilooja
* [[1857]] – [[Konstantin Tsiolkovski]], vene raketiteoreetik ja visionäär
* [[1860]] – [[Mihkel Martna]], eesti poliitik ja ajakirjanik
* [[1868]] – [[Carl Brockelmann]], saksa orientalist ja semitoloog
* [[1869]] – [[Christian Lous Lange]], norra ajaloolane, õpetaja ja politoloog
* [[1871]] – [[Eivind Astrup]], norra polaaruurija ja reisikirjanik
* [[1885]] – [[Anton Soans]], eesti arhitekt
* [[1886]] – [[Anton Irv]], Eesti Vabadussõja kangelane
* [[1889]] – [[Tadeusz Hołówko]], Poola poliitik ja publitsist
* [[1892]] – [[Hendrik Andriessen]], hollandi organist, muusikapedagoog ja helilooja
* [[1893]] – [[Jānis Kalnbērziņš]], Läti NSV partei- ja riigitegelane
* [[1895]] – [[Georg Andreas Faehlmann]], eesti purjetaja
* 1895 – [[James Outram Anderson]], Austraalia tennisist
* [[1896]] – [[Wilhelm Friedrich Eichhorn]], eesti ajakirjanik
* [[1899]] – [[Mihkel Jürna]], eesti kirjanik ja tõlkija
* [[1901]] – [[Aleksander Mälton]], eesti näitleja ja Vabadussõja veteran
* 1901 – [[Mall Jürma]], eesti raamatukogundustegelane, kirjandusteadlane, -kriitik ja ajakirjanik
* [[1903]] – [[Olavi Paavolainen]], soome esseist, ajakirjanik, reisiraamatute autor ja luuletaja
* 1903 – [[Karel Miljon]], hollandi poksija
* [[1904]] – [[Jürgen Kuczynski]], saksa ajaloolane ja sotsiaalteadlane
* [[1905]] – [[Leo Rannit]], Eesti keemik ja sõjaväelane
* [[1906]] – [[Junius Richard Jayawardene]], Sri Lanka poliitik
* [[1908]] – [[Anna Ekston]], eesti koreograaf
* [[1909]] – [[Johannes Bleive]], eesti helilooja
* [[1913]] – [[Aleksandrs Leimanis]], läti filmilavastaja
* 1913 – [[Mira Lobe]], Austria lastekirjanik
* [[1915]] – [[Raik Aarma]], eesti ajakirjanik
* [[1916]] – [[Jumžagiin Tsedenbal]], Mongoolia kommunistlik partei- ja riigitegelane
* [[1918]] – [[H̠ayyim Herzog]], Iisraeli poliitik
* [[1920]] – [[Bernd Nielsen-Stockeby]], baltisaksa ajakirjanik
* [[1921]] – [[Virgilio Barco Vargas]], Colombia president
* [[1922]] – [[Agostinho Neto]], Angola poliitik
* 1922 – [[Leo Normet]], eesti helilooja ja muusikateadlane
* 1922 – [[Frank Isaac Spellman]], USA tõstja
* [[1923]] – [[Hank Williams]], USA kantrilaulja
* [[1925]] – [[Peter Ladefoged]], Briti foneetik
* [[1926]] – [[Jean-Marie Lustiger]], juudi päritolu Prantsuse katoliku vaimulik
* 1926 – [[Viktor Palm]], eesti keemik ja poliitik 
* 1926 – [[Helgi Särgava]], eesti vaimulik
* [[1927]] – [[Ago Aaloe]], eesti geoloog
* 1927 – [[Leila Pärtelpoeg]], eesti sisearhitekt
* [[1928]] – [[James Berton Roads]], Ameerika Ühendriikide riigiarhivaar
* [[1929]] – [[Stirling Craufurd Moss]], Inglismaa autovõidusõitja
* [[1930]] – [[Thomas P. Stafford]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane, katselendur ja NASA astronaut
* 1930 – [[Edgar Mitchell]], USA mereväe ohvitser ja astronaut
* 1930 – [[Arved Toots]], eesti agronoom
* [[1931]] – [[Jean-Claude Carrière]], prantsuse stsenarist, näitekirjanik ja filminäitleja
* 1931 – [[Anne Bancroft]], USA näitleja
* [[1932]] – [[Heino Pallo]], eesti tootmisjuht
* [[1933]] – [[Claude Provost]], Kanada jäähokimängija, ründaja 
* 1933 – [[Jiří Lanský]], tšehhi kõrgushüppaja
* [[1934]] – [[Maureen Catherine Connolly]], USA tennisist
* [[1935]] – [[Ken Kesey]], ameerika kirjanik
* [[1936]] – [[Tiit Pikka]], eesti tehnikateadlane ja füüsik
* 1936 – [[Ene Lamp]], eesti kunstiajaloolane ja -kriitik
* [[1938]] – [[Maarja Haamer]], eesti ooperilaulja (sopran) ja pedagoog
* [[1939]] – [[Vladimir Menšov]], vene filmirežissöör      
* 1939 – [[Astrid Relve]], eesti kuuldemängulavastaja
* [[1940]] – [[Jan Eliasson]], Rootsi diplomaat
* 1940 – [[Maido Ajaots]], eesti insener
* [[1941]] – [[Lembit Annus]], Eesti ajakirjanik ja poliitik    
* 1941 – [[Bob Matsui]], USA poliitik
* 1941 – [[Hille Tänavsuu]], eesti ajakirjanik  
* 1941 – [[William Oscar Guernsey Grut]], rootsi viievõistleja
* [[1943]] – [[Priit Peets]], eesti majandusteadlane
* 1943 – [[Reet-Kaie Helmja]], eesti sõudja ja sõudetreener
* [[1944]] – [[Reinhold Messner]], saksa päritolu Itaalia alpinist ja kirjanik
* [[1945]] – [[Philip Douglas Jackson]], USA korvpallur ja treener
* [[1946]] – [[Heimar Lenk]], Eesti ajakirjanik ja poliitik  
* 1946 – [[William Arthur Bonds]], Inglismaa jalgpallur
* 1946 – [[Juri Mišin]], Eesti ühiskonna- ja poliitikategelane
* [[1947]] – [[Tiia Eving]], eesti metallikunstnik  
* [[1948]] – [[Pedro Morenés]], Hispaania poliitik
* [[1950]] – [[Jaan Pöör]], Eesti poliitik  
* 1950 – [[Narendra Modi]], India poliitik
* [[1951]] – [[Pieter Kleine]], hollandi kiiruisutaja
* [[1952]] – [[Harold Solomon]], USA tennisist
* [[1953]] – [[Jaan Luik]], eesti skulptor  
* [[1954]] – [[Georg Sootla]], eesti politoloog  
* 1954 – [[Eero Vasar]], eesti arstiteadlane
* [[1955]] – [[Scott William Simpson]], USA golfimängija
* [[1956]] – [[Almazbek Atambajev]], Kõrgõzstani poliitik
* [[1957]] – [[Andris Piebalgs]], Läti poliitik ja diplomaat
* 1957 – [[Ülle Tarkiainen]], eesti ajaloolane
* 1957 – [[Toivo Tomson]], eesti tõlkija
* [[1958]] – [[Janez Janša]], Sloveenia poliitik    
* [[1959]] – [[Tiina Tõnis]], eesti näitleja  
* 1959 – [[Stephen Singleton]], inglise muusik
* [[1960]] – [[Damon Hill]], Suurbritannia vormelisõitja, Vormel 1 maailmameister ([[1996]])
* 1960 – [[Kevin Clash]], Ameerika Ühendriikide nukunäitleja
* 1960 – [[Sean B. Carroll]], Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog, geneetik ja teaduskirjanik
* [[1961]] – [[Aleksandr Portnov]], valgevene vettehüppaja
* [[1962]] – [[Steffi Walter-Martin]], saksa kelgutaja 
* 1962 – [[Hishām Qandīl]], Egiptuse insener ja riigiametnik
* [[1963]] – [[Olga Tšernjavskaja-Davõdova-Burova]], vene kergejõustiklane 
* 1963 – [[Wendy Northcutt]], veebisaidi Darwinawards.com looja ja toimetaja
* 1963 – [[Rami Sa'ari]], Iisraeli keeleteadlane, luuletaja ja tõlkija
* [[1964]] – [[Franck Piccard]], prantsuse mäesuusataja
* [[1965]] – [[Sven Senka]], eesti kunstnik 
* 1965 – [[Abdoulaye Diop]], Mali diplomaat ja poliitik
* [[1967]] – [[Stefan Krausse]], saksa kelgutaja
* 1967 – [[Ain Alvela]], eesti ajakirjanik
* [[1968]] – [[Mehmet Akif Pirim]], Türgi maadleja
* [[1969]] – [[Heiko Balz]], saksa vabamaadleja 
* 1969 – [[Tarvo Seeman]], eesti maletaja
* 1969 – [[Veiko Herodes]], eesti anestesioloog ja intensiivraviarst
* 1969 – [[Keith Flint]], inglise laulja
* [[1970]] – [[Margit Härma]], eesti kokk ja ettevõtja
* [[1971]] – [[Sergej Barbarez]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur
* [[1972]] – [[Maarja Öpik]], eesti mükoloog
* [[1973]] – [[Themistoklís Nikolaḯdis]], kreeka jalgpallur
* [[1974]] – [[Rasheed Abdul Wallace]], USA korvpallur 
* 1974 – [[Octavio Darío Rodríguez Peña]], Uruguay jalgpallur
* [[1975]] – [[Tayna Lawrence]], Jamaica kergejõustiklane 
* 1975 – [[Tatjana Lõssenko]], vene kergejõustiklane 
* [[1976]] – [[Feleknas Uca]], kurdi rahvusest Saksa ja Türgi poliitik
* [[1977]] – [[Simone Perrotta]], itaalia jalgpallur, poolkaitsja 
* 1977 – [[Rasmus Kagge]], eesti ajakirjanik
* [[1978]] – [[Eleonóra Meléti]], Kreeka ajakirjanik ja poliitik
* [[1979]] – [[Kaarel Piirimäe]], eesti ajaloolane
* [[1980]] – [[Rasmus Lahtvee]], Eesti poliitik
* [[1981]] – [[Bakari Koné]], Elevandiluuranniku jalgpallur
* [[1982]] – [[Yutaka Fukufuji]], jaapani jäähokimängija
* [[1984]] – [[Tigran Leoni Petrosjan]], armeenia maletaja
* [[1985]] – [[Tomáš Berdych]], tšehhi tennisist 
* 1985 – [[Aleksandr Ovetškin]], vene jäähokimängija
* 1985 – [[Ümit Korkmaz]], Türgi päritolu Austria jalgpallur
* 1985 – [[Evelin Harjakas]], eesti jalgpallur 
*[[1990]] – [[Josué Pesqueira]], Portugali jalgpallur
*[[1993]] – [[Alfie Deyes]], Inglismaa juutuuber, videoblogija ja kinnisvarainvestor
* 1993 – [[Antonio Čolak]], horvaadi jalgpallur
* 1993 – [[Amr Warda]], egiptuse jalgpallur
* 1993 – [[Sofiane Boufal]], Maroko jalgpallur
* 1993 – [[Nikolai Prohhorkin]], vene jäähokimängija
*[[1995]] – [[Michael Bunting]], Kanada jäähokimängija
*[[1996]] – [[Esteban Ocon]], prantsuse vormelisõitja
*[[1997]] – [[Auston Matthews]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija

[[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|September, 17.]]</text>
      <sha1>hh6p7hzg9u1xaxaj4dodlpyihoqxrpt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vesiroosilised</title>
    <ns>0</ns>
    <id>142381</id>
    <revision>
      <id>7203910</id>
      <parentid>5279957</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T16:30:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Perekonnad */</comment>
      <origin>7203910</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1962" sha1="hlcr1pa25x2qp3n6h8pfra4lctadold" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = Vesiroosilised
| pilt = Seerosen weiß.jpg
| fossiilide_leiud = Vara-[[Kriit (ajastu)|Kriit]] - retsentne
| pildi_laius = 240px
| pildi_seletus = [[Valge vesiroos]] (''Nymphaea alba'') 
| värvus = taimed
| riik = [[Taimed]] ''Plantae''                                            
| hõimkond = [[Katteseemnetaimed]] ''Angiospermae''
| klass = määratlemata
| selts = [[Vesiroosilaadsed]] ''Nymphaeales''
| sugukond = '''Vesiroosilised''' ''Nymphaeaceae''
| sugukonna_autor = Salisb. (1805)
}}
'''Vesiroosilised''' (''Nymphaeaceae'') on [[sugukond (bioloogia)|sugukond]] [[veetaimed|vee]]- ja [[sootaim]]i [[vesiroosilaadsed|vesiroosilaadsete]] seltsist. 

Vesiroosilised asustavad [[parasvööde|parasvöötme]] ja [[troopika]] [[mageveekogu]]sid. Sugukonda arvatakse 8 perekonda umbes 70 liigiga. 

== Iseloomustus ==
Vesiroosilistel on mitmeid kohastumusi eluks vesikeskkonnas. Vesiroosilised on tugevasti kinnitunud veepõhja ja nende pikarootsulised suured nahkjad [[ujulehed]] laiuvad veepinnal. 
Vartes, lehtedes ja seemnetes on rikkalikult õhukambrikesi, mis aitavad pinnal püsida.

[[Õis|Õied]] on suured, üksikult varre otsas. [[Õiekate]] koosneb 4–6 [[tuppleht|tupplehest]] ja paljudest spiraalselt asetsevatest [[kroonleht]]edest. [[Tolmukad]], mida on arvukalt, asetsevad spiraalselt. 
 
== Perekonnad==
*Alamperekond ''Cabomboideae'' 
**''Cabomba'' 
**''Brasenia'' 

*Nymphaeoidae
**''[[Barclaya]]''
**''[[Euryale]]''
**''Nuphar'' – [[vesikupp]]
**''Nymphaea'' – [[vesiroos]]
*** ''Nymphaea lotus'' – [[egiptuse vesiroos]]
*** ''Nymphaea caerulea'' – [[sinine vesiroos]]
*** ''Nymphaea capensis'' – [[kapimaa vesiroos]]
**''[[Ondinea]]''
**''Victoria'' – [[viktooria]]

Eesti liigid
Eestis leidub 4 liiki vesiroosilisi 2 perekonnast: 
*[[valge vesiroos]]
*[[väike vesiroos]]
*[[kollane vesikupp]]
*[[väike vesikupp]]

== Viited ==
{{ENref|:en:Nymphaeaceae|17.09.2008}}

[[Kategooria:Vesiroosilised| ]]</text>
      <sha1>hlcr1pa25x2qp3n6h8pfra4lctadold</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203911</id>
      <parentid>7203910</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T16:31:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Perekonnad */</comment>
      <origin>7203911</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1968" sha1="mj5yecuqo2avphbxfhkllt7hxkq1w3m" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = Vesiroosilised
| pilt = Seerosen weiß.jpg
| fossiilide_leiud = Vara-[[Kriit (ajastu)|Kriit]] - retsentne
| pildi_laius = 240px
| pildi_seletus = [[Valge vesiroos]] (''Nymphaea alba'') 
| värvus = taimed
| riik = [[Taimed]] ''Plantae''                                            
| hõimkond = [[Katteseemnetaimed]] ''Angiospermae''
| klass = määratlemata
| selts = [[Vesiroosilaadsed]] ''Nymphaeales''
| sugukond = '''Vesiroosilised''' ''Nymphaeaceae''
| sugukonna_autor = Salisb. (1805)
}}
'''Vesiroosilised''' (''Nymphaeaceae'') on [[sugukond (bioloogia)|sugukond]] [[veetaimed|vee]]- ja [[sootaim]]i [[vesiroosilaadsed|vesiroosilaadsete]] seltsist. 

Vesiroosilised asustavad [[parasvööde|parasvöötme]] ja [[troopika]] [[mageveekogu]]sid. Sugukonda arvatakse 8 perekonda umbes 70 liigiga. 

== Iseloomustus ==
Vesiroosilistel on mitmeid kohastumusi eluks vesikeskkonnas. Vesiroosilised on tugevasti kinnitunud veepõhja ja nende pikarootsulised suured nahkjad [[ujulehed]] laiuvad veepinnal. 
Vartes, lehtedes ja seemnetes on rikkalikult õhukambrikesi, mis aitavad pinnal püsida.

[[Õis|Õied]] on suured, üksikult varre otsas. [[Õiekate]] koosneb 4–6 [[tuppleht|tupplehest]] ja paljudest spiraalselt asetsevatest [[kroonleht]]edest. [[Tolmukad]], mida on arvukalt, asetsevad spiraalselt. 
 
== Perekonnad==
*Alamperekond ''Cabomboideae'' 
**''Cabomba'' 
**''Brasenia'' 

*Nymphaeoidae
**''[[Barclaya]]''
**''[[Euryale]]''
**''Nuphar'' – [[vesikupp]]
**''Nymphaea'' – [[vesiroos]]
*** ''Nymphaea lotus'' – [[egiptuse vesiroos]]
*** ''Nymphaea caerulea'' – [[sinine vesiroos]]
*** ''Nymphaea capensis'' – [[kapimaa vesiroos]]
**''[[Ondinea]]''
**''Victoria'' – [[viktooria]]

== Eesti liigid ==
Eestis leidub 4 liiki vesiroosilisi 2 perekonnast: 
*[[valge vesiroos]]
*[[väike vesiroos]]
*[[kollane vesikupp]]
*[[väike vesikupp]]

== Viited ==
{{ENref|:en:Nymphaeaceae|17.09.2008}}

[[Kategooria:Vesiroosilised| ]]</text>
      <sha1>mj5yecuqo2avphbxfhkllt7hxkq1w3m</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sufražett</title>
    <ns>0</ns>
    <id>143099</id>
    <revision>
      <id>7204101</id>
      <parentid>6671070</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:17:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7204101</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19912" sha1="r32tphorz6f92l2dba86urqyk98zbhb" xml:space="preserve">[[Pilt:Annie Kenney and Christabel Pankhurst.jpg|pisi|Sufražetid Annie Kenney (vasakul) ja Christabel Pankhurst (umbes 1908)]]
'''Sufražett''' ([[inglise keel]]es ''suffragette''; ''suffrage'' – 'hääleõigus') oli [[19. sajand]]i lõpul ja [[20. sajand]]i alguses naiste õiguste (eriti [[naiste valimisõigus]]e) eest võitleva liikumise liige. 

'''Sufražist''' (''suffragist'') oli üldisem termin valimisõiguse laiendamise pooldaja tähistamiseks. See hõlmas erinevate poliitiliste vaadetega naisi ja mehi, sufražetid olid naised. 

[[Suurbritannia]] mõistes soovisid sufražistid naiste valimisõiguseni jõuda konstitutsiooniliste ja rahumeelsete vahenditega, sufražetid kasutasid eesmärgile tähelepanu püüdmiseks radikaalsemaid meetodeid.&lt;ref name=&quot;Myers&quot; /&gt; Ameerikas nimetati naiste valimisõiguse eest võitlejaid sufražistideks. Sufražetiks nimetamine tähendas [[USA]]s naisaktivisti naeruvääristamist.&lt;ref name=&quot;XTeNd&quot; /&gt;

Terminit &quot;sufražett&quot; seostatakse eeskätt [[Naiste Sotsiaalne ja Poliitiline Liit|Naiste Sotsiaalse ja Poliitilise Liiduga]] (''Women's Social and Political Union'', WSPU), mis tegutses Suurbritannias aastatel 1903–1917. WSPU liikmeid teati nende äärmuslike taktikate poolest. Näiteks pidasid nad [[näljastreik]]e, aheldasid end vahistamise provotseerimiseks aiapiirete külge, kallasid postkastidesse ohtlikke kemikaale, lõhkusid avalike hoonete aknaid ja süütasid öösiti tühje hooneid. [[London]]i Holloway [[vangla]]s tavatseti näljastreiki pidanud sufražette sunniviisiliselt toita. 

1893. aastal sai [[Uus-Meremaa]]st esimene riik, mis andis kõigile üle 21-aastastele naistele õiguse parlamendivalimistel hääletada.&lt;ref name=&quot;K1Tdn&quot; /&gt; 1895. aastal saavutasid valimisõiguse Lõuna-Austraalia naised. Lisaks said nad õiguse [[parlament]]i kandideerida.&lt;ref name=&quot;oG1ug&quot; /&gt;

USAs lubas [[Wyoming]]i osariik vähemalt 21-aastased naised valimiskasti juurde 1869. aastal ja [[Utah]]' naised said valimisõiguse 1870. aastal. 1920. aastal laienes valimisõigus kõigile USA naistele. [[Kanada]]s (v.a [[Québec]]is) said vähemalt 21-aastased naised valida alates 1919. aastast.

Suurbritannia võttis vähemalt 30-aastased ja teatud varanduslikele tingimustele vastanud naised valima lubava seaduse vastu 1918. aastal. 1928. aastal said valimisõiguse kõik vähemalt 21-aastased Suurbritannia naised.

==19. sajandi lõpp – 20. sajandi algus Suurbritannias==
[[Pilt:British suffragette clipped.jpg|pisi|Briti sufražett 1910. aasta paiku]]
Briti sufražetid olid enamjaolt kõrgklassist või keskklassist ning nad ei olnud rahul naiste ühiskondliku ja majandusliku olukorraga. Ka mitmed mehed olid naistele valimisõiguse andmise poolt. Näiteks 1866. aastal ütles [[John Stuart Mill]] ajaloo esimese parlamendiliikmena, et ka naised peaksid saama valida.&lt;ref name=&quot;1wuZg&quot; /&gt;  

1897. aastal moodustasid 17 naiste valimisõiguse eest seisnud ühingut Naiste Valimisõiguse Ühingute Rahvusliku Liidu (''National Union of Women's Suffrage Societies'', NUWSS).&lt;ref name=&quot;Myers&quot; /&gt; Liidu juht [[Millicent Fawcett]] tahtis, et tegevus jääks seaduse piiridesse. Jagati lendlehti, korraldati kokkusaamisi ja esitati [[petitsioon]]e, kuid tegutsemine ei olnud kuigi mõjukas. 

1903. aastal asutas [[Emmeline Pankhurst]] uue organisatsiooni – Naiste Sotsiaalse ja Poliitilise Liidu (WSPU). Pankhurst leidis, et rahumeelsusest soovitud muutuste saavutamiseks ei piisa, ja otsis tõhusamaid strateegiad. WSPU moto ''&quot;Deeds not Words&quot;'' järgi lugesid teod, mitte sõnad.&lt;ref name=&quot;Myers&quot; /&gt;

Nimetuse &quot;sufražett&quot; võttis 1906. aastal kasutusele ajalehe Daily Mail [[ajakirjanik]] Charles E. Hands.&lt;ref name=&quot;GkuGM&quot; /&gt; Ajakirjaniku eesmärgiks oli naisõiguslaste (eriti WSPU liikmete) naeruvääristamine, kuid mõnituse sihtmärgid võtsid termini omaks ja defineerisid selle ümber. Ingliskeelses kirjapildis ''&quot;suffragette&quot;'' sisalduv sõna ''&quot;get&quot;'' ('saama') näitas, et nad mitte ainult ei taha valimisõigust saada, vaid ka saavad selle.&lt;ref name=&quot;D7vKT&quot; /&gt;

Sufražetid õppisid mitmeid protestiavaldamismeetodeid [[tsaar]]ivõimu eest [[Inglismaa]]le pagenud vene põgenikelt. Neilt võeti üle näiteks näljastreigi kasutamine.&lt;ref name=&quot;aFYTX&quot; /&gt; 

[[Pilt:Suffragette,-Emily-Wi.jpg|pisi|left|Emily Davisoni mälestuseks välja antud sufražettide ajalehe erinumber (13.06.1913)]]
1909. aastal hakkas WSPU avalikkuse teadlikkuse tõstmise ja raha kogumise eesmärgil müüma [[lauamäng]]u &quot;Pank-A-Squith&quot;. Mängija ülesandeks oli jõuda spiraalikujulisel mängulaual kodust parlamenti ning seejuures pääseda mööda [[peaminister]] [[Herbert Asquith]]i ja liberaalide valitsuse poolt ette lükatud takistustest.&lt;ref name=&quot;mcZSy&quot; /&gt; 

1912. aasta oli briti sufražettide jaoks pöördelise tähtsusega. Siis hakati kasutama sõjakamaid taktikaid – ennast aiapiirete külge aheldama, postkastisisu põlema panema, aknaid purustama ja mõnikord ka pomme õhkima.&lt;ref name=&quot;ScfcU&quot; /&gt; Põhjuseks oli see, et peaminister Asquith ei allkirjastanud dokumenti, mis oleks andnud vähemalt 30-aastastele varaomanikest (või vara omava mehega abielus olevatele) naistele õiguse valimistel hääletada. Asquith loobus viimasel hetkel alla kirjutamast, kuna kartis, et naised võivad järgmistel valimistel tema erakonna vastu hääletada. 

4. juunil 1913 astus sufražett [[Emily Davison]] Epsom Derby [[hobune|hobuste]] võiduajamisel keset võistlust rajale ning sai [[kuningas]] [[George V]] hobuse kapjade all surmavalt vigastada.&lt;ref name=&quot;u7U9i&quot; /&gt; Siiani vaieldakse, kas ta üritas kuninga hobuse külge naistele hääletusõigust nõudnud loosungit kinnitada. Davison sai sufražettide esimeseks [[märter|märtriks]], tema matuserongkäigul marssisid Londoni tänavatel tuhanded sufražetid. Samas küsisid paljud mehed, et kui kõrgeltharitud naine kihutava hobuse ette läheb, siis kuidas saab naistele hääleõigust anda.&lt;ref name=&quot;Dzc8V&quot; /&gt; 

===Sufražetid vanglas===
20. sajandi algusest [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõjani]] vahistati Suurbritannias avaliku korra rikkumise eest ligikaudu tuhat sufražetti.&lt;ref name=&quot;2fXCT&quot; /&gt; Esimesteks vangi pandud sufražettideks olid 1905. aasta oktoobris kinni võetud [[Christabel Pankhurst]] ja [[Annie Kenney]].&lt;ref name=&quot;oUExq&quot; /&gt; Vanglamüüride taha sattunud sufražetid soovisid, et neid koheldaks [[poliitvang]]idena. Poliitvangidel oli tavavangidest rohkem õigusi – neil tohtis käia rohkem külastajaid ja nad võisid soovi korral raamatuid või artikleid kirjutada. Kuid et eri kohtute vahel polnud järjepidevust, polnud poliitilise vangi staatus ja kergema režiimiga esimesse osakonda saatmine sufražeti jaoks sugugi kindel. Neid võidi paigutada ka vanglate teise või kolmandasse osakonda, kus kinnipeetavatel oli palju vähem vabadusi kui esimeses osakonnas hoitud poliitvangidel. 

WSPU hakkas teemaga tegelema. Korraldati kampaania, et vangistatud sufražettidele antaks poliitvangi staatus. Kampaania kukkus suures osas läbi. Võimud kartsid, et poliitvangi staatust võidakse kasutada hüppelauana märtri staatuseni,&lt;ref name=&quot;2QPUS&quot; /&gt; kohtud ja siseministeerium andsid teada, et nende nägemuses kuritarvitasid esimesse osakonda paigutatud sufražetid neile antud vabadusi ja töötasid vanglas WSPU eesmärkide edendamise nimel.&lt;ref name=&quot;RVknA&quot; /&gt; Selle tulemusena hoiti sufražette edaspidi vanglate teises ja mõnel juhul ka kolmandas osakonnas, neile lõpetati igasuguste privileegide osutamine.&lt;ref name=&quot;e7ssu&quot; /&gt;

===Näljastreigid===
Kui sufražette ei tunnistatud enam poliitvangidena, hakkasid paljud vangistuses viibinud sufražetid näljastreike pidama. Esimesena keeldus söömisest 1909. aasta juulis kuuks ajaks vandalismi eest vangi mõistetud [[Marion Wallace Dunlop]]. Oma plaane sufražettide juhtidega läbi arutamata hakkas Dunlop protestima selle vastu, et talle ei antud poliitvangi staatust, ja lõpetas söömise.&lt;ref name=&quot;dxxZT&quot; /&gt; Siseminister [[Herbert Gladstone]] otsustas, et 91 tundi näljastreiki pidanud Dunlop tuleb meditsiinilistel põhjustel vanglast vabadusse lasta. Gladstone kartis, et muidu saab Dunlopist sufražettide märter. Kuid Dunlopist sai hoopis eeskuju, kelle tegevust paljud teised vangistatud sufražetid jäljendama hakkasid.&lt;ref name=&quot;hZnAa&quot; /&gt; Peagi sai toidust keeldumine vangistatud sufražettide jaoks tavapraktikaks, millega avaldati meelt selle vastu, et neile ei antud poliitvangi staatust. Näljastreiki pidanud sufražetid lasti paari päeva pärast vabadusse, kus nad jätkasid korrarikkumist ja oma võitlust naiste valimisõiguse saavutamise nimel.&lt;ref name=&quot;EoRGZ&quot; /&gt;

===Sundtoitmine===
[[Pilt:Forcefeeding.jpg|pisi|Sufražeti sundtoitmine nina kaudu makku viidud toru abil Holloway vanglas (umbes 1911)]]
Et sufražettide meeleavaldused muutusid agressiivsemaks, otsustas ka Briti valitsus karmimad meetmed kasutusele võtta. 1909. aasta septembrist ei soovitud toidust loobuvaid sufražette enam niisama vangist vabaks lasta. Samas kaasnes näljastreikidega vangla jaoks ebameeldiv risk, et kui mõni nälgiv sufražett peaks vangla müüride vahel ära surema, oleks vangla tema surma eest vastutav. Seetõttu hakati vanglates sufražette sunniviisiliselt toitma. Selleks tarbeks viidi sufražeti suu või nina kaudu tema [[magu|makku]] kummitoru, kuhu kallati toitu.&lt;ref name=&quot;QEebL&quot; /&gt; Sufražetti ennast hoiti sel ajal jõuga kinni. Sufražetid on hiljem sundtoitmise käigus kogetut võrrelnud [[vägistamine|vägistamisega]]. Paljud kirjeldasid, et protsess oli nende jaoks valus. 

Varem oldi sundtoitmist kasutatud vaid patsientide puhul, kes ise süüa või neelata ei suutnud. Kuigi arstid olid sundtoitmise meetodi haigete inimeste jaoks sobilikuks tunnistanud, kaasnesid täiesti tervete sufražettide jaoks sundtoitmisel terviseriskid.&lt;ref name=&quot;vrbGu&quot; /&gt; Mõnda aega sufražettide sundtoitmist jälginud arstid leidsid, et see tekitab lühiajalist kahju [[vereringe]]le, [[Seedeelundite süsteem|seedeelundkonnale]] ja [[närvisüsteem]]i talitlusele ning on pikemas perspektiivis kahjulik sufražettide füüsilisele ja vaimsele tervisele.&lt;ref name=&quot;n0Nal&quot; /&gt; Valesti paigaldatud toru võis põhjustada ka [[kopsukelme põletik]]ku ja [[kopsupõletik]]ku.&lt;ref name=&quot;53bYj&quot; /&gt;

===Seadused===
Avalikkuse nõudmisel muudeti sufražettide vangistust puudutanud reegleid. Märtsis 1910 võttis [[Winston Churchill]]i juhitud siseministeerium vastu reegli 243A, millega anti teises ja kolmandas osakonnas kinnipeetud kergemate rikkumiste eest karistust kandnud vangidele mõned esimese osakonna vangide privileegid. Nii suudeti näljastreigid kaheks aastaks lõpetada.&lt;ref name=&quot;mTaY5&quot; /&gt; Näljastreigid algasid siiski uuesti, kui Emmeline Pankhurst viidi vangla teisest osakonnast üle esimesse osakonda, ja teised sufražetid ei olnud rahul enda staatusega.&lt;ref name=&quot;etVbM&quot; /&gt;

Aprillis 1913 võeti vastu rahvasuus &quot;kassi ja hiire seadusena&quot; tuntuks saanud &quot;Prisoners (Temporary Discharge for Ill Health) Act 1913&quot;. Seadus legaliseeris näljastreigid – nälgiv sufražett lasti tervise halvenedes vabadusse, kuid võeti terveks saanuna tagasi vanglasse, kus ta pidi oma karistuse lõpuni kandma.&lt;ref name=&quot;3Yqao&quot; /&gt; Nii ei saanud Briti valitsust süüdistada toidust keelduva meeleavaldaja nälga suremise või nälgimisest tekkinud tervisekahjustuste eest. Seaduse vastuvõtmine lõpetas suuresti sufražettide sundtoitmise. Sundtoitmist kohaldati edaspidi naistele, kes olid korda saatnud mõne tõsisema kuritöö, ja kes võisid tagasi vabadusse saanuna korrarikkumist jätkata.&lt;ref name=&quot;zrx1P&quot; /&gt;

===Ihukaitse===
[[Pilt:Suffragette-that-knew-jiujitsu.jpg|pisi|left|Karikatuur jiu-jitsu tehnikaid valdava sufražeti vahistamisest (1910)]]
1913. aasta algul loodi WSPU juurde ihukaitsjatena tuntud naiste ühing. Ihukaitsjate ülesanne oli Emmeline Pankhursti ja teiste oluliste sufražettide füüsiline kaitsmine vahistamise ja rünnakute eest. Üks [[läänemaailm]]a esimesi naissoost [[võitluskunstid]]e treenereid [[Edith Margaret Garrud]] õpetas WSPU ihukaitsjatele [[Jūjutsu|jiu-jitsut]] ja [[enesekaitse]]tehnikaid. Ihukaitse liikmed osalesid oma juhte kaitstes mitmes [[politsei]] vastu suunatud vägivaldses ettevõtmises.&lt;ref name=&quot;r6oKd&quot; /&gt;

===Esimene maailmasõda===
Maailmasõja puhkedes panustasid sufražetid aktiivselt ühiskonna sõjaaegsesse toimimisse. Näljastreigid lõppesid. Augustis 1914 andis Briti valitsus vangistatud valimisõiguse aktivistidele [[amnestia]]&lt;ref name=&quot;31CXK&quot; /&gt; ja Emmeline Pankhurst lõpetas peagi kõik ühingu sõjakad tegevused. Et sufražetid töötasid sõja ajal ühiskonna heaks, suhtus avalik arvamus sõja lõppedes neisse soosivalt.

Naised võtsid sõja ajal enda kanda paljud traditsiooniliselt meeste täita olnud ülesanded. Seetõttu muutus arusaam sellest, milleks naised suutelised on. Sõja käigus tekkis briti sufražettide liikumises lõhe – Emmeline ja Christabel Pankhursti juhtimisel kuulutas WSPU sõja ajal välja vaherahu, samas kui radikaalsemalt meelestatud sufražetid moodustasid [[Sylvia Pankhurst]]i juhtimisel Naiste Valimisõiguse Föderatsiooni (''Women's Suffrage Federation'') ja jätkasid võitlust. 

Järjepidevalt seaduse piires tegutsenud NUWSS jätkas sõja ajal lobitööd ja jõudis koalitsioonivalitsusega mitmes küsimuses kompromissile.&lt;ref name=&quot;AVVBS&quot; /&gt; 6. veebruaril 1918 võeti vastu seadus, mis andis vähemalt 30-aastastele majanduslikult kindlustatud naistele valimisõiguse. Samuti said valimisõiguse kõik vähemalt 21-aastased briti mehed. Seadus lubas valimistel hääletama 40% Suurbritannia naistest ehk umbes 8,4 miljonit naist. Novembris 1918 võeti vastu seadus, mis lubas naistel parlamenti kandideerida. 1928. aastal laiendati valimisõigus kõigile vähemalt 21-aastastele naistele.&lt;ref name=&quot;HDIEW&quot; /&gt; 

==Mõju ja hinnangud==
[[Pilt:Portrait Badge of Emmeline Pankhurst - c1909 - Museum of London.jpg|pisi|Emmeline Pankhurst]]
Üldiselt leitakse, et sõjakate sufražettide liikumise esimene faas aitas mobiliseerida valimisõiguse eest seisnud huvigruppe. Naised toetasid tänavatel toimunud mässamist ja NUWSS ja WSPU aitasid teineteist. Samas on arvatud, et ajakirjanduse tähelepanu püüdmiseks oleks piisanud näljastreikidest ja sundtoitmisest, kuid Pankhurstid jätkasid avalikkuse huviorbiidis püsimise nimel tegutsemise laiendamist. Sufražetid hakkasid häirima Liberaalse Partei koosolekuid, kahjustasid avalikke hooneid ja mõnikord ka süütasid tühju hooneid. On kõlanud hinnanguid, et sellise käitumisega mindi liiga kaugele. Teised naiste valimisõiguse pooldajad ei kiitnud nende taktikaid heaks. Öeldi, et sufražettide käitumine pigem takistas naiste valimisõiguse saamist, kui aitas sellele kaasa.&lt;ref name=&quot;7dROr&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;YdAxG&quot; /&gt;

==Värvid==
1908. aastal võttis WSPU oma lippudel, loosungitel, märkidel, postkaartidel ja muudel materjalidel kasutusele [[lilla]], [[valge]] ja [[roheline|rohelise]] värvikombinatsiooni.&lt;ref name=&quot;uSTBJ&quot; /&gt; Lilla pidi sümboliseerima [[väärikus]]t, valge puhtust ja roheline [[lootus]]t. Rahva seas levinud müüdi kohaselt moodustus värvidest [[akronüüm]] GWV (sõnadest ''green'', ''white'' ja ''violet'') – ''Give Women Votes'' ('andke naistele hääled'). 

==Viited==
{{viited|1=2|allikad=
&lt;ref name=&quot;Myers&quot;&gt;Rebecca Myers (28.05.2013). [http://www.independent.co.uk/news/uk/home-news/general-history-of-womens-suffrage-in-britain-8631733.html General History of Women’s Suffrage in Britain]. The Independent.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XTeNd&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20130507090648/http://www.nwhm.org/online-exhibits/rightsforwomen/didyouknow.html Did You Know? Facts About Woman Suffrage]. National Women's History Museum.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;K1Tdn&quot;&gt;[http://www.teara.govt.nz/en/voting-rights/page-4 Story: Voting rights]. Te Ara: The Encyclopedia of New Zealand.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oG1ug&quot;&gt;[http://foundingdocs.gov.au/item-did-8.html Constitution (Female Suffrage) Act 1895 (SA)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1wuZg&quot;&gt;Sophia A. Van Wingerden (1999). &quot;The women's suffrage movement in Britain, 1866–1928&quot;. Palgrave Macmillan. lk 9.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GkuGM&quot;&gt;Crawford 1999, lk 452.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;D7vKT&quot;&gt;Gertrude Colmore (2007). &quot;Suffragette Sally&quot;. Broadview Press. lk 14.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aFYTX&quot;&gt;Kevin Grant (2011). &quot;British suffragettes and the Russian method of hunger strike&quot;. Comparative Studies in Society and History 53 (1): 113–143.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mcZSy&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20170221095116/http://www.phm.org.uk/our-collection/pank-a-squith-board-game/ Collection Highlights, Pank-A-Squith Board Game, People's History Museum]. People's History Museum.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ScfcU&quot;&gt;Fern Riddell (2015). [http://www.historytoday.com/fern-riddell/weaker-sex-violence-and-suffragette-movement &quot;The Weaker Sex? Violence and the Suffragette Movement&quot;]. History Today 65 (3).&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;u7U9i&quot;&gt;[http://digital.library.lse.ac.uk/exhibitions/emily-wilding-davison-centenary Exhibition: Emily Wilding Davison Centenary]. LSE Digital Library. 2013.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Dzc8V&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20150406090106/http://www.historylearningsite.co.uk/suffragettes.htm &quot;Suffragettes&quot;]. HistoryLearningSite.co.uk. 2014.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2fXCT&quot;&gt;June Purvis (1995). &quot;The Prison Experiences of the Suffragettes in Edwardian Britain&quot;. Women's History Review 4 (1): 103–133. lk 103.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oUExq&quot;&gt;Geddes 2008, lk 81.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2QPUS&quot;&gt;John Williams (2001). &quot;Hunger Strikes: A Prisoner's Right or a 'Wicked Folly'?&quot;. Howard Journal 40 (3): 285–296. lk 285.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RVknA&quot;&gt;Geddes, lk 81.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;e7ssu&quot;&gt;Elizabeth Williams (2008). &quot;Gags, funnels and tubes: forced feeding of the insane and of suffragettes&quot;. Endeavor 32 (4). lk 134.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dxxZT&quot;&gt;Ian Miller 2009, lk 360.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hZnAa&quot;&gt;Crawford 1999, lk 742.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EoRGZ&quot;&gt;Geddes 2008, lk 82.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QEebL&quot;&gt;Miller 2009, lk 361.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vrbGu&quot;&gt;Miller 2009, lk 360.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;n0Nal&quot;&gt;Williams. &quot;Gags, funnels and tubes&quot;. lk 138.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;53bYj&quot;&gt;Geddes 2008, lk 83.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mTaY5&quot;&gt;Geddes 2008, lk 84–5.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;etVbM&quot;&gt;Geddes 2008, lk 85.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3Yqao&quot;&gt;June Purvis (1995) &quot;&quot;Deeds, Not Words&quot; correcting the things The Daily Lives of Militant Suffragettes in Edwardian Britain&quot;. Women's Studies International Forum 18 (2). lk 97.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zrx1P&quot;&gt;Geddes 2008, lk 89.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;r6oKd&quot;&gt;Gretchen Wilson (1998). &quot;With All Her Might: The Life of Gertrude Harding, Militant Suffragette&quot;. Holmes &amp; Meier Publishing.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;31CXK&quot;&gt;Geddes 2008, lk 92.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AVVBS&quot;&gt;Ian Cawood, David McKinnon-Bell (2001). &quot;The First World War&quot;. Routledge. lk 71.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HDIEW&quot;&gt;Peter N. Stearns (2008). &quot;The Oxford encyclopedia of the modern world&quot;. 7. köide, lk 160. Oxford University Press,&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7dROr&quot;&gt;Robert Ensor (1936). &quot;England: 1870–1914&quot;. lk 398-99.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YdAxG&quot;&gt;G.R. Searley (2004). &quot;A New England? Peace and War 1886–1918&quot;. lk 456-70.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uSTBJ&quot;&gt;Crawford 1999, lk 136–7.&lt;/ref&gt;
}}

==Allikad==
*Elizabeth Crawford (1999). [http://books.google.se/books?id=ygXwlK_mj50C&amp;printsec=frontcover&amp;source=gbs_ge_summary_r&amp;cad=0#v=onepage&amp;q&amp;f=false &quot;The Women's Suffrage Movement: A Reference Guide, 1866–1928&quot;]. London: UCL Press.
*J. F. Geddes (2008). &quot;Culpable Complicity: the medical profession and the forcible feeding of suffragettes, 1909–1914&quot;. Women's History Review 17 (1): 79–94.
*Ian Miller (2009). &quot;Necessary Torture? Vivisection, Suffragette Force-Feeding, and Responses to Scientific Medicine in Britain c. 1870–1920&quot;. Journal of the History of Medicine and Allied Sciences 64 (3): 333–372. 

==Välislingid==
*[https://www.youtube.com/watch?v=-G4fJ9I_wQg Emily Davisoni surm]. Youtube
[[Kategooria:Aktivism]]
[[Kategooria:Sufražetid| ]]
[[Kategooria:20. sajand Suurbritannias]]</text>
      <sha1>r32tphorz6f92l2dba86urqyk98zbhb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eino Baskin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>145261</id>
    <revision>
      <id>7203889</id>
      <parentid>6877072</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T15:26:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7203889</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11509" sha1="ipi0ok6pxlzesrhpyue874kijvjky84" xml:space="preserve">[[Fail:Eino Baskin 1974.jpg|pisi|Eino Baskin 1974. aastal.&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Jaan Künnap&lt;/small&gt;]]

'''Eino Baskin''' ([[17. juuni]] [[1929]] [[Tallinn]] – [[11. märts]] [[2015]] Tallinn)&lt;ref&gt;{{netiviide |Pealkiri=Suri Eino Baskin |Väljaandja=Delfi Publik |Aeg=2015-03-12 |URL=http://publik.delfi.ee/news/inimesed/suri-eino-baskin?id=70994743 |online=2015-03-12}}&lt;/ref&gt; oli Eesti näitleja ja lavastaja. 

Baskin oli [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatri]] näitleja, osales seitse aastat raadiosaate &quot;[[Meelejahutaja]]&quot; tegemises, asutas [[Vanalinnastuudio]] ja [[Vana Baskini Teater|Vana Baskini teatri]] ning andis välja mitu anekdoodiraamatut.

==Elulugu==
===Vanemad===
Eino Baskini vanemad olid [[Juudid Eestis|Eesti juudid]] Hirsch Baskin (1900–1978) ja Maria Baskin (1905–1984, neiuna Raage). Isa oli [[rätsep]] ja ema juuksuriäri omanik. Nad abiellusid [[1926]]. aastal, abielu lõppes [[1944]]. aastal.

===Haridus===
Aastatel 1935–1940 õppis Baskin [[Tallinna Prantsuse Lütseum]]is, aastatel 1941–1944 [[Tšeljabinsk]]i 1. Keskkoolis ja aastatel 1944–1945 Tallinna Õhtukeskkoolis. [[1951]]. aastal lõpetas ta [[Eesti NSV Riiklik Teatriinstituut|Eesti NSV Riikliku Teatriinstituudi]].&lt;ref name=&quot;Eino&quot;&gt;[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/baskin_eino2 Eino Baskin]. Eesti Teatriliit&lt;/ref&gt; Keskkooli lõputunnistuse puudumise tõttu ta diplomit ei saanud, kuid pääses ainsana oma kursuselt tööle [[Eesti Draamateater|Tallinna Riiklikku Draamateatrisse]].

===Töökäik===
Baskin töötas näitleja ja sõnakunstnikuna [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]] (1951–1957 ja 1968–1980), Leningradi Komöödiateatris (1958–1961), [[Eesti Kontsert|Eesti NSV Riiklikus Filharmoonias]] (1961–1964), Leningradi oblasti filharmoonias (1965–1967) ja Leningradi Music Hallis (1967–1969). Olles Leningradis ametis, elas ta aastatel 1966–1968 ka [[Armeenia NSV]]-s ja oli tegev samal alal.&lt;ref&gt;&quot;Armeeniasse...&quot; // &quot;Raudeesriide taga&quot;. [[Perona]]. Pärnu 1993. Lk 192–196&lt;/ref&gt; Ta oli tuntud ka estraadikunstnikuna: aastatel 1952–1955 esines ta koos [[Jüri Järvet]]iga, hiljem sooloõhtutel.&lt;ref name=Eino /&gt; 

Menukas [[konferansjee]]aeg 1960. aastate lõpul möödus Baskinil Eesti ja Venemaa teatrites. 1973. aastal hakkas Baskin juhtima igapühapäevase raadiosaate &quot;[[Meelejahutaja]]&quot; näitetruppi ning oli selle eestvedaja peaaegu seitse aastat.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Toivo Tootsen|pealkiri=Minu elu RAMETO-s|aasta=2012|koht=|kirjastus=Tänapäev|lehekülg=113}}&lt;/ref&gt; 1995. aastaks, kui saatesari lõppes, oli valminud tuhatkond saadet.
[[Fail:Eino Baskin, näitleja ja lavastaja 94.jpg|pisi|Eino Baskin 1994. aastal&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Jaan Künnap&lt;/small&gt;]]
[[1980]]. aastal asutas Baskin [[Vanalinnastuudio]] ja oli 2001. aastani selle kunstiline juht (aastatel 1997–2000 ka direktor), aastatel 2001–2004 lavastaja. [[2004]]. aastal teater suleti ning suur hulk näitlejaid koondati, nende seas [[Kadri Adamson]], [[Väino Laes]], [[Marika Korolev]] ja [[Anne Paluver]]. Baskin jätkas tööd allesjäänud trupi ja tehnilise personaliga, asutades koos [[Aarne Valmis]]ega [[2005]]. aastal [[Vana Baskini Teater|Vana Baskini Teatri]].

===Poliitiline tegevus===
Baskin oli 1998. aastast [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] liige. Ta kandideeris 1993., 1996., 2002., 2005., 2009. ja 2013. aastal kohalike omavalitsuste volikogude valimistel Tallinnas ning 1996. ja 2002. aastal osutus valituks.

[[1999. aasta Riigikogu valimised|1999.]], [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003.]] ja [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aastal]] kandideeris ta Riigikogu valimistel, kuid ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;http://www.vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=baskin&lt;/ref&gt;

===Isiklikku===
Eino Baskin abiellus 1954. aastal [[Ita Ever]]iga ning nende kooselust sündis poeg [[Roman Baskin]]. Abielu lahutati 1960. aastal.

1961. aastal abiellus ta Galina Dõrdinaga. Nende tütar Nora suri väikelapseeas. Abielu kestis 38 aastat, kuni Galina surmani 1999. aastal.

1964. aastal vanglakaristust kandes tekkis Baskinil suhe vangla meditsiiniõe Ljubov Moltšanovaga. 1965. aastal sündis nende tütar Nonna.&lt;ref&gt;[[Jaanus Kulli]]. [https://www.ohtuleht.ee/melu/334098/baskin-naised-ja-armukesed &quot;Baskin, naised ja armukesed&quot;]. Õhtuleht, 17. juuni 2009&lt;/ref&gt;

Eino Baskinil oli suhe ka näitleja [[Malle Pärn]]aga, 1977. aastal sündis nende tütar [[Katrin Pärn]].

Kolmanda abielu sõlmis Baskin 2000. aastal endast 28 aastat noorema Veera Tolliga.

Eino Baskin elas üle kaks südameinfarkti ja kandis kahel korral vanglakaristust.&lt;ref&gt;Piret Tali. Eino Baskin. Tallinn 2009, lk 48 ja 130–131&lt;/ref&gt; Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule teatrirahva kvartalisse. 

1987. aastal valmis temast dokumentaalfilm &quot;[[Lend üle mägede]]&quot; (režissöör [[Heini Drui]]) ning 2012. aastal dokumentaalfilm &quot;[[Baskin (film)|Baskin]]&quot; (režissöör [[Manfred Vainokivi]]). [[Ivar Põllu]] on kirjutanud näidendi &quot;Baskin ehk Nalja põhivormid&quot; ja lavastanud selle [[Tartu Uus Teater|Tartu Uues Teatris]] (2015).

==Teatrirolle==
*D. Fonvizin &quot;Äbarik&quot; (1952) – Mitrofan
*A. Jakobson &quot;Kaitseingel Nebraskast&quot; (1953) – Theodor N. Truman
*A. Lermontov &quot;Maskeraad&quot; (1954) – Kazarin
*O. Luts / A.Särevi &quot;Tagahoovis&quot; (1955) – Aleksander Belski
*E. M. Remarque &quot;Lõpp-peatus&quot; (1960) – Ross
*F. Dürrenmatti &quot;Romulus Suur&quot; (1971) – Isauria Zenon
*I. Ilf / J. Petrov &quot;12 tooli&quot; (1971) – Ostap Bender
*H. Bahr &quot;Mees, naine ja kontsert&quot; (1972) – Gustav Heink
*E. Vetemaa &quot;Püha Susanna ehk Meistrite kool&quot; (1974) – Meister
*W. Shakespeare &quot;Richard III&quot; (1975) – Edward IV
*K. Vonnegut &quot;Õnne sünnipäevaks, Wanda June&quot; (1976) – Looseleaf Harper
*A. Gelman &quot;Ühe koosoleku protokoll&quot; (1976) – Issa Suleimanovitš Aizatullin
*K. Trenjov &quot;Ljubov Jarovaja&quot; (1977) – Arkadi Jelissatov
*K. Szakonyi &quot;Saateviga&quot; (1979) – Bódog
*N. Simon &quot;Päikesepoisid&quot; (1981) – Al Lewis

==Teatrilavastusi==
*I. Ilf / J. Petrov &quot;12 tooli&quot; (1971)
*M. Žvanetski / P. Aimla &quot;Ei mingit kahtlust&quot; (1980) Vanalinnastuudios, ka osatäitja
*P. Chenot &quot;Kes aevastas?&quot; (1981), mängis ka Michel Garroni
*M. Žvanetski / E. Baskin &quot;Kes on süüdi?&quot; (1983), ka tõlge
*C. Magnier &quot;Unerohi&quot; (1985)
*E. Rostand &quot;Cyrano de Bergerac&quot; (1986)
*N. Gogol &quot;Revident&quot; (1987), mängis ka Rastakovskit
*P. Süskind &quot;Kontrabass&quot; (1989), ka kujundus 
:Turu Linnateatris 1988
*V. Merežko &quot;Naistelaud Jahisaalis” (1989) 
:Lahti Linnateatris 1995
*N. Simon &quot;Jumala soosik&quot; (1990)
*E. Vilde &quot;Pisuhänd&quot; (1990) Göteborgi Eesti Teatris
*J.-N. Fenwick &quot;Härra Schützi aumärgid&quot; (1992)
:Lahti Linnateatris 1987
*T. Kall / E. Baskin &quot;Prügikast ehk Alguse asi&quot; (1993), ka osatäitja
*T. Kall &quot;Prügikast 2 ehk Põhi paistab&quot; (1994), ka osatäitja
*O. Luts / T. Kall &quot;Tagahoovis&quot; (1996)
*H. Bahr &quot;Mees, naine ja kontsert&quot; (1996)
*T. Kall &quot;Raadio Null&quot; (1997), ka osatäitja
*I. Ilf / J. Petrov ja P. Aimla / E. Baskin &quot;12 tooli&quot; (1998)
*N. Simon &quot;Hotell California&quot; (2002), mängis ka Marvinit ja Sidney Nicholsit
*J. Anouilh &quot;Linnud&quot; (2003)
*N. Simon &quot;Pentsik pere&quot; (2005)
*D. Churchill &quot;Minu sõbratar maksuamet&quot; (2008)

==Filmid==
*2010 	&quot;[[ENSV]]&quot;. Telesari 		
*2006 	&quot;[[Vana daami visiit]]&quot;. Mängufilm,	Claire’i abikaasa Moby
*2003 	&quot;[[Õpetajate tuba]]&quot;. Telesari, vene keele õpetaja Gennadi Kuningas
*2002 	&quot;Rebasenaine&quot;. Animafilm, onu (hääl)
*1994–2010	&quot;[[Õnne 13]]&quot;. Telesari, Aleksander
*1982 	&quot;Kolmnurk&quot;. Animafilm, Eduard (hääl), diktor (hääl)
*1982 	&quot;[[Teisikud]]&quot;. Telemängufilm, ajalehe peatoimetaja
*1979 	&quot;[[31. osakonna hukk (film)|31. osakonna hukk]]&quot; I jagu. Mängufilm, Rafael Krank
*1978 	&quot;[[Kolm rubiini]]&quot;. Seitsmeosaline krimi-[[telelavastus]]-film, režissöör 	
*1978 	&quot;Kunksmoor ja kapten Trumm&quot;. Animafilm, Kapten Trumm (hääl)
*1977 	&quot;[[Kunksmoor (animafilm)|Kunksmoor]]&quot;. Animafilm, Kapten Trumm (hääl)
*1970 	&quot;[[Valge laev (film)|Valge laev]]&quot;. Mängufilm, ajakirjanik
*1961 	&quot;[[Juhuslik kohtumine]]&quot;. Mängufilm, Richard
*1960 	&quot;Läänemere meloodiad&quot;. Mängufilm, Richard Särendi
*1957 	&quot;[[Juunikuu päevad]]&quot;. Mängufilm, dubleerija 	
*1957	&quot;[[Tagahoovis (film)|Tagahoovis]]&quot;. Mängufilm, Belski&lt;ref&gt;[https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/206 Eino Baskin.] Eesti filmi andmebaas&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
*1984 – [[Eesti NSV teeneline kunstnik]]
*1988 – [[Eesti NSV rahvakunstnik]]
*2000 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]]
*2001 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|3403}}&lt;/ref&gt;
*2002 – [[Oskar Lutsu huumoripreemia]]
*2003 – [[Tallinna teenetemärk]]
*2010 – [[Tallinna vapimärk]]

==Teoseid==
*&quot;Raudeesriide taga&quot;. [[Perona]]. Pärnu 1993
*&quot;Otse läbi lillede. Vestlus Toomas Kalliga&quot;. [[Tänapäev]]. Tallinn 2003
*&quot;Baskini kogutud anekdoodid I&quot;. Tänapäev. Tallinn 2004. See oli 2004. aasta läbimüügilt 5. raamat Eestis (8000 eksemplari).&lt;ref&gt;&quot;Kes? Mis? Kus?&quot; 2006. Lk 348&lt;/ref&gt;
*&quot;Baskini kogutud anekdoodid II&quot;. Tänapäev. Tallinn 2007
*&quot;Baskini kogutud anekdoodid III&quot;. Tänapäev. Tallinn 2007
*&quot;1000 paremat anekdooti&quot;. Koostaja Eino Baskin. [[Fookus Meedia]]. Tallinn 2009

==Vaata ka==
*[[Baskin (film)|Baskin]]
*[[Lend üle mägede]]

==Viited==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* [[Piret Tali]]. &quot;Eino Baskin. Naer läbi pisarate&quot;. Fookus Meedia. Tallinn 2009; 2. trükk Tallinn 2009

==Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}
*[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/estraaditahestik-eino-baskin Eino Baskin. Estraaditähestik]. arhiiv.err.ee/video, 15. oktoober 1977
*[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/eino-baskini-juubel Eino Baskini juubel]. arhiiv.err.ee/video, 12. november 1989
*[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/nahtav-voi-nahtamatu-eino-baskin Eino Baskin: Nähtav või nähtamatu]. arhiiv.err.ee/video, 15. veebruar 1996 
*[http://www.elu24.ee/?id=39965 &quot;Eino Baskin võitleb haigustega&quot;]. Elu24, 10. oktoober 2008
*[http://www.postimees.ee/?id=52225 &quot;Baskin teatrist loobuda veel ei kavatse&quot;]. Postimees, 26. november 2008
*[[Jaanus Kulli]]. [https://www.ohtuleht.ee/309561 &quot;Eino Baskin: &quot;On tore, kui su kõrval on noor naine – kuigi sellel teemal on palju anekdoote&quot;&quot;]. Õhtuleht, 27. detsember 2008
*[[Ilmar Palli]]. [http://paber.maaleht.ee/?page=Kultuur&amp;grupp=artikkel&amp;artikkel=15344 &quot;Eino Baskini elu ja sära&quot;]. Maaleht, 23. juuli 2009
*[[Andrus Allika]]. [http://www.pealinn.ee/index.php?pid=111&amp;nid=6734&amp;lang=5&amp;jsback=1 &quot;Juubilar Eino Baskin paneb rahva ka masuajal naerma&quot;]. Pealinn, 26. oktoober 2009
*[[Veiko Märka]]. [http://www.ekspress.ee/2009/11/01/raamatud/45764-eino-baskin-elu-mis-ei-mahu-yhte-raamatusse &quot;Eino Baskin: Elu, mis ei mahu ühte raamatusse&quot;]. Eesti Ekspress, 1. november 2009
*[[Piret Kooli]]. [http://publik.delfi.ee/news/inimesed/eino-baskini-viimane-intervjuu-ehk-lugu-mis-jaigi-kirjutamata?id=71012385 Eino Baskini viimane intervjuu ehk lugu, mis jäigi kirjutamata]. [[Laupäevaleht LP]], 14. märts 2015
*[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&amp;filter_hauaplats_hauaplats=wJLNJBX7JNPK Haud Tallinna Metsakalmistul]

{{JÄRJESTA:Baskin, Eino}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti lavastajad]]
[[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]]
[[Kategooria:Eesti NSV rahvakunstnikud]]
[[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Eesti juudid]]
[[Kategooria:Eestlased Venemaal]]
[[Kategooria:Eestlased Armeenias]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1929]]
[[Kategooria:Surnud 2015]]</text>
      <sha1>ipi0ok6pxlzesrhpyue874kijvjky84</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203895</id>
      <parentid>7203889</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T15:48:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <comment>Uuemaid raamatuid + filmide kronoloogia</comment>
      <origin>7203895</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11674" sha1="ju4hc60jb4x362x87x1fvwrr3j6zjo2" xml:space="preserve">[[Fail:Eino Baskin 1974.jpg|pisi|Eino Baskin 1974. aastal.&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Jaan Künnap&lt;/small&gt;]]

'''Eino Baskin''' ([[17. juuni]] [[1929]] [[Tallinn]] – [[11. märts]] [[2015]] Tallinn)&lt;ref&gt;{{netiviide |Pealkiri=Suri Eino Baskin |Väljaandja=Delfi Publik |Aeg=2015-03-12 |URL=http://publik.delfi.ee/news/inimesed/suri-eino-baskin?id=70994743 |online=2015-03-12}}&lt;/ref&gt; oli Eesti näitleja ja lavastaja. 

Baskin oli [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatri]] näitleja, osales seitse aastat raadiosaate &quot;[[Meelejahutaja]]&quot; tegemises, asutas [[Vanalinnastuudio]] ja [[Vana Baskini Teater|Vana Baskini teatri]] ning andis välja mitu anekdoodiraamatut.

==Elulugu==
===Vanemad===
Eino Baskini vanemad olid [[Juudid Eestis|Eesti juudid]] Hirsch Baskin (1900–1978) ja Maria Baskin (1905–1984, neiuna Raage). Isa oli [[rätsep]] ja ema juuksuriäri omanik. Nad abiellusid [[1926]]. aastal, abielu lõppes [[1944]]. aastal.

===Haridus===
Aastatel 1935–1940 õppis Baskin [[Tallinna Prantsuse Lütseum]]is, aastatel 1941–1944 [[Tšeljabinsk]]i 1. Keskkoolis ja aastatel 1944–1945 Tallinna Õhtukeskkoolis. [[1951]]. aastal lõpetas ta [[Eesti NSV Riiklik Teatriinstituut|Eesti NSV Riikliku Teatriinstituudi]].&lt;ref name=&quot;Eino&quot;&gt;[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/baskin_eino2 Eino Baskin]. Eesti Teatriliit&lt;/ref&gt; Keskkooli lõputunnistuse puudumise tõttu ta diplomit ei saanud, kuid pääses ainsana oma kursuselt tööle [[Eesti Draamateater|Tallinna Riiklikku Draamateatrisse]].

===Töökäik===
Baskin töötas näitleja ja sõnakunstnikuna [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]] (1951–1957 ja 1968–1980), Leningradi Komöödiateatris (1958–1961), [[Eesti Kontsert|Eesti NSV Riiklikus Filharmoonias]] (1961–1964), Leningradi oblasti filharmoonias (1965–1967) ja Leningradi Music Hallis (1967–1969). Olles Leningradis ametis, elas ta aastatel 1966–1968 ka [[Armeenia NSV]]-s ja oli tegev samal alal.&lt;ref&gt;&quot;Armeeniasse...&quot; // &quot;Raudeesriide taga&quot;. [[Perona]]. Pärnu 1993. Lk 192–196&lt;/ref&gt; Ta oli tuntud ka estraadikunstnikuna: aastatel 1952–1955 esines ta koos [[Jüri Järvet]]iga, hiljem sooloõhtutel.&lt;ref name=Eino /&gt; 

Menukas [[konferansjee]]aeg 1960. aastate lõpul möödus Baskinil Eesti ja Venemaa teatrites. 1973. aastal hakkas Baskin juhtima igapühapäevase raadiosaate &quot;[[Meelejahutaja]]&quot; näitetruppi ning oli selle eestvedaja peaaegu seitse aastat.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Toivo Tootsen|pealkiri=Minu elu RAMETO-s|aasta=2012|koht=|kirjastus=Tänapäev|lehekülg=113}}&lt;/ref&gt; 1995. aastaks, kui saatesari lõppes, oli valminud tuhatkond saadet.
[[Fail:Eino Baskin, näitleja ja lavastaja 94.jpg|pisi|Eino Baskin 1994. aastal&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Jaan Künnap&lt;/small&gt;]]
[[1980]]. aastal asutas Baskin [[Vanalinnastuudio]] ja oli 2001. aastani selle kunstiline juht (aastatel 1997–2000 ka direktor), aastatel 2001–2004 lavastaja. [[2004]]. aastal teater suleti ning suur hulk näitlejaid koondati, nende seas [[Kadri Adamson]], [[Väino Laes]], [[Marika Korolev]] ja [[Anne Paluver]]. Baskin jätkas tööd allesjäänud trupi ja tehnilise personaliga, asutades koos [[Aarne Valmis]]ega [[2005]]. aastal [[Vana Baskini Teater|Vana Baskini Teatri]].

===Poliitiline tegevus===
Baskin oli 1998. aastast [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] liige. Ta kandideeris 1993., 1996., 2002., 2005., 2009. ja 2013. aastal kohalike omavalitsuste volikogude valimistel Tallinnas ning 1996. ja 2002. aastal osutus valituks.

[[1999. aasta Riigikogu valimised|1999.]], [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003.]] ja [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aastal]] kandideeris ta Riigikogu valimistel, kuid ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;http://www.vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=baskin&lt;/ref&gt;

===Isiklikku===
Eino Baskin abiellus 1954. aastal [[Ita Ever]]iga ning nende kooselust sündis poeg [[Roman Baskin]]. Abielu lahutati 1960. aastal.

1961. aastal abiellus ta Galina Dõrdinaga. Nende tütar Nora suri väikelapseeas. Abielu kestis 38 aastat, kuni Galina surmani 1999. aastal.

1964. aastal vanglakaristust kandes tekkis Baskinil suhe vangla meditsiiniõe Ljubov Moltšanovaga. 1965. aastal sündis nende tütar Nonna.&lt;ref&gt;[[Jaanus Kulli]]. [https://www.ohtuleht.ee/melu/334098/baskin-naised-ja-armukesed &quot;Baskin, naised ja armukesed&quot;]. Õhtuleht, 17. juuni 2009&lt;/ref&gt;

Eino Baskinil oli suhe ka näitleja [[Malle Pärn]]aga, 1977. aastal sündis nende tütar [[Katrin Pärn]].

Kolmanda abielu sõlmis Baskin 2000. aastal endast 28 aastat noorema Veera Tolliga.

Eino Baskin elas üle kaks südameinfarkti ja kandis kahel korral vanglakaristust.&lt;ref&gt;Piret Tali. Eino Baskin. Tallinn 2009, lk 48 ja 130–131&lt;/ref&gt; Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule teatrirahva kvartalisse. 

1987. aastal valmis temast dokumentaalfilm &quot;[[Lend üle mägede]]&quot; (režissöör [[Heini Drui]]) ning 2012. aastal dokumentaalfilm &quot;[[Baskin (film)|Baskin]]&quot; (režissöör [[Manfred Vainokivi]]). [[Ivar Põllu]] on kirjutanud näidendi &quot;Baskin ehk Nalja põhivormid&quot; ja lavastanud selle [[Tartu Uus Teater|Tartu Uues Teatris]] (2015).

==Looming==
===Teatrirolle===
*D. Fonvizin &quot;Äbarik&quot; (1952) – Mitrofan
*A. Jakobson &quot;Kaitseingel Nebraskast&quot; (1953) – Theodor N. Truman
*A. Lermontov &quot;Maskeraad&quot; (1954) – Kazarin
*O. Luts / A. Särevi &quot;Tagahoovis&quot; (1955) – Aleksander Belski
*E. M. Remarque &quot;Lõpp-peatus&quot; (1960) – Ross
*F. Dürrenmatt &quot;Romulus Suur&quot; (1971) – Isauria Zenon
*I. Ilf / J. Petrov &quot;12 tooli&quot; (1971) – Ostap Bender
*H. Bahr &quot;Mees, naine ja kontsert&quot; (1972) – Gustav Heink
*E. Vetemaa &quot;Püha Susanna ehk Meistrite kool&quot; (1974) – Meister
*W. Shakespeare &quot;Richard III&quot; (1975) – Edward IV
*K. Vonnegut &quot;Õnne sünnipäevaks, Wanda June&quot; (1976) – Looseleaf Harper
*A. Gelman &quot;Ühe koosoleku protokoll&quot; (1976) – Issa Suleimanovitš Aizatullin
*K. Trenjov &quot;Ljubov Jarovaja&quot; (1977) – Arkadi Jelissatov
*K. Szakonyi &quot;Saateviga&quot; (1979) – Bódog
*N. Simon &quot;Päikesepoisid&quot; (1981) – Al Lewis

===Teatrilavastusi===
*I. Ilf / J. Petrov &quot;12 tooli&quot; (1971)
*M. Žvanetski / P. Aimla &quot;Ei mingit kahtlust&quot; (1980) Vanalinnastuudios, ka osatäitja
*P. Chenot &quot;Kes aevastas?&quot; (1981), mängis ka Michel Garroni
*M. Žvanetski / E. Baskin &quot;Kes on süüdi?&quot; (1983), ka tõlge
*C. Magnier &quot;Unerohi&quot; (1985)
*E. Rostand &quot;Cyrano de Bergerac&quot; (1986)
*N. Gogol &quot;Revident&quot; (1987), mängis ka Rastakovskit
*P. Süskind &quot;Kontrabass&quot; (1989), ka kujundus 
:Turu Linnateatris 1988
*V. Merežko &quot;Naistelaud Jahisaalis” (1989) 
:Lahti Linnateatris 1995
*N. Simon &quot;Jumala soosik&quot; (1990)
*E. Vilde &quot;Pisuhänd&quot; (1990) Göteborgi Eesti Teatris
*J.-N. Fenwick &quot;Härra Schützi aumärgid&quot; (1992)
:Lahti Linnateatris 1987
*T. Kall / E. Baskin &quot;Prügikast ehk Alguse asi&quot; (1993), ka osatäitja
*T. Kall &quot;Prügikast 2 ehk Põhi paistab&quot; (1994), ka osatäitja
*O. Luts / T. Kall &quot;Tagahoovis&quot; (1996)
*H. Bahr &quot;Mees, naine ja kontsert&quot; (1996)
*T. Kall &quot;Raadio Null&quot; (1997), ka osatäitja
*I. Ilf / J. Petrov ja P. Aimla / E. Baskin &quot;12 tooli&quot; (1998)
*N. Simon &quot;Hotell California&quot; (2002), mängis ka Marvinit ja Sidney Nicholsit
*J. Anouilh &quot;Linnud&quot; (2003)
*N. Simon &quot;Pentsik pere&quot; (2005)
*D. Churchill &quot;Minu sõbratar maksuamet&quot; (2008)

===Filmid ja telesarjad===
*1957 	&quot;[[Juunikuu päevad]]&quot;. Mängufilm, dubleerija 	
*1957	&quot;[[Tagahoovis (film)|Tagahoovis]]&quot;. Mängufilm, Belski
*1960 	&quot;Läänemere meloodiad&quot;. Mängufilm, Richard Särendi
*1961 	&quot;[[Juhuslik kohtumine]]&quot;. Mängufilm, Richard
*1970 	&quot;[[Valge laev (film)|Valge laev]]&quot;. Mängufilm, ajakirjanik
*1977 	&quot;[[Kunksmoor (animafilm)|Kunksmoor]]&quot;. Animafilm, Kapten Trumm (hääl)
*1978 	&quot;[[Kolm rubiini]]&quot;. Seitsmeosaline krimi-[[telelavastus]]-film, režissöör 	
*1978 	&quot;Kunksmoor ja kapten Trumm&quot;. Animafilm, Kapten Trumm (hääl)
*1979 	&quot;[[31. osakonna hukk (film)|31. osakonna hukk]]&quot; I jagu. Mängufilm, Rafael Krank
*1982 	&quot;Kolmnurk&quot;. Animafilm, Eduard (hääl), diktor (hääl)
*1982 	&quot;[[Teisikud]]&quot;. Telemängufilm, ajalehe peatoimetaja
*1994–2010	&quot;[[Õnne 13]]&quot;. Telesari, Aleksander
*2002 	&quot;Rebasenaine&quot;. Animafilm, onu (hääl)
*2003 	&quot;[[Õpetajate tuba]]&quot;. Telesari, vene keele õpetaja Gennadi Kuningas
*2006 	&quot;[[Vana daami visiit]]&quot;. Mängufilm,	Claire’i abikaasa Moby
*2010 	&quot;[[ENSV]]&quot;. Telesari &lt;ref&gt;[https://www.efis.ee/person/206 Eino Baskin]. Eesti filmi andmebaas&lt;/ref&gt;

===Raamatud===
*&quot;Raudeesriide taga&quot;. Koostanud [[Margot Visnap]]. [[Perona]]. Pärnu 1993
*&quot;Otse läbi lillede. Vestlus Toomas Kalliga&quot;. [[Tänapäev]]. Tallinn 2003
*&quot;Baskini kogutud anekdoodid I&quot;. Tänapäev. Tallinn, 2004. See oli 2004. aasta läbimüügilt 5. raamat Eestis (8000 eksemplari).&lt;ref&gt;&quot;Kes? Mis? Kus?&quot; 2006. Lk 348&lt;/ref&gt;
*&quot;Baskini kogutud anekdoodid II&quot;. Tänapäev. Tallinn 2007
*&quot;Baskini kogutud anekdoodid III&quot;. Tänapäev. Tallinn 2007
*&quot;1000 paremat anekdooti&quot;. Koostanud Eino Baskin. [[Fookus Meedia]]. Tallinn 2009
*&quot;Baskini anekdootidega läbi elu&quot;. [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]]. Tallinn 2025
*&quot;TerviSeks&quot;. Sinisukk. Tallinn 2026

==Tunnustus==
*1984 – [[Eesti NSV teeneline kunstnik]]
*1988 – [[Eesti NSV rahvakunstnik]]
*2000 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]]
*2001 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|3403}}&lt;/ref&gt;
*2002 – [[Oskar Lutsu huumoripreemia]]
*2003 – [[Tallinna teenetemärk]]
*2010 – [[Tallinna vapimärk]]

==Vaata ka==
*[[Baskin (film)|Baskin]]
*[[Lend üle mägede]]

==Viited==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* [[Piret Tali]]. &quot;Eino Baskin. Naer läbi pisarate&quot;. Fookus Meedia. Tallinn 2009; 2. trükk Tallinn 2009

==Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}
*[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/estraaditahestik-eino-baskin Eino Baskin. Estraaditähestik]. arhiiv.err.ee/video, 15. oktoober 1977
*[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/eino-baskini-juubel Eino Baskini juubel]. arhiiv.err.ee/video, 12. november 1989
*[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/nahtav-voi-nahtamatu-eino-baskin Eino Baskin: Nähtav või nähtamatu]. arhiiv.err.ee/video, 15. veebruar 1996 
*[http://www.elu24.ee/?id=39965 &quot;Eino Baskin võitleb haigustega&quot;]. Elu24, 10. oktoober 2008
*[http://www.postimees.ee/?id=52225 &quot;Baskin teatrist loobuda veel ei kavatse&quot;]. Postimees, 26. november 2008
*[[Jaanus Kulli]]. [https://www.ohtuleht.ee/309561 &quot;Eino Baskin: &quot;On tore, kui su kõrval on noor naine – kuigi sellel teemal on palju anekdoote&quot;&quot;]. Õhtuleht, 27. detsember 2008
*[[Ilmar Palli]]. [http://paber.maaleht.ee/?page=Kultuur&amp;grupp=artikkel&amp;artikkel=15344 &quot;Eino Baskini elu ja sära&quot;]. Maaleht, 23. juuli 2009
*[[Andrus Allika]]. [http://www.pealinn.ee/index.php?pid=111&amp;nid=6734&amp;lang=5&amp;jsback=1 &quot;Juubilar Eino Baskin paneb rahva ka masuajal naerma&quot;]. Pealinn, 26. oktoober 2009
*[[Veiko Märka]]. [http://www.ekspress.ee/2009/11/01/raamatud/45764-eino-baskin-elu-mis-ei-mahu-yhte-raamatusse &quot;Eino Baskin: Elu, mis ei mahu ühte raamatusse&quot;]. Eesti Ekspress, 1. november 2009
*[[Piret Kooli]]. [http://publik.delfi.ee/news/inimesed/eino-baskini-viimane-intervjuu-ehk-lugu-mis-jaigi-kirjutamata?id=71012385 Eino Baskini viimane intervjuu ehk lugu, mis jäigi kirjutamata]. [[Laupäevaleht LP]], 14. märts 2015
*[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&amp;filter_hauaplats_hauaplats=wJLNJBX7JNPK Haud Tallinna Metsakalmistul]

{{JÄRJESTA:Baskin, Eino}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti lavastajad]]
[[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]]
[[Kategooria:Eesti NSV rahvakunstnikud]]
[[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Eesti juudid]]
[[Kategooria:Eestlased Venemaal]]
[[Kategooria:Eestlased Armeenias]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1929]]
[[Kategooria:Surnud 2015]]</text>
      <sha1>ju4hc60jb4x362x87x1fvwrr3j6zjo2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203904</id>
      <parentid>7203895</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T16:12:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <comment>Veel raamatuid ja helisalvestisi</comment>
      <origin>7203904</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12395" sha1="l699l9bhc4o2lexwem442tfxyszf4v1" xml:space="preserve">[[Fail:Eino Baskin 1974.jpg|pisi|Eino Baskin 1974. aastal.&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Jaan Künnap&lt;/small&gt;]]

'''Eino Baskin''' ([[17. juuni]] [[1929]] [[Tallinn]] – [[11. märts]] [[2015]] Tallinn)&lt;ref&gt;{{netiviide |Pealkiri=Suri Eino Baskin |Väljaandja=Delfi Publik |Aeg=2015-03-12 |URL=http://publik.delfi.ee/news/inimesed/suri-eino-baskin?id=70994743 |online=2015-03-12}}&lt;/ref&gt; oli Eesti näitleja ja lavastaja. 

Baskin oli [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatri]] näitleja, osales seitse aastat raadiosaate &quot;[[Meelejahutaja]]&quot; tegemises, asutas [[Vanalinnastuudio]] ja [[Vana Baskini Teater|Vana Baskini teatri]] ning andis välja mitu anekdoodiraamatut.

==Elulugu==
===Vanemad===
Eino Baskini vanemad olid [[Juudid Eestis|Eesti juudid]] Hirsch Baskin (1900–1978) ja Maria Baskin (1905–1984, neiuna Raage). Isa oli [[rätsep]] ja ema juuksuriäri omanik. Nad abiellusid [[1926]]. aastal, abielu lõppes [[1944]]. aastal.

===Haridus===
Aastatel 1935–1940 õppis Baskin [[Tallinna Prantsuse Lütseum]]is, aastatel 1941–1944 [[Tšeljabinsk]]i 1. Keskkoolis ja aastatel 1944–1945 Tallinna Õhtukeskkoolis. [[1951]]. aastal lõpetas ta [[Eesti NSV Riiklik Teatriinstituut|Eesti NSV Riikliku Teatriinstituudi]].&lt;ref name=&quot;Eino&quot;&gt;[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/baskin_eino2 Eino Baskin]. Eesti Teatriliit&lt;/ref&gt; Keskkooli lõputunnistuse puudumise tõttu ta diplomit ei saanud, kuid pääses ainsana oma kursuselt tööle [[Eesti Draamateater|Tallinna Riiklikku Draamateatrisse]].

===Töökäik===
Baskin töötas näitleja ja sõnakunstnikuna [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]] (1951–1957 ja 1968–1980), Leningradi Komöödiateatris (1958–1961), [[Eesti Kontsert|Eesti NSV Riiklikus Filharmoonias]] (1961–1964), Leningradi oblasti filharmoonias (1965–1967) ja Leningradi Music Hallis (1967–1969). Olles Leningradis ametis, elas ta aastatel 1966–1968 ka [[Armeenia NSV]]-s ja oli tegev samal alal.&lt;ref&gt;&quot;Armeeniasse...&quot; // &quot;Raudeesriide taga&quot;. [[Perona]]. Pärnu 1993. Lk 192–196&lt;/ref&gt; Ta oli tuntud ka estraadikunstnikuna: aastatel 1952–1955 esines ta koos [[Jüri Järvet]]iga, hiljem sooloõhtutel.&lt;ref name=Eino /&gt; 

Menukas [[konferansjee]]aeg 1960. aastate lõpul möödus Baskinil Eesti ja Venemaa teatrites. 1973. aastal hakkas Baskin juhtima igapühapäevase raadiosaate &quot;[[Meelejahutaja]]&quot; näitetruppi ning oli selle eestvedaja peaaegu seitse aastat.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Toivo Tootsen|pealkiri=Minu elu RAMETO-s|aasta=2012|koht=|kirjastus=Tänapäev|lehekülg=113}}&lt;/ref&gt; 1995. aastaks, kui saatesari lõppes, oli valminud tuhatkond saadet.
[[Fail:Eino Baskin, näitleja ja lavastaja 94.jpg|pisi|Eino Baskin 1994. aastal&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Jaan Künnap&lt;/small&gt;]]
[[1980]]. aastal asutas Baskin [[Vanalinnastuudio]] ja oli 2001. aastani selle kunstiline juht (aastatel 1997–2000 ka direktor), aastatel 2001–2004 lavastaja. [[2004]]. aastal teater suleti ning suur hulk näitlejaid koondati, nende seas [[Kadri Adamson]], [[Väino Laes]], [[Marika Korolev]] ja [[Anne Paluver]]. Baskin jätkas tööd allesjäänud trupi ja tehnilise personaliga, asutades koos [[Aarne Valmis]]ega [[2005]]. aastal [[Vana Baskini Teater|Vana Baskini Teatri]].

===Poliitiline tegevus===
Baskin oli 1998. aastast [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] liige. Ta kandideeris 1993., 1996., 2002., 2005., 2009. ja 2013. aastal kohalike omavalitsuste volikogude valimistel Tallinnas ning 1996. ja 2002. aastal osutus valituks.

[[1999. aasta Riigikogu valimised|1999.]], [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003.]] ja [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aastal]] kandideeris ta Riigikogu valimistel, kuid ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;http://www.vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=baskin&lt;/ref&gt;

===Isiklikku===
Eino Baskin abiellus 1954. aastal [[Ita Ever]]iga ning nende kooselust sündis poeg [[Roman Baskin]]. Abielu lahutati 1960. aastal.

1961. aastal abiellus ta Galina Dõrdinaga. Nende tütar Nora suri väikelapseeas. Abielu kestis 38 aastat, kuni Galina surmani 1999. aastal.

1964. aastal vanglakaristust kandes tekkis Baskinil suhe vangla meditsiiniõe Ljubov Moltšanovaga. 1965. aastal sündis nende tütar Nonna.&lt;ref&gt;[[Jaanus Kulli]]. [https://www.ohtuleht.ee/melu/334098/baskin-naised-ja-armukesed &quot;Baskin, naised ja armukesed&quot;]. Õhtuleht, 17. juuni 2009&lt;/ref&gt;

Eino Baskinil oli suhe ka näitleja [[Malle Pärn]]aga, 1977. aastal sündis nende tütar [[Katrin Pärn]].

Kolmanda abielu sõlmis Baskin 2000. aastal endast 28 aastat noorema Veera Tolliga.

Eino Baskin elas üle kaks südameinfarkti ja kandis kahel korral vanglakaristust.&lt;ref&gt;Piret Tali. Eino Baskin. Tallinn 2009, lk 48 ja 130–131&lt;/ref&gt; Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule teatrirahva kvartalisse. 

1987. aastal valmis temast dokumentaalfilm &quot;[[Lend üle mägede]]&quot; (režissöör [[Heini Drui]]) ning 2012. aastal dokumentaalfilm &quot;[[Baskin (film)|Baskin]]&quot; (režissöör [[Manfred Vainokivi]]). [[Ivar Põllu]] on kirjutanud näidendi &quot;Baskin ehk Nalja põhivormid&quot; ja lavastanud selle [[Tartu Uus Teater|Tartu Uues Teatris]] (2015).

==Looming==
===Teatrirolle===
*D. Fonvizin &quot;Äbarik&quot; (1952) – Mitrofan
*A. Jakobson &quot;Kaitseingel Nebraskast&quot; (1953) – Theodor N. Truman
*A. Lermontov &quot;Maskeraad&quot; (1954) – Kazarin
*O. Luts / A. Särev &quot;Tagahoovis&quot; (1955) – Aleksander Belski
*E. M. Remarque &quot;Lõpp-peatus&quot; (1960) – Ross
*F. Dürrenmatt &quot;Romulus Suur&quot; (1971) – Isauria Zenon
*I. Ilf / J. Petrov &quot;12 tooli&quot; (1971) – Ostap Bender
*H. Bahr &quot;Mees, naine ja kontsert&quot; (1972) – Gustav Heink
*E. Vetemaa &quot;Püha Susanna ehk Meistrite kool&quot; (1974) – Meister
*W. Shakespeare &quot;Richard III&quot; (1975) – Edward IV
*K. Vonnegut &quot;Õnne sünnipäevaks, Wanda June&quot; (1976) – Looseleaf Harper
*A. Gelman &quot;Ühe koosoleku protokoll&quot; (1976) – Issa Suleimanovitš Aizatullin
*K. Trenjov &quot;Ljubov Jarovaja&quot; (1977) – Arkadi Jelissatov
*K. Szakonyi &quot;Saateviga&quot; (1979) – Bódog
*N. Simon &quot;Päikesepoisid&quot; (1981) – Al Lewis

===Teatrilavastusi===
*I. Ilf / J. Petrov &quot;12 tooli&quot; (1971)
*M. Žvanetski / P. Aimla &quot;Ei mingit kahtlust&quot; (1980) Vanalinnastuudios, ka osatäitja
*P. Chenot &quot;Kes aevastas?&quot; (1981), mängis ka Michel Garroni
*M. Žvanetski / E. Baskin &quot;Kes on süüdi?&quot; (1983), ka tõlge
*C. Magnier &quot;Unerohi&quot; (1985)
*E. Rostand &quot;Cyrano de Bergerac&quot; (1986)
*N. Gogol &quot;Revident&quot; (1987), mängis ka Rastakovskit
*P. Süskind &quot;Kontrabass&quot; (1989), ka kujundus 
:Turu Linnateatris 1988
*V. Merežko &quot;Naistelaud Jahisaalis” (1989) 
:Lahti Linnateatris 1995
*N. Simon &quot;Jumala soosik&quot; (1990)
*E. Vilde &quot;Pisuhänd&quot; (1990) Göteborgi Eesti Teatris
*J.-N. Fenwick &quot;Härra Schützi aumärgid&quot; (1992)
:Lahti Linnateatris 1987
*T. Kall / E. Baskin &quot;Prügikast ehk Alguse asi&quot; (1993), ka osatäitja
*T. Kall &quot;Prügikast 2 ehk Põhi paistab&quot; (1994), ka osatäitja
*O. Luts / T. Kall &quot;Tagahoovis&quot; (1996)
*H. Bahr &quot;Mees, naine ja kontsert&quot; (1996)
*T. Kall &quot;Raadio Null&quot; (1997), ka osatäitja
*I. Ilf / J. Petrov ja P. Aimla / E. Baskin &quot;12 tooli&quot; (1998)
*N. Simon &quot;Hotell California&quot; (2002), mängis ka Marvinit ja Sidney Nicholsit
*J. Anouilh &quot;Linnud&quot; (2003)
*N. Simon &quot;Pentsik pere&quot; (2005)
*D. Churchill &quot;Minu sõbratar maksuamet&quot; (2008)

===Filmid ja telesarjad===
*1957 	&quot;[[Juunikuu päevad]]&quot;. Mängufilm, dubleerija 	
*1957	&quot;[[Tagahoovis (film)|Tagahoovis]]&quot;. Mängufilm, Belski
*1960 	&quot;Läänemere meloodiad&quot;. Mängufilm, Richard Särendi
*1961 	&quot;[[Juhuslik kohtumine]]&quot;. Mängufilm, Richard
*1970 	&quot;[[Valge laev (film)|Valge laev]]&quot;. Mängufilm, ajakirjanik
*1977 	&quot;[[Kunksmoor (animafilm)|Kunksmoor]]&quot;. Animafilm, Kapten Trumm (hääl)
*1978 	&quot;[[Kolm rubiini]]&quot;. Seitsmeosaline krimi-[[telelavastus]]-film, režissöör 	
*1978 	&quot;Kunksmoor ja kapten Trumm&quot;. Animafilm, Kapten Trumm (hääl)
*1979 	&quot;[[31. osakonna hukk (film)|31. osakonna hukk]]&quot; I jagu. Mängufilm, Rafael Krank
*1982 	&quot;Kolmnurk&quot;. Animafilm, Eduard (hääl), diktor (hääl)
*1982 	&quot;[[Teisikud]]&quot;. Telemängufilm, ajalehe peatoimetaja
*1994–2010	&quot;[[Õnne 13]]&quot;. Telesari, Aleksander
*2002 	&quot;Rebasenaine&quot;. Animafilm, onu (hääl)
*2003 	&quot;[[Õpetajate tuba]]&quot;. Telesari, vene keele õpetaja Gennadi Kuningas
*2006 	&quot;[[Vana daami visiit]]&quot;. Mängufilm,	Claire’i abikaasa Moby
*2010 	&quot;[[ENSV]]&quot;. Telesari &lt;ref&gt;[https://www.efis.ee/person/206 Eino Baskin]. Eesti filmi andmebaas&lt;/ref&gt;

===Raamatud===
*&quot;Raudeesriide taga&quot;. Koostanud [[Margot Visnap]]. [[Perona]]. Pärnu 1993
*&quot;Baskini kuldsed anekdoodid&quot;. Koostanud Eino Baskin. Tänapäev, 1999 ja 2000
*&quot;Otse läbi lillede. Vestlus Toomas Kalliga&quot;. [[Tänapäev]]. Tallinn 2003
*&quot;Baskini kogutud anekdoodid I&quot;. Tänapäev. Tallinn, 2004. See oli 2004. aasta läbimüügilt 5. raamat Eestis (8000 eksemplari).&lt;ref&gt;&quot;Kes? Mis? Kus?&quot; 2006. Lk 348&lt;/ref&gt;
*&quot;Baskini kogutud anekdoodid II&quot;. Tänapäev. Tallinn 2007
*&quot;Baskini kogutud anekdoodid III&quot;. Tänapäev. Tallinn 2007
*&quot;1000 paremat anekdooti&quot;. Koostanud Eino Baskin. [[Fookus Meedia]]. Tallinn 2009
*&quot;Doktor Baskini anekdooditeraapia&quot;. Koostanud Eino Baskin. Fookus Meedia. Tallinn 2010
*&quot;Eino Baskini 1000 seksikamat anekdooti&quot;. Koostanud Eino Baskin. Fookus Meedia. Tallinn 2011
*&quot;Sm. Baskini nõukogude aja anekdoodid&quot;. Koostanud Eino Baskin. Saidla. Tallinn 2012
*&quot;Baskini anekdootidega läbi elu&quot;. [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]]. Tallinn 2025
*&quot;TerviSeks&quot;. Sinisukk. Tallinn 2026

===Helisalvestisi===
* &quot;Hea nali ajab naerma&quot;. Esitavad Eino Baskin ja Ita Ever. 1 CD. Tallinn, [[Vanalinna Teatrimaja]], 2002
* &quot;Valik &quot;Meelejahutaja&quot; kullafondist&quot;. Koostaja [[Priit Aimla]], lavastajad Eino Baskin ja [[Kaarel Kilvet]]. 1 CD. Tallinn, [[Eesti Raadio]], 2006 
* &quot;Eino Baskin. 33 parimat sketši&quot;. Loeb Eino Baskin. 3 CD-d. Tallinn, [[Hitivabrik]], 2009

==Tunnustus==
*1984 – [[Eesti NSV teeneline kunstnik]]
*1988 – [[Eesti NSV rahvakunstnik]]
*2000 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]]
*2001 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|3403}}&lt;/ref&gt;
*2002 – [[Oskar Lutsu huumoripreemia]]
*2003 – [[Tallinna teenetemärk]]
*2010 – [[Tallinna vapimärk]]

==Vaata ka==
*&quot;[[Baskin (film)|Baskin]]&quot;
*&quot;[[Lend üle mägede]]&quot;

==Viited==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* [[Piret Tali]]. &quot;Eino Baskin. Naer läbi pisarate&quot;. Fookus Meedia. Tallinn 2009; 2. trükk Tallinn 2009

==Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}
*[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/estraaditahestik-eino-baskin Eino Baskin. Estraaditähestik]. arhiiv.err.ee/video, 15. oktoober 1977
*[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/eino-baskini-juubel Eino Baskini juubel]. arhiiv.err.ee/video, 12. november 1989
*[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/nahtav-voi-nahtamatu-eino-baskin Eino Baskin: Nähtav või nähtamatu]. arhiiv.err.ee/video, 15. veebruar 1996 
*[http://www.elu24.ee/?id=39965 &quot;Eino Baskin võitleb haigustega&quot;]. Elu24, 10. oktoober 2008
*[http://www.postimees.ee/?id=52225 &quot;Baskin teatrist loobuda veel ei kavatse&quot;]. Postimees, 26. november 2008
*[[Jaanus Kulli]]. [https://www.ohtuleht.ee/309561 &quot;Eino Baskin: &quot;On tore, kui su kõrval on noor naine – kuigi sellel teemal on palju anekdoote&quot;&quot;]. Õhtuleht, 27. detsember 2008
*[[Ilmar Palli]]. [http://paber.maaleht.ee/?page=Kultuur&amp;grupp=artikkel&amp;artikkel=15344 &quot;Eino Baskini elu ja sära&quot;]. Maaleht, 23. juuli 2009
*[[Andrus Allika]]. [http://www.pealinn.ee/index.php?pid=111&amp;nid=6734&amp;lang=5&amp;jsback=1 &quot;Juubilar Eino Baskin paneb rahva ka masuajal naerma&quot;]. Pealinn, 26. oktoober 2009
*[[Veiko Märka]]. [http://www.ekspress.ee/2009/11/01/raamatud/45764-eino-baskin-elu-mis-ei-mahu-yhte-raamatusse &quot;Eino Baskin: Elu, mis ei mahu ühte raamatusse&quot;]. Eesti Ekspress, 1. november 2009
*[[Piret Kooli]]. [http://publik.delfi.ee/news/inimesed/eino-baskini-viimane-intervjuu-ehk-lugu-mis-jaigi-kirjutamata?id=71012385 Eino Baskini viimane intervjuu ehk lugu, mis jäigi kirjutamata]. [[Laupäevaleht LP]], 14. märts 2015
*[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&amp;filter_hauaplats_hauaplats=wJLNJBX7JNPK Haud Tallinna Metsakalmistul]

{{JÄRJESTA:Baskin, Eino}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti lavastajad]]
[[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]]
[[Kategooria:Eesti NSV rahvakunstnikud]]
[[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Eesti juudid]]
[[Kategooria:Eestlased Venemaal]]
[[Kategooria:Eestlased Armeenias]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1929]]
[[Kategooria:Surnud 2015]]</text>
      <sha1>l699l9bhc4o2lexwem442tfxyszf4v1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203915</id>
      <parentid>7203904</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T16:34:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <comment>ETV potreesaateid Baskinist</comment>
      <origin>7203915</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12951" sha1="oto2w933kwabm64hkvs02nayhuyj4d1" xml:space="preserve">[[Fail:Eino Baskin 1974.jpg|pisi|Eino Baskin 1974. aastal.&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Jaan Künnap&lt;/small&gt;]]

'''Eino Baskin''' ([[17. juuni]] [[1929]] [[Tallinn]] – [[11. märts]] [[2015]] Tallinn)&lt;ref&gt;{{netiviide |Pealkiri=Suri Eino Baskin |Väljaandja=Delfi Publik |Aeg=2015-03-12 |URL=http://publik.delfi.ee/news/inimesed/suri-eino-baskin?id=70994743 |online=2015-03-12}}&lt;/ref&gt; oli Eesti näitleja ja lavastaja. 

Baskin oli [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatri]] näitleja, osales seitse aastat raadiosaate &quot;[[Meelejahutaja]]&quot; tegemises, asutas [[Vanalinnastuudio]] ja [[Vana Baskini Teater|Vana Baskini teatri]] ning andis välja mitu anekdoodiraamatut.

==Elulugu==
===Vanemad===
Eino Baskini vanemad olid [[Juudid Eestis|Eesti juudid]] Hirsch Baskin (1900–1978) ja Maria Baskin (1905–1984, neiuna Raage). Isa oli [[rätsep]] ja ema juuksuriäri omanik. Nad abiellusid [[1926]]. aastal, abielu lõppes [[1944]]. aastal.

===Haridus===
Aastatel 1935–1940 õppis Baskin [[Tallinna Prantsuse Lütseum]]is, aastatel 1941–1944 [[Tšeljabinsk]]i 1. Keskkoolis ja aastatel 1944–1945 Tallinna Õhtukeskkoolis. [[1951]]. aastal lõpetas ta [[Eesti NSV Riiklik Teatriinstituut|Eesti NSV Riikliku Teatriinstituudi]].&lt;ref name=&quot;Eino&quot;&gt;[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/baskin_eino2 Eino Baskin]. Eesti Teatriliit&lt;/ref&gt; Keskkooli lõputunnistuse puudumise tõttu ta diplomit ei saanud, kuid pääses ainsana oma kursuselt tööle [[Eesti Draamateater|Tallinna Riiklikku Draamateatrisse]].

===Töökäik===
Baskin töötas näitleja ja sõnakunstnikuna [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]] (1951–1957 ja 1968–1980), Leningradi Komöödiateatris (1958–1961), [[Eesti Kontsert|Eesti NSV Riiklikus Filharmoonias]] (1961–1964), Leningradi oblasti filharmoonias (1965–1967) ja Leningradi Music Hallis (1967–1969). Olles Leningradis ametis, elas ta aastatel 1966–1968 ka [[Armeenia NSV]]-s ja oli tegev samal alal.&lt;ref&gt;&quot;Armeeniasse...&quot; // &quot;Raudeesriide taga&quot;. [[Perona]]. Pärnu 1993. Lk 192–196&lt;/ref&gt; Ta oli tuntud ka estraadikunstnikuna: aastatel 1952–1955 esines ta koos [[Jüri Järvet]]iga, hiljem sooloõhtutel.&lt;ref name=Eino /&gt; 

Menukas [[konferansjee]]aeg 1960. aastate lõpul möödus Baskinil Eesti ja Venemaa teatrites. 1973. aastal hakkas Baskin juhtima igapühapäevase raadiosaate &quot;[[Meelejahutaja]]&quot; näitetruppi ning oli selle eestvedaja peaaegu seitse aastat.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Toivo Tootsen|pealkiri=Minu elu RAMETO-s|aasta=2012|koht=|kirjastus=Tänapäev|lehekülg=113}}&lt;/ref&gt; 1995. aastaks, kui saatesari lõppes, oli valminud tuhatkond saadet.
[[Fail:Eino Baskin, näitleja ja lavastaja 94.jpg|pisi|Eino Baskin 1994. aastal&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Jaan Künnap&lt;/small&gt;]]
[[1980]]. aastal asutas Baskin [[Vanalinnastuudio]] ja oli 2001. aastani selle kunstiline juht (aastatel 1997–2000 ka direktor), aastatel 2001–2004 lavastaja. [[2004]]. aastal teater suleti ning suur hulk näitlejaid koondati, nende seas [[Kadri Adamson]], [[Väino Laes]], [[Marika Korolev]] ja [[Anne Paluver]]. Baskin jätkas tööd allesjäänud trupi ja tehnilise personaliga, asutades koos [[Aarne Valmis]]ega [[2005]]. aastal [[Vana Baskini Teater|Vana Baskini Teatri]].

===Poliitiline tegevus===
Baskin oli 1998. aastast [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] liige. Ta kandideeris 1993., 1996., 2002., 2005., 2009. ja 2013. aastal kohalike omavalitsuste volikogude valimistel Tallinnas ning 1996. ja 2002. aastal osutus valituks.

[[1999. aasta Riigikogu valimised|1999.]], [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003.]] ja [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aastal]] kandideeris ta Riigikogu valimistel, kuid ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;http://www.vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=baskin&lt;/ref&gt;

===Isiklikku===
Eino Baskin abiellus 1954. aastal [[Ita Ever]]iga ning nende kooselust sündis poeg [[Roman Baskin]]. Abielu lahutati 1960. aastal.

1961. aastal abiellus ta Galina Dõrdinaga. Nende tütar Nora suri väikelapseeas. Abielu kestis 38 aastat, kuni Galina surmani 1999. aastal.

1964. aastal vanglakaristust kandes tekkis Baskinil suhe vangla meditsiiniõe Ljubov Moltšanovaga. 1965. aastal sündis nende tütar Nonna.&lt;ref&gt;[[Jaanus Kulli]]. [https://www.ohtuleht.ee/melu/334098/baskin-naised-ja-armukesed &quot;Baskin, naised ja armukesed&quot;]. Õhtuleht, 17. juuni 2009&lt;/ref&gt;

Eino Baskinil oli suhe ka näitleja [[Malle Pärn]]aga, 1977. aastal sündis nende tütar [[Katrin Pärn]].

Kolmanda abielu sõlmis Baskin 2000. aastal endast 28 aastat noorema Veera Tolliga.

Eino Baskin elas üle kaks südameinfarkti ja kandis kahel korral vanglakaristust.&lt;ref&gt;Piret Tali. Eino Baskin. Tallinn 2009, lk 48 ja 130–131&lt;/ref&gt; Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule teatrirahva kvartalisse. 

1987. aastal valmis temast dokumentaalfilm &quot;[[Lend üle mägede]]&quot; (režissöör [[Heini Drui]]) ning 2012. aastal dokumentaalfilm &quot;[[Baskin (film)|Baskin]]&quot; (režissöör [[Manfred Vainokivi]]). [[Ivar Põllu]] on kirjutanud näidendi &quot;Baskin ehk Nalja põhivormid&quot; ja lavastanud selle [[Tartu Uus Teater|Tartu Uues Teatris]] (2015).

==Looming==
===Teatrirolle===
*D. Fonvizin &quot;Äbarik&quot; (1952) – Mitrofan
*A. Jakobson &quot;Kaitseingel Nebraskast&quot; (1953) – Theodor N. Truman
*A. Lermontov &quot;Maskeraad&quot; (1954) – Kazarin
*O. Luts / A. Särev &quot;Tagahoovis&quot; (1955) – Aleksander Belski
*E. M. Remarque &quot;Lõpp-peatus&quot; (1960) – Ross
*F. Dürrenmatt &quot;Romulus Suur&quot; (1971) – Isauria Zenon
*I. Ilf / J. Petrov &quot;12 tooli&quot; (1971) – Ostap Bender
*H. Bahr &quot;Mees, naine ja kontsert&quot; (1972) – Gustav Heink
*E. Vetemaa &quot;Püha Susanna ehk Meistrite kool&quot; (1974) – Meister
*W. Shakespeare &quot;Richard III&quot; (1975) – Edward IV
*K. Vonnegut &quot;Õnne sünnipäevaks, Wanda June&quot; (1976) – Looseleaf Harper
*A. Gelman &quot;Ühe koosoleku protokoll&quot; (1976) – Issa Suleimanovitš Aizatullin
*K. Trenjov &quot;Ljubov Jarovaja&quot; (1977) – Arkadi Jelissatov
*K. Szakonyi &quot;Saateviga&quot; (1979) – Bódog
*N. Simon &quot;Päikesepoisid&quot; (1981) – Al Lewis

===Teatrilavastusi===
*I. Ilf / J. Petrov &quot;12 tooli&quot; (1971)
*M. Žvanetski / P. Aimla &quot;Ei mingit kahtlust&quot; (1980) Vanalinnastuudios, ka osatäitja
*P. Chenot &quot;Kes aevastas?&quot; (1981), mängis ka Michel Garroni
*M. Žvanetski / E. Baskin &quot;Kes on süüdi?&quot; (1983), ka tõlge
*C. Magnier &quot;Unerohi&quot; (1985)
*E. Rostand &quot;Cyrano de Bergerac&quot; (1986)
*N. Gogol &quot;Revident&quot; (1987), mängis ka Rastakovskit
*P. Süskind &quot;Kontrabass&quot; (1989), ka kujundus 
:Turu Linnateatris 1988
*V. Merežko &quot;Naistelaud Jahisaalis” (1989) 
:Lahti Linnateatris 1995
*N. Simon &quot;Jumala soosik&quot; (1990)
*E. Vilde &quot;Pisuhänd&quot; (1990) Göteborgi Eesti Teatris
*J.-N. Fenwick &quot;Härra Schützi aumärgid&quot; (1992)
:Lahti Linnateatris 1987
*T. Kall / E. Baskin &quot;Prügikast ehk Alguse asi&quot; (1993), ka osatäitja
*T. Kall &quot;Prügikast 2 ehk Põhi paistab&quot; (1994), ka osatäitja
*O. Luts / T. Kall &quot;Tagahoovis&quot; (1996)
*H. Bahr &quot;Mees, naine ja kontsert&quot; (1996)
*T. Kall &quot;Raadio Null&quot; (1997), ka osatäitja
*I. Ilf / J. Petrov ja P. Aimla / E. Baskin &quot;12 tooli&quot; (1998)
*N. Simon &quot;Hotell California&quot; (2002), mängis ka Marvinit ja Sidney Nicholsit
*J. Anouilh &quot;Linnud&quot; (2003)
*N. Simon &quot;Pentsik pere&quot; (2005)
*D. Churchill &quot;Minu sõbratar maksuamet&quot; (2008)

===Filmid ja telesarjad===
*1957 	&quot;[[Juunikuu päevad]]&quot;. Mängufilm, dubleerija 	
*1957	&quot;[[Tagahoovis (film)|Tagahoovis]]&quot;. Mängufilm, Belski
*1960 	&quot;Läänemere meloodiad&quot;. Mängufilm, Richard Särendi
*1961 	&quot;[[Juhuslik kohtumine]]&quot;. Mängufilm, Richard
*1970 	&quot;[[Valge laev (film)|Valge laev]]&quot;. Mängufilm, ajakirjanik
*1977 	&quot;[[Kunksmoor (animafilm)|Kunksmoor]]&quot;. Animafilm, Kapten Trumm (hääl)
*1978 	&quot;[[Kolm rubiini]]&quot;. Seitsmeosaline krimi-[[telelavastus]]-film, režissöör 	
*1978 	&quot;Kunksmoor ja kapten Trumm&quot;. Animafilm, Kapten Trumm (hääl)
*1979 	&quot;[[31. osakonna hukk (film)|31. osakonna hukk]]&quot; I jagu. Mängufilm, Rafael Krank
*1982 	&quot;Kolmnurk&quot;. Animafilm, Eduard (hääl), diktor (hääl)
*1982 	&quot;[[Teisikud]]&quot;. Telemängufilm, ajalehe peatoimetaja
*1994–2010	&quot;[[Õnne 13]]&quot;. Telesari, Aleksander
*2002 	&quot;Rebasenaine&quot;. Animafilm, onu (hääl)
*2003 	&quot;[[Õpetajate tuba]]&quot;. Telesari, vene keele õpetaja Gennadi Kuningas
*2006 	&quot;[[Vana daami visiit]]&quot;. Mängufilm,	Claire’i abikaasa Moby
*2010 	&quot;[[ENSV]]&quot;. Telesari &lt;ref&gt;[https://www.efis.ee/person/206 Eino Baskin]. Eesti filmi andmebaas&lt;/ref&gt;

===Raamatud===
*&quot;Raudeesriide taga&quot;. Koostanud [[Margot Visnap]]. [[Perona]]. Pärnu 1993
*&quot;Baskini kuldsed anekdoodid&quot;. Koostanud Eino Baskin. Tänapäev, 1999 ja 2000
*&quot;Otse läbi lillede. Vestlus Toomas Kalliga&quot;. [[Tänapäev]]. Tallinn 2003
*&quot;Baskini kogutud anekdoodid I&quot;. Tänapäev. Tallinn, 2004. See oli 2004. aasta läbimüügilt 5. raamat Eestis (8000 eksemplari).&lt;ref&gt;&quot;Kes? Mis? Kus?&quot; 2006. Lk 348&lt;/ref&gt;
*&quot;Baskini kogutud anekdoodid II&quot;. Tänapäev. Tallinn 2007
*&quot;Baskini kogutud anekdoodid III&quot;. Tänapäev. Tallinn 2007
*&quot;1000 paremat anekdooti&quot;. Koostanud Eino Baskin. [[Fookus Meedia]]. Tallinn 2009
*&quot;Doktor Baskini anekdooditeraapia&quot;. Koostanud Eino Baskin. Fookus Meedia. Tallinn 2010
*&quot;Eino Baskini 1000 seksikamat anekdooti&quot;. Koostanud Eino Baskin. Fookus Meedia. Tallinn 2011
*&quot;Sm. Baskini nõukogude aja anekdoodid&quot;. Koostanud Eino Baskin. Saidla. Tallinn 2012
*&quot;Baskini anekdootidega läbi elu&quot;. [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]]. Tallinn 2025
*&quot;TerviSeks&quot;. Sinisukk. Tallinn 2026

===Helisalvestisi===
* &quot;Hea nali ajab naerma&quot;. Esitavad Eino Baskin ja Ita Ever. 1 CD. Tallinn, [[Vanalinna Teatrimaja]], 2002
* &quot;Valik &quot;Meelejahutaja&quot; kullafondist&quot;. Koostaja [[Priit Aimla]], lavastajad Eino Baskin ja [[Kaarel Kilvet]]. 1 CD. Tallinn, [[Eesti Raadio]], 2006 
* &quot;Eino Baskin. 33 parimat sketši&quot;. Loeb Eino Baskin. 3 CD-d. Tallinn, [[Hitivabrik]], 2009

==Tunnustus==
*1984 – [[Eesti NSV teeneline kunstnik]]
*1988 – [[Eesti NSV rahvakunstnik]]
*2000 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]]
*2001 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|3403}}&lt;/ref&gt;
*2002 – [[Oskar Lutsu huumoripreemia]]
*2003 – [[Tallinna teenetemärk]]
*2010 – [[Tallinna vapimärk]]

==Vaata ka==
*&quot;[[Baskin (film)|Baskin]]&quot;
*&quot;[[Lend üle mägede]]&quot;

==Viited==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* [[Piret Tali]]. &quot;Eino Baskin. Naer läbi pisarate&quot;. Fookus Meedia. Tallinn 2009; 2. trükk Tallinn 2009

==Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}
*[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/estraaditahestik-eino-baskin &quot;Eino Baskin. Estraaditähestik&quot;]. Saatejuht [[Enn Eesmaa]]. ETV, 15. oktoober 1977
*[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/baskiniga-pirital-165410 &quot;Baskiniga Pirital&quot;]. Saatejuht Urmas Ott. ETV, 3. jaanuar 1988
*[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/eino-baskini-juubel &quot;Eino Baskini juubel&quot;]. 60+ 40=100 juubeliõhtu salvestis Vanalinnastuudiost. Saatejuht [[Vahur Kersna]]. ETV, 12. november 1989
*[http://arhiiv.err.ee/video/vaata/baskin-nii-nagu-ta-on &quot;Baskin - nii, nagu ta on&quot;]. Portreesaade Eino Baskini 65. sünnipäevaks. Saatejuht Urmas Ott. ETV, 17. juuni 1994
*[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/nahtav-voi-nahtamatu-eino-baskin Eino Baskin: Nähtav või nähtamatu]. arhiiv.err.ee/video, 15. veebruar 1996 
*[http://www.elu24.ee/?id=39965 &quot;Eino Baskin võitleb haigustega&quot;]. Elu24, 10. oktoober 2008
*[http://www.postimees.ee/?id=52225 &quot;Baskin teatrist loobuda veel ei kavatse&quot;]. Postimees, 26. november 2008
*[[Jaanus Kulli]]. [https://www.ohtuleht.ee/309561 &quot;Eino Baskin: &quot;On tore, kui su kõrval on noor naine – kuigi sellel teemal on palju anekdoote&quot;&quot;]. Õhtuleht, 27. detsember 2008
*[[Ilmar Palli]]. [http://paber.maaleht.ee/?page=Kultuur&amp;grupp=artikkel&amp;artikkel=15344 &quot;Eino Baskini elu ja sära&quot;]. Maaleht, 23. juuli 2009
*[[Andrus Allika]]. [http://www.pealinn.ee/index.php?pid=111&amp;nid=6734&amp;lang=5&amp;jsback=1 &quot;Juubilar Eino Baskin paneb rahva ka masuajal naerma&quot;]. Pealinn, 26. oktoober 2009
*[[Veiko Märka]]. [http://www.ekspress.ee/2009/11/01/raamatud/45764-eino-baskin-elu-mis-ei-mahu-yhte-raamatusse &quot;Eino Baskin: Elu, mis ei mahu ühte raamatusse&quot;]. Eesti Ekspress, 1. november 2009
*[[Piret Kooli]]. [http://publik.delfi.ee/news/inimesed/eino-baskini-viimane-intervjuu-ehk-lugu-mis-jaigi-kirjutamata?id=71012385 Eino Baskini viimane intervjuu ehk lugu, mis jäigi kirjutamata]. [[Laupäevaleht LP]], 14. märts 2015
*[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/teemaohtu-kommentaarid-unustamatu-eino-baskin &quot;Unustamatu Eino Baskin&quot;] Eino Baskini mälestussaade, autor Priit Hummel. ETV, 5. aprill 2015 
*[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&amp;filter_hauaplats_hauaplats=wJLNJBX7JNPK Haud Tallinna Metsakalmistul]

{{JÄRJESTA:Baskin, Eino}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti lavastajad]]
[[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]]
[[Kategooria:Eesti NSV rahvakunstnikud]]
[[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Eesti juudid]]
[[Kategooria:Eestlased Venemaal]]
[[Kategooria:Eestlased Armeenias]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1929]]
[[Kategooria:Surnud 2015]]</text>
      <sha1>oto2w933kwabm64hkvs02nayhuyj4d1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arengubioloogia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>146749</id>
    <revision>
      <id>7203866</id>
      <parentid>7203806</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T13:50:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Viited */</comment>
      <origin>7203866</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12523" sha1="j0e527aguk9xm5ywf8053ozvj1a78xb" xml:space="preserve">'''Arengubioloogia''' on [[bioloogia]] haru, mis uurib [[organism]]ide [[ontogenees|areng]]ut kogu [[Elutsükkel|elutsükli]] vältel, alates [[viljastumine|viljastumisest]] kuni täiskasvanuks kujunemise ja hilisemate arenguprotsessideni. Organismi individuaalset arengut nimetatakse [[ontogenees]]iks. Tavaliselt paigutatakse selle alla viljastumisest algav [[embrüonaalne areng]] ([[lõigustumine]], [[gastrulatsioon]], [[organogenees]]) ning [[postnataalne areng]] ja kasvamist. Mõnes käsitluses hõlmab ontogenees ka [[sugurakk]]ude kujunemist ehk [[gametogenees]]i. Arengubioloogia uurib eelkõige [[embrüoloogia]] kolme põhiprotsessi:
* [[diferentseerumine]],
* [[morfogenees]],
* [[kasvamine]].&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt; 

==Ajalugu==
[[Pilt:Embryo comparisons.jpg|pisi|Embrüote võrdlus – Baeri seadus]]
Esialgu oli embrüoloogia teadus, mis uuris loomade arenemist munaraku viljastumisest kuni loote- või munakestadest vabanemiseni. Ajapikku embrüoloogia uurimispiirid laienesid, sest embrüonaalset arenemist ei olnud võimalik mõista ilma eelneva ja järgneva perioodi tundmiseta. Niiviisi jõudis embrüoloogia vaatevälja ka proembrüogenees ehk gametogenees ja postembrüonaalne areng koos kasvamise, [[regeneratsioon]]i, [[Metaboolia|metamorfoosi]] ja [[morfogenees]]i probleemidega. Alates 1960ndatest hakati embrüoloogias järjest enam kasutama [[biokeemia]], [[rakubioloogia]], [[molekulaarbioloogia]], [[geneetika]] ja [[immunoloogia]] teadussaavutusi ja uurimismeetodeid. Selle tulemusel arenes välja uus suund – arengubioloogia.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt; Mõned autorid on arengubioloogia sünonüümina kasutanud terminit &quot;[[arengugeneetika]]&quot; (ka &quot;[[ontogeneesigeneetika]]&quot;), teised jällegi loevad seda arengubioloogia üheks osaks. &lt;br /&gt;Oluline roll on arengubioloogias ja embrüoloogias ka [[Karl Ernst von Baer]]il, kes oli baltisakslane, kuid sündinud Eestis ja õppinud ka [[Tartu Ülikool]]is. Ta avastas selgroogsete arengus [[blastula]] staadiumi, seljakeeliku ja imetaja [[Munarakk|munaraku]]. Samuti täiustas ta [[Heinz Christian Pander]]i sõnastatud [[looteleht]]ede teooriat. 1828. aastal sõnastas ta embrüoloogia reeglid, mis on nüüd tuntud [[Baeri seadused|Baeri seadustena]].&lt;ref name=&quot;t1r2A&quot; /&gt; &lt;br /&gt;1866. aastal pakkus [[Ernst Haeckel]] välja [[rekapitulatsiooniteooria]], mille kohaselt [[ontogenees]] peegeldab [[fülogenees]]i.&lt;ref name=&quot;ODTH5&quot; /&gt; 
==Mudelorganismid==

Kõige tihedamini kasutatakse arengubioloogias järgmisi mudelorganisme:
* Taimed:
**[[harilik mais]] (''Zea mays'') 
** petuunia (''Petunia'')
** [[harilik müürlook]] (''Arabidopsis thaliana'') 
* Selgroogsed:
** [[koduhiir]] (''Mus musculus'')
**[[kodukana]] (''Gallus gallus domesticus'')
** [[vöödiline daanio]] (''Danio rerio'')
** [[suur-kannuskonn]] (''Xenopus laevis'')
* Selgrootud:
** [[Harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster'')
** [[varbuss]] (''Caenorhabditis elegans'')
** [[Merisiilikud|merisiilik]] ''[[Strongylocentrotus purpuratus]]''&lt;ref name=&quot;VPlXK&quot; /&gt;

==Uuritavad põhiküsimused==

===Diferentseerumine===
Ühest viljastatud munarakust tekib sadu diferentseerunud rakutüüpe. Täiskasvanud inimeses on rohkem kui 210 diferentseerunud rakutüüpi, näiteks [[lihaskude|lihasrakud]], [[vererakud]], rasvarakud, [[närvirakk|närvirakud]] ja nii edasi. Seda uut tüüpi rakkude teket nimetataksegi diferentseerumiseks. Kõik need erinevad rakud sisaldavad samu [[geen]]e. Kuidas saab selline identne geneetiline informatsioon panna aluse nii paljudele erinevatele rakutüüpidele? 
===Morfogenees===
Diferentseerunud rakud ei paikne juhuslikult, vaid moodustavad [[kude]]sid ja [[elund]]eid. Kuidas moodustavad rakud funktsionaalseid struktuure? Vastus sellele peitub koordineeritud rakkude jagunemises, rakkude migratsioonis ja rakkude surmas, mis kõik on arengubioloogia olulisteks uurimisaladeks.
===Kasvamine===
Arengu käigus rakud paljunevad, kuid lõpuks nad lõpetavad jagunemise ja moodustub täiskasvanud organism. Kuidas rakud teavad, millal lõpetada jagunemine, ja kuidas on rakujagunemine reguleeritud?
===Paljunemine===
[[Sugurakud]] on väga spetsialiseerunud rakud, mis on ainsana võimelised panema aluse kogu organismi arengule. Kuidas toimub selliste rakkude eraldamine teistest rakkudest, mis moodustavad keha füüsilisi struktuure ja elundeid? Mis juhised sugurakkude [[rakutuum]]as ja [[tsütoplasma]]s võimaldavad neil panna aluse uuele põlvkonnale?
===Regeneratsioon===
Mõned organismid saavad taastada kogu oma keha. Mõned [[salamander|salamandrid]] suudavad taastada oma silmad ja jalad ning mitmed [[roomajad]] on võimelised kasvatama omale uue saba. Imetajad enamasti seda ei suuda, kuid siiski on ka imetajatel [[tüvirakud]], mis on võimelised moodustama uusi elundeid ja struktuure. Kuidas on tüvirakud säilitanud sellise võime ja kuidas oleks võimalik seda meditsiinis ära kasutada?
===Evolutsioon===
Evolutsiooni käigus liigid muutuvad ja seda põhjustavad päritavad muudatused arengus. Näiteks on tänapäevase kapjadega hobuse eelkäijaks viie varbaga hobune, kellel on põlvkondade vältel toimunud [[embrüo]] arengu käigus mitmed muutused lihastes ja luukoes. Kuidas on sellised muutused võimelised panema aluse uutele kehastruktuuridele? Millised päritavad muutused on võimalikud, arvestades seda, et ka evolutsiooni vahevormid peavad olema eluvõimelised?
===Keskkonna mõjud===
Paljude organismide arengut mõjutab keskkond, kus embrüo või vastne areneb. Näiteks sõltub sündiva kilpkonna sugu sellest, mis temperatuuri juures munad hauduti. Samuti suudavad ka täiskasvanud organismi arengut mõjutada ümbritsevas keskkonnas olevad kemikaalid, põhjustades arenguhäireid, mis võivad viia haiguste ja kasvajate tekkeni. Kuidas on organismi areng seotud laiemalt tema elupaiga ja teda ümbritseva keskkonnaga? &lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

==Meetodid== 
[[Pilt:Hiire embrüo.tif|pisi|Geeniekspressiooni märkimine hiire embrüol]]
Arengubioloogias kasutatakse väga palju meetodeid biokeemiast, geneetikast, rakubioloogiast, [[evolutsioonibioloogia]]st, [[embrüoloogia]]st ja molekulaarbioloogiast.&lt;ref name=&quot;lUFyV&quot; /&gt; Mõningad olulisemad meetodid:
* Elusrakkude otsene jälgimine. Mõne liigi embrüotel on väga vähe rakke ja tsütoplasma kõigis [[blastomeer]]ides on erineva pigmendiga. Sel juhul on võimalik jälgida mikroskoobi all erinevaid rakke ja nende arenemist erinevateks kudedeks. Näiteks tunikaadi ''[[Styela partita]]'' lihaseid moodustavad rakud on alati kollase värvusega.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt; 
* Värvimine. Embrüo arengu jälgimiseks kasutatakse värve, mis värvib nende rakke, kuid ei tapa neid rakke. Kasutatakse ka fluorestsentsvärve. [[Pilt:Arengubioloogia meetodid.png|pisi|Näiteid arengubioloogia meetodeist amfiibiembrüotega. A – Spemanni transplantatsioonimeetod; B – Mangoldi implantatsioonimeetod; C – Holtfreteri eksplantatsioonimeetod; D – dissotsieerimine-reagregatsioon.]]
* [[Hans Spemann|Spemanni]] [[transplantatsioon]]imeetod. Ühelt liigilt pärit embrüonaalse koe siirdamine teise liigi embrüole, kust see sama embrüonaalse koe osa on enne eemaldatud. 
* [[Hilde Mangold|Mangoldi]] [[implantatsioon]]imeetod. Ühelt embrüolt pärit embrüonaalne kude siiratakse teise organismi embrüole erinevasse kohta.
* [[Johannes Holtfreter|Holtfreteri]] [[eksplantatsioon]]imeetod. Erinevatelt embrüotelt eemaldatakse sama embrüonaalse koe osa ja ühendatakse need. 
* [[Dissotsieerimine-reagregatsioon]]. [[Blastula]] või varase [[gastrula]] staadiumis eemaldatakse erinevad embrüonaalse koe osad, mõlema osa rakud lahutatakse üksteisest ja siis erinevatest osadest pärit rakkudel lastakse omavahel uuesti reagregeeruda. Embrüo jätkab oma arengut samast kohast, kus see enne rakkude eemaldamist pooleli jäi. Seega saab jälgida, kuidas toimub erinevatest embrüonaalsetest kudedest pärit rakkude migratsioon ja areng edasi.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

Eri liikidelt pärit rakkude tuvastamiseks kasutatakse fluorestseeruvat valku [[GFP]]. Selleks nakatatakse embrüot [[viirus]]ega, kes kannab fluorestseeruva valgu GFP geeni. Sel viisil saadud embrüo kõik rakud helendavad UV-valguses roheliselt. Enamasti kasutatakse selleks konni. [[transgeenne organism|Transgeenselt]] embrüolt eemaldatakse kindlast piirkonnast rakke ja pannakse teise embrüo samasse piirkonda. Niimoodi on täiskasvanud organismil võimalik jälgida, mis elundid arenesid sellest embrüo piirkonnast, kuhu siirati fluorestseeruva konna rakud.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt; Samuti kasutatakse looduslikke markereid, mis arengu käigus ei kao ega muutu – [[kromosomaalsed markerid|kromosomaalseid markereid]]. Näiteks lindude puhul kasutatakse [[Douarini marker]]it. Tihti piisab transplantatsioonitulemuste jälgimiseks lähteloomade erinevast pigmentatsioonist.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

* Transgeensed loomad. Looma embrüorakkudesse viiakse sisse võõr-[[DNA]], mis integreerub peremeesraku [[kromosoom]]idesse. Sel viisil on võimalik jälgida antud geeni mõju organismi arengule.
* ''[[Knock-out]]''-loomad. Selle meetodi puhul inaktiveeritakse mõni geen [[mutatsioon]]i abil. ''Knock-out-''hiired võimaldavad kohe uurida vastava geeni mutatsiooni efekti hiire arengu käigus.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;uMy7u&quot; /&gt;

==Perspektiivid==
Organismide arengu uurimise käigus saadud teadmisi loodetakse kasutatakse mitmesuguste haiguste raviks. Olulisteks avastusteks on võimalus blokeerida [[parakriinne|parakriinseid]] faktoreid, kasutada [[tüvirakk]]e elundite moodustamisel ning võimalus muuta peaaegu kõiki keharakke [[pluripotentne|pluripotentseteks]] tüvirakkudeks. Need teadmised võimaldavad blokeerida [[vähk (haigus)|vähi]] levikut, parandada kehalisi vigastusi ja geneetilisi haigusi.
*Anti[[angiogenees]] vähi ravis – blokeeritakse veresoonte moodustumist, mis on vajalikud, et varustada kasvajarakke hapniku ja toitainetega. Selleks on võimalik kasutada [[VEGF]] faktorite (kasvaja angiogeneesi faktorid, inglise keeles ''vascular endothelial growth factor'') inhibiitoreid.
* Pluripotentsete tüvirakkude tootmine diferentseerunud keharakkudest võimaldaks saadud tüvirakke kasutada kudede ja elundite regeneratsioonis. Tüvirakke tahetakse kasutada närvirakkude tootmiseks degeneratiivsete ajuhaiguste ravil ([[Alzheimeri tõbi]] ja [[Parkinsoni tõbi]]) ning [[insuliin]]i tootvate pankreaserakkude tootmiseks [[diabeet|diabeediga]] patsientidel. Samuti loodetakse tüvirakkudega ravida ka südamehaigusi ja immuunhäireid. Ravis kasutatakse parakriinseid kasvufaktoreid.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

==Vaata ka==
*[[embrüogenees]]
*[[lõigustumine]]
*[[neuroarengubioloogia]]
*[[ontogenees]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Karner&quot;&gt;Jüri Kärner (1997) Sissejuhatus arengubioloogiasse, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, cop. lk. 9, 16–19&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t1r2A&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.macroevolution.net/karl-ernst-von-baer.html | Pealkiri = Karl Ernst von Baer | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ODTH5&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.frozenevolution.com/haeckel-s-recapitulation-theory | Pealkiri = Haeckel’s recapitulation theory | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VPlXK&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://devbio.eu/modelorganisms | Pealkiri = Model Organisms in Developmental Biology | Keel = inglise keeles | vaadatud = 2012-11-12 | arhiivimisaeg = 2013-12-05 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131205134442/http://devbio.eu/modelorganisms | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;&gt;Scott F.Gilbert (2010) Developmental biology 9.väljaanne, Sunderland: Sinauer Associates, Inc. lk. 2–3, 19–23&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lUFyV&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.uni-tuebingen.de/fakultaeten/mathematisch-naturwissenschaftliche-fakultaet/fachbereiche/interfakultaere-institute-und-zentren/interfakultaeres-institut-fuer-biochemie/studium/diplom-biochemie/schwerpunktfaecher/methods-and-concepts-in-developmental-and-cellular-biology.html | Pealkiri = Methods and concepts in developmental and cellular biology | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uMy7u&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.ebc.ee/BIOTECHNOLOGY/Antsu_loengud/Loeng12_2007.pdf | Pealkiri = Transgenees loomadel, knock-out }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[http://9e.devbio.com/ Developmental Biology – 9th Edition] by Scott F.Gilbert
*[http://www.ijdb.ehu.es/web/ The International Journal of Developmental Biology]


[[Kategooria:Arengubioloogia| ]]</text>
      <sha1>j0e527aguk9xm5ywf8053ozvj1a78xb</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203869</id>
      <parentid>7203866</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T13:57:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <origin>7203869</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12562" sha1="6w0q3qwidev2pk4uwbmen9eca9g87vj" xml:space="preserve">'''Arengubioloogia''' on [[bioloogia]] haru, mis uurib [[organism]]ide [[ontogenees|areng]]ut kogu [[Elutsükkel|elutsükli]] vältel, alates [[viljastumine|viljastumisest]] kuni täiskasvanuks kujunemise ja hilisemate arenguprotsessideni. Organismi individuaalset arengut nimetatakse [[ontogenees]]iks. Tavaliselt paigutatakse selle alla viljastumisest algav [[embrüonaalne areng]] ([[lõigustumine]], [[gastrulatsioon]], [[organogenees]]) ning [[postnataalne areng]] ja kasvamist. Mõnes käsitluses hõlmab ontogenees ka [[sugurakk]]ude kujunemist ehk [[gametogenees]]i. Arengubioloogia uurib eelkõige [[embrüoloogia]] kolme põhiprotsessi:
* [[diferentseerumine]],
* [[morfogenees]],
* [[kasvamine]].&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt; 

==Ajalugu==
[[Pilt:Embryo comparisons.jpg|pisi|Embrüote võrdlus – Baeri seadus]]
Esialgu oli embrüoloogia teadus, mis uuris loomade arenemist munaraku viljastumisest kuni loote- või munakestadest vabanemiseni. Ajapikku embrüoloogia uurimispiirid laienesid, sest embrüonaalset arenemist ei olnud võimalik mõista ilma eelneva ja järgneva perioodi tundmiseta. Niiviisi jõudis embrüoloogia vaatevälja ka proembrüogenees ehk gametogenees ja postembrüonaalne areng koos kasvamise, [[regeneratsioon]]i, [[Metaboolia|metamorfoosi]] ja [[morfogenees]]i probleemidega. Alates 1960ndatest hakati embrüoloogias järjest enam kasutama [[biokeemia]], [[rakubioloogia]], [[molekulaarbioloogia]], [[geneetika]] ja [[immunoloogia]] teadussaavutusi ja uurimismeetodeid. Selle tulemusel arenes välja uus suund – arengubioloogia.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt; Mõned autorid on arengubioloogia sünonüümina kasutanud terminit &quot;[[arengugeneetika]]&quot; (ka &quot;[[ontogeneesigeneetika]]&quot;), teised jällegi loevad seda arengubioloogia üheks osaks. &lt;br /&gt;Oluline roll on arengubioloogias ja embrüoloogias ka [[Karl Ernst von Baer]]il, kes oli baltisakslane, kuid sündinud Eestis ja õppinud ka [[Tartu ülikool]]is. Ta kirjeldas [[selgroogsed|selgroogsete]] embrüonaalse arengu varajasi etappe ja avastas [[imetajad|imetaja]][ [Munarakk|munaraku]] (1827). Samuti täiustas ta [[Heinz Christian Pander]]i sõnastatud [[looteleht]]ede teooriat. 1828. aastal sõnastas ta embrüoloogia reeglid, mis on nüüd tuntud [[Baeri seadused|Baeri seadustena]].&lt;ref name=&quot;t1r2A&quot; /&gt; &lt;br /&gt;1866. aastal pakkus [[Ernst Haeckel]] välja [[rekapitulatsiooniteooria]], mille kohaselt [[ontogenees]] peegeldab [[fülogenees]]i.&lt;ref name=&quot;ODTH5&quot; /&gt; 

==Mudelorganismid==

Kõige tihedamini kasutatakse arengubioloogias järgmisi mudelorganisme:
* Taimed:
**[[harilik mais]] (''Zea mays'') 
** petuunia (''Petunia'')
** [[harilik müürlook]] (''Arabidopsis thaliana'') 
* Selgroogsed:
** [[koduhiir]] (''Mus musculus'')
**[[kodukana]] (''Gallus gallus domesticus'')
** [[vöödiline daanio]] (''Danio rerio'')
** [[suur-kannuskonn]] (''Xenopus laevis'')
* Selgrootud:
** [[Harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster'')
** [[varbuss]] (''Caenorhabditis elegans'')
** [[Merisiilikud|merisiilik]] ''[[Strongylocentrotus purpuratus]]''&lt;ref name=&quot;VPlXK&quot; /&gt;

==Uuritavad põhiküsimused==

===Diferentseerumine===
Ühest viljastatud munarakust tekib sadu diferentseerunud rakutüüpe. Täiskasvanud inimeses on rohkem kui 210 diferentseerunud rakutüüpi, näiteks [[lihaskude|lihasrakud]], [[vererakud]], rasvarakud, [[närvirakk|närvirakud]] ja nii edasi. Seda uut tüüpi rakkude teket nimetataksegi diferentseerumiseks. Kõik need erinevad rakud sisaldavad samu [[geen]]e. Kuidas saab selline identne geneetiline informatsioon panna aluse nii paljudele erinevatele rakutüüpidele? 
===Morfogenees===
Diferentseerunud rakud ei paikne juhuslikult, vaid moodustavad [[kude]]sid ja [[elund]]eid. Kuidas moodustavad rakud funktsionaalseid struktuure? Vastus sellele peitub koordineeritud rakkude jagunemises, rakkude migratsioonis ja rakkude surmas, mis kõik on arengubioloogia olulisteks uurimisaladeks.
===Kasvamine===
Arengu käigus rakud paljunevad, kuid lõpuks nad lõpetavad jagunemise ja moodustub täiskasvanud organism. Kuidas rakud teavad, millal lõpetada jagunemine, ja kuidas on rakujagunemine reguleeritud?
===Paljunemine===
[[Sugurakud]] on väga spetsialiseerunud rakud, mis on ainsana võimelised panema aluse kogu organismi arengule. Kuidas toimub selliste rakkude eraldamine teistest rakkudest, mis moodustavad keha füüsilisi struktuure ja elundeid? Mis juhised sugurakkude [[rakutuum]]as ja [[tsütoplasma]]s võimaldavad neil panna aluse uuele põlvkonnale?
===Regeneratsioon===
Mõned organismid saavad taastada kogu oma keha. Mõned [[salamander|salamandrid]] suudavad taastada oma silmad ja jalad ning mitmed [[roomajad]] on võimelised kasvatama omale uue saba. Imetajad enamasti seda ei suuda, kuid siiski on ka imetajatel [[tüvirakud]], mis on võimelised moodustama uusi elundeid ja struktuure. Kuidas on tüvirakud säilitanud sellise võime ja kuidas oleks võimalik seda meditsiinis ära kasutada?
===Evolutsioon===
Evolutsiooni käigus liigid muutuvad ja seda põhjustavad päritavad muudatused arengus. Näiteks on tänapäevase kapjadega hobuse eelkäijaks viie varbaga hobune, kellel on põlvkondade vältel toimunud [[embrüo]] arengu käigus mitmed muutused lihastes ja luukoes. Kuidas on sellised muutused võimelised panema aluse uutele kehastruktuuridele? Millised päritavad muutused on võimalikud, arvestades seda, et ka evolutsiooni vahevormid peavad olema eluvõimelised?
===Keskkonna mõjud===
Paljude organismide arengut mõjutab keskkond, kus embrüo või vastne areneb. Näiteks sõltub sündiva kilpkonna sugu sellest, mis temperatuuri juures munad hauduti. Samuti suudavad ka täiskasvanud organismi arengut mõjutada ümbritsevas keskkonnas olevad kemikaalid, põhjustades arenguhäireid, mis võivad viia haiguste ja kasvajate tekkeni. Kuidas on organismi areng seotud laiemalt tema elupaiga ja teda ümbritseva keskkonnaga? &lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

==Meetodid== 
[[Pilt:Hiire embrüo.tif|pisi|Geeniekspressiooni märkimine hiire embrüol]]
Arengubioloogias kasutatakse väga palju meetodeid biokeemiast, geneetikast, rakubioloogiast, [[evolutsioonibioloogia]]st, [[embrüoloogia]]st ja molekulaarbioloogiast.&lt;ref name=&quot;lUFyV&quot; /&gt; Mõningad olulisemad meetodid:
* Elusrakkude otsene jälgimine. Mõne liigi embrüotel on väga vähe rakke ja tsütoplasma kõigis [[blastomeer]]ides on erineva pigmendiga. Sel juhul on võimalik jälgida mikroskoobi all erinevaid rakke ja nende arenemist erinevateks kudedeks. Näiteks tunikaadi ''[[Styela partita]]'' lihaseid moodustavad rakud on alati kollase värvusega.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt; 
* Värvimine. Embrüo arengu jälgimiseks kasutatakse värve, mis värvib nende rakke, kuid ei tapa neid rakke. Kasutatakse ka fluorestsentsvärve. [[Pilt:Arengubioloogia meetodid.png|pisi|Näiteid arengubioloogia meetodeist amfiibiembrüotega. A – Spemanni transplantatsioonimeetod; B – Mangoldi implantatsioonimeetod; C – Holtfreteri eksplantatsioonimeetod; D – dissotsieerimine-reagregatsioon.]]
* [[Hans Spemann|Spemanni]] [[transplantatsioon]]imeetod. Ühelt liigilt pärit embrüonaalse koe siirdamine teise liigi embrüole, kust see sama embrüonaalse koe osa on enne eemaldatud. 
* [[Hilde Mangold|Mangoldi]] [[implantatsioon]]imeetod. Ühelt embrüolt pärit embrüonaalne kude siiratakse teise organismi embrüole erinevasse kohta.
* [[Johannes Holtfreter|Holtfreteri]] [[eksplantatsioon]]imeetod. Erinevatelt embrüotelt eemaldatakse sama embrüonaalse koe osa ja ühendatakse need. 
* [[Dissotsieerimine-reagregatsioon]]. [[Blastula]] või varase [[gastrula]] staadiumis eemaldatakse erinevad embrüonaalse koe osad, mõlema osa rakud lahutatakse üksteisest ja siis erinevatest osadest pärit rakkudel lastakse omavahel uuesti reagregeeruda. Embrüo jätkab oma arengut samast kohast, kus see enne rakkude eemaldamist pooleli jäi. Seega saab jälgida, kuidas toimub erinevatest embrüonaalsetest kudedest pärit rakkude migratsioon ja areng edasi.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

Eri liikidelt pärit rakkude tuvastamiseks kasutatakse fluorestseeruvat valku [[GFP]]. Selleks nakatatakse embrüot [[viirus]]ega, kes kannab fluorestseeruva valgu GFP geeni. Sel viisil saadud embrüo kõik rakud helendavad UV-valguses roheliselt. Enamasti kasutatakse selleks konni. [[transgeenne organism|Transgeenselt]] embrüolt eemaldatakse kindlast piirkonnast rakke ja pannakse teise embrüo samasse piirkonda. Niimoodi on täiskasvanud organismil võimalik jälgida, mis elundid arenesid sellest embrüo piirkonnast, kuhu siirati fluorestseeruva konna rakud.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt; Samuti kasutatakse looduslikke markereid, mis arengu käigus ei kao ega muutu – [[kromosomaalsed markerid|kromosomaalseid markereid]]. Näiteks lindude puhul kasutatakse [[Douarini marker]]it. Tihti piisab transplantatsioonitulemuste jälgimiseks lähteloomade erinevast pigmentatsioonist.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

* Transgeensed loomad. Looma embrüorakkudesse viiakse sisse võõr-[[DNA]], mis integreerub peremeesraku [[kromosoom]]idesse. Sel viisil on võimalik jälgida antud geeni mõju organismi arengule.
* ''[[Knock-out]]''-loomad. Selle meetodi puhul inaktiveeritakse mõni geen [[mutatsioon]]i abil. ''Knock-out-''hiired võimaldavad kohe uurida vastava geeni mutatsiooni efekti hiire arengu käigus.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;uMy7u&quot; /&gt;

==Perspektiivid==
Organismide arengu uurimise käigus saadud teadmisi loodetakse kasutatakse mitmesuguste haiguste raviks. Olulisteks avastusteks on võimalus blokeerida [[parakriinne|parakriinseid]] faktoreid, kasutada [[tüvirakk]]e elundite moodustamisel ning võimalus muuta peaaegu kõiki keharakke [[pluripotentne|pluripotentseteks]] tüvirakkudeks. Need teadmised võimaldavad blokeerida [[vähk (haigus)|vähi]] levikut, parandada kehalisi vigastusi ja geneetilisi haigusi.
*Anti[[angiogenees]] vähi ravis – blokeeritakse veresoonte moodustumist, mis on vajalikud, et varustada kasvajarakke hapniku ja toitainetega. Selleks on võimalik kasutada [[VEGF]] faktorite (kasvaja angiogeneesi faktorid, inglise keeles ''vascular endothelial growth factor'') inhibiitoreid.
* Pluripotentsete tüvirakkude tootmine diferentseerunud keharakkudest võimaldaks saadud tüvirakke kasutada kudede ja elundite regeneratsioonis. Tüvirakke tahetakse kasutada närvirakkude tootmiseks degeneratiivsete ajuhaiguste ravil ([[Alzheimeri tõbi]] ja [[Parkinsoni tõbi]]) ning [[insuliin]]i tootvate pankreaserakkude tootmiseks [[diabeet|diabeediga]] patsientidel. Samuti loodetakse tüvirakkudega ravida ka südamehaigusi ja immuunhäireid. Ravis kasutatakse parakriinseid kasvufaktoreid.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

==Vaata ka==
*[[embrüogenees]]
*[[lõigustumine]]
*[[neuroarengubioloogia]]
*[[ontogenees]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Karner&quot;&gt;Jüri Kärner (1997) Sissejuhatus arengubioloogiasse, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, cop. lk. 9, 16–19&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t1r2A&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.macroevolution.net/karl-ernst-von-baer.html | Pealkiri = Karl Ernst von Baer | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ODTH5&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.frozenevolution.com/haeckel-s-recapitulation-theory | Pealkiri = Haeckel’s recapitulation theory | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VPlXK&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://devbio.eu/modelorganisms | Pealkiri = Model Organisms in Developmental Biology | Keel = inglise keeles | vaadatud = 2012-11-12 | arhiivimisaeg = 2013-12-05 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131205134442/http://devbio.eu/modelorganisms | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;&gt;Scott F.Gilbert (2010) Developmental biology 9.väljaanne, Sunderland: Sinauer Associates, Inc. lk. 2–3, 19–23&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lUFyV&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.uni-tuebingen.de/fakultaeten/mathematisch-naturwissenschaftliche-fakultaet/fachbereiche/interfakultaere-institute-und-zentren/interfakultaeres-institut-fuer-biochemie/studium/diplom-biochemie/schwerpunktfaecher/methods-and-concepts-in-developmental-and-cellular-biology.html | Pealkiri = Methods and concepts in developmental and cellular biology | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uMy7u&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.ebc.ee/BIOTECHNOLOGY/Antsu_loengud/Loeng12_2007.pdf | Pealkiri = Transgenees loomadel, knock-out }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[http://9e.devbio.com/ Developmental Biology – 9th Edition] by Scott F.Gilbert
*[http://www.ijdb.ehu.es/web/ The International Journal of Developmental Biology]


[[Kategooria:Arengubioloogia| ]]</text>
      <sha1>6w0q3qwidev2pk4uwbmen9eca9g87vj</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203870</id>
      <parentid>7203869</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T14:02:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Uuritavad põhiküsimused */</comment>
      <origin>7203870</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12582" sha1="sga4egwen5nd0xnt17qiea11h0kytwx" xml:space="preserve">'''Arengubioloogia''' on [[bioloogia]] haru, mis uurib [[organism]]ide [[ontogenees|areng]]ut kogu [[Elutsükkel|elutsükli]] vältel, alates [[viljastumine|viljastumisest]] kuni täiskasvanuks kujunemise ja hilisemate arenguprotsessideni. Organismi individuaalset arengut nimetatakse [[ontogenees]]iks. Tavaliselt paigutatakse selle alla viljastumisest algav [[embrüonaalne areng]] ([[lõigustumine]], [[gastrulatsioon]], [[organogenees]]) ning [[postnataalne areng]] ja kasvamist. Mõnes käsitluses hõlmab ontogenees ka [[sugurakk]]ude kujunemist ehk [[gametogenees]]i. Arengubioloogia uurib eelkõige [[embrüoloogia]] kolme põhiprotsessi:
* [[diferentseerumine]],
* [[morfogenees]],
* [[kasvamine]].&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt; 

==Ajalugu==
[[Pilt:Embryo comparisons.jpg|pisi|Embrüote võrdlus – Baeri seadus]]
Esialgu oli embrüoloogia teadus, mis uuris loomade arenemist munaraku viljastumisest kuni loote- või munakestadest vabanemiseni. Ajapikku embrüoloogia uurimispiirid laienesid, sest embrüonaalset arenemist ei olnud võimalik mõista ilma eelneva ja järgneva perioodi tundmiseta. Niiviisi jõudis embrüoloogia vaatevälja ka proembrüogenees ehk gametogenees ja postembrüonaalne areng koos kasvamise, [[regeneratsioon]]i, [[Metaboolia|metamorfoosi]] ja [[morfogenees]]i probleemidega. Alates 1960ndatest hakati embrüoloogias järjest enam kasutama [[biokeemia]], [[rakubioloogia]], [[molekulaarbioloogia]], [[geneetika]] ja [[immunoloogia]] teadussaavutusi ja uurimismeetodeid. Selle tulemusel arenes välja uus suund – arengubioloogia.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt; Mõned autorid on arengubioloogia sünonüümina kasutanud terminit &quot;[[arengugeneetika]]&quot; (ka &quot;[[ontogeneesigeneetika]]&quot;), teised jällegi loevad seda arengubioloogia üheks osaks. &lt;br /&gt;Oluline roll on arengubioloogias ja embrüoloogias ka [[Karl Ernst von Baer]]il, kes oli baltisakslane, kuid sündinud Eestis ja õppinud ka [[Tartu ülikool]]is. Ta kirjeldas [[selgroogsed|selgroogsete]] embrüonaalse arengu varajasi etappe ja avastas [[imetajad|imetaja]][ [Munarakk|munaraku]] (1827). Samuti täiustas ta [[Heinz Christian Pander]]i sõnastatud [[looteleht]]ede teooriat. 1828. aastal sõnastas ta embrüoloogia reeglid, mis on nüüd tuntud [[Baeri seadused|Baeri seadustena]].&lt;ref name=&quot;t1r2A&quot; /&gt; &lt;br /&gt;1866. aastal pakkus [[Ernst Haeckel]] välja [[rekapitulatsiooniteooria]], mille kohaselt [[ontogenees]] peegeldab [[fülogenees]]i.&lt;ref name=&quot;ODTH5&quot; /&gt; 

==Mudelorganismid==

Kõige tihedamini kasutatakse arengubioloogias järgmisi mudelorganisme:
* Taimed:
**[[harilik mais]] (''Zea mays'') 
** petuunia (''Petunia'')
** [[harilik müürlook]] (''Arabidopsis thaliana'') 
* Selgroogsed:
** [[koduhiir]] (''Mus musculus'')
**[[kodukana]] (''Gallus gallus domesticus'')
** [[vöödiline daanio]] (''Danio rerio'')
** [[suur-kannuskonn]] (''Xenopus laevis'')
* Selgrootud:
** [[Harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster'')
** [[varbuss]] (''Caenorhabditis elegans'')
** [[Merisiilikud|merisiilik]] ''[[Strongylocentrotus purpuratus]]''&lt;ref name=&quot;VPlXK&quot; /&gt;

==Uuritavad põhiküsimused==

===Diferentseerumine===
Ühest viljastatud munarakust tekib sadu diferentseerunud rakutüüpe. Täiskasvanud inimeses on rohkem kui 200 diferentseerunud rakutüüpi, näiteks [[lihaskude|lihasrakud]], [[vererakud]], rasvarakud, [[närvirakk|närvirakud]] ja nii edasi. Seda uut tüüpi rakkude teket nimetataksegi diferentseerumiseks. Kõik need erinevad rakud sisaldavad samu [[geen]]e. Kuidas saab selline identne geneetiline informatsioon panna aluse nii paljudele erinevatele rakutüüpidele? 

===Morfogenees===
Diferentseerunud rakud ei paikne juhuslikult, vaid moodustavad [[kude]]sid ja [[elund]]eid. Kuidas moodustavad rakud funktsionaalseid struktuure? Vastus sellele peitub koordineeritud rakkude jagunemises, rakkude migratsioonis ja rakkude surmas, mis kõik on arengubioloogia olulisteks uurimisaladeks.

===Kasvamine===
Arengu käigus rakud paljunevad, kuid lõpuks osa rakke lõpetab jagunemise ning organism saavutab küpse kuju ja suuruse. Kuidas rakud teavad, millal lõpetada jagunemine, ja kuidas on rakujagunemine reguleeritud?

===Paljunemine===
[[Sugurakud]] on väga spetsialiseerunud rakud, mis on ainsana võimelised panema aluse kogu organismi arengule. Kuidas toimub selliste rakkude eraldamine teistest rakkudest, mis moodustavad keha füüsilisi struktuure ja elundeid? Mis juhised sugurakkude [[rakutuum]]as ja [[tsütoplasma]]s võimaldavad neil panna aluse uuele põlvkonnale?

===Regeneratsioon===
Mõned organismid saavad taastada kogu oma keha. Mõned [[salamander|salamandrid]] suudavad taastada oma silmad ja jalad ning mitmed [[roomajad]] on võimelised kasvatama omale uue saba. Imetajad enamasti seda ei suuda, kuid siiski on ka imetajatel [[tüvirakud]], mis on võimelised moodustama uusi elundeid ja struktuure. Kuidas on tüvirakud säilitanud sellise võime ja kuidas oleks võimalik seda meditsiinis ära kasutada?

===Evolutsioon===
Evolutsiooni käigus liigid muutuvad ja seda põhjustavad päritavad muudatused arengus. Näiteks on tänapäevase kapjadega hobuse eelkäijaks viie varbaga hobune, kellel on põlvkondade vältel toimunud [[embrüo]] arengu käigus mitmed muutused lihastes ja luukoes. Kuidas on sellised muutused võimelised panema aluse uutele kehastruktuuridele? Millised päritavad muutused on võimalikud, arvestades seda, et ka evolutsiooni vahevormid peavad olema eluvõimelised?

===Keskkonna mõjud===
Paljude organismide arengut mõjutab keskkond, kus embrüo või vastne areneb. Näiteks sõltub sündiva kilpkonna sugu sellest, mis temperatuuri juures munad hauduti. Samuti suudavad ka täiskasvanud organismi arengut mõjutada ümbritsevas keskkonnas olevad kemikaalid, põhjustades arenguhäireid, mis võivad viia haiguste ja kasvajate tekkeni. Kuidas on organismi areng seotud laiemalt tema elupaiga ja teda ümbritseva keskkonnaga? &lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

==Meetodid== 
[[Pilt:Hiire embrüo.tif|pisi|Geeniekspressiooni märkimine hiire embrüol]]
Arengubioloogias kasutatakse väga palju meetodeid biokeemiast, geneetikast, rakubioloogiast, [[evolutsioonibioloogia]]st, [[embrüoloogia]]st ja molekulaarbioloogiast.&lt;ref name=&quot;lUFyV&quot; /&gt; Mõningad olulisemad meetodid:
* Elusrakkude otsene jälgimine. Mõne liigi embrüotel on väga vähe rakke ja tsütoplasma kõigis [[blastomeer]]ides on erineva pigmendiga. Sel juhul on võimalik jälgida mikroskoobi all erinevaid rakke ja nende arenemist erinevateks kudedeks. Näiteks tunikaadi ''[[Styela partita]]'' lihaseid moodustavad rakud on alati kollase värvusega.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt; 
* Värvimine. Embrüo arengu jälgimiseks kasutatakse värve, mis värvib nende rakke, kuid ei tapa neid rakke. Kasutatakse ka fluorestsentsvärve. [[Pilt:Arengubioloogia meetodid.png|pisi|Näiteid arengubioloogia meetodeist amfiibiembrüotega. A – Spemanni transplantatsioonimeetod; B – Mangoldi implantatsioonimeetod; C – Holtfreteri eksplantatsioonimeetod; D – dissotsieerimine-reagregatsioon.]]
* [[Hans Spemann|Spemanni]] [[transplantatsioon]]imeetod. Ühelt liigilt pärit embrüonaalse koe siirdamine teise liigi embrüole, kust see sama embrüonaalse koe osa on enne eemaldatud. 
* [[Hilde Mangold|Mangoldi]] [[implantatsioon]]imeetod. Ühelt embrüolt pärit embrüonaalne kude siiratakse teise organismi embrüole erinevasse kohta.
* [[Johannes Holtfreter|Holtfreteri]] [[eksplantatsioon]]imeetod. Erinevatelt embrüotelt eemaldatakse sama embrüonaalse koe osa ja ühendatakse need. 
* [[Dissotsieerimine-reagregatsioon]]. [[Blastula]] või varase [[gastrula]] staadiumis eemaldatakse erinevad embrüonaalse koe osad, mõlema osa rakud lahutatakse üksteisest ja siis erinevatest osadest pärit rakkudel lastakse omavahel uuesti reagregeeruda. Embrüo jätkab oma arengut samast kohast, kus see enne rakkude eemaldamist pooleli jäi. Seega saab jälgida, kuidas toimub erinevatest embrüonaalsetest kudedest pärit rakkude migratsioon ja areng edasi.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

Eri liikidelt pärit rakkude tuvastamiseks kasutatakse fluorestseeruvat valku [[GFP]]. Selleks nakatatakse embrüot [[viirus]]ega, kes kannab fluorestseeruva valgu GFP geeni. Sel viisil saadud embrüo kõik rakud helendavad UV-valguses roheliselt. Enamasti kasutatakse selleks konni. [[transgeenne organism|Transgeenselt]] embrüolt eemaldatakse kindlast piirkonnast rakke ja pannakse teise embrüo samasse piirkonda. Niimoodi on täiskasvanud organismil võimalik jälgida, mis elundid arenesid sellest embrüo piirkonnast, kuhu siirati fluorestseeruva konna rakud.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt; Samuti kasutatakse looduslikke markereid, mis arengu käigus ei kao ega muutu – [[kromosomaalsed markerid|kromosomaalseid markereid]]. Näiteks lindude puhul kasutatakse [[Douarini marker]]it. Tihti piisab transplantatsioonitulemuste jälgimiseks lähteloomade erinevast pigmentatsioonist.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

* Transgeensed loomad. Looma embrüorakkudesse viiakse sisse võõr-[[DNA]], mis integreerub peremeesraku [[kromosoom]]idesse. Sel viisil on võimalik jälgida antud geeni mõju organismi arengule.
* ''[[Knock-out]]''-loomad. Selle meetodi puhul inaktiveeritakse mõni geen [[mutatsioon]]i abil. ''Knock-out-''hiired võimaldavad kohe uurida vastava geeni mutatsiooni efekti hiire arengu käigus.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;uMy7u&quot; /&gt;

==Perspektiivid==
Organismide arengu uurimise käigus saadud teadmisi loodetakse kasutatakse mitmesuguste haiguste raviks. Olulisteks avastusteks on võimalus blokeerida [[parakriinne|parakriinseid]] faktoreid, kasutada [[tüvirakk]]e elundite moodustamisel ning võimalus muuta peaaegu kõiki keharakke [[pluripotentne|pluripotentseteks]] tüvirakkudeks. Need teadmised võimaldavad blokeerida [[vähk (haigus)|vähi]] levikut, parandada kehalisi vigastusi ja geneetilisi haigusi.
*Anti[[angiogenees]] vähi ravis – blokeeritakse veresoonte moodustumist, mis on vajalikud, et varustada kasvajarakke hapniku ja toitainetega. Selleks on võimalik kasutada [[VEGF]] faktorite (kasvaja angiogeneesi faktorid, inglise keeles ''vascular endothelial growth factor'') inhibiitoreid.
* Pluripotentsete tüvirakkude tootmine diferentseerunud keharakkudest võimaldaks saadud tüvirakke kasutada kudede ja elundite regeneratsioonis. Tüvirakke tahetakse kasutada närvirakkude tootmiseks degeneratiivsete ajuhaiguste ravil ([[Alzheimeri tõbi]] ja [[Parkinsoni tõbi]]) ning [[insuliin]]i tootvate pankreaserakkude tootmiseks [[diabeet|diabeediga]] patsientidel. Samuti loodetakse tüvirakkudega ravida ka südamehaigusi ja immuunhäireid. Ravis kasutatakse parakriinseid kasvufaktoreid.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

==Vaata ka==
*[[embrüogenees]]
*[[lõigustumine]]
*[[neuroarengubioloogia]]
*[[ontogenees]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Karner&quot;&gt;Jüri Kärner (1997) Sissejuhatus arengubioloogiasse, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, cop. lk. 9, 16–19&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t1r2A&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.macroevolution.net/karl-ernst-von-baer.html | Pealkiri = Karl Ernst von Baer | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ODTH5&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.frozenevolution.com/haeckel-s-recapitulation-theory | Pealkiri = Haeckel’s recapitulation theory | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VPlXK&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://devbio.eu/modelorganisms | Pealkiri = Model Organisms in Developmental Biology | Keel = inglise keeles | vaadatud = 2012-11-12 | arhiivimisaeg = 2013-12-05 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131205134442/http://devbio.eu/modelorganisms | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;&gt;Scott F.Gilbert (2010) Developmental biology 9.väljaanne, Sunderland: Sinauer Associates, Inc. lk. 2–3, 19–23&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lUFyV&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.uni-tuebingen.de/fakultaeten/mathematisch-naturwissenschaftliche-fakultaet/fachbereiche/interfakultaere-institute-und-zentren/interfakultaeres-institut-fuer-biochemie/studium/diplom-biochemie/schwerpunktfaecher/methods-and-concepts-in-developmental-and-cellular-biology.html | Pealkiri = Methods and concepts in developmental and cellular biology | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uMy7u&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.ebc.ee/BIOTECHNOLOGY/Antsu_loengud/Loeng12_2007.pdf | Pealkiri = Transgenees loomadel, knock-out }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[http://9e.devbio.com/ Developmental Biology – 9th Edition] by Scott F.Gilbert
*[http://www.ijdb.ehu.es/web/ The International Journal of Developmental Biology]


[[Kategooria:Arengubioloogia| ]]</text>
      <sha1>sga4egwen5nd0xnt17qiea11h0kytwx</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203871</id>
      <parentid>7203870</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T14:04:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Meetodid */</comment>
      <origin>7203871</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12586" sha1="1gziqic2fg8moqbe2gvjmza30q2qi3t" xml:space="preserve">'''Arengubioloogia''' on [[bioloogia]] haru, mis uurib [[organism]]ide [[ontogenees|areng]]ut kogu [[Elutsükkel|elutsükli]] vältel, alates [[viljastumine|viljastumisest]] kuni täiskasvanuks kujunemise ja hilisemate arenguprotsessideni. Organismi individuaalset arengut nimetatakse [[ontogenees]]iks. Tavaliselt paigutatakse selle alla viljastumisest algav [[embrüonaalne areng]] ([[lõigustumine]], [[gastrulatsioon]], [[organogenees]]) ning [[postnataalne areng]] ja kasvamist. Mõnes käsitluses hõlmab ontogenees ka [[sugurakk]]ude kujunemist ehk [[gametogenees]]i. Arengubioloogia uurib eelkõige [[embrüoloogia]] kolme põhiprotsessi:
* [[diferentseerumine]],
* [[morfogenees]],
* [[kasvamine]].&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt; 

==Ajalugu==
[[Pilt:Embryo comparisons.jpg|pisi|Embrüote võrdlus – Baeri seadus]]
Esialgu oli embrüoloogia teadus, mis uuris loomade arenemist munaraku viljastumisest kuni loote- või munakestadest vabanemiseni. Ajapikku embrüoloogia uurimispiirid laienesid, sest embrüonaalset arenemist ei olnud võimalik mõista ilma eelneva ja järgneva perioodi tundmiseta. Niiviisi jõudis embrüoloogia vaatevälja ka proembrüogenees ehk gametogenees ja postembrüonaalne areng koos kasvamise, [[regeneratsioon]]i, [[Metaboolia|metamorfoosi]] ja [[morfogenees]]i probleemidega. Alates 1960ndatest hakati embrüoloogias järjest enam kasutama [[biokeemia]], [[rakubioloogia]], [[molekulaarbioloogia]], [[geneetika]] ja [[immunoloogia]] teadussaavutusi ja uurimismeetodeid. Selle tulemusel arenes välja uus suund – arengubioloogia.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt; Mõned autorid on arengubioloogia sünonüümina kasutanud terminit &quot;[[arengugeneetika]]&quot; (ka &quot;[[ontogeneesigeneetika]]&quot;), teised jällegi loevad seda arengubioloogia üheks osaks. &lt;br /&gt;Oluline roll on arengubioloogias ja embrüoloogias ka [[Karl Ernst von Baer]]il, kes oli baltisakslane, kuid sündinud Eestis ja õppinud ka [[Tartu ülikool]]is. Ta kirjeldas [[selgroogsed|selgroogsete]] embrüonaalse arengu varajasi etappe ja avastas [[imetajad|imetaja]][ [Munarakk|munaraku]] (1827). Samuti täiustas ta [[Heinz Christian Pander]]i sõnastatud [[looteleht]]ede teooriat. 1828. aastal sõnastas ta embrüoloogia reeglid, mis on nüüd tuntud [[Baeri seadused|Baeri seadustena]].&lt;ref name=&quot;t1r2A&quot; /&gt; &lt;br /&gt;1866. aastal pakkus [[Ernst Haeckel]] välja [[rekapitulatsiooniteooria]], mille kohaselt [[ontogenees]] peegeldab [[fülogenees]]i.&lt;ref name=&quot;ODTH5&quot; /&gt; 

==Mudelorganismid==

Kõige tihedamini kasutatakse arengubioloogias järgmisi mudelorganisme:
* Taimed:
**[[harilik mais]] (''Zea mays'') 
** petuunia (''Petunia'')
** [[harilik müürlook]] (''Arabidopsis thaliana'') 
* Selgroogsed:
** [[koduhiir]] (''Mus musculus'')
**[[kodukana]] (''Gallus gallus domesticus'')
** [[vöödiline daanio]] (''Danio rerio'')
** [[suur-kannuskonn]] (''Xenopus laevis'')
* Selgrootud:
** [[Harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster'')
** [[varbuss]] (''Caenorhabditis elegans'')
** [[Merisiilikud|merisiilik]] ''[[Strongylocentrotus purpuratus]]''&lt;ref name=&quot;VPlXK&quot; /&gt;

==Uuritavad põhiküsimused==

===Diferentseerumine===
Ühest viljastatud munarakust tekib sadu diferentseerunud rakutüüpe. Täiskasvanud inimeses on rohkem kui 200 diferentseerunud rakutüüpi, näiteks [[lihaskude|lihasrakud]], [[vererakud]], rasvarakud, [[närvirakk|närvirakud]] ja nii edasi. Seda uut tüüpi rakkude teket nimetataksegi diferentseerumiseks. Kõik need erinevad rakud sisaldavad samu [[geen]]e. Kuidas saab selline identne geneetiline informatsioon panna aluse nii paljudele erinevatele rakutüüpidele? 

===Morfogenees===
Diferentseerunud rakud ei paikne juhuslikult, vaid moodustavad [[kude]]sid ja [[elund]]eid. Kuidas moodustavad rakud funktsionaalseid struktuure? Vastus sellele peitub koordineeritud rakkude jagunemises, rakkude migratsioonis ja rakkude surmas, mis kõik on arengubioloogia olulisteks uurimisaladeks.

===Kasvamine===
Arengu käigus rakud paljunevad, kuid lõpuks osa rakke lõpetab jagunemise ning organism saavutab küpse kuju ja suuruse. Kuidas rakud teavad, millal lõpetada jagunemine, ja kuidas on rakujagunemine reguleeritud?

===Paljunemine===
[[Sugurakud]] on väga spetsialiseerunud rakud, mis on ainsana võimelised panema aluse kogu organismi arengule. Kuidas toimub selliste rakkude eraldamine teistest rakkudest, mis moodustavad keha füüsilisi struktuure ja elundeid? Mis juhised sugurakkude [[rakutuum]]as ja [[tsütoplasma]]s võimaldavad neil panna aluse uuele põlvkonnale?

===Regeneratsioon===
Mõned organismid saavad taastada kogu oma keha. Mõned [[salamander|salamandrid]] suudavad taastada oma silmad ja jalad ning mitmed [[roomajad]] on võimelised kasvatama omale uue saba. Imetajad enamasti seda ei suuda, kuid siiski on ka imetajatel [[tüvirakud]], mis on võimelised moodustama uusi elundeid ja struktuure. Kuidas on tüvirakud säilitanud sellise võime ja kuidas oleks võimalik seda meditsiinis ära kasutada?

===Evolutsioon===
Evolutsiooni käigus liigid muutuvad ja seda põhjustavad päritavad muudatused arengus. Näiteks on tänapäevase kapjadega hobuse eelkäijaks viie varbaga hobune, kellel on põlvkondade vältel toimunud [[embrüo]] arengu käigus mitmed muutused lihastes ja luukoes. Kuidas on sellised muutused võimelised panema aluse uutele kehastruktuuridele? Millised päritavad muutused on võimalikud, arvestades seda, et ka evolutsiooni vahevormid peavad olema eluvõimelised?

===Keskkonna mõjud===
Paljude organismide arengut mõjutab keskkond, kus embrüo või vastne areneb. Näiteks sõltub sündiva kilpkonna sugu sellest, mis temperatuuri juures munad hauduti. Samuti suudavad ka täiskasvanud organismi arengut mõjutada ümbritsevas keskkonnas olevad kemikaalid, põhjustades arenguhäireid, mis võivad viia haiguste ja kasvajate tekkeni. Kuidas on organismi areng seotud laiemalt tema elupaiga ja teda ümbritseva keskkonnaga? &lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

==Meetodid== 
[[Pilt:Hiire embrüo.tif|pisi|Geeniekspressiooni märkimine hiire embrüol]]
Arengubioloogias kasutatakse väga palju meetodeid biokeemiast, geneetikast, rakubioloogiast, [[evolutsioonibioloogia]]st, [[embrüoloogia]]st ja molekulaarbioloogiast.&lt;ref name=&quot;lUFyV&quot; /&gt; Mõningad olulisemad meetodid:
* Elusrakkude otsene jälgimine. Mõne liigi embrüotel on väga vähe rakke ja tsütoplasma kõigis [[blastomeer]]ides on erineva pigmendiga. Sel juhul on võimalik jälgida mikroskoobi all erinevaid rakke ja nende arenemist erinevateks kudedeks. Näiteks mantellooma ''[[Styela partita]]'' lihaseid moodustavad rakud on alati kollase värvusega.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt; 
* Värvimine. Embrüo arengu jälgimiseks kasutatakse värve, mis värvivad nende rakke, kuid ei tapa neid rakke. Kasutatakse ka fluorestsentsvärve. [[Pilt:Arengubioloogia meetodid.png|pisi|Näiteid arengubioloogia meetodeist amfiibiembrüotega. A – Spemanni transplantatsioonimeetod; B – Mangoldi implantatsioonimeetod; C – Holtfreteri eksplantatsioonimeetod; D – dissotsieerimine-reagregatsioon.]]
* [[Hans Spemann|Spemanni]] [[transplantatsioon]]imeetod. Ühelt liigilt pärit embrüonaalse koe siirdamine teise liigi embrüole, kust see sama embrüonaalse koe osa on enne eemaldatud. 
* [[Hilde Mangold|Mangoldi]] [[implantatsioon]]imeetod. Ühelt embrüolt pärit embrüonaalne kude siiratakse teise organismi embrüole erinevasse kohta.
* [[Johannes Holtfreter|Holtfreteri]] [[eksplantatsioon]]imeetod. Erinevatelt embrüotelt eemaldatakse sama embrüonaalse koe osa ja ühendatakse need. 
* [[Dissotsieerimine-reagregatsioon]]. [[Blastula]] või varase [[gastrula]] staadiumis eemaldatakse erinevad embrüonaalse koe osad, mõlema osa rakud lahutatakse üksteisest ja siis erinevatest osadest pärit rakkudel lastakse omavahel uuesti reagregeeruda. Embrüo jätkab oma arengut samast kohast, kus see enne rakkude eemaldamist pooleli jäi. Seega saab jälgida, kuidas toimub erinevatest embrüonaalsetest kudedest pärit rakkude migratsioon ja areng edasi.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

Eri liikidelt pärit rakkude tuvastamiseks kasutatakse fluorestseeruvat valku [[GFP]]. Selleks nakatatakse embrüot [[viirus]]ega, kes kannab fluorestseeruva valgu GFP geeni. Sel viisil saadud embrüo kõik rakud helendavad UV-valguses roheliselt. Enamasti kasutatakse selleks konni. [[transgeenne organism|Transgeenselt]] embrüolt eemaldatakse kindlast piirkonnast rakke ja pannakse teise embrüo samasse piirkonda. Niimoodi on täiskasvanud organismil võimalik jälgida, mis elundid arenesid sellest embrüo piirkonnast, kuhu siirati fluorestseeruva konna rakud.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt; Samuti kasutatakse looduslikke markereid, mis arengu käigus ei kao ega muutu – [[kromosomaalsed markerid|kromosomaalseid markereid]]. Näiteks lindude puhul kasutatakse [[Douarini marker]]it. Tihti piisab transplantatsioonitulemuste jälgimiseks lähteloomade erinevast pigmentatsioonist.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

* Transgeensed loomad. Looma embrüorakkudesse viiakse sisse võõr-[[DNA]], mis integreerub peremeesraku [[kromosoom]]idesse. Sel viisil on võimalik jälgida antud geeni mõju organismi arengule.
* ''[[Knock-out]]''-loomad. Selle meetodi puhul inaktiveeritakse mõni geen [[mutatsioon]]i abil. ''Knock-out-''hiired võimaldavad kohe uurida vastava geeni mutatsiooni efekti hiire arengu käigus.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;uMy7u&quot; /&gt;

==Perspektiivid==
Organismide arengu uurimise käigus saadud teadmisi loodetakse kasutatakse mitmesuguste haiguste raviks. Olulisteks avastusteks on võimalus blokeerida [[parakriinne|parakriinseid]] faktoreid, kasutada [[tüvirakk]]e elundite moodustamisel ning võimalus muuta peaaegu kõiki keharakke [[pluripotentne|pluripotentseteks]] tüvirakkudeks. Need teadmised võimaldavad blokeerida [[vähk (haigus)|vähi]] levikut, parandada kehalisi vigastusi ja geneetilisi haigusi.
*Anti[[angiogenees]] vähi ravis – blokeeritakse veresoonte moodustumist, mis on vajalikud, et varustada kasvajarakke hapniku ja toitainetega. Selleks on võimalik kasutada [[VEGF]] faktorite (kasvaja angiogeneesi faktorid, inglise keeles ''vascular endothelial growth factor'') inhibiitoreid.
* Pluripotentsete tüvirakkude tootmine diferentseerunud keharakkudest võimaldaks saadud tüvirakke kasutada kudede ja elundite regeneratsioonis. Tüvirakke tahetakse kasutada närvirakkude tootmiseks degeneratiivsete ajuhaiguste ravil ([[Alzheimeri tõbi]] ja [[Parkinsoni tõbi]]) ning [[insuliin]]i tootvate pankreaserakkude tootmiseks [[diabeet|diabeediga]] patsientidel. Samuti loodetakse tüvirakkudega ravida ka südamehaigusi ja immuunhäireid. Ravis kasutatakse parakriinseid kasvufaktoreid.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

==Vaata ka==
*[[embrüogenees]]
*[[lõigustumine]]
*[[neuroarengubioloogia]]
*[[ontogenees]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Karner&quot;&gt;Jüri Kärner (1997) Sissejuhatus arengubioloogiasse, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, cop. lk. 9, 16–19&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t1r2A&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.macroevolution.net/karl-ernst-von-baer.html | Pealkiri = Karl Ernst von Baer | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ODTH5&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.frozenevolution.com/haeckel-s-recapitulation-theory | Pealkiri = Haeckel’s recapitulation theory | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VPlXK&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://devbio.eu/modelorganisms | Pealkiri = Model Organisms in Developmental Biology | Keel = inglise keeles | vaadatud = 2012-11-12 | arhiivimisaeg = 2013-12-05 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131205134442/http://devbio.eu/modelorganisms | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;&gt;Scott F.Gilbert (2010) Developmental biology 9.väljaanne, Sunderland: Sinauer Associates, Inc. lk. 2–3, 19–23&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lUFyV&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.uni-tuebingen.de/fakultaeten/mathematisch-naturwissenschaftliche-fakultaet/fachbereiche/interfakultaere-institute-und-zentren/interfakultaeres-institut-fuer-biochemie/studium/diplom-biochemie/schwerpunktfaecher/methods-and-concepts-in-developmental-and-cellular-biology.html | Pealkiri = Methods and concepts in developmental and cellular biology | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uMy7u&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.ebc.ee/BIOTECHNOLOGY/Antsu_loengud/Loeng12_2007.pdf | Pealkiri = Transgenees loomadel, knock-out }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[http://9e.devbio.com/ Developmental Biology – 9th Edition] by Scott F.Gilbert
*[http://www.ijdb.ehu.es/web/ The International Journal of Developmental Biology]


[[Kategooria:Arengubioloogia| ]]</text>
      <sha1>1gziqic2fg8moqbe2gvjmza30q2qi3t</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203912</id>
      <parentid>7203871</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T16:31:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <origin>7203912</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16771" sha1="2adtrr7dnozz1jpn7t7gymeklfb19mx" xml:space="preserve">'''Arengubioloogia''' on [[bioloogia]] haru, mis uurib protsesse, mille kaudu organismid kasvavad ja arenevad, ning organismide individuaalse arengu ehk [[ontogenees]]i protsesse kogu [[elutsükkel|elutsükli]] vältel.

Ontogenees hulka arvatakse tavaliselt [[viljastumine|viljastumisest]] algav [[embrüonaalne areng]] ([[lõigustumine]], [[gastrulatsioon]], [[organogenees]]) ning [[postnataalne areng]] ja kasvane. Mõnes käsitluses hõlmab ontogenees ka [[sugurakk]]ude kujunemist ehk [[gametogenees]]i. Ontogeneesi varajasi etappe uurib ka [[embrüoloogia]].

Arengubioloogia hõlmab lisaks embrüonaalsele ja postnataalsele arengule ka selliste nähtuste uurimist nagu [[regeneratsioon]], [[mittesuguline paljunemine]], [[moone (bioloogia)|moone]] ning täiskasvanud organismis paiknevate [[tüvirakk]]ude säilimine, paljunemine ja diferentseerumine.

Arengubioloogia kujunes välja [[embrüoloogia]]st ning uurib protsesse, mille käigus organism kasvab ja areneb ühest rakust keeruliseks hulkrakseks organismiks. See käsitleb rakkude [[geneetika|geneetilisi]] ja [[epigeneetika|epigeneetilisi]] [[iseorganisatsioon]]iprotsesse, mis põhinevad pärilikel [[geeniregulatsioonivõrgustik]]el, rakkude ja kudede füüsikalis-keemilistel omadustel ning keskkonnateguritel.

Arengubioloogia uurib eelkõige [[embrüoloogia]] kolme põhiprotsessi:
* [[diferentseerumine]];
* [[morfogenees]];
* [[kasvamine]].&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;


Arengubioloogia ei uuri ainult selgroogsete arengut, vaid ka selgrootute, taimede ja teiste organismide arengut.

Teadusharuna hakkas arengubioloogia kujunema 20. sajandi keskpaigast alates molekulaarbioloogia, embrüoloogia ja geneetika andmete põhjal. Tänapäeval uurib see arengu eri aspekte molekulaarsel, rakulisel, koe-, elundi- ja organismi tasandil ning lahendab selliseid fundamentaalseid probleeme nagu geneetilise informatsiooni programmide realiseerumine ontogeneesi käigus ja fenotüübiliste muutuste molekulaarsed alused; rakkude ja rakupopulatsioonide normaalse ja kasvajalise kasvu mehhanismid; morfogenees; rakkude, kudede ja elundite diferentseerumise eripära; rakkudevahelised vastasmõjud; samuti terviklikku arengut tagavate regulatsioonimehhanismide tekkimine ja kujunemine.

Tänapäeva arengubioloogia uurib mitmesuguste morfogeneesiprotsesside molekulaarseid, biokeemilisi ja geneetilisi mehhanisme ning embrüote subtsellulaarse ja rakulise organiseerituse iseärasusi.

Sõna &quot;[[arengugeneetika]]&quot; kasutatakse sageli &quot;arengubioloogia&quot; sünonüümina, kuid sellega võidakse tähistada ka [[käitumisgeneetika]] teatud valdkondi ning see jätab sageli tähelepanuta arengu epigeneetilised aspektid. [[Närvisüsteem]]i arengut ja küpsemist uurib [[neuroarengubioloogia]]. Arengubioloogia ja [[evolutsioon]]i seoseid käsitleb [[evolutsiooniline arengubioloogia]] (''EvoDevo'').

==Peamised uurimissuunad==
* Loomade arengubioloogia.
* Taimede arengubioloogia.
* Eksperimentaalne embrüoloogia.
* Raku molekulaarbioloogia.
* Arengu geneetiline regulatsioon.
* Diferentseerumise molekulaarsed mehhanismid.
* Uute arengubioloogia meetodite väljatöötamine.
* Ontogeneesi tsütoloogilised alused.

==Ülesanded==
* Geenide funktsiooni regulatsiooni mehhanismide uurimine.
* Rakkude diferentseerumise mehhanismide uurimine translatsioonijärgsel tasandil.
* Üksikute [[elund]]ite ja kogu organismi kuju kujunemise mehhanismide uurimine.
* Organismide [[sugu|soo]] kujunemise ja kasvu mehhanismide uurimine.
* [[Regeneratsioon]]iprotsessi mehhanismide uurimine.
* Organismi [[kloonimine|kloonimise]] probleemide uurimine.
* [[Vananemine|vananemise]] mehhanismide uurimine.

[[Pilt:Views of a Foetus in the Womb.jpg|300px|pisi|Vaated [[Loode|Lootele]] [[emakas]]. [[Leonardo da Vinci]], umbes 1510–1512. [[Sünnieelne areng]] on üks arengubioloogia peamisi uurimisvaldkondi]]

==Ajalugu==
[[Pilt:Embryo comparisons.jpg|pisi|Embrüote võrdlus – Baeri seadus]]
Esialgu oli embrüoloogia teadus, mis uuris loomade arenemist munaraku viljastumisest kuni loote- või munakestadest vabanemiseni. Ajapikku embrüoloogia uurimispiirid laienesid, sest embrüonaalset arenemist ei olnud võimalik mõista ilma eelneva ja järgneva perioodi tundmiseta. Niiviisi jõudis embrüoloogia vaatevälja ka [[proembrüogenees]] ehk [[gametogenees]] ja [[postembrüonaalne areng]] koos kasvamise, [[regeneratsioon]]i, [[Metaboolia|metamorfoosi]] ja [[morfogenees]]i probleemidega. Alates 1960ndatest hakati embrüoloogias järjest enam kasutama [[biokeemia]], [[rakubioloogia]], [[molekulaarbioloogia]], [[geneetika]] ja [[immunoloogia]] teadussaavutusi ja uurimismeetodeid. Selle tulemusel arenes välja uus suund – arengubioloogia.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt; Mõned autorid on arengubioloogia sünonüümina kasutanud terminit &quot;[[arengugeneetika]]&quot; (ka &quot;[[ontogeneesigeneetika]]&quot;), teised jällegi loevad seda arengubioloogia üheks osaks. &lt;br /&gt;Oluline roll on arengubioloogias ja embrüoloogias ka [[Karl Ernst von Baer]]il, kes oli baltisakslane, kuid sündinud Eestis ja õppinud ka [[Tartu ülikool]]is. Ta kirjeldas [[selgroogsed|selgroogsete]] embrüonaalse arengu varajasi etappe ja avastas [[imetajad|imetaja]] [[Munarakk|munaraku]] (1827). Samuti täiustas ta [[Heinz Christian Pander]]i sõnastatud [[looteleht]]ede teooriat. 1828. aastal sõnastas ta embrüoloogia reeglid, mis on nüüd tuntud [[Baeri seadused|Baeri seadustena]].&lt;ref name=&quot;t1r2A&quot; /&gt; &lt;br /&gt;1866. aastal pakkus [[Ernst Haeckel]] välja [[rekapitulatsiooniteooria]], mille kohaselt [[ontogenees]] peegeldab [[fülogenees]]i.&lt;ref name=&quot;ODTH5&quot; /&gt; 

==Mudelorganismid==

Kõige tihedamini kasutatakse arengubioloogias järgmisi mudelorganisme:
* Taimed:
**[[harilik mais]] (''Zea mays'') 
** petuunia (''Petunia'')
** [[harilik müürlook]] (''Arabidopsis thaliana'') 
* Selgroogsed:
** [[koduhiir]] (''Mus musculus'')
**[[kodukana]] (''Gallus gallus domesticus'')
** [[vöödiline daanio]] (''Danio rerio'')
** [[suur-kannuskonn]] (''Xenopus laevis'')
* Selgrootud:
** [[Harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster'')
** [[varbuss]] (''Caenorhabditis elegans'')
** [[Merisiilikud|merisiilik]] ''[[Strongylocentrotus purpuratus]]''&lt;ref name=&quot;VPlXK&quot; /&gt;

==Uuritavad põhiküsimused==

===Diferentseerumine===
Ühest viljastatud munarakust tekib sadu diferentseerunud rakutüüpe. Täiskasvanud inimeses on rohkem kui 200 diferentseerunud rakutüüpi, näiteks [[lihaskude|lihasrakud]], [[vererakud]], rasvarakud, [[närvirakk|närvirakud]] ja nii edasi. Seda uut tüüpi rakkude teket nimetataksegi diferentseerumiseks. Kõik need erinevad rakud sisaldavad samu [[geen]]e. Kuidas saab selline identne geneetiline informatsioon panna aluse nii paljudele erinevatele rakutüüpidele? 

===Morfogenees===
Diferentseerunud rakud ei paikne juhuslikult, vaid moodustavad [[kude]]sid ja [[elund]]eid. Kuidas moodustavad rakud funktsionaalseid struktuure? Vastus sellele peitub koordineeritud rakkude jagunemises, rakkude migratsioonis ja rakkude surmas, mis kõik on arengubioloogia olulisteks uurimisaladeks.

===Kasvamine===
Arengu käigus rakud paljunevad, kuid lõpuks osa rakke lõpetab jagunemise ning organism saavutab küpse kuju ja suuruse. Kuidas rakud teavad, millal lõpetada jagunemine, ja kuidas on rakujagunemine reguleeritud?

===Paljunemine===
[[Sugurakud]] on väga spetsialiseerunud rakud, mis on ainsana võimelised panema aluse kogu organismi arengule. Kuidas toimub selliste rakkude eraldamine teistest rakkudest, mis moodustavad keha füüsilisi struktuure ja elundeid? Mis juhised sugurakkude [[rakutuum]]as ja [[tsütoplasma]]s võimaldavad neil panna aluse uuele põlvkonnale?

===Regeneratsioon===
Mõned organismid saavad taastada kogu oma keha. Mõned [[salamander|salamandrid]] suudavad taastada oma silmad ja jalad ning mitmed [[roomajad]] on võimelised kasvatama omale uue saba. Imetajad enamasti seda ei suuda, kuid siiski on ka imetajatel [[tüvirakud]], mis on võimelised moodustama uusi elundeid ja struktuure. Kuidas on tüvirakud säilitanud sellise võime ja kuidas oleks võimalik seda meditsiinis ära kasutada?

===Evolutsioon===
Evolutsiooni käigus liigid muutuvad ja seda põhjustavad päritavad muudatused arengus. Näiteks on tänapäevase kapjadega hobuse eelkäijaks viie varbaga hobune, kellel on põlvkondade vältel toimunud [[embrüo]] arengu käigus mitmed muutused lihastes ja luukoes. Kuidas on sellised muutused võimelised panema aluse uutele kehastruktuuridele? Millised päritavad muutused on võimalikud, arvestades seda, et ka evolutsiooni vahevormid peavad olema eluvõimelised?

===Keskkonna mõjud===
Paljude organismide arengut mõjutab keskkond, kus embrüo või vastne areneb. Näiteks sõltub sündiva kilpkonna sugu sellest, mis temperatuuri juures munad hauduti. Samuti suudavad ka täiskasvanud organismi arengut mõjutada ümbritsevas keskkonnas olevad kemikaalid, põhjustades arenguhäireid, mis võivad viia haiguste ja kasvajate tekkeni. Kuidas on organismi areng seotud laiemalt tema elupaiga ja teda ümbritseva keskkonnaga? &lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

==Meetodid== 
[[Pilt:Hiire embrüo.tif|pisi|Geeniekspressiooni märkimine hiire embrüol]]
Arengubioloogias kasutatakse väga palju meetodeid biokeemiast, geneetikast, rakubioloogiast, [[evolutsioonibioloogia]]st, [[embrüoloogia]]st ja molekulaarbioloogiast.&lt;ref name=&quot;lUFyV&quot; /&gt; Mõningad olulisemad meetodid:
* Elusrakkude otsene jälgimine. Mõne liigi embrüotel on väga vähe rakke ja tsütoplasma kõigis [[blastomeer]]ides on erineva pigmendiga. Sel juhul on võimalik jälgida mikroskoobi all erinevaid rakke ja nende arenemist erinevateks kudedeks. Näiteks mantellooma ''[[Styela partita]]'' lihaseid moodustavad rakud on alati kollase värvusega.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt; 
* Värvimine. Embrüo arengu jälgimiseks kasutatakse värve, mis värvivad nende rakke, kuid ei tapa neid rakke. Kasutatakse ka fluorestsentsvärve. [[Pilt:Arengubioloogia meetodid.png|pisi|Näiteid arengubioloogia meetodeist amfiibiembrüotega. A – Spemanni transplantatsioonimeetod; B – Mangoldi implantatsioonimeetod; C – Holtfreteri eksplantatsioonimeetod; D – dissotsieerimine-reagregatsioon.]]
* [[Hans Spemann|Spemanni]] [[transplantatsioon]]imeetod. Ühelt liigilt pärit embrüonaalse koe siirdamine teise liigi embrüole, kust see sama embrüonaalse koe osa on enne eemaldatud. 
* [[Hilde Mangold|Mangoldi]] [[implantatsioon]]imeetod. Ühelt embrüolt pärit embrüonaalne kude siiratakse teise organismi embrüole erinevasse kohta.
* [[Johannes Holtfreter|Holtfreteri]] [[eksplantatsioon]]imeetod. Erinevatelt embrüotelt eemaldatakse sama embrüonaalse koe osa ja ühendatakse need. 
* [[Dissotsieerimine-reagregatsioon]]. [[Blastula]] või varase [[gastrula]] staadiumis eemaldatakse erinevad embrüonaalse koe osad, mõlema osa rakud lahutatakse üksteisest ja siis erinevatest osadest pärit rakkudel lastakse omavahel uuesti reagregeeruda. Embrüo jätkab oma arengut samast kohast, kus see enne rakkude eemaldamist pooleli jäi. Seega saab jälgida, kuidas toimub erinevatest embrüonaalsetest kudedest pärit rakkude migratsioon ja areng edasi.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

Eri päritoluga rakkude jälgimiseks kasutatakse sageli [[fluorestseeruv marker|fluorestseeruvaid markereid]], näiteks rohelist fluorestseeruvat valku [[GFP]]. Selle [[geen]]i viimine organismi [[genoom]]i võimaldab jälgida rakkude saatust arengu jooksul. Sel viisil saadud embrüo kõik rakud helendavad [[ultraviolettkiirgus]]es roheliselt. Enamasti kasutatakse selleks konni. [[transgeenne organism|Transgeenselt]] embrüolt eemaldatakse kindlast piirkonnast rakke ja pannakse teise embrüo samasse piirkonda. Niimoodi on täiskasvanud organismil võimalik jälgida, mis elundid arenesid sellest embrüo piirkonnast, kuhu siirati fluorestseeruva konna rakud.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt; Samuti kasutatakse looduslikke markereid, mis arengu käigus ei kao ega muutu – [[kromosomaalsed markerid|kromosomaalseid markereid]]. Näiteks lindude puhul kasutatakse [[Douarini marker]]it. Tihti piisab transplantatsioonitulemuste jälgimiseks lähteloomade erinevast pigmentatsioonist.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

* Transgeensed loomad. Looma embrüorakkudesse viiakse sisse võõr-[[DNA]], mis integreerub peremeesraku [[kromosoom]]idesse. Sel viisil on võimalik jälgida antud geeni mõju organismi arengule.
* ''[[Knock-out]]''-loomad. Selle meetodi puhul inaktiveeritakse mõni geen [[mutatsioon]]i abil. ''Knock-out-''hiired võimaldavad kohe uurida vastava geeni mutatsiooni efekti hiire arengu käigus.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;uMy7u&quot; /&gt;

==Perspektiivid==
Organismide arengu uurimise käigus saadud teadmisi loodetakse kasutada mitmesuguste haiguste raviks. Olulisteks avastusteks on võimalus blokeerida [[parakriinne signaalimine|parakriinseid]] faktoreid, kasutada [[tüvirakk]]e elundite moodustamisel ning võimalus muuta peaaegu kõiki keharakke [[pluripotentne|pluripotentseteks]] tüvirakkudeks. Need teadmised võimaldavad blokeerida [[vähk (haigus)|vähi]] levikut, parandada kehalisi vigastusi ja geneetilisi haigusi.
*Anti[[angiogenees]] vähi ravis – blokeeritakse veresoonte moodustumist, mis on vajalikud, et varustada kasvajarakke hapniku ja toitainetega. Selleks on võimalik kasutada [[VEGF]] faktorite (kasvaja angiogeneesi faktorid, inglise keeles ''vascular endothelial growth factor'') inhibiitoreid.
* Pluripotentsete tüvirakkude tootmine diferentseerunud keharakkudest võimaldaks saadud tüvirakke kasutada kudede ja elundite regeneratsioonis. Tüvirakke tahetakse kasutada närvirakkude tootmiseks degeneratiivsete ajuhaiguste ravil ([[Alzheimeri tõbi]] ja [[Parkinsoni tõbi]]) ning [[insuliin]]i tootvate pankreaserakkude tootmiseks [[diabeet|diabeediga]] patsientidel. Samuti loodetakse tüvirakkudega ravida ka südamehaigusi ja immuunhäireid. Ravis kasutatakse parakriinseid kasvufaktoreid.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

==Vaata ka==
*[[Arengubioloogia instituut]]
*[[blastotsüst]]
*[[ehitusplaan]]
*[[embrüogenees]]
*[[enhanser]]
*[[evolutsiooniline stabiilsus]]
*[[geeniregulatsioonivõrgustik]]
*[[geneetiline arhitektuur]]
*[[generatiivne bioloogia]]
*[[homoloogia]]
*[[kalade areng]]
*[[promootor]]
*[[signaaliülekanne]]
*[[sünteetiline bioloogia]]
*[[taimede evolutsiooniline arengubioloogia]]
*[[taimede arengugeneetika]]
*[[teratoloogia]] 

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Karner&quot;&gt;[[Jüri Kärner]]. ''Sissejuhatus arengubioloogiasse'', Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 1997, lk. 9, 16–19.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t1r2A&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.macroevolution.net/karl-ernst-von-baer.html | Pealkiri = Karl Ernst von Baer | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ODTH5&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.frozenevolution.com/haeckel-s-recapitulation-theory | Pealkiri = Haeckel’s recapitulation theory | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VPlXK&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://devbio.eu/modelorganisms | Pealkiri = Model Organisms in Developmental Biology | Keel = inglise keeles | vaadatud = 2012-11-12 | arhiivimisaeg = 2013-12-05 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131205134442/http://devbio.eu/modelorganisms | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;&gt;[[Scott F. Gilbert]]. ''Developmental Biology'', 9. trükk, Sunderland: Sinauer Associates, Inc., 2010, lk 2–3, 19–23.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lUFyV&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.uni-tuebingen.de/fakultaeten/mathematisch-naturwissenschaftliche-fakultaet/fachbereiche/interfakultaere-institute-und-zentren/interfakultaeres-institut-fuer-biochemie/studium/diplom-biochemie/schwerpunktfaecher/methods-and-concepts-in-developmental-and-cellular-biology.html | Pealkiri = Methods and concepts in developmental and cellular biology | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uMy7u&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.ebc.ee/BIOTECHNOLOGY/Antsu_loengud/Loeng12_2007.pdf | Pealkiri = Transgenees loomadel, knock-out }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*Зуссман М. Биология развития. — М.: Мир, 1977.
*Wolpert L, Tickle C. ''Principles of Development'', Oxford and New York: Oxford University Press 2011.
*Slack JM. ''Essential Developmental Biology'',  Oxford: Wiley-Blackwell 2013.
*Barresi M, Gilbert SF. ''Developmental Biology'', 13. trükk, NY: Oxford University Press 2023, ISBN 9780197574591.

==Välislingid==
{{commonskat|Developmental biology}}
*[http://9e.devbio.com/ Developmental Biology – 9th Edition] by Scott F.Gilbert
*[http://www.ijdb.ehu.es/web/ The International Journal of Developmental Biology]
* [http://www.sdbonline.org/ Society for Developmental Biology]
* [http://www.sdbcore.org/ Collaborative resources]
* [https://embryo.asu.edu/ Embryo Project Encyclopedia]

[[Kategooria:Arengubioloogia| ]]</text>
      <sha1>2adtrr7dnozz1jpn7t7gymeklfb19mx</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203947</id>
      <parentid>7203912</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T17:58:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Mudelorganismid */</comment>
      <origin>7203947</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22160" sha1="t22bj43cu0sf62xfps5ggf9sjlljkgb" xml:space="preserve">'''Arengubioloogia''' on [[bioloogia]] haru, mis uurib protsesse, mille kaudu organismid kasvavad ja arenevad, ning organismide individuaalse arengu ehk [[ontogenees]]i protsesse kogu [[elutsükkel|elutsükli]] vältel.

Ontogenees hulka arvatakse tavaliselt [[viljastumine|viljastumisest]] algav [[embrüonaalne areng]] ([[lõigustumine]], [[gastrulatsioon]], [[organogenees]]) ning [[postnataalne areng]] ja kasvane. Mõnes käsitluses hõlmab ontogenees ka [[sugurakk]]ude kujunemist ehk [[gametogenees]]i. Ontogeneesi varajasi etappe uurib ka [[embrüoloogia]].

Arengubioloogia hõlmab lisaks embrüonaalsele ja postnataalsele arengule ka selliste nähtuste uurimist nagu [[regeneratsioon]], [[mittesuguline paljunemine]], [[moone (bioloogia)|moone]] ning täiskasvanud organismis paiknevate [[tüvirakk]]ude säilimine, paljunemine ja diferentseerumine.

Arengubioloogia kujunes välja [[embrüoloogia]]st ning uurib protsesse, mille käigus organism kasvab ja areneb ühest rakust keeruliseks hulkrakseks organismiks. See käsitleb rakkude [[geneetika|geneetilisi]] ja [[epigeneetika|epigeneetilisi]] [[iseorganisatsioon]]iprotsesse, mis põhinevad pärilikel [[geeniregulatsioonivõrgustik]]el, rakkude ja kudede füüsikalis-keemilistel omadustel ning keskkonnateguritel.

Arengubioloogia uurib eelkõige [[embrüoloogia]] kolme põhiprotsessi:
* [[diferentseerumine]];
* [[morfogenees]];
* [[kasvamine]].&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;


Arengubioloogia ei uuri ainult selgroogsete arengut, vaid ka selgrootute, taimede ja teiste organismide arengut.

Teadusharuna hakkas arengubioloogia kujunema 20. sajandi keskpaigast alates molekulaarbioloogia, embrüoloogia ja geneetika andmete põhjal. Tänapäeval uurib see arengu eri aspekte molekulaarsel, rakulisel, koe-, elundi- ja organismi tasandil ning lahendab selliseid fundamentaalseid probleeme nagu geneetilise informatsiooni programmide realiseerumine ontogeneesi käigus ja fenotüübiliste muutuste molekulaarsed alused; rakkude ja rakupopulatsioonide normaalse ja kasvajalise kasvu mehhanismid; morfogenees; rakkude, kudede ja elundite diferentseerumise eripära; rakkudevahelised vastasmõjud; samuti terviklikku arengut tagavate regulatsioonimehhanismide tekkimine ja kujunemine.

Tänapäeva arengubioloogia uurib mitmesuguste morfogeneesiprotsesside molekulaarseid, biokeemilisi ja geneetilisi mehhanisme ning embrüote subtsellulaarse ja rakulise organiseerituse iseärasusi.

Sõna &quot;[[arengugeneetika]]&quot; kasutatakse sageli &quot;arengubioloogia&quot; sünonüümina, kuid sellega võidakse tähistada ka [[käitumisgeneetika]] teatud valdkondi ning see jätab sageli tähelepanuta arengu epigeneetilised aspektid. [[Närvisüsteem]]i arengut ja küpsemist uurib [[neuroarengubioloogia]]. Arengubioloogia ja [[evolutsioon]]i seoseid käsitleb [[evolutsiooniline arengubioloogia]] (''EvoDevo'').

==Peamised uurimissuunad==
* Loomade arengubioloogia.
* Taimede arengubioloogia.
* Eksperimentaalne embrüoloogia.
* Raku molekulaarbioloogia.
* Arengu geneetiline regulatsioon.
* Diferentseerumise molekulaarsed mehhanismid.
* Uute arengubioloogia meetodite väljatöötamine.
* Ontogeneesi tsütoloogilised alused.

==Ülesanded==
* Geenide funktsiooni regulatsiooni mehhanismide uurimine.
* Rakkude diferentseerumise mehhanismide uurimine translatsioonijärgsel tasandil.
* Üksikute [[elund]]ite ja kogu organismi kuju kujunemise mehhanismide uurimine.
* Organismide [[sugu|soo]] kujunemise ja kasvu mehhanismide uurimine.
* [[Regeneratsioon]]iprotsessi mehhanismide uurimine.
* Organismi [[kloonimine|kloonimise]] probleemide uurimine.
* [[Vananemine|vananemise]] mehhanismide uurimine.

[[Pilt:Views of a Foetus in the Womb.jpg|300px|pisi|Vaated [[Loode|Lootele]] [[emakas]]. [[Leonardo da Vinci]], umbes 1510–1512. [[Sünnieelne areng]] on üks arengubioloogia peamisi uurimisvaldkondi]]

==Ajalugu==
[[Pilt:Embryo comparisons.jpg|pisi|Embrüote võrdlus – Baeri seadus]]
Esialgu oli embrüoloogia teadus, mis uuris loomade arenemist munaraku viljastumisest kuni loote- või munakestadest vabanemiseni. Ajapikku embrüoloogia uurimispiirid laienesid, sest embrüonaalset arenemist ei olnud võimalik mõista ilma eelneva ja järgneva perioodi tundmiseta. Niiviisi jõudis embrüoloogia vaatevälja ka [[proembrüogenees]] ehk [[gametogenees]] ja [[postembrüonaalne areng]] koos kasvamise, [[regeneratsioon]]i, [[Metaboolia|metamorfoosi]] ja [[morfogenees]]i probleemidega. Alates 1960ndatest hakati embrüoloogias järjest enam kasutama [[biokeemia]], [[rakubioloogia]], [[molekulaarbioloogia]], [[geneetika]] ja [[immunoloogia]] teadussaavutusi ja uurimismeetodeid. Selle tulemusel arenes välja uus suund – arengubioloogia.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt; Mõned autorid on arengubioloogia sünonüümina kasutanud terminit &quot;[[arengugeneetika]]&quot; (ka &quot;[[ontogeneesigeneetika]]&quot;), teised jällegi loevad seda arengubioloogia üheks osaks. &lt;br /&gt;Oluline roll on arengubioloogias ja embrüoloogias ka [[Karl Ernst von Baer]]il, kes oli baltisakslane, kuid sündinud Eestis ja õppinud ka [[Tartu ülikool]]is. Ta kirjeldas [[selgroogsed|selgroogsete]] embrüonaalse arengu varajasi etappe ja avastas [[imetajad|imetaja]] [[Munarakk|munaraku]] (1827). Samuti täiustas ta [[Heinz Christian Pander]]i sõnastatud [[looteleht]]ede teooriat. 1828. aastal sõnastas ta embrüoloogia reeglid, mis on nüüd tuntud [[Baeri seadused|Baeri seadustena]].&lt;ref name=&quot;t1r2A&quot; /&gt; &lt;br /&gt;1866. aastal pakkus [[Ernst Haeckel]] välja [[rekapitulatsiooniteooria]], mille kohaselt [[ontogenees]] peegeldab [[fülogenees]]i.&lt;ref name=&quot;ODTH5&quot; /&gt; 

== Mudelorganismid ==

Tänapäeval on suur osa arengubioloogia uurimistööst keskendunud väikesele arvule [[mudelorganism]]idele. On selgunud, et loomariigis on arengumehhanismid suurel määral evolutsiooniliselt säilinud. Varajases arengus kasutavad selgroogsete eri liigid põhiliselt samu induktsioonisignaale ja samu piirkondliku identiteedi määramist kodeerivaid geene. Ka selgrootud kasutavad sarnast signaalide ja geenide kogumit, kuigi nende moodustuvad kehaosad on märkimisväärselt erinevad.

Igal mudelorganismil on teatud spetsiifilised eksperimentaalsed eelised, mille tõttu on need muutunud teadlaste seas laialdaselt kasutatavaks. Ühes mõttes on need &quot;mudelid&quot; kogu loomariigi kohta ja teises mõttes &quot;mudelid&quot; inimese arengu uurimiseks. Inimese arengut otseselt uurida on raske nii eetilistel kui ka praktilistel põhjustel.

Mudelorganismid on olnud eriti kasulikud arengumehhanismide üldise olemuse väljaselgitamisel. Mida üksikasjalikumaks uurimine muutub, seda rohkem erinevad mudelorganismid üksteisest ja inimesest.

=== Taimed ===

Arengubioloogias on peamiseks taimseks mudelorganismiks kujunenud [[harilik müürlook]] (''Arabidopsis thaliana'').&lt;ref&gt;{{cite book | vauthors = Weigel D, Glazebrook J | date = 2002 | title = Arabidopsis. A Laboratory Manual. | publisher = Cold Spring Harbor Laboratory Press | location = Cold Spring Harbor, NY }}&lt;/ref&gt; Selle arengut ja geneetikat on põhjalikult uuritud ning seda kasutatakse taimede arenguprotsesside, sealhulgas rakutsükli ja sugurakkude arengu uurimisel.&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot;&gt;Friedman, William E. Expression of the cell cycle in sperm of ''Arabidopsis'': implications for understanding patterns of gametogenesis and fertilization in plants and other eukaryotes. – ''[[Development]]'', 1999, kd 126, nr 5, lk 1065–1075.&lt;/ref&gt;

Teised taimede arengubioloogias kasutatud mudelorganismid on:
* [[harilik mais]] (''Zea mays'')
* petuunia (''Petunia'')

=== Selgroogsed ===

Selgroogsete arengubioloogias kasutatakse järgmisi peamisi mudelorganisme:

* [[suur-kannuskonn]] (''Xenopus laevis'') ja ''[[Xenopus tropicalis]]''.&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Nieuwkoop PD, Faber J. ''Normal table of ''Xenopus laevis'' (Daudin)'', North-Holland, Amsterdam 1967.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Harland RM, Grainger RM. Xenopus research: metamorphosed by genetics and genomics. – ''Trends in Genetics'', 2011, kd 27, nr 12, lk 507–515.&lt;/ref&gt; Kannuskonn annab suurel hulgal embrüoid ja sobib eriti hästi mikrokirurgilisteks katseteks.

* [[vöödiline daanio]] (''Danio rerio'').&lt;ref&gt;Lawson ND, Wolfe SA. Forward and reverse genetic approaches for the analysis of vertebrate development in the zebrafish. – ''Developmental Cell'', 2011, kd 21, nr 1, lk 48–64. [https://www.cell.com/developmental-cell/fulltext/S1534-5807(11)00241-3?_returnURL=https%3A%2F%2Flinkinghub.elsevier.com%2Fretrieve%2Fpii%2FS1534580711002413%3Fshowall%3Dtrue Täistekst.]&lt;/ref&gt; Sellel on palju embrüoid ning selle geneetika on hästi välja töötatud.

* [[kodukana]] (''Gallus gallus domesticus'').&lt;ref&gt;Rashidi H, Sottile V. The chick embryo: hatching a model for contemporary biomedical research. – ''BioEssays'', 2009, kd 31, nr 4, lk 459–465.&lt;/ref&gt; Kana varajased arenguetapid sarnanevad imetajate omadega, kuid mikrokirurgilisi katseid on kanaga lihtsam teha. Kana kasutamine on ka suhteliselt odav.

* [[koduhiir]] (''Mus musculus'').&lt;ref&gt;Behringer R, Gertsenstein M, Vintersten K, Nagy M. ''Manipulating the Mouse Embryo. A Laboratory Manual'', 4. trükk, Cold Spring Harbor, NY: Cold Spring Harbor Laboratory Press 2014.&lt;/ref&gt; See on imetaja,&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt; kelle geneetika on väga hästi uuritud ja keda kasutatakse laialdaselt imetajate, sealhulgas inimese arengumehhanismide uurimisel.

=== Selgrootud ===

Selgrootute seas on olulisemad arengubioloogia mudelorganismid:

* [[Harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster'').&lt;ref&gt;St Johnston D. The art and design of genetic screens: Drosophila melanogaster. – ''Nature Reviews. Genetics'', 2002, kd 3, nr 3, lk 176–188.&lt;/ref&gt; Annab palju embrüoid ja selle geneetika on väga hästi uuritud.

* [[varbuss]] (''Caenorhabditis elegans'').&lt;ref&gt;Riddle DL, Blumenthal T, Meyer BJ, Priess JR. ''C. elegans II.'', Cold Spring Harbor Laboratory Press: Cold Spring Harbor, NY 1997.&lt;/ref&gt; Annab palju embrüoid, selle geneetika on hästi uuritud ja selle pidamine on odav.

* [[Merisiilikud|merisiilik]] (''[[Strongylocentrotus purpuratus]]'').&lt;ref name=&quot;VPlXK&quot; /&gt; Mõningatel eesmärkidel on merisiilikud olnud olulised varajase embrüonaalse arengu ja arengumustrite uurimisel.&lt;ref&gt;Ettensohn CA, Sweet HC. Patterning the early sea urchin embryo. – ''Current Topics in Developmental Biology'', kd 50, 2000, lk 1–44.&lt;/ref&gt;

* [[Merituped]] (''Ascidiacea''), keida on kasutatud evolutsioonilise arengubioloogia uurimisel.&lt;ref&gt;Lemaire P. Evolutionary crossroads in developmental biology: the tunicates. – ''Development'', 2011, kd 138, nr 11, lk 2143–2152.&lt;/ref&gt;

=== Üherakulised organismid ===

Mõningates arengubioloogia ja rakubioloogia uuringutes on kasutatud ka üherakulisi organisme:
* [[Koppvetikas]] (''Chlamydomonas'')&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt;
* [[Pärmkottseen]] (''Saccharomyces'')&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt;

=== Regeneratsiooni ja inimese arengu mudelid ===

Regeneratsiooni uurimiseks kasutatakse [[sabakonnalised|sabakonnalisi]] (''Urodela''), näiteks [[mehhiko tömpsuu]]d (''Ambystoma mexicanum''),&lt;ref&gt;Nacu E, Tanaka EM. Limb regeneration: a new development? – ''Annual Review of Cell and Developmental Biology'', 2011, kd 27, lk 409–440.&lt;/ref&gt; ja [[lameuss]]e, näiteks ''[[Schmidtea mediterranea]]''.&lt;ref name=&quot;Reddien P.W., Alvarado A.S. 2004 725–757&quot;/&gt;

Ka [[organoid]]e kasutatakse tõhusate arengumudelitena, eriti inimese arengu uurimisel kolmemõõtmelistes rakukultuurides.&lt;ref&gt;Ader M, Tanaka EM. Modeling human development in 3D culture. – ''Current Opinion in Cell Biology'', 2014, kd 31, lk 23–28.&lt;/ref&gt;

==Uuritavad põhiküsimused==

===Diferentseerumine===
Ühest viljastatud munarakust tekib sadu diferentseerunud rakutüüpe. Täiskasvanud inimeses on rohkem kui 200 diferentseerunud rakutüüpi, näiteks [[lihaskude|lihasrakud]], [[vererakud]], rasvarakud, [[närvirakk|närvirakud]] ja nii edasi. Seda uut tüüpi rakkude teket nimetataksegi diferentseerumiseks. Kõik need erinevad rakud sisaldavad samu [[geen]]e. Kuidas saab selline identne geneetiline informatsioon panna aluse nii paljudele erinevatele rakutüüpidele? 

===Morfogenees===
Diferentseerunud rakud ei paikne juhuslikult, vaid moodustavad [[kude]]sid ja [[elund]]eid. Kuidas moodustavad rakud funktsionaalseid struktuure? Vastus sellele peitub koordineeritud rakkude jagunemises, rakkude migratsioonis ja rakkude surmas, mis kõik on arengubioloogia olulisteks uurimisaladeks.

===Kasvamine===
Arengu käigus rakud paljunevad, kuid lõpuks osa rakke lõpetab jagunemise ning organism saavutab küpse kuju ja suuruse. Kuidas rakud teavad, millal lõpetada jagunemine, ja kuidas on rakujagunemine reguleeritud?

===Paljunemine===
[[Sugurakud]] on väga spetsialiseerunud rakud, mis on ainsana võimelised panema aluse kogu organismi arengule. Kuidas toimub selliste rakkude eraldamine teistest rakkudest, mis moodustavad keha füüsilisi struktuure ja elundeid? Mis juhised sugurakkude [[rakutuum]]as ja [[tsütoplasma]]s võimaldavad neil panna aluse uuele põlvkonnale?

===Regeneratsioon===
Mõned organismid saavad taastada kogu oma keha. Mõned [[salamander|salamandrid]] suudavad taastada oma silmad ja jalad ning mitmed [[roomajad]] on võimelised kasvatama omale uue saba. Imetajad enamasti seda ei suuda, kuid siiski on ka imetajatel [[tüvirakud]], mis on võimelised moodustama uusi elundeid ja struktuure. Kuidas on tüvirakud säilitanud sellise võime ja kuidas oleks võimalik seda meditsiinis ära kasutada?

===Evolutsioon===
Evolutsiooni käigus liigid muutuvad ja seda põhjustavad päritavad muudatused arengus. Näiteks on tänapäevase kapjadega hobuse eelkäijaks viie varbaga hobune, kellel on põlvkondade vältel toimunud [[embrüo]] arengu käigus mitmed muutused lihastes ja luukoes. Kuidas on sellised muutused võimelised panema aluse uutele kehastruktuuridele? Millised päritavad muutused on võimalikud, arvestades seda, et ka evolutsiooni vahevormid peavad olema eluvõimelised?

===Keskkonna mõjud===
Paljude organismide arengut mõjutab keskkond, kus embrüo või vastne areneb. Näiteks sõltub sündiva kilpkonna sugu sellest, mis temperatuuri juures munad hauduti. Samuti suudavad ka täiskasvanud organismi arengut mõjutada ümbritsevas keskkonnas olevad kemikaalid, põhjustades arenguhäireid, mis võivad viia haiguste ja kasvajate tekkeni. Kuidas on organismi areng seotud laiemalt tema elupaiga ja teda ümbritseva keskkonnaga? &lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

==Meetodid== 
[[Pilt:Hiire embrüo.tif|pisi|Geeniekspressiooni märkimine hiire embrüol]]
Arengubioloogias kasutatakse väga palju meetodeid biokeemiast, geneetikast, rakubioloogiast, [[evolutsioonibioloogia]]st, [[embrüoloogia]]st ja molekulaarbioloogiast.&lt;ref name=&quot;lUFyV&quot; /&gt; Mõningad olulisemad meetodid:
* Elusrakkude otsene jälgimine. Mõne liigi embrüotel on väga vähe rakke ja tsütoplasma kõigis [[blastomeer]]ides on erineva pigmendiga. Sel juhul on võimalik jälgida mikroskoobi all erinevaid rakke ja nende arenemist erinevateks kudedeks. Näiteks mantellooma ''[[Styela partita]]'' lihaseid moodustavad rakud on alati kollase värvusega.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt; 
* Värvimine. Embrüo arengu jälgimiseks kasutatakse värve, mis värvivad nende rakke, kuid ei tapa neid rakke. Kasutatakse ka fluorestsentsvärve. [[Pilt:Arengubioloogia meetodid.png|pisi|Näiteid arengubioloogia meetodeist amfiibiembrüotega. A – Spemanni transplantatsioonimeetod; B – Mangoldi implantatsioonimeetod; C – Holtfreteri eksplantatsioonimeetod; D – dissotsieerimine-reagregatsioon.]]
* [[Hans Spemann|Spemanni]] [[transplantatsioon]]imeetod. Ühelt liigilt pärit embrüonaalse koe siirdamine teise liigi embrüole, kust see sama embrüonaalse koe osa on enne eemaldatud. 
* [[Hilde Mangold|Mangoldi]] [[implantatsioon]]imeetod. Ühelt embrüolt pärit embrüonaalne kude siiratakse teise organismi embrüole erinevasse kohta.
* [[Johannes Holtfreter|Holtfreteri]] [[eksplantatsioon]]imeetod. Erinevatelt embrüotelt eemaldatakse sama embrüonaalse koe osa ja ühendatakse need. 
* [[Dissotsieerimine-reagregatsioon]]. [[Blastula]] või varase [[gastrula]] staadiumis eemaldatakse erinevad embrüonaalse koe osad, mõlema osa rakud lahutatakse üksteisest ja siis erinevatest osadest pärit rakkudel lastakse omavahel uuesti reagregeeruda. Embrüo jätkab oma arengut samast kohast, kus see enne rakkude eemaldamist pooleli jäi. Seega saab jälgida, kuidas toimub erinevatest embrüonaalsetest kudedest pärit rakkude migratsioon ja areng edasi.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

Eri päritoluga rakkude jälgimiseks kasutatakse sageli [[fluorestseeruv marker|fluorestseeruvaid markereid]], näiteks rohelist fluorestseeruvat valku [[GFP]]. Selle [[geen]]i viimine organismi [[genoom]]i võimaldab jälgida rakkude saatust arengu jooksul. Sel viisil saadud embrüo kõik rakud helendavad [[ultraviolettkiirgus]]es roheliselt. Enamasti kasutatakse selleks konni. [[transgeenne organism|Transgeenselt]] embrüolt eemaldatakse kindlast piirkonnast rakke ja pannakse teise embrüo samasse piirkonda. Niimoodi on täiskasvanud organismil võimalik jälgida, mis elundid arenesid sellest embrüo piirkonnast, kuhu siirati fluorestseeruva konna rakud.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt; Samuti kasutatakse looduslikke markereid, mis arengu käigus ei kao ega muutu – [[kromosomaalsed markerid|kromosomaalseid markereid]]. Näiteks lindude puhul kasutatakse [[Douarini marker]]it. Tihti piisab transplantatsioonitulemuste jälgimiseks lähteloomade erinevast pigmentatsioonist.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

* Transgeensed loomad. Looma embrüorakkudesse viiakse sisse võõr-[[DNA]], mis integreerub peremeesraku [[kromosoom]]idesse. Sel viisil on võimalik jälgida antud geeni mõju organismi arengule.
* ''[[Knock-out]]''-loomad. Selle meetodi puhul inaktiveeritakse mõni geen [[mutatsioon]]i abil. ''Knock-out-''hiired võimaldavad kohe uurida vastava geeni mutatsiooni efekti hiire arengu käigus.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;uMy7u&quot; /&gt;

==Perspektiivid==
Organismide arengu uurimise käigus saadud teadmisi loodetakse kasutada mitmesuguste haiguste raviks. Olulisteks avastusteks on võimalus blokeerida [[parakriinne signaalimine|parakriinseid]] faktoreid, kasutada [[tüvirakk]]e elundite moodustamisel ning võimalus muuta peaaegu kõiki keharakke [[pluripotentne|pluripotentseteks]] tüvirakkudeks. Need teadmised võimaldavad blokeerida [[vähk (haigus)|vähi]] levikut, parandada kehalisi vigastusi ja geneetilisi haigusi.
*Anti[[angiogenees]] vähi ravis – blokeeritakse veresoonte moodustumist, mis on vajalikud, et varustada kasvajarakke hapniku ja toitainetega. Selleks on võimalik kasutada [[VEGF]] faktorite (kasvaja angiogeneesi faktorid, inglise keeles ''vascular endothelial growth factor'') inhibiitoreid.
* Pluripotentsete tüvirakkude tootmine diferentseerunud keharakkudest võimaldaks saadud tüvirakke kasutada kudede ja elundite regeneratsioonis. Tüvirakke tahetakse kasutada närvirakkude tootmiseks degeneratiivsete ajuhaiguste ravil ([[Alzheimeri tõbi]] ja [[Parkinsoni tõbi]]) ning [[insuliin]]i tootvate pankreaserakkude tootmiseks [[diabeet|diabeediga]] patsientidel. Samuti loodetakse tüvirakkudega ravida ka südamehaigusi ja immuunhäireid. Ravis kasutatakse parakriinseid kasvufaktoreid.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

==Vaata ka==
*[[Arengubioloogia instituut]]
*[[blastotsüst]]
*[[ehitusplaan]]
*[[embrüogenees]]
*[[enhanser]]
*[[evolutsiooniline stabiilsus]]
*[[geeniregulatsioonivõrgustik]]
*[[geneetiline arhitektuur]]
*[[generatiivne bioloogia]]
*[[homoloogia]]
*[[kalade areng]]
*[[promootor]]
*[[signaaliülekanne]]
*[[sünteetiline bioloogia]]
*[[taimede evolutsiooniline arengubioloogia]]
*[[taimede arengugeneetika]]
*[[teratoloogia]] 

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Karner&quot;&gt;[[Jüri Kärner]]. ''Sissejuhatus arengubioloogiasse'', Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 1997, lk. 9, 16–19.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t1r2A&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.macroevolution.net/karl-ernst-von-baer.html | Pealkiri = Karl Ernst von Baer | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ODTH5&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.frozenevolution.com/haeckel-s-recapitulation-theory | Pealkiri = Haeckel’s recapitulation theory | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VPlXK&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://devbio.eu/modelorganisms | Pealkiri = Model Organisms in Developmental Biology | Keel = inglise keeles | vaadatud = 2012-11-12 | arhiivimisaeg = 2013-12-05 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131205134442/http://devbio.eu/modelorganisms | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;&gt;[[Scott F. Gilbert]]. ''Developmental Biology'', 9. trükk, Sunderland: Sinauer Associates, Inc., 2010, lk 2–3, 19–23.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lUFyV&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.uni-tuebingen.de/fakultaeten/mathematisch-naturwissenschaftliche-fakultaet/fachbereiche/interfakultaere-institute-und-zentren/interfakultaeres-institut-fuer-biochemie/studium/diplom-biochemie/schwerpunktfaecher/methods-and-concepts-in-developmental-and-cellular-biology.html | Pealkiri = Methods and concepts in developmental and cellular biology | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uMy7u&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.ebc.ee/BIOTECHNOLOGY/Antsu_loengud/Loeng12_2007.pdf | Pealkiri = Transgenees loomadel, knock-out }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*Зуссман М. Биология развития. — М.: Мир, 1977.
*Wolpert L, Tickle C. ''Principles of Development'', Oxford and New York: Oxford University Press 2011.
*Slack JM. ''Essential Developmental Biology'',  Oxford: Wiley-Blackwell 2013.
*Barresi M, Gilbert SF. ''Developmental Biology'', 13. trükk, NY: Oxford University Press 2023, ISBN 9780197574591.

==Välislingid==
{{commonskat|Developmental biology}}
*[http://9e.devbio.com/ Developmental Biology – 9th Edition] by Scott F.Gilbert
*[http://www.ijdb.ehu.es/web/ The International Journal of Developmental Biology]
* [http://www.sdbonline.org/ Society for Developmental Biology]
* [http://www.sdbcore.org/ Collaborative resources]
* [https://embryo.asu.edu/ Embryo Project Encyclopedia]

[[Kategooria:Arengubioloogia| ]]</text>
      <sha1>t22bj43cu0sf62xfps5ggf9sjlljkgb</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203948</id>
      <parentid>7203947</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T18:05:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Meetodid */</comment>
      <origin>7203948</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22184" sha1="e6d10b7zym98w4tda29mezcq8ntngou" xml:space="preserve">'''Arengubioloogia''' on [[bioloogia]] haru, mis uurib protsesse, mille kaudu organismid kasvavad ja arenevad, ning organismide individuaalse arengu ehk [[ontogenees]]i protsesse kogu [[elutsükkel|elutsükli]] vältel.

Ontogenees hulka arvatakse tavaliselt [[viljastumine|viljastumisest]] algav [[embrüonaalne areng]] ([[lõigustumine]], [[gastrulatsioon]], [[organogenees]]) ning [[postnataalne areng]] ja kasvane. Mõnes käsitluses hõlmab ontogenees ka [[sugurakk]]ude kujunemist ehk [[gametogenees]]i. Ontogeneesi varajasi etappe uurib ka [[embrüoloogia]].

Arengubioloogia hõlmab lisaks embrüonaalsele ja postnataalsele arengule ka selliste nähtuste uurimist nagu [[regeneratsioon]], [[mittesuguline paljunemine]], [[moone (bioloogia)|moone]] ning täiskasvanud organismis paiknevate [[tüvirakk]]ude säilimine, paljunemine ja diferentseerumine.

Arengubioloogia kujunes välja [[embrüoloogia]]st ning uurib protsesse, mille käigus organism kasvab ja areneb ühest rakust keeruliseks hulkrakseks organismiks. See käsitleb rakkude [[geneetika|geneetilisi]] ja [[epigeneetika|epigeneetilisi]] [[iseorganisatsioon]]iprotsesse, mis põhinevad pärilikel [[geeniregulatsioonivõrgustik]]el, rakkude ja kudede füüsikalis-keemilistel omadustel ning keskkonnateguritel.

Arengubioloogia uurib eelkõige [[embrüoloogia]] kolme põhiprotsessi:
* [[diferentseerumine]];
* [[morfogenees]];
* [[kasvamine]].&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;


Arengubioloogia ei uuri ainult selgroogsete arengut, vaid ka selgrootute, taimede ja teiste organismide arengut.

Teadusharuna hakkas arengubioloogia kujunema 20. sajandi keskpaigast alates molekulaarbioloogia, embrüoloogia ja geneetika andmete põhjal. Tänapäeval uurib see arengu eri aspekte molekulaarsel, rakulisel, koe-, elundi- ja organismi tasandil ning lahendab selliseid fundamentaalseid probleeme nagu geneetilise informatsiooni programmide realiseerumine ontogeneesi käigus ja fenotüübiliste muutuste molekulaarsed alused; rakkude ja rakupopulatsioonide normaalse ja kasvajalise kasvu mehhanismid; morfogenees; rakkude, kudede ja elundite diferentseerumise eripära; rakkudevahelised vastasmõjud; samuti terviklikku arengut tagavate regulatsioonimehhanismide tekkimine ja kujunemine.

Tänapäeva arengubioloogia uurib mitmesuguste morfogeneesiprotsesside molekulaarseid, biokeemilisi ja geneetilisi mehhanisme ning embrüote subtsellulaarse ja rakulise organiseerituse iseärasusi.

Sõna &quot;[[arengugeneetika]]&quot; kasutatakse sageli &quot;arengubioloogia&quot; sünonüümina, kuid sellega võidakse tähistada ka [[käitumisgeneetika]] teatud valdkondi ning see jätab sageli tähelepanuta arengu epigeneetilised aspektid. [[Närvisüsteem]]i arengut ja küpsemist uurib [[neuroarengubioloogia]]. Arengubioloogia ja [[evolutsioon]]i seoseid käsitleb [[evolutsiooniline arengubioloogia]] (''EvoDevo'').

==Peamised uurimissuunad==
* Loomade arengubioloogia.
* Taimede arengubioloogia.
* Eksperimentaalne embrüoloogia.
* Raku molekulaarbioloogia.
* Arengu geneetiline regulatsioon.
* Diferentseerumise molekulaarsed mehhanismid.
* Uute arengubioloogia meetodite väljatöötamine.
* Ontogeneesi tsütoloogilised alused.

==Ülesanded==
* Geenide funktsiooni regulatsiooni mehhanismide uurimine.
* Rakkude diferentseerumise mehhanismide uurimine translatsioonijärgsel tasandil.
* Üksikute [[elund]]ite ja kogu organismi kuju kujunemise mehhanismide uurimine.
* Organismide [[sugu|soo]] kujunemise ja kasvu mehhanismide uurimine.
* [[Regeneratsioon]]iprotsessi mehhanismide uurimine.
* Organismi [[kloonimine|kloonimise]] probleemide uurimine.
* [[Vananemine|vananemise]] mehhanismide uurimine.

[[Pilt:Views of a Foetus in the Womb.jpg|300px|pisi|Vaated [[Loode|Lootele]] [[emakas]]. [[Leonardo da Vinci]], umbes 1510–1512. [[Sünnieelne areng]] on üks arengubioloogia peamisi uurimisvaldkondi]]

==Ajalugu==
[[Pilt:Embryo comparisons.jpg|pisi|Embrüote võrdlus – Baeri seadus]]
Esialgu oli embrüoloogia teadus, mis uuris loomade arenemist munaraku viljastumisest kuni loote- või munakestadest vabanemiseni. Ajapikku embrüoloogia uurimispiirid laienesid, sest embrüonaalset arenemist ei olnud võimalik mõista ilma eelneva ja järgneva perioodi tundmiseta. Niiviisi jõudis embrüoloogia vaatevälja ka [[proembrüogenees]] ehk [[gametogenees]] ja [[postembrüonaalne areng]] koos kasvamise, [[regeneratsioon]]i, [[Metaboolia|metamorfoosi]] ja [[morfogenees]]i probleemidega. Alates 1960ndatest hakati embrüoloogias järjest enam kasutama [[biokeemia]], [[rakubioloogia]], [[molekulaarbioloogia]], [[geneetika]] ja [[immunoloogia]] teadussaavutusi ja uurimismeetodeid. Selle tulemusel arenes välja uus suund – arengubioloogia.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt; Mõned autorid on arengubioloogia sünonüümina kasutanud terminit &quot;[[arengugeneetika]]&quot; (ka &quot;[[ontogeneesigeneetika]]&quot;), teised jällegi loevad seda arengubioloogia üheks osaks. &lt;br /&gt;Oluline roll on arengubioloogias ja embrüoloogias ka [[Karl Ernst von Baer]]il, kes oli baltisakslane, kuid sündinud Eestis ja õppinud ka [[Tartu ülikool]]is. Ta kirjeldas [[selgroogsed|selgroogsete]] embrüonaalse arengu varajasi etappe ja avastas [[imetajad|imetaja]] [[Munarakk|munaraku]] (1827). Samuti täiustas ta [[Heinz Christian Pander]]i sõnastatud [[looteleht]]ede teooriat. 1828. aastal sõnastas ta embrüoloogia reeglid, mis on nüüd tuntud [[Baeri seadused|Baeri seadustena]].&lt;ref name=&quot;t1r2A&quot; /&gt; &lt;br /&gt;1866. aastal pakkus [[Ernst Haeckel]] välja [[rekapitulatsiooniteooria]], mille kohaselt [[ontogenees]] peegeldab [[fülogenees]]i.&lt;ref name=&quot;ODTH5&quot; /&gt; 

== Mudelorganismid ==

Tänapäeval on suur osa arengubioloogia uurimistööst keskendunud väikesele arvule [[mudelorganism]]idele. On selgunud, et loomariigis on arengumehhanismid suurel määral evolutsiooniliselt säilinud. Varajases arengus kasutavad selgroogsete eri liigid põhiliselt samu induktsioonisignaale ja samu piirkondliku identiteedi määramist kodeerivaid geene. Ka selgrootud kasutavad sarnast signaalide ja geenide kogumit, kuigi nende moodustuvad kehaosad on märkimisväärselt erinevad.

Igal mudelorganismil on teatud spetsiifilised eksperimentaalsed eelised, mille tõttu on need muutunud teadlaste seas laialdaselt kasutatavaks. Ühes mõttes on need &quot;mudelid&quot; kogu loomariigi kohta ja teises mõttes &quot;mudelid&quot; inimese arengu uurimiseks. Inimese arengut otseselt uurida on raske nii eetilistel kui ka praktilistel põhjustel.

Mudelorganismid on olnud eriti kasulikud arengumehhanismide üldise olemuse väljaselgitamisel. Mida üksikasjalikumaks uurimine muutub, seda rohkem erinevad mudelorganismid üksteisest ja inimesest.

=== Taimed ===

Arengubioloogias on peamiseks taimseks mudelorganismiks kujunenud [[harilik müürlook]] (''Arabidopsis thaliana'').&lt;ref&gt;{{cite book | vauthors = Weigel D, Glazebrook J | date = 2002 | title = Arabidopsis. A Laboratory Manual. | publisher = Cold Spring Harbor Laboratory Press | location = Cold Spring Harbor, NY }}&lt;/ref&gt; Selle arengut ja geneetikat on põhjalikult uuritud ning seda kasutatakse taimede arenguprotsesside, sealhulgas rakutsükli ja sugurakkude arengu uurimisel.&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot;&gt;Friedman, William E. Expression of the cell cycle in sperm of ''Arabidopsis'': implications for understanding patterns of gametogenesis and fertilization in plants and other eukaryotes. – ''[[Development]]'', 1999, kd 126, nr 5, lk 1065–1075.&lt;/ref&gt;

Teised taimede arengubioloogias kasutatud mudelorganismid on:
* [[harilik mais]] (''Zea mays'')
* petuunia (''Petunia'')

=== Selgroogsed ===

Selgroogsete arengubioloogias kasutatakse järgmisi peamisi mudelorganisme:

* [[suur-kannuskonn]] (''Xenopus laevis'') ja ''[[Xenopus tropicalis]]''.&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Nieuwkoop PD, Faber J. ''Normal table of ''Xenopus laevis'' (Daudin)'', North-Holland, Amsterdam 1967.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Harland RM, Grainger RM. Xenopus research: metamorphosed by genetics and genomics. – ''Trends in Genetics'', 2011, kd 27, nr 12, lk 507–515.&lt;/ref&gt; Kannuskonn annab suurel hulgal embrüoid ja sobib eriti hästi mikrokirurgilisteks katseteks.

* [[vöödiline daanio]] (''Danio rerio'').&lt;ref&gt;Lawson ND, Wolfe SA. Forward and reverse genetic approaches for the analysis of vertebrate development in the zebrafish. – ''Developmental Cell'', 2011, kd 21, nr 1, lk 48–64. [https://www.cell.com/developmental-cell/fulltext/S1534-5807(11)00241-3?_returnURL=https%3A%2F%2Flinkinghub.elsevier.com%2Fretrieve%2Fpii%2FS1534580711002413%3Fshowall%3Dtrue Täistekst.]&lt;/ref&gt; Sellel on palju embrüoid ning selle geneetika on hästi välja töötatud.

* [[kodukana]] (''Gallus gallus domesticus'').&lt;ref&gt;Rashidi H, Sottile V. The chick embryo: hatching a model for contemporary biomedical research. – ''BioEssays'', 2009, kd 31, nr 4, lk 459–465.&lt;/ref&gt; Kana varajased arenguetapid sarnanevad imetajate omadega, kuid mikrokirurgilisi katseid on kanaga lihtsam teha. Kana kasutamine on ka suhteliselt odav.

* [[koduhiir]] (''Mus musculus'').&lt;ref&gt;Behringer R, Gertsenstein M, Vintersten K, Nagy M. ''Manipulating the Mouse Embryo. A Laboratory Manual'', 4. trükk, Cold Spring Harbor, NY: Cold Spring Harbor Laboratory Press 2014.&lt;/ref&gt; See on imetaja,&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt; kelle geneetika on väga hästi uuritud ja keda kasutatakse laialdaselt imetajate, sealhulgas inimese arengumehhanismide uurimisel.

=== Selgrootud ===

Selgrootute seas on olulisemad arengubioloogia mudelorganismid:

* [[Harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster'').&lt;ref&gt;St Johnston D. The art and design of genetic screens: Drosophila melanogaster. – ''Nature Reviews. Genetics'', 2002, kd 3, nr 3, lk 176–188.&lt;/ref&gt; Annab palju embrüoid ja selle geneetika on väga hästi uuritud.

* [[varbuss]] (''Caenorhabditis elegans'').&lt;ref&gt;Riddle DL, Blumenthal T, Meyer BJ, Priess JR. ''C. elegans II.'', Cold Spring Harbor Laboratory Press: Cold Spring Harbor, NY 1997.&lt;/ref&gt; Annab palju embrüoid, selle geneetika on hästi uuritud ja selle pidamine on odav.

* [[Merisiilikud|merisiilik]] (''[[Strongylocentrotus purpuratus]]'').&lt;ref name=&quot;VPlXK&quot; /&gt; Mõningatel eesmärkidel on merisiilikud olnud olulised varajase embrüonaalse arengu ja arengumustrite uurimisel.&lt;ref&gt;Ettensohn CA, Sweet HC. Patterning the early sea urchin embryo. – ''Current Topics in Developmental Biology'', kd 50, 2000, lk 1–44.&lt;/ref&gt;

* [[Merituped]] (''Ascidiacea''), keida on kasutatud evolutsioonilise arengubioloogia uurimisel.&lt;ref&gt;Lemaire P. Evolutionary crossroads in developmental biology: the tunicates. – ''Development'', 2011, kd 138, nr 11, lk 2143–2152.&lt;/ref&gt;

=== Üherakulised organismid ===

Mõningates arengubioloogia ja rakubioloogia uuringutes on kasutatud ka üherakulisi organisme:
* [[Koppvetikas]] (''Chlamydomonas'')&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt;
* [[Pärmkottseen]] (''Saccharomyces'')&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt;

=== Regeneratsiooni ja inimese arengu mudelid ===

Regeneratsiooni uurimiseks kasutatakse [[sabakonnalised|sabakonnalisi]] (''Urodela''), näiteks [[mehhiko tömpsuu]]d (''Ambystoma mexicanum''),&lt;ref&gt;Nacu E, Tanaka EM. Limb regeneration: a new development? – ''Annual Review of Cell and Developmental Biology'', 2011, kd 27, lk 409–440.&lt;/ref&gt; ja [[lameuss]]e, näiteks ''[[Schmidtea mediterranea]]''.&lt;ref name=&quot;Reddien P.W., Alvarado A.S. 2004 725–757&quot;/&gt;

Ka [[organoid]]e kasutatakse tõhusate arengumudelitena, eriti inimese arengu uurimisel kolmemõõtmelistes rakukultuurides.&lt;ref&gt;Ader M, Tanaka EM. Modeling human development in 3D culture. – ''Current Opinion in Cell Biology'', 2014, kd 31, lk 23–28.&lt;/ref&gt;

==Uuritavad põhiküsimused==

===Diferentseerumine===
Ühest viljastatud munarakust tekib sadu diferentseerunud rakutüüpe. Täiskasvanud inimeses on rohkem kui 200 diferentseerunud rakutüüpi, näiteks [[lihaskude|lihasrakud]], [[vererakud]], rasvarakud, [[närvirakk|närvirakud]] ja nii edasi. Seda uut tüüpi rakkude teket nimetataksegi diferentseerumiseks. Kõik need erinevad rakud sisaldavad samu [[geen]]e. Kuidas saab selline identne geneetiline informatsioon panna aluse nii paljudele erinevatele rakutüüpidele? 

===Morfogenees===
Diferentseerunud rakud ei paikne juhuslikult, vaid moodustavad [[kude]]sid ja [[elund]]eid. Kuidas moodustavad rakud funktsionaalseid struktuure? Vastus sellele peitub koordineeritud rakkude jagunemises, rakkude migratsioonis ja rakkude surmas, mis kõik on arengubioloogia olulisteks uurimisaladeks.

===Kasvamine===
Arengu käigus rakud paljunevad, kuid lõpuks osa rakke lõpetab jagunemise ning organism saavutab küpse kuju ja suuruse. Kuidas rakud teavad, millal lõpetada jagunemine, ja kuidas on rakujagunemine reguleeritud?

===Paljunemine===
[[Sugurakud]] on väga spetsialiseerunud rakud, mis on ainsana võimelised panema aluse kogu organismi arengule. Kuidas toimub selliste rakkude eraldamine teistest rakkudest, mis moodustavad keha füüsilisi struktuure ja elundeid? Mis juhised sugurakkude [[rakutuum]]as ja [[tsütoplasma]]s võimaldavad neil panna aluse uuele põlvkonnale?

===Regeneratsioon===
Mõned organismid saavad taastada kogu oma keha. Mõned [[salamander|salamandrid]] suudavad taastada oma silmad ja jalad ning mitmed [[roomajad]] on võimelised kasvatama omale uue saba. Imetajad enamasti seda ei suuda, kuid siiski on ka imetajatel [[tüvirakud]], mis on võimelised moodustama uusi elundeid ja struktuure. Kuidas on tüvirakud säilitanud sellise võime ja kuidas oleks võimalik seda meditsiinis ära kasutada?

===Evolutsioon===
Evolutsiooni käigus liigid muutuvad ja seda põhjustavad päritavad muudatused arengus. Näiteks on tänapäevase kapjadega hobuse eelkäijaks viie varbaga hobune, kellel on põlvkondade vältel toimunud [[embrüo]] arengu käigus mitmed muutused lihastes ja luukoes. Kuidas on sellised muutused võimelised panema aluse uutele kehastruktuuridele? Millised päritavad muutused on võimalikud, arvestades seda, et ka evolutsiooni vahevormid peavad olema eluvõimelised?

===Keskkonna mõjud===
Paljude organismide arengut mõjutab keskkond, kus embrüo või vastne areneb. Näiteks sõltub sündiva kilpkonna sugu sellest, mis temperatuuri juures munad hauduti. Samuti suudavad ka täiskasvanud organismi arengut mõjutada ümbritsevas keskkonnas olevad kemikaalid, põhjustades arenguhäireid, mis võivad viia haiguste ja kasvajate tekkeni. Kuidas on organismi areng seotud laiemalt tema elupaiga ja teda ümbritseva keskkonnaga? &lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

==Meetodid== 
[[Pilt:Hiire embrüo.tif|pisi|Geeniekspressiooni märkimine hiire embrüol]]
Arengubioloogias kasutatakse väga palju meetodeid biokeemiast, geneetikast, rakubioloogiast, [[evolutsioonibioloogia]]st, [[embrüoloogia]]st ja molekulaarbioloogiast.&lt;ref name=&quot;lUFyV&quot; /&gt; Mõningad olulisemad meetodid:
* Elusrakkude otsene jälgimine. Mõne liigi embrüotel on väga vähe rakke ja tsütoplasma kõigis [[blastomeer]]ides on erineva pigmendiga. Sel juhul on võimalik jälgida mikroskoobi all erinevaid rakke ja nende arenemist erinevateks kudedeks. Näiteks mantellooma ''[[Styela partita]]'' lihaseid moodustavad rakud on alati kollase värvusega.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt; 
* Värvimine. Embrüo arengu jälgimiseks kasutatakse värve, mis värvivad nende rakke, kuid ei tapa neid rakke. Kasutatakse ka fluorestsentsvärve. [[Pilt:Arengubioloogia meetodid.png|pisi|Näiteid arengubioloogia meetodeist amfiibiembrüotega. A – Spemanni transplantatsioonimeetod; B – Mangoldi implantatsioonimeetod; C – Holtfreteri eksplantatsioonimeetod; D – dissotsieerimine-reagregatsioon]]
* [[Hans Spemann|Spemanni]] [[transplantatsioon]]imeetod. Ühelt liigilt pärit embrüonaalse koe siirdamine teise liigi embrüole, kust see sama embrüonaalse koe osa on enne eemaldatud. 
* [[Hilde Mangold|Mangoldi]] [[implantatsioon]]imeetod. Ühelt embrüolt pärit embrüonaalne kude siiratakse teise organismi embrüole erinevasse kohta.
* [[Johannes Holtfreter|Holtfreteri]] [[eksplantatsioon]]imeetod. Erinevatelt embrüotelt eemaldatakse sama embrüonaalse koe osa ja ühendatakse need. 
* [[Dissotsieerimine-reagregatsioon]]. [[Blastula]] või varase [[gastrula]] staadiumis eemaldatakse erinevad embrüonaalse koe osad, mõlema osa rakud lahutatakse üksteisest ja siis erinevatest osadest pärit rakkudel lastakse omavahel uuesti reagregeeruda. Embrüo jätkab oma arengut samast kohast, kus see enne rakkude eemaldamist pooleli jäi. Seega saab jälgida, kuidas toimub erinevatest embrüonaalsetest kudedest pärit rakkude migratsioon ja areng edasi.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

Eri päritoluga rakkude jälgimiseks kasutatakse sageli [[fluorestseeruv marker|fluorestseeruvaid markereid]], näiteks [[roheline fluorestseeruv valk|rohelist fluorestseeruvat valku]]. Selle [[geen]]i viimine organismi [[genoom]]i võimaldab jälgida rakkude saatust arengu jooksul. Sel viisil saadud embrüo kõik rakud helendavad [[ultraviolettkiirgus]]es roheliselt. Enamasti kasutatakse selleks konni. [[transgeenne organism|Transgeenselt]] embrüolt eemaldatakse kindlast piirkonnast rakke ja pannakse teise embrüo samasse piirkonda. Niimoodi on täiskasvanud organismil võimalik jälgida, mis elundid arenesid sellest embrüo piirkonnast, kuhu siirati fluorestseeruva konna rakud.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt; Samuti kasutatakse looduslikke markereid, mis arengu käigus ei kao ega muutu – [[kromosomaalsed markerid|kromosomaalseid markereid]]. Näiteks lindude puhul kasutatakse [[Douarini marker]]it. Tihti piisab transplantatsioonitulemuste jälgimiseks lähteloomade erinevast pigmentatsioonist.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

* Transgeensed loomad. Looma embrüorakkudesse viiakse sisse võõr-[[DNA]], mis integreerub peremeesraku [[kromosoom]]idesse. Sel viisil on võimalik jälgida antud geeni mõju organismi arengule.
* ''[[Knock-out]]''-loomad. Selle meetodi puhul inaktiveeritakse mõni geen [[mutatsioon]]i abil. ''Knock-out-''hiired võimaldavad kohe uurida vastava geeni mutatsiooni efekti hiire arengu käigus.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;uMy7u&quot; /&gt;

==Perspektiivid==
Organismide arengu uurimise käigus saadud teadmisi loodetakse kasutada mitmesuguste haiguste raviks. Olulisteks avastusteks on võimalus blokeerida [[parakriinne signaalimine|parakriinseid]] faktoreid, kasutada [[tüvirakk]]e elundite moodustamisel ning võimalus muuta peaaegu kõiki keharakke [[pluripotentne|pluripotentseteks]] tüvirakkudeks. Need teadmised võimaldavad blokeerida [[vähk (haigus)|vähi]] levikut, parandada kehalisi vigastusi ja geneetilisi haigusi.
*Anti[[angiogenees]] vähi ravis – blokeeritakse veresoonte moodustumist, mis on vajalikud, et varustada kasvajarakke hapniku ja toitainetega. Selleks on võimalik kasutada [[VEGF]] faktorite (kasvaja angiogeneesi faktorid, inglise keeles ''vascular endothelial growth factor'') inhibiitoreid.
* Pluripotentsete tüvirakkude tootmine diferentseerunud keharakkudest võimaldaks saadud tüvirakke kasutada kudede ja elundite regeneratsioonis. Tüvirakke tahetakse kasutada närvirakkude tootmiseks degeneratiivsete ajuhaiguste ravil ([[Alzheimeri tõbi]] ja [[Parkinsoni tõbi]]) ning [[insuliin]]i tootvate pankreaserakkude tootmiseks [[diabeet|diabeediga]] patsientidel. Samuti loodetakse tüvirakkudega ravida ka südamehaigusi ja immuunhäireid. Ravis kasutatakse parakriinseid kasvufaktoreid.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

==Vaata ka==
*[[Arengubioloogia instituut]]
*[[blastotsüst]]
*[[ehitusplaan]]
*[[embrüogenees]]
*[[enhanser]]
*[[evolutsiooniline stabiilsus]]
*[[geeniregulatsioonivõrgustik]]
*[[geneetiline arhitektuur]]
*[[generatiivne bioloogia]]
*[[homoloogia]]
*[[kalade areng]]
*[[promootor]]
*[[signaaliülekanne]]
*[[sünteetiline bioloogia]]
*[[taimede evolutsiooniline arengubioloogia]]
*[[taimede arengugeneetika]]
*[[teratoloogia]] 

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Karner&quot;&gt;[[Jüri Kärner]]. ''Sissejuhatus arengubioloogiasse'', Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 1997, lk. 9, 16–19.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t1r2A&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.macroevolution.net/karl-ernst-von-baer.html | Pealkiri = Karl Ernst von Baer | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ODTH5&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.frozenevolution.com/haeckel-s-recapitulation-theory | Pealkiri = Haeckel’s recapitulation theory | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VPlXK&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://devbio.eu/modelorganisms | Pealkiri = Model Organisms in Developmental Biology | Keel = inglise keeles | vaadatud = 2012-11-12 | arhiivimisaeg = 2013-12-05 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131205134442/http://devbio.eu/modelorganisms | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;&gt;[[Scott F. Gilbert]]. ''Developmental Biology'', 9. trükk, Sunderland: Sinauer Associates, Inc., 2010, lk 2–3, 19–23.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lUFyV&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.uni-tuebingen.de/fakultaeten/mathematisch-naturwissenschaftliche-fakultaet/fachbereiche/interfakultaere-institute-und-zentren/interfakultaeres-institut-fuer-biochemie/studium/diplom-biochemie/schwerpunktfaecher/methods-and-concepts-in-developmental-and-cellular-biology.html | Pealkiri = Methods and concepts in developmental and cellular biology | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uMy7u&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.ebc.ee/BIOTECHNOLOGY/Antsu_loengud/Loeng12_2007.pdf | Pealkiri = Transgenees loomadel, knock-out }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*Зуссман М. Биология развития. — М.: Мир, 1977.
*Wolpert L, Tickle C. ''Principles of Development'', Oxford and New York: Oxford University Press 2011.
*Slack JM. ''Essential Developmental Biology'',  Oxford: Wiley-Blackwell 2013.
*Barresi M, Gilbert SF. ''Developmental Biology'', 13. trükk, NY: Oxford University Press 2023, ISBN 9780197574591.

==Välislingid==
{{commonskat|Developmental biology}}
*[http://9e.devbio.com/ Developmental Biology – 9th Edition] by Scott F.Gilbert
*[http://www.ijdb.ehu.es/web/ The International Journal of Developmental Biology]
* [http://www.sdbonline.org/ Society for Developmental Biology]
* [http://www.sdbcore.org/ Collaborative resources]
* [https://embryo.asu.edu/ Embryo Project Encyclopedia]

[[Kategooria:Arengubioloogia| ]]</text>
      <sha1>e6d10b7zym98w4tda29mezcq8ntngou</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203952</id>
      <parentid>7203948</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T18:14:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Vaata ka */</comment>
      <origin>7203952</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22261" sha1="n8gzphjcagf074cztdazyaalfhrzwja" xml:space="preserve">'''Arengubioloogia''' on [[bioloogia]] haru, mis uurib protsesse, mille kaudu organismid kasvavad ja arenevad, ning organismide individuaalse arengu ehk [[ontogenees]]i protsesse kogu [[elutsükkel|elutsükli]] vältel.

Ontogenees hulka arvatakse tavaliselt [[viljastumine|viljastumisest]] algav [[embrüonaalne areng]] ([[lõigustumine]], [[gastrulatsioon]], [[organogenees]]) ning [[postnataalne areng]] ja kasvane. Mõnes käsitluses hõlmab ontogenees ka [[sugurakk]]ude kujunemist ehk [[gametogenees]]i. Ontogeneesi varajasi etappe uurib ka [[embrüoloogia]].

Arengubioloogia hõlmab lisaks embrüonaalsele ja postnataalsele arengule ka selliste nähtuste uurimist nagu [[regeneratsioon]], [[mittesuguline paljunemine]], [[moone (bioloogia)|moone]] ning täiskasvanud organismis paiknevate [[tüvirakk]]ude säilimine, paljunemine ja diferentseerumine.

Arengubioloogia kujunes välja [[embrüoloogia]]st ning uurib protsesse, mille käigus organism kasvab ja areneb ühest rakust keeruliseks hulkrakseks organismiks. See käsitleb rakkude [[geneetika|geneetilisi]] ja [[epigeneetika|epigeneetilisi]] [[iseorganisatsioon]]iprotsesse, mis põhinevad pärilikel [[geeniregulatsioonivõrgustik]]el, rakkude ja kudede füüsikalis-keemilistel omadustel ning keskkonnateguritel.

Arengubioloogia uurib eelkõige [[embrüoloogia]] kolme põhiprotsessi:
* [[diferentseerumine]];
* [[morfogenees]];
* [[kasvamine]].&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;


Arengubioloogia ei uuri ainult selgroogsete arengut, vaid ka selgrootute, taimede ja teiste organismide arengut.

Teadusharuna hakkas arengubioloogia kujunema 20. sajandi keskpaigast alates molekulaarbioloogia, embrüoloogia ja geneetika andmete põhjal. Tänapäeval uurib see arengu eri aspekte molekulaarsel, rakulisel, koe-, elundi- ja organismi tasandil ning lahendab selliseid fundamentaalseid probleeme nagu geneetilise informatsiooni programmide realiseerumine ontogeneesi käigus ja fenotüübiliste muutuste molekulaarsed alused; rakkude ja rakupopulatsioonide normaalse ja kasvajalise kasvu mehhanismid; morfogenees; rakkude, kudede ja elundite diferentseerumise eripära; rakkudevahelised vastasmõjud; samuti terviklikku arengut tagavate regulatsioonimehhanismide tekkimine ja kujunemine.

Tänapäeva arengubioloogia uurib mitmesuguste morfogeneesiprotsesside molekulaarseid, biokeemilisi ja geneetilisi mehhanisme ning embrüote subtsellulaarse ja rakulise organiseerituse iseärasusi.

Sõna &quot;[[arengugeneetika]]&quot; kasutatakse sageli &quot;arengubioloogia&quot; sünonüümina, kuid sellega võidakse tähistada ka [[käitumisgeneetika]] teatud valdkondi ning see jätab sageli tähelepanuta arengu epigeneetilised aspektid. [[Närvisüsteem]]i arengut ja küpsemist uurib [[neuroarengubioloogia]]. Arengubioloogia ja [[evolutsioon]]i seoseid käsitleb [[evolutsiooniline arengubioloogia]] (''EvoDevo'').

==Peamised uurimissuunad==
* Loomade arengubioloogia.
* Taimede arengubioloogia.
* Eksperimentaalne embrüoloogia.
* Raku molekulaarbioloogia.
* Arengu geneetiline regulatsioon.
* Diferentseerumise molekulaarsed mehhanismid.
* Uute arengubioloogia meetodite väljatöötamine.
* Ontogeneesi tsütoloogilised alused.

==Ülesanded==
* Geenide funktsiooni regulatsiooni mehhanismide uurimine.
* Rakkude diferentseerumise mehhanismide uurimine translatsioonijärgsel tasandil.
* Üksikute [[elund]]ite ja kogu organismi kuju kujunemise mehhanismide uurimine.
* Organismide [[sugu|soo]] kujunemise ja kasvu mehhanismide uurimine.
* [[Regeneratsioon]]iprotsessi mehhanismide uurimine.
* Organismi [[kloonimine|kloonimise]] probleemide uurimine.
* [[Vananemine|vananemise]] mehhanismide uurimine.

[[Pilt:Views of a Foetus in the Womb.jpg|300px|pisi|Vaated [[Loode|Lootele]] [[emakas]]. [[Leonardo da Vinci]], umbes 1510–1512. [[Sünnieelne areng]] on üks arengubioloogia peamisi uurimisvaldkondi]]

==Ajalugu==
[[Pilt:Embryo comparisons.jpg|pisi|Embrüote võrdlus – Baeri seadus]]
Esialgu oli embrüoloogia teadus, mis uuris loomade arenemist munaraku viljastumisest kuni loote- või munakestadest vabanemiseni. Ajapikku embrüoloogia uurimispiirid laienesid, sest embrüonaalset arenemist ei olnud võimalik mõista ilma eelneva ja järgneva perioodi tundmiseta. Niiviisi jõudis embrüoloogia vaatevälja ka [[proembrüogenees]] ehk [[gametogenees]] ja [[postembrüonaalne areng]] koos kasvamise, [[regeneratsioon]]i, [[Metaboolia|metamorfoosi]] ja [[morfogenees]]i probleemidega. Alates 1960ndatest hakati embrüoloogias järjest enam kasutama [[biokeemia]], [[rakubioloogia]], [[molekulaarbioloogia]], [[geneetika]] ja [[immunoloogia]] teadussaavutusi ja uurimismeetodeid. Selle tulemusel arenes välja uus suund – arengubioloogia.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt; Mõned autorid on arengubioloogia sünonüümina kasutanud terminit &quot;[[arengugeneetika]]&quot; (ka &quot;[[ontogeneesigeneetika]]&quot;), teised jällegi loevad seda arengubioloogia üheks osaks. &lt;br /&gt;Oluline roll on arengubioloogias ja embrüoloogias ka [[Karl Ernst von Baer]]il, kes oli baltisakslane, kuid sündinud Eestis ja õppinud ka [[Tartu ülikool]]is. Ta kirjeldas [[selgroogsed|selgroogsete]] embrüonaalse arengu varajasi etappe ja avastas [[imetajad|imetaja]] [[Munarakk|munaraku]] (1827). Samuti täiustas ta [[Heinz Christian Pander]]i sõnastatud [[looteleht]]ede teooriat. 1828. aastal sõnastas ta embrüoloogia reeglid, mis on nüüd tuntud [[Baeri seadused|Baeri seadustena]].&lt;ref name=&quot;t1r2A&quot; /&gt; &lt;br /&gt;1866. aastal pakkus [[Ernst Haeckel]] välja [[rekapitulatsiooniteooria]], mille kohaselt [[ontogenees]] peegeldab [[fülogenees]]i.&lt;ref name=&quot;ODTH5&quot; /&gt; 

== Mudelorganismid ==

Tänapäeval on suur osa arengubioloogia uurimistööst keskendunud väikesele arvule [[mudelorganism]]idele. On selgunud, et loomariigis on arengumehhanismid suurel määral evolutsiooniliselt säilinud. Varajases arengus kasutavad selgroogsete eri liigid põhiliselt samu induktsioonisignaale ja samu piirkondliku identiteedi määramist kodeerivaid geene. Ka selgrootud kasutavad sarnast signaalide ja geenide kogumit, kuigi nende moodustuvad kehaosad on märkimisväärselt erinevad.

Igal mudelorganismil on teatud spetsiifilised eksperimentaalsed eelised, mille tõttu on need muutunud teadlaste seas laialdaselt kasutatavaks. Ühes mõttes on need &quot;mudelid&quot; kogu loomariigi kohta ja teises mõttes &quot;mudelid&quot; inimese arengu uurimiseks. Inimese arengut otseselt uurida on raske nii eetilistel kui ka praktilistel põhjustel.

Mudelorganismid on olnud eriti kasulikud arengumehhanismide üldise olemuse väljaselgitamisel. Mida üksikasjalikumaks uurimine muutub, seda rohkem erinevad mudelorganismid üksteisest ja inimesest.

=== Taimed ===

Arengubioloogias on peamiseks taimseks mudelorganismiks kujunenud [[harilik müürlook]] (''Arabidopsis thaliana'').&lt;ref&gt;{{cite book | vauthors = Weigel D, Glazebrook J | date = 2002 | title = Arabidopsis. A Laboratory Manual. | publisher = Cold Spring Harbor Laboratory Press | location = Cold Spring Harbor, NY }}&lt;/ref&gt; Selle arengut ja geneetikat on põhjalikult uuritud ning seda kasutatakse taimede arenguprotsesside, sealhulgas rakutsükli ja sugurakkude arengu uurimisel.&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot;&gt;Friedman, William E. Expression of the cell cycle in sperm of ''Arabidopsis'': implications for understanding patterns of gametogenesis and fertilization in plants and other eukaryotes. – ''[[Development]]'', 1999, kd 126, nr 5, lk 1065–1075.&lt;/ref&gt;

Teised taimede arengubioloogias kasutatud mudelorganismid on:
* [[harilik mais]] (''Zea mays'')
* petuunia (''Petunia'')

=== Selgroogsed ===

Selgroogsete arengubioloogias kasutatakse järgmisi peamisi mudelorganisme:

* [[suur-kannuskonn]] (''Xenopus laevis'') ja ''[[Xenopus tropicalis]]''.&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Nieuwkoop PD, Faber J. ''Normal table of ''Xenopus laevis'' (Daudin)'', North-Holland, Amsterdam 1967.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Harland RM, Grainger RM. Xenopus research: metamorphosed by genetics and genomics. – ''Trends in Genetics'', 2011, kd 27, nr 12, lk 507–515.&lt;/ref&gt; Kannuskonn annab suurel hulgal embrüoid ja sobib eriti hästi mikrokirurgilisteks katseteks.

* [[vöödiline daanio]] (''Danio rerio'').&lt;ref&gt;Lawson ND, Wolfe SA. Forward and reverse genetic approaches for the analysis of vertebrate development in the zebrafish. – ''Developmental Cell'', 2011, kd 21, nr 1, lk 48–64. [https://www.cell.com/developmental-cell/fulltext/S1534-5807(11)00241-3?_returnURL=https%3A%2F%2Flinkinghub.elsevier.com%2Fretrieve%2Fpii%2FS1534580711002413%3Fshowall%3Dtrue Täistekst.]&lt;/ref&gt; Sellel on palju embrüoid ning selle geneetika on hästi välja töötatud.

* [[kodukana]] (''Gallus gallus domesticus'').&lt;ref&gt;Rashidi H, Sottile V. The chick embryo: hatching a model for contemporary biomedical research. – ''BioEssays'', 2009, kd 31, nr 4, lk 459–465.&lt;/ref&gt; Kana varajased arenguetapid sarnanevad imetajate omadega, kuid mikrokirurgilisi katseid on kanaga lihtsam teha. Kana kasutamine on ka suhteliselt odav.

* [[koduhiir]] (''Mus musculus'').&lt;ref&gt;Behringer R, Gertsenstein M, Vintersten K, Nagy M. ''Manipulating the Mouse Embryo. A Laboratory Manual'', 4. trükk, Cold Spring Harbor, NY: Cold Spring Harbor Laboratory Press 2014.&lt;/ref&gt; See on imetaja,&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt; kelle geneetika on väga hästi uuritud ja keda kasutatakse laialdaselt imetajate, sealhulgas inimese arengumehhanismide uurimisel.

=== Selgrootud ===

Selgrootute seas on olulisemad arengubioloogia mudelorganismid:

* [[Harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster'').&lt;ref&gt;St Johnston D. The art and design of genetic screens: Drosophila melanogaster. – ''Nature Reviews. Genetics'', 2002, kd 3, nr 3, lk 176–188.&lt;/ref&gt; Annab palju embrüoid ja selle geneetika on väga hästi uuritud.

* [[varbuss]] (''Caenorhabditis elegans'').&lt;ref&gt;Riddle DL, Blumenthal T, Meyer BJ, Priess JR. ''C. elegans II.'', Cold Spring Harbor Laboratory Press: Cold Spring Harbor, NY 1997.&lt;/ref&gt; Annab palju embrüoid, selle geneetika on hästi uuritud ja selle pidamine on odav.

* [[Merisiilikud|merisiilik]] (''[[Strongylocentrotus purpuratus]]'').&lt;ref name=&quot;VPlXK&quot; /&gt; Mõningatel eesmärkidel on merisiilikud olnud olulised varajase embrüonaalse arengu ja arengumustrite uurimisel.&lt;ref&gt;Ettensohn CA, Sweet HC. Patterning the early sea urchin embryo. – ''Current Topics in Developmental Biology'', kd 50, 2000, lk 1–44.&lt;/ref&gt;

* [[Merituped]] (''Ascidiacea''), keida on kasutatud evolutsioonilise arengubioloogia uurimisel.&lt;ref&gt;Lemaire P. Evolutionary crossroads in developmental biology: the tunicates. – ''Development'', 2011, kd 138, nr 11, lk 2143–2152.&lt;/ref&gt;

=== Üherakulised organismid ===

Mõningates arengubioloogia ja rakubioloogia uuringutes on kasutatud ka üherakulisi organisme:
* [[Koppvetikas]] (''Chlamydomonas'')&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt;
* [[Pärmkottseen]] (''Saccharomyces'')&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt;

=== Regeneratsiooni ja inimese arengu mudelid ===

Regeneratsiooni uurimiseks kasutatakse [[sabakonnalised|sabakonnalisi]] (''Urodela''), näiteks [[mehhiko tömpsuu]]d (''Ambystoma mexicanum''),&lt;ref&gt;Nacu E, Tanaka EM. Limb regeneration: a new development? – ''Annual Review of Cell and Developmental Biology'', 2011, kd 27, lk 409–440.&lt;/ref&gt; ja [[lameuss]]e, näiteks ''[[Schmidtea mediterranea]]''.&lt;ref name=&quot;Reddien P.W., Alvarado A.S. 2004 725–757&quot;/&gt;

Ka [[organoid]]e kasutatakse tõhusate arengumudelitena, eriti inimese arengu uurimisel kolmemõõtmelistes rakukultuurides.&lt;ref&gt;Ader M, Tanaka EM. Modeling human development in 3D culture. – ''Current Opinion in Cell Biology'', 2014, kd 31, lk 23–28.&lt;/ref&gt;

==Uuritavad põhiküsimused==

===Diferentseerumine===
Ühest viljastatud munarakust tekib sadu diferentseerunud rakutüüpe. Täiskasvanud inimeses on rohkem kui 200 diferentseerunud rakutüüpi, näiteks [[lihaskude|lihasrakud]], [[vererakud]], rasvarakud, [[närvirakk|närvirakud]] ja nii edasi. Seda uut tüüpi rakkude teket nimetataksegi diferentseerumiseks. Kõik need erinevad rakud sisaldavad samu [[geen]]e. Kuidas saab selline identne geneetiline informatsioon panna aluse nii paljudele erinevatele rakutüüpidele? 

===Morfogenees===
Diferentseerunud rakud ei paikne juhuslikult, vaid moodustavad [[kude]]sid ja [[elund]]eid. Kuidas moodustavad rakud funktsionaalseid struktuure? Vastus sellele peitub koordineeritud rakkude jagunemises, rakkude migratsioonis ja rakkude surmas, mis kõik on arengubioloogia olulisteks uurimisaladeks.

===Kasvamine===
Arengu käigus rakud paljunevad, kuid lõpuks osa rakke lõpetab jagunemise ning organism saavutab küpse kuju ja suuruse. Kuidas rakud teavad, millal lõpetada jagunemine, ja kuidas on rakujagunemine reguleeritud?

===Paljunemine===
[[Sugurakud]] on väga spetsialiseerunud rakud, mis on ainsana võimelised panema aluse kogu organismi arengule. Kuidas toimub selliste rakkude eraldamine teistest rakkudest, mis moodustavad keha füüsilisi struktuure ja elundeid? Mis juhised sugurakkude [[rakutuum]]as ja [[tsütoplasma]]s võimaldavad neil panna aluse uuele põlvkonnale?

===Regeneratsioon===
Mõned organismid saavad taastada kogu oma keha. Mõned [[salamander|salamandrid]] suudavad taastada oma silmad ja jalad ning mitmed [[roomajad]] on võimelised kasvatama omale uue saba. Imetajad enamasti seda ei suuda, kuid siiski on ka imetajatel [[tüvirakud]], mis on võimelised moodustama uusi elundeid ja struktuure. Kuidas on tüvirakud säilitanud sellise võime ja kuidas oleks võimalik seda meditsiinis ära kasutada?

===Evolutsioon===
Evolutsiooni käigus liigid muutuvad ja seda põhjustavad päritavad muudatused arengus. Näiteks on tänapäevase kapjadega hobuse eelkäijaks viie varbaga hobune, kellel on põlvkondade vältel toimunud [[embrüo]] arengu käigus mitmed muutused lihastes ja luukoes. Kuidas on sellised muutused võimelised panema aluse uutele kehastruktuuridele? Millised päritavad muutused on võimalikud, arvestades seda, et ka evolutsiooni vahevormid peavad olema eluvõimelised?

===Keskkonna mõjud===
Paljude organismide arengut mõjutab keskkond, kus embrüo või vastne areneb. Näiteks sõltub sündiva kilpkonna sugu sellest, mis temperatuuri juures munad hauduti. Samuti suudavad ka täiskasvanud organismi arengut mõjutada ümbritsevas keskkonnas olevad kemikaalid, põhjustades arenguhäireid, mis võivad viia haiguste ja kasvajate tekkeni. Kuidas on organismi areng seotud laiemalt tema elupaiga ja teda ümbritseva keskkonnaga? &lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

==Meetodid== 
[[Pilt:Hiire embrüo.tif|pisi|Geeniekspressiooni märkimine hiire embrüol]]
Arengubioloogias kasutatakse väga palju meetodeid biokeemiast, geneetikast, rakubioloogiast, [[evolutsioonibioloogia]]st, [[embrüoloogia]]st ja molekulaarbioloogiast.&lt;ref name=&quot;lUFyV&quot; /&gt; Mõningad olulisemad meetodid:
* Elusrakkude otsene jälgimine. Mõne liigi embrüotel on väga vähe rakke ja tsütoplasma kõigis [[blastomeer]]ides on erineva pigmendiga. Sel juhul on võimalik jälgida mikroskoobi all erinevaid rakke ja nende arenemist erinevateks kudedeks. Näiteks mantellooma ''[[Styela partita]]'' lihaseid moodustavad rakud on alati kollase värvusega.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt; 
* Värvimine. Embrüo arengu jälgimiseks kasutatakse värve, mis värvivad nende rakke, kuid ei tapa neid rakke. Kasutatakse ka fluorestsentsvärve. [[Pilt:Arengubioloogia meetodid.png|pisi|Näiteid arengubioloogia meetodeist amfiibiembrüotega. A – Spemanni transplantatsioonimeetod; B – Mangoldi implantatsioonimeetod; C – Holtfreteri eksplantatsioonimeetod; D – dissotsieerimine-reagregatsioon]]
* [[Hans Spemann|Spemanni]] [[transplantatsioon]]imeetod. Ühelt liigilt pärit embrüonaalse koe siirdamine teise liigi embrüole, kust see sama embrüonaalse koe osa on enne eemaldatud. 
* [[Hilde Mangold|Mangoldi]] [[implantatsioon]]imeetod. Ühelt embrüolt pärit embrüonaalne kude siiratakse teise organismi embrüole erinevasse kohta.
* [[Johannes Holtfreter|Holtfreteri]] [[eksplantatsioon]]imeetod. Erinevatelt embrüotelt eemaldatakse sama embrüonaalse koe osa ja ühendatakse need. 
* [[Dissotsieerimine-reagregatsioon]]. [[Blastula]] või varase [[gastrula]] staadiumis eemaldatakse erinevad embrüonaalse koe osad, mõlema osa rakud lahutatakse üksteisest ja siis erinevatest osadest pärit rakkudel lastakse omavahel uuesti reagregeeruda. Embrüo jätkab oma arengut samast kohast, kus see enne rakkude eemaldamist pooleli jäi. Seega saab jälgida, kuidas toimub erinevatest embrüonaalsetest kudedest pärit rakkude migratsioon ja areng edasi.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

Eri päritoluga rakkude jälgimiseks kasutatakse sageli [[fluorestseeruv marker|fluorestseeruvaid markereid]], näiteks [[roheline fluorestseeruv valk|rohelist fluorestseeruvat valku]]. Selle [[geen]]i viimine organismi [[genoom]]i võimaldab jälgida rakkude saatust arengu jooksul. Sel viisil saadud embrüo kõik rakud helendavad [[ultraviolettkiirgus]]es roheliselt. Enamasti kasutatakse selleks konni. [[transgeenne organism|Transgeenselt]] embrüolt eemaldatakse kindlast piirkonnast rakke ja pannakse teise embrüo samasse piirkonda. Niimoodi on täiskasvanud organismil võimalik jälgida, mis elundid arenesid sellest embrüo piirkonnast, kuhu siirati fluorestseeruva konna rakud.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt; Samuti kasutatakse looduslikke markereid, mis arengu käigus ei kao ega muutu – [[kromosomaalsed markerid|kromosomaalseid markereid]]. Näiteks lindude puhul kasutatakse [[Douarini marker]]it. Tihti piisab transplantatsioonitulemuste jälgimiseks lähteloomade erinevast pigmentatsioonist.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

* Transgeensed loomad. Looma embrüorakkudesse viiakse sisse võõr-[[DNA]], mis integreerub peremeesraku [[kromosoom]]idesse. Sel viisil on võimalik jälgida antud geeni mõju organismi arengule.
* ''[[Knock-out]]''-loomad. Selle meetodi puhul inaktiveeritakse mõni geen [[mutatsioon]]i abil. ''Knock-out-''hiired võimaldavad kohe uurida vastava geeni mutatsiooni efekti hiire arengu käigus.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;uMy7u&quot; /&gt;

==Perspektiivid==
Organismide arengu uurimise käigus saadud teadmisi loodetakse kasutada mitmesuguste haiguste raviks. Olulisteks avastusteks on võimalus blokeerida [[parakriinne signaalimine|parakriinseid]] faktoreid, kasutada [[tüvirakk]]e elundite moodustamisel ning võimalus muuta peaaegu kõiki keharakke [[pluripotentne|pluripotentseteks]] tüvirakkudeks. Need teadmised võimaldavad blokeerida [[vähk (haigus)|vähi]] levikut, parandada kehalisi vigastusi ja geneetilisi haigusi.
*Anti[[angiogenees]] vähi ravis – blokeeritakse veresoonte moodustumist, mis on vajalikud, et varustada kasvajarakke hapniku ja toitainetega. Selleks on võimalik kasutada [[VEGF]] faktorite (kasvaja angiogeneesi faktorid, inglise keeles ''vascular endothelial growth factor'') inhibiitoreid.
* Pluripotentsete tüvirakkude tootmine diferentseerunud keharakkudest võimaldaks saadud tüvirakke kasutada kudede ja elundite regeneratsioonis. Tüvirakke tahetakse kasutada närvirakkude tootmiseks degeneratiivsete ajuhaiguste ravil ([[Alzheimeri tõbi]] ja [[Parkinsoni tõbi]]) ning [[insuliin]]i tootvate pankreaserakkude tootmiseks [[diabeet|diabeediga]] patsientidel. Samuti loodetakse tüvirakkudega ravida ka südamehaigusi ja immuunhäireid. Ravis kasutatakse parakriinseid kasvufaktoreid.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

==Vaata ka==
*[[Arengubioloogia instituut]]
*[[blastotsüst]]
*[[ehitusplaan]]
*[[embrüogenees]]
*[[enhanser]]
*[[evolutsiooniline stabiilsus]]
*[[fotomorfogenees]]
*[[geeniregulatsioonivõrgustik]]
*[[geneetiline arhitektuur]]
*[[generatiivne bioloogia]]
*[[homoloogia]]
*[[kalade areng]]
*[[promootor]]
*[[signaaliülekanne]]
*[[spetsifikatsioon]]
*[[sünteetiline bioloogia]]
*[[taimede evolutsiooniline arengubioloogia]]
*[[taimede arengugeneetika]]
*[[teratoloogia]]
*[[äädikakärbse embrüogenees]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Karner&quot;&gt;[[Jüri Kärner]]. ''Sissejuhatus arengubioloogiasse'', Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 1997, lk. 9, 16–19.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t1r2A&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.macroevolution.net/karl-ernst-von-baer.html | Pealkiri = Karl Ernst von Baer | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ODTH5&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.frozenevolution.com/haeckel-s-recapitulation-theory | Pealkiri = Haeckel’s recapitulation theory | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VPlXK&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://devbio.eu/modelorganisms | Pealkiri = Model Organisms in Developmental Biology | Keel = inglise keeles | vaadatud = 2012-11-12 | arhiivimisaeg = 2013-12-05 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131205134442/http://devbio.eu/modelorganisms | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;&gt;[[Scott F. Gilbert]]. ''Developmental Biology'', 9. trükk, Sunderland: Sinauer Associates, Inc., 2010, lk 2–3, 19–23.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lUFyV&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.uni-tuebingen.de/fakultaeten/mathematisch-naturwissenschaftliche-fakultaet/fachbereiche/interfakultaere-institute-und-zentren/interfakultaeres-institut-fuer-biochemie/studium/diplom-biochemie/schwerpunktfaecher/methods-and-concepts-in-developmental-and-cellular-biology.html | Pealkiri = Methods and concepts in developmental and cellular biology | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uMy7u&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.ebc.ee/BIOTECHNOLOGY/Antsu_loengud/Loeng12_2007.pdf | Pealkiri = Transgenees loomadel, knock-out }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*Зуссман М. Биология развития. — М.: Мир, 1977.
*Wolpert L, Tickle C. ''Principles of Development'', Oxford and New York: Oxford University Press 2011.
*Slack JM. ''Essential Developmental Biology'',  Oxford: Wiley-Blackwell 2013.
*Barresi M, Gilbert SF. ''Developmental Biology'', 13. trükk, NY: Oxford University Press 2023, ISBN 9780197574591.

==Välislingid==
{{commonskat|Developmental biology}}
*[http://9e.devbio.com/ Developmental Biology – 9th Edition] by Scott F.Gilbert
*[http://www.ijdb.ehu.es/web/ The International Journal of Developmental Biology]
* [http://www.sdbonline.org/ Society for Developmental Biology]
* [http://www.sdbcore.org/ Collaborative resources]
* [https://embryo.asu.edu/ Embryo Project Encyclopedia]

[[Kategooria:Arengubioloogia| ]]</text>
      <sha1>n8gzphjcagf074cztdazyaalfhrzwja</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204033</id>
      <parentid>7203952</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T21:54:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <origin>7204033</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="27191" sha1="cf6ywncxt10je2ozqjfvgmcx6c1gm4v" xml:space="preserve">'''Arengubioloogia''' on [[bioloogia]] haru, mis uurib [[organism]]ide individuaalset arengut ja selle aluseks olevaid protsesse kogu [[elutsükkel|elutsükli]] vältel. See käsitleb mehhanisme, mille kaudu organismid kasvavad ja arenevad ning säilitavad või muudavad oma ehitust. Hulkraksetel organismidel uurib arengubioloogia eelkõige rakkude jagunemist ja [[diferentseerumine|diferentseerumist]], kudede ja elundite kujunemist, [[morfogenees]]i ning organismi kasvu ja küpsemist. Üherakuliste organismide puhul käsitleb arengubioloogia raku kasvu, jagunemist, arenguseisundeid ja elutsükleid.

[[Ontogenees]] on organismi individuaalne areng selle tekkest kuni elutsükli lõpuni. Suguliselt paljunevate organismide puhul käsitatakse ontogeneesi algusena tavaliselt [[viljastumine|viljastumisel]] moodustunud [[sügoot|sügoodi]] tekkimist. Ontogenees hõlmab sellisel juhul [[embrüonaalne areng|embrüonaalset arengut]] ning sellele järgnevat [[postembrüonaalne areng|postembrüonaalset arengut]], sealhulgas kasvu, küpsemist ja vananemist. Mittesuguliselt paljunevatel organismidel algab ontogenees uue isendi tekkimisega vastavalt paljunemisviisile. Mõnes käsitluses hõlmab ontogenees ka [[sugurakk]]ude kujunemist ehk [[gametogenees]]i, kuigi see on vastuolus tavapärase käsitlusega, mille järgi ontogenees algab uue isendi tekkest ja gametogenees kuulub eelmise põlvkonna organismi arengusse.

[[Embrüoloogia]] on arengubioloogia haru, mis uurib eelkõige hulkraksete organismide varajast arengut, eriti embrüo kujunemisega seotud protsesse alates uue organismi tekkest kuni embrüonaalse arengujärgu lõpuni. Embrüoloogia keskendub rakkude, kudede ja elundite kujunemise morfoloogilistele, rakulistele ja molekulaarsetele mehhanismidele. Selgroogsete, eriti imetajate arengus eristatakse embrüonaalset perioodi ja sellele järgnevat looteperioodi, mida samuti käsitletakse embrüoloogia raames. Üherakuliste organismide puhul embrüonaalsest arengust tavaliselt ei räägita, sest neil puudub embrüo ja hulkrakne kehaorganisatsioon.

Lisaks embrüonaalsele ja postnataalsele arengule uurib arengubioloogia ka [[regeneratsioon]]i, [[mittesuguline paljunemine|mittesugulist paljunemist]], [[moone (bioloogia)|moonet]] ning täiskasvanud organismis paiknevate [[tüvirakk]]ude säilimist, paljunemist ja diferentseerumist.

Arengubioloogia kolm klassikalist keskset uurimisobjekti on [[diferentseerumine]], [[morfogenees]] ja [[kasvamine]].&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt; Tänapäeva arengubioloogia uurib neid protsesse molekulaarsel, biokeemilisel, geneetilisel ja rakulisel tasandil, pöörates tähelepanu ka embrüote subtsellulaarse ja rakulise organiseerituse iseärasustele.

Teadusharuna kujunes arengubioloogia välja 20. sajandi keskpaigas, ühendades embrüoloogia, [[geneetika]] ja [[molekulaarbioloogia]] saavutused. Selle peamiste uurimisprobleemide hulka kuuluvad geneetilise informatsiooni realiseerumine ontogeneesi käigus ja fenotüübiliste muutuste molekulaarsed alused, rakkude ja rakupopulatsioonide normaalse ja kasvajalise kasvu mehhanismid, morfogenees, rakkude, kudede ja elundite diferentseerumine, rakkudevahelised vastasmõjud, üksikute [[elund]]ite ja kogu organismi kuju kujunemine, organismide [[sugu|soo]] määramine, [[kloonimine|kloonimine]] ja [[vananemine|vananemine]] ning terviklikku arengut tagavate regulatsioonimehhanismide kujunemine.

Arengubioloogia uurimissuundade seas on loomade ja taimede arengubioloogia, eksperimentaalne embrüoloogia, raku molekulaarbioloogia, arengu geneetiline regulatsioon, diferentseerumise molekulaarsed mehhanismid, ontogeneesi tsütoloogilised alused ning uute uurimismeetodite väljatöötamine.

Sõna &quot;[[arengugeneetika]]&quot; kasutatakse sageli &quot;arengubioloogia&quot; sünonüümina, kuid see võib tähistada ka teatud [[käitumisgeneetika]] valdkondi ning jätta tähelepanuta arengu epigeneetilised aspektid. [[Närvisüsteem]]i arengut ja küpsemist uurib [[neuroarengubioloogia]], arengubioloogia ja [[evolutsioon]]i seoseid aga [[evolutsiooniline arengubioloogia]] (''EvoDevo'').

[[Pilt:Views of a Foetus in the Womb.jpg|300px|pisi|Vaated [[Loode|Lootele]] [[emakas]]. [[Leonardo da Vinci]], umbes 1510–1512. [[Sünnieelne areng]] on üks arengubioloogia peamisi uurimisvaldkondi]]

==Ajalugu==
Arengubioloogiat nimetati varem embrüoloogiaks. Mõiste „arengubioloogia&quot; on uuemat päritolu ja peegeldab arusaama, et areng ei piirdu üksnes embrüoga. Kui embrüoloogia kirjeldas traditsiooniliselt eksperimentide tulemusi peamiselt morfoloogia ja rakkude saatuse kaudu, siis tänapäeval käsitletakse arengut ka molekulaargeneetika ja rakubioloogia seisukohalt.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 30.&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Embryo comparisons.jpg|pisi|Embrüote võrdlus – Baeri seadus]]
Esialgu oli embrüoloogia teadus, mis uuris loomade arenemist munaraku viljastumisest kuni loote- või munakestadest vabanemiseni. Ajapikku embrüoloogia uurimispiirid laienesid, sest embrüonaalset arenemist ei olnud võimalik mõista ilma eelneva ja järgneva perioodi tundmiseta. Niiviisi jõudis embrüoloogia vaatevälja ka [[proembrüogenees]] ehk [[gametogenees]] ja [[postembrüonaalne areng]] koos kasvamise, [[regeneratsioon]]i, [[Metaboolia|metamorfoosi]] ja [[morfogenees]]i probleemidega. Alates 1960ndatest hakati embrüoloogias järjest enam kasutama [[biokeemia]], [[rakubioloogia]], [[molekulaarbioloogia]], [[geneetika]] ja [[immunoloogia]] teadussaavutusi ja uurimismeetodeid. Selle tulemusel arenes välja uus suund – arengubioloogia.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt; Mõned autorid on arengubioloogia sünonüümina kasutanud terminit &quot;[[arengugeneetika]]&quot; (ka &quot;[[ontogeneesigeneetika]]&quot;), teised jällegi loevad seda arengubioloogia üheks osaks. &lt;br /&gt;Oluline roll on arengubioloogias ja embrüoloogias ka [[Karl Ernst von Baer]]il, kes oli baltisakslane, kuid sündinud Eestis ja õppinud ka [[Tartu ülikool]]is. Ta kirjeldas [[selgroogsed|selgroogsete]] embrüonaalse arengu varajasi etappe ja avastas [[imetajad|imetaja]] [[Munarakk|munaraku]] (1827). Samuti täiustas ta [[Heinz Christian Pander]]i sõnastatud [[looteleht]]ede teooriat. 1828. aastal sõnastas ta embrüoloogia reeglid, mis on nüüd tuntud [[Baeri seadused|Baeri seadustena]].&lt;ref name=&quot;t1r2A&quot; /&gt; &lt;br /&gt;1866. aastal pakkus [[Ernst Haeckel]] välja [[rekapitulatsiooniteooria]], mille kohaselt [[ontogenees]] peegeldab [[fülogenees]]i.&lt;ref name=&quot;ODTH5&quot; /&gt;

== Mudelorganismid ==

Tänapäeval on suur osa arengubioloogia uurimistööst keskendunud väikesele arvule [[mudelorganism]]idele. On selgunud, et loomariigis on arengumehhanismid suurel määral evolutsiooniliselt säilinud. Varajases arengus kasutavad selgroogsete eri liigid põhiliselt samu induktsioonisignaale ja samu piirkondliku identiteedi määramist kodeerivaid geene. Ka selgrootud kasutavad sarnast signaalide ja geenide kogumit, kuigi nende moodustuvad kehaosad on märkimisväärselt erinevad.

Igal mudelorganismil on teatud spetsiifilised eksperimentaalsed eelised, mille tõttu on need muutunud teadlaste seas laialdaselt kasutatavaks. Ühes mõttes on need &quot;mudelid&quot; kogu loomariigi kohta ja teises mõttes &quot;mudelid&quot; inimese arengu uurimiseks. Inimese arengut otseselt uurida on raske nii eetilistel kui ka praktilistel põhjustel.

Mudelorganismid on olnud eriti kasulikud arengumehhanismide üldise olemuse väljaselgitamisel. Mida üksikasjalikumaks uurimine muutub, seda rohkem erinevad mudelorganismid üksteisest ja inimesest.

=== Taimed ===

Arengubioloogias on peamiseks taimseks mudelorganismiks kujunenud [[harilik müürlook]] (''Arabidopsis thaliana'').&lt;ref&gt;{{cite book | vauthors = Weigel D, Glazebrook J | date = 2002 | title = Arabidopsis. A Laboratory Manual. | publisher = Cold Spring Harbor Laboratory Press | location = Cold Spring Harbor, NY }}&lt;/ref&gt; Selle arengut ja geneetikat on põhjalikult uuritud ning seda kasutatakse taimede arenguprotsesside, sealhulgas rakutsükli ja sugurakkude arengu uurimisel.&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot;&gt;Friedman, William E. Expression of the cell cycle in sperm of ''Arabidopsis'': implications for understanding patterns of gametogenesis and fertilization in plants and other eukaryotes. – ''[[Development]]'', 1999, kd 126, nr 5, lk 1065–1075.&lt;/ref&gt;

Teised taimede arengubioloogias kasutatud mudelorganismid on:

[[harilik mais]] (''Zea mays'')
petuunia (''Petunia'')

=== Selgroogsed ===

Kahepaiksed on pikka aega olnud varajase arengu uurimise eelistatud mudelorganismid, sest nende munad on suured, embrüoid on lihtne kasvatada lihtsas kasvukeskkonnas ja nendega on suhteliselt kerge katseid teha.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 30.&lt;/ref&gt; Selgroogsete arengubioloogias kasutatakse järgmisi peamisi mudelorganisme:

[[suur-kannuskonn]] (''Xenopus laevis'') ja ''[[Xenopus tropicalis]]''.&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Nieuwkoop PD, Faber J. ''Normal table of ''Xenopus laevis'' (Daudin)'', North-Holland, Amsterdam 1967.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Harland RM, Grainger RM. Xenopus research: metamorphosed by genetics and genomics. – ''Trends in Genetics'', 2011, kd 27, nr 12, lk 507–515.&lt;/ref&gt; Kannuskonn annab suurel hulgal embrüoid ja sobib eriti hästi mikrokirurgilisteks katseteks.
[[vöödiline daanio]] (''Danio rerio'').&lt;ref&gt;Lawson ND, Wolfe SA. Forward and reverse genetic approaches for the analysis of vertebrate development in the zebrafish. – ''Developmental Cell'', 2011, kd 21, nr 1, lk 48–64. [https://www.cell.com/developmental-cell/fulltext/S1534-5807(11)00241-3?_returnURL=https%3A%2F%2Flinkinghub.elsevier.com%2Fretrieve%2Fpii%2FS1534580711002413%3Fshowall%3Dtrue Täistekst.]&lt;/ref&gt; Sellel on palju embrüoid ning selle geneetika on hästi välja töötatud.
[[kodukana]] (''Gallus gallus domesticus'').&lt;ref&gt;Rashidi H, Sottile V. The chick embryo: hatching a model for contemporary biomedical research. – ''BioEssays'', 2009, kd 31, nr 4, lk 459–465.&lt;/ref&gt; Kana varajased arenguetapid sarnanevad imetajate omadega, kuid mikrokirurgilisi katseid on kanaga lihtsam teha. Kana kasutamine on ka suhteliselt odav.
[[koduhiir]] (''Mus musculus'').&lt;ref&gt;Behringer R, Gertsenstein M, Vintersten K, Nagy M. ''Manipulating the Mouse Embryo. A Laboratory Manual'', 4. trükk, Cold Spring Harbor, NY: Cold Spring Harbor Laboratory Press 2014.&lt;/ref&gt; See on imetaja,&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt; kelle geneetika on väga hästi uuritud ja keda kasutatakse laialdaselt imetajate, sealhulgas inimese arengumehhanismide uurimisel.

=== Selgrootud ===

Selgrootute seas on olulisemad arengubioloogia mudelorganismid:

[[Harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster'').&lt;ref&gt;St Johnston D. The art and design of genetic screens: Drosophila melanogaster. – ''Nature Reviews. Genetics'', 2002, kd 3, nr 3, lk 176–188.&lt;/ref&gt; Annab palju embrüoid ja selle geneetika on väga hästi uuritud.
[[varbuss]] (''Caenorhabditis elegans'').&lt;ref&gt;Riddle DL, Blumenthal T, Meyer BJ, Priess JR. ''C. elegans II.'', Cold Spring Harbor Laboratory Press: Cold Spring Harbor, NY 1997.&lt;/ref&gt; Annab palju embrüoid, selle geneetika on hästi uuritud ja selle pidamine on odav.
[[Merisiilikud|merisiilik]] (''[[Strongylocentrotus purpuratus]]'').&lt;ref name=&quot;VPlXK&quot; /&gt; Mõningatel eesmärkidel on merisiilikud olnud olulised varajase embrüonaalse arengu ja arengumustrite uurimisel.&lt;ref&gt;Ettensohn CA, Sweet HC. Patterning the early sea urchin embryo. – ''Current Topics in Developmental Biology'', kd 50, 2000, lk 1–44.&lt;/ref&gt;
[[Merituped]] (''Ascidiacea''), keida on kasutatud evolutsioonilise arengubioloogia uurimisel.&lt;ref&gt;Lemaire P. Evolutionary crossroads in developmental biology: the tunicates. – ''Development'', 2011, kd 138, nr 11, lk 2143–2152.&lt;/ref&gt;

=== Üherakulised organismid ===

Mõningates arengubioloogia ja rakubioloogia uuringutes on kasutatud ka üherakulisi organisme:

[[Koppvetikas]] (''Chlamydomonas'')&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt;
[[Pärmkottseen]] (''Saccharomyces'')&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt;

=== Regeneratsiooni ja inimese arengu mudelid ===

Regeneratsiooni uurimiseks kasutatakse [[sabakonnalised|sabakonnalisi]] (''Urodela''), näiteks [[mehhiko tömpsuu]]d (''Ambystoma mexicanum''),&lt;ref&gt;Nacu E, Tanaka EM. Limb regeneration: a new development? – ''Annual Review of Cell and Developmental Biology'', 2011, kd 27, lk 409–440.&lt;/ref&gt; ja [[lameuss]]e, näiteks ''[[Schmidtea mediterranea]]''.&lt;ref name=&quot;Reddien P.W., Alvarado A.S. 2004 725–757&quot;/&gt;

Ka [[organoid]]e kasutatakse tõhusate arengumudelitena, eriti inimese arengu uurimisel kolmemõõtmelistes rakukultuurides.&lt;ref&gt;Ader M, Tanaka EM. Modeling human development in 3D culture. – ''Current Opinion in Cell Biology'', 2014, kd 31, lk 23–28.&lt;/ref&gt;

==Uuritavad põhiküsimused==

Arengubioloogia põhiküsimus on see, kuidas [[viljastatud munarakk|viljastatud munarakust]] kujuneb [[hulkrakne organism]], milles eri tüüpi rakud organiseeruvad [[kude]]deks ja [[elund]]iteks. Seda saab uurida paljudest vaatenurkadest, mis tuleb omavahel siduda. Tuleb teada, millised geenid avalduvad ning millal ja kus see toimub, kuidas rakud omavahel suhtlevad, kuidas määratakse raku arenguline saatus, kuidas rakud paljunevad ja diferentseeruvad ning kuidas tekivad keha kuju suured muutused.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 28.&lt;/ref&gt;

Kogu embrüonaalseks arenguks vajalik informatsioon sisaldub viljastatud munarakus. Organismi arengut juhib geenide ruumiliselt ja ajaliselt reguleeritud avaldumine, mis määrab, millised valgud millistes rakkudes ja millal esinevad. Valgud määravad suurel määral rakkude käitumise ning geenid toimivad arengut genereeriva programmina, mille toime realiseerub rakkudevahelise signaaliedastuse, rakkude proliferatsiooni, diferentseerumise ja liikumise kaudu.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 28.&lt;/ref&gt;

Hulkrakse organismi kujunemine ühest viljastatud munarakust on evolutsiooni üks silmapaistvamaid saavutusi. Viljastatud munaraku jagunemisel tekivad miljonid rakud, millest kujunevad keerukad ja mitmekesised struktuurid. Arengubioloogia püüab muu hulgas selgitada, kuidas rakud muutuvad üksteisest erinevaks, kuidas need organiseeruvad keerukateks struktuurideks, mis juhib üksikute rakkude käitumist ning kuidas on arengu organiseerivad põhimõtted talletatud munarakus ja eelkõige DNA-s. Tänapäevase arengubioloogia üks keskseid uurimissuundi on nende protsesside geneetilise regulatsiooni mõistmine.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 28.&lt;/ref&gt;

Embrüote arengu mõistmine on erakordselt suur intellektuaalne väljakutse ja arengubioloogia üks lõppeesmärke on mõista inimese arengut. See on oluline, et selgitada, miks areng mõnikord ebaõnnestub, miks loode võib hukkuda või laps sündida kaasasündinud väärarengutega. Arenguhäireid võivad põhjustada geenimutatsioonid, kuid arengut mõjutavad ka keskkonnategurid, näiteks ravimid ja nakkused.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 29.&lt;/ref&gt;

Regeneratiivse meditsiini eesmärk on leida võimalusi kasutada rakke kahjustatud kudede ja elundite taastamiseks ning praegu keskendub see peamiselt tüvirakkudele.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 29.&lt;/ref&gt; Ka vähirakkudel on mitmeid embrüonaalsete rakkude omadusi, näiteks võime piiramatult jaguneda. Seetõttu võib embrüonaalsete rakkude ja nende käitumise uurimine aidata välja töötada uusi ja tõhusamaid vähiravimeetodeid, sest paljud samad geenid osalevad nii embrüonaalses arengus kui ka kasvajate tekkes.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 29.&lt;/ref&gt;

Viljastatud munarakust embrüo kujunemise protsessi nimetatakse embrüogeneesiks. Üks embrüo rakkude esimesi ülesandeid on organismi üldise ehitusplaani kujundamine ning eri organismid lahendavad selle ülesande erineval viisil.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 29.&lt;/ref&gt;

Arengu põhijoonte mõistmiseks on vaja uurida paljusid eri organisme. Kuigi on olemas üldised arengupõhimõtted, mis kehtivad kõigi loomade puhul, on elusloodus liiga mitmekesine, et kõiki vastuseid ühestainsast organismist leida. Seetõttu on arengubioloogid keskendunud suhteliselt väikesele arvule liikidele, mida on mugav uurida ning mis sobivad eksperimentaalseteks manipulatsioonideks ja geneetilisteks analüüsideks.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 29.&lt;/ref&gt;

Ühe organismi arenguprotsessi mõistmine aitab selgitada samalaadseid protsesse teistes organismides, sealhulgas inimesel. Näiteks viis äädikakärbsel varajast embrüogeneesi reguleerivate geenide avastamine selleni, et sarnaseid geene leiti ka imetajate ja teiste selgroogsete arengus, kus need täidavad samalaadseid ülesandeid.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 29–30.&lt;/ref&gt;

===Diferentseerumine===
Ühest viljastatud munarakust tekib sadu diferentseerunud rakutüüpe. Täiskasvanud inimeses on rohkem kui 200 diferentseerunud rakutüüpi, näiteks [[lihaskude|lihasrakud]], [[vererakud]], rasvarakud, [[närvirakk|närvirakud]] ja nii edasi. Seda uut tüüpi rakkude teket nimetataksegi diferentseerumiseks. Kõik need erinevad rakud sisaldavad samu [[geen]]e. Kuidas saab selline identne geneetiline informatsioon panna aluse nii paljudele erinevatele rakutüüpidele?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Morfogenees===
Diferentseerunud rakud ei paikne juhuslikult, vaid moodustavad [[kude]]sid ja [[elund]]eid. Kuidas moodustavad rakud funktsionaalseid struktuure? Vastus sellele peitub koordineeritud rakkude jagunemises, rakkude migratsioonis ja rakkude surmas, mis kõik on arengubioloogia olulisteks uurimisaladeks.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Kasvamine===
Arengu käigus rakud paljunevad, kuid lõpuks osa rakke lõpetab jagunemise ning organism saavutab küpse kuju ja suuruse. Kuidas rakud teavad, millal lõpetada jagunemine, ja kuidas on rakujagunemine reguleeritud?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Paljunemine===
[[Sugurakud]] on väga spetsialiseerunud rakud, mis on ainsana võimelised panema aluse kogu organismi arengule. Kuidas toimub selliste rakkude eraldamine teistest rakkudest, mis moodustavad keha füüsilisi struktuure ja elundeid? Mis juhised sugurakkude [[rakutuum]]as ja [[tsütoplasma]]s võimaldavad neil panna aluse uuele põlvkonnale?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Regeneratsioon===
Mõned organismid saavad taastada kogu oma keha. Mõned [[salamander|salamandrid]] suudavad taastada oma silmad ja jalad ning mitmed [[roomajad]] on võimelised kasvatama omale uue saba. Imetajad enamasti seda ei suuda, kuid siiski on ka imetajatel [[tüvirakud]], mis on võimelised moodustama uusi elundeid ja struktuure. Kuidas on tüvirakud säilitanud sellise võime ja kuidas oleks võimalik seda meditsiinis ära kasutada?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Evolutsioon===
Evolutsiooni käigus liigid muutuvad ja seda põhjustavad päritavad muudatused arengus. Näiteks on tänapäevase kapjadega hobuse eelkäijaks viie varbaga hobune, kellel on põlvkondade vältel toimunud [[embrüo]] arengu käigus mitmed muutused lihastes ja luukoes. Kuidas on sellised muutused võimelised panema aluse uutele kehastruktuuridele? Millised päritavad muutused on võimalikud, arvestades seda, et ka evolutsiooni vahevormid peavad olema eluvõimelised?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Keskkonna mõjud===
Paljude organismide arengut mõjutab keskkond, kus embrüo või vastne areneb. Näiteks sõltub sündiva kilpkonna sugu sellest, mis temperatuuri juures munad hauduti. Samuti suudavad ka täiskasvanud organismi arengut mõjutada ümbritsevas keskkonnas olevad kemikaalid, põhjustades arenguhäireid, mis võivad viia haiguste ja kasvajate tekkeni. Kuidas on organismi areng seotud laiemalt tema elupaiga ja teda ümbritseva keskkonnaga? &lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

==Meetodid==
[[Pilt:Hiire embrüo.tif|pisi|Geeniekspressiooni märkimine hiire embrüol]]
Arengubioloogias kasutatakse väga palju meetodeid biokeemiast, geneetikast, rakubioloogiast, [[evolutsioonibioloogia]]st, [[embrüoloogia]]st ja molekulaarbioloogiast.&lt;ref name=&quot;lUFyV&quot; /&gt; Mõningad olulisemad meetodid:

*Elusrakkude otsene jälgimine. Mõne liigi embrüotel on väga vähe rakke ja tsütoplasma kõigis [[blastomeer]]ides on erineva pigmendiga. Sel juhul on võimalik jälgida mikroskoobi all erinevaid rakke ja nende arenemist erinevateks kudedeks. Näiteks mantellooma ''[[Styela partita]]'' lihaseid moodustavad rakud on alati kollase värvusega.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;
*Värvimine. Embrüo arengu jälgimiseks kasutatakse värve, mis värvivad nende rakke, kuid ei tapa neid rakke. Kasutatakse ka fluorestsentsvärve. [[Pilt:Arengubioloogia meetodid.png|pisi|Näiteid arengubioloogia meetodeist amfiibiembrüotega. A – Spemanni transplantatsioonimeetod; B – Mangoldi implantatsioonimeetod; C – Holtfreteri eksplantatsioonimeetod; D – dissotsieerimine-reagregatsioon]]
*[[Hans Spemann|Spemanni]] [[transplantatsioon]]imeetod. Ühelt liigilt pärit embrüonaalse koe siirdamine teise liigi embrüole, kust see sama embrüonaalse koe osa on enne eemaldatud.
*[[Hilde Mangold|Mangoldi]] [[implantatsioon]]imeetod. Ühelt embrüolt pärit embrüonaalne kude siiratakse teise organismi embrüole erinevasse kohta.
*[[Johannes Holtfreter|Holtfreteri]] [[eksplantatsioon]]imeetod. Erinevatelt embrüotelt eemaldatakse sama embrüonaalse koe osa ja ühendatakse need.
*[[Dissotsieerimine-reagregatsioon]]. [[Blastula]] või varase [[gastrula]] staadiumis eemaldatakse erinevad embrüonaalse koe osad, mõlema osa rakud lahutatakse üksteisest ja siis erinevatest osadest pärit rakkudel lastakse omavahel uuesti reagregeeruda. Embrüo jätkab oma arengut samast kohast, kus see enne rakkude eemaldamist pooleli jäi. Seega saab jälgida, kuidas toimub erinevatest embrüonaalsetest kudedest pärit rakkude migratsioon ja areng edasi.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

Eri päritoluga rakkude jälgimiseks kasutatakse sageli [[fluorestseeruv marker|fluorestseeruvaid markereid]], näiteks [[roheline fluorestseeruv valk|rohelist fluorestseeruvat valku]]. Selle [[geen]]i viimine organismi [[genoom]]i võimaldab jälgida rakkude saatust arengu jooksul. Sel viisil saadud embrüo kõik rakud helendavad [[ultraviolettkiirgus]]es roheliselt. Enamasti kasutatakse selleks konni. [[transgeenne organism|Transgeenselt]] embrüolt eemaldatakse kindlast piirkonnast rakke ja pannakse teise embrüo samasse piirkonda. Niimoodi on täiskasvanud organismil võimalik jälgida, mis elundid arenesid sellest embrüo piirkonnast, kuhu siirati fluorestseeruva konna rakud.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt; Samuti kasutatakse looduslikke markereid, mis arengu käigus ei kao ega muutu – [[kromosomaalsed markerid|kromosomaalseid markereid]]. Näiteks lindude puhul kasutatakse [[Douarini marker]]it. Tihti piisab transplantatsioonitulemuste jälgimiseks lähteloomade erinevast pigmentatsioonist.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

*Transgeensed loomad. Looma embrüorakkudesse viiakse sisse võõr-[[DNA]], mis integreerub peremeesraku [[kromosoom]]idesse. Sel viisil on võimalik jälgida antud geeni mõju organismi arengule.
*''[[Knock-out]]''-loomad. Selle meetodi puhul inaktiveeritakse mõni geen [[mutatsioon]]i abil. ''Knock-out-''hiired võimaldavad kohe uurida vastava geeni mutatsiooni efekti hiire arengu käigus.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;uMy7u&quot; /&gt;

==Perspektiivid==
Organismide arengu uurimise käigus saadud teadmisi loodetakse kasutada mitmesuguste haiguste raviks. Olulisteks avastusteks on võimalus blokeerida [[parakriinne signaalimine|parakriinseid]] faktoreid, kasutada [[tüvirakk]]e elundite moodustamisel ning võimalus muuta peaaegu kõiki keharakke [[pluripotentne|pluripotentseteks]] tüvirakkudeks. Need teadmised võimaldavad blokeerida [[vähk (haigus)|vähi]] levikut, parandada kehalisi vigastusi ja geneetilisi haigusi.
*Anti[[angiogenees]] vähi ravis – blokeeritakse veresoonte moodustumist, mis on vajalikud, et varustada kasvajarakke hapniku ja toitainetega. Selleks on võimalik kasutada [[VEGF]] faktorite (kasvaja angiogeneesi faktorid, inglise keeles ''vascular endothelial growth factor'') inhibiitoreid.

*Pluripotentsete tüvirakkude tootmine diferentseerunud keharakkudest võimaldaks saadud tüvirakke kasutada kudede ja elundite regeneratsioonis. Tüvirakke tahetakse kasutada närvirakkude tootmiseks degeneratiivsete ajuhaiguste ravil ([[Alzheimeri tõbi]] ja [[Parkinsoni tõbi]]) ning [[insuliin]]i tootvate pankreaserakkude tootmiseks [[diabeet|diabeediga]] patsientidel. Samuti loodetakse tüvirakkudega ravida ka südamehaigusi ja immuunhäireid. Ravis kasutatakse parakriinseid kasvufaktoreid.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

==Vaata ka==
*[[Arengubioloogia instituut]]
*[[blastotsüst]]
*[[ehitusplaan]]
*[[embrüogenees]]
*[[enhanser]]
*[[evolutsiooniline stabiilsus]]
*[[fotomorfogenees]]
*[[geeniregulatsioonivõrgustik]]
*[[geneetiline arhitektuur]]
*[[generatiivne bioloogia]]
*[[homoloogia]]
*[[kalade areng]]
*[[promootor]]
*[[signaaliülekanne]]
*[[spetsifikatsioon]]
*[[sünteetiline bioloogia]]
*[[taimede evolutsiooniline arengubioloogia]]
*[[taimede arengugeneetika]]
*[[teratoloogia]]
*[[äädikakärbse embrüogenees]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Karner&quot;&gt;[[Jüri Kärner]]. ''Sissejuhatus arengubioloogiasse'', Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 1997, lk. 9, 16–19.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t1r2A&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.macroevolution.net/karl-ernst-von-baer.html | Pealkiri = Karl Ernst von Baer | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ODTH5&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.frozenevolution.com/haeckel-s-recapitulation-theory | Pealkiri = Haeckel’s recapitulation theory | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VPlXK&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://devbio.eu/modelorganisms | Pealkiri = Model Organisms in Developmental Biology | Keel = inglise keeles | vaadatud = 2012-11-12 | arhiivimisaeg = 2013-12-05 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131205134442/http://devbio.eu/modelorganisms | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;&gt;[[Scott F. Gilbert]]. ''Developmental Biology'', 9. trükk, Sunderland: Sinauer Associates, Inc., 2010, lk 2–3, 19–23.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lUFyV&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.uni-tuebingen.de/fakultaeten/mathematisch-naturwissenschaftliche-fakultaet/fachbereiche/interfakultaere-institute-und-zentren/interfakultaeres-institut-fuer-biochemie/studium/diplom-biochemie/schwerpunktfaecher/methods-and-concepts-in-developmental-and-cellular-biology.html | Pealkiri = Methods and concepts in developmental and cellular biology | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uMy7u&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.ebc.ee/BIOTECHNOLOGY/Antsu_loengud/Loeng12_2007.pdf | Pealkiri = Transgenees loomadel, knock-out }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*Зуссман М. Биология развития. — М.: Мир, 1977.
*Wolpert L, Tickle C. ''Principles of Development'', Oxford and New York: Oxford University Press 2011.
*Slack JM. ''Essential Developmental Biology'',  Oxford: Wiley-Blackwell 2013.
*Barresi M, Gilbert SF. ''Developmental Biology'', 13. trükk, NY: Oxford University Press 2023, ISBN 9780197574591.

==Välislingid==
{{commonskat|Developmental biology}}
*[http://9e.devbio.com/ Developmental Biology – 9th Edition] by Scott F.Gilbert
*[http://www.ijdb.ehu.es/web/ The International Journal of Developmental Biology]
* [http://www.sdbonline.org/ Society for Developmental Biology]
* [http://www.sdbcore.org/ Collaborative resources]
* [https://embryo.asu.edu/ Embryo Project Encyclopedia]

[[Kategooria:Arengubioloogia| ]]


A</text>
      <sha1>cf6ywncxt10je2ozqjfvgmcx6c1gm4v</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204069</id>
      <parentid>7204033</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T00:01:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <origin>7204069</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="28433" sha1="6z2znmcnktsillbsxxulrs48st33run" xml:space="preserve">'''Arengubioloogia''' on [[bioloogia]] haru, mis uurib [[organism]]ide individuaalset arengut ja selle aluseks olevaid protsesse kogu [[elutsükkel|elutsükli]] vältel. See käsitleb mehhanisme, mille kaudu organismid kasvavad ja arenevad ning säilitavad või muudavad oma ehitust. Hulkraksetel organismidel uurib arengubioloogia eelkõige rakkude jagunemist ja [[diferentseerumine|diferentseerumist]], kudede ja elundite kujunemist, [[morfogenees]]i ning organismi kasvu ja küpsemist. Üherakuliste organismide puhul käsitleb arengubioloogia raku kasvu, jagunemist, arenguseisundeid ja elutsükleid.

[[Ontogenees]] on organismi individuaalne areng selle tekkest kuni elutsükli lõpuni. Suguliselt paljunevate organismide puhul käsitatakse ontogeneesi algusena tavaliselt [[viljastumine|viljastumisel]] moodustunud [[sügoot|sügoodi]] tekkimist. Ontogenees hõlmab sellisel juhul [[embrüonaalne areng|embrüonaalset arengut]] ning sellele järgnevat [[postembrüonaalne areng|postembrüonaalset arengut]], sealhulgas kasvu, küpsemist ja vananemist. Mittesuguliselt paljunevatel organismidel algab ontogenees uue isendi tekkimisega vastavalt paljunemisviisile. Mõnes käsitluses hõlmab ontogenees ka [[sugurakk]]ude kujunemist ehk [[gametogenees]]i, kuigi see on vastuolus tavapärase käsitlusega, mille järgi ontogenees algab uue isendi tekkest ja gametogenees kuulub eelmise põlvkonna organismi arengusse.

[[Embrüoloogia]] on arengubioloogia haru, mis uurib eelkõige hulkraksete organismide varajast arengut, eriti embrüo kujunemisega seotud protsesse alates uue organismi tekkest kuni embrüonaalse arengujärgu lõpuni. Embrüoloogia keskendub rakkude, kudede ja elundite kujunemise morfoloogilistele, rakulistele ja molekulaarsetele mehhanismidele. Selgroogsete, eriti imetajate arengus eristatakse embrüonaalset perioodi ja sellele järgnevat looteperioodi, mida samuti käsitletakse embrüoloogia raames. Üherakuliste organismide puhul embrüonaalsest arengust tavaliselt ei räägita, sest neil puudub embrüo ja hulkrakne kehaorganisatsioon.

Lisaks embrüonaalsele ja postnataalsele arengule uurib arengubioloogia ka [[regeneratsioon]]i, [[mittesuguline paljunemine|mittesugulist paljunemist]], [[moone (bioloogia)|moonet]] ning täiskasvanud organismis paiknevate [[tüvirakk]]ude säilimist, paljunemist ja diferentseerumist.

Arengubioloogia kolm klassikalist keskset uurimisobjekti on [[diferentseerumine]], [[morfogenees]] ja [[kasvamine]].&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt; Tänapäeva arengubioloogia uurib neid protsesse molekulaarsel, biokeemilisel, geneetilisel ja rakulisel tasandil, pöörates tähelepanu ka embrüote subtsellulaarse ja rakulise organiseerituse iseärasustele.

Teadusharuna kujunes arengubioloogia välja 20. sajandi keskpaigas, ühendades embrüoloogia, [[geneetika]] ja [[molekulaarbioloogia]] saavutused. Selle peamiste uurimisprobleemide hulka kuuluvad geneetilise informatsiooni realiseerumine ontogeneesi käigus ja fenotüübiliste muutuste molekulaarsed alused, rakkude ja rakupopulatsioonide normaalse ja kasvajalise kasvu mehhanismid, morfogenees, rakkude, kudede ja elundite diferentseerumine, rakkudevahelised vastasmõjud, üksikute [[elund]]ite ja kogu organismi kuju kujunemine, organismide [[sugu (bioloogia)|soo]] määramine, [[kloonimine|kloonimine]] ja [[vananemine]] ning terviklikku arengut tagavate regulatsioonimehhanismide kujunemine.

Arengubioloogia uurimissuundade seas on loomade ja taimede arengubioloogia, eksperimentaalne embrüoloogia, raku molekulaarbioloogia, arengu geneetiline regulatsioon, diferentseerumise molekulaarsed mehhanismid, ontogeneesi tsütoloogilised alused ja uute uurimismeetodite väljatöötamine.

Sõna &quot;[[arengugeneetika]]&quot; kasutatakse sageli &quot;arengubioloogia&quot; sünonüümina, kuid see võib tähistada ka teatud [[käitumisgeneetika]] valdkondi ning jätta tähelepanuta arengu epigeneetilised aspektid. [[Närvisüsteem]]i arengut ja küpsemist uurib [[neuroarengubioloogia]], arengubioloogia ja [[evolutsioon]]i seoseid aga [[evolutsiooniline arengubioloogia]] (''EvoDevo'').

[[Pilt:Views of a Foetus in the Womb.jpg|300px|pisi|Vaated [[Loode|Lootele]] [[emakas]]. [[Leonardo da Vinci]], umbes 1510–1512. [[Sünnieelne areng]] on üks arengubioloogia peamisi uurimisvaldkondi]]

==Ajalugu==
Arengubioloogiat nimetati varem [[embrüoloogia]]ks. Mõiste &quot;arengubioloogia&quot; on uuemat päritolu ja peegeldab arusaama, et areng ei piirdu üksnes [[embrüo]]ga. Embrüoloogia kirjeldas traditsiooniliselt eksperimentide tulemusi peamiselt [[morfoloogia (bioloogia)|morfoloogia]] ja rakkude saatuse kaudu. Tänapäeval käsitletakse arengut ka [[molekulaargeneetika]] ja [[rakubioloogia]] seisukohalt.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 3.&lt;/ref&gt;

Paljud embrüoloogia küsimused püstitati esimest korda juba sadu ja mõnel juhul tuhandeid aastaid tagasi.[[Hippokrates]] püüdis arengut seletada kuumuse, niiskuse ja tahkumise kaudu.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 3.&lt;/ref&gt; 

Aristoteles sõnastas küsimuse, kas kõik embrüo  struktuurid on algusest peale olemas ja areng seisnes ainult nende suurenemises või uued struktuurid tekivad järk-järgult arengu käigus. Viimast nimetas ta [[epigenees]]iks (&quot;pärast tekkimiseks&quot;) ja võrdles seda võrgu kudumisega. 
Aristoteles pooldas epigeneesi varianti ja tema oletus osutus õigeks. Aristotelese ideed domineerisid 17. sajandini. 17. sajandi lõpus hakkasid paljud pooldama esimest varianti ([[preformism]]), sest nad ei uskunud, et embrüo saab tekkida füüsikaliste või keemiliste jõudude toimel. Kõik embrüod pidid olemas olema maailma algusest peale ja iga liigi esimene embrüo pidi sisaldama kõiki tulevasi embrüoid. [[Marcello Malpighi]], kes kirjeldas väga täpselt kana embrüo arengut, väitis, et väga varajastes arengujärkudes on embrüo osad nii väikesed, et need ei ole ka tema parima mikroskoobiga nähtavad. Ta pooldas [[ovism]]i, mille järgi täielikult väljakujunenud embrüo on munarakus algusest peale olemas. [[Animalism (bioloogia)|Animalism]]i pooldajad väitsid, et 
embrüo sisaldub seemnerakus, ja mõned neist kinnitasid isegi, et näevad inimese seemneraku peas tillukest inimest – [[homunkulus]]t.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 3.&lt;/ref&gt; 

Preformistide ja epigeneesi pooldajate vaidlus kestis kogu 18. sajandi jooksul. Probleemi ei saanud lahendada enne [[rakuteooria]] teket.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 3.&lt;/ref&gt; 

[[Pilt:Embryo comparisons.jpg|pisi|Embrüote võrdlus – Baeri seadus]]
Esialgu oli embrüoloogia teadus, mis uuris loomade arenemist munaraku viljastumisest kuni loote- või munakestadest vabanemiseni. Ajapikku embrüoloogia uurimispiirid laienesid, sest embrüonaalset arenemist ei olnud võimalik mõista ilma eelneva ja järgneva perioodi tundmiseta. Niiviisi jõudis embrüoloogia vaatevälja ka [[proembrüogenees]] ehk [[gametogenees]] ja [[postembrüonaalne areng]] koos kasvamise, [[regeneratsioon]]i, [[Metaboolia|metamorfoosi]] ja [[morfogenees]]i probleemidega. Alates 1960ndatest hakati embrüoloogias järjest enam kasutama [[biokeemia]], [[rakubioloogia]], [[molekulaarbioloogia]], [[geneetika]] ja [[immunoloogia]] teadussaavutusi ja uurimismeetodeid. Selle tulemusel arenes välja uus suund – arengubioloogia.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt; Mõned autorid on arengubioloogia sünonüümina kasutanud terminit &quot;[[arengugeneetika]]&quot; (ka &quot;[[ontogeneesigeneetika]]&quot;), teised jällegi loevad seda arengubioloogia üheks osaks. &lt;br /&gt;Oluline roll on arengubioloogias ja embrüoloogias ka [[Karl Ernst von Baer]]il, kes oli baltisakslane, kuid sündinud Eestis ja õppinud ka [[Tartu ülikool]]is. Ta kirjeldas [[selgroogsed|selgroogsete]] embrüonaalse arengu varajasi etappe ja avastas [[imetajad|imetaja]] [[Munarakk|munaraku]] (1827). Samuti täiustas ta [[Heinz Christian Pander]]i sõnastatud [[looteleht]]ede teooriat. 1828. aastal sõnastas ta embrüoloogia reeglid, mis on nüüd tuntud [[Baeri seadused|Baeri seadustena]].&lt;ref name=&quot;t1r2A&quot; /&gt; &lt;br /&gt;1866. aastal pakkus [[Ernst Haeckel]] välja [[rekapitulatsiooniteooria]], mille kohaselt [[ontogenees]] peegeldab [[fülogenees]]i.&lt;ref name=&quot;ODTH5&quot; /&gt;

== Mudelorganismid ==

Tänapäeval on suur osa arengubioloogia uurimistööst keskendunud väikesele arvule [[mudelorganism]]idele. On selgunud, et loomariigis on arengumehhanismid suurel määral evolutsiooniliselt säilinud. Varajases arengus kasutavad selgroogsete eri liigid põhiliselt samu induktsioonisignaale ja samu piirkondliku identiteedi määramist kodeerivaid geene. Ka selgrootud kasutavad sarnast signaalide ja geenide kogumit, kuigi nende moodustuvad kehaosad on märkimisväärselt erinevad.

Igal mudelorganismil on teatud spetsiifilised eksperimentaalsed eelised, mille tõttu on need muutunud teadlaste seas laialdaselt kasutatavaks. Ühes mõttes on need &quot;mudelid&quot; kogu loomariigi kohta ja teises mõttes &quot;mudelid&quot; inimese arengu uurimiseks. Inimese arengut otseselt uurida on raske nii eetilistel kui ka praktilistel põhjustel.

Mudelorganismid on olnud eriti kasulikud arengumehhanismide üldise olemuse väljaselgitamisel. Mida üksikasjalikumaks uurimine muutub, seda rohkem erinevad mudelorganismid üksteisest ja inimesest.

=== Taimed ===

Arengubioloogias on peamiseks taimseks mudelorganismiks kujunenud [[harilik müürlook]] (''Arabidopsis thaliana'').&lt;ref&gt;{{cite book | vauthors = Weigel D, Glazebrook J | date = 2002 | title = Arabidopsis. A Laboratory Manual. | publisher = Cold Spring Harbor Laboratory Press | location = Cold Spring Harbor, NY }}&lt;/ref&gt; Selle arengut ja geneetikat on põhjalikult uuritud ning seda kasutatakse taimede arenguprotsesside, sealhulgas rakutsükli ja sugurakkude arengu uurimisel.&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot;&gt;Friedman, William E. Expression of the cell cycle in sperm of ''Arabidopsis'': implications for understanding patterns of gametogenesis and fertilization in plants and other eukaryotes. – ''[[Development]]'', 1999, kd 126, nr 5, lk 1065–1075.&lt;/ref&gt;

Teised taimede arengubioloogias kasutatud mudelorganismid on:

[[harilik mais]] (''Zea mays'')
petuunia (''Petunia'')

=== Selgroogsed ===

Selgroogsete arengubioloogias kasutatakse järgmisi peamisi mudelorganisme:

*[[suur-kannuskonn]] (''Xenopus laevis'') ja ''[[Xenopus tropicalis]]''.&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Nieuwkoop PD, Faber J. ''Normal table of ''Xenopus laevis'' (Daudin)'', North-Holland, Amsterdam 1967.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Harland RM, Grainger RM. Xenopus research: metamorphosed by genetics and genomics. – ''Trends in Genetics'', 2011, kd 27, nr 12, lk 507–515.&lt;/ref&gt; Kannuskonn annab suurel hulgal embrüoid ja sobib eriti hästi mikrokirurgilisteks katseteks. Kahepaiksed on pikka aega olnud varajase arengu uurimise eelistatud mudelorganismid, sest nende munad on suured, embrüoid on lihtne kasvatada lihtsas kasvukeskkonnas ja nendega on suhteliselt kerge katseid teha.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 30.&lt;/ref&gt;
*[[vöödiline daanio]] (''Danio rerio'').&lt;ref&gt;Lawson ND, Wolfe SA. Forward and reverse genetic approaches for the analysis of vertebrate development in the zebrafish. – ''Developmental Cell'', 2011, kd 21, nr 1, lk 48–64. [https://www.cell.com/developmental-cell/fulltext/S1534-5807(11)00241-3?_returnURL=https%3A%2F%2Flinkinghub.elsevier.com%2Fretrieve%2Fpii%2FS1534580711002413%3Fshowall%3Dtrue Täistekst.]&lt;/ref&gt; Sellel on palju embrüoid ning selle geneetika on hästi välja töötatud.
[[kodukana]] (''Gallus gallus domesticus'').&lt;ref&gt;Rashidi H, Sottile V. The chick embryo: hatching a model for contemporary biomedical research. – ''BioEssays'', 2009, kd 31, nr 4, lk 459–465.&lt;/ref&gt; Kana varajased arenguetapid sarnanevad imetajate omadega, kuid mikrokirurgilisi katseid on kanaga lihtsam teha. Kana kasutamine on ka suhteliselt odav.
*[[koduhiir]] (''Mus musculus'').&lt;ref&gt;Behringer R, Gertsenstein M, Vintersten K, Nagy M. ''Manipulating the Mouse Embryo. A Laboratory Manual'', 4. trükk, Cold Spring Harbor, NY: Cold Spring Harbor Laboratory Press 2014.&lt;/ref&gt; See on imetaja,&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt; kelle geneetika on väga hästi uuritud ja keda kasutatakse laialdaselt imetajate, sealhulgas inimese arengumehhanismide uurimisel.

=== Selgrootud ===

Selgrootute seas on olulisemad arengubioloogia mudelorganismid:

*[[harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster'').&lt;ref&gt;St Johnston D. The art and design of genetic screens: Drosophila melanogaster. – ''Nature Reviews. Genetics'', 2002, kd 3, nr 3, lk 176–188.&lt;/ref&gt; Annab palju embrüoid ja selle geneetika on väga hästi uuritud.
*[[varbuss]] (''Caenorhabditis elegans'').&lt;ref&gt;Riddle DL, Blumenthal T, Meyer BJ, Priess JR. ''C. elegans II.'', Cold Spring Harbor Laboratory Press: Cold Spring Harbor, NY 1997.&lt;/ref&gt; Annab palju embrüoid, selle geneetika on hästi uuritud ja selle pidamine on odav.
*[[Merisiilikud|merisiilik]] (''[[Strongylocentrotus purpuratus]]'').&lt;ref name=&quot;VPlXK&quot; /&gt; Mõningatel eesmärkidel on merisiilikud olnud olulised varajase embrüonaalse arengu ja arengumustrite uurimisel.&lt;ref&gt;Ettensohn CA, Sweet HC. Patterning the early sea urchin embryo. – ''Current Topics in Developmental Biology'', kd 50, 2000, lk 1–44.&lt;/ref&gt;
*[[Merituped]] (''Ascidiacea''), keda on kasutatud evolutsioonilise arengubioloogia uurimisel.&lt;ref&gt;Lemaire P. Evolutionary crossroads in developmental biology: the tunicates. – ''Development'', 2011, kd 138, nr 11, lk 2143–2152.&lt;/ref&gt;

=== Üherakulised organismid ===

Mõningates arengubioloogia ja rakubioloogia uuringutes on kasutatud ka üherakulisi organisme:

*[[koppvetikas]] (''Chlamydomonas'')&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt;
*[[pärmkottseen]] (''Saccharomyces'')&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt;

=== Regeneratsiooni ja inimese arengu mudelid ===

Regeneratsiooni uurimiseks kasutatakse [[sabakonnalised|sabakonnalisi]] (''Urodela''), näiteks [[mehhiko tömpsuu]]d (''Ambystoma mexicanum''),&lt;ref&gt;Nacu E, Tanaka EM. Limb regeneration: a new development? – ''Annual Review of Cell and Developmental Biology'', 2011, kd 27, lk 409–440.&lt;/ref&gt; ja [[lameuss]]e, näiteks ''[[Schmidtea mediterranea]]''.&lt;ref name=&quot;Reddien P.W., Alvarado A.S. 2004 725–757&quot;/&gt;

Ka [[organoid]]e kasutatakse tõhusate arengumudelitena, eriti inimese arengu uurimisel kolmemõõtmelistes rakukultuurides.&lt;ref&gt;Ader M, Tanaka EM. Modeling human development in 3D culture. – ''Current Opinion in Cell Biology'', 2014, kd 31, lk 23–28.&lt;/ref&gt;

==Põhiküsimused==

Arengubioloogia põhiküsimus on see, kuidas [[viljastatud munarakk|viljastatud munarakust]] kujuneb [[hulkrakne organism]], milles eri tüüpi rakud organiseeruvad [[kude]]deks ja [[elund]]iteks. Seda saab uurida paljudest vaatenurkadest, mis tuleb omavahel siduda. Tuleb teada, millised geenid avalduvad ning millal ja kus see toimub, kuidas rakud omavahel suhtlevad, kuidas määratakse raku arenguline saatus, kuidas rakud paljunevad ja diferentseeruvad ning kuidas tekivad keha kuju suured muutused.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 1.&lt;/ref&gt;

Kogu embrüonaalseks arenguks vajalik informatsioon sisaldub viljastatud munarakus. Organismi arengut juhib geenide ruumiliselt ja ajaliselt reguleeritud avaldumine, mis määrab, millised valgud millistes rakkudes ja millal esinevad. Valgud määravad suurel määral rakkude käitumise ja geenid on arengut genereeriv programm, mille toime realiseerub rakkudevahelise signaaliedastuse ning rakkude proliferatsiooni, diferentseerumise ja liikumise kaudu.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 1.&lt;/ref&gt;

Arengubioloogia püüab muu hulgas selgitada, kuidas rakud muutuvad üksteisest erinevaks, kuidas need organiseeruvad keerulisteks struktuurideks, mis juhib üksikute rakkude käitumist ja kuidas on arengu organiseerivad põhimõtted talletatud munarakus ja eelkõige DNA-s. Üks keskseid uurimissuundi on nende protsesside geneetilise regulatsiooni mõistmine.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 1.&lt;/ref&gt;

Arengubioloogia üks lõppeesmärke on mõista inimese arengut. See on oluline, et selgitada, miks areng mõnikord ebaõnnestub, miks loode võib hukkuda või laps sündida kaasasündinud väärarengutega. Arenguhäireid võivad põhjustada geenimutatsioonid, kuid arengut mõjutavad ka keskkonnategurid, näiteks ravimid ja nakkused.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 2.&lt;/ref&gt;

Regeneratiivse meditsiini eesmärk on leida võimalusi kasutada rakke kahjustatud kudede ja elundite taastamiseks ning praegu keskendub see peamiselt tüvirakkudele. Ka vähirakkudel on mitmeid embrüonaalsete rakkude omadusi, näiteks võime piiramatult jaguneda. Seetõttu võib embrüonaalsete rakkude ja nende käitumise uurimine aidata välja töötada uusi ja tõhusamaid vähiravimeetodeid, sest paljud samad geenid osalevad nii embrüonaalses arengus kui ka kasvajate tekkes.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 2.&lt;/ref&gt;

Viljastatud munarakust embrüo kujunemise protsessi nimetatakse embrüogeneesiks. Üks embrüo rakkude esimesi ülesandeid on organismi üldise ehitusplaani kujundamine. Eri organismid lahendavad selle ülesande erineval viisil.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 2.&lt;/ref&gt;

Arengu põhijoonte mõistmiseks on tarvis uurida paljusid eri organisme. Kuigi on olemas üldised arengupõhimõtted, mis kehtivad kõigi loomade puhul, on elusloodus liiga mitmekesine, et kõiki vastuseid ühestainsast organismist leida. Sellepärast uurivad arengubioloogid suhteliselt väikest arvule liikie, mida on mugav uurida ning mis sobivad eksperimentideks ja geneetiliseks analüüsiks.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 2.&lt;/ref&gt;

Ühe organismi arenguprotsessi mõistmine aitab selgitada samalaadseid protsesse teistes organismides, sealhulgas inimesel. Näiteks viis äädikakärbsel varajast embrüogeneesi reguleerivate geenide avastamine selleni, et sarnaseid geene leiti ka imetajate ja teiste selgroogsete arengus, kus need täidavad samalaadseid ülesandeid.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 2–3.&lt;/ref&gt;

===Diferentseerumine===
Ühest viljastatud munarakust tekib sadu diferentseerunud rakutüüpe. Täiskasvanud inimeses on rohkem kui 200 diferentseerunud rakutüüpi, näiteks [[lihaskude|lihasrakud]], [[vererakud]], rasvarakud, [[närvirakk|närvirakud]] ja nii edasi. Seda uut tüüpi rakkude teket nimetataksegi diferentseerumiseks. Kõik need erinevad rakud sisaldavad samu [[geen]]e. Kuidas saab selline identne geneetiline informatsioon panna aluse nii paljudele erinevatele rakutüüpidele?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Morfogenees===
Diferentseerunud rakud ei paikne juhuslikult, vaid moodustavad [[kude]]sid ja [[elund]]eid. Kuidas moodustavad rakud funktsionaalseid struktuure? Vastus sellele peitub koordineeritud rakkude jagunemises, rakkude migratsioonis ja rakkude surmas, mis kõik on arengubioloogia olulisteks uurimisaladeks.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Kasvamine===
Arengu käigus rakud paljunevad, kuid lõpuks osa rakke lõpetab jagunemise ning organism saavutab küpse kuju ja suuruse. Kuidas rakud teavad, millal lõpetada jagunemine, ja kuidas on rakujagunemine reguleeritud?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Paljunemine===
[[Sugurakud]] on väga spetsialiseerunud rakud, mis on ainsana võimelised panema aluse kogu organismi arengule. Kuidas toimub selliste rakkude eraldamine teistest rakkudest, mis moodustavad keha füüsilisi struktuure ja elundeid? Mis juhised sugurakkude [[rakutuum]]as ja [[tsütoplasma]]s võimaldavad neil panna aluse uuele põlvkonnale?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Regeneratsioon===
Mõned organismid saavad taastada kogu oma keha. Mõned [[salamander|salamandrid]] suudavad taastada oma silmad ja jalad ning mitmed [[roomajad]] on võimelised kasvatama omale uue saba. Imetajad enamasti seda ei suuda, kuid siiski on ka imetajatel [[tüvirakud]], mis on võimelised moodustama uusi elundeid ja struktuure. Kuidas on tüvirakud säilitanud sellise võime ja kuidas oleks võimalik seda meditsiinis ära kasutada?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Evolutsioon===
Evolutsiooni käigus liigid muutuvad ja seda põhjustavad päritavad muudatused arengus. Näiteks on tänapäevase kapjadega hobuse eelkäijaks viie varbaga hobune, kellel on põlvkondade vältel toimunud [[embrüo]] arengu käigus mitmed muutused lihastes ja luukoes. Kuidas on sellised muutused võimelised panema aluse uutele kehastruktuuridele? Millised päritavad muutused on võimalikud, arvestades seda, et ka evolutsiooni vahevormid peavad olema eluvõimelised?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Keskkonna mõjud===
Paljude organismide arengut mõjutab keskkond, kus embrüo või vastne areneb. Näiteks sõltub sündiva kilpkonna sugu sellest, mis temperatuuri juures munad hauduti. Samuti suudavad ka täiskasvanud organismi arengut mõjutada ümbritsevas keskkonnas olevad kemikaalid, põhjustades arenguhäireid, mis võivad viia haiguste ja kasvajate tekkeni. Kuidas on organismi areng seotud laiemalt tema elupaiga ja teda ümbritseva keskkonnaga? &lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

==Meetodid==
[[Pilt:Hiire embrüo.tif|pisi|Geeniekspressiooni märkimine hiire embrüol]]
Arengubioloogias kasutatakse väga palju meetodeid biokeemiast, geneetikast, rakubioloogiast, [[evolutsioonibioloogia]]st, [[embrüoloogia]]st ja molekulaarbioloogiast.&lt;ref name=&quot;lUFyV&quot; /&gt; Mõningad olulisemad meetodid:

*Elusrakkude otsene jälgimine. Mõne liigi embrüotel on väga vähe rakke ja tsütoplasma kõigis [[blastomeer]]ides on erineva pigmendiga. Sel juhul on võimalik jälgida mikroskoobi all erinevaid rakke ja nende arenemist erinevateks kudedeks. Näiteks mantellooma ''[[Styela partita]]'' lihaseid moodustavad rakud on alati kollase värvusega.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;
*Värvimine. Embrüo arengu jälgimiseks kasutatakse värve, mis värvivad nende rakke, kuid ei tapa neid rakke. Kasutatakse ka fluorestsentsvärve. [[Pilt:Arengubioloogia meetodid.png|pisi|Näiteid arengubioloogia meetodeist amfiibiembrüotega. A – Spemanni transplantatsioonimeetod; B – Mangoldi implantatsioonimeetod; C – Holtfreteri eksplantatsioonimeetod; D – dissotsieerimine-reagregatsioon]]
*[[Hans Spemann|Spemanni]] [[transplantatsioon]]imeetod. Ühelt liigilt pärit embrüonaalse koe siirdamine teise liigi embrüole, kust see sama embrüonaalse koe osa on enne eemaldatud.
*[[Hilde Mangold|Mangoldi]] [[implantatsioon]]imeetod. Ühelt embrüolt pärit embrüonaalne kude siiratakse teise organismi embrüole erinevasse kohta.
*[[Johannes Holtfreter|Holtfreteri]] [[eksplantatsioon]]imeetod. Erinevatelt embrüotelt eemaldatakse sama embrüonaalse koe osa ja ühendatakse need.
*[[Dissotsieerimine-reagregatsioon]]. [[Blastula]] või varase [[gastrula]] staadiumis eemaldatakse erinevad embrüonaalse koe osad, mõlema osa rakud lahutatakse üksteisest ja siis erinevatest osadest pärit rakkudel lastakse omavahel uuesti reagregeeruda. Embrüo jätkab oma arengut samast kohast, kus see enne rakkude eemaldamist pooleli jäi. Seega saab jälgida, kuidas toimub erinevatest embrüonaalsetest kudedest pärit rakkude migratsioon ja areng edasi.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

Eri päritoluga rakkude jälgimiseks kasutatakse sageli [[fluorestseeruv marker|fluorestseeruvaid markereid]], näiteks [[roheline fluorestseeruv valk|rohelist fluorestseeruvat valku]]. Selle [[geen]]i viimine organismi [[genoom]]i võimaldab jälgida rakkude saatust arengu jooksul. Sel viisil saadud embrüo kõik rakud helendavad [[ultraviolettkiirgus]]es roheliselt. Enamasti kasutatakse selleks konni. [[transgeenne organism|Transgeenselt]] embrüolt eemaldatakse kindlast piirkonnast rakke ja pannakse teise embrüo samasse piirkonda. Niimoodi on täiskasvanud organismil võimalik jälgida, mis elundid arenesid sellest embrüo piirkonnast, kuhu siirati fluorestseeruva konna rakud.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt; Samuti kasutatakse looduslikke markereid, mis arengu käigus ei kao ega muutu – [[kromosomaalsed markerid|kromosomaalseid markereid]]. Näiteks lindude puhul kasutatakse [[Douarini marker]]it. Tihti piisab transplantatsioonitulemuste jälgimiseks lähteloomade erinevast pigmentatsioonist.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

*Transgeensed loomad. Looma embrüorakkudesse viiakse sisse võõr-[[DNA]], mis integreerub peremeesraku [[kromosoom]]idesse. Sel viisil on võimalik jälgida antud geeni mõju organismi arengule.
*''[[Knock-out]]''-loomad. Selle meetodi puhul inaktiveeritakse mõni geen [[mutatsioon]]i abil. ''Knock-out-''hiired võimaldavad kohe uurida vastava geeni mutatsiooni efekti hiire arengu käigus.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;uMy7u&quot; /&gt;

==Perspektiivid==
Organismide arengu uurimise käigus saadud teadmisi loodetakse kasutada mitmesuguste haiguste raviks. Olulisteks avastusteks on võimalus blokeerida [[parakriinne signaalimine|parakriinseid]] faktoreid, kasutada [[tüvirakk]]e elundite moodustamisel ning võimalus muuta peaaegu kõiki keharakke [[pluripotentne|pluripotentseteks]] tüvirakkudeks. Need teadmised võimaldavad blokeerida [[vähk (haigus)|vähi]] levikut, parandada kehalisi vigastusi ja geneetilisi haigusi.
*Anti[[angiogenees]] vähi ravis – blokeeritakse veresoonte moodustumist, mis on vajalikud, et varustada kasvajarakke hapniku ja toitainetega. Selleks on võimalik kasutada [[VEGF]] faktorite (kasvaja angiogeneesi faktorid, inglise keeles ''vascular endothelial growth factor'') inhibiitoreid.

*Pluripotentsete tüvirakkude tootmine diferentseerunud keharakkudest võimaldaks saadud tüvirakke kasutada kudede ja elundite regeneratsioonis. Tüvirakke tahetakse kasutada närvirakkude tootmiseks degeneratiivsete ajuhaiguste ravil ([[Alzheimeri tõbi]] ja [[Parkinsoni tõbi]]) ning [[insuliin]]i tootvate pankreaserakkude tootmiseks [[diabeet|diabeediga]] patsientidel. Samuti loodetakse tüvirakkudega ravida ka südamehaigusi ja immuunhäireid. Ravis kasutatakse parakriinseid kasvufaktoreid.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

==Vaata ka==
*[[Arengubioloogia instituut]]
*[[blastotsüst]]
*[[ehitusplaan]]
*[[embrüogenees]]
*[[enhanser]]
*[[evolutsiooniline stabiilsus]]
*[[fotomorfogenees]]
*[[geeniregulatsioonivõrgustik]]
*[[geneetiline arhitektuur]]
*[[generatiivne bioloogia]]
*[[homoloogia]]
*[[kalade areng]]
*[[promootor]]
*[[signaaliülekanne]]
*[[spetsifikatsioon]]
*[[sünteetiline bioloogia]]
*[[taimede evolutsiooniline arengubioloogia]]
*[[taimede arengugeneetika]]
*[[teratoloogia]]
*[[äädikakärbse embrüogenees]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Karner&quot;&gt;[[Jüri Kärner]]. ''Sissejuhatus arengubioloogiasse'', Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 1997, lk. 9, 16–19.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t1r2A&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.macroevolution.net/karl-ernst-von-baer.html | Pealkiri = Karl Ernst von Baer | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ODTH5&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.frozenevolution.com/haeckel-s-recapitulation-theory | Pealkiri = Haeckel’s recapitulation theory | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VPlXK&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://devbio.eu/modelorganisms | Pealkiri = Model Organisms in Developmental Biology | Keel = inglise keeles | vaadatud = 2012-11-12 | arhiivimisaeg = 2013-12-05 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131205134442/http://devbio.eu/modelorganisms | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;&gt;[[Scott F. Gilbert]]. ''Developmental Biology'', 9. trükk, Sunderland: Sinauer Associates, Inc., 2010, lk 2–3, 19–23.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lUFyV&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.uni-tuebingen.de/fakultaeten/mathematisch-naturwissenschaftliche-fakultaet/fachbereiche/interfakultaere-institute-und-zentren/interfakultaeres-institut-fuer-biochemie/studium/diplom-biochemie/schwerpunktfaecher/methods-and-concepts-in-developmental-and-cellular-biology.html | Pealkiri = Methods and concepts in developmental and cellular biology | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uMy7u&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.ebc.ee/BIOTECHNOLOGY/Antsu_loengud/Loeng12_2007.pdf | Pealkiri = Transgenees loomadel, knock-out }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*Зуссман М. Биология развития. — М.: Мир, 1977.
*Wolpert L, Tickle C. ''Principles of Development'', Oxford and New York: Oxford University Press 2011.
*Slack JM. ''Essential Developmental Biology'',  Oxford: Wiley-Blackwell 2013.
*Barresi M, Gilbert SF. ''Developmental Biology'', 13. trükk, NY: Oxford University Press 2023, ISBN 9780197574591.

==Välislingid==
{{commonskat|Developmental biology}}
*[http://9e.devbio.com/ Developmental Biology – 9th Edition] by Scott F.Gilbert
*[http://www.ijdb.ehu.es/web/ The International Journal of Developmental Biology]
* [http://www.sdbonline.org/ Society for Developmental Biology]
* [http://www.sdbcore.org/ Collaborative resources]
* [https://embryo.asu.edu/ Embryo Project Encyclopedia]

[[Kategooria:Arengubioloogia| ]]</text>
      <sha1>6z2znmcnktsillbsxxulrs48st33run</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204169</id>
      <parentid>7204069</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T06:54:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <origin>7204169</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24722" sha1="rpkg7yab3u7mxdaa9v0uewhapcs3ylh" xml:space="preserve">'''Arengubioloogia''' on [[bioloogia]] haru, mis uurib [[organism]]ide individuaalset arengut ja selle aluseks olevaid protsesse kogu [[elutsükkel|elutsükli]] vältel. See käsitleb mehhanisme, mille kaudu organismid kasvavad ja arenevad ning säilitavad või muudavad oma ehitust. Hulkraksetel organismidel uurib arengubioloogia eelkõige rakkude jagunemist ja [[diferentseerumine|diferentseerumist]], kudede ja elundite kujunemist, [[morfogenees]]i ning organismi kasvu ja küpsemist. Üherakuliste organismide puhul käsitleb arengubioloogia raku kasvu, jagunemist, arenguseisundeid ja elutsükleid.

[[Ontogenees]] on organismi individuaalne areng selle tekkest kuni elutsükli lõpuni. Suguliselt paljunevate organismide puhul käsitatakse ontogeneesi algusena tavaliselt [[viljastumine|viljastumisel]] moodustunud [[sügoot|sügoodi]] tekkimist. Ontogenees hõlmab sellisel juhul [[embrüonaalne areng|embrüonaalset arengut]] ning sellele järgnevat [[postembrüonaalne areng|postembrüonaalset arengut]], sealhulgas kasvu, küpsemist ja vananemist. Mittesuguliselt paljunevatel organismidel algab ontogenees uue isendi tekkimisega vastavalt paljunemisviisile. Mõnes käsitluses hõlmab ontogenees ka [[sugurakk]]ude kujunemist ehk [[gametogenees]]i, kuigi see on vastuolus tavapärase käsitlusega, mille järgi ontogenees algab uue isendi tekkest ja gametogenees kuulub eelmise põlvkonna organismi arengusse.

[[Embrüoloogia]] on arengubioloogia haru, mis uurib eelkõige hulkraksete organismide varajast arengut, eriti embrüo kujunemisega seotud protsesse alates uue organismi tekkest kuni embrüonaalse arengujärgu lõpuni. Embrüoloogia keskendub rakkude, kudede ja elundite kujunemise morfoloogilistele, rakulistele ja molekulaarsetele mehhanismidele. Selgroogsete, eriti imetajate arengus eristatakse embrüonaalset perioodi ja sellele järgnevat looteperioodi, mida samuti käsitletakse embrüoloogia raames. Üherakuliste organismide puhul embrüonaalsest arengust tavaliselt ei räägita, sest neil puudub embrüo ja hulkrakne kehaorganisatsioon.

Lisaks embrüonaalsele ja postnataalsele arengule uurib arengubioloogia ka [[regeneratsioon]]i, [[mittesuguline paljunemine|mittesugulist paljunemist]], [[moone (bioloogia)|moonet]] ning täiskasvanud organismis paiknevate [[tüvirakk]]ude säilimist, paljunemist ja diferentseerumist.

Arengubioloogia kolm klassikalist keskset uurimisobjekti on [[diferentseerumine]], [[morfogenees]] ja [[kasvamine]].&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt; Tänapäeva arengubioloogia uurib neid protsesse molekulaarsel, biokeemilisel, geneetilisel ja rakulisel tasandil, pöörates tähelepanu ka embrüote subtsellulaarse ja rakulise organiseerituse iseärasustele.

[[Teadusharu]]na kujunes arengubioloogia välja 20. sajandi keskpaigas, ühendades embrüoloogia, [[geneetika]] ja [[molekulaarbioloogia]] saavutused. Selle peamiste uurimisprobleemide hulka kuuluvad geneetilise informatsiooni realiseerumine ontogeneesi käigus ja fenotüübiliste muutuste molekulaarsed alused, rakkude ja rakupopulatsioonide normaalse ja kasvajalise kasvu mehhanismid, morfogenees, rakkude, kudede ja elundite diferentseerumine, rakkudevahelised vastasmõjud, üksikute [[elund]]ite ja kogu organismi kuju kujunemine, organismide [[sugu (bioloogia)|soo]] määramine, [[kloonimine|kloonimine]] ja [[vananemine]] ning terviklikku arengut tagavate regulatsioonimehhanismide kujunemine.

Arengubioloogia uurimissuundade seas on loomade ja taimede arengubioloogia, eksperimentaalne embrüoloogia, raku molekulaarbioloogia, arengu geneetiline regulatsioon, diferentseerumise molekulaarsed mehhanismid, ontogeneesi tsütoloogilised alused ja uute uurimismeetodite väljatöötamine.

Sõna &quot;[[arengugeneetika]]&quot; (ka &quot;[[ontogeneesigeneetika]]&quot;) kasutatakse sageli &quot;arengubioloogia&quot; sünonüümina, kuid see võib tähistada ka teatud [[käitumisgeneetika]] valdkondi ning jätta tähelepanuta arengu epigeneetilised aspektid ning sellisena see on osa arengubioloogiast. [[Närvisüsteem]]i arengut ja küpsemist uurib [[neuroarengubioloogia]], arengubioloogia ja [[evolutsioon]]i seoseid aga [[evolutsiooniline arengubioloogia]] (''EvoDevo'').

[[Pilt:Views of a Foetus in the Womb.jpg|300px|pisi|Vaated [[loode|Lootele]] [[emakas]]. [[Leonardo da Vinci]], umbes 1510–1512. [[Sünnieelne areng]] on üks arengubioloogia peamisi uurimisvaldkondi]]


== Mudelorganismid ==

Tänapäeval on suur osa arengubioloogia uurimistööst keskendunud väikesele arvule [[mudelorganism]]idele. On selgunud, et loomariigis on arengumehhanismid suurel määral evolutsiooniliselt säilinud. Varajases arengus kasutavad selgroogsete eri liigid põhiliselt samu induktsioonisignaale ja samu piirkondliku identiteedi määramist kodeerivaid geene. Ka selgrootud kasutavad sarnast signaalide ja geenide kogumit, kuigi nende moodustuvad kehaosad on märkimisväärselt erinevad.

Igal mudelorganismil on teatud spetsiifilised eksperimentaalsed eelised, mille tõttu on need muutunud teadlaste seas laialdaselt kasutatavaks. Ühes mõttes on need &quot;mudelid&quot; kogu loomariigi kohta ja teises mõttes &quot;mudelid&quot; inimese arengu uurimiseks. Inimese arengut otseselt uurida on raske nii eetilistel kui ka praktilistel põhjustel.

Mudelorganismid on olnud eriti kasulikud arengumehhanismide üldise olemuse väljaselgitamisel. Mida üksikasjalikumaks uurimine muutub, seda rohkem erinevad mudelorganismid üksteisest ja inimesest.

=== Taimed ===

Arengubioloogias on peamiseks taimseks mudelorganismiks kujunenud [[harilik müürlook]] (''Arabidopsis thaliana'').&lt;ref&gt;{{cite book | vauthors = Weigel D, Glazebrook J | date = 2002 | title = Arabidopsis. A Laboratory Manual. | publisher = Cold Spring Harbor Laboratory Press | location = Cold Spring Harbor, NY }}&lt;/ref&gt; Selle arengut ja geneetikat on põhjalikult uuritud ning seda kasutatakse taimede arenguprotsesside, sealhulgas rakutsükli ja sugurakkude arengu uurimisel.&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot;&gt;Friedman, William E. Expression of the cell cycle in sperm of ''Arabidopsis'': implications for understanding patterns of gametogenesis and fertilization in plants and other eukaryotes. – ''[[Development]]'', 1999, kd 126, nr 5, lk 1065–1075.&lt;/ref&gt;

Teised taimede arengubioloogias kasutatud mudelorganismid on:

[[harilik mais]] (''Zea mays'')
petuunia (''Petunia'')

=== Selgroogsed ===

Selgroogsete arengubioloogias kasutatakse järgmisi peamisi mudelorganisme:

*[[suur-kannuskonn]] (''Xenopus laevis'') ja ''[[Xenopus tropicalis]]''.&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Nieuwkoop PD, Faber J. ''Normal table of ''Xenopus laevis'' (Daudin)'', North-Holland, Amsterdam 1967.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Harland RM, Grainger RM. Xenopus research: metamorphosed by genetics and genomics. – ''Trends in Genetics'', 2011, kd 27, nr 12, lk 507–515.&lt;/ref&gt; Kannuskonn annab suurel hulgal embrüoid ja sobib eriti hästi mikrokirurgilisteks katseteks. Kahepaiksed on pikka aega olnud varajase arengu uurimise eelistatud mudelorganismid, sest nende munad on suured, embrüoid on lihtne kasvatada lihtsas kasvukeskkonnas ja nendega on suhteliselt kerge katseid teha.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 30.&lt;/ref&gt;
*[[vöödiline daanio]] (''Danio rerio'').&lt;ref&gt;Lawson ND, Wolfe SA. Forward and reverse genetic approaches for the analysis of vertebrate development in the zebrafish. – ''Developmental Cell'', 2011, kd 21, nr 1, lk 48–64. [https://www.cell.com/developmental-cell/fulltext/S1534-5807(11)00241-3?_returnURL=https%3A%2F%2Flinkinghub.elsevier.com%2Fretrieve%2Fpii%2FS1534580711002413%3Fshowall%3Dtrue Täistekst.]&lt;/ref&gt; Sellel on palju embrüoid ning selle geneetika on hästi välja töötatud.
[[kodukana]] (''Gallus gallus domesticus'').&lt;ref&gt;Rashidi H, Sottile V. The chick embryo: hatching a model for contemporary biomedical research. – ''BioEssays'', 2009, kd 31, nr 4, lk 459–465.&lt;/ref&gt; Kana varajased arenguetapid sarnanevad imetajate omadega, kuid mikrokirurgilisi katseid on kanaga lihtsam teha. Kana kasutamine on ka suhteliselt odav.
*[[koduhiir]] (''Mus musculus'').&lt;ref&gt;Behringer R, Gertsenstein M, Vintersten K, Nagy M. ''Manipulating the Mouse Embryo. A Laboratory Manual'', 4. trükk, Cold Spring Harbor, NY: Cold Spring Harbor Laboratory Press 2014.&lt;/ref&gt; See on imetaja,&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt; kelle geneetika on väga hästi uuritud ja keda kasutatakse laialdaselt imetajate, sealhulgas inimese arengumehhanismide uurimisel.

=== Selgrootud ===

Selgrootute seas on olulisemad arengubioloogia mudelorganismid:

*[[harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster'').&lt;ref&gt;St Johnston D. The art and design of genetic screens: Drosophila melanogaster. – ''Nature Reviews. Genetics'', 2002, kd 3, nr 3, lk 176–188.&lt;/ref&gt; Annab palju embrüoid ja selle geneetika on väga hästi uuritud.
*[[varbuss]] (''Caenorhabditis elegans'').&lt;ref&gt;Riddle DL, Blumenthal T, Meyer BJ, Priess JR. ''C. elegans II.'', Cold Spring Harbor Laboratory Press: Cold Spring Harbor, NY 1997.&lt;/ref&gt; Annab palju embrüoid, selle geneetika on hästi uuritud ja selle pidamine on odav.
*[[Merisiilikud|merisiilik]] (''[[Strongylocentrotus purpuratus]]'').&lt;ref name=&quot;VPlXK&quot; /&gt; Mõningatel eesmärkidel on merisiilikud olnud olulised varajase embrüonaalse arengu ja arengumustrite uurimisel.&lt;ref&gt;Ettensohn CA, Sweet HC. Patterning the early sea urchin embryo. – ''Current Topics in Developmental Biology'', kd 50, 2000, lk 1–44.&lt;/ref&gt;
*[[Merituped]] (''Ascidiacea''), keda on kasutatud evolutsioonilise arengubioloogia uurimisel.&lt;ref&gt;Lemaire P. Evolutionary crossroads in developmental biology: the tunicates. – ''Development'', 2011, kd 138, nr 11, lk 2143–2152.&lt;/ref&gt;

=== Üherakulised organismid ===

Mõningates arengubioloogia ja rakubioloogia uuringutes on kasutatud ka üherakulisi organisme:

*[[koppvetikas]] (''Chlamydomonas'')&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt;
*[[pärmkottseen]] (''Saccharomyces'')&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt;

=== Regeneratsiooni ja inimese arengu mudelid ===

Regeneratsiooni uurimiseks kasutatakse [[sabakonnalised|sabakonnalisi]] (''Urodela''), näiteks [[mehhiko tömpsuu]]d (''Ambystoma mexicanum''),&lt;ref&gt;Nacu E, Tanaka EM. Limb regeneration: a new development? – ''Annual Review of Cell and Developmental Biology'', 2011, kd 27, lk 409–440.&lt;/ref&gt; ja [[lameuss]]e, näiteks ''[[Schmidtea mediterranea]]''.&lt;ref name=&quot;Reddien P.W., Alvarado A.S. 2004 725–757&quot;/&gt;

Ka [[organoid]]e kasutatakse tõhusate arengumudelitena, eriti inimese arengu uurimisel kolmemõõtmelistes rakukultuurides.&lt;ref&gt;Ader M, Tanaka EM. Modeling human development in 3D culture. – ''Current Opinion in Cell Biology'', 2014, kd 31, lk 23–28.&lt;/ref&gt;

==Põhiküsimused==

Arengubioloogia põhiküsimus on see, kuidas [[viljastatud munarakk|viljastatud munarakust]] kujuneb [[hulkrakne organism]], milles eri tüüpi rakud organiseeruvad [[kude]]deks ja [[elund]]iteks. Seda saab uurida paljudest vaatenurkadest, mis tuleb omavahel siduda. Tuleb teada, millised geenid avalduvad ning millal ja kus see toimub, kuidas rakud omavahel suhtlevad, kuidas määratakse raku arenguline saatus, kuidas rakud paljunevad ja diferentseeruvad ning kuidas tekivad keha kuju suured muutused.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 1.&lt;/ref&gt;

Kogu embrüonaalseks arenguks vajalik informatsioon sisaldub viljastatud munarakus. Organismi arengut juhib geenide ruumiliselt ja ajaliselt reguleeritud avaldumine, mis määrab, millised valgud millistes rakkudes ja millal esinevad. Valgud määravad suurel määral rakkude käitumise ja geenid on arengut genereeriv programm, mille toime realiseerub rakkudevahelise signaaliedastuse ning rakkude proliferatsiooni, diferentseerumise ja liikumise kaudu.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 1.&lt;/ref&gt;

Arengubioloogia püüab muu hulgas selgitada, kuidas rakud muutuvad üksteisest erinevaks, kuidas need organiseeruvad keerulisteks struktuurideks, mis juhib üksikute rakkude käitumist ja kuidas on arengu organiseerivad põhimõtted talletatud munarakus ja eelkõige DNA-s. Üks keskseid uurimissuundi on nende protsesside geneetilise regulatsiooni mõistmine.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 1.&lt;/ref&gt;

Arengubioloogia üks lõppeesmärke on mõista inimese arengut. See on oluline, et selgitada, miks areng mõnikord ebaõnnestub, miks loode võib hukkuda või laps sündida kaasasündinud väärarengutega. Arenguhäireid võivad põhjustada geenimutatsioonid, kuid arengut mõjutavad ka keskkonnategurid, näiteks ravimid ja nakkused.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 2.&lt;/ref&gt;

Regeneratiivse meditsiini eesmärk on leida võimalusi kasutada rakke kahjustatud kudede ja elundite taastamiseks ning praegu keskendub see peamiselt tüvirakkudele. Ka vähirakkudel on mitmeid embrüonaalsete rakkude omadusi, näiteks võime piiramatult jaguneda. Seetõttu võib embrüonaalsete rakkude ja nende käitumise uurimine aidata välja töötada uusi ja tõhusamaid vähiravimeetodeid, sest paljud samad geenid osalevad nii embrüonaalses arengus kui ka kasvajate tekkes.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 2.&lt;/ref&gt;

Viljastatud munarakust embrüo kujunemise protsessi nimetatakse embrüogeneesiks. Üks embrüo rakkude esimesi ülesandeid on organismi üldise ehitusplaani kujundamine. Eri organismid lahendavad selle ülesande erineval viisil.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 2.&lt;/ref&gt;

Arengu põhijoonte mõistmiseks on tarvis uurida paljusid eri organisme. Kuigi on olemas üldised arengupõhimõtted, mis kehtivad kõigi loomade puhul, on elusloodus liiga mitmekesine, et kõiki vastuseid ühestainsast organismist leida. Sellepärast uurivad arengubioloogid suhteliselt väikest arvule liikie, mida on mugav uurida ning mis sobivad eksperimentideks ja geneetiliseks analüüsiks.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 2.&lt;/ref&gt;

Ühe organismi arenguprotsessi mõistmine aitab selgitada samalaadseid protsesse teistes organismides, sealhulgas inimesel. Näiteks viis äädikakärbsel varajast embrüogeneesi reguleerivate geenide avastamine selleni, et sarnaseid geene leiti ka imetajate ja teiste selgroogsete arengus, kus need täidavad samalaadseid ülesandeid.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 2–3.&lt;/ref&gt;

===Diferentseerumine===
Ühest viljastatud munarakust tekib sadu diferentseerunud rakutüüpe. Täiskasvanud inimeses on rohkem kui 200 diferentseerunud rakutüüpi, näiteks [[lihaskude|lihasrakud]], [[vererakud]], rasvarakud, [[närvirakk|närvirakud]] ja nii edasi. Seda uut tüüpi rakkude teket nimetataksegi diferentseerumiseks. Kõik need erinevad rakud sisaldavad samu [[geen]]e. Kuidas saab selline identne geneetiline informatsioon panna aluse nii paljudele erinevatele rakutüüpidele?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Morfogenees===
Diferentseerunud rakud ei paikne juhuslikult, vaid moodustavad [[kude]]sid ja [[elund]]eid. Kuidas moodustavad rakud funktsionaalseid struktuure? Vastus sellele peitub koordineeritud rakkude jagunemises, rakkude migratsioonis ja rakkude surmas, mis kõik on arengubioloogia olulisteks uurimisaladeks.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Kasvamine===
Arengu käigus rakud paljunevad, kuid lõpuks osa rakke lõpetab jagunemise ning organism saavutab küpse kuju ja suuruse. Kuidas rakud teavad, millal lõpetada jagunemine, ja kuidas on rakujagunemine reguleeritud?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Paljunemine===
[[Sugurakud]] on väga spetsialiseerunud rakud, mis on ainsana võimelised panema aluse kogu organismi arengule. Kuidas toimub selliste rakkude eraldamine teistest rakkudest, mis moodustavad keha füüsilisi struktuure ja elundeid? Mis juhised sugurakkude [[rakutuum]]as ja [[tsütoplasma]]s võimaldavad neil panna aluse uuele põlvkonnale?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Regeneratsioon===
Mõned organismid saavad taastada kogu oma keha. Mõned [[salamander|salamandrid]] suudavad taastada oma silmad ja jalad ning mitmed [[roomajad]] on võimelised kasvatama omale uue saba. Imetajad enamasti seda ei suuda, kuid siiski on ka imetajatel [[tüvirakud]], mis on võimelised moodustama uusi elundeid ja struktuure. Kuidas on tüvirakud säilitanud sellise võime ja kuidas oleks võimalik seda meditsiinis ära kasutada?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Evolutsioon===
Evolutsiooni käigus liigid muutuvad ja seda põhjustavad päritavad muudatused arengus. Näiteks on tänapäevase kapjadega hobuse eelkäijaks viie varbaga hobune, kellel on põlvkondade vältel toimunud [[embrüo]] arengu käigus mitmed muutused lihastes ja luukoes. Kuidas on sellised muutused võimelised panema aluse uutele kehastruktuuridele? Millised päritavad muutused on võimalikud, arvestades seda, et ka evolutsiooni vahevormid peavad olema eluvõimelised?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Keskkonna mõjud===
Paljude organismide arengut mõjutab keskkond, kus embrüo või vastne areneb. Näiteks sõltub sündiva kilpkonna sugu sellest, mis temperatuuri juures munad hauduti. Samuti suudavad ka täiskasvanud organismi arengut mõjutada ümbritsevas keskkonnas olevad kemikaalid, põhjustades arenguhäireid, mis võivad viia haiguste ja kasvajate tekkeni. Kuidas on organismi areng seotud laiemalt tema elupaiga ja teda ümbritseva keskkonnaga? &lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

==Meetodid==
[[Pilt:Hiire embrüo.tif|pisi|Geeniekspressiooni märkimine hiire embrüol]]
Arengubioloogias kasutatakse väga palju meetodeid biokeemiast, geneetikast, rakubioloogiast, [[evolutsioonibioloogia]]st, [[embrüoloogia]]st ja molekulaarbioloogiast.&lt;ref name=&quot;lUFyV&quot; /&gt; Mõningad olulisemad meetodid:

*Elusrakkude otsene jälgimine. Mõne liigi embrüotel on väga vähe rakke ja tsütoplasma kõigis [[blastomeer]]ides on erineva pigmendiga. Sel juhul on võimalik jälgida mikroskoobi all erinevaid rakke ja nende arenemist erinevateks kudedeks. Näiteks mantellooma ''[[Styela partita]]'' lihaseid moodustavad rakud on alati kollase värvusega.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;
*Värvimine. Embrüo arengu jälgimiseks kasutatakse värve, mis värvivad nende rakke, kuid ei tapa neid rakke. Kasutatakse ka fluorestsentsvärve. [[Pilt:Arengubioloogia meetodid.png|pisi|Näiteid arengubioloogia meetodeist amfiibiembrüotega. A – Spemanni transplantatsioonimeetod; B – Mangoldi implantatsioonimeetod; C – Holtfreteri eksplantatsioonimeetod; D – dissotsieerimine-reagregatsioon]]
*[[Hans Spemann|Spemanni]] [[transplantatsioon]]imeetod. Ühelt liigilt pärit embrüonaalse koe siirdamine teise liigi embrüole, kust see sama embrüonaalse koe osa on enne eemaldatud.
*[[Hilde Mangold|Mangoldi]] [[implantatsioon]]imeetod. Ühelt embrüolt pärit embrüonaalne kude siiratakse teise organismi embrüole erinevasse kohta.
*[[Johannes Holtfreter|Holtfreteri]] [[eksplantatsioon]]imeetod. Erinevatelt embrüotelt eemaldatakse sama embrüonaalse koe osa ja ühendatakse need.
*[[Dissotsieerimine-reagregatsioon]]. [[Blastula]] või varase [[gastrula]] staadiumis eemaldatakse erinevad embrüonaalse koe osad, mõlema osa rakud lahutatakse üksteisest ja siis erinevatest osadest pärit rakkudel lastakse omavahel uuesti reagregeeruda. Embrüo jätkab oma arengut samast kohast, kus see enne rakkude eemaldamist pooleli jäi. Seega saab jälgida, kuidas toimub erinevatest embrüonaalsetest kudedest pärit rakkude migratsioon ja areng edasi.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

Eri päritoluga rakkude jälgimiseks kasutatakse sageli [[fluorestseeruv marker|fluorestseeruvaid markereid]], näiteks [[roheline fluorestseeruv valk|rohelist fluorestseeruvat valku]]. Selle [[geen]]i viimine organismi [[genoom]]i võimaldab jälgida rakkude saatust arengu jooksul. Sel viisil saadud embrüo kõik rakud helendavad [[ultraviolettkiirgus]]es roheliselt. Enamasti kasutatakse selleks konni. [[transgeenne organism|Transgeenselt]] embrüolt eemaldatakse kindlast piirkonnast rakke ja pannakse teise embrüo samasse piirkonda. Niimoodi on täiskasvanud organismil võimalik jälgida, mis elundid arenesid sellest embrüo piirkonnast, kuhu siirati fluorestseeruva konna rakud.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt; Samuti kasutatakse looduslikke markereid, mis arengu käigus ei kao ega muutu – [[kromosomaalsed markerid|kromosomaalseid markereid]]. Näiteks lindude puhul kasutatakse [[Douarini marker]]it. Tihti piisab transplantatsioonitulemuste jälgimiseks lähteloomade erinevast pigmentatsioonist.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

*Transgeensed loomad. Looma embrüorakkudesse viiakse sisse võõr-[[DNA]], mis integreerub peremeesraku [[kromosoom]]idesse. Sel viisil on võimalik jälgida antud geeni mõju organismi arengule.
*''[[Knock-out]]''-loomad. Selle meetodi puhul inaktiveeritakse mõni geen [[mutatsioon]]i abil. ''Knock-out-''hiired võimaldavad kohe uurida vastava geeni mutatsiooni efekti hiire arengu käigus.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;uMy7u&quot; /&gt;

==Perspektiivid==
Organismide arengu uurimise käigus saadud teadmisi loodetakse kasutada mitmesuguste haiguste raviks. Olulisteks avastusteks on võimalus blokeerida [[parakriinne signaalimine|parakriinseid]] faktoreid, kasutada [[tüvirakk]]e elundite moodustamisel ning võimalus muuta peaaegu kõiki keharakke [[pluripotentne|pluripotentseteks]] tüvirakkudeks. Need teadmised võimaldavad blokeerida [[vähk (haigus)|vähi]] levikut, parandada kehalisi vigastusi ja geneetilisi haigusi.
*Anti[[angiogenees]] vähi ravis – blokeeritakse veresoonte moodustumist, mis on vajalikud, et varustada kasvajarakke hapniku ja toitainetega. Selleks on võimalik kasutada [[VEGF]] faktorite (kasvaja angiogeneesi faktorid, inglise keeles ''vascular endothelial growth factor'') inhibiitoreid.

*Pluripotentsete tüvirakkude tootmine diferentseerunud keharakkudest võimaldaks saadud tüvirakke kasutada kudede ja elundite regeneratsioonis. Tüvirakke tahetakse kasutada närvirakkude tootmiseks degeneratiivsete ajuhaiguste ravil ([[Alzheimeri tõbi]] ja [[Parkinsoni tõbi]]) ning [[insuliin]]i tootvate pankreaserakkude tootmiseks [[diabeet|diabeediga]] patsientidel. Samuti loodetakse tüvirakkudega ravida ka südamehaigusi ja immuunhäireid. Ravis kasutatakse parakriinseid kasvufaktoreid.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

==Vaata ka==
*[[Arengubioloogia instituut]]
*[[blastotsüst]]
*[[ehitusplaan]]
*[[embrüogenees]]
*[[enhanser]]
*[[evolutsiooniline stabiilsus]]
*[[fotomorfogenees]]
*[[geeniregulatsioonivõrgustik]]
*[[geneetiline arhitektuur]]
*[[generatiivne bioloogia]]
*[[homoloogia]]
*[[kalade areng]]
*[[promootor]]
*[[signaaliülekanne]]
*[[spetsifikatsioon]]
*[[sünteetiline bioloogia]]
*[[taimede evolutsiooniline arengubioloogia]]
*[[taimede arengugeneetika]]
*[[teratoloogia]]
*[[äädikakärbse embrüogenees]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Karner&quot;&gt;[[Jüri Kärner]]. ''Sissejuhatus arengubioloogiasse'', Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 1997, lk. 9, 16–19.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t1r2A&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.macroevolution.net/karl-ernst-von-baer.html | Pealkiri = Karl Ernst von Baer | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ODTH5&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.frozenevolution.com/haeckel-s-recapitulation-theory | Pealkiri = Haeckel’s recapitulation theory | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VPlXK&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://devbio.eu/modelorganisms | Pealkiri = Model Organisms in Developmental Biology | Keel = inglise keeles | vaadatud = 2012-11-12 | arhiivimisaeg = 2013-12-05 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131205134442/http://devbio.eu/modelorganisms | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;&gt;[[Scott F. Gilbert]]. ''Developmental Biology'', 9. trükk, Sunderland: Sinauer Associates, Inc., 2010, lk 2–3, 19–23.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lUFyV&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.uni-tuebingen.de/fakultaeten/mathematisch-naturwissenschaftliche-fakultaet/fachbereiche/interfakultaere-institute-und-zentren/interfakultaeres-institut-fuer-biochemie/studium/diplom-biochemie/schwerpunktfaecher/methods-and-concepts-in-developmental-and-cellular-biology.html | Pealkiri = Methods and concepts in developmental and cellular biology | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uMy7u&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.ebc.ee/BIOTECHNOLOGY/Antsu_loengud/Loeng12_2007.pdf | Pealkiri = Transgenees loomadel, knock-out }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*Зуссман М. Биология развития. — М.: Мир, 1977.
*Wolpert L, Tickle C. ''Principles of Development'', Oxford and New York: Oxford University Press 2011.
*Slack JM. ''Essential Developmental Biology'',  Oxford: Wiley-Blackwell 2013.
*Barresi M, Gilbert SF. ''Developmental Biology'', 13. trükk, NY: Oxford University Press 2023, ISBN 9780197574591.

==Välislingid==
{{commonskat|Developmental biology}}
*[http://9e.devbio.com/ Developmental Biology – 9th Edition] by Scott F.Gilbert
*[http://www.ijdb.ehu.es/web/ The International Journal of Developmental Biology]
* [http://www.sdbonline.org/ Society for Developmental Biology]
* [http://www.sdbcore.org/ Collaborative resources]
* [https://embryo.asu.edu/ Embryo Project Encyclopedia]

[[Kategooria:Arengubioloogia| ]]</text>
      <sha1>rpkg7yab3u7mxdaa9v0uewhapcs3ylh</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204171</id>
      <parentid>7204169</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T06:59:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Meetodid */</comment>
      <origin>7204171</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="28413" sha1="jtv1rairumg4haxx2ws0bd0selzse1q" xml:space="preserve">'''Arengubioloogia''' on [[bioloogia]] haru, mis uurib [[organism]]ide individuaalset arengut ja selle aluseks olevaid protsesse kogu [[elutsükkel|elutsükli]] vältel. See käsitleb mehhanisme, mille kaudu organismid kasvavad ja arenevad ning säilitavad või muudavad oma ehitust. Hulkraksetel organismidel uurib arengubioloogia eelkõige rakkude jagunemist ja [[diferentseerumine|diferentseerumist]], kudede ja elundite kujunemist, [[morfogenees]]i ning organismi kasvu ja küpsemist. Üherakuliste organismide puhul käsitleb arengubioloogia raku kasvu, jagunemist, arenguseisundeid ja elutsükleid.

[[Ontogenees]] on organismi individuaalne areng selle tekkest kuni elutsükli lõpuni. Suguliselt paljunevate organismide puhul käsitatakse ontogeneesi algusena tavaliselt [[viljastumine|viljastumisel]] moodustunud [[sügoot|sügoodi]] tekkimist. Ontogenees hõlmab sellisel juhul [[embrüonaalne areng|embrüonaalset arengut]] ning sellele järgnevat [[postembrüonaalne areng|postembrüonaalset arengut]], sealhulgas kasvu, küpsemist ja vananemist. Mittesuguliselt paljunevatel organismidel algab ontogenees uue isendi tekkimisega vastavalt paljunemisviisile. Mõnes käsitluses hõlmab ontogenees ka [[sugurakk]]ude kujunemist ehk [[gametogenees]]i, kuigi see on vastuolus tavapärase käsitlusega, mille järgi ontogenees algab uue isendi tekkest ja gametogenees kuulub eelmise põlvkonna organismi arengusse.

[[Embrüoloogia]] on arengubioloogia haru, mis uurib eelkõige hulkraksete organismide varajast arengut, eriti embrüo kujunemisega seotud protsesse alates uue organismi tekkest kuni embrüonaalse arengujärgu lõpuni. Embrüoloogia keskendub rakkude, kudede ja elundite kujunemise morfoloogilistele, rakulistele ja molekulaarsetele mehhanismidele. Selgroogsete, eriti imetajate arengus eristatakse embrüonaalset perioodi ja sellele järgnevat looteperioodi, mida samuti käsitletakse embrüoloogia raames. Üherakuliste organismide puhul embrüonaalsest arengust tavaliselt ei räägita, sest neil puudub embrüo ja hulkrakne kehaorganisatsioon.

Lisaks embrüonaalsele ja postnataalsele arengule uurib arengubioloogia ka [[regeneratsioon]]i, [[mittesuguline paljunemine|mittesugulist paljunemist]], [[moone (bioloogia)|moonet]] ning täiskasvanud organismis paiknevate [[tüvirakk]]ude säilimist, paljunemist ja diferentseerumist.

Arengubioloogia kolm klassikalist keskset uurimisobjekti on [[diferentseerumine]], [[morfogenees]] ja [[kasvamine]].&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt; Tänapäeva arengubioloogia uurib neid protsesse molekulaarsel, biokeemilisel, geneetilisel ja rakulisel tasandil, pöörates tähelepanu ka embrüote subtsellulaarse ja rakulise organiseerituse iseärasustele.

[[Teadusharu]]na kujunes arengubioloogia välja 20. sajandi keskpaigas, ühendades embrüoloogia, [[geneetika]] ja [[molekulaarbioloogia]] saavutused. Selle peamiste uurimisprobleemide hulka kuuluvad geneetilise informatsiooni realiseerumine ontogeneesi käigus ja fenotüübiliste muutuste molekulaarsed alused, rakkude ja rakupopulatsioonide normaalse ja kasvajalise kasvu mehhanismid, morfogenees, rakkude, kudede ja elundite diferentseerumine, rakkudevahelised vastasmõjud, üksikute [[elund]]ite ja kogu organismi kuju kujunemine, organismide [[sugu (bioloogia)|soo]] määramine, [[kloonimine|kloonimine]] ja [[vananemine]] ning terviklikku arengut tagavate regulatsioonimehhanismide kujunemine.

Arengubioloogia uurimissuundade seas on loomade ja taimede arengubioloogia, eksperimentaalne embrüoloogia, raku molekulaarbioloogia, arengu geneetiline regulatsioon, diferentseerumise molekulaarsed mehhanismid, ontogeneesi tsütoloogilised alused ja uute uurimismeetodite väljatöötamine.

Sõna &quot;[[arengugeneetika]]&quot; (ka &quot;[[ontogeneesigeneetika]]&quot;) kasutatakse sageli &quot;arengubioloogia&quot; sünonüümina, kuid see võib tähistada ka teatud [[käitumisgeneetika]] valdkondi ning jätta tähelepanuta arengu epigeneetilised aspektid ning sellisena see on osa arengubioloogiast. [[Närvisüsteem]]i arengut ja küpsemist uurib [[neuroarengubioloogia]], arengubioloogia ja [[evolutsioon]]i seoseid aga [[evolutsiooniline arengubioloogia]] (''EvoDevo'').

[[Pilt:Views of a Foetus in the Womb.jpg|300px|pisi|Vaated [[loode|Lootele]] [[emakas]]. [[Leonardo da Vinci]], umbes 1510–1512. [[Sünnieelne areng]] on üks arengubioloogia peamisi uurimisvaldkondi]]


== Mudelorganismid ==

Tänapäeval on suur osa arengubioloogia uurimistööst keskendunud väikesele arvule [[mudelorganism]]idele. On selgunud, et loomariigis on arengumehhanismid suurel määral evolutsiooniliselt säilinud. Varajases arengus kasutavad selgroogsete eri liigid põhiliselt samu induktsioonisignaale ja samu piirkondliku identiteedi määramist kodeerivaid geene. Ka selgrootud kasutavad sarnast signaalide ja geenide kogumit, kuigi nende moodustuvad kehaosad on märkimisväärselt erinevad.

Igal mudelorganismil on teatud spetsiifilised eksperimentaalsed eelised, mille tõttu on need muutunud teadlaste seas laialdaselt kasutatavaks. Ühes mõttes on need &quot;mudelid&quot; kogu loomariigi kohta ja teises mõttes &quot;mudelid&quot; inimese arengu uurimiseks. Inimese arengut otseselt uurida on raske nii eetilistel kui ka praktilistel põhjustel.

Mudelorganismid on olnud eriti kasulikud arengumehhanismide üldise olemuse väljaselgitamisel. Mida üksikasjalikumaks uurimine muutub, seda rohkem erinevad mudelorganismid üksteisest ja inimesest.

=== Taimed ===

Arengubioloogias on peamiseks taimseks mudelorganismiks kujunenud [[harilik müürlook]] (''Arabidopsis thaliana'').&lt;ref&gt;{{cite book | vauthors = Weigel D, Glazebrook J | date = 2002 | title = Arabidopsis. A Laboratory Manual. | publisher = Cold Spring Harbor Laboratory Press | location = Cold Spring Harbor, NY }}&lt;/ref&gt; Selle arengut ja geneetikat on põhjalikult uuritud ning seda kasutatakse taimede arenguprotsesside, sealhulgas rakutsükli ja sugurakkude arengu uurimisel.&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot;&gt;Friedman, William E. Expression of the cell cycle in sperm of ''Arabidopsis'': implications for understanding patterns of gametogenesis and fertilization in plants and other eukaryotes. – ''[[Development]]'', 1999, kd 126, nr 5, lk 1065–1075.&lt;/ref&gt;

Teised taimede arengubioloogias kasutatud mudelorganismid on:

[[harilik mais]] (''Zea mays'')
petuunia (''Petunia'')

=== Selgroogsed ===

Selgroogsete arengubioloogias kasutatakse järgmisi peamisi mudelorganisme:

*[[suur-kannuskonn]] (''Xenopus laevis'') ja ''[[Xenopus tropicalis]]''.&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Nieuwkoop PD, Faber J. ''Normal table of ''Xenopus laevis'' (Daudin)'', North-Holland, Amsterdam 1967.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Harland RM, Grainger RM. Xenopus research: metamorphosed by genetics and genomics. – ''Trends in Genetics'', 2011, kd 27, nr 12, lk 507–515.&lt;/ref&gt; Kannuskonn annab suurel hulgal embrüoid ja sobib eriti hästi mikrokirurgilisteks katseteks. Kahepaiksed on pikka aega olnud varajase arengu uurimise eelistatud mudelorganismid, sest nende munad on suured, embrüoid on lihtne kasvatada lihtsas kasvukeskkonnas ja nendega on suhteliselt kerge katseid teha.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 30.&lt;/ref&gt;
*[[vöödiline daanio]] (''Danio rerio'').&lt;ref&gt;Lawson ND, Wolfe SA. Forward and reverse genetic approaches for the analysis of vertebrate development in the zebrafish. – ''Developmental Cell'', 2011, kd 21, nr 1, lk 48–64. [https://www.cell.com/developmental-cell/fulltext/S1534-5807(11)00241-3?_returnURL=https%3A%2F%2Flinkinghub.elsevier.com%2Fretrieve%2Fpii%2FS1534580711002413%3Fshowall%3Dtrue Täistekst.]&lt;/ref&gt; Sellel on palju embrüoid ning selle geneetika on hästi välja töötatud.
[[kodukana]] (''Gallus gallus domesticus'').&lt;ref&gt;Rashidi H, Sottile V. The chick embryo: hatching a model for contemporary biomedical research. – ''BioEssays'', 2009, kd 31, nr 4, lk 459–465.&lt;/ref&gt; Kana varajased arenguetapid sarnanevad imetajate omadega, kuid mikrokirurgilisi katseid on kanaga lihtsam teha. Kana kasutamine on ka suhteliselt odav.
*[[koduhiir]] (''Mus musculus'').&lt;ref&gt;Behringer R, Gertsenstein M, Vintersten K, Nagy M. ''Manipulating the Mouse Embryo. A Laboratory Manual'', 4. trükk, Cold Spring Harbor, NY: Cold Spring Harbor Laboratory Press 2014.&lt;/ref&gt; See on imetaja,&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt; kelle geneetika on väga hästi uuritud ja keda kasutatakse laialdaselt imetajate, sealhulgas inimese arengumehhanismide uurimisel.

=== Selgrootud ===

Selgrootute seas on olulisemad arengubioloogia mudelorganismid:

*[[harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster'').&lt;ref&gt;St Johnston D. The art and design of genetic screens: Drosophila melanogaster. – ''Nature Reviews. Genetics'', 2002, kd 3, nr 3, lk 176–188.&lt;/ref&gt; Annab palju embrüoid ja selle geneetika on väga hästi uuritud.
*[[varbuss]] (''Caenorhabditis elegans'').&lt;ref&gt;Riddle DL, Blumenthal T, Meyer BJ, Priess JR. ''C. elegans II.'', Cold Spring Harbor Laboratory Press: Cold Spring Harbor, NY 1997.&lt;/ref&gt; Annab palju embrüoid, selle geneetika on hästi uuritud ja selle pidamine on odav.
*[[Merisiilikud|merisiilik]] (''[[Strongylocentrotus purpuratus]]'').&lt;ref name=&quot;VPlXK&quot; /&gt; Mõningatel eesmärkidel on merisiilikud olnud olulised varajase embrüonaalse arengu ja arengumustrite uurimisel.&lt;ref&gt;Ettensohn CA, Sweet HC. Patterning the early sea urchin embryo. – ''Current Topics in Developmental Biology'', kd 50, 2000, lk 1–44.&lt;/ref&gt;
*[[Merituped]] (''Ascidiacea''), keda on kasutatud evolutsioonilise arengubioloogia uurimisel.&lt;ref&gt;Lemaire P. Evolutionary crossroads in developmental biology: the tunicates. – ''Development'', 2011, kd 138, nr 11, lk 2143–2152.&lt;/ref&gt;

=== Üherakulised organismid ===

Mõningates arengubioloogia ja rakubioloogia uuringutes on kasutatud ka üherakulisi organisme:

*[[koppvetikas]] (''Chlamydomonas'')&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt;
*[[pärmkottseen]] (''Saccharomyces'')&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt;

=== Regeneratsiooni ja inimese arengu mudelid ===

Regeneratsiooni uurimiseks kasutatakse [[sabakonnalised|sabakonnalisi]] (''Urodela''), näiteks [[mehhiko tömpsuu]]d (''Ambystoma mexicanum''),&lt;ref&gt;Nacu E, Tanaka EM. Limb regeneration: a new development? – ''Annual Review of Cell and Developmental Biology'', 2011, kd 27, lk 409–440.&lt;/ref&gt; ja [[lameuss]]e, näiteks ''[[Schmidtea mediterranea]]''.&lt;ref name=&quot;Reddien P.W., Alvarado A.S. 2004 725–757&quot;/&gt;

Ka [[organoid]]e kasutatakse tõhusate arengumudelitena, eriti inimese arengu uurimisel kolmemõõtmelistes rakukultuurides.&lt;ref&gt;Ader M, Tanaka EM. Modeling human development in 3D culture. – ''Current Opinion in Cell Biology'', 2014, kd 31, lk 23–28.&lt;/ref&gt;

==Põhiküsimused==

Arengubioloogia põhiküsimus on see, kuidas [[viljastatud munarakk|viljastatud munarakust]] kujuneb [[hulkrakne organism]], milles eri tüüpi rakud organiseeruvad [[kude]]deks ja [[elund]]iteks. Seda saab uurida paljudest vaatenurkadest, mis tuleb omavahel siduda. Tuleb teada, millised geenid avalduvad ning millal ja kus see toimub, kuidas rakud omavahel suhtlevad, kuidas määratakse raku arenguline saatus, kuidas rakud paljunevad ja diferentseeruvad ning kuidas tekivad keha kuju suured muutused.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 1.&lt;/ref&gt;

Kogu embrüonaalseks arenguks vajalik informatsioon sisaldub viljastatud munarakus. Organismi arengut juhib geenide ruumiliselt ja ajaliselt reguleeritud avaldumine, mis määrab, millised valgud millistes rakkudes ja millal esinevad. Valgud määravad suurel määral rakkude käitumise ja geenid on arengut genereeriv programm, mille toime realiseerub rakkudevahelise signaaliedastuse ning rakkude proliferatsiooni, diferentseerumise ja liikumise kaudu.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 1.&lt;/ref&gt;

Arengubioloogia püüab muu hulgas selgitada, kuidas rakud muutuvad üksteisest erinevaks, kuidas need organiseeruvad keerulisteks struktuurideks, mis juhib üksikute rakkude käitumist ja kuidas on arengu organiseerivad põhimõtted talletatud munarakus ja eelkõige DNA-s. Üks keskseid uurimissuundi on nende protsesside geneetilise regulatsiooni mõistmine.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 1.&lt;/ref&gt;

Arengubioloogia üks lõppeesmärke on mõista inimese arengut. See on oluline, et selgitada, miks areng mõnikord ebaõnnestub, miks loode võib hukkuda või laps sündida kaasasündinud väärarengutega. Arenguhäireid võivad põhjustada geenimutatsioonid, kuid arengut mõjutavad ka keskkonnategurid, näiteks ravimid ja nakkused.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 2.&lt;/ref&gt;

Regeneratiivse meditsiini eesmärk on leida võimalusi kasutada rakke kahjustatud kudede ja elundite taastamiseks ning praegu keskendub see peamiselt tüvirakkudele. Ka vähirakkudel on mitmeid embrüonaalsete rakkude omadusi, näiteks võime piiramatult jaguneda. Seetõttu võib embrüonaalsete rakkude ja nende käitumise uurimine aidata välja töötada uusi ja tõhusamaid vähiravimeetodeid, sest paljud samad geenid osalevad nii embrüonaalses arengus kui ka kasvajate tekkes.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 2.&lt;/ref&gt;

Viljastatud munarakust embrüo kujunemise protsessi nimetatakse embrüogeneesiks. Üks embrüo rakkude esimesi ülesandeid on organismi üldise ehitusplaani kujundamine. Eri organismid lahendavad selle ülesande erineval viisil.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 2.&lt;/ref&gt;

Arengu põhijoonte mõistmiseks on tarvis uurida paljusid eri organisme. Kuigi on olemas üldised arengupõhimõtted, mis kehtivad kõigi loomade puhul, on elusloodus liiga mitmekesine, et kõiki vastuseid ühestainsast organismist leida. Sellepärast uurivad arengubioloogid suhteliselt väikest arvule liikie, mida on mugav uurida ning mis sobivad eksperimentideks ja geneetiliseks analüüsiks.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 2.&lt;/ref&gt;

Ühe organismi arenguprotsessi mõistmine aitab selgitada samalaadseid protsesse teistes organismides, sealhulgas inimesel. Näiteks viis äädikakärbsel varajast embrüogeneesi reguleerivate geenide avastamine selleni, et sarnaseid geene leiti ka imetajate ja teiste selgroogsete arengus, kus need täidavad samalaadseid ülesandeid.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 2–3.&lt;/ref&gt;

===Diferentseerumine===
Ühest viljastatud munarakust tekib sadu diferentseerunud rakutüüpe. Täiskasvanud inimeses on rohkem kui 200 diferentseerunud rakutüüpi, näiteks [[lihaskude|lihasrakud]], [[vererakud]], rasvarakud, [[närvirakk|närvirakud]] ja nii edasi. Seda uut tüüpi rakkude teket nimetataksegi diferentseerumiseks. Kõik need erinevad rakud sisaldavad samu [[geen]]e. Kuidas saab selline identne geneetiline informatsioon panna aluse nii paljudele erinevatele rakutüüpidele?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Morfogenees===
Diferentseerunud rakud ei paikne juhuslikult, vaid moodustavad [[kude]]sid ja [[elund]]eid. Kuidas moodustavad rakud funktsionaalseid struktuure? Vastus sellele peitub koordineeritud rakkude jagunemises, rakkude migratsioonis ja rakkude surmas, mis kõik on arengubioloogia olulisteks uurimisaladeks.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Kasvamine===
Arengu käigus rakud paljunevad, kuid lõpuks osa rakke lõpetab jagunemise ning organism saavutab küpse kuju ja suuruse. Kuidas rakud teavad, millal lõpetada jagunemine, ja kuidas on rakujagunemine reguleeritud?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Paljunemine===
[[Sugurakud]] on väga spetsialiseerunud rakud, mis on ainsana võimelised panema aluse kogu organismi arengule. Kuidas toimub selliste rakkude eraldamine teistest rakkudest, mis moodustavad keha füüsilisi struktuure ja elundeid? Mis juhised sugurakkude [[rakutuum]]as ja [[tsütoplasma]]s võimaldavad neil panna aluse uuele põlvkonnale?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Regeneratsioon===
Mõned organismid saavad taastada kogu oma keha. Mõned [[salamander|salamandrid]] suudavad taastada oma silmad ja jalad ning mitmed [[roomajad]] on võimelised kasvatama omale uue saba. Imetajad enamasti seda ei suuda, kuid siiski on ka imetajatel [[tüvirakud]], mis on võimelised moodustama uusi elundeid ja struktuure. Kuidas on tüvirakud säilitanud sellise võime ja kuidas oleks võimalik seda meditsiinis ära kasutada?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Evolutsioon===
Evolutsiooni käigus liigid muutuvad ja seda põhjustavad päritavad muudatused arengus. Näiteks on tänapäevase kapjadega hobuse eelkäijaks viie varbaga hobune, kellel on põlvkondade vältel toimunud [[embrüo]] arengu käigus mitmed muutused lihastes ja luukoes. Kuidas on sellised muutused võimelised panema aluse uutele kehastruktuuridele? Millised päritavad muutused on võimalikud, arvestades seda, et ka evolutsiooni vahevormid peavad olema eluvõimelised?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Keskkonna mõjud===
Paljude organismide arengut mõjutab keskkond, kus embrüo või vastne areneb. Näiteks sõltub sündiva kilpkonna sugu sellest, mis temperatuuri juures munad hauduti. Samuti suudavad ka täiskasvanud organismi arengut mõjutada ümbritsevas keskkonnas olevad kemikaalid, põhjustades arenguhäireid, mis võivad viia haiguste ja kasvajate tekkeni. Kuidas on organismi areng seotud laiemalt tema elupaiga ja teda ümbritseva keskkonnaga? &lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

==Meetodid==
[[Pilt:Hiire embrüo.tif|pisi|Geeniekspressiooni märkimine hiire embrüol]]
Arengubioloogias kasutatakse väga palju meetodeid biokeemiast, geneetikast, rakubioloogiast, [[evolutsioonibioloogia]]st, [[embrüoloogia]]st ja molekulaarbioloogiast.&lt;ref name=&quot;lUFyV&quot; /&gt; Mõningad olulisemad meetodid:

*Elusrakkude otsene jälgimine. Mõne liigi embrüotel on väga vähe rakke ja tsütoplasma kõigis [[blastomeer]]ides on erineva pigmendiga. Sel juhul on võimalik jälgida mikroskoobi all erinevaid rakke ja nende arenemist erinevateks kudedeks. Näiteks mantellooma ''[[Styela partita]]'' lihaseid moodustavad rakud on alati kollase värvusega.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;
*Värvimine. Embrüo arengu jälgimiseks kasutatakse värve, mis värvivad nende rakke, kuid ei tapa neid rakke. Kasutatakse ka fluorestsentsvärve. [[Pilt:Arengubioloogia meetodid.png|pisi|Näiteid arengubioloogia meetodeist amfiibiembrüotega. A – Spemanni transplantatsioonimeetod; B – Mangoldi implantatsioonimeetod; C – Holtfreteri eksplantatsioonimeetod; D – dissotsieerimine-reagregatsioon]]
*[[Hans Spemann|Spemanni]] [[transplantatsioon]]imeetod. Ühelt liigilt pärit embrüonaalse koe siirdamine teise liigi embrüole, kust see sama embrüonaalse koe osa on enne eemaldatud.
*[[Hilde Mangold|Mangoldi]] [[implantatsioon]]imeetod. Ühelt embrüolt pärit embrüonaalne kude siiratakse teise organismi embrüole erinevasse kohta.
*[[Johannes Holtfreter|Holtfreteri]] [[eksplantatsioon]]imeetod. Erinevatelt embrüotelt eemaldatakse sama embrüonaalse koe osa ja ühendatakse need.
*[[Dissotsieerimine-reagregatsioon]]. [[Blastula]] või varase [[gastrula]] staadiumis eemaldatakse erinevad embrüonaalse koe osad, mõlema osa rakud lahutatakse üksteisest ja siis erinevatest osadest pärit rakkudel lastakse omavahel uuesti reagregeeruda. Embrüo jätkab oma arengut samast kohast, kus see enne rakkude eemaldamist pooleli jäi. Seega saab jälgida, kuidas toimub erinevatest embrüonaalsetest kudedest pärit rakkude migratsioon ja areng edasi.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

Eri päritoluga rakkude jälgimiseks kasutatakse sageli [[fluorestseeruv marker|fluorestseeruvaid markereid]], näiteks [[roheline fluorestseeruv valk|rohelist fluorestseeruvat valku]]. Selle [[geen]]i viimine organismi [[genoom]]i võimaldab jälgida rakkude saatust arengu jooksul. Sel viisil saadud embrüo kõik rakud helendavad [[ultraviolettkiirgus]]es roheliselt. Enamasti kasutatakse selleks konni. [[transgeenne organism|Transgeenselt]] embrüolt eemaldatakse kindlast piirkonnast rakke ja pannakse teise embrüo samasse piirkonda. Niimoodi on täiskasvanud organismil võimalik jälgida, mis elundid arenesid sellest embrüo piirkonnast, kuhu siirati fluorestseeruva konna rakud.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt; Samuti kasutatakse looduslikke markereid, mis arengu käigus ei kao ega muutu – [[kromosomaalsed markerid|kromosomaalseid markereid]]. Näiteks lindude puhul kasutatakse [[Douarini marker]]it. Tihti piisab transplantatsioonitulemuste jälgimiseks lähteloomade erinevast pigmentatsioonist.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

*Transgeensed loomad. Looma embrüorakkudesse viiakse sisse võõr-[[DNA]], mis integreerub peremeesraku [[kromosoom]]idesse. Sel viisil on võimalik jälgida antud geeni mõju organismi arengule.
*''[[Knock-out]]''-loomad. Selle meetodi puhul inaktiveeritakse mõni geen [[mutatsioon]]i abil. ''Knock-out-''hiired võimaldavad kohe uurida vastava geeni mutatsiooni efekti hiire arengu käigus.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;uMy7u&quot; /&gt;

==Ajalugu==
Arengubioloogiat nimetati varem [[embrüoloogia]]ks. Mõiste &quot;arengubioloogia&quot; on uuemat päritolu ja peegeldab arusaama, et areng ei piirdu üksnes [[embrüo]]ga. Embrüoloogia kirjeldas traditsiooniliselt eksperimentide tulemusi peamiselt [[morfoloogia (bioloogia)|morfoloogia]] ja rakkude saatuse kaudu. Tänapäeval käsitletakse arengut ka [[molekulaargeneetika]] ja [[rakubioloogia]] seisukohalt.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 3.&lt;/ref&gt;

===Antiik===
Paljud embrüoloogia küsimused püstitati esimest korda juba sadu ja mõnel juhul tuhandeid aastaid tagasi. [[Hippokrates]] püüdis arengut seletada kuumuse, niiskuse ja tahkumise kaudu.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 3.&lt;/ref&gt; 

Aristoteles sõnastas küsimuse, kas kõik embrüo  struktuurid on algusest peale olemas ja areng seisnes ainult nende suurenemises või uued struktuurid tekivad järk-järgult arengu käigus. Viimast nimetas ta [[epigenees]]iks (&quot;pärast tekkimiseks&quot;) ja võrdles seda võrgu kudumisega. 
Aristoteles pooldas epigeneesi varianti ja tema oletus osutus õigeks.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 3.&lt;/ref&gt;   

===Preformistide ja epigeneetikute vaidlus===
17. sajandi lõpus hakkasid paljud pooldama esimest varianti ([[preformism]]), sest nad ei uskunud, et embrüo saab tekkida füüsikaliste või keemiliste jõudude toimel. Kõik embrüod pidid olemas olema maailma algusest peale ja iga liigi esimene embrüo pidi sisaldama kõiki tulevasi embrüoid. [[Marcello Malpighi]], kes kirjeldas väga täpselt kana embrüo arengut, väitis, et väga varajastes arengujärkudes on embrüo osad nii väikesed, et need ei ole ka tema parima mikroskoobiga nähtavad. Ta pooldas [[ovism]]i, mille järgi täielikult väljakujunenud embrüo on munarakus algusest peale olemas. [[Animalism (bioloogia)|Animalism]]i pooldajad väitsid, et embrüo sisaldub seemnerakus, ja mõned neist kinnitasid isegi, et näevad inimese seemneraku peas tillukest inimest – [[homunkulus]]t. 
Preformistide ja epigeneesi pooldajate vaidlus kestis kogu 18. sajandi jooksul. Probleemi ei saanud lahendada enne [[rakuteooria]] teket.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 3.&lt;/ref&gt; 
===Baer===
Oluline roll on arengubioloogias ja embrüoloogias ka [[Karl Ernst von Baer]]il, kes oli baltisakslane, kuid sündinud Eestis ja õppinud ka [[Tartu ülikool]]is. Ta kirjeldas [[selgroogsed|selgroogsete]] embrüonaalse arengu varajasi etappe ja avastas [[imetajad|imetaja]] [[Munarakk|munaraku]] (1827). Samuti täiustas ta [[Heinz Christian Pander]]i sõnastatud [[looteleht]]ede teooriat. 1828. aastal sõnastas ta embrüoloogia reeglid, mis on nüüd tuntud [[Baeri seadused|Baeri seadustena]].&lt;ref name=&quot;t1r2A&quot; /&gt;

===Rekapitulatsiooniteooria===
1866. aastal pakkus [[Ernst Haeckel]] välja [[rekapitulatsiooniteooria]], mille kohaselt [[ontogenees]] peegeldab [[fülogenees]]i.&lt;ref name=&quot;ODTH5&quot; /&gt;

[[Pilt:Embryo comparisons.jpg|pisi|Embrüote võrdlus – Baeri seadus]]

===Arengubioloogia kujunemine===
Esialgu oli embrüoloogia teadus, mis uuris loomade arenemist munaraku viljastumisest kuni loote- või munakestadest vabanemiseni. Ajapikku embrüoloogia uurimispiirid laienesid, sest embrüonaalset arenemist ei olnud võimalik mõista ilma eelneva ja järgneva perioodi tundmiseta. Niiviisi jõudis embrüoloogia vaatevälja ka [[proembrüogenees]] ehk [[gametogenees]] ja [[postembrüonaalne areng]] koos kasvamise, [[regeneratsioon]]i, [[Metaboolia|metamorfoosi]] ja [[morfogenees]]i probleemidega. Alates 1960ndatest hakati embrüoloogias järjest enam kasutama [[biokeemia]], [[rakubioloogia]], [[molekulaarbioloogia]], [[geneetika]] ja [[immunoloogia]] teadussaavutusi ja uurimismeetodeid. Selle tulemusel arenes välja uus suund – arengubioloogia.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

==Perspektiivid==
Organismide arengu uurimise käigus saadud teadmisi loodetakse kasutada mitmesuguste haiguste raviks. Olulisteks avastusteks on võimalus blokeerida [[parakriinne signaalimine|parakriinseid]] faktoreid, kasutada [[tüvirakk]]e elundite moodustamisel ning võimalus muuta peaaegu kõiki keharakke [[pluripotentne|pluripotentseteks]] tüvirakkudeks. Need teadmised võimaldavad blokeerida [[vähk (haigus)|vähi]] levikut, parandada kehalisi vigastusi ja geneetilisi haigusi.
*Anti[[angiogenees]] vähi ravis – blokeeritakse veresoonte moodustumist, mis on vajalikud, et varustada kasvajarakke hapniku ja toitainetega. Selleks on võimalik kasutada [[VEGF]] faktorite (kasvaja angiogeneesi faktorid, inglise keeles ''vascular endothelial growth factor'') inhibiitoreid.

*Pluripotentsete tüvirakkude tootmine diferentseerunud keharakkudest võimaldaks saadud tüvirakke kasutada kudede ja elundite regeneratsioonis. Tüvirakke tahetakse kasutada närvirakkude tootmiseks degeneratiivsete ajuhaiguste ravil ([[Alzheimeri tõbi]] ja [[Parkinsoni tõbi]]) ning [[insuliin]]i tootvate pankreaserakkude tootmiseks [[diabeet|diabeediga]] patsientidel. Samuti loodetakse tüvirakkudega ravida ka südamehaigusi ja immuunhäireid. Ravis kasutatakse parakriinseid kasvufaktoreid.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

==Vaata ka==
*[[Arengubioloogia instituut]]
*[[blastotsüst]]
*[[ehitusplaan]]
*[[embrüogenees]]
*[[enhanser]]
*[[evolutsiooniline stabiilsus]]
*[[fotomorfogenees]]
*[[geeniregulatsioonivõrgustik]]
*[[geneetiline arhitektuur]]
*[[generatiivne bioloogia]]
*[[homoloogia]]
*[[kalade areng]]
*[[promootor]]
*[[signaaliülekanne]]
*[[spetsifikatsioon]]
*[[sünteetiline bioloogia]]
*[[taimede evolutsiooniline arengubioloogia]]
*[[taimede arengugeneetika]]
*[[teratoloogia]]
*[[äädikakärbse embrüogenees]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Karner&quot;&gt;[[Jüri Kärner]]. ''Sissejuhatus arengubioloogiasse'', Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 1997, lk. 9, 16–19.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t1r2A&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.macroevolution.net/karl-ernst-von-baer.html | Pealkiri = Karl Ernst von Baer | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ODTH5&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.frozenevolution.com/haeckel-s-recapitulation-theory | Pealkiri = Haeckel’s recapitulation theory | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VPlXK&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://devbio.eu/modelorganisms | Pealkiri = Model Organisms in Developmental Biology | Keel = inglise keeles | vaadatud = 2012-11-12 | arhiivimisaeg = 2013-12-05 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131205134442/http://devbio.eu/modelorganisms | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;&gt;[[Scott F. Gilbert]]. ''Developmental Biology'', 9. trükk, Sunderland: Sinauer Associates, Inc., 2010, lk 2–3, 19–23.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lUFyV&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.uni-tuebingen.de/fakultaeten/mathematisch-naturwissenschaftliche-fakultaet/fachbereiche/interfakultaere-institute-und-zentren/interfakultaeres-institut-fuer-biochemie/studium/diplom-biochemie/schwerpunktfaecher/methods-and-concepts-in-developmental-and-cellular-biology.html | Pealkiri = Methods and concepts in developmental and cellular biology | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uMy7u&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.ebc.ee/BIOTECHNOLOGY/Antsu_loengud/Loeng12_2007.pdf | Pealkiri = Transgenees loomadel, knock-out }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*Зуссман М. Биология развития. — М.: Мир, 1977.
*Wolpert L, Tickle C. ''Principles of Development'', Oxford and New York: Oxford University Press 2011.
*Slack JM. ''Essential Developmental Biology'',  Oxford: Wiley-Blackwell 2013.
*Barresi M, Gilbert SF. ''Developmental Biology'', 13. trükk, NY: Oxford University Press 2023, ISBN 9780197574591.

==Välislingid==
{{commonskat|Developmental biology}}
*[http://9e.devbio.com/ Developmental Biology – 9th Edition] by Scott F.Gilbert
*[http://www.ijdb.ehu.es/web/ The International Journal of Developmental Biology]
* [http://www.sdbonline.org/ Society for Developmental Biology]
* [http://www.sdbcore.org/ Collaborative resources]
* [https://embryo.asu.edu/ Embryo Project Encyclopedia]

[[Kategooria:Arengubioloogia| ]]</text>
      <sha1>jtv1rairumg4haxx2ws0bd0selzse1q</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204174</id>
      <parentid>7204171</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T07:02:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Põhiküsimused */</comment>
      <origin>7204174</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="27620" sha1="a4n420hpd2ooyl4yppspri8bhyqh1ev" xml:space="preserve">'''Arengubioloogia''' on [[bioloogia]] haru, mis uurib [[organism]]ide individuaalset arengut ja selle aluseks olevaid protsesse kogu [[elutsükkel|elutsükli]] vältel. See käsitleb mehhanisme, mille kaudu organismid kasvavad ja arenevad ning säilitavad või muudavad oma ehitust. Hulkraksetel organismidel uurib arengubioloogia eelkõige rakkude jagunemist ja [[diferentseerumine|diferentseerumist]], kudede ja elundite kujunemist, [[morfogenees]]i ning organismi kasvu ja küpsemist. Üherakuliste organismide puhul käsitleb arengubioloogia raku kasvu, jagunemist, arenguseisundeid ja elutsükleid.

[[Ontogenees]] on organismi individuaalne areng selle tekkest kuni elutsükli lõpuni. Suguliselt paljunevate organismide puhul käsitatakse ontogeneesi algusena tavaliselt [[viljastumine|viljastumisel]] moodustunud [[sügoot|sügoodi]] tekkimist. Ontogenees hõlmab sellisel juhul [[embrüonaalne areng|embrüonaalset arengut]] ning sellele järgnevat [[postembrüonaalne areng|postembrüonaalset arengut]], sealhulgas kasvu, küpsemist ja vananemist. Mittesuguliselt paljunevatel organismidel algab ontogenees uue isendi tekkimisega vastavalt paljunemisviisile. Mõnes käsitluses hõlmab ontogenees ka [[sugurakk]]ude kujunemist ehk [[gametogenees]]i, kuigi see on vastuolus tavapärase käsitlusega, mille järgi ontogenees algab uue isendi tekkest ja gametogenees kuulub eelmise põlvkonna organismi arengusse.

[[Embrüoloogia]] on arengubioloogia haru, mis uurib eelkõige hulkraksete organismide varajast arengut, eriti embrüo kujunemisega seotud protsesse alates uue organismi tekkest kuni embrüonaalse arengujärgu lõpuni. Embrüoloogia keskendub rakkude, kudede ja elundite kujunemise morfoloogilistele, rakulistele ja molekulaarsetele mehhanismidele. Selgroogsete, eriti imetajate arengus eristatakse embrüonaalset perioodi ja sellele järgnevat looteperioodi, mida samuti käsitletakse embrüoloogia raames. Üherakuliste organismide puhul embrüonaalsest arengust tavaliselt ei räägita, sest neil puudub embrüo ja hulkrakne kehaorganisatsioon.

Lisaks embrüonaalsele ja postnataalsele arengule uurib arengubioloogia ka [[regeneratsioon]]i, [[mittesuguline paljunemine|mittesugulist paljunemist]], [[moone (bioloogia)|moonet]] ning täiskasvanud organismis paiknevate [[tüvirakk]]ude säilimist, paljunemist ja diferentseerumist.

Arengubioloogia kolm klassikalist keskset uurimisobjekti on [[diferentseerumine]], [[morfogenees]] ja [[kasvamine]].&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt; Tänapäeva arengubioloogia uurib neid protsesse molekulaarsel, biokeemilisel, geneetilisel ja rakulisel tasandil, pöörates tähelepanu ka embrüote subtsellulaarse ja rakulise organiseerituse iseärasustele.

[[Teadusharu]]na kujunes arengubioloogia välja 20. sajandi keskpaigas, ühendades embrüoloogia, [[geneetika]] ja [[molekulaarbioloogia]] saavutused. Selle peamiste uurimisprobleemide hulka kuuluvad geneetilise informatsiooni realiseerumine ontogeneesi käigus ja fenotüübiliste muutuste molekulaarsed alused, rakkude ja rakupopulatsioonide normaalse ja kasvajalise kasvu mehhanismid, morfogenees, rakkude, kudede ja elundite diferentseerumine, rakkudevahelised vastasmõjud, üksikute [[elund]]ite ja kogu organismi kuju kujunemine, organismide [[sugu (bioloogia)|soo]] määramine, [[kloonimine|kloonimine]] ja [[vananemine]] ning terviklikku arengut tagavate regulatsioonimehhanismide kujunemine.

Arengubioloogia uurimissuundade seas on loomade ja taimede arengubioloogia, eksperimentaalne embrüoloogia, raku molekulaarbioloogia, arengu geneetiline regulatsioon, diferentseerumise molekulaarsed mehhanismid, ontogeneesi tsütoloogilised alused ja uute uurimismeetodite väljatöötamine.

Sõna &quot;[[arengugeneetika]]&quot; (ka &quot;[[ontogeneesigeneetika]]&quot;) kasutatakse sageli &quot;arengubioloogia&quot; sünonüümina, kuid see võib tähistada ka teatud [[käitumisgeneetika]] valdkondi ning jätta tähelepanuta arengu epigeneetilised aspektid ning sellisena see on osa arengubioloogiast. [[Närvisüsteem]]i arengut ja küpsemist uurib [[neuroarengubioloogia]], arengubioloogia ja [[evolutsioon]]i seoseid aga [[evolutsiooniline arengubioloogia]] (''EvoDevo'').

[[Pilt:Views of a Foetus in the Womb.jpg|300px|pisi|Vaated [[loode|Lootele]] [[emakas]]. [[Leonardo da Vinci]], umbes 1510–1512. [[Sünnieelne areng]] on üks arengubioloogia peamisi uurimisvaldkondi]]


== Mudelorganismid ==

Tänapäeval on suur osa arengubioloogia uurimistööst keskendunud väikesele arvule [[mudelorganism]]idele. On selgunud, et loomariigis on arengumehhanismid suurel määral evolutsiooniliselt säilinud. Varajases arengus kasutavad selgroogsete eri liigid põhiliselt samu induktsioonisignaale ja samu piirkondliku identiteedi määramist kodeerivaid geene. Ka selgrootud kasutavad sarnast signaalide ja geenide kogumit, kuigi nende moodustuvad kehaosad on märkimisväärselt erinevad.

Igal mudelorganismil on teatud spetsiifilised eksperimentaalsed eelised, mille tõttu on need muutunud teadlaste seas laialdaselt kasutatavaks. Ühes mõttes on need &quot;mudelid&quot; kogu loomariigi kohta ja teises mõttes &quot;mudelid&quot; inimese arengu uurimiseks. Inimese arengut otseselt uurida on raske nii eetilistel kui ka praktilistel põhjustel.

Mudelorganismid on olnud eriti kasulikud arengumehhanismide üldise olemuse väljaselgitamisel. Mida üksikasjalikumaks uurimine muutub, seda rohkem erinevad mudelorganismid üksteisest ja inimesest.

=== Taimed ===

Arengubioloogias on peamiseks taimseks mudelorganismiks kujunenud [[harilik müürlook]] (''Arabidopsis thaliana'').&lt;ref&gt;{{cite book | vauthors = Weigel D, Glazebrook J | date = 2002 | title = Arabidopsis. A Laboratory Manual. | publisher = Cold Spring Harbor Laboratory Press | location = Cold Spring Harbor, NY }}&lt;/ref&gt; Selle arengut ja geneetikat on põhjalikult uuritud ning seda kasutatakse taimede arenguprotsesside, sealhulgas rakutsükli ja sugurakkude arengu uurimisel.&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot;&gt;Friedman, William E. Expression of the cell cycle in sperm of ''Arabidopsis'': implications for understanding patterns of gametogenesis and fertilization in plants and other eukaryotes. – ''[[Development]]'', 1999, kd 126, nr 5, lk 1065–1075.&lt;/ref&gt;

Teised taimede arengubioloogias kasutatud mudelorganismid on:

[[harilik mais]] (''Zea mays'')
petuunia (''Petunia'')

=== Selgroogsed ===

Selgroogsete arengubioloogias kasutatakse järgmisi peamisi mudelorganisme:

*[[suur-kannuskonn]] (''Xenopus laevis'') ja ''[[Xenopus tropicalis]]''.&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Nieuwkoop PD, Faber J. ''Normal table of ''Xenopus laevis'' (Daudin)'', North-Holland, Amsterdam 1967.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Harland RM, Grainger RM. Xenopus research: metamorphosed by genetics and genomics. – ''Trends in Genetics'', 2011, kd 27, nr 12, lk 507–515.&lt;/ref&gt; Kannuskonn annab suurel hulgal embrüoid ja sobib eriti hästi mikrokirurgilisteks katseteks. Kahepaiksed on pikka aega olnud varajase arengu uurimise eelistatud mudelorganismid, sest nende munad on suured, embrüoid on lihtne kasvatada lihtsas kasvukeskkonnas ja nendega on suhteliselt kerge katseid teha.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 30.&lt;/ref&gt;
*[[vöödiline daanio]] (''Danio rerio'').&lt;ref&gt;Lawson ND, Wolfe SA. Forward and reverse genetic approaches for the analysis of vertebrate development in the zebrafish. – ''Developmental Cell'', 2011, kd 21, nr 1, lk 48–64. [https://www.cell.com/developmental-cell/fulltext/S1534-5807(11)00241-3?_returnURL=https%3A%2F%2Flinkinghub.elsevier.com%2Fretrieve%2Fpii%2FS1534580711002413%3Fshowall%3Dtrue Täistekst.]&lt;/ref&gt; Sellel on palju embrüoid ning selle geneetika on hästi välja töötatud.
[[kodukana]] (''Gallus gallus domesticus'').&lt;ref&gt;Rashidi H, Sottile V. The chick embryo: hatching a model for contemporary biomedical research. – ''BioEssays'', 2009, kd 31, nr 4, lk 459–465.&lt;/ref&gt; Kana varajased arenguetapid sarnanevad imetajate omadega, kuid mikrokirurgilisi katseid on kanaga lihtsam teha. Kana kasutamine on ka suhteliselt odav.
*[[koduhiir]] (''Mus musculus'').&lt;ref&gt;Behringer R, Gertsenstein M, Vintersten K, Nagy M. ''Manipulating the Mouse Embryo. A Laboratory Manual'', 4. trükk, Cold Spring Harbor, NY: Cold Spring Harbor Laboratory Press 2014.&lt;/ref&gt; See on imetaja,&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt; kelle geneetika on väga hästi uuritud ja keda kasutatakse laialdaselt imetajate, sealhulgas inimese arengumehhanismide uurimisel.

=== Selgrootud ===

Selgrootute seas on olulisemad arengubioloogia mudelorganismid:

*[[harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster'').&lt;ref&gt;St Johnston D. The art and design of genetic screens: Drosophila melanogaster. – ''Nature Reviews. Genetics'', 2002, kd 3, nr 3, lk 176–188.&lt;/ref&gt; Annab palju embrüoid ja selle geneetika on väga hästi uuritud.
*[[varbuss]] (''Caenorhabditis elegans'').&lt;ref&gt;Riddle DL, Blumenthal T, Meyer BJ, Priess JR. ''C. elegans II.'', Cold Spring Harbor Laboratory Press: Cold Spring Harbor, NY 1997.&lt;/ref&gt; Annab palju embrüoid, selle geneetika on hästi uuritud ja selle pidamine on odav.
*[[Merisiilikud|merisiilik]] (''[[Strongylocentrotus purpuratus]]'').&lt;ref name=&quot;VPlXK&quot; /&gt; Mõningatel eesmärkidel on merisiilikud olnud olulised varajase embrüonaalse arengu ja arengumustrite uurimisel.&lt;ref&gt;Ettensohn CA, Sweet HC. Patterning the early sea urchin embryo. – ''Current Topics in Developmental Biology'', kd 50, 2000, lk 1–44.&lt;/ref&gt;
*[[Merituped]] (''Ascidiacea''), keda on kasutatud evolutsioonilise arengubioloogia uurimisel.&lt;ref&gt;Lemaire P. Evolutionary crossroads in developmental biology: the tunicates. – ''Development'', 2011, kd 138, nr 11, lk 2143–2152.&lt;/ref&gt;

=== Üherakulised organismid ===

Mõningates arengubioloogia ja rakubioloogia uuringutes on kasutatud ka üherakulisi organisme:

*[[koppvetikas]] (''Chlamydomonas'')&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt;
*[[pärmkottseen]] (''Saccharomyces'')&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt;

=== Regeneratsiooni ja inimese arengu mudelid ===

Regeneratsiooni uurimiseks kasutatakse [[sabakonnalised|sabakonnalisi]] (''Urodela''), näiteks [[mehhiko tömpsuu]]d (''Ambystoma mexicanum''),&lt;ref&gt;Nacu E, Tanaka EM. Limb regeneration: a new development? – ''Annual Review of Cell and Developmental Biology'', 2011, kd 27, lk 409–440.&lt;/ref&gt; ja [[lameuss]]e, näiteks ''[[Schmidtea mediterranea]]''.&lt;ref name=&quot;Reddien P.W., Alvarado A.S. 2004 725–757&quot;/&gt;

Ka [[organoid]]e kasutatakse tõhusate arengumudelitena, eriti inimese arengu uurimisel kolmemõõtmelistes rakukultuurides.&lt;ref&gt;Ader M, Tanaka EM. Modeling human development in 3D culture. – ''Current Opinion in Cell Biology'', 2014, kd 31, lk 23–28.&lt;/ref&gt;

==Põhiküsimused==

Arengubioloogia põhiküsimus on see, kuidas [[viljastatud munarakk|viljastatud munarakust]] kujuneb [[hulkrakne organism]], milles eri tüüpi rakud organiseeruvad [[kude]]deks ja [[elund]]iteks. Seda saab uurida paljudest vaatenurkadest, mis tuleb omavahel siduda. Tuleb teada, millised geenid avalduvad ning millal ja kus see toimub, kuidas rakud omavahel suhtlevad, kuidas määratakse raku arenguline saatus, kuidas rakud paljunevad ja diferentseeruvad ning kuidas tekivad keha kuju suured muutused.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 1.&lt;/ref&gt;

Kogu embrüonaalseks arenguks vajalik informatsioon sisaldub viljastatud munarakus. Organismi arengut juhib geenide ruumiliselt ja ajaliselt reguleeritud avaldumine, mis määrab, millised valgud millistes rakkudes ja millal esinevad. Valgud määravad suurel määral rakkude käitumise ja geenid on arengut genereeriv programm, mille toime realiseerub rakkudevahelise signaaliedastuse ning rakkude proliferatsiooni, diferentseerumise ja liikumise kaudu.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 1.&lt;/ref&gt;

Arengubioloogia püüab muu hulgas selgitada, kuidas rakud muutuvad üksteisest erinevaks, kuidas need organiseeruvad keerulisteks struktuurideks, mis juhib üksikute rakkude käitumist ja kuidas on arengu organiseerivad põhimõtted talletatud munarakus ja eelkõige DNA-s. Üks keskseid uurimissuundi on nende protsesside geneetilise regulatsiooni mõistmine.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 1.&lt;/ref&gt;

Arengubioloogia üks lõppeesmärke on mõista inimese arengut. See on oluline, et selgitada, miks areng mõnikord ebaõnnestub, miks loode võib hukkuda või laps sündida kaasasündinud väärarengutega. Arenguhäireid võivad põhjustada geenimutatsioonid, kuid arengut mõjutavad ka keskkonnategurid, näiteks ravimid ja nakkused.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 2.&lt;/ref&gt;

Regeneratiivse meditsiini eesmärk on leida võimalusi kasutada rakke kahjustatud kudede ja elundite taastamiseks ning praegu keskendub see peamiselt tüvirakkudele. Ka vähirakkudel on mitmeid embrüonaalsete rakkude omadusi, näiteks võime piiramatult jaguneda. Seetõttu võib embrüonaalsete rakkude ja nende käitumise uurimine aidata välja töötada uusi ja tõhusamaid vähiravimeetodeid, sest paljud samad geenid osalevad nii embrüonaalses arengus kui ka kasvajate tekkes.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 2.&lt;/ref&gt;

Viljastatud munarakust embrüo kujunemise protsessi nimetatakse embrüogeneesiks. Üks embrüo rakkude esimesi ülesandeid on organismi üldise ehitusplaani kujundamine. Eri organismid lahendavad selle ülesande erineval viisil.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 2.&lt;/ref&gt;


===Diferentseerumine===
Ühest viljastatud munarakust tekib sadu diferentseerunud rakutüüpe. Täiskasvanud inimeses on rohkem kui 200 diferentseerunud rakutüüpi, näiteks [[lihaskude|lihasrakud]], [[vererakud]], rasvarakud, [[närvirakk|närvirakud]] ja nii edasi. Seda uut tüüpi rakkude teket nimetataksegi diferentseerumiseks. Kõik need erinevad rakud sisaldavad samu [[geen]]e. Kuidas saab selline identne geneetiline informatsioon panna aluse nii paljudele erinevatele rakutüüpidele?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Morfogenees===
Diferentseerunud rakud ei paikne juhuslikult, vaid moodustavad [[kude]]sid ja [[elund]]eid. Kuidas moodustavad rakud funktsionaalseid struktuure? Vastus sellele peitub koordineeritud rakkude jagunemises, rakkude migratsioonis ja rakkude surmas, mis kõik on arengubioloogia olulisteks uurimisaladeks.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Kasvamine===
Arengu käigus rakud paljunevad, kuid lõpuks osa rakke lõpetab jagunemise ning organism saavutab küpse kuju ja suuruse. Kuidas rakud teavad, millal lõpetada jagunemine, ja kuidas on rakujagunemine reguleeritud?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Paljunemine===
[[Sugurakud]] on väga spetsialiseerunud rakud, mis on ainsana võimelised panema aluse kogu organismi arengule. Kuidas toimub selliste rakkude eraldamine teistest rakkudest, mis moodustavad keha füüsilisi struktuure ja elundeid? Mis juhised sugurakkude [[rakutuum]]as ja [[tsütoplasma]]s võimaldavad neil panna aluse uuele põlvkonnale?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Regeneratsioon===
Mõned organismid saavad taastada kogu oma keha. Mõned [[salamander|salamandrid]] suudavad taastada oma silmad ja jalad ning mitmed [[roomajad]] on võimelised kasvatama omale uue saba. Imetajad enamasti seda ei suuda, kuid siiski on ka imetajatel [[tüvirakud]], mis on võimelised moodustama uusi elundeid ja struktuure. Kuidas on tüvirakud säilitanud sellise võime ja kuidas oleks võimalik seda meditsiinis ära kasutada?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Evolutsioon===
Evolutsiooni käigus liigid muutuvad ja seda põhjustavad päritavad muudatused arengus. Näiteks on tänapäevase kapjadega hobuse eelkäijaks viie varbaga hobune, kellel on põlvkondade vältel toimunud [[embrüo]] arengu käigus mitmed muutused lihastes ja luukoes. Kuidas on sellised muutused võimelised panema aluse uutele kehastruktuuridele? Millised päritavad muutused on võimalikud, arvestades seda, et ka evolutsiooni vahevormid peavad olema eluvõimelised?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Keskkonna mõjud===
Paljude organismide arengut mõjutab keskkond, kus embrüo või vastne areneb. Näiteks sõltub sündiva kilpkonna sugu sellest, mis temperatuuri juures munad hauduti. Samuti suudavad ka täiskasvanud organismi arengut mõjutada ümbritsevas keskkonnas olevad kemikaalid, põhjustades arenguhäireid, mis võivad viia haiguste ja kasvajate tekkeni. Kuidas on organismi areng seotud laiemalt tema elupaiga ja teda ümbritseva keskkonnaga? &lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

==Meetodid==
[[Pilt:Hiire embrüo.tif|pisi|Geeniekspressiooni märkimine hiire embrüol]]
Arengubioloogias kasutatakse väga palju meetodeid biokeemiast, geneetikast, rakubioloogiast, [[evolutsioonibioloogia]]st, [[embrüoloogia]]st ja molekulaarbioloogiast.&lt;ref name=&quot;lUFyV&quot; /&gt; Mõningad olulisemad meetodid:

*Elusrakkude otsene jälgimine. Mõne liigi embrüotel on väga vähe rakke ja tsütoplasma kõigis [[blastomeer]]ides on erineva pigmendiga. Sel juhul on võimalik jälgida mikroskoobi all erinevaid rakke ja nende arenemist erinevateks kudedeks. Näiteks mantellooma ''[[Styela partita]]'' lihaseid moodustavad rakud on alati kollase värvusega.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;
*Värvimine. Embrüo arengu jälgimiseks kasutatakse värve, mis värvivad nende rakke, kuid ei tapa neid rakke. Kasutatakse ka fluorestsentsvärve. [[Pilt:Arengubioloogia meetodid.png|pisi|Näiteid arengubioloogia meetodeist amfiibiembrüotega. A – Spemanni transplantatsioonimeetod; B – Mangoldi implantatsioonimeetod; C – Holtfreteri eksplantatsioonimeetod; D – dissotsieerimine-reagregatsioon]]
*[[Hans Spemann|Spemanni]] [[transplantatsioon]]imeetod. Ühelt liigilt pärit embrüonaalse koe siirdamine teise liigi embrüole, kust see sama embrüonaalse koe osa on enne eemaldatud.
*[[Hilde Mangold|Mangoldi]] [[implantatsioon]]imeetod. Ühelt embrüolt pärit embrüonaalne kude siiratakse teise organismi embrüole erinevasse kohta.
*[[Johannes Holtfreter|Holtfreteri]] [[eksplantatsioon]]imeetod. Erinevatelt embrüotelt eemaldatakse sama embrüonaalse koe osa ja ühendatakse need.
*[[Dissotsieerimine-reagregatsioon]]. [[Blastula]] või varase [[gastrula]] staadiumis eemaldatakse erinevad embrüonaalse koe osad, mõlema osa rakud lahutatakse üksteisest ja siis erinevatest osadest pärit rakkudel lastakse omavahel uuesti reagregeeruda. Embrüo jätkab oma arengut samast kohast, kus see enne rakkude eemaldamist pooleli jäi. Seega saab jälgida, kuidas toimub erinevatest embrüonaalsetest kudedest pärit rakkude migratsioon ja areng edasi.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

Eri päritoluga rakkude jälgimiseks kasutatakse sageli [[fluorestseeruv marker|fluorestseeruvaid markereid]], näiteks [[roheline fluorestseeruv valk|rohelist fluorestseeruvat valku]]. Selle [[geen]]i viimine organismi [[genoom]]i võimaldab jälgida rakkude saatust arengu jooksul. Sel viisil saadud embrüo kõik rakud helendavad [[ultraviolettkiirgus]]es roheliselt. Enamasti kasutatakse selleks konni. [[transgeenne organism|Transgeenselt]] embrüolt eemaldatakse kindlast piirkonnast rakke ja pannakse teise embrüo samasse piirkonda. Niimoodi on täiskasvanud organismil võimalik jälgida, mis elundid arenesid sellest embrüo piirkonnast, kuhu siirati fluorestseeruva konna rakud.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt; Samuti kasutatakse looduslikke markereid, mis arengu käigus ei kao ega muutu – [[kromosomaalsed markerid|kromosomaalseid markereid]]. Näiteks lindude puhul kasutatakse [[Douarini marker]]it. Tihti piisab transplantatsioonitulemuste jälgimiseks lähteloomade erinevast pigmentatsioonist.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

*Transgeensed loomad. Looma embrüorakkudesse viiakse sisse võõr-[[DNA]], mis integreerub peremeesraku [[kromosoom]]idesse. Sel viisil on võimalik jälgida antud geeni mõju organismi arengule.
*''[[Knock-out]]''-loomad. Selle meetodi puhul inaktiveeritakse mõni geen [[mutatsioon]]i abil. ''Knock-out-''hiired võimaldavad kohe uurida vastava geeni mutatsiooni efekti hiire arengu käigus.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;uMy7u&quot; /&gt;

==Ajalugu==
Arengubioloogiat nimetati varem [[embrüoloogia]]ks. Mõiste &quot;arengubioloogia&quot; on uuemat päritolu ja peegeldab arusaama, et areng ei piirdu üksnes [[embrüo]]ga. Embrüoloogia kirjeldas traditsiooniliselt eksperimentide tulemusi peamiselt [[morfoloogia (bioloogia)|morfoloogia]] ja rakkude saatuse kaudu. Tänapäeval käsitletakse arengut ka [[molekulaargeneetika]] ja [[rakubioloogia]] seisukohalt.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 3.&lt;/ref&gt;

===Antiik===
Paljud embrüoloogia küsimused püstitati esimest korda juba sadu ja mõnel juhul tuhandeid aastaid tagasi. [[Hippokrates]] püüdis arengut seletada kuumuse, niiskuse ja tahkumise kaudu.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 3.&lt;/ref&gt; 

Aristoteles sõnastas küsimuse, kas kõik embrüo  struktuurid on algusest peale olemas ja areng seisnes ainult nende suurenemises või uued struktuurid tekivad järk-järgult arengu käigus. Viimast nimetas ta [[epigenees]]iks (&quot;pärast tekkimiseks&quot;) ja võrdles seda võrgu kudumisega. 
Aristoteles pooldas epigeneesi varianti ja tema oletus osutus õigeks.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 3.&lt;/ref&gt;   

===Preformistide ja epigeneetikute vaidlus===
17. sajandi lõpus hakkasid paljud pooldama esimest varianti ([[preformism]]), sest nad ei uskunud, et embrüo saab tekkida füüsikaliste või keemiliste jõudude toimel. Kõik embrüod pidid olemas olema maailma algusest peale ja iga liigi esimene embrüo pidi sisaldama kõiki tulevasi embrüoid. [[Marcello Malpighi]], kes kirjeldas väga täpselt kana embrüo arengut, väitis, et väga varajastes arengujärkudes on embrüo osad nii väikesed, et need ei ole ka tema parima mikroskoobiga nähtavad. Ta pooldas [[ovism]]i, mille järgi täielikult väljakujunenud embrüo on munarakus algusest peale olemas. [[Animalism (bioloogia)|Animalism]]i pooldajad väitsid, et embrüo sisaldub seemnerakus, ja mõned neist kinnitasid isegi, et näevad inimese seemneraku peas tillukest inimest – [[homunkulus]]t. 
Preformistide ja epigeneesi pooldajate vaidlus kestis kogu 18. sajandi jooksul. Probleemi ei saanud lahendada enne [[rakuteooria]] teket.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 3.&lt;/ref&gt; 
===Baer===
Oluline roll on arengubioloogias ja embrüoloogias ka [[Karl Ernst von Baer]]il, kes oli baltisakslane, kuid sündinud Eestis ja õppinud ka [[Tartu ülikool]]is. Ta kirjeldas [[selgroogsed|selgroogsete]] embrüonaalse arengu varajasi etappe ja avastas [[imetajad|imetaja]] [[Munarakk|munaraku]] (1827). Samuti täiustas ta [[Heinz Christian Pander]]i sõnastatud [[looteleht]]ede teooriat. 1828. aastal sõnastas ta embrüoloogia reeglid, mis on nüüd tuntud [[Baeri seadused|Baeri seadustena]].&lt;ref name=&quot;t1r2A&quot; /&gt;

===Rekapitulatsiooniteooria===
1866. aastal pakkus [[Ernst Haeckel]] välja [[rekapitulatsiooniteooria]], mille kohaselt [[ontogenees]] peegeldab [[fülogenees]]i.&lt;ref name=&quot;ODTH5&quot; /&gt;

[[Pilt:Embryo comparisons.jpg|pisi|Embrüote võrdlus – Baeri seadus]]

===Arengubioloogia kujunemine===
Esialgu oli embrüoloogia teadus, mis uuris loomade arenemist munaraku viljastumisest kuni loote- või munakestadest vabanemiseni. Ajapikku embrüoloogia uurimispiirid laienesid, sest embrüonaalset arenemist ei olnud võimalik mõista ilma eelneva ja järgneva perioodi tundmiseta. Niiviisi jõudis embrüoloogia vaatevälja ka [[proembrüogenees]] ehk [[gametogenees]] ja [[postembrüonaalne areng]] koos kasvamise, [[regeneratsioon]]i, [[Metaboolia|metamorfoosi]] ja [[morfogenees]]i probleemidega. Alates 1960ndatest hakati embrüoloogias järjest enam kasutama [[biokeemia]], [[rakubioloogia]], [[molekulaarbioloogia]], [[geneetika]] ja [[immunoloogia]] teadussaavutusi ja uurimismeetodeid. Selle tulemusel arenes välja uus suund – arengubioloogia.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

==Perspektiivid==
Organismide arengu uurimise käigus saadud teadmisi loodetakse kasutada mitmesuguste haiguste raviks. Olulisteks avastusteks on võimalus blokeerida [[parakriinne signaalimine|parakriinseid]] faktoreid, kasutada [[tüvirakk]]e elundite moodustamisel ning võimalus muuta peaaegu kõiki keharakke [[pluripotentne|pluripotentseteks]] tüvirakkudeks. Need teadmised võimaldavad blokeerida [[vähk (haigus)|vähi]] levikut, parandada kehalisi vigastusi ja geneetilisi haigusi.
*Anti[[angiogenees]] vähi ravis – blokeeritakse veresoonte moodustumist, mis on vajalikud, et varustada kasvajarakke hapniku ja toitainetega. Selleks on võimalik kasutada [[VEGF]] faktorite (kasvaja angiogeneesi faktorid, inglise keeles ''vascular endothelial growth factor'') inhibiitoreid.

*Pluripotentsete tüvirakkude tootmine diferentseerunud keharakkudest võimaldaks saadud tüvirakke kasutada kudede ja elundite regeneratsioonis. Tüvirakke tahetakse kasutada närvirakkude tootmiseks degeneratiivsete ajuhaiguste ravil ([[Alzheimeri tõbi]] ja [[Parkinsoni tõbi]]) ning [[insuliin]]i tootvate pankreaserakkude tootmiseks [[diabeet|diabeediga]] patsientidel. Samuti loodetakse tüvirakkudega ravida ka südamehaigusi ja immuunhäireid. Ravis kasutatakse parakriinseid kasvufaktoreid.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

==Vaata ka==
*[[Arengubioloogia instituut]]
*[[blastotsüst]]
*[[ehitusplaan]]
*[[embrüogenees]]
*[[enhanser]]
*[[evolutsiooniline stabiilsus]]
*[[fotomorfogenees]]
*[[geeniregulatsioonivõrgustik]]
*[[geneetiline arhitektuur]]
*[[generatiivne bioloogia]]
*[[homoloogia]]
*[[kalade areng]]
*[[promootor]]
*[[signaaliülekanne]]
*[[spetsifikatsioon]]
*[[sünteetiline bioloogia]]
*[[taimede evolutsiooniline arengubioloogia]]
*[[taimede arengugeneetika]]
*[[teratoloogia]]
*[[äädikakärbse embrüogenees]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Karner&quot;&gt;[[Jüri Kärner]]. ''Sissejuhatus arengubioloogiasse'', Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 1997, lk. 9, 16–19.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t1r2A&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.macroevolution.net/karl-ernst-von-baer.html | Pealkiri = Karl Ernst von Baer | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ODTH5&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.frozenevolution.com/haeckel-s-recapitulation-theory | Pealkiri = Haeckel’s recapitulation theory | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VPlXK&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://devbio.eu/modelorganisms | Pealkiri = Model Organisms in Developmental Biology | Keel = inglise keeles | vaadatud = 2012-11-12 | arhiivimisaeg = 2013-12-05 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131205134442/http://devbio.eu/modelorganisms | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;&gt;[[Scott F. Gilbert]]. ''Developmental Biology'', 9. trükk, Sunderland: Sinauer Associates, Inc., 2010, lk 2–3, 19–23.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lUFyV&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.uni-tuebingen.de/fakultaeten/mathematisch-naturwissenschaftliche-fakultaet/fachbereiche/interfakultaere-institute-und-zentren/interfakultaeres-institut-fuer-biochemie/studium/diplom-biochemie/schwerpunktfaecher/methods-and-concepts-in-developmental-and-cellular-biology.html | Pealkiri = Methods and concepts in developmental and cellular biology | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uMy7u&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.ebc.ee/BIOTECHNOLOGY/Antsu_loengud/Loeng12_2007.pdf | Pealkiri = Transgenees loomadel, knock-out }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*Зуссман М. Биология развития. — М.: Мир, 1977.
*Wolpert L, Tickle C. ''Principles of Development'', Oxford and New York: Oxford University Press 2011.
*Slack JM. ''Essential Developmental Biology'',  Oxford: Wiley-Blackwell 2013.
*Barresi M, Gilbert SF. ''Developmental Biology'', 13. trükk, NY: Oxford University Press 2023, ISBN 9780197574591.

==Välislingid==
{{commonskat|Developmental biology}}
*[http://9e.devbio.com/ Developmental Biology – 9th Edition] by Scott F.Gilbert
*[http://www.ijdb.ehu.es/web/ The International Journal of Developmental Biology]
* [http://www.sdbonline.org/ Society for Developmental Biology]
* [http://www.sdbcore.org/ Collaborative resources]
* [https://embryo.asu.edu/ Embryo Project Encyclopedia]

[[Kategooria:Arengubioloogia| ]]</text>
      <sha1>a4n420hpd2ooyl4yppspri8bhyqh1ev</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204180</id>
      <parentid>7204174</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T07:08:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Mudelorganismid */</comment>
      <origin>7204180</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="28416" sha1="fihk66pwpwc1eggtkgndho8lizasgfg" xml:space="preserve">'''Arengubioloogia''' on [[bioloogia]] haru, mis uurib [[organism]]ide individuaalset arengut ja selle aluseks olevaid protsesse kogu [[elutsükkel|elutsükli]] vältel. See käsitleb mehhanisme, mille kaudu organismid kasvavad ja arenevad ning säilitavad või muudavad oma ehitust. Hulkraksetel organismidel uurib arengubioloogia eelkõige rakkude jagunemist ja [[diferentseerumine|diferentseerumist]], kudede ja elundite kujunemist, [[morfogenees]]i ning organismi kasvu ja küpsemist. Üherakuliste organismide puhul käsitleb arengubioloogia raku kasvu, jagunemist, arenguseisundeid ja elutsükleid.

[[Ontogenees]] on organismi individuaalne areng selle tekkest kuni elutsükli lõpuni. Suguliselt paljunevate organismide puhul käsitatakse ontogeneesi algusena tavaliselt [[viljastumine|viljastumisel]] moodustunud [[sügoot|sügoodi]] tekkimist. Ontogenees hõlmab sellisel juhul [[embrüonaalne areng|embrüonaalset arengut]] ning sellele järgnevat [[postembrüonaalne areng|postembrüonaalset arengut]], sealhulgas kasvu, küpsemist ja vananemist. Mittesuguliselt paljunevatel organismidel algab ontogenees uue isendi tekkimisega vastavalt paljunemisviisile. Mõnes käsitluses hõlmab ontogenees ka [[sugurakk]]ude kujunemist ehk [[gametogenees]]i, kuigi see on vastuolus tavapärase käsitlusega, mille järgi ontogenees algab uue isendi tekkest ja gametogenees kuulub eelmise põlvkonna organismi arengusse.

[[Embrüoloogia]] on arengubioloogia haru, mis uurib eelkõige hulkraksete organismide varajast arengut, eriti embrüo kujunemisega seotud protsesse alates uue organismi tekkest kuni embrüonaalse arengujärgu lõpuni. Embrüoloogia keskendub rakkude, kudede ja elundite kujunemise morfoloogilistele, rakulistele ja molekulaarsetele mehhanismidele. Selgroogsete, eriti imetajate arengus eristatakse embrüonaalset perioodi ja sellele järgnevat looteperioodi, mida samuti käsitletakse embrüoloogia raames. Üherakuliste organismide puhul embrüonaalsest arengust tavaliselt ei räägita, sest neil puudub embrüo ja hulkrakne kehaorganisatsioon.

Lisaks embrüonaalsele ja postnataalsele arengule uurib arengubioloogia ka [[regeneratsioon]]i, [[mittesuguline paljunemine|mittesugulist paljunemist]], [[moone (bioloogia)|moonet]] ning täiskasvanud organismis paiknevate [[tüvirakk]]ude säilimist, paljunemist ja diferentseerumist.

Arengubioloogia kolm klassikalist keskset uurimisobjekti on [[diferentseerumine]], [[morfogenees]] ja [[kasvamine]].&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt; Tänapäeva arengubioloogia uurib neid protsesse molekulaarsel, biokeemilisel, geneetilisel ja rakulisel tasandil, pöörates tähelepanu ka embrüote subtsellulaarse ja rakulise organiseerituse iseärasustele.

[[Teadusharu]]na kujunes arengubioloogia välja 20. sajandi keskpaigas, ühendades embrüoloogia, [[geneetika]] ja [[molekulaarbioloogia]] saavutused. Selle peamiste uurimisprobleemide hulka kuuluvad geneetilise informatsiooni realiseerumine ontogeneesi käigus ja fenotüübiliste muutuste molekulaarsed alused, rakkude ja rakupopulatsioonide normaalse ja kasvajalise kasvu mehhanismid, morfogenees, rakkude, kudede ja elundite diferentseerumine, rakkudevahelised vastasmõjud, üksikute [[elund]]ite ja kogu organismi kuju kujunemine, organismide [[sugu (bioloogia)|soo]] määramine, [[kloonimine|kloonimine]] ja [[vananemine]] ning terviklikku arengut tagavate regulatsioonimehhanismide kujunemine.

Arengubioloogia uurimissuundade seas on loomade ja taimede arengubioloogia, eksperimentaalne embrüoloogia, raku molekulaarbioloogia, arengu geneetiline regulatsioon, diferentseerumise molekulaarsed mehhanismid, ontogeneesi tsütoloogilised alused ja uute uurimismeetodite väljatöötamine.

Sõna &quot;[[arengugeneetika]]&quot; (ka &quot;[[ontogeneesigeneetika]]&quot;) kasutatakse sageli &quot;arengubioloogia&quot; sünonüümina, kuid see võib tähistada ka teatud [[käitumisgeneetika]] valdkondi ning jätta tähelepanuta arengu epigeneetilised aspektid ning sellisena see on osa arengubioloogiast. [[Närvisüsteem]]i arengut ja küpsemist uurib [[neuroarengubioloogia]], arengubioloogia ja [[evolutsioon]]i seoseid aga [[evolutsiooniline arengubioloogia]] (''EvoDevo'').

[[Pilt:Views of a Foetus in the Womb.jpg|300px|pisi|Vaated [[loode|Lootele]] [[emakas]]. [[Leonardo da Vinci]], umbes 1510–1512. [[Sünnieelne areng]] on üks arengubioloogia peamisi uurimisvaldkondi]]


== Mudelorganismid ==

Arengu põhijoonte mõistmiseks on tarvis uurida paljusid eri organisme. Kuigi on olemas üldised arengupõhimõtted, mis kehtivad kõigi loomade puhul, on elusloodus liiga mitmekesine, et kõiki vastuseid ühestainsast organismist leida. Sellepärast uurivad arengubioloogid suhteliselt väikest arvule liike, mida on mugav uurida ning mis sobivad eksperimentideks ja geneetiliseks analüüsiks.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 2.&lt;/ref&gt;

Ühe organismi arenguprotsessi mõistmine aitab selgitada samalaadseid protsesse teistes organismides, sealhulgas inimesel. Näiteks viis äädikakärbsel varajast embrüogeneesi reguleerivate geenide avastamine selleni, et sarnaseid geene leiti ka imetajate ja teiste selgroogsete arengus, kus need täidavad samalaadseid ülesandeid.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 2–3.&lt;/ref&gt;

Tänapäeval on suur osa arengubioloogia uurimistööst keskendunud väikesele arvule [[mudelorganism]]idele. On selgunud, et loomariigis on arengumehhanismid suurel määral evolutsiooniliselt säilinud. Varajases arengus kasutavad selgroogsete eri liigid põhiliselt samu induktsioonisignaale ja samu piirkondliku identiteedi määramist kodeerivaid geene. Ka selgrootud kasutavad sarnast signaalide ja geenide kogumit, kuigi nende moodustuvad kehaosad on märkimisväärselt erinevad.

Igal mudelorganismil on teatud spetsiifilised eksperimentaalsed eelised, mille tõttu on need muutunud teadlaste seas laialdaselt kasutatavaks. Ühes mõttes on need &quot;mudelid&quot; kogu loomariigi kohta ja teises mõttes &quot;mudelid&quot; inimese arengu uurimiseks. Inimese arengut otseselt uurida on raske nii eetilistel kui ka praktilistel põhjustel.

Mudelorganismid on olnud eriti kasulikud arengumehhanismide üldise olemuse väljaselgitamisel. Mida üksikasjalikumaks uurimine muutub, seda rohkem erinevad mudelorganismid üksteisest ja inimesest.

=== Taimed ===

Arengubioloogias on peamiseks taimseks mudelorganismiks kujunenud [[harilik müürlook]] (''Arabidopsis thaliana'').&lt;ref&gt;{{cite book | vauthors = Weigel D, Glazebrook J | date = 2002 | title = Arabidopsis. A Laboratory Manual. | publisher = Cold Spring Harbor Laboratory Press | location = Cold Spring Harbor, NY }}&lt;/ref&gt; Selle arengut ja geneetikat on põhjalikult uuritud ning seda kasutatakse taimede arenguprotsesside, sealhulgas rakutsükli ja sugurakkude arengu uurimisel.&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot;&gt;Friedman, William E. Expression of the cell cycle in sperm of ''Arabidopsis'': implications for understanding patterns of gametogenesis and fertilization in plants and other eukaryotes. – ''[[Development]]'', 1999, kd 126, nr 5, lk 1065–1075.&lt;/ref&gt;

Teised taimede arengubioloogias kasutatud mudelorganismid on:

*[[harilik mais]] (''Zea mays'')
*petuunia (''Petunia'')

=== Selgroogsed ===

Selgroogsete arengubioloogias kasutatakse järgmisi peamisi mudelorganisme:

*[[suur-kannuskonn]] (''Xenopus laevis'') ja ''[[Xenopus tropicalis]]''.&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Nieuwkoop PD, Faber J. ''Normal table of ''Xenopus laevis'' (Daudin)'', North-Holland, Amsterdam 1967.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Harland RM, Grainger RM. Xenopus research: metamorphosed by genetics and genomics. – ''Trends in Genetics'', 2011, kd 27, nr 12, lk 507–515.&lt;/ref&gt; Kannuskonn annab suurel hulgal embrüoid ja sobib eriti hästi mikrokirurgilisteks katseteks. Kahepaiksed on pikka aega olnud varajase arengu uurimise eelistatud mudelorganismid, sest nende munad on suured, embrüoid on lihtne kasvatada lihtsas kasvukeskkonnas ja nendega on suhteliselt kerge katseid teha.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 30.&lt;/ref&gt;
*[[vöödiline daanio]] (''Danio rerio'').&lt;ref&gt;Lawson ND, Wolfe SA. Forward and reverse genetic approaches for the analysis of vertebrate development in the zebrafish. – ''Developmental Cell'', 2011, kd 21, nr 1, lk 48–64. [https://www.cell.com/developmental-cell/fulltext/S1534-5807(11)00241-3?_returnURL=https%3A%2F%2Flinkinghub.elsevier.com%2Fretrieve%2Fpii%2FS1534580711002413%3Fshowall%3Dtrue Täistekst.]&lt;/ref&gt; Sellel on palju embrüoid ning selle geneetika on hästi välja töötatud.
*[[kodukana]] (''Gallus gallus domesticus'').&lt;ref&gt;Rashidi H, Sottile V. The chick embryo: hatching a model for contemporary biomedical research. – ''BioEssays'', 2009, kd 31, nr 4, lk 459–465.&lt;/ref&gt; Kana varajased arenguetapid sarnanevad imetajate omadega, kuid mikrokirurgilisi katseid on kanaga lihtsam teha. Kana kasutamine on ka suhteliselt odav.
*[[koduhiir]] (''Mus musculus'').&lt;ref&gt;Behringer R, Gertsenstein M, Vintersten K, Nagy M. ''Manipulating the Mouse Embryo. A Laboratory Manual'', 4. trükk, Cold Spring Harbor, NY: Cold Spring Harbor Laboratory Press 2014.&lt;/ref&gt; See on imetaja,&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt; kelle geneetika on väga hästi uuritud ja keda kasutatakse laialdaselt imetajate, sealhulgas inimese arengumehhanismide uurimisel.

=== Selgrootud ===

Selgrootute seas on olulisemad arengubioloogia mudelorganismid:

*[[harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster'').&lt;ref&gt;St Johnston D. The art and design of genetic screens: Drosophila melanogaster. – ''Nature Reviews. Genetics'', 2002, kd 3, nr 3, lk 176–188.&lt;/ref&gt; Annab palju embrüoid ja selle geneetika on väga hästi uuritud.
*[[varbuss]] (''Caenorhabditis elegans'').&lt;ref&gt;Riddle DL, Blumenthal T, Meyer BJ, Priess JR. ''C. elegans II.'', Cold Spring Harbor Laboratory Press: Cold Spring Harbor, NY 1997.&lt;/ref&gt; Annab palju embrüoid, selle geneetika on hästi uuritud ja selle pidamine on odav.
*[[Merisiilikud|merisiilik]] (''[[Strongylocentrotus purpuratus]]'').&lt;ref name=&quot;VPlXK&quot; /&gt; Mõningatel eesmärkidel on merisiilikud olnud olulised varajase embrüonaalse arengu ja arengumustrite uurimisel.&lt;ref&gt;Ettensohn CA, Sweet HC. Patterning the early sea urchin embryo. – ''Current Topics in Developmental Biology'', kd 50, 2000, lk 1–44.&lt;/ref&gt;
*[[Merituped]] (''Ascidiacea''), keda on kasutatud evolutsioonilise arengubioloogia uurimisel.&lt;ref&gt;Lemaire P. Evolutionary crossroads in developmental biology: the tunicates. – ''Development'', 2011, kd 138, nr 11, lk 2143–2152.&lt;/ref&gt;

=== Üherakulised organismid ===

Mõningates arengubioloogia ja rakubioloogia uuringutes on kasutatud ka üherakulisi organisme:

*[[koppvetikas]] (''Chlamydomonas'')&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt;
*[[pärmkottseen]] (''Saccharomyces'')&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt;

=== Regeneratsiooni ja inimese arengu mudelid ===

Regeneratsiooni uurimiseks kasutatakse [[sabakonnalised|sabakonnalisi]] (''Urodela''), näiteks [[mehhiko tömpsuu]]d (''Ambystoma mexicanum''),&lt;ref&gt;Nacu E, Tanaka EM. Limb regeneration: a new development? – ''Annual Review of Cell and Developmental Biology'', 2011, kd 27, lk 409–440.&lt;/ref&gt; ja [[lameuss]]e, näiteks ''[[Schmidtea mediterranea]]''.&lt;ref name=&quot;Reddien P.W., Alvarado A.S. 2004 725–757&quot;/&gt;

Ka [[organoid]]e kasutatakse tõhusate arengumudelitena, eriti inimese arengu uurimisel kolmemõõtmelistes rakukultuurides.&lt;ref&gt;Ader M, Tanaka EM. Modeling human development in 3D culture. – ''Current Opinion in Cell Biology'', 2014, kd 31, lk 23–28.&lt;/ref&gt;

==Põhiküsimused==

Arengubioloogia põhiküsimus on see, kuidas [[viljastatud munarakk|viljastatud munarakust]] kujuneb [[hulkrakne organism]], milles eri tüüpi rakud organiseeruvad [[kude]]deks ja [[elund]]iteks. Seda saab uurida paljudest vaatenurkadest, mis tuleb omavahel siduda. Tuleb teada, millised geenid avalduvad ning millal ja kus see toimub, kuidas rakud omavahel suhtlevad, kuidas määratakse raku arenguline saatus, kuidas rakud paljunevad ja diferentseeruvad ning kuidas tekivad keha kuju suured muutused.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 1.&lt;/ref&gt;

Kogu embrüonaalseks arenguks vajalik informatsioon sisaldub viljastatud munarakus. Organismi arengut juhib geenide ruumiliselt ja ajaliselt reguleeritud avaldumine, mis määrab, millised valgud millistes rakkudes ja millal esinevad. Valgud määravad suurel määral rakkude käitumise ja geenid on arengut genereeriv programm, mille toime realiseerub rakkudevahelise signaaliedastuse ning rakkude proliferatsiooni, diferentseerumise ja liikumise kaudu.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 1.&lt;/ref&gt;

Arengubioloogia püüab muu hulgas selgitada, kuidas rakud muutuvad üksteisest erinevaks, kuidas need organiseeruvad keerulisteks struktuurideks, mis juhib üksikute rakkude käitumist ja kuidas on arengu organiseerivad põhimõtted talletatud munarakus ja eelkõige DNA-s. Üks keskseid uurimissuundi on nende protsesside geneetilise regulatsiooni mõistmine.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 1.&lt;/ref&gt;

Arengubioloogia üks lõppeesmärke on mõista inimese arengut. See on oluline, et selgitada, miks areng mõnikord ebaõnnestub, miks loode võib hukkuda või laps sündida kaasasündinud väärarengutega. Arenguhäireid võivad põhjustada geenimutatsioonid, kuid arengut mõjutavad ka keskkonnategurid, näiteks ravimid ja nakkused.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 2.&lt;/ref&gt;

Regeneratiivse meditsiini eesmärk on leida võimalusi kasutada rakke kahjustatud kudede ja elundite taastamiseks ning praegu keskendub see peamiselt tüvirakkudele. Ka vähirakkudel on mitmeid embrüonaalsete rakkude omadusi, näiteks võime piiramatult jaguneda. Seetõttu võib embrüonaalsete rakkude ja nende käitumise uurimine aidata välja töötada uusi ja tõhusamaid vähiravimeetodeid, sest paljud samad geenid osalevad nii embrüonaalses arengus kui ka kasvajate tekkes.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 2.&lt;/ref&gt;

Viljastatud munarakust embrüo kujunemise protsessi nimetatakse embrüogeneesiks. Üks embrüo rakkude esimesi ülesandeid on organismi üldise ehitusplaani kujundamine. Eri organismid lahendavad selle ülesande erineval viisil.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 2.&lt;/ref&gt;


===Diferentseerumine===
Ühest viljastatud munarakust tekib sadu diferentseerunud rakutüüpe. Täiskasvanud inimeses on rohkem kui 200 diferentseerunud rakutüüpi, näiteks [[lihaskude|lihasrakud]], [[vererakud]], rasvarakud, [[närvirakk|närvirakud]] ja nii edasi. Seda uut tüüpi rakkude teket nimetataksegi diferentseerumiseks. Kõik need erinevad rakud sisaldavad samu [[geen]]e. Kuidas saab selline identne geneetiline informatsioon panna aluse nii paljudele erinevatele rakutüüpidele?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Morfogenees===
Diferentseerunud rakud ei paikne juhuslikult, vaid moodustavad [[kude]]sid ja [[elund]]eid. Kuidas moodustavad rakud funktsionaalseid struktuure? Vastus sellele peitub koordineeritud rakkude jagunemises, rakkude migratsioonis ja rakkude surmas, mis kõik on arengubioloogia olulisteks uurimisaladeks.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Kasvamine===
Arengu käigus rakud paljunevad, kuid lõpuks osa rakke lõpetab jagunemise ning organism saavutab küpse kuju ja suuruse. Kuidas rakud teavad, millal lõpetada jagunemine, ja kuidas on rakujagunemine reguleeritud?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Paljunemine===
[[Sugurakud]] on väga spetsialiseerunud rakud, mis on ainsana võimelised panema aluse kogu organismi arengule. Kuidas toimub selliste rakkude eraldamine teistest rakkudest, mis moodustavad keha füüsilisi struktuure ja elundeid? Mis juhised sugurakkude [[rakutuum]]as ja [[tsütoplasma]]s võimaldavad neil panna aluse uuele põlvkonnale?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Regeneratsioon===
Mõned organismid saavad taastada kogu oma keha. Mõned [[salamander|salamandrid]] suudavad taastada oma silmad ja jalad ning mitmed [[roomajad]] on võimelised kasvatama omale uue saba. Imetajad enamasti seda ei suuda, kuid siiski on ka imetajatel [[tüvirakud]], mis on võimelised moodustama uusi elundeid ja struktuure. Kuidas on tüvirakud säilitanud sellise võime ja kuidas oleks võimalik seda meditsiinis ära kasutada?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Evolutsioon===
Evolutsiooni käigus liigid muutuvad ja seda põhjustavad päritavad muudatused arengus. Näiteks on tänapäevase kapjadega hobuse eelkäijaks viie varbaga hobune, kellel on põlvkondade vältel toimunud [[embrüo]] arengu käigus mitmed muutused lihastes ja luukoes. Kuidas on sellised muutused võimelised panema aluse uutele kehastruktuuridele? Millised päritavad muutused on võimalikud, arvestades seda, et ka evolutsiooni vahevormid peavad olema eluvõimelised?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Keskkonna mõjud===
Paljude organismide arengut mõjutab keskkond, kus embrüo või vastne areneb. Näiteks sõltub sündiva kilpkonna sugu sellest, mis temperatuuri juures munad hauduti. Samuti suudavad ka täiskasvanud organismi arengut mõjutada ümbritsevas keskkonnas olevad kemikaalid, põhjustades arenguhäireid, mis võivad viia haiguste ja kasvajate tekkeni. Kuidas on organismi areng seotud laiemalt tema elupaiga ja teda ümbritseva keskkonnaga? &lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

==Meetodid==
[[Pilt:Hiire embrüo.tif|pisi|Geeniekspressiooni märkimine hiire embrüol]]
Arengubioloogias kasutatakse väga palju meetodeid biokeemiast, geneetikast, rakubioloogiast, [[evolutsioonibioloogia]]st, [[embrüoloogia]]st ja molekulaarbioloogiast.&lt;ref name=&quot;lUFyV&quot; /&gt; Mõningad olulisemad meetodid:

*Elusrakkude otsene jälgimine. Mõne liigi embrüotel on väga vähe rakke ja tsütoplasma kõigis [[blastomeer]]ides on erineva pigmendiga. Sel juhul on võimalik jälgida mikroskoobi all erinevaid rakke ja nende arenemist erinevateks kudedeks. Näiteks mantellooma ''[[Styela partita]]'' lihaseid moodustavad rakud on alati kollase värvusega.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;
*Värvimine. Embrüo arengu jälgimiseks kasutatakse värve, mis värvivad nende rakke, kuid ei tapa neid rakke. Kasutatakse ka fluorestsentsvärve. [[Pilt:Arengubioloogia meetodid.png|pisi|Näiteid arengubioloogia meetodeist amfiibiembrüotega. A – Spemanni transplantatsioonimeetod; B – Mangoldi implantatsioonimeetod; C – Holtfreteri eksplantatsioonimeetod; D – dissotsieerimine-reagregatsioon]]
*[[Hans Spemann|Spemanni]] [[transplantatsioon]]imeetod. Ühelt liigilt pärit embrüonaalse koe siirdamine teise liigi embrüole, kust see sama embrüonaalse koe osa on enne eemaldatud.
*[[Hilde Mangold|Mangoldi]] [[implantatsioon]]imeetod. Ühelt embrüolt pärit embrüonaalne kude siiratakse teise organismi embrüole erinevasse kohta.
*[[Johannes Holtfreter|Holtfreteri]] [[eksplantatsioon]]imeetod. Erinevatelt embrüotelt eemaldatakse sama embrüonaalse koe osa ja ühendatakse need.
*[[Dissotsieerimine-reagregatsioon]]. [[Blastula]] või varase [[gastrula]] staadiumis eemaldatakse erinevad embrüonaalse koe osad, mõlema osa rakud lahutatakse üksteisest ja siis erinevatest osadest pärit rakkudel lastakse omavahel uuesti reagregeeruda. Embrüo jätkab oma arengut samast kohast, kus see enne rakkude eemaldamist pooleli jäi. Seega saab jälgida, kuidas toimub erinevatest embrüonaalsetest kudedest pärit rakkude migratsioon ja areng edasi.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

Eri päritoluga rakkude jälgimiseks kasutatakse sageli [[fluorestseeruv marker|fluorestseeruvaid markereid]], näiteks [[roheline fluorestseeruv valk|rohelist fluorestseeruvat valku]]. Selle [[geen]]i viimine organismi [[genoom]]i võimaldab jälgida rakkude saatust arengu jooksul. Sel viisil saadud embrüo kõik rakud helendavad [[ultraviolettkiirgus]]es roheliselt. Enamasti kasutatakse selleks konni. [[transgeenne organism|Transgeenselt]] embrüolt eemaldatakse kindlast piirkonnast rakke ja pannakse teise embrüo samasse piirkonda. Niimoodi on täiskasvanud organismil võimalik jälgida, mis elundid arenesid sellest embrüo piirkonnast, kuhu siirati fluorestseeruva konna rakud.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt; Samuti kasutatakse looduslikke markereid, mis arengu käigus ei kao ega muutu – [[kromosomaalsed markerid|kromosomaalseid markereid]]. Näiteks lindude puhul kasutatakse [[Douarini marker]]it. Tihti piisab transplantatsioonitulemuste jälgimiseks lähteloomade erinevast pigmentatsioonist.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

*Transgeensed loomad. Looma embrüorakkudesse viiakse sisse võõr-[[DNA]], mis integreerub peremeesraku [[kromosoom]]idesse. Sel viisil on võimalik jälgida antud geeni mõju organismi arengule.
*''[[Knock-out]]''-loomad. Selle meetodi puhul inaktiveeritakse mõni geen [[mutatsioon]]i abil. ''Knock-out-''hiired võimaldavad kohe uurida vastava geeni mutatsiooni efekti hiire arengu käigus.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;uMy7u&quot; /&gt;

==Ajalugu==
Arengubioloogiat nimetati varem [[embrüoloogia]]ks. Mõiste &quot;arengubioloogia&quot; on uuemat päritolu ja peegeldab arusaama, et areng ei piirdu üksnes [[embrüo]]ga. Embrüoloogia kirjeldas traditsiooniliselt eksperimentide tulemusi peamiselt [[morfoloogia (bioloogia)|morfoloogia]] ja rakkude saatuse kaudu. Tänapäeval käsitletakse arengut ka [[molekulaargeneetika]] ja [[rakubioloogia]] seisukohalt.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 3.&lt;/ref&gt;

===Antiik===
Paljud embrüoloogia küsimused püstitati esimest korda juba sadu ja mõnel juhul tuhandeid aastaid tagasi. [[Hippokrates]] püüdis arengut seletada kuumuse, niiskuse ja tahkumise kaudu.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 3.&lt;/ref&gt; 

Aristoteles sõnastas küsimuse, kas kõik embrüo  struktuurid on algusest peale olemas ja areng seisnes ainult nende suurenemises või uued struktuurid tekivad järk-järgult arengu käigus. Viimast nimetas ta [[epigenees]]iks (&quot;pärast tekkimiseks&quot;) ja võrdles seda võrgu kudumisega. 
Aristoteles pooldas epigeneesi varianti ja tema oletus osutus õigeks.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 3.&lt;/ref&gt;   

===Preformistide ja epigeneetikute vaidlus===
17. sajandi lõpus hakkasid paljud pooldama esimest varianti ([[preformism]]), sest nad ei uskunud, et embrüo saab tekkida füüsikaliste või keemiliste jõudude toimel. Kõik embrüod pidid olemas olema maailma algusest peale ja iga liigi esimene embrüo pidi sisaldama kõiki tulevasi embrüoid. [[Marcello Malpighi]], kes kirjeldas väga täpselt kana embrüo arengut, väitis, et väga varajastes arengujärkudes on embrüo osad nii väikesed, et need ei ole ka tema parima mikroskoobiga nähtavad. Ta pooldas [[ovism]]i, mille järgi täielikult väljakujunenud embrüo on munarakus algusest peale olemas. [[Animalism (bioloogia)|Animalism]]i pooldajad väitsid, et embrüo sisaldub seemnerakus, ja mõned neist kinnitasid isegi, et näevad inimese seemneraku peas tillukest inimest – [[homunkulus]]t. 
Preformistide ja epigeneesi pooldajate vaidlus kestis kogu 18. sajandi jooksul. Probleemi ei saanud lahendada enne [[rakuteooria]] teket.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 3.&lt;/ref&gt; 
===Baer===
Oluline roll on arengubioloogias ja embrüoloogias ka [[Karl Ernst von Baer]]il, kes oli baltisakslane, kuid sündinud Eestis ja õppinud ka [[Tartu ülikool]]is. Ta kirjeldas [[selgroogsed|selgroogsete]] embrüonaalse arengu varajasi etappe ja avastas [[imetajad|imetaja]] [[Munarakk|munaraku]] (1827). Samuti täiustas ta [[Heinz Christian Pander]]i sõnastatud [[looteleht]]ede teooriat. 1828. aastal sõnastas ta embrüoloogia reeglid, mis on nüüd tuntud [[Baeri seadused|Baeri seadustena]].&lt;ref name=&quot;t1r2A&quot; /&gt;

===Rekapitulatsiooniteooria===
1866. aastal pakkus [[Ernst Haeckel]] välja [[rekapitulatsiooniteooria]], mille kohaselt [[ontogenees]] peegeldab [[fülogenees]]i.&lt;ref name=&quot;ODTH5&quot; /&gt;

[[Pilt:Embryo comparisons.jpg|pisi|Embrüote võrdlus – Baeri seadus]]

===Arengubioloogia kujunemine===
Esialgu oli embrüoloogia teadus, mis uuris loomade arenemist munaraku viljastumisest kuni loote- või munakestadest vabanemiseni. Ajapikku embrüoloogia uurimispiirid laienesid, sest embrüonaalset arenemist ei olnud võimalik mõista ilma eelneva ja järgneva perioodi tundmiseta. Niiviisi jõudis embrüoloogia vaatevälja ka [[proembrüogenees]] ehk [[gametogenees]] ja [[postembrüonaalne areng]] koos kasvamise, [[regeneratsioon]]i, [[Metaboolia|metamorfoosi]] ja [[morfogenees]]i probleemidega. Alates 1960ndatest hakati embrüoloogias järjest enam kasutama [[biokeemia]], [[rakubioloogia]], [[molekulaarbioloogia]], [[geneetika]] ja [[immunoloogia]] teadussaavutusi ja uurimismeetodeid. Selle tulemusel arenes välja uus suund – arengubioloogia.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

==Perspektiivid==
Organismide arengu uurimise käigus saadud teadmisi loodetakse kasutada mitmesuguste haiguste raviks. Olulisteks avastusteks on võimalus blokeerida [[parakriinne signaalimine|parakriinseid]] faktoreid, kasutada [[tüvirakk]]e elundite moodustamisel ning võimalus muuta peaaegu kõiki keharakke [[pluripotentne|pluripotentseteks]] tüvirakkudeks. Need teadmised võimaldavad blokeerida [[vähk (haigus)|vähi]] levikut, parandada kehalisi vigastusi ja geneetilisi haigusi.
*Anti[[angiogenees]] vähi ravis – blokeeritakse veresoonte moodustumist, mis on vajalikud, et varustada kasvajarakke hapniku ja toitainetega. Selleks on võimalik kasutada [[VEGF]] faktorite (kasvaja angiogeneesi faktorid, inglise keeles ''vascular endothelial growth factor'') inhibiitoreid.

*Pluripotentsete tüvirakkude tootmine diferentseerunud keharakkudest võimaldaks saadud tüvirakke kasutada kudede ja elundite regeneratsioonis. Tüvirakke tahetakse kasutada närvirakkude tootmiseks degeneratiivsete ajuhaiguste ravil ([[Alzheimeri tõbi]] ja [[Parkinsoni tõbi]]) ning [[insuliin]]i tootvate pankreaserakkude tootmiseks [[diabeet|diabeediga]] patsientidel. Samuti loodetakse tüvirakkudega ravida ka südamehaigusi ja immuunhäireid. Ravis kasutatakse parakriinseid kasvufaktoreid.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

==Vaata ka==
*[[Arengubioloogia instituut]]
*[[blastotsüst]]
*[[ehitusplaan]]
*[[embrüogenees]]
*[[enhanser]]
*[[evolutsiooniline stabiilsus]]
*[[fotomorfogenees]]
*[[geeniregulatsioonivõrgustik]]
*[[geneetiline arhitektuur]]
*[[generatiivne bioloogia]]
*[[homoloogia]]
*[[kalade areng]]
*[[promootor]]
*[[signaaliülekanne]]
*[[spetsifikatsioon]]
*[[sünteetiline bioloogia]]
*[[taimede evolutsiooniline arengubioloogia]]
*[[taimede arengugeneetika]]
*[[teratoloogia]]
*[[äädikakärbse embrüogenees]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Karner&quot;&gt;[[Jüri Kärner]]. ''Sissejuhatus arengubioloogiasse'', Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 1997, lk. 9, 16–19.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t1r2A&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.macroevolution.net/karl-ernst-von-baer.html | Pealkiri = Karl Ernst von Baer | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ODTH5&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.frozenevolution.com/haeckel-s-recapitulation-theory | Pealkiri = Haeckel’s recapitulation theory | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VPlXK&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://devbio.eu/modelorganisms | Pealkiri = Model Organisms in Developmental Biology | Keel = inglise keeles | vaadatud = 2012-11-12 | arhiivimisaeg = 2013-12-05 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131205134442/http://devbio.eu/modelorganisms | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;&gt;[[Scott F. Gilbert]]. ''Developmental Biology'', 9. trükk, Sunderland: Sinauer Associates, Inc., 2010, lk 2–3, 19–23.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lUFyV&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.uni-tuebingen.de/fakultaeten/mathematisch-naturwissenschaftliche-fakultaet/fachbereiche/interfakultaere-institute-und-zentren/interfakultaeres-institut-fuer-biochemie/studium/diplom-biochemie/schwerpunktfaecher/methods-and-concepts-in-developmental-and-cellular-biology.html | Pealkiri = Methods and concepts in developmental and cellular biology | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uMy7u&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.ebc.ee/BIOTECHNOLOGY/Antsu_loengud/Loeng12_2007.pdf | Pealkiri = Transgenees loomadel, knock-out }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*Зуссман М. Биология развития. — М.: Мир, 1977.
*Wolpert L, Tickle C. ''Principles of Development'', Oxford and New York: Oxford University Press 2011.
*Slack JM. ''Essential Developmental Biology'',  Oxford: Wiley-Blackwell 2013.
*Barresi M, Gilbert SF. ''Developmental Biology'', 13. trükk, NY: Oxford University Press 2023, ISBN 9780197574591.

==Välislingid==
{{commonskat|Developmental biology}}
*[http://9e.devbio.com/ Developmental Biology – 9th Edition] by Scott F.Gilbert
*[http://www.ijdb.ehu.es/web/ The International Journal of Developmental Biology]
* [http://www.sdbonline.org/ Society for Developmental Biology]
* [http://www.sdbcore.org/ Collaborative resources]
* [https://embryo.asu.edu/ Embryo Project Encyclopedia]

[[Kategooria:Arengubioloogia| ]]</text>
      <sha1>fihk66pwpwc1eggtkgndho8lizasgfg</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204208</id>
      <parentid>7204180</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T09:45:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ajalugu */</comment>
      <origin>7204208</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="32198" sha1="ofe64da4ntfbpxhhhnt5j86xn535l2y" xml:space="preserve">'''Arengubioloogia''' on [[bioloogia]] haru, mis uurib [[organism]]ide individuaalset arengut ja selle aluseks olevaid protsesse kogu [[elutsükkel|elutsükli]] vältel. See käsitleb mehhanisme, mille kaudu organismid kasvavad ja arenevad ning säilitavad või muudavad oma ehitust. Hulkraksetel organismidel uurib arengubioloogia eelkõige rakkude jagunemist ja [[diferentseerumine|diferentseerumist]], kudede ja elundite kujunemist, [[morfogenees]]i ning organismi kasvu ja küpsemist. Üherakuliste organismide puhul käsitleb arengubioloogia raku kasvu, jagunemist, arenguseisundeid ja elutsükleid.

[[Ontogenees]] on organismi individuaalne areng selle tekkest kuni elutsükli lõpuni. Suguliselt paljunevate organismide puhul käsitatakse ontogeneesi algusena tavaliselt [[viljastumine|viljastumisel]] moodustunud [[sügoot|sügoodi]] tekkimist. Ontogenees hõlmab sellisel juhul [[embrüonaalne areng|embrüonaalset arengut]] ning sellele järgnevat [[postembrüonaalne areng|postembrüonaalset arengut]], sealhulgas kasvu, küpsemist ja vananemist. Mittesuguliselt paljunevatel organismidel algab ontogenees uue isendi tekkimisega vastavalt paljunemisviisile. Mõnes käsitluses hõlmab ontogenees ka [[sugurakk]]ude kujunemist ehk [[gametogenees]]i, kuigi see on vastuolus tavapärase käsitlusega, mille järgi ontogenees algab uue isendi tekkest ja gametogenees kuulub eelmise põlvkonna organismi arengusse.

[[Embrüoloogia]] on arengubioloogia haru, mis uurib eelkõige hulkraksete organismide varajast arengut, eriti embrüo kujunemisega seotud protsesse alates uue organismi tekkest kuni embrüonaalse arengujärgu lõpuni. Embrüoloogia keskendub rakkude, kudede ja elundite kujunemise morfoloogilistele, rakulistele ja molekulaarsetele mehhanismidele. Selgroogsete, eriti imetajate arengus eristatakse embrüonaalset perioodi ja sellele järgnevat looteperioodi, mida samuti käsitletakse embrüoloogia raames. Üherakuliste organismide puhul embrüonaalsest arengust tavaliselt ei räägita, sest neil puudub embrüo ja hulkrakne kehaorganisatsioon.

Lisaks embrüonaalsele ja postnataalsele arengule uurib arengubioloogia ka [[regeneratsioon]]i, [[mittesuguline paljunemine|mittesugulist paljunemist]], [[moone (bioloogia)|moonet]] ning täiskasvanud organismis paiknevate [[tüvirakk]]ude säilimist, paljunemist ja diferentseerumist.

Arengubioloogia kolm klassikalist keskset uurimisobjekti on [[diferentseerumine]], [[morfogenees]] ja [[kasvamine]].&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt; Tänapäeva arengubioloogia uurib neid protsesse molekulaarsel, biokeemilisel, geneetilisel ja rakulisel tasandil, pöörates tähelepanu ka embrüote subtsellulaarse ja rakulise organiseerituse iseärasustele.

[[Teadusharu]]na kujunes arengubioloogia välja 20. sajandi keskpaigas, ühendades embrüoloogia, [[geneetika]] ja [[molekulaarbioloogia]] saavutused. Selle peamiste uurimisprobleemide hulka kuuluvad geneetilise informatsiooni realiseerumine ontogeneesi käigus ja fenotüübiliste muutuste molekulaarsed alused, rakkude ja rakupopulatsioonide normaalse ja kasvajalise kasvu mehhanismid, morfogenees, rakkude, kudede ja elundite diferentseerumine, rakkudevahelised vastasmõjud, üksikute [[elund]]ite ja kogu organismi kuju kujunemine, organismide [[sugu (bioloogia)|soo]] määramine, [[kloonimine|kloonimine]] ja [[vananemine]] ning terviklikku arengut tagavate regulatsioonimehhanismide kujunemine.

Arengubioloogia uurimissuundade seas on loomade ja taimede arengubioloogia, eksperimentaalne embrüoloogia, raku molekulaarbioloogia, arengu geneetiline regulatsioon, diferentseerumise molekulaarsed mehhanismid, ontogeneesi tsütoloogilised alused ja uute uurimismeetodite väljatöötamine.

Sõna &quot;[[arengugeneetika]]&quot; (ka &quot;[[ontogeneesigeneetika]]&quot;) kasutatakse sageli &quot;arengubioloogia&quot; sünonüümina, kuid see võib tähistada ka teatud [[käitumisgeneetika]] valdkondi ning jätta tähelepanuta arengu epigeneetilised aspektid ning sellisena see on osa arengubioloogiast. [[Närvisüsteem]]i arengut ja küpsemist uurib [[neuroarengubioloogia]], arengubioloogia ja [[evolutsioon]]i seoseid aga [[evolutsiooniline arengubioloogia]] (''EvoDevo'').

[[Pilt:Views of a Foetus in the Womb.jpg|300px|pisi|Vaated [[loode|Lootele]] [[emakas]]. [[Leonardo da Vinci]], umbes 1510–1512. [[Sünnieelne areng]] on üks arengubioloogia peamisi uurimisvaldkondi]]


== Mudelorganismid ==

Arengu põhijoonte mõistmiseks on tarvis uurida paljusid eri organisme. Kuigi on olemas üldised arengupõhimõtted, mis kehtivad kõigi loomade puhul, on elusloodus liiga mitmekesine, et kõiki vastuseid ühestainsast organismist leida. Sellepärast uurivad arengubioloogid suhteliselt väikest arvule liike, mida on mugav uurida ning mis sobivad eksperimentideks ja geneetiliseks analüüsiks.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 2.&lt;/ref&gt;

Ühe organismi arenguprotsessi mõistmine aitab selgitada samalaadseid protsesse teistes organismides, sealhulgas inimesel. Näiteks viis äädikakärbsel varajast embrüogeneesi reguleerivate geenide avastamine selleni, et sarnaseid geene leiti ka imetajate ja teiste selgroogsete arengus, kus need täidavad samalaadseid ülesandeid.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 2–3.&lt;/ref&gt;

Tänapäeval on suur osa arengubioloogia uurimistööst keskendunud väikesele arvule [[mudelorganism]]idele. On selgunud, et loomariigis on arengumehhanismid suurel määral evolutsiooniliselt säilinud. Varajases arengus kasutavad selgroogsete eri liigid põhiliselt samu induktsioonisignaale ja samu piirkondliku identiteedi määramist kodeerivaid geene. Ka selgrootud kasutavad sarnast signaalide ja geenide kogumit, kuigi nende moodustuvad kehaosad on märkimisväärselt erinevad.

Igal mudelorganismil on teatud spetsiifilised eksperimentaalsed eelised, mille tõttu on need muutunud teadlaste seas laialdaselt kasutatavaks. Ühes mõttes on need &quot;mudelid&quot; kogu loomariigi kohta ja teises mõttes &quot;mudelid&quot; inimese arengu uurimiseks. Inimese arengut otseselt uurida on raske nii eetilistel kui ka praktilistel põhjustel.

Mudelorganismid on olnud eriti kasulikud arengumehhanismide üldise olemuse väljaselgitamisel. Mida üksikasjalikumaks uurimine muutub, seda rohkem erinevad mudelorganismid üksteisest ja inimesest.

=== Taimed ===

Arengubioloogias on peamiseks taimseks mudelorganismiks kujunenud [[harilik müürlook]] (''Arabidopsis thaliana'').&lt;ref&gt;{{cite book | vauthors = Weigel D, Glazebrook J | date = 2002 | title = Arabidopsis. A Laboratory Manual. | publisher = Cold Spring Harbor Laboratory Press | location = Cold Spring Harbor, NY }}&lt;/ref&gt; Selle arengut ja geneetikat on põhjalikult uuritud ning seda kasutatakse taimede arenguprotsesside, sealhulgas rakutsükli ja sugurakkude arengu uurimisel.&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot;&gt;Friedman, William E. Expression of the cell cycle in sperm of ''Arabidopsis'': implications for understanding patterns of gametogenesis and fertilization in plants and other eukaryotes. – ''[[Development]]'', 1999, kd 126, nr 5, lk 1065–1075.&lt;/ref&gt;

Teised taimede arengubioloogias kasutatud mudelorganismid on:

*[[harilik mais]] (''Zea mays'')
*petuunia (''Petunia'')

=== Selgroogsed ===

Selgroogsete arengubioloogias kasutatakse järgmisi peamisi mudelorganisme:

*[[suur-kannuskonn]] (''Xenopus laevis'') ja ''[[Xenopus tropicalis]]''.&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Nieuwkoop PD, Faber J. ''Normal table of ''Xenopus laevis'' (Daudin)'', North-Holland, Amsterdam 1967.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Harland RM, Grainger RM. Xenopus research: metamorphosed by genetics and genomics. – ''Trends in Genetics'', 2011, kd 27, nr 12, lk 507–515.&lt;/ref&gt; Kannuskonn annab suurel hulgal embrüoid ja sobib eriti hästi mikrokirurgilisteks katseteks. Kahepaiksed on pikka aega olnud varajase arengu uurimise eelistatud mudelorganismid, sest nende munad on suured, embrüoid on lihtne kasvatada lihtsas kasvukeskkonnas ja nendega on suhteliselt kerge katseid teha.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 30.&lt;/ref&gt;
*[[vöödiline daanio]] (''Danio rerio'').&lt;ref&gt;Lawson ND, Wolfe SA. Forward and reverse genetic approaches for the analysis of vertebrate development in the zebrafish. – ''Developmental Cell'', 2011, kd 21, nr 1, lk 48–64. [https://www.cell.com/developmental-cell/fulltext/S1534-5807(11)00241-3?_returnURL=https%3A%2F%2Flinkinghub.elsevier.com%2Fretrieve%2Fpii%2FS1534580711002413%3Fshowall%3Dtrue Täistekst.]&lt;/ref&gt; Sellel on palju embrüoid ning selle geneetika on hästi välja töötatud.
*[[kodukana]] (''Gallus gallus domesticus'').&lt;ref&gt;Rashidi H, Sottile V. The chick embryo: hatching a model for contemporary biomedical research. – ''BioEssays'', 2009, kd 31, nr 4, lk 459–465.&lt;/ref&gt; Kana varajased arenguetapid sarnanevad imetajate omadega, kuid mikrokirurgilisi katseid on kanaga lihtsam teha. Kana kasutamine on ka suhteliselt odav.
*[[koduhiir]] (''Mus musculus'').&lt;ref&gt;Behringer R, Gertsenstein M, Vintersten K, Nagy M. ''Manipulating the Mouse Embryo. A Laboratory Manual'', 4. trükk, Cold Spring Harbor, NY: Cold Spring Harbor Laboratory Press 2014.&lt;/ref&gt; See on imetaja,&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt; kelle geneetika on väga hästi uuritud ja keda kasutatakse laialdaselt imetajate, sealhulgas inimese arengumehhanismide uurimisel.

=== Selgrootud ===

Selgrootute seas on olulisemad arengubioloogia mudelorganismid:

*[[harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster'').&lt;ref&gt;St Johnston D. The art and design of genetic screens: Drosophila melanogaster. – ''Nature Reviews. Genetics'', 2002, kd 3, nr 3, lk 176–188.&lt;/ref&gt; Annab palju embrüoid ja selle geneetika on väga hästi uuritud.
*[[varbuss]] (''Caenorhabditis elegans'').&lt;ref&gt;Riddle DL, Blumenthal T, Meyer BJ, Priess JR. ''C. elegans II.'', Cold Spring Harbor Laboratory Press: Cold Spring Harbor, NY 1997.&lt;/ref&gt; Annab palju embrüoid, selle geneetika on hästi uuritud ja selle pidamine on odav.
*[[Merisiilikud|merisiilik]] (''[[Strongylocentrotus purpuratus]]'').&lt;ref name=&quot;VPlXK&quot; /&gt; Mõningatel eesmärkidel on merisiilikud olnud olulised varajase embrüonaalse arengu ja arengumustrite uurimisel.&lt;ref&gt;Ettensohn CA, Sweet HC. Patterning the early sea urchin embryo. – ''Current Topics in Developmental Biology'', kd 50, 2000, lk 1–44.&lt;/ref&gt;
*[[Merituped]] (''Ascidiacea''), keda on kasutatud evolutsioonilise arengubioloogia uurimisel.&lt;ref&gt;Lemaire P. Evolutionary crossroads in developmental biology: the tunicates. – ''Development'', 2011, kd 138, nr 11, lk 2143–2152.&lt;/ref&gt;

=== Üherakulised organismid ===

Mõningates arengubioloogia ja rakubioloogia uuringutes on kasutatud ka üherakulisi organisme:

*[[koppvetikas]] (''Chlamydomonas'')&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt;
*[[pärmkottseen]] (''Saccharomyces'')&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt;

=== Regeneratsiooni ja inimese arengu mudelid ===

Regeneratsiooni uurimiseks kasutatakse [[sabakonnalised|sabakonnalisi]] (''Urodela''), näiteks [[mehhiko tömpsuu]]d (''Ambystoma mexicanum''),&lt;ref&gt;Nacu E, Tanaka EM. Limb regeneration: a new development? – ''Annual Review of Cell and Developmental Biology'', 2011, kd 27, lk 409–440.&lt;/ref&gt; ja [[lameuss]]e, näiteks ''[[Schmidtea mediterranea]]''.&lt;ref name=&quot;Reddien P.W., Alvarado A.S. 2004 725–757&quot;/&gt;

Ka [[organoid]]e kasutatakse tõhusate arengumudelitena, eriti inimese arengu uurimisel kolmemõõtmelistes rakukultuurides.&lt;ref&gt;Ader M, Tanaka EM. Modeling human development in 3D culture. – ''Current Opinion in Cell Biology'', 2014, kd 31, lk 23–28.&lt;/ref&gt;

==Põhiküsimused==

Arengubioloogia põhiküsimus on see, kuidas [[viljastatud munarakk|viljastatud munarakust]] kujuneb [[hulkrakne organism]], milles eri tüüpi rakud organiseeruvad [[kude]]deks ja [[elund]]iteks. Seda saab uurida paljudest vaatenurkadest, mis tuleb omavahel siduda. Tuleb teada, millised geenid avalduvad ning millal ja kus see toimub, kuidas rakud omavahel suhtlevad, kuidas määratakse raku arenguline saatus, kuidas rakud paljunevad ja diferentseeruvad ning kuidas tekivad keha kuju suured muutused.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 1.&lt;/ref&gt;

Kogu embrüonaalseks arenguks vajalik informatsioon sisaldub viljastatud munarakus. Organismi arengut juhib geenide ruumiliselt ja ajaliselt reguleeritud avaldumine, mis määrab, millised valgud millistes rakkudes ja millal esinevad. Valgud määravad suurel määral rakkude käitumise ja geenid on arengut genereeriv programm, mille toime realiseerub rakkudevahelise signaaliedastuse ning rakkude proliferatsiooni, diferentseerumise ja liikumise kaudu.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 1.&lt;/ref&gt;

Arengubioloogia püüab muu hulgas selgitada, kuidas rakud muutuvad üksteisest erinevaks, kuidas need organiseeruvad keerulisteks struktuurideks, mis juhib üksikute rakkude käitumist ja kuidas on arengu organiseerivad põhimõtted talletatud munarakus ja eelkõige DNA-s. Üks keskseid uurimissuundi on nende protsesside geneetilise regulatsiooni mõistmine.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 1.&lt;/ref&gt;

Arengubioloogia üks lõppeesmärke on mõista inimese arengut. See on oluline, et selgitada, miks areng mõnikord ebaõnnestub, miks loode võib hukkuda või laps sündida kaasasündinud väärarengutega. Arenguhäireid võivad põhjustada geenimutatsioonid, kuid arengut mõjutavad ka keskkonnategurid, näiteks ravimid ja nakkused.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 2.&lt;/ref&gt;

Regeneratiivse meditsiini eesmärk on leida võimalusi kasutada rakke kahjustatud kudede ja elundite taastamiseks ning praegu keskendub see peamiselt tüvirakkudele. Ka vähirakkudel on mitmeid embrüonaalsete rakkude omadusi, näiteks võime piiramatult jaguneda. Seetõttu võib embrüonaalsete rakkude ja nende käitumise uurimine aidata välja töötada uusi ja tõhusamaid vähiravimeetodeid, sest paljud samad geenid osalevad nii embrüonaalses arengus kui ka kasvajate tekkes.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 2.&lt;/ref&gt;

Viljastatud munarakust embrüo kujunemise protsessi nimetatakse embrüogeneesiks. Üks embrüo rakkude esimesi ülesandeid on organismi üldise ehitusplaani kujundamine. Eri organismid lahendavad selle ülesande erineval viisil.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 2.&lt;/ref&gt;


===Diferentseerumine===
Ühest viljastatud munarakust tekib sadu diferentseerunud rakutüüpe. Täiskasvanud inimeses on rohkem kui 200 diferentseerunud rakutüüpi, näiteks [[lihaskude|lihasrakud]], [[vererakud]], rasvarakud, [[närvirakk|närvirakud]] ja nii edasi. Seda uut tüüpi rakkude teket nimetataksegi diferentseerumiseks. Kõik need erinevad rakud sisaldavad samu [[geen]]e. Kuidas saab selline identne geneetiline informatsioon panna aluse nii paljudele erinevatele rakutüüpidele?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Morfogenees===
Diferentseerunud rakud ei paikne juhuslikult, vaid moodustavad [[kude]]sid ja [[elund]]eid. Kuidas moodustavad rakud funktsionaalseid struktuure? Vastus sellele peitub koordineeritud rakkude jagunemises, rakkude migratsioonis ja rakkude surmas, mis kõik on arengubioloogia olulisteks uurimisaladeks.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Kasvamine===
Arengu käigus rakud paljunevad, kuid lõpuks osa rakke lõpetab jagunemise ning organism saavutab küpse kuju ja suuruse. Kuidas rakud teavad, millal lõpetada jagunemine, ja kuidas on rakujagunemine reguleeritud?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Paljunemine===
[[Sugurakud]] on väga spetsialiseerunud rakud, mis on ainsana võimelised panema aluse kogu organismi arengule. Kuidas toimub selliste rakkude eraldamine teistest rakkudest, mis moodustavad keha füüsilisi struktuure ja elundeid? Mis juhised sugurakkude [[rakutuum]]as ja [[tsütoplasma]]s võimaldavad neil panna aluse uuele põlvkonnale?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Regeneratsioon===
Mõned organismid saavad taastada kogu oma keha. Mõned [[salamander|salamandrid]] suudavad taastada oma silmad ja jalad ning mitmed [[roomajad]] on võimelised kasvatama omale uue saba. Imetajad enamasti seda ei suuda, kuid siiski on ka imetajatel [[tüvirakud]], mis on võimelised moodustama uusi elundeid ja struktuure. Kuidas on tüvirakud säilitanud sellise võime ja kuidas oleks võimalik seda meditsiinis ära kasutada?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Evolutsioon===
Evolutsiooni käigus liigid muutuvad ja seda põhjustavad päritavad muudatused arengus. Näiteks on tänapäevase kapjadega hobuse eelkäijaks viie varbaga hobune, kellel on põlvkondade vältel toimunud [[embrüo]] arengu käigus mitmed muutused lihastes ja luukoes. Kuidas on sellised muutused võimelised panema aluse uutele kehastruktuuridele? Millised päritavad muutused on võimalikud, arvestades seda, et ka evolutsiooni vahevormid peavad olema eluvõimelised?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Keskkonna mõjud===
Paljude organismide arengut mõjutab keskkond, kus embrüo või vastne areneb. Näiteks sõltub sündiva kilpkonna sugu sellest, mis temperatuuri juures munad hauduti. Samuti suudavad ka täiskasvanud organismi arengut mõjutada ümbritsevas keskkonnas olevad kemikaalid, põhjustades arenguhäireid, mis võivad viia haiguste ja kasvajate tekkeni. Kuidas on organismi areng seotud laiemalt tema elupaiga ja teda ümbritseva keskkonnaga? &lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

==Meetodid==
[[Pilt:Hiire embrüo.tif|pisi|Geeniekspressiooni märkimine hiire embrüol]]
Arengubioloogias kasutatakse väga palju meetodeid biokeemiast, geneetikast, rakubioloogiast, [[evolutsioonibioloogia]]st, [[embrüoloogia]]st ja molekulaarbioloogiast.&lt;ref name=&quot;lUFyV&quot; /&gt; Mõningad olulisemad meetodid:

*Elusrakkude otsene jälgimine. Mõne liigi embrüotel on väga vähe rakke ja tsütoplasma kõigis [[blastomeer]]ides on erineva pigmendiga. Sel juhul on võimalik jälgida mikroskoobi all erinevaid rakke ja nende arenemist erinevateks kudedeks. Näiteks mantellooma ''[[Styela partita]]'' lihaseid moodustavad rakud on alati kollase värvusega.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;
*Värvimine. Embrüo arengu jälgimiseks kasutatakse värve, mis värvivad nende rakke, kuid ei tapa neid rakke. Kasutatakse ka fluorestsentsvärve. [[Pilt:Arengubioloogia meetodid.png|pisi|Näiteid arengubioloogia meetodeist amfiibiembrüotega. A – Spemanni transplantatsioonimeetod; B – Mangoldi implantatsioonimeetod; C – Holtfreteri eksplantatsioonimeetod; D – dissotsieerimine-reagregatsioon]]
*[[Hans Spemann|Spemanni]] [[transplantatsioon]]imeetod. Ühelt liigilt pärit embrüonaalse koe siirdamine teise liigi embrüole, kust see sama embrüonaalse koe osa on enne eemaldatud.
*[[Hilde Mangold|Mangoldi]] [[implantatsioon]]imeetod. Ühelt embrüolt pärit embrüonaalne kude siiratakse teise organismi embrüole erinevasse kohta.
*[[Johannes Holtfreter|Holtfreteri]] [[eksplantatsioon]]imeetod. Erinevatelt embrüotelt eemaldatakse sama embrüonaalse koe osa ja ühendatakse need.
*[[Dissotsieerimine-reagregatsioon]]. [[Blastula]] või varase [[gastrula]] staadiumis eemaldatakse erinevad embrüonaalse koe osad, mõlema osa rakud lahutatakse üksteisest ja siis erinevatest osadest pärit rakkudel lastakse omavahel uuesti reagregeeruda. Embrüo jätkab oma arengut samast kohast, kus see enne rakkude eemaldamist pooleli jäi. Seega saab jälgida, kuidas toimub erinevatest embrüonaalsetest kudedest pärit rakkude migratsioon ja areng edasi.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

Eri päritoluga rakkude jälgimiseks kasutatakse sageli [[fluorestseeruv marker|fluorestseeruvaid markereid]], näiteks [[roheline fluorestseeruv valk|rohelist fluorestseeruvat valku]]. Selle [[geen]]i viimine organismi [[genoom]]i võimaldab jälgida rakkude saatust arengu jooksul. Sel viisil saadud embrüo kõik rakud helendavad [[ultraviolettkiirgus]]es roheliselt. Enamasti kasutatakse selleks konni. [[transgeenne organism|Transgeenselt]] embrüolt eemaldatakse kindlast piirkonnast rakke ja pannakse teise embrüo samasse piirkonda. Niimoodi on täiskasvanud organismil võimalik jälgida, mis elundid arenesid sellest embrüo piirkonnast, kuhu siirati fluorestseeruva konna rakud.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt; Samuti kasutatakse looduslikke markereid, mis arengu käigus ei kao ega muutu – [[kromosomaalsed markerid|kromosomaalseid markereid]]. Näiteks lindude puhul kasutatakse [[Douarini marker]]it. Tihti piisab transplantatsioonitulemuste jälgimiseks lähteloomade erinevast pigmentatsioonist.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

*Transgeensed loomad. Looma embrüorakkudesse viiakse sisse võõr-[[DNA]], mis integreerub peremeesraku [[kromosoom]]idesse. Sel viisil on võimalik jälgida antud geeni mõju organismi arengule.
*''[[Knock-out]]''-loomad. Selle meetodi puhul inaktiveeritakse mõni geen [[mutatsioon]]i abil. ''Knock-out-''hiired võimaldavad kohe uurida vastava geeni mutatsiooni efekti hiire arengu käigus.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;uMy7u&quot; /&gt;

==Ajalugu==
Arengubioloogia kujunes välja [[embrüoloogia]]st. Arengubioloogia mõiste on uuemat päritolu ja peegeldab arusaama, et areng ei piirdu üksnes [[embrüo]]ga. Traditsiooniliselt kirjeldas embrüoloogia eksperimentide tulemusi peamiselt [[morfoloogia (bioloogia)|morfoloogia]] ja rakkude saatuse kaudu, kuid tänapäeval käsitletakse arengut ka [[molekulaargeneetika]] ja [[rakubioloogia]] seisukohalt.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 3.&lt;/ref&gt;

Alguses oli embrüoloogia teadus, mis uuris loomade arengut munaraku viljastumisest kuni [[lootekestad]]est või [[munakestad]]est vabanemiseni. Hiljem laienes selle uurimisala, sest embrüonaalset arengut ei olnud võimalik mõista ilma sellele eelnevate ja järgnevate arenguetappideta. Embrüoloogia hõlmas järk-järgult ka [[gametogenees]]i, [[postembrüonaalne areng|postembrüonaalset arengut]], kasvamist, [[regeneratsioon]]i, [[moone (bioloogia)|moonet]] ja [[morfogenees]]i. Alates 1960ndatest hakati embrüoloogias üha enam kasutama [[biokeemia]], [[rakubioloogia]], [[molekulaarbioloogia]], [[geneetika]] ja [[immunoloogia]] meetodeid ning sellest kujunes välja tänapäevane arengubioloogia.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

===Antiik===
Kreeka õpetlased 5.–4. sajandil eKr käsitlesid embrüo arengut tollaste loodusfilosoofiliste ettekujutuste põhjal. [[Hippokrates]] püüdis arengut seletada kuumuse, niiskuse ja tahkumise kaudu.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 3.&lt;/ref&gt;

[[Corpus Hippocraticum|Hippokratese kogumikku]] kuuluvad kirjutised lähtusid [[kahe seemne teooria]]st, mille olid esitanud ka [[Alkmaion]] ja teised filosoofid ning looduseuurijad. Selle teooria järgi osalevad viljastumises ja [[soo määramine|soo määramises]] nii mehe kui ka naise &quot;seeme&quot;.&lt;ref&gt;[[Jutta Kollesch]], [[Diethard Nickel]]. ''Antike Heilkunst. Ausgewählte Texte aus dem medizinischen Schrifttum der Griechen und Römer'', Philipp Reclam jun.:  Leipzig 1979,; 6. trükk, samas 1989, ISBN 3-379-00411-1, lk 26–27, 75–81 ja 185–186.&lt;/ref&gt;

====Aristoteles====
[[Aristoteles]] arvas, et [[seemnevedelik]] aktiveerib [[menstruatsiooniveri|menstruatsioonivere]] ja käivitab embrüonaalse arengu. 

Samuti sõnastas ta küsimuse, kas kõik embrüo struktuurid on olemas juba arengu alguses või tekivad need järk-järgult. Viimast võimalust nimetas ta [[epigenees]]iks (&quot;pärast tekkimine&quot;) ning võrdles seda võrgu kudumisega. Aristoteles pooldas epigeneesi ja see arusaam osutus hiljem õigeks.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 3.&lt;/ref&gt;

====Galenos====
Roomas tegutsenud kreeka arst [[Galenos]] kirjeldas 2. sajandil pKr teoses &quot;[[De formatione foetus]]&quot; sünnieelset arengut ning embrüoväliseid struktuure, näiteks [[platsenta]]t.&lt;ref&gt;Diethard Nickel. Zur Embryologie in der Medizin der römischen Kaiserzeit. – ''Acta Congressus internationalis XXIV historiae artis medicinae'', Budapest 1976, kd 2, lk 1347–1350.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Diethard Nickel. ''Untersuchungen zur Embryologie Galens'', Akademie-Verlag, Berlin 1989.&lt;/ref&gt; 

===Keskaeg===
Antiikaja õpetused, mida käsitles hiljem ka [[Avicenna]], mõjutasid embrüoloogiat kuni uusajani.&lt;ref&gt;[[Ursula Weisser]]. ''Zeugung, Vererbung und pränatale Entwicklung in der Medizin des arabisch-islamischen Mittelalters'', Erlangen 1983.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Hans Herbert Schöffler. Zur mittelalterlichen Embryologie. – ''Sudhoffs Archiv'', 1973, kd 57, lk 297–314.&lt;/ref&gt;

===Renessanss ja varauusaeg===

Esimesed embrüonaalse arengu eri staadiumide mõõtmised tegi [[Leonardo da Vinci]].

Esimesed süstemaatilised teaduslikud uurimused embrüote kohta avaldas [[Girolamo Fabrizio|Girolamo Fabrici ab Acquapendente]], kes kirjeldas 1600. aastal imetajate, roomajate ja haide embrüoid teoses &quot;[[De formato foetu]]&quot; ning 1621. aastal muna ja kanaembrüo kujunemist teoses &quot;[[De formatione ovi et pulli]]&quot;.&lt;ref&gt;Christoph Schweikardt. Embryologie (Neuzeit). – [[Werner E. Gerabek]], Bernhard D. Haage, [[Gundolf Keil]], Wolfgang Wegner (toim). ''Enzyklopädie Medizingeschichte'', De Gruyter, Berlin/New York 2005, lk 345–346.&lt;/ref&gt;

[[William Harvey]] uuris 17. sajandi keskel kanaembrüote arengut ning [[kabehirv]]e [[tiinus]]t ja varajast arengut. Et ta ei leidnud hirvel varajasi embrüonaalseid arengujärke, tegi ta ekslikult järelduse, et emakas eritab embrüoid. [[Reinier de Graaf]] lükkas selle seisukoha 1672. aastal ümber, kirjeldades [[munasari|munasarju]] ja neis paiknevaid küpseid [[Graafi folliikul]]eid.

====Preformismi ja epigeneesi vaidlus====
17. sajandi lõpul muutus mõjukaks [[preformism]], mille pooldajad arvasid, et embrüo on olemas juba täielikult väljakujunenud kujul ning areng seisneb üksnes selle kasvamises. Selle käsitluse järgi pidid kõik embrüod olema olemas maailma loomisest saadik. Preformismi pooldajad ei uskunud, et embrüo saab tekkida füüsikaliste või keemiliste jõudude toimel. 
[[Marcello Malpighi]] kirjeldas väga täpselt kanaembrüo arengut, kuid jäi oma tähelepanekutest hoolimata [[ovism]]i pooldajaks: ta väitis, et täielikult kujunenud embrüo on munarakus olemas juba algusest peale ja väga varajastes arengujärkudes on see lihtsalt liiga väike, et tema mikroskoobi all nähtav olla. Preformismi teise suuna [[Animalism (bioloogia)|animalismi]] pooldajad väitsid, et embrüo paikneb seemnerakus, ja mõned neist arvasid koguni nägevat inimese seemneraku peas tillukest inimest ehk [[homunkulus]]t.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 3.&lt;/ref&gt; 

Preformismi ja epigeneesi pooldajate vaidlus kestis kogu 18. sajandi ning seda ei olnud võimalik lahendada enne [[rakuteooria]] kujunemist.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 3.&lt;/ref&gt;

===19. sajand===
====Lootelehtede avastamine====
19. sajandi alguses keskendus embrüoloogia [[looteleht]]ede uurimisele. [[Christian Heinrich Pander]] avastas, et embrüol on kolm lootelehte.

====Baer====
[[Karl Ernst von Baer]] avastas 1827. aastal imetaja [[munarakk|munaraku]]. Ta täiustas lootelehtede teooriat.

Baer kirjeldas ka selgroogsete embrüonaalse arengu varajasi etappe, täiustas Panderi lootelehtede teooriat ja sõnastas 1828. aastal [[Baeri seadused]], mis on embrüoloogia aluspõhimõtted.&lt;ref name=&quot;t1r2A&quot; /&gt;

====Teratoloogia teke====
[[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]], tema poeg [[Isidore Saint-Hilaire]] ja [[Johann Friedrich Meckel noorem]] panid aluse [[teratoloogia]]le, mis uurib [[arenguhäire]]id ja [[väärareng]]uid.

====Remak====
Moodsa embrüoloogia rajajaks peetakse [[Robert Remak]]it, kes kirjeldas 1842. aastal [[ektoderm]]i, [[mesoderm]]i ja [[endoderm]]i ja nende tähtsust embrüo arengus. Samuti tunnistas ta enne [[Rudolf Virchow]]'d ja [[Theodor Schwann]]i [[rakutuum]]a raku [[jagunemine|jagunemise]] põhistruktuuriks.

====Rekapitulatsiooniteooria====
1866. aastal esitas [[Ernst Haeckel]] [[rekapitulatsiooniteooria]], mille kohaselt [[ontogenees]] kordab [[fülogenees]]i.&lt;ref name=&quot;ODTH5&quot; /&gt;

[[Pilt:Embryo comparisons.jpg|pisi|Embrüote võrdlus – Baeri seadus]]
====''In vitro'' viljastamine====
Viini embrüoloog [[Samuel Leopold Schenk]] tegi 1878. aastal esimese ebaõnnestunud katse saavutada [[in vitro viljastamine|''in vitro'' viljastamine]] küüliku ja merisea sugurakkudega.

====His====
Aastatel 1880–1894 tegi [[Wilhelm His]], üks nüüdisaegse embrüoloogia rajajaid, ulatuslikku embrüoloogilist uurimustööd.&lt;ref&gt;[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 46.&lt;/ref&gt;

==Perspektiivid==
Organismide arengu uurimise käigus saadud teadmisi loodetakse kasutada mitmesuguste haiguste raviks. Olulisteks avastusteks on võimalus blokeerida [[parakriinne signaalimine|parakriinseid]] faktoreid, kasutada [[tüvirakk]]e elundite moodustamisel ning võimalus muuta peaaegu kõiki keharakke [[pluripotentne|pluripotentseteks]] tüvirakkudeks. Need teadmised võimaldavad blokeerida [[vähk (haigus)|vähi]] levikut, parandada kehalisi vigastusi ja geneetilisi haigusi.
*Anti[[angiogenees]] vähi ravis – blokeeritakse veresoonte moodustumist, mis on vajalikud, et varustada kasvajarakke hapniku ja toitainetega. Selleks on võimalik kasutada [[VEGF]] faktorite (kasvaja angiogeneesi faktorid, inglise keeles ''vascular endothelial growth factor'') inhibiitoreid.

*Pluripotentsete tüvirakkude tootmine diferentseerunud keharakkudest võimaldaks saadud tüvirakke kasutada kudede ja elundite regeneratsioonis. Tüvirakke tahetakse kasutada närvirakkude tootmiseks degeneratiivsete ajuhaiguste ravil ([[Alzheimeri tõbi]] ja [[Parkinsoni tõbi]]) ning [[insuliin]]i tootvate pankreaserakkude tootmiseks [[diabeet|diabeediga]] patsientidel. Samuti loodetakse tüvirakkudega ravida ka südamehaigusi ja immuunhäireid. Ravis kasutatakse parakriinseid kasvufaktoreid.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

==Vaata ka==
*[[Arengubioloogia instituut]]
*[[blastotsüst]]
*[[ehitusplaan]]
*[[embrüogenees]]
*[[enhanser]]
*[[evolutsiooniline stabiilsus]]
*[[fotomorfogenees]]
*[[geeniregulatsioonivõrgustik]]
*[[geneetiline arhitektuur]]
*[[generatiivne bioloogia]]
*[[homoloogia]]
*[[kalade areng]]
*[[promootor]]
*[[signaaliülekanne]]
*[[spetsifikatsioon]]
*[[sünteetiline bioloogia]]
*[[taimede evolutsiooniline arengubioloogia]]
*[[taimede arengugeneetika]]
*[[teratoloogia]]
*[[äädikakärbse embrüogenees]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Karner&quot;&gt;[[Jüri Kärner]]. ''Sissejuhatus arengubioloogiasse'', Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 1997, lk. 9, 16–19.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t1r2A&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.macroevolution.net/karl-ernst-von-baer.html | Pealkiri = Karl Ernst von Baer | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ODTH5&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.frozenevolution.com/haeckel-s-recapitulation-theory | Pealkiri = Haeckel’s recapitulation theory | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VPlXK&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://devbio.eu/modelorganisms | Pealkiri = Model Organisms in Developmental Biology | Keel = inglise keeles | vaadatud = 2012-11-12 | arhiivimisaeg = 2013-12-05 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131205134442/http://devbio.eu/modelorganisms | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;&gt;[[Scott F. Gilbert]]. ''Developmental Biology'', 9. trükk, Sunderland: Sinauer Associates, Inc., 2010, lk 2–3, 19–23.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lUFyV&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.uni-tuebingen.de/fakultaeten/mathematisch-naturwissenschaftliche-fakultaet/fachbereiche/interfakultaere-institute-und-zentren/interfakultaeres-institut-fuer-biochemie/studium/diplom-biochemie/schwerpunktfaecher/methods-and-concepts-in-developmental-and-cellular-biology.html | Pealkiri = Methods and concepts in developmental and cellular biology | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uMy7u&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.ebc.ee/BIOTECHNOLOGY/Antsu_loengud/Loeng12_2007.pdf | Pealkiri = Transgenees loomadel, knock-out }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*Зуссман М. Биология развития. — М.: Мир, 1977.
*Wolpert L, Tickle C. ''Principles of Development'', Oxford and New York: Oxford University Press 2011.
*Slack JM. ''Essential Developmental Biology'',  Oxford: Wiley-Blackwell 2013.
*Barresi M, Gilbert SF. ''Developmental Biology'', 13. trükk, NY: Oxford University Press 2023, ISBN 9780197574591.

==Välislingid==
{{commonskat|Developmental biology}}
*[http://9e.devbio.com/ Developmental Biology – 9th Edition] by Scott F.Gilbert
*[http://www.ijdb.ehu.es/web/ The International Journal of Developmental Biology]
* [http://www.sdbonline.org/ Society for Developmental Biology]
* [http://www.sdbcore.org/ Collaborative resources]
* [https://embryo.asu.edu/ Embryo Project Encyclopedia]

[[Kategooria:Arengubioloogia| ]]</text>
      <sha1>ofe64da4ntfbpxhhhnt5j86xn535l2y</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204214</id>
      <parentid>7204208</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T10:03:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kirjandus */</comment>
      <origin>7204214</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="32531" sha1="gtfqf7lrkyemrcpm25o6utey3vhp3md" xml:space="preserve">'''Arengubioloogia''' on [[bioloogia]] haru, mis uurib [[organism]]ide individuaalset arengut ja selle aluseks olevaid protsesse kogu [[elutsükkel|elutsükli]] vältel. See käsitleb mehhanisme, mille kaudu organismid kasvavad ja arenevad ning säilitavad või muudavad oma ehitust. Hulkraksetel organismidel uurib arengubioloogia eelkõige rakkude jagunemist ja [[diferentseerumine|diferentseerumist]], kudede ja elundite kujunemist, [[morfogenees]]i ning organismi kasvu ja küpsemist. Üherakuliste organismide puhul käsitleb arengubioloogia raku kasvu, jagunemist, arenguseisundeid ja elutsükleid.

[[Ontogenees]] on organismi individuaalne areng selle tekkest kuni elutsükli lõpuni. Suguliselt paljunevate organismide puhul käsitatakse ontogeneesi algusena tavaliselt [[viljastumine|viljastumisel]] moodustunud [[sügoot|sügoodi]] tekkimist. Ontogenees hõlmab sellisel juhul [[embrüonaalne areng|embrüonaalset arengut]] ning sellele järgnevat [[postembrüonaalne areng|postembrüonaalset arengut]], sealhulgas kasvu, küpsemist ja vananemist. Mittesuguliselt paljunevatel organismidel algab ontogenees uue isendi tekkimisega vastavalt paljunemisviisile. Mõnes käsitluses hõlmab ontogenees ka [[sugurakk]]ude kujunemist ehk [[gametogenees]]i, kuigi see on vastuolus tavapärase käsitlusega, mille järgi ontogenees algab uue isendi tekkest ja gametogenees kuulub eelmise põlvkonna organismi arengusse.

[[Embrüoloogia]] on arengubioloogia haru, mis uurib eelkõige hulkraksete organismide varajast arengut, eriti embrüo kujunemisega seotud protsesse alates uue organismi tekkest kuni embrüonaalse arengujärgu lõpuni. Embrüoloogia keskendub rakkude, kudede ja elundite kujunemise morfoloogilistele, rakulistele ja molekulaarsetele mehhanismidele. Selgroogsete, eriti imetajate arengus eristatakse embrüonaalset perioodi ja sellele järgnevat looteperioodi, mida samuti käsitletakse embrüoloogia raames. Üherakuliste organismide puhul embrüonaalsest arengust tavaliselt ei räägita, sest neil puudub embrüo ja hulkrakne kehaorganisatsioon.

Lisaks embrüonaalsele ja postnataalsele arengule uurib arengubioloogia ka [[regeneratsioon]]i, [[mittesuguline paljunemine|mittesugulist paljunemist]], [[moone (bioloogia)|moonet]] ning täiskasvanud organismis paiknevate [[tüvirakk]]ude säilimist, paljunemist ja diferentseerumist.

Arengubioloogia kolm klassikalist keskset uurimisobjekti on [[diferentseerumine]], [[morfogenees]] ja [[kasvamine]].&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt; Tänapäeva arengubioloogia uurib neid protsesse molekulaarsel, biokeemilisel, geneetilisel ja rakulisel tasandil, pöörates tähelepanu ka embrüote subtsellulaarse ja rakulise organiseerituse iseärasustele.

[[Teadusharu]]na kujunes arengubioloogia välja 20. sajandi keskpaigas, ühendades embrüoloogia, [[geneetika]] ja [[molekulaarbioloogia]] saavutused. Selle peamiste uurimisprobleemide hulka kuuluvad geneetilise informatsiooni realiseerumine ontogeneesi käigus ja fenotüübiliste muutuste molekulaarsed alused, rakkude ja rakupopulatsioonide normaalse ja kasvajalise kasvu mehhanismid, morfogenees, rakkude, kudede ja elundite diferentseerumine, rakkudevahelised vastasmõjud, üksikute [[elund]]ite ja kogu organismi kuju kujunemine, organismide [[sugu (bioloogia)|soo]] määramine, [[kloonimine|kloonimine]] ja [[vananemine]] ning terviklikku arengut tagavate regulatsioonimehhanismide kujunemine.

Arengubioloogia uurimissuundade seas on loomade ja taimede arengubioloogia, eksperimentaalne embrüoloogia, raku molekulaarbioloogia, arengu geneetiline regulatsioon, diferentseerumise molekulaarsed mehhanismid, ontogeneesi tsütoloogilised alused ja uute uurimismeetodite väljatöötamine.

Sõna &quot;[[arengugeneetika]]&quot; (ka &quot;[[ontogeneesigeneetika]]&quot;) kasutatakse sageli &quot;arengubioloogia&quot; sünonüümina, kuid see võib tähistada ka teatud [[käitumisgeneetika]] valdkondi ning jätta tähelepanuta arengu epigeneetilised aspektid ning sellisena see on osa arengubioloogiast. [[Närvisüsteem]]i arengut ja küpsemist uurib [[neuroarengubioloogia]], arengubioloogia ja [[evolutsioon]]i seoseid aga [[evolutsiooniline arengubioloogia]] (''EvoDevo'').

[[Pilt:Views of a Foetus in the Womb.jpg|300px|pisi|Vaated [[loode|Lootele]] [[emakas]]. [[Leonardo da Vinci]], umbes 1510–1512. [[Sünnieelne areng]] on üks arengubioloogia peamisi uurimisvaldkondi]]


== Mudelorganismid ==

Arengu põhijoonte mõistmiseks on tarvis uurida paljusid eri organisme. Kuigi on olemas üldised arengupõhimõtted, mis kehtivad kõigi loomade puhul, on elusloodus liiga mitmekesine, et kõiki vastuseid ühestainsast organismist leida. Sellepärast uurivad arengubioloogid suhteliselt väikest arvule liike, mida on mugav uurida ning mis sobivad eksperimentideks ja geneetiliseks analüüsiks.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 2.&lt;/ref&gt;

Ühe organismi arenguprotsessi mõistmine aitab selgitada samalaadseid protsesse teistes organismides, sealhulgas inimesel. Näiteks viis äädikakärbsel varajast embrüogeneesi reguleerivate geenide avastamine selleni, et sarnaseid geene leiti ka imetajate ja teiste selgroogsete arengus, kus need täidavad samalaadseid ülesandeid.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 2–3.&lt;/ref&gt;

Tänapäeval on suur osa arengubioloogia uurimistööst keskendunud väikesele arvule [[mudelorganism]]idele. On selgunud, et loomariigis on arengumehhanismid suurel määral evolutsiooniliselt säilinud. Varajases arengus kasutavad selgroogsete eri liigid põhiliselt samu induktsioonisignaale ja samu piirkondliku identiteedi määramist kodeerivaid geene. Ka selgrootud kasutavad sarnast signaalide ja geenide kogumit, kuigi nende moodustuvad kehaosad on märkimisväärselt erinevad.

Igal mudelorganismil on teatud spetsiifilised eksperimentaalsed eelised, mille tõttu on need muutunud teadlaste seas laialdaselt kasutatavaks. Ühes mõttes on need &quot;mudelid&quot; kogu loomariigi kohta ja teises mõttes &quot;mudelid&quot; inimese arengu uurimiseks. Inimese arengut otseselt uurida on raske nii eetilistel kui ka praktilistel põhjustel.

Mudelorganismid on olnud eriti kasulikud arengumehhanismide üldise olemuse väljaselgitamisel. Mida üksikasjalikumaks uurimine muutub, seda rohkem erinevad mudelorganismid üksteisest ja inimesest.

=== Taimed ===

Arengubioloogias on peamiseks taimseks mudelorganismiks kujunenud [[harilik müürlook]] (''Arabidopsis thaliana'').&lt;ref&gt;{{cite book | vauthors = Weigel D, Glazebrook J | date = 2002 | title = Arabidopsis. A Laboratory Manual. | publisher = Cold Spring Harbor Laboratory Press | location = Cold Spring Harbor, NY }}&lt;/ref&gt; Selle arengut ja geneetikat on põhjalikult uuritud ning seda kasutatakse taimede arenguprotsesside, sealhulgas rakutsükli ja sugurakkude arengu uurimisel.&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot;&gt;Friedman, William E. Expression of the cell cycle in sperm of ''Arabidopsis'': implications for understanding patterns of gametogenesis and fertilization in plants and other eukaryotes. – ''[[Development]]'', 1999, kd 126, nr 5, lk 1065–1075.&lt;/ref&gt;

Teised taimede arengubioloogias kasutatud mudelorganismid on:

*[[harilik mais]] (''Zea mays'')
*petuunia (''Petunia'')

=== Selgroogsed ===

Selgroogsete arengubioloogias kasutatakse järgmisi peamisi mudelorganisme:

*[[suur-kannuskonn]] (''Xenopus laevis'') ja ''[[Xenopus tropicalis]]''.&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Nieuwkoop PD, Faber J. ''Normal table of ''Xenopus laevis'' (Daudin)'', North-Holland, Amsterdam 1967.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Harland RM, Grainger RM. Xenopus research: metamorphosed by genetics and genomics. – ''Trends in Genetics'', 2011, kd 27, nr 12, lk 507–515.&lt;/ref&gt; Kannuskonn annab suurel hulgal embrüoid ja sobib eriti hästi mikrokirurgilisteks katseteks. Kahepaiksed on pikka aega olnud varajase arengu uurimise eelistatud mudelorganismid, sest nende munad on suured, embrüoid on lihtne kasvatada lihtsas kasvukeskkonnas ja nendega on suhteliselt kerge katseid teha.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 30.&lt;/ref&gt;
*[[vöödiline daanio]] (''Danio rerio'').&lt;ref&gt;Lawson ND, Wolfe SA. Forward and reverse genetic approaches for the analysis of vertebrate development in the zebrafish. – ''Developmental Cell'', 2011, kd 21, nr 1, lk 48–64. [https://www.cell.com/developmental-cell/fulltext/S1534-5807(11)00241-3?_returnURL=https%3A%2F%2Flinkinghub.elsevier.com%2Fretrieve%2Fpii%2FS1534580711002413%3Fshowall%3Dtrue Täistekst.]&lt;/ref&gt; Sellel on palju embrüoid ning selle geneetika on hästi välja töötatud.
*[[kodukana]] (''Gallus gallus domesticus'').&lt;ref&gt;Rashidi H, Sottile V. The chick embryo: hatching a model for contemporary biomedical research. – ''BioEssays'', 2009, kd 31, nr 4, lk 459–465.&lt;/ref&gt; Kana varajased arenguetapid sarnanevad imetajate omadega, kuid mikrokirurgilisi katseid on kanaga lihtsam teha. Kana kasutamine on ka suhteliselt odav.
*[[koduhiir]] (''Mus musculus'').&lt;ref&gt;Behringer R, Gertsenstein M, Vintersten K, Nagy M. ''Manipulating the Mouse Embryo. A Laboratory Manual'', 4. trükk, Cold Spring Harbor, NY: Cold Spring Harbor Laboratory Press 2014.&lt;/ref&gt; See on imetaja,&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt; kelle geneetika on väga hästi uuritud ja keda kasutatakse laialdaselt imetajate, sealhulgas inimese arengumehhanismide uurimisel.

=== Selgrootud ===

Selgrootute seas on olulisemad arengubioloogia mudelorganismid:

*[[harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster'').&lt;ref&gt;St Johnston D. The art and design of genetic screens: Drosophila melanogaster. – ''Nature Reviews. Genetics'', 2002, kd 3, nr 3, lk 176–188.&lt;/ref&gt; Annab palju embrüoid ja selle geneetika on väga hästi uuritud.
*[[varbuss]] (''Caenorhabditis elegans'').&lt;ref&gt;Riddle DL, Blumenthal T, Meyer BJ, Priess JR. ''C. elegans II.'', Cold Spring Harbor Laboratory Press: Cold Spring Harbor, NY 1997.&lt;/ref&gt; Annab palju embrüoid, selle geneetika on hästi uuritud ja selle pidamine on odav.
*[[Merisiilikud|merisiilik]] (''[[Strongylocentrotus purpuratus]]'').&lt;ref name=&quot;VPlXK&quot; /&gt; Mõningatel eesmärkidel on merisiilikud olnud olulised varajase embrüonaalse arengu ja arengumustrite uurimisel.&lt;ref&gt;Ettensohn CA, Sweet HC. Patterning the early sea urchin embryo. – ''Current Topics in Developmental Biology'', kd 50, 2000, lk 1–44.&lt;/ref&gt;
*[[Merituped]] (''Ascidiacea''), keda on kasutatud evolutsioonilise arengubioloogia uurimisel.&lt;ref&gt;Lemaire P. Evolutionary crossroads in developmental biology: the tunicates. – ''Development'', 2011, kd 138, nr 11, lk 2143–2152.&lt;/ref&gt;

=== Üherakulised organismid ===

Mõningates arengubioloogia ja rakubioloogia uuringutes on kasutatud ka üherakulisi organisme:

*[[koppvetikas]] (''Chlamydomonas'')&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt;
*[[pärmkottseen]] (''Saccharomyces'')&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt;

=== Regeneratsiooni ja inimese arengu mudelid ===

Regeneratsiooni uurimiseks kasutatakse [[sabakonnalised|sabakonnalisi]] (''Urodela''), näiteks [[mehhiko tömpsuu]]d (''Ambystoma mexicanum''),&lt;ref&gt;Nacu E, Tanaka EM. Limb regeneration: a new development? – ''Annual Review of Cell and Developmental Biology'', 2011, kd 27, lk 409–440.&lt;/ref&gt; ja [[lameuss]]e, näiteks ''[[Schmidtea mediterranea]]''.&lt;ref name=&quot;Reddien P.W., Alvarado A.S. 2004 725–757&quot;/&gt;

Ka [[organoid]]e kasutatakse tõhusate arengumudelitena, eriti inimese arengu uurimisel kolmemõõtmelistes rakukultuurides.&lt;ref&gt;Ader M, Tanaka EM. Modeling human development in 3D culture. – ''Current Opinion in Cell Biology'', 2014, kd 31, lk 23–28.&lt;/ref&gt;

==Põhiküsimused==

Arengubioloogia põhiküsimus on see, kuidas [[viljastatud munarakk|viljastatud munarakust]] kujuneb [[hulkrakne organism]], milles eri tüüpi rakud organiseeruvad [[kude]]deks ja [[elund]]iteks. Seda saab uurida paljudest vaatenurkadest, mis tuleb omavahel siduda. Tuleb teada, millised geenid avalduvad ning millal ja kus see toimub, kuidas rakud omavahel suhtlevad, kuidas määratakse raku arenguline saatus, kuidas rakud paljunevad ja diferentseeruvad ning kuidas tekivad keha kuju suured muutused.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 1.&lt;/ref&gt;

Kogu embrüonaalseks arenguks vajalik informatsioon sisaldub viljastatud munarakus. Organismi arengut juhib geenide ruumiliselt ja ajaliselt reguleeritud avaldumine, mis määrab, millised valgud millistes rakkudes ja millal esinevad. Valgud määravad suurel määral rakkude käitumise ja geenid on arengut genereeriv programm, mille toime realiseerub rakkudevahelise signaaliedastuse ning rakkude proliferatsiooni, diferentseerumise ja liikumise kaudu.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 1.&lt;/ref&gt;

Arengubioloogia püüab muu hulgas selgitada, kuidas rakud muutuvad üksteisest erinevaks, kuidas need organiseeruvad keerulisteks struktuurideks, mis juhib üksikute rakkude käitumist ja kuidas on arengu organiseerivad põhimõtted talletatud munarakus ja eelkõige DNA-s. Üks keskseid uurimissuundi on nende protsesside geneetilise regulatsiooni mõistmine.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 1.&lt;/ref&gt;

Arengubioloogia üks lõppeesmärke on mõista inimese arengut. See on oluline, et selgitada, miks areng mõnikord ebaõnnestub, miks loode võib hukkuda või laps sündida kaasasündinud väärarengutega. Arenguhäireid võivad põhjustada geenimutatsioonid, kuid arengut mõjutavad ka keskkonnategurid, näiteks ravimid ja nakkused.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 2.&lt;/ref&gt;

Regeneratiivse meditsiini eesmärk on leida võimalusi kasutada rakke kahjustatud kudede ja elundite taastamiseks ning praegu keskendub see peamiselt tüvirakkudele. Ka vähirakkudel on mitmeid embrüonaalsete rakkude omadusi, näiteks võime piiramatult jaguneda. Seetõttu võib embrüonaalsete rakkude ja nende käitumise uurimine aidata välja töötada uusi ja tõhusamaid vähiravimeetodeid, sest paljud samad geenid osalevad nii embrüonaalses arengus kui ka kasvajate tekkes.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 2.&lt;/ref&gt;

Viljastatud munarakust embrüo kujunemise protsessi nimetatakse embrüogeneesiks. Üks embrüo rakkude esimesi ülesandeid on organismi üldise ehitusplaani kujundamine. Eri organismid lahendavad selle ülesande erineval viisil.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 2.&lt;/ref&gt;


===Diferentseerumine===
Ühest viljastatud munarakust tekib sadu diferentseerunud rakutüüpe. Täiskasvanud inimeses on rohkem kui 200 diferentseerunud rakutüüpi, näiteks [[lihaskude|lihasrakud]], [[vererakud]], rasvarakud, [[närvirakk|närvirakud]] ja nii edasi. Seda uut tüüpi rakkude teket nimetataksegi diferentseerumiseks. Kõik need erinevad rakud sisaldavad samu [[geen]]e. Kuidas saab selline identne geneetiline informatsioon panna aluse nii paljudele erinevatele rakutüüpidele?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Morfogenees===
Diferentseerunud rakud ei paikne juhuslikult, vaid moodustavad [[kude]]sid ja [[elund]]eid. Kuidas moodustavad rakud funktsionaalseid struktuure? Vastus sellele peitub koordineeritud rakkude jagunemises, rakkude migratsioonis ja rakkude surmas, mis kõik on arengubioloogia olulisteks uurimisaladeks.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Kasvamine===
Arengu käigus rakud paljunevad, kuid lõpuks osa rakke lõpetab jagunemise ning organism saavutab küpse kuju ja suuruse. Kuidas rakud teavad, millal lõpetada jagunemine, ja kuidas on rakujagunemine reguleeritud?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Paljunemine===
[[Sugurakud]] on väga spetsialiseerunud rakud, mis on ainsana võimelised panema aluse kogu organismi arengule. Kuidas toimub selliste rakkude eraldamine teistest rakkudest, mis moodustavad keha füüsilisi struktuure ja elundeid? Mis juhised sugurakkude [[rakutuum]]as ja [[tsütoplasma]]s võimaldavad neil panna aluse uuele põlvkonnale?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Regeneratsioon===
Mõned organismid saavad taastada kogu oma keha. Mõned [[salamander|salamandrid]] suudavad taastada oma silmad ja jalad ning mitmed [[roomajad]] on võimelised kasvatama omale uue saba. Imetajad enamasti seda ei suuda, kuid siiski on ka imetajatel [[tüvirakud]], mis on võimelised moodustama uusi elundeid ja struktuure. Kuidas on tüvirakud säilitanud sellise võime ja kuidas oleks võimalik seda meditsiinis ära kasutada?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Evolutsioon===
Evolutsiooni käigus liigid muutuvad ja seda põhjustavad päritavad muudatused arengus. Näiteks on tänapäevase kapjadega hobuse eelkäijaks viie varbaga hobune, kellel on põlvkondade vältel toimunud [[embrüo]] arengu käigus mitmed muutused lihastes ja luukoes. Kuidas on sellised muutused võimelised panema aluse uutele kehastruktuuridele? Millised päritavad muutused on võimalikud, arvestades seda, et ka evolutsiooni vahevormid peavad olema eluvõimelised?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Keskkonna mõjud===
Paljude organismide arengut mõjutab keskkond, kus embrüo või vastne areneb. Näiteks sõltub sündiva kilpkonna sugu sellest, mis temperatuuri juures munad hauduti. Samuti suudavad ka täiskasvanud organismi arengut mõjutada ümbritsevas keskkonnas olevad kemikaalid, põhjustades arenguhäireid, mis võivad viia haiguste ja kasvajate tekkeni. Kuidas on organismi areng seotud laiemalt tema elupaiga ja teda ümbritseva keskkonnaga? &lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

==Meetodid==
[[Pilt:Hiire embrüo.tif|pisi|Geeniekspressiooni märkimine hiire embrüol]]
Arengubioloogias kasutatakse väga palju meetodeid biokeemiast, geneetikast, rakubioloogiast, [[evolutsioonibioloogia]]st, [[embrüoloogia]]st ja molekulaarbioloogiast.&lt;ref name=&quot;lUFyV&quot; /&gt; Mõningad olulisemad meetodid:

*Elusrakkude otsene jälgimine. Mõne liigi embrüotel on väga vähe rakke ja tsütoplasma kõigis [[blastomeer]]ides on erineva pigmendiga. Sel juhul on võimalik jälgida mikroskoobi all erinevaid rakke ja nende arenemist erinevateks kudedeks. Näiteks mantellooma ''[[Styela partita]]'' lihaseid moodustavad rakud on alati kollase värvusega.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;
*Värvimine. Embrüo arengu jälgimiseks kasutatakse värve, mis värvivad nende rakke, kuid ei tapa neid rakke. Kasutatakse ka fluorestsentsvärve. [[Pilt:Arengubioloogia meetodid.png|pisi|Näiteid arengubioloogia meetodeist amfiibiembrüotega. A – Spemanni transplantatsioonimeetod; B – Mangoldi implantatsioonimeetod; C – Holtfreteri eksplantatsioonimeetod; D – dissotsieerimine-reagregatsioon]]
*[[Hans Spemann|Spemanni]] [[transplantatsioon]]imeetod. Ühelt liigilt pärit embrüonaalse koe siirdamine teise liigi embrüole, kust see sama embrüonaalse koe osa on enne eemaldatud.
*[[Hilde Mangold|Mangoldi]] [[implantatsioon]]imeetod. Ühelt embrüolt pärit embrüonaalne kude siiratakse teise organismi embrüole erinevasse kohta.
*[[Johannes Holtfreter|Holtfreteri]] [[eksplantatsioon]]imeetod. Erinevatelt embrüotelt eemaldatakse sama embrüonaalse koe osa ja ühendatakse need.
*[[Dissotsieerimine-reagregatsioon]]. [[Blastula]] või varase [[gastrula]] staadiumis eemaldatakse erinevad embrüonaalse koe osad, mõlema osa rakud lahutatakse üksteisest ja siis erinevatest osadest pärit rakkudel lastakse omavahel uuesti reagregeeruda. Embrüo jätkab oma arengut samast kohast, kus see enne rakkude eemaldamist pooleli jäi. Seega saab jälgida, kuidas toimub erinevatest embrüonaalsetest kudedest pärit rakkude migratsioon ja areng edasi.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

Eri päritoluga rakkude jälgimiseks kasutatakse sageli [[fluorestseeruv marker|fluorestseeruvaid markereid]], näiteks [[roheline fluorestseeruv valk|rohelist fluorestseeruvat valku]]. Selle [[geen]]i viimine organismi [[genoom]]i võimaldab jälgida rakkude saatust arengu jooksul. Sel viisil saadud embrüo kõik rakud helendavad [[ultraviolettkiirgus]]es roheliselt. Enamasti kasutatakse selleks konni. [[transgeenne organism|Transgeenselt]] embrüolt eemaldatakse kindlast piirkonnast rakke ja pannakse teise embrüo samasse piirkonda. Niimoodi on täiskasvanud organismil võimalik jälgida, mis elundid arenesid sellest embrüo piirkonnast, kuhu siirati fluorestseeruva konna rakud.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt; Samuti kasutatakse looduslikke markereid, mis arengu käigus ei kao ega muutu – [[kromosomaalsed markerid|kromosomaalseid markereid]]. Näiteks lindude puhul kasutatakse [[Douarini marker]]it. Tihti piisab transplantatsioonitulemuste jälgimiseks lähteloomade erinevast pigmentatsioonist.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

*Transgeensed loomad. Looma embrüorakkudesse viiakse sisse võõr-[[DNA]], mis integreerub peremeesraku [[kromosoom]]idesse. Sel viisil on võimalik jälgida antud geeni mõju organismi arengule.
*''[[Knock-out]]''-loomad. Selle meetodi puhul inaktiveeritakse mõni geen [[mutatsioon]]i abil. ''Knock-out-''hiired võimaldavad kohe uurida vastava geeni mutatsiooni efekti hiire arengu käigus.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;uMy7u&quot; /&gt;

==Ajalugu==
Arengubioloogia kujunes välja [[embrüoloogia]]st. Arengubioloogia mõiste on uuemat päritolu ja peegeldab arusaama, et areng ei piirdu üksnes [[embrüo]]ga. Traditsiooniliselt kirjeldas embrüoloogia eksperimentide tulemusi peamiselt [[morfoloogia (bioloogia)|morfoloogia]] ja rakkude saatuse kaudu, kuid tänapäeval käsitletakse arengut ka [[molekulaargeneetika]] ja [[rakubioloogia]] seisukohalt.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 3.&lt;/ref&gt;

Alguses oli embrüoloogia teadus, mis uuris loomade arengut munaraku viljastumisest kuni [[lootekestad]]est või [[munakestad]]est vabanemiseni. Hiljem laienes selle uurimisala, sest embrüonaalset arengut ei olnud võimalik mõista ilma sellele eelnevate ja järgnevate arenguetappideta. Embrüoloogia hõlmas järk-järgult ka [[gametogenees]]i, [[postembrüonaalne areng|postembrüonaalset arengut]], kasvamist, [[regeneratsioon]]i, [[moone (bioloogia)|moonet]] ja [[morfogenees]]i. Alates 1960ndatest hakati embrüoloogias üha enam kasutama [[biokeemia]], [[rakubioloogia]], [[molekulaarbioloogia]], [[geneetika]] ja [[immunoloogia]] meetodeid ning sellest kujunes välja tänapäevane arengubioloogia.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

===Antiik===
Kreeka õpetlased 5.–4. sajandil eKr käsitlesid embrüo arengut tollaste loodusfilosoofiliste ettekujutuste põhjal. [[Hippokrates]] püüdis arengut seletada kuumuse, niiskuse ja tahkumise kaudu.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 3.&lt;/ref&gt;

[[Corpus Hippocraticum|Hippokratese kogumikku]] kuuluvad kirjutised lähtusid [[kahe seemne teooria]]st, mille olid esitanud ka [[Alkmaion]] ja teised filosoofid ning looduseuurijad. Selle teooria järgi osalevad viljastumises ja [[soo määramine|soo määramises]] nii mehe kui ka naise &quot;seeme&quot;.&lt;ref&gt;[[Jutta Kollesch]], [[Diethard Nickel]]. ''Antike Heilkunst. Ausgewählte Texte aus dem medizinischen Schrifttum der Griechen und Römer'', Philipp Reclam jun.:  Leipzig 1979,; 6. trükk, samas 1989, ISBN 3-379-00411-1, lk 26–27, 75–81 ja 185–186.&lt;/ref&gt;

====Aristoteles====
[[Aristoteles]] arvas, et [[seemnevedelik]] aktiveerib [[menstruatsiooniveri|menstruatsioonivere]] ja käivitab embrüonaalse arengu. 

Samuti sõnastas ta küsimuse, kas kõik embrüo struktuurid on olemas juba arengu alguses või tekivad need järk-järgult. Viimast võimalust nimetas ta [[epigenees]]iks (&quot;pärast tekkimine&quot;) ning võrdles seda võrgu kudumisega. Aristoteles pooldas epigeneesi ja see arusaam osutus hiljem õigeks.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 3.&lt;/ref&gt;

====Galenos====
Roomas tegutsenud kreeka arst [[Galenos]] kirjeldas 2. sajandil pKr teoses &quot;[[De formatione foetus]]&quot; sünnieelset arengut ning embrüoväliseid struktuure, näiteks [[platsenta]]t.&lt;ref&gt;Diethard Nickel. Zur Embryologie in der Medizin der römischen Kaiserzeit. – ''Acta Congressus internationalis XXIV historiae artis medicinae'', Budapest 1976, kd 2, lk 1347–1350.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Diethard Nickel. ''Untersuchungen zur Embryologie Galens'', Akademie-Verlag, Berlin 1989.&lt;/ref&gt; 

===Keskaeg===
Antiikaja õpetused, mida käsitles hiljem ka [[Avicenna]], mõjutasid embrüoloogiat kuni uusajani.&lt;ref&gt;[[Ursula Weisser]]. ''Zeugung, Vererbung und pränatale Entwicklung in der Medizin des arabisch-islamischen Mittelalters'', Erlangen 1983.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Hans Herbert Schöffler. Zur mittelalterlichen Embryologie. – ''Sudhoffs Archiv'', 1973, kd 57, lk 297–314.&lt;/ref&gt;

===Renessanss ja varauusaeg===

Esimesed embrüonaalse arengu eri staadiumide mõõtmised tegi [[Leonardo da Vinci]].

Esimesed süstemaatilised teaduslikud uurimused embrüote kohta avaldas [[Girolamo Fabrizio|Girolamo Fabrici ab Acquapendente]], kes kirjeldas 1600. aastal imetajate, roomajate ja haide embrüoid teoses &quot;[[De formato foetu]]&quot; ning 1621. aastal muna ja kanaembrüo kujunemist teoses &quot;[[De formatione ovi et pulli]]&quot;.&lt;ref&gt;Christoph Schweikardt. Embryologie (Neuzeit). – [[Werner E. Gerabek]], Bernhard D. Haage, [[Gundolf Keil]], Wolfgang Wegner (toim). ''Enzyklopädie Medizingeschichte'', De Gruyter, Berlin/New York 2005, lk 345–346.&lt;/ref&gt;

[[William Harvey]] uuris 17. sajandi keskel kanaembrüote arengut ning [[kabehirv]]e [[tiinus]]t ja varajast arengut. Et ta ei leidnud hirvel varajasi embrüonaalseid arengujärke, tegi ta ekslikult järelduse, et emakas eritab embrüoid. [[Reinier de Graaf]] lükkas selle seisukoha 1672. aastal ümber, kirjeldades [[munasari|munasarju]] ja neis paiknevaid küpseid [[Graafi folliikul]]eid.

====Preformismi ja epigeneesi vaidlus====
17. sajandi lõpul muutus mõjukaks [[preformism]], mille pooldajad arvasid, et embrüo on olemas juba täielikult väljakujunenud kujul ning areng seisneb üksnes selle kasvamises. Selle käsitluse järgi pidid kõik embrüod olema olemas maailma loomisest saadik. Preformismi pooldajad ei uskunud, et embrüo saab tekkida füüsikaliste või keemiliste jõudude toimel. 
[[Marcello Malpighi]] kirjeldas väga täpselt kanaembrüo arengut, kuid jäi oma tähelepanekutest hoolimata [[ovism]]i pooldajaks: ta väitis, et täielikult kujunenud embrüo on munarakus olemas juba algusest peale ja väga varajastes arengujärkudes on see lihtsalt liiga väike, et tema mikroskoobi all nähtav olla. Preformismi teise suuna [[Animalism (bioloogia)|animalismi]] pooldajad väitsid, et embrüo paikneb seemnerakus, ja mõned neist arvasid koguni nägevat inimese seemneraku peas tillukest inimest ehk [[homunkulus]]t.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 3.&lt;/ref&gt; 

Preformismi ja epigeneesi pooldajate vaidlus kestis kogu 18. sajandi ning seda ei olnud võimalik lahendada enne [[rakuteooria]] kujunemist.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 3.&lt;/ref&gt;

===19. sajand===
====Lootelehtede avastamine====
19. sajandi alguses keskendus embrüoloogia [[looteleht]]ede uurimisele. [[Christian Heinrich Pander]] avastas, et embrüol on kolm lootelehte.

====Baer====
[[Karl Ernst von Baer]] avastas 1827. aastal imetaja [[munarakk|munaraku]]. Ta täiustas lootelehtede teooriat.

Baer kirjeldas ka selgroogsete embrüonaalse arengu varajasi etappe, täiustas Panderi lootelehtede teooriat ja sõnastas 1828. aastal [[Baeri seadused]], mis on embrüoloogia aluspõhimõtted.&lt;ref name=&quot;t1r2A&quot; /&gt;

====Teratoloogia teke====
[[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]], tema poeg [[Isidore Saint-Hilaire]] ja [[Johann Friedrich Meckel noorem]] panid aluse [[teratoloogia]]le, mis uurib [[arenguhäire]]id ja [[väärareng]]uid.

====Remak====
Moodsa embrüoloogia rajajaks peetakse [[Robert Remak]]it, kes kirjeldas 1842. aastal [[ektoderm]]i, [[mesoderm]]i ja [[endoderm]]i ja nende tähtsust embrüo arengus. Samuti tunnistas ta enne [[Rudolf Virchow]]'d ja [[Theodor Schwann]]i [[rakutuum]]a raku [[jagunemine|jagunemise]] põhistruktuuriks.

====Rekapitulatsiooniteooria====
1866. aastal esitas [[Ernst Haeckel]] [[rekapitulatsiooniteooria]], mille kohaselt [[ontogenees]] kordab [[fülogenees]]i.&lt;ref name=&quot;ODTH5&quot; /&gt;

[[Pilt:Embryo comparisons.jpg|pisi|Embrüote võrdlus – Baeri seadus]]
====''In vitro'' viljastamine====
Viini embrüoloog [[Samuel Leopold Schenk]] tegi 1878. aastal esimese ebaõnnestunud katse saavutada [[in vitro viljastamine|''in vitro'' viljastamine]] küüliku ja merisea sugurakkudega.

====His====
Aastatel 1880–1894 tegi [[Wilhelm His]], üks nüüdisaegse embrüoloogia rajajaid, ulatuslikku embrüoloogilist uurimustööd.&lt;ref&gt;[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 46.&lt;/ref&gt;

==Perspektiivid==
Organismide arengu uurimise käigus saadud teadmisi loodetakse kasutada mitmesuguste haiguste raviks. Olulisteks avastusteks on võimalus blokeerida [[parakriinne signaalimine|parakriinseid]] faktoreid, kasutada [[tüvirakk]]e elundite moodustamisel ning võimalus muuta peaaegu kõiki keharakke [[pluripotentne|pluripotentseteks]] tüvirakkudeks. Need teadmised võimaldavad blokeerida [[vähk (haigus)|vähi]] levikut, parandada kehalisi vigastusi ja geneetilisi haigusi.
*Anti[[angiogenees]] vähi ravis – blokeeritakse veresoonte moodustumist, mis on vajalikud, et varustada kasvajarakke hapniku ja toitainetega. Selleks on võimalik kasutada [[VEGF]] faktorite (kasvaja angiogeneesi faktorid, inglise keeles ''vascular endothelial growth factor'') inhibiitoreid.

*Pluripotentsete tüvirakkude tootmine diferentseerunud keharakkudest võimaldaks saadud tüvirakke kasutada kudede ja elundite regeneratsioonis. Tüvirakke tahetakse kasutada närvirakkude tootmiseks degeneratiivsete ajuhaiguste ravil ([[Alzheimeri tõbi]] ja [[Parkinsoni tõbi]]) ning [[insuliin]]i tootvate pankreaserakkude tootmiseks [[diabeet|diabeediga]] patsientidel. Samuti loodetakse tüvirakkudega ravida ka südamehaigusi ja immuunhäireid. Ravis kasutatakse parakriinseid kasvufaktoreid.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

==Vaata ka==
*[[Arengubioloogia instituut]]
*[[blastotsüst]]
*[[ehitusplaan]]
*[[embrüogenees]]
*[[enhanser]]
*[[evolutsiooniline stabiilsus]]
*[[fotomorfogenees]]
*[[geeniregulatsioonivõrgustik]]
*[[geneetiline arhitektuur]]
*[[generatiivne bioloogia]]
*[[homoloogia]]
*[[kalade areng]]
*[[promootor]]
*[[signaaliülekanne]]
*[[spetsifikatsioon]]
*[[sünteetiline bioloogia]]
*[[taimede evolutsiooniline arengubioloogia]]
*[[taimede arengugeneetika]]
*[[teratoloogia]]
*[[äädikakärbse embrüogenees]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Karner&quot;&gt;[[Jüri Kärner]]. ''Sissejuhatus arengubioloogiasse'', Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 1997, lk. 9, 16–19.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t1r2A&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.macroevolution.net/karl-ernst-von-baer.html | Pealkiri = Karl Ernst von Baer | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ODTH5&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.frozenevolution.com/haeckel-s-recapitulation-theory | Pealkiri = Haeckel’s recapitulation theory | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VPlXK&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://devbio.eu/modelorganisms | Pealkiri = Model Organisms in Developmental Biology | Keel = inglise keeles | vaadatud = 2012-11-12 | arhiivimisaeg = 2013-12-05 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131205134442/http://devbio.eu/modelorganisms | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;&gt;[[Scott F. Gilbert]]. ''Developmental Biology'', 9. trükk, Sunderland: Sinauer Associates, Inc., 2010, lk 2–3, 19–23.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lUFyV&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.uni-tuebingen.de/fakultaeten/mathematisch-naturwissenschaftliche-fakultaet/fachbereiche/interfakultaere-institute-und-zentren/interfakultaeres-institut-fuer-biochemie/studium/diplom-biochemie/schwerpunktfaecher/methods-and-concepts-in-developmental-and-cellular-biology.html | Pealkiri = Methods and concepts in developmental and cellular biology | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uMy7u&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.ebc.ee/BIOTECHNOLOGY/Antsu_loengud/Loeng12_2007.pdf | Pealkiri = Transgenees loomadel, knock-out }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*Joseph Needham. ''A History of Embryology'', 1959.
*Зуссман М. Биология развития. — М.: Мир, 1977.
*Wolpert L, Tickle C. ''Principles of Development'', Oxford and New York: Oxford University Press 2011.
*Slack JM. ''Essential Developmental Biology'',  Oxford: Wiley-Blackwell 2013.
*Barresi M, Gilbert SF. ''Developmental Biology'', 13. trükk, NY: Oxford University Press 2023, ISBN 9780197574591.
*Tanel Tõnissoo. Arengubioloogia. – ''Rakubioloogia'', Tartu Ülikooli Kirjastus 2023.
*Wolpert, Lewis; Tickle, Cheryll; Martinez Arias, Alfonso; Placzek, Marysia. – ''Wolpert's Principles of Development'', 7. trükk, Oxford: Oxford University Press 2025, ISBN 9780192896612.

==Välislingid==
{{commonskat|Developmental biology}}
*[http://9e.devbio.com/ Developmental Biology – 9th Edition] by Scott F.Gilbert
*[http://www.ijdb.ehu.es/web/ The International Journal of Developmental Biology]
* [http://www.sdbonline.org/ Society for Developmental Biology]
* [http://www.sdbcore.org/ Collaborative resources]
* [https://embryo.asu.edu/ Embryo Project Encyclopedia]

[[Kategooria:Arengubioloogia| ]]</text>
      <sha1>gtfqf7lrkyemrcpm25o6utey3vhp3md</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204216</id>
      <parentid>7204214</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T10:03:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7204216</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="32449" sha1="e9mrmzfdr1v04n03gaf3xx7xsid0o9y" xml:space="preserve">'''Arengubioloogia''' on [[bioloogia]] haru, mis uurib [[organism]]ide individuaalset arengut ja selle aluseks olevaid protsesse kogu [[elutsükkel|elutsükli]] vältel. See käsitleb mehhanisme, mille kaudu organismid kasvavad ja arenevad ning säilitavad või muudavad oma ehitust. Hulkraksetel organismidel uurib arengubioloogia eelkõige rakkude jagunemist ja [[diferentseerumine|diferentseerumist]], kudede ja elundite kujunemist, [[morfogenees]]i ning organismi kasvu ja küpsemist. Üherakuliste organismide puhul käsitleb arengubioloogia raku kasvu, jagunemist, arenguseisundeid ja elutsükleid.

[[Ontogenees]] on organismi individuaalne areng selle tekkest kuni elutsükli lõpuni. Suguliselt paljunevate organismide puhul käsitatakse ontogeneesi algusena tavaliselt [[viljastumine|viljastumisel]] moodustunud [[sügoot|sügoodi]] tekkimist. Ontogenees hõlmab sellisel juhul [[embrüonaalne areng|embrüonaalset arengut]] ning sellele järgnevat [[postembrüonaalne areng|postembrüonaalset arengut]], sealhulgas kasvu, küpsemist ja vananemist. Mittesuguliselt paljunevatel organismidel algab ontogenees uue isendi tekkimisega vastavalt paljunemisviisile. Mõnes käsitluses hõlmab ontogenees ka [[sugurakk]]ude kujunemist ehk [[gametogenees]]i, kuigi see on vastuolus tavapärase käsitlusega, mille järgi ontogenees algab uue isendi tekkest ja gametogenees kuulub eelmise põlvkonna organismi arengusse.

[[Embrüoloogia]] on arengubioloogia haru, mis uurib eelkõige hulkraksete organismide varajast arengut, eriti embrüo kujunemisega seotud protsesse alates uue organismi tekkest kuni embrüonaalse arengujärgu lõpuni. Embrüoloogia keskendub rakkude, kudede ja elundite kujunemise morfoloogilistele, rakulistele ja molekulaarsetele mehhanismidele. Selgroogsete, eriti imetajate arengus eristatakse embrüonaalset perioodi ja sellele järgnevat looteperioodi, mida samuti käsitletakse embrüoloogia raames. Üherakuliste organismide puhul embrüonaalsest arengust tavaliselt ei räägita, sest neil puudub embrüo ja hulkrakne kehaorganisatsioon.

Lisaks embrüonaalsele ja postnataalsele arengule uurib arengubioloogia ka [[regeneratsioon]]i, [[mittesuguline paljunemine|mittesugulist paljunemist]], [[moone (bioloogia)|moonet]] ning täiskasvanud organismis paiknevate [[tüvirakk]]ude säilimist, paljunemist ja diferentseerumist.

Arengubioloogia kolm klassikalist keskset uurimisobjekti on [[diferentseerumine]], [[morfogenees]] ja [[kasvamine]].&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt; Tänapäeva arengubioloogia uurib neid protsesse molekulaarsel, biokeemilisel, geneetilisel ja rakulisel tasandil, pöörates tähelepanu ka embrüote subtsellulaarse ja rakulise organiseerituse iseärasustele.

[[Teadusharu]]na kujunes arengubioloogia välja 20. sajandi keskpaigas, ühendades embrüoloogia, [[geneetika]] ja [[molekulaarbioloogia]] saavutused. Selle peamiste uurimisprobleemide hulka kuuluvad geneetilise informatsiooni realiseerumine ontogeneesi käigus ja fenotüübiliste muutuste molekulaarsed alused, rakkude ja rakupopulatsioonide normaalse ja kasvajalise kasvu mehhanismid, morfogenees, rakkude, kudede ja elundite diferentseerumine, rakkudevahelised vastasmõjud, üksikute [[elund]]ite ja kogu organismi kuju kujunemine, organismide [[sugu (bioloogia)|soo]] määramine, [[kloonimine|kloonimine]] ja [[vananemine]] ning terviklikku arengut tagavate regulatsioonimehhanismide kujunemine.

Arengubioloogia uurimissuundade seas on loomade ja taimede arengubioloogia, eksperimentaalne embrüoloogia, raku molekulaarbioloogia, arengu geneetiline regulatsioon, diferentseerumise molekulaarsed mehhanismid, ontogeneesi tsütoloogilised alused ja uute uurimismeetodite väljatöötamine.

Sõna &quot;[[arengugeneetika]]&quot; (ka &quot;[[ontogeneesigeneetika]]&quot;) kasutatakse sageli &quot;arengubioloogia&quot; sünonüümina, kuid see võib tähistada ka teatud [[käitumisgeneetika]] valdkondi ning jätta tähelepanuta arengu epigeneetilised aspektid ning sellisena see on osa arengubioloogiast. [[Närvisüsteem]]i arengut ja küpsemist uurib [[neuroarengubioloogia]], arengubioloogia ja [[evolutsioon]]i seoseid aga [[evolutsiooniline arengubioloogia]] (''EvoDevo'').

[[Pilt:Views of a Foetus in the Womb.jpg|300px|pisi|Vaated [[loode|Lootele]] [[emakas]]. [[Leonardo da Vinci]], umbes 1510–1512. [[Sünnieelne areng]] on üks arengubioloogia peamisi uurimisvaldkondi]]


== Mudelorganismid ==

Arengu põhijoonte mõistmiseks on tarvis uurida paljusid eri organisme. Kuigi on olemas üldised arengupõhimõtted, mis kehtivad kõigi loomade puhul, on elusloodus liiga mitmekesine, et kõiki vastuseid ühestainsast organismist leida. Sellepärast uurivad arengubioloogid suhteliselt väikest arvule liike, mida on mugav uurida ning mis sobivad eksperimentideks ja geneetiliseks analüüsiks.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 2.&lt;/ref&gt;

Ühe organismi arenguprotsessi mõistmine aitab selgitada samalaadseid protsesse teistes organismides, sealhulgas inimesel. Näiteks viis äädikakärbsel varajast embrüogeneesi reguleerivate geenide avastamine selleni, et sarnaseid geene leiti ka imetajate ja teiste selgroogsete arengus, kus need täidavad samalaadseid ülesandeid.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 2–3.&lt;/ref&gt;

Tänapäeval on suur osa arengubioloogia uurimistööst keskendunud väikesele arvule [[mudelorganism]]idele. On selgunud, et loomariigis on arengumehhanismid suurel määral evolutsiooniliselt säilinud. Varajases arengus kasutavad selgroogsete eri liigid põhiliselt samu induktsioonisignaale ja samu piirkondliku identiteedi määramist kodeerivaid geene. Ka selgrootud kasutavad sarnast signaalide ja geenide kogumit, kuigi nende moodustuvad kehaosad on märkimisväärselt erinevad.

Igal mudelorganismil on teatud spetsiifilised eksperimentaalsed eelised, mille tõttu on need muutunud teadlaste seas laialdaselt kasutatavaks. Ühes mõttes on need &quot;mudelid&quot; kogu loomariigi kohta ja teises mõttes &quot;mudelid&quot; inimese arengu uurimiseks. Inimese arengut otseselt uurida on raske nii eetilistel kui ka praktilistel põhjustel.

Mudelorganismid on olnud eriti kasulikud arengumehhanismide üldise olemuse väljaselgitamisel. Mida üksikasjalikumaks uurimine muutub, seda rohkem erinevad mudelorganismid üksteisest ja inimesest.

=== Taimed ===

Arengubioloogias on peamiseks taimseks mudelorganismiks kujunenud [[harilik müürlook]] (''Arabidopsis thaliana'').&lt;ref&gt;{{cite book | vauthors = Weigel D, Glazebrook J | date = 2002 | title = Arabidopsis. A Laboratory Manual. | publisher = Cold Spring Harbor Laboratory Press | location = Cold Spring Harbor, NY }}&lt;/ref&gt; Selle arengut ja geneetikat on põhjalikult uuritud ning seda kasutatakse taimede arenguprotsesside, sealhulgas rakutsükli ja sugurakkude arengu uurimisel.&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot;&gt;Friedman, William E. Expression of the cell cycle in sperm of ''Arabidopsis'': implications for understanding patterns of gametogenesis and fertilization in plants and other eukaryotes. – ''[[Development]]'', 1999, kd 126, nr 5, lk 1065–1075.&lt;/ref&gt;

Teised taimede arengubioloogias kasutatud mudelorganismid on:

*[[harilik mais]] (''Zea mays'')
*petuunia (''Petunia'')

=== Selgroogsed ===

Selgroogsete arengubioloogias kasutatakse järgmisi peamisi mudelorganisme:

*[[suur-kannuskonn]] (''Xenopus laevis'') ja ''[[Xenopus tropicalis]]''.&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Nieuwkoop PD, Faber J. ''Normal table of ''Xenopus laevis'' (Daudin)'', North-Holland, Amsterdam 1967.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Harland RM, Grainger RM. Xenopus research: metamorphosed by genetics and genomics. – ''Trends in Genetics'', 2011, kd 27, nr 12, lk 507–515.&lt;/ref&gt; Kannuskonn annab suurel hulgal embrüoid ja sobib eriti hästi mikrokirurgilisteks katseteks. Kahepaiksed on pikka aega olnud varajase arengu uurimise eelistatud mudelorganismid, sest nende munad on suured, embrüoid on lihtne kasvatada lihtsas kasvukeskkonnas ja nendega on suhteliselt kerge katseid teha.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 30.&lt;/ref&gt;
*[[vöödiline daanio]] (''Danio rerio'').&lt;ref&gt;Lawson ND, Wolfe SA. Forward and reverse genetic approaches for the analysis of vertebrate development in the zebrafish. – ''Developmental Cell'', 2011, kd 21, nr 1, lk 48–64. [https://www.cell.com/developmental-cell/fulltext/S1534-5807(11)00241-3?_returnURL=https%3A%2F%2Flinkinghub.elsevier.com%2Fretrieve%2Fpii%2FS1534580711002413%3Fshowall%3Dtrue Täistekst.]&lt;/ref&gt; Sellel on palju embrüoid ning selle geneetika on hästi välja töötatud.
*[[kodukana]] (''Gallus gallus domesticus'').&lt;ref&gt;Rashidi H, Sottile V. The chick embryo: hatching a model for contemporary biomedical research. – ''BioEssays'', 2009, kd 31, nr 4, lk 459–465.&lt;/ref&gt; Kana varajased arenguetapid sarnanevad imetajate omadega, kuid mikrokirurgilisi katseid on kanaga lihtsam teha. Kana kasutamine on ka suhteliselt odav.
*[[koduhiir]] (''Mus musculus'').&lt;ref&gt;Behringer R, Gertsenstein M, Vintersten K, Nagy M. ''Manipulating the Mouse Embryo. A Laboratory Manual'', 4. trükk, Cold Spring Harbor, NY: Cold Spring Harbor Laboratory Press 2014.&lt;/ref&gt; See on imetaja,&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt; kelle geneetika on väga hästi uuritud ja keda kasutatakse laialdaselt imetajate, sealhulgas inimese arengumehhanismide uurimisel.

=== Selgrootud ===

Selgrootute seas on olulisemad arengubioloogia mudelorganismid:

*[[harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster'').&lt;ref&gt;St Johnston D. The art and design of genetic screens: Drosophila melanogaster. – ''Nature Reviews. Genetics'', 2002, kd 3, nr 3, lk 176–188.&lt;/ref&gt; Annab palju embrüoid ja selle geneetika on väga hästi uuritud.
*[[varbuss]] (''Caenorhabditis elegans'').&lt;ref&gt;Riddle DL, Blumenthal T, Meyer BJ, Priess JR. ''C. elegans II.'', Cold Spring Harbor Laboratory Press: Cold Spring Harbor, NY 1997.&lt;/ref&gt; Annab palju embrüoid, selle geneetika on hästi uuritud ja selle pidamine on odav.
*[[Merisiilikud|merisiilik]] (''[[Strongylocentrotus purpuratus]]'').&lt;ref name=&quot;VPlXK&quot; /&gt; Mõningatel eesmärkidel on merisiilikud olnud olulised varajase embrüonaalse arengu ja arengumustrite uurimisel.&lt;ref&gt;Ettensohn CA, Sweet HC. Patterning the early sea urchin embryo. – ''Current Topics in Developmental Biology'', kd 50, 2000, lk 1–44.&lt;/ref&gt;
*[[Merituped]] (''Ascidiacea''), keda on kasutatud evolutsioonilise arengubioloogia uurimisel.&lt;ref&gt;Lemaire P. Evolutionary crossroads in developmental biology: the tunicates. – ''Development'', 2011, kd 138, nr 11, lk 2143–2152.&lt;/ref&gt;

=== Üherakulised organismid ===

Mõningates arengubioloogia ja rakubioloogia uuringutes on kasutatud ka üherakulisi organisme:

*[[koppvetikas]] (''Chlamydomonas'')&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt;
*[[pärmkottseen]] (''Saccharomyces'')&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt;

=== Regeneratsiooni ja inimese arengu mudelid ===

Regeneratsiooni uurimiseks kasutatakse [[sabakonnalised|sabakonnalisi]] (''Urodela''), näiteks [[mehhiko tömpsuu]]d (''Ambystoma mexicanum''),&lt;ref&gt;Nacu E, Tanaka EM. Limb regeneration: a new development? – ''Annual Review of Cell and Developmental Biology'', 2011, kd 27, lk 409–440.&lt;/ref&gt; ja [[lameuss]]e, näiteks ''[[Schmidtea mediterranea]]''.&lt;ref name=&quot;Reddien P.W., Alvarado A.S. 2004 725–757&quot;/&gt;

Ka [[organoid]]e kasutatakse tõhusate arengumudelitena, eriti inimese arengu uurimisel kolmemõõtmelistes rakukultuurides.&lt;ref&gt;Ader M, Tanaka EM. Modeling human development in 3D culture. – ''Current Opinion in Cell Biology'', 2014, kd 31, lk 23–28.&lt;/ref&gt;

==Põhiküsimused==

Arengubioloogia põhiküsimus on see, kuidas [[viljastatud munarakk|viljastatud munarakust]] kujuneb [[hulkrakne organism]], milles eri tüüpi rakud organiseeruvad [[kude]]deks ja [[elund]]iteks. Seda saab uurida paljudest vaatenurkadest, mis tuleb omavahel siduda. Tuleb teada, millised geenid avalduvad ning millal ja kus see toimub, kuidas rakud omavahel suhtlevad, kuidas määratakse raku arenguline saatus, kuidas rakud paljunevad ja diferentseeruvad ning kuidas tekivad keha kuju suured muutused.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 1.&lt;/ref&gt;

Kogu embrüonaalseks arenguks vajalik informatsioon sisaldub viljastatud munarakus. Organismi arengut juhib geenide ruumiliselt ja ajaliselt reguleeritud avaldumine, mis määrab, millised valgud millistes rakkudes ja millal esinevad. Valgud määravad suurel määral rakkude käitumise ja geenid on arengut genereeriv programm, mille toime realiseerub rakkudevahelise signaaliedastuse ning rakkude proliferatsiooni, diferentseerumise ja liikumise kaudu.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 1.&lt;/ref&gt;

Arengubioloogia püüab muu hulgas selgitada, kuidas rakud muutuvad üksteisest erinevaks, kuidas need organiseeruvad keerulisteks struktuurideks, mis juhib üksikute rakkude käitumist ja kuidas on arengu organiseerivad põhimõtted talletatud munarakus ja eelkõige DNA-s. Üks keskseid uurimissuundi on nende protsesside geneetilise regulatsiooni mõistmine.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 1.&lt;/ref&gt;

Arengubioloogia üks lõppeesmärke on mõista inimese arengut. See on oluline, et selgitada, miks areng mõnikord ebaõnnestub, miks loode võib hukkuda või laps sündida kaasasündinud väärarengutega. Arenguhäireid võivad põhjustada geenimutatsioonid, kuid arengut mõjutavad ka keskkonnategurid, näiteks ravimid ja nakkused.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 2.&lt;/ref&gt;

Regeneratiivse meditsiini eesmärk on leida võimalusi kasutada rakke kahjustatud kudede ja elundite taastamiseks ning praegu keskendub see peamiselt tüvirakkudele. Ka vähirakkudel on mitmeid embrüonaalsete rakkude omadusi, näiteks võime piiramatult jaguneda. Seetõttu võib embrüonaalsete rakkude ja nende käitumise uurimine aidata välja töötada uusi ja tõhusamaid vähiravimeetodeid, sest paljud samad geenid osalevad nii embrüonaalses arengus kui ka kasvajate tekkes.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 2.&lt;/ref&gt;

Viljastatud munarakust embrüo kujunemise protsessi nimetatakse embrüogeneesiks. Üks embrüo rakkude esimesi ülesandeid on organismi üldise ehitusplaani kujundamine. Eri organismid lahendavad selle ülesande erineval viisil.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 2.&lt;/ref&gt;


===Diferentseerumine===
Ühest viljastatud munarakust tekib sadu diferentseerunud rakutüüpe. Täiskasvanud inimeses on rohkem kui 200 diferentseerunud rakutüüpi, näiteks [[lihaskude|lihasrakud]], [[vererakud]], rasvarakud, [[närvirakk|närvirakud]] ja nii edasi. Seda uut tüüpi rakkude teket nimetataksegi diferentseerumiseks. Kõik need erinevad rakud sisaldavad samu [[geen]]e. Kuidas saab selline identne geneetiline informatsioon panna aluse nii paljudele erinevatele rakutüüpidele?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Morfogenees===
Diferentseerunud rakud ei paikne juhuslikult, vaid moodustavad [[kude]]sid ja [[elund]]eid. Kuidas moodustavad rakud funktsionaalseid struktuure? Vastus sellele peitub koordineeritud rakkude jagunemises, rakkude migratsioonis ja rakkude surmas, mis kõik on arengubioloogia olulisteks uurimisaladeks.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Kasvamine===
Arengu käigus rakud paljunevad, kuid lõpuks osa rakke lõpetab jagunemise ning organism saavutab küpse kuju ja suuruse. Kuidas rakud teavad, millal lõpetada jagunemine, ja kuidas on rakujagunemine reguleeritud?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Paljunemine===
[[Sugurakud]] on väga spetsialiseerunud rakud, mis on ainsana võimelised panema aluse kogu organismi arengule. Kuidas toimub selliste rakkude eraldamine teistest rakkudest, mis moodustavad keha füüsilisi struktuure ja elundeid? Mis juhised sugurakkude [[rakutuum]]as ja [[tsütoplasma]]s võimaldavad neil panna aluse uuele põlvkonnale?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Regeneratsioon===
Mõned organismid saavad taastada kogu oma keha. Mõned [[salamander|salamandrid]] suudavad taastada oma silmad ja jalad ning mitmed [[roomajad]] on võimelised kasvatama omale uue saba. Imetajad enamasti seda ei suuda, kuid siiski on ka imetajatel [[tüvirakud]], mis on võimelised moodustama uusi elundeid ja struktuure. Kuidas on tüvirakud säilitanud sellise võime ja kuidas oleks võimalik seda meditsiinis ära kasutada?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Evolutsioon===
Evolutsiooni käigus liigid muutuvad ja seda põhjustavad päritavad muudatused arengus. Näiteks on tänapäevase kapjadega hobuse eelkäijaks viie varbaga hobune, kellel on põlvkondade vältel toimunud [[embrüo]] arengu käigus mitmed muutused lihastes ja luukoes. Kuidas on sellised muutused võimelised panema aluse uutele kehastruktuuridele? Millised päritavad muutused on võimalikud, arvestades seda, et ka evolutsiooni vahevormid peavad olema eluvõimelised?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Keskkonna mõjud===
Paljude organismide arengut mõjutab keskkond, kus embrüo või vastne areneb. Näiteks sõltub sündiva kilpkonna sugu sellest, mis temperatuuri juures munad hauduti. Samuti suudavad ka täiskasvanud organismi arengut mõjutada ümbritsevas keskkonnas olevad kemikaalid, põhjustades arenguhäireid, mis võivad viia haiguste ja kasvajate tekkeni. Kuidas on organismi areng seotud laiemalt tema elupaiga ja teda ümbritseva keskkonnaga? &lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

==Meetodid==
[[Pilt:Hiire embrüo.tif|pisi|Geeniekspressiooni märkimine hiire embrüol]]
Arengubioloogias kasutatakse väga palju meetodeid biokeemiast, geneetikast, rakubioloogiast, [[evolutsioonibioloogia]]st, [[embrüoloogia]]st ja molekulaarbioloogiast.&lt;ref name=&quot;lUFyV&quot; /&gt; Mõningad olulisemad meetodid:

*Elusrakkude otsene jälgimine. Mõne liigi embrüotel on väga vähe rakke ja tsütoplasma kõigis [[blastomeer]]ides on erineva pigmendiga. Sel juhul on võimalik jälgida mikroskoobi all erinevaid rakke ja nende arenemist erinevateks kudedeks. Näiteks mantellooma ''[[Styela partita]]'' lihaseid moodustavad rakud on alati kollase värvusega.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;
*Värvimine. Embrüo arengu jälgimiseks kasutatakse värve, mis värvivad nende rakke, kuid ei tapa neid rakke. Kasutatakse ka fluorestsentsvärve. [[Pilt:Arengubioloogia meetodid.png|pisi|Näiteid arengubioloogia meetodeist amfiibiembrüotega. A – Spemanni transplantatsioonimeetod; B – Mangoldi implantatsioonimeetod; C – Holtfreteri eksplantatsioonimeetod; D – dissotsieerimine-reagregatsioon]]
*[[Hans Spemann|Spemanni]] [[transplantatsioon]]imeetod. Ühelt liigilt pärit embrüonaalse koe siirdamine teise liigi embrüole, kust see sama embrüonaalse koe osa on enne eemaldatud.
*[[Hilde Mangold|Mangoldi]] [[implantatsioon]]imeetod. Ühelt embrüolt pärit embrüonaalne kude siiratakse teise organismi embrüole erinevasse kohta.
*[[Johannes Holtfreter|Holtfreteri]] [[eksplantatsioon]]imeetod. Erinevatelt embrüotelt eemaldatakse sama embrüonaalse koe osa ja ühendatakse need.
*[[Dissotsieerimine-reagregatsioon]]. [[Blastula]] või varase [[gastrula]] staadiumis eemaldatakse erinevad embrüonaalse koe osad, mõlema osa rakud lahutatakse üksteisest ja siis erinevatest osadest pärit rakkudel lastakse omavahel uuesti reagregeeruda. Embrüo jätkab oma arengut samast kohast, kus see enne rakkude eemaldamist pooleli jäi. Seega saab jälgida, kuidas toimub erinevatest embrüonaalsetest kudedest pärit rakkude migratsioon ja areng edasi.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

Eri päritoluga rakkude jälgimiseks kasutatakse sageli [[fluorestseeruv marker|fluorestseeruvaid markereid]], näiteks [[roheline fluorestseeruv valk|rohelist fluorestseeruvat valku]]. Selle [[geen]]i viimine organismi [[genoom]]i võimaldab jälgida rakkude saatust arengu jooksul. Sel viisil saadud embrüo kõik rakud helendavad [[ultraviolettkiirgus]]es roheliselt. Enamasti kasutatakse selleks konni. [[transgeenne organism|Transgeenselt]] embrüolt eemaldatakse kindlast piirkonnast rakke ja pannakse teise embrüo samasse piirkonda. Niimoodi on täiskasvanud organismil võimalik jälgida, mis elundid arenesid sellest embrüo piirkonnast, kuhu siirati fluorestseeruva konna rakud.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt; Samuti kasutatakse looduslikke markereid, mis arengu käigus ei kao ega muutu – [[kromosomaalsed markerid|kromosomaalseid markereid]]. Näiteks lindude puhul kasutatakse [[Douarini marker]]it. Tihti piisab transplantatsioonitulemuste jälgimiseks lähteloomade erinevast pigmentatsioonist.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

*Transgeensed loomad. Looma embrüorakkudesse viiakse sisse võõr-[[DNA]], mis integreerub peremeesraku [[kromosoom]]idesse. Sel viisil on võimalik jälgida antud geeni mõju organismi arengule.
*''[[Knock-out]]''-loomad. Selle meetodi puhul inaktiveeritakse mõni geen [[mutatsioon]]i abil. ''Knock-out-''hiired võimaldavad kohe uurida vastava geeni mutatsiooni efekti hiire arengu käigus.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;uMy7u&quot; /&gt;

==Ajalugu==
Arengubioloogia kujunes välja [[embrüoloogia]]st. Arengubioloogia mõiste on uuemat päritolu ja peegeldab arusaama, et areng ei piirdu üksnes [[embrüo]]ga. Traditsiooniliselt kirjeldas embrüoloogia eksperimentide tulemusi peamiselt [[morfoloogia (bioloogia)|morfoloogia]] ja rakkude saatuse kaudu, kuid tänapäeval käsitletakse arengut ka [[molekulaargeneetika]] ja [[rakubioloogia]] seisukohalt.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 3.&lt;/ref&gt;

Alguses oli embrüoloogia teadus, mis uuris loomade arengut munaraku viljastumisest kuni [[lootekestad]]est või [[munakestad]]est vabanemiseni. Hiljem laienes selle uurimisala, sest embrüonaalset arengut ei olnud võimalik mõista ilma sellele eelnevate ja järgnevate arenguetappideta. Embrüoloogia hõlmas järk-järgult ka [[gametogenees]]i, [[postembrüonaalne areng|postembrüonaalset arengut]], kasvamist, [[regeneratsioon]]i, [[moone (bioloogia)|moonet]] ja [[morfogenees]]i. Alates 1960ndatest hakati embrüoloogias üha enam kasutama [[biokeemia]], [[rakubioloogia]], [[molekulaarbioloogia]], [[geneetika]] ja [[immunoloogia]] meetodeid ning sellest kujunes välja tänapäevane arengubioloogia.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

===Antiik===
Kreeka õpetlased 5.–4. sajandil eKr käsitlesid embrüo arengut tollaste loodusfilosoofiliste ettekujutuste põhjal. [[Hippokrates]] püüdis arengut seletada kuumuse, niiskuse ja tahkumise kaudu.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 3.&lt;/ref&gt;

[[Corpus Hippocraticum|Hippokratese kogumikku]] kuuluvad kirjutised lähtusid [[kahe seemne teooria]]st, mille olid esitanud ka [[Alkmaion]] ja teised filosoofid ning looduseuurijad. Selle teooria järgi osalevad viljastumises ja [[soo määramine|soo määramises]] nii mehe kui ka naise &quot;seeme&quot;.&lt;ref&gt;[[Jutta Kollesch]], [[Diethard Nickel]]. ''Antike Heilkunst. Ausgewählte Texte aus dem medizinischen Schrifttum der Griechen und Römer'', Philipp Reclam jun.:  Leipzig 1979,; 6. trükk, samas 1989, ISBN 3-379-00411-1, lk 26–27, 75–81 ja 185–186.&lt;/ref&gt;

====Aristoteles====
[[Aristoteles]] arvas, et [[seemnevedelik]] aktiveerib [[menstruatsiooniveri|menstruatsioonivere]] ja käivitab embrüonaalse arengu. 

Samuti sõnastas ta küsimuse, kas kõik embrüo struktuurid on olemas juba arengu alguses või tekivad need järk-järgult. Viimast võimalust nimetas ta [[epigenees]]iks (&quot;pärast tekkimine&quot;) ning võrdles seda võrgu kudumisega. Aristoteles pooldas epigeneesi ja see arusaam osutus hiljem õigeks.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 3.&lt;/ref&gt;

====Galenos====
Roomas tegutsenud kreeka arst [[Galenos]] kirjeldas 2. sajandil pKr teoses &quot;[[De formatione foetus]]&quot; sünnieelset arengut ning embrüoväliseid struktuure, näiteks [[platsenta]]t.&lt;ref&gt;Diethard Nickel. Zur Embryologie in der Medizin der römischen Kaiserzeit. – ''Acta Congressus internationalis XXIV historiae artis medicinae'', Budapest 1976, kd 2, lk 1347–1350.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Diethard Nickel. ''Untersuchungen zur Embryologie Galens'', Akademie-Verlag, Berlin 1989.&lt;/ref&gt; 

===Keskaeg===
Antiikaja õpetused, mida käsitles hiljem ka [[Avicenna]], mõjutasid embrüoloogiat kuni uusajani.&lt;ref&gt;[[Ursula Weisser]]. ''Zeugung, Vererbung und pränatale Entwicklung in der Medizin des arabisch-islamischen Mittelalters'', Erlangen 1983.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Hans Herbert Schöffler. Zur mittelalterlichen Embryologie. – ''Sudhoffs Archiv'', 1973, kd 57, lk 297–314.&lt;/ref&gt;

===Renessanss ja varauusaeg===

Esimesed embrüonaalse arengu eri staadiumide mõõtmised tegi [[Leonardo da Vinci]].

Esimesed süstemaatilised teaduslikud uurimused embrüote kohta avaldas [[Girolamo Fabrizio|Girolamo Fabrici ab Acquapendente]], kes kirjeldas 1600. aastal imetajate, roomajate ja haide embrüoid teoses &quot;[[De formato foetu]]&quot; ning 1621. aastal muna ja kanaembrüo kujunemist teoses &quot;[[De formatione ovi et pulli]]&quot;.&lt;ref&gt;Christoph Schweikardt. Embryologie (Neuzeit). – [[Werner E. Gerabek]], Bernhard D. Haage, [[Gundolf Keil]], Wolfgang Wegner (toim). ''Enzyklopädie Medizingeschichte'', De Gruyter, Berlin/New York 2005, lk 345–346.&lt;/ref&gt;

[[William Harvey]] uuris 17. sajandi keskel kanaembrüote arengut ning [[kabehirv]]e [[tiinus]]t ja varajast arengut. Et ta ei leidnud hirvel varajasi embrüonaalseid arengujärke, tegi ta ekslikult järelduse, et emakas eritab embrüoid. [[Reinier de Graaf]] lükkas selle seisukoha 1672. aastal ümber, kirjeldades [[munasari|munasarju]] ja neis paiknevaid küpseid [[Graafi folliikul]]eid.

====Preformismi ja epigeneesi vaidlus====
17. sajandi lõpul muutus mõjukaks [[preformism]], mille pooldajad arvasid, et embrüo on olemas juba täielikult väljakujunenud kujul ning areng seisneb üksnes selle kasvamises. Selle käsitluse järgi pidid kõik embrüod olema olemas maailma loomisest saadik. Preformismi pooldajad ei uskunud, et embrüo saab tekkida füüsikaliste või keemiliste jõudude toimel. 
[[Marcello Malpighi]] kirjeldas väga täpselt kanaembrüo arengut, kuid jäi oma tähelepanekutest hoolimata [[ovism]]i pooldajaks: ta väitis, et täielikult kujunenud embrüo on munarakus olemas juba algusest peale ja väga varajastes arengujärkudes on see lihtsalt liiga väike, et tema mikroskoobi all nähtav olla. Preformismi teise suuna [[Animalism (bioloogia)|animalismi]] pooldajad väitsid, et embrüo paikneb seemnerakus, ja mõned neist arvasid koguni nägevat inimese seemneraku peas tillukest inimest ehk [[homunkulus]]t.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 3.&lt;/ref&gt; 

Preformismi ja epigeneesi pooldajate vaidlus kestis kogu 18. sajandi ning seda ei olnud võimalik lahendada enne [[rakuteooria]] kujunemist.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 3.&lt;/ref&gt;

===19. sajand===
====Lootelehtede avastamine====
19. sajandi alguses keskendus embrüoloogia [[looteleht]]ede uurimisele. [[Christian Heinrich Pander]] avastas, et embrüol on kolm lootelehte.

====Baer====
[[Karl Ernst von Baer]] avastas 1827. aastal imetaja [[munarakk|munaraku]]. Ta täiustas lootelehtede teooriat.

Baer kirjeldas ka selgroogsete embrüonaalse arengu varajasi etappe, täiustas Panderi lootelehtede teooriat ja sõnastas 1828. aastal [[Baeri seadused]], mis on embrüoloogia aluspõhimõtted.&lt;ref name=&quot;t1r2A&quot; /&gt;

====Teratoloogia teke====
[[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]], tema poeg [[Isidore Saint-Hilaire]] ja [[Johann Friedrich Meckel noorem]] panid aluse [[teratoloogia]]le, mis uurib [[arenguhäire]]id ja [[väärareng]]uid.

====Remak====
Moodsa embrüoloogia rajajaks peetakse [[Robert Remak]]it, kes kirjeldas 1842. aastal [[ektoderm]]i, [[mesoderm]]i ja [[endoderm]]i ja nende tähtsust embrüo arengus. Samuti tunnistas ta enne [[Rudolf Virchow]]'d ja [[Theodor Schwann]]i [[rakutuum]]a raku [[jagunemine|jagunemise]] põhistruktuuriks.

====Rekapitulatsiooniteooria====
1866. aastal esitas [[Ernst Haeckel]] [[rekapitulatsiooniteooria]], mille kohaselt [[ontogenees]] kordab [[fülogenees]]i.&lt;ref name=&quot;ODTH5&quot; /&gt;

[[Pilt:Embryo comparisons.jpg|pisi|Embrüote võrdlus – Baeri seadus]]
====''In vitro'' viljastamine====
Viini embrüoloog [[Samuel Leopold Schenk]] tegi 1878. aastal esimese ebaõnnestunud katse saavutada [[in vitro viljastamine|''in vitro'' viljastamine]] küüliku ja merisea sugurakkudega.

====His====
Aastatel 1880–1894 tegi [[Wilhelm His]], üks nüüdisaegse embrüoloogia rajajaid, ulatuslikku embrüoloogilist uurimustööd.&lt;ref&gt;[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 46.&lt;/ref&gt;

==Perspektiivid==
Organismide arengu uurimise käigus saadud teadmisi loodetakse kasutada mitmesuguste haiguste raviks. Olulisteks avastusteks on võimalus blokeerida [[parakriinne signaalimine|parakriinseid]] faktoreid, kasutada [[tüvirakk]]e elundite moodustamisel ning võimalus muuta peaaegu kõiki keharakke [[pluripotentne|pluripotentseteks]] tüvirakkudeks. Need teadmised võimaldavad blokeerida [[vähk (haigus)|vähi]] levikut, parandada kehalisi vigastusi ja geneetilisi haigusi.
*Anti[[angiogenees]] vähi ravis – blokeeritakse veresoonte moodustumist, mis on vajalikud, et varustada kasvajarakke hapniku ja toitainetega. Selleks on võimalik kasutada [[VEGF]] faktorite (kasvaja angiogeneesi faktorid, inglise keeles ''vascular endothelial growth factor'') inhibiitoreid.

*Pluripotentsete tüvirakkude tootmine diferentseerunud keharakkudest võimaldaks saadud tüvirakke kasutada kudede ja elundite regeneratsioonis. Tüvirakke tahetakse kasutada närvirakkude tootmiseks degeneratiivsete ajuhaiguste ravil ([[Alzheimeri tõbi]] ja [[Parkinsoni tõbi]]) ning [[insuliin]]i tootvate pankreaserakkude tootmiseks [[diabeet|diabeediga]] patsientidel. Samuti loodetakse tüvirakkudega ravida ka südamehaigusi ja immuunhäireid. Ravis kasutatakse parakriinseid kasvufaktoreid.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

==Vaata ka==
*[[Arengubioloogia instituut]]
*[[blastotsüst]]
*[[ehitusplaan]]
*[[embrüogenees]]
*[[enhanser]]
*[[evolutsiooniline stabiilsus]]
*[[fotomorfogenees]]
*[[geeniregulatsioonivõrgustik]]
*[[geneetiline arhitektuur]]
*[[generatiivne bioloogia]]
*[[homoloogia]]
*[[kalade areng]]
*[[promootor]]
*[[signaaliülekanne]]
*[[spetsifikatsioon]]
*[[sünteetiline bioloogia]]
*[[taimede evolutsiooniline arengubioloogia]]
*[[taimede arengugeneetika]]
*[[teratoloogia]]
*[[äädikakärbse embrüogenees]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Karner&quot;&gt;[[Jüri Kärner]]. ''Sissejuhatus arengubioloogiasse'', Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 1997, lk. 9, 16–19.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t1r2A&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.macroevolution.net/karl-ernst-von-baer.html | Pealkiri = Karl Ernst von Baer | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ODTH5&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.frozenevolution.com/haeckel-s-recapitulation-theory | Pealkiri = Haeckel’s recapitulation theory | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VPlXK&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://devbio.eu/modelorganisms | Pealkiri = Model Organisms in Developmental Biology | Keel = inglise keeles | vaadatud = 2012-11-12 | arhiivimisaeg = 2013-12-05 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131205134442/http://devbio.eu/modelorganisms | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;&gt;[[Scott F. Gilbert]]. ''Developmental Biology'', 9. trükk, Sunderland: Sinauer Associates, Inc., 2010, lk 2–3, 19–23.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lUFyV&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.uni-tuebingen.de/fakultaeten/mathematisch-naturwissenschaftliche-fakultaet/fachbereiche/interfakultaere-institute-und-zentren/interfakultaeres-institut-fuer-biochemie/studium/diplom-biochemie/schwerpunktfaecher/methods-and-concepts-in-developmental-and-cellular-biology.html | Pealkiri = Methods and concepts in developmental and cellular biology | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uMy7u&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.ebc.ee/BIOTECHNOLOGY/Antsu_loengud/Loeng12_2007.pdf | Pealkiri = Transgenees loomadel, knock-out }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*Joseph Needham. ''A History of Embryology'', 1959.
*Зуссман М. Биология развития. — М.: Мир, 1977.
*Wolpert L, Tickle C. ''Principles of Development'', Oxford and New York: Oxford University Press 2011.
*Slack JM. ''Essential Developmental Biology'',  Oxford: Wiley-Blackwell 2013.
*Barresi M, Gilbert SF. ''Developmental Biology'', 13. trükk, NY: Oxford University Press 2023, ISBN 9780197574591.
*Tanel Tõnissoo. Arengubioloogia. – ''Rakubioloogia'', Tartu Ülikooli Kirjastus 2023.
*Wolpert, Lewis; Tickle, Cheryll; Martinez Arias, Alfonso; Placzek, Marysia. – ''Wolpert's Principles of Development'', 7. trükk, Oxford: Oxford University Press 2025, ISBN 9780192896612.

==Välislingid==
{{commonskat|Developmental biology}}
*[http://9e.devbio.com/ Developmental Biology – 9th Edition] by Scott F.Gilbert
* [http://www.sdbonline.org/ Society for Developmental Biology]
* [http://www.sdbcore.org/ Collaborative resources]
* [https://embryo.asu.edu/ Embryo Project Encyclopedia]

[[Kategooria:Arengubioloogia| ]]</text>
      <sha1>e9mrmzfdr1v04n03gaf3xx7xsid0o9y</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204223</id>
      <parentid>7204216</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T10:10:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kirjandus */</comment>
      <origin>7204223</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="32628" sha1="h9hl6lml171k8beso5f8yq65h3ucuay" xml:space="preserve">'''Arengubioloogia''' on [[bioloogia]] haru, mis uurib [[organism]]ide individuaalset arengut ja selle aluseks olevaid protsesse kogu [[elutsükkel|elutsükli]] vältel. See käsitleb mehhanisme, mille kaudu organismid kasvavad ja arenevad ning säilitavad või muudavad oma ehitust. Hulkraksetel organismidel uurib arengubioloogia eelkõige rakkude jagunemist ja [[diferentseerumine|diferentseerumist]], kudede ja elundite kujunemist, [[morfogenees]]i ning organismi kasvu ja küpsemist. Üherakuliste organismide puhul käsitleb arengubioloogia raku kasvu, jagunemist, arenguseisundeid ja elutsükleid.

[[Ontogenees]] on organismi individuaalne areng selle tekkest kuni elutsükli lõpuni. Suguliselt paljunevate organismide puhul käsitatakse ontogeneesi algusena tavaliselt [[viljastumine|viljastumisel]] moodustunud [[sügoot|sügoodi]] tekkimist. Ontogenees hõlmab sellisel juhul [[embrüonaalne areng|embrüonaalset arengut]] ning sellele järgnevat [[postembrüonaalne areng|postembrüonaalset arengut]], sealhulgas kasvu, küpsemist ja vananemist. Mittesuguliselt paljunevatel organismidel algab ontogenees uue isendi tekkimisega vastavalt paljunemisviisile. Mõnes käsitluses hõlmab ontogenees ka [[sugurakk]]ude kujunemist ehk [[gametogenees]]i, kuigi see on vastuolus tavapärase käsitlusega, mille järgi ontogenees algab uue isendi tekkest ja gametogenees kuulub eelmise põlvkonna organismi arengusse.

[[Embrüoloogia]] on arengubioloogia haru, mis uurib eelkõige hulkraksete organismide varajast arengut, eriti embrüo kujunemisega seotud protsesse alates uue organismi tekkest kuni embrüonaalse arengujärgu lõpuni. Embrüoloogia keskendub rakkude, kudede ja elundite kujunemise morfoloogilistele, rakulistele ja molekulaarsetele mehhanismidele. Selgroogsete, eriti imetajate arengus eristatakse embrüonaalset perioodi ja sellele järgnevat looteperioodi, mida samuti käsitletakse embrüoloogia raames. Üherakuliste organismide puhul embrüonaalsest arengust tavaliselt ei räägita, sest neil puudub embrüo ja hulkrakne kehaorganisatsioon.

Lisaks embrüonaalsele ja postnataalsele arengule uurib arengubioloogia ka [[regeneratsioon]]i, [[mittesuguline paljunemine|mittesugulist paljunemist]], [[moone (bioloogia)|moonet]] ning täiskasvanud organismis paiknevate [[tüvirakk]]ude säilimist, paljunemist ja diferentseerumist.

Arengubioloogia kolm klassikalist keskset uurimisobjekti on [[diferentseerumine]], [[morfogenees]] ja [[kasvamine]].&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt; Tänapäeva arengubioloogia uurib neid protsesse molekulaarsel, biokeemilisel, geneetilisel ja rakulisel tasandil, pöörates tähelepanu ka embrüote subtsellulaarse ja rakulise organiseerituse iseärasustele.

[[Teadusharu]]na kujunes arengubioloogia välja 20. sajandi keskpaigas, ühendades embrüoloogia, [[geneetika]] ja [[molekulaarbioloogia]] saavutused. Selle peamiste uurimisprobleemide hulka kuuluvad geneetilise informatsiooni realiseerumine ontogeneesi käigus ja fenotüübiliste muutuste molekulaarsed alused, rakkude ja rakupopulatsioonide normaalse ja kasvajalise kasvu mehhanismid, morfogenees, rakkude, kudede ja elundite diferentseerumine, rakkudevahelised vastasmõjud, üksikute [[elund]]ite ja kogu organismi kuju kujunemine, organismide [[sugu (bioloogia)|soo]] määramine, [[kloonimine|kloonimine]] ja [[vananemine]] ning terviklikku arengut tagavate regulatsioonimehhanismide kujunemine.

Arengubioloogia uurimissuundade seas on loomade ja taimede arengubioloogia, eksperimentaalne embrüoloogia, raku molekulaarbioloogia, arengu geneetiline regulatsioon, diferentseerumise molekulaarsed mehhanismid, ontogeneesi tsütoloogilised alused ja uute uurimismeetodite väljatöötamine.

Sõna &quot;[[arengugeneetika]]&quot; (ka &quot;[[ontogeneesigeneetika]]&quot;) kasutatakse sageli &quot;arengubioloogia&quot; sünonüümina, kuid see võib tähistada ka teatud [[käitumisgeneetika]] valdkondi ning jätta tähelepanuta arengu epigeneetilised aspektid ning sellisena see on osa arengubioloogiast. [[Närvisüsteem]]i arengut ja küpsemist uurib [[neuroarengubioloogia]], arengubioloogia ja [[evolutsioon]]i seoseid aga [[evolutsiooniline arengubioloogia]] (''EvoDevo'').

[[Pilt:Views of a Foetus in the Womb.jpg|300px|pisi|Vaated [[loode|Lootele]] [[emakas]]. [[Leonardo da Vinci]], umbes 1510–1512. [[Sünnieelne areng]] on üks arengubioloogia peamisi uurimisvaldkondi]]


== Mudelorganismid ==

Arengu põhijoonte mõistmiseks on tarvis uurida paljusid eri organisme. Kuigi on olemas üldised arengupõhimõtted, mis kehtivad kõigi loomade puhul, on elusloodus liiga mitmekesine, et kõiki vastuseid ühestainsast organismist leida. Sellepärast uurivad arengubioloogid suhteliselt väikest arvule liike, mida on mugav uurida ning mis sobivad eksperimentideks ja geneetiliseks analüüsiks.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 2.&lt;/ref&gt;

Ühe organismi arenguprotsessi mõistmine aitab selgitada samalaadseid protsesse teistes organismides, sealhulgas inimesel. Näiteks viis äädikakärbsel varajast embrüogeneesi reguleerivate geenide avastamine selleni, et sarnaseid geene leiti ka imetajate ja teiste selgroogsete arengus, kus need täidavad samalaadseid ülesandeid.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 2–3.&lt;/ref&gt;

Tänapäeval on suur osa arengubioloogia uurimistööst keskendunud väikesele arvule [[mudelorganism]]idele. On selgunud, et loomariigis on arengumehhanismid suurel määral evolutsiooniliselt säilinud. Varajases arengus kasutavad selgroogsete eri liigid põhiliselt samu induktsioonisignaale ja samu piirkondliku identiteedi määramist kodeerivaid geene. Ka selgrootud kasutavad sarnast signaalide ja geenide kogumit, kuigi nende moodustuvad kehaosad on märkimisväärselt erinevad.

Igal mudelorganismil on teatud spetsiifilised eksperimentaalsed eelised, mille tõttu on need muutunud teadlaste seas laialdaselt kasutatavaks. Ühes mõttes on need &quot;mudelid&quot; kogu loomariigi kohta ja teises mõttes &quot;mudelid&quot; inimese arengu uurimiseks. Inimese arengut otseselt uurida on raske nii eetilistel kui ka praktilistel põhjustel.

Mudelorganismid on olnud eriti kasulikud arengumehhanismide üldise olemuse väljaselgitamisel. Mida üksikasjalikumaks uurimine muutub, seda rohkem erinevad mudelorganismid üksteisest ja inimesest.

=== Taimed ===

Arengubioloogias on peamiseks taimseks mudelorganismiks kujunenud [[harilik müürlook]] (''Arabidopsis thaliana'').&lt;ref&gt;{{cite book | vauthors = Weigel D, Glazebrook J | date = 2002 | title = Arabidopsis. A Laboratory Manual. | publisher = Cold Spring Harbor Laboratory Press | location = Cold Spring Harbor, NY }}&lt;/ref&gt; Selle arengut ja geneetikat on põhjalikult uuritud ning seda kasutatakse taimede arenguprotsesside, sealhulgas rakutsükli ja sugurakkude arengu uurimisel.&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot;&gt;Friedman, William E. Expression of the cell cycle in sperm of ''Arabidopsis'': implications for understanding patterns of gametogenesis and fertilization in plants and other eukaryotes. – ''[[Development]]'', 1999, kd 126, nr 5, lk 1065–1075.&lt;/ref&gt;

Teised taimede arengubioloogias kasutatud mudelorganismid on:

*[[harilik mais]] (''Zea mays'')
*petuunia (''Petunia'')

=== Selgroogsed ===

Selgroogsete arengubioloogias kasutatakse järgmisi peamisi mudelorganisme:

*[[suur-kannuskonn]] (''Xenopus laevis'') ja ''[[Xenopus tropicalis]]''.&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Nieuwkoop PD, Faber J. ''Normal table of ''Xenopus laevis'' (Daudin)'', North-Holland, Amsterdam 1967.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Harland RM, Grainger RM. Xenopus research: metamorphosed by genetics and genomics. – ''Trends in Genetics'', 2011, kd 27, nr 12, lk 507–515.&lt;/ref&gt; Kannuskonn annab suurel hulgal embrüoid ja sobib eriti hästi mikrokirurgilisteks katseteks. Kahepaiksed on pikka aega olnud varajase arengu uurimise eelistatud mudelorganismid, sest nende munad on suured, embrüoid on lihtne kasvatada lihtsas kasvukeskkonnas ja nendega on suhteliselt kerge katseid teha.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 30.&lt;/ref&gt;
*[[vöödiline daanio]] (''Danio rerio'').&lt;ref&gt;Lawson ND, Wolfe SA. Forward and reverse genetic approaches for the analysis of vertebrate development in the zebrafish. – ''Developmental Cell'', 2011, kd 21, nr 1, lk 48–64. [https://www.cell.com/developmental-cell/fulltext/S1534-5807(11)00241-3?_returnURL=https%3A%2F%2Flinkinghub.elsevier.com%2Fretrieve%2Fpii%2FS1534580711002413%3Fshowall%3Dtrue Täistekst.]&lt;/ref&gt; Sellel on palju embrüoid ning selle geneetika on hästi välja töötatud.
*[[kodukana]] (''Gallus gallus domesticus'').&lt;ref&gt;Rashidi H, Sottile V. The chick embryo: hatching a model for contemporary biomedical research. – ''BioEssays'', 2009, kd 31, nr 4, lk 459–465.&lt;/ref&gt; Kana varajased arenguetapid sarnanevad imetajate omadega, kuid mikrokirurgilisi katseid on kanaga lihtsam teha. Kana kasutamine on ka suhteliselt odav.
*[[koduhiir]] (''Mus musculus'').&lt;ref&gt;Behringer R, Gertsenstein M, Vintersten K, Nagy M. ''Manipulating the Mouse Embryo. A Laboratory Manual'', 4. trükk, Cold Spring Harbor, NY: Cold Spring Harbor Laboratory Press 2014.&lt;/ref&gt; See on imetaja,&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt; kelle geneetika on väga hästi uuritud ja keda kasutatakse laialdaselt imetajate, sealhulgas inimese arengumehhanismide uurimisel.

=== Selgrootud ===

Selgrootute seas on olulisemad arengubioloogia mudelorganismid:

*[[harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster'').&lt;ref&gt;St Johnston D. The art and design of genetic screens: Drosophila melanogaster. – ''Nature Reviews. Genetics'', 2002, kd 3, nr 3, lk 176–188.&lt;/ref&gt; Annab palju embrüoid ja selle geneetika on väga hästi uuritud.
*[[varbuss]] (''Caenorhabditis elegans'').&lt;ref&gt;Riddle DL, Blumenthal T, Meyer BJ, Priess JR. ''C. elegans II.'', Cold Spring Harbor Laboratory Press: Cold Spring Harbor, NY 1997.&lt;/ref&gt; Annab palju embrüoid, selle geneetika on hästi uuritud ja selle pidamine on odav.
*[[Merisiilikud|merisiilik]] (''[[Strongylocentrotus purpuratus]]'').&lt;ref name=&quot;VPlXK&quot; /&gt; Mõningatel eesmärkidel on merisiilikud olnud olulised varajase embrüonaalse arengu ja arengumustrite uurimisel.&lt;ref&gt;Ettensohn CA, Sweet HC. Patterning the early sea urchin embryo. – ''Current Topics in Developmental Biology'', kd 50, 2000, lk 1–44.&lt;/ref&gt;
*[[Merituped]] (''Ascidiacea''), keda on kasutatud evolutsioonilise arengubioloogia uurimisel.&lt;ref&gt;Lemaire P. Evolutionary crossroads in developmental biology: the tunicates. – ''Development'', 2011, kd 138, nr 11, lk 2143–2152.&lt;/ref&gt;

=== Üherakulised organismid ===

Mõningates arengubioloogia ja rakubioloogia uuringutes on kasutatud ka üherakulisi organisme:

*[[koppvetikas]] (''Chlamydomonas'')&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt;
*[[pärmkottseen]] (''Saccharomyces'')&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt;

=== Regeneratsiooni ja inimese arengu mudelid ===

Regeneratsiooni uurimiseks kasutatakse [[sabakonnalised|sabakonnalisi]] (''Urodela''), näiteks [[mehhiko tömpsuu]]d (''Ambystoma mexicanum''),&lt;ref&gt;Nacu E, Tanaka EM. Limb regeneration: a new development? – ''Annual Review of Cell and Developmental Biology'', 2011, kd 27, lk 409–440.&lt;/ref&gt; ja [[lameuss]]e, näiteks ''[[Schmidtea mediterranea]]''.&lt;ref name=&quot;Reddien P.W., Alvarado A.S. 2004 725–757&quot;/&gt;

Ka [[organoid]]e kasutatakse tõhusate arengumudelitena, eriti inimese arengu uurimisel kolmemõõtmelistes rakukultuurides.&lt;ref&gt;Ader M, Tanaka EM. Modeling human development in 3D culture. – ''Current Opinion in Cell Biology'', 2014, kd 31, lk 23–28.&lt;/ref&gt;

==Põhiküsimused==

Arengubioloogia põhiküsimus on see, kuidas [[viljastatud munarakk|viljastatud munarakust]] kujuneb [[hulkrakne organism]], milles eri tüüpi rakud organiseeruvad [[kude]]deks ja [[elund]]iteks. Seda saab uurida paljudest vaatenurkadest, mis tuleb omavahel siduda. Tuleb teada, millised geenid avalduvad ning millal ja kus see toimub, kuidas rakud omavahel suhtlevad, kuidas määratakse raku arenguline saatus, kuidas rakud paljunevad ja diferentseeruvad ning kuidas tekivad keha kuju suured muutused.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 1.&lt;/ref&gt;

Kogu embrüonaalseks arenguks vajalik informatsioon sisaldub viljastatud munarakus. Organismi arengut juhib geenide ruumiliselt ja ajaliselt reguleeritud avaldumine, mis määrab, millised valgud millistes rakkudes ja millal esinevad. Valgud määravad suurel määral rakkude käitumise ja geenid on arengut genereeriv programm, mille toime realiseerub rakkudevahelise signaaliedastuse ning rakkude proliferatsiooni, diferentseerumise ja liikumise kaudu.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 1.&lt;/ref&gt;

Arengubioloogia püüab muu hulgas selgitada, kuidas rakud muutuvad üksteisest erinevaks, kuidas need organiseeruvad keerulisteks struktuurideks, mis juhib üksikute rakkude käitumist ja kuidas on arengu organiseerivad põhimõtted talletatud munarakus ja eelkõige DNA-s. Üks keskseid uurimissuundi on nende protsesside geneetilise regulatsiooni mõistmine.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 1.&lt;/ref&gt;

Arengubioloogia üks lõppeesmärke on mõista inimese arengut. See on oluline, et selgitada, miks areng mõnikord ebaõnnestub, miks loode võib hukkuda või laps sündida kaasasündinud väärarengutega. Arenguhäireid võivad põhjustada geenimutatsioonid, kuid arengut mõjutavad ka keskkonnategurid, näiteks ravimid ja nakkused.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 2.&lt;/ref&gt;

Regeneratiivse meditsiini eesmärk on leida võimalusi kasutada rakke kahjustatud kudede ja elundite taastamiseks ning praegu keskendub see peamiselt tüvirakkudele. Ka vähirakkudel on mitmeid embrüonaalsete rakkude omadusi, näiteks võime piiramatult jaguneda. Seetõttu võib embrüonaalsete rakkude ja nende käitumise uurimine aidata välja töötada uusi ja tõhusamaid vähiravimeetodeid, sest paljud samad geenid osalevad nii embrüonaalses arengus kui ka kasvajate tekkes.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 2.&lt;/ref&gt;

Viljastatud munarakust embrüo kujunemise protsessi nimetatakse embrüogeneesiks. Üks embrüo rakkude esimesi ülesandeid on organismi üldise ehitusplaani kujundamine. Eri organismid lahendavad selle ülesande erineval viisil.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 2.&lt;/ref&gt;


===Diferentseerumine===
Ühest viljastatud munarakust tekib sadu diferentseerunud rakutüüpe. Täiskasvanud inimeses on rohkem kui 200 diferentseerunud rakutüüpi, näiteks [[lihaskude|lihasrakud]], [[vererakud]], rasvarakud, [[närvirakk|närvirakud]] ja nii edasi. Seda uut tüüpi rakkude teket nimetataksegi diferentseerumiseks. Kõik need erinevad rakud sisaldavad samu [[geen]]e. Kuidas saab selline identne geneetiline informatsioon panna aluse nii paljudele erinevatele rakutüüpidele?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Morfogenees===
Diferentseerunud rakud ei paikne juhuslikult, vaid moodustavad [[kude]]sid ja [[elund]]eid. Kuidas moodustavad rakud funktsionaalseid struktuure? Vastus sellele peitub koordineeritud rakkude jagunemises, rakkude migratsioonis ja rakkude surmas, mis kõik on arengubioloogia olulisteks uurimisaladeks.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Kasvamine===
Arengu käigus rakud paljunevad, kuid lõpuks osa rakke lõpetab jagunemise ning organism saavutab küpse kuju ja suuruse. Kuidas rakud teavad, millal lõpetada jagunemine, ja kuidas on rakujagunemine reguleeritud?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Paljunemine===
[[Sugurakud]] on väga spetsialiseerunud rakud, mis on ainsana võimelised panema aluse kogu organismi arengule. Kuidas toimub selliste rakkude eraldamine teistest rakkudest, mis moodustavad keha füüsilisi struktuure ja elundeid? Mis juhised sugurakkude [[rakutuum]]as ja [[tsütoplasma]]s võimaldavad neil panna aluse uuele põlvkonnale?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Regeneratsioon===
Mõned organismid saavad taastada kogu oma keha. Mõned [[salamander|salamandrid]] suudavad taastada oma silmad ja jalad ning mitmed [[roomajad]] on võimelised kasvatama omale uue saba. Imetajad enamasti seda ei suuda, kuid siiski on ka imetajatel [[tüvirakud]], mis on võimelised moodustama uusi elundeid ja struktuure. Kuidas on tüvirakud säilitanud sellise võime ja kuidas oleks võimalik seda meditsiinis ära kasutada?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Evolutsioon===
Evolutsiooni käigus liigid muutuvad ja seda põhjustavad päritavad muudatused arengus. Näiteks on tänapäevase kapjadega hobuse eelkäijaks viie varbaga hobune, kellel on põlvkondade vältel toimunud [[embrüo]] arengu käigus mitmed muutused lihastes ja luukoes. Kuidas on sellised muutused võimelised panema aluse uutele kehastruktuuridele? Millised päritavad muutused on võimalikud, arvestades seda, et ka evolutsiooni vahevormid peavad olema eluvõimelised?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Keskkonna mõjud===
Paljude organismide arengut mõjutab keskkond, kus embrüo või vastne areneb. Näiteks sõltub sündiva kilpkonna sugu sellest, mis temperatuuri juures munad hauduti. Samuti suudavad ka täiskasvanud organismi arengut mõjutada ümbritsevas keskkonnas olevad kemikaalid, põhjustades arenguhäireid, mis võivad viia haiguste ja kasvajate tekkeni. Kuidas on organismi areng seotud laiemalt tema elupaiga ja teda ümbritseva keskkonnaga? &lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

==Meetodid==
[[Pilt:Hiire embrüo.tif|pisi|Geeniekspressiooni märkimine hiire embrüol]]
Arengubioloogias kasutatakse väga palju meetodeid biokeemiast, geneetikast, rakubioloogiast, [[evolutsioonibioloogia]]st, [[embrüoloogia]]st ja molekulaarbioloogiast.&lt;ref name=&quot;lUFyV&quot; /&gt; Mõningad olulisemad meetodid:

*Elusrakkude otsene jälgimine. Mõne liigi embrüotel on väga vähe rakke ja tsütoplasma kõigis [[blastomeer]]ides on erineva pigmendiga. Sel juhul on võimalik jälgida mikroskoobi all erinevaid rakke ja nende arenemist erinevateks kudedeks. Näiteks mantellooma ''[[Styela partita]]'' lihaseid moodustavad rakud on alati kollase värvusega.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;
*Värvimine. Embrüo arengu jälgimiseks kasutatakse värve, mis värvivad nende rakke, kuid ei tapa neid rakke. Kasutatakse ka fluorestsentsvärve. [[Pilt:Arengubioloogia meetodid.png|pisi|Näiteid arengubioloogia meetodeist amfiibiembrüotega. A – Spemanni transplantatsioonimeetod; B – Mangoldi implantatsioonimeetod; C – Holtfreteri eksplantatsioonimeetod; D – dissotsieerimine-reagregatsioon]]
*[[Hans Spemann|Spemanni]] [[transplantatsioon]]imeetod. Ühelt liigilt pärit embrüonaalse koe siirdamine teise liigi embrüole, kust see sama embrüonaalse koe osa on enne eemaldatud.
*[[Hilde Mangold|Mangoldi]] [[implantatsioon]]imeetod. Ühelt embrüolt pärit embrüonaalne kude siiratakse teise organismi embrüole erinevasse kohta.
*[[Johannes Holtfreter|Holtfreteri]] [[eksplantatsioon]]imeetod. Erinevatelt embrüotelt eemaldatakse sama embrüonaalse koe osa ja ühendatakse need.
*[[Dissotsieerimine-reagregatsioon]]. [[Blastula]] või varase [[gastrula]] staadiumis eemaldatakse erinevad embrüonaalse koe osad, mõlema osa rakud lahutatakse üksteisest ja siis erinevatest osadest pärit rakkudel lastakse omavahel uuesti reagregeeruda. Embrüo jätkab oma arengut samast kohast, kus see enne rakkude eemaldamist pooleli jäi. Seega saab jälgida, kuidas toimub erinevatest embrüonaalsetest kudedest pärit rakkude migratsioon ja areng edasi.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

Eri päritoluga rakkude jälgimiseks kasutatakse sageli [[fluorestseeruv marker|fluorestseeruvaid markereid]], näiteks [[roheline fluorestseeruv valk|rohelist fluorestseeruvat valku]]. Selle [[geen]]i viimine organismi [[genoom]]i võimaldab jälgida rakkude saatust arengu jooksul. Sel viisil saadud embrüo kõik rakud helendavad [[ultraviolettkiirgus]]es roheliselt. Enamasti kasutatakse selleks konni. [[transgeenne organism|Transgeenselt]] embrüolt eemaldatakse kindlast piirkonnast rakke ja pannakse teise embrüo samasse piirkonda. Niimoodi on täiskasvanud organismil võimalik jälgida, mis elundid arenesid sellest embrüo piirkonnast, kuhu siirati fluorestseeruva konna rakud.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt; Samuti kasutatakse looduslikke markereid, mis arengu käigus ei kao ega muutu – [[kromosomaalsed markerid|kromosomaalseid markereid]]. Näiteks lindude puhul kasutatakse [[Douarini marker]]it. Tihti piisab transplantatsioonitulemuste jälgimiseks lähteloomade erinevast pigmentatsioonist.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

*Transgeensed loomad. Looma embrüorakkudesse viiakse sisse võõr-[[DNA]], mis integreerub peremeesraku [[kromosoom]]idesse. Sel viisil on võimalik jälgida antud geeni mõju organismi arengule.
*''[[Knock-out]]''-loomad. Selle meetodi puhul inaktiveeritakse mõni geen [[mutatsioon]]i abil. ''Knock-out-''hiired võimaldavad kohe uurida vastava geeni mutatsiooni efekti hiire arengu käigus.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;uMy7u&quot; /&gt;

==Ajalugu==
Arengubioloogia kujunes välja [[embrüoloogia]]st. Arengubioloogia mõiste on uuemat päritolu ja peegeldab arusaama, et areng ei piirdu üksnes [[embrüo]]ga. Traditsiooniliselt kirjeldas embrüoloogia eksperimentide tulemusi peamiselt [[morfoloogia (bioloogia)|morfoloogia]] ja rakkude saatuse kaudu, kuid tänapäeval käsitletakse arengut ka [[molekulaargeneetika]] ja [[rakubioloogia]] seisukohalt.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 3.&lt;/ref&gt;

Alguses oli embrüoloogia teadus, mis uuris loomade arengut munaraku viljastumisest kuni [[lootekestad]]est või [[munakestad]]est vabanemiseni. Hiljem laienes selle uurimisala, sest embrüonaalset arengut ei olnud võimalik mõista ilma sellele eelnevate ja järgnevate arenguetappideta. Embrüoloogia hõlmas järk-järgult ka [[gametogenees]]i, [[postembrüonaalne areng|postembrüonaalset arengut]], kasvamist, [[regeneratsioon]]i, [[moone (bioloogia)|moonet]] ja [[morfogenees]]i. Alates 1960ndatest hakati embrüoloogias üha enam kasutama [[biokeemia]], [[rakubioloogia]], [[molekulaarbioloogia]], [[geneetika]] ja [[immunoloogia]] meetodeid ning sellest kujunes välja tänapäevane arengubioloogia.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

===Antiik===
Kreeka õpetlased 5.–4. sajandil eKr käsitlesid embrüo arengut tollaste loodusfilosoofiliste ettekujutuste põhjal. [[Hippokrates]] püüdis arengut seletada kuumuse, niiskuse ja tahkumise kaudu.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 3.&lt;/ref&gt;

[[Corpus Hippocraticum|Hippokratese kogumikku]] kuuluvad kirjutised lähtusid [[kahe seemne teooria]]st, mille olid esitanud ka [[Alkmaion]] ja teised filosoofid ning looduseuurijad. Selle teooria järgi osalevad viljastumises ja [[soo määramine|soo määramises]] nii mehe kui ka naise &quot;seeme&quot;.&lt;ref&gt;[[Jutta Kollesch]], [[Diethard Nickel]]. ''Antike Heilkunst. Ausgewählte Texte aus dem medizinischen Schrifttum der Griechen und Römer'', Philipp Reclam jun.:  Leipzig 1979,; 6. trükk, samas 1989, ISBN 3-379-00411-1, lk 26–27, 75–81 ja 185–186.&lt;/ref&gt;

====Aristoteles====
[[Aristoteles]] arvas, et [[seemnevedelik]] aktiveerib [[menstruatsiooniveri|menstruatsioonivere]] ja käivitab embrüonaalse arengu. 

Samuti sõnastas ta küsimuse, kas kõik embrüo struktuurid on olemas juba arengu alguses või tekivad need järk-järgult. Viimast võimalust nimetas ta [[epigenees]]iks (&quot;pärast tekkimine&quot;) ning võrdles seda võrgu kudumisega. Aristoteles pooldas epigeneesi ja see arusaam osutus hiljem õigeks.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 3.&lt;/ref&gt;

====Galenos====
Roomas tegutsenud kreeka arst [[Galenos]] kirjeldas 2. sajandil pKr teoses &quot;[[De formatione foetus]]&quot; sünnieelset arengut ning embrüoväliseid struktuure, näiteks [[platsenta]]t.&lt;ref&gt;Diethard Nickel. Zur Embryologie in der Medizin der römischen Kaiserzeit. – ''Acta Congressus internationalis XXIV historiae artis medicinae'', Budapest 1976, kd 2, lk 1347–1350.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Diethard Nickel. ''Untersuchungen zur Embryologie Galens'', Akademie-Verlag, Berlin 1989.&lt;/ref&gt; 

===Keskaeg===
Antiikaja õpetused, mida käsitles hiljem ka [[Avicenna]], mõjutasid embrüoloogiat kuni uusajani.&lt;ref&gt;[[Ursula Weisser]]. ''Zeugung, Vererbung und pränatale Entwicklung in der Medizin des arabisch-islamischen Mittelalters'', Erlangen 1983.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Hans Herbert Schöffler. Zur mittelalterlichen Embryologie. – ''Sudhoffs Archiv'', 1973, kd 57, lk 297–314.&lt;/ref&gt;

===Renessanss ja varauusaeg===

Esimesed embrüonaalse arengu eri staadiumide mõõtmised tegi [[Leonardo da Vinci]].

Esimesed süstemaatilised teaduslikud uurimused embrüote kohta avaldas [[Girolamo Fabrizio|Girolamo Fabrici ab Acquapendente]], kes kirjeldas 1600. aastal imetajate, roomajate ja haide embrüoid teoses &quot;[[De formato foetu]]&quot; ning 1621. aastal muna ja kanaembrüo kujunemist teoses &quot;[[De formatione ovi et pulli]]&quot;.&lt;ref&gt;Christoph Schweikardt. Embryologie (Neuzeit). – [[Werner E. Gerabek]], Bernhard D. Haage, [[Gundolf Keil]], Wolfgang Wegner (toim). ''Enzyklopädie Medizingeschichte'', De Gruyter, Berlin/New York 2005, lk 345–346.&lt;/ref&gt;

[[William Harvey]] uuris 17. sajandi keskel kanaembrüote arengut ning [[kabehirv]]e [[tiinus]]t ja varajast arengut. Et ta ei leidnud hirvel varajasi embrüonaalseid arengujärke, tegi ta ekslikult järelduse, et emakas eritab embrüoid. [[Reinier de Graaf]] lükkas selle seisukoha 1672. aastal ümber, kirjeldades [[munasari|munasarju]] ja neis paiknevaid küpseid [[Graafi folliikul]]eid.

====Preformismi ja epigeneesi vaidlus====
17. sajandi lõpul muutus mõjukaks [[preformism]], mille pooldajad arvasid, et embrüo on olemas juba täielikult väljakujunenud kujul ning areng seisneb üksnes selle kasvamises. Selle käsitluse järgi pidid kõik embrüod olema olemas maailma loomisest saadik. Preformismi pooldajad ei uskunud, et embrüo saab tekkida füüsikaliste või keemiliste jõudude toimel. 
[[Marcello Malpighi]] kirjeldas väga täpselt kanaembrüo arengut, kuid jäi oma tähelepanekutest hoolimata [[ovism]]i pooldajaks: ta väitis, et täielikult kujunenud embrüo on munarakus olemas juba algusest peale ja väga varajastes arengujärkudes on see lihtsalt liiga väike, et tema mikroskoobi all nähtav olla. Preformismi teise suuna [[Animalism (bioloogia)|animalismi]] pooldajad väitsid, et embrüo paikneb seemnerakus, ja mõned neist arvasid koguni nägevat inimese seemneraku peas tillukest inimest ehk [[homunkulus]]t.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 3.&lt;/ref&gt; 

Preformismi ja epigeneesi pooldajate vaidlus kestis kogu 18. sajandi ning seda ei olnud võimalik lahendada enne [[rakuteooria]] kujunemist.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 3.&lt;/ref&gt;

===19. sajand===
====Lootelehtede avastamine====
19. sajandi alguses keskendus embrüoloogia [[looteleht]]ede uurimisele. [[Christian Heinrich Pander]] avastas, et embrüol on kolm lootelehte.

====Baer====
[[Karl Ernst von Baer]] avastas 1827. aastal imetaja [[munarakk|munaraku]]. Ta täiustas lootelehtede teooriat.

Baer kirjeldas ka selgroogsete embrüonaalse arengu varajasi etappe, täiustas Panderi lootelehtede teooriat ja sõnastas 1828. aastal [[Baeri seadused]], mis on embrüoloogia aluspõhimõtted.&lt;ref name=&quot;t1r2A&quot; /&gt;

====Teratoloogia teke====
[[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]], tema poeg [[Isidore Saint-Hilaire]] ja [[Johann Friedrich Meckel noorem]] panid aluse [[teratoloogia]]le, mis uurib [[arenguhäire]]id ja [[väärareng]]uid.

====Remak====
Moodsa embrüoloogia rajajaks peetakse [[Robert Remak]]it, kes kirjeldas 1842. aastal [[ektoderm]]i, [[mesoderm]]i ja [[endoderm]]i ja nende tähtsust embrüo arengus. Samuti tunnistas ta enne [[Rudolf Virchow]]'d ja [[Theodor Schwann]]i [[rakutuum]]a raku [[jagunemine|jagunemise]] põhistruktuuriks.

====Rekapitulatsiooniteooria====
1866. aastal esitas [[Ernst Haeckel]] [[rekapitulatsiooniteooria]], mille kohaselt [[ontogenees]] kordab [[fülogenees]]i.&lt;ref name=&quot;ODTH5&quot; /&gt;

[[Pilt:Embryo comparisons.jpg|pisi|Embrüote võrdlus – Baeri seadus]]
====''In vitro'' viljastamine====
Viini embrüoloog [[Samuel Leopold Schenk]] tegi 1878. aastal esimese ebaõnnestunud katse saavutada [[in vitro viljastamine|''in vitro'' viljastamine]] küüliku ja merisea sugurakkudega.

====His====
Aastatel 1880–1894 tegi [[Wilhelm His]], üks nüüdisaegse embrüoloogia rajajaid, ulatuslikku embrüoloogilist uurimustööd.&lt;ref&gt;[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 46.&lt;/ref&gt;

==Perspektiivid==
Organismide arengu uurimise käigus saadud teadmisi loodetakse kasutada mitmesuguste haiguste raviks. Olulisteks avastusteks on võimalus blokeerida [[parakriinne signaalimine|parakriinseid]] faktoreid, kasutada [[tüvirakk]]e elundite moodustamisel ning võimalus muuta peaaegu kõiki keharakke [[pluripotentne|pluripotentseteks]] tüvirakkudeks. Need teadmised võimaldavad blokeerida [[vähk (haigus)|vähi]] levikut, parandada kehalisi vigastusi ja geneetilisi haigusi.
*Anti[[angiogenees]] vähi ravis – blokeeritakse veresoonte moodustumist, mis on vajalikud, et varustada kasvajarakke hapniku ja toitainetega. Selleks on võimalik kasutada [[VEGF]] faktorite (kasvaja angiogeneesi faktorid, inglise keeles ''vascular endothelial growth factor'') inhibiitoreid.

*Pluripotentsete tüvirakkude tootmine diferentseerunud keharakkudest võimaldaks saadud tüvirakke kasutada kudede ja elundite regeneratsioonis. Tüvirakke tahetakse kasutada närvirakkude tootmiseks degeneratiivsete ajuhaiguste ravil ([[Alzheimeri tõbi]] ja [[Parkinsoni tõbi]]) ning [[insuliin]]i tootvate pankreaserakkude tootmiseks [[diabeet|diabeediga]] patsientidel. Samuti loodetakse tüvirakkudega ravida ka südamehaigusi ja immuunhäireid. Ravis kasutatakse parakriinseid kasvufaktoreid.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

==Vaata ka==
*[[Arengubioloogia instituut]]
*[[blastotsüst]]
*[[ehitusplaan]]
*[[embrüogenees]]
*[[enhanser]]
*[[evolutsiooniline stabiilsus]]
*[[fotomorfogenees]]
*[[geeniregulatsioonivõrgustik]]
*[[geneetiline arhitektuur]]
*[[generatiivne bioloogia]]
*[[homoloogia]]
*[[kalade areng]]
*[[promootor]]
*[[signaaliülekanne]]
*[[spetsifikatsioon]]
*[[sünteetiline bioloogia]]
*[[taimede evolutsiooniline arengubioloogia]]
*[[taimede arengugeneetika]]
*[[teratoloogia]]
*[[äädikakärbse embrüogenees]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Karner&quot;&gt;[[Jüri Kärner]]. ''Sissejuhatus arengubioloogiasse'', Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 1997, lk. 9, 16–19.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t1r2A&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.macroevolution.net/karl-ernst-von-baer.html | Pealkiri = Karl Ernst von Baer | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ODTH5&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.frozenevolution.com/haeckel-s-recapitulation-theory | Pealkiri = Haeckel’s recapitulation theory | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VPlXK&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://devbio.eu/modelorganisms | Pealkiri = Model Organisms in Developmental Biology | Keel = inglise keeles | vaadatud = 2012-11-12 | arhiivimisaeg = 2013-12-05 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131205134442/http://devbio.eu/modelorganisms | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;&gt;[[Scott F. Gilbert]]. ''Developmental Biology'', 9. trükk, Sunderland: Sinauer Associates, Inc., 2010, lk 2–3, 19–23.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lUFyV&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.uni-tuebingen.de/fakultaeten/mathematisch-naturwissenschaftliche-fakultaet/fachbereiche/interfakultaere-institute-und-zentren/interfakultaeres-institut-fuer-biochemie/studium/diplom-biochemie/schwerpunktfaecher/methods-and-concepts-in-developmental-and-cellular-biology.html | Pealkiri = Methods and concepts in developmental and cellular biology | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uMy7u&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.ebc.ee/BIOTECHNOLOGY/Antsu_loengud/Loeng12_2007.pdf | Pealkiri = Transgenees loomadel, knock-out }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*Joseph Needham. ''A History of Embryology'', 1959.
*Зуссман М. Биология развития. — М.: Мир, 1977.
*Wolpert L, Tickle C. ''Principles of Development'', Oxford and New York: Oxford University Press 2011.
*Slack JM. ''Essential Developmental Biology'',  Oxford: Wiley-Blackwell 2013.
*Lewis Wolpert, Cheryll Tickle, Alfonso Martinez Arias, Peter Lawrence, James Locke. – ''Wolpert's Principles of Development'', 6. trükk, Oxford: Oxford University Press 2019.
*Barresi M, Gilbert SF. ''Developmental Biology'', 13. trükk, NY: Oxford University Press 2023, ISBN 9780197574591.
*Tanel Tõnissoo. Arengubioloogia. – ''Rakubioloogia'', Tartu Ülikooli Kirjastus 2023.
*Wolpert, Lewis; Tickle, Cheryll; Martinez Arias, Alfonso; Placzek, Marysia. – ''Wolpert's Principles of Development'', 7. trükk, Oxford: Oxford University Press 2025, ISBN 9780192896612.

==Välislingid==
{{commonskat|Developmental biology}}
*[http://9e.devbio.com/ Developmental Biology – 9th Edition] by Scott F.Gilbert
* [http://www.sdbonline.org/ Society for Developmental Biology]
* [http://www.sdbcore.org/ Collaborative resources]
* [https://embryo.asu.edu/ Embryo Project Encyclopedia]

[[Kategooria:Arengubioloogia| ]]</text>
      <sha1>h9hl6lml171k8beso5f8yq65h3ucuay</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204224</id>
      <parentid>7204223</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T10:11:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kirjandus */</comment>
      <origin>7204224</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="32618" sha1="po1813bilpkaw2yue8oo9p9lpimq8pn" xml:space="preserve">'''Arengubioloogia''' on [[bioloogia]] haru, mis uurib [[organism]]ide individuaalset arengut ja selle aluseks olevaid protsesse kogu [[elutsükkel|elutsükli]] vältel. See käsitleb mehhanisme, mille kaudu organismid kasvavad ja arenevad ning säilitavad või muudavad oma ehitust. Hulkraksetel organismidel uurib arengubioloogia eelkõige rakkude jagunemist ja [[diferentseerumine|diferentseerumist]], kudede ja elundite kujunemist, [[morfogenees]]i ning organismi kasvu ja küpsemist. Üherakuliste organismide puhul käsitleb arengubioloogia raku kasvu, jagunemist, arenguseisundeid ja elutsükleid.

[[Ontogenees]] on organismi individuaalne areng selle tekkest kuni elutsükli lõpuni. Suguliselt paljunevate organismide puhul käsitatakse ontogeneesi algusena tavaliselt [[viljastumine|viljastumisel]] moodustunud [[sügoot|sügoodi]] tekkimist. Ontogenees hõlmab sellisel juhul [[embrüonaalne areng|embrüonaalset arengut]] ning sellele järgnevat [[postembrüonaalne areng|postembrüonaalset arengut]], sealhulgas kasvu, küpsemist ja vananemist. Mittesuguliselt paljunevatel organismidel algab ontogenees uue isendi tekkimisega vastavalt paljunemisviisile. Mõnes käsitluses hõlmab ontogenees ka [[sugurakk]]ude kujunemist ehk [[gametogenees]]i, kuigi see on vastuolus tavapärase käsitlusega, mille järgi ontogenees algab uue isendi tekkest ja gametogenees kuulub eelmise põlvkonna organismi arengusse.

[[Embrüoloogia]] on arengubioloogia haru, mis uurib eelkõige hulkraksete organismide varajast arengut, eriti embrüo kujunemisega seotud protsesse alates uue organismi tekkest kuni embrüonaalse arengujärgu lõpuni. Embrüoloogia keskendub rakkude, kudede ja elundite kujunemise morfoloogilistele, rakulistele ja molekulaarsetele mehhanismidele. Selgroogsete, eriti imetajate arengus eristatakse embrüonaalset perioodi ja sellele järgnevat looteperioodi, mida samuti käsitletakse embrüoloogia raames. Üherakuliste organismide puhul embrüonaalsest arengust tavaliselt ei räägita, sest neil puudub embrüo ja hulkrakne kehaorganisatsioon.

Lisaks embrüonaalsele ja postnataalsele arengule uurib arengubioloogia ka [[regeneratsioon]]i, [[mittesuguline paljunemine|mittesugulist paljunemist]], [[moone (bioloogia)|moonet]] ning täiskasvanud organismis paiknevate [[tüvirakk]]ude säilimist, paljunemist ja diferentseerumist.

Arengubioloogia kolm klassikalist keskset uurimisobjekti on [[diferentseerumine]], [[morfogenees]] ja [[kasvamine]].&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt; Tänapäeva arengubioloogia uurib neid protsesse molekulaarsel, biokeemilisel, geneetilisel ja rakulisel tasandil, pöörates tähelepanu ka embrüote subtsellulaarse ja rakulise organiseerituse iseärasustele.

[[Teadusharu]]na kujunes arengubioloogia välja 20. sajandi keskpaigas, ühendades embrüoloogia, [[geneetika]] ja [[molekulaarbioloogia]] saavutused. Selle peamiste uurimisprobleemide hulka kuuluvad geneetilise informatsiooni realiseerumine ontogeneesi käigus ja fenotüübiliste muutuste molekulaarsed alused, rakkude ja rakupopulatsioonide normaalse ja kasvajalise kasvu mehhanismid, morfogenees, rakkude, kudede ja elundite diferentseerumine, rakkudevahelised vastasmõjud, üksikute [[elund]]ite ja kogu organismi kuju kujunemine, organismide [[sugu (bioloogia)|soo]] määramine, [[kloonimine|kloonimine]] ja [[vananemine]] ning terviklikku arengut tagavate regulatsioonimehhanismide kujunemine.

Arengubioloogia uurimissuundade seas on loomade ja taimede arengubioloogia, eksperimentaalne embrüoloogia, raku molekulaarbioloogia, arengu geneetiline regulatsioon, diferentseerumise molekulaarsed mehhanismid, ontogeneesi tsütoloogilised alused ja uute uurimismeetodite väljatöötamine.

Sõna &quot;[[arengugeneetika]]&quot; (ka &quot;[[ontogeneesigeneetika]]&quot;) kasutatakse sageli &quot;arengubioloogia&quot; sünonüümina, kuid see võib tähistada ka teatud [[käitumisgeneetika]] valdkondi ning jätta tähelepanuta arengu epigeneetilised aspektid ning sellisena see on osa arengubioloogiast. [[Närvisüsteem]]i arengut ja küpsemist uurib [[neuroarengubioloogia]], arengubioloogia ja [[evolutsioon]]i seoseid aga [[evolutsiooniline arengubioloogia]] (''EvoDevo'').

[[Pilt:Views of a Foetus in the Womb.jpg|300px|pisi|Vaated [[loode|Lootele]] [[emakas]]. [[Leonardo da Vinci]], umbes 1510–1512. [[Sünnieelne areng]] on üks arengubioloogia peamisi uurimisvaldkondi]]


== Mudelorganismid ==

Arengu põhijoonte mõistmiseks on tarvis uurida paljusid eri organisme. Kuigi on olemas üldised arengupõhimõtted, mis kehtivad kõigi loomade puhul, on elusloodus liiga mitmekesine, et kõiki vastuseid ühestainsast organismist leida. Sellepärast uurivad arengubioloogid suhteliselt väikest arvule liike, mida on mugav uurida ning mis sobivad eksperimentideks ja geneetiliseks analüüsiks.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 2.&lt;/ref&gt;

Ühe organismi arenguprotsessi mõistmine aitab selgitada samalaadseid protsesse teistes organismides, sealhulgas inimesel. Näiteks viis äädikakärbsel varajast embrüogeneesi reguleerivate geenide avastamine selleni, et sarnaseid geene leiti ka imetajate ja teiste selgroogsete arengus, kus need täidavad samalaadseid ülesandeid.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 2–3.&lt;/ref&gt;

Tänapäeval on suur osa arengubioloogia uurimistööst keskendunud väikesele arvule [[mudelorganism]]idele. On selgunud, et loomariigis on arengumehhanismid suurel määral evolutsiooniliselt säilinud. Varajases arengus kasutavad selgroogsete eri liigid põhiliselt samu induktsioonisignaale ja samu piirkondliku identiteedi määramist kodeerivaid geene. Ka selgrootud kasutavad sarnast signaalide ja geenide kogumit, kuigi nende moodustuvad kehaosad on märkimisväärselt erinevad.

Igal mudelorganismil on teatud spetsiifilised eksperimentaalsed eelised, mille tõttu on need muutunud teadlaste seas laialdaselt kasutatavaks. Ühes mõttes on need &quot;mudelid&quot; kogu loomariigi kohta ja teises mõttes &quot;mudelid&quot; inimese arengu uurimiseks. Inimese arengut otseselt uurida on raske nii eetilistel kui ka praktilistel põhjustel.

Mudelorganismid on olnud eriti kasulikud arengumehhanismide üldise olemuse väljaselgitamisel. Mida üksikasjalikumaks uurimine muutub, seda rohkem erinevad mudelorganismid üksteisest ja inimesest.

=== Taimed ===

Arengubioloogias on peamiseks taimseks mudelorganismiks kujunenud [[harilik müürlook]] (''Arabidopsis thaliana'').&lt;ref&gt;{{cite book | vauthors = Weigel D, Glazebrook J | date = 2002 | title = Arabidopsis. A Laboratory Manual. | publisher = Cold Spring Harbor Laboratory Press | location = Cold Spring Harbor, NY }}&lt;/ref&gt; Selle arengut ja geneetikat on põhjalikult uuritud ning seda kasutatakse taimede arenguprotsesside, sealhulgas rakutsükli ja sugurakkude arengu uurimisel.&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot;&gt;Friedman, William E. Expression of the cell cycle in sperm of ''Arabidopsis'': implications for understanding patterns of gametogenesis and fertilization in plants and other eukaryotes. – ''[[Development]]'', 1999, kd 126, nr 5, lk 1065–1075.&lt;/ref&gt;

Teised taimede arengubioloogias kasutatud mudelorganismid on:

*[[harilik mais]] (''Zea mays'')
*petuunia (''Petunia'')

=== Selgroogsed ===

Selgroogsete arengubioloogias kasutatakse järgmisi peamisi mudelorganisme:

*[[suur-kannuskonn]] (''Xenopus laevis'') ja ''[[Xenopus tropicalis]]''.&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Nieuwkoop PD, Faber J. ''Normal table of ''Xenopus laevis'' (Daudin)'', North-Holland, Amsterdam 1967.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Harland RM, Grainger RM. Xenopus research: metamorphosed by genetics and genomics. – ''Trends in Genetics'', 2011, kd 27, nr 12, lk 507–515.&lt;/ref&gt; Kannuskonn annab suurel hulgal embrüoid ja sobib eriti hästi mikrokirurgilisteks katseteks. Kahepaiksed on pikka aega olnud varajase arengu uurimise eelistatud mudelorganismid, sest nende munad on suured, embrüoid on lihtne kasvatada lihtsas kasvukeskkonnas ja nendega on suhteliselt kerge katseid teha.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 30.&lt;/ref&gt;
*[[vöödiline daanio]] (''Danio rerio'').&lt;ref&gt;Lawson ND, Wolfe SA. Forward and reverse genetic approaches for the analysis of vertebrate development in the zebrafish. – ''Developmental Cell'', 2011, kd 21, nr 1, lk 48–64. [https://www.cell.com/developmental-cell/fulltext/S1534-5807(11)00241-3?_returnURL=https%3A%2F%2Flinkinghub.elsevier.com%2Fretrieve%2Fpii%2FS1534580711002413%3Fshowall%3Dtrue Täistekst.]&lt;/ref&gt; Sellel on palju embrüoid ning selle geneetika on hästi välja töötatud.
*[[kodukana]] (''Gallus gallus domesticus'').&lt;ref&gt;Rashidi H, Sottile V. The chick embryo: hatching a model for contemporary biomedical research. – ''BioEssays'', 2009, kd 31, nr 4, lk 459–465.&lt;/ref&gt; Kana varajased arenguetapid sarnanevad imetajate omadega, kuid mikrokirurgilisi katseid on kanaga lihtsam teha. Kana kasutamine on ka suhteliselt odav.
*[[koduhiir]] (''Mus musculus'').&lt;ref&gt;Behringer R, Gertsenstein M, Vintersten K, Nagy M. ''Manipulating the Mouse Embryo. A Laboratory Manual'', 4. trükk, Cold Spring Harbor, NY: Cold Spring Harbor Laboratory Press 2014.&lt;/ref&gt; See on imetaja,&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt; kelle geneetika on väga hästi uuritud ja keda kasutatakse laialdaselt imetajate, sealhulgas inimese arengumehhanismide uurimisel.

=== Selgrootud ===

Selgrootute seas on olulisemad arengubioloogia mudelorganismid:

*[[harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster'').&lt;ref&gt;St Johnston D. The art and design of genetic screens: Drosophila melanogaster. – ''Nature Reviews. Genetics'', 2002, kd 3, nr 3, lk 176–188.&lt;/ref&gt; Annab palju embrüoid ja selle geneetika on väga hästi uuritud.
*[[varbuss]] (''Caenorhabditis elegans'').&lt;ref&gt;Riddle DL, Blumenthal T, Meyer BJ, Priess JR. ''C. elegans II.'', Cold Spring Harbor Laboratory Press: Cold Spring Harbor, NY 1997.&lt;/ref&gt; Annab palju embrüoid, selle geneetika on hästi uuritud ja selle pidamine on odav.
*[[Merisiilikud|merisiilik]] (''[[Strongylocentrotus purpuratus]]'').&lt;ref name=&quot;VPlXK&quot; /&gt; Mõningatel eesmärkidel on merisiilikud olnud olulised varajase embrüonaalse arengu ja arengumustrite uurimisel.&lt;ref&gt;Ettensohn CA, Sweet HC. Patterning the early sea urchin embryo. – ''Current Topics in Developmental Biology'', kd 50, 2000, lk 1–44.&lt;/ref&gt;
*[[Merituped]] (''Ascidiacea''), keda on kasutatud evolutsioonilise arengubioloogia uurimisel.&lt;ref&gt;Lemaire P. Evolutionary crossroads in developmental biology: the tunicates. – ''Development'', 2011, kd 138, nr 11, lk 2143–2152.&lt;/ref&gt;

=== Üherakulised organismid ===

Mõningates arengubioloogia ja rakubioloogia uuringutes on kasutatud ka üherakulisi organisme:

*[[koppvetikas]] (''Chlamydomonas'')&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt;
*[[pärmkottseen]] (''Saccharomyces'')&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt;

=== Regeneratsiooni ja inimese arengu mudelid ===

Regeneratsiooni uurimiseks kasutatakse [[sabakonnalised|sabakonnalisi]] (''Urodela''), näiteks [[mehhiko tömpsuu]]d (''Ambystoma mexicanum''),&lt;ref&gt;Nacu E, Tanaka EM. Limb regeneration: a new development? – ''Annual Review of Cell and Developmental Biology'', 2011, kd 27, lk 409–440.&lt;/ref&gt; ja [[lameuss]]e, näiteks ''[[Schmidtea mediterranea]]''.&lt;ref name=&quot;Reddien P.W., Alvarado A.S. 2004 725–757&quot;/&gt;

Ka [[organoid]]e kasutatakse tõhusate arengumudelitena, eriti inimese arengu uurimisel kolmemõõtmelistes rakukultuurides.&lt;ref&gt;Ader M, Tanaka EM. Modeling human development in 3D culture. – ''Current Opinion in Cell Biology'', 2014, kd 31, lk 23–28.&lt;/ref&gt;

==Põhiküsimused==

Arengubioloogia põhiküsimus on see, kuidas [[viljastatud munarakk|viljastatud munarakust]] kujuneb [[hulkrakne organism]], milles eri tüüpi rakud organiseeruvad [[kude]]deks ja [[elund]]iteks. Seda saab uurida paljudest vaatenurkadest, mis tuleb omavahel siduda. Tuleb teada, millised geenid avalduvad ning millal ja kus see toimub, kuidas rakud omavahel suhtlevad, kuidas määratakse raku arenguline saatus, kuidas rakud paljunevad ja diferentseeruvad ning kuidas tekivad keha kuju suured muutused.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 1.&lt;/ref&gt;

Kogu embrüonaalseks arenguks vajalik informatsioon sisaldub viljastatud munarakus. Organismi arengut juhib geenide ruumiliselt ja ajaliselt reguleeritud avaldumine, mis määrab, millised valgud millistes rakkudes ja millal esinevad. Valgud määravad suurel määral rakkude käitumise ja geenid on arengut genereeriv programm, mille toime realiseerub rakkudevahelise signaaliedastuse ning rakkude proliferatsiooni, diferentseerumise ja liikumise kaudu.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 1.&lt;/ref&gt;

Arengubioloogia püüab muu hulgas selgitada, kuidas rakud muutuvad üksteisest erinevaks, kuidas need organiseeruvad keerulisteks struktuurideks, mis juhib üksikute rakkude käitumist ja kuidas on arengu organiseerivad põhimõtted talletatud munarakus ja eelkõige DNA-s. Üks keskseid uurimissuundi on nende protsesside geneetilise regulatsiooni mõistmine.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 1.&lt;/ref&gt;

Arengubioloogia üks lõppeesmärke on mõista inimese arengut. See on oluline, et selgitada, miks areng mõnikord ebaõnnestub, miks loode võib hukkuda või laps sündida kaasasündinud väärarengutega. Arenguhäireid võivad põhjustada geenimutatsioonid, kuid arengut mõjutavad ka keskkonnategurid, näiteks ravimid ja nakkused.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 2.&lt;/ref&gt;

Regeneratiivse meditsiini eesmärk on leida võimalusi kasutada rakke kahjustatud kudede ja elundite taastamiseks ning praegu keskendub see peamiselt tüvirakkudele. Ka vähirakkudel on mitmeid embrüonaalsete rakkude omadusi, näiteks võime piiramatult jaguneda. Seetõttu võib embrüonaalsete rakkude ja nende käitumise uurimine aidata välja töötada uusi ja tõhusamaid vähiravimeetodeid, sest paljud samad geenid osalevad nii embrüonaalses arengus kui ka kasvajate tekkes.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 2.&lt;/ref&gt;

Viljastatud munarakust embrüo kujunemise protsessi nimetatakse embrüogeneesiks. Üks embrüo rakkude esimesi ülesandeid on organismi üldise ehitusplaani kujundamine. Eri organismid lahendavad selle ülesande erineval viisil.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 2.&lt;/ref&gt;


===Diferentseerumine===
Ühest viljastatud munarakust tekib sadu diferentseerunud rakutüüpe. Täiskasvanud inimeses on rohkem kui 200 diferentseerunud rakutüüpi, näiteks [[lihaskude|lihasrakud]], [[vererakud]], rasvarakud, [[närvirakk|närvirakud]] ja nii edasi. Seda uut tüüpi rakkude teket nimetataksegi diferentseerumiseks. Kõik need erinevad rakud sisaldavad samu [[geen]]e. Kuidas saab selline identne geneetiline informatsioon panna aluse nii paljudele erinevatele rakutüüpidele?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Morfogenees===
Diferentseerunud rakud ei paikne juhuslikult, vaid moodustavad [[kude]]sid ja [[elund]]eid. Kuidas moodustavad rakud funktsionaalseid struktuure? Vastus sellele peitub koordineeritud rakkude jagunemises, rakkude migratsioonis ja rakkude surmas, mis kõik on arengubioloogia olulisteks uurimisaladeks.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Kasvamine===
Arengu käigus rakud paljunevad, kuid lõpuks osa rakke lõpetab jagunemise ning organism saavutab küpse kuju ja suuruse. Kuidas rakud teavad, millal lõpetada jagunemine, ja kuidas on rakujagunemine reguleeritud?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Paljunemine===
[[Sugurakud]] on väga spetsialiseerunud rakud, mis on ainsana võimelised panema aluse kogu organismi arengule. Kuidas toimub selliste rakkude eraldamine teistest rakkudest, mis moodustavad keha füüsilisi struktuure ja elundeid? Mis juhised sugurakkude [[rakutuum]]as ja [[tsütoplasma]]s võimaldavad neil panna aluse uuele põlvkonnale?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Regeneratsioon===
Mõned organismid saavad taastada kogu oma keha. Mõned [[salamander|salamandrid]] suudavad taastada oma silmad ja jalad ning mitmed [[roomajad]] on võimelised kasvatama omale uue saba. Imetajad enamasti seda ei suuda, kuid siiski on ka imetajatel [[tüvirakud]], mis on võimelised moodustama uusi elundeid ja struktuure. Kuidas on tüvirakud säilitanud sellise võime ja kuidas oleks võimalik seda meditsiinis ära kasutada?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Evolutsioon===
Evolutsiooni käigus liigid muutuvad ja seda põhjustavad päritavad muudatused arengus. Näiteks on tänapäevase kapjadega hobuse eelkäijaks viie varbaga hobune, kellel on põlvkondade vältel toimunud [[embrüo]] arengu käigus mitmed muutused lihastes ja luukoes. Kuidas on sellised muutused võimelised panema aluse uutele kehastruktuuridele? Millised päritavad muutused on võimalikud, arvestades seda, et ka evolutsiooni vahevormid peavad olema eluvõimelised?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Keskkonna mõjud===
Paljude organismide arengut mõjutab keskkond, kus embrüo või vastne areneb. Näiteks sõltub sündiva kilpkonna sugu sellest, mis temperatuuri juures munad hauduti. Samuti suudavad ka täiskasvanud organismi arengut mõjutada ümbritsevas keskkonnas olevad kemikaalid, põhjustades arenguhäireid, mis võivad viia haiguste ja kasvajate tekkeni. Kuidas on organismi areng seotud laiemalt tema elupaiga ja teda ümbritseva keskkonnaga? &lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

==Meetodid==
[[Pilt:Hiire embrüo.tif|pisi|Geeniekspressiooni märkimine hiire embrüol]]
Arengubioloogias kasutatakse väga palju meetodeid biokeemiast, geneetikast, rakubioloogiast, [[evolutsioonibioloogia]]st, [[embrüoloogia]]st ja molekulaarbioloogiast.&lt;ref name=&quot;lUFyV&quot; /&gt; Mõningad olulisemad meetodid:

*Elusrakkude otsene jälgimine. Mõne liigi embrüotel on väga vähe rakke ja tsütoplasma kõigis [[blastomeer]]ides on erineva pigmendiga. Sel juhul on võimalik jälgida mikroskoobi all erinevaid rakke ja nende arenemist erinevateks kudedeks. Näiteks mantellooma ''[[Styela partita]]'' lihaseid moodustavad rakud on alati kollase värvusega.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;
*Värvimine. Embrüo arengu jälgimiseks kasutatakse värve, mis värvivad nende rakke, kuid ei tapa neid rakke. Kasutatakse ka fluorestsentsvärve. [[Pilt:Arengubioloogia meetodid.png|pisi|Näiteid arengubioloogia meetodeist amfiibiembrüotega. A – Spemanni transplantatsioonimeetod; B – Mangoldi implantatsioonimeetod; C – Holtfreteri eksplantatsioonimeetod; D – dissotsieerimine-reagregatsioon]]
*[[Hans Spemann|Spemanni]] [[transplantatsioon]]imeetod. Ühelt liigilt pärit embrüonaalse koe siirdamine teise liigi embrüole, kust see sama embrüonaalse koe osa on enne eemaldatud.
*[[Hilde Mangold|Mangoldi]] [[implantatsioon]]imeetod. Ühelt embrüolt pärit embrüonaalne kude siiratakse teise organismi embrüole erinevasse kohta.
*[[Johannes Holtfreter|Holtfreteri]] [[eksplantatsioon]]imeetod. Erinevatelt embrüotelt eemaldatakse sama embrüonaalse koe osa ja ühendatakse need.
*[[Dissotsieerimine-reagregatsioon]]. [[Blastula]] või varase [[gastrula]] staadiumis eemaldatakse erinevad embrüonaalse koe osad, mõlema osa rakud lahutatakse üksteisest ja siis erinevatest osadest pärit rakkudel lastakse omavahel uuesti reagregeeruda. Embrüo jätkab oma arengut samast kohast, kus see enne rakkude eemaldamist pooleli jäi. Seega saab jälgida, kuidas toimub erinevatest embrüonaalsetest kudedest pärit rakkude migratsioon ja areng edasi.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

Eri päritoluga rakkude jälgimiseks kasutatakse sageli [[fluorestseeruv marker|fluorestseeruvaid markereid]], näiteks [[roheline fluorestseeruv valk|rohelist fluorestseeruvat valku]]. Selle [[geen]]i viimine organismi [[genoom]]i võimaldab jälgida rakkude saatust arengu jooksul. Sel viisil saadud embrüo kõik rakud helendavad [[ultraviolettkiirgus]]es roheliselt. Enamasti kasutatakse selleks konni. [[transgeenne organism|Transgeenselt]] embrüolt eemaldatakse kindlast piirkonnast rakke ja pannakse teise embrüo samasse piirkonda. Niimoodi on täiskasvanud organismil võimalik jälgida, mis elundid arenesid sellest embrüo piirkonnast, kuhu siirati fluorestseeruva konna rakud.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt; Samuti kasutatakse looduslikke markereid, mis arengu käigus ei kao ega muutu – [[kromosomaalsed markerid|kromosomaalseid markereid]]. Näiteks lindude puhul kasutatakse [[Douarini marker]]it. Tihti piisab transplantatsioonitulemuste jälgimiseks lähteloomade erinevast pigmentatsioonist.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

*Transgeensed loomad. Looma embrüorakkudesse viiakse sisse võõr-[[DNA]], mis integreerub peremeesraku [[kromosoom]]idesse. Sel viisil on võimalik jälgida antud geeni mõju organismi arengule.
*''[[Knock-out]]''-loomad. Selle meetodi puhul inaktiveeritakse mõni geen [[mutatsioon]]i abil. ''Knock-out-''hiired võimaldavad kohe uurida vastava geeni mutatsiooni efekti hiire arengu käigus.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;uMy7u&quot; /&gt;

==Ajalugu==
Arengubioloogia kujunes välja [[embrüoloogia]]st. Arengubioloogia mõiste on uuemat päritolu ja peegeldab arusaama, et areng ei piirdu üksnes [[embrüo]]ga. Traditsiooniliselt kirjeldas embrüoloogia eksperimentide tulemusi peamiselt [[morfoloogia (bioloogia)|morfoloogia]] ja rakkude saatuse kaudu, kuid tänapäeval käsitletakse arengut ka [[molekulaargeneetika]] ja [[rakubioloogia]] seisukohalt.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 3.&lt;/ref&gt;

Alguses oli embrüoloogia teadus, mis uuris loomade arengut munaraku viljastumisest kuni [[lootekestad]]est või [[munakestad]]est vabanemiseni. Hiljem laienes selle uurimisala, sest embrüonaalset arengut ei olnud võimalik mõista ilma sellele eelnevate ja järgnevate arenguetappideta. Embrüoloogia hõlmas järk-järgult ka [[gametogenees]]i, [[postembrüonaalne areng|postembrüonaalset arengut]], kasvamist, [[regeneratsioon]]i, [[moone (bioloogia)|moonet]] ja [[morfogenees]]i. Alates 1960ndatest hakati embrüoloogias üha enam kasutama [[biokeemia]], [[rakubioloogia]], [[molekulaarbioloogia]], [[geneetika]] ja [[immunoloogia]] meetodeid ning sellest kujunes välja tänapäevane arengubioloogia.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

===Antiik===
Kreeka õpetlased 5.–4. sajandil eKr käsitlesid embrüo arengut tollaste loodusfilosoofiliste ettekujutuste põhjal. [[Hippokrates]] püüdis arengut seletada kuumuse, niiskuse ja tahkumise kaudu.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 3.&lt;/ref&gt;

[[Corpus Hippocraticum|Hippokratese kogumikku]] kuuluvad kirjutised lähtusid [[kahe seemne teooria]]st, mille olid esitanud ka [[Alkmaion]] ja teised filosoofid ning looduseuurijad. Selle teooria järgi osalevad viljastumises ja [[soo määramine|soo määramises]] nii mehe kui ka naise &quot;seeme&quot;.&lt;ref&gt;[[Jutta Kollesch]], [[Diethard Nickel]]. ''Antike Heilkunst. Ausgewählte Texte aus dem medizinischen Schrifttum der Griechen und Römer'', Philipp Reclam jun.:  Leipzig 1979,; 6. trükk, samas 1989, ISBN 3-379-00411-1, lk 26–27, 75–81 ja 185–186.&lt;/ref&gt;

====Aristoteles====
[[Aristoteles]] arvas, et [[seemnevedelik]] aktiveerib [[menstruatsiooniveri|menstruatsioonivere]] ja käivitab embrüonaalse arengu. 

Samuti sõnastas ta küsimuse, kas kõik embrüo struktuurid on olemas juba arengu alguses või tekivad need järk-järgult. Viimast võimalust nimetas ta [[epigenees]]iks (&quot;pärast tekkimine&quot;) ning võrdles seda võrgu kudumisega. Aristoteles pooldas epigeneesi ja see arusaam osutus hiljem õigeks.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 3.&lt;/ref&gt;

====Galenos====
Roomas tegutsenud kreeka arst [[Galenos]] kirjeldas 2. sajandil pKr teoses &quot;[[De formatione foetus]]&quot; sünnieelset arengut ning embrüoväliseid struktuure, näiteks [[platsenta]]t.&lt;ref&gt;Diethard Nickel. Zur Embryologie in der Medizin der römischen Kaiserzeit. – ''Acta Congressus internationalis XXIV historiae artis medicinae'', Budapest 1976, kd 2, lk 1347–1350.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Diethard Nickel. ''Untersuchungen zur Embryologie Galens'', Akademie-Verlag, Berlin 1989.&lt;/ref&gt; 

===Keskaeg===
Antiikaja õpetused, mida käsitles hiljem ka [[Avicenna]], mõjutasid embrüoloogiat kuni uusajani.&lt;ref&gt;[[Ursula Weisser]]. ''Zeugung, Vererbung und pränatale Entwicklung in der Medizin des arabisch-islamischen Mittelalters'', Erlangen 1983.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Hans Herbert Schöffler. Zur mittelalterlichen Embryologie. – ''Sudhoffs Archiv'', 1973, kd 57, lk 297–314.&lt;/ref&gt;

===Renessanss ja varauusaeg===

Esimesed embrüonaalse arengu eri staadiumide mõõtmised tegi [[Leonardo da Vinci]].

Esimesed süstemaatilised teaduslikud uurimused embrüote kohta avaldas [[Girolamo Fabrizio|Girolamo Fabrici ab Acquapendente]], kes kirjeldas 1600. aastal imetajate, roomajate ja haide embrüoid teoses &quot;[[De formato foetu]]&quot; ning 1621. aastal muna ja kanaembrüo kujunemist teoses &quot;[[De formatione ovi et pulli]]&quot;.&lt;ref&gt;Christoph Schweikardt. Embryologie (Neuzeit). – [[Werner E. Gerabek]], Bernhard D. Haage, [[Gundolf Keil]], Wolfgang Wegner (toim). ''Enzyklopädie Medizingeschichte'', De Gruyter, Berlin/New York 2005, lk 345–346.&lt;/ref&gt;

[[William Harvey]] uuris 17. sajandi keskel kanaembrüote arengut ning [[kabehirv]]e [[tiinus]]t ja varajast arengut. Et ta ei leidnud hirvel varajasi embrüonaalseid arengujärke, tegi ta ekslikult järelduse, et emakas eritab embrüoid. [[Reinier de Graaf]] lükkas selle seisukoha 1672. aastal ümber, kirjeldades [[munasari|munasarju]] ja neis paiknevaid küpseid [[Graafi folliikul]]eid.

====Preformismi ja epigeneesi vaidlus====
17. sajandi lõpul muutus mõjukaks [[preformism]], mille pooldajad arvasid, et embrüo on olemas juba täielikult väljakujunenud kujul ning areng seisneb üksnes selle kasvamises. Selle käsitluse järgi pidid kõik embrüod olema olemas maailma loomisest saadik. Preformismi pooldajad ei uskunud, et embrüo saab tekkida füüsikaliste või keemiliste jõudude toimel. 
[[Marcello Malpighi]] kirjeldas väga täpselt kanaembrüo arengut, kuid jäi oma tähelepanekutest hoolimata [[ovism]]i pooldajaks: ta väitis, et täielikult kujunenud embrüo on munarakus olemas juba algusest peale ja väga varajastes arengujärkudes on see lihtsalt liiga väike, et tema mikroskoobi all nähtav olla. Preformismi teise suuna [[Animalism (bioloogia)|animalismi]] pooldajad väitsid, et embrüo paikneb seemnerakus, ja mõned neist arvasid koguni nägevat inimese seemneraku peas tillukest inimest ehk [[homunkulus]]t.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 3.&lt;/ref&gt; 

Preformismi ja epigeneesi pooldajate vaidlus kestis kogu 18. sajandi ning seda ei olnud võimalik lahendada enne [[rakuteooria]] kujunemist.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 3.&lt;/ref&gt;

===19. sajand===
====Lootelehtede avastamine====
19. sajandi alguses keskendus embrüoloogia [[looteleht]]ede uurimisele. [[Christian Heinrich Pander]] avastas, et embrüol on kolm lootelehte.

====Baer====
[[Karl Ernst von Baer]] avastas 1827. aastal imetaja [[munarakk|munaraku]]. Ta täiustas lootelehtede teooriat.

Baer kirjeldas ka selgroogsete embrüonaalse arengu varajasi etappe, täiustas Panderi lootelehtede teooriat ja sõnastas 1828. aastal [[Baeri seadused]], mis on embrüoloogia aluspõhimõtted.&lt;ref name=&quot;t1r2A&quot; /&gt;

====Teratoloogia teke====
[[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]], tema poeg [[Isidore Saint-Hilaire]] ja [[Johann Friedrich Meckel noorem]] panid aluse [[teratoloogia]]le, mis uurib [[arenguhäire]]id ja [[väärareng]]uid.

====Remak====
Moodsa embrüoloogia rajajaks peetakse [[Robert Remak]]it, kes kirjeldas 1842. aastal [[ektoderm]]i, [[mesoderm]]i ja [[endoderm]]i ja nende tähtsust embrüo arengus. Samuti tunnistas ta enne [[Rudolf Virchow]]'d ja [[Theodor Schwann]]i [[rakutuum]]a raku [[jagunemine|jagunemise]] põhistruktuuriks.

====Rekapitulatsiooniteooria====
1866. aastal esitas [[Ernst Haeckel]] [[rekapitulatsiooniteooria]], mille kohaselt [[ontogenees]] kordab [[fülogenees]]i.&lt;ref name=&quot;ODTH5&quot; /&gt;

[[Pilt:Embryo comparisons.jpg|pisi|Embrüote võrdlus – Baeri seadus]]
====''In vitro'' viljastamine====
Viini embrüoloog [[Samuel Leopold Schenk]] tegi 1878. aastal esimese ebaõnnestunud katse saavutada [[in vitro viljastamine|''in vitro'' viljastamine]] küüliku ja merisea sugurakkudega.

====His====
Aastatel 1880–1894 tegi [[Wilhelm His]], üks nüüdisaegse embrüoloogia rajajaid, ulatuslikku embrüoloogilist uurimustööd.&lt;ref&gt;[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 46.&lt;/ref&gt;

==Perspektiivid==
Organismide arengu uurimise käigus saadud teadmisi loodetakse kasutada mitmesuguste haiguste raviks. Olulisteks avastusteks on võimalus blokeerida [[parakriinne signaalimine|parakriinseid]] faktoreid, kasutada [[tüvirakk]]e elundite moodustamisel ning võimalus muuta peaaegu kõiki keharakke [[pluripotentne|pluripotentseteks]] tüvirakkudeks. Need teadmised võimaldavad blokeerida [[vähk (haigus)|vähi]] levikut, parandada kehalisi vigastusi ja geneetilisi haigusi.
*Anti[[angiogenees]] vähi ravis – blokeeritakse veresoonte moodustumist, mis on vajalikud, et varustada kasvajarakke hapniku ja toitainetega. Selleks on võimalik kasutada [[VEGF]] faktorite (kasvaja angiogeneesi faktorid, inglise keeles ''vascular endothelial growth factor'') inhibiitoreid.

*Pluripotentsete tüvirakkude tootmine diferentseerunud keharakkudest võimaldaks saadud tüvirakke kasutada kudede ja elundite regeneratsioonis. Tüvirakke tahetakse kasutada närvirakkude tootmiseks degeneratiivsete ajuhaiguste ravil ([[Alzheimeri tõbi]] ja [[Parkinsoni tõbi]]) ning [[insuliin]]i tootvate pankreaserakkude tootmiseks [[diabeet|diabeediga]] patsientidel. Samuti loodetakse tüvirakkudega ravida ka südamehaigusi ja immuunhäireid. Ravis kasutatakse parakriinseid kasvufaktoreid.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

==Vaata ka==
*[[Arengubioloogia instituut]]
*[[blastotsüst]]
*[[ehitusplaan]]
*[[embrüogenees]]
*[[enhanser]]
*[[evolutsiooniline stabiilsus]]
*[[fotomorfogenees]]
*[[geeniregulatsioonivõrgustik]]
*[[geneetiline arhitektuur]]
*[[generatiivne bioloogia]]
*[[homoloogia]]
*[[kalade areng]]
*[[promootor]]
*[[signaaliülekanne]]
*[[spetsifikatsioon]]
*[[sünteetiline bioloogia]]
*[[taimede evolutsiooniline arengubioloogia]]
*[[taimede arengugeneetika]]
*[[teratoloogia]]
*[[äädikakärbse embrüogenees]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Karner&quot;&gt;[[Jüri Kärner]]. ''Sissejuhatus arengubioloogiasse'', Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 1997, lk. 9, 16–19.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t1r2A&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.macroevolution.net/karl-ernst-von-baer.html | Pealkiri = Karl Ernst von Baer | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ODTH5&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.frozenevolution.com/haeckel-s-recapitulation-theory | Pealkiri = Haeckel’s recapitulation theory | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VPlXK&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://devbio.eu/modelorganisms | Pealkiri = Model Organisms in Developmental Biology | Keel = inglise keeles | vaadatud = 2012-11-12 | arhiivimisaeg = 2013-12-05 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131205134442/http://devbio.eu/modelorganisms | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;&gt;[[Scott F. Gilbert]]. ''Developmental Biology'', 9. trükk, Sunderland: Sinauer Associates, Inc., 2010, lk 2–3, 19–23.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lUFyV&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.uni-tuebingen.de/fakultaeten/mathematisch-naturwissenschaftliche-fakultaet/fachbereiche/interfakultaere-institute-und-zentren/interfakultaeres-institut-fuer-biochemie/studium/diplom-biochemie/schwerpunktfaecher/methods-and-concepts-in-developmental-and-cellular-biology.html | Pealkiri = Methods and concepts in developmental and cellular biology | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uMy7u&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.ebc.ee/BIOTECHNOLOGY/Antsu_loengud/Loeng12_2007.pdf | Pealkiri = Transgenees loomadel, knock-out }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*Joseph Needham. ''A History of Embryology'', 1959.
*Зуссман М. Биология развития. — М.: Мир, 1977.
*Wolpert L, Tickle C. ''Principles of Development'', Oxford and New York: Oxford University Press 2011.
*Slack JM. ''Essential Developmental Biology'',  Oxford: Wiley-Blackwell 2013.
*Lewis Wolpert, Cheryll Tickle, Alfonso Martinez Arias, Peter Lawrence, James Locke. – ''Principles of Development'', 6. trükk, Oxford: Oxford University Press 2019.
*Barresi M, Gilbert SF. ''Developmental Biology'', 13. trükk, NY: Oxford University Press 2023, ISBN 9780197574591.
*Tanel Tõnissoo. Arengubioloogia. – ''Rakubioloogia'', Tartu Ülikooli Kirjastus 2023.
*Wolpert, Lewis; Tickle, Cheryll; Martinez Arias, Alfonso; Placzek, Marysia. – ''Wolpert's Principles of Development'', 7. trükk, Oxford: Oxford University Press 2025, ISBN 9780192896612.

==Välislingid==
{{commonskat|Developmental biology}}
*[http://9e.devbio.com/ Developmental Biology – 9th Edition] by Scott F.Gilbert
* [http://www.sdbonline.org/ Society for Developmental Biology]
* [http://www.sdbcore.org/ Collaborative resources]
* [https://embryo.asu.edu/ Embryo Project Encyclopedia]

[[Kategooria:Arengubioloogia| ]]</text>
      <sha1>po1813bilpkaw2yue8oo9p9lpimq8pn</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204231</id>
      <parentid>7204224</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T10:15:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <origin>7204231</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="32656" sha1="18qxb1g9zhg64qteaz0mon7z03k8evc" xml:space="preserve">'''Arengubioloogia''' on [[bioloogia]] haru, mis uurib [[organism]]ide individuaalset arengut ja selle aluseks olevaid protsesse kogu [[elutsükkel|elutsükli]] vältel. See käsitleb mehhanisme, mille kaudu organismid kasvavad ja arenevad ning säilitavad või muudavad oma ehitust. Hulkraksetel organismidel uurib arengubioloogia eelkõige rakkude jagunemist ja [[diferentseerumine|diferentseerumist]], kudede ja elundite kujunemist, [[morfogenees]]i ning organismi kasvu ja küpsemist. Üherakuliste organismide puhul käsitleb arengubioloogia raku kasvu, jagunemist, arenguseisundeid ja elutsükleid.

[[Ontogenees]] on organismi individuaalne areng selle tekkest kuni elutsükli lõpuni. Suguliselt paljunevate organismide puhul käsitatakse ontogeneesi algusena tavaliselt [[viljastumine|viljastumisel]] moodustunud [[sügoot|sügoodi]] tekkimist. Ontogenees hõlmab sellisel juhul [[embrüonaalne areng|embrüonaalset arengut]] ning sellele järgnevat [[postembrüonaalne areng|postembrüonaalset arengut]], sealhulgas kasvu, küpsemist ja vananemist. Mittesuguliselt paljunevatel organismidel algab ontogenees uue isendi tekkimisega vastavalt paljunemisviisile. Mõnes käsitluses hõlmab ontogenees ka [[sugurakk]]ude kujunemist ehk [[gametogenees]]i, kuigi see on vastuolus tavapärase käsitlusega, mille järgi ontogenees algab uue isendi tekkest ja gametogenees kuulub eelmise põlvkonna organismi arengusse.

[[Embrüoloogia]] on arengubioloogia haru, mis uurib eelkõige hulkraksete organismide varajast arengut, eriti embrüo kujunemisega seotud protsesse alates uue organismi tekkest kuni embrüonaalse arengujärgu lõpuni. Embrüoloogia keskendub rakkude, kudede ja elundite kujunemise morfoloogilistele, rakulistele ja molekulaarsetele mehhanismidele. Selgroogsete, eriti imetajate arengus eristatakse embrüonaalset perioodi ja sellele järgnevat looteperioodi, mida samuti käsitletakse embrüoloogia raames. Üherakuliste organismide puhul embrüonaalsest arengust tavaliselt ei räägita, sest neil puudub embrüo ja hulkrakne kehaorganisatsioon.

Lisaks embrüonaalsele ja postnataalsele arengule uurib arengubioloogia ka [[regeneratsioon]]i, [[mittesuguline paljunemine|mittesugulist paljunemist]], [[moone (bioloogia)|moonet]] ning täiskasvanud organismis paiknevate [[tüvirakk]]ude säilimist, paljunemist ja diferentseerumist.

Arengubioloogia kolm klassikalist keskset uurimisobjekti on [[diferentseerumine]], [[morfogenees]] ja [[kasvamine]].&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt; Tänapäeva arengubioloogia uurib neid protsesse molekulaarsel, biokeemilisel, geneetilisel ja rakulisel tasandil, pöörates tähelepanu ka embrüote subtsellulaarse ja rakulise organiseerituse iseärasustele.

[[Teadusharu]]na kujunes arengubioloogia välja 20. sajandi keskpaigas, ühendades embrüoloogia, [[geneetika]] ja [[molekulaarbioloogia]] saavutused. Selle peamiste uurimisprobleemide hulka kuuluvad geneetilise informatsiooni realiseerumine ontogeneesi käigus ja fenotüübiliste muutuste molekulaarsed alused, rakkude ja rakupopulatsioonide normaalse ja kasvajalise kasvu mehhanismid, morfogenees, rakkude, kudede ja elundite diferentseerumine, rakkudevahelised vastasmõjud, üksikute [[elund]]ite ja kogu organismi kuju kujunemine, organismide [[sugu (bioloogia)|soo]] määramine, [[kloonimine|kloonimine]] ja [[vananemine]] ning terviklikku arengut tagavate regulatsioonimehhanismide kujunemine.

Arengubioloogia uurimissuundade seas on loomade ja taimede arengubioloogia, eksperimentaalne embrüoloogia, raku molekulaarbioloogia, arengu geneetiline regulatsioon, diferentseerumise molekulaarsed mehhanismid, ontogeneesi tsütoloogilised alused ja uute uurimismeetodite väljatöötamine.

Sõna &quot;[[arengugeneetika]]&quot; (ka &quot;[[ontogeneesigeneetika]]&quot;) kasutatakse sageli &quot;arengubioloogia&quot; sünonüümina, kuid see võib tähistada ka teatud [[käitumisgeneetika]] valdkondi ning jätta tähelepanuta arengu epigeneetilised aspektid ning sellisena see on osa arengubioloogiast. [[Närvisüsteem]]i arengut ja küpsemist uurib [[neuroarengubioloogia]], arengubioloogia ja [[evolutsioon]]i seoseid aga [[evolutsiooniline arengubioloogia]] (''EvoDevo'').

[[Pilt:Views of a Foetus in the Womb.jpg|300px|pisi|Vaated [[loode|Lootele]] [[emakas]]. [[Leonardo da Vinci]], umbes 1510–1512. [[Sünnieelne areng]] on üks arengubioloogia peamisi uurimisvaldkondi]]


== Mudelorganismid ==

Arengu põhijoonte mõistmiseks on tarvis uurida paljusid eri organisme. Kuigi on olemas üldised arengupõhimõtted, mis kehtivad kõigi loomade puhul, on elusloodus liiga mitmekesine, et kõiki vastuseid ühestainsast organismist leida. Sellepärast uurivad arengubioloogid suhteliselt väikest arvule liike, mida on mugav uurida ning mis sobivad eksperimentideks ja geneetiliseks analüüsiks.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 2.&lt;/ref&gt;

Ühe organismi arenguprotsessi mõistmine aitab selgitada samalaadseid protsesse teistes organismides, sealhulgas inimesel. Näiteks viis äädikakärbsel varajast embrüogeneesi reguleerivate geenide avastamine selleni, et sarnaseid geene leiti ka imetajate ja teiste selgroogsete arengus, kus need täidavad samalaadseid ülesandeid.&lt;ref&gt;Wolpert jt 2019: 2–3.&lt;/ref&gt;

Tänapäeval on suur osa arengubioloogia uurimistööst keskendunud väikesele arvule [[mudelorganism]]idele. On selgunud, et loomariigis on arengumehhanismid suurel määral evolutsiooniliselt säilinud. Varajases arengus kasutavad selgroogsete eri liigid põhiliselt samu induktsioonisignaale ja samu piirkondliku identiteedi määramist kodeerivaid geene. Ka selgrootud kasutavad sarnast signaalide ja geenide kogumit, kuigi nende moodustuvad kehaosad on märkimisväärselt erinevad.

Igal mudelorganismil on teatud spetsiifilised eksperimentaalsed eelised, mille tõttu on need muutunud teadlaste seas laialdaselt kasutatavaks. Ühes mõttes on need &quot;mudelid&quot; kogu loomariigi kohta ja teises mõttes &quot;mudelid&quot; inimese arengu uurimiseks. Inimese arengut otseselt uurida on raske nii eetilistel kui ka praktilistel põhjustel.

Mudelorganismid on olnud eriti kasulikud arengumehhanismide üldise olemuse väljaselgitamisel. Mida üksikasjalikumaks uurimine muutub, seda rohkem erinevad mudelorganismid üksteisest ja inimesest.

=== Taimed ===

Arengubioloogias on peamiseks taimseks mudelorganismiks kujunenud [[harilik müürlook]] (''Arabidopsis thaliana'').&lt;ref&gt;{{cite book | vauthors = Weigel D, Glazebrook J | date = 2002 | title = Arabidopsis. A Laboratory Manual. | publisher = Cold Spring Harbor Laboratory Press | location = Cold Spring Harbor, NY }}&lt;/ref&gt; Selle arengut ja geneetikat on põhjalikult uuritud ning seda kasutatakse taimede arenguprotsesside, sealhulgas rakutsükli ja sugurakkude arengu uurimisel.&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot;&gt;Friedman, William E. Expression of the cell cycle in sperm of ''Arabidopsis'': implications for understanding patterns of gametogenesis and fertilization in plants and other eukaryotes. – ''[[Development]]'', 1999, kd 126, nr 5, lk 1065–1075.&lt;/ref&gt;

Teised taimede arengubioloogias kasutatud mudelorganismid on:

*[[harilik mais]] (''Zea mays'')
*petuunia (''Petunia'')

=== Selgroogsed ===

Selgroogsete arengubioloogias kasutatakse järgmisi peamisi mudelorganisme:

*[[suur-kannuskonn]] (''Xenopus laevis'') ja ''[[Xenopus tropicalis]]''.&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Nieuwkoop PD, Faber J. ''Normal table of ''Xenopus laevis'' (Daudin)'', North-Holland, Amsterdam 1967.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Harland RM, Grainger RM. Xenopus research: metamorphosed by genetics and genomics. – ''Trends in Genetics'', 2011, kd 27, nr 12, lk 507–515.&lt;/ref&gt; Kannuskonn annab suurel hulgal embrüoid ja sobib eriti hästi mikrokirurgilisteks katseteks. Kahepaiksed on pikka aega olnud varajase arengu uurimise eelistatud mudelorganismid, sest nende munad on suured, embrüoid on lihtne kasvatada lihtsas kasvukeskkonnas ja nendega on suhteliselt kerge katseid teha.&lt;ref&gt;Wolpert jt 2019: 30.&lt;/ref&gt;
*[[vöödiline daanio]] (''Danio rerio'').&lt;ref&gt;Lawson ND, Wolfe SA. Forward and reverse genetic approaches for the analysis of vertebrate development in the zebrafish. – ''Developmental Cell'', 2011, kd 21, nr 1, lk 48–64. [https://www.cell.com/developmental-cell/fulltext/S1534-5807(11)00241-3?_returnURL=https%3A%2F%2Flinkinghub.elsevier.com%2Fretrieve%2Fpii%2FS1534580711002413%3Fshowall%3Dtrue Täistekst.]&lt;/ref&gt; Sellel on palju embrüoid ning selle geneetika on hästi välja töötatud.
*[[kodukana]] (''Gallus gallus domesticus'').&lt;ref&gt;Rashidi H, Sottile V. The chick embryo: hatching a model for contemporary biomedical research. – ''BioEssays'', 2009, kd 31, nr 4, lk 459–465.&lt;/ref&gt; Kana varajased arenguetapid sarnanevad imetajate omadega, kuid mikrokirurgilisi katseid on kanaga lihtsam teha. Kana kasutamine on ka suhteliselt odav.
*[[koduhiir]] (''Mus musculus'').&lt;ref&gt;Behringer R, Gertsenstein M, Vintersten K, Nagy M. ''Manipulating the Mouse Embryo. A Laboratory Manual'', 4. trükk, Cold Spring Harbor, NY: Cold Spring Harbor Laboratory Press 2014.&lt;/ref&gt; See on imetaja,&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt; kelle geneetika on väga hästi uuritud ja keda kasutatakse laialdaselt imetajate, sealhulgas inimese arengumehhanismide uurimisel.

=== Selgrootud ===

Selgrootute seas on olulisemad arengubioloogia mudelorganismid:

*[[harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster'').&lt;ref&gt;St Johnston D. The art and design of genetic screens: Drosophila melanogaster. – ''Nature Reviews. Genetics'', 2002, kd 3, nr 3, lk 176–188.&lt;/ref&gt; Annab palju embrüoid ja selle geneetika on väga hästi uuritud.
*[[varbuss]] (''Caenorhabditis elegans'').&lt;ref&gt;Riddle DL, Blumenthal T, Meyer BJ, Priess JR. ''C. elegans II.'', Cold Spring Harbor Laboratory Press: Cold Spring Harbor, NY 1997.&lt;/ref&gt; Annab palju embrüoid, selle geneetika on hästi uuritud ja selle pidamine on odav.
*[[Merisiilikud|merisiilik]] (''[[Strongylocentrotus purpuratus]]'').&lt;ref name=&quot;VPlXK&quot; /&gt; Mõningatel eesmärkidel on merisiilikud olnud olulised varajase embrüonaalse arengu ja arengumustrite uurimisel.&lt;ref&gt;Ettensohn CA, Sweet HC. Patterning the early sea urchin embryo. – ''Current Topics in Developmental Biology'', kd 50, 2000, lk 1–44.&lt;/ref&gt;
*[[Merituped]] (''Ascidiacea''), keda on kasutatud evolutsioonilise arengubioloogia uurimisel.&lt;ref&gt;Lemaire P. Evolutionary crossroads in developmental biology: the tunicates. – ''Development'', 2011, kd 138, nr 11, lk 2143–2152.&lt;/ref&gt;

=== Üherakulised organismid ===

Mõningates arengubioloogia ja rakubioloogia uuringutes on kasutatud ka üherakulisi organisme:

*[[koppvetikas]] (''Chlamydomonas'')&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt;
*[[pärmkottseen]] (''Saccharomyces'')&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt;

=== Regeneratsiooni ja inimese arengu mudelid ===

Regeneratsiooni uurimiseks kasutatakse [[sabakonnalised|sabakonnalisi]] (''Urodela''), näiteks [[mehhiko tömpsuu]]d (''Ambystoma mexicanum''),&lt;ref&gt;Nacu E, Tanaka EM. Limb regeneration: a new development? – ''Annual Review of Cell and Developmental Biology'', 2011, kd 27, lk 409–440.&lt;/ref&gt; ja [[lameuss]]e, näiteks ''[[Schmidtea mediterranea]]''.&lt;ref name=&quot;Reddien P.W., Alvarado A.S. 2004 725–757&quot;/&gt;

Ka [[organoid]]e kasutatakse tõhusate arengumudelitena, eriti inimese arengu uurimisel kolmemõõtmelistes rakukultuurides.&lt;ref&gt;Ader M, Tanaka EM. Modeling human development in 3D culture. – ''Current Opinion in Cell Biology'', 2014, kd 31, lk 23–28.&lt;/ref&gt;

==Põhiküsimused==

Arengubioloogia põhiküsimus on see, kuidas [[viljastatud munarakk|viljastatud munarakust]] kujuneb [[hulkrakne organism]], milles eri tüüpi rakud organiseeruvad [[kude]]deks ja [[elund]]iteks. Seda saab uurida paljudest vaatenurkadest, mis tuleb omavahel siduda. Tuleb teada, millised geenid avalduvad ning millal ja kus see toimub, kuidas rakud omavahel suhtlevad, kuidas määratakse raku arenguline saatus, kuidas rakud paljunevad ja diferentseeruvad ning kuidas tekivad keha kuju suured muutused.&lt;ref&gt;Wolpert jt 2019: 1.&lt;/ref&gt;

Kogu embrüonaalseks arenguks vajalik informatsioon sisaldub viljastatud munarakus. Organismi arengut juhib geenide ruumiliselt ja ajaliselt reguleeritud avaldumine, mis määrab, millised valgud millistes rakkudes ja millal esinevad. Valgud määravad suurel määral rakkude käitumise ja geenid on arengut genereeriv programm, mille toime realiseerub rakkudevahelise signaaliedastuse ning rakkude proliferatsiooni, diferentseerumise ja liikumise kaudu.&lt;ref&gt;Wolpert jt 2019: 1.&lt;/ref&gt;

Arengubioloogia püüab muu hulgas selgitada, kuidas rakud muutuvad üksteisest erinevaks, kuidas need organiseeruvad keerulisteks struktuurideks, mis juhib üksikute rakkude käitumist ja kuidas on arengu organiseerivad põhimõtted talletatud munarakus ja eelkõige DNA-s. Üks keskseid uurimissuundi on nende protsesside geneetilise regulatsiooni mõistmine.&lt;ref&gt;Wolpert jt 2019: 1.&lt;/ref&gt;

Arengubioloogia üks lõppeesmärke on mõista inimese arengut. See on oluline, et selgitada, miks areng mõnikord ebaõnnestub, miks loode võib hukkuda või laps sündida kaasasündinud väärarengutega. Arenguhäireid võivad põhjustada geenimutatsioonid, kuid arengut mõjutavad ka keskkonnategurid, näiteks ravimid ja nakkused.&lt;ref&gt;Wolpert jt 2019: 2.&lt;/ref&gt;

Regeneratiivse meditsiini eesmärk on leida võimalusi kasutada rakke kahjustatud kudede ja elundite taastamiseks ning praegu keskendub see peamiselt tüvirakkudele. Ka vähirakkudel on mitmeid embrüonaalsete rakkude omadusi, näiteks võime piiramatult jaguneda. Seetõttu võib embrüonaalsete rakkude ja nende käitumise uurimine aidata välja töötada uusi ja tõhusamaid vähiravimeetodeid, sest paljud samad geenid osalevad nii embrüonaalses arengus kui ka kasvajate tekkes.&lt;ref&gt;Wolpert jt 2019: 2.&lt;/ref&gt;

Viljastatud munarakust embrüo kujunemise protsessi nimetatakse embrüogeneesiks. Üks embrüo rakkude esimesi ülesandeid on organismi üldise ehitusplaani kujundamine. Eri organismid lahendavad selle ülesande erineval viisil.&lt;ref&gt;Wolpert jt 2019: 2.&lt;/ref&gt;

===Diferentseerumine===
Ühest viljastatud munarakust tekib sadu diferentseerunud rakutüüpe. Täiskasvanud inimeses on rohkem kui 200 diferentseerunud rakutüüpi, näiteks [[lihaskude|lihasrakud]], [[vererakud]], rasvarakud, [[närvirakk|närvirakud]] ja nii edasi. Seda uut tüüpi rakkude teket nimetataksegi diferentseerumiseks. Kõik need erinevad rakud sisaldavad samu [[geen]]e. Kuidas saab selline identne geneetiline informatsioon panna aluse nii paljudele erinevatele rakutüüpidele?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Morfogenees===
Diferentseerunud rakud ei paikne juhuslikult, vaid moodustavad [[kude]]sid ja [[elund]]eid. Kuidas moodustavad rakud funktsionaalseid struktuure? Vastus sellele peitub koordineeritud rakkude jagunemises, rakkude migratsioonis ja rakkude surmas, mis kõik on arengubioloogia olulisteks uurimisaladeks.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Kasvamine===
Arengu käigus rakud paljunevad, kuid lõpuks osa rakke lõpetab jagunemise ning organism saavutab küpse kuju ja suuruse. Kuidas rakud teavad, millal lõpetada jagunemine, ja kuidas on rakujagunemine reguleeritud?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Paljunemine===
[[Sugurakud]] on väga spetsialiseerunud rakud, mis on ainsana võimelised panema aluse kogu organismi arengule. Kuidas toimub selliste rakkude eraldamine teistest rakkudest, mis moodustavad keha füüsilisi struktuure ja elundeid? Mis juhised sugurakkude [[rakutuum]]as ja [[tsütoplasma]]s võimaldavad neil panna aluse uuele põlvkonnale?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Regeneratsioon===
Mõned organismid saavad taastada kogu oma keha. Mõned [[salamander|salamandrid]] suudavad taastada oma silmad ja jalad ning mitmed [[roomajad]] on võimelised kasvatama omale uue saba. Imetajad enamasti seda ei suuda, kuid siiski on ka imetajatel [[tüvirakud]], mis on võimelised moodustama uusi elundeid ja struktuure. Kuidas on tüvirakud säilitanud sellise võime ja kuidas oleks võimalik seda meditsiinis ära kasutada?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Evolutsioon===
Evolutsiooni käigus liigid muutuvad ja seda põhjustavad päritavad muudatused arengus. Näiteks on tänapäevase kapjadega hobuse eelkäijaks viie varbaga hobune, kellel on põlvkondade vältel toimunud [[embrüo]] arengu käigus mitmed muutused lihastes ja luukoes. Kuidas on sellised muutused võimelised panema aluse uutele kehastruktuuridele? Millised päritavad muutused on võimalikud, arvestades seda, et ka evolutsiooni vahevormid peavad olema eluvõimelised?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

===Keskkonna mõjud===
Paljude organismide arengut mõjutab keskkond, kus embrüo või vastne areneb. Näiteks sõltub sündiva kilpkonna sugu sellest, mis temperatuuri juures munad hauduti. Samuti suudavad ka täiskasvanud organismi arengut mõjutada ümbritsevas keskkonnas olevad kemikaalid, põhjustades arenguhäireid, mis võivad viia haiguste ja kasvajate tekkeni. Kuidas on organismi areng seotud laiemalt tema elupaiga ja teda ümbritseva keskkonnaga? &lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

==Meetodid==
[[Pilt:Hiire embrüo.tif|pisi|Geeniekspressiooni märkimine hiire embrüol]]
Arengubioloogias kasutatakse väga palju meetodeid biokeemiast, geneetikast, rakubioloogiast, [[evolutsioonibioloogia]]st, [[embrüoloogia]]st ja molekulaarbioloogiast.&lt;ref name=&quot;lUFyV&quot; /&gt; Mõningad olulisemad meetodid:

*Elusrakkude otsene jälgimine. Mõne liigi embrüotel on väga vähe rakke ja tsütoplasma kõigis [[blastomeer]]ides on erineva pigmendiga. Sel juhul on võimalik jälgida mikroskoobi all erinevaid rakke ja nende arenemist erinevateks kudedeks. Näiteks mantellooma ''[[Styela partita]]'' lihaseid moodustavad rakud on alati kollase värvusega.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;
*Värvimine. Embrüo arengu jälgimiseks kasutatakse värve, mis värvivad nende rakke, kuid ei tapa neid rakke. Kasutatakse ka fluorestsentsvärve. [[Pilt:Arengubioloogia meetodid.png|pisi|Näiteid arengubioloogia meetodeist amfiibiembrüotega. A – Spemanni transplantatsioonimeetod; B – Mangoldi implantatsioonimeetod; C – Holtfreteri eksplantatsioonimeetod; D – dissotsieerimine-reagregatsioon]]
*[[Hans Spemann|Spemanni]] [[transplantatsioon]]imeetod. Ühelt liigilt pärit embrüonaalse koe siirdamine teise liigi embrüole, kust see sama embrüonaalse koe osa on enne eemaldatud.
*[[Hilde Mangold|Mangoldi]] [[implantatsioon]]imeetod. Ühelt embrüolt pärit embrüonaalne kude siiratakse teise organismi embrüole erinevasse kohta.
*[[Johannes Holtfreter|Holtfreteri]] [[eksplantatsioon]]imeetod. Erinevatelt embrüotelt eemaldatakse sama embrüonaalse koe osa ja ühendatakse need.
*[[Dissotsieerimine-reagregatsioon]]. [[Blastula]] või varase [[gastrula]] staadiumis eemaldatakse erinevad embrüonaalse koe osad, mõlema osa rakud lahutatakse üksteisest ja siis erinevatest osadest pärit rakkudel lastakse omavahel uuesti reagregeeruda. Embrüo jätkab oma arengut samast kohast, kus see enne rakkude eemaldamist pooleli jäi. Seega saab jälgida, kuidas toimub erinevatest embrüonaalsetest kudedest pärit rakkude migratsioon ja areng edasi.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

Eri päritoluga rakkude jälgimiseks kasutatakse sageli [[fluorestseeruv marker|fluorestseeruvaid markereid]], näiteks [[roheline fluorestseeruv valk|rohelist fluorestseeruvat valku]]. Selle [[geen]]i viimine organismi [[genoom]]i võimaldab jälgida rakkude saatust arengu jooksul. Sel viisil saadud embrüo kõik rakud helendavad [[ultraviolettkiirgus]]es roheliselt. Enamasti kasutatakse selleks konni. [[transgeenne organism|Transgeenselt]] embrüolt eemaldatakse kindlast piirkonnast rakke ja pannakse teise embrüo samasse piirkonda. Niimoodi on täiskasvanud organismil võimalik jälgida, mis elundid arenesid sellest embrüo piirkonnast, kuhu siirati fluorestseeruva konna rakud.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt; Samuti kasutatakse looduslikke markereid, mis arengu käigus ei kao ega muutu – [[kromosomaalsed markerid|kromosomaalseid markereid]]. Näiteks lindude puhul kasutatakse [[Douarini marker]]it. Tihti piisab transplantatsioonitulemuste jälgimiseks lähteloomade erinevast pigmentatsioonist.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

*Transgeensed loomad. Looma embrüorakkudesse viiakse sisse võõr-[[DNA]], mis integreerub peremeesraku [[kromosoom]]idesse. Sel viisil on võimalik jälgida antud geeni mõju organismi arengule.
*''[[Knock-out]]''-loomad. Selle meetodi puhul inaktiveeritakse mõni geen [[mutatsioon]]i abil. ''Knock-out-''hiired võimaldavad kohe uurida vastava geeni mutatsiooni efekti hiire arengu käigus.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;uMy7u&quot; /&gt;

==Ajalugu==
Arengubioloogia kujunes välja [[embrüoloogia]]st. Arengubioloogia mõiste on uuemat päritolu ja peegeldab arusaama, et areng ei piirdu üksnes [[embrüo]]ga. Traditsiooniliselt kirjeldas embrüoloogia eksperimentide tulemusi peamiselt [[morfoloogia (bioloogia)|morfoloogia]] ja rakkude saatuse kaudu, kuid tänapäeval käsitletakse arengut ka [[molekulaargeneetika]] ja [[rakubioloogia]] seisukohalt.&lt;ref&gt;Wolpert jt 2019: 3.&lt;/ref&gt;

Alguses oli embrüoloogia teadus, mis uuris loomade arengut munaraku viljastumisest kuni [[lootekestad]]est või [[munakestad]]est vabanemiseni. Hiljem laienes selle uurimisala, sest embrüonaalset arengut ei olnud võimalik mõista ilma sellele eelnevate ja järgnevate arenguetappideta. Embrüoloogia hõlmas järk-järgult ka [[gametogenees]]i, [[postembrüonaalne areng|postembrüonaalset arengut]], kasvamist, [[regeneratsioon]]i, [[moone (bioloogia)|moonet]] ja [[morfogenees]]i. Alates 1960ndatest hakati embrüoloogias üha enam kasutama [[biokeemia]], [[rakubioloogia]], [[molekulaarbioloogia]], [[geneetika]] ja [[immunoloogia]] meetodeid ning sellest kujunes välja tänapäevane arengubioloogia.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

===Antiik===
Kreeka õpetlased 5.–4. sajandil eKr käsitlesid embrüo arengut tollaste loodusfilosoofiliste ettekujutuste põhjal. [[Hippokrates]] püüdis arengut seletada kuumuse, niiskuse ja tahkumise kaudu.&lt;ref&gt;Wolpert jt 2019: 3.&lt;/ref&gt;

[[Corpus Hippocraticum|Hippokratese kogumikku]] kuuluvad kirjutised lähtusid [[kahe seemne teooria]]st, mille olid esitanud ka [[Alkmaion]] ja teised filosoofid ning looduseuurijad. Selle teooria järgi osalevad viljastumises ja [[soo määramine|soo määramises]] nii mehe kui ka naise &quot;seeme&quot;.&lt;ref&gt;[[Jutta Kollesch]], [[Diethard Nickel]]. ''Antike Heilkunst. Ausgewählte Texte aus dem medizinischen Schrifttum der Griechen und Römer'', Philipp Reclam jun.:  Leipzig 1979,; 6. trükk, samas 1989, ISBN 3-379-00411-1, lk 26–27, 75–81 ja 185–186.&lt;/ref&gt;

====Aristoteles====
[[Aristoteles]] arvas, et [[seemnevedelik]] aktiveerib [[menstruatsiooniveri|menstruatsioonivere]] ja käivitab embrüonaalse arengu. 

Samuti sõnastas ta küsimuse, kas kõik embrüo struktuurid on olemas juba arengu alguses või tekivad need järk-järgult. Viimast võimalust nimetas ta [[epigenees]]iks (&quot;pärast tekkimine&quot;) ning võrdles seda võrgu kudumisega. Aristoteles pooldas epigeneesi ja see arusaam osutus hiljem õigeks.&lt;ref&gt;Wolpert jt 2019: 3.&lt;/ref&gt;

====Galenos====
Roomas tegutsenud kreeka arst [[Galenos]] kirjeldas 2. sajandil pKr teoses &quot;[[De formatione foetus]]&quot; sünnieelset arengut ning embrüoväliseid struktuure, näiteks [[platsenta]]t.&lt;ref&gt;Diethard Nickel. Zur Embryologie in der Medizin der römischen Kaiserzeit. – ''Acta Congressus internationalis XXIV historiae artis medicinae'', Budapest 1976, kd 2, lk 1347–1350.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Diethard Nickel. ''Untersuchungen zur Embryologie Galens'', Akademie-Verlag, Berlin 1989.&lt;/ref&gt; 

===Keskaeg===
Antiikaja õpetused, mida käsitles hiljem ka [[Avicenna]], mõjutasid embrüoloogiat kuni uusajani.&lt;ref&gt;[[Ursula Weisser]]. ''Zeugung, Vererbung und pränatale Entwicklung in der Medizin des arabisch-islamischen Mittelalters'', Erlangen 1983.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Hans Herbert Schöffler. Zur mittelalterlichen Embryologie. – ''Sudhoffs Archiv'', 1973, kd 57, lk 297–314.&lt;/ref&gt;

===Renessanss ja varauusaeg===

Esimesed embrüonaalse arengu eri staadiumide mõõtmised tegi [[Leonardo da Vinci]].

Esimesed süstemaatilised teaduslikud uurimused embrüote kohta avaldas [[Girolamo Fabrizio|Girolamo Fabrici ab Acquapendente]], kes kirjeldas 1600. aastal imetajate, roomajate ja haide embrüoid teoses &quot;[[De formato foetu]]&quot; ning 1621. aastal muna ja kanaembrüo kujunemist teoses &quot;[[De formatione ovi et pulli]]&quot;.&lt;ref&gt;Christoph Schweikardt. Embryologie (Neuzeit). – [[Werner E. Gerabek]], Bernhard D. Haage, [[Gundolf Keil]], Wolfgang Wegner (toim). ''Enzyklopädie Medizingeschichte'', De Gruyter, Berlin/New York 2005, lk 345–346.&lt;/ref&gt;

[[William Harvey]] uuris 17. sajandi keskel kanaembrüote arengut ning [[kabehirv]]e [[tiinus]]t ja varajast arengut. Et ta ei leidnud hirvel varajasi embrüonaalseid arengujärke, tegi ta ekslikult järelduse, et emakas eritab embrüoid. [[Reinier de Graaf]] lükkas selle seisukoha 1672. aastal ümber, kirjeldades [[munasari|munasarju]] ja neis paiknevaid küpseid [[Graafi folliikul]]eid.

====Preformismi ja epigeneesi vaidlus====
17. sajandi lõpul muutus mõjukaks [[preformism]], mille pooldajad arvasid, et embrüo on olemas juba täielikult väljakujunenud kujul ning areng seisneb üksnes selle kasvamises. Selle käsitluse järgi pidid kõik embrüod olema olemas maailma loomisest saadik. Preformismi pooldajad ei uskunud, et embrüo saab tekkida füüsikaliste või keemiliste jõudude toimel. 
[[Marcello Malpighi]] kirjeldas väga täpselt kanaembrüo arengut, kuid jäi oma tähelepanekutest hoolimata [[ovism]]i pooldajaks: ta väitis, et täielikult kujunenud embrüo on munarakus olemas juba algusest peale ja väga varajastes arengujärkudes on see lihtsalt liiga väike, et tema mikroskoobi all nähtav olla. Preformismi teise suuna [[Animalism (bioloogia)|animalismi]] pooldajad väitsid, et embrüo paikneb seemnerakus, ja mõned neist arvasid koguni nägevat inimese seemneraku peas tillukest inimest ehk [[homunkulus]]t.&lt;ref&gt;Wolpert jt 2019: 3.&lt;/ref&gt; 

Preformismi ja epigeneesi pooldajate vaidlus kestis kogu 18. sajandi ning seda ei olnud võimalik lahendada enne [[rakuteooria]] kujunemist.&lt;ref&gt;Wolpert jt 2019: 3.&lt;/ref&gt;

===19. sajand===
====Lootelehtede avastamine====
19. sajandi alguses keskendus embrüoloogia [[looteleht]]ede uurimisele. [[Christian Heinrich Pander]] avastas, et embrüol on kolm lootelehte.

====Baer====
[[Karl Ernst von Baer]] avastas 1827. aastal imetaja [[munarakk|munaraku]]. Ta täiustas lootelehtede teooriat.

Baer kirjeldas ka selgroogsete embrüonaalse arengu varajasi etappe, täiustas Panderi lootelehtede teooriat ja sõnastas 1828. aastal [[Baeri seadused]], mis on embrüoloogia aluspõhimõtted.&lt;ref name=&quot;t1r2A&quot; /&gt;

====Teratoloogia teke====
[[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]], tema poeg [[Isidore Saint-Hilaire]] ja [[Johann Friedrich Meckel noorem]] panid aluse [[teratoloogia]]le, mis uurib [[arenguhäire]]id ja [[väärareng]]uid.

====Remak====
Moodsa embrüoloogia rajajaks peetakse [[Robert Remak]]it, kes kirjeldas 1842. aastal [[ektoderm]]i, [[mesoderm]]i ja [[endoderm]]i ja nende tähtsust embrüo arengus. Samuti tunnistas ta enne [[Rudolf Virchow]]'d ja [[Theodor Schwann]]i [[rakutuum]]a raku [[jagunemine|jagunemise]] põhistruktuuriks.

====Rekapitulatsiooniteooria====
1866. aastal esitas [[Ernst Haeckel]] [[rekapitulatsiooniteooria]], mille kohaselt [[ontogenees]] kordab [[fülogenees]]i.&lt;ref name=&quot;ODTH5&quot; /&gt;

[[Pilt:Embryo comparisons.jpg|pisi|Embrüote võrdlus – Baeri seadus]]
====''In vitro'' viljastamine====
Viini embrüoloog [[Samuel Leopold Schenk]] tegi 1878. aastal esimese ebaõnnestunud katse saavutada [[in vitro viljastamine|''in vitro'' viljastamine]] küüliku ja merisea sugurakkudega.

====His====
Aastatel 1880–1894 tegi [[Wilhelm His]], üks nüüdisaegse embrüoloogia rajajaid, ulatuslikku embrüoloogilist uurimustööd.&lt;ref&gt;[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 46.&lt;/ref&gt;

==Perspektiivid==
Organismide arengu uurimise käigus saadud teadmisi loodetakse kasutada mitmesuguste haiguste raviks. Olulisteks avastusteks on võimalus blokeerida [[parakriinne signaalimine|parakriinseid]] faktoreid, kasutada [[tüvirakk]]e elundite moodustamisel ning võimalus muuta peaaegu kõiki keharakke [[pluripotentne|pluripotentseteks]] tüvirakkudeks. Need teadmised võimaldavad blokeerida [[vähk (haigus)|vähi]] levikut, parandada kehalisi vigastusi ja geneetilisi haigusi.
*Anti[[angiogenees]] vähi ravis – blokeeritakse veresoonte moodustumist, mis on vajalikud, et varustada kasvajarakke hapniku ja toitainetega. Selleks on võimalik kasutada [[VEGF]] faktorite (kasvaja angiogeneesi faktorid, inglise keeles ''vascular endothelial growth factor'') inhibiitoreid.

*Pluripotentsete tüvirakkude tootmine diferentseerunud keharakkudest võimaldaks saadud tüvirakke kasutada kudede ja elundite regeneratsioonis. Tüvirakke tahetakse kasutada närvirakkude tootmiseks degeneratiivsete ajuhaiguste ravil ([[Alzheimeri tõbi]] ja [[Parkinsoni tõbi]]) ning [[insuliin]]i tootvate pankreaserakkude tootmiseks [[diabeet|diabeediga]] patsientidel. Samuti loodetakse tüvirakkudega ravida ka südamehaigusi ja immuunhäireid. Ravis kasutatakse parakriinseid kasvufaktoreid.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

==Vaata ka==
*[[Arengubioloogia instituut]]
*[[blastotsüst]]
*[[ehitusplaan]]
*[[embrüogenees]]
*[[enhanser]]
*[[evolutsiooniline stabiilsus]]
*[[fotomorfogenees]]
*[[geeniregulatsioonivõrgustik]]
*[[geneetiline arhitektuur]]
*[[generatiivne bioloogia]]
*[[homoloogia]]
*[[kalade areng]]
*[[promootor]]
*[[signaaliülekanne]]
*[[spetsifikatsioon]]
*[[sünteetiline bioloogia]]
*[[taimede evolutsiooniline arengubioloogia]]
*[[taimede arengugeneetika]]
*[[teratoloogia]]
*[[äädikakärbse embrüogenees]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Karner&quot;&gt;[[Jüri Kärner]]. ''Sissejuhatus arengubioloogiasse'', Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 1997, lk. 9, 16–19.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t1r2A&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.macroevolution.net/karl-ernst-von-baer.html | Pealkiri = Karl Ernst von Baer | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ODTH5&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.frozenevolution.com/haeckel-s-recapitulation-theory | Pealkiri = Haeckel’s recapitulation theory | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VPlXK&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://devbio.eu/modelorganisms | Pealkiri = Model Organisms in Developmental Biology | Keel = inglise keeles | vaadatud = 2012-11-12 | arhiivimisaeg = 2013-12-05 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131205134442/http://devbio.eu/modelorganisms | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;&gt;[[Scott F. Gilbert]]. ''Developmental Biology'', 9. trükk, Sunderland: Sinauer Associates, Inc., 2010, lk 2–3, 19–23.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lUFyV&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.uni-tuebingen.de/fakultaeten/mathematisch-naturwissenschaftliche-fakultaet/fachbereiche/interfakultaere-institute-und-zentren/interfakultaeres-institut-fuer-biochemie/studium/diplom-biochemie/schwerpunktfaecher/methods-and-concepts-in-developmental-and-cellular-biology.html | Pealkiri = Methods and concepts in developmental and cellular biology | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uMy7u&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.ebc.ee/BIOTECHNOLOGY/Antsu_loengud/Loeng12_2007.pdf | Pealkiri = Transgenees loomadel, knock-out }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*Joseph Needham. ''A History of Embryology'', 1959.
*Зуссман М. Биология развития. — М.: Мир, 1977.
*Wolpert L, Tickle C. ''Principles of Development'', Oxford and New York: Oxford University Press 2011.
*Slack JM. ''Essential Developmental Biology'',  Oxford: Wiley-Blackwell 2013.
*Lewis Wolpert, Cheryll Tickle, Alfonso Martinez Arias, Peter Lawrence, James Locke. – ''Principles of Development'', 6. trükk, Oxford: Oxford University Press 2019.
*Barresi M, Gilbert SF. ''Developmental Biology'', 13. trükk, NY: Oxford University Press 2023, ISBN 9780197574591.
*Tanel Tõnissoo. Arengubioloogia. – ''Rakubioloogia'', Tartu Ülikooli Kirjastus 2023.
*Wolpert, Lewis; Tickle, Cheryll; Martinez Arias, Alfonso; Placzek, Marysia. – ''Wolpert's Principles of Development'', 7. trükk, Oxford: Oxford University Press 2025, ISBN 9780192896612.

==Välislingid==
{{commonskat|Developmental biology}}
*[http://9e.devbio.com/ Developmental Biology – 9th Edition] by Scott F.Gilbert
* [http://www.sdbonline.org/ Society for Developmental Biology]
* [http://www.sdbcore.org/ Collaborative resources]
* [https://embryo.asu.edu/ Embryo Project Encyclopedia]

[[Kategooria:Arengubioloogia| ]]</text>
      <sha1>18qxb1g9zhg64qteaz0mon7z03k8evc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 4. novembril</title>
    <ns>0</ns>
    <id>148622</id>
    <revision>
      <id>7204218</id>
      <parentid>6970699</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T10:05:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Avjoska</username>
        <id>1538</id>
      </contributor>
      <origin>7204218</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7009" sha1="227ie9aysmt8lt9p8ypo0hzueyih8h1" xml:space="preserve">{{sündinud novembris}}
''Siin artiklis loetletakse [[4. november|4. novembril]] sündinud tuntud inimesi.


* [[1575]] – [[Guido Reni]], itaalia maalikunstnik
* [[1631]] – [[Mary Henrietta Stuart]], Charles I ja Henrietta Maria tütar
* [[1804]] – [[Peder Balke]], norra kunstnik
* [[1805]] – [[Filaret (Gumilevski)|Filaret]], vene õigeusu vaimulik, Riia vikaarpiiskop 1842–1848
* [[1866]] – [[Oskar Ernst Emil Tomberg]], eesti õpetaja
* [[1872]] – [[Barbu Știrbey]], Rumeenia poliitik
* [[1873]] – [[George Edward Moore]], inglise filosoof
* 1873 – [[Artur Salf]], Eesti sõjaväelane, -teadlane ja -ajaloolane
* [[1874]] – [[Harald Põld]], eesti vaimulik, piiblitõlkija ja grammatikate autor
* [[1879]] – [[Will Rogers]], USA näitleja, koomik ja kauboi
* [[1881]] – [[Voldemar Linnamägi]], Eesti riigiametnik ja poliitik
* [[1884]] – [[Aleksander Sibul]], eesti raamatukogundustegelane ja bibliograaf
* [[1897]] – [[Cornelis Bernardus van Niel]], hollandi-ameerika mikrobioloog
* 1897 – [[Hans Viinapuu]], eesti arst
* 1897 – [[Juhan Õunapuu]], Eesti kohtunik
* [[1899]] – [[Nicolas Frantz]], Luksemburgi jalgrattur 
* 1899 – [[Paul Nicolas]], Prantsusmaa jalgpallur 
* [[1905]] – [[Dragutin Tadijanović]], horvaadi luuletaja
* [[1906]] – [[Siegfried Borris]], saksa helilooja, muusikateadlane ja muusikapedagoog
* [[1908]] – [[Joseph Rotblat]], juudi füüsik
* 1908 – [[Voldemar Röding]], eesti poksija
* [[1909]] – [[Bertram Albert Patenaude]], USA jalgpallur, ründaja 
* 1909 – [[Ciro Alegría]], Peruu kirjanik, ajakirjanik ja poliitik
* [[1914]] – [[Voldemar Mägi]], eesti maadleja
* [[1916]] – [[Aino Toomaspoeg]], eesti tõlkija ja kirjanik
* 1916 – [[Hans Fleig]], Šveitsi ajakirjanik
* [[1920]] – [[Ilse Thiele]], Saksa DV riigi- ja ühiskonnategelane
* [[1921]] – [[Albert Repson]], Nõukogude Liidu sõjaväelane ja Eesti NSV tööstustegelane
* [[1923]] – [[Howard William Meeker]], Kanada jäähokimängija (ründaja) ja poliitik 
* [[1924]] – [[Silvia Jõgever]], eesti kunstnik
* 1924 – [[Henn Roode]], eesti kunstnik
* [[1925]] – [[Harri Jänes]], eesti arstiteadlane
* [[1929]] – [[Helle-Iris Michelson]], eesti ujuja, tõlkija, toimetaja ja kirjanik
* [[1930]] – [[Väino-Rahuleid Järv]], eesti ajaloolane
* [[1933]] – [[Mildred Louise McDaniel-Singleton]], USA kergejõustiklane 
* 1933 – [[Anu Ivask]], eesti keraamik ja portselanikunstnik
* [[1935]] – [[Ilmar Mikkor]], eesti endine näitleja
* [[1936]] – [[Alo Ritsing]], eesti koorijuht ja helilooja
* 1936 – [[Didier Ratsiraka]], Madagaskari poliitik
* [[1938]] – [[Vitali Dõrdõra]], Ukraina purjetaja 
* [[1939]] – [[Moustapha Niasse]], Senegali poliitik
* [[1940]] – [[Anu Kaal]], eesti laulja
* 1940 – [[Ants Ainsoo]], eesti poksija
* 1940 – [[Anne Ainz]], eesti bibliograaf
* 1940 – [[Urve Varik]], eesti nahakunstnik
* 1940 – [[Viktor Vizgin]], vene filosoof ja teadusajaloolane
* [[1942]] – [[Olav Aarna]], Eesti informaatikateadlane ja poliitik
* [[1943]] – [[Robert Wollek]], Prantsusmaa autovõidusõitja ja mäesuusataja 
* 1943 – [[Priidik Kippar]], eesti poksija ja poksitreener
* [[1946]] – [[Laura Bush]], USA presidendi George W. Bushi abikaasa
* 1946 – [[Robert Mapplethorpe]], Ameerika Ühendriikide fotograaf ja kunstnik
* [[1947]] – [[Aleksei Ulanov]], Nõukogude Liidu iluuisutaja 
* [[1948]] – [[Amadou Toumani Touré]], Mali poliitik
* 1948 – [[Teet Lindma]], eesti kunstnik ja karikaturist
* [[1950]] – [[Charles Frazier]], Ameerika Ühendriikide kirjanik
* [[1951]] – [[Traian Băsescu]], Rumeenia poliitik
* 1951 – [[Danielius Mušinskas]], leedu kirjanik ja ajakirjanik
* [[1952]] – [[Anne Paluver]], eesti näitleja
* 1952 – [[Modibo Sidibé]], Mali poliitik
* 1952 – [[Tawadros II]], kopti kiriku vaimulik
* 1952 – [[Viktor Šokin]], ukraina jurist 
* [[1953]] – [[Jacques Villeneuve seenior]], Kanada autovõidusõitja 
* 1953 – [[Madis Kolk]], eesti muusikateadlane, muusikaprodutsent ja pianist
* [[1954]] – [[Priit Raudkivi (ajaloolane)|Priit Raudkivi]], eesti ajaloolane
* [[1955]] – [[Matti Vanhanen]], Soome poliitik
* 1955 – [[Gunnar Loho]], eesti muusikaprodutsent
* 1955 – [[Maaja Vadi]], eesti majandusteadlane ja psühholoog
* [[1958]] – [[Eduard Azarjan]], Armeenia riistvõimleja 
* [[1961]] – [[Nigel Worthington]], Põhja-Iirimaa jalgpallur 
* 1961 – [[Andres Koger]], eesti ehitusärimees
* [[1962]] – [[Arvo Volmer]], eesti dirigent
* 1962 – [[Kaido Vestberg]], eesti majandustegelane
* 1962 – [[Mario Rosentau]], eesti õigusteadlane ja filosoof
* [[1963]] – [[Lena Zavaroni]], šoti poplaulja
* 1963 – [[Gennadi Avdejenko]], Ukraina kergejõustiklane 
* 1963 – [[Horacio Marcelo Elizondo]], Argentina jalgpallikohtunik 
* [[1965]] – [[Kuldar K. Raudnask]], eesti luuletaja
* 1965 – [[Wayne Static]], USA muusik ja laulja
* [[1966]] – [[Margus Martmaa]], eesti muusik
* [[1967]] – [[Andreas Weber]], saksa bioloog ja ajakirjanik
* 1965 – [[Helo Meigas]], eesti majandustegelane
* [[1969]] – [[Jan Apell]], rootsi tennisist 
* 1969 – [[Matthew McConaughey]], USA filminäitleja
* 1969 – [[Katrin Borchert]], Saksamaa ja Austraalia aerutaja 
* 1969 – [[Aleksandr Moskalenko]], vene batuudihüppaja 
* [[1970]] – [[Lauri Aus]], eesti jalgrattur
* 1970 – [[Tim DeBoom]], USA triatleet 
* [[1971]] – [[Ahti-Veikko Pietarinen]], soome semiootik
* [[1972]] – [[Luís Figo]], portugali jalgpallur
* [[1973]] – [[Marek Tamm]], eesti ajaloolane (medievist) ja toimetaja
* [[1974]] – [[Zsuzsanna Borvendég]], Ungari ajaloolane ja poliitik, Euroopa Parlamendi liige
* [[1976]] – [[Dmitri Jarošenko]], Venemaa laskesuusataja
* 1976 – [[Bruno Junqueira]], Brasiilia autovõidusõitja 
* 1976 – [[Mario Melchiot]], Hollandi jalgpallur, kaitsja 
* 1976 – [[Makoto Tamada]], Jaapani mootorisportlane 
* 1976 – [[Arvo Hallik]], eesti investeerimispankur
* [[1978]] – [[Jan Hamáček]], Tšehhi poliitik
* [[1979]] – [[Toomas Marrandi]], eesti orienteeruja
* [[1979]] – [[Ringa Raudla]], eesti majandusteadlane
* [[1980]] – [[Dmitri Kirilov]], Eesti jalgpallur
* [[1981]] – [[Kristel Pärtna]], eesti ooperilaulja 
* [[1982]] – [[Kamila Skolimowska]], poola kergejõustiklane 
* [[1984]] – [[Dustin Brown]], USA jäähokimängija 
* [[1985]] – [[Marcell Jansen]], saksa jalgpallur, kaitsja 
* [[1987]] – [[Artur Jędrzejczyk]], poola jalgpallur
* 1987 – [[Þórdís Kolbrún R. Gylfadóttir]], Islandi poliitik ja jurist
* [[1989]] – [[Damian Warner]], Kanada kümnevõistleja
* [[1990]] – [[Juho Olkinuora]], soome jäähokimängija
* 1990 – [[Virginijus Sinkevičius]], Leedu poliitik
* [[1991]] – [[Olta Boka]], Albaania laulja
* [[1993]] – [[Drew Starkey]], Ameerika Ühendriikide näitleja
* [[1994]] – [[Nils Mattias Steinberg]], eesti näitleja
* [[1998]] – [[Achraf Hakimi]], Maroko jalgpallur

[[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|November, 04.]]</text>
      <sha1>227ie9aysmt8lt9p8ypo0hzueyih8h1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Maailma Merendusülikool</title>
    <ns>0</ns>
    <id>151083</id>
    <revision>
      <id>7204106</id>
      <parentid>6245119</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:24:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204106</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="557" sha1="1ppjmxqll3zubhy3o6bfvej3i7czacj" xml:space="preserve">'''Maailma Merendusülikool''' (''World Maritime University'') on rahvusvaheline [[kõrgkool]], mis loodi [[1983]]. aastal [[Rahvusvaheline Mereorganisatsioon|Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni]] (IMO) ja [[Rootsi]] valitsuse heakskiidul. Merendusülikool asub Rootsis [[Malmö]]s. 

Õppetöö toimub sealses ülikoolis [[inglise keel]]es.

==Välislingid==
*[http://www.wmu.se/ Ülikooli koduleht]

{{Coordinate |NS=55.60556111 |EW=12.98076944 |type=landmark |region=SE-M}}

[[Kategooria:Rootsi ülikoolid]]
[[Kategooria:Merekoolid]]
[[Kategooria:Malmö]]</text>
      <sha1>1ppjmxqll3zubhy3o6bfvej3i7czacj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Linnuvabriku grupeering</title>
    <ns>0</ns>
    <id>153260</id>
    <revision>
      <id>7204064</id>
      <parentid>6908611</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T23:15:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-42087-65</username>
        <id>234359</id>
      </contributor>
      <comment>/* */ muutsin aasta õigeks</comment>
      <origin>7204064</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1343" sha1="0zughja9cy9lzzituxh3kcacqr41rig" xml:space="preserve">'''Linnuvabriku grupeering''' on peamiselt eestlastest koosnenud kuritegelik rühmitus, mis tegutses Eestis 1990. aastatel.

[[8. mai]]l [[1992|1993]] toimus Tallinnas Järvevana teel Neste tanklas tulistamine, kus Linnuvabriku grupeeringu liikmed tapsid ja haavasid üliraskelt [[Permi grupeering]]u allilmategelasi. 

Linnuvabriku grupeeringu liikmeid: [[Toomas Helin]], [[Janek Kukk]], [[Kalev Kurg]], Daniel Mäng, Andre Piispea, Robert Pohlak, Toivo Tamm, Rain Võsandi.{{lisa viide}}

== Välislingid ==
* [[Toomas Sildam]]. [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/12/16/krimi.htm Allilmas klaaritakse vanu arveid] Postimees, 16. detsember 1996
* [http://uudised.err.ee/index.php?06227463&amp;print=1 Tuntud allilmategelane pandi pikaks ajaks vangi] ERR.ee, 18. aprill 2011
* [[Risto Berendson]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/50789129 3000 krooni trahvi laipade peitmise eest] EPL, 29. juuni 2000
* [http://www.compromat.ee/old/index.php?id=245&amp;lng=est Tallinnas tapeti ärimees Kalev Kurg]
* [[Kadri Jakobson]]. [http://www.ohtuleht.ee/185938 Ärimees Kalev Kurg tapeti naise ja lapse silme all] Õhtuleht, 18. november 2005
*[http://www.ohtuleht.ee/833139/allilmaliidri-tutar-mul-on-isast-ainult-head-malestused Allilmaliidri tütar: mul on isast ainult head mälestused], Õhtuleht, 10. oktoober 2017

[[Kategooria:Eesti kuritegevus]]</text>
      <sha1>0zughja9cy9lzzituxh3kcacqr41rig</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204248</id>
      <parentid>7204064</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T10:31:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <origin>7204248</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1338" sha1="27bemor9oh7r4gth8z8f2e8lqiz8moy" xml:space="preserve">'''Linnuvabriku grupeering''' on peamiselt eestlastest koosnenud kuritegelik rühmitus, mis tegutses Eestis 1990. aastatel.

[[8. mai]]l [[1993]] toimus Tallinnas Järvevana teel Neste tanklas tulistamine, kus Linnuvabriku grupeeringu liikmed tapsid ja haavasid üliraskelt [[Permi grupeering]]u allilmategelasi. 

Linnuvabriku grupeeringu liikmeid: [[Toomas Helin]], [[Janek Kukk]], [[Kalev Kurg]], Daniel Mäng, Andre Piispea, Robert Pohlak, Toivo Tamm, Rain Võsandi.{{lisa viide}}

== Välislingid ==
* [[Toomas Sildam]]. [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/12/16/krimi.htm Allilmas klaaritakse vanu arveid] Postimees, 16. detsember 1996
* [http://uudised.err.ee/index.php?06227463&amp;print=1 Tuntud allilmategelane pandi pikaks ajaks vangi] ERR.ee, 18. aprill 2011
* [[Risto Berendson]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/50789129 3000 krooni trahvi laipade peitmise eest] EPL, 29. juuni 2000
* [http://www.compromat.ee/old/index.php?id=245&amp;lng=est Tallinnas tapeti ärimees Kalev Kurg]
* [[Kadri Jakobson]]. [http://www.ohtuleht.ee/185938 Ärimees Kalev Kurg tapeti naise ja lapse silme all] Õhtuleht, 18. november 2005
*[http://www.ohtuleht.ee/833139/allilmaliidri-tutar-mul-on-isast-ainult-head-malestused Allilmaliidri tütar: mul on isast ainult head mälestused], Õhtuleht, 10. oktoober 2017

[[Kategooria:Eesti kuritegevus]]</text>
      <sha1>27bemor9oh7r4gth8z8f2e8lqiz8moy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 18. veebruaril</title>
    <ns>0</ns>
    <id>155128</id>
    <revision>
      <id>7204227</id>
      <parentid>6853811</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T10:13:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Avjoska</username>
        <id>1538</id>
      </contributor>
      <origin>7204227</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8367" sha1="dsp7r0t0ktxyccx3gmlla7x1lzeb80i" xml:space="preserve">{{sündinud veebruaris}}
''Siin loetletakse [[18. veebruar|18. veebruaril]] sündinud tuntud inimesi.

*[[1516]] – [[Mary I Tudor]], Inglismaa kuninganna
*[[1602]] – [[Per Brahe]], Rootsi ja Soome riigitegelane ning sõjaväelane
*[[1632]] – [[Giovanni Battista Vitali]], itaalia helilooja ja viiulikunstnik
*[[1691]] – [[Heinrich Christopher Wrede]], Eesti baltisaksa vaimulik
*[[1745]] – [[Alessandro Volta]], itaalia füüsik
*[[1797]] – [[John Bell]], [[USA]] poliitik ja sõjaminister [[1841]]
*[[1825]] – [[Mór Jókai]], ungari kirjanik
*[[1834]] – [[Ramakrishna]], India filosoof
*[[1838]] – [[Ernst Mach]], austria füüsik ja filosoof
*[[1849]] – [[Karl Nieberg]], eesti jurist
* 1849 – [[Alexander Kielland]], norra kirjanik
*[[1855]] – [[Martin Vares]], eesti ühiskonnategelane, õpetaja, luuletaja, muusikategelane, kirjastaja ja raamatukaupmees
*[[1860]] – [[Anders Zorn]], rootsi kunstnik
*[[1880]] – [[Eino Kuusi]], soome sotsiaalpoliitika teadlane ja riigiametnik
*[[1883]] – [[Nikos Kazantzakis]], kreeka kirjanik
*[[1888]] – [[Geórgios Papandréou]], Kreeka poliitik
*[[1889]] – [[Vasso Silla]], eesti postiteenija, meremees ja ajaloolane
*[[1893]] – [[Augusts Lietavietis]], läti päritolu Nõukogude Liidu töötervishoiuteadlane ja alpinist
* 1896 – [[Eduard Metstak]], Eesti sõjaväelane
*[[1897]] – [[Voldemar Post]], Eesti sõjaväelane
*[[1898]] – [[Enzo Ferrari]], Ferrari ja Scuderia Ferrari asutaja
* 1898 – [[Alice Lambakahar]], eesti õpetaja
*[[1901]] – [[Artur Terras]], Eesti poliitik
* 1901 – [[Greta Wieselgren]], rootsi filoloog ja ajaloolane
* 1901 – [[Rudolf Nilsen]], norra luuletaja
*[[1902]] – [[Gustav Ränk]], eesti etnoloog
*[[1903]] – [[Nikolai Podgornõi]], [[NSV Liit|NSV Liidu]] Ülemnõukogu Presiidiumi esimees [[1965]]–[[1977]]
* 1903 – [[Leo Soonpää]], eesti kunstiajaloolane, kunsti- ja teatrikriitik ning kunstipedagoog 
* 1903 – [[Hans Soosaar]], eesti pressifotograaf ja kujundaja
*[[1906]] – [[Hamazasp Babadžanjan]], Nõukogude sõjaväelane
*[[1908]] – [[Arnold Felix Karu]], eesti bibliofiil
*[[1909]] – [[Matti Järvinen]], soome odaviskaja, olümpiavõitja [[1932]]
* 1909 – [[Pantelís Prevelákis]], kreeka romaanikirjanik, luuletaja, esseist ja näitekirjanik
*[[1910]] – [[Alexander Frick]], Liechtensteini poliitik
*[[1913]] – [[Artur Axmann]], saksa riigiametnik, [[Hitlerjugend]]i juht [[1940]]–[[1945]]
* 1913 – [[Linda Karin Ruus]], eesti näitleja
*1913 – [[Milorad Zorić]], Jugoslaavia poliitik ja justiitsminister
*[[1914]] – [[Kārlis Sebris]], läti näitleja
* 1914 – [[Jaan Ojalo]], eesti esperantist
*[[1917]] – [[Tuulikki Pietilä]], soome graafika ja professor
*[[1919]] – [[Tiina Võti]], eesti etnograaf
*[[1921]] – [[Ilo Käbin]], eesti arstiteadlane ja kultuuriloolane
* 1921 – [[Oskar Feltsman]], vene helilooja
*[[1922]] – [[Juhan Smuul]], eesti kirjanik
*[[1924]] – [[Evald Iljenkov]], vene filosoof
* 1924 – [[Silvia Urb]], eesti laulja
*[[1925]] – [[George Kennedy]], Ameerika Ühendriikide näitleja
*[[1928]] – [[Harry Ling]], eesti zooloog
* 1928 – [[Kalju-Hillar Suur]], eesti fotograaf
* 1928 – [[Tatjana Hallap]], eesti tõlkija
*[[1929]] – [[Samuel Freiman]], rootsi poksija
*[[1930]] – [[Kalju Soo]], eesti põlevkiviuurija
*[[1931]] – [[Toni Morrison]], afroameerika kirjanik
* 1931 – [[Margarete Müller]], endine Saksa DV riigitegelane
*[[1932]] – [[Miloš Forman]], tšehhi-USA filmirežissöör ja stsenarist
* 1932 – [[Sven Onno]], eesti ornitoloog
* 1932 – [[Toivo Orav]], eesti geneetik
* 1932 – [[Endel Põldvere]], eesti arstiteadlane ja morfoloog
*[[1933]] – [[Olev Avaste]], eesti geofüüsik
* 1933 – [[Vincenzo Consolo]], itaalia kirjanik
* 1933 – [[Yoko Ono]], jaapani päritolu USA kunstnik ja laulja, [[John  Lennon]]i abikaasa
*[[1934]] – [[Audre Lorde]], Ameerika Ühendriikide luuletaja, romaanikirjanik, feminist ja aktivist
*[[1935]] – [[Enno Kross]], eesti arst, karskusliikumise tegelane ja terviseedendaja
* 1935 – [[Michel Aoun]], Liibanoni sõjaväelane ja poliitik
*[[1936]] – [[Ian Hacking]], Kanada filosoof
*[[1937]] – [[Ulvi Voog-Indrikson]], eesti ujumistreener ja endine ujuja
*1937 – [[Damir Jadgarov]], Usbekistani ja Karakalpaki poliitik
*[[1938]] – [[Elke Erb]], saksa luuletaja ja tõlkija
* 1938 – [[István Szabó]], ungari filmirežissöör
*[[1939]] – [[Ella Summatavet]], eesti nahakunstnik
*[[1941]] – [[Mati Nuude]], eesti tõstja ja laulja
* 1941 – [[Aivo Nurkse]], eesti majandusteadlane
*[[1942]] – [[Külvi Pruuli]], eesti keeleteadlane
* 1942 – [[Aleksandr Šaronov]], ersa fennougrist ja kirjanik
*[[1943]] – [[Juhan Sillaste]], eesti majandusteadlane
*[[1946]] – [[Angéla Németh]], Ungari odaviskaja
*[[1947]] – [[Aarne Männik]], eesti helilooja
* 1947 – [[Mart Humal]], eesti muusikateadlane
* 1947 – [[Nikolai Samohvalov]], Eesti laulja
* 1947 – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik
* 1947 – [[Tytti Isohookana-Asunmaa]], Soome poliitik
*[[1950]] – [[Ene Pajula]], eesti ajakirjanik
*[[1951]] – [[Komal Rājya Lakṣmī Devī]], Nepali kuninganna
*[[1952]] – [[Māra Zālīte]], läti luuletaja, näitekirjanik ja ühiskonnategelane
* 1952 – [[Efva Attling]], rootsi disainer ning endine fotomodell, tantsija ja laulja
* 1952 – [[Aleksandr Barõkin]], vene rokkmuusik, laulja ja helilooja 
*[[1953]] – [[Mihkel Mutt]], eesti kirjanik, kriitik, toimetaja ning publitsist
*[[1954]] – [[John Travolta]], USA laulja ja filminäitleja
*[[1954]] – [[Vladimir Iljaševitš]], vene literaat Eestis
*[[1957]] – [[Marita Koch]], saksa kergejõustiklane
*[[1958]] – [[Tarmo Loodus]], Eesti poliitik
*[[1960]] – [[Gazebo (muusik)|Gazebo]], itaalia laulja ja helilooja
*[[1961]] – [[Asko Tamme]], eesti raamatukogundustegelane
* 1961 – [[Armin Laschet]], Saksamaa poliitik
* 1961 – [[Jaan Janno]], eesti matemaatik
*[[1962]] – [[Tapani Kinnunen]], soome luuletaja ja kirjanik 
*[[1963]] – [[Grzegorz Schetyna]], Poola poliitik
*[[1964]] – [[Agur Kruusing]], eesti maalikunstnik
* 1964 – [[Matt Dillon]], USA filminäitleja
*[[1965]] – [[Dr. Dre]], USA räppar
*[[1967]] – [[Colin Jackson]], Suurbritannia kergejõustiklane
* 1967 – [[Abdul Turay]], Eesti vabakutseline ajakirjanik
* 1967 – [[Barrie Kosky]], austraalia lavastaja
*[[1968]] – [[Molly Ringwald]], USA filminäitleja
* 1968 – [[Paulo Rangel]], Portugali poliitik
*[[1971]] – [[Magnus Ingesson]], rootsi murdmaasuusataja
*[[1972]] – [[Fabian Picardo]], Gibraltari poliitik
*[[1973]] – [[Kalle Niinikangas]], soome luuletaja
*[[1974]] – [[Jevgeni Kafelnikov]], Venemaa tennisist
*[[1975]] – [[Gary Neville]], inglise jalgpallur
* 1975 – [[Igor Dodon]], Moldova poliitik
*[[1976]] – [[Tytti Tuppurainen]], Soome poliitik
*[[1977]] – [[Ike Barinholtz]], Ameerika Ühendriikide näitleja
* 1977 – [[László Nemes]], ungari filmirežissöör ja stsenarist 
*[[1978]] – [[Myriam El Khomri]], Prantsusmaa poliitik
*[[1980]] – [[Aivar Anniste]], eesti jalgpallur
* 1980 – [[Carita Vaikjärv]], eesti näitleja
* 1980 – [[Cezar Ouatu]], Rumeenia ooperilaulja ja pianist
* 1980 – [[Regina Spektor]], vene päritolu USA laulja, laulukirjutaja ja pianist
*[[1982]] – [[Aleksandr Dmitrijev]], Eesti jalgpallur (poolkaitsja)
* 1982 – [[Marno Allika]], eesti vehkleja
* 1982 – [[Heiki Lill]], Eesti haridustegelane ja poliitik
* 1982 – [[Krisztián Pars]], ungari vasaraheitja
*[[1984]] – [[Rebecca Kontus]], eesti laulja
* 1984 – [[Jasmin Hamid]], tatari päritolu Soome näitleja ja poliitik
*[[1986]] – [[Omid Haji Noroozi]], Iraani Kreeka-Rooma maadleja
* 1986 – [[Rene Aljas]], eesti jalgpallur
*[[1989]] – [[Aleksei Ionov]], vene jalgpallur
*[[1991]] – [[Marek Kaljumäe]], eesti jalgpallur
*[[1992]] – [[Jovana Rapport]], serbia maletaja
* 1992 – [[Martin Marinčin]], slovaki jäähokimängija
* 1992 – [[Brandon Gormley]], Kanada jäähokimängija
*[[1993]] – [[Cristian Borja]], Colombia jalgpallur
*[[1995]] – [[Nathan Aké]], hollandi jalgpallur
*[[1997]] – [[Konstanze Klosterhalfen]], saksa jooksja
*[[1998]] – [[Ángelo Preciado]], Ecuadori jalgpallur
*[[2000]] – [[Giacomo Raspadori]], itaalia jalgpallur 

[[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Veebruar, 18.]]</text>
      <sha1>dsp7r0t0ktxyccx3gmlla7x1lzeb80i</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Moritz Hermann von Jacobi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>155425</id>
    <revision>
      <id>7204173</id>
      <parentid>7069938</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T07:02:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204173</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3617" sha1="qbskyhy3b406ubt50knnemr6c9wifae" xml:space="preserve">[[Pilt:Moritz Hermann von Jacobi 1856.jpg|pisi|Moritz Hermann von Jacobi [[1856]]]]
'''Moritz Hermann von Jacobi''' (ka '''Jacoby'''; [[vene keel]]es Борис Семёнович (Морис-Герман) Якоби; [[21. september]] [[1801]] [[Potsdam]] – [[10. märts]] [[1874]] [[Peterburi]]) oli saksa päritolu vene [[füüsik]] ja [[arhitekt]].

Ta õppis [[Göttingen]]is ja [[Königsberg]]is ehituskunsti.
[[Pilt:Tartu Inglisild 2015.jpg|pisi|left|Vaade [[Inglisild|Inglisil]]lale ülevalt]]
Ta oli [[Tartu Ülikool]]i professor aastatel [[1835]]–1840, 1835–1837 ühtlasi [[Tartu ülikooli arhitekt]]. Alates aastast [[1837]] oli Jacobi [[Peterburi Teaduste Akadeemia]] uurimiskomisjoni liige, aastast [[1840]] akadeemia [[adjunkt]], [[1847]] [[akadeemik]].

1836. aastal sai von Jacobi projekti järgi praeguse kuju [[Inglisild]], silla algvariant valmis 1816. aastal [[Johann Wilhelm Krause]] projekti järgi.

==Teadustöö==
[[Pilt:Motor Jacobi.jpg|pisi|Jacobi [[alalisvoolumootor]]]]
Jacobi uuris [[elektromagnetism]]i, eriti [[masinaehitus]]e seisukohalt. Ta oli [[galvanoplastika]] leiutaja. Samuti uuris ta [[elektrimootor]]eid ja traadiga [[telegraaf]]i.

[[1834]] hakkas ta tegelema elektrimootoritega, et uurida [[Elektromagnetism|elektromagnetjõu]] kasutamist liikuvatel seadmetel. Ta uuris elektromagnetjõudu [[mootor]]ites ja [[elektrigeneraator]]ites. Mootori originaal pole säilinud kuid sellest on tehtud rekonstruktsioon.&lt;ref&gt;[https://www.eti.kit.edu/english/1382.php Jacobi's Motor - The first real electric motor of 1834], Electrotechnical Institute (ETI) at the Karlsruhe Institute of Technology (KIT), 2012, vaadatud 15.01.2017&lt;/ref&gt;

Jacobi sõnastas maksimaalse [[võimsus]]e teoreemi: &quot;Maksimaalne võimsus edastatakse siis, kui vooluallika sisetakistus võrdub koormuse [[takistus]]ega, eeldades, et välistakistust saab muuta ja vooluallika sisetakistus on konstantne.&quot; Ta avastas selle, uurides [[aku]] poolt elektrimootorile edastatavat võimsust. Jacobi mõõtis mootori väljundparameetreid, määrates [[tsink|tsingi]] koguse, mida aku tarvitas.

[[Nikolai I]] eraldatud vahendite abil ehitas Jacobi [[1839]]. aastal 28 jala pikkuse '''elektrimootoriga paadi''', mis töötas akudega. Paat kandis 14 inimest mööda [[Neeva]]t vastuvoolu kiirusega 5&amp;nbsp;km/h.

Ta töötas ka elektrilise telegraafi arendamise kallal. [[1842]]–[[1845]] ehitas ta telegraafiliini Peterburi ja [[Tsarskoje Selo]] vahele, kasutades maa-alust [[kaabel|kaablit]].

[[1867]] esindas ta [[Venemaa]]d [[Pariis]]i [[maailmanäitus]]e ajal peetud [[mõõtühik]]ute komisjonis. Ta oli kindel [[Meetermõõdustik|meetersüsteemi]] pooldaja.

{{commonscat|Moritz Hermann von Jacobi}}

==Viited==
{{viited}}

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev= [[Johann Wilhelm Krause]] (1802–1828) | nimi=Tartu ülikooli arhitekt ja ehitusprofessor &lt;br/&gt; Moritz Hermann von Jacobi | aeg=[[1835]]–[[1837]] | järgnev= [[Cristoph Conrad Stremme]] (1841–1848)}}
{{lõpp}}

{{DEFAULTSORT:Jacobi, Moritz Herman}}
[[Kategooria:Eesti füüsikud]]
[[Kategooria:Saksamaa füüsikud]]
[[Kategooria:Venemaa füüsikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli arhitektid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna professorid]]
[[Kategooria:Akadeemikud]]
[[Kategooria:Auleegioni rüütlid]]
[[Kategooria:Dannebrogi 1. klassi komandörid]]
[[Kategooria:Punase Kotka III klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Püha Vladimiri III klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Smolenka luteri kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1801]]
[[Kategooria:Surnud 1874]]</text>
      <sha1>qbskyhy3b406ubt50knnemr6c9wifae</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Portaal:Sport/Päev spordiajaloos/18. veebruar</title>
    <ns>100</ns>
    <id>158002</id>
    <revision>
      <id>7204228</id>
      <parentid>6584798</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T10:14:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Avjoska</username>
        <id>1538</id>
      </contributor>
      <origin>7204228</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2980" sha1="iptith0jgkgi3gc1zb5b5xmxlmvq6mg" xml:space="preserve">&lt;noinclude&gt;Siin on loetletud sündmusi spordiajaloos.&lt;/noinclude&gt; '''[[18. veebruar]]'''

;Sündinud 
*[[1898]] – [[Enzo Ferrari]], Itaalia autovõidusõitja, -konstruktor ja -tootja
*[[1909]] – [[Matti Järvinen]], Soome kergejõustiklane
*[[1911]] – [[Hans Woellke]], Saksa kergejõustiklane
*[[1928]] – [[Tom Johnson]], Kanada jäähokimängija
*[[1933]] – Sir [[Bobby Robson]], Inglise jalgpallur ja treener
*[[1937]] – [[Ulvi Indrikson]], Eesti ujuja ja treener
*[[1941]] – [[Mati Nuude]], Eesti tõstja
*[[1944]] – [[Olav Lukin]], Eesti ujuja ja veepallur
*[[1946]] – [[Angéla Németh]], Ungari odaviskaja
*[[1947]] – [[Carlos Lopes]], Portugali kergejõustiklane
*[[1957]] – [[Marita Koch]], Saksa DV kergejõustiklane
*[[1958]] – [[Peter Koech]], Kenya kergejõustiklane
*[[1960]] – [[Andy Moog]], Kanada jäähokimängija
*[[1965]] – [[Tiina Krutob]], Eesti allveeujuja
*[[1966]] – [[Hariton Zažitski]], Eesti vehkleja
*[[1967]] – [[Roberto Baggio]], Itaalia jalgpallur
*1967 – [[Colin Jackson]], Suurbritannia (Walesi) kergejõustiklane
*[[1969]] – [[Aleksandr Mogilnõi]], NSV Liidu-Venemaa jäähokimängija
*[[1971]] – [[Magnus Ingesson]], rootsi murdmaasuusataja
*[[1973]] – [[Claude Makélélé]], Prantsuse jalgpallur
*[[1974]] – [[Jevgeni Kafelnikov]], Venemaa tennisist
*[[1975]] – [[Gary Neville]], Inglise jalgpallur
*[[1976]] – [[Chanda Rubin]], USA tennisist
*[[1977]] – [[Chrissie Wellington]], Inglise triatleet
*[[1978]] – [[Josip Šimunić]], Horvaatia jalgpallur
*[[1980]] – [[Aivar Anniste]], eesti jalgpallur
*[[1981]] – [[Andrei Kirilenko]], Venemaa korvpallur
*[[1982]] – [[Marno Allika]], Eesti vehkleja
* 1982 – [[Aleksandr Dmitrijev]], Eesti jalgpallur
* 1982 – [[Krisztián Pars]], Ungari vasaraheitja
* 1982 – [[David Tuhkanen]], Eesti tõstja
*[[1983]] – [[Jermaine Jenas]], Inglise jalgpallur
*[[1986]] – [[Omid Haji Noroozi]], Iraani Kreeka-Rooma maadleja
* 1986 – [[Rene Aljas]], eesti jalgpallur
*[[1989]] – [[Aleksei Ionov]], vene jalgpallur
*[[1991]] – [[Marek Kaljumäe]], eesti jalgpallur
*[[1992]] – [[Jovana Rapport]], serbia maletaja
* 1992 – [[Martin Marinčin]], slovaki jäähokimängija
* 1992 – [[Brandon Gormley]], Kanada jäähokimängija
*[[1993]] – [[Cristian Borja]], Colombia jalgpallur
*[[1995]] – [[Nathan Aké]], hollandi jalgpallur
*[[1997]] – [[Konstanze Klosterhalfen]], saksa jooksja
*[[1998]] – [[Ángelo Preciado]], Ecuadori jalgpallur
*[[2000]] – [[Giacomo Raspadori]], itaalia jalgpallur 

;Surnud
*[[1933]] – [[James J. Corbett]], USA poksija
*[[1954]] – [[Voldemar Mägi]], eesti maadleja
*[[1974]] – [[Bernard Voorhoof]], Belgia jalgpallur
*[[1993]] – [[Eugen Adrik]], Eesti purjetaja ja jääpurjetaja
*[[2001]] – [[Dale Earnhardt]], USA autovõidusõitja
*[[2018]] – [[Peeter Varrak]], eesti kergejõustiklane 

;Sündmused
*...

&lt;noinclude&gt;
[[Kategooria:Päev spordiajaloos|Veebruar, 18.]]
&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>iptith0jgkgi3gc1zb5b5xmxlmvq6mg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Anatoli Nekrassov</title>
    <ns>0</ns>
    <id>158554</id>
    <revision>
      <id>7204153</id>
      <parentid>6961168</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T06:16:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204153</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10237" sha1="0ewht7dlbpe2rndp8i39kc0ri8hjimc" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2009}}
'''Anatoli Aleksandrovitš Nekrassov''' (Анатолий Александрович Некрасов; sündinud [[9. september|19. septembril]] [[1950]]&lt;ref name=&quot;Kirjastus AST&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20090104055235/http://ast.ru/author/161178/ Издательство: АСТ, Астрель: Некрасов А.А.] ''ast.ru'' (veebis 23. jaanuar 2009)&lt;/ref&gt; [[Altai krai]]s [[Altaiskoje rajoon]]is [[Beloje]] külas&lt;ref name=&quot;bio&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20090122215828/http://anekrasov.ru/about Автобиография Некрасов А.А.] ''anekrasov.ru'' (veebis 23. jaanuar 2009)&lt;/ref&gt;) on vene vaimne õpetaja, lektor ja nõustaja, raamatute autor.

==Eesti keelde tõlgitud teosed==
*{{Cite book|title=Elavad mõtted: ...maailmavaade määrab saatuse... (Живые мысли: Мировоззрение определяют судьбу) |last= |first= |authorlink= |year=2003 |publisher=[[Kirjastus Pegasus]] |location= [[Tallinn]] |isbn=9949409136|pages=329 lk|url= }} (Tõlkinud [[Guido Jakobson]])
*{{Cite book|title=Perekond – tarkuse algus (Семья начало мудрости)|last= |first= |authorlink= |year=2005  |publisher=Pegasus |location=Tallinn |isbn=9949409608 |pages=147 lk|url= }} (Tõlkinud Guido Jakobson)
*{{Cite book|title=Elavad mõtted  |last= |first= |authorlink= |year=2007 |publisher=Pegasus |location= Tallinn |isbn=9789949425624|pages=472 lk|url= }} (Tõlkinud Guido Jakobson)
*{{Cite book|title=Emaarmastus (Материнская любовь)|last= |first= |authorlink= |year=2007  |publisher=Pegasus |location=Tallinn   |isbn=9789949425815|pages=164 lk|url= }} (Tõlkinud Guido Jakobson)
*{{Cite book|title=Lätted (Истоки)|last= |first= |authorlink= |year=2007 |publisher=Pegasus |location=Tallinn |isbn=9949425409 |pages=476 lk|url= }} (Tõlkinud Guido Jakobson)
*{{Cite book|title=Egregorid (Эгрегоры)|last= |first= |authorlink= |year=2008  |publisher=Pegasus |location=Tallinn |isbn=9789949442379|pages=298 lk|url= }} (Tõlkinud Guido Jakobson)
*{{Cite book|title=Suguvõsa. Perekond. Inimene (Род. Семья. Человек) |last= |first= |authorlink= |year=2008 |publisher=Pegasus |location=Tallinn |isbn=9789949442560 |pages=152 lk|url= }} (Tõlkinud Guido Jakobson)

==Venekeelsed teosed==
*{{Cite book|title=Живые мысли: Мировоззрение определяют судьбу|last= |first= |authorlink= |year=2000|publisher=  |location=   |isbn=5933730041|pages=272 lk|url= }}
*{{Cite book|title=Семья начало мудрости |last= |first= |authorlink= |year=2001   |publisher=Амрита-Русь |location=Москва |isbn=5932400279  |pages=162 lk|url= }} (sarjast: ''Семья - начало мудрости'')
*{{Cite book|title=Брак умер... Да здравствует семья! |last= |first= |authorlink= |year=2006 |publisher=Амрита-Русь |location=Москва |isbn=9785942554575 |pages=240 lk|url= }} (sarjast: ''Семья - начало мудрости'')
*{{Cite book|title=Любовный многоугольник  |last= |first= |authorlink= |year=2006 |publisher=Амрита-Русь |location= Москва |isbn=5943553363 |pages=144  lk.|url= }} (sarjast: ''Быть. Действовать. Иметь'' ja ''Мир во мне'')
*{{Cite book|title=Построение пространства Любви |last= |first= |authorlink= |year=2006 |publisher=Амрита-Русь |location= Москва |isbn=5943554378 |pages=[https://archive.org/details/postroenieprostr0000unse/page/144 144]  lk.|url=https://archive.org/details/postroenieprostr0000unse}} (sarjast: ''Быть. Действовать. Иметь'')
*{{Cite book|title=Управляемая Регенерация или Самовоскрешение |last= |first= |authorlink= |year=2006 |publisher=Амрита-Русь |location= Москва |isbn=5943554432 |pages=160  lk.|url=https://archive.org/details/upravlyaemayareg0000unse}} (sarjast: ''Быть. Действовать. Иметь'')
*{{Cite book|title=Материнская любовь |last= |first= |authorlink= |year=2007  |publisher=Амрита-Русь|location=Москва   |isbn=5943554173|pages=307 lk|url= }} (5. trükk) (sarjast: ''Мир во мне'')
*{{Cite book|title=Учимся любить|last= |first= |authorlink= |year=2007 |publisher=Амрита-Русь |location=Москва |isbn=5943554793 |pages=160 lk|url= }} (sarjast: ''Мир во мне'')
*{{Cite book|title=1000 и один способ быть самим собой |last= |first= |authorlink= |year=2007  |publisher=Амрита-Русь|location=Москва|isbn=5943554904|pages=[https://archive.org/details/1000iodinsposobb0000unse/page/288 288] lk|url=https://archive.org/details/1000iodinsposobb0000unse}}  (sarjast: ''Мир во мне'')
*{{Cite book|title=Истоки|last= |first= |authorlink= |year=2007 |publisher=Амрита-Русь |location=Москва |isbn=5943555137 |pages=349 lk|url= }} (sarjast: ''Мир во мне'')
*{{Cite book|title=Эгрегоры|last= |first= |authorlink= |year=2007  |publisher=Амрита-Русь |location=Москва |isbn=9785978700145|pages=352 lk|url= }} (sarjast: ''Мир во мне'')
*{{Cite book|title=Поиск половинок: миф и реальность|last= |first= |authorlink= |year=2007 |publisher=Амрита-Русь |location=Москва |isbn=9785978700855 |pages=288 lk|url= }} (4. trükk, sarjast: ''Мир во мне'')
*{{Cite book|title=Трижды рожденный, или, Из гусеницы в бабочку|last= |first= |authorlink= |year=2008 |publisher=АСТ: Астрель |location=Москва |isbn=9785170538522 |pages=348 lk|url= }} (sarjast: ''Радуга жизни'')
*{{Cite book|title=Путы материнской любви |last= |first= |authorlink= |year=2008 |publisher=Центрполиграф |location=Москва |isbn=9785952439900|pages=249 lk|url=http://www.centrpoligraf.ru/book.php?id=10516 }} (sarjast: ''Мастер психологии'')
*{{Cite book|title=Живые мысли: таблетка на каждый день |last= |first= |authorlink= |year=2008 |publisher=Центрполиграф |location=Москва |isbn=9785952437463|pages=248 lk|url=http://www.centrpoligraf.ru/book.php?id=10599}} (sarjast: ''Мастер психологии'')
*{{Cite book|title=Род. Семья. Человек |last= |first= |authorlink= |year=2008 |publisher=Амрита-Русь |location=Москва |isbn=9785978702033 |pages=224 lk|url= }} (sarjast: ''Семья - начало мудрости'')

==Seminarid Eestis==
*16.-17. veebruar 2008 – &quot;Kuidas õppida ennast armastama&quot;, Tallinnas Rävala pst 8.&lt;ref name=&quot;seminar&quot;&gt;[http://www.pegasus.ee/index.php?lang=est&amp;main_id=2&amp;id=16 Anatoli Nekrassov Tallinnas] ''pegasus.ee'' (veebis 23. jaanuar 2009)&lt;/ref&gt;
*20.-21. mai 2008 – &quot;Äri ja ettevõtlus uuel ajastul&quot;, Tallinnas Narva mnt 13
*22. mai 2008 – &quot;Egregorid&quot;, Tallinnas Rävala pst 8
*24.-25. mai 2008 – seminar Pereakadeemia lektorite ja lektorikandidaatide jaoks, Rannamõisas

== Viited ==
{{viited}}

==Kirjandust==
*A. Nekrassov: &quot;Kas sa elad riski-, ootuse- või õnnetsoonis?&quot; (Lühiväljavõte raamatust &quot;Elavad mõtted&quot;), &lt;small&gt;Ajakiri [[Päikesetuul (ajakiri)|Päikesetuul]] Aprill 2004, nr. 1 (29) &lt;/small&gt; 
*[[Linda Järve]] Intervjuu Anatoli Nekrassoviga &quot;Elu on mõeldud rõõmuks ja iluks&quot;, &lt;small&gt;Ajakiri [[ELU kiri]] Jaanuar 2007&lt;/small&gt;
*[[Krista Dudarenko]] [http://www.perekodu.ee/artikkel.php?id=8981 Lätete juurde] &lt;small&gt;[[Pere ja Kodu]], Juuni 2007 (veebis 24. jaanuar 2009)&lt;/small&gt; 
*[[Mari Peegel]] [http://www.epl.ee/kultuur/430792 Eestlased ostavad veidraid raamatuid] &lt;small&gt;[[Eesti Päevaleht]], 30. mai 2008 (veebis 23. jaanuar 2009)&lt;/small&gt;
*[[Marika Tomberg]] [http://www.toitjatervis.ee/?arhiiv&amp;ajakiri=17&amp;artikkel=183 Anatoli Nekrassov: Kui oled ise õnnelik, siis tahad aidata ka teisi] &lt;small&gt;Ajakiri [[Toit &amp; Tervis]], 7 / 2008 (veebis 23. jaanuar 2009)&lt;/small&gt;

==Välislingid==
*[http://anekrasov.ru/ Anatoli Nekrassovi koduleht] (vene keeles)
*[http://www.familia.ee/est/ Anatoli Nekrassovi Pereakadeemia Eestis]
*[http://shkolamudrosti.ru/ Anatoli Nekrassovi Tarkuse Kooli koduleht] (vene keeles)
*[http://amrita-rus.ru/izdatelstvo/nashi_avtory/nekrasov Anatoli Nekrassovist kirjastuse Amrita-Russ kodulehel] (vene keeles)
*[http://www.koob.ru/nekrasov/ Электронная библиотека «Куб»: Некрасов Анатолий]
*[http://novostispb.ru/2007/06/05/recept-semejjnogo-schastja.html Рецепт семейного счастья] &lt;small&gt;&quot;novostispb.ru&quot; Novosti Peterburga 5.-11. juuni 2007 Nr. 21 (498)(veebis 25. jaanuar 2009)&lt;/small&gt;
*[http://www.smena.ru/news/2007/06/18/11229/ Если любит мама - станешь наркоманом?!] &lt;small&gt;&quot;smena.ru&quot; 18. juuni 2007 (veebis 25. jaanuar 2009)&lt;/small&gt;
*[http://paber.ekspress.ee/viewdoc/671C18F2DA8CC934C2257377002F10BD Rahva Raamatu TOP-10 8.–14. oktoober 2007] &lt;small&gt;&quot;ekspress.ee&quot; 18. oktoober 2007 (veebis 25. jaanuar 2009)&lt;/small&gt;
*[http://www.mk.ru/blogs/idmk/2008/08/29/mk-daily/rating/ Задушенные любовью] &lt;small&gt;&quot;mk.ru&quot; MK-Gazeta 22. august 2008 (veebis 25. jaanuar 2009)&lt;/small&gt;
*[http://news.tut.by/122114.html Анатолий Некрасов – пророк или шарлатан?] &lt;small&gt;&quot;news.tut.by&quot; 20. november 2008 (veebis 25. jaanuar 2009)&lt;/small&gt;
*[http://www.lipetsknews.ru/today/?id=2304 Епархия предупреждает: в Липецке создается новая секта] &lt;small&gt;&quot;lipetsknews.ru&quot; Lipetskije Novosti 19. detsember 2008 (veebis 25. jaanuar 2009)&lt;/small&gt;
*[http://www.uitv.ru/news/society/2009/01/16/3653/ В Перми проходят вторые Всероссийские родительские чтения. + Видео: 11 Мб] &lt;small&gt;&quot;uitv.ru&quot; 16. jaanuar 2009 (veebis 25. jaanuar 2009)&lt;/small&gt;

{{DEFAULTSORT:Nekrassov, Anatoli}}
[[Kategooria:Vene kirjanikud]]
[[Kategooria:Venemaa psühholoogid]]
[[Kategooria:Vene filosoofid]]
[[Kategooria:Esoteerikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1950]]</text>
      <sha1>0ewht7dlbpe2rndp8i39kc0ri8hjimc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ülenurme valla lipp</title>
    <ns>0</ns>
    <id>172089</id>
    <revision>
      <id>7204132</id>
      <parentid>4796936</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:51:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204132</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2814" sha1="ivcl6n29az64t4nnhyp9ullar7joi3l" xml:space="preserve">[[Pilt:Flag of Ülenurme Parish.png|pisi|Ülenurme valla lipp.]]

'''Ülenurme valla lipp''' on [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] asunud endise [[Eesti valdade loend|Eesti haldusüksuse]] [[Ülenurme vald|Ülenurme valla]] [[lipp]].

Lipp kinnitati Ülenurme valla [[volikogu]] määrusega [[14. oktoober|14. oktoobril]] [[2008]] ning õnnistati [[Tartu Maarja kirik]]us sealse koguduse õpetaja [[Peeter Paenurm]]e poolt [[24. veebruar]]il [[2009]].

== Lipu kirjeldus ==
Ülenurme valla lipuks on ristkülikukujuline kangas, mis jaotub horisontaalsuunas laineliselt kolmeks laiuks – ülemine ja alumine kollased, keskmine aga roheline. Kollase laiu laiuseks on 1 ühik ja rohelise laiul 2 ühikut. Rohelise laiu keskel on kollane [[vannasader]].

Lipu normaalmõõtmed on 105×165 cm ning proportsioonid 7:11.

== Põhjendus ==
Lainelõige tähistab [[Emajõgi|Emajõe]] lähedust vallale. Kollane vannasader rohelisel taustal sümboliseerib paikkonna ajaloolist seotust [[põllumajandus]]ega ja ühtlasi osutab, et valla territooriumil asub [[Eesti Põllumajandusmuuseum]], mille [[logo]]ks on samuti vannasader. 
Kollane värv sümboliseerib küpsust ja viljakust, roheline aga loodust, põllundust, noorust ja elu.

== Lipu kasutamise kord ==
#Ülenurme valla lipp heisatakse valla pidupäevadel ja avalikel üritustel.
#Igaühel on õigus heisata ja kasutada Ülenurme valla lippu, järgides käesoleva põhimääruse sätteid ja head tava.
#Ülenurme valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või [[lipumast]]i.
#Kui Ülenurme valla lipp heisatakse koos [[Eesti lipp|Eesti riigilipuga]], mõne teise riigi või tema [[omavalitsusüksus]]e, mõne teise Eesti [[maakond|maakonna]], valla või muu lipuga, asub valla lipp lippude poolt vaadatuna vasakul Eesti riigilipust, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muust lipust.
#Ülenurme valla lipu kujutist võib kasutada valla meenetel.
#Ülenurme valla lipu kasutamine käesolevas paragrahvis sätestamata juhtudel toimub vallavalitsuse loa alusel. Loa väljastamise korra kehtestab volikogu.
#Ülenurme valla lipu kasutamise korra järgimise üle teostab järelevalvet [[vallavalitsus]]. 
#Ülenurme valla lipu kasutamist ilma sellekohase loata või käesoleva põhimääruse nõudeid või head tava eirates käsitletakse avaliku korra rikkumisena.

== Vaata ka ==
*[[Ülenurme valla vapp]]

== Välislingid ==
* [http://www.ylenurme.ee/tutvustus-ja-asukoht Ülenurme valla koduleht – tutvustus ja asukoht]
* [https://riigikantselei.ee/et/node/1132 Omavalitsuste sümbolid Riigikantselei veebisaidil – Ülenurme vald]

[[Kategooria:Tartu maakonna lipud]]
[[Kategooria:Ülenurme vald]]
[[Kategooria:Eesti endiste valdade lipud]]</text>
      <sha1>ivcl6n29az64t4nnhyp9ullar7joi3l</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Frets on Fire</title>
    <ns>0</ns>
    <id>175057</id>
    <revision>
      <id>7204112</id>
      <parentid>4753379</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:30:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204112</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="758" sha1="a8o6wb0jdlxjvjubmzl2klzalqi8tp6" xml:space="preserve">'''&quot;Frets on Fire&quot;''' on vabakasutuses [[avatud lähtekood]]iga [[videomäng]], mis jäljendab kommertsmängu &quot;[[Guitar Hero]]&quot;. Mängu lõid [[Unreal Voodoo]] nime all tegutsevad soomlased 2006. aasta ''demo party'' Assembly mänguarendusvõistlusel.

==Välislingid==
*[http://web.archive.org/20080110061702/pc-pelablog.blogspot.com/2007/12/frets-on-fire.html Pela Blog: Frets on Fire] – eestikeelne mänguarvustus
* [http://fretsonfire.sourceforge.net/ Videomängu koduleht]
* [http://sourceforge.net/projects/fretsonfire SourceForge'i projekti veebileht]
* [http://fretsonfire.wikidot.com/ Fännide loodud viki]
* [http://code.google.com/p/fofix/ FoFIX modifikatsiooni veebileht]

[[Kategooria:2006. aasta videomängud]]
[[Kategooria:Windowsi mängud]]</text>
      <sha1>a8o6wb0jdlxjvjubmzl2klzalqi8tp6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Portaal:Sport/Päev spordiajaloos/17. september</title>
    <ns>100</ns>
    <id>176718</id>
    <revision>
      <id>7204245</id>
      <parentid>5802297</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T10:25:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Avjoska</username>
        <id>1538</id>
      </contributor>
      <origin>7204245</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2288" sha1="afh0a9baifgudmrxgq6yzsx3f3c2so5" xml:space="preserve">&lt;noinclude&gt;Siin on loetletud sündmusi spordiajaloos.&lt;/noinclude&gt; '''[[17. september]]'''

;Sündinud 
*[[1894]] – [[James Anderson]], Austraalia tennisist
*[[1895]] – [[Georg Andreas Faehlmann]], Eesti purjetaja
*[[1929]] – [[Stirling Moss]], Inglise autovõidusõitja
*[[1932]] – [[Mart Taniel (sportlane)|Mart Taniel]], Eesti veemotosportlane ja treener
*[[1933]] – [[Claude Provost]], Kanada jäähokimängija
*1933 – [[Jiří Lanský]], tšehhi kõrgushüppaja
*[[1942]] – [[Toomas Šadeiko]], Eesti sporditegelane
*[[1943]] – [[Reet-Kaie Helmja]], eesti sõudja ja treener
*[[1944]] – [[Ravu Ivask]], Eesti autosportlane
*[[1945]] – [[Jüri Jõepera]], Eesti sporditegelane ja fotograaf
*[[1960]] – [[Damon Hill]], Inglise autovõidusõitja
*[[1964]] – [[Reet Rausberg]], Eesti korvpallur ja treener
*[[1968]] – [[Mehmet Akif Pirim]], Türgi maadleja
*[[1969]] – [[Tarvo Seeman]], Eesti maletaja
*[[1972]] – [[Andres Treve]], Eesti ratsutaja
*[[1973]] – [[Themistoklis Nikolaidis]], Kreeka jalgpallur 
*1973 – [[Martine Albert]], Kanada laskesuusataja 
*[[1977]] – [[Simone Perrotta]], Itaalia jalgpallur 
*[[1981]] – [[Bakari Koné]], Elevandiluuranniku jalgpallur
*[[1982]] – [[Yutaka Fukufuji]], jaapani jäähokimängija
*[[1984]] – [[Tigran Leoni Petrosjan]], armeenia maletaja
*[[1985]] – [[Tomáš Berdych]], tšehhi tennisist 
* 1985 – [[Aleksandr Ovetškin]], vene jäähokimängija
* 1985 – [[Ümit Korkmaz]], Türgi päritolu Austria jalgpallur
* 1985 – [[Evelin Harjakas]], eesti jalgpallur 
*[[1990]] – [[Josué Pesqueira]], Portugali jalgpallur
*[[1993]] – [[Antonio Čolak]], horvaadi jalgpallur
* 1993 – [[Amr Warda]], egiptuse jalgpallur
* 1993 – [[Sofiane Boufal]], Maroko jalgpallur
* 1993 – [[Nikolai Prohhorkin]], vene jäähokimängija
*[[1995]] – [[Michael Bunting]], Kanada jäähokimängija
*[[1996]] – [[Esteban Ocon]], prantsuse vormelisõitja
*[[1997]] – [[Auston Matthews]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija 

;Surnud
*[[1954]] – [[Erwin Erne]], Šveitsi poksija
*[[1990]] – [[Olev Rämmal]], Eesti jalgpallur ja jäähokimängija
*[[1995]] – [[Lucien Victor]], Belgia jalgrattur

;Sündmused
*...

&lt;noinclude&gt;
[[Kategooria:Päev spordiajaloos|September, 17.]]
&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>afh0a9baifgudmrxgq6yzsx3f3c2so5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Valeri Bortšin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>185197</id>
    <revision>
      <id>7204043</id>
      <parentid>7181108</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T22:18:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Saavutused */</comment>
      <origin>7204043</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2715" sha1="4a2l9cnruw3t9iqeywq72oqvj5chcag" xml:space="preserve">[[Pilt:Waleri Wiktorowitsch Bortschin 6328.jpg|pisi|Valeri Bortšin]]
'''Valeri Viktorovitš Bortšin''' (''Валерий Викторович Борчин''; sündinud [[11. september|11. septembril]] [[1986]]) on [[Venemaa]] [[kergejõustik]]lane ([[20 km käimine]]).

Bortšin sai olümpiakulla 20 km käimises [[kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008.aasta olümpiamängudel]] [[Peking]]is ajaga 1:19.01. [[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2006. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Göteborg]]is sai ta hõbemedali. Aasta hiljem, alla 23-aastaste [[Euroopa]] meistrivõistlustel võitis ta kuldmedali. [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007.aasta MM-il]] [[Osaka]]s katkestas ta võistluse.

Venemaa meistriks on Bortšin tulnud aastatel [[2006]], [[2008]] ja [[2009]]. Hõbemedali sai ta [[2005]]. aastal. [[Käijate maailmakarikavõistlused|Maailma karikavõistlustel]] [[Tšeboksarõ]]s sai ta 2008. aastal hõbemedali. [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009. aasta MM-il]] [[Berliin]]is ja [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011. aasta MM-il]] [[Daegu]]s tuli Bortšin [[20 km käimine|20 km käimises]] maailmameistriks.

2005. aasta kevadel jäi Bortšin vahele [[doping]]uga ([[efedriin]]iga) ja sai aastase võistluskeelu [[1. juuni]]st 2005 kuni [[31. mai]]ni 2006.

== Saavutused ==
===[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]el ===

* [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]] {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Peking]]is
** [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] '''olümpiavõitja''' [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine|20 km käimises]] '''1:19.01'''

=== [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]] ===

* [[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2006]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Göteborg]]is
** {{Hõbe}} hõbemedal [[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|20 km käimises]] '''1: 20,00'''

==Isiklikud rekordid==

{|  class=&quot;wikitable&quot; 
! Ale !! Tulemus !!Aeg !! Koht
|- 
| 10 000 m käimine || align=&quot;center&quot;|  '''43.18,0''' || [[12. juuni]] [[2004]] || [[Tšeboksarõ]]
|- 
| [[10 km käimine]] || align=&quot;center&quot;|  '''38,11''' ||[[30. mai]] [[2009]]  || [[Kraków]]
|- 
| [[20 km käimine]] || align=&quot;center&quot;|  '''1:17.38''' || [[28. veebruar]] [[2009]] || [[Adler]]
|}

==Välislingid==
* {{IAAF}}
* [http://eng.rusathletics.com/sbo/atlet.php?atlet=1905 Valeri Bortšin Venemaa kergejõustiku kodulehel ] ([[inglise keel|ing. k]])

{{Olümpiavõitjad meeste 20 km käimises}}
{{JÄRJESTA:Bortšin, Valeri}}
[[Kategooria:Venemaa käijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1986]]</text>
      <sha1>4a2l9cnruw3t9iqeywq72oqvj5chcag</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204052</id>
      <parentid>7204043</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T22:29:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <origin>7204052</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3703" sha1="nbkwrkvxwvdokgoag2o8mipc41fcmia" xml:space="preserve">{{Sportlane
| nimi = Valeri Bortšin
| pilt = Waleri Wiktorowitsch Bortschin 6328.jpg
| pildisuurus =
| pildiallkiri = Valeri Bortšin
| riik = Venemaa
| sünniaeg = {{süv|1986|09|11}}
| sünnikoht = 
| surmaaeg =
| surmakoht =
| pikkus = 1.78 m
| kaal = 63 kg
| spordiklubi =
| treener =
| märkus_silt =
| märkus =
| medalid =
{{MedalOlümpia}}
{{Kuldmedal|[[2008. aasta suveolümpiamängud|2008 Peking]]|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine|20 km käimine]]}}
{{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}}
{{Hõbemedal|[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2006 Göteborg]]|[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|20 km käimine]]}}
}}
'''Valeri Viktorovitš Bortšin''' (''Валерий Викторович Борчин''; sündinud [[11. september|11. septembril]] [[1986]]) on [[Venemaa]] [[kergejõustik]]lane ([[20 km käimine]]).

Bortšin sai olümpiakulla 20 km käimises [[kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008.aasta olümpiamängudel]] [[Peking]]is ajaga 1:19.01. [[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2006. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Göteborg]]is sai ta hõbemedali. Aasta hiljem, alla 23-aastaste [[Euroopa]] meistrivõistlustel võitis ta kuldmedali. [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007.aasta MM-il]] [[Osaka]]s katkestas ta võistluse.

Venemaa meistriks on Bortšin tulnud aastatel [[2006]], [[2008]] ja [[2009]]. Hõbemedali sai ta [[2005]]. aastal. [[Käijate maailmakarikavõistlused|Maailma karikavõistlustel]] [[Tšeboksarõ]]s sai ta 2008. aastal hõbemedali. [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009. aasta MM-il]] [[Berliin]]is ja [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011. aasta MM-il]] [[Daegu]]s tuli Bortšin [[20 km käimine|20 km käimises]] maailmameistriks.

== Doping ==

2005. aasta kevadel jäi Bortšin vahele [[doping]]uga ([[efedriin]]iga) ja sai aastase võistluskeelu [[1. juuni]]st 2005 kuni [[31. mai]]ni 2006. 

2015. aastal leiti tema bioloogilisest passist ebakorrapärasusi. Talle määrati alates 2012. aastast tagasiulatuv kaheksa-aastane võistluskeeld. Hiljem tühistati kõik tema tulemused alates 2009. aasta 14. augustist, mistõttu jäi ta ilma kahest maailmameistritiitlist.

== Saavutused ==
===[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]el ===

* [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]] {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Peking]]is
** [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] '''olümpiavõitja''' [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine|20 km käimises]] '''1:19.01'''

=== [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]] ===

* [[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2006]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Göteborg]]is
** {{Hõbe}} hõbemedal [[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|20 km käimises]] '''1: 20,00'''

==Isiklikud rekordid==

{|  class=&quot;wikitable&quot; 
! Ale !! Tulemus !!Aeg !! Koht
|- 
| 10 000 m käimine || align=&quot;center&quot;|  '''43.18,0''' || [[12. juuni]] [[2004]] || [[Tšeboksarõ]]
|- 
| [[10 km käimine]] || align=&quot;center&quot;|  '''38,11''' ||[[30. mai]] [[2009]]  || [[Kraków]]
|- 
| [[20 km käimine]] || align=&quot;center&quot;|  '''1:17.38''' || [[28. veebruar]] [[2009]] || [[Adler]]
|}

==Välislingid==
* {{IAAF}}
* [http://eng.rusathletics.com/sbo/atlet.php?atlet=1905 Valeri Bortšin Venemaa kergejõustiku kodulehel ] ([[inglise keel|ing. k]])

{{Olümpiavõitjad meeste 20 km käimises}}
{{JÄRJESTA:Bortšin, Valeri}}
[[Kategooria:Venemaa käijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1986]]</text>
      <sha1>nbkwrkvxwvdokgoag2o8mipc41fcmia</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204054</id>
      <parentid>7204052</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T22:30:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7204054</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3718" sha1="o9iewf7zu9ri1uad4t32yn1xri6uxvt" xml:space="preserve">{{Sportlane
| nimi = Valeri Bortšin
| pilt = Waleri Wiktorowitsch Bortschin 6328.jpg
| pildisuurus =
| pildiallkiri = Valeri Bortšin
| riik = Venemaa
| sünniaeg = {{süv|1986|09|11}}
| sünnikoht = 
| surmaaeg =
| surmakoht =
| pikkus = 1.78 m
| kaal = 63 kg
| spordiklubi =
| treener =
| märkus_silt =
| märkus =
| medalid =
{{MedalOlümpia}}
{{Kuldmedal|[[2008. aasta suveolümpiamängud|2008 Peking]]|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine|20 km käimine]]}}
{{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}}
{{Hõbemedal|[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2006 Göteborg]]|[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|20 km käimine]]}}
}}
'''Valeri Viktorovitš Bortšin''' (''Валерий Викторович Борчин''; sündinud [[11. september|11. septembril]] [[1986]]) on [[Venemaa]] [[kergejõustik]]lane ([[20 km käimine]]).

Bortšin sai olümpiakulla 20 km käimises [[kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008.aasta olümpiamängudel]] [[Peking]]is ajaga 1:19.01. [[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2006. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Göteborg]]is sai ta hõbemedali. Aasta hiljem, alla 23-aastaste [[Euroopa]] meistrivõistlustel võitis ta kuldmedali. [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007.aasta MM-il]] [[Osaka]]s katkestas ta võistluse.

Venemaa meistriks on Bortšin tulnud aastatel [[2006]], [[2008]] ja [[2009]]. Hõbemedali sai ta [[2005]]. aastal. [[Käijate maailmakarikavõistlused|Maailma karikavõistlustel]] [[Tšeboksarõ]]s sai ta 2008. aastal hõbemedali. [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009. aasta MM-il]] [[Berliin]]is ja [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011. aasta MM-il]] [[Daegu]]s tuli Bortšin [[20 km käimine|20 km käimises]] maailmameistriks.

== Doping ==

2005. aasta kevadel jäi Bortšin vahele [[doping]]uga ([[efedriin]]iga) ja sai aastase võistluskeelu [[1. juuni]]st 2005 kuni [[31. mai]]ni 2006. 

2015. aastal leiti tema bioloogilisest passist ebakorrapärasusi. Talle määrati alates 2012. aastast tagasiulatuv kaheksa-aastane võistluskeeld. Hiljem tühistati kõik tema tulemused alates 2009. aasta 14. augustist, mistõttu jäi ta ilma kahest maailmameistritiitlist.

== Saavutused ==
===[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]el ===

* [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]] {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Peking]]is
** [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] '''olümpiavõitja''' [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine|20 km käimises]] '''1:19.01'''

=== [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]] ===

* [[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2006]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Göteborg]]is
** {{Hõbe}} hõbemedal [[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|20 km käimises]] '''1: 20,00'''

==Isiklikud rekordid==

{|  class=&quot;wikitable&quot; 
! Ale !! Tulemus !!Aeg !! Koht
|- 
| 10 000 m käimine || align=&quot;center&quot;|  '''43.18,0''' || [[12. juuni]] [[2004]] || [[Tšeboksarõ]]
|- 
| [[10 km käimine]] || align=&quot;center&quot;|  '''38,11''' ||[[30. mai]] [[2009]]  || [[Kraków]]
|- 
| [[20 km käimine]] || align=&quot;center&quot;|  '''1:17.38''' || [[28. veebruar]] [[2009]] || [[Adler]]
|}

==Välislingid==
{{commonscat}}
* {{IAAF}}
* [http://eng.rusathletics.com/sbo/atlet.php?atlet=1905 Valeri Bortšin Venemaa kergejõustiku kodulehel ] ([[inglise keel|ing. k]])

{{Olümpiavõitjad meeste 20 km käimises}}
{{JÄRJESTA:Bortšin, Valeri}}
[[Kategooria:Venemaa käijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1986]]</text>
      <sha1>o9iewf7zu9ri1uad4t32yn1xri6uxvt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>187432</id>
    <revision>
      <id>7204126</id>
      <parentid>6847988</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:47:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204126</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="27739" sha1="9glp14xskop5gqa3pu0do4bfscw6sls" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=aprill}}
{| class=&quot;toccolours floatright&quot; style=&quot;width:22em; font-size:88%&quot;
| colspan=&quot;2&quot; style=&quot;background:#B0E2FF; text-align:center;&quot;| '''&quot;Eesti otsib superstaari&quot; finalistid'''&lt;br&gt;&lt;small&gt;''(väljahääletamise kuupäevaga)''&lt;/small&gt;
|-
| colspan=&quot;2&quot; style=&quot;background:#0000FF; color:white; text-align:center;&quot;| '''Kolmas hooaeg''' (2009)
|-
| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Ott Lepland]] || ''Võitja''
|-
| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Birgit Varjun]] || [[20. detsember]]
|-
| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Marten Kuningas]] || [[13. detsember]]
|-
| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Getter Jaani]] || [[6. detsember]]
|-
| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Jaanus Saago]] || [[29. november]]
|-
| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Anis Arumets]] || [[22. november]]
|-
| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Anne Arrak]] || [[15. november]]
|-
| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Kene Vernik]] || [[8. november]]
|-
| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Eliisa Kõiv]] || [[1. november]]
|-
| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Ozdoba]] || [[1. november]]
|}

Telesarja '''&quot;[[Eesti otsib superstaari]]&quot;''' kolmas hooaeg algas sügisel [[2009]]. Saadet tootis RUUT ja kandis üle [[TV3]]. Võistluse võitis [[Ott Lepland]].

2008. aasta sügisel teatas [[TV3]], et &quot;Eesti otsib superstaari&quot; kolmas hooaeg lükatakse teadmata ajaks edasi. Selle sarja vahetas välja uus sari &quot;[[Eesti otsib lemmiklaulu]]&quot;. Juunis 2009 teatas TV3, et projekti &quot;Eesti otsib superstaari&quot; jätkatakse sügisel 2009.

Juulis 2009 teatas [[Eesti Rahvusringhääling]] (ERR), et [[Heidy Purga]]le ei ole antud luba osaleda konkurentide projektis, sest ERR soovib peatoimetajaid hoida oma programmidega tegevuses. Purga, kes on olnud kahe esimese hooaja kohtunik, on Raadio 2 peatoimetaja. Purga asemel sai kohtunikuks laulja [[Maarja-Liis Ilus]].

11. juulil 2009 tutvustati uusi õhtujuhte: lauljat ja kitarristi [[Tanel Padar]]it ning laulja [[Ithaka Maria|Ithaka Maria Rahulat]]. Uuendusena avardati vanusepiire: osalemisõigus on kõigil 16–35-aastastel. 
==Eelvoorud==
Uue hooaja eelvoorud toimusid 19. augustil Pärnu klubis SunSet, 26. augustil [[Rakvere Teater|Rakvere Teatris]], 29. ja 30. augustil Tartu moe- ja vabaajakeskuses Tasku ning 22. ja 23. augustil Tallinnas [[Rotermanni kvartal]]is. Kohtunik [[Mihkel Raud]] ütles Publik.ee-le antud intervjuus, et erinevalt eelmistest aastatest, mil teatrivooru pääses edasi 100–120 noort, pääses seekord sinna 60–80 inimest.&lt;ref&gt;Stella K. Wadowsky: [http://publik.delfi.ee/news/superstaar/article.php?id=25401845 &quot;VIDEO: Mihkel Raud: MASU ajab inimesed staarisaatesse&quot;] – publik.ee, 31. august 2009&lt;/ref&gt;

==Teatrivoor==
Saate teatrivoor toimus 7.–8. septembrini [[Tallinn]]as [[Vene Teater|Vene Teatris]]. Esimesel päeval laulsid kõik lauljad gruppides üksi ''a cappella''. Selle põhjal selgitati välja esimesed lahkujad. Allesjäänud lauljad said valida etteantud lugude vahel ja selle põhjal jagati nad triodesse. Õhtuks jaotati osalejad kolme tuppa: &quot;Jah&quot;-tuba, &quot;Ei&quot;-tuba ja &quot;Võib-olla&quot;-tuba. &quot;Jah&quot;- ja &quot;Võib-olla&quot;-tubadesse saadetud jätkasid järgmisel päeval võistlust. &quot;Ei&quot;-toas olnud osalejad saadeti koju. Ööl vastu 8. septembrit tuli osalejatel selgeks õppida uus laul, mille nad pidid üksi fonogrammi taustal järgmisel hommikul esitama. Kohtunikud pidid valima stuudiovoorudesse 12 poissi ja 12 tüdrukut. Kuid tüdrukute vahel olnud tiheda konkurentsi tõttu valiti stuudiovooru 13 tütarlast.

==Stuudiovoorud==
Stuudiovooru pääses 25 noort lauljat: 13 tütarlast ja 12 noormeest. Stuudiovoorud toimusid kahel nädalal, millest üks oli tütarlaste nädal ja teine noormeeste nädal. Nädala I voorus laulsid kõik osalejad, kellest ühe saatsid kohtunikud otse finaali. Ülejäänud osalejatest saadeti telefonihääletuse tulemuse põhjal II vooru kaheksa lauljat. Teises voorus otsustasid televaatajad, millised neli liituvad teiste finalistidega.

Stuudiovoorud toimusid TV3 stuudios.

{|class=&quot;wikitable&quot;
!colspan=&quot;3&quot;| Tütarlaste nädal
!colspan=&quot;3&quot;| Noormeeste nädal
|-style=&quot;text-align:center&quot;
|colspan=&quot;2&quot;| '''I voor''' &lt;br&gt; &lt;small&gt;[[8. oktoober]] [[2009]]&lt;/small&gt; || '''II voor''' &lt;br&gt; &lt;small&gt;[[11. oktoober]] [[2009]]&lt;/small&gt; || colspan=&quot;2&quot;| '''I voor''' &lt;br&gt; &lt;small&gt;[[15. oktoober]] [[2009]]&lt;/small&gt; ||  '''II voor''' &lt;br&gt; &lt;small&gt;[[18. oktoober]] [[2009]]&lt;/small&gt;
|-
| '''[[Kene Vernik]]''' || '''kohtunike otsusega finaali''' || style=&quot;text-align:center&quot; | – || '''[[Anis Arumets]]''' || '''kohtunike otsusega finaali''' || style=&quot;text-align:center&quot; | –
|-
| '''[[Getter Jaani]]''' || edasipääs II vooru || '''edasipääs finaali''' || '''[[Marten Kuningas]]''' || edasipääs II vooru || '''edasipääs finaali'''
|-
| '''[[Anne Arrak]]''' || edasipääs II vooru || '''edasipääs finaali''' || '''[[Ott Lepland]]''' || edasipääs II vooru || '''edasipääs finaali'''
|-
| '''[[Eliisa Kõiv]]''' || edasipääs II vooru || '''edasipääs finaali''' || '''[[Andrei Ozdoba]]''' || edasipääs II vooru || '''edasipääs finaali'''
|-
| '''[[Birgit Varjun]]''' || edasipääs II vooru || '''edasipääs finaali''' || '''[[Jaanus Saago]]''' || edasipääs II vooru || '''edasipääs finaali'''
|-
| [[Elina Netšajeva]] || edasipääs II vooru || ''välja hääletatud'' || Keito Kaljulaid || edasipääs II vooru || ''välja hääletatud''
|-
| Sabrina Abdullajeva || edasipääs II vooru || ''välja hääletatud'' || Beno Kudrin || edasipääs II vooru || ''välja hääletatud''
|-
| [[Kerli Kivilaan]] || edasipääs II vooru || ''välja hääletatud'' || [[Mick Pedaja]] || edasipääs II vooru || ''välja hääletatud''
|-
| Liina Uibo || edasipääs II vooru || ''välja hääletatud'' || Karel Tallermaa || edasipääs II vooru || ''välja hääletatud''
|-
| Liisa Orav || ''välja hääletatud'' || style=&quot;text-align:center&quot; | – || [[Robin Juhkental]] || ''välja hääletatud'' || style=&quot;text-align:center&quot; | – 
|-
| Maria Alanurme || ''välja hääletatud'' || style=&quot;text-align:center&quot; | – || Kristen Kasuk || ''välja hääletatud'' || style=&quot;text-align:center&quot; | –
|-
| Anna Kutšinskaja || ''välja hääletatud'' || style=&quot;text-align:center&quot; | – || Sten-Martin Saarest || ''välja hääletatud'' || style=&quot;text-align:center&quot; | – 
|-
| Kristiina Freimane || ''välja hääletatud'' || style=&quot;text-align:center&quot; | – || style=&quot;text-align:center&quot; | – || style=&quot;text-align:center&quot; | – || style=&quot;text-align:center&quot; | – 
|}

==Finaalid==
===Top 10: Popmuusika megahitid===
Saatesarja esimene finaal toimus [[25. oktoober|25. oktoobril]] [[2009]] [[Eesti Televisioon]]i 4. stuudios. Saates laulsid kõik 10 finalisti popmuusika megahitte.
*[[Marten Kuningas]] – &quot;Song 2&quot; ([[Blur]])
*[[Getter Jaani]] – &quot;Iseendale&quot;([[Ines]])
*[[Birgit Varjun]] – &quot;Crying&quot; ([[Aerosmith]])
*[[Andrei Ozdoba]] – &quot;Elevation&quot; ([[U2]])
*[[Ott Lepland]] – &quot;Everybody Hurts&quot; ([[R.E.M.]])
*[[Kene Vernik]] – &quot;Wicked Game&quot; (Chris Isaak)
*[[Jaanus Saago]] – &quot;Black Hole Sun&quot; ([[Soundgarden]])
*[[Anne Arrak]] – &quot;With Or Without You&quot; ([[U2]])
*[[Eliisa Kõiv]] – &quot;They Don’t Really Care About Us&quot; ([[Michael Jackson]])
*[[Anis Arumets]] – &quot;Can’t Take My Eyes Off You&quot; ([[Frankie Valli]])

'''Viimased kolm: [[Getter Jaani]], [[Jaanus Saago]], [[Anne Arrak]]''' &lt;br&gt;'''Viimased kaks: Getter Jaani, Anne Arrak''' &lt;br&gt;'''''Välja hääletatud: –* '''''

&lt;nowiki&gt;*&lt;/nowiki&gt; Otseülekandes teatati väljahääletatuks [[Anne Arrak]]. Kuid telefonihääletuse ajal ei saanud tehnilistel põhjustel [[EMT]] kliendid helistada. Seetõttu kutsuti Anne saatesse tagasi ja ta astus üles ka järgmises finaalsaates.&lt;ref&gt;{{netiviide | URL =http://publik.delfi.ee/news/superstaar/article.php?id=26497499&amp;l=fplead | Pealkiri = HÄÄLETUSSEGADUS! Superstaari Anne sai saatesse tagasi! | Autor =Riina Jussila | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne =publik.ee | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | online = | Keel =  }}&lt;/ref&gt;.

===Top 10: Eesti lemmiklaulud===
Saatesarja teine finaal toimus [[1. november|1. novembril]] [[2009]] ETV 4. stuudios. Saates laulsid 10 finalisti, kellest välja saadeti kaks.

*[[Andrei Ozdoba]] – &quot;Aeg ei peatu&quot; ([[Apelsin]])
*[[Anne Arrak]] – &quot;Rahu&quot; ([[Ruja]])
*[[Ott Lepland]] – &quot;Eestlane olen ja eestlaseks jään&quot; ([[Ivo Linna]])
*[[Anis Arumets]] – &quot;Juulikuu lumi&quot; ([[Terminaator (ansambel)|Terminaator]])
*[[Getter Jaani]] – &quot;Laul Põhjamaast&quot; ([[Ülo Vinter]])
*[[Marten Kuningas]] – &quot;Mägede hääl&quot; ([[Kare Kauks]] &amp; [[Mahavok]])
*[[Jaanus Saago]] – &quot;Valgus&quot; ([[Gunnar Graps]])
*[[Eliisa Kõiv]] – &quot;[[Depressiivsed Eesti väikelinnad]]&quot; ([[HU?]])
*[[Birgit Varjun]] – &quot;Eesti muld ja Eesti süda&quot; ([[Ruja]])
*[[Kene Vernik]] – &quot;Massikommunikatsioon&quot; ([[Turist]])

'''Viimased kolm: Anis Arumets, Eliisa Kõiv, Andrei Ozdoba''' &lt;br&gt;'''''Välja hääletatud: [[Eliisa Kõiv]], [[Andrei Ozdoba]]'' '''

===Top 8: Laulud sünniaastast===
Kolmanda finaali otseülekanne toimus [[8. november|8. novembril]] [[2009]] ETV 4. stuudios. Saates osalesid allesjäänud 8 finalisti, kes kõik esitasid laulu, mis pärineb nende sünniaastast. Saatest langes välja üks finalist, kes kogus telefonihääletusel kõige vähem hääli.

*[[Birgit Varjun]] – &quot;Who Wants To Live Forever&quot; ([[Queen]])
*[[Marten Kuningas]] – &quot;Take On Me&quot; ([[A-Ha]])
*[[Getter Jaani]] – &quot;See maailm uus&quot; (Disney muusikalist &quot;Aladdin&quot;)
*[[Anis Arumets]] – &quot;Smells Like Teen Spirit&quot; ([[Nirvana]])
*[[Jaanus Saago]] – &quot;Blaze of Glory&quot; ([[Jon Bon Jovi]])
*[[Kene Vernik]] – &quot;Money For Nothing&quot; ([[Dire Straits]] &amp; [[Sting]])
*[[Ott Lepland]] – &quot;Dude (Looks Like A Lady)&quot; ([[Aerosmith]])
*[[Anne Arrak]] – &quot;First Time&quot; ([[Robin Beck]])

'''Viimased kolm: Jaanus Saago, Anis Arumets, Kene Vernik''' &lt;br&gt;'''Viimased kaks: Kene Vernik, Jaanus Saago''' &lt;br&gt;'''''Välja hääletatud: Kene Vernik'' '''

===Top 7: Armastuslaulud===
Saatesarja neljas finaal toimus [[15. november|15. novembril]] [[2009]] ETV 4. stuudios. Saates laulsid seitse finalisti, kellest telefonihääletuse tulemusena lahkus saatest Anne Arrak.

*[[Getter Jaani]] – &quot;I'm a Believer&quot; (The Monkees)
*[[Jaanus Saago]] – &quot;Nothing Else Matters&quot; ([[Metallica]])
*[[Birgit Varjun]] – &quot;Bitch&quot; (Meredith Brooks)
*[[Marten Kuningas]] – &quot;Valged roosid&quot; ([[Tarmo Pihlap]])
*[[Ott Lepland]] – &quot;You Can Leave Your Hat On&quot; (Randy Newman)
*[[Anne Arrak]] – &quot;Still Loving You&quot; ([[Scorpions]])
*[[Anis Arumets]] – &quot;Starlight&quot; ([[Muse]])

'''Viimased kolm: [[Jaanus Saago]], Anne Arrak, Marten Kuningas &lt;br&gt;''''''Viimased kaks: [[Marten Kuningas]], Anne Arrak '''

'''''Välja hääletatud: [[Anne Arrak]] '''''

===Top 6: Akustiline voor – laulud, mis iseloomustavad lauljat ennast===
Saatesarja viies finaal toimus [[22. november|22. novembril]] [[2009]] [[ETV]] 4. stuudios. Lauljad pidid laulma akustilise loo, mis iseloomustaks lauljat ennast. Neil oli ka antud võimalus end ise mõnel pillil saata. Telefonihääletuse tulemusel oli saatest sunnitud lahkuma [[Anis Arumets]].

*[[Jaanus Saago]] – &quot;Teisel pool vett&quot; ([[Urmas Alender]])
*[[Birgit Varjun]] – &quot;Dear Mr. President&quot; ([[P!nk]])
*[[Ott Lepland]] – &quot;Hüvasti, kollane koer&quot; ([[Urmas Alender]])
*[[Getter Jaani]] – &quot;The Climb&quot; ([[Miley Cyrus]])
*[[Anis Arumets]] – &quot;The Kill&quot; ([[30 Seconds to Mars]])
*[[Marten Kuningas]] – &quot;Space Oddity&quot; ([[David Bowie]])

'''Viimased kaks: [[Getter Jaani]], Anis Arumets'''&lt;br&gt;'''''Välja hääletatud: [[Anis Arumets]]'' '''

===Top 5: Kantri- ja tantsumuusika===
Saatesarja kuues finaal toimus [[29. november|29. novembril]] [[2009]] ETV 4. stuudios. Osalejad laulsid tantsuloo ja kantrilaulu. Telefonihääletuse tulemuste põhjal oli saatest sunnitud lahkuma [[Jaanus Saago]].

*[[Getter Jaani]] – &quot;Ice Cream Freeze (Let’s Chill)&quot; ([[Miley Cyrus]])
*[[Ott Lepland]] – &quot;Angel&quot; (Sarah McLachlan)
*[[Jaanus Saago]] – &quot;The First Cut Is The Deepest&quot; ([[Cat Stevens]])
*[[Marten Kuningas]] – &quot;Love Will Tear Us Apart&quot; (Joy Division)
*[[Birgit Varjun]] – &quot;Blue&quot; ([[LeAnn Rimes]])
* Getter Jaani – &quot;Stop it (I Like It)&quot; (Rick Guard)
* Ott Lepland – &quot;What's My Name?&quot; ([[Snoop Dogg]])
* Jaanus Saago – &quot;Celebration&quot; (Kool &amp; The Gang)
* Marten Kuningas – &quot;Let's Dance&quot; ([[David Bowie]])
* Birgit Varjun – &quot;I Kissed A Girl&quot; ([[Katy Perry]])

''' Viimased kaks: [[Birgit Varjun]], Jaanus Saago'''&lt;br&gt;'''''Välja hääletatud: [[Jaanus Saago]]'' '''

===Top 4: Ivo Linna laul ja 2009. aasta hitid===
Saatesarja seitsmes finaal toimus [[6. detsember|6. detsembril]] [[2009]] ETV 4. stuudios. Saates esitati üks [[Ivo Linna]] laul ja 2009. aasta hitt. Telefonihääletuses kõige vähem poolthääli saanud [[Getter Jaani]] langes konkurentsist välja.

*[[Marten Kuningas]] – &quot;Luiged läinud, lumi maas&quot;
*[[Birgit Varjun]] – &quot;Sülitan vaid alla tuult&quot;
*[[Getter Jaani]] – &quot;Taas punab päiksekiirtes pihlapuu&quot;
*[[Ott Lepland]] – &quot;Kohtumistund&quot;
* Marten Kuningas – &quot;[[Moonduja]]&quot; ([[Birgit Õigemeel]])
* Birgit Varjun – &quot;Sober&quot; ([[P!nk]])
* Getter Jaani – &quot;Happy&quot; ([[Leona Lewis]])
* Ott Lepland – &quot;Light On&quot; ([[David Cook]])

''' Viimased kaks: Birgit Varjun, Getter Jaani'''&lt;br&gt;'''''Välja hääletatud: [[Getter Jaani]]''''' ''

===Top 3: Lugu ema-isa noorpõlvest ja duett===
Saatesarja kaheksas finaal toimus [[13. detsember|13. detsembril]] [[2009]] ETV 4. stuudios. Allesjäänud kolm osalejat laulsid ühe loo oma ema või isa noorpõlvest ja dueti tuntud eesti lauljaga. Saates laulsid koos finalistidega [[Sandra Nurmsalu]], [[Vaiko Eplik]] ja Erik Meremaa. Telefonihääletuse tulemuste põhjal langes saatest välja [[Marten Kuningas]]. Sellega selgusid ka superfinalistid – Ott Lepland ja Birgit Varjun.
 
*[[Ott Lepland]] – &quot;One Vision&quot; ([[Queen]])
*[[Marten Kuningas]] – &quot;Naer&quot; ([[Virmalised (ansambel)|Virmalised]])
*[[Birgit Varjun]] – &quot;Still Got The Blues&quot; ([[Gary Moore]])
* Ott Lepland ja [[Sandra Nurmsalu]] – &quot;Rändajad&quot; ([[Urban Symphony]])
* Marten Kuningas ja [[Vaiko Eplik]] – &quot;[[Blackbird (The Beatlesi laul)|Blackbird]]&quot; ([[The Beatles]])
* Birgit Varjun ja [[Erik Meremaa]] – &quot;Hero&quot; ([[Nickelback]])

''' ''Välja hääletatud: [[Marten Kuningas]]'' '''

===Superfinaal: jõululaul / laulja lemmik / võitja laul===
Saatesarja &quot;Eesti otsib superstaari&quot; kolmanda hooaja superfinaal toimus [[20. detsember|20. detsembril]] [[2009]] [[Linnahall]]is [[Tallinn]]as. Superfinalistid esitasid dueti; ühe jõululaulu; varem esitatud loo, mida peavad parimaks, ja võitjalaulu. Saates astusid üles külalisesinejatena saatejuhid [[Tanel Padar]] ja [[Ithaka Maria]], eelmise kahe hooaja võitjad [[Birgit Õigemeel]] ja [[Jana Kask]]. &quot;Eesti otsib superstaari&quot; kolmanda hooaja võitjaks valisid televaatajad telefonihääletusega [[Ott Lepland]]i.

*[[Ott Lepland]] – &quot;The Little Drummer Boy&quot;
*[[Birgit Varjun]] – &quot;Amazing Grace&quot;
* Ott Lepland – &quot;Kohtumistund&quot; ([[Ivo Linna]])
* Birgit Varjun – &quot;Blue&quot; ([[LeAnn Rimes]])
* Ott Lepland – &quot;I Will Talk, Hollywood Will Listen&quot; ([[Robbie Williams]])
* Birgit Varjun – &quot;You Shook Me All Night Long&quot; ([[AC/DC]])

''' ''Võitja: [[Ott Lepland]]'' '''&lt;br&gt;'''Teine koht: [[Birgit Varjun]]'''

==Statistika==
{|class=&quot;wikitable&quot; align=&quot;center&quot;
|colspan=&quot;2&quot; align=&quot;right&quot;|
|colspan=&quot;4&quot; bgcolor=&quot;CCCCCC&quot; align=&quot;Center&quot;|'''Poolfinaalid'''
|colspan=&quot;9&quot; bgcolor=&quot;palegoldenrod&quot; align=&quot;Center&quot;|'''Finaalid'''
|-
|colspan=&quot;2&quot; align=&quot;right&quot;|''Saated:''
!08.10
!11.10
!15.10
!18.10
!25.10
!01.11
!08.11
!15.11
!22.11
!29.11
!06.12
!13.12
!20.12
|-
!Koht
!Võistleja
!colspan=&quot;19&quot; align=&quot;center&quot;|Tulemused
|-
|align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;palegoldenrod&quot;|'''1.'''
|bgcolor=&quot;cyan&quot;| Ott Lepland
|style=&quot;background: #666666&quot; |
|style=&quot;background: #666666&quot; |
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: lime&quot; | '''Võitja'''
|-
|align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;palegoldenrod&quot;|'''2.'''
|bgcolor=&quot;pink&quot;|Birgit Varjun
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: #666666&quot; |
|style=&quot;background: #666666&quot; |
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: orange&quot; | Viim. 2
|style=&quot;background: orange&quot; | Viim. 2
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: yellow&quot; | ''Teine koht''
|-
|align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;palegoldenrod&quot;|'''3.'''
|bgcolor=&quot;cyan&quot;| Marten Kuningas
|style=&quot;background: #666666&quot; |
|style=&quot;background: #666666&quot; |
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: orange&quot; | Viim. 2
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: red; color:white&quot;     | Vh
|style=&quot;background: #666666&quot; |
|-
|align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;palegoldenrod&quot;|'''4.'''
| bgcolor=&quot;pink&quot;|Getter Jaani
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: #666666&quot; |
|style=&quot;background: #666666&quot; |
|style=&quot;background: orange&quot;     |Viim. 2
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: orange&quot;     |Viim. 2
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: red; color:white&quot;     | Vh
|style=&quot;background: #666666&quot; colspan=&quot;2&quot; |
|-
|align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;palegoldenrod&quot;|'''5.'''
|bgcolor=&quot;cyan&quot;| Jaanus Saago
|style=&quot;background: #666666&quot; |
|style=&quot;background: #666666&quot; |
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: yellow&quot;     | Viim. 3
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: orange&quot; | Viim. 2
|style=&quot;background: yellow&quot;     | Viim. 3
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: red; color:white&quot;     | Vh
|style=&quot;background: #666666&quot; colspan=&quot;4&quot; |
|-
|align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;palegoldenrod&quot;|'''6.'''
|bgcolor=&quot;cyan&quot;| Anis Arumets
|style=&quot;background: #666666&quot; |
|style=&quot;background: #666666&quot; |
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: #666666&quot; | 
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: yellow&quot; | Viim. 3
|style=&quot;background: yellow&quot; | Viim. 3
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: red; color:white&quot;     | Vh
|style=&quot;background: #666666&quot; colspan=&quot;5&quot; |
|-
|align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;palegoldenrod&quot;| '''7.'''
|bgcolor=&quot;pink&quot;|Anne Arrak
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: #666666&quot; |
|style=&quot;background: #666666&quot; |
|style=&quot;background: orange&quot;     |Viim. 2
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: red; color:white&quot;     | Vh
|style=&quot;background: #666666&quot; colspan=&quot;6&quot; |
|-
|align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;palegoldenrod&quot;| '''8.'''
|bgcolor=&quot;pink&quot;|Kene Vernik
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: #666666&quot; | 
|style=&quot;background: #666666&quot; |
|style=&quot;background: #666666&quot; |
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: red; color:white&quot;     | Vh
|style=&quot;background: #666666&quot; colspan=&quot;6&quot; |
|-
|rowspan=&quot;2&quot; align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;palegoldenrod&quot;| '''9.–10.'''
| bgcolor=&quot;pink&quot;|Eliisa Kõiv
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: #666666&quot; |
|style=&quot;background: #666666&quot; |
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background: red; color:white&quot;     | Vh
|style=&quot;background: #666666&quot; colspan=&quot;7&quot; |
|-
|bgcolor=&quot;cyan&quot;| Andrei Ozdoba
|style=&quot;background: #666666&quot; |
|style=&quot;background: #666666&quot; |
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: lightgreen&quot; |
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: #666666&quot; colspan=&quot;7&quot; |
|-
|bgcolor=&quot;CCCCCC&quot; align=&quot;center&quot; rowspan=&quot;15&quot;|'''Poolf.'''
|bgcolor=&quot;cyan&quot;| Keito Kaljulaid
|style=&quot;background: #666666&quot; |
|style=&quot;background: #666666&quot; | 
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background: red; color:white&quot;     | Vh
|style=&quot;background: #666666&quot; colspan=&quot;10&quot; |
|-
|bgcolor=&quot;cyan&quot;| Beno Kudrin
|style=&quot;background: #666666&quot; |
|style=&quot;background: #666666&quot; | 
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: #666666&quot; colspan=&quot;10&quot; |
|-
|bgcolor=&quot;cyan&quot;| Mick Pedaja
|style=&quot;background: #666666&quot; |
|style=&quot;background: #666666&quot; | 
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: #666666&quot; colspan=&quot;10&quot; | 
|-
|bgcolor=&quot;cyan&quot;| Karel Tallermaa
|style=&quot;background: #666666&quot; |
|style=&quot;background: #666666&quot; | 
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: #666666&quot; colspan=&quot;10&quot; |
|-
|bgcolor=&quot;cyan&quot;| Robin Juhkental
|style=&quot;background: #666666&quot; |
|style=&quot;background: #666666&quot; | 
|rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background: red; color:white&quot;     | Vh
|style=&quot;background: #666666&quot; colspan=&quot;11&quot; |
|-
|bgcolor=&quot;cyan&quot;| Kristen Kasuk
|style=&quot;background: #666666&quot; |
|style=&quot;background: #666666&quot; | 
|style=&quot;background: #666666&quot; colspan=&quot;11&quot; |
|-
|bgcolor=&quot;cyan&quot;| Sten-Martin Saarest
|style=&quot;background: #666666&quot; |
|style=&quot;background: #666666&quot; | 
|style=&quot;background: #666666&quot; colspan=&quot;11&quot; |
|-
|bgcolor=&quot;pink&quot;|Sabrina Abdullajeva
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background: red; color:white&quot;     | Vh
|style=&quot;background: #666666&quot; colspan=&quot;11&quot; |
|-
|bgcolor=&quot;pink&quot;|Kerli Kivilaan
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: #666666&quot; colspan=&quot;11&quot; |
|-
|bgcolor=&quot;pink&quot;|Elina Netšajeva
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: #666666&quot; colspan=&quot;11&quot; |
|-
|bgcolor=&quot;pink&quot;|Liina Uibo
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: #666666&quot; colspan=&quot;11&quot; |
|-
|bgcolor=&quot;pink&quot;|Maria Alanurme
|rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background: red; color:white&quot;     | Vh
|style=&quot;background: #666666&quot; colspan=&quot;12&quot; |
|-
|bgcolor=&quot;pink&quot;|Kristiina Freimane
|style=&quot;background: #666666&quot; colspan=&quot;12&quot; |
|-
|bgcolor=&quot;pink&quot;|Anna Kutšinskaja
|style=&quot;background: #666666&quot; colspan=&quot;12&quot; |
|-
|bgcolor=&quot;pink&quot;|Liisa Orav
|style=&quot;background: #666666&quot; colspan=&quot;12&quot; | 
|}

{| border=&quot;2&quot; cellpadding=&quot;8&quot; style=&quot;background:silver; border:1px solid gray; border-collapse:collapse; margin: auto; text-align:center; {{{1|}}}&quot;
|-
|+ '''Legend'''
|-
| style=&quot;background:pink;&quot; width=&quot;10%&quot; | Naised
| style=&quot;background:cyan;&quot; width=&quot;10%&quot; | Mehed
| style=&quot;background:palegoldenrod;&quot; width=&quot;10%&quot; | Top 10
| style=&quot;background:CCCCCC;&quot; width=&quot;10%&quot; | Top 25
| style=&quot;background:red; color:white&quot; width=&quot;10%&quot; | Välja hääletatud
| style=&quot;background:lightgreen;&quot; width=&quot;10%&quot; | Edasi pääsenud
| style=&quot;background:#666666;&quot; width=&quot;10%&quot; | Ei esinenud
|}

==Pärast saadet==
Pärast saate võitmist hakkas [[Ott Lepland]] kohe tööle auhinnaga kaasnenud albumi kallal. Albumit produtseeris ansambel [[The Sun]] ja aprillis 2010 anti välja Ott Leplandi omanimeline album &quot;[[Ott Lepland (album)|Ott Lepland]]&quot;. Juba vähem kui kaks nädalat pärast saatesarja lõppu, detsembris 2009 ilmus Oti albumilt esimene singel &quot;[[Otsides ma pean su jälle leidma]]&quot;, mille viisi autor on Lepland ise ja sõnad on kirjutanud [[Aapo Ilves]]. Veebruaris 2010 andis Ott välja teise singli &quot;[[Süte peal sulanud jää]]&quot;, mis on kaver [[Antti Tuisku]] loost &quot;Valovuodet&quot;. Laulu meloodia autorid on Jussi Nikula ja Caleb, eestikeelsed sõnad Aapo Ilves. [[9. aprill]]il [[2010]] andis Ott välja kolmanda singli &quot;[[Läbi öise Tallinna]]&quot;, mille viisi ja sõnade autor on [[Hendrik Sal-Saller]]. Oma singlitega on Ott astunud üles mitmes telesaates, nende hulgas &quot;[[Raadio 2 Aastahitt 2009]]&quot;, &quot;A. Le Coq Live – Eesti muusikaauhinnad&quot;, &quot;[[Laulud tähtedega]]&quot;.

Lepland alustas ka näitlejakarjääri. Otile koos [[Kristjan Kasearu]]ga anti peaosa [[Eesti Nukuteater|Eesti Nuku- ja Noorsooteatri]]s etendunud maailmakuulsas muusikalis &quot;Keskkoolimuusikal&quot; (&quot;High School Musical&quot;).

Oma debüütalbumi on välja andnud ka saatesarjas neljandaks tulnud [[Getter Jaani]]. Getter Jaani hakkas koostööd tegema [[Sven Lõhmus]]ega, kelle plaadifirmas Moonwalk Studio anti välja ka debüütsingel &quot;[[Parim päev (singel)|Parim päev]]&quot;. Jaanuaris 2010 ilmunud singli näol on tegemist uue töötlusega [[Mahavok]]i laulust &quot;On läinud aastad&quot;. [[9. juuni]] [[2010]] ilmus Getterilt &quot;[[Parim päev (album)|Parim päev]]&quot; nime kandev debüütalbum. Tegemist on EP-ga (''extended play'') ehk lühialbumiga, sest see koosneb vaid kaheksast laulust. Mõni päev enne albumi ametliku väljaandmist ilmus ka Getteri teine singel &quot;[[Grammofon (singel)|Grammofon]]&quot;.

Sarnaselt Leplandiga sai rolli &quot;Keskkoolimuusikalis&quot; ka Getter Jaani. Getter mängib muusikalis ülbe ja pahatahtliku olemisega Sharpayd. Lisaks sai Getter Jaani peaosa ka Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide Kooli muusikal-filmis &quot;Tuhkatriinu&quot;, mille võtted toimusid 2010. aasta suvel.

&quot;Eesti otsib superstaari&quot; kolmandal hooajal teiseks tulnud [[Birgit Varjun]] osales kevadel 2010 [[TV3]] saatesarjas &quot;[[Laulud tähtedega]]&quot;. Varjuni paariliseks saates oli poliitik ja [[Riigikogu]] liige [[Sven Sester]]. Võidu korral oleks võistluspaar toetanud 300 000 [[Eesti kroon]]iga hooldusvanemate koolitust programmi &quot;Igale lapsele kodu&quot; kaudu. Sven ja Birgit langesid välja võistluses 5. finaalsaates ja jäid sellega 5. kohale.

Birgit Varjun on välja andnud ka kaks singlit. Esimene valmis koostöös [[Eesti otsib superstaari (esimene hooaeg)|&quot;Eesti otsib superstaari&quot; esimese hooaja]] võitja [[Birgit Õigemeel]]ega. Laul kannab pealkirja &quot;[[Sinuga end elusana tunda võin]]&quot;. Teise singli andis Varjun välja koos ansambliga [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]]. Lugu kannab pealkirja &quot;[[Maailma valitsejad]]&quot;.

Saatesarjas kolmandaks tulnud [[Marten Kuningas]] osales koos ansambliga [[Mahavok]] [[Eesti Televisioon]]i korraldatud lauluvõistlusel &quot;[[EESTI LAUL 2010|Eesti laul 2010]]&quot;, kus valiti Eesti esindaja [[2010. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]ele. Lauluga &quot;[[Oota mind veel]]&quot; saavutati lauluvõistlusel 5. koht. Kuningas on pärast saadet avalikkuse ees esinenud [[Elisa Eesti]] internetiteenuste reklaaminäona.

Lauluvõistlusel &quot;[[EESTI LAUL 2010|Eesti laul 2010]]&quot; osales saatesarja finalist [[Kene Vernik]] koos oma ansambliga [[Mimicry]]. Laul &quot;[[New]]&quot; jäi finaalis 8. kohale. Augustis 2010 andis Kene välja sooloartistina singli &quot;Päevast päeva&quot;, millele filmiti ka muusikavideo.

Saatesarja stuudiovoorude noormeeste esimeses voorus välja langenud [[Robin Juhkental]] osales lauluvõistlusel &quot;Eesti laul 2010&quot; oma ansambliga [[Malcolm Lincoln]]. Lauluvõistluse tarbeks moodustati taustaansambel [[ManPower 4]], mille neljast liikmest kolm osalesid &quot;Eesti otsib superstaari&quot; 3. hooaja saatesarjas. Finalistid [[Jaanus Saago]] ja [[Andrei Ozdoba]] ning stuudiovoorus välja langenud [[Mick Pedaja]]. Laul &quot;[[Siren]]&quot; võitis lauluvõistluse ja sõitis [[Oslo]]sse Eurovisiooni lauluvõistlusele, kus esimeses poolfinaalis tuli leppida 14. kohaga.

Finaalides 7. kohale jäänud [[Anne Arrak]] on andnud pärast saatesarja lõppu välja debüütsingli nii [[eesti keel]]es kui ka [[inglise keel]]es. Veebruaris ilmunud singli eestikeelne pealkiri on &quot;Tuulte hääl&quot;, inglise keeles &quot;I'm Here&quot;.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Commons|:Category:Eesti otsib superstaari|Eesti otsib superstaari}}
*[http://www.tv3.ee/superstaar Saate koduleht] [[TV3]] veebis

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Eesti otsib superstaari (Teine hooaeg)|Teine hooaeg]] | nimi=[[Eesti otsib superstaari]] | aeg=Kolmas hooaeg (2009) | järgnev=[[Eesti otsib superstaari (neljas hooaeg)|Neljas hooaeg]]}}
{{lõpp}}
{{Eesti otsib superstaari}}

[[Kategooria:Eesti otsib superstaari| ]]</text>
      <sha1>9glp14xskop5gqa3pu0do4bfscw6sls</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Paralleelreaktsioonid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>190920</id>
    <revision>
      <id>7203830</id>
      <parentid>6314020</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T11:59:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Elvimu</username>
        <id>227012</id>
      </contributor>
      <origin>7203830</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2291" sha1="80t5qd34bvgspzpbuh84cw8kcew6llt" xml:space="preserve">'''Paralleelreaktsioonid'''  ehk '''konkureerivad reaktsioonid''' (''competing reactions'') on samal ajal kulgevad [[keemiline reaktsioon|keemilised reaktsioonid]], millel on vähemalt üks ühine lähteaine. Harvem esineb paralleelseid reaktsioone, milles osalevad erinevad lähteained, kuid on ühine produkt. 

Iga reaktsiooni korral esineb põhimõtteliselt konkurents võimalike (mitte kõikvõimalike!) reaktsioonisuundade vahel. Oluline on, mil määral üks või teine suund realiseerub: kas  0,1 või kuni 99,9%. Näiteks  [[elimineerimisreaktsioon|elimineerimisprotsessides]] on E1 ja E2 [[reaktsiooni mehhanism|mehhanismid]] kaks konkureerivat [[reaktsiooni tee]]d. Lisaks esineb elimineerimisreaktsioonide konkurents [[nukleofiilne asendusreaktsioon|nukleofiilse asenduse]] reaktsioonidega: E2 ''vs'' [[SN2 reaktsioon|S&lt;sub&gt;N&lt;/sub&gt;2]] ja E1 ''vs'' [[SN1 reaktsioon|S&lt;sub&gt;N&lt;/sub&gt;1]]. Veelgi enam, [[karbokatioon]]sete mehhanismide korral (E1 ja S&lt;sub&gt;N&lt;/sub&gt;1) võivad esineda mitmed [[karbokatioon]]idele iseloomulikud reaktsioonid, näiteks  [[isomerisatsioon]]. 

Näiteid:
*[[Fenool]]i [[nitreerimine|nitreerimisel]] moodustuvad ''orto''-, ''meta''- ja ''para''-nitrofenoolid.
*[[Bensool]]i ja [[toluool]]i nitreerimimisel [[lämmasitikhape|lämmastikhappega]] on viimane ühiseks lähteaineks mõlemas reaktsioonis. 
*[[Elimineerimisreaktsioon]]ide konkurents [[nukleofiilne asendusreaktsioon|nukleofiilse asenduse reaktsioonidega]].

Kui paralleelselt kulgevad sama [[reaktsiooni järk|järku]] reaktsioonid, siis moodustuvate produktide X&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;, X&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt; ja X&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt; [[kontsentratsioon]]id igal ajamomendil on määratud vastavate produktide moodustumise [[kiiruskonstant]]idega k&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;, k&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt; ja k&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;:

:[X&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;]:[X&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;]:[X&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;] = k&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;:k&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;:k&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;   (kehtib eeldusel, et [X&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;]&lt;sub&gt;0&lt;/sub&gt; = [X&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;]&lt;sub&gt;0&lt;/sub&gt; = [X&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;]&lt;sub&gt;0&lt;/sub&gt; = 0).
[[Konsekutiivsed reaktsioonid|Järjestikuseid]] ja paralleelreaktsioone võimaldavad eristada [[Konversioon (keemia)|konversioonigraafikud]], seega produktide koostise sõltuvus konversioonist.

==Vaata ka==
*[[Keemiline reaktsioon]]
*[[Keemiline kineetika]]
*[[Kemoselektiivsus]]

[[Kategooria:Keemilised reaktsioonid]]</text>
      <sha1>80t5qd34bvgspzpbuh84cw8kcew6llt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Stirling</title>
    <ns>0</ns>
    <id>193041</id>
    <revision>
      <id>7203951</id>
      <parentid>6748763</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T18:11:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-41814-00</username>
        <id>234332</id>
      </contributor>
      <origin>7203951</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4512" sha1="1ix3r751en48hi3oli30jj6yg0yw4rg" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib linnast; omavalitsuse kohta vaata artiklit [[Stirlingi omavalitsus]]}}
{{linn
| nimi = Stirling
| hääldus = 
| nimi1_keel = inglise
| nimi1 = Stirling
| nimi2_keel = šoti
| nimi2 = Stirlin
| nimi3_keel = gaeli
| nimi3 = Sruighlea
| pilt = Stirling(DonaldMacDonald)Dec2005.jpg
| lipp = Flag of Stirling.svg
| lipu_link = [[Stirlingi lipp]]
| vapp = Coat of arms of Stirling.svg
| vapi_link = [[Stirlingi vapp]]
| pindala = 
| elanikke = 
| asendikaart = Šotimaa
}}

'''Stirling''' ([[gaeli keel]]es Sruighlea, [[šoti keel]]es Stirlin) on [[linn]] [[Šotimaa]]l, [[Stirlingi omavalitsus]]e keskus.

Stirling ssub [[Forth]]i jõe ääres. Niihästi [[maantee]]d kui [[raudtee]]d mööda saab Stirlingist sõita kirdesse [[Perth (Šotimaa)|Perthi]], kus teed hargnevad kirde poole [[Dundee]]sse ja põhja poole [[Inverness]]i, samuti lõunasse [[Falkirk]]i, mille lähedal teed hargnevad kagu poole [[Edinburgh]]i ja edela poole [[Glasgow]]'sse.&lt;ref&gt;[[Suur maailma atlas]], lk 54.&lt;/ref&gt;

[[Fail:Stirlingcastle.jpg|thumb|Stirlingi loss]]

Stirlingi [[kohalik omavalitsus|kohalikule omavalitsusele]] alluvais piires elas 2001. aasta rahvaloenduse andmeil 41 243 inimest, mistõttu Stirling oli Šotimaa väikseim ''city''. Asulas eneses elab veelgi vähem inimesi: 15 844.

[[1967]] avati [[Stirlingi ülikool]]. Seal on umbes 9000 üliõpilast, nendest 7000 kraadiõppes ja 2000 kraadijärgses õppes. 14% üliõpilastest on pärit välismaalt, kokku on välisüliõpilasi rohkem kui 80 riigist.

Suure hulga üliõpilaste tõttu on Stirlingis Šotimaa keskmisega võrreldes suhteliselt vähe alaealisi (16,7% 19,2% vastu) ja [[pension]]iealisi (17,8% 18,6% vastu) ning palju väljaspool Šotimaad sündinuid (16,5% 12,8% vastu).

== Ajalugu ==

Stirlingi kohal oli asula juba [[kiviaeg|kiviajal]]. Seda näitavad mitmesugused [[raidkiri|raidkirjad]], näiteks kesklinnast edelasse jääval kõrgendikul ninega [[Kings Park]].

Asula tekkis hästi kaitstavale looduslikule kõrgendikule, millel tänapäeval asub [[Stirlingi loss]]. See koht oli strateegiliselt tähtis juba [[Vana-Rooma]] ajal, mil Šotimaa lõunaosa koos Stirlingiga Rooma riigi alla kuulus.

Stirling asub Madalmaade (''Lowlands'') ja Kõrgmaade (''Highlands'') piiril. Ta oli sajandeid Forthi jõe merele kõige lähem koht, kus seda jõge ületada sai; alles [[1936]] valmis Kincardine'i sild üle [[Firth of Forth]]i. [[Koole]] ja pärast [[sild]] üle Forthi jõe pani aluse Stirlingi rikkusele ja strateegilisele tähtsusele. Lisaks oli linnas [[sadam]].

[[Šotimaa kuningas]] [[David I]] kuulutas [[1130]] Stirlingi kuninglikuks linnaks. Hiljem kinnitas neid õigusi veel mitu valitsejat. Sel ajal nimetati linna ''Strivelyniks''.

[[Šoti iseseisvussõjad|Šoti iseseisvussõdade]] ajal peeti Stirlingi lähedal hulgaliselt lahinguid. [[1297]] võitis [[William Wallace]]'i juhitud Šotimaa 2300-meheline sõjavägi [[Stirlingi silla lahing]]us ligi 12 000-mehelise [[Inglismaa]] sõjaväe. [[1314]] võitis [[Robert Bruce]]'i juhitud Šotimaa kuni 10 000-meheline sõjavägi Stirlingi lähedal [[Bannockburni lahing]]us kuni 25 000-mehelise Inglismaa sõjaväe, mida juhtis [[Edward II]].

Stirlingit on mitu korda piiratud. [[1304]] piiras ja vallutas lossi [[Inglismaa kuningas]] [[Edward I]]. [[1337]] ei suutnud šotlased seda tagasi vallutada. Ajavahemikul [[1571]]–[[1586]] piirasid Stirlingit 3 korda [[James VI]] vastu mässavad šotlased. [[1651]] vallutas Stirlingi [[Oliver Cromwell]] ja viimast korda piiras Stirlingit (ebaõnnestunult) [[Charles Edward Stuart]] [[jakobiitide ülestõus]]u ajal [[1746]].

Stirlingis olev Püha Algaine kirik on rajatud pärast [[1405]]. aasta katastroofilist [[tulekahju]]. [[1567]] krooniti selles kirikus alaealine James VI Šotimaa kuningaks ja see on ainus säilinud kirik [[Suurbritannia]]s lisaks [[Westminster Abbey]]le, kus on kuningas kroonitud.

Stirlingi sadam kauples agaralt välismaaga. [[India]]st veeti sisse [[tee (jook)|teed]] ja [[Baltimaad]]est [[puit]]u. [[1848]]. aastal ehitati Stirlingisse raudtee. See põhjustas linna sadama tähtsuse vähenemist ja [[20. sajand]]i keskel lõpetas sadam tegevuse.

Stirlingil on neli sõpruslinna: [[Dunedin (Florida)|Dunedin]] ([[USA]]), [[Óbuda]] ([[Ungari]]), [[Summerside]] ([[Kanada]]) ja [[Villeneuve d'Ascq]] ([[Prantsusmaa]]).

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Commonskat-tekstina}}

{{Suurbritannia linnad}}

[[Kategooria:Šotimaa linnad]]
[[Kategooria:Stirlingi omavalitsus]]</text>
      <sha1>1ix3r751en48hi3oli30jj6yg0yw4rg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tallinna trollibussiliiklus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>194112</id>
    <revision>
      <id>7204212</id>
      <parentid>7197946</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T09:57:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Tanel poiss</username>
        <id>234049</id>
      </contributor>
      <origin>7204212</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="34039" sha1="45957u34n0tve251ej38eq2i6pweb06" xml:space="preserve">{{Infokast ühistransport
| nimi               = Tallinna trollibussiliiklus
| tüüp               = trollibuss
| pilt               = Tallinn trolejbus 450.jpg
| pildi allkiri      = Trollibuss
| asum               = {{PisiLipp|Eesti}}, [[Tallinn]]
| avati              = 1965
| peatati            = 2024
| pikkus             = 39
| peatused           = 
| liinid             = 2
| rööpmelaius        = 
| elektrifitseeritud = 
| omanik             = 
| operaator          = [[Tallinna Linnatranspordi AS]]
| skeem              = 
| skeemi allkiri     = 
}}
'''Trollibussiliiklus''' [[Tallinn]]as algas [[1965]]. aastal. Kõige enam – üheksa – trolliliini on Tallinnas olnud aastatel [[1987]]–[[2000]].

==Liikluse korraldaja==
Trammi ja trolliliiklust Tallinnas korraldas aastatel 1944–1945 Tallinna Liiklustrust, 1945–1947 Tallinna Linna Trammi-Autobussi Trust, 1947–1962 Tallinna Linna Trammi ja Trollibussi Trust, 1962–1988 Tallinna Linna Trammide ja Trollibusside Valitsus.

1997–2012 korraldas trolliliiklust [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis]].&lt;ref name=&quot;J1JoO&quot; /&gt; 

18. juulil 2012 ühendati koondis [[Tallinna Autobussikoondise AS]]-iga, mis 19. juulist 2012 kannab nime [[Tallinna Linnatranspordi AS]].&lt;ref name=&quot;tSCod&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;EMyl3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;vICfS&quot; /&gt;
== Tallinna trollibussiliikluse ajaloost ==
Tallinnas hakati rääkima trollibussiliikluse kavandamisest juba 1946. aastal pärast Tallinna generaalplaani projekti valmimist. Linnatranspordi arengu ühe alternatiivina pakuti ulatusliku trollibussiliinide võrgu rajamist. Ettepanekuid liinide kulgemise kohta oli mitmeid, kuid peamiselt peeti silmas kaht liini: Pirita – Südalinn – Balti jaam ja Kopli – Balti jaam. 1948. aasta mais valmis trollibussiliini projektülesanne marsruudil Balti jaam – Pirita – Merivälja, kuid projekteerimist selle alusel ei alustatud. Põhjusteks olid selleks ette valmistamata tänavad, ettejäävad ja lammutamist nõudvad hooned, finantsvahendite puudumine jms probleemid. 1956. aastaks oli valminud mitmeid uusi projekte trolliliikluse käivitamiseks, kuid asja neist ei saanud ja projektidele kulutatud summad kanti kuluks. &lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordi ja logistika ajalugu |kirjastus=Seilecs |aasta=2024 |isbn=9789916985212}}&lt;/ref&gt;

Konkreetsemaks muutis trollibussiliinide rajamise Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus 1959. aasta detsembrist. Trolliliini marsruudiks kavandati Estonia pst – Toompuiestee – Paldiski mnt – Rocca al Mare. Lõpuks otsustati, et rajatakse mööda Paldiski maanteed kulgev trollibussiliin Estonia teatri juurest Hipodroomini. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

1962. aastal alustati kontaktliini paigaldamist ja liin valmis lõpuks 1965. aasta juuniks. Veel samal kuul saabusid platvormvagunitel Kopli kaubajaama Saraatovi oblastis Engelsis valmistatud üheksa [[ZiU-5|ZIU-5]] trollibussi ja Pärnu maantee trammidepoos valmistati need liinile minekuks ette. Riias, kus oli trollibussiliiklus toiminud juba pikka aega, õpetati välja 27 trollibussijuhti. Liiklust Tallinna esimesel trollibussiliinil nr 1 alustati 1965. aasta juuli algul. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Trollibussiliikluse alustamise ajaks liinil Estonia teater – Hipodroom, samuti järgmiste, Mustamäe ja Väike-Õismäe liinide avamise ajaks polnud ehitatud ühtki trollide dispetšerpunkti. Alustati ajutiste lahendustega, milleks oli enamasti liini lõppu paigaldatud vagunelamu. Trollibusside esimene lõppjaam valmis 1966. aasta lõpus Hipodroomi lähedal aadressil Paldiski mnt 50. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Endla tänava raudteeviadukt valmis 1962. aastal. Selle projekteerimisel ei osatud arvestada võimaliku trammiliiklusega kesklinnast Mustamäele, kuna Mustamäe elurajooni rajamise kava viadukti projekteerimise ajal veel polnud. Tramm vajab auto- ja trollibussist vooluvõtja ja kontaktliini tõttu märksa kõrgemat viaduktiava ning uue viadukti rajamine vastvalminu kõrvale oleks olnud kallis ja ühtlasi ebaotstarbekas. Nii jäi kaalukausile võimalus käivitada kesklinna ja Mustamäe vahel trollibussiliiklus. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Kui 1967. aasta aprillis lõpuks otsustati, et Mustamäele trammiliini ei ehitata, hakati kavandama kiirkorras trolliliini ehitamist Mustamäele mööda Sõpruse puiesteed. Kuna Endla tänav vajas laiendamist, ehitati kontaktliin Paldiski maanteelt mööda Tulika tänavat Sõpruse puiesteeni. Trollibusside seisuplats koos dispetšerpunktiga aadressil Akadeemia tee 29 valmis 1967. aasta detsembris. Aastatel 1977–1981. tehti seal juurdeehitus ja laiendati seisuplatsi. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

1967. aastal saabusid esimesed Škoda trollibussid Tšehhoslovakkiast ja trolliliin nr 2 avati sama aasta oktoobri viimasel päeval. Endla tänav ja Akadeemia tee said trolliliikluseks valmis 1969. aasta suvel ja liinil nr 2 hakkasid trollibussid liikuma mööda Endla tänavat alates 26. juunist. Trollibussiliin nr 3 Estonia teatri juurest mööda Sõpruse puiesteed ja Akadeemia teed Mustamäele anti käiku 1969. aasta juulis. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Balti jaama liinil hakkasid trollid tegema proovisõite 1970. aasta novembris. Trollibussipargi ehitamine Paldiski maanteel oli pooleli ja 79-st tellitud trollibussist oli jõudnud kohale vaid 56, mistõttu ei jätkunud neid liikluse alustamiseks Balti jaama ja Mustamäe vahelise liinil. Seetõttu alustati reisijate vedamist ajutisel liinil nr 4 Balti jaam – Estonia teater. 1973. aastaks oli Tallinna tänavatele püstitatud kokku ligi 40 km trollibussi kontaktliini. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Trollibussipargi lõpuni ehitatud kompleks koos administratiivhoonega anti ehitajate poolt Tallinna Trammi- ja Trollibussi Valitsusele (TTTV) üle alles 1973. aasta algul. Senikaua asus depoo ajutiselt läheduses, Ädala tänav 7 asuvates laohoonetes. Vahepeal olid ka kõik tellitud Škoda trollibussid kohale jõudnud ja käiku lasti kaks Balti jaamast alguse saanud Mustamäe liini. Märtsis alustati liiklust liinil nr 4 mööda Sõpruse puisteed ja liinil nr 5 mööda Mustamäe teed Akadeemia tee lõpp-peatuseni. Ajutine liin Balti jaam – Estonia teater suleti, kuna see kattus täies ulatuses bussiliiniga nr 22 Balti jaam – Lennujaam. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Esimene partii [[Škoda 9Tr|Škoda 9T]] trollibusse saabus Tallinna 1966. aasta oktoobris. Kümne ja kahekümne kaupa saabus neid trolle kuni 1971. aasta lõpuni ja Venemaal toodetud kesise kvaliteediga trollibussidest hakati loobuma. Viimane ZIU-5 sõitis viiendal liinil 1973. aasta kevadeni. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Vahepeal oli hakanud kasvama Väike-Õismäe elamurajoon, mida ei suudetud ainult autobussliiklusega teenindada. 1978. aasta peeti linnavalitsuses kõige olulisemaks suurendada trollibusside arvu Mustamäe liinidel, et vabaneks autobusse Õismäe teenindamiseks. Seetõttu tehti Õismäe liini ehitamise otsus suhteliselt ootamatult 1979. aasta algul seoses Eesti Raudtee otsusega likvideerida Harku–Kopli raudtee, mis oli olnud pikka aega takistuseks Õismäele trolliliini rajamise teel. 1980. aasta juulis oli trolliliin Estonia teatri juurest mööda Toompuiesteed ja Paldiski maanteed Õismäele valmis ja Väike-Õismäe suunal hakkasid samal aastal tööle kaks trolliliini – liin nr 6 ja liin nr 7. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Väike-Õismäe trolliliikluse lõppjaam valmis alles seitse aastat pärast liikluse avamist 1. juulil 1987. Vahepeal tuli saada hakkama vagunelamute ja korteripinnaga lähedalasuvas elumajas. Järgneva kahe aasta jooksul pandi Tallinnas tööle veel mitu uut trolliliini. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Pärast 1973. aastat hakkasid Škoda tehasest ette tellitud trollibussid saabuma tehase seiskumise ärahoidmiseks mitu aastat varem kui seda nägid ette varem kokku lepitud tarnetähtajad. 56-st kaheukselisest trollist, mis jõudsid Tallinna aastatel 1974–1978 suunati pärast aasta kestnud seismist liine teenindama 36, ülejäänud 20 pidid ootama depoos liinidele saatmist veel mitu aastat. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

1979. aasta sügisel saabusid esimesed kolmeukselised trollibussid Škoda 9Tr. Õismäe liinile suunati kohe 25 uut kolmeukselist trollibussi. Seisma jäänud ja kasutamist ootavad kaheukselised sõidukid pandi tööle kaksiktrollidena. Kaksiktrollidega hakati katsetama 1981. aasta algul. 1984. aasta veebruariks oli ühendatud kokku 30 paaris sõitvat trollibussi, millest 12 olid oodanud konserveerituna kasutuselevõtmist 3–4 aastat. Trollijuhtidest tunti puudust ja sõitjad vajasid vedamist, mistõttu peeti kahest trollist koosneva veeremi kasutuselevõtmist olukorras sobivaks lahenduseks. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

1983. aastast täienes Tallinna trollipark nelja uue põlvkonna kandilise kerega Škoda 14Tr trollibussiga. Kuni 1989. aasta lõpuni ostis TTTV Tšehhoslovakkiast kokku 99 Škoda 14 Tr trolli. Aastatel 1988–1990. soetati lisaks 25 Škoda 15Tr lõõtsühendusega trollibussi, mis jäidki viimasteks Tallinna Trammi- ja Trollibussi Valitsusele soetatud Tšehhoslovakkia päritolu trollideks. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

1987. aastal valmis lõpuks ka kontaktliin Marxi puisteel (Sõle tänaval) Koplisse ja sõitjaid hakkas teenindama liin nr 9 Mustamäe–Kopli. 1970. ja 1980. aastatel oli saanud trollibussist oluline ühistranspordivahend Mustamäe, Väike-Õismäe, Kristiine, Põhja-Tallinna ja Kesklinna elanikele. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Trolliliikluse korraldajatele olid Eesti iseseisvumise algusaastad keerulised, sest Škoda tehas hakkas nõudma arveldamist trollibusside ja varuosade eest „kõvas valuutas“. Dollareid TTTV-l polnud ning seetõttu ei olnud võimalik hankida uusi trolle ega ka varuosi olemasolevate käigushoidmiseks. Kui trolliliikluse tippaastal 1988. oli liine teenindamas 160 trolli, siis 1991. aastal oli sõidukorras kõigest 108 trollibussi. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

== Tallinna trolliliinid ==
=== Ideekavandid ===
Esimesi [[Balti jaam]]ast lähtuvaid trolliliine kavandati juba [[1940. aastad|1940. aastate]] teisel poolel, marsruutidel ''Pirita – Südalinn – Balti jaam'', ''Kopli – Balti jaam'' ja ''Balti jaam – Pirita – Merivälja''. [[1954]].&amp;nbsp;aastal kavandati trolliliini ''Balti jaam – Stalini väljak''.&lt;ref name=&quot;Troll&quot; /&gt;

=== Väljaehitatud trolliliinid ===

{| class=&quot;wikitable sortable&quot; border=&quot;1&quot;
|-
! Nr !! 1. lõpp-peatus !! 2. lõpp-peatus !! class=&quot;unsortable&quot; | Marsruut 
!Traatidega kaetud
!'''Käigus''' '''alates'''
!'''Viimatisel''' '''kujul''' '''alates'''
!'''Suletud'''
!'''Märkused'''
|- 
| [[1 (Tallinna trolliliin)|''1'']] 
| [[Mustamäe]] || [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] || E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak) 
|100%||1965 || [[1977]] || [[2024]] || Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates [[2002]].&amp;nbsp;aastast 
Asendatud bussiliiniga 81 
|- 
| |[[2 (Tallinna trolliliin)|''2'']] 
| Mustamäe || [[Estonia (teater)|Estonia]] || E. Vilde tee, Sõpruse pst, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Teatri väljak 
|100%||[[1967]] || [[1969]] || [[2012]] || Asendatud bussiliinidega 24 ja 24A
|- 
| [[3 (Tallinna trolliliin)|''3'']] 
| Mustamäe || Kaubamaja || Akadeemia tee, Sõpruse pst, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak) 
|100%||[[1969]] || 1977 || [[2024]] || Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates 2002.&amp;nbsp;aastast
Asendatud bussiliiniga 83 
|- 
| [[4 (Tallinna trolliliin)|''4'']] 
| [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] || [[Balti jaam]] || Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t (tagasisuunal Tehnika t), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t), Toompuiestee, Rannamäe tee 
|100%||[[1970]] || [[1992]] || [[2024]] || Asendatud bussiliiniga 84 
|- 
| [[5 (Tallinna trolliliin)|''5'']] 
| Mustamäe || [[Balti jaam]] || E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee 
|100%||[[1971]] || [[1971]] || [[2024]] || Asendatud bussiliiniga 85 
|- 
| [[6 (Tallinna trolliliin)|''6'']] 
| [[Väike-Õismäe]] || Kaubamaja || Õismäe tee (lõunakaar, idakaar), Paldiski mnt, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak) 
|100%||[[1980]] || [[1983]] || [[2016]] || Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates 2002. aastast. 
Asendatud bussiliiniga 42 
|- 
| [[7 (Tallinna trolliliin)|''7'']] 
| Väike-Õismäe || [[Balti jaam]] || Õismäe tee (lõunakaar, idakaar), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee
 
|100%
|| 1980 || [[1981]] || 2016 || Asendatud bussiliiniga 43 
|-
| [[8 (Tallinna trolliliin)|''8'']] 
| Väike-Õismäe || [[Vabaduse väljak]] || Õismäe tee (läänekaar), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Paldiski mnt, Endla t, Kaarli pst, Vabaduse väljak
 
|100%
|| [[1982]] || 1982 || 2000 ||Asendatud bussiliiniga 22
|- 
| [[9 (Tallinna trolliliin)|''9'']] 
| [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] || [[Kopli]] || Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t, Sõle t (tagasisuunal Pelguranna t, Sõle t), Kopli t 
|100%||1987 || 1992 || 2017 || Asendatud bussiliiniga 72
|-
![[84 (Tallinna trolliliin)|'''84''']]
|[[Balti jaam]]
|[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]]
|Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t (tagasisuunal Tehnika t), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t), Toompuiestee, Rannamäe tee
|56.3% &lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=MapCalculator.net |pealkiri=Map Distance Calculator - Measure Route Distance |url=https://mapcalculator.net/distance.html |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=mapcalculator.net |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|2026
|2026
|
|Bussiliini 84 asendus
|-
![[85 (Tallinna trolliliin)|'''85''']]
|Mustamäe
|[[Balti jaam]]
|E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee
|62.9% &lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
|2026
|2026
|
|Bussiliini 85 asendus
|}

== Trollide lõppjaamad ja -peatused ==

[[Fail:Trolliliini lõppjaam. Männipark, Mustamäe.jpg|270px|pisi|Trollide lõppjaam Mustamäe linnaosas, [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]] 5]]

=== Lõppjaamad ===

* '''Mustamäe lõppjaam''' (Mustamäe, [[Akadeemia tee]]). Valmis [[28. detsember|28. detsembril]] [[1967]]. Aastatel 1977–1981 lõppjaama laiendati.&lt;ref name=&quot;4eSKN&quot; /&gt;
* '''Väike-Õismäe lõppjaam''' '''(SULETUD)''' (Väike-Õismäe, [[Järveotsa tee]]). Avati 1980.&amp;nbsp;aastal. Esialgu kasutati vagunelamut ja korterit lähedalasuvas elumajas.&lt;ref name=&quot;4eSKN&quot; /&gt; Hoone ehitati välja 1987.&amp;nbsp;aastaks.&lt;ref name=&quot;ro6Qw&quot; /&gt; Asub [[Paldiski maantee (Tallinn)|Paldiski maantee]] ääres [[Harku järv]]e läheduses.
* '''Keskuse tänava lõppjaam (SULETUD)''' (Mustamäe, [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]]). Avati [[18. detsember|18. detsembril]] 1987. Hoone anti käiku [[juuli]]s [[1991]].&lt;ref name=&quot;lk 109&quot; /&gt; Asub [[Männipark|Männipargi]] naabruses.
* '''Kopli lõppjaam''' '''(SULETUD, taasavamine augustis)''' ([[Kopli]], [[Kopli tänav (Tallinn)|Kopli tänav]]). Trammide ja trollide ühine lõppjaam. Asub [[Süsta park|Süsta pargi]] ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i endise peahoone naabruses.
* '''Balti jaama lõppjaam''' (Kesklinn, Balti jaam) Liini 84 ühine lõppjaam bussidega, Rannamäe tee 5 Parking (Tsoon P4).

=== Lõpp-peatused ===

* '''Estonia (SULETUD)''' ([[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]], [[Teatri väljak]]). Asub [[Estonia puiestee]] ja Teatri väljaku muruplatsi vahelisel alal, [[Estonia (teater)|Estonia teatri]] vastas. Koos nüüd vahepeatuse Hipodroomiga oli see esimene trollide lõpp-peatus Tallinnas.
* '''Kaubamaja (SULETUD, taasavamine august 2026)''' (Kesklinn, [[Kaubamaja tänav]]). Asub Tallinna Kaubamaja kõrval.
* '''Balti jaam''' (Kesklinn, [[Toompuiestee]]). Asub [[Balti jaam]]a reisikeskuse ees.
* '''Vabaduse väljak (SULETUD)''' (Kesklinn, Vabaduse väljak). Asus Vabaduse väljakul [[Tallinna Jaani kirik|Jaani kiriku]] ees. Seoses [[8 (Tallinna trolliliin)|8]]. liini sulgemisega likvideeritud.

== Trollidepood ==

* '''Paldiski maantee depoo'''
[[1957]]. aastal eraldati trollipargi rajamiseks maa-ala [[Paldiski maantee]] 48A krundile. Et ehitustööd venisid, asuti ajutiselt [[Ädala tänav]] 7 ''Veevarustuse- ja Kanalisatsioonitrusti'' laohoonetes.&lt;ref name=&quot;lk 102&quot; /&gt; Trollipargi töölised said Paldiski maantee hoonetesse kolida [[1970]]. aasta lõpus. Valminud depoos jätkus ruumi 100 trolli teenindamiseks. Administratiivhoone ja söökla Troll valmisid [[1973]]. aastaks.&lt;ref name=&quot;lk 105&quot; /&gt;

* '''Mustamäe tee depoo (SULETUD)'''
Depoo anti käiku [[30. detsember|30. detsembril]] 1982.&lt;ref name=&quot;lk 109&quot; /&gt; [[Mustamäe tee (Tallinn)|Mustamäe tee]] ja [[Linnu tee (Tallinn)|Linnu tee]] nurgal asuv depoo rajati alale, kuhu algselt kavandati Mustamäe trammidepood.&lt;ref name=&quot;lk 105&quot; /&gt; 2001. aastal trollidepoo suleti.

* '''Kadaka tee''' '''depoo'''

Trollide ühine depoo bussidega alates 2026. aastast, Kadaka tee 62a, 12915 Tallinn. &lt;ref name=&quot;u6HOH&quot; /&gt;

== Veerem ==

Esimesed trollibussid &amp;ndash; [[Saratovi oblast]]is [[Engels]]i linnas valmistatud üheksa [[ZiU-5]] &amp;ndash; saabusid Tallinna [[10. juuni]]l 1965.&lt;ref name=&quot;lk 102&quot; /&gt; Mõni aeg pärast seda asendati need juba Tšehhoslovakkias valmistatud Škoda 9Tr sõidukitega.

'''Tallinnas varem ja praegu kasutatud trollitüüpe'''
&lt;gallery&gt;
Fail:ZiU-5 green trolley.jpg|[[ZiU-5|'''ZiU-5''']]&lt;br/&gt;&lt;small&gt;(Pildil [[Peterburi]]s)&lt;/small&gt;. Tallinnas kasutati neid 1965–1973. Lõpuks asendati need kõik tasapisi Škoda 9Tr trollidega
Fail:Simferopol 04-14 img07 train station square.jpg|2-ukseline [[Škoda 9Tr|'''Škoda 9Tr''']]&lt;br/&gt;&lt;small&gt;(pildil [[Simferopol]]is)&lt;/small&gt;. Tallinnas kasutati neid 1966–1996
Fail:Skoda-Vilnius.jpg|3-ukseline [[Škoda 9Tr|'''Škoda 9Tr''']]&lt;br/&gt;&lt;small&gt;(pildil [[Vilnius]]es)&lt;/small&gt;. Tallinnas kasutati neid 1979–2000
Fail:Moscow trolleybus 742 2005-01 KTG-2.jpg|'''KTG-2''' oli nõukogude hooldustroll
Fail:ŠkodaTr14inTallinn.jpg|Aastatel 1983–1989 võeti kasutusele 99 [[Škoda 14Tr|'''Škoda 14Tr''']] trolli (garaažinumbrid 210–308) olid kasutusel 1983–2017. Nüüd on neist alles 1, mis on muuseumi troll
Fail:Škoda15trInTallinn.jpg|Aastatel 1989–1990 võeti kasutusele 25 [[Škoda 15Tr|'''Škoda 15Tr''']] trolli (garaažinumbrid 400–424) olid kasutusel 1989–2017.
Fail:JuMZ-T1 (425) &amp; Ikarus-Ganz 280T (427).jpg|[[JuMZ-T1|'''JuMZ-T1''']]. Troll numbriga 425 oli sõidus 1994–2001. 2002 anti üle Päästeametile tuletõrjeõppusteks
Fail:Ikarus-Ganz280T.jpg|[[Ikarus 280T|'''Ikarus-Ganz 280T''']] – 6 sellist trolli (garaažinumbrid 426–431) olid kasutusel 1995–2004
Fail:Ikarus415Tdemolition.jpg|[[Ikarus 415T|'''Ikarus 415T''']] ehitati aastal 1992 prototüübina. Oli ainus seda tüüpi troll maailmas kuni 1997-2002, mil neid tehti kokku 200 tükki. Tallinnas võeti kasutusele koos Ikarus 412T-dega aastal 1999. Viimati sõitis 2005. aasta kevadel. Kandis garaažinumbrit 309
Fail:Ikarus412T@Tallinn.jpg|Aastal 1999 võeti kasutusele 5 [[Ikarus 412T|'''Ikarus 412T''']] trolli (garaažinumbrid 310–314) olid kasutusel 1999–2015
Fail:SolarisT12InTallinn.jpg|[[Solaris Trollino 12|'''Solaris Trollino 12T''']] 18 trolli garaažinumbritega 315–332 võeti kasutusele aastatel 2002 ja 2004. Nüüd on neist TLT käes alles 1, garaažinumbriga 326; lisaks müüdi mõned eraisikutele
Fail:SolarisT18InTallinn.jpg|[[Solaris Trollino 18|'''Solaris Trollino 18''']] 5 trolli võeti kasutusele aastal 2003 ja nad kannavad garaažinumbreid 432–436. Need kõik pole enam kasutusel
Fail:SolarisT12ACTallinn.jpg|2007. aastal võeti kasutusele 7 [[Solaris Trollino 12|'''Solaris Trollino 12AC''']] trolli, garaažinumbritega 333–339. 2010. aastal võeti kasutusele 7 trolli garaažinumbritega 340–346. Nüüd on neist alles 1, garaažinumbriga 345, mis on ümberehitatud akutrolliks
Fail:SolarisT18ACInTallinn.jpg|Aastatel 2008–2009 võeti Tallinnas kasutusele 14 [[Solaris Trollino 18|'''Solaris Trollino 18AC''']] lõõtstrolli (437–450). Nüüd on neist alles 1, garaažinumbriga 446, mis on ümberehitatud akutrolliks
Fail:Bogdan T701.15.jpg|Ukraina tehases valminud '''Bogdan T70115''', mida katsetati Tallinnas 2010. aasta septembris
Fail:Solaris Trollino 24 MetroStyle (2).jpg|Akuga varustatud 2-lõõtsaline trollibuss '''Solaris Trollino IV 24 MetroStyle''', mida katsetati Tallinnas 2021. aasta novembris 
&lt;/gallery&gt;

== Kuidas Tallinna trollibussiliiklus peaaegu kadus ==

* '''15. detsembril 1999''' võttis tollane Tallinna linnapea [[Jüri Mõis]] korduvalt sõna [[ühistransport|ühistranspordi]] vastu, pooldades trollide kaotamist.&lt;ref name=&quot;CVhRy&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;OYE72&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;cdCUO&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;VYF6j&quot; /&gt;
* '''1. aprillist 2000''' lõpetati leping linnavalitsuse ja TTTK vahel trolliliin [[8 (Tallinna trolliliin)|8]] teenindamisega ning see liin asendati bussiga number [[22 (Tallinna bussiliin)|22]].&lt;ref name=&quot;Olander&quot; /&gt;
* '''28. septembril 2000''' Jüri Mõisa linnavalitsus korraldas konkurssi trolliliinide 6 ja 7 teenindamisele, kus vaadati läbi ainult bussifirmade pakkumisi. Hiljem lepingud bussifirmadega siiski tühistati enne teenindamisajastu algamist.&lt;ref name=&quot;Olander&quot; /&gt;
* '''1. detsembril 2012''' trolliliin [[2 (Tallinna trolliliin)|2]] asendati bussiliinidega [[24 (Tallinna bussiliin)|24]] ja [[24A]]. Põhjuseks nimetati ühistranspordiliikluse puudumist Mäealuse ja Mäepealse tänaval.
* '''1. jaanuaril 2016''' trolliliinid [[6 (Tallinna trolliliin)|6]] ja [[7 (Tallinna trolliliin)|7]] asendati bussidega [[42 (Tallinna bussiliin)|42]] ja [[43 (Tallinna bussiliin)|43]]. Põhjuseks nimetati trollibusside moraalset vananemist, Haabersti ristmiku rekonstrueerimist ning liiklusega seotud ebamugavusi kontaktvõrgust sõltuvuse tõttu. [[Enno Tamm]]e sõnul on hübriidbuss diiselmootoriga (mis vastab Euro-6 normidele) keskkonnasõbralikum võrreldes trollibussidega.
* '''2. mail 2017''' trolliliin [[9 (Tallinna trolliliin)|9]] asendati bussiga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]]. Põhjuseks nimetati Kopli trammitaristu renoveerimist ja osati soovi likvideerida Tallinnast Škoda-tüüpi trollibussid, kuid augustis 2026 avatakse see jälle trollina aga numbrina 72.

Transpordianalüütik [[Hannes Luts]] nimetas elektritranspordi lühendamist kummaliseks. Tema sõnul on pärast Eesti iseseisvumise taastumist toimunud [[TAK|Tallinna Autobussikoondise]] lobi elektritranspordi vastu ning selle survel on linnavalitsus investeerinud rohkem bussiliiklusse ja elektritransport Tallinnas on jäänud investeeringuteta. Pärast TAK ja TTTK liitmist väitis transpordianalüütik Hannes Luts, et uus ettevõtte [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ei tegele trammitaristu hooldustöödega ning paar aastat tagasi renoveeritud trammirööpad [[Tartu maantee]]l on juba kaotanud oma tähtsuse, kuna suured investeeringud läksid ainult bussipargi uuendamiseks. Trollibusside asendamist hübriidbussidega nimetas Hannes Luts [[rohepesu]]ks, kuna hübriidbuss saastab õhku ainult 10% vähem diislibussist ning [[Elektriakumulaator|aku]] hooldusesse kulub võrreldes trollibussi hoolduskuludega rohkem ressurssi. Kriitika osaks said Enno Tamme väited Euro-6 normidest: transpordianalüütiku sõnul saastavad need mootorid ainult veidi vähem ning Euro-6 märgis ei tähenda saastevabadust.&lt;ref name=&quot;Hannes&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Luts&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Valja&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Muudid&quot; /&gt;

== Tallinna trollibussiliikluse pääsemine akutrollidega ==

* '''26. oktoobril 2021''' katsetas Tallinn kahe lõõtsaga ja vajadusel sarvedeta sõitvat trolli. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2021-10-26 |pealkiri=Tallinn katsetab kahe lõõtsaga ja vajadusel sarvedeta sõitvat trolli |url=https://www.err.ee/1608382481/tallinn-katsetab-kahe-lootsaga-ja-vajadusel-sarvedeta-soitvat-trolli |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* '''25. jaanuaril 2022''' alustasid esimesed [[Tallinna Linnatranspordi AS|TLT]] ümberehitatud autonoomsed trollid liinisõite. &lt;ref name=&quot;NBWsU&quot; /&gt;
* '''7. veebruaril 2024''' avaldas Tallinna linnavalitsus otsuse osta 40 uut akuga varustatud trollibussi, rekonstrueerida trollide võrgutaristu ning teha ka trolliliine juurde. &lt;ref name=&quot;u6HOH&quot; /&gt;

&quot;Kuigi aastat viis tagasi oli Tallinnal plaan trollibussidest loobuda, siis nüüd on plaanid muutunud. Akutrollid võivad kohati sõita ilma sarvedeta, mis annab võimaluse kesklinnas võtta kontaktvõrk maha ja ehitada kontaktvõrk üles ainult sirgetel tänavatel, nagu [[Mustamäe tee]], [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]], aga ka [[Paldiski maantee]] ja [[Laagna tee]]. Akutrolli üks tugevusi on vastupidavus, sellega saab vajadusel kuhugi mujale ka sõita aku peal, rääkimata sellest, et arv inimesi, mida troll veab, on elektribussist suurem ja läheneb veomahtude osas trammile&quot;. - Tallinna abilinnapea [[Vladimir Svet]] &lt;ref name=&quot;amnQQ&quot; /&gt;

* '''1. novembril 2024''' trolliliiklus peatati uute trollide saabumiseni 2026. aastal. &lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;
* '''6. detsembril 2024''' ilmus [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]-i artikkel planeeritavast Lasnamäele sõitvast trollist. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Marko Tooming {{!}} |kuupäev=2024-12-06 |pealkiri=Tallinna linnajuhid: Lasnamäele sobib troll rohkem kui tramm |url=https://www.err.ee/1609543882/tallinna-linnajuhid-lasnamaele-sobib-troll-rohkem-kui-tramm |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* '''1. juulil 2026''' avati Tallinnas taas trolliliiklus, nüüd aga muudetud liinininumbritega [[84 (Tallinna trolliliin)|84]] ja [[85 (Tallinna trolliliin)|85]], millele lisanduvad augustis juurde ka trolliliinid 81, 83 ja 72. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-01 |pealkiri=Fotod: Tallinnas hakkasid taas trollid käima |url=https://www.err.ee/1610067376/fotod-tallinnas-hakkasid-taas-trollid-kaima |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Statistika ==

2026 aasta juuli seisuga on Tallinnal 44 trolli, millest 40 tükki on Škoda akutrollid ja 4 tükki muuseumisõidukid. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
! Aasta
!Liine
! Trollibusse
! Liinikilomeetreid
! Sõitjaid
|-
| 2006&lt;ref name=&quot;05mqb&quot; /&gt;
|8
| 122 (+1 buss)
| 6,5 mln
| 34 mln
|-
| 2007&lt;ref name=&quot;bzMaZ&quot; /&gt;
|8
| 120 (+1 buss)
| 6,2 mln
| 34 mln
|-
| 2008&lt;ref name=&quot;TGsdq&quot; /&gt;
|8
| 119 (+1 buss)
| 6,3 mln
| 32,6 mln
|-
| 2009
|8
| 119 (+1 buss)
|
|
|-
| 2010
|8
| 112 (+1 buss)
|
|
|-
| 2011
|8
| 104
|
|
|-
| 2012
|8
| 99
|
|
|-
|2013
|7
| 91
|
|
|-
|2014&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;
|7
|88
| 4,6 mln
|
|-
|2015&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;
|7
|75
|4,4 mln
|
|-
|2016&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
|5
|63
|3,0 mln
|
|-
|2017&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
|5
|53
|2,4 mln
|
|-
|2018&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
|4
|53
|2,2 mln
|
|-
|2019&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
|4
|50
|2,2 mln
|
|-
|2020&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
|4
|45
|2,2 mln
|
|-
|2021
|4
|45
|~2 mln
|
|-
|2022
|4
|45
|~2 mln
|
|-
|2023
|4
|45
|~2 mln
|10,2 mln
|-
|2024&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
|4
|44
|~2 mln
|
|-
|2025&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;
|0
|4
|0
|0
|-
|2026&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;
|5 (alates augustist)
|44
|
|
|}

== Vaata ka == 
* [[Trollibuss]]
* [[Trammiliiklus Tallinnas]] 
* [[Tallinna ühistranspordiliinid]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;J1JoO&quot;&gt;[http://www.tttk.ee/index.php?page=63&amp; Majandusaasta tegevusaruanne. Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tSCod&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120822171510/http://www.tak.ee/index.php?page=484&amp; TAKi &amp; TTTK koondumisteave], tak.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EMyl3&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120822171510/http://www.tak.ee/index.php?page=484&amp;#koondumine &quot;Mis on koondumine?&quot;], tak.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vICfS&quot;&gt;Tallinna abilinnapea [[Arvo Sarapuu]] väitel rahastatakse tallinlastele tasuta pakutavat ühistransporti just aktsiaseltside liitmisega säästetava summaga. – Kai Maran [http://www.pealinn.ee/?pid=119&amp;nid=9774&amp;lang=5 &quot;Buss, troll ja tramm panevad leivad ühte kappi&quot;] Pealinn, 30.04.2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Troll&quot;&gt;[http://www.tttk.ee/index.php?page=74&amp; Troll. Ajalugu.]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}} TTTK&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4eSKN&quot;&gt;[http://www.tttk.ee/index.php?page=74&amp; TTTK / Ajalugu / Troll]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ro6Qw&quot;&gt;Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 110&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lk 109&quot;&gt;Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 109&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lk 102&quot;&gt;Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 102&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lk 105&quot;&gt;Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 105&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CVhRy&quot;&gt;[http://www.epl.ee/news/eesti/mois-propageerib-tallinna-uhistranspordi-erastamist.d?id=50817340 &quot;Mõis propageerib Tallinna ühistranspordi erastamist&quot;] Baltic News Service/EPL, 15. detsember 1999&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OYE72&quot;&gt;Kaido Tiits [http://www.ohtuleht.ee/68101 &quot;Mõis pühib trollid tänavalt&quot;] Õhtuleht, 22. detsember 1999&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cdCUO&quot;&gt;[http://www.elu24.ee/317370/juri-mois-nimetas-trammi-lobustusvahendiks/ &quot;Jüri Mõis nimetas trammi lõbustusvahendiks&quot;] Postimees, 24.09.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VYF6j&quot;&gt;[[Toivo Tänavsuu]] [https://web.archive.org/web/20120703005636/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/juri-moisa-hairib-tosiselt-politseiriigi-tekkimine.d?id=64147217 &quot;Jüri Mõisa häirib tõsiselt politseiriigi tekkimine&quot;] Eesti Ekspress, 29. märts 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Olander&quot;&gt;[http://arvamus.postimees.ee/3248877/aare-olander-sarvilise-elektribussi-poolsajand Aare Olander: sarvilise elektribussi poolsajand]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Hannes&quot;&gt;[http://pluss.postimees.ee/2672166/hannes-luts-trollide-asemel-rohepesu Hannes Luts: trollide asemel rohepesu?]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Luts&quot;&gt;[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/hannes-luts-trollide-kadu-priisoidu-vili?id=65156252 Hannes Luts. Trollide kadu – priisõidu vili?]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Valja&quot;&gt;[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/hannes-luts-trollid-tallinnast-valja?id=64908048 Hannes Luts. Trollid Tallinnast välja?]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Muudid&quot;&gt;[http://arvamus.postimees.ee/2702340/hannes-luts-linna-transpordi-muudid Hannes Luts: linna­transpordi müüdid]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Saluste&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20081229233004/http://oxygen.pri.ee/index.php?cat=2 Trollid (Tallinna Trammi- ja trollibussikoondise AS)] Ühistranspordi galerii&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;05mqb&quot;&gt;[https://oigusaktid.tallinn.ee/ Tallinna linna 2006. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne – vt]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bzMaZ&quot;&gt;[https://oigusaktid.tallinn.ee/ Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS 2007. aasta aruanne – vt]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TGsdq&quot;&gt;[https://oigusaktid.tallinn.ee/ Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS 2008. aasta aruanne – vt]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tallinn, TLT Trollipark — Veeremi nimekiri |url=https://transphoto.org/list.php?did=46 |vaadatud=2024-06-07 |väljaanne=transphoto.org |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-06-27 |pealkiri=1. novembrist asendatakse trolliliiklus ajutiselt bussiliiklusega uute trollibusside saabumiseni |url=https://www.tlt.ee/1-novembrist-asendatakse-trolliliiklus-ajutiselt-bussiliiklusega-uute-trollibusside-saabumiseni/ |vaadatud=2024-06-27 |väljaanne=Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT) |keel=et |arhiivimisaeg=2025-05-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250518005634/https://www.tlt.ee/1-novembrist-asendatakse-trolliliiklus-ajutiselt-bussiliiklusega-uute-trollibusside-saabumiseni/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;TLT-2018-majandusaasta-aruanne.pdf&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;TLT Majandusaruanne 2020&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2AiuU&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Merilin Pärli {{!}} |kuupäev=2024-10-31 |pealkiri=Trollid tegid Tallinnas senisel kujul oma viimased sõidud |url=https://www.err.ee/1609508053/trollid-tegid-tallinnas-senisel-kujul-oma-viimased-soidud |vaadatud=2024-10-31 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NBWsU&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-01-25 |pealkiri=TLT ümberehitatud esimesed autonoomsed trollid alustavad liinisõitudega {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uudis/tlt-umberehitatud-esimesed-autonoomsed-trollid-alustavad-liinisoitudega |vaadatud=2024-06-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;u6HOH&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Marko Tooming {{!}} |kuupäev=2024-02-07 |pealkiri=Tallinn ostab 40 uut trolli ja kaalub mõne kaotatud trolliliini taasavamist |url=https://www.err.ee/1609244946/tallinn-ostab-40-uut-trolli-ja-kaalub-mone-kaotatud-trolliliini-taasavamist |vaadatud=2024-06-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;amnQQ&quot;&gt;https://www.err.ee/1609150435/tallinna-liikuvuskava-liiklussurmad-nulli-uhistransport-elektri-peale&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OjwRI&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-05-07 |pealkiri=TLT veerem muutub järk-järgult välireklaamivabaks |url=https://www.tlt.ee/tlt-veerem-muutub-jark-jargult-valireklaamivabaks/ |vaadatud=2024-06-08 |väljaanne=Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT) |keel=et}}&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* Allar Viivik [https://www.ohtuleht.ee/177099 &quot;Teaduste akadeemiast trolliga otse hullumajja&quot;] Õhtuleht, 8. juuli 2005 
* Aare Olander. ''Tramm, buss ja troll Tallinnas''. Tänapäev 2008
* Tallinna trolli 45. 2010

== Välislingid ==
{{commonscat|Trolleybuses in Tallinn}}
* [http://www.tttk.ee/ Tallinna trolli- ja trammikoondise koduleht]
* [http://www.tttk.ee/index.php?page=74&amp; Tallinna trolli ajalugu]
* [http://foorum.ytra.eu/index.php Ühistranspordihuviliste foorum]
* Hannes Luts [https://epl.delfi.ee/artikkel/64908048 &quot;Trollid Tallinnast välja?&quot;] EPL, 3. september 2012
* [http://uudised.err.ee/index.php?06265683 Tallinn asendab trollibussi nr 2 bussidega] ERR, 12. november 2012
* [http://tallinncity.postimees.ee/3094539/tallinn-asendab-oismae-suunalised-trollid-hubriidbussidega Tallinn asendab Õismäe-suunalised trollid hübriidbussidega] Tallinn CITY, 17. veebruar 2015
* http://www.tehnikamaailm.ee/tallinna-troll-50/ Tehnikamaailm, juuli 2015

{{Tallinna trolliliinid}}

[[Kategooria:Tallinna ühistransport]]
[[Kategooria:Trollibussiliiklus]]</text>
      <sha1>45957u34n0tve251ej38eq2i6pweb06</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204217</id>
      <parentid>7204212</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T10:04:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Tanel poiss</username>
        <id>234049</id>
      </contributor>
      <origin>7204217</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="34140" sha1="0778tgovqqg80tfyafj99356yu4f82d" xml:space="preserve">{{Infokast ühistransport
| nimi               = Tallinna trollibussiliiklus
| tüüp               = trollibuss
| pilt               = Tallinn trolejbus 450.jpg
| pildi allkiri      = Trollibuss
| asum               = {{PisiLipp|Eesti}}, [[Tallinn]]
| avati              = 1965
| peatati            = 2024
| pikkus             = 39
| peatused           = 
| liinid             = 2
| rööpmelaius        = 
| elektrifitseeritud = 
| omanik             = 
| operaator          = [[Tallinna Linnatranspordi AS]]
| skeem              = 
| skeemi allkiri     = 
}}
'''Trollibussiliiklus''' [[Tallinn]]as algas [[1965]]. aastal. Kõige enam – üheksa – trolliliini on Tallinnas olnud aastatel [[1987]]–[[2000]].

==Liikluse korraldaja==
Trammi ja trolliliiklust Tallinnas korraldas aastatel 1944–1945 Tallinna Liiklustrust, 1945–1947 Tallinna Linna Trammi-Autobussi Trust, 1947–1962 Tallinna Linna Trammi ja Trollibussi Trust, 1962–1988 Tallinna Linna Trammide ja Trollibusside Valitsus.

1997–2012 korraldas trolliliiklust [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis]].&lt;ref name=&quot;J1JoO&quot; /&gt; 

18. juulil 2012 ühendati koondis [[Tallinna Autobussikoondise AS]]-iga, mis 19. juulist 2012 kannab nime [[Tallinna Linnatranspordi AS]].&lt;ref name=&quot;tSCod&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;EMyl3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;vICfS&quot; /&gt;
== Tallinna trollibussiliikluse ajaloost ==
Tallinnas hakati rääkima trollibussiliikluse kavandamisest juba 1946. aastal pärast Tallinna generaalplaani projekti valmimist. Linnatranspordi arengu ühe alternatiivina pakuti ulatusliku trollibussiliinide võrgu rajamist. Ettepanekuid liinide kulgemise kohta oli mitmeid, kuid peamiselt peeti silmas kaht liini: Pirita – Südalinn – Balti jaam ja Kopli – Balti jaam. 1948. aasta mais valmis trollibussiliini projektülesanne marsruudil Balti jaam – Pirita – Merivälja, kuid projekteerimist selle alusel ei alustatud. Põhjusteks olid selleks ette valmistamata tänavad, ettejäävad ja lammutamist nõudvad hooned, finantsvahendite puudumine jms probleemid. 1956. aastaks oli valminud mitmeid uusi projekte trolliliikluse käivitamiseks, kuid asja neist ei saanud ja projektidele kulutatud summad kanti kuluks. &lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordi ja logistika ajalugu |kirjastus=Seilecs |aasta=2024 |isbn=9789916985212}}&lt;/ref&gt;

Konkreetsemaks muutis trollibussiliinide rajamise Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus 1959. aasta detsembrist. Trolliliini marsruudiks kavandati Estonia pst – Toompuiestee – Paldiski mnt – Rocca al Mare. Lõpuks otsustati, et rajatakse mööda Paldiski maanteed kulgev trollibussiliin Estonia teatri juurest Hipodroomini. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

1962. aastal alustati kontaktliini paigaldamist ja liin valmis lõpuks 1965. aasta juuniks. Veel samal kuul saabusid platvormvagunitel Kopli kaubajaama Saraatovi oblastis Engelsis valmistatud üheksa [[ZiU-5|ZIU-5]] trollibussi ja Pärnu maantee trammidepoos valmistati need liinile minekuks ette. Riias, kus oli trollibussiliiklus toiminud juba pikka aega, õpetati välja 27 trollibussijuhti. Liiklust Tallinna esimesel trollibussiliinil nr 1 alustati 1965. aasta juuli algul. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Trollibussiliikluse alustamise ajaks liinil Estonia teater – Hipodroom, samuti järgmiste, Mustamäe ja Väike-Õismäe liinide avamise ajaks polnud ehitatud ühtki trollide dispetšerpunkti. Alustati ajutiste lahendustega, milleks oli enamasti liini lõppu paigaldatud vagunelamu. Trollibusside esimene lõppjaam valmis 1966. aasta lõpus Hipodroomi lähedal aadressil Paldiski mnt 50. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Endla tänava raudteeviadukt valmis 1962. aastal. Selle projekteerimisel ei osatud arvestada võimaliku trammiliiklusega kesklinnast Mustamäele, kuna Mustamäe elurajooni rajamise kava viadukti projekteerimise ajal veel polnud. Tramm vajab auto- ja trollibussist vooluvõtja ja kontaktliini tõttu märksa kõrgemat viaduktiava ning uue viadukti rajamine vastvalminu kõrvale oleks olnud kallis ja ühtlasi ebaotstarbekas. Nii jäi kaalukausile võimalus käivitada kesklinna ja Mustamäe vahel trollibussiliiklus. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Kui 1967. aasta aprillis lõpuks otsustati, et Mustamäele trammiliini ei ehitata, hakati kavandama kiirkorras trolliliini ehitamist Mustamäele mööda Sõpruse puiesteed. Kuna Endla tänav vajas laiendamist, ehitati kontaktliin Paldiski maanteelt mööda Tulika tänavat Sõpruse puiesteeni. Trollibusside seisuplats koos dispetšerpunktiga aadressil Akadeemia tee 29 valmis 1967. aasta detsembris. Aastatel 1977–1981. tehti seal juurdeehitus ja laiendati seisuplatsi. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

1967. aastal saabusid esimesed Škoda trollibussid Tšehhoslovakkiast ja trolliliin nr 2 avati sama aasta oktoobri viimasel päeval. Endla tänav ja Akadeemia tee said trolliliikluseks valmis 1969. aasta suvel ja liinil nr 2 hakkasid trollibussid liikuma mööda Endla tänavat alates 26. juunist. Trollibussiliin nr 3 Estonia teatri juurest mööda Sõpruse puiesteed ja Akadeemia teed Mustamäele anti käiku 1969. aasta juulis. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Balti jaama liinil hakkasid trollid tegema proovisõite 1970. aasta novembris. Trollibussipargi ehitamine Paldiski maanteel oli pooleli ja 79-st tellitud trollibussist oli jõudnud kohale vaid 56, mistõttu ei jätkunud neid liikluse alustamiseks Balti jaama ja Mustamäe vahelise liinil. Seetõttu alustati reisijate vedamist ajutisel liinil nr 4 Balti jaam – Estonia teater. 1973. aastaks oli Tallinna tänavatele püstitatud kokku ligi 40 km trollibussi kontaktliini. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Trollibussipargi lõpuni ehitatud kompleks koos administratiivhoonega anti ehitajate poolt Tallinna Trammi- ja Trollibussi Valitsusele (TTTV) üle alles 1973. aasta algul. Senikaua asus depoo ajutiselt läheduses, Ädala tänav 7 asuvates laohoonetes. Vahepeal olid ka kõik tellitud Škoda trollibussid kohale jõudnud ja käiku lasti kaks Balti jaamast alguse saanud Mustamäe liini. Märtsis alustati liiklust liinil nr 4 mööda Sõpruse puisteed ja liinil nr 5 mööda Mustamäe teed Akadeemia tee lõpp-peatuseni. Ajutine liin Balti jaam – Estonia teater suleti, kuna see kattus täies ulatuses bussiliiniga nr 22 Balti jaam – Lennujaam. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Esimene partii [[Škoda 9Tr|Škoda 9T]] trollibusse saabus Tallinna 1966. aasta oktoobris. Kümne ja kahekümne kaupa saabus neid trolle kuni 1971. aasta lõpuni ja Venemaal toodetud kesise kvaliteediga trollibussidest hakati loobuma. Viimane ZIU-5 sõitis viiendal liinil 1973. aasta kevadeni. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Vahepeal oli hakanud kasvama Väike-Õismäe elamurajoon, mida ei suudetud ainult autobussliiklusega teenindada. 1978. aasta peeti linnavalitsuses kõige olulisemaks suurendada trollibusside arvu Mustamäe liinidel, et vabaneks autobusse Õismäe teenindamiseks. Seetõttu tehti Õismäe liini ehitamise otsus suhteliselt ootamatult 1979. aasta algul seoses Eesti Raudtee otsusega likvideerida Harku–Kopli raudtee, mis oli olnud pikka aega takistuseks Õismäele trolliliini rajamise teel. 1980. aasta juulis oli trolliliin Estonia teatri juurest mööda Toompuiesteed ja Paldiski maanteed Õismäele valmis ja Väike-Õismäe suunal hakkasid samal aastal tööle kaks trolliliini – liin nr 6 ja liin nr 7. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Väike-Õismäe trolliliikluse lõppjaam valmis alles seitse aastat pärast liikluse avamist 1. juulil 1987. Vahepeal tuli saada hakkama vagunelamute ja korteripinnaga lähedalasuvas elumajas. Järgneva kahe aasta jooksul pandi Tallinnas tööle veel mitu uut trolliliini. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Pärast 1973. aastat hakkasid Škoda tehasest ette tellitud trollibussid saabuma tehase seiskumise ärahoidmiseks mitu aastat varem kui seda nägid ette varem kokku lepitud tarnetähtajad. 56-st kaheukselisest trollist, mis jõudsid Tallinna aastatel 1974–1978 suunati pärast aasta kestnud seismist liine teenindama 36, ülejäänud 20 pidid ootama depoos liinidele saatmist veel mitu aastat. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

1979. aasta sügisel saabusid esimesed kolmeukselised trollibussid Škoda 9Tr. Õismäe liinile suunati kohe 25 uut kolmeukselist trollibussi. Seisma jäänud ja kasutamist ootavad kaheukselised sõidukid pandi tööle kaksiktrollidena. Kaksiktrollidega hakati katsetama 1981. aasta algul. 1984. aasta veebruariks oli ühendatud kokku 30 paaris sõitvat trollibussi, millest 12 olid oodanud konserveerituna kasutuselevõtmist 3–4 aastat. Trollijuhtidest tunti puudust ja sõitjad vajasid vedamist, mistõttu peeti kahest trollist koosneva veeremi kasutuselevõtmist olukorras sobivaks lahenduseks. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

1983. aastast täienes Tallinna trollipark nelja uue põlvkonna kandilise kerega Škoda 14Tr trollibussiga. Kuni 1989. aasta lõpuni ostis TTTV Tšehhoslovakkiast kokku 99 Škoda 14 Tr trolli. Aastatel 1988–1990. soetati lisaks 25 Škoda 15Tr lõõtsühendusega trollibussi, mis jäidki viimasteks Tallinna Trammi- ja Trollibussi Valitsusele soetatud Tšehhoslovakkia päritolu trollideks. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

1987. aastal valmis lõpuks ka kontaktliin Marxi puisteel (Sõle tänaval) Koplisse ja sõitjaid hakkas teenindama liin nr 9 Mustamäe–Kopli. 1970. ja 1980. aastatel oli saanud trollibussist oluline ühistranspordivahend Mustamäe, Väike-Õismäe, Kristiine, Põhja-Tallinna ja Kesklinna elanikele. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Trolliliikluse korraldajatele olid Eesti iseseisvumise algusaastad keerulised, sest Škoda tehas hakkas nõudma arveldamist trollibusside ja varuosade eest „kõvas valuutas“. Dollareid TTTV-l polnud ning seetõttu ei olnud võimalik hankida uusi trolle ega ka varuosi olemasolevate käigushoidmiseks. Kui trolliliikluse tippaastal 1988. oli liine teenindamas 160 trolli, siis 1991. aastal oli sõidukorras kõigest 108 trollibussi. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

== Tallinna trolliliinid ==
=== Ideekavandid ===
Esimesi [[Balti jaam]]ast lähtuvaid trolliliine kavandati juba [[1940. aastad|1940. aastate]] teisel poolel, marsruutidel ''Pirita – Südalinn – Balti jaam'', ''Kopli – Balti jaam'' ja ''Balti jaam – Pirita – Merivälja''. [[1954]].&amp;nbsp;aastal kavandati trolliliini ''Balti jaam – Stalini väljak''.&lt;ref name=&quot;Troll&quot; /&gt;

=== Väljaehitatud trolliliinid ===

{| class=&quot;wikitable sortable&quot; border=&quot;1&quot;
|-
! Nr !! 1. lõpp-peatus !! 2. lõpp-peatus !! class=&quot;unsortable&quot; | Marsruut 
!Traatidega kaetud
!'''Käigus''' '''alates'''
!'''Viimatisel''' '''kujul''' '''alates'''
!'''Suletud'''
!'''Märkused'''
|- 
| [[1 (Tallinna trolliliin)|''1'']] 
| [[Mustamäe]] || [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] || E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak) 
|50%||1965 || [[1977|2025]] || [[2024]] || Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates [[2002]].&amp;nbsp;aastast 
Asendatud alates 2026 augustist uue trolliliiniga 81. 
|- 
| |[[2 (Tallinna trolliliin)|''2'']] 
| Mustamäe || [[Estonia (teater)|Estonia]] || E. Vilde tee, Sõpruse pst, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Teatri väljak 
|100%||[[1967]] || [[1969]] || [[2012]] || Asendatud bussiliiniga 24
|- 
| [[3 (Tallinna trolliliin)|''3'']] 
| Mustamäe || Kaubamaja || Akadeemia tee, Sõpruse pst, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak) 
|50%||[[1969]] || 2025 || [[2024]] || Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates 2002.&amp;nbsp;aastast
Asendatud alates 2026 augustist uue trolliliiniga 83 
|- 
| [[4 (Tallinna trolliliin)|''4'']] 
| [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] || [[Balti jaam]] || Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t (tagasisuunal Tehnika t), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t), Toompuiestee, Rannamäe tee 
|50%||[[1970]] || [[1992|2025]] || [[2024]] || Asendatud uue trolliliiniga 84 
|- 
| [[5 (Tallinna trolliliin)|''5'']] 
| Mustamäe || [[Balti jaam]] || E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee 
|50%||[[1971]] || [[1971|2025]] || [[2024]] || Asendatud uue trolliliiniga 85 
|- 
| [[6 (Tallinna trolliliin)|''6'']] 
| [[Väike-Õismäe]] || Kaubamaja || Õismäe tee (lõunakaar, idakaar), Paldiski mnt, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak) 
|100%||[[1980]] || [[1983]] || [[2016]] || Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates 2002. aastast. 
Asendatud bussiliiniga 42 
|- 
| [[7 (Tallinna trolliliin)|''7'']] 
| Väike-Õismäe || [[Balti jaam]] || Õismäe tee (lõunakaar, idakaar), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee
 
|100%
|| 1980 || [[1981]] || 2016 || Asendatud bussiliiniga 43 
|-
| [[8 (Tallinna trolliliin)|''8'']] 
| Väike-Õismäe || [[Vabaduse väljak]] || Õismäe tee (läänekaar), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Paldiski mnt, Endla t, Kaarli pst, Vabaduse väljak
 
|100%
|| [[1982]] || 1982 || 2000 ||Asendatud bussiliiniga 22
|- 
| [[9 (Tallinna trolliliin)|''9'']] 
| [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] || [[Kopli]] || Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t, Sõle t (tagasisuunal Pelguranna t, Sõle t), Kopli t 
|50%||1987 || 1992 || 2017 || Asendatud uue trolliliiniga alates 72 alates 2026 augustist.
|-
![[84 (Tallinna trolliliin)|'''84''']]
|[[Balti jaam]]
|[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]]
|Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t (tagasisuunal Tehnika t), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t), Toompuiestee, Rannamäe tee
|56.3% &lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=MapCalculator.net |pealkiri=Map Distance Calculator - Measure Route Distance |url=https://mapcalculator.net/distance.html |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=mapcalculator.net |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|2026
|2026
|
|Bussiliini 84 asendus
|-
![[85 (Tallinna trolliliin)|'''85''']]
|Mustamäe
|[[Balti jaam]]
|E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee
|62.9% &lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
|2026
|2026
|
|Bussiliini 85 asendus
|}

== Trollide lõppjaamad ja -peatused ==

[[Fail:Trolliliini lõppjaam. Männipark, Mustamäe.jpg|270px|pisi|Trollide lõppjaam Mustamäe linnaosas, [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]] 5]]

=== Lõppjaamad ===

* '''Mustamäe lõppjaam''' (Mustamäe, [[Akadeemia tee]]). Valmis [[28. detsember|28. detsembril]] [[1967]]. Aastatel 1977–1981 lõppjaama laiendati.&lt;ref name=&quot;4eSKN&quot; /&gt;
* '''Väike-Õismäe lõppjaam''' '''(SULETUD)''' (Väike-Õismäe, [[Järveotsa tee]]). Avati 1980.&amp;nbsp;aastal. Esialgu kasutati vagunelamut ja korterit lähedalasuvas elumajas.&lt;ref name=&quot;4eSKN&quot; /&gt; Hoone ehitati välja 1987.&amp;nbsp;aastaks.&lt;ref name=&quot;ro6Qw&quot; /&gt; Asub [[Paldiski maantee (Tallinn)|Paldiski maantee]] ääres [[Harku järv]]e läheduses.
* '''Keskuse tänava lõppjaam (SULETUD)''' (Mustamäe, [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]]). Avati [[18. detsember|18. detsembril]] 1987. Hoone anti käiku [[juuli]]s [[1991]].&lt;ref name=&quot;lk 109&quot; /&gt; Asub [[Männipark|Männipargi]] naabruses.
* '''Kopli lõppjaam''' '''(SULETUD, taasavamine augustis)''' ([[Kopli]], [[Kopli tänav (Tallinn)|Kopli tänav]]). Trammide ja trollide ühine lõppjaam. Asub [[Süsta park|Süsta pargi]] ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i endise peahoone naabruses.
* '''Balti jaama lõppjaam''' (Kesklinn, Balti jaam) Liini 84 ühine lõppjaam bussidega, Rannamäe tee 5 Parking (Tsoon P4).

=== Lõpp-peatused ===

* '''Estonia (SULETUD)''' ([[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]], [[Teatri väljak]]). Asub [[Estonia puiestee]] ja Teatri väljaku muruplatsi vahelisel alal, [[Estonia (teater)|Estonia teatri]] vastas. Koos nüüd vahepeatuse Hipodroomiga oli see esimene trollide lõpp-peatus Tallinnas.
* '''Kaubamaja (SULETUD, taasavamine august 2026)''' (Kesklinn, [[Kaubamaja tänav]]). Asub Tallinna Kaubamaja kõrval.
* '''Balti jaam''' (Kesklinn, [[Toompuiestee]]). Asub [[Balti jaam]]a reisikeskuse ees.
* '''Vabaduse väljak (SULETUD)''' (Kesklinn, Vabaduse väljak). Asus Vabaduse väljakul [[Tallinna Jaani kirik|Jaani kiriku]] ees. Seoses [[8 (Tallinna trolliliin)|8]]. liini sulgemisega likvideeritud.

== Trollidepood ==

* '''Paldiski maantee depoo'''
[[1957]]. aastal eraldati trollipargi rajamiseks maa-ala [[Paldiski maantee]] 48A krundile. Et ehitustööd venisid, asuti ajutiselt [[Ädala tänav]] 7 ''Veevarustuse- ja Kanalisatsioonitrusti'' laohoonetes.&lt;ref name=&quot;lk 102&quot; /&gt; Trollipargi töölised said Paldiski maantee hoonetesse kolida [[1970]]. aasta lõpus. Valminud depoos jätkus ruumi 100 trolli teenindamiseks. Administratiivhoone ja söökla Troll valmisid [[1973]]. aastaks.&lt;ref name=&quot;lk 105&quot; /&gt;

* '''Mustamäe tee depoo (SULETUD)'''
Depoo anti käiku [[30. detsember|30. detsembril]] 1982.&lt;ref name=&quot;lk 109&quot; /&gt; [[Mustamäe tee (Tallinn)|Mustamäe tee]] ja [[Linnu tee (Tallinn)|Linnu tee]] nurgal asuv depoo rajati alale, kuhu algselt kavandati Mustamäe trammidepood.&lt;ref name=&quot;lk 105&quot; /&gt; 2001. aastal trollidepoo suleti.

* '''Kadaka tee''' '''depoo'''

Trollide ühine depoo bussidega alates 2026. aastast, Kadaka tee 62a, 12915 Tallinn. &lt;ref name=&quot;u6HOH&quot; /&gt;

== Veerem ==

Esimesed trollibussid &amp;ndash; [[Saratovi oblast]]is [[Engels]]i linnas valmistatud üheksa [[ZiU-5]] &amp;ndash; saabusid Tallinna [[10. juuni]]l 1965.&lt;ref name=&quot;lk 102&quot; /&gt; Mõni aeg pärast seda asendati need juba Tšehhoslovakkias valmistatud Škoda 9Tr sõidukitega.

'''Tallinnas varem ja praegu kasutatud trollitüüpe'''
&lt;gallery&gt;
Fail:ZiU-5 green trolley.jpg|[[ZiU-5|'''ZiU-5''']]&lt;br/&gt;&lt;small&gt;(Pildil [[Peterburi]]s)&lt;/small&gt;. Tallinnas kasutati neid 1965–1973. Lõpuks asendati need kõik tasapisi Škoda 9Tr trollidega
Fail:Simferopol 04-14 img07 train station square.jpg|2-ukseline [[Škoda 9Tr|'''Škoda 9Tr''']]&lt;br/&gt;&lt;small&gt;(pildil [[Simferopol]]is)&lt;/small&gt;. Tallinnas kasutati neid 1966–1996
Fail:Skoda-Vilnius.jpg|3-ukseline [[Škoda 9Tr|'''Škoda 9Tr''']]&lt;br/&gt;&lt;small&gt;(pildil [[Vilnius]]es)&lt;/small&gt;. Tallinnas kasutati neid 1979–2000
Fail:Moscow trolleybus 742 2005-01 KTG-2.jpg|'''KTG-2''' oli nõukogude hooldustroll
Fail:ŠkodaTr14inTallinn.jpg|Aastatel 1983–1989 võeti kasutusele 99 [[Škoda 14Tr|'''Škoda 14Tr''']] trolli (garaažinumbrid 210–308) olid kasutusel 1983–2017. Nüüd on neist alles 1, mis on muuseumi troll
Fail:Škoda15trInTallinn.jpg|Aastatel 1989–1990 võeti kasutusele 25 [[Škoda 15Tr|'''Škoda 15Tr''']] trolli (garaažinumbrid 400–424) olid kasutusel 1989–2017.
Fail:JuMZ-T1 (425) &amp; Ikarus-Ganz 280T (427).jpg|[[JuMZ-T1|'''JuMZ-T1''']]. Troll numbriga 425 oli sõidus 1994–2001. 2002 anti üle Päästeametile tuletõrjeõppusteks
Fail:Ikarus-Ganz280T.jpg|[[Ikarus 280T|'''Ikarus-Ganz 280T''']] – 6 sellist trolli (garaažinumbrid 426–431) olid kasutusel 1995–2004
Fail:Ikarus415Tdemolition.jpg|[[Ikarus 415T|'''Ikarus 415T''']] ehitati aastal 1992 prototüübina. Oli ainus seda tüüpi troll maailmas kuni 1997-2002, mil neid tehti kokku 200 tükki. Tallinnas võeti kasutusele koos Ikarus 412T-dega aastal 1999. Viimati sõitis 2005. aasta kevadel. Kandis garaažinumbrit 309
Fail:Ikarus412T@Tallinn.jpg|Aastal 1999 võeti kasutusele 5 [[Ikarus 412T|'''Ikarus 412T''']] trolli (garaažinumbrid 310–314) olid kasutusel 1999–2015
Fail:SolarisT12InTallinn.jpg|[[Solaris Trollino 12|'''Solaris Trollino 12T''']] 18 trolli garaažinumbritega 315–332 võeti kasutusele aastatel 2002 ja 2004. Nüüd on neist TLT käes alles 1, garaažinumbriga 326; lisaks müüdi mõned eraisikutele
Fail:SolarisT18InTallinn.jpg|[[Solaris Trollino 18|'''Solaris Trollino 18''']] 5 trolli võeti kasutusele aastal 2003 ja nad kannavad garaažinumbreid 432–436. Need kõik pole enam kasutusel
Fail:SolarisT12ACTallinn.jpg|2007. aastal võeti kasutusele 7 [[Solaris Trollino 12|'''Solaris Trollino 12AC''']] trolli, garaažinumbritega 333–339. 2010. aastal võeti kasutusele 7 trolli garaažinumbritega 340–346. Nüüd on neist alles 1, garaažinumbriga 345, mis on ümberehitatud akutrolliks
Fail:SolarisT18ACInTallinn.jpg|Aastatel 2008–2009 võeti Tallinnas kasutusele 14 [[Solaris Trollino 18|'''Solaris Trollino 18AC''']] lõõtstrolli (437–450). Nüüd on neist alles 1, garaažinumbriga 446, mis on ümberehitatud akutrolliks
Fail:Bogdan T701.15.jpg|Ukraina tehases valminud '''Bogdan T70115''', mida katsetati Tallinnas 2010. aasta septembris
Fail:Solaris Trollino 24 MetroStyle (2).jpg|Akuga varustatud 2-lõõtsaline trollibuss '''Solaris Trollino IV 24 MetroStyle''', mida katsetati Tallinnas 2021. aasta novembris 
&lt;/gallery&gt;

== Kuidas Tallinna trollibussiliiklus peaaegu kadus ==

* '''15. detsembril 1999''' võttis tollane Tallinna linnapea [[Jüri Mõis]] korduvalt sõna [[ühistransport|ühistranspordi]] vastu, pooldades trollide kaotamist.&lt;ref name=&quot;CVhRy&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;OYE72&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;cdCUO&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;VYF6j&quot; /&gt;
* '''1. aprillist 2000''' lõpetati leping linnavalitsuse ja TTTK vahel trolliliin [[8 (Tallinna trolliliin)|8]] teenindamisega ning see liin asendati bussiga number [[22 (Tallinna bussiliin)|22]].&lt;ref name=&quot;Olander&quot; /&gt;
* '''28. septembril 2000''' Jüri Mõisa linnavalitsus korraldas konkurssi trolliliinide 6 ja 7 teenindamisele, kus vaadati läbi ainult bussifirmade pakkumisi. Hiljem lepingud bussifirmadega siiski tühistati enne teenindamisajastu algamist.&lt;ref name=&quot;Olander&quot; /&gt;
* '''1. detsembril 2012''' trolliliin [[2 (Tallinna trolliliin)|2]] asendati bussiliinidega [[24 (Tallinna bussiliin)|24]] ja [[24A]]. Põhjuseks nimetati ühistranspordiliikluse puudumist Mäealuse ja Mäepealse tänaval.
* '''1. jaanuaril 2016''' trolliliinid [[6 (Tallinna trolliliin)|6]] ja [[7 (Tallinna trolliliin)|7]] asendati bussidega [[42 (Tallinna bussiliin)|42]] ja [[43 (Tallinna bussiliin)|43]]. Põhjuseks nimetati trollibusside moraalset vananemist, Haabersti ristmiku rekonstrueerimist ning liiklusega seotud ebamugavusi kontaktvõrgust sõltuvuse tõttu. [[Enno Tamm]]e sõnul on hübriidbuss diiselmootoriga (mis vastab Euro-6 normidele) keskkonnasõbralikum võrreldes trollibussidega.
* '''2. mail 2017''' trolliliin [[9 (Tallinna trolliliin)|9]] asendati bussiga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]]. Põhjuseks nimetati Kopli trammitaristu renoveerimist ja osati soovi likvideerida Tallinnast Škoda-tüüpi trollibussid, kuid augustis 2026 avatakse see jälle trollina aga numbrina 72.

Transpordianalüütik [[Hannes Luts]] nimetas elektritranspordi lühendamist kummaliseks. Tema sõnul on pärast Eesti iseseisvumise taastumist toimunud [[TAK|Tallinna Autobussikoondise]] lobi elektritranspordi vastu ning selle survel on linnavalitsus investeerinud rohkem bussiliiklusse ja elektritransport Tallinnas on jäänud investeeringuteta. Pärast TAK ja TTTK liitmist väitis transpordianalüütik Hannes Luts, et uus ettevõtte [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ei tegele trammitaristu hooldustöödega ning paar aastat tagasi renoveeritud trammirööpad [[Tartu maantee]]l on juba kaotanud oma tähtsuse, kuna suured investeeringud läksid ainult bussipargi uuendamiseks. Trollibusside asendamist hübriidbussidega nimetas Hannes Luts [[rohepesu]]ks, kuna hübriidbuss saastab õhku ainult 10% vähem diislibussist ning [[Elektriakumulaator|aku]] hooldusesse kulub võrreldes trollibussi hoolduskuludega rohkem ressurssi. Kriitika osaks said Enno Tamme väited Euro-6 normidest: transpordianalüütiku sõnul saastavad need mootorid ainult veidi vähem ning Euro-6 märgis ei tähenda saastevabadust.&lt;ref name=&quot;Hannes&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Luts&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Valja&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Muudid&quot; /&gt;

== Tallinna trollibussiliikluse pääsemine akutrollidega ==

* '''26. oktoobril 2021''' katsetas Tallinn kahe lõõtsaga ja vajadusel sarvedeta sõitvat trolli. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2021-10-26 |pealkiri=Tallinn katsetab kahe lõõtsaga ja vajadusel sarvedeta sõitvat trolli |url=https://www.err.ee/1608382481/tallinn-katsetab-kahe-lootsaga-ja-vajadusel-sarvedeta-soitvat-trolli |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* '''25. jaanuaril 2022''' alustasid esimesed [[Tallinna Linnatranspordi AS|TLT]] ümberehitatud autonoomsed trollid liinisõite. &lt;ref name=&quot;NBWsU&quot; /&gt;
* '''7. veebruaril 2024''' avaldas Tallinna linnavalitsus otsuse osta 40 uut akuga varustatud trollibussi, rekonstrueerida trollide võrgutaristu ning teha ka trolliliine juurde. &lt;ref name=&quot;u6HOH&quot; /&gt;

&quot;Kuigi aastat viis tagasi oli Tallinnal plaan trollibussidest loobuda, siis nüüd on plaanid muutunud. Akutrollid võivad kohati sõita ilma sarvedeta, mis annab võimaluse kesklinnas võtta kontaktvõrk maha ja ehitada kontaktvõrk üles ainult sirgetel tänavatel, nagu [[Mustamäe tee]], [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]], aga ka [[Paldiski maantee]] ja [[Laagna tee]]. Akutrolli üks tugevusi on vastupidavus, sellega saab vajadusel kuhugi mujale ka sõita aku peal, rääkimata sellest, et arv inimesi, mida troll veab, on elektribussist suurem ja läheneb veomahtude osas trammile&quot;. - Tallinna abilinnapea [[Vladimir Svet]] &lt;ref name=&quot;amnQQ&quot; /&gt;

* '''1. novembril 2024''' trolliliiklus peatati uute trollide saabumiseni 2026. aastal. &lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;
* '''6. detsembril 2024''' ilmus [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]-i artikkel planeeritavast Lasnamäele sõitvast trollist. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Marko Tooming {{!}} |kuupäev=2024-12-06 |pealkiri=Tallinna linnajuhid: Lasnamäele sobib troll rohkem kui tramm |url=https://www.err.ee/1609543882/tallinna-linnajuhid-lasnamaele-sobib-troll-rohkem-kui-tramm |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* '''1. juulil 2026''' avati Tallinnas taas trolliliiklus, nüüd aga muudetud liinininumbritega [[84 (Tallinna trolliliin)|84]] ja [[85 (Tallinna trolliliin)|85]], millele lisanduvad augustis juurde ka trolliliinid 81, 83 ja 72. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-01 |pealkiri=Fotod: Tallinnas hakkasid taas trollid käima |url=https://www.err.ee/1610067376/fotod-tallinnas-hakkasid-taas-trollid-kaima |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Statistika ==

2026 aasta juuli seisuga on Tallinnal 44 trolli, millest 40 tükki on Škoda akutrollid ja 4 tükki muuseumisõidukid. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
! Aasta
!Liine
! Trollibusse
! Liinikilomeetreid
! Sõitjaid
|-
| 2006&lt;ref name=&quot;05mqb&quot; /&gt;
|8
| 122 (+1 buss)
| 6,5 mln
| 34 mln
|-
| 2007&lt;ref name=&quot;bzMaZ&quot; /&gt;
|8
| 120 (+1 buss)
| 6,2 mln
| 34 mln
|-
| 2008&lt;ref name=&quot;TGsdq&quot; /&gt;
|8
| 119 (+1 buss)
| 6,3 mln
| 32,6 mln
|-
| 2009
|8
| 119 (+1 buss)
|
|
|-
| 2010
|8
| 112 (+1 buss)
|
|
|-
| 2011
|8
| 104
|
|
|-
| 2012
|8
| 99
|
|
|-
|2013
|7
| 91
|
|
|-
|2014&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;
|7
|88
| 4,6 mln
|
|-
|2015&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;
|7
|75
|4,4 mln
|
|-
|2016&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
|5
|63
|3,0 mln
|
|-
|2017&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
|5
|53
|2,4 mln
|
|-
|2018&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
|4
|53
|2,2 mln
|
|-
|2019&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
|4
|50
|2,2 mln
|
|-
|2020&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
|4
|45
|2,2 mln
|
|-
|2021
|4
|45
|~2 mln
|
|-
|2022
|4
|45
|~2 mln
|
|-
|2023
|4
|45
|~2 mln
|10,2 mln
|-
|2024&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
|4
|44
|~2 mln
|
|-
|2025&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;
|0
|4
|0
|0
|-
|2026&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;
|5 (alates augustist)
|44
|
|
|}

== Vaata ka == 
* [[Trollibuss]]
* [[Trammiliiklus Tallinnas]] 
* [[Tallinna ühistranspordiliinid]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;J1JoO&quot;&gt;[http://www.tttk.ee/index.php?page=63&amp; Majandusaasta tegevusaruanne. Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tSCod&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120822171510/http://www.tak.ee/index.php?page=484&amp; TAKi &amp; TTTK koondumisteave], tak.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EMyl3&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120822171510/http://www.tak.ee/index.php?page=484&amp;#koondumine &quot;Mis on koondumine?&quot;], tak.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vICfS&quot;&gt;Tallinna abilinnapea [[Arvo Sarapuu]] väitel rahastatakse tallinlastele tasuta pakutavat ühistransporti just aktsiaseltside liitmisega säästetava summaga. – Kai Maran [http://www.pealinn.ee/?pid=119&amp;nid=9774&amp;lang=5 &quot;Buss, troll ja tramm panevad leivad ühte kappi&quot;] Pealinn, 30.04.2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Troll&quot;&gt;[http://www.tttk.ee/index.php?page=74&amp; Troll. Ajalugu.]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}} TTTK&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4eSKN&quot;&gt;[http://www.tttk.ee/index.php?page=74&amp; TTTK / Ajalugu / Troll]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ro6Qw&quot;&gt;Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 110&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lk 109&quot;&gt;Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 109&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lk 102&quot;&gt;Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 102&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lk 105&quot;&gt;Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 105&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CVhRy&quot;&gt;[http://www.epl.ee/news/eesti/mois-propageerib-tallinna-uhistranspordi-erastamist.d?id=50817340 &quot;Mõis propageerib Tallinna ühistranspordi erastamist&quot;] Baltic News Service/EPL, 15. detsember 1999&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OYE72&quot;&gt;Kaido Tiits [http://www.ohtuleht.ee/68101 &quot;Mõis pühib trollid tänavalt&quot;] Õhtuleht, 22. detsember 1999&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cdCUO&quot;&gt;[http://www.elu24.ee/317370/juri-mois-nimetas-trammi-lobustusvahendiks/ &quot;Jüri Mõis nimetas trammi lõbustusvahendiks&quot;] Postimees, 24.09.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VYF6j&quot;&gt;[[Toivo Tänavsuu]] [https://web.archive.org/web/20120703005636/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/juri-moisa-hairib-tosiselt-politseiriigi-tekkimine.d?id=64147217 &quot;Jüri Mõisa häirib tõsiselt politseiriigi tekkimine&quot;] Eesti Ekspress, 29. märts 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Olander&quot;&gt;[http://arvamus.postimees.ee/3248877/aare-olander-sarvilise-elektribussi-poolsajand Aare Olander: sarvilise elektribussi poolsajand]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Hannes&quot;&gt;[http://pluss.postimees.ee/2672166/hannes-luts-trollide-asemel-rohepesu Hannes Luts: trollide asemel rohepesu?]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Luts&quot;&gt;[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/hannes-luts-trollide-kadu-priisoidu-vili?id=65156252 Hannes Luts. Trollide kadu – priisõidu vili?]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Valja&quot;&gt;[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/hannes-luts-trollid-tallinnast-valja?id=64908048 Hannes Luts. Trollid Tallinnast välja?]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Muudid&quot;&gt;[http://arvamus.postimees.ee/2702340/hannes-luts-linna-transpordi-muudid Hannes Luts: linna­transpordi müüdid]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Saluste&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20081229233004/http://oxygen.pri.ee/index.php?cat=2 Trollid (Tallinna Trammi- ja trollibussikoondise AS)] Ühistranspordi galerii&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;05mqb&quot;&gt;[https://oigusaktid.tallinn.ee/ Tallinna linna 2006. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne – vt]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bzMaZ&quot;&gt;[https://oigusaktid.tallinn.ee/ Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS 2007. aasta aruanne – vt]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TGsdq&quot;&gt;[https://oigusaktid.tallinn.ee/ Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS 2008. aasta aruanne – vt]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tallinn, TLT Trollipark — Veeremi nimekiri |url=https://transphoto.org/list.php?did=46 |vaadatud=2024-06-07 |väljaanne=transphoto.org |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-06-27 |pealkiri=1. novembrist asendatakse trolliliiklus ajutiselt bussiliiklusega uute trollibusside saabumiseni |url=https://www.tlt.ee/1-novembrist-asendatakse-trolliliiklus-ajutiselt-bussiliiklusega-uute-trollibusside-saabumiseni/ |vaadatud=2024-06-27 |väljaanne=Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT) |keel=et |arhiivimisaeg=2025-05-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250518005634/https://www.tlt.ee/1-novembrist-asendatakse-trolliliiklus-ajutiselt-bussiliiklusega-uute-trollibusside-saabumiseni/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;TLT-2018-majandusaasta-aruanne.pdf&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;TLT Majandusaruanne 2020&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2AiuU&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Merilin Pärli {{!}} |kuupäev=2024-10-31 |pealkiri=Trollid tegid Tallinnas senisel kujul oma viimased sõidud |url=https://www.err.ee/1609508053/trollid-tegid-tallinnas-senisel-kujul-oma-viimased-soidud |vaadatud=2024-10-31 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NBWsU&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-01-25 |pealkiri=TLT ümberehitatud esimesed autonoomsed trollid alustavad liinisõitudega {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uudis/tlt-umberehitatud-esimesed-autonoomsed-trollid-alustavad-liinisoitudega |vaadatud=2024-06-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;u6HOH&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Marko Tooming {{!}} |kuupäev=2024-02-07 |pealkiri=Tallinn ostab 40 uut trolli ja kaalub mõne kaotatud trolliliini taasavamist |url=https://www.err.ee/1609244946/tallinn-ostab-40-uut-trolli-ja-kaalub-mone-kaotatud-trolliliini-taasavamist |vaadatud=2024-06-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;amnQQ&quot;&gt;https://www.err.ee/1609150435/tallinna-liikuvuskava-liiklussurmad-nulli-uhistransport-elektri-peale&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OjwRI&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-05-07 |pealkiri=TLT veerem muutub järk-järgult välireklaamivabaks |url=https://www.tlt.ee/tlt-veerem-muutub-jark-jargult-valireklaamivabaks/ |vaadatud=2024-06-08 |väljaanne=Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT) |keel=et}}&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* Allar Viivik [https://www.ohtuleht.ee/177099 &quot;Teaduste akadeemiast trolliga otse hullumajja&quot;] Õhtuleht, 8. juuli 2005 
* Aare Olander. ''Tramm, buss ja troll Tallinnas''. Tänapäev 2008
* Tallinna trolli 45. 2010

== Välislingid ==
{{commonscat|Trolleybuses in Tallinn}}
* [http://www.tttk.ee/ Tallinna trolli- ja trammikoondise koduleht]
* [http://www.tttk.ee/index.php?page=74&amp; Tallinna trolli ajalugu]
* [http://foorum.ytra.eu/index.php Ühistranspordihuviliste foorum]
* Hannes Luts [https://epl.delfi.ee/artikkel/64908048 &quot;Trollid Tallinnast välja?&quot;] EPL, 3. september 2012
* [http://uudised.err.ee/index.php?06265683 Tallinn asendab trollibussi nr 2 bussidega] ERR, 12. november 2012
* [http://tallinncity.postimees.ee/3094539/tallinn-asendab-oismae-suunalised-trollid-hubriidbussidega Tallinn asendab Õismäe-suunalised trollid hübriidbussidega] Tallinn CITY, 17. veebruar 2015
* http://www.tehnikamaailm.ee/tallinna-troll-50/ Tehnikamaailm, juuli 2015

{{Tallinna trolliliinid}}

[[Kategooria:Tallinna ühistransport]]
[[Kategooria:Trollibussiliiklus]]</text>
      <sha1>0778tgovqqg80tfyafj99356yu4f82d</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Telekava</title>
    <ns>0</ns>
    <id>195965</id>
    <revision>
      <id>7204226</id>
      <parentid>5842199</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T10:12:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-41959-13</username>
        <id>234382</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7204226</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="548" sha1="q9idt88ht7odrw7thkwfb4l5pz0hzjy" xml:space="preserve">'''Telekava''' on [[paber]]kandjal või [[internet]]is olev [[info]] [[telesaade]]te kohta (sh [[kellaaeg|alguse kellaaeg]], [[kirjeldus]], [[žanr]] jms). Telekavas esitatakse telesaated tavaliselt alguse kellaja järjekorras ning rühmitatakse [[telekanal|kanalite]] ja/või [[nädalapäev]]ade järgi.

==Vaata ka==
*[[Raadiokava]]
*[[Saatekava]]

==Välislingid==
*[http://www.telks.ee telks.ee] – Eesti kanalite telekavad, reklaamivaba portaal
*[http://www.kava.ee kava.ee] – Eesti ja maailma kanalite telekavad

[[Kategooria:Televisioon]]</text>
      <sha1>q9idt88ht7odrw7thkwfb4l5pz0hzjy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Johannes Keskküla</title>
    <ns>0</ns>
    <id>196475</id>
    <revision>
      <id>7204088</id>
      <parentid>7194504</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T04:47:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204088</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4774" sha1="gy5g5ppa3czegcy87wqdn5wmuym8p5u" xml:space="preserve">'''Johannes Keskküla''' (kodanikunimega '''Ülo Keskküla'''; [[28. september]] [[1952]] [[Tartu]] – [[16. detsember]] [[2009]] Tartu) oli [[eestlased|eesti]] [[õigeusk|õigeusu]] vaimulik, aastatel [[1999]]–[[2009]] [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]u Tartu [[praost]].

==Elulugu==

Ta sündis Tartus tulevase arsti Udo Keskküla ja meditsiiniõe Erna Margareeta Keskküla kolmanda lapsena. [[1953]]. aastal kolis pere [[Kuremäe]]le, kus isa sai töökoha kohalikus haiglas.

Ülo Keskküla õppis [[1959]]. aastast [[Kuremäe Algkool|Kuremäe neljaklassilises algkoolis]] ja [[1963]]. aastast [[Pagari Põhikool|Pagari kaheksaklassilises koolis]]. [[A. Kesleri nimeline Kohtla-Järve Keskkool|A. Kesleri nimelise Kohtla-Järve Keskkooli]] lõpetas [[1970]]. aastal.

Pärast seda töötas aasta [[Tallinn]]as elektrikuna ja astus sügisel [[1971]] [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikku Ülikooli]], kus õppis [[psühholoogia|psühholoogiat]]. Ülikooli lõpetas [[1979]]. aastal. 

Õpingute ajal töötas ta katlakütjana, [[Meeri internaatkool]]i kasvataja ja kehalise kasvatuse õpetajana. Ülikooli esmakursuslasena osales [[Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev]]a [[Karksi-Nuia]] rühma töös. Karksi-Nuias tutvus ta kohaliku õigeusu preestri [[Viktor Lind|Viktor Linnuga]] ja aitas remontida kohalikku õigeusu kirikut. Ka järgmistel suvedel remontis ta koos vend [[Ardalion Keskküla|Ardoga]] õigeusu kirikuid mitmel pool üle Eesti.

Ta ristiti [[Karksi-Nuia Püha Aleksei kogudus]]es ja tema ristinimeks sai Johannes.

Pärast ülikooli lõpetamist töötas Keskküla lühikest aega Tartu Riikliku Ülikooli kommunistliku kasvatuse laboris nooremteadurina, hiljem aga Tartu Ropka keskkatlamaja katlakütjana, trassimeistri ja brigadirina.

[[1986]]. aastal asus tööle [[Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut|Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudi]] erikonstrueerimisbüroo varustajana.

[[21. juuli]]l [[1989]] pühitses metropoliit [[Aleksius II|Aleksius]] Johannes Keskküla [[Tallinna Jumalaema Sündimise (Kaasani pühakuju) kirik]]us preestriks ja määras ta teenima [[Nõo Püha Kolmainu kogudus]]t. Ühtlasi sai isa Johannesest Tallinna ja Eesti piiskopkonna valitsuse sekretär, kellena ta töötas kuni abipiiskop [[Kornelius (Jakobs)|Korneliuse]] määramiseni Tallinna ja kogu Eesti piiskopiks [[1992]]. aasta augustis.

Nõo koguduse kõrval määrati ta teenima ka [[Räpina Püha Sakariase ja Elisabeti kogudus]]t; sealse kogudusepreestrina tuli teenida ühtlasi ka [[Mehikoorma Issandamuutmise kogudus|Mehikoorma]] ja [[Võõpsu Püha Nikolai kogudus|Võõpsu]] õigeusu kogudust.

Alates [[1993]]. aastast oli üks [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]u autonoomia taastamise eestvedajaid ja allkirjastas [[24. august]]il [[1994]] ühena neljast vaimulikust palvekirja [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli patriarhile]] [[Bartholomeos I|Bartholomeosele]], millega taotleti EAÕK autonoomia taasjõustamist. Pärast Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku taastamist anti talle [[ülempreester|ülempreestri]] aunimetus.

[[1999]]. aastal valiti isa Johannes Tartu praostiks, kellena ta teenis elu lõpuni. Pärast Räpina kogudusepreestri kohusetäitja ametist vabanemist töötas lisaks [[kaplan]]ina [[Tartu Vangla]]s.

Johannes Keskküla põhikoguduseks jäi elu lõpuni Nõo kogudus, kuid hooldajapreestrina teenis ta veel [[Karksi-Nuia Püha Aleksei kogudus|Karksi-Nuia]], [[Lalsi Püha Nikolause kogudus|Lalsi]], [[Kavilda Püha Aleksandri kogudus|Kavilda]] ja [[Põltsamaa Pühavaimu kogudus|Põltsamaa]] õigeusu kogudust ning pidas jumalateenistusi väliseestlastest õigeusulistele [[Stockholm]]is [[Stockholmi Püha Nikolai kogudus|Püha Nikolai koguduses]].

[[2005]]. aastal kandideeris Tartus kohalike omavalitsuste valimistel [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] nimekirjas.

==Isiklikku==
Johannes Keskküla oli abielus meedik Diana Keskkülaga. Abielust sündis neli last: tütred Veronika ([[1975]]) ja Vivika ([[1978]]) ning pojad Toomas ([[1983]]) ja Taaniel ([[1986]]).

Tema vend on eesti õigeusu vaimulik [[Ardalion Keskküla]].

==Välislingid==

*[[Ardalion Keskküla|Keskküla, Ardalion]]. [http://www.eoc.ee/static/files/015/metro_50.pdf In Memoriam : Ülempreester Johannes (Ülo) Keskküla 28.09.1952 – 16.12.2009.] [[Metropoolia (ajaleht)|Metropoolia]], nr 50, detsember 2009, lk 7–8.
*[[Milvi Pensa|Pensa, Milvi]]. [http://www.nvv.ee/files/vallaleht/375.pdf Paastukuul Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Nõo Püha Kolmainu koguduses.] [[Nõo Valla Leht]], nr 3 (134), märts 2008, lk 5.

{{DEFAULTSORT:Keskküla, Johannes}}
[[Kategooria:Eesti õigeusu vaimulikud]]
[[Kategooria:Tartu Aleksander Nevski kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1952]]
[[Kategooria:Surnud 2009]]</text>
      <sha1>gy5g5ppa3czegcy87wqdn5wmuym8p5u</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eduard Pihlak</title>
    <ns>0</ns>
    <id>197687</id>
    <revision>
      <id>7203989</id>
      <parentid>7063664</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T20:03:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-40402-33</username>
        <id>233726</id>
      </contributor>
      <origin>7203989</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5776" sha1="gqt7f4kuwkhnfh5q15iklagf7opu4yw" xml:space="preserve">[[Fail:Dr. Med. Eduard Pihlak 1888-1945.png|pisi|Dr. Eduard Pihlak aastal 1938]]
'''Eduard-Ferdinand Pihlak''' [[VR I/2]] ([[29. september]] [[1888]] [[Viljandi vald (Viljandi kihelkond)|Viljandi vald]] – [[12. aprill]] [[1945]] [[Rostock]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |autor=Nurmoja |eesnimi=Jaanus |aeg=24. juuli 2021 |pealkiri=Doktor Pihlaku senitundmatu teekond põgenikelaevalt Saksa arstide leksikoni |url=https://jaanus.nurmoja.net.ee/24914/doktor-pihlaku-senitundmatu-teekond-pgenikelaevalt-mecklenburgi-arstide-leksikoni/ |url-olek=töötab |väljaanne=Peegeldaja (blogi)}}&lt;/ref&gt;, [[Saksamaa]]) oli eesti [[arst]] ja sõjaväelane ([[kapten]], 1920).
 
Ta oli telliskivitöösturi poeg ning [[Artur Aleksander Pihlak|Artur Aleksander Pihlaku]] ja [[Viktor Pihlak|Viktor Pihlaku]] vend.

Ta lõpetas [[Peterburi Sõjameditsiini Akadeemia]] ''[[cum laude]]'', osales [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] ja [[Vabadussõda|Vabadussõjas]], kus oli Tallinnas 3. sõjaväehospidali ülemarst&lt;ref&gt;Brennsohn, I. Die Aerzte Estlands von Beginn der historischen Zeit bis zur Gegenwart. Riga, 1922, {{BSB|00000352,00494|seite 494}}-495&lt;/ref&gt;. Pidas Tallinnas laste- ja sisehaiguste arsti erapraksist.

Esimesel iseseisvusajal ning Nõukogude okupatsiooni esimesel aastal juhtis ta tervishoiukorraldust Harjumaal. Aastail 1919–1920 oli ta Rapla jaoskonna tervishoiuarst, 1920–1940. aastail [[Harjumaa|Harju]] maakonnaarst, aastail 1924–1927 ka Harju maavalitsuse tervishoiu- ja hoolekandeosakonna juhataja.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=paevalehtew19380928.2.30&amp;srpos=13&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-%22Eduard+Pihlak%22------------|pealkiri=Dr. Eduard Pihlak 50-aastane|väljaanne=Päevaleht|aeg=28. september 1938}}&lt;/ref&gt; 1935. aastast sai temast vabakutseliste haritlaste esindaja riigi majandusnõukogus.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=pealinnateataja19350316.1.3&amp;srpos=8&amp;e=------193-et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-%22Eduard+Pihlak%22----1935--------|pealkiri=Riigivanem kinnitas riigi majandusnõukogu liikmed|väljaanne=Pealinna Teataja|aeg=16. märts 1935}}&lt;/ref&gt; Oktoobris 1940 määrati ta Harjumaa tervishoiuosakonna ajutiseks juhatajaks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |autor=Pihlak |eesnimi=Jaak |pealkiri=Viljandi kihelkond ja Vabaduse risti vennad |url=http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2008/pihlak.pdf |väljaanne=Viljandi Muuseumi aastaraamat 2008 |lehekülg=227 |täpsustus=pdf failis lk 72}}&lt;/ref&gt;  

[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal juhtis ta Tervishoiu Valitsust, mis oli algselt [[Eesti Omavalitsus|Eesti Omavalitsuse]] Sotsiaaldirektooriumi, alates juunist 1942 aga  [[Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium|Sisedirektoorium]]i allasutus. Ametialaselt kuulus ta ka 1943. aastal loodud [[Eesti Tervishoiukoda|Eesti Tervishoiukoja]] nõukogusse&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=eestisona19430212.2.10&amp;srpos=2&amp;e=------194-et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-%22Eduard+Pihlak%22------------|pealkiri=Kutsuti ellu Eesti Tervishoiukoda|väljaanne=Eesti Sõna|aeg=12. veebruar 1943}}&lt;/ref&gt;. 

Septembris 1944 evakueerus [[Gotenhafen|Gotenhafeni]] (praegu Poola linn [[Gdynia]]) kaudu Saksamaale, kus sai külalislitsentsi alusel arstipraksist jätkata. Gotenhafenis peatus ta ja tegutses arstina kuni 1944. aasta lõpuni. Jaanuaris 1945 siirdus [[Güstrow]]isse, oli seal kiirabiarstina Güstrowi Kreisi Riikliku Tervishoiuameti teenistuses&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Buddrus |eesnimi=Michael |url=https://www.edition-temmen.de/regionalia/aerzte-in-mecklenburg-im-dritten-reich.html |pealkiri=Ärzte in Mecklenburg im Dritten Reich: biographisches Lexikon sowie Studien zu Gesundheitsverhältnissen und Medizinalpolitik 1929 bis 1945 |perekonnanimi2=Lorenzen-Schmidt |eesnimi2=Angrit |kuupäev=2023 |kirjastus=Edition Temmen |isbn=978-3-8378-4072-8 |köide=2 |koht=Bremen |leheküljed=504 |keel=saksa}}&lt;/ref&gt;. Suri kevadel 1945 [[Rostocki Ülikool]]i haiglas vähki ([[bronh]]i[[kartsinoom]]).

Eduard Pihlak on üks neist ligikaudu 40 Eesti arstist&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Nurmoja |eesnimi=Jaanus |kuupäev=7. september 2023 |pealkiri=Nelikümmend Eesti arsti Mecklenburgi leksikonis, mu vanaonu nende hulgas |url=https://jaanus.nurmoja.net.ee/25187/nelikummend-eesti-arsti-mecklenburgi-leksikonis-mu-vanaonu-nende-hulgas/ |väljaanne=Peegeldaja (blogi)}}&lt;/ref&gt;, kelle elulookokkuvõte on avaldatud biograafilises leksikonis &quot;Arstid Kolmanda Reichi aegses Mecklenburgis&quot; (&quot;Ärzte in Mecklenburg im Dritten Reich&quot;), mis ilmus augustis 2023 (esitlused septembris ja oktoobris&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-09-03 |pealkiri=Lexikon: Ärzte im Dritten Reich |url=https://politik-mv.de/2023/09/03/lexikon-aerzte-im-dritten-reich/ |vaadatud=2023-09-13 |väljaanne=Politik MV |keel=de-DE}}&lt;/ref&gt;).

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:289076/266112/page/28 Laulmine tervislisest seisukohast] ''Harjumaa koolide laulupäeva album-juht, 1929 (autor E.Pihlak, artikli juures fotol teine isik)''
* [https://sakala.postimees.ee/7865775/eduard-pihlak-135-sammuli-kulast-mecklenburgi-arstide-leksikoni Eduard Pihlak 135 - Sammuli külast Mecklenburgi arstide leksikoni] ''Jaanus Nurmoja; Sakala, 30. september 2023''

{{JÄRJESTA:Pihlak, Eduard}}
[[Kategooria:Eesti sõjaväearstid]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Harju maleva liikmed]]
[[Kategooria:Riigi Majandusnõukogu liikmed]]
[[Kategooria:Arstide Koja nõukogu liikmed]]
[[Kategooria:Vabadusristi I liigi 2. järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Kotkaristi V klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Eestlased Saksamaal]]
[[Kategooria:Sündinud 1888]]
[[Kategooria:Surnud 1945]]</text>
      <sha1>gqt7f4kuwkhnfh5q15iklagf7opu4yw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Wikimania</title>
    <ns>0</ns>
    <id>208658</id>
    <revision>
      <id>7203950</id>
      <parentid>7016767</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T18:11:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7203950</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4926" sha1="9ojwojyr6um315seorwbonpp2hv4dqx" xml:space="preserve">[[Pilt:Wikimania logo.svg|thumb|Wikimania logo]]
[[Fail:Wikimanias by year map.png|pisi|Wikimania toimumiskohad]]
[[Fail:Wikimania 2019 Group Photo.jpg|pisi|Osalejate grupipilt 2019. aastal]]
'''Wikimania''' on [[konverents]], mis toob kokku [[Wikimedia Foundation|Wikimedia Sihtasutus]]e koordineeritavates projektides osalejad.

Konverentsi korraldavad kohapealsed vabatahtlikud koostöös Wikimedia Sihtasutusega.

Esimene Wikimania konverents toimus 2005. aastal. 2020 jäi konverents [[koroonapandeemia]] tõttu ära ning 2021 ja 2022 toimus see virtuaalselt.

Alates 2011. aastast kuulutatakse konverentsil välja [[Wikimedian of the Year]] (Aasta Wikimedist) tiitli saaja.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! Konverents !! Kuupäev !! Koht !! Maailmajagu !! Osavõtjaid
|-
| Wikimania 2005 || 5.–7. august 2005 || {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Frankfurt]], [[Saksamaa]] || [[Euroopa]] || 380&lt;ref&gt;[http://wikimania2005.wikimedia.org/wiki/Main_Page Main Page - Wikimania]&lt;/ref&gt;
|-
| Wikimania 2006 || 4.–6. august 2006 || {{riigi ikoon|USA}} [[Cambridge (Massachusetts)|Cambridge]], [[Ameerika Ühendriigid|USA]] || [[Põhja-Ameerika]] || 400
|-
| Wikimania 2007 || 3.–5. august 2007 || {{riigi ikoon|Taiwan}} [[Taibei]], [[Hiina Vabariik]] (Taiwan) || [[Aasia]] || 440
|-
| Wikimania 2008 || 17.–19. juuli 2008 || {{riigi ikoon|Egiptus}} [[Aleksandria]], [[Egiptus]] || [[Aafrika]] || 625
|-
| Wikimania 2009 || 26.–28. august 2009|| {{riigi ikoon|Argentina}} [[Buenos Aires]], [[Argentina]] || [[Lõuna-Ameerika]] || 559&lt;ref&gt;[http://meta.wikimedia.org/wiki/Wikimania#Wikimania_2009 Wikimedia.org]&lt;/ref&gt;
|-
| Wikimania 2010 || 9.–11. juuli 2010 || {{riigi ikoon|Poola}} [[Gdańsk]], [[Poola]] || [[Euroopa]] || ~500 
|-
| Wikimania 2011 || 4.–7. august 2011 || {{riigi ikoon|Iisrael}} [[Haifa]], [[Iisrael]] || [[Aasia]] || 720 
|-
| Wikimania 2012 || 12.–15. juuli 2012 || {{riigi ikoon|USA}} [[Washington]], [[USA]] || [[Põhja-Ameerika]] || üle 1400&lt;ref&gt;[http://blog.wikimediadc.org/2012/07/wikimania-2012-and-onward/ &quot;Wikimania 2012 and Onward&quot;], Wikimedia DC blogi&lt;/ref&gt;
|-
| Wikimania 2013 || 7.–11. august 2013 || {{riigi ikoon|Hiina}} [[Hongkong]], [[Hiina RV]] || [[Aasia]] || 700 
|-
| Wikimania 2014 || 6.–10. august 2014 || {{riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]], [[Suurbritannia]] || [[Euroopa]] || 1762
|-
| Wikimania 2015 || 15.–19. juuli 2015 || {{riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]], [[Mehhiko]] || [[Põhja-Ameerika]] || 800 
|-
| Wikimania 2016 || 21.–28. juuni 2016 || {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Esino Lario]], [[Itaalia]] || [[Euroopa]] || 1200
|-
| Wikimania 2017 || 9.–13. august 2017 || {{riigi ikoon|Kanada}} [[Montréal]], [[Kanada]] || [[Põhja-Ameerika]] || 1000
|-
| Wikimania 2018 || 18.–22. juuli 2018 || {{riigi ikoon|LAV}} [[Kaplinn]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] || [[Aafrika]] || 700+
|-
| Wikimania 2019 || 14.–18. august 2019 || {{riigi ikoon|Rootsi}} [[Stockholm]], [[Rootsi]] || [[Euroopa]] || 800+
|-
| Wikimania 2020
| colspan=&quot;4&quot; | lükati [[koroonapandeemia]] tõttu edasi ({{riigi ikoon|Tai}} [[Bangkok]], [[Tai]])
|-
| Wikimania 2021 || 13.–17. august 2021 || colspan=&quot;3&quot; | virtuaalne
|-
| Wikimania 2022 || 11.–14. august 2022 || colspan=&quot;3&quot; | virtuaalne 
|-
| Wikimania 2023 || 16.–19. august 2023 || {{riigi ikoon|Singapur}} [[Singapur]] || [[Aasia]] || 761 kohapeal,&lt;br /&gt;2105 virtuaalselt&lt;ref&gt;[https://wikimania.wikimedia.org/wiki/2023:Evaluation Wikimania 2023: Evaluation and outcomes]&lt;/ref&gt;
|-
| Wikimania 2024 || 6.–10. august 2024 || {{riigi ikoon|Poola}} [[Katowice]], Poola || [[Euroopa]] || umbes 1150 koha peal (üle 2200 koos virtuaalse osavõtuga&lt;ref&gt;[https://diff.wikimedia.org/2024/09/24/wikimania-katowice-coverage-travels-around-the-world/ Coverage of Wikimania Katowice travels around the world] diff.wikimedia.org, 24. september 2024&lt;/ref&gt;)
|-
| Wikimania 2025 || 5.–9. august 2025 || {{riigi ikoon|Keenia}} [[Nairobi]], Keenia || [[Aafrika]] || 776 koha peal ja üle 1900 veebis&lt;ref&gt;[https://diff.wikimedia.org/2025/10/01/coverage-of-wikimania-nairobi-from-east-africa-to-the-world/ &quot;Coverage of Wikimania Nairobi: From East Africa to the World&quot;] diff.wikimedia.org, 1. oktoober 2025&lt;/ref&gt;
|-
| Wikimania 2026 || 21.–25. juuli 2026  || {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]], Prantsusmaa || [[Euroopa]] || üle 1250 koha peal ja ligi 2000 veebis&lt;ref&gt;[https://diff.wikimedia.org/2026/07/25/wikimania-2026-the-joy-of-contributing/ &quot;Wikimania 2026: The joy of contributing&quot;] diff.wikimedia.org, 25. juuli 2026&lt;/ref&gt;
|-
| Wikimania 2027 || || {{riigi ikoon|Tšiili}} [[Santiago]], Tšiili || [[Lõuna-Ameerika]] || 
|}

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
{{Commons|Category:Wikimania}}
* [https://meta.wikimedia.org/wiki/Wikimania Wikimania] [[:meta:|Meta-Viki]] leheküljel
* https://wikimania.org wikimania.org (Leht suunab jooksva aasta Wikimania lehele)

[[Kategooria:Wikimedia]]
[[Kategooria:Konverentsid]]</text>
      <sha1>9ojwojyr6um315seorwbonpp2hv4dqx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 1986</title>
    <ns>0</ns>
    <id>208962</id>
    <revision>
      <id>7204010</id>
      <parentid>7193386</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T20:22:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>/* Aprill */</comment>
      <origin>7204010</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12857" sha1="agcy9bwpw4kg9ceyfcqnbduvayz34ck" xml:space="preserve">&lt;noinclude&gt;
Sellel leheküljel on loetletud [[1986]]. aastal sündinud tuntud inimesi.
&lt;/noinclude&gt;
{{Sündinud|1986}}
==Jaanuar== 
*[[1. jaanuar]] – [[Ally Maki]], Ameerika Ühendriikide näitleja
*1. jaanuar – [[Viktorija Amelina]], ukraina kirjanik
*[[4. jaanuar]] – [[Hsieh Su-wei]], Taiwani tennisist
*4. jaanuar – [[James Milner]], Inglismaa jalgpallur
*[[5. jaanuar]] – [[Laura Kõrgemäe]], eesti modell ja Eesti Miss 2005
*[[6. jaanuar]] – [[Petter Northug]], norra suusataja
*[[8. jaanuar]] – [[David Silva]], hispaania jalgpallur
*[[10. jaanuar]] – [[Abigail Clancy]], inglise modell
* 10. jaanuar – [[Mirjam Dede]], eesti laulja
*[[14. jaanuar]] – [[Romed Baumann]], Austria mäesuusataja
*14. jaanuar – [[Yohan Cabaye]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[15. jaanuar]] – [[Marija Abakumova]], Venemaa odaviskaja
*[[16. jaanuar]] – [[Aija Andrejeva]], Läti laulja
*[[18. jaanuar]] – [[Maarja Kivi|Maarja Meriste-Kivi]], eesti laulja
*18. jaanuar – [[Senad Lulić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur
*[[19. jaanuar]] – [[Claudio Marchisio]], Itaalia jalgpallur
*[[23. jaanuar]] – [[Sandro Viletta]], Šveitsi mäesuusataja
*[[24. jaanuar]] – [[Mischa Barton]], inglise näitleja
*[[26. jaanuar]] – [[Gerald Green]], USA korvpallur 
*26. jaanuar – [[Sten Villmann]], Eesti sõudja
*[[31. jaanuar]] – [[Tarmo Riitmuru]], eesti kümnevõistleja
* 31. jaanuar – [[Janno Puusepp]], näitekirjanik, luuletaja, lavastaja, koomik, näitleja

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Johann Vonlanthen]], šveitsi jalgpallur
*[[6. veebruar]] – [[Amanda Ammar]], kanada murdmaasuusataja
*[[10. veebruar]] – [[Radamel Falcao]], Colombia jalgpallur
* 10. veebruar – [[Josh Akognon]], Ameerika Ühendriikide korvpallur
*[[11. veebruar]] – [[Jaanus Saks]], eesti räppar ja ansambli Põhja-Tallinn asutajaliige
*[[13. veebruar]] – [[Jüri Butšakov]], eesti ajakirjanik ja telesaatejuht
*[[14. veebruar]] – [[Joosep Pokla]], eesti korvpallur
*[[18. veebruar]] – [[Omid Haji Noroozi]], Iraani Kreeka-Rooma maadleja
* 18. veebruar – [[Rene Aljas]], eesti jalgpallur 
*[[19. veebruar]] – [[Roberts Misāns]], läti kabetaja
*19. veebruar – [[Jayde Nicole]], kanada modell
*[[22. veebruar]] – [[Rajon Rondo]], Ameerika Ühendriikide korvpallur
*[[24. veebruar]] – [[Carolina Pihelgas]], eesti luuletaja ja tõlkija
*[[25. veebruar]] – [[Justin Berfield]], USA filminäitleja
* 25. veebruar – [[Danny Saucedo]], rootsi popartist, laulja ja laulukirjutaja
* 25. veebruar – [[Andrus Sabiin]], eesti sõudja
* 25. veebruar – [[Mihkel Allikmäe]], eesti maadleja ja treener
*[[27. veebruar]] – [[Arnbjørn Hansen]], Fääri saarte jalgpallur
*27. veebruar – [[Nicole Linkletter]], USA modell
*27. veebruar – [[Kristel Pärna]], Eesti ilu- ja rühmvõimleja ning iluvõimlemistreener
*[[28. veebruar]] – [[Kazimieras Gnedojus]], leedu jalgpallur
* 28. veebruar – [[Kevin Renno]], eesti võitlussportlane

==Märts==
*[[2. märts]] – [[Petr Jiráček]], Tšehhi jalgpallur
*[[6. märts]] – [[Markus Puusepp]], Eesti orienteeruja
*[[7. märts]] – [[Natko Zrnčić-Dim]], Horvaatia mäesuusataja
*[[12. märts]] – [[Danny Jones]], laulja ja kitarrist
*[[14. märts]] – [[Margot Võsokov]], Eesti ilu- ja rühmvõimleja
* 14. märts – [[Mirvet Võsokov]], Eesti ilu- ja rühmvõimleja
*[[15. märts]] – [[Priit Pikker]], eesti jalgpallur
*[[17. märts]] – [[Edin Džeko]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur
* 17. märts – [[Rauno Kaibiainen]], eesti näitleja
*[[18. märts]] – [[Alo Toom]], eesti maadleja
*[[19. märts]] – [[Tõnis Kaukvere]], eesti jalgpallur
*[[22. märts]] – [[Kamila Lićwinko]], poola kõrgushüppaja
*[[24. märts]] – [[Kaur Riismaa]], eesti luuletaja, näitekirjanik ja näitleja
*[[25. märts]] – [[Maarja Merivoo-Parro]], eesti ajaloolane ja ajakirjanik
*[[26. märts]] – [[Jessica Hart (modell)|Jessica Hart]], Austraalia modell
* 26. märts – [[Emma Laine]], soome tennisist ja treener
*[[27. märts]] – [[Manuel Neuer]], Saksamaa jalgpallur 
*[[28. märts]] – [[Lady Gaga]], USA laulja
*[[31. märts]] – [[Mari Suursalu]], Eesti golfimängija

==Aprill==
*[[2. aprill]] – [[Ibrahim Afellay]], jalgpallur (poolkaitsja)
* 2. aprill – [[Léo Matos]], Brasiilia jalgpallur
* 2. aprill – [[Andris Biedriņš]], Läti endine elukutseline korvpallur
*[[3. aprill]] – [[Amanda Bynes]], ameerika näitleja
*[[5. aprill]] – [[Hayley Jean Blackburn]], Inglismaalt pärit balletiartist
*[[8. aprill]] – [[Oliver Koit]], eesti rokkmuusik
*[[10. aprill]] – [[Vincent Kompany]], Belgia jalgpallur
*[[11. aprill]] – [[Tatjana Kossintseva]], vene maletaja
*11. aprill – [[Stephanie Pratt]], USA telepersoon
*11. aprill – [[Margus Välling]], Eesti allveesportlane
*11. aprill – [[Dany Nounkeu]], Kameruni jalgpallur
*[[16. aprill]] – [[Paul di Resta]], Suurbritannia vormelisõitja
* 16. aprill – [[Andres Olvik]], eesti ujuja
*[[18. aprill]] – [[Asso Prii]], eesti ühiskonnategelane
* 18. aprill – [[Danilo Rinaldi]], San Marino jalgpallur
*[[19. aprill]] – [[Henrik Kalmet]], eesti näitleja ja saatejuht
*[[21. aprill]] – [[Kristjan Kasearu]], eesti laulja
*[[22. aprill]] – [[Amber Heard]], USA näitleja
*22. aprill – [[Rasmus Kütt]], eesti ujuja
*[[23. aprill]] – [[Sven Kramer]], Hollandi kiiruisutaja
*[[24. aprill]] – [[Sandra Uusberg]], eesti näitleja
*[[27. aprill]] – [[Dinara Safina]], Venemaa tennisist
*[[30. aprill]] – [[Mihkel Järveoja]], Eesti orienteeruja
*30. aprill – [[Martten Kaldvee]], Eesti laskesuusataja

==Mai==
*[[3. mai]] – [[Erik Paartalu]], eesti juurtega Austraalia jalgpallur
* 3. mai – [[Melanie South]], Briti tennisist
* 3. mai – [[Lauri Hirvesaar]], eesti toote- ja tööstusdisainer
*[[9. mai]] – [[Martin Pärtelpoeg]], Eesti motosportlane
*9. mai – [[Vladimir Sidorkin]], Eesti ujuja
*[[11. mai]] – [[Abou Diaby]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[12. mai]] – [[Im Dong-hyun]], Lõuna-Korea vibulaskja
* 12. mai – [[Anna Hõbemäe]], eesti kunstnik
*[[13. mai]] – [[Alexander Rybak]], Norra laulja
* 13. mai – [[Ellen Pettitt]], Austraalia kõrgushüppaja
* 13. mai – [[Robert Pattinson]], inglise näitleja, modell ja muusik
*[[14. mai]] – [[Karel Koplimets]], eesti kunstnik
*[[16. mai]] – [[Megan Fox]], USA näitleja
*[[17. mai]] – [[Timo Simonlatser]], eesti murdmaasuusataja
*[[21. mai]] – [[Mario Mandžukić]], Horvaatia jalgpallur
*[[22. mai]] – [[Anders Gløersen]], Norra murdmaasuusataja
*[[23. mai]] – [[Natalja Matvejeva]], Venemaa murdmaasuusataja
*[[23. mai]] – [[Hendrik Rikand]], Eesti ''indiaca''-mängija ja treener
*[[27. mai]] – [[Bamba Fall]], Senegali elukutseline korvpallur

==Juuni==
*[[1. juuni]] – [[Ruslan Zubets]], Eesti sambomaadleja
*[[3. juuni]] – [[Rafael Nadal]], hispaania tennisist 
*[[5. juuni]] – [[Anet Kaasik]], Eesti tennisist
*[[6. juuni]] – [[Uota Ale]], Tuvalu jalgpallur
*[[11. juuni]] – [[Shia LaBeouf]], Ameerika näitleja ja režissöör
*[[13. juuni]] – [[Mary-Kate Olsen|Mary-Kate]] ja [[Ashley Olsen]], ameerika näitlejad
*[[16. juuni]] – [[Kristjan Liivamägi]], eesti majandusteadlane
*[[19. juuni]] – [[Michelle McLaughlin]], USA modell
* 19. juuni – [[Sjoerd Huisman]], hollandi kiiruisutaja
*[[21. juuni]] – [[Lana Del Rey]], Ameerika laulja, laulude kirjutaja ja modell
*[[25. juuni]] – [[Erik Abner]], eesti geneetik
*[[27. juuni]] – [[Antoine Dodson]], USA muusik

==Juuli==
*[[1. juuli]] – [[Agnes Monica]], Indoneesia laulja ja näitleja
*[[2. juuli]] – [[Lindsay Lohan]], ameerika näitleja ja laulja
* 2. juuli – [[Maarja Pärtna]], eesti luuletaja, ajakirjanik ja tõlkija
*[[3. juuli]] – [[Ola Toivonen]], Rootsi jalgpallur
*[[5. juuli]] – [[Adam Young]], USA muusik
* 5. juuli – [[Piermario Morosini]], itaalia jalgpallur
*[[6. juuli]] – [[Luigi Di Maio]], Itaalia poliitik
* 6. juuli – [[Jacinta Ngobese-Zuma]], Lõuna-Aafrika Vabariigi aktivist ja endine raadiosaatejuht
*[[11. juuli]] – [[Jean-Christophe Napoléon]], Napoléoni keiserliku perekonna pea
*[[12. juuli]] – [[Hannaliis Jaadla]], Eesti jalgpallur
*[[13. juuli]] – [[Yakup Kılıç]], Türgi endine poksija
*[[18. juuli]] – [[Deniss Karpak]], Eesti purjetaja
*[[20. juuli]] – [[Andreas Kümmert]], saksa laulja
*[[22. juuli]] – [[Julia Kurbat]], Eesti ujuja
*[[24. juuli]] – [[Kelly Carrington]], USA modell ja rõivadisainer
*[[25. juuli]] – [[Maria Pietilä-Holmner]], Rootsi mäesuusataja
*[[31. juuli]] – [[Svetlana Sleptsova]], Venemaa laskesuusataja

==August==
*[[3. august]] – [[Darja Domratševa]], Valgevene laskesuusataja
*[[5. august]] – [[Kathrin Zettel]], Austria mäesuusataja
*[[7. august]] – [[Ardo Kreek]], eesti võrkpallur
*7. august – [[Paul Biedermann]], Saksa ujuja
*7. august – [[Ilja Tšernoussov]], Venemaa murdmaasuusataja
*[[12. august]] – [[Johannes Veski]], eesti lavastaja ja teatrijuht
*[[13. august]] – [[Daniil Steptšenko]], Eesti laskesuusataja
* 13. august – [[Merilin Kirbits]], eesti näitleja
*[[18. august]] – [[Diana Legušs]], Eesti ''squash'''i-mängija
*[[19. august]] – [[Christina Perri]], USA laulja
* 19. august – [[Dmitri Kordas]], Eesti näitleja
*[[21. august]] – [[Brooks Wheelan]], Ameerika Ühendriikide näitleja
*[[23. august]] – [[Roman Krõlov]], Eesti ujuja
*[[25. august]] – [[Rona Nishliu]], Kosovo-Albaania laulja ja raadiosaatejuht
*[[26. august]] – [[Colin Kâzım-Richards]], Türgi jalgpallur
*28. august – [[Gilad Shalit]], Iisraeli kaitseväelane
*30. august – [[Carla Giraldo]], Colombia näitleja, laulja ja modell
*[[30. august]] – [[Ryan Ross]], USA muusik
*[[31. august]] – [[Martti Himma]], eesti suusataja

==September==
*[[3. september]] – [[OMI]], Jamaica reggaelaulja
* 3. september – [[Julija Mendel]], Ukraina ajakirjanik
*[[4. september]] – [[Stefano Gross]], Itaalia mäesuusataja 
*[[11. september]] – [[Valeri Bortšin]], Venemaa kergejõustiklane 
* 11. september – [[Johann Lents]], Eesti rendžumängija
*[[12. september]] – [[Emmy Rossum]], ameerika näitleja
*[[13. september]] – [[Kamui Kobayashi]], jaapani vormelisõitja
*[[18. september]] – [[René Puura]], eesti klahvpillimängija
*[[19. september]] – [[Leon Best]], Iirimaa jalgpallur
*[[24. september]] – [[Birgit Varjun]], eesti laulja
*[[27. september]] – [[Aile Alveus-Krautmann]], eesti laulja
*[[28. september]] – [[Siret Luik]], Eesti vibulaskur
*[[30. september]] – [[Olivier Giroud]], Prantsusmaa jalgpallur

==Oktoober==
*[[1. oktoober]] – [[Tiiu Ivanova]], Eesti koorijuht
*[[2. oktoober]] – [[Adam Vojtěch]], Tšehhi jurist ja poliitik
*[[3. oktoober]] – [[Liis Lass]], eesti seltskonnategelane
*[[13. oktoober]] – [[Gabriel Agbonlahor]], Inglismaa jalgpallur
*[[15. oktoober]] – [[Carlo Janka]], Šveitsi mäesuusataja
*15. oktoober – [[Andrei Ozdoba]], Eesti laulja ning trummar
*[[16. oktoober]] – [[Inna]], rumeenia tantsumuusikaartist
*[[17. oktoober]] – [[Janne Saar]], eesti laulja
*[[18. oktoober]] – [[Loúkas Giórkas]], Küprose päritolu kreeka laulja
*[[25. oktoober]] – [[Aleksandr Latin]], Eesti triatleet
*[[27. oktoober]] – [[Mari Matjus]], eesti vandeadvokaat
*[[28. oktoober]] – [[Roland Laos]], eesti näitleja
*[[30. oktoober]] – [[Thomas Morgenstern]], Austria suusahüppaja

==November==
*[[1. november]] – [[Ksenija Balta]], eesti kergejõustiklane
*[[11. november]] – [[Eirik Brandsdal]], Norra murdmaasuusataja
*[[12. november]] – [[Ignazio Abate]], Itaalia jalgpallur
*[[15. november]] – [[Sania Mirza]], India tennisist
*[[17. november]] – [[Nani]], Portugali jalgpallur
*[[18. november]] – [[Ragne Veensalu]], eesti näitleja
* 18. november – [[Kadri Voorand]], eesti džässlaulja ja helilooja
*[[19. november]] – [[Dayron Robles]], Kuuba kergejõustiklane
*[[23. november]] – [[Vladõslav Krõkli]], Ukraina riigiametnik
*[[26. november]] – [[Aleksandr Šeps]], Venemaa selgeltnägija
*[[27. november]] – [[Jeanelle]] (Jaanika Odes), eesti laulja ja modell
*[[28. november]] – [[Georg Allikas]], eesti motokrossisõitja
*[[30. november]] – [[Julia Reda]], Saksamaa poliitik

==Detsember==
*[[1. detsember]] – [[Gintas Podelis]], Leedu jalgpallur
*[[7. detsember]] – [[Jakov Milatović]], Montenegro poliitik
*[[9. detsember]] – [[Martin Taska]], eesti jalgpallur
*[[15. detsember]] – [[Erjon Tola]], Albaania mäesuusataja
*[[17. detsember]] – [[Vanessa Zima]], USA filminäitleja
*[[18. detsember]] – [[Kaspar Kurve]], Eesti poliitik
*[[24. detsember]] – [[Theodor Gebre Selassie]], Tšehhi jalgpallur
* 24. detsember – [[Ana Brenda Contreras]], Mehhiko näitleja ja laulja
*[[26. detsember]] – [[Hugo Lloris]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[27. detsember]] – [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], Jamaica sprinter</text>
      <sha1>agcy9bwpw4kg9ceyfcqnbduvayz34ck</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mesut Özil</title>
    <ns>0</ns>
    <id>215165</id>
    <revision>
      <id>7204051</id>
      <parentid>7185396</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T22:28:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <origin>7204051</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4709" sha1="k0m8g6flloo9892hfxd2799cc3aemu0" xml:space="preserve">{{Jalgpallur
| nimi        = Mesut Özil
| pilt        = 20180602 FIFA Friendly Match Austria vs. Germany Mesut Özil 850 0704.jpg
| täisnimi    = Mesut Özil
| sünniaeg    = {{Sünniaeg ja vanus|1988|10|15}}
| sünnilinn   = [[Gelsenkirchen]]
| sünnimaa    = Saksamaa
| surmaaeg    = 
| surmalinn   = 
| surmamaa    = 
| pikkus      = 181 cm
| positsioon  = [[poolkaitsja]]
| koduklubi   = 
| särginumber = 
| noorteaastad1 = 2005–2007| noorteklubi1 = [[FC Schalke 04|Schalke 04]]
| aastad1 = 2006–2008| mänge1 = 30| väravaid1 = 0| klubi1 = [[FC Schalke 04|Schalke 04]]
| aastad2 = 2008–2010| mänge2 = 71| väravaid2 = 13| klubi2 = [[Bremeni Werder]]
| aastad3 = 2010–2013| mänge3 = 105| väravaid3 = 19| klubi3 = [[Madridi Real]]
| aastad4 = 2013–2021| mänge4 = 184| väravaid4 = 33| klubi4 = [[Arsenal FC|Arsenal]]
| aastad5 = 2021–2022| mänge5 = 32 | väravaid5 = 8| klubi5 = [[Fenerbahçe SK|Fenerbahçe]]
| aastad6 = 2022–2023| mänge6 = 4| väravaid6 = 0| klubi6 = [[İstanbul Başakşehir]]
| mänge_kokku = | väravaid_kokku = 
| klubi_seisuga = 
| koondiseaastad1 = 2009–2018| koondisemänge1 = 92| koondiseväravaid1 = 23| koondis1 = [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]]
| koondis_seisuga = 
| treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = 
| medalid = 
{{MedalVõistlus|[[jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} 
{{Kuldmedal|[[2014. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|2014]]|jalgpall}}
{{Pronksmedal|[[2010. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|2010]]|jalgpall}}
{{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlused]]}} 
{{Pronksmedal|[[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012]]|jalgpall}}
{{Pronksmedal|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016]]|jalgpall}}
{{MedalVõistlus|[[Euroopa U-21 meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa U-21 meistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2009. aasta Euroopa U-21 meistrivõistlused jalgpallis|2009]]|jalgpall}}
}}
[[File:Mesut Ozil (12652993255).jpg|thumb|upright|left|Özil Arsenalis 2014]]

'''Mesut Özil''' (sündinud [[15. oktoober|15. oktoobril]] [[1988]] [[Gelsenkirchen]]is) on endine [[türklased|türgi]] päritolu [[Saksamaa]] [[jalgpallur]] ([[ründav poolkaitsja]]).

Ta alustas klubikarjääri [[FC Schalke 04]]-s. 2008–2010 mängis ta [[Bremeni Werder]]is, 2010–2013 [[Madridi Real]]is ja 2013–2021 [[Arsenal FC|Arsenal]]is.

Özilil on ka [[Türgi]] kodakondsus. [[Türgi jalgpallikoondis]]e peatreener [[Fatih Terim]] kutsus teda 2008. aastal Türgi koondisse, kuid Özil otsustas [[Saksamaa jalgpallikoondis]]e kasuks.

Mesut Özili debüüt Saksamaa rahvuskoondises toimus 11. veebruaril 2009, kui mängiti [[Norra jalgpallikoondis|Norra meeskonnaga]]. Koondisekarjääri lõpetas 2018. aasta juulis.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/848496/saksamaa-jalgpalliliitu-kritiseerinud-ozil-lopetas-koondisekarjaari &quot;Saksamaa jalgpalliliitu kritiseerinud Özil lõpetas koondisekarjääri&quot;]. 23.7.2018. Vaadatud 23.7.2018&lt;/ref&gt; Ta mängis rahvuskoondises 92 mängu ja lõi 23 väravat.

==Klubikarjäär==
===Schalke 04===
===Bremeni Werder===
===Madridi Real===
===Arsenal===
Mesut Özil liitus [[Londoni Arsenal]]iga 2. septembril 2013. Esimeses mängus (14. septembril [[Sunderland AFC|Sunderland]]i vastu) andis ta 11. minutil resultatiivse söödu [[Olivier Giroud]]'le. Arsenal võitis mängu 3:1. Esimene värav Arsenali meeskonnas tuli 1. oktoobril 2013 [[UEFA Meistrite Liiga]] [[SSC Napoli|Napoli]] vastu.

== Isiklikku ==

Mesut Özil on 181 cm pikk.

== Saavutused ==
;Bremeni Werder
*[[DFB-Pokal]]: 2008–09
;Madridi Real
*[[La Liga]]: [[La Liga hooaeg 2011–2012|2011–12]]
*[[Copa del Rey]]: 2010–11
*[[Supercopa de España|Hispaania superkarikas]]: 2012
;Arsenal
*[[FA Cup]]: 2013–14, 2014–15, 2016–17
*[[FA Community Shield]]: 2015

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid==
{{commonskat}}
*[http://www.mesut-oezil.com/ Mesut Özili ametlik koduleht]
&lt;!--
* [http://www.arsenal.com/first-team/players/mesut-ozil Profiil Arsenal FC kodulehel]--&gt;

{{UEFA sümboolne koosseis 2012. aasta EM-il}}
{{UEFA Euro 2012 Saksamaa koondis}}
{{Saksamaa - 2014. aasta FIFA maailmameistrid}}
{{UEFA Euro 2016 Saksamaa koondis}}
{{FIFA World Cup 2018 Saksamaa koondis}}

{{JÄRJESTA:Özil, Mesut}}
[[Kategooria:Saksamaa jalgpallurid]]
[[Kategooria:FC Schalke 04 mängijad‎]]
[[Kategooria:Bremeni Werderi mängijad]]
[[Kategooria:Real Madrid CF mängijad]]
[[Kategooria:Arsenal FC mängijad]]
[[Kategooria:Fenerbahçe SK jalgpallurid‏‎]]
[[Kategooria:Bundesliga mängijad]]
[[Kategooria:La Liga mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:Süper Ligi mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1988]]</text>
      <sha1>k0m8g6flloo9892hfxd2799cc3aemu0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204055</id>
      <parentid>7204051</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T22:31:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <origin>7204055</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4693" sha1="bsj7uv2yit1ak2eiy4qhmftfs2b1ou2" xml:space="preserve">{{Jalgpallur
| nimi        = Mesut Özil
| pilt        = 20180602 FIFA Friendly Match Austria vs. Germany Mesut Özil 850 0704.jpg
| täisnimi    = Mesut Özil
| sünniaeg    = {{Sünniaeg ja vanus|1988|10|15}}
| sünnilinn   = [[Gelsenkirchen]]
| sünnimaa    = Saksamaa
| surmaaeg    = 
| surmalinn   = 
| surmamaa    = 
| pikkus      = 181 cm
| positsioon  = [[poolkaitsja]]
| koduklubi   = 
| särginumber = 
| noorteaastad1 = 2005–2007| noorteklubi1 = [[FC Schalke 04|Schalke 04]]
| aastad1 = 2006–2008| mänge1 = 30| väravaid1 = 0| klubi1 = [[FC Schalke 04|Schalke 04]]
| aastad2 = 2008–2010| mänge2 = 71| väravaid2 = 13| klubi2 = [[Bremeni Werder]]
| aastad3 = 2010–2013| mänge3 = 105| väravaid3 = 19| klubi3 = [[Madridi Real]]
| aastad4 = 2013–2021| mänge4 = 184| väravaid4 = 33| klubi4 = [[Arsenal FC|Arsenal]]
| aastad5 = 2021–2022| mänge5 = 32 | väravaid5 = 8| klubi5 = [[Fenerbahçe SK|Fenerbahçe]]
| aastad6 = 2022–2023| mänge6 = 4| väravaid6 = 0| klubi6 = [[İstanbul Başakşehir]]
| mänge_kokku = | väravaid_kokku = 
| klubi_seisuga = 
| koondiseaastad1 = 2009–2018| koondisemänge1 = 92| koondiseväravaid1 = 23| koondis1 = [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]]
| koondis_seisuga = 
| treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = 
| medalid = 
{{MedalVõistlus|[[jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} 
{{Kuldmedal|[[2014. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|2014]]|jalgpall}}
{{Pronksmedal|[[2010. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|2010]]|jalgpall}}
{{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlused]]}} 
{{Pronksmedal|[[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012]]|jalgpall}}
{{Pronksmedal|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016]]|jalgpall}}
{{MedalVõistlus|[[Euroopa U-21 meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa U-21 meistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2009. aasta Euroopa U-21 meistrivõistlused jalgpallis|2009]]|jalgpall}}
}}
[[File:Özil Arsenal.jpg|thumb|upright|Özil Arsenalis 2018]]

'''Mesut Özil''' (sündinud [[15. oktoober|15. oktoobril]] [[1988]] [[Gelsenkirchen]]is) on endine [[türklased|türgi]] päritolu [[Saksamaa]] [[jalgpallur]] ([[ründav poolkaitsja]]).

Ta alustas klubikarjääri [[FC Schalke 04]]-s. 2008–2010 mängis ta [[Bremeni Werder]]is, 2010–2013 [[Madridi Real]]is ja 2013–2021 [[Arsenal FC|Arsenal]]is.

Özilil on ka [[Türgi]] kodakondsus. [[Türgi jalgpallikoondis]]e peatreener [[Fatih Terim]] kutsus teda 2008. aastal Türgi koondisse, kuid Özil otsustas [[Saksamaa jalgpallikoondis]]e kasuks.

Mesut Özili debüüt Saksamaa rahvuskoondises toimus 11. veebruaril 2009, kui mängiti [[Norra jalgpallikoondis|Norra meeskonnaga]]. Koondisekarjääri lõpetas 2018. aasta juulis.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/848496/saksamaa-jalgpalliliitu-kritiseerinud-ozil-lopetas-koondisekarjaari &quot;Saksamaa jalgpalliliitu kritiseerinud Özil lõpetas koondisekarjääri&quot;]. 23.7.2018. Vaadatud 23.7.2018&lt;/ref&gt; Ta mängis rahvuskoondises 92 mängu ja lõi 23 väravat.

==Klubikarjäär==
===Schalke 04===
===Bremeni Werder===
===Madridi Real===
===Arsenal===
Mesut Özil liitus [[Londoni Arsenal]]iga 2. septembril 2013. Esimeses mängus (14. septembril [[Sunderland AFC|Sunderland]]i vastu) andis ta 11. minutil resultatiivse söödu [[Olivier Giroud]]'le. Arsenal võitis mängu 3:1. Esimene värav Arsenali meeskonnas tuli 1. oktoobril 2013 [[UEFA Meistrite Liiga]] [[SSC Napoli|Napoli]] vastu.

== Isiklikku ==

Mesut Özil on 181 cm pikk.

== Saavutused ==
;Bremeni Werder
*[[DFB-Pokal]]: 2008–09
;Madridi Real
*[[La Liga]]: [[La Liga hooaeg 2011–2012|2011–12]]
*[[Copa del Rey]]: 2010–11
*[[Supercopa de España|Hispaania superkarikas]]: 2012
;Arsenal
*[[FA Cup]]: 2013–14, 2014–15, 2016–17
*[[FA Community Shield]]: 2015

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid==
{{commonskat}}
*[http://www.mesut-oezil.com/ Mesut Özili ametlik koduleht]
&lt;!--
* [http://www.arsenal.com/first-team/players/mesut-ozil Profiil Arsenal FC kodulehel]--&gt;

{{UEFA sümboolne koosseis 2012. aasta EM-il}}
{{UEFA Euro 2012 Saksamaa koondis}}
{{Saksamaa - 2014. aasta FIFA maailmameistrid}}
{{UEFA Euro 2016 Saksamaa koondis}}
{{FIFA World Cup 2018 Saksamaa koondis}}

{{JÄRJESTA:Özil, Mesut}}
[[Kategooria:Saksamaa jalgpallurid]]
[[Kategooria:FC Schalke 04 mängijad‎]]
[[Kategooria:Bremeni Werderi mängijad]]
[[Kategooria:Real Madrid CF mängijad]]
[[Kategooria:Arsenal FC mängijad]]
[[Kategooria:Fenerbahçe SK jalgpallurid‏‎]]
[[Kategooria:Bundesliga mängijad]]
[[Kategooria:La Liga mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:Süper Ligi mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1988]]</text>
      <sha1>bsj7uv2yit1ak2eiy4qhmftfs2b1ou2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kurt Gerstenberg</title>
    <ns>0</ns>
    <id>217530</id>
    <revision>
      <id>7204167</id>
      <parentid>5432921</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T06:50:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204167</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1355" sha1="7dhg19p6fi0kbjtaig5qxt5er01y60y" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2010}}
'''Kurt Gerstenberg'''  ([[23. juuli]] [[1886]] [[Chemnitz]] – [[2. november]] [[1968]] [[Würzburg]]) oli saksa kunstiteadlane.

1920. aastal esitasid [[Adolph Goldschmidt]] ja [[Heinrich Wölfflin]] Gerstenbergi kandidaadiks [[Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetool|Tartu Ülikooli kunstiajaloo professor]]i kohale. Valituks osutus hoopis [[Josef Strzygowski]]. Viimase loobumisel sai 1922. aastal Tartu Ülikooli esimeseks kunstiajaloo professoriks [[Tor Helge Kjellin]].

Oma Münchenis kaitstud dissertatsioonis tutvustas Gerstenberg arhitektuurimõistet &quot;[[Sondergotik|Deutsche Sondergotik]]&quot;&lt;ref&gt;[https://archive.org/details/deutschesondergo00gersuoft/page/n8 Deutsche Sondergotik : eine Untersuchung über das Wesen der deutschen Baukunst in späten Mittelalter. München, 1913]&lt;/ref&gt;, mida [[Hilisgootika|hilisgooti]] arhitektuuri käsitlevates uurimustes siiani kasutatakse, ehkki seda on hinnangulisuse ja irratsionaalsete argumentide pärast ka kritiseeritud.&lt;ref&gt;https://www.oxfordartonline.com/groveart/abstract/10.1093/gao/9781884446054.001.0001/oao-9781884446054-e-7000079746&lt;/ref&gt;

Ta töötas [[Würzburgi ülikool]]is kunstiajaloo professorina.

==Viited==
{{Viited}}

{{JÄRJESTA:Gerstenberg, Kurt}}
[[Kategooria:Saksamaa kunstiteadlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1886]]
[[Kategooria:Surnud 1968]]</text>
      <sha1>7dhg19p6fi0kbjtaig5qxt5er01y60y</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Raivo Küüt</title>
    <ns>0</ns>
    <id>220240</id>
    <revision>
      <id>7203860</id>
      <parentid>7084684</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T13:17:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>P6ike</username>
        <id>234315</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/*Muudatus &quot;Sisekitseakadeemia&quot; -&gt; &quot;Sisekaitseakadeemia&quot; */</comment>
      <origin>7203860</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5877" sha1="7mtwt8xuoqobd960abp50p0a8c724x5" xml:space="preserve">{{viita}}{{keeletoimeta}}
{{infokast persoon
| nimi = Raivo Küüt
| pilt = Raivo Küüt.jpg
| pildisuurus = 
| pildiallkiri = 
| sünninimi = 
| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1969|3|11}}
| sünnikoht = [[Otepää]]&lt;ref name=&quot;Koduloo&quot; /&gt;
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = [[eestlane]]
| alma mater = [[Tallinna Politseikool (1993–1997)|Tallinna Politseikool]]&lt;br&gt;[[Sisekaitseakadeemia]]&lt;br&gt; [[Tallinna Tehnikaülikool]]
| haridus = [[MA]]
| tegevusala = 
| töökoht = [[Eesti politsei]]&lt;br&gt;[[Politsei- ja Piirivalveamet]]&lt;br&gt;[[Siseministeerium]]&lt;br&gt;[[Sisekaitseakadeemia]]
| organisatsioon = 
| tunnustus = 
| abikaasa = 
| lapsed = 
| sugulased = 
| allkiri = 
| moodul = 
}}

[[File:Informal meeting of justice and home affairs ministers.Arrivals (Home Affairs) A72A6419 (35751931665).jpg | thumb | 220x124px | right]]
[[Pilt:Raivo Küüt 2012.jpg|pisi|Raivo Küüt 2012. aastal presidendi vastuvõtul]]
'''Raivo Küüt''' (sündinud [[11. märts]]il [[1969]]) on Eesti riigiametnik. Ta on [[Sisekaitseakadeemia]] politsei- ja piirivalvekolledži korrakaitse õppetooli lektor-juhataja, on olnud kaks ametiaega  [[Siseministeerium]]i mitme poliitikavaldkonna asekantsler. Politseikindral-inspektor. Aastatel 2010–2013 oli ta (esimene) [[Politsei- ja Piirivalveamet]]i peadirektor.

==Töökohad==
*[[1990]]–1991, Valga Maakonna Täitevkomitee Siseasjade Osakonna [[Otepää]] Miilitsajaoskonna [[miilitsa piirkonnainspektor]], nooremleitnant
*1991–1992, Valga Politseiprefektuuri Otepää Politseijaoskonna piirkonna politseinik, konstaabel ja vanemkonstaabel
*[[1992]]–1996, [[Valga Politseiprefektuur]]i Otepää Politseijaoskonna juht, komissar
*[[1996]]–1998, [[Tallinna Politseiprefektuur]]i [[Haabersti Politseijaoskond|Haabersti Politseijaoskonna]] juht, komissar
*[[1998]]–2003, Tallinna Politseiprefektuuri [[Lõuna Politseiosakond|Lõuna Politseiosakonna]] juht, ülemkomissar
*[[2003]]–2004, Tallinna Politseiprefektuuri juhi asetäitja, politseiaseprefekt
*[[2004]]–2008, [[Põhja Politseiprefektuur]]i juht, politseiprefekt
*[[2008]]–2010, [[Politseiamet]]i juht, politseipeadirektor
* [[2010]]–[[2013]], [[Politsei- ja Piirivalveamet]]i peadirektor; politseikolonel
* [[2013]]–2015, [[Siseministeerium]]i nõunik ja [[sisekaitseakadeemia]] rektori nõunik (0,6 kohta) &lt;ref name=&quot;ht9UF&quot; /&gt;
* 2015–2018 [[Siseministeerium]]i korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler; politseikolonel
* 2018–2020 Siseministeeriumi sisejulgeoleku-, korrakaitse ja migratsioonipoliitika asekantsler; politseikindralinspektor
* 2020–2021 Siseministeeriumi rahvastiku-, kodanikuühiskonna ja perepoliitika asekantsler; [[politseikindralinspektor]]
* 2021- 2024 [[Siseministeerium]]i rahvastiku ja kodanikuühiskonna asekantsler; politseikindralinspektor
* 2024   ….. [[Sisekaitseakadeemia]] politsei- ja piirivalvekolledž korrakaitse õppetool lektor-juhataja; politseikindral-inspektor

==Tunnustus==
* 2007 – [[Kotkaristi IV klassi teenetemärk]]
* 2008 – [[Harjumaa teenetemärk]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Koduloo&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Küüt, Raivo |väljaanne=Valgamaa kodulooline andmebaas ISIK |url=https://isik.test.pix.ee/index.php?id=1052 |vaadatud=16. juuli 2021 }}{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ht9UF&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/1243952/raivo-kuut-annab-nou-ka-sisekaitseakadeemia-rektorile Raivo Küüt annab nõu ka sisekaitseakadeemia rektorile], Postimees, 22. mai 2013&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [http://uudised.err.ee/index.php?06167549 &quot;Politsei- ja piirivalveameti juhiks võib saada Raivo Küüt&quot;] ERR, 10. juuni 2009
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/51170945 &quot;Raivo Küüt: poliitikute tuulelipuks ma ei hakka ja luukered kapis puuduvad&quot;] Eesti Päevaleht, 11. juuni 2009
* [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/28359809 &quot;Bosside Boss - Raivo Küüt&quot;] Eesti Ekspress, 8. jaanuar 2010
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/51286289 &quot;Raivo Küüt: ma pole tagasiastuja tüüpi&quot;] Eesti Päevaleht, 10. november 2010
* [http://www.postimees.ee/656340/raivo-kuut-tuleb-veel-rohkem-koomale-tommata/ &quot;Raivo Küüt: tuleb veel rohkem koomale tõmmata&quot;] Postimees, 3. detsember 2011
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/63855740 &quot;Raivo Küüt kritiseerib siseministeeriumi&quot;] Eesti Päevaleht, 1. veebruar 2012
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/64166969 &quot;Politseipeadirektor Raivo Küüt teenis 2011. aastal palgana 43 244 eurot&quot;] Delfi, 2. aprill 2012
* https://www.err.ee/526314/raivo-kuut-saab-siseministeeriumi-asekantsleriks 15.12.2014
* https://www.siseministeerium.ee/uudised/siseministeeriumi-rahvastiku-kodanikuuhiskonna-ja-perepoliitika-asekantsleriks-saab-raivo Küüt 12.november.2019
* [https://www.err.ee/1015400/raivo-kuut-palvis-politseikindralinspektori-auastme. Raivo Küüt pälvis politseikindralinspektori auastme].ERR Uudised, 18. detsember 2019
* https://kysk.ee/raivo-kuut-kogukond-tunneb-nurjatuse-alati-kiiremini-ara-kui-inimene-uksinda/ 11.05.2021
* https://www.err.ee/1608751471/raivo-kuut-riik-peab-tagama-nii-usuvabaduse-kui-ka-inimeste-julgeoleku 14.10.2022
* Raivo Küüt lahkub asekantsleri ametikohalt Sisekaitseakadeemiasse https://www.err.ee/1609335753/raivo-kuut-lahkub-siseministeeriumi-asekantsleri-ametikohalt 08.05.2024
* https://www.delfi.ee/artikkel/120296072/raivo-kuut-raagib-suu-puhtaks-minu-koostoo-siseminister-vaheriga-ei-olnud-koige-meeldivam 31.05. 2024
* Verbis Aut Re persoonilugu Raivo Küüt: iga asi juhtub täpselt õigel ajal või natuke varem. https://digiriiul.sisekaitse.ee/handle/123456789/3740  detsember 2025.

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=– | nimi=PPA peadirektor| aeg=2010–2013 | järgnev=[[Elmar Vaher]]}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Küüt, Raivo}}
[[Kategooria:Eesti politseinikud]]
[[Kategooria:Kotkaristi IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1969]]</text>
      <sha1>7mtwt8xuoqobd960abp50p0a8c724x5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jaak Juske</title>
    <ns>0</ns>
    <id>227020</id>
    <revision>
      <id>7203906</id>
      <parentid>7203637</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T16:25:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-39531-22</username>
        <id>233350</id>
      </contributor>
      <comment>/* Näitused */</comment>
      <origin>7203906</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20600" sha1="1237y6yk2491tiw5hhecxk6epcw221c" xml:space="preserve">{{viita}}
{{toimeta|aasta=2025|kuu=detsember}}
{{Infokast ametiisik
| nimi = Jaak Juske
| pilt = Juske, Jaak.20180901 125949.jpg
| pildiallkiri = Jaak Juske (2018)
| amet = [[XIV Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus = 13. juuni 2019
| ametiajalõpp = 31. märts 2023
| eelmine = 
| järgmine = 
| amet2 = 
| ametiajaalgus2 = 
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 =  
| järgmine8 = 
| sünninimi    = 
| sünniaeg     = {{sünniaeg ja vanus|1976|12|12}}
| sünnikoht    = [[Tartu]], [[Eesti NSV|Eesti]]
| surmaaeg     = 
| surmakoht    = 
| rahvus       = 
| partei       = [[Rahvaerakond]] (1997–1999) &lt;br/&gt; [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (1999–)
| abikaasa     = 
| vanemad      = [[Ants Juske]] ja Mare Väli
| lapsed       =
| sugulased    = 
| elukoht      =
| alma_mater   = [[EELK Usuteaduse Instituut|EELK Usuteaduse Instituudi]] [[Tartu Teoloogia Akadeemia]] &lt;br/&gt; [[Tartu ülikool]] &lt;br/&gt; [[Tallinna ülikool]]
| elukutse     = 
| tegevusala   = 
| autasud      = ''[[Jaak Juske#Tunnustused|Loend]]''
| allkiri      = 
| moodul       = 
}}
'''Jaak Juske''' (sündinud [[12. detsember|12. detsembril]] [[1976]] [[Tartu]]s) on eesti [[poliitik]], [[õpetaja]] ja [[publitsist]]. Ta oli [[XIV Riigikogu]] liige.

Alates 1999. aastast on ta [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] liige.

Jaak Juske on ka [[Tallinna linnavolikogu]] ja Põhja-Tallinna linnaosakogu (varasem halduskogu) liige.&lt;ref name=&quot;OL_23092010&quot; /&gt;

Ta on kirjutanud Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu ja Eesti ajaloost ning teinud rohkelt ajaloomatku. Alates 2013. aastast töötab Juske õpetajana [[Gustav Adolfi Gümnaasium]]is. 2018. aastal sai Juske [[Muinsuskaitseamet|muinsuskaitseameti]] tunnustuse &quot;Aasta päranditutvustaja&quot;.

==Haridus==
*1984–1995 [[Tartu 15. Keskkool]]
*1995–2005 usuteadus [[Tartu Teoloogia Akadeemia]]s ja [[EELK Usuteaduse Instituut|EELK Usuteaduse Instituudis]]
**1999–2000 praktika [[EELK Sangaste kogudus]]es
**1999–2003 külalistudeng [[Tartu Ülikool]]is
*2008–2009 ajalugu [[Tallinna Ülikool]]is
*2021–2022 [[Eesti Kunstiakadeemia]] arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täiendkursus

Juske läbis 2019. aastal kõrgemad riigikaitse kursused.

Aastast 2000 [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i liige.
[[Pilt:Juske, Jaak.20180308 182216.jpg|pisi|Jaak Juske [[Kuido Merits]]a raamatu &quot;Kas saab vaikust!? Minu aasta meesõpetajana&quot; esitlusel [[Solarise keskus]]e Apollos&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Ave Maria Mõistlik 8. märtsil 2018&lt;/small&gt;]]

Jaak Juskel on keskharidus.&lt;ref&gt;http://rk2015.vvk.ee/kandidaadid/1/31837/jaak-juske/&lt;/ref&gt;

==Töökäik==
* 1994 [[Postimees|Postimehe]] reporter
* 1997–1998 Parempoolsete Erakonna ja Rahvaerakonna pressiesindaja
* 1999 [[Mõõdukad|Mõõdukate]] valimiskampaania juht [[Elva]]s
* 1999–2002 [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna Linnavolikogu]] Rahvaerakonna Mõõdukad fraktsiooni nõunik
* 2002–2003 [[Riigikogu]] Mõõdukate fraktsiooni nõunik
* 2003–2004 [[NATO ühing]]u projektijuht
* 2004–2005 [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] (SDE) [[pressiesindaja]] ja [[kampaaniajuht]]
* 2005–2009 [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna Linnavolikogu]] SDE fraktsiooni nõunik
* 2009 SDE [[Tallinna]] valimiskampaania juht
* 2004–2010 SDE Tallinna piirkonna esimees
* 2009–2011 [[AS Tallinna Tööstuspargid]] [[nõukogu]] liige
* november 2009 – oktoober 2013 [[Põhja-Tallinna halduskogu]] [[aseesimees]] ja ettevõtluskomisjoni esimees
* november 2009 – oktoober 2013 [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna Linnavolikogu]] linnavarakomisjoni esimees
* september 2010 – oktoober 2013 [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna Linnavolikogu]] aseesimees, SDE fraktsiooni esimees
* november 2013 – november 2017 [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna Linnavolikogu]] SDE fraktsiooni ja keskkonnakomisjoni aseesimees
* november 2009 – detsember 2020 [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna Linnavolikogu]] SDE fraktsiooni liige
* alates 2009 novembrist Põhja-Tallinna halduskogu (alates 2017 linnaosakogu) liige
* alates 2013 augustist [[Gustav Adolfi Gümnaasium|Gustav Adolfi Gümnaasiumi]] ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse ning usundiloo õpetaja
* alates 2017 märtsist usundilooõpetaja [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Reaalkoolis]]
* juuni 2019 – märts 2022 [[Riigikogu riigikaitsekomisjon|Riigikogu riigikaitsekomisjoni]] liige
* alates 2020 [[Tallinna Rahvaülikool|Tallinna Rahvaülikooli]] lektor
* juuni 2021 – mai 2025, taas alates august 2026 [[Eesti Post|Eesti Posti]] emissioonikomisjoni liige
* märts 2022 – märts 2023 [[Riigikogu kultuurikomisjon|Riigikogu kultuurikomisjoni]] liige
* mai 2022 – aprill 2023 [[NATO]] parlamentaarse assamblee Eesti delegatsiooni liige
* juuli 2022 – märts 2023 Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni aseesimees
* alates 2023 märtsist [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna Linnavolikogu]] SDE fraktsiooni liige
* alates 2023 augustist Pelgulinna riigigümnaasiumi ajaloo-, ühiskonnaõpetuse-, usundiloo- ja giidinduse õpetaja
* detsember 2023 – detsember 2025 [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] nõukogu liige&lt;ref&gt;https://www.tallinn.ee/et/tallinna-linna-ariuhingud-ja-nende-juhtorganite-koosseisud&lt;/ref&gt;
* veebruar 2024 – november 2025 [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna Linnavolikogu]] rahanduskomisjoni esimees

== Poliitiline tegevus ==
===Erakondlik kuuluvus===
* 1997–1999 [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond|Erakond Parempoolsed]] (aastast 1998 [[Rahvaerakond]])
* alates 1999. aastast [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (aastani 2004 Rahvaerakond Mõõdukad)

===Kandideerimine valitavatesse kogudesse===
Jaak Juske on kandideerinud [[Elva]] linna volikokku 1996. aastal (sai 25 häält) ja 1999. aastal (8 häält). [[Tallinn|Tallinna]] volikokku on ta kandideerinud järgmistel aastatel: 2002 (12 häält), 2005 (22 häält), 2009 (227 häält), 2013 (458 häält), 2017 (1271 häält), 2021 (712 häält) ja 2025 (1267 häält).

Ta on olnud alates 2009. aastast Tallinna linnavolikogu ja Põhja-Tallinna halduskogu/linnaosakogu liige.

Jaak Juske on kandideerinud Riigikokku Mõõdukate nimekirjas [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999. aasta Riigikogu valimistel]], kus sai 47 häält, ja [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003. aasta Riigikogu valimistel]], kus sai 26 häält.&lt;ref name=&quot;VVK&quot; /&gt; [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas ja sai 124 häält.&lt;ref name=&quot;MeC9P&quot; /&gt; [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] sai ta 123 häält.&lt;ref name=&quot;WBlkL&quot; /&gt; [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] sai ta 476 häält.&lt;ref name=&quot;k1Vcc&quot; /&gt; 2019. aasta märtsivalimistel kogus Juske 672 häält ning sai pärast [[Sven Mikser|Sven Mikseri]] minekut [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamenti]] sama aasta juunis Riigikogu liikmeks.

Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 1|valimisringkonnas nr 1]] ([[Haabersti linnaosa|Haabersti]], [[Põhja-Tallinn]] ja [[Kristiine linnaosa|Kristiine]]) 814 häält ega osutunud valituks.

===Tegevus Tallinna Linnavolikogus===
Linnavolikogu liikmena on Juske pööranud tähelepanu eelkõige korruptsioonile linnasüsteemis, samuti lasteaedade rahastamise ja linna ajaloopärandi jäädvustamisega seotud küsimustele.{{lisa viide}}

[[2009]]. aasta sügiseni oli Jaak Juske üks Tallinna opositsiooni juhte, kes kritiseeris teravalt tollast võimuparteid, [[Keskerakond]]a.&lt;ref name=&quot;PM_22122006&quot; /&gt; Kahel korral kaebas linnavõim ja [[Keskerakond]] ta tehtud kriitika pärast kohtusse, Juske mõisteti aga mõlemal korral kohtus õigeks.&lt;ref name=&quot;PM_19062009&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;OL_12052009&quot; /&gt; Jusket on süüdistatud, et pärast koalitsiooni moodustamist Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Keskerakonna vahel Tallinnas 2009. aasta novembris, ei pööranud ta enam Keskerakonna juhtimisvigadele tähelepanu senise teravusega.&lt;ref name=&quot;DELFI_31102009&quot; /&gt;

[[9. september|9. septembril]] 2010 esitas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Tallinna piirkonna juhatus Jaak Juske [[Tallinna Linnavolikogu]] aseesimehe kandidaadiks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatuse poolt sellelt ametikohalt tagasi kutsutud&lt;ref name=&quot;56KKn&quot; /&gt; [[Katrin Saks]]a asemel.&lt;ref name=&quot;MQXgC&quot; /&gt;

[[23. september|23. septembril]] [[2010]] valiti Juske [[Tallinna Linnavolikogu]] Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimeheks.&lt;ref name=&quot;ohtuleht.ee&quot; /&gt; Pressiteates kinnitas Juske, et tema jaoks on jätkuvalt tähtis sotsiaaldemokraatlike väärtuste kaitsmine linnavolikogus. &quot;Fraktsioon alustas mullu oma tööd ettepanekuga muuta volikogu töö avatumaks. Nii kaasati esimest korda volikogu komisjonide töösse aktiivsete kodanikeühenduste esindajad.&quot;&lt;ref name=&quot;uudised.err.ee&quot; /&gt;

Järgnenud volikogu istungil valiti ta ametist lahkunud [[Katrin Saks]]a asemel 41 poolt- ja 10 vastuhäälega&lt;ref name=&quot;uudised.err.ee&quot; /&gt; Tallinna Linnavolikogu aseesimeheks.&lt;ref name=&quot;tallinnapostimees.ee&quot; /&gt; Tema hüvitise suuruseks sellel ametikohal kinnitati 55 protsenti 23 870-kroonisest palgaastmest &lt;ref name=&quot;agNKl&quot; /&gt; (eelkäijal 26 040 krooni&lt;ref name=&quot;uudised.err.ee&quot; /&gt;, seega vähenes hüvitis eelkäijaga võrreldes 8,3%)&lt;ref name=&quot;tallinnapostimees.ee&quot; /&gt; kuus&lt;ref name=&quot;P3cFw&quot; /&gt;. Pärast ametisse valimist tõi Juske välja linna jaoks lähiaja kõige olulisemad ülesanded: &quot;Täna on aga eriti oluline tagada hätta sattunud inimeste toimetulek, sest töötuid on Tallinnas jätkuvalt üle 20 000. Meie ettepanekul on linn juba rakendanud uusi abimeetmeid lastega perede aitamiseks. Lähikuudel asub linnavolikogu aga arutama uut sotsiaalset abipaketti.&quot;&lt;ref name=&quot;ohtuleht.ee&quot; /&gt;

[[Tallinna Linnavolikogu]] liikmena on Jaak Juske seisnud lasteaedade jätkusuutliku rahastamise eest.&lt;ref name=&quot;DELFI_28092010&quot; /&gt; Ta tegi ettepaneku linnavolikogu revisjonikomisjonile uurida võimalikke korruptsioonijuhtumeid.&lt;ref name=&quot;DELFI_15102010&quot; /&gt; Juske on pakkunud välja idee taastada Tallinna vanim supelrand [[Russalka (monument)|Russalka]] juures. Tema ettepanekul asutati 2012. aasta lõpus Tallinna kauaaegseima linnapea [[Anton Uesson|Anton Uessoni]] nimeline stipendium. Ka pakkus Juske välja idee anda mõnele tänavale või väljakule Tallinna esimese eestlasest linnapea auks [[Voldemar Lender|Lenderi]] nimi. Linnavalitsus on toetanud Juske plaani paigaldada mälestusmärk Voldemar ja Elfriede Lenderile.

Juske on juhtinud linnavolikogus linnavarakomisjoni ja rahanduskomisjoni.

==Looming==
===Raamatud===
*&quot;Viisaastak õpilasmalevas&quot;, kaasautor, 2008
* &quot;Lood unustatud Tallinnast&quot;, [[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]], Tallinn 2012
* &quot;Lood unustatud Tartust&quot;, [[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]], Tallinn 2013
* &quot;Lood unustatud Tallinnast II. Tööstused&quot;, Pegasus, Tallinn 2013
* &quot;Imelik nõukaaeg. Isa põnevad jutud ajaloost&quot;, [[Randvelt Kirjastus|Randvelt]], Tallinn 2013
* &quot;Tallinna märtsipommitamine 1944&quot;, Pegasus, Tallinn 2014
* &quot;Eesti kuulsad meresõitjad ja piraadid. Isa põnevad unejutud ajaloost&quot;, Randvelt, Tallinn 2014
* &quot;Lood unustatud Narvast&quot;, Pegasus, Tallinn 2014
* &quot;Eesti kuningad, rüütlid ja printsessid&quot;, Randvelt, Tallinn 2014
* &quot;Tallinna vanalinna kummitusmajad&quot;, Randvelt, Tallinn 2015
* &quot;Lood unustatud Pärnust&quot;, Pegasus, Tallinn 2015
* &quot;Salapärase Venemaa lugu&quot;, Randvelt, Tallinn 2015
* &quot;Härjapea jõe saladus&quot;, [[Hea Lugu|Hea lugu]], Tallinn 2016
* &quot;100 põnevat lugu Tallinnast&quot;, Pegasus, Tallinn 2016
* &quot;Pelgulinna aja lugu&quot;, Randvelt, Tallinn 2016
* &quot;Sada põnevat lugu Eesti Vabariigist&quot;, Pegasus, Tallinn 2017
* &quot;Islami põnev lugu&quot;, Randvelt, Tallinn 2017
* &quot;Kalamaja aja lood&quot;, Randvelt, Tallinn 2017
* &quot;Kelmiküla aja lood&quot;, Randvelt, Tallinn 2018
* &quot;Eesti kummituslossid&quot;, Randvelt, Tallinn 2018
* &quot;Tallinn – erilised hetked&quot;, tekstide autor, Tallinn 2019
* &quot;Põnevad lood vanast Tallinnast&quot;, Randvelt, Tallinn 2019
* &quot;Kassisaba aja lood&quot;, Randvelt, Tallinn 2019
* &quot;Tallinna olulised hävinud ehitised&quot;, Hea Lugu, Tallinn 2020
* &quot;800 aastat lugusid Tallinnast&quot;, Pegasus, Tallinn 2020
* &quot;Ukraina – palju kannatanud vapper maa&quot;, Randvelt, Tallinn 2022
* &quot;Vana Tallinna põnevad lood&quot;, Pegasus, Tallinn 2022
* &quot;Tartu olulised hävinud ehitised&quot;, Hea Lugu, Tallinn 2022
* &quot;Tallinna vanalinna kõhedad kummituslood&quot;, Pegasus, Tallinn 2023
* &quot;Tallinna vanalinna 50 põnevat detaili&quot;, Pegasus, Tallinn 2023
* &quot;Tartu saladuste mägi. Toomemäe põnevad lood&quot;, Pegasus, Tallinn 2024
* &quot;Eesti salapärased kummituslossid&quot;, Pegasus, Tallinn 2024
* &quot;Eesti põnevad legendid ja pärimused&quot;, Pegasus, Tallinn 2025
* &quot;Kroonitud pead Eestit külastamas&quot;, Hea Lugu, Tallinn 2026

Juske on olnud ka mitme ajalooteemalise raamatu toimetajaks.

===Filmid===
Jaak Juske on osalenud ajalookonsultandina järgmistes filmiprojektides:
* [[O2 (film)|O2]], 2020
*[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]], 2021
*[[Kuulsuse narrid (film)|Kuulsuse narrid]], 2023
* &quot;Omariikluse katkematu punane lõng: Välis-Eesti kirjanik Enn Nõu meenutab riigivanem August Reid&quot;, jutustaja roll

===Näitused===
*[[1994]] [[Tartu Linnamuuseum|Tartu Linnamuuseumis]] näitus [[1944]]. aasta lahingutest Tartus 
*[[1995]] [[Tartumaa Muuseum]]is näitus [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] sündmustest [[Elva]]s
*[[2019]] fotonäitus Vabaduse väljakul &quot;Laulupeo teekond läbi aja&quot;
*[[2021]] Kalamaja muuseumi ekspositsiooni ajalookuraator
*[[2023]] näitus Kalamaja tööstusajaloost
*[[2023]] näitus Telliskivi tänava ajaloost
*[[2025]] näitus &quot;Elektrikappide uus elu&quot; Kalamajas ja Pelgulinnas
*[[2026]] näitus &quot;Üks kindel linn ja varjupaik. Pelgulinna aja lugu&quot; Kalamaja muuseumis

===Ooperilibreto ja lavastus===
* 2000. aastal etendus Tallinnas [[Tallinna Püha Vaimu kirik|Pühavaimu kirikus]] Juske kirjutatud ja lavastatud etendus ristikiriku teisest aastatuhandest
*6. novembril 2016 etendus [[Alexela kontserdimaja|Nordea kontserdimajas]] Juske kirjutatud libreto järgi lavastatud rokkooper &quot;Gustav Adolfi kooli saladus&quot;

===Artiklid ja raadiosaated===
Alates 1993. aastast on Jaak Juske avaldanud ajakirjanduses sadu artikleid, andnud intervjuusid ning esinenud raadiosaadetes.
*[[1994]]. aastal ilmus Jaak Juskelt [[Tartu Postimees|Tartu Postimehes]] artiklite sari [[Tartu]] linna ajaloost
*Aastatel 2000–2020 esines Jaak Juske regulaarselt [[Raadio 7]] kultuuriajaloo saates [[&quot;Roosiaed&quot;]]&lt;ref name=&quot;yQXbs&quot; /&gt; 
*[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=14734520 Jaak Juske: Rikas riik, veel rikkam poliitik], delfi.ee, 9. jaanuar 2007
*[https://www.delfi.ee/artikkel/35327335 Jaak Juske: Maksude ülelaekumine ei klapi heitunute arvuga], Delfi, 22. november 2010
*[https://www.delfi.ee/artikkel/34206309 Jaak Juske: Streikimine on su põhiseaduslik õigus], DELFI, 25. oktoober 2010
* Alates 2013. aastast on Juske toimetanud Pelgulinna asumilehte
*2016–2018 ilmus Jaak Juskelt Delfis artiklite sari Eesti unustatud hoonetest ja paikadest
*2020–2023 ilmus Juskelt ajakirjas Eesti Ajalugu vähetuntud Eesti olulisi hooneid tutvustav artiklite sari
*[https://kultuur.err.ee/1609822941/ Minu elu muutnud raamat: Wikmani poisid], ERR, 27. oktoober 2025

==Ühiskondlik tegevus==
*Eesti Üliõpilaste Selts
*2003. aastast [[Tallinna õpilasmalev]]as komandör
*[[Telliskivi Selts]]
*[[Pelgulinna Selts]]
*[[Kaitseliit]]
* Riigivanem August Rei Sihtasutus

==Tunnustus==
*2013 Jaak Juske raamat „Lood unustatud Tartust” valiti Tartu aasta teoks
*2018 Tallinna aasta linnakodaniku nominent
*2018 [[Muinsuskaitseamet]]i tunnustus &quot;Pärandi tutvustaja&quot;
*2025 Tallinna aasta linnakodaniku nominent
*2023 Rahva Raamatu Aasta lasteraamatu autor
*2025 [[Harjumaa teenetemärk]]
*2025 Tallinna aasta linnakodaniku nominent

==Isiklikku==
Tema isa oli [[kunstiteadlane]] [[Ants Juske]] ja ta ema on [[psühholoog]] Mare Väli.&lt;ref name=&quot;lab6D&quot; /&gt;

Jaak Juske on abielus [[Kristi Juske]]ga. Neil on neli last: Josef ([[2000]]), Brita ([[2004]]), Emma ([[2007]]) ja Mirtel ([[2015]]).

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;OL_23092010&quot;&gt;[https://www.ohtuleht.ee/395579 Tallinna volikogu sotsiaaldemokraate juhib Jaak Juske] – Õhtuleht, 23. september 2010.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yQXbs&quot;&gt;http://www.raadio7.ee/saate-arhiiv/roosiaed/&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VVK&quot;&gt;[http://www.vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing?id=10577&amp;otsi_ajaloost=Jaak+Juske Vabariigi Valimiskomisjon]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MeC9P&quot;&gt;http://www.vvk.ee/varasemad/r07/tulemus/1010000.html&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WBlkL&quot;&gt;http://rk2011.vvk.ee/election_result_di_5376.html&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;k1Vcc&quot;&gt;http://rk2015.vvk.ee/detailed-1.html&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6HtnN&quot;&gt;http://www.vvk.ee/varasemad/kov09/detailed_0784_7.html&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PM_22122006&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/221206/esileht/arvamus/235678.php Jaak Juske: Propaganda rahva raha eest]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} – Postimees, 22. detsember 2006.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PM_19062009&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20090621061441/http://www.tallinnapostimees.ee/?id=133721 Kohus ei rahuldanud Keskerakonna kaebust Juske vastu] – Postimees, 19. juuni 2009.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OL_12052009&quot;&gt;[https://www.ohtuleht.ee/328708 Volikogu kaotas vaidluse Juskega] – Õhtuleht, 12. mai 2009.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DELFI_31102009&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20100101210919/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/rain-kooli-kuidas-sotsialist-jaagust-puudlike-sai.d?id=26604079 Rain Kooli: Kuidas sotsialist Jaagust puudlike sai] – Delfi, 31. oktoober 2010.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;56KKn&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06214373 Saksa asemel saab volikogu aseesimeheks Juske], err.ee, 9. september 2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MQXgC&quot;&gt;[http://www.epl.ee/artikkel/583270 Tallinna volikogu aseesimehe kandidaadiks esitati Jaak Juske], epl.ee, 9. september 2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ohtuleht.ee&quot;&gt;[https://www.ohtuleht.ee/395579 Tallinna volikogu sotsiaaldemokraate juhib Jaak Juske], ohtuleht.ee, 23. september 2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uudised.err.ee&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06215635 Tallinna volikogu aseesimeheks valiti Jaak Juske], err.ee, 23. september 2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tallinnapostimees.ee&quot;&gt;[http://www.tallinnapostimees.ee/?id=317189 Jaak Juske sai volikogu aseesimeheks]{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, tallinnapostimees.ee, 23. september 2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;agNKl&quot;&gt;[http://www.ap3.ee/?PublicationId=be286c00-91a3-4e56-966a-26e7137353ee Tallinna volikogu aseesimeheks sai Jaak Juske ]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, ap3.ee, 23. september 2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;P3cFw&quot;&gt;Kuni 1. veebruarini 2010 oli see 3000 krooni kuus. ([http://uudised.err.ee/index.php?06215635 Tallinna volikogu aseesimeheks valiti Jaak Juske], err.ee, 23. september 2010)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DELFI_28092010&quot;&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/juske-sotsid-ei-lase-lasteaedadelt-raha-votta.d?id=33440169 Sotsid ei lase lasteaedadelt raha ära võtta]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} – DELFI, 28. september 2009.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DELFI_15102010&quot;&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/juske-tahab-keski-kinnisvaratehingud-luubi-alla-votta.d?id=33926259 Juske tahab Keski kinnisvaratehingud luubi alla võtta]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} – DELFI, 15. oktoober 2010.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lab6D&quot;&gt;[http://jaakjuske.blogspot.com/2007/08/ks-juske-vhem.html Üks Juske vähem: Jaak Juske blogi]&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[http://jaakjuske.blogspot.com Jaak Juske blogi]
*[http://www.facebook.com/people/Jaak-Juske/100000214436981 Jaak Juske Facebookis]
*[http://www.ohtuleht.ee/760714/ajaloolane-jaak-juske-tallinna-tegelik-turismimagnet-on-puitasumid]

{{JÄRJESTA:Juske, Jaak}}
[[Kategooria:Eesti ajalooõpetajad]]
[[Kategooria:Eesti koduloolased]]
[[Kategooria:Eesti giidid]]
[[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Tallinna Reaalkooli õpetajad]]
[[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1976]]</text>
      <sha1>1237y6yk2491tiw5hhecxk6epcw221c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Soome ajalugu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>228497</id>
    <revision>
      <id>7204018</id>
      <parentid>7114189</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T20:47:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7204018</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="39986" sha1="mo5rj7pi5xsu4rg1pbla27ytuekf3ua" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
'''Soome ajalugu''' on ülevaade tänapäeva [[Soome]] ajaloost.
[[Fail:Coat of arms of Finland.svg|pisi|Soome vapp]]

Soome ajalugu loetakse algusega 12. sajandist, sest sellest ajast on pärit esimesed kirjalikud dokumendid [[Soome]] kohta, kus 1150. aastail Edela-Soomes toimus esimene [[ristiretk]]. Sellele eelnenud aega aga nimetatakse Soome eelajalooks, suurem osa Soome riigi koosseisu kuuluvast territooriumist kuulus [[keskaeg|keskajast]] kuni [[Põhjasõda|Põhjasõjani]] [[Rootsi]] kuningriigi koosseisu. Aastatel 1809–1917 kuulus Soome [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] koosseisu autonoomse [[Soome Suurvürstiriik|Soome suurvürstiriigina]]. Soome iseseisvus [[1917]]. aastal.

==Soome esiaeg ==
Esimesed alalise asustuse jäljed pärinevad [[Antsülusjärv]]e ajast ja [[rauaaeg|rauaajast]]. Nii on Loode-Soome aladelt leitud jälgi &lt;ref&gt;[https://yle.fi/uutiset/3-10576496 Suomen varhaisimmat vakituiset asukkaat asettuivat nykyisen itärajan tuntumaan – tekivät heti merkittävän teknisen keksinnön], yle.fi, 2. jaanuar 2019&lt;/ref&gt; Muilamäe asulakohast ajast umbes 10 500 aastat tagasi, [[Lappeenranta linn|Lappeenranta]] [[Joutseno linn|Joutseno]] lähedalt ja Saarenoja asulakohast umbes 10 700 aastat tagasi (u 8600–8500 eKr).

==Soome ristiusustamine ==
Arheoloogilised leiud näitavad juba ristiusustamiseelsest ajast pärinevaid [[Kristlus|kristlikke]] mõjutusi Soome edelaosas (suhted Rootsiga) ja kaguosas (suhted [[Novgorod]]iga).
[[File:Suomen asutus keskiajan alussa.png|pisi|Soome alade asustusalad 12. sajandil]]
Soomlaste hõimude asuala oli Lõuna-Soomes ([[Päris-Soome]]), [[Karjala kannas]]el ja [[Laadoga järv]]e põhjaosas elasid [[karjalased]] ning [[Kesk-Soome]]s ja [[Põhja-Soome]]s [[saamid]]. [[12. sajand|12.]]-[[13. sajand]]il laiendas [[Novgorodi vabariik]] oma riigi ja maksualuseid piirkondi, [[vadjalased|vadjalaste]] ja [[Isurid|isurite]] alasid ka saamidega asustatud aladel. Novgorodi rüüstesalgad allutasid ja maksustasid saamid [[Põhja-Karjala]]st kuni [[Valge meri|Valge mereni]], [[Põhjalaht|Põhjalaheni]] ja [[Koola poolsaar]]el. [[Skandinaavia poolsaar]]e põhjaosas [[Finnmark|Finnmarg]]is põrkusid Novgorodi huvid kokku [[Norra kuningas|Norra kuningate]] huvidega, kes samuti maksustasid saame.
[[Fail:Crusades to Finland.png|pisi|Ristisõjad Soome aladele]]
=== Rootsi ===
Soome alade 700-aastane seotus [[Rootsi]]ga algas [[Rootsi riigipeade loend|Rootsi valitseja]] Eriku alustatud ristiusustamisega. Kuid kuna Soome asus strateegilist tollases geopoliitilises situatsioonis tähtsust mitteomavas piirkonnas, siis vallutasid Soome rootslased, kelle kujunev riik oli kujuneva Euroopa tsivilisatsiooni südamikust ([[Lübeck]] ja [[Saksa-Rooma riik]]) kaugemal.

Rootsi Soome-vallutus algas [[Esimene Rootsi ristiretk|Esimese ristiretkega]], mis pärimuse järgi leidis aset aastal [[1155]], mille tulemusena vallutati Rootsile kõige lähemal üle [[Põhjalaht|Põhjalahe]] Edela-Soomes olev ala, mis aga formaalselt kinnistus Edela-Soome Rootsi külge alles 1220. aastail. [[12. sajand]]i lõpul toimus teisigi väiksemaid sõjakäike Soome, [[Teine Rootsi ristiretk|teine ristiretk]] leidis aset alles [[13. sajand]]i teisel veerandi, pärast Eesti allutamist ja [[Kolmas Rootsi ristiretk|kolmas]] 1293. aastal, mil rajati ka [[Viiburi]] [[Viiburi linnus|linnus]].

Soome piirkonna väikest tähtsust võrreldes teiste ristisõdade käigus hõivatud piirkondadega kinnitab ka asjaolu, et [[12. sajand|12.]]-13. sajandi vahetuse paiku, oli Eesti ja Soome territooriumite elanikkond laias laastus pöördvõrdeline praegusega. Soome elanikkonda XII sajandi lõpul hinnatakse viiekümnele tuhandele, Eesti omast arvatakse, et seda oli kolm-neli korda rohkem. See tähtsusetus on leidnud väljenduse ka arheoloogilises materjalis. Soome territooriumilt leitud idamüntide hulk piirdub tuhande kuuesajaga, neistki 4/5 Ahvenamaa saartelt, mitte mandril. Eesti ala vastavaid leide tähistab ligi neli korda suurem arv – 6000&lt;ref&gt;Kaido Jaanson, [https://web.archive.org/web/20080622023141/http://www.ut.ee/ABVKeskus/jaanson/CFSPidentiteet.html Euroopa identiteet ehk Euroopa ja Eesti]&lt;/ref&gt;.
{{Vaata|Esimene Rootsi ristiretk|Teine Rootsi ristiretk|Kolmas Rootsi ristiretk}}

===Taani ===
Kõiki Soome tehtud sõjaretki ei nimetata ristisõdadeks, näiteks taanlaste [[1191]]. ja [[1202]]. aasta sõjakäigud Soome.

[[1209]] otsustas [[Rooma paavst]] anda taanlastele, [[Lundi peapiiskop]]ile, õiguse määrata Soome oma [[Soome piiskop|piiskop]] ja nimetada ametisse preestreid selle eest, et taanlased on pööranud kristlusse [[Läänemeri|Läänemere]] põhjakalda rahvaid.

[[1216]] andis paavst [[bulla]] ka Rootsi kuningale: alad, mida Rootsi kuningad [[piiskop]]pide toel on Soomes juba vallutanud, ja need, mida nad edaspidi vallutavad, allutatakse Rootsi kirikule ehk [[Uppsala peapiiskop]]ile.
[[Pilt:Scandinavia1219.png|pisi|vasakul|Skandinaavia 1219. Rootsi alad sinisega]]
13. sajandi alguses algas Soome massiline ristiusustamine, milles rootslased konkureerisid [[Novgorodi Vabariik|Novgorodiga]]. Rootsi palus selles paavstilt abi. Järgmine oluline etapp oli [[Thomas (Soome piiskop)|Thomase]] määramine [[Soome piiskop]]iks ja ta [[kanoonik]]uks nimetamine Uppsalas paar aastat enne Soome tulekut. Thomas lõpetas hämelaste ristiusustamise. [[1229]] avaldas paavst bulla, kus vastandas [[roomakatoliku kirik|läänerooma]] ja [[kreekakatoliku kirik|idarooma kirik]]u võitlust ning keelustas abi [[pagan]]atele ja [[venelased|venelastele]]. Soomet nimetati selles paavsti kaitse all olevaks alaks. Väidetavalt oli ka [[1229]] paavsti bulla taga. [[1232]] määrati Soome paavsti [[legaat]] [[Balduin Alnast|Balduin]], kes kuulutas, et venelaste ja paganatega läbirääkimisi pidada ei tohi ning rahu võib sõlmida vaid tema nõusolekul. Ta kutsus ka [[Saksa ordu]] mõõgavendi üle lahe Soome nende ristisõda jätkama, kuid need ei nõustunud.

[[1236]]–[[1237]] toimus hämelaste ülestõus reaktsioonina nende kohtlemisele katoliku kiriku poolt. Selle taga olid väidetavalt Novgorodi ässitused. Vastuseks sellele tungisid rootslased ja sõjakäigus osalevad soome hõimud Novgorodi maadele ([[Ingerimaa]]le). [[1240]]. aastal toimus [[Neeva]] jõel [[Neeva lahing|lahing]], kus rootslased said lüüa. [[1242]]. aastal võitsid [[Aleksander Nevski]] juhitud Vene väed [[Peipsi järv]]el [[Liivi ordu]] vägesid. Nende lahingutega pandi läänerooma kiriku edasitung itta seisma. Thomas kummastki sõjakäigust osa ei võtnud, kuid astus nende ebaõnnestumise järel tagasi ja lahkus [[1245]]. aastal Soomest.

==Soome Rootsi kuningriigi koosseisus==
{{Vaata|Rootsi ajalugu|Soome keskaeg}}
[[File:Eastern expansion of Sweden.png|pisi|Rootsi ekspansioon Soome aladele]]

Ajalooliselt loetakse Soome [[Rootsi Kuningriik|Rootsiga]] liidetuks [[Birger Jarl]]i juhitud Teise ristisõja tulemusel 1238/[[1249]]–[[1250]], mille käigus ta alistas [[hämelased]], pani aluse [[Häme]] [[Häme kindlus|kindlusele]] ning liitis [[Hämemaa]] ja [[Päris-Soome]] lõplikult Rootsiga. 1284. aastal nimetati esimeseks [[Soome hertsog]]iks Birger Jarli poeg Bengt
[[Fail:Pähkinäsaaren rauha.png|pisi|Rootsi ja Novgorodi valduste piirijoon [[Pähkinäsaari rahu]]lepingu alusel]]
[[Fail:Historical province of Tavastia in Finland.png|150px|pisi|left|Ajalooline Häme (rootsi k. Tavastland, ladina k. Tavastia) piirkond, rohelinega]]
[[Fail:Turku Castle medieval keep.jpg|pisi|Turu (''Åbo'') keskaegne [[Turu kindlus]]]]
[[Rootsi keel]] sai peamiseks valitsus- ja hariduskeeleks, [[soome keel]] jäi talurahva ja kohalike kohtute kasutatavaks.
[[File:Sweden 1323.png|pisi|left]]
13. sajandil oli [[Vene]] aladel [[Mongolite invasioon Venemaale|mongolite kallaletungide aeg]] ja ka [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] võim vähenes. Rootsi üks juhte [[Tyrgils Knuttson]] (Rootsi valitseja (1290–1319) [[Birger Magnusson]]i valitsusaja algusaastate aegne [[regent]]) otsustas, et ebaselgus Soome lahe idasopis tuleb lõpetada: tuleb kontrollida Neeva veeteed. Enne Neeva suudmesse jõudmist toimus [[1293]] sõjakäik [[Karjala]]sse, mille oluliseks tulemusena rajati [[Viiburi]]. Esialgu oli rootslaste sõjategevus edukas: nad suutsid hõivata [[Käkisalmi]] kindluse ning liitsid valdustega [[Karjala]]: [[Äyräpää]] (''Огребу''), [[Jääski]] (''Яаски'', rootsi ''Jäskis'') ja [[Savo]] (''Севилакша'', rootsi ''Savolax'') pogostid. Nad alustasid sõjategevust Neeva suudmealal uuesti [[1300]]. aastal, kui rajati ka [[Landskrona (Soome)|Landskrona]] [[linnus]], kuid seda ei oldud võimelised hoidma. Kindluse ehitajaid tabas [[skorbuut]], Lisaks ei soosinud poliitiline olukord rootslasi: sakslased ei tahtnud, et nende [[kaubatee]] oleks kellegi teise kontrolli all. Rootslaste jõud rauges, Novgorodi väed vallutasid Käkisalmi tagasi, kuid Viiburi jäi Rootsi võimu alla Põhjasõjani.

Novgorodi ja Rootsi vahel sõlmiti Saksa kaupmeeste vahendusel [[1323]]. aastal venelaste uues piirikindluses [[Pähkinäsaari]]s ([[Nöteborg]]) [[Pähkinäsaari rahu]]. Sellega kinnitati Karjala jagunemine kahe riigi vahel ja see lõpetas piirialade iseseisvuse. Pandi paika piir: see algas Systerbäcki, [[vene keel]]es Sestra) jõest (hilisem [[Rajajoki]]) ning läheb edasi üle [[Karjala kannas]]e [[Saima järv]]eni ja [[Savo järv]]ede alale. Piir tuli [[Botnia laht|Botnia lahe]] äärde. Rahuga lubasid rootslased ühtlasi, et sissepääs Neeva jõe suudmesse jääb puutumata ja et Viiburist edasi uusi kindlustatud tugipunkte ei ehitata. Selle rahuga sätestatud piir jäi püsima kuni [[1595]]. aasta [[Täyssina rahu]]ni.

Keskaja lõpuks oli Soomes vaid kolm linna: asehalduri asukoht [[Turu]] ([[linnaõigused]] [[1229]]. aastast) ([[soome keel]]es ''Turku''; [[rootsi keel]]es ''Åbo'') [[Soome]] edelarannikul [[Aura jõgi|Aura jõe]] suudmes; [[Viiburi]] ([[1403]]) (soome ''Viipuri'', rootsi ''Viborg'') [[Karjala kannas]]el [[Soome laht|Soome lahe]] rannikul ja [[Helsingi]] ([[1550]]), mis rajati [[Rootsi kuningas|kuningas]] [[Gustav I Vasa]] poolt vastukaaluks Rootsi kaubandust [[Moskva tsaaririik|Venemaaga]] pärssivale [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] ühe idapoolseimale kaubanduslinnale [[Tallinn]]ale, [[Soome laht|Soome lahe]] põhjakaldale [[Vantaa jõgi|Vantaa jõe]] suudmesse.

[[1523]]. aastal Rootsi kuningaks kroonitud Gustav I Vasa viis lõpule ligikaudu sajandi toimunud rootslaste vabadusvõitluse ja likvideeris [[Kalmari unioon]]i, milles domineeris [[Taani]]. [[Reformatsioon]]i käigus [[Reformatsioon Rootsis|Rootsi kuningriigis]] riigistatud kiriku maavaldused tagasid Rootsile tugeva majandusliku aluse. Gustav I Vasa valitsemisajal vabanes Rootsi Hansa Liidu majanduslikust ülemvõimust, loodi oma sõjalaevastik ja pandi alus riigi sõjalisele võimsusele.

[[16. sajand]]i keskel avaldas [[Mikael Agricola]], kes oli [[soome keel|soome kirjakeele]] rajaja ja üks tähtsamaid [[reformatsioon]]i edendajaid Soomes, esimesed soomekeelsed kirjateosed. Kuna tol ajal aga puudus ühtne soome kirjakeel, mis oleks olnud kõikjal Soomes mõistetav, asus Agricola seda välja töötama. Tema esimene raamat oli &quot;ABC-Kiria&quot;, mis oli [[aabits]] ja [[katekismus]]. [[1554]] laskis [[Gustav I Vasa]] pühitseda Agricola Turu kihelkonna [[ordinaarius]]eks. See tähendas, et ta täitis praktiliselt [[Turu piiskop]]i ülesandeid ja oli seega ''de facto'' esimene luterlik Soome piiskop. [[Soome Evangeelne Luterlik Kirik|Soome kirik]] jaotati [[Turu piiskopkond|Turu piiskopkon]]naks ja [[Viiburi piiskopkond|Viiburi piiskopkonnaks]].  
[[Pilt:Cathedral of Turku 1814.jpg|pisi|vasakul|[[Turu toomkirik]] 1814. aastal ehk enne 1827. aasta suurt [[Turu tulekahju]]]]

[[1550]]. aastal rajas [[Rootsi]] [[Rootsi kuningas|kuningas]] [[Gustav I Vasa]] vastukaaluks [[Tallinn]]ale [[Vantaanjoki|Vantaanjoe]] suudmesse [[Helsingi]] linna.

Kui Gustav I Vasal õnnestus suuremaid sõdu vältida, siis tema pojad sekkusid aktiivselt Läänemere idakaldal puhkenud [[Liivi sõda|Liivi s]]õtta (1558–1583), kasutades baasina Soomet, ning [[Erik XIV]] võttis 1561. aastal vastu Põhja-Eesti aadlike ja Tallinna linna ustavusvande, kes otsisid luterlikult Rootsilt toetust Moskva tsaaririigi vägede vastu.&lt;ref&gt;{{netiviide | url = https://estofilia.finland.ee/2018/01/klas-horn.html | pealkiri = Klas Kristersson Horn | väljaanne = Estofilia | aeg = 2018 | koht = Tallinn | väljaandja = Soome suursaatkond | vaadatud = 18.05.2018 | keel = et | arhiivimisaeg = 4.05.2018 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20180504155602/https://estofilia.finland.ee/2018/01/klas-horn.html | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt; Johan oli poolakatega heades suhetes ja kosis [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Zygmunt I|Zygmunt I Vana]] tütre [[Katarina Jagellonica]], kellele ta vend [[Poola kuningas]] [[Zygmunt II August]] andis kaasavaraks 1558. aastal Liivimaa ordu poolt [[pant|panditud]] linnused Liivimaal [[Ruhja ordulinnus|Ruhja]], [[Asti ordulinnus|Asti]], [[Härgmäe ordulinnus|Härgmäe]], [[Trikata ordulinnus|Trikata]], [[Helme ordulinnus|Helme]] ja [[Karksi ordulinnus|Karksi]]. Erikule Johan III iseseisvus ei meeldinud ja ta kutsus Johani Stockholmi. Johan keeldus, mispeale Erik XIV vägi vallutas [[1563]] pärast piiramist [[Turu]] ja Johan III vangistati koos oma naisega, [[Turu kindlus]]esse [[Soome]]s. [[1568]]. aasta septembris sundis Johan, Eriku troonist loobuma ja sai ise Johan III nime all uueks Rootsi kuningaks.
{{vaata|Soome keskaeg}}
[[Johan III]] valitsusajal (1568–1592) õnnestus koostöös [[Rzeczpospolita|Poola]] riigiga Vene väed välja tõrjuda ja 1583 tuli Venemaal [[Pljussa vaherahu]]ga nõustuda Põhja-Eesti alade kuulumisega Rootsi riigile ning Soome ja Eesti kuulusid ühise valitseja, Rootsi kuninga võimu alla.

1581. aastast võttis [[Johan III]] endale [[Soome hertsog|Soome suursuurvürst]]i tiitli, Soome alad olid osa Rootsi kuningriigist ning ei moodustanud eraldi haldusüksust riigis, mille valitsejaks oli [[Rootsi kuningas]] [[Johan III]], Rootsi Skandinaavia osas olid ka piirkondlikud [[:Kategooria:Rootsi aadlitiitlid|aadlitiitlid]] [[Östergötlandi hertsog|Östergötlandi]], [[Södermanlandi hertsog]] jt. Soome alade aadlikud ja [[Soome aadlisuguvõsade loend|aadlisuguvõsa]]d, olid osa [[Rootsi rüütelkond|Rootsi kuningriigi rüütelkonnast]].

Aastatel [[1580]]–[[1583]] toimunud [[Kahekümneviieaastane sõda|Kahekümneviieaastases sõjas]] vallutasid Rootsi, soomlasest koosnevad väed prantsuse päritolu [[Pontus De la Gardie]] juhtimisel [[Ingerimaa]]l [[1580]] [[Schlüsselburg|Schlossburgi]] (soome Pähkinälinna, vene keeles Orešek)), [[Käkisalmi]], [[Ivangorod]]i ja [[Kingissepp|Jama]] ning moodustati [[Rootsi Ingeri]]. Rootsi tahtis laiendada oma riigi piire ida suunas, mis viis sõdadeni [[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigi]]ga. Rootsi-Venemaa [[Kahekümneviieaastane sõda]] lõppes [[1595]] [[Täyssinä rahu]]ga. Sellega määrati kindlaks Rootsi ja Venemaa vaheline uus piir. [[Zygmunt III]] Rootsi kuningaks saades nimetati [[Klas Eriksson Fleming]] Soome ja [[Eestimaa asehaldur]]iks.
[[Pilt:SigmIIIVasa.jpg|pisi|vasakul|püsti|Sigismund III Vasa, Poola kuningana [[Zygmunt III Waza]]]]
[[Fail:Atlas Cosmographicae (Mercator) 100.jpg|pisi|Soome alad, Euroopa kaardil 1596. aastal. [[Gerardus Mercator]]i atlasest &quot;Atlas sive Cosmographicae Meditationes de Fabrica Mundi et Fabricati Fugura&quot;]]
Kui Täyssinä rahu oli sõlmitud ei tahtnud Soome talupojad enam sõjaväkke jääda. Samuti ei tahetud enam sõjaväge ülal pidada ega majutada. Kuna kohapealsed võimud talupoegade esindajate soove ei arvestanud, käisid need [[Stockholm]]is hertsog [[Karl IX|Karlilt]] abi palumas. Kuningas soovitas asjad kohapeal ja enda jõududega ära lahendada. Nii algaski [[1596]]. aastal Soomes [[Nuiasõda]], mis sai oma nime talupoegade relvastuse järgi. Sõda puhkes Lõuna-[[Pohjanmaa]]l [[Klas Eriksson Fleming]]i vastase ülestõusuna. Üks rahvajuht oli [[Jaakko Ilkka]]. Rahvasõda suruti maha [[1597]]. aastal, järgnesid hukkamised. Nuiasõja ajal käis Karl ise Soomes olukorraga tutvumas.

== Sigismund III Rootsi ja Soome kuningana ==
[[Pilt:SigmIIIVasa.jpg|thumb|left|Zygmunt III Waza]]
Rootsi kuninga [[Johan III]] surma (1592) järel valiti tema poeg [[Zygmunt III|Sigismund]] (poolapäraselt Zygmunt III), kes oli [[Jagelloonid]]e järglasena juba [[1587]]. aastal valitud [[Poola]] kuningaks, [[1592]]. aastal ka Rootsi [[Rootsi kuningas|kuningaks]]. Sigismundi kuningaks saamise ajal tuli Soomes kokku [[Turu riigipäev]], kus otsustati, et [[Söderköpingi riigipäev]]a otsuseid tunnistatakse vaid juhul, kui ka kuningas Sigismund seda teeb. Sigismund ei teinud seda ja Soomes tekkis edaspidi Rootsi troonile pürgijate tülide tõttu suuri segadusi. 
[[File:Suomi-linnalaanit.svg|pisi|Soome linnuseläänid 16.-17. sajandil, enne [[Lään (Rootsi)|lään]]ide moodustamist]]
[[Pilt:Map swedish lands.png|pisi|Rootsi riigi traditsioonilised maad (''Sveriges landsdelar''). Valduste laienemine on tähistatud rohelise varjunditega. Piirid aastal 1700.]]
[[1595]], kui [[Södermanlandi hertsog]] [[Karl IX|Karl]] alustas avalikku mässu, [[katoliiklus|katoliiklasest]] [[Poola]]-Rootsi kuninga Sigismundi vastu, otsustas Soome ja Eestimaa asevalitseja [[Klas Eriksson Fleming]] kuningas Sigismund III-le truuks jääda ning nii jagunes Rootsi riik sisuliselt kaheks: Rootsi emamaa oli Karli kontrolli all, Soome ja muud idavaldused allusid aga Flemingule ja Sigismundile. Flemingul oli ka Soome aadli toetus. Karl püüdis seda olukorda muuta, asudes toetama rahulolematuid Soome talupoegi, kes olid [[Vene-Rootsi sõda]]de tõttu juba pikki aastakümneid kannatanud. Nii mahitasid Karli poolt saadetud agitaatorid Soomes [[Nuiasõda|Nuiasõja]], kus talupojad püüdsid Flemingut kukutada. Ent nende [[Turu]] (Åbo) vallutamise kavad ei õnnestunud ning kavaluse ja reetmise teel suutis Fleming talupoegadelt tuleneva ohu aastail [[1596]]&amp;ndash;[[1597]] likvideerida. 
{{Vaata|Sõda Sigismundiga|Nuiasõda|Paimio lahing}}
[[File:Österåkers kyrka - KMB - 16000200105910.jpg|thumb|left|Rootsi kuningas (1604–1611) [[Karl XI]]]]
Kuna [[Soome aadel]] hoidis avalikult Sigismundi poole, oli ta [[1599]]. aastal Sigismundi troonilt tõukamise järel, üpris Karli-vastaselt meelestatud. Vastasus oli nii suur, et Karl käis veel samal aastal, enne kuningaks kroonimist, koguni Soomes korda loomas. Karli vastu suunatud aadlikest koosneva opositsiooni liikmed hoidsid kontrolli mitmete kindluste üle Rootsi kuningriigi idaosas. [[Arvid Stålarm]]i ja [[Axel Kurck]]i juhitud opositsiooni viimaste tugipunktide hulka kuulusid ka [[Turu]], [[Helsingi]] ja [[Viiburi]], mis kõik aga vallutati Karli Soome sõjakäiguga 1599. aasta teises pooles. [[1597]]. aastal surnud [[Klas Eriksson Fleming]]u pojad hukati. Flemingu järel Sigismundi poolt Soome asehalduriks nimetatud [[Arvid Eriksson Stålarm]] Lindöst (surn. 1620) tagandati ametist ja ta veetis aastaid vangis. Nagu Rootsiski, põgeneti sel ajal ka Soomest arvukalt Poolasse. 
{{Vaata|Turu veresaun}}
[[Fail:Gustav II of Sweden.jpg|pisi|vasakul|püsti|[[Gustav II Adolf]], [[Rootsi kuningas]] aastail [[1611]]–[[1632]]]]

== Segaduste aeg Moskoovias ==
[[1598]]. aastal lõppes Venemaal [[Rjurikovitšid]]e dünastia ja algas nn [[segaduste aeg]]. [[Moskva tsaar]] [[Vassili Šuiski]] oli sunnitud Rootsi riigilt ja [[Karl IX]] abi paluma. Poolakad tõlgendasid seda neutraliteedi rikkumisena Venemaa poolt ja kuulutasid Venemaale sõja. [[1610]]. aastal said [[Jakob De la Gardie]] Rootsi kuningriigi ja Vene ühisväed [[Klušino lahing]]us lüüa. [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Zygmunt III]] poeg [[Władysław IV Waza]] oli [[Moskva tsaar]] aastatel [[1610]]–[[1613]].

[[1610]]. aastal läksid Rootsi kuningriigi väed Venemaale appi võitlema sellele kallale tunginud poolakatega. Rootsi kuningriigi väed, kus oli ka palju soomlasi, jõudsid [[Jakob De la Gardie]] juhtimisel Moskvani. Venemaa oli seesmiselt nii laokil, et Rootsi võttis [[Novgorod]]i ja [[Ingeri]] alad enda kontrolli alla. Nüüd hakkas de la Gardie iseseisvat välispoliitikat ajama: tema meelest oleks võinud üks [[Karl IX]] (1604–1611) poegadest saada sealsete alade valitsejaks. Nii oleks tekkinud Poola-vastane Vene-Rootsi liit. 
[[Pilt:MapofBalticSea1694.jpg|pisi|Läänemeri Rootsi sisemerena 1694. aastal]]
===Soome Rootsi suurvõimu ajastul===
{{vaata|Rootsi suurvõimu ajastu}}
Rootsi suurriigile pani aluse [[Gustav II Adolf]] ([[1594]]–[[1632]]), kes asus troonile 1611. aastal pärast oma isa [[Karl IX]]. Rootsi sõdis parajasti Taani kuningriigi, [[Poola kuningriik|Poola kuningriigi]] ja Venemaa tsaaririigiga. [[1613]]. aastal õnnestus tal Taaniga rahu sõlmida.

Seejärel viis ta lõpule [[Ingeri sõda|sõja Venemaa tsaaririigiga]], mille lõpetanud lõpetas [[1617]]. aastal sõlmitud [[Stolbovo rahu]] tulemusel Rootsi omandas [[1617]]. aastal varem Venemaa tsaaririigile kuulunud [[Käkisalmi lään]]i ja [[Ingerimaa]]. Samuti nihutas see Rootsi-Vene piiri [[Narva jõgi|Narva jõelt]] kaugemale itta, mis püsis nii kuni [[Põhjasõda|Põhjasõjani]]. [[Stolbovo rahu]]ga lõigati Venemaa täielikult Läänemerest ära.

[[1629]]. aastal sunniti Poola loobuma [[Liivimaa]]st ja hulgast [[Preisimaa|Preisi]] sadamatest. Rootsi oli teinud suure sammu selle suunas, et Läänemerest saaks tema sisemeri.

[[Rootsi suurvõimu ajastu|Rootsi suurvõimu ajastul]] toimus Rootsi kuningriigi Soome ja [[Karjala]] aladelt soomlaste asumine Rootsi võimu alla läinud [[Ingerimaa kubermang|Ingerimaa]]le (vt. [[äyrämöised]], [[savakod]], [[ingerisoomlased]]) ja kuningas (1604–1611) [[Karl IX]] valitsemisajal rännati [[Savo]] maakonnast välja nii [[Rootsi]] lääne- kui ka [[Norra]] idaossa&lt;ref&gt;Friedrich Rühs, Finland och dess invånare. Stockholm, 1827, [https://runeberg.org/finfolk/2/0149.html s. 147]&lt;/ref&gt;. Neist viimases kujunes välja [[Finnskogen]]&lt;ref&gt;Friedrich Rühs, Finland och dess invånare. Stockholm, 1827, [https://runeberg.org/finfolk/2/0142.html s. 140]&lt;/ref&gt; (''Soome mets'') ja [[Metsasoomlased|metsasoomlaste]] asustus.

===Soome halduskorraldus ===
[[File:Finnish counties 1635.jpg|pisi|Rootsi kuningriigi läänipiirkonnad Soome alal 1635. 1. [[Turu ja Pori lään]], 14. [[Uusimaa ja Häme lään]], 20. [[Viiburi ja Savonlinna lään]], 21. [[Käkisalmi lään]], 18. [[Pohjanmaa lään]]]]

17. sajandil Rootsi kuninganna [[Kristiina]] valitsemisajal asutas [[Soome kindralkuberner]] [[Per Brahe]] Soomes II astme [[Apellatsioonikohus|apellatsioonikoh]]tu ja [[1640]]. aastal [[Turu ülikool]]i. Ta andis iseseisvuse linnadele ja soome [[seisus]]te esindajal lubati esindada Soomet [[Rootsi riigipäev (seisuste esindus)|Rootsi riigipäeval]]. Samas aga kuninganna Kristiina (1644–1654) valitsusajal toimus tema poolt laialdane maavalduste riigi valdusest aadlivaldusse andmine, 1654. aastaks oli kolm viiendikku Soome pinnast Rootsi krooni käest ära antud, lisaks eelnevalt vanad aadli valduses olnud [[rüütlimõis]]adele. 
[[File:Atlas Van der Hagen-KW1049B10 028-MAGNUS DVCATVS FINLANDIAE.jpeg|pisi|left|Soome alad, 17. sajandi keskel]]
Soome haldusjaotus [[Rootsi Kuningriik|Rootsi kuningriigi]] koosseisus [[Axel Oxenstierna]] eestvedamisel läbi viidud Rootsi [[riigihaldus]]e ja [[haldusreform]]i järel, mille käigus moodustati Rootsi kuningriigis, Rootsi ja [[Soome ajaloolised maakonnad|Soome ajalooliste maakondade]] asemel haldusüksustena [[Lään (Soome)|lään]]id.
[[File:Magnus ducatus Finlandiae nova et accurata delineatio - CBT 5871854.jpg|pisi|left|Soome, Karjala ja [[Ingerimaa kubermang|Ingerimaa]], 1680]]

=== Soome väeüksused ===
[[File:Swedish Dragoon 1732.jpg|pisi|Rootsi armee [[Bohuslän]]i rügemendi [[tragun]], 1732]]
Soome oli integreeritud Rootsi kuningriiki ja Soomes moodustati [[Karl XI]] [[Karl XI#Sõjaväereform ehk nn indelningsverket|sõjaväereformi]] tulemusel Rootsi armeesse kuulunud maapaigalised sõdurid ja rügemendid (rootsi k. indelningsverket, soome k. ruotujakolaitos): [[Turu lääni jalaväerügement]] (rootsi k. Åbo läns infanteriregemente), [[Pori lääni jalaväerügement]] (Björneborgs läns infanteriregemente), Ihutragunirügement (Livdragonregementet), Turu lääni jalaväerügemendi ratsapataljon (Rusthållsbataljonen till Åbo läns infanteriregemente), Pori lääni jalaväerügemendi ratsapataljon (Rusthållsbataljonen till Björneborgs läns infanteriregemente), [[Uusimaa jalaväerügement]] (Nylands infanteriregemente), [[Häme lääni jalaväerügement]], Uusimaa ja Häme lääni tragunirügement (Nylands och Tavastehus läns dragonregemente), Häme lääni jalaväerügemendi jäägripataljon (Jägarbataljonen till Tavastehus läns infanteriregemente), Uusimaa jalaväerügemendi jäägripataljon (Jägarbataljonen till Nylands infanteriregemente), Uusimaa kergtraguniratsaväeüksus (Nylands lätta dragonkår), [[Savo ja Savonlinna lääni jalaväerügement]] (Savolaks' och Nyslotts läns infanteriregemente), Kymenkartano lääni jalaväepataljon (Kymmenegårds läns infanteribataljon), Karjala tragunieskadron (Karelska dragoneskvadronen), [[Pohjanmaa jalaväerügement]] (Österbottens infanteriregemente)&lt;ref&gt;Wirilander, Kaarlo. ''[https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/167552/KK003%20opt.pdf;jsessionid=DE890E39541ABC4DF07394915F7BF79A?sequence=1 Suomen armeijan upseeristo ja aliupseeristo 1718–1810]''. Virkatalohaltijoiden luettelot. − Suomen Historiallinen Seura. Käsikirjoja III. Helsinki: 1953.&lt;/ref&gt;. Maapaigalised sõdurid moodustasid [[kihelkond]]ade kaupa territoriaalsed [[kompanii]]d. Kaheksa kompaniid moodustasid maakonna (lääni) territoriaalse jala- või ratsaväerügemendi. Rügemendid mobiliseeriti igal aastal ülevaatusteks ja õppusteks, sõja korral lahingutegevuseks ning vajadusel [[garnison]]iteenistuseks ka väljaspool Rootsi ja Soome piire.
{{vaata|Karoliinid (sõdurid)}}

===Soome Põhjasõjas ===
[[Fail:Great Northern War Baltic Theater.png|pisi|Lahingutegevus Põhjasõjas Läänemere piirkonnas, aastatel 1709–1721]]
[[File:Charta öfver Svea och Göta Riken med Finland och Norland.jpg|thumb|left|[[Svealand|Svea]] ja [[Götaland|Göta]] alad koos Soome ja [[Norrland]]iga (&quot;Charta öfver Svea och Göta Riken med Finland och Norland&quot;), 1747]]

{{Vaata|Põhjasõda|Isoviha|Hanko merelahing}}
[[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus vallutas 1713. aasta suvel vallutas [[Peeter I]] Lõuna-[[Soome]], kuid [[Uusikaupunki rahu]]lepinguga tagastas ta need alad. 

Uusikaupunki rahu lõpetas Rootsi ja Venemaa vahelise [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ning rahulepingu järgi sai Venemaa Rootsilt [[Liivimaa]], [[Eestimaa]], [[Ingerimaa]] ja osa [[Laadoga järv]]est läänes asuvast [[Lõuna-Karjala]], [[Karjala kannas]]e, [[Priozjorsk|Käkisalmi]] ja [[Viiburi]], kuid loovutas Soome alad, mille Peeter I 1714. aastal oli vallutanud.

===Soome Vene-Rootsi sõjas ===
{{Vaata|Vene-Rootsi sõda (1741–1743)}}
[[1743]]. aasta [[Turu rahu|Turu rahulepingu]] järgi loovutas Rootsi Venemaale osa Kagu-Soomest, hilisema [[Viiburi kubermang]]u.
[[File:Altfinnland.png|thumb|[[Uusikaupunki rahu]] (1721) ja [[Turu rahu]]lepinguga (1743), Venemaa keisririigile läinud Soome alad ]]
Sõja järel ei olnud [[Läänemeri]] enam Rootsi jaoks sisemeri ning [[Rootsi riigipäev (seisuste esindus)|Rootsi riigipäev]] otsustas [[1747]] rajada [[Viapori]]sse ja [[Loviisa]]sse piirikindlustused. [[1748]]. aastal hakkas [[Rootsi]] arhitekt [[Augustin Ehrensvärd]] juhatama Helsingi lähedale saartele [[Suomenlinna]] (rootsi keeles [[Sveaborgi kindlus]]te ehitamist kaitseks venelaste eest. Ehitati ka [[Svartholm]]a kindlus, ({{Koord dms|60|22|46|N|26|17|56|E}}) [[Kymijoki]] juures ja Loviisa kindlustused, ({{Koord dms|60|27|40|N|26|14|17|E}}) [[Loviisa laht|Loviisa lahe]] ääres.
{{mitu pilti|kogulaius=420|pilt1=Map of Sweden (1797).tif|pilt2=Map of European Russia in 1791 by Reilly 065.jpg|jalus=Soome, Rootsi kuningriigi koosseisus 1797. aastal.&lt;br&gt; Soome jagatuna Rootsi ja Venemaa keisririigi vahel (1791). [[Viiburi]] [[Viiburi kubermang|piirkond]] [[Viiburi asehaldurkond|Viiburi asehaldurkonnas]] (1783–1796)}}
===Napoleoni sõjad ja Soome===
{{Vaata|Soome Suurvürstiriik}}
[[1807]]. aastal Venemaa keisri [[Aleksander I]] ja Prantsuse keisri [[Napoleon I]] vahel sõlmitud [[Tilsiti rahu]]lepingu alusel nõuti Rootsilt ühinemist [[Suurbritannia]]-vastase [[kontinentaalblokaad]]iga, millest keeldumise järel alustas Venemaa [[Vene-Rootsi sõda (1808–1809)|Vene-Rootsi sõda]], mille tulemusena vallutas Venemaa [[1808]]–[[1809]] ülejäänud Soome, Rootsis kukutati kuningas [[Gustav IV Adolf]] ja uus Rootsi kuningas [[Karl XIV Johan]]i nime all [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]]ks valitud [[Jean-Baptiste Bernadotte]] ja [[Venemaa keiser]] [[Aleksander I]] sõlmisid [[1810]]. aastal [[mõjusfääride leping]]u, mille kohaselt [[Rootsi]] tunnistas Soomet Venemaa osana ning Venemaa kinnitas ja lubas toetust Rootsile seni [[Taani]]le kuulunud [[Norra]] liitmiseks [[Rootsi Kuningriik|Rootsi Kuningriigiga]].
[[Fail:Ruotsi-Suomi ennen Suomen sotaa.png|pisi|Soome, Rootsi kuningriigis, enne 1808–1809 aastate [[Vene-Rootsi sõda (1808–1809)|Vene-Rootsi sõda]]]]

== Soome Suurvürstiriik ==
[[29. märts]]il [[1809]] lõi [[Aleksander I]] pärast kogu Soome vallutamist [[autonoomia|autonoomne]] [[Soome Suurvürstiriik|Soome Suurvürstiriigi]] Venemaa Keisririigi koosseisus. [[1811]]. aastal liideti sellega Viiburi kubermang ja selline Soome Suurvürstiriik jäi püsima aastani [[1917]].

Aastatel 1832–1854 ehitati [[Ahvenamaa]]le [[Bomarsundi kindlus]] ({{Koord dms|60|12|45|N|20|14|17|E}}). 
===Soome ärkamisaeg===
[[1835]]. aastal avaldati Soome rahvuseepos &quot;[[Kalevala]]&quot;, mille autor oli [[Elias Lönnrot]].
[[Fail:Nikolai Bobrikov.jpg|pisi|püsti|vasakul|Soome kindralkuberner [[Nikolai Bobrikov]]]]
Venemaa Keisririigis sai [[soome keel]] enam tunnustust, esialgu selleks, et vähendada sidemeid Rootsiga ja hiljem [[rahvus]]liku liikumise tulemusel. Soome keel sai rootsi keelega võrdse staatuse aastaks [[1892]].

''Pikemalt artiklis'' [[Soome keelepoliitika]].

Üha enam hakati pürgima iseseisvuse poole, kuna Soomel oli koos Poolaga Venemaa Keisririigis unikaalne pool[[autonoomne]] riigikorraldus, millesse ei sekkunud Venemaa keskvõim. Suhteline autonoomsus (oma parlament, seadusandlus, raha ja sõjavägi, tollipiir ja oma postiteenistus) kehtis Soomes kuni 19. sajandi lõpuni, millal Venemaa vastukaaluks [[Preisimaa]] püüdlustele ühendada kõik saksakeelsed riigikesed üheks riigiks hakkas ka piirama oma äärealade ja [[rahvusvähemus]]te erinevusi ning piirkondlikke erinevusi. 
{{vaata|Venestamine Soomes}}
===Soome Esimeses maailmasõjas===
Soomes kujunes [[Esimene maailmasõda|Esimese ilmasõja]] ajal [[1914]]. aastal [[Soome jäägriliikumine|jäägriliikumine]], mille eesmärk oli Soome iseseisvumine Venemaa alt. Kuna Soomes oli sõjalist treeningut raske saada, pöördusid soomlased abi asjus Saksamaa poole. Salajase värbamisega kogunenud esmalt 200 ning hiljem juba 2000 meest said Saksamaal väljaõppe 27. Preisi kuninglikus jäägripataljonis. Pataljon võitles venelaste vastu Baltimaades, kuid [[1918]]. aastal siirdus osa neist tagasi [[Soome kodusõda|Soome kodusõtta]].

Vene väejuhatus eraldas Soomes võimu hoidmiseks terve 22. armeekorpuse, kuhu kuulusid neli Soome kütibrigaadi (16 kütipolku ja kolm suurtükidivisjoni), üks Soome tragunipolk, üks mortiiridivisjon ja üks sapööripataljon. Välivägedele lisandusid [[Suomenlinna]] ja [[Viiburi kindlus]] oma garnisonide ja suurtükkidega.
[[Fail:Treaty-of-Tartu de.png|pisi|püsti|[[Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa)|Tartu rahuleping]]uga määratletud piirialad. [[Petsamo]] piirkond – Soomele ja [[Repola]] ja [[Porajärv]]i piirkond Nõukogude Venemaale]]

==Soome Vabariik==
Viimastel Venemaa keisri võimu all toimunud Soome parlamendivalimistel [[1. juuli|1.]]–[[3. juuli]]l [[1916]] said Soome sotsiaaldemokraadid 103 kohta 200 kohast, Soome partei 33, [[Noor-Soome]] partei 23, Rootsi rahvapartei 21 ja Agaar- ehk Põllumeeste Liit 19 kohta.
 
[[6. detsember|6. detsembril]] 1917, pärast [[Oktoobrirevolutsioon]]i [[Venemaa Vabariik|Venemaa Vabariigis]] ja [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]] kukutamist, kuulutas Soome end iseseisvaks. Soome iseseisvust tunnustas ka [[Vladimir Lenin]]i juhitav [[bolševikud|bolševike]] ja [[esseerid]]e [[koalitsioonivalitsus]] [[24. detsember|24. detsembril]] 1917. 
===Soome kodusõda===
{{Vaata|Soome kodusõda}}
[[18. jaanuar]]il [[1918]] asutati [[Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei]]. Ametiühingud ja Punane kaardivägi ([[Soome Tööliste Täitevkomitee]]) soovisid Soomes võimu haarata. 1918 toimus lühike [[Soome kodusõda]] valgete, keda toetas [[Saksamaa Keisririik]], ja punaste vahel, keda toetas [[Nõukogude Venemaa]].

[[Pilt:Finland1932physical.jpg|pisi|Soome 1920–1940]]
===Sõdadevaheline ajastu (1918–1939)===
Kuigi pärast iseseisvumist kuulutati Soome vabariigiks, kuulutas parlament pärast kodusõda välja loodava [[Soome Kuningriik|Soome Kuningriigi]]. Kuningaks valiti [[Hessen-Rumpenheim|Hessen]]i prints [[Kaarle I|Friedrich Karl]]. Pärast [[Saksamaa]] kaotust [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] sai Soomest vabariik, mille esimeseks presidendiks valiti [[1919]] [[Kaarlo Juho Ståhlberg]].

Soome-Vene piir lepiti kokku [[Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa)|Tartu rahuleping]]uga aastal [[1920]]. Seadusandjad võitlesid endiselt bolševike vastu ning suhted Soome ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vahel jäid pingelisteks.

==Soome Teises maailmasõjas (1939–1945)==
{{Vaata|Molotovi-Ribbentropi pakt}}, ''[[Talvesõda]]'', ''[[Jätkusõda]]'', ''[[Lapi sõda]]'', 
[[Fail:Karelian Isthmus Finnish positions 1939.png|pisi|Soome kaitsepositsioonid [[Karjala kannas]]el 1939. aastal]]
[[Fail:Moskovan rauha-et.png|pisi|vasakul|Moskva rahulepinguga Nõukogude Liidule läinud alad]]
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal võitles Soome Nõukogude Liidu vastu kahel korral: [[Talvesõda|Talvesõjas]] ([[1939]]–[[1940]]) ja [[Jätkusõda|Jätkusõjas]] ([[1941]]–1944).

Talvesõda algas, kui Nõukogude Liit ründas [[30. november|30. novembril]] [[1939]] kell 8.30 [[sõja kuulutamine|sõda kuulutamata]] Soome Vabariiki. Talvesõda kestis 105 päeva ja lõppes [[13. märts]]il [[1940]] [[Moskva rahuleping]]uga. Rahu kestis kuni 25. juunini 1941. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] käigus oli Soome uuesti sõjategevuses [[NSV Liit|NSV Liiduga]], kuid formaalselt väideti end mitte olevat Saksamaa liitlane. Sõja tagajärjel oli Soome sunnitud loovutama 13% oma territooriumist ning suuruselt teise linna [[Viiburi]] Nõukogude Liidule.

[[Operatsioon Barbarossa|Operatsiooni Barbarossa]] järel alanud sõjategevuse käigus [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarindel]], kui [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] väed tungisid Nõukogude Liitu, taasalustas Soome sõjategevust, [[Jätkusõda]] vallutatud alade tagastamiseks.

1944. aasta juuli lõpuks oli Soome juhtkond jõudnud seisukohale, et Soome ei suuda edasi võidelda, samas oli Soome rindelõik võidukale [[Punaarmee]]le kõrvaline ja sidus liiga suuri jõude. Peamine sõjategevus toimus Kesk-Euroopas, kus [[6. juuni]]l olid lääneliitlased maabunud Prantsusmaal, [[Normandia dessant|Normandia dessandiga]]. Alanud salajastes läbirääkimistes Nõukogude Liidu poolt seatud eeltingimuste kohaselt pidi Soome vahetama välja presidendi ja valitsuse. Soome taganes. President [[Risto Ryti]] lahkus ja [[4. august]]il 1944 nimetas parlament presidendiks marssal [[Carl Gustaf Emil Mannerheim]]i. [[Soome peaminister]] [[Edwin Linkomies]] lahkus, asemele tuli [[Anders Hackzelli valitsus|üleminekuvalitsus]] [[Anders Hackzell]]i juhtimisel. Viimast tabas aga läbirääkimistel Moskvas ajurabandus ja [[18. september|18. septembril]] 1944 kirjutas Soome nimel vaherahule alla välisminister [[Carl Enckell]]. 21. septembril 1944 vannutati ametisse uus apoliitiline õigusteadlane, [[Urho Jonas Castrén]]. [[22. september|22. septembril]] saabus Soome aga Eestiski juunipööret juhtinud [[ÜK(b)P Leningradi oblastikomitee ja linnakomitee]] I sekretär ja [[Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo|ÜK(b)P KK Poliitbüroo]] liige [[Andrei Ždanov]], Moskva järelevalvekomisjoni esimehena Soome, et Castréni valitsus ei suuda tagada vaherahu tingimuste täitmist. 17. novembril 1944 valiti peaministriks [[Juho Kusti Paasikivi]], kelle [[Juho Kusti Paasikivi teine valitsus|valitsuse]] koosseisus oli ka [[kommunist]] – Moskva kasuks spioneerimise eest süüdi mõistetud [[Yrjö Leino]]. Yrjö Leino valiti [[1945. aasta Eduskunna valimised|1945. aastal]] [[Eduskund|Eduskunna]] liikmeks. Ta oli [[1944]]–[[1945]] [[Juho Kusti Paasikivi teine valitsus|Juho Kusti Paasikivi teises valitsuses]] sotsiaalminister, [[Juho Kusti Paasikivi kolmas valitsus|Paasikivi kolmandas valitsuses]] ([[1945]]–[[1946]]) ja [[Mauno Pekkala valitsus]]es ([[1946]]–[[1948]]) aga siseminister.

NSV Liiduga [[separaatrahu]] sõlmimisele järgnes [[28. september|28. septembril]] 1944 alanud Soome vägede sõjategevus [[Lapi sõda|Lapi sõjas]] ([[1944]]–[[1945]]), mille käigus soomlased tõrjusid [[Põhja-Soome]]st välja senised liitlased [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] [[Wehrmacht]]i [[20. Saksa mägiarmee]]. Viimased sakslased taandusid Soomest üle Norra piiri [[27. aprill]]il 1945.

23. septembril 1944 sulges Soome valitsus vaherahulepingu tingimuste alusel 418 isamaalist seltsi ja ühendust. 2. oktoobril 1944 saabusid Soome [[Porkkala sõjamerebaas]]i Nõukogude merejalaväelased ning Soome olukord muutus samasuguseks Nõukogude sõjaväebaaside kaudu kontrollitavaks, kui Eesti 1940. aastal pärast [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|baaside lepingut]] [[NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal|Nõukogude vägedele eraldatud sõjaväebaasidega]]. 13. oktoobril 1944 vabastati Soome vanglaist 1065 spiooni ja terroristi, neist 195 Nõukogude kodanikku. 14. novembril saadeti laiali Soome Kaitseliit (''Suomen suojeluskuntajärjestö''). Vaherahu tingimuste kohaselt andis Soome välja NSV Liidule 55 000 &quot;Nõukogude kodanikku&quot;, [[ingeri]] põgenikku ja 1200 sõjaväelastest vabatahtlikku. Vaherahu 13. artikli kohaselt korraldati Soomes sõjakurjategijate protsessi, mille korraldas [[Urho Kaleva Kekkonen]], kes selle ajal oli justiitsminister. [[20. veebruar]]il 1946 toimunud kohtuistungil mõisteti endine [[Soome president]] Ryti kümneks aastaks, peaministrid [[Johan Wilhelm Rangell]] ja [[Edwin Linkomies]] kuueks aastaks vangi.

Nõukogude Liiduga [[1947]] ja [[1948]] sõlmitud lepingud sisaldasid Soomele kohustusi, piiranguid ja [[reparatsioon]]i, millega anti ära ka maa-alasid. Soome andis ära Karjala, [[Salla]] ja [[Petsamo]]. Evakueeriti 400 000 inimest.

Kaubandus Läänega ja Nõukogude Liidu nõutud reparatsioon tegi Soomest industrialiseeritud riigi.

==Lähiajalugu==
Suhete arendamisel Nõukogude Liiduga toimus nn [[finlandiseerumine]]. Soome säilitas [[demokraatia|demokraatliku]] valitsuse ja [[turumajandus]]e.

Soome hakkas majanduslikult kiiresti arenema ning muutus üha rikkamaks, stabiilsemaks ja arenenumaks. Riik omandas keeruka [[sotsiaalhoolekanne|sotsiaalhoolekande]] süsteemi. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist aastal [[1991]] tekkis bilateraalse majanduse kadumisega [[lama]]. Siiski majandus paranes ja hakkas taas kiiresti arenema.

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*[[Matti Klinge]], &quot;Soome lühiajalugu&quot;, Mats, 1991 lk 157 ja Otava 1992, lk 160, ISBN 9511118269
*[[Kari Tarkiainen]], &quot;Ruotsi, Suomi ja Venäjä 1478–1721&quot;. Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Helsinki 2022, ISBN 9518585741. DOJ: [https://oa.finlit.fi/books/m/10.21435/ht.286 SKS]

[[Kategooria:Soome ajalugu| ]]</text>
      <sha1>mo5rj7pi5xsu4rg1pbla27ytuekf3ua</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aleksander III sild</title>
    <ns>0</ns>
    <id>231286</id>
    <revision>
      <id>7204194</id>
      <parentid>4034037</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T08:10:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <origin>7204194</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1141" sha1="14zltn3fwri0nwhrxlypc0yfafy83ll" xml:space="preserve">{{infokast sild
| nimi           = Aleksander III sild
| omakeelne nimi = Pont Alexandre III
| pilt           = Pont Alexandre III.jpg
| pildisuurus    = 
| pildiallkiri   = Aleksander III sild, eemalt paistab [[Grand Palais]]
| laiuskoord     = 48.863611
| pikkuskoord    = 2.313611
| otstarve       = 
| tee sillal     = 
| takistus       = [[Seine]]
| asukoht        = [[Pariis]], [[Prantsusmaa]]
| ehituse tüüp   = 
| materjal       = kivi
| pikkus         = 160 m
| laius          = 40 m
| ehituskõrgus   = 
| kõrgus         = 
| pikim sille    = 
| sildeid        = 
| arhitekt       = 
| projekteerija  = 
| ehitaja        = 
| alustatud      = 
| valminud       = 
| avatud         = 1900
| ümber ehitatud = 
| varisenud      = 
| suletud        = 
| kaardipilt     = 
| kaardisuurus   = 
| kaardiseletus  = 
}}
'''Aleksander III sild''' (''Pont Alexandre III'') on [[Pariis]]is üle [[Seine]]'i viiv [[sild]], mis valmis [[1900. aasta maailmanäitus]]e jaoks. Sild ühendab [[Champs-Élysées]]'d [[Invaliidide kirik]]uga. 

{{Coordinate |NS=48.86361111 |EW=2.31361111 |type=landmark |region=FR}}

[[Kategooria:Pariisi sillad]]</text>
      <sha1>14zltn3fwri0nwhrxlypc0yfafy83ll</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Suitsetamine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>236299</id>
    <revision>
      <id>7204118</id>
      <parentid>6792997</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:39:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7204118</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24913" sha1="ev2bcoyf2o29tp049zcrfvd5p1iklpo" xml:space="preserve">[[Fail:Bearded man smoking pipe-3013924.jpg|pisi|Piipu suitsetav mees]]
[[Fail:CDC - Celebrities Against Smoking - Christy Turlington - TV Spot - Smoking Tobacco Use.theora.ogv|pisi|[[Modell]] [[Christy Turlington]] räägib 2000. aasta telereklaamis [[Kopsuvähk|kopsuvähist]] ja [[Nikotiin|nikotiinisõltuvusest]]]]
'''Suitsetamine''' (ka ''tubakasuitsetamine'') on mingi [[aine (füüsika)|aine]], [[suitsetatav tubakatoode|suitsetatavate tubakatoodete]] või [[kanep (mõnuaine)|kanepi]] põletamisel tekkiva [[suits]]u eesmärgipärane tarvitamine (sissehingamine ja väljapuhumine) nautimise eesmärgil.

Paljudes maades on tubakasuitsetamine legaalne ja üsna levinud mõnuainete pruukimise viis. Varem on tubaka suitsetamine olnud levinuim [[narkomaania]] liik.

[[Meditsiin]]ivaldkondades kasutusel olevas [[rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon|rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis]] on suitsetamine liigitatud krooniliseks [[sõltuvushaigus]]eks&lt;ref name=&quot;RFOUz&quot; /&gt; (X; RHK-F17).

==Suitsetamine ja tubakatooted==

Tubakat saab suitsetada [[suitsetatav tubakatoode|suitsetatavate tubakatoodetega]] nagu näiteks [[sigarett]]idega, [[sigarillo]]dega või [[sigar]]itega, [[piip|piibuga]] või [[vesipiip|vesipiibuga]].

&quot;[[Tubakaseadus]]e&quot; § 7. alusel on suitsetamine sigareti, sigari, sigarillo või suitsetamistubaka eesmärgipärane tarvitamine sõltumata asjaolust, kas ja millist vahendit selleks kasutatakse.&lt;ref name=&quot;Tubakaseadus&quot; /&gt;
[[Fail:Ratsionaalne skaala uimastite kahju hindamiseks (keskmine füüsiline kahju ja keskmine sõltuvus).svg|pisi|330x330px|Skaala tubaka, kanepi ja teiste mõnuainete kahjulikkuse hindamiseks]]
Kanepit suitsetatakse tavaliselt [[kanepipiip|kanepipiibuga]] või [[joint|joind]]i näol.

==Tubakasuitsu koostis ja toime==

Tubakasuits tekib suitsetamisel tubaka hõõgpõlemise protsessis, milles eraldub üle 4000 keemilise ühendi ja aine, millest rohkem kui 40 on [[Vähktõbi|vähktõve]] teket esilekutsuvad või soodustavad. 
Peale sõltuvust tekitava nikotiini satub koos tubakasuitsuga organismi [[vingugaas]]i, [[arseen]]i, [[ammoniaak]]i, [[benseen]]i, [[formaldehüüd]]i, [[vinüülkloriid]]i, [[Vesiniktsüaniidhape|vesiniktsüaniidi]], radioaktiivset [[poloonium]]i, [[Nikkel|niklit]], [[kroom]]i, [[elavhõbe]]dat, [[atsetoon]]i, [[pestitsiid]]e, aromaatseid [[Süsivesikud|süsivesikuid]], [[glütserool]]i, [[Aldehüüdid|aldehüüde]], [[fenool]]i, glükooli, [[sinihape]]t, [[kaadmium]]i ja muid keemilisi ühendeid. Suitsetamisel eraldub kõiki nimetatud ühendeid ka ümbritsevasse keskkonda.&lt;ref name=&quot;diXQs&quot; /&gt;

===Nikotiin===
{{Vaata|Nikotiin}}

Looduses leidub [[nikotiin]]i teadaolevalt rohkesti üksnes [[Tubakas|tubakataimes]]. Nikotiini ülesanded taimes pole käesoleval ajal päris selged, arvatakse et ta toimib signaalmolekulina, teatava antagonistina, loomade poolt ärasöömise kaitseks.

Arvatakse, et suu kaudu suitsumahvidena sisse tõmmatud nikotiin mõjutab inimese kõiki elundeid. Imendudes tubakasuitsuga [[kops]]ude kaudu verre, jõuab nikotiin ajju seitsme sekundiga pärast esimest suitsumahvi.

Nikotiin alandab nahatemperatuuri, aeglustab [[vereringe]]t [[jäse]]metes ja halvendab suitsetaja tähelepanuvõimet. Nikotiin võib suurtes annustes ja kroonilisel tarvitamisel vastuvõtlikel inimestel sõltuvushäiret tekitada, mis kujuneb märkamatult ning on suureks takistuseks hiljem suitsetamisest loobumisel.&lt;ref name=&quot;s7wRs&quot; /&gt;

===Vingugaas===
Vingugaas ehk süsinikmonooksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 2–20&amp;nbsp;mg vingugaasi. Vingugaasi mürgisus seisneb tema seondumises vere punalibledega. Selle tulemuseks on organismi üldine hapnikunälg. Nii on vingugaasimürgituse esmasteks tunnusteks peavalu, väsimus ja nõrkus. Üsna kiiresti jäävad hapnikupuudusse ajurakud ja inimene kaotab teadvuse.&lt;ref name=&quot;fecFy&quot; /&gt;

===Vähki tekitavad ained===
Vähki tekitavaid ehk [[Kantserogeenid|kantserogeenseid aineid]] on tubakasuitsus küllaltki palju. Nende hulgas on mitmed lämmastikuühendid, metallid (nikkel, kaadmium), poolmetall arseen, radioaktiivsed ühendid (poloonium), benseen jt. Nende koosmõjul suureneb regulaarse suitsetaja vähkkasvajatesse haigestumise risk kümneid kordi. Palju kantserogeenseid ühendeid on ka tubaka põlemisel tekkivas tõrvas.&lt;ref name=&quot;KRjc3&quot; /&gt;

Kuna suurem osa tubakasuitsust satub kopsudesse, siis suureneb eriti palju risk haigestuda kopsuvähki. Kuid samuti suureneb risk haigestuda huulevähki, keelevähki, suuõõnevähki, neeluvähki, kõrivähki ja isegi maovähki, sest osa tubakasuitsust jõuab süljes lahustunult ka makku.&lt;ref name=&quot;KRjc3&quot; /&gt;

===Valgeveresust tekitavad ained===
Valgeveresus ehk leukeemia on rahvasuus tuntud verevähina. See on raske haigus, mille korral on häiritud vereloomeelundite töö. Sageli kaasnevad leukeemiaga nõrkus, higistamine, kõhnumine, luu- ja liigesevalu, haiguse süvenedes tõuseb kehatemperatuur, neelamine võib muutuda valulikuks, tekib nina- ja igemeverejookse ning nahaaluseid verevalumeid.&lt;ref name=&quot;lV0Gg&quot; /&gt;

====Tõrv====
Tõrv on paljude keemiliste ühendite segu. See mõjub laastavalt hingamisteede limaskestadele, mille tulemusel väheneb hingamisteede vastupanuvõime haigustele. Mittesuitsetaja kopsudesse ei jõua lima ja ripskarvade kaitsemehhanismi tõttu peaaegu mitte ükski [[bakter]]. Suitsetaja haigestub normaalse limaskesta puudumise tõttu mitmesugustesse kopsuhaigustesse (bronhiit, kopsuemfüseem, kopsutuberkuloos, kopsupõletik) hoopis kergemini ja suitsetaja kopsud muutuvad seest mustaks. Olenevalt sigareti margist on ühe sigaretiga saadav tõrva kogus 3–20&amp;nbsp;mg. Aasta jooksul koguneb keskmise suitsetaja kopsudesse ligi kohvitassitäis pigi.&lt;ref name=&quot;NehZD&quot; /&gt;

===Radioaktiivsed ained===
Tubakasuitsust kõige sagedamini leitav radioaktiivne aine on [[poloonium]]. Radioaktiivsete ainete pideva aatomituumade lagunemise käigus vabaneb kiirgusena suur energiahulk. Seda kiirgust nimetatakse radioaktiivseks kiirguseks. Radioaktiivse kiirguse võib jaotada [[alfakiirgus]]eks, [[beetakiirgus]]eks ja [[gammakiirgus]]eks. Neist alfakiirgus ei suuda inimese nahast läbi tungida, kuid beetakiirgus mingil määral küll. Gammakiirgus on meile kõige ohtlikum, sest talle läbipääsmatuid kehi praktiliselt pole (gammakiirguse leviku tõkestamiseks kasutatakse kahe meetri paksusi betoonseinu). Gammakiirgus tungib ka läbi inimese ja &quot;augustab&quot; meie rakkude seinu. Ilmselt mõjutab ta ka rakkudes olevat pärilikku materjali (DNA-molekule).&lt;ref name=&quot;46NuJ&quot; /&gt;

===Pärilikke muutusi põhjustavad ained===
Tubakasuitsus leidub rohkesti aineid, mis kutsuvad esile rakkude päriliku materjali muutusi ehk geneetilisi muutusi ehk [[mutatsioon]]e. Neist eriti tugeva mutageense (mutatsioone esilekutsuva) toimega on lämmastikuühend aminokarboliin.

Geneetilised muutused päranduvad pooldumisel edasi tütarrakkudele. Kui mutatsioonid toimuvad sugurakkudega, siis päranduvad muutused ka meie järglastele. Peaaegu kõik mutatsioonid on meile ebasoodsad, seega võib enamasti vaadelda muteerumist kui väärastumist. Nii on suitsetavatel naistel risk sünnitada väärarengutega lapsi suurem kui mittesuitsetavatel. Samas võib suitsetamise tagajärjel kahjustuda ka mehe seemnerakkudes olev pärilik info, mistõttu ka munarakku viljastav seemnerakk võib olla süüdlane väärarengu tekkes.&lt;ref name=&quot;uLmcW&quot; /&gt;

===Loote väärarenguid põhjustavad ained===
Üks sagedasemaid suitsetamise tagajärgi rasedatel on enneaegne sünnitus. See võib olla tingitud puudulikust loote varustamisest hapnikuga. Enneaegselt sündinud lapsed on nõrgemad ja neil esineb sagedamini nii füüsilist kui ka vaimset arengupeetust (enneaegseid sünnitusi on maailmas 6–10%) Süsinikmonooksiid põhjustab hapnikuvaegust nii emal kui ka lootel.
Ka siis, kui pole tegu enneaegse sünnitusega, on suitsetajate lapsed sageli alakaalulised, nõrga tervisega ja võtavad kergemini külge mitmesuguseid nakkus- ja viirushaigusi, külmetuvad kergemini. Eriti nõrgad on suitsetavate vanemate lapsed esimesel eluaastal. Neil esinevad võõrutusnähud, sest ilmale tulles peab lapse organism loobuma nikotiinist, millest on tal tekkinud sõltuvus. Nii on laps palju rahutum, nutab palju, ei maga korralikult. Suitsetajate lastel on ka suur oht haigestuda ülemiste hingamisteede põletikku, keskkõrvapõletikku, astmasse ja mandlipõletikku.&lt;ref name=&quot;ZCW3i&quot; /&gt; Halvemal juhul võivad tekkida tõsisemad väärarengud juba lootel. Kahel esimesel elunädalal tekkinud arenguhäired on drastilisemad: kahepäisus, Siiami kaksikud jms. Kuni kaheksanda elunädalani tekivad peamiselt elundite väärarendid: elundite arvu, asukoha, suuruse anomaaliad, alaareng, avauste puudumine jms. Loote hilisemas arengujärgus tekivad peamiselt kasvu- ja talitlushäired. Samas arenevad näiteks silmad peaaegu kogu embrüonaalse arengu jooksul ja nägemine on seega pidevalt väga ohustatud. Esimestel elunädalatel on embrüo eriti tundlik väliste mõjutuste suhtes ning siis võib ta tubakamürgituse tõttu väga kergesti hukkuda.&lt;ref name=&quot;Sivrk&quot; /&gt;

==Tubakaepideemia==

[[Pilt:Male Smoking by Country.png|pisi|270px|Suitsetamine riigiti (mehed)]]
[[Pilt:Female Smoking by Country.png|pisi|270px|Suitsetamine riigiti (naised)]]

[[2000]]. aastal olid 1,22 [[miljard]]it inimest suitsetajad. [[2010]]. aastaks oli see tõusnud 1,45 miljardini ja oletatakse, et aastaks [[2025]] suitsetab 1,5–1,9 [[miljard]]it [[inimene|inimest]]. Tubaka suitsetamine on viis korda rohkem levinud [[mees|meeste]] kui [[naine|naiste]] seas.{{lisa viide}}

[[Eesti Haigekassa]] 2005. aastal tehtud uuringu andmetel suitsetatakse (nii aktiivselt kui ka passiivselt) rohkem kui pooltes [[kodu]]des.&lt;ref name=&quot;LU5l1&quot; /&gt;

===Tõenduspõhine riskiprofiil tervisega seotult===

Tubakasuitsetamise toime ja kaasuvad tervisekahjustused erinevad nii indiviidi, suitsetamise liikide (praegune, endine, passiivne (mittesuitsetaja) suitsetaja jt), vanuse kui ka perekondlike tegurite lõikes.

Ka lühiajaline kokkupuude tubakasuitsuga (kaasa arvatud nn pühapäevasuitsetajad) kujutab endast ohtu nii suitsetajale kui ka tema lähedal viibivatele inimestele.

Tubakatoodetes leiduvat [[nikotiin]]i peetakse närvimürgiks. Tubakasuitsetamine on sõltuvushaigus, mis kahjustab [[närvisüsteem]]i. Paljudel tubakat sisaldavate toodete suitsetajatel võib esineda tubaka tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäireid (äge intoksikatsioon, kuritarvitamine, sõltuvus, võõrutusseisund, amnestiline sündroom jpt) ja kujuneb välja [[tubakasõltuvus]].

Krooniline tubakasuitsetamine kahjustab [[südame-veresoonkond]]a&lt;ref name=&quot;8VKJ6&quot; /&gt;, [[hingamiselundkond|hingamis-]]&lt;ref name=&quot;Cr0PI&quot; /&gt;, [[seedeelundkond|seede-]], [[kuse-suguelundkond]]a&lt;ref name=&quot;cXvbe&quot; /&gt; ja [[meeleelund]]eid ning on paljude [[haigus]]te tekkepõhjuste hulgas olulisim välditav ohutegur.

Regulaarne (10 suitsu päevas) suitsetamine võib suurendada riski haigestuda [[tuberkuloos]]i.&lt;ref name=&quot;gVTZF&quot; /&gt;

Suitsetamine avaldab [[Crohni tõbi|Crohni-haigete]] organismile laastavat toimet.&lt;ref name=&quot;hlrem&quot; /&gt;

Suitsetamine võib geneetilise soodumusega inimestel suurendada riski haigestuda [[polüskleroos]]i.&lt;ref name=&quot;SM3PJ&quot; /&gt;
 
Kroonilist tubakasuitsetamist seostatakse paljude [[vähk (haigus)|vähisurmadega]]. Krooniline suitsetamine põhjustab [[suuvähk|suu-]], [[kurguvähk|kurgu-]], [[söögitoruvähk|söögitoru-]], [[kopsuvähk|kopsu-]], [[maovähk|mao-]], [[kõhunäärmevähk|kõhunäärme-]], [[neeruvähk|neeru-]], [[kusepõievähk|kusepõie-]], [[rinnavähk|rinna-]]&lt;ref name=&quot;lbrW5&quot; /&gt;, [[emakakaelavähk]]i ja ägedat müeloidleukeemiat.&lt;ref name=&quot;qMRRx&quot; /&gt;

Suitsetamist peetakse riskiteguriks [[Amüotroofne lateraalskleroos|amüotroofsesse lateraalskleroosi]] haigestumisel.&lt;ref name=&quot;XheFU&quot; /&gt;

Tubakasuitsetamine ja tubakasuits (nikotiiniga) modulleerivad [[lümfisüsteem|lümfoid]](-[[immuunsüsteem|immuun]])süsteemi – nii [[kaasasündinud immuunsus|kaasasündinud]] kui ka [[omandatud immuunsus]]t, tubakasuitsu komponendid omavad inimorganismides [[immunosupressioon|immunosupressiivset toimet]].

Krooniline tubakasuitsetamine põhjustab muutusi [[limaskestaimmuunsus]]es, näiteks [[Bronhidega seotud lümfikude|BALT-i]] [[hüperplaasia]].

Veel sündimata laste, vastsündinute ja väikelaste arenevale immuunsüsteemile tekitab tubakasuitsu sissehingamine tõenäoliselt mitmeid häireid [[immuunvastus]]es ([[astma]], [[allergia]], [[bronhiit]])&lt;ref name=&quot;1frGM&quot; /&gt; ja [[immunodefitsiit|immunodefitsiidiga]] seotud haiguslikke seisundeid.
 
[[Maailma Terviseorganisatsioon]]i järgi suri [[2004]]. aastal 5,4 miljonit inimest suitsetamisest tingitud haigustesse. [[20. sajand]]il võis nendesse surra 100 miljonit inimest.&lt;ref name=&quot;EAErt&quot; /&gt;

===Seadusega kehtestatud terviseohuhoiatused Eestis===

Suitsetatava tubakatoote pakendile kantavad terviseohu üld- ja lisahoiatused on kirjas &quot;Tubakaseaduses&quot;. {{cquote|§ 13. Suitsetatava tubakatoote terviseohu hoiatused
 (1) Suitsetatava tubakatoote terviseohu hoiatused jagunevad terviseohu üldhoiatusteks ja terviseohu lisahoiatusteks.
 (2) Terviseohu üldhoiatused on järgmised eestikeelsed tekstid:
 1) Suitsetamine võib tappa.
 2) Suitsetamine kahjustab raskelt sinu ja sind ümbritsevate inimeste tervist.
 (3) Terviseohu lisahoiatused on järgmised eestikeelsed tekstid:
 1) Suitsetamine lühendab eluiga.
 2) Suitsetamine ahendab artereid ning põhjustab südameinfarkti ja ajurabandust.
 3) Suitsetamine põhjustab kopsuvähki.
 4) Raseduse ajal suitsetamine kahjustab sinu last.
 5) Kaitse lapsi: ära sunni neid hingama tubakasuitsu.
 6) Suitsetamisest loobumiseks saad abi arstilt või apteekrilt.
 7) Suitsetamine tekitab kergesti sõltuvust. Ära alusta!
 8) Suitsetamisest loobumine vähendab ohtu haigestuda südame- ja kopsuhaigustesse.
 9) Suitsetamine võib põhjustada aeglase ja valuliku surma.
 10) Otsi abi suitsetamisest loobumiseks: küsi nõu oma perearstilt või apteekrilt.
 11) Suitsetamine põhjustab vereringehäireid ja impotentsust.
 12) Suitsetamisega kaasneb naha kiire vananemine.
 13) Suitsetamine kahjustab spermat ja vähendab viljakust.
 14) Tubakasuits sisaldab benseeni, nitrosoamiini, formaldehüüdi ja sinihapet.}}&lt;ref name=&quot;Tubakaseadus&quot; /&gt;

=====Tubakatoodete tarbimise keelud=====

Alla 18 aasta vanusel isikul on keelatud omandada ja omada ning suitsetada tubakatooteid (sh suitsuvabu).

==Ajalugu==

Piibuleiud ühest roomlaste elamust Šveitsis tõendavad, et suitsetamine oli tuntud juba Rooma keisririigi ajal. Enne tubaka saabumist Euroopasse tarvitati aromaatseid taimi. Tuntumad nendest olid maamandel (''Cyperus esculentus''), pune (''Origanum''), paiseleht (''Tussilago'') ja lavendel (''Lavendula''). Plinius Vanem kirjutab oma &quot;Loodusloos&quot;, et suits tõmmati sisse torukese kaudu ja neelati lonksukese rosinaveiniga alla.

Kui kõneldakse suitsetamisest, siis mõistetakse selle all reeglina siiski erilise taime, tubaka (''Nicotiana'') suitsetamist. Andmed selle saabumise kohta Euroopa kultuuri on mõneti vastuolulised. Rootsi teadlane G. Lindblom avaldas 1947. aastal arvamust, et tubakas on viidud Ameerikasse Vanast Maailmast, mitte aga vastupidi. Rootsi etnograaf E. Nordenskiöld on aga arvamusel, et nuusktubaka, sigaretid, sigarid ja piibud olid indiaanlased juba ammu kasutusele võtnud. Veidi üksikasjalikumalt räägib indiaanlaste suitsetamistavadest saksa etnograaf [[Julius Lips]] oma raamatus &quot;Asjade algusest&quot;. Ta märgib, et suitsetamisel oli indiaanlaste juures algselt vaid tseremoniaalne tähendus. Laiemalt on seal hulgas tuntud rahupiibu (''calumet'') suitsetamine ja suitsetamine religioossete kombetäitmiste ajal.

Eurooplaste esimesest kokkupuutest suitsetamisega on ülestähendusi leitud Christoph Kolumbuse laevapäeviku 1492. aasta 6. novembri sissekandes. Kolumbuse nimetatud San Salvadori saarel kinkisid pärismaalased Kolumbusele sõpruse märgiks mõned kuivatatud tubakalehed, kuid admiral ei osanud nendega midagi peale hakata. Kui oli randutud Kuubal, nägid Bartholome de las Casase päeviku andmeil Rodrigo de Jerez ja Luis de Torres esimeste eurooplastena tegelikku tubakasuitsetamist. Torukesi, mille kaudu tõmmati sisse suitsu, hakati nimetama hispaaniakeelse sõnaga ''tabacos''. 

Ajalooliselt oli rahupiibu suitsetamine [[Ameerikate põlisrahvad|Ameerika põlisrahvaste]] rituaal.

19. sajandil oli populaarne ka [[oopium|oopiumi]] suitsetada.

[[Eesti]]sse jõudis tubakatarvitamine suhteliselt hilja. Eesti kirjalikes allikates mainitakse tubakat 1620. aastatel. Rootsi aja lõpuks suitsetasid vähesed talupojad.&lt;ref name=&quot;Karindi13&quot; /&gt;

==Vaata ka==
* [[EI-päev suitsetamisele]]
* [[HELP – elagem tubakata]]
* [[kopsuvähk]]
* [[loote tubakasündroom]]
* [[suitsuprii klass]]
* [[nikotiin]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;RFOUz&quot;&gt;Gerli Ramler, [https://web.archive.org/web/20151026054526/https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/Kuu-teemad/34520/suitsetamine-on-eestis-vahenemas-paraku-visalt Suitsetamine on Eestis vähenemas. Paraku visalt.], veebiversioon (vaadatud 07.08.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Tubakaseadus&quot;&gt;&quot;Tubakaseadus&quot;, Riigikogu seadus, vastu võetud 04.05.2005&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;diXQs&quot;&gt;Tervise Arengu Instituut, &quot;Suitsetamisest loobumise nõustamine Eestis&quot; https://web.archive.org/web/20140719195356/https://www.tartu.ee/data/Suitsetamisest%20loobumise%20n%C3%B5ustamine%20Eestis,%20TAI.pdf (20.02.2013).&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;s7wRs&quot;&gt;Terviseinfo, [https://web.archive.org/web/20141012204741/http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/tubakas/tubakatarvitamine/tubakasuits-ja-selle-toime &quot;Tubakasuits ja selle toime&quot;], veebiversioon vaadatud 20.02.2013.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fecFy&quot;&gt;Pedaste, M. Terviseõpetuse õppeprogramm &quot;Vingugaas&quot; http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/vingugaas.html (20.02.2013).&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KRjc3&quot;&gt;Irma Nool loengukonspekt &quot;Rahva tervis&quot; Tallinn 2006 lk 47–48.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lV0Gg&quot;&gt;Pedaste, M. Terviseõpetuse õppeprogramm &quot;Valgeverelisust tekitavad ained&quot;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NehZD&quot;&gt;Pedaste, M. Terviseõpetuse õppeprogramm, &quot;Tõrv&quot; http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/torv.html (20.02.2013).&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;46NuJ&quot;&gt;Pedaste, M. Terviseõpetuse õppeprogramm, &quot;Radioaktiivsed ained&quot; http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/radioaktiivsed_ained.html (20.02.2013).&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uLmcW&quot;&gt;Pedaste, M. Terviseõpetuse õppeprogramm, &quot;Pärilikke muutuseid põhjustavad ained&quot; http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/parilikud_muutused.html (20.02.2013).&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZCW3i&quot;&gt;L. Stevic-Rust, Anita Maximin, &quot;Suitsetamisest loobumise käsiraamat&quot;, ERSEN, 2004.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Sivrk&quot;&gt;Pedaste, M. Terviseõpetuse õppeprogramm &quot;Loote väärarenguid põhjustavad ained&quot; http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/loote_vaararenguid.html (20.02.2013).&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LU5l1&quot;&gt;Tervise Arengu Instituut, [http://www.kliinikum.ee/attachments/article/108/Passiivne_ehk_kaudne_suitsetamine.pdf Passiivne ehk kaudne suitsetamine], lk 10, veebiversioon (vaadatud 07.08.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Karindi13&quot;&gt;Aili Karindi &quot;Elust mõisnike ajal: 1503–1919&quot; Luunja, 1999, lk 13&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8VKJ6&quot;&gt;[http://www.cdc.gov/tobacco/data_statistics/sgr/2010/highlight_sheets/pdfs/overview_cardiovascular.pdf Highlights: Overview of Findings Regarding Cardiovascular Disease], veebiversioon (vaadatud 06.08.2014)&lt;small&gt; (''inglise keeles'')&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Cr0PI&quot;&gt;[http://www.cdc.gov/tobacco/data_statistics/sgr/2010/highlight_sheets/pdfs/overview_respiratory.pdf Highlights: Overview of Findings Regarding Respiratory Diseases], veebiversioon (vaadatud 06.08.2014)&lt;small&gt; (''inglise keeles'')&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cXvbe&quot;&gt;[http://www.cdc.gov/tobacco/data_statistics/sgr/2010/highlight_sheets/pdfs/scientific_reproductive.pdf Highlights: Scientific Review of Findings Regarding Reproductive Health], veebiversioon (vaadatud 06.08.2014)&lt;small&gt; (''inglise keeles'')&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gVTZF&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://teadus.err.ee/v/tervis/9a67e5fd-251b-4956-b60d-8e2c96548f2c | Pealkiri = Suitsetamine kahekordistab tuberkuloosi kordumisriski | Autor = Katrin Sak | Väljaanne = teadus.err.ee | Aeg = 27. märts 2014 | Kasutatud = 05.10.2014 | Keel = eesti | arhiivimisaeg = 6.10.2014 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20141006134115/http://teadus.err.ee/v/tervis/9a67e5fd-251b-4956-b60d-8e2c96548f2c | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hlrem&quot;&gt;Madretsma S, Wolters LM, van Dijk JP, Tak CJ, Feyerabend C, Wilson JH, Zijlstra FJ., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/8930570 In-vivo effect of nicotine on cytokine production by human non-adherent mononuclear cells. Lühikokkuvõte], Eur J Gastroenterol Hepatol., oktoober 1996 ;8(10):1017–20., veebiversioon (vaadatud 18.09.2014)&lt;small&gt;(''inglise keeles'')&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SM3PJ&quot;&gt;Siiri Erala, [http://tervis.postimees.ee/579672/suitsetamine-voib-suurendada-hulgiskleroosi-haigestumise-riski Suitsetamine võib suurendada hulgiskleroosi haigestumise riski], 28. september 2011, veebiversioon (vaadatud 13.10.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lbrW5&quot;&gt;Paul D. Terry ja Thomas E. Rohan, [http://cebp.aacrjournals.org/content/11/10/953.long Cigarette Smoking and the Risk of Breast Cancer in Women A Review of the Literature], Cancer Epidemiol Biomarkers, oktoober 2002 11; 953, veebiversioon (vaadatud 06.08.2014)&lt;small&gt; (''inglise keeles'')&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qMRRx&quot;&gt;Riiklik Vähiinstituut, [http://www.cancer.gov/cancertopics/factsheet/Tobacco/cessation Harms of Smoking and Health Benefits of Quitting], veebiversioon (vaadatud 06.08.2014)&lt;small&gt; (''inglise keeles'')&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XheFU&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.webmd.com/smoking-cessation/news/20110214/cigarette-smoking-linked-to-lou-gehrigs-disease | Pealkiri = Cigarette Smoking Linked to Lou Gehrig’s Disease | Autor = Jennifer Warner | Väljaanne = WebMD Health News | Aeg = 2011 | Kasutatud = 28.08.2014 | Keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1frGM&quot;&gt;Rodney R. Dietert, Janice Dietert, [http://books.google.ee/books?id=B16j1BPJUGYC&amp;pg=PA144&amp;dq=smoking+and+immune+system&amp;hl=et&amp;sa=X&amp;ei=QSLjU9jqNYHaOITSgLAI&amp;ved=0CCMQ6AEwAQ#v=onepage&amp;q=smoking%20and%20immune%20system&amp;f=false Strategies for Protecting Your Child's Immune System: Tools for Parents and Parents-To-Be], World Scientific, lk 144 –145, 2010, veebiversioon (vaadatud 07.08.2014)&lt;small&gt; (''inglise keeles'')&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EAErt&quot;&gt;[http://www.who.int/entity/tobacco/mpower/mpower_report_prevalence_data_2008.pdf who.int] vaadatud 24.01.11&lt;/ref&gt;
}}
{{EE|7|304}}

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
* [https://www.riigiteataja.ee/akt/903024 Tubakaseadus], vastu võetud 4.05.2005, veebiversioon (vaadatud 7.08.2014)
* Kersti Pärna, Kaja Rahu, [http://www.eestiarst.ee/static/files/059/ea09lisa2lk57-62.pdf Sotsiaal-majanduslikud erinevused suitsetamises], EESTI TERVISEUURING 2006, veebiversioon (vaadatud 7.08.2014)
* Tervise Arengu Instituut, [http://www.kliinikum.ee/attachments/article/108/Passiivne_ehk_kaudne_suitsetamine.pdf Passiivne ehk kaudne suitsetamine], lk 10, veebiversioon (vaadatud 7.08.2014)
* Robert Vassallo, Paula R Walters, Jeffrey Lamont, Theodore J Kottom, Eunhee S Yi ja Andrew H Limper, [http://respiratory-research.com/content/11/1/45 Cigarette smoke promotes dendritic cell accumulation in COPD; a Lung Tissue Research Consortium study], Respiratory Research 2010, 11:45 doi:10.1186/1465-9921-11-45, veebiversioon (vaadatud 17.08.2014)&lt;small&gt; (''inglise keeles'')&lt;/small&gt;
* Aivar Kriiska, [http://www.horisont.ee/node/1536 Suitsetajate horisont. Pilguheit suitsetamise ajaloo algusesse Eestis], Horisont, 6/2010, veebiversioon (vaadatud 7.08.2014)
* [http://toxsci.oxfordjournals.org/content/116/2/364.full Long-Term Consequences of Fetal and Neonatal Nicotine Exposure: A Critical Review], Toxicol. Sci. (2010) 116 (2): 364–374., doi: 10.1093/toxsci/kfq103, veebiversioon (vaadatud 7.08.2014)&lt;small&gt; (''inglise keeles'')&lt;/small&gt;
*[[Kreeka]]: The Faculty of the Harvard School of Public Health, [http://www.who.int/fctc/reporting/party_reports/greece_annex1_the_greek_tobacco_epidemic_2011.pdf The Greek Tobacco Epidemic], detsember 2011, veebiversioon (vaadatud 1.11.2014)&lt;small&gt;(''inglise keeles'')&lt;/small&gt;

; Riskiprofiil vähivormidega seotult
* Bartsch H, Nair U, Risch A, Rojas M, Wikman H, Alexandrov K., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/10667460 Genetic polymorphism of CYP genes, alone or in combination, as a risk modifier of tobacco-related cancers. Lühikokkuvõte], Cancer Epidemiol Biomarkers Prev. jaanuar 2000;9(1):3–28., veebiversioon (vaadatud 28.09.2014)&lt;small&gt;(''inglise keeles'')&lt;/small&gt;
* Anneli Kullamaa, Jana Jaal, [http://www.eestiarst.ee/static/files/080/ea10lisa2lk12-17.pdf Suitsetamise roll kopsuvähi tekkes ja edasises haiguskulus], Eesti Arst 2010; 89(Lisa2):12–17, veebiversioon (vaadatud 12.11.2014)

[[Kategooria:Suitsetamine| ]]</text>
      <sha1>ev2bcoyf2o29tp049zcrfvd5p1iklpo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti otsib superstaari (neljas hooaeg)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>242067</id>
    <revision>
      <id>7204137</id>
      <parentid>7045946</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:55:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204137</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="28029" sha1="mnqm01qr0net7bf4m7l8d4vg9z2iat0" xml:space="preserve">{| class=&quot;toccolours floatright&quot; style=&quot;width:22em; font-size:88%&quot;
| colspan=&quot;2&quot; style=&quot;background:#CEE0F2; text-align:center;&quot;| '''&quot;Eesti otsib superstaari&quot; finalistid'''&lt;br&gt;&lt;small&gt;''(väljahääletamise kuupäevaga)''&lt;/small&gt;
|-
| colspan=&quot;2&quot; style=&quot;background:#dddddd; text-align:center;&quot;| '''Neljas hooaeg''' (2011)&lt;/font&gt;
|-
| [[Liis Lemsalu]] || ''Võitja''
|-
| [[Artjom Savitski]] || [[12. juuni]]
|-
| [[Rosanna Lints]] || [[5. juuni]]
|-
| [[Triin Niitoja]] || [[29. mai]]
|-
| [[Teele Viira]] || [[22. mai]]
|-
| [[Kevin Johannson]] || [[15. mai]]
|-
| [[Leemet Onno]] || [[8. mai]]
|-
| [[Imre Saarna]] || [[1. mai]]
|-
| [[Katrin-Merili Poom]] || [[24. aprill]]
|-
| [[Jaan Lehepuu]] || [[17. aprill]]
|}

'''&quot;Eesti otsib superstaari&quot; neljas hooaeg''' algas [[13. veebruar]]il [[2011]] [[TV3]]-s. Saate tootis produktsioonifirma RUUT. Saate võitis [[Liis Lemsalu]].

Teist hooaega järjest olid kohtunikud [[Mihkel Raud]], [[Maarja-Liis Ilus]] ja [[Rein Rannap]].&lt;ref name=&quot;TV3 pressiteade&quot;&gt;{{netiviide | URL =http://www.tv3.ee/content/view/7391/549/ | Pealkiri =EESTI OTSIB SUPERSTAARI uus hooaeg alustab TV3-s juba kevadel! | Väljaandja =[[TV3]] | vaadatud =2011-03-22 | arhiivimisaeg =2012-05-07 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20120507014009/http://www.tv3.ee/content/view/7391/549/ | url-olek =ei tööta }}&lt;/ref&gt; Saateid juhtisid näitlejad [[Hele Kõrve]] ja [[Evelin Pang]].&lt;ref&gt;{{netiviide | URL =http://www.ohtuleht.ee/410387 | Pealkiri =Superstaari-saadet hakkavad juhtima Evelin Pang ja Hele Kõrve | Autor =Marge Sillaots | Väljaanne = [[Õhtuleht]] Online | Aeg = 13. jaanuar 2011}}&lt;/ref&gt; 

Võitja sai auhinnaks 10 000 [[euro]]t ning plaadilepingu firmaga [[Universal Music]]. Saatesarjale järgnes &quot;[[Eesti otsib superstaari]]&quot; turnee, mille raames kõikide hooaegade võitjad koos paljude teiste saatest osa võtnutega esinesid Eesti linnades.&lt;ref&gt;{{netiviide | URL =http://www.elu24.ee/?id=367833 | Pealkiri =«Eesti otsib superstaari» peaauhind on 10 000 eurot | Väljaanne =Elu24.ee | Aeg =6. jaanuar 2011 }}&lt;/ref&gt;

24. märtsist 2011 hakkas TV3 neljapäevaõhtuti üle kandma saatesarja lisasaadet, milles näidati lava taga toimuvat. Esimesed kolm saadet olid pühendatud eelmiste hooaegade võitjatele [[Birgit Õigemeel]]ele, [[Jana Kask|Jana Kasele]] ja [[Ott Lepland]]ile, milles tehti ülevaade nende tegemistest pärast saate võitu. &lt;ref name=&quot;Teatrivoorud&quot;&gt;{{netiviide | URL =http://www.elu24.ee/?id=405318 | Pealkiri =Pühapäeval selguvad staarisaate stuudiovoorudesse pääsejad | Väljaanne =Elu24.ee | Aeg =19. märts 2011 }}&lt;/ref&gt;

==Eelvoorud==
2011. aasta eelvoorud toimusid 16. jaanuaril [[Pärnu Kontserdimaja]]s, 22.–23. jaanuaril [[Tallinn]]as [[Solarise keskus]]es, [[Tartu]]s moe- ja vabaajakeskuses [[Tasku Keskus|Tasku]] ning 6. veebruaril [[Jõhvi Kontserdimaja]]s.&lt;ref name=&quot;TV3 pressiteade&quot;/&gt; Vaid 60 lauljat said teatrivoorudesse edasipääsu andva &quot;kollase kaardi&quot;.

==Teatrivoorud==
Teatrivoorud toimusid 14.–15. veebruaril 2011 [[Tallinn]]as [[Salme Kultuurikeskus]]es. Kuna kuuekümnest osalejast vaid kakskümmend olid meessoost, siis kvalifitseerusid nad otse teise vooru. Neljakümnest neiust pääses teise vooru kakskümmend kaks. 

Teises voorus jagati osalejad duettidesse. Osalejatel oli võimalus esitada kas [[Ott Lepland]]i ja [[Lenna Kuurmaa]] &quot;Sinuni&quot; või [[James Morrison]]i ja [[Nelly Furtado]] &quot;Broken Stringsi&quot;. Pärast esitusi jaotati osalejad &quot;Jah&quot;, &quot;Võib-olla&quot; ja &quot;Ei&quot; gruppidesse, millest esimesed kaks pääsesid teatrivoorude viimasesse vooru. 

Kolmandas voorus said tütarlapsed valida Janis Joplini loo &quot;Piece of My Heart&quot; ja [[Katy Perry]] laulu &quot;Firework&quot; vahel. Noormeestel oli võimalik valida [[Koit Toome]] hiti &quot;Mälestused&quot;, [[Robbie Williams]]i &quot;Let me Entertain You&quot; ja [[Kings of Leon]]i &quot;Use Somebody&quot; vahel. Stuudiovoorudesse pääsesid edasi kümme noormeest ja kümme tütarlast. &lt;ref name=&quot;Teatrivoorud&quot;/&gt;

==Stuudiovoorud==
Stuudiovoorud toimusid 27. märtsil ning 3. ja 10. aprillil 2011. Esimeses voorus osalesid tütarlapsed, teises noormehed. Mõlemast voorust pääses edasi telefonihääletuse tulemuste põhjal kolm lauljat. Ülejäänud osalejate hulgast valisid kohtunikud kümme noort lauljat, kes osalesid kolmandas stuudiovoorus. Kolmandast stuudiovoorust pääsesid finaali neli osalejat. &lt;ref&gt;{{netiviide | URL =http://ohtuleht.ee/418497 | Pealkiri =Miks lasti poisid tüdrukutest kergemini staarisaate järgmisse ringi? | Autor =Kais Allkivi | Väljaanne =[[Õhtuleht]] Online | Aeg =16. märts 2011 }}&lt;/ref&gt;

===Esimene stuudiovoor===
Esimene voor toimus 27. märtsil 2011, milles osalesid kümme tütarlast.&lt;ref&gt;{{netiviide | URL=http://www.elu24.ee/?id=409002 | Pealkiri =Sel pühapäeval selgub kolm esimest finalisti | Väljaanne =Elu24.ee | Aeg =26. märts 2011 }}&lt;/ref&gt;

* Marit Kesa – &quot;Usu ometi&quot; ([[Mahavok]])
* [[Triin Niitoja]] – &quot;[[Whataya Want from Me]]&quot; ([[Adam Lambert]])
* [[Katrin-Merili Poom]] – &quot;Lost&quot; ([[Anouk]])
* Raahel Pilpak – &quot;Poker Face&quot; ([[Lady Gaga]])
* [[Liis Lemsalu]] – &quot;Vanaisa kiri&quot; ([[Indigolapsed (ansambel)|Indigolapsed]])
* Marilyn Ollep – &quot;Not as We&quot; ([[Alanis Morissette]])
* Reilika Saks – &quot;Howl&quot; ([[Florence and the Machine]])
* [[Rosanna Lints]] – &quot;The Voice Within&quot; ([[Christina Aguilera]])
*[[Liis Reisner]] – &quot;Pühendus&quot; ([[Tõnis Mägi]])
* [[Teele Viira]] – &quot;Sex on Fire&quot; ([[Kings of Leon]])

'''Finaali pääsesid Triin Niitoja, Rosanna Lints, Teele Viira'''&lt;ref&gt;{{netiviide | URL =http://www.elu24.ee/?id=409434 | Pealkiri =Staarisaate finaali pääsesid Triin, Rosanna ja Teele | Aeg =27. märts 2011}}&lt;/ref&gt; &lt;br&gt;
'' Kolmandasse vooru pääsesid (kohtunike valikul) Katrin-Merili Poom, [[Liis Lemsalu]], Liis Reisner, Marilyn Ollep, Marit Kesa, Raahel Pilpak.''

===Teine stuudiovoor===
Teine voor toimus 3. aprillil 2011. Selles osalesid 9 noormeest. &lt;ref name=&quot;Dario&quot;&gt;{{netiviide | URL =http://www.ohtuleht.ee/420853 | Pealkiri =Mis sundis &quot;lahedat kiilakat&quot; Dariot superstaarisaatest loobuma? | Autor = Viljar Voog | Väljaanne =Õhtuleht Online | Aeg =1. aprill 2010}}&lt;/ref&gt;

* Indrek Rebane – &quot;Eternity&quot; ([[Robbie Williams]])
* Mikk Tivas – &quot;You Found Me&quot; ([[The Fray]])
* Taavi Kendra – &quot;Love Me Or Not&quot; ([[Dub FX]])
* [[Leemet Onno]] – &quot;What Are Words&quot; ([[Chris Medina]])
* [[Kevin Johannson]] – &quot;Say You Don't Want It&quot; ([[One Night Only]])
* [[Jaan Lehepuu]] – &quot;Saatanlik naine&quot; ([[Jaak Joala]])
* Lauri Antsov – &quot;Neutron Star Collision&quot; ([[Muse]])
* [[Artjom Savitski]] – &quot;The Kill&quot; ([[30 Seconds to Mars]])
* [[Imre Saarna]] – &quot;Hello&quot; ([[Lionel Richie]])
* ''Dario Hoffren – katkestas''&lt;ref name=&quot;Dario&quot;/&gt;

'''Finaali pääsesid Leemet Onno, Imre Saarna, Jaan Lehepuu.'''&lt;ref&gt;{{netiviide | URL =http://www.elu24.ee/?id=413134 | Pealkiri =Staarisaate finaali pääsesid Jaan, Leemet ja Imre | Väljaanne = Elu24.ee | Aeg =3. aprill 2011}}&lt;/ref&gt; &lt;br&gt;
'' Kolmandasse vooru pääsesid (kohtunike valikul) Artjom Savitski, Kevin Johannson, Lauri Atsov, Mikk Tivas. ''

===Kolmas stuudiovoor===
Kolmas voor toimus 10. aprillil 2011. Selles osales 10 esinejat, kes valiti kohtunike poolt nende seast, kes kahes eelmises stuudiovoorus finaali ei saanud. 

* Lauri Antsov – &quot;Rapunzel&quot; ([[Lenna Kuurmaa]])
* Raahel Pilpak – &quot;Sind otsides&quot; ([[Mikronid]])
* [[Kevin Johannson]] – &quot;Jäljed&quot; ([[Tõnis Mägi]])
* Marit Kesa – &quot;Don't Let the Sun Go Down on Me&quot; ([[Elton John]])
* Marilyn Ollep – &quot;Vaiki kui võid&quot; ([[Ruja]])
* Mikk Tivas – &quot;Tule kui leebe tuul&quot; ([[Henry Laks]])
* Liis Reisner – &quot;In My Defence&quot; ([[Freddie Mercury]])
* [[Katrin-Merili Poom]] – &quot;Kaunilt kaua&quot; ([[Tõnis Mägi]])
* [[Liis Lemsalu]] – &quot;At Last&quot; ([[Etta James]])
* [[Artjom Savitski]] – &quot;Nii vaikseks kõik on jäänud&quot; ([[Ruja]])

'''Finaali pääsesid [[Liis Lemsalu]], Kevin Johannson, Artjom Savitski.&lt;br&gt;'''
'' '''Finaali pääses (kohtunike valikul) Katrin-Merili Poom.''' ''&lt;ref&gt;{{netiviide | URL =http://www.elu24.ee/?id=416946| Pealkiri =Selgusid «Eesti otsib superstaari» viimased finalistid!| Väljaanne = Elu24.ee | Aeg =10. aprill 2011}}&lt;/ref&gt;

==Finaalid==
===Top 10===
Esimene finaalsaade toimus 17. aprillil 2011. Saate teemaks oli &quot;Suured lood&quot;, mis tähendab, et osalejad pidid esitama väga kuulsaid hitte. 

{| class=&quot;wikitable plainrowheaders&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot;| Osaleja
! scope=&quot;col&quot;| Jrk
! scope=&quot;col&quot;| Laul&lt;ref&gt;{{netiviide |URL=http://www.ohtuleht.ee/422881|Pealkiri=Superstaarisaate esimene finaal: vaata, mis lood kõlavad saates!|Aeg=15. aprill 2011|Väljaanne=Õhtuleht Online|Autor=Kaspar Käänik}}&lt;/ref&gt;
! scope=&quot;col&quot;| Tulemus&lt;ref&gt;{{netiviide |URL=http://www.elu24.ee/?id=420639|Pealkiri=Superstaarisaatest lahkus Jaan Lehepuu|Aeg=17. aprill 2011|Väljaanne=Elu24.ee}}&lt;/ref&gt;
|-
! scope=&quot;row&quot; | [[Rosanna Lints]]
| 1
| &quot;Listen&quot; ([[Beyoncé]])
| Edasipääs
|-style=&quot;background:pink;&quot;
! scope=&quot;row&quot; | ''' ''[[Jaan Lehepuu]]'' '''
| 2
| &quot;Billie Jean&quot; ([[Michael Jackson]])
| ''' ''Välja hääletatud'' '''
|-
! scope=&quot;row&quot; | [[Triin Niitoja]]
| 3
| &quot;Ironic&quot; ([[Alanis Morrisette]])
| Edasipääs
|-
! scope=&quot;row&quot; | [[Imre Saarna]]
| 4
| &quot;The Show Must Go On&quot; ([[Queen]])
| Edasipääs
|-bgcolor=&quot;E0F0FF&quot;
! scope=&quot;row&quot; | [[Leemet Onno]]
| 5
| &quot;Every Breath You Take&quot; ([[The Police]])
| Viimase kolme seas
|-
! scope=&quot;row&quot; | [[Teele Viira]]
| 6
| &quot;Tainted Love&quot; ([[Soft Cell]])
| Edasipääs
|-
! scope=&quot;row&quot; | [[Artjom Savitski]]
| 7
| &quot;Koit&quot; ([[Tõnis Mägi]])
| Edasipääs
|-
! scope=&quot;row&quot; | [[Liis Lemsalu]]
| 8
| &quot;I Have Nothing&quot; ([[Whitney Houston]])
| Edasipääs
|-bgcolor=&quot;B8DBFF&quot;
! scope=&quot;row&quot; | [[Kevin Johannson]]
| 9
| &quot;Viva la Vida&quot; ([[Coldplay]])
| Viimase kahe seas
|-
! scope=&quot;row&quot; | [[Katrin-Merili Poom]]
| 10
| &quot;I Don't Want to Miss a Thing&quot; ([[Aerosmith]])
| Edasipääs
|}

===Top 9===
Teine finaalsaade toimus 24. aprillil 2011. Finalistid laulsid eestikeelseid laule.

{| class=&quot;wikitable plainrowheaders&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot;| Osaleja
! scope=&quot;col&quot;| Jrk
! scope=&quot;col&quot;| Laul&lt;ref&gt;{{netiviide |URL=http://www.elu24.ee/?id=423423|Pealkiri=Pühapäeval laulavad superstaariks-pürgijad vaid eesti keeles|Aeg=22. aprill 2011|Väljaanne=Elu24.ee}}&lt;/ref&gt;
! scope=&quot;col&quot;| Tulemus&lt;ref&gt;{{netiviide |URL=http://www.elu24.ee/?id=423925|Pealkiri=Superstaarisaatest lahkus Katrin-Merili Poom|Aeg=24. aprill 2011|Väljaanne=Elu24.ee}}&lt;/ref&gt;
|-
! scope=&quot;row&quot; | [[Artjom Savitski]]
| 1
| &quot;Kuu on päike&quot; ([[The Sun]])
| Edasipääs
|-style=&quot;background:pink;&quot;
! scope=&quot;row&quot; | ''[[Katrin-Merili Poom]]''
| 2
| &quot;Veel&quot; ([[Anne Veski]])
| '' '''Välja hääletatud''' ''
|-bgcolor=&quot;E0F0FF&quot;
! scope=&quot;row&quot; | [[Triin Niitoja]]
| 3
| &quot;[[Ainult unustamiseks (singel)|Ainult unustamiseks]]&quot; ([[Smilers]])
| Viimase kolme hulgas
|-bgcolor=&quot;B8DBFF&quot;
! scope=&quot;row&quot; | [[Leemet Onno]]
| 4
| &quot;Michelangelo&quot; ([[Ivo Linna]])
| Viimase kahe hulgas
|-
! scope=&quot;row&quot; | [[Liis Lemsalu]]
| 5
| &quot;15 magamata ööd&quot; ([[Eda-Ines Etti|Ines]])
| Edasipääs
|-
! scope=&quot;row&quot; | [[Kevin Johannson]]
| 6
| &quot;Vana klaver&quot; ([[Kalmer Tennosaar]])
| Edasipääs
|-
! scope=&quot;row&quot; | [[Rosanna Lints]]
| 7
| &quot;Oma laulu ei leia üles&quot; ([[Heli Lääts]])
| Edasipääs
|-
! scope=&quot;row&quot; | [[Teele Viira]]
| 8
| &quot;Armastan vaid sind&quot; ([[Ivo Linna]])
| Edasipääs
|-
! scope=&quot;row&quot; | [[Imre Saarna]]
| 9
| &quot;Veenus&quot; ([[Tõnis Mägi]])
| Edasipääs
|}

===Top 8===
Kolmas finaalsaade toimus 1. mail 2011. Finalistid laulsid 1970. ja 1980. aastate tantsulugusid.

{| class=&quot;wikitable plainrowheaders&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot;| Osaleja
! scope=&quot;col&quot;| Jrk
! scope=&quot;col&quot;| Laul&lt;ref&gt;{{netiviide |URL=http://ohtuleht.ee/424929|Pealkiri=DISKOÕHTU: superstaarisaates kisub täna tantsuks|Aeg=1. mai 2011|Väljaanne=ohtuleht.ee}}&lt;/ref&gt;
! scope=&quot;col&quot;| Tulemus&lt;ref&gt;{{netiviide |URL=http://www.elu24.ee/?id=427595|Pealkiri=Superstaarisaatest lahkus Imre Saarna |Aeg=1. mai 2011|Väljaanne=Elu24.ee}}&lt;/ref&gt;
|-
! scope=&quot;row&quot; | [[Teele Viira]]
| 1
| &quot;You Spin Me Round (Like a Record)&quot; ([[Dead or Alive]])
| Edasipääs
|-style=&quot;background:pink;&quot;
! scope=&quot;row&quot; | ''[[Imre Saarna]]''
| 2
| &quot;Disco Inferno&quot; ([[The Trammps]])
| '' '''Välja hääletatud''' ''
|-bgcolor=&quot;E0F0FF&quot;
! scope=&quot;row&quot; | [[Rosanna Lints]]
| 3
| &quot;I’m Every Woman&quot; ([[Chaka Khan]])
| Viimase kolme hulgas
|-bgcolor=&quot;B8DBFF&quot;
! scope=&quot;row&quot; | [[Kevin Johannson]] 
| 4
| &quot;Faith&quot; ([[George Michael]])
| Viimase kahe hulgas
|-
! scope=&quot;row&quot; | [[Leemet Onno]]
| 5
| &quot;Rosanna&quot; ([[Toto]])
| Edasipääs
|-
! scope=&quot;row&quot; | [[Triin Niitoja]]
| 6
| &quot;Flashdance... What a Feeling&quot; ([[Irene Cara]])
| Edasipääs
|-
! scope=&quot;row&quot; | [[Artjom Savitski]] 
| 7
| &quot;Take on Me&quot; ([[a-ha]])
| Edasipääs
|-
! scope=&quot;row&quot; | [[Liis Lemsalu]]
| 8
| &quot;[[I Wanna Dance with Somebody (Who Loves Me)]]&quot; ([[Whitney Houston]])
| Edasipääs
|}

===Top 7===
Neljas finaalsaade toimus 8. mail 2011. Finalistid laulsid laule, mille on kuulsaks laulnud maailma parimad sooloartistid.

{| class=&quot;wikitable plainrowheaders&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot;| Osaleja
! scope=&quot;col&quot;| Jrk
! scope=&quot;col&quot;| Laul&lt;ref&gt;{{netiviide |URL=http://www.elu24.ee/?id=431320|Pealkiri=Loe, mis laulud kõlavad staarisaates pühapäeval! |Aeg=7. mai 2011|Väljaanne=Elu24.ee}}&lt;/ref&gt;
! scope=&quot;col&quot;| Tulemus&lt;ref&gt;{{netiviide |URL=http://www.elu24.ee/?id=431524|Pealkiri=Superstaarisaatest lahkus Leemet Onno |Aeg=8. mai 2011|Väljaanne=Elu24.ee}}&lt;/ref&gt;
|-bgcolor=&quot;E0F0FF&quot;
! scope=&quot;row&quot; | [[Liis Lemsalu]]
| 1
| &quot;Proud Mary&quot; ([[Tina Turner]])
| Viimase kolme hulgas
|-style=&quot;background:pink;&quot;
! scope=&quot;row&quot; | ''[[Leemet Onno]]''
| 2
| &quot;Metsaneid&quot; ([[Tõnis Mägi]])
| '' '''Välja hääletatud''' ''
|-
! scope=&quot;row&quot; | [[Teele Viira]]
| 3
| &quot;Papa Don't Preach&quot; ([[Madonna (laulja)|Madonna]])
| Edasipääs
|-
! scope=&quot;row&quot; | [[Artjom Savitski]]
| 4
| &quot;Sailing&quot; ([[Rod Stewart]])
| Edasipääs
|-
! scope=&quot;row&quot; | [[Rosanna Lints]] 
| 5
| &quot;It's a Man's Man's Man's World&quot; ([[James Brown]])
| Edasipääs
|-
! scope=&quot;row&quot; | [[Kevin Johannson]]
| 6
| &quot;Mr. Tambourine Man&quot; ([[Bob Dylan]])
| Edasipääs
|-bgcolor=&quot;B8DBFF&quot;
! scope=&quot;row&quot; | [[Triin Niitoja]]
| 7
| &quot;Another Day in Paradise&quot; ([[Phil Collins]])
| Viimase kahe hulgas
|}

===Top 6===
Viies finaalsaade toimus 15. mail 2011. Osalejad laulsid Big Bandi lugusid Bel-Etage'i orkestri saatel. 

{| class=&quot;wikitable plainrowheaders&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot;| Osaleja
! scope=&quot;col&quot;| Jrk
! scope=&quot;col&quot;| Laul&lt;ref&gt;{{netiviide |URL=http://www.elu24.ee/?id=437222|Pealkiri=Staarisaate finalistid laulavad orkestri saatel |Aeg=13. mai 2011|Väljaanne=Elu24.ee}}&lt;/ref&gt; 
! scope=&quot;col&quot;| Tulemus&lt;ref&gt;{{netiviide |URL=http://www.elu24.ee/?id=438216|Pealkiri=Kevin läks koju, Teele laulis orkestri pikali |Aeg=15. mai 2011|Väljaanne=Elu24.ee}}&lt;/ref&gt; 
|-style=&quot;background:pink;&quot;
! scope=&quot;row&quot; | ''[[Kevin Johannson]]''
| 1
| &quot;A Hard Day's Night&quot; ([[The Beatles]])
| '' '''Välja hääletatud''' ''
|-
! scope=&quot;row&quot; | [[Rosanna Lints]]
| 2
| &quot;All the Things You Are&quot; ([[Jerome Kern]]i muusikalist &quot;[[Very Warm for May]]&quot;)
| Edasipääs
|-bgcolor=&quot;E0F0FF&quot;
! scope=&quot;row&quot; | [[Triin Niitoja]]
| 3
| &quot;What a Wonderful World&quot; ([[Louis Armstrong]])
| Viimase kahe hulgas
|-
! scope=&quot;row&quot; | [[Artjom Savitski]]
| 4
| &quot;Sunny&quot; ([[Bobby Hebb]])
| Edasipääs
|-bgcolor=&quot;B8DBFF&quot;
! scope=&quot;row&quot; | [[Liis Lemsalu]]
| 5
| &quot;L-O-V-E&quot; ([[Nat King Cole]])
| Viimase kolme hulgas
|-
! scope=&quot;row&quot; | [[Teele Viira]]
| 6
| &quot;Close to You&quot; ([[The Carpenters]])
| Edasipääs
|}

===Top 5===
Kuues finaalsaade toimus 22. mail 2011. Osalejad laulsid laule oma sünniaastast ja kohtuniku lugu. 

{| class=&quot;wikitable plainrowheaders&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot;| Osaleja
! scope=&quot;col&quot;| Jrk
! scope=&quot;col&quot;| 1. laul&lt;ref name=&quot;lauludtop5&quot;&gt;{{netiviide |URL=http://www.elu24.ee/?id=445316|Pealkiri=Staarisaate finalistid esitavad kaks laulu |Aeg=21. mai 2011|Väljaanne=Elu24.ee}}&lt;/ref&gt; 
! scope=&quot;col&quot;| Jrk
! scope=&quot;col&quot;| 2. laul&lt;ref name=&quot;lauludtop5&quot;/&gt;
! scope=&quot;col&quot;| Tulemus&lt;ref&gt;{{netiviide |URL=http://www.elu24.ee/?id=445556|Pealkiri=Superstaarisaatest lahkus Teele Viira |Aeg=22. mai 2011|Väljaanne=Elu24.ee}}&lt;/ref&gt; 
|-style=&quot;background:pink;&quot;
! scope=&quot;row&quot; | ''[[Teele Viira]]''
| 1
| &quot;Sweet Child o' Mine&quot; ([[Guns N' Roses]])
| 6
| &quot;Tango&quot; ([[Ruja]])
| '' '''Välja hääletatud''' ''
|-
! scope=&quot;row&quot; | [[Artjom Savitski]]
| 2
| &quot;Under the Bridge&quot; ([[Red Hot Chili Peppers]])
| 7
|&quot;Üksinduse aeg&quot; ([[Maarja-Liis Ilus]])
| Edasipääs
|-bgcolor=&quot;E0F0FF&quot;
! scope=&quot;row&quot; | [[Triin Niitoja]]
| 3
| &quot;I Just Can’t Stop Loving You&quot; ([[Michael Jackson]])
| 8
| &quot;Annabel&quot; ([[Mr. Lawrence]])
| Viimase kahe hulgas
|-
! scope=&quot;row&quot; | [[Liis Lemsalu]]
| 4
| &quot;Smells Like Teen Spirit&quot; ([[Nirvana]])
| 9
| &quot;Sajab lund&quot; (Maarja-Liis Ilus)
| Edasipääs
|-
! scope=&quot;row&quot; | [[Rosanna Lints]]
| 5
| &quot;You Oughta Know&quot; ([[Alanis Morissette]])
| 10
| &quot;Must lind&quot; (Ruja)
| Edasipääs
|}

===Top 4===
Seitsmes finaalsaade toimus 29. mail 2011. Osalejad laulsid laulu, mille on kirjutanud [[Hendrik Sal-Saller]]. [[Liis Lemsalu]] esitas laulu ''&quot;Den fyrste sang eg høyra fekk&quot;'' (sõnad [[1877]]), mille teksti autors on [[norra]] [[proosakirjanik]] ja [[luuletaja]] [[Per Sivle]] ([[1857]]–[[1904]])&lt;ref&gt;[http://www.aasentunet.no/default.asp?menu=1197&amp;id=3222 Ivar Aasen-tunet - Den fyrste songen (1877)]&lt;/ref&gt;.

{| class=&quot;wikitable plainrowheaders&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot;| Osaleja
! scope=&quot;col&quot;| Jrk
! scope=&quot;col&quot;| 1. laul&lt;ref name=&quot;lauludtop4&quot;&gt;{{netiviide |URL=http://www.elu24.ee/?id=452906|Pealkiri=Saatest «Eesti otsib superstaari» pidi lahkuma Triin Niitoja |Aeg=29. mai 2011|Väljaanne=Elu24.ee}}&lt;/ref&gt; 
! scope=&quot;col&quot;| Jrk
! scope=&quot;col&quot;| 2. laul&lt;ref name=&quot;lauludtop4&quot;/&gt;
! scope=&quot;col&quot;| Tulemus&lt;ref name=&quot;lauludtop4&quot;/&gt;
|-style=&quot;background:pink;&quot;
! scope=&quot;row&quot; | ''[[Triin Niitoja]]''
| 1
| &quot;Nii sind ootan&quot; ([[Smilers]])
| 5
| &quot;Manos al Aire&quot; ([[Nelly Furtado]])
| '' '''Välja hääletatud''' ''
|-
! scope=&quot;row&quot; | [[Rosanna Lints]]
| 2
| &quot;Olen kuul&quot; ([[Smilers]])
| 6
| &quot;En cambio no&quot; (originaalis &quot;Invece no&quot;; [[Laura Pausini]])
| Edasipääs
|-
! scope=&quot;row&quot; | [[Artjom Savitski]]
| 3
| &quot;Keelatud viljade turg&quot; ([[Smilers]])
| 7
| &quot;María&quot; ([[Ricky Martin]])
| Edasipääs
|-
! scope=&quot;row&quot; | [[Liis Lemsalu]]
| 4
| &quot;Üle tumeda vee&quot; ([[Smilers]])
| 8
| &quot;Den fyrste song eg høyra fekk&quot;
| Edasipääs
|}

===Top 3===
Kaheksas finaalsaade toimus 5. juunil 2011. Võistlejad esitasid ühe armastusloo ja dueti tuntud eesti lauljaga. Külalisesinejatena astusid saates üles [[Getter Jaani]] ja [[Koit Toome]], kes esitasid laulu &quot;Valged ööd&quot;.

Duetid:
* [[Liis Lemsalu]] koos [[Oliver Kuusik]]uga
* [[Artjom Savitski]] koos [[Hele Kõrve]]ga
* [[Rosanna Lints]] koos [[Tõnis Mägi|Tõnis Mäega]]

{| class=&quot;wikitable plainrowheaders&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
! scope=&quot;col&quot;| Osaleja
! scope=&quot;col&quot;| Jrk
! scope=&quot;col&quot;| 1. laul&lt;ref name=lauludtop3&quot;&gt;{{netiviide |URL=http://www.elu24.ee/?id=460382|Pealkiri=Kes pääsevad «Eesti otsib superstaari» finaali? |Aeg=5. juuni 2011|Väljaanne=Elu24.ee}}&lt;/ref&gt;
! scope=&quot;col&quot;| Jrk
! scope=&quot;col&quot;| 2. laul&lt;ref name=&quot;lauludtop4&quot;/&gt;
! scope=&quot;col&quot;| Tulemus&lt;ref name=tulemustop3&quot;&gt;{{netiviide |URL=http://www.elu24.ee/?id=460382 |Pealkiri=Saatest «Eesti otsib superstaari» pidi lahkuma Rosanna Lints |Aeg=5. juuni 2011|Väljaanne=Elu24.ee}}&lt;/ref&gt;
|-
! scope=&quot;row&quot; | [[Liis Lemsalu]]
| 1
| &quot;Messias&quot; ([[Georg Friedrich Händel]])
| 4
| &quot;[[Someone Like You (Adele'i laul)|Someone Like You]]&quot; ([[Adele]])
| Edasipääs
|-
! scope=&quot;row&quot; | [[Artjom Savitski]]
| 2
| &quot;Siis kui maailm magab veel&quot; ([[Kristjan Kasearu]] &amp; [[Hele Kõrve]])
| 5
| &quot;Shot&quot; ([[The Rasmus]])
| Edasipääs
|-style=&quot;background:pink;&quot;
! scope=&quot;row&quot; |'' '''[[Rosanna Lints]]''' ''
| 3
| &quot;Aeg on lahkuda&quot; ([[Tõnis Mägi]])
| 6
| &quot;Can't Stop Lovin' You&quot; ([[Van Halen]])
| '' '''Välja hääletatud''' ''
|}

=== Superfinaal ===
Superfinaal toimus 12. juunil 2011 [[Solarise keskus]]es Tallinnas. Superfinalistid esitasid varem esitatud loo, mida peavad parimaks, isamaaline laul ja võidulugu. Saates astusid üles külalisesinejatena saatejuhid Evein Pang ja Hele Kõrve lauluga &quot;Üks imelik masin&quot; ning Soome poplaulja Kim Herold looga &quot;Before I Marry You&quot;. Koos astusid üles ka superfinalistid [[Liis Lemsalu]] ja Artjom Savitski lauluga &quot;Addicted to Love&quot;. &quot;Eesti otsib superstaari&quot; neljanda hooaja võitjaks valisid vaatajad telefonihääletusega [[Liis Lemsalu]].

{| class=&quot;wikitable plainrowheaders&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
! scope=&quot;col&quot;| Osaleja
! scope=&quot;col&quot;| Jrk
! scope=&quot;col&quot;| 1. laul&lt;ref name=Superfinaal&gt;{{netiviide |URL=http://www.elu24.ee/?id=468078|Pealkiri=Saate «Eesti otsib superstaari» võitis Liis Lemsalu |Aeg=12. juuni 2011|Väljaanne=Elu24.ee}}&lt;/ref&gt;
! scope=&quot;col&quot;| Jrk
! scope=&quot;col&quot;| 2. laul&lt;ref name=Superfinaal/&gt;
! scope=&quot;col&quot;| Jrk
! scope=&quot;col&quot;| 3. laul&lt;ref name=Superfinaal/&gt;
! scope=&quot;col&quot;| Tulemus
|-
! scope=&quot;row&quot; | [[Artjom Savitski]]
| 1
| &quot;Sailing&quot; (The Sutherland Bros. Band)
| 3
| &quot;Sind surmani&quot; ([[Alo Mattiisen]])
| 5
| &quot;Closer to the Edge&quot; ([[30 Seconds to Mars]])
| Teine koht
|-style=&quot;background:lime;&quot;
! scope=&quot;row&quot; | [[Liis Lemsalu]]
| 2
| &quot;[[At Last]]&quot; ([[Etta James]])
| 4
| &quot;[[Mis maa see on]]&quot; ([[Siiri Sisask]])
| 6
| &quot;[[Crazy in Love]]&quot; ([[Beyoncé]])
| '''Võitja'''
|}

==Statistika==

{| border=&quot;2&quot; cellpadding=&quot;4&quot; style=&quot;background:gray; border:1px solid gray; border-collapse:collapse; margin: auto; text-align:center;&quot;
|-
|+ '''Legend'''
|-
|bgcolor=&quot;CCCCCC&quot; width=&quot;17%&quot; | {{nowrap|Top 20}}
|bgcolor=&quot;8AB8E6&quot; width=&quot;17%&quot; | {{nowrap|Top 10}}
|bgcolor=&quot;lime&quot; width=&quot;17%&quot; | Võitja
|}
{| border=&quot;2&quot; cellpadding=&quot;4&quot; style=&quot;background:gray; border:1px solid gray; border-collapse:collapse; margin:auto; text-align:center;&quot;
|bgcolor=&quot;white&quot; width=&quot;10%&quot;|Edasi pääsenud
|bgcolor=&quot;E0F0FF&quot; width=&quot;10%&quot;|{{nowrap|Viimased kolm}}
|bgcolor=&quot;B8DBFF&quot; width=&quot;10%&quot;|{{nowrap|Viimased kaks}}
|bgcolor=&quot;8AB8E6&quot; width=&quot;10%&quot;|Välja hääletatud
|bgcolor=&quot;#FBF373&quot; width=&quot;10%&quot;|{{nowrap|Kohtunike valik}}
| style=&quot;background:#919191; color:white&quot; width=&quot;10%&quot; | Ei esinenud
|}
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:85%; margin:auto&quot;
|colspan=&quot;2&quot; align=&quot;right&quot;|''Voor''
|colspan=&quot;3&quot; width=6% bgcolor=&quot;CCCCCC&quot;|'''Stuudiovoorud'''
|colspan=&quot;9&quot; bgcolor=&quot;8AB8E6&quot;|'''Finaalid'''
|-
|colspan=&quot;2&quot; align=&quot;right&quot;|''Saated''
|align=&quot;center&quot; width=7%|'''27.03'''
|align=&quot;center&quot; width=7%|'''03.04'''
|align=&quot;center&quot; width=7%|'''10.04'''
|align=&quot;center&quot; width=7%|'''17.04'''
|align=&quot;center&quot; width=7%|'''24.04'''
|align=&quot;center&quot; width=7%|'''01.05'''
|align=&quot;center&quot; width=7%|'''08.05'''
|align=&quot;center&quot; width=7%|'''15.05'''
|align=&quot;center&quot; width=7%|'''22.05'''
|align=&quot;center&quot; width=7%|'''29.05'''
|align=&quot;center&quot; width=7%|'''05.06'''
|align=&quot;center&quot; width=7%|'''12.06'''
|-
!Koht
!Osalejad
!colspan=&quot;12&quot;|Tulemused
|-
|bgcolor=&quot;8AB8E6&quot;|'''1'''
|'''[[Liis Lemsalu]]'''
|bgcolor=&quot;FBF373&quot;| K.V.
|bgcolor=&quot;919191&quot;|
|bgcolor=&quot;8AB8E6&quot;| Top 10
|
|
|
|bgcolor=&quot;E0F0FF&quot;| Viim.3
|bgcolor=&quot;E0F0FF&quot;| Viim.3
|
|
|
|bgcolor=&quot;lime&quot; | Võitja
|-
|bgcolor=&quot;8AB8E6&quot;|'''2'''
|'''[[Artjom Savitski]]'''
|bgcolor=&quot;919191&quot;|
|bgcolor=&quot;FBF373&quot;| K.V.
|bgcolor=&quot;8AB8E6&quot;| Top 10
|
|
|
|
|
|
|
|
|bgcolor=&quot;8AB8E6&quot;| Teine koht
|-
|bgcolor=&quot;8AB8E6&quot;|'''3'''
|'''[[Rosanna Lints]]'''
|bgcolor=&quot;8AB8E6&quot;| Top 10
|bgcolor=&quot;919191&quot;|
|bgcolor=&quot;919191&quot;|
|
|
|bgcolor=&quot;E0F0FF&quot;| Viim.3
|
|
|
|
|bgcolor=&quot;8AB8E6&quot;| '''V.H.'''
|bgcolor=&quot;919191&quot; |
|-
|bgcolor=&quot;8AB8E6&quot;|'''4'''
|'''[[Triin Niitoja]]'''
|bgcolor=&quot;8AB8E6&quot;| Top 10
|bgcolor=&quot;919191&quot;|
|bgcolor=&quot;919191&quot;|
|
|bgcolor=&quot;E0F0FF&quot;| Viim.3
|
|bgcolor=&quot;B8DBFF&quot;| Viim.2
|bgcolor=&quot;B8DBFF&quot;| Viim.2
|bgcolor=&quot;B8DBFF&quot;| Viim.2
|bgcolor=&quot;8AB8E6&quot;| '''V.H.'''
|bgcolor=&quot;919191&quot; colspan=2 |
|-
|bgcolor=&quot;8AB8E6&quot;| '''5'''
|'''[[Teele Viira]]'''
|bgcolor=&quot;8AB8E6&quot;| Top 10
|bgcolor=&quot;919191&quot;|
|bgcolor=&quot;919191&quot;|
|
|
|
|
|
|bgcolor=&quot;8AB8E6&quot;| '''V.H.'''
|bgcolor=&quot;919191&quot; colspan=3 |
|-
|bgcolor=&quot;8AB8E6&quot;| '''6'''
|'''[[Kevin Johannson]]'''
|bgcolor=&quot;919191&quot;|
|bgcolor=&quot;FBF373&quot;| K.V.
|bgcolor=&quot;8AB8E6&quot;| Top 10
|bgcolor=&quot;B8DBFF&quot;| Viim.2
|
|bgcolor=&quot;B8DBFF&quot;| Viim.2
|
|bgcolor=&quot;8AB8E6&quot;| '''V.H.'''
|bgcolor=&quot;919191&quot; colspan=4 |
|-
|bgcolor=&quot;8AB8E6&quot;|'''7'''
|'''[[Leemet Onno]]'''
|bgcolor=&quot;919191&quot;|
|bgcolor=&quot;8AB8E6&quot;| Top 10
|bgcolor=&quot;919191&quot;|
|bgcolor=&quot;E0F0FF&quot;| Viim.3
|bgcolor=&quot;B8DBFF&quot;| Viim.2
|
|bgcolor=&quot;8AB8E6&quot;| '''V.H.'''
|bgcolor=&quot;919191&quot; colspan=5 |
|-
|bgcolor=&quot;8AB8E6&quot;|'''8'''
|'''[[Imre Saarna]]'''
|bgcolor=&quot;919191&quot;|
|bgcolor=&quot;8AB8E6&quot;| Top 10
|bgcolor=&quot;919191&quot;|
|
|
|bgcolor=&quot;8AB8E6&quot;| '''V.H.'''
|bgcolor=&quot;919191&quot; colspan=6 |
|-
|bgcolor=&quot;8AB8E6&quot;|'''9'''
|'''[[Katrin-Merili Poom]]'''
|bgcolor=&quot;FBF373&quot;|K.V.
|bgcolor=&quot;919191&quot;|
|bgcolor=&quot;FBF373&quot;|KV (Top10)
|
|bgcolor=&quot;8AB8E6&quot;| '''V.H.'''
|bgcolor=&quot;919191&quot; colspan=7 |
|-
|bgcolor=&quot;8AB8E6&quot;|'''10'''
|'''[[Jaan Lehepuu]]'''
|bgcolor=&quot;919191&quot;|
|bgcolor=&quot;8AB8E6&quot;| Top 10
|bgcolor=&quot;919191&quot;|
|bgcolor=&quot;8AB8E6&quot;| '''V.H.'''
|bgcolor=&quot;919191&quot; colspan=8 |
|-
|bgcolor=&quot;CCCCCC&quot; rowspan=&quot;6&quot;| '''11-16'''
|Lauri Antsov
|bgcolor=&quot;919191&quot;|
|bgcolor=&quot;FBF373&quot;| K.V.
|bgcolor=&quot;#CCCCCC&quot; rowspan=&quot;6&quot;| '''V.H.'''
|bgcolor=&quot;919191&quot; colspan=9 rowspan=&quot;6&quot; |
|-
|Marit Kesa
|bgcolor=&quot;FBF373&quot;| K.V.
|bgcolor=&quot;919191&quot;|
|-
|Marilyn Ollep
|bgcolor=&quot;FBF373&quot;| K.V.
|bgcolor=&quot;919191&quot;|
|-
|Raahel Pilpak
|bgcolor=&quot;FBF373&quot;| K.V.
|bgcolor=&quot;919191&quot;|
|-
|[[Liis Reisner]] 
|bgcolor=&quot;FBF373&quot;| K.V.
|bgcolor=&quot;919191&quot;|
|-
|Mikk Tivas
|bgcolor=&quot;919191&quot;|
|bgcolor=&quot;FBF373&quot;| K.V.
|-
|bgcolor=&quot;CCCCCC&quot; rowspan=&quot;3&quot;| '''17-19'''
|Indrek Rebane
|bgcolor=&quot;919191&quot;|
|bgcolor=&quot;#CCCCCC&quot; rowspan=&quot;2&quot;| '''V.H.'''
|bgcolor=&quot;919191&quot; colspan=10 rowspan=&quot;2&quot; |
|-
|Taavi Kendra
|bgcolor=&quot;919191&quot;|
|-
|Reilika Saks
|bgcolor=&quot;#CCCCCC&quot;| '''V.H.'''
|bgcolor=&quot;919191&quot; colspan=11 |
|-
|bgcolor=&quot;CCCCCC&quot; rowspan=&quot;1&quot;| '''-'''
|Dario Hoffren
|style=&quot;background:#919191; color:white&quot; colspan=12 rowspan=&quot;1&quot; | ''Katkestas''
|}

==Eesti Superstaar Live Tuur 2011==
5.–22. juunini astusid Eesti linnades üles &quot;Eesti otsib superstaari&quot; viis viimast superfinalisti Rosanna Lints, Teele Viira, Triin Niitoja, [[Artjom Savitski]] ja 
[[Liis Lemsalu]], lisaks kellele astusid kaheksas linnas toimunud kontsertidel üles ka juba tunnustatud lauljad Ott Lepland, Koit Toome, Lenna Kuurmaa ja Getter Jaani. Piletid tuurile olid saadaval Piletilevist.

===Kuupäevad===
*15.06 – Võru Kandleaed
*16.06 – Pirita Kloorstri varemed
*17.06 – Haapsalu Piiskopilinnuse õu
*18.06 – Kuressaare Lossihoov
*19.06 – Rapla Laululava
*20.06 – Rakvere Laululava
*21.06 – Tartu Laululava
*22.06 – Pärnu Vallikäär

===Tuuri lugude kava===
'''Teele Viira'''
*&quot;You Spin Me Round (Like a Record)&quot; ([[Dead or Alive]])
*&quot;Sex on Fire&quot; ([[Kings of Leon]])
'''Triin Niitoja'''
*&quot;Annabel&quot; ([[Mr. Lawrence]])
*&quot;Nii on ja jääb&quot; 
'''Rosanna Lints'''
*&quot;[[Oma laulu ei leia ma üles]]&quot; ([[Heli Lääts]])
*&quot;You Oughta Know&quot; ([[Alanis Morissette]])
'''Ott Lepland'''
*&quot;[[Öö (singel)|Öö]]&quot;
*&quot;[[Läbi öise Tallinna]]&quot;
*&quot;[[Süte peal sulanud jää]]&quot;
'''Ott Lepland ja Lenna Kuurmaa'''
*&quot;[[Sinuni]]&quot;
'''Lenna Kuurmaa'''
*&quot;Mida sa teed&quot;
*&quot;Õnnelaul&quot;
*&quot;Rapunzel&quot;
'''Artjom Savitski'''
*&quot;Shot&quot; ([[The Rasmus]])
*&quot;Closer to the Edge&quot; ([[30 Seconds to Mars]])
'''[[Liis Lemsalu]]'''
*&quot;Someone Like You&quot; ([[Adele]])
*&quot;I Wanna Dance with Somebody (Who Loves Me)&quot; ([[Whitney Houston]])
'''Getter Jaani'''
*&quot;Ebareaalne&quot;
*&quot;[[Parim päev (singel)|Parim päev]]&quot;
*&quot;[[Grammofon (laul)|Grammofon]]&quot;
*&quot;[[Rockefeller Street]]&quot;
*&quot;Me kõik jääme vanaks&quot;
'''Koit Toome'''
*&quot;Kaugele siit&quot;
*&quot;Mr. DJ&quot;
*&quot;Mälestused&quot;
*&quot;Nädalalõpp&quot;
'''Getter Jaani ja Koit Toome'''
*&quot;Valged ööd&quot;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Commons|:Category:Eesti otsib superstaari|Eesti otsib superstaari}}
*[http://www.tv3.ee/superstaar Saate koduleht] [[TV3]] veebis

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)|Kolmas hooaeg]] | nimi=[[Eesti otsib superstaari]] | aeg=Neljas hooaeg (2011) | järgnev= [[Eesti otsib superstaari (viies hooaeg)|Viies hooaeg]]}}
{{lõpp}}
{{Eesti otsib superstaari}}

[[Kategooria:Eesti otsib superstaari| ]]</text>
      <sha1>mnqm01qr0net7bf4m7l8d4vg9z2iat0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Isoalkeen</title>
    <ns>0</ns>
    <id>246429</id>
    <revision>
      <id>7204298</id>
      <parentid>7203804</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T11:52:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Elvimu</username>
        <id>227012</id>
      </contributor>
      <origin>7204298</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3944" sha1="reg0f4zomhcge4xkpcnd0l1xuaqkqca" xml:space="preserve">'''Isoalkeen''' on [[triviaalnimetus]] teatud rühma [[alkeenid]]e kohta, milles C=C [[kaksikside]]mega seotud üks [[süsinik]]u [[aatom]]itest on seotud kahe [[metüülrühm]]aga:
:(CH&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;)&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;C=CHR (R on [[vesinik|H]] aatom või [[alküülrühm]])
Vahel laiendatakse isoalkeeni nimetust ka nende alkeenide kohta , milles kaksiksideme kõrval esinevad [[metüülrühm]]ade asemel teised [[alküülrühm]]ad.

== Elektrofiilne liitumine ==
[[Elektrofiilne liitumine]] (Ad&lt;sub&gt;E&lt;/sub&gt;) isoalkeenidele toimub enamasti kooskõlas [[Markovnikovi reegel|Markovnikovi reeg]]&lt;nowiki/&gt;liga.

Isoalkeenide eristamine teistest [[olefiinid]]est tuleneb asjaolust, et nende korral mitmed reaktsioonid omavad spetsiifilisi iseärasusi. Näiteks [[konkureeriv reaktsioon|konkureeriv]] [[ahela ülekanne]] [[katioonne polümerisatsioon|katioonse polümerisatsiooni]] tingimustes või [[allüülsed ühendid|allüülsete monokloriidide]] moodustumine  reaktsioonis gaasilise [[kloor]]iga (nn [[allüülne kloorimine]]). Tuleneb see reaktsiooni [[Intermediaat|intermediaadist]], milleks on tertsiaarne [[Karbokatioonid|karbokatioon]], mis suhteliselt kergesti annab beeta-deprotoneerumise. See esineb [[kõrvalreaktsioon]]&lt;nowiki/&gt;ina mitmetes katioonsetes protsessides. Nukleofiili (isoalkeen jt) liitumisel tertsiaarsele katioonile etendavad oma osa ka steerilised takistused.

a)Isoalkeenide ioonsel [[Kloorimine|kloorimisel]] ei saa normaalseid Ad&lt;sub&gt;E&lt;/sub&gt; adukte (dikloriide), vaid saadakse [[Allüülsed ühendid|allüülsed kloriidid]] (nimetatakse [[allüülne kloorimine]]). Ioonse kloorimise reaktsiooni võib vaadelda kui vastava karbokatiooni deprotoneerumisele kalduvuse indikaatorit: [[tetrametüületüleen]] (99%), [[isobuteen]] (87%), [[2-metüül-2-buteen|trimetüületüleen]] (85%), [[metallüülkloriid]] (80%), [[isopreen]] (50%), [[stüreen]] (46%), [[tsüklohekseen]] (20%), 1- või 2-buteen (3%). 

b) Isoalkeenid kui kõrge [[nukleofiil]]&lt;nowiki/&gt;susega ühendid, ei moodusta [[Katioonne polümerisatsioon|katioonse polümerisatsioon]]&lt;nowiki/&gt;i tingimustes kõrgpolümeere (v.a. [[isobuteen]]). Põhjuseks on, et tertsiaarsed katioonid annavad kergesti [[prooton]]&lt;nowiki/&gt;i ülekande [[monomeer]]&lt;nowiki/&gt;i, s.t. ahela ülekande. 
[[Fail:Isoalkeeni konversioon.jpg|pisi|1:1 Adduktide fraktsiooni suhteline sisaldus produktides [[Isoalkeen|isoalkeeni]]&lt;nowiki/&gt;de [[telomerisatsioon]]&lt;nowiki/&gt;il konjugeeritud kloorühenditega (23°C, SnCl&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;, [C=C]:[RCl]=1:1 või nagu näidatud joonisel).]]
c) Isoalkeenide [[alküülimine]] . [[Lewisi happed ja alused|Lewisi happe]]-katalüütilistes alküülimise reaktsioonides aktiivsete konjugeeritud kloroühenditega (RCl) moodustavad 1:1 liitumisproduktid.(Ad&lt;sub&gt;E&lt;/sub&gt;), s.t. toimub [[ahela ülekanne]] RCl osalusel ja [[Ahela kasv|ahela kasvu]] reaktsiooni ei toimu.  

[[Konversioon (keemia)|Konversiooni]]&lt;nowiki/&gt;graafikute ekstrapoleerimine nullkonversioonile näitab, et reaktsiooni algstaadiumis saadakse ainult 1:1 aduktid olenemata allüülse kloriidi ja isoalkeeni olemusest. Selles osas isoalkeenid erinevad polümerisatsioonivõimelistest monomeeridest nagu näiteks [[isopreen]].

Kuna allüülsete kloriidide molekulist tulenevad aktiivsed kaksiksidemed (''gem''-dimetüül) aduktide molekulis, siis need astuvad edasise alküülimise reaktsioonidesse. Neid [[järjestikuseid liitumisi]] saab minimeerida lähteühendite suhte ja reaktsiooni konversiooniastme muutmisega. 

== Kirjandus ==

* [[Elvi Muks]]. Pathways to the Higher Products in Lewis Acid Catalysed Additions of Allylic Chlorides to Isoalkenes and Isoprene. – ''J. Chem. Research (S)'' 1995, 496-497.  
* [[Elvi Muks]]. Comparison of electrophilic addition reactions. Reactions of the carbocationic intermediate. ''Proc. Estonian Acad. Sci. Chem''., 1990, 39(2), 94–102.

==Vaata ka==
*[[Olefiinid]]
*[[Karbokatioonid]]
*[[Tertsiaarne süsinikuaatom]]

[[Kategooria:Alkeenid]]</text>
      <sha1>reg0f4zomhcge4xkpcnd0l1xuaqkqca</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204301</id>
      <parentid>7204298</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T11:54:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Elvimu</username>
        <id>227012</id>
      </contributor>
      <origin>7204301</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3987" sha1="kqe3dt079gn88a86u21i51g3jhzwvrw" xml:space="preserve">'''Isoalkeen''' on [[triviaalnimetus]] teatud rühma [[alkeenid]]e kohta, milles C=C [[kaksikside]]mega seotud üks [[süsinik]]u [[aatom]]itest on seotud kahe [[metüülrühm]]aga ([[Asendusrühm|''gem''-dimetüül]]):
:(CH&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;)&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;C=CHR (R on [[vesinik|H]] aatom või [[alküülrühm]])
Vahel laiendatakse isoalkeeni nimetust ka nende alkeenide kohta , milles kaksiksideme kõrval esinevad [[metüülrühm]]ade asemel teised [[alküülrühm]]ad.

== Elektrofiilne liitumine ==
[[Elektrofiilne liitumine]] (Ad&lt;sub&gt;E&lt;/sub&gt;) isoalkeenidele toimub enamasti kooskõlas [[Markovnikovi reegel|Markovnikovi reeg]]&lt;nowiki/&gt;liga.

Isoalkeenide eristamine teistest [[olefiinid]]est tuleneb asjaolust, et nende korral mitmed reaktsioonid omavad spetsiifilisi iseärasusi. Näiteks [[konkureeriv reaktsioon|konkureeriv]] [[ahela ülekanne]] [[katioonne polümerisatsioon|katioonse polümerisatsiooni]] tingimustes või [[allüülsed ühendid|allüülsete monokloriidide]] moodustumine  reaktsioonis gaasilise [[kloor]]iga (nn [[allüülne kloorimine]]). Tuleneb see reaktsiooni [[Intermediaat|intermediaadist]], milleks on tertsiaarne [[Karbokatioonid|karbokatioon]], mis suhteliselt kergesti annab beeta-deprotoneerumise. See esineb [[kõrvalreaktsioon]]&lt;nowiki/&gt;ina mitmetes katioonsetes protsessides. Nukleofiili (isoalkeen jt) liitumisel tertsiaarsele katioonile etendavad oma osa ka steerilised takistused.

a)Isoalkeenide ioonsel [[Kloorimine|kloorimisel]] ei saa normaalseid Ad&lt;sub&gt;E&lt;/sub&gt; adukte (dikloriide), vaid saadakse [[Allüülsed ühendid|allüülsed kloriidid]] (nimetatakse [[allüülne kloorimine]]). Ioonse kloorimise reaktsiooni võib vaadelda kui vastava karbokatiooni deprotoneerumisele kalduvuse indikaatorit: [[tetrametüületüleen]] (99%), [[isobuteen]] (87%), [[2-metüül-2-buteen|trimetüületüleen]] (85%), [[metallüülkloriid]] (80%), [[isopreen]] (50%), [[stüreen]] (46%), [[tsüklohekseen]] (20%), 1- või 2-buteen (3%). 

b) Isoalkeenid kui kõrge [[nukleofiil]]&lt;nowiki/&gt;susega ühendid, ei moodusta [[Katioonne polümerisatsioon|katioonse polümerisatsioon]]&lt;nowiki/&gt;i tingimustes kõrgpolümeere (v.a. [[isobuteen]]). Põhjuseks on, et tertsiaarsed katioonid annavad kergesti [[prooton]]&lt;nowiki/&gt;i ülekande [[monomeer]]&lt;nowiki/&gt;i, s.t. ahela ülekande.
[[Fail:Isoalkeeni konversioon.jpg|pisi|1:1 Adduktide fraktsiooni suhteline sisaldus produktides [[Isoalkeen|isoalkeeni]]&lt;nowiki/&gt;de [[telomerisatsioon]]&lt;nowiki/&gt;il konjugeeritud kloorühenditega (23°C, SnCl&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;, [C=C]:[RCl]=1:1 või nagu näidatud joonisel).]]
c) Isoalkeenide [[alküülimine]] . [[Lewisi happed ja alused|Lewisi happe]]-katalüütilistes alküülimise reaktsioonides aktiivsete [[Konjugeerunud sidemed|konjugeeritud]] kloroühenditega (RCl) moodustavad 1:1 liitumisproduktid.(Ad&lt;sub&gt;E&lt;/sub&gt;), s.t. toimub [[ahela ülekanne]] RCl osalusel ja [[Ahela kasv|ahela kasvu]] reaktsiooni ei toimu.  

[[Konversioon (keemia)|Konversiooni]]&lt;nowiki/&gt;graafikute ekstrapoleerimine nullkonversioonile näitab, et reaktsiooni algstaadiumis saadakse ainult 1:1 aduktid olenemata allüülse kloriidi ja isoalkeeni olemusest. Selles osas isoalkeenid erinevad polümerisatsioonivõimelistest monomeeridest nagu näiteks [[isopreen]].

Kuna allüülsete kloriidide molekulist tulenevad aktiivsed kaksiksidemed  aduktide molekulis, siis need astuvad edasise alküülimise reaktsioonidesse. Neid [[järjestikuseid liitumisi]] saab minimeerida lähteühendite suhte ja reaktsiooni konversiooniastme muutmisega. 

== Kirjandus ==

* [[Elvi Muks]]. Pathways to the Higher Products in Lewis Acid Catalysed Additions of Allylic Chlorides to Isoalkenes and Isoprene. – ''J. Chem. Research (S)'' 1995, 496-497.  
* [[Elvi Muks]]. Comparison of electrophilic addition reactions. Reactions of the carbocationic intermediate. ''Proc. Estonian Acad. Sci. Chem''., 1990, 39(2), 94–102.

==Vaata ka==
*[[Olefiinid]]
*[[Karbokatioonid]]
*[[Tertsiaarne süsinikuaatom]]

[[Kategooria:Alkeenid]]</text>
      <sha1>kqe3dt079gn88a86u21i51g3jhzwvrw</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204302</id>
      <parentid>7204301</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T11:57:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Elvimu</username>
        <id>227012</id>
      </contributor>
      <origin>7204302</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4054" sha1="g7y8nxgivjzlh1sge831i8nmqg4aq33" xml:space="preserve">'''Isoalkeen''' on [[triviaalnimetus]] teatud rühma [[alkeenid]]e kohta, milles C=C [[kaksikside]]mega seotud üks [[süsinik]]u [[aatom]]itest on seotud kahe [[metüülrühm]]aga ([[Asendusrühm|''gem''-dimetüül]]):
:(CH&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;)&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;C=CHR (R on [[vesinik|H]] aatom või [[alküülrühm]])
Vahel laiendatakse isoalkeeni nimetust ka nende alkeenide kohta , milles kaksiksideme kõrval esinevad [[metüülrühm]]ade asemel teised [[alküülrühm]]ad.

== Elektrofiilne liitumine ==
[[Elektrofiilne liitumine]] (Ad&lt;sub&gt;E&lt;/sub&gt;) isoalkeenidele toimub enamasti kooskõlas [[Markovnikovi reegel|Markovnikovi reeg]]&lt;nowiki/&gt;liga.

Isoalkeenide eristamine teistest [[olefiinid]]est tuleneb asjaolust, et nende korral mitmed reaktsioonid omavad spetsiifilisi iseärasusi. Näiteks [[konkureeriv reaktsioon|konkureeriv]] [[ahela ülekanne]] [[katioonne polümerisatsioon|katioonse polümerisatsiooni]] tingimustes või [[allüülsed ühendid|allüülsete monokloriidide]] moodustumine  reaktsioonis gaasilise [[kloor]]iga (nn [[allüülne kloorimine]]). Tuleneb see reaktsiooni [[Intermediaat|intermediaadist]], milleks on tertsiaarne [[Karbokatioonid|karbokatioon]], mis suhteliselt kergesti annab beeta-deprotoneerumise. See esineb [[kõrvalreaktsioon]]&lt;nowiki/&gt;ina mitmetes katioonsetes protsessides. Nukleofiili (isoalkeen jt) liitumisel tertsiaarsele katioonile etendavad oma osa ka steerilised takistused.

a)Isoalkeenide ioonsel [[Kloorimine|kloorimisel]] ei saa normaalseid Ad&lt;sub&gt;E&lt;/sub&gt; adukte (dikloriide), vaid saadakse [[Allüülsed ühendid|allüülsed kloriidid]] (nimetatakse [[allüülne kloorimine]]). Ioonse kloorimise reaktsiooni võib vaadelda kui vastava karbokatiooni deprotoneerumisele kalduvuse indikaatorit: [[tetrametüületüleen]] (99%), [[isobuteen]] (87%), [[2-metüül-2-buteen|trimetüületüleen]] (85%), [[metallüülkloriid]] (80%), [[isopreen]] (50%), [[stüreen]] (46%), [[tsüklohekseen]] (20%), 1- või 2-buteen (3%). 

b) Isoalkeenid kui kõrge [[nukleofiil]]&lt;nowiki/&gt;susega ühendid, ei moodusta [[Katioonne polümerisatsioon|katioonse polümerisatsioon]]&lt;nowiki/&gt;i tingimustes kõrgpolümeere (v.a. [[isobuteen]]). Põhjuseks on, et tertsiaarsed katioonid annavad kergesti [[prooton]]&lt;nowiki/&gt;i ülekande [[monomeer]]&lt;nowiki/&gt;i, s.t. ahela ülekande.
[[Fail:Isoalkeeni konversioon.jpg|pisi|1:1 Adduktide fraktsiooni suhteline sisaldus produktides [[Isoalkeen|isoalkeeni]]&lt;nowiki/&gt;de [[telomerisatsioon]]&lt;nowiki/&gt;il konjugeeritud kloorühenditega (23°C, SnCl&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;, [C=C]:[RCl]=1:1 või nagu näidatud joonisel).]]
c) Isoalkeenide [[alküülimine]] . [[Lewisi happed ja alused|Lewisi happe]]-katalüütilistes alküülimise reaktsioonides aktiivsete [[Konjugeerunud sidemed|konjugeeritud]] kloroühenditega (RCl) moodustavad 1:1 liitumisproduktid.(Ad&lt;sub&gt;E&lt;/sub&gt;), s.t. toimub [[ahela ülekanne]] RCl osalusel ja [[Ahela kasv|ahela kasvu]] reaktsiooni ei toimu.  

[[Konversioon (keemia)|Konversiooni]]&lt;nowiki/&gt;graafikute ekstrapoleerimine nullkonversioonile näitab, et reaktsiooni algstaadiumis saadakse ainult 1:1 aduktid olenemata allüülse kloriidi ja isoalkeeni olemusest. Selles osas isoalkeenid erinevad polümerisatsioonivõimelistest monomeeridest nagu näiteks [[isopreen]] (vaata: isoalkeen vs isopreen [[Konversioon (keemia)|konversioon]])

Kuna allüülsete kloriidide molekulist tulenevad aktiivsed kaksiksidemed  aduktide molekulis, siis need astuvad edasise alküülimise reaktsioonidesse. Neid [[järjestikuseid liitumisi]] saab minimeerida lähteühendite suhte ja reaktsiooni konversiooniastme muutmisega. 

== Kirjandus ==

* [[Elvi Muks]]. Pathways to the Higher Products in Lewis Acid Catalysed Additions of Allylic Chlorides to Isoalkenes and Isoprene. – ''J. Chem. Research (S)'' 1995, 496-497.  
* [[Elvi Muks]]. Comparison of electrophilic addition reactions. Reactions of the carbocationic intermediate. ''Proc. Estonian Acad. Sci. Chem''., 1990, 39(2), 94–102.

==Vaata ka==
*[[Olefiinid]]
*[[Karbokatioonid]]
*[[Tertsiaarne süsinikuaatom]]

[[Kategooria:Alkeenid]]</text>
      <sha1>g7y8nxgivjzlh1sge831i8nmqg4aq33</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kaarel Kivi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>246975</id>
    <revision>
      <id>7204166</id>
      <parentid>7177358</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T06:48:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204166</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1025" sha1="3jxhf9iwogznex14e5i5ecyvfglrnfz" xml:space="preserve">'''Kaarel Kivi''' on eesti [[kriminaalromaan]]ide autor, kelle tausta ei ole avalikustatud. Ta on koos [[Klaara Kivi]]ga kirjutanud aastatel 2005–2010 neli kriminaalromaani.

Kirjaniketandemi teoste peategelasteks on literaadipaar Kalev ja Diana Karu.

== Teosed ==
*Kaarel Kivi ja Klaara Kivi. &quot;Mõrtsukatöö Faehl­manni tänavas&quot;. D5 Consultancy, 2005
*Kaarel Kivi ja Klaara Kivi. &quot;Mõrvasügis&quot;. [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], [[2007]]&lt;ref&gt;[http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?98144 Mõrvasügis.] Raamatukoi raamatupood&lt;/ref&gt;
*Kaarel Kivi ja Klaara Kivi. &quot;Varandus seinal&quot;. [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], [[2008]]&lt;ref&gt;[http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?165164 Varandus seinal.] Raamatukoi raamatupood&lt;/ref&gt;
*Kaarel Kivi ja Klaara Kivi. &quot;Ajakirjaniku surm&quot;. [[Pandekt]], [[2010]]&lt;ref&gt;[http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?171845 Ajakirjaniku surm.] Raamatukoi raamatupood&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{DEFAULTSORT:Kivi, Kaarel}}
[[Kategooria:Eesti kriminaalkirjanikud]]
[[Kategooria:Sünniaeg puudub]]</text>
      <sha1>3jxhf9iwogznex14e5i5ecyvfglrnfz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Biograafiad (Ma)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>250943</id>
    <revision>
      <id>7204241</id>
      <parentid>7203443</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T10:20:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Avjoska</username>
        <id>1538</id>
      </contributor>
      <comment>/* Mar */</comment>
      <origin>7204241</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="91994" sha1="af439d3r8yjfsb3lx2mheu46pd1vsx9" xml:space="preserve">{{Mall:BiograafiadIndeks}}

'''Biograafiad (Ma)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega &quot;Ma&quot;. 

==Ma==
*[[Ma Huateng]], Hiina ettevõtja (1971–) 
*[[Ma Lin]], Hiina lauatennisist (1980–)
*[[Ma Long]], Hiina lauatennisist (1988–)
*[[Ma Yuan]], hiina maalikunstnik (suri 1225)
*[[Yo-Yo Ma]], hiina päritolu tšellist (1955–)

==Maa==
*[[Berthold Maack]], Saksa sõjaväelane (1898–1981)
*[[Richard Maack]], maadeuurija ja õpetaja (1825–1886)
*[[Maido Maadik]], eesti helirežissöör (1960–2014)
*[[Andre Maaker]], eesti kitarrist ja kitarriõpetaja
*[[Juhan Maaker]], eesti torupillimängja (1845–1930)
*[[Villem Maaker]], Eesti poliitik ja põllumees (1891–1966)
*[[Väino Maala]], eesti pillimeister (1914–1987)
*[[Paul Maalma]], Eesti poliitik (1962–)
*[[Taneti Maamau]], Kiribati poliitik (1960–) 
*[[Mait Maameele]], eesti kunstnik-dekoraator ja karikaturist (1910–1987) 
*[[Lembit Maamets]], eesti metsandustegelane (1957–)
*[[Viktor Maamägi]], eesti ajaloolane (1917–2005)
*[[Mati Maanas]], Eesti ettevõtja ja kirikutegelane (1953–)
*[[Helmut Maandi]], Eesti advokaat ja poliitik (1906–1990)
*[[Jaak Maandi]], Eesti riigiametnik (1936–)
*[[Karin Anna Maandi]], Eesti diplomaat (1970–)
*[[Karin Maandi]], eesti DJ ja produtsent (1988–) 
*[[Katrin Maandi]], eesti lingvist ja kultuuriametnik (1943–)
*[[Mart Maandi]], Eesti suhtekorraldaja (1950–)
*[[August Maanidi]], Eesti sõjaväelane (1887–1963) 
*[[Viivi Maanso]], eesti pedagoogikateadlane (1929–2021) 
*[[Luule Maar]], eesti nahakunstnik (1938–2024)
*[[Paul Maar]], saksa kirjanik (1937–) 
*[[Silver Maar]], eesti võrkpallur (1999–) 
*[[Viveli Maar]], eesti laulja ja lauluõpetaja (1991–) 
*[[Gustav Maarand]], eesti vaimulik (1912–2003)
*[[Tõnu Maarand]], eesti skulptor (1940–2024) 
*[[Alar Maarend]], Eesti poliitik, pedagoog ja Eesti NSV parteitöötaja (1960–) 
*[[Eva Maaring]], eesti geograaf ja kodu-uurija (1927–2021)
*[[Maarja]], Jeesuse ema
*[[Maarja Magdaleena]], Jeesuse jünger
*[[Heidi-Ingrid Maaroos]], eesti arstiteadlane (1942–)
*[[Ilmo Maaroos]], eesti advokaat (1967–)
*[[Heiko Maas]], Saksa poliitik (1966–)
*[[Maret Maasalu]], eesti fotograaf 
*[[Hannes Maasel]], eesti poliitik (1951–)
*[[Eduard Maaser]], eesti kunstnik (1916–1990)
*[[Aet Maasik]], eesti sisearhitekt (1941–2013)
*[[Alfred Maasik]], eesti jooksja ja käija (1897–1990)
*[[Anne Maasik]], eesti näitleja ja laulja (1951–) 
*[[Arne Maasik]], eesti arhitekt ja fotograaf (1971–) 
*[[Artur Maasik]], eesti poksija (1906–1937)
*[[August Maasik]], eesti päritolu Kanada polaaruurija (1887–1976)
*[[Einar Maasik]], eesti kirjanik (1929–2009) 
*[[Elsa Maasik]], eesti ooperilaulja (1908–1991)
*[[Erik Maasik]], eesti pikamaajooksja (1942–)
*[[Ernst Maasik]], eesti laevaehitusinsener (1890–1949) 
*[[Jana Maasik]], eesti kirjanik (1970–)
*[[Laura Maasik]], eesti kergejõustiklane (1993–)
*[[Maasike Maasik]], eesti tekstiilikunstnik (1945–)
*[[Martin Maasik]], eesti laskesuusataja (1984–)
*[[Peep Maasik]], eesti lavastaja (1992–) 
*[[Villem Maasik]], eesti advokaat, ametiühingutegelane ja poliitik (1883–1919)
*[[Õie Maasik]], eesti näitleja (1929–1992)
*[[Matti Maasikas]], Eesti diplomaat (1967–)
*[[Mirjam Maasikas]], eesti klaasikunstnik (1916–1992) 
*[[Uno Maasikas]], eesti ajakirjanik (1931–2019)
*[[Alges Maasikmets]], eesti jalgrattur (1968–)
*[[Sergei Maasin]], Eesti laulja (1950–) 
*[[Madis Maasing]], eesti ajaloolane (1984–)
*[[Nikolai Maasing]], eesti keemik (1900–1942)
*[[Richard Maasing]], Eesti sõjaväelane (1896–1976)
*[[Eduard August Maass]], luterlik vaimulik (1875–1958)
*[[Voldemar Maask]], eesti fotograaf (1941–1998)
*[[Joachim Maass]], saksa kirjanik (1901–1972)
*[[Mart Maastik]], Eesti munitsipaalpoliitik (1964–) 
*[[Lorin Maazel]], USA dirigent, viiuldaja ja helilooja (1930–2014)
*[[Aet Maatee]], Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja (1961–)
*[[Ott Maaten]], eesti muusik ja majandusjuht (1967–) 
*[[Siim Maaten]], eesti näitleja ja lavastaja (1985–)
*[[Wangari Maathai]], Keenia keskkonnaaktivist (1940–2011)
*[[Nigul Maatsoo]], eesti poksija ja treener (1902–1967)
*[[Vambola Maavara]], eesti entomoloog (1928–1999)
*[[Märt Maavere]], Eesti kaitsepolitseinik (1901–1941)

==Mab==
*[[Alain Mabanckou]], Kongo Vabariigi kirjanik, ajakirjanik ja luuletaja (1966–) 
*[[Maḩmūd al-Mabḩūḩ]], Palestiina sõjaväelane (1960–2010)
*[[Awer Mabil]], Keenia päritolu Austraalia jalgpallur (1995–) 
*[[Jean Mabillon]], prantsuse ajaloolane (1632–1707)
*[[Gabriel Bonnot de Mably]], prantsuse filosoof ja ajaloolane (1709–1785) 
*[[Sunny Mabrey]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1975–) 
*[[Mabuse]], madalmaade maalikunstnik (15.–16. sajand)
*[[Richard Mabuza]], Svaasimaa kergejõustiklane (1946–)

==Mac==
*[[Alexis Mac Allister]], Argentina jalgpallur (1998–) 
*[[Patrice de Mac Mahon|Marie Adme Patrice Maurice Mac Mahon]], Magenta hertsog, Prantsusmaa väejuht ja riigitegelane (1808–1893)
*[[Pierre Mac Orlan]], prantsuse kirjanik (1882–1970) 
*[[Ivan Macan]], horvaadi filosoof ja teoloog (1939–) 
*[[Tomislav Macan]], horvaadi publitsist (1905–1971)
*[[Trpimir Macan]], horvaadi ajaloolane (1935–)
*[[Hrvoje Macanović]], horvaadi ajakirjanik (1904–1980) 
*[[Ignacije Macanović]], horvaadi ehitusmeister (1727–1807) 
*[[Gloria Macapagal Arroyo]], Filipiinide poliitik (1947–)
*[[Slavko Macarol]], horvaadi geodeet (1914–1984)
*[[Douglas MacArthur]], USA sõjaväelane (1880–1964)
*[[Thomas Babington Macaulay]], Briti ajaloolane ja poliitik (1800–1859)
*[[Macbeth]], Šotimaa kuningas (suri 1057)
*[[Seán MacBride]], Iirimaa poliitik (1904–1988) 
*[[Marcello Macchia]], itaalia näitleja (1978–)
*[[Alan Graham MacDiarmid]], Austraalia päritolu USA keemik (1927–2007)
*[[Hugh MacDiarmid]], šoti luuletaja ja kriitik (1892–1978)
*[[Thomas MacDonagh]], iiri luuletaja ja kriitik (1878–1916)
*[[James Ramsay MacDonald]], Briti poliitik (1866–1937)
*[[Jeanette MacDonald]], USA näitleja ja laulja (1901–1965)
*[[John A. Macdonald]], Kanada riigitegelane (1815–1891)
*[[Norm Macdonald]], Kanada koomik, kirjanik ja näitleja (1959–2021) 
*[[Philip MacDonald]], Briti stsenarist ja kirjanik (1900–1980)
*[[Andie MacDowell]], USA näitleja ja modell (1958–)
*[[Edward Alexander MacDowell]], USA helilooja, pianist ja muusikapedagoog (1860–1908)
*[[Alexandru Macedonski]], rumeenia kirjanik (1854–1920)
*[[Brooks Macek]], Saksamaa-Kanada jäähokimängija (1992–) 
*[[Milan Maceljski]], horvaadi agronoom, entomoloog ja taimekaitseteadlane (1925–2007)
*[[Ramūnas Mačežinskas]], leedu jalgpallur (1988–) 
*[[Dean Macey]], Briti kümnevõistleja (1977–)
*[[Alan Macfarlane]], Briti antropoloog ja ajaloolane (1941–) 
*[[Seth MacFarlane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1973–) 
*[[Ernst Mach]], Austria füüsik ja filosoof (1838–1916)
*[[Karel Hynek Mácha]], tšehhi kirjanik (1810–1836)
*[[Vítězslav Mácha]], Tšehhoslovakkia maadleja (1948–2023)
*[[Oldřich Machač]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (1946–2011)
*[[Fernanda Machado]], Brasiilia näitleja (1980–)
*[[María Corina Machado]], Venezuela poliitik (1967 –)
*[[Scott Machado]], Brasiilia korvpallur (1990–) 
*[[Salvador Machado Agüero]], Nicaragua poliitik ja jurist
*[[Joaquim Maria Machado de Assis]], Brasiilia kirjanik (1839–1908) 
*[[Facundo Machaín]], Paraguay poliitik ja advokaat (1845–1877) 
*[[Peter Machajdík]], slovaki helilooja (1961–) 
*[[Riek Machar]], Lõuna-Sudaani poliitik (1953–) 
*[[Guillaume de Machaut]], prantsuse helilooja ja luuletaja (suri 1377) 
*[[François-Bernard Mâche]], prantsuse helilooja ja muusikateadlane (1935–) 
*[[Graça Machel]], Mosambiigi poliitik (1945–)
*[[Samora Machel]], Mosambiigi poliitik (1933–1986) 
*[[Niccolò Machiavelli]], itaalia poliitik, ajaloolane ja poliitikateoreetik (1469–1527)
*[[Kōki Machida]], jaapani jalgpallur (1997–)  
*[[Tatsuki Machida]], jaapani iluuisutaja (1990–)
*[[Mladen Machiedo]], horvaadi kirjandusteadlane, esseist, luuletaja ja tõlkija (1938–)
*[[Višnja Machiedo]], horvaadi tõlkija ja esseist (1940–2013)
*[[Fritz Machlup]], Austria päritolu USA majandusteadlane (1902–1983)
*[[Sergej Machonin]], tšehhi kirjanik (1918–1995)
*[[Lýdia Machová]], slovaki polüglott, keeleõpetaja ja õppejõud (1989–)
*[[Pedro Machuca]], hispaania renessansiperioodi arhitekt ja maalikunstnik (u. 1490–1550) 
*[[Francisco Macías Nguema]], Ekvatoriaal-Guinea poliitik (1924–1979)
*[[Filip Macić]], horvaadi aadlik (14. sajand) 
*[[Ignacy Maciejowski]], poola kirjanik (1835–1901)
*[[Antoni Macierewicz]], Poola poliitik (1948–)
*[[Charles Macintosh]], šoti keemik ja leiutaja (1766–1843)
*[[Alasdair MacIntyre]], šoti filosoof (1929–2025) 
*[[Robert Morrison MacIver]], šoti päritolu USA sotsioloog (1882–1970) 
*[[Buddy MacKay]], USA poliitik (1933–2024)
*[[Charles Mackay]], šoti luuletaja ja ajakirjanik (1812–1889)
*[[Ian MacKaye]], ameerika muusik (1962–)
*[[Ralf Mackenbach]], hollandi laulja ja tantsija (1995–)
*[[August Macke]], saksa maalikunstnik (1887–1914)
*[[Alexander Mackendrick]], Briti filmirežissöör ja stsenarist (1912–1993)
*[[August von Mackensen]], Saksamaa sõjaväelane (1849–1945) 
*[[Eberhard von Mackensen]], Saksamaa sõjaväelane (1889–1969) 
*[[Hans Georg Viktor von Mackensen]], Saksamaa diplomaat, riigisekretär, suursaadik ja SS-Gruppenführer (1883–1947)
*[[Alexander Mackenzie]], šoti päritolu Kanada maadeuurija (suri 1820)
*[[Compton Mackenzie]], šoti kirjanik (1883–1972)
*[[Henry Mackenzie]], šoti kirjanik (1745–1831) 
*[[John Mackie]], Austraalia filosoof (1917–1981)
*[[Józef Mackiewicz]], poola kirjanik ja publitsist (1902–1985)
*[[Halford John Mackinder]], inglise geograaf (1861–1947)
*[[Nathan MacKinnon]], Kanada jäähokimängija (1995–) 
*[[Roderick MacKinnon]], USA biofüüsik (1956–)
*[[Aeneas Mackintosh]], Briti Antarktika-uurija ja Briti Kaubalaevastiku ohvitser (1879–1916) 
*[[Charles Renney Mackintosh]], šoti arhitekt, maalikunstnik ja disainer (1868–1928)
*[[Kyle MacLachlan]], USA filminäitleja (1959–)
*[[Shirley MacLaine]], USA filminäitleja (1934–)
*[[Jamie Maclaren]], Austraalia jalgpallur (1993–) 
*[[Colin Maclaurin]], šoti matemaatik (1698–1746)
*[[Fitzroy Maclean]], Briti poliitik ja ajaloolane (1911–1996)
*[[Archibald MacLeish]], USA luuletaja (1892–1982)
*[[Fiona Macleod]], šoti kirjanik (1855–1905) 
*[[John James Richard Macleod]], šoti füsioloog (1876–1935) 
*[[Kevin MacLeod]], Ameerika Ühendriikide helilooja ja muusikaprodutsent (1972–) 
*[[Alexander Macmillan]], Briti ettevõtja (1818–1896)
*[[Daniel Macmillan]], Briti ettevõtja (1813–1857)
*[[Harold Macmillan]], Briti poliitik (1894–1986)
*[[Kenneth MacMillan]], Briti balletitantsija ja koreograaf (1929–1992)
*[[Louis MacNeice]], inglise luuletaja (1907–1963)
*[[Richard Stockton MacNeish]], USA arheoloog (1908–2011) 
*[[Peter MacNicol]], ameerika näitleja (1954–)
*[[Fiona Macpherson]], šoti filosoof
*[[James Macpherson]], šoti kirjanik ja poliitik (1736–1796) 
*[[Mauricio Macri]], Argentina ehitusinsener, ärimees ja poliitik (1959–)
*[[Macrinus]], Vana-Rooma keiser (165–218)
*[[Emmanuel Macron]], Prantsusmaa poliitik ja endine investeerimispankur (1977–)
*[[Krzysztof Mączyński]], poola jalgpallur (1987–) 
*[[Vladimír Macura]], tšehhi kirjanik, kirjandusteadlane ja tõlkija, estofiil (1945–1999)
*[[William H. Macy]], USA Emmy auhinnaga pärjatud filminäitleja ja filmirežissöör (1950–)

==Mad==
*[[Carl Otto von Madai]], saksa õigusteadlane (1809–1850)
*[[Linda Madalik]], eesti arhitektuuriakustik (1944–)
*[[Tiit Madalvee]], eesti maadleja ja treener (1937–)
*[[Merike Madar]], eesti kulturist (1950–) 
*[[Salvador de Madariaga]], Hispaania kirjanik (1886–1978) 
*[[Marek Maďarič]], Slovakkia lavastaja ja poliitik (1966–) 
*[[Muşţafā Madbūlī]], Egiptuse poliitik (1966–) 
*[[Maddan]], brittide kuningas
*[[Benji Madden]], USA kitarrist (1979–)
*[[Joel Madden]], USA laulja (1979–) 
*[[James Maddison]], inglise jalgpallur (1996–) 
*[[Ottomar Maddison]], eesti tehnikateadlane (1879–1959)
*[[Rachel Maddow]], USA telesaatejuht (1973–)
*[[Julius Made]], Eesti ohvitser ja riigiametnik (1894–1956)
*[[Reet Made]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1941–)
*[[Tiit Made]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (1940–)
*[[Vahur Made]], eesti ajaloolane (1971–2017)
*[[Printsess Madeleine (Rootsi)|Madeleine]], Rootsi printsess (1982–)
*[[Leevi Madetoja]], soome helilooja ja dirigent (1887–1947)
*[[Joachim Madeyka]], Eesti vaimulik (1660–1710)
*[[Enn Madi]], eesti tantsupedagoog (1943–2002)
*[[Egor Madiberg]], eesti maalikunstnik (1910–1983)
*[[Anthony Madigan]], Austraalia poksija (1930–2017) 
*[[Karl Madis]], eesti laulja (1959–)
*[[Carola Madis]], eesti saatejuht ja raadiohääl (1987–) 
*[[Juhan Madise]], Eesti sõjaväelane (1903–1977)
*[[Ülle Madise]], eesti jurist (1974–)
*[[Jaak Madison]], Eesti poliitik (1991–) 
*[[James Madison]], USA poliitik (1751–1836)
*[[Mikey Madison]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1999–) 
*[[Voldemar Madisso]], Eesti sõjaväelane, insener ja eesti aktivist Kanadas (1920–2015) 
*[[Alla Madisson]], eesti endine allveesportlane (1947–) 
*[[Mari-Liis Madisson]], eesti semiootik (1988–) 
*[[Tiit Madisson]], Eesti poliitik (1950–2021)
*[[Peeter Madissoo]], Eesti poliitik (1901–1962)
*[[Hans Madissoon]], eesti arst ja eugeenik (1887–1956)
*[[Mart Madiste]], eesti laulja (1969–) 
*[[Madita]], Austria laulja ja näitleja (1978–) 
*[[Ferenc Mádl]], Ungari poliitik ja õigusteadlane (1931–2011)
*[[Bernard Madoff]], USA investeerimiskurjategija (1938–)
*[[Masuzō Madono]], jaapani jalgpallur
*[[Emiliano Madriz]], Nicaragua ülemdirektor (1800–1844)
*[[Madonna (laulja)|Madonna]], USA laulja ja näitleja (1958–)
*[[José de Madrazo]], hispaania maalikunstnik ja graveerija (1781–1859) 
*[[Miguel de la Madrid]], Mehhiko poliitik (1934–2012)
*[[José Madriz Rodriguez]], Nicaragua poliitik ja jurist (1867–1911)
*[[Herman Madsen]], Taani poliitik ja sõjaväelane (1844–1917)
*[[Jens-Erik Madsen]], Taani jalgrattur (1981–) 
*[[Karl Madsen]], taani kunstnik ja kunstiajaloolane (1855–1938)
*[[Michael Madsen]], USA näitleja (1957–2025)
*[[Michael Madsen (Taani filmilavastaja)|Michael Madsen]], taani filmirežissöör ja näitleja (1971–)
*[[Peter Madsen]], endine taani ettevõtja ja leiutaja (1971–)
*[[Svend Åge Madsen]], taani kirjanik (1939–) 
*[[Kamandar Madžidov]], Nõukogude Liidu ja Valgevene eest võistelnud endine maadleja (1961–)
*[[Nikola Madžirov]], makedoonia luuletaja, esseist ja tõlkija (1973–)
*[[Chukwudiebere Maduabum]], Nigeeria korvpallur (1991–) 
*[[Noni Madueke]], Inglismaa jalgpallur (2002–)
*[[Adahhan Madumarov]], Kõrgõzstani poliitik (1965–)
*[[Nicolás Maduro]], Venezuela poliitik (1962–)
*[[Ricardo Maduro]], Hondurase poliitik, riigi president 2002–2006 (1946–)

==Mae==
*[[August Mae]], Eesti sõjaväelane (1912–1990)
*[[Jaak Mae]], eesti murdmaasuusataja (1972–)
*[[Daizen Maeda]], jaapani jalgpallur (1997–)
*[[Hideki Maeda]], Jaapani endine jalgpallur (1954–)
*[[Osamu Maeda]], jaapani endine jalgpallur (1965–) 
*[[Ryōichi Maeda]], jaapani endine jalgpallur (1981–) 
*[[Gunnar Maehle]], Eesti arst (1916–1984)
*[[Joakim Mæhle]], taani jalgpallur (1997–) 
*[[Kazuya Maekawa]], jaapani endine jalgpallur (1968–) 
*[[Vincenzo Maenza]], Itaalia maadleja (1962–)
*[[Michael Maestlin]], saksa astronoom ja matemaatik (1550–1631)
*[[Masakiyo Maezono]], Jaapani endine jalgpallur (1973–)

==Maf==
*[[Pablo Maffeo]], hispaania jalgpallur (1997–) 

==Mag==
*[[Jiří Magál]], tšehhi murdmaasuusataja (1977–) 
*[[Fernão de Magalhães]], portugali meresõitja ja maadeavastaja (1480–1521) 
*[[Ravil Maganov]], tatari rahvuset Venemaa ettevõtja (1954–2022) 
*[[Pua Magasiva]], Samoa päritolu Uus-Meremaa filminäitleja (1980–2019) 
*[[Saksi-Weissenfelsi Magdalena Sibylle]], Saksi-Gotha-Altenburgi hertsoginna (1648–1681)
*[[Darius Magdišauskas]], Leedu endine jalgpallur (1969–)
*[[Audrey Magee]], iiri kirjanik ja ajakirjanik (1966–) 
*[[François Magendie]], prantsuse anatoom, arst ja füsioloog (1783–1855)
*[[Josh Magennis]], Põhja-Iirimaa jalgpallur (1990–)
*[[Joe Maggard]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (1955–) 
*[[Maurren Higa Maggi]], Brasiilia kergejõustiklane (1976–)
*[[Valter Maggi]], itaalia glatsioloog
*[[Giovanni Paolo Maggini]], itaalia viiulimeister (1580–1632)
*[[Christian Maggio]], Itaalia jalgpallur (1982–)
*[[Māgha]], India sanskritikeelne luuletaja (7.–8. sajand) 
*[[Mayssa Maghrebi]], Araabia Ühendemiraatide–Maroko näitleja (1983–)
*[[Parham Maghsoodloo]], Iraani maletaja (2000–)
*[[Magid Magid]], Somaalia päritolu Suurbritannia poliitik (1989–)
*[[Elizabeth Magie]], Ameerika Ühendriikide lauamängude disainer, kirjanik ja feminist (1866–1948) 
*[[Frederik Magle]], taani helilooja, organist ja pianist (1977–) 
*[[Antonio di Marco Magliabechi]], itaalia raamatukoguhoidja (1633–1714) 
*[[Ania Magliano]], Briti koomik (1998–)
*[[Magnentius]], Vana-Rooma keiser (303–353)
*[[Paul Magnette]], Belgia poliitik (1971–)
*[[Sergei Magnitski]], Venemaa jurist (1972–2009) 
*[[Magnus]], Liivimaa kuningas
*[[Magnus Lagabøte]], Norra kuningas (1238–1280)
*[[Magnus Paljasjalg]], Norra kuningas (1073–1103)
*[[Magnus I (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Magnus]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog (suri 1369)
*[[Hilda Magnus]], eesti õpetaja ja koduloolane (1903–1993) 
*[[Maigi Magnus]], eesti skulptor (1983–) 
*[[Riin Magnus]], eesti semiootik (1982–)
*[[Sandra Magnus]], USA astronaut (1964–)
*[[Jan Magnussen]], taani vormelisõitja (1973–) 
*[[Kevin Magnussen]], taani vormelisõitja (1992–)
*[[Hasuhha Magomadov]], viimane tšetšeeni abrekk (1905–1978)
*[[Muslim Magomajev]], aserbaidžaani laulja (1942–2008)
*[[Valerio Magrelli]], itaalia luuletaja (1957–)
*[[Claudio Magris]], itaalia kirjanik, ajakirjanik, esseist ning austria ja saksa kultuuri uurija (1939–)  
*[[René Magritte]], Belgia kunstnik (1898–1967)
*[[Peter Magubane]], Lõuna-Aafrika Vabariigi fotograaf (1932–2024) 
*[[João Magueijo]], Briti kosmoloog (1967–) 
*[[John Magufuli]], Tansaania poliitik (1959–2021)
*[[Harry Maguire]], inglise jalgpallur (1993–) 
*[[Tobey Maguire]], Ameerika Ühendriikide näitleja (sündinud 1975)
*[[Yvonne Magwas]], Saksa poliitik (1979–)
*[[Péter Magyar]], Ungari poliitik, jurist ja diplomaat (1981–)

==Mah==
*[[Maha Vajiralongkorn]], Tai troonipärija (kroonprints) (1952–)
*[[John Dramani Mahama]], Ghana poliitik (1958–)
*[[Mehdi Mahdavikia]], Iraani jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1977–) 
*[[Sammy Mahdi]], Belgia poliitik (1988–) 
*[[Mahendra|Mahendra Bir Bikram Shah Dev]], Nepali kuningas (1920–1972) 
*[[Bill Maher]], USA teleajakirjanik (1956–)
*[[Kaitlyn Maher]], USA laulja (2004–)
*[[Nagib Mahfuz]], Egiptuse kirjanik (1911–2006)
*Mahidevran Sultan, Türgi sultani Süleyman I peakonkubiin (suri 16. sajandil) 
*[[Kahhor Mahkamov]], Tadžikistani poliitik, Tadžiki NSV partei- ja riigitegelane (1932–2016) 
*[[Richard Mahl]], eesti keemik, [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] rektor ja Eesti NSV riigitegelane (1898–1964)
*[[Ibrāhīm Maḩlab]], Egiptuse poliitik (1949–)
*[[Jaan Mahlapuu]], Venemaa sõjaväelendur (1894–1917) 
*[[Johann Mahlapuu]], Eesti sõjaväelane (1888–1954)
*[[Madis Mahlapuu]], eesti jurist (1956–)
*[[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (1951–2026)
*[[Anna Mahler]], Austria skulptor (1904–1988)
*[[Gustav Mahler]], Austria helilooja ja koorijuht (1860–1911)
*[[Margaret Mahler]], ungari arst (1897–1985)
*[[Johann Mahmastal]], Nõukogude Liidu diplomaatiline kuller (1891–1942) 
*[[Helen Mahmastol]], Eesti Miss Estonia 1997 (1977–)
*[[Nestor Mahno]], Ukraina anarhokommunist, Ukraina revolutsiooni juht (1888–1934) 
*[[August Mahoni]], eesti notar (1889–?)
*[[Eugen Wilhelm Mahr]], Eesti ja saksa vaimulik (1882–1933)
*[[Phil Mahre]], USA mäesuusataja (1957–)
*[[Steve Mahre]], USA mäesuusataja (1957)
*[[Riyad Mahrez]], Alžeeria jalgpallur (1991–) 
*[[Erika Mahringer]], Austria mäesuusataja (1924–2018)
*[[Jaroslava Mahutšihh]], Ukraina kergejõustiklane (2001–)

==Mai==
*[[Thiago Maia]], Brasiilia jalgpallur (1997–) 
*[[Raihau Maiau]], Prantsuse Polüneesia kergejõustiklane (1992–) 
*[[Karl Ludwig Maibach]], eesti maalikunstnik (1833–1889)
*[[Paul Maibaum]], eesti endine maadleja (1940–) 
*[[Kleer Maibaum-Vihmar]], eesti näitleja (1972–)
*[[Heiki Maiberg]], eesti karikaturist (1952–)
*[[Maicon]], Brasiilia jalgpallur (1981–)
*[[Jonatan Maidana]], Argentina jalgpallur (1985–) 
*[[Helmi Maide]], eesti majandusteadlane (1926–2014)
*[[Hugo Maide]], eesti kalandus- ja merendustegelane (1932–2020)
*[[Jaan Maide]], Eesti sõjaväelane (1884–1945)
*[[Johannes Maide]], Eesti looduskaitsetegelane (1893–1944)
*[[Johannes-Eduard Maide]], eesti vaimulik (1911–1944)
*[[Maret Maide]], eesti kirjastaja ja tõlkija (1942–2025)
*[[Priit Maide]], eesti ettevõtja (1963–) 
*[[Vilve Maide]], eesti dirigent (1973–) 
*[[Aleksander Maidla]], Eesti sõjaväelane (1898–1983) 
*[[Alvar Maidla]], eesti muuseumijuht, kultuuripärandi hoidja ja bibliofiil (1987–) 
*[[Kaido Maidla]], eesti näitleja ja koorilaulja (1936–2020)
*[[Heino Maidlo]], eesti kullassepp (1893–1956)
*[[Juhan Maidlo]], eesti spordiajakirjanik (1930–2015)
*[[Ines Maidre]], eesti organist (1958–)
*[[Jaan Maidre]], Tapa linnapea ja linnavanem (1903–1942)
*[[Paul Maidre]], eesti vaimulik (1919–1996)
*[[Riina Maidre]], eesti näitleja (1982–)
*[[Villem Maidre]], eesti omavalitsustegelane (1903–1990)
*[[Artur Maier]], eesti sõudja (1986–) 
*[[Fred Anton Maier]], norra kiiruisutaja (1938–2015)
*[[Hermann Maier]], Austria mäesuusataja (1972–)
*[[Ruth Maier]], Austria juudi päritolu päevikupidaja (1920–1942)
*[[Vivian Maier]], Ameerika Ühendriikide tänavafotograaf (1926–2009) 
*[[Aïssa Maïga]], Senegali päritolu Prantsusmaa filminäitleja (1975–)
*[[Ousmane Issoufi Maïga]], Mali poliitik (1945–)
*[[Vallo Maidla]], eesti maletaja (1970–)
*[[Habib Maïga]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1996–) 
*[[Merle Maigre]], Eesti riigiametnik (1977–)
*[[Viktor Maigurov]], vene laskesuusataja
*[[Pave Maijanen]], soome muusik (1950–2021) 
*[[Hilda Maikalu]], eesti advokaat (1893–1967)
*[[Eduard Mailend]], Eesti kohtunik (1902–1970)
*[[Norman Mailer]], USA kirjanik (1923–2007)
*[[Aristide Maillol]], prantsuse skulptor, maalikunstnik ja graafik (1861–1944) 
*[[Herman Maim]], Venemaa ja Eesti sõjaväelane (1894–1922)
*[[Nikolai Maim]], eesti õigusteadlane (1884–1976)
*[[Mmusi Maimane]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1980–) 
*[[Matti Maimets]], eesti arst (1956–) 
*[[Olev Maimets]], Tartu Ülikooli anatoomia õppejõud (1929–1996) 
*[[Olev Maimets (insener)|Olev Maimets]], väliseesti insener (1951–)
*[[Riho Esko Maimets]], eesti helilooja (1988–) 
*[[Toivo Maimets]], eesti bioloog ja poliitik (1957–)
*[[Kaire Maimets-Volt]], eesti muusikateadlane (1977–)
*[[Andres Maimik]], eesti filmirežissöör (1970–)
*[[Katrin Maimik]], eesti filmirežissöör (1982–)
*[[Raivo Maimre]], eesti jalgrattur (1982–)
*[[Vjatšeslav Maimussov]], Eesti balletitantsija (1946–1995)
*[[Mary Main]], USA psühholoog (1943–2023)
*[[Enn Mainla]], eesti spordiajaloolane (1944–)
*[[Jaan Maior]], eesti vaimulik (1899–1999)
*[[Linda Maior]], eesti vaimulik (1905–1994)
*[[Titu Maiorescu]], Rumeenia poliitik (1840–1917)
*[[René Maire]], prantsuse botaanik ja mükoloog (1878–1949) 
*[[Maironis]], leedu katoliku preester, teoloog ja poeet (1862–1932)
*[[Juhan Maisma]], Eesti sõjaväelane ja haridustegelane (1888–1966) 
*[[Ants Maiste]], eesti odaviskaja ja sporditegelane (1924–1989)
*[[Armas Maiste]], eesti päritolu Kanada džässipianist ja pedagoog (1929–2026)
*[[Juhan Maiste]], eesti kunstiajaloolane 
*[[Margus Maiste]], eesti arhitekt (1977–)
*[[Martin Maiste]], eesti maadleja (1912–1991)
*[[Meelis Maiste]], eesti sulgpallur (1976–)
*[[Teo Maiste]], eesti laulja (1932–2018)
*[[Valle-Sten Maiste]], eesti ajakirjanik ja teatrikriitik (1972–)
*[[Joseph de Maistre]], filosoof (1753–1821)
*[[Nino Maisuradze]], Prantsusmaa maletaja (1984–)
*[[Lothar de Maizière]], saksa jurist ja endine Saksa poliitik (1940–)
*[[Thomas de Maizière]], Saksa poliitik (1954–)
*[[Jānis Maizītis]], läti jurist (1961–2021) 
*[[Paul Maitla]], sõjaväelane (1913–1945)
*[[Reginald Maitland]]
*[[Ainsley Maitland-Niles]], inglise jalgpallur (1997–)
*[[Paul Maivel]], eesti näitleja (1907–1976) 
*[[Ülo Maiväli]], eesti molekulaarbioloog (1972)
*[[Nojim Maiyegun]], Nigeeria poksija (1941–2024)

==Maj==
*[[Josh Maja]], Nigeeria jalgpallur (1998–) 
*[[Jüri Majak]], eesti matemaatik (1961–) 
*[[Vladimir Majakovski]], vene luuletaja (1893–1930)
*[[Kassim Majaliwa]], Tansaania poliitik (1960–) 
*[[Mati Majass]], eesti arst (1938–2007)
*[[Petra Majdič]], Sloveenia suusataja 
*[[‘Alī Ḩasan al-Majīd]], Iraagi poliitik (1941–2010)
*[[Andrzej Majkowski]], Poola diplomaat (1939–)
*[[John Major]], Suurbritannia poliitik (1943–) 
*[[Mikita Majoraŭ]], valgevene maletaja (1985–)
*[[István Majoros]], Ungari maadleja (1974–)
*[[Gennadi Majorov]], vene filosoof (1941–)

==Mak==
*[[Róbert Mak]], slovaki jalgpallur (1991–) 
*[[Roy Makaay]], hollandi jalgpallur (1975–)
*[[Cale Makar]], Kanada jäähokimängija (1998–)
*[[Makarios II]], Küprose peapiiskop (1870-1950)
*[[Aleksander Makarov (tantsija)|Aleksander Makarov]], Eesti võistlustantsija
*[[Andrei Makarov]], Venemaa poliitik, maletegelane ja maletaja (1954–)
*[[Mihhail Makarov]], Eesti filosoof (1922–2019) 
*[[Oleg Grigorjevitš Makarov]], NSV Liidu kosmonaut (1933–2003)
*[[Sergei Makarov]], Venemaa kergejõustiklane (odaviskaja) (1973–)
*[[Stepan Makarov]], Venemaa sõjaväelane, okeanograaf, polaaruurija ja laevaehitaja (1849 (1848 vkj) – 1904) 
*[[Natalija Makarova]], koreograaf ja endine balletitantsija (1940–)
*[[Hans Makart]], Austria kunstnik (1840–1884)
*[[Dainius Makauskas]], leedu alpinist (1939–1990) 
*[[Miriam Makeba]], Lõuna-Aafrika Vabariigi laulja ja kodanikuõiguste aktivist (1932–2008) 
*[[Viktor Makejev]], vene raketikonstruktor (1924–1985)
*[[Claude Makélélé]], Kongo DV jalgpallur (1973–)
*[[Anīsah Makhlūf]], Süüria presidendi Ḩāfiz̧ al-Asadi abikaasa (1930–2016)
*[[Ally Maki]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1986–) 
*[[Seiichirō Maki]], jaapani endine jalgpallur (1980–) 
*[[Hideki Makihara]], Jaapani jurist ja poliitik (1971–) 
*[[Andreï Makine]], vene-prantsuse kirjanik (1957–)
*[[Tomoaki Makino]], jaapani endine jalgpallur (1987–) 
*[[Uladzimir Makjei]], Valgevene diplomaat ja poliitik (1958–2022) 
*[[Toivo Makk]], eesti raadioajakirjanik (1939–2009)
*[[Erik Makke]], eesti korvpallur (2004–)
*[[Kristjan Makke]], eesti korvpallur (1981–)
*[[Oskar Makke]], Eesti sõjaväelane (1909–1941)
*[[Danny Makkelie]], hollandi kutseline jalgpallikohtunik (1983–) 
*[[Kari Makkonen]], Soome jäähokimängija (1955–)
*[[Vladimir Makogonov]], Nõukogude Liidu maletaja (1904–1993)
*[[Andrei Makovejev]], vene laskesuusataja (1982–)
*[[Vladimir Makovski]], vene maalikunstnik (1846–1920) 
*[[Geórgios Makrópoulos]], kreeka maletegelane ja maletaja (1953–)
*[[Andrei Makrov]], Eesti jäähokimängija (1979–) 
*[[Vjatšeslav Maksarov]], Eesti tehnikateadlane (1954–)
*[[Nemanja Maksimović]], serbia jalgpallur (1995–) 
*[[Roman Maksimuk]], Eesti näitleja (1987–) 
*[[Maximilian Maksolly]], Eesti kunstnik (1884–1968) 
*[[Vadim Makšejev]], vene kirjanik (1926–2019)
*[[Bernard Makuza]], Rwanda poliitik (1961–)

==Mal==
*[[Piotr Małachowski]], Poola kettaheitja (1983–) 
*[[Tyrell Malacia]], Hollandi jalgpallur (1999–)  
*[[Jana Maláčová]], Tšehhi poliitik (1981–) 
*[[Vjatšeslav Malafejev]], Venemaa jalgpallur (1979)
*[[Luis Malagón]], hispaania jalgpallur (1997–) 
*[[Vladimir Malahhov]], vene maletaja (1980–)
*[[Chalermpol Malakham]], tai laulja ja näitleja (1962–)
*[[Vadim Malakhatko]], Belgia maletaja (1977–2023)
*[[Daron Malakian]], USA muusik (1975–)
*[[Abubakar Malami]], Nigeeria jurist ja poliitik (1967–) 
*[[Igor Malašenko]], vene televisioonijuht ja poliitkonsultant (1954–2019)
*[[Juan Maldacena]], Argentina päritolu USA füüsik (1968–)
*[[Aušra Maldeikienė]], Leedu majandusteadlane, pedagoog ja poliitik (1958–)
*[[Paolo Maldini]], itaalia jalgpallur (1968–)
*[[Orlando Maldonado]], Puerto Rico poksija (1959–)
*[[Pastor Maldonado]], Venezuela vormelisõitja (1985–)
*[[Nicolas Malebranche]], prantsuse filosoof, matemaatik ja füüsik (1638–1715) 
*[[Leanid Malecki]], valgevene päritolu Leedu poksija (1966–) 
*[[Donyell Malen]], Hollandi jalgpallur (1999–) 
*[[Georgi Malenkov]], NSVL riigitegelane (1902–1988)
*[[Franco Malerba]], Itaalia astronaut ja poliitik (1946–)
*[[Luigi Malerba]], itaalia kirjanik ja stsenarist (1927–2008) 
*[[Pál Maléter]], Ungari sõjaväelane (1917–1958)
*[[Aljona Malets]], Eesti jalgpallur (1987–) 
*[[Günther Maleuda]], Saksa DV riigitegelane ja Saksa poliitik (1931–2012)
*[[Kazimir Malevitš]], maalikunstnik (1878–1935) 
*[[Denis Malgin]], Šveitsi jäähokimängija (1997–) 
*[[Jean-François Malherbe]], Belgia filosoof, kirjanik ja pedagoog (1950–)
*[[Siniša Mali]], Serbia poliitik ja ökonomist (1972–) 
*[[Wendie Malick]], USA näitleja (1950–)
*[[Tuilaepa Sailele Malielegaoi]], Samoa poliitik (1945–)
*[[Malietoa Tanumafili II]], Samoa riigipea (1913–2007)
*[[Zayn Malik]], Briti muusik (1993–)
*[[Nūrī al-Mālikī]], Iraagi poliitik (1950–)
*[[Reiz Malile]], Albaania diplomaat ja kommunistlik riigitegelane (1924–2003) 
*[[Ilmar Malin]], eesti maalikunstnik (1924–1994)
*[[Jaan Malin]], eesti luuletaja ja kunstnik (1960–) 
*[[Lea Malin]], eesti kunstnik ja kunstiõpetaja (1957–) 
*[[Libor Malina]], tšehhi kettaheitja (1973–) 
*[[Ričardas Malinauskas]], Leedu poliitik ja ettevõtja (1965–)
*[[Hannu Malinen]], soome jõutõstja (1955–)
*[[Aarno Maliniemi]], soome ajaloolane (1892–1972)
*[[Aleksandǎr Malinov]], Bulgaaria poliitik (1867–1938)
*[[Nikolaj Malinov]], Bulgaaria poliitik (1968–) 
*[[Rodion Malinovski]], NSV Liidu sõjaväelane (1898–1967)
*[[Andrzej Malinowski]], Poola poliitik (1947–) 
*[[Bronisław Malinowski]], poola kultuuriantropoloog (1884–1942)
*[[Tadeusz Malinowski]], Poola sõjaväelane
*[[Stefano Malinverni]], itaalia jooksja (1959–2024)
*[[Jonida Maliqi]], albaania lauljatar, telesaatejuht, meediapersoon, stiiliikoon ja ettevõtja (1983–)
*[[Vidmantas Mališauskas]], leedu maletaja (1963–)
*[[Mircea Malița]], Rumeenia matemaatik, diplomaat ja teadusfilosoof
*[[Vladimir Maljavin]], vene sinoloog (1950–)
*[[Hanna Maljar]], Ukraina jurist, koolitaja ja riigiametnik (1978–)
*[[Denõss Maljuska]], Ukraina jurist, ettevõtja ja poliitik (1981–) 
*[[Sergei Maljutin]], vene maalikunstnik ja arhitekt (1859–1937)
*[[Jevgeni Malkin]], Venemaa jäähokimängija (1986–) 
*[[Peeter Malkov]], eesti muusik ja pedagoog (1957–)
*[[Vladimir Malkovski]], Eesti NSV parteitöötaja, poliitik ja ettevõtja (1951–2003)
*[[John Malkovich]], USA filminäitleja, -produtsent ja -režissöör (1953–) 
*[[Peeter Malla]], eesti tööstuskunstnik ja karikaturist (1951–) 
*[[Džafar Mallajev]], Dagestani pedagoog (sündinud 1949) 
*[[Stéphane Mallarmé]], prantsuse luuletaja (1842–1898)
*[[Janusz Małłek]], Poola ajaloolane (1937–) 
*[[Endel Mallene]], eesti kirjandusteadlane ja tõlkija (1933–2002) 
*[[Vilma Mallene]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1928–1998)
*[[Ülo Mallene]], eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja majandusteadlane (1936–2021)
*[[Erkki Mallenius]], soome poksija (1928–1973)
*[[Eva Malleus]], eesti näitleja (1960–)
*[[Natalia Malleus]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1954–) 
*[[Harry Mallin]], Briti poksija (1892–1969)
*[[Gerhard von Mallinckrodt]], Liivi ordu maamarssal (surnud 1487)
*[[Hugo Mallo]], hispaania jalgpallur (1991–) 
*[[Caitlin Mallory]], Eesti iluuisutaja (sündinud 1987)
*[[Carl Eduard Malm]], rootsi-saksa päritolu eesti kirjamees (1837–1901)
*[[Friedrich Malm]], eesti majandusteadlane (1903–1973) 
*[[Harry Malm]], eesti kirjastaja ja fotoamatöör (1897–1967)
*[[Karl Otto Malm]], Eesti vaimulik (1877–1921)
*[[Mona Malm]], rootsi näitleja (1935–2021)
*[[Lauri Malmberg]], Soome sõjaväelane ja insener (1888–1948) 
*[[Woldemar Justus Konstantin Malmberg]], filoloog (1860–1921)
*[[Maria Malmer Stenergard]], Rootsi poliitik ja jurist (1981–)
*[[Arthur Malmgren]], Nõukogude Liidus tegutsenud luteri piiskop (1860–1947)
*[[Harald Malmgren]], rootsi maletaja (1904–1957)
*[[Nikolaus Malmgren]], Eesti vaimulik (1772–1829)
*[[Ivar Malmikoski]], Soome endine poksija (1927–2010)
*[[Valdur Malmre]], eesti arhitekt (1933–2005)
*[[Yngwie Malmsteen]], rootsi kitarrist (1963–)
*[[Raul Malmstein]], Eesti riigiametnik, majandustegelane ja ettevõtja (1961–2025) 
*[[Franz Malmsten]], eesti näitleja (1905–1967)
*[[Franz Malmsten juunior|Franz Malmsten]], eesti näitleja (1999–)
*[[Hugo Malmsten]], eesti näitleja ja laulja (1907–1991) 
*[[Hugo Malmsten (noorem)|Hugo Malmsten]], eesti näitleja (2007–) 
*[[Mait Malmsten]], eesti näitleja (1972–)
*[[Rein Malmsten]], eesti näitleja (1942–1993)
*[[Cecilia Malmström]], Rootsi poliitik (1968–)
*[[Konstantin Malofejev]], Venemaa ettevõtja, miljardär, poliitik ja ühiskonnategelane (1974–)
*[[Karl Malone]], USA korvpallur (1963–) 
*[[Moses Malone]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1955–) 
*[[Hector Malot]], prantsuse kirjanik (1830–1907) 
*[[Florent Malouda]], prantsuse jalgpallur
*[[Deniss Malov]], Eesti jalgpallur (1980–)
*[[Marina Malova]], Eesti näitleja (1980–) 
*[[Albert Maloverjan]], Eesti ajakirjanik (1947–2016)
*[[Marcello Malpighi]], itaalia arst ja loodusteadlane (1628–1694)
*[[André Malraux]], prantsuse kirjanik (1901–1976)
*[[Johann David Malsch]], Eesti vaimulik (1851–1906)
*[[Lauri Malsroos]], eesti orienteeruja (1986–) 
*[[Teet Malsroos]], eesti fotograaf (1951–) 
*[[Evald Maltenek]], eesti tehnikateadlane (1887–1938)
*[[Thomas Robert Malthus]], majandusteadlane (1766–1834)
*[[Jakko Maltis]], eesti laulja ja muusikategelane (1980–)
*[[Mait Maltis]], eesti muusik (1951–)
*[[Malle Maltis]], eesti helilooja (1977–)
*[[Ann Malts]], eesti kirjandusteadlane (1941–)
*[[Egert Malts]], endine eesti suusahüppaja (1986–) 
*[[Inna Malva]], eesti rahvatantsujuht (1927–1983) 
*[[Kulno Malva]], eesti muusik (1979–)
*[[Karl Malve]], eesti poksija (1905–1983) 
*[[Merle Malvet]], Eesti riigiametnik (1961–)
*[[Peeter Malvet]], eesti õigusteadlane (1907–1978)
*[[Roomelt Malviste]], eesti arst (1931–2022) 
*[[Georg Malvius]], Rootsi lavastaja ja muusikarežii õppejõud (1945–)
*[[Louis Malvy]], Prantsusmaa poliitik (1875–1949) 
*[[Jelena Malõgina]], eesti tennisist (2000–)
*[[Sergei Ivanovitš Malõšev]], vene loodusteadlane (1884–1967)
*[[Vladimir Malõšev]], vene kirjandusteadlane (1910–1976) 
*[[Adam Małysz]], poola suusahüppaja (1977–)

==Mam==
*[[Tandja Mamadou]], Nigeri poliitik (1938–2020)
*[[Merab Mamardašvili]], gruusia filosoof (1930–1990)
*[[Priscilla Mamba]], Svaasimaa kergejõustiklane (1972–)
*[[Guido Mamberg]], eesti kunstnik (1895–1954)
*[[Otto Mamberg]], eesti rakenduskunstnik ja karikaturist (1904–1984)
*[[Vidadi Mamedov]], Eesti aserbaidžaanlasest keelemees ja kultuuritegelane (1898–1959)
*[[Mirzabala Mamedzade]], Aserbaidžaani publitsist, tõlkija, näitekirjanik, ühiskonnategelane (1898)
*[[Oskar Mamers]], Eesti sõjaväelane
*[[Mihhail Mamiašvili]], Nõukogude Liidu maadleja (1963–)
*[[Andrejs Mamikins]], Läti ajakirjanik ja Euroopa Liidu poliitik (1976–) 
*[[Askar Mamin]], Kasahstani poliitik (1965–) 
*[[Juri Mamin]], vene filmilavastaja (1946–)
*[[Maksim Mamin]], Venemaa jäähokimängija (1995–)
*[[Dmitri Mamin-Sibirjak]], vene kirjanik (1852–1912)
*[[Anthony Joseph Mamo]], Malta poliitik (1909–2008)
*[[Patrícia Mamona]], Portugali kolmikhüppaja (1988–)
*[[Sergei Mamontov]], vene kontsertmeister ja pedagoog (1877–1938)
*[[Mamuka Mamulašvili]], Gruusia sõjaväelane (1978–)

==Man==
*[[Ogerta Manastirliu]], Albaania poliitik (1978–) 
*[[Florent Manaudou]], Prantsusmaa ujuja (1990–)
*[[Milčo Mančevski]], Makedoonia filmirežissöör (1969–)
*[[James Mancham]], Seišellide poliitik (1939San Marino poliitik)
*[[Alessandro Mancini]], San Marino poliitik (1975) 
*[[Gianluca Mancini]], itaalia jalgpallur (1996–) 
*[[Hannah Mancini]], USA päritolu laulja (1973–) 
*[[Henry Mancini]], USA helilooja, dirigent ja arranžeerija (1924–1994)
*[[Roberto Mancini]], itaalia jalgpallitreener, endine jalgpallur (1964–)
*[[Sonja Ferlov Mancoba]], taani avangardistlik skulptor (1911–1984) 
*[[Julia Mancuso]], USA mäesuusataja (1984–)
*[[Külvar Mand]], Eesti arst ja poliitik (1965–)
*[[Steve Mandanda]], Prantsusmaa jalgpallur (1985–)
*[[Aive Mandel]], eesti keeleteadlane ja tõlkija (1985–)
*[[Endla Mandel]], eesti sõudja (1933–2018) 
*[[Katrin Mandel]], eesti muusikapedagoog ja laulja (1971–)
*[[Mati Mandel]], eesti arheoloog (1945–)
*[[Meelis Mandel]], eesti ajakirjanik (1971–)
*[[Nelson Mandela]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja inimõiguslane (1918–2013)
*[[Maurice Mandelbaum]], USA ajaloofilosoof (1908–1987)
*[[Benoît Mandelbrot]], USA matemaatik (1924–2010)
*[[Karl Fredrik Mandelin]], soome arstiteadlane (1854–1906) 
*[[Peter Mandelson]], Suurbritannia poliitik (1953–)
*[[Ossip Mandelštam]], juudi päritolu vene kirjanik (1891—1938) 
*[[Ülo Mander]], eesti loodusteadlane (maastikuökoloog) (1954–)
*[[Konrad von Mandern]], Liivi ordumeister (suri 1295)
*[[Luiz Henrique Mandetta]], Brasiilia arst-ortopeed ja poliitik (1964–) 
*[[Aïssa Mandi]], Alžeeria jalgpallur (1991–) 
*[[Andres Mandre]], Eesti poliitik (1944–)
*[[Erik Mandre]], eesti fotograaf (1976–)
*[[Felix Mandre]], eesti pianist, helilooja ja orkestrijuht (1928–2014)
*[[Juhan Mandre]], eesti kergejõustiklane, spordiajakirjanik, -tegelane ja -ajaloolane (1922–2008) 
*[[Jüri Mandre]], eesti helilooja ja organist (1907–1970)
*[[Martin Mandre]], eesti motosportlane (1977–) 
*[[Siim Mandre]], eesti maletaja ja poksija (1913–2002)
*[[Eduard Mandri]], Eesti sõjaväelane (1906–1989)
*[[Heino Mandri]], eesti näitleja (1922–1990)
*[[Rene Mandri]], eesti jalgrattur (1984–) 
*[[Mario Mandžukić]], horvaadi jalgpallur (1986–)
*[[Norman Manea]], juudi rahvusest rumeenia kirjanik (1936–)
*[[Manea Mănescu]], Rumeenia poliitik (1916–2009)
*[[Ramona Mănescu]], Rumeenia jurist ja poliitik (1972–) 
*[[Édouard Manet]], prantsuse maalikunstnik (1832–1883)
*[[Aleksandr Manevski]], Venemaa mereväelane (1824–1884)
*[[Igor Mang]], eesti astroloog (1949–) 
*[[Maria Mang]], eesti filmiteadlane (1983–)
*[[Eliaquim Mangala]], Prantsusmaa jalgpallur (1991–)
*[[Orel Mangala]], Belgia jalgpallur (1998–) 
*[[Andrew Mangiapane]], Kanada jäähokimängija (1996–)
*[[Edoardo Mangiarotti]], itaalia vehkleja (1919–2012)
*[[Eilve Manglus]], eesti ehtekunstnik (1977–) 
*[[Mangold]], Liivi ordumeistri kohusetäitja (suri 1283)
*[[Mango (laulja)|Mango]], itaalia laulja (1954–2014)
*[[Mango Hans]], eesti hernhuutlik kirjamees (suri 1780)
*[[Lucas Mangope]], Bophuthatswana president (1923–2018) 
*[[Mani]], manihheismi rajaja (sündis 216)
*[[Maniakkide Tänav]]
*[[Miréla Maniáni]], kreeka odaviskaja (1976–)
*[[Radivoje Manić]], Serbia endine jalgpallur (1972–) 
*[[Maniche]], portugali jalgpallur (1977–) 
*[[Maurice Manificat]], Prantsusmaa murdmaasuusataja (1986–)
*[[Barry Manilow]], USA laulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent (1943–) 
*[[Ludovico Manin]], Veneetsia doodž (1725–1802)
*[[Jaan Manitski]], Eesti poliitik ja ettevõtja (1942–)
*[[Iuliu Maniu]], Rumeenia poliitik (1873–1953)
*[[Maniwalde]], muinaseesti vanem (suri 1217) 
*[[Ulsi Manja]], Albaania jurist ja poliitik (1973–) 
*[[Aleksandr Manjos]], Venemaa riigitegelane
*[[August Mank]], eesti bioloog (1914–1996)
*[[Henning Mankell (helilooja)|Henning Mankell]], rootsi helilooja (1868–1930)
*[[Henning Mankell]], rootsi kirjanik ja näitekirjanik (1948–)
*[[Nazõr Mankijev]], inguši rahvusest Venemaa maadleja (1985–)
*[[Wilma Mankiller]], tšerokii pealik, indiaani aktivist (1945–2010)
*[[Romi Mankin]], eesti füüsik (1947–)
*[[Valentin Mankin]], Ukraina päritolu Nõukogude Liidu purjesportlane (1938–2014) 
*[[Ambrose Dudley Mann]], Ameerika Riikide Konföderatsiooni diplomaat (1801–1889)
*[[Gustav Mann]], saksa botaanik (1836–1916)
*[[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (1929–2022) 
*[[Klaus Mann]], saksa kirjanik (1906–1949)
*[[Michael Mann (sotsioloog)|Michael Mann]], sotsioloog (1942–)
*[[Nicole Aunapu Mann]], Ameerika Ühendriikide merejalaväelane ja NASA astronaut (1977–) 
*[[Robert Mann]], USA viiuldaja, helilooja ja dirigent (1920–2018)
*[[Thomas Mann]], saksa kirjanik (1875–1955)
*[[Thomas Mann (näitleja)|Thomas Mann]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1991–)
*[[Kullervo Manner]], Soome ajakirjanik ja poliitik (1880–1939) 
*[[Carl Gustaf Emil Mannerheim]], Soome sõjaväelane ja riigimees (1867–1951)
*[[Adolf Mannermaa]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1904–1964)
*[[Nils Assersson Mannersköld]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (1586–1655)
*[[Johannes Mannert]], eesti auto- ja motosportlane (1892–1950)
*[[Tatjana Mannima]], Eesti suusataja (1980–)
*[[Emilija Manninen]], Eesti kergejõustiklane (1981–)
*[[Hannu Manninen]], soome suusakahevõistleja
*[[Ilmari Manninen]], soome etnoloog (1894–1935)
*[[Chelsea Manning]], USA sõjaväelane, vilepuhuja (1987–)
*[[Frederic Manning]], Austraalia kirjanik (1882–1935)
*[[Peyton Manning]], USA Ameerika jalgpallur (1976–)
*[[Sakari Manninen]], Soome jäähokimängija (1992–) 
*[[Ari Mannio]], Soome meeskergejõustiklane (1987–)
*[[Pirkko Mannola]], soome näitleja ja laulja (1938–) 
*[[Vito Mannone]], itaalia jalgpallur (1988–)  
*[[Peter August Friedrich Mannteuffel]], baltisaksa ja eesti kirjamees (1768–1842)
*[[Andrei Manoilo]], Venemaa politoloog, julgeolekutöötaja, füüsika- ja matemaatikateaduste kandidaat (1975–) 
*[[Florin Manole]], mustlaspäritolu Rumeenia poliitik (1973–)
*[[Aspasia Manos]], Kreeka ja Taani printsess (1896–1972)
*[[Dominique Manotti]], Prantsuse kriminaalromaanikirjanik ja majandusajaloolane (1942–)
*[[Athena Manoukian]], armeenia päritolu Kreeka poplaulja ja laulukirjutaja (1994–) 
*[[J. P. Manoux]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1969–)
*[[Javier Manquillo]], hispaania jalgpallur (1994–)
*[[François Mansart]], prantsuse arhitekt (1598–1666)
*[[Clint Mansell]], Suurbritannia muusik (1963–)
*[[Nigel Mansell]], briti autovõidusõitja (1953–)
*[[Joachim Friedrich von Mansfeld]], saksa päritolu Rootsi väejuht (1581–1623)
*[[Jayne Mansfield]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1933–1967)
*[[Katherine Mansfield]], Uus-Meremaa novellist (1888–1923)
*[[Peter Mansfield]], inglise füüsik (1933–2017)
*[[Samuli Mansikka]], soome alpinist (1978–2015)
*[[İlhan Mansız]], Türgi endine jalgpallur ja iluuisutaja (1975–) 
*[[Charles Manson]], USA kurjategija (1934–2017)
*[[Josh Manson]], USA jäähokimängija (1991–) 
*[[Marilyn Manson (laulja)|Marilyn Manson]], USA laulja (1969–)
*[[Erich von Manstein]], Saksamaa sõjaväelane (1887–1973)
*[[Serafim Mansõrev]], Venemaa advokaat, ühiskonnategelane ja publitsist (1866–1928)
*[[Georg Manzel]], baltisaksa luteri teoloog (1593–1654)
*[[Antonio Manzini]], itaalia näitleja, stsenarist, režissöör ja kirjanik (1964–) 
*[[Andrea Mantegna]], itaalia maalikunstnik ja graafik (1431–1506) 
*[[Joe Mantegna]], USA filminäitleja (1947–)
*[[Hilary Mantel]], Briti kirjanik (1952–2022) 
*[[Michael Mantenuto]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1981–2017) 
*[[Mikko Mantere]], Soome endine poksija (1974–)
*[[Otto Theodor von Manteuffel]], Preisimaa konservatiivne poliitik (1805–1882) 
*[[Anthony Mantha]], Kanada jäähokimängija (1994–) 
*[[Garth Manton]], Austraalia sõudja (1929–2024)
*[[Karl Mantzius]], taani teatri- ja filmilavastaja, näitleja ja ooperilaulja (1860–1921)
*[[Kristian Mantzius]], taani näitleja (1819–1879)
*[[Deniss Manturov]], Venemaa poliitik (1969–)
*[[Amatino Manucci]], itaalia kaupmees (13/14. sajandi vahetusel)
*[[Simone Manuel]], USA ujuja (1996–)
*[[Mhithar Manukjan]], armeenia päritolu Kasahstani maadleja (1973–)
*[[Miho Manya]], jaapani endine jalgpallur (1996–) 
*[[Luvo Manyonga]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kaugushüppaja (1991–)

==Mao==
*[[Mao Zedong]], Hiina poliitik

==Map==
*[[Nosiviwe Mapisa-Nqakula]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1956–)
*[[Robert Mapplethorpe]], Ameerika Ühendriikide fotograaf ja kunstnik (1946–1989)

==Mar==
*[[Gertrud Elisabeth Mara]], saksa laulja (1749–1833)
*[[Moussa Mara]], Mali poliitik (1975–)
*[[Roxana Maracineanu]], rumeenia päritolu Prantsusmaa poliitik ja ujuja (1975–) 
*[[Diego Maradona]], Argentina jalgpallur (1960–2020)
*[[Pasqual Maragall i Mira]], Kataloonia poliitik (1941–)
*[[Sándor Márai]], ungari kirjanik ja ajakirjanik (1900–1989)
*[[August Maramaa]], Viljandi linnapea (1881–1941)
*[[Jaan Maramaa]], eesti keemik (1891–1986)
*[[Sulev Maramaa]], eesti arst (1925–2018) 
*[[Elfriide Maran]], eesti skulptor (1905–1998) 
*[[Iko Maran]], eesti kirjanik (1915–1999)
*[[Kaur Maran]], eesti teadusajakirjanik (1989–) 
*[[Kätlin Maran]], eesti ettevõtja (1970–) 
*[[Margit Maran]], eesti filmimonteerija ja toimetaja (1953–)
*[[Rein Maran]], eesti filmilavastaja ja -operaator (1931–)
*[[Tiit Maran]], eesti zooloog (1959–)
*[[Timo Maran]], eesti zoosemiootik ja luuletaja (1975–)
*[[Rein Marandi]], eesti ajaloolane ja politoloog (1921–2003)
*[[Edu Marangon]], Brasiilia endine jalgpallur (1963–) 
*[[Helga Maranik]], eesti moekunstnik (1924–1987)
*[[James Marape]], Paapua Uus-Guinea poliitik (1971–) 
*[[Jean-Paul Marat]], prantsuse revolutsionäär (1743–1793)
*[[Carlo Maratta]], itaalia maalikunstnik (1625–1713) 
*[[Patrick Marber]], inglise näitekirjanik, režissöör ja näitleja (1964–)
*[[Marcellin Marbot]], Prantsusmaa kindral ja memuarist (1782–1854)
*[[Franz Marc]], saksa ekspressionistlik kunstnik (1880–1916)
*[[Fernando Marçal]], Brasiilia jalgpallur (1989–) 
*[[Marcel Marceau]], prantsuse miim (1923–2007)
*[[Gabriel Marcel]], Prantsusmaa filosoof ja kirjanik (1889–1973) 
*[[Marcellinus]], paavst (3.–4. sajand)
*[[Marcellus I]], paavst (3.–4. sajand)
*[[Marcellus II]], paavst (1501–1555)
*[[Rogelio Marcelo]], Kuuba poksija (1965–) 
*[[Peggy March]], Ameerika Ühendriikide poplaulja (1948–) 
*[[Robert H. March]], USA füüsik (1934–2015)
*[[Solly March]], inglise jalgpallur (1994–) 
*[[Brad Marchand]], Kanada jäähokimängija (1988–)
*[[Léon Marchand]], Prantsusmaa ujuja (2002–) 
*[[Nancy Marchand]], USA näitleja (1928–2000)
*[[Agustín Marchesín]], Argentina jalgpallur (1988–) 
*[[Jonathan Marchessault]], Kanada jäähokimängija (1990–) 
*[[Ludovico Marchetti]], itaalia maalikunstnik (1853–1909) 
*[[Claudio Marchisio]], Itaalia jalgpallur (1986–) 
*[[Lele Marchitelli]], itaalia filmihelilooja
*[[Marcia]], brittide kuninganna
*[[Rocky Marciano]], USA poksija (1923–1969)
*[[Marcianus]]
*[[Justinas Marcinkevičius]], leedu kirjanik ja tõlkija (1930–2011)
*[[Kazimierz Marcinkiewicz]], Poola poliitik (1959–)
*[[Šarūnas Marčiulionis]], leedu endine korvpallur (1964–)
*[[Gotthard Wilhelm Marcks von Würtemberg]], Rootsi sõjaväelane (1688–1778)
*[[Guido de Marco]], Malta poliitik ja õigusteadlane (1931–2010)
*[[Guglielmo Marconi]], itaalia insener (1874–1937) 
*[[Bongbong Marcos]], Filipiinide poliitik, riigi president alates 2022. aastast (1957–)
*[[Ferdinand Marcos]], Filipiinide poliitik (1917–1989)
*[[Imelda Marcos]], Ferdinand Marcose lesk (1929–) 
*[[Anna Marcoulli]], Küprose jurist (1974–) 
*[[Marcus]], 34. paavst (suri 336) 
*[[Rudolph A. Marcus]], ameerika keemik (1923–2026)
*[[Solomon Marcus]], Rumeenia matemaatik (1925–2016)
*[[Herbert Marcuse]], filosoof (1898–1979)
*[[Villem Marder]], Eesti sõjaväelane (1883–1935)
*[[Keesi Mardisalu]], eesti ehtekunstnik 
*[[Mart Mardisalu]], eesti ajakirjanik ja meelelahutaja (1968–)
*[[Marge Mardisalu-Kahar]], Eesti diplomaat (1970–) 
*[[Heino Mardiste]], eesti geograaf ja orienteeruja (1936–) 
*[[Peep Mardiste]], Eesti poliitik (1972–) 
*[[Adda Mardna]], eesti arst (1905–2002) 
*[[Evi Mardna]], eesti keraamik (1929–2025)
*[[Leonhard Mardna]], eesti arst ja sõjaväelane (1901–1982) 
*[[Mihkel Mardna]], eesti spordiarst (1966–) 
*[[Peeter Mardna]], eesti arst (1938–)
*[[Evald Mardo]], Eesti sõjaväelane (1915–1944)
*[[Sandro Mareco]], Argentina maletaja (1987–)
*[[Moussa Marega]], Mali jalgpallur (1991–) 
*[[Eve Maremäe]], eesti näitleja (1955–)
*[[Jerry Maren]], USA näitleja (1920–2018) 
*[[Juan Luis Marén]], Kuuba maadleja (1971–)
*[[Anna Marend]], eesti raamatukogundustegelane (1893–1981)
*[[Étienne-Jules Marey]], prantsuse filmipioneer (1830–1904)
*[[Flo Marfaing]], rulataja 
*[[Ramón Margalef]], Hispaania ökoloog (1919–2004)
*[[Marganus II]], brittide kuningas
*[[Inglise Margaret]], Šotimaa kuninganna (1240–1275)
*[[Margaret (Norra kuninganna)|Margaret]], (1261–1283)
*[[printsess Margaret]], Briti kuningliku perekonna liige (1930–2002)
*[[Taani Margaret]], Šotimaa kuninganna (1456–1486)
*[[printsess Margaretha]], Rootsi kuningliku perekonna liige (1934–) 
*[[Andranik Margarjan]], Armeenia poliitik (1951–2007)
*[[Margeir Pétursson]], islandi maletaja (1960–)
*[[Mihhail Margelov]], Venemaa poliitikategelane (1964–) 
*[[Bam Margera]], USA rulasõitja (1979–)
*[[Alexandru Marghiloman]], Rumeenia poliitik (1854–1925)  
*[[Aleksander Margiste]], eesti majandusteadlane (1908–1988)
*[[Anne Margiste]], eesti näitleja (1942–)
*[[Teet Margna]], eesti teleprodutsent (1972–)
*[[Udo Margna]], eesti taimefüsioloog (1934–2019)
*[[Reuben Margolin]], USA skulptor
*[[Margrete I]], Taani ja Norra kuninganna (1353–1412)
*[[Margrete Sambor]], Taani kuninganna (suri 1282)
*[[Margrethe II]], Taani kuninganna (1940–)
*[[Marguerite d'Angoulême]], Navarra kuninganna (1492–1549) 
*[[Louis Margueron]], prantsuse sõjaväelane ja sõjaajaloolane (1851–1917)
*[[David Margulies]], USA näitleja (1937–2016)
*[[Lynn Margulis]], USA bioloog (1938–2011)
*[[Ingrid Margus]], eesti näitleja (1994–) 
*[[Kalev Margus]], eesti sõudja (1933–2023) 
*[[Anti Marguste]], eesti helilooja (1931–2016)
*[[Eduard Marguste]], Eesti sõjaväelane (1897–1942)
*[[Giorgi Margvelašvili]], Gruusia poliitik (1969–) 
*[[Pablo Marí]], hispaania jalgpallur (1993–)
*[[Maria I]], Portugali kuninganna (1734–1816)
*[[Maria II]], Portugali kuninganna (1819–1853)
*[[Maria Eufrosyne]], printsess (1625–1687)
*[[María Isabel]], Hispaania laulja (1995–)
*[[Maria Emanuel]], Saksi kuningliku perekonna pea (1926–2012)
*[[Maria Minerva]], eesti muusik (1988–) 
*[[María Sabina]], masateegi šamaan 
*[[Maria Teresa]], Luksemburgi suurhertsoginna (1956–)
*[[Maria Theresia]]
*[[Sergio María]], vastupaavst &quot;Gregorius XVIII&quot;
*[[Austria Mariana]], Hispaania kuninganna (1634–1679) 
*[[Brian Mariano]], Hollandi Antillide sprinter, kes esindab alates 2011. aastast Hollandit (1985–) 
*[[Adrian Mariappa]], Jamaica jalgpallur (1986–)  
*[[Javier Marías]], Hispaania kirjanik ja tõlkija (1951–2022)
*[[Zdravko Marić]], Horvaatia poliitik ja majandusteadlane (1977–)
*[[Tomislav Marić]], Horvaatia jalgpallur (1973–) 
*[[Marie (Burgundia)|Marie]] Rikas, Burgundia titulaarhertsoginna (1457–1482) 
*[[Marie (Taani printsess)|Marie]], Taani printsess (1976–)
*[[Marie de France]], prantsuse luuletaja (1160–1210)
*[[Marie Aglaë]], Liechtensteini vürstinna (1940–2021)
*[[Marie Antoinette]], Prantsusmaa ja Navarra kuninganna (1755–1793)
*[[Orléansi Marie Louise]], Hispaania kuninganna (1662–1689)
*[[Marie-Adélaïde (Savoia printsess)|Marie-Adélaïde]], Savoia printsess ja Burgundia hertsoginna (1685–1712)
*[[Marie-Adélaïde (Luksemburgi suurhertsoginna)|Marie-Adélaïde]], Luksemburgi suurhertsoginna (1894–1924) 
*[[Marie-Chantal]], nominaalne Kreeka kroonprintsess (1968–)
*[[Cheech Marin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1946–)
*[[Luca Marin]], itaalia ujuja (1986–)
*[[Marko Marin]], Saksamaa jalgpallur (1989–) 
*[[Pavel Marin]], Eesti jalgpallur (1995–)
*[[Răzvan Marin]], rumeenia jalgpallur (1996–) 
*[[Sanna Marin]], Soome poliitik (1985–)
*[[Marina, Kenti hertsoginna]], Briti kuningliku perekonna liige (1906–1968) 
*[[Martin Marinčin]], slovaki jäähokimängija (1992–) 
*[[Jacques Marinelli]], prantsuse jalgrattasportlane (1925–2025)
*[[Filippo Tommaso Marinetti]]
*[[Edgar Maring]], Eesti politseinik (1896–1937)
*[[Aleksandra Marinina]], vene kirjanik (1957–)
*[[John Marino]], USA jäähokimängija (1997–) 
*[[Mladen Marinov]], Bulgaaria politseinik, jurist ja poliitik (1971–) 
*[[Sofi Marinova]], bulgaaria lauljatar (1975–) 
*[[Marinus I]], paavst (suri 884)
*[[Marinus II]], paavst (suri 946)
*[[Shawn Marion]], USA korvpallur (1978–)
*[[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (1934–2026)
*[[Aleksander Maripuu]], eesti õigeusu vaimulik (1885–1948)
*[[Maret Maripuu]], Eesti poliitik (1974–)
*[[Meelis Maripuu]], eesti ajaloolane (1966–)
*[[Mihkel Maripuu]], eesti maalikunstnik (1987–) 
*[[Nicklas Maripuu]], Rootsi jalgpallur (1992–) 
*[[Raivo Maripuu]], eesti lavastaja
*[[Bernard Maris]], prantsuse majandusteadlane, kirjanik ja ajakirjanik (1946–2015) 
*[[Jacob Maris]], hollandi maalikunstnik (1838–1899)
*[[Aario Alfred Marist]], väliseesti teatritegelane (1905–1991)
*[[Jacques Maritain]], prantsuse filosoof (1882–1973)
*[[Gaius Marius]], Vana-Rooma väejuht ja poliitik (157–86 eKr)
*[[Pierre Carlet de Chamblain de Marivaux]], prantsuse dramaturg ja proosakirjanik (1688–1763)
*[[Herol Marjak]], eesti ujuja (1988–) 
*[[Holger Marjamaa]], eesti pianist ja helilooja (1992–) 
*[[Kalevi Marjamaa]], soome poksija (1953–) 
*[[Mairo Marjamaa]], eesti saksofonist (1988–) 
*[[Pekka Marjamäki]], soome jäähokimängija (1947–2012)
*[[Aksel Mark]], Eesti poliitik, ajakirjanik ja agronoom (1913–2014)
*[[Heinrich Mark]], Eesti poliitik
*[[Heinrich Mark (Pilistvere)|Heinrich Mark]], eesti pangaametnik (1875–1940)
*[[Julius Mark]], eesti keeleteadlane (1890–1959) 
*[[Karin Mark]], eesti antropoloog (1922–1999) 
*[[Kristiina Mark]], eesti lihhenoloog (1987–)
*[[Lehte Mark]], eesti ooperisolist, muusikali- ja draamanäitleja (1924–2013)
*[[Lemmit Mark]], eesti ajaloolane (1912–1962)
*[[Mati Mark]], eesti laskesportlane (1941–2008)
*[[Reet Mark]], eesti kunstiajaloolane (1965–) 
*[[Reinhold Mark]], eesti majandusteadlane (1880–1956)
*[[Reno Mark]], eesti jalgpallur (2000–)
*[[Ülar Mark]], eesti arhitekt (1968–)
*[[Mari Mark-Hershey]] (1943–1972)
*[[Hal Markarian]], ameerika lennukikonstruktor (1929–2012) 
*[[Oksana Markarova]], Ukraina poliitik (1976–)
*[[Bronius Markauskas]], Leedu insener, poliitik ja põllumajandustegelane (1960–) 
*[[Georgi Markelov]], Eesti skulptor (1929–2014)
*[[Leonid Markelov]], Venemaa poliitik (1963–)
*[[Vello Marken]], eesti laulja ja kitarrist (1936–2021)
*[[Spýros Markezínis]], Kreeka poliitik (1909–2000)
*[[Vidas Markevičius]], leedu poksija (1963–) 
*[[Ljudmila Markianova]], karjala keeleteadlane (1941–) 
*[[Sergei Markin]], Jakuudi ANSV riigitegelane (1926–2014)
*[[Anna Markina]], eesti kriminoloog (1966–) 
*[[Markion]], teoloog (suri 160) 
*[[Markiplier]], rootsi videomängude kommentaator (1989–)
*[[Eero Markkanen]], soome jalgpallur (1991–) 
*[[Lauri Markkanen]], soome korvpallur (1997–) 
*[[Mikko Markkula]], soome malefunktsionäär (1947–2012)
*[[Meghan Markle]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell (1981–)  
*[[Liza Marklund]], rootsi ajakirjanik ja kirjanik (1962–)
*[[Ned Markosian]], USA filosoof
*[[Gohar Markosjan-Käsper]], armeenia päritolu venekeelne kirjanik (1949–2015)
*[[Anton Markoš]], tšehhi bioloog (1949–)
*[[Ánninos Markoullídis]], Küprose jooksja (1971–)
*[[Dmitri Markov]], Valgevene ja Austraalia teivashüppaja (1975–)
*[[Dmitri Markov (lennukikonstruktor)]], vene lennukikonstruktor (1905–1992)
*[[Georgi Markov]], Bulgaaria dissident ja kirjanik (1929–1978)
*[[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]], bulgaaria maadleja (1946–) 
*[[Sergei Markov]], vene politoloog (1958–)
*[[Anna Markova]], Eesti näitleja (1980–) 
*[[Duško Marković]], Montenegro jurist ja poliitik (1958–)
*[[Karl Markovics]], Austria näitleja (1963–)
*[[Andri Markovitš]], Ukraina jalgpallur (1995–)
*[[August Markson]], Eesti politseinik (1891–1948)
*[[Jakob Markson]], reeder ja laevakapten (1840–1930) 
*[[Ann Marksoo]], eesti geograaf (1930–2023)
*[[Jüri Marksoo]], eesti omavalitsustegelane (1876–1941)
*[[Jacob Markström]], rootsi jäähokimängija (1990–)
*[[Ernest Markšaitis]], leedu alpinist (1969–2013)
*[[Markus]], evangelist (1. sajand) 
*[[Anna Markus]], eesti näitleja (1874–1955)
*[[Eduard Markus]], eesti geograaf (1889–1971)
*[[Hazel Rose Markus]], inglise sotsiaalpsühholoog (1949–)
*[[Johannes Markus]], eesti diplomaat (1884–1969)
*[[Jüri Markus]], eesti näitleja ja teatritegelane (1876–1931)
*[[Kersti Markus]], eesti kunstiajaloolane (1962–)
*[[Raul Markus]], Eesti politoloog ja advokaat (1968–) 
*[[Tõnu Markus]], eesti vaimulik (1874–1940) 
*[[Vambola Markus]], eesti kultuuritegelane (1922–1997) 
*[[Ago Markvardt]], eesti kahevõistleja (1969–) 
*[[Margaret Markvardt]], eesti ujuja (2000–) 
*[[August Marland]], eesti fütopatoloog (1904–1973)
*[[Bob Marley]], Jamaica laulja (1945–1981)
*[[Christopher Marlowe]], inglise näitekirjanik, luuletaja ja tõlkija (1564–1593)
*[[Eerik Marmei]], Eesti diplomaat
*[[Kristian Marmor]], eesti jalgpallur (kaitsja) (1987–)
*[[Mitchell Marner]], Kanada jäähokimängija (1997–) 
*[[Oleg Marnot]], Eesti sõjaväelane (1915–1941)
*[[Rudolf Marnot]], Eesti sõjaväelane (1895–1942)
*[[Géza Maróczy]], ungari maletaja (1870–1951)
*[[Karl Maron]], Saksa DV riigitegelane (1903–1975) 
*[[Patrick Maroon]], USA jäähokimängija (1988–) 
*[[Sue Maroroa]], Inglismaa maletaja (1991–2023)
*[[Reyes Maroto]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (1973–)
*[[Helen Maroulis]], kreeka päritolu Ameerika Ühendriikide vabamaadleja (1991–) 
*[[Georg Gottfried Marpurg]], vaimulik ja eesti koolikirjanik (1755–1835)
*[[Johann Gotthard Marquardt]], baltisaksa trükkal ja kirjastaja (1780–1859)
*[[João Lopes Marques]], portugali päritolu Eestis elav ajakirjanik, stsenarist ja kirjanik (1971–)
*[[Álex Márquez]], hispaania mootorrataste võidusõitja (1996–) 
*[[Marc Márquez]], hispaania motoringrajasõitja (1993–)
*[[Rafael Márquez]], Mehhiko jalgpallur (1979)
*[[Albert Marquet]], prantsuse maalikunstnik ja graafik (1875–1947)
*[[David Marr]], inglise neuroteadlane ja psühholoog (1945–1980) 
*[[Nikolai Marr]], vene keeleteadlane (1865–1934)
*[[Jüri Marran]], eesti maalikunstnik (1937–2021)
*[[Kati-Kreet Marran]], eesti sulgpallur (1998–) 
*[[Mikk Marran]], Eesti riigiametnik (1978–) 
*[[Heino Marrandi]], eesti põllumajandustegelane (1911–1989)
*[[Jaanus Marrandi]], Eesti poliitik (1963–) 
*[[Rein Marrandi]], Eesti poliitik (1883–?)  
*[[Toomas Marrandi]], eesti orienteeruja (1979–) 
*[[Manuel António Marreiros]], Portugali mereväelane (surnud 1833) 
*[[Manuel Marrero]], Kuuba poliitik (1963–) 
*[[Emma Marrone]], itaalia laulja (1984–)
*[[Gianfranco Marrone]], itaalia semiootik (1957–) 
*[[Jim Marrs]], USA ajakirjanik (1943–2017)
*[[Bruno Mars]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (1985–) 
*[[Wynton Marsalis]], USA džässtrompetist ja -helilooja (1961–)
*[[Kostas Marsan]], Sahha filmilavastaja (1976–)
*[[Jesse Marsch]], Ameerika Ühendriikide jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1973–) 
*[[Brian G. Marsden]], Briti astronoom (1937–2010)
*[[James Marsden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1973–)
*[[Jason Marsden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1975–) 
*[[Hans-Joachim Marseille]], saksa lendur (1919–1942)
*[[Herbert W. Marsh]], psühholoog
*[[Ngaio Marsh]], Uus-Meremaa teatrilavastaja ja kirjanik (1895–1982)
*[[William Marshal]], Inglismaa rüütel (suri 1219)
*[[Alfred Marshall]], Briti majandusteadlane (1842–1924)
*[[Ben Marshall]], Ameerika Ühendriikide koomik, stsenarist ja näitleja (1995–) 
*[[Frank James Marshall]], USA maletaja (1877–1944)
*[[Garry Marshall]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (1934–2016)
*[[George Marshall]], USA sõjaväelane ja poliitik (1880–1959)
*[[Lorna Marshall]], Suurbritannia lavastaja ja õppejõud (1953–) 
*[[Penny Marshall]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmilavastaja ja filmiprodutsent (1943–2018) 
*[[Thomas R. Marshall]], Ameerika Ühendriikide 28. asepresident (1854–1925)
*[[Thomas Marshburn]], USA astronaut (1960–)
*[[Siniva Marsters]], Cooki saarte kergejõustiklane (1980–) 
*[[Retno Marsudi]], Indoneesia diplomaat ja poliitik (1962–)
*[[Luca Marzola]], itaalia füüsik (1983–)
*[[Al-Munşif al-Marzūqī]], Tuneesia arst, inimõiguslane ja poliitik (1945–)
*[[Marta Vieira da Silva|Marta]], Brasiilia jalgpallur (1986–)
*[[Juha Martelius]], Soome riigiteenistuja (1965–) 
*[[Michel Martelly]], Haiti muusik ja poliitik (1961–)
*[[Friedrich Fromhold Martens]], Vene õigusteadlane (1845–1909)
*[[Jüri Martenson]], eesti vaimulik (1867–1943)
*[[Lasse Mårtenson]], Soome laulja (1934–2016) 
*[[Antoni Martí]], Andorra arhitekt ja poliitik (1963–2023)
*[[Christian Marti]], Šveitsi jäähokimängija (1993–)  
*[[Roger Martí]], hispaania jalgpallur (1991–) 
*[[Anthony Martial]], Prantsusmaa jalgpallur (1995–)
*[[Martialis]], vanarooma luuletaja (1.–2. sajand)
*[[Püha Martin]], pühak (suri 397)
*[[Álvaro Martín]], Hispaania käija (1994–) 
*[[Ants-Johannes Martin]], eesti entomoloog
*[[August Martin]], eesti õpetaja ja kodu-uurija (1893–1982)
*[[Chris Martin]], Briti muusik (1977–)
*[[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]], Šotimaa jalgpallur (1988–)
*[[Dean Martin]], USA laulja, näitleja, koomik ja filmiprodutsent (1917–1995)
*[[Edmund Martin]], eesti filmilavastaja (1910–2003)
*[[Frank Martin]], Šveitsi helilooja (1890–1974)
*[[George Martin]], inglise muusikaprodutsent (1926–2016) 
*[[George R. R. Martin]], USA kirjanik (1948–) 
*[[Heli Martin]], eesti muusikaõpetaja ja koorijuht (1926–2012)
*[[Henry Martín]], Mehhiko jalgpallur (1992–) 
*[[Jorge Martín]], Hispaania mootorrataste võidusõitja (1998–)
*[[Jüri Martin]], eesti bioloog (1940–2025)
*[[Kevin Martin]], Kanada jääkeeglimängija (1966–) 
*[[Leo Martin]], eesti lavastaja ja näitleja (1911–1973)
*[[Linda Martin]], iiri laulja ja telesaatejuht (1953–)
*[[Mati Martin]], eesti entomoloog (1951–)
*[[Matt Martin]], Kanada jäähokimängija (1989–)
*[[Micheál Martin]], Iiri poliitik (1960–) 
*[[Oskar Martin]], eesti tehnikateadlane (1897–1960) 
*[[Paul Martin]], Kanada peaminister (1938–)
*[[Ricky Martin]], Puerto Rico laulja ja näitleja (1971–)
*[[Russell Martin]], šoti jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1986–) 
*[[Trayvon Martin]], vägivallaohver USA-s (1995–2012) 
*[[Uno Martin]], eesti teatrikunstnik ja tarbegraafik (1919–1986) 
*[[Vassili Martin]], Eesti sõjaväelane (1890–1954) 
*[[Jean-Paul Martin du Gard]], prantsuse jooksja (1927–2017)
*[[Agnès Martin-Lugand]], prantsuse kirjanik (1979–)
*[[Dario Martinelli]], itaalia zoosemiootik (1974–)
*[[Gabriel Martinelli]], Brasiilia jalgpallur (2001–) 
*[[Ricardo Martinelli]], Panama ärimees ja poliitik (1952–)
*[[Nicolae Martinescu]], Rumeenia maadleja (1940–2013) 
*[[Alec Martinez]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1987–) 
*[[Asier Martínez]], Hispaania tõkkejooksja (2000–) 
*[[Bartolomé Martínez]], Nicaragua president (1873–1936)
*[[Emiliano Martínez]], Argentina jalgpallur (1992–) 
*[[Iñigo Martínez]], hispaania jalgpallur (1991–)  
*[[José Martínez]], hispaania teatrijuht ja endine balletitantsija (1969–)
*[[Lisandro Martínez]], Argentina jalgpallur (1998–) 
*[[Melanie Martinez]], Ameerika Ühendriikide laulja-laulukirjutaja, režissöör ja näitleja (1995–)
*[[Miguel Ángel Martínez]], Hispaania poliitik (1940–)
*[[Osvaldo Martínez]], Paraguay jalgpallur (1986–) 
*[[Pity Martínez]], Argentina jalgpallur (1993–)  
*[[Saul Martínez]], Hondurase endine jalgpallur (1976–) 
*[[Tomás Martínez]], Nicaragua president (1820–1873)
*[[Roberto Martínez Lacayo]], Nicaragua poliitik (1899–1984)
*[[Lucas Martínez Quarta]], Argentina jalgpallur (1996–) 
*[[André Martinet]], prantsuse keeleteadlane (1908–1999)
*[[Sergio Martini]], itaalia alpinist (1949–)
*[[Gerardo Martino]], Argentina jalgpallitreener (1962–) 
*[[Pat Martino]], Ameerika Ühendriikide džässkitarrist ja helilooja (1944–2021) 
*[[Georg Martinoff]], eesti arstiteadlane (1910–1981)
*[[Jordan Martinook]], Kanada jäähokimängija (1992–) 
*[[Pascal Martinot-Lagarde]], Prantsusmaa tõkkejooksja (1991–)
*[[Ana Vasconcelos Martins]], Portugali jurist, politoloog ja poliitik (1985–) 
*[[Ants Martins]], eesti tehnikateadlane (1933–) 
*[[Catarina Martins]], Portugali poliitik ja näitleja (1973–) 
*[[Johannes Martins]], Eesti sõjaväelane (1889–1943)
*[[Obafemi Martins]], Nigeeria jalgpallur (1984–) 
*[[Victor Martins]], prantsuse autosportlane (2001–) 
*[[Odd Martinsen]], norra murdmaasuusataja (1942–2025)
*[[Aare Martinson]], eesti pedagoog (1957–) 
*[[Allan Martinson]], eesti tehnoloogiaettevõtja ja investor (1966–)
*[[Eduard Martinson]], eesti biokeemik (1900–1963)
*[[Hanna Martinson]], eesti laulja ja meelelahutaja (1992–)
*[[Hans Martinson]], Eesti poliitik (1872–1935)
*[[Harry Martinson]], rootsi kirjanik (1904–1978)
*[[Helle Martinson]], eesti keemik, teadusloolane ja teaduspoliitika kujundaja (1934–) 
*[[Indrek Martinson]], eesti füüsik (1937–2009) 
*[[Jaan Martinson]], eesti ajakirjanik
*[[Katrin Martinson]], eesti perearst
*[[Matti Martinson]], eesti koolimees ja poliitik
*[[Merike Martinson]], Eesti arst ja poliitik (1940–)
*[[Märt Martinson]], Eesti poliitik (1890–1948)
*[[Vassili Martinson]], eesti usuteadlane (1874–1955)
*[[Bohuslav Martinů]], tšehhi helilooja (1890–1959)
*[[Martinus I]], paavst (suri 655)
*[[Martinus IV]], paavst (suri 1285)
*[[Martinus V]], paavst (1368–1431)
*[[Quenten Martinus]], Curaçao jalgpallur (1991–) 
*[[Ela-Heigi Martis]], eesti museoloog (1939–2015)
*[[Indrek Martis]], eesti muusik (1981–2008) 
*[[Ülar Martjan]], eesti rahvatantsujuht (1971–)
*[[Tõnis Martma]], Eesti kohtunik (1898–1980) 
*[[Valter Martma]], Eesti sõjaväelane (1891–1943) 
*[[Margus Martmaa]], eesti muusik (1966–)
*[[Paul Martmaa]], eesti advokaat (1899–1943)
*[[Hans Martna]], eesti advokaat ja poliitik (1890–1941)
*[[Anita Márton]], Ungari kergejõustiklane, kuulitõukaja (1989–) 
*[[János Martonyi]], Ungari poliitik (1944–)
*[[Ilona Martson]], eesti ajakirjanik ja tõlkija (1970–) 
*[[Mihkel Martsoo]], Eesti sõjaväelane (1902–1989)
*[[Aleksei Martšenko]], vene jäähokimängija (1992–) 
*[[Sergi Martšenko]], Ukraina poliitik (1981–)
*[[Jevgen Martšuk]], Ukraina poliitik (1941–2021)
*[[Matias Marttinen]], Soome poliitik (1990–)
*[[Oleksandr Martõnenko]], Ukraina ajakirjanik (1960–2024)
*[[Roman Martõnenko]], endine Eesti iluuisutaja (1977–) 
*[[Nikita Martõnov]], eesti jalgpallur (1993–) 
*[[Sergei Martõnov]], Venemaa maadleja (1971–) 
*[[Vladimir Martõnov]], vene helilooja
*[[Vladimir Jurjevitš Martõnov]], vene filmirežissöör ja näitleja (1947–2007) 
*[[Heinrich Maru]], Eesti kohtunik (1897–1983)
*[[Kristel Maruste]], eesti rahvatantsujuht ja koreograaf (1991–) 
*[[Rait Maruste]], Eesti kohtunik (1953–) 
*[[Adam Marušić]], Montenegro jalgpallur (1992–) 
*[[Kiyonosuke Marutani]], jaapani jalgpallur  
*[[Hiroshi Maruyama]], jaapani diplomaat (1948–2019) 
*[[Karina Maruyama]], jaapani endine jalgpallur (1983–)
*[[Yuichi Maruyama]], jaapani jalgpallur (1989–) 
*[[Ann Marvet]], eesti botaanik, loodusajakirjanik (1939–)
*[[Peeter Marvet]], eesti IT-spetsialist
*[[Piret Marvet]], eesti tõlkija
*[[Viktor Marvin]], Eesti näitleja (1986–) 
*[[Bert van Marwijk]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (1952–) 
*[[Karl Marx]], juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär (1818–1883)
*[[Richard Marx]], USA laulja ja laulukirjutaja (1963–) 
*[[printsess Mary, Gloucesteri ja Edinburghi krahvinna]] (1776–1857) 
*[[Mary, kuninglik printsess ja Harewoodi krahvinna]], Briti kuningliku perekonna liige (1897–1965)
*[[Mary (Taani kroonprintsess)|Mary]], Taani kroonprintsess (1972–) 
*[[Mary Henrietta Stuart]], Inglismaa printsess, Oranje printsess, Nassau krahvinna (1631–1660)
*[[Mary Stuart]], Šotimaa kuninganna (1542–1587)
*[[Mary Tudor (Prantsusmaa kuninganna)|Mary Tudor]], Prantsusmaa kuninganna, Suffolki hertsoginna (1496–1533) 
*[[Mary I Tudor]], Inglismaa kuninganna (1516–1558)
*[[Mary of Teck]], kuninganna (1867–1953)

==Mas==
*[[Artur Mas]], Kataloonia poliitik (1956–)
*[[Masaccio]], itaalia kunstnik (1401–1428) 
*[[Masako]], Jaapani printsess (1963–)
*[[Absamat Masalijev]], Nõukogude Liidu ja Kõrgõzstani partei- ja riigitegelane (1933–2004)
*[[Erich Petri Masalin]], Eesti vaimulik (1671–1723) 
*[[Jan Masaryk]], Tšehhoslovakkia poliitik ja diplomaat (1886–1948)
*[[Tomáš Masaryk]], Tšehhoslovakkia riigitegelane (1850–1937)
*[[Pietro Mascagni]], itaalia helilooja (1863–1945) 
*[[Omar Mascarell]], Hispaania jalgpallur (1993–) 
*[[Toshihide Maskawa]], jaapani füüsikateoreetik (1940–2021)
*[[Javier Mascherano]], Argentina jalgpallur (1984–)
*[[Gianni Mascolo]], Itaalia laulja (1940–2016)
*[[Aslan Mashadov]], tšetšeeni poliitik (1951–2005)
*[[Giulietta Masina]], itaalia näitleja (1921–1994)
*[[Ado Masing]], eesti põllumees (1862–1949)
*[[August-Eduard Masing]], eesti ettevõtja ja vaimulik (1884–1938)
*[[Benedict Hugo Detlef Ludwig Masing]], Eesti vaimulik (1884–1947)
*[[Carl Gottfried Gustav Masing]], Eesti vaimulik (1789–1859)
*[[Carl Johannes Masing]], Eesti vaimulik (1811–1878)
*[[Eha Masing]], Uku Masingu abikaasa (1912–1998)
*[[Emil Carl Adolf Masing]], eesti arstiteadlane (1839–1898) 
*[[Ernst Johann Woldemar Masing]], baltisaksa filoloog (1836–1923)
*[[Ferdinand Magnus Masing]], Eesti vaimulik (1815–1887)
*[[Friedrich Gustav Heinrich Wilhelm Masing]], Eesti vaimulik (1824–1897)
*[[Gotthilf Leonhard Masing]], baltisaksa keeleteadlane (1845–1936)
*[[Gustav Alexander Hermann Masing]], Eesti vaimulik (1832–1901)
*[[Hugo Gottfried Masing]], Eesti peenmehaanik (1873–1939)
*[[Jaan Masing]], Eesti poliitik (1875–1948) 
*[[Karl Ernst Alexander Masing]], baltisaksa arstiteadlane (1879–1956)
*[[Ludwig Michael Amandus Masing]], Eesti vaimulik (1857–1906) 
*[[Matti Masing]], eesti zooloog (1953–)
*[[Oliver Masing]], eesti õpetaja (1926–2010)
*[[Otto Wilhelm Masing]], eesti pastor ja keelemees (1763–1832)
*[[Richard Ferdinand Masing]], Eesti vaimulik (1861–1918)
*[[Uku Masing]], eesti teoloog (1909–1985)
*[[Viktor Masing]], eesti bioloog (1925–2001)
*[[Mokgweetsi Masisi]], Botswana poliitik (1961–)
*[[Algimantas Masiulis]], leedu näitleja (1931–2008)
*[[Rokas Masiulis]], Leedu poliitik (1969–)
*[[Pavel Maslák]], Tšehhi jooksja (1991–)
*[[Albert Maslennikov]], Nõukogude Liidu filmilavastaja (1925–1975)
*[[Ivan Maslennikov]], NSV Liidu sõjaväelane (1900–1954)
*[[Margarita Maslennikova]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (1928–2021)
*[[Mihhail Maslov]], vene lastearst (1885–1961) 
*[[Nenad Maslovar]], Montenegro endine jalgpallur (1967–) 
*[[Abraham Maslow]], USA psühholoog (1908–1970) 
*[[James Mason (natsionaalsotsialist)|James Mason]], Ameerika Ühendriikide natsionaalsotsialist (1952–) 
*[[Sandra Mason]], Barbados poliitik (1949–)
*[[Lukáš Masopust]], tšehhi jalgpallur (1993–) 
*[[Adriana Mass]], eesti iluduskuninganna (2001–)
*[[Felipe Massa]], Brasiilia autovõidusõitja (1981–)
*[[Niccolò Massa]], Itaalia arst ja anatoom (1485–1569)
*[[Aleksander Massakas]], Eesti diplomaat ja konsul (1905–1995)
*[[Hans Massaquoi]], USA ajakirjanik ja kirjanik (1926–2013) 
*[[Lea Massari]], itaalia filminäitleja (1933–2025)
*[[Kylie Masse]], Kanada ujuja (1996–) 
*[[Victor Massé]], prantsuse helilooja (1822–1884) 
*[[George Edward Massee]], inglise mükoloog, taimepatoloog ja botaanik (1845–1917) 
*[[Jules Massenet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (1842–1912)
*[[Alla Massevitš]], Nõukogude Liidu astronoom (1918–2008)
*[[Doreen Massey]], Briti geograaf ja sotsiaalteadlane (1944–2016) 
*[[Drew Massey]], USA nukunäitleja (1968–)
*[[Kyle Massey]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1991–) 
*[[Eeva Masso]], Eesti sisearhitekt (1975–)
*[[Iivi Anna Masso]], eesti politoloog (1967–)
*[[Jaan Masso]], eesti majandusteadlane (1975–) 
*[[Miia Masso]], eesti arhitekt (1940–)
*[[Salme Masso]], eesti õpetaja, kokk ja kokaraamatute autor (1909–1990)
*[[Valjo Masso]], eesti põllumajandusteadlane ja poliitik (1933–2013) 
*[[Paul Masson]]
*[[Vladimir Massorin]], Vene admiral (1947–)
*[[Hassoumi Massoudou]], Nigeri poliitik (1957–)
*[[Nicolás Massú]], Tšiili tennisist (1979–)
*[[Svetlana Masterkova]], vene kergejõustiklane (1968–)
*[[Edgaras Mastianica]], Leedu jalgpallur (1988–) 
*[[Hachim Mastour]], Maroko jalgpallur (1998–) 
*[[Richard Mastracchio]], Ameerika Ühendriikide insener ja endine NASA astronaut (1960–) 
*[[Ángeles Mastretta]], Mehhiko kirjanik ja ajakirjanik (1949–) 
*[[Marcello Mastroianni]], itaalia näitleja (1924–1996)
*[[Dimítrios Mastrovasílis]], kreeka maletaja (1983–)
*[[Athanásios Mastrovasílis]], kreeka maletaja (1979–)
*[[Chikashi Masuda]], jaapani endine jalgpallur (1985–)
*[[Kento Masuda]], jaapani helilooja ja muusik (1973–)
*[[Tadatoshi Masuda]], jaapani endine jalgpallur (1973–)
*[[Rika Masuya]], jaapani endine jalgpallur (1995–)

==Maš==
*[[Pjotr Mašerov]], Valgevene NSV partei- ja riigitegelane (1918–1980)
*[[Ctirad Mašin]], Tšehhoslovakkia antikommunistlik võitleja (1930–2011)
*[[Nikolai Mašitšev]], Eesti jalgpallur (1988–) 
*[[Mesrop Maštotsh]], armeenia vaimulik ja kultuuritegelane (suri 440)

==Maz==
*[[Marek Mazanec]], tšehhi jäähokimängija (1991–) 
*kardinal [[Jules Mazarin]], Prantsuse poliitik (1602–1661)
*[[Tina Maze]], Sloveenia mäesuusataja (1983–)
*[[Ivan Mazepa]], Ukraina kasakate hetman (1639–1709)
*[[Joseph Mazilier]], prantsuse ballettmeister (1797–1868)
*[[Craig Mazin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja teleprodutsent, režissöör ja stsenarist (1971–) 
*[[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (1972–) 
*[[Tadeusz Mazowiecki]], Poola ajakirjanik, filantroop ja poliitik (1927–2013)
*[[Noussair Mazraoui]], Maroko jalgpallur (1997–) 
*[[Gastón Mazzacane]], Argentina autovõidusõitja (1975–) 
*[[Walter Mazzarri]], Itaalia jalgpallur ja treener (1961–) 
*[[Lorenza Mazzetti]], itaalia filmirežissöör, kirjanik, fotograaf ja maalikunstnik (1927–2020) 
*[[Giuseppe Mazzini]], Itaalia Risorgimento, Itaalia rahvusliku vabastusliikumise tegelane (1805–1872)
*[[Vina Mazumdar]], India naisõiguslane (1927–2013)
*[[Kiran Mazumdar-Shaw]], India ettevõtja ja zooloog (1953–)
*[[Hermann Mazurkiewitsch]], Austria poksija (1925–)
*[[Valentinas Mazuronis]], Leedu poliitik ja arhitekt (1953–)
*[[Kirill Mazurov]], Valgevene NSV ja NSV Liidu partei- ja riigitegelane (1914–1989)
*[[Jüri Mazurtšak]], eesti trummar (1961–)
*[[Oliver Mazurtšak]], Eesti laulja (1993–)

==Maž==
*[[Kęstutis Mažeika]], Leedu poliitik (1982–) 
*[[Aleksei Mažukov]], Vene helilooja (1936–2011)

==Mat==
*[[Mata Hari]], tantsijatar (1876–1917)
*[[Jaime Mata]], hispaania jalgpallur (1988–)  
*[[Juan Mata]], hispaania jalgpallur (1988–)
*[[Kalkot Mataskelekele]], Vanuatu poliitik (1949–)
*[[Nicoleta Matei]], rumeenia laulja (1970–) 
*[[Jan Matejko]], poola kunstnik (1838–1893)
*[[Valdo Matela]], Eesti sõjaväelane (1907–1941)
*[[Jerry Mateparae]], Uus-Meremaa sõjaväelane ja riigiametnik (1954–)
*[[Marco Materazzi]], Itaalia jalgpallur (1973–)
*[[Hermann Matern]], Saksa kommunistlik poliitik ja Saksa DV riigitegelane (1893–1971)
*[[Dietrich Mateschitz]], austria ettevõtja (1944–2022)
*[[Samuel Matete]], Sambia tõkkejooksja (1988–)
*[[Vilém Mathesius]], tšehhi keeleteadlane ja kirjandusajaloolane (1882–1945)
*[[Amy Mathews]], Austraalia näitleja (1980–)
*[[Alo-Martin Mathiesen]], eesti muusik (1987–)
*[[Andres Mathiesen]], eesti metsateadlane (1890–1955)
*[[Christian Pierre Mathiesen]], Norra mõisnik ja poliitik (1870–1953) 
*[[Karsten Mathiesen]], Taani muusik
*[[Maia Mathiesen]], eesti kunstiteadlane (1919–2013)
*[[Mait Mihkel Mathiesen]], eesti poliitik (1949–2005)
*[[Matthías Á. Mathiesen]], Islandi poliitik (1931–)
*[[Mihkel Mathiesen]], eesti insener ja poliitik (1918–2003)
*[[Georges Mathieu]], prantsuse kunstnik (1921–2012)
*[[Jérémy Mathieu]], prantsuse jalgpallur (1983–)
*[[Mireille Mathieu]], prantsuse laulja (1946–)
*[[printsess Mathilde, Brabanti hertsoginna]], Belgia kroonprintsess (1973–)
*[[Melissa Mathison]], USA filmistsenarist ja -produtsent (1950–2015)
*[[Nemanja Matić]], Serbia jalgpallur (1988–)
*[[Veselin Matić]], Serbia korvpallitreener (1960–) 
*[[Dimitri Matiesen]], Eesti ja Rootsi ettevõtja ja kaupmees (1908–2009)
*[[Jarmo Matikainen]], soome jalgpallur ja jalgpallitreener (1960–) 
*[[Marjo Matikainen-Kallström]], soome murdmaasuusataja ja poliitik (1965–)
*[[keisrinna Matilda|Matilda]], Inglismaa printsess, Saksa-Rooma keisrinna, Anjou krahvinna (1102–1167)
*[[Boulogne'i Matilda]], Inglismaa kuninganna (suri 1152) 
*[[Tuuli Matinsalo]], soome aeroobikasportlane ja treener (1970–)
*[[Joël Matip]], Kameruni jalgpallur (1991–)
*[[Fjodor Matisen]], Venemaa Keiserlik Sõjamereväe leitnant, hüdrograaf ja polaaruurija (1872–1921)
*[[Hermanis Matisons]], läti maletaja (1894–1932)
*[[Ernst Otto Matisoo]], Eesti sõjaväelane (1896–1938)
*[[Elizabeth Anne Matisoo-Smith]], bioantropoloog
*[[Anrijs Matīss]], Läti poliitik (1973–)
*[[Henri Matisse]], prantsuse maalikunstnik (1869–1954)
*[[Nikolai Matjašin]], eestivenelasest NSV Liidu sõjaväelane (nooremleitnant) (1922–1988)
*[[Joosep Matjus]], eesti dokumentaalfilmirežissöör, filmioperaator ja stsenarist (1984–) 
*[[Mari Matjus]], eesti vandeadvokaat (1986–) 
*[[Ülo Matjus]], eesti filosoof ja literaat (1942–2023)
*[[Hersjana Matmuja]], albaania laulja (1990–) 
*[[Julia Matojan]], Eesti tennisist (1985–)
*[[Léo Matos]], Brasiilia jalgpallur (1986–)
*[[Igor Matovič]], Slovakkia poliitik (1973–) 
*[[Alessandro Matri]], Itaalia jalgpallur (1984–) 
*[[Aleksandr Matrossov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1924–1943)
*[[Ernst Matrov]], eesti ajaloolane (1923–1975) 
*[[Sitakoti Mats]], Eesti talupoeg (suri 1621)
*[[Ants Matsalo]], Eesti sõjaväelane (1895–1945)
*[[Juho Matsalu]], eesti jalgpallur ning jalgpallitreener ja -kohtunik (1911–1987)
*[[Mikk Matsi]], eesti loodusfotograaf (1986–)
*[[Terje Matsik]], eesti kergejõustiklane (1976–2007)
*[[Ave Matsin]], eesti tekstiilikunstnik (1973–) 
*[[Paavo Matsin]], eesti kirjanduskriitik (1970–)
*[[Harry Matskin]], eesti spordiajakirjanik (1944–1999) 
*[[Edvin Matson]], eesti farmatseut (1880–1939)
*[[Kurt Matson]], Eesti sõjaväelane (1898–1986)
*[[Roman Matsov]], Eesti dirigent (1917–2001)
*[[Peeter Matsov]], Eesti poksija, poksitreener ja spordiametnik (1905–1980)
*[[Märten Matsu]], eesti näitleja (1992–) 
*[[Michiko Matsuda]], jaapani endine jalgpallur (1966–)  
*[[Naoki Matsuda]], jaapani jalgpallur (1977–2011) 
*[[Daisuke Matsui]], jaapani endine jalgpallur (1981–) 
*[[Kiyotaka Matsui]], jaapani endine jalgpallur (1961–)
*[[Kosei Matsui]], jaapani keraamik (1927–2003)
*[[Andzei Matsukevits]], Eesti režissöör (1987–) 
*[[Yasutarō Matsuki]], jaapani endine jalgpallur (1957–) 
*[[Tiit Matsulevitš]], Eesti ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (1958–)
*[[Teiichi Matsumaru]], jaapani jalgpallur (1909–1997) 
*[[Gyōji Matsumoto]], jaapani jalgpallur (1934–2019)
*[[Ikuo Matsumoto]], jaapani endine jalgpallur (1941–)  
*[[Jon Matsumoto]], Kanada jäähokimängija (1986–) 
*[[Seichō Matsumoto]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (1909–1992)
*[[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (1959Akira Matsunaga 
*[[Kazuto Matsumura]], jaapani keeleteadlane, fennougrist ja estofiil (1953–)
*[[Akira Matsunaga]], jaapani jalgpallur (1914–1943) 
*[[Akira Matsunaga (1948)|Akira Matsunaga]], jaapani endine jalgpallur (1948–)
*[[Nobuo Matsunaga]], jaapani jalgpallur (1921–2007) 
*[[Seki Matsunaga]], jaapani jalgpallur (1928–2013) 
*[[Shigetatsu Matsunaga]], jaapani endine jalgpallur (1962–)
*[[Tomoko Matsunaga]], jaapani endine jalgpallur (1971–)  
*[[Nanako Matsushima]], jaapani filminäitleja ja modell (1973–) 
*[[Nobuharu Matsushita]], jaapani võidusõitja (1993–) 
*[[Kōichirō Matsuura]], Jaapani diplomaat (1937–)
*[[Toshio Matsuura]], Jaapani endine jalgpallur (1955–) 
*[[Motonori Matsuyama]], jaapani geofüüsik (1884–1958)
*[[Yoshiyuki Matsuyama]], Jaapani endine jalgpallur (1966–) 
*[[Ivane Matšavariani]], Gruusia poliitik (1974–) 
*[[Marika Matšitidze]], gruusia ooperisolist (1983–)
*[[Aabed-El ben Asher ben Matzliach]], samaarlaste ülempreester (1935–)
*[[Elmar Matt]], Eesti NSV parteitöötaja ja riigiametnik (1932–2013)
*[[Mario Matt]], Austria mäesuusataja (1979–)
*[[Michael Matt]], Austria mäesuusataja (1993–)
*[[Õnneli Matt]], eesti ettevõtja ja ühiskonnaaktivist (1988–)
*[[Stefan Matteau]], USA jäähokimängija (1994–) 
*[[Drea de Matteo]], USA filminäitleja (1972–)
*[[Matteus]], Jeesuse jünger (1. sajand)
*[[Arnold Matteus]], eesti arhitekt (1897–1986)
*[[Erich Matteus]], Eesti sõjaväelane (1903–1985)
*[[Ave Mattheus]], eesti kirjandusteadlane, germanist, tõlkija ja õppejõud (1971–)
*[[Auston Matthews]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1997–) 
*[[Vincent Matthews]], endine USA kergejõustiklane (1945–)
*[[Salomon Matthiae]], Academia Gustaviana professor (1609–1665)
*[[Adalbert Georg Matthison]], eesti vaimulik (1866–1919)
*[[Lothar Matthäus]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (1961–)
*[[Monika Mattiesen]], eesti flötist (1966–)
*[[Alo Mattiisen]], eesti helilooja (1961–1996)
*[[Dagmar Mattiisen]], Eesti Naiskodukaitse endine esimees (1959–) 
*[[Pirkko Mattila]], Soome poliitik (1964–)
*[[James Mattis]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane ja poliitik (1950–)
*[[Edgar Mattisen]], eesti ühiskonnategelane (1921–2002)
*[[Mihkel Mattisen]], eesti muusik (1976–)
*[[Tiina Mattisen]], eesti muusikateadlane ja muusikaajakirjanik (1951–)
*[[Gustav Matto]], eesti numismaatik ja bibliofiil (1886–1972)
*[[Hanno Matto]], Eesti poliitik ja tippjuht (1978–) 
*[[Kaarel Matto]], eesti õigusteadlane (1896–1942)
*[[Ellen Mattson]], rootsi kirjanik (1962–)
*[[Kurt Mattsson]], Soome poksija (1940–2023) 
*[[Matti Mattsson]], soome ujuja (1993–) 
*[[Mátyás I]], Ungari kuningas (1442–1490)  
*[[Cristiano da Matta]], Brasiilia võidusõitja (1973–)
*[[Roberto Matta]], Tšiili maalikunstnik (1911–2002)
*[[Sergio Mattarella]], Itaalia jurist ja poliitik (1941–) 
*[[Ülo Mattheus]], eesti kirjanik, ajakirjanik ja riigiametnik (1956–)
*[[Matthias (Saksa-Rooma keiser)|Matthias]], Saksa-Rooma keiser (1557–1619)
*[[Otto Matthisson]], Põlva koguduse köster (1869–1933)
*[[Karita Mattila]], soome ooperilaulja (1960–)
*[[Ken Mattingly]], USA astronaut (1936–2023)
*[[Blaise Matuidi]], Prantsusmaa jalgpallur (1987–) 
*[[Vytautas Matulionis]], leedu ehtekunstnik (1952–)
*[[Jānis Matulis]], läti luterlik vaimulik, aastatel 1968–1985 Läti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop (1911)
*[[Humberto Maturana]], Tšiili bioloog (1928–2021)
*[[Nikolai Matussevitš]], vene sõjaväelane, viitseadmiral (1852–1912)
*[[Nikolai Matussevitš (insener-viitseadmiral)]], vene sõjaväelane, insener-viitseadmiral (1879–1950)
*[[Szilveszter Matuska]], ungari massimõrvar (sündis 1892)
*[[Ignacy Matuszewski]], Poola poliitik, publitsist, diplomaat ja sõjaväelane (1891–1946)
*[[Michał Matuszewski]], poola maletaja (1993–)
*[[Ana María Matute]], Hispaania kirjanik (1925–2014)
*[[Daisy-Felicitas Matve]], eesti arhitekt (1924–2012)
*[[Hubert Matve]], eesti ehitusajaloo uurija, publitsist ja ehitusinsener (1929–1993)
*[[Gustav Matvei]], Eesti sõjaväelane (1895–1932)
*[[Jutta Matvei]], eesti keraamik (1925–2021)  
*[[Johannes Matvei-Kaarep]], eesti prohvet (suri 1948)
*[[Nikolai Matvejev]], Eesti jalgrattur ja kiiruisutaja (1923–1984)
*[[Natalja Matvejeva]], vene murdmaasuusataja (1986–)
*[[Ain Matvere]], eesti sulgpallur (1967–2018) 
*[[Aive Matvere]], eesti haridustegelane (1914–1991) 
*[[Marko Matvere]], eesti näitleja ja laulja (1968–)
*[[Oskar Matvere]], eesti agronoom ja haridustegelane (1903–1945)
*[[August Matveus]], Eesti NSV tööline ja poliitik (1928–2013)
*[[Valentina Matvijenko]], Vene poliitik (1949–)

==Mau==
*[[Jessica Mauboy]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (1989–) 
*[[Maud, Southeski krahvinna]], Briti kuningliku perekonna liige (1893–1945)
*[[printsess Maud, Norra kuninganna]] (1869–1938) 
*[[Ingrid Mauer]], eesti matemaatik ja programmeerija (1937–1983) 
*[[Mare Mauer]], eesti bibliograaf ja tõlkija (1939–2025) 
*[[Edward Maufe]], inglise arhitekt (1883–1974)
*[[William Somerset Maugham]], inglise kirjanik (1874–1965)
*[[Joe B. Mauldin]], USA muusik (1940–2015) 
*[[Guy de Maupassant]], prantsuse kirjanik (1850–1893)
*[[Mauro Maur]], itaalia trompetist ja helilooja (1958–)
*[[Carl Peter Maurach]], Eesti vaimulik ja kirjamees (1824–1900)
*[[Karl Peter Wilhelm Maurenbrecher]], saksa ajaloolane (1838–1892) 
*[[Alfred Maurer]], eesti poliitik (1888–1954)
*[[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja ja treener (1936–2026)
*[[Hedda Maurer]], eesti kirjanik (1982–) 
*[[Ion Gheorghe Maurer]], Rumeenia poliitik (1902—2000)
*[[Lembit Maurer]], eesti poksija ja treener (1929–2006) 
*[[Lennart Maurer]], eesti arst (1929–2007)
*[[Mihkel Maurer]], Eesti metsavaht (1882–1936)
*[[Ueli Maurer]], Šveitsi poliitik (1950–)
*[[Amélie Mauresmo]], prantsuse tennisist (1979–) 
*[[François Mauriac]], prantsuse kirjanik (1885–1970) 
*[[Paul Mauriat]], prantsuse dirigent ja helilooja (1925–2006)
*[[Julianna Rose Mauriello]], USA laulja ja näitleja (1991–)
*[[Daphne du Maurier]], Inglise kirjanik (1907–1989)
*[[Konrad Mauritz]], eesti majandustegelane, Tallinna gaasivabriku ja veevärgi juhataja (1881–1942)
*[[Fra Mauro]], itaalia kartograaf (15. sajand) 
*[[André Maurois]], juudi soost prantsuse kirjanik (1885–1967)
*[[Gørild Mauseth]], norra näitlejatar (1972–)

==Mav==
*[[Stephy Mavididi]], Inglismaa jalgpallur (1998–) 
*[[Kóstas Mavrídes]], Küprose poliitik (1962–) 
*[[Aléxandros Mavrokordátos]], Kreeka riigimees (1791–1865) 
*[[Stylianós Mavromichális]], Kreeka jurist ja poliitik (1902–1981)

==Max==
*[[Maxamed Cabdullaahi Maxamed]], Somaalia poliitik ja diplomaat (1962–)
*[[Axmed Maxamed Maxamuud]], Somaalimaa poliitik (1936–2024)
*[[Xasan Shiikh Maxamuud]], Somaalia poliitik (1955–)
*[[Maxentius]]
*[[Alexandru Maxim]], rumeenia jalgpallur (1990–) 
*[[Máxima]], Madalmaade kroonprintsess (1971–) 
*[[Maximianus]]
*[[Maximilian (Mehhiko)|Maximilian]], Mehhiko keiser (1832–1867)
*[[Maximilian I (Baieri kuningas)|Maximilian I]], Baieri kuningas (1756–1825)
*[[Maximilian I (Baieri kuurvürst)|Maximilian I]], Baieri kuurvürst (1573–1651) 
*[[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]], Saksa-Rooma keiser (1459–1519)
*[[Maximilian II (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian II]], Saksa-Rooma keiser (1527–1576) 
*[[Maximinus Thrax]]
*[[Carl Maximowicz]], baltisaksa päritolu Vene botaanik ja taksonoom (1827–1891)
*[[James Clerk Maxwell]], šoti füüsik (1831–1879)
*[[Jenny Maxwell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1941–1981) 
*[[Nicholas Maxwell]], Briti filosoof (1937–2025)

==May==
*[[Brian May]], Briti muusik (1947–)
*[[Fiona May]], Itaalia kergejõustiklane (1969–)
*[[Imelda May]], iiri laulja (1974–)
*[[James May]], Briti autoajakirjanik (1963–)
*[[Karl May]], saksa kirjanik (1842–1912)
*[[Ralphie May]], Ameerika Ühendriikide teleprodutsent ja näitleja (1972–2017)
*[[Rollo May]], ameerika psühholoog (1909–1994)
*[[Simon May]], filosoof
*[[Theresa May]], Suurbritannia poliitik (1956–) 
*[[Maya Sar]], bosnia laulja (1981–)
*[[John Mayall]], inglise bluusilaulja, kitarrist, organist ja helilooja (1933–)
*[[Eduard von Maydell]], Eestimaa poliitik (1830–1899)
*[[Eva Maydell]], Bulgaaria poliitik, Euroopa Parlamendi liige (1986–)
*[[Eveline Adelheid von Maydell]], Eestis tegutsenud saksa soost siluetikunstnik (1890–1962)
*[[Friedrich Ludwig von Maydell]], Eesti kunstnik (1795–1846) 
*[[Georg Benedict Heinrich von Maydell]], Venemaa keisririigi sõjaväelane (1817–1881)
*[[Georg Johan Maydell]], Rootsi sõjaväelane (1648–1710)
*[[Hans-Jürgen von Maydell]], metsandusteadlane (1932–2010)
*[[Tönnes Maydell]], Eestimaa aadlik ja Rootsi admiral (suri 1600)
*[[Viktor von Maydell]], baltisaksa insener ja poliitik (1838–1898)
*[[Carl August Mayer]], Eesti ettevõtja ja Tallinna raehärra (1789–1871)
*[[Helene Mayer]], saksa vehkleja (1910–1953) 
*[[Kévin Mayer]], prantsuse kümnevõistleja (1992–) 
*[[Marissa Mayer]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (1975–)
*[[Matthias Mayer]], Austria mäesuusataja (1990–) 
*[[Robert Mayer]], Tšehhi-Šveitsi jäähokimängija (1989–) 
*[[Stephan Ernst Johann Mayer]], Saksa poliitik (1973–) 
*[[Scott Mayfield]], USA jäähokimängija (1992–) 
*[[Bill Maynard]], Briti koomik ja näitleja (1928–2018)
*[[Juliette Mayniel]], prantsuse filminäitleja (1936–2023)
*[[Bernard Mayo]], inglise filosoof (1921–2000) 
*[[Elton Mayo]], Austraalia psühholoog ja sotsioloog (1880–1949)
*[[Borja Mayoral]], hispaania jalgpallur (1997–) 
*[[Alejandro Mayorkas]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (1959–)  
*[[Ernst Mayr]], saksa evolutsioonibioloog, ornitoloog, taksonoom (1904–2005)
*[[Billy Mays]], Ameerika Ühendriikide televisioonitöötaja ja näitleja (1958–2009)
*[[Floyd Mayweather]], USA poksija (1977–) 


[[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ma, Biograafiad]]</text>
      <sha1>af439d3r8yjfsb3lx2mheu46pd1vsx9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Spioon, kes pääses külma käest</title>
    <ns>0</ns>
    <id>253529</id>
    <revision>
      <id>7204062</id>
      <parentid>6898141</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T23:13:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7204062</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4940" sha1="tpo68iyhbc8ncm7957emvneuhnv40gn" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=september}}
{{See artikkel| räägib romaanist; filmi kohta vaata artiklit [[Spioon, kes pääses külma käest (film)]]}}
{{Raamatu info
 | pealkiri      = Spioon, kes pääses külma käest
 | orig_tiitel   = The Spy Who Came in from the Cold
 | kaane_pilt    = 
 | autor         = [[John le Carré]]
 | riik          = {{PisiLipp|Suurbritannia}}
 | keel          = [[inglise keel|inglise]]
 | žanr          = [[spiooniromaan]]
 | kirjastaja    = Victor Gollancz &amp; Pan
 | ee_kirjastaja = [[Kupar (kirjastus)|Kupar]]
 | avaldatud     = [[1963]]
 | ee_avaldatud  = [[1991]]
 | eelnev        = &quot;[[Eliitmõrv]]&quot;
 | järgnev       = &quot;[[Salajane sõda]]&quot;
}}

'''&quot;Spioon, kes pääses külma käest&quot;''' on [[John le Carré]] [[1963]]. aastal ilmunud [[Külm sõda|külma sõja]] aegne [[spiooniromaan]] [[Suurbritannia]] ja [[Saksa DV]] luure vastasseisudest.

== Tegelaskujud ==
* Alec Leamas – [[Secret Intelligence Service|Briti luure]] agent, kes saadetakse Ida-Saksamaale
* Hans-Dieter Mundt – Ida-Saksa salateenistuse juht
* Fiedler – Ida-Saksa spioon, Mundti asetäitja
* Liz Gold – noor inglise raamatukogutöötaja, kommunistliku partei liige
* Control – Briti luure ülem
* George Smiley – pensionil olev Briti luuraja
* Peter Guillam – Briti spioon
* Karl Riemeck – Briti luure teenistuses olev Ida-Saksa ametnik

== Teos eesti keeles ==
* [[1991]]. Kirjastus [[Kupar (kirjastus)|Kupar]]. 224-leheküljeline tavaformaadis, pehmes köites raamat. Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]]&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20070627185901/http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?20754 Spioon, kes pääses külma käest.] Raamatukoi&lt;/ref&gt;.
* [[2007]]. Kirjastus Mediasat Group sarjas &quot;[[Romaaniklassika|Eesti Päevalehe romaaniklassika]]&quot; nr 40. 188-leheküljeline tavaformaadis, kõvas köites raamat&lt;ref&gt;[http://www.vanaraamat.ee/index.php?act=book_view&amp;book_id=16892&amp;t_id=78 Spioon, kes pääses külma käest.] Uued ja kasutatud raamatud&lt;/ref&gt;.

== Teose adaptatsioonid ==
* &quot;[[Spioon, kes pääses külma käest (film)|Spioon, kes pääses külma käest&quot; (film)]] ([[1965]]). Lavastaja [[Martin Ritt]]. Peaosades [[Richard Burton]], [[Oskar Werner]] ja [[Claire Bloom]]&lt;ref&gt;[http://www.imdb.com/title/tt0059749/ The Spy Who Came in from the Cold.] IMDb&lt;/ref&gt;.

== Tunnustus ==
*[[1963]]. Briti kriminaalkirjanduse auhind [[Kuldne Pistoda]] 
*[[1965]]. Ameerika Ühendriikide kriminaalkirjanduse auhind [[Edgar Allan Poe auhind]] parima romaani kategoorias.
*[[1990]]. aastal avaldatud edetabeli &quot;[[The Top 100 Crime Novels of All Time]]&quot; (UK Crime Writers Association) tulemuste põhjal on teos '''kolmandal''' kohal&lt;ref&gt;[http://www.librarything.com/bookaward/Top+100+Crime+Novels+of+All+Time+-+UK+Crime+Writers%27+Association Book awards: Top 100 Crime Novels of All Time.] UK Crime Writers' Association. LibraryThing&lt;/ref&gt;. 
*[[1995]]. aastal ilmunud nimekirjas &quot;[[The Top 100 Crime Novels of All Time#Ameerika Ühendriikide koondtabel|The Top 100 Mystery Novels of All Time Selected]]&quot; (Mystery Writers of America) asub raamat '''kuuendal''' kohal&lt;ref&gt;[http://www.librarything.com/bookaward/The+Top+100+Mystery+Novels+of+All+Time+Mystery+Writers+of+AmericaThe Top 100 Mystery Novels of All Time Selected.] Mystery Writers of America. LibraryThing&lt;/ref&gt;.
* Romaan valiti ajakirja [[Time]] [[2005]]. aastal koostatud edetabelisse &quot;All Time 100 Novels&quot; (100 best English-Language novels from 1923 to the present)&lt;ref&gt;Lev Grossman. [https://web.archive.org/web/20110814164128/http://www.time.com/time/specials/packages/article/0,28804,1951793_1951945_1952696,00.html The Spy Who Came in From the Cold (1964), by John le Carre.] Time, 16. oktoober 2005&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20111101043518/http://www.time.com/time/specials/packages/completelist/0,29569,1951793,00.html All Time 100 Novels.] Time&lt;/ref&gt;.
* [[2006]]. aastal nimetas [[Publishers Weekly]] seda teost &quot;kõigi aegade parimaks spiooniromaaniks&quot; (''best spy novel of all-time'')&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20080228225755/http://www.crimefictionblog.com/2006/09/top_15_spy_nove.html Top 15 Spy Novels.] Crime Fiction Dossier, 8. september 2006&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://therapsheet.blogspot.com/2006/09/spy-vs-spy-vs-spy.html Spy vs. Spy vs. Spy.] The Rap Sheet, 9. september 2006&lt;/ref&gt;. 

== Viited ==
{{viited}}

== Arvustused ==
* [http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,875631,00.html?internalid=atb100 Books: Ruthless Is as Ruthless Does.] Time, 17. jaanuar 1964
* [[Peeter Olesk]]. [http://www.epl.ee/artikkel/411605 Romaaniülikool: John le Carré &quot;Spioon, kes pääses külma käest&quot;]. Eesti Päevaleht, 14. detsember 2007

== Välislingid ==
* [http://www.johnlecarre.com/books/the-spy-who-came-in-from-the-cold The Spy Who Came In From The Cold.] John le Carré kui kirjaniku koduleht

[[Kategooria:Inglise romaanid]]
[[Kategooria:Spioonikirjandus]] 
[[Kategooria:1963. aasta kirjandusteosed]]</text>
      <sha1>tpo68iyhbc8ncm7957emvneuhnv40gn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 1987</title>
    <ns>0</ns>
    <id>254231</id>
    <revision>
      <id>7204011</id>
      <parentid>7203357</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T20:22:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>/* Mai */</comment>
      <origin>7204011</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15626" sha1="3s25d9tmjcsz1vmemk3j7p01vcwcos3" xml:space="preserve">&lt;noinclude&gt;
Sellel leheküljel on loetletud [[1987]]. aastal sündinud tuntud inimesi.
&lt;/noinclude&gt;
{{Sündinud|1987}}
==Jaanuar== 
*[[1. jaanuar]] – [[Meryl Davis]], USA jäätantsija
*[[2. jaanuar]] – [[Lauren Storm]], USA filminäitleja
*[[4. jaanuar]] – [[Przemysław Tytoń]], Poola jalgpallur
*[[5. jaanuar]] – [[Lauri Kaldoja]], eesti näitleja 
*[[8. jaanuar]] – [[Kaisa Selde]], Eesti näitleja 
*[[9. jaanuar]] – [[Paolo Nutini]], Šotimaalt pärit laulja 
* 9. jaanuar – [[Mao Inoue]], jaapani näitlejanna
* 9. jaanuar – [[Lucas Pezzini Leiva]], Brasiilia jalgpallur
* 9. jaanuar – [[Pablo Santos]], Mehhiko näitleja 
* 9. jaanuar – [[Olena Pidrušna]], Ukraina laskesuusataja
*[[10. jaanuar]] – [[César Cielo Filho]], Brasiilia ujuja
* 10. jaanuar – [[Mai Kangro]], eesti laulja ja teleajakirjanik
*[[11. jaanuar]] – [[Mikk Jürjens]], eesti näitleja
*[[18. jaanuar]] – [[Johan Djourou]], Šveitsi jalgpallur
* 18. jaanuar – [[Stefan Filipović]], Montenegro laulja
*[[21. jaanuar]] – [[Darren Helm]], Kanada jäähokimängija
* 21. jaanuar – [[Joosep Tikk]], eesti ettevõtja ja ratsasportlane
*[[22. jaanuar]] – [[Astrid Jacobsen]], norra suusataja
*[[24. jaanuar]] – [[Luis Alberto Suárez]], Uruguay jalgpallur
*[[25. jaanuar]] – [[Marija Kirilenko]], vene tennisist
* 25. jaanuar – [[Ken Ird]], eesti ajaloolane
*[[26. jaanuar]] – [[Helen Adamson]], eesti laulja
*26. jaanuar – [[Ants Mängel]], Eesti sulgpallur
*[[30. jaanuar]] – [[Arda Turan]], türgi jalgpallur

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Costel Pantilimon]], Rumeenia jalgpallur
*[[3. veebruar]] – [[Anna-Liisa Supp]], eesti laulja
*[[4. veebruar]] – [[Lucie Šafářová]], Tšehhi tennisist
*[[5. veebruar]] – [[Linus Omark]], rootsi jäähokimängija
* 5. veebruar – [[Maria Fessai-Olennikov]], eesti võistlustantsija
*[[6. veebruar]] – [[Luisa Värk]], eesti laulja
*[[7. veebruar]] – [[Kerli Kõiv]], eesti laulja
*[[8. veebruar]] – [[Carolina Kostner]], itaalia iluuisutaja
*[[9. veebruar]] – [[Rose Leslie]], šoti näitleja
*9. veebruar – [[Michael B. Jordan]], Ameerika näitleja
*[[11. veebruar]] – [[Lembi Vaher]], eesti teivashüppaja
*11. veebruar – [[Kristjan Pütsep]], eesti filmiprodutsent ja muusik
*11. veebruar – [[Beat Feuz]], Šveitsi mäesuusataja
*11. veebruar – [[José María Callejón]], Hispaania jalgpallur
*[[12. veebruar]] – [[Meghan Agosta]], kanada jäähokimängija
*[[14. veebruar]] – [[Edinson Cavani]], Uruguay jalgpallur
*[[16. veebruar]] – [[Mikk Dede]], eesti laulja
*[[17. veebruar]] – [[Lishan Dula]], Bahreini pikamaajooksja 
*[[21. veebruar]] – [[Ashley Greene]], USA näitleja
*21. veebruar – [[Ellen Page]], Kanada näitleja
*[[26. veebruar]] – [[Jonah Nilsson]], Rootsi laulja, helilooja, produtsent ja klahvpillimängija

==Märts==
*[[1. märts]] – [[Kesha Sebert]], USA laulja ja laulukirjutaja
* 1. märts – [[Mikk Sillaste]], eesti jalgpallur
*[[4. märts]] – [[Hatem Ben Arfa]], Prantsusmaa jalgpallur
* 4. märts – [[Tamzin Merchant]], inglise näitleja
*[[5. märts]] – [[Anna Tšakvetadze]], Venemaa tennisist
*[[6. märts]] – [[Ilan Șor]], juudi päritolu Moldova oligarh ja poliitik
* 6. märts – [[Kevin-Prince Boateng]], Saksamaal sündinud Ghana jalgpallur
*[[7. märts]] – [[Eléni Fouréira]], Kreeka laulja
*[[10. märts]] – [[Kaarel Kümnik]], eesti jalgpallur
* 10. märts – [[Māris Štrombergs]], läti BMX-rattur
* 10. märts – [[Jaanus Tepomees]], eesti näitleja
*[[11. märts]] – [[Tanel Kangert]], Eesti jalgrattur
* 11. märts – [[Marc-André Gragnani]], Kanada jäähokimängija
*[[12. märts]] – [[Teymur Rəcəbov]], aserbaidžaani maletaja
*[[15. märts]] – [[Maris Sild]], Eesti poliitik ja noorsooaktivist
*[[17. märts]] - [[Sander Mölder]], Eesti helilooja, muusikaprodutsent
*[[18. märts]] – [[Arnd Peiffer]], saksa laskesuusataja
*[[20. märts]] – [[Siarhiej Kaścicyn]], valgevene jäähokimängija
* 20. märts – [[Taylor Davis]], Ameerika Ühendriikide viiuldaja, arranžeerija ja helilooja
*[[23. märts]] – [[Andrus Muld]], eesti laulja ja helilooja
*[[24. märts]] – [[Ramires]], Brasiilia jalgpallur
*[[26. märts]] – [[Mariliis Jõgeva]], eesti laulja
*[[27. märts]] – [[Buster Posey]], Ameerika Ühendriikide pesapallur
*27. märts – [[Polina Gagarina]], Venemaa laulja
*[[29. märts]] – [[Dimitri Payet]], Prantsusmaa jalgpallur

==Aprill==
*[[1. aprill]] – [[Kuldar Schüts]], eesti koorijuht
* 1. aprill – [[José Ortigoza]], Paraguay jalgpallur
*[[3. aprill]] – [[Mihkel Tikerpalu]], eesti näitleja
*[[4. aprill]] – [[Sami Khedira]], Saksamaa jalgpallur
*[[7. aprill]] – [[Eelco Sintnicolaas]], Hollandi kergejõustiklane
*[[9. aprill]] – [[Blaise Matuidi]], Prantsusmaa jalgpallur
* 9. aprill – [[Sara Slott Petersen]], Taani tõkkejooksja
*[[10. aprill]] – [[Vladimir Ivanov]], eesti tennisist
* 10. aprill – [[Jorma Kiigemägi]], eesti jalgpallur
*[[11. aprill]] – [[Joss Stone]] (Joscelyn Eve Stoker), inglise laulja
*[[12. aprill]] – [[Shawna Leneé]], USA pornonäitleja ja modell
* 12. aprill – [[Brendon Urie]], USA laulja ja muusik
*[[13. aprill]] – [[Brandon Hardesty]], USA koomik ja näitleja
*[[14. aprill]] – [[Joe Hart]], inglise jalgpallur
* 14. aprill – [[Liis Ilula-Niinemets]], eesti tantsuõpetaja ja koreograaf 
*[[15. aprill]] – [[Yasmani Copello]], Türgi tõkkejooksja
*[[16. aprill]] – [[Aaron Lennon]], Inglismaa jalgpallur
* 16. aprill – [[Aleksandra Ševoldajeva]], Eesti jalgpallitreener ja endine jalgpallur
*[[17. aprill]] – [[Jalmar Vabarna]], eesti folkmuusik
*[[19. aprill]] – [[Marija Šarapova]], vene tennisist
*[[20. aprill]] – [[Ryan Lovette]], USA modell
*[[21. aprill]] – [[Anastassija Prõhhodko]], ukraina levilaulja
* 21. aprill – [[Jaanika Arum]], eesti näitleja
*[[22. aprill]] – [[David Luiz]], Brasiilia jalgpallur
*[[23. aprill]] – [[Alvar Maidla]], eesti muuseumijuht ja bibliofiil
*[[24. aprill]] – [[Rein Taaramäe]], eesti jalgrattur
*[[27. aprill]] – [[Valentina Gribova]], Eesti vehkleja
*[[29. aprill]] – [[Aleksei Poltoranin]], Kasahstani murdmaasuusataja
* 29. aprill – [[Robert Urbanek]], Poola kettaheitja
* 29. aprill – [[Dan Sexton]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija
*[[30. aprill]] – [[Kaspar Taimsoo]], eesti sõudja
* 30. aprill – [[Marek Kahro]], eesti kirjanik ja blogija

==Mai==
*[[1. mai]] – [[Shaẖar Pe'er]], Iisraeli naistennisist
* 1. mai – [[Leonardo Bonucci]], Itaalia jalgpallur
*[[2. mai]] – [[Roman Maksimuk]], Eesti näitleja
* 2. mai – [[Saara Aalto]], soome laulja
* 2. mai – [[Sandra Ashilevi]], eesti laulja ja näitleja
* 2. mai – [[Tomer Hemed]], Iisraeli jalgpallur
*[[3. mai]] – [[Kaarel Piho]], Eesti suusakahevõistleja
*[[4. mai]] – [[Cesc Fàbregas]], hispaania jalgpallur
*[[5. mai]] – [[Kirill Andrejev]], Eesti jalgpallur 
* 5. mai – [[Siim Sellis]], eesti murdmaasuusataja
* 5. mai – [[Marija Šestić]], Bosnia ja Hertsegoviina laulja
*[[6. mai]] – [[Joonas Laks]], Eesti poliitik
*[[7. mai]] – [[Jérémy Ménez]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[8. mai]] – [[Arsen Dzhulfalakjan]], Armeenia maadleja
*[[10. mai]] – [[Kévin Constant]], Guinea jalgpallur
*[[11. mai]] – [[Johanna Tammsalu]], eesti disainer
*[[12. mai]] – [[Kassim Aidara]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[13. mai]] – [[Carrie Prejean]], Ameerika Ühendriikide modell 
* 13. mai – [[Hunter Parrish]], USA näitleja
* 13. mai – [[Li Andersson]], Soome poliitik
* 13. mai – [[Sandro Mareco]], Argentina maletaja
* 13. mai – [[Candice King]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja laulukirjutaja
*[[15. mai]] – [[Andy Murray]], Šoti tennisist 
* 15. mai – [[Lucia Yar]], Slovakkia poliitikaanalüütik
*[[16. mai]] – [[Can Bonomo]], Türgi laulja
*[[17. mai]] – [[Ott Lepland]], eesti laulja
*[[19. mai]] – [[Maksim Dõldin]], Venemaa kergejõustiklane
*[[21. mai]] – [[Erik Aaslav-Kaasik]], Eesti veemotosportlane
*[[22. mai]] – [[Novak Đoković]], serbia tennisist
* 22. mai – [[Raido Värik]], eesti kabetaja
*[[25. mai]] – [[Kamil Stoch]], poola suusahüppaja
*25. mai – [[Hélder Barbosa]], Portugali jalgpallur
*[[27. mai]] – [[Gervinho]], Elevandiluuranniku jalgpallur

==Juuni==
*[[2. juuni]] – [[Jürgen Henn]], eesti jalgpallur
*[[4. juuni]] – [[Aleksandr Kokko]], Venemaal sündinud Soome jalgpallur
*[[9. juuni]] – [[Jaan Mölder juunior]], Eesti rallisõitja
*[[10. juuni]] – [[Martin Harnik]], saksa jalgpallur
*[[11. juuni]] – [[Didrik Solli-Tangen]], norra laulja
*[[12. juuni]] – [[Kristjan Rand]], eesti iluuisutaja
*[[13. juuni]] – [[Marcin Lewandowski]], poola jooksja
*[[17. juuni]] – [[Kendrick Lamar]], USA räppar
*[[18. juuni]] – [[Madara Palameika]], läti odaviskaja
* 18. juuni – [[Sevgil Musajeva]], tatari naisajakirjanik Krimmis
*[[24. juuni]] – [[Lionel Messi]], argentina jalgpallur
*[[26. juuni]] – [[Samir Nasri]], Prantsusmaa jalgpallur
* 26. juuni – [[Ana Zaninović]], Horvaatia taekwondo sportlane
*[[27. juuni]] – [[Khatia Buniatishvili]], Gruusias sündinud Prantsuse kontsertpianist
*[[28. juuni]] – [[Bogdan Stancu]], Rumeenia jalgpallur
*[[29. juuni]] – [[Ilja Šesterkov]], Venemaa jalgpallur
*[[30. juuni]] – [[Mikk Granström]], eesti režissöör, monteerija ja filmifestivalide korraldaja

==Juuli==
*[[2. juuli]] – [[Esteban Granero]], hispaania jalgpallur
*[[3. juuli]] – [[Benoît Costil]], Prantsusmaa jalgpallur
* 3. juuli – [[Sebastian Vettel]], saksa Vormel 1-sõitja
* 3. juuli – [[Rainer Olbri]] (Metsakutsu), eesti räppar
*[[6. juuli]] – [[Matt O'Leary]], USA filminäitleja
*[[13. juuli]] – [[Vladimir Kunitsõn]], Eesti allveesportlane 
*[[14. juuli]] – [[Adam Johnson]], inglise jalgpallur
* 14. juuli – [[Margus Hunt]], eesti kettaheitja
*[[15. juuli]] – [[Vadim Koževnikov]], Eesti karateka
* 15. juuli – [[Eduard Svarval]], Eesti taekwondo-sportlane
*[[16. juuli]] – [[AnnaLynne McCord]], USA näitleja
*[[19. juuli]] – [[Hugh Harris]], Briti kitarrist
*[[22. juuli]] – [[Ilja Glebov]], Eesti iluuisutaja 
* 22. juuli – [[Charlotte Kalla]], rootsi suusataja
*[[23. juuli]] – [[Luiz Gustavo]], Brasiilia jalgpallur
* 23. juuli – [[Ari Mannio]], Soome meeskergejõustiklane
*[[26. juuli]] – [[Taavi Peterson]], eesti laulja
*[[27. juuli]] – [[Marek Hamšík]], Slovakkia jalgpallur
*[[28. juuli]] – [[Taavi Nassar]], Eesti motosportlane

==August==
*[[1. august]] – [[Jakov Fak]], horvaadi päritolu Sloveenia laskesuusataja
* 1. august – [[Iago Aspas]], hispaania jalgpallur
*[[3. august]] – [[Brooklyn Decker]], USA modell
* 3. august – [[Juri Kurakin]], Eesti iluuisutaja
*[[5. august]] – [[Stephanie Topalian]], armeenia-jaapani päritolu laulja
*[[9. august]] – [[Marek Niit]], Eesti kergejõustiklane
*[[11. august]] – [[Maris Mägi]], eesti sprinter
*[[18. august]] – [[Mika Boorem]], USA filminäitleja
*[[19. august]] – [[Nico Hülkenberg]], saksa Vormel 1 sõitja
* 19. august – [[Ott Joala]], eesti veemootorisportlane ja jalgpallur
*[[21. august]] – [[Mitchell Allan]], Austraalia lumelaudur
* 21. august – [[Anton Šipulin]], vene laskesuusataja
* 21. august – [[Raigo Jahu]], Eesti poliitik
*[[23. august]] – [[Martti Helde]], eesti režissöör ja stsenarist
*[[25. august]] – [[Blake Lively]], Ameerika näitleja
*[[30. august]] – [[Amelia Andersdotter]], Rootsi poliitik
* 30. august – [[Veera Rumjantseva]], Eesti laskur

==September==
*[[2. september]] – [[Spencer Smith]], USA muusik
*[[3. september]] – [[Miramii Maarja Vaher]], eesti kunstnik ja luuletaja
* 3. september – [[James Neal]], Kanada jäähokimängija
*[[6. september]] – [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]], vene võimleja
*[[7. september]] – [[Evan Rachel Wood]], ameerika näitleja
*[[8. september]] – [[Wiz Khalifa]], USA räppar
*[[9. september]] – [[Markus Jürgenson]], eesti jalgpallur
*9. september – [[Milan Stanković]], serbia laulja
*9. september – [[Alex Song]], Kameruni jalgpallur
*[[13. september]] – [[Tsvetana Pironkova]], Bulgaaria naistennisist
*[[16. september]] — [[Anthony Padilla]], Smosh'i liige
*[[19. september]] – [[Jan Rajevski]], Eesti jäähokimängija
*[[21. september]] – [[Raivo Tammus]], Eesti poliitik
*[[22. september]] – [[Tom Felton]], inglise näitleja
*22. september – [[Tom Hilde]], norra suusahüppaja
*[[23. september]] – [[Andzei Matsukevits]]
*[[26. september]] – [[Whitney Thompson]], Ameerika Ühendriikide modell
*[[27. september]] – [[Marta Vaarik]], eesti näitleja
*[[28. september]] – [[Hilary Duff]], USA filminäitleja ja laulja
*28. september – [[Viktoria Leks]], Eesti kergejõustiklane
*[[30. september]] – [[Kristina Petina]], Eesti modell
* 30. september – [[Aida Garifullina]], Venemaa tatari ooperilaulja

==Oktoober==
*[[2. oktoober]] – [[Phil Kessel]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija
* 2. oktoober – [[Alexander Dierks]], Saksamaa poliitik 
*[[6. oktoober]] – [[Sten-Hans Vihmar]], Eesti poliitik
*[[10. oktoober]] – [[Tõnis Niinemets]], eesti näitleja
*[[11. oktoober]] – [[Mads Østberg]], norra rallisõitja
*[[15. oktoober]] – [[Ott Tänak]], eesti rallisõitja
*[[18. oktoober]] – [[Zac Efron]], USA näitleja ja laulja
*[[22. oktoober]] – [[Donny Montell]], leedu laulja
*[[24. oktoober]] – [[Indrek Galetin]], eesti fotograaf
* 24. oktoober – [[Charlie White]], USA jäätantsija
*[[27. oktoober]] – [[Juha Hakola]], soome jalgpallur
*[[28. oktoober]] – [[Karina Cyfka]], poola maletaja
* 28. oktoober – [[Venla Hovi]], Soome endine jäähokimängija
* 28. oktoober – [[Frank Ocean]], Ameerika laulja
*[[29. oktoober]] – [[Liis Haab]], eesti näitleja
* 29. oktoober – [[Tove Lo]], Rootsi laulja ja laulukirjutaja
* 29. oktoober – [[Maksim Vilde]], Eesti poksija
* 29. oktoober – [[Manuel Medrano]], Colombia laulja jalaulukirjutaja

==November==
*[[5. november]] – [[Kevin Jonas]], USA muusik ja näitleja
*[[6. november]] – [[Ana Ivanović]], serbia tennisist
* 6. november – [[Atte Ohtamaa]], Soome jäähokimängija
*[[9. november]] – [[Raul Must]], eesti sulgpallur
*[[10. november]] – [[Mason Aguirre]], USA lumelaudur
*[[11. november]] – [[Anthony Enden]], eesti korvpallur
*[[17. november]] – [[Kat DeLuna]], USA laulja
*[[22. november]] – [[Martti Aljand]], eesti ujuja
* 22. november – [[Raido Roman]], eesti jalgpallur 
*[[23. november]] – [[Vallo Kirs]], eesti näitleja ja lavastaja
* 23. november – [[Nicklas Bäckström]], Rootsi jäähokimängija
*[[25. november]] – [[Roland Tiiroja]], eesti trummar
*[[27. november]] – [[Lena Belkina]], Ukraina ooperilaulja
*[[30. november]] – [[Dougie Poynter]], inglise basskitarrist ja taustalaulja
*[[30. november]] — [[Ian Andrew Hecox]], Smoshi liige

==Detsember==
*[[2. detsember]] – [[Mari-Leen Kaselaan]], eesti laulja
*[[7. detsember]] – [[Aaron Carter]], ameerika laulja
*[[10. detsember]] – [[Gonzalo Higuaín]], Argentina jalgpallur
*[[16. detsember]] – [[Mame Biram Diouf]], Senegali jalgpallur
*[[18. detsember]] – [[Miki Ando]], Jaapani iluuisutaja (üksikksõit)
*[[19. detsember]] – [[Karim Benzema]], Prantsusmaa jalgpallur 
*19. detsember – [[Kait Kall]], Eesti näitleja 
*[[22. detsember]] – [[Johannes Ahun]], eesti purjetaja
* 22. detsember – [[Tarvi Kull]], eesti klahvpillimängija
* 22. detsember – [[Éder (Portugali jalgpallur)|Éder]], Portugali jalgpallur
*[[28. detsember]] – [[Liina Tšernov]], Eesti kergejõustiklane

[[Kategooria:1987]]</text>
      <sha1>3s25d9tmjcsz1vmemk3j7p01vcwcos3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rail Baltic</title>
    <ns>0</ns>
    <id>258138</id>
    <revision>
      <id>7204085</id>
      <parentid>7173097</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T04:31:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204085</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="82937" sha1="hl0g6ub8wct9v10himk2rpjiiy67u5v" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=märts}}{{Toimeta|kuu=märts|aasta=2026}}
{{Raudteeliinid
 | nimi     = Rail Baltic
 | pilt     = RBINFO (cropped).png
 | pildiallkiri = 
 | tüüp  = 
 | asukoht   = Eesti, Läti, Leedu, Poola
 | algpunkt  =[[Tallinn]]
 | lõpp-punkt =[[Varssavi]]
 | rööpapaaride arv= I etapis: 1
II etapis : 2
 | liiklushaldus  = ERTMS L2
 | liini pikkus= 
 | raudtee pikkus=870 km
 | rööpmelaius =1435 mm
 | elektrifitseeritud=2 × 25&amp;nbsp;kV AC
 | kiirus   =reisirongidel 249 km/h, regionaalreisirongidel 200 km/h, kaubarongidel 120 km/h
 | peatused  =[[Tallinn]], [[Pärnu]], [[Riia]], [[Riia lennujaam]], [[Panevėžys]], [[Kaunas]]/[[Vilnius]], [[Varssavi]]
|depoo=Ülemiste|kaardi_seis=https://www.railbaltica.org/map/}}

'''Rail Baltic'''&lt;ref name=&quot;FJuvZ&quot; /&gt; on ehitusjärgus [[taristu]]projekt, mille eesmärgiks on ühendada [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]] ja [[Poola]] kiire [[Standardrööpmeline raudtee|standardrööpmelise]] raudteega ning integreerida riigid [[Euroopa raudteevõrk]]u.

Rail Baltic (teistes riikides peale Eesti kasutatakse rahvusvahelist nimekuju ''Rail Baltica'')&lt;ref name=&quot;p3Xgz&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;OI4UO&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;l6nfh&quot; /&gt; kulgeb [[Tallinn]]ast [[Varssavi]]sse, tagades ühenduse ka [[Riia]] ja [[Vilnius]]ega. Kaudselt hõlmab projekt ka [[Soome]]t, luues eeldused [[Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel|Tallinna ja Helsingi vahelise raudteetunneli]] rajamiseks. Raudtee Balti riike läbiva osa kogupikkus on 870 km ning kavandatud maksimaalne kiirus on 249 km/h. Rail Balticu trassi valmimine on planeeritud 2030.–2035. aastaks. Tegemist on viimase saja aasta kõige ulatuslikuma taristuprojektiga Balti regioonis.&lt;ref name=&quot;td4IE&quot; /&gt; 

Rail Baltic on täielikult elektrifitseeritud raudtee, millest tulenevalt on võimalik transpordisektoris vähendada [[süsihappegaas]]i eraldumist keskkonda. Sealjuures on raudteeliini projekteerimisel arvestatud [[Natura 2000]] ja teiste looduskaitsealade hoidmisega. Raudteeliini jaoks rajatakse Balti regiooni kolm peamist kaubaterminali: [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] Eestis, [[Salaspils]] Lätis ja [[Kaunas]] Leedus ning seitse rahvusvahelist reisiterminali: [[Tallinn]], [[Pärnu]], [[Riia]], [[Riia lennujaam]], [[Panevežys]], [[Kaunas]] ja [[Vilnius]].&lt;ref name=&quot;td4IE&quot; /&gt; 

Rail Baltic kuulub [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] kavandatud üle-euroopalisse [[TEN-võrgustikud|TEN-T transpordivõrgustikku]], mistõttu on Euroopa Liit lubanud projekti rahastada kuni 85 protsendi ulatuses. 2017. aastal prognoositi Tallinnast Poola-Leedu piirile kulgeva raudtee kogumaksumuseks hinnanguliselt 5,8 miljardit eurot ning Eesti osa maksumuseks 1,35 miljardit eurot.&lt;ref name=&quot;VPOyZ&quot; /&gt; Projekteerimise venimise ning vahepealse kiire hinnatõusu tõttu on Rail Balticu projekt tunduvalt kallinenud. 2023. aasta lõpus prognoositi Rail Balticu Eesti osa maksumuseks vähemalt 3 miljardit eurot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Pott |eesnimi=Toomas |kuupäev=8. detsember 2023 |pealkiri=Rail Balticu Eesti osa ehitus läheb maksma ligikaudu kolm miljardit eurot |url=https://www.err.ee/1609189660/rail-balticu-eesti-osa-ehitus-laheb-maksma-ligikaudu-kolm-miljardit-eurot |vaadatud=14.03.2024 |väljaanne=ERR}}&lt;/ref&gt; 

Projekti on arvukalt kritiseeritud, eelkõige Eestis. Kahtluse alla on seatud projekti tasuvus, trassivalik ja väidetav mõju looduskeskkonnale. Projekti vastased on moodustanud kodanikuühenduse [[Avalikult Rail Balticust]] ning raudtee rajamise vastu on kirjutatud mitu avalikku kirja ([[400 kiri]], [[500 kiri]] jt). 

== Eellugu ==
Balti riike läbiv transpordikoridor lepiti esmakordselt rahvusvahelisel tasandil kokku Läänemere riikide planeerimisalase koostööprogrammi [[VASAB 2010]] raames 1994. aastal.&lt;ref name=&quot;vrLwH&quot; /&gt; Juba siis määrati trass Eestis kulgema [[Pärnu]] kaudu. Üleriigiline planeering [[Eesti 2010]] määras VASAB 2010 kokkulepete alusel võimaliku trassi kulgema Riia suunalt Pärnu kaudu Tallinna. Raudteetrass on kajastatud ka Harju [[maakonnaplaneering]]u I etapis (kehtestatud 19.04.1999) järgmiselt: &quot;Üleeuroopalise tähtsusega transpordikoridoridest läbib Eestit põhja-lõunasuunaline koridor, mis esialgu sisaldab [[E67|VIA BALTICA]] nime all tuntud maanteeühenduse parendamise meetmeid ja kaugemas tulevikus RAIL BALTICA nime kandva kiirraudtee toomist läbi Varssavi, Kaunase ja Riia Tallinnani. Selle projekti loomulikuks jätkuks oleks [[Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel|Soome lahe aluse raudteetunneli]] rajamine Helsingini&quot;. Samuti olid vihjed trassile olemas nii Rapla maakonnaplaneeringus kui ka kehtivas Pärnu maakonna planeeringus. 

Maapealse Euroopa riike ühendava [[Raudteetransport|raudteetranspordi]] magistraalide väljaarendamist kiirendas mingil määral ka 2010. aasta kevadel [[Island]]i [[Eyjafjallajökull]]i [[vulkaan]]i purskamise ja selle tulemusel tekkinud tuhapilved, mis halvasid senise lennuliikluse Euroopas ning avaldasid mõju Euroopa-sisesele transporditaristule. Balti riikide ja Soome puhul ilmnes nende selge eraldatus muust Euroopast.

Väidetakse, et Rail Balticu vajadusele on pikka aega osutanud ka Soome, sest see avardaks oluliselt Soome ekspordivõimalusi maad mööda Euroopa suunal. Eesti geotehnikaeksperdi [[Ago Vilo]] osalusel on tehtud ka eeltöö[[Rail Baltic#cite note-yBvic-8|&lt;sup&gt;[8]&lt;/sup&gt;]], mis näitas [[Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel|Soome ja Eesti vahelise tunneliühenduse]] realistlikkust. Samuti viis Viimsi vallavalitsus läbi uuringu[[Rail Baltic#cite note-fh3ZZ-9|&lt;sup&gt;[9]&lt;/sup&gt;]], mille tulemusel sai kinnitust Harju maakonnaplaneeringus määratud tunneli asukoha säilitamise vajalikkus. Rail Balticu raudteetunnelit Eesti valitsusel lähima paarikümne aasta perspektiivis veel kavas projekteerida ei ole, kuid selle jaoks vajalik maa-ala [[Viimsi vald|Viimsi]] vallas on tagatud valla [[üldplaneering]]u kaudu, kajastudes vägagi täpselt Äigrumäe küla, Laiaküla, Metsakasti küla ja osaliselt Muuga küla üldplaneeringu kaartidel ja tekstis. Tunneli teemal on ilmunud ka Läänemere raudteeühenduste võimalikkust kirjeldav põhjalik artikkel.[[Rail Baltic#cite note-L1j4y-10|&lt;sup&gt;[10]&lt;/sup&gt;]] 2017. aastal vastas [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikme [[Urmas Paet]]i tunneliteemalisele arupärimisele [[Euroopa Komisjon]]i liige [[Violeta Bulc]], kelle sõnul on Rail Balticu projekti lõpuleviimine vajalik eeltingimus, et Tallinna ja Helsingi püsiühendus majanduslikult elujõuline oleks.[[Rail Baltic#cite note-N60bq-11|&lt;sup&gt;[11]&lt;/sup&gt;]]

Esimese tasuvusuuringu Rail Balticu teostatavuse kohta koostas [[Euroopa Komisjon]]i regionaalpoliitika peadirektoraadi tellimusel [[COWI A/S]]. Uuringu&lt;ref name=&quot;peec1&quot; /&gt; põhjal oli parimate majandusnäitajatega, säästlikuim loodusele ja elukeskkonnale ning suurima mõjuga reisiliiklusele olemasoleva [[Tapa]], [[Tartu]] ja [[Valga]] kaudu kulgeva raudtee renoveerimine ja kiiruste tõstmine kuni 160&amp;nbsp;km/h. Nüüdispuhasväärtuse osas osutus uuringu järgi kõige kasulikumaks läbi Pärnu kulgeva raudtee ehitamine. Projekt kinnitati [[TEN-võrgustikud|TEN-T]] prioriteetprojektiks ja EL-i toetuse abil alustati ehitust.&lt;ref name=&quot;gn4rL&quot; /&gt;
=== Nimi ===
Algselt kasutati Eesti ametlikus asjaajamises ning meedias valdavalt nime ''Rail Baltica''. Pärast Emakeele Seltsi keeletoimkonna pöördumist ning Eesti Keele Instituudi keelenõuande avaldamist võeti Eestis kasutusele ingliskeelne nimekuju ''Rail Baltic''.&lt;ref name=&quot;Emakeele Selts 2012&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;EKI 2011&quot; /&gt; Kõigis teistes Euroopa Liidu riikides on kasutusel siiski selle rahvusvahelise projekti rahvusvaheline nimekuju ''Rail Baltica''. Viimastel aastatel on ka projektis Eesti riigi huve esindav valdusettevõte OÜ Rail Baltic Estonia oma ametlikes eestikeelsetes materjalides ja kodulehel loobunud EKI keeletoimkonna soovitatud nimekujust ja võtnud uuesti kasutusele algse nimekuju ''Rail Baltica''.&lt;ref name=&quot;Rail Baltic Estonia&quot; /&gt;

=== AECOM-i uuring ===
Pärnu kaudu kulgeva standardrööpmelise otsetee teostatavuse uurimiseks tellisid Balti riigid 2007. aastal ühiselt Briti konsultatsioonifirmalt [[AECOM]] Rail Balticu [[tasuvusuuringu]],&lt;ref name=&quot;dDSHZ&quot; /&gt; mis kinnitas, et [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] 2 miljardi eurose planeeritud investeeringutoetusega võib prognoosida projekti kasumlikkust. Projekti võiks toetada ka Euroopa Liidu aastate 2014–2020 eelarveperioodi uue toetusfond [[Euroopa Ühendamise Rahastu]] (''Connecting Europe Facility''), mille tingimusi rahvusvaheline Rail Balticu rajamise projekt täidaks.&lt;ref name=&quot;poom&quot; /&gt;

[[Fail:Rail Balticu reisijaamad.png|pisi|400px|Rail Balticu planeeritavad reisijaamad]]
AECOM-i uuringu järgi oleks kõige tasuvam marsruut [[Tallinn]]–[[Pärnu]]–[[Riia]]–[[Panevėžys]]–[[Kaunas]]. Eestis asuks [[üleriigiline planeering|üleriigilise planeeringu]] [[Eesti 2030+]] kohase otsetrassi korral ''umbes'' 229 kilomeetrit raudteed.&lt;ref name=&quot;bns&quot; /&gt;

AECOM uuringus kaaluti kokku nelja võimalikku teevarianti, sealhulgas kahte olemasoleva rongiliini koridoris: Poola ja Leedu piirilt liinil Kaunas–[[Jelgava]]–Riia–[[Valmiera]]–Tartu–Tallinn ja liinil Kaunas–Jelgava–Riia–Pärnu–Tallinn ning võimalikku uut liini Leedu piir–Kaunas–Panevėžys–Riia–Valmiera–Tartu–Tallinn.&lt;ref name=&quot;bns&quot; /&gt; Uuringu eesmärk oli tuvastada, milline lahendus neist saaks olla tasuv ja optimaalne sõiduaegade poolest.

AECOM-i aruandes võrreldi omavahel kolme tehnilist lahendust:
* sõltumatu rööbastee väljaehitamine laiusega 1435&amp;nbsp;mm;
* 1435&amp;nbsp;mm rööbastee paigutamine olemasoleva 1520&amp;nbsp;mm rööbastee kõrvale;
* topeltlaiusega rööbastee 1435&amp;nbsp;mm / 1520&amp;nbsp;mm. Uuringus nenditakse, et see on seotud kõige keerukamate tehniliste piirangutega ja et seda võiks kasutada ainult erandjuhul nendel lõikudel, kus eraldi 1435&amp;nbsp;mm rööbastee tegemine on võimatu.

Uued lõigud soovitatakse elektrifitseerida 25&amp;nbsp;kV vahelduvpingel. Uuringus nenditakse, et kuna mitmel olemasoleval lõigul (Poolas, Eestis ja Lätis) kasutatakse 3&amp;nbsp;kV alalispinget, siis võib mõnedel lõikudel osutuda vajalikuks kasutada kahe toitepingega veeremit. Ühtlasi on Poolas kavas viia suuremad liinid üle 25&amp;nbsp;kV toitepingele. AECOM-i aruandes on toodud näide, et [[kiirrong TGV]] kasutab 25&amp;nbsp;kV vahelduvvoolu ja [[Eurotunnel]]is 750 V alalisvoolu kolmandast rööpast (võimalik lahendus perspektiivses Helsingi–Tallinna tunnelis).
=== Ernst &amp; Youngi analüüs ===
2017. aasta aprillis avalikustati [[Ernst &amp; Young]]i tehtud Rail Balticu projekti tasuvusanalüüs.&lt;ref name=&quot;Ck1PF&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;KbMTe&quot; /&gt; Tasuvusanalüüs sedastab, et Rail Balticu projekti eeldatav kogumaksumus on 5,8 miljardit eurot kolme riigi peale (Eesti – 1,346 miljardit (riigi osalus 268–1154 miljonit), Läti – 1,968 miljardit (riigi osalus 393–1575 miljonit), Leedu – 2,473 miljardit (riigi osalus 493–2149 miljonit)).&lt;ref name=&quot;RM4pb&quot; /&gt;
[[Fail:Rail_Baltica_kasutegurid.pdf|alt=|pisi|400x400px|Rail Balticu kasutegurid]]
Analüüsis leiti, et:
* Projekti mõõdetav sotsiaalmajanduslik tulu – hinnanguliselt 16,2 miljardit eurot – kaalub kaugelt üles siseriiklikud investeeringud. Lisaks sellele on projektil hinnanguliselt täiendav SKT-d suurendav mõju väärtuses kaks miljardit eurot. Seega on projektist saadav kasu on selle eluajal üle 18 miljardi euro.&lt;ref name=&quot;wCkDp&quot; /&gt;
* Keskmiselt toob Rail Baltic kolme Balti riigi majanduskeskkonnale mõõdetavat netotulu kuus eurot iga riigieelarvetest investeeritud euro kohta.
* Rail Balticu projekt loob ehitusetapi jooksul 13 000 täistööajale taandatud ehitusvaldkonna töökohta ja 24 000 täistööajale taandatud kaudset ja projekti tulemusel tekkinud töökohta projektiga seotud tööstusharudes.
* Kasutuse jooksul loob Rail Baltic tingimused 400 inimelu päästmiseks. CO&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt; heitkoguste vähenemisest tekib tulu 2,0 miljardi euro väärtuses ja õhusaaste vähenemisest 3,3 miljardi euro väärtuses, millega panustatakse suurel määral ELi ülemaailmsesse juhtpositsiooni keskkonnasäästlikkuses.
* 2030. aastal on raudteerööbaste, sildade, tunnelite, terminalide, jaamade jm hoolduskulud hinnanguliselt 58,9 miljonit eurot kogu trassi ulatuses kõigis kolmes riigis.
* Uuring kinnitab, et pärast esialgset viie aasta pikkust siseriikliku finantsabi perioodi (28,6 miljonit eurot kolme Balti riigi peale) projekti kasutuselevõtu etapis, mil Rail Baltic saavutab oma kavandatud potentsiaali, on taristu haldaja pikas perspektiivis rahaliselt jätkusuutlik.

== Tehnilised näitajad ==
Rail Baltic on kaasaegne elektrifitseeritud kahe 1435 millimeetri laiuse rööpapaariga raudteetrass. Raudtee varustatakse Euroopa ühise liiklusjuhtimissüsteemiga ERTMS, mis tagab ühilduvuse ülejäänud Euroopa raudteevõrgustikuga. Raudtee maksimaalne projektkiirus on 249&amp;nbsp;km/h, mis tähendab, et Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt ei ole Rail Baltic kiirraudtee.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Korduma kippuvad küsimused |url=https://www.rbestonia.ee/kkk/ |vaadatud=14.03.2024 |väljaanne=Rail Baltic Estonia}}&lt;/ref&gt; Euroopa Liidu definitsiooni järgi on kiirraudtee maksimaalne sõidukiirus vähemalt 250&amp;nbsp;km/h.

=== Põhiparameetrid ===
2018. aasta aprillis kinnitasid Balti riikide transpordivaldkonna eest vastutavad ministeeriumid Rail Balticu projekteerimisjuhised,&lt;ref&gt;[http://www.railbaltica.org/et/oluline-tahis-rail-baltica-edasisel-planeerimisel-kinnitati-projekteerimisjuhised/ Oluline tähis Rail Baltica edasisel planeerimisel: kinnitati projekteerimisjuhised]&lt;/ref&gt; mille oli koostanud Prantsusmaa konsultatsiooni- ja tehnoloogiaettevõte [[SYSTRA S.A.]]. Projekteerimisjuhistes on määratud peamised nõuded ja standardid Rail Balticu raudtee loomiseks.

Põhiparameetrid:
* Maksimaalne projektkiirus on reisirongidele 249&amp;nbsp;km/h (opereerimiskiirus 234&amp;nbsp;km/h) ja kaubarongidele 120&amp;nbsp;km/h. Planeeringu varasemas faasis arvestati reisirongide maksimaalseks projektkiiruseks 240&amp;nbsp;km/h&lt;ref&gt;[[Andres Reimer]]. [https://majandus24.postimees.ee/4492502/loe-miks-rail-balticu-rongid-hakkavad-nii-aeglaselt-soitma Loe, miks Rail Balticu rongid hakkavad nii aeglaselt sõitma?]. [[Postimees]], 22. mai 2018&lt;/ref&gt;
* Maksimaalne pikkus reisirongidele on 400 meetrit ja kaubarongidele 1050 meetrit
* Maksimaalne teljekoormus: 25 tonni
* Rail Balticu raudteel ei tule samatasandilisi ristumiskohti maanteede ega laiarööpmeliste raudteedega (1520/1524&amp;nbsp;mm), välja arvatud juhul, kui ei ole võimalik kasutada muid lahendusi
* Raudtee elektrifitseerimisel kasutatakse 2 × 25&amp;nbsp;kV vahelduvvoolusüsteemi
* Liiklushalduseks kasutatakse kõige uuema põlvkonna Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS – Level 2)

== Peatused ==
Rail Balticu rahvusvahelised kiirrongid peatuvad kava kohaselt järgmistes peatustes: [[Tallinn]], [[Pärnu]], [[Riia]], [[Riia lennujaam]], [[Panevėžys]], [[Kaunas]], [[Vilnius]], [[Białystok]] ja [[Varssavi]]. Rail Balticu opereerimisplaani järgi on öörongide lõpp-peatus [[Berliin|Berliinis]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=12. märts 2019 |pealkiri=Rail Baltica liiklusgraafikust: ülevaade rahvusvaheliste, siseriiklike ning kaubarongide projektsõiduplaanist perioodil 2026-2056 |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltica-liiklusgraafikust-ulevaade-rahvusvaheliste-siseriiklike-ning-kaubarongide-projektsoiduplaanist-perioodil-2026-2056/ |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}&lt;/ref&gt;

=== Kohalikud peatused ===
Et anda rahvusvahelisele raudteele laiem kasutusvõimalus, rajatakse trassile peatused ka kohalikele reisirongidele. Kuna kohalik rong ei tohi rahvusvahelist rongiliiklust aeglustada, siis ehitatakse osade regionaalsete peatuste juurde lisarööpapaarid. Nii mahuvad kiired rongid ja regionaalrongid üksteist segamata ühele teele.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Lee |eesnimi=Rauno |kuupäev=14. jaanuar 2021 |pealkiri=Kuhu tulevad Rail Balticu kohalikud peatused? |url=https://www.postimees.ee/7155466/kuhu-tulevad-rail-balticu-kohalikud-peatused |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=Postimees}}&lt;/ref&gt;

Rail Balticu Eesti trassiosale tuleb Ülemiste ja Pärnu rahvusvaheliste jaamade kõrvale 12 kohalikku peatust: [[Assaku]], [[Luige (Kiili)|Luige]], [[Saku raudteepeatus|Saku]], [[Kurtna (Saku)|Kurtna]], [[Kohila raudteejaam|Kohila]], [[Rapla raudteejaam|Rapla]], [[Järvakandi]], [[Kaisma]], [[Tootsi raudteejaam|Tootsi]], [[Urge (Tori)|Urge]], [[Surju]] ja [[Häädemeeste]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Rail Balticu Läti osale kavandatakse lisaks [[Riia keskraudteejaam|Riia keskraudteejaama]] ja Riia lennujaama rahvusvahelistele peatustele veel 16 regionaalset peatust: [[Salacgriva]], [[Tūja]], [[Skulte]], [[Vangaži]], [[Saurieši]], [[Slāvu tilts]], [[Torņakalns]], [[Zasulauks]], [[Imanta (Riia)|Imanta]], [[Jaunmārupe]], [[Olaine]], [[Ķekava]], [[Salaspils]], [[Baldone]], [[Iecava]] ja [[Bauska]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=8. november 2022 |pealkiri=Rail Baltica līnijā Latvijā būs 16 reģionālie mobilitātes punkti |url=https://a4d.lv/editorial_cpt/rail-baltica-linija-latvija-bus-16-regionalie-mobilitates-punkti/ |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=a4d.lv |keel=lv}}&lt;/ref&gt;

Leedus on Rail Balticu Läti piir – Kaunas lõigule kavandatud lisaks [[Panevėžys|Panevėžyse]] rahvusvahelisele jaamale veel seitse regionaalset peatust: [[Vaškai]], [[Joniškėlis]], [[Ramygala]], [[Pasraučiai]], [[Jonava]], [[Kaunase lennujaam]] ja [[Palemonas]]. Kaunase ja Vilniuse vahele tuleb 3 kohalikku peatust: [[Kaišiadorys]], [[Vievis]] ja [[Lentvaris]]. Lõigul Kaunas – Poola piir on neli kohalikku peatust: [[Kazlų Rūda]], [[Marijampolė]], [[Šeštokai]] ja [[Mockava]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=6. aprill 2021 |pealkiri=„Rail Baltica“ postūmis regionams – milžiniškas: skelbiamas stočių sąrašas |url=https://www.15min.lt/verslas/naujiena/bendroves/rail-baltica-postumis-regionams-milziniskas-skelbiamas-stociu-sarasas-663-1480286 |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=15min.lt |keel=lt}}&lt;/ref&gt;

== Projekti teostajad ==
2014. aastal asutati Rail Balticu projekti koordineerimiseks Eesti valdusettevõte Rail Baltic Estonia OÜ, mille kaudu oleks võimalik omandada 1/3 suurune osalus Rail Balticu rahvusvahelises ühisettevõttes. 28. oktoobril 2014 allkirjastasid Eesti, Läti ja Leedu esindajad Rail Balticu ühisettevõtte RB Rail AS asutamisdokumendid.

Rail Balticu projekti raames on toetuse saajateks kolme Balti riigi ministeeriumid: Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Läti Transpordiministeerium ning Leedu Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeerium.

2014. aastal asutasid ministeeriumid ühisettevõtte RB Rail AS, mis on põhikoordinaator raudtee ehitamisel ja Rail Balticu projekti arendamisel. RB Rail ASi aktsiad on jaotatud võrdselt Eesti OÜ Rail Baltic Estonia, Läti SIA Eiropas Dzelzceļa Līnijas ja Leedu UAB Rail Baltica Statyba vahel.

Rail Balticu projekti ellu viivad riiklikud asutused Eestis, Lätis ja Leedus vastutavad projekti teostamise eest oma koduriigis ning on ühtlasi ka RB Rail ASi aktsionärid. Need on Rail Baltic Estonia OÜ ja Tehnilise Järelevalve Amet ja Tallinna Linnatranspordi AS Eestist, Eiropas Dzelzceļa līnijas SIA Lätist ning Rail Baltica Statyba UAB ja Lietuvos Geležinkeliai JSC Leedust.

Rail Baltic Estonia OÜ (RBE) on Eesti valdusettevõte, mis on loodud selleks, et esindada Eesti riigi huvisid ühisettevõttes (RB Rail AS) ja täita projekti administratiivseid kui ka tehnilisi ülesandeid Eestis. Eelkõige seisneb Rail Baltic Estonia tegevus Eestis alljärgnevas:
* Uuringute ja analüüside läbiviimine, mis on vajalikud projekti teostamiseks Eestis.
* Reisi- ja kaubaterminalide, depoode jms kohtobjektide tehnilise projekteerimise hangete läbiviimine.
* Raudtee muldkeha jm raudtee infrastruktuuri, sildade-viaduktide, teede, terminalide, depoode jms ehitushangete läbiviimine.

== Projekti realiseerimine ==

[[Pilt:Rail Baltic route in Estonia.svg|thumb|Rail Balticu trass Eestis]]
=== Planeerimine ===

==== Eesti ====
2011. aasta septembris võttis [[Eesti Vabariigi Valitsus|Eesti valitsus]] esimesena [[Põhja-Euroopa]] riikidest vastu strateegilise otsuse uue kiirraudteetaristu väljaarendamise kohta, fikseerides, et Eestist algav, ligikaudu 240&amp;nbsp;km/h kiiruse jaoks kavandatav raudteeliin algab Eestis [[Tallinn|Tallinnast]] ja kulgeb [[Pärnu]] kaudu [[Riia]] poole.&lt;ref name=&quot;poom&quot; /&gt;

2012. aasta aprillis algatati Vabariigi Valitsuse korraldusega [[Harju maakond|Harju]], [[Rapla maakond|Rapla]] ja [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] maakonnaplaneeringud Rail Balticu trassi koridori asukoha määramiseks. Samasse aastasse jääb ka Vabariigi Valitsuse poolt üleriigilise planeeringu &quot;[[Eesti 2030+]]&quot; kehtestamine. Üleriigilise planeeringu koostamise raames toimusid [[Avalik arutelu|avalikud arutelud]] ja konsultatsioonid,&lt;ref name=&quot;rVRa6&quot; /&gt; kuhu olid kaasatud ja millest oli võimalik osa võtta erinevatel osapooltel – ekspertidel, ametkondadel ja laiemal avalikkusel.

2013. aasta 3. mail allkirjastati hankeleping Eesti territooriumil Rail Balticu [[Maakonnaplaneering|maakonnaplaneeringute]], keskkonnauuringute ja eelprojekti koostamiseks.&lt;ref name=&quot;cHrnf&quot; /&gt; Planeeringute ja [[Keskkonnamõju strateegiline hindamine|keskkonnamõjude strateegilise hindamise]] (KSH) protsessis lubati huvitatud osapooltel esitada oma arvamust ja seisukohti kirjalikult või käies kohal avalikel aruteludel. Avalikke arutelusid korraldati seadusega nõutud miinimumist rohkem ja osalus nendel oli kõrge. Üldjoontes oli aruteludel tehtud ettepanekutega arvestamine ja mittearvestamine tasakaalus, mõlemaid vastavalt 28%. Peaaegu võrdsele tasemele jäi ka pigem arvestamine ja pigem mittearvestamine, vastavalt 17% ja 15%, mille puhul vastav muudatus kas niikuinii tehti või niikuinii ei tehtud. 12% ehk 20 ettepanekut olid sellised, millele hinnangut ei saanud anda, kuna tegemist on hetkel veel koostamisel oleva planeeringuga ning paljud asjad pole veel selged.&lt;ref name=&quot;RaHXJ&quot; /&gt;

2013. aasta 11. detsembril vastu võetud [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] ja [[Euroopa Nõukogu|Nõukogu]] otsekohalduv määrus üle-euroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta (nn TEN-T määrus). Määruse lisaks olevas kaardimaterjalis on Rail Baltic märgitud TEN-T põhivõrgu osana trassil Tallinn–Pärnu–Riia–Kaunas–Varssavi. Määruse lisad on Euroopa Liidu liikmesriikidele (sh Balti riigid) õiguslikult siduvad.

Rail Balticu trassivariandid avalikustati 2013. aasta augustis, mille järel toimusid sama aasta septembris ja oktoobris avalikud koosolekud, et kohalikud elanikud saaksid esitada enda ettepanekud väljapakutud variantide osas.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ammas |eesnimi=Anneli |kuupäev=19. august 2013 |pealkiri=Rail Balticu trassivariandid avalikustamiseks valmis |url=https://www.postimees.ee/1353676/rail-balticu-trassivariandid-avalikustamiseks-valmis |vaadatud=06.05.2024 |väljaanne=postimees.ee}}&lt;/ref&gt; Enim põhjustas vaidlusi Rail Balticu trasskoridori kulgemine Harju maakonnas. Esialgu eelistati Rail Balticu kulgemist läbi [[Nabala-Tuhala looduskaitseala]], kuid hiljem osutus siiski valituks Tallinnast lähedamalt mööduv trassivariant, mida ei soovinud paljud kohalikud elanikud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Parksepp |eesnimi=Anette |kuupäev=9. juuni 2014 |pealkiri=Vaata, millist Rail Balticu trassi eelistab ministeerium |url=https://majandus.postimees.ee/2821990/vaata-millist-rail-balticu-trassi-eelistab-ministeerium |vaadatud=06.05.2024 |väljaanne=majandus.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Jaagant |eesnimi=Urmas |perekonnanimi2=Tammeorg |eesnimi2=Teele |kuupäev=12. mai 2014 |pealkiri=Valitsuse valik: Rail Baltic üle looduse või üle elanike |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/68650839/valitsuse-valik-rail-baltic-ule-looduse-voi-ule-elanike |vaadatud=06.05.2024 |väljaanne=epl.delfi.ee}}&lt;/ref&gt; 2016. aastal proovisid 16 Harjumaa ja Raplamaa elanikku ja kaks külaseltsi Rail Balticu trassivariandi kohtus vaidlustada, kuid kohus ei võtnud nende kaebust arutusele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=18. märts 2016 |pealkiri=Kohus lükkas seltside Rail Balticu kaebuse tagasi |url=https://www.kinnisvarauudised.ee/uudised/2016/03/18/kohus-lukkas-seltside-rail-balticu-kaebuse-tagasi?channels=kinnisvara |vaadatud=06.05.2024 |väljaanne=www.kinnisvarauudised.ee}}&lt;/ref&gt;

Arutelud Rail Balticu trassivariantide üle lõppesid 2015. aastal ning kõik maakonnaplaneeringud kehtestati 2018. aasta veebruariks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Gnadenteich |eesnimi=Uwe |kuupäev=2. november 2015 |pealkiri=Michal ei soovi Rail Balticu trassiarutelusid uuesti alustada |url=https://www.postimees.ee/3384065/michal-ei-soovi-rail-balticu-trassiarutelusid-uuesti-alustada |vaadatud=06.05.2024 |väljaanne=postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Link |eesnimi=Eno-Gerrit |kuupäev=14. veebruar 2018 |pealkiri=Minister Aab kehtestas Pärnumaal Rail Balticu maakonnaplaneeringu |url=https://parnu.postimees.ee/4409743/minister-aab-kehtestas-parnumaal-rail-balticu-maakonnaplaneeringu |vaadatud=06.05.2024 |väljaanne=parnu.postimees.ee}}&lt;/ref&gt; Maakonnaplaneeringute ja KSH koostamise käigus viidi läbi mitmeid avalikustamise etappe ning avalikke arutelusid on toimus enam kui 80 (kokku üle 4000 osaleja), lisaks toimus eelnevalt ka hulgaliselt koosolekuid/arutelusid erinevate ametkondade ja huvipooltega. [[Keskkonnaministeerium]] kiitis Rail Balticu keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) aruande heaks 11. augustil 2017.&lt;ref name=&quot;JadAd&quot; /&gt; Üheks KSH osaks on uuring, mis püüab leida võimalusi Rail Balticu trass osaliselt tarastamata jätta, mis võimaldaks suurulukite parema liikumise üle kavandatava raudteetrassi.&lt;ref name=&quot;mosLN&quot; /&gt;

31. jaanuaril 2017 allkirjastasid kolme Balti riigi peaministrid Rail Balticu riikidevahelise kokkuleppe, millega fikseeriti õigusjõuga dokumendis riikide kohustused, mis on vajalikud Balti riikide kaudu Kesk-Euroopaga raudteeühenduse rajamiseks. Kokkulepe on üks Rail Balticu raudteeühenduse rajamise eeldus. Selle eesmärgiks on muu hulgas suurendada Rail Balticu osalisriikide vastastikust usaldust raudteeühenduse rajamisel. Kokkuleppega määratleti nii Rail Balticu üldised tehnilised parameetrid kui ka marsruut ning rajamise tähtaeg.&lt;ref name=&quot;C9b98&quot; /&gt;

19. juunil 2017 ratifitseeris Riigikogu 63 poolthäälega Rail Balticu rahvusvahelise kokkuleppe,&lt;ref name=&quot;WAcKx&quot; /&gt; mille president [[Kersti Kaljulaid]] 29. juunil ka välja kuulutas.&lt;ref name=&quot;mB89l&quot; /&gt;

Esimene Rail Balticu põhiliini projekteerimisleping sõlmiti 29. märtsil 2019. 71-kilomeetrist lõiku Harju-Rapla maakonnapiirist [[Tootsi|Tootsini]] hakkas projekteerima [[Hispaania]] insenerifirma IDOM koos Eesti ettevõttega Skepast &amp; Puhkim OÜ. Lepingu maksumuseks kujunes 6,8 miljonit eurot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Koppel |eesnimi=Karin |kuupäev=29. märts 2019 |pealkiri=Algab Rail Balticu põhiliini projekteerimine Pärnu-Rapla lõigul |url=https://www.err.ee/925147/algab-rail-balticu-pohiliini-projekteerimine-parnu-rapla-loigul |vaadatud=06.05.2024 |väljaanne=err.ee}}&lt;/ref&gt; IDOM võitis ka projekteerimishanke lõigul Tallinn – Harju-Rapla maakonna piir. 2019. aasta mais sõlmitud lepingu maksumuseks oli 11,36 miljonit eurot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=22. mai 2019 |pealkiri=Rail Balticu Tallinna-Rapla lõigu projekteerib Hispaania firma |url=https://majandus.postimees.ee/6689088/rail-balticu-tallinna-rapla-loigu-projekteerib-hispaania-firma |vaadatud=06.05.2024 |väljaanne=majandus.postimees.ee}}&lt;/ref&gt; Viimane projekteerimisleping lõigul Tootsist Läti piirini sõlmiti 12. veebruaril 2020 [[Saksamaa]] ettevõtete Obermeyer Planen + Beraten GmbH ja Prointeci konsortsiumiga. Lepingu maksumuseks oli 10,8 miljonit eurot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=12. veebruar 2020 |pealkiri=Pärnust Lätti viiva Rail Balticu lõigu projekteerimisleping sai allkirjad |url=https://parnu.postimees.ee/6898213/parnust-latti-viiva-rail-balticu-loigu-projekteerimisleping-sai-allkirjad |vaadatud=06.05.2024 |väljaanne=parnu.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

2014. aastal toimunud Pärnu reisiterminali arhitektuurivõistluse võitis [[Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ|arhitektuuribüroo Pluss]] võistlustööga &quot;Water Strider&quot;. 2019. aastal sõlmiti võistluse võitjaga leping Pärnu reisiterminali projekteerimiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=29. november 2019 |pealkiri=Algab Rail Baltica Pärnu rahvusvahelise reisiterminali projekteerimine |url=https://www.rbestonia.ee/algab-rail-baltica-parnu-rahvusvahelise-reisiterminali-projekteerimine/ |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}&lt;/ref&gt;

Rail Balticu [[Ülemiste raudteejaam|Ülemiste terminali]] esimene arhitektuurivõistlus toimus 2014. aastal, kui võitjaks kuulutati võistlustöö &quot;Tagasi&quot;, mille autorid olid [[3+1 arhitektid|3+1 Arhitektid]]. 2019. aasta mai kuulutati välja uus Ülemiste terminali arhitektuurivõistlus, sest 2014. aastal viidi läbi ainult riigisisene võistlus, kuigi maksumuse poolest oleks pidanud toimuma rahvusvaheline võistlus. Uue konkursi võitjaks kuulutati [[Suurbritannia]] arhitektuuribüroo [[Zaha Hadid Architects]] ja Eesti osaühing Esplan ühistöö &quot;Light Stream&quot;. 16. jaanuaril 2020 sõlmiti uue arhitektuurivõistluse võitjatega Ülemiste terminali projekteerimisleping maksumusega 2,6 miljonit eurot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Mets |eesnimi=Mari |perekonnanimi2=Gnadenteich |eesnimi2=Uwe |kuupäev=6. november 2019 |pealkiri=Selgusid Rail Balticu ühisterminali korduskonkursi võitjad |url=https://www.postimees.ee/6819217/selgusid-rail-balticu-uhisterminali-korduskonkursi-voitjad |vaadatud=06.05.2024 |väljaanne=postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Karro-Kalberg |eesnimi=Merle |kuupäev=2. veebruar 2020 |pealkiri=Kabinetis sündinud Ülemiste terminal |url=https://kultuur.err.ee/1030762/merle-karro-kalberg-kabinetis-sundinud-ulemiste-terminal |vaadatud=06.05.2024 |väljaanne=kultuur.err.ee}}&lt;/ref&gt;

23. septembril 2020 sõlmiti 2,175 miljoni suurune leping ettevõttega [[Sweco Projekt|SWECO Projekt AS]] [[Muuga kaubajaam|Muuga kaubajaama]] projekteerimiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=23. september 2020 |pealkiri=Rail Baltica Muuga kaubajaama projekteerib SWECO Projekt AS |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltica-muuga-kaubajaama-projekteerib-sweco-projekt-as/ |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}&lt;/ref&gt; 16. detsembril 2020 sõlmiti leping Rail Balticu veeremidepoo projekteerimiseks ettevõtetega OÜ Reaalprojekt ja [[Nord Projekt AS|NORD PROJEKT AS]]. [[Rae vald|Rae valda]] kavandatud veeremidepoo projekteerimise lepingu maksumus oli 1,86 miljonit eurot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=16. detsember 2020 |pealkiri=Selgus Rail Baltica veeremidepoo projekteerija |url=https://www.rbestonia.ee/selgus-rail-baltica-veeremidepoo-projekteerija/ |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}&lt;/ref&gt;

2020. aasta mais tühistas [[riigikohus]] Rail Balticu Lõuna-Pärnumaa trassi maakonnaplaneeringu, kuna trassi kõrval olev Luitemaa linnuala [[Natura 2000|Natura]] hindamine oli jäänud õigusvastaselt tegemata. Luitemaa linnualale oli tehtud ainult Natura eelhindamine. Kaebajad [[Avalikult Rail Balticust]] ja [[Eesti Looduskaitse Selts]] leidsid, et maakonnaplaneeringu koostamise käigus ei selgitatud piisava põhjalikkusega välja trassi asukoha keskkonnaseisundit ja raudtee mõju looduskeskkonnale, sealhulgas kaitstavatele linnuliikidele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Kallaste |eesnimi=Kristjan |kuupäev=19. mai 2020 |pealkiri=Riigikohus tühistas osaliselt Rail Balticu trassi planeeringu Pärnus |url=https://www.err.ee/1091698/riigikohus-tuhistas-osaliselt-rail-balticu-trassi-planeeringu-parnus |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=err.ee}}&lt;/ref&gt; 2022. aastal selgus, et formaalsuseks peetud uus Natura hindamine näitas [[Metsis|metsistele]] oodatud suuremat keskkonnamõju ning seetõttu tuleb valitsuselt küsida Natura erandit. Natura erand eeldas ka kompenseeriva meetmena metsise elupaikade taastamise teistes Eesti piirkondades.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Hindre |eesnimi=Madis |kuupäev=18. oktoober 2022 |pealkiri=Formaalsuseks peetud suvetöö näitab RB oodatust suuremat keskkonnamõju |url=https://www.err.ee/1608754996/formaalsuseks-peetud-suvetoo-naitab-rb-oodatust-suuremat-keskkonnamoju |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=err.ee}}&lt;/ref&gt; Lõuna-Pärnumaa uus trassikoridor selgus 2023. aasta oktoobriks, kui kuue erineva trassivariandi hulgast valiti analüüside põhjal välja väikseima keskkonnamõjuga variant.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=24. oktoober 2023 |pealkiri=Eksperdid valisid Rail Baltica Lõuna-Pärnumaa lõigus välja vähimate mõjudega trassi |url=https://www.rbestonia.ee/eksperdid-valisid-rail-baltica-louna-parnumaa-loigus-valja-vahimate-mojudega-trassi/ |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}&lt;/ref&gt;

2021. aastal lükati raudtee valmimistähtaeg 2026. aastalt 2030. aastale, kuna planeerimismenetlused olid võtnud oluliselt kauem aega ning ka projekti rahastamine ei olnud lõpuni selge. 2022. aastal hindas [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]], et Hispaania projekteerija IDOM ei olnud teinud oma tööd korralikult ning seetõttu oli trassi projekteerimine poolteist aastat graafikust maas. Ministeerium tegi etteheiteid ka Rail Balticu ühisettevõtte RB Rail juhtkonnale, kuna projekteerijat oleks pidanud paremini kontrollima ning vajadusel hilinemiste eest ka trahvima.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Aaspõllu |eesnimi=Huko |kuupäev=10. oktoober 2022 |pealkiri=MKM: Rail Balticu rajamine viibib kehva projekteerimise ja juhtimise tõttu |url=https://www.err.ee/1608745420/mkm-rail-balticu-rajamine-viibib-kehva-projekteerimise-ja-juhtimise-tottu |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=err.ee}}&lt;/ref&gt;

2023. lõpus selgus, et vahepealse kiire hinnatõusu tõttu läheb Rail Balticu Eesti osa maksma ligikaudu 3 miljardit eurot. Seetõttu peeti tõenäoliseks, et 2030. aastaks ehitatakse välja ainult üks rööpapaar ning teine rajatakse lõikude kaupa hiljem.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Pott |eesnimi=Toomas |kuupäev=8. detsember 2023 |pealkiri=Rail Balticu Eesti osa ehitus läheb maksma ligikaudu kolm miljardit eurot |url=https://www.err.ee/1609189660/rail-balticu-eesti-osa-ehitus-laheb-maksma-ligikaudu-kolm-miljardit-eurot |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=err.ee}}&lt;/ref&gt;

==== Läti ====
30. aprillil 2014 sõlmisid Läti Transpordiministeerium ja ettevõtete SIA Konstruktionsgruppe Bauen Latvia, SIA Grupa93 ja EPG Eisenbahn- und Bauplanungsgesellscaft mbH Erfurt loodud ühisfirma RB Latvija lepingu Rail Balticu Läti osa detailplaneeringu koostamiseks ja keskkonnamõjude hindamiseks. Lepingu maksumuseks kujunes 3,993 miljonit eurot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=30. aprill 2014 |pealkiri=Parakstīts līgums par 'Rail Baltica' Latvijas posma tehnisko izpēti |url=https://www.delfi.lv/bizness/37264250/biznesa_vide/44445820/parakstits-ligums-par-rail-baltica-latvijas-posma-tehnisko-izpeti |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=delfi.lv |keel=lv}}&lt;/ref&gt;

2015. aasta alguses avaldati Rail Balticu Läti osa trassivariandid ning esmased avalikud arutelud toimusid veebruaris ja märtsis 2015.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Skaidrojošā vārdnīca |url=https://edzl.lv/par-rail-baltica/skaidrojosa-vardnica |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=edzl.lv |keel=lv}}&lt;/ref&gt; Sama aasta detsembris valmis Läti Rail Balticu keskkonnamõju hindamise aruanne, kus analüüsiti erinevate trassivariante mõju müratasemele, õhukvaliteedile, pinnase- ja põhjavee kvaliteedile, geoloogilistele tingimustele, looduskaitsealadele, maastikule ning kaitstavatele liikidele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=18. detsember 2015 |pealkiri=Läti avalikustas Rail Balticuga seotud keskkonnamõju hindamise aruande |url=https://www.rbestonia.ee/lati-avalikustas-rail-balticuga-seotud-keskkonnamoju-hindamise-aruande/ |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}&lt;/ref&gt; 2016. aasta augustis kiitis [[Läti valitsus]] eelistatud trassivariandi heaks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=9. august 2016 |pealkiri=Valdība apstiprina Rail Baltica trases novietojumu Latvijā |url=https://edzl.lv/jaunumi/zinu-arhivs/zinas/valdiba-apstiprina-rail-baltica-trases-novietojumu-latvija |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=edzl.lv |keel=lv}}&lt;/ref&gt;

[[Läti parlament]] ratifitseeris 22. juunil 2017 Rail Balticu ehitamise rahvusvahelise kokkuleppe.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=22. juuni 2017 |pealkiri=Rail Baltica ratified by Saeima |url=https://eng.lsm.lv/article/economy/transport/rail-baltica-ratified-by-saeima.a240912/ |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=eng.lsm.lv}}&lt;/ref&gt;

29. mail 2019 sõlmiti Riia keskraudteejaama projekteerimis- ja ehitusleping ettevõttega BESIX RERE GROUP. Leping sisaldas [[Daugava|Daugava jõele]] uue raudteesilla ehitust, Riia keskraudeejaama täielikku renoveerimist ning muldkeha ja pealisehituse rajamist kogumaksumusega 430 miljonit eurot.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Rail Baltica tapšanas vēsture |url=https://edzl.lv/par-rail-baltica/rail-baltica-tapsanas-vesture |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=edzl.lv |keel=lv}}&lt;/ref&gt;

5. juulil 2019 sõlmiti kaks esimest Läti Rail Balticu põhitrassi projekteerimise lepingut. Lõigu Upeslejas–Riia–Misa projekti koostamise leping sõlmiti [[Hispaania]] konsortsiumiga, kuhu kuulusid IDOM Consulting, Engineering, Architecture (IDOM) ja Ingeniería y Economía del Transporte (INECO). Lepingu maksumus oli 12,99 miljonit eurot. Teine leping sõlmiti Vangaži–Salaspilsi–Misa lõigu projekteerimiseks ettevõtetega Egis Rail S.A., DB Engineering &amp; Consulting GmbH ja Olimps SIA. Teise lepingu maksumuseks kujunes 12,02 miljonit eurot.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

6. aprillil 2020 sõlmiti viimased kaks Lati Rail Balticu põhitrassi projekteerimise lepingut. Lõigu Vangaži – Eesti piir projekteerimise leping sõlmiti konsortsiumiga INECO-ARDANUY. Lepingu maksumus oli 12,95 miljonit eurot. Lõigule Misa – Leedu piir koostab projekti IDOM maksumusega 6,9 miljonit eurot.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

==== Leedu ====
2013. aasta juunis sõlmiti leping ettevõttega UAB Sweco Lietuva Rail Balticu trassi [[Keskkonnamõju strateegiline hindamine|keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks]] (KSH) lõigul Kaunas – Läti piir. Muuhulgas tuli hindamise käigus võrrelda [[Šiauliai|Šiauliaid]] ja [[Panevėžys|Panevėžyst]] läbivat trassivarianti.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=11. oktoober 2013 |pealkiri=Išvada – „Rail Baltica“ racionaliausia pro Panevėžį |url=https://www.tv3.lt/naujiena/verslas/isvada-rail-baltica-racionaliausia-pro-panevezi-n757029 |vaadatud=11.07.2024 |väljaanne=tv3.lt |keel=lt}}&lt;/ref&gt; Sama aasta oktoobris valminud KSH lõpparuandes eelistati, et Rail Baltic hakkaks läbima [[Panevėžys|Panevėžyst]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 2014. aasta juunis kinnitas Leedu valitsus trassivariandi läbi [[Panevėžys|Panevėžyse]] ning ka rahvusvahelise ühisettevõte loomise koos Läti ja Eestiga.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=11. jaanuar 2017 |pealkiri=Prasideda vienas svarbiausių „Rail Baltica“ įgyvendinimo Lietuvoje etapų |keel=lt |väljaanne=lrt.lt |url=https://www.lrt.lt/naujienos/verslas/4/159988/prasideda-vienas-svarbiausiu-rail-baltica-igyvendinimo-lietuvoje-etapu |vaadatud=11.07.2024}}&lt;/ref&gt;

2017. aasta jaanuaris kiitis Leedu valitsus heaks Rail Balticu ruumiplaneeringu lõigul Kaunas – Läti piir, mis võimaldas alustada maade omandamist.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Oktoobris 2017 ratifitseeris [[Seim (Leedu)|Leedu parlament]] Rail Balticu ehitamise rahvusvahelise kokkuleppe.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=10. oktoober 2017 |pealkiri=Seimas ratified the Agreement on the Development of the Rail Baltic/Rail Baltica Railway Connection |url=https://www.lrs.lt/sip/portal.show?p_r=35403&amp;p_k=2&amp;p_t=251279 |vaadatud=11.07.2024 |väljaanne=lrs.lt |keel=en}}&lt;/ref&gt;

2019. aastal sõlmiti kaks lepingut Rail Balticu lõigu Kaunas – Läti piir projekteerimiseks Hispaania firmaga IDOM Consulting, Engineering, Architecture. Kaunase ja [[Ramygala]] vahelise lõigu maksumuseks kujunes 8,4 miljonit eurot ning [[Ramygala|Ramygalast]] Läti piirinini kulgeva lõigu projekteerimine maksis 8 miljonit eurot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kaunas – Lietuvos ir Latvijos valstybių siena / Projektavimas |url=https://rail-baltica.lt/projekto-igyvendinimas/kaunas-lietuvos-ir-latvijos-valstybiu-siena/projektavimas/ |vaadatud=11.07.2024 |väljaanne=rail-baltica.lt |keel=lt }}{{Kõdulink|aeg=august 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

=== Ehitus ===

==== Eesti ====
[[Fail:Construction of Rail Baltica Ülemiste terminal in Tallinn - May 2024 (8).jpg|pisi|Rail Baltica [[Linda reisiterminal|Ülemiste reisiterminali]] ehitus 2024. aasta mais]]
[[Fail:Rail Baltica future tracks at Ülemiste.jpg|pisi|1520 mm raudtee ümbertõstmine Ülemistel, et teha ruumi Rail Baltica rööbastele]]
Rail Balticu ehitus algas Eestis 2019. aastal, kui alustati Saustinõmme viadukti rajamist, et ehitada see välja [[Tallinna ringtee]] [[Luige (Kiili)|Luige]] ja [[Saku]] vahelise lõigu neljarealiseks ehitamisega samal ajal. 29. novembril 2019 pandi Saustinõmme viaduktile nurgakivi, millega tähistati ametlikult Rail Balticu ehituse algust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=29. november 2019 |pealkiri=Rail Baltica sai Eestis nurgakivi |url=https://www.railbaltica.org/et/rail-baltica-sai-eestis-nurgakivi/ |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=railbaltica.org}}&lt;/ref&gt; Ürituse raames kirjutasid [[Maanteeamet]] ja ühisettevõtte RB Rail alla koostöölepingule, millega alustati Rail Baltica projektiga seotud maanteeviaduktide rajamist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Saarmann |eesnimi=Tanel |kuupäev=29. november 2019 |pealkiri=FOTO {{!}} Eilse Rail Balticu nurgakivi asetamise varju jäi üks oluline kokkulepe |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/88224545/foto-eilse-rail-balticu-nurgakivi-asetamise-varju-jai-uks-oluline-kokkulepe |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=arileht.delfi.ee}}&lt;/ref&gt; Saustinõmme viadukt valmis 2021. aasta alguses.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=28. jaanuar 2021 |pealkiri=Tallinna ringtee Saustinõmme viadukt sai valmis |url=https://www.err.ee/1608088783/tallinna-ringtee-saustinomme-viadukt-sai-valmis |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=err.ee}}&lt;/ref&gt;

2021. aastal augustis alustati järgmiste Rail Balticu ristumiste rajamist, kui ehitusse läksid Tagadi ja Künka tee viaduktid ning Loone [[ökodukt]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=30.06.2021 |pealkiri=Juba tänavu suvekuudel alustatakse mitmete Rail Baltica raudteed ületavate viaduktide ja ökoduktide ehitamisega. |url=https://www.rbestonia.ee/suvel-algab-rb-viaduktide-ja-okoduktide-ehitus/ |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}&lt;/ref&gt; 2022. aasta aprillis alustati Rail Balticu Assaku viadukti ehitamist [[Tallinna–Tartu maantee|Tallinna–Tartu maanteele]]. Viadukt valmis sama aasta novembris.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=11. november 2022 |pealkiri=Valmis Rail Baltica raudtee ja Tallinn-Tartu maantee ristumine |url=https://www.rbestonia.ee/valmis-rail-baltica-raudtee-ja-tallinn-tartu-maantee-ristumine/ |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}&lt;/ref&gt; 2023. aastaks oli valminud on viis viadukti ja neli ökodukti ning ehituses oli üle kümne rajatise.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kaua veel? |url=https://www.rbestonia.ee/kaua-veel/ |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}&lt;/ref&gt;

2022. aasta augustis selgus, et Rail Balticu [[Linda reisiterminal|Ülemiste terminali]] ehitushange ebaõnnestus, sest hankele tuli vaid üks pakkumus, mille hind ületas eeldatava ehitusmaksumuse peaaegu kahekordselt. Rail Baltic Estonia otsustas seejärel jagada terminali ehituse väiksemateks osadeks, et vähendada hinnatõusust tulenevaid riske kohalikele töövõtjatele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Linnar |eesnimi=Mart |kuupäev=22. august 2022 |pealkiri=Rail Balticu Ülemiste terminali hange kukkus läbi |url=https://www.err.ee/1608692071/rail-balticu-ulemiste-terminali-hange-kukkus-labi |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=err.ee}}&lt;/ref&gt; 12. aprillil 2023 sõlmis Rail Baltic Estonia 44,8 miljonit eurot maksva ehituslepingu Ülemiste terminali nullkorruse ehitamiseks ettevõtetega [[Merko Ehitus Eesti]] ja [[KMG Infra]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ots |eesnimi=Mait |kuupäev=12. aprill 2023 |pealkiri=Rail Baltic Estonia sõlmis seni suurima ehituslepingu |url=https://www.err.ee/1608945647/rail-baltic-estonia-solmis-seni-suurima-ehituslepingu |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=err.ee}}&lt;/ref&gt; Terminali ehitust alustati sama aasta oktoobris.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=31. oktoober 2023 |pealkiri=Rail Baltica Ülemiste ühisterminali ehitus läks käima |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltica-ulemiste-uhisterminali-ehitus-laks-kaima/ |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}&lt;/ref&gt;

2023. aasta lõpus sõlmisid Rail Baltic Estonia ja KMG Infra koostööleppe [[Soodevahe (Rae)|Soodevahesse]] raudteetrassi ehitamiseks vajaliku ehitusbaasi rajamiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-09-26 |pealkiri=Soodevahesse kerkib Rail Balticu ehitusbaas, hanke võitis KMG |url=https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2023/09/26/soodevahesse-kerkib-rail-balticu-ehitusbaas-hanke-voitis-kmg |vaadatud=2023-09-29 |väljaanne=Ehitusuudised |keel=et}}&lt;/ref&gt;

5. jaanuaril 2024 sõlmis Rail Baltic Estonia esimese raudtee põhitrassi lõigu ehituslepingu ettevõtetega [[TREV-2 Grupp|AS TREV-2 Grupp]] ja AllSpark OÜ. Ülemistelt Soodevahesse kulgeva 4,8-kilomeetrise trassi ehitusmaksumuseks kujunes 34,2 miljonit eurot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=5. jaanuar 2024 |pealkiri=Rail Baltic Estonia sõlmis põhitrassi esimese lõigu ehituslepingu |url=https://www.err.ee/1609213258/rail-baltic-estonia-solmis-pohitrassi-esimese-loigu-ehituslepingu |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=err.ee}}&lt;/ref&gt; 21. veebruaril 2024 sõlmiti järgmise kahe põhitrassi lõigu ehituslepingud maksumusega 107 miljonit eurot. Kahte Rapla maakonnas asuvat lõiku kogupikkusega 17 km hakkas ehitama ettevõte [[Verston]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Linnart |eesnimi=Mart |kuupäev=21. veebruar 2024 |pealkiri=Rail Baltic Estonia sõlmis esimesed lepingud trassi ehitamiseks Raplamaal |url=https://www.err.ee/1609260156/rail-baltic-estonia-solmis-esimesed-lepingud-trassi-ehitamiseks-raplamaal |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=err.ee}}&lt;/ref&gt; Neljas põhitrassi ehitusleping sõlmiti 9. juulil 2024 ettevõttega Tariston AS. Ligi seitsmekilomeetrise Hagudi–Alu trassilõigu maksumuseks kujunes 30,59 miljonit eurot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=9. juuli 2024 |pealkiri=Rail Baltic Estonia ja Tariston sõlmisid lepingu 7 km pikkuse põhitrassilõigu ehituseks Raplamaal |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltic-estonia-ja-tariston-solmisid-lepingu-7-km-pikkuse-pohitrassiloigu-ehituseks-raplamaal/ |vaadatud=11.07.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}&lt;/ref&gt;

Põhitrassi viies ehitusleping sõlmiti 26. augustil 2024 ettevõtetega [[AS Merko Ehitus|Merko Ehitus Eesti AS]] ja [[GRK Eesti AS]]. [[Saku]] asulast kuni Harju-Rapla maakonna piirini kulgeva 10,5 km lõigu maksumuseks kujunes 59,87 miljonit eurot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=26. august 2024 |pealkiri=Rail Baltic Estonia sõlmis järjekordse lepingu Rail Baltica põhitrassi ehitamiseks |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltic-estonia-solmis-jarjekordse-lepingu-rail-baltica-pohitrassi-ehitamiseks/ |vaadatud=23.09.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}&lt;/ref&gt; Järgmine põhitrassi ehitusleping sõlmiti ettevõtetega OÜ Verston ja OÜ Järelpinge Inseneribüroo 3. septembril 2024 17,2 km pikkuse lõigu ehitamiseks [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]], [[Rapla vald|Rapla]] ja [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]. Senimaani sõlmitud põhitrassi lepingutest rahaliselt kõige mahukamaks kujunenud lepingu maksumus oli ligikaudu 87,8 miljoni eurot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=3. september 2024 |pealkiri=Rail Baltic Estonia sõlmis seni suurima lepingu Rail Baltica põhitrassi ehitamiseks |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltic-estonia-solmis-seni-suurima-lepingu-rail-baltica-pohitrassi-ehitamiseks/ |vaadatud=23.09.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}&lt;/ref&gt; Seitsmenda põhitrassi ehitushanke [[Soodevahe (Rae)|Soodevahe]] ja [[Kangru (Kiili)|Kangru]] vahelise 9,2 km pikkuse lõigu ehitamiseks võitsid samuti OÜ Verston ja OÜ Järelpinge Inseneribüroo. 11. septembril 2024 allkirjastatud ehituslepingu maksumus oli 70,8 miljonit eurot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=11. september 2024 |pealkiri=Rail Baltic Estonia sõlmis lepingu trassi ühe eripärase lõigu ehitamiseks, kus rongid hakkavad sõitma sügaval paekivikanalis |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltic-estonia-solmis-lepingu-trassi-uhe-eriparase-loigu-ehitamiseks-kus-rongid-hakkavad-soitma-sugaval-paekivikanalis/ |vaadatud=23.09.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}&lt;/ref&gt;

Viimane Harjumaa põhitrassi ehitusleping sõlmiti 11. novembril 2024 ettevõttega INF Infra. Kangru ja [[Saku]] vahelise 8,65-kilomeetrise lõigu maksumuseks kujunes 67,2 miljonit eurot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=11. november 2024 |pealkiri=Rail Baltica kogu põhitrass Harjumaal jõudis ehitusse – Rail Baltic Estonia ja INF Infra sõlmisid lepingu Kangru-Saku lõigu ehitamiseks |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltica-kogu-pohitrass-harjumaal-joudis-ehitusse-rail-baltic-estonia-ja-inf-infra-solmisid-lepingu-kangru-saku-loigu-ehitamiseks/ |vaadatud=23.11.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}&lt;/ref&gt; Esimene [[Pärnu maakond|Pärnumaa]] põhitrassi lõigu ehitusleping sõlmiti 28. veebruaril 2025. 15,8-kilomeetrist Selja–[[Tootsi]] lõiku hakkas ehitama [[AS Tariston]]. Lepingu maht oli 62,3 miljonit eurot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-02-28 |pealkiri=Rail Baltica ehitus jõudis Pärnumaale - Rail Baltic Estonia |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltica-ehitus-joudis-parnumaale/ |vaadatud=2025-08-17 |keel=et}}&lt;/ref&gt; Pool Eesti Rail Balticu põhitrassist sai ehituslepingutega kaetud 7. märtsil 2025, kui allkirjastati ettevõttega AS TREV-2 Grupp leping Kärpla–Selja lõigu ehitamiseks Raplamaal. 14-kilomeetrise lõigu maksumus oli 67,6 miljonit eurot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-03-07 |pealkiri=Rail Baltica ehitus hoogustub: Eesti osa põhitrassist pool on nüüd ehituslepingutega kaetud - Rail Baltic Estonia |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltica-ehitus-hoogustub-eesti-osa-pohitrassist-pool-on-nuud-ehituslepingutega-kaetud/ |vaadatud=2025-08-17 |keel=et}}&lt;/ref&gt;

16. mail 2025 allkirjastati Eesti ajaloo suurim taristuleping kahe rahvusvahelise konsortsiumiga. Sellega sai kogu Eesti põhitrass ehituslepingutega kaetud. Ehitajate leidmiseks kasutati uut hankemudelit – alliansshanget. Hange oli jaotatud kaheks osaks:

* Esimene osa hõlmas Ülemiste–[[Pärnu]] lõigu raudtee pealisehitust ning Tootsi–Pärnu lõigu alus- ja pealisehitust. Esimese hanke osa võitis konsortsium, kuhu kuulusid GRK Eesti AS, GRK Suomi Oy, Aktsiaselts Merko Ehitus Eesti, NGE CONTRACTING, Sweco Finland Oy, Sweco Sverige AB ja TSO SAS. Ehituslepingu maksumuseks kujunes 394 miljonit eurot.&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-05-16 |pealkiri=Rail Baltic Estonia sõlmis Rail Baltica põhitrassi ehituseks rekordilised lepingud rahvusvaheliste konsortsiumitega - Rail Baltic Estonia |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltic-estonia-solmis-rail-baltica-pohitrassi-ehituseks-rekordilised-lepingud-rahvusvaheliste-konsortsiumitega/ |vaadatud=2025-08-17 |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Teine osa hõlmas Pärnu–[[Ikla]] lõigu täieliku projekteerimist ja ehitamist ning selle maksumus oli 332 miljonit eurot. Teise hanke osa võitnud konsortsiumisse kuulusid Bouygues Travaux Public, Budimex S.A., INGEROP Conseil et Ingenierie (ICI), KMG Infra OÜ ja WSP Finland Oy.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;

Kahe alliansslepingu maht kokku oli hinnanguliselt 726 miljonit eurot, kuid strateegiliste materjalide (nt rööpad, liiprid, pöörangud ja ballast) hankimise lisavõimalusega võis kogumaksumus ulatuda 932 miljoni euroni.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;

Leping Ülemiste terminali maapealse osa ehitamiseks sõlmiti Merko Ehitusega 21. mail 2025. [[Zaha Hadid|Zaha Hadidi]] arhitektuuribüroo loodud terminalihoone maksumuseks kujunes 85 miljonit eurot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-05-21 |pealkiri=Rail Baltic Estonia sõlmis lepingu Tallinna Ülemiste rahvusvahelise reisiterminali ehitamiseks - Rail Baltic Estonia |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltic-estonia-solmis-lepingu-tallinna-ulemiste-rahvusvahelise-reisiterminali-ehitamiseks/ |vaadatud=2025-08-17 |keel=et}}&lt;/ref&gt; Esimene osa Ülemiste terminalist avati 12. juunil 2025, kui Elroni rongid hakkasid kasutama uut 230 meetri pikkust ja 9,3 meetri laiust platvormi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-06-12 |pealkiri=Esimene osa Ülemiste Linda terminalist sai valmis – reisijad kasutavad tänasest uut ooteplatvormi - Rail Baltic Estonia |url=https://www.rbestonia.ee/esimene-osa-ulemiste-linda-terminalist-sai-valmis-reisijad-kasutavad-tanasest-uut-ooteplatvormi/ |vaadatud=2025-08-17 |keel=et}}&lt;/ref&gt; 31. juulil 2025 sõlmiti leping Soodevahe liiklussõlme rajamiseks. 38,8 miljoni euro suurune leping sõlmiti aktsiaseltsiga TREF Nord ning hõlmas mitmetasandilist ristumiskohta, kus ristuvad standardlaiusega (1435 mm) ja Vene laiusega (1520 mm) raudteed ning Lagedi tee viadukt. Lepingu alla kuulus ka Soodevahe raudteetunneli osaline rajamine ligikaudu 330 meetri ulatuses, mille kaudu jõuab Rail Balticu raudteeharu [[Muuga sadam|Muuga sadamasse]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-07-31 |pealkiri=Rail Baltic Estonia sõlmis lepingu Soodevahe liiklussõlme rajamiseks – algab ühe keerukaima taristulõigu ehitus Eestis - Rail Baltic Estonia |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltic-estonia-solmis-lepingu-soodevahe-liiklussolme-rajamiseks-algab-uhe-keerukaima-taristuloigu-ehitus-eestis/ |vaadatud=2025-08-17 |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==== Läti ====
23. novembril 2020 algas Lätis Rail Balticu ehitus, kui ehitusfirma BERERIX hakkas [[Riia keskraudteejaam|Riia keskraudteejaama]] ümber ehitama.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 2. märtsil 2021 sõlmiti 237 miljonit eurot maksev leping konsortsiumiga B.S.L. Infra Riia lennujaama peatuse ehitamiseks. Lepingu järgi on ehitus jagatud viieks etapiks ja selle valmimistähtaeg on 2025. aasta lõpp.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2. märts 2021 |pealkiri=Rail Baltica airport station construction to begin in May |url=https://eng.lsm.lv/article/economy/transport/rail-baltica-airport-station-construction-to-begin-in-may.a394985/ |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=eng.lsm.lv}}&lt;/ref&gt; Riia lennujaama peatust hakati ehitama 30. juunil 2021.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

2023. aasta septembris lõppenud Läti Rail Balticu põhitrassi ehituse hanke võitis Prantsuse, Poola ja Itaalia ühisfirma E.R.B. Rail Baltica JV. Kahe Türgi ehitusfirma ühispakkumus osutus küll odavamaks, kuid Läti julgeolekuteenistuse nõudmisel lükati see tagasi. Hanke võitnud pakkumuse maksumuseks kujunenud 3,7 miljardit eurot tähendas Rail Balticu projekti tunduvat kallinemist võrreldes 2016. aastal eeldatud 1,9 miljardiga. Siiski kiitis Läti valitsus 2023. aasta detsembris põhitrassi ehituslepingu sõlmimise heaks ja eraldas esimese lõigu ehituseks 165 miljonit eurot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=18. september 2023 |pealkiri=Turkish builders see Rail Baltica bid excluded over security concerns: LTV's De Facto |url=https://eng.lsm.lv/article/economy/transport/18.09.2023-turkish-builders-see-rail-baltica-bid-excluded-over-security-concerns-ltvs-de-facto.a524280/ |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=eng.lsm.lv}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=20. detsember 2023 |pealkiri=Latvian government okays Rail Baltica main line expenses |url=https://eng.lsm.lv/article/economy/transport/20.12.2023-latvian-government-okays-rail-baltica-main-line-expenses.a536087/ |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=eng.lsm.lv}}&lt;/ref&gt;

==== Leedu ====
2022. aasta kevadel sõlmis Leedu riiklik raudteetaristu ettevõte [[LTG Infra]] 64 miljoni eurose lepingu 1,5 km pikkuse Rail Baltica silla ehitamiseks üle [[Neris|Nerise]] jõe. Itaalia ettevõtte Rizzani de Eccher poolt ehitatavast raudteesillast peaks saama Baltimaade pikim sild.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=1. aprill 2022 |pealkiri=Ilgiausią Baltijos šalyse geležinkelio tiltą per Nerį statys Italijos kompanija |url=https://rail-baltica.lt/ilgiausia-baltijos-salyse-gelezinkelio-tilta-per-neri-statys-italijos-kompanija-2/ |vaadatud=28.09.2024 |väljaanne=rail-baltica.lt |keel=lt }}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

2022. aasta lõpus sõlmiti lepingud kahe esimese Leedu Rail Baltica põhitrassi lõigu ehitamiseks. [[Šveicarija]]–[[Žeimiai]] 10 km pikkuse lõigu ja Žeimiai–[[Šėta]] 17,7 km pikkuse lõigu maksumuseks kujunes 165,54 miljonit eurot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=12.12.2022 |pealkiri=„Rail Baltica“: naują geležinkelio sankasą dvikeliui statys Lietuvos įmonės |url=https://www.railbaltica.org/lt/rail-baltica-nauja-gelezinkelio-sankasa-dvikeliui-statys-lietuvos-imones/ |vaadatud=28.09.2024 |väljaanne=railbaltica.org |keel=lt}}&lt;/ref&gt; 2024. aasta novembris sõlmiti 98 miljoni euro suurune ehitusleping Šėta–[[Ramygala]] 17,1 km pikkuse põhitrassi lõigu ehitamiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=8. oktoober 2024 |pealkiri=„Rail Baltica“ statybose – naujas 17,1 km ruožas: pasirašyta 98 mln. Eur vertės rangos darbų sutartis |url=https://www.railbaltica.org/lt/rail-baltica-statybose-naujas-171-km-ruozas-pasirasyta-98-mln-eur-vertes-rangos-darbu-sutartis/ |vaadatud=23.11.2024 |väljaanne=railbaltica.org |keel=lt}}&lt;/ref&gt;

2025. aasta suvel allkirjastati kolm Rail Baltica ehitustööde lepingut kogumaksumusega 235 miljonit eurot. Üks leping hõlmas pealisehitus Šveicarija ja Žeimiai vahel ning ülejäänud kaks hõlmasid raudtee alusehitust lõigul [[Kaunas]]–Šveicarija.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-08-05 |pealkiri=„Rail Baltica“ darbai – 77 km ruože: pasirašytos naujos net 235 mln. Eur vertės sutartys dėl bėgių tiesimo ir sankasos statybos |url=https://rail-baltica.lt/rail-baltica-darbai-77-km-ruoze-pasirasytos-naujos-net-235-mln-eur-vertes-sutartys-del-begiu-tiesimo-ir-sankasos-statybos/ |vaadatud=2025-08-17 |väljaanne=Rail Baltica |keel=lt-LT}}&lt;/ref&gt;

== Rail Baltica veerem ja opereerijad ==
18. märtsil 2026 kuulutas [[Elron]] koostöös Läti riikliku rongioperaatoriga [[Vivi]] ja Leedu riikliku rongioperaatoriga [[:en:LTG_Link|LTG Link]] ühiselt Rail Baltica regionaalsete rongide raamhanke. Hankima minnakse ühtekokku kuni 20 uut elektrirongi [[Standardrööpmeline raudtee|standardrööpmelisele raudteele (1435 mm)]]. Uued regionaalsed rongid on ette nähtud teenindama kiirustel 200 km/h. Rongidesse tulevad tava- ja äriklass; toitlustus koos kohviautomaadiga; vaikne ala; pereala; lemmiklooma ala; kiire internetiühendus ([[5G]]); vähemalt 2 WC-d; vähemalt 20 jalgrattahoidikut ning 4 ratastoolikohta. Rongid peavad mahutama vähemalt 200 istekohta.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kuulutasime välja Rail Baltica regionaalrongide hanke {{!}} Elron |url=https://elron.ee/elronist/uudised/kuulutasime-valja-rail-baltica-regionaalrongide-hanke |vaadatud=2026-03-23 |väljaanne=elron.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Projekti maksumus ja rahastamine ==
Konsultatsiooniettevõtte [[Ernst &amp; Young]] 2017. aastal avaldatud tasuvusanalüüsi järgi oli projekti ehituse hinnanguline kogumaksumus umbes 5,8 miljardit eurot, kuid muudatused tehnilistes nõuetes, [[inflatsioon]] ja regionaalsete peatuste lisamine olid 2024. aastaks muutnud projekti üle nelja korra kallimaks.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://rbestonia.ee/wp-content/uploads/2017/07/EY-i-Rail-Baltica-tasuvusanl%C3%BC%C3%BCsi-kokkuv%C3%B5te_Final.pdf|pealkiri=Rail Balticu tasuvusanalüüs|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-12-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201035328/https://rbestonia.ee/wp-content/uploads/2017/07/EY-i-Rail-Baltica-tasuvusanl%C3%BC%C3%BCsi-kokkuv%C3%B5te_Final.pdf|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; 2024. aastal avaldatud Rail Balticu uuendatud tasuvusavalüüsi järgi oli projekti kogumaksumus tõusnud 23,8 miljardi euroni. Samas oli projekt ka uuendatud tasuvusanalüüsi järgi endiselt sotsiaalmajanduslikult tasuv, suurendades Balti riikide SKP kasvu 0,5–0,7 protsendipunkti võrra aastas.&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;Rail Baltica (veebruar 2024). Economic Appraisal and

Cost-Benefit Analysis.&lt;/ref&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot;
|
|2017. a hinnatud&lt;/br&gt; maksumus, mld €
|Esimese etapi&lt;/br&gt; maksumus, mld €
|Projekti kogu-&lt;/br&gt;maksumus, mld €
|-
|Eesti
|1,35
|3,1
|4,03
|-
|Läti
|1,97
|6,4
|9,59
|-
|Leedu
|2,47
|5,4
|10,23
|-
|'''KOKKU'''
|'''5,79'''
|'''14,9'''
|'''23,85'''
|-
| colspan=&quot;4&quot; |Allikas: Baltimaade riigikontrollide ühisaruanne&lt;ref&gt;Janar Holm, Edgars Korčagins, Mindaugas Macijauskas (11. juuli 2024). Review on the Rail Baltica project.&lt;/ref&gt;
|}
Rail Balticu projekt on saanud 2023. aasta oktoobri seisuga 2,237 miljardit eurot toetust Euroopa ühendamise rahastult (CEF). Balti riikide kaasfinantseeringu maht on samal ajal olnud 454,2 miljonit eurot.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

2018. aasta 13. juulil allkirjastasid Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet (INEA), kolme Balti riigi ühisettevõte RB Rail AS, Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Läti Transpordiministeerium ning Leedu Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) toetuslepingu Rail Balticu raudteetaristu ehitamiseks, mille koguväärtus on 130 miljonit eurot. CEF-i toetus moodustab kuni 85% abikõlblikest kuludest, toetades projekti elluviimist maksimaalselt 110 miljoni euroga.

Eelnevalt on kolm Balti riiki ja RB Rail AS allkirjastanud Rail Balticu ehitamiseks Euroopa Ühendamise Rahastuga kaks toetuslepingut. Koos 2018. aasta 13. juulil sõlmitud kolmanda lepinguga on Euroopa Liidu abikõlbulike kulude koguväärtus Rail Balticu projekti raames olnud ligikaudu 824 miljonit eurot. CEF panus tulevaste tegevuste majanduslikuks toetuseks on seejuures maksimaalselt 683 miljonit eurot, mis moodustab 85% kõigist abikõlbulikest kuludest.

2020. aastal allkirjastasid Rail Baltica ja [[Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet]] (INEA) täiendava Euroopa Ühendamise Rahastuse (CEF) lepingu, et arendada Rail Balticat kui piirideülest raudteeprojekti. Lepingu kogumaksumus oli selle järgi 214,3 miljonit eurot, millest CEF toetus on maksimaalselt 182,2 miljonit eurot.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Rail Baltica|url=https://www.railbaltica.org/et/rail-baltica-allkirjastas-innovatsiooni-ja-vorkude-rakendusametiga-kaks-toetuslepingut-koguvaartuses-2143-miljonit-eurot/|pealkiri=Rail Baltica allkirjastas Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusametiga kaks toetuslepingut koguväärtuses 214,3 miljonit eurot|väljaanne=Rail Baltica|aeg=9. detsember 2020|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

2022. aastal eraldati Rail Baltica projektile Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF) uue 2021–2027 rahastusperioodi esimese taotlusvooru raames 350 miljonit eurot, mis koos kolme Balti riigi riikliku kaasfinantseeringuga teeb kokku üle 400 miljoni euro. 2023. aastal eraldati CEF-i rahastust 2021–2027 rahastusperioodi teise taotlusvooru raames 928 miljonit eurot, mis koos kaasfinantseeringuga teeb kokku üle 1,1 miljardi euro.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; 2024. aastal eraldas CEF Rail Balticu ehituseks veel ligi 1,2 miljardit eurot.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=17. juuli 2024 |pealkiri=Selgus, kui palju Rail Balticu ehitamiseks Euroopa CEFi viimasest voorust raha antakse |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://majandus.postimees.ee/8060853/selgus-kui-palju-rail-balticu-ehitamiseks-euroopa-cefi-viimasest-voorust-raha-antakse |vaadatud=19.10.2024}}&lt;/ref&gt; 2025. aastal eraldas CEF Rail Balticule lisaks 295 miljonit eurot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Rail Baltica sai Brüsselist kätte väiksema rahapaki, kui taotleti |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120388492/rail-baltica-sai-brusselist-katte-vaiksema-rahapaki-kui-taotleti |vaadatud=2025-08-17 |väljaanne=Ärileht |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Kriitika ==
* 29. septembril 2016 ilmus [[101 kiri]] &quot;Eesti rahva ja maa tuleviku nimel tuleb peatada Rail Balticu rajamine kavandatud kujul&quot; ajalehes [[Postimees]].&lt;ref name=&quot;yU2XJ&quot; /&gt; Selles tuuakse esile vajadus ja võimalus projekti oluliselt paremaks muuta.
* 26. jaanuaril 2017 ilmus [[152 kiri]] &quot;Eesti vajab raudteed Euroopasse, kuid mitte praegu planeeritud kujul&quot; ajalehes [[Postimees]].&lt;ref name=&quot;TBY6D&quot; /&gt; Selles ollakse seisukohal, et Rail Balticu rajamine praegusel kujul tuleb peatada ja asuda kavandama Eesti vajadustest lähtuvat raudteed.
* Ajakirjanduses on avaldatud kahtlusi uuringus välja pakutud raudteetrassi paiknemise kohta Riia linna ümbruses ja leitud, et uus standardrööpmega raudtee peaks mööduma lennuvälja lähedalt.&lt;ref name=&quot;SFZkM&quot; /&gt;
* Eesti omaosaluseks on praegu planeeritud 250 miljonit eurot, samas ei ole see summa lõplik. Projekti käigus suurenevad kulud tuleb tasuda toetuse saajal ning hinnang kuludeks on planeerimise perioodil mitmekordistunud.&lt;ref name=&quot;N9S3p&quot; /&gt;
* Projekti kriitiline analüüs on esitatud väljaandes &quot;[[Avalik Eesti]]&quot;.{{lisa viide}}
* Karli Lambot esines kriitilise analüüsiga riigikogu majanduskomisjonis 21. veebruaril 2017.&lt;ref&gt;[https://medium.com/@priithumal/karli-lambot-210217-633eb696b2dc]&lt;/ref&gt;
* [[Eesti Rooma Klubi]] avaldus Rail Balticu kohta &quot;Rail Balticu rajamine uuele otsetrassile on läbi mõtlemata otsus&quot;. Eesti Rooma Klubi märgib, et kui Riigikogu ratifitseerib ülalnimetatud kokkuleppe, kasutab Eesti Rooma Klubi [[Århusi konventsioon]]iga antud õigust pöörduda kohtusse sundimaks riiki täitma talle seadustega pandud kohustusi.&lt;ref name=&quot;d10Eq&quot; /&gt;
* Rail Balticu kehtiva projekti ja selle läbisurumise meetodite vastu on korraldatud mitu meeleavaldusmiitingut: 26. jaanuaril 2017 Tallinnas majandusministeeriumi ees (umbes 300 inimest),&lt;ref name=&quot;MznDO&quot; /&gt; samuti 22. aprillil 2017 Tallinnas [[Vabaduse väljak]]ul ning Tartus [[Raekoja plats (Tartu)|Raekoja platsil]] ja 17. mail 2017 Riigikogu hoone ees.
* Kriitilisi artikleid on projektist kui ''Fail Baltic''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;ust kirjutanud [[Kati Vatmann]],&lt;ref name=&quot;v9OZk&quot; /&gt; aga ka [[Mihkel Mutt]],&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Mihkel Mutt|url=https://arvamus.postimees.ee/4082505/mihkel-mutt-mitte-ainult-rb-raudteest|pealkiri=Mihkel Mutt: mitte ainult RB – raudteest|väljaanne=Postimees|aeg=18. aprill 2017|vaadatud=13. novembril 2018}}&lt;/ref&gt; [[Indrek Neivelt]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Indrek Neivelt|pealkiri=Vahetan kasumliku firma kahjumliku vastu|url=http://www.indrekneivelt.eu/2017/05/17/vahetan-kasumliku-firma-kahjumliku-vastu/|väljaanne=Indrek Neivelti Blogi|aeg=17. mai 2017|vaadatud=13. novembril 2018}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Indrek Neivelt|pealkiri=Mis vahe on Rail Balticul ja Estonian Airil?|url=http://www.indrekneivelt.eu/2017/05/01/mis-vahe-on-rail-balticul-ja-estonian-airil/|väljaanne=Indrek Neivelti Blogi|aeg=1. mai 2017|vaadatud=13. novembril 2018}}&lt;/ref&gt; jt.
* Riigikontrolli 24. mai 2017 ülevaade Rail Balticu kohta näitab, et Rail Balticu kokkuleppes on mõningaid nõrkusi.&lt;ref&gt;[http://www.riigikontroll.ee/tabid/168/amid/557/ItemId/957/language/et-EE/Default.aspx]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; Riigikontrolör [[Alar Karis]] kommenteeris toona esitatud ülevaadet järgmiselt: &quot;Kes Riigikontrolli raportit süvenenult loeb, saab aru, et selles pole eesmärki ega ootust kedagi Rail Balticu asjus ümber veenda, kedagi kritiseerida. Pole seal ka ilmvõimatuid soove sendi pealt kindaks teha, kui palju raudtee ehitamine maksma läheb, ega arusaama, et Euroopa Liidult tuleks nõuda mingeid garantiisid rahastamise asjus. Riigikontroll mõistab ka, et Rail Balticu puhul on algusest peale otsuste tegemisel olnud määraval positsioonil geopoliitilised kaalutlused, ning hüpoteetilised, tasuvust puudutavad arvutused parima hetketeadmise põhjalt saavad olla projekti asjus otsuste langetamisel pigem toetavas, abistavas ja taustinfot andvas rollis.&quot;&lt;ref name=&quot;jZKQo&quot; /&gt;&lt;!-- Kuidas see kommentaar kriitikaks kvalifitseerub? Täiesti neutraalne seisukohavõtt, mis avab lihtsalt neid eeldusi, millest Riigikontroll lähtus. --&gt;
* Rail Balticu vastased: Projekt ei ole EL-i reeglite järgi abikõlblik.&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/news/uudised/rail-balticu-vastased-projekt-ei-ole-el-i-reeglite-jargi-abikolblik?id=78495247]&lt;/ref&gt; Euroopa taristuprojektide puhul peavad diskonteeritud ehk tänasesse arvestatud tulud ületama kulusid, et taristuprojekti oleks mõttekas ette võtta. Rail Balticu kriitikud väidavad, et ettevõtte Ernst &amp; Young koostatud tasuvusanalüüsis on kasutatud õhusaaste arvestuses eelmisel sajandil toodetud sõidukite (EURO II) normide alusel tehtud arvutusi 3,3 miljardi euro ulatuses.[[Pilt:A 3 billion euro mistake in Rail Baltica Cost-Benefit Analysis.svg|pisi|400px|Kodanikuühenduse Avalikult Rail Balticust väidetav 3 miljardi euro suurune viga EY tehtud Rail Balticu tasuvusanalüüsis]] Projekti kriitikud väidavad, et tasuvusanalüüs on vastuolus EL juhendiga, kuna pole avaldatud analüüsi kõiki lähteandmeid ja arvutuskäike .&lt;ref name=&quot;dkD3l&quot; /&gt; Kriitikud väidavad, et põhilise osa sotsiaal-majanduslikust kasust annavad nende hinnangul utoopilised numbrid reisijate- ja kaubavedudes, ülejäänu moodustavad teoreetiline keskkonnasääst (nt müra vähenemine ja lennuliikluse ning [[maanteetransport|maanteetranspordi]] vähenemisest tingitud CO&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;).&lt;ref name=&quot;Gssjm&quot; /&gt; Rail Balticu meeskonna väitel on kõnealune kriitika veenvalt ümber lükatud tasuvusanalüüsi teostanud ning sellega seotud (anonüümsete) ekspertide poolt, kelle kinnitusel on arvutused õiged ning Rail Balticu kriitikud pole aru saanud analüüsis kasutatud metoodikatest, mistõttu arvavad kriitikud tasuvusanalüüsi põhjal, et Rail Baltic hakkabki põhiliselt konkureerima eelmisel sajandil toodetud kaugsõiduveokitega. Vastuses seati tugevalt küsimuse alla ka Rail Balticu vastaste pädevus tasuvusanalüüsi koostamise osas.&lt;ref name=&quot;m9ggJ&quot; /&gt;
* &lt;ref&gt;[http://www.logistikauudised.ee/uudised/2017/06/08/ey-rail-balticu-tasuvusuuring-valas-oli-tulle E&amp;Y Rail Balticu tasuvusuuring valas õli tulle]. Logistikauudised, 8. juuni 2017 &lt;/ref&gt;
* &lt;ref&gt;[http://arvamus.postimees.ee/4143855/222-kodaniku-kiri-rail-balticu-kohta 222 kodaniku kiri Rail Balticu kohta,] Postimees, 12. juuni 2017&lt;/ref&gt;
* Rail Balticu oponendid: Suuremad vead Rail Balticu tasuvusanalüüsis koos RB Raili ja EY kommentaaridega&lt;ref&gt;[http://avalikultrailbalticust.ee/index.php?id=879]&lt;/ref&gt; Priit Humala, Karli Lamboti, Illimar Pauli ja Raul Vibo sõnul on Rail Balticu (RB) tasuvusuuringus mitu olulist viga, mille arvesse võtmisel vähenevad RB kogutulud 4,1 miljardi euro võrra ning seetõttu ei ole RB isegi sotsiaalmajanduslikult tasuv, vaid on Balti riikidele kahjulik ega vasta ELi kaasrahastamise nõuetele. Priit Humal esitles 16. jaanuaril 2018 Tallinna Keskraamatukogus toimunud pressikonverentsil 73 lehekülje pikkust dokumenti, kus väidetakse, et heitenormide ja veoautode kütusetarbimisega manipuleerides on kunstlikult suurendatud RB sotsiaalmajanduslikku kasu. Samuti toovad kriitikud välja, et EY tasuvusuuringus ei käsitleta raudtee ehitamise ajal tekkivate keskkonnamõjude ega raudtee talumisega seotud väliskulusid. Ühtlasi rõhutavad nad, et tasuvusuuringu juhendi kohaselt tuleb &quot;kõik (tasuvusuuringus kasutatud) andmed ja allikad teha hõlpsasti kättesaadavaks&quot;, kuid hoolimata sagedastest taotlustest ei ole avalikustatud ühtegi EY uuringus kasutatud arvutuskäiku ning hulk seal viidatud allikaid ei ole endiselt avalikud.
* Avalik kiri 400 mõjuka inimese allkirjaga, mis nõuab Rail Balticu seaduse tühistamist.&lt;ref&gt;[https://arvamus.postimees.ee/4464987/400-avalik-kiri-valeinfo-pohjal-vastu-voetud-rail-balticu-seadus-tuleb-tuhistada?_ga=2]. Postimees, 10. aprill 2018&lt;/ref&gt;
* 6. veebruaril 2026 läks rahvaalgatusena Riigikokku petitsioon, mis nõuab Rail Balticu ehituse peatamist.&lt;ref&gt;[https://rahvaalgatus.ee/initiatives/1675-rail-balticu-ehitus-tuleb-peatada-et-säästa-eesti-loodust-ja-vältida-uusi-maksutõuse Rail Balticu ehtius tuleb peatada]&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[101 kiri]]
* [[152 kiri]]
* [[222 kiri]]
* [[400 kiri]]
* [[E67]]
* [[Avalikult Rail Balticust]]
* ''[[hyperloop]]''

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;FJuvZ&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.railbaltic.info/et/ |pealkiri=Rail Baltic (Eesti koduleht) |vaadatud=2013-09-16 |arhiivimisaeg=2013-08-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130831074320/http://www.railbaltic.info/et/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;p3Xgz&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.rbgc.eu/frontpage.html |pealkiri=Rail Baltica Growth Corridor |vaadatud=2014-01-24 |arhiivimisaeg=2014-02-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140220075312/http://www.rbgc.eu/frontpage.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OI4UO&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Läti Rail Baltica projekti kirjeldus |url=http://www.rail-baltica.com/pub/ |vaadatud=2014-01-24 |arhiivimisaeg=2011-10-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111022233657/http://www.rail-baltica.com/pub/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;l6nfh&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.rail-baltica.lt/content/index.php?lang_id=1&amp;cat_id=1 |pealkiri=Rail Baltica Leedu koduleht |vaadatud=2014-01-24 |arhiivimisaeg=2014-02-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140202150843/http://www.rail-baltica.lt/content/index.php?lang_id=1&amp;cat_id=1 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;td4IE&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20171201030755/http://www.railbaltica.org/et/rail-baltica-sajandi-projekt/ Rail Baltica – sajandi projekt] RB Rail&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VPOyZ&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Ernst &amp; Young Baltic AS|url=https://rbestonia.ee/wp-content/uploads/2017/07/EY-i-Rail-Baltica-tasuvusanl%C3%BC%C3%BCsi-kokkuv%C3%B5te_Final.pdf|pealkiri=Rail Baltica tasuvusanalüüsi kokkuvõte|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-12-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201035328/https://rbestonia.ee/wp-content/uploads/2017/07/EY-i-Rail-Baltica-tasuvusanl%C3%BC%C3%BCsi-kokkuv%C3%B5te_Final.pdf|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vrLwH&quot;&gt;&quot;Vision and Strategies around the Baltic Sea 2010 – Towards a Framework for Spatial Development in the Baltic Sea Region&quot;. Denmark 1994. Vaata ka selle alusel koostatud paar aastat hilisem eestikeelne aruanne &quot;Läänemeremaade visioon ja strateegiad 2010. Nägemuselt tegudele&quot;. Läänemere Regiooni Ruumilise Arengu Komitee, Poola, 1997&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;peec1&quot;&gt;[http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/evaluation/railbaltica/report.PDF Feasibility Study on Rail Baltica Railways (COWI)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gn4rL&quot;&gt;http://ec.europa.eu/transport/media/publications/doc/2008_brochure_tent_t_implementation_priority_projects_progress_report.pdf (lk 48)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Emakeele Selts 2012&quot;&gt;[http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2012_2/OK_2012-2_09.pdf Emakeele Selts], 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EKI 2011&quot;&gt;[https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&amp;id=187 EKI: Rail Baltic], 31. mai 2011&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rail Baltic Estonia&quot;&gt;[https://www.rbestonia.ee/rail-baltica-lugu/&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dDSHZ&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140116190625/http://www.mkm.ee/public/Rail_Baltica_Interim_Report_Volume_I_06_12_10.pdf Rail Baltica Interim Report VOLUME I], AECOM transportation, November 2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;poom&quot;&gt;Raimo Poom. [http://www.epl.ee/news/eesti/rail-baltic-eesti-vottis-julge-otsusega-initsiatiivi.d?id=58426472 Rail Baltic: Eesti võttis julge otsusega initsiatiivi], [[Eesti Päevaleht]], 26. september 2011&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bns&quot;&gt;Uuring: Eesti peaks investeerima Rail Balticusse 440 miljonit eurot. [[BNS]]-i uudis, 29.06.2011&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ck1PF&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.railbaltica.org/wp-content/uploads/2017/04/RB_CBA_FINAL_REPORT_0405.pdf|pealkiri=Rail Baltica Global Project Cost Benefit Analysis Final Report|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2023-01-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230124122841/https://www.railbaltica.org/wp-content/uploads/2017/04/RB_CBA_FINAL_REPORT_0405.pdf|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RM4pb&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.railbaltica.org/wp-content/uploads/2017/04/RB_CBA_FINAL_REPORT_0405.pdf#page=158 |pealkiri=Rail Baltica Global Project Cost Benefit Analysis Final Report tebelid 61–72 |vaadatud=2017-12-16 |arhiivimisaeg=2023-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230124122841/https://www.railbaltica.org/wp-content/uploads/2017/04/RB_CBA_FINAL_REPORT_0405.pdf#page=158 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rVRa6&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://railbaltic.info/et/avalikud-arutelud|pealkiri=Avalikud arutelud|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-12-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201043013/http://railbaltic.info/et/avalikud-arutelud|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cHrnf&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://riigihanked.riik.ee/register/hange/140345|pealkiri=Rail Baltic 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute teemaplaneeringute tehniline koostamine, asjakohaste detailplaneeringute, keskkonnamõju strateegilise hindamise ja keskkonnamõju hindamise ning raudtee eelprojekti ja raudteega seotud ehitiste eelprojektide koostamine|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RaHXJ&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Egle Heero|url=https://digi.lib.ttu.ee/i/?3885|pealkiri=Avalikkuse kaasamise ulatus planeeringute koostamisel: suuliste ettepanekutega arvestamine Rail Balticu maakonnaplaneeringutes.|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JadAd&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.envir.ee/et/uudised/keskkonnaministeerium-kiitis-heaks-rail-balticu-keskkonnamoju-strateegilise-hindamise|pealkiri=Keskkonnaministeerium kiitis heaks Rail Balticu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mosLN&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Nils Niitra|url=https://pluss.postimees.ee/4253993/suur-osa-rail-balticust-jaab-ilmselt-tarastamata|pealkiri=Suur osa Rail Balticust jääb ilmselt tarastamata|väljaanne=Postimees|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;C9b98&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.valitsus.ee/et/uudised/peaminister-juri-ratas-balti-kolleegidele-rail-balticust-peab-saama-meie-koostoo-uus-mootor|pealkiri=Peaminister Jüri Ratas Balti kolleegidele: Rail Balticust peab saama meie koostöö uus mootor|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-12-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201034618/https://www.valitsus.ee/et/uudised/peaminister-juri-ratas-balti-kolleegidele-rail-balticust-peab-saama-meie-koostoo-uus-mootor|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WAcKx&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2cdaf9eb-cc2c-4f8b-92c1-e02242fa94a4/ |pealkiri=Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seadus 449 SE|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mB89l&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/13402-2017-06-29-10-25-31/|pealkiri=Riigipea kuulutas välja 8 seadust|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KbMTe&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://rbestonia.ee/wp-content/uploads/2017/07/EY-i-Rail-Baltica-tasuvusanl%C3%BC%C3%BCsi-kokkuv%C3%B5te_Final.pdf|pealkiri=Rail Baltica tasuvusanalüüs kokkuvõte|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-12-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201035328/https://rbestonia.ee/wp-content/uploads/2017/07/EY-i-Rail-Baltica-tasuvusanl%C3%BC%C3%BCsi-kokkuv%C3%B5te_Final.pdf|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wCkDp&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.railbaltica.org/et/rail-baltica-sajandi-projekt/rahastamine/|pealkiri=Rail Baltica rahastamine|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-11-29|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171129164147/http://www.railbaltica.org/et/rail-baltica-sajandi-projekt/rahastamine/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yU2XJ&quot;&gt;[http://arvamus.postimees.ee/3854903/avaliku-elu-tegelaste-poordumine-eesti-rahva-ja-maa-tuleviku-nimel-tuleb-peatada-rail-balticu-rajamine-kavandatud-kujul Avaliku elu tegelaste pöördumine: Eesti rahva ja maa tuleviku nimel tuleb peatada Rail Balticu rajamine kavandatud kujul e. 101 kiri.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TBY6D&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://arvamus.postimees.ee/3991809/avaliku-elu-tegelaste-poordumine-eesti-vajab-raudteed-euroopasse-kuid-mitte-praegu-planeeritud-kujul|pealkiri=Eesti vajab raudteed Euroopasse, kuid mitte praegu planeeritud kujul|väljaanne=Postimees|aeg=26. jaanuar 2017|vaadatud=25. jaanuaril 2018}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SFZkM&quot;&gt;[https://majandus24.postimees.ee/610728/simmermann-latis-asub-rail-balticu-trass-taiesti-mottetus-kohas Simmermann: Lätis asub Rail Balticu trass täiesti mõttetus kohas, 25.10.2011]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;N9S3p&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.avalikeesti.ee/Avalik-Eesti-3.pdf |pealkiri=Avalik Eesti |vaadatud=2017-04-19 |arhiivimisaeg=2017-04-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170419202307/http://www.avalikeesti.ee/Avalik-Eesti-3.pdf |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;d10Eq&quot;&gt;[https://roomaklubi.wordpress.com/2017/04/11/eesti-rooma-klubi-avaldus-rail-balticu-kohta/ Eesti Rooma Klubi avaldus Rail Balticu kohta]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MznDO&quot;&gt;[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/fotod-mitusada-inimest-kogunes-ministeeriumi-ette-rail-balticu-vastu-protestima?id=77036524 Ärileht miitingust.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;v9OZk&quot;&gt;[http://www.aabramihobulausujad.ee/web/?p=5844 Fail Baltic]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jZKQo&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Alar Karis|url=http://www.alarkaris.ee/kategooria/ei-midagi-uut-toesti/|pealkiri=Ei midagi uut. Tõesti.|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-11-28|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171128044506/http://www.alarkaris.ee/kategooria/ei-midagi-uut-toesti/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dkD3l&quot;&gt;[http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/studies/pdf/cba_guide.pdf#page=20 Guide to Cost-Benefit Analysis of Investment Projects (page 18)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Gssjm&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Priit Humal, Karli Lambot, Illimar Paul, Raul Vibo|url=http://avalikultrailbalticust.ee/index.php?id=854|pealkiri=EY sotsiaalmajandusliku mõju arvestusvead|aeg=8. juuni 2017|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;m9ggJ&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.railbaltica.org/wp-content/uploads/2017/10/20171013_MTUARB.pdf|pealkiri=RB Rail AS vastused MTÜ-le ARB|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-12-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201042541/http://www.railbaltica.org/wp-content/uploads/2017/10/20171013_MTUARB.pdf|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* Järvet, Arvo. [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:295940/275326/page/14 Millist raudteed vajab Eesti?]. [[Eesti Loodus (ajakiri)|Eesti Loodus]] nr 12 / 2016, lk 14–16.

== Välislingid ==
{{commonskat|Rail Baltica}}
* [https://www.railbaltica.org/et/ Rail Balticu koduleht]
* [https://rbestonia.ee/ Rail Baltic Estonia koduleht]
* [https://rahvaalgatus.ee/initiatives/1206-peatame-rail-balticu-ja-loome-uurimiskomisjoni-analoogselt-lätiga Rahvaalgatus Peatame Rail Balticu]

[[Kategooria:Rail Baltic| ]]
[[Kategooria:Raudteed]]
[[Kategooria:Baltimaad]]
[[Kategooria:Eesti raudteed]]
[[Kategooria:Tallinna transporditaristu]]</text>
      <sha1>hl0g6ub8wct9v10himk2rpjiiy67u5v</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:USA Senati liikmed</title>
    <ns>10</ns>
    <id>262776</id>
    <revision>
      <id>7204183</id>
      <parentid>7191378</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T07:14:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <origin>7204183</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8538" sha1="nihyr1mml3areev8k8xpekn384a0xgr" xml:space="preserve">{{Navmall
|nimi=USA Senati liikmed
|päis =[[USA Senati liikmete loend|Praegused USA Senati liikmed]]
|padding = 10em
|ülemine = Senati president: [[J. D. Vance|Vance]]&lt;br /&gt;Senati aseesimees: [[Chuck Grassley|Grassley]]
|loendistiil = text-align:left;
|loend1 = {{veergude loend|laius=15em|{{lihtne loend|1=
* [[Alabama|AL]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Tommy Tuberville|Tuberville]] (R)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Katie Britt|Britt]] (R)&lt;/span&gt;
* [[Alaska|AK]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Lisa Murkowski|Murkowski]] (R)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Dan Sullivan|Sullivan]] (R)&lt;/span&gt;
* [[Arizona|AZ]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Ruben Gallego|Gallego]] (D)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Mark Kelly|Kelly]] (D)&lt;/span&gt;
* [[Arkansas|AR]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[John Boozman|Boozman]] (R)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Tom Cotton|Cotton]] (R)&lt;/span&gt;
* [[California|CA]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Alex Padilla|Padilla]] (D)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Adam Schiff|Schiff]] (D) &lt;/span&gt;
* [[Colorado|CO]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt; [[Michael Bennet|Bennet]] (D)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[John Hickenlooper|Hickenlooper]] (D)&lt;/span&gt;
* [[Connecticut|CT]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Richard Blumenthal|Blumenthal]] (D)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Chris Murphy|Murphy]] (D)&lt;/span&gt;
* [[Delaware|DE]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Lisa Blunt Rochester|Rochester]] (D) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Chris Coons|Coons]] (D)&lt;/span&gt;
* [[Florida|FL]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Ashley Moody|Moody]] (R)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Rick Scott|Scott]] (R)&lt;/span&gt;
* [[Georgia|GA]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Jon Ossoff|Ossoff]] (D)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Raphael Warnock|Warnock]] (D)&lt;/span&gt;
* [[Hawaii osariik|HI]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Brian Schatz|Schatz]] (D)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Mazie Hirono|Hirono]] (D)&lt;/span&gt;
* [[Idaho|ID]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Mike Crapo|Crapo]] (R)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Jim Risch|Risch]] (R)&lt;/span&gt;
* [[Illinois|IL]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Dick Durbin|Durbin]] (D)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Tammy Duckworth|Duckworth]] (D)&lt;/span&gt;
* [[Indiana|IN]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Todd Young|Young]] (R)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Jim Banks|Banks]] (R) &lt;/span&gt;
* [[Iowa|IA]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Chuck Grassley|Grassley]] (R) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Joni Ernst|Ernst]] (R)&lt;/span&gt;
* [[Kansas|KS]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Jerry Moran|Moran]] (R)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Roger Marshall|Marshall]] (R) &lt;/span&gt;
* [[Kentucky|KY]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Mitch McConnell|McConnell]] (R) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Rand Paul|Paul]] (R)&lt;/span&gt;
* [[Louisiana|LA]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Bill Cassidy|Cassidy]] (R) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[John Neely Kennedy|Kennedy]] (R)&lt;/span&gt;
* [[Maine|ME]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Susan Collins|Collins]] (R)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#ffd;&quot;&gt;[[Angus King|King]] (I) &lt;/span&gt;
* [[Maryland|MD]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Chris Van Hollen|Van Hollen]] (D) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Angela Alsobrooks|Alsobrooks]] (D)&lt;/span&gt;
* [[Massachusetts|MA]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Elizabeth Warren|Warren]] (D)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Ed Markey|Markey]] (D)&lt;/span&gt;
* [[Michigan|MI]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Elissa Slotkin|Slotkin]] (D)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Gary Peters|Peters]] (D) &lt;/span&gt;
* [[Minnesota|MN]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Amy Klobuchar|Klobuchar]] (D) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Tina Smith|Smith]] (D)&lt;/span&gt;
* [[Mississippi osariik|MS]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Roger Wicker|Wicker]] (R)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Cindy Hyde-Smith|Hyde-Smith]] (R) &lt;/span&gt;
* [[Missouri osariik|MO]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Josh Hawley|Hawley]] (R) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Eric S. Schmitt|Schmitt]] (R)&lt;/span&gt;
* [[Montana|MT]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Tim Sheehy|Sheehy]] (D)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Steve Daines|Daines]] (R) &lt;/span&gt;
* [[Nebraska|NE]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Deb Fischer|Fischer]] (R)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Pete Ricketts|Ricketts]] (R) &lt;/span&gt;
* [[Nevada|NV]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Catherine Cortez Masto |Cortez Masto]] (D) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Jacky Rosen|Rosen]] (D) &lt;/span&gt;
* [[New Hampshire|NH]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Jeanne Shaheen|Shaheen]] (D) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Maggie Hassan|Hassan]] (D) &lt;/span&gt;
* [[New Jersey|NJ]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Cory Booker|Booker]] (D)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Andy Kim|Kim]] (D) &lt;/span&gt;
* [[New Mexico|NM]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Ben Ray Luján|Luján]] (D) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Martin Heinrich|Heinrich]] (D) &lt;/span&gt;
* [[New Yorgi osariik|NY]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Chuck Schumer|Schumer]] (D) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Kirsten Gillibrand|Gillibrand]] (D) &lt;/span&gt;
* [[Põhja-Carolina|NC]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;&lt;/span&gt;[[Thom Tillis|Tillis]] (R) , &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Ted Budd|Budd]] (R) &lt;/span&gt;
* [[Põhja-Dakota|ND]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[John Hoeven|Hoeven]] (R) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Kevin Cramer|Cramer]] (R) &lt;/span&gt;
* [[Ohio|OH]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Bernie Moreno|Moreno]] (D) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Jon Husted|Husted]] (R) &lt;/span&gt;
* [[Oklahoma|OK]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[James Lankford|Lankford]] (R) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Markwayne Mullin|Mullin]] (R) &lt;/span&gt;
* [[Oregon|OR]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Ron Wyden|Wyden]] (D) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Jeff Merkley|Merkley]] (D) &lt;/span&gt;
* [[Pennsylvania|PA]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[David H. McCormick|McCormick]] (R) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[John Fetterman|Fetterman]] (D) &lt;/span&gt;
* [[Rhode Island|RI]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Jack Reed|Reed]] (D) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Sheldon Whitehouse|Whitehouse]] (D) &lt;/span&gt;
* [[Lõuna-Carolina|SC]]:  &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Darline Graham]], &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Tim Scott|Scott]] (R) &lt;/span&gt;
* [[Lõuna-Dakota|SD]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[John Thune|Thune]] (R) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Mike Rounds|Rounds]] (R) &lt;/span&gt;
* [[Tennessee|TN]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Marsha Blackburn|Blackburn]] (R) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Bill Hagerty|Hagerty]] (R) &lt;/span&gt;
* [[Texas|TX]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[John Cornyn|Cornyn]] (R) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Ted Cruz|Cruz]] (R) &lt;/span&gt;
* [[Utah|UT]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[John R. Curtis|Curtis]] (R) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Mike Lee|Lee]] (R) &lt;/span&gt;
* [[Vermont|VT]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Peter Welch|Welch]] (D) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#ffd;&quot;&gt;[[Bernie Sanders|Sanders]] (I) &lt;/span&gt;
* [[Virginia|VA]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Mark Warner|Warner]] (D) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Tim Kaine|Kaine]] (D) &lt;/span&gt;
* [[Washingtoni osariik|WA]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Patty Murray|Murray]] (D) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Maria Cantwell|Cantwell]] (D) &lt;/span&gt;
* [[Lääne-Virginia|WV]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Jim Justice|Justice]] (R) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Shelley Moore Capito|Capito]] (D) &lt;/span&gt;
* [[Wisconsin|WI]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Ron Johnson|Johnson]] (R) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Tammy Baldwin|Baldwin]] (D) &lt;/span&gt;
* [[Wyoming|WY]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[John Barrasso|Barrasso]] (R) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Cynthia Lummis|Lummis]] (R) &lt;/span&gt;
}}}}

|alumine = &lt;span style=font-size:x-small;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt; [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariiklased (R)]] (53) &lt;/span&gt;{{·}} &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt; [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraadid (D)]] (45) &lt;/span&gt;{{·}} &lt;span style=&quot;background-color:#ffd;&quot;&gt; Sõltumatud (I) (2)&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;
}}&lt;noinclude&gt;
[[Kategooria:Biograafiate navigeerimismallid]]
&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>nihyr1mml3areev8k8xpekn384a0xgr</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204184</id>
      <parentid>7204183</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T07:15:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204184</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8549" sha1="jn0crhxoepg38n07uvoobe2fwab9rgg" xml:space="preserve">{{Navmall
|nimi=USA Senati liikmed
|päis =[[USA Senati liikmete loend|Praegused USA Senati liikmed]]
|padding = 10em
|ülemine = Senati president: [[J. D. Vance|Vance]]&lt;br /&gt;Senati aseesimees: [[Chuck Grassley|Grassley]]
|loendistiil = text-align:left;
|loend1 = {{veergude loend|laius=15em|{{lihtne loend|1=
* [[Alabama|AL]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Tommy Tuberville|Tuberville]] (R)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Katie Britt|Britt]] (R)&lt;/span&gt;
* [[Alaska|AK]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Lisa Murkowski|Murkowski]] (R)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Dan Sullivan|Sullivan]] (R)&lt;/span&gt;
* [[Arizona|AZ]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Ruben Gallego|Gallego]] (D)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Mark Kelly|Kelly]] (D)&lt;/span&gt;
* [[Arkansas|AR]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[John Boozman|Boozman]] (R)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Tom Cotton|Cotton]] (R)&lt;/span&gt;
* [[California|CA]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Alex Padilla|Padilla]] (D)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Adam Schiff|Schiff]] (D) &lt;/span&gt;
* [[Colorado|CO]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt; [[Michael Bennet|Bennet]] (D)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[John Hickenlooper|Hickenlooper]] (D)&lt;/span&gt;
* [[Connecticut|CT]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Richard Blumenthal|Blumenthal]] (D)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Chris Murphy|Murphy]] (D)&lt;/span&gt;
* [[Delaware|DE]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Lisa Blunt Rochester|Rochester]] (D) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Chris Coons|Coons]] (D)&lt;/span&gt;
* [[Florida|FL]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Ashley Moody|Moody]] (R)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Rick Scott|Scott]] (R)&lt;/span&gt;
* [[Georgia|GA]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Jon Ossoff|Ossoff]] (D)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Raphael Warnock|Warnock]] (D)&lt;/span&gt;
* [[Hawaii osariik|HI]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Brian Schatz|Schatz]] (D)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Mazie Hirono|Hirono]] (D)&lt;/span&gt;
* [[Idaho|ID]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Mike Crapo|Crapo]] (R)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Jim Risch|Risch]] (R)&lt;/span&gt;
* [[Illinois|IL]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Dick Durbin|Durbin]] (D)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Tammy Duckworth|Duckworth]] (D)&lt;/span&gt;
* [[Indiana|IN]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Todd Young|Young]] (R)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Jim Banks|Banks]] (R) &lt;/span&gt;
* [[Iowa|IA]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Chuck Grassley|Grassley]] (R) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Joni Ernst|Ernst]] (R)&lt;/span&gt;
* [[Kansas|KS]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Jerry Moran|Moran]] (R)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Roger Marshall|Marshall]] (R) &lt;/span&gt;
* [[Kentucky|KY]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Mitch McConnell|McConnell]] (R) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Rand Paul|Paul]] (R)&lt;/span&gt;
* [[Louisiana|LA]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Bill Cassidy|Cassidy]] (R) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[John Neely Kennedy|Kennedy]] (R)&lt;/span&gt;
* [[Maine|ME]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Susan Collins|Collins]] (R)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#ffd;&quot;&gt;[[Angus King|King]] (I) &lt;/span&gt;
* [[Maryland|MD]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Chris Van Hollen|Van Hollen]] (D) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Angela Alsobrooks|Alsobrooks]] (D)&lt;/span&gt;
* [[Massachusetts|MA]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Elizabeth Warren|Warren]] (D)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Ed Markey|Markey]] (D)&lt;/span&gt;
* [[Michigan|MI]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Elissa Slotkin|Slotkin]] (D)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Gary Peters|Peters]] (D) &lt;/span&gt;
* [[Minnesota|MN]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Amy Klobuchar|Klobuchar]] (D) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Tina Smith|Smith]] (D)&lt;/span&gt;
* [[Mississippi osariik|MS]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Roger Wicker|Wicker]] (R)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Cindy Hyde-Smith|Hyde-Smith]] (R) &lt;/span&gt;
* [[Missouri osariik|MO]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Josh Hawley|Hawley]] (R) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Eric S. Schmitt|Schmitt]] (R)&lt;/span&gt;
* [[Montana|MT]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Tim Sheehy|Sheehy]] (D)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Steve Daines|Daines]] (R) &lt;/span&gt;
* [[Nebraska|NE]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Deb Fischer|Fischer]] (R)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Pete Ricketts|Ricketts]] (R) &lt;/span&gt;
* [[Nevada|NV]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Catherine Cortez Masto |Cortez Masto]] (D) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Jacky Rosen|Rosen]] (D) &lt;/span&gt;
* [[New Hampshire|NH]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Jeanne Shaheen|Shaheen]] (D) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Maggie Hassan|Hassan]] (D) &lt;/span&gt;
* [[New Jersey|NJ]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Cory Booker|Booker]] (D)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Andy Kim|Kim]] (D) &lt;/span&gt;
* [[New Mexico|NM]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Ben Ray Luján|Luján]] (D) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Martin Heinrich|Heinrich]] (D) &lt;/span&gt;
* [[New Yorgi osariik|NY]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Chuck Schumer|Schumer]] (D) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Kirsten Gillibrand|Gillibrand]] (D) &lt;/span&gt;
* [[Põhja-Carolina|NC]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;&lt;/span&gt;[[Thom Tillis|Tillis]] (R) , &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Ted Budd|Budd]] (R) &lt;/span&gt;
* [[Põhja-Dakota|ND]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[John Hoeven|Hoeven]] (R) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Kevin Cramer|Cramer]] (R) &lt;/span&gt;
* [[Ohio|OH]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Bernie Moreno|Moreno]] (D) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Jon Husted|Husted]] (R) &lt;/span&gt;
* [[Oklahoma|OK]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[James Lankford|Lankford]] (R) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Markwayne Mullin|Mullin]] (R) &lt;/span&gt;
* [[Oregon|OR]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Ron Wyden|Wyden]] (D) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Jeff Merkley|Merkley]] (D) &lt;/span&gt;
* [[Pennsylvania|PA]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[David H. McCormick|McCormick]] (R) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[John Fetterman|Fetterman]] (D) &lt;/span&gt;
* [[Rhode Island|RI]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Jack Reed|Reed]] (D) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Sheldon Whitehouse|Whitehouse]] (D) &lt;/span&gt;
* [[Lõuna-Carolina|SC]]:  &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Darline Graham|Graham]] (R), &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Tim Scott|Scott]] (R) &lt;/span&gt;
* [[Lõuna-Dakota|SD]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[John Thune|Thune]] (R) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Mike Rounds|Rounds]] (R) &lt;/span&gt;
* [[Tennessee|TN]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Marsha Blackburn|Blackburn]] (R) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Bill Hagerty|Hagerty]] (R) &lt;/span&gt;
* [[Texas|TX]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[John Cornyn|Cornyn]] (R) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Ted Cruz|Cruz]] (R) &lt;/span&gt;
* [[Utah|UT]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[John R. Curtis|Curtis]] (R) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Mike Lee|Lee]] (R) &lt;/span&gt;
* [[Vermont|VT]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Peter Welch|Welch]] (D) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#ffd;&quot;&gt;[[Bernie Sanders|Sanders]] (I) &lt;/span&gt;
* [[Virginia|VA]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Mark Warner|Warner]] (D) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Tim Kaine|Kaine]] (D) &lt;/span&gt;
* [[Washingtoni osariik|WA]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Patty Murray|Murray]] (D) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Maria Cantwell|Cantwell]] (D) &lt;/span&gt;
* [[Lääne-Virginia|WV]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Jim Justice|Justice]] (R) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Shelley Moore Capito|Capito]] (D) &lt;/span&gt;
* [[Wisconsin|WI]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Ron Johnson|Johnson]] (R) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Tammy Baldwin|Baldwin]] (D) &lt;/span&gt;
* [[Wyoming|WY]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[John Barrasso|Barrasso]] (R) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Cynthia Lummis|Lummis]] (R) &lt;/span&gt;
}}}}

|alumine = &lt;span style=font-size:x-small;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt; [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariiklased (R)]] (53) &lt;/span&gt;{{·}} &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt; [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraadid (D)]] (45) &lt;/span&gt;{{·}} &lt;span style=&quot;background-color:#ffd;&quot;&gt; Sõltumatud (I) (2)&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;
}}&lt;noinclude&gt;
[[Kategooria:Biograafiate navigeerimismallid]]
&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>jn0crhxoepg38n07uvoobe2fwab9rgg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Unity</title>
    <ns>0</ns>
    <id>265590</id>
    <revision>
      <id>7204150</id>
      <parentid>7098920</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T06:12:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204150</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10008" sha1="o3s5pupdpwcshv01e26toushavfthii" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib loomevahendist; Lõuna-Sudaani osariigi kohta vaata artiklit [[Unity (Lõuna-Sudaan)]]; kosmosejaama mooduli kohta vaata artiklit [[Unity (moodul)]]; kasutajaliidese kohta vaata artiklit [[Unity (kasutajaliides)]]; Joost Kleini albumi kohta vaata artiklit [[Unity (album)]]}}
{{keeletoimeta}}{{vikinda}}
'''Unity''' on integreeritud loomevahend [[Kolmemõõtmeline arvutigraafika|3D-]]videomängude või muusuguse interaktiivse sisu, näiteks arhitektuurivisualisatsioonide või [[animatsioon]]ide loomiseks. Unity arenduskeskkond jookseb [[operatsioonisüsteem]]idel [[Microsoft Windows]] ja [[Mac OS X]] ning temaga saab luua mänge [[Windows]]ile, [[Macintosh|Mac]]ile, [[Xbox 360]]-le, [[Playstation 3]]-le, [[Wii]]le, [[iPad]]ile, [[iPhone]]'ile ja [[Android]]i platvormile. Sellega saab luua [[brauser]]imänge, mis kasutavad Unity veebipleieri tarkvaramoodulit. Neid toetavad [[Mac]] ja Windows, aga mitte [[Linux]].

Unity koosneb redigeerimisprogrammist sisu loomiseks ja disainimiseks ning [[mängumootor]]ist lõpptoote käivitamiseks. Unity meenutab programme [[Director (programm)|Director]], [[Blender (tarkvara)|Blender]] (selle mängumootor), [[Virtools]], [[Torque Game Builder]] ja [[Gamestudio]], mis kasutavad samuti keskse loomismeetodina integreeritud graafilist keskkonda primaarse loomismeetodina.

Unity võitis [[Wall Street Journal]]i [[2010]]. aasta tehnoloogia [[innovatsioon]]i auhinna [[tarkvara]] kategoorias. [[2009]]. aastal valis [[Gamasutra Unity Technologies]] aasta viie parima mänge tootva ettevõtte hulka Unity. Unity sai [[2006]]. aasta [[Apple]]'i disainiauhinna – teise koha graafika kategoorias [[Mac OS X]]-il.

==Põhiomadused==
* Integreeritud arenduskeskkond hierarhiliste, visuaalmonteerimisega, detailiseeritud omaduste inspektoritega ja otse mängu eelvaatega.
* Juurutamine mitmele platvormile:
# Microsoft Windowsi või Mac OS X-i täitmisprogrammile
# Veebis (Unity Web Playeri tarkvaramooduliga brauserites: [[Internet Explorer]], [[Firefox]], [[Safari]], [[Mozilla Firefox]], [[Netscape]], [[Opera]], [[Google Chrome]] ja [[Camino]]) Windowsil ja Mac OS X-ll.
# Mac OS X Dashboard vidinatele
# [[Nintendo Wii]]le (nõuab lisalitsentsi)
# iPhone'i/iPadi tarvikule (nõuab lisalitsentsi)
# Google Androidile (nõuab lisalitsentsi)
# Microsoft Xbox 360-le (nõuab lisalitsentsi)
# Sony [[Playstation 3]]-le (nõuab lisalitsentsi)
* Unitysse laaditud varad imporditakse automaatselt ja taasimporditakse, kui see vara uuendatakse. Unity toetab integreerimist programmidega: [[3ds Max]], [[Maya]], [[Softimage]], Blender, [[Modo]], [[ZBrush]], [[Cinema 4D]], [[Cheetah3D]], [[Photoshop]] ja [[Allegorithmic Substance]].
* Graafikamootor kasutab [[Direct3D]]-d (Windows), [[OpenGL]]-i (Mac, Windows), [[OpenGL ES]] ([[iOS]], Android) ning suletud [[API]]-sid (Wii).
* Unity toetab järgmisi graafika visualiseerimise meetodeid: ''[[:en:Bump_mapping|bump mapping]], [[:en:Reflection_mapping|reflection mapping]], [[:en:Parallax_mapping|parallax mapping]], [[:en:Screen_space_ambient_occlusion|Screen Space Ambient Occlusion]]'', dünaamilised varjud (''[[:en:Shadow_mapping|shadow maps]]''), tekstuurile [[Renderdamine|renderlus]] ja [[:en:Full_screen_effect|täisekraan järeltöötlus efektid]].
* [[ShaderLab]] keel [[varjutaja]]te kasutamiseks. 
* Sisseehitatud tugi [[Nvidia]] [[PhysX]] füüsikamootorile.
* Mängu [[programmeerimine]] [[Mono]] kaudu. Mono on [[vabavara]] rakendus [[.NET Framework]]ist. Programmeerijad saavad kasutada [[UnityScript]], [[C Sharp|C#]] või [[Boo]] [[programmeerimiskeel]]t.
* [[The Unity Asset Server]]
* Audiosüsteem ehitatud FMOD raamatukogule. Ogg Vorbis pakitud heli on toetatud.
* Video taasesitus kasutab Theora koodeksit.
* [[The Unity Asset Store]] – programmisisene varamu tuhandete Unity-valmis varadega: mudelitega, karakteritega, koodi, heli jne.

==Litsentsimine==

Põhilitsentse on kaks: Unity ja Unity Pro; Pro versiooni eest tuleb maksta ja tavaline versioon on tasuta. Tasuta versioonis puuduvad tekstuurile renderlus, ''[[:en:Hidden-surface_determination#Occlusion_culling|occlusion culling]]'', globaalne valgustus, järeltöötlusefektid ning võimalus töötada meeskonnaga interneti kaudu. Tasuta versiooniga kaasneb produktides vesimärk.

==Mängu mootor==
Mängu mootor on süsteem, mis on kavandatud videomängude loomiseks ja arendamiseks. Konsoolidel ja personaalarbutitel töötama kavandatud mängu mootoreid on väga palju. See sisaldab tavaliselt renderdusmootorit [[Kahemõõtmeline arvutigraafika|2D-]] või 3D-graafikaks, füüsikamootorit või kokkupõrke avastajat, heli, skriptimist, animatsioone, tehisintellekti, võrgundust, streamingut, mälu haldamist, threadingut, lokaliseerimise toetust ja stseeni graafikut (Stseeni graafik on andmestruktuur, mida kasutavad vektoripõhised graafikatöötlusrakendused ja tänapäeva arvutimängud).

===Riistvara üldistus===
Enamasti on 3D-mootorid või renderdussüsteemid mängu mootorites ehitatud graafika API-le (API on arvuti [[operatsioonisüsteem]]iga või rakendusprogrammiga määratud reeglistik, mille alusel rakendusprogramm kasutab operatsioonisüsteemi või teise rakendusprogrammi teenuseid), näiteks [[Direct3D]] või [[OpenGL]], mis annavad tarkvaralise üldistuse [[Graafikakaart|graafikakaardist]] (GPU). [[DirectX]]-i teised alamprogrammid nagu [[Simple DirectMEdia Layer]](SDL), ja [[OpenAL]] on ka kasutusel mängudes, kuna nad pakuvad riistvara-iseseisvat ligipääsu ülejäänud arvutiriistvarale nagu näiteks sisendseadmetele ([[hiir]], [[Sõrmistik|klaviatuur]] ja [[juhtkang]]), [[võrgukaart|võrgukaardile]] ja [[helikaart|helikaardile]]. Enne riistvara-kiirendatud 3D-graafikat kasutati tarkvara renderdeid.

==Unity puudused==
===DirectX 11===

Unity mängumootoril puudus [[DirectX 11]] tugi&lt;ref name=&quot;DyzdY&quot; /&gt;, kuigi DirectX 11 on mängutööstuses paljutõotav tehnoloogia. Unity arendajad on teatanud, et sellega juba tegeletakse.&lt;ref name=&quot;FOcId&quot; /&gt; Alates versioonist Unity4 on DirectX 11 tugi olemas.

===PlayStation Vita===

Unity mängumootoril puudub tugi varsti müüki tulevale [[PlayStation Vita]] konsoolile, samal ajal kui konkureeriv [[Unreal Engine 3]] on juba teatanud, et on vastava toe arendanud.&lt;ref name=&quot;1ro68&quot; /&gt;

===Tehisintellekti rakendused===

Unity mootoril puudub hetkel igasugune [[tehisintellekt]]i implementeerimise tugi mängukeskkondades. Unity 11 Keynote konverentsil teatati, et rajaleidmine (''pathfinding'') ja rahvamasside simulatsioon (''crowd simulation'') implementeeritakse järgmises ehk Unity 3.5 versioonis.&lt;ref name=&quot;X8yuh&quot; /&gt; Samuti on saadaval lai valik tehisintellekti võimalusi lisav kolmanda osapoole tarkvara, näiteks [[RAIN – AI Engine|RAIN – AI Engine'i]] mootor.

===Hävitatavad keskkonnad===

Unity ei toeta seni mängus olevate [[Kolmemõõtmeline arvutigraafika|3D-]]objektide lõhkumist ehk hävitatavaid keskkondi mängumaailmas.&lt;ref name=&quot;Ol1qF&quot; /&gt; Vaatamata sellele, et Unity toetab peaaegu kõiki [[Nvidia PhysX|Nvidia PhysX-i]] omadusi, puudub tugi [[APEX Destruction|APEX Destructioni]] tarkvarale. See on osa PhysX-i tarkvarast, mis määrab algoritmilised reeglid 3D-objektide lõhkumiseks mängija tegutsemise tagajärgede tõttu.

Unity mootor sisaldab siiski kooditeeki, mis võimaldab kasutajatel muuta kõigi mängu objektide kuju. Selle [[API]] abil on kolmandatel osapooltel võimalik luua kohandatud programme, mis lubavad objektide hävitamist ja lõhkumist,&lt;ref name=&quot;w9NMg&quot; /&gt; sellist võimalust pakub näiteks [[Piecemaker – Mesh Desctruction Asset|Piecemaker – Mesh Desctruction Asseti]] tarkvarapakett.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;DyzdY&quot;&gt;{{cite web | url= http://forum.unity3d.com/threads/49240-Does-Unity-support-DX11-Can-it-compare-to-BF-Bad-Company-2 | title= Does Unity support DX11? Can it compare to BF Bad Company 2? }}{{Kõdulink|aeg=august 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FOcId&quot;&gt;{{cite web | url= http://blogs.unity3d.com/2011/04/14/ninja-camp-iii-direct3d-11/ | title= NinjaCamp III: Direct3D 11}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1ro68&quot;&gt;{{cite web|1 = Unreal Technology|url = http://www.unrealengine.com/platforms|title = Platforms|accessdate = 15. november 2011|archive-date = 2011-12-27|archive-url = https://web.archive.org/web/20111227153329/http://www.unrealengine.com/platforms|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;X8yuh&quot;&gt;{{cite web|url = http://unity3d.com/unite/keynote|title = UNITY: Unite 11|accessdate = 16. november 2011|archive-date = 2011-12-31|archive-url = https://web.archive.org/web/20111231235348/http://unity3d.com/unite/keynote|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ol1qF&quot;&gt;{{cite web|url = http://forum.unity3d.com/threads/73345-Will-Unity3D-also-be-using-APEX|title = Will Unity3D also be using APEX ?|accessdate = 15. november 2011|archive-date = 2011-06-06|archive-url = https://web.archive.org/web/20110606002250/http://forum.unity3d.com/threads/73345-Will-Unity3D-also-be-using-APEX|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;w9NMg&quot;&gt;{{cite web|url = http://unity3d.com/support/documentation/ScriptReference/Mesh.html|title = Unity Script Reference – Mesh|accessdate = 15. november 2011|archive-date = 2011-12-27|archive-url = https://web.archive.org/web/20111227042016/http://unity3d.com/support/documentation/ScriptReference/Mesh.html|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [http://www.unity3d.com/ (Unity koduleht)]
* [http://forum.unity3d.com Unity Foorum (Unity kommuun)]
* [http://www.unity-insider.de Unity Insider (saksa Unity kommuun)]
* [http://www.design3.com design3, Unity {{kas|autoriseeritud väljaõppepartner}}]
* [http://www.gamecareerguide.com/features/529/what_is_a_game_.php What is a Game Engine?]
* [http://www.gamesforwindows.com/en-US/directx/ DirectX website]
* [http://www.webopedia.com/DidYouKnow/Hardware_Software/2005/directx.asp]
* [http://www.webopedia.com/TERM/A/API.html]
* [http://www.focgames.com/et/games/unity-3D-m%C3%A4ngud Unity Mängud]

[[Kategooria:Tarkvara]]</text>
      <sha1>o3s5pupdpwcshv01e26toushavfthii</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Motorola</title>
    <ns>0</ns>
    <id>265792</id>
    <revision>
      <id>7204028</id>
      <parentid>7126289</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T21:10:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Cicihwahyuni6</username>
        <id>181626</id>
      </contributor>
      <origin>7204028</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13006" sha1="bur8gffajkmplsd2oeyt19bmd25imk1" xml:space="preserve">{{ettevõte
 | nimi         = Motorola, Inc.
 | logo         = 
 | tüüp         = rahvusvaheline ettevõte
 | asutamisaeg  = 25. september 1928
 | lõpetatud    = 4. jaanuar 2011
 | asutajad     = 
 | peakorter    = 1303 East Algonquin Road, Schaumburg, Illinois, USA
 | piirkond     = 
 | võtmeisikud  = 
 | valdkonnad   = telekommunikatsioon
 | tooted       = tahvelarvutid&lt;br /&gt;mobiiltelefonid&lt;br /&gt;nutitelefonid&lt;br/&gt;raadiosaatjad&lt;br/&gt;RFID-süsteemid&lt;br /&gt;mobiiltelefoni infrastruktuurid
 | teenused     = 
 | käive        = 
 | tegevuskasum = 
 | puhaskasum   = 
 | vara         = 
 | omakapital   = 
 | töötajaid    = 
 | emafirma     = 
 | allüksused   = 
 | tütarfirmad  = 
 | tunnuslause  = 
 | võrguleht    = [http://www.motorola.com www.motorola.com]
 | märkused     = 
}}

'''Motorola, Inc.''' oli Ameerika hargmaine telekommunikatsiooniettevõte, mis tegutses [[Illinois|Illinoisi]] osariigis [[Schaumburg|Schaumburgis]]. 4. jaanuaril 2011 jagati Motorola kaheks iseseisvaks avalikuks ettevõtteks ([[Motorola Mobility]] ja [[Motorola Solutions]]).

Motorola disainis ja müüs [[Traadita võrk|traadita võrgu]] seadmeid. Ettevõtte koduvõrgu ja leviedastuse toodete hulka kuulusid digiboksid, digitaalsed videomakid ning videoülekande ja [[Kõrglahutusega televisioon|kõrglahutusvõimega televisiooni]] võimaldamiseks kasutatavad võrguseadmed.

== Ajalugu ==
[[Pilt:Motorola Danmark Glostrup.JPG|pisi|180px|Kohalik Motorola haru Taanis Glostrupis]]
Motorola loodi 1928. aastal [[Chicago]]s. Algul oli ettevõtte nimi Galvin Manufacturing Corporation&lt;ref name=&quot;qJRFl&quot; /&gt;. 1930. aastal demonstreeris Galvin Manufacturing Corporation esimest korda avalikkusele töötavat [[autoraadio]] mudelit. Firma asutaja Paul V. Galvin mõtles Motorola nime algselt välja uue autoraadio jaoks. Ta ühendas sõna &quot;motor&quot; (sõnast ''motorcar'', &quot;auto&quot;) täheühendiga &quot;ola&quot; (heli). Motorola tähendab &quot;heli liikumises&quot; (''sound in motion'')&lt;ref name=&quot;iBnuD&quot; /&gt;. Esimene Motorola kaubamärgiga toode müüdi 1930. aastal. Lisaks teleritele ja raadiotele tootis ettevõte mitmesuguseid sidetooteid, sealhulgas satelliidisüsteeme, digibokse ja modemeid.

1947. aastal alustas Motorola väga edukalt telerite ning raadiote tootmist. Käsiraadio AM SCR-536 oli Teise maailmasõja ajal üks olulisemaid vahendeid sidepidamiseks.

1952. aastal avas Motorola oma esimese rahvusvahelise tütarettevõtte Kanadas Torontos raadiote ja telerite tootmiseks.

1953. aastal loodi Motorola Foundation, mille eesmärgiks oli toetada mainekaid Ameerika Ühendriikide ülikoole. Motorola varustas [[NASA]] kosmoselende aastakümneid raadioseadmetega, sealhulgas 1969. aastal Kuu-lennu ajal. Aasta hiljem asutas firma tütarettevõtte, mis vastutas litsentsimise ja tootmise eest rahvusvahelistel turgudel.

Aastal 1960 tõi Motorola turule esimese juhtmeta kaasaskantava suure ekraaniga (19 tolli) teleri ning juba 1963. aastal esimese ristkülikukujulise ekraaniga värviteleri.

1976. aastal kolis Motorola oma praegusesse peakorterisse Illinoisi osariigis Schaumburgis.

1983. aasta septembris kiitis USA Föderaalne Sidekomisjon (FCC) heaks DynaTAC 8000X-i, maailma esimese kommertsmobiiltelefoni.

1991. aastal esitles Motorola [[Hannover]]is [[Saksamaa]]l esimest digitaalse mobiilsidesüsteemi ja [[GSM]] telefoni prototüüpi.

1995. aastal tõi Motorola turule esimese kahesuunalise [[piipar]]i, mis võimaldas kasutajatel tekstsõnumeid ja e-kirju vastu võtta ning vastuseid saata.

1998. aastaks moodustas mobiiltelefonide müük kaks kolmandikku Motorola kogutulust. Samal aastal edestas [[Nokia (ettevõte)|Nokia]] Motorolat ning saavutas maailma suurima mobiiltelefonide müüja staatuse. 2000. aasta juunis varustasid Motorola ja [[Cisco]] [[BT Cellnet]]i Inglismaal maailma esimese avalikult kasutatava GPRS mobiilsidevõrguga.

2006. aasta juunis omandas Motorola tarkvaraplatvormi c, mille töötas välja Briti firma TTP Communications&lt;ref name=&quot;RQkx6&quot; /&gt;. Motorola tooteid (nt mobiiltelefone, sülearvuteid, protsessoreid, raadiosidevahendeid) kasutasid nii valitsus kui ka julgeolekuametnikud.

2011. aasta augustis teatas Google, et ostab Motorola Mobility (Motorola tütarettevõtte) umbes 12,5 miljardi dollari eest&lt;ref name=&quot;70AQE&quot; /&gt;. 30. oktoobril 2014 müüs [[Google]] Motorola Mobility 2,91 miljardi dollari eest [[Lenovo]]le.

== Allüksused&lt;ref name=&quot;zAxIU&quot; /&gt; ==
* '''Enterprise Mobility Solutions''' – peakorter asub Schaumburgis. Hõlmab valitsusele ja riigi julgeoleku sektorile pakutavaid sideteenuseid. Arendab analoog- ja digitaalraadiosaatjaid, kõne- ja andmeside tooteid ning -süsteeme, mobiile, arenenud andmehõivet, traadita side infrastruktuure ja raadiosagedustuvastuse ([[RFID]]) lahendusi klientidele üle kogu maailma.
* '''Home &amp; Networks Mobility''' – peakorter asub Illinoisi osariigis Arlington Heightsis. Toodab süsteeme, mis hõlbustavad katkematut ligipääsu (juhtmega ja juhtmeta) digitaalsele meelelahutusele, informatsioonile ja sideteenustele. Arendab digitaalseid videolahendusi, kõne- ja andmeside modemeid ja kaablivõrke.
* '''Mobile Devices''' – peakorter asub Illinoisi osariigis Libertyville'is. Praegu kõige vaesem firma haru{{lisa viide}}. Tegeleb mobiiltelefonide, traadita side süsteemide, integreeritud rakenduste ja Bluetooth-tarvikute arendamisega.

== Majandustulemused ==
Motorola mobiilseadmete osakond jäi 2007. aasta IV kvartalis 1,2 miljardi dollarilisse kahjumisse, samal ajal kui ettevõte tervikuna teenis sama kvartali jooksul 100 miljonit dollarit&lt;ref name=&quot;oRKXz&quot; /&gt;. 2008. aasta jaanuaris koondati 3500 töötajat&lt;ref name=&quot;Nbj83&quot; /&gt;, millele järgnes veel 4000 inimese koondamine sama aasta juunis. 2008. aasta juulis lahkus hulk juhte Motorolast, et töötada [[Apple Inc.|Apple]]'is välja [[iPhone]]&lt;ref name=&quot;h7rZf&quot; /&gt;. 2010. aasta teises kvartalis teatas ettevõte 162 miljoni dollarilisest kasumist, mis on 2009. aasta teises kvartalis teenitud 26 miljoni dollariga võrreldes suur tõus.

== Kõrvaltooted ==
=== Telerid ja raadiod ===
1974. aastal loobus Motorola oma teleri- ja raadiotööstusosakonnast, mis sisaldas tuntud elektroonikakaubamärki Quasar. Selle osakonna omandas Matsushita, juba tänu Panasonicule tuntud, kuid Põhja-Ameerikas laieneda sooviv ettevõte.

=== Iridium ===
Motorola töötas esimese globaalse sidevõrgu välja 77 satelliiti kasutades. Äriambitsioonid selle projekti taga ja vajadus kasvava riskikapitali järele projekti rahastamiseks viis lõpuks [[Iridium]]i loomiseni 1990. aasta lõpus. Kuigi tehnoloogia töötas, ei suutnud Iridium piisavalt kliente meelitada ja läks 1999. aastal pankrotti.

Motorola valmistas selle võrgu jaoks kaks satelliittelefoni. Mõned neist on veel tootmises, kuid müüakse Iridiumi nime all.

=== Valitsus ja kaitse ===
2000. ja 2001. aasta äritulude vähenemise tõttu loovutas Motorola oma valitsuse ja kaitsega tegeleva äri General Dynamicsile. Leping jõustus 2001. aasta septembris. Motorola Integrated Information Systems Groupist moodustati GD Decision Systems (hiljem ühines General Dynamics C4 Systemsiga).

=== Autotööstus ===
2006. aasta juulis müüs Motorola oma autoäri [[Continental AG]]-le. Motorola autotööstus teenis aastas 1,6 miljardit USA dollarit (1,33 miljardit eurot) ja andis tööd 4500 inimesele. Osakond tootis telemaatikasüsteeme, mida kasutatakse sõiduki navigatsiooni- ja turvafunktsioonides, mootori ja käigukasti juhtelektroonikas, roolivõimus, elektroonikas ja andurites, mida kasutatakse roolimisel, pidurdamisel ning elektriakendes ja -ustes.

=== Biomeetria ===
2000. aastal ostis Motorola Printrak International Inci 160 miljoni dollari eest&lt;ref name=&quot;rkaBg&quot; /&gt; ja omandas sõrmejäljetuvastussüsteemi tarkvara&lt;ref name=&quot;7Dy7z&quot; /&gt;. 2008. aasta oktoobris nõustus Motorola ettevõtte [[Safran S.A.]]-le maha müüma.

== Jagunemine ==
26. märtsil 2008 kiitis Motorola juhatus heaks firma kaheks eraldi ettevõtteks jagunemise. Eeldati, et reguleerivate asutuste nõusolek saadakse varem ja jagunemine lõpetatakse juba 2009. aastal, kuid protsess venis firma ümberkorraldusprobleemide ja 2008.–2009. aasta majandussurutise tõttu&lt;ref name=&quot;FsIRI&quot; /&gt;.

11. veebruaril 2010 teatas Motorola, et jaguneb kaheks iseseisvaks ettevõtteks. Ametlik jagunemine toimus 4. jaanuaril 2011 kella 12.00 paiku. Ettevõtted said nimeks Motorola Mobility (toodab mobiilseadmeid ja kaabeltelevisiooni varustust) ja Motorola Solutions (arendab välja analoog- ja digitaalraadiosaatjaid, kõne- ja andmeside tooteid ning -süsteeme). Motorola Solutionsit peetakse Motorola otseseks järeltulijaks.

== Kvaliteedisüsteem ==
[[Six Sigma]] [[kvaliteedisüsteem]] töötati välja Motorolas, kuid sai tuntuks [[General Electric]]u tõttu. Selle looja oli insener [[Bill Smith]], kes töötas Bob Galvini (Motorola asutaja Paul Galvini poja) alluvuses, kui too juhtis ettevõtet. [[Motorola Ülikool]] on üks paljudest kohtadest, mis pakub Six Sigma koolitust.

== Keskkond ==
Tuvastati, et Motorola ja Arizona Water põhjustasid [[trikloroetüleen]]i saaste Scottdale'is Arizonas. Saaste tõttu keelati piirkonnas peaaegu 5000 inimesel kolmeks päevaks vee tarvitamine. Leiti, et Motorola oli saaste tekkimises peamine süüdlane. Trikloroetüleen on tööstuslahusti, mida arvatakse olevat üks vähi põhjustaja. Reostuse põhjustas vigane puhur, mida kasutati trikloroetüleeni veest eemaldamiseks.

2010. aasta oktoobris jagas Motorola koos Panasonicu ja Sonyga Greenpeace'i roheliste elektroonikatootjate nimekirjas kuuendat kohta (kaheksateistkümnest).

Motorola kasutab üsna vähe kemikaale. Firma eesmärgiks on [[Polüvinüülkloriid|PVC]] ja [[BFR]] mobiilseadmete tootmisest kõrvaldada, kuid mitte kõigist pärast 2010. aastat välja antud mudelitest. Sony Ericsson ja Nokia on seda juba teinud. Kõik Motorola mobiiltelefonid on nüüdseks PVC-vabad, kaks mobiiltelefoni (A45 ECO ja GRASP) ning kõik laadijad on PVC- ja BFR-vabad.

Ettevõte on tootmises taaskasutatud materjalide osakaalu suurendanud. Näiteks MOTO W233 Renew ja MOTOCUBO A45 Eco mobiiltelefonid on toodetud taastöödeldud veejahuti pudelite plastmassist. Firma andmeil vastavad kõik Motorola uued laadijad [[Energy Star]]i tõhususnõuetele.

== Sponsorlus ==
Motorola spondeeris [[Scottish Premier League|Scottish Premier League'i]] klubi [[Motherwell FC]] 11 aastat. Pikaajaline leping lõppes pärast seda, kui ettevõte alustas Šotimaal oma tootmistegevuse vähendamist. Motorola spondeeris ka klubi [[Livingston FC]] aastatel 1998–2002. Ettevõttel oli tehas Livingstoni äärelinnas, kuid see suleti sponsorluse lõppedes. Livingstoni Almondvale'i staadioni lõunapoolne tribüün sai sponsorluse ajal Motorola järgi nime. Firma on spondeerinud [[7-Eleveni jalgrattameeskond]]a, kuhu kuulus Lance Armstrong. Motorola oli ka Danica Patricki, David Beckhami ja Fergie sponsor. 2000–2001 spondeeris Motorola São Paulo jalgpalliklubi, 2004–2007 Austraalia jalgpalliliigasse kuuluvat Richmondi jalgpalliklubi ja alates 2008. aastast Club Bolívari. Robby Gordonit toetas Motorola aastatel 2007–2008. Motorola kaubamärk on Robby Gordoni autode [[NASCAR 07]] ja [[NASCAR 08]] peal.

== Nutitelefonid ==
[[Moto G]] ja [[Moto X]] on populaarsed Motorola nutitelefonid. [[Nexus 6]] on samuti Motorola telefon.

== Tunnustus ==
* 2004 – [[National Medal of Technology and Innovation]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;qJRFl&quot;&gt;Mahon, Morgan E. A Flick of the Switch 1930–1950 (Antiques Electronics Supply, 1990), p.111.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;iBnuD&quot;&gt;A Legacy of Innovation: Timeline of Motorola history since 1928. Motorola Solutions, Inc.. Retrieved October 20, 2011.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RQkx6&quot;&gt;&quot;Motorola acquires TTPCom AJAR Software Platform&quot;. Motorola Inc.. Retrieved July 12, 2011.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;70AQE&quot;&gt;Google's Motorola acquisition: Nail in the Android patent coffin? | ZDNet&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zAxIU&quot;&gt;&quot;Motorola Mobility – Motorola Solutions – About Motorola – Directional Landing Page&quot;. Motorola Inc.. January 4, 2011. Retrieved July 12, 2011.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oRKXz&quot;&gt;&quot;Motorola profit slides on mobile woes; shares hit 5-year low&quot;. MarketWatch. January 23, 2008. Retrieved July 12, 2011.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Nbj83&quot;&gt;&quot;Motorola to lay off 3,500&quot;. Engadget Mobile. Retrieved July 12, 2011.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;h7rZf&quot;&gt;&quot;Motorola sues former employee turned Apple exec for ganking trade secrets&quot;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rkaBg&quot;&gt;http://www.answers.com/topic/printrak-a-motorola-company&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7Dy7z&quot;&gt;https://archive.today/20120713031336/findarticles.com/p/articles/mi_m0EIN/is_1995_April_27/ai_16868474/&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FsIRI&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://news.cnet.com/8301-1035_3-10078987-94.html |vaadatud=2011-11-27 |arhiivimisaeg=2009-08-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090805225536/http://news.cnet.com/8301-1035_3-10078987-94.html |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ettevõtted]]
[[Kategooria:Elektroonikaettevõtted]]</text>
      <sha1>bur8gffajkmplsd2oeyt19bmd25imk1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vestfaali kuningriik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>268022</id>
    <revision>
      <id>7204179</id>
      <parentid>6396102</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T07:04:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Ajalugu */</comment>
      <origin>7204179</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6177" sha1="otjr3xdjb585jse7hxm4wtz9vc6ov35" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2011}}

{{Endine riik
|nimi                = Vestfaali kuningriik
|omakeelne-nimi      = Royaume de Westphalie&lt;br&gt;Königreich Westphalen
|lipp                = Flag of the Kingdom of Westphalia.svg
|lipp-tekst          = Vestfaali kuningriigi lipp
|vapp                = WestfalenKgr.jpg
|vapp-tekst          = Vestfaali kuningriigi vapp
|asendikaart         = Map_Kingdom_of_Westphalia.jpg
|asendikaart-tekst   = Vestfaali kuningriik (roheline) pärast territoriaalseid loovutusi Prantsusmaale aastal 1810
|algusaasta          = 1807
|lõppaasta           = 1813
|valitsusvorm        = konstitutsiooniline monarhia
|osa                 = Prantsuse keisririigist
|ajalugu1            = {{0|0}}9.07.1807
|sündmus1            = [[Tilsiti rahu]]
|ajalugu2            = 19.10.1813
|sündmus2            = [[Leipzigi lahing]]
|ajalugu3            =
|sündmus3            =
|ajalugu4            =
|sündmus4            =
|ajalugu5            =
|sündmus5            = 
|riigikeel           = [[Saksa keel|saksa]], [[Prantsuse keel|prantsuse]]
|peamised-keeled     = [[Alamsaksa keel|alamsaksa]]
|pealinn             = Kassel
|riigipea            = Kuningas
|riigipea-nimi       = [[Jérôme Bonaparte]]
|riigipea2           = 
|riigipea-nimi2      = 
|religioon           = 
|pindala             = 
|rahvaarv            = 
|rahvastikutihedus   = 
|rahaühik            = Vestfaali frank
|eelnes              = Hannoveri kuurvürstkond, Hessen-Kassel
|järgnes             = Hannoveri kuurvürstkond, Hessen-Kassel
}}

'''Vestfaali kuningriik''' (prantsuse ''Royaume de Westphalie'', saksa ''Königreich Westphalen'') oli 1807–1813 eksisteerinud riik Põhja-Saksamaal.

Riik hõlmas 2800 km² suuruse territooriumi [[Hessen]]is ja teistes tänapäeva [[Saksamaa]] osades. See oli formaalselt sõltumatu [[Prantsuse esimene keisririik|Prantsuse esimese keisririigi]] [[vasallriik]], mida valitses [[Napoleon I]] vend [[Jérôme Bonaparte]]. Vestfaali kuningriigi alale jäi 2,6 miljonit elanikku.

Riik sai nime [[Vestfaal]]i järgi, kuid see on eksitav, kuna kuningriigil oli selle alaga vaid väike ühine territoorium. Napoleon kehtestas esimese kirjaliku [[Põhiseadus|konstitutsiooni]] Saksamaal, Prantsuse stiilis keskvalitsuse ja põllumajandusreformi. Kuningriik vabastas pärisorjad ja andis kõigile võrdsed õigused ning õiguse vandekohtule. Aastal 1808 kehtestas kuningriik Saksamaa esimese seaduse, mis garanteeris juutidele võrdsed õigused, pakkudes sellega reformimudelit teistele Saksa riikidele. Vestfaal oli progressiivne ja viis kiirelt läbi uusi reforme, mängides juhtivat rolli Saksa demokraatia arengus.

Vestfaali kuningriik oli suhteliselt vaene, kuid Napoleon nõudis kindlalt uusi makse ja sõdurite väeteenistusse kutsumist. Meestest, kes läksid Napoleoniga aastal 1812 Venemaale, tulid vähesed tagasi. Kuningriik pankrotistus aastal 1812. Kui Napoleon aastal 1813 liitlaste eest taganes, läks kuningriik liitlaste kätte ja anti (aastal 1815) [[Preisimaa]] valitseda. Enamik reforme jäi siiski jõusse.

== Ajalugu ==

[[Pilt:Map-RB-1812-Westphalia.svg|pisi|vasakul|Vestfaali kuningriigi paiknemine Reini Liidus, 1812]]

Vestfaali kuningriigi lõi aastal 1807 [[Preisimaa kuningriik]] [[Tilsiti rahu]]ga loovutatud territooriumide kokkuliitmisel, nende seas olid [[Magdeburgi hertsogkond]], [[Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond|Hannoveri]] ja [[Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond|Wolfenbütteli]] [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Braunschweig-Lüneburgi]] territooriumid ning [[Hesseni kuurvürstkond]]. Viimase pealinn [[Kassel]] täitis siis sama funktsiooni Vestfaali jaoks ja kuningas pidas õukonda [[Wilhelmshöhe loss]]is, mis nimetati ümber Napoleonshöheks. Riik oli [[Reini Liit|Reini Liidu]] liige.

Napoleoni &quot;näidisriigina&quot; mõeldud riigi konstitutsiooni kirjutas ja jõustas kuningas Jérôme 7. detsembril 1807, päev pärast Kasselisse saabumist, tehes Vestfaali esimeseks moodsa konstitutsiooniga monarhiaks Saksamaal. Konstitutsioon tegi kõik meeskodanikud võrdseks. Seega vabastati pärisorjad ja [[Juutide emantsipatsioon|juudid emantsipeerusid]], tööorjus kaotati. Võeti vastu [[Napoleoni koodeks]], mis kaotas [[tsunft]]id ja sätestas [[Kapitalism|vaba ettevõtluse]] õigused. Sisse viidi kaalude ja mõõtude [[meetersüsteem]]. Nagu enne vallutust, jäi sõnavabadus piiratuks ja kehtis [[tsensuur]]. Aastal 1810 loovutati ranniku- ja põhjapoolsed provintsid Prantsuse keisririigile.

Prantsusmaa eeskujul reorganiseeriti juudi kogudused ja nende jälgimiseks loodi konsistoorium. Endine [[Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond|Braunschweig-Wolfenbütteli]] kaupmees ja kirjamees [[Israel Jacobson]] sai selle konsistooriumi presidendiks, teda abistasid juhatuse ametnikud. Jacobson tegi oma parima, et edendada reformi mõju erinevate koguduste üle riigis. Ta avas Kasselis palvemaja [[Seesen]]is sisse viidud rituaaliga. Napoléoni kuulsusetut niinimetatud ''décret infâme''&lt;nowiki/&gt;'i, mis piiras jälle paljude Prantsuse juutide õigusi, Vestfaalis ei rakendatud.

Oluline koormus kuningriigile oli nõue varustada vägedega ja toetada rahaga [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdu]]. Suurel arvul Vestfaali vägesid võitles [[1812. aasta isamaasõda|Venemaa kampaanias aastal 1812]]; Vestfaali kaardiväelased ründasid kangelaslikult, kuid edutult Rajevski reduuti [[Borodino lahing]]us.

Septembris 1813 piirasid Vene väed Kasseli ümber, lõid täielikult prantslasi ja vallutasid linna. 1. oktoobriks vallutati kogu kuningriik, kuid kolm päeva hiljem naasis Jérôme Prantsuse sõduritega ja vallutas Kasseli tagasi. Peagi saabus [[Hessen-Kassel]]i [[kuurvürst]] ja venelased piirasid taas linna. Pärast Prantsusmaa kaotust [[Leipzigi lahing|rahvastelahingus]] 19. oktoobril 1813 lõpetasid venelased kuningriigi ja taastasid 1806. aasta ''status quo'' Preisimaa kontrolli all, välja arvatud [[Kaunitz-Rietberg]] ja [[Stolberg-Wernigerode]].

{{pooleli}}

=== Vaata ka ===
*[[Vestfaali hertsogkond]]

[[Kategooria:Napoleoni sõjad]]
[[Kategooria:Saksamaa ajaloolised riigid]]
[[Kategooria:Euroopa uusaja riigid]]
[[Kategooria:19. sajand Saksamaal]]</text>
      <sha1>otjr3xdjb585jse7hxm4wtz9vc6ov35</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hävituspataljonid Eestis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>269311</id>
    <revision>
      <id>7203999</id>
      <parentid>7201892</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T20:11:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-41987-47</username>
        <id>234323</id>
      </contributor>
      <origin>7203999</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="31069" sha1="0oekxu934o6uft4ht2ahuz1a3nayl5k" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|kuu=juuli|aasta=2018}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=märts}}
[[Pilt:Victims of Soviet repressions in Kuressaare, Estonia, 1941.jpg|pisi|[[NKVD]], Nõukogude [[hävituspataljonid]]e ja [[Balti laevastik|sõjalaevastiku]] üksuste poolt sooritatud [[Kuressaare massimõrv|massimõrva]] ohvrid ([[Kuressaare]] [[Kuressaare piiskopilinnus|linnuse]] hoovis, septembris 1941)]]
[[Hävituspataljonid]] olid 1941. aastal [[NSVL|Nõukogude Liidu]] Siseasjade Rahvakomissariaadi ([[NKVD]]) ja nn [[Eesti NSV]] [[Eesti NSV Vabariiklik Kaitsekomitee|Kaitsekomitee]] otsustega moodustatud NKVD-le alluvad relvastatud [[sisejulgeolek]]u üksused, mis tegutsesid NSV Liidu poolt okupeeritud [[Eesti]]s aastatel 1941 ja 1944–1946.

==Hävituspataljonide moodustamine ja koosseis==
=== Struktuuride moodustamine ===
Eestis moodustati alates 1941. aasta [[25. juuni]]st [[Saksa Riik|Saksa]] [[langevarjur]]ite ja [[diversant]]ide ning [[metsavend]]ade vastu võitlemiseks maakondades 13 hävituspataljoni ja Tallinnas loodi töölispataljoni nime all arvukam üksus, mis hiljem jaotati neljaks hävituspataljoniks. Hävituspataljonidesse kaasati enamasti Nõukogude võimu toetajaid ning lojaalseid isikuid vabatahtlikkuse alusel.

[[26. juuni]]l moodustati vastavalt NSV Liidu SARKi korraldusele Eesti [[hävituspataljonide operatiivgrupp]], mille juhtkonna moodustasid: 
*Balti Piirivalveringkonna ülem [[personaalne auaste#NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus|riikliku julgeoleku kindralmajor]] [[:en:Konstantin_Rakutin|Konstantin Rakutin]], ülema asetäitjad: 
*[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi]] rahvakomissari asetäitja riikliku julgeoleku vanemleitnant [[Aleksei Škurin]], 
*[[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi]] rahvakomissari asetäitja riikliku julgeoleku polkovnik [[Lobanovitš]]&lt;ref name=&quot;kj7zQ&quot; /&gt; 

Rakutin siirdus oma grupiga aga Riias asuvasse [[Looderinne|Looderinde]] (endise [[Balti sõjaväeringkond|Balti sõjaväeringkonna]] staapi, kust ta taganes varsti koos Nõukogude vägedega [[Pihkva oblast]]isse) ning Põhja-Eestis puudus reaalne koordineeritud hävituspataljonide tegevuse juhtimine. Segadust tekitas ka asjaolu, et vastavalt Nõukogude väejuhatuse sõjaplaanidele kuulus [[Põhja-Eesti]]maa [[Põhjarinne (Teine maailmasõda)|Põhjarinde]] alluvusse, [[Lõuna-Eesti]] ja [[Läti]]maa aga [[Looderinne|Looderinde]] alluvusse.

[[29. juuni]]l kuulutas [[EKP Keskkomitee|EK(b)P Keskkomitee]] välja parteilise mobilisatsiooni. Kõik partei liikmed ja kandidaadid, samuti suur osa [[Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing|ELKNÜ]] liikmetest kutsuti hävituspataljonidesse. Nendesse formeeringutesse iga meest ei võetud. Kui soovitaja ei olnud kommunist või vähemalt kommunistlik noor, pidi tal olema NKVD usaldus või soovitus.&lt;ref name=&quot;1js9b&quot; /&gt;
=== Pataljonide koosseisust ===
Hävituspataljonide koosseisus oli 1941. aasta juuni lõpus umbes 6000 meest, kellest kolmandik kuulus Tallinna pataljonidesse. Rahvusliku koosseisu järgi moodustasid venelased hävituspataljonide koosseisust kohati üle 50%, eriti arvukalt oli venelasi Tallinnas värvatud hävitajate seas.&lt;ref&gt;[https://okupatsioon.weebly.com/koosseis.html Eesti rahva kannatuste aasta. NKVD hävituspataljonid ja nende hirmuteod Eestis. Koosseis], I köide. [[Eesti Omavalitsus]] / [[Eesti Kirjastus]], [[Tallinn]] [[1943]], 360 lk&lt;/ref&gt;

Pataljonidesse kuulus palju põhjakihi esindajaid, isikuid, kes varem olid Eesti kohtute poolt kriminaalkorras karistatud: vargad, pussitajad, röövlid, kaklejad ja sarnased isikud. Et hävituspataljonide ridu täiendada, võeti sinna suurel arvul 1941. aasta juunis [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i poolt rehabiliteeritud ja vanglaist vabastatud kriminaalkurjategijaid.{{lisa viide}}.  

Hävituspataljonide koosseisus oli palju kommuniste ja okupatsiooniaasta jooksul esilekerkinud &quot;töölisaktiviste&quot;. Näiteks 1. Tallinna hävituspataljon koosnes vaid kommunistidest ja partei liikmekandidaatidest, seetõttu loeti seda üksust hävituspataljonide hulgas eliitpataljoniks. Teistes hävituspataljonides kõikus kommunistide osa 20–30% vahel.{{lisa viide}} Põhiliselt [[Eestimaa Kommunistlik Partei|EKP]], miilitsatöötajatest ja [[komsomol]]i liikmetest ning kohalikest vabatahtlikest moodustatuna ja juhituna [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NKVD]] venelastest ja eesti kommunistidest ohvitseride poolt tegutsesid hävituspataljonid [[Punaarmee]] tagalas, mitteregulaarvägede vastu.

== Struktuur ==
===Juhtimine===
Hävituspataljonide loomisele eelnes 5. juulil 1940 [[Rahva Omakaitse]] loomine, millesse koondati ligi 8 000 liiget, mis oli esialgselt ettenähtud [[Eesti NSV]] võimude poolt natsionaliseeritud vara kaitsmiseks.{{lisa viide}}

[[ENSV Hävituspataljonide operatiivgrupp]]. 
*Operatiivgrupi nominaalne ülem oli NSV Liidu SARKi Balti ringkonna piirivalvevägede ja piirivalveringkonna valitsuse ülem riikliku julgeoleku kindralmajor Konstantin Rakutin (1902–1941); Hävituspataljonide üldjuht oli eemal viibiva Rakutini asemel surmasaamiseni [[Audru lahing]]us 19. juulil 1941 Pärnumaal [[Audru]] lähedal SARKi alampolkovnik [[Grigori Okojev]] ([[Окоев, Григорий Иванович]]). 
*Operatiivgrupi staabiülem major [[Luskatov]].

[[ENSV Hävituspataljonide Staap]], asus Tallinnas [[Toom-Kuninga tänav|Toomkuninga]] 11, endises [[Saksamaa Suursaatkond Tallinnas|Saksa saatkonna]] (algses) hoones
*Staabi ülem [[Mihhail Pasternak]]
*Staabi komissar [[Feodor Okk]]
*Kapten Vladimirov.

===Hävitus- ja töölispataljonid===
Sõja alguses moodustati ligi 27 rahvakaitsepataljoni (igas linnas), millest 17 hävituspataljoni (5000 inimest), pataljonide koosseisus oli normaalselt kavatsetud: 3 roodu, millest igaühes 3 rühma. Pataljonidele määrati [[3. juuli]]l 1941 konspiratsiooni eesmärgil järjekorranumbrid. 
'''Pataljonid:'''

{| class=&quot;wikitable&quot;
! Hävituspataljon
! Ülemad
! Struktuur
|-
| '''1. Tallinna hävituspataljon''' (''ИБ-1'')
|(piirivalve) kapten [[Pavel Tokarev]]/major [[Sergei Gorbatenko]],&lt;br&gt; komissar [[Tööjõureservide Valitsus]]e ülem major [[Vladimir Kinn|Vladimir Kin]]&lt;br&gt;
| formeeriti 6. juulil, moodustati RP-4-st iseseisva pataljonina. Pataljon asus [[Wismari tänav]] 15, 1941. aasta juuli alguseks oli pataljonis 350 meest. 1. (Tallinna) hävituspataljon, ühendati 25. juulil 1941 Pärnu hävituspataljoni riismetega, sest mõlemad pataljonid olid kaotanud palju mehi. Pataljoni nimeks jäi 1. hävituspataljon.
|-
| '''2. Tallinna hävituspataljon''' (''ИБ-2'')
|venelane [[Andrei Jakimov]]&lt;br&gt;&lt;br&gt;
|formeeriti 6. juulil, moodustati RP-4-st iseseisva pataljonina. HP kujunes välja 1941.aasta juuli alguses Harku mõisas, koosnes sel ajal peamiselt Tallinna kommunistlikest noortest ning &quot;töölisaktiivist&quot;. Enne Pärnumaale lahingutesse saatmist oli pataljonis olnud 550 meest
|-
| '''3. Tallinna hävituspataljon'''
|major Sergei Gorbatenko&lt;br&gt;&lt;br&gt;
|formeeriti 25. juulil 1941 Viljandi, Võru ja Paide HP-de riismetest, millele lisati isikkoosseisu HP-7-st) 
|-
| '''4. Tallinna hävituspataljon''' (''ИБ-4'')
|kapten [[Rudolf Stokberg]]/[[Vladimir Kin]]/kapten [[Trofim Košelev]],&lt;br&gt; politruk [[Ivan Solomin]]/komissar [[Valfried Saar]]/[[Vassili Ferberg]], &lt;br&gt;staabiülem vanemleitnant [[Jakov Pospelov]]/vanemleitnant [[Edgar Kostabi]],&lt;br&gt; tagalaülem [[Sergei Generalov]]
|formeeriti 4.juulil 1941, Pataljon paigutati [[Endla tänav]] 50.
|-
| '''5. Narva hävituspataljon''' (''ИБ-5'')
|kapten [[Fjodor Lissitsõn]], &lt;br&gt;komissar Igor Tšernov&lt;br&gt;
|moodustati 1941. aasta juuni lõpus
|-
| '''6. Rakvere hävituspataljon''' (''ИБ-6'')
|[[Jaan Kurn]]/vanemleitnant [[Mihhail Rogozin]], &lt;br&gt;komissar eesti kommunist [[Albert Must]]&lt;ref&gt;[[Peeter Larin]], [https://estmark.org/wp-content/uploads/2021/11/KV-havituspataljonid.pdf Kuidas eesti rahvakaitseväe üksused võitlesid 1941. aastal?]. Eesti Kommunist, 1966 - [[Küsimused ja Vastused]], Nr 6 (81) lk 14&lt;/ref&gt;/[[Albert Stamm]],&lt;br&gt; staabiülem vanemleitnant [[Pavel Vinogradov]]
| HP koondati 200 meest ning lisaks oli veel tööstuskeskuste kaitserühmades liikmeid järgmiselt: Kohtla-Järvel 70 meest, Kiviõlis 70 meest ja Küttejõus 30 meest.
|-
| '''7. Tallinna hävituspataljon''' (''ИБ-7'')
|[[Aksel Annuk]]/kapten [[Aleksei Grigorjev]]/kapten [[Lev Rubinov]], &lt;br&gt;komissar [[Karl Toming]]/ vanempolitruk [[Sergei Russanov]], politruk [[Boris Korolev]], P. [[Pravilov]]&lt;br&gt;staabiülem leitnant V. [[Starodumov]]
|HP asus algselt Tallinnas [[Veetorni tänav]] 7
|-
| '''10. Harjumaa hävituspataljon''' (''ИБ-10'')
|komandör [[Aksel Annuk]], Harju maakonna [[OSOAVIAHIM]]i komitee esimees, komandör abi OSOAVIAHIMi komitee esimehe asetäitja [[Jaanus Ollep]]&lt;br&gt;komissar [[EK(b)P Harju maakonnakomitee]] esimees [[Karl Toming]]
|Moodustati Harjumaa [[Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing|komsomol]]itöötajatest&lt;ref name=&quot;oXoI8&quot; /&gt;
|-
| '''11. Haapsalu hävituspataljon''' (''ИБ-11'')
|major [[Sergei Gorbatenko]], &lt;br&gt;komissar oli [[Karl Hanson]], kes oli osa võtnud Hispaania kodusõjast. Hiljem sai komissariks [[Dimitri Navrotski]].
| HP asuti formeerima 28. juunil 1941 kapten Volohhovi juhtimisel. Sinna suudeti koondada umbes 250 meest
|-
| '''12. Saaremaa hävituspataljon''' (''ИБ-12'')
|venelane kapten [[Lošmanov]],&lt;br&gt;[[Mihhail Pavlovski]], [[Ivan Gorjunov]]
|hävituspataljoni formeerija ja staabiülema asetäitja [[Mihhail Mikk]], endine Kaitseliidu Kuressaare malevkonna pealik, HP kokku umbes 200 meest.
|-
| '''15. Paide hävituspataljon''' (''ИБ-15'')
|venelane vanemleitnant Jakov Pospelov, &lt;br&gt;komissar: Johann Tamm, [[Vladimir Tonto]], noorempolitruk [[Demjan Štanko]], &lt;br&gt;staabiülem vanemleitnant [[Ivan Kožuhhovski]].
| 1941. aasta juuli alguseks oli HP 150 meest, kellest umbes pooled olid [[Türi Paberivabrik]]u töölisedH
|-
| '''16. Pärnu hävituspataljon''' (''ИБ-16'')
|ülem venelasest major Ivan Smirnov/major Sergei Gorbatenko (vahetusid 29.06.1941), &lt;br&gt;komissar [[Arnold Raud]] ja Johann Heinrich Tamm &lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=EKP Keskkomitee|pealkiri=Ajakirja &quot;Eesti Kommunist&quot; väljaanne 1966 - Küsimused ja vastused Nr 6 (81)|aasta=1966|koht=Tallinn|kirjastus=EKP Keskkomitee Kirjastus|lehekülg=13-17}}&lt;/ref&gt;, &lt;br&gt;staabiülem kapten [[Makar Starõhh]]
|Pärnumaa HP asus organiseerima Tallinnast kohale saadetud grupp kapten E. Laasi juhtimisel
|-
| '''17. Viljandi hävituspataljon'''&lt;ref&gt;Ühises rivis ühise vaenlase vastu. Mälestusi kaitselahinguist Eesti NSV-s 1941. aastal. Eesti Raamat, 1969, 352 lk&lt;/ref&gt; (''ИБ-17'')&lt;br&gt;'''''Вильяндиский истребительный батальон''''' 
|kapten [[Mihhail Pasternak]] (määrati 21. juulil 1941 hävituspataljonide üldjuhiks), &lt;br&gt;komissar EK(b)P Viljandimaa Komitee sekretär [[August Müürsepp]]&lt;ref&gt;[[Hannes Walter]], [http://kultuur.elu.ee/ke528_havituspataljonid.htm Hävituspataljonid. Must lehekülg Eesti rahva ajalooraamatus]. Kultuur ja Elu,  2/2017 &lt;/ref&gt;, &lt;br&gt;pataljoni ülem [[Andrei Jakimov]]/vanemleitnant [[Semjon Timoš]],
staabiülem Ilmar Paul
|&lt;br&gt;1. [[rood]] – ltn. Sule&lt;br&gt;2. rood – ltn. Kolobajev&lt;br&gt;3. rood – vanemleitnant [[Ilmar Paul]].&lt;ref name=&quot;E69iZ&quot; /&gt;. Kokku ligi 400 meest.
|-
| '''20. Võru hävituspataljon''' (''ИБ-20'')
|venelane vanemleitnant Fjodorov&lt;br&gt;hävituspataljoni komissar [[August Kuhlberg]]&lt;br&gt;
|25. juuniks 1941 oli HP 250 meest
|-
| '''21. Petseri hävituspataljon''' (''ИБ-21'')
|ülem oli kapten Belov &lt;br&gt;komissar piirivalvekapten Bardukov/Burdakov&lt;br&gt;
|5. juuli 1941 seisuga HP 500 meest
|-
| '''22. Tartu hävituspataljon''' (''ИБ-22'')&lt;br&gt;1. Tartu Maakonna Hävituspataljon
|piirivalve vanemleitnant I. [[Zagarjev]]&lt;br&gt;&lt;br&gt;, komissar [[Jeršov]]
| HP kokku 470 meest
|-
| Mustvee hävituspataljon &lt;br&gt;(2. Tartu maakonna hävituspataljon)
|[[Nikolai Kussov]]&lt;br&gt;komissar [[Max Laosson]]&lt;br&gt;
|moodustati 4. juulil 1941
|-
| Torma hävituspataljon &lt;br&gt;(3. Tartu maakonna hävituspataljon)
|ülem A. Kukk&lt;br&gt;komissar &lt;br&gt;
|moodustati 10. juulil 1941
|-
| '''23. Valga hävituspataljon''' (''ИБ-23'')
| [[Rein Loim]], hiljem piirivalvevanemleitnant [[Ivan Knõš]], &lt;br&gt;komissar [[EK(b)P Valgamaa komitee]] II sekretär [[Kristjan Kukk]]
| Valgamaa HP organiseeriti moodustati 1941. aasta juuni lõpus kohalikest kutsealustest, kommunistlikest noortest ning Nõukogude aktiivist, koosseisus alguses 180 meest.
|-
| '''Tallinna töölispataljon'''/ [[1. Eesti Laskurpolk]] (''РП-4, [[:ru:1-й эстонский рабочий стрелковый полк|1-й эстонский рабочий стрелковый полк]]'')
| venelane vanemleitnant [[Pavel Tokarev]], &lt;br&gt;komissar [[Vladimir Kin]]&lt;br&gt;SARK-i [[kapten]] [[Mihhail Pasternak]]
| 6. juulil moodustati Tallinna töölispataljonist kaks iseseisvat hävituspataljoni, nr 1 ja 2. Mõlemad paigutati korterisse [[Imanta tänav]] 6.
|-
|}

Lisaks eelnevale moodustati 
*2 miilitsasalka, 
*2 raudteelaste salka, 
*2 soomusrongide salka, 
*Tartu jõe ja järve laevanduse töötajate salk,
*3 töölispolku 

Kokku 10 000 inimest&lt;ref name=&quot;0hQ0R&quot; /&gt;.

&quot;Esimest vabatahtlikke kaitsesalka asuti Eesti NSV-s omaalgatuslikult looma Tartus juba 23. juunil 1941. Nagu mujalgi, nii oli ka meie vabariigis hävituspataljonidesse astuvate vabatahtlike arv palju suurem, kui ette arvati [...] partei-, komsomoli-, nõukogude ja ametiühinguaktivistid, miilitsatöötajad ning teised nõukogude aktivistid [...] Eesti NSV vabatahtlike võitlusüksuste juhtkonda kuulusid varasemates klassilahingutes karastunud kommunistid. Nii võitlesid hävituspataljonides komissaridena A. Must (6. Virumaa pataljon, J. Tamm (16. Pärnumaa pataljon), [[Karl Hansson|K. Hansson]] ja H. Roog. Komandöride hulgas oli palju veterane, nagu alampolkovnikud V. Ferberg ja [[Karl Kanger|K. Kanger]], kaptenid [[Aleksander Balta|Aleksandr Balta]] ja R. Punn, vanempoliitjuhid A. Golub ja R. Lutus. Paljud partei ja nõukogude asutuste juhtivad töötajad – [[EKP Keskkomitee]] sekretär [[Feodor Okk|F. Okk]], EKP Keskkomitee osakonnajuhatajad [[Martin Kitsing|M. Kitsing]] ja [[Arnold Raud|A. Raud]], Tallinna raudteesõlme parteiorganisatsiooni sekretär, [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] saadik H. Ansip, [[Eesti NSV Ülemkohus|Eesti NSV Ülemkohtu]] esimees L. Jürgens, partei maakonnakomiteede sekretärid [[Oskar Abori|O. Abori]] ja E. Säremat ning Eesti NSV Kergetööstuse Rahvakomissariaadi osakonnajuhataja Sergei Generalov – astusid samuti väkke, Pärnu EKP I sekretär Jan Ganzen (Gansen)&lt;ref&gt;hilisem A.Sommerlingi nim.sovh.dir. 1978-1988.dets&lt;/ref&gt;.

Endise kodanliku sõjaväe ohvitseridest võitlesid väe ridades kaptenid [[Evald Heinrich Laasi|E. Laasi]] ja [[Nikolai Trankmann|N. Trankmann]], leitnandid E. Kostabi ning I. Paul jt. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Tegevus ja kuriteod==
{{tsitaat|Hävituspataljon ei tunne halastust meie vaenlaste – bandiitide ja teiste fašistlike röövikute vastu. Need tehakse mitte üksnes maatasa, vaid saadetakse otsemat teed maa sisse, kus on nende õige koht.

''Igas külas ja asulas on hävituspataljonil peale vastase otsese purustamise ka rida muid ülesandeid. Bolševistliku valjusega tuleb teha kindlaks provokatsiooniliste kuulujuttude levitajad ja paanika tekitajad. Tuleb selgitada ja kahjutuks teha kõik, kes otseselt või kaudselt aitavad kaasa vaenlasele''.|''Mis on hävituspataljon ja missugused on ta ülesanded''.  Tartu Kommunist, 22. juuli 1941}}


Kui toimus [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)]], piisas hävituspataljoni kuulumisest, et selle eest määrata Saksa okupatsioonivõimude poolt karistuseks surmanuhtlus, kui sõjakuritegudes osalenud aktiivsele Nõukogude võimu toetajale.{{lisa viide}}

15. märtsiks 1943 oli kokku loetud 1850 hävituspataljonide ja [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NKVD]] tapetud Eesti inimest, peaaegu kõik neist tsiviilelanikud, kes mõrvati ilma kohtuotsuseta.{{lisa viide}}

=== Tallinna Töölispolk ===
[[EK(b)P Tallinna Linnakomitee]] ja [[Ametiühingute Kesknõukogu]] otsusel moodustati 24. juulil Tallinna töölistest [[Tallinna Töölispolk]]. Väeosa eripära oli, et sinna „registreeritud jäid oma tööpostidele edasi ja käisid allüksustena koos ainult õppuste ajal”. Seda väeosa juhatas Venemaa-eestlastest [[alampolkovnik]] [[Karl Kanger]] ja relvad said see väeosa alles 26. augustil 1941. Ilmselt ei osalenud Töölispolk (täpsemalt vist Tallinna 1. töölispolk) üldse mingites muudes lahingutes peale ühe lahingu Kadriorus 27. augustil 1941. Tuntud tegelastest olid selles väeosas kirjas näiteks [[August Alle]], [[Paul Rummo]], [[Erni Hiir]] ja [[Hans Kruus]], Johannes Mihkelson.{{lisa viide}}

Polku registreerus umbes 1000 (lahingute alguseks oli 1500). [[Harku]]s loodi neile õppekeskus. Ülem oli [[alampolkovnik]] [[Karl Kanger]], [[EK(b)P KK]] sõjalise osakonna juhataja, komissar vanempolitruk [[Richard Lutus]], staabiülem kapten Antipov. Pataljoniülemad Eesti NSV [[ALMAVÜ]] orgbüroo juhataja ja esimees vanempolitruk A. Golub, Tallinna linna TRS Nõukogu Täitevkomitee esimehe asetäitja vanemleitnant R. Punn ja EK (b)K Keskkomitee töötaja kapten Aleksandr Balta. Komissarid olid [[Eesti NSV Ülemkohus|Eesti NSV Ülemkohtu]] esimees L. Jürgens ja EK(b)P KK vastutavad töötajad M. Kitsing ja K. Johanson. Liikmed olid Tallinna ettevõtete töölised. Ettevalmistus väljaspool tööaega. Lahinguis osales neist u 1000. Relvad said alles lõpus, mida õppisid kasutama alles lahingus.{{lisa viide}}

1941. aasta juulis-augustis asusid [[Jaama (Illuka)|Jaama]]-[[Vasknarva]] joonel 6. Rakvere hävituspataljon ja põhja pool 5. Narva hävituspataljon. 19. juulist kuni 14. augustini asusid nad Narva jõe joonel, kust taganeti Narva.&lt;ref name=&quot;2Ojuw&quot; /&gt; 
=== Narva Töölispolk ===
Augustis 1941 moodustati Eesti NSV kaitset organiseeriva [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] korraldusel järelejäänud kokku 2800 hävituspataljonide mehest, sh [[Narva hävituspataljon]]ist – [[Narva Töölispolk]] (''Нарвский рабочий полк''), (koosseisus 1000 liiget, 76&amp;nbsp;mm kahurite patarei ja kuulipildujarood), mis 20. augustil 1941 liideti [[20. laskurdiviis (NSV Liit)|20. laskurdiviis]]iga{{lisa viide}}. Narva töölispolgu ülemaks sai kapten K. Gontšarov ja komissariks Igor Tšernov. Pataljone juhtisid endised hävituspataljonlased [[kapten]] [[Nikolai Trankmann]], vanemleitnant M. Rogozin ja [[Oskar Abori]]. Allüksusi juhtisid venelased A. Vinogradov ja I. Glazõtšev, ukrainlane G. Potapenko, lätlased M. Pauper ja K. Prieže ning eestlased K. Reimer, A. Must ja A. Raidma.{{lisa viide}}
=== Eesti Kütipolk ===
18. augustil 1941 koondati Tallinna hävituspataljonid Tallinna, kus nendest moodustati [[20. august]]il [[1941]] [[1. Eesti Laskurpolk]] ehk [[1. Eesti Kütipolk]] (''1-й эстонский рабочий стрелковый полк''), mille juhiks määrati SARK-i [[kapten]] [[Mihhail Pasternak]] ja komissariks oli [[EKP Keskkomitee]] sekretär [[Fjodor Okk]]&lt;ref name=&quot;SBym2&quot; /&gt;. Mõlemad langesid 22. augustil 1941 [[Kiviloo lahing|Kiviloo]] all.&lt;ref name=&quot;NgiDZ&quot; /&gt;

[[1. Eesti Laskurpolk]] ehk [[1. Eesti kütipolk]] asus [[20. august]]il [[1941]] Tallinna kaitsele Saksa vägede pealetungi vastu, polk koosnes 3 pataljonist – 1500 võitlejast ning kuulipilduja- ja miinipilduja roodust. Need väeosa tegutsesid kuni septembrini 1941.{{lisa viide}}

=== Teiste hävituspataljonide tegevusest ===
[[11. Läänemaa hävituspataljon]] osales [[Kiviloo lahing|Kiviloo]], [[Perila lahing|Perila]], [[Kose-Risti lahing|Kose-Risti]] ja [[Peningi lahing]]utes.{{lisa viide}}

=== Läti hävituspataljonide tegevusest Eestis ===
Koos Nõukogude vägedega ([[10. Laskurdiviis]]) taganesid Lätist juunis-juulis 1941 Eestisse ka Lätis (Riia linnas ja Loode-Lätis) moodustatud hävituspataljonid ([[1. Läti vabatahtlik hävituspolk]] – (''1-й латышский добровольческий истребительный полк''), kelle taganemistee NSV Liitu viis läbi Lõuna-Eesti, 26.–28. augustil kaitselahingutes Tallinnas ja [[28. august]]il lahkusid koos Balti Laevastikuga Kroonlinna. [[2. Läti vabatahtlik töölislaskurpolk]] – (''2-й латышский добровольческий рабочий стрелковый полк''), kelle taganemistee NSV Liitu lõppes taganemisega läbi Narva Leningradi alla.&lt;ref name=&quot;AxqsF&quot; /&gt;

Hävituspataljoni liikmed osalesid koos NKVD Eriosakonna liikmetega Põhja-Eestis 31. juulil 1941 [[Metsavennad|metsavendade]] ja [[ERNA (luuregrupp)|ERNA luuregrupi]] vastu peetud [[Kautla lahing]]us. Pärast lahingut mõrvati Kautla talus julmalt seitse inimest, kellest osa heideti elusalt tulle. Mõrvatute hulgas tunti riideräbalate järgi hiljem ära neli isikut: Kautla talu perepoeg Johannes Lindeman, sama talu teenija Ida Hallorav ning samal päeval talus viibinud Oskar Mallani ja Johannes Ummus. Ülejäänute söestunud säilmeid ei suudetud identifitseerida. Tapmise põhjuseks oli kahtlus, et pererahvas pidas sidet Kautla rabas paiknevate metsavendadega&lt;ref name=&quot;p8HBV&quot; /&gt;; ilmselt olid mõned mõrvatuist Kautla rabalaagris paiknevad metsavennad.{{lisa viide}}

== Hiiumaa hävituspataljon ==
Hiiumaal loodud hävituspataljon, pataljoni ülem oli ohvitser Aleksandrov, komissar [[Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis|Eesti NSV Ülemnõukogu]] saadik [[Johannes Oinas]], parteiorganisaator Albert Tuur&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/noukogudehiiumaa/1981/04/02/12 PILGUHEIT MINEVIKKU 30]. Nõukogude Hiiumaa nr 39, 2. aprill 1981&lt;/ref&gt;, [[Paul Soesoo]], Artemi Üksik, Edgar Kärner, Valter Uusniit ja paljud teised&lt;ref&gt;[https://militaarmuuseum.ee/vana/1941/Hiiumaa-1941-ver7.pdf Heroilised võitluspäevad], Hiiumaa 1941, lk 271. Hiiumaa Militaarajalooselts 2014&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://militaarmuuseum.ee/vana/1941/Hiiumaa-1941-ver7.pdf Hiiumaa kaitsmise lahingutest osavõtjad kirjutavad. Mälestus seltsimeestest ei kustu]. Hiiumaa 1941, lk 272. Hiiumaa Militaarajalooselts 2014&lt;/ref&gt;

==Hävituspataljonid pärast taasokupeerimist==
=== Taasasutamine ===
Juba enne Eesti okupeerimist otsustati EK(b)P Keskkomitee büroo otsusega 20. aprillil 1944 taasasutada hävituspataljonid ja formeerida need kõigis maakondades kohalikest elanikest vabatahtlike üksustena. 

Hävituspataljonid allusid [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV SARK]]i, [[Eesti NSV Siseministeerium]]i ja hiljem [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i haldusalasse ning kasutati koos NSV Liidu ja Eesti NSV SARKi üksuste ja [[Siseväed|Siseväge]]dega [[metsavennad|metsaven]]dade vastastes relvaoperatsioonides ja Nõukogude võimu eest varjajate tabamiseks ning nõukogude ja kohalike omavalitsuste (Täitevkomiteed jne.) asutuste valveteenistuses.{{lisa viide}}
===Juhid ja struktuur===
Vastavalt EK(b)P KK ja ENSV RKNi 26. detsembri 1945. a. määrusele nr 140 ja [[EK(b)P Keskkomitee büroo]] 29. detsembri 1945. a. otsusele nr KB/140-46 ning 14. jaanuari 1946. aastal Eesti NSV Hävituspataljonide Keskstaabi käskkirja nr 1 oli [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|ENSV SARK]]i Hävituspataljonide Keskstaabi ülem [[Nikolai Karotamm]] ([[EK(b)P KK I sekretär]]), Keskstaabi operatiivosakonna ülem [[Aleksander Resev]] ([[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi]] rahvakomissar), hävituspataljonide materiaalse ja majandusliku varustamise eest vastutas [[Arnold Veimer]] ([[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] esimees) ja poliitilise kasvatustöö eest hävituspataljonides [[Arnold Meri]] ([[ELKNÜ Keskkomitee]] esimese sekretär). Maakondlike staapide ülemateks olid EK(b)P maakonnakomitee sekretärid: Virumaal -  sm Jaanson; Tartumaal - sm Eiche; Võrumaal - sm Tamm; Valgamaal - sm Ovsjannikov; Viljandimaal - sm Ivanov-Jaanus; Järvamaal - sm Zucker; Harjumaal - sm Ristmägi; Läänemaal - sm Minne; Saaremaal - sm Bersin; Pärnumaal - sm Jakobson.&lt;ref&gt;DOKUMENTE METSAVENDLUSEST JA VASTUPANULIIKUMISEST EESTIS. [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:101274 nr 4 1992] lk 835, ENSV SARKi HÄVITUSPATALJONIDE KESKSTAABI KÄSKKIRI NR. 1&lt;/ref&gt;

31. jaanuarist 1946. aastal kehtestas [[EK(b)P Keskkomitee]] sekretär ja ühtlasi [[Eesti NSV Hävituspataljonide Keskstaap|hävituspataljonide keskstaabi]] ülem [[Nikolai Karotamm]] ENSV SARKi hävituspataljonid ümber rahvakaitsepataljonideks.&lt;ref&gt;DOKUMENTE METSAVENDLUSEST JA VASTUPANULIIKUMISEST EESTIS. [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:101274 nr 4 1992] lk 844, EESTI NSV SARKi HÄVITUSPATALJONIDE KESKSTAABI KÄSKKIRI NR. 3&lt;/ref&gt; Kuid pataljonide endi, julgeoleku ja parteistruktuuride dokumentatsioonis jäi endiselt käibele termin „hävitajad”. Seda ei muutnud ka [[1949]]. aastal pataljonidele antud järjekordne nimi: „[[Bandiitide hävitajate pataljonid]]”.{{lisa viide}}

Hävituspataljone oli [[1951]]. aastal kokku 39. Rahvakaitsepataljone juhendas ja koordineeris tööd teiste Nõukogude asutusega [[ENSV Rahvakaitsepataljonide Keskstaap]]&lt;ref&gt;DOKUMENTE METSAVENDLUSEST JA VASTUPANULIIKUMISEST EESTIS. [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:101274 nr 4 1992] lk 845, EESTI NSV SARKi HÄVITUSPATALJONIDE KESKSTAABI KÄSKKIRI NR. 3&lt;/ref&gt;, kuhu kuulusid: 
* staabiülem [[Nikolai Karotamm]], [[EK(b)P KK I sekretär]]
*liikmed: [[Aleksander Resev]], [[Eesti NSV Siseministeerium]]i minister;
** [[Boris Kumm]], [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i minister;
** [[Arnold Veimer]]&lt;ref name=&quot;YLUYG&quot; /&gt;, [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]];
** [[Arnold Meri]], Eesti NSV [[ELKNÜ Keskkomitee]] esimene sekretär, kelle ülesandeks oli poliitkasvatuse läbiviimine,  ka hävituspataljonide isikkoosseisu hulgas.{{lisa viide}} 
=== Tegevusest ===
Pärast sõda jäi hävituspataljonide ülesannete hulka julgeolekuorganite ja -vägede abistamine ning objektide valve.{{lisa viide}}

Maapiirkondades elavad pataljonlased elasid oma kodudes, maakonnakeskustes eksisteerisid aga ka kasarmeeritud pataljonid, mille liikmed kandsid sõjaväevormi ja said palka. Tipphetkel kuulus pataljonidesse 7000 võitlejat.{{lisa viide}}

== Vaata ka ==
*[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)]]
*[[Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis 1940–1941]]
*[[Sortside saladused]]
*[[Rahva Omakaitse]]
*[[Suvesõda]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;kj7zQ&quot;&gt;[http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/10108/1/Pungaolavi.pdf NSV Liidu relvajõudude tagalavalve formeerumine ja tegevus Eesti territooriumil 1941. aastal]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1js9b&quot;&gt;[[Ester Spriit]], [[Valdur Timusk]]. ''Tigeduse poliitika''. // ''Edasi'', 25. veebruar 1989.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oXoI8&quot;&gt;Sirgjoonel. Mälestusi Tallinna kommunistlike noorte tegevusest 1917–1986. Valentin Villemsoo. &quot;Leegitseva suve mälestusi&quot;, Tallinn &quot;Eesti Raamat&quot; 1988&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;E69iZ&quot;&gt;Анатолия Никифорова &quot;В боях за Эстонию&quot;, http://www.pogranec.ru/showthread.php?t=3306&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0hQ0R&quot;&gt;Этнические движения в СССР и вторая мировая война, http://his.1september.ru/2002/06/2.htm&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AxqsF&quot;&gt;[http://www.jewniverse.ru/RED/Shneyer/glava6kr_ar%5B2%5D.htm Арон Шнеер. Плен]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;p8HBV&quot;&gt;[[Vello Helk]]. [http://kultuur.elu.ee/ke501_suvesoda.htm 1941. aasta Suvesõja ajalugu]. [[Kultuur ja Elu]], 3/2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2Ojuw&quot;&gt;[[Odette Kirss]], [[Leili Pajos]]. Peipsi põhjarannikul. Tallinn: Eesti Raamat, 1984, lk 46&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SBym2&quot;&gt;[http://blokada.otrok.ru/library/tribuc/06.htm Трибуц В. Ф. Балтийцы сражаются. М.: Воениздат, 1985]{{Kõdulink|aeg=märts 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NgiDZ&quot;&gt;Sirgjoonel. Mälestusi Tallinna kommunistlike noorte tegevusest 1917–1986. Valentin Villemsoo. &quot;Leegitseva suve mälestusi&quot;. Eesti Raamat. Tallinn 1988. lk 64&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YLUYG&quot;&gt;&quot;Pane raisale nii et aitab!&quot;. Pekka Erelt, [[Eesti Ekspress]] (20.02.2007), [https://web.archive.org/web/20070820194445/http://www.ekspress.ee/viewdoc/304AE4B2767CF59EC22572880032D17F www.ekspress.ee]&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* [[Ilmar Paul]]. Hävituspataljonid ja töölispolgud Eesti NSV kaitsel 1941. aasta suvel. Tallinn 1971 
* Hävitajad: Nõukogude hävituspataljonid Eestis 1944–1954. Dokumentide kogumik. Koostanud [[Tiit Noormets]] ja [[Valdur Ohmann]]. Tallinn: Eesti Riigiarhiiv, 2006. ISBN 9789985951040
*Koostanud: [[August Pähklimägi]], Ühises rivis ühise vaenlase vastu. Mälestusi kaitselahinguist Eesti NSV-s 1941. aastal.  Eesti Raamat. Tallinn 1969. 352 lk

== Välislingid ==
* [http://web.archive.org/20030930113034/warmech.narod.ru/smersh/nem_desant.html ÜK(b)P Keskkomitee määrus 24. juuni 1941 Hävituspataljonide loomise kohta (''Постановление Политбюро ЦК ВКП(б)о мероприятиях по борьбе с парашютными десантами и диверсантами противника в прифронтовой полосе''), vene keeles]
*[[Peeter Larin]]. [https://estmark.org/wp-content/uploads/2021/11/KV-havituspataljonid.pdf Kuidas eesti rahvakaitseväe üksused võitlesid 1941. aastal?]. Eesti Kommunist, 1966 - [[Küsimused ja Vastused]], Nr 6 (81)
* [http://www.virtsu.ee/artiklid/1969_ilves.html Kilde Läänemaa hävituspataljoni võitlusteelt &amp;#91;1941&amp;#93;]
* [[Hannes Walter]]. [http://kultuur.elu.ee/ke528_havituspataljonid.htm &quot;Must lehekülg Eesti rahva ajalooraamatus. Hävituspataljonlased tuleb kuulutada sõjaroimareiks&quot;]. [[Kultuur ja Elu]], 2/2017
* [http://lood.wordpress.com/havituspataljonid-ja-nkvd-sojajargses-eesti-kulas/ Hävituspataljonlased külvasid sõjajärgses Eesti külas hirmu ja õudu]
* [http://www.utlib.ee/ekollekt/diss/mag/2005/b17631956/kuuskp.pdf Pearu Kuusk:Eesti NSV Siseministeeriumi/Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Banditismivastase Võitluse Osakond (1944–1947])
* [http://www.postimees.ee/110207/esileht/ak/244137.php Hävituspataljonlase Leonhard Trummi seletuskiri ühest operatsioonist Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi eriinspektsioonile märtsis 1951]
*[http://www.nommevalitsus.org/?p=7881 Hävituspataljonide tegevus 1941. aastal Saksa rindeväeosadega]
*[http://www.mnemosyne.ee/hc.ee/pdf/appendixes/488-489.pdf Leadership of destruction batallions and worker's regiments, formed in Estonia in 1941]
*[[Pekka Erelt]]. [http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/kultuuritegelased-havituspataljonides-ehk-miks-ei-saa-jatta-ojasoole-andestamata?id=80862163 Kultuuritegelased hävituspataljonides]. Eesti Ekspress, 23. jaanuar 2018]

[[Kategooria:Eesti NSV hävituspataljonlased| ]]
[[Kategooria:Suvesõda]]
[[Kategooria:Eesti väeosad Teises maailmasõjas NSV Liidu sõjaväes]]
[[Kategooria:Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)]]
[[Kategooria:Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis]]</text>
      <sha1>0oekxu934o6uft4ht2ahuz1a3nayl5k</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Russell Westbrook</title>
    <ns>0</ns>
    <id>271178</id>
    <revision>
      <id>7204044</id>
      <parentid>6492424</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T22:19:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7204044</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4282" sha1="l2x37g42t87dvumw4zkqa7xl65hbv6v" xml:space="preserve">{{Korvpallur
| nimi           = Russell Westbrook
| pilt           = Russell Westbrook Rockets (cropped).jpg
| pildisuurus    = 225px
| pildiallkiri   = 
| hüüdnimi       = 
| rahvus         = ameeriklane
| sünniaeg       = {{sünniaeg ja vanus|1988|11|12}}
| sünnikoht      = [[Long Beach]], [[California]], [[USA]]
| surmaaeg       = 
| surmakoht      = 
| pikkus         = 191 cm
| kaal           = 91 kg
| positsioon     = mängujuht
| karjäär        = 
| liiga          = [[NBA]]
| klubi          = [[ Los Angeles Clippers ]]&lt;br&gt; (2023. aastast)
| number         = 0
| endised_klubid = [[Oklahoma City Thunder]]&lt;br&gt; (2008–2019)&lt;br&gt;[[Houston Rockets]]&lt;br&gt; (2019–2020)
| koondis        = [[USA]]
| autasud        = 
| agent          = 
| NBA_karjäär    = 
| punktid        = 
| lauapallid     = 
| söödud         = 
| blokid         = 
| vaheltlõiked   = 
| treeneriklubid  = 
| medalid = 
{{Võistlus|OM}}
{{Medal|kuld|[[Korvpall 2012. aasta suveolümpiamängudel|2012]]|[[korvpall]]}}
{{Võistlus|Maailmameistrivõistlused}} 
{{Medal|kuld|[[2010. aasta maailmameistrivõistlused korvpallis|2010]]|korvpall}}
}}
[[File:Russell Westbrook (5528344830).jpg|thumb|right|Westbrook (2011)]]

'''Russell Westbrook III''' (sündinud [[12. november|12. novembril]] [[1988]] [[Long Beach]]is [[California]]s) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[korvpall]]ur, kes mängib 2020. aastast [[NBA]] klubis [[Washington Wizards]].

==Karjäär==
Kolledži ajal mängis Westbrook [[California Ülikool Los Angeleses|Los Angelese California Ülikooli (UCLA)]] korvpallimeeskonnas.

Westbrook valiti 2008. aasta NBA ''draft'''ist neljandana [[Oklahoma City Thunder]]isse, kus ta mängis kokku 11 hooaega. Mitu korda [[läänekonverents (NBA)|läänekonverentsi]] finaali jõudnud Thunderi edukaim hooaeg oli 2011/12, mil pääseti NBA finaali, kus tuli tunnistada [[LeBron James]]i juhitud [[Miami Heat]]i 1 : 4 paremust.

2017. aastal valiti Westbrook NBA põhihooaja kõige väärtuslikumaks mängijaks, kui ta kogus ühel hooajal NBA rekordit tähistavad 42 [[kolmikduubel|kolmikduublit]] ning tema kogu hooaja keskmised näitajad punktide (31,6), lauapallide (10,7) ja resultatiivsete söötude (10,4) arvestuses andsid samuti kokku kolmikduubli.

Ka järgmisel kahel hooajal sai Westbrook keskmiselt kokku kolmikduubli: 2017/18. hooajal 25,4 punkti, 10,1 lauapalli ja 10,3 tulemuslikku söötu ning 2018/19. hooajal 22,9 punkti, 11,1 lauapalli ja 10,7 korvisöötu mängus.

Westbrook on karjääri jooksul teinud 157 kolmikduublit, millest on enamat suutnud vaid [[Oscar Robertson]] (181).&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20220426120932/https://www.basketball-reference.com/leaders/trp_dbl_career.html NBA &amp; ABA Career Leaders and Records for Triple-Doubles]. Basketball-Reference.com. Vaadatud 17.02.2021.&lt;/ref&gt;

2019. aasta suvel vahetati Westbrook [[Chris Paul]]i vastu [[Houston Rockets]]isse, kus ta tõi hooajal 2019/20 keskmiselt 27,2 punkti, 7,9 lauapalli ja 7 resultatiivset söötu mängus.

2020. aasta detsembris vahetati Westbrook [[John Wall]]i vastu praegusesse koduklubisse [[Washington Wizards]]isse.

==Saavutused==
* NBA põhihooaja kõige väärtuslikum mängija (2017)
* 9 korda valitud NBA tähtede mängule (2011–2013, 2015–2020)
* 2-kordne NBA tähtede mängu kõige väärtuslikum mängija (2015, 2016)
* 2 korda valitud NBA sümboolsesse 1. viisikusse (2016, 2017)
* 5 korda valitud NBA sümboolsesse 2. viisikusse (2011–2013, 2015, 2018)
* 2 korda valitud NBA sümboolsesse 3. viisikusse (2019, 2020)
* 2-kordne NBA hooaja skoorikuningas (2015, 2017)
* 2-kordne NBA hooaja söödumeister (2018, 2019)
* NBA uustulnukate esiviisik (2009)

==Rahvuskoondis==
Westbrook tuli [[USA korvpallikoondis]]ega [[Korvpalli maailmameistrivõistlused|2010. aastal maailmameistriks]] ja [[2012. aasta suveolümpiamängud|2012. aastal olümpiavõitjaks]]. 

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://www.nba.com/player/201566 Russell Westbrook – NBA.com]
* [https://www.basketball-reference.com/players/w/westbru01.html Russell Westbrook – Basketball-Reference.com]

{{JÄRJESTA:Westbrook, Russell}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide korvpallurid]]
[[Kategooria:Oklahoma City Thunderi mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1988]]</text>
      <sha1>l2x37g42t87dvumw4zkqa7xl65hbv6v</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ragne Veensalu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>279209</id>
    <revision>
      <id>7203874</id>
      <parentid>7115869</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T14:36:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7203874</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5615" sha1="pq3lbi8n3kp5xq52t30yqg2z43hkrrr" xml:space="preserve">{{viita}}
{{Infokast näitleja
| nimi = Ragne Veensalu
| sünniaeg = {{Birth date|df=yes|1986|11|18}}
| surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2024|10|29|1986|11|18}}
| amet = näitleja
| tegev = 2011–2024
}}

'''Ragne Veensalu''' ([[18. november]] [[1986]] – [[29. oktoober]] [[2024]]&lt;ref&gt;[https://teater.ee/uudised/in-memoriam-ragne-veensalu/ In memoriam Ragne Veensalu] Eesti Teatri Agentuur, 1. november 2024. Vaadatud 1. novembril 2024&lt;/ref&gt;) oli eesti [[näitleja]].

Ta õppis [[Vanalinna Hariduskolleegium]]is ja lõpetas 2011. aastal [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia]] näitlejana (8. lend).&lt;ref&gt;[https://viljandi.ut.ee/et/tu-vka-etenduskunstide-oppekava-vilistlased TÜ VKA etenduskunstide vilistlased.] Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia veebisait.&lt;/ref&gt; 

Veensalu töötas aastatel 2011–2015 [[Von Krahli Teater|Von Krahli Teatris]] ja tegutses näitlejana rändteatris [[Vaba Vanker]]. 

Ta oli üks kultuurifestivali Särin korraldajaid (2023)&lt;ref&gt;Heveli Tuisk, Natalja Zjuzkova. [https://elu24.postimees.ee/8124257/suri-naitleja-ragne-veensalu-produtsent-raivo-suviste-temaga-oli-suur-room-koos-tootada Suri näitleja Ragne Veensalu. Produtsent Raivo Suviste: temaga oli suur rõõm koos töötada] Postimees.ee / Elu24, 29.10.2024.&lt;/ref&gt; ning [[Rapla]]s tegutseva kultuuriklubi Baas tegevjuht{{lisa viide}}.

==Looming==
=== Teatrirollid Von Krahli Teatris ===
*2010 Ragne – [[Lars von Trier|L. von Trieri]] / [[Juhan Ulfsak|J. Ulfsaki]] / [[Anni Ojanen|A. Ojaneni]] &quot;[[Idioodid]]“, lavastaja Juhan Ulfsak
*2010 Cordelia – [[William Shakespeare|W. Shakespeare'i]] &quot;[[Kuningas Lear]]&quot;, lavastaja [[Peeter Jalakas]]
*2011 Karamazov – [[Fjodor Dostojevski|F. Dostojevski]] / K. Smedsi &quot;12 Karamazovit“, lavastaja [[Kristian Smeds]]
*2011 Hedda – [[Henrik Ibsen|H. Ibseni]] &quot;Hedda Gabler“, lavastaja [[Mara Kimele]]
*2012 Jänes, nutja ja muud muinasjututegelased – &quot;[[Von Krahli muinasjutud]]&quot;, lavastaja [[Mart Koldits]]
*2012 Vanapiiga, kampsunnaine, aasta sisestaja ja muud kontoriinimesed – &quot;Sinihabe&quot;, lavastaja [[Kertu Moppel]]
*2012 Ragne – &quot;13&quot;, lavastaja [[Jim Ashilevi]]
*2012 Kolmas kokett ja esimene neitsi – [[Federico García Lorca |F. G. Lorca]] &quot;[[Lillede keel]]&quot;, lavastaja [[Rainer Sarnet]]
*2013 Esitaja-tantsija – Karl Saksa &quot;Oh My God&quot;, lavastaja Karl Saks
*2014 Ragne – Robert M. Johansoni &quot;Life Is Very Hard&quot;, lavastaja Robert M. Johanson
*2014 Printsess Miss Soome – Tero Jartti &quot;Käbekärp&quot;, lavastaja Tero Jartti
*2014 Terje; Lind; Juhendaja – Taavi Eelmaa / Peeter Jalakas / Tarmo Jüristo &quot;Millest me räägime, kui me räägime armastusest ehk Barbarella&quot; 
*2015 Vetelkõndija – [[Veljo Tormis]]e &quot;Sünnisõnad&quot;, lavastaja Peeter Jalakas
*2015 Ragne – &quot;Kuidas võideti lääs&quot;, lavastaja Akse Pettersson
*2015 Näitlejanna – [[Jelena Skulskaja]] &quot;Meie emad ostsid asju, et sõda ei tuleks&quot;, lavastaja Ivan Strelkin

=== Teatrirollid mujal ===
*2015 Wanda June'i vaim – [[Kurt Vonnegut]]i &quot;Õnne sünnipäevaks, Wanda June!&quot; ([[PolygonTeater|Polygon Teater]], lavastaja [[Tamur Tohver]]) 
*2017 Neele – [[Urmas Lennuk]]i / Tambet Sova &quot;Lembitu – kuningas ilma kuningriigita&quot; (Temufi, lavastaja Peep Maasik)
*2017 Judith – Marius von Mayenburgi &quot;Perplex&quot; (Polygon Teater, lavastaja Tamur Tohver)
*2018 Tiiu – [[Loone Ots]]a &quot;Armastus on ajaviide&quot; (MTÜ Tuulekell, lavastaja [[Erki Aule]])
*2019 trupi liige – &quot;Eestlaste muistne jõululugu&quot; (Lavastusprojektid, lavastaja [[Rauno Kaibiainen]])
*2022 Anna – [[Mariann Tammaru]] &quot;Richard ja Anna&quot; (Vaba Vanker, lavastaja [[Adeele Jaago]])

=== Filmirollid ===
* 2007 &quot;[[Kuhu põgenevad hinged]]&quot; – Ann
* 2011 &quot;[[Idioot (film 2011)|Idioot]]&quot; – Aglaja
* 2012 &quot;[[Umbkotid]]&quot; – Mari Veensalu
* 2019 &quot;[[Vanamehe film]]&quot; – Külaelanik 3 (hääl)

=== Telesarjad ===
* 2011 &quot;[[Kättemaksukontor]]&quot; – Teivi Soots
* 2015 &quot;[[Krista lood]]&quot;
* 2015–2019, 2023 &quot;[[Kättemaksukontor]]&quot; – Luna Haab

== Isiklikku ==
Ragne Veensalu elukaaslane oli muusik [[Ragnar Toompuu]], neil on kaks poega (sündinud 2020 ja 2024).&lt;ref&gt;[https://elu24.postimees.ee/8396087/impulss-ta-sai-veel-head-aega-oelda-ragne-veensalu-ode-meenutab-naitleja-traagilist-voitlust-rinnavahiga &quot;IMPULSS&quot; ⟩ &quot;Ta sai veel head aega öelda...&quot; Ragne Veensalu õde meenutab näitleja traagilist võitlust rinnavähiga] Postimees.ee / Elu24, 14.01.2026.&lt;/ref&gt;

Ta suri 29. oktoobril 2024 [[Kolmiknegatiivne rinnavähk|kolmiknegatiivse rinnavähi]] tagajärjel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=31. detsember 2025 |pealkiri=Näitleja Ragne Veensalu juhtum. &quot;Kui vähemalt üks naine läheb nüüd rinnakontrolli, siis on meie soov täitunud&quot; |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120422337/naitleja-ragne-veensalu-juhtum-kui-vahemalt-uks-naine-laheb-nuud-rinnakontrolli-siis-on-meie-soov-taitunud |väljaanne=Eesti Ekspress}}&lt;/ref&gt;

== Tunnustus ==
* 2008 – Küprose rahvusvahelise filmifestivali parima naisnäitleja auhind (Anni rolli eest filmis &quot;[[Kuhu põgenevad hinged]]&quot;)

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.imdb.com/name/nm2419668/ Ragne Veensalu] andmebaasis [[IMDb]]
*Eda Post. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51107334 &quot;Ragne Veensalu – üldsegi mitte kuulus filminäitleja&quot;] Eesti Päevaleht, 3. november 2007
*[https://kultuur.err.ee/1609505842/suri-naitleja-ragne-veensalu Suri näitleja Ragne Veensalu] ERR, 29. oktoober 2024

{{JÄRJESTA:Veensalu, Ragne}}
[[Kategooria:Von Krahli Teatri näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti filminäitlejad]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1986]]
[[Kategooria:Surnud 2024]]</text>
      <sha1>pq3lbi8n3kp5xq52t30yqg2z43hkrrr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kijasa rajoon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>279490</id>
    <revision>
      <id>7204186</id>
      <parentid>7178435</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T07:33:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <origin>7204186</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="988" sha1="ik25nl7hp4fjol2rp5llo15acu3s2ee" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Kijasa rajoon
|  nimi1_keel = udmurdi | nimi1 = Кияса ёрос
|  nimi2_keel = vene | nimi2 = Киясовский район
|  lipp = Flag of Kiyasovo rayon (Udmurtia).png
|  lipu_link = [[Kijasa rajooni lipp]]
|  vapp = Coat of Arms of Kiyasovo rayon (Udmurtia).png
|  vapi_link = [[Kijasa rajooni vapp]]
|  pindala = 821,3
|  elanikke = 
|  keskuse_nimi = [[Kijassovo]]
|  asendikaardi_pilt = Location of Kiyasovo Region (Udmurtia).svg
}}
'''Kijasa rajoon''' ehk '''Kijassovo rajoon''' on [[2. järgu haldusüksus]] [[Venemaa]]l [[Udmurtia]]s. Piirneb läänes ja lõunas [[Tatarstan]]iga.

Rajoon jaguneb 8 [[külaasundus]]eks (''сельское поселение'').

38% elanikest on [[udmurdid]], 54,3% [[venelased]] ja 5% [[tatarlased]].

Peamine majandusharu on põllumajandus.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==

* http://kiyasovo.udmurt.ru/
* http://www.udmgossovet.ru/samoupravlenie/regions/kiyasovskiy/

[[Kategooria:Udmurtia rajoonid]]</text>
      <sha1>ik25nl7hp4fjol2rp5llo15acu3s2ee</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Taani rahvuspargid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>280195</id>
    <revision>
      <id>7204156</id>
      <parentid>6524184</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T06:19:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204156</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10595" sha1="k9ebtewr7uatw5mwb8xgacrjeb0y2ow" xml:space="preserve">{{Asendikaart+|Taani|laius=300|ujuvjoondus=paremal|seletus=Taani rahvuspargid|muu_kaart=Denmark physical map.svg|kohad=
  {{Asendikaart~|Taani|punkti_suurus=8|sildi_suurus=70|lat=56.2266|long=10.6314|paigutus=4|silt=[[Mols Bjerge rahvuspark|Mols Bjerge]]}}
  {{Asendikaart~|Taani|punkti_suurus=8|sildi_suurus=70|lat=57.040|long=8.4780|paigutus=10|silt=[[Thy rahvuspark|Thy]]}}
  {{Asendikaart~|Taani|punkti_suurus=8|sildi_suurus=70|lat=55.277|long=8.5499|paigutus=6|silt=[[Vadehaveti rahvuspark|Vadehaveti]]}}
}}
[[Taani]]s on 3 [[rahvuspark]]i kogupindalaga 1890&amp;nbsp;km². Lisaks nendele asub üks, kuid see-eest maailma suurim rahvuspark Taani autonoomsel alal [[Gröönimaa]]l.

Taani rahvuspargiprogramm on veel suhteliselt noor, esimene rahvuspark moodustati 2008. aastal. Taani rahvusparkide iseärasuseks on lai demokraatlik osalusprotsess ja teiste riikidega võrreldes vabamad reeglid majandustegevuse osas. Gröönimaal on rahvuspark olemas juba 1974. aastast.

== Ajalugu ==
[[Pilt:Skallingen.jpeg|pisi|300px| Skallingeni rand [[Vadehaveti rahvuspark|Vadehaveti rahvuspargis]] ]]
[[Pilt:Tved Klitplantage.JPG|pisi|300px| Luitemännik [[Thy rahvuspark|Thy rahvuspargis]] ]]
[[Pilt:Laguna-landscape.JPG|pisi|300px| Rannalaguunid Ebeltofti sadama lähedal [[Mols Bjerge rahvuspark|Mols Bjerge rahvuspargis]] ]]
[[Pilt:KaloeVig fra MolsBjerge.jpg|pisi|300px| [[Mols Bjerge rahvuspark|Mols Bjerge rahvuspargi]] künkamaastik ]]
[[Pilt:Thy Nationalpark.JPG|pisi|300px| Luited Thy rahvuspargi koosseisu kuuluval Hanstholmi looduskaitsealal ]]
[[Pilt:Insel Mandoe Daenemark Koresand Sandbank Ebbe.jpg|pisi|300px| Mõõna ajal paljastunud 20&amp;nbsp;km² suurune Koresandi [[leetseljak]] [[Vadehaveti rahvuspark|Vadehaveti rahvuspargis]] ]]
[[Pilt:Rømø 2005.jpg|pisi|300px| Rømø saare rannik [[Vadehaveti rahvuspark|Vadehaveti rahvuspargis]] ]]

Taani oli kuni viimase ajani üks vähestest Euroopa maadest, kus rahvuspargid puudusid. 2001. aastal tegi Nils Wilhjelmi moodustatud komitee ettepaneku rajada Taanisse mitmed &quot;suuremad rahvuslikud looduspiirkonnad&quot; looduse ja elurikkuse kaitseks.&lt;ref name=&quot;h7tJJ&quot; /&gt; 2002. aastal otsustas valitsus alustada ettevalmistusi rahvusparkide loomiseks. Aastatel 2003–2005 viis Taani vabaõhunõukogu (''Friluftsrådet'') läbi pilootprojektid 7 võimaliku ala ja uurimisprojektid veel 3 ala suhtes eesmärgiga selgitada, kuidas võiksid rahvuspargid välja näha praktikas.&lt;ref name=&quot;McUFK&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;h2RtP&quot; /&gt; 1. märtsil 2006 esitas keskkonnaministri moodustatud nõukogu ministrile kokkuvõtlikud ettepanekud ja soovitused rahvusparkide eesmärkide ning rajamise ja haldamise korra kohta.&lt;ref name=&quot;6OV9p&quot; /&gt; Edasi jõudis protsess otsuste faasi. 24. mail 2007 võttis Taani parlament [[Folketing]] vastu rahvuspargiseaduse.&lt;ref name=&quot;ok4aT&quot; /&gt; Seejärel pandi paika viis ala, mille puhul alustati rahvuspargi rajamist: Kongernes Nordsjælland, Mols Bjerge, Skjern Å, Thy ja Vadehavet.&lt;ref name=&quot;QzBhX&quot; /&gt; 22. augustil 2008 loodi esimesena Thy rahvuspark, 29. augustil 2009 Mols Bjerge rahvuspark ja 16. oktoobril 2010 seni viimane, Vadehaveti rahvuspark. Skjern Å rahvuspargi loomine katkestati 2012. aastal ühe osa elanikkonna vastuseisu tõttu.&lt;ref name=&quot;89drM&quot; /&gt;

== Kaitsekorraldus ==

Rahvuspargiseaduse põhjal on rahvusparkide rajamise eesmärgiks kaitsta ja tugevdada rahvusliku ja rahvusvahelise tähtsusega pidevaid loodusalasid ja maastikke, säilitada ja suurendada või välja tuua nende looduslikke, maastikulisi, geoloogilisi ja kultuurilisi väärtusi, arendada teadusuuringuid ja haridust. Suure rahvastikutiheduse ja pika asustusajalooga maana on Taanis suurem rõhk kui muudes riikides rahvusparkide majanduslikul kasutamisel ja kohaliku elanikkonna osalemisel rahvuspargi juhtimises.

Taani rahvuspargid hõlmavad kõige unikaalsemat, iseloomulikumat ja tähtsamat osa Taani looduskeskkonnast ning sinna võivad kuuluda nii metsad kui ka avatud alad põllu- ja karjamaadega, samuti väikesed külad ja tiheasustusalad. Rahvuspark võib katta nii maismaad kui ka merd.&lt;ref name=&quot;nationaleng&quot; /&gt; Taani rahvuspargid haaravad üldrahvaliku tähtsusega maastikke ja selle poolest erinevad nad näiteks Taani loodusparkidest. Rahvusparke luuakse keskkonnaministri määrusega ja nad saavad riiklikku toetust. Loodusparke seevastu luuakse kohalikul või piirkondlikul initsiatiivil ja otsest riiklikku toetust nad ei saa.&lt;ref name=&quot;hvad&quot; /&gt;

Igal rahvuspargil on detsentraliseeritud juhtimine, mis koosneb komiteest, rahvuspargi nõukogust (nõuandev organ) ja sekretariaadist (igapäevategevuse korraldaja). Komitee liikmed ja esimehe määrab keskkonnaminister mitmesuguste organisatsioonide esindajate hulgast ning neil peavad olema, nii palju kui võimalik, kohalikud sidemed. Komitee ülesandeks on ette valmistada rahvuspargi töö- ja arenguplaan, kaasates sellesse protsessi kohalikku elanikkonda. Kohalikul toel ja vabatahtlikkusel põhineb ka rahvuspargi arendamine järgnevate aastate jooksul. Rahvuspargi loomisel saab komitee riigilt stardiraha ning seejärel iga-aastast toetust, samuti võib ta ise sissetulekuid hankida.&lt;ref name=&quot;nationaleng&quot; /&gt;

Rahvuspargis on lubatud kõigil vabalt liikuda. Rahvuspargi sees ei kehti omaette seadusi, vaid rakenduvad samad seadused nagu rahvuspargist väljas. Osa rahvusparkide alast on eraomanduses.&lt;ref name=&quot;nationaleng&quot; /&gt;

== Rahvuspargid ==

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|-
! Nimi
! Piirkond
! Pindala (km²)
! Loodud
! Kirjeldus
|-
| [[Mols Bjerge rahvuspark]]
| [[Kesk-Jüütimaa]]
| align=&quot;center&quot;|180
| align=&quot;center&quot;|2009
| Väga mitmekesine maastik, viimase [[jääaeg|jääaja]] [[moreen]]ist künkaahelikud (kuni 137&amp;nbsp;m), [[rohumaa]]d, suured metsad ja rannikualad, samuti unikaalne [[kultuurmaastik]] ja külad. Mitmed rahvusvaheliselt või riiklikult kaitstud looma- ja taimeliigid.
|-
| [[Thy rahvuspark]]
| [[Põhja-Jüütimaa piirkond|Põhja-Jüütimaa]]
| align=&quot;center&quot;|243,7
| align=&quot;center&quot;|2008
| [[Vendsyssel-Thy]] saare läänerannik [[Hanstholm]]ist kuni [[Agger Tange]]ni. Suured [[luide|luited]] madala taimestiku ja [[okasmets]]aga, väikesed järved. Euroopa üks suurimaid ranna[[nõmm]]esid.
|-
| [[Vadehaveti rahvuspark]]
| [[Lõuna-Taani piirkond|Lõuna-Taani]]
| align=&quot;center&quot;|1466
| align=&quot;center&quot;|2010
| [[Waddenzee]] Taani-osa koos [[rannikumeri|rannikumere]], rannaäärsete saarte, [[padur]]ate ja [[polder|poldritega]]. Maailma üks väärtuslikemaid [[looded|loodetest]] mõjustatud rannikualasid, Euroopa olulisim lindude läbirännu- ja talvitumispiirkond, suur [[hülglased|hüljes]]te populatsioon.
|}

Taanis asub ka 1912. aastal moodustatud 0,77&amp;nbsp;km² suurune avalik loodusala nimega [[Rebildi rahvuspark]]. See on ala, mille omal ajal ostis taaniameerika ärimees Max Henius koos kaaslastega ja kinkis Taani valitsusele, et seal iga aasta 4. juulil korraldada festivali Rebildfest.&lt;ref name=&quot;cfeSd&quot; /&gt; Rahvuspargiseaduse mõistes pole see ala rahvuspark, kuigi tema niimoodi nimetamisele seadus takistusi ei tee.&lt;ref name=&quot;hvad&quot; /&gt;

== Autonoomsete alade rahvuspargid ==

Taani autonoomsetest omavalitsusega aladest on rahvuspark ainult [[Gröönimaa]]l.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Nimi
! Piirkond
! Pindala (km²)
! Loodud
! Kirjeldus
|-
| [[Gröönimaa rahvuspark]]
| Kirde-Gröönimaa
| align=&quot;center&quot;|972000
| align=&quot;center&quot;|1974
| Põhjapoolsed 3/5 Gröönimaa idarannikust ja idapoolsed 2/3 põhjarannikust, sisemaal ulatub üle tohutu jääkilbi saare keskjooneni. Maailma suurim rahvuspark, peaaegu inimasustuseta.
|}

Taani teisel autonoomsel alal [[Fääri saared|Fääri saartel]] rahvusparke pole, aga nende rajamist kaalutakse.&lt;ref name=&quot;96vBH&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;h7tJJ&quot;&gt;[http://www2.skovognatur.dk/udgivelser/2002/87-7279-378-3/pdf/helepubl.pdf En rig natur i et rigt samfund] (pdf) Wilhjelmudvalget, november 2001. ISBN 8772793287&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;McUFK&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20130828033006/http://www.danmarksnationalparker.dk/Om/Historien/ Historien om nationalparker i Danmark] Danmarks Nationalparker&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;h2RtP&quot;&gt;[http://www.danmarksnationalparker.dk/Om/Historien/Pilot.htm Pilotfasen]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Danmarks Nationalparker. Projektide lõppraportid&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6OV9p&quot;&gt;[http://www.danmarksnationalparker.dk/NR/rdonlyres/336B49E0-5E99-4426-B606-BD3C45C6D5AE/46898/NETPDFafnationalparker.pdf Rapport fra Den Nationale Følgegruppe vedr. nationalparker]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (pdf) Den Nationale Følgegruppe vedrørende nationalparker, 2006. ISBN 8772797053&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ok4aT&quot;&gt;[http://www.ft.dk/%2fsamling%2f20061%2flovforslag%2fl131%2findex.htm Lov om nationalparker] Taani rahvuspargiseadus, 24. mai 2007&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QzBhX&quot;&gt;[http://www.danmarksnationalparker.dk/NR/rdonlyres/336B49E0-5E99-4426-B606-BD3C45C6D5AE/45407/nationalparkaftaletekst.pdf Aftalen om nationalparker]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (pdf) Danmarks Nationalparker, 29. juuni 2007&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;89drM&quot;&gt;[http://www.mim.dk/Nyheder/20120323_skjernaa.htm Nationalpark Skjern Å opgives]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Miljøministeriet, 23. märts 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nationaleng&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120415061329/http://www.danmarksnationalparker.dk/English/ Tourist in a Danish national park] Danish National Parks&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hvad&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20131203065709/http://www.danmarksnationalparker.dk/Om/Hvad/ Hvad er en dansk nationalpark?] Danmarks Nationalparker&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cfeSd&quot;&gt;[http://www.rebildfesten.dk/ Rebildselskabet – Dansk Amerikansk Venskabsforening]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;96vBH&quot;&gt;[http://www.visjon2015.fo/ew/media/Visjon2015/B%C3%B3kin/m%C3%A1l%20og%20vegir%20%C3%B8ll%20b%C3%B3kin.pdf Visjón 2015. Mál og vegir]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (pdf) Løgmansskrivstovan, 2007. ISBN 9789991896243&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [http://www.danmarksnationalparker.dk/ Danmarks Nationalparker] Naturstyrelsen. Taani rahvusparkide koduleht
* [http://www.dn.dk/Files/Billeder/Natur/Beskyttet_natur/Nationalparker-i-Danmark.pdf Nationalparker i Danmark] (PDF) Danmarks Naturfredningsforening, september 2006. Taani looduskaitseühingu ettepanek 14 võimaliku rahvuspargi kohta
* [http://www.nepenthes.dk/index.php?id=1598 Det er ikke nationalparker men fredede landskaber] Nepenthes, 9. september 2008. Taani rahvusparkide olemusest

[[Kategooria:Rahvuspargid]]
[[Kategooria:Taani]]</text>
      <sha1>k9ebtewr7uatw5mwb8xgacrjeb0y2ow</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rwanda valitsusjuhtide loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>281076</id>
    <revision>
      <id>7203917</id>
      <parentid>4733159</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T16:49:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Lupe</username>
        <id>168190</id>
      </contributor>
      <comment>+[[Justin Nsengiyumva]]</comment>
      <origin>7203917</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1630" sha1="nubzasmimkuruovko1wdm3l0z3hmcyw" xml:space="preserve">'''Rwanda valitsusjuhtide loend''' loetleb [[Rwanda]] [[Rwanda peaminister|peaministrid]] alates riigi iseseisvumisest [[1. juuli]]l [[1962]].

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Nimi
! Ametiaja algus
! Ametiaja lõpp
! Eluaastad
|-
| colspan = &quot;4&quot; | '''Ametikoht puudus''' [[1. juuli]]st [[1962]] kuni 12. oktoobrini 1991 
|-
| [[Sylvestre Nsanzimana]]
| [[12. oktoober]] [[1991]]
| 2. aprill 1992
| [[1936]]–[[1999]]
|-
| [[Dismas Nsengiyaremye]]
| [[2. aprill]] [[1992]]
| 18. juuli 1993
| [[1945]]–
|-
| [[Agathe Uwilingiyimana]]
| [[18. juuli]] [[1993]]
| 7. aprill 1994
| [[1953]]–[[1994]]
|-
| [[Jean Kambanda]]
| [[9. aprill]] [[1994]]
| 19. juuli 1994
| [[1955]]–
|-
| [[Faustin Twagiramungu]]
| [[19. juuli]] [[1994]]
| 31. august 1995
| [[1945]]–[[2023]]
|-
| [[Pierre-Célestin Rwigema]]
| [[31. august]] [[1995]]
| 8. märts 2000
| [[1953]]–
|-
| [[Bernard Makuza]]
| [[8. märts]] [[2000]]
| 7. oktoober 2011
| [[1961]]–
|-
| [[Pierre Habumuremyi]]
| [[7. oktoober]] [[2011]]
| 24. juuli 2014
| [[1961]]–
|-
| [[Anastase Murekezi]]
| [[24. juuli]] [[2014]]
| 30. august 2017
| [[1961]]–
|-
| [[Edouard Ngirente]]
| [[30. august]] [[2017]]
| [[24. juuli]] [[2025]]
| [[1973]]–
|-
| [[Justin Nsengiyumva]]
| [[25. juuli]] [[2025]]&lt;ref&gt;[https://www.newtimes.co.rw/article/28373/news/politics/justin-nsengiyumva-sworn-in-as-prime-minister-vows-to-prioritize-citizen-welfare Justin Nsengiyumva sworn in as Prime Minister, vows to prioritize citizen welfare], The New Times&lt;/ref&gt;
|
| [[1971]]–
|}

== Viited ==
&lt;references /&gt;

[[Kategooria:Rwanda|Valitsusjuhtide loend]]
[[Kategooria:Valitsusjuhtide loendid]]</text>
      <sha1>nubzasmimkuruovko1wdm3l0z3hmcyw</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203921</id>
      <parentid>7203917</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T16:54:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Lupe</username>
        <id>168190</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7203921</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1622" sha1="oonh4honk8xjb07jyr1i4vm93efh5qe" xml:space="preserve">'''Rwanda valitsusjuhtide loend''' loetleb [[Rwanda]] [[Rwanda peaminister|peaministrid]] alates riigi iseseisvumisest [[1. juuli]]l [[1962]].

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Nimi
! Ametiaja algus
! Ametiaja lõpp
! Eluaastad
|-
| colspan = &quot;4&quot; | '''Ametikoht puudus''' [[1. juuli]]st [[1962]] kuni 12. oktoobrini 1991 
|-
| [[Sylvestre Nsanzimana]]
| [[12. oktoober]] [[1991]]
| 2. aprill 1992
| [[1936]]–[[1999]]
|-
| [[Dismas Nsengiyaremye]]
| [[2. aprill]] [[1992]]
| 18. juuli 1993
| [[1945]]–
|-
| [[Agathe Uwilingiyimana]]
| [[18. juuli]] [[1993]]
| 7. aprill 1994
| [[1953]]–[[1994]]
|-
| [[Jean Kambanda]]
| [[9. aprill]] [[1994]]
| 19. juuli 1994
| [[1955]]–
|-
| [[Faustin Twagiramungu]]
| [[19. juuli]] [[1994]]
| 31. august 1995
| [[1945]]–[[2023]]
|-
| [[Pierre-Célestin Rwigema]]
| [[31. august]] [[1995]]
| 8. märts 2000
| [[1953]]–
|-
| [[Bernard Makuza]]
| [[8. märts]] [[2000]]
| 7. oktoober 2011
| [[1961]]–
|-
| [[Pierre Habumuremyi]]
| [[7. oktoober]] [[2011]]
| 24. juuli 2014
| [[1961]]–
|-
| [[Anastase Murekezi]]
| [[24. juuli]] [[2014]]
| 30. august 2017
| [[1961]]–
|-
| [[Edouard Ngirente]]
| [[30. august]] [[2017]]
| 24. juuli 2025
| [[1973]]–
|-
| [[Justin Nsengiyumva]]
| [[25. juuli]] [[2025]]&lt;ref&gt;[https://www.newtimes.co.rw/article/28373/news/politics/justin-nsengiyumva-sworn-in-as-prime-minister-vows-to-prioritize-citizen-welfare Justin Nsengiyumva sworn in as Prime Minister, vows to prioritize citizen welfare], The New Times&lt;/ref&gt;
|
| [[1971]]–
|}

== Viited ==
&lt;references /&gt;

[[Kategooria:Rwanda|Valitsusjuhtide loend]]
[[Kategooria:Valitsusjuhtide loendid]]</text>
      <sha1>oonh4honk8xjb07jyr1i4vm93efh5qe</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Laima Vaikule</title>
    <ns>0</ns>
    <id>285236</id>
    <revision>
      <id>7203918</id>
      <parentid>6661687</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T16:50:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7203918</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2411" sha1="jqwyam45kf6aba32rahbgqvxdhlil2n" xml:space="preserve">[[Pilt:Iveta Vejone, Raimonds Vejonis and Laima Vaikule at Laima Rendez Vous Jurmala 2017 (cropped).jpg|pisi|Laima Vaikule (2017)]]
'''Laima Vaikule''' (sündinud [[31. märts]]il [[1954]] [[Cēsis]]es) on [[lätlased|läti]] rahvusest Nõukogude Liidu ja [[Läti]] estraadilaulja ja [[näitleja]], Läti Vabariigi rahvakunstnik (1995). 

Tema isa Stanislavs Vaikulis oli tööline. Ema Janina Vaikule (surnud 2015) oli algul müüja, seejärel poe direktor. Kui ta oli kolmeaastane, kolis pere [[Riia|Riiga]]. Laima lõpetas põhikooli ja astus siis meditsiinikooli. 

Ühtlasi tegeles ta laulmisega. Tema õpetaja oli [[Leonid Zahodnik]], kes tegi koostööd [[Raimonds Pauls]]iga. Kui Vaikule oli 15-aastane, laskis Zahodnik Vaikulel Paulsile laulda. Paulsile esitus meeldis ning ta võttis Vaikule enda juhitud Riia raadio- ja televisiooniorkestri solistiks. 

Talle omistatakse [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] estraadil esimesena [[miniseelik]]u kandmist&lt;ref&gt;Postimees, 13. juuni 2012, lk 21&lt;/ref&gt;. 

Aastal [[1970]] tutvus Vaikule Andrei Latkovskiga (sündinud 1949). Latkovski oli algul Vaikule saatebändi [[basskitarrist]], hiljem lauljatari [[mänedžer]]. Alates [[1978]] elavad nad [[vabaabielu]]s. Lapsi neil pole. [[2010]], 56-aastaselt püüdis Vaikule [[kunstlik viljastamine|kunstliku viljastamise]] abil last saada, kuid rasedus katkes. Vaikule on Raimonds Paulsi tütretütre Monika-Ivona (sündinud 1994) [[ristiema]]. 

Laima Vaikule on [[loomade õigused|loomade õiguste]] eest võitleja. Eetilistel põhjustel on ta [[taimetoitlus|taimetoitlane]]. 

Vaikulel on kaks kodu, Riias ja [[Moskva]]s. 

[[2018]]. aasta alguses teatas Vaikule, et ei sõida [[Krimm]]i esinema, ükskõik kui suurt [[honorar]]i talle ka ei makstaks. Pärastpoole selgitas ta, et keeldumise põhjuseks on Euroopa Liidu ja Läti kehtestatud sanktsioonid ning pärast nende mahavõtmist poleks tal midagi Krimmis esinemise vastu. [[2022]]. aasta veebruaris mõistis ta hukka [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi Ukrainasse]].

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [[Verni Leivak]]. [http://www.naine24.ee/845496/laima-vaikule-lavale-elatud-elu/ Laima Vaikule lavale elatud elu], Postimees (Arter), 19. mai 2012

{{JÄRJESTA:Vaikule, Laima}}
[[Kategooria:Läti lauljad]]
[[Kategooria:Läti näitlejad]]
[[Kategooria:Loomakaitsjad]]
[[Kategooria:Taimetoitlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1954]]</text>
      <sha1>jqwyam45kf6aba32rahbgqvxdhlil2n</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203920</id>
      <parentid>7203918</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T16:53:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7203920</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2971" sha1="hazde6aw4nv9zynwjhk4piuh32gpcp0" xml:space="preserve">[[Pilt:Iveta Vejone, Raimonds Vejonis and Laima Vaikule at Laima Rendez Vous Jurmala 2017 (cropped).jpg|pisi|Laima Vaikule (2017)]]
'''Laima Vaikule''' (sündinud [[31. märts]]il [[1954]] [[Cēsis]]es) on [[lätlased|läti]] rahvusest Nõukogude Liidu ja [[Läti]] estraadilaulja ja [[näitleja]], Läti Vabariigi rahvakunstnik (1995). 

1987. aastal saavutas ta &quot;Sound Track&quot; hittparaadi tulemuste kohaselt NSV Liidu populaarseimate lauljate edetabelis kolmanda koha [[Alla Pugatšova]] ja [[Žanna Aguzarova]] järel. 

Tema diskograafia hõlmab 14 stuudioalbumit. Lisaks Lätile on Vaikule albumeid müüdud Euroopas ja Ameerika Ühendriikides. Müüdud eksemplaride koguarv on ületanud 20 miljonit eksemplari. 

Oma karjääri jooksul saavutas ta rahvusvahelist edu Baltimaades ja Ida -Euroopas, oli Maailma Muusikaauhindade ja Kuldse Grammofoni laureaat ning osales Aasta Laulu festivalil. 

Tema isa Stanislavs Vaikulis oli tööline. Ema Janina Vaikule (surnud 2015) oli algul müüja, seejärel poe direktor. Kui ta oli kolmeaastane, kolis pere [[Riia|Riiga]]. Laima lõpetas põhikooli ja astus siis meditsiinikooli. 

Ühtlasi tegeles ta laulmisega. Tema õpetaja oli [[Leonid Zahodnik]], kes tegi koostööd [[Raimonds Pauls]]iga. Kui Vaikule oli 15-aastane, laskis Zahodnik Vaikulel Paulsile laulda. Paulsile esitus meeldis ning ta võttis Vaikule enda juhitud Riia raadio- ja televisiooniorkestri solistiks. 

Talle omistatakse [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] estraadil esimesena [[miniseelik]]u kandmist&lt;ref&gt;Postimees, 13. juuni 2012, lk 21&lt;/ref&gt;. 

Aastal [[1970]] tutvus Vaikule Andrei Latkovskiga (sündinud 1949). Latkovski oli algul Vaikule saatebändi [[basskitarrist]], hiljem lauljatari [[mänedžer]]. Alates [[1978]] elavad nad [[vabaabielu]]s. Lapsi neil pole. [[2010]], 56-aastaselt püüdis Vaikule [[kunstlik viljastamine|kunstliku viljastamise]] abil last saada, kuid rasedus katkes. Vaikule on Raimonds Paulsi tütretütre Monika-Ivona (sündinud 1994) [[ristiema]]. 

Laima Vaikule on [[loomade õigused|loomade õiguste]] eest võitleja. Eetilistel põhjustel on ta [[taimetoitlus|taimetoitlane]]. 

Vaikulel on kaks kodu, Riias ja [[Moskva]]s. 

[[2018]]. aasta alguses teatas Vaikule, et ei sõida [[Krimm]]i esinema, ükskõik kui suurt [[honorar]]i talle ka ei makstaks. Pärastpoole selgitas ta, et keeldumise põhjuseks on Euroopa Liidu ja Läti kehtestatud sanktsioonid ning pärast nende mahavõtmist poleks tal midagi Krimmis esinemise vastu. [[2022]]. aasta veebruaris mõistis ta hukka [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi Ukrainasse]].

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [[Verni Leivak]]. [http://www.naine24.ee/845496/laima-vaikule-lavale-elatud-elu/ Laima Vaikule lavale elatud elu], Postimees (Arter), 19. mai 2012

{{JÄRJESTA:Vaikule, Laima}}
[[Kategooria:Läti lauljad]]
[[Kategooria:Läti näitlejad]]
[[Kategooria:Loomakaitsjad]]
[[Kategooria:Taimetoitlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1954]]</text>
      <sha1>hazde6aw4nv9zynwjhk4piuh32gpcp0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203923</id>
      <parentid>7203920</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T16:59:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7203923</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3200" sha1="q5gker9fymz96igu0yt92ycnxl7x7i0" xml:space="preserve">[[Pilt:Iveta Vejone, Raimonds Vejonis and Laima Vaikule at Laima Rendez Vous Jurmala 2017 (cropped).jpg|pisi|Laima Vaikule (2017)]]
'''Laima Vaikule''' (sündinud [[31. märts]]il [[1954]] [[Cēsis]]es) on [[lätlased|läti]] rahvusest Nõukogude Liidu ja [[Läti]] estraadilaulja ja [[näitleja]], Läti Vabariigi rahvakunstnik (1995). 

1987. aastal saavutas ta &quot;Sound Track&quot; hittparaadi tulemuste kohaselt NSV Liidu populaarseimate lauljate edetabelis kolmanda koha [[Alla Pugatšova]] ja [[Žanna Aguzarova]] järel. 

Tema diskograafia hõlmab 14 stuudioalbumit. Lisaks Lätile on Vaikule albumeid müüdud Euroopas ja Ameerika Ühendriikides. Müüdud eksemplaride koguarv on ületanud 20 miljonit eksemplari. 

Oma karjääri jooksul saavutas ta rahvusvahelist edu Baltimaades ja Ida -Euroopas, oli Maailma Muusikaauhindade ja Kuldse Grammofoni laureaat ning osales Aasta Laulu festivalil. 

Aastatel 2002–2014 esines ta külalisena Lätis toimunud muusikakonkursil &quot;Uus Laine&quot;. Alates 2015. aastast on lauljatar loonud ja korraldanud iga-aastast rahvusvahelist muusikafestivali Jurmalas &quot;Laima Rendezvous Jūrmala&quot;. 

Tema isa Stanislavs Vaikulis oli tööline. Ema Janina Vaikule (surnud 2015) oli algul müüja, seejärel poe direktor. Kui ta oli kolmeaastane, kolis pere [[Riia|Riiga]]. Laima lõpetas põhikooli ja astus siis meditsiinikooli. 

Ühtlasi tegeles ta laulmisega. Tema õpetaja oli [[Leonid Zahodnik]], kes tegi koostööd [[Raimonds Pauls]]iga. Kui Vaikule oli 15-aastane, laskis Zahodnik Vaikulel Paulsile laulda. Paulsile esitus meeldis ning ta võttis Vaikule enda juhitud Riia raadio- ja televisiooniorkestri solistiks. 

Talle omistatakse [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] estraadil esimesena [[miniseelik]]u kandmist&lt;ref&gt;Postimees, 13. juuni 2012, lk 21&lt;/ref&gt;. 

Aastal [[1970]] tutvus Vaikule Andrei Latkovskiga (sündinud 1949). Latkovski oli algul Vaikule saatebändi [[basskitarrist]], hiljem lauljatari [[mänedžer]]. Alates [[1978]] elavad nad [[vabaabielu]]s. Lapsi neil pole. [[2010]], 56-aastaselt püüdis Vaikule [[kunstlik viljastamine|kunstliku viljastamise]] abil last saada, kuid rasedus katkes. Vaikule on Raimonds Paulsi tütretütre Monika-Ivona (sündinud 1994) [[ristiema]]. 

Laima Vaikule on [[loomade õigused|loomade õiguste]] eest võitleja. Eetilistel põhjustel on ta [[taimetoitlus|taimetoitlane]]. 

Vaikulel on kaks kodu, Riias ja [[Moskva]]s. 

[[2018]]. aasta alguses teatas Vaikule, et ei sõida [[Krimm]]i esinema, ükskõik kui suurt [[honorar]]i talle ka ei makstaks. Pärastpoole selgitas ta, et keeldumise põhjuseks on Euroopa Liidu ja Läti kehtestatud sanktsioonid ning pärast nende mahavõtmist poleks tal midagi Krimmis esinemise vastu. [[2022]]. aasta veebruaris mõistis ta hukka [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi Ukrainasse]].

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [[Verni Leivak]]. [http://www.naine24.ee/845496/laima-vaikule-lavale-elatud-elu/ Laima Vaikule lavale elatud elu], Postimees (Arter), 19. mai 2012

{{JÄRJESTA:Vaikule, Laima}}
[[Kategooria:Läti lauljad]]
[[Kategooria:Läti näitlejad]]
[[Kategooria:Loomakaitsjad]]
[[Kategooria:Taimetoitlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1954]]</text>
      <sha1>q5gker9fymz96igu0yt92ycnxl7x7i0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Joonas Hellerma</title>
    <ns>0</ns>
    <id>286729</id>
    <revision>
      <id>7203843</id>
      <parentid>6904290</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T12:12:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-41887-56</username>
        <id>234311</id>
      </contributor>
      <origin>7203843</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21341" sha1="oj3423lu3wtuqtza4d5149m9n3kry64" xml:space="preserve">[[Fail:Joonas Hellerma 2021. aasta Kirjandustänava festivalil.jpg|pisi|Joonas Hellerma 2021. aasta Kirjandustänava festivalil]]
'''Joonas Hellerma''' (sündinud [[22. november|22. novembril]] [[1984]]&lt;ref&gt;Ardo Kaljuvee, [http://www.epl.ee/news/kultuur/joonas-hellerma-otsib-teed-vastuste-juurde.d?id=51057528 Joonas Hellerma otsib teed vastuste juurde], Eesti Päevaleht, 23. september 2006&lt;/ref&gt;) on eesti [[ajakirjanik|kultuuriajakirjanik]]. 

ETV saate &quot;[[Plekktrumm (saade)|Plekktrumm]]&quot; tegijana on ta üks Eesti tippsaatejuhte, kes on pälvinud tunnustust nii silmapaistva arutlus- ja intervjueerimisoskuse ning selge keelekasutuse kui ka oma kultuuriteemaliste esseede eest. 

==Haridus==
Joonas Hellerma on lõpetanud 2006. aastal [[Tallinna Ülikool]]i ''[[cum laude]]'' filmi- ja videokunsti erialal. 

2009. aastal sai ta magistrikraadi filosoofias (magistritöö &quot;Elu fenomen. Vaates [[Martin Heidegger]]i loengusse [[Aristoteles]]e fenomenoloogilised interpretatsioonid. Sissejuhatus fenomenoloogilisse uurimisse&quot;, juhendaja [[Tõnu Viik (filosoof)|Tõnu Viik]]). Samal aastal astus doktoriõppesse. Filosoofia alal on ta end täiendanud [[Berliini Humboldti Ülikool]]is (2011–2012).&lt;ref&gt;Madis Jürgen. [https://ekspress.delfi.ee/elu/joonas-hellerma-parim-meessaatejuht-eestis?id=77697556 Joonas Hellerma – parim meessaatejuht Eestis]. Eesti Ekspress 29.03.2017.&lt;/ref&gt;

==Töö ja looming==
Joonas Hellerma on alates 2005. aastast töötanud [[Eesti Televisioon]]is toimetajana. Lisaks ETV kultuurisaadetele on ta toimetanud [[Vikerraadio]] ja [[Klassikaraadio]] saateid, sealhulgas &quot;[[Ööülikool]]i&quot; loenguid. 

Aastatel 2005–2010 oli ta kultuurisaate &quot;[[OP!]]&quot; kaastoimetaja (2005. aastal koos [[Margot Visnap]]i ja 2006. aastast koos [[Mariina Mälk|Mariina Mälguga]]).&lt;ref name=&quot;joonas-hel&quot;&gt;[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=Op!%20Joonas%20Hellerma&amp;type=video&amp;sortOption=accuracy&amp;page=1&amp;limit=100&amp;timeRange=all Joonas Hellerma toimetatud kultuurisaateid &quot;OP!&quot; ja &quot;MI&quot;] ERR-i videoarhiivis. Vaadatud 17.03.2024.&lt;/ref&gt; 

Tema kui autori ja saatejuhi esimene täispikk saade oli portreesaade &quot;[[Tähelaev]]&quot; loodusemees [[Fred Jüssi]]st, mis läks eetrisse 16. aprillil 2006.&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tahelaev-fred-jussi-152646 Tähelaev: 83 | Fred Jüssi] ERR Arhiiv. ETV esmaeeter: 16.04.2006.&lt;/ref&gt; 2010. aastal oli Hellerma üks &quot;Pöffihundi&quot; saadete kaassaatejuhte.&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=P%C3%B6ffihunt%20Joonas%20Hellerma Joonas Hellerma ETV &quot;Pöffihundi&quot; saadetes] ERR Arhiiv, vaadatud 17.03.2023.&lt;/ref&gt; 

Alates 2012. aastast toimetas ta peamiselt muusikasaadet &quot;MI&quot;, tegi saatele üksikuid intervjuulõike ja oli vahel ka terve saate saatejuht.&lt;ref name=&quot;joonas-hel&quot; /&gt; 2013. ja 2014. aastal oli ta mitme &quot;[[Jüri Üdi klubi]]&quot; saatejuht.&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=J%C3%BCri%20%C3%9Cdi%20klubi%20Joonas%20Hellerma Joonas Hellerma juhitud &quot;Jüri Üdi klubi&quot; saateid] ERR Arhiiv, vaadatud 17.03.2024.&lt;/ref&gt; See kujunes ettevalmistuseks saatesarjale &quot;Plekktrumm&quot;, mille esimene saade läks eetrisse 22. septembril 2014.&lt;ref&gt;Madis Jürgen. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/77697556/joonas-hellerma-parim-meessaatejuht-eestis Joonas Hellerma – parim meessaatejuht Eestis] Eesti Ekspress, 29.03.2017.&lt;/ref&gt;

Alates 2014. aastast on Hellerma olnud üks Eesti Kontserdi ja Hennessy uusaastakontserdi teleülekande põhisaatejuhte.&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=Hennessy%20uusaastakontsert%20Hellerma&amp;type=all&amp;sortOption=accuracy&amp;page=1&amp;limit=20&amp;timeRange=all&amp;includeTranscription=false Eesti Kontserdi ja Hennessy uusaastakontsertide ülekanded ETV-s] ERR Arhiiv, vaadatud 18.03.2024.&lt;/ref&gt; 

2025. aasta juuni seisuga kuulub ta [[Eesti Rahvuskultuuri Fond]]i nõukokku.&lt;ref&gt;[https://www.erkf.ee/meist/noukogu Nõukogu] Eesti Rahvuskultuuri Fondi koduleht. Vaadatud 12.06.2025.&lt;/ref&gt;

===&quot;Plekktrumm&quot;===
{{vaata|Plekktrumm (saade)}}
Alates 2014. aastast on Joonas Hellerma firmamärgiks olnud intervjuudega kultuurisaatesari &quot;[[Plekktrumm (saade)|Plekktrumm]]&quot; (toimetajad [[Hedi Rosma]], [[Lisete Velt]]). Saate keskmes on kultuuris tegutsevate inimeste mõttemaailm ja nende suhe ühiskonnaga.&lt;ref name=&quot;tanavuse-k&quot;&gt;[https://kultuur.err.ee/314495/tanavuse-kultuuri-teo-peaauhinna-palvis-kultuurisaade-plekktrumm Tänavuse Kultuuri Teo peaauhinna pälvis kultuurisaade &quot;Plekktrumm&quot;] ERR Kultuur, 04.11.2016.&lt;/ref&gt; Saatesarja formaadi ja detailide väljatöötamise etapis sai Hellerma oma sõnul head nõu eeskätt [[Margus Saar]]elt, professionaalset nõu andis ka [[Marko Reikop]].&lt;ref&gt;Erika Klaats. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/77541898/joonas-hellerma-puuan-parimat-ka-siis-kui-seda-kohe-silmapiiril-ei-ole Joonas Hellerma: püüan parimat ka siis, kui seda kohe silmapiiril ei ole] Maaleht, 16.03.2017.&lt;/ref&gt; 2023. aasta hilissügise seisuga oli ta selles saatesarjas teinud ligi 300 intervjuud.&lt;ref&gt;Kaspar Viilup. [https://kultuur.err.ee/1609104032/joonas-hellerma-kogemus-aitab-aga-teisalt-ka-ohustab-sind Joonas Hellerma: kogemus aitab, aga teisalt ka ohustab sind] ERR Kultuur, 18.09.2023.&lt;/ref&gt; 

2016. aastal pälvis saade [[Eesti Kultuuri Koda|Eesti Kultuuri Koja]] konkursi [[Kultuuri Tegu]] 2016 peaauhinna.&lt;ref name=&quot;tanavuse-k&quot; /&gt;

2020. ja 2021. aastal tegi ta lisaks &quot;Plekktrummi&quot; põhisaadetele kuueosalise erisaatesarja &quot;Plekktrummi raamatud&quot;, kus iga arutlussaade keskendus ühele aktuaalsele teemale, mille aluseks olid väärt teosed eesti kirjandusest, värsketest tõlkeraamatutest või esseistikast.&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/video/seeria/plekktrummi-raamatud Sarja &quot;Plekktrummi raamatud&quot;] ERR Arhiiv. Vaadatud 17.03.2024.&lt;/ref&gt;

===&quot;ÖÖ-TV&quot; ja intervjueerimiskunst===
ETV 2020. aasta &quot;ÖÖ-TV-s&quot; pühendas Joonas Hellerma enda käsutusse saadud pooltunni intervjueerimiskunstile, tehes kummarduse eeskätt telelegend [[Urmas Ott|Urmas Otile]] ja tema 138 saatest koosnenud intervjuusaadete sarjale &quot;Carte Blanche&quot;. Tänu Hellerma huvile ja jõupingutustele jõudis üle aastakümnete taas eetrisse rariteetseid katkendeid tolle sarja legendaarsetest intervjuudest, mida ERR-i arhiivis enam pole, kuid mille koopiad on säilinud Urmas Oti isiklikus arhiivis [[VHS]]-videotena, ning ajaloolisi kaadreid selle sarja saadete tegemisest ja saadetest välja jäänud mustast materjalist. Urmas Oti intervjueerimisoskusi aitas Joonas Hellerma saateosas avada rahvusvaheline intervjueerimismeister [[Neeme Raud]], kes rääkis enda kui 1980. aastate Moskva üliõpilase muljeid sellest, kuidas jõudis Urmas Oti intervjueerimiskunst toona autorisaatesarjana &quot;[[Teletutvus]]&quot; [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] Kesktelevisiooni ning kuidas seda Moskvas ja mujal Nõukogude Liidus vastu võeti.&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/oo-tv-joonas-hellerma &quot;ÖÖ TV: 7 | Joonas Hellerma&quot;] ERR Arhiiv, 2020.&lt;/ref&gt;

===Kultuuridokumentalistika===
2019. aastal pälvis erisaate kategoorias [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|Eesti filmi- ja teleauhinna (EFTA)]] ETV saade &quot;Arvo Pärdi keskuse avamine&quot;, mille üks autoreid ja saatejuht on Joonas Hellerma (produtsendid Heidi Pruuli ja Heiki Sepp). Tegu oli 2018. aasta oktoobris eetrisse läinud mammutsaatega, mille  tegi keerukaks asjaolu, et eetriaeg oli keskuse avamisega samal päeval. Eelsalvestatud materjal ühendati otseülekande vormis filmitud avakontserdi ja külaliste usutlustega.&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/arvo-pardi-keskuse-avapidu Arvo Pärdi Keskuse avapidu] ERR Arhiiv, ETV esmaeeter 13.10.2018.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://menu.err.ee/925948/joonas-hellerma-arvo-pardi-keskuse-erisaatest-valmib-ka-dokumentaalfilm Joonas Hellerma: Arvo Pärdi Keskuse erisaatest valmib ka dokumentaalfilm] ERR Kultuur, 01.04.2019.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://eftagala.ee/voitjad-2019/ EFTA 2019 võitjad. Parim erisaade “Arvo Pärdi keskuse avamine”] EFTA koduleht. Vaadatud 19.03.2024.&lt;/ref&gt; 2019. aasta aprillis esilinastus ETV-s ja oktoobris [[Arvo Pärdi Keskus]]es [[dokumentaalfilm]] &quot;Tintinnabuli metsas&quot;, mille [[filmirežissöör|režissöör]] on [[Erle Veber]] ning [[stsenarist]]id Erle Veber ja Joonas Hellerma.&lt;ref&gt;[https://www.arvopart.ee/arvo-pardi-keskus/sundmused/sundmus/filmi-tintinnabuli-metsas-esilinastus/ Filmi “Tintinnabuli metsas” kinoesilinastus] Arvo Pärdi Keskuse koduleht, 13.10.2019.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tintinnabuli-metsas Dokumentaalfilm &quot;Tintinnabuli metsas&quot;] ERR Arhiiv, ETV esmaeeter 19.04.2019.&lt;/ref&gt;

2022. aastal tegi Joonas Hellerma semiootiku ja kirjandusteadlase [[Juri Lotman]]i 100. sünniaastapäeva tähistava ülevaatesaate/dokumentaalfilmi &quot;Unustamatu Lotman&quot;.&lt;ref&gt;[https://jurilotman.ee/meedia/unustamatu-lotman-jupiteris/ “Unustamatu Lotman” (2022)] veebisaidil &quot;Juri Lotman 100&quot;. Vaadatud 17.03.2024.&lt;/ref&gt; Meenutussaade, mis jõudis esimest korda ETV eetrisse 1. märtsil 2022, sisaldab muu hulgas varem avaldamata katkendeid ammustest vestlustest Lotmani lähimate kolleegidega Tartu-Moskva koolkonnast.&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/unustamatu-lotman ETV saade &quot;Unustamatu Lotman&quot;] ERR Arhiiv. Esmaeeter: 01.03.2022.&lt;/ref&gt;

Septembris 2022 jõudis ETV2 eetrisse [[Tõnu Õnnepalu]] 60. sünnipäevaks tehtud portreesaade &quot;Õnnepalu aeg&quot;. Hellerma viib seal televaataja kirjaniku meelispaikadesse [[Pariis]]is ja [[Hiiumaa]]l, kus too on kirjutanud näiteks sellised teosed nagu &quot;[[Piiririik]]&quot;, &quot;Harjutused&quot; ja &quot;Paradiis&quot;. Koos arutletakse, mis ühendab Õnnepalu raamatuid ning millist rolli mängivad nende juures usk ja armastus.&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1608714508/vaata-enne-tele-eetrit-onnepalu-60-sunnipaeva-puhul-valminud-portreesaade Vaata enne tele-eetrit: Õnnepalu 60. sünnipäeva puhul valminud portreesaade] ERR Kultuur, 13.09.2022.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/onnepalu-aeg Portreesaade &quot;Õnnepalu aeg&quot;] ERR Arhiiv. Esmaeeter: 13.09.2022.&lt;/ref&gt;

2023. aastal valmis Hellermal helilooja [[Rudolf Tobias]]e 150. sünniaastapäeva puhul dokumentaalne tagasivaade &quot;Tobiase torm ja tung&quot;.&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tobiase-torm-ja-tung Tobiase torm ja tung] ERR Arhiiv. Esmaeeter ETV-s 16.06.2023.&lt;/ref&gt;

Hellerma on ka 2024. aastal valminud dokumentaalfilmi &quot;[[Vara küps]]&quot; (alapealkirjaga &quot;Kuhu kadus Eesti mets?&quot;; režissöör [[Martti Helde]]) intervjuude autor.&lt;ref&gt;Kaspar Viilup. [https://kultuur.err.ee/1609220040/martti-helde-filmi-vara-kups-eesmark-on-osapoolte-argumente-moista Martti Helde: filmi &quot;Vara küps&quot; eesmärk on osapoolte argumente mõista] 12.01.2024.&lt;/ref&gt;

===Tegevus kultuuriürituste vestlusjuhina===
Tänu suurepärastele arutlus- ja intervjueerimisoskustele on Joonas Hellerma oodatud loengupidaja ja vestlusjuht paljudel kultuuriüritustel. Nii on ta osalenud arvamusfestivalidel, kultuuritegelaste mälestusüritustel, olnud kultuuriürituste konferansjee, sissejuhataja või õhtujuht. Näiteks:

* Oktoobris 2015 oli ta [[Kanada]]s [[Toronto]]s peetud dokumentaalfilmifestivali &quot;Estdocs&quot; ürituste moderaator.&lt;ref&gt;[https://eestielu.ca/et/dokumentaalfilmid-pesapalli-ja-valimiste-saatel/?option=com_content&amp;view=article&amp;id=4609&amp;catid=185 Dokumentaalfilmid pesapalli ja valimiste saatel] Eesti Elu / Estonian Life, 23.10.2015.&lt;/ref&gt;
* Augustis 2019 juhtis ta Läänemere festivali raames vestlust allveerobootika asjatundjast akadeemiku [[Maarja Kruusmaa]]ga.&lt;ref&gt;[https://www.arvopart.ee/arvo-pardi-keskus/sundmused/sundmus/joonas-hellerma-vestlus-akadeemik-tarmo-soomerega-baltic-sea-festival/ Joonas Hellerma vestlus akadeemik Maarja Kruusmaaga (Läänemere festival)] Arvo Pärdi Keskuse koduleht, 28.08.2019.&lt;/ref&gt;
* Oktoobris 2021 vestles Hellerma [[Eesti Kontsert|Eesti Kontserdi]] muusikafestivali TubIN tutvustava osana festivali muusikalise juhi [[Mihhail Gerts]]iga [[Eduard Tubin]]a muusikast ning festivali sünniloost.&lt;ref&gt;[https://concert.ee/eesti-kontserdi-uus-festival-tubin-teeb-kummarduse-suurele-sumfoonikule-eduard-tubinale/ Eesti Kontserdi uus festival TubIN teeb kummarduse suurele sümfoonikule Eduard Tubinale] Eesti Kontserdi koduleht / Eesti Kontserdi ajakirja Aplaus 2021. aasta sügisnumber. Vaadatud 17.03.2024.&lt;/ref&gt; 
* Aprillis 2022 modereeris ta [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatri]] Wagneri päeva&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20240319143222/https://www.vanemuine.ee/uudista/vanemuise-teatris-toimub-wagneri-paev/ Vanemuise teatris toimub Wagneri päev] Vanemuise teatri koduleht. 28.03.2022.&lt;/ref&gt; ning mais 2023 [[Tallinna Tehnikaülikool]]is peetud doktorantide konverentsi &quot;Doktorikraadiga inimesed elavad kauem ja on tervemad&quot;.&lt;ref&gt;[https://taltech.ee/uudised/konverents-doktorikraadiga-inimesed-elavad-kauem-ja-tervemad Konverents &quot;Doktorikraadiga inimesed elavad kauem ja on tervemad&quot;] Tallinna Tehnikaülikooli koduleht, 23.05.2023.&lt;/ref&gt;
* Septembris 2023 toimus [[Eesti Nüüdismuusika Keskus]]es avalik debatt &quot;Heliredeliga raamaturiiulisse&quot; klassikalise muusika ökosüsteemist ja muusikaharidusest 2023. aastal, üritust modereeris Joonas Hellerma.&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609111370/avalik-debatt-eesti-akadeemilise-muusikahariduse-raskustest Avalik debatt Eesti akadeemilise muusikahariduse raskustest] ERR Kultuur, 26.09.2023.&lt;/ref&gt;
* Detsembris 2023 oli ta [[Äripäev]]a korraldatud vaimse tervise konverentsi &quot;Meelerahu 2023 – teadus või usk?&quot; jutujuht.&lt;ref&gt;[https://pood.aripaev.ee/konverentsid-meelerahu-2023 Konverents &quot;Meelerahu 2023. Teadus või usk?&quot;] Äripäeva kodulehel. Vaadatud 17.03.2024.&lt;/ref&gt;
* Detsembris 2023 toimus [[Kumu|Kumu kunstimuuseumis]] osana näituse &quot;Nende meeltes on lõputu universum. Itaalia transavangard ja Eesti külm ekspressionism&quot; publikuprogrammist [[Sirje Helme]] ja Joonas Hellerma vestlusüritus &quot;Kunstivoolude mõisted ja mõistatused&quot;.&lt;ref&gt;[https://kumu.ekm.ee/syndmus/vestlus-teemal-kunstivoolude-moisted-ja-moistatused-itaalia-transavangard-ja-eesti-kulm-ekspressionism/ Sirje Helme ja Joonas Hellerma: „Kunstivoolude mõisted ja mõistatused: Itaalia transavangard ja Eesti külm ekspressionism“] Eesti Kunstimuuseumi koduleht. 02.12.2023.&lt;/ref&gt;
* Veebruaris 2024 pidas ta [[Konstantin Päts]]i 150. sünniaastapäeva üritusel Eesti Panga hoones kõne &quot;Päts ja mesilased&quot;, mille avaldas märtsis ka kultuurileht Sirp.&lt;ref&gt;Joonas Hellerma. [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/pats-ja-mesilased/ Päts ja mesilased] Sirp, 08.03.2024.&lt;/ref&gt;
* Märtsis 2024 juhtis ta Kumu näituse „Nende meeltes on lõputu universum“ publikuprogrammis vestlust arhitekt [[Vilen Künnapu]]ga teemal &quot;Irratsionaalsus, alateadvus ja maagia moodsas maalikunstis&quot;.&lt;ref&gt;[https://kunstimuuseum.ekm.ee/syndmus/vestlus-vilen-kunnapuga-irratsionaalsus-alateadvus-ja-maagia-moodsas-maalikunstis/ Vestlus Vilen Künnapuga: Irratsionaalsus, alateadvus ja maagia moodsas maalikunstis] Eesti Kunstimuuseumi koduleht, 07.03.2024.&lt;/ref&gt; 

===Artikleid===
Joonas Hellerma meediaretsensioone ja filmiarvustusi on ilmunud [[Sirp (ajaleht)|Sirbis]] ja [[Maaleht|Maalehes]], filosoofilisema sisuga kirjutisi ajakirjades [[Looming (ajakiri)|Looming]] ja [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]]. Üksikuid artikleid on tal ilmunud ka ajalehtedes [[Postimees]], [[Eesti Ekspress]], [[Eesti Päevaleht]], [[Eesti Spordileht (Eesti Olümpiakomitee)|Eesti Spordileht]] ja [[Eesti Elu]] ning ajakirjades [[Teater. Muusika. Kino]], [[Keel ja Kirjandus]], [[Muusika (ajakiri)|Muusika]] jm.&lt;ref&gt;[https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/aHellerma+Joonas/ahellerma+joonas/1%2C5%2C34%2CB/exact&amp;FF=ahellerma+joonas&amp;1%2C29%2C Joonas Hellerma Eesti artiklite andmebaasis ISE] Vaadatud 24.08.2021.&lt;/ref&gt;
*[http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=1583:kujutiste-teadmata-asupaik&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3153 &quot;Kujutiste teadmata asupaik&quot;], Sirp, 30. märts 2007
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/hiljaks-j-nud-m-tted-urmas-otile/ &quot;Hiljaks jäänud mõtted Urmas Otile&quot;] Sirp, 24. oktoober 2008
* [http://arvamus.postimees.ee/412527/joonas-hellerma-kannatav-kultuur/ &quot;Joonas Hellerma: kannatav kultuur&quot;], Postimees, 2. aprill 2011
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/kriitika-tuhisusest-ja-toest/ &quot;Kriitika tühisusest ja tõest&quot;]. Sirp, 27. märts 2015
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/looduse-onnistavad-seadusparad-spinoza-eetikas/ &quot;Looduse õnnistavad seaduspärad Spinoza &quot;Eetikas&quot;&quot;] Sirp, 17. juuni 2016
* [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/filosoofiaprofessori-surm-ja-kirjanduse-ulesanne/ &quot;Filosoofiaprofessori surm ja kirjanduse ülesanne&quot;] Sirp, 23. september 2022 
* &quot;Minerva öökulli lendutõus. Eeskõne Hegeli &quot;Õigusfilosoofia põhijoontes&quot;&quot;. Akadeemia nr 1 (406) / 2023 &lt;ref&gt;[https://www.akad.ee/wp-content/uploads/2023/03/akadeemia_sisu_2301_01.pdf Akadeemia nr 1 (406) / 2023 sisukord] Ajakirja Akadeemia kodulehel. Vaadatud 18.01.2024.&lt;/ref&gt;

Hellerma on kirjutanud [[Rein Veidemann]]i esseekogumiku „Kui sõna on su saatus“ (Eesti Keele Sihtasutus, 2019) kaassõna &quot;Fausti mõistatus&quot;&lt;ref&gt;[https://kultuur.postimees.ee/6840055/rein-veidemann-esitleb-uut-esseekogumikku Rein Veidemann esitleb uut esseekogumikku] Postimees Kultuur, 02.12.2019.&lt;/ref&gt; ning toimetanud norra filosoofi [[Lars Svendsen]]i raamatu &quot;Igavuse filosoofia&quot; tõlke (Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2012).

==Tunnustus==
* 2002 – [[Sirbi laureaat]] (&quot;meediakriitiliste hammaste kasvamise eest&quot;)
* 2017 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|Eesti filmi- ja teleauhind]] – parim meessaatejuht (&quot;Plekktrumm&quot;, ETV)
* 2017 – [[Tallinna Ülikool|Tallinna Ülikooli]] silmapaistev vilistlane (eetikat austava ja publikut köitva teletöö eest)&lt;ref&gt;[https://www.tlu.ee/silmapaistvad-vilistlased Silmapaistvad vilistlased] Tallinna Ülikooli koduleht. Vaadatud 18.03.2024.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.tlu.ee/ht/meediavarav/blogid/silmapaistev-vilistlane-2017-joonas-hellerma Silmapaistev vilistlane 2017 – Joonas Hellerma] Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste Instituudi humanitaarblogi, 31.08.2017.&lt;/ref&gt;
* 2018 – [[Selge Kõneleja|Selge Kõneleja auhind]]&lt;ref&gt;[https://vaegkuuljad.ee/selged-konelejad-2021/ Selged kõnelejad 2021] Eesti Vaegkuuljate Liit, 11.01.2022.&lt;/ref&gt;
* 2019 – [[Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane]]
* 2019 – [[Hea Sõna auhind]]&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/987107/hea-sona-auhinna-saab-kultuuriajakirjanik-joonas-hellerma Hea Sõna auhinna saab kultuuriajakirjanik Joonas Hellerma]. ERR Kultuur, 01.10.2019.&lt;/ref&gt;
* 2019 – [[Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia]]&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/993632/ene-mihkelsoni-kultuurimotestaja-preemia-palvis-joonas-hellerma Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia pälvis Joonas Hellerma]. ERR Kultuur. 18.10.2019.&lt;/ref&gt; (auhinna esimene laureaat&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20240317095714/https://kultuurkapital.ee/kultuurimotestaja-preemia-palvis-joonas-hellerma/ Kultuurimõtestaja preemia pälvis Joonas Hellerma] Tartu Kultuurkapitali koduleht. Vaadatud 17.03.2024.&lt;/ref&gt;)
* 2022 – [[Emakeeleõpetuse sõber|Emakeeleõpetuse sõbra auhind]]&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1608778861/emakeeleopetuse-sobraks-valiti-plekktrummi-saatejuht-joonas-hellerma Emakeeleõpetuse sõbraks valiti &quot;Plekktrummi&quot; saatejuht Joonas Hellerma]. ERR Kultuur. 04.11.2022.&lt;/ref&gt;
* 2023 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] – artikliauhind (artikli &quot;Fausti evangeelium&quot; (&quot;[[Tõlkija hääl]]&quot;, nr 11) eest)
* 2024 – [[Loomingu aastapreemia|Akadeemia aastapreemia]] – Universalia kuldauhind (artikli &quot;Minerva öökulli lendutõus. Eeskõne Hegeli &quot;Õigusfilosoofia põhijoontes&quot;&quot; eest)&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609225677/ajakirja-akadeemia-aastapreemia-palvis-joonas-hellerma Ajakirja Akadeemia aastapreemia pälvis Joonas Hellerma] ERR Kultuur, 18.01.2024.&lt;/ref&gt;
* 2025 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-02-05 |pealkiri=President annab tänavu teenetemärgi 157 inimesele |url=https://www.err.ee/1609595192/president-annab-tanavu-teenetemargi-157-inimesele |vaadatud=2025-02-06 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Tema ema on kirjanik ja toimetaja [[Kärt Hellerma]] ning isa kirjandusteadlane [[Toomas Haug]]. Tema vend on [[Juhan Hellerma]].&lt;ref&gt;[https://menu.err.ee/1609214926/joonas-hellerma-minu-isakuju-oli-vanaisa Joonas Hellerma: minu isakuju oli vanaisa] ERR Menu, 08.01.2024.&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* Meelis Oidsalu. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/plekktrummide-korvulukustav-vaikimine/ &quot;Plekktrummide kõrvulukustav vaikimine&quot;] Sirp, 15. aprill 2016
* Mariliis Mõttus. [https://www.muurileht.ee/plekktrummi-kola-kumnendi-taustal-intervjuu-joonas-hellermaga/ &quot;Plekktrummi kõla kümnendi taustal. Intervjuu Joonas Hellermaga&quot;] Müürileht, 25. jaanuar 2021
* Anu Viita-Neuhaus. [https://www.ohtuleht.ee/naine/1083456/joonas-hellerma-naudib-otsesaate-volu-kui-partituur-on-mingil-kujul-valmis-jagub-ruumi-ka-ootamatusteks- &quot;Joonas Hellerma naudib otsesaate võlu. &quot;Kui partituur on mingil kujul valmis, jagub ruumi ka ootamatusteks.&quot;&quot;] Õhtuleht/Naisteleht, 21. aprill 2023

==Välislingid==
{{commonskat}}

* [https://vikerraadio.err.ee/1609204400/kabi-ei-kuku-kart-ja-joonas-hellerma &quot;Käbi ei kuku... Kärt ja Joonas Hellerma&quot;] ERR Vikerraadio saade, 7. jaanuar 2024 

{{JÄRJESTA:Hellerma, Joonas}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti filmikriitikud]]
[[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1984]]</text>
      <sha1>oj3423lu3wtuqtza4d5149m9n3kry64</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203844</id>
      <parentid>7203843</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T12:15:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-41887-56</username>
        <id>234311</id>
      </contributor>
      <origin>7203844</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21315" sha1="lvzrjw6338dzvse8ih8bvzvrxobj3u7" xml:space="preserve">[[Fail:Joonas Hellerma 2021. aasta Kirjandustänava festivalil.jpg|pisi|Joonas Hellerma 2021. aasta Kirjandustänava festivalil]]
'''Joonas Hellerma''' (sündinud [[22. november|22. novembril]] [[1984]]&lt;ref&gt;Ardo Kaljuvee, [http://www.epl.ee/news/kultuur/joonas-hellerma-otsib-teed-vastuste-juurde.d?id=51057528 Joonas Hellerma otsib teed vastuste juurde], Eesti Päevaleht, 23. september 2006&lt;/ref&gt;) on eesti [[ajakirjanik|kultuuriajakirjanik]]. 

ETV saate &quot;[[Plekktrumm (saade)|Plekktrumm]]&quot; tegijana on ta üks Eesti tippsaatejuhte, kes on pälvinud tunnustust nii silmapaistva arutlus- ja intervjueerimisoskuse ning selge keelekasutuse kui ka oma kultuuriteemaliste esseede eest. 

==Haridus==
Joonas Hellerma on lõpetanud 2006. aastal [[Tallinna Ülikool]]i ''[[cum laude]]'' filmi- ja videokunsti erialal. 

2009. aastal sai ta magistrikraadi filosoofias (magistritöö &quot;Elu fenomen. Vaates [[Martin Heidegger]]i loengusse [[Aristoteles]]e fenomenoloogilised interpretatsioonid. Sissejuhatus fenomenoloogilisse uurimisse&quot;, juhendaja [[Tõnu Viik (filosoof)|Tõnu Viik]]). Samal aastal astus doktoriõppesse. Filosoofia alal on ta end täiendanud [[Berliini Humboldti Ülikool]]is (2011–2012).&lt;ref&gt;Madis Jürgen. [https://ekspress.delfi.ee/elu/joonas-hellerma-parim-meessaatejuht-eestis?id=77697556 Joonas Hellerma – parim meessaatejuht Eestis]. Eesti Ekspress 29.03.2017.&lt;/ref&gt;

==Töö ja looming==
Joonas Hellerma on alates 2005. aastast töötanud [[Eesti Televisioon]]is toimetajana. Lisaks ETV kultuurisaadetele on ta toimetanud [[Vikerraadio]] ja [[Klassikaraadio]] saateid, sealhulgas &quot;[[Ööülikool]]i&quot; loenguid. 

Aastatel 2005–2010 oli ta kultuurisaate &quot;[[OP!]]&quot; kaastoimetaja (2005. aastal koos [[Margot Visnap]]i ja 2006. aastast koos [[Mariina Mälk|Mariina Mälguga]]).&lt;ref name=&quot;joonas-hel&quot;&gt;[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=Op!%20Joonas%20Hellerma&amp;type=video&amp;sortOption=accuracy&amp;page=1&amp;limit=100&amp;timeRange=all Joonas Hellerma toimetatud kultuurisaateid &quot;OP!&quot; ja &quot;MI&quot;] ERR-i videoarhiivis. Vaadatud 17.03.2024.&lt;/ref&gt; 

Tema kui autori ja saatejuhi esimene täispikk saade oli portreesaade &quot;[[Tähelaev]]&quot; loodusemees [[Fred Jüssi]]st, mis läks eetrisse 16. aprillil 2006.&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tahelaev-fred-jussi-152646 Tähelaev: 83 | Fred Jüssi] ERR Arhiiv. ETV esmaeeter: 16.04.2006.&lt;/ref&gt; 2010. aastal oli Hellerma üks &quot;Pöffihundi&quot; saadete kaassaatejuhte.&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=P%C3%B6ffihunt%20Joonas%20Hellerma Joonas Hellerma ETV &quot;Pöffihundi&quot; saadetes] ERR Arhiiv, vaadatud 17.03.2023.&lt;/ref&gt; 

Alates 2012. aastast toimetas ta peamiselt muusikasaadet &quot;MI&quot;, tegi saatele üksikuid intervjuulõike ja oli vahel ka terve saate saatejuht.&lt;ref name=&quot;joonas-hel&quot; /&gt; 2013. ja 2014. aastal oli ta mitme &quot;[[Jüri Üdi klubi]]&quot; saatejuht.&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=J%C3%BCri%20%C3%9Cdi%20klubi%20Joonas%20Hellerma Joonas Hellerma juhitud &quot;Jüri Üdi klubi&quot; saateid] ERR Arhiiv, vaadatud 17.03.2024.&lt;/ref&gt; See kujunes ettevalmistuseks saatesarjale &quot;Plekktrumm&quot;, mille esimene saade läks eetrisse 22. septembril 2014.&lt;ref&gt;Madis Jürgen. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/77697556/joonas-hellerma-parim-meessaatejuht-eestis Joonas Hellerma – parim meessaatejuht Eestis] Eesti Ekspress, 29.03.2017.&lt;/ref&gt;

Alates 2014. aastast on Hellerma olnud üks Eesti Kontserdi ja Hennessy uusaastakontserdi teleülekande põhisaatejuhte.&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=Hennessy%20uusaastakontsert%20Hellerma&amp;type=all&amp;sortOption=accuracy&amp;page=1&amp;limit=20&amp;timeRange=all&amp;includeTranscription=false Eesti Kontserdi ja Hennessy uusaastakontsertide ülekanded ETV-s] ERR Arhiiv, vaadatud 18.03.2024.&lt;/ref&gt; 

2025. aasta juuni seisuga kuulub ta [[Eesti Rahvuskultuuri Fond]]i nõukokku.&lt;ref&gt;[https://www.erkf.ee/meist/noukogu Nõukogu] Eesti Rahvuskultuuri Fondi koduleht. Vaadatud 12.06.2025.&lt;/ref&gt;

===&quot;Plekktrumm&quot;===
{{vaata|Plekktrumm (saade)}}
Alates 2014. aastast on Joonas Hellerma firmamärgiks olnud intervjuudega kultuurisaatesari &quot;[[Plekktrumm (saade)|Plekktrumm]]&quot; (toimetajad [[Hedi Rosma]], [[Lisete Velt]]). Saate keskmes on kultuuris tegutsevate inimeste mõttemaailm ja nende suhe ühiskonnaga.&lt;ref name=&quot;tanavuse-k&quot;&gt;[https://kultuur.err.ee/314495/tanavuse-kultuuri-teo-peaauhinna-palvis-kultuurisaade-plekktrumm Tänavuse Kultuuri Teo peaauhinna pälvis kultuurisaade &quot;Plekktrumm&quot;] ERR Kultuur, 04.11.2016.&lt;/ref&gt; Saatesarja formaadi ja detailide väljatöötamise etapis sai Hellerma oma sõnul head nõu eeskätt [[Margus Saar]]elt, professionaalset nõu andis ka [[Marko Reikop]].&lt;ref&gt;Erika Klaats. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/77541898/joonas-hellerma-puuan-parimat-ka-siis-kui-seda-kohe-silmapiiril-ei-ole Joonas Hellerma: püüan parimat ka siis, kui seda kohe silmapiiril ei ole] Maaleht, 16.03.2017.&lt;/ref&gt; 2023. aasta hilissügise seisuga oli ta selles saatesarjas teinud ligi 300 intervjuud.&lt;ref&gt;Kaspar Viilup. [https://kultuur.err.ee/1609104032/joonas-hellerma-kogemus-aitab-aga-teisalt-ka-ohustab-sind Joonas Hellerma: kogemus aitab, aga teisalt ka ohustab sind] ERR Kultuur, 18.09.2023.&lt;/ref&gt; 

2016. aastal pälvis saade [[Eesti Kultuuri Koda|Eesti Kultuuri Koja]] konkursi [[Kultuuri Tegu]] 2016 peaauhinna.&lt;ref name=&quot;tanavuse-k&quot; /&gt;

2020. ja 2021. aastal tegi ta lisaks &quot;Plekktrummi&quot; põhisaadetele kuueosalise erisaatesarja &quot;Plekktrummi raamatud&quot;, kus iga arutlussaade keskendus ühele aktuaalsele teemale, mille aluseks olid väärt teosed eesti kirjandusest, värsketest tõlkeraamatutest või esseistikast.&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/video/seeria/plekktrummi-raamatud Sarja &quot;Plekktrummi raamatud&quot;] ERR Arhiiv. Vaadatud 17.03.2024.&lt;/ref&gt;

===&quot;ÖÖ-TV&quot; ja intervjueerimiskunst===
ETV 2020. aasta &quot;ÖÖ-TV-s&quot; pühendas Joonas Hellerma enda käsutusse saadud pooltunni intervjueerimiskunstile, tehes kummarduse eeskätt telelegend [[Urmas Ott|Urmas Otile]] ja tema 138 saatest koosnenud intervjuusaadete sarjale &quot;Carte Blanche&quot;. Tänu Hellerma huvile ja jõupingutustele jõudis üle aastakümnete taas eetrisse rariteetseid katkendeid tolle sarja legendaarsetest intervjuudest, mida ERR-i arhiivis enam pole, kuid mille koopiad on säilinud Urmas Oti isiklikus arhiivis [[VHS]]-videotena, ning ajaloolisi kaadreid selle sarja saadete tegemisest ja saadetest välja jäänud mustast materjalist. Urmas Oti intervjueerimisoskusi aitas Joonas Hellerma saateosas avada rahvusvaheline intervjueerimismeister [[Neeme Raud]], kes rääkis enda kui 1980. aastate Moskva üliõpilase muljeid sellest, kuidas jõudis Urmas Oti intervjueerimiskunst toona autorisaatesarjana &quot;[[Teletutvus]]&quot; [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] Kesktelevisiooni ning kuidas seda Moskvas ja mujal Nõukogude Liidus vastu võeti.&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/oo-tv-joonas-hellerma &quot;ÖÖ TV: 7 | Joonas Hellerma&quot;] ERR Arhiiv, 2020.&lt;/ref&gt;

===Kultuuridokumentalistika===
2019. aastal pälvis erisaate kategoorias [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|Eesti filmi- ja teleauhinna (EFTA)]] ETV saade &quot;Arvo Pärdi keskuse avamine&quot;, mille üks autoreid ja saatejuht on Joonas Hellerma (produtsendid Heidi Pruuli ja Heiki Sepp). Tegu oli 2018. aasta oktoobris eetrisse läinud mammutsaatega, mille  tegi keerukaks asjaolu, et eetriaeg oli keskuse avamisega samal päeval. Eelsalvestatud materjal ühendati otseülekande vormis filmitud avakontserdi ja külaliste usutlustega.&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/arvo-pardi-keskuse-avapidu Arvo Pärdi Keskuse avapidu] ERR Arhiiv, ETV esmaeeter 13.10.2018.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://menu.err.ee/925948/joonas-hellerma-arvo-pardi-keskuse-erisaatest-valmib-ka-dokumentaalfilm Joonas Hellerma: Arvo Pärdi Keskuse erisaatest valmib ka dokumentaalfilm] ERR Kultuur, 01.04.2019.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://eftagala.ee/voitjad-2019/ EFTA 2019 võitjad. Parim erisaade “Arvo Pärdi keskuse avamine”] EFTA koduleht. Vaadatud 19.03.2024.&lt;/ref&gt; 2019. aasta aprillis esilinastus ETV-s ja oktoobris [[Arvo Pärdi Keskus]]es [[dokumentaalfilm]] &quot;Tintinnabuli metsas&quot;, mille [[filmirežissöör|režissöör]] on [[Erle Veber]] ning [[stsenarist]]id Erle Veber ja Joonas Hellerma.&lt;ref&gt;[https://www.arvopart.ee/arvo-pardi-keskus/sundmused/sundmus/filmi-tintinnabuli-metsas-esilinastus/ Filmi “Tintinnabuli metsas” kinoesilinastus] Arvo Pärdi Keskuse koduleht, 13.10.2019.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tintinnabuli-metsas Dokumentaalfilm &quot;Tintinnabuli metsas&quot;] ERR Arhiiv, ETV esmaeeter 19.04.2019.&lt;/ref&gt;

2022. aastal tegi Joonas Hellerma semiootiku ja kirjandusteadlase [[Juri Lotman]]i 100. sünniaastapäeva tähistava ülevaatesaate/dokumentaalfilmi &quot;Unustamatu Lotman&quot;.&lt;ref&gt;[https://jurilotman.ee/meedia/unustamatu-lotman-jupiteris/ “Unustamatu Lotman” (2022)] veebisaidil &quot;Juri Lotman 100&quot;. Vaadatud 17.03.2024.&lt;/ref&gt; Meenutussaade, mis jõudis esimest korda ETV eetrisse 1. märtsil 2022, sisaldab muu hulgas varem avaldamata katkendeid ammustest vestlustest Lotmani lähimate kolleegidega Tartu-Moskva koolkonnast.&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/unustamatu-lotman ETV saade &quot;Unustamatu Lotman&quot;] ERR Arhiiv. Esmaeeter: 01.03.2022.&lt;/ref&gt;

Septembris 2022 jõudis ETV2 eetrisse [[Tõnu Õnnepalu]] 60. sünnipäevaks tehtud portreesaade &quot;Õnnepalu aeg&quot;. Hellerma viib seal televaataja kirjaniku meelispaikadesse [[Pariis]]is ja [[Hiiumaa]]l, kus too on kirjutanud näiteks sellised teosed nagu &quot;[[Piiririik]]&quot;, &quot;Harjutused&quot; ja &quot;Paradiis&quot;. Koos arutletakse, mis ühendab Õnnepalu raamatuid ning millist rolli mängivad nende juures usk ja armastus.&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1608714508/vaata-enne-tele-eetrit-onnepalu-60-sunnipaeva-puhul-valminud-portreesaade Vaata enne tele-eetrit: Õnnepalu 60. sünnipäeva puhul valminud portreesaade] ERR Kultuur, 13.09.2022.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/onnepalu-aeg Portreesaade &quot;Õnnepalu aeg&quot;] ERR Arhiiv. Esmaeeter: 13.09.2022.&lt;/ref&gt;

2023. aastal valmis Hellermal helilooja [[Rudolf Tobias]]e 150. sünniaastapäeva puhul dokumentaalne tagasivaade &quot;Tobiase torm ja tung&quot;.&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tobiase-torm-ja-tung Tobiase torm ja tung] ERR Arhiiv. Esmaeeter ETV-s 16.06.2023.&lt;/ref&gt;

Hellerma on ka 2024. aastal valminud dokumentaalfilmi &quot;[[Vara küps]]&quot; (alapealkirjaga &quot;Kuhu kadus Eesti mets?&quot;; režissöör [[Martti Helde]]) intervjuude autor.&lt;ref&gt;Kaspar Viilup. [https://kultuur.err.ee/1609220040/martti-helde-filmi-vara-kups-eesmark-on-osapoolte-argumente-moista Martti Helde: filmi &quot;Vara küps&quot; eesmärk on osapoolte argumente mõista] 12.01.2024.&lt;/ref&gt;

===Tegevus kultuuriürituste vestlusjuhina===
Tänu suurepärastele arutlus- ja intervjueerimisoskustele on Joonas Hellerma oodatud loengupidaja ja vestlusjuht paljudel kultuuriüritustel. Nii on ta osalenud arvamusfestivalidel, kultuuritegelaste mälestusüritustel, olnud kultuuriürituste konferansjee, sissejuhataja või õhtujuht. Näiteks:

* Oktoobris 2015 oli ta [[Kanada]]s [[Toronto]]s peetud dokumentaalfilmifestivali &quot;Estdocs&quot; ürituste moderaator.&lt;ref&gt;[https://eestielu.ca/et/dokumentaalfilmid-pesapalli-ja-valimiste-saatel/?option=com_content&amp;view=article&amp;id=4609&amp;catid=185 Dokumentaalfilmid pesapalli ja valimiste saatel] Eesti Elu / Estonian Life, 23.10.2015.&lt;/ref&gt;
* Augustis 2019 juhtis ta Läänemere festivali raames vestlust allveerobootika asjatundjast akadeemiku [[Maarja Kruusmaa]]ga.&lt;ref&gt;[https://www.arvopart.ee/arvo-pardi-keskus/sundmused/sundmus/joonas-hellerma-vestlus-akadeemik-tarmo-soomerega-baltic-sea-festival/ Joonas Hellerma vestlus akadeemik Maarja Kruusmaaga (Läänemere festival)] Arvo Pärdi Keskuse koduleht, 28.08.2019.&lt;/ref&gt;
* Oktoobris 2021 vestles Hellerma [[Eesti Kontsert|Eesti Kontserdi]] muusikafestivali TubIN tutvustava osana festivali muusikalise juhi [[Mihhail Gerts]]iga [[Eduard Tubin]]a muusikast ning festivali sünniloost.&lt;ref&gt;[https://concert.ee/eesti-kontserdi-uus-festival-tubin-teeb-kummarduse-suurele-sumfoonikule-eduard-tubinale/ Eesti Kontserdi uus festival TubIN teeb kummarduse suurele sümfoonikule Eduard Tubinale] Eesti Kontserdi koduleht / Eesti Kontserdi ajakirja Aplaus 2021. aasta sügisnumber. Vaadatud 17.03.2024.&lt;/ref&gt; 
* Aprillis 2022 modereeris ta [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatri]] Wagneri päeva&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20240319143222/https://www.vanemuine.ee/uudista/vanemuise-teatris-toimub-wagneri-paev/ Vanemuise teatris toimub Wagneri päev] Vanemuise teatri koduleht. 28.03.2022.&lt;/ref&gt; ning mais 2023 [[Tallinna Tehnikaülikool]]is peetud doktorantide konverentsi &quot;Doktorikraadiga inimesed elavad kauem ja on tervemad&quot;.&lt;ref&gt;[https://taltech.ee/uudised/konverents-doktorikraadiga-inimesed-elavad-kauem-ja-tervemad Konverents &quot;Doktorikraadiga inimesed elavad kauem ja on tervemad&quot;] Tallinna Tehnikaülikooli koduleht, 23.05.2023.&lt;/ref&gt;
* Septembris 2023 toimus [[Eesti Nüüdismuusika Keskus]]es avalik debatt &quot;Heliredeliga raamaturiiulisse&quot; klassikalise muusika ökosüsteemist ja muusikaharidusest 2023. aastal, üritust modereeris Joonas Hellerma.&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609111370/avalik-debatt-eesti-akadeemilise-muusikahariduse-raskustest Avalik debatt Eesti akadeemilise muusikahariduse raskustest] ERR Kultuur, 26.09.2023.&lt;/ref&gt;
* Detsembris 2023 oli ta [[Äripäev]]a korraldatud vaimse tervise konverentsi &quot;Meelerahu 2023 – teadus või usk?&quot; jutujuht.&lt;ref&gt;[https://pood.aripaev.ee/konverentsid-meelerahu-2023 Konverents &quot;Meelerahu 2023. Teadus või usk?&quot;] Äripäeva kodulehel. Vaadatud 17.03.2024.&lt;/ref&gt;
* Detsembris 2023 toimus [[Kumu|Kumu kunstimuuseumis]] osana näituse &quot;Nende meeltes on lõputu universum. Itaalia transavangard ja Eesti külm ekspressionism&quot; publikuprogrammist [[Sirje Helme]] ja Joonas Hellerma vestlusüritus &quot;Kunstivoolude mõisted ja mõistatused&quot;.&lt;ref&gt;[https://kumu.ekm.ee/syndmus/vestlus-teemal-kunstivoolude-moisted-ja-moistatused-itaalia-transavangard-ja-eesti-kulm-ekspressionism/ Sirje Helme ja Joonas Hellerma: „Kunstivoolude mõisted ja mõistatused: Itaalia transavangard ja Eesti külm ekspressionism“] Eesti Kunstimuuseumi koduleht. 02.12.2023.&lt;/ref&gt;
* Veebruaris 2024 pidas ta [[Konstantin Päts]]i 150. sünniaastapäeva üritusel Eesti Panga hoones kõne &quot;Päts ja mesilased&quot;, mille avaldas märtsis ka kultuurileht Sirp.&lt;ref&gt;Joonas Hellerma. [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/pats-ja-mesilased/ Päts ja mesilased] Sirp, 08.03.2024.&lt;/ref&gt;
* Märtsis 2024 juhtis ta Kumu näituse „Nende meeltes on lõputu universum“ publikuprogrammis vestlust arhitekt [[Vilen Künnapu]]ga teemal &quot;Irratsionaalsus, alateadvus ja maagia moodsas maalikunstis&quot;.&lt;ref&gt;[https://kunstimuuseum.ekm.ee/syndmus/vestlus-vilen-kunnapuga-irratsionaalsus-alateadvus-ja-maagia-moodsas-maalikunstis/ Vestlus Vilen Künnapuga: Irratsionaalsus, alateadvus ja maagia moodsas maalikunstis] Eesti Kunstimuuseumi koduleht, 07.03.2024.&lt;/ref&gt; 

===Artikleid===
Joonas Hellerma meediaretsensioone ja filmiarvustusi on ilmunud [[Sirp (ajaleht)|Sirbis]] ja [[Maaleht|Maalehes]], filosoofilisema sisuga kirjutisi ajakirjades [[Looming (ajakiri)|Looming]] ja [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]]. Üksikuid artikleid on tal ilmunud ka ajalehtedes [[Postimees]], [[Eesti Ekspress]], [[Eesti Päevaleht]], [[Eesti Spordileht (Eesti Olümpiakomitee)|Eesti Spordileht]] ja [[Eesti Elu]] ning ajakirjades [[Teater. Muusika. Kino]], [[Keel ja Kirjandus]], [[Muusika (ajakiri)|Muusika]] jm.&lt;ref&gt;[https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/aHellerma+Joonas/ahellerma+joonas/1%2C5%2C34%2CB/exact&amp;FF=ahellerma+joonas&amp;1%2C29%2C Joonas Hellerma Eesti artiklite andmebaasis ISE] Vaadatud 24.08.2021.&lt;/ref&gt;
*[http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=1583:kujutiste-teadmata-asupaik&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3153 &quot;Kujutiste teadmata asupaik&quot;], Sirp, 30. märts 2007
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/hiljaks-j-nud-m-tted-urmas-otile/ &quot;Hiljaks jäänud mõtted Urmas Otile&quot;] Sirp, 24. oktoober 2008
* [http://arvamus.postimees.ee/412527/joonas-hellerma-kannatav-kultuur/ &quot;Joonas Hellerma: kannatav kultuur&quot;], Postimees, 2. aprill 2011
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/kriitika-tuhisusest-ja-toest/ &quot;Kriitika tühisusest ja tõest&quot;]. Sirp, 27. märts 2015
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/looduse-onnistavad-seadusparad-spinoza-eetikas/ &quot;Looduse õnnistavad seaduspärad Spinoza &quot;Eetikas&quot;&quot;] Sirp, 17. juuni 2016
* [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/filosoofiaprofessori-surm-ja-kirjanduse-ulesanne/ &quot;Filosoofiaprofessori surm ja kirjanduse ülesanne&quot;] Sirp, 23. september 2022 
* &quot;Minerva öökulli lendutõus. Eeskõne Hegeli &quot;Õigusfilosoofia põhijoontes&quot;&quot;. Akadeemia nr 1 (406) / 2023 &lt;ref&gt;[https://www.akad.ee/wp-content/uploads/2023/03/akadeemia_sisu_2301_01.pdf Akadeemia nr 1 (406) / 2023 sisukord] Ajakirja Akadeemia kodulehel. Vaadatud 18.01.2024.&lt;/ref&gt;

Hellerma on kirjutanud [[Rein Veidemann]]i esseekogumiku „Kui sõna on su saatus“ (Eesti Keele Sihtasutus, 2019) kaassõna &quot;Fausti mõistatus&quot;&lt;ref&gt;[https://kultuur.postimees.ee/6840055/rein-veidemann-esitleb-uut-esseekogumikku Rein Veidemann esitleb uut esseekogumikku] Postimees Kultuur, 02.12.2019.&lt;/ref&gt; ning toimetanud norra filosoofi [[Lars Svendsen]]i raamatu &quot;Igavuse filosoofia&quot; tõlke (Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2012).

==Tunnustus==
* 2002 – [[Sirbi laureaat]] (&quot;meediakriitiliste hammaste kasvamise eest&quot;)
* 2017 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|Eesti filmi- ja teleauhind]] – parim meessaatejuht (&quot;Plekktrumm&quot;, ETV)
* 2017 – [[Tallinna Ülikool|Tallinna Ülikooli]] silmapaistev vilistlane (eetikat austava ja publikut köitva teletöö eest)&lt;ref&gt;[https://www.tlu.ee/silmapaistvad-vilistlased Silmapaistvad vilistlased] Tallinna Ülikooli koduleht. Vaadatud 18.03.2024.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.tlu.ee/ht/meediavarav/blogid/silmapaistev-vilistlane-2017-joonas-hellerma Silmapaistev vilistlane 2017 – Joonas Hellerma] Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste Instituudi humanitaarblogi, 31.08.2017.&lt;/ref&gt;
* 2018 – [[Selge Kõneleja|Selge Kõneleja auhind]]&lt;ref&gt;[https://vaegkuuljad.ee/selged-konelejad-2021/ Selged kõnelejad 2021] Eesti Vaegkuuljate Liit, 11.01.2022.&lt;/ref&gt;
* 2019 – [[Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane]]
* 2019 – [[Hea Sõna auhind]]&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/987107/hea-sona-auhinna-saab-kultuuriajakirjanik-joonas-hellerma Hea Sõna auhinna saab kultuuriajakirjanik Joonas Hellerma]. ERR Kultuur, 01.10.2019.&lt;/ref&gt;
* 2019 – [[Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia]]&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/993632/ene-mihkelsoni-kultuurimotestaja-preemia-palvis-joonas-hellerma Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia pälvis Joonas Hellerma]. ERR Kultuur. 18.10.2019.&lt;/ref&gt; (auhinna esimene laureaat&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20240317095714/https://kultuurkapital.ee/kultuurimotestaja-preemia-palvis-joonas-hellerma/ Kultuurimõtestaja preemia pälvis Joonas Hellerma] Tartu Kultuurkapitali koduleht. Vaadatud 17.03.2024.&lt;/ref&gt;)
* 2022 – [[Emakeeleõpetuse sõber|Emakeeleõpetuse sõbra auhind]]&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1608778861/emakeeleopetuse-sobraks-valiti-plekktrummi-saatejuht-joonas-hellerma Emakeeleõpetuse sõbraks valiti &quot;Plekktrummi&quot; saatejuht Joonas Hellerma]. ERR Kultuur. 04.11.2022.&lt;/ref&gt;
* 2023 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] – artikliauhind (artikli &quot;Fausti evangeelium&quot; (&quot;[[Tõlkija hääl]]&quot;, nr 11) eest)
* 2024 – Akadeemia aastapreemia – Universalia kuldauhind (artikli &quot;Minerva öökulli lendutõus. Eeskõne Hegeli &quot;Õigusfilosoofia põhijoontes&quot;&quot; eest)&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609225677/ajakirja-akadeemia-aastapreemia-palvis-joonas-hellerma Ajakirja Akadeemia aastapreemia pälvis Joonas Hellerma] ERR Kultuur, 18.01.2024.&lt;/ref&gt;
* 2025 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-02-05 |pealkiri=President annab tänavu teenetemärgi 157 inimesele |url=https://www.err.ee/1609595192/president-annab-tanavu-teenetemargi-157-inimesele |vaadatud=2025-02-06 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Tema ema on kirjanik ja toimetaja [[Kärt Hellerma]] ning isa kirjandusteadlane [[Toomas Haug]]. Tema vend on [[Juhan Hellerma]].&lt;ref&gt;[https://menu.err.ee/1609214926/joonas-hellerma-minu-isakuju-oli-vanaisa Joonas Hellerma: minu isakuju oli vanaisa] ERR Menu, 08.01.2024.&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* Meelis Oidsalu. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/plekktrummide-korvulukustav-vaikimine/ &quot;Plekktrummide kõrvulukustav vaikimine&quot;] Sirp, 15. aprill 2016
* Mariliis Mõttus. [https://www.muurileht.ee/plekktrummi-kola-kumnendi-taustal-intervjuu-joonas-hellermaga/ &quot;Plekktrummi kõla kümnendi taustal. Intervjuu Joonas Hellermaga&quot;] Müürileht, 25. jaanuar 2021
* Anu Viita-Neuhaus. [https://www.ohtuleht.ee/naine/1083456/joonas-hellerma-naudib-otsesaate-volu-kui-partituur-on-mingil-kujul-valmis-jagub-ruumi-ka-ootamatusteks- &quot;Joonas Hellerma naudib otsesaate võlu. &quot;Kui partituur on mingil kujul valmis, jagub ruumi ka ootamatusteks.&quot;&quot;] Õhtuleht/Naisteleht, 21. aprill 2023

==Välislingid==
{{commonskat}}

* [https://vikerraadio.err.ee/1609204400/kabi-ei-kuku-kart-ja-joonas-hellerma &quot;Käbi ei kuku... Kärt ja Joonas Hellerma&quot;] ERR Vikerraadio saade, 7. jaanuar 2024 

{{JÄRJESTA:Hellerma, Joonas}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti filmikriitikud]]
[[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1984]]</text>
      <sha1>lvzrjw6338dzvse8ih8bvzvrxobj3u7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eugen Paal</title>
    <ns>0</ns>
    <id>287233</id>
    <revision>
      <id>7203963</id>
      <parentid>7191634</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T18:46:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-41959-33</username>
        <id>234336</id>
      </contributor>
      <comment>/* Teadustöö */</comment>
      <origin>7203963</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4954" sha1="etebq5mpkpxg3xifiv867ph0nwhy7rs" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
'''Eugen Paal'''  [&lt;nowiki/&gt;[[1979|1961.-1979]].aastani '''Evgeni Fedula(j)ev''' (mitmed erinevad nimekujud varastel haridusdokumentidel); sündinud [[4. juuni]]l [[1954]] [[Rakvere]]s] on Eesti füüsik.

==Haridus==
Ta lõpetas [[Rakvere I Keskkool]]i [[1972]], [[TRÜ]] füüsika-keemiateaduskonna teoreetilise füüsika erialal [[1977]]; [[Tartu Ülikooli füüsika instituut|Eesti NSV TA Füüsika Instituudi]] [[aspirant]] [[1985]]–[[1989]]. &lt;ref name=&quot;prof&quot;/&gt;

Füüsika-matemaatikateaduste kandidaat [[1989]] (&quot;О неассоциативном расширении теоретико-группового метода на основе луп Муфанг и алгебр Мальцева&quot;, juhendaja [[Jaak Lõhmus]]). &lt;ref name=&quot;leks&quot;/&gt;

==Töökäik==
[[Ehituse Teadusliku Uurimise Instituut|Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudi (Ehituse TUI)]] insener [[1977]]–[[1979]].
[[TTÜ]]s: matemaatika kateedri vanemlaborant [[1979]], laborijuhataja [[1980]], assistent [[1983]]–[[1985]], vanemõpetaja [[1989]]–[[1991]], dotsent [[1991]]–[[1992]];
matemaatikainstituudi dotsent [[1992]]–[[1994|1998]], matemaatilise füüsika professor [[1998]]–[[2017]] ja matemaatilise füüsika õppetooli juhataja [[2007]]–[[2013|2017]], emeriitprofessor. &lt;ref name=&quot;prof&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;leks&quot;/&gt;

==Teadustöö==
Põhisuunad: [[matemaatiline füüsika]], [[Lie teooria|Lie]] [[operaadarvutus|teooria, Moufangi sümmeetria, mitteassotsiatiivne algebra, operaadarvutus]]. Avaldanud ligi 120 teaduspublikatsiooni. Tema juhendamisel on kaitstud 4 magistritööd ja 2 doktoriväitekirja.&lt;ref name=&quot;prof&quot;/&gt;

===Teaduskorralduslik tegevus===
* [[1992]]–[[1995]] Rahvusvahelise Teadusfondi pikaajalised uurimistoetused, LCROOO ja LL6100, põhitäitja.
* [[1995]]–[[1998]] Gerstenhaberi algebra, ETF grant, grandihoidja; 
* [[1999]]–[[2002]] Operaadid, ETF grant, grandihoidja;
* [[2003]]–[[2006]] Operaadid ja kohomoloogia, ETF grant, grandihoidja;
* [[2005]]–[[2006]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP I, 08.10. 2005, Tallinn, korraldaja;
* [[2006]]–[[2009]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP II, 12.–14.10.2006, Lund, Rootsi, kaaskorraldaja;
* [[2006]]–[[2014]] Journal of Generalized Lie Theory and Applications asutaja, kirjastaja, peatoimetaja;
* [[2007]]–[[2008]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP III, 11.–13. okt. 2007, Göteborg, Rootsi, kaaskorraldaja;
* [[2007]]–[[2010]] Üldistatud Lie teooria, ETF grant, grandihoidja;
* [[2008]]–[[2010]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP IV, 9.–11. okt. 2008, Tartu, kaaskorraldaja;
* [[2009]]–[[2011]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP V, 12.–16. okt. 2009, Banachi konverentsikeskus, Bedlewo, Poola, kaaskorraldaja;
* [[2009]]–[[2014]] Journal of Physical Mathematics asutaja, peatoimetaja;
* [[2010]]–[[2012]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP VI, 25.–30. okt. 2010, Tjärnö, Rootsi, kaaskorraldaja;
* [[2011]]–[[2012]] AGMP &amp; MP2 rahvusvaheline suvekool, Mathematical Topics in Quantum Mechanics and Quantum Information, 05.09. sept. 2011, Tjärnö, Rootsi, kaaskorraldaja;
* [[2011]]–[[2014]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP VII, 24.–26. okt. 2011, Mulhouse, Prantsusmaa, kaaskorraldaja;
* [[2012]]–[[2014]] 6. Euroopa matemaatikakongressi (ECM6) satelliitkonverents, 3Quantum: Algebra - Geometry - Information, 10.–13. juuli 2012, Tallinn, korraldaja; 
* [[2012]]–[[2015]] Operaadid, deformatsioonid, dünaamika, ETF grant, grandihoidja;
* [[2012]]–[[2015]] Operaadid, deformatsioonid, dünaamika, ETF grant, grandihoidja;
* [[2013]]–[[2014]] Rahvusvahelise konverentsi Moduli – Operads - Dynamics (MOD) I, 9.–11. juuli 2013, Kongsberg, Norra, kaaskorraldaja;
* [[2014]]–[[2015]] Rahvusvahelise konverentsi Moduli - Operads - Dynamics (MOD) II, 3.–06. juuni 2014, Tallinn, korraldaja;
* [[2002]]–... AGMP võrgustik, kaasasutaja, kolleegiumi liige, koordinaator;
* [[2004]]–... ISQS võrgustik, kolleegiumi liige;
* [[2012]]–... Tallinna konverentsisaadik;
==Tunnustus==
[[1995]] [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] (Täppisteaduste, keemia ja molekulaarbioloogia aastapreemia – [[Jaak Lõhmus]], Eugen Paal, Leo Songsepp &quot;Nonassociative Algebras in Physics&quot;, Hadronic Press, 1994.
[[2006]] TTÜ Kuldmärk. &lt;ref name=&quot;prof&quot;/&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;leks&quot;&gt;Eesti teaduse biograafiline leksikon. Köide 3. Tallinn, 2013, lk. 331&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;prof&quot;&gt;Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2008, lk. 293-294&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?PersonVID=36971&amp;lang=et &quot;Eesti Teadusportaal (ETIS)&quot;]

{{JÄRJESTA:Paal, Eugen}}
[[Kategooria:Eesti füüsikateoreetikud]]
[[Kategooria:Eesti matemaatikud]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1954]]</text>
      <sha1>etebq5mpkpxg3xifiv867ph0nwhy7rs</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203964</id>
      <parentid>7203963</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T18:48:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-41959-33</username>
        <id>234336</id>
      </contributor>
      <comment>/* Teadustöö */</comment>
      <origin>7203964</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4977" sha1="kuhzojhazty7a4k117d13hojt384y7u" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
'''Eugen Paal'''  [&lt;nowiki/&gt;[[1979|1961.-1979]].aastani '''Evgeni Fedula(j)ev''' (mitmed erinevad nimekujud varastel haridusdokumentidel); sündinud [[4. juuni]]l [[1954]] [[Rakvere]]s] on Eesti füüsik.

==Haridus==
Ta lõpetas [[Rakvere I Keskkool]]i [[1972]], [[TRÜ]] füüsika-keemiateaduskonna teoreetilise füüsika erialal [[1977]]; [[Tartu Ülikooli füüsika instituut|Eesti NSV TA Füüsika Instituudi]] [[aspirant]] [[1985]]–[[1989]]. &lt;ref name=&quot;prof&quot;/&gt;

Füüsika-matemaatikateaduste kandidaat [[1989]] (&quot;О неассоциативном расширении теоретико-группового метода на основе луп Муфанг и алгебр Мальцева&quot;, juhendaja [[Jaak Lõhmus]]). &lt;ref name=&quot;leks&quot;/&gt;

==Töökäik==
[[Ehituse Teadusliku Uurimise Instituut|Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudi (Ehituse TUI)]] insener [[1977]]–[[1979]].
[[TTÜ]]s: matemaatika kateedri vanemlaborant [[1979]], laborijuhataja [[1980]], assistent [[1983]]–[[1985]], vanemõpetaja [[1989]]–[[1991]], dotsent [[1991]]–[[1992]];
matemaatikainstituudi dotsent [[1992]]–[[1994|1998]], matemaatilise füüsika professor [[1998]]–[[2017]] ja matemaatilise füüsika õppetooli juhataja [[2007]]–[[2013|2017]], emeriitprofessor. &lt;ref name=&quot;prof&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;leks&quot;/&gt;

==Teadustöö==
Põhisuunad: [[matemaatiline füüsika]], [[Lie teooria|Lie]] [[operaadarvutus|teooria, Moufangi sümmeetria, mitteassotsiatiivne algebra, Gerstenhaberi teooria, operaadarvutus]]. Avaldanud ligi 120 teaduspublikatsiooni. Tema juhendamisel on kaitstud 4 magistritööd ja 2 doktoriväitekirja.&lt;ref name=&quot;prof&quot;/&gt;

===Teaduskorralduslik tegevus===
* [[1992]]–[[1995]] Rahvusvahelise Teadusfondi pikaajalised uurimistoetused, LCROOO ja LL6100, põhitäitja.
* [[1995]]–[[1998]] Gerstenhaberi algebra, ETF grant, grandihoidja; 
* [[1999]]–[[2002]] Operaadid, ETF grant, grandihoidja;
* [[2003]]–[[2006]] Operaadid ja kohomoloogia, ETF grant, grandihoidja;
* [[2005]]–[[2006]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP I, 08.10. 2005, Tallinn, korraldaja;
* [[2006]]–[[2009]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP II, 12.–14.10.2006, Lund, Rootsi, kaaskorraldaja;
* [[2006]]–[[2014]] Journal of Generalized Lie Theory and Applications asutaja, kirjastaja, peatoimetaja;
* [[2007]]–[[2008]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP III, 11.–13. okt. 2007, Göteborg, Rootsi, kaaskorraldaja;
* [[2007]]–[[2010]] Üldistatud Lie teooria, ETF grant, grandihoidja;
* [[2008]]–[[2010]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP IV, 9.–11. okt. 2008, Tartu, kaaskorraldaja;
* [[2009]]–[[2011]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP V, 12.–16. okt. 2009, Banachi konverentsikeskus, Bedlewo, Poola, kaaskorraldaja;
* [[2009]]–[[2014]] Journal of Physical Mathematics asutaja, peatoimetaja;
* [[2010]]–[[2012]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP VI, 25.–30. okt. 2010, Tjärnö, Rootsi, kaaskorraldaja;
* [[2011]]–[[2012]] AGMP &amp; MP2 rahvusvaheline suvekool, Mathematical Topics in Quantum Mechanics and Quantum Information, 05.09. sept. 2011, Tjärnö, Rootsi, kaaskorraldaja;
* [[2011]]–[[2014]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP VII, 24.–26. okt. 2011, Mulhouse, Prantsusmaa, kaaskorraldaja;
* [[2012]]–[[2014]] 6. Euroopa matemaatikakongressi (ECM6) satelliitkonverents, 3Quantum: Algebra - Geometry - Information, 10.–13. juuli 2012, Tallinn, korraldaja; 
* [[2012]]–[[2015]] Operaadid, deformatsioonid, dünaamika, ETF grant, grandihoidja;
* [[2012]]–[[2015]] Operaadid, deformatsioonid, dünaamika, ETF grant, grandihoidja;
* [[2013]]–[[2014]] Rahvusvahelise konverentsi Moduli – Operads - Dynamics (MOD) I, 9.–11. juuli 2013, Kongsberg, Norra, kaaskorraldaja;
* [[2014]]–[[2015]] Rahvusvahelise konverentsi Moduli - Operads - Dynamics (MOD) II, 3.–06. juuni 2014, Tallinn, korraldaja;
* [[2002]]–... AGMP võrgustik, kaasasutaja, kolleegiumi liige, koordinaator;
* [[2004]]–... ISQS võrgustik, kolleegiumi liige;
* [[2012]]–... Tallinna konverentsisaadik;
==Tunnustus==
[[1995]] [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] (Täppisteaduste, keemia ja molekulaarbioloogia aastapreemia – [[Jaak Lõhmus]], Eugen Paal, Leo Songsepp &quot;Nonassociative Algebras in Physics&quot;, Hadronic Press, 1994.
[[2006]] TTÜ Kuldmärk. &lt;ref name=&quot;prof&quot;/&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;leks&quot;&gt;Eesti teaduse biograafiline leksikon. Köide 3. Tallinn, 2013, lk. 331&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;prof&quot;&gt;Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2008, lk. 293-294&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?PersonVID=36971&amp;lang=et &quot;Eesti Teadusportaal (ETIS)&quot;]

{{JÄRJESTA:Paal, Eugen}}
[[Kategooria:Eesti füüsikateoreetikud]]
[[Kategooria:Eesti matemaatikud]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1954]]</text>
      <sha1>kuhzojhazty7a4k117d13hojt384y7u</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203968</id>
      <parentid>7203964</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T18:59:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-42027-19</username>
        <id>234338</id>
      </contributor>
      <comment>/* Teaduskorralduslik tegevus */</comment>
      <origin>7203968</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4941" sha1="5nana5c9c476nqsvd7cm8uhe4mpeuw2" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
'''Eugen Paal'''  [&lt;nowiki/&gt;[[1979|1961.-1979]].aastani '''Evgeni Fedula(j)ev''' (mitmed erinevad nimekujud varastel haridusdokumentidel); sündinud [[4. juuni]]l [[1954]] [[Rakvere]]s] on Eesti füüsik.

==Haridus==
Ta lõpetas [[Rakvere I Keskkool]]i [[1972]], [[TRÜ]] füüsika-keemiateaduskonna teoreetilise füüsika erialal [[1977]]; [[Tartu Ülikooli füüsika instituut|Eesti NSV TA Füüsika Instituudi]] [[aspirant]] [[1985]]–[[1989]]. &lt;ref name=&quot;prof&quot;/&gt;

Füüsika-matemaatikateaduste kandidaat [[1989]] (&quot;О неассоциативном расширении теоретико-группового метода на основе луп Муфанг и алгебр Мальцева&quot;, juhendaja [[Jaak Lõhmus]]). &lt;ref name=&quot;leks&quot;/&gt;

==Töökäik==
[[Ehituse Teadusliku Uurimise Instituut|Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudi (Ehituse TUI)]] insener [[1977]]–[[1979]].
[[TTÜ]]s: matemaatika kateedri vanemlaborant [[1979]], laborijuhataja [[1980]], assistent [[1983]]–[[1985]], vanemõpetaja [[1989]]–[[1991]], dotsent [[1991]]–[[1992]];
matemaatikainstituudi dotsent [[1992]]–[[1994|1998]], matemaatilise füüsika professor [[1998]]–[[2017]] ja matemaatilise füüsika õppetooli juhataja [[2007]]–[[2013|2017]], emeriitprofessor. &lt;ref name=&quot;prof&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;leks&quot;/&gt;

==Teadustöö==
Põhisuunad: [[matemaatiline füüsika]], [[Lie teooria|Lie]] [[operaadarvutus|teooria, Moufangi sümmeetria, mitteassotsiatiivne algebra, Gerstenhaberi teooria, operaadarvutus]]. Avaldanud ligi 120 teaduspublikatsiooni. Tema juhendamisel on kaitstud 4 magistritööd ja 2 doktoriväitekirja.&lt;ref name=&quot;prof&quot;/&gt;

===Teaduskorralduslik tegevus===
* [[1992]]–[[1995]] Rahvusvahelise Teadusfondi pikaajalised uurimistoetused, LCROOO ja LL6100, põhitäitja.
* [[1995]]–[[1998]] Gerstenhaberi algebra, ETF grant, grandihoidja; 
* [[1999]]–[[2002]] Operaadid, ETF grant, grandihoidja;
* [[2003]]–[[2006]] Operaadid ja kohomoloogia, ETF grant, grandihoidja;
* [[2005]]–[[2006]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP I, 08.10. 2005, Tallinn, korraldaja;
* [[2006]]–[[2009]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP II, 12.–14.10.2006, Lund, Rootsi, kaaskorraldaja;
* [[2006]]–[[2014]] Journal of Generalized Lie Theory and Applications asutaja, kirjastaja, peatoimetaja;
* [[2007]]–[[2008]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP III, 11.–13. okt. 2007, Göteborg, Rootsi, kaaskorraldaja;
* [[2007]]–[[2010]] Üldistatud Lie teooria, ETF grant, grandihoidja;
* [[2008]]–[[2010]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP IV, 9.–11. okt. 2008, Tartu, kaaskorraldaja;
* [[2009]]–[[2011]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP V, 12.–16. okt. 2009, Banachi konverentsikeskus, Bedlewo, Poola, kaaskorraldaja;
* [[2009]]–[[2014]] Journal of Physical Mathematics asutaja, peatoimetaja;
* [[2010]]–[[2012]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP VI, 25.–30. okt. 2010, Tjärnö, Rootsi, kaaskorraldaja;
* [[2011]]–[[2012]] AGMP &amp; MP2 rahvusvaheline suvekool, Mathematical Topics in Quantum Mechanics and Quantum Information, 05.09. sept. 2011, Tjärnö, Rootsi, kaaskorraldaja;
* [[2011]]–[[2014]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP VII, 24.–26. okt. 2011, Mulhouse, Prantsusmaa, kaaskorraldaja;
* [[2012]]–[[2014]] 6. Euroopa matemaatikakongressi (ECM6) satelliitkonverents, 3Quantum: Algebra - Geometry - Information, 10.–13. juuli 2012, Tallinn, korraldaja; 
* [[2012]]–[[2015]] Operaadid, deformatsioonid, dünaamika, ETF grant, grandihoidja;
* [[2013]]–[[2014]] Rahvusvahelise konverentsi Moduli – Operads - Dynamics (MOD) I, 9.–11. juuli 2013, Kongsberg, Norra, kaaskorraldaja;
* [[2014]]–[[2015]] Rahvusvahelise konverentsi Moduli - Operads - Dynamics (MOD) II, 3.–06. juuni 2014, Tallinn, korraldaja;
* [[2002]]–... AGMP Balti-Põhjala konverensivõrgustik, kaasasutaja, kolleegiumi liige, koordinaator;
* [[2004]]–... ISQS rahvusvaheline konverentsivõrgustik, kolleegiumi liige;
* [[2012]]–... Tallinna konverentsisaadik;
==Tunnustus==
[[1995]] [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] (Täppisteaduste, keemia ja molekulaarbioloogia aastapreemia – [[Jaak Lõhmus]], Eugen Paal, Leo Songsepp &quot;Nonassociative Algebras in Physics&quot;, Hadronic Press, 1994.
[[2006]] TTÜ Kuldmärk. &lt;ref name=&quot;prof&quot;/&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;leks&quot;&gt;Eesti teaduse biograafiline leksikon. Köide 3. Tallinn, 2013, lk. 331&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;prof&quot;&gt;Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2008, lk. 293-294&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?PersonVID=36971&amp;lang=et &quot;Eesti Teadusportaal (ETIS)&quot;]

{{JÄRJESTA:Paal, Eugen}}
[[Kategooria:Eesti füüsikateoreetikud]]
[[Kategooria:Eesti matemaatikud]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1954]]</text>
      <sha1>5nana5c9c476nqsvd7cm8uhe4mpeuw2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203969</id>
      <parentid>7203968</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T19:00:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-42027-19</username>
        <id>234338</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7203969</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4942" sha1="kos0sd2em8y568bvcs9vhpn3e72rfrj" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
'''Eugen Paal'''  [&lt;nowiki/&gt;[[1979|1961.-1979]].aastani '''Evgeni Fedula(j)ev''' (mitmed erinevad nimekujud varastel haridusdokumentidel); sündinud [[4. juuni]]l [[1954]] [[Rakvere]]s] on Eesti füüsik.

==Haridus==
Ta lõpetas [[Rakvere I Keskkool]]i [[1972]], [[TRÜ]] füüsika-keemiateaduskonna teoreetilise füüsika erialal [[1977]]; [[Tartu Ülikooli füüsika instituut|Eesti NSV TA Füüsika Instituudi]] [[aspirant]] [[1985]]–[[1989]]. &lt;ref name=&quot;prof&quot;/&gt;

Füüsika-matemaatikateaduste kandidaat [[1989]] (&quot;О неассоциативном расширении теоретико-группового метода на основе луп Муфанг и алгебр Мальцева&quot;, juhendaja [[Jaak Lõhmus]]). &lt;ref name=&quot;leks&quot;/&gt;

==Töökäik==
[[Ehituse Teadusliku Uurimise Instituut|Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudi (Ehituse TUI)]] insener [[1977]]–[[1979]].
[[TTÜ]]s: matemaatika kateedri vanemlaborant [[1979]], laborijuhataja [[1980]], assistent [[1983]]–[[1985]], vanemõpetaja [[1989]]–[[1991]], dotsent [[1991]]–[[1992]];
matemaatikainstituudi dotsent [[1992]]–[[1994|1998]], matemaatilise füüsika professor [[1998]]–[[2017]] ja matemaatilise füüsika õppetooli juhataja [[2007]]–[[2013|2017]], emeriitprofessor. &lt;ref name=&quot;prof&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;leks&quot;/&gt;

==Teadustöö==
Põhisuunad: [[matemaatiline füüsika]], [[Lie teooria|Lie]] [[operaadarvutus|teooria, Moufangi sümmeetria, mitteassotsiatiivne algebra, Gerstenhaberi teooria, operaadarvutus]]. Avaldanud ligi 120 teaduspublikatsiooni. Tema juhendamisel on kaitstud 4 magistritööd ja 2 doktoriväitekirja.&lt;ref name=&quot;prof&quot;/&gt;

===Teaduskorralduslik tegevus===
* [[1992]]–[[1995]] Rahvusvahelise Teadusfondi pikaajalised uurimistoetused, LCROOO ja LL6100, põhitäitja.
* [[1995]]–[[1998]] Gerstenhaberi algebra, ETF grant, grandihoidja; 
* [[1999]]–[[2002]] Operaadid, ETF grant, grandihoidja;
* [[2003]]–[[2006]] Operaadid ja kohomoloogia, ETF grant, grandihoidja;
* [[2005]]–[[2006]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP I, 08.10. 2005, Tallinn, korraldaja;
* [[2006]]–[[2009]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP II, 12.–14.10.2006, Lund, Rootsi, kaaskorraldaja;
* [[2006]]–[[2014]] Journal of Generalized Lie Theory and Applications asutaja, kirjastaja, peatoimetaja;
* [[2007]]–[[2008]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP III, 11.–13. okt. 2007, Göteborg, Rootsi, kaaskorraldaja;
* [[2007]]–[[2010]] Üldistatud Lie teooria, ETF grant, grandihoidja;
* [[2008]]–[[2010]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP IV, 9.–11. okt. 2008, Tartu, kaaskorraldaja;
* [[2009]]–[[2011]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP V, 12.–16. okt. 2009, Banachi konverentsikeskus, Bedlewo, Poola, kaaskorraldaja;
* [[2009]]–[[2014]] Journal of Physical Mathematics, asutaja, peatoimetaja;
* [[2010]]–[[2012]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP VI, 25.–30. okt. 2010, Tjärnö, Rootsi, kaaskorraldaja;
* [[2011]]–[[2012]] AGMP &amp; MP2 rahvusvaheline suvekool, Mathematical Topics in Quantum Mechanics and Quantum Information, 05.09. sept. 2011, Tjärnö, Rootsi, kaaskorraldaja;
* [[2011]]–[[2014]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP VII, 24.–26. okt. 2011, Mulhouse, Prantsusmaa, kaaskorraldaja;
* [[2012]]–[[2014]] 6. Euroopa matemaatikakongressi (ECM6) satelliitkonverents, 3Quantum: Algebra - Geometry - Information, 10.–13. juuli 2012, Tallinn, korraldaja; 
* [[2012]]–[[2015]] Operaadid, deformatsioonid, dünaamika, ETF grant, grandihoidja;
* [[2013]]–[[2014]] Rahvusvahelise konverentsi Moduli – Operads - Dynamics (MOD) I, 9.–11. juuli 2013, Kongsberg, Norra, kaaskorraldaja;
* [[2014]]–[[2015]] Rahvusvahelise konverentsi Moduli - Operads - Dynamics (MOD) II, 3.–06. juuni 2014, Tallinn, korraldaja;
* [[2002]]–... AGMP Balti-Põhjala konverensivõrgustik, kaasasutaja, kolleegiumi liige, koordinaator;
* [[2004]]–... ISQS rahvusvaheline konverentsivõrgustik, kolleegiumi liige;
* [[2012]]–... Tallinna konverentsisaadik;
==Tunnustus==
[[1995]] [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] (Täppisteaduste, keemia ja molekulaarbioloogia aastapreemia – [[Jaak Lõhmus]], Eugen Paal, Leo Songsepp &quot;Nonassociative Algebras in Physics&quot;, Hadronic Press, 1994.
[[2006]] TTÜ Kuldmärk. &lt;ref name=&quot;prof&quot;/&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;leks&quot;&gt;Eesti teaduse biograafiline leksikon. Köide 3. Tallinn, 2013, lk. 331&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;prof&quot;&gt;Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2008, lk. 293-294&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?PersonVID=36971&amp;lang=et &quot;Eesti Teadusportaal (ETIS)&quot;]

{{JÄRJESTA:Paal, Eugen}}
[[Kategooria:Eesti füüsikateoreetikud]]
[[Kategooria:Eesti matemaatikud]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1954]]</text>
      <sha1>kos0sd2em8y568bvcs9vhpn3e72rfrj</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203991</id>
      <parentid>7203969</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T20:05:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-42061-85</username>
        <id>234345</id>
      </contributor>
      <comment>/* Teadustöö */</comment>
      <origin>7203991</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5005" sha1="jbn600fhwa7z6cl1kpcead15l6ebkd3" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
'''Eugen Paal'''  [&lt;nowiki/&gt;[[1979|1961.-1979]].aastani '''Evgeni Fedula(j)ev''' (mitmed erinevad nimekujud varastel haridusdokumentidel); sündinud [[4. juuni]]l [[1954]] [[Rakvere]]s] on Eesti füüsik.

==Haridus==
Ta lõpetas [[Rakvere I Keskkool]]i [[1972]], [[TRÜ]] füüsika-keemiateaduskonna teoreetilise füüsika erialal [[1977]]; [[Tartu Ülikooli füüsika instituut|Eesti NSV TA Füüsika Instituudi]] [[aspirant]] [[1985]]–[[1989]]. &lt;ref name=&quot;prof&quot;/&gt;

Füüsika-matemaatikateaduste kandidaat [[1989]] (&quot;О неассоциативном расширении теоретико-группового метода на основе луп Муфанг и алгебр Мальцева&quot;, juhendaja [[Jaak Lõhmus]]). &lt;ref name=&quot;leks&quot;/&gt;

==Töökäik==
[[Ehituse Teadusliku Uurimise Instituut|Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudi (Ehituse TUI)]] insener [[1977]]–[[1979]].
[[TTÜ]]s: matemaatika kateedri vanemlaborant [[1979]], laborijuhataja [[1980]], assistent [[1983]]–[[1985]], vanemõpetaja [[1989]]–[[1991]], dotsent [[1991]]–[[1992]];
matemaatikainstituudi dotsent [[1992]]–[[1994|1998]], matemaatilise füüsika professor [[1998]]–[[2017]] ja matemaatilise füüsika õppetooli juhataja [[2007]]–[[2013|2017]], emeriitprofessor. &lt;ref name=&quot;prof&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;leks&quot;/&gt;

==Teadustöö==
Põhisuunad: [[matemaatiline füüsika]], [[Lie teooria|Lie]] [[operaadarvutus|teooria, Moufangi sümmeetria, mitteassotsiatiivne algebra, Gerstenhaberi teooria, operaadarvutus]]. Avaldanud ligi 120 teaduspublikatsiooni, 4 monograafiat ja 10 rahvusvahelist teadusartiklite kogumikku. Tema juhendamisel on kaitstud 4 magistritööd ja 2 doktoriväitekirja.&lt;ref name=&quot;prof&quot;/&gt;

===Teaduskorralduslik tegevus===
* [[1992]]–[[1995]] Rahvusvahelise Teadusfondi pikaajalised uurimistoetused, LCROOO ja LL6100, põhitäitja.
* [[1995]]–[[1998]] Gerstenhaberi algebra, ETF grant, grandihoidja; 
* [[1999]]–[[2002]] Operaadid, ETF grant, grandihoidja;
* [[2003]]–[[2006]] Operaadid ja kohomoloogia, ETF grant, grandihoidja;
* [[2005]]–[[2006]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP I, 08.10. 2005, Tallinn, korraldaja;
* [[2006]]–[[2009]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP II, 12.–14.10.2006, Lund, Rootsi, kaaskorraldaja;
* [[2006]]–[[2014]] Journal of Generalized Lie Theory and Applications asutaja, kirjastaja, peatoimetaja;
* [[2007]]–[[2008]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP III, 11.–13. okt. 2007, Göteborg, Rootsi, kaaskorraldaja;
* [[2007]]–[[2010]] Üldistatud Lie teooria, ETF grant, grandihoidja;
* [[2008]]–[[2010]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP IV, 9.–11. okt. 2008, Tartu, kaaskorraldaja;
* [[2009]]–[[2011]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP V, 12.–16. okt. 2009, Banachi konverentsikeskus, Bedlewo, Poola, kaaskorraldaja;
* [[2009]]–[[2014]] Journal of Physical Mathematics, asutaja, peatoimetaja;
* [[2010]]–[[2012]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP VI, 25.–30. okt. 2010, Tjärnö, Rootsi, kaaskorraldaja;
* [[2011]]–[[2012]] AGMP &amp; MP2 rahvusvaheline suvekool, Mathematical Topics in Quantum Mechanics and Quantum Information, 05.09. sept. 2011, Tjärnö, Rootsi, kaaskorraldaja;
* [[2011]]–[[2014]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP VII, 24.–26. okt. 2011, Mulhouse, Prantsusmaa, kaaskorraldaja;
* [[2012]]–[[2014]] 6. Euroopa matemaatikakongressi (ECM6) satelliitkonverents, 3Quantum: Algebra - Geometry - Information, 10.–13. juuli 2012, Tallinn, korraldaja; 
* [[2012]]–[[2015]] Operaadid, deformatsioonid, dünaamika, ETF grant, grandihoidja;
* [[2013]]–[[2014]] Rahvusvahelise konverentsi Moduli – Operads - Dynamics (MOD) I, 9.–11. juuli 2013, Kongsberg, Norra, kaaskorraldaja;
* [[2014]]–[[2015]] Rahvusvahelise konverentsi Moduli - Operads - Dynamics (MOD) II, 3.–06. juuni 2014, Tallinn, korraldaja;
* [[2002]]–... AGMP Balti-Põhjala konverensivõrgustik, kaasasutaja, kolleegiumi liige, koordinaator;
* [[2004]]–... ISQS rahvusvaheline konverentsivõrgustik, kolleegiumi liige;
* [[2012]]–... Tallinna konverentsisaadik;
==Tunnustus==
[[1995]] [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] (Täppisteaduste, keemia ja molekulaarbioloogia aastapreemia – [[Jaak Lõhmus]], Eugen Paal, Leo Songsepp &quot;Nonassociative Algebras in Physics&quot;, Hadronic Press, 1994.
[[2006]] TTÜ Kuldmärk. &lt;ref name=&quot;prof&quot;/&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;leks&quot;&gt;Eesti teaduse biograafiline leksikon. Köide 3. Tallinn, 2013, lk. 331&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;prof&quot;&gt;Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2008, lk. 293-294&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?PersonVID=36971&amp;lang=et &quot;Eesti Teadusportaal (ETIS)&quot;]

{{JÄRJESTA:Paal, Eugen}}
[[Kategooria:Eesti füüsikateoreetikud]]
[[Kategooria:Eesti matemaatikud]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1954]]</text>
      <sha1>jbn600fhwa7z6cl1kpcead15l6ebkd3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Zendaya</title>
    <ns>0</ns>
    <id>290971</id>
    <revision>
      <id>7203893</id>
      <parentid>7113815</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T15:44:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>ThreeTHOUSANDSANDGRAINS</username>
        <id>158361</id>
      </contributor>
      <origin>7203893</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4506" sha1="qfnjwxuwjxs4xxi71er1ngn23kv2xqi" xml:space="preserve">{{Näitleja info
| nimi = Zendaya
| pilt = Zendaya-byPhilipRomano.jpg|thumb|Zendaya at the NYC Premiere of &quot;The Odyssey&quot; - July 14, 2026]] 
| sünninimi = Zendaya Maree Stoermer Coleman
| sünniaeg = 1. september 1996
| sünnikoht = Oakland, USA
| rahvus = ameeriklane
| amet = näitleja, laulja, produtsent
| tegev = 2009. aastast
}}'''Zendaya Maree Stoermer Coleman''' (sündinud [[1. september|1. septembril]] [[1996]] [[California]]s [[Oakland]]is) on Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja. 

Ta on pälvinud kaks Ameerika Ühendriikide [[Emmy|Emmy parima naisnäitleja teleauhinda]] ning ajakiri [[Time]] arvas ta 2022. aastal oma iga-aastases nimekirjas maailma 100 mõjukaima inimese hulka.

Californias Oaklandis sündinud ja kasvanud Zendaya alustas karjääri lapsmodelli ja taustatantsijana. Ta tegi teledebüüdi Rocky Blue rollis [[Disney Channel]]i komöödias &quot;[[Shake It Up]]&quot; (2010–2013) ja mängis peaosa telesarjas &quot;[[K.C. Undercover]]&quot; (2015–2018).

Mängufilmidebüüdi tegi ta 2017. aastal filmiga &quot;[[Ämblikmees: Kojutulek]]&quot;. Rue Bennetti roll HBO draamasarjas [[Eufooria (Ameerika teleseriaal)|&quot;Eufooria&quot;]] (2019. aastast) tegi Zendayast noorima [[Emmy|Emmy auhinna]] saaja draamasarja silmapaistva peaosatäitja eest. Ta on mänginud ka muusikalises draamafilmis &quot;[[Maailma suurim showmees]]&quot; (2017), romantilises draamafilmis &quot;[[Malcolm &amp; Marie]]&quot; (2021) ning ulme-eeposes &quot;[[Düün (film, 2021)|Düün]]&quot; (2021).

Peale filmikarjääri on Zendaya löönud laineid ka muusikamaailmas: 2011. aastal andis Zendaya välja singlid &quot;[[Swag It Out]]&quot; ja &quot;[[Watch Me]]&quot;, viimane koostöös [[Bella Thorne]]'iga. 2012. aastal sõlmis ta lepingu [[Hollywood Records]]iga ja andis seejärel välja singli &quot;[[Replay]]&quot;, mis jõudis [[Billboard Hot 100]] edetabelis 40 parima hulka. 2013. aastal andis ta välja omanimelise debüütstuudioalbumi, mida saatis mõõdukas edu ja kriitikute tunnustus. Tema suurim kommertsedu lauljana tuli 2018. aasta &quot;Maailma suurima showmehe&quot; heliribalt pärit lauluga &quot;[[Rewrite the Stars]]&quot;. Singel jõudis mitme plaadiedetabeli 20 parima hulka ja on maailmas pälvinud mitu plaatinamüügisertifikaati.

== Isiklikku ==
Zendayal on maja [[Los Angeles|Los Angeleses]] ja korter [[New York|New Yorgis]]. Ta on taimetoitlane.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Loria, Joe|url=http://www.mercyforanimals.org/disney-star-zendaya-goes-vegetarian-credits|pealkiri=Zendaya hakkas taimetoitlaseks|väljaanne=Mercy for animals|aeg=15. september 2017|vaadatud=2022-06-20|arhiivimisaeg=2017-09-15|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170915123046/http://www.mercyforanimals.org/disney-star-zendaya-goes-vegetarian-credits|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Ta hobideks on tantsimine, maalimine ja fotograafia&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Harris, Hunter|url=https://www.gq.com/story/zendaya-february-2021-cover-profile|pealkiri=Welcome to Zollywood|väljaanne=GQ.com|aeg=11. jaanuar 2021}}&lt;/ref&gt;. Alates 2026. aastast on ta abielus oma &quot;Ämblikmehe&quot; partneri [[Tom Holland|Tom Hollandiga]]. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Vogue |kuupäev=2025-01-06 |pealkiri=Zendaya and Tom Holland Are Engaged |url=https://www.vogue.com/article/zendaya-tom-holland-engagement |vaadatud=2025-02-02 |väljaanne=Vogue |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-03-18 |pealkiri=Zendaya's new ring fuels notion that she and Tom Holland are married |url=https://apnews.com/article/zendaya-ring-privacy-966e388e1df88a5b748d68acf5600d92 |vaadatud=2026-03-18 |väljaanne=AP News |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Filmid ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Aasta
!Pealkiri
!Roll
|-
|2012
|&quot;[[Frenemies]]&quot;
|Halley Brandon
|-
|2014
|&quot;[[Zapped]]&quot;
|Zoey Stevens
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |2017
|&quot;[[Ämblikmees: Kojutulek]]&quot;
|Michelle Jones
|-
|&quot;[[Maailma suurim showmees]]&quot;
|Anne Wheeler
|-
|2019
|&quot;[[Ämblikmees: Kodust kaugel]]&quot;
|Michelle Jones
|-
| rowspan=&quot;4&quot; |2021
|&quot;[[Malcolm &amp; Marie]]&quot;
|Marie
|-
|&quot;[[Düün (film, 2021)|Düün]]&quot;
|Chani
|-
|&quot;[[Ämblikmees: Pole koduteed]]&quot;
|Michelle Jones
|-
|&quot;[[Malcolm &amp; Marie]]&quot;
|Marie Jones
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |2024
|&quot;[[Düün: teine osa]]&quot;
|Chani 
|-
|''&quot;''[[Väljakutsujad]]''&quot;''
|Tashi Duncan
|-
| rowspan=&quot;3&quot; |2026
|&quot;[[Hõissa, pulmad!]]&quot;
|Emma Harwood
|-
|&quot;Odüssea&quot;
|Athena
|-
|&quot;[[Ämblikmees: Täitsa uus päev]]&quot;
|Michelle Jones
|}


== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
*{{Commonsi kategooria tekstina}}
*{{IMDb}}

{{JÄRJESTA:Coleman, Zendaya}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]]
[[Kategooria:Sündinud 1996]]</text>
      <sha1>qfnjwxuwjxs4xxi71er1ngn23kv2xqi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jalgrattasport 2012. aasta suveolümpiamängudel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>291812</id>
    <revision>
      <id>7204094</id>
      <parentid>7134394</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:12:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204094</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15910" sha1="rsbhm14f4ic98d3c9y8vls74w59zi57" xml:space="preserve">{{ajakohasta}}
[[Pilt:Olympic rings.svg|right|150px|Olympische Ringe]]
[[Pilt:Cycling (track) pictogram.svg|right|150px|Trekisõit]]
[[Pilt:Cycling (road) pictogram.svg|right|150px|Maanteesõit]]
[[Pilt:Cycling (mountain biking) pictogram.svg|right|150px|Maastikusõit]]
[[Pilt:Cycling (BMX) pictogram.svg|right|150px|BMX]]
'''[[Jalgrattasport]] [[2012. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimus [[28. juuni]]st [[12. august]]ini. Jalgrattaspordi võistlustel osales 528 sportlast ja välja jagati 18 komplekti medaleid.

== Võistlusalad ==

== Mehed ==

{{col-begin}}
{{col-2}}
;
* '''Trekisõit'''
** Sprint
** Võistkondlik sprint
** Võistkondlik jälitussõit
** Keirin
** Omnium
*** Lendstart
*** 30 km punktisõit
*** 4 km jälitussõit
*** 15 km
*** 1 km eraldistart
{{col-2}}
;
* '''Maanteesõit'''
** Grupisõit
** Eraldistardist sõit
* '''BMX kross'''
* '''Maastikusõit'''
{{col-end}}

== Naised ==

{{col-begin}}
{{col-2}}
;
* '''Trekisõit'''
** Sprint
** Võistkondlik sprint
** Võistkondlik jälitussõit
** Keirin
** Omnium
*** Lendstart
*** 20 km punktisõit
*** 3 km jälitussõit
*** 10 km
*** 500 m eraldistart
{{col-2}}
;
* '''Maanteesõit'''
** Grupisõit
** Eraldistardist sõit
* '''BMX kross'''
* '''Maastikusõit'''
{{col-end}}

== Eesti sportlaste osalemine ==

{{col-begin}}
{{col-2}}
;
=== Mehed ===
* [[Rene Mandri]]
** Grupisõit
{{col-2}}
;
=== Naised ===
* [[Grete Treier]]
** Grupisõit
{{col-end}}

== Võistluspaigad ==

&lt;center&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
! width=500|Trekisõit ja BMX
! width=&quot;500&quot; |Maanteesõit
! width=500|Мaastikusõit
|-
! [[Londoni Velopark]]
! [[The Mall]]
! [[Essex]]is
|-
| style=&quot;border:none;&quot; | [[Pilt:London Velopark, 14 June 2011.jpg|250px]] &lt;br /&gt;&lt;small&gt;Londoni Velopark, Velodroom&lt;/small&gt;
| style=&quot;border:none;&quot; | [[[[Pilt:London The Mall 01.jpg|250px]] &lt;br /&gt;&lt;small&gt;Londoni üks peatänavaid&lt;/small&gt;
| style=&quot;border:none;&quot; | [[Pilt:Irish Hadleigh 2.jpg|250px]] &lt;br /&gt;&lt;small&gt;Weald Country Park&lt;/small&gt;
|}
&lt;/center&gt;

== Võistluste ajakava ==

{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;17&quot; class=&quot;hintergrundfarbe6&quot; | 2012. aasta suveolümpiamängud – jalgrattasport
|-
! Võistlusalad !! colspan=&quot;16&quot; | Juuli–august
|-
! colspan=&quot;17&quot; | Trekisõit
|-
! Mehed !! &amp;nbsp;28.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;29.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;30.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;31.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;1.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;2.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;3.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;4.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;5.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;6.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;7.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;8.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;9.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;10.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;11.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;12.&amp;nbsp;
|- align=&quot;center&quot;
| [[Jalgrattasport 2012. aasta suveolümpiamängudel#Sprint|Sprint]] || || || || || || || || bgcolor=&quot;#3399ff&quot; | '''K'''|| bgcolor=&quot;#3399ff&quot; | '''K''' || bgcolor=&quot;#FFCC00&quot; | '''F''' || || || || || ||
|- align=&quot;center&quot;
| [[Jalgrattasport 2012. aasta suveolümpiamängudel#Meeskondlik sprint|Meeskondlik sprint]] || || || || || || bgcolor=&quot;#FFCC00&quot; | '''F''' || || || || || || || || || ||
|- align=&quot;center&quot;
| [[Jalgrattasport 2012. aasta suveolümpiamängudel#Keirin|Keirin]] || || || || || || || || || || || bgcolor=&quot;#FFCC00&quot; | '''F''' || || || || ||
|- align=&quot;center&quot;
| [[Jalgrattasport 2012. aasta suveolümpiamängudel#4 km meeskondlik jälitussõit|Meeskondlik jälitussõit]] || || || || || || bgcolor=&quot;#3399ff&quot; |'''K''' || bgcolor=&quot;#FFCC00&quot; | '''F''' || || || || || || || || ||
|- align=&quot;center&quot;
| [[Jalgrattasport 2012. aasta suveolümpiamängudel#Omnium|Omnium]] || || || || || || || || bgcolor=&quot;#3399ff&quot; |'''K''' || bgcolor=&quot;#FFCC00&quot; | '''F''' || || || || || || ||
|-
! Naised !! &amp;nbsp;28.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;29.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;30.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;31.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;1.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;2.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;3.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;4.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;5.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;6.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;7.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;8.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;9.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;10.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;11.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;12.&amp;nbsp;
|- align=&quot;center&quot;
| [[Jalgrattasport 2012. aasta suveolümpiamängudel#Sprint 2|Sprint]] || || || || || || || || || bgcolor=&quot;#3399ff&quot; |'''K''' || bgcolor=&quot;#3399ff&quot; |'''K''' || bgcolor=&quot;#FFCC00&quot; | '''F''' || || || || ||
|- align=&quot;center&quot;
| [[Jalgrattasport 2012. aasta suveolümpiamängudel#Naiskondlik sprint|Naiskondlik sprint]] || || || || || || bgcolor=&quot;#FFCC00&quot; | '''F''' || || || || || || || || || ||
|- align=&quot;center&quot;
| [[Jalgrattasport 2012. aasta suveolümpiamängudel#Keirin 2|Keirin]] || || || || || || || bgcolor=&quot;#FFCC00&quot; | '''F''' || || || || || || || || ||
|- align=&quot;center&quot;
| [[Jalgrattasport 2012. aasta suveolümpiamängudel#3 km naiskondlik jälitussõit|Naiskondlik jälitussõit]] || || || || || || || bgcolor=&quot;#3399ff&quot; |'''K''' || bgcolor=&quot;#FFCC00&quot; | '''F''' || || || || || || || ||
|- align=&quot;center&quot;
| [[Jalgrattasport 2012. aasta suveolümpiamängudel#Omnium 2|Omnium]] || || || || || || || || || || bgcolor=&quot;#3399ff&quot; | '''K''' || bgcolor=&quot;#FFCC00&quot; | '''F''' || || || || ||
|-
! colspan=&quot;17&quot; | Maanteesõit
|-
! Mehed !! &amp;nbsp;28.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;29.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;30.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;31.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;1.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;2.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;3.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;4.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;5.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;6.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;7.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;8.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;9.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;10.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;11.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;12.&amp;nbsp;
|- align=&quot;center&quot;
| [[Jalgrattasport 2012. aasta suveolümpiamängudel#Grupisõit|Grupisõit]] || bgcolor=&quot;#FFCC00&quot; | '''F''' || || || || || || || || || || || || || || ||
|- align=&quot;center&quot;
| [[Jalgrattasport 2012. aasta suveolümpiamängudel#Eraldistardist sõit|Eraldistardist sõit]] || || || || || bgcolor=&quot;#FFCC00&quot; | '''F''' || || || || || || || || || || ||
|-
! Naised !! &amp;nbsp;28.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;29.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;30.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;31.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;1.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;2.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;3.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;4.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;5.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;6.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;7.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;8.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;9.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;10.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;11.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;12.&amp;nbsp;
|- align=&quot;center&quot;
| [[Jalgrattasport 2012. aasta suveolümpiamängudel#Grupisõit 2|Grupisõit]] || || bgcolor=&quot;#FFCC00&quot; | '''F''' || || || || || || || || || || || || || ||
|- align=&quot;center&quot;
| [[Jalgrattasport 2012. aasta suveolümpiamängudel#Eraldistardist sõit 2|Eraldistardist sõit]] || || || || || bgcolor=&quot;#FFCC00&quot; | '''F''' || || || || || || || || || || ||

|-
! colspan=&quot;17&quot; | BMX
|-
! Mehed !! &amp;nbsp;28.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;29.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;30.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;31.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;1.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;2.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;3.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;4.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;5.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;6.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;7.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;8.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;9.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;10.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;11.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;12.&amp;nbsp;
|- align=&quot;center&quot;
| [[Jalgrattasport 2012. aasta suveolümpiamängudel#Mehed 4|BMX]] || || || || || || || || || || || || bgcolor=&quot;#3399ff&quot; |'''K''' || bgcolor=&quot;#3399ff&quot; |'''K''' || bgcolor=&quot;#FFCC00&quot; | '''F''' || ||
|-
! Naised !! &amp;nbsp;28.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;29.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;30.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;31.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;1.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;2.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;3.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;4.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;5.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;6.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;7.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;8.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;9.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;10.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;11.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;12.&amp;nbsp;
|- align=&quot;center&quot;
| [[Jalgrattasport 2012. aasta suveolümpiamängudel#Naised 4|BMX]] || || || || || || || || || || || || bgcolor=&quot;#3399ff&quot; |'''K''' || || bgcolor=&quot;#FFCC00&quot; | '''F''' || ||
|-
! colspan=&quot;17&quot; | Maastikusõit
|-
! Mehed !! &amp;nbsp;28.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;29.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;30.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;31.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;1.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;2.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;3.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;4.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;5.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;6.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;7.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;8.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;9.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;10.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;11.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;12.&amp;nbsp;
|- align=&quot;center&quot;
| [[Jalgrattasport 2012. aasta suveolümpiamängudel#Mehed 3|Maastiku kross]] || || || || || || || || || || || || || || || || bgcolor=&quot;#FFCC00&quot; | '''F'''
|-
! Naised !! &amp;nbsp;28.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;29.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;30.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;31.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;1.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;2.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;3.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;4.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;5.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;6.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;7.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;8.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;9.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;10.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;11.&amp;nbsp; !! &amp;nbsp;12.&amp;nbsp;
|- align=&quot;center&quot;
| [[Jalgrattasport 2012. aasta suveolümpiamängudel#Naised 3|Maastiku kross]] || || || || || || || || || || || || || || || bgcolor=&quot;#FFCC00&quot; | '''F''' ||

|}

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
| bgcolor=&quot;#3399ff&quot; | &amp;nbsp;&amp;nbsp;'''K'''&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp; || Kvalifikatsioon–eelsõidud &amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;
| bgcolor=&quot;#FFCC00&quot; | &amp;nbsp;'''F'''&amp;nbsp; || Finaal
|}

== Tulemused trekisõidus ==
=== Mehed ===
==== Sprint ====
==== Meeskondlik sprint ====
==== 4 km meeskondlik jälitussõit ====
==== Keirin ====
==== Omnium ====
=== Naised ===
==== Sprint ====
==== Naiskondlik sprint ====
==== 3 km naiskondlik jälitussõit ====
==== Keirin ====
==== Omnium ====
== Tulemused maanteesõidus ==
=== Mehed ===
==== Grupisõit 199,5 km ====

&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{| class=wikitable
|-
!Koht
!Sportlane
!Riik
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] ||[[Aleksandr Vinokurov]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || 5:45:57
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] ||[[Rigoberto Urán]] || {{PisiLipp|Colombia}} || 5:45:57
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] ||[[Alexander Kristoff]] || {{PisiLipp|Norra}} || 5:46:05
|-
| 4. || [[]] || ||
|-
| 5. || [[]] || ||
|-
| 6. || [[]] || ||
|-
| 7. || [[]] || ||
|-
| 8. || [[]] || ||
|-
|colspan=&quot;8&quot;|.
|-
| 50. || [[Rene Mandri]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 5:46:37
|}
&lt;/div&gt;
&lt;br&gt;Finaal: [[28. juuli]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid: 145
&lt;br&gt;Lõpetajaid:
&lt;br&gt;[[Jalgrattasport 2008. aasta suveolümpiamängudel|Olümpiavõitja 2008]]: [[Samuel Sanchez]], {{PisiLipp|Hispaania}}
&lt;br&gt;Ametlikud tulemused:
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== Eraldistardist sõit ====
&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{| class=wikitable
|-
!Koht
!Sportlane
!Riik
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] ||[[Bradley Wiggins]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 50:39.54
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] ||[[Tony Martin]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 51.21,54
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] ||[[Chris Froome]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 51.47,87
|-
| 4. || [[Taylor Phinney]] || {{PisiLipp|USA}} || 52.38,07
|-
| 5. || [[Marco Pinotti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 52.49,28
|-
| 6. || [[Michael Rogers]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 52.51,39
|-
| 7. || [[Fabian Cancellara]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 52.53,71
|-
| 8. || [[Bert Grabsch]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 53.18,04
|}
&lt;/div&gt;
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

=== Naised ===
==== Grupisõit ====
&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{| class=wikitable
|-
!Koht
!Sportlane
!Riik
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] ||[[Marianne Vos]] || {{PisiLipp|Holland}} || 3:35:29
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] ||[[Lizzie Armitstead]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3:35:29
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] ||[[Olga Zabelinskaja]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 3:35:31
|-
| 4. || [[]] || ||
|-
| 5. || [[]] || ||
|-
| 6. || [[]] || ||
|-
| 7. || [[]] || ||
|-
| 8. || [[]] || ||
|-
|colspan=&quot;8&quot;|.
|-
| 17. || [[Grete Treier]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 3:35:56
|}

==== Eraldistardist sõit ====

&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{| class=wikitable
|-
!Koht
!Sportlane
!Riik
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] ||[[Kristin Armstrong]] || {{PisiLipp|USA}} || 37:34.82
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] ||[[Judith Arndt]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 37:50.29
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] ||[[Olga Zabelinskaja]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 37:57.35
|-
| 4. || [[]] || ||
|-
| 5. || [[]] || ||
|-
| 6. || [[]] || ||
|-
| 7. || [[]] || ||
|-
| 8. || [[]] || ||
|}

== Tulemused maastikusõidus ==
=== Mehed ===
=== Naised ===
== Tulemused BMX-is ==
=== Mehed ===
=== Naised ===

== Medalid ==

{| class=wikitable
|-
! Koht
! Riik
! [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]]
! [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]]
! [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]]
! Kokku
|-
| '''1.'''
| {{PisiLipp|Suurbritannia}}
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; | 8
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; | 2
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; | 2
| 12
|-
| '''2.'''
| {{PisiLipp|Saksamaa}}
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; | 1
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; | 4
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; | 1
| 6
|-
| '''3.'''
| {{PisiLipp|Prantsusmaa}}
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; | 1
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; | 3
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; | 0
| 4
|-
| '''4.'''
| {{PisiLipp|Austraalia}}
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; | 1
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; | 2
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; | 3
| 6
|-
| '''5.'''
| {{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}}
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; | 1
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; | 2
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; | 1
| 4
|-
| '''6.'''
| {{PisiLipp|Colombia}}
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; | 1
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; | 1
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; | 1
| 3
|-
| '''7.'''
| {{PisiLipp|Holland}}
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; | 1
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; | 0
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; | 2
| 3
|-
| '''8.–11.'''
| {{PisiLipp|Kasahstan}}
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; | 1
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; | 0
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; | 0
| 1
|-
| '''8.–11.'''
| {{PisiLipp|Taani}}
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; | 1
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; | 0
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; | 0
| 1
|-
| '''8.–11.'''
| {{PisiLipp|Läti}}
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; | 1
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; | 0
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; | 0
| 1
|-
| '''8.–11.'''
| {{PisiLipp|Tšehhi}}
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; | 1
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; | 0
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; | 0
| 1
|-
| '''12.'''
| {{PisiLipp|Hiina}}
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; | 0
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; | 2
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; | 1
| 3
|-
| '''13.'''
| {{PisiLipp|Uus-Meremaa}}
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; | 1
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; | 2
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; | 0
| 3
|-
| '''14.'''
| {{PisiLipp|Šveits}}
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; | 0
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; | 1
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; | 0
| 1
|-
| '''15.'''
| {{PisiLipp|Venemaa}}
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; | 0
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; | 0
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; | 2
| 2
|-
| '''16.–19.'''
| {{PisiLipp|Kanada}}
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; | 0
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; | 0
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |
| 1
|-
| '''16.–19.'''
| {{PisiLipp|Hongkong}}
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; | 0
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; | 0
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; | 1
| 1
|-
| '''16.–19.'''
| {{PisiLipp|Norra}}
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; | 0
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; | 0
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; | 1
| 1
|-
| '''16.–19.'''
| {{PisiLipp|Itaalia}}
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; | 0
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; | 0
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; | 1
| 1
|- align=&quot;center&quot; valign=&quot;top&quot; bgcolor=#E0FFFF
| '''0'''
|'''Kokku'''
| align=center|'''18'''
| align=center|'''18'''
| align=center|'''19'''
| align=center|'''55'''
|}

== Välislingid ==

* [https://archive.today/20120525181308/www.london2012.com/cycling-track Londoni OM-i trekisõidu veebisait]
* [https://archive.today/20121206034433/www.london2012.com/cycling-road Londoni OM-i maanteesõidu veebisait]
* [https://archive.today/20121206034433/www.london2012.com/cycling-road Londoni OM-i maastikusõidu veebisait]
* [https://archive.today/20120908132321/www.london2012.com/cycling-bmx Londoni OM-i BMX-i veebisait]
* [http://www.uci.ch/templates/UCI/UCI5/layout.asp?MenuId=MjI1MA UCI koduleht]

{{Jalgrattasport olümpiamängudel}}
{{Spordialad2012Suveolümpiamängudel}}

[[Kategooria:2012. aasta suveolümpiamängud]]
[[Kategooria:Jalgrattasport olümpiamängudel]]</text>
      <sha1>rsbhm14f4ic98d3c9y8vls74w59zi57</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ratsutamine 2012. aasta suveolümpiamängudel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>292275</id>
    <revision>
      <id>7204092</id>
      <parentid>6481638</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:09:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204092</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5179" sha1="ahne0d71mbwlrp6bqfbbvnal49w1r6h" xml:space="preserve">{{ajakohasta}}
[[Pilt:Olympic rings.svg|right|150px|Olümpiarõngad]]
[[Pilt:Equestrian Vaulting pictogram.svg|150px|right|Ratsasport]]
[[Pilt:Greenwich Park 001.JPG|thumb|right|[[Greenwich Park]]]]
'''[[Ratsasport|Ratsutamine]] [[2012. aasta suveolümpiamängud]]el''' [[London]]is toimus [[28. juuli]]st kuni [[9. august]]ini [[Greenwich Park|Greenwich Parkis]]. Ratsutamisvõistlustel osales 200 sportlast ja välja jagati kuus komplekti medaleid. 

== Võistlusalad ==

* Individuaalne koolisõit
* Võistkondlik koolisõit
* Individuaalne takistussõit
* Võistkondlik takistussõit
* Individuaalne kolmevõistlus
* Võistkondlik kolmevõistlus

Koolisõidus läks võistlema 50 sportlast ja 50 hobust. Takistussõidus ja kolmevõistluses osales vastavalt 75 sportlast ja samapalju hobuseid. Koolisõidus ja takistussõidus lubati kasutada ka varuhobuseid, kusjuures koolisõidus oli selleks 10 hobust ja takistussõidus 15, ehk 1 hobune võistkonna peale.

== Võistluste ajakava ==

{|class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;margin:0.5em auto;font-size:90%;text-align:center&quot;
|-
!colspan=&quot;20&quot; style=&quot;font-size:120%&quot;|Ratsutamine 2012. aasta suveolümpiamängudel
|-
!colspan=&quot;3&quot;|Juuli-August
!style=&quot;width:2em&quot;|28.
!style=&quot;width:2em&quot;|29.
!style=&quot;width:2em&quot;|30.
!style=&quot;width:2em&quot;|31.
!style=&quot;width:2em&quot;|1.
!style=&quot;width:2em&quot;|2.
!style=&quot;width:2em&quot;|3.
!style=&quot;width:2em&quot;|4.
!style=&quot;width:2em&quot;|5.
!style=&quot;width:2em&quot;|6.
!style=&quot;width:2em&quot;|7.
!style=&quot;width:2em&quot;|8.
!style=&quot;width:2em&quot;|9.
|-
!colspan=&quot;3&quot; align=&quot;left&quot;|Koolisõit
|
||||||| ||bgcolor=#FFDF80| ||bgcolor=#FFDF80| || || || || bgcolor=&quot;BFD7FF&quot;|1|| ||bgcolor=&quot;BFD7FF&quot;|1
|-
!colspan=&quot;3&quot; align=&quot;left&quot;|Takistussõit
|
||||||||||| ||bgcolor=#FFDF80| || bgcolor=#FFDF80| || bgcolor=&quot;BFD7FF&quot;|1 ||||bgcolor=&quot;BFD7FF&quot;|1||
|-
!colspan=&quot;3&quot; align=&quot;left&quot;|Kolmevõistlus
|bgcolor=#FFDF80|
|bgcolor=#FFDF80| ||bgcolor=#FFDF80| || bgcolor=&quot;BFD7FF&quot;|2|||||||||||||||||
|}
{| class=&quot;wikitable&quot; align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;#F7F8FF&quot; cellpadding=&quot;2&quot; cellspacing=&quot;0&quot; border=&quot;1&quot; style=&quot;font-size:80%;border:1px solid #999999;border-collapse:collapse&quot;
|-
|bgcolor=#FFDF80|&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;|| Eelvõistlus
|bgcolor=&quot;BFD7FF&quot;|&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;|| Finaal
|}

== Tulemused ==

=== Individuaalne koolisõit ===
=== Võistkondlik koolisõit ===
=== Individuaalne takistussõit ===
=== Võistkondlik takistussõit ===
=== Individuaalne kolmevõistlus ===
=== Võistkondlik kolmevõistlus ===
== Medalid ==

{| class=wikitable cellspacing=&quot;1&quot; cellpadding=&quot;3&quot; style=&quot;border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%&quot;
|- bgcolor=&quot;#EFEFEF&quot;
! width=50 | Koht
! width=100 | Riik
! width=50 | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]]  
! width=50 | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] 
! width=50 | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]]
! width=50 | Kokku
|- align=&quot;center&quot; valign=&quot;top&quot; bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
| '''1.'''
| align=&quot;left&quot; | {{PisiLipp|Suurbritannia}} 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; | 3
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; | 1
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; | 1
| 5
|- align=&quot;center&quot; valign=&quot;top&quot; bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
| '''2.'''
| align=&quot;left&quot; | {{PisiLipp|Saksamaa}} 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; | 2
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; | 1
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; | 1
| 4
|- align=&quot;center&quot; valign=&quot;top&quot; bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
| '''3.'''
| align=&quot;left&quot; | {{PisiLipp|Šveits}} 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; | 1
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; | 0
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; | 0
| 1
|- align=&quot;center&quot; valign=&quot;top&quot; bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
| '''4.'''
| align=&quot;left&quot; | {{PisiLipp|Holland}}
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; | 0
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; | 3
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; | 1
| 4
|- align=&quot;center&quot; valign=&quot;top&quot; bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
| '''5.'''
| align=&quot;left&quot; | {{PisiLipp|Rootsi}}
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; | 0
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; | 1
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; | 0
| 1
|- align=&quot;center&quot; valign=&quot;top&quot; bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
| '''6.-8.'''
| align=&quot;left&quot; | {{PisiLipp|Saudi Araabia}}
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; | 0
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; | 0
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; | 1
| 1
|- align=&quot;center&quot; valign=&quot;top&quot; bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
| '''6.-8.'''
| align=&quot;left&quot; | {{PisiLipp|Uus-Meremaa}}
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; | 0
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; | 0
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; | 1
| 0
|- align=&quot;center&quot; valign=&quot;top&quot; bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
| '''6.-8.'''
| align=&quot;left&quot; | {{PisiLipp|Iirimaa}}
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; | 0
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; | 0
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; | 1
| 1
|- align=&quot;center&quot; valign=&quot;top&quot; bgcolor=&quot;#E0FFFF&quot;
| '''0'''
|'''Kokku'''
| align=center|'''6'''
| align=center|'''6'''
| align=center|'''6'''
| align=center|'''18'''
|}

== Välislingid ==

* [https://archive.today/20130103182744/www.london2012.com/equestrian-eventing Kolmevõistluse veebisait Londoni OM-il]
* [https://archive.today/20130103212014/www.london2012.com/equestrian-jumping Takistussõidu veebisait Londoni OM-il]
* [https://archive.today/20130104011003/www.london2012.com/equestrian-dressage Koolisõidu veebisait Londoni OM-il]
* [http://www.fei.org/Pages/Default.aspx FEI koduleht]
&lt;br&gt;
{{Spordialad2012Suveolümpiamängudel}}

[[Kategooria:2012. aasta suveolümpiamängud]]
[[Kategooria:Ratsutamine olümpiamängudel]]</text>
      <sha1>ahne0d71mbwlrp6bqfbbvnal49w1r6h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Soome merevägi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>292613</id>
    <revision>
      <id>7204021</id>
      <parentid>7138242</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T21:00:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7204021</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7113" sha1="6jvv1ogxokkv4c9hf6dvqh9in9klbov" xml:space="preserve">{{väeüksus
 | nimi                     = Soome merevägi&lt;br&gt;Merivoimat&lt;br&gt;Marinen
 | pilt                     = Suomen Merivoimien tunnus.svg|pildisuurus=200px
 | pildiallkiri             = Soome mereväe embleem
 | algusaeg                 = [[1918]]
 | lõpuaeg                  = 
 | aeg                      = 
 | riik                     = [[Pilt:Flag of Finland.svg|40px]] [[Soome]]
 | kuuluvus                 = [[Pilt:Suomen Puolustusvoimien tornileijona.svg|30px]] [[Soome kaitsevägi]]
 | haru                     = 
 | liik                     = 
 | ülesanne                 = Soome territoriaalmere kaitse
 | suurus                   = 4600&lt;br&gt;31 500 mobilisatsiooni ajal
 | alluv                    = 
 | garnison                 = [[Turu]]
 | garnisonisilt            = [[Staap]]
 | hüüdnimi                 = 
 | patroon                  = 
 | deviis                   = 
 | värvid                   = 
 | värvisilt                = 
 | marss                    = 
 | maskott                  = 
 | tähtpäevad               = 
 | varustus                 = 
 | varustusesilt            = 
 | lahingud                 = [[Talvesõda]]&lt;br&gt;[[Jätkusõda]]&lt;br&gt;[[Lapi sõda]]
 | lahingusilt              = 
 | aumärgid                 = 
 | autasud                  = 
 | lõpetatud                = 
 | lennutunnid              = 
&lt;!-- Ülemad --&gt;
 | praegune_ülem            = [[Kari Takanen]]
 | praegune_ülem_silt       = Viitseadmiral
 | tseremoniaalne_ülem      = 
 | tseremoniaalne_ülem_silt = 
 | rügemendi_kolonel        = 
 | rügemendi_kolonel_silt   = 
 | märkimisväärsed_ülemad   = 
&lt;!-- Sümboolika --&gt;
 | märk                     = [[Pilt:Military Flag of Finland.svg|pisi]]
 | märk_silt                = Soome mereväe lipp
 | märk_2                   = 
 | märk_2_silt              = 
 | märk_3                   = 
 | märk_3_silt              = 
 | märk_4                   = 
 | märk_4_silt              = 
}}
'''Soome merevägi''' ([[soome keel]]es ''Suomen merivoimat'') on [[Soome kaitsevägi|Soome kaitseväe]] merekaitse eest vastutav osa ([[merevägi]]). 

== Ülesanded ==
* Vastutab riikliku merevalve ja mereseire eest.
* Julgestab mereala puutumatust, vajadusel jõudu kasutades, koostöös õhuväe ja merepiirivalvega.
* Vastutab riiklike mereühenduste julgestamise eest ja juhib mereliikluse kaitset.
* Tõrjub merealalt suunatud ründed koostöös muude kaitsestruktuuridega ja koos merepiirivalvega.
* Säilitab kõrget valmidust, arendab mereväe taktikat ja lahinguvarustust ning vastutab varustuse hoolduse eest.
* Õpetab mereväele vajalikku isikkoosseisu ja toetab vabatahtlikku riigikaitseõpet.

== Koosseis ja ülesehitus ==

=== Personal ===
Mereväe suurus on rahuajal 4600 inimest, kellest umbes 1400 on elukutselised ja 3200 [[ajateenija]]d. 

[[Mobilisatsioon]]i ajal kasvab mereväe isikkoosseis 31 500 inimeseni.

=== Struktuur ===
[[Pilt:Heikkilä barracks main building.jpg|pisi|Mereväe staabi hoone]]
Soome mereväe koosseis alates 2015. aastast:
* '''Mereväe staap'''
** Personali-, operatiiv- ja tagalaosakonnad
** Mereväe [[orkester]]
** Teadustehniline keskus
* '''Laevastik''' (rannikulaevastik)
** 4. miinitõrjedivisjon 
*** Miinijahtijate salk
*** Miinitraalerite salk Sääksi ([[Soome maakaitseüksused|Maakaitseüksuste]] baasil)
** 6. pealveetõrjedivisjon
*** 2. miinilaevade salk
*** 2. raketikaatrite salk
** 7. pealveetõrjedivisjon
*** 1. miinilaevade salk
*** 1. raketikaatrite salk
** 8. tagaladivisjon
*** Baasikompanii
*** 1. transpordisalk
*** 2. transpordisalk
* '''Rannikubrigaad'''
* '''Uusimaa brigaad'''
* '''Meresõjakool'''

== Laevad ==
[[Pilt:Uusimaa (05) NOCO2014 01.JPG|pisi|Miiniveeskaja (valvelaev) Uusimaa]]
[[Pilt:Missile boat Pori South Harbor 1.JPG|pisi|Uuem [[Hamina klassi raketikaater]]]]
[[Pilt:Katanpää Särkänsalmi 03.JPG|pisi|[[Katanpää klassi miinijahtija]]]]
Soome mereväe põhilised või suuremad alused:
* '''[[Miiniveeskaja]]-[[valvelaev]] – 2''' 
**[[Hämenmaa klassi miiniveeskaja-valvelaev]] (ametlikult miiniveeskajad, praktiliselt liigitatavad valvelaevadena või isegi [[korvett]]idena) – 2
* '''[[Raketikaater]] – 8'''
**[[Hamina klassi raketikaater]] – 4
** [[Rauma klassi raketikaater]] – 4
* '''[[Miinijahtija]]/[[miinitraaler]] – 9'''
**[[Katanpää klassi miinijahtija]] – 3
** [[Kuha klassi miinitraaler]] – 6
* '''[[Miiniveeskaja]] – 3'''
**[[Pansio klassi miiniveeskaja]] – 3
* '''[[Dessant]]kaater – 12''' 
**[[Jehu klassi dessantkaater]] – 12
* '''[[Õppelaev]] – 4'''
**Kajava klassi õppelaev - 1
**[[Fabian Wrede klassi õppelaev]] – 3

Lisaks on kasutusel hulk väiksemaid kaatreid ja abilaevu. 

Rahvusvaheliselt kasutatav sõjalaeva lühend on FNS – ''Finnish Navy Ship''.

== Tunnused ==
Soome mereväe sõjalaeva tunnuslipud.
{|class=&quot;wikitable&quot;
|-style=&quot;text-align: center; background:lightblue ; font-weight:;&quot;
|[[Pilt:Military Flag of Finland.svg|212px]]
|[[Pilt:Naval jack of Finland.svg|border|120px]]
|[[Pilt:Masthead pennant of Finland.svg|border|440px]]
|-
|-style=&quot;text-align: center; background:lightgray ; font-weight:;&quot;
|[[Lipp]]
|[[Güüs]]
|[[Vimpel]]
|}

== Baasid ja linnakud ==
[[Pilt:Pansion laivastotukikohta.JPG|pisi|Laevastiku baas Pansios 2014]]
*[[Turu]] – mereväe staap, laevastiku baas
*[[Pansio]] – laevastiku baas
*[[Espoo]] – teaduskeskus
*[[Helsinki]] [[Suomenlinna]] – meresõjakool
*[[Uppiniemi]] – rannikuüksused
*[[Dragsvik]] – rannikuüksused

== Ajalugu == 
[[Pilt:Väinämöinen 1938.jpg|pisi|Soome rannakaitse soomuslaev Väinämöinen, 1938]]
Soome mereväe algeks said [[Nõukogude Venemaa]]st Soome iseseisvumise käigus 1918. aastal maha jäänud mitmed sõjalaevad. Osa neist tuli anda venelastele tagasi pärast Soome-Vene rahulepingu sõlmimist. 

1920.–1930. aastatel laevastikku moderniseeriti, valmistades põhilisena kaks rannakaitse [[soomuslaev]]a ja mõned [[allveelaev]]ad. Teise maailmasõja eelõhtuks nähti ette Venemaa Balti laevastikule Soome lahe sulgemist koostöös Eestiga.&lt;ref&gt;{{netiviide | url = https://estofilia.finland.ee/2018/01/vaino-valve.html | pealkiri = Väinö Valve | väljaanne = Estofilia | aeg = 2018 | koht = Tallinn | väljaandja = Soome suursaatkond | vaadatud = 19.05.2018 | keel = et | arhiivimisaeg = 5.05.2018 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20180505070701/https://estofilia.finland.ee/2018/01/vaino-valve.html | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Talvesõjas osales mereväelises vastutegevuses Nõukogude Liidule peamiselt rannakaitse suurtükivägi ja mehitati [[Ahvenamaa]]d. Jätkusõjas oli põhirõhk allveelaevade vastasel võitlusel ja miinisõjal. Ühtlasi tegeles merevägi laevateede julgestamisega.

Pärast teise maailmasõja lõppu tegeleti Soome lahe demineerimisega. Seejärel on mereväge ajapikku kuigipalju vähendatud, kuid samas uuendatud plaanipäraselt ja süsteemselt.

== Vaata ka ==
*[[Balti laevastik]]
*[[Läti merevägi]]
*[[Eesti merevägi]]

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Mereväed riigiti]]
[[Kategooria:Soome kaitsevägi]]
[[Kategooria:Soome merevägi| ]]</text>
      <sha1>6jvv1ogxokkv4c9hf6dvqh9in9klbov</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Soome politsei</title>
    <ns>0</ns>
    <id>293844</id>
    <revision>
      <id>7204026</id>
      <parentid>7109944</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T21:07:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7204026</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2856" sha1="lsrf66jidqcoaod4kqg6mw8q7jybqw5" xml:space="preserve">{{Infokast organisatsioon
| nimi            = Soome politsei
| omakeelne_nimi  = Suomen poliisi
| embleem         = Emblem of the Police of Finland.svg
| embleemiallkiri = 
| pilt            = Finnish police car1.jpg
| pildiallkiri    = 
| lühend          = 
| deviis          = 
| asutatud        = 
| asutaja         = &lt;!-- või: | asutajad = --&gt;
| lõpp            = 
| tüüp            = 
| staatus         = 
| eesmärk         = 
| peakorter       = 
| asukoht         = 
| piirkond        = 
| liikmed         = &lt;!-- või: | liikmeid = --&gt;
| keeled          = &lt;!-- või: | keel = --&gt;
| peasekretär     = 
| juht_nimetus    = Peadirektor
| juht_nimi       = [[Seppo Kolehmainen]]
| juht2_nimetus   = 
| juht2_nimi      = 
| juht3_nimetus   = 
| juht3_nimi      = 
| juht4_nimetus   = 
| juht4_nimi      = 
| võtmeisikud     = 
| peaorgan        = 
| emaorg          = [[Soome siseministeerium]]
| allorg          = 
| eelarve         = 
| töötajaid = 7800
| vabatahtlikud   = &lt;!-- või: | vabatahtlikke = --&gt;
| veebileht       = [https://www.poliisi.fi/ poliisi.fi]
| märkused        =
}}
[[Pilt:Soome politseiauto.JPG|pisi|Soome politseiauto]]
'''Soome politsei''' ([[soome keel|soome]]: ''Poliisi'', [[rootsi keel|rootsi]]: ''Polisen'') on [[Soome Siseministeerium]]i alluvuses olev [[politsei]]organisatsioon. 

[[2015]]. aastal töötas Soomes 7800 politseinikku.&lt;ref name=&quot;Report&quot; /&gt;

Soome politsei peadirektor on alates [[2015]]. aastast [[Seppo Kolehmainen]].&lt;ref name=&quot;Nousee&quot; /&gt;

==Organisatsioon==
Soome politsei koosneb järgmistest üksustest:
* Politseiteenistus (''Poliisilaitokset'')

==== Üleriigilised üksused ====
* [[Soome Keskkriminaalpolitsei|Keskkriminaalpolitsei]] (''Keskusrikospoliisi'')
* [[SUPO|Kaitsepolitsei]] (''Suojelupoliisi'')
* Liikluspolitsei (''Liikkuva poliisi'')
* Politsei tehnikakeskus (''Poliisin tekniikkakeskus'')

==Viited==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Report&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Finland 2015 Crime and Safety Report |väljaanne=OSAC |url=https://www.osac.gov/pages/ContentReportDetails.aspx?cid=17950 |vaadatud=16. august 2018 }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Nousee&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Uudeksi poliisiylijohtajaksi nousee Seppo Kolehmainen |väljaanne=MTV Uutiset |url=https://www.mtv.fi/uutiset/kotimaa/artikkeli/valtioneuvosto-nimesi-poliisiylijohtajaksi-seppo-kolehmaisen/5200440#gs.BTwSkDQ |vaadatud=16. august 2018 |arhiivimisaeg=2018-08-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180816030305/https://www.mtv.fi/uutiset/kotimaa/artikkeli/valtioneuvosto-nimesi-poliisiylijohtajaksi-seppo-kolehmaisen/5200440#gs.BTwSkDQ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
*[http://www.poliisi.fi Soome politsei koduleht]
{{Commonskat|Police of Finland}}

[[Kategooria:Soome julgeolek|Politsei]]
[[Kategooria:Politsei]]</text>
      <sha1>lsrf66jidqcoaod4kqg6mw8q7jybqw5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Veikko Täär</title>
    <ns>0</ns>
    <id>294723</id>
    <revision>
      <id>7204082</id>
      <parentid>7199833</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T04:03:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7204082</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12321" sha1="98vc2t3btdca3l4aafv84ih0wypk1ei" xml:space="preserve">[[Fail:Maikrahvi valimine 98 (073) Veikko Täär.jpg|pisi|Veikko Täär 1998. aastal [[maikrahv]]i valimisel.&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: [[Jaan Künnap]]&lt;/small&gt;]]

'''Veikko Täär''' (sündinud [[7. september|7. septembril]] [[1971]] [[Tartu]]s) on eesti [[näitleja]], [[lavastaja]], õhtu- ja saatejuht ning esinemiskoolitaja. 

==Haridus==
Veikko Täär on lõpetanud [[1989]]. aastal [[Tartu 10. Keskkool]]i. Ta on õppinud aastatel 1989–1991 [[Tartu Ülikool]]is [[füüsika]]t ja [[1994]]–[[1998]] [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusikaakadeemia Kõrgemas Lavakunstikoolis]] näitlemist (lõpetas ''[[cum laude]]'', 18. lend). 

Ta on end täiendanud [[Alexanderi tehnika]] kursustel Tallinnas (1997, 1998), AITA–IATA Stanislavski-seminaril Moskvas (1992, 1993) ja lavalise võitluse koolitustel Pärnus (2001–2005). 

==Töö ja looming==
Pärast lavakooli on ta vabakutselise näitlejana mänginud [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatri]], [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]], [[Ugala]] ja muude teatrite lavastuses ning osalenud teatriprojektides.

Üks tema kaalukamaid näitlejarolle on olnud peaosa telesarjas &quot;[[Siberi võmm]]&quot; (2016–2018), kus ta kehastas Siberis küüditatute peres sündinud ja hiljem rahvusvahelisse organiseeritud kuritegevusse infiltreerumise kogemusi saanud kriminaaluurijat Viktor Korolit.&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/76164299/milles-asi-veikko-taar-paljastab-miks-siberi-vommi-tegelaskuju-aktsendivabalt-raagib-ta-on-uks-vaga-huvitav-mees Milles asi? Veikko Täär paljastab, miks &quot;Siberi võmmi&quot; tegelaskuju aktsendivabalt räägib: ta on üks väga huvitav mees...] Kroonika/Delfi, 04.11.2016.&lt;/ref&gt; Ta mängib peaosa – kirjanik Paul Sheldonit – 2024. aastal Kellerteatris esietendunud [[Stephen King]]i trilleris &quot;Misery&quot;; selle rolli eest pälvis ta 2025. aastal Kellerteatri parima meesosatäitjana publiku lemmiku ehk Sherlocki auhinna.&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609731270/kellerteatri-publikupreemiate-jagamisel-voidutses-stephen-kingi-misery Kellerteatri publikupreemiate jagamisel võidutses Stephen Kingi &quot;Misery&quot;] ERR Kultuur, 26.06.2025.&lt;/ref&gt;

2025. aasta märtsis esietendus teatris Temufi monolavastus &quot;Vanja&quot;, kus kõiki kaheksat rolli mängib Veikko Täär.&lt;ref&gt;[https://www.temufi.ee/vanja &quot;Vanja&quot;] teatri Temufi kodulehel. Vaadatud 27.06.2025.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/1609621229/veikko-taar-uhes-lavastuses-kaheksa-rolli-taitmine-on-suur-valjakutse Veikko Täär: ühes lavastuses kaheksa rolli täitmine on suur väljakutse] ERR Eeter / &quot;Ringvaade&quot;, 04.03.2025.&lt;/ref&gt;

Koolitajana õpetab ta avalikku esinemist ja eneseväljendust, tuginedes nii teatrikoolis õpitud teooriale kui ka enda praktilistele kogemustele õhtu- ja ürituste juhina.&lt;ref&gt;[https://veikkotäär.com/koolitused Koolitused] Veikko Tääri kodulehel. Vaadatud 27.06.2025.&lt;/ref&gt; Ta on juhtinud näiteks &quot;Spordiaasta tähtede&quot; galat (koos [[Carmen Kass]]iga, 2008), juhtimiskonverentse, taasiseseisvumise laulupidu &quot;Vaba rahva laul&quot; (2019)&lt;ref&gt;Anu Saagim. [https://www.ohtuleht.ee/melu/964159/veikko-taar-minu-dnas-on-kindlasti-koorilaulja-geen Veikko Täär: minu DNAs on kindlasti koorilaulja geen] Õhtuleht.ee, 23.05.2019.&lt;/ref&gt; jms. Ühe suurema avaliku üritusena (umbes 30 000 osavõtjat) on ta juhtinud [[Postimees|Postimehe]] päeva 2001. aastal kohe pärast seda, kui Eesti oli võitnud Eurovisiooni.&lt;ref&gt;Külli Värnik. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/72433883/hea-ohtujuht-on-parem-investeering-kui-keskparane-band Hea õhtujuht on parem investeering kui keskpärane bänd] Eesti Ekspress, 12.09.2015.&lt;/ref&gt;

Mitmekülgse harrastussportlasena (läbinud [[suusamaraton]]e, [[triatlon]]e ja muid kestvusalade võistlusi) on ta juhtinud ka [[rahvasport|rahva- ja noortesport]]i propageerivaid telesaateid (nt &quot;Veikko Tääri suusapäevikud&quot;, ETV, 2009–2010).

===Lavastajatööd===
* &quot;Välek&quot;, Kääpa Suveteater (2010)
* &quot;Punamütsike&quot;, [[Vanemuine (teater)|teater Vanemuine]] (2014) ja [[Teatri Kodu]] (2021); 2018. aastal ringreisil USA-s [[New York|New Yorgis]] ja [[Washington]]is&lt;ref&gt;[https://teater.ee/uudised/vanemuise-draamatrupp-alustab-ringreisi-usas/ Vanemuise draamatrupp alustab ringreisi USAs] Eesti Teatri Agentuuri koduleht, 12.09.2018.&lt;/ref&gt;
* &quot;Pettson, Findus ja krähmud&quot;, [[Tartu Mänguasjamuuseum]] (2019)
* &quot;Unemati udujutt&quot;, Lutsu Teater (2021)

===Teatrirolle===
* &quot;Mao tee kalju peal&quot; – Jakob ([[Eesti Draamateater]], 1998)
* &quot;Südamete murdumise maja&quot; (Eesti Draamateater ja [[Virumaa Muuseumid]], 2003–2004)
* &quot;Jumalaema kiriku kellamees&quot; – Quasimodo ([[Emajõe Suveteater]] / Karlova Teater, 2007)
* E. E. Smith &quot;Vabamõtleja” – Diderot (Vanemuine, 2007)
* &quot;Detektiiv Lotte&quot; – Konkskäsi, Mati, Draakon, Oskar (Vanemuine, 2008)
* &quot;Sugar&quot; – Jerry (Vanemuine, 2009)
* &quot;Tants aurukatla ümber&quot; – maratonijooksja (Kaks Musketäri, 2011)
* &quot;Suveunistused&quot; – Robert ([[Kell Kümme|teater Kell Kümme]], 2012)
* B. Shaw &quot;Mesalianss” – Percival (teater Kell Kümme, 2013)
* &quot;Mary Poppins&quot; – mister Banks (Vanemuine, 2014)
* &quot;Mamma Mia” – Sam (Vanemuine, 2016)
* &quot;Karlssonson” – Karl (Tõstamaa Suveteater, 2016)
* &quot;Tõeajastu lõpp&quot; – Carlo (Tõstamaa Suveteater, 2017)
* &quot;Mehed&quot; – Veikko (Kvartett I, 2017)
* &quot;Naised” – Veikko (Apollo Productions, 2018)
* &quot;Taevas, muld ja tulevik&quot; – kommunistlik kaasajooksik (Otepää Kultuurikeskused, 2019)
* &quot;Baskerville'ide koer&quot; – doktor Watson (Karlova Teater, 2020)
* &quot;Vana klaver ehk Suusabaasis on tantsupidu&quot; – [[Valdo Pant]] (Thors Production, 2020)
* &quot;Grünbergi sinine&quot; – Aigar ([[Eesti Rahva Muuseum]], 2021)
* &quot;Lõõtsajumal&quot; – Lui, Felix Moor (Lutsu Teater, 2021)
* N. Baturin &quot;Noor jää&quot; – Jürgen ([[Endla (teater)|teater Endla]], 2022)
* &quot;Minul on vari&quot; – Väino (Kontserdihunt, 2022)
* Eno Raud &quot;Sipsik&quot; – Anu isa (Vanemuine, 2023)
* &quot;Lotte ja kadunud jõuluvana&quot; – Mati ([[Delfi Meedia|Delfi Meedia AS]], 2023)
* &quot;Kujutluse võim&quot; (Improteater Impeerium, 2023)
* &quot;Oskar Luts ehk Laul igavesest õnnest&quot; (Temufi, 2024)
* &quot;Pidu Riigikogus&quot; – põllumees Mihkel (Temufi, 2024)
* &quot;Hea põhjatuule vastu&quot; – Leo Leike (Karlova Teater, 2024)
* &quot;Oskar Luts ehk laul igavesest õnnest&quot; – Julius Jõuram (Temufi, 2024)
* &quot;Misery&quot; – Paul Sheldon (Kellerteater, 2024)
* monolavastus &quot;Vanja&quot; – 8 rolli (Temufi, 2025)
* &quot;Laval koos Veikko Tääriga&quot; – Veikko Täär (Improteater Impeerium, 2025)
* &quot;Peegel&quot; – Adem (Kellerteater, 2025)
* &quot;Tähtede lend&quot; – Jüri Täht (Viljandi Suveooper, 2026)

===Filmirolle===
* &quot;Pall vastu seina&quot; – Einar (1998)
* &quot;Täna öösel me ei maga&quot; – Leo (2004)
* &quot;Kuldrannake&quot; – Allan (2006)
* &quot;Kontrolör&quot; – kõrvalosatäitja (2008)
* &quot;Kormoranid ehk nahkpükse ei pesta&quot; – Fotograaf (2011)
* &quot;Õnn tuleb magades&quot; – Kaupo (2016)
* &quot;Mehed” – Veikko (2019)
* &quot;Svingerid 2&quot; – telesaatejuht (2026)

===Telesarjarolle===
* &quot;Õnne 13&quot; – Raivo Tiik (1999–2025)
* &quot;Kälimehed&quot; – Poliitik (2010)
* &quot;Kättemaksukontor&quot; (2014)
* &quot;ENSV&quot; – Kestutis (2010–2019)
* &quot;Keeris&quot; – Kain Teebel (2015)
* &quot;Krista lood&quot; – mitu kandvat rolli (2015)
* &quot;Siberi võmm” – Viktor Korol (2016–2018)
* &quot;Vabad mehed” – kapten Maasik (2016)
* &quot;Lotte lood” – Bruno isa Mati (2017)
* &quot;Hetk ajaloos&quot; – Andres Larka (2018)
* &quot;EnsV&quot; – Kestutis (2019– )
* &quot;Vaga vesi&quot; – Riho (2021)

===Rolle telelavastustes===
* &quot;Lihtne lugu, lõpuga&quot; (ETV, 1998)

===Rolle kuuldemängudes===
* &quot;Taevakivi&quot; – [[Kristjan Jaak Peterson]] (Eesti Raadio, 1999)

===Juhitud telesaatesarjad===
* &quot;Vabad ja vallatud&quot; ([[TV3]], 2005)&lt;ref&gt;&quot;[[Kes? Mis? Kus?]]&quot; [[2006]], lk. 443&lt;/ref&gt;
* &quot;Veikko Tääri suusapäevikud&quot;, 18 osa ([[ETV]], 2009–2010) 
* &quot;Täär treenib triatloniks&quot;, 9 osa (ETV, 2021)

{{Pooleli|aasta=2025|kuu=juuni}}

==Spordiharrastus ja saavutused==
* Ta on roninud Aafrika kõrgeimasse tippu [[Kilimanjaro]]le.&lt;ref name=&quot;sunnipaeva&quot;&gt;Greta Kaupmees. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/94511095/sunnipaevalaps-veikko-taar-oma-elu-valikutest-pean-oppima-tunnistama-oma-vigu-ja-moodalaskmisi Sünnipäevalaps Veikko Täär oma elu valikutest: pean õppima tunnistama oma vigu ja möödalaskmisi] Kroonika/Delfi, 07.09.2021.&lt;/ref&gt;
* Harrastussportlasena jookseb ta aastas keskmiselt 2000 km ja suusatab üle 2000 km.&lt;ref name=&quot;veikko-taa&quot;&gt;Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/750817/veikko-taar-kindlasti-opetas-venna-ulekohtuselt-varane-lahkumine-mind-omal-karmil-moel-elu-rohkem-vaartustama- Veikko Täär: &quot;Kindlasti õpetas venna ülekohtuselt varane lahkumine mind omal karmil moel elu rohkem väärtustama.&quot;] Õhtuleht.ee, 30.07.2016.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.sparta.ee/uudised/liikmete-kogemusi/uudis/2011/10/13/veikko-taar-sparta-keskendub-olulisele/ Veikko Täär: Sparta keskendub olulisele!] Spordiklubi Sparta koduleht, 13.10.2011.&lt;/ref&gt; Tema igapäevarutiin on võimlemine. Suvisel ajal sõidab ta ka palju jalgrattaga ja rullsuusatab, vahel mängib tennist. Aasta läbi ujub ja karastab end väliveekogudes.&lt;ref name=&quot;sunnipaeva&quot; /&gt;
* Ta on aastatel 2003–2025 võistlejana läbinud 11 [[Tartu maraton|Tartu suusamaraton]]i, lisaks Viru suusamaratoni, [[Tartu rulluisumaraton]]i ja [[Tallinna rattamaraton]]i.&lt;ref&gt;[https://www.sportos.eu/ee/et/veikko+t%C3%A4%C3%A4r Veikko Tääri maratoniandmed] Spordiportaalis Sportos. Vaadatud 27.06.2025.&lt;/ref&gt; 
* Ta on võistelnud avaveeujumises Tallinna muuliujumisel (mille käigus ujutakse 15. juulil Merivälja muulist Pirita muulini).&lt;ref&gt;[https://sport.postimees.ee/488994/triatloniks-valmistuv-veikko-taar-osaleb-tallinna-muuliujumisel Triatloniks valmistuv Veikko Täär osaleb Tallinna muuliujumisel] Postimee.ee, 05.07.2011.&lt;/ref&gt;
* Alates 2011. aastast on ta võistelnud ka [[triatlon]]idel, näiteks Mellistes (2011), Pühajärvel (2011)&lt;ref&gt;[https://annestiil.delfi.ee/artikkel/82308529/veikko-taar-ma-suudan-kull Veikko Täär: &quot;Ma suudan küll!&quot;] Anne &amp; Stiil, 14.07.2011.&lt;/ref&gt;, triatlonifestivalil TriStar Estonia (2011) jms.

== Tunnustus ==
* 1996 – [[Voldemar Panso nimeline auhind]]

==Isiklikku==
Tema ema Eve on töötanud geodeedina. Lapsepõlves oli Veikko suur eeskuju multitalendist vanaisa Ilmar, kes mängis akordioni, kannelt, mandoliini, viiulit, kitarri ja muid, väiksemaid pille, meisterdas ise endale kandle ja mandoliini, kirjutas laule, oli külas hinnatud muusik ja ürituste eestvedaja.&lt;ref name=&quot;sunnipaeva&quot; /&gt;
 
Veikko Täär elas alates 2000. aastast [[Otepää]]l, kus ta pidas pesumaja&lt;ref&gt;Egon Valdaru. [https://lounapostimees.postimees.ee/2219471/naitleja-veikko-taar-pakub-talvepealinnas-pesumaja-teenust Näitleja Veikko Täär pakub talvepealinnas pesumaja teenust] Lõuna-Eesti Postimees, 03.05.2007.&lt;/ref&gt; ja oli kuni 2017. aasta lõpuni üks [[kohvik]]u L.U.M.I. omanikke. 2021. aasta seisuga elab ta rohkem Tartus ja Tallinnas. Tal on elukaaslane ning varasematest suhetest kolm last.&lt;ref name=&quot;veikko-taa&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;sunnipaeva&quot; /&gt;

Nõukogude ajal välisriikides matkates on ta viisarežiimi rikkumise pärast viibinud paar nädalat Prantsusmaal arestimajas.&lt;ref&gt;[https://elu24.postimees.ee/8333479/veikko-taar-meenutab-kuidas-ta-prantsusmaal-trellide-taha-pisteti-istusin-ikka-paris-korralikult Veikko Täär meenutab, kuidas ta Prantsusmaal trellide taha pisteti: istusin ikka päris korralikult] Postimees.ee / Elu24, 30.09.2025.&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

==Välislingid==
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tahelaev-veikko-taar-138373 Portreesaade &quot;Tähelaev. Veikko Täär&quot;] (saatejuht [[Ave-Marleen Rei|Ave Marleen]]) [[Eesti Televisioon]], 24. aprill 2011
* Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/750817/veikko-taar-kindlasti-opetas-venna-ulekohtuselt-varane-lahkumine-mind-omal-karmil-moel-elu-rohkem-vaartustama- Veikko Täär: &quot;Kindlasti õpetas venna ülekohtuselt varane lahkumine mind omal karmil moel elu rohkem väärtustama.&quot;] Õhtuleht.ee, 30. juuli 2016
* Greta Kaupmees. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/94511095/sunnipaevalaps-veikko-taar-oma-elu-valikutest-pean-oppima-tunnistama-oma-vigu-ja-moodalaskmisi Sünnipäevalaps Veikko Täär oma elu valikutest: pean õppima tunnistama oma vigu ja möödalaskmisi] Kroonika/Delfi, 7. september 2021

{{JÄRJESTA:Täär, Veikko}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1971]]</text>
      <sha1>98vc2t3btdca3l4aafv84ih0wypk1ei</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ivan Uhhov</title>
    <ns>0</ns>
    <id>294905</id>
    <revision>
      <id>7203845</id>
      <parentid>7199931</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T12:30:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <origin>7203845</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5695" sha1="9chutajym0s3kp7fcn0mof68kofjqmk" xml:space="preserve">{{Olümpiavõitja
| nimi = Ivan Uhhov
| pilt = Ivan Ukhov Moscow 2013.jpg  
| pildisuurus = 
| pildiallkiri = 
| riik = Venemaa
| sünniaeg = {{süv|1986|3|29}}
| sünnikoht = 
| surmaaeg  = 
| surmakoht =  
| treener = [[Jevgeni Zagorulko]]&lt;br&gt;[[Sergei Kljugin]]
| medalid = 
{{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2010. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2010 Doha]]|[[2010. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Kõrgushüpe]]}}
{{Pronksmedal|[[2012. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2012 İstanbul]]|[[2012. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Kõrgushüpe]]}}
{{Olümpia2|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}}
{{Hõbemedal|[[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2010 Barcelona]]|[[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]]}}
{{Olümpia2|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2009. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2009 Torino]]|[[2009. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]]}}
{{Kuldmedal|[[2011. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2011 Pariis]]|[[2011. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]]}}
{{MedalVõistlus|[[Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U20 meistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2005. aasta Euroopa juunioride meistrivõistlused kergejõustikus|2005 Kaunas]]|kõrgushüpe}}
}}
'''Ivan Uhhov''' (vene Иван Сергеевич Ухов; sündinud [[29. märts]]il [[1986]]) on [[Venemaa]] [[kergejõustik]]lane ([[kõrgushüpe|kõrgushüppaja]]).

Ta tegeles üheksa aastat [[korvpall]]iga, kuid läks 16-aastasena oma treeneriga tülli ja otsustas minna kergejõustikutrenni. Ta tegeles alguses kettaheitega, kuid keskendus seejärel kõrgushõppele. 19-aastasena võitis ta [[2005. aasta Euroopa juunioride meistrivõistlused kergejõustikus|2005. aasta Euroopa juunioride meistrivõistlustel]] kuldmedali tulemusega 2.23.

Uhhov võitis esimese täiskasvanute tiitlivõistluste medali [[2009. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2009. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[Torino]]s, kui tuli tulemusega 2.32 Euroopa sisemeistriks.

[[2010. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2010. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Doha]]s võitis ta kuldmedali tulemusega 2.36. [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Sama aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Barcelona]]s võitis ta [[Aleksandr Šustov]]i järel hõbemedali. Hooaja lõpus tuli ta [[Teemantliiga]] üldvõitjaks.

[[2011. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2011. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[Pariis]]is kaitses ta tiitlit, hüpates 2.38. [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Daegu]]s jagas ta viiendat kohta. 

[[2012. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2012. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Istanbul]]is võitis Uhhov [[Dimítrios Chondrokoúkis]]e ja [[Andrei Silnov]]i järel pronksmedali. [[2012. aasta suveolümpiamängud]]el võitis ta kuldmedali tulemusega 2.38.

[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2014. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Zürich]]is võitis ta pronksmedali tulemusega 2.30.

2019. aasta veebruaris määras [[Rahvusvaheline Spordiarbitraažikohus]] Uhhovile dopingurikkumise eest nelja-aastase võistluskeelu. Samuti tühistati tema võistlustulemused alates 16. juulist 2012. Uhhov kaebas otsuse edasi. 2021. aastal vähendati tema võistluskeeld kahe aasta ja üheksa kuuni ning tühistatud tulemuste perioodi lühendati. Lõpliku otsuse järgi tühistati kõik tema tulemused ajavahemikus 16. juulist 2012 kuni 31. detsembrini 2014. Sellega kaotas ta kõik selle perioodi auhinnad, sealhulgas Londoni olümpiakulla ning 2014. aasta sisemaailmameistrivõistluste hõbemedali ja Euroopa meistrivõistluste pronksmedali. Tühistatud tulemuste hulka kuulus ka 2014. aastal sisetingimustes ületatud isiklik rekord 2.42.&lt;ref&gt;{{netiviide| pealkiri = CAS decisions concerning Russian athletics athletes| url = https://www.tas-cas.org/generated/assets/lists/dceab111-07bc-435f-b5f9-de88eff9db72/CAS_Media_Release_athleticsdecisions.pdf| väljaanne = Court of Arbitration for Sport
| kuupäev = 7. aprill 2021| keel = inglise
}}&lt;/ref&gt;

Tema kehtiv isiklik rekord kõrgushüppes sisetingimustes on 2.40 ja välitingimustes 2.39.

==Isiklikku==

Tema pikkus on 192 cm.

2008. aastal [[Lausanne]]'is toimunud kergejõustikuvõistlusel ei suutnud Uhhov sooritada ühtegi hüpet, sest oli enne võistlust tarvitanud [[Red Bull]]i [[Viin (jook)|viinaga]]. Teda ei kutsutud hooaja viimastele Grand Prix' etappidele, kuid ametliku võistluskeelu asemel piirdus [[IAAF]] hoiatusega.&lt;ref&gt;[http://www.aftenposten.no/nyheter/sport/article2632777.ece Han drakk Red Bull og vodka]&lt;/ref&gt;

Uhhov võistles hüppenaelikute asemel sprindinaelikutega, mille kannaosas puudusid naelad.&lt;ref&gt;[http://www.european-athletics.org/31th-european-athletics-indoor-championships/ivan-ukhov-i-plan-to-be-in-paris-i-like-to-collect-medals.html Ivan Ukhov: &quot;I plan to be in Paris. I like to collect medals.&quot;]&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat|Ivan Ukhov}} 
*[http://www.iaaf.org/athletes/russia/ivan-ukhov-202396 Sissekanne IAAFi kodulehe]

{{JÄRJESTA:Uhhov, Ivan}}
[[Kategooria:Venemaa kõrgushüppajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1986]]</text>
      <sha1>9chutajym0s3kp7fcn0mof68kofjqmk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Süsinikkiud</title>
    <ns>0</ns>
    <id>306417</id>
    <revision>
      <id>7204089</id>
      <parentid>6932768</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T04:57:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204089</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14573" sha1="k74e5gu4n3ebw9z8muo96wa9b2nnmud" xml:space="preserve">{{toimeta}} {{keeletoimeta}}
[[Pilt:Kohlenstofffasermatte.jpg|pisi|Süsinikkiust &quot;kangas&quot;]]
'''Süsinikkiud''' (inglise ''carbon fiber''; lühend CF) on [[materjal]], mis koosneb 5–10&amp;nbsp;µm diameetriga [[kiud|kiududest]], mis sisaldavad enamjaolt [[süsinik]]u [[aatom|aatomeid]]. Süsiniku [[aatom]]id on keerdunud üksteise külge [[kristall]]idena, mis on suuremal või väiksemal määral joondatud paralleelselt piki kiu telge. [[Kristall]]iline joondumine annab kiule suure tugevuse oma väikese suuruse kohta. Mitmed tuhanded süsinikkiud on kedratud [[lõng]]aks, et hiljem sellest lõngast saaks kududa &quot;[[kangas]]t&quot;.

Süsinikkiud on suur [[jäikus|jäikuse]], väikese [[soojuspaisumine|soojuspaisuvuse]], hea [[venivus|venivuse]] ja keemiline vastupidavusega ning vastupidav kõrgete temperatuuride suhtes. Tänu nendele omadustele on süsinikkiud väga populaarne atmosfääri- ja [[kosmosetehnoloogia]]s, [[ehitus]]es, [[sõjatehnika]]s ja [[Motosport|motospordis]]. Materjal on aga suhteliselt kallis võrreldes [[klaaskiud|klaaskiu]] või [[Plastkiud|plastkiuga]].

Süsinikkiud on segatud tavaliselt teiste materjalidega, et valmistada uusi segusid. Näiteks [[grafiit|grafiidiga]], et valmistada süsinik-süsinikmaterjale, mis on väga vastupidavad ka kõrgel temperatuuril.

==Ajalugu==
1958. aastal lõi [[Roger Bacon (füüsik)|Roger Bacon]] suure jõudlusega süsinikkiud Parma Karbiidide Seltsi tehnoloogiakeskuses. Nüüd kutsutakse seda GrafTechi ülemaailmseks osakute ühinguks ja see asub [[Cleveland]]i lähedal [[Ohio]]s.&lt;ref name=&quot;u3tqg&quot; /&gt; Neid kiude toodeti kunstsiidi niidikesi kuumutamisega seni, kuni need söestusid. See protsess osutus ebatõhusaks, sest valminud kiud sisaldas vaid 20% süsinikku ega olnud piisavalt tugev ega jäik. 1960. aastate alguses töötas uue valmistusviisi välja Dr Akio Shindo, kes töötas Tööstusliku Teaduse ja Tehnoloogia Agentuuris, mis asus [[Jaapan]]is. Ta kasutas toorainena [[polüakrüülnitriil]]i (PAN). Nõnda õnnestus toota süsinikkiudu, mis sisaldas u 55% süsinikku.

Suure jõuvaru tugevusega süsinikkiu lõid 1963. aastal W. Watt, L. N. Phillips ja W. Johnson, kes töötasid riiklikus lennundusettevõttes [[Farnborough]]’s, mis asub Inglismaal [[Hampshire]]’i krahvkonnas. Tootmine [[patent]]eeriti Suurbritannia kaitseministeeriumis. Seejärel litsentseeris riiklik teadus- ja arendusettevõte protsessi kolmele Briti firmale: [[Rolls-Royce]] (kes juba valmistas süsinikkiudu), [[Morganite]] ja [[Courtaulds]]. Nad suutsid luua tööstusliku süsinikkiu tootmiseks vajalikud tööstusruumid mõne aastaga. Rolls-Royce kasutas ära uue materjali omadused, et tungida Ameerika turule oma [[RB-211]] lennumootoritega.

Rolls-Royce keskendus süsinikkiu kasutamisele mootori kompressorlabades. Kui selgus, et selliseid mootoreid ohustavad kergesti kokkupõrked lindudega, siis mõjus see ettevõtte äriplaanidele väga halvasti. RB-211 lennukimootorite osas satuti tõsistesse probleemidesse ja kaasnenud majandusraskused sundisid Briti valitsust 1971. aastal ettevõtet riigistama. Süsinikkiu tootmise ettevõte müüdi ja selle alusel moodustati uus firma Bristol Composites.

Süsinikkiu kõrge hind ja kõikuvad omadused piirasid oluliselt materjali müügivõimalusi. Nõnda otsustas ka Morganite sellest ärist väljuda ja Courtlands jäi ainsaks suurtootjaks Suurbritannias. Ettevõte jätkas süsinikkiu tegemist, arendades kahte peamist turgu: kosmose- ja spordivarustust. Aastatega täiustati tootmise kiirust ja tooteomadusi.

Jaapani valitsus toetas kohalike ettevõtete tootearendust selles valdkonnas ja Jaapani edu innustas ka USA ja Euroopa ettevõtteid asjaga tegelema. Turule hakkas tulema järjest uusi süsinikkiutüüpe.

1980. aastatel jätkas Courtauld tegevust kui suurim süsinikkiu tarnija spordikaupade turul. [[California]]sse tehase ehitamise plaan ei läinud aga ootuspäraselt ja 1991. aastal lahkus Courtauld süsinikkiu tootmisest.

1970. aastatel leiti katsetustööde käigus uus [[tooraine]], milleks oli [[petrooleumpigi]], mida saadi naftatöötlemisel. Saadud kiud sisaldas umbes 85% süsinikku ja oli suurepärase [[paindetugevus]]ega.

Süsinikkiu laialdast kasutamist lennundus- ja kaitsetööstuses ning ka hoonete ehitamisel õigustatakse asjaoluga, et materjal on metalli karedusega võrreldes märkimisväärselt parem. Ehituse käigus saadud süsinikkiudu hakati kasutama Californias 1980. aastal seismiliselt aktiivses vööndis asuvate hoonete tugevdamiseks. Kodumajapidamises kasutatakse materjali enamasti remonditöödel, kuid selle populaarsus ja ulatus kasvavad järk-järgult.

==Struktuur==

Iga [[süsinikkiuniit]] on puntras miljoni [[süsinikniit|süsinikniidiga]]. Üksik niit on õhuke toruke, mille diameeter on 5–8 [[mikromeeter|mikromeetrit]] ja mis sisaldab ainult [[süsinik]]ku. Esimesed süsinikkiu diameetrid olid 7–8 [[mikromeeter|mikromeetrit]]. Hiljem saadi kiu diameetrit vähendada kuni 5 mikromeetrini&lt;ref name=&quot;cantwell&quot; /&gt;. Praegu on kasutusel 3–15-mikromeetrise läbimõõduga süsinikkiud. 
[[Pilt:Cfaser haarrp.jpg|pisi|6 μm diameetriga süsinikniit (pealmine) võrdluses juuksekarvaga (alumine)]]

Süsinikkiu [[aatomiline ehitus]] sarnaneb [[grafiit|grafiidi]] omaga, sisaldades süsiniku aatomite lehti, mis paiknevad regulaarselt [[heksagonaalne|heksagonaalse]] mustrina. Erinevus seisneb selles, kuidas need lehed põrkuvad omavahel. [[Grafiit]] on kristalliline materjal, mille lehed on kuhjatud paralleelselt teineteise peale regulaarses vormis. [[Intermolekulaarsed jõud]] lehtede vahel on suhteliselt nõrgad [[Van der Waalsi jõud]], andes grafiidile pehmed ja haprad omadused. Kui valmistada süsinikkiude, siis olenevalt [[lähteaine]]st, süsinikkiud saab olla [[grafiidne]], [[turbostraatiline]] või [[hübriidne]] struktuur, kus on nii grafiidne kui ka turbostraatiline osa esindatud. Turbostraatilises süsinikkius on süsiniku aatomite lehed juhuslikult volditud või kortsunud kokku. Süsinikkiud on valmistatus [[polüakrüülnitriil]]ist [[(PAN)]], mis on turbostraatiline ehk süsinikkiud on tuletatud [[mesofaas]]i [[vaik|vaigust]] ja muutub grafiidseks pärast kuumutamist temperatuuril kuni 2200&amp;nbsp;°C. Turbostraatilisel süsinikkiul on tavaliselt väga suur [[venivustugevus]].

==Rakendused==

Süsinikkiudu kasutatakse enamjaolt [[materjal]]ide tugevdamisel, eriti materjaliklasside puhul nagu süsinikkiu- ja grafiidipolümeerid. Mitte[[polümeerne|polümeerseid]] materjale saab kasutada ka süsinikkiu [[maatriks]]ina. Tulenevalt [[metall]]i [[karbiid]]ide moodustamisest ja [[korrosioon]]i kaalutlustest on süsinik piiramatult edenenud metalli maatriksi ühendite rakendustes. [[Tugevdatud süsinik-süsink]] (RCC) sisaldab süsinikku, mille kiud on tugevdatud [[grafiit|grafiidist]]. Tugevdatud süsinik-süsinikku kasutatakse ehituslikult kõrge temperatuuri aladel. Kuid samuti leiab kasutust kõrge temperatuuriga [[gaas]]ide [[filtreerimine|filtreerimisel]] ja ka [[Antistaatiline|antistaatilise]] komponendina. Vormitud õhukese kihiga süsinikkiud täiustab märgatavalt [[polümeerid]]e või termokõvendavate ühendite vastupidavust tulel, sest nad on tihked. Kompaktsete süsinikkiudude kihid [[peegeldama|peegeldavad]] tõhusalt kuumust.&lt;ref name=&quot;QKEoI&quot; /&gt;

Ülemaailmne vajadus süsinikkiu ühendite järgi on hinnatud umbkaudu 10,8 miljardit USA dollarit aastal 2009, millest vähenes 8–10% eelmisest aastast. Eeldatakse, et aastaks 2012 ulatub see summa 13,2 miljardi USA dollarini ja tõuseb aastaks 2015 kuni 18,6 miljardi USA dollarini, mille iga-aastane kasvuprotsent on 7 või enam. Suurimad nõuded tulevad [[lennundus]]e, [[tuuleenergia]] ja [[autotööstus]]e valdkonnast.&lt;ref name=&quot;Qv1FQ&quot; /&gt; Süsiniku efektiivsus võimaldab seda edukalt kasutada puidust, tellistest või raudbetoonist konstruktsioonide tugevdamiseks. Sellise materjaliga tugevdatud konstruktsioonid tugevnevad kokkusurumisel kuni 120% ja painutamisel saab see lisaks 65% tugevust. Lisaks sellele kasutusjuhule kasutatakse süsinikkiudu edukalt ka kivistruktuuride, näiteks talade ja betoonsildade tugede taastamisel. Eraehituses annab vundamendi või seinte tugevdamine söega hoonele suure ohutusvaru.[https://innstroy.ru/enciklopedija-stroitelstva/primenenie-uglevolokna-v-stroitelstve]

'''Ehituse tehnilised omadused ja eelised'''

* Suurepärane nakkuvus mitmesuguste struktuuridega pindadega.
* Suur vastupidavus korrosiooniprotsessidele.
* Kergus ja vastupidavus. Tulenevalt asjaolust, et süsinikkiul on hämmastavalt lihtne, kasutatakse seda tugevdussüsteemides, mis vähendab hoone vundamendi koormust.
* Isoleerimine niiskusest. Süsinikkiu pind on läikiv, mis välistab selle reageerimise veega.
* Suur tule- ja löögikindlus.
* Kui kasutatakse sarrustust, on materjali võimalik kanda mitmesse kihti.
* Mis tahes tüüpi remonditöid, kus on võimalik kasutada süsinikkiudu, saab teha hoone enda tööd peatamata.
* Täiesti keskkonnasõbralik.
* Suur mitmekülgsus. Seda saab kasutada peaaegu igasuguse konfiguratsiooniga armatuuride tugevdamisel: ribilistel pindadel, ümarate ja nurgeliste elementidega, raami konstruktsioonide tala segmentidega jne.

==Süntees==
[[Pilt:PAN stabilization.PNG|pisi|Süsinikkiu süntees polüakrüülnitriilist. 1. Akrüülnitriili polümerisatsioon PAN-iks. 2. Tsükliks muutmine madalal temperatuuril. 3. Oksüdeerimine kõrgel temperatuuril ehk karboniseerimine. Pärast seda algab grafineerimisprotsess sealt, kus lämmastik on eemaldatud ja ahelad on ühinenud grafiittasanditeks]]

Iga [[süsinikniit]] on toodetud [[prekursor]] [[polümeer]]ist. [[Prekursor polümeer]] on tavaliselt [[kunstsiid]], [[polüakrüülnitriil]] (PAN) või [[petrooleumvaik]]. Sünteetilised polümeerid nagu kunstsiid ja polüakrüülnitriil (PAN) on ennekõike kedratud lõngaks, kasutades [[keemiline|keemilisi]] ja [[mehaaniline|mehaanilisi]] protsesse. Esialgu reastatakse polümeeriaatomid sellisesse olekusse, kus tugevdatakse [[füüsikalised omadused|füüsikalisi omadusi]]. Prekursorite [[koostisosad]] ja mehaanilised protsessid, kuidas kedrata, on erinevad erinevate tootjate vahel. Pärast venitamist või ketramist, kuumutatakse polümeerkihid, et eemale peletada mittesüsiniku aatomid. Nii valmibki lõplik süsinikkiud. Süsinikkiude töödeldakse vahel ka täiendavalt, et parandada käitlemise omadusi, siis juba keritakse koonuspoolidele.&lt;ref name=&quot;PhA2X&quot; /&gt;

Tavaline tootmismeetod sisaldab kedratud PAN-kiudude kuumutamist umbes 300&amp;nbsp;°C juures õhu käes, mis lõhub paljud [[vesinikside|vesiniksidemed]] ja [[oksüdeerima|oksüdeerib]] materjali. Oksüdeeritud PAN pannakse ahju, milles on [[Inertgaasid|inertgaas]], näiteks [[argoon]], ja kuumutatakse kuni 2000&amp;nbsp;°C-ni, mis ärgitab materjali [[grafitatsioon|grafitisatsiooni]], muutes [[molekulaarne side|molekulaarse sideme]] struktuuri. Kui kuumutatakse õigetel tingimustel, siis ahelate sidemed küljelt-küljele (redel polümeerid) moodustavad kitsa grafeeni lehed, mis lõpuks ühendatakse ühtseks piklikuks niidiks. Tulemuseks on tavaliselt 93–95% süsinikku. Madala kvaliteediga kiudu võib toota pigi või kunstsiidi prekursori asemel PAN-ist. Süsinik kuumutatakse vahemikus 1500–2000&amp;nbsp;°C ([[karboniseerimine]]), mille tulemusel materjal talub suurt [[tõmbetugevus]]t (820 000 psi, 5650 MPa või N/mm²). Kui aga süsinikkiud kuumutada 2500–3000&amp;nbsp;°C ([[grafineerimine]]), talub see suurt elastsuskoefitsienti (77 000 000 psi või 531 GPa või 531&amp;nbsp;kN/mm²).

==Tekstiil==

Süsinikkiu lähteaineteks on [[polüakrüülnitriil]] (PAN), [[kunstsiid]] ja [[vaik]]. Süsinikkiust lõnga kasutatakse mitmetes töötlemismeetodites: otsesed kasutamisviisid on kiu ketramine, kudumine, punumine jne. Süsinikkiu lõnga hinnatakse [[joontihedus]]e kaudu (pikkus ühe ühiku kohta 1 g / 1000 m = 1 tex). Näiteks 200 texi 3000 süsinikkiu niidistikust on kolm korda tugevam kui 1000 süsinikkiudu, aga ka kolm korda raskem. Seda keeret saab kasutada süsinikkiu niidistiku riide või kanga kudumisel. Riide välimus sõltub tavaliselt lõnga [[tihedus]]est ja koe valikust. Mõned levinumad koe tüübid on [[koepindne toimne]], [[satään]] ja [[labane kude]]. Süsinikkiude saab ka [[silmuskude|silmuskoes]] kududa või [[palmima|palmida]].

== Vaata ka ==
* [[Süsinikkiuga tugevdatud polümeerid]]  
* [[Grafiit]]
* [[Kevlar]]
* [[Materjaliteadus]]
* [[Süsinik]]
* [[Süsiniknanotorud]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;u3tqg&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Bacon's breakthrough |url=http://acswebcontent.acs.org/landmarks/landmarks/carbon/car3.html |vaadatud=2012-11-19 |arhiivimisaeg=2008-01-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080126080415/http://acswebcontent.acs.org/landmarks/landmarks/carbon/car3.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cantwell&quot;&gt;{{cite journal|author=W.J. Cantwell, J Morton|title=The impact resistance of composite materials – a review|url=https://archive.org/details/sim_composites_1991-09_22_5/page/347|journal=Composites|year=1991|volume=22|issue=5|pages=347–62|doi=10.1016/0010-4361(91)90549-V}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QKEoI&quot;&gt;Z. Zhao and J. Gou &quot;Improved fire retardancy of thermoset composites modified with carbon nanofibers&quot; Sci. Technol. Adv. Mater. 10 (2009) 015005 [http://dx.doi.org/10.1088/1468-6996/10/1/015005 free download]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Qv1FQ&quot;&gt;{{cite web | title = Market Report: World Carbon Fiber Composite Market | publisher = [http://www.acmite.com Acmite Market Intelligence] | url = http://www.acmite.com/market-reports/materials/world-carbon-fiber-composite-market.html | access-date = 2012-11-19 | archive-date = 2011-09-02 | archive-url = https://web.archive.org/web/20110902085114/http://www.acmite.com/market-reports/materials/world-carbon-fiber-composite-market.html | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PhA2X&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.zoltek.com/carbonfiber/how-is-it-made/ |title=How It Is Made |accessdate=4.04.2010 |archive-date=19.03.2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150319182214/http://www.zoltek.com/carbonfiber/how-is-it-made/ |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
{{Commons|Category:Carbon fibres}}
*[http://pslc.ws/macrog/carfsyn.htm Making Carbon Fiber]
*[http://www.madehow.com/Volume-4/Carbon-Fiber.html How carbon fiber is made]
*[http://www.flightglobal.com/pdfarchive/view/1971/1971%20-%201784.html Carbon Fibres – the First Five Years] – artikkel süsinikkiu kasutamisest lennunduses – [[Flight International|Flight]], 1971

[[Kategooria:Süsinik]]
[[Kategooria:Materjalid]]</text>
      <sha1>k74e5gu4n3ebw9z8muo96wa9b2nnmud</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pitbull</title>
    <ns>0</ns>
    <id>310370</id>
    <revision>
      <id>7204014</id>
      <parentid>6639563</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T20:30:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7204014</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2080" sha1="atbxc6wvi66kva3u654jcq0pki4p0qw" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib räpparist; koeratõu kohta vaata artiklit [[Pitbull (koeratõug)]]}}
{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| nimi                = Pitbull
| pilt                = Pitbull the rapper in Sydney, Australia (2012).jpg
| pildiallkiri     = Pitbull (Sydney, Australia, 2012)
| pildi_suurus        = 230px
| taust       = soolo_laulja
| horisontaalne       = yes
| sünniaeg        = {{süv|1981|1|15}}&lt;br /&gt;[[Miami]], [[Florida]]
| stiil               = [[hiphop]], ''[[house]]'', [[popmuusika]]
| tegev            = 2001–
| amet            = räppar, produtsent
| plaadifirma         = [[Mr. 305 Inc.]], [[RCA Records|RCA]], [[Bad Boy Latino]], [[Polo Grounds Music|Polo Grounds]], [[TVT Records|TVT]]
| URL                 = http://www.pitbullmusic.com/us
| seotud_esitajad     = [[Belinda Peregrín Schüll]], [[Lil Jon]], [[Akon]], [[Afrojack]], [[Enrique Iglesias]], [[Marc Anthony]], [[Christina Aguilera]], [[Inna]], [[Nayer]], [[DJ Khaled]], [[DJ Felli Fel]], [[Jump Smokers]], [[T-Pain]], [[Sean Paul]], [[Jennifer Lopez]], [[Shakira]], [[Chris Brown]], [[Kesha]], [[Priyanka Chopra]], [[Flo Rida]], [[Ne-Yo]], Vein, [[Jason Derulo]], [[Havana Brown]], [[Usher]], [[David Rush]], [[Becky G]], [[Kelly Rowland]], [[Mohombi]], 
[[Nelly]], [[DJ Buddha]]
| koosseis            = 
}}
'''Pitbull''' (õieti '''Armando Cristian Pérez'''; sündinud [[15. jaanuar]]il [[1981]]) on [[USA]] [[räppar]], [[laulukirjutaja]], [[näitleja]] ja [[Muusikaprodutsent|produtsent]]. 

Pitbull on müünud ​​üle maailma üle 25 miljoni stuudioalbumi ja üle 100 miljoni singli. 2020. aasta mai seisuga on tal YouTube'is üle 15 miljardi vaatamise. Pitbulli muude tegevuste hulka kuuluvad filantroopia Ladina-Ameerika kogukonnas, raadiojaam (Pitbull's Globalization) Sirius XM raadios ja NASCARi meeskonna Trackhouse Racing omamine. 2019. aasta mai seisuga on Pitbull võitnud 35 Billboardi Ladina-Ameerika muusikaauhinda.

==Vaata ka==
*&quot;[[Feel This Moment]]&quot; 

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]]
[[Kategooria: Sündinud 1981]]</text>
      <sha1>atbxc6wvi66kva3u654jcq0pki4p0qw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Coritiba Foot Ball Club</title>
    <ns>0</ns>
    <id>313530</id>
    <revision>
      <id>7203988</id>
      <parentid>7066349</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T20:02:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7203988</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6116" sha1="iolfk46vl19c2bv8jjz3xhmzoizzh0k" xml:space="preserve">{{Jalgpalliklubi
| nimi          = Coritiba 
| pilt          = Coritiba Foot Ball Club logo.svg
| pildiallkiri  = 
| täisnimi      = Coritiba Foot Ball Club
| hüüdnimi      = ''Coxa''&lt;br&gt;''Glorioso''
| lühend        = 
| asutatud      = 12. oktoobril 1909
| lõpp          = 
| väljak        = [[Estádio Couto Pereira|Couto Pereira]]
| mahutavus     = 40 502
| ametinimetus1 = President
| esimees       = Glenn Stenger
| omanik        = Treecorp (90%)&lt;br&gt;Coritiba Foot Ball Club (10%)
| ametinimetus2 = Peatreener
| treener       = [[Fernando Seabra]]
| liiga         = [[Campeonato Brasileiro Série A|Série A]]
| hooaeg        = 2025
| positsioon    = 1. koht ([[Campeonato Brasileiro Série A|Série B]])
| muster_la1=_coxa23h|muster_b1=_coxa23h|muster_ra1=_coxa23h|muster_sh1=_whitesides|muster_so1= _coxa23hl
| vasakkäsi1=FFFFFF |kere1=FFFFFF |paremkäsi1=FFFFFF |püksid1=000000 |sokid1=FFFFFF
| muster_la2=_coxa23a|muster_b2=_coxa23a|muster_ra2=_coxa23a|muster_sh2=_coxa23a|muster_so2=_coxa23al
| vasakkäsi2=215E21|kere2=FFFFFF|paremkäsi2=215E21|püksid2=FFFFFF|sokid2=004336
| e mäng   = 
| enim mnäge = 
| võit     = 
| kaotus   = 
| mängija  = 
| fännid   = 
| auhinnad = 
| veeb     =  https://www.coritiba.com.br/
}}
[[File:CoxaCRB.jpg|pisi|Coritiba toetajad staadionil]]
'''Coritiba Foot Ball Club''' on [[Brasiilia]] jalgpalliklubi, mis tegutseb [[Paraná osariik|Paraná osariigi]] pealinnas [[Curitiba]]s. See mängib Brasiilia kõrgliigas [[Campeonato Brasileiro Série A]] ja Paraná osariigi meistrivõistlustel [[Campeonato Paranaense]].

Klubi asutasid 1909. aastal saksa sisserändajad. See on osariigi vanim jalgpalliklubi.

1985. aastal tuli Coritiba Brasiilia meistriks. See on [[Athletico Paranaense]] kõrval üks kahest Paraná osariigi klubist, mis on tulnud Brasiilia meistriks. Aastatel 2011 ja 2012 mängis Coritiba Brasiilia karikavõitluste finaalis – esimesel aastal kaotati [[CR Vasco da Gama|Vasco da Gamale]] ja teisel aastal [[Palmeiras]]ele. Paraná osariigi meistriks on Coritiba tulnud 39 korda, millega on see osariigi edukaim klubi. Kaks korda on Coritiba osalenud Lõuna-Ameerika klubide sarjas [[Copa Libertadores]] ja viis korda tugevuselt teises klubide sarjas [[Copa Sudamericana]]. Coritiba  on enim kordi Brasiilia esiliiga võitnud klubi – kokku kolm korda (aastatel 2007, 2010, 2025). 

Coritiba suurimad rivaalid on Athletico Paranaense ja [[Paraná Clube|Paraná]].

Klubi kodustaadion on 1932. aastal avatud [[Estádio Couto Pereira]], mis mahutab 37 182 pealtvaatajat.

== Mängijad ==
''Seisuga 4. juuli 2026''&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.coritiba.com.br/listaelenco|title=Coritiba Foot Ball Club|website=www.coritiba.com.br|access-date=21 June 2019}}&lt;/ref&gt;

{{JK koosseis algus}}
{{JK koosseis mängija|no=1|rah=BRA|pos=VV|nimi=[[Pedro Morisco]]}}
{{JK koosseis mängija|no=2|rah=BRA|pos=KA|nimi=[[Tinga]]}}
{{JK koosseis mängija|no=3|rah=BRA|pos=KA|nimi=[[Maicon Pereira Roque|Maicon]]}}
{{JK koosseis mängija|no=4|rah=BRA|pos=KA|nimi=[[Rodrigo Moledo]]}}
{{JK koosseis mängija|no=6|rah=BRA|pos=KA|nimi=[[Felipe Jonatan]]}}
{{JK koosseis mängija|no=7|rah=URU|pos=RÜ|nimi=[[Joaquín Lavega]]|märkus=laenul [[Fluminense FC|Fluminense]]st}}
{{JK koosseis mängija|no=8|rah=BRA|pos=PK|nimi=[[Wallisson]]}}
{{JK koosseis mängija|no=10|rah=POR|pos=PK|nimi=[[Josué Pesqueira]]}}
{{JK koosseis mängija|no=11|rah=BRA|pos=RÜ|nimi=[[Lucas Ronier]]}}
{{JK koosseis mängija|no=13|rah=BRA|pos=VV|nimi=[[Keiller]]|märkus=laenul [[SC Internacional|Internacional]]ist}}
{{JK koosseis mängija|no=14|rah=BRA|pos=RÜ|nimi=[[Enzo Vagner]]}}
{{JK koosseis mängija|no=15|rah=COL|pos=PK|nimi=[[Alejandro Ararat]]|märkus=laenul [[Independiente Yumbo]]st}}
{{JK koosseis mängija|no=16|rah=BRA|pos=KA|nimi=[[João Almeida]]}}
{{JK koosseis mängija|no=17|rah=URU|pos=RÜ|nimi=[[Brian Ocampo]]}}
{{JK koosseis mängija|no=19|rah=COL|pos=PK|nimi=[[Sebastián Gómez]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}}
{{JK koosseis mängija|no=20|rah=BRA|pos=RÜ|nimi=[[Keno (jalgpallur)|Keno]]|märkus=laenul [[Fluminense FC|Fluminense]]st}}
{{JK koosseis kesk}}ä
{{JK koosseis mängija|no=21|rah=BRA|pos=KA|nimi=[[Thiago Santos]]}}
{{JK koosseis mängija|no=22|rah=BRA|pos=VV|nimi=[[Pedro Rangel]]}}
{{JK koosseis mängija|no=23|rah=BRA|pos=KA|nimi=[[Tiago Cóser]]}}
{{JK koosseis mängija|no=26|rah=BRA|pos=KA|nimi=[[Bruno Melo]]}}
{{JK koosseis mängija|no=28|rah=BRA|pos=RÜ|nimi=[[Fabio Augusto Luciano da Silva|Fabinho]]}}
{{JK koosseis mängija|no=29|rah=BRA|pos=PK|nimi=[[Willian Oliveira]]}}
{{JK koosseis mängija|no=32|rah=BRA|pos=RÜ|nimi=[[Pedro Rochaa]]}}
{{JK koosseis mängija|no=36|rah=BRA|pos=PK|nimi=[[Vini Paulista]]}}
{{JK koosseis mängija|no=39|rah=BRA|pos=PK|nimi=[[Gustavo Silva]]}}
{{JK koosseis mängija|no=44|rah=BRA|pos=KA|nimi=[[JP Chermont]]|märkus=laenul [[Santos FC|Santos]]est}}
{{JK koosseis mängija|no=55|rah=BRA|pos=KA|nimi=[[Jacy Maranhão]]}}
{{JK koosseis mängija|no=77|rah=BRA|pos=RÜ|nimi=[[Breno Lopes]]}}
{{JK koosseis mängija|no=78|rah=BRA|pos=RÜ|nimi=[[Renato Marques]]|märkus=laenul [[Mirassol Futebol Clube|Mirassol]]ist}}
{{JK koosseis mängija|no=88|rah=BRA|pos=PK|nimi=[[Fernando Sobral]]|märkus=laenul [[Cuiabá Esporte Clube|Cuiabá]]st}}
{{JK koosseis mängija|no=99|rah=BRA|pos=RÜ|nimi=[[Rodrigo Rodrigues]]}}
{{JK koosseis lõpp}}
''Vaata ka [[:Kategooria:Coritiba Foot Ball Clubi mängijad]]''.

== Saavutused ==
*[[Campeonato Brasileiro Série A]]
**'''Võidud''' (1): 1985
*[[Campeonato Brasileiro Série B]]
**'''Võidud''' (3): 2007, 2010, 2025
*[[Torneio do Povo]]
**'''Võidud''' (1): 1973
*[[Campeonato Paranaense]]
**'''Võidud''' (39): 1916, 1927, 1931, 1933, 1935, 1939, 1941, 1942, 1946, 1947, 1951, 1952, 1954, 1956, 1957, 1959, 1960, 1968, 1969, 1971, 1972, 1973, 1974, 1975, 1976, 1978, 1979, 1986, 1989, 1999, 2003, 2004, 2008, 2010, 2011, 2012, 2013, 2017, 2022

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.coritiba.com.br/ Koduleht]

{{Campeonato Brasileiro Série A klubid}}

[[Kategooria:Brasiilia jalgpalliklubid]]
[[Kategooria:Coritiba Foot Ball Club| ]]</text>
      <sha1>iolfk46vl19c2bv8jjz3xhmzoizzh0k</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pont Neuf</title>
    <ns>0</ns>
    <id>315625</id>
    <revision>
      <id>7204191</id>
      <parentid>4452303</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T08:01:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <origin>7204191</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2115" sha1="7gu5w5548eoj814cd2qkl1v54dc7yr2" xml:space="preserve">{{infokast sild
| nimi           = Pont Neuf
| omakeelne nimi = 
| pilt           = The western sides of the Île de la Cité and the Pont Neuf, 14 July 2008.jpg
| pildisuurus    = 
| pildiallkiri   = Pont Neuf ja [[Île de la Cité]]
| laiuskoord     = 48.856667
| pikkuskoord    = 2.340833
| otstarve       = 
| tee sillal     = 
| takistus       = [[Seine|Seine'i jõgi]]
| asukoht        = [[Pariis]], [[Prantsusmaa]]
| ehituse tüüp   = [[kaarsild]]
| materjal       = kivi
| pikkus         = 232 m
| laius          = 22 m
| ehituskõrgus   = 
| kõrgus         = 
| pikim sille    = 
| sildeid        = 7 + 5
| kandevõime     =  
| arhitekt       = 
| projekteerija  = 
| ehitaja        = 
| alustatud      = 1578
| valminud       = 1607
| hind           = 
| avatud         = 
| ümber ehitatud = 
| varisenud      = 
| suletud        = 
| kaardipilt     = 
| kaardisuurus   = 
| kaardiseletus  = 
}}
'''Pont Neuf''' [poo(n) nöf] ([[prantsuse keel]]es 'uus sild') on vanim säilinud sild [[Pariis]]is. 

Sild on 238 meetrit pikk ja 20 meetrit lai.{{lisa viide}} See ühendab [[Quai de Louvre]]'it ja [[Quai de la Mégisserie]]'d [[Seine]]'i paremal kaldal (1. ringkond ehk ''arrondissement'') [[Quai de Conti]] ja [[Quai des Grands Augustins]]'iga jõe vasakul kaldal (6. ringkond). Umbes keskpaigas ületab sild [[Île de la Cité]] läänenurga. Seine'i paremal kaldal läheb sild üle Rue du Pont Neufi tänavaks, vasakul kaldal Rue Dauphine'iks.

16. sajandil oli Pariisis üle [[Seine]]'i ainult kaks silda. Uuele sillale pani nurgakivi 1578. aastal [[Henri III]]. Ametlikult avati sild aastal 1609 juba [[Henri IV]] poolt. Pärast tema surma paigaldati sillale tema ratsamonument, aga see hävitati [[Prantsuse revolutsioon]]i käigus ning 1818. aastal asendati see täpse koopiaga. Pont Neuf oli esimene Pariisi sild, millele ei ehitatud maju.

== Vaata ka ==
*&quot;[[Pont-Neufi armastajad]]&quot; (&quot;Les amants du Pont-Neuf&quot;), [[Leos Carax]]i film aastast 1991.

== Välislingid ==
{{Commons|Pont Neuf}}

{{Coordinate |NS=48/51/27/N |EW=2/20/29/E |type=landmark |region=FR-J}}

[[Kategooria:Pariisi sillad]]</text>
      <sha1>7gu5w5548eoj814cd2qkl1v54dc7yr2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tallinna Ülikooli Meeskoor</title>
    <ns>0</ns>
    <id>316452</id>
    <revision>
      <id>7204215</id>
      <parentid>7142156</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T10:03:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204215</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3371" sha1="ex9x8ekz3nirgqipig36c6b47mpzrfp" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=aprill}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}}
'''Tallinna Ülikooli Meeskoor''' on [[Tallinna Ülikool]]i juures tegutsev [[meeskoor]].

Koori asutasid dirigendid [[Jüri Rent]] ja [[Indrek Vijard]]. Koor on tegutsenud 1999. aastast, mil [[Eesti Meestelaulu Selts]]i initsiatiivil kutsuti ellu Tallinna Noorte Meeskoor. Dirigendid, kes soovisid Eesti meeskoori maastikul teha suuri muutusi, käisid läbi Tallinna gümnaasiume, et leida noori laulumehi keda liita ning innustada osalema Eesti meestelaulu liikumises. Initsiatiivi tulemusena saadi üle vabariigi kokku kümneid koore, kellest tänaseks küll alles veel vaid kaks. Toona sai kollektiivi nimeks Tallinna Noorte Meeste Koor ning aasta hiljem jätkati Tallinna Pedagoogikaülikooli meeskoorina. 2005. aastast, ülikooli nime vahetuse tulemusena, kannab ka koor Tallinna Ülikooli Meeskoori nime.

Meeskoori muusikaalaste tegevuste hulka kuuluvad ülesastumised Tallina Ülikooli aktustel ja tähtsündmustel, konkursid ja kontserdireisid nii Eestis kui ka välismaal ning kontserdid koostöös erinevate muusikutega. Meeskoor on jaganud lava [[Kaire Vilgats]]i, [[Marvi Vallaste]], [[Tõnis Mägi|Tõnis Mäe]], [[Tanel Padar]]i, [[Eda-Ines Etti]], [[Lenna Kuurmaa]], [[Reket (muusik)|Reketi]] ja paljude teiste solistidega. Esinetud on nii väikestes puukirikutes ja koolihoovides kui ka suurtes katedraalides ja kontserdisaalides. Koor on võitnud nii kuldmedaleid Soomest ja Tšehhist kui ka eripreemiaid, näiteks kõige meelelahutuslikuma etteaste eripreemia.

Koor panustab heategevusse nii laululiselt, rahaliselt kui ka füüsiliselt. Osaletud on kõikidel Eesti üldlaulupidudel, koolinoorte laulupidudel ning üliõpilaste laulupeol „Gaudeamus“. Koori liikmed löövad kaasa spordiüritustel, saunaõhtutel, jõulupidudel ja suvepäevadel nii koorisiseselt kui ka koos teiste kollektiividega. Mahti jätkub ka ühisteks spordiharrastusteks (nt piljard, ''bowling'', male, jalg-, võrk- ja korvpall või kasvõi tantsutrenn).

==Saavutused==
* 2003 – Eesti Meestelaulu Seltsi meeskooride konkursil B-kategoorias kolmas koht
* 2005 – rahvusvahelisel Leevi Madetoja nimelisel meeskooride konkursil Soomes B-kategoorias esikoht
* 2008 – võistlemine ETV telesaatesarjas &quot;Laululahing&quot;
* 2008 – Eesti Meestelaulu Seltsi meeskooride konkurss – koor võistles esimest korda A-kategoorias ja pälvis neljanda koha
* 2010 – Tšehhi Vabariigis toimunud 38. Olomouci rahvusvahelise koorilaulu festivali kuldmedal kirikumuusika kategoorias
* 2015 – Ühendkuningriigis Cornwallis toimunud rahvusvahelisel meeskooride festivalil teine koht
* 2017 – Peterburis toimunud rahvusvahelise Koorikonkursi hõbediplom
* 2019 – koorifestivali &quot;Tallinn 2019&quot; kolmas koht (koos [[Kalev (koor)|Kalevi poistekooriga]]) 
* 2021 – rahvusvahelisel Leevi Madetoja nimelisel meeskooride konkursil Soomes A-kategoorias kolmas koht

==Dirigendid==
Aastatel 2000–2018 olid koori dirigendid Jüri Rent ja Indrek Vijard. Alates 2018. aastast on peadirigent Indrek Vijard ja teine dirigent [[Kadi Uibo]].
2020. aasta sügisest on meeskoori teine dirigent ja hääleseadja [[Külli Kiivet]].

==Välislingid==
* [http://www.meeskoor.com Tallinna Ülikooli Meeskoori koduleht]

[[Kategooria:Tallinna koorid]]
[[Kategooria:Eesti meeskoorid]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikool|Meeskoor]]</text>
      <sha1>ex9x8ekz3nirgqipig36c6b47mpzrfp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sänna koopad</title>
    <ns>0</ns>
    <id>327038</id>
    <revision>
      <id>7204272</id>
      <parentid>5286961</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T11:22:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7204272</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="539" sha1="6dzb6s4nqyelmdxob69nk1eqqm692dd" xml:space="preserve">'''Sänna koopad''' (ka: ''Purlaku koopad, Liivhavva koopad'') on [[koopad]] [[Pärlijõgi|Pärlijõe]] orus; halduslikult [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]]&lt;ref name=&quot;loodus.keskkonnainfo.ee&quot;&gt;{{EELIS|yrg|999741878|Sissekanne}} (vaadatud 04.05.2013)&lt;/ref&gt;. Koopad koos [[Sänna paljand]]iga on arvele võetud [[ürglooduse objekt]]idena&lt;ref name=&quot;loodus.keskkonnainfo.ee&quot;/&gt;.

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
* {{EELIS|yrg|999741878|Sissekanne}}

[[Kategooria:Eesti koopad]]
[[Kategooria:Rõuge vald]]</text>
      <sha1>6dzb6s4nqyelmdxob69nk1eqqm692dd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Dynamite Vikings</title>
    <ns>0</ns>
    <id>327752</id>
    <revision>
      <id>7204143</id>
      <parentid>6147225</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T06:03:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204143</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5550" sha1="5w7bdd8wv14nzbqv2t2mhl4bpe2c0s4" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
'''Dynamite Vikings''' on [[Taani]]-[[Rootsi]]-[[Eesti]] [[Avangardism (muusika)|avangard]][[džäss|džässi]] [[Ansambel (muusika)|ansambel]], mis on tegutsenud aastast [[1998]]. Põhikoosseisus mängivad [[Jaak Sooäär]] (kitarr), [[Thommy Andersson]] (kontrabass) ja [[Karsten Mathiesen]] (trummid). Dynamite Vikings on esinenud nii Skandinaavias kui ka mujal Euroopas, aga on oma peamised kontserdid teinud Eestis ning seega ka Eestis tuntuim.&lt;ref name = &quot;intervjuu&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20100915145410/http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=1100723 Intervjuu salvestus  ansambliga], Klassikaraadios saates Areaal, 29. september 2010&lt;/ref&gt; Esimene kontsert toimus [[1998]]. aastal [[Jazzkaar]]el. [[2007]]. aastal sai Jaak Sooäär mitmekesise muusikategevuse eest [[Elion]]i džässiauhinna.&lt;ref&gt;[http://www.epl.ee/news/kultuur/dzassiauhinna-voitis-jaak-sooaar.d?id=51085040 Džässiauhinna võitis Jaak Sooäär], Eesti Päevaleht, 28. aprill 2007&lt;/ref&gt;

==Ansambel==
===Koosseis===
Jaak Sooäär, Thommy Andersson ja Karsten Mathiesen kohtusid, õppides [[džäss]]i [[Kopenhaageni konservatoorium]]is, eesmärgiga kombineerida tihe kompositsioon vaba improvisatsiooniga originaalsete helide leidmiseks.&lt;ref&gt;[http://tartu.postimees.ee/150907/tartu_postimees/kultuur/282723.php Genialistide Klubis mängib piiriülene trio]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Postimees, 13. september 2007&lt;/ref&gt; Hoolimata erinevate elektroonikaseadeldiste kaasamisest ja veidi ebatavalisest kontrabassist on neid klassifitseeritud klassikalise [[power trio]] koosseisu langevana, mille piire nad arvustajate sõnul laiendavad. &lt;ref&gt;[http://stereomouse.blogspot.com/2008/06/dynamite-vikings-meaning-of-party.html The Dynamite Vikings - Meaning of the Party], väljalõige arvustusest Postimehes, 14. juuni 2008&lt;/ref&gt; Kõigil ansambli liikmetel on käsil mitu muudki projekti.

===Liigitus===
Nimetamine džäss-ansambliks on siinkohal mõneti tinglik, ehkki nad on enda tegevust siiski niimoodi kokku võtnud. &lt;ref name = &quot;intervjuu&quot; /&gt; Nende enda kodulehel on nad lasknud ennast liigitada [[Progressiivne jazz|progressiivse]] [[Postmodernism|postmodernse]] [[džäss]][[Rokkmuusika|roki]] ansambliks ja [[Progressiivne rock|proge]]-[[Jazz fusion|fusioni]] ansambliks. &lt;ref&gt;[http://www.myspace.com/thedynamitevikings Ansambel Myspace'is]&lt;/ref&gt; Muuhulgas on kriitikud veel öelnud, et ansambel on &quot;üsnagi raskesti verbaliseeritav ja sürreaalne kooslus, kelle muusikast võib leida kõike, mis on ebatraditsiooniline ja esitab väljakutse peavoolu muusikale&quot;&lt;ref&gt;[http://www.last.fm/festival/1025297+Plink+Plonk+2009 Plink Plonk 2009'], last.fm, (vaadatud 10. mai 2013)&lt;/ref&gt; või jäetud muul moel klassifitseerimine tagaplaanile. &lt;ref&gt;[http://www.ohtuleht.ee/279714 Plaadi(k)arvustus], Õhtuleht, 17. mai 2008&lt;/ref&gt; Ansambli puhul, mis juba tahtlikult oma lähtežanride piirialadele asetub, võib sellist kriitikute segadust ka loomulikuks pidada. Bändi juhtfiguuri, Jaak Sooääre, sõnul ongi džäss liikumas džässist eemale, mistõttu ka segadused žanrilise määratlusega teda eriti ei üllata.&lt;ref name = &quot;intervjuu&quot; /&gt;

===Arengutee===

Ansambel alustas loometeed püüdega kombineerida tihedat kompositsiooni vaba improvisatsiooniga ning enda sõnul pidasid esialgu pidevat omavahelist võistlust selle üle, kes suudab välja mõelda kõige keerukama viisi. &lt;ref name = &quot;intervjuu&quot; /&gt; Aja jooksul on nende looming muutunud lihtsamaks ja rokilikumaks&lt;ref&gt;[http://www.nordicsounds.ee/?id=27021 The Dynamite Vikings (Eesti, Rootsi, Taani)], nordicsounds, (vaadatud 10. mai 2013)&lt;/ref&gt;, kusjuures nad ise mainivad ka kultuuriruumi mõju loomingule, kus Skandinaavia maade džässikultuuri võib pidada võrreldes näiteks Eestiga üsna reglementeerituks, samas kui Eesti publik on altim kuulama nende viimase aja funkilikumat väljendust.&lt;ref name = &quot;intervjuu&quot; /&gt; Ansambel on üsna ühtlase tempoga välja andnud kolm plaati. Ühiseks heliloominguks ei jätku viimasel ajal teiste projektide kõrvalt enam palju aega ning uusi lugusid peamiselt komponeerinud Jaak Sooäär.&lt;ref name = &quot;intervjuu&quot; /&gt; 

Tulevikku iseloomustades on bändi liikmed kurtnud, et repertuaari kuuluvate lugude keerukuse tõttu on üsna keeruline leida kontsertide jaoks asendusliikmeid, mistõttu ei ole võimalik ka esineda kui kõik kolm liiget kohal pole.&lt;ref name = &quot;intervjuu&quot; /&gt; Pühendumusest ja andekusest hoolimata jääb bändiliikmete sõnul paljudel võimekatel muusikutel midagi puudu.&lt;ref name = &quot;intervjuu&quot; /&gt; Eranditena on bändina koos mänginud [[Jan Schröder]], [[Raoul Bjorkenheim]] ja [[Marzy Nyman]]. &lt;ref name = &quot;intervjuu&quot; /&gt;

===Laulude nimetamine===

Oma muusikast rääkides on bänd pidanud eriliseks ka seda, kuidas nad oma loomingule pealkirju valivad. Nimelt nõuab õigesse seisundisse jõudmine tihti mitu päeva, mil nad on ainult loo kirjutamisega tegelenud. Terviku valmimisel aga valdab neid teatud unikaalne tunne, millele nad siis üritavad nime panna. Nõnda on sündinud näiteks pealkirjadd &quot;Lemonade for three&quot;, &quot;Snow in the car&quot;, &quot;Right place, wrong time&quot;, &quot;Search for Happiness&quot; jne. On tulnud ette ka, et nad on kontserdi ajal publikult nime küsinud ning nende hulgast ka sobiva leidnud.&lt;ref name = &quot;intervjuu&quot; /&gt;

===Diskograafia===
*Vikingology (2002)
*Search for Happiness (2006)
*Meaning of the Party (2008)

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Taani muusika]]
[[Kategooria:Eesti muusika]]
[[Kategooria:Rootsi muusika]]
[[Kategooria:Eesti ansamblid]]</text>
      <sha1>5w7bdd8wv14nzbqv2t2mhl4bpe2c0s4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Biograafiad (La)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>328333</id>
    <revision>
      <id>7203850</id>
      <parentid>7200293</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T13:00:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Las */</comment>
      <origin>7203850</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="49473" sha1="k9g9y1hya6ghbwu02cvw0bnkic39nny" xml:space="preserve">{{Mall:BiograafiadIndeks}}

'''Biograafiad (La)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega &quot;La&quot;.

==La==
*[[Jean de La Fontaine]], prantsuse kirjanik (1621–1695)
*[[Roger de La Fresnaye]], prantsuse kunstnik (1885–1925) 
*[[Cécile La Grenade]], Grenada ettevõtja (1952–)
*[[Fiorello La Guardia]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1882–1947) 
*[[Julien Offray de La Mettrie]], Prantsuse arst ja filosoof (1709–1751)
*[[Jean-François de La Pérouse]], prantsuse maadeuurija (sündis 1741)
*[[Lynda La Plante]], inglise kirjanik, stsenarist ja näitleja (1943–) 
*[[François de La Rochefoucauld]], prantsuse kirjanik (1613–1680)
*[[Pierre de La Rue]], helilooja ja laulja (suri 1518)
*[[René-Robert Cavelier, Sieur de La Salle]], prantsuse maadeavastaja (1643–1687)
*[[Georges de La Tour]], prantsuse maalikunstnik (1593–1652)
*[[Johann Friedrich de La Trobe]], Eesti helilooja (1769–1845)

== Laa ==
*[[Ilmar Laaban]], eesti luuletaja ja publitsist (1921–2000)
*[[Peeter Laaban]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1921–2010)
*[[Benita Laabi]], eesti arhivaar (1911–1988)
*[[Reio Laabus]], eesti jalgpallur (1990–) 
*[[Ahto Laadoga]], eesti maalikunstnik (1958–)
*[[Jaanus Laagriküll]], eesti teatrikunstnik (1972–)
*[[Mart Laagus]], Kalanduskoja esimees (1905–1990)
*[[Aleksander Laak]], Jägala töölaagri ülem (1907–1960)
*[[Kertu Laak]], eesti võrkpallur (1998–) 
*[[Marin Laak]], eesti kirjandusteadlane (1964–) 
*[[Heinrich Laakmann]], Tartu trükkal (1802–1891)
*[[Heinrich Laakmann (ajaloolane)|Heinrich Laakmann]], Eesti ajaloolane (1893–1955)
*[[Heli Laaksonen]], soome murdeluuletaja ja tõlkija (1972–) 
*[[Cornelius Laaland]], eesti vaimulik (1824–1862)
*[[Johann Laaland]], eesti kooliõpetaja (1792–1854)
*[[Klaus Laalo]], soome keeleteadlane (1955–) 
*[[Eduard Laaman]], eesti ajakirjanik, ajaloolane ja ühiskonnategelane (1888–1941)
*[[Ilona Laaman]], eesti luuletaja (1934–2017)
*[[Jaan Laaman]], eesti päritolu USA kurjategija (1948–)
*[[Ernst Gottlieb Laamann]], Eesti vaimulik (1700–1741)
*[[Roman Laamann]], eesti arst (1888–1963)
*[[Tarrvi Laamann]], eesti graafik ja kunstiõpetaja (1973–)
*[[Andres Laan]], eesti neurobioloog (1989–)
*[[Andres Laan (muusik)|Andres Laan]], eesti viiuldaja (1946–)
*[[Herbert Laan]], eesti viiuldaja ja vioolamängija (1907–1988)
*[[Malle Laan]], eesti arhitekt (1950–2021) 
*[[Maris Laan]], eesti geneetik (1968–)
*[[Mart Laan]], Eesti politseinik (1963–1996)
*[[Marta Laan]], eesti näitleja (1985–)
*[[Matti Laan]], eesti füüsik (1944–)
*[[Osvald Laan]], eesti maadleja (1909–1999) 
*[[Paul Laan]], eesti filoloog ja luuletaja (1928–)
*[[Toivo Laan]], eesti mägironija, matkaja, harrastusfotograaf ja luuletaja (1966–) 
*[[Valdis Laan]], eesti matemaatik (1972–)
*[[Aleksander Laane]], Eesti poliitik (1968–)
*[[Aleksander Rudolf Laane]], eesti tõstja ja metsavend (1910–1973)
*[[Edgar Laane]], eesti notar (1903–1947)
*[[Edward Laane]], eesti hematoloog (1972–)	
*[[Elmut Laane]], eesti kardioloog ja arstiteadlane (1928–2001)
*[[Marek Laane]], eesti tõlkija ja mälumängur (1969–2021) 
*[[Mati Laane]], eesti aiandustegelane (1946–)
*[[Peeter Laane]], eesti arstiteadlane, kergejõustiklane ja sporditegelane (1941–2017)
*[[Heli Laanekask]], eesti keeleteadlane (1950–) 
*[[Karl Laanekask]], eesti kitarrist (1973–)
*[[Gustav Laanekõrb]], eesti sporditegelane ja kohtuametnik (1876–1941) 
*[[William Laanekõrb]], eesti purilendur (1910–2004)
*[[Tiina Laanem]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1974–)
*[[Kirsti Laanemaa]], eesti sisearhitekt (1940–2023)
*[[Tõnis Laanemaa]], eesti graafik (1937–2024)
*[[Aare Laanemets]], eesti näitleja ja lavastaja (1954–2000)
*[[Agu Laanemets]], eesti tippjuht ja ettevõtja (1966–) 
*[[Andres Laanemets]], eesti koolijuht (1970–)
*[[Mari Laanemets]], eesti kunstiteadlane (1975–) 
*[[Eduard Laanemäe]], Eesti poliitik (1885–?)
*[[Mart Laanemäe]], Eesti diplomaat (1959–) 
*[[Riho Laanemäe]], Eesti ajakirjanik ja diplomaat (1963–2005)
*[[Tõnu Laanemäe]], eesti arhitekt (1977–)
*[[Ants Laaneots]], Nõukogude Liidu ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik (1948–)
*[[Heino Laaneots]], eesti vaimulik (1928–2009)
*[[Rein Laaneots]], eesti tehnikateadlane (1941–)
*[[Neeme Laanepõld]], eesti muusik (1913–1991)
*[[Eneken Laanes]], eesti kirjandusteadlane (1972–) 
*[[Arvi Laanet]], eesti õpetaja, koolijuht ja muusikategelane (1935–1995)
*[[Kalle Laanet]], Eesti poliitik ja politseiametnik (1965–)
*[[Nikolai Laanetu]], eesti zooloog ja jahindusteadlane (1946–)
*[[Riina Laanetu]], eesti moedisainer ja rätsep (1981–)
*[[Mari Laaniste]], eesti kunstiteadlane ja kirjanik (1977–)
*[[Lauri Laanisto]], eesti bioloog ja tõlkija (1978–) 
*[[Olev Laanjärv]], eesti poliitik (1942–2007)
*[[Tanel Laanmäe]], eesti odaviskaja (1989–)
*[[Vambola Laanmäe]], eesti loomakasvatusteadlane (1916–2005)
*[[Ave Laanoja]], eesti näitleja (1948–)
*[[Henn Laanpere]], eesti keemik (1930–1995) 
*[[Edmund-Aleksander Laansalu]], eesti vaimulik (1913–1973)
*[[Erika Laansalu]], eesti filmitootja ja tõlk (1952–) 
*[[Kunnar Laansalu]], eesti vasaraheitja (1953–2016)
*[[Tiina Laansalu]], eesti keeleteadlane (1982–)
*[[Emil Laansoo]], eesti muusik (1921–2004)
*[[Enn Laansoo]], eesti arhitekt (1958–)
*[[Juss Laansoo]], eesti motosportlane (1983–) 
*[[Maario Laansoo]], eesti jalgpallur (1994–) 
*[[Urmas Laansoo]], eesti botaanik (1962–) 
*[[Vladimir Laante]], eesti loomaarst ja Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1893–1971)
*[[Anne Laantee]], eesti geoloog (1930–2013)
*[[Karl Laantee]], eesti ajakirjanik ja vaimulik (1927–2007)
*[[Getter Laar]], eesti jalgpallur (1989–)
*[[Mart Laar]], Eesti ajaloolane ja poliitik (1960–)
*[[Lea Laarmaa]], eesti jurist (1951–) 
*[[Ronald Laarmaa]], eesti hüdrobioloog ja planktoloog (1991–) 
*[[Märt Laarman]], eesti graafik ja maalikunstnik (1896–1979)
*[[Õie-Mai Laarman]], eesti dissident (1942–2024)
*[[Mats Laarmann]], Eesti vallakooliõpetaja, põllumees ja poliitik (1873–1964)
*[[Aare Laas]], Eesti jalgpallitreener (1954–2011)
*[[Aleksander Laas]], eesti loomaarst (1889–1957)
*[[Andreas Laas]], Eesti vaimulik (1863–1918)
*[[Anto Laas]], eesti puuraidur ja laasija
*[[Ave Laas]], eesti kodanikuaktivist ja teaduse populariseerija (1982–)
*[[Ave-Lii Laas]], eesti jalgpallur (1999–) 
*[[Endel Laas]], eesti metsateadlane (1915–2009)
*[[Ernst Laas]], saksa filosoof (1837–1885)
*[[Heinrich Laas]], eesti vaimulik (1900–1985)
*[[Helle Laas]], eesti näitleja ja lastekirjanik (1941–)
*[[Hendrik Laas]], eesti põllumajandustegelane (1862–1919) 
*[[Imbi Laas]], organist
*[[Ivi Laas]], eesti nahakunstnik (1941–)
*[[Julius Laas]], Eesti sõjaväelane (1900–1959)
*[[Karl Laas]], eesti kergejõustiklane ja spordiajakirjanik (1908–1967) 
*[[Kristjan Laas]], eesti laulja (1990–)
*[[Leena Laas]], Eesti viiuldaja ja pedagoog (1966–)
*[[Mait Laas]], eesti animafilmirežissöör, produtsent, stsenarist ja kunstnik (1970–) 
*[[Martin Laas]], eesti jalgrattur (1993–)
*[[Silver Laas]], eesti laulja (1985–)
*[[Tamara Laas]], eesti õpetaja (1923–2007)
*[[Margo Laasberg]], eesti filosoof (1970–1998)
*[[Riste Laasberg]], eesti tekstiilikunstnik (1973–)
*[[Ferdinand Laaser]], eesti roosiaretaja (1911–1982)
*[[Ants Laasi]], eesti geograaf (1909–1989) 
*[[Evald Laasi]], eesti ajaloolane (1931–1993)
*[[Ilmar Laasi]], eesti arhitekt (1907–1999)
*[[Lauri Laasi]], Eesti poliitik (1974–) 
*[[Rivo Laasi]], eesti muusik (1963–)
*[[Andres Laasik]], eesti ajakirjanik, teatri- ja filmikriitik (1960–2016)
*[[Endel Laasik]], eesti õigusteadlane (1921–1985)
*[[Kristjan Laasik]], eesti filosoof (1977–)
*[[Paul Laasik]], eesti näitleja (1949–)
*[[Jüri Laasimer]], eesti metsateadlane (1910–1986) 
*[[Liivia-Maria Laasimer]], eesti botaanik (1918–1988) 
*[[Paul Laasimir]], eesti kommunist (1891–1920)
*[[Liina Laasma]], eesti odaviskaja (1992–)
*[[Roland Laasmäe]], eesti koorijuht (1922–1975)
*[[Arnold Laasner]], Eesti jalgpallur (1906–1964)
*[[Leslie Laasner]], eesti muusik ja helilooja (1974–) 
*[[Ain Laats]], eesti rahvusest Ameerika Ühendriikie insener (1935–)
*[[Alar Laats]], eesti teoloog (1954–)
*[[Annika Laats]], eesti vaimulik ja tervishoiutöötaja (1970–)
*[[Artur Laats]], Eesti sõjaväelane (1892–1942)
*[[Jyri Laats]], Soome ja USA sõjaväelane (1923–2018)
*[[Lauri Laats]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1981–)
*[[Laatsarus Betaaniast]]

== Lab ==
*[[André S. Labarthe]], prantsuse filminäitleja, -produtsent ja režissöör (1931–2018)
*[[Eugène Labaume]], Prantsusmaa sõjaväetopograaf ja sõjaajaloolane (1783–1849)
*[[Shia LaBeouf]], Ameerika näitleja ja režissöör (1986–) 
*[[Andres Labi]], eesti sisearhitekt ja disainer (1977–)
*[[Erni Labi]], eesti rohuteadlane (1895–)
*[[Juhan Labidas]], Eesti sõjaväelane (1897–1977)
*[[Titus Labienus]], Vana-Rooma väejuht ja poliitik (suri 45 eKr)
*[[Mikel Laboa]], baski muusik (1934–2008)
*[[Gaëtan Laborde]], Prantsusmaa jalgpallur (1994–) 
*[[William Labov]], Ameerika Ühendriikide keeleteadlane (1927–2024)

== Lac ==
*[[Luis Alberto Lacalle]], Uruguay jurist ja poliitik (1941–) 
*[[Luis Alberto Lacalle Pou]], Uruguay jurist ja poliitik (1973–) 
*[[Jacques Lacan]], prantsuse psühhoanalüütik (1901–1981)
*[[Aurora Lacasa]], hispaania päritolu Saksa laulja (1947–)
*[[Alexandre Lacazette]], Prantsusmaa jalgpallur (1991–)  
*[[Benjamín Lacayo Sacasa]], Nicaragua president (1893–1959)
*[[Agnese Lāce]], Läti poliitik (1987–)
*[[Pierre François Lacenaire]], prantsuse kurjategija (1803–1836)
*[[Fatima Lačević]], Bosnia ja Hertsegoviina filosoof (1943–)
*[[Helmut Lachemann]], saksa helilooja (1935–)
*[[Louis Lachenal]], prantsuse alpinist (1921–1955)
*[[Darryl Lachman]], Curaçao jalgpallur (1989–) 
*[[Mārtiņš Lācis]], läti päritolu Nõukogude riigitegelane (1888–1938)
*[[Oto Lācis]], läti päritolu Nõukogude ja Vene ajakirjanik (1934–2005) 
*[[Vilis Lācis]], läti kirjanik (1904–1966)
*[[Visvaldis Lācis]], Läti ajakirjanik, keeleteadlane, ajaloolane ja poliitik (1924–2020)
*[[Ernesto Laclau]], Argentina päritolu poliitikafilosoof (1935–2014) 
*[[Christian Lacroix]], prantsuse moelooja (1951–)
*[[Maxence Lacroix]], Prantsusmaa jalgpallur (2000–) 
*[[Lactantius]], kristlik autor (3.–4. sajand)

== Lad ==
*[[Andrew Ladd]], Kanada jäähokimängija (1985–)
*[[Friedrich Ladegast]], saksa oreliehitaja (1818–1905)
*[[Usāmah ibn Lādin]], Saudi Araabia päritolu terrorist (1957–2011)
*[[Ladislao I]], Napoli kuningas (1377–1414)
*[[Ladislaus Postumus]] (1440–1457)
*[[Albert Ladva]], Eesti politseinik (1895–1942)
*[[Gustav Ladva]], eesti poksija (1929–1968) 
*[[Ottomar Ladva]], eesti maletaja (1997–) 
*[[Mihhail Ladõgin]], vene näitleja (1912–1990)
*[[Marina Ladõnina]], vene filmi- ja teatrinäitleja (1908–2003)
*[[Viktoria Ladõnskaja]], Eesti ajakirjanik (1981–)
*[[Lady Gaga]], USA laulja (1986–)
*[[Kazys Ladiga]], Leedu sõjaväelane, kindralleitnant (1893–1941)
*[[Lady Sovereign]], inglise räppar (1985–)

== Lae ==
*[[Pieter van Laer]], hollandi maalikunstnik (suri 1642)
*[[Roman Laes]], eesti poliitik (1905–1971) 
*[[Väino Laes]], eesti näitleja (1951–)
*[[Tuulikki Laesson]], eesti maletaja (1969–) 
*[[Lars Levi Laestadius]], Rootsi vaimulik ja botaanik (1800–1861)
*[[Diana Laev]], eesti tarbegraafik (1919–2002)
*[[Riina Laev]], eesti orienteeruja ja lasteaiaõpetaja (1963–)
*[[Taivo Laevastu]], eesti päritolu USA okeanograaf (1923–2002)

== Laf ==
*[[Panagiótis Lafazánis]], Kreeka poliitik (1951–)
*[[Sam Lafferty]], USA jäähokimängija (1995–) 
*[[Julia Laffranque]], Eesti kohtunik (1974–)
*[[Guy Lafleur]], Kanada jäähokimängija (1951–2022) 
*[[Thea LaFond]], Dominica kolmikhüppaja (1994–)
*[[Bernadette Lafont]], prantsuse filminäitleja (1938–2013)
*[[Oskar Lafontaine]], Saksa poliitik (1943–)
*[[Alexis Lafrenière]], Kanada jäähokimängija (2001–)

== Lag ==
*[[Mart Laga]], eesti korvpallur (1936–1977) 
*[[Christine Lagarde]], Prantsusmaa poliitik (1956–)
*[[Bernard Lagat]], USA kergejõustiklane (1974–)
*[[Gustaf Lagerbielke]], Rootsi jalgpallur (2000–)
*[[Karl Lagerfeld]], saksa moelooja (1933–2019)
*[[Pär Lagerkvist]], rootsi kirjanik (1891–1974)
*[[Selma Lagerlöf]], rootsi kirjanik (1858–1940)
*[[Kari Lagerspetz]], soome bioloog (1931–2012)
*[[Mikko Lagerspetz]], soome sotsioloog (1963–) 
*[[Moulaye Ould Mohamed Laghdaf]], Mauritaania poliitik ja diplomaat (1957–)
*[[Lazar Lagin]], juudi päritolu vene satiirik ja lastekirjanik (1903–1979) 
*[[Lauri Lagle]], eesti näitleja ja lavastaja (1981–) 
*[[Jekaterina Lagno]], vene maletaja (1989–)
*[[Aléxandros Lagópoulos]], kreeka semiootik (1939–)
*[[Johan Lagos]], Eesti maamõõtja ning rahvaluule koguja ja ümbertöötaja (1801–1870)
*[[Ricardo Lagos]], Tšiili poliitik (1938–)
*[[Georges Lagrange]], prantsuse vaimulik (1929–2014)
*[[Konstantin Lagunov]], vene ajakirjandusteadlane ja kirjanik (1924–2001)
*[[Aina Lagus]], eesti sõudja (1944–)
*[[Ruben Lagus]], Soome sõjaväelane (1896–1959)
*[[Vitali Lagutenko]], Nõukogude Liidu arhitekt ja insener (1904–1969)

== Lah ==
*[[Hadja Lahbib]], Belgia ajakirjanik ja poliitik (1970–)
*[[Andres Lahe]], eesti tehnikateadlane (1938–) 
*[[Anneli Lahe]], eesti teleprodutsent ja -ajakirjanik (1971–)
*[[Hanah Lahe]], Eesti kliimaaktivist ja poliitik (1999–) 
*[[Jaan Lahe]], eesti teoloog (1971–)
*[[Janno Lahe]], eesti õigusteadlane (1978–)
*[[Siiri Lahe]], eesti tippjuht (1970–) 
*[[Meri-Liis Laherand]], eesti sotsioloog ja tõlkija (1951–)
*[[Johanna Lahesalu]], Keila elanik, kodulinna ajaloo uurija (1899–1979)
*[[Lauri Lahesalu]], eesti jäähokimängija (1979–) 
*[[Riho Lahi]], eesti kirjanik ja karikaturist (1904–1995)
*[[Philipp Lahm]], saksa jalgpallur (1983–)
*[[Armas Lahoniitty]], Soome poliitik (1944–2018)  
*[[Émile Lahoud]], Liibanoni poliitik ja sõjaväelane (1936–)
*[[Aare Laht]], eesti keemik (1948–)
*[[Sander Laht]], eesti jalgpallur (1991–)
*[[Tarmo Laht]], eesti arhitekt (1960–)
*[[Uno Laht]], eesti kirjanik (1924–2008)
*[[Signe Lahtein]], eesti ajakirjanik (1977–2018)
*[[Aimo Lahti]], soome relvameister (1896–1970) 
*[[Johannes Lahti]], soome kümnevõistleja (1952–2017)
*[[Rain Lahtmets]], eesti tehnikateadlane, orienteeruja ja sporditegelane (1936–2021) 
*[[Lauri Lahtmäe]], eesti orienteeruja ja rogainija (1968–) 
*[[Rasmus Lahtvee]], Eesti poliitik (1980–)
*[[Valdur Lahtvee]], Eesti keskkonnaspetsialist ja poliitik (1958–)

== Lai ==
*[[Lai Ching-te]], Hiina Vabariigi poliitik (1959–) 
*[[Francis Lai]], prantsuse helilooja (1932–2018)
*[[Ivar Lai]], eesti alpinist (1962–)
*[[Andres Laiapea]], eesti poliitaktivist (1981–)
*[[Eerik Laid]], eesti arheoloog ja etnoloog (1904–1961)
*[[Melanie Laid]] (Soomusrongi Mari), Vabadussõjas osalenud Eesti naissõdur (1885–1941) 
*[[Mihkel Laid]], eesti vaimulik ja ühiskonnategelane (1899–1945)
*[[Milvi Laid]], eesti laulja (1906–1976)
*[[Ivar Laide]], eesti laulja (1931–1987)
*[[Janet Laidla]], eesti ajaloolane (1982–)
*[[Siiri Laidla]], eesti kirjanik (1959–) 
*[[Silvia Laidla]], eesti näitleja (1927–2012)
*[[Mart Laidmets]], Eesti riigiametnik (1975–) 
*[[Avo Laido]], Eesti sõjaväelane (1903–1990) 
*[[Johan Laidoner]], Eesti sõjaväelane ja poliitik (1884–1953) 
*[[Maria Laidoner]], Eesti pianist ja klaveriõpetaja, Johan Laidoneri abikaasa (1888–1978)
*[[Aïssa Laïdouni]], Tuneesia jalgpallur (1996–) 
*[[Margus Laidre]], Eesti ajaloolane ja poliitik (1959–)
*[[Reno Laidre]], Eesti poliitik (1977–)
*[[Laivi Laidroo]], eesti majandusteadlane (1978–) 
*[[Eerik Laidsaar]], eesti kergejõustiklane, prosaist, näitekirjanik ja ajakirjanik (1906–1962)
*[[Arnold Laidva]], eesti poksija (1906–1990) 
*[[Meelis Laidvee]], eesti muusik (1964–)
*[[Einar Laigna]], eesti vaimulik ja sõjaväelane (1937–)
*[[Kustav-Olimar Laigna]], eesti tehnikateadlane (1932–2006)
*[[Anita Laigo]], eesti tekstiilikunstnik (1901–1984)
*[[Annike Laigo]], eesti tekstiilikunstnik (1972–)
*[[Arkadio Laigo]], oli eesti maalikunstnik ja graafik (1901–1944)
*[[Aet Laigu]], eesti filmiprodutsent (1979–) 
*[[Tõnu Laigu]], eesti arhitekt (1956–)
*[[Ants Laikmaa]], eesti maalikunstnik (1866–1942)
*[[Rada Laikova]], Bulgaaria poliitik (1990–)
*[[Raivo Laikre]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1922–1999)
*[[Joosep Laiksoo]], eesti endine rallisõitja (1990–) 
*[[Marco Laimre]], eesti kunstnik (1968–)
*[[Kalmer Lain]], eesti ettevõtja ja poliitik (1968–) 
*[[Johann Lainas]], Suure-Jaani postkontori ülem (1898–1957)
*[[Aare Laine]], eesti ajakirjanik (1951–)
*[[Denny Laine]], inglise muusik (1944–2023) 
*[[Doris Laine]], soome baleriin, koreograaf ja tantsupedagoog (1931–2018)
*[[Edvin Laine]], soome filmi- ja teatrilavastaja (1905–1989)
*[[Emma Laine]], soome tennisist ja treener (1986–)
*[[Jarkko Laine]], soome kirjanik ja tõlkija (1947–2006)
*[[Karin Laine]], eesti suusataja (1930–2017)
*[[Pascal Lainé]], prantsuse kirjanik (1942–2024)
*[[Patrik Laine]], Soome jäähokimängija (1998–) 
*[[Tormis Laine]], eesti mäesuusataja (2000–) 
*[[Stefan Lainer]], austria jalgpallur (1992–) 
*[[Jaak Laineste]], eesti ettevõtja ja geoinformaatik (1976–) 
*[[Peeter Lainevool]], eesti eraadvokaat (1898–1941)
*[[Leslie Laing]], Jamaica jooksja (1925–2021)
*[[Meelis Lainvoo]], eesti ajakirjanik, toimetaja ja tõlkija (1963–2016) 
*[[Herta Laipaik]], eesti kirjanik (1921–2008) 
*[[Juris Laipenieks]], Tšiili kergejõustiklane (1940–2024) 
*[[Bernhard Laipman]], eesti talunik (1865–1906)
*[[Bernhard Lais]], eesti fotograaf (1854–1899?)
*[[Arlentin Laisaar]], eesti füüsik (1933–)
*[[Ilmar Laisaar]], eesti muusik (1961–)
*[[Tanel Laisaar]], eesti arst (1969–)
*[[Agu Laisk]], eesti taimefüsioloog (1938–)
*[[Andres Laisk]], Eesti poliitik (1970–)
*[[Elmar Laisk]], eesti füüsik (1907–1988)
*[[Mart Laisk]], eesti psühholoog ja selgeltnägija (1961–)
*[[Jurijs Laizāns]], Läti jalgpallur
*[[Toivo Laitamm]], eesti poksija (1938–1999) 
*[[Kai Laitinen]], soome kirjandusteadlane, kriitik ja estofiil (1924–2013)
*[[Anne Laius]], eesti bioloogiaõpetaja (1956–)
*[[Leida Laius]], eesti filmirežissöör (1923–1996)
*[[Ernst Laiv]], eesti advokaat (1894–1941)

== Laj ==
*[[Ferdinand Laja]], eesti loomaarstiteadlane (1889–1956) 
*[[Loomet Laja]], eesti karskustegelane (1903–1994)
*[[Maris Laja]], eesti bioloog (1954–)
*[[Mark Lajal]], eesti tennisist (2003–) 
*[[Mart Lajal]], eesti motosportlane (1965–)
*[[Miroslav Lajčák]], Slovakkia diplomaat ja poliitik (1963–)
*[[Samppa Lajunen]], soome kahevõistleja (1979–)
*[[Lajos I]], Ungari ja Poola kuningas (Ludwik I) (1326–1382)
*[[Lajos II]], Ungari ja Böömimaa kuningas (Ludvik II)
*[[Ville Lajunen]], Soome jäähokimängija (1988–)

== Lak ==
*[[Imre Lakatos]], teadusfilosoof (1922–1974)
*[[Chris Lake]], šoti DJ ja produtsent (1982–)
*[[Louise Lake-Tack]], Antigua ja Barbuda jurist ja riigiametnik (1944–)
*[[Nemanja Lakić-Pešić]], serbia jalgpallur (1991–) 
*[[Vasílios Lákis]], kreeka jalgpallur (1976–) 
*[[György Lakó]], ungari keeleteadlane (1908–1996) 
*[[Nestor Lakoba]], abhaasi rahvusest Nõukogude partei- ja riigitegelane (1893–1936) 
*[[Robin Lakoff]], USA keeleteadlane (1942–2025)
*[[Henry Laks]], eesti laulja (1961–2023)
*[[Joonas Laks]], eesti poliitik (1987–)
*[[Leo Laks]], eesti ajaloolane, kirjanik ja tõlkija (1931–)
*[[Meinhard Laks]], eesti õpetaja ja kultuuritegelane (1922–)
*[[Sergius Laks]], Eesti sõjaväelane (1901–1942)
*[[Tiiu Laks]], eesti ajakirjanik (1984–)
*[[Harald Laksberg]], eesti haridustegelane (1887–1963)

== Lal ==
*[[Jack LaLanne]], Ameerika Ühendriikide toitumisspetsialist (1914–2011)
*[[Léon Laleau]], Haiti kirjanik, poliitik ja diplomaat (1892–1979) 
*[[Guy Laliberté]], Kanada suurettevõtja ja pokkerimängija (1959–)
*[[Annika Lall]], eesti kergejõustiklane (1962–)
*[[Evald Lall]], eesti metsakorraldaja (1922–1998) 
*[[Lalla Salma]], Maroko printsess (1978–)
*[[Adam Lallana]], inglise jalgpallur (1988–)
*[[Shawn Lalonde]], Kanada jäähokimängija (1990–)
*[[Boris Lalovac]], Horvaatia ökonomist ja poliitik (1976–)

== Lam ==
*[[Carrie Lam]], Hongkongi poliitik (1957–) 
*[[Thomas Lam]], Soome-Hollandi jalgpallur (1993–) 
*[[Kendrick Lamar]], USA räppar (1987–) 
*[[Maurice LaMarche]], Kanada päritolu Ameerika Ühendriikide filminäitleja ja koomik (1958–)
*[[Jean-Baptiste de Lamarck]], prantsuse loodusteadlane ja sõjamees (1744–1829)
*[[Hedy Lamarr]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide filminäitleja ja leiutaja (1914–2000) 
*[[Alice Lambakahar]], eesti õpetaja (1898–1980)
*[[Adam Lambert]], USA laulja (1982–)
*[[Johann Heinrich Lambert]], Šveitsi matemaatik, füüsik ja astronoom (1728–1777)
*[[Michel Lambert]], belgia prantsuskeelne kirjanik (1947–)
*[[Rickie Lambert]], Inglismaa jalgpallur (1982–) 
*[[Werner Lamberz]], Saksa DV riigitegelane (1929–1978)
*[[Lamberto Spoletost]], Frangi keiser (suri 898)
*[[Johannes Lambi]], Eesti kohtunik (1898–1942)
*[[Stéphane Lambiel]], Šveitsi iluuisutaja (1985–)
*[[Daniela Mona Lambin]], eesti jalgpallur (1991–) 
*[[Madis-Tõnu Lambin]], eesti veemotosportlane, -treener, spordikohtunik ja -tegelane (1935–2011) 
*[[Ferruccio Lamborghini]], itaalia autotööstur (1916–1993)
*[[Karli Lambot]], eesti ettevõtja ja sportlane (1970–)
*[[Christine Lambrecht]], Saksamaa poliitik (1965–)
*[[Otto Graf Lambsdorff]], Lääne-Saksamaa poliitik (1926–2009) 
*[[Ruuben Lambur]], eesti vabadusvõitleja ja metsavend (1925–2024) 
*[[Érik Lamela]], Argentina jalgpallur (1992–)
*[[Anna Lammas]], eesti progümnaasiumiõpetaja ja koolijuht (1867–1937) 
*[[Lammekin]], valitseja Kuramaal (13. sajand)
*[[Hans Lammers]], saksa jurist ja Saksamaa riigitegelane (1879–1962)
*[[Norbert Lammert]], Saksamaa poliitik (1948–)
*[[David Lammy]], Suurbritannia poliitik (1972–) 
*[[Luciana Lamorgese]], Itaalia riigiametnik ja poliitik (1953–) 
*[[Laurent Lamothe]], Haiti poliitik (1972–)
*[[Éric Lamouroux]], prantsuse diplomaat (1965–)
*[[Allar Lamp]], Eesti jooksja (1991–)
*[[Annikky Lamp]], Eesti riigiametnik
*[[Anu Lamp]], eesti näitleja (1958–)
*[[Dagmar Lamp]], eesti ajakirjanik, kirjanik ja blogija (1984–) 
*[[Elsa Lamp]], eesti laulja (sopran) (1913–2009) 
*[[Ene Lamp]], eesti kunstiajaloolane ja -kriitik (1936–) 
*[[Enno Lamp]], eesti endine sõudja (1942–)
*[[Marku Lamp]], Eesti riigiametnik (1979–) 
*[[Silja Lamp]], eesti tekstiilikunstnik (1950–)
*[[Tõnn Lamp]], eesti näitleja (1983–) 
*[[Veljo Lamp]], eesti spordielu edendaja, illustraator ja kergejõustiklane (1968–) 
*[[Agnes Lamp-Mikk]],  eesti maalikunstnik ja kostüümikunstnik (1910–1981) 
*[[Frank Lampard]], inglise jalgpallur (1978)
*[[Mónika Lamperth]], Ungari poliitik ja jurist (1957–)	 
*[[Vilho Lampi]], soome maalikunstnik (1898–1936)  
*[[Anamarija Lampič]], sloveeni murdmaasuusataja (1995–) 
*[[Karl Lamprecht]], saksa majandus- ja kultuuriajaloolane (1856–1915) 
*[[Peeter Lampson]], eesti koolmeister ja muusik (1819–1895)
*[[Karin Lamson]], Eesti näitleja (1993–) 
*[[Leho Lamus]], eesti filosoofialektor (1971–)
*[[Jason Lamy-Chappuis]], prantsuse kahevõistleja (1986–)

== Lan ==
*[[Viktor Lanberg]], Eestis elav vene näitleja (1956–) 
*[[Imants Lancmanis]], läti kunstiajaloolane (1941–)
*[[Nick Land]], Suurbritannia filosoof ja õuduskirjanik (1962–) 
*[[Tiit Land]], eesti biokeemik (1964–)
*[[Marja-Liisa Landar]], eesti kergejõustiklane (1990–)
*[[Eber Landau]], arengubioloog Tartus (1878–1959)
*[[Lev Landau]], füüsik (1908–1968)
*[[Martin Landau]], USA näitleja ja produtsent (1928–2017)
*[[Gustav Landauer]], saksa anarhismiteoreetik (1870–1919)
*[[Anton Lander]], rootsi jäähokimängija (1991–) 
*[[Eric Lander]], Ameerika Ühendriikide matemaatik ja geneetik (1957–) 
*[[Frederick W. Lander]], Ameerika Ühendriikide maadeuurija, sõjaväelane ja luuletaja (1821–1862)
*[[Dominik Landertinger]], Austria laskesuusataja (1988–)
*[[Siegfried Lander von Sponheim]], Liivi ordu maameister (suri 1424)
*[[Wilhelm Lander von Sponheim]], Saksa ordu rüütelvend 14. sajandil
*[[Paul Landers]], saksa muusik (1964–) 
*[[Carl von Landesen]], Tallinna raehärra (1802–1883)
*[[Carl Selmar von Landesen]], Eesti vaimulik (1826–1904)
*[[Georg Landesen]], Tartu Ülikooli keemiaprofessor 
*[[Robert Carl von Landesen]], Eesti vaimulik (1863–1898)
*[[Gabriel Landeskog]], rootsi jäähokimängija (1992–) 
*[[Chico Landi]], Brasiilia Vormel 1 piloot (1907–1989)
*[[Francesco Landini]], itaalia helilooja ja organist (u 1335–1397)
*[[Raúl Landini]], Argentina poksija (1914–1988)
*[[Floyd Landis]], USA profijalgrattur (1975–)
*[[Yuri Landman]], Hollandi helilooja ja kitarrist (1973–) 
*[[Lando]], paavst (suri 914)
*[[Michael Landon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik, režissöör ja produtsent (1936–1991) 
*[[Wanda Landowska]], poola klavessinist, pianist ja helilooja (1877–1959)
*[[Lucrezia Landriani]], Milano hertsogi Galeazzo Maria Sforza kaaslanna (1440–)
*[[Jeff Landry]], Ameerika Ühendriikide poliitik, jurist, diplomaat ja erusõjaväelane (1970–)  
*[[Gabrielius Landsbergis]], Leedu poliitik (1982–)
*[[Vytautas Landsbergis]], Leedu poliitik ja muusikateadlane (1932–)
*[[Karl Landsteiner]], Austria biokeemik ja arstiteadlane (1868–1943)
*[[Arthur Bliss Lane]], USA diplomaat (1894–1956)
*[[Nathan Lane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1956–) 
*[[Nick Lane]], Briti biokeemik ja teaduskirjanik (1967–) 
*[[Alar Laneman]], Eesti sõjaväelane (1962–) 
*[[Ádám Lang]], ungari jalgpallur (1993–) 
*[[Ants Lang]], eesti pedagoog ja kirjastaja (1938–2014) 
*[[Antti Lang]], eesti päritolu Soome näitleja (1980–)
*[[Elmar Lang]], Eesti sõjaväelane (1906–1944)
*[[Jacob Lang]], rootsi vaimulik (1648–1716)
*[[Karl Lang]], Eesti sõjaväelane (1900–1960)
*[[Katherine Kelly Lang]], USA näitleja (1961–)
*[[Mart Lang]], eesti ühistegelane (1862–1936)
*[[Merike Lang]], eesti ajaloolane, etnoloog ja museoloog (1958–)
*[[Noa Lang]], Hollandi jalgpallur (1999–) 
*[[Rein Lang]], Eesti poliitik (1957–)
*[[Stephen Lang]], USA näitleja (1952–)
*[[Tiina Lang]], eesti ajakirjanik (1964–)
*[[Valter Lang]], Eesti arheoloog (1958–)
*[[Liāna Langa]], läti luuletaja ja tõlkija (1960–) 
*[[Verne Langdon]], USA muusik ja jumestuskunstnik (1941–2011) 
*[[André Lange]], Saksamaa endine bobisõitja (1973–) 
*[[Anne Lange]], eesti kirjandus- ja tõlketeadlane ning tõlkija (1962–)
*[[Artie Lange]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1967–) 
*[[Christian Lous Lange]], norra ajaloolane, õpetaja ja politoloog (1869–1938)
*[[Dorothea Lange]], USA fotograaf ja fotoajakirjanik (1895–1965)
*[[Hope Lange]], Ameerika Ühendriikide filmi- teatri- ja telenäitleja (1933–2003) 
*[[Ingeburg Lange]], Saksa DV riigitegelane (1927–2013)
*[[Jakob Lange (arhitekt)|Jakob Lange]], taani arhitekt (1978–)
*[[Jessica Lange]], USA filminäitleja (1949–)
*[[Johann Heinrich Lange]], Eesti vaimulik (1717–1788) 
*[[Torben Lange]], saksa füüsik (1994–)
*[[Mihkel Langebraun]], eesti ühiskonnaaktivist (1986–)
*[[Nikolai Langebraun]], portselantoodete töökoja omanik Eestis
*[[Marko-Matteus Langel]], eesti ujuja (1999–)
*[[Bert Langeler]], Hollandist Eestisse elama asunud puhkpillipedagoog (1962–) 
*[[Andreas von Langell]], Venemaa riigitegelane (surnud 1808)
*[[Andres Langemets]], eesti kirjanduskriitik (1948–)
*[[Liina Langemets]], eesti sisearhitekt (1978–)
*[[Margit Langemets]], eesti keeleteadlane (1961–) 
*[[Heinrich von Langen]], Grobiņa foogt 16. sajandil
*[[Mikk Langeproon]], eesti akordionist ja interpreet (1995–) 
*[[František Langer]], juudi rahvusest Tšehhi kirjanik, sõjaväearst, kirjanduskriitik ja esseist (1888–1965) 
*[[William Langer]], USA poliitik (1886–1959)
*[[Nataly Langerbaur]], Eesti iluuisutaja (2004–)
*[[Aleksandr Langfang]], Nõukogude Liitu tšekist (1907–1990)
*[[Katherine Langford]], Austraalia näitleja ja endine ujuja (1996–) 
*[[Taavi Langi]], eesti kitarrist (1984–)
*[[Irving Langmuir]], Ameerika Ühendriikide keemik, füüsik ja insener (1881–1957)
*[[Troadi Lango]], Eesti sõjaväelane (1896–1942)
*[[Peeter Langovits]], eesti pressifotograaf (1948–)
*[[Georg Heinrich von Langsdorff]], vene teadlane (1774–1852)
*[[Lilian Langsepp]], eesti muusikateadlane ja interpreet (1961–)
*[[Olaf Langsepp]], eesti kehakultuuriajaloolane, ajakirjanik ja tõlkija (1930–2021)
*[[Raho Langsepp]], eesti muusik (1968–)
*[[Helena Langšádlová]], Tšehhi poliitik (1963–)
*[[Elmar Lani]], eesti advokaat (1903–1989)
*[[Richard Lanigan]], USA semiootik (1943–) 
*[[Zigurds Lanka]], läti maletaja (1960–)
*[[Kevin Lankinen]], soome jäähokimängija (1995–) 
*[[Jaks Lankots]], eesti geograaf, kartograaf ja genealoog (1939–2009)
*[[Paul Lanno]], Esimese maailmasõja, Vabadussõja ja Teise maailmasõja veteran (1896–1981)
*[[Üllar Lanno]], Eesti riigiametnik (1969–) 
*[[Guillebert de Lannoy]], Burgundia sõjaväelane ja diplomaat (1386–1462)
*[[Arnold Lannus]], eesti spordipedagoog ja -tegelane (1908–1983) 
*[[Angela Lansbury]], briti-USA näitleja ja laulja (1925–2022)
*[[Aljona Lanskaja]], valgevene laulja (1985–) 
*[[Jiří Lanský]], tšehhi kõrgushüppaja (1933–2017)
*[[Andrew Lansley]], Suurbritannia poliitik (1956–)
*[[Lanzelin]], Švaabimaa aadlik
*[[Manuel Lanzini]], Argentina jalgpallur (1993–) 
*[[Róbert Lantoši]], Slovakkia jäähokimängija (1995–)

== Lao ==
*[[Meelis Lao]], eesti ärimees (1966–)
*[[Lao She]], Hiina kirjanik (1899–1966)
*[[Arne Laos]], eesti näitleja (1933–1989)
*[[Arne Laos (treener)|Arne Laos]], korvpallitreener (1937–2012) 
*[[Ester Laos]], eesti kirjanik (1931–2018)
*[[Jaan Laos]], eesti sõudja (1985–)
*[[Johannes Laos]], eesti muusik, parteitöötaja ja muusikapedagoog (1920–1993)
*[[Joosep Laos]], eesti sõudja (1992–)
*[[Rein Laos]], eesti näitleja ja lavastaja (1948–) 
*[[Roland Laos]], eesti näitleja (1986–)
*[[Saale Laos]], eesti jurist (1974–)
*[[Max Laosson]], eesti kirjanduskriitik, publitsist ja parteitegelane (1904–1992)
*[[Laozi]], vanahiina filosoof

== Lap ==
*[[Kristen Lapa]], eesti jalgpallur (2000–) 
*[[Mārtiņš Lapa]], eesti päritoluga Läti luuletaja ja publitsist (1846–1909) 
*[[Ya'ir Lapid]], Iisraeli poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (1963–)
*[[Villem Lapimaa]], Eesti jurist, kohtunik (1977–) 
*[[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]], eesti tennisist ja sporditreener (1952–2024) 
*[[Leonhard Lapin]], eesti kunstnik, arhitekt ja luuletaja (1947–2022)
*[[Petras Lapinskas]], leedu geoloog (1936–2017)
*[[Pierre-Simon Laplace]], prantsuse astronoom ja matemaatik (1749–1827)  
*[[Johannes Lapmann]], eesti meremees ja lukksepp (1913–1993) 
*[[Joan Laporta]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik ja sporditegelane (1962–) 
*[[Aymeric Laporte]], Prantsusmaa jalgpallur (1994–)
*[[Elle Lapp]], eesti korvpallur ja treener (1946–2019) 
*[[Sille Lapp]], eesti pedagoog
*[[Vaike Lapp]], eesti kultuuritegelane (1928–2015) 
*[[Mirkka Lappalainen]], soome ajaloolane (1975–)
*[[Gosteke Lappe]], Vestfaali aadlik, Wolter von Plettenbergi ema (15. sajand)
*[[Ludolf Lappe von der Ruhr]], Rakvere foogt 16. sajandil
*[[Esapekka Lappi]], soome rallisõitja (1991–) 
*[[Ivan Lappo]], vene ajaloolane (1869–1944)

== Lar ==
*[[Jorge Lara Castro]], Paraguay advokaat, sotsioloog ja diplomaat (1945–) 
*[[Azzeddine Laraki]], Maroko poliitik (1929–2010)
*[[Kosma Laredei]], eesti õigeusu vaimulik (1880–1954)
*[[Peeter Laredei]], eesti haridustegelane ja vaimulik (1862–1952)
*[[Peeter Laredei (õpetaja)|Peeter Laredei]], eesti kooliõpetaja (1911–2005)
*[[Voldemar Larens]], eesti poksija (1914–1943)
*[[Heinrich Laretei]], Eesti diplomaat ja poliitik (1892–1973)
*[[Heldur Laretei]], eesti graafik ja raamatuillustraator (1933–1994)
*[[Käbi Laretei]], eesti päritolu pianist ja kirjanik (1922–2014)
*[[Francisco Largo Caballero]], Hispaania ametiühingutegelane ja poliitik (1869–1946)
*[[Cyle Larin]], Kanada jalgpallur (1995–)
*[[Lea Larin]], eesti ajakirjanik (1967–)
*[[Peeter Larin]], Eesti ajaloolane (1919–2011) 
*[[Sergei Larin]], Leedu ooperilaulja (1956–2008)
*[[Monika Larini]], eesti kultuurikorraldaja ja teatriteadlane (1972–)
*[[Ville Larinto]], Soome suusahüppaja (1990–)
*[[Igor Larionov]], vene jäähokimängija (1960–)
*[[Andres Larka]], Eesti sõjaväelane ja poliitik (1879–1942) 
*[[Dylan Larkin]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1996–) 
*[[Andrei Larkov]], vene murdmaasuusataja (1989–)
*[[Pille-Riin Larm]], eesti kirjandusteadlane, kriitik ja toimetaja (1981–)
*[[Emil Larmi]], soome jäähokimängija (1996–) 
*[[Martti Larni]], soome kirjanik (1909–1993)
*[[Hind Laroussi]], Hollandi laulja (1984–)
*[[Ernst Larsen]], norra kergejõustiklane (1926–2015)
*[[Glen Atle Larsen]], norra jalgpallur (1982–)
*[[Henning Larsen]], taani arhitekt (1925–2013)
*[[Philip Larsen]], Taani jäähokimängija (1989–) 
*[[Viggo Larsen]], taani filminäitleja ja -režissöör (1880–1957)
*[[Brie Larson]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (1989–)
*[[Glen A. Larson]], Ameerika Ühendriikide televisiooniprodutsent ja režissöör (1937–2014)
*[[Kyle Larson]], Ameerika Ühendriikide elukutseline võidusõitja (1992–) 
*[[Nathan Larson]], Ameerika Ühendriikide muusik, filmimuusika helilooja ja kirjanik (1970–)
*[[Adam Larsson]], rootsi jäähokimängija (1992–) 
*[[Åsa Larsson]], rootsi jurist ja kirjanik (1966–)
*[[Carl Larsson]], rootsi kunstnik (1853–1919)
*[[Gunnar Larsson (murdmaasuusataja)|Gunnar Larsson]], rootsi murdmaasuusataja (1944–)
*[[Gunnar Larsson]], rootsi ujuja (1951–)
*[[Henrik Larsson]], rootsi jalgpallur (1971–)
*[[Johan Larsson (sündinud 1992)|Johan Larsson]], rootsi jäähokimängija (1992–)
*[[Markus Larsson]], eesti ajakirjanik (1947–)
*[[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]], rootsi mäesuusataja (1979–)
*[[Martin Larsson]], rootsi murdmaasuusataja (1979–)
*[[Mats Larsson]], rootsi murdmaasuusataja (1980–)
*[[Peter Larsson]], rootsi murdmaasuusataja (1978–)
*[[Rune Larsson]], rootsi kergejõustiklane (1924–2016)
*[[Sebastian Larsson]], rootsi jalgpallur (1985–)
*[[Stieg Larsson]], rootsi ajakirjanik ja kirjanik (1954–2004)
*[[Ali Larter]], USA filminäitleja ja modell (1976–)

== Las ==
*[[Alexander Lascelles]], Briti kuningliku perekonna sugulane (1980–)
*[[David Lascelles, vikont Lascelles]] (1950–)
*[[George Lascelles, seitsmes Harewoodi krahv]] (1923–2011)
*[[Henry Lascelles, kuues Harewoodi krahv]], (1882–1947)
*[[Henry Ulick Lascelles]] (1953–) 
*[[Jamaal Lascelles]], Inglismaa jalgpallur (1993–) 
*[[James Lascelles]] (1953–)
*[[Jeremy Lascelles]] (1955–)
*[[Mark Lascelles]] (1965–) 
*[[Armin Laschet]], Saksamaa poliitik (1961–) 
*[[Pedro Lascuráin]], Mehhiko poliitik (1856–1952)
*[[Karl Lashley]], USA psühholoog (1890–1958)
*[[Emil Lask]],juudi päritolu saksa filosoof (1875–1915)
*[[Emanuel Lasker]], juudi päritolu Saksamaa maletaja, matemaatik ja filosoof (1868–1941)
*[[Toomas Lasmann]], eesti telerežissöör
*[[Eugen Lasn]], eesti metsatööstur (1898–1958)
*[[Kalle Lasn]], eesti ajakirjanik (1942)
*[[Kristjan Lasn]], eesti tennisist (1908–1984) 
*[[Ly Lasner]], eesti näitleja (1901–1967) 
*[[Étienne Laspeyres]], saksa majandusteadlane (1834–1913)
*[[Aadu Lass]], eesti teedeinsener (1928–2001) 
*[[Anne Lass]], eesti arhitektuuriajaloolane (1951–) 
*[[August Lass]], eesti jalgpallur (1903–1962)
*[[Helena Lass]], eesti psühhiaater ja vaimse vormi ekspert (1980–)
*[[Helina Lass]], eesti arhitekt (1983–) 
*[[Jana Lass]], eesti farmaatsiateadlane (1979–) 
*[[Jüri Lass]], eesti balletitantsija (1942–2002)
*[[Kaur Lass]], eesti arhitekt (1973–)
*[[Liis Lass]], eesti seltskonnategelane (1986–)
*[[Liis Lass (näitleja)|Liis Lass]], eesti näitleja (1989–)
*[[Liisu Lass]], eesti ajakirjanik (1988–)
*[[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1939–2026)
*[[Riitta Liisa Lassila]], soome murdmaasuusataja (1978–)
*[[Marija Lassitskene]], Venemaa kõrgushüppaja (1993–)
*[[Peep Lassmann]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1948–2025)
*[[Sten Lassmann]], eesti pianist (1982–)
*[[Maria Lassnig]], Austria maalikunstnik (1919–2014)
*[[Guillermo Lasso]], Ecuadori poliitik (1955–) 
*[[Orlando di Lasso]], helilooja (1532–1594)
*[[Georg Lasson]], saksa teoloog (1862–1932)
*[[Harold Lasswell]] (1902–1978), politoloog ja kommunikatsiooniteoreetik
*[[Philip de László]], ungari maalikunstnik (1869–1937)
*[[Aleksandr Lastin]], vene maletaja (1976–2015)

==Laš==
*[[Jevlampijus Laškovas]], leedu geoloog (1932–)
*[[Judita Laššáková]], Slovakkia poliitik (1977–)

== Laz ==
*[[Lazar (Gurkin)]], Eesti õigeusu vaimulik, piiskop (1969–)
*[[Curtis Lazar]], Kanada jäähokimängija (1995–) 
*[[Ervin Lázár]], ungari kirjanik (1936–2006)
*[[György Lázár]], Ungari kommunistlik riigitegelane (1924–2014)
*[[Pavlo Lazarenko]], Ukraina poliitik (1953–)
*[[Martin Lazarev]], eesti graafiline disainer ja fotograaf (1977–)
*[[Sergei Lazarev]], vene laulja, tantsija ja näitleja (1983–)
*[[Vladimir Lazarev]], Prantsusmaa maletaja (1964–)
*[[Milunka Lazarević]], serbia maletaja (1932–2018)
*[[Emma Lazarus]], ameerika luuletaja (1849–1887)
*[[Richard Lazarus]], USA psühholoog (1922–2002)
*[[Heinz Lazek]], Austria ja Saksamaa poksija (1911–1986)
*[[George Lazenby]], Austraalia filminäitleja (1939–)
*[[Branko Lazić]], serbia korvpallur (1989–)
*[[Darko Lazović]], serbia jalgpallur (1990–)
*[[Larissa Lazutina]], vene suusataja (1965–)

== Lat == 
*[[Joachim Latacz]], saksa klassikaline filoloog (1934–)
*[[Jean François Laterrade]], prantsuse botaanik (1784–1858)
*[[Nicholas Latifi]], Kanada vormelisõitja (1995–) 
*[[Lewis Howard Latimer]], USA leiutaja (1848–1928)
*[[Ingrīda Latimira]], Läti poliitik (1958–2024)
*[[Vladimir Latin]], Eesti sõudja (1985–)
*[[Ferran Latorre]], Hispaania alpinist (1970–)
*[[Gérard Latortue]], Haiti poliitik (1934–2023)
*[[Bruno Latour]], prantsuse filosoof, antropoloog ja sotsioloog (1947–2022) 
*[[Karl Latserus]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1903–1966)
*[[Aare-Paul Lattik]], eesti organist ja muusikapedagoog (1970–)
*[[Jaan Lattik]], Eesti kirjanik ning usu- ja poliitikategelane (1878–1967)
*[[Margus Lattik]], eesti kirjanik ja kunstnik (1973–)
*[[Robert Lattik]], eesti arst (1886–1950)
*[[Vello Lattik]], eesti kirjanik (1935–2007) 
*[[Urmas Lattikas]], eesti helilooja, arranžeerija ja džässpianist (1960–)
*[[Jean de Lattre de Tassigny]], prantsuse sõjaväelane (1889–1952)
*[[Pavieł Łatuška]], Valgevene opositsioonipoliitik (1973–)
*[[Jari-Matti Latvala]], soome rallisõitja (1985–)
*[[Leonid Latõnin]], vene kirjanik (1938–)
*[[Julija Latõnina]], vene ajakirjanik (1966–)
*[[Larissa Latõnina]], Nõukogude Liidu riistvõimleja (1934–)
*[[Gavriil Latõšev]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane

== Lau ==
*[[Anton Theophil Lau]], Eesti vaimulik (1692–1727)
*[[Eižens Laube]], läti arhitekt (1880–1967)
*[[Rein Laube]], eesti arst (1912–1981)
*[[Milda Lauberte]], Läti maletaja (1918–2009)
*[[Lauri Laubre]], Eesti muusikaärimees (1961–)
*[[Gary Lauck]], USA poliitik (1953–)
*[[Cilja Laud]]
*[[Peeter Laud]], eesti arvutiteadlane (1977–) 
*[[Niki Lauda]], Austria vormelisõitja ja ettevõtja (1949–2019)
*[[Estée Lauder]], Ameerika ettevõtja (1908–2004)
*[[Abel Laudonio]], Argentina poksija (1938–2014) 
*[[Michael Laudrup]], taani jalgpallur (1964–)
*[[Max von Laue]], saksa füüsik (1879–1960)
*[[Sulev Laugasson]], eesti poksija (1935–2001)
*[[Eduard Laugaste]], eesti folklorist (1909–1994)
*[[Gerda Laugaste]], eesti keeleteadlane (1910–1992)
*[[Reet Laugaste]], eesti algoloog (1939–)
*[[Kjell Eugenio Laugerud García]], Guatemala poliitik (1930–2009)
*[[Tõnis Laugesaar]], eesti orienteeruja (1994–) 
*[[Charles Laughton]], inglise näitleja ja stsenarist (1899–1962) 
*[[Scott Laughton]], Kanada jäähokimängija (1994–) 
*[[Juhan Laugis]], eesti elektrotehnikateadlane (1938–2010)
*[[Juhan Laugis (kohtunik)|Juhan Laugis]], Eesti kohtunik (1896–1971)
*[[Arnold Laugus]], eesti akvarellikunstnik ja pedagoog (1917–2013)
*[[Epp Lauk]], eesti nüüdiskultuuri uurija (1952–)
*[[Karl Patrick Lauk]], eesti jalgrattur (1997–)
*[[Siiri Lauk]], eesti raamatukogundustegelane ja terminoloog (1956–2012)
*[[Tõnu Lauk]], eesti metallikunstnik ja kollektsionäär (1938–)
*[[Ülar Lauk]], eesti maletaja (1968–)
*[[Rein Lauks]], eesti karikaturist ja teatrikunstnik (1945–2019)
*[[Einar Laukse]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane ja Eesti riigiametnik (1944–)	
*[[Endel Laul]], eesti ajaloolane (1927–2014)
*[[Heinrich Laul]], eesti tehnikateadlane (1910–1991)
*[[Indrek Laul]], eesti pianist (1968–)
*[[Peeter Laul]], eesti pianist ja pedagoog Venemaal (sündinud 1977)
*[[Reet Laul]], eesti pianist ja kontsertmeister (1939–)
*[[Rein Laul]], eesti helilooja ja muusikateadlane (1939–)
*[[Silvia Laul]], eesti arheoloog (1931–2013) 
*[[Venno Laul]], eesti koorijuht ja dirigent (1938–2018)
*[[Keith Laumer]], USA ulmekirjanik (1925–1993)
*[[August Laumets]], eesti vaimulik (1911–1996) 
*[[Karl Laumets]], eesti näitleja ja lavastaja (1990–) 
*[[Rauno Laumets]], eesti jooksja (1990–)
*[[Ülo Laumets]], Eesti korvpallur (1936–2004)
*[[Helen Laupa]], eesti endine tennisist ja ettevõtja (1976–) 
*[[Cyndi Lauper]], USA laulja ja filminäitleja (1953–)
*[[Henri Laupmaa]], eesti ettevõtja (1975–)
*[[Friedrich Gotthard Laupmann]], Narva kullassepp
*[[Gustav Friedrich Laupmann]], Narva kullassepp
*[[Allan Laur]], Eesti nelipühi kiriku juht (1945–2004) 
*[[Andres Laur]], eesti kirjastaja (1909–1973)
*[[Ants Laur]], eesti keemik (1899–1996)
*[[Arnold Laur]], eesti vaimulik (1880–1922)
*[[August Laur]], Eesti poliitik (1886–1942)
*[[Emil Laur]], Eesti sõjaväelane (1888–1971)
*[[Erki Laur]], eesti näitleja (1976–) 
*[[Hjalmar Laur]], eesti sõjaveteran ja akvarellist (1920–2011) 
*[[Hugo Laur]], eesti näitleja (1893–1977) 
*[[Jarno Laur]], Eesti poliitik (1975–)
*[[Katrin Laur]], eesti filmilavastaja (1955–)
*[[Mati Laur]], eesti ajaloolane (1955–)
*[[Märt Laur]], eesti kirjanik (1980–2020)
*[[Paul Richard Laur]], eesti veemotosportlane (2009–)
*[[Raphael Laur]], Eesti vesiehituste insener (1884–1969)
*[[Rene Laur]], eesti klassikaline saksofonist (1993–)
*[[Sandra Laur]], Eesti poliitik (2004–)
*[[Sven Laur]], eesti arvutiteadlane (1979–) 
*[[Tiido Laur]], eesti poliitik ja arhivaar (1882–1930)
*[[Tiiu Laur]], eesti tekstiilikunstnik (1944–)
*[[Uno Laur]], eesti kapten (1928–2018)
*[[Uno Laur (muusik)|Uno Laur]], eesti muusik, punkansamblite Must Mamba ja Röövel Ööbik endine solist (1961–2025)
*[[Valeri Laur]], eesti kunstnik (1948–)  
*[[Ilmi Laur-Paist]], eesti graafik (1980–)
*[[Ferdinand Laurberg]], eesti jää- ja jalgpallur (1904–1941)
*[[Stan Laurel]], inglise koomik (1890–1965)
*[[Marie Laurencin]], prantsuse kunstnik (1883–1956)
*[[Laurentius (vastupaavst)|Laurentius]], vastupaavst (suri 506)
*[[Heinrich Lauri]], Eesti poliitik (1890–1942)
*[[Hillar Lauri]], eesti merenduspedagoog (1928–2014)
*[[Indrek Lauri]], eesti kergejõustiklane (1941–1999)
*[[Johannes Oskar Lauri]], eesti vaimulik, E.E.L.K. piiskop ja peapiiskop (1891–1974)
*[[Lembit Lauri]], eesti raadioajakirjanik (1929–2006)
*[[Maris Lauri]], eesti majandusanalüütik (1966–)
*[[Markus Lauridsen]], taani jäähokimängija (1991–) 
*[[Oliver Lauridsen]], taani jäähokimängija (1989–) 
*[[Arthur Pillans Laurie]], briti keemik (1861–1949)
*[[Hugh Laurie]], inglise näitleja (1959–)
*[[Piper Laurie]], USA näitleja (1932–2023)
*[[Mairi Laurik]], eesti ulmekirjanik (1979–) 
*[[Selim Laurikkala]], soome vaimulik (1882–1957)
*[[Erko Laurimaa]], eesti kitarrist (1987–)
*[[Juhan Laurimaa]], eesti loomaarst (1906–1951)
*[[Piret Laurimaa]], eesti näitleja (1971–)
*[[Leho Laurine]], eesti maletaja ja maleajakirjanik (1904–1998) 
*[[Ester Lauringson]], eesti karikaturist (1956–)
*[[Gustav Lauringson]], eesti bioloog ja religiooniloolane (1961–) 
*[[Riho Laurisaar]], eesti ajakirjanik (1976–)
*[[Tiina Laurisson]], Eesti vibusportlane ja treener (1957–) 
*[[Fromhold Lauristin]], eesti majandusteadlane (1900–1964) 
*[[Johannes Lauristin]], Eesti poliitik ja kirjanik (1899–1941)
*[[Marju Lauristin]], Eesti poliitik ja sotsiaalteadlane (1940–)
*[[Olga Lauristin]], Eesti kommunistlik revolutsionäär (1903–2005)
*[[Karl-Johann Laurits]], eesti sõjaväelane (1892—1941)
*[[Peeter Laurits]], eesti fotograaf (1962–)
*[[Taavi Laurits‎]], Eesti jalgpallur (1990–)
*[[Arthur Laurents]], USA näitekirjanik ja stsenarist (1917–2011)
*[[Louis Laurie]], USA poksija (1917–2002) 
*[[Meinhard Laurmaa]], eesti pikaealine ja ajakirjanik (1905–2008)
*[[Achille Lauro]], Itaalia ettevõtja ja poliitik (1887–1982)
*[[Püha Laurentius]], märterpühak (225–258)
*[[Leo Laurson]], Eesti sõjaväelane (1897–1972)
*[[Johannes Laurson]], eesti vaimulik (1908–1975)
*[[Peeter Laurson]], Eesti majandustegelane, keemik ja poliitik (1971–)
*[[Albert Laus]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1918–1986) 
*[[Tarmo Lausing]], Eesti poliitik (1983–)
*[[Helen Lausma-Saar]], eesti ajaloolane (1988–)
*[[Frank Lautenberg]], USA poliitik (1924–2013)
*[[Ants Lauter]], eesti näitleja ja lavastaja (1894–1973)
*[[Ed Lauter]], USA näitleja (1938–2013) 
*[[Karl Lauterbach]], Saksa sotsiaaldemokraatlik poliitik, arst ja epidemioloog (1963–) 
*[[Otto von Lauterberg]], Liivi ordu maameister (surnud 1270) 
*[[Paul Lauterbur]], ameerika keemik (1929–2007)
*[[Joël Lautier]], prantsuse maletaja (1973–)
*[[Taylor Lautner]], USA näitleja, modell ja võitluskunstide harrastaja (1992–) 
*[[Lautréamont]], prantsuse kirjanik (1846–1870)
*[[Woldemar Johann von Lauw]], baltisaksa tööstur (1712–1786)

== Lav ==
*[[Gustaf de Laval]], rootsi leiutaja, insener ja tööstur (1845–1913)
*[[Pierre Laval]], prantsuse poliitik ja riigitegelane (1883–1945)
*[[Johann Caspar Lavater]], Šveitsi kirjanik, filosoof, füsiognoomik ja teoloog (1741–1801) 
*[[Sophie Lavaud]], prantsuse alpinist (1968–)
*[[Rod Laver]], Austraalia endine tennisist (1938–)
*[[Alphonse Laveran]], prantsuse arst (1845–1922) 
*[[Anton Szandor LaVey]], Ameerika Ühendriikide satanistide liider (1930–1997)
*[[Inbar Lavi]], Iisraeli näitlejanna (1986–) 
*[[Avril Lavigne]], Kanada laulja (1984–) 
*[[Timo Lavikainen]], soome näitleja (1974–)
*[[Renaud Lavillenie]], prantsuse teivashüppaja (1986–)
*[[Jüri Laving]], eesti tehnikateadlane (1941–) 
*[[Antoine Lavoisier]], prantsuse keemik (1743–1794)
*[[Jüri Lavrentjev]], eesti tehnikateadlane (1959–) 
*[[Mihhail Lavrentjev]], vene matemaatik, hüdrodünaamik ja mehaanik (1900–1980)
*[[Sergei Lavretsov]], Narva kaupmees ja metseen (1825–1906)
*[[Klemen Lavrič]], sloveeni endine jalgpallur (1981–)
*[[Nikolai Lavrinovski]], Venemaa riigitegelane (1875–1930)
*[[Leonid Lavrov]], Eesti õigeusu vaimulik (1882–1954) 
*[[Sergei Lavrov]], Venemaa diplomaat ja poliitik (1950–)
*[[Natalja Lavrova]], vene iluvõimleja (1984–2010)
*[[Mihhail Lavrovski]], vene ballettmeister ja endine balletitantsija (1941–)
*[[Darja Lavõgina]], Eesti biokeemik (1986–)

== Law ==
*[[Jude Law]], inglise näitleja, filmiprodutsent ja -režissöör (1972–) 
*[[Lucy Lawless]], USA näitleja (1968–)
*[[David Herbert Lawrence]], inglise kirjanik (1885–1930)
*[[Edmund Lawrence]], Saint Kittsi ja Nevise kindralkuberner (1932–2025)
*[[Jennifer Lawrence]], USA näitleja (1990–)
*[[Martin Lawrence]], Ameerika Ühendriikide näitleja, lavastaja, produtsent ja stsenarist (1965–)
*[[Célia Lawson]], portugali laulja (1974–)
*[[Thomas W. Lawson]], ameerika kirjanik ja ärimees (1857–1925)

== Lax ==
*[[Henrik Lax]], Soome poliitik (1946–)
*[[Peter Lax]], Ungari juudi päritolu USA matemaatik (1926–2025)
*[[Paul Laxalt]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1922–2018) 
*[[Erik Laxmann]], soome päritolu Venemaa keisririigi teadlane (1737–1796)
*[[Halldór Laxness]], islandi kirjanik (1902–1998)

==Lay==
*[[Caren Lay]], Saksa poliitik (1972–) 
*[[Richard Layard]], Suurbritannia majandusteadlane (1934–) 
*[[Stephen Laybutt]], Austraalia endine jalgpallur (1977–) 
*[[Amor Layouni]], Tuneesia jalgpallur (1992–) 
*[[Miguel Layún]], Mehhiko jalgpallur (1988–)  

[[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|La, Biograafiad]]</text>
      <sha1>k9g9y1hya6ghbwu02cvw0bnkic39nny</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203851</id>
      <parentid>7203850</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T13:00:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Las */</comment>
      <origin>7203851</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="49474" sha1="f2hxlqqb85bxnm41fxxs7v99g9lrecl" xml:space="preserve">{{Mall:BiograafiadIndeks}}

'''Biograafiad (La)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega &quot;La&quot;.

==La==
*[[Jean de La Fontaine]], prantsuse kirjanik (1621–1695)
*[[Roger de La Fresnaye]], prantsuse kunstnik (1885–1925) 
*[[Cécile La Grenade]], Grenada ettevõtja (1952–)
*[[Fiorello La Guardia]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1882–1947) 
*[[Julien Offray de La Mettrie]], Prantsuse arst ja filosoof (1709–1751)
*[[Jean-François de La Pérouse]], prantsuse maadeuurija (sündis 1741)
*[[Lynda La Plante]], inglise kirjanik, stsenarist ja näitleja (1943–) 
*[[François de La Rochefoucauld]], prantsuse kirjanik (1613–1680)
*[[Pierre de La Rue]], helilooja ja laulja (suri 1518)
*[[René-Robert Cavelier, Sieur de La Salle]], prantsuse maadeavastaja (1643–1687)
*[[Georges de La Tour]], prantsuse maalikunstnik (1593–1652)
*[[Johann Friedrich de La Trobe]], Eesti helilooja (1769–1845)

== Laa ==
*[[Ilmar Laaban]], eesti luuletaja ja publitsist (1921–2000)
*[[Peeter Laaban]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1921–2010)
*[[Benita Laabi]], eesti arhivaar (1911–1988)
*[[Reio Laabus]], eesti jalgpallur (1990–) 
*[[Ahto Laadoga]], eesti maalikunstnik (1958–)
*[[Jaanus Laagriküll]], eesti teatrikunstnik (1972–)
*[[Mart Laagus]], Kalanduskoja esimees (1905–1990)
*[[Aleksander Laak]], Jägala töölaagri ülem (1907–1960)
*[[Kertu Laak]], eesti võrkpallur (1998–) 
*[[Marin Laak]], eesti kirjandusteadlane (1964–) 
*[[Heinrich Laakmann]], Tartu trükkal (1802–1891)
*[[Heinrich Laakmann (ajaloolane)|Heinrich Laakmann]], Eesti ajaloolane (1893–1955)
*[[Heli Laaksonen]], soome murdeluuletaja ja tõlkija (1972–) 
*[[Cornelius Laaland]], eesti vaimulik (1824–1862)
*[[Johann Laaland]], eesti kooliõpetaja (1792–1854)
*[[Klaus Laalo]], soome keeleteadlane (1955–) 
*[[Eduard Laaman]], eesti ajakirjanik, ajaloolane ja ühiskonnategelane (1888–1941)
*[[Ilona Laaman]], eesti luuletaja (1934–2017)
*[[Jaan Laaman]], eesti päritolu USA kurjategija (1948–)
*[[Ernst Gottlieb Laamann]], Eesti vaimulik (1700–1741)
*[[Roman Laamann]], eesti arst (1888–1963)
*[[Tarrvi Laamann]], eesti graafik ja kunstiõpetaja (1973–)
*[[Andres Laan]], eesti neurobioloog (1989–)
*[[Andres Laan (muusik)|Andres Laan]], eesti viiuldaja (1946–)
*[[Herbert Laan]], eesti viiuldaja ja vioolamängija (1907–1988)
*[[Malle Laan]], eesti arhitekt (1950–2021) 
*[[Maris Laan]], eesti geneetik (1968–)
*[[Mart Laan]], Eesti politseinik (1963–1996)
*[[Marta Laan]], eesti näitleja (1985–)
*[[Matti Laan]], eesti füüsik (1944–)
*[[Osvald Laan]], eesti maadleja (1909–1999) 
*[[Paul Laan]], eesti filoloog ja luuletaja (1928–)
*[[Toivo Laan]], eesti mägironija, matkaja, harrastusfotograaf ja luuletaja (1966–) 
*[[Valdis Laan]], eesti matemaatik (1972–)
*[[Aleksander Laane]], Eesti poliitik (1968–)
*[[Aleksander Rudolf Laane]], eesti tõstja ja metsavend (1910–1973)
*[[Edgar Laane]], eesti notar (1903–1947)
*[[Edward Laane]], eesti hematoloog (1972–)	
*[[Elmut Laane]], eesti kardioloog ja arstiteadlane (1928–2001)
*[[Marek Laane]], eesti tõlkija ja mälumängur (1969–2021) 
*[[Mati Laane]], eesti aiandustegelane (1946–)
*[[Peeter Laane]], eesti arstiteadlane, kergejõustiklane ja sporditegelane (1941–2017)
*[[Heli Laanekask]], eesti keeleteadlane (1950–) 
*[[Karl Laanekask]], eesti kitarrist (1973–)
*[[Gustav Laanekõrb]], eesti sporditegelane ja kohtuametnik (1876–1941) 
*[[William Laanekõrb]], eesti purilendur (1910–2004)
*[[Tiina Laanem]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1974–)
*[[Kirsti Laanemaa]], eesti sisearhitekt (1940–2023)
*[[Tõnis Laanemaa]], eesti graafik (1937–2024)
*[[Aare Laanemets]], eesti näitleja ja lavastaja (1954–2000)
*[[Agu Laanemets]], eesti tippjuht ja ettevõtja (1966–) 
*[[Andres Laanemets]], eesti koolijuht (1970–)
*[[Mari Laanemets]], eesti kunstiteadlane (1975–) 
*[[Eduard Laanemäe]], Eesti poliitik (1885–?)
*[[Mart Laanemäe]], Eesti diplomaat (1959–) 
*[[Riho Laanemäe]], Eesti ajakirjanik ja diplomaat (1963–2005)
*[[Tõnu Laanemäe]], eesti arhitekt (1977–)
*[[Ants Laaneots]], Nõukogude Liidu ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik (1948–)
*[[Heino Laaneots]], eesti vaimulik (1928–2009)
*[[Rein Laaneots]], eesti tehnikateadlane (1941–)
*[[Neeme Laanepõld]], eesti muusik (1913–1991)
*[[Eneken Laanes]], eesti kirjandusteadlane (1972–) 
*[[Arvi Laanet]], eesti õpetaja, koolijuht ja muusikategelane (1935–1995)
*[[Kalle Laanet]], Eesti poliitik ja politseiametnik (1965–)
*[[Nikolai Laanetu]], eesti zooloog ja jahindusteadlane (1946–)
*[[Riina Laanetu]], eesti moedisainer ja rätsep (1981–)
*[[Mari Laaniste]], eesti kunstiteadlane ja kirjanik (1977–)
*[[Lauri Laanisto]], eesti bioloog ja tõlkija (1978–) 
*[[Olev Laanjärv]], eesti poliitik (1942–2007)
*[[Tanel Laanmäe]], eesti odaviskaja (1989–)
*[[Vambola Laanmäe]], eesti loomakasvatusteadlane (1916–2005)
*[[Ave Laanoja]], eesti näitleja (1948–)
*[[Henn Laanpere]], eesti keemik (1930–1995) 
*[[Edmund-Aleksander Laansalu]], eesti vaimulik (1913–1973)
*[[Erika Laansalu]], eesti filmitootja ja tõlk (1952–) 
*[[Kunnar Laansalu]], eesti vasaraheitja (1953–2016)
*[[Tiina Laansalu]], eesti keeleteadlane (1982–)
*[[Emil Laansoo]], eesti muusik (1921–2004)
*[[Enn Laansoo]], eesti arhitekt (1958–)
*[[Juss Laansoo]], eesti motosportlane (1983–) 
*[[Maario Laansoo]], eesti jalgpallur (1994–) 
*[[Urmas Laansoo]], eesti botaanik (1962–) 
*[[Vladimir Laante]], eesti loomaarst ja Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1893–1971)
*[[Anne Laantee]], eesti geoloog (1930–2013)
*[[Karl Laantee]], eesti ajakirjanik ja vaimulik (1927–2007)
*[[Getter Laar]], eesti jalgpallur (1989–)
*[[Mart Laar]], Eesti ajaloolane ja poliitik (1960–)
*[[Lea Laarmaa]], eesti jurist (1951–) 
*[[Ronald Laarmaa]], eesti hüdrobioloog ja planktoloog (1991–) 
*[[Märt Laarman]], eesti graafik ja maalikunstnik (1896–1979)
*[[Õie-Mai Laarman]], eesti dissident (1942–2024)
*[[Mats Laarmann]], Eesti vallakooliõpetaja, põllumees ja poliitik (1873–1964)
*[[Aare Laas]], Eesti jalgpallitreener (1954–2011)
*[[Aleksander Laas]], eesti loomaarst (1889–1957)
*[[Andreas Laas]], Eesti vaimulik (1863–1918)
*[[Anto Laas]], eesti puuraidur ja laasija
*[[Ave Laas]], eesti kodanikuaktivist ja teaduse populariseerija (1982–)
*[[Ave-Lii Laas]], eesti jalgpallur (1999–) 
*[[Endel Laas]], eesti metsateadlane (1915–2009)
*[[Ernst Laas]], saksa filosoof (1837–1885)
*[[Heinrich Laas]], eesti vaimulik (1900–1985)
*[[Helle Laas]], eesti näitleja ja lastekirjanik (1941–)
*[[Hendrik Laas]], eesti põllumajandustegelane (1862–1919) 
*[[Imbi Laas]], organist
*[[Ivi Laas]], eesti nahakunstnik (1941–)
*[[Julius Laas]], Eesti sõjaväelane (1900–1959)
*[[Karl Laas]], eesti kergejõustiklane ja spordiajakirjanik (1908–1967) 
*[[Kristjan Laas]], eesti laulja (1990–)
*[[Leena Laas]], Eesti viiuldaja ja pedagoog (1966–)
*[[Mait Laas]], eesti animafilmirežissöör, produtsent, stsenarist ja kunstnik (1970–) 
*[[Martin Laas]], eesti jalgrattur (1993–)
*[[Silver Laas]], eesti laulja (1985–)
*[[Tamara Laas]], eesti õpetaja (1923–2007)
*[[Margo Laasberg]], eesti filosoof (1970–1998)
*[[Riste Laasberg]], eesti tekstiilikunstnik (1973–)
*[[Ferdinand Laaser]], eesti roosiaretaja (1911–1982)
*[[Ants Laasi]], eesti geograaf (1909–1989) 
*[[Evald Laasi]], eesti ajaloolane (1931–1993)
*[[Ilmar Laasi]], eesti arhitekt (1907–1999)
*[[Lauri Laasi]], Eesti poliitik (1974–) 
*[[Rivo Laasi]], eesti muusik (1963–)
*[[Andres Laasik]], eesti ajakirjanik, teatri- ja filmikriitik (1960–2016)
*[[Endel Laasik]], eesti õigusteadlane (1921–1985)
*[[Kristjan Laasik]], eesti filosoof (1977–)
*[[Paul Laasik]], eesti näitleja (1949–)
*[[Jüri Laasimer]], eesti metsateadlane (1910–1986) 
*[[Liivia-Maria Laasimer]], eesti botaanik (1918–1988) 
*[[Paul Laasimir]], eesti kommunist (1891–1920)
*[[Liina Laasma]], eesti odaviskaja (1992–)
*[[Roland Laasmäe]], eesti koorijuht (1922–1975)
*[[Arnold Laasner]], Eesti jalgpallur (1906–1964)
*[[Leslie Laasner]], eesti muusik ja helilooja (1974–) 
*[[Ain Laats]], eesti rahvusest Ameerika Ühendriikie insener (1935–)
*[[Alar Laats]], eesti teoloog (1954–)
*[[Annika Laats]], eesti vaimulik ja tervishoiutöötaja (1970–)
*[[Artur Laats]], Eesti sõjaväelane (1892–1942)
*[[Jyri Laats]], Soome ja USA sõjaväelane (1923–2018)
*[[Lauri Laats]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1981–)
*[[Laatsarus Betaaniast]]

== Lab ==
*[[André S. Labarthe]], prantsuse filminäitleja, -produtsent ja režissöör (1931–2018)
*[[Eugène Labaume]], Prantsusmaa sõjaväetopograaf ja sõjaajaloolane (1783–1849)
*[[Shia LaBeouf]], Ameerika näitleja ja režissöör (1986–) 
*[[Andres Labi]], eesti sisearhitekt ja disainer (1977–)
*[[Erni Labi]], eesti rohuteadlane (1895–)
*[[Juhan Labidas]], Eesti sõjaväelane (1897–1977)
*[[Titus Labienus]], Vana-Rooma väejuht ja poliitik (suri 45 eKr)
*[[Mikel Laboa]], baski muusik (1934–2008)
*[[Gaëtan Laborde]], Prantsusmaa jalgpallur (1994–) 
*[[William Labov]], Ameerika Ühendriikide keeleteadlane (1927–2024)

== Lac ==
*[[Luis Alberto Lacalle]], Uruguay jurist ja poliitik (1941–) 
*[[Luis Alberto Lacalle Pou]], Uruguay jurist ja poliitik (1973–) 
*[[Jacques Lacan]], prantsuse psühhoanalüütik (1901–1981)
*[[Aurora Lacasa]], hispaania päritolu Saksa laulja (1947–)
*[[Alexandre Lacazette]], Prantsusmaa jalgpallur (1991–)  
*[[Benjamín Lacayo Sacasa]], Nicaragua president (1893–1959)
*[[Agnese Lāce]], Läti poliitik (1987–)
*[[Pierre François Lacenaire]], prantsuse kurjategija (1803–1836)
*[[Fatima Lačević]], Bosnia ja Hertsegoviina filosoof (1943–)
*[[Helmut Lachemann]], saksa helilooja (1935–)
*[[Louis Lachenal]], prantsuse alpinist (1921–1955)
*[[Darryl Lachman]], Curaçao jalgpallur (1989–) 
*[[Mārtiņš Lācis]], läti päritolu Nõukogude riigitegelane (1888–1938)
*[[Oto Lācis]], läti päritolu Nõukogude ja Vene ajakirjanik (1934–2005) 
*[[Vilis Lācis]], läti kirjanik (1904–1966)
*[[Visvaldis Lācis]], Läti ajakirjanik, keeleteadlane, ajaloolane ja poliitik (1924–2020)
*[[Ernesto Laclau]], Argentina päritolu poliitikafilosoof (1935–2014) 
*[[Christian Lacroix]], prantsuse moelooja (1951–)
*[[Maxence Lacroix]], Prantsusmaa jalgpallur (2000–) 
*[[Lactantius]], kristlik autor (3.–4. sajand)

== Lad ==
*[[Andrew Ladd]], Kanada jäähokimängija (1985–)
*[[Friedrich Ladegast]], saksa oreliehitaja (1818–1905)
*[[Usāmah ibn Lādin]], Saudi Araabia päritolu terrorist (1957–2011)
*[[Ladislao I]], Napoli kuningas (1377–1414)
*[[Ladislaus Postumus]] (1440–1457)
*[[Albert Ladva]], Eesti politseinik (1895–1942)
*[[Gustav Ladva]], eesti poksija (1929–1968) 
*[[Ottomar Ladva]], eesti maletaja (1997–) 
*[[Mihhail Ladõgin]], vene näitleja (1912–1990)
*[[Marina Ladõnina]], vene filmi- ja teatrinäitleja (1908–2003)
*[[Viktoria Ladõnskaja]], Eesti ajakirjanik (1981–)
*[[Lady Gaga]], USA laulja (1986–)
*[[Kazys Ladiga]], Leedu sõjaväelane, kindralleitnant (1893–1941)
*[[Lady Sovereign]], inglise räppar (1985–)

== Lae ==
*[[Pieter van Laer]], hollandi maalikunstnik (suri 1642)
*[[Roman Laes]], eesti poliitik (1905–1971) 
*[[Väino Laes]], eesti näitleja (1951–)
*[[Tuulikki Laesson]], eesti maletaja (1969–) 
*[[Lars Levi Laestadius]], Rootsi vaimulik ja botaanik (1800–1861)
*[[Diana Laev]], eesti tarbegraafik (1919–2002)
*[[Riina Laev]], eesti orienteeruja ja lasteaiaõpetaja (1963–)
*[[Taivo Laevastu]], eesti päritolu USA okeanograaf (1923–2002)

== Laf ==
*[[Panagiótis Lafazánis]], Kreeka poliitik (1951–)
*[[Sam Lafferty]], USA jäähokimängija (1995–) 
*[[Julia Laffranque]], Eesti kohtunik (1974–)
*[[Guy Lafleur]], Kanada jäähokimängija (1951–2022) 
*[[Thea LaFond]], Dominica kolmikhüppaja (1994–)
*[[Bernadette Lafont]], prantsuse filminäitleja (1938–2013)
*[[Oskar Lafontaine]], Saksa poliitik (1943–)
*[[Alexis Lafrenière]], Kanada jäähokimängija (2001–)

== Lag ==
*[[Mart Laga]], eesti korvpallur (1936–1977) 
*[[Christine Lagarde]], Prantsusmaa poliitik (1956–)
*[[Bernard Lagat]], USA kergejõustiklane (1974–)
*[[Gustaf Lagerbielke]], Rootsi jalgpallur (2000–)
*[[Karl Lagerfeld]], saksa moelooja (1933–2019)
*[[Pär Lagerkvist]], rootsi kirjanik (1891–1974)
*[[Selma Lagerlöf]], rootsi kirjanik (1858–1940)
*[[Kari Lagerspetz]], soome bioloog (1931–2012)
*[[Mikko Lagerspetz]], soome sotsioloog (1963–) 
*[[Moulaye Ould Mohamed Laghdaf]], Mauritaania poliitik ja diplomaat (1957–)
*[[Lazar Lagin]], juudi päritolu vene satiirik ja lastekirjanik (1903–1979) 
*[[Lauri Lagle]], eesti näitleja ja lavastaja (1981–) 
*[[Jekaterina Lagno]], vene maletaja (1989–)
*[[Aléxandros Lagópoulos]], kreeka semiootik (1939–)
*[[Johan Lagos]], Eesti maamõõtja ning rahvaluule koguja ja ümbertöötaja (1801–1870)
*[[Ricardo Lagos]], Tšiili poliitik (1938–)
*[[Georges Lagrange]], prantsuse vaimulik (1929–2014)
*[[Konstantin Lagunov]], vene ajakirjandusteadlane ja kirjanik (1924–2001)
*[[Aina Lagus]], eesti sõudja (1944–)
*[[Ruben Lagus]], Soome sõjaväelane (1896–1959)
*[[Vitali Lagutenko]], Nõukogude Liidu arhitekt ja insener (1904–1969)

== Lah ==
*[[Hadja Lahbib]], Belgia ajakirjanik ja poliitik (1970–)
*[[Andres Lahe]], eesti tehnikateadlane (1938–) 
*[[Anneli Lahe]], eesti teleprodutsent ja -ajakirjanik (1971–)
*[[Hanah Lahe]], Eesti kliimaaktivist ja poliitik (1999–) 
*[[Jaan Lahe]], eesti teoloog (1971–)
*[[Janno Lahe]], eesti õigusteadlane (1978–)
*[[Siiri Lahe]], eesti tippjuht (1970–) 
*[[Meri-Liis Laherand]], eesti sotsioloog ja tõlkija (1951–)
*[[Johanna Lahesalu]], Keila elanik, kodulinna ajaloo uurija (1899–1979)
*[[Lauri Lahesalu]], eesti jäähokimängija (1979–) 
*[[Riho Lahi]], eesti kirjanik ja karikaturist (1904–1995)
*[[Philipp Lahm]], saksa jalgpallur (1983–)
*[[Armas Lahoniitty]], Soome poliitik (1944–2018)  
*[[Émile Lahoud]], Liibanoni poliitik ja sõjaväelane (1936–)
*[[Aare Laht]], eesti keemik (1948–)
*[[Sander Laht]], eesti jalgpallur (1991–)
*[[Tarmo Laht]], eesti arhitekt (1960–)
*[[Uno Laht]], eesti kirjanik (1924–2008)
*[[Signe Lahtein]], eesti ajakirjanik (1977–2018)
*[[Aimo Lahti]], soome relvameister (1896–1970) 
*[[Johannes Lahti]], soome kümnevõistleja (1952–2017)
*[[Rain Lahtmets]], eesti tehnikateadlane, orienteeruja ja sporditegelane (1936–2021) 
*[[Lauri Lahtmäe]], eesti orienteeruja ja rogainija (1968–) 
*[[Rasmus Lahtvee]], Eesti poliitik (1980–)
*[[Valdur Lahtvee]], Eesti keskkonnaspetsialist ja poliitik (1958–)

== Lai ==
*[[Lai Ching-te]], Hiina Vabariigi poliitik (1959–) 
*[[Francis Lai]], prantsuse helilooja (1932–2018)
*[[Ivar Lai]], eesti alpinist (1962–)
*[[Andres Laiapea]], eesti poliitaktivist (1981–)
*[[Eerik Laid]], eesti arheoloog ja etnoloog (1904–1961)
*[[Melanie Laid]] (Soomusrongi Mari), Vabadussõjas osalenud Eesti naissõdur (1885–1941) 
*[[Mihkel Laid]], eesti vaimulik ja ühiskonnategelane (1899–1945)
*[[Milvi Laid]], eesti laulja (1906–1976)
*[[Ivar Laide]], eesti laulja (1931–1987)
*[[Janet Laidla]], eesti ajaloolane (1982–)
*[[Siiri Laidla]], eesti kirjanik (1959–) 
*[[Silvia Laidla]], eesti näitleja (1927–2012)
*[[Mart Laidmets]], Eesti riigiametnik (1975–) 
*[[Avo Laido]], Eesti sõjaväelane (1903–1990) 
*[[Johan Laidoner]], Eesti sõjaväelane ja poliitik (1884–1953) 
*[[Maria Laidoner]], Eesti pianist ja klaveriõpetaja, Johan Laidoneri abikaasa (1888–1978)
*[[Aïssa Laïdouni]], Tuneesia jalgpallur (1996–) 
*[[Margus Laidre]], Eesti ajaloolane ja poliitik (1959–)
*[[Reno Laidre]], Eesti poliitik (1977–)
*[[Laivi Laidroo]], eesti majandusteadlane (1978–) 
*[[Eerik Laidsaar]], eesti kergejõustiklane, prosaist, näitekirjanik ja ajakirjanik (1906–1962)
*[[Arnold Laidva]], eesti poksija (1906–1990) 
*[[Meelis Laidvee]], eesti muusik (1964–)
*[[Einar Laigna]], eesti vaimulik ja sõjaväelane (1937–)
*[[Kustav-Olimar Laigna]], eesti tehnikateadlane (1932–2006)
*[[Anita Laigo]], eesti tekstiilikunstnik (1901–1984)
*[[Annike Laigo]], eesti tekstiilikunstnik (1972–)
*[[Arkadio Laigo]], oli eesti maalikunstnik ja graafik (1901–1944)
*[[Aet Laigu]], eesti filmiprodutsent (1979–) 
*[[Tõnu Laigu]], eesti arhitekt (1956–)
*[[Ants Laikmaa]], eesti maalikunstnik (1866–1942)
*[[Rada Laikova]], Bulgaaria poliitik (1990–)
*[[Raivo Laikre]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1922–1999)
*[[Joosep Laiksoo]], eesti endine rallisõitja (1990–) 
*[[Marco Laimre]], eesti kunstnik (1968–)
*[[Kalmer Lain]], eesti ettevõtja ja poliitik (1968–) 
*[[Johann Lainas]], Suure-Jaani postkontori ülem (1898–1957)
*[[Aare Laine]], eesti ajakirjanik (1951–)
*[[Denny Laine]], inglise muusik (1944–2023) 
*[[Doris Laine]], soome baleriin, koreograaf ja tantsupedagoog (1931–2018)
*[[Edvin Laine]], soome filmi- ja teatrilavastaja (1905–1989)
*[[Emma Laine]], soome tennisist ja treener (1986–)
*[[Jarkko Laine]], soome kirjanik ja tõlkija (1947–2006)
*[[Karin Laine]], eesti suusataja (1930–2017)
*[[Pascal Lainé]], prantsuse kirjanik (1942–2024)
*[[Patrik Laine]], Soome jäähokimängija (1998–) 
*[[Tormis Laine]], eesti mäesuusataja (2000–) 
*[[Stefan Lainer]], austria jalgpallur (1992–) 
*[[Jaak Laineste]], eesti ettevõtja ja geoinformaatik (1976–) 
*[[Peeter Lainevool]], eesti eraadvokaat (1898–1941)
*[[Leslie Laing]], Jamaica jooksja (1925–2021)
*[[Meelis Lainvoo]], eesti ajakirjanik, toimetaja ja tõlkija (1963–2016) 
*[[Herta Laipaik]], eesti kirjanik (1921–2008) 
*[[Juris Laipenieks]], Tšiili kergejõustiklane (1940–2024) 
*[[Bernhard Laipman]], eesti talunik (1865–1906)
*[[Bernhard Lais]], eesti fotograaf (1854–1899?)
*[[Arlentin Laisaar]], eesti füüsik (1933–)
*[[Ilmar Laisaar]], eesti muusik (1961–)
*[[Tanel Laisaar]], eesti arst (1969–)
*[[Agu Laisk]], eesti taimefüsioloog (1938–)
*[[Andres Laisk]], Eesti poliitik (1970–)
*[[Elmar Laisk]], eesti füüsik (1907–1988)
*[[Mart Laisk]], eesti psühholoog ja selgeltnägija (1961–)
*[[Jurijs Laizāns]], Läti jalgpallur
*[[Toivo Laitamm]], eesti poksija (1938–1999) 
*[[Kai Laitinen]], soome kirjandusteadlane, kriitik ja estofiil (1924–2013)
*[[Anne Laius]], eesti bioloogiaõpetaja (1956–)
*[[Leida Laius]], eesti filmirežissöör (1923–1996)
*[[Ernst Laiv]], eesti advokaat (1894–1941)

== Laj ==
*[[Ferdinand Laja]], eesti loomaarstiteadlane (1889–1956) 
*[[Loomet Laja]], eesti karskustegelane (1903–1994)
*[[Maris Laja]], eesti bioloog (1954–)
*[[Mark Lajal]], eesti tennisist (2003–) 
*[[Mart Lajal]], eesti motosportlane (1965–)
*[[Miroslav Lajčák]], Slovakkia diplomaat ja poliitik (1963–)
*[[Samppa Lajunen]], soome kahevõistleja (1979–)
*[[Lajos I]], Ungari ja Poola kuningas (Ludwik I) (1326–1382)
*[[Lajos II]], Ungari ja Böömimaa kuningas (Ludvik II)
*[[Ville Lajunen]], Soome jäähokimängija (1988–)

== Lak ==
*[[Imre Lakatos]], teadusfilosoof (1922–1974)
*[[Chris Lake]], šoti DJ ja produtsent (1982–)
*[[Louise Lake-Tack]], Antigua ja Barbuda jurist ja riigiametnik (1944–)
*[[Nemanja Lakić-Pešić]], serbia jalgpallur (1991–) 
*[[Vasílios Lákis]], kreeka jalgpallur (1976–) 
*[[György Lakó]], ungari keeleteadlane (1908–1996) 
*[[Nestor Lakoba]], abhaasi rahvusest Nõukogude partei- ja riigitegelane (1893–1936) 
*[[Robin Lakoff]], USA keeleteadlane (1942–2025)
*[[Henry Laks]], eesti laulja (1961–2023)
*[[Joonas Laks]], eesti poliitik (1987–)
*[[Leo Laks]], eesti ajaloolane, kirjanik ja tõlkija (1931–)
*[[Meinhard Laks]], eesti õpetaja ja kultuuritegelane (1922–)
*[[Sergius Laks]], Eesti sõjaväelane (1901–1942)
*[[Tiiu Laks]], eesti ajakirjanik (1984–)
*[[Harald Laksberg]], eesti haridustegelane (1887–1963)

== Lal ==
*[[Jack LaLanne]], Ameerika Ühendriikide toitumisspetsialist (1914–2011)
*[[Léon Laleau]], Haiti kirjanik, poliitik ja diplomaat (1892–1979) 
*[[Guy Laliberté]], Kanada suurettevõtja ja pokkerimängija (1959–)
*[[Annika Lall]], eesti kergejõustiklane (1962–)
*[[Evald Lall]], eesti metsakorraldaja (1922–1998) 
*[[Lalla Salma]], Maroko printsess (1978–)
*[[Adam Lallana]], inglise jalgpallur (1988–)
*[[Shawn Lalonde]], Kanada jäähokimängija (1990–)
*[[Boris Lalovac]], Horvaatia ökonomist ja poliitik (1976–)

== Lam ==
*[[Carrie Lam]], Hongkongi poliitik (1957–) 
*[[Thomas Lam]], Soome-Hollandi jalgpallur (1993–) 
*[[Kendrick Lamar]], USA räppar (1987–) 
*[[Maurice LaMarche]], Kanada päritolu Ameerika Ühendriikide filminäitleja ja koomik (1958–)
*[[Jean-Baptiste de Lamarck]], prantsuse loodusteadlane ja sõjamees (1744–1829)
*[[Hedy Lamarr]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide filminäitleja ja leiutaja (1914–2000) 
*[[Alice Lambakahar]], eesti õpetaja (1898–1980)
*[[Adam Lambert]], USA laulja (1982–)
*[[Johann Heinrich Lambert]], Šveitsi matemaatik, füüsik ja astronoom (1728–1777)
*[[Michel Lambert]], belgia prantsuskeelne kirjanik (1947–)
*[[Rickie Lambert]], Inglismaa jalgpallur (1982–) 
*[[Werner Lamberz]], Saksa DV riigitegelane (1929–1978)
*[[Lamberto Spoletost]], Frangi keiser (suri 898)
*[[Johannes Lambi]], Eesti kohtunik (1898–1942)
*[[Stéphane Lambiel]], Šveitsi iluuisutaja (1985–)
*[[Daniela Mona Lambin]], eesti jalgpallur (1991–) 
*[[Madis-Tõnu Lambin]], eesti veemotosportlane, -treener, spordikohtunik ja -tegelane (1935–2011) 
*[[Ferruccio Lamborghini]], itaalia autotööstur (1916–1993)
*[[Karli Lambot]], eesti ettevõtja ja sportlane (1970–)
*[[Christine Lambrecht]], Saksamaa poliitik (1965–)
*[[Otto Graf Lambsdorff]], Lääne-Saksamaa poliitik (1926–2009) 
*[[Ruuben Lambur]], eesti vabadusvõitleja ja metsavend (1925–2024) 
*[[Érik Lamela]], Argentina jalgpallur (1992–)
*[[Anna Lammas]], eesti progümnaasiumiõpetaja ja koolijuht (1867–1937) 
*[[Lammekin]], valitseja Kuramaal (13. sajand)
*[[Hans Lammers]], saksa jurist ja Saksamaa riigitegelane (1879–1962)
*[[Norbert Lammert]], Saksamaa poliitik (1948–)
*[[David Lammy]], Suurbritannia poliitik (1972–) 
*[[Luciana Lamorgese]], Itaalia riigiametnik ja poliitik (1953–) 
*[[Laurent Lamothe]], Haiti poliitik (1972–)
*[[Éric Lamouroux]], prantsuse diplomaat (1965–)
*[[Allar Lamp]], Eesti jooksja (1991–)
*[[Annikky Lamp]], Eesti riigiametnik
*[[Anu Lamp]], eesti näitleja (1958–)
*[[Dagmar Lamp]], eesti ajakirjanik, kirjanik ja blogija (1984–) 
*[[Elsa Lamp]], eesti laulja (sopran) (1913–2009) 
*[[Ene Lamp]], eesti kunstiajaloolane ja -kriitik (1936–) 
*[[Enno Lamp]], eesti endine sõudja (1942–)
*[[Marku Lamp]], Eesti riigiametnik (1979–) 
*[[Silja Lamp]], eesti tekstiilikunstnik (1950–)
*[[Tõnn Lamp]], eesti näitleja (1983–) 
*[[Veljo Lamp]], eesti spordielu edendaja, illustraator ja kergejõustiklane (1968–) 
*[[Agnes Lamp-Mikk]],  eesti maalikunstnik ja kostüümikunstnik (1910–1981) 
*[[Frank Lampard]], inglise jalgpallur (1978)
*[[Mónika Lamperth]], Ungari poliitik ja jurist (1957–)	 
*[[Vilho Lampi]], soome maalikunstnik (1898–1936)  
*[[Anamarija Lampič]], sloveeni murdmaasuusataja (1995–) 
*[[Karl Lamprecht]], saksa majandus- ja kultuuriajaloolane (1856–1915) 
*[[Peeter Lampson]], eesti koolmeister ja muusik (1819–1895)
*[[Karin Lamson]], Eesti näitleja (1993–) 
*[[Leho Lamus]], eesti filosoofialektor (1971–)
*[[Jason Lamy-Chappuis]], prantsuse kahevõistleja (1986–)

== Lan ==
*[[Viktor Lanberg]], Eestis elav vene näitleja (1956–) 
*[[Imants Lancmanis]], läti kunstiajaloolane (1941–)
*[[Nick Land]], Suurbritannia filosoof ja õuduskirjanik (1962–) 
*[[Tiit Land]], eesti biokeemik (1964–)
*[[Marja-Liisa Landar]], eesti kergejõustiklane (1990–)
*[[Eber Landau]], arengubioloog Tartus (1878–1959)
*[[Lev Landau]], füüsik (1908–1968)
*[[Martin Landau]], USA näitleja ja produtsent (1928–2017)
*[[Gustav Landauer]], saksa anarhismiteoreetik (1870–1919)
*[[Anton Lander]], rootsi jäähokimängija (1991–) 
*[[Eric Lander]], Ameerika Ühendriikide matemaatik ja geneetik (1957–) 
*[[Frederick W. Lander]], Ameerika Ühendriikide maadeuurija, sõjaväelane ja luuletaja (1821–1862)
*[[Dominik Landertinger]], Austria laskesuusataja (1988–)
*[[Siegfried Lander von Sponheim]], Liivi ordu maameister (suri 1424)
*[[Wilhelm Lander von Sponheim]], Saksa ordu rüütelvend 14. sajandil
*[[Paul Landers]], saksa muusik (1964–) 
*[[Carl von Landesen]], Tallinna raehärra (1802–1883)
*[[Carl Selmar von Landesen]], Eesti vaimulik (1826–1904)
*[[Georg Landesen]], Tartu Ülikooli keemiaprofessor 
*[[Robert Carl von Landesen]], Eesti vaimulik (1863–1898)
*[[Gabriel Landeskog]], rootsi jäähokimängija (1992–) 
*[[Chico Landi]], Brasiilia Vormel 1 piloot (1907–1989)
*[[Francesco Landini]], itaalia helilooja ja organist (u 1335–1397)
*[[Raúl Landini]], Argentina poksija (1914–1988)
*[[Floyd Landis]], USA profijalgrattur (1975–)
*[[Yuri Landman]], Hollandi helilooja ja kitarrist (1973–) 
*[[Lando]], paavst (suri 914)
*[[Michael Landon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik, režissöör ja produtsent (1936–1991) 
*[[Wanda Landowska]], poola klavessinist, pianist ja helilooja (1877–1959)
*[[Lucrezia Landriani]], Milano hertsogi Galeazzo Maria Sforza kaaslanna (1440–)
*[[Jeff Landry]], Ameerika Ühendriikide poliitik, jurist, diplomaat ja erusõjaväelane (1970–)  
*[[Gabrielius Landsbergis]], Leedu poliitik (1982–)
*[[Vytautas Landsbergis]], Leedu poliitik ja muusikateadlane (1932–)
*[[Karl Landsteiner]], Austria biokeemik ja arstiteadlane (1868–1943)
*[[Arthur Bliss Lane]], USA diplomaat (1894–1956)
*[[Nathan Lane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1956–) 
*[[Nick Lane]], Briti biokeemik ja teaduskirjanik (1967–) 
*[[Alar Laneman]], Eesti sõjaväelane (1962–) 
*[[Ádám Lang]], ungari jalgpallur (1993–) 
*[[Ants Lang]], eesti pedagoog ja kirjastaja (1938–2014) 
*[[Antti Lang]], eesti päritolu Soome näitleja (1980–)
*[[Elmar Lang]], Eesti sõjaväelane (1906–1944)
*[[Jacob Lang]], rootsi vaimulik (1648–1716)
*[[Karl Lang]], Eesti sõjaväelane (1900–1960)
*[[Katherine Kelly Lang]], USA näitleja (1961–)
*[[Mart Lang]], eesti ühistegelane (1862–1936)
*[[Merike Lang]], eesti ajaloolane, etnoloog ja museoloog (1958–)
*[[Noa Lang]], Hollandi jalgpallur (1999–) 
*[[Rein Lang]], Eesti poliitik (1957–)
*[[Stephen Lang]], USA näitleja (1952–)
*[[Tiina Lang]], eesti ajakirjanik (1964–)
*[[Valter Lang]], Eesti arheoloog (1958–)
*[[Liāna Langa]], läti luuletaja ja tõlkija (1960–) 
*[[Verne Langdon]], USA muusik ja jumestuskunstnik (1941–2011) 
*[[André Lange]], Saksamaa endine bobisõitja (1973–) 
*[[Anne Lange]], eesti kirjandus- ja tõlketeadlane ning tõlkija (1962–)
*[[Artie Lange]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1967–) 
*[[Christian Lous Lange]], norra ajaloolane, õpetaja ja politoloog (1869–1938)
*[[Dorothea Lange]], USA fotograaf ja fotoajakirjanik (1895–1965)
*[[Hope Lange]], Ameerika Ühendriikide filmi- teatri- ja telenäitleja (1933–2003) 
*[[Ingeburg Lange]], Saksa DV riigitegelane (1927–2013)
*[[Jakob Lange (arhitekt)|Jakob Lange]], taani arhitekt (1978–)
*[[Jessica Lange]], USA filminäitleja (1949–)
*[[Johann Heinrich Lange]], Eesti vaimulik (1717–1788) 
*[[Torben Lange]], saksa füüsik (1994–)
*[[Mihkel Langebraun]], eesti ühiskonnaaktivist (1986–)
*[[Nikolai Langebraun]], portselantoodete töökoja omanik Eestis
*[[Marko-Matteus Langel]], eesti ujuja (1999–)
*[[Bert Langeler]], Hollandist Eestisse elama asunud puhkpillipedagoog (1962–) 
*[[Andreas von Langell]], Venemaa riigitegelane (surnud 1808)
*[[Andres Langemets]], eesti kirjanduskriitik (1948–)
*[[Liina Langemets]], eesti sisearhitekt (1978–)
*[[Margit Langemets]], eesti keeleteadlane (1961–) 
*[[Heinrich von Langen]], Grobiņa foogt 16. sajandil
*[[Mikk Langeproon]], eesti akordionist ja interpreet (1995–) 
*[[František Langer]], juudi rahvusest Tšehhi kirjanik, sõjaväearst, kirjanduskriitik ja esseist (1888–1965) 
*[[William Langer]], USA poliitik (1886–1959)
*[[Nataly Langerbaur]], Eesti iluuisutaja (2004–)
*[[Aleksandr Langfang]], Nõukogude Liitu tšekist (1907–1990)
*[[Katherine Langford]], Austraalia näitleja ja endine ujuja (1996–) 
*[[Taavi Langi]], eesti kitarrist (1984–)
*[[Irving Langmuir]], Ameerika Ühendriikide keemik, füüsik ja insener (1881–1957)
*[[Troadi Lango]], Eesti sõjaväelane (1896–1942)
*[[Peeter Langovits]], eesti pressifotograaf (1948–)
*[[Georg Heinrich von Langsdorff]], vene teadlane (1774–1852)
*[[Lilian Langsepp]], eesti muusikateadlane ja interpreet (1961–)
*[[Olaf Langsepp]], eesti kehakultuuriajaloolane, ajakirjanik ja tõlkija (1930–2021)
*[[Raho Langsepp]], eesti muusik (1968–)
*[[Helena Langšádlová]], Tšehhi poliitik (1963–)
*[[Elmar Lani]], eesti advokaat (1903–1989)
*[[Richard Lanigan]], USA semiootik (1943–) 
*[[Zigurds Lanka]], läti maletaja (1960–)
*[[Kevin Lankinen]], soome jäähokimängija (1995–) 
*[[Jaks Lankots]], eesti geograaf, kartograaf ja genealoog (1939–2009)
*[[Paul Lanno]], Esimese maailmasõja, Vabadussõja ja Teise maailmasõja veteran (1896–1981)
*[[Üllar Lanno]], Eesti riigiametnik (1969–) 
*[[Guillebert de Lannoy]], Burgundia sõjaväelane ja diplomaat (1386–1462)
*[[Arnold Lannus]], eesti spordipedagoog ja -tegelane (1908–1983) 
*[[Angela Lansbury]], briti-USA näitleja ja laulja (1925–2022)
*[[Aljona Lanskaja]], valgevene laulja (1985–) 
*[[Jiří Lanský]], tšehhi kõrgushüppaja (1933–2017)
*[[Andrew Lansley]], Suurbritannia poliitik (1956–)
*[[Lanzelin]], Švaabimaa aadlik
*[[Manuel Lanzini]], Argentina jalgpallur (1993–) 
*[[Róbert Lantoši]], Slovakkia jäähokimängija (1995–)

== Lao ==
*[[Meelis Lao]], eesti ärimees (1966–)
*[[Lao She]], Hiina kirjanik (1899–1966)
*[[Arne Laos]], eesti näitleja (1933–1989)
*[[Arne Laos (treener)|Arne Laos]], korvpallitreener (1937–2012) 
*[[Ester Laos]], eesti kirjanik (1931–2018)
*[[Jaan Laos]], eesti sõudja (1985–)
*[[Johannes Laos]], eesti muusik, parteitöötaja ja muusikapedagoog (1920–1993)
*[[Joosep Laos]], eesti sõudja (1992–)
*[[Rein Laos]], eesti näitleja ja lavastaja (1948–) 
*[[Roland Laos]], eesti näitleja (1986–)
*[[Saale Laos]], eesti jurist (1974–)
*[[Max Laosson]], eesti kirjanduskriitik, publitsist ja parteitegelane (1904–1992)
*[[Laozi]], vanahiina filosoof

== Lap ==
*[[Kristen Lapa]], eesti jalgpallur (2000–) 
*[[Mārtiņš Lapa]], eesti päritoluga Läti luuletaja ja publitsist (1846–1909) 
*[[Ya'ir Lapid]], Iisraeli poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (1963–)
*[[Villem Lapimaa]], Eesti jurist, kohtunik (1977–) 
*[[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]], eesti tennisist ja sporditreener (1952–2024) 
*[[Leonhard Lapin]], eesti kunstnik, arhitekt ja luuletaja (1947–2022)
*[[Petras Lapinskas]], leedu geoloog (1936–2017)
*[[Pierre-Simon Laplace]], prantsuse astronoom ja matemaatik (1749–1827)  
*[[Johannes Lapmann]], eesti meremees ja lukksepp (1913–1993) 
*[[Joan Laporta]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik ja sporditegelane (1962–) 
*[[Aymeric Laporte]], Prantsusmaa jalgpallur (1994–)
*[[Elle Lapp]], eesti korvpallur ja treener (1946–2019) 
*[[Sille Lapp]], eesti pedagoog
*[[Vaike Lapp]], eesti kultuuritegelane (1928–2015) 
*[[Mirkka Lappalainen]], soome ajaloolane (1975–)
*[[Gosteke Lappe]], Vestfaali aadlik, Wolter von Plettenbergi ema (15. sajand)
*[[Ludolf Lappe von der Ruhr]], Rakvere foogt 16. sajandil
*[[Esapekka Lappi]], soome rallisõitja (1991–) 
*[[Ivan Lappo]], vene ajaloolane (1869–1944)

== Lar ==
*[[Jorge Lara Castro]], Paraguay advokaat, sotsioloog ja diplomaat (1945–) 
*[[Azzeddine Laraki]], Maroko poliitik (1929–2010)
*[[Kosma Laredei]], eesti õigeusu vaimulik (1880–1954)
*[[Peeter Laredei]], eesti haridustegelane ja vaimulik (1862–1952)
*[[Peeter Laredei (õpetaja)|Peeter Laredei]], eesti kooliõpetaja (1911–2005)
*[[Voldemar Larens]], eesti poksija (1914–1943)
*[[Heinrich Laretei]], Eesti diplomaat ja poliitik (1892–1973)
*[[Heldur Laretei]], eesti graafik ja raamatuillustraator (1933–1994)
*[[Käbi Laretei]], eesti päritolu pianist ja kirjanik (1922–2014)
*[[Francisco Largo Caballero]], Hispaania ametiühingutegelane ja poliitik (1869–1946)
*[[Cyle Larin]], Kanada jalgpallur (1995–)
*[[Lea Larin]], eesti ajakirjanik (1967–)
*[[Peeter Larin]], Eesti ajaloolane (1919–2011) 
*[[Sergei Larin]], Leedu ooperilaulja (1956–2008)
*[[Monika Larini]], eesti kultuurikorraldaja ja teatriteadlane (1972–)
*[[Ville Larinto]], Soome suusahüppaja (1990–)
*[[Igor Larionov]], vene jäähokimängija (1960–)
*[[Andres Larka]], Eesti sõjaväelane ja poliitik (1879–1942) 
*[[Dylan Larkin]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1996–) 
*[[Andrei Larkov]], vene murdmaasuusataja (1989–)
*[[Pille-Riin Larm]], eesti kirjandusteadlane, kriitik ja toimetaja (1981–)
*[[Emil Larmi]], soome jäähokimängija (1996–) 
*[[Martti Larni]], soome kirjanik (1909–1993)
*[[Hind Laroussi]], Hollandi laulja (1984–)
*[[Ernst Larsen]], norra kergejõustiklane (1926–2015)
*[[Glen Atle Larsen]], norra jalgpallur (1982–)
*[[Henning Larsen]], taani arhitekt (1925–2013)
*[[Philip Larsen]], Taani jäähokimängija (1989–) 
*[[Viggo Larsen]], taani filminäitleja ja -režissöör (1880–1957)
*[[Brie Larson]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (1989–)
*[[Glen A. Larson]], Ameerika Ühendriikide televisiooniprodutsent ja režissöör (1937–2014)
*[[Kyle Larson]], Ameerika Ühendriikide elukutseline võidusõitja (1992–) 
*[[Nathan Larson]], Ameerika Ühendriikide muusik, filmimuusika helilooja ja kirjanik (1970–)
*[[Adam Larsson]], rootsi jäähokimängija (1992–) 
*[[Åsa Larsson]], rootsi jurist ja kirjanik (1966–)
*[[Carl Larsson]], rootsi kunstnik (1853–1919)
*[[Gunnar Larsson (murdmaasuusataja)|Gunnar Larsson]], rootsi murdmaasuusataja (1944–)
*[[Gunnar Larsson]], rootsi ujuja (1951–)
*[[Henrik Larsson]], rootsi jalgpallur (1971–)
*[[Johan Larsson (sündinud 1992)|Johan Larsson]], rootsi jäähokimängija (1992–)
*[[Markus Larsson]], eesti ajakirjanik (1947–)
*[[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]], rootsi mäesuusataja (1979–)
*[[Martin Larsson]], rootsi murdmaasuusataja (1979–)
*[[Mats Larsson]], rootsi murdmaasuusataja (1980–)
*[[Peter Larsson]], rootsi murdmaasuusataja (1978–)
*[[Rune Larsson]], rootsi kergejõustiklane (1924–2016)
*[[Sebastian Larsson]], rootsi jalgpallur (1985–)
*[[Stieg Larsson]], rootsi ajakirjanik ja kirjanik (1954–2004)
*[[Ali Larter]], USA filminäitleja ja modell (1976–)

== Las ==
*[[Alexander Lascelles]], Briti kuningliku perekonna sugulane (1980–)
*[[David Lascelles, vikont Lascelles]] (1950–)
*[[George Lascelles, seitsmes Harewoodi krahv]] (1923–2011)
*[[Henry Lascelles, kuues Harewoodi krahv]], (1882–1947)
*[[Henry Ulick Lascelles]] (1953–) 
*[[Jamaal Lascelles]], Inglismaa jalgpallur (1993–) 
*[[James Lascelles]] (1953–)
*[[Jeremy Lascelles]] (1955–)
*[[Mark Lascelles]] (1965–) 
*[[Armin Laschet]], Saksamaa poliitik (1961–) 
*[[Pedro Lascuráin]], Mehhiko poliitik (1856–1952)
*[[Karl Lashley]], USA psühholoog (1890–1958)
*[[Emil Lask]], juudi päritolu saksa filosoof (1875–1915)
*[[Emanuel Lasker]], juudi päritolu Saksamaa maletaja, matemaatik ja filosoof (1868–1941)
*[[Toomas Lasmann]], eesti telerežissöör
*[[Eugen Lasn]], eesti metsatööstur (1898–1958)
*[[Kalle Lasn]], eesti ajakirjanik (1942)
*[[Kristjan Lasn]], eesti tennisist (1908–1984) 
*[[Ly Lasner]], eesti näitleja (1901–1967) 
*[[Étienne Laspeyres]], saksa majandusteadlane (1834–1913)
*[[Aadu Lass]], eesti teedeinsener (1928–2001) 
*[[Anne Lass]], eesti arhitektuuriajaloolane (1951–) 
*[[August Lass]], eesti jalgpallur (1903–1962)
*[[Helena Lass]], eesti psühhiaater ja vaimse vormi ekspert (1980–)
*[[Helina Lass]], eesti arhitekt (1983–) 
*[[Jana Lass]], eesti farmaatsiateadlane (1979–) 
*[[Jüri Lass]], eesti balletitantsija (1942–2002)
*[[Kaur Lass]], eesti arhitekt (1973–)
*[[Liis Lass]], eesti seltskonnategelane (1986–)
*[[Liis Lass (näitleja)|Liis Lass]], eesti näitleja (1989–)
*[[Liisu Lass]], eesti ajakirjanik (1988–)
*[[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1939–2026)
*[[Riitta Liisa Lassila]], soome murdmaasuusataja (1978–)
*[[Marija Lassitskene]], Venemaa kõrgushüppaja (1993–)
*[[Peep Lassmann]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1948–2025)
*[[Sten Lassmann]], eesti pianist (1982–)
*[[Maria Lassnig]], Austria maalikunstnik (1919–2014)
*[[Guillermo Lasso]], Ecuadori poliitik (1955–) 
*[[Orlando di Lasso]], helilooja (1532–1594)
*[[Georg Lasson]], saksa teoloog (1862–1932)
*[[Harold Lasswell]] (1902–1978), politoloog ja kommunikatsiooniteoreetik
*[[Philip de László]], ungari maalikunstnik (1869–1937)
*[[Aleksandr Lastin]], vene maletaja (1976–2015)

==Laš==
*[[Jevlampijus Laškovas]], leedu geoloog (1932–)
*[[Judita Laššáková]], Slovakkia poliitik (1977–)

== Laz ==
*[[Lazar (Gurkin)]], Eesti õigeusu vaimulik, piiskop (1969–)
*[[Curtis Lazar]], Kanada jäähokimängija (1995–) 
*[[Ervin Lázár]], ungari kirjanik (1936–2006)
*[[György Lázár]], Ungari kommunistlik riigitegelane (1924–2014)
*[[Pavlo Lazarenko]], Ukraina poliitik (1953–)
*[[Martin Lazarev]], eesti graafiline disainer ja fotograaf (1977–)
*[[Sergei Lazarev]], vene laulja, tantsija ja näitleja (1983–)
*[[Vladimir Lazarev]], Prantsusmaa maletaja (1964–)
*[[Milunka Lazarević]], serbia maletaja (1932–2018)
*[[Emma Lazarus]], ameerika luuletaja (1849–1887)
*[[Richard Lazarus]], USA psühholoog (1922–2002)
*[[Heinz Lazek]], Austria ja Saksamaa poksija (1911–1986)
*[[George Lazenby]], Austraalia filminäitleja (1939–)
*[[Branko Lazić]], serbia korvpallur (1989–)
*[[Darko Lazović]], serbia jalgpallur (1990–)
*[[Larissa Lazutina]], vene suusataja (1965–)

== Lat == 
*[[Joachim Latacz]], saksa klassikaline filoloog (1934–)
*[[Jean François Laterrade]], prantsuse botaanik (1784–1858)
*[[Nicholas Latifi]], Kanada vormelisõitja (1995–) 
*[[Lewis Howard Latimer]], USA leiutaja (1848–1928)
*[[Ingrīda Latimira]], Läti poliitik (1958–2024)
*[[Vladimir Latin]], Eesti sõudja (1985–)
*[[Ferran Latorre]], Hispaania alpinist (1970–)
*[[Gérard Latortue]], Haiti poliitik (1934–2023)
*[[Bruno Latour]], prantsuse filosoof, antropoloog ja sotsioloog (1947–2022) 
*[[Karl Latserus]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1903–1966)
*[[Aare-Paul Lattik]], eesti organist ja muusikapedagoog (1970–)
*[[Jaan Lattik]], Eesti kirjanik ning usu- ja poliitikategelane (1878–1967)
*[[Margus Lattik]], eesti kirjanik ja kunstnik (1973–)
*[[Robert Lattik]], eesti arst (1886–1950)
*[[Vello Lattik]], eesti kirjanik (1935–2007) 
*[[Urmas Lattikas]], eesti helilooja, arranžeerija ja džässpianist (1960–)
*[[Jean de Lattre de Tassigny]], prantsuse sõjaväelane (1889–1952)
*[[Pavieł Łatuška]], Valgevene opositsioonipoliitik (1973–)
*[[Jari-Matti Latvala]], soome rallisõitja (1985–)
*[[Leonid Latõnin]], vene kirjanik (1938–)
*[[Julija Latõnina]], vene ajakirjanik (1966–)
*[[Larissa Latõnina]], Nõukogude Liidu riistvõimleja (1934–)
*[[Gavriil Latõšev]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane

== Lau ==
*[[Anton Theophil Lau]], Eesti vaimulik (1692–1727)
*[[Eižens Laube]], läti arhitekt (1880–1967)
*[[Rein Laube]], eesti arst (1912–1981)
*[[Milda Lauberte]], Läti maletaja (1918–2009)
*[[Lauri Laubre]], Eesti muusikaärimees (1961–)
*[[Gary Lauck]], USA poliitik (1953–)
*[[Cilja Laud]]
*[[Peeter Laud]], eesti arvutiteadlane (1977–) 
*[[Niki Lauda]], Austria vormelisõitja ja ettevõtja (1949–2019)
*[[Estée Lauder]], Ameerika ettevõtja (1908–2004)
*[[Abel Laudonio]], Argentina poksija (1938–2014) 
*[[Michael Laudrup]], taani jalgpallur (1964–)
*[[Max von Laue]], saksa füüsik (1879–1960)
*[[Sulev Laugasson]], eesti poksija (1935–2001)
*[[Eduard Laugaste]], eesti folklorist (1909–1994)
*[[Gerda Laugaste]], eesti keeleteadlane (1910–1992)
*[[Reet Laugaste]], eesti algoloog (1939–)
*[[Kjell Eugenio Laugerud García]], Guatemala poliitik (1930–2009)
*[[Tõnis Laugesaar]], eesti orienteeruja (1994–) 
*[[Charles Laughton]], inglise näitleja ja stsenarist (1899–1962) 
*[[Scott Laughton]], Kanada jäähokimängija (1994–) 
*[[Juhan Laugis]], eesti elektrotehnikateadlane (1938–2010)
*[[Juhan Laugis (kohtunik)|Juhan Laugis]], Eesti kohtunik (1896–1971)
*[[Arnold Laugus]], eesti akvarellikunstnik ja pedagoog (1917–2013)
*[[Epp Lauk]], eesti nüüdiskultuuri uurija (1952–)
*[[Karl Patrick Lauk]], eesti jalgrattur (1997–)
*[[Siiri Lauk]], eesti raamatukogundustegelane ja terminoloog (1956–2012)
*[[Tõnu Lauk]], eesti metallikunstnik ja kollektsionäär (1938–)
*[[Ülar Lauk]], eesti maletaja (1968–)
*[[Rein Lauks]], eesti karikaturist ja teatrikunstnik (1945–2019)
*[[Einar Laukse]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane ja Eesti riigiametnik (1944–)	
*[[Endel Laul]], eesti ajaloolane (1927–2014)
*[[Heinrich Laul]], eesti tehnikateadlane (1910–1991)
*[[Indrek Laul]], eesti pianist (1968–)
*[[Peeter Laul]], eesti pianist ja pedagoog Venemaal (sündinud 1977)
*[[Reet Laul]], eesti pianist ja kontsertmeister (1939–)
*[[Rein Laul]], eesti helilooja ja muusikateadlane (1939–)
*[[Silvia Laul]], eesti arheoloog (1931–2013) 
*[[Venno Laul]], eesti koorijuht ja dirigent (1938–2018)
*[[Keith Laumer]], USA ulmekirjanik (1925–1993)
*[[August Laumets]], eesti vaimulik (1911–1996) 
*[[Karl Laumets]], eesti näitleja ja lavastaja (1990–) 
*[[Rauno Laumets]], eesti jooksja (1990–)
*[[Ülo Laumets]], Eesti korvpallur (1936–2004)
*[[Helen Laupa]], eesti endine tennisist ja ettevõtja (1976–) 
*[[Cyndi Lauper]], USA laulja ja filminäitleja (1953–)
*[[Henri Laupmaa]], eesti ettevõtja (1975–)
*[[Friedrich Gotthard Laupmann]], Narva kullassepp
*[[Gustav Friedrich Laupmann]], Narva kullassepp
*[[Allan Laur]], Eesti nelipühi kiriku juht (1945–2004) 
*[[Andres Laur]], eesti kirjastaja (1909–1973)
*[[Ants Laur]], eesti keemik (1899–1996)
*[[Arnold Laur]], eesti vaimulik (1880–1922)
*[[August Laur]], Eesti poliitik (1886–1942)
*[[Emil Laur]], Eesti sõjaväelane (1888–1971)
*[[Erki Laur]], eesti näitleja (1976–) 
*[[Hjalmar Laur]], eesti sõjaveteran ja akvarellist (1920–2011) 
*[[Hugo Laur]], eesti näitleja (1893–1977) 
*[[Jarno Laur]], Eesti poliitik (1975–)
*[[Katrin Laur]], eesti filmilavastaja (1955–)
*[[Mati Laur]], eesti ajaloolane (1955–)
*[[Märt Laur]], eesti kirjanik (1980–2020)
*[[Paul Richard Laur]], eesti veemotosportlane (2009–)
*[[Raphael Laur]], Eesti vesiehituste insener (1884–1969)
*[[Rene Laur]], eesti klassikaline saksofonist (1993–)
*[[Sandra Laur]], Eesti poliitik (2004–)
*[[Sven Laur]], eesti arvutiteadlane (1979–) 
*[[Tiido Laur]], eesti poliitik ja arhivaar (1882–1930)
*[[Tiiu Laur]], eesti tekstiilikunstnik (1944–)
*[[Uno Laur]], eesti kapten (1928–2018)
*[[Uno Laur (muusik)|Uno Laur]], eesti muusik, punkansamblite Must Mamba ja Röövel Ööbik endine solist (1961–2025)
*[[Valeri Laur]], eesti kunstnik (1948–)  
*[[Ilmi Laur-Paist]], eesti graafik (1980–)
*[[Ferdinand Laurberg]], eesti jää- ja jalgpallur (1904–1941)
*[[Stan Laurel]], inglise koomik (1890–1965)
*[[Marie Laurencin]], prantsuse kunstnik (1883–1956)
*[[Laurentius (vastupaavst)|Laurentius]], vastupaavst (suri 506)
*[[Heinrich Lauri]], Eesti poliitik (1890–1942)
*[[Hillar Lauri]], eesti merenduspedagoog (1928–2014)
*[[Indrek Lauri]], eesti kergejõustiklane (1941–1999)
*[[Johannes Oskar Lauri]], eesti vaimulik, E.E.L.K. piiskop ja peapiiskop (1891–1974)
*[[Lembit Lauri]], eesti raadioajakirjanik (1929–2006)
*[[Maris Lauri]], eesti majandusanalüütik (1966–)
*[[Markus Lauridsen]], taani jäähokimängija (1991–) 
*[[Oliver Lauridsen]], taani jäähokimängija (1989–) 
*[[Arthur Pillans Laurie]], briti keemik (1861–1949)
*[[Hugh Laurie]], inglise näitleja (1959–)
*[[Piper Laurie]], USA näitleja (1932–2023)
*[[Mairi Laurik]], eesti ulmekirjanik (1979–) 
*[[Selim Laurikkala]], soome vaimulik (1882–1957)
*[[Erko Laurimaa]], eesti kitarrist (1987–)
*[[Juhan Laurimaa]], eesti loomaarst (1906–1951)
*[[Piret Laurimaa]], eesti näitleja (1971–)
*[[Leho Laurine]], eesti maletaja ja maleajakirjanik (1904–1998) 
*[[Ester Lauringson]], eesti karikaturist (1956–)
*[[Gustav Lauringson]], eesti bioloog ja religiooniloolane (1961–) 
*[[Riho Laurisaar]], eesti ajakirjanik (1976–)
*[[Tiina Laurisson]], Eesti vibusportlane ja treener (1957–) 
*[[Fromhold Lauristin]], eesti majandusteadlane (1900–1964) 
*[[Johannes Lauristin]], Eesti poliitik ja kirjanik (1899–1941)
*[[Marju Lauristin]], Eesti poliitik ja sotsiaalteadlane (1940–)
*[[Olga Lauristin]], Eesti kommunistlik revolutsionäär (1903–2005)
*[[Karl-Johann Laurits]], eesti sõjaväelane (1892—1941)
*[[Peeter Laurits]], eesti fotograaf (1962–)
*[[Taavi Laurits‎]], Eesti jalgpallur (1990–)
*[[Arthur Laurents]], USA näitekirjanik ja stsenarist (1917–2011)
*[[Louis Laurie]], USA poksija (1917–2002) 
*[[Meinhard Laurmaa]], eesti pikaealine ja ajakirjanik (1905–2008)
*[[Achille Lauro]], Itaalia ettevõtja ja poliitik (1887–1982)
*[[Püha Laurentius]], märterpühak (225–258)
*[[Leo Laurson]], Eesti sõjaväelane (1897–1972)
*[[Johannes Laurson]], eesti vaimulik (1908–1975)
*[[Peeter Laurson]], Eesti majandustegelane, keemik ja poliitik (1971–)
*[[Albert Laus]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1918–1986) 
*[[Tarmo Lausing]], Eesti poliitik (1983–)
*[[Helen Lausma-Saar]], eesti ajaloolane (1988–)
*[[Frank Lautenberg]], USA poliitik (1924–2013)
*[[Ants Lauter]], eesti näitleja ja lavastaja (1894–1973)
*[[Ed Lauter]], USA näitleja (1938–2013) 
*[[Karl Lauterbach]], Saksa sotsiaaldemokraatlik poliitik, arst ja epidemioloog (1963–) 
*[[Otto von Lauterberg]], Liivi ordu maameister (surnud 1270) 
*[[Paul Lauterbur]], ameerika keemik (1929–2007)
*[[Joël Lautier]], prantsuse maletaja (1973–)
*[[Taylor Lautner]], USA näitleja, modell ja võitluskunstide harrastaja (1992–) 
*[[Lautréamont]], prantsuse kirjanik (1846–1870)
*[[Woldemar Johann von Lauw]], baltisaksa tööstur (1712–1786)

== Lav ==
*[[Gustaf de Laval]], rootsi leiutaja, insener ja tööstur (1845–1913)
*[[Pierre Laval]], prantsuse poliitik ja riigitegelane (1883–1945)
*[[Johann Caspar Lavater]], Šveitsi kirjanik, filosoof, füsiognoomik ja teoloog (1741–1801) 
*[[Sophie Lavaud]], prantsuse alpinist (1968–)
*[[Rod Laver]], Austraalia endine tennisist (1938–)
*[[Alphonse Laveran]], prantsuse arst (1845–1922) 
*[[Anton Szandor LaVey]], Ameerika Ühendriikide satanistide liider (1930–1997)
*[[Inbar Lavi]], Iisraeli näitlejanna (1986–) 
*[[Avril Lavigne]], Kanada laulja (1984–) 
*[[Timo Lavikainen]], soome näitleja (1974–)
*[[Renaud Lavillenie]], prantsuse teivashüppaja (1986–)
*[[Jüri Laving]], eesti tehnikateadlane (1941–) 
*[[Antoine Lavoisier]], prantsuse keemik (1743–1794)
*[[Jüri Lavrentjev]], eesti tehnikateadlane (1959–) 
*[[Mihhail Lavrentjev]], vene matemaatik, hüdrodünaamik ja mehaanik (1900–1980)
*[[Sergei Lavretsov]], Narva kaupmees ja metseen (1825–1906)
*[[Klemen Lavrič]], sloveeni endine jalgpallur (1981–)
*[[Nikolai Lavrinovski]], Venemaa riigitegelane (1875–1930)
*[[Leonid Lavrov]], Eesti õigeusu vaimulik (1882–1954) 
*[[Sergei Lavrov]], Venemaa diplomaat ja poliitik (1950–)
*[[Natalja Lavrova]], vene iluvõimleja (1984–2010)
*[[Mihhail Lavrovski]], vene ballettmeister ja endine balletitantsija (1941–)
*[[Darja Lavõgina]], Eesti biokeemik (1986–)

== Law ==
*[[Jude Law]], inglise näitleja, filmiprodutsent ja -režissöör (1972–) 
*[[Lucy Lawless]], USA näitleja (1968–)
*[[David Herbert Lawrence]], inglise kirjanik (1885–1930)
*[[Edmund Lawrence]], Saint Kittsi ja Nevise kindralkuberner (1932–2025)
*[[Jennifer Lawrence]], USA näitleja (1990–)
*[[Martin Lawrence]], Ameerika Ühendriikide näitleja, lavastaja, produtsent ja stsenarist (1965–)
*[[Célia Lawson]], portugali laulja (1974–)
*[[Thomas W. Lawson]], ameerika kirjanik ja ärimees (1857–1925)

== Lax ==
*[[Henrik Lax]], Soome poliitik (1946–)
*[[Peter Lax]], Ungari juudi päritolu USA matemaatik (1926–2025)
*[[Paul Laxalt]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1922–2018) 
*[[Erik Laxmann]], soome päritolu Venemaa keisririigi teadlane (1737–1796)
*[[Halldór Laxness]], islandi kirjanik (1902–1998)

==Lay==
*[[Caren Lay]], Saksa poliitik (1972–) 
*[[Richard Layard]], Suurbritannia majandusteadlane (1934–) 
*[[Stephen Laybutt]], Austraalia endine jalgpallur (1977–) 
*[[Amor Layouni]], Tuneesia jalgpallur (1992–) 
*[[Miguel Layún]], Mehhiko jalgpallur (1988–)  

[[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|La, Biograafiad]]</text>
      <sha1>f2hxlqqb85bxnm41fxxs7v99g9lrecl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sulev (torpeedopaat)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>344574</id>
    <revision>
      <id>7204135</id>
      <parentid>6692615</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:54:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7204135</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7454" sha1="1t5mxwsguqp5j6paer3y8nmad5n7fwf" xml:space="preserve">{{viita}}
{{infokast laev
| nimi             = Sulev
| pilt             = Sulev1923-1940.jpg
| pildiallkiri     = Sulev 1920. aastatel
| teised nimed     = 
| tüüp             = 
| klass            = A
| IMO              = 
| kutsung          = 
| jääklass         = 
| omanik           = 
| käitaja          = 
| liin             = 
| lipuriik         = 
| kodusadam        = 
| nimetatud        = 
| sõsarlaevad      = 
| tellitud         = 
| ehitaja          = 
| kiil pandud      = 
| vette lastud     = 1916
| ristitud         = 
| valminud         = 
| üle antud        = 
| teenistuse algus = 1916
| teenistuse lõpp  = 1955
| staatus          = 
| saatus           = 
| pikkus           = 50,15 m
| laius            = 5,32 m
| süvis            = 2,34 m
| vabaparda kõrgus = 
| veeväljasurve    = 227/ 286 t
| GT               = &lt;!-- või | BRT = --&gt;
| NT               = &lt;!-- või | NRT = --&gt;
| peamasin         = 
| abimasinad       = 
| käiturid         = 
| kiirus           = 26 sõlme
| maste            = 
| purjesid         = 
| taglase tüüp     = 
| autonoomsus      = 
| laevapere        = 
| tekke            = 
| reisijakohti     = 
| kajuteid         = 
| kajutikohti      = 
| rajameetreid     = 
| autokohti        = 
| rambid           = 
| päästevarustus   = 
}}
'''Sulev''' oli [[Eesti merevägi|Eesti mereväe]] [[torpeedokaater]] ehk tolleaegses kõnepruugis torpeedopaat 1923–1940.

Oli Eesti mereväe [[lipulaev]] aastatel 1933–1939.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?210319 |pealkiri=Eesti merejõudude laevu 1918–1940 |vaadatud=2014-10-29 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304194145/https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?210319 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://virtsu.ee/ajalugu/i-maailmasoda-1914-1917/operatsioon-albion I maailmasõda – Operatsioon Albion]&lt;/ref&gt; 

==Ajalugu==
===Saksa keiserlikus mereväes===
Laev valmis 1916. aastal [[Saksa keisririik|Saksamaal]] [[Elbing]]is, kokku ehitati 24 selle klassi laeva. Laeva esialgne nimi [[Saksa keiserlik merevägi|Saksa keiserlikus mereväes]] oli ''A32''.

1917. aasta sügisel osales ''A32'' dessantoperatsioonis [[Operatsioon Albion|Albion]] Lääne-Eestis. 24. oktoobril [[Hanikatsi_laid|Hanikatsi laiu]] lääneranniku lähistel vigastas üle madaliku sõites põhja. Laeva üritati juhtida madalasse vette, kuid ta uppus enne seda.&lt;ref&gt;E. Gagern. ''Der Krieg in der Ostsee''. Bd 3. S 304&lt;/ref&gt;
===Eesti mereväes===
1922. aastal leiti laev Eesti mereväelaste poolt ja otsustati üles tõsta. Selleks koondati 1923. aasta juulis merejõudude ekspeditsiooniüksus, millesse arvati vahilaev Laine, abilaev Tallinn, maaimeja ja 2 tühja naftapraami ning hiljem ka suurtükilaevad Mardus ja Meeme. Et uppunud ja osalt mutta vajunud vrakk kätte saada, tuli esmalt muda kere ümbert sedavõrd ära uhuda, et tropid sai alt läbi viia ja need vett täis pumbatud tankidega naftapraamidele tugevalt kinnitada. Praamide veest tühjendamisega kergitati vrakki troppidel mõne meetri jagu üles ja pukseeriti madalama koha peale põhjale. Operatsiooni korrati, kuni vraki tekk saadi üle veepinna. Tõstetööd kujunesid kogemuste ja heade vahendite nappusel ning vahelduvate mereilma olude tõttu vaevalisteks ja keerukaiks, väldates 1923. aasta juulist oktoobrini. 20. oktoobriks pukseeriti Rohukülas nädalaga ujuvaks tehtud laev lõpuks [[Tallinn]]a ja hakati remontima [[Vene–Balti tehas]]es. 

Laevale kinnitati 22. jaanuaril 1924 nimi ''Sulev''. Remonditud laev veesati pidulikult 27. aprillil 1924&lt;ref name=&quot;EMM&quot;&gt;&quot;1933. Torpeedopaat Sulev&quot;. // Sada aastat kiilu all. Eesti lugu laevades. Eesti Meremuuseum. Tallinn 2018. Lk 39&lt;/ref&gt; ning arvati Eesti mereväe koosseisu.

Alates 1933. aastast (pärast [[hävitaja]]te müüki [[Peruu]]le) sai mereväe lipulaevaks ehk juhtlaevaks. 1934–1935 läbis kapitaalremondi, mille käigus uuendati ka relvastust.

Ühe hiljem [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude ajal]] represseeritud endise meeskonnaliikme mälestuste järgi olevat ''Sulev'' uputanud 10. detsembril 1938 [[Hara laht|Hara lahes]] 5 km kaugusel rannikust Nõukogude allveelaeva, kuid antud väide pole seni leidnud dokumentaalset kinnitust.
 
1939. aasta septembris pandi Sulev valvama [[Sõjasadam]]as interneeritud [[Poola]] [[allveelaev]]a [[Orzel]], kuid laskis selle tuld mitte avades ja ka külmade kateldega seistes põgenema. Tuld kahurist ei avatud, kuna esmalt sooviti telefonitsi sadamast korrapidajalt üle küsida, aga keegi ei vastanud kõnele. Seejärel osales põgenenud allveelaeva otsimise operatsioonis, mille käigus põrkas ööpimeduses (ilma tuledeta sõites) Paldiski lähistel kokku piirivalve mootorpaadiga. Paat purunes ja uppus. Kaks paadis sõitnud piirivalvurit päästeti.

===Punalaevastikus===
Pärast [[Eesti okupeerimine 1940. aastal|Nõukogude okupatsiooni]] algust võeti 18. novembril 1940 [[Punalaevastik]]ku [[valvelaev]]aks ja sai uueks nimeks ''Ametist''. Muudeti pisut laeva relvastust (kaks 75 mm kahurit asendati kolme 45 mm universaalkahuriga 21-K, paigaldati 12,7 mm paarisraskekuulipilduja) ja meeskond suurenes. [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude–Saksa sõja ajal]] teostas laev algul valveteenistust Tallinna ümbruses ja pärast Tallinnast evakueerumist Soome lahe idaosas. 4. novembril 1941 maandas ta [[Narva-Jõesuu]]s 150-mehelise luuregrupi. Alates 28. novembrist baseerus ta [[Kroonlinn]]as.

1942. aasta suvel sõitis Ametist [[Lavassaar]]e juures madalikule, vigastades kruvi ja sedakaudu ka sõuvõlli ja turbiini. Läbis küll remondi ja võeti uuesti teenistusse, kuid täielikult endiseks parandada enam ei õnnestunudki. 

Pärast sõda ehitati [[Leningrad]]is ümber [[NKGB|piirivalve]] sportlaste ujuv[[kasarmu]]ks. 1955. aastal lõigati ''Ametist'' vanarauaks.&lt;ref name=&quot;EMM&quot; /&gt;

==Andmed==
*Pikkus 50,15 m
*Laius 5,32 m
*Süvis 2,34 m
*Veeväljasurve 227/ 286 t
*Peamasin 3500 hj auruturbiin
*Kiirus 26 sõlme
*Relvastus
**1916–1923: kaks 88 mm kahurit, üks ühetoruline 450 mm [[torpeedoaparaat]]
**1924–1941: kaks 75 mm kahurit, üks kahetoruline 450 mm [[torpeedoaparaat]], 10 [[meremiin]]i
**1939: [[süvaveepomm]]id
**1941: kolm 45 mm universaalkahurit, 12,7 mm paarisraskekuulipilduja
*Meeskond
**1925: 35 inimest
**1941: 46 inimest

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*J. S. &quot;Torpeedolev &quot;Sulevi&quot; saabumine&quot;. [[Sõdur (ajakiri)|Sõdur]] 31/ 1924. Lk 4–7
*[[Mati Õun]]. [https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?210319 &quot;Eesti merejõudude laevu 1918–1940&quot;]. Tallinn 1997
*[[Reet Naber]]. &quot;Kuidas merevägi sai oma lipulaeva &quot;Sulev&quot;&quot;. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] 1/ 2014. Lk 18–19
*Mati Õun, [[Hanno Ojalo]]. &quot;Torpeedopaat Sulev&quot;. // 101 Eesti laeva. [[Varrak (kirjastus)|Varrak]]. Tallinn 2015. Lk 86–87
*&quot;1933. Torpeedopaat Sulev&quot;. // Sada aastat kiilu all. Eesti lugu laevades. [[Eesti Meremuuseum]]. Tallinn 2018. Lk 38–39

==Välislingid==
*[https://www.muis.ee/museaalview/2416528 &quot;Torpeedopaat &quot;Sulev&quot; merel&quot;. Eesti Meremuuseumi fotokogu, MM F 1496/1]
*[https://www.muis.ee/museaalview/129523 &quot;Torpeedopaat &quot;Sulev&quot; Pärnu sadamas&quot;. 1931. Eesti Meremuuseumi fotokogu, MM F 1615/8]
*[https://www.muis.ee/museaalview/2810181 &quot;Torpeedopaat &quot;Sulev&quot;&quot;. 1931. Eesti Meremuuseumi fotokogu, MM F 1658/1]

[[Kategooria:Saksamaa sõjalaevad]]
[[Kategooria:Eesti endised sõjalaevad]]
[[Kategooria:Nõukogude Liidu sõjalaevad]]</text>
      <sha1>1t5mxwsguqp5j6paer3y8nmad5n7fwf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Willian Borges da Silva</title>
    <ns>0</ns>
    <id>349790</id>
    <revision>
      <id>7204048</id>
      <parentid>6279212</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T22:23:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7204048</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4570" sha1="b6qoyiq3lhakv7qmq2flb59ppnsr5p1" xml:space="preserve">{{see artikkel|räägib 1988. aastal sündinud jalgpallurist; 1986. aastal sündinud jalgpalluri kohta vaata artiklit [[Willian Gomes de Siqueira]].}}
{{Jalgpallur
| nimi        = Willian
| pilt        =Bra-Cos_(21)_(cropped_2).jpg
| pildiallkiri = Willian (2018)
| täisnimi    = Willian Borges da Silva
| sünniaeg    = {{Sünniaeg ja vanus|1988|8|9}}
| sünnilinn   = [[Ribeirão Pires]]
| sünnimaa    = Brasiilia
| surmaaeg    = 
| surmalinn   = 
| surmamaa    = 
| pikkus      = 174 cm
| positsioon  = [[ääreründaja]], [[ründav poolkaitsja]]
| koduklubi   = [[Fulham FC|Fulham]]
| särginumber = 20
| noorteaastad1 = | noorteklubi1 = 
| aastad1 = 2006–2007| mänge1 = 16| väravaid1 = 2| klubi1 = [[Sport Club Corinthians Paulista|Corinthians]]
| aastad2 = 2007–2013| mänge2 = 140| väravaid2 = 20| klubi2 = [[FK Šahtar Donetsk|Šahtar Donetsk]]
| aastad3 = 2013| mänge3 = 11| väravaid3 = 1| klubi3 = [[Mahhatškala Anži]]
| aastad4 = 2013–2020| mänge4 =234| väravaid4 = 37| klubi4 = [[Chelsea FC|Chelsea]]
| aastad5 = 2020–2021| mänge5 = 25| väravaid5 = 1| klubi5 = [[Arsenal FC|Arsenal]]
| aastad6 = 2021–2022| mänge6 = 35| väravaid6 = 1| klubi6 = [[Sport Club Corinthians Paulista|Corinthians]]
| aastad7 = 2022–| mänge7 = 8| väravaid7 = 1| klubi7 = [[Fulham FC|Fulham]]
| mänge_kokku = | väravaid_kokku = 
| klubi_seisuga = 13. november 2022
| koondiseaastad1 = 2011–2019| koondisemänge1 = 70| koondiseväravaid1 =9| koondis1 = [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]]
| koondis_seisuga = 
| treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = 
| medalid =
{{MedalVõistlus|[[Copa América]]}}
{{Kuldmedal|[[2019. aasta Copa América|2019]]|jalgpall}}
}}
[[File:WILLIAN.jpg|left|thumb|200px|Willian (2012)]]

'''Willian Borges da Silva''' (sündinud [[9. august]]il [[1988]]) on [[Brasiilia]] [[jalgpall]]ur, [[ründav poolkaitsja]].

Willian da Silva sündis Brasiilia linnas [[Ribeirão Pires]] ja alustas jalgpallikarjääri klubis [[Sport Club Corinthians Paulista|Corinthians]]. 23. augustil 2007 ostis [[Donetski Šahtar]] ta 14 miljoni euro eest ja sõlmis mängijaga viieaastase lepingu. Donetski Šahtari koosseisus on ta neli korda tulnud Ukraina meistriks. Lisaks tuli ta klubiga võitnud 2009. aastal [[UEFA Karikas|UEFA karika]].

Alates 2013. aasta suvest mängis ta Inglismaa kõrgliiga klubis [[Londoni Chelsea|Chelsea]]s, kuhu siirdus 30 miljoni naelsterlingi eest [[Mahhatškala Anži]]st. Hooaegadel 2014–15 ja 2016–17 tuli ta Chelseaga Inglismaa meistriks. 2016. aastal valiti ta [[Chelsea aasta jalgpallur]]iks.

2020. aasta augustis sõlmis ta kolmeaastase lepingu [[Arsenal FC|Arsenal]]iga. Aasta aega hiljem naasis ta oma esimese koduklubi Corinthianse juurde.

2022. aasta septembris naasis Willian Inglismaa kõrgliigasse, kui sõlmis üheaastase lepingu [[Fulham FC|Fulhamiga]].

== Koondisekarjäär ==
Debüüdi [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia rahvuskoondis]]es tegi da Silva 10. novembril 2011 [[sõprusmäng]]us [[Gaboni jalgpallikoondis|Gaboni]] vastu. Esimese värava lõi ta koondise särgis 16. novembril 2013 sõprusmängus [[Hondurase jalgpallikoondis|Hondurase]] vastu.

Ta oli meeskonna liige [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]], [[2015. aasta Copa América]]l ja 2016. aastal [[Copa América Centenario]]l.

==Saavutused==
;Donetski Šahtar
* [[Ukraina jalgpalli kõrgliiga|Ukraina meister]] (4): 2007–08, 2009–10, 2010–11, 2011–12
* [[Ukraina karikavõistlused jalgpallis|Ukraina karikas]] (3): 2007–08, 2010–11, 2011–12
* [[Ukraina superkarikas jalgpallis|Ukraina superkarikas]] (2): 2008, 2010
* [[UEFA karikas]] (1): 2008–09

;Chelsea
* [[Premier League|Inglismaa meistrer]] (2): [[Premier League'i hooaeg 2014–2015|2014–15]], [[Premier League'i hooaeg 2016–2017|2016–17]]
* [[FA Cup]] (1): 2017–18
* [[Football League Cup]] (1): 2014–15
*[[UEFA Euroopa Liiga]] (1): [[UEFA Euroopa Liiga 2018–2019|2018–19]]

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}
* [http://www.willianwebsite.com.br/ Ametlik koduleht]

{{FIFA World Cup 2014 Brasiilia koondis}}
{{FIFA World Cup 2018 Brasiilia koondis}}

{{JÄRJESTA:Willian, Borges Silva}}
[[Kategooria:Brasiilia jalgpallurid]]
[[Kategooria:Sport Club Corinthians Paulista mängijad]]
[[Kategooria:Donetski Šahtari mängijad]]
[[Kategooria:Mahhatškala Anži mängijad]]
[[Kategooria:Chelsea FC mängijad]]
[[Kategooria:Arsenal FC mängijad]]
[[Kategooria:Fulham FC mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1988]]</text>
      <sha1>b6qoyiq3lhakv7qmq2flb59ppnsr5p1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204050</id>
      <parentid>7204048</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T22:24:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204050</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4571" sha1="bev75l08zv5fpcp6fucyqcfyiogbfw7" xml:space="preserve">{{see artikkel|räägib 1988. aastal sündinud jalgpallurist; 1986. aastal sündinud jalgpalluri kohta vaata artiklit [[Willian Gomes de Siqueira]].}}
{{Jalgpallur
| nimi        = Willian
| pilt        =Bra-Cos_(21)_(cropped_2).jpg
| pildiallkiri = Willian (2018)
| täisnimi    = Willian Borges da Silva
| sünniaeg    = {{Sünniaeg ja vanus|1988|8|9}}
| sünnilinn   = [[Ribeirão Pires]]
| sünnimaa    = Brasiilia
| surmaaeg    = 
| surmalinn   = 
| surmamaa    = 
| pikkus      = 174 cm
| positsioon  = [[ääreründaja]], [[ründav poolkaitsja]]
| koduklubi   = [[Fulham FC|Fulham]]
| särginumber = 20
| noorteaastad1 = | noorteklubi1 = 
| aastad1 = 2006–2007| mänge1 = 16| väravaid1 = 2| klubi1 = [[Sport Club Corinthians Paulista|Corinthians]]
| aastad2 = 2007–2013| mänge2 = 140| väravaid2 = 20| klubi2 = [[FK Šahtar Donetsk|Šahtar Donetsk]]
| aastad3 = 2013| mänge3 = 11| väravaid3 = 1| klubi3 = [[Mahhatškala Anži]]
| aastad4 = 2013–2020| mänge4 =234| väravaid4 = 37| klubi4 = [[Chelsea FC|Chelsea]]
| aastad5 = 2020–2021| mänge5 = 25| väravaid5 = 1| klubi5 = [[Arsenal FC|Arsenal]]
| aastad6 = 2021–2022| mänge6 = 35| väravaid6 = 1| klubi6 = [[Sport Club Corinthians Paulista|Corinthians]]
| aastad7 = 2022–| mänge7 = 8| väravaid7 = 1| klubi7 = [[Fulham FC|Fulham]]
| mänge_kokku = | väravaid_kokku = 
| klubi_seisuga = 13. november 2022
| koondiseaastad1 = 2011–2019| koondisemänge1 = 70| koondiseväravaid1 =9| koondis1 = [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]]
| koondis_seisuga = 
| treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = 
| medalid =
{{MedalVõistlus|[[Copa América]]}}
{{Kuldmedal|[[2019. aasta Copa América|2019]]|jalgpall}}
}}
[[File:WILLIAN.jpg|right|thumb|200px|Willian (2012)]]

'''Willian Borges da Silva''' (sündinud [[9. august]]il [[1988]]) on [[Brasiilia]] [[jalgpall]]ur, [[ründav poolkaitsja]].

Willian da Silva sündis Brasiilia linnas [[Ribeirão Pires]] ja alustas jalgpallikarjääri klubis [[Sport Club Corinthians Paulista|Corinthians]]. 23. augustil 2007 ostis [[Donetski Šahtar]] ta 14 miljoni euro eest ja sõlmis mängijaga viieaastase lepingu. Donetski Šahtari koosseisus on ta neli korda tulnud Ukraina meistriks. Lisaks tuli ta klubiga võitnud 2009. aastal [[UEFA Karikas|UEFA karika]].

Alates 2013. aasta suvest mängis ta Inglismaa kõrgliiga klubis [[Londoni Chelsea|Chelsea]]s, kuhu siirdus 30 miljoni naelsterlingi eest [[Mahhatškala Anži]]st. Hooaegadel 2014–15 ja 2016–17 tuli ta Chelseaga Inglismaa meistriks. 2016. aastal valiti ta [[Chelsea aasta jalgpallur]]iks.

2020. aasta augustis sõlmis ta kolmeaastase lepingu [[Arsenal FC|Arsenal]]iga. Aasta aega hiljem naasis ta oma esimese koduklubi Corinthianse juurde.

2022. aasta septembris naasis Willian Inglismaa kõrgliigasse, kui sõlmis üheaastase lepingu [[Fulham FC|Fulhamiga]].

== Koondisekarjäär ==
Debüüdi [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia rahvuskoondis]]es tegi da Silva 10. novembril 2011 [[sõprusmäng]]us [[Gaboni jalgpallikoondis|Gaboni]] vastu. Esimese värava lõi ta koondise särgis 16. novembril 2013 sõprusmängus [[Hondurase jalgpallikoondis|Hondurase]] vastu.

Ta oli meeskonna liige [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]], [[2015. aasta Copa América]]l ja 2016. aastal [[Copa América Centenario]]l.

==Saavutused==
;Donetski Šahtar
* [[Ukraina jalgpalli kõrgliiga|Ukraina meister]] (4): 2007–08, 2009–10, 2010–11, 2011–12
* [[Ukraina karikavõistlused jalgpallis|Ukraina karikas]] (3): 2007–08, 2010–11, 2011–12
* [[Ukraina superkarikas jalgpallis|Ukraina superkarikas]] (2): 2008, 2010
* [[UEFA karikas]] (1): 2008–09

;Chelsea
* [[Premier League|Inglismaa meistrer]] (2): [[Premier League'i hooaeg 2014–2015|2014–15]], [[Premier League'i hooaeg 2016–2017|2016–17]]
* [[FA Cup]] (1): 2017–18
* [[Football League Cup]] (1): 2014–15
*[[UEFA Euroopa Liiga]] (1): [[UEFA Euroopa Liiga 2018–2019|2018–19]]

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}
* [http://www.willianwebsite.com.br/ Ametlik koduleht]

{{FIFA World Cup 2014 Brasiilia koondis}}
{{FIFA World Cup 2018 Brasiilia koondis}}

{{JÄRJESTA:Willian, Borges Silva}}
[[Kategooria:Brasiilia jalgpallurid]]
[[Kategooria:Sport Club Corinthians Paulista mängijad]]
[[Kategooria:Donetski Šahtari mängijad]]
[[Kategooria:Mahhatškala Anži mängijad]]
[[Kategooria:Chelsea FC mängijad]]
[[Kategooria:Arsenal FC mängijad]]
[[Kategooria:Fulham FC mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1988]]</text>
      <sha1>bev75l08zv5fpcp6fucyqcfyiogbfw7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Euromaidan</title>
    <ns>0</ns>
    <id>354247</id>
    <revision>
      <id>7204105</id>
      <parentid>7192108</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:24:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204105</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9727" sha1="ewgdlcn8c54dhnfflew3knn8hdzc69c" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|kuu=mai|aasta=2017}}
[[Fail:Euro_Maidan_Kyiv_Ukraine_2014_on_Vimeo.webm|pisi|Montaaž Euromaidanist: hukkunute leinamine, kokkupõrked märulimiilitsaga, barrikaadid ning protestijate kaitseks tulistajate eest süüdatud rehvilõkked (2014)]]
[[Pilt:Euromaidan 03.JPG|pisi|Meeleavaldus Euroopa Liidu toetuseks Kiievis 27. novembril 2013]]
[[Pilt:Euroaidan 2013 Mstyslav Chernov.jpg|pisi|Opositsioonijuhid [[Vitali Klõtško]] ja [[Juri Lutsenko]] seisavad meeleavaldajate seas Euroopa väljakul]]
[[Fail:Euromaidan 2014 in Kyiv. Guard of Maidan.jpg|pisi|Euromaidani kaitsja Kiievis 2014. aastal]]
[[Fail:Тіана Роз - Мамо, не плач.webm|pisi|Euromaidani ohvrite mälestamine 2014. aastal. Pala &quot;Ema, ära nuta&quot;, muusika autor ja esitaja Tiana Roz, sõnad Oksana Maksimišin]]
'''Euromaidan'''&lt;ref&gt;&quot;The term &quot;Euromaidan&quot; quickly became popular in the international media.&quot; {{cite news|last=Chervonenko|first=Vitalii|title=Ukraine's EU options 'still open'|url=http://www.bbc.co.uk/news/world-europe-25087160|accessdate=2. detsembril 2013|date=25. november 2013|agency=[[BBC News Online]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news|title=Bershidsky on Europe: Swiss Reject Pay Cap|url=http://www.bloomberg.com/news/2013-11-25/bershidsky-on-europe-swiss-reject-pay-cap.html|accessdate=25. novembril 2013|date=25. november 2013|agency=[[Bloomberg L.P.|Bloomberg]]|quote=Yet the Euromaidan, as the protest campaign is known, is serious enough to give President Viktor Yanukovych a serious scare.}}&lt;/ref&gt; ([[ukraina keel]]es ''Євромайдан'')&lt;ref&gt;{{cite news|title=&quot;Євромайдан&quot; вимагає скасування рішення уряду про відмову від євроінтеграції|url=http://ukrainian.voanews.com/content/ukrainian-euromaidan/1796743.html|accessdate=25. novembril 2013|agency=[[Ameerika Hääl|Voice of America]]: Ukrainian|language=ukraina}}&lt;/ref&gt; oli [[meeleavaldus]]te ja [[rahutused|rahutuste]] laine [[Ukraina]] pealinnas [[Kiiev]]is, mis algas [[21. november|21. novembri]] õhtul [[2013]]. 

==Nimetus==
Nimi ''Euromaidan'' koosneb kahest osast: &quot;Euro&quot; viitab [[Euroopa]]le ja &quot;maidan&quot; [[Kiiev]]i keskväljakule nimega [[Maidan Nezaležnosti]] (&quot;Iseseisvuse väljak&quot;), kus meeleavaldused toimusid.&lt;ref&gt;{{cite news|title=Ukraine's Euromaidan: What's in a name?|url=http://www.washingtonpost.com/world/europe/ukraines-euromaidan-whats-in-a-name/2013/12/02/707851c2-5b31-11e3-801f-1f90bf692c9b_story.html|accessdate=2. detsembril 2013|newspaper=[[Washington Post]]|date=2. detsember 2013|archiveurl=https://archive.today/20131202183315/http://www.washingtonpost.com/world/europe/ukraines-euromaidan-whats-in-a-name/2013/12/02/707851c2-5b31-11e3-801f-1f90bf692c9b_story.html|archivedate=2013-12-02|url-status=live}}&lt;/ref&gt; Nimi Euromaidan levis [[sotsiaalmeedia]]s sildiga ''#Euromaidan''.&lt;ref&gt;[http://abcnews.go.com/International/wireStory/ukraines-euromaidan-21066158 Ukraine's Euromaidan: What's in a Name?]. ABC News. December 2, 2013&lt;/ref&gt;

== Põhjused ==
Ukrainlased alustasid spontaanseid [[protest]]e pärast seda, kui valitsus peatas ettevalmistused [[Euroopa Liidu assotsiatsioonileping|assotsiatsioonilepingu]] ja [[vabakaubandusleping]]u allakirjutamiseks [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]].&lt;ref&gt;{{cite news|title=Ukraine drops EU plans and looks to Russia|url=http://www.aljazeera.com/news/europe/2013/11/ukraine-drops-eu-plans-looks-russia-20131121145417227621.html|accessdate=24. novembril 2013|publisher=[[Al Jazeera]]|date=21. november 2013}}&lt;/ref&gt; Protestijad nõudsid valitsuse tagasiastumist, [[umbusaldushääletus]]t [[Ukraina president|president]] [[Viktor Janukovõtš]]ile ja [[ennetähtaegsed valimised|ennetähtaegseid valimisi]].

== Sündmuste käik ==
Euromaidani alguseks peetakse [[Mustafa Najem]]i Facebooki-postitust, milles ta kutsus üles kogunema:  &quot;Olgu, võtame seda nüüd tõsiselt. Kes on valmis täna enne keskööd Maidanile tulema? Kui saame tuhat kokku, tuleme välja. On 21. november, aasta 2013.&quot;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/925443/err-kiievis-rahvasaadiku-sonul-ei-ole-ukraina-presidendil-siiski-ainuvoimu ERR Kiievis: rahvasaadiku sõnul ei ole Ukraina presidendil siiski ainuvõimu] - ERR, 30.03.2019 (vaadatud 30.03.2019)&lt;/ref&gt; Meeleavaldused jätkusid vaatamata Ukraina [[miilits]]a arvukale kohalolule ning üha enam üliõpilasi ühines meeleavaldajatega.&lt;ref name=KPUEM2711&gt;[http://www.kyivpost.com/content/ukraine/euromaidan-rallies-in-ukraine-live-updates-332341.html Live updates of the protests], [[Kyiv Post]] (27, 28 &amp; 29 November 2013)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20131202223517/http://www.euronews.com/2013/11/26/students-in-ukraine-threaten-indefinite-national-strike/ Students in Ukraine threaten indefinite national strike], [[Euronews]] (26 November 2013)&lt;/ref&gt;&lt;ref name=ENEMp271113&gt;[https://web.archive.org/web/20131202204956/http://www.euronews.com/2013/11/27/protests-continue-in-kyiv-ahead-of-vilnius-eu-summit/ Protests continue in Kyiv ahead of Vilnius EU summit], [[Euronews]] (27 November 2013)&lt;/ref&gt;&lt;ref name=RLYU271113&gt;[http://www.rferl.org/content/ukraine-protests-generational-divide/25182439.html In Ukraine, Protests Highlight 'Generational Rift'], [[Vabadusraadio|Radio Free Europe/Radio Liberty]] (27. november 2013)&lt;/ref&gt; 30. novembri varahommikul ründas valitsus vägivalda kasutades meeleavaldajaid, mis muutis protestid ainult ägedamaks, nii et järgmistel nädalalõppudel (1. ja 8. detsembril) osales meeleavaldustel 400 000–800 000 inimest.&lt;ref name=atlantic800k&gt;{{cite news|last=Whitmore|first=Brian|title=Putin's Growing Threat Next Door|url=http://www.theatlantic.com/international/archive/2013/12/putins-growing-threat-next-door/282103/|newspaper=The Atlantic|date=6. detsember 2013}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;BBC rally Dec 8&quot;&gt;{{cite news | url=http://www.bbc.co.uk/news/world-europe-25290959 | title=Ukraine's capital Kiev gripped by huge pro-EU demonstration | work=[[BBC News Online]] | date=8. detsember 2013 | accessdate=8. detsembril 2013}}&lt;/ref&gt; Protestijate võimet organiseeruda ja leida toetust välismaalt võimaldasid [[sotsiaalmeedia]]kanalid, nagu [[Twitter]] ja [[Facebook]], samuti laialt levinud [[mobiilne internet]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20131211205458/http://techpresident.com/news/24575/flags-tags-ukraine-euromaidan-might-be-new-orange-revolution-not-twitter-one From Flags to Tags? Euromaidan Might Be a New Revolution, But Not a Twitter One]. Tech president. December 2, 2013.&lt;/ref&gt; Euromaidanist kujunes välja [[2014. aasta Ukraina revolutsioon]].

== Hinnangud ==
Poliitikaeksperdid olid eri arvamusel, kas Euromaidani liikumine on [[revolutsioon]], kuid mitmed meeleavalduste eestvedajad (nagu [[Oleg Tjagnõbok]]) kasutasid seda terminit sageli. Mõned Ukraina meediakanalid nimetasid liikumist &quot;Eurorevolutsiooniks&quot; (ukraina keeles ''Єврореволюція'').&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://en.svoboda.org.ua/news/comments/00008492/|pealkiri=Oleh Tiahnybok: I appeal to law-enforcement agents who still have their honor - choose the side of the Ukrainian revolution!|väljaanne=Web.archive.org|aeg=2.12.2013|vaadatud=22.12.2021|arhiivimisaeg=2014-01-25|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140125092724/http://en.svoboda.org.ua/news/comments/00008492/}}&lt;/ref&gt;

== Mälestuse jäädvustamine ==
Alates 2014. aastast tähistatakse Ukrainas 21. novembril väärikuse ja vabaduse päeva.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20220218205007/https://www.ukrinform.net/rubric-society/2822450-ukraine-marks-day-of-dignity-and-freedom.html Ukraine marks Day of Dignity and Freedom] - [[Ukrinform]], 21.11.2019 09:10 (vaadatud: 21.11.2020)&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[Taevane sadakond]]
*[[Ukraina kriis]]
*[[Sõda Donbassis]]
*[[2011. aasta märtsi kriis]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Commons category|Euromaidan}}
*[http://www.youtube.com/watch?v=pL-6EGq28gw Dispersion of students in Kyiv on 30 November]
*[https://www.facebook.com/EuroMaydan Euromaidan] Facebookis
*[http://www.kyivpost.com/content/ukraine/euromaidan-rallies-in-ukraine-live-updates-332341.html Live updates of the protests], [[Kyiv Post]]
*[http://www.radiosvoboda.org/media/videotube/42.html Live video of EuroMaidan rallies] by [[Vabadusraadio|Radio Free Europe/Radio Liberty]]
*[http://videoprobki.com/eng/camera/70-nezalezhnosti-majdan Live webcam of] Kiev's [[Maidan Nezalezhnosti]]
*[http://dailylviv.com/panorams/inshi/3d_euromaidan_lviv 3D panarama EuroMaidan protests in Lviv, 02 december 2013]
* {{en}} [[Stepan Bandera]]. [[iarchive:Stepan-Bandera| Perspectives for Ukrainian Revolution (audiobook)]] Ukrainian Publishers House L.T.D. London.
*[[Silver Meikar]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=21025:2014-02-27-13-12-59&amp;catid=21:teadus&amp;Itemid=26 „Väljakurahva habras võit“] Sirp, 27.02.2014
*Mark Gustafson. [http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=24302 „Ukraina must veebruar. Faktid ja meedianarratiiv.“] Kesknädal, 4. veebruar 2015.
*[https://news.liga.net/politics/news/v-gbr-naznachili-otvetstvennogo-za-rassledovanie-del-maydana В ГБР назначили ответственного за расследование дел Майдана] - Liga Novosti, 02.01.2020
*[https://www.youtube.com/watch?v=_d38Y53xS_k&amp; Беркут кинувся на людей] Youtube, 25. november 2013
[https://www.youtube.com/watch?v=zmmqyCdZnO4&amp; &quot;Беркут&quot; ждал приказа: &quot;мочить&quot; людей] Youtube, 25. november 2013
*[https://www.youtube.com/watch?v=jMLW2B3_3Go Штурм администрации Януковича. Как это было] Youtube, 2. detsember 2013

[[Kategooria:2013]]
[[Kategooria:Ukraina poliitika]]
[[Kategooria:Euromaidan| ]]
[[Kategooria:Meeleavaldused]]</text>
      <sha1>ewgdlcn8c54dhnfflew3knn8hdzc69c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>48 (Tallinna bussiliin)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>354643</id>
    <revision>
      <id>7204042</id>
      <parentid>7196769</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T22:17:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204042</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2997" sha1="97o1rdcxoruenksiqa1odpm94lcvo7l" xml:space="preserve">{{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Pirita|lõpppeatus=Gaasi|avati=2024|number=48|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/48/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=47|järgmine liin=49|järgmine=49 (Tallinna bussiliin)|eelmine=47|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/48/a-b]|läbi=Iru, Priisle, Vesse|uuendus=13. juuli 2026|suleti=2023|pilt=TAK 2364.JPG}}
{{teekaart}}
'''Tallinna bussiliin 48''' on [[Tallinn]]a [[buss]]iliin, mida teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ja mis 21. oktoobrist 2024 ühendab läbi Lasnamäe [[Pirita]] ja [[Vesse]] asumeid.&lt;ref&gt;[https://www.tallinn.ee/et/uudis/oktoobrist-uuendused-pirita-bussiliinides Oktoobrist uuendused Pirita bussiliinides] Tallinna uudised, 25.09.2024&lt;/ref&gt;

'''Tallinna bussiliin 48''' oli algselt [[Tallinn]]a [[buss]]iliin, mida teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ja mis alates 1. augustist 2023 ühendati bussiliiniga 35, uus marsruut Seli - Pelguranna. 

[[Tallinna ühistranspordiliinid|Bussiliin]] ühendas [[Südalinn]]a asumit [[Kesklinna linnaosa|Kesklinnas]] [[Pelguranna]] asumiga [[Põhja-Tallinn]]as, läbides [[Lilleküla]] ja [[Pelgulinna asum|Pelgulinna]]. Liin sai alguse [[Viru Keskuse bussiterminal]]ist. 

Enne 1. novembrit 2016 oli 48 ekspressliin, mis ei peatunud Vabaduse väljaku ja Sõle peatusete vahel.&lt;ref&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tallinnas-muutuvad-mitmed-bussi-ja-trammiliinide-soiduplaanid?id=76040757 Tallinnas muutuvad mitmed bussi- ja trammiliinide sõiduplaanid] Delfi, 25.10.2016&lt;/ref&gt;

==Praeguse liini peatused==
;Pirita – Vesse
Pirita - Pirita - Kalmuse tee - Metsakalmistu - Kloostrimetsa - Teletorn - Pärnamäe tee - Laiaküla - Iru - Kelluka tee - Kose tee - Jussi - Läänemere tee - 
Linnamäe tee - Kuristiku - Priisle kauplus - Ussimäe tee - Priisle (K.Kärberi tn) - Priisle (Laagna tee) - Rauna - Kiviku - Mustakivi - Taevakivi - Sabatähe - Varraku - Pikri - P.Pinna - J.Smuuli tee - Sõjamäe raba - Vesse  - Gaasi (Gaasi tn)

;Vesse - Pirita
Gaasi - Vesse - Sõjamäe raba - P.Pinna - Lasnamäe turg - Pikri - Varraku - Taevakivi - Mustakivi - Kiviku - Rauna - Priisle - Ussimäe tee - Priisle kauplus - Kuristiku - Linnamäe tee - Läänemere tee - Jussi - Kose tee - Kelluka tee - Iru - Laiaküla - Pärnamäe tee - Teletorn - Kloostrimetsa - Metsakalmistu - Kalmuse tee - Pirita

==Liini esimese iteratsiooni peatused==
;Viru Keskus – Pelguranna
Viru Keskus 3 - Viru - Vabaduse väljak - Tõnismägi - Koidu - Taksopark - Ülase - Sõle - Ädala - Kolde puiestee - Nisu - Ehte - Kari - Randla

;Pelguranna – Viru Keskus
Randla - Pelguranna - Vihuri - Puhangu - Ehte - Nisu - Kolde puiestee - Ädala - Ülase - Taksopark - Koidu - Vabaduse väljak - Estonia - A. Laikmaa

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://soiduplaan.tallinn.ee/#bus/48/a-b Tallinna 48. liini sõiduplaan]

{{Tallinna bussiliinid}}

[[Kategooria:Tallinna bussiliinid]]</text>
      <sha1>97o1rdcxoruenksiqa1odpm94lcvo7l</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Embraer E-Jet</title>
    <ns>0</ns>
    <id>357473</id>
    <revision>
      <id>7204108</id>
      <parentid>4855536</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:26:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204108</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2797" sha1="1h718pg2s8djuubr58eustm3yeug1fn" xml:space="preserve">{{lennuk
|lennuki_nimi= Embraer E-Jet &lt;br /&gt;E-170/E-175/E-190/E-195
|pildi_nimi  = LOT Embraer ERJ-170-100LR 170LR Wadman-1.jpg
|pildi_link  = 
|tüüp        = [[Reisilennuk]]
|tootja      = [[Embraer]]
|pikkus      = 29,90–38,65 m
|tiivaulatus = 26,00–28,72 m
|kiirus      = 890 km/h (Mach 0,82)
|lennukaugus = 2593–4448 km
|reisijaid   = 70–122
}}
'''E-Jet''' on [[Embraer]]i Brasiilias ehitatavate reisi[[lennuk]]ite perekond, millesse kuulub neli erineva suuruse ja lennuulatusega, kuid sarnase valmistamistehnoloogia ja põhivarustusega lennukit (E-170 kuni E-195). See lubab ühe selle perekonna lennuki lennuõigused saanud piloodil täiendõpet sooritamata lennata ka teiste samasse perekonda kuuluvate lennukitüüpidega. Silindrilise lennukikere [[läbimõõt]] on 301 cm.

==Tehnokirjeldus==

{| border=&quot;1&quot; cellpadding=&quot;3&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;border: 1px solid #aaa;margin-top: 0.5em;margin-bottom: 0.5em;border-collapse:collapse;&quot;
|- align=&quot;left&quot; 
|- bgcolor=&quot;#EEEEEE&quot;
! Tehnilised andmed
!Embraer E-170
!Embraer E-175
!Embraer E-190
!Embraer E-195
|- bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
| Pikkus || align=&quot;center&quot; | 29,90 m || align=&quot;center&quot; | 31,68 m || align=&quot;center&quot; | 36,24 m || align=&quot;center&quot; | 38,65 m
|- bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
| Tiivaulatus || colspan=&quot;2&quot; align=&quot;center&quot; | 26,00 m || colspan=&quot;2&quot; align=&quot;center&quot; | 28,72 m
|- bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
| Kõrgus || colspan=&quot;2&quot; align=&quot;center&quot; |  9,67 m || colspan=&quot;2&quot; align=&quot;center&quot; | 10,28 m
|- bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
| Maksimaalne kaal || align=&quot;center&quot; | 9100 kg (STD&amp;LR) &lt;br/&gt; 9840 kg (AR) || align=&quot;center&quot; |  10 080 kg (STD&amp;LR) &lt;br/&gt; 10 360 kg (AR) || align=&quot;center&quot; | 13 080 kg || align=&quot;center&quot; | 13 650 kg
|- bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
| Reisikiirus || colspan=&quot;4&quot; align=&quot;center&quot; | 890 km/h (481 [[Sõlm (kiirusühik)|sõlme]], [[Machi arv|Mach]] 0.82)
|- bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
| Istekohti || align=&quot;center&quot; | 70–80 || align=&quot;center&quot; | 78–88 || align=&quot;center&quot; | 94–114 || align=&quot;center&quot; | 106–122
|- bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
| Lennukaugus täislastis || align=&quot;center&quot; | STD: 3 334 km&lt;br/&gt; LR: 3 889 km&lt;br/&gt; AR: 3 892 km || align=&quot;center&quot; | STD: 3 334 km&lt;br/&gt; LR: 3 889 km&lt;br/&gt; AR: 3 706 km || align=&quot;center&quot; |  STD: 3 334 km&lt;br/&gt; LR: 4 260 km)&lt;br/&gt; AR: 4 448 km || align=&quot;center&quot; | STD: 2 593 km&lt;br/&gt; LR: 3 334 km&lt;br/&gt; AR: 4 077 km
|- bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
| Mootorid || colspan=&quot;2&quot; align=&quot;center&quot; | 2× General Electric CF34 [[turboventilaatormootor|turboventilaator]] &lt;br/&gt; 61,4 [[Njuuton|kN]] || colspan=&quot;2&quot; align=&quot;center&quot; | 2× General Electric CF34 turboventilaator &lt;br/&gt; 82,3 kN
|- bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
|}

== Vaata ka ==
* [[Bombardier CRJ]]
* [[Embraer ERJ 145]]
* [[Airbus A318]]
* [[Boeing 737]]

== Välislingid ==
*[http://www.embraercommercialjets.com/ Embraer E-Jeti tootepere koduleht]

[[Kategooria:Reisilennukid]]
[[Kategooria:Brasiilia lennukid]]</text>
      <sha1>1h718pg2s8djuubr58eustm3yeug1fn</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204109</id>
      <parentid>7204108</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:28:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204109</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2799" sha1="4b6jorl48se2w3jn8gf5vtaj0dt1sjg" xml:space="preserve">{{lennuk
|lennuki_nimi= Embraer E-Jet &lt;br /&gt;E-170/E-175/E-190/E-195
|pildi_nimi  = LOT Embraer ERJ-170-100LR 170LR Wadman-1.jpg
|pildi_link  = 
|tüüp        = [[reisilennuk]]
|tootja      = [[Embraer]]
|pikkus      = 29,90–38,65 m
|tiivaulatus = 26,00–28,72 m
|kiirus      = 890 km/h (Mach 0,82)
|lennukaugus = 2593–4448 km
|reisijaid   = 70–122
}}
'''E-Jet''' on [[Embraer]]i Brasiilias ehitatavate reisi[[lennuk]]ite tootepere, kuhu kuulub neli eri suuruse ja lennuulatusega, kuid sarnase valmistamistehnoloogia ja põhivarustusega lennukit (mudelid E-170 kuni E-195). See lubab ühe selle perekonna lennuki lennuõigused saanud piloodil täiendõpet sooritamata lennata ka teiste samasse tooteperre kuuluvate lennukitüüpidega. Silindrilise lennukikere [[läbimõõt]] on 301 cm.

==Tehnokirjeldus==

{| border=&quot;1&quot; cellpadding=&quot;3&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;border: 1px solid #aaa;margin-top: 0.5em;margin-bottom: 0.5em;border-collapse:collapse;&quot;
|- align=&quot;left&quot; 
|- bgcolor=&quot;#EEEEEE&quot;
! Tehnilised andmed
!Embraer E-170
!Embraer E-175
!Embraer E-190
!Embraer E-195
|- bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
| Pikkus || align=&quot;center&quot; | 29,90 m || align=&quot;center&quot; | 31,68 m || align=&quot;center&quot; | 36,24 m || align=&quot;center&quot; | 38,65 m
|- bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
| Tiivaulatus || colspan=&quot;2&quot; align=&quot;center&quot; | 26,00 m || colspan=&quot;2&quot; align=&quot;center&quot; | 28,72 m
|- bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
| Kõrgus || colspan=&quot;2&quot; align=&quot;center&quot; |  9,67 m || colspan=&quot;2&quot; align=&quot;center&quot; | 10,28 m
|- bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
| Maksimaalne kaal || align=&quot;center&quot; | 9100 kg (STD&amp;LR) &lt;br/&gt; 9840 kg (AR) || align=&quot;center&quot; |  10 080 kg (STD&amp;LR) &lt;br/&gt; 10 360 kg (AR) || align=&quot;center&quot; | 13 080 kg || align=&quot;center&quot; | 13 650 kg
|- bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
| Reisikiirus || colspan=&quot;4&quot; align=&quot;center&quot; | 890 km/h (481 [[Sõlm (kiirusühik)|sõlme]], [[Machi arv|Mach]] 0.82)
|- bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
| Istekohti || align=&quot;center&quot; | 70–80 || align=&quot;center&quot; | 78–88 || align=&quot;center&quot; | 94–114 || align=&quot;center&quot; | 106–122
|- bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
| Lennukaugus täislastis || align=&quot;center&quot; | STD: 3 334 km&lt;br/&gt; LR: 3 889 km&lt;br/&gt; AR: 3 892 km || align=&quot;center&quot; | STD: 3 334 km&lt;br/&gt; LR: 3 889 km&lt;br/&gt; AR: 3 706 km || align=&quot;center&quot; |  STD: 3 334 km&lt;br/&gt; LR: 4 260 km)&lt;br/&gt; AR: 4 448 km || align=&quot;center&quot; | STD: 2 593 km&lt;br/&gt; LR: 3 334 km&lt;br/&gt; AR: 4 077 km
|- bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
| Mootorid || colspan=&quot;2&quot; align=&quot;center&quot; | 2× General Electric CF34 [[turboventilaatormootor|turboventilaator]] &lt;br/&gt; 61,4 [[Njuuton|kN]] || colspan=&quot;2&quot; align=&quot;center&quot; | 2× General Electric CF34 turboventilaator &lt;br/&gt; 82,3 kN
|- bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
|}

== Vaata ka ==
* [[Bombardier CRJ]]
* [[Embraer ERJ 145]]
* [[Airbus A318]]
* [[Boeing 737]]

== Välislingid ==
*[http://www.embraercommercialjets.com/ Embraer E-Jeti tootepere koduleht]

[[Kategooria:Reisilennukid]]
[[Kategooria:Brasiilia lennukid]]</text>
      <sha1>4b6jorl48se2w3jn8gf5vtaj0dt1sjg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Britten-Norman Islander</title>
    <ns>0</ns>
    <id>357487</id>
    <revision>
      <id>7204110</id>
      <parentid>6146419</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:29:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204110</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2332" sha1="dt7o0jb0ddqv5h0srmvw8754tl9rfgl" xml:space="preserve">{{lennuk
|lennuki_nimi= Britten-Norman BN-2 Islander
|pildi_nimi  = Britten Norman Islander OLT.jpg
|pildi_link  = 
|tüüp        = [[reisilennuk]]
|tootja      = [[Britten-Norman]]
|pikkus      = 10,86 m
|tiivaulatus = 14,9 m
|kiirus      = 170 [[Sõlm (kiirusühik)|kn]] (273 km/h)
|lennukaugus = 1400 km
|reisijaid   = 2+9
}}
'''Britten-Norman BN-2 Islander''' on kahe [[kolbmootor]]iga lühiliini [[reisilennuk]]. [[Lennuk]]i projekteeris [[Suurbritannia]] firma [[Britten-Norman]]. Esmalend toimus [[12. juuni]]l [[1965]].

==BN-2A Islander tehnilised andmed==
* Meeskond: 1–2
* Reisijaid: 9 
* Tiivaulatus: 14,9 m 
* Pikkus 10,86 m 
* Kõrgus: 4,18 m 
* Tiivapindala: 30,2 m²
* Tühimass: 1,7 tonni
* Täismass: kuni 3,0 tonni
* Mootor: 2 x [[Lycoming O-540]]-E4C5 või [[Lycoming IO-540|IO-540]], üks kolbmootor 260 või 300 hj
* Maksimumkiirus: 273 km/h 
* Reisikiirus: 257 km/h
* Lennukaugus: 1400 km
* Lennulagi: 4024 m 
* Tõusukiirus: 295,0 m/minutis

==Islander Eestis==
[[Pilt:Exit from the Britten-Norman Islander BN-2A-26 (ES-PNA) aircraft in a parachuting exercise in Estonia (5675975348).png|pisi|ES-PNA lennukilt väljahüppeks valmis]]
Eestis on Britten-Norman Islanderi kasutanud lennufirma [[Avies]].

2006. aastal ostis [[Eesti Langevarjuklubi]] Islanderi tüüp BN-2A-26, mille Eesti langevarjurid nimetasid Britaks. See lennuk ehitati 1969. aastal seerianumbriga 48; Eestis oli selle lennuki registritunnus ES-PNA. 2012. aasta sügisel müüs Eesti Langevarjuklubi lennuki maha.&lt;ref name=&quot;scramble&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.scramble.nl/civil-database/details?bt=bn2&amp;af=48 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-11-05 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304110228/http://www.scramble.nl/civil-database/details?bt=bn2&amp;af=48 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;elu24&quot;&gt;http://elu24.postimees.ee/3387659/fotod-spectre-lennukist-on-langevarjuhuppe-sooritanud-nii-kihnu-virve-kui-urmas-paet&lt;/ref&gt;

Brita oli üks kaheksast lennukist, mida kasutati [[James Bond]]i filmi &quot;[[007 Spectre]]&quot; langevarjuhüpete võtete ajal, neist lennukõlbulikke oli vaid kaks.&lt;ref name=&quot;elu24&quot;/&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[http://www.britten-norman.com/islander/ Britten-Norman Islanderi koduleht]

[[Kategooria:Reisilennukid]]
[[Kategooria:Suurbritannia lennukid]]</text>
      <sha1>dt7o0jb0ddqv5h0srmvw8754tl9rfgl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Soome pensionisüsteem</title>
    <ns>0</ns>
    <id>361924</id>
    <revision>
      <id>7204024</id>
      <parentid>7061802</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T21:03:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 8 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7204024</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19140" sha1="be1621y5ygtmvxxkt702h11ibb0zofr" xml:space="preserve">{{vikinda}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=detsember}}
Soome seadusjärgne pensionisüsteem koosneb 
* '''tööpensionist''', mida koguneb palgatööst ja ettevõtlustegevusest 
* '''rahvapensionist ja garantiipensionist''', mis tagavad miinimumkaitse.&lt;ref name=&quot;tyoelakefi_nain_elake_muodostuu&quot; /&gt;

Kõik Soomes töötavad isikud teenivad tööpensioni esimesest tööpäevast alates.&lt;ref name=&quot;tyoelakefi_eesti_keel&quot; /&gt;

Soome tööpensionid makstakse isiku kodakondsusest olenemata igasse riiki. Kogunenud pension on raha, mille saab kätte tulevikus koos intressiga. Pensioniõigus ei aegu.&lt;ref name=&quot;tyoelakefi_tool_ainult_soomes&quot; /&gt;

Välismaalt nagu Eestist Soome tööle tulevad isikud kuuluvad enamasti Soome sotsiaalkaitse alla ja nad kindlustatakse Soomes nagu soomlastest töötajad. Kahes riigis töötavad isikud aga peavad selgitama, kumma riigi sotsiaalkaitse alla nad kuuluvad, et nad saaksid oma pensioni ja sotsiaalkaitse õigesti.&lt;ref name=&quot;tyoelakefi_eesti_keel&quot; /&gt;

==Üldinfo==

Soomes peab tööandja võtma tööpensionikindlustuse kõikidele 17–67-aastastele töötajatele, kellele on makstud palka vähemalt 58,19 eurot kuus (2017. aasta seisuga). Tööandja maksab tööpensionimaksu pensioniasutusele. Ettevõtja maksab oma kindlustuse ise.&lt;ref name=&quot;tyoelakefi_insurance_employees&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;tyoelakefi_limits&quot; /&gt;

Tööpensionimaksu suurus on eri aastatel erinev. 2017. aasta keskmine tööpensionimaks on umbes 25% palgast. Töötaja osa sellest pensionikindlustusmaksust on 6,15% palgast kuni 53 aasta vanuseni ja sellest edasi kuni 68 aasta vanuseni 7,65% palgast. Ülejäänud osa maksab tööandja.&lt;ref name=&quot;tyoelakefi_limits&quot; /&gt;

Ettevõtja võtab ettevõtjapensionikindlustuse ise ja maksab ettevõtjapensionimaksud samuti ise. Ettevõtja vajab YEL kindlustust, kui ta on 18–69-aastane ja tema hinnanguline töötulu on vähemalt 7645,25 eurot aastas (2017. aastal). Ettevõtjale koguneb pensioni sellest töötulust, mille pealt ta maksab ettevõtjapensioni kindlustusmaksu. 2017. aastal on ettevõtjakindlustusmaksu protsent 24,10% töötulust alla 53- ja üle 62-aastasel ettevõtjal ning 25,60% töötulust 53–62-aastasel.&lt;ref name=&quot;tyoelakefi_limits&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;tyoelakefi_insurance_self-employed&quot; /&gt;

Tööpension annab kaitse vanaduse, töövõimetuse ja perehooldaja surma korral. Kela maksab elamispõhist rahvapensioni ja garantiipensioni, kui tööpension jääb väikeseks. Rahvapensioni saamise eelduseks on, et isik kuulub Soome sotsiaalkaitse alla ja on elanud Soomes vähemalt 3 aastat pärast 16-aastaseks saamist.&lt;ref name=&quot;tyoelakefi_pension_benefits&quot; /&gt;

Pensioni määra mõjutavad lisaks sissetulekule vanusega seotud kogunemisprotsent ja alates 2010. aastast ka elueakoefitsient.&lt;ref name=&quot;tyoelakefi_coefficent&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;tyoelakefi_work_retirement&quot; /&gt;

Tööpensionidega tegelevad Soomes tööpensioniasutused, milleks on pensionifirmad, pensionifondid, pensionikassad ja mitmesuguste erialade pensioniasutused. Tööpensionisüsteemi keskorganina toimib Eläketurvakeskus. Rahvapensionide ja sotsiaalkaitsesoodustustega tegeleb Kela.&lt;ref name=&quot;tyoelakefi_scheme&quot; /&gt;

== Tööpensioni kogunemine ==

Soome tööpension moodustub kõikidest tööea jooksul teenitud tuludest palgatööl ja ettevõtjana. Pensioni määra mõjutavad lisaks teenitud tuludele vanusega seotud kogunemisprotsent ja 2010. aastast alates ka nn elueakoefitsient, mis kohandab tööpensioni eluea tõusuga.

Pensioni koguneb tööl olevatele 
* 1,5% aastas
* 1,7% aastas 53–62-aastastele üleminekuperioodil aastatel 2017–2025.

Pensioni koguneb ka erialase hariduse omandamiseks sooritatud õpingutest ning mõnedest sotsiaalsoodustustest.&lt;ref name=&quot;Pension_provision_for_employees&quot; /&gt;

== Pensionisoodustused ==

Soome tööpension pakub kaitset vanaduse, töövõimetuse ning perehooldaja surma korral. Muude pensionisoodustuste, näiteks rahva- ja garantiipensioni kohta saab täpsemat infot Kelast.&lt;ref name=&quot;Pension_provision_for_employees&quot; /&gt;

=== Vanaduspension === 
Soomes oleneb vanaduspensionile jäämine isiku sünniaastast.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ ''' Vanaduspensioni vanusepiirid '''
&lt;ref name=tyoelakefi_old-age /&gt;
|-
! rowspan=1| Sünniaasta || rowspan=1| Madalaim vanaduspensioni vanus 
|-
| 1954 ja varem
| 63 a
|-
| 1955
| 63 a 3 k
|-
| 1956
| 63 a 6 k
|-
| 1957
| 63 a 9 k
|-
| 1958
| 64 a
|-
| 1959
| 64 a 3 k
|-
| 1960
| 64 a 6 k
|-
| 1961
| 64 a 9 k
|-
| 1962–1964
| 65 a
|-
| 1965–
| Seotakse oodatava elueaga. &lt;/br&gt;Alates 2030. aastast tõuseb vanusepiir &lt;/br&gt;igal aastal kõige rohkem kaks kuud. 	
|}

Vanaduspensionina makstakse tööea ajal teenitud tööpension. Mida kauem isik käib tööl ja lükkab pensionile jäämist edasi, seda suuremat tööpensioni ta saab. Kui isik elab pensionile jäädes Soomes ja tööpension on jäänud väikeseks, võib ta saada lisaks tööpensionile rahvapensioni ja garantiipensioni.

Kogunenud vanaduspensionist võib võtta maksmisele neljandiku (25%) või poole (50%) kõige varem 61-aastaselt. Pensioni võtmine varem (enne oma vanaduspensioni iga) vähendab saadavat pensioniosa püsivalt 0,4 protsenti kuus ehk 4,8 protsenti aastas.&lt;ref name=&quot;Pension_provision_for_employees&quot; /&gt;

=== Töövõimetuspension ja tööeapension ===

Töövõimetuspensioni saamise eelduseks on pikaajaline haigus, vigastus või puue, mis on kestnud vähemalt aasta aega. Töövõimetuspension võidakse anda 18–62-aastastele.

Raske ja pika tööea teinud isikud võivad taotleda tööeapensioni juba 63-aastaselt. Tööeapension võimaldab pensionile jäämist neile, kelle võimalused töötamist jätkata on halvenenud, aga kellel ei ole õigust täielikule töövõimetuspensionile. Tööeapensioni tingimusteks on vähemalt 38 töötatud aastat ning kas füüsiliselt või vaimselt kurnav töö.&lt;ref name=&quot;Pension_provision_for_employees&quot; /&gt;

=== Perepension ===

Perepensionideks on lesepension ja lapsepension. Need kindlustavad toimetuleku abikaasa või vanema surma korral. Lesepensioni saamise tingimustest on kõige tähtsam abielu või registreeritud paarisuhe. Alla 18-aastasel lapsel on õigus saada lapsepensioni alati pärast hooldaja surma.&lt;ref name=&quot;Pension_provision_for_employees&quot; /&gt;

== Pensioni taotlemine ==

Pensioni saamiseks tuleb esitada pensionitaotlus. Soome tööpensioni võib taotleda vanaduspensioni alumisel piiril.

=== Eestis elavatele isikutele ===

Eestis elavad isikud võivad taotleda Soome tööpensioni Eesti pensionitaotlusega. Sel juhul vahendab Eesti pensionitaotluse Soome. Eestis esitatakse pensionitaotlus Sotsiaalkindlustusametile.

=== Soomes elavatele isikutele ===

Soomes elavad isikud võivad taotleda sama blanketiga nii töö- kui ka rahvapensioni. Sama blanketiga on võimalik taotleda ka Eesti pensioni, kui taotleja on töötanud Eestis. Soome ametiasutused vahendavad sel juhul pensionitaotluse Eestisse.

Pensionitaotluse võib esitada 
* era- või avaliku sektori pensioniasutusse
* Eläketurvakeskusse või
* Kela teeninduspunkti.

Nendest asutustest saab ka pensioni taotlemisega seotud juhiseid ja nõuandeid.

Pensioniotsuse teeb tavaliselt pensioniasutus, milles isikul on kõige rohkem teenitud tulusid kahe viimase kalendriaasta jooksul. Sama pensioniasutus maksab ka pensioni ja vastab otsust puudutavatele päringutele.&lt;ref name=&quot;Tool_ainult_Soomes&quot; /&gt;

== Erinevad tööolukorrad ja tööpensionikindlustus ==

Pensioni koguneb EL reeglite kohaselt ainult ühte riiki korraga. Ka sotsiaalkaitsesoodustusi, näiteks haiguspäevaraha, saab ainult ühest riigist korraga. Kindlustusmaksude maksmine kahte riiki ei anna kahekordset sotsiaalkaitset, vaid ainult raskendab soodustuste saamist. Soomes töötav isik peab välja selgitama, kumma riigi sotsiaalkaitse alla ta kuulub, et ta saaks oma pensioni ja sotsiaalkaitse õigesti.&lt;ref name=&quot;qtGv5&quot; /&gt;

Järgnevalt on esitatud erinevaid eestlaste Soomes töötamisega seotud olukordi pensionide ja sotsiaalkaitse seisukohast ning nende lahendusi.

* Töötaja teeb '''tööd ainult Soomes''':
** Kindlustus võetakse ainult Soomest.

* Töötaja töötab '''kahes riigis''', näiteks Soomes ja Eestis:
** Töötaja kuulub ainult ühe või teise riigi sotsiaalkaitse alla, ja ta peab välja selgitama, kumma riigi sotsiaalkaitse alla ta kuulub.

* Isik tegutseb '''ettevõtjana ühes riigis ja töötajana teises''':
** Ta kuulub ainult ühe või teise riigi sotsiaalkaitse alla, ja ta peab välja selgitama, kumma riigi sotsiaalkaitse alla ta kuulub

* Töötaja töötab '''Eesti tööandja teenistuses Soomes''' nn lähetatud töötajana:
** Töötaja kuulub Eesti sotsiaalkaitse alla.&lt;ref name=&quot;tyoelakefi_eesti_keel&quot; /&gt;

=== Töötamine kahes riigis ===

Kahes riigis töötav töötaja ja ettevõtja peab välja selgitama, kumma riigi sotsiaalkaitse alla ta kuulub. EL territooriumil on omad reeglid olukordadeks, kus tööd tehakse mitmes riigis. Elukohariigi sotsiaalkaitseasutused määratlevad, kumma riigi sotsiaalkaitse alla töötaja kuulub.

Sotsiaalkaitse õigused tuleb välja selgitada, kui töötaja teeb osa tööst Soomes ja osa Eestis
* ühele tööandjale või
* nii Soome kui ka Eesti tööandjale.

Sotsiaalkaitse küsimused lahendab alati elukohariigi [[Pension Soomes#Kontaktandmed|ametiasutus]]. See riik, mille seadusandlust töötaja suhtes kohaldatakse, annab talle A1 tõendi. A1 tõend näitab, mis riigi sotsiaalkaitse alla töötaja kuulub. Töötaja peab esitama selle tõendi kõikidele tööandjatele.&lt;ref name=&quot;Tootajana_Soomes_Eestis&quot; /&gt;

=== Lähetatud töötajad ===

Enamasti kuuluvad Eestist Soome tööle tulevad isikud Soome sotsiaalkaitse alla ja nad kindlustatakse Soomes nagu soomlastest töötajad.

Töötaja võib aga olla lähetatud töötaja ja kuuluda Eesti sotsiaalkaitse alla, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
* töötaja on kogu Soomes töötamise aja töösuhtes ainult Eesti tööandjaga
* töötaja ei tegutse samaaegselt ettevõtjana
* töötaja kuulus enne Soome tulemist Eesti sotsiaalkaitse alla
* töötaja teeb Soomes tööd kõige rohkem kaks aastat.

Lähetatud töötaja vajab A1 tõendit, mille saab Sotsiaalkindlustusametist. A1 tõendiga tõestatakse, et töötajal ega tööandjal ei ole vaja maksta kindlustusmakse Soome. Sel juhul makstakse kõik maksud Eestisse. Näiteks paljudel Soome ehitusobjektidel nõutakse töötajalt A1 tõendit enne töö alustamist, et oleks selge, kummas riigis ta tuleb kindlustada.

Kui töötajal ei ole A1 tõendit ette näidata, võidakse temalt võtta liiga palju sotsiaalkindlustusmaksu.&lt;ref name=&quot;Lahetadud_tootaja&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;tyoelakefi_nain_elake_muodostuu&quot;&gt;{{netiviide| url = http://www.tyoelake.fi/fi/nainelakemuodostuu/Sivut/default.aspx| pealkiri = &quot;Näin Eläke muodostuu&quot;| autor = | väljaanne = www.tyoelake.fi| aeg = 23.12.2013| koht = | väljaandja = Eläketurvakeskus| vaadatud = 20.03.2014| keel = soome| arhiivimisaeg = 28.02.2014| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20140228000312/http://www.tyoelake.fi/fi/nainelakemuodostuu/Sivut/default.aspx| url-olek = ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tyoelakefi_eesti_keel&quot;&gt;{{netiviide| url = http://www.tyoelake.fi/en/otherlanguages/eestikeel/Pages/default.aspx| pealkiri = &quot;Kas töötad Soomes – aja pensioniasjad korda&quot;| autor = | väljaanne = www.tyoelake.fi| aeg = 19.2.2014| koht = | väljaandja = Eläketurvakeskus| vaadatud = 20.03.2014| keel = eesti| arhiivimisaeg = 24.03.2014| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20140324172324/http://www.tyoelake.fi/en/otherlanguages/eestikeel/Pages/default.aspx| url-olek = ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tyoelakefi_tool_ainult_soomes&quot;&gt;{{netiviide| url = http://www.tyoelake.fi/en/otherlanguages/eestikeel/toissavainsuomessa/Pages/default.aspx| pealkiri = &quot;Soomes töötamisest koguneb tööpensioni&quot;| autor = | väljaanne = www.tyoelake.fi| aeg = 7.3.2014| koht = | väljaandja = Eläketurvakeskus| vaadatud = 20.03.2014| keel = eesti| arhiivimisaeg = 24.03.2014| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20140324201246/http://www.tyoelake.fi/en/otherlanguages/eestikeel/toissavainsuomessa/Pages/default.aspx| url-olek = ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tyoelakefi_insurance_employees&quot;&gt;{{netiviide| url = http://www.tyoelake.fi/en/vakuuttaminen/tyontekijanvakuuttaminen/Pages/default.aspx| pealkiri = &quot;Pension insurance for all employees&quot;| autor = | väljaanne = www.tyoelake.fi| aeg = 10.4.2013| koht = | väljaandja = Eläketurvakeskus| vaadatud = 20.03.2014| keel = inglise| arhiivimisaeg = 25.02.2015| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150225043351/https://www.tyoelake.fi/en/vakuuttaminen/tyontekijanvakuuttaminen/Pages/default.aspx| url-olek = ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tyoelakefi_limits&quot;&gt;{{netiviide| url = http://www.tyoelake.fi/en/Pages/Contributions-and-limits.aspx| pealkiri = &quot;Contributions and limits in 2016&quot;| autor = | väljaanne = www.tyoelake.fi| aeg = 29.12.2015| koht = | väljaandja = Eläketurvakeskus| vaadatud = 29.04.2016| keel = inglise| arhiivimisaeg = 30.06.2016| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20160630142716/https://www.tyoelake.fi/en/Pages/Contributions-and-limits.aspx| url-olek = ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tyoelakefi_insurance_self-employed&quot;&gt;{{netiviide| url = http://www.tyoelake.fi/en/vakuuttaminen/yrittajanvakuutus/Pages/default.aspx| pealkiri = &quot;YEL offers protection for the self-employed person and his or her family members&quot;| autor = | väljaanne = www.tyoelake.fi| aeg = 21.3.2013| koht = | väljaandja = Eläketurvakeskus| vaadatud = 20.03.2014| keel = inglise}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tyoelakefi_pension_benefits&quot;&gt;{{netiviide| url = http://www.tyoelake.fi/en/elakeetuudet/Pages/default.aspx| pealkiri = &quot;Earnings-related pension earned by working&quot;| autor = | väljaanne = www.tyoelake.fi| aeg = 20.2.2013| koht = | väljaandja = Eläketurvakeskus| vaadatud = 20.03.2014| keel = inglise| arhiivimisaeg = 24.03.2014| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20140324201659/http://www.tyoelake.fi/en/elakeetuudet/Pages/default.aspx| url-olek = ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tyoelakefi_coefficent&quot;&gt;{{netiviide| url = https://www.tyoelake.fi/en/elakeetuudet/vanhuuselake/elinaikakerroin/Pages/default.aspx| pealkiri = &quot;Impact of life expectancy coefficient on old-age pension&quot;| autor = | väljaanne = www.tyoelake.fi| aeg = 21.2.2013| koht = | väljaandja = Eläketurvakeskus| vaadatud = 20.03.2014| keel = inglise| arhiivimisaeg = 25.04.2013| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20130425062802/http://www.tyoelake.fi/en/elakeetuudet/vanhuuselake/elinaikakerroin/Pages/default.aspx| url-olek = ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tyoelakefi_work_retirement&quot;&gt;{{netiviide| url = https://www.tyoelake.fi/en/nainelakemuodostuu/tyossavaielakkeella/Pages/default.aspx| pealkiri = &quot;Your work gives you a pension&quot;| autor = | väljaanne = www.tyoelake.fi| aeg = 20.2.2013| koht = | väljaandja = Eläketurvakeskus| vaadatud = 20.03.2014| keel = inglise}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tyoelakefi_scheme&quot;&gt;{{netiviide| url = https://www.tyoelake.fi/en/tyoelakejarjestelma/yleiskuvausjarjestelmasta/Pages/default.aspx| pealkiri = &quot;Earnings-related Pension Scheme in Brief &quot;| autor = | väljaanne = www.tyoelake.fi| aeg = 9.10.2013| koht = | väljaandja = Eläketurvakeskus| vaadatud = 20.03.2014| keel = inglise}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Pension_provision_for_employees&quot;&gt;{{netiviide| url = http://www.etk.fi/en/julkaisu/pension-provision-for-employees-and-the-self-employed/| pealkiri = &quot;Pension provision for employees and the self-employed 2016&quot;| autor = | väljaanne = www.etk.fi| aeg = 12.02.2016| koht = | väljaandja = Eläketurvakeskus| vaadatud = 29.04.2016| keel = inglise| arhiivimisaeg = 7.05.2016| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20160507045329/http://www.etk.fi/en/julkaisu/pension-provision-for-employees-and-the-self-employed/| url-olek = ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tyoelakefi_old-age&quot;&gt;{{netiviide | url = https://www.tyoelake.fi/en/different-pensions/old-age-pension-birth-year-determines-retirement-age/| pealkiri = &quot;Old-age pension: Birth year determines retirement age&quot;| autor = | väljaanne = www.tyoelake.fi| aeg = 28.8.2017| koht = | väljaandja = Eläketurvakeskus| vaadatud = 30.08.2017| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Tool_ainult_Soomes&quot;&gt;{{netiviide| url = http://www.tyoelake.fi/en/otherlanguages/eestikeel/toissavainsuomessa/Pages/default.aspx| pealkiri = &quot;Tööl ainult Soomes&quot;| autor = | väljaanne = www.tyoelake.fi| aeg = 7.3.2014| koht = | väljaandja = Eläketurvakeskus| vaadatud = 24.03.2014| keel = eesti| arhiivimisaeg = 24.03.2014| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20140324201246/http://www.tyoelake.fi/en/otherlanguages/eestikeel/toissavainsuomessa/Pages/default.aspx| url-olek = ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qtGv5&quot;&gt;{{netiviide| url = http://www.etk.fi/tiedote/suomi-ja-viro-sosiaaliturvamaksut-maksetaan-usein-vaaraan-maahan/| pealkiri = &quot;Suomi ja Viro: Sosiaaliturvamaksut maksetaan usein väärään maahan&quot; Autor =| väljaanne = www.etk.fi| aeg = 19.3.2014| koht = | väljaandja = Eläketurvakeskus| vaadatud = 26.09.2016| keel = soome| arhiivimisaeg = 7.05.2016| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20160507060611/http://www.etk.fi/tiedote/suomi-ja-viro-sosiaaliturvamaksut-maksetaan-usein-vaaraan-maahan/| url-olek = ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Tootajana_Soomes_Eestis&quot;&gt;{{netiviide| url = http://www.tyoelake.fi/en/otherlanguages/eestikeel/tyontekijanasuomessajavirossa/Pages/default.aspx| pealkiri = &quot;Töötajana Soomes ja Eestis&quot;| autor = | väljaanne = www.tyoelake.fi| aeg = 7.3.2014| koht = | väljaandja = Eläketurvakeskus| vaadatud = 24.03.2014| keel = eesti| arhiivimisaeg = 24.03.2014| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20140324201108/http://www.tyoelake.fi/en/otherlanguages/eestikeel/tyontekijanasuomessajavirossa/Pages/default.aspx| url-olek = ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Lahetadud_tootaja&quot;&gt;{{netiviide| url = http://www.tyoelake.fi/en/otherlanguages/eestikeel/lahetettytyontekija/Pages/default.aspx| pealkiri = &quot;Lähetatud Töötaja&quot;| autor = | väljaanne = www.tyoelake.fi| aeg = 7.3.2014| koht = | väljaandja = Eläketurvakeskus| vaadatud = 24.03.2014| keel = eesti| arhiivimisaeg = 24.03.2014| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20140324141506/http://www.tyoelake.fi/en/otherlanguages/eestikeel/lahetettytyontekija/Pages/default.aspx| url-olek = ei tööta}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [http://www.etk.fi Eläketurvakeskus]
* [http://www.tyoelake.fi/en/otherlanguages/eestikeel/Pages/default.aspx Työeläke.fi – Eesti keel]
* [http://www.ensib.ee Sotsiaalkindlustusamet]
* [http://www.etk.fi/fi/gateway/PTARGS_0_2712_459_440_3034_43/http%3B/content.etk.fi%3B7087/publishedcontent/publish/etkfi/fi/julkaisut/esitteet/pensioni_taotlemine_valismaalt_7.pdf Pensioni taotlemine välismaalt -esite]
* [http://www.kela.fi/eesti-keel Kela – Eesti keel]

[[Kategooria:Soome| ]]
[[Kategooria:Töö]]
[[Kategooria:Sotsiaalpoliitika]]
[[Kategooria:Pension]]</text>
      <sha1>be1621y5ygtmvxxkt702h11ibb0zofr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Saksamaa veinid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>363224</id>
    <revision>
      <id>7204103</id>
      <parentid>5834774</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:20:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204103</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2814" sha1="2vpwvagoetrzypla3wzqtcwzdtagg7j" xml:space="preserve">{{allikad}}
'''Saksamaa veinid''' ehk '''Saksa veinid''' on [[Saksamaa]]l toodetud veinid. Saksamaa kuulub maailma kümne suurima veinitootja hulka. Mõnede jaoks seostuvad Saksa veinid elegantsete valgete kvaliteetveinidega, teistel jällegi seostub Saksa vein eelkõige odava poolmagusa veiniga [[Liebfraumilch]]. 

Viinamarjasortidest domineerib Saksamaal valge viinamarjasort [[Riisling|&quot;Riesling&quot;]]. Punastest viinamarjadest kasvatatakse kõige rohkem viinamarja [[Spätburgunder|&quot;Spätburgunder&quot;]], mida muus maailmas tuntakse ka nime all [[Pinot Noir|&quot;Pinot Noir&quot;]].

==Saksa veinide ajalugu==
Veinikultuuri tõid Saksamaale roomlased. Saksamaa veinipiirkonna südames, Moselis, asub ka Saksamaa üks vanemaid linnu [[Trier]].

==Saksa veinipiirkonnad==
{{vaata|Saksamaa veinipiirkonnad}}

Saksamaa jaguneb 13 veinipiirkonnaks, mida saksa keeles kutsutakse ''Anbaugebiet'':
#[[Ahri veinipiirkond]]
#Baden
#[[Frangimaa veinipiirkond]]
#Hessische Bergstraße
#Mittelrhein
#[[Moseli veinipiirkond | Mosel]]
#Nahe
#Pfalz (või Palatinate)
#[[Rheingau]]
#Rheinhessen (või Rhenish Hesse)
#Saale-Unstrut
#[[Saksimaa veinipiirkond |Saksimaa]] (tuntud ka kui Saxony või Sachsen)
#Württemberg

==Saksa veinide kvaliteediklassid==

Saksamaal on veinidel neli kvaliteediklassi:
#Lauavein (saksa keeles ''deutscher Tafelwein'').
#Maakonna vein (''Landwein'').
#Kvaliteetvein kindlast kasvupiirkonnast (''Qualitätswein bestimmter Anbaugebiete'' ehk ''QbA'').
#Predikaatvein (''Prädikatswein''). Predikaatvein jaguneb omakorda kuude alamklassi: ''Kabinett'', ''Spätlese'', ''Auslese'', ''Beerenauslese'', ''Trockenbeerenauslese'' ja ''Eiswein''.

==Saksa veinide alternatiivsed kvaliteedisüsteemid==

Lisaks ametlikule kvaliteedisüsteemile on Saksamaal muidki kvaliteedisüsteeme, millest tuntumad on VDP ja Bernkasteler Ring.

===VDP===
VDP on akronüüm nimest Verband Deutscher Prädikats- und Qualitätsweingüter. Sellesse ühingusse kuulub ligikaudu 200 Saksamaa veinimõisa, kus toodetakse kvaliteetveine.

===Bernkasteler Ring===
Bernkasteler Ring ehk Bernkasteli Ring on VDP-le alternatiivne ühing, mille lõid 32 veinitootjat Moseli piirkonnas.

==Saksamaal kasvatatavad viinamarjasordid==
Saksamaal domineerivad peamiselt valge viinamarja sordid.
{|class=&quot;wikitable sortable&quot;
!Viinamarjasort!!Pindala (%)
|-
|[[Riisling | &quot;Riesling&quot;]]||21,9
|-
|&quot;Müller-Thurgau&quot; ehk &quot;Rivaner&quot; ||13,4
|-
|&quot;Spätburgunder&quot; ehk [[Pinot Noir|&quot;Pinot Noir]]&quot;||11,5
|-
|&quot;Dornfelder&quot; ||7,9
|-
|&quot;[[Silvaner]]&quot;||5,1
|}

==Välislingid==
* [http://www.veiniguru.ee/meie-veinid/saksamaa.html Saksamaa veinid]
* [http://www.vdp.de VDP koduleht], inglise ja saksa keeles
* [http://www.bernkasteler-ring.de Bernkasteli ringi koduleht], inglise ja saksa keeles

[[Kategooria:Veinid riigiti]]
[[Kategooria:Saksamaa alkohoolsed joogid]]</text>
      <sha1>2vpwvagoetrzypla3wzqtcwzdtagg7j</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Euroopa Liidu kirjandusauhind</title>
    <ns>0</ns>
    <id>363294</id>
    <revision>
      <id>7204131</id>
      <parentid>7105144</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:50:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204131</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21092" sha1="e38zxfmkj6jvzwphamxd1yl1ty6fqr8" xml:space="preserve">'''Euroopa Liidu kirjandusauhind''' on 2009. aastal asutatud kirjanduspreemia, mille eesmärk on esile tõsta Euroopa nüüdiskirjanduse rikkust ja loomejõudu, toetada kirjandusteoste levikut Euroopas ning kasvatada huvi teiste riikide kirjanduse vastu. 

Kuni 2013. aastani rahastati auhinda Euroopa Liidu programmist &quot;Kultuur&quot;, alates 2014. aastast aga uue programmi &quot;Loov Euroopa&quot; vahenditest. Auhinna väljaandmist korraldab [[Euroopa Komisjon]]i moodustatud konsortsium, kuhu kuuluvad [[Euroopa Raamatumüüjate Föderatsioon]], [[Euroopa Kirjanike Nõukogu]] ja [[Euroopa Kirjastajate Föderatsioon]].&lt;ref name=&quot;home&quot; /&gt;,&lt;ref name=&quot;götbr&quot; /&gt; Konsortsium moodustab riiklikud žüriid ja korraldab auhindade üleandmise.

Igal aastal saab auhinnale kandideerida 11 või 12 riiki ning neist iga jaoks valitakse oma žürii, kes selgitab välja võitja. Kolme aastaga saavad kõik riigid kandidaatide hulgas olla. Osaleda saavad järgmised riigid:&lt;ref name=&quot;home&quot; /&gt;

* [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriigid;
* [[Euroopa Majanduspiirkond|Euroopa Majanduspiirkonna]] riigid – [[Norra]], [[Island]], [[Liechtenstein]];
* Euroopa Liidu kandidaatriigid – [[Türgi]], [[Montenegro]], [[Põhja-Makedoonia]], [[Serbia]];
* Potentsiaalsed Euroopa Liidu kandidaatriigid – [[Bosnia ja Hertsegoviina]].

Auhinna saaja peab olema selle riigi kodanik, kes ta auhinna saamiseks üles seadis, ning ta peab olema avaldanud 2–5 raamatut. Auhinna vääriliseks tunnistatud raamat peab olema ilmunud mitte varem kui viis aastat tagasi.

Iga võitja saab auhinnaks 5000 eurot. Lisaks kutsutakse raamatute kirjastajaid üles taotlema Euroopa Liidult toetust, mille abil tõlkida võiduteosed teistesse Euroopa keeltesse.&lt;ref name=&quot;götbr&quot; /&gt;

Alates 2022. aastast valib rahvusvaheline kirjandusekspertidest koosnev žürii välja ühe peaauhinna saaja ja äramärkimist väärivad teosed.&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1608963400/tonis-tootsen-palvis-euroopa-liidu-kirjandusauhinna-zuriilt-tunnustuse Tiits, Maiken. Tõnis Tootsen pälvis Euroopa Liidu kirjandusauhinna žüriilt tunnustuse.] ERR, 29. aprill 2023.&lt;/ref&gt;

[[Eesti]]st on selle auhinna võitnud [[Tiit Aleksejev]] (2010), [[Meelis Friedenthal]] (2013), [[Paavo Matsin]] (2016) ja [[Mudlum]] (2020). Auhinnastatuudi muutmise järel on ära märgitud [[Tõnis Tootsen|Tõnis Tootseni]] romaan &quot;Ahvide pasteet&quot;.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Laureaadid==
===2009===
2009. aasta võitjad kuulutati välja sama aasta novembris.&lt;ref name=&quot;home&quot; /&gt;

*Austria – [[Paulus Hochgatterer]], &quot;Die Süße des Lebens&quot;
*Horvaatia – [[Mila Pavićević]], &quot;Djevojčica od leda i druge bajke&quot;
*Prantsusmaa – [[Emmanuelle Pagano]], &quot;Les Adolescents troglodytes&quot;
*Ungari – [[Szécsi Noémi]], &quot;Kommunista Monte Cristo&quot;
*Iirimaa – [[Karen Gillece]], &quot;Longshore Drift&quot;
*Itaalia – [[Daniele Del Giudice]], &quot;Orizzonte mobile&quot;
*Leedu – [[Laura Sintija Cerniauskaité]], &quot;Kvėpavimas į marmurą&quot;
*Norra – [[Carl Frode Tiller]], &quot;Innsirkling&quot;
*Poola – [[Jacek Dukaj]], &quot;Lód&quot;
*Portugal – [[Dulce Maria Cardoso]], &quot;Os Meus Sentimentos&quot;
*Slovakkia – [[Pavol Rankov]], &quot;Stalo sa prvého septembra (alebo inokedy)&quot;
*Rootsi – [[Helena Henschen]], &quot;I skuggan av ett brott&quot;

===2010===
2010. aasta võitjad kuulutati välja sama aasta 18. novembril Brüsselis.&lt;ref name=&quot;5xSlC&quot; /&gt;

*Belgia – [[Peter Terrin]], &quot;De Bewaker&quot;
*Küpros – [[Myrto Azina Chronides]], &quot;To Peirama&quot;
*Taani – [[Adda Djørup]], &quot;Den mindste modstand&quot;
*Eesti – [[Tiit Aleksejev]], &quot;Palveränd&quot;
*Soome – [[Riku Korhonen]], &quot;Lääkäriromaani&quot;
*Saksamaa – [[Iris Hanika]], &quot;Das Eigentliche&quot;
*Luksemburg – [[Jean Back]], &quot;Amateur&quot;
*Rumeenia – [[Răzvan Rădulescu]], &quot;Teodosie cel Mic&quot;
*Sloveenia – [[Nataša Kramberger]], &quot;Nebesa v robidah – roman v zgodbah&quot;
*Hispaania – [[Raquel Martínez-Gómez]], &quot;Sombras de unicornio&quot;
*Makedoonia – [[Goce Smilevski]], &quot;Сестрата на Зигмунд Фројд&quot;

===2011===
2011. aasta auhindade saajad kuulutati välja sama aasta 11. oktoobril Frankfurdi raamatumessil.&lt;ref name=&quot;Fh2ON&quot; /&gt;

*Bulgaaria – [[Kalin Terziyski]], &quot;Има ли кой да ви обича&quot;
*Tšehhi – [[Tomáš Zmeškal]], &quot;Milostný dopis klínovým písmem&quot;
*Kreeka – [[Kostas Hatziantoniou]], &quot;Agrigento&quot;
*Island – [[Ófeigur Sigurðsson]], &quot;Jon&quot;
*Läti – [[Inga Žolude]], &quot;Mierinājums Ādama kokam&quot;
*Liechtenstein – [[Iren Nigg]], &quot;Man wortet sich die Orte selbst&quot;
*Malta – [[Immanuel Mifsud]], &quot;Fl-Isem tal-Missier (tal-iben)&quot;
*Montenegro – [[Andrej Nikolaidis]], &quot;Sin&quot;
*Holland – [[Rodaan Al Galidi]], &quot;De autist en de postduif&quot;
*Serbia – [[Jelena Lengold]], &quot;Vašarski Mađioničar&quot;
*Türgi – [[Çiler İlhan]], &quot;Sürgün&quot;
*Suurbritannia – [[Adam Foulds]], &quot;The Quickening Maze&quot;

===2012===
2012. aasta auhinnatseremoonia toimus 22. oktoobril Brüsselis.&lt;ref name=&quot;PKPzG&quot; /&gt;

*Austria – [[Anna Kim]], &quot;Die gefrorene Zeit&quot;
*Horvaatia – [[Lada Žigo]], &quot;Rulet&quot;
*Prantsusmaa – [[Laurence Plazenet]], &quot;L'amour Seul&quot;
*Ungari – [[Viktor Horváth]], &quot;Török Tükör&quot;
*Itaalia – [[Emanuele Trevi]], &quot;Qualcosa di Scritto&quot;
*Leedu – [[Giedra Radvilavičiūtė]], &quot;Siąnakt aš Miegosiu Prie Sienos&quot;
*Norra – [[Gunstein Bakke]], &quot;Maud og Aud – Ein Roman om Trafikk&quot;
*Poola – [[Piotr Paziński]], &quot;Pensjonat&quot;
*Portugal – [[Afonso Cruz]], &quot;A Boneca de Kokoschka&quot;
*Slovakkia – [[Jana Beňová]], &quot;Cafe Hyena – Plán odprevádzania&quot;
*Rootsi – [[Sara Mannheimer]], &quot;Handlingen&quot;

===2013===
2013. aasta võitjad kuulutati välja 26. septembril, tseremoonia toimus 26. novembril.&lt;ref name=&quot;IUV5y&quot; /&gt;

*Belgia – [[Isabelle Wéry]], &quot;Marilyn Désossée&quot;
*Bosnia ja Hertsegoviina – [[Faruk Šehić]], &quot;Knjiga o Uni&quot;
*Küpros – [[Emilios Solomou]], &quot;Hμερολóγιο μιας απιστίας&quot;
*Taani – [[Kristian Bang Foss]], &quot;Døden kører audi&quot;
*Eesti – [[Meelis Friedenthal]], &quot;Mesilased&quot;
*Soome – [[Katri Lipson]], &quot;Jäätelökauppias&quot;
*Saksamaa – [[Marica Bodrožić]], &quot;Kirschholz und alte Gefühle&quot;
*Luksemburg – [[Tullio Forgiarini]], &quot;Amok – Eng Lëtzebuerger Liebeschronik&quot;
*Makedoonia – [[Lidija Dimkovska]], &quot;РЕЗЕРВЕН ЖИВОТ&quot;
*Rumeenia – [[Ioana Pârvulescu]], &quot;Viaţa începe vineri&quot;
*Sloveenia – [[Gabriela Babnik]], &quot;Sušna doba&quot;
*Hispaania – [[Cristian Crusat]], &quot;Breve teoría del viaje y el desierto&quot;

===2014===
2014. aasta auhinnatseremoonia toimus 18. novembril Brüsselis.&lt;ref name=&quot;54W4E&quot; /&gt;

*Albaania – [[Ben Blushi]], &quot;Otello, Arapi i Vlorës&quot;
*Bulgaaria – [[Milen Ruskov]], &quot;Възвишение&quot;
*Tšehhi – [[Jan Němec]], &quot;Dějiny světla&quot;
*Kreeka – [[Makis Tsitas]], &quot;Μάρτυς μου ο Θεός&quot;
*Island – [[Oddný Eir]], &quot;Jarðnæði&quot;
*Läti – [[Janis Jonevs]], &quot;Jelgava ‘94&quot;
*Liechtenstein – [[Armin Öhri]], &quot;Die dunkle Muse – Historischer Kriminalroman&quot;
*Malta – [[Pierre J. Mejlak]], &quot;Dak li l-Lejl Iħallik Tgħid&quot;
*Montenegro – [[Ognjen Spahić]], &quot;Puna glava radosti&quot;
*Holland – [[Marente de Moor]], &quot;De Nederlandse maagd&quot;
*Serbia – [[Uglješa Šajtinac]], &quot;Sasvim skromni darovi&quot;
*Türgi – [[Birgül Oğuz]], &quot;Hah&quot;
*Suurbritannia – [[Evie Wyld]], &quot;All the Birds, Singing&quot;

===2015===
2015. aasta auhinnatseremoonia toimus 23. juunil Brüsselis.&lt;ref name=&quot;0QThg&quot; /&gt;

*Austria – [[Carolina Schutti]], &quot;Einmal muss ich über weiches Gras gelaufen sein&quot;
*Horvaatia – [[Luka Bekavac]], &quot;Viljevo&quot;
*Prantsusmaa – [[Gaëlle Josse]], &quot;Le dernier gardien d'Ellis Island&quot;
*Ungari – [[Edina Szvoren]], &quot;Nincs, és ne is legyen&quot;
*Iirimaa – [[Donal Ryan]], &quot;The Spinning Heart&quot;
*Itaalia – [[Lorenzo Amurri]], &quot;Apnea&quot;
*Leedu – [[Undinė Radzevičiūtė]], &quot;Žuvys ir drakonai&quot;
*Norra – [[Ida Hegazi Høyer]], &quot;Unnskyld&quot;
*Poola – [[Magdalena Parys]], &quot;Magik&quot;
*Portugal – [[David Machado]], &quot;Índice Médio de Felicidade&quot;
*Slovakkia – [[Svetlana Žuchová]], &quot;Obrazy zo života M.&quot;
*Rootsi – [[Sara Stridsberg]], &quot;Beckomberga – Ode till min familj&quot;

===2016===
2016. aasta auhinnatseremoonia toimus 31. mail Brüsselis.&lt;ref name=&quot;c8Xzm&quot; /&gt;

*Belgia – [[Christophe Van Gerrewey]], &quot;Op de hoogte&quot;
*Bosnia ja Hertsegoviina – [[Tanja Stupar-Trifunović]], &quot;Satovi u majčinoj sobi&quot;
*Küpros – [[Antonis Georgiou]], &quot;Ένα αλπούμ ιστορίες&quot;
*Taani – [[Bjørn Rasmussen]], &quot;Huden er det elastiske hylster der omgiver hele legemet&quot;
*Eesti – [[Paavo Matsin]], &quot;Gogoli disko&quot;
*Soome – [[Selja Ahava]], &quot;Taivaalta tippuvat asiat&quot;
*Makedoonia – [[Nenad Joldeski]], &quot;Секој со своето езеро&quot;
*Saksamaa – [[Benedict Wells]], &quot;Vom Ende der Einsamkeit&quot;
*Luksemburg – [[Gast Groeber]], &quot;All Dag verstoppt en aneren&quot;
*Rumeenia – [[Claudiu M. Florian]], &quot;Vârstele jocului. Strada Cetăţii&quot;
*Sloveenia – [[Jasmin B. Frelih]], &quot;Na/pol&quot;
*Hispaania – [[Jesús Carrasco]], &quot;La tierra que pisamos&quot;

===2017===
2017. aasta võitjad kuulutati välja 21. aprillil, auhinnatseremoonia toimus 23. mail Brüsselis.&lt;ref name=&quot;v2017&quot; /&gt;

*Albaania – [[Rudi Erebara]], &quot;Epika e yjeve të mëngjesit&quot;
*Bulgaaria – [[Ina Vultchanova]], &quot;Остров Крах&quot;
*Tšehhi – [[Bianca Bellová]], &quot;Jezero&quot;
*Kreeka – [[Kallia Papadaki]], &quot;Δενδρίτες&quot;
*Island – [[Halldóra K. Thoroddsen]], &quot;Tvöfalt gler&quot;
*Läti – [[Osvalds Zebris]], &quot;Gaiļu kalna ēnā&quot;
*Malta – [[Walid Nabhan]], &quot;L-Eżodu taċ-Ċikonji&quot;
*Montenegro – [[Aleksandar Bečanović]], &quot;Arcueil&quot;
*Holland – [[Jamal Ouariachi]], &quot;Een Honger&quot;
*Serbia – [[Darko Tuševljaković]], &quot;Jaz&quot;
*Türgi – [[Sine Ergün]], &quot;Baştankara&quot;
*Suurbritannia – [[Sunjeev Sahota]], &quot;The Year of the Runaways&quot;

===2019 ===
2019. aasta võitjad kuulutati välja 24. mail 2019.

* Austria – [[Laura Freudenthaler]], &quot;Geistergeschichte&quot;
* Soome – [[Piia Leino]], &quot;Taivas&quot;
* Prantsusmaa – [[Sophie Daull]], &quot;Au Grand Lavoir&quot;
* Ungari – [[Réka Mán-Várhegyi]], &quot;Mágneshegy&quot;
* Gruusia – [[Beqa Adamashvili]], &quot;ამ რომანში ყველა კვდება&quot; (''Am romanshi q’vela k’vdeba'')
* Kreeka – [[Nikos Chryssos]], &quot;Καινούργια μέρα&quot; (''Kainoúrgia méra'')
* Iirimaa – [[Jan Carson]], &quot;The Fire Starters&quot;
* Itaalia – [[Giovanni Dozzini]], &quot;E Baboucar guidava la fila&quot;
* Leedu – [[Daina Opolskaitė]], &quot;Dienų piramidės&quot;
* Poola – [[Marta Dzido]], &quot;Frajda&quot;
* Rumeenia – [[Tatiana Țîbuleac]], &quot;Grădina de sticlă&quot;
* Slovakkia – [[Ivana Dobrakovová]], &quot;Matky a kamionisti&quot;
* Ukraina – [[Haska Shyyan]], &quot;За спиною&quot;
* Suurbritannia – [[Melissa Harrison]], &quot;All Among the Barley&quot;

===2020 ===
2020. aasta võitjad kuulutati välja 19. mail 2020.

* Belgia – [[Nathalie Skowronek]], &quot;La carte des regrets&quot;
* Bosnia ja Hertsegoviina – [[Lana Bastašić]], &quot;Uhvati zeca&quot;
* Eesti – [[Mudlum]], &quot;Poola poisid&quot;
* Hispaania – [[Irene Solà]], &quot;Canto jo i la muntanya balla&quot;
* Horvaatia – [[Maša Kolanović]], &quot;Poštovani kukci i druge jezive price&quot;
* Kosovo – [[Shpëtim Selmani]], &quot;Liberthi i dashurise&quot; 
* Küpros – [[Stavros Christodoulou]], &quot;Τη μέρα που πάγωσε ο ποταμός&quot;
* Luksemburg – [[Francis Kirps]], &quot;Die Mutationen&quot;
* Montenegro – [[Stefan Bošković]], &quot;Ministar&quot;
* Norra – [[Maria Navarro Skaranger]], &quot;Bok om sorg&quot; 
* Põhja-Makedoonia – [[Petar Andonovski]], &quot;Страв од варвари&quot;
* Saksamaa – [[Matthias Nawrat]], &quot;Der traurige Gast&quot; 
* Taani – [[Asta Olivia Nordenhof]], &quot;Penge pa lommen&quot;

=== 2021 ===
2021. aasta võitjad kuulutati välja 18. mail 2021.

* Albaania – [[Tom Kuka]], &quot;Flama&quot;
* Armeenia – [[Aram Pachyan]] (Արամ Պաչյան), &quot;P/F&quot;
* Bulgaaria – [[Georgi Bardarov]] (Георги Бърдаров), &quot;Absolvo te&quot;
* Tšehhi – [[Lucie Faulerová]], &quot;Smrtholka&quot;
* Island – [[Sigrún Pálsdóttir]], &quot;Delluferðin&quot;
* Läti – [[Laura Vinogradova]], &quot;Upe&quot;
* Malta – [[Lara Calleja]], &quot;Kissirtu kullimkien&quot;
* Madalmaad – [[Gerda Blees]], &quot;Wij zijn licht&quot;
* Portugal – [[Frederico Pedreira]], &quot;A Lição do Sonâmbulo&quot;
* Serbia – [[Dejan Tiago Stanković]], &quot;Zamalek&quot;
* Sloveenia – [[Anja Mugerli]], &quot;Čebelja družina&quot;
* Rootsi – [[Maxim Grigoriev]], &quot;Europa&quot;
* Tuneesia – [[Amine Al Ghozzi]], &quot;(أمين الغزي), زندالي ليلة 14 جانفي 2011 &lt;small&gt;(zindali laylat 14 janfi 2011)&quot;&lt;/small&gt;

== Nominendid ==

=== 2022 ===
2022. aasta võitjad kuulutati välja 22. aprillil 2022.
* Gruusia – [[Iva Pezuashvili]] (ივა ფეზუაშვილი), &quot;ბუნკერი &lt;small&gt;(bunk’eri)&quot;&lt;/small&gt;
* Belgia – [[Gaea Schoeters]], &quot;Trofee&quot;
* Bosnia ja Hertsegoviina – [[Slađana Nina Perković]], &quot;U jarku&quot;
* Iirimaa – [[Tadhg Mac Dhonnagáin]], &quot;Madame Lazare&quot;
* Hispaania – [[Jacobo Bergareche]], &quot;Los días perfectos&quot;
* Ukraina – [[Eugenia Kuznetsova]] (Євгенія Кузнєцова), &quot;Спитайте Мієчку &lt;small&gt;(Spytajte Miječku)&quot;&lt;/small&gt;
* Itaalia – [[Daniele Mencarelli]] &quot;Sempre tornare&quot;
* Norra – [[Kjersti Anfinnsen]] &quot;Øyeblikk for evigheten&quot;
* Austria – [[Peter Karoshi]] &quot;Zu den Elefanten&quot;
* Rumeenia – [[Raluca Nagy]] &quot;Teo de la 16 la 18&quot;
* Slovakkia – [[Richard Pupala]] &quot;Ženy aj muži, zvieratá&quot;
* Kreeka – [[Takis Kampylis]] &quot;Γενικά Συμπτώματα&quot;
* Leedu – [[Tomas Vaiseta]] &quot;Ch.&quot;
* Põhja-Makedoonia [[Vladimir Jankovski]] &quot;Скриени желби, немирни патувања&quot;

=== 2023 ===
2023. aasta võitjad kuulutati välja 28. aprillil 2023.
* Armeenia – [[Lusine Kharatyan]] &quot;ՍԻՐԻԱՎԵՊ&quot;
* Horvaatia – [[Martina Vidaić]] &quot;Stjenice&quot;
* Küpros – [[Hari N. Spanou]] (Χάρη Ν. Σπανού) &quot;Φυλάκιο&quot;
* Tšehhi – [[Ondřej Štindl]] &quot;Tolik popela&quot;
* Eesti – [[Tõnis Tootsen]] &quot;Ahvide pasteet. Ühe ahvi mälestusi ja mõtteid&quot;
* Soome – [[Iida Rauma]] &quot;Hävitys&quot;
* Prantsusmaa – [[Maud Simonnot]] &quot;L’heure des oiseaux&quot;
* Kosovo – [[Ag Apolloni]] &quot;Kësulëkuqja, përrallë për të rritur&quot;
* Liechtenstein – [[Anna Ospelt]] &quot;Fruhe pflanzung&quot;
* Luksemburg – [[Jeff Schinker]] &quot;Ma vie sous les tentes&quot;
* Montenegro – [[Ilija Đurović]] &quot;Sampas&quot;
* Poola – [[Sabina Jakubowska]] &quot;Akuszerki&quot;
* Rootsi – [[Marit Kapla]] &quot;Kärlek på svenska&quot;

=== 2024 ===
2024. aasta võitjad kuulutati välja 4. aprillil 2024.
* Albaania – [[Rita Petro]] &quot;Lindur së prapthi&quot;
* Bulgaaria – [[Todor Todorov]] &quot;Хагабула&quot;
* Taani – [[Theis Ørntoft]] &quot;Jordisk&quot;
* Saksamaa – [[Deniz Utlu]] &quot;Vaters Meer&quot;
* Ungari – [[Puskás Panni]] &quot;Megmenteni bárkit&quot;
* Island – [[María Elísabet Bragadóttir]] &quot;Sápufuglinn&quot;

* Läti – [[Daina Tabūna]] &quot;Raganas&quot;
* Malta – [[Aleks Farrugia]] &quot;Ir-Re Borg&quot;
* Holland – [[Sholeh Rezazadeh]] &quot;Ik ken een berg die op me wacht&quot;
* Portugal – [[Gabriela Ruivo]] &quot;Lei da gravidade&quot;
* Serbia – [[Bojan Krivokapić]] &quot;Vila Fazanka&quot;
* Sloveenia – [[Tina Vrščaj]] &quot;Na klancu&quot;
* Tuneesia – [[Arbia Braham]] &quot;Jebel El Milh&quot;

=== 2025 ===
2025. aasta võitjad kuulutati välja 6. märtsil 2025. 
* Austia – [[Ljuba Arnautović]] &quot;Erste Töchter&quot;
* Belgia – [[Philippe Marczewski]] &quot;Quand Cécile&quot;
* Bosnia ja Hertsegoviina – [[Mihaela Šumić]]&quot;Čovjek vuk&quot;
* Gruusia – [[Tea Topuria]] &quot;იაკობის ჭასთან&quot;
* Kreeka – [[Makis Malafekas]] &quot;Deepfake&quot;
*Iirimaa – [[Sheila Armstrong]] &quot;Falling Animals&quot;
* Itaalia – [[Nicoletta Verna]] &quot;I Giorni di Vetro&quot;
* Leedu – [[Kotryna Zylė]] &quot;Mylimi Kaulai&quot;
* Norra – [[Maria Kjos Fonn]] &quot;Margaret, er du i sorg&quot;
* Rumeenia – [[Bogdan Crețu]] &quot;Mai puţin decât dragostea&quot;
* Slovakkia – [[Lukáš Cabala]] &quot;Spomenieš si na Trenčín?&quot;
* Hispaania – [[David Uclés]] &quot;La peninsula de las casas vacías&quot;
* Ukraina – [[Halyna Matveeva]] &quot;Ключ соль&quot;

=== 2026 ===
2026. aasta nominendid kuulutati välja 27. veebruaril 2026. Žürii seitse liiget loevad väljavõtteid kõigist esitatud raamatutest ja valivad nende seast ühe võitja ja kaks eripreemia saajat. Laureaadid kuulutatakse välja 29. mail 2026 Varssavi moodsa kunsti muuseumis toimuval iga-aastasel raamatumessil.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[https://kultuur.err.ee/1609953695/euroopa-liidu-kirjandusauhinnale-on-nomineeritud-ka-lilli-luuk Viilup, Kaspar. Euroopa Liidu kirjandusauhinnale on nomineeritud ka Lilli Luuk.] ERR, 27. veebruar 2026.&lt;/ref&gt;

* Armeenia – [[Sargis Hovsepyan]], &quot;Սարգիս Հովսեփյան – Դու էսօր մեռի, ես՝ վաղը&quot;
* Horvaatia – [[Lora Tomaš]], &quot;Papir tvoje kože&quot;
* Tšehhi – [[Dora Kaprálová]], &quot;Mariborská hypnóza&quot;
* Küpros – [[Evridiki Pericleous-Papadopoulou]], &quot;καὶ πολλὰ ἐπικράνθη - Η Ελένη της Καρπασίας&quot;
* Eesti – [[Lilli Luuk]], &quot;Ööema&quot;
* Soome – [[Susanna Hast]], &quot;Toivottomuus&quot;
* Prantsusmaa – [[Hélène Frédérick]], &quot;Lézardes&quot;
* Kosovo – [[Arben Idrizi]], &quot;Njeriu që habitej dhe tregime të tjera&quot;
* Liechtenstein – [[Mathias Ospelt]], &quot;Ebaholz&quot;
* Luksemburg – [[Elise Schmit]], &quot;Allgemeine Zweifel am weiteren Verlauf&quot;
* Moldova – [[Paula Erizanu]], &quot;Aicea-i și raiul, și iadul. Republica Moldova: un veac de istorie trăită&quot;
* Montenegro – [[Vladimir Vujović]], &quot;Slobodni udarci&quot;
* Põhja-Makedoonia – [[Ivan Shopov]], &quot;Zentrifuga&quot;
* Rootsi – [[Frans Wachtmeister]], &quot;Förlorad mark&quot;

==Vaata ka==
* [[Euroopa kirjandusauhind]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;home&quot;&gt;[http://www.euprizeliterature.eu/ Euroopa Liidu kirjandusauhinna koduleht]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;götbr&quot;&gt;{{netiviide | url = http://europa.eu/rapid/press-release_IP-13-877_et.htm | pealkiri = Euroopa Liidu kirjandusauhinna 2013. aasta laureaadid tehti teatavaks Göteborgi raamatumessil | aeg = 26.09.2013 | koht = [[Göteborg]]/[[Brüssel]] | väljaandja = [[Euroopa Komisjon]] | vaadatud = 27.02.2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5xSlC&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.euprizeliterature.eu/awards-ceremony/2010 | pealkiri = Awards Ceremony 2010 | 3 = European Union Prize for Literature | vaadatud = 27.02.2014 | keel = inglise | arhiivimisaeg = 1.03.2014 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20140301220452/http://www.euprizeliterature.eu/awards-ceremony/2010 | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Fh2ON&quot;&gt;{{cite web | url = http://www.euprizeliterature.eu/news/20111010/winners-2011-european-union-prize-literature | title = Winners of the 2011 European Union Prize for Literature | publisher = Euprizeliterature.eu | date = 11.10.2011 | accessdate = 23.07.2013 | archive-date = 1.03.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140301214112/http://www.euprizeliterature.eu/news/20111010/winners-2011-european-union-prize-literature | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PKPzG&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.euprizeliterature.eu/awards-ceremony/2012 | pealkiri = Awards Ceremony 2012 | 3 = European Union Prize for Literature | vaadatud = 27.02.2014 | keel = inglise | arhiivimisaeg = 1.03.2014 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20140301220027/http://www.euprizeliterature.eu/awards-ceremony/2012 | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IUV5y&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.euprizeliterature.eu/awards-ceremony/2013 | pealkiri = Awards Ceremony 2013 | 3 = European Union Prize for Literature | vaadatud = 27.02.2014 | keel = inglise | arhiivimisaeg = 1.03.2014 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20140301211139/http://www.euprizeliterature.eu/awards-ceremony/2013 | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;54W4E&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.euprizeliterature.eu/awards-ceremony/2014 | pealkiri = Awards Ceremony 2014 | 3 = European Union Prize for Literature | vaadatud = 08.07.2016 | keel = inglise | arhiivimisaeg = 2.07.2016 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20160702222830/http://www.euprizeliterature.eu/awards-ceremony/2014 | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0QThg&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.euprizeliterature.eu/awards-ceremony/2015 | pealkiri = Awards Ceremony 2015 | 3 = European Union Prize for Literature | vaadatud = 08.07.2016 | keel = inglise | arhiivimisaeg = 17.08.2016 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20160817200006/http://www.euprizeliterature.eu/awards-ceremony/2015 | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;c8Xzm&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.euprizeliterature.eu/awards-ceremony/2016 | pealkiri = Awards Ceremony 2016 | 3 = European Union Prize for Literature | vaadatud = 08.07.2016 | keel = inglise | arhiivimisaeg = 30.06.2016 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20160630024913/http://www.euprizeliterature.eu/awards-ceremony/2016 | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;v2017&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.euprizeliterature.eu/awards-ceremony/2017 | pealkiri = Awards Ceremony 2017 | 3 = European Union Prize for Literature | vaadatud = 13.07.2017 | keel = inglise | arhiivimisaeg = 6.07.2017 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20170706141305/http://www.euprizeliterature.eu/awards-ceremony/2017 | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [http://www.euprizeliterature.eu/ Kirjandusauhinna koduleht]

[[Kategooria:Auhinnad]]
[[Kategooria:Kirjandusauhinnad]]
[[Kategooria:Euroopa Liit]]</text>
      <sha1>e38zxfmkj6jvzwphamxd1yl1ty6fqr8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 1990</title>
    <ns>0</ns>
    <id>369755</id>
    <revision>
      <id>7204012</id>
      <parentid>7197392</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T20:22:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>/* Oktoober */</comment>
      <origin>7204012</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8670" sha1="7zuu2vu01334ufmekfgqk3xfg8ozw4e" xml:space="preserve">{{Sündinud|1990}}
''Siin on loetletud [[1990]]. aastal sündinud tuntud inimesi.
==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Nick Aitken]], Austraalia jalgrattur
*[[2. jaanuar]] – [[Karel Abraham]], tšehhi mootorrattur
*2. jaanuar – [[Jiří Mazoch]], tšehhi suusahüppaja
*[[3. jaanuar]] – [[José Pierre Vunguidica]], Angola jalgpallur
*[[4. jaanuar]] – [[Iago Falqué]], hispaania jalgpallur
*4. jaanuar – [[Toni Kroos]], saksa jalgpallur
*[[7. jaanuar]] – [[Elene Gedevanišvili]], Gruusia iluuisutaja
* 7. jaanuar – [[Gregor Schlierenzauer]], austria suusahüppaja
*[[8. jaanuar]] – [[Kaarel Jõeväli]], eesti kergejõustiklane
* 8. jaanuar – [[Robin Olsen]], rootsi jalgpallur
* 8. jaanuar – [[Joanna Hoffmann]], eesti kunstnik, kuraator ja muuseumitöötaja
*[[9. jaanuar]] – [[Melissa Ricks]], Filipiinide näitleja
*[[11. jaanuar]] – [[Ismaily]], Brasiilia jalgpallur
*[[12. jaanuar]] – [[Sergei Karjakin]], Ukraina maletaja
* 12. jaanuar – [[Pixie Lott]], inglise laulja
* 12. jaanuar – [[Ingrid Teesalu]], eesti teleajakirjanik
*[[13. jaanuar]] – [[Raido Ränkel]], eesti murdmaasuusataja
*[[14. jaanuar]] – [[Áron Szilágyi]], Ungari vehkleja
*14. jaanuar – [[Johan Randvere]], Eesti pianist
*[[23. jaanuar]] – [[Taavi Laurits]], eesti jalgpallur
*[[24. jaanuar]] – [[Artjom Artjunin]], Eesti jalgpallur
*[[26. jaanuar]] – [[Sergio Pérez]], Mehhiko vormelisõitja
*[[27. jaanuar]] – [[Priidu Niit]], eesti kettaheitja

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Eda Ahi]], Eesti luuletaja 
*[[7. veebruar]] – [[Dalilah Muhammad]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane
* 7. veebruar – [[Anna Abreu]], Soome laulja
* 7. veebruar – [[Aleksandr Kolossov]], Eesti jäähokimängija
* 7. veebruar – [[Neil Etheridge]], Inglismaa-Filipiinide jalgpallur
* 7. veebruar – [[Steven Stamkos]], Kanada jäähokimängija
*[[11. veebruar]] – [[Pávlos Kontídes]], Küprose purjetaja

*[[17. veebruar]] – [[Villem Rootalu]], eesti basskitarrist ja helilooja
*[[22. veebruar]] – [[Denis Grabe]], Eesti piljardimängija
*[[27. veebruar]] – [[Mari Klaup-McColl]], Eesti kergejõustiklane

==Märts==
*[[5. märts]] – [[Léa Sprunger]], Šveitsi kergejõustiklane
*[[11. märts]] – [[Rait Sagor]], Eesti jõutõstja
*[[14. märts]] – [[Triin Ojaste]], Eesti murdmaasuusataja
*14. märts – [[Kolbeinn Sigþórsson]], Islandi jalgpallur
*14. märts – [[Reio Laabus]], eesti jalgpallur
*14. märts – [[Šarūnas Kazlauskas]], leedu jalgpallur
*14. märts – [[Sasha Clements]], Kanada näitlejanna
*14. märts – [[Joe Allen]], Walesi jalgpallur
*[[22. märts]] – [[Juri Kolomojets]], Ukraina jalgpallur
*[[23. märts]] – [[Barbara Lehtna]], eesti vabakutseline etenduskunstnik ja lavastaja
*[[29. märts]] – [[Mark Rajevski]], Eesti jäähokimängija

==Aprill==
*[[3. aprill]] – [[Kerttu Jallai]], eesti korvpallur
* 3. aprill – [[Dorothea Wierer]], Itaalia laskesuusataja 
* 3. aprill – [[Rada Laikova]], Bulgaaria poliitik
*[[9. aprill]] – [[Kristen Stewart]], USA näitleja
*[[10. aprill]] – [[Magnus Kirt]], eesti odaviskaja
*10. aprill – [[Christoph Harting]], saksa kettaheitja
*[[11. aprill]] – [[Janeli Kuusk]], eesti muusik, lauluõpetaja ja jumestuskunstnik
*[[22. aprill]] – [[Machine Gun Kelly (räppar)|Machine Gun Kelly]], USA räppar
*[[23. aprill]] – [[Nikita Lunin]], Eesti sõudja

==Mai==
*[[5. mai]] – [[Hannah Davis]], USA modell
* 5. mai – [[Ana Šimić]], Horvaatia kergejõustiklane
*[[11. mai]] – [[Jaak-Heinrich Jagor]], eesti tõkkejooksja
*[[23. mai]] – [[Oliver Venno]], Eesti võrkpallur
*[[29. mai]] – [[Ramil Guliyev]], aseri päritolu Türgi sprinter

==Juuni==
*[[1. juuni]] – [[Bianca Ghelber]], Rumeenia vasaraheitja
*[[7. juuni]] – [[Iggy Azalea]], Austraalia naisräppar
*[[11. juuni]] – [[Christophe Lemaitre]], Prantsusmaa jooksja
* 11. juuni – [[Maksim Paponov]], Eesti jalgpallur
* 11. juuni – [[Pernilla Karlsson]], soomerootsi päritolu Soome käsipallur ja laulja
*[[13. juuni]] – [[Mateusz Klich]], poola jalgpallur
*[[14. juuni]] – [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]], Norra kergejõustiklane, kesk- ja pikamaajooksja

*[[17. juuni]] – [[Hansle Parchment]], Jamaica tõkkejooksja
*[[19. juuni]] – [[Juhan Mettis]], eesti judoka
*[[21. juuni]] – [[Sandra Perković]], Horvaatia kettaheitja
*[[24. juuni]] – [[Johan Rohtla]], Eesti ujuja
*[[25. juuni]] – [[Markus Kärner]], Eesti riigiametnik

==Juuli==
*[[1. juuli]] – [[Hendrik Vissel]], eesti näitleja
*[[4. juuli]] – [[Alyssa Miller]], USA modell
* 4. juuli – [[Jake Gardiner]], USA jäähokimängija
*[[5. juuli]] – [[Abeba Aregawi]], Etioopia päritolu Rootsi jooksja
*[[6. juuli]] – [[Karl-Hannes Tagu]], Eesti jääpurjetaja ja purjetaja
* 6. juuli – [[Justin Schultz]], Kanada jäähokimängija
*[[12. juuli]] – [[Bebé]], Roheneemesaarte jalgpallur
*[[16. juuli]] – [[Pål Golberg]], norra murdmaasuusataja
*[[19. juuli]] – [[Maila Veske]], Eesti sumo- ja judomaadleja
*[[20. juuli]] – [[Miika Koivisto]], Soome jäähokimängija
*[[22. juuli]] – [[Kinga Gajewska]], Poola poliitik, politoloog ja jurist
* 22. juuli – [[Jevgenija Kolodko]], Sahha kergejõustiklane
*[[24. juuli]] – [[Nelli Differt]], Eesti vehkleja
*[[27. juuli]] – [[Indiana Evans]], Austraalia näitleja ja laulja
*[[29. juuli]] – [[Valentina Golubenko]], Eesti/Horvaatia maletaja
* 29. juuli – [[Tyler Johnson]], USA jäähokimängija
*[[31. juuli]] – [[Besart Abdurahimi]], Põhja-Makedoonia jalgpallur

==August==
*[[2. august]] – [[Gert Krestinov]], Eesti motosportlane
*[[7. august]] – [[Jevgeni Belov]], Venemaa suusataja
*[[7. august]] – [[Helen Flanagan]], Suurbritannia näitleja
*[[9. august]] – [[Bill Skarsgård]], Rootsi filminäitleja
*[[24. august]] – [[Anna-Liisa Põld]], eesti ujuja
*[[26. august]] – [[Mateo Musacchio]], Argentina jalgpallur
* 26. august – [[Irina-Camelia Begu]], rumeenia elukutseline tennisist
*[[27. august]] – [[Tori Bowie]], USA jooksja

==September==
*[[1. september]] – [[Mélanie René]], Šveitsi laulja
* 1. september – [[Ann Sophie]], saksa laulja
*[[12. september]] – [[Angelika Sopp]], Eesti sambomaadleja
*[[14. september]] – [[Eivind Henriksen]], Norra vasaraheitja
*[[18. september]] – [[Lewis Holtby]], Saksamaa jalgpallur
*[[29. september]] – [[Jordan Schroeder]], USA jäähokimängija
* 29. september – [[Joosep Laiksoo]], eesti endine rallisõitja

==Oktoober==
*[[1. oktoober]] – [[Anthony Lopes]], Portugali jalgpallur
*[[4. oktoober]] – [[Signy Aarna]], eesti jalgpallur
*[[6. oktoober]] – [[Roman Vlassov]], Venemaa maadleja
* 6. oktoober – [[Tõnis Kartau]], eesti suusahüppaja
* 6. oktoober – [[Marcus Johansson]], rootsi jäähokimängija
*[[9. oktoober]] – [[Kevin Kampl]], Sloveenia jalgpallur
*[[10. oktoober]] – [[Damaris Lewis]], USA modell
* 10. oktoober – [[Jakub Vadlejch]], Tšehhi odaviskaja
* 10. oktoober – [[Rafael Tolói]], Brasiilia-Itaalia jalgpallur 
*[[12. oktoober]] – [[Melodía Ruiz Gutiérrez]], hispaania laulja
*[[17. oktoober]] – [[Pāvels Kovaļovs]], läti kolmikhüppaja
* 17. oktoober – [[Marcelo Arévalo]], Salvadori tennisist
*[[23. oktoober]] – [[Serdar Aziz]], Türgi jalgpallur
*[[29. oktoober]] &amp;ndash; [[Amarna Miller]], Hispaania näitleja

==November==
*[[7. november]] – [[Julija Mõnnakmäe]], Eesti võrkpallur
*[[8. november]] – [[Anett Griffel]], Eesti modell
* 8. november – [[Ingrid Puusta]], Eesti purjetaja
*[[12. november]] – [[Siim-Sander Vene]], eesti korvpallur
* 12. november – [[Florent Manaudou]], Prantsusmaa ujuja
*[[18. november]] – [[Marten Esko]], eesti kuraator
*[[29. november]] – [[Andrej Šustr]], Tšehhi jäähokimängija
*[[30. november]] – [[Hannah Richings]], inglise laulja

==Detsember==
*[[1. detsember]] – [[Kristiine Kurema]], eesti kirjanik
*[[3. detsember]] – [[Christian Benteke]], Belgia jalgpallur
*[[4. detsember]] – [[Igor Sjunin]], Eesti kolmikhüppaja
* 4. detsember – [[Johannes Vedru]], eesti spordiajakirjanik ja muusik 
*[[11. detsember]] – [[Karl-Kristjan Kingi]], eesti trummar ja kitarrist
*[[12. detsember]] – [[Krista Pärmäkoski]], soome murdmaasuusataja
*[[13. detsember]] – [[Mari Ronimois]], eesti muusikalilaulja
*[[17. detsember]] – [[Henri Anier]], eesti jalgpallur
*[[20. detsember]] – [[JoJo]] (Joanna Noelle Levesque), USA poplaulja
* 20. detsember – [[Filipp Breitveit]], Venemaa jalgpallur
*[[23. detsember]] – [[Bert Ribul]], eesti BMX-rattur
*[[28. detsember]] – [[Marcos Alonso]], Hispaania jalgpallur
* 28. detsember – [[Pille-Riin Karro]], eesti laulja

[[Kategooria:1990]]</text>
      <sha1>7zuu2vu01334ufmekfgqk3xfg8ozw4e</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204246</id>
      <parentid>7204012</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T10:26:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Avjoska</username>
        <id>1538</id>
      </contributor>
      <comment>/* September */</comment>
      <origin>7204246</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8736" sha1="r31v302aypxq8foz0iy610knvjjnifq" xml:space="preserve">{{Sündinud|1990}}
''Siin on loetletud [[1990]]. aastal sündinud tuntud inimesi.
==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Nick Aitken]], Austraalia jalgrattur
*[[2. jaanuar]] – [[Karel Abraham]], tšehhi mootorrattur
*2. jaanuar – [[Jiří Mazoch]], tšehhi suusahüppaja
*[[3. jaanuar]] – [[José Pierre Vunguidica]], Angola jalgpallur
*[[4. jaanuar]] – [[Iago Falqué]], hispaania jalgpallur
*4. jaanuar – [[Toni Kroos]], saksa jalgpallur
*[[7. jaanuar]] – [[Elene Gedevanišvili]], Gruusia iluuisutaja
* 7. jaanuar – [[Gregor Schlierenzauer]], austria suusahüppaja
*[[8. jaanuar]] – [[Kaarel Jõeväli]], eesti kergejõustiklane
* 8. jaanuar – [[Robin Olsen]], rootsi jalgpallur
* 8. jaanuar – [[Joanna Hoffmann]], eesti kunstnik, kuraator ja muuseumitöötaja
*[[9. jaanuar]] – [[Melissa Ricks]], Filipiinide näitleja
*[[11. jaanuar]] – [[Ismaily]], Brasiilia jalgpallur
*[[12. jaanuar]] – [[Sergei Karjakin]], Ukraina maletaja
* 12. jaanuar – [[Pixie Lott]], inglise laulja
* 12. jaanuar – [[Ingrid Teesalu]], eesti teleajakirjanik
*[[13. jaanuar]] – [[Raido Ränkel]], eesti murdmaasuusataja
*[[14. jaanuar]] – [[Áron Szilágyi]], Ungari vehkleja
*14. jaanuar – [[Johan Randvere]], Eesti pianist
*[[23. jaanuar]] – [[Taavi Laurits]], eesti jalgpallur
*[[24. jaanuar]] – [[Artjom Artjunin]], Eesti jalgpallur
*[[26. jaanuar]] – [[Sergio Pérez]], Mehhiko vormelisõitja
*[[27. jaanuar]] – [[Priidu Niit]], eesti kettaheitja

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Eda Ahi]], Eesti luuletaja 
*[[7. veebruar]] – [[Dalilah Muhammad]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane
* 7. veebruar – [[Anna Abreu]], Soome laulja
* 7. veebruar – [[Aleksandr Kolossov]], Eesti jäähokimängija
* 7. veebruar – [[Neil Etheridge]], Inglismaa-Filipiinide jalgpallur
* 7. veebruar – [[Steven Stamkos]], Kanada jäähokimängija
*[[11. veebruar]] – [[Pávlos Kontídes]], Küprose purjetaja

*[[17. veebruar]] – [[Villem Rootalu]], eesti basskitarrist ja helilooja
*[[22. veebruar]] – [[Denis Grabe]], Eesti piljardimängija
*[[27. veebruar]] – [[Mari Klaup-McColl]], Eesti kergejõustiklane

==Märts==
*[[5. märts]] – [[Léa Sprunger]], Šveitsi kergejõustiklane
*[[11. märts]] – [[Rait Sagor]], Eesti jõutõstja
*[[14. märts]] – [[Triin Ojaste]], Eesti murdmaasuusataja
*14. märts – [[Kolbeinn Sigþórsson]], Islandi jalgpallur
*14. märts – [[Reio Laabus]], eesti jalgpallur
*14. märts – [[Šarūnas Kazlauskas]], leedu jalgpallur
*14. märts – [[Sasha Clements]], Kanada näitlejanna
*14. märts – [[Joe Allen]], Walesi jalgpallur
*[[22. märts]] – [[Juri Kolomojets]], Ukraina jalgpallur
*[[23. märts]] – [[Barbara Lehtna]], eesti vabakutseline etenduskunstnik ja lavastaja
*[[29. märts]] – [[Mark Rajevski]], Eesti jäähokimängija

==Aprill==
*[[3. aprill]] – [[Kerttu Jallai]], eesti korvpallur
* 3. aprill – [[Dorothea Wierer]], Itaalia laskesuusataja 
* 3. aprill – [[Rada Laikova]], Bulgaaria poliitik
*[[9. aprill]] – [[Kristen Stewart]], USA näitleja
*[[10. aprill]] – [[Magnus Kirt]], eesti odaviskaja
*10. aprill – [[Christoph Harting]], saksa kettaheitja
*[[11. aprill]] – [[Janeli Kuusk]], eesti muusik, lauluõpetaja ja jumestuskunstnik
*[[22. aprill]] – [[Machine Gun Kelly (räppar)|Machine Gun Kelly]], USA räppar
*[[23. aprill]] – [[Nikita Lunin]], Eesti sõudja

==Mai==
*[[5. mai]] – [[Hannah Davis]], USA modell
* 5. mai – [[Ana Šimić]], Horvaatia kergejõustiklane
*[[11. mai]] – [[Jaak-Heinrich Jagor]], eesti tõkkejooksja
*[[23. mai]] – [[Oliver Venno]], Eesti võrkpallur
*[[29. mai]] – [[Ramil Guliyev]], aseri päritolu Türgi sprinter

==Juuni==
*[[1. juuni]] – [[Bianca Ghelber]], Rumeenia vasaraheitja
*[[7. juuni]] – [[Iggy Azalea]], Austraalia naisräppar
*[[11. juuni]] – [[Christophe Lemaitre]], Prantsusmaa jooksja
* 11. juuni – [[Maksim Paponov]], Eesti jalgpallur
* 11. juuni – [[Pernilla Karlsson]], soomerootsi päritolu Soome käsipallur ja laulja
*[[13. juuni]] – [[Mateusz Klich]], poola jalgpallur
*[[14. juuni]] – [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]], Norra kergejõustiklane, kesk- ja pikamaajooksja

*[[17. juuni]] – [[Hansle Parchment]], Jamaica tõkkejooksja
*[[19. juuni]] – [[Juhan Mettis]], eesti judoka
*[[21. juuni]] – [[Sandra Perković]], Horvaatia kettaheitja
*[[24. juuni]] – [[Johan Rohtla]], Eesti ujuja
*[[25. juuni]] – [[Markus Kärner]], Eesti riigiametnik

==Juuli==
*[[1. juuli]] – [[Hendrik Vissel]], eesti näitleja
*[[4. juuli]] – [[Alyssa Miller]], USA modell
* 4. juuli – [[Jake Gardiner]], USA jäähokimängija
*[[5. juuli]] – [[Abeba Aregawi]], Etioopia päritolu Rootsi jooksja
*[[6. juuli]] – [[Karl-Hannes Tagu]], Eesti jääpurjetaja ja purjetaja
* 6. juuli – [[Justin Schultz]], Kanada jäähokimängija
*[[12. juuli]] – [[Bebé]], Roheneemesaarte jalgpallur
*[[16. juuli]] – [[Pål Golberg]], norra murdmaasuusataja
*[[19. juuli]] – [[Maila Veske]], Eesti sumo- ja judomaadleja
*[[20. juuli]] – [[Miika Koivisto]], Soome jäähokimängija
*[[22. juuli]] – [[Kinga Gajewska]], Poola poliitik, politoloog ja jurist
* 22. juuli – [[Jevgenija Kolodko]], Sahha kergejõustiklane
*[[24. juuli]] – [[Nelli Differt]], Eesti vehkleja
*[[27. juuli]] – [[Indiana Evans]], Austraalia näitleja ja laulja
*[[29. juuli]] – [[Valentina Golubenko]], Eesti/Horvaatia maletaja
* 29. juuli – [[Tyler Johnson]], USA jäähokimängija
*[[31. juuli]] – [[Besart Abdurahimi]], Põhja-Makedoonia jalgpallur

==August==
*[[2. august]] – [[Gert Krestinov]], Eesti motosportlane
*[[7. august]] – [[Jevgeni Belov]], Venemaa suusataja
*[[7. august]] – [[Helen Flanagan]], Suurbritannia näitleja
*[[9. august]] – [[Bill Skarsgård]], Rootsi filminäitleja
*[[24. august]] – [[Anna-Liisa Põld]], eesti ujuja
*[[26. august]] – [[Mateo Musacchio]], Argentina jalgpallur
* 26. august – [[Irina-Camelia Begu]], rumeenia elukutseline tennisist
*[[27. august]] – [[Tori Bowie]], USA jooksja

==September==
*[[1. september]] – [[Mélanie René]], Šveitsi laulja
* 1. september – [[Ann Sophie]], saksa laulja
*[[12. september]] – [[Angelika Sopp]], Eesti sambomaadleja
*[[14. september]] – [[Eivind Henriksen]], Norra vasaraheitja
*[[17. september]] – [[Josué Pesqueira]], Portugali jalgpallur
*[[18. september]] – [[Lewis Holtby]], Saksamaa jalgpallur
*[[29. september]] – [[Jordan Schroeder]], USA jäähokimängija
* 29. september – [[Joosep Laiksoo]], eesti endine rallisõitja

==Oktoober==
*[[1. oktoober]] – [[Anthony Lopes]], Portugali jalgpallur
*[[4. oktoober]] – [[Signy Aarna]], eesti jalgpallur
*[[6. oktoober]] – [[Roman Vlassov]], Venemaa maadleja
* 6. oktoober – [[Tõnis Kartau]], eesti suusahüppaja
* 6. oktoober – [[Marcus Johansson]], rootsi jäähokimängija
*[[9. oktoober]] – [[Kevin Kampl]], Sloveenia jalgpallur
*[[10. oktoober]] – [[Damaris Lewis]], USA modell
* 10. oktoober – [[Jakub Vadlejch]], Tšehhi odaviskaja
* 10. oktoober – [[Rafael Tolói]], Brasiilia-Itaalia jalgpallur 
*[[12. oktoober]] – [[Melodía Ruiz Gutiérrez]], hispaania laulja
*[[17. oktoober]] – [[Pāvels Kovaļovs]], läti kolmikhüppaja
* 17. oktoober – [[Marcelo Arévalo]], Salvadori tennisist
*[[23. oktoober]] – [[Serdar Aziz]], Türgi jalgpallur
*[[29. oktoober]] &amp;ndash; [[Amarna Miller]], Hispaania näitleja

==November==
*[[7. november]] – [[Julija Mõnnakmäe]], Eesti võrkpallur
*[[8. november]] – [[Anett Griffel]], Eesti modell
* 8. november – [[Ingrid Puusta]], Eesti purjetaja
*[[12. november]] – [[Siim-Sander Vene]], eesti korvpallur
* 12. november – [[Florent Manaudou]], Prantsusmaa ujuja
*[[18. november]] – [[Marten Esko]], eesti kuraator
*[[29. november]] – [[Andrej Šustr]], Tšehhi jäähokimängija
*[[30. november]] – [[Hannah Richings]], inglise laulja

==Detsember==
*[[1. detsember]] – [[Kristiine Kurema]], eesti kirjanik
*[[3. detsember]] – [[Christian Benteke]], Belgia jalgpallur
*[[4. detsember]] – [[Igor Sjunin]], Eesti kolmikhüppaja
* 4. detsember – [[Johannes Vedru]], eesti spordiajakirjanik ja muusik 
*[[11. detsember]] – [[Karl-Kristjan Kingi]], eesti trummar ja kitarrist
*[[12. detsember]] – [[Krista Pärmäkoski]], soome murdmaasuusataja
*[[13. detsember]] – [[Mari Ronimois]], eesti muusikalilaulja
*[[17. detsember]] – [[Henri Anier]], eesti jalgpallur
*[[20. detsember]] – [[JoJo]] (Joanna Noelle Levesque), USA poplaulja
* 20. detsember – [[Filipp Breitveit]], Venemaa jalgpallur
*[[23. detsember]] – [[Bert Ribul]], eesti BMX-rattur
*[[28. detsember]] – [[Marcos Alonso]], Hispaania jalgpallur
* 28. detsember – [[Pille-Riin Karro]], eesti laulja

[[Kategooria:1990]]</text>
      <sha1>r31v302aypxq8foz0iy610knvjjnifq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Cantores Minores</title>
    <ns>0</ns>
    <id>370426</id>
    <revision>
      <id>7204234</id>
      <parentid>7177119</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T10:16:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204234</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5111" sha1="lcose5v5ga5tmfahsoxw22wlg2c5q86" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
[[File:Cantores Minores concert, Helsinki Cathedral, 2013.jpg|thumb|Cantores Minores 2013]]
'''Cantores Minores''' on [[Helsingi toomkirik|Helsingi toomkiriku]] [[poistekoor]]. See on [[Soome]] vanim ja ühtlasi edukaim{{lisa viide}} poistekoor. Koori alaline patroon on [[Soome Vabariigi president]]. Kooris laulab ja õpib umbes 300 4–25-aastast poissi ja noormeest.

== Ajalugu ==
Koor asutati Tarmo Nuotio ja Ruth-Esther Hillilä juhatusel [[1952|1952.]] aastal. Koori juures tegutsevad veel väikesed ansamblid. Koori on pikka aega juhatanud austerlane Peter Lacovich ja sakslane Heinz Hofmann. Alates 1987. aastast juhatas koori ja aastast 1990 asutatud Cantores Minores muusikaõpet juhtis sakslasest professor Christian Hauschild. 2005. aasta alguses alustas koori kunstilise juhi ja kooli rektorina tööd [[kapellmeister]] Hannu Norjanen. Tema ajal on klassikalise muusika repertuaari laiendatud ja on kasvanud kaasaegse muusika osakaal. 

== Koori struktuur ==
Peakooris ehk A-kooris laulab umbes 140 8–25-aastast poissi ja meest. Häälemurde järel siirduvad poisid poistehäältest meeshäältesse. Kõikidel gruppidel on oma tegevus- ja noodijuhid. Juhid on koorijuhi poolt määratud usaldusisikud, kes hoolitsevad koorisisese tegevuse eest. Koor harjutab mitu korda nädalas. Koor annab kontserte nii kodu- kui ka välismaal. Turneed suunduvad sageli Euroopasse, kuid Minores Cantores on teinud ringreise ka Põhja-Ameerikas ja Jaapanis.

Kooriga koos tegutsevad Cantores Minores koolitusrühmad B- ja Koraalikoor, kus ettevalmistatavad 7–12-aastased poisid siirduvad A-koori. Õpperühmades õpib ja laulab umbes 60 poissi. CM muusikakoolis tegutseb ka 4–6-aastaste laulule orienteeritud muusikamängu kool.

===Lisakollektiivid===
Cantores Minorese poistekooriga koos tegutseb koos mitmete väikeste ansamblitega, nagu CM Vokaaliansambel, CM Swing, jõulude ajal CM Tiernapojat. Ansamblid laulavad baasrepertuaarile lisaks ka kergemat ''a cappella'' repertuaari. Ka A-koor esineb väiksemates koosseisudes, näiteks umbes 40 lauljaga eliitkoorina. Minores Cantorese koori endistest lauljatest koosneva CM Alumnikoor esineb ja annab kontserte aastaid projektipõhiselt. Koori juhatab kapellmeister Hannu Norjanen.

== Repertuaar ==
Cantores Minorese püsiva repertuaari hulka kuuluvad [[Johann Sebastian Bach]]i suurvormid ja motetid. Muud märkimisväärsed suurteosed on [[Johannes Brahms|Brahmsi]] ja [[Wolfgang Amadeus Mozart|Mozarti]] [[Reekviem (muusika)|reekviemid]]. Koori ''a cappella'' repertuaar on läbilõige klassikalise koorimuusika ajaloost kuni tänapäevase muusikani. Soome koorimuusika on repertuaaris loomulikult rohkesti esindatud. Jõuluajal annab koor kümneid kontserte, lauldes traditsioonilisi jõululaule. 

== Koorijuhid ==
*1952–1954 Ruth Ester Hillilä
*1954–1958 Peter Lacovich
*1959–1960 Harald Andersén
*1960–1962 Peter Lacovich
*1962–1987 Heinz Hofmann
*1987–2004 Christian Hauschild
*2005– Hannu Norjanen

== Helisalvestised ==
*&quot;In dulci Jubilo&quot; (1993)
*&quot;Kaunis ääni Suomesta&quot; (1995)
*&quot;Jauchzet!&quot; (1995)
*&quot;Kruunajaismessu&quot; (1996) (Mozart Requiem)
*&quot;Suomelle&quot; (1997)
*&quot;Puer Natus in Beethlehem&quot; (2000)
*&quot;Joululauluja – Christmas carols&quot; (2007)
*&quot;Iiro Rantala: Jouluoratorio&quot; (&quot;Jõuluoratoorium&quot;) (2013)

== Kontserdireisid ==
* [[1957]] [[Rootsi]]
* [[1964]] [[Ida-Saksamaa]]
* [[1967]] Ida-Saksamaal
* [[1968]] Rootsi [[Taani]], [[Lääne-Saksamaa]],[[Holland | Hollandi]]
* [[1969]] [[Norra]]
* [[1970]] Lääne-Saksamaa, [[Prantsusmaa]], [[Suurbritannia]], [[Šveits]]
* [[1972]] Ida-Saksamaa, Šveits, Rootsi
* [[1974]] Rootsi
* [[1974]] West Germany, [[Ungari]], Austria
* [[1976]] Lääne-Saksamaa, [[Belgia]], Prantsusmaa, Šveits
* [[1978]] Ida-Saksamaal
* [[1980]] [[Poola]]
* [[1980]] Lääne-Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia
* [[1981]] Lääne-Saksamaa, Šveits
* [[1982]] [[Itaalia]]
* [[1982]] [[USA]]
* [[1984]] Rootsi, Lääne-Saksamaa
* [[1985]] Ida-Saksamaal
* [[1986]] Lääne-Saksamaal
* [[1988]] Ameerika Ühendriigid
* [[1989]] Lääne-Saksamaa, Ida-Saksamaal
* [[1990]] Rootsi
* [[1990]] Lääne-Saksamaal
* [[1991]] [[Saksamaa]]
* [[1991]] [[Eesti]]
* [[1992]] Saksamaa
* [[1993]] Ameerika Ühendriigid
* [[1994]] Belgia, Prantsusmaa
* [[1995]] [[Jaapan]]
* [[1996]] Rootsi, Taani, Saksamaa
* [[1996]] Belgia, Saksamaa
* [[1997]] Jaapan
* [[1998]] Ameerika Ühendriigid
* [[1999]] [[Venemaa]]
* [[2000]] Saksamaa
* [[2000]] Rootsi
* [[2000]] Jaapani
* [[2001]] [[Läti]]
* [[2001]] Ungari
* [[2002]] Saksamaa
* [[2002]] Saksamaa [[Tšehhi]], Austria, Šveits
* [[2003]] Venemaa
* [[2004]] Saksamaa
* [[2004]] Norra
* [[2005]] Rootsi, Taani
* [[2006]] Rootsi
* [[2006]] Ameerika Ühendriigid [[Kanada]]
* [[2007]] Venemaa
* [[2008]] [[India]]
* [[2008]] Saksamaa
* [[2009]] Rootsi
* [[2010]] [[Slovakkia]], Ungari, [[Horvaatia]], [[Sloveenia]], Austria, Saksamaa
* [[2010]] Saksamaa
* [[2011]] Saksamaa [[Taani]]
* [[2012]] Itaalia, Vatikan
* [[2013]] [[Norra]]

== Välislingid ==
* [http://www.cantoresminores.fi Cantores Minorese koduleht]

[[Kategooria:Koorid]]
[[Kategooria:Soome muusika]]</text>
      <sha1>lcose5v5ga5tmfahsoxw22wlg2c5q86</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Betmanove</title>
    <ns>0</ns>
    <id>389668</id>
    <revision>
      <id>7204125</id>
      <parentid>6465879</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:46:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204125</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2107" sha1="m0zpxy4mbg8vfujh3uxmvw1k5ao9egx" xml:space="preserve">{{linn 
| nimi = Betmanove
| hääldus = 
| omakeelne_nimi_1 = ukraina | Бетманове |
| omakeelne_nimi_2 = vene | Красный Партизан&amp;#160;/ Бетманово |
| lipp = 
| lipu_link = 
| vapp = Cherv partyzan gerb.png
| vapi_link = [[Betmanove vapp|Vapp]]
| pindala  = 0,33 &lt;!-- ru wi infokast --&gt;
| elanikke = 903 &lt;small&gt;(01.01.2001)&lt;/small&gt;&lt;ref name=demogr /&gt;
| asendikaart = Ukraina
}}
'''Betmanove''' (2016. aastani Krasnõi Partizan) on [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Jassõnuvata rajoon]]is.

Betmanove [[kõrgus merepinnast]] on 153 meetrit.&lt;!-- uk wi --&gt;

[[2001]]. aasta rahvaloenduse andmeil elas asulas 913 inimest, [[asustustihedus]] &lt;!--palun malli mitte maha kustutada--&gt;{{#expr:913/0.33 round 0}} inimest ruutkilomeetri kohta.

[[Sõda Donbassis|Donbassi sõja]] ajal oli Krasnõi Partizan &quot;neutraalne territoorium&quot; kuni 2015. aasta 24. jaanuarini, mil valitsusvastased relvajõud asula enda kontrolli alla võtsid.

Alates 14. oktoobrist 2021 on küla valitsusvastaste relvajõudude kontrolli all.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=demogr&gt;{{Cite web |url=http://db.ukrcensus.gov.ua/MULT/Database/Census/databasetree_uk.asp |title=Офіційна сторінка Всеукраїнського перепису населення {{!}} Банк даних |trans-title=Ukraina üleriigilise rahvaloenduse koduleht {{!}} Andmepank |website=ukrcensus.gov.ua |access-date=1 August 2023 |language=uk }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [http://sprotyv.info/ru/news/11815-svodka-boeviki-zanyali-npkrasnyy-partizan-na-uchastke-krymskoe-slavyanoserbsk-idut-boi Сводка ИС: боевики заняли н.п.Красный Партизан, на участке Крымское – Славяносербск идут бои] &lt;small&gt;(''vene keeles'')&lt;/small&gt;  ''[[Infovastupanu]]'', 24. jaanuar 2015
* [http://www.unn.com.ua/uk/news/1429763-selesche-chervoniy-partizan-vidiyshlo-pid-kontrol-teroristiv Селище Червоний Партизан відійшло під контроль терористів]

[[Kategooria:Donetski oblasti külad]]</text>
      <sha1>m0zpxy4mbg8vfujh3uxmvw1k5ao9egx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti otsib superstaari (kuues hooaeg)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>400496</id>
    <revision>
      <id>7204121</id>
      <parentid>6808685</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:41:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204121</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16922" sha1="05n786fmq3hk3s8jgovz2mr4m6s27e5" xml:space="preserve">'''&quot;Eesti otsib superstaari&quot;''' kuues hooaeg jõudis telekanalis [[TV3]] eetrisse [[2015]]. aasta kevadhooajal.

Esimest korda oli saates neli kohtunikku, nende hulgas [[Tanel Padar]] ja [[Jarek Kasar]]. Kohtunikuna naasis saatesse ka [[Rein Rannap]].

Saatejuhina astus üles [[2012]]. aastal samas saates võistlejana tuntust kogunud [[Karl-Erik Taukar]].

Hooaja võitis [[Jüri Pootsmann]].

==Finaalid==
===Esimene finaalsaade===
Esimene finaalsaade toimus [[5. aprill]]il 2015. Saate teema oli &quot;See olen mina&quot; – lauljad pidid esitama laulu, mis neid endid iseloomustaks.

{| class = wikitable
! Jrk-nr 
! Osaleja
! Laul
! Originaalesitaja
! Tulemus
|-bgcolor=&quot;E0F0FF&quot;
| 1 || [[Karl Gustav Adamsoo]] || &quot;Iris&quot; || [[Goo Goo Dolls]] || viimase kolme hulgas
|-
| 2 || Annabel Guitar || &quot;[[Crazy]]&quot; || [[Gnarls Barkley]] || edasipääs
|-
| 3 || [[Risto Paiste]] || &quot;[[Mõni mägi]]&quot; || [[Tõnis Mägi]] || edasipääs
|- style=&quot;background:pink;&quot;
| 4 || Anelle Tamm  || &quot;[[Wonder]]&quot; || [[Naughty Boy]] koos [[Emeli Sandé]]ga || välja langenud
|-
| 5 || [[Jüri Pootsmann]] || &quot;[[It's a Man's Man's Man's World]]&quot; || [[James Brown]] || edasipääs
|-
| 6 || Jana Liisa Johannson || &quot;[[To Love Somebody]]&quot; || [[Bee Gees]] || edasipääs
|-bgcolor=&quot;B8DBFF&quot;
| 7 || [[Mikk Mäe]] || &quot;Iseendale&quot; || [[Eda-Ines Etti|Ines]] || viimase kahe hulgas
|-
| 8 || [[Kristjan Kannukene]] || &quot;Voodoo Child&quot; || [[Jimi Hendrix]] || edasipääs
|-
| 9 || [[Gertu Pabbo]] || &quot;[[Cry Me a River]]&quot; || [[Tamera Foster]]i versioon&lt;sup&gt;*&lt;sup&gt; || edasipääs
|-
| 10 || Karl Mihkel Salong || &quot;[[Here I Go Again]]&quot; || [[Whitesnake]] || edasipääs
|}

&lt;sup&gt;*&lt;/sup&gt; Märkus: Laul oli algselt mõeldud [[Ella Fitzgerald]]ile, esmaesitaja oli aga [[Julie London]].

===Teine finaalsaade===
Teine finaalsaade toimus 12. aprillil 2015. Saate teema oli 1980. aastate hitid.

{| class = wikitable
! Jrk-nr 
! Osaleja
! Laul
! Originaalesitaja
! Tulemus
|-
| 1 || [[Kristjan Kannukene]] || &quot;[[Welcome to the Jungle (Guns N' Rosesi laul)|Welcome to the Jungle]]&quot; || [[Guns N' Roses]] || edasipääs
|-bgcolor=&quot;E0F0FF&quot;
| 2 || [[Gertu Pabbo]] || &quot;[[Flashdance... What a Feeling]]&quot; || [[Irene Cara]] || viimase kolme hulgas
|- style=&quot;background:pink;&quot;
| 3 || [[Risto Paiste]] || &quot;[[Livin' on a Prayer]]&quot; || [[Bon Jovi]] || välja langenud
|-
| 4 || [[Karl Gustav Adamsoo]] || &quot;[[Take On Me]]&quot; || [[a-ha]] || edasipääs
|- 
| 5 || Annabel Guitar || &quot;[[The Way You Make Me Feel]]&quot; || [[Michael Jackson]] || edasipääs
|-bgcolor=&quot;B8DBFF&quot;
| 6 || [[Mikk Mäe]] || &quot;[[Rebel Yell]]&quot; || [[Billy Idol]] || viimase kahe hulgas
|-
| 7 || Karl Mihkel Salong || &quot;[[Forever Young]]&quot; || [[Alphaville (ansambel)|Alphaville]] || edasipääs
|-
| 8 || Jana Liisa Johannson || &quot;[[9 to 5 (laul)|9 to 5]]&quot; || [[Dolly Parton]] || edasipääs
|-
| 9 || [[Jüri Pootsmann]] || &quot;[[The Winner Takes It All]]&quot; || [[ABBA]] || edasipääs
|}

===Kolmas finaalsaade===
Kolmas finaalsaade toimus [[19. aprill]]il 2015. Saate teemaks oli kauneimad eesti laulud.

{| class = wikitable
! Jrk-nr 
! Osaleja
! Laul
! Originaalesitaja
! Tulemus
|-
| 1 || [[Jüri Pootsmann]] || &quot;[[Kuni veel sind hoida suudan]]&quot; || [[Proov 583]] || edasipääs
|-bgcolor=&quot;B8DBFF&quot;
| 2 || Karl Mihkel Salong || &quot;[[Kui mind enam ei ole]]&quot; || [[Urmas Alender]] || viimase kahe hulgas
|- style=&quot;background:pink;&quot;
| 3 || Annabel Guitar || &quot;[[(Where Do I Begin?) Love Story|Armastuse lugu]]&quot; || [[Marju Kuut]] || välja langenud
|- 
| 4 || [[Kristjan Kannukene]] || [[Sinilind (laul)|&quot;Sinilind&quot;]] || [[Raimond Valgre]] || edasipääs
|-bgcolor=&quot;E0F0FF&quot;
| 5 || Jana Liisa Johannson || &quot;[[Mõrkjad pisarad]]&quot; || [[Kaire Vilgats]] || viimase kolme hulgas
|-
| 6 || [[Karl Gustav Adamsoo]] || &quot;[[Armastan vaid sind]]&quot; || [[Rock Hotel]] || edasipääs
|-
| 7 || [[Mikk Mäe]] || &quot;[[Baby Take Me in Your Arms|Julge laul]]&quot; || [[Ivo Linna]] || edasipääs
|-
| 8 || [[Gertu Pabbo]] || &quot;[[Turn the Page|Olen valind tee]]&quot; || [[Tõnis Mägi]] || edasipääs
|}

===Neljas finaalsaade===
Neljas finaalsaade toimus [[26. aprill]]il 2015. Saates esitati laule, mis olid valitud kaasvõistlejate poolt.

{| class = wikitable
! Jrk-nr 
! Osaleja
! Laul
! Originaalesitaja
! Tulemus
|- style=&quot;background:pink;&quot;
| 1 || [[Karl Mihkel Salong]] || &quot;[[Pour Some Sugar on Me]]&quot; || [[Def Leppard]] || välja langenud
|- 
| 2 || [[Gertu Pabbo]] || &quot;[[I (Who Have Nothing)]]&quot; || [[Tom Jones]]&lt;sup&gt;(1)&lt;/sup&gt; || edasipääs
|-bgcolor=&quot;E0F0FF&quot;
| 3 || [[Kristjan Kannukene]] || &quot;[[I Got You (I Feel Good)]]&quot; || [[James Brown]] || viimase kolme hulgas
|-
| 4 || [[Karl Gustav Adamsoo]]|| &quot;[[Lay Me Down]]&quot; || [[Sam Smith]] || edasipääs
|-bgcolor=&quot;B8DBFF&quot;
| 5 || [[Mikk Mäe]] || &quot;[[Sunday Morning]]&quot; || [[Maroon 5]] || viimase kahe hulgas
|-
| 6 || [[Jüri Pootsmann]]|| &quot;[[Try a Little Tenderness]]&quot; || [[Otis Redding]]&lt;sup&gt;(2)&lt;/sup&gt; || edasipääs
|-
| 7 || Jana Liisa Johannson|| &quot;[[Les feuilles mortes]]&quot; || [[Edith Piaf]]&lt;sup&gt;(3)&lt;/sup&gt; || edasipääs
|}
;Märkused:
&lt;sup&gt;(1)&lt;/sup&gt; Laulu esmaesitaja oli hoopiski [[Ben E. King]] 1963. aastal. Tom Jonesi versioon on aga aastast 1970.&lt;br /&gt;
&lt;sup&gt;(2)&lt;/sup&gt; Laulu salvestas esimesena 1932. aastal [[Ray Noble Orchestra]] (lauljaks [[Val Rosing]]). Otis Redding, kes polnud tollal sündinudki,  salvestas laulu alles 1966. aastal, kuid sellest sai Reddingi tunnuslaul.&lt;br /&gt;
&lt;sup&gt;(3)&lt;/sup&gt; Laulu esitasid [[Yves Montand]] ja [[Irène Joachim]] 1946. aasta filmis &quot;[[Les Portes de la nuit]]&quot;. Piaf esitas laulu 1950. aastal.

===Viies finaalsaade===
Viies finaalsaade toimus [[3. mai]]l 2015. Bigbändivoorus esitati laule koos ansambliga [[Swingers]].

{| class = wikitable
! Jrk-nr 
! Osaleja
! Laul
! Originaalesitaja
! Tulemus
|-
| 1 || [[Karl Gustav Adamsoo]] || &quot;[[Amazing]]&quot; || [[Tatjana Mihhailova|Tanja]] || edasipääs
|-bgcolor=&quot;B8DBFF&quot;
| 2 || [[Gertu Pabbo]] || &quot;[[Fever (Little Willie Johni laul)|Fever]]&quot; || [[Peggy Lee]]&lt;sup&gt;(1)&lt;/sup&gt; || viimase kahe hulgas
|-bgcolor=&quot;E0F0FF&quot;
| 3 || [[Kristjan Kannukene]] || &quot;[[Cheek to Cheek]]&quot; || [[Fred Astaire]] || viimase kolme hulgas
|-
| 4 || [[Mikk Mäe]] || &quot;[[15 magamata ööd]]&quot; || [[Ines]] || edasipääs
|-
| 5 || [[Jüri Pootsmann]] || &quot;[[Fly Me to the Moon]]&quot; || [[Frank Sinatra]]&lt;sup&gt;(2)&lt;/sup&gt; || edasipääs
|- style=&quot;background:pink;&quot;
| 6 || Jana Liisa Johannson || &quot;[[Umbrella]]&quot; || [[Rihanna]] || välja langenud
|}
;Märkused: 
&lt;sup&gt;(1)&lt;/sup&gt; Laulu originaalesitaja on hoopiski [[Little Willie John]].&lt;br /&gt;
&lt;sup&gt;(2)&lt;/sup&gt; Laulu salvestas esimesena [[Kaye Ballard]] ja seda 10 aastat enne Sinatrat. Laulu originaalpealkiri on aga hoopiski &quot;[[In Other Words]]&quot; ning seda esitas kabarees [[Felicia Sanders]].

===Kuues finaalsaade===
Kuues finaalsaade toimus 10. mail 2015. Iga osaleja esitas kaks laulu: tantsuloo ja laulu kodust.

{| class=&quot;wikitable plainrowheaders&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|+ Osalejate esitused
! scope=&quot;col&quot;| Osaleja
! scope=&quot;col&quot;| #
! scope=&quot;col&quot;| Esimene laul (originaalesitaja)
! scope=&quot;col&quot;| #
! scope=&quot;col&quot;| Teine laul (originaalesitaja)
! scope=&quot;col&quot;| Tulemus
|- 
! scope=&quot;row&quot; | [[Mikk Mäe]]
| 1
| &quot;[[Stole the Show]]&quot; ([[Kygo]] feat. [[Parson James]])
| 10
| &quot;[[Mu kodu]]&quot; ([[Jaak Joala]])
| edasipääs
|- style=&quot;background:pink;&quot;
! scope=&quot;row&quot; | [[Karl Gustav Adamsoo]]
| 2
| &quot;[[Nobody To Love]]&quot; ([[Sigma (ansambel)|Sigma]])&lt;sup&gt;(1)&lt;/sup&gt;
| 6
| &quot;[[Kodu (singel)|Kodu]]&quot; ([[Ott Lepland]])
| välja langenud
|-
! scope=&quot;row&quot; | [[Kristjan Kannukene]]
| 3
| &quot;[[Cheerleader]]&quot; ([[OMI]])
| 8
| &quot;[[Kodu (Kait Tamra)|Kodu]]&quot; ([[Kait Tamra]])
| edasipääs
|-
! scope=&quot;row&quot; | [[Jüri Pootsmann]]
| 4
| &quot;[[Waves]]&quot; ([[Mr Probz]])
| 7
| &quot;[[Kauges külas]]&quot; ([[Curly Strings]])
| edasipääs
|-bgcolor=&quot;B8DBFF&quot;
! scope=&quot;row&quot; | [[Gertu Pabbo]]
| 5
| &quot;[[Gravity (DJ Freshi laul)|Gravity]]&quot; ([[Ella Eyre]] koos [[DJ Fresh]]iga)
| 9
| &quot;[[Ema süda]]&quot; ([[Siiri Sisask]])
| viimase kahe hulgas
|}
;Märkus: &lt;sup&gt;(1)&lt;/sup&gt; See on ''remix'' [[Kanye West]]i laulust &quot;[[Bound 2]]&quot;.

===Seitsmes finaalsaade===
Seitsmes finaalsaade toimus 17. mail 2015. Osalejad esitasid kaks laulu. Esimene lugu esitati koos ühega saatekohtunikest, teise loo valis aga igale osalejale telepublik.

{| class=&quot;wikitable plainrowheaders&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|+ Osalejate esitused
! scope=&quot;col&quot;| Osaleja
! scope=&quot;col&quot;| #
! scope=&quot;col&quot;| Esimene laul (originaalesitaja)
! scope=&quot;col&quot;| #
! scope=&quot;col&quot;| Teine laul (originaalesitaja)
! scope=&quot;col&quot;| Tulemus
|-
! scope=&quot;row&quot; | [[Jüri Pootsmann]]
| 1
| &quot;[[Kohtumine]]&quot; ([[Maarja-Liis Ilus]])
| 5
| &quot;[[Hold Back the River]]&quot; ([[James Bay]])
| edasipääs 
|-
! scope=&quot;row&quot; | [[Kristjan Kannukene]]
| 2
| &quot;[[Õhtunägemus]]&quot; ([[Ruja]])
| 6
| &quot;[[I Just Want to Make Love to You]]&quot; ([[Etta James]])&lt;sup&gt;(1)&lt;/sup&gt;
| edasipääs
|-bgcolor=&quot;B8DBFF&quot;
! scope=&quot;row&quot; | [[Gertu Pabbo]]
| 7
| &quot;[[Tahan elada]]&quot; ([[The Sun|Tanel Padar &amp; The Sun]])
| 3
| &quot;[[(You Make Me Feel Like) A Natural Woman]]&quot; ([[Aretha Franklin]])
| viimase kahe hulgas
|- style=&quot;background:pink;&quot;
! scope=&quot;row&quot; | [[Mikk Mäe]]
| 4
| &quot;[[Harald ja Matilda]]&quot; ([[Chalice]])
| 8
| &quot;[[With or Without You]]&quot; ([[U2]])
| välja langenud
|}
;Märkus: &lt;sup&gt;(1)&lt;/sup&gt; Laulu originaalesitaja oli 1954. aastal [[Muddy Waters]]. Etta James salvestas laulu 1961. aastal.

===Kaheksas finaalsaade===
Kaheksas finaalsaade toimus 24. mail 2015. Osalejad esitasid kolm laulu. Esimesed kaks lugu esitati koos ühega kaasvõistlejaist, kolmanda loo valis aga igale osalejale kohtunik.

{| class=&quot;wikitable plainrowheaders&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|+ Osalejate esitused
! scope=&quot;col&quot;| Osaleja
! scope=&quot;col&quot;| #
! scope=&quot;col&quot;| Esimene laul (originaalesitaja)
! scope=&quot;col&quot;| #
! scope=&quot;col&quot;| Teine laul (originaalesitaja)
! scope=&quot;col&quot;| #
! scope=&quot;col&quot;| Kolmas laul (originaalesitaja)
! scope=&quot;col&quot;| Tulemus
|- style=&quot;background:pink;&quot;
! scope=&quot;row&quot; | [[Kristjan Kannukene]]
| 1
| &quot;[[Play That Funky Music]]&quot; ([[Wild Cherry]]) koos Jüri Pootsmanniga
| 4
| &quot;[[Unforgettable]]&quot;&lt;sup&gt;(1)&lt;/sup&gt; ([[Nat King Cole]] ja [[Natalie Cole]]) koos Gertu Pabboga
| 3
| &quot;[[Life on Mars?]]&quot; ([[David Bowie]])
| välja langenud
|-
! scope=&quot;row&quot; | [[Jüri Pootsmann]]
| 1
| &quot;[[Play That Funky Music]]&quot; ([[Wild Cherry]]) koos Kristjan Kannukesega
| 6
| &quot;[[If I Ain't Got You]] ([[Alicia Keys]]) koos Gerttu Pabboga
| 5
| &quot;[[Tulen kord jälle]] ([[Sven Grünberg]])
| edasipääs
|-
! scope=&quot;row&quot; | [[Gertu Pabbo]]
| 4
| &quot;[[Unforgettable]]&quot;&lt;sup&gt;(1)&lt;/sup&gt; ([[Nat King Cole]] ja [[Natalie Cole]]) koos Kristjan Kannukesega
| 6
|  &quot;[[If I Ain't Got You]] ([[Alicia Keys]]) koos Jüri Pootsmanniga
| 2
| &quot;[[Billie Jean]]&quot; ([[Michael Jackson]])
| edasipääs
|}

;Märkus: &lt;sup&gt;(1)&lt;/sup&gt; Laulu originaalpealkiri oli &quot;Uncomparable&quot;, kuid see muudeti plaadifirma soovil. Nat King Cole salvestas laulu 1951. aastal, Natalie Cole sündis 1950. aastal ja Nat King Cole suri 1965. aastal, nii et koos nad seda laulu ei esitanudki. 1991. aastal tekkis [[Joe Guercio]]l idee laulu originaalversioon remiksida ja teha sellest duett isa ja tütrega. Too versioon võitis 1992. aastal kolm [[Grammy auhind]]a.

=== Superfinaal ===
Superfinaal toimus 31. mail 2015 [[Nordea Kontserdimaja]]s, [[Tallinn]]as. Esmalt astusid üles superfinalistid ühise duetiga [[2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]e [[Måns Zelmerlöw]] võidulaulust &quot;[[Heroes (Måns Zelmerlöwi laul)|Heroes]]&quot;. Esimeses voorus esitasid superfinalistid ühe varem saates lauldud loo, mida nad pidasid oma finaalsaadete parimaks. Teisena esitasid nii Gertu kui ka Jüri loo &quot;[[Torm (laul)|Torm]]&quot;, mille muusika autor ja produtsent on [[Kim Wennerström]] ning eestikeelse teksti on kirjutanud [[Maian Kärmas]], pärast superfinaali andis [[Universal Music Group]] välja aga vaid võitja esituse. Kolmanda ja viimase lauluna esitasid finalistid võiduloo. &quot;Eesti otsib superstaari&quot; kuuenda hooaja võitjaks valisid vaatajad telefonihääletusega [[Jüri Pootsmann]]i.

{| class=&quot;wikitable plainrowheaders&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
! scope=&quot;col&quot;| Osaleja
! scope=&quot;col&quot;| Jrk
! scope=&quot;col&quot;| Esimene laul (originaalesitaja)
! scope=&quot;col&quot;| Jrk
! scope=&quot;col&quot;| Teine laul
! scope=&quot;col&quot;| Jrk
! scope=&quot;col&quot;| Kolmas laul (originaalesitaja)
! scope=&quot;col&quot;| Tulemus
|-
! scope=&quot;row&quot; | [[Gertu Pabbo]]
| 1
| &quot;[[(You Make Me Feel Like) A Natural Woman]]&quot; ([[Aretha Franklin]])
| 3
| &quot;[[Torm (Eesti otsib superstaari võitja esimene singel)|Torm]]&quot;
| 5
| &quot;[[Kuula]] ([[Ott Lepland]])
| Teine koht
|-style=&quot;background:lime;&quot;
! scope=&quot;row&quot; | [[Jüri Pootsmann]]
| 2
| &quot;[[Hold Back the River]]&quot; ([[James Bay]])
| 4
| &quot;[[Torm (Eesti otsib superstaari võitja esimene singel)|Torm]]&quot;
| 6
| &quot;[[Purple Rain]]&quot; ([[Prince]])
| Võitja
|}

==Statistika==
{|class=&quot;wikitable&quot; align=&quot;center&quot;
|colspan=&quot;2&quot; align=&quot;right&quot;|
|colspan=&quot;9&quot; bgcolor=&quot;palegoldenrod&quot; align=&quot;Center&quot;|'''Finaalid'''
|-
|colspan=&quot;2&quot; align=&quot;right&quot;|''Saated:''
!05.04
!12.04
!19.04
!26.04
!03.05
!10.05
!17.05
!24.05
!31.05
|-
!Koht
!Võistlejad
!colspan=&quot;13&quot; align=&quot;center&quot;|Tulemused
|-
|align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;palegoldenrod&quot;|'''1'''
|bgcolor=&quot;cyan&quot;|[[Jüri Pootsmann]]
|style=&quot;background: lightgreen&quot; |
|style=&quot;background: lightgreen&quot; |
|style=&quot;background: lightgreen&quot; |
|style=&quot;background: lightgreen&quot; |
|style=&quot;background: lightgreen&quot; |
|style=&quot;background: lightgreen&quot; |
|style=&quot;background: lightgreen&quot; |
|style=&quot;background: lightgreen&quot; |
|style=&quot;background: Lime&quot; | '''Võitja'''
|-
|align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;palegoldenrod&quot;|'''2'''
| bgcolor=&quot;pink&quot;|[[Gertu Pabbo]]
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: yellow&quot; | Viim. 3
|style=&quot;background: lightgreen&quot; |
|style=&quot;background: lightgreen&quot; |
|style=&quot;background: orange&quot; | Viim. 2
|style=&quot;background: orange&quot; | Viim. 2
|style=&quot;background: orange&quot; | Viim. 2
|style=&quot;background: lightgreen&quot; |
|style=&quot;background: yellow&quot; | '''Teine koht'''
|-
|align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;palegoldenrod&quot;|'''3'''
|bgcolor=&quot;cyan&quot;|[[Kristjan Kannukene]]
|style=&quot;background: lightgreen&quot; |
|style=&quot;background: lightgreen&quot; |
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: yellow&quot; | Viim. 3
|style=&quot;background: yellow&quot; | Viim. 3
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: lightgreen&quot; |
|style=&quot;background: red&quot; |&lt;font color=&quot;white&quot;&gt;Vh&lt;/font&gt; 
|colspan=&quot;1&quot; bgcolor=&quot;666666&quot;|
|-
|align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;palegoldenrod&quot;|'''4'''
|bgcolor=&quot;cyan&quot;|[[Mikk Mäe]]
|style=&quot;background: orange&quot; | Viim. 2
|style=&quot;background: orange&quot; | Viim. 2
|style=&quot;background: lightgreen&quot; |
|style=&quot;background: orange&quot; | Viim. 2
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: red&quot; |&lt;font color=&quot;white&quot;&gt;Vh&lt;/font&gt; 
|colspan=&quot;2&quot; bgcolor=&quot;666666&quot;|
|-
|align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;palegoldenrod&quot;|'''5'''
| bgcolor=&quot;cyan&quot;|[[Karl Gustav Adamsoo]]
|style=&quot;background: yellow&quot; | Viim. 3
|style=&quot;background: lightgreen&quot; |
|style=&quot;background: lightgreen&quot; |
|style=&quot;background: lightgreen&quot; |
|style=&quot;background: lightgreen&quot; |
|style=&quot;background: red&quot; |&lt;font color=&quot;white&quot;&gt;Vh&lt;/font&gt; 
|colspan=&quot;3&quot; bgcolor=&quot;666666&quot;|
|-
|align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;palegoldenrod&quot;|'''6'''
|bgcolor=&quot;pink&quot;|[[Jana Liisa Johannson]]
|style=&quot;background: lightgreen&quot; |
|style=&quot;background: lightgreen&quot; |
|style=&quot;background: yellow&quot; | Viim. 3
|style=&quot;background: lightgreen&quot; |
|style=&quot;background: red&quot; |&lt;font color=&quot;white&quot;&gt;Vh&lt;/font&gt;
|colspan=&quot;4&quot; bgcolor=&quot;666666&quot;| 
|-
|align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;palegoldenrod&quot;|'''7'''
|bgcolor=&quot;cyan&quot;|[[Karl Mihkel Salong]]
|style=&quot;background: lightgreen&quot; |
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: orange&quot; | Viim. 2
|style=&quot;background: red&quot; |&lt;font color=&quot;white&quot;&gt;Vh&lt;/font&gt;
|colspan=&quot;5&quot; bgcolor=&quot;666666&quot;| 
|-
|align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;palegoldenrod&quot;|'''8'''
|bgcolor=&quot;pink&quot;|[[Annabel Guitar]]
|style=&quot;background: lightgreen&quot; |
|style=&quot;background: lightgreen&quot; | 
|style=&quot;background: red&quot; |&lt;font color=&quot;white&quot;&gt;Vh&lt;/font&gt; 
|colspan=&quot;6&quot; bgcolor=&quot;666666&quot;|
|-
|align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;palegoldenrod&quot;|'''9'''
|bgcolor=&quot;cyan&quot;|[[Risto Paiste]]
|style=&quot;background: lightgreen&quot; |
|style=&quot;background: red&quot; |&lt;font color=&quot;white&quot;&gt;Vh&lt;/font&gt; 
|colspan=&quot;7&quot; bgcolor=&quot;666666&quot;|
|-
|align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;palegoldenrod&quot;|'''10'''
|bgcolor=&quot;pink&quot;|[[Anelle Tamm]]
|style=&quot;background: red&quot; |&lt;font color=&quot;white&quot;&gt;Vh&lt;/font&gt; 
|colspan=&quot;8&quot; bgcolor=&quot;666666&quot;|
|}

&lt;center&gt;
{| border=&quot;2&quot; cellpadding=&quot;8&quot; style=&quot;background:silver; border:1px solid gray; border-collapse:collapse; margin:0 1em 1em 0; text-align:center; {{{1|}}}&quot;
|-
|+ '''Legend'''
|-
| style=&quot;background:pink;&quot; width=&quot;10%&quot; | Naised
| style=&quot;background:cyan;&quot; width=&quot;10%&quot; | Mehed
| style=&quot;background:palegoldenrod;&quot; width=&quot;10%&quot; | Top 10
| style=&quot;background:yellow;&quot; width=&quot;10%&quot; | Viimased 3
| style=&quot;background:orange;&quot; width=&quot;10%&quot; | Viimased 2
| style=&quot;background:red;&quot; width=&quot;10%&quot; |&lt;font color=&quot;white&quot;&gt;Välja hääletatud&lt;/font&gt;
| style=&quot;background:lightgreen;&quot; width=&quot;10%&quot; | Edasi pääsenud
| style=&quot;background:#666666;&quot; width=&quot;10%&quot; |&lt;font color=&quot;white&quot;&gt;ei esinenud&lt;/font&gt;
|}
&lt;/center&gt;

==Välislingid==
*[http://www.tv3.ee/eesti-otsib-superstaari Saate koduleht] [[TV3]] veebis

{{Eesti otsib superstaari}}

[[Kategooria:Eesti otsib superstaari| ]]</text>
      <sha1>05n786fmq3hk3s8jgovz2mr4m6s27e5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Wolf Biermann</title>
    <ns>0</ns>
    <id>401265</id>
    <revision>
      <id>7204222</id>
      <parentid>6406018</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T10:08:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204222</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5162" sha1="59e5dntr5h21dxbwqcipcccl6xjh373" xml:space="preserve">[[Pilt:Wolf Biermann Lauter Lyrik.jpg|pisi|Wolf Biermann kirjandusüritusel &quot;Lauter Lyrik&quot;, [[16. november|16. novembril]] 2008]]
[[Pilt:BiermannKind.jpg|pisi|Wolf Biermann 1977. aastal Hamburgis]]
'''Karl Wolf Biermann''' (sündinud [[15. november|15. novembril]] [[1936]] [[Hamburg]]is) on saksa laulja, laulukirjutaja ja luuletaja.

Wolf Biermann on pärit Hamburgi töölisperest. Tema [[juudid|juudi rahvusest]] isa [[Dagobert Biermann]] mõrvati [[1943]]. aastal [[Oświęcimi koonduslaager|Oświęcimi koonduslaagris]].&lt;ref&gt;http://kurier.at/stars/wolf-biermann-diese-gute-ruhe-in-der-liebe/2.341.073&lt;/ref&gt;

[[1953]]. aastal asus Wolf Biermann maailmavaatelistel põhjustel elama [[Saksa DV]]-sse.&lt;ref&gt;http://www.jugendopposition.de/index.php?id=2806&lt;/ref&gt; Aastatel [[1955]]–[[1957]] õppis ta [[Berliini Humboldti Ülikool]]is poliitökonoomiat. 1957–[[1959]] töötas Biermann teatris [[Berliner Ensemble]] lavastaja [[Helene Weigel]]i assistendina.&lt;ref&gt;https://www.bundesarchiv.de/oeffentlichkeitsarbeit/bilder_dokumente/02783/index.html.de&lt;/ref&gt; 1959–[[1963]] õppis Wolf Biermann Berliini Humboldti Ülikoolis filosoofiat ja matemaatikat. Hoolimata edukalt kaitstud lõputööst jäi tal diplom aga saamata.

[[1960. aastad|1960. aastate]] algul hakkas ta helilooja [[Hanns Eisler]]i mõjutusel luuletusi ja laule kirjutama. [[1961]]. aastal asutas Wolf Biermann koos [[Brigitte Soubeyran]]iga stuudioteatri [[Berliini Töölisteater]] (Berliner Arbeiter-Theater), mis aga võimude survel [[1963]]. aastal suleti.

[[Berliini müür]]i ehitamise järel pettus Wolf Biermann üha enam Saksa DV poliitilises režiimis ja temast kujunes vähehaaval režiimikriitik. [[1963]]. aastal keelduti Biermanni pärast kaks aastat kestnud kandidaadiaega vastu võtmast [[Saksamaa Sotsialistlik Ühtuspartei|Saksamaa Sotsialistlikku Ühtsusparteisse]].&lt;ref&gt;http://www.hdg.de/lemo/biografie/wolf-biermann.html&lt;/ref&gt;

Lääne-Saksamaal käis Biermann esimest korda külalisesinemistel [[1964]]. aastal. [[1965]]. aastal ilmusid Lääne-Saksamaal tema esimene luulekogu &quot;Die Drahtharfe&quot; (&quot;Traatharf&quot;) ja esimene kauamängiv heliplaat &quot;Wolf Biermann (Ost) zu Gast bei Wolfgang Neuss (West)&quot;. Seepeale kehtestasid Saksa DV võimud Biermannile täieliku esinemis- ja avaldamiskeelu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://kirjandusfestival.tartu.ee/legendaarne-saksa-laulev-luuletaja-biermann-esineb-prima-vistal |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-04-11 |arhiivimisaeg=2015-04-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150414203700/http://kirjandusfestival.tartu.ee/legendaarne-saksa-laulev-luuletaja-biermann-esineb-prima-vistal |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

[[12. september|12. septembril]] [[1976]] toimus [[Prenzlau]]s 11-aastase esinemiskeelu järel esimene Wolf Biermanni kontsert.&lt;ref&gt;http://www.jugendopposition.de/index.php?id=178&lt;/ref&gt;

1976. aastal sai Wolf Biermann loa kontserdireisiks Lääne-Saksamaal. [[13. november|13. novembril]] 1976 esines ta [[Köln]]i Spordihallis kontserdiga, mis kanti üle ka raadios.&lt;ref&gt;https://www.boell.de/de/demokratie/zeitgeschichte-wolf-biermann-die-ausbuergerung-und-ihre-folgen-13410.html&lt;/ref&gt; Mõned Biermanni väljaütlemised aga vihastasid Saksa DV võimusesindajad välja. [[16. november|16. novembril]] [[1976]] võttis Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee Poliitbüroo Wolf Biermannilt ära Saksa DV kodakondsuse ja tal keelati riiki tagasi tulla.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.bstu.bund.de/DE/BundesbeauftragterUndBehoerde/Aktuelles/biermann.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-07-01 |arhiivimisaeg=2016-08-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160808210734/http://www.bstu.bund.de/DE/BundesbeauftragterUndBehoerde/Aktuelles/biermann.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; [[17. november|17. novembril]] 1976 kirjutas 12 Saksa DV juhtivat intellektuaali alla petitsioonile Wolf Biermannilt Saksa DV kodakondsuse äravõtmise vastu.&lt;ref&gt;http://www.jugendopposition.de/index.php?id=442&lt;/ref&gt;

Wolf Biermann oli sunnitud Lääne-Saksamaale jääma. [[1977]]. aastal toimus esimene Biermanni turnee [[Lääne-Euroopa]] riikides. Ta kritseeris oma lauludes Saksa DV-d, kuid väljendas jätkuvat sotsialistlikku meelsust.

[[1982]]. aasta aprillis sai Biermann ühekordse sissesõiduloa Saksa DV-sse, et külastada oma surmahaiget sõpra [[Robert Havemann]]i.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.exilarchiv.de/DE/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=206%3Abiermann-wolf&amp;catid=24&amp;Itemid=56&amp;lang=de |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-07-01 |arhiivimisaeg=2016-09-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160914100300/http://www.exilarchiv.de/DE/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=206%3Abiermann-wolf&amp;catid=24&amp;Itemid=56&amp;lang=de |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
 
[[Saksa DV]]-s sai Wolf Biermanni uuesti esineda alles [[1989]]. aasta detsembris, mil [[Leipzig]]is toimus tema kontsert.&lt;ref&gt;http://www.whoswho.de/bio/wolf-biermann.html&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.wolf-biermann.de/ Wolf Biermanni koduleht]

{{JÄRJESTA:Biermann, Wolf}}
[[Kategooria:Saksamaa lauljad]]
[[Kategooria:Saksa luuletajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1936]]</text>
      <sha1>59e5dntr5h21dxbwqcipcccl6xjh373</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ferdinand Foch</title>
    <ns>0</ns>
    <id>402186</id>
    <revision>
      <id>7203854</id>
      <parentid>7150467</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T13:03:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <origin>7203854</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2275" sha1="r4s20fep2vghzrhjmsugs0oy281z8er" xml:space="preserve">{{Infokast sõjaväelane
| pilt                = Ferdinand Foch by Melcy, 1921.png
| pildisuurus         = 
| pildiallkiri        = Marssal Foch 1921. aastal
| alt_tekst           = 
&lt;!--                  --&gt;
| nimi                = Ferdinand Foch
| prefiks             = 
| sufiks              = 
&lt;!--                  --&gt;
| täisnimi            = 
| sünninimi           = 
| hüüdnimi            = 
| sünniaeg            = [[2. oktoober]] [[1851]]
| sünnikoht           = [[Tarbes]], [[Oksitaania (haldusüksus)|Oksitaania]], [[Prantsusmaa]]
| surmaaeg            = {{Surmaaeg ja vanus|1929|3|20|1851|10|2}}
| surmakoht           = [[Pariis]], [[Prantsusmaa]]
| maetud              = [[Invaliidide Kodu]]
| haridus             = 
| truudusvanded       = {{pisiLipp|Prantsusmaa}}
| teenistused         = 
| teenistusaeg        = 1870–1923
| auaste              = diviisikindral
| sõjad/lahingud      = [[Prantsuse-Preisi sõda]]&lt;br/&gt;[[Esimene maailmasõda]]
&lt;!--                  --&gt;
| autogramm           = Signature Ferdinand Foch.svg
| autogrammi_suurus   =
| autogrammi_alt      = 
&lt;!--                  --&gt;
| moodul              =
}}
'''Ferdinand Foch''' ([[2. oktoober]] [[1851]] – [[20. märts]] [[1929]]) oli [[Prantsusmaa]] kindral, [[Prantsusmaa marssal|Prantsusmaa]], Suurbritannia ja Poola marssal, sõjateoreetik ja [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] liitlasvägede ([[Antant|Antandi]]) ülemjuhataja.

Tema üks kuulsamaid tsitaate oli &quot;See pole rahu, see on 20-aastane vaherahu.&quot;, mille ta lausus [[Versailles' rahu|Versailles' rahuleping]]u kohta. Tema sõnad olid prohvetlikud, sest [[II maailmasõda]] algas 20 aastat ja 64 päeva pärast lepingu sõlmimist.

1918. aastast oli ta [[Prantsuse Akadeemia]] liige.

29. aprillil 1925 anti talle [[Eesti Vabadusrist]]i I liigi I järk.

{{JÄRJESTA:Foch, Ferdinand}}
[[Kategooria:Prantsusmaa marssalid]]
[[Kategooria:Poola marssalid]]
[[Kategooria:Püha Georgi II klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Püha Georgi IV klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Vabadusristi I liigi 1. järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Karutapja ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]]
[[Kategooria:Prantsuse Akadeemia liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1851]]
[[Kategooria:Surnud 1929]]</text>
      <sha1>r4s20fep2vghzrhjmsugs0oy281z8er</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Biograafiad (Pe)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>404505</id>
    <revision>
      <id>7204300</id>
      <parentid>7191837</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T11:52:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Avjoska</username>
        <id>1538</id>
      </contributor>
      <comment>/* Pes */</comment>
      <origin>7204300</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="40765" sha1="rpon8wkrypx7h06cdmxtm1n1va752kx" xml:space="preserve">{{Mall:BiograafiadIndeks}}

'''Biograafiad (Pe)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega &quot;Pe&quot;.

==Pea== 
*[[James Peace]], šoti helilooja, kontsertpianist ja visuaalkunstnik (1963–) 
*[[Timothy Peake]], Suurbritannia sõjaväelane ja astronaut (1972–)
*[[Eduard Peanberg]], eesti vallavanem (1901–1985)
*[[Giuseppe Peano]], itaalia matemaatik ja keeleteadlane (1858–1932) 
*[[Patrick Pearse]], iiri õpetaja, jurist, luuletaja, publitsist, rahvuslane ja poliitik (1879–1916)  
*[[Richard Pearse]], Uus-Meremaa leidur (1877–1953)
*[[Lester B. Pearson]], Kanada ajaloolane, riigitegelane, diplomaat ja poliitik (1897–1972)
*[[Tanner Pearson]], Kanada jäähokimängija (1982–)
*[[Robert Edwin Peary]], ameerika polaaruurija (1856–1920)
*[[Adam Peaty]], Suurbritannia ujuja (1994–)

==Peb==
*[[Andero Pebre]], eesti jalgpallur (1991–) 

==Pec==
*[[Nilo Peçanha]], Brasiilia poliitik (1867–1924)
*[[Aurelio Peccei]], itaalia ettevõtja (1908–1984)
*[[Ivan Pecha]], slovaki jalgpallur (1986–)
*[[Max Pechstein]], saksa maalikunstnik (1881–1955)
*[[Ülle Pechter]], eesti arstiteadlane ja taastusarst (1959–)
*[[Augustas Pečiukevičius]], leedu korvpallur (1991–)
*[[Charles Horton Peck]], ameerika mükoloog (1833–1917) 
*[[Morgan Scott Peck]], USA psühhiaater (1936–2005)
*[[Zdeněk Pecka]], Tšehhoslovakkia sõudja (1954–2024)
*[[Karin Peckert-Forsmann]], Eesti mäesuusataja
*[[Ildikó Pécsi]], ungari näitleja (1940–2020)

==Ped==
*[[Ülo Peda]], eesti loomaarstiteadlane (1942–)
*[[Lauri Pedaja]]
*[[August Pedajas]], Eesti NSV riigitegelane (1930–1992)
*[[Jaan Pedajas]], Voltveti vallavanem (1861–1926) 
*[[Milli-Irene Pedajas]], eesti pedagoogikateadlane (1933–1991)
*[[Priit Pedajas]], eesti lavastaja ja näitleja (1954–)
*[[Ellen Pedak]], eesti keemik (1930–2022)
*[[Evald Pedak]], eesti keemik ja loomakasvatusteadlane (1931–2017)
*[[Külli Pedak]], Eesti riigiametnik (1946–)
*[[Lembit Pedak]], eesti majandusteadlane (1923–)
*[[Valter Pedak]], Eesti sõjaväelane (1895–1948)
*[[Andrei Pedan]], vene jäähokimängija (1993–) 
*[[Liina Ariadne Pedanik]], eesti laulja (1998–)
*[[Martin Pedanik]], eesti graafik ja disainer (1974–) 
*[[Urmas Pedanik]], eesti maalikunstnik (1949–)
*[[Virve Pedari]], eesti metallikunstnik (1951–2014) 
*[[Karmen Pedaru]], eesti modell 
*[[Tõnu Pedaru]], eesti ajakirjanik ja laulja (1962–)
*[[Arvet Pedas]], eesti matemaatik
*[[Ele Pedassaar]], eesti sünoptik
*[[Harry Pedaste]], Eesti sõjaväelane (1908–1995) 
*[[Imant Pedaste]], eesti keemik (1899–1985)
*[[Jaan-Imant Pedaste]], eesti spordipedagoog ja -teadlane (1941–)
*[[Margus Pedaste]], eesti bioloog ja pedagoogikateadlane (1976–) 
*[[Tiia Pedastsaar]], eesti pedagoogikateadlane (1948–)
*[[Hilde Gjermundshaug Pedersen]], norra suusataja (1964–) 
*[[Peder Pedersen (jalgrattur)|Peder Pedersen]], taani jalgrattur (1945–2015)
*[[Poul Pedersen]], taani jalgpallur (1932–2016)
*[[Sergei Pedersen]], eesti muusik (1953–) 
*[[Tore Pedersen]], Norra jalgpallur (1969–) 
*[[Peep Pedmanson]], eesti humorist, karikaturist, tõlkija ja luuletaja (1963–)
*[[Tõivu Pedokand]], eesti tehnikateadlane (1938–2021)
*[[Viktor Pedoste]], Eesti kohtunik (1892–1979)
*[[Alfonso Pedraza]], hispaania jalgpallur (1996–) 
*[[Aliide-Julianne Pedraudse]], eesti pikaealine (1896–2002)
*[[Gunnar-Sigurd Pedraudse]], eesti helilooja (1926–2010)
*[[Jorge Pedreros]], Tšiili muusik, muusikaprodutsent ja koomik (1942–2013) 
*[[Alviine Pedriks]], kõige raskem eestlane (1893–1938)
*[[Taavi Pedriks]], eesti näitleja ja laulja (1971–2000)
*[[Pedro II (Brasiilia)|Pedro II]], Brasiilia keiser (1825–1891)
*[[Pedro Henrique]], Brasiilia keiserliku perekonna pea (1909–1981)
*[[Ana Miguel Pedro]], Portugali jurist ja poliitik (1989–)
*[[Eduardo de Pedro]], Argentina jurist ja poliitik (1976–) 
*[[João Pedro]], Brasiilia jalgpallur (1992–) 
*[[Dustin Pedroia]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (1983–) 
*[[Dani Pedrosa]], Hispaania motoringrajasõitja (1985–) 
*[[Ivan Pedroso]], Kuuba kergejõustiklane (1972–) 
*[[Aleksandrine Pedusaar]], eesti õpetaja, koolijuht, noorsoo- ja haridusliikumise tegelane (1889–1974)
*[[Heino Pedusaar]], eesti insener, helirežissöör, ajakirjanik ja publitsist (1931–2021)
*[[Konstantin Pedusaar]], eesti arst (1883–1972)
*[[Paul Pedusaar]], eesti arst (1887–1964)

==Pee==
*[[Helgi Peeba]], eesti ujuja ja raamatukogundustegelane (1932–2013)
*[[Marek Peeba]], eesti veemotosportlane (1992–)
*[[Margus Peeba]], eesti arstiteadlane ja invasiivkardioloog (1963–)
*[[Annely Peebo]], eesti ooperilaulja (1971–)
*[[Ede Peebo]], eesti kunstnik ja raamatugraafik (1934–2021)
*[[Eva Peebo]], eesti treener ja spordipedagoog (1937–2022)
*[[Jaak Peebo]], eesti keeleteadlane (1933–2016)
*[[Evald Nikolai Peebsen]], eesti loomaarstiteadlane (1900–1987)
*[[Valve Peebu]], eesti õpetaja ja koolijuht (1940–)
*[[Juhan Peedimaa]], eesti ettevõtja (1975–)
*[[Vello Peedimaa]], eesti majandusteadlane (1949–)
*[[Malle Peedo]], eesti nukunäitleja (1939–2003) 
*[[Eduard Peedosk]], eesti ärimees ja omavalitsustegelane (1897–1977)
*[[Agris Peedu]], eesti ärijuht (1981–)  
*[[Andrus Peegel]], eesti kunstnik (1955–2020)
*[[Juhan Peegel]], eesti ajakirjandus- ja keeleteadlane (1919–2007)
*[[Lembit Peegel]], eesti poksija ja fotograaf (1936–) 
*[[Mari Peegel]], eesti ajakirjanik (1979–) 
*[[Priidu Peegel]], eesti muusik (1990–) 
*[[Valdur Peegel]], kohalik ühiskonnaelutegelane ja vabatahtlik korrakaitsja (1938–2017)  
*[[Virve Peegel]], eesti spordipedagoog (1931–2017)
*[[Aleksander Peek]], eesti maali- ja teatrikunstnik ning graafik (1915–1982)
*[[Ingrid Peek]], eesti ajakirjanik (1977–)
*[[Kim Peek]] (1951–2009)
*[[Toomas Peek]], eesti ärimees (1952–)
*[[Andres Peekna]], eesti füüsik (1937–2014) 
*[[Sir]] [[Robert Peel]], Suurbritannia riigimees (1788–1850)
*[[Robert Peenemaa]], eesti viiuldaja (1903–1949)
*[[Ao Peep]], eesti draamanäitleja (1947–2011)
*[[Harald Peep]], eesti kirjandusteadlane (1931–1998)
*[[Helend Peep]], eesti näitleja ja laulja (1910–2007)
*[[Laine Peep]], eesti psühholoog ja bibliograaf (1932–2001)
*[[Lennart Peep]], eesti lavastaja ja teatritegelane (1984–)
*[[Maret Peep]], eesti näitleja (1963–)
*[[Viljar Peep]], eesti ajaloolane ja riigiametnik (1969–)
*[[Aleksander Peepre]], eesti kahevõistleja, treener ja spordipedagoog (1915–1976)
*[[Shaẖar Pe'er]], Iisraeli tennisist (1987–)
*[[Agu Peerna]], eesti kunstnik (1904–1950)
*[[Amanda Peet]], USA filminäitleja (1972–) 
*[[August Peet]], Eesti poliitik ja advokaat (1881–?)
*[[Viktor Peet]], eesti füüsik (1956–)
*[[Peeter I]], Vene tsaar ja Venemaa keiser 
*[[Peeter II]], Venemaa keiser
*[[Peeter III]], Venemaa keiser
*[[Peeter (Pähkel)|Peeter]], õigeusu Tartu ja Petseri piiskop (1875–1948)
*[[Cathelijn Peeters]], Hollandi kergejõustiklane (1996–)
*[[Artur Peetre]], eesti õigusteadlane, ajaloolane ja arhivist (1907–1989)
*[[Jaak Peetre]], eesti päritolu Rootsi matemaatik (1935–2019)
*[[Karin Peetri]], eesti näitleja (1954–) 
*[[Taavi Peetre]], eesti kuulitõukaja (1983–2010) 
*[[Valdo Peetri]], Eesti näitleja ja laulja (1921–2004)
*[[Peetrus]], apostel
*[[Jüri Peets]], eesti keemik-muinastehnoloog, ajaloolane ja arheoloog (1952–)
*[[Leonora Peets]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1898–1995)
*[[Priit Peets]], eesti majandusteadlane (1943–2020)
*[[Rudolf Peets]], eesti arst (1893–1991)
*[[Tõnis Peets]], eesti agrotehnikateadlane (1943–)
*[[Ants Peetsalu]], eesti arstiteadlane (1942–2020)
*[[Margot Peetsalu]], eesti arstiteadlane ja kirurg (1954–)
*[[Elen Peetsmann]], eesti maamajandusteadlane (1984–) 
*[[Raivo Peetsmann]], eesti veemotosportlane (1991–2014) 
*[[Rita Peetso]], eesti arstiteadlane ja epidemioloog (1955–)
*[[Andres Peetson]], eesti trompetist (1970–)
*[[Rasmus Peetson]], eesti jalgpallur (1995–)
*[[Salme Peetson]], eesti näitleja (1885–1967)
*[[Elmar Peetsu]], Eesti kohtunik (1904–1971)
*[[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (1943–2026)

==Peg==
*[[Simon Pegg]], inglise filminäitleja (1970–)
*[[Peggy Sue]], USA kantrilaulja (1943–)
*[[Karl Peglau]], Saksa liikluspsühholoog (1927–2009)
*[[Jennie Pegouskie]], tai päritolu Ameerika Ühendriikide tantsija ja modell (1988–) 
*[[Irina Pegova]], vene näitleja (1978–)

==Peh==
*[[Elmar Pehap]], eesti notar (1894–1947)
*[[Erich Pehap]], eesti kunstnik (1912–1981)
*[[Alice Pehk]], eesti muusikaterapeut (1968–)
*[[Erki Pehk]], eesti dirigent (1968–)
*[[Heino Pehk]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1940–2025)
*[[Jaan Pehk]], eesti kirjanik ja muusik (1975–)
*[[Matti Pehk]], eesti füüsik (1948–) 
*[[Tõnis Pehk]], eesti keemik (1939–)
*[[Rauno Pehka]], eesti korvpallur (1969–)
*[[Rudolf Pehka]], eesti laskesportlane ja treener (1912–2003)
*[[Ando Pehme]], eesti sporditeadlane (1958–)
*[[Lea Pehme]], eesti arstiteadlane ja pulmonoloog (1957–)
*[[Sirli Pehme]], eesti põllumajandustegelane (1979–)
*[[Magnus Pehrsson]], rootsi jalgpallitreener (1976–)

==Pei==
*[[Ieoh Ming Pei]], hiina päritolu USA arhitekt (1917–)
*[[Arnd Peiffer]], Saksamaa laskesuusataja (1987–) 
*[[Elisabeth-Karin Peikel]], eesti botaanik (1902–1988)
*[[Karl Peiker]], eesti jurist ja ühistegelane (1905–1943) 
*[[Piret Peiker]], eesti kirjandusteadlane ja tõlkija (1971–)
*[[Raimund Peiker]], eesti vaimulik (1914–1992)
*[[Urmas Peiker]], eesti alpinist (1976–)
*[[Indrek Peil (pedagoog)|Indrek Peil]], eesti õpetaja (1959–)
*[[Indrek Peil]], eesti arhitekt (1973–)
*[[Margit Peil]], eesti muusikateadlane ja -tegelane
*[[Mirjam Peil]], eesti kunstiteadlane (1939–2022)
*[[Tiina Peil]], eesti geograaf (1967–)
*[[Voldemar Peil]], eesti kunstnik (1907–1999)
*[[Joachim Peiper]], Saksa sõjaväelane (1915–1976)
*[[Leida Peips]], eesti lüpsja (1937–) 
*[[Triin Peips]], eesti laske- ja murdmaasuusataja (1982–) 
*[[Charles Sanders Peirce]], USA teadlane ja filosoof (1839–1914)
*[[Aaron Peirsol]], Ameerika Ühendriikide endine ujuja (1983–) 
*[[Leena Peisa]], soome muusik (1979–)
*[[Nette Peit]], eesti võrkpallur (1992–)
*[[Meelis Peitre]], eesti jalgpallur (1990–) 
*[[Floriano Peixoto]], Brasiilia president (1839–1895)

==Pej==
*[[Marija Pejčinović Burić]], Horvaatia poliitik (1963–) 

==Pek== 
*[[Ragne Pekarev]], eesti näitleja (1980–) 
*[[German Pekarevski]], Eesti trombonist (1934–2001)
*[[Peter Pekarík]], slovaki jalgpallur (1986–) 
*[[Eduard Pekarski]], Venemaa lingvist, etnograaf ja folklorist (1858–1934)  
*[[Ruth-Kaja Pekk]], eesti psühholoog ja lektor (1945–)
*[[Tõnu Pekk]], eesti ettevõtja ja investor (1973–)
*[[Ahti Pekkala]], Soome poliitik (1924–2014)
*[[Eino Pekkala]], Soome jurist ja poliitik (1887–1956) 
*[[Mauno Pekkala]], Soome metsandustegelane ja poliitik (1890–1952) 
*[[Mauri Pekkarinen]], Soome poliitik (1947–)
*[[Tatu Pekkarinen]], soome laulja ja laulukirjutaja (1892–1951)
*[[Juuso Pekkinen]], soome raadio- ja telesaatejuht ning näitleja (1984–)
*[[Vello Pekomäe]], eesti ajakirjanik (1919–1995) 
*[[Aino-Kaisa Pekonen]], Soome poliitik (1979–)
*[[Nikola Peković]], Montenegro korvpallur (1986–)

==Pel==
*[[Pelagius]], briti teoloog (4.–5. sajand)
*[[Pelagius I]], paavst (suri 561)
*[[Pelagius II]], paavst (suri 590)
*[[Pelayo]], Astuuria valitseja (suri 737)
*[[Jerzy Pelc]], poola semiootik, filosoof ja loogik (1924–2017)
*[[Tadeusz Pełczyński]], Poola sõjaväelane (1892–1985) 
*[[Merike Peld]], eesti keemik (1965–)
*[[Pelé]], Brasiilia jalgpallur (1940–2022) 
*[[Adam Pelech]], Kanada jäähokimängija (1994–) 
*[[Niko Peleshi]], Albaania poliitik (1970–) 
*[[Jevgeni Pelešev]], vene rahvusest Eesti ja Venemaa õigeusu vaimulik (1930–2021) 
*[[Viktor Pelevin]], vene kirjanik (1962–) 
*[[Jaroslav Pelikan]], kristluse ajaloo uurija (1923–2006)
*[[Georg Pelisaar]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1958–)
*[[Aimable Pélissier]], Prantsusmaa sõjaväelane (1794–1864) 
*[[Anu Peljo]], eesti alpinist (1974–)
*[[Tõnis Peljo]], eesti alpinist (1973–)
*[[Gustav Adolf Pelkonen]], soome ja Eesti vaimulik (1864–1902)
*[[Jaana Pelkonen]], Soome poliitik ja ajakirjanik (1977–)
*[[Peter Pell]], Eesti põllumajandus- ja loodusteadlane ning pedagoog (1807–1861)
*[[Graziano Pellè]], Itaalia jalgpallur (1985–)
*[[Federica Pellegrini]], Itaalia ujuja (1988–)
*[[Ines Pellegrini‎‎‎‎‎]], Eritrea päritolu Itaalia filminäitleja (1954–) 
*[[Lorenzo Pellegrini]], itaalia jalgpallur (1996–) 
*[[Peter Pellegrini]], Slovakkia poliitik (1975–) 
*[[Federico Pellegrino]], itaalia murdmaasuusataja (1990–)
*[[Krystin Pellerin]], Kanada näitleja (1983–)
*[[Yannick Pelletier]], Šveitsi maletaja (1976–)
*[[Ernest le Pelley]], Sarki isand (1801–1849)
*[[César Pelli]], Argentina päritolu ameerika arhitekt (1926–2019)
*[[Rauno Pellikainen]], Soome poksija
*[[Facundo Pellistri]], Uruguay jalgpallur (2001–) 
*[[Liis Pello]], eesti jalgpallur (1988–) 
*[[Luule Pello]], eesti jurist
*[[Otmar Pello]], eesti kirikuõpetaja (1912–1971)
*[[Yury Pellya]], Soome endine jõutõstja (1994–)
*[[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane (1931–2022)
*[[Riikka Pelo]], soome kirjanik ja stsenarist (1972–)
*[[Nancy Pelosi]], USA poliitik (1940–)
*[[Théophile-Jules Pelouze]], prantsuse keemik (1807–1867)
*[[Arvīds Pelše]], Nõukogude Liidu ja Läti NSV partei- ja riigitegelane ning parteiajaloolane (1899–1983)
*[[Edda-Merike Pelt]], eesti reisiettevõtja ja esperantist (1951–)
*[[Jaan Pelt]], eesti astronoom ja matemaatik (1947–)
*[[Leonard Peltier]], inimõiguste eest võitleja USA-s (1944–)
*[[Jukka Peltola]], soome jäähokimängija (1987–) 
*[[Eemeli Peltonen]], soome poliitik (1994–2025)
*[[Nelson Peltz]], Ameerika Ühendriikide eetevõtja ja investor (1942–) 
*[[Napoléon Peltzer]], saksa tekstiilivabrikant (1802–1889)

==Pem==
*[[John Pemberton]], Ameerika Ühendriikide farmatseut, [[Coca-Cola]] leiutaja (1831–1888)

==Pen==
*[[Sergio Peña]], Peruu jalgpallur (1995–) 
*[[Enrique Peña Nieto]], Mehhiko poliitik (1966–)
*[[Vladimir Penart]] (1925–2015)
*[[Mike Pence]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1959–)
*[[Stevo Pendarovski]], Põhja-Makedoonia poliitik (1963–) 
*[[Krzysztof Penderecki]], poola helilooja (1933–2020)
*[[Teddy Pendergrass]], USA laulja (1950–2010)
*[[Mihaela Peneș]], Rumeenia odaviskaja (1947–2024)
*[[Merimeri Penfold]], maoori kultuuritegelane (1920–2014) 
*[[Peng Dehuai]], Hiina Rahvavabariigi sõjaväelane ja riigitegelane (1898–1974) 
*[[Peng Zhaoqin]], Hollandi maletaja (1968–)
*[[Pengiran Anak Saleha]], Brunei sultani abikaasa (1946–)
*[[Muriel Pénicaud]], Prantsusmaa poliitik (1955–)
*[[Mārtiņš Peniķis]], Läti sõjaväelane (1874–1964)  
*[[Jaan Penjam]], eesti arvutiteadlane (1955–)
*[[Maie Penjam]], eesti arhitekt (1937–) 
*[[Tiia Penjam]], eesti ajakirjanik, endine Õpetajate Lehe peatoimetaja (1955–)
*[[Daniil Penko]], Vene vojevood, sõjaväelane, diplomaat ja bojaar (suri 1520)
*[[Igor Penkov]], Eesti tehnikateadlane (1969–)
*[[Cvetelina Penkova]], Bulgaaria poliitik (1988–) 
*[[Oleg Penkovski]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1919–1963)
*[[Sean Penn]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (1960–)
*[[Eila Pennanen]], soome kirjanik, kriitik, esseist ja tõlkija (1916–1994)
*[[Jermaine Pennant]], inglise jalgpallur (1983–)
*[[Jaan Pennar]], eesti politoloog ja sovetoloog (1924–1996)
*[[Kaur Pennert]], eesti koorijuht, helilooja ja pianist (2001–) 
*[[Viljar Pennert]], Eesti korvpallitreener ja poliitik (1982–) 
*[[Flavia Pennetta]], itaalia profitennisist (1982–)
*[[Terje Pennie]], eesti näitleja (1960–) 
*[[Enno Penno]], Eesti poliitik (1930–2016)
*[[Rudolf Penno]], Eesti poliitik (1896–1951)
*[[Jonathan Penrose]], Briti maletaja (1933–2021)
*[[Lionel Penrose]], Briti geneetik (1898–1972) 
*[[Oliver Penrose]], Briti füüsik (1929–) 
*[[Roger Penrose]], inglise füüsik (1931–)
*[[Kalev Pensa]], eesti tõstetreener (1929–2016)
*[[Margus Pensa]], eesti bioloog (1973–)
*[[Arno Allan Penzias]], USA füüsik (1933–2024)
*[[Juku Pent]], eesti suusataja (1918–1991)  
*[[Leho Pent]],eesti tõstja (1990–) 
*[[Natalia Pentre]], Eesti vene filoloog ja pedagoogikateadlane (1905–1982)
*[[Jaan Pentšuk]], eesti keemik (1950–)
*[[Evelin Penttilä]], eesti filmiprodutsent (1985–) 
*[[Risto E. J. Penttilä]], Soome politoloog ja poliitik (1959–)
*[[Sten Pentus]], eesti autosportlane (1981–) 
*[[Keit Pentus-Rosimannus]], Eesti poliitik (1976–)
*[[Anti Penu]], eesti võrkpallur (1947–2024) 
*[[Priit Penu]], eesti mullateadlane (1970–)

==Peo==
*[[Ester Peony]], rumeenia laulja ja laulukirjutaja (1993–)

==Pep==
*[[Aleksandr Pepeljajev]], vene lavastaja (1958–)
*[[Pepi I]], Vana-Egiptuse kuningas (24. sajand eKr)
*[[Mark Peploe]], inglise filmistsenarist- ja lavastaja (1949–2025)
*[[George Peppard]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1928–1994)
*[[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja ja pianist (1939–2026)

==Per==
*[[Piper Perabo]], USA näitleja (1976–)
*[[Oribe Peralta]], Mehhiko jalgpallur (1984–)
*[[Víctor Peralta]], Argentina poksija (1908–1995)
*[[Ruth Peramets-Püss]], eesti telediktor ja filminäitleja (1927–2005) 
*[[Adolf Perandi]], Eesti õigusteadlane ja -ajaloolane (1903–1983)
*[[Liisa Perandi]], eesti ärkamisaegne kirjanik (1879–1946)
*[[Raimund Peraudi]], katoliiklik vaimulik ja teoloog (1435–1505)
*[[Luk Perceval]], Belgia teatrilavastaja (1957–)
*[[Walker Percy]], USA kirjanik (1916–1990)
*[[Andre Pere]], eesti tšellist ja pedagoog (1972–) 
*[[Brent Pere]], eesti ajakirjanik (1997–) 
*[[Enno Pere]], eesti ehitusjuht, omavalitsustegelane ja spordiveteran (1938–2017) 
*[[Jüri Pere]], eesti metsandustegelane ja loodusfotograaf (1939–)
*[[Katrin Pere]], eesti tekstiilikunstnik (1952–)
*[[Peeter Pere]], eesti arhitekt ja kunstnik (1957–)
*[[Georges Perec]], prantsuse kirjanik (1936–1982)
*[[Marie-José Pérec]], Prantsusmaa kergejõustiklane (1968–)
*[[Grigori Perederi]], Venemaa ehitusmehaanikateadlane ja sillaehitaja (1871–1953)
*[[Peredurus]], brittide kuningas (4.–3. sajand eKr)
*[[Jaroslav Peregrin]], tšehhi loogik (1957–)
*[[Domingos Simões Pereira]], Guinea-Bissau poliitik (1963–)
*[[Fernando Pereira]]
*[[Lídia Pereira]], Portugali poliitik (1991–)
*[[Matheus Pereira]], Brasiilia jalgpallur (1996–) 
*[[Ricardo Pereira]], portugali jalgpallur (1976–)
*[[Valdir Pereira]], Brasiilia jalgpallur (1928–2011) 
*[[Maicon Pereira de Oliveira]], Brasiilia jalgpallur (1988–2014)
*[[Grigori Perelman]], matemaatik (1966–)
*[[Endel Perem]], eesti puidu- ja metsateadlane (1911–2002)
*[[Andre Peremees]], eesti ärimees
*[[Heimar Peremees]], eesti majandusteadlane ja teadusorganisaator (1930–2017)
*[[Helle Perens]], eesti geoloog (1941–)
*[[Johannes Perens]], Eesti poliitik (1906–1941)
*[[Peeter Perens]], eesti koorijuht ja pedagoog (1934–1997)
*[[Peeter Perens juunior|Peeter Perens]], eesti koorijuht (1971–)
*[[Peeter Perens (kokk)|Peeter Perens]], eesti kokk (1988–)
*[[Priit Perens]], eesti pangandustegelane (1964–) 
*[[Rein Perens]], eesti hüdrogeoloog (1940–2020)
*[[Adolf Perenson]], eesti kommunist (1885–1919)
*[[Shim'on Peres]], Iisraeli poliitik (1923–2016)
*[[Sonya Peres]], Shim'on Perese abikaasa (1924–2011)
*[[Julia Peresild]], Vene näitleja (1984–)
*[[Alfonso Pérez]], Colombia poksija (1949–)
*[[Ayoze Pérez]], hispaania jalgpallur (1993–)
*[[Carles Pérez]], hispaania jalgpallur (1998–)
*[[Enzo Pérez]], Argentina jalgpallur (1986–) 
*[[Florentino Pérez]], Hispaania ärimees, tsiviilinsener, sporditegelane ja endine poliitik (1947–) 
*[[Hernán Pérez]], Paraguay jalgpallur (1989–) 
*[[Jefferson Pérez]], Ecuadori kergejõustiklane (1974–)
*[[Leyanis Pérez]], Kuuba kolmikhüppaja (2002–)
*[[Lucas Pérez]], hispaania jalgpallur (1988–)
*[[Lucía Pérez]], hispaania laulja (1981–)
*[[Manuel Pérez]], [[Nicaragua ülemdirektor]] (1800–1845)
*[[Pascual Pérez]], Argentina poksija (1926–1977)
*[[Sergio Pérez]], Mehhiko vormelisõitja (1990–)
*[[Tom Perez]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (1961–) 
*[[Yaime Pérez]], Kuuba kettaheitja (1991–) 
*[[Javier Pérez de Cuéllar]], Peruu diplomaat (1920–2020) 
*[[Adolfo Pérez Esquivel]], Argentina kunstnik ja aktivist
*[[Benito Pérez Galdós]], hispaania kirjanik (1843–1920)
*[[María Pérez (käija)|María Pérez García]], Hispaania käija (1996–)
*[[Otto Pérez Molina]], Guatemala sõjaväelane ja poliitik (1950–)
*[[Luis Alberto Pérez-Rionda]], Kuuba jooksja (1969–)
*[[Vassili Matvejevitš Perevoštšikov]], keeleteadlane (1785–1851)
*[[Roberto Pereyra]], Argentina jalgpallur (1991–)
*[[Mihhail Jakovlevitš Pergament]], vene õigusteadlane (1866–1932) 
*[[Ruvim Pergament]], karjala helilooja (1906–1965)
*[[Jacopo Peri]], Itaalia helilooja (1561–1633)
*[[Mart Peri]], eesti kunstnik (1947–2025)
*[[Perikles]], Ateena riigimees (suri 429 eKr)
*[[Sten Perillus]], eesti võrkpallur ja omavalitsustegelane (2000–) 
*[[Dana Perino]], USA riigiametnik (1972–)
*[[Anxhela Peristeri]], albaania laulja (1986–)
*[[Ivan Perišić]], horvaadi jalgpallur (1989–)
*[[Aleksander Perk]], eesti taimefüsioloog (1921–1996)
*[[Anthony Perkins]], USA näitleja (1932–1992)
*[[Carl Perkins]], USA laulja (1932–1998)
*[[Elizabeth Perkins]], USA näitleja (1960–)
*[[Pinetop Perkins]], USA bluusimuusik (1913–2011)
*[[Sandra Perković]], Horvaatia kettaheitja (1990–)
*[[Anti Perkson]], eesti keemik (1963–)
*[[Curdin Perl]], Šveitsi murdmaasuusataja (1984–)
*[[Harald Perli]], eesti arstiteadlane ja günekoloog (1891–1953)
*[[Imre Perli]], eesti arvutispetsialist ja kurjategija (1973–2000)
*[[Lavly Perling]], Eesti prokurör (1975–)
*[[Brendan Perlini]], Kanada jäähokimängija (1996–) 
*[[Harald Perlitz]], eesti füüsik (1889–1973) 
*[[Saul Perlmutter]], USA astrofüüsik (1959–)
*[[Mia Permanto]], soome laulja (1988–2008)
*[[Jakov Permjakov]], vene maadeavastaja ja kaupmees (suri 1712)
*[[Artur Perna]], eesti arhitekt (1881–1940)
*[[Herman Perna]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (1883–1969)
*[[Lajla Përnaska]], Albaania poliitik (1961–)
*[[Eva Gerda Perneder]], baltisaksa geograaf (1908–2004) 
*[[Juri Perohanõtš]], ukraina ühiskonnategelane (1961–) 
*[[Eva Perón]], Argentina poliitik (1919–1952)
*[[Perotinus]], Prantsusmaa helilooja (12.–13. sajand)
*[[Vassili Perov]], vene maalikunstnik (1833–1882)
*[[Romain Perraud]], prantsuse jalgpallur (1997–) 
*[[Charles Perrault]], prantsuse kirjanik (1628–1703)
*[[Dominique Perrault]], prantsuse arhitekt ja linnaplaneerija (1953–) 
*[[Gilbert Perreault]], endine Kanada jäähokimängija (1950–) 
*[[Vito Perrelet]], Šveitsi poksija
*[[Charlotte Perrelli]], Rootsi laulja (1974–)
*[[Pauley Perrette]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja, kirjanik, laulja ja jurist (1969–)
*[[Christina Perri]], USA laulja (1986–)
*[[Jacques Perrin]], prantsuse filminäitleja ja filmiprodutsent (1941–2022)
*[[Jean Baptiste Perrin]], prantsuse füüsik (1870–1942)
*[[Valérie Perrin]], prantsuse kirjanik, fotograaf ja stsenarist (1967–)
*[[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1943–2026)
*[[David Perron]], Kanada jäähokimängija (1988–) 
*[[Paul Perron]], Kanada semiootik ja narratoloog (1940–)
*[[Maite Perroni]], Mehhiko näitleja ja muusik (1983–) 
*[[Éric Perrot]], Prantsusmaa laskesuusataja (2001–)
*[[Simone Perrotta]], endine itaalia jalgpallur (1977–) 
*[[Corey Perry]], Kanada jäähokimängija (1985–) 
*[[Katy Perry]], USA laulja (1984–) 
*[[Luke Perry]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1966–2019) 
*[[Matthew Perry]], USA-Kanada filminäitleja (1969–2023)
*[[Rick Perry]], USA poliitik (1950–)
*[[Shenay Perry]], USA tennisist (1984–)
*[[Kamla Persad-Bissessar]], Trinidadi ja Tobago poliitik (1952–)
*[[Saint-John Perse]], Prantsusmaa diplomaat ja luuletaja (1887–1975)
*[[Marte Mjøs Persen]], Norra poliitik (1975–)
*[[Robin van Persie]], Hollandi jalgpallur (1983–)
*[[Victor de Persigny]], Prantsusmaa poliitik (1808–1872) 
*[[Christiaan Hendrik Persoon]], Prantsusmaa arst ja bioloog (1761–1836)
*[[Bror Persson]], Rootsi poksija
*[[Göran Persson]], Rootsi poliitik (1949–)
*[[Nina Persson]], rootsi laulja (1974–)
*[[Tina Perše]], Sloveenia jalgrattur (1994–)
*[[Vello Pert]], eesti bioloog ja füsioloog (1940–2003)
*[[Richard Pertel]], eesti keemik (1928–)
*[[Valter Pertel]], eesti ajaloolane (1924–2004)
*[[Vladimir Pertel]], Venemaa riigiametnik ja Paide omavalitsustegelane (suri 1924) 
*[[Emilie Pertels]], eesti õpetaja (1904–1986)
*[[Indrek Pertelson]], eesti judomaadleja (1971–) 
*[[Harald Johann Perten]], eesti (põllu)majandusteadlane ja (teravilja)keemik (1913–1992) 
*[[Silvia Pertens]], eesti võrkpallur (1998–)
*[[Pertinax]]
*[[Jüri Pertmann]], Eesti vabadusvõitleja, ühiskonnategelane ja riigiametnik (1938–2019) 
*[[Pietro Perugino]], itaalia kunstnik (suri 1523)
*[[Arkadi Perventsev]], vene kirjanik (1905–1981)
*[[Aino Pervik]], eesti lastekirjanik (1932–2025)
*[[Natalia Pervjakova]], Eesti geneetik ja pseudoteaduslike ravimeetoditega võitleja (1987–)
*[[Anssi Peräjoki]], soome poksija (1973–)
*[[Helge Perälä]], soome pikamaajooksja (1915–2010)

==Pes==
*[[Pescennius Niger]]
*[[Joe Pesci]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja muusik (1943–) 
*[[Audrius Peseckas]], leedu alpinist (1964–)
*[[Dmitri Peskov]], Venemaa diplomaat (1967–) 
*[[Harri Pesonen]], soome jäähokimängija (1988–) 
*[[Janne Pesonen]], soome jäähokimängija (1982–) 
*[[Pentti Pesonen]], soome murdmaasuusataja (1938–2024)
*[[Katerina Pesotski]], poola-vene päritolu Eesti bioloog ja looduse populariseerija (1984–) 
*[[Josué Pesqueira]], Portugali jalgpallur (1990–)
*[[Thomas Pesquet]], prantsuse insener ja Euroopa Kosmoseagentuuri astronaut (1978–) 
*[[August Pess]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1895–1933)
*[[Matteo Pessina]], itaalia jalgpallur (1997–)
*[[Epitácio da Silva Pessoa]], Brasiilia poliitik (1865–1942)
*[[Johann Heinrich Pestalozzi]], Šveitsi pedagoog (1746–1827)
*[[Arnold Pesti]], Eesti sõjaväelane (1914–1990)
*[[Arvo Pesti]], eesti teisitimõtleja (1956–2010)
*[[Madis Pesti]], Eesti NSV riigitegelane ja haridusjuht (1917–1969)
*[[Mele Pesti]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1979–)
*[[Olavi Pesti]], eesti ajaloolane (1950–) 
*[[Aime Pesur]], eesti tehnikateadlane (1945–) 
*[[Albert Pesur]], Eesti sõjaväelane (1903–1966)
*[[Eduard Pesur]], Eesti poliitik (1905–1969)

==Pez==
*[[Mas‘ūd Pezeshkīān]], Iraani poliitik ja torakaalkirurg (1954–)
*[[Charles Vincent Francois Pezet de Corval]] (1800–1861)
*[[Aleksander Jakob Dietrich von Pezold]], baltisaksa arstiteadlane ja genealoog (1870–1945)
*[[August Georg Wilhelm Pezold]], baltisaksa maalikunstnik ja graafik (1794–1859)
*[[Carl August Pezold]], Eesti vaimulik (1826–1904)
*[[Johann Diedrich Pezold]], Eesti arstiteadlane (1752–1804)
*[[Walter Pezold]], Eesti kohtunik (1882–1955)
*[[Wilhelm Dietrich Pezold]], Eesti vaimulik (1863–1923)
*[[Germán Pezzella]], Argentina jalgpallur (1991–)

==Pet==
*[[Clara Petacci]], Benito Mussolini elukaaslane (1912–1945)
*[[Theodor Petai]], eesti pedagoog ja ühiskonnategelane (1890–1942)
*[[Philippe Pétain]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (1856–1951) 
*[[Liidia Petaja]], Eesti tehnikateadlane (1938–) 
*[[Petar I]], Serbia ning Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriigi kuningas (1844–1921)
*[[Gianluca Petecof]], Brasiilia autosportlane (2002–) 
*[[Pirkka-Pekka Petelius]], soome näitleja ja laulja (1953–)
*[[Veronika Dagmar Elisabeth Peterhoff]], eesti arstiteadlane ja anestesioloog (1919–2011)  
*[[Taimar Peterkop]], Eesti ametnik (1977–) 
*[[Lojze Peterle]], Sloveenia poliitik (1948–) 
*[[Ampli Peters]], Venemaa keisririigi kindralleitnant (1824–1890)
*[[Anderson Peters]], Grenada odaviskaja (1997–)
*[[Jānis Peters]], läti luuletaja, publitsist, ühiskonnategelane ja diplomaat (1939–2025)
*[[Peet Peters]], Venemaa ja Eesti filmilavastaja ja alpinist (1937–2011)
*[[Russell Peters]], Kanada päritolu koomik (1970–) 
*[[Triinu Peters]], eesti loomakasvatusteadlane (1970–) 
*[[Owe Petersell]], eesti raadioajakirjanik (1972–) 
*[[Valter Petersell]], eesti geoloog ja geokeemik (1933–2021) 
*[[Anders Petersen]], taani poksija (1902–1966) 
*[[Carl Friedrich Ludwig Petersen]] (1775–1822)
*[[Ferdinand Petersen]], Eesti poliitik (1887–1979)
*[[Gustav Petersen]], taastatud Tartu ülikooli esimene üliõpilane (1782–1839)
*[[Henno August Petersen]], eesti keemik (1938–)
*[[Hermann Eugen Adolf Petersen]], filoloog (1836–1919)
*[[Jacob Eduard Petersen]], saksa, Eesti, Rootsi ja Taani vaimulik (1814–1882)
*[[Julius Petersen]], taani matemaatik (1839–1910)
*[[Karl Endel Petersen]], eesti matemaatik (1943–) 
*[[Lorenz-Heinrich Petersen]], Taani päritolu Eestimaa kunstnik (1805–1895)
*[[Niels Helveg Petersen]], Taani poliitik (1939–2017) 
*[[Nils Petersen]], saksa jalgpallur (1988–) 
*[[Sara Slott Petersen]], Taani tõkkejooksja (1987–) 
*[[Sirje Petersen]], eesti maalikunstnik ja kunstiõpetaja (1959–)
*[[Thyge Petersen]], Taani poksija (1902–1964)
*[[Wilhelm Petersen]], saksa kunstnik (1900–1987)
*[[Wilhelm Konstantin Petersen]], baltisaksa päritolu Eesti liblikateadlane (1854–1933) 
*[[William Petersen]], ameerika filminäitleja (1953–)
*[[Adam Peterson]], eesti rahvusliku ärkamisaja tegelane (1838–1918) 
*[[Agnessa Peterson]], eesti päritolu Venemaa näitleja (1936–2025)
*[[Aivo Peterson]], Eesti poliitik ja endine piirivalvur (1970–) 
*[[Aleksei Peterson]], eesti etnoloog (1931–2017)
*[[Eveli Peterson]], endine eesti murdmaa- ja laskesuusataja (1967–)  
*[[Harald Peterson]], eesti jalgrattur, kiiruisutaja ja sõjaväelane (1911–1942) 
*[[Heldur Peterson]], eesti loomakasvatusteadlane (1956–) 
*[[Herman Peterson]], eesti loomaarst (1896–1959)
*[[Jaak Peterson]], eesti tehnikateadlane (1938–2003)
*[[Jordan Peterson]], Kanada psühholoog ja kultuurikriitik (1962–) 
*[[Jüri Peterson]], eesti õpetaja (1844–1907)
*[[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (1963–2022)
*[[Karl Peterson (loomaarstiteadlane)| Karl Peterson]], eesti loomaarstiteadlane, mikrobioloog ja epizootoloog (1927–2008)
*[[Kristian Jaak Peterson]], eesti luuletaja (1801–1822)
*[[Lembit Peterson]], eesti näitleja, lavastaja ja õppejõud (1953–)
*[[Leonid Peterson]], eesti arst (1896–1944)
*[[Liia Peterson]], eesti arst (1930–2025)
*[[Mare Peterson]], eesti näitleja (1954–)
*[[Margit Peterson]], eesti proosakirjanik ja luuletaja (1971–) 
*[[Maria Peterson]], eesti näitleja ja lavastaja (1977–) 
*[[Mario Peterson]], eesti arvutiekspert (1980–)
*[[Marius Peterson]], eesti näitleja, muusik ja kujundaja (1973–)
*[[Nikolai Peterson]], Eesti sõjaväelane (1895–1922)
*[[Oscar Peterson]], Kanada džässpianist ja -helilooja (1925–2007)
*[[Paul Peterson]], eesti advokaat (1891–1961)
*[[Pearu Peterson]], eesti matemaatik ja füüsik (1971–)
*[[Peep Peterson]], Eesti ametiühingujuht ja ühiskonnategelane (1975–)
*[[Pirjo Peterson]], eesti jalgpallur (1982–) 
*[[Priit Peterson]], eesti kitarrist ja teorbimängija (1997–) 
*[[Pärt Peterson]], eesti immunoloog (1966–)
*[[Rebecca Peterson]], eesti päritolu Rootsi tennisist (1995–) 
*[[Taavi Peterson]], eesti laulja (1988–)
*[[Teodor Peterson]], Rootsi murdmaasuusataja (1988–)
*[[Tiiu Peterson]], eesti sõudja ja spordipedagoog (1948–) 
*[[Toomas Peterson]], eesti lennundustegelane ja majandusküberneetik (1959–) 
*[[Urmas Peterson]], eesti geograaf (1956–)
*[[Voldemar Peterson]], eesti jalgpallur (1910–1977)
*[[Üllar Peterson]], eesti ajaloolane (1973–) 
*[[Kārina Pētersone]], Läti õpetaja, tõlkija ja poliitik (1954–)
*[[Kristaps Pētersons]], läti helilooja (1982–)
*[[Pēteris Pētersons]], läti näitekirjanik, teatrilavastaja, kriitik ja draamateoreetik, tõlkija ja publitsist (1923–1998)
*[[Laura Peterson-Aardam]], eesti näitleja (1983–)
*[[Elmar Petersoo]], eesti vaimulik (1902–1970)
*[[Pille Petersoo]], eesti sotsioloog (1974–) 
*[[Tiit Petersoo]], eesti looduskaitsja (1937–2024)
*[[Udo Petersoo]], Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku peapiiskop aastail 1990–2006 (1934–2006)
*[[Jēkabs Peterss]], läti kommunist, Nõukogude Liidu julgeolekutöötaja (1886–1938)
*[[Erik Petersson]], rootsi ajaloolane ja kirjanik (1985–)
*[[Kristina Petina]], Eesti modell (1987–) 
*[[Lucien Petipa]], prantsuse balletitantsija ja ballettmeister (1815–1898)
*[[Marius Petipa]], prantsuse ja Keiserliku Venemaa balletitantsija ja ballettmeister (1818–1910)
*[[Carolin Petit]], prantsuse helilooja (1958–2016) 
*[[Emmanuel Petit]], prantsuse jalgpallur (1970–)
*[[Roland Petit]], prantsuse balletitantsija ja koreograaf (1924–2011)
*[[Juzefs Petkēvičs]], Läti maletaja (1940–2024)
*[[Kiril Petkov]], Bulgaaria poliitik, ökonomist ja ettevõtja (1980–)
*[[Bratislav Petković]], Serbia filmilavastaja, näitekirjanik ja poliitik (1948–2021) 
*[[Momir Petković]], serbia maadleja (1953–)
*[[Vladimir Petković]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallitreener ja jalgpallur (1963–) 
*[[Heinrich Petlem]], eesti arstiteadlane ja kirurg (1910–1988)
*[[Eduard Petlenkov]], Eesti tehnikateadlane (1979–)
*[[Sõmon Petljura]], Ukraina rahvusliku liikumise tegelane ja poliitik (1879–1926)
*[[Timo Petmanson]], eesti pianist ja muusik (1986–) 
*[[Berit Petolai]], eesti kirjanik (1985–) 
*[[David Petraeus]], USA kindral (1952–)
*[[Tom Petranoff]], USA odaviskaja (1958–)
*[[Francesco Petrarca]], itaalia kirjanik (1304–1374)
*[[Dimitri Petratos]], Austraalia jalgpallur (1992–) 
*[[Evaldas Petrauskas]], Leedu poksija (1992–) 
*[[Jurgita Petrauskienė]], Leedu poliitik ja pedagoog (1975–) 
*[[Ramona Petraviča]], Läti poliitik (1967–) 
*[[Svetlana Petrenco]], Moldova maletaja (1974–)
*[[Dmitri Petrenko]], vene päritolu Läti ja Eesti teatrilavastaja ja ajakirjanik (1981–) 
*[[Pavlo Petrenko]], Ukraina jurist ja poliitik (1979–) 
*[[Cezar Petrescu]], rumeenia kirjanik ja ajakirjanik (1892–1961)
*[[Johann Christoph Petri]], Eestimaa kirjamees (1762–1851)
*[[Michala Petri]], Taani plokkflöödimängija (1958–)
*[[Olaus Petri]], rootsi usu-uuendaja, kirikuõpetaja, õigusteadlane, piiblitõlkija ja ajaloolane (1493–1552)
*[[Tomáš Petříček]], Tšehhi poliitik (1981–)
*[[Kharálambos Petrídis]], Küprose poliitik (1974–)
*[[Susan Petrilli]], Itaalia semiootik (1954–)
*[[Zalina Petrivskaja]], Moldova vasaraheitja (1988–)
*[[Gustavo Petro]], Colombia majandusteadlane ja poliitik (1960–)
*[[Epp Petrone]], eesti ajakirjanik, kirjastaja ja blogija (1974–)
*[[Justin Petrone]], USA-itaalia päritolu Eesti ajakirjanik, kirjanik ja blogija (1979–)
*[[Aršak Petrosjan]], armeenia maletaja (1953–)
*[[Davith Petrosjan]], armeenia maletaja (1984–)
*[[Manujel Petrosjan]], armeenia maletaja (1998–)
*[[Tigran Petrosjan]], armeenia maletaja (1929–1984)
*[[Tigran Leoni Petrosjan]], armeenia maletaja (1984–)
*[[Aleksandr Petrov (jäähokimängija)|Aleksandr Petrov]], Eesti jäähokimängija (1983–) 
*[[Andres Petrov]], Eesti snuukrimängija (1996–)
*[[Daniel Petrov]], bulgaaria poksija (1971–) 
*[[Jevgeni Petrov]], Nõukogude kirjanik (1903–1942)
*[[Kirill Petrov]], vene jäähokimängija (1990–) 
*[[Martin Petrov]], bulgaaria jalgpallur (1979–)
*[[Mihhail Petrov]], udmurdi kirjanik (1905–1955) 
*[[Mitrofan Petrov]], õigusteadlane (1862–)
*[[Nikolai Petrov]], vene pianist (1943–2011)
*[[Račo Petrov]], Bulgaaria poliitik ja sõjaväelane (1861–1942)
*[[Roman Petrov]], Eesti tehnikateadlane (1934–)
*[[Vassili Petrov]], NSV Liidu sõjaväelane (1917–2014)
*[[Vitali Petrov]], vene vormelisõitja (1984–)
*[[Vladimir Petrov]], vene jäähokimängija (1947–2017)
*[[Gabriela Petrova]], Bulgaaria kolmikhüppaja (1992–)
*[[Olena Petrova]], ukraina laskesuusataja (1972–)
*[[Kuzma Petrov-Vodkin]], vene kunstnik ja kirjanik (1878–1939) 
*[[Dražen Petrović]], horvaatia korvpallur (1964–1993) 
*[[Ljiljana Petrović]], serbia laulja (1939–2020) 
*[[Nadežda Petrović]], serbia maalikunstnik (1873–1915)
*[[Petar II Petrović]], Montenegro valitseja
*[[Vladimirs Petrovs]], Läti maletaja (1908–1943)
*[[Tamila Petrovskaja]], Eesti keemik-tehnoloog (1944–)
*[[Adolf Petrovski]], Nõukogude Liidu diplomaat (1887–1937)
*[[Katja Petrowskaja]], Ukraina päritolu saksakeelne kirjanik (1970–) 
*[[Ottaviano Petrucci]], itaalia trükkal (1466–1539)
*[[Petrus Lombardus]], filosoof ja teoloog (suri 1160)
*[[Ljudmila Petruševskaja]], vene kirjanik ja laulukirjutaja (1938–)
*[[Jevgen Petruševõtš]], Ukraina poliitik (1863–1940)
*[[Niina Petrõkina]], Eesti iluuisutaja (2004–) 
*[[Frauke Petry]], saksa keemik, ettevõtja ja poliitik (1975–)
*[[Jeff Petry]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1987–) 
*[[Valeri Petšeikin]], vene dramaturg ja ajakirjanik (1984–)
*[[Oleksei Petšerov]], ukraina korvpallur (1985–) 
*[[Julija Petšonkina]], vene kergejõustiklane (1978–)
*[[Georg Paul Alexander Petzholdt]], põllumajandusteadlane (1810–1889)
*[[Barbara Petzold]], endine saksa murdmaasuusataja (1955–)
*[[Anto Pett]], eesti pianist ja helilooja (1960–)
*[[Kristjan Pett]], Eesti sõjaväelane (1915–2016) 
*[[Aleksander Pettai]], eesti pedagoog ja koorijuht, Vabadussõja veteran (1902–1997)
*[[Aleksander Pettai (notar)|Aleksander Pettai]], eesti notar (1908–1974)
*[[Eino Pettai]], eesti loomakasvatusteadlane (1936–2014) 
*[[Elmar Pettai]], eesti kirjanik (1912–2008)
*[[Elmo Pettai]], eesti tehnikateadlane (1950–)
*[[Ferdinand Pettai]], eesti näitleja ja näitejuht (1888–1976)
*[[Iris Pettai]], eesti majandusteadlane ja sotsioloog (1947–)
*[[Kaljus Pettai]], eesti laulja ja malekohtunik (1888–1978)
*[[Rando Pettai]], eesti režissöör (1965–) 
*[[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (1928–2026)
*[[Taisi Pettai]], eesti laulja (1989–)
*[[Vello Andres Pettai]], eesti politoloog (1968–) 
*[[Vladimir Pettai]], eesti rahvusest Venemaa jalgpallur ja jalgpallikohtunik (1973–2011)
*[[Øystein Pettersen]], Norra murdmaasuusataja (1983–)
*[[Siri Pettersen]], norra kirjanik (1971–)
*[[Per Petterson]], norra kirjanik (1952–)
*[[Allan Pettersson]], Rootsi helilooja (1911–1980)
*[[Christer Pettersson]], Rootsi kurjategija (1947–2004)
*[[Elias Pettersson]], rootsi jäähokimängija (1998–) 
*[[Göran Pettersson]], rootsi poliitik (1960–)
*[[Jesper Pettersson]], rootsi jäähokimängija (1994–) 
*[[Marcus Pettersson]], rootsi jäähokimängija (1996–) 
*[[Simon Pettersson]], rootsi kettaheitja (1994–) 
*[[Urmas Petti]], eesti teoloog (1965–2016) 
*[[Antonio Pettigrew]], USA jooksja (1967–2010)
*[[Glen Pettigrove]], USA päritolu filosoof
*[[Philip Pettit]], iiri filosoof ja politoloog (1945–)
*[[Ellen Pettitt]], Austraalia kõrgushüppaja (1986–) 
*[[Richard Petty]], USA endine autovõidusõitja (1937–) 
*[[Tom Petty]], USA rokkmuusik, laulja, laulukirjutaja ja multiinstrumentalist (1950–2017)
*[[Aleksei Petuhhov]], Venemaa murdmaasuusataja (1983–)
*[[Jevgeni Petuhhov]], keeleteadlane (1863–1948)  
*[[Tuuli Petäjä-Sirén]], soome purjetaja (1983–)
*[[Sándor Petőfi]], ungari luuletaja (1823–1849)

==Peu==
*[[Hilma Peuša]], eesti bioloog (1948–)

==Pev==
*[[Mehis Pever]], eesti haridustegelane (1960–)
*[[Aive Pevkur]], eesti filosoof (1971–)
*[[Hanno Pevkur]], Eesti poliitik (1977–)
*[[Dmitri Pevtsov]], vene näitleja (1963–)

==Pew==
*[[PewDiePie]], rootsi videomängude kommentaator (1989–)

==Peä==
*[[Eda Peäske]], eesti harfimängija ja muusikapedagoog (1961–) 
*[[Elmar Peäske]], eesti flötist ja dirigent (1907–1995)
*[[Mihkel Peäske]], eesti flötist (1971–)
*[[Raivo Peäske]], eesti flötist ja pedagoog (1947–)
*[[Sulev Peäske]], eesti ettevõtja (1966–)
*[[Tiiu Peäske]], eesti viiuldaja ja muusikapedagoog (1946–)
*[[Toivo Peäske]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1945–)

==Pey== 
*[[José Peyre]], Belgia poksija (1933–)

[[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Pe, Biograafiad]]</text>
      <sha1>rpon8wkrypx7h06cdmxtm1n1va752kx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Marija Lassitskene</title>
    <ns>0</ns>
    <id>413653</id>
    <revision>
      <id>7203859</id>
      <parentid>7181245</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T13:12:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <origin>7203859</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5500" sha1="6cmo83p8tjnbh0zp87i6x5iqotfwr4d" xml:space="preserve">{{Sportlane
| nimi = Marija Lassitskene
| pilt = Mariya Lasitskene 2017 FBK-Games (cropped).jpg
| pildisuurus = 
| pildiallkiri = 
| riik = Venemaa
| sünniaeg = {{süv|1993|1|14}}
| sünnikoht = [[Prohladnõi]], [[Prohladnõi rajoon]], [[Kabardi-Balkaaria]], [[Venemaa]]
| pikkus    = 182 cm&lt;ref name=&quot;european&quot;&gt;[http://www.european-athletics.org/athletes/group=l/athlete=160881-lasitskene-mariya/index.html Maria Lasickienė (Mariya Lasitskene)]. european-athletics.org. Vaadatud 14. august 2017&lt;/ref&gt;
| kaal      = 60 kg&lt;ref name=&quot;european&quot;/&gt;
| spordiklubi= 
| treener = 
| medalid = 
{{MedalOlümpia}}
{{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe_2|Kõrgushüpe]]}}
{{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]]|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe_2|Kõrgushüpe]]}}
{{Kuldmedal|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017]]|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe_2|Kõrgushüpe]]}}
{{Kuldmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe_2|Kõrgushüpe]]}}
{{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2014. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2014]]|[[2014. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe_2|Kõrgushüpe]]}}
{{Kuldmedal|[[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2018]]|[[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe_2|Kõrgushüpe]]}}
{{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018]]|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe_2|Kõrgushüpe]]}}
{{Hõbemedal|[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2014]]|[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe_2|Kõrgushüpe]]}}
{{MedalVõistlus|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2015. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2015]]|[[2015. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe_2|Kõrgushüpe]]}}
{{Kuldmedal|[[2019. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2019]]|[[2019. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe_2|Kõrgushüpe]]}}
{{MedalVõistlus|[[kergejõustiku juunioride Euroopa meistrivõistlused|Juunioride Euroopa meistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2011. aasta kergejõustiku juunioride Euroopa meistrivõistlused|2011]]|Kõrgushüpe}}
{{MedalVõistlus|[[Noorte olümpiamängud]]}}
{{Kuldmedal|[[2010. aasta noorte suveolümpiamängud|2010]]|Kõrgushüpe}}
{{MedalVõistlus|[[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}}
{{Pronksmedal|[[2013. aasta kergejõustiku juunioride maailmameistrivõistlused|2012]]|Kõrgushüpe}}
{{MedalVõistlus|[[kergejõustiku noorte maailmameistrivõistlused|Noorte maailmameistrivõistlused]]}}
{{Hõbemedal|[[2009. aasta kergejõustiku noorte maailmameistrivõistlused|2009]]|Kõrgushüpe}}
{{MedalVõistlus|[[Universiaad]]}}
{{Hõbemedal|[[2013. aasta suveuniversiaad|2013]]|Kõrgushüpe}}
}}
'''Marija Aleksandrovna Lassitskene''' (kuni 17. märtsini 2017 '''Marija Kutšina'''; [[vene keel]]es Мария Александровна Ласицкене (Кучина); [[leedu keel]]es Lasickienė; sündinud [[14. jaanuar]]il [[1993]] [[Prohladnõi]]s [[Prohladnõi rajoon]]is [[Kabardi-Balkaaria]]s) on [[Venemaa]] [[kergejõustiklane]] ([[kõrgushüppaja]]).

Ta tuli Venemaa meistriks aastatel 2014 ja 2017.

[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Peking]]is võitis ta kuldmedali, püstitades isikliku rekordi 2.01.

[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[London]]is tuli ta teist korda maailmameistriks, võites neutraalse sportlasena võisteldes kuldmedali tulemusega 2.03.

2018. aastal tuli ta Euroopa meistriks tulemusega 2.00.

[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Doha]]s tuli ta tulemusega 2.04 kolmandat korda maailmameistriks.

2021. aastal toimunud [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el [[Tokyo]]s tuli Lassitskene olümpiavõitjaks.

Ta on kahekordne sisemaailmameister.

2014., 2017., 2018., 2019. ja 2021. aastal oli ta kõrgushüppes [[Teemantliiga]] üldvõitja.

Tema isiklik rekord kõrgushüppes on '''2.06''', mis on püstitatud 6. juulil 2017 [[Lausanne]]'is. Sisetingimustes on tema isiklik rekord '''2.04''', mis on püstitatud 27. jaanuaril 2018 [[Volgograd]]is.

==Tunnustus==
*2014 Euroopa kergejõustiku tõusva tähe auhind

==Isiklikku==
Ta abiellus 17. märtsil 2017 [[Leedulased|leedu]] päritolu Venemaa spordiajakirjaniku [[Vladas Lasickas]]ega ning võttis endale mehe perekonnanime koos leedu abielunaise perekonnanimelõpuga ''-ienė''.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{commonskat-tekstina}}
* {{IAAF}}

{{Olümpiavõitjad naiste kõrgushüppes}}
{{Maailmameistrid naiste kõrgushüppes}}

{{JÄRJESTA:Lasickienė, Maria}}
[[Kategooria:Venemaa kõrgushüppajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1993]]</text>
      <sha1>6cmo83p8tjnbh0zp87i6x5iqotfwr4d</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Now That's What I Call Pop</title>
    <ns>0</ns>
    <id>430133</id>
    <revision>
      <id>7204158</id>
      <parentid>4374071</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T06:25:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204158</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6351" sha1="4uo4og1g3pfyj84d5hw0f97uvv16a0j" xml:space="preserve">{{Albumi info
| Esitaja     = Eri esitajad
| Nimi        = Now That's What I Call Pop
| Liigitus    = kogumik
| Kaas        = 
| Väljaantud  = 25. september 2015
| Stiil       = [[popmuusika]]
| Pikkus      = 
| Plaadifirma = 
&lt;div&gt;
*[[Now!]]
*[[Sony Music Entertainment|Sony]]
*[[Universal Music Group|UMG]]
&lt;/div&gt;
| Eelmine album  = 
| See album  = 
| Järgmine album  = 
}}

'''&quot;Now That's What I Call Pop&quot;''' on 2015. aastal ilmunud eri esitajate kogumikalbum. Albumi kolmel CD-l on kokku 66 laulu.

== Lugude nimekiri ==
=== CD 1 ===
{{tracklist
| extra_column = Esitaja
| total_length = 
| extra1 = [[Little Mix]]
| title1 = [[Black Magic]]
| length1 = 3:33
| extra2 = [[Years &amp; Years]]
| title2 = [[King (Years &amp; Yearsi laul)|King]]
| length2 = 3:34
| extra3 = [[Katy Perry]]
| title3 = [[Roar]]
| length3 = 3:43
| extra4 = [[Walk the Moon|WALK THE MOON]] 	
| title4 = [[Shut Up and Dance|Shut Up + Dance]]
| length4 = 3:18
| extra5 = [[Meghan Trainor]]
| title5 = [[Lips Are Movin]]
| length5 = 3:01
| extra6 = [[LunchMoney Lewis]]
| title6 = [[Bills]]
| length6 = 3:24
| extra7 = [[Mark Ronson]] feat. [[Bruno Mars]]
| title7 = [[Uptown Funk]]
| length7 = 3:56
| extra8 = [[will.i.am]] feat. [[Britney Spears]]
| title8 = [[Scream &amp; Shout]]
| length8 = 4:14
| extra9 = [[Olly Murs]] feat. [[Demi Lovato]]
| title9 = [[Up]]
| length9 = 3:44
| extra10 = [[Rachel Platten]]
| title10 = [[Fight Song]]
| length10 = 3:22
| extra11 = [[The Script]]
| title11 = [[Hall of Fame]]
| length11 = 3:22
| extra12 = [[Owl City]]
| title12 = [[Fireflies]]
| length12 = 3:14
| extra13 = [[Maroon 5]] feat. [[Wiz Khalifa]] 	
| title13 = [[Payphone]]
| length13 = 3:52
| extra14 = [[The Black Eyed Peas]]
| title14 = [[I Gotta Feeling]]
| length14 = 4:06
| extra15 = [[Carly Rae Jepsen]] 	
| title15 = [[Call Me Maybe]]
| length15 = 3:14
| extra16 = [[Kelly Clarkson]] 	
| title16 = [[Heartbeat Song]]
| length16 = 3:19
| extra17 = [[Nicki Minaj]]
| title17 = [[Starships]]
| length17 = 3:31
| extra18 = [[LMFAO]] 	
| title18 = [[Sexy and I Know It]]
| length18 = 3:20
| extra19 = [[CeeLo Green]] 	
| title19 = [[Forget You]]
| length19 = 3:43
| extra20 = [[Jason Derulo]]
| title20 = [[Want To Want Me]]
| length20 = 3:26
| extra21 = [[Clean Bandit]] feat. [[Jess Glynne]]
| title21 = [[Rather Be]]
| length21 = 3:47
| extra22 = [[Robin Thicke]] feat. [[Pharrell]]
| title22 = [[Blurred Lines]]
| length22 = 3:52
}}

=== CD2 ===
{{tracklist
| extra_column = Esitaja
| total_length = 
| extra1 = [[Bruno Mars]]
| title1 = [[Grenade]]
| length1 = 3:43
| extra2 = [[Jessie J]]
| title2 = [[Price Tag]]
| length2 = 3:08
| extra3 = [[Sam Smith]]
| title3 = [[Like I Can]]
| length3 = 2:47
| extra4 = [[George Ezra]]
| title4 = [[Blame It On Me]]
| length4 = 3:16
| extra5 = [[Nick Jonas]] 	
| title5 = [[Jealous]]
| length5 = 3:43
| extra6 = [[Justin Timberlake]] 	
| title6 = [[Mirrors]]
| length6 = 4:38
| extra7 = [[Ella Henderson]] 	
| title7 = [[Ghost (Ella Hendersoni laul)|Ghost]]
| length7 = 3:35
| extra8 = [[Sia]] 	
| title8 = [[Chandelier]]
| length8 = 3:36
| extra9 = [[Bastille (ansambel)|BΔSTILLE]] 	
| title9 = [[Pompeii (laul)|Pompeii]]
| length9 = 3:35
| extra10 = [[Take That]] 	
| title10 = [[Rule The World]]
| length10 = 3:58
| extra11 = [[Emeli Sandé]]	
| title11 = [[Next To Me]]
| length11 = 3:16
| extra12 = [[Miley Cyrus]] 	
| title12 = [[Wrecking Ball]]
| length12 = 3:44
| extra13 = [[OneRepublic]] 	
| title13 = [[Counting Stars]]
| length13 = 4:17
| extra14 = [[One Direction]] 	
| title14 = [[Night Changes]]
| length14 = 3:46
| extra15 = [[Nico &amp; Vinz]] 	
| title15 = [[Am I Wrong]]
| length15 = 3:39
| extra16 = [[Lady Gaga]] 	
| title16 = [[Bad Romance]]
| length16 = 4:21
| extra17 = [[La Roux]] 	
| title17 = [[In For The Kill]]
| length17 = 3:30
| extra18 = [[Robbie Williams]] 	
| title18 = [[Candy]]
| length18 = 3:20
| extra19 = [[MIKA]]
| title19 = [[Grace Kelly (singel)|Grace Kelly]]
| length19 = 3:08
| extra20 = [[fun.]] feat. [[Janelle Monáe]] 	
| title20 = [[We Are Young]]
| length20 = 4:11
| extra21 = [[The Ting Tings]] 	
| title21 = [[That's Not My Name]]
| length21 = 3:48
}}

=== CD3 ===
{{tracklist
| extra_column = Esitaja
| total_length = 
| extra1 = [[Olly Murs]] feat. [[Flo Rida]]
| title1 = [[Troublemaker]]
| length1 = 3:06
| extra2 = [[Pharrell Williams]]
| title2 = [[Happy]]
| note2 =  filmist &quot;[[Despicable Me 2]]&quot;
| length2 = 3:53
| extra3 = [[OMI]]
| title3 = [[Cheerleader]]
| note3 = [[Felix Jaehn]] remix radio edit
| length3 = 3:01
| extra4 = [[Pitbull]] feat. [[Ke$ha]]
| title4 = [[Timber]]
| length4 = 3:24
| extra5 = [[Timbaland]] feat. [[Katy Perry]] 	
| title5 = [[If We Ever Meet Again]]
| length5 = 3:59
| extra6 = [[Icona Pop]] feat. [[Charli XCX]] 	
| title6 = [[I Love It]]
| length6 = 2:35
| extra7 = [[Charli XCX]] 	
| title7 = [[Boom Clap]]
| length7 = 2:50
| extra8 = [[Rita Ora|RITA ORA]] 	
| title8 = [[Poison]]
| length8 = 3:23
| extra9 = [[5 Seconds Of Summer]] 	
| title9 = [[She Looks So Perfect]]
| length9 = 3:23
| extra10 = [[P!nk]] 	
| title10 = [[So What]]
| length10 = 3:35
| extra11 = [[MGMT]] 	
| title11 = [[Kids]]
| length11 = 3:51
| extra12 = [[The Vamps]] 	
| title12 = [[Can We Dance]]
| length12 = 3:12
| extra13 = [[Jess Glynne]] 	
| title13 = [[Right Here]]
| length13 = 3:41
| extra14 = [[John Newman]] 	
| title14 = [[Come And Get It]]
| length14 = 3:04
| extra15 = [[Major Lazer]] x [[DJ Snake]] feat. [[MØ]]
| title15 = [[Lean On]]
| length15 = 3:42
| extra16 = [[Naughty Boy]] feat. [[Sam Smith]] 	
| title16 = [[La La La]]
| length16 = 2:57
| extra17 = [[Tinie Tempah]] feat. [[Eric Turner]] 	
| title17 = [[Written In The Stars]]
| length17 = 3:27
| extra18 = [[Rudimental]] feat. [[John Newman]] 	
| title18 = [[Feel The Love]]
| length18 = 3:40
| extra19 = [[Philip George]]
| title19 = [[Wish You Were Mine]]
| length19 = 2:58
| extra20 = [[Ellie Goulding]]
| title20 = [[Burn (Ellie Gouldingi laul)|Burn]]
| length20 = 3:52
| extra21 = [[Avicii]] 	
| title21 = [[The Nights]]
| length21 = 2:57
| extra22 = [[Calvin Harris]] feat. [[John Newman]] 	
| title22 = [[Blame]]
| length22 = 3:30
| extra23 = [[David Guetta]] feat. [[Sia]]
| title23 = [[Titanium]] 
| length23 = 4:09
}}

==Välislingid==
*[http://www.nowmusic.com/now/now-pop/ Kogumikalbumi &quot;Now That's What I Call Pop&quot; koduleht]

{{NOW albumid}}

[[Kategooria:2015. aasta albumid]]</text>
      <sha1>4uo4og1g3pfyj84d5hw0f97uvv16a0j</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rising Sun</title>
    <ns>0</ns>
    <id>436952</id>
    <revision>
      <id>7204145</id>
      <parentid>7171053</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T06:04:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-42032-08</username>
        <id>234371</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7204145</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4892" sha1="r4901b8w9x8ylq8b1lnz8b654tkgwmj" xml:space="preserve">{{allikad}}
{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| nimi = Rising Sun
| pilt = Rising Sun 2016.jpg
| pildiallkiri = 2016
| pildi_suurus = 200px
| horisontaalne = 
| taust = grupp_või_bänd
| alias = 
| päritolu = [[Tallinn]], [[Eesti]]
| stiil = [[rokkmuusika|rokk]], ''[[hard rock]]''
| tegev = 2007–2011; 2013–2020; 2026
| plaadifirma = 
| URL = https://soundcloud.com/risingsunest
}}
[[File:Rising Sun (band).jpg|thumb|Rising Sun aastal 2009]]
'''Rising Sun''' oli Eesti rokkansambel, mis asutati [[Tallinn]]as [[2007]]. aastal.

Ansambli asutasid [[Janno Klausner]] ([[kitarr]]), [[Mikk Tivas]] ([[kitarr]]) ja [[Kristjan Aasamäe]] ([[trummid]]). 2007. aasta suvel tuli bändi lauljaks [[Renek Sui]], kuid ta lahkus sama aasta sügisel ning lauljna jätkas [[Mikk Tivas]]. 2008. aastal liitus bändiga [[Erik Öösalu]] ([[basskitarr]]). Esimene salvestatud lugu kandis pealkirja &quot;Stay That Way&quot; ja ilmus 2009. aasta suvel. Raadio 2 valis laulu suve lõpus nädala demoks. Samuti saavutas &quot;Stay That Way&quot; 40. koha [[2009. aasta Raadio 2 Aastahitt|2009. aasta Raadio 2 Aastahiti]] valimisel, kogudes 85 häält. Teise R2 nädala demo tiitli sai bänd 2010. aasta alguses lauluga &quot;Still Breathing&quot;. 2010. aastal võttis Rising Sun osa Noortebändi võistlusest ning jõudis finaali. 2011. aastal katkestas Rising Sun tegevuse. Bändi solist Mikk Tivas osales saates &quot;[[Eesti otsib superstaari]]&quot; ning jõudis seal poolfinaali. 

2013. aasta suvel alustati taas aktiivset lindistamist. 2014. aasta kevadel valmis singel &quot;Iialgi&quot;, mis valiti Raadio 2-s nädala demoks. Samuti saavutas &quot;Iialgi&quot; 15. koha Raadio 2 aastahiti valimisel 2014. Rising Suni debüütalbum &quot;Seikluste öö&quot; ilmus 01.09.2016.

==Koosseis==
===Endised liikmed:===
* [[Kristjan Aasamäe]] – trummid, taustalaul (2007–2009)
* [[Renek Sui]] – vokaal (2007)
* [[Margus Neerut]] – trummid, taustalaul (2009–2010)
* [[Erik Öösalu]] – basskitarr, taustalaul (2008–2011)
* [[Kristjan Ojang]] – trummid, löökriistad, taustalaul (2010–2011, 2013–2019, 2026)
* [[Jaan Lillepruun]] – kitarr (2010–2011, 2013–2018)
* [[Janno Klausner]] – kitarr, basskitarr, taustalaul (2007–2010, 2013–2020)
*[[Mikk Tivas]] – vokaal, kitarr (2007–2011, 2013–2020, 2026)
* [[Jorma Tulk]] – kitarr (2019–2020, 2026)
* [[Karl Haavamägi]] – Trummid, löökriistad  (2019–2020)
* [[Pärtel Miller]] – Basskitarr (2026)

===Ajajoon===
{{#tag:timeline|
ImageSize = width:800 height:auto barincrement:20
PlotArea = left:100 bottom:60 top:0 right:10
Alignbars = justify
DateFormat  = mm/dd/yyyy
Period = from:01/01/2007 till:{{#time:m/d/Y}}
TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy
Legend = orientation:horizontal position:bottom
ScaleMajor = increment:2 start:2007
ScaleMinor = increment:2 start:2007

Colors =
  id:Vocals   value:red     legend:Vokaal
  id:Guitars  value:green   legend:Kitarrid
  id:Bass     value:blue   legend:Bass
  id:Drums    value:orange  legend:Trummid
  id:Lines    value:black   legend:Stuudioalbum

LineData =
  at:09/01/2016 color:black layer:back

BarData =

  bar:Sui text:&quot;Renek Sui&quot;
  bar:Tivas text:&quot;Mikk Tivas&quot;
  bar:Klausner text:&quot;Janno Klausner&quot;
  bar:Lillepruun text:&quot;Jaan Lillepruun&quot;
  bar:Öösalu text:&quot;Erik Öösalu&quot;
  bar:Tulk text:&quot;Jorma Tulk&quot;
  bar:Aasamäe text:&quot;Kristjan Aasamäe&quot;
  bar:Neerut text:&quot;Margus Neerut&quot;
  bar:Ojang text:&quot;Kristjan Ojang&quot;
  bar:Haavamägi text:&quot;Karl Haavamägi&quot;

PlotData=

  width:10 textcolor:black align:left anchor:from shift:(10,-4)
  bar:Sui    from:01/01/2007 till:10/11/2007 color:Vocals
  bar:Tivas    from:01/01/2007 till:05/01/2008 color:Guitars
  bar:Tivas    from:05/01/2008 till:09/11/2011 color:Vocals
  bar:Klausner     from:01/01/2007 till:03/10/2010 color:Guitars
  bar:Lillepruun     from:05/01/2010 till:09/11/2011 color:Guitars
  bar:Tivas    from:05/10/2013 till:01/25/2020  color:Vocals
  bar:Lillepruun     from:05/10/2013 till:12/31/2018 color:Guitars
  bar:Tulk     from:01/01/2019 till:01/25/2020  color:Guitars
  bar:Öösalu    from:05/01/2008 till:09/11/2011 color:Bass 
  bar:Klausner     from:05/10/2013 till:01/25/2020  color:Bass
  bar:Tulk     from:01/01/2007 till:12/31/2007 color:Bass
  bar:Aasamäe     from:01/01/2007 till:01/15/2009 color:Drums
  bar:Neerut     from:01/16/2009 till:01/15/2010 color:Drums
  bar:Ojang     from:01/16/2010 till:09/11/2011 color:Drums
  bar:Ojang     from:05/10/2013 till:02/25/2019 color:Drums
  bar:Haavamägi     from:08/11/2019 till:01/25/2020 color:Drums

}}

== Singlid==
* &quot;Stay That Way&quot; (2009)
* &quot;Letting Go&quot; (2009)
* &quot;Still Breathing&quot; (2009)
* &quot;Iialgi&quot; (2014)
* &quot;Varjuna kõnnin su ees&quot; (2014)
* &quot;Reeturlik pilk&quot; (2015)
* &quot;Kolm musta kassi&quot; (2016)
* &quot;Seikluste öö&quot; (2016)
* &quot;Nii jälle riskin&quot; (2016)
*&quot;Sada kurja hinge&quot; (2019)

== Albumid==
* &quot;[[Seikluste öö]]&quot; (2016)

[[Kategooria:Eesti rock-ansamblid]]</text>
      <sha1>r4901b8w9x8ylq8b1lnz8b654tkgwmj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aleksander Nevski kirik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>438596</id>
    <revision>
      <id>7204265</id>
      <parentid>5416815</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T11:12:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <origin>7204265</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="587" sha1="67d92tiwazn93tbk7o2o4qjrg4jnwsu" xml:space="preserve">{{täpsustus}}

'''Aleksander Nevski kirik''' on mitme kiriku nimi või nime osa:
*[[Krivasoo Aleksander Nevski kirik]]
*[[Lihula Aleksander Nevski kirik]]
*[[Narva Aleksander Nevski kirik]]
*[[Pružany Aleksander Nevski peakirik]]
*[[Aleksander Nevski katedraal (Sofia)|Sofia Aleksander Nevski katedraal]]
*[[Tallinna Aleksander Nevski kalmistu kirik]]
*[[Tallinna Aleksander Nevski katedraal]]
*[[Aleksander Nevski katedraal (Varssavi)|Varssavi Aleksander Nevski katedraal]]
*[[Välgi Aleksander Nevski kirik]]

==Vaata ka==
*[[Aleksander Nevski klooster]]
*[[Aleksander Nevski kabel]]</text>
      <sha1>67d92tiwazn93tbk7o2o4qjrg4jnwsu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 1993</title>
    <ns>0</ns>
    <id>440306</id>
    <revision>
      <id>7203857</id>
      <parentid>7203435</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T13:05:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Jaanuar */</comment>
      <origin>7203857</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8541" sha1="qn2iqli48chddzuq8xw2h6nx7ci8vhi" xml:space="preserve">{{Sündinud|1993}}
''Siin on loetletud [[1993]]. aastal sündinud tuntud inimesi.
==Jaanuar==
*[[2. jaanuar]] – [[Amela Terzić]], Serbia kergejõustiklane
*[[4. jaanuar]] – [[Martin Paasoja]], eesti korvpallur
*[[6. jaanuar]] – [[Jesús Manuel Corona]], Mehhiko jalgpallur
*[[8. jaanuar]] – [[William Karlsson]], Rootsi jäähokimängija
*[[9. jaanuar]] – [[Kevin Korjus]], eesti autovõidusõitja
*[[12. jaanuar]] – [[Zayn Malik]], Briti laulja ([[One Direction]])
*[[13. jaanuar]] – [[Xénia Krizsán]], ungari seitsmevõistleja
*[[14. jaanuar]] – [[Markéta Gregorová]], Tšehhi poliitik
* 14. jaanuar – [[Marija Lassitskene]], Venemaa kõrgushüppaja
*[[15. jaanuar]] – [[Karl-Eerik Luigend]], Eesti jalgpallur
*[[16. jaanuar]] – [[Hannes Anier]], Eesti jalgpallur

==Veebruar==
*[[3. veebruar]] – [[Getter Jaani]], eesti laulja
* 3. veebruar – [[German Golub]], Eesti filmirežissöör
*[[4. veebruar]] – [[Laura Prits]], eesti laulja
* 4. veebruar – [[Anouk Vetter]], Hollandi seitsmevõistleja
* 4. veebruar – [[Emiliano Rigoni]], Argentina jalgpallur
*[[5. veebruar]] – [[Emma-Leena Koger]], Eesti võistlustantsija
*[[6. veebruar]] – [[Tinashe]], USA laulja
*[[9. veebruar]] – [[Wataru Endō]], Jaapani jalgpallur
*[[11. veebruar]] – [[Rasmus Haugasmägi]], eesti veemootorisportlane
*[[16. veebruar]] – [[Anti Ingel]], Eesti kabetaja
*[[17. veebruar]] – [[Elhaida Dani]], Albaania laulja
*[[19. veebruar]] – [[Victoria Justice]], USA näitleja, laulja, laulukirjutaja ja tantsija
* 19. veebruar – [[Mauro Icardi]], Argentina jalgpallur
*[[23. veebruar]] – [[Karel Reisenbuk]], eesti ajakirjanik
* 23. veebruar – [[Zachery Ziemek]], Ameerika Ühendriikide kümnevõistleja
*[[26. veebruar]] – [[Heike Verheul]], Hollandi kabetaja
*[[28. veebruar]] – [[Emmelie de Forest]], taani laulja
* 28. veebruar – [[Lindon Victor]], Grenada kümnevõistleja

==Märts==
*[[1. märts]] – [[Josh McEachran]], Inglise jalgpallur
*[[3. märts]] – [[Nurlan Novruzov]], Aserbaidžaani jalgpallur
*7. märts – [[Mick Pedaja]], eesti muusik
*[[9. märts]] – [[Roel Boomstra]], Hollandi kabetaja
*[[11. märts]] – [[Anthony Davis]], USA korvpallur
* 11. märts – [[Ott-Henrik Raidmets]], eesti näitleja ja jalgpallur
*[[15. märts]] – [[Paul Pogba]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[17. märts]] – [[Takamoto Katsuta]], jaapani rallisõitja
*[[26. märts]] – [[Johannes Vetter]], Saksamaa odaviskaja
* 26. märts – [[Brent Lepistu]], eesti jalgpallur
* 26. märts – [[Markus Hännikäinen]], soome jäähokimängija
*[[29. märts]] – [[Izmir Smajlaj]], Albaania kaugushüppaja
*[[30. märts]] – [[Kevin Johannson]], Eesti laulja

==Aprill==
*[[1. aprill]] – [[Nico Schulz]], saksa jalgpallur
* 1. aprill – [[Rene Laur]], eesti klassikaline saksofonist
*[[3. aprill]] – [[Pape Moussa Konaté]], Senegali jalgpallur
*[[6. aprill]] – [[Ignat Jepifanov]], Venemaa jalgpallur
*[[7. aprill]] – [[Irina Štork]], Eesti iluuisutaja
*[[20. aprill]] – [[Filip Ingebrigtsen]], Norra jooksja
*[[27. aprill]] – [[Elvia Sõber]], Eesti kabetaja
*[[30. aprill]] – [[Arnór Ingvi Traustason]], Islandi jalgpallur

==Mai==
*[[5. mai]] – [[Francine Niyonsaba]], Burundi jooksja
*5. mai – [[Rickard Rakell]], rootsi jäähokimängija
*[[11. mai]] – [[Jhon Córdoba]], Colombia jalgpallur
*[[13. mai]] – [[Romelu Lukaku]], Belgia jalgpallur
*13. mai – [[Michael Matt]], Austria mäesuusataja
*[[14. mai]] – [[Miranda Cosgrove]], USA näitleja
*[[16. mai]] – [[IU]], Lõuna-Korea laulja ja näitleja
*16. mai – [[Karol Mets]], Eesti jalgpallur
*[[21. mai]] – [[Grete Gaim]], Eesti laskesuusataja
*21. mai – [[Wouter Sipma]], Hollandi kabetaja
*[[22. mai]] – [[Kaarin Kivirähk]], eesti kultuuriteoreetik, kunstikriitik ja ajakirjanik
*[[28. mai]] – [[Olavi Allase]], Eesti keskmaajooksja 
*[[29. mai]] – [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]], Eesti kergejõustiklane

==Juuni==
*[[5. juuni]] – [[Alina Rotaru-Kottmann]], Rumeenia kaugushüppaja
*[[11. juuni]] – [[Helibelton Palacios]], Colombia jalgpallur
*[[13. juuni]] – [[Simona Senoner]], Itaalia suusahüppaja
*[[14. juuni]] – [[Svetlana Issakova]], Eesti iluuisutaja
* 14. juuni – [[Jaan Lehepuu]], Eesti laulja
*[[16. juuni]] – [[Park Bo-gum]], Lõuna-Korea näitleja
*[[21. juuni]] – [[Erik Janža]], sloveenia jalgpallur
*[[22. juuni]] – [[Helina Rajasalu]], Eesti kabetaja
*[[24. juuni]] – [[Stina Nilsson]], Rootsi murdmaasuusataja
*[[26. juuni]] – [[Ariana Grande]], USA laulja
*[[27. juuni]] – [[Alvar Tiisler]], eesti laulja ja ajakirjanik

==Juuli==
*[[1. juuli]] – [[Anna Kula]], Eesti purjetaja
*[[10. juuli]] – [[Pjotr Degtjarjov]], Eesti ujuja
*[[13. juuli]] – [[Debby Ryan]], USA näitleja ja laulja
*[[17. juuli]] – [[Darren Dietz]], Kasahstani jäähokimängija
*[[20. juuli]] – [[Lucas Digne]], Prantsusmaa jalgpallur
* 20. juuli – [[Wendell]], Saksamaa jalgpallur
* 20. juuli – [[Oscar Klefbom]], Rootsi jäähokimängija
*[[26. juuli]] – [[Elizabeth Gillies]], USA näitleja ja laulja
* 26. juuli – [[Taylor Momsen]], USA näitleja
*[[28. juuli]] – [[Harry Kane]], Inglismaa jalgpallur

==August==
*[[6. august]] – [[Karl Robert Saluri]], eesti kümnevõistleja
*[[11. august]] – [[Alyson Stoner]], USA näitleja ja tantsija
*[[12. august]] – [[Igor Dudarev]], Eesti jalgpallur
*[[15. august]] – [[Robert Täht]], eesti võrkpallur
*[[17. august]] – [[Sarah Sjöström]], rootsi ujuja
*[[22. august]] – [[Laura Dahlmeier]], Saksamaa laskesuusataja 
*[[26. august]] – [[Oliver Mazurtšak]], eesti laulja ja muusik
* 26. august – [[Carl Pihor]], Eesti veemotosportlane
* 26. august – [[Keke Palmer]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja
* 26. august – [[Marko Livaja]], horvaadi jalgpallur
*[[29. august]] – [[Liam James Payne]], Briti laulja (One Direction)

==September==
*[[1. september]] – [[Jack Robinson]], Inglismaa jalgpallur
*[[2. september]] – [[Robert Rooba]], eesti jäähokimängija
*[[4. september]] – [[Yannick Ferreira Carrasco]], Belgia jalgpallur
*[[6. september]] – [[Emili Arm]], Eesti iluuisutaja
*[[7. september]] – [[Andri Aganits]], eesti võrkpallur
*[[10. september]] – [[Sam Kerr]], Austraalia jalgpallur
*[[13. september]] – [[Niall Horan]], Briti laulja (One Direction)
*[[17. september]] – [[Alfie Deyes]], Inglismaa YouTube'i postitaja, vlogger, kinnisvarainvestor 
*[[20. september]] – [[Julian Draxler]], Saksamaa jalgpallur
*[[24. september]] – [[Jaan Parker]], eesti ettevõtja
* 24. september – [[Liu Shiying]], Hiina odaviskaja
*[[26. september]] – [[Renee Teppan]], eesti võrkpallur
*[[29. september]] – [[Viktor Romanenkov]], Eesti iluuisutaja

==Oktoober==
*[[2. oktoober]] – [[Michy Batshuayi]], Belgia jalgpallur
*2. oktoober – [[Laša Talahhadze]], gruusia tõstja
*[[6. oktoober]] – [[Nail Jakupov]], Venemaa jäähokimängija
*[[8. oktoober]] – [[Angus Turner Jones]], USA näitleja
*8. oktoober – [[Barbara Palvin]], Ungari modell
* [[17. oktoober]] – [[Teele Pärn]], eesti näitleja
*17. oktoober – [[Kenneth Omeruo]], Nigeeria jalgpallur
*17. oktoober – [[Georgia Hunter Bell]], Suurbritannia jooksja

==November==
*[[3. november]] – [[Martina Trevisan]], itaalia tennisist
*[[4. november]] – [[Drew Starkey]], Ameerika Ühendriikide näitleja
*[[12. november]] – [[Tomáš Hertl]], Tšehhi jäähokimängija
*[[14. november]] – [[Samuel Umtiti]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[15. november]] – [[Paulo Dybala]], Argentina jalgpallur
*[[24. november]] – [[Ívi Adámou]], Küprose laulja

==Detsember==
*[[1. detsember]] – [[Reena Pärnat]], Eesti vibulaskur
*[[6. detsember]] – [[Elián González]], Kuuba päritolu laps, kelle USA Kuubale välja andis
* 6. detsember – [[FBG Duck]], Ameerika Ühendriikide räppar
*[[8. detsember]] – [[AnnaSophia Robb]], USA näitleja
* 8. detsember – [[Janari Jõesaar]], eesti korvpallur
*[[11. detsember]] – [[Gerttu Blank]], Eesti riigiametnik
*[[13. detsember]] – [[Sabina Kovalevskaja]], Leedu kabetaja
*[[15. detsember]] – [[Marvin Bracy]], USA sprinter
*[[16. detsember]] – [[Thiago Braz]], Brasiilia teivashüppaja
*[[17. detsember]] – [[Markus Villig]], eesti ettevõtja
* 17. detsember – [[Marta Arula]], eesti muusik
*[[29. detsember]] – [[Ivona Dadic]], Austria kergejõustiklane
*29. detsember – [[Eliise Hollas]], Eesti võrkpallur
*29. detsember – [[Paul Neitsov]], eesti kitarrist ja laulukirjutaja

[[Kategooria:1993]]</text>
      <sha1>qn2iqli48chddzuq8xw2h6nx7ci8vhi</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204008</id>
      <parentid>7203857</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T20:20:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>/* August */</comment>
      <origin>7204008</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8597" sha1="dqz02rgd88rjf6va9wv1vtq7he353w4" xml:space="preserve">{{Sündinud|1993}}
''Siin on loetletud [[1993]]. aastal sündinud tuntud inimesi.
==Jaanuar==
*[[2. jaanuar]] – [[Amela Terzić]], Serbia kergejõustiklane
*[[4. jaanuar]] – [[Martin Paasoja]], eesti korvpallur
*[[6. jaanuar]] – [[Jesús Manuel Corona]], Mehhiko jalgpallur
*[[8. jaanuar]] – [[William Karlsson]], Rootsi jäähokimängija
*[[9. jaanuar]] – [[Kevin Korjus]], eesti autovõidusõitja
*[[12. jaanuar]] – [[Zayn Malik]], Briti laulja ([[One Direction]])
*[[13. jaanuar]] – [[Xénia Krizsán]], ungari seitsmevõistleja
*[[14. jaanuar]] – [[Markéta Gregorová]], Tšehhi poliitik
* 14. jaanuar – [[Marija Lassitskene]], Venemaa kõrgushüppaja
*[[15. jaanuar]] – [[Karl-Eerik Luigend]], Eesti jalgpallur
*[[16. jaanuar]] – [[Hannes Anier]], Eesti jalgpallur

==Veebruar==
*[[3. veebruar]] – [[Getter Jaani]], eesti laulja
* 3. veebruar – [[German Golub]], Eesti filmirežissöör
*[[4. veebruar]] – [[Laura Prits]], eesti laulja
* 4. veebruar – [[Anouk Vetter]], Hollandi seitsmevõistleja
* 4. veebruar – [[Emiliano Rigoni]], Argentina jalgpallur
*[[5. veebruar]] – [[Emma-Leena Koger]], Eesti võistlustantsija
*[[6. veebruar]] – [[Tinashe]], USA laulja
*[[9. veebruar]] – [[Wataru Endō]], Jaapani jalgpallur
*[[11. veebruar]] – [[Rasmus Haugasmägi]], eesti veemootorisportlane
*[[16. veebruar]] – [[Anti Ingel]], Eesti kabetaja
*[[17. veebruar]] – [[Elhaida Dani]], Albaania laulja
*[[19. veebruar]] – [[Victoria Justice]], USA näitleja, laulja, laulukirjutaja ja tantsija
* 19. veebruar – [[Mauro Icardi]], Argentina jalgpallur
*[[23. veebruar]] – [[Karel Reisenbuk]], eesti ajakirjanik
* 23. veebruar – [[Zachery Ziemek]], Ameerika Ühendriikide kümnevõistleja
*[[26. veebruar]] – [[Heike Verheul]], Hollandi kabetaja
*[[28. veebruar]] – [[Emmelie de Forest]], taani laulja
* 28. veebruar – [[Lindon Victor]], Grenada kümnevõistleja

==Märts==
*[[1. märts]] – [[Josh McEachran]], Inglise jalgpallur
*[[3. märts]] – [[Nurlan Novruzov]], Aserbaidžaani jalgpallur
*7. märts – [[Mick Pedaja]], eesti muusik
*[[9. märts]] – [[Roel Boomstra]], Hollandi kabetaja
*[[11. märts]] – [[Anthony Davis]], USA korvpallur
* 11. märts – [[Ott-Henrik Raidmets]], eesti näitleja ja jalgpallur
*[[15. märts]] – [[Paul Pogba]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[17. märts]] – [[Takamoto Katsuta]], jaapani rallisõitja
*[[26. märts]] – [[Johannes Vetter]], Saksamaa odaviskaja
* 26. märts – [[Brent Lepistu]], eesti jalgpallur
* 26. märts – [[Markus Hännikäinen]], soome jäähokimängija
*[[29. märts]] – [[Izmir Smajlaj]], Albaania kaugushüppaja
*[[30. märts]] – [[Kevin Johannson]], Eesti laulja

==Aprill==
*[[1. aprill]] – [[Nico Schulz]], saksa jalgpallur
* 1. aprill – [[Rene Laur]], eesti klassikaline saksofonist
*[[3. aprill]] – [[Pape Moussa Konaté]], Senegali jalgpallur
*[[6. aprill]] – [[Ignat Jepifanov]], Venemaa jalgpallur
*[[7. aprill]] – [[Irina Štork]], Eesti iluuisutaja
*[[20. aprill]] – [[Filip Ingebrigtsen]], Norra jooksja
*[[27. aprill]] – [[Elvia Sõber]], Eesti kabetaja
*[[30. aprill]] – [[Arnór Ingvi Traustason]], Islandi jalgpallur

==Mai==
*[[5. mai]] – [[Francine Niyonsaba]], Burundi jooksja
*5. mai – [[Rickard Rakell]], rootsi jäähokimängija
*[[11. mai]] – [[Jhon Córdoba]], Colombia jalgpallur
*[[13. mai]] – [[Romelu Lukaku]], Belgia jalgpallur
*13. mai – [[Michael Matt]], Austria mäesuusataja
*[[14. mai]] – [[Miranda Cosgrove]], USA näitleja
*[[16. mai]] – [[IU]], Lõuna-Korea laulja ja näitleja
*16. mai – [[Karol Mets]], Eesti jalgpallur
*[[21. mai]] – [[Grete Gaim]], Eesti laskesuusataja
*21. mai – [[Wouter Sipma]], Hollandi kabetaja
*[[22. mai]] – [[Kaarin Kivirähk]], eesti kultuuriteoreetik, kunstikriitik ja ajakirjanik
*[[28. mai]] – [[Olavi Allase]], Eesti keskmaajooksja 
*[[29. mai]] – [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]], Eesti kergejõustiklane

==Juuni==
*[[5. juuni]] – [[Alina Rotaru-Kottmann]], Rumeenia kaugushüppaja
*[[11. juuni]] – [[Helibelton Palacios]], Colombia jalgpallur
*[[13. juuni]] – [[Simona Senoner]], Itaalia suusahüppaja
*[[14. juuni]] – [[Svetlana Issakova]], Eesti iluuisutaja
* 14. juuni – [[Jaan Lehepuu]], Eesti laulja
*[[16. juuni]] – [[Park Bo-gum]], Lõuna-Korea näitleja
*[[21. juuni]] – [[Erik Janža]], sloveenia jalgpallur
*[[22. juuni]] – [[Helina Rajasalu]], Eesti kabetaja
*[[24. juuni]] – [[Stina Nilsson]], Rootsi murdmaasuusataja
*[[26. juuni]] – [[Ariana Grande]], USA laulja
*[[27. juuni]] – [[Alvar Tiisler]], eesti laulja ja ajakirjanik

==Juuli==
*[[1. juuli]] – [[Anna Kula]], Eesti purjetaja
*[[10. juuli]] – [[Pjotr Degtjarjov]], Eesti ujuja
*[[13. juuli]] – [[Debby Ryan]], USA näitleja ja laulja
*[[17. juuli]] – [[Darren Dietz]], Kasahstani jäähokimängija
*[[20. juuli]] – [[Lucas Digne]], Prantsusmaa jalgpallur
* 20. juuli – [[Wendell]], Saksamaa jalgpallur
* 20. juuli – [[Oscar Klefbom]], Rootsi jäähokimängija
*[[26. juuli]] – [[Elizabeth Gillies]], USA näitleja ja laulja
* 26. juuli – [[Taylor Momsen]], USA näitleja
*[[28. juuli]] – [[Harry Kane]], Inglismaa jalgpallur

==August==
*[[6. august]] – [[Karl Robert Saluri]], eesti kümnevõistleja
*[[11. august]] – [[Alyson Stoner]], USA näitleja ja tantsija
*[[12. august]] – [[Igor Dudarev]], Eesti jalgpallur
*[[13. august]] – [[Elvis Manu]], Hollandi jalgpallur
*[[15. august]] – [[Robert Täht]], eesti võrkpallur
*[[17. august]] – [[Sarah Sjöström]], rootsi ujuja
*[[22. august]] – [[Laura Dahlmeier]], Saksamaa laskesuusataja 
*[[26. august]] – [[Oliver Mazurtšak]], eesti laulja ja muusik
* 26. august – [[Carl Pihor]], Eesti veemotosportlane
* 26. august – [[Keke Palmer]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja
* 26. august – [[Marko Livaja]], horvaadi jalgpallur
*[[29. august]] – [[Liam James Payne]], Briti laulja (One Direction)

==September==
*[[1. september]] – [[Jack Robinson]], Inglismaa jalgpallur
*[[2. september]] – [[Robert Rooba]], eesti jäähokimängija
*[[4. september]] – [[Yannick Ferreira Carrasco]], Belgia jalgpallur
*[[6. september]] – [[Emili Arm]], Eesti iluuisutaja
*[[7. september]] – [[Andri Aganits]], eesti võrkpallur
*[[10. september]] – [[Sam Kerr]], Austraalia jalgpallur
*[[13. september]] – [[Niall Horan]], Briti laulja (One Direction)
*[[17. september]] – [[Alfie Deyes]], Inglismaa YouTube'i postitaja, vlogger, kinnisvarainvestor 
*[[20. september]] – [[Julian Draxler]], Saksamaa jalgpallur
*[[24. september]] – [[Jaan Parker]], eesti ettevõtja
* 24. september – [[Liu Shiying]], Hiina odaviskaja
*[[26. september]] – [[Renee Teppan]], eesti võrkpallur
*[[29. september]] – [[Viktor Romanenkov]], Eesti iluuisutaja

==Oktoober==
*[[2. oktoober]] – [[Michy Batshuayi]], Belgia jalgpallur
*2. oktoober – [[Laša Talahhadze]], gruusia tõstja
*[[6. oktoober]] – [[Nail Jakupov]], Venemaa jäähokimängija
*[[8. oktoober]] – [[Angus Turner Jones]], USA näitleja
*8. oktoober – [[Barbara Palvin]], Ungari modell
* [[17. oktoober]] – [[Teele Pärn]], eesti näitleja
*17. oktoober – [[Kenneth Omeruo]], Nigeeria jalgpallur
*17. oktoober – [[Georgia Hunter Bell]], Suurbritannia jooksja

==November==
*[[3. november]] – [[Martina Trevisan]], itaalia tennisist
*[[4. november]] – [[Drew Starkey]], Ameerika Ühendriikide näitleja
*[[12. november]] – [[Tomáš Hertl]], Tšehhi jäähokimängija
*[[14. november]] – [[Samuel Umtiti]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[15. november]] – [[Paulo Dybala]], Argentina jalgpallur
*[[24. november]] – [[Ívi Adámou]], Küprose laulja

==Detsember==
*[[1. detsember]] – [[Reena Pärnat]], Eesti vibulaskur
*[[6. detsember]] – [[Elián González]], Kuuba päritolu laps, kelle USA Kuubale välja andis
* 6. detsember – [[FBG Duck]], Ameerika Ühendriikide räppar
*[[8. detsember]] – [[AnnaSophia Robb]], USA näitleja
* 8. detsember – [[Janari Jõesaar]], eesti korvpallur
*[[11. detsember]] – [[Gerttu Blank]], Eesti riigiametnik
*[[13. detsember]] – [[Sabina Kovalevskaja]], Leedu kabetaja
*[[15. detsember]] – [[Marvin Bracy]], USA sprinter
*[[16. detsember]] – [[Thiago Braz]], Brasiilia teivashüppaja
*[[17. detsember]] – [[Markus Villig]], eesti ettevõtja
* 17. detsember – [[Marta Arula]], eesti muusik
*[[29. detsember]] – [[Ivona Dadic]], Austria kergejõustiklane
*29. detsember – [[Eliise Hollas]], Eesti võrkpallur
*29. detsember – [[Paul Neitsov]], eesti kitarrist ja laulukirjutaja

[[Kategooria:1993]]</text>
      <sha1>dqz02rgd88rjf6va9wv1vtq7he353w4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Kuu vikipedist</title>
    <ns>4</ns>
    <id>450091</id>
    <revision>
      <id>7204072</id>
      <parentid>7189039</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T00:17:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <comment>/* Hääletus */</comment>
      <origin>7204072</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14440" sha1="ayi8z22g1ka6gxpo7zkblgiytrpx4s8" xml:space="preserve">{| class='wikitable sortable' style='text-align:center; float:right; margin:0 0px 10px 15px;'
! Kuu
! Aasta
! Kasutaja
|-
| Nov
| 2016
| Velirand
|-
| Dets
| 2016
| Cumbril&lt;br /&gt;Melilac
|-
| Jaan
| 2017
| Sacerdos79
|-
| Veeb
| 2017
| Mona
|-
| Märts
| 2017
| Kuuskinen
|-
| Apr
| 2017
| Andres
|-
| Mai
| 2017
| Kuriuss
|-
| Juuni
| 2017
| Taavik27
|-
| Juuli
| 2017
| Adeliine
|-
| Aug
| 2017
| Andrus Kallastu
|-
| Sept
| 2017
| NOSSER
|-
| Okt
| 2017
| Juhan121
|-
| Nov
| 2017
| Iifar
|-
| Dets
| 2017
| The Prince of Tartu
|-
| Jaan
| 2018
| Kruusamägi
|-
| Veeb
| 2018
| Neptuunium
|-
| Märts
| 2018
| Tiuks
|-
| Apr
| 2018
| Metsavend
|-
| Mai
| 2018
| WikedKentaur
|-
| Juuni
| 2018
| Ursus scribens
|-
| Juuli
| 2018
| Pelmeen10
|-
| Aug
| 2018
| Evlper
|-
| Sept
| 2018
| Pikne
|-
| Okt
| 2018
| Ehitaja
|-
| Nov
| 2018
| MirkoM
|-
| Dets
| 2018
| Estopedist
|-
| Jaan
| 2019
| Castellum
|-
| Veeb
| 2019
| Evlper (2)
|-
| Märts
| 2019
| Kuriuss (2)
|-
| Apr
| 2019
| Andres (2)
|-
| Mai
| 2019
| Hirvelaid
|-
| Juuni
| 2019
| Kuuskinen (2)
|-
| Juuli
| 2019
| MirkoM (2)
|-
| Aug
| 2019
| Kalle
|-
| Sept
| 2019
| Krr005
|-
| Okt
| 2019
| Pietadè
|-
| Nov
| 2019
| Kk
|-
| Dets
| 2019
| Merleke5
|-
| Jaan
| 2020
| Lulu
|-
| Veeb
| 2020
| Minnekon
|-
| Märts
| 2020
| Teomees
|-
| Apr
| 2020
| Adeliine (2)
|-
| Mai
| 2020
| Raamaturott
|-
| Juuni
| 2020
| Melilac (2)
|-
| Juuli
| 2020
| Avjoska
|-
| August
| 2020
| Karljohan29
|-
| September
| 2020
| NOSSER (2)
|-
| Oktoober
| 2020
| Velirand (2)
|-
| November
| 2020
| Pietadè (2)
|-
| Detsember
| 2020
| WikedKentaur (2)
|-
| Jaanuar
| 2021
| Sillerkiil
|-
| Veebruar
| 2021
| Le Boréalien
|-
| Märts
| 2021
| Astromaailm
|-
| Aprill
| 2021
| Joonas07
|-
| Mai
| 2021
| Taurus404
|-
| Juuni
| 2021
| Amherst99
|-
| Juuli
| 2021
| Ursus scribens (2)
|-
| August
| 2021
| Sillerkiil (2)
|-
| September
| 2021
| Kuriuss (3)
|-
| Oktoober
| 2021
| Ulrikaekm
|-
| November
| 2021
| Andreas Tamm
|-
| Detsember
| 2021
| Pikne (2)
|-
| Jaanuar
| 2022
| Kruusamägi (2)
|-
| Veebruar
| 2022
| Svencapoeira
|-
| Märts
| 2022
| Juhan121 (2)
|-
| Aprill
| 2022
| Metzziga
|-
| Mai
| 2022
| Evlper (3) 
|-
| Juuni
| 2022
| Andreas003
|-
| Juuli
| 2022
| Sacerdos79 (2)
|-
| August 
| 2022
| TTimmi
|-
| September
| 2022
| Karljohan29 (2)
|-
| Oktoober
| 2022
| Metsavend (2)
|-
| November
| 2022
| Kopo25
|-
| Detsember
| 2022
| Marko.Eesti
|-
| Jaanuar
| 2023
| Darja.Lavogina
|-
| Veebruar
| 2023
| LeeMarx
|-
| Märts
| 2023
| W.A. von Schlippenbach
|-
| Aprill
| 2023
| Hirvelaid (2)
|-
| Mai
| 2023
| Angmar Brekker
|-
| Juuni
| 2023
| Hannesvalk
|-
| Juuli
| 2023
| Andres (3)
|-
| August
| 2023
| Velirand (3)
|-
| September
| 2023
| W.A. von Schlippenbach (2)
|-
| Oktoober
| 2023
| Evlper (4)
|-
| November
| 2023
|LeeMarx (2)
|-
| Detsember
| 2023
|Gert7
|-
| Jaanuar
| 2024
|Mona (2)
|-
| Veebruar
| 2024
| Kaniivel (2)
|-
| Märts
| 2024
| Kalle (2)
|-
| Aprill
| 2024
| Teomees (2)
|-
| Mai
| 2024
| Andreas003 (2)
|-
| Juuni
| 2024
| Trebors
|-
| Juuli
| 2024
| Darja.Lavogina (2)
|-
| August
| 2024
| Taurus404 (2)
|-
| September
| 2024
| Taivo
|-
| Oktoober
| 2024
| Hirvelaid (3)
|-
| November
| 2024
| Sillerkiil (3)
|-
| Detsember
| 2024
| Kuuskinen (3)
|-
| Jaanuar
| 2025
| VillaK
|-
| Veebruar
| 2025
| Darja.Lavogina (3)
|-
| Märts
| 2025
| Ehitaja (2)
|-
| Aprill
| 2025
| Maiemaie
|-
| Mai
| 2025
| Logistikainsener
|-
| Juuni
| 2025
| Evlper (5)
|-
| Juuli
| 2025
| Ojassaar
|-
| August
| 2025
| Melilac (3)
|-
| September
| 2025
| Heakeel
|-
| Oktoober
| 2025
| Kuuskinen (4)
|-
| November
| 2025
| Mona (3)
|-
| Detsember
| 2025
| Hannesvalk (2)
|-
| Jaanuar
| 2026
| LAviki
|-
| Veebruar
| 2026
| Taurus404 (3)
|-
| Märts
| 2026
| Hirvelaid (4)
|-
| Aprill
| 2026
| Evlper (6)
|-
| Mai
| 2026
| IvarGl
|-
| Juuni
| 2026
| Raamaturott (2)
|}
'''Kuu vikipedist''' on algatus, mille eesmärgiks on tunnustada neid tublisid inimesi, kes Vikipeedia heaks vabatahtlikuna tööd teevad, ning ergutada vikipediste teiste tööd märkama. 

Kuu vikipedistiks võib saada iga eestikeelse Vikipeedia täiendaja, kes on Vikipeedias silma paistnud, eelkõige eelmise kuu jooksul, kuid arvesse võib võtta ka varasemat tegevust. Kandidaadi esitamisel on soovitav esitada ka lühike põhjendus.

Kuu vikipedisti kandidaate võivad esitada kõik registreeritud kasutajad. Kandidaate võib siin lehel esitada kuni kuu viimase päevani. Kuu vikipedist valitakse avaliku hääletamise teel siinsamas järgneva kuu 1.–7. kuupäeval. Hääletada saavad kõik registreeritud kasutajad, kes on kasutajaks registreeritud üks kuu enne hääletuse algust. (Näiteks 1.–7. detsembril 2036 toimuva hääletuse puhul peab kasutajakonto olema registreeritud hiljemalt 31. oktoobril 2036.) Kui tekib kahtlus, et kasutajakonto on loodud vaid hääletamise eesmärgil, võivad [[Vikipeedia:Administraatorid|administraatorid]] konsensusliku otsusega hääle diskvalifitseerida.

Igal hääletajal on üks hääl. Kandidaadile saab anda ainult poolthääle. Vastuhäält ja erapooletut häält anda ei saa. Iseenda poolt hääletada pole lubatud. Valituks osutub kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena.

MTÜ [[Wikimedia Eesti]] paneb auhinnaks välja raamatupoe kinkekaardi ning korraldab kuu vikipedistiks valitutele kinkekaartide üleandmise või kättetoimetamise, saaja soovi korral tema anonüümsust säilitaval viisil. Juhul kui anonüümseks jääda soovivale tiitli pälvinule ei ole võimalik vikikaudse e-kirjaga saata kättesaamise juhiseid, jääb kinkekaart üle andmata. Kuni 2018. aasta lõpuni oli kinkekaardi väärtus 20 eurot. Seejärel tõusis see 30 euro peale ning alates 2022. aastast tõusis summa 40 euro peale. Alates 2026. aastast on kinkekaardi väärtus 50 eurot.

&lt;gallery mode=packed heights=75px&gt;
Original Barnstar Hires.png|1. tunnustäht
Azure Barnstar.png|2. tunnustäht
Purple Barnstar Hires.png|3. tunnustäht
Metallic Red Barnstar.svg|4. tunnustäht
Metallic Green Barnstar.svg|5. tunnustäht
Pearl Teal barnstar.png|6. tunnustäht
&lt;/gallery&gt;

== Hääletus ==
Varasemate hääletuste arhiivi leiab lehelt [[Vikipeedia:Kuu vikipedist/Arhiiv]].

===Juuli 2026===
Kandidaate saab esitada 25.–31. juulini. Hääletus toimub 1.–7. augustini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2026, kell 03:43 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Fredpuss|Fredpuss]]''' ([[Eri:Kaastöö/Fredpuss|kaastöö]]), esimestest eestikeelsetest trükitud raamatutest kirjutamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 03:16 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Mona|Mona]]''' ([[Eri:Kaastöö/Mona|kaastöö]]), aktiivse artikliloome ja olemasolevate artiklite täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 03:16 (EEST)

===Juuni 2026===
Kandidaate saab esitada 25.–30. juunini. Hääletus toimub 1.–7. juulini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 09:21 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kuriuss|kaastöö]]) lugematu hulga artiklite parandamise ja parendamise eest. [[Kasutaja:Sjur|Sjur]] ([[Kasutaja arutelu:Sjur|arutelu]]) 26. juuni 2026, kell 12:12 (EEST)

:: Tänan tähelepanu eest, kuid loobun kandideerimast, kuna olen selle tunnustuse juba kolm korda saanud (aitäh!) ning soovin, et selle saaks pigem keegi, keda see rohkem motiveerib. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:46 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]]''' ([[Eri:Kaastöö/Raamaturott|kaastöö]]), aktiivse jalgpallialase artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:10 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 12:54 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Sjur|Sjur]] ([[Kasutaja arutelu:Sjur|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 17:21 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 19:38 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]''' ([[Eri:Kaastöö/Pikne|kaastöö]]), tarviliku toimetamisalase töö eest, mis ei saa piisavalt väärilist tähelepanu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST)
::{{poolt}} [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. juuli 2026, kell 11:03 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Mona|Mona]]''' ([[Eri:Kaastöö/Mona|kaastöö]]), usina ja mitmekülgse artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST) 
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:07 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 10:53 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 15:12 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 4. juuli 2026, kell 10:10 (EEST)
----
Sedapuhku oli hääletus väga tasavägine. Esimesena sai hääled kokku ja sellega ka kuu vikipedistiks kasutaja [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2026, kell 03:43 (EEST) 

===Mai 2026===
Kandidaate sai esitada 25.–31. maini. Hääletus toimus 1.–7. juunini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Sjur|Sjur]]''' ([[Eri:Kaastöö/Sjur|kaastöö]]) sporditeemade tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 18:05 (EEST)
:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Koitjarv|Koitjarv]]''' ([[Eri:Kaastöö/Koitjarv|kaastöö]]) Tapa vallaga seotu täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Ο Χριστός είναι βασιλιάς|Ο Χριστός είναι βασιλιάς]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ο Χριστός είναι βασιλιάς|kaastöö]]) oluliste artiklite mahuka täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST)
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuni 2026, kell 00:50 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 10:54 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 08:40 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 6. juuni 2026, kell 10:04 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]]''' ([[Eri:Kaastöö/IvarGl|kaastöö]]) liblikate tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. mai 2026, kell 04:33 (EEST)
::{{poolt}} [[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]] ([[Kasutaja arutelu:Ojassaar|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 07:46 (EEST)
::{{poolt}} [[Kasutaja:Fredpuss|Fredpuss]] ([[Kasutaja arutelu:Fredpuss|arutelu]]) 5. juuni 2026, kell 23:36 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 6. juuni 2026, kell 00:20 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Tremulero|Tremulero]] ([[Kasutaja arutelu:Tremulero|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 14:30 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Võrok|Võrok]] ([[Kasutaja arutelu:Võrok|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 15:19 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 7. juuni 2026, kell 00:08 (EEST)
----
Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 09:21 (EEST)

:Suured tänud!  [[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]] ([[Kasutaja arutelu:IvarGl|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 11:55 (EEST)

===Aprill 2026===
Kandidaate sai esitada 25.–30. aprillini. Hääletus toimus 1.–7. maini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Perüton|Perüton]]''' ([[Eri:Kaastöö/Perüton|kaastöö]]) Ukraina kultuuripärandist kirjutamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. aprill 2026, kell 19:34 (EEST) [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST)
::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. mai 2026, kell 11:59 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 4. mai 2026, kell 23:34 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Evlper|Evlper]]''' ([[Eri:Kaastöö/Evlper|kaastöö]]) Astuuria-teemaliste artiklite eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 23:47 (EEST)
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 08:51 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 21:32 (EEST)
::{{poolt}}  [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. mai 2026, kell 21:42 (EEST)

----
Hääletus oli väga tasavägine, aga sedapuhku sai esimesena hääled kokku [[Kasutaja:Evlper|Evlper]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST)

== Vaata ka ==
* [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf]]
* [[Vikipeedia sõber]]

[[Kategooria:Vikipeedia sisuhaldus]]</text>
      <sha1>ayi8z22g1ka6gxpo7zkblgiytrpx4s8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Biograafiad (Ku)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>450230</id>
    <revision>
      <id>7203852</id>
      <parentid>7186122</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T13:01:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kut */</comment>
      <origin>7203852</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="41170" sha1="hpu8mx6wqvnyxqy14g2h3t3wea0ati3" xml:space="preserve">{{BiograafiadIndeks}}

'''Biograafiad (Ku)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega &quot;Ku&quot;.
==Kub==
*[[Dominik Kubalík]], Tšehhi jäähokimängija (1995–)
*[[Christian Kuband]], Saare-Lääne piiskop (suri 1432)
*[[Vlada Kubassova]], Eesti naisjalgpallur (1995–) 
*[[Mmamoloko Kubayi-Ngubane]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1978–)
*[[Eduard-Alfred Kubbo]], Eesti sõjaväelane (1887–1941)
*[[Hans Kuben]], Eesti politseinik (1878–1942)
*[[Elju Kubi]], Eesti kettaheitja (1951–) 
*[[Robert Kubica]], Poola vormelisõitja (1984–)
*[[Petras Kubiliūnas]], Leedu sõjaväelane (1894–1946)
*[[Andrius Kubilius]], Leedu poliitik (1956–)
*[[Jonas Kubilius]], leedu matemaatik (1921–2011) 
*[[August Kubizek]], Adolf Hitleri noorpõlvesõber (1888–1956)
*[[Juscelino Kubitschek]], Brasiilia poliitik, riigi president 1956–1961 (1902–1976)
*[[Juta Kubja]], eesti õpetaja ja koolijuht (1916–1985) 
*[[Emiko Kubo]], Jaapani endine jalgpallur (1966–) 
*[[Meelis Kubo]], eesti mustkunstnik (1982–)
*[[Märt Kubo]], Eesti teatri- ja poliitikategelane (1944–) 
*[[Otto Kubo]], eesti giid ja kondiiter (1932–2021)
*[[Takefusa Kubo]], jaapani jalgpallur (2001–) 
*[[Tatsuhiko Kubo]], jaapani endine jalgpallur (1976–) 
*[[Yūya Kubo]], jaapani jalgpallur (1993–) 
*[[Ivan Kubrakoŭ]], Valgevene riigitegelane (1975–) 
*[[Stanley Kubrick]], filmirežissöör (1928–1999)
*[[Epp Kubu]], eesti kunstnik (1982–)
*[[Hans Kubu]], eesti vaimulik ja haridustegelane (1892–1942)
*[[Nela Kuburović]], Serbia jurist ja poliitik (1982–)

==Kuc==
*[[Milan Kučan]], Sloveenia poliitik (1941–)
*[[Nadzieja Kučar]], valgevene ooperilaulja (1983–)
*[[Jan Křtitel Kuchař]], tšehhi organist, helilooja ja õpetaja (1751–1829)
*[[John Kuck]], USA kergejõustiklane (1905–1986)
*[[Juraj Kucka]], slovaki jalgpallur (1987–)
*[[Gabriele Kucsko-Stadlmayer]], Austria jurist (1955–)

==Kud==
*[[Arvo Kuddo]], eesti majandusteadlane (1954–) 
*[[Karolina Kudelina]], eesti energeetik ja teaduse populariseerija (1997–) 
*[[Wojciech Kuderski]], poola löökriistamängija ja laulja (1972–)
*[[Aldo Kudevita]], Eesti sõjaväelane (1900–1947)
*[[August Kudi]], Eesti politseinik (1905–1938)
*[[Vincas Kudirka]], leedu kirjanik ja publitsist (1858–1899)
*[[Endel Kudisiim]], eesti õpetaja ja jurist (1921–2007)
*[[Inge Kudisiim]], eesti kunstnik (1950–)
*[[Leida Kudisiim]] (Leida Rebane), eesti õpetaja ja kirjanik (1923–2021)
*[[Alla Kudlai]], ukraina laulja (1954–) 
*[[Jan Kudlička]], Tšehhi teivashüppaja (1988–)
*[[Masato Kudō]], jaapani jalgpallur (1990–2022) 
*[[Daisy Kudre]], eesti orienteeruja (1993–)
*[[Doris Kudre]], eesti orienteeruja (1997–)
*[[Raul Kudre]], eesti munitsipaalpoliitik ja orienteeruja (1970–)
*[[Veli Kudres]], eesti näitleja ja kirjanik (1903–1967) 
*[[Aleksei Kudrin]], Venemaa poliitik (1960–)
*[[Fjodor Kudrjašov]], vene jalgpallur (1987–) 
*[[Juri Kudrjašov]], Eesti poksija ja poksitreener (1946–2001)
*[[Dmitri Kudrjavski]], vene keeleteadlane ja indoloog (1867–1920)
*[[Demjan Kudrjavtsev]], vene meediajuht (1971–)
*[[Deniss Kudrjavtsev]], Venemaa kergejõustiklane (1992–)
*[[Viktor Kudrjavtsev]], vene füüsik (1943–2021)
*[[Lisa Kudrow]], USA filminäitleja (1963–)
*[[Fred Kudu]], eesti treener (1917–1988)
*[[Ilmar Kudu]], eesti kultuuritegelane (1936–) 
*[[Kalev Kudu]], eesti teatrilavastaja (1961–)
*[[Kalju Kudu]], eesti füüsik (1930–2001) 
*[[Reet Kudu]], eesti ajakirjanik, kirjanik ja koreograaf (1949–)
*[[Bessik Kuduhhov]], Venemaa maadleja (1986–2013)
*[[Mohammed Kudus]], Ghana jalgpallur (2000–)

==Kue==
*[[Darcy Kuemper]], Kanada jäähokimängija (1990–)

==Kuf==
*[[John Agyekum Kufuor]], Ghana poliitik (1938–)

==Kug==
*[[Otto Mauritz Kugelberg]], rootsi genealoog (1843–1916)

==Kuh==
*[[Johan Kuhhi]], eesti kaupmees (1865–1939)
*[[Friedrich Kuhlbars]], eesti kirjanik (1841–1924)
*[[Lembit Kuhlberg]], eesti nõelraviarst (1951–2013)
*[[Thomas Samuel Kuhn]], Ameerika Ühendriikide teadusloolane ja teadusfilosoof (1922–1996)

==Kui==
*[[Valerian Kuibõšev]], Nõukogude Liidu poliitik (1888–1935) 
*[[Rein Kuik]], eesti spordiarst (1970–)
*[[Tiiu Kuik]], eesti modell (1987–)
*[[Valentin Kuik]], eesti stsenarist ja filmirežissöör (1943–2025)
*[[Paul Kuimet]], eesti kunstnik (1984–)
*[[Arhip Kuindži]], maalikunstnik (suri 1910) 
*[[Gerard Kuiper]], Hollandi – Ameerika Ühendriikide astronoom, selenograaf ja planetoloog (1905–1973)
*[[André Kuipers]], Hollandi arst ja Euroopa Kosmoseagentuuri astronaut (1958–)
*[[Björn Kuipers]], Hollandi jalgpallikohtunik (1973–)
*[[Virpi Kuitunen]], soome murdmaasuusataja (1976–)
*[[Elar Kuiv]], eesti viiuldaja (1959–2018)
*[[Kari Kuivalainen]], soome laulja (1960–) 
*[[Märt Kuivas]], eesti loomaarst (1889–1940)
*[[Asta Kuivjõgi]], eesti helirežissöör (1923–1995) 
*[[Heino Kuivjõgi]], Eesti sõjaväelane (1915–1987)
*[[Veljo Kuivjõgi]], eesti ajakirjanik (1951–)
*[[Milvi Kuivkaev]], eesti lauatennisist ja lauatennisetreener (1949–)

==Kuj==
*[[Pentti Kujala]], soome tehnikateadlane (laevaehitusinsener) (1954–)

==Kuk==
*[[Dean Kukan]], Šveitsi jäähokimängija (1993–) 
*[[Kahha Kukava]], Gruusia poliitik (1976–)
*[[Maret Kuke]], eesti nahakunstnik (1926–2002)
*[[Johannes Kukebal]], eesti jalgpallur (1993–) 
*[[Vladimir Kukel]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1885–1938)
*[[Hasso Kukemelk]], eesti pedagoog ja pedagoogikateadlane (1957–) 
*[[Marian Kukiel]], Poola kindral ja sõjaajaloolane (1885–1973)
*[[Juri Kukin]], vene luuletaja ja laulja (1932–2011)
*[[Aino Kukk]], eesti maletaja (1930–2006) 
*[[Airi Kukk]], eesti kasvatusteadlane (1970–)
*[[Aleksander Kukk]], Venemaa keisririigi ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1886–1932)
*[[Andre Kukk]], eesti jalgpallur (1995–) 
*[[Arno Kukk]], eesti botaanik (1936–1963) 
*[[Artur Kukk]], eesti kiiruisutaja, maadleja, poksija ja sporditegelane (1889–1958)
*[[August Kukk]], eesti maadleja (1908–1988)
*[[Erich Kukk]], eesti algoloog ja looduskaitsja (1928–2017)
*[[Helja-Amanda Kukk]], eesti õpetaja ja tõlkija (1924–2022)
*[[Henn Kukk]], eesti bioloog (1942–) 
*[[Hugo Kukk]], Eesti politseinik (1905–1976) 
*[[Ille Kukk]], Eesti kergejõustiklane (1957–)
*[[Jaak Kukk]], Eesti sõjaväelane (1904–2001)
*[[Jaan Kukk]], eesti arst (1887–1947)
*[[Jaana Kukk]], eesti grimeerija ja näitleja (1975–)
*[[Jaanus Kukk]], eesti turundus- ja teatrijuht (1969–) 
*[[Jakob Kukk]], eesti vaimulik, E.E.L.K. piiskop (1870–1933)
*[[Janis Kukk]], Eesti riigiametnik (1980–)
*[[Juhan Kukk]], Eesti poliitik ja ettevõtja (1885–1942)
*[[Jüri Kukk]], eesti keemik ja vabadusvõitleja (1940–1981)
*[[Kalev Kukk]], Eesti poliitik (1951–) 
*[[Karli Kukk]], Eesti kaitseliitlane ja Saksamaa sõjaväelane (1921–2015) 
*[[Kati Kukk]], eesti purjetaja [1958–)
*[[Kunnar Kukk]], eesti andmeteadlane
*[[Laura Kukk]], eesti näitleja (1989–) 
*[[Marta Lotta Kukk]], eesti laulja ja lauluõpetaja (1999–)
*[[Martin Kukk]], Eesti poliitik (1987–)
*[[Meelis Kukk]], eesti noorsootöötaja, eripedagoog ja aktivist (1982–) 
*[[Melanie Kukk]], eesti kunstnik (1903–2000)
*[[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]], eesti odaviskaja (1983–)
*[[Peeter-Enn Kukk]], eesti füüsikateadlane (1934–2003) 
*[[Sigvard Kukk]], eesti jalgrattasportlane (1972–)
*[[Tiit Kukk]], eesti keeleteadlane, fennougrist (1959–1989) 
*[[Toomas Kukk]], eesti botaanik (1971–)
*[[Tõnu-Reid Kukk]], Eesti poliitik (1939–2011) 
*[[Urmas Kukk]], eesti advokaat (1965–)
*[[Õilme Kukk]], eesti sõudja ja koroonamängija (1928–2007) 
*[[Ülle Kukk]], eesti botaanika ja looduskaitsja (1937–)
*[[Hugo Kukke]], Eesti poliitik (1898–1942)
*[[Antti Kukkonen]], Soome vaimulik ja poliitik (1889–1978)
*[[Kaupo Kukli]], eesti materjaliteadlane (1967–)
*[[Tiina Kukli]], eesti näitleja (1945–)
*[[Roman Kuklin]], Läti poksija (1974–)
*[[Endel Kukner]], eesti õpetaja ja koolijuht (1924–1995)
*[[Toni Kukoč]], horvaadi endine elukutseline korvpallur (1968–) 
*[[Vilma Kukrus]], eesti füüsik ja õpetaja (1948–1999)
*[[Jerzy Kukuczka]], poola alpinist (1948–1989)
*[[Arvo Kukumägi]], eesti näitleja (1958–2017)
*[[Linas Kukuraitis]], Leedu poliitik ja sotsiaaltöötaja (1978–)
*[[Merili Kukuškin]], eesti purjetaja ja jääpurjetaja (1985–)

==Kul== 
*[[Anna Kula]], eesti purjetaja (1993–)
*[[Dainis Kūla]], läti odaviskaja (1959–) 
*[[Brett Kulak]], Kanada jäähokimängija (1994–) 
*[[Galina Kulakova]], vene suusataja (1942–)
*[[Žanna Kulakova]], Läti poliitik (1965–)
*[[Juris Kulakovs]], läti muusik ja helilooja (1958–2024)
*[[Aleksei Kulakovski]], jakuudi kirjanik (1877–1926) 
*[[Jüri Kulasalu]], eesti insener ja kultuuritegelane (1940–) 
*[[Aleksandr Kulatšenko]], Eesti jalgpallur (1987–)
*[[Valdek Kulbach]], eesti ehitusteadlane ja -insener (1927–2020)
*[[Serhi Kulbatš]], Ukraina iluuisutaja (1992–2023)
*[[Andris Kulbergs]], Läti poliitik (1979–) 
*[[Jakob Kulbin]], Eesti laskesuusataja (2005–)
*[[Hugo Kulbok]], Eesti sõjaväelane (1890–1942)
*[[Kalle Kulbok]], Eesti poliitik (1956–)
*[[Egge Kulbok-Lattik]], eesti kultuuripoliitika uurija (1966–)
*[[Peeter Kulbusch]], eesti õigeusu köster-kooliõpetaja (1843–1925) 
*[[Győző Kulcsár]], Ungari vehkleja (1940–2018)
*[[Ergo Kuld]], eesti filmirežissöör, operaator ja produtsent (1976–)
*[[Ilme Kuld]], eesti skulptor (1938–)
*[[Peep Kuld]], eesti ettevõtja (1972–)
*[[Riho Kuld]], eesti skulptor ja sõudja (1936–) 
*[[Anton Kuldner]], eesti kaugesõidukapten (1882–1961)
*[[Leili Kuldkepp]], eesti ehtekunstnik ja kunstipedagoog (1931–2008)
*[[Mart Kuldkepp]], eesti skandinavist ja tõlkija (1983–)
*[[Paul Kuldkepp]], eesti põllumajandusteadlane ja maadleja (1934–2020)
*[[Martti Kuldma]], eesti majandustegelane (1971–)
*[[Katrin Kuldmaa]], eesti moekunstnik
*[[Voldemar Kuldvere]], Eesti sõjaväelane (1889–1980) 
*[[Dmõtro Kuleba]], Ukraina poliitik (1981–) 
*[[Jerzy Kulej]], Poola poliitik ja endine poksija (1940–)
*[[Artur Kulgma]], Eesti sõjaväelane (1907–1981)
*[[Aleksander Kulgver]], Eesti sõjaväelane (1888–1941)
*[[Joanna Kulig]], poola näitleja (1982–) 
*[[Aleksandr Kulik]], Eesti jalgpallur (1981–) 
*[[Grigori Kulik]], NSV Liidu sõjaväelane (1890–1950)
*[[Leonid Kulik]], Eestis sündinud Venemaa teadlane (1883–1942)
*[[Viktor Kulikov]], NSV Liidu sõjaväelane (1921–2013)
*[[Aleksandr Kulinitš]], Eesti jalgpallur (1992–) 
*[[Pēteris Kūlis]], läti alpinist (1941–)
*[[Savva Kuliš]], vene filmilavastaja, stsenarist ja operaator (1936–2001)
*[[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (1978–2026)
*[[Nikolai Kuljomin]], vene jäähokimängija (1986–) 
*[[Kalev Kuljus]], eesti oboemängija (1975–)
*[[Ain Kull]], eesti geograaf (1973–) 
*[[Aivar Kull]], eesti kultuurikriitik (1955–)
*[[Andres Kull]], eesti laskur (1970–)
*[[Anne Kull (teoloog)|Anne Kull]], eesti teoloog (1959–)
*[[Anne Kull (geoinformaatik)|Anne Kull]], eesti geoinformaatik (1977–)
*[[Anne Kull (tõlkija)|Anne Kull]], eesti tõlkija
*[[Ants Kull]], Eesti kohtunik (1961–)
*[[Avo Kull]], eesti kirjanik, ehitaja ja ettevõtja (1945–2019) 
*[[Clyde Kull]], Eesti diplomaat (1959–)
*[[Eduard Kull]], eesti õpetaja (1905–1988)
*[[Elle Kull]], Eesti näitleja ja poliitik (1952–)
*[[Elmar Kull]], eesti vaimulik (1914–2004) 
*[[Elmar Kull (metsaülem)|Elmar Kull]], Eesti metsaametnik (1898–1949)
*[[Ernst Kull (sõjaväelane)|Ernst Kull]], Eesti sõjaväelane (1894–1985)
*[[Ernst Voldemar Kull]], Eesti poliitik (1903–1964)
*[[Feliks-Juhan Kull]], Eesti sõjaväelane (1903–1942)
*[[Ferdinand Kull]], eesti diplomaat ja riigiametnik (1884–1957)
*[[Georg Kull]], eesti arst (1904–1970)
*[[Helle Kull]], eesti õpetaja ja kodu-uurija (1927–1994)
*[[Hilja Kull]], eesti pedagoog (1924–2019) 
*[[Irene Kull]], eesti õigusteadlane (1961–)  
*[[Ivar Kull]], eesti loogik (1928–1989)
*[[Jako Kull ]], eesti religiooniantropoloog (1961–) 
*[[Kalevi Kull]], eesti bioloog ja semiootik (1952–)
*[[Karl Kull]], eesti arst ja arstiteadlane (1930–2021)
*[[Karl Kull (ettevõtja)|Karl Kull]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1989–)
*[[Kärt Kull]], eesti näitleja (1991–) 
*[[Lembit Kull]], eesti mehaanikateadlane ja õppejõud (1921–2019)
*[[Mart Kull (1914)|Mart Kull]], eesti arstiteadlane (1914–2007) 
*[[Mart Kull (1956)|Mart Kull]], eesti arst ja arstiteadlane (1956–2008)
*[[Nikolai Kull]], eesti maalikunstnik (1894–1945)
*[[Olevi Kull]], eesti ökoloog (1955–2007)
*[[Raimund Kull]], eesti dirigent ja helilooja (1882–1942)
*[[Rasmus Kull]], eesti ooperilaulja (1984–) 
*[[Taavi Kull]], eesti dirigent (1984–) 
*[[Tarvi Kull]], eesti klahvpillimängija (1987–) 
*[[Thea Kull]], eesti botaanik (1966–)
*[[Tiiu Kull]], eesti botaanik (1958–)
*[[Väino Kull]], Eesti poliitik (1943–2025)
*[[Gregor Kulla]], Eesti helilooja, muusik ja luuletaja (2000–)
*[[Hannes Kulla]], eesti näitleja (1961–2021) 
*[[Kaia Kulla]], eesti ujuja (1961–)
*[[Theodor Kullak]], saksa pianist, klaveriõpetaja ja helilooja (1818–1882)
*[[Ilmar Kullam]], eesti korvpallur ja korvpallitreener (1922–2011)
*[[Valentina Kullam]], korvpallur (1930–2014) 
*[[Helle Kullamaa]], eesti koorijuht ja lauluseltside edendaja (1940–) 
*[[Gert Kullamäe]], eesti korvpallur (1971–)
*[[Kristian Kullamäe]], eesti profikorvpallur (1999–) 
*[[Harras Kullango]], eesti ehitusinsener (1904–1968)
*[[Konrad Kullango]], eesti raamatukogundustegelane (1906–1986) 
*[[Arvo Kullapere]], eesti bioloog ja ornitoloog (1951–) 
*[[Harri Kullas]], eesti päritolu Soome motokrossisõitja (1992–)
*[[Tõnis Kullasepp]], eesti notar (1874–?)
*[[Aleksander Kuller]], Sindi alevivanem (1886–1937)
*[[Alo Kullerkann]], eesti arst
*[[Ingrid Kullerkann]], eesti jurist (1972–) 
*[[Kadi Kullerkann]], eesti võrkpallur (1992–) 
*[[Liis Kullerkann]], eesti võrkpallur (1991–) 
*[[Alma Kullerkupp]], eesti kergejõustiklane ja spordiinstruktor (1935–2022) 
*[[Arda Kullerkupp]], eesti arhitekt (1928–2013)
*[[Kai Kullerkupp]], eesti jurist, kohtunik (1975–) 
*[[Richard Kullerkupp]], eesti kirjanik (1891–1931)
*[[Hilja Kulles]], eesti tekstiilikunstnik (1921–2013)
*[[Toivo Kulles]], eesti graafik (1918–1984)
*[[Jaanus Kulli]], eesti ajakirjanik ja kultuurikriitik (1955–)
*[[Karl Kullisaar]], eesti maadleja (1905–1942)
*[[Bellis Kullman]], eesti mükoloog (1947–)
*[[Leen Kullman]], eesti päritolu Nõukogude Liidu luuraja (1920–1943)
*[[Tarmo Kulmar]], eesti usuteadlane (1950–)
*[[Katri Kulmuni]], Soome poliitik (1987–) 
*[[Ants Kulo]], eesti majandustegelane ja kollektsionäär (1932–2019)
*[[Feliks Kulov]], Kõrgõzstani poliitik (1948–) 
*[[Rudolf Kulpa]], eesti filosoof (1906–1997)
*[[Vjatšeslav Kulpin]], endine Eesti jäähokimängija (1965–) 
*[[Lauri Kulpsoo]], eesti fotograaf ja muusik (1978–)
*[[Oliver Kulpsoo]], eesti valguskunstnik (1982–) 
*[[Nikolai Kultas]], eesti äri- ja kultuuritegelane (1908–1995)
*[[Kristi Kultas-Ilinsky]], eesti arstiteadlane (1937–)
*[[Olga Kultšõnska]], ukraina ooperilaulja (1990–) 
*[[Priit Kulu]], eesti tehnikateadlane (1945–)
*[[Tiit Kulu]], Eesti munitsipaalpoliitik (1943–) 
*[[Dejan Kulusevski]], Rootsi jalgpallur (2000–) 
*[[Timur Kulõbajev]], Kasahstani äritegelane (1966–)

==Kum==
*[[Helene Kuma]], eesti keraamik ja kunstiteadlane (1921–2009)
*[[Roobet Kuma]], eesti metroloog ja esperantist (1882–1945)
*[[Saki Kumagai]], jaapani jalgpallur (1990–) 
*[[Shunichi Kumai]], jaapani jalgpallur 
*[[Chandrika Kumaratunga]], Sri Lanka poliitik (1945–)
*[[Aino Kumari]], eesti ornitoloog (1908–2004)
*[[Eerik Kumari]], eesti looduskaitsja (1912–1984)
*[[Elmar Kumari]], Eesti sõjaväelane (1907–1936)
*[[Krista Kumberg]], eesti bibliograaf ja lastekirjanik (1959–)
*[[Johannes Kumel]], Eesti politseinik (1868–1924)
*[[Boris Kumm]], Eesti poliitik (1897–1958) 
*[[Kaupo Kumm]], eesti majandusteadlane (1931–)
*[[Martin Kummets]], Eesti poliitik (1979–)
*[[Nikolai Kummits]], eesti kunstnik (1897–1944)
*[[Katrin Kumpan]], eesti näitleja ja kultuuritöötaja (1947–)
*[[Ave Kumpas]], eesti muusikapedagoog (1936–2025)
*[[Jan Kumpas]], eesti fraktaalkunstnik, helitehnik ja IT-spetsialist (1964–2016)
*[[Michael Kumpfmüller]], saksa kirjanik ja ajakirjanik (1961–)
*[[Miapetra Kumpula-Natri]], Soome poliitik (1972–)

==Kun==
*[[Béla Kun]], Ungari jurist ja kommunistlik poliitik (1886–1938)
*[[Juli Kun]], Eestis tegutsenud filmirežissöör, stsenarist ja operaator (1914–1980) 
*[[Mario Kunasek]], Austria poliitik ja sõjaväelane (1976–)
*[[Algimantas Kuncaitis]], leedu insener ja poliitik (1958–) 
*[[Jurgis Kunčinas]], leedu luuletaja, esseist, tõlkija ja prosaist (1947–2002) 
*[[Pierre Kunde]], Kameruni jalgpallur (1995–) 
*[[Juhan Kunder]], eesti luuletaja, näitekirjanik ja pedagoog (1852–1888)
*[[Milan Kundera]], tšehhi kirjanik (1929–2023)
*[[Jaan Kundla]], Eesti poliitik (1937–)
*[[Tomáš Kundrátek]], tšehhi jäähokimängija (1989–) 
*[[Arūnas Kundrotas]], Leedu poliitik (1963–)
*[[Kārlis Kundziņš]], läti luterlik vaimulik (1850–1937) 
*[[Kostadinka Kuneva]], bulgaaria päritolu Kreeka poliitik (1964–)
*[[Tsuyoshi Kunieda]], jaapani endine jalgpallur (1944–) 
*[[Enn Kunila]], eesti kunstikollektsionäär ja majandustegelane (1950–) 
*[[Aleksander Kunileid]], eesti helilooja (1845–1875)
*[[Jevgeni Kunin]], USA ja Nõukogude Liidu bioloog (1956–) 
*[[Annely Kuningas]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1966–)
*[[Helle Kuningas]], eesti näitleja (1949–2014) 
*[[Marten Kuningas]], eesti poplaulja (1985–)
*[[Neeme Kuningas]], eesti lavastaja ja laulja (1955–)
*[[Oskar Kuningas]], eesti kirjandusteadlane, koduloolane ja tõlkija (1911–1997)
*[[Tiit Kuningas]], eesti spordiajakirjanik ja mälumängur (1949–2023)
*[[Mila Kunis]], USA filminäitleja (1983–)
*[[Aimi Kunitake]], jaapani jalgpallur (1997–) 
*[[Stanislav Kunjajev]], vene luuletaja, publitsist ja kirjanduskriitik (1932–) 
*[[Leo Kunnas]], Eesti sõjaväelane ja kirjanik (1967–)
*[[Mauri Kunnas]], Soome karikaturist ja lastekirjanik (1950–) 
*[[Laine Kunnberg-Bortnikov]], eesti kunstnik (1961–)
*[[Gustav Kunnos]], Eesti sõjaväelane (1878–1926)
*[[Mihkel Kunnus]], eesti kirjanduskriitik (1982–)
*[[Kuno (maamarssal)|Kuno]], Liivi ordu maamarssal 1306
*[[Fubuki Kuno]], jaapani jalgpallur (1989–) 
*[[Tiiu Kunst]], eesti muuseumitöötaja (1958–)
*[[William Kunstler]], USA advokaat (1919–1995)
*[[Robert Kunzing]], Briti teaduskirjanik (?–)
*[[Karol Kuntsel]], eesti näitleja (1979–)
*[[Otto Kuntze]], saksa botaanik (1843–1907)
*[[Ester Kuntu]], eesti näitleja (1990–) 
*[[Sven Kuntu]], eesti helilooja, lavastaja ja näitleja (1968–2007)

==Kuo==
*[[Janne Kuokkanen]], Soome jäähokimängija (1998–) 
*[[Aatami Kuortti]], Soome vaimulik (1903–1997)

==Kup==
*[[Janka Kupała]], valgevene kirjanik (1882–1942) 
*[[Ieva Kupce]], Läti riigiametnik (1977–)
*[[Karyn Kupcinet]], ameerika näitleja (1941–1963)
*[[Alice Kuperjanov]], eesti ühistegelane (1894–1942)
*[[Andres Kuperjanov]], eesti folklorist (1958–) 
*[[Julius Kuperjanov]], eesti sõjakangelane (1894–1919)
*[[Iser Kuperman]], kabetaja (1922–2006)
*[[Carl Victor Kupffer]], Tartu linnapea (19. sajand)
*[[Carl Wilhelm von Kupffer]], baltisaksa arstiteadlane (1829–1902)
*[[Heinrich Christian Gustav Kupffer]], Eesti ja Läti vaimulik (1814–1898)
*[[Georg Kuphaldt]], saksa maastikuarhitekt ja dendroloog (1853–1938)
*[[Robert Kupiecki]], Poola poliitik (1967–)
*[[Martin Kupka]], Tšehhi poliitik (1975–)
*[[Martin Kupper]], eesti kettaheitja (1989–) 
*[[Viktar Kuprejčyk]], valgevene maletaja (1949–2017)
*[[Aleksandr Kuprin]], vene kirjanik (1870–1938)
*[[Mindaugas Kupšas]], leedu korvpallur (1991–)
*[[Irina Kuptšenko]], vene filmi- ja teatrinäitleja (1948–)

==Kuq==
*[[Njazi Kuqi]], albaania päritolu Soome jalgpallur (1983–)
*[[Shefki Kuqi]], Kosovo päritolu Soome jalgpallur ja jalgpallitreener (1976–)

==Kur==
*[[Andrei Kurajev]], vene teoloog, vaimulik ja publitsist (1963–)
*[[Dmitri Kurakin]], eesti iluuisutaja (1975–) 
*[[Juri Kurakin]], Eesti iluuisutaja (1987–) 
*[[Sean Kuraly]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1993–) 
*[[Kevin Kurányi]], Saksamaa jalgpallur (1982–) 
*[[Shū Kurata]], jaapani jalgpallur (1988–) 
*[[Yasuharu Kurata]], jaapani endine jalgpallur (1963–) 
*[[Ivan Kuratov]], komi luuletaja ja proosakirjanik (1839–1875)
*[[Kazimierz Kuratowski]], poola matemaatik ja loogik (1896–1980)
*[[Helmi Kurba]], Eesti poliitik (1920–2006)
*[[Tanel Kurbas]], eesti korvpallur (1988–) 
*[[Andrei Kurbski]], vene vürst (1528–1583)
*[[Nigul Kurdve]], eesti arst (1911–1976)
*[[Kristjan Kure]], Eesti NSV haridustegelane (1890–1961)
*[[Urve Kure]], eesti maletaja (1931–2016)
*[[Hanif Kureishi]], Briti kirjanik ja stsenarist (1954–)
*[[Jānis Kurelis]], Läti sõjaväelane (1882–1954)
*[[Nadia Kurem]], eesti laulja (1960–) 
*[[Kadi Kurema]], eesti graafik ja illustraator (1963–)
*[[Kristiine Kurema]], eesti kirjanik (1990–)
*[[Raivo Kuremaa]], eesti näitleja ja lavastaja (1924–1983)
*[[Richard Kuremaa]], eesti jalgpallur (1912–1991)
*[[Aleksandr Kurenkov]], Venemaa riigitegelane (1972–)
*[[Erkki Kurenniemi]], soome disainer, filosoof ja kunstnik (1941–2017)
*[[Kalju Kurepõld]], eesti karikaturist ja filmitegija (1937–2010)
*[[Voldemar Kures]], eesti ajakirjanik (1893–1987)
*[[Andres Kuresoo]], eesti ornitoloog (1954–)
*[[Jürgen Kuresoo]], eesti jalgpallur (1987–)
*[[Liis Kuresoo]], eesti looduskaitsja (1984–) 
*[[Rein Kuresoo]], eesti bioloog, looduskaitsja, looduskunstnik ja -esseist (1959–)
*[[Aita Kurfeldt]], eesti tõlkija ja balletitantsija (1901–1979)
*[[Andres Kurg]], eesti kunstiteadlane (1975–) 
*[[Ants Kurg]], eesti biokeemik (1962–)
*[[Friedrich Kurg]], Eesti sõjaväelane (1898–1945)
*[[Henn-Ants Kurg]], Eesti sõjaväelane (1898–1943)
*[[Ilmar Kurg]], eesti baptisti vaimulik ja soomepoiss (1922–2003)
*[[Ingmar Kurg]], eesti teoloog, vaimulik ja kirjastaja (1955–)
*[[Kalle Kurg]], eesti kirjanik, kriitik, tõlkija ja toimetaja (1942–)
*[[Kustav Kurg]], Eesti advokaat ja poliitik (1902–1992)
*[[Rain Kurg]], eesti ragbimängija ja sporditegelane (1980–) 
*[[Regina-Nino Kurg]], eesti kunstnik (1979–)
*[[Toivo Kurg]], eesti tõstja (1946–2021)
*[[Vambola Kurg]], eesti näitleja (1898–1981) 
*[[Õnne Kurg]], eesti suusataja (1973–) 
*[[Aleksei Kurgvel]], Eesti, Soome ja Saksamaa ajaloolane (1904–1982)
*[[Karmo Kuri]], Eesti poliitik (1987–) 
*[[Yūzō Kurihara]], jaapani endine jalgpallur (1983–) 
*[[Elga Kurik]], eesti geoloog ja paleontoloog (paleoihtüoloog) (1928–2016)
*[[Tiina Kurik]], eesti klaveripedagoog (1941–) 
*[[Dmitri Kurilov]], Eesti laulja (1989–) 
*[[Olavi Kurina]], eesti entomoloog (1966–)
*[[Egidijus Kūris]], Leedu jurist (1961–) 
*[[Meelis Kuris]], eesti alpinist (1973–)
*[[Kaarel Kurismaa]], eesti maali- ja installatsioonikunstnik (1939–)
*[[Mari Kurismaa]], eesti sisearhitekt ja kunstnik (1956–) 
*[[Merike Kurisoo]], eesti kunstiteadlane (1977–) 
*[[Voldemar Kuristik]], eesti hammasatleet (1946–2022) 
*[[Larissa Kurkina]], vene murdmaasuusataja (1973–)
*[[Semjon Kurkotkin]], NSV Liidu sõjaväelane (1917–1990)
*[[Andrei Kurkov]], ukraina kirjanik (1961–)
*[[Ravšana Kurkova]], Venemaa filminäitleja (1980–)
*[[Alfred Kurlents]], eesti rahvaluuleteadlane, kirjandusteadlane ja tõlkija (1902–1990)
*[[Helga Kurm]], eesti pedagoogikateadlane (1920–2011)
*[[Margus Kurm]], eesti jurist (1976–)
*[[Juta Kurman]], eesti laulja (1912–2015)
*[[Jüri Kurman]], eesti kirjandusteadlane ja tõlkija (1942–1994) 
*[[Toivo Kurmet]], eesti helilooja, muusik ja ettevõtja (1949–2003)
*[[Jaan Kurn]], eesti õpetaja (1893–1981)
*[[Anna Kurnikova]], vene tennisist ja fotomodell (1981–)
*[[Jarek Kurnitski]], eesti tehnikateadlane (1970–) 
*[[Teruaki Kurobe]], jaapani endine jalgpallur (1978–) 
*[[Kyoko Kuroda]], jaapani endine jalgpallur (1969–) 
*[[Aleksei Kuropatkin]], Vene sõjaväelane ja poliitik (1848–1925) 
*[[Hisashi Kurosaki]], jaapani endine jalgpallur (1968–) 
*[[Akira Kurosawa]], jaapani filmirežissöör (1903–1981)
*[[Andrei Kurotškin]], Eesti sõjaväelane (1986–2023) 
*[[Elisabeth Kurre]], eesti maalikunstnik (1903–1981) 
*[[Ede Kurrel]], eesti metalli- ja ehtekunstnik (1909–1991) 
*[[Jari Kurri]], soome jäähokimängija (1960–)
*[[Helmi Kurrik]], eesti etnograaf (1883–1960) 
*[[Juhan Kurrik]], eesti koolmeister (1849–1922)
*[[Andreas Kurrikoff]], eesti vaimulik ja rahvuslane (1848–1904)
*[[Agne Kurrikoff-Herman]], eesti koreograaf ja rahvatantsujuht (1975–) 
*[[Johann Theodor Kurs]], Eesti kohtunik (1888–1969)
*[[Kalmar Kurs]], Eesti riigiametnik (1973–) 
*[[Ott Kurs]], eesti geograaf (1939–)
*[[Voldemar Kurs]], Vabadusristi kavaler (1898–1988)
*[[Minni Kurs-Olesk]], Eesti poliitik ja seltskonnategelane (1879–1940)
*[[Harry Kurschat]], Saksamaa poksija (1933–) 
*[[Christopher Engelbrecht von Kursell]], baltisaksa poliitik (1685–1756)
*[[Klaus Kursell]], Rootsi sõjaväelane (−1570)
*[[Moritz Engelbrecht von Kursell]], baltisaksa poliitik (1744–1799)
*[[Janīna Kursīte]], Läti poliitik (1964–)
*[[Janīna Kursīte-Pakule]], Läti kirjandusteadlane ja poliitik (1952–)
*[[Emil Kursk]], Eesti sõjaväelane (1893–?) 
*[[Nikolai Kursmann]], eesti maadleja, maadlustreener ja sporditegelane (1896–1954)
*[[Maria Kursova]], Armeenia maletaja (1986–)
*[[Sebastian Kurz]], Austria poliitik (1986–)
*[[Ray Kurzweil]], USA arvutiteadlane (1948–)
*[[Sabahudin Kurt]], Bosnia ja Hertsegoviina laulja (1935–2018) 
*[[Seyhan Kurt]], türgi päritolu prantsuskeelne kirjanik (1971–)
*[[György Kurtág]], ungari helilooja ja pianist (1926–)
*[[Albin Kurti]], Kosovo poliitik (1975–)
*[[Tinka Kurti]], Albaania näitleja (1932–) 
*[[Aleksander Kurtna]], eesti tõlkija (1914–1983)
*[[Keijo Kurttila]], soome murdmaasuusataja (1975–)
*[[Mihhail Kurtšinski]], Eesti majandusteadlane (1876–1939)
*[[Numan Kurtulmuş]], Türgi poliitik ja majandusteadlane (1959–)
*[[Wojciech Kurtyka]], poola alpinist (1947–)
*[[Ilja Kurucs]], läti korvpallur (2007–) 
*[[Rodions Kurucs]], läti korvpallur (1998–)
*[[Jüri Kurul]], eesti sõudja ja sõudetreener (1924–2005) 
*[[Jüri Kurul (poliitik)|Jüri Kurul]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1872–1937)
*[[Shintaro Kurumaya]], jaapani jalgpallur (1992–) 
*[[Kurupt]], USA räppar (1972–)
*[[Ann Kurval]], eesti pikaealine (1863–1972) 
*[[Anna-Liisa Kurve]], eesti näitleja ja tõlkija (1973–)
*[[Igor Kurve]], eesti näitleja ja sportlane (1945–2009)
*[[Kaspar Kurve]], Eesti poliitik (1986–) 
*[[Heino Kurvet]], eesti aerutaja (1941–2020)
*[[Heinrich Kurvet]], eesti poksija, poksikohtunik ja sporditegelane (1924–1978) 
*[[Johann Julius Kurvet]], eesti fotograaf (1882–1942)
*[[Antti Kurvinen]], Soome poliitik (1986–)
*[[Aleksander Kurvits (1885–1970)|Aleksander Kurvits]], eesti pedagoog ja sordiaretaja (1885–1970)
*[[Aleksander Kurvits (1896–1958)|Aleksander Kurvits]], Eesti riigiametnik (1896–1958)
*[[Alo Kurvits]], eesti näitleja (1980–)
*[[Ants Kurvits]], Eesti sõjaväelane (1887–1943)
*[[Elmar Kurvits]], eesti vabadusvõitleja (sündis 1909)
*[[Jaan Kurvits]], Eesti sõjaväelane (1893–1942)
*[[Johan Kurvits]], eesti omavalitsustegelane (1872–1926)
*[[Johannes Kurvits]], Eesti poliitik (1894–1941)
*[[Juhan Kurvits]], eesti advokaat (1895–1953)
*[[Jüri Kurvits]], Eesti sõjaväelane (1898–1942)
*[[Karmo Kurvits]], eesti koolijuht (1986–) 
*[[Lembit Kurvits]], eesti kirjanik (1954–2017)
*[[Marina Kurvits]], Eesti haridustehnoloog (1978–) 
*[[Oskar Kurvits]], Eesti sõjaväelane (1888–1940)
*[[Peeter Kurvits]], Eesti sõjaväelane, poliitik ja majandustegelane (1891–1962)
*[[Richard Kurvits]], Eesti NSV parteitegelane (1909–1967)
*[[Ülo Kurvits]], eesti jurist ja tõlkija (1920–2006)
*[[Raoul Kurvitz]], eesti kunstnik (1961–)
*[[Robert Kurvitz]], eesti stsenarist (1984–)
*[[Ewa Kuryluk]], poola kunstnik (1946–)

==Kus==
*[[Rudolf Kus]], Slovakkia ja Tšehhoslovakkia poksija (1915–2006)
*[[Mūsá Kūsā]], Liibüa diplomaat ja poliitik (1950–)
*[[Katsuhiro Kusaki]], jaapani endine jalgpallur (1962–) 
*[[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik, proosakirjanik ja luuletaja (1929–)
*[[Balduin Kusbock]], Eesti filmimees (1892–1933) 
*[[Polykarp Kusch]], USA füüsik (1911–1993)
*[[Jared Kushner]], Ameerika Ühendriikide investor, kinnisvaraarendaja ja kirjastaja (1981–) 
*[[Malcolm Kushner]], Ameerika Ühendriikide kõnemees ja -kirjutaja, konsultant, humorist ning jurist (1952–) 
*[[Tony Kushner]], USA näitekirjanik (1956–)
*[[Alla Kushnir]], Iisraeli maletaja (1941–2013)
*[[Alo Kuslap]], eesti sõudja (1987–)
*[[Juhan Kuslap]], eesti kinokroonika režissöör ja operaator (1910–1990)
*[[Kaur Kuslap]], eesti sõudja (1990–) 
*[[Voldemar Kuslap]], eesti laulja ja näitleja (1937–)
*[[Aavo Kuslapuu]], eesti elektroonik (1953–2010)
*[[Kaisa Kuslapuu]], eesti muusik ja luuletaja (1995–) 
*[[Grigori Kusmin]], Eesti astronoom (1917–1988)  
*[[Nikolai Kusmin]], Eesti arhitekt (1906–1994)
*[[Nikolai Kusmin (kartograaf)|Nikolai Kusmin]], Venemaa sõjaväelane ja Eesti topograaf (1875–1940)
*[[Toivo Kusmin]], eesti filmirežissöör ja -operaator (1938–2014) 
*[[Albert Kusnets]], eesti maadleja (1904–1942)
*[[Marika Kusnets]], eesti ajakirjanik
*[[Tamur Kusnets]], Eesti sõjaväelane ja kirjanik (1975–)
*[[Tiit Kusnets]], eesti ajakirjanik
*[[Tomasz Kuszczak]], Poola jalgpallur (1982–)
*[[Eduard Kussal]], Eesti kaitseliitlane (1895–1949) 
*[[Monika Kuszyńska]], poola laulja (1980–)
*[[Aita Kustin]], eesti arheoloog (1930–1970) 
*[[Boriss Kustodijev]], vene maalikunstnik (1878–1927)
*[[Emir Kusturica]], Serbia filmirežissöör (1954–)

==Kuz==
*[[Kuzebai Gerd]], udmurdi kirjanik (1898–1937)
*[[Olga Kuzenkova]], Venemaa vasaraheitja (1970–) 
*[[Vladimir Kuzin]], vene suusataja (1930–2007)
*[[Krystian Kuźmicz]], poola maletaja (1987–)
*[[Dmitri Kuzmin]], Eesti NSV parteitegelane (1908–1998)
*[[Gennadi Kuzmin]], Ukraina maletaja ja maletreener (1946–2020)
*[[Mihhail Kuzmin]], vene kirjanik (1872–1936)
*[[Roman Kuzmin]], vene arhitekt (1811–1867)
*[[Vilja Kuzmin]], Eesti riigiametnik (1944–)
*[[Anastassija Kuzmina]], Slovakkia laskesuusataja (1984–)
*[[Anna Kuzmina]], jakuudi näitleja (1933–2017)
*[[Zemfira Kuzmina]], jakuudi arst (1942–)
*[[Aleksandr Kuznetsov]], Eesti jäähokimängija (1985–)
*[[Aleksandr Ivanovitš Kuznetsov]], Sahha näitleja ja lavastaja (1946–)
*[[Aleksei Kuznetsov]], Nõukogude riigitegelane (1905–1950)
*[[Aleksei Kuznetsov (majandusgeograaf)]], vene majandusteadlane majandusgeograaf (1978–)
*[[Anatoli Kuznetsov (kirjanik)|Anatoli Kuznetsov]], vene kirjanik (1929–1979)
*[[Artur Kuznetsov]], Eesti füüsik, Eesti NSV ja Eesti poliitik ning Venemaa riigiametnik (1945–2025)
*[[Filimon Kuznetsov]], Eesti poliitik (1939–)
*[[Lev Kuznetsov]], vene vehkleja (1930–2015)
*[[Nikolai Kuznetsov (botaanik)|Nikolai Kuznetsov]], vene botaanik (1864–1932)
*[[Nikolai Kuznetsov (sõjaväelane)|Nikolai Kuznetsov]], nõukogude admiral (1904–1974)
*[[Nikolai Kuznetsov (folklorist)|Nikolai Kuznetsov]], komi folklorist (1976–)
*[[Nikolai Kuznetsov (luuraja)|Nikolai Kuznetsov]], nõukogude luuraja (1911–1944)
*[[Pavel Kuznetsov]], vene filosoof, kirjanik, kirjanduskriitik ja publitsist (1956–) 
*[[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]], Nõukogude Liidu kümnevõistleja (1932–2001) 
*[[Vladimir Kuznetsov]], Eesti poliitik (1957–)  
*[[Polina Kuznetsova (kunstnik)|Polina Kuznetsova]], ukraina kunstnik (1985–)
*[[Polina Viktorovna Kuznetsova]], Venemaa käsipallur (1987–)
*[[Svetlana Kuznetsova]], Venemaa tennisist (1985–)
*[[Ilze Ķuzule-Skrastiņa]], läti näitleja (1985–)

==Kut==
*[[Ashton Kutcher]], USA näitleja ja modell (1978–)
*[[Ilja Kutepov]], Venemaa jalgpallur (1993–)
*[[Toomas Kuter]], eesti kirjanik ja laulja (1975–) 
*[[Fela Kuti]], Nigeeria muusik (1938–1997)
*[[Boris Kutin]], sloveenia maletegelane (1947–)
*[[Martin Kutman]], eesti kergejõustiklane ja treener (1928–2012)
*[[Vladimir Kuts]], Nõukogude Liidu kergejõustiklane (1927–1975)
*[[Dagmar Kutsar]], eesti sotsioloog (1951–) 
*[[Eduard Kutsar]], eesti kunstnik (1902–1970)
*[[Gustav Kutsar]], Eesti sõjaväelane ja vaimulik (1965–)
*[[Kuulo Kutsar]], Eesti riigiametnik (1939–) 
*[[Priit Kutser]], Eesti poliitikategelane (1979–)
*[[Tiit Kutser]], eesti okeanoloog (1964–)
*[[Stanislav Kutšer]], vene ajakirjanik (1972–)
*[[Oleg Kutšerenko]], NSV Liidu ja Saksamaa maadleja (1971–)
*[[Leonid Kutšma]], Ukraina poliitik (1938–)
*[[Martin Kutti]], eesti advokaat (1888–1941)
*[[Nora Kutti]], eesti ujuja ja kergejõustiklane (1922–2020)
*[[Rauno Kutti]], eesti kitarrist (1988–)
*[[Valter Kutti]], eesti loomakasvatusteadlane (1911–1994)
*[[Mihhail Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane (1745–1813)
*[[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane (1969–2022) 
*[[Vitali Kutuzov]], vene jalgpallur (1990–)

==Kuu==
*[[Gregor Kuuba]], eesti korvpallur (2003–)
*[[Kristin Kuuba]], eesti sulgpallur (1997–)
*[[Rainer Kuuba]], eesti maastikuökoloog, metsandustegelane ja looduskaitsja (1971–)
*[[Saara Kuugongelwa-Amadhila]], Namiibia poliitik (1967–)
*[[Aarre Kuukauppi]], ingerisoome luterlik vaimulik (1953–)
*[[Ants Kuul]], Eesti loomaarst ja poliitik (1937–) 
*[[Kalju Kuul]], eesti ehitusinsener
*[[Marek Kuul]]
*[[Margus Kuul]], Eesti kaitseväelane (1979–)
*[[Oskar Kuul]], eesti kolhoosiesimees (1924–1992)
*[[Roman Kuul]], Eesti sõjaväelane (1897–1962)
*[[Alma Kuula]], soome laulja (1884–1941)
*[[Sinikka Kuula]], soome pianist (1917–1981)
*[[Toivo Kuula]], soome helilooja (1883–1918)
*[[Mati Kuulberg]], eesti viiuldaja, helilooja ja pedagoog (1947–2001)
*[[Priit Kuulberg]], eesti muusik ja helirežissöör (1955–)
*[[Aime Kuulbusch-Mölder]], eesti skulptor (1942–)
*[[Olaf Kuuli]], eesti ajaloolane (1929–2012)
*[[Arnold Kuulman]], eesti jalgpallur (1895–1926)
*[[Mati Kuulmann]], eesti jääpurjetaja (1941–2004)
*[[Rene Kuulmann]], eesti ettevõtja (1969–)
*[[Silvia Kuulpak]], eesti ajakirjanik (1931–2015)
*[[Ellen Kuum]], eesti õpetaja (1926–)
*[[Jaanus Kuum]], eesti jalgrattur (1964–1998)
*[[Jüri Kuum]], eesti põllumajandusteadlane (1922–2009)
*[[Leev Kuum]], eesti majandusanalüütik (1930–2024)
*[[Toomas Kuum]], eesti tennisetreener (1967–)
*[[Roman Kuura]], eesti poksija ja poksitreener (1906–1941)
*[[Lenna Kuurmaa]], eesti muusik (1985–)
*[[Herbert Kuurme]], eesti vaimulik (1911–2005)
*[[Mart Kuurme]], eesti õpetaja (1948–)
*[[Tiiu Kuurme]], eesti kasvatusteadlane (1953–)
*[[Anti Kuus]], eesti ettevõtja ja fotograaf (1956–)
*[[Elar Kuus]], eesti kirjanik (1899–1988)
*[[Timo Kuus]], eesti jalgpallur (1987–)
*[[Berta Kuusberg]], eesti tõlkija ja toimetaja (1921–1998)
*[[Paul Kuusberg]], eesti kirjanik ja toimetaja (1916–2003)
*[[Jaak Kuuse]], Eesti sõjaväelane (1893–1981)
*[[Lembitu Kuuse]], eesti spordiajakirjanik (1950–2017)
*[[Margus-Hans Kuuse]], eesti autoajakirjanik
*[[Sulev Kuuse]], eesti raku- ja molekulaarbioloog (1962–) 
*[[Friedrich Kuusekänd]], eesti jurist ja riigiametnik (1898–194?)
*[[Eino Kuusela]], Soome sõjaväelane (1899–1970)
*[[Kristian Kuusela]], Soome jäähokimängija (1983–) 
*[[Ilmar Kuusemets]], eesti laulja (1919–2014)
*[[Johannes Kuusemets]], eesti kontrabassimängija ja muusikapedagoog (1900–1968)
*[[Veljo Kuusemäe]], eesti kergejõustiklane (1947–)
*[[Ada Kuuseoks]], eesti pianist ja pedagoog (1941–) 
*[[Eino Kuusi]], soome sotsiaalpoliitika teadlane ja riigiametnik (1880–1936)
*[[Matti Kuusi]], soome folklorist ja pedagoog (1914–1998)
*[[Aare Kuusik]], eesti entomoloog (1929–2022)
*[[Andres Kuusik]], eesti majandusteadlane (1975–) 
*[[Aleksander Kuusik]], eesti vaimulik (1893–1946)
*[[Aleksis Kuusik]], eesti kooliõpetaja ja koolijuht (1886–1956)
*[[Edgar Kuusik]], eesti arhitekt ja pedagoog (1888–1974)
*[[Heino Kuusik]], eesti põllumajandustegelane, koolijuht ja omavalitsustegelane (1931–2007) 
*[[Jaanika Kuusik]], eesti koorijuht, laulja (sopran) ja pedagoog (1986–)
*[[Juuro Kuusik]], eesti kunstnik ja karikaturist (1928–2012)
*[[Kaido Kuusik]], eesti laulja, režissöör, stsenarist ja produtsent (1943–)
*[[Mart Kuusik]], eesti sõudja (1877–1965)
*[[Marti Kuusik]], Eesti poliitik ja ettevõtja (1970–)
*[[Niina Kuusik]], eesti tantsija ja balletipedagoog (1924–1984) 
*[[Oliver Kuusik]], eesti laulja (1980–)
*[[Otto Kuusik]], eesti spordiajakirjanik (1930–2016)
*[[Paul Kuusik]], eesti näitleja (1912–1989)
*[[Paul Voldemar Kuusik]], eesti vaimulik (1890–1963)
*[[Reijo Kuusik]], eesti jalgpallur (1987–)
*[[Rein Kuusik]], eesti informaatikateadlane (1954–)
*[[Silver Kuusik]], Eesti poliitik ja kodanikuaktivist (1983–)
*[[Taimo Kuusik]], eesti kunstiajaloolane (1934–)
*[[Taivo Kuusik]], Eesti omavalitsustegelane (1973–)
*[[Tiit Kuusik]], eesti laulja (1911–1990)
*[[Timotheus Kuusik]], eesti kooli- ja kirjamees (1862–1940)
*[[Votele Kuusik]], eesti nukulavastaja (1923–2020)
*[[Ülle Kuusik]], eesti eripedagoog ja haridustegelane (1956–)
*[[Otto Kuusinen]], Soome päritolu Nõukogude poliitik (1881–1964) 
*[[Toomas Kuusing]], eesti graafik ja maalikunstnik (1976–) 
*[[Aivar Kuusk]], eesti meelelahutustegelane (1979–) 
*[[Albert Kuusk]], Eesti sõjaväelane (1892–1941)
*[[Andres Kuusk]], eesti atmosfäärifüüsik (1947–)
*[[Andres Kuusk (ajakirjanik)|Andres Kuusk]], eesti teleajakirjanik (1947–)
*[[Anneli Kuusk]], eesti flötist ja muusikapedagoog (1958–) 
*[[Einar Kuusk]], eesti näitleja, režissöör, produtsent ja kirjanik (1989–)
*[[Ivo Kuusk]], eesti ooperilaulja, lavastaja ja muusikapedagoog (1937–2023) 
*[[Janeli Kuusk]], eesti muusik, lauluõpetaja ja jumestuskunstnik (1990–)
*[[Kaimo Kuusk]], Eesti diplomaat (1975–) 
*[[Ken Kuusk]], eesti jäähokimängija (1992–) 
*[[Kersti Kuusk]], eesti laulja ja muusikapedagoog (1968–)
*[[Kristina Kuusk]], eesti vehkleja (1985–)
*[[Külliki Kuusk]], eesti kirjandusteadlane (1975–)
*[[Leho Kuusk]], eesti elektroonikainsener (1970–) 
*[[Märten Kuusk]], eesti jalgpallur (1996–)
*[[Oliver Kuusk]]
*[[Piret Kuusk]], eesti füüsik (1947–)
*[[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane (1938–2022)
*[[Priit Kuusk (ajakirjanik)|Priit Kuusk]], eesti ajakirjanik (1973–)
*[[Vilma Kuusk]], eesti botaanik (1931–)
*[[Betty Kuuskemaa]], eesti näitleja (1879–1966)
*[[Jüri Kuuskemaa]], eesti kunstiajaloolane (1942–)
*[[Rudolf Kuuskmaa]], eesti advokaat (1888–1955)
*[[Helve Kuuskmann]], eesti klaveriõpetaja (1945–)
*[[Martin Kuuskmann]], eesti fagotimängija (1971–)
*[[Sirje Kuuskmann]], eesti keraamik (1945–)
*[[Henn Kuuskme]], eesti poksija (1905–?)
*[[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (1918–2022) 
*[[Kustav Kuuskvere]], Eesti kohtunik (1901–1982)
*[[Eela Kuusküll]], eesti kirjastustegelane ja tõlkija (1921–2003) 
*[[Elmar Kuusler]], eesti vaimulik (1913–1986)
*[[Hannes Kuusma]], eesti ajakirjanik (1969–2010)
*[[Laili Kuusma]], eesti tekstiilikonservaator (1965–2018)  
*[[Aivar Kuusmaa]], eesti korvpallur (1967–)
*[[Teet Kuusmaa]], eesti kunstnik ja karikaturist (1931–2004)
*[[Ilmar Kuusmann]], eesti füüsik (1938–2010) 
*[[Tiit Kuusmik]], Eesti poliitik (1950–)
*[[Hugo Kuusner]], Eesti poliitik ja advokaat (1887–1942)
*[[Kaisa Kuusnõmm]], eesti fitnessisportlane ja -treener (1991–)
*[[Anton Kuuspalu]], Eesti sõjaväelane (1902–1945) 
*[[Rando Kuustik]], eesti õpetaja ja koolijuht (1977–) 
*[[Mati Kuusvere]], Eesti sõjaväelane (1970–) 
*[[Marju Kuut]], eesti laulja (1946–2022)
*[[Martin Kuut]], eesti helilooja, muusikaprodudutsent, muusik ja DJ (1985–)
*[[Uku Kuut]], eesti muusik (1966–2017) 
*[[Kristin Kuutma]], eesti etnoloog ja folklorist (1959–2025)
*[[Peeter Kuutma]], eesti tekstiilikunstnik (1938–)

==Kuv==
*[[Pekka Kuvaja]], soome suusataja (1921–2003)
*[[Juri Kuvaldin]], vene kirjanik, kirjastaja ja ajakirjanik (1946–2023)
*[[Anna Kuvõtško]], Vene poliitik ja jurist (1979–)

==Kuw==
*[[Katsuyoshi Kuwahara]], jaapani endine jalgpallur (1944–) 
*[[Yasuyuki Kuwahara]], jaapani jalgpallur (1942–2017)
*[[Takayuki Kuwata]], jaapani endine jalgpallur (1941–)

==Kuy==
*[[Tim Kuypers]], hollandi laulja
*[[Dirk Kuyt]], Hollandi jalgpallur (1980–)

[[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ku, Biograafiad]]</text>
      <sha1>hpu8mx6wqvnyxqy14g2h3t3wea0ati3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Suomen Cup</title>
    <ns>0</ns>
    <id>454553</id>
    <revision>
      <id>7204164</id>
      <parentid>6601207</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T06:42:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7204164</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11690" sha1="lp1aqt3kp1076p1m9c69cegkiz273cn" xml:space="preserve">{{ Jalgpallivõistlus
| nimi              = Suomen Cup
| pilt              = 
| pildiallkiri      = 
| asutatud          = 1955
| lõpetatud         = 
| riik              = {{Riigi ikoon|Soome}} [[Soome]]
| süsteem           = väljalangemissüsteem
| kvalifitseerumine = [[UEFA Euroopa Liiga]]
| meeskondade arv   = 125
| praegune meister  = [[FC Ilves]]&lt;br&gt;(3. tiitel)&lt;br /&gt;([[Suomen Cup 2019|2019]])
| edukaim klubi     = [[Helsingi JK|HJK]]&lt;br&gt;[[FC Haka]]&lt;br&gt;(13 tiitlit kummalgi)&lt;br /&gt;
| tvülekandjad      = [[Veikkaus|VeikkausTV]]
| moto              = 
| koduleht          = [https://www.palloliitto.fi/suomencup Koduleht]
| praegune hooaeg   = [[Suomen Cup 2019|2019]]
}}
'''Suomen Cup''' ([[rootsi keel]]es ''Finlands cup'') on [[Soome]] [[Jalgpall|klubijalgpalli]] peamine karikavõistlus. See iga-aastane võistlus on avatud kõikidele [[Soome Jalgpalliliit|Soome Jalgpalliliidu]] liikmetele ja seda on peetud alates 1955.

Suomen Cupi võitja kvafitseerub [[UEFA Euroopa Liiga]]sse.

==Finaalid==
[[Pilt:Finnish Cup Attendance.png|pisi|250px|Pealtvaatajate arv finaalis, ajavahemikus 1955–2008]]

Meeskondade tulemused on kirjas järgmises tabelis:
&lt;ref name=&quot;rsssf.com&quot;&gt;http://www.rsssf.com/tablesf/fincuphist.html&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sc&quot;&gt;{{cite web |url= http://suomencup.net/index.php?title=Finnish_Cup_finals |title= Finnish Cup (men), finals 1955–2007. |accessdate= 20. september 2008 |work= based on Jalkapallokirja 2007 |publisher= Suomencup.net |date= 14. juuni 2008 |archive-date= 2009-01-04 |archive-url= https://web.archive.org/web/20090104154055/http://www.suomencup.net/index.php?title=Finnish_Cup_finals |url-status= dead }}&lt;/ref&gt;
{| cellspacing=&quot;1&quot; cellpadding=&quot;1&quot; border=&quot;1&quot; class=&quot;wikitable&quot; border=&quot;1&quot; style=&quot;font-size:100%;
|-
| '''Hooaeg'''
| '''Kuupäev'''
| '''Võitja'''
| '''Teine koht'''
| '''Tulemus'''
| '''Mängupaik'''
| '''Linn'''
| '''Publik'''
|-
| [[Suomen Cup 1955|1955]]
| 20. november 1955
| [[FC Haka|Haka]]
| [[Helsingin Palloseura|HPS]]
| 5:1
| [[Helsingi Olümpiastaadion|Olümpiastaadion]]
| [[Helsingi]]
| 3021
|-
| [[Suomen Cup 1956|1956]]
| 28. oktoober 1956
| [[Pallo-Pojat]]
| [[Tampereen Kisatoverit|TKT]]
| 2:1
| Olümpiastaadion
| Helsingi
| 2020
|-
| [[Suomen Cup 1957|1957]]
| 27. oktoober 1957
| [[IF Drott]]
| [[Koparit|KPT]]
| 2:1 ([[Lisaaeg|la]])
| Olümpiastaadion
| Helsingi
| 3907
|-
| [[Suomen Cup 1958|1958]]
| 3. september 1958
| [[Kotkan Työväen Palloilijat|KTP]]
| [[Kronohagens IF|KIF]]
| 4:1
| Olümpiastaadion
| Helsingi
| 3005
|-
| [[Suomen Cup 1959|1959]]
| 1. november 1959
| Haka
| [[HIFK Soccer|HIFK]]
| 2:1
| Olümpiastaadion
| Helsingi
| 4176
|-
| [[Suomen Cup 1960|1960]]
| 23. oktoober 1960
| Haka
| [[RU-38 (sports club)|RU-38]]
| 3:1 (la)
| Olümpiastaadion
| Helsingi
| 4729
|-
| [[Suomen Cup 1961|1961]]
| 22. oktoober 1961
| KTP
| Pallo-Pojat
| 5:2
| Olümpiastaadion
| Helsingi
| 3601
|-
| [[Suomen Cup 1962|1962]]
| 21. oktoober 1962
| HPS
| [[Rovaniemen Palloseura|RoPS]]
| 5:0
| Olümpiastaadion
| Helsingi
| 5022
|-
| [[Suomen Cup 1963|1963]]
| 20. oktoober 1963
| Haka
| [[Reipas Lahti]]
| 1:0
| Olümpiastaadion
| Helsingi
| 14 052
|-
| [[Suomen Cup 1964|1964]]
| 18. oktoober 1964
| Reipas Lahti
| [[Lappeenrannan Pallo|LaPa]]
| 1:0
| Olümpiastaadion
| Helsingi
| 4837
|-
| [[Suomen Cup 1965|1965]]
| 20. oktoober 1965
| [[Åbo IFK]]
| [[Turun Palloseura|TPS]]
| 1:0
| Olümpiastaadion
| Helsingi
| 1936
|-
| [[Suomen Cup 1966|1966]]
| 30. oktoober 1966
| [[Helsingin Jalkapalloklubi|HJK]]
| KTP
| 6:1
| Olümpiastaadion
| Helsingi
| 7069
|-
| [[Suomen Cup 1967|1967]]
| 11. oktoober 1967
| KTP
| Reipas Lahti
| 2:0
| Olümpiastaadion
| Helsingi
| 5243
|-
| [[Suomen Cup 1968|1968]]
| 12. oktoober 1968
| [[Kuopion Palloseura|KuPS]]
| KTP
| 2:1
| Olümpiastaadion
| Helsingi
| 3521
|-
| [[Suomen Cup 1969|1969]]
| 8. oktoober 1969
| Haka
| [[FC Honka|Honka]]
| 2:0
| Olümpiastaadion
| Helsingi
| 1250
|-
| [[Suomen Cup 1970|1970]]
| 4. oktoober 1970
| [[Mikkelin Palloilijat|MP]]
| Reipas Lahti
| 4:1 (la)
| Olümpiastaadion
| Helsingi
| 5399
|-
| [[Suomen Cup 1971|1971]]
| 10. oktoober 1971
| MP
| [[Vaasan Sport|Sport]]
| 4:1
| Olümpiastaadion
| Helsingi
| 2645
|-
| [[Suomen Cup 1972|1972]]
| 15. oktoober 1972
| Reipas Lahti
| [[Vaasan Palloseura|VPS]]
| 2:0
| Olümpiastaadion
| Helsingi
| 528
|-
| [[Suomen Cup 1973|1973]]
| 7. oktoober 1973
| Reipas Lahti
| [[Sepsi-78|SePS]]
| 1:0
| Olümpiastaadion
| Helsingi
| 2846
|-
| [[Suomen Cup 1974|1974]]
| 6. oktoober 1974
| Reipas Lahti
| [[Oulun Työväen Palloilijat|OTP]]
| 1:0
| Olümpiastaadion
| Helsingi
| 4866
|-
| [[Suomen Cup 1975|1975]]
| 25. aprill 1976
| Reipas Lahti
| HJK
| 6:2 (la)
| Olümpiastaadion
| Helsingi
| 6086
|-
| [[Suomen Cup 1976|1976]]
| 17. aprill 1977
| Reipas Lahti
| [[FC Ilves]]
| 2:0
| [[Tammela staadion]]
| [[Tampere]]
| 2175
|-
| [[Suomen Cup 1977|1977]]
| 23. oktoober 1977
| Haka
| SePS
| 3:1
| Olümpiastaadion
| Helsingi
| 2134
|-
| [[Suomen Cup 1978|1978]]
| 8. oktoober 1978&lt;br&gt;15. oktoober 1978
| Reipas Lahti
| KPT
| 3:1&lt;br&gt;1:1
| [[Väinölänniemi]]&lt;br&gt;[[Radiomäki]]
| [[Kuopio]]&lt;br&gt;[[Lahti]]
| 1664&lt;br&gt;1731
|-
| [[Suomen Cup 1979|1979]]
| 21. oktoober 1979
| FC Ilves
| TPS
| 2:0
| Olümpiastaadion
| Helsingi
| 3409
|-
| [[Suomen Cup 1980|1980]]
| 19. oktoober 1980
| KTP
| Haka
| 3:2
| Olümpiastaadion
| Helsingi
| 7039
|-
| [[Suomen Cup 1981|1981]]
| 17. oktoober 1981
| HJK
| [[FC Kuusysi]]
| 4:0
| [[Töölön Pallokenttä]]
| [[Helsinki]]
| 5063
|-
| [[Suomen Cup 1982|1982]]
| 16. oktoober 1982
| Haka
| [[Kokkolan Palloveikot|KPV]]
| 3:2
| Olümpiastaadion
| Helsingi
| 4161
|-
| [[Suomen Cup 1983|1983]]
| 15. oktoober 1983
| FC Kuusysi
| Haka
| 2:0
| Olümpiastaadion
| Helsingi
| 5008
|-
| [[Suomen Cup 1984|1984]]
| 20. oktoober 1984
| HJK
| FC Kuusysi
| 2:1
| Olümpiastaadion
| Helsingi
| 6057
|-
| [[Suomen Cup 1985|1985]]
| 19. oktoober 1985
| Haka
| HJK
| 2:2 (la) 2:1 ([[Penaltiseeria (jalgpall)|p]])
| Olümpiastaadion
| Helsingi
| 6622
|-
| [[Suomen Cup 1986|1986]]
| 11. oktoober 1986
| RoPS
| [[Kemin Palloseura|KePS]]
| 2:0
| Olümpiastaadion
| Helsingi
| 3636
|-
| [[Suomen Cup 1987|1987]]
| 17. oktoober 1987
| FC Kuusysi
| OTP
| 5:4
| Olümpiastaadion
| Helsingi
| 7176
|-
| [[Suomen Cup 1988|1988]]
| 15. oktoober 1988
| Haka
| OTP
| 1:0
| Olümpiastaadion
| Helsingi
| 3504
|-
| [[Suomen Cup 1989|1989]]
| 14. oktoober 1989
| KuPS
| Haka
| 3:2
| Olümpiastaadion
| Helsingi
| 5203
|-
| [[Suomen Cup 1990|1990]]
| 13. oktoober 1990
| [[Tampereen Ilves (jalgpall)|FC Ilves]]
| HJK
| 2:1
| Olümpiastaadion
| Helsingi
| 8285
|-
| [[Suomen Cup 1991|1991]]
| 24. oktoober 1991
| TPS
| FC Kuusysi
| 0:0 (la) 5:3 (p)
| Olümpiastaadion
| Helsingi
| 8727
|-
| [[Suomen Cup 1992|1992]]
| 9. juuli 1992
| [[Myllykosken Pallo -47|MyPa]]
| [[FF Jaro]]
| 2:0
| Olümpiastaadion
| Helsingi
| 9517
|-
| [[Suomen Cup 1993|1993]]
| 17. juuli 1993
| HJK
| RoPS
| 2:0
| [[Pori staadion]]
| [[Pori]]
| 4680
|-
| [[Suomen Cup 1994|1994]]
| 10. juuli 1994
| TPS
| HJK
| 2:1
| Olümpiastaadion
| Helsingi
| 7617
|-
| [[Suomen Cup 1995|1995]]
| 28. oktoober 1995
| MyPa
| [[FC Jazz]]
| 1:0
| Olümpiastaadion
| Helsingi
| 6140
|-
| [[Suomen Cup 1996|1996]]
| 3. november 1996
| HJK
| TPS
| 0:0 (la) 4:3 (p)
| Olümpiastaadion
| Helsingi
| 3632
|-
| [[Suomen Cup 1997|1997]]
| 25. oktoober 1997
| FC Haka
| TPS
| 2:1 (la)
| Olümpiastaadion
| Helsingi
| 4107
|-
| [[Suomen Cup 1998|1998]]
| 31. oktoober 1998
| HJK
| [[Pallokerho-35|PK-35]]
| 3:2
| Olümpiastaadion
| Helsingi
| 5023
|-
| [[Suomen Cup 1999|1999]]
| 30. oktoober 1999
| [[FC Jokerit]]
| FF Jaro
| 2:1
| Olümpiastaadion
| Helsingi
| 3217
|-
| [[Suomen Cup 2000|2000]]
| 10. november 2000
| HJK
| Kotkan TP
| 1:0
| [[Finnairi staadion]]
| Helsinki
| 3471
|-
| [[Suomen Cup 2001|2001]]
| 12. november 2001
| [[Atlantis FC]]
| [[Tampere United]]
| 1:0
| Tammela staadion
| Tampere
| 3820
|-
| [[Suomen Cup 2002|2002]]
| 9. november 2002
| FC Haka
| [[FC Lahti]]
| 4:1
| Finnairi staadion
| Helsingi
| 2984
|-
| [[Suomen Cup 2003|2003]]
| 1. november 2003
| HJK
| [[AC Allianssi]]
| 2:1 (la)
| Finnairi staadion
| Helsingi
| 3520
|-
| [[Suomen Cup 2004|2004]]
| 30. oktoober 2004
| MyPa
| [[FC Hämeenlinna]]
| 2:1
| Finnairi staadion
| Helsingi
| 2650
|-
| [[Suomen Cup 2005|2005]]
| 29. oktoober 2005
| FC Haka
| TPS
| 4:1
| Finnairi staadion
| Helsingi
| 2130
|-
| [[Suomen Cup 2006|2006]]
| 4. november 2006
| [[Helsingi JK|HJK]]
| KPV
| 1:0
| Finnairi staadion
| Helsingi
| 2447
|-
| [[Suomen Cup 2007|2007]]
| 11. november 2007
| Tampere United
| FC Honka
| 3:3 (la) 3:1 (p)
| Finnairi staadion
| Helsingi
| 1457
|-
| [[Suomen Cup 2008|2008]]
| 1. november 2008
| HJK
| FC Honka
| 2:1 (la)
| Finnairi staadion
| Helsingi
| 1554
|-
| [[Suomen Cup 2009|2009]]
| 31. oktoober 2009
| [[FC Inter Turku|Inter Turku]]
| Tampere United
| 2:1
| Finnairi staadion
| Helsingi
| 2065
|-
| [[Suomen Cup 2010|2010]]
| 25. september 2010
| TPS
| HJK
| 2:0
| [[Sonera staadion]]
| Helsingi
| 5137 
|-
| [[Suomen Cup 2011|2011]]
| 24. september 2011
| HJK
| KuPS
| 2:1 (la)
| Sonera staadion
| Helsingi
| 5125
|-
| [[Suomen Cup 2012|2012]]
| 29. september 2012
| FC Honka
| KuPS
| 1:0
| Sonera staadion
| Helsingi
| 2340
|-
| [[Suomen Cup 2013|2013]]
| 28. september 2013
| RoPS
| KuPS
| 2:1
| Sonera staadion
| Helsingi
| 4032
|-
| [[Suomen Cup 2014|2014]]
| 1. november 2014
| HJK
| Inter Turku
| 0:0 (la) 5:3 (p)
| Sonera staadion
| Helsingi
| 2349
|-
| [[Suomen Cup 2015|2015]]
| 26. september 2015
| [[IFK Mariehamn]]
| Inter Turku
| 2:1
|[[Tehtaan kenttä]]
|[[Valkeakoski]]
| 3017
|-
| [[Suomen Cup 2016|2016]]
| 24. september 2016
| [[Seinäjoen Jalkapallokerho|SJK]]
| HJK
| 1:1 (la) 7:6 (p)
|[[Ratina staadion]]
|Tampere
|
|}

==Esitused klubiti==
Klubide tulemused on kirjas järgmises tabelis:
&lt;ref name=&quot;rsssf.com&quot;/&gt;
&lt;ref name=&quot;sc&quot; /&gt;
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;font-size:100%;
|-
! Klubi
! Võitja
! Teine koht
! Võidu aastad
|-
| HJK
| align=&quot;center&quot;| 12
| align=&quot;center&quot;| 6
| 1966, 1981, 1984, 1993, 1996, 1998, 2000, 2003, 2006, 2008, 2011, 2014 
|-
| FC Haka
| align=&quot;center&quot;| 12
| align=&quot;center&quot;| 3
| 1955, 1959, 1960, 1963, 1969, 1977, 1982, 1985, 1988, 1997, 2002, 2005
|-
| Reipas Lahti
| align=&quot;center&quot;| 7
| align=&quot;center&quot;| 3
| 1964, 1972, 1973, 1974, 1975, 1976, 1978
|-
| KTP
| align=&quot;center&quot;| 4
| align=&quot;center&quot;| 3
| 1958, 1961, 1967, 1980
|-
| TPS
| align=&quot;center&quot;| 3
| align=&quot;center&quot;| 5
| 1991, 1994, 2010
|-
| [[MyPa]]
| align=&quot;center&quot;| 3
| align=&quot;center&quot;| –
| 1992, 1995, 2004
|-
| [[KuPS]]
| align=&quot;center&quot;| 2
| align=&quot;center&quot;| 3
| 1968, 1989
|-
| Kuusysi
| align=&quot;center&quot;| 2
| align=&quot;center&quot;| 3
| 1983, 1987
|-
| [[RoPS]]
| align=&quot;center&quot;| 2
| align=&quot;center&quot;| 2
| 1986, 2013
|-
| Ilves
| align=&quot;center&quot;| 2
| align=&quot;center&quot;| 1
| 1979, 1990
|-
| MP
| align=&quot;center&quot;| 2
| align=&quot;center&quot;| –
| 1970, 1971
|-
| FC Honka
| align=&quot;center&quot;| 1
| align=&quot;center&quot;| 3
| 2012
|-
| TamU
| align=&quot;center&quot;| 1
| align=&quot;center&quot;| 2
| 2007
|-
| Turu Inter
| align=&quot;center&quot;| 1
| align=&quot;center&quot;| 2
| 2009
|-
| Pallo-Pojat
| align=&quot;center&quot;| 1
| align=&quot;center&quot;| 1
| 1956
|-
| HPS
| align=&quot;center&quot;| 1
| align=&quot;center&quot;| 1
| 1962
|-
| IF Drott
| align=&quot;center&quot;| 1
| align=&quot;center&quot;| –
| 1957
|-
| [[ÅIFK]]
| align=&quot;center&quot;| 1
| align=&quot;center&quot;| –
| 1965
|-
| FC Jokerit
| align=&quot;center&quot;| 1
| align=&quot;center&quot;| –
| 1999
|-
| [[Atlantis FC]]
| align=&quot;center&quot;| 1
| align=&quot;center&quot;| –
| 2001
|-
| IFK Mariehamn
| align=&quot;center&quot;| 1
| align=&quot;center&quot;| –
| 2015
|-
| [[Seinäjoki JK]]
| align=&quot;center&quot;| 1
| align=&quot;center&quot;| –
| 2016
|}

==Vaata ka==
*[[Liigacup]]

==Viited==
{{viited}}

{{UEFA klubijalgpalli karikavõistlused}}

[[Kategooria:Jalgpallikarikavõistlused]]
[[Kategooria:Soome jalgpall|Cup]]</text>
      <sha1>lp1aqt3kp1076p1m9c69cegkiz273cn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sotsiaalmeediumipõhine turundus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>455183</id>
    <revision>
      <id>7204034</id>
      <parentid>7050766</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T21:57:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7204034</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24565" sha1="efll5kiotx1f44du36k44lnoxnhh5a1" xml:space="preserve">{{vikinda}}
{{allikad}}
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Social Media Strategy.jpg|pisi|Sotsiaalmeedia strateegia|197x197px]]
'''Sotsiaalmeediumipõhine turundus''' on tänapäeva digiajastul oluline vahend, mis võimaldab ettevõtetel, organisatsioonidel ja tarbijatel suhelda kiirelt ja tõhusalt. See on muutnud [[turundus]]e ulatust ja olemust, võimaldades globaalset suhtlust, brändi nähtavuse suurendamist ning täpset sihtrühmade kaasamist. [[Sotsiaalmeedia]]st on kujunenud platvorm, mis ei piirdu toodete ja teenuste turustamisega, vaid pakub ka võimalust luua püsivaid ja autentseid suhteid [[tarbija]]tega. Sotsiaalmeedia arengut saab mõista läbi selle ajaloolise kujunemise, mis on loonud aluse tänapäeva digitaalsetele turundusstrateegiatele.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

== Sotsiaalmeediumi üldine määratlus ja tähtsus ==
[[Fail:MediaSpaceConceptDrawing1982 w600.jpg|pisi|196x196px]]
Sotsiaalmeediumipõhine turundus (SMM) on strateegiline protsess, mille eesmärk on kasutada sotsiaalmeedia platvorme sihtrühmadega suhtlemiseks, bränditeadlikkuse tõstmiseks, klientide kaasatuse suurendamiseks ja müügi edendamiseks. SMM hõlmab sisu loomist, reklaamikampaaniate läbiviimist, suunatud reklaamide haldamist ja reaalajas suhtlust tarbijatega. Selle abil saavad ettevõtted jõuda globaalse publikuni madalamate kuludega, luua personaliseeritud kliendikogemusi ning hinnata turunduskampaaniate tulemusi reaalajas.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Chen |eesnimi=Yanjie |kuupäev=2023-08-11 |pealkiri=Influencer Marketing |url=https://www.scirp.org/journal/paperinformation?paperid=127741 |ajakiri=Open Journal of Business and Management |keel=en |aastakäik=11 |üksiknumber=5 |lehekülg=2310–2320 |doi=10.4236/ojbm.2023.115127}}&lt;/ref&gt;

Tänapäeva digitaalses maailmas on sotsiaalmeedia turundus muutunud hädavajalikuks vahendiks konkurentsivõime säilitamisel, [[bränd]]i tuntuse suurendamisel ja lojaalsuse kasvatamisel. See parandab ettevõtete ja tarbijate vahelist suhtlust, muutes brändid klientidele kättesaadavamaks ja usaldusväärsemaks. Lisaks suurendab see kaubamärgi nähtavust, toetab müüki ja annab väärtuslikku teavet tarbijakäitumise kohta.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kaplan |eesnimi=Andreas M. |perekonnanimi2=Haenlein |eesnimi2=Michael |kuupäev=2010-01-01 |pealkiri=Users of the world, unite! The challenges and opportunities of Social Media |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S0007681309001232 |ajakiri=Business Horizons |aastakäik=53 |üksiknumber=1 |lehekülg=59–68 |doi=10.1016/j.bushor.2009.09.003 |issn=0007-6813}}&lt;/ref&gt;

Üks sotsiaalmeedia turunduse olulisemaid elemente on mõjutajaturundus, mille kaudu brändid saavutavad suuremat tarbijate kaasatust. Mõjutajate jagatud autentne sisu ja emotsionaalne side suurendavad tarbijate usaldust ning tõstavad brändi atraktiivsust.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ashley |eesnimi=Christy |perekonnanimi2=Tuten |eesnimi2=Tracy |kuupäev=2014-12-11 |pealkiri=Creative Strategies in Social Media Marketing: An Exploratory Study of Branded Social Content and Consumer Engagement |url=https://doi.org/10.1002/mar.20761 |ajakiri=Psychology &amp;amp; Marketing |aastakäik=32 |üksiknumber=1 |lehekülg=15–27 |doi=10.1002/mar.20761 |issn=0742-6046}}&lt;/ref&gt; 

Sotsiaalmeedia turundus on kaasaegne ja dünaamiline turundusmeetod, mis kasutab digitaalseid platvorme, nagu Facebook, Instagram, LinkedIn, TikTok ja YouTube, et suurendada bränditeadlikkust, kaasata tarbijaid ja tõsta müüginumbreid. Selle meetodi eesmärk on jõuda sihtrühmadeni kiiresti ja efektiivselt, kasutades sihitud reklaame, andmepõhiseid strateegiaid ja automaatikat. Erinevalt traditsioonilistest turunduskanalitest, mis keskendusid ühesuunalisele suhtlusele, võimaldab sotsiaalmeedia kahepoolselt suhelda, koguda reaalajas tarbijate tagasisidet ning kohandada strateegiaid vastavalt [[Klient (majandus)|klient]]&lt;nowiki/&gt;ide vajadustele ja ootustele.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Lisaks aitab sotsiaalmeedia turundus brändidel luua emotsionaalset sidet ja tugevdada lojaalsust, mida tänapäeva tarbijad kõrgelt hindavad.

== Sotsiaalmeedia ajalugu ja areng ==
Sotsiaalmeedia sai alguse 2000. aastate alguses, mil loodi esimesed populaarsed platvormid, nagu Friendster (2002) ja [[Myspace|MySpace]] (2003). Need platvormid pakkusid kasutajatele võimalust luua veebiprofiile, leida sõpru ja jagada huvisid. Kuigi nende esialgne eesmärk oli soodustada sotsiaalseid võrgustikke, avastasid ettevõtted kiiresti nende potentsiaali turunduses. Platvormid võimaldasid suurendada bränditeadlikkust ja hõlbustada otsesuhtlust tarbijatega, tuues turundusse uusi võimalusi.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;
[[Fail:Social media.png|pisi|245x245px]]
Facebooki loomine 2004. aastal tähistas olulist pöördepunkti sotsiaalmeedia arengus. Platvorm pakkus kasutajatele personaliseeritud kogemusi ja võimalust luua sisu, mis oli kohandatud konkreetsetele sihtrühmadele. Facebookist sai kiiresti globaalne nähtus, kus nii üksikisikud kui ka ettevõtted said jagada sisu ja suhelda oma auditooriumiga.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

Twitter, mis käivitati 2006. aastal, tõi sotsiaalmeediasse kiire ja lühiformaadilise suhtluse. Selle piiratud tähemärkidega sõnumid andsid ettevõtetele võimaluse osaleda reaalajas suhtluses ja avalikes aruteludes. Samal ajal muutis YouTube, mis loodi 2005. aastal, videoturunduse kättesaadavaks, pakkudes ettevõtetele platvormi toodete tutvustamiseks, õpetuste loomiseks ja reklaamikampaaniate läbiviimiseks. Videoturundusest on saanud üks mõjukamaid sotsiaalmeedia turunduse vahendeid.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Esimesel aastal tutvustas Instagram visuaalsele sisule keskenduvat platvormi, kus kasutajad said jagada pilte ja lühivideoid. See osutus populaarseks eelkõige [[kaubamärk]]ide seas, kes said oma tooteid esitleda esteetiliselt atraktiivsel viisil. Instagrami algoritm aitas sisu edastada täpselt määratletud sihtrühmadele.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Uuematest platvormidest tõi TikTok, mis pandi tööle 2016. aastal, turundusse loomingulisuse ja lühivideod. TikTok on eriti populaarne nooremate sihtrühmade seas, kes eelistavad kaasavat ja kiiret sisu. TikToki kiire kasv on näidanud, et lühivorminguline sisu võib olla tõhus vahend tarbijate kaasamiseks. &lt;ref&gt;Indrek Kald. [https://www.aritehnoloogia.ee/uudised/2022/02/01/tiktok-naitab-eestis-meeletut-populaarsuse-kasvu-ja-soob-youtubei-turuosa TikTok näitab Eestis suurt kasvu ja sööb YouTube'i turuosa]. Äripäev.ee, 01.02.22.&lt;/ref&gt; 

Sotsiaalmeedia areng on olnud tihedalt seotud tehnoloogia ja kasutajate käitumise muutustega. Esialgu sotsiaalseks suhtluseks mõeldud platvormidest on kujunenud terviklikud turundusvahendid, mis võimaldavad ettevõtetel sihtida reklaame, koguda andmeid ja analüüsida tulemusi.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Lisaks on sotsiaalmeediast saanud oluline ühiskondlike ja kultuuriliste trendide kujundaja, pakkudes võimalusi nii globaalseks kui ka kohalike turgude sihtimiseks.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; 

== Sotsiaalmeedia turunduse peamised arenguetapid ==

==== Varajane eksperimenteerimine (2000–2010) ====
Sotsiaalmeedia esimesed turunduslikud kasutusvõimalused keskendusid peamiselt bränditeadlikkuse loomisele ja klientidega suhtlemisele. Sellised platvormid nagu MySpace ja Friendster pakkusid ettevõtetele võimaluse katsetada uusi [[kommunikatsioon]]&lt;nowiki/&gt;ivorme, luues brändilehti ja jagades reklaamsõnumeid. Sel perioodil oli sotsiaalmeedia sisu valdavalt üldine ja ühepoolne, kuna ettevõtted ei kasutanud veel täielikult ära platvormide interaktiivseid võimalusi.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

==== Tõus platvormispetsiifilisse turundusse (2010–2015) ====
Aastad 2010–2015 tõid kaasa olulise muutuse sotsiaalmeedia turunduses, kuna ettevõtted hakkasid kohandama oma strateegiaid vastavalt erinevate platvormide eripäradele. Näiteks keskendus Instagram visuaalsele ja esteetiliselt atraktiivsele sisule, Twitter pakkus kiireid ja lühikesi sõnumeid ning LinkedIn suunas tähelepanu professionaalsele suhtlusele. Selle perioodi jooksul mõistsid ettevõtted, kui oluline on sisu kohandamine vastavalt sihtplatvormi kasutajate ootustele ja käitumismustritele. Samuti hakkasid ettevõtted rohkem investeerima tasulistesse reklaamidesse, et suurendada oma ulatust ja kaasatust.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Eche |eesnimi=Jonah |pealkiri=Creative Strategies in Social Media Marketing: An Exploratory Study of Branded Social Content and Consumer Engagement |url=https://www.academia.edu/21594745/Creative_Strategies_in_Social_Media_Marketing_An_Exploratory_Study_of_Branded_Social_Content_and_Consumer_Engagement}}&lt;/ref&gt; 

==== Andmepõhine turundus (2015–2020) ====
Aastatel 2015–2020 arenes sotsiaalmeedia turundus andmepõhiseks, kasutades täiustatud analüütika- ja sihtimisvõimalusi. Platvormid nagu Facebook ja Google võimaldasid reklaamijatel jõuda täpselt määratletud sihtrühmadeni, kasutades demograafilisi andmeid, käitumismustreid ja huvisid. See areng muutis andmepõhised lahendused turunduse keskseks osaks, võimaldades brändidel mõõta kampaaniate efektiivsust reaalajas ning kohandada strateegiaid vastavalt saadud tulemustele.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==== Autentsuse ja kaasatuse ajastu (2020+) ====
Digiajastu on toonud esile tarbijate ootuse autentsuse ja läbipaistvuse järele. Brändid, mis loovad siirast ja ausat sisu, on suutnud tugevdada oma sidet tarbijatega. Lühivideod, nagu need, mida jagatakse TikTokis ja Instagram Reelsis, on osutunud tarbijate kaasamiseks väga tõhusaks, pakkudes kiiret ja visuaalselt haaravat sisu. Kasvanud on ka otseülekannete ja interaktiivse sisu tähtsus, mis võimaldab brändidel suhelda tarbijatega reaalajas. Samuti on suurenenud mikromõjutajate (''micro-influencers'') roll turunduses, kuna nende autentsus ja väiksem, kuid lojaalne jälgijaskond suurendavad tarbijate usaldust ja kaasatust.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Sotsiaalmeedia turunduse põhimõisted ==

==== Bränditeadlikkus ====
Sotsiaalmeedia platvormid pakuvad ettevõtetele unikaalseid võimalusi brändi nähtavuse suurendamiseks ja meeldejääva kuvandi loomiseks. Visuaalselt rikkaliku sisu, nagu fotod, videod ja lood, abil saavad ettevõtted luua emotsionaalseid sidemeid oma sihtrühmaga. Bränditeadlikkust toetab järjepidev ja värske sisu, mis aitab suurendada brändi äratuntavust ning tugevdada lojaalset jälgijaskonda. Väiksemad ettevõtted saavad sotsiaalmeedia kaudu konkureerida suurte kaubamärkidega, kasutades taskukohaseid ja sihitud reklaame, mis jõuavad otse potentsiaalsete klientideni. Näiteks Instagrami ja TikToki algoritmid soosivad visuaalselt atraktiivset ja kaasavat sisu, aidates väiksematel brändidel oma jälgijaskonda kiiremini kasvatada.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 

==== Kaasamine (Engagement) ====
Kaasamine on üks sotsiaalmeedia turunduse võtmemõõdikuid, mis kajastab kasutajate aktiivsust ja huvi brändi vastu. Kommentaarid, jagamised, meeldivaks märkimised ja otsevestlused aitavad luua tugeva dialoogi brändi ja tarbijate vahel. Need tegevused aitavad tugevdada emotsionaalset sidet ja usaldust, mis omakorda parandab brändi kuvandit. Brändid kasutavad kaasamise taseme tõstmiseks sageli interaktiivset sisu, nagu küsitlused, viktoriinid ja otseülekanded, et innustada tarbijaid aktiivselt osalema. Uuringud on näidanud, et brändid, mis vastavad kommentaaridele ja suhtlevad otse jälgijatega, saavutavad suurema lojaalsuse ja tarbijate soovitusi.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

==== Autentsus ja usaldusväärsus ====
Tarbijad hindavad brände, mis peegeldavad ehtsust ja usaldusväärsust, muutes autentsuse oluliseks väärtuseks sotsiaalmeedia turunduses. Mõjutajad (''influencers''), kes loovad oma jälgijatega ausaid ja isiklikke suhteid, mängivad selles suurt rolli. Mikro-mõjutajad, kellel on väiksem, kuid lojaalne jälgijaskond, on osutunud tõhusaks brändi sõnumi edastamisel, kuna nende soovitused tunduvad siiramad ja usaldusväärsemad kui traditsiooniliste kuulsuste omad. Tarbijad usaldavad mõjutajaid, kes jagavad oma kogemusi toodetega, mis vastavad nende väärtustele ja elustiilile. Läbipaistvus aitab brändidel vältida mainekahjusid – reklaamijad peaksid selgelt märkima sponsoreeritud postitused ja järgima eetilisi standardeid.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Autentsuse ja usaldusväärsuse tähtsust suurendavad ka tarbijate kasvavad ootused läbipaistvuse ja väärtuspõhise turunduse osas. Brändid, mis keskenduvad sotsiaalsetele küsimustele ja loovad avatud dialoogi, pälvivad suuremat tähelepanu ja lojaalsust. Näiteks Nike kampaania „Dream Crazy“, mis keskendus sotsiaalsele õigusele ja sportlikele unistustele, on näide autentsuse positiivsest mõjust tarbijate kaasamisele.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

== Sotsiaalmeedia turunduse olulised aspektid ==
Sotsiaalmeedia turundus on üks olulisemaid vahendeid brändi kasvatamisel ja kliendisuhete loomisel tänapäeva digiajastul. Selle strateegilist väärtust määravad mitmed võtmeelemendid:

==== Interaktiivsus ====
Sotsiaalmeedia võimaldab ettevõtetel suhelda oma klientidega otseselt, mis suurendab usaldust ja kaasatust. Näiteks saavad tarbijad jagada tagasisidet kommentaaride ja sõnumite kaudu, mis aitab brändidel paremini mõista klientide vajadusi ja neile vastavalt reageerida.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

==== Kulutõhusus ====
Võrreldes traditsiooniliste turundusmeetoditega, nagu televisiooni- ja trükireklaamid, on sotsiaalmeedia taskukohane ning sobib nii väikestele kui ka suurtele ettevõtetele. Väikeettevõtted saavad luua orgaanilist sisu, mis on tõhus ilma suurte eelarveteta, samal ajal kui tasulised reklaamid pakuvad ulatuslikke sihtimisvõimalusi väikese investeeringuga.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

==== Andmepõhine lähenemine ====
Sotsiaalmeediaplatvormid, nagu Facebook ja Instagram, pakuvad põhjalikke analüüsivahendeid, mis võimaldavad ettevõtetel reklaamikampaaniaid reaalajas jälgida ja optimeerida. Need tööriistad aitavad hinnata kaasatust (engagement), investeeringu tasuvust (ROI) ja konversioonimäärasid, mis on vajalikud kampaania edukuse mõõtmiseks ja kohandamiseks. &quot;Sotsiaalmeedia turundus: Strateegiad, tööriistad ja parimad praktikad&quot;.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-11-07 |pealkiri=Sotsiaalmeedia turundus: Strateegiad, tööriistad ja parimad praktikad: strateegiad, tööriistad ja parimad praktikad |url=https://www.ecommercebridge.com.ee/hub/sotsiaalmeedia-turundus-strateegiad-tooriistad-ja-parimad-praktikad-strateegiad-tooriistad-ja-parimad-praktikad/ |vaadatud=2025-01-14 |väljaanne=Ecommerce Bridge Eesti |keel=et |arhiivimisaeg=2025-01-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250114230434/https://www.ecommercebridge.com.ee/hub/sotsiaalmeedia-turundus-strateegiad-tooriistad-ja-parimad-praktikad-strateegiad-tooriistad-ja-parimad-praktikad/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

==== Kohandatavus ====
Sotsiaalmeedia sisu saab kohandada vastavalt sihtrühmale ja platvormi eripäradele. Näiteks TikTokis on populaarsed lühivideod, mis köidavad nooremat publikut, samal ajal kui LinkedIn keskendub professionaalsele suhtlusele ja [[B2B turundus|B2B]] turundusele. Brändid saavad oma sõnumeid kohandada vastavalt platvormi formaadile ja kasutajate ootustele. &quot;Sotsiaalmeedia turundus: Strateegiad, tööriistad ja parimad praktikad&quot;.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

==== Autentsus ja usaldusväärsus ====
Tänapäeva tarbijad hindavad ehedust ja läbipaistvust, muutes autentsuse oluliseks väärtuseks sotsiaalmeedia turunduses. Mõjutajaturundus on selles osas oluline, kuna tarbijad usaldavad mõjutajaid, kes peegeldavad nende väärtusi ja huvisid. Autentsus aitab brändidel luua tugevaid emotsionaalseid sidemeid oma sihtrühmaga.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==== Kliendisuhte loomine ja lojaalsus ====
Sotsiaalmeedia on rohkem kui lihtsalt reklaamikanal – see on ka vahend pikaajaliste kliendisuhete kasvatamiseks. Regulaarsed postitused, kiire reageerimine klientide päringutele ja väärtuspõhine sisu aitavad tugevdada lojaalsust. Brändid, mis panustavad sisuloomesse ja kogukondade arendamisse, suudavad hoida püsivaid kliendisuhteid.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=de Vries |eesnimi=Lisette |perekonnanimi2=Gensler |eesnimi2=Sonja |perekonnanimi3=Leeflang |eesnimi3=Peter S.H. |kuupäev=2012-05-01 |pealkiri=Popularity of Brand Posts on Brand Fan Pages: An Investigation of the Effects of Social Media Marketing |url=https://journals.sagepub.com/doi/10.1016/j.intmar.2012.01.003 |ajakiri=Journal of Interactive Marketing |keel=en |aastakäik=26 |üksiknumber=2 |lehekülg=83–91 |doi=10.1016/j.intmar.2012.01.003 |issn=1094-9968}}&lt;/ref&gt;

== Sotsiaalmeedia ja traditsioonilise turunduse erinevused ==

=== Suhtlemise suund ===
'''Sotsiaalmeedia turundus''' toetub kahepoolsusele, võimaldades brändidel luua otseseid vestlusi ja saada kohest tagasisidet. Sotsiaalmeedia platvormid, nagu Facebook ja Instagram, pakuvad kasutajatele võimalust suhelda brändidega kommentaaride, sõnumite ja reaktsioonide kaudu. See muudab kommunikatsiooni dünaamiliseks ja interaktiivseks, aidates ettevõtetel kiiresti vastata tarbijate muredele ja ootustele.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

'''Traditsiooniline turundus''' kasutab peamiselt ühesuunalist kommunikatsiooni, kus ettevõtted edastavad sõnumeid tarbijatele ilma otsese tagasisideta. Näiteks televisiooni- ja raadioreklaamid, ajalehed ja plakatid. Selle turundusvormi eesmärk on informeerida ja veenda võimalikult laia publikut, kuid tarbijate tagasisidet kogutakse harva ning see toimub peamiselt aeglaste ja kulukate turu-uuringute kaudu.&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-12-11 |pealkiri=Social Media Marketing |url=https://uk.sagepub.com/en-gb/eur/social-media-marketing/book285560 |vaadatud=2025-01-15 |väljaanne=SAGE Publications Ltd |keel=en}}&lt;/ref&gt;

=== Leviku kiirus ja ulatus ===
'''Sotsiaalmeedia turundus''' võimaldab sisu levitada operatiivselt ja globaalselt. Näiteks TikToki ja YouTube'i viiruslikud kampaaniad võivad jõuda miljonite inimesteni mõne tunniga. Statistika näitab, et 2023. aastal kasutab sotsiaalmeediat üle 4,9 miljardi inimese, mis loob turundajatele enneolematud võimalused kiireks ja ulatuslikuks levikuks.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Gullen |eesnimi=Amy |perekonnanimi2=Plungis |eesnimi2=Joan |kuupäev=2013-10-01 |pealkiri=Statista |url=https://doi.org/10.5260/chara.15.2.43 |ajakiri=The Charleston Advisor |aastakäik=15 |üksiknumber=2 |lehekülg=43–47 |doi=10.5260/chara.15.2.43 |issn=1525-4011}}&lt;/ref&gt; Lisaks võimaldavad sotsiaalmeediaplatvormid reaalajas analüütikat, mis aitab turundajatel kampaaniaid kohandada ja optimeerida.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

'''Traditsiooniline turundus''' on ajaliselt ja geograafiliselt piiratud. Näiteks ajalehekuulutused või telesaated jõuavad kindlatel aegadel ainult teatud sihtrühmadeni. Kampaania ulatus ja mõju on sageli aeglased ja vähem täpselt mõõdetavad.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

=== Kulutõhusus ===
'''Sotsiaalmeedia turundus''' pakub taskukohaseid alternatiive ka väikese eelarvega ettevõtetele. Näiteks saavad ettevõtted luua ja sihtida reklaame Instagramis ja TikTokis väikeste kulutustega, mis muudab selle atraktiivseks ka alustavatele ettevõtetele. &quot;Sotsiaalmeedia turundus: Strateegiad, tööriistad ja parimad praktikad&quot;.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

'''Traditsiooniline turundus''' on sageli kulukas, eriti televisiooni- ja raadiosaadete ning trükireklaamide puhul. Reklaamide tootmine ja levitamine vajavad suuri eelarveid ning kampaaniaid on raske paindlikult kohandada.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

=== Tagasiside ja mõõdikud ===
'''Sotsiaalmeedia turundus''' võimaldab reaalajas analüütikat, mis aitab hinnata kampaania tõhusust ja optimeerida strateegiaid vastavalt saadud andmetele. Platvormid nagu Facebook Ads Manager ja Google Analytics pakuvad põhjalikku teavet kaasatuse, klikkide ja konversioonimäärade kohta, võimaldades turundajatel reaalajas strateegiaid kohandada. Lisaks rõhutab Blanchard, et mõõdikud, nagu ROI (investeeringu tasuvus), ei piirdu ainult numbrite jälgimisega, vaid annavad ülevaate ka sellest, kuidas bränd suudab tarbijatega suhteid süvendada.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |kuupäev=2011-09-01 |pealkiri=Social media ROI: managing and measuring social media efforts in your organization |url=https://doi.org/10.5860/choice.49-0378 |ajakiri=Choice Reviews Online |aastakäik=49 |üksiknumber=01 |lehekülg=49–0378-49-0378 |doi=10.5860/choice.49-0378 |issn=0009-4978}}&lt;/ref&gt;

Statistika näitab, et tänapäeva tarbijad eeldavad, et brändid kasutavad andmepõhiseid lahendusi, et pakkuda personaliseeritud kogemusi ja kiiret tagasisidet. Näiteks 2023. aastal kasutas enam kui 80% turundajatest reaalajas analüütikat oma kampaaniate optimeerimiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ross |eesnimi=Celia |pealkiri=Statista |url=https://doi.org/10.5260/cca.199318 |vaadatud=2025-01-15 |väljaanne=CC Advisor}}&lt;/ref&gt; Lisaks on uuringud näidanud, et reaalajas kohandatud kampaaniad suurendavad kaasatust keskmiselt 35% võrra võrreldes eelnevalt planeeritud strateegiatega.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

'''Traditsiooniline turundus''' tugineb aeglastele ja vähem täpsetele mõõdikutele, nagu müüginumbrid ja tarbijaküsitlused. Tagasisidet kogutakse sageli pika aja jooksul, mis raskendab kampaaniate kohest kohandamist.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

=== Kaasamine ja kogukonna loomine ===
'''Sotsiaalmeedia turundus''' keskendub aktiivsete ja pühendunud kogukondade loomisele, mis tugevdavad brändilojaalsust. Kasutajad saavad osaleda brändi sisu loomisel, jagades kommentaare, reaktsioone ja kasutajate loodud sisu. Näiteks Nike'i sotsiaalmeedia kampaaniad kutsuvad tarbijaid jagama oma lugusid ja osalema väljakutsetes, tugevdades kogukonna tunnet.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

'''Traditsiooniline turundus''' keskendub ühepoolsele kommunikatsioonile, kasutades massimeediat, nagu televisioon ja trükimeedia. Tarbijatel on piiratud võimalus brändiga otseselt suhelda ning kaasamine toimub pigem läbi emotsionaalsete reklaamikampaaniate või kuulsuste osalusel.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

=== Tarbijakäitumine ja usaldus ===
'''Sotsiaalmeedia turundus''' mõjutab oluliselt tarbijate käitumist. Harvard Business Review märgib, et sotsiaalmeedia algoritmid kujundavad tarbijate otsuseid, pakkudes neile personaliseeritud ja emotsionaalselt siduvat sisu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Harvard Business Review - Ideas and Advice for Leaders |url=https://hbr.org/ |vaadatud=2025-01-15 |väljaanne=hbr.org |keel=en}}&lt;/ref&gt; Selline lähenemine suurendab tarbijate usaldust ja lojaalsust, mis on oluline pikaajaliste kliendisuhete loomiseks.

'''Ühismeedia turundus''' hõlmab toodete-teenuste reklaami ja müüki [[ühismeedia]]kanalites (sotsiaalmeedia platvormid, veebilehed jms), kus ettevõtted saavad kujundada oma mainet ja luua vahetuid suhteid teenuste või toodete tarbijatega. Sotsiaalmeedias turundamine on ettevõtetele üks võimalus edastada oma sõnumit erinevatele huvirühmadele, sh praegustele ja potentsiaalsetele klientidele, töötajatele, ajakirjanikele, blogijatele ja üldsusele.

Turunduskampaaniaid sotsiaalmeedia platvormidel võidakse juhtida, et soodustada ettevõttele vastavalt soovitud sotsiaalmeediamaine loomist. Enamikul sotsiaalmeedia platvormidel on võimalik jälgida ja analüüsida reklaamikampaaniate kulgu, meeldivust ja vaadatavust. Efektiivse tagasiside saamiseks sotsiaalmeedias peab tarbijatele andma võimaluse kommenteerida ettevõtte turunduskampaaniat. Sotsiaalmeedia turundust võivad kasutada nii ettevõtted, mittetulunduslikud organisatsioonid kui ka riiklikud institutsioonid oma sõnumite edastamiseks või maine kujundamiseks.

Sotsiaalmeedia turundust kirjeldatakse kui ühte peamist kommunikatsioonivahendit, mis muudab ettevõtted kättesaadavamaks ja tema tooted või teenused tarbijale nähtavamaks. See on ainus turundusvorm, mis võib vahetult mõjutada tarbija otsust.{{lisa viide}} Erinevalt traditsioonilisest meediast, mis on sageli väga kulukas paljudele ettevõtetele, ei nõua sotsiaalmeedia turundusstrateegia astronoomilist eelarvet. Ettevõtted kasutavad sotsiaalmeedia platvorme nagu [[Facebook]], [[Twitter]], [[YouTube]] ja [[Instagram]], et jõuda laiema tarbijaskonnani peaaegu tasuta või väikese raha eest. See pakub ettevõtetele võimalust lähemalt suhelda klientidega ja kliendid saavad kohe postitada kommentaare toodete või teenuste kohta. Seega on sotsiaalmeedia turundus kujunenud oluliseks suhete ja usalduse loomisel tarbijatega.

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Sotsiaalmeedia]]
[[Kategooria:Turundus]]</text>
      <sha1>efll5kiotx1f44du36k44lnoxnhh5a1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nebula auhind</title>
    <ns>0</ns>
    <id>459730</id>
    <revision>
      <id>7203996</id>
      <parentid>7172641</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T20:08:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7203996</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12800" sha1="niteyjfqakmkw4ubl1nkngdv2dmcm8j" xml:space="preserve">'''Nebula auhind''' on kord aastas välja antav kirjandusauhind, millega tunnustatakse parimaid eelneval aastal [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] välja antud [[Ulmekirjandus|ulmekirjanduse]] teoseid. 

Auhindade jagamist korraldab Ameerika ulmekirjanike ühing (SFWA), kutselisi [[teadusulme]] ja [[imeulme]] autoreid koondav [[mittetulundusühing]]. Auhinnatseremoonia toimus esimest korda [[1966]]. aastal, mil auhindu anti neljas kategoorias eri pikkusega kirjandusteostele. Ajavahemikul 1974–1978 ja 2000–2009 jagati auhindu ka viiendas kategoorias, filmi- ja telestsenaariumidele. Nebula auhinna statuuti on mitu korda muudetud; viimati muudeti reegleid 2010. aastal.

Nebula auhinda loetakse Ameerika kõige tähtsamaks ulmeauhinnaks.&lt;ref name=&quot;Guardianquote&quot; /&gt; Auhinnatud teoseid on avaldatud eri sarjadena ning pälvitud tunnustus märgitakse sageli ära auhinnatud või auhinnale nomineeritud olnud teoste kaanel. Auhindamisele kuuluvad eelmise kalendriaasta jooksul ilmunud teosed; nõnda jagati 2016. aastal tunnustust 2015. aasta jooksul ilmunud teostele.

== Auhind ==
Nebula auhinnaga tunnustab [[Ameerika ulmekirjanike ühing]] (SFWA) igal aastal parimaid Ameerika Ühendriikides eelneva aasta jooksul avaldatud ulmekirjanduse teoseid. Rahalist osa auhinnaga ei kaasne. Võitjatele antakse läbipaistev risttahukakujuline auhind, mille sisse on valatud metallipurust [[udukogu]] ja poolvääriskividest planeedid.&lt;ref name=&quot;Hist&quot; /&gt; Auhinna on kujundanud Kate Wilhelmi visandi järgi J. A. Lawrence.&lt;ref name=&quot;SFEneb&quot; /&gt; Auhinnale võivad kandideerida kõik eelmise kalendriaasta jooksul avaldatud ingliskeelsed ulmeteosed. Kirjalikud reeglid teadusulme ja imeulme eristamiskriteeriumite kohta puuduvad; teoste liigitamine ühte või teise kategooriasse on jäetud eelvaliku tegijate ja hääletajate otsustada.&lt;ref name=&quot;Hist&quot; /&gt;

Nebula auhinna nominendid ja võitjad valivad SFWA liikmed, kuigi auhinnale kandideerivad autorid ei pea olema ühingu liikmed. Nominente saavad igal aastal 15. novembrist 15. veebruarini esitada ühingusse kuuluvad ja ulmeteoseid avaldanud autorid. Hääletussedelile kantakse kuus kõige enam hääli saanud teost; viigi korral võib nominentide arv olla suurem. Seejärel saavad ühingu liikmed märtsi jooksul teha sedelile kantud kandidaatide seast oma valiku ning lõplikud tulemused avaldatakse mais toimuval Nebula auhinnatseremoonial. Iseenda teoste nomineerimine on keelatud, kuigi autorid võivad nominatsioonist keelduda, ning lõpphääletusel kuulutatakse viigi korral võitjaks rohkem nominatsioone saanud teos.&lt;ref name=&quot;NEBrules&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
Nebula auhindu jagati esimest korda 1966. aastal. Ettepaneku selleks tegi 1965. aastal SFWA sekretär-laekur Lloyd Biggle juunior, kelle idee järgi tulnuks auhinna väljaandmist rahastada auhinnatud teoste antoloogiate müügist. Idee põhines Ameerika põnevuskirjanike ühingu väljaantaval [[Edgar Allan Poe auhind|Edgar Allan Poe auhinnal]] ning auhinnatseremoonia eeskujuks olid Edgarite ja [[Hugo auhind|Hugode]] tseremooniad. Esimesel aastal anti auhindu välja neljas kategoorias: parima romaani, parima lühiromaani, parima jutustuse ja parima lühijutu eest; samad kategooriad on kasutusel ka tänapäeval. Aastatel 1974–1978 ja 2000–2009 jagati Nebula auhindu ka filmi- ja telestsenaariumitele; 2009. aasta järel see kategooria kaotati ning asendati Ray Bradbury auhinnaga.

Kuni 2009. aastani kasutati Nebula auhindade jagamisel nn jooksva kandideerimisõiguse süsteemi, mille järgi teosed võisid auhinnale kandideerida nende ilmumisaastale järgneva aasta vältel. Selle tagajärjel oli võimalik olukord, kus teos valiti auhinna nominendiks aasta pärast avaldamist ning sai auhinna omakorda veel aasta hiljem. Lõplikule hääletussedelile kantavad teosed valiti nimekirjast, kuhu kanti kõik vähemalt kümme nominatsiooni saanud teosed.&lt;ref name=&quot;Locusrules&quot; /&gt; 1970. aastast oli hääletajatel juhul, kui nende meelest ükski nomineeritud teostest auhinda ei väärinud, võimalik hääletada selle välja andmata jätmise poolt; nii juhtus 1971. aastal parima lühijutu ja 1977. aastal parima stsenaariumi kategoorias.&lt;ref name=&quot;Hist&quot; /&gt;

1980. aastal sai kandideerimisõiguse perioodiks senise detsembrist novembrini kestnud aasta asemel kalendriaasta ning auhindade väljaandmist korraldav SFWA sai hääletussedelile täiendava teose lisamise õiguse. Ühtlasi said autorid õiguse lugeda nomineerimisperioodi alguseks kõvas köites esmatrüki ilmumiskuupäeva asemel pehmes köites massiväljaande ilmumisaja. Selle reegli ning jooksva kandideerimisõiguse süsteemi tagajärjel läksid 2007. aastal kõik auhinnad juba 2005. aastal ilmunud teostele. 2010. aastast asendati mõlemad reeglid seetõttu praegu kehtivatega.&lt;ref name=&quot;SFEneb&quot; /&gt;

== Kategooriad ==
{| cellpadding=&quot;5&quot; class=&quot;wikitable plainrowheaders&quot; style=&quot;margin: 1em auto 10px;&quot; width=&quot;75%&quot;
! scope=&quot;col&quot; width=&quot;30%&quot; |Kategooria
! align=&quot;center&quot; scope=&quot;col&quot; width=&quot;10%&quot; |Väljaandmisaasta
! scope=&quot;col&quot; width=&quot;60%&quot; |Kirjeldus
|-
! align=&quot;center&quot; scope=&quot;row&quot; | Parim romaan
| 1966–
|Jutustavad tekstid pikkusega üle 40 000
|-
! align=&quot;center&quot; scope=&quot;row&quot; |Parim lühiromaan
| 1966–
|Jutustavad tekstid pikkusega 17 500 – 40 000 sõna
|-
! align=&quot;center&quot; scope=&quot;row&quot; |Parim jutustus
| 1966–
| Jutustavad tekstid pikkusega 7500 – 17 500 sõna
|-
! align=&quot;center&quot; scope=&quot;row&quot; |Parim lühijutt
| 1966–
|Jutustavad tekstid pikkusega alla 7500 sõna 
|-
! align=&quot;center&quot; scope=&quot;row&quot; |Parim stsenaarium
| 1974–1978, &lt;/br&gt;2000–2009 
| Filmi- või telesarjastsenaariumid
|}
Lisaks Nebulatele antakse samal auhinnatseremoonial välja ka muid auhindu, millest kõik ei ole küll iga-aastased. Kahe võitjad valitakse Nebula hääletussedelil:&lt;ref name=&quot;SFWA2012&quot; /&gt; 2006. aastal asutatud Andrew Nortoni auhind silmapaistva noortele täiskasvanutele suunatud ulmeraamatu eest ning Ray Bradbury auhind silmapaistva dramatiseeringu eest, mis 2010. aastal vahetas välja parima stsenaariumi auhinna.&lt;ref name=&quot;SFEneb&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;SFWAnorton&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;LOCUSbrad&quot; /&gt; Nebulatega seotud auhindadena antakse 1975. aastast välja ka Damon Knighti mälestuseks loodud suurmeistri auhinda (elutöö eest), 1995. aastast emeriitautori auhinda (panuse eest ulmekirjandusse), Kevin O'Donnell juuniori auhinda ning 2009. aastast Kate Wilhelm Solstice'i auhinda (spekulatiivse fiktsiooni olulistele mõjutajatele). Kõiki nelja antakse välja korralduskomitee otsusel. Suurmeistriks või emeriitautoriks võib nimetada ainult elavaid kirjanikke; Solstice'i auhinda võib välja anda ka postuumselt.&lt;ref name=&quot;SFWAsolstice&quot; /&gt;

== Tunnustus ==
Nebula auhinda on nimetatud &quot;Ameerika üheks tähtsaimaks ulmeauhinnaks&quot; ja &quot;ulmemaailma [[Emmy]]ks&quot;.&lt;ref name=&quot;Guardianquote&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;TechRepquote&quot; /&gt; Ühtlasi peetakse seda [[Hugo auhind|Hugo auhinna]] kõrval üheks prestiižikamaks autasuks. [[Brian Aldiss]] on väitnud, et Nebula auhind põhineb rohkem teose kirjanduslikul tasemel, sellal kui Hugo on pigem selle populaarsuse kui kunstilise väärtuse baromeeter, märkides siiski, et auhindade võitjad kipuvad sageli ühtima.&lt;ref name=&quot;TYS&quot; /&gt; David Langford ja Peter Nicholls ütlevad oma ulmekirjanduse entsüklopeedias (2012), et Nebula ja Hugo auhindu on sageli jagatud samadele teostele, ning märgivad, et mitmete kriitikute meelest peegeldab Nebula nominentide valik &quot;kirjanduslike võimete kõrval võrdväärselt poliitilisi võimeid&quot;, kuna kirjanduslik talent ei mängi populaarsusega võrreldes nii suurt rolli, kui võiks arvata.&lt;ref name=&quot;SFEneb&quot; /&gt;

== Vaata ka ==
* [[Ulmeauhindade loend]]
* [[Kirjandusauhindade loend]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;NEBrules&quot;&gt;{{cite web |title=Nebula Rules |url=http://www.sfwa.org/nebula-awards/rules/ |publisher=[[Science Fiction and Fantasy Writers of America]] (SFWA) |accessdate=12.12.2011 |date=2011 |archiveurl=https://web.archive.org/web/20110701111708/http://www.sfwa.org/nebula-awards/rules/ |archivedate=1.07.2011 |url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Hist&quot;&gt;Franson; DeVore, ''A History of the Hugo, Nebula and International Fantasy Awards'', pp. 9–11.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Locusrules&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.locusmag.com/SFAwards/Db/Nebula.html |title=About the Nebula Awards |work=The Locus Index to SF Awards: About the Awards |publisher=[[Locus Publications]] |accessdate=12.12.2011 |archiveurl=https://web.archive.org/web/20110713224818/http://www.locusmag.com/SFAwards/Db/Nebula.html |archivedate=13.07.2011 |url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LOCUSbrad&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.locusmag.com/News/2009/01/ray-bradbury-award.html |title=Ray Bradbury Award |work=[[Locus]] |date=15. jaanuar 2009 |accessdate=18.08.2012 |archiveurl=https://www.webcitation.org/6A11JI9Ij?url=http://www.locusmag.com/News/2009/01/ray-bradbury-award.html |archivedate=18.08.2012 |url-status=live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SFWAsolstice&quot;&gt;{{cite web |title=Solstice Award |url=http://www.sfwa.org/nebula-awards/nebula-weekend/other-awards/solstice-award/ |publisher=SFWA |accessdate=18.08.2012 |archiveurl=https://www.webcitation.org/6A11MrpPW?url=http://www.sfwa.org/nebula-awards/nebula-weekend/other-awards/solstice-award/ |archivedate=18.08.2012 |url-status=live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SFWA2012&quot;&gt;[http://www.sfwa.org/2013/02/2012-nebula-awards-nominees-announced/ &quot;2012 Nebula Awards Nominees Announced&quot;] (finalists). SFWA. Retrieved 2013-04-27.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SFWAnorton&quot;&gt;[http://www.sfwa.org/2012/12/norton-award-blog-tour/ &quot;Norton Award Blog Tour&quot;]. SFWA. Retrieved 2013-04-27. &lt;br&gt;The Blog Tour preface (linked) incorporates a pertinent excerpt from the Nebula Awards rules.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Guardianquote&quot;&gt;{{cite web |last=Flood |first=Allison |title=Ursula K Le Guin wins sixth Nebula award |url=https://www.theguardian.com/books/2009/apr/28/ursula-k-le-guin-nebula |work=[[The Guardian]] |accessdate=12.12.2011 |date=28. aprill 2009 |archiveurl=https://web.archive.org/web/20090801031449/http://www.guardian.co.uk/books/2009/apr/28/ursula-k-le-guin-nebula |archivedate=1.08.2009 |url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TechRepquote&quot;&gt;{{cite web |last=Garmon |first=Jay |title=Geek Trivia: Science-fiction double feature |url=http://www.techrepublic.com/article/geek-trivia-science-fiction-double-feature/6122314 |publisher=[[TechRepublic]] |accessdate=12.12.2011 |date=3. oktoober 2006 |archiveurl=https://www.webcitation.org/65Ryhxq2F?url=http://www.techrepublic.com/article/geek-trivia-science-fiction-double-feature/6122314 |archivedate=14.02.2012 |url-status=live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TYS&quot;&gt;Aldiss; Wingrove, ''Trillion Year Spree'', p. 349.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SFEneb&quot;&gt;[http://www.sf-encyclopedia.com/entry/nebula &quot;Nebula&quot;], ''[[The Encyclopedia of Science Fiction]]'', 3rd ed., 2011–2013.&lt;/ref&gt;
}}
== Kirjandus ==
* {{Cite book|last=Aldiss|first=Brian|author-link=Brian Aldiss|year=1988|title=Trillion Year Spree: The History of Science Fiction|publisher=[[Grafton |Paladin]]|isbn=0-586-08684-6|page=349|last2=Wingrove, David|author-link2=David Wingrove|orig-year=1973}}
* {{Cite book|last=Bacon-Smith|first=Camille|year=2000|title=Science Fiction Culture|url=https://archive.org/details/sciencefictioncu0000baco|publisher=University of Pennsylvania Press|isbn=0-8122-1530-3}}
* {{Cite book|last=Card|first=Orson Scott|author-link=Orson Scott Card|date=15. juuli 1990|title=How to Write Science Fiction and Fantasy|url=https://archive.org/details/How_to_Write_Science_Fiction_and_Fantasy_by_Orson_Scott_Card|publisher=[[Writer's Digest|Writer's Digest Books]]|isbn=0-89879-416-1}}
* Clute, John; Langford, David; Nicholls, Peter, ed (2011). ''The Encyclopedia of Science Fiction'' ([http://www.sf-encyclopedia.com 3rd ed.]). ESF Ltd.
* {{Cite book|last=Curtis|first=Richard|year=1996|title=Mastering the Business of Writing|url=https://archive.org/details/masteringbusines00curt|publisher=[[Skyhorse Publishing|Allworth Press]]|isbn=1-880559-55-2|chapter=15}}
* {{Cite book|last=Franson|first=Donald|year=1978|title=A History of the Hugo, Nebula and International Fantasy Awards|url=https://archive.org/details/historyofhugoneb00fran|publisher=Misfit Press|last2=DeVore, Howard|author-link2=Howard DeVore}}
* {{Cite book|last=Larbalestier|first=Justine|author-link=Justine Larbalestier|year=2002|title=The Battle of the Sexes in Science Fiction|url=https://archive.org/details/battleofsexesins0000larb|publisher=[[Wesleyan University Press]]|isbn=0-8195-6527-X}}
* {{Cite book|year=1977|title=First World Fantasy Awards|url=https://archive.org/details/firstworldfantas00wils|publisher=[[Doubleday]]|isbn=0-385-12199-7|editor-last=[[Gahan Wilson|Wilson, Gahan]]}}

== Välislingid ==
* &lt;span class=&quot;url&quot;&gt;[http://nebulas.sfwa.org Auhinna koduleht]&lt;/span&gt;
[[Kategooria:Kirjandusauhinnad]]</text>
      <sha1>niteyjfqakmkw4ubl1nkngdv2dmcm8j</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ann Leckie</title>
    <ns>0</ns>
    <id>459973</id>
    <revision>
      <id>7203993</id>
      <parentid>6581747</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T20:07:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7203993</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12206" sha1="t3pqukeuraz9gn6f8gkdw2v7ot4cxti" xml:space="preserve">{{Kirjanik
| Taustavärv      = 
| Nimi            = Ann Leckie
| Pilt            = AnnLeckie.jpeg
| Pildisuurus     = 200px
| Pildi info      = 
| Sünninimi       = Ann Leckie
| Sünniaeg        = 2. märts 1966
| Sünnikoht       = [[Toledo (Ohio)|Toledo]], Ohio osariik, USA
| Surmaaeg        = 
| Surmakoht       = 
| Pseudonüüm      =
| Rahvus          = 
| Tegevusala      = [[kirjanik]]
| Haridus         = 
| Žanr            = [[teadusulme]], [[imeulme]]
| Kirjandusvool   =
| Tuntud teoseid  = &quot;Abistav õiglus&quot;, &quot;Abistav mõõk&quot;, &quot;Abistav halastus&quot;
| Mõjutatud       =
| Mõjutanud       =
| Auhinnad        = [[Hugo auhind]], [[Nebula auhind]], Arthur C. Clarke'i auhind, BSFA auhind
}}
'''Ann Leckie''' (sündinud [[2. märts]]il [[1966]] [[Toledo (Ohio)|Toledos]])&lt;ref name=&quot;Riverfront Times 25 June 2014&quot; /&gt; on ameerika [[ulmekirjanik]] ja [[toimetaja]]. 

Tema 2013. aastal ilmunud debüütromaan &quot;Ancillary Justice&quot; (eesti keeles &quot;Abistav õiglus&quot;, 2015) võitis 2014. aastal parima romaani [[Hugo auhind|Hugo auhinna]]&lt;ref name=&quot;gk1eh&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;1i2CG&quot; /&gt; ja [[Nebula auhind|Nebula auhinna]],&lt;ref name=&quot;Loc14&quot; /&gt; [[Arthur C. Clarke'i auhind|Arthur C. Clarke'i auhinna]]&lt;ref name=&quot;Loc88&quot; /&gt; ja Briti ulmeühingu auhinna.&lt;ref name=&quot;b81Pd&quot; /&gt; Romaani järg &quot;Ancillary Sword&quot; (eesti keeles &quot;Abistav mõõk&quot;, 2016) võitis 2015. aastal [[Locuse auhind|Locuse auhinna]].&lt;ref name=&quot;D0L5m&quot; /&gt;

== Kirjanduslik karjäär ==
Leckie kasvas üles ulmekirjanduse fännina, kuid esimesed katsed oma ulmeloomingut avaldada ebaõnnestusid. Üks esimesi sel perioodil avaldatud tekste oli ajakirjas True Confessions anonüümselt ilmunud ajalooline romantiline jutustus.

Laste sündimise (1996 ja 2000) järel koduseks jäänuna motiveeris igavus Leckiet kirjutama 2002. aastal &quot;Abistava õigluse&quot; esimese töövariandi. 2005. aastal osales Leckie [[Octavia Butler|Octavia Butleri]] juhendatavas Clarion Westi ulmekirjanduse töötoas, mille järel kirjutas kuue aastaga valmis romaani &quot;Abistav õiglus&quot;. 2012. aastal sõlmis ta kirjastusega Orbit lepingu selle avaldamiseks.

Leckie on kirjutanud arvukalt lühijutte ajakirjadele Subterranean Magazine, Strange Horizons ja Realms of Fantasy. Tema lühiproosat on avaldatud sellistes aastaülevaadetes nagu Rich Hortoni toimetatav &quot;The Year's Best Science Fiction &amp; Fantasy&quot;.&lt;ref name=&quot;c8U4z&quot; /&gt;

Aastatel 2010–2013 toimetas Leckie veebipõhist ulmeajakirja Giganotosaurus&lt;ref name=&quot;b83HS&quot; /&gt; ning on [[Taskuhääling|taskuhäälingu]] PodCastle toimetaja.&lt;ref name=&quot;z78l1&quot; /&gt; 2012–2013 oli Leckie Ameerika ulmekirjanike ühingu sekretär.&lt;ref name=&quot;fUNHy&quot; /&gt;

=== Radchi triloogia ===
Leckie esikromaan, Radchi triloogia esimene raamat &quot;Abistav õiglus&quot; ilmus oktoobris 2013 ning pälvis nii kriitikute tunnustuse kui ka kõik olulisemad angloameerika ulmekirjanduse auhinnad. Selle peategelane on Breq, reetmise tagajärjel hävinud tähelaeva ainuke ellujäänud meeskonnaliige ning ühtlasi laeva tehisintellekti kandja, kelle eesmärk on maksta kätte oma tsivilisatsiooni valitsejale. Triloogia teine osa &quot;Ancillary Sword&quot; (e.k &quot;Abistav mõõk&quot;) ilmus oktoobris 2014 ja viimane köide, &quot;Ancillary Mercy&quot; (e k &quot;Abistav halastus&quot;) oktoobris 2015.

Samas universumis toimub ka lühijuttude &quot;Night's Slow Poison&quot;&lt;ref name=&quot;Night’s Slow Poison&quot; /&gt; (2014) ja &quot;She Commands Me and I Obey&quot;&lt;ref name=&quot;strangehorizons.com&quot; /&gt; (2014) tegevustik.

== Teosed ==
=== Romaanid ===
; Radchi triloogia
# &lt;span&gt;&quot;Ancillary Justice&quot;&lt;/span&gt;, Orbit, 1. oktoober 2013, ISBN 978-0-356-50240-3
# &lt;span&gt;&quot;Ancillary Sword&quot;&lt;/span&gt;, Orbit, 7. oktoober 2014, ISBN 978-0-356-50241-0
# &lt;span&gt;&quot;Ancillary Mercy&quot;&lt;/span&gt;, Orbit, 6. oktoober 2015, ISBN 978-0-356-50242-7
; Sama universumiga seotud lühijutud
* &quot;Night's Slow Poison&quot; (2014)
* &quot;She Commands Me and I Obey&quot; (2014)

=== Lühiproosa ===
* &quot;Hesperia and Glory,&quot; ''Subterranean Magazine 4'', 2006&lt;ref name=&quot;ZiXgH&quot; /&gt; (kordustrükk kogumikus &quot;&lt;span&gt;Science Fiction: The Best of the Year 2007 Edition''&quot;''&lt;/span&gt;, toim. Rich Horton)
* &quot;Marsh Gods,&quot; ''Strange Horizons'', 7. juuli 2008
* &quot;The God of Au,&quot; ''Helix #8'', (kordustrükk kogumikus ''&quot;''&lt;span&gt;The Year's Best Science Fiction &amp; Fantasy, 2009&quot;, toim. &lt;/span&gt;Rich Horton)
* &quot;The Endangered Camp,&quot; ''Clockwork Phoenix 2'', 2009 (kordustrükk kogumikus &quot;The Year's Best Science Fiction &amp; Fantasy, 2010 toim. Rich Horton)
* &quot;The Unknown God,&quot; ''Realms of Fantasy'', veebruar 2010
* &quot;Beloved of the Sun,&quot; ''Beneath Ceaseless Skies'', 21. oktoober 2010
* &quot;Maiden, Mother, Crone,&quot; ''Realms of Fantasy'', detsember 2010

==Eesti keeles ilmunud==
* &quot;Abistav õiglus&quot; (tõlkinud Juhan Habicht), Varrak, Tallinn 2015
* &quot;Abistav mõõk&quot; (tõlkinud Juhan Habicht), Varrak, Tallinn 2016
* &quot;Abistav halastus&quot; (tõlkinud Juhan Habicht), Varrak, Tallinn 2016

== Auhinnad ja nominatsioonid ==
* &quot;Abistav õiglus&quot;
** 2013 – Nebula auhind parima romaani eest
** 2013 – BSFA auhind parima romaani eest
** 2014 – Hugo auhind parima romaani eest
** 2014 – Arthur C. Clarke'i auhind
** 2014 – Locuse auhind parima esikromaani eest
** 2014 – Briti fantaasiakirjanduse auhind parimale uustulnukale (Sydney J. Boundsi auhind)
** 2016 – Prix Bob Morane parima tõlkeromaani eest&lt;ref name=&quot;F4rxZ&quot; /&gt; (Prantsusmaa)
** 2016 – Seiuni auhind parima tõlkeromaani eest&lt;ref name=&quot;hQjwd&quot; /&gt; (Jaapan)
** James Tiptree juuniori auhinna nominent
** 2013 – Philip K. Dicki auhinna nominent&lt;ref name=&quot;uDngK&quot; /&gt;
** 2014 – John W. Campbelli mälestusauhinna nominent&lt;ref name=&quot;osFVC&quot; /&gt;
** 2014 – Compton Crooki auhinna finalist&lt;ref name=&quot;ISAE1&quot; /&gt;
* &lt;span&gt;&quot;Abistav mõõk&quot;&lt;/span&gt;
** 2014 – BSFA auhind parima romaani eest&lt;ref name=&quot;WD3K6&quot; /&gt;
** 2015 – Locuse auhind parima ulmeromaani eest
** 2014 – Nebula auhinna nominent (parim romaan)&lt;ref name=&quot;Yp7Hg&quot; /&gt;
** 2015 – Hugo auhinna finalist (parim romaan)&lt;ref name=&quot;TynxH&quot; /&gt;
* &quot;Abistav halastus&quot;
** 2016 – Locuse auhind parima ulmeromaani eest&lt;ref name=&quot;kFxGH&quot; /&gt;
** 2015 – Nebula auhinna nominent (parim romaan)&lt;ref name=&quot;ZCikJ&quot; /&gt;
** 2016 – Hugo auhinna finalist (parim romaan) &lt;ref name=&quot;6iVST&quot; /&gt;
** 2016 – Dragoni auhinna nominent (parim ulmeromaan)&lt;ref name=&quot;wU39b&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|1=30em|allikad=
&lt;ref name=&quot;Riverfront Times 25 June 2014&quot;&gt;{{Cite news|last=Wicentowski|first=Danny|url=http://blogs.riverfronttimes.com/dailyrft/2014/06/is_ann_leckie_the_next_big_thing_in_science_fiction.php|title=Is Ann Leckie the Next Big Thing in Science Fiction?|work=[[Riverfront Times]]|date=25.06.2014|access-date=12.03.2017|archive-date=2.09.2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140902172621/http://blogs.riverfronttimes.com/dailyrft/2014/06/is_ann_leckie_the_next_big_thing_in_science_fiction.php|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Loc14&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.locusmag.com/News/2014/05/2013-nebula-award-winners/|title=2013 Nebula Awards Winners|website=[[Locus]]|date=17.05.2014|access-date=17.05.2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Loc88&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120915103213/http://www.locusmag.com/SFAwards/Db/Clarke1988.html The Locus Index to SF Awards: 1988 Arthur C. Clarke Award][[Locus]] ()&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Night’s Slow Poison&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.tor.com/2014/06/10/nights-slow-poison-ann-leckie/|title=Night’s Slow Poison|website=Tor.com|accessdate=11.10.2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;strangehorizons.com&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.strangehorizons.com/2014/20141110/commands-f.shtml|title=Strange Horizons Fiction: She Commands Me and I Obey part 1 of 2, by Ann Leckie|website=www.strangehorizons.com|accessdate=11.10.2015|archive-date=21.03.2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150321212448/http://www.strangehorizons.com/2014/20141110/commands-f.shtml|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gk1eh&quot;&gt;[http://www.thehugoawards.org/2014/08/2014-hugo-award-winners/ 2014 Hugo Awards]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1i2CG&quot;&gt;[https://twitter.com/loncon3/status/501110539771465729 The winner of the 2014 #HugoAward for Best Novel is Ancillary Justice by Ann Leckie #Loncon3 #Worldcon] Twitter&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;b81Pd&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.tor.com/blogs/2014/04/announcing-the-2013-bsfa-award-winners|title=Announcing the 2013 British Science Fiction Association (BSFA) Award Winners|website=Tor.com|access-date=17.05.2014|archive-date=18.05.2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140518174736/http://www.tor.com/blogs/2014/04/announcing-the-2013-bsfa-award-winners|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;D0L5m&quot;&gt;[http://www.locusmag.com/News/2015/06/2015-locus-awards-winners/ Locusmag.com]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;c8U4z&quot;&gt;[http://www.annleckie.com/bibliography/ Bibliography] annleckie.com&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;b83HS&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.sf-encyclopedia.com/entry/giganotosaurus|title=GigaNotoSaurus|website=[[SF Encyclopedia]]|access-date=18. mai 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;z78l1&quot;&gt;{{Cite web|url=http://podcastle.org/guidelines/|title=Guidelines|publisher=PodCastle|access-date=17.06.2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fUNHy&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.sfwa.org/2012/05/sfwa-2012-election-results/|title=2012 Election Results|publisher=SFWA|access-date=17.06.2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZiXgH&quot;&gt;{{Cite journal|url=http://scalzi.com/subterranean_issue_4.pdf|title=Subterranean Magazine|issue=4|page=31|date=2006}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;F4rxZ&quot;&gt;[http://bobmorane.noosfere.org/?p=163 Lauréats 2016 | Prix Bob Morane]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hQjwd&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.sf-fan.gr.jp/awards/2016result.html|title=2016年 第47回星雲賞|trans-title=2016 The 47th Seiun Awards|publisher=FSFFGJ|access-date=11.07.2016|language=Japanese|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uDngK&quot;&gt;[http://www.locusmag.com/News/2014/01/2013-philip-k-dick-nominees-announced/ 2013 Philip K. Dick Nominees Announced | Locus Online]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;osFVC&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.locusmag.com/News/2014/06/2014-campbell-and-sturgeon-award-winners/|title=2014 Campbell and Sturgeon Award Winners|publisher=Locus Magazine Online|date=10. juuni 2016|access-date=14. september 2016}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ISAE1&quot;&gt;[http://www.locusmag.com/News/2014/03/2014-compton-crook-award-finalists/ 2014 Compton Crook Award Finalists | Locus Online]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WD3K6&quot;&gt;{{Cite web|last=Scott|first=Donna|url=http://www.bsfa.co.uk/the-bsfa-awards-2014-winners-announced/|title=The BSFA Awards 2014 Winners Announced|publisher=BSFA|date=6. aprill 2015|access-date=6. aprill 2015|archive-date=2017-02-20|archive-url=https://web.archive.org/web/20170220155609/http://www.bsfa.co.uk/the-bsfa-awards-2014-winners-announced/|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Yp7Hg&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.sfwa.org/2015/02/2014-nebula-awards-nominees-announced/|title=2014 Nebula Awards Nominees Announced|publisher=[[Science Fiction and Fantasy Writers of America]]|date=20. veebruar 2015|access-date=21. veebruar 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TynxH&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.locusmag.com/News/2015/04/2015-hugo-and-campbell-award-finalists/|title=2015 Hugo and Campbell Award Finalists|publisher=Locus Magazine Online|date=04.04.2015|access-date=04.04.2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kFxGH&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.locusmag.com/News/2016/06/2016-locus-awards-winners/|title=2016 Locus Awards Winners|publisher=Locus Magazine Online|date=25. juuni 2016|access-date=25. juuni 2016}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZCikJ&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.locusmag.com/News/2016/05/10777/|title=2015 Nebula Awards Winners|publisher=Locus Magazine Online|date=14. mai 2016|access-date=25. juuni 2016|archive-date=2016-06-18|archive-url=https://web.archive.org/web/20160618120352/http://www.locusmag.com/News/2016/05/10777/|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6iVST&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.locusmag.com/News/2016/08/2016-hugo-and-campbell-awards-winners/|title=2016 Hugo and Campbell Awards Winners|publisher=Locus Magazine Online|date=20. august 2016|access-date=14. september 2016}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wU39b&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.locusmag.com/News/2016/09/2016-dragon-awards-winners/|title=2016{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Dragon Awards Winners|publisher=Locus Magazine Online|date=6. september 2016|access-date=14. september 2016}&lt;/ref&gt;
}}

{{JÄRJESTA:Leckie, Ann}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ulmekirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1966]]</text>
      <sha1>t3pqukeuraz9gn6f8gkdw2v7ot4cxti</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sophie Adlersparre</title>
    <ns>0</ns>
    <id>460966</id>
    <revision>
      <id>7204031</id>
      <parentid>7074190</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T21:39:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7204031</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9881" sha1="je8bx58yeam1r79cvggp3hjkzht5syg" xml:space="preserve">{{Persoon
| nimi        = Sophie Adlersparre
| Taustavärv  =
| pilt        = Sophie Adlersparre Idun 1892, nr 1.jpg
| pildisuurus = 
| pildiallkiri  = Sophie Adlersparre 1892. aastal
| sünninimi   = 
| sünniaeg    = [[6. juuli]] [[1823]]
| sünnikoht   = [[Helgerum]], [[Västrum]], [[Kalmari lään]]
| surmaaeg    = {{Surmaaeg ja vanus|1895|06|27|1823|07|06}}
| surmakoht   = [[Ström]], [[Södertälje]] lähedal
| rahvus      = rootslane
| a1          = Tuntud ka kui
| a2          = Sophie Leijonhufvud, Esselde
| b1          = Tegevusvaldkonnad
| b2          = Naisõiguslane, toimetaja, publitsist
| c1          = 
| c2          = 
}}

'''Carin Sophie Adlersparre''' (neiupõlvenimi '''Leijonhufvud'''; [[6. juuli]] [[1823]] – [[27. juuni]] [[1895]]) oli [[Rootsi]] [[publitsist]] ja [[feminism|naisõiguslane]].

Koos [[Rosalie Olivecrona]]ga asutas Adlersparre 1859. aastal Rootsi esimese naisteajakirja Tidskrift för hemmet (Kodu ajakiri).

1884. aastal asutas Adlersparre ühingu Fredrika Bremer Förbundet.

==Perekondlik taust==
Adlersparre oli pärit ühest riigi suursugusemast [[aadel|aadli]]perekonnast, tema isa oli [[kolonelleitnant]] Erik Gabriel Knutsson Leijonhufvud ja ema oli Sofie Emerentia Hoppenstedt.&lt;ref name=&quot;SL&quot; /&gt; Ta sai koduse hariduse ja veetis seejärel kaks aastat kõrgklassi neidudele [[etikett]]i õpetanud pansionaatkoolis.&lt;ref name=&quot;SL&quot; /&gt;

==&quot;Hertha&quot; debatt==
Adlersparre jõudis naisõigusluse juurde läbi sõbranna Rosalie Olivecrona, kes 1855. aastal tuli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidest]] tagasi Rootsi.&lt;ref name=&quot;SL&quot; /&gt; Ära oldud nelja aasta jooksul oli Olivecrona hakanud tundma huvi võrdõiguslikkuse vastu. 1856. aastal tõusis Rootsis seoses [[Fredrika Bremer]]i [[romaan]]i &quot;Hertha&quot; ilmumisega laiaulatuslik avalik arutelu naiste juriidilise staatuse üle. Romaani ilmumise ajal olid vallalised naised seaduse jaoks võrdsustatud alaealistega ja pidid olema lähima meessoost sugulase [[eestkoste]] all. Debati tulemusel anti vallalistele naistele 1858. aastal õigus taotleda lähimast [[kohus|kohtust]] juriidilist iseseisvust. Alates 1863. aastast loeti kõik vähemalt 25-aastased vallalised naised juriidiliselt iseseisvaks.

==Ajakirjanduslik tegevus==
[[Pilt:Tidskrift för hemmet.jpg|vasakul|pisi|Tidskrift för hemmet]]
1859. aastal asutasid Adlersparre ja Olivecrona [[Skandinaavia]] esimese naisteajakirja Tidskrift för hemmet (Kodu ajakiri). Edukaks saanud ajakirjas käsitleti erinevaid olulisi teemasid (nt naiste [[haridus]], juriidiline staatus ja õigus omandile). Lisaks tõsistele lugudele avaldati [[novell]]e, naljalugusid, jutuseeriaid ja populaarteaduslikke tekste. Ajakirja peamiseks eesmärgiks oli naiste hariduse edendamine. Lugejateks olid eelkõige jõukamad naised.&lt;ref name=&quot;7BcYs&quot; /&gt; Kaastööd tegi ka Bremer. Kuni 1868. aastani jagasid Adlersparre ja Olivecrona peatoimetaja kohta, seejärel jätkas Adlersparre iseseisvalt.&lt;ref name=&quot;SL&quot; /&gt; [[Ajakirjanik]]una kasutas ta [[pseudonüüm]]i '''Esselde'''.&lt;ref name=&quot;SL&quot; /&gt; 1886. aastal asendati Tidskrift för hemmet uue väljaandega Dagny.&lt;ref name=&quot;SBH&quot; /&gt; Adlersparre jätkas peatoimetajana 1888. aastani.&lt;ref name=&quot;SBH&quot; /&gt; Hiljem, 1914. aastal tuli Dagny asemele tänaseni ilmuv Hertha.&lt;ref name=&quot;YKg7c&quot; /&gt;

==Naisõiguslus==
Adlersparre tegevus ei keskendunud [[naiste valimisõigus]]ele. Tema töö peamine fookus oli naiste juurdepääs haridusele ja ametikohtadele, mis pidi andma võimaluse finantsiliseks iseseisvuseks. Adlersparre sõnumiks oli, et &quot;naised vajavad tööd ja töö vajab naisi&quot;.&lt;ref name=&quot;SL&quot; /&gt; Tema mõtlemine oli tugevasti mõjutatud [[John Stuart Mill]]i raamatust &quot;The Subjection of Women&quot;, milles Mill kritiseeris naiste allutamist ja kutsus üles naisi ja mehi võrdselt kohtlema.&lt;ref name=&quot;AJ&quot; /&gt; Samuti imponeeris Adlersparrele [[Erik Gustaf Geijers]]i mõte, et iga inimene on kordumatu ja ainulaadne ning ühiskond peaks võimaldama kõigil oma unikaalseid isikuomadusi edasi arendada.&lt;ref name=&quot;AJ&quot; /&gt;

1862. aastal hakkas Adlersparre korraldama nädalavahetustel ja õhtutel toimunud kursusi, mille eesmärgiks oli anda töölisklassi tüdrukutele ametioskusi.&lt;ref name=&quot;SL&quot; /&gt;

1863. aastal asutas ta tööbüroo, kus haritud naistele vahendati kontoritööd ja tõlketööd.

1864. aastal esitas ta [[Rootsi riigipäev (seisuste esindus)|riigipäevale]] [[petitsioon]]i, et naised saaksid õppida Rootsi Kuninglikus Kunstiakadeemias meestega võrdsetel alustel. Petitsioon oli ajendatud Adlersparre tulevase [[nadu]] [[Sofia Adlersparre]] juhtumist: naistel oli tollal lubatud akadeemias õppida vaid erijuhtudel, kuid edukast [[kunstnik]]ust Sofiat akadeemiasse ei võetud. Adlersparre petitsioon viis parlamendidebatini, mille tulemusel otsustati lubada naistel akadeemias õppida meestega võrdsetel alustel.

1866. aastal asutati Adlersparre osalusel Stockholmi lugemissalong (Stockholms läsesalong). Sellest sai töötavate naiste tasuta [[raamatukogu]], mis pidi suurendama naiste juurdepääsu haridusele ja ametitele. Raamatukogud pidid võimaldama naistel ennast harida ja avardama nende maailmapilti.

Sel ajajärgul võeti vastu mitmeid tüdrukute ja naiste haridust puudutanud reforme. Bremeri &quot;Hertha&quot; mõjul asutati 1861. aastal Rootsi esimene naistele mõeldud kõrgem õppeasutus Högre lärarinneseminariet, kus sai õppida [[õpetaja]]ks. 1866. aastal kutsus riigipäev kokku tüdrukute hariduse küsimusega tegelenud komisjoni Flickskolekommittén 1866, mis uuris teemat ja andis mitmeid soovitusi hariduse ümberkorraldamiseks. 1870. aastatel tulid otsused, mis andsid tüdrukutele juurdepääsu kesk- ja kõrgharidusele. Aastatel 1885–1887 oli Adlersparre tüdrukute haridusega tegelenud komisjoni Flickskolekommittén 1885 liige. Tegu oli esimese Rootsi riikliku komisjoniga, mille koosseisu kuulus naisliikmeid (lisaks Adlersparrele ka [[Hilda Caselli]]).&lt;ref name=&quot;SL&quot; /&gt;

==Muud tegevused==
[[Pilt:Porträtt av friherrinnan Karin Sofie Adlersparre f. Leijonhufvud (Esselde) - Nordiska Museet - NMA.0041102.jpg|pisi|Adlersparre 1865. aasta paiku]]
Aastatel 1864–1865 osales Adlersparre Rootsi [[Punane Rist|Punase Rist]]i asutamises.&lt;ref name=&quot;SL&quot; /&gt;
 
1874. aastal asutas Adlersparre koos [[Hanna Winge]]ga ühingu Handarbetets vänner (Käsitöö sõbrad). Ühingu eesmärgiks oli tõsta naiste käsitöö kvaliteeti ja staatust, et parandada naiste võimalusi end käsitöö tegemise abil iseseisvalt üleval pidada.&lt;ref name=&quot;SL&quot; /&gt;

Adlersparre liikus ka Rootsi kirjandusringkondades. Näiteks toetas ta rahaliselt [[Selma Lagerlöf]]i ja oli mentoriks [[Victoria Benedictsson]]ile.&lt;ref name=&quot;SL&quot; /&gt; Elu viimastel aastatel töötas Adlersparre Fredrika Bremeri [[elulugu|eluloo]] kallal, kuid see jäi tal pooleli.&lt;ref name=&quot;SL&quot; /&gt; Teose kirjutas valmis Adlersparre vennatütar [[Sigrid Leijonhufvud]].&lt;ref name=&quot;TnheH&quot; /&gt;

==Fredrika Bremer Förbundet==
1884. aastal asutas Adlersparre Rootsi esimese naisõiguslasi koondanud organisatsiooni Fredrika Bremer Förbundet. Adlersparre jaoks oli oluline, et võrdõiguslikkuse suunalisse tegevusse kaasataks ka mehi ja nii tegutsesid seal lisaks [[Ellen Fries]]ile, [[Gertrud Adelborg]]ile ja [[Fredrika Limnell]]ile ka näiteks [[Hans Hildebrand]] ja [[Gustav Sjöberg]].&lt;ref name=&quot;SL&quot; /&gt; Kuna Adlersparre uskus, et mehe juhtimisel võetakse ühingut tõsisemalt, sai Hildebrand ka ühingu esimeseks ametlikuks juhiks. Tegelikult oli ühingu ''de facto'' juhiks kuni surmani ikkagi Adlersparre. Ühingu eesmärgiks oli suurendada teadlikkust naiste teisejärgulisest seisukorrast ja anda naistele vahendeid oma olukorra parandamiseks.&lt;ref name=&quot;AJ&quot; /&gt; Ühing tegutseb tänapäevani. Läbi ajaloo on üheks selle oluliseks tegevussuunaks olnud [[stipendium]]ite jagamine.&lt;ref name=&quot;SL&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;eh24Q&quot; /&gt;

==Isiklikku==
1869. aastal abiellus ta aadlist komandör Axel Adlersparrega (1812–1879), kes oli alates 1866. aastast kuni surmani [[Riksdag|riigipäeva]] teise koja liige.&lt;ref name=&quot;tVyJk&quot; /&gt; Abielludes sai Adlersparre mehe viie lapse kasuemaks. Mees suhtus naise ühiskondlikku tegevusse toetavalt.&lt;ref name=&quot;SL&quot; /&gt;

==Tunnustus==
1895. aastal anti Adlersparrele teenete eest Rootsi kõrgeim autasu, kuninglik medal ''&quot;[[Illis Quorum Meruere Labores]]&quot;''.

==Vaata ka==
*[[Esimese laine feminism]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;SL&quot;&gt;Sigrid Leijonhufvud. [https://web.archive.org/web/20190130110105/https://sok.riksarkivet.se/sbl/Presentation.aspx?id=5564 K Sophie Adlersparre (f. Leijonhuvud)]. Svenskt biografiskt lexikon (Vaadatud 20.03.2017)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7BcYs&quot;&gt;Anna Nordenstam. [https://web.archive.org/web/20170413132859/http://www.ub.gu.se/kvinn/portaler/kvinnotidskrifter/historik/ Äldre svenska kvinnotidskrifter]. Göteborgs Universitetsbibliotek&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SBH&quot;&gt;[https://runeberg.org/sbh/adlerss2.html Adlersparre, Karin Sofi]. Svenskt biografiskt handlexikon&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YKg7c&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20170321084028/http://www.fredrikabremer.se/tidskriften-hertha/historia/ Historien om Hertha]. Fredrika Bremer Förbundet&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AJ&quot;&gt;Anders Johnson. [https://web.archive.org/web/20170321085418/http://www.ohlininstitutet.se/liberala-biblioteket/personer/adlersparre-sophie/ Adlersparre, Sophie (1823 - 1895)]. Ohlin institutet&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TnheH&quot;&gt;[http://nordicwomensliterature.net/writer/adlersparre-karin-sophie Adlersparre, Karin Sophie]. The History of Nordic Women's Literature&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eh24Q&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20170321083933/http://www.fredrikabremer.se/bidrag-stipendium/ Bidrag &amp; stipendium]. Fredrika Bremer Förbundet&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tVyJk&quot;&gt;[https://runeberg.org/sbh/adlersp2.html Adlersparre, Axel]. Svenskt biografiskt handlexikon&lt;/ref&gt;
}}

{{JÄRJESTA:Adlersparre Sophie}}
[[Kategooria:Rootsi ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Feministid]]
[[Kategooria:Sündinud 1823]]
[[Kategooria:Surnud 1895]]</text>
      <sha1>je8bx58yeam1r79cvggp3hjkzht5syg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sergei Polunin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>461300</id>
    <revision>
      <id>7204205</id>
      <parentid>7145935</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T09:36:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204205</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="25766" sha1="61dvq0k81544o7n029wmoz84c5hd3gi" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|aasta=2025|kuu=veebruar}}
[[Pilt:Sergei Polunin Allan Warren.jpg|thumb|Sergei Polunin (2013)]]

'''Sergei Vladimirovitš Polunin''' ([[vene keel|vene]] ''Сергей Владимирович Полунин''; [[ukraina keel|ukraina]] '''Serhi Volodõmõrovõtš Polunin''', ''Сергій Володимирович Полунін''; sündinud [[20. november|20. novembril]] [[1989]] [[Herson]]is [[Ukraina]]s) on Ukrainast pärit, vene keelt emakeelena kõnelev [[balletitantsija]].

Aastatel [[2010]]–[[2012]] oli ta [[London]]i balletiteatri [[Royal Ballet]] [[esitantsija]], seejärel aastatel 2012–2014 [[Stanislavski ja Nemirovitš-Dantšenko nimeline Moskva Muusikateater|Stanislavski ja Nemirovitš-Dantšenko nimelise Moskva Muusikateatri]] esitantsija ning [[Novosibirski Ooperi- ja Balletiteater|Novosibirski Ooperi- ja Balletiteatri]] külalissolist. Alates [[2014]]. aastast on esinenud mõlemas teatris külalissolistina.&lt;ref name=mosteatr&gt;[https://web.archive.org/web/20170325201851/http://www.stanislavskymusic-bilet.ru/ballet-soloists/sergey-polunin/ Сергей Полунин] Московский Музыкальный театр имени К.С. Станиславского и Вл.И. Немировича-Данченко (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref name=ria&gt;[https://ria.ru/culture/20140910/1023547026.html Сергей Полунин оставил балет и уехал учиться актерству в Голливуде] РИА Новости, 10.09.2014 (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt; [[2016]].–[[2017]]. aastal on ta [[München]]is [[Bayerisches Staatsballett]]i alaline külalissolist.&lt;ref name=staatsoper&gt;[https://web.archive.org/web/20170325201721/https://www.staatsoper.de/biographien/detail-seite/polunin-sergei.html Sergei Polunin] Bayerische Staatsoper (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt;

==Elulugu==
===Päritolu ja haridus===

Sergei Polunin sündis [[Ukraina]]s [[Herson]]i linnas Vladimir Polunini ja Galina Polunina perekonnas.&lt;ref name=vogue&gt;Федина, Анна. [https://web.archive.org/web/20170325113039/http://www.vogue.ru/magazine/articles/Naslednik_prestola/ &quot;Наследник престола&quot;] – ''Vogue Россия'', 28.06.2014 (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref name=kherson&gt;[https://web.archive.org/web/20170325201900/http://kherson.net.ua/news/hersonets-sergej-polunin-malchish-plohish-baletnogo-mira Херсонец Сергей Полунин. Мальчиш-плохиш балетного мира] Kherson.net.ua, 7.10.2016 (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt; Pere elas väikeses korteris Hersoni ühes vaesemas linnaosas. Nelja-aastaselt hakkas Sergei tegelema spordikoolis [[sportvõimlemine|sportvõimlemisega]], mis tema enda sõnul aitas teda hiljem palju balleti õppimisel, eriti hüpete osas. Kaheksa-aastaselt asus ta õppima kohalikus balletikoolis Juvent, sest pikaajaline haigus, mis takistas neli kuud treeningutel osalemist, rikkus väljavaated spordis edu saavutada.&lt;ref name=sezon&gt;[http://musicseasons.org/sergej-polunin/ Сергей Полунин] Музыкальные сезоны (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Рагожина, Елена. [https://web.archive.org/web/20170515133352/http://www.newstyle-mag.com/personalii/sergej-polunin-kogda-tancuyu-na-scene-ya-schastliv.html &quot;Сергей Полунин: Когда танцую на сцене – я счастлив&quot;] – ''New Style'', 2.09.2013 (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref name=plie&gt;[http://plie.kiev.ua/2013/10/baletnyj-genij-sergej-polunin/ Балетный гений — Сергей Полунин] Plie, 17.10.2013 (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt; Otsuse balleti peale üle minna tegi poisi ema Galina.&lt;ref name=kherson/&gt;

Üheksa-aastaselt kolis Polunin koos emaga [[Kiiev]]isse, kus asus õppima[[Kiievi riiklik koreograafiakool| riiklikus koreograafiakoolis]]. Ta elas koos emaga väikeses ühetoalises korteris. Polunini vanaema ja isa läksid tööle välismaale, et toetada tema õpinguid ning saata Kiievis korteri üürimiseks raha. Kiievis olid tema õppejõud E. Kostjukov, T. Martõnenko ja N. Prjadtšenko.&lt;ref name=vogue/&gt;&lt;ref name=frater&gt;Frater, Sarah. [https://web.archive.org/web/20110629100922/http://online.wsj.com/article/SB10001424052702303738504575568062923698570.html &quot;All the World's a Stage&quot;] – ''The Wall Street Journal'', 29.10.2010 (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.interviewrussia.ru/art/sergey-polunin-mne-seychas-let-shest-ne-bolshe_ &quot;Сергей Полунин: «Мне сейчас лет шесть, не больше»&quot;] – ''Andy Warhol's Interview'', 7.10.2016 (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt;

Ema saatis videokasseti poja esinemisega [[London]]i balletikooli [[Royal Ballet School]], ning ta kutsuti sisseastumiskatsetele, mille ta edukalt sooritas.&lt;ref name=sezon/&gt; Kiievi koreograafiakooli lõpetamata&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170525000613/http://kdhu.org.ua/graduates Випускники усіх років] Київське державне хореографічне училище (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt; asus ta [[2003]]. aastal 13-aastaselt üksi elama ja õppima Londonisse, kus tema õpinguid rahastas [[Rudolf Nurejevi Sihtasutus]]. Koolis tõestas Polunin oma andekust – teda edutati kahe aasta võrra ja ta omandas ka kiiresti inglise keele.&lt;ref name=frater/&gt; 

Londonis õppimise ajal osales ta mitmel rahvusvahelisel võistlusel, kus võitis ka auhindu. Neist mainekaimad oli [[Prix de Lausanne]]'i stipendium ja publikupreemia ([[2006]]), [[Youth America Grand Prix]] (2006) ning juunioride rühma kuldmedal [[Serge Lifari nimeline rahvusvaheline balletikonkurss|Serge Lifari nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil]] (2006).&lt;ref&gt;[http://www.prixdelausanne.org/community/prize-winners/ Prize Winners] Prix de Lausanne (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Polishchuk, Tetiana. [https://day.kyiv.ua/en/article/day-after-day/without-icarus Without “Icarus”] День.kyiv.ua, 11.04.2006 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt;

===Royal Ballet===

Kooli lõpetamise järel [[2007]]. aastal tegi talle tööpakkumisi mitu maailma juhtivat balletiteatrit, teiste seas [[American Ballet Theatre]] [[New York|New Yorgis]] ja [[Moskva Suur Teater]].&lt;ref name=frater/&gt;

Polunin otsustas Londoni balletiteatri [[Royal Ballet]] kasuks. Hiljem on ta öelnud, et teda mõjutas otsuse tegemisel Royal Ballet' maine ühe ihaldusväärseima balletitrupina. Teatris tegi ta kiiret karjääri: [[2008]]. aastal edutati ta solistiks, [[2009]]. aastal esimeseks solistiks (''First Soloist'') ja [[2010]]. aasta suvel esitantsijaks (''Principal''). Tema läbimurderollid solistina olid peaosa [[Jerome Robbins]]i balletis &quot;[[Dances at a Gathering]]&quot; ja [[Ludwig Minkus]]e balletis &quot;[[Bajadeer]]&quot;. 19-aastaselt oli ta üks Royal Ballet' ajaloo nooremaid esisoliste.&lt;ref name=opera&gt;[http://www.roh.org.uk/people/sergei-polunin Sergei Polunin] Royal Opera House (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref name=frater/&gt;

2007. aastal pälvis Polunin [[Suurbritannia aasta noortantsija]] auhinna, 2009. aastal [[Critics' Circle]]'i tantsusektsiooni auhinna parima meesklassikatähe ja tõusva meestähe kategoorias. Lisaks kandideeris ta 2010. ja 2011. aastal ka Critics' Circle'i parima meestantsija auhinnale.&lt;ref name=opera/&gt;

[[24. jaanuar]]il [[2012]] üllatas ta avalikkust teatega, et lahkub otsekohe Royal Ballet' trupist.&lt;ref&gt;[http://www.roh.org.uk/news/sergei-polunin-resigns Sergei Polunin leaves The Royal Ballet] Royal Opera House, 24.01.2012 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt; Sisuliselt lahkus Polunin etenduse proovist ja ei pöördunudki enam teatrisse tagasi. Lahkumise põhjusena nimetas ta ise rahulolematust tööga, mille tingis teatri liiga range distsipliin, jäik hierarhia, peaaegu täielik vaba aja puudumine ja seejuures ebapiisav töötasu.&lt;ref name=vogue/&gt;&lt;ref name=kherson/&gt; Briti ajakirjanduses köitis ta tähelepanu avameelsete ülestunnistustega, et oli pingeid ja tööstressi maandanud uimastite abil ja liigse pidutsemisega. Samuti tunnistas ta, et oli etendustes tantsinud [[kokaiin]]i mõju all. Pärast neid paljastusi hakati teda kutsuma &quot;balleti pahaks poisiks&quot;.&lt;ref name=dailymail&gt;[http://www.dailymail.co.uk/news/article-2436794/ Russian bad boy of ballet who 'partied so hard he quit London show' is sued by producers for £400,000] Mail Online, 28.09.2013 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref name=telegraph&gt;Silverman, Rosa. [http://www.telegraph.co.uk/culture/9977234/Sergei-Polunin-spoke-of-depression-and-cutting-himself-before-walk-out.html &quot;Sergei Polunin spoke of depression and cutting himself before walk-out&quot;] – ''The Telegraph'', 7.04.2013 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt;

===Hilisem balletikarjäär===

Suvel [[2012]] siirdus Polunin [[Stanislavski ja Nemirovitš-Dantšenko nimeline Moskva Muusikateater|Stanislavski ja Nemirovitš-Dantšenko nimelise Moskva Muusikateatri]] ning [[Novosibirski Ooperi- ja Balletiteater|Novosibirski Ooperi- ja Balletiteatri]] ballettmeistri [[Igor Zelenski]] kutsel tööle Venemaale ning sai Moskva teatri esitantsijaks ja Novosibirski teatri külalissolistiks. Võttes arvesse Polunini soovi saada senisest enam vabadust, nõustus Zelenski teda esialgu palkama ilma alalise töölepinguta.&lt;ref name=plie/&gt;

Venemaal töötades astus Polunin üles peaosatäitjana paljudes klassikalistes ballettides, nagu &quot;Bajadeer&quot;, &quot;[[Luikede järv]]&quot;, &quot;[[Mayerling (ballett)|Mayerling]]&quot;, &quot;[[Don Quijote (ballett)|Don Quijote]]&quot;, &quot;[[Coppélia]]&quot;, &quot;[[Giselle]]&quot; ja &quot;[[Pähklipureja (ballett)|Pähklipureja]]&quot;.&lt;ref name=mosteatr/&gt; 

Külalisetenduste eest Suurbritannias kandideeris ta [[2014]]. aastal koos [[Dane Hurst]]i, [[Vadim Muntagirov]]i ja [[Edward Watson]]iga Suurbritannia riiklikule tantsuauhinnale parima meestantsija kategoorias.&lt;ref&gt;Mackrell, Judith. [https://www.theguardian.com/stage/2013/nov/08/2014-national-dance-awards-shortlist &quot;Winner's circle: The 2014 National Dance awards shortlist is announced&quot;] – ''The Guardian'', 8.11.2013 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt; 

Sügisel [[2014]] lahkus ta Moskva Muusikateatri koosseisust, et suunduda [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]] näitekunsti õppima, kuid on ka pärast seda esinenud külalissolistina nii Moskvas kui ka Novosibirskis.&lt;ref name=ria/&gt; Kui Polunini [[mentor]] Igor Zelenski suundus 2016. aastal külalislavastajaks [[Saksamaa]]le [[Baieri]] balletitrupi [[Bayerisches Staatsballett]] juurde, kutsus ta endaga kaasa ka Polunini, kellest sai alaline külalissolist [[München]]is 2016.–2017. aasta teatrihooajal.&lt;ref name=staatsoper/&gt;&lt;ref&gt;Landgraf, Ilona. [https://www.ilona-landgraf.com/2016/09/behind-the-scenes-at-the-bavarian-state-ballet/ Behind the Scenes at the Bavarian State Ballet] Landgraf on Dance, 12.09.2016 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt;

===Muud ettevõtmised===

Pärast Royal Ballet' trupist lahkumist 2012. aastal teatas Polunin, et soovib leida elus uusi suundi ja eesmärke, seades üheks eesmärgiks saada heaks näitlejaks.&lt;ref&gt;[http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/newsnight/9705123.stm Ballet's Sergei Polunin: 'The artist in me was dying'] BBC News, 13.03.2012 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt; Ka pärast Venemaale suundumist 2012. aasta suvel lõi ta kaasa mitmesugustes Londoni tantsuprojektides, mitmel korral koos oma mentori Igor Zelenskiga. Samas kannatas Polunin endiselt [[depressioon]]i all, mis viis muuhulgas eneselõikumiseni. Aprillis [[2013]] katkestas ta taas poole pealt osalemise teose &quot;[[Midnight Express]]&quot; tantsulavastuses, mille eest esitas produktsioonifirma [[Peter Schaufuss Ballet]] tema vastu 400 000 Suurbritannia naelsterlingi suuruse hagi. 2014. aastal jõudsid pooled kohtuvälise kokkuleppeni.&lt;ref name=dailymail/&gt;&lt;ref&gt;Jones, Sam. [https://www.theguardian.com/stage/2013/apr/04/sergei-polunin-walks-out-again &quot;Ballet star Sergei Polunin walks out of production – again&quot;] – ''The Guardian'', 4.04.2013 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://connection.ebscohost.com/c/articles/98782218/peace-between-schaufuss-polunin &quot;Peace between Schaufuss and Polunin&quot;] – ''The Ballet 2000'', August 2014, p. 23 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt;

2013. aastal käis ta Ameerika Ühendriikides modellina poseerimas tuntud filmilavastajale ja fotograafile [[Gus Van Sant]]ile.&lt;ref&gt;Crompton, Sarah. [http://www.telegraph.co.uk/culture/9824446/Ballets-prodigal-son-interview-with-Sergei-Polunin.html &quot;Ballet's prodigal son: interview with Sergei Polunin&quot;] – ''The Telegraph'', 5.02.2013 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt; Suvel 2014 oli Polunin modelliks [[Marc Jacobs]]i sügis- ja talvemoe meestekollektsiooni reklaamides.&lt;ref&gt;[http://www.thefashionisto.com/marc-jacobs-fallwinter-2014-ad-campaign-starring-sergei-polunin/ Marc Jacobs Fall/Winter 2014 Ad Campaign Starring Sergei Polunin] The Fashionisto, 21.08.2014 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt;

Näitlemist õppima Polunin pärast Moskvast lahkumist küll ei läinud, kuid ta alustas 2014. aastal koostööd ameerika fotograafi ja muusikalavastaja [[David LaChapelle]]'iga. Nende koostöös valmis [[2015]]. aasta alguses ilmunud tantsuvideo [[Hozier]]i loole &quot;[[Take Me to Church]]&quot;, mis levis laialdaselt internetis ja tõi Poluninile senisest suurema tuntuse väljaspool balletimaailma.&lt;ref&gt;[https://www.youtube.com/watch?v=c-tW0CkvdDI Sergei Polunin, &quot;Take Me to Church&quot; by Hozier, directed by David LaChapelle] YouTube (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Bailey, Alissa. [http://www.elle.com/culture/music/news/a26649/sergei-polunin-hozier-music-video/ &quot;Ballet Bad Boy Sergei Polunin Is Hypnotizing in Hozier's New Music Video&quot;] – ''Elle'', 9.02.2015 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt; Nelja päeva jooksul vaatas seda internetis 3,5 miljonit inimest.&lt;ref name=kommersant&gt;Кузнецова, Татьяна. [http://www.kommersant.ru/doc/2902008 «Я хочу помочь молодым танцовщикам освободиться от гнета театров»] – ''Коммерсантъ'', 5.02.2016 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt; Hiljem on nende koostöös valminud näiteks veebruaris [[2017]] ilmunud [[Diesel (bränd)|Dieseli]] kevad-suvise moekollektsiooni poliitilise alatooniga reklaamvideo &quot;Make Love Not Walls&quot;, mis sisaldab kriitikat Ameerika Ühendriikide presidendi [[Donald Trump]]i immigratsioonipoliitika suhtes.&lt;ref&gt;Fuhrer, Margaret. [http://www.dancespirit.com/news/sergei-polunin-diesel-campaign/ &quot;David LaChapelle and Shirtless Sergei Polunin Reunite for Diesel’s Awesome New Campaign&quot;] – ''Dance Spirit Magazine, 21.02.2017 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt;

[[2016]]. aastal valmis [[Steven Cantor]]i dokumentaalfilm &quot;[[Tantsija (film)|Tantsija]]&quot;, mis on biograafiline sissevaade Polunini senisesse ellu ja karjääri.&lt;ref&gt;Kourlas, Gia. [https://www.nytimes.com/2016/09/16/movies/dancer-review-sergei-polunin.html?_r=1 &quot;Review: Bad Boy of the Royal Ballet Regains His Footing in ‘Dancer’&quot;] – ''The New York Times'', 15.09.2016 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt; Filmi idee pakkus Cantorile välja produtsent [[Gabrielle Tana]], kes tutvus Poluniniga pärast viimase lahkumist Royal Ballet'st ning oli kaalunud tema kaasamist peaosatäitjana [[Rudolf Nurejev]]ist rääkivasse filmi. Nurejevi mängimine on olnud üks Polunini unistusi, kuid Tana arvates ta sellesse rolli ei sobinud.&lt;ref name=kherson/&gt;

Polunin on teinud kümne filmirolli, sealhulgas 2017. aastal linastunud režissöör [[Kenneth Branagh]]' põnevusfilmis &quot;[[Murder on the Orient Express]]&quot; ja 2018. aastal režissöör [[Francis Lawrence]]'i põnevusfilmis &quot;[[Red Sparrow]]&quot;.&lt;ref&gt;Ritman, Alex. [http://www.hollywoodreporter.com/news/dancer-star-sergei-polunin-acting-murder-orient-express-red-sparrow-952594 &quot;Ballet Star Sergei Polunin Lands Roles in 'Murder on the Orient Express,' 'Red Sparrow' (Exclusive)&quot;] – ''The Hollywood Reporter'', 5.12.2016 (vaadatud 26.03.2017)&lt;/ref&gt;

Ajakirjanduses on Polunin rääkinud plaanidest avada [[Serbia]] pealinnas [[Belgrad]]is tantsustuudio ja asutada Londonis sihtasutus The Polunin Project, mis võimaldaks noortel tantsijatel realiseerida ennast vabana suurte, hierarhiliste teatrite kehtestatud tingimustest. Sihtasutuses peaks kaasa lööma produtsendina ka Gabrielle Tana.&lt;ref name=kommersant/&gt;

==Repertuaar==

[[Pilt:Rm sergei.jpg|thumb|Sergei Polunin skulptor Richard MacDonaldi stuudios (2011)]]

Allpool on esitatud valik Sergei Polunini tuntumaid rolle teatrites ja teatrivälistes tantsuprojektides:

===Royal Ballet===

{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;width: 750px;&quot;
|-
! Roll
! Ballett
! Koreograaf
! Helilooja
|-
| Le Chevalier des Grieux
| &quot;[[Manon (ballett)|Manon]]&quot;
| [[Kenneth MacMillan]]
| [[Jules Massenet]]
|-
| Krahv Albrecht
| &quot;[[Giselle]]&quot;
| 
| [[Adolphe Charles Adam]]
|-
| Solor
| &quot;[[Bajadeer]]&quot;
| [[Natalija Makarova]]
| [[Ludwig Minkus]]
|-
| Prints Pähklipureja
| &quot;[[Pähklipureja (ballett)|Pähklipureja]]&quot;
|
| [[Pjotr Tšaikovski]]
|-
| Prints Désiré
| &quot;[[Uinuv kaunitar (ballett)|Uinuv kaunitar]]&quot;
|
| Pjotr Tšaikovski
|-
| Armand
| &quot;[[Marguerite ja Armand]]&quot;
| Sir [[Frederick Ashton]]
| [[Ferenc Liszt]]
|-
| Aminta
| &quot;[[Sylvia (ballett)|Sylvia]]&quot;
| Sir Frederick Ashton
| [[Léo Delibes]]
|-
| Prints
| &quot;[[Tuhkatriinu (ballett)|Tuhkatriinu]]&quot;
|
| [[Sergei Prokofjev]]
|-
| Solist
| &quot;[[Rapsoodia (ballett)|Rapsoodia]]&quot;
| Sir Frederick Ashton
| [[Sergei Rahmaninov]]
|-
| Solist
| &quot;[[Dances at a Gathering]]
| [[Jerome Robbins]]
| [[Frédéric Chopin]]
|-
| Hunt 
| &quot;[[Petja ja hunt]]&quot;
|
| Sergei Prokofjev
|-
| Ärtu soldat
| &quot;[[Alice Imedemaal (ballett)|Alice Imedemaal]]&quot;
| [[Christopher Wheeldon]]
| [[Joby Talbot]]
|}

===Moskva Muusikateater===

{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;width: 750px;&quot;
|-
! Aasta
! Roll
! Ballett
! Koreograaf
! Helilooja
|-
| [[2012]]
| Franz
| &quot;[[Coppélia]]&quot;
| [[Roland Petit]]
| [[Léo Delibes]]
|-
| 2012
| Basilio
| &quot;[[Don Quijote (ballett)|Don Quijote]]&quot;
| [[Aleksandr Gorski]]&lt;br&gt;[[Aleksei Tšitšinadze]] töötlus
| [[Ludwig Minkus]]
|-
| 2012
| Krahv Albrecht
| &quot;[[Giselle]]&quot;
| [[Jean Coralli]] / [[Marius Petipa]]
| [[Adolphe Charles Adam]]
|-
| 2012
| Prints Siegfried
| &quot;[[Luikede järv]]&quot;
| [[Vladimir Burmeister]]
| [[Pjotr Tšaikovski]]
|-
| 2012
| Prints Pähklipureja
| &quot;[[Pähklipureja (ballett)|Pähklipureja]]&quot;
| [[Vassili Vainonen]]
| Pjotr Tšaikovski
|-
| [[2013]]
| Kroonprints Rudolf
| &quot;[[Mayerling (ballett)|Mayerling]]&quot;
| [[Kenneth MacMillan]]
| [[Ferenc Liszt]]
|-
| 2013
| Solor
| &quot;[[Bajadeer]]&quot;
| [[Natalija Makarova]]
| [[Ludwig Minkus]]
|-
| [[2015]]
| Solist
| &quot;[[Dances at a Gathering]]&quot;
| [[Jerome Robbins]]
| [[Frédéric Chopin]]
|-
| 2015
| Armand
| &quot;[[Marguerite ja Armand]]&quot;
| Sir [[Frederick Ashton]]
| [[Ferenc Liszt]]
|-
| 2015
| Solist
| &quot;[[Rapsoodia (ballett)|Rapsoodia]]&quot;
| Sir Frederick Ashton
| [[Sergei Rahmaninov]]
|}

===Novosibirski ooperi- ja balletiteater===

{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;width: 750px;&quot;
|-
! Aasta
! Roll
! Ballett
! Koreograaf
! Helilooja
|-
| [[2012]]
| Ali
| &quot;[[Korsaar]]&quot;
| [[Marius Petipa]] / [[Pjotr Gussev]]&lt;br&gt;[[Vjatšeslav Homjakov]]i töötlus
| [[Adolphe Charles Adam]]
|-
| [[2013]]
| Lucien
| &quot;[[Paquita]]&quot;
| [[Marius Petipa]]
| [[Ludwig Minkus]]
|-
| [[2014]]
| Spartacus
| &quot;[[Spartacus (ballett)|Spartacus]]&quot;
| [[Juri Grigorovitš]]
| [[Aram Hatšaturjan]]
|}

===Bayerisches Staatsballett===

{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;width: 750px;&quot;
|-
! Aasta
! Roll
! Ballett
! Koreograaf
! Helilooja
|-
| [[2016]]
| Krahv Albrecht
| &quot;[[Giselle]]&quot;
| [[Marius Petipa]] / [[Peter Wright]]
| [[Adolphe Charles Adam]]
|-
| 2016
| Solor
| &quot;[[Bajadeer]]&quot;
| Marius Petipa / [[Patrice Bart]]
| [[Ludwig Minkus]]
|-
| 2016
| Crassus
| &quot;[[Spartacus (ballett)|Spartacus]]&quot;
| [[Juri Grigorovitš]]
| [[Aram Hatšaturjan]]
|}

===Osalemine tantsuprojektides===

* Orjade ülevaataja ja karjase roll [[Andrew Lloyd Webber]]i muusikalis &quot;[[Ooperifantoom (muusikal 1986)|Ooperifantoom]]&quot; – esietendus Londoni [[Royal Albert Hall]]is oktoobris 2011&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170327165913/http://www.dancing-times.co.uk/sergei_polunin_in_phantom/ Sergei Polunin in The Phantom of the Opera] Dancing Times, 26.09.2011 (vaadatud 26.03.2017)&lt;/ref&gt;
* [[James Dean]]i ja [[faunid|fauni]] roll [[Ivan Putrov]]i lavastatud tantsuprogrammis &quot;Men in Motion&quot; – esietendus Londoni [[Sadler's Wells]]i teatris jaanuaris 2012&lt;ref&gt;Jennings, Luke. [https://www.theguardian.com/stage/2012/feb/05/men-motion-sergei-polunin-review &quot;Men in Motion – review&quot;] – ''The Guardian'', 5.02.2012 (vaadatud 26.03.2017)&lt;/ref&gt;
* Mitu rolli telesaates &quot;Bolšoi balet&quot; [[Venemaa]] telekanalil [[Kultura]] 2012. aastal&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20130219075248/http://tvkultura.ru/person/show/person_id/110136/brand_id/22545 Большой балет: Сергей Полунин] Культура (koopia webcitation.org veebiarhiivis, vaadatud 26.03.2017)&lt;/ref&gt;
* Solist soolonumbris &quot;Fauni ärkamine&quot; Sergei Polunini ja [[Aleksei Ljubimov]]i koreograafiale – [[Gérard Depardieu]] juhitud kontserdikavas &quot;Bogemnoje nastrojenije&quot; [[Moskva]]s 8. oktoobril 2013&lt;ref&gt;Тимофеев, Ярослав. [http://izvestia.ru/news/558476 &quot;Кукушка предсказала Депардье долгую жизнь&quot;] – ''Известия'', 9.10.2013 (vaadatud 26.03.2017)&lt;/ref&gt;
* Kolm rolli kavas &quot;Three commissions&quot; ([[Russell Maliphant]]i &quot;Silent Echo&quot;, [[Arthur Pita]] &quot;Run Mary Run&quot;, [[Sidi Larbi Cherkaoui]] &quot;Qutb&quot;) koos [[Natalja Ossipova]]ga – esietendus Londoni Sadler's Wellsi teatris oktoobris 2016&lt;ref&gt;[http://writingaboutdance.com/tag/silent-echo/ Natalia Osipova, Three Commissions] Writing about dance (vaadatud 26.03.2017)&lt;/ref&gt;
* Peaosa lühiballettides &quot;Narcissus and Echo&quot; (Sergei Polunini koreograafia) ja &quot;Ikaros. Öö enne lendu&quot; ([[Vladimir Vassiljev]]i koreograafia) koos Natalja Ossipovaga – Londoni Sadler's Wellsi teatris &quot;Project Polunini&quot; raames märtsis 2017&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170327170108/http://www.sadlerswells.com/whats-on/2017/project-polunin/ Sergei Polunin — Project Polunin] Sadlers Wells (vaadatud 26.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://dancetabs.com/2017/03/project-polunin-icarus-tea-or-coffee-narcissus-and-echo-london/Project Polunin – Icarus, The night before the Flight; Tea or Coffee; Narcissus and Echo – London] Dance Tabs, 15.03.2017 (vaadatud 26.03.2017)&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==

* [[2001]] – lastelaagri [[Artek]] tantsuvõistluse auhind
* [[2002]] – tantsuvõistluse &quot;Junost baleta&quot; ('balleti noorus') auhind
* 2002 – [[Kiiev]]is toimunud [[Serge Lifari nimeline rahvusvaheline balletikonkurss|Serge Lifari nimelise rahvusvahelise balletikonkursi]] auhind
* [[2006]] – [[Šveits]]i [[Prix de Lausanne|Prix de Lausanne'i]] rahvusvahelise konkursi stipendium ja publikuauhind
* 2006 – [[New York|New Yorgis]] toimunud rahvusvahelise võistluse [[Youth America Grand Prix]] esikoht
* 2006 – Kiievis toimunud Serge Lifari nimelise rahvusvahelise balletikonkursi kuldmedal juunioride kategoorias
* [[2007]] – [[Suurbritannia aasta noortantsija]] auhind
* [[2009]] – Suurbritannia [[Critics Circle]]'i parima meesklassikatähe ja tõusva meestähe tantsuauhind
* [[2012]] – [[Venemaa]] telekanali [[Kultura]] tantsusaate &quot;Bolšoi balet&quot; ('suur ballett') võitja parima meestantsija kategoorias
* [[2014]] – Venemaa teatrifestivali &quot;[[Kuldne mask]]&quot; preemia balleti kategoorias

==Isiklikku==

2015. aastast on Polunini partner nii eraelus kui ka laval baleriin [[Natalja Ossipova]]; nad tutvusid ja armusid balleti &quot;Giselle&quot; proovides.&lt;ref name=mackrell80516&gt;Mackrell, Judith. [https://www.theguardian.com/stage/2016/may/08/natalia-osipova-and-sergei-polunin-interview &quot;Osipova and Polunin: backstage with ballet's most explosive couple&quot;] – ''The Guardian'', 8.05.2016 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt; 2016. aastal andis Polunin teada, et edaspidi soovib ta ''[[pas de deux]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;d tantsida vaid koos Ossipovaga.&lt;ref name=kommersant/&gt;

Polunin elab alaliselt Londonis, kuigi töö tõttu reisib tihti.&lt;ref name=mackrell80516/&gt;

Ta armastab [[tätoveering]]uid ja pälvis juba Royal Ballet's tantsides tähelepanu oma tätoveeritud kehaga. Aastate jooksul on ta jätkanud keha katmist piltide ja tekstidega. Muuhulgas on tema kehale tätoveeritud [[Mickey Rourke]]'i nimi, [[David LaChappelle]]'i nimetähed, karu käpajäljed, õigeusu kirik ja [[Jokker (koomiksitegelane)|Jokkeri]] rollis olnud [[Heath Ledger]]i portree.&lt;ref&gt;Hoffman, Barbara. [http://nypost.com/2016/09/21/meet-the-bad-boy-of-ballet/ &quot;Meet the tattooed dance sensation who worships Mickey Rourke&quot;] – ''New York Post'', 21.09.2016 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt; Pärast Royal Ballet'st lahkumist oli ta kaasosanik ühes Londonis tegutsenud tätoveerimissalongis, mille teine osanik oli tema sõber Anthony Lammin.&lt;ref&gt;Needham, Alex. [https://www.theguardian.com/stage/2012/mar/06/sergei-polunin-give-up-ballet &quot;Sergei Polunin: I'll give up ballet by 26&quot;] – ''The Guardian'', 6.03.2012 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Kavanagh, Julie. [https://www.1843magazine.com/content/arts/dancers-demons &quot;A dancer's demons&quot;]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} – ''The Economist 1843'', September/October 2012 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited|2}}

==Välislingid==
* [http://www.stanislavskymusic-bilet.ru/ballet-soloists/sergey-polunin/ Profiil Stanislavski ja Nemirovitš-Dantšenko nimelise Moskva Muusikateatri kodulehel] (vene keeles)
* [http://www.roh.org.uk/people/sergei-polunin Profiil Royal Ballet' veebilehel] (inglise keeles)
* [https://www.staatsoper.de/biographien/detail-seite/polunin-sergei.html Profiil Bayerisches Staatsballetti veebilehel] (saksa keeles)
* [https://www.facebook.com/groups/66440144347 Sergei Polunin | Official Fan Club] (ametlik fänniklubi Facebookis)

{{JÄRJESTA:Polunin, Sergei}}
[[Kategooria:Ukraina balletitantsijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1989]]</text>
      <sha1>61dvq0k81544o7n029wmoz84c5hd3gi</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204207</id>
      <parentid>7204205</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T09:40:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204207</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="25773" sha1="dbixht2glrb1slvtj8gl810vpznv79d" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|aasta=2025|kuu=veebruar}}
[[Pilt:Sergei Polunin Allan Warren.jpg|thumb|Sergei Polunin (2013)]]

'''Sergei Vladimirovitš Polunin''' ([[vene keel|vene]] ''Сергей Владимирович Полунин''; [[ukraina keel|ukraina]] '''Serhi Volodõmõrovõtš Polunin''', ''Сергій Володимирович Полунін''; sündinud [[20. november|20. novembril]] [[1989]] [[Herson]]is [[Ukraina]]s) on Ukrainast pärit, vene keelt emakeelena kõnelev [[balletitantsija]].

Aastatel [[2010]]–[[2012]] oli ta [[London]]i balletiteatri [[Royal Ballet]] [[esitantsija]], seejärel aastatel 2012–2014 [[Stanislavski ja Nemirovitš-Dantšenko nimeline Moskva Muusikateater|Stanislavski ja Nemirovitš-Dantšenko nimelise Moskva Muusikateatri]] esitantsija ning [[Novosibirski Ooperi- ja Balletiteater|Novosibirski Ooperi- ja Balletiteatri]] külalissolist. Alates [[2014]]. aastast on esinenud mõlemas teatris külalissolistina.&lt;ref name=mosteatr&gt;[https://web.archive.org/web/20170325201851/http://www.stanislavskymusic-bilet.ru/ballet-soloists/sergey-polunin/ Сергей Полунин] Московский Музыкальный театр имени К.С. Станиславского и Вл.И. Немировича-Данченко (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref name=ria&gt;[https://ria.ru/culture/20140910/1023547026.html Сергей Полунин оставил балет и уехал учиться актерству в Голливуде] РИА Новости, 10.09.2014 (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt; [[2016]].–[[2017]]. aastal oli ta [[München]]is [[Bayerisches Staatsballett]]i alaline külalissolist.&lt;ref name=staatsoper&gt;[https://web.archive.org/web/20170325201721/https://www.staatsoper.de/biographien/detail-seite/polunin-sergei.html Sergei Polunin] Bayerische Staatsoper (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt;

==Elulugu==
===Päritolu ja haridus===

Sergei Polunin sündis [[Ukraina]]s [[Herson]]i linnas Vladimir Polunini ja Galina Polunina perekonnas.&lt;ref name=vogue&gt;Федина, Анна. [https://web.archive.org/web/20170325113039/http://www.vogue.ru/magazine/articles/Naslednik_prestola/ &quot;Наследник престола&quot;] – ''Vogue Россия'', 28.06.2014 (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref name=kherson&gt;[https://web.archive.org/web/20170325201900/http://kherson.net.ua/news/hersonets-sergej-polunin-malchish-plohish-baletnogo-mira Херсонец Сергей Полунин. Мальчиш-плохиш балетного мира] Kherson.net.ua, 7.10.2016 (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt; Pere elas väikeses korteris Hersoni ühes vaesemas linnaosas. Nelja-aastaselt hakkas Sergei tegelema spordikoolis [[sportvõimlemine|sportvõimlemisega]], millest tal ta enda sõnul oli hiljem palju kasu balleti õppimisel, eriti hüpete osas. Kaheksa-aastaselt asus ta õppima kohalikus balletikoolis Juvent, sest pikaajaline haigus, mis takistas neli kuud treeningutel osalemist, rikkus väljavaated spordis edu saavutada.&lt;ref name=sezon&gt;[http://musicseasons.org/sergej-polunin/ Сергей Полунин] Музыкальные сезоны (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Рагожина, Елена. [https://web.archive.org/web/20170515133352/http://www.newstyle-mag.com/personalii/sergej-polunin-kogda-tancuyu-na-scene-ya-schastliv.html &quot;Сергей Полунин: Когда танцую на сцене – я счастлив&quot;] – ''New Style'', 2.09.2013 (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref name=plie&gt;[http://plie.kiev.ua/2013/10/baletnyj-genij-sergej-polunin/ Балетный гений — Сергей Полунин] Plie, 17.10.2013 (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt; Otsuse balleti peale üle minna tegi poisi ema Galina.&lt;ref name=kherson/&gt;

Üheksa-aastaselt kolis Polunin koos emaga [[Kiiev]]isse, kus hakkas õppima[[Kiievi riiklik koreograafiakool| riiklikus koreograafiakoolis]]. Ta elas koos emaga väikeses ühetoalises korteris. Polunini vanaema ja isa läksid tööle välismaale, et toetada tema õpinguid ning saata Kiievis korteri üürimiseks raha. Kiievis olid tema õppejõud E. Kostjukov, T. Martõnenko ja N. Prjadtšenko.&lt;ref name=vogue/&gt;&lt;ref name=frater&gt;Frater, Sarah. [https://web.archive.org/web/20110629100922/http://online.wsj.com/article/SB10001424052702303738504575568062923698570.html &quot;All the World's a Stage&quot;] – ''The Wall Street Journal'', 29.10.2010 (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.interviewrussia.ru/art/sergey-polunin-mne-seychas-let-shest-ne-bolshe_ &quot;Сергей Полунин: «Мне сейчас лет шесть, не больше»&quot;] – ''Andy Warhol's Interview'', 7.10.2016 (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt;

Ema saatis videokasseti poja esinemisega [[London]]i balletikooli [[Royal Ballet School]], ning ta kutsuti sisseastumiskatsetele, mille ta edukalt sooritas.&lt;ref name=sezon/&gt; Kiievi koreograafiakooli lõpetamata&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170525000613/http://kdhu.org.ua/graduates Випускники усіх років] Київське державне хореографічне училище (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt; asus ta [[2003]]. aastal 13-aastaselt üksi elama ja õppima Londonisse, kus tema õpinguid rahastas [[Rudolf Nurejevi Sihtasutus]]. Koolis tõestas Polunin oma andekust – teda edutati kahe aasta võrra ja ta omandas ka kiiresti inglise keele.&lt;ref name=frater/&gt; 

Londonis õppimise ajal osales ta mitmel rahvusvahelisel võistlusel, kus võitis ka auhindu. Neist mainekaimad oli [[Prix de Lausanne]]'i stipendium ja publikupreemia ([[2006]]), [[Youth America Grand Prix]] (2006) ning juunioride rühma kuldmedal [[Serge Lifari nimeline rahvusvaheline balletikonkurss|Serge Lifari nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil]] (2006).&lt;ref&gt;[http://www.prixdelausanne.org/community/prize-winners/ Prize Winners] Prix de Lausanne (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Polishchuk, Tetiana. [https://day.kyiv.ua/en/article/day-after-day/without-icarus Without “Icarus”] День.kyiv.ua, 11.04.2006 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt;

===Royal Ballet===

Kooli lõpetamise järel [[2007]]. aastal tegi talle tööpakkumisi mitu maailma juhtivat balletiteatrit, teiste seas [[American Ballet Theatre]] [[New York|New Yorgis]] ja [[Moskva Suur Teater]].&lt;ref name=frater/&gt;

Polunin otsustas Londoni balletiteatri [[Royal Ballet]] kasuks. Hiljem on ta öelnud, et teda mõjutas otsuse tegemisel Royal Ballet' maine ühe ihaldusväärseima balletitrupina. Teatris tegi ta kiiret karjääri: [[2008]]. aastal edutati ta solistiks, [[2009]]. aastal esimeseks solistiks (''First Soloist'') ja [[2010]]. aasta suvel esitantsijaks (''Principal''). Tema läbimurderollid solistina olid peaosa [[Jerome Robbins]]i balletis &quot;[[Dances at a Gathering]]&quot; ja [[Ludwig Minkus]]e balletis &quot;[[Bajadeer]]&quot;. 19-aastaselt oli ta üks Royal Ballet' ajaloo nooremaid esisoliste.&lt;ref name=opera&gt;[http://www.roh.org.uk/people/sergei-polunin Sergei Polunin] Royal Opera House (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref name=frater/&gt;

2007. aastal pälvis Polunin [[Suurbritannia aasta noortantsija]] auhinna, 2009. aastal [[Critics' Circle]]'i tantsusektsiooni auhinna parima meesklassikatähe ja tõusva meestähe kategoorias. Lisaks kandideeris ta 2010. ja 2011. aastal ka Critics' Circle'i parima meestantsija auhinnale.&lt;ref name=opera/&gt;

[[24. jaanuar]]il [[2012]] üllatas ta avalikkust teatega, et lahkub otsekohe Royal Ballet' trupist.&lt;ref&gt;[http://www.roh.org.uk/news/sergei-polunin-resigns Sergei Polunin leaves The Royal Ballet] Royal Opera House, 24.01.2012 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt; Sisuliselt lahkus Polunin etenduse proovist ja ei pöördunudki enam teatrisse tagasi. Lahkumise põhjusena nimetas ta ise rahulolematust tööga, mille tingis teatri liiga range distsipliin, jäik hierarhia, peaaegu täielik vaba aja puudumine ja seejuures ebapiisav töötasu.&lt;ref name=vogue/&gt;&lt;ref name=kherson/&gt; Briti ajakirjanduses köitis ta tähelepanu avameelsete ülestunnistustega, et oli pingeid ja tööstressi maandanud uimastite abil ja liigse pidutsemisega. Samuti tunnistas ta, et oli etendustes tantsinud [[kokaiin]]i mõju all. Pärast neid paljastusi hakati teda kutsuma &quot;balleti pahaks poisiks&quot;.&lt;ref name=dailymail&gt;[http://www.dailymail.co.uk/news/article-2436794/ Russian bad boy of ballet who 'partied so hard he quit London show' is sued by producers for £400,000] Mail Online, 28.09.2013 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref name=telegraph&gt;Silverman, Rosa. [http://www.telegraph.co.uk/culture/9977234/Sergei-Polunin-spoke-of-depression-and-cutting-himself-before-walk-out.html &quot;Sergei Polunin spoke of depression and cutting himself before walk-out&quot;] – ''The Telegraph'', 7.04.2013 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt;

===Hilisem balletikarjäär===

Suvel [[2012]] siirdus Polunin [[Stanislavski ja Nemirovitš-Dantšenko nimeline Moskva Muusikateater|Stanislavski ja Nemirovitš-Dantšenko nimelise Moskva Muusikateatri]] ning [[Novosibirski Ooperi- ja Balletiteater|Novosibirski Ooperi- ja Balletiteatri]] ballettmeistri [[Igor Zelenski]] kutsel tööle Venemaale ning sai Moskva teatri esitantsijaks ja Novosibirski teatri külalissolistiks. Võttes arvesse Polunini soovi saada senisest enam vabadust, nõustus Zelenski teda esialgu palkama ilma alalise töölepinguta.&lt;ref name=plie/&gt;

Venemaal töötades astus Polunin üles peaosatäitjana paljudes klassikalistes ballettides, nagu &quot;Bajadeer&quot;, &quot;[[Luikede järv]]&quot;, &quot;[[Mayerling (ballett)|Mayerling]]&quot;, &quot;[[Don Quijote (ballett)|Don Quijote]]&quot;, &quot;[[Coppélia]]&quot;, &quot;[[Giselle]]&quot; ja &quot;[[Pähklipureja (ballett)|Pähklipureja]]&quot;.&lt;ref name=mosteatr/&gt; 

Külalisetenduste eest Suurbritannias kandideeris ta [[2014]]. aastal koos [[Dane Hurst]]i, [[Vadim Muntagirov]]i ja [[Edward Watson]]iga Suurbritannia riiklikule tantsuauhinnale parima meestantsija kategoorias.&lt;ref&gt;Mackrell, Judith. [https://www.theguardian.com/stage/2013/nov/08/2014-national-dance-awards-shortlist &quot;Winner's circle: The 2014 National Dance awards shortlist is announced&quot;] – ''The Guardian'', 8.11.2013 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt; 

Sügisel [[2014]] lahkus ta Moskva Muusikateatri koosseisust, et suunduda [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]] näitekunsti õppima, kuid on ka pärast seda esinenud külalissolistina nii Moskvas kui ka Novosibirskis.&lt;ref name=ria/&gt; Kui Polunini [[mentor]] Igor Zelenski suundus 2016. aastal külalislavastajaks [[Saksamaa]]le [[Baieri]] balletitrupi [[Bayerisches Staatsballett]] juurde, kutsus ta endaga kaasa ka Polunini, kellest sai alaline külalissolist [[München]]is 2016.–2017. aasta teatrihooajal.&lt;ref name=staatsoper/&gt;&lt;ref&gt;Landgraf, Ilona. [https://www.ilona-landgraf.com/2016/09/behind-the-scenes-at-the-bavarian-state-ballet/ Behind the Scenes at the Bavarian State Ballet] Landgraf on Dance, 12.09.2016 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt;

===Muud ettevõtmised===

Pärast Royal Ballet' trupist lahkumist 2012. aastal teatas Polunin, et soovib leida elus uusi suundi ja eesmärke, seades üheks eesmärgiks saada heaks näitlejaks.&lt;ref&gt;[http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/newsnight/9705123.stm Ballet's Sergei Polunin: 'The artist in me was dying'] BBC News, 13.03.2012 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt; Ka pärast Venemaale suundumist 2012. aasta suvel lõi ta kaasa mitmesugustes Londoni tantsuprojektides, mitmel korral koos oma mentori Igor Zelenskiga. Samas kannatas Polunin endiselt [[depressioon]]i all, mis viis muuhulgas eneselõikumiseni. Aprillis [[2013]] katkestas ta taas poole pealt osalemise teose &quot;[[Midnight Express]]&quot; tantsulavastuses, mille eest esitas produktsioonifirma [[Peter Schaufuss Ballet]] tema vastu 400 000 Suurbritannia naelsterlingi suuruse hagi. 2014. aastal jõudsid pooled kohtuvälise kokkuleppeni.&lt;ref name=dailymail/&gt;&lt;ref&gt;Jones, Sam. [https://www.theguardian.com/stage/2013/apr/04/sergei-polunin-walks-out-again &quot;Ballet star Sergei Polunin walks out of production – again&quot;] – ''The Guardian'', 4.04.2013 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://connection.ebscohost.com/c/articles/98782218/peace-between-schaufuss-polunin &quot;Peace between Schaufuss and Polunin&quot;] – ''The Ballet 2000'', August 2014, p. 23 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt;

2013. aastal käis ta Ameerika Ühendriikides modellina poseerimas tuntud filmilavastajale ja fotograafile [[Gus Van Sant]]ile.&lt;ref&gt;Crompton, Sarah. [http://www.telegraph.co.uk/culture/9824446/Ballets-prodigal-son-interview-with-Sergei-Polunin.html &quot;Ballet's prodigal son: interview with Sergei Polunin&quot;] – ''The Telegraph'', 5.02.2013 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt; Suvel 2014 oli Polunin modelliks [[Marc Jacobs]]i sügis- ja talvemoe meestekollektsiooni reklaamides.&lt;ref&gt;[http://www.thefashionisto.com/marc-jacobs-fallwinter-2014-ad-campaign-starring-sergei-polunin/ Marc Jacobs Fall/Winter 2014 Ad Campaign Starring Sergei Polunin] The Fashionisto, 21.08.2014 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt;

Näitlemist õppima Polunin pärast Moskvast lahkumist küll ei läinud, kuid ta alustas 2014. aastal koostööd ameerika fotograafi ja muusikalavastaja [[David LaChapelle]]'iga. Nende koostöös valmis [[2015]]. aasta alguses ilmunud tantsuvideo [[Hozier]]i loole &quot;[[Take Me to Church]]&quot;, mis levis laialdaselt internetis ja tõi Poluninile senisest suurema tuntuse väljaspool balletimaailma.&lt;ref&gt;[https://www.youtube.com/watch?v=c-tW0CkvdDI Sergei Polunin, &quot;Take Me to Church&quot; by Hozier, directed by David LaChapelle] YouTube (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Bailey, Alissa. [http://www.elle.com/culture/music/news/a26649/sergei-polunin-hozier-music-video/ &quot;Ballet Bad Boy Sergei Polunin Is Hypnotizing in Hozier's New Music Video&quot;] – ''Elle'', 9.02.2015 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt; Nelja päeva jooksul vaatas seda internetis 3,5 miljonit inimest.&lt;ref name=kommersant&gt;Кузнецова, Татьяна. [http://www.kommersant.ru/doc/2902008 «Я хочу помочь молодым танцовщикам освободиться от гнета театров»] – ''Коммерсантъ'', 5.02.2016 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt; Hiljem on nende koostöös valminud näiteks veebruaris [[2017]] ilmunud [[Diesel (bränd)|Dieseli]] kevad-suvise moekollektsiooni poliitilise alatooniga reklaamvideo &quot;Make Love Not Walls&quot;, mis sisaldab kriitikat Ameerika Ühendriikide presidendi [[Donald Trump]]i immigratsioonipoliitika suhtes.&lt;ref&gt;Fuhrer, Margaret. [http://www.dancespirit.com/news/sergei-polunin-diesel-campaign/ &quot;David LaChapelle and Shirtless Sergei Polunin Reunite for Diesel’s Awesome New Campaign&quot;] – ''Dance Spirit Magazine, 21.02.2017 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt;

[[2016]]. aastal valmis [[Steven Cantor]]i dokumentaalfilm &quot;[[Tantsija (film)|Tantsija]]&quot;, mis on biograafiline sissevaade Polunini senisesse ellu ja karjääri.&lt;ref&gt;Kourlas, Gia. [https://www.nytimes.com/2016/09/16/movies/dancer-review-sergei-polunin.html?_r=1 &quot;Review: Bad Boy of the Royal Ballet Regains His Footing in ‘Dancer’&quot;] – ''The New York Times'', 15.09.2016 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt; Filmi idee pakkus Cantorile välja produtsent [[Gabrielle Tana]], kes tutvus Poluniniga pärast viimase lahkumist Royal Ballet'st ning oli kaalunud tema kaasamist peaosatäitjana [[Rudolf Nurejev]]ist rääkivasse filmi. Nurejevi mängimine on olnud üks Polunini unistusi, kuid Tana arvates ta sellesse rolli ei sobinud.&lt;ref name=kherson/&gt;

Polunin on teinud kümne filmirolli, sealhulgas 2017. aastal linastunud režissöör [[Kenneth Branagh]]' põnevusfilmis &quot;[[Murder on the Orient Express]]&quot; ja 2018. aastal režissöör [[Francis Lawrence]]'i põnevusfilmis &quot;[[Red Sparrow]]&quot;.&lt;ref&gt;Ritman, Alex. [http://www.hollywoodreporter.com/news/dancer-star-sergei-polunin-acting-murder-orient-express-red-sparrow-952594 &quot;Ballet Star Sergei Polunin Lands Roles in 'Murder on the Orient Express,' 'Red Sparrow' (Exclusive)&quot;] – ''The Hollywood Reporter'', 5.12.2016 (vaadatud 26.03.2017)&lt;/ref&gt;

Ajakirjanduses on Polunin rääkinud plaanidest avada [[Serbia]] pealinnas [[Belgrad]]is tantsustuudio ja asutada Londonis sihtasutus The Polunin Project, mis võimaldaks noortel tantsijatel realiseerida ennast vabana suurte, hierarhiliste teatrite kehtestatud tingimustest. Sihtasutuses peaks kaasa lööma produtsendina ka Gabrielle Tana.&lt;ref name=kommersant/&gt;

==Repertuaar==

[[Pilt:Rm sergei.jpg|thumb|Sergei Polunin skulptor Richard MacDonaldi stuudios (2011)]]

Allpool on esitatud valik Sergei Polunini tuntumaid rolle teatrites ja teatrivälistes tantsuprojektides:

===Royal Ballet===

{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;width: 750px;&quot;
|-
! Roll
! Ballett
! Koreograaf
! Helilooja
|-
| Le Chevalier des Grieux
| &quot;[[Manon (ballett)|Manon]]&quot;
| [[Kenneth MacMillan]]
| [[Jules Massenet]]
|-
| Krahv Albrecht
| &quot;[[Giselle]]&quot;
| 
| [[Adolphe Charles Adam]]
|-
| Solor
| &quot;[[Bajadeer]]&quot;
| [[Natalija Makarova]]
| [[Ludwig Minkus]]
|-
| Prints Pähklipureja
| &quot;[[Pähklipureja (ballett)|Pähklipureja]]&quot;
|
| [[Pjotr Tšaikovski]]
|-
| Prints Désiré
| &quot;[[Uinuv kaunitar (ballett)|Uinuv kaunitar]]&quot;
|
| Pjotr Tšaikovski
|-
| Armand
| &quot;[[Marguerite ja Armand]]&quot;
| Sir [[Frederick Ashton]]
| [[Ferenc Liszt]]
|-
| Aminta
| &quot;[[Sylvia (ballett)|Sylvia]]&quot;
| Sir Frederick Ashton
| [[Léo Delibes]]
|-
| Prints
| &quot;[[Tuhkatriinu (ballett)|Tuhkatriinu]]&quot;
|
| [[Sergei Prokofjev]]
|-
| Solist
| &quot;[[Rapsoodia (ballett)|Rapsoodia]]&quot;
| Sir Frederick Ashton
| [[Sergei Rahmaninov]]
|-
| Solist
| &quot;[[Dances at a Gathering]]
| [[Jerome Robbins]]
| [[Frédéric Chopin]]
|-
| Hunt 
| &quot;[[Petja ja hunt]]&quot;
|
| Sergei Prokofjev
|-
| Ärtu soldat
| &quot;[[Alice Imedemaal (ballett)|Alice Imedemaal]]&quot;
| [[Christopher Wheeldon]]
| [[Joby Talbot]]
|}

===Moskva Muusikateater===

{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;width: 750px;&quot;
|-
! Aasta
! Roll
! Ballett
! Koreograaf
! Helilooja
|-
| [[2012]]
| Franz
| &quot;[[Coppélia]]&quot;
| [[Roland Petit]]
| [[Léo Delibes]]
|-
| 2012
| Basilio
| &quot;[[Don Quijote (ballett)|Don Quijote]]&quot;
| [[Aleksandr Gorski]]&lt;br&gt;[[Aleksei Tšitšinadze]] töötlus
| [[Ludwig Minkus]]
|-
| 2012
| Krahv Albrecht
| &quot;[[Giselle]]&quot;
| [[Jean Coralli]] / [[Marius Petipa]]
| [[Adolphe Charles Adam]]
|-
| 2012
| Prints Siegfried
| &quot;[[Luikede järv]]&quot;
| [[Vladimir Burmeister]]
| [[Pjotr Tšaikovski]]
|-
| 2012
| Prints Pähklipureja
| &quot;[[Pähklipureja (ballett)|Pähklipureja]]&quot;
| [[Vassili Vainonen]]
| Pjotr Tšaikovski
|-
| [[2013]]
| Kroonprints Rudolf
| &quot;[[Mayerling (ballett)|Mayerling]]&quot;
| [[Kenneth MacMillan]]
| [[Ferenc Liszt]]
|-
| 2013
| Solor
| &quot;[[Bajadeer]]&quot;
| [[Natalija Makarova]]
| [[Ludwig Minkus]]
|-
| [[2015]]
| Solist
| &quot;[[Dances at a Gathering]]&quot;
| [[Jerome Robbins]]
| [[Frédéric Chopin]]
|-
| 2015
| Armand
| &quot;[[Marguerite ja Armand]]&quot;
| Sir [[Frederick Ashton]]
| [[Ferenc Liszt]]
|-
| 2015
| Solist
| &quot;[[Rapsoodia (ballett)|Rapsoodia]]&quot;
| Sir Frederick Ashton
| [[Sergei Rahmaninov]]
|}

===Novosibirski ooperi- ja balletiteater===

{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;width: 750px;&quot;
|-
! Aasta
! Roll
! Ballett
! Koreograaf
! Helilooja
|-
| [[2012]]
| Ali
| &quot;[[Korsaar]]&quot;
| [[Marius Petipa]] / [[Pjotr Gussev]]&lt;br&gt;[[Vjatšeslav Homjakov]]i töötlus
| [[Adolphe Charles Adam]]
|-
| [[2013]]
| Lucien
| &quot;[[Paquita]]&quot;
| [[Marius Petipa]]
| [[Ludwig Minkus]]
|-
| [[2014]]
| Spartacus
| &quot;[[Spartacus (ballett)|Spartacus]]&quot;
| [[Juri Grigorovitš]]
| [[Aram Hatšaturjan]]
|}

===Bayerisches Staatsballett===

{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;width: 750px;&quot;
|-
! Aasta
! Roll
! Ballett
! Koreograaf
! Helilooja
|-
| [[2016]]
| Krahv Albrecht
| &quot;[[Giselle]]&quot;
| [[Marius Petipa]] / [[Peter Wright]]
| [[Adolphe Charles Adam]]
|-
| 2016
| Solor
| &quot;[[Bajadeer]]&quot;
| Marius Petipa / [[Patrice Bart]]
| [[Ludwig Minkus]]
|-
| 2016
| Crassus
| &quot;[[Spartacus (ballett)|Spartacus]]&quot;
| [[Juri Grigorovitš]]
| [[Aram Hatšaturjan]]
|}

===Osalemine tantsuprojektides===

* Orjade ülevaataja ja karjase roll [[Andrew Lloyd Webber]]i muusikalis &quot;[[Ooperifantoom (muusikal 1986)|Ooperifantoom]]&quot; – esietendus Londoni [[Royal Albert Hall]]is oktoobris 2011&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170327165913/http://www.dancing-times.co.uk/sergei_polunin_in_phantom/ Sergei Polunin in The Phantom of the Opera] Dancing Times, 26.09.2011 (vaadatud 26.03.2017)&lt;/ref&gt;
* [[James Dean]]i ja [[faunid|fauni]] roll [[Ivan Putrov]]i lavastatud tantsuprogrammis &quot;Men in Motion&quot; – esietendus Londoni [[Sadler's Wells]]i teatris jaanuaris 2012&lt;ref&gt;Jennings, Luke. [https://www.theguardian.com/stage/2012/feb/05/men-motion-sergei-polunin-review &quot;Men in Motion – review&quot;] – ''The Guardian'', 5.02.2012 (vaadatud 26.03.2017)&lt;/ref&gt;
* Mitu rolli telesaates &quot;Bolšoi balet&quot; [[Venemaa]] telekanalil [[Kultura]] 2012. aastal&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20130219075248/http://tvkultura.ru/person/show/person_id/110136/brand_id/22545 Большой балет: Сергей Полунин] Культура (koopia webcitation.org veebiarhiivis, vaadatud 26.03.2017)&lt;/ref&gt;
* Solist soolonumbris &quot;Fauni ärkamine&quot; Sergei Polunini ja [[Aleksei Ljubimov]]i koreograafiale – [[Gérard Depardieu]] juhitud kontserdikavas &quot;Bogemnoje nastrojenije&quot; [[Moskva]]s 8. oktoobril 2013&lt;ref&gt;Тимофеев, Ярослав. [http://izvestia.ru/news/558476 &quot;Кукушка предсказала Депардье долгую жизнь&quot;] – ''Известия'', 9.10.2013 (vaadatud 26.03.2017)&lt;/ref&gt;
* Kolm rolli kavas &quot;Three commissions&quot; ([[Russell Maliphant]]i &quot;Silent Echo&quot;, [[Arthur Pita]] &quot;Run Mary Run&quot;, [[Sidi Larbi Cherkaoui]] &quot;Qutb&quot;) koos [[Natalja Ossipova]]ga – esietendus Londoni Sadler's Wellsi teatris oktoobris 2016&lt;ref&gt;[http://writingaboutdance.com/tag/silent-echo/ Natalia Osipova, Three Commissions] Writing about dance (vaadatud 26.03.2017)&lt;/ref&gt;
* Peaosa lühiballettides &quot;Narcissus and Echo&quot; (Sergei Polunini koreograafia) ja &quot;Ikaros. Öö enne lendu&quot; ([[Vladimir Vassiljev]]i koreograafia) koos Natalja Ossipovaga – Londoni Sadler's Wellsi teatris &quot;Project Polunini&quot; raames märtsis 2017&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170327170108/http://www.sadlerswells.com/whats-on/2017/project-polunin/ Sergei Polunin — Project Polunin] Sadlers Wells (vaadatud 26.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://dancetabs.com/2017/03/project-polunin-icarus-tea-or-coffee-narcissus-and-echo-london/Project Polunin – Icarus, The night before the Flight; Tea or Coffee; Narcissus and Echo – London] Dance Tabs, 15.03.2017 (vaadatud 26.03.2017)&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==

* [[2001]] – lastelaagri [[Artek]] tantsuvõistluse auhind
* [[2002]] – tantsuvõistluse &quot;Junost baleta&quot; ('balleti noorus') auhind
* 2002 – [[Kiiev]]is toimunud [[Serge Lifari nimeline rahvusvaheline balletikonkurss|Serge Lifari nimelise rahvusvahelise balletikonkursi]] auhind
* [[2006]] – [[Šveits]]i [[Prix de Lausanne|Prix de Lausanne'i]] rahvusvahelise konkursi stipendium ja publikuauhind
* 2006 – [[New York|New Yorgis]] toimunud rahvusvahelise võistluse [[Youth America Grand Prix]] esikoht
* 2006 – Kiievis toimunud Serge Lifari nimelise rahvusvahelise balletikonkursi kuldmedal juunioride kategoorias
* [[2007]] – [[Suurbritannia aasta noortantsija]] auhind
* [[2009]] – Suurbritannia [[Critics Circle]]'i parima meesklassikatähe ja tõusva meestähe tantsuauhind
* [[2012]] – [[Venemaa]] telekanali [[Kultura]] tantsusaate &quot;Bolšoi balet&quot; ('suur ballett') võitja parima meestantsija kategoorias
* [[2014]] – Venemaa teatrifestivali &quot;[[Kuldne mask]]&quot; preemia balleti kategoorias

==Isiklikku==

2015. aastast on Polunini partner nii eraelus kui ka laval baleriin [[Natalja Ossipova]]; nad tutvusid ja armusid balleti &quot;Giselle&quot; proovides.&lt;ref name=mackrell80516&gt;Mackrell, Judith. [https://www.theguardian.com/stage/2016/may/08/natalia-osipova-and-sergei-polunin-interview &quot;Osipova and Polunin: backstage with ballet's most explosive couple&quot;] – ''The Guardian'', 8.05.2016 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt; 2016. aastal andis Polunin teada, et edaspidi soovib ta ''[[pas de deux]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;d tantsida vaid koos Ossipovaga.&lt;ref name=kommersant/&gt;

Polunin elab alaliselt Londonis, kuigi töö tõttu reisib tihti.&lt;ref name=mackrell80516/&gt;

Ta armastab [[tätoveering]]uid ja pälvis juba Royal Ballet's tantsides tähelepanu oma tätoveeritud kehaga. Aastate jooksul on ta jätkanud keha katmist piltide ja tekstidega. Muuhulgas on tema kehale tätoveeritud [[Mickey Rourke]]'i nimi, [[David LaChappelle]]'i nimetähed, karu käpajäljed, õigeusu kirik ja [[Jokker (koomiksitegelane)|Jokkeri]] rollis olnud [[Heath Ledger]]i portree.&lt;ref&gt;Hoffman, Barbara. [http://nypost.com/2016/09/21/meet-the-bad-boy-of-ballet/ &quot;Meet the tattooed dance sensation who worships Mickey Rourke&quot;] – ''New York Post'', 21.09.2016 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt; Pärast Royal Ballet'st lahkumist oli ta kaasosanik ühes Londonis tegutsenud tätoveerimissalongis, mille teine osanik oli tema sõber Anthony Lammin.&lt;ref&gt;Needham, Alex. [https://www.theguardian.com/stage/2012/mar/06/sergei-polunin-give-up-ballet &quot;Sergei Polunin: I'll give up ballet by 26&quot;] – ''The Guardian'', 6.03.2012 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Kavanagh, Julie. [https://www.1843magazine.com/content/arts/dancers-demons &quot;A dancer's demons&quot;]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} – ''The Economist 1843'', September/October 2012 (vaadatud 25.03.2017)&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited|2}}

==Välislingid==
* [http://www.stanislavskymusic-bilet.ru/ballet-soloists/sergey-polunin/ Profiil Stanislavski ja Nemirovitš-Dantšenko nimelise Moskva Muusikateatri kodulehel] (vene keeles)
* [http://www.roh.org.uk/people/sergei-polunin Profiil Royal Ballet' veebilehel] (inglise keeles)
* [https://www.staatsoper.de/biographien/detail-seite/polunin-sergei.html Profiil Bayerisches Staatsballetti veebilehel] (saksa keeles)
* [https://www.facebook.com/groups/66440144347 Sergei Polunin | Official Fan Club] (ametlik fänniklubi Facebookis)

{{JÄRJESTA:Polunin, Sergei}}
[[Kategooria:Ukraina balletitantsijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1989]]</text>
      <sha1>dbixht2glrb1slvtj8gl810vpznv79d</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Peeter Koljukovski</title>
    <ns>0</ns>
    <id>461971</id>
    <revision>
      <id>7203897</id>
      <parentid>5633364</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T15:59:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <origin>7203897</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1813" sha1="cvc22x24cp1l2gawvlf3pagyf0pydfz" xml:space="preserve">'''Peeter (Pjotr) Koljukovski''' oli [[Õigeusk|õigeusu]] vaimulik (preester).

== Eluloolisi andmeid ==
Peeter (Pjotr)  Koljukovski sündis [[köster]] Timofei Koljukovski  peres ja  lõpetas [[Pihkva Vaimulik Seminar|Pihkva Vaimuliku Seminari]] 1836. Tema sünni- ja surmaaeg on teadmata&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.eoc.ee|Pealkiri=vaimulike andmebaas/Koljukovski|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;.

== Vaimulikupühitsused ==
* pühitseti [[diakon]]iks [[17. märts]]il [[1845]] [[Riia vikaarpiiskopkond|Riia vikaarpiiskop]] [[Filaret (Gumilevski)|Filareti (Gumilevski)]] poolt
* pühitseti preestriks [[18. mai|18.mail]] [[1847]] [[Tornimäe Neitsi Maarja Kaitsmise kirik|Tornimäe Neitsi Maarja  Kaitsmise kirikus]] [[Riia vikaarpiiskopkond|Riia vikaarpiiskop]] [[Filaret (Gumilevski)|Filareti (Gumilevski)]] poolt

=== Teenistuskäik vaimulikuna ===
* [[diakon]] [[Kuressaare Püha Nikolai kogudus]]es [[17. märts]]ist [[1845]]-[[18. mai]]ni [[1847]]
* pr [[Tornimäe Neitsi Maarja Kaitsmise kirik|Tornimäe Neitsi Maarja  kaitsmise koguduses]] [[1847]]
* pr [[Lümanda Issanda Muutmise kirik|Lümanda Issandamuutmise koguduses]] [[1. juuni]]st [[1847]]-[[14. juuni]]ni [[1851]] - oli koguduse esimene preester
* pr [[Mõnnuste Kolmainu Jumala Ilmumise kogudus|Mõnnuste Kolmainu Jumala  Ilmumise koguduses]] [[14. juuni]]st [[1851]]-[[1. märts]]ini [[1852]] - oli koguduse esimene preester
* pr [[Lümanda Issanda Muutmise kirik|Lümanda Issandamuutmise koguduses]] [[1. märts]]ist [[1852|1852-]][[24. juuni]]ni [[1853]]

== Vaata ka ==
* [[Lümanda mõis]]
* [[Mõnnuste mõis]]
* [[Riia piiskopkond (õigeusu kirik)]]

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Koljukovski, Peeter}}
[[Kategooria:Eesti õigeusu vaimulikud]]
[[Kategooria:Sünniaeg puudub]]
[[Kategooria:Surmaaeg puudub]]</text>
      <sha1>cvc22x24cp1l2gawvlf3pagyf0pydfz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203899</id>
      <parentid>7203897</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T16:06:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Eluloolisi andmeid */</comment>
      <origin>7203899</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1756" sha1="2g49qxnfohhhxbljgkx7gwuiax3o3qr" xml:space="preserve">'''Peeter (Pjotr) Koljukovski''' oli [[Õigeusk|õigeusu]] vaimulik (preester).

== Eluloolisi andmeid ==
Peeter (Pjotr)  Koljukovski sündis [[köster]] Timofei Koljukovski  peres ja  lõpetas [[Pihkva Vaimulik Seminar|Pihkva Vaimuliku Seminari]] 1836. Tema sünni- ja surmaaeg on teadmata&lt;ref&gt;[https://www.eoc.ee/vaimulik/koljukovski-peeter eoc.ee]&lt;/ref&gt;.

== Vaimulikupühitsused ==
* pühitseti [[diakon]]iks [[17. märts]]il [[1845]] [[Riia vikaarpiiskopkond|Riia vikaarpiiskop]] [[Filaret (Gumilevski)|Filareti (Gumilevski)]] poolt
* pühitseti preestriks [[18. mai|18.mail]] [[1847]] [[Tornimäe Neitsi Maarja Kaitsmise kirik|Tornimäe Neitsi Maarja  Kaitsmise kirikus]] [[Riia vikaarpiiskopkond|Riia vikaarpiiskop]] [[Filaret (Gumilevski)|Filareti (Gumilevski)]] poolt

=== Teenistuskäik vaimulikuna ===
* [[diakon]] [[Kuressaare Püha Nikolai kogudus]]es [[17. märts]]ist [[1845]]-[[18. mai]]ni [[1847]]
* pr [[Tornimäe Neitsi Maarja Kaitsmise kirik|Tornimäe Neitsi Maarja  kaitsmise koguduses]] [[1847]]
* pr [[Lümanda Issanda Muutmise kirik|Lümanda Issandamuutmise koguduses]] [[1. juuni]]st [[1847]]-[[14. juuni]]ni [[1851]] - oli koguduse esimene preester
* pr [[Mõnnuste Kolmainu Jumala Ilmumise kogudus|Mõnnuste Kolmainu Jumala  Ilmumise koguduses]] [[14. juuni]]st [[1851]]-[[1. märts]]ini [[1852]] - oli koguduse esimene preester
* pr [[Lümanda Issanda Muutmise kirik|Lümanda Issandamuutmise koguduses]] [[1. märts]]ist [[1852|1852-]][[24. juuni]]ni [[1853]]

== Vaata ka ==
* [[Lümanda mõis]]
* [[Mõnnuste mõis]]
* [[Riia piiskopkond (õigeusu kirik)]]

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Koljukovski, Peeter}}
[[Kategooria:Eesti õigeusu vaimulikud]]
[[Kategooria:Sünniaeg puudub]]
[[Kategooria:Surmaaeg puudub]]</text>
      <sha1>2g49qxnfohhhxbljgkx7gwuiax3o3qr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ilja Solovski</title>
    <ns>0</ns>
    <id>462040</id>
    <revision>
      <id>7203905</id>
      <parentid>7091083</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T16:25:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Viited */</comment>
      <origin>7203905</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1084" sha1="2v6y2xmsyr091oh74er4aitkvrl9ln2" xml:space="preserve">'''Ilja Solovski''' ([[1820]] – ?) oli õigeusu vaimulik: [[diakon]], [[preester]].

== Eluloolisi andmeid ==
Ta sündis [[1820]] ülempreester [[Stefan Solovski]] peres, lõpetas [[Pihkva Vaimulik Seminar|Pihkva Vaimuliku Seminari]] [[1843]], oli II järgu lõpetaja. Preester Ilja Solovski surma aeg ja koht on teadmata.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.eoc.ee|Pealkiri=vaimulike andmebaas/Ilja Solovski|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;

== Vaimulikupühitsus ==
* pühitseti [[diakon]]iks/preestriks 14. novembril [[1843]] [[Pihkva]] ülempiiskop [[Nafanaili]] poolt

==Teenistuskäik ==
* pr [[Toropets]]is [[1843]]-[[1847]]
* pr [[Antsla-Kraavi Prohvet Eelija kogudus]]es [[1847]]-[[1851]] - oli koguduse esimene preester&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.eha.ee|Pealkiri=Õigeusu kiriku asutused ja kogudused/Antsla-Kraavi|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Solovski, Ilja}}
[[Kategooria:Venemaa õigeusu vaimulikud]]
[[Kategooria:Eesti õigeusu vaimulikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1820]]
[[Kategooria:Surmaaeg puudub]]</text>
      <sha1>2v6y2xmsyr091oh74er4aitkvrl9ln2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mihhail Tšihhatšov</title>
    <ns>0</ns>
    <id>462051</id>
    <revision>
      <id>7203902</id>
      <parentid>6682276</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T16:11:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Eluloolisi andmeid */</comment>
      <origin>7203902</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2796" sha1="rvjmgs3dieu9n7p5bnr13n5e0j8m46p" xml:space="preserve">'''Mihhail Tšihhatšov''' ([[1823]] – [[22. märts]] [[1896]]) oli [[Liivimaa kubermang]]us tegutsenud [[Venelased|venelasest]] [[Õigeusk|õigeusu]] vaimulik (ülempreester).

== Eluloolisi andmeid ==
Ta sündis [[1823]] pr Feodor Tšihhatšovi peres, lõpetas [[Pihkva Vaimulik Akadeemia|Pihkva Vaimuliku Akadeemia]] [[1846]], tõlkis ka vaimulikku kirjandust eesti keelde. Ülempreester Mihhail Tšihhatšov suri 22. märtsil 1896 [[Võrumaa]]l ja maeti [[Räpina kalmistu]]le.[&lt;ref&gt;https://www.eoc.ee/vaimulik/tsihhatsov-mihhail eoc.ee]&lt;/ref&gt;

== Vaimulikupühitsused==
* pühitseti [[diakon]]iks/preestriks 15. septembril [[1846]] [[Riia vikaarpiiskopkond|Riia vikaarpiiskop]] [[Filaret (Gumilevski)|Filareti]] poolt
* pühitseti ülempreestriks 28. veebruaril [[1861]] [[Riia piiskopkond (õigeusu kirik)|Riia ja Miitavi]] piiskop Platon I poolt

==Autasud==
* [[Puusaehe|puusaehe (nabedrennik)]] [[1843]]. aastal

== Teenistuskäik==
* pr [[Kastolatsi Neitsi Maarja Rõõmukuulutamise kogudus]]es 15. september [[1846]] – 7. veebruar [[1847]] – oli koguduse esimene preester&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://eha.ee|Pealkiri=Õigeusu kiriku asutused ja kogudused/Kastolatsi|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2021-09-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210930193446/https://www.eha.ee/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
* pr [[Viljandi Eelkäija Johannese kogudus]]es [[1847]]–[[1848]]; [[1861]]–[[1863]]
* pr [[Arussaare Issanda Taevaminemise kogudus]]es 5. märts [[1848]] – 22. juuni [[1852]] – oli koguduse esimene preester&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://eha.ee|Pealkiri=Õigeusu kirikud ja asutused/Arussaare|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2021-09-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210930193446/https://www.eha.ee/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
* pr [[Kikevere Jumalaema Uinumise kogudus]]es [[1850]] – 22. juuni [[1852]] – oli koguduse esimene preester&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://eha.ee|Pealkiri=Õigeusu kirikud ja asutused/Kikevere|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2021-09-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210930193446/https://www.eha.ee/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
* üpr [[Suislepa Püha Katariina kogudus]]es [[1861]]–[[1862]]
* üpr [[Lalsi Püha Nikolause kogudus]]es [[1862]]
* üpr [[Haanja-Plaani Püha Nikolai kogudus]]es [[1863]]–[[1883]]
* üpr [[Võru Suurkannataja Ekaterina kogudus]]es [[1883]]–[[1891]]
* üpr [[Kergu Püha Suurkannataja Sinaiida kogudus]]es [[1891]]–[[1896]]
* pr/üpr [[Viljandi Eelkäija Johannese kogudus]]es [[1847]]–[[1848]]; [[1861]]–[[1863]]

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Tšihhatšov, Mihhail}}
[[Kategooria:Eesti õigeusu vaimulikud]]
[[Kategooria:Eesti venelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1823]]
[[Kategooria:Surnud 1896]]</text>
      <sha1>rvjmgs3dieu9n7p5bnr13n5e0j8m46p</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203903</id>
      <parentid>7203902</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T16:11:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Eluloolisi andmeid */</comment>
      <origin>7203903</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2796" sha1="f9qeoo50gwwn03wqpghyjl7h7edunj9" xml:space="preserve">'''Mihhail Tšihhatšov''' ([[1823]] – [[22. märts]] [[1896]]) oli [[Liivimaa kubermang]]us tegutsenud [[Venelased|venelasest]] [[Õigeusk|õigeusu]] vaimulik (ülempreester).

== Eluloolisi andmeid ==
Ta sündis [[1823]] pr Feodor Tšihhatšovi peres, lõpetas [[Pihkva Vaimulik Akadeemia|Pihkva Vaimuliku Akadeemia]] [[1846]], tõlkis ka vaimulikku kirjandust eesti keelde. Ülempreester Mihhail Tšihhatšov suri 22. märtsil 1896 [[Võrumaa]]l ja maeti [[Räpina kalmistu]]le.&lt;ref&gt;[https://www.eoc.ee/vaimulik/tsihhatsov-mihhail eoc.ee]&lt;/ref&gt;

== Vaimulikupühitsused==
* pühitseti [[diakon]]iks/preestriks 15. septembril [[1846]] [[Riia vikaarpiiskopkond|Riia vikaarpiiskop]] [[Filaret (Gumilevski)|Filareti]] poolt
* pühitseti ülempreestriks 28. veebruaril [[1861]] [[Riia piiskopkond (õigeusu kirik)|Riia ja Miitavi]] piiskop Platon I poolt

==Autasud==
* [[Puusaehe|puusaehe (nabedrennik)]] [[1843]]. aastal

== Teenistuskäik==
* pr [[Kastolatsi Neitsi Maarja Rõõmukuulutamise kogudus]]es 15. september [[1846]] – 7. veebruar [[1847]] – oli koguduse esimene preester&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://eha.ee|Pealkiri=Õigeusu kiriku asutused ja kogudused/Kastolatsi|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2021-09-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210930193446/https://www.eha.ee/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
* pr [[Viljandi Eelkäija Johannese kogudus]]es [[1847]]–[[1848]]; [[1861]]–[[1863]]
* pr [[Arussaare Issanda Taevaminemise kogudus]]es 5. märts [[1848]] – 22. juuni [[1852]] – oli koguduse esimene preester&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://eha.ee|Pealkiri=Õigeusu kirikud ja asutused/Arussaare|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2021-09-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210930193446/https://www.eha.ee/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
* pr [[Kikevere Jumalaema Uinumise kogudus]]es [[1850]] – 22. juuni [[1852]] – oli koguduse esimene preester&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://eha.ee|Pealkiri=Õigeusu kirikud ja asutused/Kikevere|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2021-09-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210930193446/https://www.eha.ee/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
* üpr [[Suislepa Püha Katariina kogudus]]es [[1861]]–[[1862]]
* üpr [[Lalsi Püha Nikolause kogudus]]es [[1862]]
* üpr [[Haanja-Plaani Püha Nikolai kogudus]]es [[1863]]–[[1883]]
* üpr [[Võru Suurkannataja Ekaterina kogudus]]es [[1883]]–[[1891]]
* üpr [[Kergu Püha Suurkannataja Sinaiida kogudus]]es [[1891]]–[[1896]]
* pr/üpr [[Viljandi Eelkäija Johannese kogudus]]es [[1847]]–[[1848]]; [[1861]]–[[1863]]

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Tšihhatšov, Mihhail}}
[[Kategooria:Eesti õigeusu vaimulikud]]
[[Kategooria:Eesti venelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1823]]
[[Kategooria:Surnud 1896]]</text>
      <sha1>f9qeoo50gwwn03wqpghyjl7h7edunj9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bert Ribul</title>
    <ns>0</ns>
    <id>467328</id>
    <revision>
      <id>7204168</id>
      <parentid>7131586</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T06:51:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204168</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1054" sha1="ac6h54wcvtu1t3df1a3rnc13gtspozs" xml:space="preserve">'''Bert Ribul''' (sündinud [[23. detsember|23. detsembril]] [[1990]]) on Eesti [[BMX]] flatlandi sõitja. 

Teda peetakse Eesti üheks parimaks trikiratturiks.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.redbull.com/en/bike/athletes/1331698146888/bert-ribul|Pealkiri=Bert Ribul – Estonia's best stunt rider|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;

2013. aastal liitus Bert Red Bulli meeskonnaga ning vaatamata vigastusest tingitud kaheaastasele eemaolekule sõidab Red Bulli meeskonnas siiani.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.flatmattersonline.com/catching-up-with-bert-ribul-at-bike-days-2017|Pealkiri=Catching up with Bert Ribul|Väljaanne=Flatmatters|Aeg=15.05.2017|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;

2025. aastal anti talle tiitel HCS (Honorary Chief Sir).{{lisa viide}}

== Viited ==
&lt;references /&gt;

== Välislingid ==
* [http://www.redbull.com/en/bike/athletes/1331698146888/bert-ribul Bert Ribul]
* [https://vimeo.com/203922570 He How Rides Freely (Dmitri Shusuyev)]

{{JÄRJESTA:Ribul, Bert}}
[[Kategooria:Eesti ekstreemsportlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1990]]</text>
      <sha1>ac6h54wcvtu1t3df1a3rnc13gtspozs</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Maksim Ammossov</title>
    <ns>0</ns>
    <id>472306</id>
    <revision>
      <id>7203873</id>
      <parentid>6218689</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T14:30:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MasterRus21thCentury</username>
        <id>141545</id>
      </contributor>
      <origin>7203873</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3472" sha1="8fccmmyjxm078ltao20cc5r0dgd4ah6" xml:space="preserve">[[Fail:Maxim Kirovich Ammosov.jpg|pisi|Maksim Ammossov tütrega (foto 1930. aastate keskpaigast)]]
[[Pilt: Ammosov_Moscow_1930.jpeg |pisi|Maksim Ammossov (vasakult esimene), [[Issidor Barahhov]] (kolmas) (1930)]]

'''Maksim Kirovitš Ammossov''' ([[vene keel]]es Максим Кирович Аммосов; [[22. detsember]] ([[vkj]] 10. detsember) [[1897]] [[Jakuudi oblast]] – [[28. juuli]] [[1938]] [[Moskva]]) oli[[jakuudid| jakuudi]] rahvusest [[Sahha]] ja [[Kõrgõzstan]]i riigitegelane.
 
Ta osales [[1916]]. aastast revolutsioonilises liikumises [[Venemaa]]l; [[bolševik]] alates [[1917]]. aastast. Ta võitles [[nõukogude võim]]u kehtestamise eest [[Siber]]is. Koos [[Platon Oiunski]] ja [[Issidor Barahhov]]iga andis ta olulise panuse [[Jakuudi ANSV]] moodustamisse. Ta oli aastatel 1925–1928 [[Jakuudi ANSV Rahvakomissaride Nõukogu]] esimees &lt;ref name=&quot;gui&quot;/&gt;. 

[[Üleliiduline Kommunistlik (bolševike) Partei|Üleliidulise Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee]] ülesandel saadeti ta [[1937]]. aastal [[Kirgiisia]]sse, kus aasta varem oli moodustatud [[Kirgiisi NSV]]. Ta valiti seal [[Kirgiisi Kommunistliku Partei]] Keskkomitee esimeseks sekretäriks.

1937. aastal [[Represseerimine|represseeriti]] Ammossov ebaseaduslikult. Hukati [[1938]]. aastal. Rehabiliteeriti [[1956]]. aastal

==Haridustee ja lingvistiline huvi==
Ammossov lõpetas[[Punase professuuri instituut| Punase professuuri instituudi]]. Tal oli [[Keel|keelte]] peale annet, lisaks [[Jakuudi keel|jakuudi]] ja vene keelele valdas ta veel seitset keelt ([[Inglise keel|inglise]], [[Saksa keel|saksa]], [[Prantsuse keel|prantsuse]], [[Kasahhi keel|kasahhi]], [[Tatari keel|tatari]], [[Usbeki keel|usbeki]] ja [[kirgiisi keel]]).&lt;ref name=&quot;nlb&quot;/&gt;

==Mälestuse jäädvustamine==
Tema auks nimetati Jakuudi Riiklik Ülikool 1990. aastal ümber [[Ammossovi-nimeline Jakutski Riiklik Ülikool|Ammossovi-nimeliseks Jakutski Riiklikuks Ülikooliks]] ja 1997. aastast antakse välja[[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Ammossovi-nimeline riiklik preemia| Sahha (Jakuutia) Vabariigi Ammossovi-nimelist riiklikku preemiat]]. Ammossovi [[mälestussammas]] rajati 2005. aastal [[Jakutsk]]is ja 2012. aastal [[Biškek]]is.

==Isiklikku==
Tema tütar on [[Moskva]]s elav ühiskonnategelane [[tehnikakandidaat]] [[Lena Ammossova]] (sündinud 1937), kes sai 2007. aastal isa eluloo uurimise eest Sahha valitsuselt Ammossovi-nimelise riikliku preemia.&lt;ref name=&quot;sak&quot;/&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;sak&quot;&gt;[https://www.sakha.gov.ru/laureat-gosudarstvennoy-premii-respubliki-saha-kutiya-imeni-mkammosova-ammosova-lena-maksimovna Лауреат Государственной премии Республики Саха]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. sakha.gov.ru&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nlb&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20170806180207/http://nlib.sakha.ru/news.php?news=6700 Лингвистический талант Максима Кировича Аммосова]. nlib.sakha.ru&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gui&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140323230155/http://guides.rusarchives.ru/browse/guidebook.html?bid=19&amp;sid=9201 Часть IV. Личные фонды]. guides.rusarchives.ru&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
{{Commons| Category:Maxim Ammosov}}


{{JÄRJESTA:Ammossov, Maksim}}
[[Kategooria:Jakuudi ANSV partei- ja riigitegelased]]
[[Kategooria: Kõrgõzstani poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1897]]
[[Kategooria:Surnud 1938]]
[[Kategooria:Polüglotid]]</text>
      <sha1>8fccmmyjxm078ltao20cc5r0dgd4ah6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sahha (Jakuutia) Vabariigi pea</title>
    <ns>0</ns>
    <id>472621</id>
    <revision>
      <id>7204201</id>
      <parentid>7185594</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T09:05:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MasterRus21thCentury</username>
        <id>141545</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Sahha (Jakuutia) Vabariigi presidendid ja pead */</comment>
      <origin>7204201</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4623" sha1="31w1x08p8sh544k3vky151jzjwyxq3r" xml:space="preserve">[[Pilt:Standard of the Head of the Sakha (Yakut) Republic.svg|pisi| 200px|Sahha (Jakuutia) Vabariigi pea standart]]
[[Pilt:Aysen Nikolayev (2018-05-28) 2.jpg|pisi|200px|[[Aissen Nikolajev]], 2018. aasta maist Sahha (Jakuutia) Vabariigi pea]]

'''Sahha (Jakuutia) Vabariigi pea''' (kuni 2014 '''Sahha (Jakuutia) Vabariigi president'''; [[jakuudi keel]]es Саха Өрөспγγбγлγкэтин Ил Дархана, Ил Дархан; [[vene keel]]es Глава Республики Саха (Якутия)) on [[Sahha|Sahha (Jakuutia) Vabariigi]] kõrgeim riigiametnik, vabariigi täidesaatva võimu juht.&lt;ref name=&quot;const&quot;/&gt;

Ameti staatus on määratud [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi põhiseadus|Sahha (Jakuutia) Vabariigi põhiseaduse]] viienda peatükiga, mille kohaselt Sahha (Jakuutia) Vabariigi pea on rahvuslik-riikliku staatuse, Sahha (Jakuutia) Vabariigi territoriaalse terviklikkuse ja põhiseadusest kinnipidamise garant.&lt;ref name=&quot;const&quot;/&gt;

Sahha (Jakuutia) Vabariigi pea valitakse iga viie aasta tagant Sahha (Jakuutia) Vabariigi [[kodanik]]e poolt üleüldise võrdse ja otsese valimisõiguse alusel salajasel hääletamisel viieks aastaks. Üks ja sama isik ei või olla Sahha (Jakuutia) Vabariigi pea ametikohal üle kahe ametiaja järjest.&lt;ref name=&quot;const&quot;/&gt;

Sahha (Jakuutia) Vabariigi põhiseaduse viienda peatüki alusel nimetab Sahha (Jakuutia) Vabariigi pea [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Riigikogu (Il Tümene)]] nõusolekul [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Valitsus]]e [[Valitsusjuht|esimehe]], tema asetäitjad ja [[Minister|ministrid]].&lt;ref name=&quot;const&quot;/&gt;

[[Venemaa Föderatsiooni president]] omab õigust usalduse kaotuse korral Sahha (Jakuutia) Vabariigi pea volitused ennetähtaegselt lõpetada. Sellisel juhul määrab ta Sahha (Jakuutia) Vabariigi pea ajutise kohusetäitja.&lt;ref name=&quot;const&quot;/&gt;

==Sahha (Jakuutia) Vabariigi president==
1991. aasta juunis seati sisse [[Vene NFSV]] presidendi ametikoht. Enne aasta lõppu viidi presidendivalimised läbi veel seitsmes vabariigis, sealhulgas 20. detsembril [[Jakuudi-Sahha NSV]]-s. Esitatud oli kaks kandidaati. Valimised võitis [[Jakuudi-Sahha NSV Ülemnõukogu]] esimees [[Mihhail Nikolajev]], kes kogus 76,7% valijate häältest, teine kandidaat sai vaid 7,3% valijate häältest. Valimistel osales 74,9% hääleõiguslikust elanikkonnast. Nikolajevi valimise vastu hääletas poliitiline[[liikumine (ühiskond)| liikumine]] [[Demokraatlik Jakuutia]]. Asepresidendiks valiti [[Vjatšeslav Štõrov]].

27. detsembril 1991 võttis [[Jakuudi-Sahha NSV Ülemnõukogu]] vastu määruse vabariigi ümbernimetamiseks[[Sahha (Jakuutia) Vabariik| Sahha (Jakuutia) Vabariigiks]].&lt;ref name=&quot;doc&quot;/&gt; [[4. aprill]]il [[1992]] võeti vastu [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi põhiseadus]].

25. aprillil 2014 andis [[Venemaa Föderatsiooni president]] [[Vladimir Putin]] välja [[seadlus]]e [[Jegor Borissov]]i presidendivolituste ennetähtaegsest lõppemisest ning tema määramisest Sahha (Jakuutia) Vabariigi pea ajutiseks kohusetäitjaks.&lt;ref name=&quot;yak&quot;/&gt; 2014. aasta septembris toimunud Sahha (Jakuutia) Vabariigi pea vabariiklikel valimistel võitis Jegor Borissov, kes töötas sellel ametikohal kuni 28. maini 2018.

==Sahha (Jakuutia) Vabariigi presidendid ja pead==
* 1991–2002 [[Mihhail Nikolajev]] (president)
* 2002–2010 [[Vjatšeslav Štõrov]] (president)
* 2010–2014 [[Jegor Borissov]] (president)
* 2014–2018 [[Jegor Borissov]] (Sahha (Jakuutia) Vabariigi pea)
* 2018– [[Aissen Nikolajev]] (Sahha (Jakuutia) Vabariigi pea)

&lt;gallery&gt;
Fail:Mikhail Nikolayev-1.jpg|Mihhail Nikolajev
Fail:ShtyrovVA.JPG|[[Vjatšeslav Štõrov]]
Fail:Yegor Borisov, August 2010.jpeg|[[Jegor Borissov]]
Fail:Aysen Nikolaev portrait.jpg|[[Aissen Nikolajev]]
&lt;/gallery&gt;

==Sahha (Jakuutia) Vabariigi asepresidente==
* 1991–1994 [[Vjatšeslav Štõrov]]
* 2002–2007 [[Aleksandr Akimov]]
* 2007–2010 [[Jevgenija Mihhailova]]
* 2010–2014 [[Dmitri Gluško]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;doc&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20191104105505/http://docs.pravo.ru/document/view/18594078/ О переименовании Якутской-Саха ССР]. docs.pravo.ru&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;const&quot;&gt;[http://constitution.garant.ru/region/cons_saha/chapter/5/#block_500 Конституция (Основной Закон) Республики Саха]. constitution.garant.ru&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yak&quot;&gt;[http://yakutiamedia.ru/news/353197/ Владимир Путин подписал указ]. yakutiamedia.ru&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://glava.sakha.gov.ru/ Koduleht] glava.sakha.gov.ru


[[Kategooria:Sahha (Jakuutia) Vabariigi pead ja presidendid| ]]</text>
      <sha1>31w1x08p8sh544k3vky151jzjwyxq3r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>72 (Tallinna bussiliin)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>475341</id>
    <revision>
      <id>7204123</id>
      <parentid>7201754</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:44:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37735-79</username>
        <id>232663</id>
      </contributor>
      <origin>7204123</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2700" sha1="3vrl8degizuq35k2drykwk3mpw7e473" xml:space="preserve">{{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Keskuse|lõpppeatus=Kopli|number=72|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/72/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=71|järgmine liin=73|järgmine=73 (Tallinna bussiliin)|eelmine=71 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/72/a-b]|uuendus=20. juuli 2026|pilt=TAK1740.JPG|läbi=Sõpruse puiestee|avati=2017|eelkäija=[[9 (Tallinna trolliliin)|Trolliliin 9]]}}

'''72''' on [[Tallinn]]a [[buss]]iliin, mis sõidab [[Keskuse bussipeatus|Keskuse]] ja [[Kopli bussipeatus|Kopli]] vahel.

Bussiliin on käigus alates [[2. mai|2. maist]] [[2017]] kõigil päevil&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.pealinn.ee/koik-uudised/trolliliin-number-9-suletakse-alates-maist-n189977|pealkiri=Trolliliin number 9 suletakse alates maist|väljaanne=pealinn.ee|aeg=|vaadatud=03.06.2020|arhiivimisaeg=2.11.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201102124847/http://www.pealinn.ee/koik-uudised/trolliliin-number-9-suletakse-alates-maist-n189977|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]]. Enne teenindas seda liini [[9 (Tallinna trolliliin)|trolliliin 9]], mida praegu bussiliin 72 asendab. Väljumised 5-15 minuti tagant.

Alates 1. augustist 2026 muutub jälle trolliliiniks ja uueks lõpp-peatuseks saab Mustamäe Akadeemia teel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Mustamäe {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/mustamae |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Avati
!Marsruut
!Suleti
!Märkused
|-
|mai 2017
|Keskuse - Sõpruse pst - Sõle - Kopli
|1.08
|
|-
|august 2026
|Mustamäe - Akadeemia tee - Sõpruse pst - Sõle - Kopli
|
|Muutub [[72 (Tallinna trolliliin)|trolliliiniks]]
|}

== Peatused ==
{{teekaart}}
{{col-begin}}
{{col-2}}

=== Keskuse &gt; Kopli ===

* '''Keskuse''' 
* Liivaku 
* Vambola 
* Lepistiku 
* Siili 
* Linnu tee 
* Tedre 
* Koskla 
* Taksopark 
* Ülase 
* Sõle 
* Ädala 
* Kolde puiestee 
* Nisu 
* Ehte 
* Madala 
* Lõime 
* Maleva
* Sirbi
* Marati
* Sepa 
* '''Kopli'''

{{col-break}}

=== Kopli &gt; Keskuse ===

* '''Kopli''' 
* Sepa 
* Marati
* Sirbi
* Maleva
* Lõime 
* Madala 
* Ehte 
* Nisu 
* Kolde puiestee 
* Ädala 
* Ülase 
* Koskla 
* Tihase 
* Tedre 
* Linnu tee 
* Siili 
* Lepistiku 
* Vambola
* Liivaku 
* Ehitajate tee 
* Männi 
* '''Keskuse'''
{{col-end}}

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://transport.tallinn.ee/#bus/72 72. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel]

{{Tallinna bussiliinid}}
{{tallinna trolliliinid}}
&lt;br /&gt;
[[Kategooria:Tallinna bussiliinid]]</text>
      <sha1>3vrl8degizuq35k2drykwk3mpw7e473</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2027</title>
    <ns>0</ns>
    <id>477312</id>
    <revision>
      <id>7203932</id>
      <parentid>7194151</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T17:40:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <origin>7203932</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2986" sha1="1w7iqkikkcrqu8m39ido2kbwzd6dcl9" xml:space="preserve">{{aasta artikkel}}
'''2027. aasta''' ('''MMXXVII''') on [[21. sajand]]i 27. [[aasta]]. See algab [[reede]]ga.

==Vasted teistes kalendrites==
*[[Juudi kalender]]: 5789–5788
*[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 
*[[Islami kalender]]: 1448–1449
*[[Iraani kalender]]: 1405–1406
*[[Sirvikalender]]: 10240

==Jaanuar==
* 3. jaanuar – [[Washington]]is alustab tööd [[USA Kongress]]i 120. koosseis 
* 30. jaanuar – [[Saksamaa]] presidendivalimised 
==Veebruar==
* 6. veebruar – rõngakujuline [[päikesevarjutus]] 
==Märts==
* 16.–21. märts – iluuisutamise maailmameistrivõistlused [[Tampere]]s
==Aprill==
* 18. aprill – presidendivalimised [[Prantsusmaa]]l 
==Mai==
* – Eurovisiooni lauluvõistlus Bulgaarias
* 1. mai – Serbia presidendivalimised 
* 15. mai – 15. august – Expo 2027 toimub Belgradis Serbias 
==Juuni== 
* 6. juuni – Mehhiko seadusandliku kogu valimised 
* 16. – 27. juuni – Türgis Istanbulis toimuvad Euroopa mängud 
* 19. juuni – 17. juuli – Aafrika Rahvaste Karikavõistlused on kavas võõrustada Keenias, Ugandas ja Tansaanias 
* 24. juuni – 25. juuli – FIFA naiste maailmameistrivõistlused toimuvad Brasiilias 
* 25. juuni – 4. juuli – sõjaväelaste maailmamängud toimuvad Charlotte'is, Põhja-Carolinas, USAs 
==Juuli== 
* 16. juuli – 1. august – Limas , Peruus , toimuvad 2027. aasta Pan-Ameerika mängud .
* 24. juuli – 8. august – 2027. aasta Vaikse ookeani mängud toimuvad Tahitil . [ 10 ]
* 25. juuli – Kreeka parlamendivalimised 
==August==
* 2. august – on oodata päikesevarjutust, mis kestab 6 minutit ja 22 sekundit 
* 7. august – [[asteroid]] [https://en.wikipedia.org/wiki/(137108)_1999_AN10 (137108) 1999 AN10] möödub Maast 388 960 km kauguselt 
* 16. august – avaldatakse [[Elvis Presley]]´i lahkamisaruanne (50 aastat surmast) 
* 27. august – 12. september – FIBA ​​​​korvpalli maailmameistrivõistlused Kataris
==September== 
* 1. september – [[Bougainville'i autonoomne piirkond|Bougainville]] iseseisvub [[Paapua Uus-Guinea]]st. 

* ...

== Sündmused Eestis ==
* 27.–29. jaanuar – [[Tallinn]]as toimub kuues [[Ukraina ülesehitamise konverents]] (Ukraine Recovery Conference – URC), mis saab olema üks suurimaid [[Eesti]] pinnal toimunud tippkohtumisi. Konverentsi eesmärk on aidata alates 2022. aastast [[Venemaa]]ga sõjas oleval [[Ukraina]]l valmistuda rahuks. Konverentsi ajaks tekitatakse n-ö Ukraina küla, mille keskpunkt oleks [[Vabaduse väljak]] ja selle ümbrusesse jäävad hooned, näiteks [[Eesti Rahvusraamatukogu]], [[Südalinna Teater]], [[Tallinna Kunstihoone]] jne. 
* veebruar – Tallinnas toimuvad 19. [[Eesti Laul|Eesti Laulu]] võistlus ja 34. [[Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor]]. 
* 27.-28. veebruar – toimub 53. [[Tartu Maraton]] 
* 7. märts – [[2027. aasta Riigikogu valimised]] 
* aprill – astub ametisse uus [[Eesti valitsus]]  
* 6. juuni – toimub 46. [[Tartu Rattaralli]]
* ...

[[Kategooria:2027| ]]</text>
      <sha1>1w7iqkikkcrqu8m39ido2kbwzd6dcl9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203933</id>
      <parentid>7203932</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T17:41:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Sündmused maailmas */</comment>
      <origin>7203933</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3014" sha1="rjkoju6mb7meee03bz01qhn96pqg8fw" xml:space="preserve">{{aasta artikkel}}
'''2027. aasta''' ('''MMXXVII''') on [[21. sajand]]i 27. [[aasta]]. See algab [[reede]]ga.

==Vasted teistes kalendrites==
*[[Juudi kalender]]: 5789–5788
*[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 
*[[Islami kalender]]: 1448–1449
*[[Iraani kalender]]: 1405–1406
*[[Sirvikalender]]: 10240

== Sündmused maailmas ==
===Jaanuar===
* 3. jaanuar – [[Washington]]is alustab tööd [[USA Kongress]]i 120. koosseis 
* 30. jaanuar – [[Saksamaa]] presidendivalimised

==Veebruar==
* 6. veebruar – rõngakujuline [[päikesevarjutus]] 
==Märts==
* 16.–21. märts – iluuisutamise maailmameistrivõistlused [[Tampere]]s
==Aprill==
* 18. aprill – presidendivalimised [[Prantsusmaa]]l 
==Mai==
* – Eurovisiooni lauluvõistlus Bulgaarias
* 1. mai – Serbia presidendivalimised 
* 15. mai – 15. august – Expo 2027 toimub Belgradis Serbias 
==Juuni== 
* 6. juuni – Mehhiko seadusandliku kogu valimised 
* 16. – 27. juuni – Türgis Istanbulis toimuvad Euroopa mängud 
* 19. juuni – 17. juuli – Aafrika Rahvaste Karikavõistlused on kavas võõrustada Keenias, Ugandas ja Tansaanias 
* 24. juuni – 25. juuli – FIFA naiste maailmameistrivõistlused toimuvad Brasiilias 
* 25. juuni – 4. juuli – sõjaväelaste maailmamängud toimuvad Charlotte'is, Põhja-Carolinas, USAs 
==Juuli== 
* 16. juuli – 1. august – Limas , Peruus , toimuvad 2027. aasta Pan-Ameerika mängud .
* 24. juuli – 8. august – 2027. aasta Vaikse ookeani mängud toimuvad Tahitil . [ 10 ]
* 25. juuli – Kreeka parlamendivalimised 
==August==
* 2. august – on oodata päikesevarjutust, mis kestab 6 minutit ja 22 sekundit 
* 7. august – [[asteroid]] [https://en.wikipedia.org/wiki/(137108)_1999_AN10 (137108) 1999 AN10] möödub Maast 388 960 km kauguselt 
* 16. august – avaldatakse [[Elvis Presley]]´i lahkamisaruanne (50 aastat surmast) 
* 27. august – 12. september – FIBA ​​​​korvpalli maailmameistrivõistlused Kataris
==September== 
* 1. september – [[Bougainville'i autonoomne piirkond|Bougainville]] iseseisvub [[Paapua Uus-Guinea]]st. 

* ...

== Sündmused Eestis ==
* 27.–29. jaanuar – [[Tallinn]]as toimub kuues [[Ukraina ülesehitamise konverents]] (Ukraine Recovery Conference – URC), mis saab olema üks suurimaid [[Eesti]] pinnal toimunud tippkohtumisi. Konverentsi eesmärk on aidata alates 2022. aastast [[Venemaa]]ga sõjas oleval [[Ukraina]]l valmistuda rahuks. Konverentsi ajaks tekitatakse n-ö Ukraina küla, mille keskpunkt oleks [[Vabaduse väljak]] ja selle ümbrusesse jäävad hooned, näiteks [[Eesti Rahvusraamatukogu]], [[Südalinna Teater]], [[Tallinna Kunstihoone]] jne. 
* veebruar – Tallinnas toimuvad 19. [[Eesti Laul|Eesti Laulu]] võistlus ja 34. [[Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor]]. 
* 27.-28. veebruar – toimub 53. [[Tartu Maraton]] 
* 7. märts – [[2027. aasta Riigikogu valimised]] 
* aprill – astub ametisse uus [[Eesti valitsus]]  
* 6. juuni – toimub 46. [[Tartu Rattaralli]]
* ...

[[Kategooria:2027| ]]</text>
      <sha1>rjkoju6mb7meee03bz01qhn96pqg8fw</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203934</id>
      <parentid>7203933</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T17:42:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Veebruar */</comment>
      <origin>7203934</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3016" sha1="sf6rgrlxaki1hpovkv7izg8cjyq4ums" xml:space="preserve">{{aasta artikkel}}
'''2027. aasta''' ('''MMXXVII''') on [[21. sajand]]i 27. [[aasta]]. See algab [[reede]]ga.

==Vasted teistes kalendrites==
*[[Juudi kalender]]: 5789–5788
*[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 
*[[Islami kalender]]: 1448–1449
*[[Iraani kalender]]: 1405–1406
*[[Sirvikalender]]: 10240

== Sündmused maailmas ==
===Jaanuar===
* 3. jaanuar – [[Washington]]is alustab tööd [[USA Kongress]]i 120. koosseis 
* 30. jaanuar – [[Saksamaa]] presidendivalimised

===Veebruar===
* 6. veebruar – rõngakujuline [[päikesevarjutus]]

==Märts==
* 16.–21. märts – iluuisutamise maailmameistrivõistlused [[Tampere]]s
==Aprill==
* 18. aprill – presidendivalimised [[Prantsusmaa]]l 
==Mai==
* – Eurovisiooni lauluvõistlus Bulgaarias
* 1. mai – Serbia presidendivalimised 
* 15. mai – 15. august – Expo 2027 toimub Belgradis Serbias 
==Juuni== 
* 6. juuni – Mehhiko seadusandliku kogu valimised 
* 16. – 27. juuni – Türgis Istanbulis toimuvad Euroopa mängud 
* 19. juuni – 17. juuli – Aafrika Rahvaste Karikavõistlused on kavas võõrustada Keenias, Ugandas ja Tansaanias 
* 24. juuni – 25. juuli – FIFA naiste maailmameistrivõistlused toimuvad Brasiilias 
* 25. juuni – 4. juuli – sõjaväelaste maailmamängud toimuvad Charlotte'is, Põhja-Carolinas, USAs 
==Juuli== 
* 16. juuli – 1. august – Limas , Peruus , toimuvad 2027. aasta Pan-Ameerika mängud .
* 24. juuli – 8. august – 2027. aasta Vaikse ookeani mängud toimuvad Tahitil . [ 10 ]
* 25. juuli – Kreeka parlamendivalimised 
==August==
* 2. august – on oodata päikesevarjutust, mis kestab 6 minutit ja 22 sekundit 
* 7. august – [[asteroid]] [https://en.wikipedia.org/wiki/(137108)_1999_AN10 (137108) 1999 AN10] möödub Maast 388 960 km kauguselt 
* 16. august – avaldatakse [[Elvis Presley]]´i lahkamisaruanne (50 aastat surmast) 
* 27. august – 12. september – FIBA ​​​​korvpalli maailmameistrivõistlused Kataris
==September== 
* 1. september – [[Bougainville'i autonoomne piirkond|Bougainville]] iseseisvub [[Paapua Uus-Guinea]]st. 

* ...

== Sündmused Eestis ==
* 27.–29. jaanuar – [[Tallinn]]as toimub kuues [[Ukraina ülesehitamise konverents]] (Ukraine Recovery Conference – URC), mis saab olema üks suurimaid [[Eesti]] pinnal toimunud tippkohtumisi. Konverentsi eesmärk on aidata alates 2022. aastast [[Venemaa]]ga sõjas oleval [[Ukraina]]l valmistuda rahuks. Konverentsi ajaks tekitatakse n-ö Ukraina küla, mille keskpunkt oleks [[Vabaduse väljak]] ja selle ümbrusesse jäävad hooned, näiteks [[Eesti Rahvusraamatukogu]], [[Südalinna Teater]], [[Tallinna Kunstihoone]] jne. 
* veebruar – Tallinnas toimuvad 19. [[Eesti Laul|Eesti Laulu]] võistlus ja 34. [[Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor]]. 
* 27.-28. veebruar – toimub 53. [[Tartu Maraton]] 
* 7. märts – [[2027. aasta Riigikogu valimised]] 
* aprill – astub ametisse uus [[Eesti valitsus]]  
* 6. juuni – toimub 46. [[Tartu Rattaralli]]
* ...

[[Kategooria:2027| ]]</text>
      <sha1>sf6rgrlxaki1hpovkv7izg8cjyq4ums</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203935</id>
      <parentid>7203934</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T17:42:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Märts */</comment>
      <origin>7203935</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3019" sha1="3helq5jyemo8f4zivrj3kxx6gv3zrd1" xml:space="preserve">{{aasta artikkel}}
'''2027. aasta''' ('''MMXXVII''') on [[21. sajand]]i 27. [[aasta]]. See algab [[reede]]ga.

==Vasted teistes kalendrites==
*[[Juudi kalender]]: 5789–5788
*[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 
*[[Islami kalender]]: 1448–1449
*[[Iraani kalender]]: 1405–1406
*[[Sirvikalender]]: 10240

== Sündmused maailmas ==
===Jaanuar===
* 3. jaanuar – [[Washington]]is alustab tööd [[USA Kongress]]i 120. koosseis 
* 30. jaanuar – [[Saksamaa]] presidendivalimised

===Veebruar===
* 6. veebruar – rõngakujuline [[päikesevarjutus]]

===Märts===
* 16.–21. märts – iluuisutamise maailmameistrivõistlused [[Tampere]]s

==Aprill==
* 18. aprill – presidendivalimised [[Prantsusmaa]]l 
==Mai==
* – Eurovisiooni lauluvõistlus Bulgaarias
* 1. mai – Serbia presidendivalimised 
* 15. mai – 15. august – Expo 2027 toimub Belgradis Serbias 
==Juuni== 
* 6. juuni – Mehhiko seadusandliku kogu valimised 
* 16. – 27. juuni – Türgis Istanbulis toimuvad Euroopa mängud 
* 19. juuni – 17. juuli – Aafrika Rahvaste Karikavõistlused on kavas võõrustada Keenias, Ugandas ja Tansaanias 
* 24. juuni – 25. juuli – FIFA naiste maailmameistrivõistlused toimuvad Brasiilias 
* 25. juuni – 4. juuli – sõjaväelaste maailmamängud toimuvad Charlotte'is, Põhja-Carolinas, USAs 
==Juuli== 
* 16. juuli – 1. august – Limas , Peruus , toimuvad 2027. aasta Pan-Ameerika mängud .
* 24. juuli – 8. august – 2027. aasta Vaikse ookeani mängud toimuvad Tahitil . [ 10 ]
* 25. juuli – Kreeka parlamendivalimised 
==August==
* 2. august – on oodata päikesevarjutust, mis kestab 6 minutit ja 22 sekundit 
* 7. august – [[asteroid]] [https://en.wikipedia.org/wiki/(137108)_1999_AN10 (137108) 1999 AN10] möödub Maast 388 960 km kauguselt 
* 16. august – avaldatakse [[Elvis Presley]]´i lahkamisaruanne (50 aastat surmast) 
* 27. august – 12. september – FIBA ​​​​korvpalli maailmameistrivõistlused Kataris
==September== 
* 1. september – [[Bougainville'i autonoomne piirkond|Bougainville]] iseseisvub [[Paapua Uus-Guinea]]st. 

* ...

== Sündmused Eestis ==
* 27.–29. jaanuar – [[Tallinn]]as toimub kuues [[Ukraina ülesehitamise konverents]] (Ukraine Recovery Conference – URC), mis saab olema üks suurimaid [[Eesti]] pinnal toimunud tippkohtumisi. Konverentsi eesmärk on aidata alates 2022. aastast [[Venemaa]]ga sõjas oleval [[Ukraina]]l valmistuda rahuks. Konverentsi ajaks tekitatakse n-ö Ukraina küla, mille keskpunkt oleks [[Vabaduse väljak]] ja selle ümbrusesse jäävad hooned, näiteks [[Eesti Rahvusraamatukogu]], [[Südalinna Teater]], [[Tallinna Kunstihoone]] jne. 
* veebruar – Tallinnas toimuvad 19. [[Eesti Laul|Eesti Laulu]] võistlus ja 34. [[Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor]]. 
* 27.-28. veebruar – toimub 53. [[Tartu Maraton]] 
* 7. märts – [[2027. aasta Riigikogu valimised]] 
* aprill – astub ametisse uus [[Eesti valitsus]]  
* 6. juuni – toimub 46. [[Tartu Rattaralli]]
* ...

[[Kategooria:2027| ]]</text>
      <sha1>3helq5jyemo8f4zivrj3kxx6gv3zrd1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203936</id>
      <parentid>7203935</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T17:43:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Aprill */</comment>
      <origin>7203936</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3055" sha1="c034i2tenbt6xj7lnmiyfijn41znsw2" xml:space="preserve">{{aasta artikkel}}
'''2027. aasta''' ('''MMXXVII''') on [[21. sajand]]i 27. [[aasta]]. See algab [[reede]]ga.

==Vasted teistes kalendrites==
*[[Juudi kalender]]: 5789–5788
*[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 
*[[Islami kalender]]: 1448–1449
*[[Iraani kalender]]: 1405–1406
*[[Sirvikalender]]: 10240

== Sündmused maailmas ==
===Jaanuar===
* 3. jaanuar – [[Washington]]is alustab tööd [[USA Kongress]]i 120. koosseis 
* 30. jaanuar – [[Saksamaa]] presidendivalimised

===Veebruar===
* 6. veebruar – rõngakujuline [[päikesevarjutus]]

===Märts===
* 16.–21. märts – iluuisutamise maailmameistrivõistlused [[Tampere]]s

===Aprill===
* presidendivalimised [[Läti]]s 
* 18. aprill – presidendivalimised [[Prantsusmaa]]l

==Mai==
* – Eurovisiooni lauluvõistlus Bulgaarias
* 1. mai – Serbia presidendivalimised 
* 15. mai – 15. august – Expo 2027 toimub Belgradis Serbias 
==Juuni== 
* 6. juuni – Mehhiko seadusandliku kogu valimised 
* 16. – 27. juuni – Türgis Istanbulis toimuvad Euroopa mängud 
* 19. juuni – 17. juuli – Aafrika Rahvaste Karikavõistlused on kavas võõrustada Keenias, Ugandas ja Tansaanias 
* 24. juuni – 25. juuli – FIFA naiste maailmameistrivõistlused toimuvad Brasiilias 
* 25. juuni – 4. juuli – sõjaväelaste maailmamängud toimuvad Charlotte'is, Põhja-Carolinas, USAs 
==Juuli== 
* 16. juuli – 1. august – Limas , Peruus , toimuvad 2027. aasta Pan-Ameerika mängud .
* 24. juuli – 8. august – 2027. aasta Vaikse ookeani mängud toimuvad Tahitil . [ 10 ]
* 25. juuli – Kreeka parlamendivalimised 
==August==
* 2. august – on oodata päikesevarjutust, mis kestab 6 minutit ja 22 sekundit 
* 7. august – [[asteroid]] [https://en.wikipedia.org/wiki/(137108)_1999_AN10 (137108) 1999 AN10] möödub Maast 388 960 km kauguselt 
* 16. august – avaldatakse [[Elvis Presley]]´i lahkamisaruanne (50 aastat surmast) 
* 27. august – 12. september – FIBA ​​​​korvpalli maailmameistrivõistlused Kataris
==September== 
* 1. september – [[Bougainville'i autonoomne piirkond|Bougainville]] iseseisvub [[Paapua Uus-Guinea]]st. 

* ...

== Sündmused Eestis ==
* 27.–29. jaanuar – [[Tallinn]]as toimub kuues [[Ukraina ülesehitamise konverents]] (Ukraine Recovery Conference – URC), mis saab olema üks suurimaid [[Eesti]] pinnal toimunud tippkohtumisi. Konverentsi eesmärk on aidata alates 2022. aastast [[Venemaa]]ga sõjas oleval [[Ukraina]]l valmistuda rahuks. Konverentsi ajaks tekitatakse n-ö Ukraina küla, mille keskpunkt oleks [[Vabaduse väljak]] ja selle ümbrusesse jäävad hooned, näiteks [[Eesti Rahvusraamatukogu]], [[Südalinna Teater]], [[Tallinna Kunstihoone]] jne. 
* veebruar – Tallinnas toimuvad 19. [[Eesti Laul|Eesti Laulu]] võistlus ja 34. [[Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor]]. 
* 27.-28. veebruar – toimub 53. [[Tartu Maraton]] 
* 7. märts – [[2027. aasta Riigikogu valimised]] 
* aprill – astub ametisse uus [[Eesti valitsus]]  
* 6. juuni – toimub 46. [[Tartu Rattaralli]]
* ...

[[Kategooria:2027| ]]</text>
      <sha1>c034i2tenbt6xj7lnmiyfijn41znsw2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203937</id>
      <parentid>7203936</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T17:43:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Mai */</comment>
      <origin>7203937</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3061" sha1="stj1rv73v8dufffgr2i3ph9oqxlzx80" xml:space="preserve">{{aasta artikkel}}
'''2027. aasta''' ('''MMXXVII''') on [[21. sajand]]i 27. [[aasta]]. See algab [[reede]]ga.

==Vasted teistes kalendrites==
*[[Juudi kalender]]: 5789–5788
*[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 
*[[Islami kalender]]: 1448–1449
*[[Iraani kalender]]: 1405–1406
*[[Sirvikalender]]: 10240

== Sündmused maailmas ==
===Jaanuar===
* 3. jaanuar – [[Washington]]is alustab tööd [[USA Kongress]]i 120. koosseis 
* 30. jaanuar – [[Saksamaa]] presidendivalimised

===Veebruar===
* 6. veebruar – rõngakujuline [[päikesevarjutus]]

===Märts===
* 16.–21. märts – iluuisutamise maailmameistrivõistlused [[Tampere]]s

===Aprill===
* presidendivalimised [[Läti]]s 
* 18. aprill – presidendivalimised [[Prantsusmaa]]l

===Mai===
* – [[Eurovisiooni lauluvõistlus]] Bulgaarias
* 1. mai – Serbia presidendivalimised 
* 15. mai – 15. august – Expo 2027 toimub Belgradis Serbias

==Juuni== 
* 6. juuni – Mehhiko seadusandliku kogu valimised 
* 16. – 27. juuni – Türgis Istanbulis toimuvad Euroopa mängud 
* 19. juuni – 17. juuli – Aafrika Rahvaste Karikavõistlused on kavas võõrustada Keenias, Ugandas ja Tansaanias 
* 24. juuni – 25. juuli – FIFA naiste maailmameistrivõistlused toimuvad Brasiilias 
* 25. juuni – 4. juuli – sõjaväelaste maailmamängud toimuvad Charlotte'is, Põhja-Carolinas, USAs 
==Juuli== 
* 16. juuli – 1. august – Limas , Peruus , toimuvad 2027. aasta Pan-Ameerika mängud .
* 24. juuli – 8. august – 2027. aasta Vaikse ookeani mängud toimuvad Tahitil . [ 10 ]
* 25. juuli – Kreeka parlamendivalimised 
==August==
* 2. august – on oodata päikesevarjutust, mis kestab 6 minutit ja 22 sekundit 
* 7. august – [[asteroid]] [https://en.wikipedia.org/wiki/(137108)_1999_AN10 (137108) 1999 AN10] möödub Maast 388 960 km kauguselt 
* 16. august – avaldatakse [[Elvis Presley]]´i lahkamisaruanne (50 aastat surmast) 
* 27. august – 12. september – FIBA ​​​​korvpalli maailmameistrivõistlused Kataris
==September== 
* 1. september – [[Bougainville'i autonoomne piirkond|Bougainville]] iseseisvub [[Paapua Uus-Guinea]]st. 

* ...

== Sündmused Eestis ==
* 27.–29. jaanuar – [[Tallinn]]as toimub kuues [[Ukraina ülesehitamise konverents]] (Ukraine Recovery Conference – URC), mis saab olema üks suurimaid [[Eesti]] pinnal toimunud tippkohtumisi. Konverentsi eesmärk on aidata alates 2022. aastast [[Venemaa]]ga sõjas oleval [[Ukraina]]l valmistuda rahuks. Konverentsi ajaks tekitatakse n-ö Ukraina küla, mille keskpunkt oleks [[Vabaduse väljak]] ja selle ümbrusesse jäävad hooned, näiteks [[Eesti Rahvusraamatukogu]], [[Südalinna Teater]], [[Tallinna Kunstihoone]] jne. 
* veebruar – Tallinnas toimuvad 19. [[Eesti Laul|Eesti Laulu]] võistlus ja 34. [[Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor]]. 
* 27.-28. veebruar – toimub 53. [[Tartu Maraton]] 
* 7. märts – [[2027. aasta Riigikogu valimised]] 
* aprill – astub ametisse uus [[Eesti valitsus]]  
* 6. juuni – toimub 46. [[Tartu Rattaralli]]
* ...

[[Kategooria:2027| ]]</text>
      <sha1>stj1rv73v8dufffgr2i3ph9oqxlzx80</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203938</id>
      <parentid>7203937</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T17:44:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Mai */</comment>
      <origin>7203938</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3077" sha1="kkakk2dlrw65pgl85si4lbfqbjm2qyq" xml:space="preserve">{{aasta artikkel}}
'''2027. aasta''' ('''MMXXVII''') on [[21. sajand]]i 27. [[aasta]]. See algab [[reede]]ga.

==Vasted teistes kalendrites==
*[[Juudi kalender]]: 5789–5788
*[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 
*[[Islami kalender]]: 1448–1449
*[[Iraani kalender]]: 1405–1406
*[[Sirvikalender]]: 10240

== Sündmused maailmas ==
===Jaanuar===
* 3. jaanuar – [[Washington]]is alustab tööd [[USA Kongress]]i 120. koosseis 
* 30. jaanuar – [[Saksamaa]] presidendivalimised

===Veebruar===
* 6. veebruar – rõngakujuline [[päikesevarjutus]]

===Märts===
* 16.–21. märts – iluuisutamise maailmameistrivõistlused [[Tampere]]s

===Aprill===
* presidendivalimised [[Läti]]s 
* 18. aprill – presidendivalimised [[Prantsusmaa]]l

===Mai===
* – [[Eurovisiooni lauluvõistlus]] [[Bulgaaria]]s
* 1. mai – [[Serbia]] presidendivalimised 
* 15. mai – 15. august – [[Expo 2027]] toimub [[Belgrad]]is Serbias

==Juuni== 
* 6. juuni – Mehhiko seadusandliku kogu valimised 
* 16. – 27. juuni – Türgis Istanbulis toimuvad Euroopa mängud 
* 19. juuni – 17. juuli – Aafrika Rahvaste Karikavõistlused on kavas võõrustada Keenias, Ugandas ja Tansaanias 
* 24. juuni – 25. juuli – FIFA naiste maailmameistrivõistlused toimuvad Brasiilias 
* 25. juuni – 4. juuli – sõjaväelaste maailmamängud toimuvad Charlotte'is, Põhja-Carolinas, USAs 
==Juuli== 
* 16. juuli – 1. august – Limas , Peruus , toimuvad 2027. aasta Pan-Ameerika mängud .
* 24. juuli – 8. august – 2027. aasta Vaikse ookeani mängud toimuvad Tahitil . [ 10 ]
* 25. juuli – Kreeka parlamendivalimised 
==August==
* 2. august – on oodata päikesevarjutust, mis kestab 6 minutit ja 22 sekundit 
* 7. august – [[asteroid]] [https://en.wikipedia.org/wiki/(137108)_1999_AN10 (137108) 1999 AN10] möödub Maast 388 960 km kauguselt 
* 16. august – avaldatakse [[Elvis Presley]]´i lahkamisaruanne (50 aastat surmast) 
* 27. august – 12. september – FIBA ​​​​korvpalli maailmameistrivõistlused Kataris
==September== 
* 1. september – [[Bougainville'i autonoomne piirkond|Bougainville]] iseseisvub [[Paapua Uus-Guinea]]st. 

* ...

== Sündmused Eestis ==
* 27.–29. jaanuar – [[Tallinn]]as toimub kuues [[Ukraina ülesehitamise konverents]] (Ukraine Recovery Conference – URC), mis saab olema üks suurimaid [[Eesti]] pinnal toimunud tippkohtumisi. Konverentsi eesmärk on aidata alates 2022. aastast [[Venemaa]]ga sõjas oleval [[Ukraina]]l valmistuda rahuks. Konverentsi ajaks tekitatakse n-ö Ukraina küla, mille keskpunkt oleks [[Vabaduse väljak]] ja selle ümbrusesse jäävad hooned, näiteks [[Eesti Rahvusraamatukogu]], [[Südalinna Teater]], [[Tallinna Kunstihoone]] jne. 
* veebruar – Tallinnas toimuvad 19. [[Eesti Laul|Eesti Laulu]] võistlus ja 34. [[Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor]]. 
* 27.-28. veebruar – toimub 53. [[Tartu Maraton]] 
* 7. märts – [[2027. aasta Riigikogu valimised]] 
* aprill – astub ametisse uus [[Eesti valitsus]]  
* 6. juuni – toimub 46. [[Tartu Rattaralli]]
* ...

[[Kategooria:2027| ]]</text>
      <sha1>kkakk2dlrw65pgl85si4lbfqbjm2qyq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203939</id>
      <parentid>7203938</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T17:45:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Juuni */</comment>
      <origin>7203939</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3103" sha1="2q5psqnerj9tqyh1umu7rupz4s2fp0f" xml:space="preserve">{{aasta artikkel}}
'''2027. aasta''' ('''MMXXVII''') on [[21. sajand]]i 27. [[aasta]]. See algab [[reede]]ga.

==Vasted teistes kalendrites==
*[[Juudi kalender]]: 5789–5788
*[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 
*[[Islami kalender]]: 1448–1449
*[[Iraani kalender]]: 1405–1406
*[[Sirvikalender]]: 10240

== Sündmused maailmas ==
===Jaanuar===
* 3. jaanuar – [[Washington]]is alustab tööd [[USA Kongress]]i 120. koosseis 
* 30. jaanuar – [[Saksamaa]] presidendivalimised

===Veebruar===
* 6. veebruar – rõngakujuline [[päikesevarjutus]]

===Märts===
* 16.–21. märts – iluuisutamise maailmameistrivõistlused [[Tampere]]s

===Aprill===
* presidendivalimised [[Läti]]s 
* 18. aprill – presidendivalimised [[Prantsusmaa]]l

===Mai===
* – [[Eurovisiooni lauluvõistlus]] [[Bulgaaria]]s
* 1. mai – [[Serbia]] presidendivalimised 
* 15. mai – 15. august – [[Expo 2027]] toimub [[Belgrad]]is Serbias

===Juuni=== 
* 6. juuni – [[Mehhiko]] seadusandliku kogu valimised 
* 16. – 27. juuni – [[Türgi]]s [[Istanbul]]is toimuvad Euroopa mängud 
* 19. juuni – 17. juuli – Aafrika Rahvaste Karikavõistlused on kavas võõrustada Keenias, Ugandas ja Tansaanias 
* 24. juuni – 25. juuli – [[FIFA]] naiste maailmameistrivõistlused toimuvad [[Brasiilia]]s 
* 25. juuni – 4. juuli – sõjaväelaste maailmamängud toimuvad Charlotte'is, [[Põhja-Carolina]]s, USAs

==Juuli== 
* 16. juuli – 1. august – Limas , Peruus , toimuvad 2027. aasta Pan-Ameerika mängud .
* 24. juuli – 8. august – 2027. aasta Vaikse ookeani mängud toimuvad Tahitil . [ 10 ]
* 25. juuli – Kreeka parlamendivalimised 
==August==
* 2. august – on oodata päikesevarjutust, mis kestab 6 minutit ja 22 sekundit 
* 7. august – [[asteroid]] [https://en.wikipedia.org/wiki/(137108)_1999_AN10 (137108) 1999 AN10] möödub Maast 388 960 km kauguselt 
* 16. august – avaldatakse [[Elvis Presley]]´i lahkamisaruanne (50 aastat surmast) 
* 27. august – 12. september – FIBA ​​​​korvpalli maailmameistrivõistlused Kataris
==September== 
* 1. september – [[Bougainville'i autonoomne piirkond|Bougainville]] iseseisvub [[Paapua Uus-Guinea]]st. 

* ...

== Sündmused Eestis ==
* 27.–29. jaanuar – [[Tallinn]]as toimub kuues [[Ukraina ülesehitamise konverents]] (Ukraine Recovery Conference – URC), mis saab olema üks suurimaid [[Eesti]] pinnal toimunud tippkohtumisi. Konverentsi eesmärk on aidata alates 2022. aastast [[Venemaa]]ga sõjas oleval [[Ukraina]]l valmistuda rahuks. Konverentsi ajaks tekitatakse n-ö Ukraina küla, mille keskpunkt oleks [[Vabaduse väljak]] ja selle ümbrusesse jäävad hooned, näiteks [[Eesti Rahvusraamatukogu]], [[Südalinna Teater]], [[Tallinna Kunstihoone]] jne. 
* veebruar – Tallinnas toimuvad 19. [[Eesti Laul|Eesti Laulu]] võistlus ja 34. [[Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor]]. 
* 27.-28. veebruar – toimub 53. [[Tartu Maraton]] 
* 7. märts – [[2027. aasta Riigikogu valimised]] 
* aprill – astub ametisse uus [[Eesti valitsus]]  
* 6. juuni – toimub 46. [[Tartu Rattaralli]]
* ...

[[Kategooria:2027| ]]</text>
      <sha1>2q5psqnerj9tqyh1umu7rupz4s2fp0f</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203940</id>
      <parentid>7203939</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T17:46:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Juuli */</comment>
      <origin>7203940</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3106" sha1="fwend4j8hz3wutfhnz6g64gv1jbloao" xml:space="preserve">{{aasta artikkel}}
'''2027. aasta''' ('''MMXXVII''') on [[21. sajand]]i 27. [[aasta]]. See algab [[reede]]ga.

==Vasted teistes kalendrites==
*[[Juudi kalender]]: 5789–5788
*[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 
*[[Islami kalender]]: 1448–1449
*[[Iraani kalender]]: 1405–1406
*[[Sirvikalender]]: 10240

== Sündmused maailmas ==
===Jaanuar===
* 3. jaanuar – [[Washington]]is alustab tööd [[USA Kongress]]i 120. koosseis 
* 30. jaanuar – [[Saksamaa]] presidendivalimised

===Veebruar===
* 6. veebruar – rõngakujuline [[päikesevarjutus]]

===Märts===
* 16.–21. märts – iluuisutamise maailmameistrivõistlused [[Tampere]]s

===Aprill===
* presidendivalimised [[Läti]]s 
* 18. aprill – presidendivalimised [[Prantsusmaa]]l

===Mai===
* – [[Eurovisiooni lauluvõistlus]] [[Bulgaaria]]s
* 1. mai – [[Serbia]] presidendivalimised 
* 15. mai – 15. august – [[Expo 2027]] toimub [[Belgrad]]is Serbias

===Juuni=== 
* 6. juuni – [[Mehhiko]] seadusandliku kogu valimised 
* 16. – 27. juuni – [[Türgi]]s [[Istanbul]]is toimuvad Euroopa mängud 
* 19. juuni – 17. juuli – Aafrika Rahvaste Karikavõistlused on kavas võõrustada Keenias, Ugandas ja Tansaanias 
* 24. juuni – 25. juuli – [[FIFA]] naiste maailmameistrivõistlused toimuvad [[Brasiilia]]s 
* 25. juuni – 4. juuli – sõjaväelaste maailmamängud toimuvad Charlotte'is, [[Põhja-Carolina]]s, USAs

===Juuli=== 
* 16. juuli – 1. august – Limas, [[Peruu]]s, toimuvad 2027. aasta Pan-Ameerika mängud 
* 24. juuli – 8. august – 2027. aasta Vaikse ookeani mängud toimuvad [[Tahiti]]l 
* 25. juuli – [[Kreeka]] parlamendivalimised

==August==
* 2. august – on oodata päikesevarjutust, mis kestab 6 minutit ja 22 sekundit 
* 7. august – [[asteroid]] [https://en.wikipedia.org/wiki/(137108)_1999_AN10 (137108) 1999 AN10] möödub Maast 388 960 km kauguselt 
* 16. august – avaldatakse [[Elvis Presley]]´i lahkamisaruanne (50 aastat surmast) 
* 27. august – 12. september – FIBA ​​​​korvpalli maailmameistrivõistlused Kataris
==September== 
* 1. september – [[Bougainville'i autonoomne piirkond|Bougainville]] iseseisvub [[Paapua Uus-Guinea]]st. 

* ...

== Sündmused Eestis ==
* 27.–29. jaanuar – [[Tallinn]]as toimub kuues [[Ukraina ülesehitamise konverents]] (Ukraine Recovery Conference – URC), mis saab olema üks suurimaid [[Eesti]] pinnal toimunud tippkohtumisi. Konverentsi eesmärk on aidata alates 2022. aastast [[Venemaa]]ga sõjas oleval [[Ukraina]]l valmistuda rahuks. Konverentsi ajaks tekitatakse n-ö Ukraina küla, mille keskpunkt oleks [[Vabaduse väljak]] ja selle ümbrusesse jäävad hooned, näiteks [[Eesti Rahvusraamatukogu]], [[Südalinna Teater]], [[Tallinna Kunstihoone]] jne. 
* veebruar – Tallinnas toimuvad 19. [[Eesti Laul|Eesti Laulu]] võistlus ja 34. [[Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor]]. 
* 27.-28. veebruar – toimub 53. [[Tartu Maraton]] 
* 7. märts – [[2027. aasta Riigikogu valimised]] 
* aprill – astub ametisse uus [[Eesti valitsus]]  
* 6. juuni – toimub 46. [[Tartu Rattaralli]]
* ...

[[Kategooria:2027| ]]</text>
      <sha1>fwend4j8hz3wutfhnz6g64gv1jbloao</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203941</id>
      <parentid>7203940</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T17:47:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* August */</comment>
      <origin>7203941</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3115" sha1="sodsdc039iu8hn8jbro61wvo2903663" xml:space="preserve">{{aasta artikkel}}
'''2027. aasta''' ('''MMXXVII''') on [[21. sajand]]i 27. [[aasta]]. See algab [[reede]]ga.

==Vasted teistes kalendrites==
*[[Juudi kalender]]: 5789–5788
*[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 
*[[Islami kalender]]: 1448–1449
*[[Iraani kalender]]: 1405–1406
*[[Sirvikalender]]: 10240

== Sündmused maailmas ==
===Jaanuar===
* 3. jaanuar – [[Washington]]is alustab tööd [[USA Kongress]]i 120. koosseis 
* 30. jaanuar – [[Saksamaa]] presidendivalimised

===Veebruar===
* 6. veebruar – rõngakujuline [[päikesevarjutus]]

===Märts===
* 16.–21. märts – iluuisutamise maailmameistrivõistlused [[Tampere]]s

===Aprill===
* presidendivalimised [[Läti]]s 
* 18. aprill – presidendivalimised [[Prantsusmaa]]l

===Mai===
* – [[Eurovisiooni lauluvõistlus]] [[Bulgaaria]]s
* 1. mai – [[Serbia]] presidendivalimised 
* 15. mai – 15. august – [[Expo 2027]] toimub [[Belgrad]]is Serbias

===Juuni=== 
* 6. juuni – [[Mehhiko]] seadusandliku kogu valimised 
* 16. – 27. juuni – [[Türgi]]s [[Istanbul]]is toimuvad Euroopa mängud 
* 19. juuni – 17. juuli – Aafrika Rahvaste Karikavõistlused on kavas võõrustada Keenias, Ugandas ja Tansaanias 
* 24. juuni – 25. juuli – [[FIFA]] naiste maailmameistrivõistlused toimuvad [[Brasiilia]]s 
* 25. juuni – 4. juuli – sõjaväelaste maailmamängud toimuvad Charlotte'is, [[Põhja-Carolina]]s, USAs

===Juuli=== 
* 16. juuli – 1. august – Limas, [[Peruu]]s, toimuvad 2027. aasta Pan-Ameerika mängud 
* 24. juuli – 8. august – 2027. aasta Vaikse ookeani mängud toimuvad [[Tahiti]]l 
* 25. juuli – [[Kreeka]] parlamendivalimised

==August==
* 2. august – on oodata [[päikesevarjutus]]t, mis kestab 6 minutit ja 22 sekundit 
* 7. august – [[asteroid]] [https://en.wikipedia.org/wiki/(137108)_1999_AN10 (137108) 1999 AN10] möödub Maast 388 960 km kauguselt 
* 16. august – avaldatakse [[Elvis Presley]]´i lahkamisaruanne (50 aastat surmast) 
* 27. august – 12. september – [[FIBA]] ​​​​korvpalli maailmameistrivõistlused Kataris

==September== 
* 1. september – [[Bougainville'i autonoomne piirkond|Bougainville]] iseseisvub [[Paapua Uus-Guinea]]st. 

* ...

== Sündmused Eestis ==
* 27.–29. jaanuar – [[Tallinn]]as toimub kuues [[Ukraina ülesehitamise konverents]] (Ukraine Recovery Conference – URC), mis saab olema üks suurimaid [[Eesti]] pinnal toimunud tippkohtumisi. Konverentsi eesmärk on aidata alates 2022. aastast [[Venemaa]]ga sõjas oleval [[Ukraina]]l valmistuda rahuks. Konverentsi ajaks tekitatakse n-ö Ukraina küla, mille keskpunkt oleks [[Vabaduse väljak]] ja selle ümbrusesse jäävad hooned, näiteks [[Eesti Rahvusraamatukogu]], [[Südalinna Teater]], [[Tallinna Kunstihoone]] jne. 
* veebruar – Tallinnas toimuvad 19. [[Eesti Laul|Eesti Laulu]] võistlus ja 34. [[Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor]]. 
* 27.-28. veebruar – toimub 53. [[Tartu Maraton]] 
* 7. märts – [[2027. aasta Riigikogu valimised]] 
* aprill – astub ametisse uus [[Eesti valitsus]]  
* 6. juuni – toimub 46. [[Tartu Rattaralli]]
* ...

[[Kategooria:2027| ]]</text>
      <sha1>sodsdc039iu8hn8jbro61wvo2903663</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203942</id>
      <parentid>7203941</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T17:48:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* September */</comment>
      <origin>7203942</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3117" sha1="3gqjrwbmy13fbvs6t9gf0q7jzydcq9k" xml:space="preserve">{{aasta artikkel}}
'''2027. aasta''' ('''MMXXVII''') on [[21. sajand]]i 27. [[aasta]]. See algab [[reede]]ga.

==Vasted teistes kalendrites==
*[[Juudi kalender]]: 5789–5788
*[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 
*[[Islami kalender]]: 1448–1449
*[[Iraani kalender]]: 1405–1406
*[[Sirvikalender]]: 10240

== Sündmused maailmas ==
===Jaanuar===
* 3. jaanuar – [[Washington]]is alustab tööd [[USA Kongress]]i 120. koosseis 
* 30. jaanuar – [[Saksamaa]] presidendivalimised

===Veebruar===
* 6. veebruar – rõngakujuline [[päikesevarjutus]]

===Märts===
* 16.–21. märts – iluuisutamise maailmameistrivõistlused [[Tampere]]s

===Aprill===
* presidendivalimised [[Läti]]s 
* 18. aprill – presidendivalimised [[Prantsusmaa]]l

===Mai===
* – [[Eurovisiooni lauluvõistlus]] [[Bulgaaria]]s
* 1. mai – [[Serbia]] presidendivalimised 
* 15. mai – 15. august – [[Expo 2027]] toimub [[Belgrad]]is Serbias

===Juuni=== 
* 6. juuni – [[Mehhiko]] seadusandliku kogu valimised 
* 16. – 27. juuni – [[Türgi]]s [[Istanbul]]is toimuvad Euroopa mängud 
* 19. juuni – 17. juuli – Aafrika Rahvaste Karikavõistlused on kavas võõrustada Keenias, Ugandas ja Tansaanias 
* 24. juuni – 25. juuli – [[FIFA]] naiste maailmameistrivõistlused toimuvad [[Brasiilia]]s 
* 25. juuni – 4. juuli – sõjaväelaste maailmamängud toimuvad Charlotte'is, [[Põhja-Carolina]]s, USAs

===Juuli=== 
* 16. juuli – 1. august – Limas, [[Peruu]]s, toimuvad 2027. aasta Pan-Ameerika mängud 
* 24. juuli – 8. august – 2027. aasta Vaikse ookeani mängud toimuvad [[Tahiti]]l 
* 25. juuli – [[Kreeka]] parlamendivalimised

==August==
* 2. august – on oodata [[päikesevarjutus]]t, mis kestab 6 minutit ja 22 sekundit 
* 7. august – [[asteroid]] [https://en.wikipedia.org/wiki/(137108)_1999_AN10 (137108) 1999 AN10] möödub Maast 388 960 km kauguselt 
* 16. august – avaldatakse [[Elvis Presley]]´i lahkamisaruanne (50 aastat surmast) 
* 27. august – 12. september – [[FIBA]] ​​​​korvpalli maailmameistrivõistlused Kataris

===September=== 
* 1. september – [[Bougainville'i autonoomne piirkond|Bougainville]] iseseisvub [[Paapua Uus-Guinea]]st. 

* ...

== Sündmused Eestis ==
* 27.–29. jaanuar – [[Tallinn]]as toimub kuues [[Ukraina ülesehitamise konverents]] (Ukraine Recovery Conference – URC), mis saab olema üks suurimaid [[Eesti]] pinnal toimunud tippkohtumisi. Konverentsi eesmärk on aidata alates 2022. aastast [[Venemaa]]ga sõjas oleval [[Ukraina]]l valmistuda rahuks. Konverentsi ajaks tekitatakse n-ö Ukraina küla, mille keskpunkt oleks [[Vabaduse väljak]] ja selle ümbrusesse jäävad hooned, näiteks [[Eesti Rahvusraamatukogu]], [[Südalinna Teater]], [[Tallinna Kunstihoone]] jne. 
* veebruar – Tallinnas toimuvad 19. [[Eesti Laul|Eesti Laulu]] võistlus ja 34. [[Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor]]. 
* 27.-28. veebruar – toimub 53. [[Tartu Maraton]] 
* 7. märts – [[2027. aasta Riigikogu valimised]] 
* aprill – astub ametisse uus [[Eesti valitsus]]  
* 6. juuni – toimub 46. [[Tartu Rattaralli]]
* ...

[[Kategooria:2027| ]]</text>
      <sha1>3gqjrwbmy13fbvs6t9gf0q7jzydcq9k</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203943</id>
      <parentid>7203942</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T17:48:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* August */</comment>
      <origin>7203943</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3119" sha1="th9xbtc5sllmi4uouimp2b2t6pspnx6" xml:space="preserve">{{aasta artikkel}}
'''2027. aasta''' ('''MMXXVII''') on [[21. sajand]]i 27. [[aasta]]. See algab [[reede]]ga.

==Vasted teistes kalendrites==
*[[Juudi kalender]]: 5789–5788
*[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 
*[[Islami kalender]]: 1448–1449
*[[Iraani kalender]]: 1405–1406
*[[Sirvikalender]]: 10240

== Sündmused maailmas ==
===Jaanuar===
* 3. jaanuar – [[Washington]]is alustab tööd [[USA Kongress]]i 120. koosseis 
* 30. jaanuar – [[Saksamaa]] presidendivalimised

===Veebruar===
* 6. veebruar – rõngakujuline [[päikesevarjutus]]

===Märts===
* 16.–21. märts – iluuisutamise maailmameistrivõistlused [[Tampere]]s

===Aprill===
* presidendivalimised [[Läti]]s 
* 18. aprill – presidendivalimised [[Prantsusmaa]]l

===Mai===
* – [[Eurovisiooni lauluvõistlus]] [[Bulgaaria]]s
* 1. mai – [[Serbia]] presidendivalimised 
* 15. mai – 15. august – [[Expo 2027]] toimub [[Belgrad]]is Serbias

===Juuni=== 
* 6. juuni – [[Mehhiko]] seadusandliku kogu valimised 
* 16. – 27. juuni – [[Türgi]]s [[Istanbul]]is toimuvad Euroopa mängud 
* 19. juuni – 17. juuli – Aafrika Rahvaste Karikavõistlused on kavas võõrustada Keenias, Ugandas ja Tansaanias 
* 24. juuni – 25. juuli – [[FIFA]] naiste maailmameistrivõistlused toimuvad [[Brasiilia]]s 
* 25. juuni – 4. juuli – sõjaväelaste maailmamängud toimuvad Charlotte'is, [[Põhja-Carolina]]s, USAs

===Juuli=== 
* 16. juuli – 1. august – Limas, [[Peruu]]s, toimuvad 2027. aasta Pan-Ameerika mängud 
* 24. juuli – 8. august – 2027. aasta Vaikse ookeani mängud toimuvad [[Tahiti]]l 
* 25. juuli – [[Kreeka]] parlamendivalimised

===August===
* 2. august – on oodata [[päikesevarjutus]]t, mis kestab 6 minutit ja 22 sekundit 
* 7. august – [[asteroid]] [https://en.wikipedia.org/wiki/(137108)_1999_AN10 (137108) 1999 AN10] möödub Maast 388 960 km kauguselt 
* 16. august – avaldatakse [[Elvis Presley]]´i lahkamisaruanne (50 aastat surmast) 
* 27. august – 12. september – [[FIBA]] ​​​​korvpalli maailmameistrivõistlused Kataris

===September=== 
* 1. september – [[Bougainville'i autonoomne piirkond|Bougainville]] iseseisvub [[Paapua Uus-Guinea]]st. 

* ...

== Sündmused Eestis ==
* 27.–29. jaanuar – [[Tallinn]]as toimub kuues [[Ukraina ülesehitamise konverents]] (Ukraine Recovery Conference – URC), mis saab olema üks suurimaid [[Eesti]] pinnal toimunud tippkohtumisi. Konverentsi eesmärk on aidata alates 2022. aastast [[Venemaa]]ga sõjas oleval [[Ukraina]]l valmistuda rahuks. Konverentsi ajaks tekitatakse n-ö Ukraina küla, mille keskpunkt oleks [[Vabaduse väljak]] ja selle ümbrusesse jäävad hooned, näiteks [[Eesti Rahvusraamatukogu]], [[Südalinna Teater]], [[Tallinna Kunstihoone]] jne. 
* veebruar – Tallinnas toimuvad 19. [[Eesti Laul|Eesti Laulu]] võistlus ja 34. [[Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor]]. 
* 27.-28. veebruar – toimub 53. [[Tartu Maraton]] 
* 7. märts – [[2027. aasta Riigikogu valimised]] 
* aprill – astub ametisse uus [[Eesti valitsus]]  
* 6. juuni – toimub 46. [[Tartu Rattaralli]]
* ...

[[Kategooria:2027| ]]</text>
      <sha1>th9xbtc5sllmi4uouimp2b2t6pspnx6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203944</id>
      <parentid>7203943</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T17:50:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Juuli */</comment>
      <origin>7203944</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3168" sha1="hnsp0cyy786imuo1igodpad3n7kkra0" xml:space="preserve">{{aasta artikkel}}
'''2027. aasta''' ('''MMXXVII''') on [[21. sajand]]i 27. [[aasta]]. See algab [[reede]]ga.

==Vasted teistes kalendrites==
*[[Juudi kalender]]: 5789–5788
*[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 
*[[Islami kalender]]: 1448–1449
*[[Iraani kalender]]: 1405–1406
*[[Sirvikalender]]: 10240

== Sündmused maailmas ==
===Jaanuar===
* 3. jaanuar – [[Washington]]is alustab tööd [[USA Kongress]]i 120. koosseis 
* 30. jaanuar – [[Saksamaa]] presidendivalimised

===Veebruar===
* 6. veebruar – rõngakujuline [[päikesevarjutus]]

===Märts===
* 16.–21. märts – iluuisutamise maailmameistrivõistlused [[Tampere]]s

===Aprill===
* presidendivalimised [[Läti]]s 
* 18. aprill – presidendivalimised [[Prantsusmaa]]l

===Mai===
* – [[Eurovisiooni lauluvõistlus]] [[Bulgaaria]]s
* 1. mai – [[Serbia]] presidendivalimised 
* 15. mai – 15. august – [[Expo 2027]] toimub [[Belgrad]]is Serbias

===Juuni=== 
* 6. juuni – [[Mehhiko]] seadusandliku kogu valimised 
* 16. – 27. juuni – [[Türgi]]s [[Istanbul]]is toimuvad Euroopa mängud 
* 19. juuni – 17. juuli – Aafrika Rahvaste Karikavõistlused on kavas võõrustada Keenias, Ugandas ja Tansaanias 
* 24. juuni – 25. juuli – [[FIFA]] naiste maailmameistrivõistlused toimuvad [[Brasiilia]]s 
* 25. juuni – 4. juuli – sõjaväelaste maailmamängud toimuvad Charlotte'is, [[Põhja-Carolina]]s, USAs

===Juuli=== 
* 8. juuli - astub ametisse uus Läti president 
* 16. juuli – 1. august – Limas, [[Peruu]]s, toimuvad 2027. aasta Pan-Ameerika mängud 
* 24. juuli – 8. august – 2027. aasta Vaikse ookeani mängud toimuvad [[Tahiti]]l 
* 25. juuli – [[Kreeka]] parlamendivalimised

===August===
* 2. august – on oodata [[päikesevarjutus]]t, mis kestab 6 minutit ja 22 sekundit 
* 7. august – [[asteroid]] [https://en.wikipedia.org/wiki/(137108)_1999_AN10 (137108) 1999 AN10] möödub Maast 388 960 km kauguselt 
* 16. august – avaldatakse [[Elvis Presley]]´i lahkamisaruanne (50 aastat surmast) 
* 27. august – 12. september – [[FIBA]] ​​​​korvpalli maailmameistrivõistlused Kataris

===September=== 
* 1. september – [[Bougainville'i autonoomne piirkond|Bougainville]] iseseisvub [[Paapua Uus-Guinea]]st. 

* ...

== Sündmused Eestis ==
* 27.–29. jaanuar – [[Tallinn]]as toimub kuues [[Ukraina ülesehitamise konverents]] (Ukraine Recovery Conference – URC), mis saab olema üks suurimaid [[Eesti]] pinnal toimunud tippkohtumisi. Konverentsi eesmärk on aidata alates 2022. aastast [[Venemaa]]ga sõjas oleval [[Ukraina]]l valmistuda rahuks. Konverentsi ajaks tekitatakse n-ö Ukraina küla, mille keskpunkt oleks [[Vabaduse väljak]] ja selle ümbrusesse jäävad hooned, näiteks [[Eesti Rahvusraamatukogu]], [[Südalinna Teater]], [[Tallinna Kunstihoone]] jne. 
* veebruar – Tallinnas toimuvad 19. [[Eesti Laul|Eesti Laulu]] võistlus ja 34. [[Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor]]. 
* 27.-28. veebruar – toimub 53. [[Tartu Maraton]] 
* 7. märts – [[2027. aasta Riigikogu valimised]] 
* aprill – astub ametisse uus [[Eesti valitsus]]  
* 6. juuni – toimub 46. [[Tartu Rattaralli]]
* ...

[[Kategooria:2027| ]]</text>
      <sha1>hnsp0cyy786imuo1igodpad3n7kkra0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203945</id>
      <parentid>7203944</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T17:50:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Aprill */</comment>
      <origin>7203945</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3135" sha1="qxmq9xmg82v123wmrh1vjc8hrj9g1i1" xml:space="preserve">{{aasta artikkel}}
'''2027. aasta''' ('''MMXXVII''') on [[21. sajand]]i 27. [[aasta]]. See algab [[reede]]ga.

==Vasted teistes kalendrites==
*[[Juudi kalender]]: 5789–5788
*[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 
*[[Islami kalender]]: 1448–1449
*[[Iraani kalender]]: 1405–1406
*[[Sirvikalender]]: 10240

== Sündmused maailmas ==
===Jaanuar===
* 3. jaanuar – [[Washington]]is alustab tööd [[USA Kongress]]i 120. koosseis 
* 30. jaanuar – [[Saksamaa]] presidendivalimised

===Veebruar===
* 6. veebruar – rõngakujuline [[päikesevarjutus]]

===Märts===
* 16.–21. märts – iluuisutamise maailmameistrivõistlused [[Tampere]]s

===Aprill===

* 18. aprill – presidendivalimised [[Prantsusmaa]]l

===Mai===
* – [[Eurovisiooni lauluvõistlus]] [[Bulgaaria]]s
* 1. mai – [[Serbia]] presidendivalimised 
* 15. mai – 15. august – [[Expo 2027]] toimub [[Belgrad]]is Serbias

===Juuni=== 
* 6. juuni – [[Mehhiko]] seadusandliku kogu valimised 
* 16. – 27. juuni – [[Türgi]]s [[Istanbul]]is toimuvad Euroopa mängud 
* 19. juuni – 17. juuli – Aafrika Rahvaste Karikavõistlused on kavas võõrustada Keenias, Ugandas ja Tansaanias 
* 24. juuni – 25. juuli – [[FIFA]] naiste maailmameistrivõistlused toimuvad [[Brasiilia]]s 
* 25. juuni – 4. juuli – sõjaväelaste maailmamängud toimuvad Charlotte'is, [[Põhja-Carolina]]s, USAs

===Juuli=== 
* 8. juuli - astub ametisse uus Läti president 
* 16. juuli – 1. august – Limas, [[Peruu]]s, toimuvad 2027. aasta Pan-Ameerika mängud 
* 24. juuli – 8. august – 2027. aasta Vaikse ookeani mängud toimuvad [[Tahiti]]l 
* 25. juuli – [[Kreeka]] parlamendivalimised

===August===
* 2. august – on oodata [[päikesevarjutus]]t, mis kestab 6 minutit ja 22 sekundit 
* 7. august – [[asteroid]] [https://en.wikipedia.org/wiki/(137108)_1999_AN10 (137108) 1999 AN10] möödub Maast 388 960 km kauguselt 
* 16. august – avaldatakse [[Elvis Presley]]´i lahkamisaruanne (50 aastat surmast) 
* 27. august – 12. september – [[FIBA]] ​​​​korvpalli maailmameistrivõistlused Kataris

===September=== 
* 1. september – [[Bougainville'i autonoomne piirkond|Bougainville]] iseseisvub [[Paapua Uus-Guinea]]st. 

* ...

== Sündmused Eestis ==
* 27.–29. jaanuar – [[Tallinn]]as toimub kuues [[Ukraina ülesehitamise konverents]] (Ukraine Recovery Conference – URC), mis saab olema üks suurimaid [[Eesti]] pinnal toimunud tippkohtumisi. Konverentsi eesmärk on aidata alates 2022. aastast [[Venemaa]]ga sõjas oleval [[Ukraina]]l valmistuda rahuks. Konverentsi ajaks tekitatakse n-ö Ukraina küla, mille keskpunkt oleks [[Vabaduse väljak]] ja selle ümbrusesse jäävad hooned, näiteks [[Eesti Rahvusraamatukogu]], [[Südalinna Teater]], [[Tallinna Kunstihoone]] jne. 
* veebruar – Tallinnas toimuvad 19. [[Eesti Laul|Eesti Laulu]] võistlus ja 34. [[Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor]]. 
* 27.-28. veebruar – toimub 53. [[Tartu Maraton]] 
* 7. märts – [[2027. aasta Riigikogu valimised]] 
* aprill – astub ametisse uus [[Eesti valitsus]]  
* 6. juuni – toimub 46. [[Tartu Rattaralli]]
* ...

[[Kategooria:2027| ]]</text>
      <sha1>qxmq9xmg82v123wmrh1vjc8hrj9g1i1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203946</id>
      <parentid>7203945</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T17:51:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Mai */</comment>
      <origin>7203946</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3173" sha1="hgl9jerda7q7qeq5ddylvw4gngsne7j" xml:space="preserve">{{aasta artikkel}}
'''2027. aasta''' ('''MMXXVII''') on [[21. sajand]]i 27. [[aasta]]. See algab [[reede]]ga.

==Vasted teistes kalendrites==
*[[Juudi kalender]]: 5789–5788
*[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 
*[[Islami kalender]]: 1448–1449
*[[Iraani kalender]]: 1405–1406
*[[Sirvikalender]]: 10240

== Sündmused maailmas ==
===Jaanuar===
* 3. jaanuar – [[Washington]]is alustab tööd [[USA Kongress]]i 120. koosseis 
* 30. jaanuar – [[Saksamaa]] presidendivalimised

===Veebruar===
* 6. veebruar – rõngakujuline [[päikesevarjutus]]

===Märts===
* 16.–21. märts – iluuisutamise maailmameistrivõistlused [[Tampere]]s

===Aprill===

* 18. aprill – presidendivalimised [[Prantsusmaa]]l

===Mai===
* – [[Eurovisiooni lauluvõistlus]] [[Bulgaaria]]s
* 1. mai – [[Serbia]] presidendivalimised 
* 15. mai – 15. august – [[Expo 2027]] toimub [[Belgrad]]is Serbias 
* – presidendivalimised [[Läti]]s

===Juuni=== 
* 6. juuni – [[Mehhiko]] seadusandliku kogu valimised 
* 16. – 27. juuni – [[Türgi]]s [[Istanbul]]is toimuvad Euroopa mängud 
* 19. juuni – 17. juuli – Aafrika Rahvaste Karikavõistlused on kavas võõrustada Keenias, Ugandas ja Tansaanias 
* 24. juuni – 25. juuli – [[FIFA]] naiste maailmameistrivõistlused toimuvad [[Brasiilia]]s 
* 25. juuni – 4. juuli – sõjaväelaste maailmamängud toimuvad Charlotte'is, [[Põhja-Carolina]]s, USAs

===Juuli=== 
* 8. juuli - astub ametisse uus Läti president 
* 16. juuli – 1. august – Limas, [[Peruu]]s, toimuvad 2027. aasta Pan-Ameerika mängud 
* 24. juuli – 8. august – 2027. aasta Vaikse ookeani mängud toimuvad [[Tahiti]]l 
* 25. juuli – [[Kreeka]] parlamendivalimised

===August===
* 2. august – on oodata [[päikesevarjutus]]t, mis kestab 6 minutit ja 22 sekundit 
* 7. august – [[asteroid]] [https://en.wikipedia.org/wiki/(137108)_1999_AN10 (137108) 1999 AN10] möödub Maast 388 960 km kauguselt 
* 16. august – avaldatakse [[Elvis Presley]]´i lahkamisaruanne (50 aastat surmast) 
* 27. august – 12. september – [[FIBA]] ​​​​korvpalli maailmameistrivõistlused Kataris

===September=== 
* 1. september – [[Bougainville'i autonoomne piirkond|Bougainville]] iseseisvub [[Paapua Uus-Guinea]]st. 

* ...

== Sündmused Eestis ==
* 27.–29. jaanuar – [[Tallinn]]as toimub kuues [[Ukraina ülesehitamise konverents]] (Ukraine Recovery Conference – URC), mis saab olema üks suurimaid [[Eesti]] pinnal toimunud tippkohtumisi. Konverentsi eesmärk on aidata alates 2022. aastast [[Venemaa]]ga sõjas oleval [[Ukraina]]l valmistuda rahuks. Konverentsi ajaks tekitatakse n-ö Ukraina küla, mille keskpunkt oleks [[Vabaduse väljak]] ja selle ümbrusesse jäävad hooned, näiteks [[Eesti Rahvusraamatukogu]], [[Südalinna Teater]], [[Tallinna Kunstihoone]] jne. 
* veebruar – Tallinnas toimuvad 19. [[Eesti Laul|Eesti Laulu]] võistlus ja 34. [[Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor]]. 
* 27.-28. veebruar – toimub 53. [[Tartu Maraton]] 
* 7. märts – [[2027. aasta Riigikogu valimised]] 
* aprill – astub ametisse uus [[Eesti valitsus]]  
* 6. juuni – toimub 46. [[Tartu Rattaralli]]
* ...

[[Kategooria:2027| ]]</text>
      <sha1>hgl9jerda7q7qeq5ddylvw4gngsne7j</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pūņas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>478803</id>
    <revision>
      <id>7203835</id>
      <parentid>7000394</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T12:07:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7203835</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1750" sha1="lhu1bcvbeldal66c5h7n1104d28zz3z" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Pūņas
|  hääldus = 
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 0,732
|  elanikke = 392 (2025)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
[[Pilt:Baltā stārķa ligzda Nr.1158, Pūņas, Valdgales pagasts, Talsu novads, Latvia - panoramio.jpg|pisi|left|]]
'''Pūņas''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]],&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3129 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; [[Valdgale vald|Valdgale valla]] halduskeskus. Küla asub merepinnast 55 meetri kõrgusel, piirkonna keskusest [[Talsi]]st 13 ja [[Riia]]st 130 kilomeetri kaugusel.

Pūņase küla rajati nõukogude ajal Pūņase mõisa (''Puhnien'') lähedusse. Asula kavandati «Valdgale» [[sovhoos]]i keskasulaks.&lt;ref&gt; Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.&lt;/ref&gt; Lisaks vallamajale on külas veel [[põhikool]], [[raamatukogu]],&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-05-20 |arhiivimisaeg=2022-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220927083638/https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Valdgale rahvamaja ja Valdgale postkontor. Pūņases asuvad Pūņu skola&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/15765 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; ja Pūņase bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/11654 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 202 (1970)
* 291 (1979)
* 652 (1989)
* 540 (2000)
&lt;td&gt;
* 489 (2011)
* 463 (2017)
* 404 (2021)
* 392 (2025)
&lt;/table&gt;

==Viited==

{{viited}}
{{Valdgale vald}}

[[Kategooria:Talsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>lhu1bcvbeldal66c5h7n1104d28zz3z</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vandzene</title>
    <ns>0</ns>
    <id>478828</id>
    <revision>
      <id>7204264</id>
      <parentid>7001771</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T11:11:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7204264</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1953" sha1="iysdfncuh5lsplghugs4gb6hmw9fz2e" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Vandzene
|  hääldus = 
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 2,14
|  elanikke = 515 (2025)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
[[Pilt:Vandzene.jpg|pisi|left|]]
'''Vandzene''' (vanasti ka '''Krepliņi''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]],&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3133https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3131 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; [[Vandzene vald|Vandzene valla]] halduskeskus. Küla asub merepinnast 43 meetri kõrgusel, piirkonna keskusest [[Talsi]]st 17 ja [[Riia]]st 132 kilomeetri kaugusel.

Küla kujunes vallamaja ja [[Stende–Ventspilsi kitsarööpmeline raudtee|Stende–Ventspilsi kitsarööpmelise raudtee]] raudteejaama juurde. Nõukogude ajal kujunes see Vandzene [[kolhoos]]i keskasulaks. Lisaks vallamajale on külas veel lasteaed, [[raamatukogu]],&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-05-20 |arhiivimisaeg=2022-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220927083638/https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; rahvamaja, postkontor ja bussipeatus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://is.mantojums.lv/map/ |pealkiri=IS Mantojums |vaadatud=2020-05-17 |arhiivimisaeg=2021-08-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210805221043/https://is.mantojums.lv/map/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Sinna jäävad Vandzene&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/5721 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; ja Vandzenes pagastmāja bussipeatused.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/14652 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 275 (1979)
* 447 (1979)
* 712 (1989)
* 691 (2000)
&lt;td&gt;
* 583 (2011)
* 575 (2017)
* 549 (2020)
* 515 (2025)
&lt;/table&gt;

==Viited==

{{viited}}
{{Vandzene vald}}

[[Kategooria:Talsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>iysdfncuh5lsplghugs4gb6hmw9fz2e</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Dārte</title>
    <ns>0</ns>
    <id>478833</id>
    <revision>
      <id>7204256</id>
      <parentid>7001754</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T11:07:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7204256</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1889" sha1="tsfw2vkgxi9w569pvur4b29edcenrkg" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Dārte‎
|  hääldus = 
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 0,67
|  elanikke = 39 (2006)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
[[Pilt:Dārtes evaņģēliski luteriskā baznīca (1895.), Vandzenes pagasts, Talsu novads, Latvia.jpg|pisi|left|Dārte luteri kirik]]
'''Dārte''' (vanasti ka '''Dārtes muiža''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Vandzene vald|Vandzene vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=21609 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; Küla asub [[Grīva jõgi| Grīva jõe]] kaldal piirkonna keskusest [[Talsi]]st 20 ja [[Riia]]st 142 kilomeetri kaugusel.

[[XVII sajand]]il tekkis sinna väike '''Ninive''' ehk '''Neištetene''' linn, mis sai linnaõigused aastal 1650, mil see kuulus [[Fircks]]idele.&lt;ref&gt;http://www.zudusilatvija.lv/objects/object/33293/&lt;/ref&gt; Aastal [[1600]] valmis ka sealne luteri kirik.&lt;ref&gt;[http://www.vietas.lv/objekts/dartes_evaneliski_luteriska_baznica/ www.vietas.lv]&lt;/ref&gt; [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal tehti linn maatasa.

Hiljem rajati linna kohale Dārte [[poolmõis]] ([[saksa keel]]es ''Dorotheenhof'', ''Dorothäenhof''). Aastal 1895 rajati selle juurde ka praegune kirikuhoone. Külas asub Dārte bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/6033 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

Dārtes kasvab looduskaitsealune Dārte mänd ümbermõõduga 3,01 m ja kõrgusega 25 m. Ka teine külas kasvav mänd ümbermõõduga 4,3 m on looduskaitse all.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 90 (1965)
* 46 (1989)
&lt;td&gt;
* 43 (2000)
* 39 (2006)
&lt;/table&gt;

==Viited==

{{viited}}

{{Commonskat|Dārte‎}}
{{Vandzene vald}}

[[Kategooria:Talsi piirkonna külad]]
[[Kategooria:Läti endised linnad]]</text>
      <sha1>tsfw2vkgxi9w569pvur4b29edcenrkg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jaunpagasts</title>
    <ns>0</ns>
    <id>479224</id>
    <revision>
      <id>7204295</id>
      <parentid>7004132</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T11:51:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7204295</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2288" sha1="4s5sywwkjp2gep06u5vgtq96bdss0ix" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Jaunpagasts
|  hääldus = 
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 0,958
|  elanikke = 413 (2025)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
[[Pilt:Virbu(Neivakenas) vecticībnieku baznīca 5.jpg|pisi|left|Neivakese vanausuliste kirik]]
'''Jaunpagasts''' (ka '''Virbi''', vanasti ka '''Neivakene''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]],&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3135 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; [[Virbi vald|Virbi valla]] halduskeskus. Küla asub [[Virbupe jõgi|Virbupe jõe]] kaldal merepinnast 90 meetri kõrgusel, piirkonna keskusest [[Talsi]]st 16 ja [[Riia]]st 105 kilomeetri kaugusel. Küla läbib [[Riia-Ventspilsi raudtee|Riia–Ventspilsi raudtee]], seal asub [[Sabile raudteejaam]].

Küla on esmamainitud 1237. aastal (toonase nimega Neivakene). Sinna rajati ka Jaunpagastsi mõis (''Neuwacken''), millest on kujunenud tänapäeva Brūzise küla Virbupe teisel kaldal. Tänapäevane Jaunpagastsi küla kujunes mõisa maadele Sabile raudteejaama juurde. Aastail 1909–1911 asustati sinna [[Venemaa]]lt ligi 120 peret.&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.&lt;/ref&gt; 

Teise maailmasõja järel kujunes Jaunpagasts Virbi [[kolhoos]]i keskasulaks. Külas on kultuurimaja ja raamatukogu,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-05-20 |arhiivimisaeg=2022-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220927083638/https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Virbi põhikool ja 1928. aastal valminud Neivakene vanausuliste kirik.&lt;ref&gt;[http://www.talsi.lv/virbu-pagasts Virbu pagasts]&lt;/ref&gt; Suurim tööandja on SIA Jaunalko. Jaunpagastsis on Stacija&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/14107 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; ja Jaunpagastsi bussipeatused.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/11721 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 342 (1970)
* 457 (1979)
* 590 (1989)
* 560 (2000)
&lt;td&gt;
* 451 (2011)
* 406 (2017)
* 377 (2020)
* 413 (2025)
&lt;/table&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{Virbi vald}}
[[Kategooria:Talsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>4s5sywwkjp2gep06u5vgtq96bdss0ix</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Andmepäringud/Eestis sündinud isikud, kellest pole artiklit</title>
    <ns>4</ns>
    <id>486727</id>
    <revision>
      <id>7204080</id>
      <parentid>7200633</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T02:26:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>ListeriaBot</username>
        <id>85458</id>
      </contributor>
      <comment>Wikidata list updated [V2]</comment>
      <origin>7204080</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="173288" sha1="cu9wvfqmmuhf6hircefqiwyfy6surib" xml:space="preserve">{{Wikidata loend
|sparql=SELECT ?item WHERE {
  
  { ?item wdt:P19 wd:Q191. }
  UNION
  {
    ?item wdt:P19 ?pob.
    ?pob wdt:P131* wd:Q191.
  }
  OPTIONAL {
    ?sitelink schema:about ?item.
    ?sitelink schema:inLanguage &quot;et&quot;.
  }
  ?item wdt:P31 wd:Q5.
  FILTER(!BOUND(?sitelink))
}
LIMIT 1000
|sort=label
|columns=number:#,label:artikkel,description:kirjeldus,p569,p570,p18,p19,item:wikidata
|thumb=120
|links=red
}}
{| class='wikitable sortable'
! #
! artikkel
! kirjeldus
! sünnikuupäev
! surmakuupäev
! pilt
! sünnikoht
! wikidata
|-
| style='text-align:right'| 1
| [[Aapo Sääsk]]
| 
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-03-22
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q6201406|Q6201406]]
|-
| style='text-align:right'| 2
| [[Aare Halliko]]
| Eesti korvpallikohtunik
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-09-25
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111459481|Q111459481]]
|-
| style='text-align:right'| 3
| [[Aare Sirel]]
| eesti mälumängur
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-10-17
| data-sort-value=&quot;1998&quot; | 1998-01-15
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q124249075|Q124249075]]
|-
| style='text-align:right'| 4
| [[Aarne Puu]]
| Eesti luuletaja ja tõlkija
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-12-30
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q110389118|Q110389118]]
|-
| style='text-align:right'| 5
| [[Aavo Raig]]
| Eesti sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-08-14
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111459471|Q111459471]]
|-
| style='text-align:right'| 6
| [[Adam Johan Raab]]
| 
| data-sort-value=&quot;1703&quot; | 1703-06-24
| data-sort-value=&quot;1776&quot; | 1776-02-06
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q6060111|Q6060111]]
|-
| style='text-align:right'| 7
| [[Adelaida Vakker]]
| 
| data-sort-value=&quot;1848&quot; | 1848-12-04
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q25439361|Q25439361]]
|-
| style='text-align:right'| 8
| [[Adelina Beljajeva]]
| Eesti iluvõimleja
| data-sort-value=&quot;2003&quot; | 2003-08-17
| 
| [[Fail:2018-10-10 Victory ceremony (Gymnastics mixed multi-discipline team) at 2018 Summer Youth Olympics by Sandro Halank–115 (cropped).jpg|center|120px]]
| [[Eesti]]
| [[:d:Q99233299|Q99233299]]
|-
| style='text-align:right'| 9
| [[Adolf Hasselblatt]]
| 
| data-sort-value=&quot;1823&quot; | 1823-06-19
| data-sort-value=&quot;1896&quot; | 1896-08-19
| 
| [[Ridala vald]]
| [[:d:Q42299956|Q42299956]]
|-
| style='text-align:right'| 10
| [[Adolf Klein]]
| 
| data-sort-value=&quot;1860&quot; | 1860
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q127423940|Q127423940]]
|-
| style='text-align:right'| 11
| [[Ago Herkül]]
| eesti tantsuõpetaja, -kriitik ja tantsija
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-03-25
| data-sort-value=&quot;2020&quot; | 2020-06-20
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q50375775|Q50375775]]
|-
| style='text-align:right'| 12
| [[Ago Kallandi]]
| eesti spordiajaloolane
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-02-08
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q123987486|Q123987486]]
|-
| style='text-align:right'| 13
| [[Ahto Aaslav-Kaasik]]
| eesti veemotosportlane ja -treener
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-03-28
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q123916129|Q123916129]]
|-
| style='text-align:right'| 14
| [[Aigar Tõnus]]
| eesti sulgpallitreener
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970-03-25
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q124261327|Q124261327]]
|-
| style='text-align:right'| 15
| [[Aili Engelberg]]
| Eesti näitleja
| data-sort-value=&quot;1897&quot; | 1897-04-27
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-02-02
| 
| [[Harju maakond]]
| [[:d:Q125350187|Q125350187]]
|-
| style='text-align:right'| 16
| [[Aime Lauri]]
| Eesti laskesportlane
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-07-08
| data-sort-value=&quot;2016&quot; | 2016-08-14
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111342276|Q111342276]]
|-
| style='text-align:right'| 17
| [[Aimi Herkül]]
| 
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-01-06
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q50375776|Q50375776]]
|-
| style='text-align:right'| 18
| [[Ain Kaasik]]
| Eesti ujuja ja treener
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-05-22
| data-sort-value=&quot;2018&quot; | 2018-05-29
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q116380539|Q116380539]]
|-
| style='text-align:right'| 19
| [[Ain Sepp]]
| eesti sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-12-02
| 
| 
| [[Järvakandi vald (1939)|Järvakandi vald]]
| [[:d:Q124257320|Q124257320]]
|-
| style='text-align:right'| 20
| [[Ain Sikk]]
| eesti lauatennisist
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971-11-09
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q124249077|Q124249077]]
|-
| style='text-align:right'| 21
| [[Ain Sonin]]
| 
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-12-24
| data-sort-value=&quot;2010&quot; | 2010-06-27
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q39174694|Q39174694]]
|-
| style='text-align:right'| 22
| [[Aino Siimon]]
| Eesti majandusteadlane
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-05-06
| 
| 
| [[Torma vald (1939)]]
| [[:d:Q134081469|Q134081469]]
|-
| style='text-align:right'| 23
| [[Aivar Kisel]]
| eesti korvpallur
| data-sort-value=&quot;1992&quot; | 1992-09-12
| 
| [[Fail:Aivar Kisel streetball.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4699359|Q4699359]]
|-
| style='text-align:right'| 24
| [[Aksel Kallas]]
| Eesti poliitik
| data-sort-value=&quot;1890&quot; | 1890
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922-04-03
| 
| [[Rõuge vald]]
| [[:d:Q64910010|Q64910010]]
|-
| style='text-align:right'| 25
| [[Aksel Randmer]]
| eesti treener ja sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-12-05
| data-sort-value=&quot;2009&quot; | 2009-10-23
| 
| [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]]
| [[:d:Q124248859|Q124248859]]
|-
| style='text-align:right'| 26
| [[Aksel Tali]]
| eesti sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-10-25
| 
| 
| [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]]
| [[:d:Q124250136|Q124250136]]
|-
| style='text-align:right'| 27
| [[Alar Volmer]]
| eesti purjetaja
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-12-02
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111459343|Q111459343]]
|-
| style='text-align:right'| 28
| [[Albert Leichner]]
| Eesti jalgpallur, jäähokimängija ja treener
| data-sort-value=&quot;1919&quot; | 1919-09-11
| data-sort-value=&quot;2004&quot; | 2004-07-13
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111459351|Q111459351]]
|-
| style='text-align:right'| 29
| [[Albert-Leopold Vahtel]]
| Eesti fotograaf
| data-sort-value=&quot;1905&quot; | 1905-04-02
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q28096753|Q28096753]]
|-
| style='text-align:right'| 30
| [[Alejandro Gavriloff]]
| Argentina maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1914&quot; | 1914-01-07
| data-sort-value=&quot;1993&quot; | 1993-08-06
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q16528287|Q16528287]]
|-
| style='text-align:right'| 31
| [[Aleksander Hildebrand]]
| Eesti-Rootsi maletaja ja spordiajakirjanik
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1921-12-24
| data-sort-value=&quot;2005&quot; | 2005-08-03
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q1650489|Q1650489]]
|-
| style='text-align:right'| 32
| [[Aleksander Kann]]
| 
| data-sort-value=&quot;1889&quot; | 1889-10-10
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-05-10
| 
| [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]]
| [[:d:Q137827348|Q137827348]]
|-
| style='text-align:right'| 33
| [[Aleksander Peterson]]
| eesti maadleja
| data-sort-value=&quot;1900&quot; | 1900-02-02
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-10-19
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q124069759|Q124069759]]
|-
| style='text-align:right'| 34
| [[Aleksander Velvelt]]
| Eesti poliitik
| data-sort-value=&quot;1897&quot; | 1897-02-03
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-02-14
| 
| [[Pihtla vald]]
| [[:d:Q105719786|Q105719786]]
|-
| style='text-align:right'| 35
| [[Aleksander Walter]]
| 
| data-sort-value=&quot;1817&quot; | 1817-12-28
| data-sort-value=&quot;1889&quot; | 1889-09-22
| [[Fail:Valter1.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4103102|Q4103102]]
|-
| style='text-align:right'| 36
| [[Aleksandr Antonov]]
| Eesti taekwondo harrastaja
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-04-19
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q124057005|Q124057005]]
|-
| style='text-align:right'| 37
| [[Aleksandr Bogatyryov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-05-04
| data-sort-value=&quot;1998&quot; | 1998-10-11
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4089098|Q4089098]]
|-
| style='text-align:right'| 38
| [[Aleksandr Bolnykh]]
| Venemaa kirjanik
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-02-01
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4091111|Q4091111]]
|-
| style='text-align:right'| 39
| [[Aleksandr Dymshits]]
| 
| data-sort-value=&quot;1910&quot; | 1910-06-29&lt;br/&gt;1910-07-12
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975-01-06
| [[Fail:Bundesarchiv Bild 183-R74926, Alexander Dymschitz.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q15066148|Q15066148]]
|-
| style='text-align:right'| 40
| [[Aleksandr Fjodorov]]
| Eesti sambomaadleja
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984-09-03
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111456859|Q111456859]]
|-
| style='text-align:right'| 41
| [[Aleksandr Nesterov]]
| Eesti jalgpallitreener
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-05-21
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q124066350|Q124066350]]
|-
| style='text-align:right'| 42
| [[Aleksandr Ossipov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1911&quot; | 1911-11-10
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-10-25
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4337843|Q4337843]]
|-
| style='text-align:right'| 43
| [[Aleksandr Sirin]]
| 
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-03-15
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4420775|Q4420775]]
|-
| style='text-align:right'| 44
| [[Aleksandr Zdankevitš]]
| Eesti poliitik
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985-08-20
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q26776807|Q26776807]]
|-
| style='text-align:right'| 45
| [[Aleksei Haruzin]]
| Venemaa poliitik
| data-sort-value=&quot;1864&quot; | 1864-02-24
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-05-08
| [[Fail:Alexey Nik. Kharuzin.jpeg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4496129|Q4496129]]
|-
| style='text-align:right'| 46
| [[Aleksei Hõbemägi]]
| 
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-12-18
| data-sort-value=&quot;2021&quot; | 2021-09-11
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q50375887|Q50375887]]
|-
| style='text-align:right'| 47
| [[Aleksei Sõssojev]]
| eesti allveesportlane
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970-03-16
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q124250137|Q124250137]]
|-
| style='text-align:right'| 48
| [[Alen Stepanjan]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1991&quot; | 1991-07-23
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q116478886|Q116478886]]
|-
| style='text-align:right'| 49
| [[Alexander Adlerberg]]
| 
| data-sort-value=&quot;1806&quot; | 1806-10-25
| data-sort-value=&quot;1855&quot; | 1855-05-10
| [[Fail:Adlerberg Alexandr Jakovlevitch.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4057612|Q4057612]]
|-
| style='text-align:right'| 50
| [[Alexander Budde]]
| 
| data-sort-value=&quot;1833&quot; | 1833-12-09
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1915-06-16
| [[Fail:Budde Alexandr Emmanuilovitch.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4097987|Q4097987]]
|-
| style='text-align:right'| 51
| [[Alexander Ernst von Riesemann]]
| 
| data-sort-value=&quot;1795&quot; | 1795-11-07
| data-sort-value=&quot;1841&quot; | 1841
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q15782227|Q15782227]]
|-
| style='text-align:right'| 52
| [[Alexander Frese]]
| 
| data-sort-value=&quot;1826&quot; | 1826-04-03&lt;br/&gt;1826
| data-sort-value=&quot;1884&quot; | 1884-02-04&lt;br/&gt;1884
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q1254580|Q1254580]]
|-
| style='text-align:right'| 53
| [[Alexander Gutheil]]
| 
| data-sort-value=&quot;1818&quot; | 1818
| data-sort-value=&quot;1882&quot; | 1882
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q33242518|Q33242518]]
|-
| style='text-align:right'| 54
| [[Alexander Hoerschelmann]]
| 
| data-sort-value=&quot;1893&quot; | 1893-11-24
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-12-24
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q19906504|Q19906504]]
|-
| style='text-align:right'| 55
| [[Alexander Karl Otto von Möller]]
| 
| data-sort-value=&quot;1802&quot; | 1802-08-18
| data-sort-value=&quot;1876&quot; | 1876-12-06
| 
| [[Hanila vald]]
| [[:d:Q28664926|Q28664926]]
|-
| style='text-align:right'| 56
| [[Alexander Lovyagin]]
| 
| data-sort-value=&quot;1870&quot; | 1870-08-13&lt;br/&gt;1870
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-10-05
| [[Fail:Brockhaus and Efron Encyclopedic Dictionary B82 39-4.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4264961|Q4264961]]
|-
| style='text-align:right'| 57
| [[Alexander Nicolai Julius von Rein]]
| 
| data-sort-value=&quot;1830&quot; | 1830-10-13
| data-sort-value=&quot;1903&quot; | 1903-11-11
| [[Fail:Reitlinger.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4392742|Q4392742]]
|-
| style='text-align:right'| 58
| [[Alexander von Baranoff]]
| 
| data-sort-value=&quot;1837&quot; | 1837-01-09
| data-sort-value=&quot;1905&quot; | 1905-12-27
| [[Fail:Baranov Alexandr Evstafievitch.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4077716|Q4077716]]
|-
| style='text-align:right'| 59
| [[Alexander von Benckendorff]]
| 
| data-sort-value=&quot;1819&quot; | 1819-09-04
| data-sort-value=&quot;1851&quot; | 1851-09-07
| [[Fail:Portrait of Alexander Pavlovich Benkendorf.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q123877700|Q123877700]]
|-
| style='text-align:right'| 60
| [[Alexander von Keller]]
| 
| data-sort-value=&quot;1919&quot; | 1919-03-12
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-05-15
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q110410470|Q110410470]]
|-
| style='text-align:right'| 61
| [[Alexander von Krusenstern]]
| 
| data-sort-value=&quot;1801&quot; | 1801-03-19
| data-sort-value=&quot;1874&quot; | 1874-12-27
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4242084|Q4242084]]
|-
| style='text-align:right'| 62
| [[Alexander von Rosen]]
| 
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-04-13
| data-sort-value=&quot;2004&quot; | 2004-09-07
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q47469080|Q47469080]]
|-
| style='text-align:right'| 63
| [[Alexander von Stackelberg]]
| 
| data-sort-value=&quot;1833&quot; | 1833-03-16
| data-sort-value=&quot;1898&quot; | 1898-03-15
| [[Fail:Baron Alexander Fed. Shtakelberg.jpg|center|120px]]
| [[Suuremõisa (Vormsi)|Suuremõisa]]
| [[:d:Q55098729|Q55098729]]
|-
| style='text-align:right'| 64
| [[Alexander von Ungern-Sternberg]]
| 
| data-sort-value=&quot;1806&quot; | 1806-04-22
| data-sort-value=&quot;1868&quot; | 1868-08-24
| [[Fail:Adolph von Menzel - Bildnis Baron Alexander von Ungern-Sternberg. Pastell.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]&lt;br/&gt;[[Paide]]
| [[:d:Q2643490|Q2643490]]
|-
| style='text-align:right'| 65
| [[Alexandrine von Wistinghausen]]
| 
| data-sort-value=&quot;1850&quot; | 1850-01-20
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 20th century
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q34674472|Q34674472]]
|-
| style='text-align:right'| 66
| [[Alexei Surov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-09-13
| data-sort-value=&quot;2020&quot; | 2020-06-06
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111369334|Q111369334]]
|-
| style='text-align:right'| 67
| [[Alexis Adolphi]]
| 
| data-sort-value=&quot;1815&quot; | 1815-08-13
| data-sort-value=&quot;1874&quot; | 1874-04-17
| 
| [[Saarde vald (2005)|Saarde vald]]
| [[:d:Q16350934|Q16350934]]
|-
| style='text-align:right'| 68
| [[Alexis Tomberg]]
| 
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q94824721|Q94824721]]
|-
| style='text-align:right'| 69
| [[Alexis von Hagemeister]]
| Saksamaa näitleja
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-12-31
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q1630681|Q1630681]]
|-
| style='text-align:right'| 70
| [[Alfred Mõttus]]
| 
| data-sort-value=&quot;1899&quot; | 1899-05-29
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-12-08
| 
| [[Viljandi maakond]]
| [[:d:Q135006336|Q135006336]]
|-
| style='text-align:right'| 71
| [[Alfred von Glehn]]
| 
| data-sort-value=&quot;1858&quot; | 1858-01-06
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-12-12
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4139690|Q4139690]]
|-
| style='text-align:right'| 72
| [[Alice Gruner]]
| 
| data-sort-value=&quot;1846&quot; | 1846
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-12-29
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q96186495|Q96186495]]
|-
| style='text-align:right'| 73
| [[Alina Molkova]]
| 
| data-sort-value=&quot;1997&quot; | 1997-08-15
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q110669066|Q110669066]]
|-
| style='text-align:right'| 74
| [[Alina Vesselova]]
| 
| data-sort-value=&quot;2003&quot; | 2003-08-22
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q114403418|Q114403418]]
|-
| style='text-align:right'| 75
| [[Allar Hint]]
| Eesti tennisist, kohtunik ja sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-01-14
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111456761|Q111456761]]
|-
| style='text-align:right'| 76
| [[Alma Landberg]]
| Eesti näitleja
| data-sort-value=&quot;1904&quot; | 1904-01-07
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-11-13
| 
| [[Moora]]
| [[:d:Q134366936|Q134366936]]
|-
| style='text-align:right'| 77
| [[Almar von Wistinghausen]]
| 
| data-sort-value=&quot;1904&quot; | 1904-03-22
| data-sort-value=&quot;1989&quot; | 1989-04-17
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q34215334|Q34215334]]
|-
| style='text-align:right'| 78
| [[Alti Vahkal]]
| Eesti tennisist
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-03-11
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111456780|Q111456780]]
|-
| style='text-align:right'| 79
| [[Alvi Schmuul]]
| 
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-05-10
| 
| 
| [[Koguva]]
| [[:d:Q134078034|Q134078034]]
|-
| style='text-align:right'| 80
| [[Amayak Ter-Abramyants]]
| Venemaa kirjanik
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-06-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-14
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q15074568|Q15074568]]
|-
| style='text-align:right'| 81
| [[Anatol Spuhl]]
| 
| data-sort-value=&quot;1896&quot; | 1896-03-13
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-07-18
| 
| [[Vormsi]]
| [[:d:Q134879972|Q134879972]]
|-
| style='text-align:right'| 82
| [[Anatola Soungouroff]]
| Venemaa maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1911&quot; | 1911-03-17
| data-sort-value=&quot;1982&quot; | 1982-01-09
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q123239692|Q123239692]]
|-
| style='text-align:right'| 83
| [[Andi Ende]]
| eesti motosportlane
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-02-23
| 
| 
| [[Rakke]]
| [[:d:Q124323261|Q124323261]]
|-
| style='text-align:right'| 84
| [[Andra Vagur]]
| Eesti bikinifitnessi harrastaja
| data-sort-value=&quot;1989&quot; | 1989-09-29
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111337004|Q111337004]]
|-
| style='text-align:right'| 85
| [[Andreas Alexander von Lingen]]
| 
| data-sort-value=&quot;1792&quot; | 1792-09-26
| data-sort-value=&quot;1866&quot; | 1866-05-04
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q31828858|Q31828858]]
|-
| style='text-align:right'| 86
| [[Andreas Bresinsky]]
| Saksamaa botaanik
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-01-19
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q496358|Q496358]]
|-
| style='text-align:right'| 87
| [[Andreas Theodor de Livron]]
| 
| data-sort-value=&quot;1795&quot; | 1795-09-01
| data-sort-value=&quot;1879&quot; | 1879-02-27
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4157060|Q4157060]]
|-
| style='text-align:right'| 88
| [[Andrei Belobrov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1894&quot; | 1894-10-14
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981-11-08
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4082138|Q4082138]]
|-
| style='text-align:right'| 89
| [[Andrei Shmeman]]
| 
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1921-09-13
| data-sort-value=&quot;2008&quot; | 2008-11-07
| [[Fail:Шмеман Андрей Дмитриевич.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4525662|Q4525662]]
|-
| style='text-align:right'| 90
| [[Andres Allikmäe]]
| eesti tööstusjuht
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-02-07
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q50379581|Q50379581]]
|-
| style='text-align:right'| 91
| [[Andres Lippur]]
| eesti spordipedagoog
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-03-24
| 
| 
| [[Laiuse vald]]
| [[:d:Q124300089|Q124300089]]
|-
| style='text-align:right'| 92
| [[Andres Tamm]]
| Eesti korvpallur ja treener
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-02-07
| data-sort-value=&quot;2021&quot; | 2021-11-20
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111459536|Q111459536]]
|-
| style='text-align:right'| 93
| [[Andres Vakra]]
| Eesti kergejõustiklane ja treener
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-09-10
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111452571|Q111452571]]
|-
| style='text-align:right'| 94
| [[Andrey Leontyev]]
| 
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-08-16
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4259007|Q4259007]]
|-
| style='text-align:right'| 95
| [[Andrii Mostrenko]]
| Ukraina näitleja
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972-01-10
| 
| [[Fail:Андрій Мостренко.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q116455369|Q116455369]]
|-
| style='text-align:right'| 96
| [[Andrus Ahi]]
| Eesti jäähokimängija ja treener
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-04-25
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q30346646|Q30346646]]
|-
| style='text-align:right'| 97
| [[Andrus Möll]]
| Eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-06-09
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111452588|Q111452588]]
|-
| style='text-align:right'| 98
| [[Anette Busch]]
| 
| data-sort-value=&quot;1882&quot; | 1882
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969
| 
| [[Rapla maakond]]
| [[:d:Q16628576|Q16628576]]
|-
| style='text-align:right'| 99
| [[Anita Seppa]]
| eesti kabetaja
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-10-19
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q28099620|Q28099620]]
|-
| style='text-align:right'| 100
| [[Anna Margareta Oxenstierna]]
| 
| data-sort-value=&quot;1650&quot; | 1650-03-20
| data-sort-value=&quot;1672&quot; | 1672-02-06
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q123420184|Q123420184]]
|-
| style='text-align:right'| 101
| [[Anna Maria Sepp]]
| Eesti purjetaja
| data-sort-value=&quot;1996&quot; | 1996-02-02
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q27049024|Q27049024]]
|-
| style='text-align:right'| 102
| [[Anna Sokk]]
| Eesti karateka
| data-sort-value=&quot;1999&quot; | 1999-10-12
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111182544|Q111182544]]
|-
| style='text-align:right'| 103
| [[Anne Arold]]
| 
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-05-28
| 
| 
| [[Rakke]]
| [[:d:Q134528297|Q134528297]]
|-
| style='text-align:right'| 104
| [[Anne of Ungern-Sternberg]]
| 
| data-sort-value=&quot;1769&quot; | 1769-01-09
| data-sort-value=&quot;1846&quot; | 1846-03-09
| [[Fail:Countess Anna Bobrinskaya.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4088697|Q4088697]]
|-
| style='text-align:right'| 105
| [[Anneli Niinre]]
| eesti kirjandusteadlane
| data-sort-value=&quot;1979&quot; | 1979-12-24
| 
| 
| [[Lääne maakond]]
| [[:d:Q61702908|Q61702908]]
|-
| style='text-align:right'| 106
| [[Annely Vahi]]
| Eesti iluuisutaja
| data-sort-value=&quot;2002&quot; | 2002-01-04
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q115729344|Q115729344]]
|-
| style='text-align:right'| 107
| [[Annemarie Stackelberg]]
| 
| data-sort-value=&quot;1904&quot; | 1904-02-23
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q27991446|Q27991446]]
|-
| style='text-align:right'| 108
| [[Annika Sillaots]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1986&quot; | 1986-03-08
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q567150|Q567150]]
|-
| style='text-align:right'| 109
| [[Anton Johan Wrangel the Elder]]
| 
| data-sort-value=&quot;1679&quot; | 1679-10-20
| data-sort-value=&quot;1762&quot; | 1762-04-17
| [[Fail:Wrangel Anton Johan d a-Ugglan.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q6247014|Q6247014]]
|-
| style='text-align:right'| 110
| [[Anton Rolandsson Martin]]
| Rootsi botaanik
| data-sort-value=&quot;1729&quot; | 1729-08-03
| data-sort-value=&quot;1785&quot; | 1785-01-30
| [[Fail:Roland Martin (medicinare).jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q593496|Q593496]]
|-
| style='text-align:right'| 111
| [[Antonia Õun]]
| Eesti suusataja
| data-sort-value=&quot;1914&quot; | 1914-10-25
| data-sort-value=&quot;2005&quot; | 2005-04-09
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111336119|Q111336119]]
|-
| style='text-align:right'| 112
| [[Ants Kaasik]]
| eesti loomakasvatusteadlane ja tüflopsühholoog
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-04-17
| 
| 
| [[Roela]]
| [[:d:Q134586454|Q134586454]]
|-
| style='text-align:right'| 113
| [[Ants Oidekivi]]
| 
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-04-15
| 
| 
| [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]]
| [[:d:Q134468911|Q134468911]]
|-
| style='text-align:right'| 114
| [[Ants Tamme]]
| 
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-09-18
| data-sort-value=&quot;2016&quot; | 2016-03-11
| [[Fail:Ants Tamme omavalitsustegelane 99.jpg|center|120px]]
| [[Rakke]]
| [[:d:Q138016424|Q138016424]]
|-
| style='text-align:right'| 115
| [[Ants Veldermann]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-09-25
| data-sort-value=&quot;2008&quot; | 2008-12-12
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q28354895|Q28354895]]
|-
| style='text-align:right'| 116
| [[Ants-Vello Vaino]]
| Eesti jäähokimängija
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-07-08
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111452149|Q111452149]]
|-
| style='text-align:right'| 117
| [[Antti Aasma]]
| Eesti ujuja
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-01-26
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q123916583|Q123916583]]
|-
| style='text-align:right'| 118
| [[Anu Lensment]]
| 
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971-04-23
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q115788703|Q115788703]]
|-
| style='text-align:right'| 119
| [[Ardo Rennik]]
| Eesti iluuisutaja ja treener
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-06-26
| data-sort-value=&quot;2009&quot; | 2009-02-14
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q30276328|Q30276328]]
|-
| style='text-align:right'| 120
| [[Argo Vooremaa]]
| Eesti purjetaja ja jääpurjetaja
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985-04-27
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111451438|Q111451438]]
|-
| style='text-align:right'| 121
| [[Arina Okamantšuk]]
| 
| data-sort-value=&quot;2002&quot; | 2002-05-08
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q114355860|Q114355860]]
|-
| style='text-align:right'| 122
| [[Arkadi Pessegov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1911&quot; | 1911-07-27
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-02-17
| 
| [[Kuressaare linn]]
| [[:d:Q132612185|Q132612185]]
|-
| style='text-align:right'| 123
| [[Arli Jõgi]]
| 
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1921-03-02
| data-sort-value=&quot;1979&quot; | 1979-06-24
| 
| [[Jõgeva vald (Laiuse kihelkond)]]
| [[:d:Q134428693|Q134428693]]
|-
| style='text-align:right'| 124
| [[Arnold Altmäe]]
| 
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-07-30
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984-05-20
| 
| [[Vändra vald]]
| [[:d:Q21168972|Q21168972]]
|-
| style='text-align:right'| 125
| [[Arnold Eglon]]
| 
| data-sort-value=&quot;1885&quot; | 1885-03-27
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-03-10
| 
| [[Esna vald]]
| [[:d:Q134776516|Q134776516]]
|-
| style='text-align:right'| 126
| [[Arnold Günther Tunzelmann]]
| 
| 
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q126904153|Q126904153]]
|-
| style='text-align:right'| 127
| [[Arseni Schults]]
| 
| data-sort-value=&quot;1910&quot; | 1910-12-23
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-09-23
| [[Fail:Арсений Леонидович Шульц.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q16721161|Q16721161]]
|-
| style='text-align:right'| 128
| [[Arthur Siefeldt-Simumägi]]
| Eesti ajaloolane
| data-sort-value=&quot;1889&quot; | 1889-10-15
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-12-06
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q29994586|Q29994586]]
|-
| style='text-align:right'| 129
| [[Artur Tare]]
| eesti sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1905&quot; | 1905-05-15
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988-05-08
| 
| [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]]
| [[:d:Q124284776|Q124284776]]
|-
| style='text-align:right'| 130
| [[Artur Vask]]
| eesti loomakasvatusteadlane
| data-sort-value=&quot;1903&quot; | 1903-05-19
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-01-23
| 
| [[Alliku vald (Türi kihelkond)|Alliku vald]]
| [[:d:Q124646802|Q124646802]]
|-
| style='text-align:right'| 131
| [[Arved Krahn]]
| Saksamaa matemaatik
| data-sort-value=&quot;1893&quot; | 1893-02-25
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-06-22
| 
| [[Laiuse vald]]
| [[:d:Q134613594|Q134613594]]
|-
| style='text-align:right'| 132
| [[Arvi Oks]]
| eesti aerutaja ja suusataja
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-06-29
| data-sort-value=&quot;2013&quot; | 2013-12-14
| 
| [[Laatre vald]]
| [[:d:Q124314689|Q124314689]]
|-
| style='text-align:right'| 133
| [[Arvi Sepp]]
| Eesti kelguhokimängija
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970-07-31
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111365520|Q111365520]]
|-
| style='text-align:right'| 134
| [[Arvid Kleinberg]]
| Eesti tennisist
| data-sort-value=&quot;1907&quot; | 1907-03-23
| data-sort-value=&quot;1996&quot; | 1996-06-10
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111452993|Q111452993]]
|-
| style='text-align:right'| 135
| [[Arvid Vilms]]
| 
| data-sort-value=&quot;1906&quot; | 1906-06-27
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981-07-16
| 
| [[Viljandi maakond]]
| [[:d:Q134953729|Q134953729]]
|-
| style='text-align:right'| 136
| [[Arvo Eljari]]
| 
| data-sort-value=&quot;1908&quot; | 1908-10-17
| data-sort-value=&quot;2003&quot; | 2003-10-06
| 
| [[Kurtna (Väike-Maarja)|Kurtna]]
| [[:d:Q112151472|Q112151472]]
|-
| style='text-align:right'| 137
| [[Arvo Kuslap]]
| eesti spordipedagoog ja treener
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-01-18
| data-sort-value=&quot;2022&quot; | 2022-09-07
| 
| [[Laiuse vald]]
| [[:d:Q124337994|Q124337994]]
|-
| style='text-align:right'| 138
| [[Arvo Ratassepp]]
| Eesti motosportlane
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-04-06
| data-sort-value=&quot;2019&quot; | 2019-10-24
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111451348|Q111451348]]
|-
| style='text-align:right'| 139
| [[Askold Vaino]]
| eesti motosportlane ja treener
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-03-07
| 
| 
| [[Viru-Jaagupi]]
| [[:d:Q124316994|Q124316994]]
|-
| style='text-align:right'| 140
| [[Asma Ul Hosna Shifa]]
| 
| 
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q134971245|Q134971245]]
|-
| style='text-align:right'| 141
| [[August Friedrich Glanstroem]]
| 
| data-sort-value=&quot;1776&quot; | 1776
| data-sort-value=&quot;1826&quot; | 1826
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q60839846|Q60839846]]
|-
| style='text-align:right'| 142
| [[August Järvekülg]]
| Eesti fotograaf
| data-sort-value=&quot;1901&quot; | 1901-08-22
| 
| 
| [[Viiratsi vald]]
| [[:d:Q27867988|Q27867988]]
|-
| style='text-align:right'| 143
| [[August Onton]]
| Eesti poliitik, põllumees, ühiskonnategelane
| data-sort-value=&quot;1881&quot; | 1881-10-24
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-08-14
| 
| [[Kohtla vald]]
| [[:d:Q105709607|Q105709607]]
|-
| style='text-align:right'| 144
| [[August Tibar]]
| Eesti poliitik
| data-sort-value=&quot;1888&quot; | 1888-07-24
| 
| 
| [[Viljandi maakond]]
| [[:d:Q105719336|Q105719336]]
|-
| style='text-align:right'| 145
| [[Augusta Juliane Zoege von Manteuffel]]
| 
| data-sort-value=&quot;1731&quot; | 1731-09-17
| data-sort-value=&quot;1792&quot; | 1792&lt;br/&gt;1793
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q119041747|Q119041747]]
|-
| style='text-align:right'| 146
| [[Aune Siim]]
| 
| data-sort-value=&quot;1904&quot; | 1904-07-30
| data-sort-value=&quot;1989&quot; | 1989-02-24
| [[Fail:Aune Siim.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q31685814|Q31685814]]
|-
| style='text-align:right'| 147
| [[Ave Karp]]
| eesti karateka
| data-sort-value=&quot;1982&quot; | 1982-11-07
| 
| [[Fail:Ave Karp, naiskarateka. 1998.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q124277296|Q124277296]]
|-
| style='text-align:right'| 148
| [[Ave Kris Lend]]
| Eesti ujuja ja teadlane
| data-sort-value=&quot;1982&quot; | 1982-06-18
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q115189665|Q115189665]]
|-
| style='text-align:right'| 149
| [[Avo Soots]]
| Eesti autosportlane
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-11-14
| data-sort-value=&quot;2005&quot; | 2005-08-03
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q29016488|Q29016488]]
|-
| style='text-align:right'| 150
| [[Baron Juhana Hastfer, 1.Baron of Sunniemi]]
| 
| data-sort-value=&quot;1692&quot; | 1692-09-29
| data-sort-value=&quot;1769&quot; | 1769-05-06
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q112968234|Q112968234]]
|-
| style='text-align:right'| 151
| [[Beenish Wani]]
| 
| data-sort-value=&quot;1989&quot; | 1989-07-15
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q134971236|Q134971236]]
|-
| style='text-align:right'| 152
| [[Bela Adojaan]]
| Eesti endokrinoloog
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-09-10
| 
| 
| [[Hullo]]
| [[:d:Q131724848|Q131724848]]
|-
| style='text-align:right'| 153
| [[Bernd Baron von Maydell]]
| Saksamaa jurist
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-07-19
| data-sort-value=&quot;2018&quot; | 2018-05-03
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q16508302|Q16508302]]
|-
| style='text-align:right'| 154
| [[Bernd Otto von Stackelberg]]
| 
| data-sort-value=&quot;1703&quot; | 1703-03-23&lt;br/&gt;1703
| data-sort-value=&quot;1787&quot; | 1787-06-04&lt;br/&gt;1787
| [[Fail:Berndt Otto Stackelberg den yngre.png|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q6186393|Q6186393]]
|-
| style='text-align:right'| 155
| [[Bernhard Lülle]]
| eesti näitleja ja kirjanik
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1921&lt;br/&gt;1921-07-05
| data-sort-value=&quot;1995&quot; | 1995-11-01
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q121464286|Q121464286]]
|-
| style='text-align:right'| 156
| [[Berthold Masing]]
| 
| data-sort-value=&quot;1849&quot; | 1849-10-03
| data-sort-value=&quot;1911&quot; | 1911-04-25
| 
| [[Mustjala vald]]
| [[:d:Q55855876|Q55855876]]
|-
| style='text-align:right'| 157
| [[Bogdan Wenig]]
| 
| data-sort-value=&quot;1837&quot; | 1837-07-18
| data-sort-value=&quot;1872&quot; | 1872
| [[Fail:Ivan Kramskoi, Bogdan Wenig, 1861, Tretyakov Gallery Р-1113.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q962253|Q962253]]
|-
| style='text-align:right'| 158
| [[Boris Bozhnev]]
| 
| data-sort-value=&quot;1898&quot; | 1898-07-24&lt;br/&gt;1898-08-05
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-12-24
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4090201|Q4090201]]
|-
| style='text-align:right'| 159
| [[Boris Kustov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-07-03
| data-sort-value=&quot;2013&quot; | 2013-01-08
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q15070833|Q15070833]]
|-
| style='text-align:right'| 160
| [[Boris Vinner]]
| 
| data-sort-value=&quot;1837&quot; | 1837-08-20
| data-sort-value=&quot;1897&quot; | 1897-01-27
| [[Fail:Виннер Борис Иванович.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q29647322|Q29647322]]
|-
| style='text-align:right'| 161
| [[Boris von Bodisco]]
| Saksamaa arhitekt
| data-sort-value=&quot;1897&quot; | 1897-08-08
| data-sort-value=&quot;1973&quot; | 1973-09-26
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q893808|Q893808]]
|-
| style='text-align:right'| 162
| [[Burchard von Oettingen]]
| 
| data-sort-value=&quot;1850&quot; | 1850-09-30
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-05-02
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q1010358|Q1010358]]
|-
| style='text-align:right'| 163
| [[Carl Ewald von Rönne]]
| 
| data-sort-value=&quot;1663&quot; | 1663-12-25&lt;br/&gt;1663-05-16
| data-sort-value=&quot;1716&quot; | 1716-12-29&lt;br/&gt;1716-04-09
| [[Fail:Carl-Ewald von Rönne engraving.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q446376|Q446376]]
|-
| style='text-align:right'| 164
| [[Carl Gottfried Bauer]]
| 
| data-sort-value=&quot;1802&quot; | 1802-09-18
| data-sort-value=&quot;1853&quot; | 1853-09-22
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q17747991|Q17747991]]
|-
| style='text-align:right'| 165
| [[Carl Hiekisch]]
| 
| data-sort-value=&quot;1840&quot; | 1840-03-15
| data-sort-value=&quot;1901&quot; | 1901-12-20
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q1038851|Q1038851]]
|-
| style='text-align:right'| 166
| [[Carl Hunnius]]
| 
| data-sort-value=&quot;1873&quot; | 1873-06-24
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-04-25
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q1038933|Q1038933]]
|-
| style='text-align:right'| 167
| [[Carl Johan Wrangel]]
| 
| data-sort-value=&quot;1688&quot; | 1688-02-09
| data-sort-value=&quot;1742&quot; | 1742-12-12
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q121250847|Q121250847]]
|-
| style='text-align:right'| 168
| [[Carl Otto von Löwenstern]]
| 
| data-sort-value=&quot;1755&quot; | 1755-06-24
| data-sort-value=&quot;1833&quot; | 1833-03-11
| [[Fail:Portrait of Carl Otto von Löwenstern.jpg|center|120px]]
| [[Antsla vald (1999)|Antsla vald]]
| [[:d:Q15793350|Q15793350]]
|-
| style='text-align:right'| 169
| [[Carl-Otto Märtson]]
| 
| data-sort-value=&quot;1917&quot; | 1917-06-25
| data-sort-value=&quot;1999&quot; | 1999-05-17
| 
| [[Viljandi maakond]]
| [[:d:Q139179912|Q139179912]]
|-
| style='text-align:right'| 170
| [[Chintis Lundgren]]
| Eesti filmirežissöör
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q110192044|Q110192044]]
|-
| style='text-align:right'| 171
| [[Chris-Helin Loik]]
| Eesti ujuja ja allveesportlane
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-05-29
| 
| [[Fail:Chris-Helin Loik endine ujuja ja allveesportlane Rõuge kirikus (2021).jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111450556|Q111450556]]
|-
| style='text-align:right'| 172
| [[Christel Tennyson]]
| 
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-12-23
| data-sort-value=&quot;2010&quot; | 2010-11-16
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q1078354|Q1078354]]
|-
| style='text-align:right'| 173
| [[Christian Dahl]]
| 
| data-sort-value=&quot;1839&quot; | 1839-04-19
| data-sort-value=&quot;1904&quot; | 1904-08-27
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q19788514|Q19788514]]
|-
| style='text-align:right'| 174
| [[Constance de Lowendal]]
| Prantsusmaa kirjanik
| data-sort-value=&quot;1742&quot; | 1742-02-08
| data-sort-value=&quot;1785&quot; | 1785
| [[Fail:Jean honoré fragonard - retrato condessa turpin de crissé.jpg|center|120px]]
| [[Eesti]]
| [[:d:Q2994823|Q2994823]]
|-
| style='text-align:right'| 175
| [[Constantin Kühnert]]
| 
| data-sort-value=&quot;1848&quot; | 1848-12-10
| data-sort-value=&quot;1904&quot; | 1904-01-30
| 
| [[Paasvere]]
| [[:d:Q134643751|Q134643751]]
|-
| style='text-align:right'| 176
| [[Cord Vegesack]]
| 
| data-sort-value=&quot;1609&quot; | 1609-09-14
| data-sort-value=&quot;1697&quot; | 1697-10-16
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q18411218|Q18411218]]
|-
| style='text-align:right'| 177
| [[Damasius Treude]]
| Eesti diplomaat
| data-sort-value=&quot;1896&quot; | 1896-01-25
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-02-24
| 
| [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]]
| [[:d:Q111599384|Q111599384]]
|-
| style='text-align:right'| 178
| [[Dan Markovich]]
| Venemaa kunstnik
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-10-09
| data-sort-value=&quot;2025&quot; | 2025-09-26
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4282091|Q4282091]]
|-
| style='text-align:right'| 179
| [[Daniel Sternfeld]]
| Eesti poksija
| data-sort-value=&quot;1979&quot; | 1979-06-25
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111450521|Q111450521]]
|-
| style='text-align:right'| 180
| [[Daniil Fursa]]
| jäähokimängija
| data-sort-value=&quot;1997&quot; | 1997-06-01&lt;br/&gt;1997-01-06
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q30345122|Q30345122]]
|-
| style='text-align:right'| 181
| [[David Frautschy]]
| 
| data-sort-value=&quot;1995&quot; | 1995-05-13
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q119214595|Q119214595]]
|-
| style='text-align:right'| 182
| [[Diana Doman]]
| 
| data-sort-value=&quot;1998&quot; | 1998-06-22
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q20557670|Q20557670]]
|-
| style='text-align:right'| 183
| [[Dieter Hasselblatt]]
| 
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926
| data-sort-value=&quot;1997&quot; | 1997
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q101123|Q101123]]
|-
| style='text-align:right'| 184
| [[Dmitri Lavrov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984-10&lt;br/&gt;1984-10-17
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q24937125|Q24937125]]
|-
| style='text-align:right'| 185
| [[Dmitri Ptšela]]
| Eesti näitleja
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984-05-21
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q123286021|Q123286021]]
|-
| style='text-align:right'| 186
| [[Dmitri Vorobjov]]
| Eesti kikkpoksija ja treener
| data-sort-value=&quot;1973&quot; | 1973-04-26
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q124056436|Q124056436]]
|-
| style='text-align:right'| 187
| [[Eda Lõhmus]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-08-04
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q50827743|Q50827743]]
|-
| style='text-align:right'| 188
| [[Edgar Hoeppener]]
| 
| data-sort-value=&quot;1865&quot; | 1865-02-11
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-06-25
| [[Fail:Edgar Hoeppner 1890.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q1283936|Q1283936]]
|-
| style='text-align:right'| 189
| [[Edgar von Uexküll]]
| 
| data-sort-value=&quot;1884&quot; | 1884-05-23
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-05-27
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q29168152|Q29168152]]
|-
| style='text-align:right'| 190
| [[Edik Kuusk]]
| Eesti motosportlane
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984-12-29
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111450533|Q111450533]]
|-
| style='text-align:right'| 191
| [[Edla Ingeborg Karlsson]]
| eesti käsipallur
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-01-07
| 
| 
| [[Vormsi]]
| [[:d:Q124302126|Q124302126]]
|-
| style='text-align:right'| 192
| [[Eduard Ber]]
| Eesti vehkleja
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975-05-18
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111450488|Q111450488]]
|-
| style='text-align:right'| 193
| [[Eduard Karjatse]]
| eesti keeglimänguaktivist
| data-sort-value=&quot;1904&quot; | 1904-01-25
| data-sort-value=&quot;1998&quot; | 1998-05-21
| 
| [[Harju maakond]]
| [[:d:Q124296031|Q124296031]]
|-
| style='text-align:right'| 194
| [[Eduard Spörer]]
| baltisaksa maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1841&quot; | 1841-06-12
| data-sort-value=&quot;1898&quot; | 1898-11-22
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q18602047|Q18602047]]
|-
| style='text-align:right'| 195
| [[Eduard Säremat]]
| 
| data-sort-value=&quot;1912&quot; | 1912-12-30
| data-sort-value=&quot;1999&quot; | 1999-02-23
| 
| [[Jõgeva vald (Laiuse kihelkond)]]
| [[:d:Q135056239|Q135056239]]
|-
| style='text-align:right'| 196
| [[Eduard Vertsinski]]
| 
| data-sort-value=&quot;1873&quot; | 1873-01-05
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-04-17
| [[Fail:Portrait of Major General Eduard Alexandrovich Vertsinsky.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4109220|Q4109220]]
|-
| style='text-align:right'| 197
| [[Eduard Võrk]]
| Eesti jalgpallitreener
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-05-11
| data-sort-value=&quot;2012&quot; | 2012-08-14
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q48644772|Q48644772]]
|-
| style='text-align:right'| 198
| [[Edward Borowski]]
| Poola diplomaat
| data-sort-value=&quot;1909&quot; | 1909-10-13
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-05-30
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q9250774|Q9250774]]
|-
| style='text-align:right'| 199
| [[Eerik Idarand]]
| Eesti kiir- ja rulluisutaja ning jalgrattur
| data-sort-value=&quot;1991&quot; | 1991-07-21
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111362766|Q111362766]]
|-
| style='text-align:right'| 200
| [[Eero Maalt]]
| eesti sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-09-13
| data-sort-value=&quot;2013&quot; | 2013-08-09
| 
| [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]]
| [[:d:Q124325918|Q124325918]]
|-
| style='text-align:right'| 201
| [[Egelin Ellermaa]]
| 
| data-sort-value=&quot;1995&quot; | 1995-02-05
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q134971240|Q134971240]]
|-
| style='text-align:right'| 202
| [[Egert Õunapuu]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;2005&quot; | 2005-04-30
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q123945906|Q123945906]]
|-
| style='text-align:right'| 203
| [[Eha Nurk]]
| 
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-06-13
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q114415422|Q114415422]]
|-
| style='text-align:right'| 204
| [[Elena Lapimaa]]
| Eesti tennisist ja tennisetreener
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-04-07
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111450485|Q111450485]]
|-
| style='text-align:right'| 205
| [[Elena Vanovskaya]]
| 
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-06-26
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q24958174|Q24958174]]
|-
| style='text-align:right'| 206
| [[Eleonora Garnett]]
| 
| data-sort-value=&quot;1902&quot; | 1902
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q65953068|Q65953068]]
|-
| style='text-align:right'| 207
| [[Elisabeth Howen]]
| 
| data-sort-value=&quot;1834&quot; | 1834-07-12
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-02-26
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q19660953|Q19660953]]
|-
| style='text-align:right'| 208
| [[Elisabeth Ivanovna Steinberg]]
| 
| data-sort-value=&quot;1884&quot; | 1884-04-24
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-02-03
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q5829579|Q5829579]]
|-
| style='text-align:right'| 209
| [[Elisabeth Lübek]]
| 
| data-sort-value=&quot;1896&quot; | 1896-12-06
| data-sort-value=&quot;1999&quot; | 1999-11-30
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q12346925|Q12346925]]
|-
| style='text-align:right'| 210
| [[Elke Unt]]
| Eesti organist ja lastekirjanik
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972-11-08
| 
| 
| [[Kohila]]
| [[:d:Q125510062|Q125510062]]
|-
| style='text-align:right'| 211
| [[Ella Rajari]]
| 
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1915-04-23
| data-sort-value=&quot;1998&quot; | 1998-04-25
| 
| [[Aarla]]
| [[:d:Q137761861|Q137761861]]
|-
| style='text-align:right'| 212
| [[Elle Õun]]
| eesti lauatennisist
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-01-03
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111336192|Q111336192]]
|-
| style='text-align:right'| 213
| [[Ellen Vatsel]]
| eesti ratsutaja
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-01-21
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111351052|Q111351052]]
|-
| style='text-align:right'| 214
| [[Ellu Meister]]
| 
| data-sort-value=&quot;1917&quot; | 1917-03-24
| data-sort-value=&quot;2002&quot; | 2002-01-03
| 
| [[Kadaka (Kohila)|Kadaka]]
| [[:d:Q134373922|Q134373922]]
|-
| style='text-align:right'| 215
| [[Elmar Pärn]]
| eesti sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1905&quot; | 1905-09-14
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-03-28
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q124283586|Q124283586]]
|-
| style='text-align:right'| 216
| [[Elmar Rähn]]
| eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1904&quot; | 1904-12-03
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-01-03
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q47490426|Q47490426]]
|-
| style='text-align:right'| 217
| [[Elsa Wagner]]
| saksa näitleja
| data-sort-value=&quot;1881&quot; | 1881-01-24
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975-08-17
| [[Fail:Fotothek df pk 0000069 009 Szenenbilder (cropped).jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q110721|Q110721]]
|-
| style='text-align:right'| 218
| [[Elvi Koolmeister]]
| 
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-03-18
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q111436240|Q111436240]]
|-
| style='text-align:right'| 219
| [[Emilia Martin]]
| eesti lauatennisist
| data-sort-value=&quot;1979&quot; | 1979-11-14
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q124066238|Q124066238]]
|-
| style='text-align:right'| 220
| [[Emilie Elisabeth Möller]]
| 
| data-sort-value=&quot;1801&quot; | 1801-04-23
| data-sort-value=&quot;1886&quot; | 1886-06-21
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q117021930|Q117021930]]
|-
| style='text-align:right'| 221
| [[Emilie von Baer]]
| 
| data-sort-value=&quot;1799&quot; | 1799-06-11
| data-sort-value=&quot;1866&quot; | 1866-07-01
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q139224232|Q139224232]]
|-
| style='text-align:right'| 222
| [[Emmi Vahelaid]]
| eesti moekunstnik
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-01-21
| data-sort-value=&quot;2004&quot; | 2004-01-16
| 
| [[Tõhelgi]]
| [[:d:Q124538402|Q124538402]]
|-
| style='text-align:right'| 223
| [[Endel Jaama]]
| 
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-10-07
| data-sort-value=&quot;1992&quot; | 1992-06-17
| 
| [[Viljandi maakond]]
| [[:d:Q134987180|Q134987180]]
|-
| style='text-align:right'| 224
| [[Endel Jürisson]]
| eesti loomaarstiteadlane
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922-07-19
| data-sort-value=&quot;1992&quot; | 1992-02-04
| 
| [[Vändra vald]]
| [[:d:Q124640205|Q124640205]]
|-
| style='text-align:right'| 225
| [[Endel Nael]]
| Eesti sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1921-10-17
| data-sort-value=&quot;1997&quot; | 1997-08-02
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q123982767|Q123982767]]
|-
| style='text-align:right'| 226
| [[Endel Vanaisak]]
| eesti maadleja
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-12-24
| data-sort-value=&quot;1993&quot; | 1993-07-06
| 
| [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]]
| [[:d:Q124314141|Q124314141]]
|-
| style='text-align:right'| 227
| [[Endla Vaher]]
| Eesti fitnessi harrastaja ja rühmvõimleja
| data-sort-value=&quot;1991&quot; | 1991-12-02
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111337057|Q111337057]]
|-
| style='text-align:right'| 228
| [[Ene Alop]]
| 
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-10-28
| 
| 
| [[Antsla vald (1939)|Antsla vald]]
| [[:d:Q134523171|Q134523171]]
|-
| style='text-align:right'| 229
| [[Ene Riisna]]
| 
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-07-27
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q19667638|Q19667638]]
|-
| style='text-align:right'| 230
| [[Ene Syve-Falkenberg]]
| 
| data-sort-value=&quot;1914&quot; | 1914
| data-sort-value=&quot;2003&quot; | 2003-03-10
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q42267134|Q42267134]]
|-
| style='text-align:right'| 231
| [[Ene Öpik]]
| Eesti ujuja
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972-07-27
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111335580|Q111335580]]
|-
| style='text-align:right'| 232
| [[Enn Markvart]]
| 
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-10-03
| data-sort-value=&quot;2014&quot; | 2014
| 
| [[Saadjärve vald|Saadjärve vald (1939–1950)]]
| [[:d:Q133520870|Q133520870]]
|-
| style='text-align:right'| 233
| [[Enn Rusi]]
| Eesti laskur
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-09-05
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111442810|Q111442810]]
|-
| style='text-align:right'| 234
| [[Enno Jürima]]
| Eesti autosportlane
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-11-12
| data-sort-value=&quot;2008&quot; | 2008-12-19
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q29016556|Q29016556]]
|-
| style='text-align:right'| 235
| [[Erich Viidas]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1894&quot; | 1894-04-02
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q50414215|Q50414215]]
|-
| style='text-align:right'| 236
| [[Erich Wulff]]
| 
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-11-06
| data-sort-value=&quot;2010&quot; | 2010-01-31
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q1353546|Q1353546]]
|-
| style='text-align:right'| 237
| [[Erik Dorbek]]
| Eesti korvpallur
| data-sort-value=&quot;1982&quot; | 1982-03-24
| 
| [[Fail:Erik Dorbek, 2007.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111444584|Q111444584]]
|-
| style='text-align:right'| 238
| [[Erik Undritz]]
| 
| data-sort-value=&quot;1901&quot; | 1901-05-25
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984-12-26
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q1354156|Q1354156]]
|-
| style='text-align:right'| 239
| [[Erika Talts]]
| Eesti keemik
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1913-04-07
| data-sort-value=&quot;1992&quot; | 1992-12-19
| 
| [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]]
| [[:d:Q135390752|Q135390752]]
|-
| style='text-align:right'| 240
| [[Erika Tiisler]]
| 
| data-sort-value=&quot;1909&quot; | 1909-07-21
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q50359244|Q50359244]]
|-
| style='text-align:right'| 241
| [[Erki Aavik]]
| firmajuht
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-10-15
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q50374997|Q50374997]]
|-
| style='text-align:right'| 242
| [[Erkki Voo]]
| eesti lauatennisist
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-07-27
| data-sort-value=&quot;2006&quot; | 2006-03-01
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q123985031|Q123985031]]
|-
| style='text-align:right'| 243
| [[Ernst Gustav Maydell]]
| 
| 
| data-sort-value=&quot;1754&quot; | 1754
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q95243486|Q95243486]]
|-
| style='text-align:right'| 244
| [[Ernst Hermann Schlichting]]
| 
| data-sort-value=&quot;1812&quot; | 1812-05-15
| data-sort-value=&quot;1890&quot; | 1890-05-20
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q28540321|Q28540321]]
|-
| style='text-align:right'| 245
| [[Ernst Kuzmanov]]
| Eesti jääpurjetaja ja purjetaja
| data-sort-value=&quot;1910&quot; | 1910-03-06
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-04-21
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q123983881|Q123983881]]
|-
| style='text-align:right'| 246
| [[Ernst Linder]]
| 
| data-sort-value=&quot;1838&quot; | 1838-01-01
| data-sort-value=&quot;1868&quot; | 1868-05-13
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q5955329|Q5955329]]
|-
| style='text-align:right'| 247
| [[Ernst Masing]]
| 
| data-sort-value=&quot;1843&quot; | 1843-05-17
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1915-12-23
| 
| [[Mustjala vald]]
| [[:d:Q64690909|Q64690909]]
|-
| style='text-align:right'| 248
| [[Erwin Bauer]]
| 
| data-sort-value=&quot;1857&quot; | 1857-01-21
| data-sort-value=&quot;1901&quot; | 1901-12-09
| 
| [[Tähtvere vald]]
| [[:d:Q1294425|Q1294425]]
|-
| style='text-align:right'| 249
| [[Ethel Kudu]]
| eesti spordipedagoog
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922-06-13
| data-sort-value=&quot;2021&quot; | 2021-08-25
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q123985906|Q123985906]]
|-
| style='text-align:right'| 250
| [[Eugen Pridik]]
| 
| data-sort-value=&quot;1865&quot; | 1865-08-19
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-07-03
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q1372825|Q1372825]]
|-
| style='text-align:right'| 251
| [[Eugene Stein]]
| Venemaa diplomaat
| data-sort-value=&quot;1869&quot; | 1869-04-25
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-09-18
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q26769403|Q26769403]]
|-
| style='text-align:right'| 252
| [[Eugenia Borchardt]]
| Eesti fotograaf
| data-sort-value=&quot;1834&quot; | 1834-02-10
| data-sort-value=&quot;1896&quot; | 1896-01-13
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q27827638|Q27827638]]
|-
| style='text-align:right'| 253
| [[Eva Miller]]
| eesti ujuja
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975-05-30
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q124066294|Q124066294]]
|-
| style='text-align:right'| 254
| [[Eva Möldre]]
| Eesti korvpallur
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-05-20
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q119543693|Q119543693]]
|-
| style='text-align:right'| 255
| [[Eva Rinne]]
| Eesti laskesuusataja
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-03-06
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q28500402|Q28500402]]
|-
| style='text-align:right'| 256
| [[Eva Sofia Stenbock]]
| 
| data-sort-value=&quot;1728&quot; | 1728-03-16
| data-sort-value=&quot;1807&quot; | 1807-09-19
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q45322097|Q45322097]]
|-
| style='text-align:right'| 257
| [[Eve Vait]]
| eesti laskesuusataja
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-01-12
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q28497035|Q28497035]]
|-
| style='text-align:right'| 258
| [[Evelin Naptal]]
| 
| data-sort-value=&quot;2003&quot; | 2003-12-16
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q114355596|Q114355596]]
|-
| style='text-align:right'| 259
| [[Evert II Bretholt]]
| 
| data-sort-value=&quot;1580&quot; | 1580
| data-sort-value=&quot;1646&quot; | 1646
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q64781902|Q64781902]]
|-
| style='text-align:right'| 260
| [[Evert Taube]]
| 
| data-sort-value=&quot;1622&quot; | 1622
| data-sort-value=&quot;1692&quot; | 1692
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q6204619|Q6204619]]
|-
| style='text-align:right'| 261
| [[Evgeny Egoriev]]
| 
| data-sort-value=&quot;1854&quot; | 1854-10-09
| data-sort-value=&quot;1905&quot; | 1905-05-14
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4173852|Q4173852]]
|-
| style='text-align:right'| 262
| [[Evi Valdoja]]
| eesti laskur ja treener
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-03-26
| data-sort-value=&quot;1997&quot; | 1997-05-14
| 
| [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]]
| [[:d:Q111339644|Q111339644]]
|-
| style='text-align:right'| 263
| [[Ewald Ovir]]
| 
| data-sort-value=&quot;1873&quot; | 1873-02-06
| data-sort-value=&quot;1896&quot; | 1896-10-20
| 
| [[Jõelähtme vald]]
| [[:d:Q1382884|Q1382884]]
|-
| style='text-align:right'| 264
| [[Ewald Peter Gottlieb von Schultz]]
| 
| data-sort-value=&quot;1869&quot; | 1869-06-16
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-04-17
| [[Fail:Ewald Peter Gottlieb von Schultz.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q28358865|Q28358865]]
|-
| style='text-align:right'| 265
| [[Fedor Alexandrovich Feldmann]]
| 
| data-sort-value=&quot;1835&quot; | 1835-12-10
| data-sort-value=&quot;1902&quot; | 1902-02-02
| [[Fail:Feldman Feodor.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4482518|Q4482518]]
|-
| style='text-align:right'| 266
| [[Feodor Olop]]
| 
| data-sort-value=&quot;1906&quot; | 1906-02-15
| 
| 
| [[Kaarma vald]]
| [[:d:Q27943126|Q27943126]]
|-
| style='text-align:right'| 267
| [[Ferdinand von Rahden]]
| 
| data-sort-value=&quot;1863&quot; | 1863-07-03
| data-sort-value=&quot;1919&quot; | 1919-10-25
| [[Fail:Raden FV.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q15145542|Q15145542]]
|-
| style='text-align:right'| 268
| [[Ferdinand von zur Mühlen]]
| 
| data-sort-value=&quot;1778&quot; | 1778-11-27
| data-sort-value=&quot;1837&quot; | 1837-02-03
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4506183|Q4506183]]
|-
| style='text-align:right'| 269
| [[Filipp Provorkov]]
| Eesti ujuja
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988-04-15
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q33687488|Q33687488]]
|-
| style='text-align:right'| 270
| [[Fiodor Zabielin]]
| 
| data-sort-value=&quot;1883&quot; | 1883-05-27
| data-sort-value=&quot;1973&quot; | 1973-05-26
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q9260001|Q9260001]]
|-
| style='text-align:right'| 271
| [[Fjodor Andrejevič Lindfors]]
| 
| data-sort-value=&quot;1760&quot; | 1760-03-26
| data-sort-value=&quot;1813&quot; | 1813-10-08
| [[Fail:Lindfors Fyodor Andreevich.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4262026|Q4262026]]
|-
| style='text-align:right'| 272
| [[Fjodor Fjodorowitsch Andresen]]
| 
| data-sort-value=&quot;1806&quot; | 1806-09-04
| data-sort-value=&quot;1900&quot; | 19th century
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q1422273|Q1422273]]
|-
| style='text-align:right'| 273
| [[Frank von Auer]]
| 
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939
| data-sort-value=&quot;2022&quot; | 2022-10-21
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q110427053|Q110427053]]
|-
| style='text-align:right'| 274
| [[Franz Robert Renz]]
| Venemaa astronoom
| data-sort-value=&quot;1860&quot; | 1860-02-05
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4393295|Q4393295]]
|-
| style='text-align:right'| 275
| [[Fred Jacobson]]
| Saksamaa maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922-01-31
| data-sort-value=&quot;2013&quot; | 2013-02-04
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q15857656|Q15857656]]
|-
| style='text-align:right'| 276
| [[Fred Randver]]
| Eesti jääkeeglimängija ja sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-10-06
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111446663|Q111446663]]
|-
| style='text-align:right'| 277
| [[Fred Treimann]]
| eesti keeglimängija
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-05-10
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q124260486|Q124260486]]
|-
| style='text-align:right'| 278
| [[Friedel Raudsepp]]
| eesti ujumistreener
| data-sort-value=&quot;1910&quot; | 1910-11-20
| data-sort-value=&quot;1979&quot; | 1979-10-24
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q123985190|Q123985190]]
|-
| style='text-align:right'| 279
| [[Friedrich Georg Otto von Rosen]]
| 
| data-sort-value=&quot;1767&quot; | 1767-06-28
| data-sort-value=&quot;1851&quot; | 1851-07-05
| [[Fail:Rozen 4 Fyodor Fyodorovich.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4396510|Q4396510]]
|-
| style='text-align:right'| 280
| [[Friedrich von Nasakin]]
| 
| data-sort-value=&quot;1797&quot; | 1797-06-28
| data-sort-value=&quot;1876&quot; | 1876-06-02
| 
| [[Varbla vald]]
| [[:d:Q22919626|Q22919626]]
|-
| style='text-align:right'| 281
| [[Friedrich Wilhelm von Wistinghausen]]
| 
| data-sort-value=&quot;1777&quot; | 1777-10-14
| data-sort-value=&quot;1840&quot; | 1840-02-17
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q33240086|Q33240086]]
|-
| style='text-align:right'| 282
| [[Fyodor Sudakov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1897&quot; | 1897-05-19
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-10-02
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4445339|Q4445339]]
|-
| style='text-align:right'| 283
| [[Gabriella Oxenstierna]]
| 
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-10-03
| data-sort-value=&quot;2022&quot; | 2022-09-05
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q16946419|Q16946419]]
|-
| style='text-align:right'| 284
| [[Georg Bernhard Petrus von Mellin]]
| 
| data-sort-value=&quot;1704&quot; | 1704-11-13
| data-sort-value=&quot;1786&quot; | 1786-12-05
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q15811679|Q15811679]]
|-
| style='text-align:right'| 285
| [[Georg Heinrich von Löwenstern]]
| Saksamaa diplomaat
| data-sort-value=&quot;1786&quot; | 1786-12-05
| data-sort-value=&quot;1856&quot; | 1856-09-20
| [[Fail:G.H. von Löwenstern.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q10753076|Q10753076]]
|-
| style='text-align:right'| 286
| [[Georg Sylvester von Freymann]]
| 
| data-sort-value=&quot;1870&quot; | 1870-12-31
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-08
| 
| [[Abja vald]]
| [[:d:Q44819670|Q44819670]]
|-
| style='text-align:right'| 287
| [[Georg Valdek]]
| Eesti autosportlane
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-07-22
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111446644|Q111446644]]
|-
| style='text-align:right'| 288
| [[George Jerry Rebane]]
| 
| 
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q102249947|Q102249947]]
|-
| style='text-align:right'| 289
| [[Georges de Staal]]
| Venemaa diplomaat
| data-sort-value=&quot;1822&quot; | 1822-03-12
| data-sort-value=&quot;1907&quot; | 1907-02-09
| [[Fail:Mr, SFA003003224.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4438885|Q4438885]]
|-
| style='text-align:right'| 290
| [[Georgi Ladõgin]]
| Eesti judoka
| data-sort-value=&quot;1989&quot; | 1989-02-03
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111446645|Q111446645]]
|-
| style='text-align:right'| 291
| [[Georgi Vekshin]]
| 
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-03-16
| 
| [[Fail:Георгий Векшин объявляет победителей турнира поэтов Полиграфа-Политеха.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4106112|Q4106112]]
|-
| style='text-align:right'| 292
| [[Georgiĭ Vladimirovich Golokhvastov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1882&quot; | 1882-10-29
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-06-15
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4142229|Q4142229]]
|-
| style='text-align:right'| 293
| [[Gerly Kostla]]
| Eesti korvpallur ja treener
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980-01-24
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q119555950|Q119555950]]
|-
| style='text-align:right'| 294
| [[Gert Sellheim]]
| Austraalia kunstnik
| data-sort-value=&quot;1901&quot; | 1901-12-31
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q15492854|Q15492854]]
|-
| style='text-align:right'| 295
| [[Gert Vilms]]
| Eesti tennisist
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980-02-22
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111446654|Q111446654]]
|-
| style='text-align:right'| 296
| [[Gori Valgur]]
| 
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922-04-01
| data-sort-value=&quot;2008&quot; | 2008
| 
| [[Kohila]]
| [[:d:Q134932678|Q134932678]]
|-
| style='text-align:right'| 297
| [[Gunnar Hasselblatt]]
| 
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-08-19
| data-sort-value=&quot;1997&quot; | 1997-07-12
| [[Fail:Gunnar Hasselblatt 1962.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q1554739|Q1554739]]
|-
| style='text-align:right'| 298
| [[Gunnar Holm]]
| eesti auto- ja motosportlane
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-04-24
| data-sort-value=&quot;1991&quot; | 1991-12-27
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111446657|Q111446657]]
|-
| style='text-align:right'| 299
| [[Gunter Faure]]
| 
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-05-11
| data-sort-value=&quot;2025&quot; | 2025-07-12
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q16879176|Q16879176]]
|-
| style='text-align:right'| 300
| [[Gustaf Bernt Hastfer]]
| 
| data-sort-value=&quot;1695&quot; | 1695-07-29
| data-sort-value=&quot;1759&quot; | 1759-03-04
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q139155150|Q139155150]]
|-
| style='text-align:right'| 301
| [[Gustav Johann von Ungern-Sternberg]]
| 
| data-sort-value=&quot;1738&quot; | 1738-06-17
| data-sort-value=&quot;1807&quot; | 1807-03-18
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q115734978|Q115734978]]
|-
| style='text-align:right'| 302
| [[Gustav Konrad von Engelhardt]]
| 
| data-sort-value=&quot;1768&quot; | 1768-07-27
| data-sort-value=&quot;1841&quot; | 1841-11-24
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q16722113|Q16722113]]
|-
| style='text-align:right'| 303
| [[Gustav Kulp]]
| Eesti fotograaf
| data-sort-value=&quot;1874&quot; | 1874-04-17
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964
| 
| [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]]
| [[:d:Q27888331|Q27888331]]
|-
| style='text-align:right'| 304
| [[Hanna Heinmaa]]
| eesti pianist
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-11-07
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q50698025|Q50698025]]
|-
| style='text-align:right'| 305
| [[Hannes Sarv]]
| Eesti kirjanik
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q50573245|Q50573245]]
|-
| style='text-align:right'| 306
| [[Hanno Ellermann]]
| Eesti ratsutaja ja treener
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980-05-07
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111444667|Q111444667]]
|-
| style='text-align:right'| 307
| [[Hans Juurup]]
| Eesti korvpallur
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1915-11-02
| data-sort-value=&quot;2009&quot; | 2009-05-28
| 
| [[Viiratsi vald]]
| [[:d:Q118746611|Q118746611]]
|-
| style='text-align:right'| 308
| [[Hans Link]]
| 
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-01-14
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q115386649|Q115386649]]
|-
| style='text-align:right'| 309
| [[Hans Wachtmeister af Björkö]]
| 
| data-sort-value=&quot;1609&quot; | 1609-09-09
| data-sort-value=&quot;1652&quot; | 1652-07-23
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q94862082|Q94862082]]
|-
| style='text-align:right'| 310
| [[Hans-Heinrich Fersen]]
| 
| data-sort-value=&quot;1909&quot; | 1909
| data-sort-value=&quot;1996&quot; | 1996-09-11
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q1577175|Q1577175]]
|-
| style='text-align:right'| 311
| [[Harald Gallen]]
| Soome maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1880&quot; | 1880-05-21
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-05-02
| [[Fail:Harald Gallen (15018403296).jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q11861506|Q11861506]]
|-
| style='text-align:right'| 312
| [[Harald Nõmmik]]
| eesti spordiajakirjanik
| data-sort-value=&quot;1906&quot; | 1906-10-01
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-12-08
| 
| [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]]
| [[:d:Q124339270|Q124339270]]
|-
| style='text-align:right'| 313
| [[Harry Arv]]
| Eesti suusahüppaja ja kahevõistleja
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-05-10
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111460813|Q111460813]]
|-
| style='text-align:right'| 314
| [[Harry Kasari]]
| Eesti motospordikohtunik
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922-01-01
| data-sort-value=&quot;2006&quot; | 2006-10-23
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q124071341|Q124071341]]
|-
| style='text-align:right'| 315
| [[Harry Steinberg]]
| eesti vehkleja
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-06-16
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q124056714|Q124056714]]
|-
| style='text-align:right'| 316
| [[Harry Wood]]
| 
| data-sort-value=&quot;1918&quot; | 1918
| data-sort-value=&quot;1979&quot; | 1979
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q135304809|Q135304809]]
|-
| style='text-align:right'| 317
| [[Hartvig Wilhelm Reinvalla]]
| 
| data-sort-value=&quot;1896&quot; | 1896-03-18
| data-sort-value=&quot;1991&quot; | 1991-05-27
| [[Fail:Hartvig Wilhelm Reinvalla (1896-1991) portrait.jpg|center|120px]]
| [[Pikavere]]
| [[:d:Q123909872|Q123909872]]
|-
| style='text-align:right'| 318
| [[Heili Raavik]]
| eesti ujuja
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-11-26
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q124090557|Q124090557]]
|-
| style='text-align:right'| 319
| [[Heino Jõgi]]
| Eesti sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-05-15
| data-sort-value=&quot;2004&quot; | 2004-11-18
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q121436125|Q121436125]]
|-
| style='text-align:right'| 320
| [[Heino Kiudma]]
| eesti aerutaja
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-02-03
| 
| 
| [[Vara vald (1939)|Vara vald]]
| [[:d:Q124302369|Q124302369]]
|-
| style='text-align:right'| 321
| [[Heino Kulvere]]
| eesti näitleja, lavastaja ja pedagoog
| data-sort-value=&quot;1920&quot; | 1920-10-13
| data-sort-value=&quot;2008&quot; | 2008-07-15
| 
| [[Käru (Väike-Maarja)|Käru]]
| [[:d:Q124678664|Q124678664]]
|-
| style='text-align:right'| 322
| [[Heino Reesel]]
| 
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-03-08
| 
| 
| [[Viljandi maakond]]
| [[:d:Q135032663|Q135032663]]
|-
| style='text-align:right'| 323
| [[Heino Sepp]]
| Eesti autosportlane
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-04-04
| data-sort-value=&quot;2008&quot; | 2008-09-22
| 
| [[Põlula]]
| [[:d:Q111448516|Q111448516]]
|-
| style='text-align:right'| 324
| [[Heino Vilipere]]
| eesti spordipedagoog
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-02-26
| data-sort-value=&quot;2016&quot; | 2016-04-23
| 
| [[Vormsi]]
| [[:d:Q123983047|Q123983047]]
|-
| style='text-align:right'| 325
| [[Heinrich Karstens]]
| 
| data-sort-value=&quot;1874&quot; | 1874-06-21
| data-sort-value=&quot;1905&quot; | 1905-12-10
| [[Fail:Heinrich Karstens 2.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q14465865|Q14465865]]
|-
| style='text-align:right'| 326
| [[Heinrich Ludwig von Vietinghoff]]
| 
| data-sort-value=&quot;1783&quot; | 1783-01-11
| data-sort-value=&quot;1853&quot; | 1853-05-02
| 
| [[Kadrina vald]]
| [[:d:Q1299719|Q1299719]]
|-
| style='text-align:right'| 327
| [[Heinrich Otto von Aderkas]]
| 
| data-sort-value=&quot;1770&quot; | 1770
| data-sort-value=&quot;1840&quot; | 1840
| [[Fail:Portrait Deutsches Zentrum Kulturgutverluste № 521680.jpg|center|120px]]
| [[Pädaste]]
| [[:d:Q1598454|Q1598454]]
|-
| style='text-align:right'| 328
| [[Heinrich von Kügelgen]]
| 
| data-sort-value=&quot;1836&quot; | 1836-09-07
| data-sort-value=&quot;1860&quot; | 1860-01-22
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q1496126|Q1496126]]
|-
| style='text-align:right'| 329
| [[Heinz Pielbusch]]
| Saksamaa näitleja
| No/unknown value
| data-sort-value=&quot;1991&quot; | 1991-11
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q1600754|Q1600754]]
|-
| style='text-align:right'| 330
| [[Heldur Hiop]]
| Eesti tennisist
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-10-07
| data-sort-value=&quot;1998&quot; | 1998-11-23
| [[Fail:Heldur Hiop, tennisist ja treener 1997.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q124094238|Q124094238]]
|-
| style='text-align:right'| 331
| [[Heldur Kallis]]
| eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-03-14
| data-sort-value=&quot;2002&quot; | 2002-08-29
| 
| [[Tallinn]]&lt;br/&gt;[[Harju maakond]]
| [[:d:Q124325738|Q124325738]]
|-
| style='text-align:right'| 332
| [[Helena Kerge]]
| 
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981-02-23
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q134971158|Q134971158]]
|-
| style='text-align:right'| 333
| [[Helene Gerthrud Elisabeth von Wartmann]]
| 
| data-sort-value=&quot;1773&quot; | 1773-03-01
| data-sort-value=&quot;1847&quot; | 1847-05-14
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q119042099|Q119042099]]
|-
| style='text-align:right'| 334
| [[Helgi Läänemägi]]
| eesti suusataja, treener ja sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-10-26
| 
| 
| [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]]
| [[:d:Q124324552|Q124324552]]
|-
| style='text-align:right'| 335
| [[Helgi Öpik]]
| eesti botaanik ja kirjanik
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q110072772|Q110072772]]
|-
| style='text-align:right'| 336
| [[Helina Lill]]
| Eesti tennisist
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-10-27
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111448128|Q111448128]]
|-
| style='text-align:right'| 337
| [[Helle-Mai Loit]]
| 
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-11-26
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q114454021|Q114454021]]
|-
| style='text-align:right'| 338
| [[Hellmuth von Ulmann]]
| 
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1913-06-23
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-09-05
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q1603034|Q1603034]]
|-
| style='text-align:right'| 339
| [[Helmut Meier]]
| Eesti suusataja, kergejõustiklane ja suusatreener
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922-06-10
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-11-24
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111448247|Q111448247]]
|-
| style='text-align:right'| 340
| [[Helmut Mänd]]
| Eesti paralaskur
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-12-29
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111363881|Q111363881]]
|-
| style='text-align:right'| 341
| [[Helmut Speer]]
| 
| data-sort-value=&quot;1906&quot; | 1906-07-04
| data-sort-value=&quot;1996&quot; | 1996-01-18
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q64691642|Q64691642]]
|-
| style='text-align:right'| 342
| [[Helmuth Aas]]
| Eesti motosportlane
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-09-30
| data-sort-value=&quot;1998&quot; | 1998-11-25
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q122977339|Q122977339]]
|-
| style='text-align:right'| 343
| [[Helvi Erikson]]
| Eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-11-02
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111448306|Q111448306]]
|-
| style='text-align:right'| 344
| [[Henn Noor]]
| 
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-04-22
| 
| 
| [[Muhu]]
| [[:d:Q135007609|Q135007609]]
|-
| style='text-align:right'| 345
| [[Henno Kallam]]
| Eesti majandusteadlane
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-12-08
| 
| 
| [[Valga maakond]]
| [[:d:Q134587585|Q134587585]]
|-
| style='text-align:right'| 346
| [[Herbert Küttim]]
| Eesti kergejõustiklane ja tantsupedagoog
| data-sort-value=&quot;1901&quot; | 1901-08-29
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984-02-23
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111367936|Q111367936]]
|-
| style='text-align:right'| 347
| [[Hermann Friedrich Röhrberg]]
| 
| data-sort-value=&quot;1791&quot; | 1791-11-21
| data-sort-value=&quot;1871&quot; | 1871-05-05
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4393560|Q4393560]]
|-
| style='text-align:right'| 348
| [[Hermann Rudolf Alexander Steinheil]]
| 
| data-sort-value=&quot;1841&quot; | 1841-06-05
| data-sort-value=&quot;1892&quot; | 1892-11-20
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q18280368|Q18280368]]
|-
| style='text-align:right'| 349
| [[Hilda Sestov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1893&quot; | 1893-04-19
| 
| 
| [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]]
| [[:d:Q124365537|Q124365537]]
|-
| style='text-align:right'| 350
| [[Hillar Jaanus]]
| Eesti maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-11-10
| data-sort-value=&quot;1998&quot; | 1998
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q50384796|Q50384796]]
|-
| style='text-align:right'| 351
| [[Hillar Maldre]]
| eesti jäähokimängija ja jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-10-22
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q122248762|Q122248762]]
|-
| style='text-align:right'| 352
| [[Hugo Arro]]
| eesti laskespordikohtunik ja -statistik
| data-sort-value=&quot;1914&quot; | 1914-09-25
| data-sort-value=&quot;1994&quot; | 1994-02-08
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q123987795|Q123987795]]
|-
| style='text-align:right'| 353
| [[Hugo Erkmaa]]
| Eesti korvpallur
| data-sort-value=&quot;1999&quot; | 1999-03-26
| 
| 
| [[Väike-Maarja vald]]
| [[:d:Q81734603|Q81734603]]
|-
| style='text-align:right'| 354
| [[Hugo Wittrock]]
| 
| data-sort-value=&quot;1873&quot; | 1873-07-19
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-08-25
| [[Fail:1940 Hugo Wittrock's wartime German passport issued to him before becoming the mayor of Riga.jpg|center|120px]]
| [[Leisi vald]]
| [[:d:Q884900|Q884900]]
|-
| style='text-align:right'| 355
| [[Huno Eller]]
| eesti piimandusteadlane
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-07-08
| 
| 
| [[Mäksa vald]]
| [[:d:Q124368718|Q124368718]]
|-
| style='text-align:right'| 356
| [[Igor B. Ushakov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-10-28
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4479525|Q4479525]]
|-
| style='text-align:right'| 357
| [[Igor Erelt]]
| 
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-03-28
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 2000-03-28
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q4532403|Q4532403]]
|-
| style='text-align:right'| 358
| [[Igor Holdai]]
| Eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-02-17
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111388935|Q111388935]]
|-
| style='text-align:right'| 359
| [[Igor Savelyev]]
| Eesti spordiajakirjanik
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-07-15
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111447716|Q111447716]]
|-
| style='text-align:right'| 360
| [[Igor Yeryomin]]
| 
| data-sort-value=&quot;1904&quot; | 1904-04-05&lt;br/&gt;1904-04-18
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-09-17
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4177004|Q4177004]]
|-
| style='text-align:right'| 361
| [[Ilme Soonsein]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-07-12
| data-sort-value=&quot;1996&quot; | 1996-10-06
| 
| [[Vara vald (1939)|Vara vald]]
| [[:d:Q50999601|Q50999601]]
|-
| style='text-align:right'| 362
| [[Ilya Isayev]]
| Venemaa näitleja
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-04-18
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4203550|Q4203550]]
|-
| style='text-align:right'| 363
| [[Imanta Maripuu]]
| eesti kutsepatoloog
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-04-27
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-10-02
| 
| [[Pädaste]]
| [[:d:Q133520120|Q133520120]]
|-
| style='text-align:right'| 364
| [[Inga Aru]]
| 
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-03-12
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q50359526|Q50359526]]
|-
| style='text-align:right'| 365
| [[Ingrid Virnas]]
| eesti suusataja
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-10-30
| data-sort-value=&quot;2005&quot; | 2005-12-11
| 
| [[Laiuse vald]]
| [[:d:Q124338206|Q124338206]]
|-
| style='text-align:right'| 366
| [[Ion-Georgy Kostev]]
| 
| data-sort-value=&quot;1990&quot; | 1990-03-24
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q533777|Q533777]]
|-
| style='text-align:right'| 367
| [[Ippolit Giliarovsky]]
| 
| data-sort-value=&quot;1865&quot; | 1865-08-18
| data-sort-value=&quot;1905&quot; | 1905-06-27
| [[Fail:Gilyarovskiy II.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q6065379|Q6065379]]
|-
| style='text-align:right'| 368
| [[Irene von Mühlendahl]]
| Saksamaa ajakirjanik
| data-sort-value=&quot;1912&quot; | 1912-02-14
| data-sort-value=&quot;2003&quot; | 2003-05-30
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q1672588|Q1672588]]
|-
| style='text-align:right'| 369
| [[Irina Leonova]]
| 
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-08-22
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4258893|Q4258893]]
|-
| style='text-align:right'| 370
| [[Isaac Stone]]
| 
| data-sort-value=&quot;1907&quot; | 1907
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q115187332|Q115187332]]
|-
| style='text-align:right'| 371
| [[Isadore Epstein]]
| Eesti astronoom
| data-sort-value=&quot;1919&quot; | 1919-10-23
| data-sort-value=&quot;1995&quot; | 1995-09-17
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q11197637|Q11197637]]
|-
| style='text-align:right'| 372
| [[Ivan Fyodorovich Dellingshausen]]
| 
| data-sort-value=&quot;1795&quot; | 1795-01-20
| data-sort-value=&quot;1845&quot; | 1845-11-07
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4157093|Q4157093]]
|-
| style='text-align:right'| 373
| [[Ivan Mokhovikov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1979&quot; | 1979-04-11
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4305101|Q4305101]]
|-
| style='text-align:right'| 374
| [[Ivan Morozov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1919&quot; | 1919-08-14
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-11-06
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q23656232|Q23656232]]
|-
| style='text-align:right'| 375
| [[Ivan Sautov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-09-16
| data-sort-value=&quot;2008&quot; | 2008-08-01
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4409171|Q4409171]]
|-
| style='text-align:right'| 376
| [[Ivar Raidam]]
| Eesti autosportlane
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-08-17
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111448809|Q111448809]]
|-
| style='text-align:right'| 377
| [[Ivar Vigla]]
| eesti teletegelane ja ajakirjanik
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-02-16
| 
| 
| [[Muhu]]
| [[:d:Q116457062|Q116457062]]
|-
| style='text-align:right'| 378
| [[Ivi Laur]]
| Eesti motosportlane ja treener
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-12-06
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111339625|Q111339625]]
|-
| style='text-align:right'| 379
| [[Ivo Aulik]]
| firmajuht
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-10-24
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q50625607|Q50625607]]
|-
| style='text-align:right'| 380
| [[Jaak Gross]]
| Eesti iluuisutaja, treener ja sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-05-24
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111460937|Q111460937]]
|-
| style='text-align:right'| 381
| [[Jaak Jürisson]]
| 
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-03-20
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q109587998|Q109587998]]
|-
| style='text-align:right'| 382
| [[Jaak Kutti]]
| 
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-03-01
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q115190908|Q115190908]]
|-
| style='text-align:right'| 383
| [[Jaak Oserov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-10-18
| 
| 
| [[Tudu]]
| [[:d:Q134469365|Q134469365]]
|-
| style='text-align:right'| 384
| [[Jaak Triefeld]]
| eesti sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1902&quot; | 1902-10-04
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-05-19
| 
| [[Viljandi maakond]]
| [[:d:Q124337237|Q124337237]]
|-
| style='text-align:right'| 385
| [[Jaan Kaeli]]
| Eesti fotograaf
| data-sort-value=&quot;1864&quot; | 1864-05-18
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-04-03
| 
| [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]]
| [[:d:Q27868007|Q27868007]]
|-
| style='text-align:right'| 386
| [[Jaan Kello]]
| 
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-04-07
| 
| 
| [[Aruküla (Vinni)|Aruküla]]
| [[:d:Q137732893|Q137732893]]
|-
| style='text-align:right'| 387
| [[Jaan Leemets]]
| Eesti näitleja
| data-sort-value=&quot;1904&quot; | 1904-06-22
| data-sort-value=&quot;1979&quot; | 1979-06-29
| 
| [[Tudu]]
| [[:d:Q134367163|Q134367163]]
|-
| style='text-align:right'| 388
| [[Jaan Läheb]]
| 
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-05-07
| 
| 
| [[Muhu]]
| [[:d:Q135003566|Q135003566]]
|-
| style='text-align:right'| 389
| [[Jaan Roose]]
| 
| data-sort-value=&quot;1992&quot; | 1992-01-11
| 
| [[Fail:Jaan Roose tasakaaluliinil Tallinna sadama kohal. Merepäevad 2014.jpg|center|120px]]
| [[Setomaa vald]]
| [[:d:Q102157652|Q102157652]]
|-
| style='text-align:right'| 390
| [[Jaan Uri]]
| Eesti poliitik
| data-sort-value=&quot;1875&quot; | 1875-09-19
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-01-14
| 
| [[Kambja vald (1991)|Kambja vald]]
| [[:d:Q105719441|Q105719441]]
|-
| style='text-align:right'| 391
| [[Jaan Vaga]]
| 
| data-sort-value=&quot;1877&quot; | 1877-01-15
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-11-29
| 
| [[Muhu]]
| [[:d:Q134880983|Q134880983]]
|-
| style='text-align:right'| 392
| [[Jaan Vorms]]
| 
| data-sort-value=&quot;1885&quot; | 1885-05-29
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-12-03
| 
| [[Viira (Muhu)|Viira]]
| [[:d:Q106462708|Q106462708]]
|-
| style='text-align:right'| 393
| [[Jaanus Romandi]]
| 
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1921-08-21
| data-sort-value=&quot;2020&quot; | 2020-12-19
| 
| [[Kohila]]
| [[:d:Q134484728|Q134484728]]
|-
| style='text-align:right'| 394
| [[Jakob Albrekt von Lantingshausen]]
| Rootsi poliitik
| data-sort-value=&quot;1699&quot; | 1699-11-04
| data-sort-value=&quot;1769&quot; | 1769-12-06
| [[Fail:Carl Fredrich Brander-Portrait of Jakob Albrekt von Lantingshausen.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q5935480|Q5935480]]
|-
| style='text-align:right'| 395
| [[Jakob Fjodorovitj Adlerberg]]
| 
| data-sort-value=&quot;1770&quot; | 1770-08-20
| data-sort-value=&quot;1832&quot; | 1832-08-14
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q18235426|Q18235426]]
|-
| style='text-align:right'| 396
| [[Jakob Johan Öhrmann]]
| 
| data-sort-value=&quot;1780&quot; | 1780-11-22
| data-sort-value=&quot;1829&quot; | 1829-08-18
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q109295985|Q109295985]]
|-
| style='text-align:right'| 397
| [[Jana Rannaveski]]
| Eesti korvpallur
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-03-12
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q121596667|Q121596667]]
|-
| style='text-align:right'| 398
| [[Janika Horn]]
| 
| data-sort-value=&quot;1979&quot; | 1979-11-01
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q134971254|Q134971254]]
|-
| style='text-align:right'| 399
| [[Jekaterina Duman]]
| Eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-10-28
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111450276|Q111450276]]
|-
| style='text-align:right'| 400
| [[Jelena Girlin]]
| 
| data-sort-value=&quot;1979&quot; | 1979-11-10
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q110010470|Q110010470]]
|-
| style='text-align:right'| 401
| [[Joel Tammeka]]
| Eesti autosportlane
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-02-11
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111450054|Q111450054]]
|-
| style='text-align:right'| 402
| [[Johan Veltson]]
| 
| data-sort-value=&quot;1898&quot; | 1898-12-16
| 
| 
| [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]]
| [[:d:Q28470004|Q28470004]]
|-
| style='text-align:right'| 403
| [[Johann Friedrich Brehm]]
| 
| data-sort-value=&quot;1713&quot; | 1713-03-24
| data-sort-value=&quot;1775&quot; | 1775-01-31
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q25392479|Q25392479]]
|-
| style='text-align:right'| 404
| [[Johann Georg Otto von Gruenewaldt]]
| 
| data-sort-value=&quot;1830&quot; | 1830&lt;br/&gt;1830-03-30
| data-sort-value=&quot;1910&quot; | 1910&lt;br/&gt;1910-05-08
| 
| [[Koigi vald]]
| [[:d:Q55089294|Q55089294]]
|-
| style='text-align:right'| 405
| [[Johann Heinrich Friedrich von Pallandt]]
| 
| data-sort-value=&quot;1789&quot; | 1789-04-11
| data-sort-value=&quot;1859&quot; | 1859-05-16
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q50331426|Q50331426]]
|-
| style='text-align:right'| 406
| [[Johann Heinrich Wedekind]]
| Saksamaa maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1674&quot; | 1674-08-15
| data-sort-value=&quot;1736&quot; | 1736-10-08
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q120890|Q120890]]
|-
| style='text-align:right'| 407
| [[Johann Stolterfoht]]
| 
| data-sort-value=&quot;1495&quot; | 1495
| data-sort-value=&quot;1548&quot; | 1548-09-29
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q18626399|Q18626399]]
|-
| style='text-align:right'| 408
| [[Johann von Mestmacher]]
| 
| data-sort-value=&quot;1733&quot; | 1733-08-28
| data-sort-value=&quot;1805&quot; | 1805-12-22
| [[Fail:Местмахер.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q25923769|Q25923769]]
|-
| style='text-align:right'| 409
| [[Johanna Ulfsak]]
| eesti näitleja
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q106962900|Q106962900]]
|-
| style='text-align:right'| 410
| [[Johannes Altsoo]]
| eesti võimleja ja treener
| data-sort-value=&quot;1920&quot; | 1920-01-18
| data-sort-value=&quot;1995&quot; | 1995-11-20
| 
| [[Valga maakond]]
| [[:d:Q124315923|Q124315923]]
|-
| style='text-align:right'| 411
| [[Johannes Ernesaks]]
| Eesti poliitik
| data-sort-value=&quot;1876&quot; | 1876
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952
| 
| [[Perila]]
| [[:d:Q105697732|Q105697732]]
|-
| style='text-align:right'| 412
| [[Johannes Juhans]]
| 
| data-sort-value=&quot;1874&quot; | 1874-07-07
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-04-05
| 
| [[Alliku vald (Türi kihelkond)|Alliku vald]]
| [[:d:Q134578277|Q134578277]]
|-
| style='text-align:right'| 413
| [[Johannes Kirchner]]
| 
| data-sort-value=&quot;1859&quot; | 1859-09-25
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-06-27
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q1697841|Q1697841]]
|-
| style='text-align:right'| 414
| [[Johannes Klein]]
| 
| data-sort-value=&quot;1888&quot; | 1888-02-29
| 
| 
| [[Roela]]
| [[:d:Q27870354|Q27870354]]
|-
| style='text-align:right'| 415
| [[Johannes Leppik]]
| 
| data-sort-value=&quot;1879&quot; | 1879
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-03-30
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q30610800|Q30610800]]
|-
| style='text-align:right'| 416
| [[Johannes Paul Mihklimets]]
| Eesti fotograaf
| data-sort-value=&quot;1889&quot; | 1889-02-04
| 
| 
| [[Surju vald]]
| [[:d:Q27927754|Q27927754]]
|-
| style='text-align:right'| 417
| [[Johannes Põllupüü]]
| Eesti poliitik
| data-sort-value=&quot;1889&quot; | 1889-11-01
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-10-20
| 
| [[Kiviloo]]
| [[:d:Q105709928|Q105709928]]
|-
| style='text-align:right'| 418
| [[Johannes von Sengbusch]]
| 
| data-sort-value=&quot;1828&quot; | 1828-05-27
| data-sort-value=&quot;1907&quot; | 1907-08-07
| 
| [[Pühalepa vald]]
| [[:d:Q21520450|Q21520450]]
|-
| style='text-align:right'| 419
| [[Juhan Gross]]
| Eesti iluuisutaja, purisuusataja ja treener
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-07-31
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111460850|Q111460850]]
|-
| style='text-align:right'| 420
| [[Juhan Haravee]]
| Eesti diplomaat
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-03-28
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q17094328|Q17094328]]
|-
| style='text-align:right'| 421
| [[Juhan Raude]]
| 
| data-sort-value=&quot;1919&quot; | 1919
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984
| 
| [[Harju maakond]]
| [[:d:Q133643532|Q133643532]]
|-
| style='text-align:right'| 422
| [[Juhan Veermaa]]
| eesti laskur
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-07-09
| data-sort-value=&quot;2020&quot; | 2020-07-04
| 
| [[Ambla vald (1939)|Ambla vald]]
| [[:d:Q124313887|Q124313887]]
|-
| style='text-align:right'| 423
| [[Jukk Reintam]]
| eesti autosportlane
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-11-13
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-08-08
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q29016554|Q29016554]]
|-
| style='text-align:right'| 424
| [[Julia Adlerberg]]
| 
| data-sort-value=&quot;1760&quot; | 1760-10-15
| data-sort-value=&quot;1839&quot; | 1839-10-02
| [[Fail:Adlerberg Julia Fedorovna.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4057624|Q4057624]]
|-
| style='text-align:right'| 425
| [[Julia Maria Künnap]]
| 
| data-sort-value=&quot;1979&quot; | 1979
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q110013624|Q110013624]]
|-
| style='text-align:right'| 426
| [[Julia Masli]]
| 
| data-sort-value=&quot;1995&quot; | 1995&lt;br/&gt;1996
| 
| [[Fail:JULIA MASLI image (cropped).jpg|center|120px]]
| [[Eesti]]
| [[:d:Q121922037|Q121922037]]
|-
| style='text-align:right'| 427
| [[Julija Fëdorovna Adlerberg]]
| 
| data-sort-value=&quot;1789&quot; | 1789-08-31&lt;br/&gt;1789-08-29&lt;br/&gt;1789-08-18
| data-sort-value=&quot;1864&quot; | 1864-07-29&lt;br/&gt;1864-07-24&lt;br/&gt;1864-07-16
| [[Fail:Yulia Baranova by Hau.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4077785|Q4077785]]
|-
| style='text-align:right'| 428
| [[Julius Iversen]]
| Venemaa ajaloolane
| data-sort-value=&quot;1823&quot; | 1823-03-05
| data-sort-value=&quot;1900&quot; | 1900-04-13
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4197136|Q4197136]]
|-
| style='text-align:right'| 429
| [[Justus Heinrich Wigand]]
| 
| data-sort-value=&quot;1769&quot; | 1769-09-13&lt;br/&gt;1769-09-01
| data-sort-value=&quot;1817&quot; | 1817-02-10
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q15452301|Q15452301]]
|-
| style='text-align:right'| 430
| [[Juta Kitching-Kõvamees]]
| 
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-10-05
| 
| 
| [[Muhu]]
| [[:d:Q134631770|Q134631770]]
|-
| style='text-align:right'| 431
| [[Józef Klejnot-Turski]]
| 
| data-sort-value=&quot;1889&quot; | 1889-06-20
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-08-25
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q11730531|Q11730531]]
|-
| style='text-align:right'| 432
| [[Jörn Beckmann]]
| 
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-12-07
| data-sort-value=&quot;2024&quot; | 2024-06-26
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q30064158|Q30064158]]
|-
| style='text-align:right'| 433
| [[Jürgen Jakk]]
| Eesti motosportlane
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-01-02
| 
| 
| [[Aruküla]]
| [[:d:Q50700121|Q50700121]]
|-
| style='text-align:right'| 434
| [[Jürgen Johann Maydell]]
| 
| 
| data-sort-value=&quot;1747&quot; | 1747
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q95243484|Q95243484]]
|-
| style='text-align:right'| 435
| [[Jüri Grauberg]]
| Eesti veepallur
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-09-01
| data-sort-value=&quot;2013&quot; | 2013-03-16
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q16407842|Q16407842]]
|-
| style='text-align:right'| 436
| [[Jüri Kaljuvee]]
| Eesti advokaat
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-02-03
| 
| 
| [[Roela]]
| [[:d:Q134963730|Q134963730]]
|-
| style='text-align:right'| 437
| [[Jüri Laidna]]
| eesti mudellendur
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-12-30
| 
| 
| [[Kohila]]
| [[:d:Q124290413|Q124290413]]
|-
| style='text-align:right'| 438
| [[Jüri Metsalu]]
| Eesti korvpallur
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-07-20
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111460942|Q111460942]]
|-
| style='text-align:right'| 439
| [[Jüri Randla]]
| eesti motosportlane
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-11-30
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 2000-04-29
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111449106|Q111449106]]
|-
| style='text-align:right'| 440
| [[Kaarel Kaljurand]]
| 
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975-10-28
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q110963302|Q110963302]]
|-
| style='text-align:right'| 441
| [[Kaarlo Ilmari Kalpa]]
| Soome arst
| data-sort-value=&quot;1893&quot; | 1893-07-21
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-02-20
| 
| [[Ruhnu]]
| [[:d:Q42902081|Q42902081]]
|-
| style='text-align:right'| 442
| [[Kadri Kongas]]
| 
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-07-08
| 
| 
| [[Vormsi]]
| [[:d:Q134428531|Q134428531]]
|-
| style='text-align:right'| 443
| [[Kadri Varblane]]
| 
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-04-12
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q110777310|Q110777310]]
|-
| style='text-align:right'| 444
| [[Kai Zilmer]]
| 
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-09-10
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q117216982|Q117216982]]
|-
| style='text-align:right'| 445
| [[Kaie-Ene Rääk]]
| 
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-04-13
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q110729482|Q110729482]]
|-
| style='text-align:right'| 446
| [[Kaire Leet]]
| Eesti jäähokimängija ja -kohtunik
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981-04-12
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111448991|Q111448991]]
|-
| style='text-align:right'| 447
| [[Kaitz Brebner]]
| 
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988-03-19
| 
| [[Fail:Kaitz Brebner - i24news - credit Irit Segev.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q123472396|Q123472396]]
|-
| style='text-align:right'| 448
| [[Kalju Nurme]]
| eesti autosportlane
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-04-25
| data-sort-value=&quot;2006&quot; | 2006-04-21
| 
| [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]]
| [[:d:Q124339725|Q124339725]]
|-
| style='text-align:right'| 449
| [[Kapiton Pavlov]]
| Venemaa maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1791&quot; | 1791
| data-sort-value=&quot;1851&quot; | 1851-12-20
| [[Fail:Павлов Капітон. Автопортрет.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q6366765|Q6366765]]
|-
| style='text-align:right'| 450
| [[Karen Vapper]]
| Eesti ujuja
| data-sort-value=&quot;1992&quot; | 1992-05-09
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111342131|Q111342131]]
|-
| style='text-align:right'| 451
| [[Karin Pääbo]]
| 
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-04-25
| data-sort-value=&quot;2013&quot; | 2013-03-12
| 
| [[Valga maakond]]
| [[:d:Q21503718|Q21503718]]
|-
| style='text-align:right'| 452
| [[Karin Reerink]]
| 
| data-sort-value=&quot;1894&quot; | 1894
| data-sort-value=&quot;1993&quot; | 1993
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q55195830|Q55195830]]
|-
| style='text-align:right'| 453
| [[Karl Eduard von Möller]]
| 
| data-sort-value=&quot;1820&quot; | 1820-07-28
| data-sort-value=&quot;1879&quot; | 1879-03-15
| [[Fail:Moller eduard antonovitch.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4300492|Q4300492]]
|-
| style='text-align:right'| 454
| [[Karl Greenberg]]
| 
| data-sort-value=&quot;1874&quot; | 1874-10-20
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-09-22
| 
| [[Inju]]
| [[:d:Q137885426|Q137885426]]
|-
| style='text-align:right'| 455
| [[Karl Gustav von Rehekampff]]
| 
| data-sort-value=&quot;1803&quot; | 1803-07-04
| data-sort-value=&quot;1883&quot; | 1883-01-11
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q40460567|Q40460567]]
|-
| style='text-align:right'| 456
| [[Karl Johann Löschern von Herzfeld]]
| 
| data-sort-value=&quot;1761&quot; | 1761-11-11
| data-sort-value=&quot;1818&quot; | 1818
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4260508|Q4260508]]
|-
| style='text-align:right'| 457
| [[Karl Kaasik]]
| 
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-05-01
| 
| 
| [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]]
| [[:d:Q134988661|Q134988661]]
|-
| style='text-align:right'| 458
| [[Karl Kruštein]]
| 
| data-sort-value=&quot;1887&quot; | 1887-01-29
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1921-11-03
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q60829877|Q60829877]]
|-
| style='text-align:right'| 459
| [[Karl Laigna]]
| 
| data-sort-value=&quot;1918&quot; | 1918-07-12
| data-sort-value=&quot;1994&quot; | 1994-12-13
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q121436164|Q121436164]]
|-
| style='text-align:right'| 460
| [[Karl Leopas]]
| 
| data-sort-value=&quot;1854&quot; | 1854-01-12
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-03-27
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q121436195|Q121436195]]
|-
| style='text-align:right'| 461
| [[Karl Oras]]
| Eesti fotograaf
| data-sort-value=&quot;1910&quot; | 1910-02-27
| 
| 
| [[Tartu vald (1991)|Tartu vald]]
| [[:d:Q27943149|Q27943149]]
|-
| style='text-align:right'| 462
| [[Karl Peter de Livron]]
| 
| data-sort-value=&quot;1797&quot; | 1797-08-11
| data-sort-value=&quot;1887&quot; | 1887-09-21
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4157064|Q4157064]]
|-
| style='text-align:right'| 463
| [[Karl Saar]]
| eesti klaverimeister
| data-sort-value=&quot;1889&quot; | 1889-03-17
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980-12-23
| 
| [[Põlula]]
| [[:d:Q134036260|Q134036260]]
|-
| style='text-align:right'| 464
| [[Karl Siim]]
| eesti mäesuusataja
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985-01-22
| 
| 
| [[Raasiku]]
| [[:d:Q124296495|Q124296495]]
|-
| style='text-align:right'| 465
| [[Karl Thalheim]]
| 
| data-sort-value=&quot;1900&quot; | 1900-05-26
| data-sort-value=&quot;1993&quot; | 1993-06-01
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q1733150|Q1733150]]
|-
| style='text-align:right'| 466
| [[Karl Viileberg]]
| 
| data-sort-value=&quot;1917&quot; | 1917-01-25
| data-sort-value=&quot;1991&quot; | 1991-12-12
| 
| [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]]
| [[:d:Q135284264|Q135284264]]
|-
| style='text-align:right'| 467
| [[Karl von Dehn]]
| 
| data-sort-value=&quot;1877&quot; | 1877-02-28
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4157844|Q4157844]]
|-
| style='text-align:right'| 468
| [[Karl von Knorring]]
| 
| data-sort-value=&quot;1746&quot; | 1746-05-22
| data-sort-value=&quot;1820&quot; | 1820-02-12
| [[Fail:RusPortraits v5-073 Charles Feodorowitch Knorring, 1746-1820.jpg|center|120px]]
| [[Koeru vald]]
| [[:d:Q979291|Q979291]]
|-
| style='text-align:right'| 469
| [[Karl-Gustav von Lilienfeld]]
| 
| data-sort-value=&quot;1711&quot; | 1711
| data-sort-value=&quot;1759&quot; | 1759-04-12
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q18044595|Q18044595]]
|-
| style='text-align:right'| 470
| [[Karleen Kersa]]
| Eesti ujuja
| data-sort-value=&quot;1996&quot; | 1996-05-15
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111372394|Q111372394]]
|-
| style='text-align:right'| 471
| [[Kaspar Karik]]
| Eesti jäähokimängija
| data-sort-value=&quot;1990&quot; | 1990-09-25
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q26761865|Q26761865]]
|-
| style='text-align:right'| 472
| [[Kaster Kaselo]]
| 
| data-sort-value=&quot;1906&quot; | 1906-02-02
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-09-06
| 
| [[Laiuse vald]]
| [[:d:Q137732822|Q137732822]]
|-
| style='text-align:right'| 473
| [[Kati Rausberg]]
| Eesti korvpallur
| data-sort-value=&quot;1989&quot; | 1989-10-13
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111435619|Q111435619]]
|-
| style='text-align:right'| 474
| [[Katriin Kersa]]
| Eesti ujuja
| data-sort-value=&quot;1994&quot; | 1994-01-12
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111372402|Q111372402]]
|-
| style='text-align:right'| 475
| [[Katrin Kuusk]]
| Eesti sulgpallur
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-08-02
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111336399|Q111336399]]
|-
| style='text-align:right'| 476
| [[Kaupo Meier]]
| eesti ujuja ja sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-04-05
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q124261356|Q124261356]]
|-
| style='text-align:right'| 477
| [[Ken Tomson]]
| Eesti ujuja
| data-sort-value=&quot;1982&quot; | 1982-03-08
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111435683|Q111435683]]
|-
| style='text-align:right'| 478
| [[Kerdu Arbet]]
| Eesti-Ameerika korvpallur
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980-07-04
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q119552926|Q119552926]]
|-
| style='text-align:right'| 479
| [[Kerttu Siim-Wilcox]]
| eesti mäesuusataja
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-07-04
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q123986070|Q123986070]]
|-
| style='text-align:right'| 480
| [[Kiira Pashkov]]
| 
| 
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q135189539|Q135189539]]
|-
| style='text-align:right'| 481
| [[Kiira Ümarik]]
| Eesti võrkpallur
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-06-04
| data-sort-value=&quot;2021&quot; | 2021-06-17
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111335532|Q111335532]]
|-
| style='text-align:right'| 482
| [[Klaus von Baranoff]]
| 
| data-sort-value=&quot;1753&quot; | 1753-05-18
| data-sort-value=&quot;1814&quot; | 1814-04-12
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q47088574|Q47088574]]
|-
| style='text-align:right'| 483
| [[Konstantin Andreyev]]
| 
| data-sort-value=&quot;1853&quot; | 1853-10-02
| data-sort-value=&quot;1919&quot; | 1919
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4065490|Q4065490]]
|-
| style='text-align:right'| 484
| [[Konstantin Istomin]]
| 
| data-sort-value=&quot;1807&quot; | 1807-09-28
| data-sort-value=&quot;1876&quot; | 1876-10-02
| [[Fail:Константин Истомин.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q3198770|Q3198770]]
|-
| style='text-align:right'| 485
| [[Konstantin Ljubobratets]]
| Eesti jäähokimängija
| data-sort-value=&quot;1995&quot; | 1995-05-18
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q30346006|Q30346006]]
|-
| style='text-align:right'| 486
| [[Kristel Berendsen]]
| Eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-08-25
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111434865|Q111434865]]
|-
| style='text-align:right'| 487
| [[Kristel Uuspalu]]
| eesti karateka
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975-07-24
| 
| 
| [[Laeva vald]]
| [[:d:Q124286513|Q124286513]]
|-
| style='text-align:right'| 488
| [[Kristian Talvik]]
| Rootsi maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-03-11
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q6203532|Q6203532]]
|-
| style='text-align:right'| 489
| [[Kristjan Sooper]]
| eesti spordiajakirjanik
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-07-17
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q124249073|Q124249073]]
|-
| style='text-align:right'| 490
| [[Kristjan-Thor Vähi]]
| eesti suusataja
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-02-02
| 
| [[Fail:Kristjan-Thor Vähi at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q124262114|Q124262114]]
|-
| style='text-align:right'| 491
| [[Kristo Kraag]]
| Eesti autosportlane
| data-sort-value=&quot;1979&quot; | 1979-02-03
| 
| [[Fail:Georg Gross (Ford Focus WRC).jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111333171|Q111333171]]
|-
| style='text-align:right'| 492
| [[Kristofer Siimar]]
| Eesti tennisist
| data-sort-value=&quot;1998&quot; | 1998-02-03
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q29325100|Q29325100]]
|-
| style='text-align:right'| 493
| [[Krzysztof Sawicki]]
| 
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q118341615|Q118341615]]
|-
| style='text-align:right'| 494
| [[Ksenia Kärk]]
| 
| data-sort-value=&quot;1906&quot; | 1906-03-15
| data-sort-value=&quot;1994&quot; | 1994-02-14
| 
| [[Esna vald]]
| [[:d:Q134822653|Q134822653]]
|-
| style='text-align:right'| 495
| [[Kuno Janson]]
| 
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-02-23
| 
| 
| [[Lääne maakond]]
| [[:d:Q134574235|Q134574235]]
|-
| style='text-align:right'| 496
| [[Kurt Carendi]]
| 
| data-sort-value=&quot;1905&quot; | 1905-04-12
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971
| [[Fail:Kurt Carendi.jpg|center|120px]]
| [[Vara vald]]
| [[:d:Q24019592|Q24019592]]
|-
| style='text-align:right'| 497
| [[Kurt von Wistinghausen]]
| Eesti kirjastaja
| data-sort-value=&quot;1901&quot; | 1901-05-13
| data-sort-value=&quot;1986&quot; | 1986-09-03
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q33663304|Q33663304]]
|-
| style='text-align:right'| 498
| [[Kurt Zoege von Manteuffel]]
| 
| data-sort-value=&quot;1881&quot; | 1881-08-20
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-01-10
| [[Fail:Zoege von Manteuffel, Kurt Baron.png|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q19754004|Q19754004]]
|-
| style='text-align:right'| 499
| [[Kustas Kaleviste]]
| 
| data-sort-value=&quot;1893&quot; | 1893-11-15
| 
| 
| [[Kullamaa vald]]
| [[:d:Q40015769|Q40015769]]
|-
| style='text-align:right'| 500
| [[Kärt Siilats]]
| Eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980-09-07
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111434823|Q111434823]]
|-
| style='text-align:right'| 501
| [[Kęstutis Bulota]]
| 
| data-sort-value=&quot;1896&quot; | 1896
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941
| [[Fail:Kęstutis Bulota LFLS.JPG|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q3739899|Q3739899]]
|-
| style='text-align:right'| 502
| [[Laima Dalbina]]
| 
| data-sort-value=&quot;1993&quot; | 1993-05-25
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q134963870|Q134963870]]
|-
| style='text-align:right'| 503
| [[Laimons Raudsepp]]
| Eesti võrkpallur ja võrkpallitreener
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-07-25
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111434701|Q111434701]]
|-
| style='text-align:right'| 504
| [[Larisa Tsaryova]]
| Venemaa ujuja
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-08-10
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q6489466|Q6489466]]
|-
| style='text-align:right'| 505
| [[Larissa Gorbunova]]
| Eesti iluvõimlemistreener
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-01-28
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q124071528|Q124071528]]
|-
| style='text-align:right'| 506
| [[Laurabell Kabrits]]
| 
| data-sort-value=&quot;1999&quot; | 1999-03-03
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q115745540|Q115745540]]
|-
| style='text-align:right'| 507
| [[Lauri Ilison]]
| eesti allveesportlane
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-12-26
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q124058164|Q124058164]]
|-
| style='text-align:right'| 508
| [[Leeni Hansson]]
| Eesti sotsioloog
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-01-04
| 
| 
| [[Kohila]]
| [[:d:Q134562031|Q134562031]]
|-
| style='text-align:right'| 509
| [[Lehti Heapost]]
| 
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-07-03
| 
| 
| [[Rootsivere]]
| [[:d:Q133847841|Q133847841]]
|-
| style='text-align:right'| 510
| [[Leida Voll]]
| eesti jalgrattur
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-09-14
| data-sort-value=&quot;2014&quot; | 2014-01-27
| 
| [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]]
| [[:d:Q124296421|Q124296421]]
|-
| style='text-align:right'| 511
| [[Lembit Kolk]]
| Eesti poliitik
| data-sort-value=&quot;1907&quot; | 1907
| data-sort-value=&quot;2003&quot; | 2003-04-13
| 
| [[Muhu]]
| [[:d:Q105773602|Q105773602]]
|-
| style='text-align:right'| 512
| [[Lemmi Selge]]
| eesti karateka ja judoka
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-03-16
| 
| 
| [[Rakke]]
| [[:d:Q124218612|Q124218612]]
|-
| style='text-align:right'| 513
| [[Lemmik Lehtmets]]
| 
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-02-10
| 
| 
| [[Luusika]]
| [[:d:Q135000960|Q135000960]]
|-
| style='text-align:right'| 514
| [[Lena Yudanova]]
| 
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-03-22
| 
| [[Fail:Елена Юданова &quot;Колибри&quot;.png|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4533745|Q4533745]]
|-
| style='text-align:right'| 515
| [[Leo Biek]]
| 
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1921
| data-sort-value=&quot;2001&quot; | 2001
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q45753900|Q45753900]]
|-
| style='text-align:right'| 516
| [[Leo Bruhns]]
| Saksamaa kunstiajaloolane
| data-sort-value=&quot;1884&quot; | 1884-11-26
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-12-27
| 
| [[Nissi vald]]
| [[:d:Q1818498|Q1818498]]
|-
| style='text-align:right'| 517
| [[Leonhard Tammeväli]]
| 
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-06-23
| data-sort-value=&quot;2010&quot; | 2010
| 
| [[Valga maakond]]
| [[:d:Q135062387|Q135062387]]
|-
| style='text-align:right'| 518
| [[Leonhard von Steinheil]]
| 
| data-sort-value=&quot;1845&quot; | 1845-02-08
| data-sort-value=&quot;1918&quot; | 1918-01-21
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q109717698|Q109717698]]
|-
| style='text-align:right'| 519
| [[Leonid Borodkin]]
| Venemaa ajaloolane
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-12-09
| 
| [[Fail:LeoBorodkin.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4094601|Q4094601]]
|-
| style='text-align:right'| 520
| [[Leonid Petrushin]]
| Venemaa kunstnik
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-09-13
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q15080559|Q15080559]]
|-
| style='text-align:right'| 521
| [[Leopold F. Gruner]]
| Saksamaa botaanik
| data-sort-value=&quot;1839&quot; | 1839
| data-sort-value=&quot;1917&quot; | 1917
| 
| [[Põltsamaa vald (1991)|Põltsamaa vald]]
| [[:d:Q5973427|Q5973427]]
|-
| style='text-align:right'| 522
| [[Leopoldo J. Niilus]]
| Argentina jurist
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-01-19
| data-sort-value=&quot;2015&quot; | 2015-02-09
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q1517430|Q1517430]]
|-
| style='text-align:right'| 523
| [[Lev Nessov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947
| data-sort-value=&quot;1995&quot; | 1995
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q15410778|Q15410778]]
|-
| style='text-align:right'| 524
| [[Lia Laasberg]]
| eesti metallikunstnik
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-10-09
| 
| 
| [[Tamse]]
| [[:d:Q133858851|Q133858851]]
|-
| style='text-align:right'| 525
| [[Lidia Uustal]]
| eesti treener, spordipedagoog ja -tegelane
| data-sort-value=&quot;1918&quot; | 1918-12-23
| data-sort-value=&quot;2012&quot; | 2012-07-06
| 
| [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]]
| [[:d:Q124310974|Q124310974]]
|-
| style='text-align:right'| 526
| [[Liina Paakspuu]]
| 
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980-03-30
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q110665255|Q110665255]]
|-
| style='text-align:right'| 527
| [[Liina Sõrmus]]
| 
| data-sort-value=&quot;1997&quot; | 1997-06-28
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q134963924|Q134963924]]
|-
| style='text-align:right'| 528
| [[Liisa Randalu]]
| 
| data-sort-value=&quot;1986&quot; | 1986-03-24
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q117105989|Q117105989]]
|-
| style='text-align:right'| 529
| [[Liivo Rennik]]
| Eesti iluuisutaja
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-07-31
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111460965|Q111460965]]
|-
| style='text-align:right'| 530
| [[Lillian Malkina]]
| 
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-07-14
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4278011|Q4278011]]
|-
| style='text-align:right'| 531
| [[Lilla Rehbinder]]
| 
| data-sort-value=&quot;1847&quot; | 1847-10-05
| data-sort-value=&quot;1918&quot; | 1918-10-30
| [[Fail:Rehbinder-Juliane-1847-18m.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q1825163|Q1825163]]
|-
| style='text-align:right'| 532
| [[Lisette Täks]]
| 
| data-sort-value=&quot;2003&quot; | 2003-02-22
| 
| 
| [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linn]]
| [[:d:Q133762404|Q133762404]]
|-
| style='text-align:right'| 533
| [[Ludvig Ehala]]
| 
| data-sort-value=&quot;1919&quot; | 1919-11-23
| data-sort-value=&quot;1998&quot; | 1998-03-30
| 
| [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]]
| [[:d:Q134284086|Q134284086]]
|-
| style='text-align:right'| 534
| [[Luule Heapost]]
| 
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-02-12
| data-sort-value=&quot;1992&quot; | 1992-01-28
| 
| [[Rootsivere]]
| [[:d:Q133847843|Q133847843]]
|-
| style='text-align:right'| 535
| [[Lydia Vohu]]
| 
| data-sort-value=&quot;1916&quot; | 1916-01-14
| data-sort-value=&quot;1990&quot; | 1990-09-11
| 
| [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]]
| [[:d:Q125252804|Q125252804]]
|-
| style='text-align:right'| 536
| [[Maarja Niinemägi]]
| 
| data-sort-value=&quot;1979&quot; | 1979
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q115647697|Q115647697]]
|-
| style='text-align:right'| 537
| [[Made Varango]]
| Eesti näitleja
| data-sort-value=&quot;1912&quot; | 1912-06-07
| data-sort-value=&quot;1993&quot; | 1993-03-08
| 
| [[Esna vald]]
| [[:d:Q134175651|Q134175651]]
|-
| style='text-align:right'| 538
| [[Madis Pärtel]]
| Eesti võrkpallur
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985-11-01
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q21285444|Q21285444]]
|-
| style='text-align:right'| 539
| [[Magnus Gottfried von Fock]]
| 
| data-sort-value=&quot;1778&quot; | 1778-04-13
| data-sort-value=&quot;1831&quot; | 1831-09-08
| [[Fail:Фон Фок.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q16712245|Q16712245]]
|-
| style='text-align:right'| 540
| [[Mai Männiste]]
| Eesti kiiruisutaja ja spordipedagoog
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-01-24
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111339540|Q111339540]]
|-
| style='text-align:right'| 541
| [[Maie-Dita Murumets]]
| eesti spordipedagoog
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-05-01
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q123986827|Q123986827]]
|-
| style='text-align:right'| 542
| [[Mait Luha]]
| Eesti autosportlane ja sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-01-30
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q48869196|Q48869196]]
|-
| style='text-align:right'| 543
| [[Maldar Mäesalu]]
| 
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-12-08
| 
| 
| [[Hageri küla|Hageri]]
| [[:d:Q135006339|Q135006339]]
|-
| style='text-align:right'| 544
| [[Manfred Sihle-Wissel]]
| Saksamaa skulptor
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-03-28
| 
| [[Fail:L Portrait Manfred.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q1889951|Q1889951]]
|-
| style='text-align:right'| 545
| [[Mann Helstein]]
| Eesti muusik
| data-sort-value=&quot;1989&quot; | 1989-02-18
| 
| [[Fail:Mann Helstein (cropped).jpg|center|120px]]
| [[Eesti]]
| [[:d:Q3744137|Q3744137]]
|-
| style='text-align:right'| 546
| [[Marc Arthur]]
| 
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972-05-25
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q16674344|Q16674344]]
|-
| style='text-align:right'| 547
| [[Marcin Frantz]]
| Saksamaa arhitekt
| data-sort-value=&quot;1679&quot; | 1679
| data-sort-value=&quot;1742&quot; | 1742-11-06
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q11770679|Q11770679]]
|-
| style='text-align:right'| 548
| [[Mare Garšnek]]
| 
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-10-24
| 
| 
| [[Rapla maakond]]
| [[:d:Q130362888|Q130362888]]
|-
| style='text-align:right'| 549
| [[Mare Tekkel]]
| 
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-09-06
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q114428893|Q114428893]]
|-
| style='text-align:right'| 550
| [[Maret Valner]]
| 
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-01-15
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q134971156|Q134971156]]
|-
| style='text-align:right'| 551
| [[Margus Kangur]]
| Eesti suusahüppaja ja kahevõistleja
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-11-16
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q29413828|Q29413828]]
|-
| style='text-align:right'| 552
| [[Margus Tammaru]]
| Eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971-08-24
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111433740|Q111433740]]
|-
| style='text-align:right'| 553
| [[Margus Välling]]
| eesti allveesportlane
| data-sort-value=&quot;1986&quot; | 1986-04-11
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q124261597|Q124261597]]
|-
| style='text-align:right'| 554
| [[Mari Järsk]]
| 
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-11-28
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q136312241|Q136312241]]
|-
| style='text-align:right'| 555
| [[Mari Kipp]]
| 
| data-sort-value=&quot;1906&quot; | 1906-08-20
| 
| 
| [[Viljandi maakond]]
| [[:d:Q40015662|Q40015662]]
|-
| style='text-align:right'| 556
| [[Mari Tampere-Bezrodny]]
| 
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-04-22
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q30926072|Q30926072]]
|-
| style='text-align:right'| 557
| [[Maria Aimre]]
| Eesti tennisist ja treener
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-01-06
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111432918|Q111432918]]
|-
| style='text-align:right'| 558
| [[Maria Amalia di Curlandia]]
| 
| data-sort-value=&quot;1653&quot; | 1653
| data-sort-value=&quot;1711&quot; | 1711
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q1144636|Q1144636]]
|-
| style='text-align:right'| 559
| [[Maria Dangell]]
| Eestist pärit pianist
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-03-30
| 
| [[Fail:Maria Dangell Hans Gert Poettering.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q6761136|Q6761136]]
|-
| style='text-align:right'| 560
| [[Maria Eliise Kaljuvere]]
| Eesti iluuisutaja
| data-sort-value=&quot;2009&quot; | 2009-03-07
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q116956648|Q116956648]]
|-
| style='text-align:right'| 561
| [[Maria Sahharova]]
| Eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-07-14
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111432938|Q111432938]]
|-
| style='text-align:right'| 562
| [[Maria Sofia De la Gardie]]
| 
| data-sort-value=&quot;1627&quot; | 1627
| data-sort-value=&quot;1694&quot; | 1694-08-22
| [[Fail:Maria Sofia De la Gardie.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4944388|Q4944388]]
|-
| style='text-align:right'| 563
| [[Maria Veessaar]]
| Eesti purjetaja ja treener
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-12-21
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111357098|Q111357098]]
|-
| style='text-align:right'| 564
| [[Marie Hermes Elisabeth Baer von Huthorn]]
| 
| data-sort-value=&quot;1866&quot; | 1866-09-25
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-02-10
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q1897543|Q1897543]]
|-
| style='text-align:right'| 565
| [[Mariia Fiodorovna L'vova Rostovskaia]]
| 
| data-sort-value=&quot;1815&quot; | 1815
| data-sort-value=&quot;1872&quot; | 1872-06-10
| [[Fail:M. F.Lvova.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]&lt;br/&gt;[[Peterburi]]
| [[:d:Q19060682|Q19060682]]
|-
| style='text-align:right'| 566
| [[Marina Grinova]]
| 
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-03-10
| 
| [[Fail:Марина Вікторівна Гриньова..jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q16696963|Q16696963]]
|-
| style='text-align:right'| 567
| [[Marina Lurs]]
| 
| data-sort-value=&quot;1881&quot; | 1881-04-10
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922-03-30
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q16672494|Q16672494]]
|-
| style='text-align:right'| 568
| [[Marina Shafrova-Marutaev]]
| 
| data-sort-value=&quot;1908&quot; | 1908-03-30
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-01-31
| [[Fail:Marina Chafroff (remini enahnced + postprocess).png|center|120px]]
| [[Tallinn]]&lt;br/&gt;[[Liepāja]]
| [[:d:Q15210941|Q15210941]]
|-
| style='text-align:right'| 569
| [[Marje Kerem]]
| eesti metallikunstnik
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-07-31
| data-sort-value=&quot;2024&quot; | 2024-07-21
| 
| [[Käru (Väike-Maarja)|Käru]]
| [[:d:Q133853911|Q133853911]]
|-
| style='text-align:right'| 570
| [[Marko Rohtlaan]]
| Eesti motosportlane
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984-04-30
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q122873158|Q122873158]]
|-
| style='text-align:right'| 571
| [[Markus Saksatamm]]
| Eesti kirjanik
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-01-28
| 
| 
| [[Saku]]
| [[:d:Q126028334|Q126028334]]
|-
| style='text-align:right'| 572
| [[Marlen Vassil]]
| Eesti ratsutaja
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-06-14
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111350941|Q111350941]]
|-
| style='text-align:right'| 573
| [[Mart Jaagus]]
| 
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1921-04-26
| data-sort-value=&quot;2009&quot; | 2009
| 
| [[Are vald (Pärnu-Jaagupi kihelkond)]]
| [[:d:Q134571452|Q134571452]]
|-
| style='text-align:right'| 574
| [[Mart Marguste]]
| 
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-04-20
| data-sort-value=&quot;2004&quot; | 2004-02-15
| 
| [[Are vald (Pärnu-Jaagupi kihelkond)]]
| [[:d:Q134720578|Q134720578]]
|-
| style='text-align:right'| 575
| [[Mart Metsalu]]
| Eesti korvpallur
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-07-26
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111460983|Q111460983]]
|-
| style='text-align:right'| 576
| [[Marta Pajula]]
| 
| data-sort-value=&quot;2002&quot; | 2002-01-07
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111164910|Q111164910]]
|-
| style='text-align:right'| 577
| [[Marten Männi]]
| Eesti veemotosportlane
| data-sort-value=&quot;2001&quot; | 2001-07-11
| 
| 
| [[Saku]]
| [[:d:Q124844128|Q124844128]]
|-
| style='text-align:right'| 578
| [[Martin Lihu]]
| 
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-12-08
| 
| 
| [[Jõgeva vald (Laiuse kihelkond)]]
| [[:d:Q134703821|Q134703821]]
|-
| style='text-align:right'| 579
| [[Martin Mander]]
| Eesti ärimees
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985
| 
| [[Fail:Martin Mander.jpg|center|120px]]
| [[Eesti]]
| [[:d:Q84056439|Q84056439]]
|-
| style='text-align:right'| 580
| [[Martin Rauam]]
| eesti autosportlane
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984-03-27
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111431474|Q111431474]]
|-
| style='text-align:right'| 581
| [[Martin Trepp]]
| 
| data-sort-value=&quot;1892&quot; | 1892
| 
| [[Fail:Treps (i.e. Martin Trepp, aviateur de l'escadrille N 12) - btv1b53237633z.jpg|center|120px]]
| [[Eesti]]
| [[:d:Q138333135|Q138333135]]
|-
| style='text-align:right'| 582
| [[Martti Raju]]
| Eesti sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972-11-23
| 
| [[Fail:Martti Raju, delegatsiooni juht Milano Cortina olümpiamängudel.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111372409|Q111372409]]
|-
| style='text-align:right'| 583
| [[Maschinka Schubert]]
| 
| data-sort-value=&quot;1815&quot; | 1815-08-25
| data-sort-value=&quot;1882&quot; | 1882-09-19
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q1296591|Q1296591]]
|-
| style='text-align:right'| 584
| [[Mati Kallemets]]
| 
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-04-18
| 
| 
| [[Lääne maakond]]
| [[:d:Q134359542|Q134359542]]
|-
| style='text-align:right'| 585
| [[Mati Saukas]]
| eesti motosportlane
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-10-09
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q123983232|Q123983232]]
|-
| style='text-align:right'| 586
| [[Mati Sepp]]
| Eesti purjetaja
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-10-14
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111431362|Q111431362]]
|-
| style='text-align:right'| 587
| [[Matti Jõgi]]
| Eesti laskur
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-09-29
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111431168|Q111431168]]
|-
| style='text-align:right'| 588
| [[Matti Pedak]]
| Eesti poliitik
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-03-19
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111232337|Q111232337]]
|-
| style='text-align:right'| 589
| [[Matti Raudsepp]]
| Eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-01-06
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111431233|Q111431233]]
|-
| style='text-align:right'| 590
| [[Mattias Männilaan]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;2001&quot; | 2001-09-08
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q120263804|Q120263804]]
|-
| style='text-align:right'| 591
| [[Mattias Reinaas]]
| Eesti veemotosportlane
| data-sort-value=&quot;2004&quot; | 2004-12-28
| 
| 
| [[Kohila]]
| [[:d:Q124844139|Q124844139]]
|-
| style='text-align:right'| 592
| [[Matts Dreijer]]
| 
| data-sort-value=&quot;1901&quot; | 1901-01-31
| data-sort-value=&quot;1998&quot; | 1998-04-15
| 
| [[Ruhnu küla|Ruhnu]]
| [[:d:Q3431508|Q3431508]]
|-
| style='text-align:right'| 593
| [[Matvei Timaev]]
| 
| data-sort-value=&quot;1796&quot; | 1796-11-17
| data-sort-value=&quot;1858&quot; | 1858-03-11
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q15074233|Q15074233]]
|-
| style='text-align:right'| 594
| [[Maurice Grün]]
| Prantsusmaa maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1870&quot; | 1870-02
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947
| [[Fail:Autoportrait Maurice Grün (Koller Auktionen AG Zürich).jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q50190356|Q50190356]]
|-
| style='text-align:right'| 595
| [[Meelis Arumeel]]
| Eesti autosportlane
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-05-06
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q50625456|Q50625456]]
|-
| style='text-align:right'| 596
| [[Meelis Pohlak]]
| 
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975-05-26
| 
| 
| [[Rakke]]
| [[:d:Q135299038|Q135299038]]
|-
| style='text-align:right'| 597
| [[Meelis Veeremets]]
| Eesti operaator
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-02-12
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q110751550|Q110751550]]
|-
| style='text-align:right'| 598
| [[Meinhard Prii]]
| eesti sõudja
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-04-06
| data-sort-value=&quot;2018&quot; | 2018-11-03
| 
| [[Muhu]]
| [[:d:Q124312390|Q124312390]]
|-
| style='text-align:right'| 599
| [[Meir Gourevitz]]
| 
| data-sort-value=&quot;1890&quot; | 1890
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-02-03
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q16129505|Q16129505]]
|-
| style='text-align:right'| 600
| [[Merike Aava]]
| Eesti petangimängija
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-08-28
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q123939801|Q123939801]]
|-
| style='text-align:right'| 601
| [[Merike Stamberg]]
| eesti tennisist ja treener
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-07-29
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q124249068|Q124249068]]
|-
| style='text-align:right'| 602
| [[Merily Väster]]
| 
| data-sort-value=&quot;2009&quot; | 2009-10-19
| 
| 
| [[Põltsamaa vald (1991)|Põltsamaa vald]]
| [[:d:Q137532773|Q137532773]]
|-
| style='text-align:right'| 603
| [[Merit Miller]]
| eesti kabetaja
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972-01-29
| 
| [[Fail:Miller Merit.20250423 120246.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111336337|Q111336337]]
|-
| style='text-align:right'| 604
| [[Mia Eklund]]
| Soome tennisist
| data-sort-value=&quot;1994&quot; | 1994-10-30
| 
| [[Fail:Mia Nicole Eklund, Aegon Surbiton Trophy, London, UK - Diliff.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q15029822|Q15029822]]
|-
| style='text-align:right'| 605
| [[Michał Czakul]]
| 
| data-sort-value=&quot;1885&quot; | 1885-10-11
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-08-21
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q28359421|Q28359421]]
|-
| style='text-align:right'| 606
| [[Mihkel Kosk]]
| Eesti purjetaja, jääpurjetaja ja sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984-01-11
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111430755|Q111430755]]
|-
| style='text-align:right'| 607
| [[Mikhail Fyodorov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-05-11
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4493996|Q4493996]]
|-
| style='text-align:right'| 608
| [[Mikk Ööbik]]
| Eesti ujuja
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971-04-26
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111335632|Q111335632]]
|-
| style='text-align:right'| 609
| [[Milvi Alas]]
| Eesti kunstiajaloolane
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-07-14
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-11-14
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q50375134|Q50375134]]
|-
| style='text-align:right'| 610
| [[Milvi Miil]]
| eesti spordipedagoog
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-01-10
| data-sort-value=&quot;2018&quot; | 2018-08-10
| 
| [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]]
| [[:d:Q124338993|Q124338993]]
|-
| style='text-align:right'| 611
| [[Milvi Pugi]]
| 
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984-07-29
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q134971258|Q134971258]]
|-
| style='text-align:right'| 612
| [[Milvi Roosilill]]
| eesti korv- ja käsipallur
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-10-23
| 
| 
| [[Kohila]]
| [[:d:Q124338343|Q124338343]]
|-
| style='text-align:right'| 613
| [[Mirjam Frey]]
| 
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-08-12
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q134971242|Q134971242]]
|-
| style='text-align:right'| 614
| [[Mirjam Nikolai]]
| Eesti korvpallur
| data-sort-value=&quot;1986&quot; | 1986-10-21
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111430369|Q111430369]]
|-
| style='text-align:right'| 615
| [[Monika Tõnning]]
| eesti ujuja ja treener
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-12-04
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q124260426|Q124260426]]
|-
| style='text-align:right'| 616
| [[Moritz Franz von Schultz]]
| 
| data-sort-value=&quot;1806&quot; | 1806-11-08
| data-sort-value=&quot;1888&quot; | 1888-10-14
| [[Fail:Moritz Franz von Schultz.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4527629|Q4527629]]
|-
| style='text-align:right'| 617
| [[Munir Beyusov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981-04-10
| 
| [[Fail:Munir beusov.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4086133|Q4086133]]
|-
| style='text-align:right'| 618
| [[Märt Loog]]
| eesti purjetamistreener
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-04-04
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q124089499|Q124089499]]
|-
| style='text-align:right'| 619
| [[Märt Sepper]]
| Eesti luuletaja
| data-sort-value=&quot;1991&quot; | 1991-09-12
| 
| 
| [[Kohila]]
| [[:d:Q126012303|Q126012303]]
|-
| style='text-align:right'| 620
| [[Märten Tamla]]
| eesti tennisist ja treener
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981-09-25
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q123754098|Q123754098]]
|-
| style='text-align:right'| 621
| [[Nadezhda Morozova]]
| 
| 
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q135191425|Q135191425]]
|-
| style='text-align:right'| 622
| [[Nadezhda Sytinskaya]]
| 
| data-sort-value=&quot;1906&quot; | 1906-02-22
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-07-04
| [[Fail:Nadezhda Sytinskaya.png|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4448238|Q4448238]]
|-
| style='text-align:right'| 623
| [[Natalia Tõhhonravova]]
| 
| data-sort-value=&quot;1991&quot; | 1991-11-13
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q134971155|Q134971155]]
|-
| style='text-align:right'| 624
| [[Natalia Zholudz]]
| 
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988-05-01
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q134971238|Q134971238]]
|-
| style='text-align:right'| 625
| [[Natalja Buljukina]]
| Eesti kergejõustiklane ja triatleet
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-12-25
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111430307|Q111430307]]
|-
| style='text-align:right'| 626
| [[Natalya Sayko]]
| 
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-01-12
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4405209|Q4405209]]
|-
| style='text-align:right'| 627
| [[Nele Trepp]]
| Eesti ujuja
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985-03-28
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111430329|Q111430329]]
|-
| style='text-align:right'| 628
| [[Nelli Pshyonnaya]]
| 
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-01-01
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4385140|Q4385140]]
|-
| style='text-align:right'| 629
| [[Nicolas Greschny]]
| Prantsusmaa maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1912&quot; | 1912-09-02
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985-04-24
| [[Fail:Fresques de l'église sainte-Anne.JPG|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q3340377|Q3340377]]
|-
| style='text-align:right'| 630
| [[Niels Bätge]]
| 
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1913-04-19
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-12-12
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q7031464|Q7031464]]
|-
| style='text-align:right'| 631
| [[Niina Liim]]
| Eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-01-14
| data-sort-value=&quot;2023&quot; | 2023-11-29
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111357349|Q111357349]]
|-
| style='text-align:right'| 632
| [[Nikolai Bekleshov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1825&quot; | 1825-03-11
| data-sort-value=&quot;1903&quot; | 1903-03-22
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q43425676|Q43425676]]
|-
| style='text-align:right'| 633
| [[Nikolai Graf von Baranoff]]
| 
| data-sort-value=&quot;1809&quot; | 1809&lt;br/&gt;1808-10-19
| data-sort-value=&quot;1883&quot; | 1883-05-26
| [[Fail:N. T. Baranov.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4077765|Q4077765]]
|-
| style='text-align:right'| 634
| [[Nikolai Link]]
| 
| data-sort-value=&quot;1880&quot; | 1880-08-06
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q116446917|Q116446917]]
|-
| style='text-align:right'| 635
| [[Nikolai Lopatnikoff]]
| 
| data-sort-value=&quot;1903&quot; | 1903-03-16
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-10-07
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q1739754|Q1739754]]
|-
| style='text-align:right'| 636
| [[Nikolai Podgurski]]
| 
| data-sort-value=&quot;1877&quot; | 1877-08-13
| data-sort-value=&quot;1918&quot; | 1918-11-01
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q15080859|Q15080859]]
|-
| style='text-align:right'| 637
| [[Nikolai Rehbinder]]
| 
| data-sort-value=&quot;1823&quot; | 1823-12-18
| data-sort-value=&quot;1876&quot; | 1876-09-12
| [[Fail:NicolaiRehbinder.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q15432228|Q15432228]]
|-
| style='text-align:right'| 638
| [[Nikolai Rozental]]
| 
| data-sort-value=&quot;1892&quot; | 1892-09-22
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-11-07
| 
| [[Peterburi]]&lt;br/&gt;[[Tallinn]]
| [[:d:Q16714561|Q16714561]]
|-
| style='text-align:right'| 639
| [[Nikolai Salnikov]]
| Eesti iluuisutaja ja kohtunik
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-07-02
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111371975|Q111371975]]
|-
| style='text-align:right'| 640
| [[Nikolai Titov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1845&quot; | 1845-05-05
| data-sort-value=&quot;1918&quot; | 1918
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4458272|Q4458272]]
|-
| style='text-align:right'| 641
| [[Nikolai Tretyakov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1880&quot; | 1880-10-19
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q15070719|Q15070719]]
|-
| style='text-align:right'| 642
| [[Nikolai von Krüdener]]
| 
| data-sort-value=&quot;1811&quot; | 1811-03-10
| data-sort-value=&quot;1891&quot; | 1891-02-17
| [[Fail:Nikolai Karl Gregor von Krüdener.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q2471459|Q2471459]]
|-
| style='text-align:right'| 643
| [[Nikolay Krusenstern]]
| 
| data-sort-value=&quot;1854&quot; | 1854-02-07
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-04-05
| [[Fail:Генерал Николай Фёдорович фон Крузенштерн.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4242086|Q4242086]]
|-
| style='text-align:right'| 644
| [[Nils Ludwig Wrangell]]
| 
| data-sort-value=&quot;1786&quot; | 1786-05-18
| data-sort-value=&quot;1847&quot; | 1847-08-24
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q123862013|Q123862013]]
|-
| style='text-align:right'| 645
| [[Nils Moritz]]
| Rootsi näitleja
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-05-05
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q3358967|Q3358967]]
|-
| style='text-align:right'| 646
| [[Norbert Lindtrop]]
| 
| data-sort-value=&quot;1889&quot; | 1889-04-02
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q28790034|Q28790034]]
|-
| style='text-align:right'| 647
| [[Norman Balk]]
| 
| data-sort-value=&quot;1894&quot; | 1894-01-04
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q1566875|Q1566875]]
|-
| style='text-align:right'| 648
| [[Olaf Baron von Wrangel]]
| Saksa poliitik
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-07-20
| data-sort-value=&quot;2009&quot; | 2009-09-29
| [[Fail:KAS-Wrangel, Olaf von-Bild-2848-1.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q107181|Q107181]]
|-
| style='text-align:right'| 649
| [[Olaf von Fersen]]
| Saksamaa ajakirjanik
| data-sort-value=&quot;1912&quot; | 1912-01-21
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 2000-09-17
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q1644995|Q1644995]]
|-
| style='text-align:right'| 650
| [[Olaf Õun]]
| Eesti korvpallur
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-10-12
| data-sort-value=&quot;1979&quot; | 1979-12-27
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111336199|Q111336199]]
|-
| style='text-align:right'| 651
| [[Oleg Holdai]]
| Eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-02-17
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111429750|Q111429750]]
|-
| style='text-align:right'| 652
| [[Oleg Ryazantsev]]
| Venemaa näitleja
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980-06-02
| 
| [[Fail:Oleg Ryazantsev.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q15088522|Q15088522]]
|-
| style='text-align:right'| 653
| [[Oleg Solovjov]]
| Eesti ujuja
| data-sort-value=&quot;1992&quot; | 1992-12-05
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111429802|Q111429802]]
|-
| style='text-align:right'| 654
| [[Oleg Timofejev]]
| Eesti jalgpallikohtunik
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-11-12
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111429790|Q111429790]]
|-
| style='text-align:right'| 655
| [[Oleg Tõnsuaadu]]
| eesti spordipedagoog, tennise- ja suusatreener
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-10-10
| data-sort-value=&quot;1989&quot; | 1989-10-10
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q124260428|Q124260428]]
|-
| style='text-align:right'| 656
| [[Oleg Yegorov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-03-08
| data-sort-value=&quot;2023&quot; | 2023-10-01
| [[Fail:OE4518.JPG|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q17266406|Q17266406]]
|-
| style='text-align:right'| 657
| [[Olev Raudsepp]]
| eesti kergejõustiklane ja sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-09-14
| 
| 
| [[Rakke]]
| [[:d:Q124256615|Q124256615]]
|-
| style='text-align:right'| 658
| [[Olger Bernadt]]
| 
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-07-01
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q110729570|Q110729570]]
|-
| style='text-align:right'| 659
| [[Oskar Gutmann]]
| 
| data-sort-value=&quot;1902&quot; | 1902-09-06
| data-sort-value=&quot;1990&quot; | 1990-09-19
| 
| [[Rahula]]
| [[:d:Q134294384|Q134294384]]
|-
| style='text-align:right'| 660
| [[Oskar Käis]]
| 
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-10-18
| data-sort-value=&quot;2023&quot; | 2023-01-19
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q111398789|Q111398789]]
|-
| style='text-align:right'| 661
| [[Oskar Lehtsalu]]
| Rootsi maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922-06-01
| 
| 
| [[Lääne maakond]]
| [[:d:Q28025692|Q28025692]]
|-
| style='text-align:right'| 662
| [[Oskar Rehtsalu]]
| eesti laskesporditegelane
| data-sort-value=&quot;1918&quot; | 1918-09-30
| data-sort-value=&quot;2005&quot; | 2005-07-21
| 
| [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]]
| [[:d:Q124336845|Q124336845]]
|-
| style='text-align:right'| 663
| [[Oskar Rein]]
| 
| data-sort-value=&quot;1829&quot; | 1829-10-26
| data-sort-value=&quot;1917&quot; | 1917-12-09
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q110737945|Q110737945]]
|-
| style='text-align:right'| 664
| [[Oskar Rosi]]
| Saksamaa maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1921
| data-sort-value=&quot;2010&quot; | 2010-01-08
| [[Fail:Oskar Rosi.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q19297719|Q19297719]]
|-
| style='text-align:right'| 665
| [[Oskar Teder]]
| Eesti fotograaf
| data-sort-value=&quot;1909&quot; | 1909-11-20
| 
| 
| [[Mõniste vald]]
| [[:d:Q28022327|Q28022327]]
|-
| style='text-align:right'| 666
| [[Oskar Võsandi]]
| eesti kergejõustiklane ja kergejõustikukohtunik
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1915-12-17
| data-sort-value=&quot;2011&quot; | 2011-08-07
| 
| [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]]
| [[:d:Q124262110|Q124262110]]
|-
| style='text-align:right'| 667
| [[Ossip Gannibal]]
| 
| data-sort-value=&quot;1744&quot; | 1744-01-20
| data-sort-value=&quot;1806&quot; | 1806-10-12
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q8718442|Q8718442]]
|-
| style='text-align:right'| 668
| [[Osvald Lannes]]
| 
| data-sort-value=&quot;1898&quot; | 1898-02-05
| 
| 
| [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]]
| [[:d:Q137829152|Q137829152]]
|-
| style='text-align:right'| 669
| [[Otto Christian Engelbrecht von Stackelberg]]
| 
| data-sort-value=&quot;1735&quot; | 1735-09-12
| data-sort-value=&quot;1792&quot; | 1792-02-17
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q60997893|Q60997893]]
|-
| style='text-align:right'| 670
| [[Otto Gustav von Hastfer]]
| 
| data-sort-value=&quot;1805&quot; | 1805-01-16
| data-sort-value=&quot;1873&quot; | 1873-10-17
| [[Fail:Anton Antonovich Hastfer portrait photo repro.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q119809925|Q119809925]]
|-
| style='text-align:right'| 671
| [[Otto Juhansoo]]
| eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1913-02-09
| data-sort-value=&quot;1995&quot; | 1995-10-03
| 
| [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]]
| [[:d:Q124323055|Q124323055]]
|-
| style='text-align:right'| 672
| [[Otto Lahi]]
| eesti sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1917&quot; | 1917-01-04
| data-sort-value=&quot;2009&quot; | 2009-10-23
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q124089019|Q124089019]]
|-
| style='text-align:right'| 673
| [[Otto Reinhold Yxkull]]
| 
| data-sort-value=&quot;1670&quot; | 1670-08-11
| data-sort-value=&quot;1746&quot; | 1746-12-10
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q17385118|Q17385118]]
|-
| style='text-align:right'| 674
| [[Otto Theodor Gottlieb von Schultz]]
| 
| data-sort-value=&quot;1820&quot; | 1820-06-08
| data-sort-value=&quot;1880&quot; | 1880-09-20
| [[Fail:Федор Богданович Шульц.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q18280393|Q18280393]]
|-
| style='text-align:right'| 675
| [[Otto von Taube]]
| 
| data-sort-value=&quot;1879&quot; | 1879-06-21
| data-sort-value=&quot;1973&quot; | 1973-06-30
| [[Fail:J.Lutz- Otto von Taube.JPG|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q1411663|Q1411663]]
|-
| style='text-align:right'| 676
| [[Otto Wilhelm Löwen]]
| 
| data-sort-value=&quot;1659&quot; | 1659-11-02
| data-sort-value=&quot;1712&quot; | 1712-08-06
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q19827941|Q19827941]]
|-
| style='text-align:right'| 677
| [[Otto Wilhelm von Bistram]]
| 
| data-sort-value=&quot;1727&quot; | 1727-04-05
| data-sort-value=&quot;1772&quot; | 1772-11-11
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q117072184|Q117072184]]
|-
| style='text-align:right'| 678
| [[Otto Zoege von Manteuffel]]
| baltisaksa maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1822&quot; | 1822-04-10
| data-sort-value=&quot;1889&quot; | 1889-05-15
| [[Fail:Autoportree, Otto Zoege von Manteuffel, EKM j 190-613 M 881.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q27064380|Q27064380]]
|-
| style='text-align:right'| 679
| [[Otton von Dessien]]
| Venemaa arhitekt
| data-sort-value=&quot;1863&quot; | 1863-07-22
| data-sort-value=&quot;1918&quot; | 1918-11-16
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4159223|Q4159223]]
|-
| style='text-align:right'| 680
| [[P. M. Vorotnikov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1810&quot; | 1810&lt;br/&gt;1804
| data-sort-value=&quot;1876&quot; | 1876
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q27915973|Q27915973]]
|-
| style='text-align:right'| 681
| [[Paavo-Valdur Püvi]]
| eesti jääpurjetaja ja purjetaja
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-07-27
| 
| 
| [[Valga maakond]]
| [[:d:Q124339408|Q124339408]]
|-
| style='text-align:right'| 682
| [[Patrik Kristal]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;2007&quot; | 2007-11-12
| 
| 
| [[Viimsi vald]]
| [[:d:Q120084209|Q120084209]]
|-
| style='text-align:right'| 683
| [[Paul Aguraiuja]]
| Eesti filmiprodutsent
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980-07-24
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q110687157|Q110687157]]
|-
| style='text-align:right'| 684
| [[Paul Alexander Konrad von Krusenstern]]
| 
| data-sort-value=&quot;1834&quot; | 1834-04-09
| data-sort-value=&quot;1892&quot; | 1892-03-08
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4242088|Q4242088]]
|-
| style='text-align:right'| 685
| [[Paul Arupõld]]
| 
| data-sort-value=&quot;1886&quot; | 1886-09-17
| 
| 
| [[Räpina vald (1991)|Räpina vald]]
| [[:d:Q27826839|Q27826839]]
|-
| style='text-align:right'| 686
| [[Paul Becker]]
| 
| data-sort-value=&quot;1808&quot; | 1808-05-08
| data-sort-value=&quot;1881&quot; | 1881-04-08
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q16692528|Q16692528]]
|-
| style='text-align:right'| 687
| [[Paul Kirsipuu]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-05-12
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q109337116|Q109337116]]
|-
| style='text-align:right'| 688
| [[Paul Kukk]]
| eesti suusataja
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922-01-02
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985-02-07
| 
| [[Laiuse vald]]
| [[:d:Q124171598|Q124171598]]
|-
| style='text-align:right'| 689
| [[Paul Kukk]]
| eesti motosportlane
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-07-16
| 
| 
| [[Raasiku]]
| [[:d:Q124171600|Q124171600]]
|-
| style='text-align:right'| 690
| [[Paul Madalik]]
| Eesti arhitekt
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928
| data-sort-value=&quot;1993&quot; | 1993-09-10
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q116284707|Q116284707]]
|-
| style='text-align:right'| 691
| [[Pavel Kairov]]
| Venemaa näitleja
| data-sort-value=&quot;1904&quot; | 1904
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-04-08
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q12558071|Q12558071]]
|-
| style='text-align:right'| 692
| [[Pavel Klaus]]
| 
| data-sort-value=&quot;1846&quot; | 1846-08-24
| data-sort-value=&quot;1917&quot; | 1917
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4223110|Q4223110]]
|-
| style='text-align:right'| 693
| [[Pavel Levitsky]]
| 
| data-sort-value=&quot;1859&quot; | 1859-10-03
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-07-31
| [[Fail:Levitskiy PP.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q3372961|Q3372961]]
|-
| style='text-align:right'| 694
| [[Pavel Vilken]]
| 
| data-sort-value=&quot;1879&quot; | 1879-07-12
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-01-31
| [[Fail:Капитан 2-го ранга Вилькен Павел Викторович. Эскадренный миносец «Легкий» (1914).jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q36688269|Q36688269]]
|-
| style='text-align:right'| 695
| [[Peep Heinloo]]
| Eesti suusahüppaja
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-11-28
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111465627|Q111465627]]
|-
| style='text-align:right'| 696
| [[Peep Laansoo]]
| Eesti autosportlane
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-04-22
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q29079450|Q29079450]]
|-
| style='text-align:right'| 697
| [[Peep Päll]]
| eesti jõutõstja, treener ja spordipedagoog
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970-12-08
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q124090271|Q124090271]]
|-
| style='text-align:right'| 698
| [[Peeter Järve]]
| Eesti poliitik
| data-sort-value=&quot;1874&quot; | 1874-03-11
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-06-20
| 
| [[Laatre vald]]
| [[:d:Q105737188|Q105737188]]
|-
| style='text-align:right'| 699
| [[Peeter Jürgenson]]
| 
| data-sort-value=&quot;1836&quot; | 1836-07-05
| data-sort-value=&quot;1903&quot; | 1903-12-20
| [[Fail:Petr Ivanovich Yurgenson.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4534789|Q4534789]]
|-
| style='text-align:right'| 700
| [[Peeter Karin]]
| Eesti poliitik
| data-sort-value=&quot;1877&quot; | 1877-10-09
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-08-23
| 
| [[Tartu vald]]
| [[:d:Q105698332|Q105698332]]
|-
| style='text-align:right'| 701
| [[Peeter Klein]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1997&quot; | 1997-01-28
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q120268608|Q120268608]]
|-
| style='text-align:right'| 702
| [[Peeter Laur]]
| Eesti iluuisutaja, treener ja kohtunik
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-12-15
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111465658|Q111465658]]
|-
| style='text-align:right'| 703
| [[Peeter Noode]]
| eesti autosportlane
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-01-28
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q124260621|Q124260621]]
|-
| style='text-align:right'| 704
| [[Peeter Pihl]]
| Eesti orienteeruja
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984-04-06
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111427624|Q111427624]]
|-
| style='text-align:right'| 705
| [[Peeter Priks]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-11-08
| data-sort-value=&quot;2011&quot; | 2011-08-19
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111427627|Q111427627]]
|-
| style='text-align:right'| 706
| [[Peeter Saar]]
| eesti karateka ja treener
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-11-15
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q124093135|Q124093135]]
|-
| style='text-align:right'| 707
| [[Peeter Vehm]]
| Eesti jahilaskur ja treener
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-08-12
| data-sort-value=&quot;2024&quot; | 2024-09-12
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111427552|Q111427552]]
|-
| style='text-align:right'| 708
| [[Pelle Sildre]]
| Eesti jäähokimängija ja treener
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-04-16
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q26791728|Q26791728]]
|-
| style='text-align:right'| 709
| [[Peter August Moritz von Kotzebue]]
| 
| data-sort-value=&quot;1827&quot; | 1827-09-20
| data-sort-value=&quot;1911&quot; | 1911-12-21
| 
| [[Harju maakond]]
| [[:d:Q12113873|Q12113873]]
|-
| style='text-align:right'| 710
| [[Peter P. Silvester]]
| 
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-01-25
| data-sort-value=&quot;1996&quot; | 1996-10-11
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q7176260|Q7176260]]
|-
| style='text-align:right'| 711
| [[Peter Rull]]
| 
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922-11-17
| data-sort-value=&quot;2014&quot; | 2014-01-05
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q11815908|Q11815908]]
|-
| style='text-align:right'| 712
| [[Peter W. von Weymarn]]
| 
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-07-02
| data-sort-value=&quot;2023&quot; | 2023-10-26
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q2078838|Q2078838]]
|-
| style='text-align:right'| 713
| [[Pille Hiiu]]
| Eesti lauatennisist
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-07-16
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111355384|Q111355384]]
|-
| style='text-align:right'| 714
| [[Pille Sooààr]]
| 
| 
| data-sort-value=&quot;2005&quot; | 2005-04-09
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q139793432|Q139793432]]
|-
| style='text-align:right'| 715
| [[Pille-Riin Jaik]]
| 
| data-sort-value=&quot;1991&quot; | 1991
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q114709190|Q114709190]]
|-
| style='text-align:right'| 716
| [[Piret Mängel]]
| 
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-01-13
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q25679239|Q25679239]]
|-
| style='text-align:right'| 717
| [[PK]]
| Eesti muusik
| data-sort-value=&quot;1989&quot; | 1989-07-03
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q30610951|Q30610951]]
|-
| style='text-align:right'| 718
| [[Polina Karlovna Obrucheva]]
| 
| data-sort-value=&quot;1842&quot; | 1842
| data-sort-value=&quot;1917&quot; | 1917
| [[Fail:Pauline Obrutschew.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q109418387|Q109418387]]
|-
| style='text-align:right'| 719
| [[Priit Seli]]
| eesti karateka ja treener
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-08-10
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q123983800|Q123983800]]
|-
| style='text-align:right'| 720
| [[Priit Uring]]
| 
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-10-05
| 
| 
| [[Rakke]]
| [[:d:Q134170640|Q134170640]]
|-
| style='text-align:right'| 721
| [[Priit Vene]]
| Eesti sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-12-22
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111427176|Q111427176]]
|-
| style='text-align:right'| 722
| [[Pyotr Heyden]]
| 
| data-sort-value=&quot;1840&quot; | 1840-10-29&lt;br/&gt;1840-10-24&lt;br/&gt;1840-11-05
| data-sort-value=&quot;1907&quot; | 1907-06-28
| [[Fail:Geiden Pyotr.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4134806|Q4134806]]
|-
| style='text-align:right'| 723
| [[Pärtel Tall]]
| Eesti filmirežissöör
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-04-19
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q110010631|Q110010631]]
|-
| style='text-align:right'| 724
| [[Ragnar Neljandi]]
| Eesti operaator
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980-06-06
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q110192088|Q110192088]]
|-
| style='text-align:right'| 725
| [[Raimond Mürk]]
| Eesti kahevõistleja ja treener
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-05-17
| data-sort-value=&quot;2019&quot; | 2019-03-17
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111461015|Q111461015]]
|-
| style='text-align:right'| 726
| [[Raimond Tamming]]
| eesti matkasportlane ja sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-05-11
| data-sort-value=&quot;2017&quot; | 2017-04-29
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q123987078|Q123987078]]
|-
| style='text-align:right'| 727
| [[Raimund Kokk]]
| eesti sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1915-09-27
| data-sort-value=&quot;2010&quot; | 2010-11-19
| 
| [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]]
| [[:d:Q124325678|Q124325678]]
|-
| style='text-align:right'| 728
| [[Raivo Mägi]]
| Eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-10-07
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111423343|Q111423343]]
|-
| style='text-align:right'| 729
| [[Raivo Raspel]]
| Eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-05-22
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111390092|Q111390092]]
|-
| style='text-align:right'| 730
| [[Ralf Brockhausen]]
| Saksamaa poliitik
| data-sort-value=&quot;1898&quot; | 1898-11-01
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-04-26
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q2129154|Q2129154]]
|-
| style='text-align:right'| 731
| [[Raoul Suurorg]]
| Eesti korvpallur
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970-04-11
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111423000|Q111423000]]
|-
| style='text-align:right'| 732
| [[Raul Nell]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-01-08
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-11-09
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q48953886|Q48953886]]
|-
| style='text-align:right'| 733
| [[Raul Virkebau]]
| Eesti käsipallur
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-05-23
| data-sort-value=&quot;2004&quot; | 2004-01-10
| 
| [[Raasiku]]
| [[:d:Q124332105|Q124332105]]
|-
| style='text-align:right'| 734
| [[Rauno Pikkor]]
| Eesti kahevõistleja
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-09-11
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111465901|Q111465901]]
|-
| style='text-align:right'| 735
| [[Reet Kaarneem]]
| Eesti kergejõustiklane, kergejõustikutreener ja spordipedagoog
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-10-26
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111422714|Q111422714]]
|-
| style='text-align:right'| 736
| [[Regina Kuzmichyova]]
| 
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-01-08
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q115434989|Q115434989]]
|-
| style='text-align:right'| 737
| [[Rein Liblik]]
| 
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-05-15
| data-sort-value=&quot;2006&quot; | 2006-07-01
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q117848421|Q117848421]]
|-
| style='text-align:right'| 738
| [[Rein Muremaa]]
| 
| data-sort-value=&quot;1892&quot; | 1892-10-21
| 
| 
| [[Viru-Jaagupi]]
| [[:d:Q137840719|Q137840719]]
|-
| style='text-align:right'| 739
| [[Rein Oidekivi]]
| Eesti diplomaat
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965
| 
| [[Fail:Presentation of Credentials by Estonia (22168837801).jpg|center|120px]]
| [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]]
| [[:d:Q111904103|Q111904103]]
|-
| style='text-align:right'| 740
| [[Rein Sprenk]]
| eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-07-30
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q124249071|Q124249071]]
|-
| style='text-align:right'| 741
| [[Rein Viiralt]]
| 
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-01-29
| 
| 
| [[Kareda vald (1939)|Kareda vald]]
| [[:d:Q135284412|Q135284412]]
|-
| style='text-align:right'| 742
| [[Rein Ööbik]]
| Eesti kergejõustiklane, treener ja sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-12-02
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111335639|Q111335639]]
|-
| style='text-align:right'| 743
| [[Reinhold Johann Nasackin]]
| 
| data-sort-value=&quot;1787&quot; | 1787-03-27
| data-sort-value=&quot;1831&quot; | 1831-05-19
| 
| [[Rapla maakond]]
| [[:d:Q16679679|Q16679679]]
|-
| style='text-align:right'| 744
| [[Reino Viidas]]
| Eesti motosportlane
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-10-02
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111421166|Q111421166]]
|-
| style='text-align:right'| 745
| [[Reio Käsnapuu]]
| eesti veemotosportlane
| data-sort-value=&quot;1996&quot; | 1996-11-14
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q124282401|Q124282401]]
|-
| style='text-align:right'| 746
| [[Renita Kramer]]
| 
| data-sort-value=&quot;1908&quot; | 1908-07-26
| data-sort-value=&quot;1989&quot; | 1989-01-13
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q94757490|Q94757490]]
|-
| style='text-align:right'| 747
| [[Richard Carl Eugen Kirchhoff]]
| 
| data-sort-value=&quot;1896&quot; | 1896-12-22
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q27870311|Q27870311]]
|-
| style='text-align:right'| 748
| [[Richard Karelson]]
| eesti maadleja
| data-sort-value=&quot;2002&quot; | 2002-02-21
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111144937|Q111144937]]
|-
| style='text-align:right'| 749
| [[Richard Magnus Karl von Wistinghausen]]
| 
| data-sort-value=&quot;1872&quot; | 1872-02-20
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1915
| [[Fail:Richard von Wistinghausen (1891–1893).jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q18237472|Q18237472]]
|-
| style='text-align:right'| 750
| [[Richard Tiitso]]
| 
| data-sort-value=&quot;1886&quot; | 1886-04-05
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-09-09
| 
| [[Mõdriku]]
| [[:d:Q134125321|Q134125321]]
|-
| style='text-align:right'| 751
| [[Riho Embrich]]
| Eesti jäähokimängija
| data-sort-value=&quot;1993&quot; | 1993-03-10
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q30302934|Q30302934]]
|-
| style='text-align:right'| 752
| [[Riho Parts]]
| Eesti auto- ja motosportlane
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-03-20
| 
| 
| [[Rakke]]
| [[:d:Q111420712|Q111420712]]
|-
| style='text-align:right'| 753
| [[Riho Soonik]]
| Eesti korvpallitreener ja sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-08-10
| 
| [[Fail:Riho Soonik sporditegelane 99.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111420765|Q111420765]]
|-
| style='text-align:right'| 754
| [[Risto Lall]]
| Eesti saalihokitreener
| data-sort-value=&quot;1979&quot; | 1979-06-04
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111420570|Q111420570]]
|-
| style='text-align:right'| 755
| [[Robert Gernhardt]]
| saksa kirjanik ja kunstnik
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-12-13
| data-sort-value=&quot;2006&quot; | 2006-06-30
| [[Fail:Robert gernhardt.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q70300|Q70300]]
|-
| style='text-align:right'| 756
| [[Robert Heldna]]
| Eesti laskesuusataja
| data-sort-value=&quot;1999&quot; | 1999-09-19
| 
| [[Fail:2023-02-18 BMW IBU World Championships Biathlon Oberhof 2023 – Men 4 x 7.5 km Relay by Sandro Halank–118.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q110475737|Q110475737]]
|-
| style='text-align:right'| 757
| [[Robert Johann Salemann]]
| 
| data-sort-value=&quot;1813&quot; | 1813
| data-sort-value=&quot;1874&quot; | 1874
| [[Fail:Залеман Роберт Карлович.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4185172|Q4185172]]
|-
| style='text-align:right'| 758
| [[Robert Virves]]
| Eesti autorallisõitja
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 2000-07-08
| 
| [[Fail:2022 Rally Poland - Robert Virves 2.jpg|center|120px]]
| [[Saaremaa vald]]
| [[:d:Q116033518|Q116033518]]
|-
| style='text-align:right'| 759
| [[Rodion Meier]]
| Eesti allveesportlane
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971-11-12
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q124261355|Q124261355]]
|-
| style='text-align:right'| 760
| [[Rodja Persidsky]]
| Rootsi näitleja
| data-sort-value=&quot;1911&quot; | 1911-04-22
| data-sort-value=&quot;1973&quot; | 1973-11-02
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q16650127|Q16650127]]
|-
| style='text-align:right'| 761
| [[Roland Gorbatšev]]
| eesti geoloog
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931
| data-sort-value=&quot;2023&quot; | 2023-12-15
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q5764710|Q5764710]]
|-
| style='text-align:right'| 762
| [[Roland Lään]]
| eesti sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1918&quot; | 1918-02-28
| data-sort-value=&quot;1997&quot; | 1997-09-27
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q124065269|Q124065269]]
|-
| style='text-align:right'| 763
| [[Roman Lovyagin]]
| 
| data-sort-value=&quot;1873&quot; | 1873-03-10
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945
| [[Fail:Lovyagin, Roman Mikhaylovich (Brockhaus and Efron Encyclopedic Dictionary).jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q15720325|Q15720325]]
|-
| style='text-align:right'| 764
| [[Romāns Adelheims]]
| 
| data-sort-value=&quot;1881&quot; | 1881-08-02
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-11-07
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q16350963|Q16350963]]
|-
| style='text-align:right'| 765
| [[Roomet Pikkor]]
| Eesti kahevõistleja ja treener
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-03-06
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111465837|Q111465837]]
|-
| style='text-align:right'| 766
| [[Rudolf Its]]
| 
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-10-01
| data-sort-value=&quot;1990&quot; | 1990-07-11
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4205334|Q4205334]]
|-
| style='text-align:right'| 767
| [[Rudolf Nõmmsalu]]
| 
| data-sort-value=&quot;1912&quot; | 1912-11-05
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981-09-14
| 
| [[Salutaguse (Kohila)|Salutaguse]]
| [[:d:Q134895862|Q134895862]]
|-
| style='text-align:right'| 768
| [[Rudolf Schmuul]]
| 
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1921-06-21
| data-sort-value=&quot;2002&quot; | 2002-01-04
| 
| [[Koguva]]
| [[:d:Q135210365|Q135210365]]
|-
| style='text-align:right'| 769
| [[Ruth Lausma Luik]]
| Eesti diplomaat
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-11-10
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q115682899|Q115682899]]
|-
| style='text-align:right'| 770
| [[Ruth Shimmo]]
| Eesti keemik
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-12-19
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q117256938|Q117256938]]
|-
| style='text-align:right'| 771
| [[Saima Tiik]]
| Eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-01-22
| 
| 
| [[Kohila]]
| [[:d:Q111393120|Q111393120]]
|-
| style='text-align:right'| 772
| [[Salme Pello]]
| Eesti poliitik
| data-sort-value=&quot;1898&quot; | 1898-10-10
| data-sort-value=&quot;1973&quot; | 1973-04-17
| 
| [[Kullamaa vald]]
| [[:d:Q40015619|Q40015619]]
|-
| style='text-align:right'| 773
| [[Salme Redlich]]
| Eesti tennisist
| data-sort-value=&quot;1904&quot; | 1904-04-07
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980-03-28
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111377802|Q111377802]]
|-
| style='text-align:right'| 774
| [[Salme Utsal]]
| 
| data-sort-value=&quot;1907&quot; | 1907-03-07
| data-sort-value=&quot;1995&quot; | 1995-11-25
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q50294912|Q50294912]]
|-
| style='text-align:right'| 775
| [[Samuel Grün]]
| 
| data-sort-value=&quot;1869&quot; | 1869-02-19
| No/unknown value
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q3471140|Q3471140]]
|-
| style='text-align:right'| 776
| [[Samuel Koppel]]
| 
| data-sort-value=&quot;1995&quot; | 1995-08-28
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q17158043|Q17158043]]
|-
| style='text-align:right'| 777
| [[Sana Valiulina]]
| 
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q39254179|Q39254179]]
|-
| style='text-align:right'| 778
| [[Sandra Andresson]]
| Eesti-Ameerika korvpallur
| data-sort-value=&quot;1989&quot; | 1989-03-11
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q119557427|Q119557427]]
|-
| style='text-align:right'| 779
| [[Sergei Bobrov]]
| Eesti võitlussportlane ja treener
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-07-01
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q124057255|Q124057255]]
|-
| style='text-align:right'| 780
| [[Sergei Javorski]]
| 
| data-sort-value=&quot;1902&quot; | 1902-06-09
| data-sort-value=&quot;1993&quot; | 1993-06-08
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q29342200|Q29342200]]
|-
| style='text-align:right'| 781
| [[Sergey Anapolsky]]
| 
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975-04-22
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q27523037|Q27523037]]
|-
| style='text-align:right'| 782
| [[Sergey Parfyonov]]
| Venemaa näitleja
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-10-08
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4346215|Q4346215]]
|-
| style='text-align:right'| 783
| [[Sergey Selyunin]]
| 
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-03-02
| data-sort-value=&quot;2021&quot; | 2021-01-11
| [[Fail:Selynin.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4414991|Q4414991]]
|-
| style='text-align:right'| 784
| [[Sergius Lipp]]
| Eesti näitleja
| data-sort-value=&quot;1894&quot; | 1894-07-02
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-02-17
| 
| [[Rakke]]
| [[:d:Q125491305|Q125491305]]
|-
| style='text-align:right'| 785
| [[Shlomit Dekel]]
| 
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-06-27
| data-sort-value=&quot;2024&quot; | 2024-08-14
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q18147871|Q18147871]]
|-
| style='text-align:right'| 786
| [[Siegfried Behrsing]]
| 
| data-sort-value=&quot;1903&quot; | 1903-11-06
| data-sort-value=&quot;1994&quot; | 1994-04-05
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q92388931|Q92388931]]
|-
| style='text-align:right'| 787
| [[Siim Veski]]
| eesti sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-12-25
| data-sort-value=&quot;2003&quot; | 2003-06-21
| 
| [[Muhu vald]]
| [[:d:Q124056455|Q124056455]]
|-
| style='text-align:right'| 788
| [[Siiri Liiv]]
| Eesti botaanik
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-06-10
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q115061020|Q115061020]]
|-
| style='text-align:right'| 789
| [[Sima Arlosoroff]]
| 
| data-sort-value=&quot;1901&quot; | 1901-12-26
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-03-02
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q16132154|Q16132154]]
|-
| style='text-align:right'| 790
| [[Sirli Pattenden]]
| 
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-04-27
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q134971159|Q134971159]]
|-
| style='text-align:right'| 791
| [[Sonja Vesterholt]]
| 
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-03-14
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q38053684|Q38053684]]
|-
| style='text-align:right'| 792
| [[Stanislav Pankov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-10-12
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q26710957|Q26710957]]
|-
| style='text-align:right'| 793
| [[Sven Brus]]
| Rootsi poliitik
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-01-23
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q5588504|Q5588504]]
|-
| style='text-align:right'| 794
| [[Sven Findeisen]]
| 
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-04-25
| data-sort-value=&quot;2023&quot; | 2023-07-21
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q27929278|Q27929278]]
|-
| style='text-align:right'| 795
| [[Sven Kolga]]
| Eesti korvpallur ja sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-07-10
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111378374|Q111378374]]
|-
| style='text-align:right'| 796
| [[Sven Sommer]]
| Eesti spordiajakirjanik
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-06-23
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111378448|Q111378448]]
|-
| style='text-align:right'| 797
| [[Sven Tedroff]]
| 
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-12-08
| data-sort-value=&quot;2024&quot; | 2024-02-07
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q120248874|Q120248874]]
|-
| style='text-align:right'| 798
| [[Svetla Gotševa]]
| 
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988-12-17
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q134971249|Q134971249]]
|-
| style='text-align:right'| 799
| [[Taavi Nõmmistu]]
| Eesti võrkpallur
| data-sort-value=&quot;1991&quot; | 1991-06-10
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q48869220|Q48869220]]
|-
| style='text-align:right'| 800
| [[Tamara Ebert]]
| 
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-12-16
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q116977169|Q116977169]]
|-
| style='text-align:right'| 801
| [[Tamara Veske]]
| 
| data-sort-value=&quot;1914&quot; | 1914-04-01
| data-sort-value=&quot;2005&quot; | 2005
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q12088976|Q12088976]]
|-
| style='text-align:right'| 802
| [[Tanel Pärss]]
| eesti karateka
| data-sort-value=&quot;1979&quot; | 1979-10-18
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q124279836|Q124279836]]
|-
| style='text-align:right'| 803
| [[Tanel Renter]]
| eesti maadlustreener ja -kohtunik
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-06-02
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q123987789|Q123987789]]
|-
| style='text-align:right'| 804
| [[Tarmo Kiviväli]]
| Eesti näitleja
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-07-10
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q109668641|Q109668641]]
|-
| style='text-align:right'| 805
| [[Tarmo Lipping]]
| 
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-09-20
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q42976843|Q42976843]]
|-
| style='text-align:right'| 806
| [[Tatjana Zujeva]]
| 
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-01-27
| data-sort-value=&quot;2008&quot; | 2008
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q38265304|Q38265304]]
|-
| style='text-align:right'| 807
| [[Tatyana Skorobogatova]]
| 
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-06-26
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q109490025|Q109490025]]
|-
| style='text-align:right'| 808
| [[Tess Grossmann]]
| Eesti ujuja
| data-sort-value=&quot;1994&quot; | 1994-08-02
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111416309|Q111416309]]
|-
| style='text-align:right'| 809
| [[Thomas Vehmanen]]
| 
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 2000-01-02
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q108120142|Q108120142]]
|-
| style='text-align:right'| 810
| [[Tiia Adamson]]
| Eesti jalgrattur ja sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-05-16
| data-sort-value=&quot;2022&quot; | 2022-09-30
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111351254|Q111351254]]
|-
| style='text-align:right'| 811
| [[Tiina Aunin]]
| 
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-04-22
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q50625637|Q50625637]]
|-
| style='text-align:right'| 812
| [[Tiit Kivisild]]
| Eesti jalgpallitreener ja sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-01-25
| 
| 
| [[Kohila]]
| [[:d:Q111415872|Q111415872]]
|-
| style='text-align:right'| 813
| [[Tiit Kõmper]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-05-03
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q48954922|Q48954922]]
|-
| style='text-align:right'| 814
| [[Tiit Pahker]]
| Eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-12-22
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111413664|Q111413664]]
|-
| style='text-align:right'| 815
| [[Tiiu Palm]]
| eesti spordiajakirjanik
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-07-05
| 
| 
| [[Noarootsi vald]]
| [[:d:Q124293729|Q124293729]]
|-
| style='text-align:right'| 816
| [[Tiiu Reissar]]
| 
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-09-29
| 
| 
| [[Viljandi maakond]]
| [[:d:Q133883570|Q133883570]]
|-
| style='text-align:right'| 817
| [[Timur Seifullen]]
| 
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-08-17
| data-sort-value=&quot;2020&quot; | 2020-08-10
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q124044327|Q124044327]]
|-
| style='text-align:right'| 818
| [[Toivo Elme]]
| Eesti filmirežissöör
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-12-18
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q110664334|Q110664334]]
|-
| style='text-align:right'| 819
| [[Toivo Hinrikus]]
| Eesti farmaatsiateadlane
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-10-19
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q123999295|Q123999295]]
|-
| style='text-align:right'| 820
| [[Toivo Moorast]]
| Eesti kergejõustiklane, treener ja sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-01-05
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111412734|Q111412734]]
|-
| style='text-align:right'| 821
| [[Toivo Sepp]]
| eesti motosportlane
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-05-01
| data-sort-value=&quot;2015&quot; | 2015-07-19
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q124056728|Q124056728]]
|-
| style='text-align:right'| 822
| [[Toivo Unt]]
| 
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-03-06
| 
| [[Fail:Toivo Unt eesti jazziedendaja 1992.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q116235267|Q116235267]]
|-
| style='text-align:right'| 823
| [[Toomas Aring]]
| eesti spordifotograaf
| data-sort-value=&quot;1920&quot; | 1920-05-07
| data-sort-value=&quot;2012&quot; | 2012-12-08
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q124094181|Q124094181]]
|-
| style='text-align:right'| 824
| [[Toomas Kitsing]]
| Eesti autosportlane
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-10-14
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111411767|Q111411767]]
|-
| style='text-align:right'| 825
| [[Toomas Triisa]]
| eesti motosportlane
| data-sort-value=&quot;1982&quot; | 1982-11-12
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111411593|Q111411593]]
|-
| style='text-align:right'| 826
| [[Traugott Stackelberg]]
| 
| data-sort-value=&quot;1891&quot; | 1891-03-18
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970-11-08
| [[Fail:Traugott von Stackelberg ca. 1960.tif|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q2450338|Q2450338]]
|-
| style='text-align:right'| 827
| [[Ture Oxenstierna]]
| 
| data-sort-value=&quot;1614&quot; | 1614
| data-sort-value=&quot;1669&quot; | 1669-12-15
| [[Fail:Count Ture Oxenstierna.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q19838180|Q19838180]]
|-
| style='text-align:right'| 828
| [[Tõnis Avingo]]
| 
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1913-05-06
| data-sort-value=&quot;1998&quot; | 1998-02-04
| 
| [[Are vald (Pärnu-Jaagupi kihelkond)]]
| [[:d:Q134882319|Q134882319]]
|-
| style='text-align:right'| 829
| [[Tõnis Haavel]]
| eesti pangandustegelane
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970-12-08
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q50664073|Q50664073]]
|-
| style='text-align:right'| 830
| [[Tõnis Kull]]
| 
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-05-10
| 
| 
| [[Kulina]]
| [[:d:Q134999196|Q134999196]]
|-
| style='text-align:right'| 831
| [[Tõnu Teesalu]]
| eesti jalgrattur
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-08-27
| data-sort-value=&quot;2018&quot; | 2018-08-11
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q124250116|Q124250116]]
|-
| style='text-align:right'| 832
| [[Tõnu Õunapuu]]
| Eesti võrkpallur ja treener
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-12-14
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111336296|Q111336296]]
|-
| style='text-align:right'| 833
| [[Udo Miller]]
| 
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-02-14
| 
| 
| [[Jõgeva maakond]]
| [[:d:Q135006306|Q135006306]]
|-
| style='text-align:right'| 834
| [[Ulla Johansen]]
| 
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-06-17
| data-sort-value=&quot;2021&quot; | 2021-02-14
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q2475116|Q2475116]]
|-
| style='text-align:right'| 835
| [[Ulla Saar]]
| Eesti illustraator
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975-01-04
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q43302813|Q43302813]]
|-
| style='text-align:right'| 836
| [[Ulrich Reuss]]
| 
| data-sort-value=&quot;1918&quot; | 1918-11-04
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-12-13
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q18028886|Q18028886]]
|-
| style='text-align:right'| 837
| [[Uno Siimann]]
| 
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-05-31
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-01-02
| 
| [[Laiuse vald]]
| [[:d:Q135218576|Q135218576]]
|-
| style='text-align:right'| 838
| [[Uno Väin]]
| eesti võrkpallur
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-10-26
| data-sort-value=&quot;1986&quot; | 1986-09-22
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q124261600|Q124261600]]
|-
| style='text-align:right'| 839
| [[Urjo Kareda]]
| 
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-02-09
| data-sort-value=&quot;2001&quot; | 2001-12-26
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q7900659|Q7900659]]
|-
| style='text-align:right'| 840
| [[Urmas Sadam]]
| Eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-07-24
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111410918|Q111410918]]
|-
| style='text-align:right'| 841
| [[Urmas Tölp]]
| Eesti jalgrattur
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972-01-25
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111410678|Q111410678]]
|-
| style='text-align:right'| 842
| [[Urmo Valter]]
| Eesti jalgrattur
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970-09-05
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111408678|Q111408678]]
|-
| style='text-align:right'| 843
| [[Ursula Gantschau]]
| 
| data-sort-value=&quot;1576&quot; | 1576
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q109317030|Q109317030]]
|-
| style='text-align:right'| 844
| [[Urve Sunny-Dzidzaria]]
| Eesti maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-11-04
| 
| 
| [[Rapla maakond]]
| [[:d:Q47453094|Q47453094]]
|-
| style='text-align:right'| 845
| [[Urve Tinnuri]]
| 
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953
| 
| 
| [[Viru-Jaagupi]]
| [[:d:Q125995894|Q125995894]]
|-
| style='text-align:right'| 846
| [[Vaclovas Bernotėnas]]
| 
| data-sort-value=&quot;1917&quot; | 1917-09-28
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-12-27
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4085114|Q4085114]]
|-
| style='text-align:right'| 847
| [[Vahur Proovel]]
| eesti maadlustreener
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-02-23
| data-sort-value=&quot;2018&quot; | 2018-10-20
| 
| [[Torma vald (1939)]]
| [[:d:Q124339390|Q124339390]]
|-
| style='text-align:right'| 848
| [[Vaike Aavik]]
| Eesti kiiruisutaja
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-04-24
| data-sort-value=&quot;2016&quot; | 2016-11-20
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q123942421|Q123942421]]
|-
| style='text-align:right'| 849
| [[Valdar Leede]]
| Eesti ajaloolane
| data-sort-value=&quot;1911&quot; | 1911
| data-sort-value=&quot;1990&quot; | 1990
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q56260292|Q56260292]]
|-
| style='text-align:right'| 850
| [[Valdek Berendsen]]
| eesti võimleja ja võimlemistreener
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-05-10
| 
| 
| [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]]
| [[:d:Q124314791|Q124314791]]
|-
| style='text-align:right'| 851
| [[Valdeko Asper]]
| eesti suusataja
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1921-10-16
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971-03-31
| 
| [[Laiuse vald]]
| [[:d:Q124302105|Q124302105]]
|-
| style='text-align:right'| 852
| [[Valdeko Kulvere]]
| 
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922-12-22
| data-sort-value=&quot;1993&quot; | 1993-05-29
| 
| [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]]
| [[:d:Q134999230|Q134999230]]
|-
| style='text-align:right'| 853
| [[Valdo Truve]]
| Eesti laulja ja näitleja
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-05-20
| data-sort-value=&quot;1991&quot; | 1991-08-03
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q116701264|Q116701264]]
|-
| style='text-align:right'| 854
| [[Valdu Kask]]
| eesti tõstekohtunik
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-02-27
| data-sort-value=&quot;1990&quot; | 1990-07-07
| 
| [[Ulvi (Vinni)|Ulvi]]
| [[:d:Q124312502|Q124312502]]
|-
| style='text-align:right'| 855
| [[Valeria Smirnova]]
| Eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;2006&quot; | 2006-10-04
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q121302066|Q121302066]]
|-
| style='text-align:right'| 856
| [[Valeria Tiganik]]
| 
| 
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q108842386|Q108842386]]
|-
| style='text-align:right'| 857
| [[Vallo Soots]]
| Eesti autosportlane
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-03-16
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111398542|Q111398542]]
|-
| style='text-align:right'| 858
| [[Valter Kruustee]]
| Eesti stsenarist
| data-sort-value=&quot;1908&quot; | 1908-12-09
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-05-11
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q50424308|Q50424308]]
|-
| style='text-align:right'| 859
| [[Vasilij Ivanovič Garpe]]
| 
| data-sort-value=&quot;1762&quot; | 1762-09-16
| data-sort-value=&quot;1814&quot; | 1814-02-19
| [[Fail:Garpe Vasily Ivanovich.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4133885|Q4133885]]
|-
| style='text-align:right'| 860
| [[Vasiliy Melikhov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1794&quot; | 1794-02-24
| data-sort-value=&quot;1863&quot; | 1863-11-30
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4289542|Q4289542]]
|-
| style='text-align:right'| 861
| [[Vasily Nikitin]]
| 
| data-sort-value=&quot;1906&quot; | 1906-07-26
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988-03-02
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q17642598|Q17642598]]
|-
| style='text-align:right'| 862
| [[Vasily Schneider]]
| 
| data-sort-value=&quot;1793&quot; | 1793-05-17
| data-sort-value=&quot;1872&quot; | 1872-11-27
| [[Fail:Шнейдер Василий Васильевич.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q19916574|Q19916574]]
|-
| style='text-align:right'| 863
| [[Veera Sarapuu]]
| Eesti maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1896&quot; | 1896-06-18
| data-sort-value=&quot;1986&quot; | 1986-02-15
| 
| [[Laatre vald]]
| [[:d:Q133888015|Q133888015]]
|-
| style='text-align:right'| 864
| [[Veera Taleš]]
| 
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-11-22
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q110412067|Q110412067]]
|-
| style='text-align:right'| 865
| [[Veiko Süvaoja]]
| Eesti jäähokimängija
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-04-10
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q26714772|Q26714772]]
|-
| style='text-align:right'| 866
| [[Vello Madiberk]]
| eesti aerutaja, aerutamistreener ja -kohtunik, jääpurjetaja ja veemotosportlane
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-08-23
| data-sort-value=&quot;2019&quot; | 2019-07-14
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q123985567|Q123985567]]
|-
| style='text-align:right'| 867
| [[Vello Misler]]
| Eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-11-24
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111383582|Q111383582]]
|-
| style='text-align:right'| 868
| [[Vello Prints]]
| 
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-12-31
| 
| 
| [[Are vald (Pärnu-Jaagupi kihelkond)]]
| [[:d:Q135013676|Q135013676]]
|-
| style='text-align:right'| 869
| [[Vello Vähi]]
| eesti jääpurjetaja ja sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-04-01
| data-sort-value=&quot;2002&quot; | 2002-08-27
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q124261603|Q124261603]]
|-
| style='text-align:right'| 870
| [[Velve Tamm]]
| Eesti tennisist ja treener
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-03-07
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q50375881|Q50375881]]
|-
| style='text-align:right'| 871
| [[Vera Tamm]]
| 
| data-sort-value=&quot;1881&quot; | 1881-05-02
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961
| 
| [[Rinsi]]
| [[:d:Q105828849|Q105828849]]
|-
| style='text-align:right'| 872
| [[Vergo Vernik]]
| eesti skulptor
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967
| 
| [[Fail:Vergo Vernik Pätsi monumendi avamisel. 2022.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q115019877|Q115019877]]
|-
| style='text-align:right'| 873
| [[Viacheslav Samodurov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-05-19
| 
| [[Fail:Вячеслав Самодуров - Фотограф Дмитрий Дубинский 2015.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q7924427|Q7924427]]
|-
| style='text-align:right'| 874
| [[Victor Emmanuilovitch Budde]]
| 
| data-sort-value=&quot;1836&quot; | 1836-03-01
| data-sort-value=&quot;1903&quot; | 1903-02-02
| [[Fail:Budde Victor Emmanuilovitch.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4097988|Q4097988]]
|-
| style='text-align:right'| 875
| [[Viive-Kai Rebane]]
| Eesti korvpallur
| data-sort-value=&quot;1989&quot; | 1989-04-07
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111397361|Q111397361]]
|-
| style='text-align:right'| 876
| [[Viktor Allakhverdov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-12-25
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4062557|Q4062557]]
|-
| style='text-align:right'| 877
| [[Viktor Körber]]
| 
| data-sort-value=&quot;1894&quot; | 1894-12-26
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970-07-17
| [[Fail:Прапорщик Виктор Кербер.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q18244009|Q18244009]]
|-
| style='text-align:right'| 878
| [[Viktor Zubik]]
| iluuisutaja
| data-sort-value=&quot;1993&quot; | 1993-10-25
| 
| [[Fail:2009 JGP Dresden Men Zubik01.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q17160183|Q17160183]]
|-
| style='text-align:right'| 879
| [[Viktoria Frey]]
| 
| data-sort-value=&quot;2006&quot; | 2006-09-27
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q134971211|Q134971211]]
|-
| style='text-align:right'| 880
| [[Villar Aron]]
| 
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-08-09
| data-sort-value=&quot;2023&quot; | 2023
| 
| [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]]
| [[:d:Q134983608|Q134983608]]
|-
| style='text-align:right'| 881
| [[Ville Tops]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-09-21
| data-sort-value=&quot;2010&quot; | 2010
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q50359505|Q50359505]]
|-
| style='text-align:right'| 882
| [[Virve Kurbel]]
| eesti tantsija ja tantsupedagoog
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-04-02
| 
| [[Fail:Kullaketrajad 87 (95) Kunstiline juht Virve Kurbel.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q124048232|Q124048232]]
|-
| style='text-align:right'| 883
| [[Virve Lunt]]
| Eesti filmiprodutsent
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-01-29
| data-sort-value=&quot;2018&quot; | 2018-04-08
| 
| [[Kurgla]]
| [[:d:Q132460429|Q132460429]]
|-
| style='text-align:right'| 884
| [[Vitali Sõritski]]
| 
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971-11-16
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q45342036|Q45342036]]
|-
| style='text-align:right'| 885
| [[Vivian Diana Schallhart]]
| 
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-05-14
| data-sort-value=&quot;2001&quot; | 2001-09-16
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q123765772|Q123765772]]
|-
| style='text-align:right'| 886
| [[Vivian Mitt]]
| eesti mäesuusataja
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-08-21
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q123986929|Q123986929]]
|-
| style='text-align:right'| 887
| [[Vladimir Bobrov]]
| Eesti jahilaskur ja treener
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-01-04
| data-sort-value=&quot;2017&quot; | 2017-07-28
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q124057391|Q124057391]]
|-
| style='text-align:right'| 888
| [[Vladimir Golkhovoy]]
| 
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-10-18
| 
| [[Fail:Гольховой Владимир Михайлович.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4142800|Q4142800]]
|-
| style='text-align:right'| 889
| [[Vladimir Komarov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1890&quot; | 1890-05-10
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971-10-08
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q120143464|Q120143464]]
|-
| style='text-align:right'| 890
| [[Vladimir Kozyrev]]
| 
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-12-06
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4227037|Q4227037]]
|-
| style='text-align:right'| 891
| [[Vladimir Labzin]]
| Eesti ujuja
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-02-20
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111396000|Q111396000]]
|-
| style='text-align:right'| 892
| [[Vladimir Pavlenko]]
| 
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953
| data-sort-value=&quot;2023&quot; | 2023-02-13
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4015832|Q4015832]]
|-
| style='text-align:right'| 893
| [[Vladimir Rosen]]
| 
| data-sort-value=&quot;1742&quot; | 1742-01-06
| data-sort-value=&quot;1790&quot; | 1790-12-17
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4396498|Q4396498]]
|-
| style='text-align:right'| 894
| [[Vladimir Rshepetski]]
| 
| data-sort-value=&quot;1853&quot; | 1853-11-07
| data-sort-value=&quot;1914&quot; | 1914-09-06
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4394259|Q4394259]]
|-
| style='text-align:right'| 895
| [[Vladimir Shavernovsky]]
| Poola insener
| data-sort-value=&quot;1872&quot; | 1872-02-01
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-09-03
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4519215|Q4519215]]
|-
| style='text-align:right'| 896
| [[Vladimir Tšekulajev]]
| 
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-08-23
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q47110930|Q47110930]]
|-
| style='text-align:right'| 897
| [[Voldemar Ulmer]]
| 
| data-sort-value=&quot;1896&quot; | 1896-12-20
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-03-27
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q15078821|Q15078821]]
|-
| style='text-align:right'| 898
| [[Voldemar Uustalu]]
| Eesti fotograaf
| data-sort-value=&quot;1907&quot; | 1907-07-10&lt;br/&gt;1907
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-07-10
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q28064836|Q28064836]]
|-
| style='text-align:right'| 899
| [[Walter Woldemar Johannes von Roth]]
| 
| data-sort-value=&quot;1889&quot; | 1889
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q55100585|Q55100585]]
|-
| style='text-align:right'| 900
| [[Wanda Tukanowicz]]
| Poola ajaloolane
| data-sort-value=&quot;1910&quot; | 1910-04-29
| data-sort-value=&quot;1991&quot; | 1991-06-07
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q9370847|Q9370847]]
|-
| style='text-align:right'| 901
| [[Werner Eichhorn]]
| Saksamaa näitleja
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922-11-15
| data-sort-value=&quot;2005&quot; | 2005-07-14
| 
| [[Lihula vald]]
| [[:d:Q99764|Q99764]]
|-
| style='text-align:right'| 902
| [[Wilhelm Koehler]]
| 
| data-sort-value=&quot;1884&quot; | 1884-12-17
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-11-03
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q18029690|Q18029690]]
|-
| style='text-align:right'| 903
| [[Wilhelm Smets]]
| 
| data-sort-value=&quot;1796&quot; | 1796-09-15
| data-sort-value=&quot;1848&quot; | 1848-10-14
| [[Fail:Wilhelm Smets.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q2575138|Q2575138]]
|-
| style='text-align:right'| 904
| [[Wilhelm von zur Mühlen]]
| 
| data-sort-value=&quot;1792&quot; | 1792-09-18
| data-sort-value=&quot;1847&quot; | 1847-06-06
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q2576127|Q2576127]]
|-
| style='text-align:right'| 905
| [[William Grossthal]]
| Eesti matemaatik
| data-sort-value=&quot;1906&quot; | 1906-03-26
| data-sort-value=&quot;1989&quot; | 1989-11-23
| 
| [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]]
| [[:d:Q134777291|Q134777291]]
|-
| style='text-align:right'| 906
| [[William Morris Leiserson]]
| Ameerika Ühendriikide majandusteadlane
| data-sort-value=&quot;1883&quot; | 1883
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-02-12
| [[Fail:Washington, D.C., May 15. William M Leiseron, (member of?) the NLRB LCCN2016875077.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q19863976|Q19863976]]
|-
| style='text-align:right'| 907
| [[Woldemar Carl Otto Alexander von Stackelberg]]
| 
| data-sort-value=&quot;1837&quot; | 1837-05-15&lt;br/&gt;1837
| data-sort-value=&quot;1905&quot; | 1905-10-08&lt;br/&gt;1907
| 
| [[Moora]]
| [[:d:Q105332687|Q105332687]]
|-
| style='text-align:right'| 908
| [[Wolfgang Jacoby]]
| Saksamaa ülikooli õppejõud
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-12-03
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q2590094|Q2590094]]
|-
| style='text-align:right'| 909
| [[Yakov Kuprits]]
| 
| data-sort-value=&quot;1878&quot; | 1878-06-21
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-11-23
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q26912306|Q26912306]]
|-
| style='text-align:right'| 910
| [[Yekaterina Kolyvanova]]
| 
| data-sort-value=&quot;1780&quot; | 1780-11-16
| data-sort-value=&quot;1851&quot; | 1851-09-01
| [[Fail:Ekaterina Karamzina.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4214002|Q4214002]]
|-
| style='text-align:right'| 911
| [[Yekaterina Volkova]]
| 
| data-sort-value=&quot;1982&quot; | 1982-01-15
| 
| [[Fail:Ekaterina Valeryevna Volkova 2014 003.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4123377|Q4123377]]
|-
| style='text-align:right'| 912
| [[Yelena Rakhlenko]]
| 
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-11-02
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4391117|Q4391117]]
|-
| style='text-align:right'| 913
| [[Yury Aksyuta]]
| 
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-04-27
| 
| [[Fail:Yuriy Asyuta, ESC2013 press conference.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4059970|Q4059970]]
|-
| style='text-align:right'| 914
| [[Õie Raudsepp]]
| eesti nahakunstnik
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-02-02
| data-sort-value=&quot;2018&quot; | 2018-10-15
| 
| [[Laatre vald]]
| [[:d:Q124619215|Q124619215]]
|-
| style='text-align:right'| 915
| [[Õie Veber]]
| Eesti korvpallur
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-11-25
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q111351780|Q111351780]]
|-
| style='text-align:right'| 916
| [[Ülle Kurs]]
| 
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-11-18
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q121464227|Q121464227]]
|-
| style='text-align:right'| 917
| [[Ülo Läänemets]]
| 
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-06-15
| data-sort-value=&quot;2014&quot; | 2014-04-16
| 
| [[Avispea]]
| [[:d:Q126902385|Q126902385]]
|-
| style='text-align:right'| 918
| [[Ülo Poots]]
| Eesti ajakirjanik ja tõlkija
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-05-03
| data-sort-value=&quot;2001&quot; | 2001-07-08
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q124081451|Q124081451]]
|-
| style='text-align:right'| 919
| [[Česlovas Gabalis]]
| Leedu laulja
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-11-21
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q16477656|Q16477656]]
|-
| style='text-align:right'| 920
| [[Фокке, Иван Григорьевич]]
| 
| data-sort-value=&quot;1882&quot; | 1882
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-03-12
| [[Fail:Фокке И. Г.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q109487981|Q109487981]]
|-
| style='text-align:right'| 921
| [[Чубаков, Кирилл Николаевич]]
| 
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-04-24
| data-sort-value=&quot;1986&quot; | 1986
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q4517349|Q4517349]]
|}
{{Wikidata loendi lõpp}}

[[Kategooria:Puuduvate artiklite loendid|Eesti]]</text>
      <sha1>cu9wvfqmmuhf6hircefqiwyfy6surib</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasulik idioot</title>
    <ns>0</ns>
    <id>491272</id>
    <revision>
      <id>7203997</id>
      <parentid>7194048</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T20:11:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7203997</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12960" sha1="gb9gboonzcm9m6y7pc4kbj14xd456jg" xml:space="preserve">'''Kasulik idioot''' on inimene või institutsioon, kes viib enesele teadmata ellu vaenlase eesmärke või edendab vastase retoorikat või poliitikat.

==Väljendi päritolu==
Mõistet kasulik idioot (ing k ''useful idiot'') rumala inimese kohta, keda saab poliitilistel eesmärkidel ära kasutada, ilmus esimest korda [[Suurbritannia]] väljaandes''The Saturday Review of Politics, Literature, Science, and Art'' 1864. aastal artiklis, mis kirjeldas seadusloomet Prantsusmaal.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://wordhistories.net/2021/03/26/useful-idiot/|title='useful idiot': Meaning and origin|date=26 March 2021}}&lt;/ref&gt;

Väljendi levitamist omistatakse Vene revolutsionäärile [[Vladimir Lenin|Vladimir Iljitš Leninile]] (''полезные дураки''), kuid pole tõendeid, et Lenin oleks seda väljendit oma kõnedes või kirjades kasutanud.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Üks lause, mille põhjal järeldatakse, et tegu on Lenini väljamõeldud sõnapaariga, on: &quot;Kapitalistid müüvad meile köie, millega me saame neid üles puua.&quot; Lenini tööde uurijad on siiski sedastanud, et ei väljendit &quot;kasulik idioot&quot; ega ''köie''-lauset leia ühestki Nõukogude Liidus avaldatud tööst.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;safire&quot;&gt;{{cite news|last=Safire|first=William|url=https://www.nytimes.com/1987/04/12/magazine/on-language.html|title=On Language: Useful Idiots Of the West|work=[[The New York Times]]|date=12 April 1987|access-date=19 July 2017}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;safire&quot; /&gt; Vene keeles on tuvastatud mõiste kasutamine 1941. aastal, mil sellega pilgati Vene nihiliste 1860. aastatel, kes olid Poola agentide jaoks &quot;kasulikud lollid ja rumalad entusiastid&quot;.&lt;ref&gt;The expression was used, e.g., by Russian literary critic {{Interlanguage link multi|Vasily Bazanov|ru|Базанов, Василий Григорьевич}}, when commenting on [[Nikolai Leskov]]'s [[Anti-nihilistic novel|anti-nihilistic novels]]: &quot;Русские «нигилисты» в руках польских агентов, судя по роману Лескова, были не больше как «полезные дураки» и глупые энтузиасты, которых можно заставить итти в огонь и в воду&quot; (&quot;According to Leskov's novel, Russian 'nihilists' were for Polish agents no more than ''useful fools'' and silly enthusiasts, which could be goaded to go through fire and water.&quot;), citing from Bazanov's monograph  &quot;Из литературной полемики 60-х годов&quot;, Государственное издательство Карело-Финской ССР, Petrozavodsk, 1941 [https://books.google.com/books?id=J5chAAAAMAAJ&amp;q=%22%D0%BF%D0%BE%D0%BB%D0%B5%D0%B7%D0%BD%D1%8B%D0%B5+%D0%B4%D1%83%D1%80%D0%B0%D0%BA%D0%B8%22 p. 80] The phrase refers to a contemporary opinion that Russian revolutionary movement (colloquially called &quot;nihilists&quot;) was a result of anti-Russian agitation by  the [[January Uprising|Polish insurgents]].&lt;/ref&gt;

Külmast sõjast rääkivas artiklis 1948. aasta juuni ajalehes [[New York Times]] kasutati samuti seda mõistet.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Artiklis kirjeldati toonast [[Itaalia]] poliitikat ja viidati Itaalia Demokraatlikule Sotsialistlikule Partei ajalehele L'Umanitá.&lt;ref name=&quot;nyt-1948&quot;&gt;{{cite news|last=Cortesi|first=Arnold|url=https://www.nytimes.com/1948/06/21/archives/communist-shift-is-seen-in-europe-tour-of-two-italian-leaders.html|title=Communist Shift is seen in Europe; Tour of Two Italian Leaders Behind Iron Curtain Held to Doom Popular Fronts|work=The New York Times|date=21 June 1948|access-date=30 December 2018}}&lt;/ref&gt; Hiljem kasutati sama mõistet 1955. aasta USA töölisväljaandes, viidates sellega itaallastele, kes toetavad [[Kommunism|kommuniste]].&lt;ref&gt;{{cite news|last=Stogel|first=Syd|title='Useful Idiots' Keep Italy Reds Strong|publisher=American Federation of Labor News-Reporter|year=1955}}&lt;/ref&gt; Väljaanne [[Time]] kasutas mõistet esimest korda 1958. aastal, taas aktivisti kirjeldades, kes toetab kommunismi. Selles väljaandes kasutati mõistet ka edaspidi, 1970.–2010. aastateni.&lt;ref name=&quot;time-battlefield&quot;&gt;{{cite magazine|url=http://content.time.com/time/magazine/article/0,9171,909730,00.html|date=2 November 1970|title=WORLD: The City as a Battlefield: A Global Concern|magazine=[[Time]]|access-date=2024-11-28|archive-date=2019-04-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20190426205123/http://content.time.com/time/magazine/article/0,9171,909730,00.html|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite magazine|first=Jacob V.|last=Lamar, Jr.|url=http://content.time.com/time/magazine/article/0,9171,966229,00.html|date=14 December 1987|title=An Offer They Can Refuse|magazine=[[Time]]|access-date=2024-11-28|archive-date=2019-04-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20190426205118/http://content.time.com/time/magazine/article/0,9171,966229,00.html|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite magazine|first=James|last=Poniewozik|url=https://entertainment.time.com/2009/11/03/tv-marks-obama-anniversary-with-documentaries-aliens/|date=3 November 2009|title=TV Marks Obama Anniversary with Documentaries, Aliens|magazine=[[Time]]|access-date=2024-11-28|archive-date=2019-04-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20190426205121/http://entertainment.time.com/2009/11/03/tv-marks-obama-anniversary-with-documentaries-aliens/|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite magazine|first=Joe|last=Klein|url=https://swampland.time.com/2010/11/26/israel-first-yet-again/|date=26 November 2010|title=Israel First, Yet Again|magazine=[[Time]]|access-date=12 March 2018}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite magazine|url=https://newsfeed.time.com/2012/03/14/wednesday-words-useful-idiots-don-draping-and-more/|title=Wednesday Words: Useful Idiots, Don 'Draping' and More|magazine=[[Time]]|first=Katy|last=Steinmetz|date=14 March 2012|access-date=12 March 2018|archive-date=2019-04-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20190426205120/http://newsfeed.time.com/2012/03/14/wednesday-words-useful-idiots-don-draping-and-more/|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;

== Mõiste kasutamine ajaloos ==
Sõnapaariga &quot;kasulik idioot&quot; iseloomustati 20. sajandi esimesel poolel vasakpoolseid intelligente&lt;ref name=&quot;yhxdr&quot; /&gt;, peamiselt peeti silmas Lääne inimesi, sotsiaaldemokraate&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;, kes edendasid oma asukohariigis kommunismi-ideed. Esialgu tähistatigi sõnapaariga USA marksiste, kes levitasid sotsialistlikule parteile kasulikku meelelaadi&lt;ref name=&quot;Mcj0e&quot; /&gt;, hiljem on termini kasutusala laienenud. Lääne päritolu kommuniste nimetas V. I. Lenin aga kaasreisijateks. Nii kasulikud idioodid kui ka kaasreisijad aitasid ehitada üles kommunismiideed väljaspool Nõukogude Liitu, esimesed tahtmatult, teised tahtlikult.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

== Mõiste kasutamine 21. sajandil ==
21. sajandil on sõnapaari &quot;kasulik idioot&quot; kasutatud nii ajakirjandusväljaannete, ühingute ametnike kui ka riigipeade kohta, aga ka ''vice versa'': nimetatud sõnapaari leiab nii ajakirjandusväljaannete, ametnike kui ka riigipeade sõnavõttudest või väljaütlemistest mõne teise isiku või institutsiooni aadressil. Tänapäeval kasutatakse mõistet &quot;kasulik idioot&quot; propagandas demagoogiavõttena, mille eesmärk on sildistatu diskussioonist eemaldada.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Eesti kultuuriruumis viidatakse ajakirjanduse ([[libauudis]]te avaldamise või levitamise kaudu) või üksikisiku koostööle Venemaaga ja Eesti huvide kahjustamisele suhetes [[Venemaa Föderatsioon]]iga.&lt;ref name=&quot;u1hJn&quot; /&gt;

Lisaks libauudistele nimetatakse seoses Venemaa Föderatsiooniga kasulikeks idiootideks tuntud inimesi, enamasti Lääne päritolu muusikuid ja näitlejaid, või Lääne poliitikuid, kes avaldavad avalikku toetust Venemaa presidendi [[Vladimir Putin]]i tegevusele ja poliitikale. Oluline osa poliitilise tegevuse heakskiitmisest moodustab Venemaa võimuesindajatele sobiv arusaamine [[Sõda Donbassis|Ukraina sõjast]] ja [[2014. aasta Krimmi kriis|Krimmi poolsaare annekteerimisest]].&lt;ref name=&quot;21HrP&quot; /&gt;

2016. aasta Kaitsepolitsei aastaraamatu esitlemisel anti hinnang Euroopa Liidu vastastele (parteidele) ja rahvuspopulistidele Eestis, kui KaPo peadirektor [[Arnold Sinisalu]] nimetas sellise mõttesuuna esindajaid kasulikeks idiootideks.&lt;ref name=&quot;JEnMy&quot; /&gt;

Skandinaavia maades on mõistet kasutatud seoses grupeeringuga Odini sõdalased, mis loodi reaktsioonina pagulaskriisist vallandunud immigratsioonilainele. Seoses Venemaaga on kasulikuks idioodiks nimetatud Ungari peaminister [[Viktor Orbán]]it&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; ja ka [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] 45. presidenti [[Donald Trump]]i&lt;ref name=&quot;YlweF&quot; /&gt;.

Uuemal ajal on rõivatööstuses kasutatud Ladina-Ameerika partisaniliikumist juhtinud ja tänapäeval üldise protestimeelsuse sümboliks saanud marksisti [[Che Guevara]] näopilti või -kujutist (Che-kaubandus). Nimetatud kujund on noorte seas sümbol vastuhakust ja protestimeelsusest, ent endale aru andmata võivad sellise pildiga riiete kandjad muutuda kasulikeks idiootideks kommunistlikele või marksistlike või stalinlike ideede levitamisel.&lt;ref name=&quot;YsoNV&quot; /&gt;

Mõiste &quot;kasulik idioot&quot; kasutamine on väljunud poliitika-aladelt, leides kasutust ka kultuurimaailmas, kus kunstnikud on endid jaganud teatud klassidesse ja üks nimetab teist kasulikuks idioodiks suhetes linnavõimudega.&lt;ref name=&quot;g74NQ&quot; /&gt;

== Vaata ka ==

* [[Pehme jõud]]
* [[Hübriidsõda]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.poliitika.guru/memorandum-kasulikud-idioodid-nadal-8/|Pealkiri=MEMORANDUM: KASULIKUD IDIOODID|Väljaanne=poliitika.guru|Aeg=21.02.2017|Kasutatud=29.10.2017|arhiivimisaeg=23.12.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171223160649/http://www.poliitika.guru/memorandum-kasulikud-idioodid-nadal-8/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=WILLIAM SAFIRE|URL=http://www.nytimes.com/1987/04/12/magazine/on-language.html|Pealkiri=ON LANGUAGE|Väljaanne=New York Times|Aeg=April 12, 1987|Kasutatud=29.10.2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.propastop.org/2016/12/19/kasulik-idioot-1/|Pealkiri=Propagandasõnastik: kasulik idioot|Väljaanne=Propastop|Aeg=19.12.2016|Kasutatud=29.10.2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yhxdr&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Umberto Eco|URL=https://arvamus.postimees.ee/185482/umberto-eco-kes-on-idioot|Pealkiri=Kes on idioot?|Väljaanne=Eesti Päevaleht|Aeg=9. november 2009|Kasutatud=29.10.2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Mcj0e&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.urbandictionary.com/define.php?term=Useful%20Idiot|Pealkiri=TOP DEFINITION Useful Idiot|Väljaanne=Urban Dictionary|Aeg=October 29, 2011|Kasutatud=29.10.2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://newcentrist.wordpress.com/2007/08/13/forgetting-orwell%E2%80%99s-lessons-for-the-left-useful-idiots-and-fellow-travelers-in-the-21st-century/|Pealkiri=Forgetting Orwell’s Lessons for the Left: Useful Idiots and Fellow Travelers in the 21st Century|Väljaanne=Newcentrist.wordpress.com|Aeg=13.08.2007|Kasutatud=19.12.2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;u1hJn&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Andres Kahar|URL=http://epl.delfi.ee/news/arvamus/andres-kahar-argem-olgem-kasulikud-idioodid?id=51141127|Pealkiri=Ärgem olgem &quot;kasulikud idioodid&quot;|Väljaanne=Eesti Päevaleht|Aeg=05.09.2008|Kasutatud=29.10.2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;21HrP&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Jürgen Tamme|URL=https://pluss.postimees.ee/3337989/oodatud-uhendaja-voi-kasulik-idioot|Pealkiri=Oodatud ühendaja või kasulik idioot?|Väljaanne=Postimees|Aeg=23.09.2015|Kasutatud=19.12.2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JEnMy&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Tiina Kaukvere, Liis Velsker|URL=https://www.postimees.ee/3652237/kapo-pagulastega-hirmutavatele-rahvuspopulistidele-on-vene-propaganda-hea-liitlane|Pealkiri=Kapo: pagulastega hirmutavatele rahvuspopulistidele on Vene propaganda hea liitlane|Väljaanne=Postimees|Aeg=12.04.2016|Kasutatud=19.12.2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YlweF&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Aadu Hiietamm|URL=http://www.ohtuleht.ee/806344/endine-luurejuht-trump-on-putini-kasulik-idioot|Pealkiri=Endine luurejuht: Trump on Putini kasulik idioot|Väljaanne=Õhtuleht|Aeg=23. mai 2017|Kasutatud=29.10.2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YsoNV&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Mart Laar|URL=https://www.diplomaatia.ee/artikkel/che-guevara-ja-kasulikud-idioodid/|Pealkiri=Che Guevara ja kasulikud idioodid|Väljaanne=Diplomaatia|Aeg=november 2007|Kasutatud=19.12.2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5VlmO&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Mirjam Mäekivi|URL=https://www.postimees.ee/1604495/nsvli-ja-natsisumboolika-avalik-kasutamine-muutub-karistatavaks|Pealkiri=NSVLi ja natsisümboolika avalik kasutamine muutub karistatavaks|Väljaanne=Postimees|Aeg=30.11.2006|Kasutatud=19.12.2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;g74NQ&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Francisco Martínez|URL=http://www.muurileht.ee/linnavagivald-vasitab-ei-jaksa-enam-olla-kasulik-idioot/|Pealkiri=Linnavägivald väsitab – ei jaksa enam olla kasulik idioot|Väljaanne=Müürileht|Aeg=10.11.2014|Kasutatud=19.12.2017}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Poliitiline kommunikatsioon]]
[[Kategooria:Propaganda]]</text>
      <sha1>gb9gboonzcm9m6y7pc4kbj14xd456jg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Wenedyk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>497525</id>
    <revision>
      <id>7204128</id>
      <parentid>5296915</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:48:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204128</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1321" sha1="3tzcydgfevcqcpuwgxzi9jl25u5291z" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
'''Wenedyk''' ({{Keel-en|'''Venedic'''}}) on [[tehiskeel]], mille on loonud hollandi tõlkija [[Jan van Steenbergen]] (kes on ka aidanud luua tehiskeelt [[Interslaavi keel|Interslavic]]). Seda kasutatakse väljamõeldud ''[[Rzeczpospolita|Kahe krooni vabariigis]]'', [[Alternatiivajalugu|alternatiivajaloo]] maailmas [[Ill Bethisad]]. Wenedyk on [[Vulgaarladina keel|Vulgaarladina]] järglane mida on palju mõjutanud [[Slaavi keeled]], Selles maailmas vallutas [[Rooma keisririik|Rooma impeerium]] [[Poola]] maad ja [[Poola keel]]e asemel arenes seal välja Wenedyk. Wenedyk proovib näidata kuidas oleks võinud [[Poola keel]] välja näha kui see oleks [[Slaavi keeled|Slaavi]] keele asemel olnud [[Romaani keeled|Romaani keel]]. Internetis on Wenedyki keel tuntud näide altlangist ([[Tehiskeel]] mis on loodud [[Alternatiivajalugu|alternatiivajaloo]] maailma jaoks).&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Jan van Steenbergen|URL=http://steen.free.fr/wenedyk/|Pealkiri=Wenedyki keele koduleht|Keel=Inglise keeles}}&lt;/ref&gt;

== Tähestik ==

Wenedyku tähestik on täpselt sama mis Poola tähestik. Tähestikus on 32 tähte:

'''A Ą B C Ć D E Ę F G H I J K L Ł M N Ń O Ó P R S Ś T U W Y Z Ź Ż'''

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Tehiskeeled]]
[[Kategooria:Mõttelised eksperimendid]]</text>
      <sha1>3tzcydgfevcqcpuwgxzi9jl25u5291z</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Þrjótrunn</title>
    <ns>0</ns>
    <id>497551</id>
    <revision>
      <id>7204133</id>
      <parentid>6019382</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:51:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204133</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="960" sha1="lk3mj88xazxy6tmihpgxoxh6xpeq49x" xml:space="preserve">'''Þrjótrunn''' on [[tehiskeel]], mille on loonud Henrik Theiling. Þrjótrunni räägitakse alternatiivajaloo maailmas, kus [[roomlased]] vallutasid [[Island]]i ja tõid oma keele endaga kaasa. Sajandite pärast arenes Islandil välja [[ladina keel]], mida oli palju mõjutanud Islandi keele hääldus.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Henrik Theiling|URL=http://www.kunstsprachen.de/s17/|Pealkiri=Þrjótrunni keele koduleht|Keel=Inglise keeles}}&lt;/ref&gt;

== Näide ==

'''Meieisapalve'''
&lt;poem&gt;
Patir nostir, tú tög er í kjal,
Settiþikist næminnsu tú.
Rægnsu tú vin.
Oltirsa tvo sjá þátt, kæsig í tjarr tög í kjöl.
Dátu næfur höði köttiðun pánsu nostur.
Perdóttu næfur défitsu nostur tög eð nær perdóðmur dæftrissir nöstir.
Ídýktu nær né í tjattatjón, már lifratu nær á möld.
Kvor tví ert rægnsu, potirsu eð glærsa hákur eð itinmett.
&lt;/poem&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Thrjotrunn}}
[[Kategooria:Tehiskeeled]]</text>
      <sha1>lk3mj88xazxy6tmihpgxoxh6xpeq49x</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aleksei Vorobjov</title>
    <ns>0</ns>
    <id>498989</id>
    <revision>
      <id>7204040</id>
      <parentid>6189558</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T22:15:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <origin>7204040</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="597" sha1="0z4gni7l2wucc268ao5e8zyyuwwg78s" xml:space="preserve">[[Fail:Alex Sparrow 04-11 RN MOW.jpg|pisi|Vorobjov (2011)]]

'''Aleksei Vladimirovitš Vorobjov''' (Алексей Владимирович Воробьёв; sündinud [[9. jaanuar]]il [[1987]]) on Venemaa laulja ja näitleja. Ta kasutab ka esinejanime '''Alex Sparrow'''.

[[2011. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esindas ta Venemaad lauluga &quot;[[Get You]]&quot;, mis kogus finaalis 77 punkti ja saavutas 16. koha.

{{Venemaa esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}}
{{JÄRJESTA:Vorobjov, Aleksei}}
[[Kategooria:Venemaa lauljad]]
[[Kategooria:Eurovisioonil osalejad]]
[[Kategooria:Sündinud 1988]]</text>
      <sha1>0z4gni7l2wucc268ao5e8zyyuwwg78s</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nassia keel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>499737</id>
    <revision>
      <id>7204142</id>
      <parentid>6135014</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T06:01:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204142</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1806" sha1="o9z7137r34ebtl1modwzbks09c73k3o" xml:space="preserve">Nassia&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Jan Havliš|URL=http://ark.wz.cz/conlangs/nashian.html|Pealkiri=Nassia keele koduleht|Keel=inglise keel|vaadatud=2018-03-04|arhiivimisaeg=2018-03-05|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180305062901/http://ark.wz.cz/conlangs/nashian.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; keel (Nassia keeles Nasika) on [[Alternatiivajalugu|Alternatiivajaloo]] maailmas [[Ill Bethisad]]is räägitav [[tehiskeel]]. Keel kuulub väljamõeldud põhja-Slaavi (tuntud ka kui Soome-Slaavi) keelkonda kuuluv keel mida on palju mõjutanud [[Soome keel]]. Keele loojaks on Jan Havliš. Nassia keelt räägitakse Nassiamaa vabariigis (Nasëku Eesemirü) mis asub meie maailma [[Karjala]]s.

Nassia keelel on kolm suuremat murret. Settikortia murre (sëttikortëki reki), Karjala murre (käräleki reki) mida on palju mõjutanud [[Soome-ugri keeled|Soome-Ugri keeled]], Laadoga-Onega või Laadoga-Äänisjärve murre (neppö-eniseki reki) mida on palju mõjutanud [[Vene keel]].
== Näiteid ==
===Meieisapalve (Otenäsü)===
: Otë naso senü Neppesöösüänä, ta sëvënis imenö tene.
: Ta pirittes rezä tene.
: Ta ses vola tene, akaa änäneppesää ite änäzemii.
: Kileppä naso sätteke ta tottës nam tinusaa.
: I ta ötüpüsetis nam tulëkku naso, akaa i mi ötüpüsetivime tulëzinikomu naso.
: I ta nevüvettes no vunapatta nu ta izëppavis no otunëpirazano.
: Pervü sene rezä ite uumisëvo ite salva tene vekää. Takaa vusëtito.

===&quot;Püha öö&quot; (&quot;Teesä nöketä&quot;) ===
: Teesä nokëta, sëvëna nokëta,
: vesü miru sëpë,
: otërosso Matëriipir süpenä,
: Osëp sonuu piróm seti,
: puuttane ii söpölää,
: puuttane ii söpölää.

* tere – ''kertési''
* nägemiseni – ''änäeettinö''
* Eesti – ''Äsetekü''

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Tehiskeeled]]</text>
      <sha1>o9z7137r34ebtl1modwzbks09c73k3o</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Anton Õunapuu mälestussammas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>500585</id>
    <revision>
      <id>7203990</id>
      <parentid>6337453</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T20:03:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-41987-47</username>
        <id>234323</id>
      </contributor>
      <origin>7203990</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="864" sha1="ld5bkp9yotmpwylfdgnhxista5d6add" xml:space="preserve">'''Anton Õunapuu mälestussammas''' oli [[Petseri]] lähedal [[Petseri vald|Petseri valla]] [[Pitalovo]] külas asunud [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] langenud [[Anton Õunapuu]]le püstitatud [[mälestusmärk]].&lt;ref name=&quot;Vabadussõja mälestusmärgid, 2002&quot;&gt;[[Ain Krillo]], [[Jaak Pihlak]], [[Mati Strauss]] ja [[René Viljat]]. Vabadussõja mälestusmärgid. 1. kd. Keila, 2002. Lk 260–261&lt;/ref&gt; 

Samba kujundas  Andrus Johani.

Sammas avati [[26. mai]]l [[1940]].&lt;ref name=&quot;Vabadussõja mälestusmärgid, 2002&quot;/&gt;

1940. aasta lõpus sammas hävitati.&lt;ref name=&quot;Vabadussõja mälestusmärgid, 2002&quot;/&gt;

Sammas on taastamata. Samba taastamist raskendab asjaolu, et Pitalova asula on [[Venemaa]] territooriumil.&lt;ref name=&quot;Vabadussõja mälestusmärgid, 2002&quot;/&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti Vabadussõja mälestusmärgid]]
[[Kategooria:Petserimaa]]</text>
      <sha1>ld5bkp9yotmpwylfdgnhxista5d6add</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204027</id>
      <parentid>7203990</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T21:08:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>SanBonne</username>
        <id>139871</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Undid edits by [[Special:Contribs/~2026-41987-47|~2026-41987-47]] ([[User talk:~2026-41987-47|talk]]) to last version by NOSSER: without reference</comment>
      <origin>7204027</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="831" sha1="sropks7pnnxa8uwk1zyiwcsunmlv2eo" xml:space="preserve">'''Anton Õunapuu mälestussammas''' oli [[Petseri]] lähedal [[Petseri vald|Petseri valla]] [[Pitalovo]] külas asunud [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] langenud [[Anton Õunapuu]]le püstitatud [[mälestusmärk]].&lt;ref name=&quot;Vabadussõja mälestusmärgid, 2002&quot;&gt;[[Ain Krillo]], [[Jaak Pihlak]], [[Mati Strauss]] ja [[René Viljat]]. Vabadussõja mälestusmärgid. 1. kd. Keila, 2002. Lk 260–261&lt;/ref&gt;

Sammas avati [[26. mai]]l [[1940]].&lt;ref name=&quot;Vabadussõja mälestusmärgid, 2002&quot;/&gt;

1940. aasta lõpus sammas hävitati.&lt;ref name=&quot;Vabadussõja mälestusmärgid, 2002&quot;/&gt;

Sammas on taastamata. Samba taastamist raskendab asjaolu, et Pitalova asula on [[Venemaa]] territooriumil.&lt;ref name=&quot;Vabadussõja mälestusmärgid, 2002&quot;/&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti Vabadussõja mälestusmärgid]]
[[Kategooria:Petserimaa]]</text>
      <sha1>sropks7pnnxa8uwk1zyiwcsunmlv2eo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Andmepäringud/Hiljuti surnud isikud</title>
    <ns>4</ns>
    <id>501172</id>
    <revision>
      <id>7204116</id>
      <parentid>7201765</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:38:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>ListeriaBot</username>
        <id>85458</id>
      </contributor>
      <comment>Wikidata list updated [V2]</comment>
      <origin>7204116</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="381227" sha1="ikwuqj0e6a5e662wi43hcgh7gqgvxi6" xml:space="preserve">Loend inimestest, kes on surnud viimase kuu aja jooksul. Loendit uuendatakse kord päevas, viimati: &lt;onlyinclude&gt;{{#time: H:i, d F Y (\U\T\C)|{{REVISIONTIMESTAMP:Vikipeedia:Andmepäringud/Hiljuti surnud isikud}}}}&lt;/onlyinclude&gt;. 

Vaata ka ''[[In memoriam 2024]]''.

{{Wikidata loend
|sparql=SELECT ?item ?dod ?stct ?slct
{
	?item wdt:P570 ?dod
	FILTER ( ?dod &gt; &quot;2018-01-01T00:00:00Z&quot;^^xsd:dateTime)
	FILTER ( ?dod &gt; (now()-&quot;P32D&quot;^^xsd:duration) &amp;&amp; ?dod &lt; now() )
	?item wdt:P31 wd:Q5 .
  	OPTIONAL { ?item wikibase:statements ?stct }
  	OPTIONAL { ?item wikibase:sitelinks ?slct }
}
ORDER BY DESC(?dod) ?item
|columns=Item:Vikiandmetes,label:nimi,P569:sündinud,P570:surnud,description:kirjeldus,P106,P27,P19,P20,P119
|thumb=128
|autolist=fallback
|freq=1
}}
{| class='wikitable sortable'
! Vikiandmetes
! nimi
! sündinud
! surnud
! kirjeldus
! amet
! kodakondsus
! sünnikoht
! surmakoht
! matmiskoht
|-
| [[:d:Q106080474|Q106080474]]
| ''[[:d:Q106080474|Shaul Dgagn]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-10-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-28
| [[Iisrael|Iisrael]] põllumees (1930–2026) ♂
| ''[[:d:Q131512|põllumees]]''
| [[Iisrael]]
| [[Jeruusalemm]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12152258|Q12152258]]
| ''[[:d:Q12152258|Ivan Serhiienko]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-08-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-28
| [[Ukraina|ukrainlane]] informaatik, [[Matemaatik|matemaatik]] (1936–2026) ♂; [[Rahvaste Sõpruse orden]], State Prize of Ukraine in Science and Technology, Honored Scientist of Ukraine, [[NSV Liidu riiklik preemia]], [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu preemia]], Ukraina teeneteordeni 2. järk, Ukraina teeneteordeni 1. järk, [[Ukraina presidendi autasu]], Ukraina teeneteordeni 3. järk; member of [[Ukraina Rahvuslik Teaduste Akadeemia]], [[Venemaa Teaduste Akadeemia]]
| ''[[:d:Q82594|informaatik]]''&lt;br/&gt;[[matemaatik]]
| [[Ukraina]]
| ''[[:d:Q4082935|Bilotserkivtsi]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q124640364|Q124640364]]
| ''[[:d:Q124640364|Michal Ženíšek]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-07-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07&lt;br/&gt;2026-07-28
| Raamatukaupmees, publisher, [[Näitleja|näitleja]], [[Etenduse juht|etenduse juht]] (1954–2026) ♂
| ''[[:d:Q998550|raamatukaupmees]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q105044823|publisher]]''&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;[[etenduse juht]]
| 
| [[Hradec Králové]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140742618|Q140742618]]
| ''[[:d:Q140742618|Maíri Ntalmás]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-28
| [[Kreeka|Kreeka]] [[Laulja|laulja]], [[Näitleja|näitleja]] (1946–2026) ♀
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]
| [[Kreeka]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q15882373|Q15882373]]
| ''[[:d:Q15882373|Josep Vilarasau Salat]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-02-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-28
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Tegevdirektor|tegevdirektor]], [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Insener|insener]], pankur, äriinimene, esimees, director general (1931–2026) ♂; Püha Jüri rist, Juan Lladó Prize, Grand Cross of the Order of Cisneros, Tsiviilteenete ordeni suurrist; spouse of Lola Mitjans Perelló
| [[tegevdirektor]]&lt;br/&gt;[[majandusteadlane]]&lt;br/&gt;[[insener]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q806798|pankur]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Hispaania]]
| [[Barcelona]]
| [[Barcelona]]
| 
|-
| [[:d:Q16145916|Q16145916]]
| ''[[:d:Q16145916|Suneil Anand]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-06-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-28
| India näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[filmiprodutsent]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]
| [[India]]
| [[Zürich]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q19428020|Q19428020]]
| ''[[:d:Q19428020|Terry Slater]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-28
| Suurbritannia muusik
| [[muusik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1320883|talent manager]]''&lt;br/&gt;[[muusikaprodutsent]]
| [[Suurbritannia]]
| [[London]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q21153058|Q21153058]]
| ''[[:d:Q21153058|Eduard Sandler]]''
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981-10-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-28
| Venemaa korvpallur
| ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''
| [[Venemaa]]
| [[Vladivostok]]
| [[Vladivostok]]
| 
|-
| [[:d:Q2264253|Q2264253]]
| ''[[:d:Q2264253|Benjamin Alire Sáenz]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-08-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-28
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Kirjanik|kirjanik]], romaanikirjanik, [[Luuletaja|luuletaja]], lastekirjanik, lühijuttude kirjutaja, [[Dotsent|dotsent]], young adult author (fl. 1991–) (1954–2026) ♂; Lambda Literary Award, American Book Awards, Tomás Rivera Award, Belpré Medal, Américas Award, PEN/Faulkner Award for Fiction, Stonewall Book Award - Catégorie jeunesse et jeunes adultes
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''&lt;br/&gt;[[luuletaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q4853732|lastekirjanik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q15949613|lühijuttude kirjutaja]]''&lt;br/&gt;[[dotsent]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q62083492|young adult author]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Doña Ana maakond]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q25575107|Q25575107]]
| ''[[:d:Q25575107|Pavala Syamala]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-28
| India näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[India]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q5584184|Q5584184]]
| ''[[:d:Q5584184|Gopal Man Shrestha]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942&lt;br/&gt;1943
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-28
| Nepali poliitik
| [[poliitik]]
| [[Nepal]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q7916938|Q7916938]]
| ''[[:d:Q7916938|Vassil Kazandjiev]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-09-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-28
| Bulgaaria helilooja
| [[helilooja]]
| [[Bulgaaria]]
| [[Ruse (Bulgaaria)|Ruse]]
| [[Sofia]]
| 
|-
| [[:d:Q94368056|Q94368056]]
| ''[[:d:Q94368056|James Aren Duckett]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-09-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-28
| [[Politsei|politsei]] (1957–2026) ♂
| [[politsei]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q101830086|Q101830086]]
| ''[[:d:Q101830086|Lucy López]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-07-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-27
| Tšiili kergejõustiklane
| ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''
| [[Tšiili]]
| [[Santiago]]
| [[Santiago]]
| 
|-
| [[:d:Q116052663|Q116052663]]
| ''[[:d:Q116052663|Sulemana Abdul Samed]]''
| data-sort-value=&quot;1994&quot; | 1994
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-27
| Person (1994–2026) ♂
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q121619175|Q121619175]]
| ''[[:d:Q121619175|Stefan Söderberg]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-04-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-27
| [[Rootsi|rootslased]] person, club director, esimees (1944–2026) ♂
| 
| [[Rootsi]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q12273440|Q12273440]]
| ''[[:d:Q12273440|Bogdan Karadenchev]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-02-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-27
| Bulgaaria poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q75040640|Mayor of Varna Municipality]]''
| [[Bulgaaria]]&lt;br/&gt;[[Bulgaaria Kuningriik|Bulgaaria kuningriik]]&lt;br/&gt;[[Bulgaaria Rahvavabariik]]
| ''[[:d:Q2011183|Asenovtsi]]''
| [[Varna]]
| 
|-
| [[:d:Q1295281|Q1295281]]
| ''[[:d:Q1295281|Johannes Krisch]]''
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-12-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-27
| Austria näitleja
| ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;[[laulja]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Austria]]
| [[Viin]]
| [[Viin]]
| 
|-
| [[:d:Q140731302|Q140731302]]
| ''[[:d:Q140731302|Borja Ferrer]]''
| data-sort-value=&quot;1982&quot; | 1982-02-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-27
| [[Hispaania|Hispaania]] jalgpallur (fl. –2011) (1982–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Hispaania]]
| [[Barcelona]]
| [[Jerez de la Frontera]]
| 
|-
| [[:d:Q19256838|Q19256838]]
| ''[[:d:Q19256838|Ramon Lapiedra i Civera]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-07-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-27
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Füüsik|füüsik]], [[Õppejõud|õppejõud]], Rector of the University of València (1940–2026) ♂; Porrot d'Honor des Lettres valenciennes, Valencian of the year award, honorary doctorate of Jaume I University, Premi Crítica Serra d'Or de Recerca, Vives University Network Medal of Honor; member of Science and Technology Section of the Institute of Catalan Studies
| [[füüsik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q1917433|Almenara]]''
| [[Valencia]]
| 
|-
| [[:d:Q25849282|Q25849282]]
| ''[[:d:Q25849282|Susanta Singh]]''
| data-sort-value=&quot;1973&quot; | 1973-03-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-27
| [[India|India]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the Sixteenth Odisha Legislative Assembly, Member of the Fourteenth Odisha Legislative Assembly, Member of the Fifteenth Odisha Legislative Assembly (1973–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[India]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q3288106|Q3288106]]
| ''[[:d:Q3288106|Marc Held]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-08-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-27
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Arhitekt|arhitekt]], [[Fotograaf|fotograaf]], [[Disainer|disainer]] (1932–2026) ♂
| [[arhitekt]]&lt;br/&gt;[[fotograaf]]&lt;br/&gt;[[disainer]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Pariisi XX ringkond|Pariisi 20. ringkond]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6195734|Q6195734]]
| ''[[:d:Q6195734|Jim Hopkins]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-27
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1946–2026) ♂
| [[ajakirjanik]]
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q64347918|Q64347918]]
| ''[[:d:Q64347918|Golam Sarwar Hiru]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-08-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-27
| Bangladeshi poliitik
| [[poliitik]]
| [[Bangladesh]]
| ''[[:d:Q22347060|Kalmegha Union]]''&lt;br/&gt;[[Pakistan]]
| [[Dhaka]]&lt;br/&gt;[[Bangladesh]]
| 
|-
| [[:d:Q65566221|Q65566221]]
| ''[[:d:Q65566221|Jean-Marie Belliard]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-07-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-27
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Poliitik|poliitik]], pensionär, Mayor of Sierentz, conseiller communautaire de Saint-Louis Agglomération, conseiller municipal de Sierentz (1942–2026) ♂
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1749879|pensionär]]''
| [[Prantsusmaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q8072973|Q8072973]]
| ''[[:d:Q8072973|Zlatan Ibrahimbegović]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-03-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-27
| [[Jugoslaavia|Jugoslaavia]]-[[Bosnia ja Hertsegoviina|bosnia ja hertsegoviina]]-[[Austraalia|austraalia]] aerutaja (1948–2026) ♂
| ''[[:d:Q13382566|aerutaja]]''
| [[Jugoslaavia]]&lt;br/&gt;[[Bosnia ja Hertsegoviina]]&lt;br/&gt;[[Austraalia]]
| [[Banja Luka]]
| [[Perth (Austraalia)|Perth]]
| 
|-
| [[:d:Q95152493|Q95152493]]
| ''[[:d:Q95152493|Petr Král]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-02-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-27
| [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Näitleja|näitleja]] (1941–2026) ♂
| [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]
| 
| [[Olomouc]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q10320807|Q10320807]]
| ''[[:d:Q10320807|Luiz Octavio Pires e Albuquerque Gallotti]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-10-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-26
| [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Kohtunik|kohtunik]] (1930–2026) ♂
| [[kohtunik]]
| [[Brasiilia]]
| [[Rio de Janeiro]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12972514|Q12972514]]
| ''[[:d:Q12972514|Wang Jian Long]]''
| data-sort-value=&quot;1982&quot; | 1982-10-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-26
| [[Taiwan|Taiwan]] telesarjanäitleja (1982–2026) ♂
| ''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''
| [[Taiwan]]
| ''[[:d:Q181557|Kaohsiung]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q138411902|Q138411902]]
| ''[[:d:Q138411902|Brian Roque]]''
| data-sort-value=&quot;2002&quot; | 2002-09-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-26
| sulgpallur
| ''[[:d:Q13141064|sulgpallur]]''
| [[Peruu]]
| [[Lima (Peruu)|Lima]]
| ''[[:d:Q2482813|La Victoria]]''
| 
|-
| [[:d:Q140701563|Q140701563]]
| ''[[:d:Q140701563|Ignacio Sánchez-Carpintero Plano]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-08-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-26
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Geoloog|geoloog]], professor (1942–2026) ♂
| [[geoloog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q25339110|professor]]''
| [[Hispaania]]
| [[Madrid]]
| [[Pamplona]]
| 
|-
| [[:d:Q140704826|Q140704826]]
| ''[[:d:Q140704826|Abdul Ballout]]''
| data-sort-value=&quot;2005&quot; | 2005
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-26
| [[Saksamaa|sakslased]] person (2005–2026) ♂
| 
| [[Saksamaa]]
| [[Saksamaa]]
| [[Berliin]]
| 
|-
| [[:d:Q15047487|Q15047487]]
| ''[[:d:Q15047487|Ian Wood]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-07-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-26
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Ettevõtja|ettevõtja]], [[Rüütel]], esimees, [[Tegevdirektor|tegevdirektor]] (1942–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu komandör, Knight Companion of the Order of the Thistle, Knight Grand Cross of the Order of the British Empire, [[Knight Bachelor]]
| [[ettevõtja]]&lt;br/&gt;[[Rüütel]]
| [[Suurbritannia]]
| [[Aberdeen]]
| [[Aberdeen]]
| 
|-
| [[:d:Q15463074|Q15463074]]
| ''[[:d:Q15463074|Gerry Kelly]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-09-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-26
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] telesaatejuht (1948–2026) ♂
| ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''
| [[Suurbritannia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q28816480|Q28816480]]
| ''[[:d:Q28816480|Hira Singh Bisht]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-11-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-26
| India poliitik
| [[poliitik]]
| [[India]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q2900288|Q2900288]]
| ''[[:d:Q2900288|Betye Saar]]''
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-07-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-26
| Ameerika Ühendriikide kunstnik
| [[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q69319917|assemblage artist]]''&lt;br/&gt;[[Graafik (kunstnik)|graafik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1925963|graafik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q18074503|installatsioonikunstnik]]''&lt;br/&gt;[[skulptor]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2519376|ehtekunstnik]]''&lt;br/&gt;[[kunstnik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Los Angeles]]
| [[Los Angeles]]
| 
|-
| [[:d:Q3566375|Q3566375]]
| ''[[:d:Q3566375|Milan Knížák]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-04-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-26
| [[Tšehhi|Tšehhi]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] [[Kunstnik|kunstnik]], [[Disainer|disainer]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Õpetaja|õpetaja]], [[Helilooja|helilooja]], näituse kuraator, performansikunstnik, [[Skulptor|skulptor]], [[Arhitekt|arhitekt]], mööblidisainer, moekunstnik, [[Fotograaf|fotograaf]], kunstipedagoog, [[Muusik|muusik]], [[Tekstiilikunstnik|tekstiilikunstnik]], kujutav kunstnik, mixed-media artist (active c. 2010), directeur de la galerie nationale de Prague (1940–2026) ♂; Medal Za Zasługi, participant in the resistance and resistance against communism; member of Aktual; spouse of Sonia Švecová, Marie Knížáková
| [[kunstnik]]&lt;br/&gt;[[disainer]]&lt;br/&gt;[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q780596|näituse kuraator]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10774753|performansikunstnik]]''&lt;br/&gt;[[skulptor]]&lt;br/&gt;[[arhitekt]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11455387|mööblidisainer]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3501317|moekunstnik]]''&lt;br/&gt;[[fotograaf]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15977927|kunstipedagoog]]''&lt;br/&gt;[[muusik]]&lt;br/&gt;[[tekstiilikunstnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q130213361|mixed-media artist]]''
| [[Tšehhi]]&lt;br/&gt;[[Tšehhoslovakkia]]
| [[Plzeň]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q4838920|Q4838920]]
| ''[[:d:Q4838920|Bachtiar Aly]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-12-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-26
| [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Diplomaat|diplomaat]], [[Poliitik|poliitik]], Member of the People's Representative Council of Indonesia (1949–2026) ♂
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[diplomaat]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Indoneesia]]
| [[Banda Aceh]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5540972|Q5540972]]
| ''[[:d:Q5540972|George Israel]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-26
| Ameerika Ühendriikide poliitik
| [[poliitik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Bibbi maakond]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5667199|Q5667199]]
| ''[[:d:Q5667199|Alfonso Sánchez Anaya]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-01-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-26
| Mehhiko poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[loomaarst]]
| [[Mehhiko]]
| ''[[:d:Q618693|Apizaco]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q6213319|Q6213319]]
| ''[[:d:Q6213319|Joel Cohen]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-05-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-26
| Ameerika Ühendriikide muusik
| [[muusik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q21166956|lautomängija]]''&lt;br/&gt;[[dirigent]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Providence]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6218947|Q6218947]]
| ''[[:d:Q6218947|John Anderson]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-05-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-26
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] baseball manager, pesapallimängija (1955–2026) ♂
| ''[[:d:Q1186921|baseball manager]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q828736|Hibbing]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q7141311|Q7141311]]
| ''[[:d:Q7141311|Parvez Butt]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-10-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-26
| Pakistani füüsik
| [[insener]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q16742096|tuumafüüsik]]''
| [[Pakistan]]
| ''[[:d:Q243322|Gujranwala]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2629708|Punjab]]''
| [[Islamabad|Islāmābād]]&lt;br/&gt;[[Pakistan]]
| 
|-
| [[:d:Q7296314|Q7296314]]
| ''[[:d:Q7296314|Ravan A. G. Farhâdi]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-08-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-26
| Afganistani poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[diplomaat]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''
| [[Afganistan]]
| [[Kabul]]
| [[San Francisco]]
| 
|-
| [[:d:Q9389755|Q9389755]]
| ''[[:d:Q9389755|Zdzisław Maszkiewicz]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-11-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-26
| Ametiühingutegelane, senaator (1950–2026) ♂; Cross of Freedom and Solidarity, Knight of the Order of Polonia Restituta, kuldne teeneterist (Poola)
| ''[[:d:Q15627169|ametiühingutegelane]]''
| 
| [[Garwolin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q95396620|Q95396620]]
| ''[[:d:Q95396620|Vlasta Pavelcová]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-08-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-26
| [[Tantsija|tantsija]] (1931–2026) ♀; Merited Artist of Czechoslovakia, награда «За доблестный труд»
| [[tantsija]]
| 
| ''[[:d:Q733581|Vítkovice]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q108769926|Q108769926]]
| ''[[:d:Q108769926|Sarah Knuth]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| Teadlane, [[Geograaf|geograaf]] (†2026) ♀
| ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''&lt;br/&gt;[[geograaf]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q11114102|Q11114102]]
| ''[[:d:Q11114102|Leung Choi-yuen]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-12-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| Teleprodutsent (1950–2026) ♂
| ''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''
| 
| [[Briti Hongkong]]
| [[Hongkong]]
| 
|-
| [[:d:Q11478992|Q11478992]]
| ''[[:d:Q11478992|Taizō Kawada]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-02-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| [[Jaapan|Jaapan]] [[Kriitik|kriitik]] (1944–2026) ♂
| [[kriitik]]
| [[Jaapan]]
| [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q11578366|Q11578366]]
| ''[[:d:Q11578366|Saku Machino]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-09-17&lt;br/&gt;1943
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| Jaapani jurist
| [[jurist]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Jaapan]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q12027312|Q12027312]]
| ''[[:d:Q12027312|Ján Barkóci]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-09-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| Jalgpallur (1958–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q12238255|Q12238255]]
| ''[[:d:Q12238255|Māzin Mubārak]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-11-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| Süüria kirjanik
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15991187|grammarian]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q620573|arabist]]''
| ''[[:d:Q146885|Second Syrian Republic]]''&lt;br/&gt;[[Ühinenud Araabia Vabariik]]&lt;br/&gt;[[Süüria]]
| [[Damaskus]]
| [[Damaskus]]
| 
|-
| [[:d:Q131283917|Q131283917]]
| ''[[:d:Q131283917|Gilbert Kanyankore]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1954–2026) ♂
| [[jalgpallitreener]]
| 
| [[Butare]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q131410707|Q131410707]]
| ''[[:d:Q131410707|Ivan Blecha]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-11-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| Mountain rescuer (1954–2026) ♂
| ''[[:d:Q59917804|mountain rescuer]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140692937|Q140692937]]
| ''[[:d:Q140692937|Sabri Al Ramahi]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-07-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| [[Iraak|Iraak]] telelavastaja (1948–2026) ♂
| ''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]''
| [[Iraak]]
| [[Bagdad]]&lt;br/&gt;[[Iraak]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140728981|Q140728981]]
| ''[[:d:Q140728981|António Lourenço dos Santos]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-04-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| [[Portugal|Portugal]] [[Poliitik|poliitik]], Secretary of State for Foreign Affairs and Cooperation (1955–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Portugal]]
| ''[[:d:Q134838301|Tomar]]''
| ''[[:d:Q98713449|Hospital de Abrantes]]''
| 
|-
| [[:d:Q16177231|Q16177231]]
| ''[[:d:Q16177231|Daniel Bohr]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-12-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| [[Norra|norralased]]-[[Taani Kuningriik|taani kuningriik]]-[[Argentina|argentina]] [[Lavastaja|režissöör]] (1943–2026) ♂; child of José Bohr
| [[Lavastaja|režissöör]]
| [[Taani Kuningriik]]&lt;br/&gt;[[Argentina]]
| [[Buenos Aires]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q20004366|Q20004366]]
| ''[[:d:Q20004366|José Ignacio Ascasibar Zarrao]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-11-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| Hispaania jalgrattur
| ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q1639427|Elgeta]]''
| [[Barakaldo]]
| 
|-
| [[:d:Q2407976|Q2407976]]
| ''[[:d:Q2407976|Bill Oddie]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-07-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Koomik|koomik]], [[Näitleja|näitleja]], [[Ornitoloog|ornitoloog]], autobiograaf, [[Helilooja|helilooja]], [[Illustreerija|illustraator]], [[Stsenarist|stsenarist]], telesaatejuht, telesarjanäitleja, [[Kirjanik|kirjanik]] (1941–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu ohvitser; member of The Goodies
| [[koomik]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;[[ornitoloog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18814623|autobiograaf]]''&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;[[Illustreerija|illustraator]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q474605|Rochdale]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q28671988|Q28671988]]
| ''[[:d:Q28671988|Józef Hulka]]''
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| Person (1926–2026) ♂
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q28709709|Q28709709]]
| ''[[:d:Q28709709|Ayo Bamgbose]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-01-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| [[Nigeeria|Nigeeria]] keeleteadlane (1932–2026) ♂
| ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''
| [[Nigeeria]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q4281216|Q4281216]]
| ''[[:d:Q4281216|Leonid Margolin]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-09-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| Valgevene helilooja
| [[helilooja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1643514|arranžeerija]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1327329|multiinstrumentalist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Valgevene]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Žytkavičy]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q44307495|Q44307495]]
| ''[[:d:Q44307495|Juan Carlos Lomeña Villalobos]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-11-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| Hispaania poliitik
| [[poliitik]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q1110418|Coín]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q4711246|Q4711246]]
| ''[[:d:Q4711246|Albert Sorensen]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-02-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| Ameerika Ühendriikide poliitik
| [[poliitik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q1065562|Norwalk]]''
| ''[[:d:Q1898112|Boone]]''
| 
|-
| [[:d:Q4957397|Q4957397]]
| ''[[:d:Q4957397|Branislav Drobnjak]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-03-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| [[Montenegro|Montenegro]]-[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|jugoslaavia föderatiivne sotsialistlik vabariik]]-[[Serbia ja Montenegro|serbia ja montenegro]] jalgpallur (1961–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Montenegro]]&lt;br/&gt;[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]&lt;br/&gt;[[Serbia ja Montenegro]]
| [[Bijelo Polje]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q521312|Q521312]]
| ''[[:d:Q521312|Marie-Paule Belle]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-01-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| Prantsusmaa laulja
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;[[pianist]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q1336775|Pont-Sainte-Maxence]]''
| [[Neuilly-sur-Seine]]
| 
|-
| [[:d:Q5948258|Q5948258]]
| ''[[:d:Q5948258|Juan Carlos Distéfano]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-08-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| Argentina skulptor
| [[skulptor]]&lt;br/&gt;[[disainer]]&lt;br/&gt;[[Graafiline disainer|kujundusgraafik]]
| [[Argentina]]
| [[Buenos Aires]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q63079911|Q63079911]]
| ''[[:d:Q63079911|Ambrogio Colombo]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-05-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| Itaalia jalgrattur
| ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''
| [[Itaalia]]
| ''[[:d:Q42815|San Vittore Olona]]''
| [[Varese]]
| 
|-
| [[:d:Q93287706|Q93287706]]
| ''[[:d:Q93287706|Àngel Caldas i Bosch]]''
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-11-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| [[Hispaania|Hispaania]] katoliku preester, [[Kirjanik|kirjanik]] (1927–2026) ♂
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q13424|Cassà de la Selva]]''
| ''[[:d:Q13444|Salt]]''
| 
|-
| [[:d:Q10270764|Q10270764]]
| ''[[:d:Q10270764|Eduardo Romano de Arantes e Oliveira]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-11-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| [[Portugal|Portugal]] ehitusinsener (1933–2026) ♂; Grand Cross of the Order of Prince Henry; child of Eduardo de Arantes e Oliveira
| ''[[:d:Q13582652|ehitusinsener]]''
| [[Portugal]]
| [[Lissabon]]
| [[Lissabon]]
| 
|-
| [[:d:Q112411387|Q112411387]]
| ''[[:d:Q112411387|Gennadij Viktorovič Popov]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-01-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| [[Venemaa|venelased]] kunstiajaloolane, teaduse populariseerija, museoloog, muuseumidirektor (1940–2026) ♂; [[Tööveterani medal]], Medal &quot;In Commemoration of the 850th Anniversary of Moscow&quot;, [[Venemaa Föderatsiooni teeneline kunstitegelane]]
| ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q15143191|teaduse populariseerija]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10333969|museoloog]]''
| [[Venemaa]]
| [[Elektrostal]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12230103|Q12230103]]
| ''[[:d:Q12230103|Farouk Hilal]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| Iraagi helilooja
| [[helilooja]]
| [[Iraak]]
| [[Bagdad]]
| [[Bagdad]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q4841817|Baghdad Medical City]]''
| 
|-
| [[:d:Q137595111|Q137595111]]
| ''[[:d:Q137595111|Lou Koller]]''
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-07-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Muusik|muusik]], [[Laulja|laulja]] (fl. 1986–2026) (1967–2026) ♂
| [[muusik]]&lt;br/&gt;[[laulja]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Queens]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q137683|Q137683]]
| ''[[:d:Q137683|Mary de Rachewiltz]]''
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-07-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| Ameerika Ühendriikide kirjanik
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]&lt;br/&gt;[[toimetaja]]
| [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]&lt;br/&gt;[[Itaalia]]
| [[Brixen]]
| ''[[:d:Q371071|Brunnenburg]]''&lt;br/&gt;[[Tirol (Lõuna-Tirool)|Tiroli vald]]
| 
|-
| [[:d:Q140681684|Q140681684]]
| ''[[:d:Q140681684|Milka Hristova]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-05-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| Person, Sofia City Councillor (1957–2026) ♀
| 
| 
| ''[[:d:Q329437|Balchik]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q140683904|Q140683904]]
| ''[[:d:Q140683904|John Tikis]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-09-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| [[Kreeka|Kreeka]]-[[Austraalia|austraalia]] [[Laulja|laulja]], [[Kunstnik|kunstnik]] (fl. 1970–2020) (1946–2026) ♂
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[kunstnik]]
| [[Kreeka]]&lt;br/&gt;[[Austraalia]]
| ''[[:d:Q132198|Mithymna]]''
| [[Ateena]]
| ''[[:d:Q112170637|Glyfada cemetery]]''
|-
| [[:d:Q140692986|Q140692986]]
| ''[[:d:Q140692986|Vojtěch Drápela]]''
| data-sort-value=&quot;1999&quot; | 1999-01-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| [[Sportlane|sportlane]] (1999–2026) ♂
| [[sportlane]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q15069826|Q15069826]]
| ''[[:d:Q15069826|Lamine Merbah]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-07-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| [[Alžeeria|Alžeeria]] filmilooja, [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (1946–2026) ♂
| ''[[:d:Q1414443|filmilooja]]''&lt;br/&gt;[[filmiprodutsent]]&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]
| [[Alžeeria]]
| ''[[:d:Q3528317|Tighennif]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1560301|Q1560301]]
| ''[[:d:Q1560301|Günter Bannas]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-05-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| Saksamaa ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[korrespondent]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q17351648|ajalehe toimetaja]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Kassel]]
| [[Berliin]]
| 
|-
| [[:d:Q16799314|Q16799314]]
| ''[[:d:Q16799314|Andrés Parada Alvite]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-09-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| Hispaania jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q904130|Ribeira]]''
| [[Ferrol]]
| 
|-
| [[:d:Q17314845|Q17314845]]
| ''[[:d:Q17314845|Chun Yong-taek]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-08-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| Lõuna-Korea poliitik
| [[poliitik]]
| [[Lõuna-Korea]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q17410398|Q17410398]]
| ''[[:d:Q17410398|Sumarjati Arjoso]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-05-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| Indoneesia poliitik
| [[poliitik]]
| [[Indoneesia]]
| ''[[:d:Q3741|Daérah Istiméwa Yogyakarta]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q18737025|Q18737025]]
| ''[[:d:Q18737025|Fred Kemp]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-02-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| Suurbritannia jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Suurbritannia]]&lt;br/&gt;[[Itaalia]]
| [[Salerno]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2424512|Q2424512]]
| ''[[:d:Q2424512|Thomas Handgrätinger]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-03-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| [[Saksamaa|sakslased]] katoliku preester, [[Munk|munk]], [[Abt|abt]] (1943–2026) ♂; Officer's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;[[munk]]
| [[Saksamaa]]
| [[Ulm]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2828957|Q2828957]]
| ''[[:d:Q2828957|Akbar Abdi]]''
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-08-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| [[Iraani Keisririik|Iraani Keisririik]]-[[Iraan|iraan]] [[Näitleja|näitleja]], telesarjanäitleja (1960–2026) ♂; Order of Culture and Art, Crystal Simorgh for Best Supporting Actor
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''
| [[Iraani Keisririik]]&lt;br/&gt;[[Iraan]]
| [[Teheran]]
| [[Teheran]]
| 
|-
| [[:d:Q3349255|Q3349255]]
| ''[[:d:Q3349255|Odile Sicard]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-08-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| Prantsusmaa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q1164107|Broc]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q3604453|Q3604453]]
| ''[[:d:Q3604453|Achito Vivas]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-03-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| Colombia jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Colombia]]
| [[Buenaventura (Colombia)]]
| [[Cali]]
| 
|-
| [[:d:Q53858118|Q53858118]]
| ''[[:d:Q53858118|Horacio Muratore]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-11-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| [[Argentina|Argentina]] sports executive, FIBA President (1951–2026) ♂
| ''[[:d:Q26481809|sports executive]]''
| [[Argentina]]
| ''[[:d:Q44255|San Miguel de Tucumán]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q6116294|Q6116294]]
| ''[[:d:Q6116294|Jackie Cline]]''
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-03-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1960–2026) ♂
| ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Kansas City (Kansas)|Kansas City]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6238712|Q6238712]]
| ''[[:d:Q6238712|John Henry]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-07-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Kohtunik|kohtunik]], Member of the Privy Council of the United Kingdom, King's Counsel (1932–2026) ♂; Distinguished Companion of the New Zealand Order of Merit, Knight Companion of the New Zealand Order of Merit‎, New Zealand 1990 Commemoration Medal; child of Trevor Henry
| [[kohtunik]]
| [[Uus-Meremaa]]
| [[Auckland]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6239851|Q6239851]]
| ''[[:d:Q6239851|John Horam]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-03-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| Suurbritannia poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[majandusteadlane]]
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q385669|Preston]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q65896|Q65896]]
| ''[[:d:Q65896|Gunther von Hagens]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-01-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| [[Saksamaa|sakslased]]-[[Saksa Demokraatlik Vabariik|saksa demokraatlik vabariik]] anatoom, [[Skulptor|skulptor]], leiutaja, [[Õppejõud|õppejõud]] (1945–2026) ♂; spouse of Angelina Whalley; notable work Body Worlds
| ''[[:d:Q10872101|anatoom]]''&lt;br/&gt;[[skulptor]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q205375|leiutaja]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Saksamaa]]&lt;br/&gt;[[Saksa Demokraatlik Vabariik]]
| ''[[:d:Q2381397|Skalmierzyce, Greater Poland Voivodeship]]''
| [[Heidelberg]]
| 
|-
| [[:d:Q745107|Q745107]]
| ''[[:d:Q745107|Kalilou Traoré]]''
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-09-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| Mali jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Mali]]
| [[Bamako]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q75336121|Q75336121]]
| ''[[:d:Q75336121|Susanna Diana Georgina FitzRoy]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-06-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| Person (1937–2026) ♀; child of Nigel Horatio Trevor FitzRoy, Diana Frances Pery-Knox-Gore; spouse of William Anthony Coleridge, George Henry Peter-Hoblyn
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q107333592|Q107333592]]
| ''[[:d:Q107333592|Helene Quilter]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Tegevdirektor|tegevdirektor]], [[Riigiametnik|riigiametnik]], Secretary of Defence (1953–2026) ♀; Companion of the Queen's Service Order, Dame Companion of the New Zealand Order of Merit‎
| [[tegevdirektor]]&lt;br/&gt;[[riigiametnik]]
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q112074760|Q112074760]]
| ''[[:d:Q112074760|Ramón Gutiérrez]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-11-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| Argentina arhitekt
| [[arhitekt]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1650915|teadlane]]''
| [[Argentina]]
| [[Buenos Aires]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q114910119|Q114910119]]
| ''[[:d:Q114910119|Hanna Drul]]''
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-09-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Skulptor|skulptor]], [[Keraamik|keraamik]] (1960–2026) ♀; Львівська обласна премія в галузі культури, літератури, мистецтва, журналістики та архітектури; member of National Union of Artists of Ukraine, International Academy of Ceramics; spouse of Orest Drul
| [[skulptor]]&lt;br/&gt;[[keraamik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Ukraina]]
| [[Šeptõtskõi|Tšervonograd]]
| [[Lviv]]
| 
|-
| [[:d:Q11590557|Q11590557]]
| ''[[:d:Q11590557|Norishiro Kanda]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| [[Jaapan|Jaapan]] scholar of Japanese literature, [[Õppejõud|õppejõud]] (1949–2026) ♂; member of Association for Early Japanese Literature
| ''[[:d:Q11508193|scholar of Japanese literature]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Jaapan]]
| [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q118352058|Q118352058]]
| ''[[:d:Q118352058|Bruno Betancor]]''
| data-sort-value=&quot;2003&quot; | 2003-12-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| Uruguay jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Uruguay]]
| [[Montevideo]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12044106|Q12044106]]
| ''[[:d:Q12044106|Pavel Jungwirth]]''
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-05-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| [[Tšehhi|Tšehhi]] [[Keemik|keemik]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Füüsik|füüsik]] (1966–2026) ♂; Neuron Prize for Lifelong Contribution to Science; member of Evangelische Kirche der Böhmischen Brüder, Learned Society of the Czech Republic, [[Academia Europaea]]; child of Karel Jungwirth
| [[keemik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[füüsik]]
| [[Tšehhi]]
| [[Praha]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12495691|Q12495691]]
| ''[[:d:Q12495691|M. Basri]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-10-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| Indoneesia jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Indoneesia]]
| [[Makassar]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q125970|Q125970]]
| [[Keigo Higashino]]
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-02-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| [[Jaapan|Jaapan]] romaanikirjanik, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Stsenarist|stsenarist]], [[Insener|insener]] (fl. 1985–2026) (1958–2026) ♂; Edogawa Rampo Award, Naoki auhind, Honkaku Mystery Grand Prize, Chūōkōron Award, Shibata Renzaburō Award, Yoshikawa Eiji Prize for Literature, 野間出版文化賞, prix ActuSF de l'uchronie (Littérature), Kikuchi Kan Prize, Medal with Purple Ribbon, Medal with Dark Blue Ribbon, prix Polar international; notable work 加賀恭一郎シリーズ, Galileo Series, 天下一大五郎シリーズ, 11文字の殺人, Bunshin, Naoko, Journey Under the Midnight Sun, Ryūsei no Kizuna, さまよう刃, The Name of the Game is a Kidnapping, The Miracles of the Namiya General Store, The Devotion of Suspect X
| ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[insener]]
| [[Jaapan]]
| ''[[:d:Q490520|Ikuno-ku]]''&lt;br/&gt;[[Ōsaka]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12719964|Q12719964]]
| ''[[:d:Q12719964|Adela Mărculescu]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-12-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Näitleja|näitleja]], teatrinäitleja, filminäitleja, telesarjanäitleja, radio drama actor, häälnäitleja (1938–2026) ♀; Officer of the Order of Cultural Merit; spouse of Emmerich Schäffer
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q21280562|radio drama actor]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q11481802|häälnäitleja]]''
| [[Rumeenia]]
| [[Aiud]]
| [[Bukarest]]
| 
|-
| [[:d:Q132938989|Q132938989]]
| ''[[:d:Q132938989|Coy Denver Parton]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-08-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| Person (1943–2026) ♂; child of Robert Lee Parton, Avie Lee Parton
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140680272|Q140680272]]
| ''[[:d:Q140680272|Oleg Bolotin]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-12-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| [[Poliitik|poliitik]] (1938–2026) ♂
| [[poliitik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140685160|Q140685160]]
| ''[[:d:Q140685160|Jose Sison]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-04-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| [[Filipiinid|Filipiinid]] telesaatejuht, [[Advokaat|advokaat]] (1938–2026) ♂
| ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''&lt;br/&gt;[[advokaat]]
| [[Filipiinid]]
| 
| ''[[:d:Q1508|Makati]]''
| 
|-
| [[:d:Q140698606|Q140698606]]
| ''[[:d:Q140698606|Haif bin Mohammed bin Aboud Al-Qahtani]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| [[Saudi Araabia|Saudi Araabia]] äriinimene, esimees, شركة هيف بن محمد بن عبود القحطاني وشركاه (1946–2026) ♂
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Saudi Araabia]]
| ''[[:d:Q399837|Ahad Rafidah governorate]]''&lt;br/&gt;[[‘Asīri provints|‘Asīr]]
| [[Ar-Riyāḑ]]
| 
|-
| [[:d:Q140715396|Q140715396]]
| ''[[:d:Q140715396|Tom Thompson]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-08-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Raamatupidaja]], munitsipaalpoliitik, rahukohtunik (1930–2026) ♂; Queen's Service Medal
| [[Raamatupidaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q329455|rahukohtunik]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| ''[[:d:Q2016369|Ohakune]]''
| [[New Plymouth]]
| 
|-
| [[:d:Q140716050|Q140716050]]
| ''[[:d:Q140716050|Aitor Agiriano]]''
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| [[Muusik|muusik]], [[Kitarrist|kitarrist]] (1971–2026) ♂
| [[muusik]]&lt;br/&gt;[[kitarrist]]
| 
| 
| ''[[:d:Q913272|Erandio]]''
| 
|-
| [[:d:Q16329346|Q16329346]]
| ''[[:d:Q16329346|Giorgos Stavrianos]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-11-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| Kreeka helilooja
| [[helilooja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q6673651|literaat]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Kreeka]]
| [[Irákleio]]
| ''[[:d:Q202272|Florina]]''
| 
|-
| [[:d:Q1988735|Q1988735]]
| ''[[:d:Q1988735|Jury Chaščavacki]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-10-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Valgevene|valgevene]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Stsenarist|stsenarist]], [[Lavastaja|režissöör]], documentary filmmaker (1947–2026) ♂; Belarusian Democratic Republic 100th Jubilee Medal, Laurel Branch Award; member of Coordination Council for the Transfer of Power
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1235146|documentary filmmaker]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Valgevene]]
| [[Odessa]]
| [[Minsk]]
| 
|-
| [[:d:Q20458891|Q20458891]]
| ''[[:d:Q20458891|Lydia Ibtisam]]''
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980-10-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| [[Malaisia|Malaisia]] [[Näitleja|näitleja]], [[Laulja|laulja]] (1980–2026) ♀
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[laulja]]
| [[Malaisia]]
| [[Kairo]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q218862|Q218862]]
| ''[[:d:Q218862|Kōzō Okamoto]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-12-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| [[Jaapan|Jaapan]] political activist, militant (1947–2026) ♂; member of Japanese Red Army
| ''[[:d:Q11499147|political activist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q17010072|militant]]''
| [[Jaapan]]
| ''[[:d:Q1184620|Ashikita]]''
| [[Dahieh]]
| 
|-
| [[:d:Q22669823|Q22669823]]
| ''[[:d:Q22669823|Vasily Parkhomchuk]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-09-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| Venemaa füüsik
| [[füüsik]]
| [[Venemaa]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| ''[[:d:Q4461384|Torchyn]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q25588851|Q25588851]]
| ''[[:d:Q25588851|Ali Kutty Musliyar]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-02-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| [[India|India]] [[Ulama]], qadi (1945–2026) ♂
| [[Ulama]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q217029|qadi]]''
| [[India]]
| ''[[:d:Q1030918|Malappuram district]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q4606810|Q4606810]]
| ''[[:d:Q4606810|Jani Illikainen]]''
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-01-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| [[Soome|soomlased]] kuulitõukaja, [[Jõumees]] (1976–2026) ♂; member of 20 meter club
| ''[[:d:Q18534714|kuulitõukaja]]''&lt;br/&gt;[[Jõumees]]
| [[Soome]]
| [[Pudasjärvi linn]]
| [[Kempele vald]]
| 
|-
| [[:d:Q5366617|Q5366617]]
| ''[[:d:Q5366617|Elmer MacKay]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-08-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| Kanada poliitik
| [[advokaat]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Kanada]]
| ''[[:d:Q14875685|Hopewell]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q5899214|Q5899214]]
| ''[[:d:Q5899214|Hope Clarke]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-03-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] koreograaf, telesarjanäitleja (1941–2026) ♀; Lucille Lortel Award for Outstanding Choreographer
| ''[[:d:Q2490358|koreograaf]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Washington]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q61853941|Q61853941]]
| ''[[:d:Q61853941|Osvaldo Tozzi]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-09-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| Itaalia poliitik
| [[poliitik]]
| [[Itaalia]]
| ''[[:d:Q91382|Radicondoli]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q61986442|Q61986442]]
| ''[[:d:Q61986442|Martin Kragh]]''
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980-08-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| Rootsi majandusteadlane
| [[majandusteadlane]]
| [[Rootsi]]
| ''[[:d:Q10466522|Danderyd]]''
| ''[[:d:Q21667244|Hägersten]]''
| 
|-
| [[:d:Q94409293|Q94409293]]
| ''[[:d:Q94409293|Rémi Trotereau]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-01-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Kunstnik|kunstnik]], kujutav kunstnik (1956–2026) ♂
| [[kunstnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q208538|Vierzon]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q10320642|Q10320642]]
| ''[[:d:Q10320642|Luiz Carlos Barreto]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-05-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| Brasiilia filmiprodutsent
| [[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[filmiprodutsent]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q222344|filmioperaator]]''&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]
| [[Brasiilia]]
| [[Sobral]]
| [[Rio de Janeiro]]
| 
|-
| [[:d:Q104670585|Q104670585]]
| ''[[:d:Q104670585|Michael Kuhn]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-10-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| Austria ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11313148|spordiajakirjanik]]''
| [[Austria]]
| [[Viin]]
| [[Kärnteni liidumaa]]
| 
|-
| [[:d:Q110206626|Q110206626]]
| ''[[:d:Q110206626|Joan Roca i Vila]]''
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Muusik|muusik]] (1972–2026) ♂; member of Antònia Font, Dinamo, Geometrical Sardine
| [[muusik]]
| 
| [[Palma|Palma de Mallorca]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1116211|Q1116211]]
| ''[[:d:Q1116211|Oliver Jones]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-09-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| Kanada muusik
| [[helilooja]]&lt;br/&gt;[[pianist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''&lt;br/&gt;[[muusikaõpetaja]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;[[organist]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Kanada]]
| [[Montréal]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q112410055|Q112410055]]
| ''[[:d:Q112410055|Jan Hajšman]]''
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970-04-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Tšehhi|Tšehhi]] technician, publitsist, [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Poliitik|poliitik]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1970–2026) ♂
| ''[[:d:Q5352191|technician]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q6051619|publitsist]]''&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Tšehhi]]
| [[Plzeň]]
| [[Slovakkia]]
| 
|-
| [[:d:Q118593144|Q118593144]]
| ''[[:d:Q118593144|Fernando Guisini Neto]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-03-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Brasiilia|Brasiilia]] jalgpallur, [[Treener|treener]] (1954–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[treener]]
| [[Brasiilia]]
| ''[[:d:Q1649601|Lençóis Paulista]]''
| ''[[:d:Q241645|Bauru]]''
| 
|-
| [[:d:Q120266372|Q120266372]]
| ''[[:d:Q120266372|Никита Николаевич Зезин]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-05-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1959–2026) ♂; Honoured Farmworker of the Russian Federation
| [[teadlane]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q12286342|Q12286342]]
| ''[[:d:Q12286342|Maya Dragomanska]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-04-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| Bulgaaria näitleja
| [[näitleja]]
| [[Bulgaaria]]
| [[Pernik]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140668482|Q140668482]]
| ''[[:d:Q140668482|Wang Quanying]]''
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1921-06-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (1921–2026) ♀
| [[sõjaväelane]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140672647|Q140672647]]
| ''[[:d:Q140672647|Mohamed El-Sharshabi]]''
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-10-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Ühinenud Araabia Vabariik|Ühinenud Araabia Vabariik]]-[[Egiptus|egiptus]] [[Näitleja|näitleja]], [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]] (fl. 1984–2025) (1965–2026) ♂; spouse of Shadia Hosny
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[dublaažinäitleja]]
| [[Ühinenud Araabia Vabariik]]&lt;br/&gt;[[Egiptus]]
| [[Kairo]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140674260|Q140674260]]
| ''[[:d:Q140674260|Juan Carlos Gala]]''
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-08-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Kuuba|Kuuba]] võrkpallur, võrkpallitreener (1966–2026) ♂
| ''[[:d:Q15117302|võrkpallur]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q20730881|võrkpallitreener]]''
| [[Kuuba]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140690288|Q140690288]]
| ''[[:d:Q140690288|Maguèye Kassé]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-03-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Senegal|Senegal]] [[Õppejõud|õppejõud]], kunstikriitik, filmikriitik, [[Teadur]] (1949–2026) ♂
| [[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q4164507|kunstikriitik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q4220892|filmikriitik]]''&lt;br/&gt;[[Teadur]]
| [[Senegal]]
| ''[[:d:Q847677|Kaolack]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q140690720|Q140690720]]
| ''[[:d:Q140690720|Juan José Soto Bacigalupo]]''
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Peruu|Peruu]] [[Luuletaja|luuletaja]] (1965–2026) ♂
| [[luuletaja]]
| [[Peruu]]
| [[Lima (Peruu)|Lima]]
| [[Lima (Peruu)|Lima]]
| 
|-
| [[:d:Q140706713|Q140706713]]
| ''[[:d:Q140706713|Grant Cowie]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-04-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] consultant, äriinimene (1954–2026) ♂
| ''[[:d:Q15978655|consultant]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q15961656|Q15961656]]
| ''[[:d:Q15961656|Mary Linda]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-11-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| Kreeka laulja
| [[laulja]]
| [[Kreeka]]
| ''[[:d:Q216307|Pyrgos]]''
| [[Ateena]]
| ''[[:d:Q1362125|First Cemetery of Athens]]''
|-
| [[:d:Q16691315|Q16691315]]
| ''[[:d:Q16691315|Rafail]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-11-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] person (1932–2026) ♂
| 
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q19935561|Сыркино]]''
| [[Thessaloníki]]
| 
|-
| [[:d:Q17105731|Q17105731]]
| ''[[:d:Q17105731|Ingar Tore Narvhus]]''
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-09-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Norra|norralased]] õhuväeohvitser, military aviator, [[Tüürimees]], Generální inspektor letectva (1927–2026) ♂
| ''[[:d:Q19934710|õhuväeohvitser]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q105550321|military aviator]]''&lt;br/&gt;[[Tüürimees]]
| [[Norra]]
| 
| [[Sandefjordi vald|Sandefjordi]]
| ''[[:d:Q19384691|Orelund kapell og gravlund]]''
|-
| [[:d:Q18408079|Q18408079]]
| ''[[:d:Q18408079|Valery Povolyayev]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-09-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| Venemaa kirjanik
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[proosakirjanik]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[maalikunstnik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Svobodnõi]]
| [[Moskva]]
| 
|-
| [[:d:Q22045950|Q22045950]]
| ''[[:d:Q22045950|Петелин, Михаил Иванович]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-03-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Füüsik|füüsik]] (1937–2026) ♂; [[NSV Liidu riiklik preemia]]
| [[füüsik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Nižni Novgorod]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2890958|Q2890958]]
| ''[[:d:Q2890958|Haim Yavin]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-09-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| Iisraeli filmirežissöör
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q270389|uudisteankur]]''
| [[Iisrael]]
| [[Bytom]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q30106187|Q30106187]]
| ''[[:d:Q30106187|Sricharan Mohanty]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-12-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| India kirjanik
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1569495|lektor]]''
| [[India]]
| ''[[:d:Q2022279|Balasore district]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q3082498|Q3082498]]
| ''[[:d:Q3082498|Frank Barrow]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-01-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] rugby league player (1943–2026) ♂
| ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q179206|St Helens]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q31313971|Q31313971]]
| ''[[:d:Q31313971|Alambadi]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-03-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| India poliitik
| [[poliitik]]
| [[India]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q3266801|Q3266801]]
| ''[[:d:Q3266801|Luís Represas]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-11-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Portugal|Portugal]] [[Laulja|laulja]], [[Helilooja|helilooja]] (1956–2026) ♂; Portugali Teeneteordeni komandör; spouse of Margarida Pinto Correia, Cristina Thorbjornsen
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]
| [[Portugal]]
| [[Lissabon]]
| [[Lissabon]]
| 
|-
| [[:d:Q3588427|Q3588427]]
| ''[[:d:Q3588427|Émile Constant Bombet]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-03-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| Elevandiluuranniku poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[minister]]
| [[Elevandiluurannik]]
| ''[[:d:Q2171641|Rubino]]''
| [[Abidjan]]
| 
|-
| [[:d:Q458952|Q458952]]
| [[Celina Jesionowska]]
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-11-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| Poola jooksja
| ''[[:d:Q4009406|sprinter]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''
| [[Poola]]
| [[Łomża]]
| ''[[:d:Q2036005|Stara Wrona]]''
| 
|-
| [[:d:Q51566959|Q51566959]]
| ''[[:d:Q51566959|Vratislav Hlavatý]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-09-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Tšehhi|Tšehhi]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], tüpograaf, animaator, graafik, [[Illustreerija|illustraator]] (1934–2026) ♂
| [[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1229025|tüpograaf]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q266569|animaator]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1925963|graafik]]''&lt;br/&gt;[[Illustreerija|illustraator]]
| [[Tšehhi]]
| ''[[:d:Q11706779|Běloves]]''&lt;br/&gt;[[Náchod]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5233046|Q5233046]]
| ''[[:d:Q5233046|David Douglas, 12th Marquess of Queensberry]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-12-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Poliitik|poliitik]], [[Keraamik|keraamik]], member of the House of Lords (1929–2026) ♂; child of Francis Douglas, 11th Marquess of Queensberry, Cathleen Sabine Mann; spouse of Ann Jones, Alexandra Sich, Hsueh-Chun Liao
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[keraamik]]
| [[Suurbritannia]]
| [[London]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5349207|Q5349207]]
| ''[[:d:Q5349207|Eiji Bandō]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-04-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Jaapan|Jaapan]] pesapallimängija, [[Näitleja|näitleja]], tarento, filminäitleja, game show host (1940–2026) ♂; Blue Ribbon Awards for Best Supporting Actor
| ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]''&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2705098|tarento]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q22662561|game show host]]''
| [[Jaapan]]
| ''[[:d:Q1361161|Hulin]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q5606236|Q5606236]]
| ''[[:d:Q5606236|Greg Sewell]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-06-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Austraalia|Austraalia]] Australian rules football player, Australian rules football coach, sports executive (1933–2026) ♂
| ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q50214236|Australian rules football coach]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q26481809|sports executive]]''
| [[Austraalia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q56301930|Q56301930]]
| ''[[:d:Q56301930|Anita Haglöf]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-01-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Rootsi|rootslased]] [[Kirjanik|kirjanik]] (1938–2026) ♀
| [[kirjanik]]
| [[Rootsi]]
| ''[[:d:Q1754|Stockholm]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q69971|Q69971]]
| ''[[:d:Q69971|Heinz Stücke]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-01-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Saksamaa|sakslased]] Maailmarändur, [[Fotograaf|fotograaf]], Jalgrattur (1940–2026) ♂
| ''[[:d:Q1937330|Maailmarändur]]''&lt;br/&gt;[[fotograaf]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2125610|Jalgrattur]]''
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q183449|Hövelhof]]''
| ''[[:d:Q183449|Hövelhof]]''
| 
|-
| [[:d:Q7090619|Q7090619]]
| ''[[:d:Q7090619|Omololu Meroyi]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| Nigeeria poliitik
| [[poliitik]]
| [[Nigeeria]]
| [[Ondo osariik]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q725006|Q725006]]
| ''[[:d:Q725006|Chuck Russell]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-05-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| Ameerika Ühendriikide filmirežissöör
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[filmiprodutsent]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q576273|Park Ridge]]''
| [[San Diego]]
| 
|-
| [[:d:Q7449239|Q7449239]]
| ''[[:d:Q7449239|Semere Russom]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-07-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| Eritrea poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[diplomaat]]
| [[Eritrea]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q75295892|Q75295892]]
| ''[[:d:Q75295892|Margarethe Cecile Johanna Alfonsa Melchiora Prinzessin zu Salm-Salm]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-08-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| Person (1935–2026) ♀; child of Nikolaus Leopold Heinrich zu Salm-Salm, Ida Leonhardine Hedwig Mechtilde Balthesare Prinzessin von Wrede; spouse of George Solznoki-Scheftsik
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q7929884|Q7929884]]
| ''[[:d:Q7929884|Huang Zhiquan]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| Hiina poliitik
| [[poliitik]]
| [[Hiina]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q98273358|Q98273358]]
| ''[[:d:Q98273358|Purificação Araújo]]''
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-11-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Portugal|Portugal]] obstetrician-gynecologist (1926–2026) ♀
| ''[[:d:Q21002422|obstetrician-gynecologist]]''
| [[Portugal]]
| [[Lissabon]]
| ''[[:d:Q448231|Alvalade]]''
| 
|-
| [[:d:Q108777302|Q108777302]]
| ''[[:d:Q108777302|金炯光]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-05-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Lõuna-Korea|Lõuna-Korea]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the National Assembly of South Korea (1935–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Lõuna-Korea]]
| ''[[:d:Q42092|Dongducheon]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q109595960|Q109595960]]
| ''[[:d:Q109595960|Kaylee Hottle]]''
| data-sort-value=&quot;2008&quot; | 2008-03-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Näitleja|näitleja]] (fl. 2017–2026) (2008–2026) ♀
| [[näitleja]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Atlanta]]
| ''[[:d:Q14692012|Ijamsville]]''
| 
|-
| [[:d:Q110656953|Q110656953]]
| ''[[:d:Q110656953|Fernando Menezes]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-04-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| Portugali poliitik
| [[poliitik]]
| [[Portugal]]
| ''[[:d:Q2301558|Matriz]]''
| [[Lissabon]]
| 
|-
| [[:d:Q11886885|Q11886885]]
| ''[[:d:Q11886885|Patrick McNally]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-12-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] sports executive, äriinimene, racing automobile driver, spordiajakirjanik (1937–2026) ♂
| ''[[:d:Q26481809|sports executive]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10349745|racing automobile driver]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q11313148|spordiajakirjanik]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q676689|Gravesend]]''
| ''[[:d:Q7457578|Sevenhampton]]''
| 
|-
| [[:d:Q124596231|Q124596231]]
| ''[[:d:Q124596231|János Gömöri]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-03-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Ungari|Ungari]] [[Arheoloog|arheoloog]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1944–2026) ♂; Kuzsinszky Bálint-emlékérem
| [[arheoloog]]&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Ungari]]
| [[Heves]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12846603|Q12846603]]
| ''[[:d:Q12846603|Tofig Mirzoyev]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-06-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Aserbaidžaani NSV|Aserbaidžaani NSV]]-[[Aserbaidžaan|aserbaidžaan]] [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1956–2016) (1932–2026) ♂; People's Artist of Azerbaijan, Honored Artist of the Azerbaijan SSR, Shohrat Order, personal pension of the President of Azerbaijan; child of Ибрагим Мирзоев
| [[näitleja]]
| [[Aserbaidžaani NSV]]&lt;br/&gt;[[Aserbaidžaan]]
| ''[[:d:Q330749|Gadabay District]]''
| [[Be'er-Sheva]]
| 
|-
| [[:d:Q130604872|Q130604872]]
| ''[[:d:Q130604872|Courtney Shah]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Ajaloolane|ajaloolane]], game show contestant, ajalooõpetaja (†2026) ♀
| [[ajaloolane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q47454185|game show contestant]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q58209937|ajalooõpetaja]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140661872|Q140661872]]
| ''[[:d:Q140661872|Stavros Georgiou]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Kreeka|Kreeka]] [[Advokaat|advokaat]], penologist (1953–2026) ♂
| [[advokaat]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q140662109|penologist]]''
| [[Kreeka]]
| [[Ateena]]
| [[Ateena]]
| ''[[:d:Q15895035|Third Cemetery of Athens]]''
|-
| [[:d:Q140690522|Q140690522]]
| ''[[:d:Q140690522|Anicia Berton]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] aktivist (†2026) ♀
| ''[[:d:Q15253558|aktivist]]''
| [[Prantsusmaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q14951895|Q14951895]]
| ''[[:d:Q14951895|Jordan Devey]]''
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988-01-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1988–2026) ♂; Eagle Scout
| ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q464598|American Fork]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1681327|Q1681327]]
| ''[[:d:Q1681327|R. James Woolsey, Jr.]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-09-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Advokaat|advokaat]], [[Diplomaat|diplomaat]], [[Poliitik|poliitik]], [[Jurist|jurist]], Under Secretary of the Navy, juhatuse liige, Director of Central Intelligence (1941–2026) ♂; [[Rhodesi stipendium]]; member of Phi Beta Kappa Society
| [[advokaat]]&lt;br/&gt;[[diplomaat]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;[[jurist]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Tulsa]]
| [[Washington]]
| 
|-
| [[:d:Q22970572|Q22970572]]
| ''[[:d:Q22970572|Marina Magali]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-05-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Argentina|Argentina]] [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1975–1988) (1958–2026) ♀; notable work Nazareno Cruz and the Wolf
| [[näitleja]]
| [[Argentina]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q2874736|Q2874736]]
| ''[[:d:Q2874736|Axel Ganz]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-07-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| Saksamaa ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[kirjastaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1420621|media proprietor]]''
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q268734|Auggen]]''
| [[Pariis]]
| 
|-
| [[:d:Q29016756|Q29016756]]
| ''[[:d:Q29016756|Ralph Wijers]]''
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-05-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| Hollandi astronoom
| ''[[:d:Q752129|astrofüüsik]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| ''[[:d:Q73022|Sittard]]''
| ''[[:d:Q9932|Heiloo]]''
| 
|-
| [[:d:Q3057579|Q3057579]]
| ''[[:d:Q3057579|Erwin Vandendaele]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-03-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| Belgia jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Belgia]]
| [[Metz]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q32772468|Q32772468]]
| ''[[:d:Q32772468|Matthijs Hesselink]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| Teadlane (†2026) ♂
| ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q3379573|Q3379573]]
| ''[[:d:Q3379573|Philippe Chaulet]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-07-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| Prantsusmaa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Basse-Terre]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q436113|Q436113]]
| [[Olaf Tufte]]
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-04-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| Norra sõudja
| [[sõudja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q131512|põllumees]]''&lt;br/&gt;[[tuletõrjuja]]
| [[Norra]]
| [[Tønsbergi vald|Tønsberg]]
| ''[[:d:Q1770379|Nykirke]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3050696|Rikshospitalet]]''
| ''[[:d:Q11975857|Horten Church]]''
|-
| [[:d:Q439686|Q439686]]
| ''[[:d:Q439686|Olivera Katarina]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-03-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Jugoslaavia|Jugoslaavia]]-[[Serbia ja Montenegro|serbia ja montenegro]]-[[Serbia|serbia]] [[Näitleja|näitleja]], [[Laulja|laulja]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Modell|modell]], teatrinäitleja, filminäitleja, [[Kirjanik|kirjanik]] (fl. 1964–2026) (1940–2026) ♀; spouse of Vuk Vučo
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[laulja]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[modell]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Jugoslaavia]]&lt;br/&gt;[[Serbia ja Montenegro]]&lt;br/&gt;[[Serbia]]
| [[Belgrad]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q4481004|Q4481004]]
| ''[[:d:Q4481004|George E. Falkowski]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-09-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Iisrael|iisrael]]-[[Ameerika Ühendriigid|ameerika ühendriigid]] [[Kirurg|kirurg]] (1935–2026) ♂; [[NSV Liidu riiklik preemia]]
| [[kirurg]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Iisrael]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Moskva]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q47258716|Q47258716]]
| ''[[:d:Q47258716|Mikola Kandrataŭ]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-05-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| Valgevene kirjanik
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]
| [[Valgevene]]
| ''[[:d:Q6492607|Zamoscie]]''
| [[Minsk]]
| 
|-
| [[:d:Q5077956|Q5077956]]
| ''[[:d:Q5077956|Charles Gaines]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-01-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] romaanikirjanik, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Stsenarist|stsenarist]], outdoor enthusiast, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Näitleja|näitleja]], [[Muusik|muusik]], kulturist, filmilooja (1942–2026) ♂
| ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q7111941|outdoor enthusiast]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;[[muusik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15982795|kulturist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1414443|filmilooja]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Jacksonville]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5337158|Q5337158]]
| ''[[:d:Q5337158|Edgar C. Otálvora]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-09-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Venezuela|Venezuela]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Diplomaat|diplomaat]], [[Majandusteadlane|majandusteadlane]] (1959–2026) ♂
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[diplomaat]]&lt;br/&gt;[[majandusteadlane]]
| [[Venezuela]]
| ''[[:d:Q3535910|Tovar]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q5906318|Q5906318]]
| ''[[:d:Q5906318|Héctor Ochoa Cárdenas]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-07-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| Colombia helilooja
| [[helilooja]]
| [[Colombia]]
| [[Medellín]]
| ''[[:d:Q1946679|La Ceja del Tambo]]''
| 
|-
| [[:d:Q6280541|Q6280541]]
| ''[[:d:Q6280541|Josep Vallverdú i Aixalà]]''
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-07-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Filoloog|filoloog]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Tõlkija|tõlkija]], keskkooliõpetaja, joonistaja, kolumnist (1923–2026) ♂; Premi d'Honor de les Lletres Catalanes, Püha Jüri rist, Spanish National Children and Youth Literature Award, Joaquim Ruyra award for young adult literature, premi Trajectòria, Gold Medal of the Generalitat of Catalonia, Jaume Fuster Award, Canigó Award, Medalla Centenària de la Generalitat de Catalunya, Premi Martí Gasull i Roig - especial del jurat, Prix Bernard Versele, honorary doctorate of the University of Lleida, Josep Maria Folch i Torres Award; member of Philological Section of the Institute for Catalan Studies, Institut d'Estudis Catalans
| [[filoloog]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q5758653|keskkooliõpetaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1086863|kolumnist]]''
| 
| ''[[:d:Q15090|Lleida]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q65496922|Q65496922]]
| ''[[:d:Q65496922|António Amaro]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-01-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| Portugali poliitik
| [[poliitik]]
| [[Portugal]]
| ''[[:d:Q1786389|Penha de França]]''
| ''[[:d:Q3349362|Évora]]''
| 
|-
| [[:d:Q833169|Q833169]]
| ''[[:d:Q833169|Béla Bodó]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-01-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Ungari|Ungari]] kergejõustiklane (1959–2026) ♂
| ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''
| [[Ungari]]
| [[Vámospércs]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q83732623|Q83732623]]
| ''[[:d:Q83732623|Juris Karlsons]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-06-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Insener|insener]] (1946–2026) ♂
| [[insener]]
| 
| [[Riia]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q912085|Q912085]]
| ''[[:d:Q912085|Brian Doerksen]]''
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Kanada|Kanada]] laulja-laulukirjutaja (fl. 1989–2026) (1965–2026) ♂
| ''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''
| [[Kanada]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q9153724|Q9153724]]
| ''[[:d:Q9153724|Andrzej Szostek]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-11-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| Poola filosoof
| [[filosoof]]
| [[Poola]]
| [[Grudziądz]]
| [[Lublin]]
| 
|-
| [[:d:Q94579175|Q94579175]]
| ''[[:d:Q94579175|Teresa Alonso Gutiérrez]]''
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-03-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Hispaania|Hispaania]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] engineering technician, inspector, [[Kingsepp|kingsepp]], [[Tõlk|tõlk]], Telefonioperaator, [[Rätsep|rätsep]] (1925–2026) ♀
| ''[[:d:Q2918463|engineering technician]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q11977377|inspector]]''&lt;br/&gt;[[kingsepp]]&lt;br/&gt;[[tõlk]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1261521|Telefonioperaator]]''&lt;br/&gt;[[rätsep]]
| [[Hispaania]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Donostia]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q105089699|Q105089699]]
| ''[[:d:Q105089699|Eva Vezhnavets]]''
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972-01-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Valgevene|Valgevene]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Proosakirjanik|proosakirjanik]], [[Tõlkija|tõlkija]] (1972–2026) ♀; Jerzy Giedroyc Literary Award, Civic Merit Medal of Belarus
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[proosakirjanik]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]
| [[Valgevene]]
| ''[[:d:Q21648494|Zahallie]]''
| [[Varssavi]]
| 
|-
| [[:d:Q106648223|Q106648223]]
| ''[[:d:Q106648223|Vibert Cornwall]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-10-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jazz singer (1938–2026) ♂
| ''[[:d:Q66314404|jazz singer]]''
| [[Suurbritannia]]
| [[Saint Vincent ja Grenadiinid]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q107181595|Q107181595]]
| ''[[:d:Q107181595|Dimitriy Podnozov]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-12-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| Venemaa näitleja
| [[näitleja]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Peterburi]]
| [[Peterburi]]
| 
|-
| [[:d:Q1086882|Q1086882]]
| ''[[:d:Q1086882|Christopher Ondaatje]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-02-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Kanada|Kanada]] [[Kirjanik|kirjanik]], äriinimene, bobisõitja, finantsmaakler, kollektsionäär (1933–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu komandör, Officer of the Order of Canada, Fellow of the Royal Society of Literature, [[Knight Bachelor]]; member of Royal Society of Literature
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q13383011|bobisõitja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q25399048|finantsmaakler]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3243461|kollektsionäär]]''
| [[Kanada]]
| [[Kandy]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q109520610|Q109520610]]
| ''[[:d:Q109520610|Pele Møller]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-08-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| Gröönimaa muusik
| [[muusik]]
| [[Taani Kuningriik]]
| ''[[:d:Q923319|Qullissat]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q12605614|Q12605614]]
| ''[[:d:Q12605614|Ahn Dong-seon]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-10-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| Lõuna-Korea poliitik
| [[poliitik]]
| [[Lõuna-Korea]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q133748237|Q133748237]]
| ''[[:d:Q133748237|Françoise Coquet]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-09-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] teleprodutsent, [[Stsenarist|stsenarist]], filmimonteerija (1942–2026) ♀
| ''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q7042855|filmimonteerija]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[Vosgesi departemang|Vosges'i departemang]]
| [[Pariis]]
| [[Montmartre'i kalmistu]]
|-
| [[:d:Q135593537|Q135593537]]
| ''[[:d:Q135593537|Нафиса Мухаматгалиевна Сабирзянова]]''
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-12-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Venemaa|venelased]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1964–2026) ♀; Литературная премия имени Сажиды Сулеймановой, Рафаил Төхфәтуллин премиясе; member of Union of Writers of the Republic of Tatarstan
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]
| [[Venemaa]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| ''[[:d:Q19638035|Şärip]]''
| [[Almetjevsk]]
| 
|-
| [[:d:Q136996362|Q136996362]]
| ''[[:d:Q136996362|Cyril Blais]]''
| data-sort-value=&quot;1982&quot; | 1982&lt;br/&gt;1980&lt;br/&gt;1979
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] race engineer (1982–2026) ♂
| ''[[:d:Q2144081|race engineer]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[Prantsusmaa]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q138031415|Q138031415]]
| ''[[:d:Q138031415|Daniel Siad]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] recruiter (1957–2026) ♂
| ''[[:d:Q2072298|recruiter]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[Alžeeria]]
| ''[[:d:Q174002|Colombes]]''
| 
|-
| [[:d:Q140645144|Q140645144]]
| ''[[:d:Q140645144|Rang Thurapon]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-04-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Poliitik|poliitik]] (1957–2026) ♂
| [[poliitik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140650656|Q140650656]]
| ''[[:d:Q140650656|Повозніков Микола Гаврилович]]''
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-06-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| Teadlane (1965–2026) ♂
| ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140680178|Q140680178]]
| ''[[:d:Q140680178|Ralph Adams]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Riigiametnik|riigiametnik]], looduskaitsja, [[Direktor|direktor]] (1936–2026) ♂; Member of the Order of the British Empire
| [[riigiametnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q16060693|looduskaitsja]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| ''[[:d:Q1208462|Richmond]]''
| 
|-
| [[:d:Q140680874|Q140680874]]
| ''[[:d:Q140680874|Colin Stove]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-07-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] leiutaja (1949–2026) ♂
| ''[[:d:Q205375|leiutaja]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q7417102|Sandwick]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q15064115|Q15064115]]
| ''[[:d:Q15064115|Jevgenij Arinin]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-02-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] religious studies scholar, [[Filosoof|filosoof]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1955–2026) ♂
| ''[[:d:Q19829980|religious studies scholar]]''&lt;br/&gt;[[filosoof]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Tšeljabinsk]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1508229|Q1508229]]
| ''[[:d:Q1508229|Günther Czichon]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-05-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| Saksa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Saksamaa]]
| [[Bremen]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1510721|Q1510721]]
| ''[[:d:Q1510721|Gerd Osenberg]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-04-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| Saksamaa kergejõustiklane
| ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''&lt;br/&gt;[[treener]]
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q11039|Radevormwald]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q152832|Q152832]]
| ''[[:d:Q152832|Kevin Keegan]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-02-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]], autobiograaf (1951–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu ohvitser, [[Ballon d'Or|Euroopa aasta jalgpallur]]
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18814623|autobiograaf]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q2339006|Armthorpe]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q17371030|Q17371030]]
| ''[[:d:Q17371030|Amor Deloso]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-09-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| Filipiinide poliitik
| [[poliitik]]
| [[Filipiinid]]
| ''[[:d:Q56529|Botolan]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q20538793|Q20538793]]
| ''[[:d:Q20538793|David Lucas]]''
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-01-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Poliitik|poliitik]], Madrid municipal councillor, Getafe municipal councillor, Mayor of Móstoles, Móstoles municipal councillor (1968–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Hispaania]]
| [[Madrid]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2162873|Q2162873]]
| ''[[:d:Q2162873|Roland Korn]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-05-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| Saksamaa arhitekt
| [[arhitekt]]
| [[Saksamaa]]
| [[Saalfeld]]
| [[Gera]]
| 
|-
| [[:d:Q3167491|Q3167491]]
| ''[[:d:Q3167491|Jean-Marc Sylvestre]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-10-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1946–2026) ♂; Auleegioni ohvitser, Knight of the National Order of Merit, Auleegioni ordeni kavaler
| [[ajakirjanik]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Alençon]]
| ''[[:d:Q272320|Trouville-sur-Mer]]''
| ''[[:d:Q272320|Trouville-sur-Mer]]''
|-
| [[:d:Q3566933|Q3566933]]
| ''[[:d:Q3566933|Alexis Stamatis]]''
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-07-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| Kreeka kirjanik
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[arhitekt]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[proosakirjanik]]&lt;br/&gt;[[näitekirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q4853732|lastekirjanik]]''
| [[Kreeka]]
| [[Ateena]]
| [[Ateena]]
| 
|-
| [[:d:Q38964438|Q38964438]]
| ''[[:d:Q38964438|Daniele Compatangelo]]''
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975-11-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| Itaalia ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]
| [[Itaalia]]
| [[Savona]]
| [[Washington]]
| 
|-
| [[:d:Q4362905|Q4362905]]
| ''[[:d:Q4362905|Vladimir Pimenov]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-02-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| Venemaa maalikunstnik
| [[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;[[Illustreerija|illustraator]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1925963|graafik]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Zaraisk]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5071589|Q5071589]]
| ''[[:d:Q5071589|Chang Chang-sun]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-06-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Lõuna-Korea|Lõuna-Korea]] maadleja (1942–2026) ♂
| ''[[:d:Q12369333|maadleja]]''
| [[Lõuna-Korea]]
| [[Incheon|Inch'ŏn]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5238805|Q5238805]]
| ''[[:d:Q5238805|David R. Cooke]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-08-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| Kanada poliitik
| [[poliitik]]
| [[Kanada]]
| [[Oshawa]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5336173|Q5336173]]
| ''[[:d:Q5336173|Eddie Joyal]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-05-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Kanada|Kanada]] jäähokimängija (1940–2026) ♂
| ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''
| [[Kanada]]
| ''[[:d:Q939127|St. Albert]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q551807|Q551807]]
| ''[[:d:Q551807|Francesco Massaro]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-08-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| Itaalia filmirežissöör
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1757008|assistant director]]''&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]
| [[Itaalia]]
| [[Padova]]
| [[Rooma]]
| 
|-
| [[:d:Q5772139|Q5772139]]
| ''[[:d:Q5772139|Claudio Strunz]]''
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-11-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Argentina|Argentina]] [[Trummar|trummar]] (fl. 1991–) (1966–2026) ♂; member of Malón, Hermética
| [[trummar]]
| [[Argentina]]
| [[Argentina]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6224391|Q6224391]]
| ''[[:d:Q6224391|John C. Dvorak]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-04-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], podcaster (1946–2026) ♂
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15077007|podcaster]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Fresno]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q63119904|Q63119904]]
| ''[[:d:Q63119904|Óscar Aristizábal]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-09-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| Colombia jalgpallitreener
| [[jalgpallitreener]]
| [[Colombia]]
| [[Medellín]]
| [[Bogotá]]
| 
|-
| [[:d:Q6888948|Q6888948]]
| ''[[:d:Q6888948|Hani Shenouda]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-04-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| Egiptuse helilooja
| [[helilooja]]
| [[Egiptuse kuningriik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3087763|Republic of Egypt]]''&lt;br/&gt;[[Ühinenud Araabia Vabariik]]&lt;br/&gt;[[Egiptus]]
| [[Ţanţā]]
| ''[[:d:Q111379275|Maadi Armed Forces Medical Complex]]''
| 
|-
| [[:d:Q6933721|Q6933721]]
| ''[[:d:Q6933721|שלמה תירוש]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Iisrael|Iisrael]] juht, [[Tegevdirektor|tegevdirektor]] (1944–2026) ♂
| ''[[:d:Q2462658|juht]]''&lt;br/&gt;[[tegevdirektor]]
| [[Iisrael]]
| [[Damaskus]]
| ''[[:d:Q2889703|Maslul]]''
| 
|-
| [[:d:Q73900|Q73900]]
| ''[[:d:Q73900|Joachim Kerzel]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-12-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| Saksamaa näitleja
| [[dublaažinäitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]
| [[Saksamaa]]
| [[Zabrze]]
| [[Berliin]]
| 
|-
| [[:d:Q7701942|Q7701942]]
| ''[[:d:Q7701942|Terence Lewis]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-12-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| Suurbritannia poliitik
| [[poliitik]]
| [[Suurbritannia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q9381616|Q9381616]]
| ''[[:d:Q9381616|Vladimir Kuznetsov]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-05-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| Venemaa jalgrattur
| ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''
| [[Venemaa]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Moskva]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q95847813|Q95847813]]
| ''[[:d:Q95847813|Fernando Madanes]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-03-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Argentina|Argentina]] [[Näitleja|näitleja]] (1951–2026) ♂; member of Argentinian Actors and Actresses Asociation
| [[näitleja]]
| [[Argentina]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q101345189|Q101345189]]
| ''[[:d:Q101345189|Comandante Alfa]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-02-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Itaalia|Itaalia]] [[Sõdur|sõdur]], esseist, paratrooper (1951–2026) ♂; Knight of the Military Order of Italy, Gold Cross of Merit of the Carabinieri, Itaalia Vabariigi teeneteordeni komandör, Maurician medal, bronze medal to award long periods of command in the Italian military, Cross for seniority in military service
| [[sõdur]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11774202|esseist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q749387|paratrooper]]''
| [[Itaalia]]
| ''[[:d:Q481674|Castelvetrano]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q10953724|Q10953724]]
| ''[[:d:Q10953724|Antonio Martínez Aneiros]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-06-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| Hispaania poliitik
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q10969614|O Val, Narón]]''
| ''[[:d:Q10969614|O Val, Narón]]''
| 
|-
| [[:d:Q12006916|Q12006916]]
| ''[[:d:Q12006916|Torbjørn Dyrud]]''
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-03-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Norra|norralased]] [[Muusik|muusik]], [[Helilooja|helilooja]], [[Kantor|kantor]] (1974–2026) ♂; Edvard-prisen i vokalmusikk
| [[muusik]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;[[kantor]]
| [[Norra]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1342829|Q1342829]]
| ''[[:d:Q1342829|Richard Heinberg]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-10-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Illustreerija|illustraator]], [[Kirjanik|kirjanik]], keskkonnakaitsja, [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Õpetaja|õpetaja]], [[Autor|autor]] (1950–2026) ♂; member of Post Carbon Institute; notable work The Party's Over: Oil, War, and the Fate of Industrial Societies
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[Illustreerija|illustraator]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3578589|keskkonnakaitsja]]''&lt;br/&gt;[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]&lt;br/&gt;[[autor]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q135991143|Q135991143]]
| ''[[:d:Q135991143|Giorgi Lomtadze]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-12-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Gruusia NSV|Gruusia NSV]]-[[Gruusia|gruusia]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]] (1937–2026) ♂
| [[ooperilaulja]]
| [[Gruusia NSV]]&lt;br/&gt;[[Gruusia]]
| [[Moskva]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q138443740|Q138443740]]
| ''[[:d:Q138443740|Jorge Tuna]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-07-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Portugal|Portugal]] [[Arst|arst]], õpetlane, [[Helilooja|helilooja]], [[Muusik|muusik]], [[Kitarrist|kitarrist]] (1937–2026) ♂
| [[arst]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;[[muusik]]&lt;br/&gt;[[kitarrist]]
| [[Portugal]]
| [[Coimbra]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140619650|Q140619650]]
| ''[[:d:Q140619650|Ahmed Galal Abdel Kawy]]''
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984-02-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Egiptus|Egiptus]] [[Näitleja|näitleja]] (1984–2026) ♂; child of Mohamed Galal Abdel Qawi
| [[näitleja]]
| [[Egiptus]]
| [[Kairo]]
| ''[[:d:Q12207223|Hadayek Al-Ahram]]''
| 
|-
| [[:d:Q140634156|Q140634156]]
| ''[[:d:Q140634156|Nikolay Ryabushenko]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-01-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Poliitik|poliitik]] (1962–2026) ♂
| [[poliitik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140640964|Q140640964]]
| ''[[:d:Q140640964|Dana Tapalaga]]''
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-12-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Näitleja|näitleja]] (1968–2026) ♀
| [[näitleja]]
| [[Rumeenia]]
| [[Botoșani]]
| [[Bukarest]]
| 
|-
| [[:d:Q140679037|Q140679037]]
| ''[[:d:Q140679037|Alfonso Bullon de Mendoza]]''
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-02-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Õpetaja|õpetaja]], [[Akadeemik|akadeemik]] (1923–2026) ♂
| [[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]&lt;br/&gt;[[akadeemik]]
| [[Hispaania]]
| [[Madrid]]
| [[Madrid]]
| 
|-
| [[:d:Q140680256|Q140680256]]
| ''[[:d:Q140680256|Georgie Falloon]]''
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971-07-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] põllumees, äriinimene (1971–2026) ♀; spouse of Jamie Falloon
| ''[[:d:Q131512|põllumees]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140690839|Q140690839]]
| ''[[:d:Q140690839|David Tunnicliffe]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-05-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Riigiametnik|riigiametnik]] (1947–2026) ♂; New Zealand 1990 Commemoration Medal, Member of the New Zealand Order of Merit
| [[riigiametnik]]
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| ''[[:d:Q1223916|Masterton]]''
| 
|-
| [[:d:Q140714682|Q140714682]]
| ''[[:d:Q140714682|Jay Kuten]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-07-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Psühhiaater|psühhiaater]] (1935–2026) ♂
| [[psühhiaater]]
| 
| [[Viin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1408252|Q1408252]]
| ''[[:d:Q1408252|Venceslas Kruta]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-11-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] [[Arheoloog|arheoloog]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1939–2026) ♂; Silver medal of the Masaryk University, Prix Hercule-Catenacci, Estrade-Delcros award, Officier de l'Ordre national des Palmes académiques (France), Grand prix Gobert; member of National Institute for Etruscan and Italic Studies, Académie des sciences morales, des lettres et des arts de Versailles, [[Kuninglik Ajalooakadeemia]], Deutsches Archäologisches Institut
| [[arheoloog]]&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Prantsusmaa]]&lt;br/&gt;[[Tšehhoslovakkia]]
| ''[[:d:Q193821|Saumur]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1460539|Q1460539]]
| ''[[:d:Q1460539|Holger Brück]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-09-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Saksamaa|sakslased]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1947–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Saksamaa]]
| [[Kassel]]
| [[Kassel]]
| 
|-
| [[:d:Q14950331|Q14950331]]
| ''[[:d:Q14950331|Jim Lindsey]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-11-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1944–2026) ♂
| ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q2671104|Caldwell]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q15451988|Q15451988]]
| ''[[:d:Q15451988|Patrick Gleeson]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-11-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| Ameerika Ühendriikide muusik
| [[klahvpillimängija]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q63536580|video game composer]]''&lt;br/&gt;[[muusik]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;[[muusikaprodutsent]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1545356|Q1545356]]
| ''[[:d:Q1545356|Gregory Karotemprel]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-05-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[India|India]]-[[Briti India|briti india]]-dominion of india katoliku preester, Catholic bishop, diocesan bishop (1933–2026) ♂
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''
| [[India]]&lt;br/&gt;[[Briti India]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]''
| ''[[:d:Q5090584|Chemmalamattam]]''
| ''[[:d:Q11854|Rajkot]]''
| 
|-
| [[:d:Q16379242|Q16379242]]
| ''[[:d:Q16379242|Əmrah Dadaşov]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Aserbaidžaan|aserbaidžaan]] [[Teadlane|teadlane]] (1939–2026) ♂; Baku State University 100th anniversary medal
| [[teadlane]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Aserbaidžaan]]
| [[Bakuu]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1647767|Q1647767]]
| ''[[:d:Q1647767|Johannes Galli]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| Saksamaa näitleja
| [[näitleja]]
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q1348194|Erbach]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q2367907|Q2367907]]
| ''[[:d:Q2367907|Toshiaki Fushimi]]''
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-02-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| Jaapani jalgrattur
| ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q11598573|keirin cyclist]]''
| [[Jaapan]]
| [[Shirakawa]]
| [[Matsusaka]]
| 
|-
| [[:d:Q24572293|Q24572293]]
| ''[[:d:Q24572293|Jennifer Monserrate]]''
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970-03-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| India poliitik
| [[poliitik]]
| [[India]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q2584293|Q2584293]]
| ''[[:d:Q2584293|Winfried Schittges]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-09-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| Saksa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Saksamaa]]
| [[Krefeld]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3380080|Q3380080]]
| ''[[:d:Q3380080|Philippe Josse]]''
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-09-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] äriinimene, president, administrator of the Senate, directeur du Budget (1960–2026) ♂; Auleegioni ohvitser, Commander of the National Order of Merit
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q191126|Saintes]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q3476211|Q3476211]]
| ''[[:d:Q3476211|Scott Dureau]]''
| data-sort-value=&quot;1986&quot; | 1986-07-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Austraalia|Austraalia]] rugby league player (1986–2026) ♂
| ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]''
| [[Austraalia]]
| ''[[:d:Q1543632|Taree]]''
| [[Austraalia]]
| 
|-
| [[:d:Q3490143|Q3490143]]
| ''[[:d:Q3490143|Jaroslav Zvěřina]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-12-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Tšehhi|Tšehhi]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] [[Arst|arst]], [[Poliitik|poliitik]], teadlane, [[Psühhiaater|psühhiaater]], seksuoloog, Euroopa Parlamendi liige, member of the Federal Assembly of Czechoslovakia, deputy chairperson, South Bohemian Region Assembly member, member of a Czech municipal council, Member of the Chamber of Deputies of the Parliament of the Czech Republic (1942–2026) ♂
| [[arst]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1650915|teadlane]]''&lt;br/&gt;[[psühhiaater]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2920595|seksuoloog]]''
| [[Tšehhi]]&lt;br/&gt;[[Tšehhoslovakkia]]
| [[Třebíč]]
| [[Tábor]]
| 
|-
| [[:d:Q4099669|Q4099669]]
| ''[[:d:Q4099669|Andrey Burlaka]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-11-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] muusikaajakirjanik, [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]], music historian, [[Peatoimetaja|peatoimetaja]] (1955–2026) ♂
| ''[[:d:Q20669622|muusikaajakirjanik]]''&lt;br/&gt;[[muusikaprodutsent]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q20198542|music historian]]''&lt;br/&gt;[[peatoimetaja]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Krasnojarsk]]
| [[Peterburi]]
| 
|-
| [[:d:Q4245943|Q4245943]]
| ''[[:d:Q4245943|Nikolay Kulagin]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-11-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] metallurg, [[Keemik|keemik]] (1939–2026) ♂; [[Tööpunalipu orden]], [[Austuse orden]]
| ''[[:d:Q18576582|metallurg]]''&lt;br/&gt;[[keemik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Novokuznetsk]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5042383|Q5042383]]
| ''[[:d:Q5042383|Carlos Miguens Bemberg]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-02-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Argentina|Argentina]] äriinimene, [[Majandusteadlane|majandusteadlane]] (1949–2026) ♂; child of María Luisa Bemberg
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''&lt;br/&gt;[[majandusteadlane]]
| [[Argentina]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q5110933|Q5110933]]
| ''[[:d:Q5110933|Christine Borland]]''
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| Suurbritannia kunstnik
| [[kunstnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q6934789|multimedia artist]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q1016753|Darvel]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q5113215|Q5113215]]
| ''[[:d:Q5113215|Christopher Senyonjo]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-12-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Uganda|Uganda]] LGBTQ rights activist, anglikaani preester, [[Piiskop|piiskop]] (1931–2026) ♂
| ''[[:d:Q19509201|LGBTQ rights activist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3409375|anglikaani preester]]''&lt;br/&gt;[[piiskop]]
| [[Uganda]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q5210641|Q5210641]]
| ''[[:d:Q5210641|Dale Steele]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-08-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] head coach (1955–2026) ♂
| ''[[:d:Q3246315|head coach]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q80025|York]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q6087131|Q6087131]]
| ''[[:d:Q6087131|Israel Pincas]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-01-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| Iisraeli luuletaja
| [[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Bulgaaria]]&lt;br/&gt;[[Iisrael]]
| [[Sofia]]
| [[Tel Aviv]]
| 
|-
| [[:d:Q63638143|Q63638143]]
| ''[[:d:Q63638143|Harry Stroomer]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-11-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] Africanist, [[Õppejõud|õppejõud]], keeleteadlane, arabist, semitologist, Berberologist (1946–2026) ♂
| ''[[:d:Q15936497|Africanist]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q620573|arabist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q19361455|semitologist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q137194905|Berberologist]]''
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| [[Alkmaar]]
| [[Leiden]]
| 
|-
| [[:d:Q7509099|Q7509099]]
| ''[[:d:Q7509099|Sidney H. Griffith]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] õpetlane, katoliku preester (1938–2026) ♂
| ''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q10306650|Q10306650]]
| ''[[:d:Q10306650|Jennifer Finch]]''
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-08-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| Ameerika Ühendriikide muusik
| [[muusik]]&lt;br/&gt;[[fotograaf]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Los Angeles]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1082619|Q1082619]]
| ''[[:d:Q1082619|Christiane Barckhausen]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-05-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Tõlk|tõlk]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Toimetaja|toimetaja]], [[Stsenarist|stsenarist]], [[Tõlkija|tõlkija]] (1942–2026) ♀; child of Joachim Barckhausen, Elfriede Brüning
| [[tõlk]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[toimetaja]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]
| [[Saksamaa]]
| [[Berliin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q108285007|Q108285007]]
| ''[[:d:Q108285007|Zdeněk Chovanec]]''
| data-sort-value=&quot;2004&quot; | 2004-10-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| [[Tšehhi|Tšehhi]]-[[Venezuela|venezuela]] rallisõitja (2004–2026) ♂
| ''[[:d:Q378622|rallisõitja]]''
| [[Tšehhi]]&lt;br/&gt;[[Venezuela]]
| ''[[:d:Q379509|Puerto La Cruz]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q116844010|Q116844010]]
| ''[[:d:Q116844010|Robert Wiremu]]''
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970-09-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Helilooja|helilooja]], vokaalpedagoog, muusikapedagoog, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Laulja|laulja]], [[Koorijuht|koorijuht]] (1970–2026) ♂
| [[helilooja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q7939609|vokaalpedagoog]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[laulja]]&lt;br/&gt;[[koorijuht]]
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q11713735|Q11713735]]
| ''[[:d:Q11713735|Irena Dudzińska]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-12-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| [[Poola|poolakad]] [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1970–) (1940–2026) ♀
| [[näitleja]]
| [[Poola]]
| [[Varssavi]]
| 
| ''[[:d:Q6397776|Junikowo Cemetery]]''
|-
| [[:d:Q121359608|Q121359608]]
| ''[[:d:Q121359608|Henrik Pušnik]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-04-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| [[Jugoslaavia Kuningriik|Jugoslaavia Kuningriik]]-[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|jugoslaavia föderatiivne sotsialistlik vabariik]]-[[Sloveenia|sloveenia]] [[Apteeker|farmatseut]], [[Linnapea|linnapea]] (1938–2026) ♂
| [[Apteeker|farmatseut]]&lt;br/&gt;[[linnapea]]
| [[Jugoslaavia Kuningriik]]&lt;br/&gt;[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]&lt;br/&gt;[[Sloveenia]]
| [[Trbovlje]]
| [[Trbovlje]]
| 
|-
| [[:d:Q125746294|Q125746294]]
| ''[[:d:Q125746294|Vicente Matallana]]''
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| [[Hispaania|Hispaania]] näituse kuraator, programmi projektijuht, [[Kuraator|kuraator]] (1967–2026) ♂
| ''[[:d:Q780596|näituse kuraator]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2378505|programmi projektijuht]]''&lt;br/&gt;[[kuraator]]
| [[Hispaania]]
| [[Madrid]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1259053|Q1259053]]
| ''[[:d:Q1259053|Klaus-Jürgen Bruder]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-10-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Psühholoog|psühholoog]], psühhoanalüütik, [[Õppejõud|õppejõud]] (1941–2026) ♂
| [[psühholoog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3410028|psühhoanalüütik]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Saksamaa]]
| [[Leipzig]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q126372588|Q126372588]]
| ''[[:d:Q126372588|Кащеев Владимир Иванович]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-05-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1956–2026) ♂; почётный работник сферы образования Российской Федерации
| 
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Taganrog]]
| [[Saratov]]
| 
|-
| [[:d:Q12735453|Q12735453]]
| ''[[:d:Q12735453|Mihai Constantinescu]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-08-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Stsenarist|stsenarist]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Näitleja|näitleja]] (1932–2026) ♂
| [[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]
| [[Rumeenia]]
| [[Băile Govora]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q135626475|Q135626475]]
| ''[[:d:Q135626475|Salah Farzit]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-06-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| [[Tuneesia|Tuneesia]] [[Laulja|laulja]], [[Helilooja|helilooja]] (1953–2026) ♂
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]
| [[Tuneesia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140606568|Q140606568]]
| ''[[:d:Q140606568|Moses Ali]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-05-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| [[Uganda|Uganda]] [[Poliitik|poliitik]] (1939–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Uganda]]
| ''[[:d:Q1229734|Adjumani District]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q140626451|Q140626451]]
| ''[[:d:Q140626451|Hannah Rapp]]''
| data-sort-value=&quot;1999&quot; | 1999-07-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] poksija, professional boxer (1999–2026) ♀
| ''[[:d:Q11338576|poksija]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q22269196|professional boxer]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q932981|Muncie]]''
| [[Brazose maakond]]
| 
|-
| [[:d:Q16080453|Q16080453]]
| ''[[:d:Q16080453|Kim Joong-wi]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-10-28&lt;br/&gt;1938
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| Lõuna-Korea ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Lõuna-Korea]]
| [[Bonghwa maakond]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1689103|Q1689103]]
| ''[[:d:Q1689103|Jim Gilstrap]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-11-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| Ameerika Ühendriikide laulja
| [[laulja]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q982452|Pittsburg]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q16990218|Q16990218]]
| ''[[:d:Q16990218|Raili Rusto]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-05-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| Soome filmirežissöör
| ''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]''&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]
| [[Soome]]
| [[Rauma linn]]
| [[Helsingi]]
| 
|-
| [[:d:Q1949128|Q1949128]]
| ''[[:d:Q1949128|Moses Ali]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-04-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| advokaat, Uganda
| [[advokaat]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;[[sõjaväelane]]&lt;br/&gt;[[minister]]
| [[Uganda]]
| ''[[:d:Q1229734|Adjumani District]]''
| [[Kampala]]
| 
|-
| [[:d:Q2209985|Q2209985]]
| ''[[:d:Q2209985|Sabine Zech]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-09-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| Saksamaa poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Saksamaa]]
| [[Berliin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2434181|Q2434181]]
| ''[[:d:Q2434181|Timothy F. Murphy]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-09-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| Ameerika Ühendriikide poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]&lt;br/&gt;[[psühholoog]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Cleveland]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2926932|Q2926932]]
| ''[[:d:Q2926932|Bruno Recoura]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-04-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| Prantsusmaa korvpallur
| ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]''
| [[Prantsusmaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q40130700|Q40130700]]
| ''[[:d:Q40130700|John Chittick]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-10-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| Austraalia sportlane
| ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''
| [[Austraalia]]
| ''[[:d:Q705867|Warrnambool]]''
| ''[[:d:Q459900|Port Fairy]]''
| 
|-
| [[:d:Q4056783|Q4056783]]
| ''[[:d:Q4056783|Sergei Agashkov]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-11-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1962–2026) ♂; [[NSV Liidu meistersportlane]]
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Venemaa]]
| [[Aşgabat]]
| [[Moskva]]
| 
|-
| [[:d:Q40746238|Q40746238]]
| ''[[:d:Q40746238|Michael Hendricks]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-08-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| Person (1941–2026) ♂; spouse of René Leboeuf
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q4526026|Q4526026]]
| ''[[:d:Q4526026|Sergey Sholokhov]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-09-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| Venemaa ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q4220892|filmikriitik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q13590141|saatejuht]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''
| [[Venemaa]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Peterburi]]
| [[Peterburi]]
| 
|-
| [[:d:Q5310399|Q5310399]]
| ''[[:d:Q5310399|Duane Ward]]''
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-05-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1964–2026) ♂
| ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q5980100|Los Ojos]]''
| [[Toronto]]
| 
|-
| [[:d:Q5345479|Q5345479]]
| ''[[:d:Q5345479|Edward Stourton]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-11-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| Suurbritannia ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q135301631|broadcaster]]''
| [[Suurbritannia]]
| [[Lagos]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6633977|Q6633977]]
| ''[[:d:Q6633977|Nissim Alsheikh]]''
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-12-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| Iisraeli muusik
| [[muusik]]
| [[Iisrael]]
| [[Vidin]]
| [[Be'er-Sheva]]
| 
|-
| [[:d:Q740444|Q740444]]
| ''[[:d:Q740444|Joseph Algazy]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-09-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| Iisraeli ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]
| [[Iisrael]]
| [[Aleksandria]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q7668213|Q7668213]]
| ''[[:d:Q7668213|T. Denny Sanford]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-12-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] äriinimene, pankur (1935–2026) ♂
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q806798|pankur]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Saint Paul (Minnesota)|Saint Paul]]
| [[Sioux Falls]]
| 
|-
| [[:d:Q7701890|Q7701890]]
| ''[[:d:Q7701890|Terence Donovan]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-10-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| [[Austraalia|Austraalia]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja, telesarjanäitleja (fl. 1961–) (1935–2026) ♂; spouse of Sue McIntosh
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''
| [[Austraalia]]
| [[London]]
| [[Melbourne]]
| 
|-
| [[:d:Q9182261|Q9182261]]
| ''[[:d:Q9182261|Chen Gang]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-03-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| Hiina helilooja
| [[helilooja]]
| [[Hiina]]
| [[Shanghai]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q98239919|Q98239919]]
| ''[[:d:Q98239919|Шапаренко, Григорий Минович]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-05-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1948–2026) ♂; [[Tööpunalipu orden]], [[Sotsialistliku töö kangelane]]
| 
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q121120637|Q121120637]]
| ''[[:d:Q121120637|Marcell Schweitzer]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-10-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1932–2026) ♂; Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany
| [[majandusteadlane]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| 
| [[Rădăuți]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12319709|Q12319709]]
| ''[[:d:Q12319709|Jette Drewsen]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-12-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] [[Autor|autor]] (1943–2026) ♀; Beatrice Prize
| [[autor]]
| [[Taani Kuningriik]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q130280685|Q130280685]]
| [[Raimo Kõlli]]
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-02-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| Eesti mullateadlane
| ''[[:d:Q12370538|mullateadlane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q126368762|põllumajandusteadlane]]''
| [[Eesti]]
| [[Kõliküla]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q130539545|Q130539545]]
| ''[[:d:Q130539545|Oh Jang-seop]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-03-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| [[Lõuna-Korea|Lõuna-Korea]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the National Assembly of South Korea (1947–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Lõuna-Korea]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140668196|Q140668196]]
| ''[[:d:Q140668196|Angel S. Rampersad]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (†2026) ♀
| [[sõjaväelane]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| ''[[:d:Q2886524|Muwaffaq Salti Air Base]]''
| 
|-
| [[:d:Q140668273|Q140668273]]
| ''[[:d:Q140668273|Isabella Gonzales]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (†2026) ♀
| [[sõjaväelane]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| ''[[:d:Q2886524|Muwaffaq Salti Air Base]]''
| 
|-
| [[:d:Q140674168|Q140674168]]
| ''[[:d:Q140674168|shooting of Mima Alicia]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| Person (†2026) ♀
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q16403809|Q16403809]]
| [[Arvi Altmäe]]
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-07-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| eesti arhitekt ja koolijuht
| [[arhitekt]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| [[Eesti]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q17044886|Q17044886]]
| ''[[:d:Q17044886|Francesc Payà i Llongueras]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-08-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| Hispaania ärimees
| ''[[:d:Q24259627|motorcycle trials rider]]''&lt;br/&gt;[[kaupmees]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q12071|Vilassar de Mar]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q18745034|Q18745034]]
| ''[[:d:Q18745034|Germain Berthé]]''
| data-sort-value=&quot;1993&quot; | 1993-10-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| [[Mali|Mali]] jalgpallur (1993–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Mali]]
| ''[[:d:Q333476|Ségou]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q2980685|Q2980685]]
| ''[[:d:Q2980685|Clément Schertzinger]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-07-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] sports executive, president, [[Peasekretär|peasekretär]] (1936–2026) ♂; Auleegioni ordeni kavaler, Médaille de la jeunesse, des sports et de l'engagement associatif, or, Officer of the Order of the Crown, Knight of St. Sylvester, chevalier de l'ordre national malgache
| ''[[:d:Q26481809|sports executive]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[Colmar]]
| [[Colmar]]
| 
|-
| [[:d:Q3261460|Q3261460]]
| ''[[:d:Q3261460|Louis Champagne]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-09-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| [[Kanada|Kanada]] raadiosaatejuht (1947–2026) ♂
| ''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''
| [[Kanada]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q3530394|Q3530394]]
| ''[[:d:Q3530394|Tohjiro]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-06-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| [[Jaapan|Jaapan]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Stsenarist|stsenarist]], AV director (1956–2026) ♂
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10846391|AV director]]''
| [[Jaapan]]
| [[Tokyo]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q4479149|Q4479149]]
| ''[[:d:Q4479149|Vladimir Ukhalkin]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-02-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| [[Venemaa|venelased]] [[Ohvitser|ohvitser]] (1951–2026) ♂
| [[ohvitser]]
| [[Venemaa]]
| [[Moskva]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q4908149|Q4908149]]
| ''[[:d:Q4908149|Bill Birch]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-04-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| Uus-Meremaa poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[Maamõõtja]]
| [[Uus-Meremaa]]
| ''[[:d:Q1015690|Hastings]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q4982729|Q4982729]]
| ''[[:d:Q4982729|Karin Thunberg]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-11-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| [[Rootsi|rootslased]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Autor|autor]] (1949–2026) ♀
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[autor]]
| [[Rootsi]]
| ''[[:d:Q10698953|Tjurkö]]''
| ''[[:d:Q21667366|Stockholms Katarina]]''
| 
|-
| [[:d:Q524615|Q524615]]
| ''[[:d:Q524615|Osvaldo Bagnoli]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-07-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| Itaalia jalgpallikoondise ründaja
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Itaalia]]
| [[Milano]]
| [[Verona]]
| 
|-
| [[:d:Q55933634|Q55933634]]
| ''[[:d:Q55933634|Sergey Ivanov]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-03-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] lavastuskunstnik (1961–2026) ♂; [[Nika]]
| ''[[:d:Q2962070|lavastuskunstnik]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Moskva]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5824403|Q5824403]]
| ''[[:d:Q5824403|Hans Isaksson]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-06-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| [[Rootsi|rootslased]] [[Arst|arst]], [[Kriitik|kriitik]] (1941–2026) ♂
| [[arst]]&lt;br/&gt;[[kriitik]]
| [[Rootsi]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q601155|Q601155]]
| ''[[:d:Q601155|Gabriel Antonio Camilo González]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-02-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| [[Dominikaani Vabariik|Dominikaani Vabariik]] katoliku preester, Catholic bishop, Roman Catholic Bishop of La Vega (1938–2026) ♂
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''
| [[Dominikaani Vabariik]]
| ''[[:d:Q1023951|Salcedo]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q6814058|Q6814058]]
| ''[[:d:Q6814058|Melvin R. Brown]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-02-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| Ameerika Ühendriikide poliitik
| [[poliitik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q483393|Henefer]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q962043|Q962043]]
| [[Freddy Cannon]]
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-12-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| Ameerika Ühendriikide laulja
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[kitarrist]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q54154|Revere]]''
| [[Oxnard]]
| 
|-
| [[:d:Q981485|Q981485]]
| ''[[:d:Q981485|Garfield Sobers]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-07-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| [[Barbados|Barbados]] kriketimängija (1936–2026) ♂; Wisden Cricketer of the Year, Barbadian National Heroes, [[Knight Bachelor]]
| ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]''
| [[Barbados]]
| [[Bridgetown]]
| ''[[:d:Q819170|Saint Michael]]''
| 
|-
| [[:d:Q102313484|Q102313484]]
| ''[[:d:Q102313484|Elza Berquó]]''
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-10-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Brasiilia|Brasiilia]] teadlane, [[Matemaatik|matemaatik]], statistik, [[Õppejõud|õppejõud]] (1925–2026) ♀; National Order of Scientific Merit; member of Brazilian Academy of Sciences
| ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''&lt;br/&gt;[[matemaatik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2732142|statistik]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Brasiilia]]
| ''[[:d:Q1791417|Guaxupé]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q10359345|Q10359345]]
| ''[[:d:Q10359345|Renato Machado]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-03-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| Brasiilia ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11481802|häälnäitleja]]''
| [[Brasiilia]]
| [[Rio de Janeiro]]
| [[Rio de Janeiro]]
| 
|-
| [[:d:Q106526432|Q106526432]]
| ''[[:d:Q106526432|Tore Stang]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-05-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Norra|norralased]] [[Graafiline disainer|kujundusgraafik]], joonistaja, [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1944–2026) ♂
| [[Graafiline disainer|kujundusgraafik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''&lt;br/&gt;[[maalikunstnik]]
| [[Norra]]
| [[Gjøviki vald]]
| ''[[:d:Q488607|Lier]]''
| 
|-
| [[:d:Q1067139|Q1067139]]
| ''[[:d:Q1067139|Feras Esmaeel]]''
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-01-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| Süüria jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Süüria]]
| [[Damaskus]]
| [[Samsun]]
| 
|-
| [[:d:Q108226433|Q108226433]]
| ''[[:d:Q108226433|Roberto Nelli]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-09-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Itaalia|Itaalia]] katoliku preester, president, rector (1948–2026) ♂
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''
| [[Itaalia]]
| [[Scansano]]
| [[Grosseto]]
| 
|-
| [[:d:Q113844982|Q113844982]]
| ''[[:d:Q113844982|Adolfine Treiber]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Saksamaa|sakslased]] toimetaja (1938–2026) ♀
| ''[[:d:Q876864|toimetaja]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Absdorf]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q11561747|Q11561747]]
| ''[[:d:Q11561747|Takeshi Shibuya]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-11-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Jaapan|Jaapan]] [[Pianist|pianist]], arranžeerija, [[Helilooja|helilooja]] (1939–2026) ♂; Japan Academy Prize for Best Music; member of Shibusashirazu Orchestra
| [[pianist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1643514|arranžeerija]]''&lt;br/&gt;[[helilooja]]
| [[Jaapan]]
| [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]]
| [[Mitaka]]
| 
|-
| [[:d:Q11963323|Q11963323]]
| ''[[:d:Q11963323|Cecilie Brinck Rygel]]''
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-01-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Norra|norralased]] võistlustantsija (1968–2026) ♀; spouse of Kim Rygel
| ''[[:d:Q67164844|võistlustantsija]]''
| [[Norra]]
| [[Hamari vald]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q123704983|Q123704983]]
| ''[[:d:Q123704983|Jean-Jacques Naudo]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-02-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] rugby league player (1959–2026) ♂; member of Dream Team
| ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[Perpignan]]
| [[Perpignan]]
| 
|-
| [[:d:Q12401831|Q12401831]]
| ''[[:d:Q12401831|Vicente Gómez García]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| Hispaania poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[ehitaja]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q1607748|Castrelo do Val]]''
| ''[[:d:Q99151|Ourense]]''
| 
|-
| [[:d:Q1295928|Q1295928]]
| ''[[:d:Q1295928|Imre Szemethy]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-02-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| Ungari illustraator
| [[Illustreerija|illustraator]]&lt;br/&gt;[[Graafiline disainer|kujundusgraafik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1925963|graafik]]''
| [[Ungari]]
| [[Budapest]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1329883|Q1329883]]
| ''[[:d:Q1329883|Elisabeth Wicki-Endriss]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-07-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| Saksa näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]
| [[Saksamaa]]
| [[Cheb]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q134087218|Q134087218]]
| [[Kristjan Svirgsden]]
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-09-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| Eesti filmioperaator
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q222344|filmioperaator]]''
| [[Eesti]]
| [[Tallinn]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140587688|Q140587688]]
| ''[[:d:Q140587688|Tersia Marshall]]''
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980-09-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[advokaat]]
| [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]
| 
| [[Rustenburg]]
| 
|-
| [[:d:Q140589110|Q140589110]]
| ''[[:d:Q140589110|Dáwletmurat Allanazarov]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-04-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Teadlane|teadlane]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1957–2026) ♂
| [[teadlane]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| 
| [[Nukus]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140617846|Q140617846]]
| ''[[:d:Q140617846|Alif Mammadov]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-03-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| Aserbaidžaani matemaatik
| [[matemaatik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Aserbaidžaan]]
| ''[[:d:Q4617784|Təngərud]]''
| [[Bakuu]]
| 
|-
| [[:d:Q140738594|Q140738594]]
| ''[[:d:Q140738594|William Gálvez Rodríguez]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-10-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Revolutsionäär|revolutsionäär]] (1933–2026)
| [[revolutsionäär]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1577069|Q1577069]]
| ''[[:d:Q1577069|Hans-Gert Roloff]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-09-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Saksamaa|sakslased]] Germanist, [[Õppejõud|õppejõud]] (1932–2026) ♂; honorary doctor of the University of Wrocław, doctor honoris causa from the University of Nancy
| ''[[:d:Q2599593|Germanist]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Saksamaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q16146880|Q16146880]]
| ''[[:d:Q16146880|Jaroslav Bánský]]''
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980-03-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Tšehhi|Tšehhi]] ski mountaineer, alpinist, mountain rescuer (1980–2026) ♂
| ''[[:d:Q19801627|ski mountaineer]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q9149093|alpinist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q59917804|mountain rescuer]]''
| [[Tšehhi]]
| [[Vrchlabí]]
| [[Karakoram]]
| 
|-
| [[:d:Q16172218|Q16172218]]
| ''[[:d:Q16172218|Johan Baumann]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-08-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Norra|norralased]] munitsipaalpoliitik, dogsled musher, army officer, sports executive, skipresident (1934–2026) ♂; Kongepokal
| ''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q500097|dogsled musher]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q38239859|army officer]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q26481809|sports executive]]''
| [[Norra]]
| [[Oslo]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16338365|Q16338365]]
| ''[[:d:Q16338365|Abraham Sagi]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-12-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| Iisraeli ülikooli õppejõud
| [[õppejõud]]
| [[Iisrael]]
| [[Bat Yam]]
| [[Tel Aviv]]
| 
|-
| [[:d:Q1878070|Q1878070]]
| ''[[:d:Q1878070|Lutz von Padberg]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-02-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| Saksamaa ajaloolane
| ''[[:d:Q1743122|church historian]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3332711|medievalist]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]
| [[Saksamaa]]
| [[Essen]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q19595973|Q19595973]]
| ''[[:d:Q19595973|Jürgen Miethke]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-02-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Saksamaa|sakslased]] ärijuht, [[Jurist|jurist]] (1935–2026) ♂; Commander's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany
| ''[[:d:Q2961975|ärijuht]]''&lt;br/&gt;[[jurist]]
| [[Saksamaa]]
| [[Schleswig]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q20747608|Q20747608]]
| ''[[:d:Q20747608|Manuel Doreste]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-01-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Purjetaja|purjetaja]] (1958–2026) ♂
| [[purjetaja]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q215822|Puertollano]]''
| [[Las Palmas de Gran Canaria]]
| 
|-
| [[:d:Q20985780|Q20985780]]
| ''[[:d:Q20985780|Bruce Smith]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-06-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| Australian rules football player (1944–2026) ♂
| ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q2144888|Q2144888]]
| ''[[:d:Q2144888|René Urtreger]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-07-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| Prantsusmaa muusik
| ''[[:d:Q61947380|jazz pianist]]''&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3149505|improviser]]''&lt;br/&gt;[[klahvpillimängija]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Pariis]]
| [[Mortagne-au-Perche]]
| 
|-
| [[:d:Q2146157|Q2146157]]
| ''[[:d:Q2146157|Patrick Tse]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-08-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]]-[[Briti Hongkong|briti hongkong]]-[[Hiina|hiina]]-[[Kanada|kanada]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], filminäitleja, [[Näitleja|näitleja]], [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], [[Stsenarist|stsenarist]] (fl. 1952–2026) (1936–2026) ♂; Hong Kong Film Award for Best Actor; spouse of Chen Chen, Deborah Lee
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;[[filmiprodutsent]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]
| [[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]]&lt;br/&gt;[[Briti Hongkong]]&lt;br/&gt;[[Hiina]]&lt;br/&gt;[[Kanada]]
| [[Guangzhou]]
| ''[[:d:Q8423165|Hong Kong Sanatorium and Hospital]]''
| 
|-
| [[:d:Q230214|Q230214]]
| ''[[:d:Q230214|Brenda Fricker]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-02-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Iirimaa|Iirimaa]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja, teatrinäitleja (fl. 1964–2024) (1945–2026) ♀; [[Parima naiskõrvalosatäitja Oscar]]
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''
| [[Iirimaa]]
| [[Dublin]]
| [[Dublin]]
| 
|-
| [[:d:Q239067|Q239067]]
| [[Rudolph A. Marcus]]
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-07-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| Kanada keemik
| [[keemik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Kanada]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Montréal]]
| [[Pasadena]]
| 
|-
| [[:d:Q3875083|Q3875083]]
| ''[[:d:Q3875083|Isamu Sonoda]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-11-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Jaapan|Jaapan]] judoka (1946–2026) ♂
| ''[[:d:Q6665249|judoka]]''
| [[Jaapan]]
| ''[[:d:Q585630|Yanagawa]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q4276587|Q4276587]]
| ''[[:d:Q4276587|Valerii Malakhov]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-07-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Teadlane|teadlane]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Insener|insener]], [[Rektor|rektor]] (1941–2026) ♂; Honored Scientist of Ukraine, Honored Worker of Education of Ukraine, Ukraina teeneteordeni 3. järk, Ukraina teeneteordeni 2. järk, Ukraina teeneteordeni 1. järk, премия НАН Украины имени В. И. Вернадского, anniversary medal for the 20 years of independence of Ukraine, Excellence in Education of Ukraine Badge, Почётный знак «За отличные успехи в области высшего образования СССР»; member of National Academy of Pedagogical Sciences of Ukraine, Academy of Engineering Sciences of Ukraine, Academy of Sciences of the Higher School of Ukraine
| [[teadlane]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[insener]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Ukraina]]
| ''[[:d:Q4259251|Lermontovka]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q4707974|Q4707974]]
| ''[[:d:Q4707974|Alan Walden]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-05-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] literary agent, juht (1943–2026) ♂
| ''[[:d:Q278919|literary agent]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2462658|juht]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q219656|Macon]]''
| ''[[:d:Q219656|Macon]]''
| 
|-
| [[:d:Q5095172|Q5095172]]
| ''[[:d:Q5095172|Chiang C. Mei]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-04-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]]-[[Taiwan|taiwan]] [[Õppejõud|õppejõud]], [[Füüsik|füüsik]], ehitusinsener (1935–2026) ♂; Guggenheim Fellowship; member of [[USA Inseneriakadeemia]]
| [[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[füüsik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q13582652|ehitusinsener]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]&lt;br/&gt;[[Taiwan]]
| [[Wuhan]]
| ''[[:d:Q49190|Waltham]]''
| 
|-
| [[:d:Q5293441|Q5293441]]
| ''[[:d:Q5293441|Don Ross]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-02-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| Australian rules football player (1934–2026) ♂; Charles Sutton Medal
| ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q54997217|Q54997217]]
| ''[[:d:Q54997217|Mary Jo Campbell]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-07-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| Person (1934–2026) ♀
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q55949531|Q55949531]]
| ''[[:d:Q55949531|Enrique Bacigalupo]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-07-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Argentina|Argentina]] [[Kohtunik|kohtunik]], [[Jurist|jurist]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1938–2026) ♂; Guggenheim Fellowship
| [[kohtunik]]&lt;br/&gt;[[jurist]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Argentina]]
| [[Buenos Aires]]
| [[Madrid]]
| 
|-
| [[:d:Q6241280|Q6241280]]
| ''[[:d:Q6241280|John J. Snow, Jr.]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-10-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| Ameerika Ühendriikide poliitik
| [[advokaat]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;[[kohtunik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q2029042|Murphy]]''
| ''[[:d:Q2029042|Murphy]]''
| 
|-
| [[:d:Q64898261|Q64898261]]
| ''[[:d:Q64898261|Domènec Espadalé i Vergés]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-01-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Hispaania|Hispaania]] äriinimene, commercial expert, esimees (1941–2026) ♂
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q66775776|commercial expert]]''
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q12677|Sant Joan les Fonts]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q6795296|Q6795296]]
| ''[[:d:Q6795296|Max Taogaga]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-04-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]]-[[Samoa|samoa]] elukutseline maadleja (1949–2026) ♂
| ''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]''
| [[Uus-Meremaa]]&lt;br/&gt;[[Samoa]]
| [[Samoa]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q110943246|Q110943246]]
| ''[[:d:Q110943246|Heinz-E. Klockhaus]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-07-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Kirjanik|kirjanik]] (1938–2026) ♂
| [[kirjanik]]
| 
| ''[[:d:Q1499810|Horst]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q111605776|Q111605776]]
| ''[[:d:Q111605776|Nina Matheson]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-04-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Norra|norralased]] teleprodutsent, telelavastaja, program secretary, telesaatejuht (1944–2026) ♀; spouse of Kåre Grøttum
| ''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q11996316|program secretary]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''
| [[Norra]]
| ''[[:d:Q1754|Stockholm]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1159641|Q1159641]]
| ''[[:d:Q1159641|Mária Ludassy]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-01-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| Ungari filosoof
| ''[[:d:Q24265174|philosophy historian]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]
| [[Ungari]]
| [[Budapest]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q116756536|Q116756536]]
| ''[[:d:Q116756536|Olcay Baykal]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Türgi|Türgi]] [[Õpetaja|õpetaja]] (1938–2026) ♀; spouse of Deniz Baykal
| [[õpetaja]]
| [[Türgi]]
| [[Antalya]]
| ''[[:d:Q727065|Kepez]]''
| ''[[:d:Q2617627|Turkish State Cemetery]]''
|-
| [[:d:Q12105010|Q12105010]]
| ''[[:d:Q12105010|Stanislav Sergeevitsj Zabara]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-01-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Teadlane|teadlane]] (1934–2026) ♂; State Prize of Ukraine in Science and Technology, [[Tööpunalipu orden]], [[Töövapruse eest]], Honored Scientist of Ukraine, [[NSV Liidu riiklik preemia]]
| [[teadlane]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Ukraina]]
| ''[[:d:Q4277767|Malikivshchina]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q12118474|Q12118474]]
| ''[[:d:Q12118474|Ìgor Vasilʹovič Losêv]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-03-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Ukraina|ukrainlane]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Filosoof|filosoof]], politoloog (1955–2026) ♂; member of National Union of Journalists of Ukraine
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[filosoof]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1238570|politoloog]]''
| [[Ukraina]]
| [[Sevastopol]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12153663|Q12153663]]
| ''[[:d:Q12153663|Petro Jakovyč Slobodjanjuk]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-05-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Ukraina|ukrainlane]] [[Arhivaar|arhivaar]] (1948–2026) ♂; Ukraina teeneteordeni 3. järk
| [[arhivaar]]
| [[Ukraina]]
| ''[[:d:Q12119307|Liuboivanivka]]''
| [[Hmelnõtskõi]]
| 
|-
| [[:d:Q123052088|Q123052088]]
| ''[[:d:Q123052088|Imre Szántó]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-09-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Ungari|Ungari]] boxing trainer, poksija (1943–2026) ♂; Knight's Crosses of the Order of Merit of the Republic of Hungary, mesteredző, Hungarian Sports Team Coach of the Year
| ''[[:d:Q22122536|boxing trainer]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q11338576|poksija]]''
| [[Ungari]]
| [[Budapest]]
| 
| ''[[:d:Q125459854|Kispesti temető]]''
|-
| [[:d:Q1252338|Q1252338]]
| ''[[:d:Q1252338|János Ráduly]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-10-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| Rumeenia luuletaja
| [[luuletaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q12347522|etnograaf]]''
| [[Rumeenia]]
| ''[[:d:Q16426687|Corund]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q133445919|Q133445919]]
| ''[[:d:Q133445919|Richard J. Estes]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| Sotsiaalteadlane (1942–2026) ♂
| ''[[:d:Q15319501|sotsiaalteadlane]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q135262052|Q135262052]]
| ''[[:d:Q135262052|Altuğ Mısırlı]]''
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-12-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Türgi|Türgi]] korvpallur (1978–2026) ♂
| ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''
| [[Türgi]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q135921998|Q135921998]]
| ''[[:d:Q135921998|هشام عارضة]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Palestiina|Palestiina Riik]] dermatoloog, Head of the Palestine Doctors Association (†2026) ♂
| ''[[:d:Q2447386|dermatoloog]]''
| [[Palestiina|Palestiina Riik]]
| ''[[:d:Q2463999|Arraba]]''
| 
| ''[[:d:Q2463999|Arraba]]''
|-
| [[:d:Q140603158|Q140603158]]
| ''[[:d:Q140603158|John Kirby]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| Acting coach, [[Näitleja|näitleja]] (†2026) ♂; child of Bruce Kirby
| ''[[:d:Q28135085|acting coach]]''&lt;br/&gt;[[näitleja]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140643763|Q140643763]]
| ''[[:d:Q140643763|Armando Pajalich]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Itaalia|Itaalia]] [[Õppejõud|õppejõud]], scholar of English, [[Tõlkija|tõlkija]], [[Luuletaja|luuletaja]] (1949–2026) ♂
| [[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q16308156|scholar of English]]''&lt;br/&gt;[[tõlkija]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]
| [[Itaalia]]
| ''[[:d:Q37510412|Venezia]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q15284647|Q15284647]]
| ''[[:d:Q15284647|Maro Kontou]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-06-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Kreeka|Kreeka]] teatrinäitleja, filminäitleja, [[Poliitik|poliitik]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (fl. 1954–2026), member of the Hellenic Parliament (1934–2026) ♀; spouse of Aristeides Karydes Fuchs, Giorgos Doxas; notable work Ta kitrina gantia, And the Wife Shall Revere Her Husband, O striglos pou egine arnaki, I Soferina, Captain Fandis Bastounis, The Windbag, The Land of Olives
| ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;[[maalikunstnik]]
| [[Kreeka]]
| [[Ateena]]
| [[Ateena]]
| ''[[:d:Q1362125|First Cemetery of Athens]]''
|-
| [[:d:Q153986|Q153986]]
| [[Guy Scott]]
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-06-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| Sambia poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[majandusteadlane]]&lt;br/&gt;[[minister]]
| [[Sambia]]
| ''[[:d:Q1866604|Livingstone]]''
| [[Lusaka]]
| 
|-
| [[:d:Q1561233|Q1561233]]
| ''[[:d:Q1561233|Günter Wollstein]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-10-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Saksamaa|sakslased]] historian of Modern Age, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1939–2026) ♂
| ''[[:d:Q17489339|historian of Modern Age]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]
| [[Saksamaa]]
| [[Gorzów Wielkopolski]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q15859145|Q15859145]]
| ''[[:d:Q15859145|Jaromír Liďák]]''
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 20th century
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] suusahüppaja (2000–2026) ♂
| ''[[:d:Q13382603|suusahüppaja]]''
| [[Tšehhoslovakkia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1608707|Q1608707]]
| ''[[:d:Q1608707|Herbert Laming, Baron Laming]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-07-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Poliitik|poliitik]], sot­siaaltöötaja, Member of the Privy Council of the United Kingdom, member of the House of Lords (1936–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu komandör, [[Knight Bachelor]]; child of William Angus Laming, Lilian Robson; spouse of Aileen Margaret Pollard
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q7019111|sot­siaaltöötaja]]''
| [[Suurbritannia]]
| [[Newcastle upon Tyne]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q17462716|Q17462716]]
| ''[[:d:Q17462716|Horacio Sanguinetti]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-10-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| Argentina ajaloolane
| [[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[advokaat]]&lt;br/&gt;[[dotsent]]
| [[Argentina]]
| [[Buenos Aires]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q19269294|Q19269294]]
| ''[[:d:Q19269294|Piotr Oczko]]''
| data-sort-value=&quot;1973&quot; | 1973
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Poola|poolakad]] [[Tõlkija|tõlkija]], [[Filoloog|filoloog]], [[Õppejõud|õppejõud]], scholar of English, polonist (1973–2026) ♂; Officer of the Order of Orange-Nassau; notable work Homoseksualność staropolska
| [[tõlkija]]&lt;br/&gt;[[filoloog]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q16308156|scholar of English]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q20179720|polonist]]''
| [[Poola]]
| [[Kraków]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1995711|Q1995711]]
| ''[[:d:Q1995711|Vladislav Duyun]]''
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-05-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| Venemaa jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Ukraina]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Izmajil]]
| [[Moskva oblast]]
| 
|-
| [[:d:Q2098445|Q2098445]]
| ''[[:d:Q2098445|Plas Johnson]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-07-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| Ameerika Ühendriikide muusik
| ''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''&lt;br/&gt;[[saksofonist]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q2355094|Donaldsonville]]''
| ''[[:d:Q3113415|Granada Hills]]''
| 
|-
| [[:d:Q2323474|Q2323474]]
| ''[[:d:Q2323474|John Louis Esposito]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-05-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Õppejõud|õppejõud]], [[Kirjanik|kirjanik]], religious studies scholar, Islamicist (1940–2026) ♂; notable work The Islamic World: Past and Present
| [[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q19829980|religious studies scholar]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3155377|Islamicist]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Brooklyn]]
| [[Philadelphia]]
| 
|-
| [[:d:Q2421282|Q2421282]]
| ''[[:d:Q2421282|Jaap Kroon]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-08-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| Hollandi poliitik
| [[poliitik]]
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| ''[[:d:Q545457|Nieuw-Vennep]]''
| ''[[:d:Q2208222|De Rijp]]''
| 
|-
| [[:d:Q26202950|Q26202950]]
| ''[[:d:Q26202950|Gunnar Petersen]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| Teatrinäitleja (1939–2026) ♂
| ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q29838020|Q29838020]]
| ''[[:d:Q29838020|Denise Oliver-Velez]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-08-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Toimetaja|toimetaja]], naisõiguslane (1947–2026) ♀; member of Young Lords, [[Mustad Pantrid]]
| [[toimetaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q28692502|naisõiguslane]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Brooklyn]]
| [[Kingston (New Yorgi osariik)|Kingston]]
| 
|-
| [[:d:Q29908115|Q29908115]]
| ''[[:d:Q29908115|Alexander van Grevenstein]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] kunstiajaloolane, [[Kuraator|kuraator]], muuseumidirektor (1948–2026) ♂; spouse of Anne van Grevenstein
| ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''&lt;br/&gt;[[kuraator]]
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| [[Haag]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3125902|Q3125902]]
| ''[[:d:Q3125902|Hal Williams]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-12-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| ameerika näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Columbus (Ohio)|Columbus]]
| [[Rancho Mirage]]
| 
|-
| [[:d:Q4068946|Q4068946]]
| ''[[:d:Q4068946|Mikhail Ardov]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-10-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| Venemaa kirjanik
| [[preester]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11774156|memuarist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q6051619|publitsist]]''&lt;br/&gt;[[proosakirjanik]]&lt;br/&gt;[[humorist]]
| [[Venemaa]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Moskva]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q4187893|Q4187893]]
| ''[[:d:Q4187893|Anatoly Zaslavsky]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-11-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1939–2026) ♂
| [[maalikunstnik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Kiiev]]
| [[Peterburi]]
| 
|-
| [[:d:Q4355831|Q4355831]]
| ''[[:d:Q4355831|Don Duguid]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-01-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Kanada|Kanada]] jääkeeglimängija (1935–2026) ♂; Canada's Sports Hall of Fame, Member of the Order of Canada
| ''[[:d:Q17516936|jääkeeglimängija]]''
| [[Kanada]]
| [[Winnipeg]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q56708786|Q56708786]]
| ''[[:d:Q56708786|Manon Harrois]]''
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] installatsioonikunstnik (1988–2026) ♀
| ''[[:d:Q18074503|installatsioonikunstnik]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[Reims]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6148439|Q6148439]]
| ''[[:d:Q6148439|Tomás Bárbulo]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-06-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Autor|autor]] (1958–2026) ♂
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[autor]]
| [[Hispaania]]
| [[A Coruña]]
| [[Madrid]]
| 
|-
| [[:d:Q6194359|Q6194359]]
| ''[[:d:Q6194359|Jim Corrigall]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-05-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Kanada|Kanada]] Canadian football player (1946–2026) ♂; Canadian Football Hall of Fame
| ''[[:d:Q19841381|Canadian football player]]''
| [[Kanada]]
| [[Barrie]]
| ''[[:d:Q989949|Kent]]''
| 
|-
| [[:d:Q6795049|Q6795049]]
| ''[[:d:Q6795049|Max O'Halloran]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-05-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| Australian rules football player (1952–2026) ♂
| ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q83670022|Q83670022]]
| ''[[:d:Q83670022|Moozhikkal Pankajakshi]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-03-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[India|India]] nukunäitleja (1936–2026) ♀; Padma Shri in arts
| ''[[:d:Q2629392|nukunäitleja]]''
| [[India]]
| ''[[:d:Q6900312|Monippally]]''
| ''[[:d:Q659887|Kottayam]]''
| 
|-
| [[:d:Q95147889|Q95147889]]
| ''[[:d:Q95147889|Pavel Žofka]]''
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-03-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| Graafik, [[Fotograaf|fotograaf]], [[Mägigiid]] (1969–2026) ♂
| ''[[:d:Q1925963|graafik]]''&lt;br/&gt;[[fotograaf]]&lt;br/&gt;[[Mägigiid]]
| 
| [[Ostrava]]
| ''[[:d:Q671343|Mont Blanc massif]]''
| 
|-
| [[:d:Q95287157|Q95287157]]
| ''[[:d:Q95287157|Günther Wiese]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Jurist|jurist]] (1928–2026) ♂
| [[jurist]]
| 
| ''[[:d:Q550364|Lohe-Rickelshof]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q97154138|Q97154138]]
| ''[[:d:Q97154138|Seputla Sebogodi]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-10-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariik]] [[Näitleja|näitleja]], [[Laulja|laulja]], [[Muusik|muusik]] (1962–2026) ♂
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[laulja]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]
| [[Pretoria]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q112398139|Q112398139]]
| ''[[:d:Q112398139|Joseph Jensen]]''
| data-sort-value=&quot;1924&quot; | 1924
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Teoloog|teoloog]] (1924–2026) ♂
| [[teoloog]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q112401731|Q112401731]]
| ''[[:d:Q112401731|Jeremy Melvin]]''
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-06-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] architecture critic, [[Autor|autor]] (1964–2026) ♂
| ''[[:d:Q17391654|architecture critic]]''&lt;br/&gt;[[autor]]
| [[Suurbritannia]]
| 
| [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]
| 
|-
| [[:d:Q11470153|Q11470153]]
| ''[[:d:Q11470153|Gorō Yamada]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-12-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Jaapan|Jaapan]] [[Kriitik|kriitik]], tarento, toimetaja, kolumnist (1958–2026) ♂; Juzo Itami Award
| [[kriitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2705098|tarento]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q876864|toimetaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1086863|kolumnist]]''
| [[Jaapan]]
| [[Shibuya]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q116786827|Q116786827]]
| ''[[:d:Q116786827|Theodoros Georgiadis]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| Kreeka poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[arst]]
| [[Kreeka]]
| [[Ioánnina]]
| [[Ioánnina]]
| 
|-
| [[:d:Q12309868|Q12309868]]
| ''[[:d:Q12309868|Else Marie Bukdahl]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-06-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| Taani kunstiajaloolane
| [[dotsent]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Taani Kuningriik]]
| ''[[:d:Q12304584|Brørup]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q130370928|Q130370928]]
| ''[[:d:Q130370928|Margarita Andrey]]''
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-09-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1945–1956) (1926–2026) ♀
| [[näitleja]]
| [[Hispaania]]
| [[Madrid]]
| [[Madrid]]
| 
|-
| [[:d:Q136502887|Q136502887]]
| ''[[:d:Q136502887|János Bitó]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-10-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| Ungari arhitekt
| [[arhitekt]]
| [[Ungari]]
| [[Kistelek]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140558988|Q140558988]]
| ''[[:d:Q140558988|Penny Ntosa]]''
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Kreeka|Kreeka]] [[Avaliku elu tegelane|avaliku elu tegelane]] (1980–2026) ♀; child of Mpampis Ntosas, Christina Ntosa
| [[avaliku elu tegelane]]
| [[Kreeka]]
| 
| [[Athens]]
| 
|-
| [[:d:Q140644015|Q140644015]]
| ''[[:d:Q140644015|Purabi Sarma]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Näitleja|näitleja]] (1961–2026) ♀
| [[näitleja]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140693552|Q140693552]]
| ''[[:d:Q140693552|Giselher Klinger]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-12-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Poliitik|poliitik]] (1943–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Saksamaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q15268681|Q15268681]]
| ''[[:d:Q15268681|Neliana Tersigni]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-04-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| Itaalia ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]
| [[Itaalia]]
| [[Rooma]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2207379|Q2207379]]
| ''[[:d:Q2207379|Cees Geel]]''
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-03-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| Hollandi näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q13590141|saatejuht]]''&lt;br/&gt;[[dublaažinäitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q21280562|radio drama actor]]''
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| ''[[:d:Q465833|Schagen]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q23304567|Q23304567]]
| ''[[:d:Q23304567|Mudragada Padmanabham]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| India poliitik
| [[poliitik]]
| [[India]]
| ''[[:d:Q2576041|Tuni]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q258245|Q258245]]
| ''[[:d:Q258245|Wolfgang Brase]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-02-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| Saksamaa jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Braunschweig]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2679552|Q2679552]]
| ''[[:d:Q2679552|Renée Kool]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-05-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| Hollandi kunstnik
| [[kunstnik]]
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q3050686|Q3050686]]
| ''[[:d:Q3050686|Elena Baranová]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-10-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Slovakkia|Slovakkia]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] keeleteadlane, romanist, [[Õppejõud|õppejõud]], French teacher, textbook writer (1945–2026) ♀; Chevalier de l'Ordre national des Palmes académiques (France)
| ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2504617|romanist]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q101444601|French teacher]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q37868118|textbook writer]]''
| [[Slovakkia]]&lt;br/&gt;[[Tšehhoslovakkia]]
| [[Martin]]
| [[Banská Bystrica]]
| ''[[:d:Q1179330|Moškovec]]''
|-
| [[:d:Q31493623|Q31493623]]
| ''[[:d:Q31493623|Mikhail Ragulin]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-05-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] jäähokimängija (1941–2026) ♂; child of Pavel Ragulin, Sofya Ragulina
| ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Moskva]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3256686|Q3256686]]
| ''[[:d:Q3256686|Little Gerhard]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-05-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| Rootsi laulja
| [[laulja]]
| [[Rootsi]]
| ''[[:d:Q2754664|Tillberga]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q3326577|Q3326577]]
| ''[[:d:Q3326577|José Legrá]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-03-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Kuuba|Kuuba]]-[[Hispaania|hispaania]] poksija (1943–2026) ♂; WBC World Featherweight Champion
| ''[[:d:Q11338576|poksija]]''
| [[Kuuba]]&lt;br/&gt;[[Hispaania]]
| ''[[:d:Q94775|Baracoa]]''
| [[Madrid]]
| 
|-
| [[:d:Q43156707|Q43156707]]
| ''[[:d:Q43156707|Azucena Mora]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-10-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| Ecuadori näitleja
| [[näitleja]]
| [[Ecuador]]
| ''[[:d:Q773238|Milagro]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q437540|Q437540]]
| ''[[:d:Q437540|Galina Koukleva]]''
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972-11-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] laskesuusataja (1972–2026) ♀; [[Austuse orden]], ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk, [[NSV Liidu meistersportlane]]
| ''[[:d:Q16029547|laskesuusataja]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Išimbai]]
| [[Tjumen]]
| 
|-
| [[:d:Q5229089|Q5229089]]
| ''[[:d:Q5229089|Dave Kendall]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957&lt;br/&gt;1958
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| Suurbritannia ajakirjanik
| ''[[:d:Q6399436|video jockey]]''
| 
| [[Suurbritannia]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5367378|Q5367378]]
| ''[[:d:Q5367378|Elsa Aguirre]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-09-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Mehhiko|Mehhiko]] filminäitleja, teatrinäitleja, telesarjanäitleja (fl. 1945–2002) (1930–2026) ♀
| ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''
| [[Mehhiko]]
| [[Chihuahua (Mehhiko)|Chihuahua]]
| [[Cuernavaca]]
| 
|-
| [[:d:Q5401839|Q5401839]]
| ''[[:d:Q5401839|Risto Eräsaari]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-02-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Soome|soomlased]] [[Professor|professor]], sotsiaalteadlane (1946–2026) ♂; Knight First Class of the Order of the White Rose of Finland
| [[professor]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15319501|sotsiaalteadlane]]''
| [[Soome]]
| [[Hämeenlinna]]
| [[Vantaa]]
| 
|-
| [[:d:Q58466455|Q58466455]]
| ''[[:d:Q58466455|Arno Scheffler]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| Filmioperaator (1939–2026) ♂
| ''[[:d:Q222344|filmioperaator]]''
| 
| ''[[:d:Q4120832|Königsberg]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q6230934|Q6230934]]
| ''[[:d:Q6230934|John E. Steele]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-06-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Advokaat|advokaat]], [[Kohtunik|kohtunik]], Judge of the United States District Court for the Middle District of Florida, Senior Judge of the United States District Court for the Middle District of Florida (1949–2026) ♂
| [[advokaat]]&lt;br/&gt;[[kohtunik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Detroit]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6515382|Q6515382]]
| ''[[:d:Q6515382|Lee Underwood]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| Ameerika Ühendriikide muusik
| [[kitarrist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q20669622|muusikaajakirjanik]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Boulder]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q7288692|Q7288692]]
| ''[[:d:Q7288692|Ramachandra Gowda]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-12-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| India poliitik
| [[poliitik]]
| [[India]]&lt;br/&gt;[[Briti India]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]''
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q7492953|Q7492953]]
| ''[[:d:Q7492953|Sheikh Mustafa Kamal]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-11-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| India poliitik
| [[poliitik]]
| [[India]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q769868|Q769868]]
| ''[[:d:Q769868|William Wisher Jr.]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-05-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| Ameerika Ühendriikide stsenarist (1955—2026)
| [[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1053574|tegevprodutsent]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q302612|Brea]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q80823886|Q80823886]]
| ''[[:d:Q80823886|Márton Flander]]''
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985-03-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| Ungari majandusteadlane
| [[majandusteadlane]]
| [[Ungari]]
| [[Baja]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q84607027|Q84607027]]
| ''[[:d:Q84607027|Janice McNair]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-09-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| Äriinimene (1936–2026) ♀
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| 
| ''[[:d:Q839805|Myrtle Beach]]''
| [[Houston]]
| 
|-
| [[:d:Q891172|Q891172]]
| ''[[:d:Q891172|Boje Maassen]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-06-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Kirjanik|kirjanik]], graduate educationalist, [[Dotsent|dotsent]] (1939–2026) ♂
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1227193|graduate educationalist]]''&lt;br/&gt;[[dotsent]]
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q6845|Elmshorn]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q95085465|Q95085465]]
| ''[[:d:Q95085465|Jarmila Smyčková]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-12-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Ooperilaulja|ooperilaulja]] (1929–2026) ♀
| [[ooperilaulja]]
| 
| ''[[:d:Q199202|Poštorná]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q954647|Q954647]]
| ''[[:d:Q954647|Hannelore Zober]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-11-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Saksamaa|sakslased]]-[[Saksa Demokraatlik Vabariik|saksa demokraatlik vabariik]] käsipallur (1946–2026) ♀; Patriotic Order of Merit in Bronze
| ''[[:d:Q12840545|käsipallur]]''
| [[Saksamaa]]&lt;br/&gt;[[Saksa Demokraatlik Vabariik]]
| [[Leipzig]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q96092100|Q96092100]]
| ''[[:d:Q96092100|Henare Kingi]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] broadcaster (1935–2026) ♂; Member of the New Zealand Order of Merit
| ''[[:d:Q135301631|broadcaster]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| ''[[:d:Q1015681|Lower Hutt]]''
| 
|-
| [[:d:Q983323|Q983323]]
| ''[[:d:Q983323|Fantan Mojah]]''
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-08-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Jamaica|Jamaica]] [[Laulja|laulja]] (fl. 1997–2026) (1976–2026) ♂
| [[laulja]]
| [[Jamaica]]
| ''[[:d:Q1473646|Saint Elizabeth Parish]]''
| [[Kingston]]
| 
|-
| [[:d:Q113490286|Q113490286]]
| ''[[:d:Q113490286|Kim Ha-soo]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-02-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Lõuna-Korea|Lõuna-Korea]] [[Poliitik|poliitik]] (1959–2026)
| [[poliitik]]
| [[Lõuna-Korea]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q11632841|Q11632841]]
| ''[[:d:Q11632841|Tetra Tanizaki]]''
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| Jaapani romaanikirjanik
| ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q11499012|broadcast writer]]''
| [[Jaapan]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1176972|Q1176972]]
| ''[[:d:Q1176972|Mike Browning]]''
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-05-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Muusik|muusik]] (1964–2026) ♂; member of Morbid Angel
| [[muusik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Tampa]]
| [[Tampa]]
| 
|-
| [[:d:Q125132570|Q125132570]]
| ''[[:d:Q125132570|Georg Ferstl]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-12-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Austria|Austria]] [[Poliitik|poliitik]], member of the Styrian state parliament (1936–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Austria]]
| [[Trofaiach]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12743520|Q12743520]]
| ''[[:d:Q12743520|Viorel Oancea]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-12-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| Rumeenia poliitik
| [[poliitik]]
| [[Rumeenia]]
| [[Brașov]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140539490|Q140539490]]
| ''[[:d:Q140539490|Paula Pinto]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-05-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Ida-Timor|Ida-Timor]]-[[Portugal|portugal]] person (1957–2026) ♀
| 
| [[Ida-Timor]]&lt;br/&gt;[[Portugal]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140545976|Q140545976]]
| ''[[:d:Q140545976|Светлана Раисовна Кемер]]''
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 2000-04-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Venemaa|venelased]] videoblogija (2000–2026) ♀
| ''[[:d:Q4110598|videoblogija]]''
| [[Venemaa]]
| [[Otšakiv]]
| [[Pervomaisk (Mõkolajivi oblast)|Pervomaisk]]
| [[Rozdilna]]
|-
| [[:d:Q140589055|Q140589055]]
| ''[[:d:Q140589055|António Bogalho]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-06-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Portugal|Portugal]] [[Poliitik|poliitik]], Mayor of Sobral de Monte Agraço (1957–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Portugal]]
| ''[[:d:Q2119144|Santo Quintino]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q140592673|Q140592673]]
| ''[[:d:Q140592673|Madeleine Landolt]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-10-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Šveits|Šveits]] [[Poliitik|poliitik]] (1945–2026) ♀
| [[poliitik]]
| [[Šveits]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140650211|Q140650211]]
| ''[[:d:Q140650211|Joe Caldwell]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-10-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Stsenarist|stsenarist]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1928–2026) ♂
| [[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1478631|Q1478631]]
| ''[[:d:Q1478631|Manfred Puck]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-05-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| sulgpallur
| ''[[:d:Q13141064|sulgpallur]]''
| [[Saksamaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q15078965|Q15078965]]
| ''[[:d:Q15078965|Nikolaj Parusnikov]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-07-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1931–2026) ♂
| [[teadlane]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Lotošino rajoon]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16091900|Q16091900]]
| ''[[:d:Q16091900|Jo Wan-kyu]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-02-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Lõuna-Korea|Lõuna-Korea]] [[Bioloog|bioloog]] (1928–2026) ♂; child of 趙容淳
| [[bioloog]]
| [[Lõuna-Korea]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1683833|Q1683833]]
| ''[[:d:Q1683833|Markus Beierle]]''
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972-06-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| Saksamaa jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q53751|Brackenheim]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q18088742|Q18088742]]
| [[Rob Dieperink]]
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988-04-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Jalgpallikohtunik|jalgpallikohtunik]] (1988–2026) ♂
| [[jalgpallikohtunik]]
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| ''[[:d:Q1025685|Borculo]]''
| ''[[:d:Q1025685|Borculo]]''
| 
|-
| [[:d:Q18405039|Q18405039]]
| ''[[:d:Q18405039|Nikolay Frolov]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-12-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] freespingi operaator (1931–2026) ♂; [[Lenini orden]], [[Tööpunalipu orden]], [[Sotsialistliku töö kangelane]], [[Medal Vladimir Iljitš Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks]], ordre du mérite de la république du Tatarstan, Medal of the Order of Merits for the Republic of Tatarstan, Medal &quot;For Valiant Labor&quot;, Medal &quot;100 years anniversary of the foundation of the Tatar Autonomous Soviet Socialist Republic&quot;
| ''[[:d:Q4492590|freespingi operaator]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q42323956|Волково]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q18977881|Q18977881]]
| ''[[:d:Q18977881|Jameson Currier]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-10-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| Ameerika Ühendriikide kirjanik
| ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q852684|Marietta]]''
| [[Upstate New York]]
| 
|-
| [[:d:Q2042411|Q2042411]]
| ''[[:d:Q2042411|Hervé Hasquin]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-12-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| ajaloolane, Belgia
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]
| [[Belgia]]
| [[Charleroi]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2056546|Q2056546]]
| ''[[:d:Q2056546|Pat Oliphant]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-07-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Austraalia|Austraalia]]-[[Ameerika Ühendriigid|ameerika ühendriigid]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Skulptor|skulptor]], karikaturist (1935–2026) ♂; Pulitzer Prize for Editorial Cartooning, Honorary Officer of the Order of Australia, Inkpot Award, Reuben Award; spouse of Susan Conway
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;[[skulptor]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3658608|karikaturist]]''
| [[Austraalia]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Adelaide]]
| [[Santa Fe (New Mexico)|Santa Fe]]
| 
|-
| [[:d:Q2066568|Q2066568]]
| ''[[:d:Q2066568|Pedro Ignacio Calderón]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-12-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Argentina|Argentina]] person, [[Dirigent|dirigent]] (1933–2026) ♂; Illustrious Citizen of Buenos Aires trolazo, Oeuvreprijs van het Nationaal Fonds voor de Kunsten
| [[dirigent]]
| [[Argentina]]
| ''[[:d:Q44213|Paraná]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q2134246|Q2134246]]
| ''[[:d:Q2134246|Raymond Razakarinvony]]''
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-11-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| Madagaskari katoliku preester
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''
| [[Madagaskar]]
| [[Antananarivo]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q214309|Q214309]]
| [[Sam Neill]]
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-09-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| Uus-Meremaa näitleja (1947-2026)
| ''[[:d:Q897317|winegrower]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[filmiprodutsent]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[toimetaja]]
| [[Uus-Meremaa]]&lt;br/&gt;[[Suurbritannia]]&lt;br/&gt;[[Iirimaa]]
| [[Omagh]]
| [[Sydney]]
| 
|-
| [[:d:Q3023432|Q3023432]]
| ''[[:d:Q3023432|Denyse Émond]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-05-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Kanada|Kanada]] [[Näitleja|näitleja]], [[Koomik|koomik]] (1928–2026) ♀
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[koomik]]
| [[Kanada]]
| [[Montréal]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3123622|Q3123622]]
| ''[[:d:Q3123622|Gérald Guillemin]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] orelimeister (1948–2026) ♂
| ''[[:d:Q1937431|orelimeister]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[Pariis]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3181686|Q3181686]]
| ''[[:d:Q3181686|John Hamm]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-04-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| Kanada poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[arst]]
| [[Kanada]]
| [[New Glasgow (Nova Scotia)]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3304866|Q3304866]]
| ''[[:d:Q3304866|Melaine Favennec]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Laulja|laulja]], laulja-laulukirjutaja (1950–2026) ♂
| [[laulja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q235382|Quimperlé]]''
| ''[[:d:Q225568|Pont-l'Abbé]]''
| 
|-
| [[:d:Q3335772|Q3335772]]
| ''[[:d:Q3335772|Nansun Shi]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-08-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Hiina|Hiina]] [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], raadiosaatejuht, media personality (1951–2026) ♀; Tatler Most Influential Hong Kong; spouse of Tsui Hark
| [[filmiprodutsent]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1885941|media personality]]''
| [[Hiina]]
| [[Briti Hongkong]]
| ''[[:d:Q8423165|Hong Kong Sanatorium and Hospital]]''
| 
|-
| [[:d:Q3418117|Q3418117]]
| ''[[:d:Q3418117|Poomani]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| India kirjanik
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q69423232|filmistsenarist]]''
| [[India]]&lt;br/&gt;[[Briti India]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]''
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q3770625|Q3770625]]
| ''[[:d:Q3770625|Giuseppe Galtarossa]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-03-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| Itaalia jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Itaalia]]
| [[Padova]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q47805106|Q47805106]]
| ''[[:d:Q47805106|Anne Krohn]]''
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-11-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Saksamaa|sakslased]] võrkpallur, rannavõrkpallur (1983–2026) ♀
| ''[[:d:Q15117302|võrkpallur]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q17361156|rannavõrkpallur]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Stralsund]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q527322|Q527322]]
| ''[[:d:Q527322|Harry Swinney]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-04-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| Ameerika Ühendriikide füüsik
| [[füüsik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q1154039|Opelousas]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q55694382|Q55694382]]
| ''[[:d:Q55694382|Md. Nazrul Islam Chowdhury]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-02-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| Bangladeshi poliitik
| [[poliitik]]
| [[Bangladesh]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q6221677|Q6221677]]
| ''[[:d:Q6221677|John Berne]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-03-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| Austraalia ragbimängija
| ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q14373094|rugby league player]]''
| [[Austraalia]]
| ''[[:d:Q189592|County Antrim]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q657964|Q657964]]
| ''[[:d:Q657964|Manfred Manglitz]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-03-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| Saksamaa jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Köln]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q66459668|Q66459668]]
| ''[[:d:Q66459668|Emilio Basaldúa]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-10-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Argentina|Argentina]] [[Arhitekt|arhitekt]], [[Lavastuskunstnik|stsenograaf]], [[Kostüümikunstnik]], director general (1942–2026) ♂; child of Héctor Basaldúa
| [[arhitekt]]&lt;br/&gt;[[Lavastuskunstnik|stsenograaf]]&lt;br/&gt;[[Kostüümikunstnik]]
| [[Argentina]]
| [[Buenos Aires]]
| 
| ''[[:d:Q106610314|German Cemetery]]''
|-
| [[:d:Q68199592|Q68199592]]
| ''[[:d:Q68199592|Giorgos Stavrakakis]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-12-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| Kreeka luuletaja
| [[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[laulja]]&lt;br/&gt;[[laulukirjutaja]]
| [[Kreeka]]
| ''[[:d:Q938412|Ierapetra]]''
| [[Ateena]]
| 
|-
| [[:d:Q68411|Q68411]]
| ''[[:d:Q68411|Michael Stürmer]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-09-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| Saksamaa ajaloolane
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q6051619|publitsist]]''&lt;br/&gt;[[stsenarist]]
| [[Saksamaa]]
| [[Kassel]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q81783420|Q81783420]]
| ''[[:d:Q81783420|Riichi Akamatsu]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-02-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| Jaapani romaanikirjanik
| ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''
| [[Jaapan]]
| [[Kagawa prefektuur]]
| [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]]
| 
|-
| [[:d:Q95437454|Q95437454]]
| ''[[:d:Q95437454|Dagmar Stará]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-02-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], kunstiajaloolane, publitsist, museoloog (1928–2026) ♀
| [[ajaloolane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q6051619|publitsist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10333969|museoloog]]''
| [[Tšehhoslovakkia]]
| [[Praha]]
| [[Praha]]
| 
|-
| [[:d:Q10365324|Q10365324]]
| ''[[:d:Q10365324|Rui Resende]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-11-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| Brasiilia näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Brasiilia]]
| ''[[:d:Q1637522|Araguari]]''
| [[Rio de Janeiro]]
| 
|-
| [[:d:Q1077725|Q1077725]]
| ''[[:d:Q1077725|Chris Scheuer]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-09-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| Austria illustraator
| [[Illustreerija|illustraator]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]''
| [[Austria]]
| [[Graz]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q112379105|Q112379105]]
| ''[[:d:Q112379105|Tomáš Kozík]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-10-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| Person (1944–2026) ♂; [[Audoktor|audoktor]]
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q118402529|Q118402529]]
| ''[[:d:Q118402529|Jean Kirsten]]''
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-11-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| Saksamaa kunstnik
| [[kunstnik]]
| [[Saksa Demokraatlik Vabariik]]
| [[Dresden]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q119519178|Q119519178]]
| ''[[:d:Q119519178|Дмитрий Никулин]]''
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-02-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| [[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]] (1974–2026) ♂; member of Children of Lieutenant Schmidt (KVN team), Sibirskie sibiryaki
| [[näitleja]]
| [[Venemaa]]
| [[Barnaul]]
| [[Bilhorod-Dnistrovskõi|Bilgorod-Dnistrovskõi]]
| [[Slovjansk]]
|-
| [[:d:Q120278063|Q120278063]]
| ''[[:d:Q120278063|Lev Vladimirovich Kalyonov]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-07-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] person (1937–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni töökangelane]], [[Rahvaste Sõpruse orden]], [[Medal Vladimir Iljitš Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks]], [[Tööveterani medal]], Honored Worker of the Textile and Light Industry of the Russian Federation
| 
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q20636139|Akishevo]]''&lt;br/&gt;[[Kinešma rajoon]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q124542009|Q124542009]]
| ''[[:d:Q124542009|Gilda Love]]''
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-08-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Drag queen|drag queen]], filminäitleja (1925–2026) ♂
| [[drag queen]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q741765|San Fernando]]''
| [[Barcelona]]
| 
|-
| [[:d:Q15089460|Q15089460]]
| ''[[:d:Q15089460|Mark Reznitsky]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-08-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| Ukraina helilooja
| [[helilooja]]&lt;br/&gt;[[dirigent]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Ukraina]]
| [[Kiiev]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1560721|Q1560721]]
| ''[[:d:Q1560721|Günter Kuntz]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-11-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| Saksamaa jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Kaiserslautern]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1621592|Q1621592]]
| ''[[:d:Q1621592|Péter Szolnoki]]''
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970-05-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| Ungari muusik
| [[flötist]]
| [[Ungari]]
| [[Debrecen]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1705022|Q1705022]]
| ''[[:d:Q1705022|Josef Kompalla]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-03-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| [[Poola|poolakad]]-[[Saksamaa|sakslased]] jäähokimängija, ice hockey official, IIHF referee, [[Kohtunik (sport)|kohtunik]], [[Sportlane|sportlane]] (1936–2026) ♂; Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany
| ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1757103|ice hockey official]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q130360038|IIHF referee]]''&lt;br/&gt;[[Kohtunik (sport)|kohtunik]]&lt;br/&gt;[[sportlane]]
| [[Poola]]&lt;br/&gt;[[Saksamaa]]
| [[Katowice]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1733307|Q1733307]]
| ''[[:d:Q1733307|Karl Weber]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-02-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| Saksa poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[jurist]]&lt;br/&gt;[[parlamendiliige]]
| [[Saksamaa]]
| [[Heidelberg]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q17362541|Q17362541]]
| ''[[:d:Q17362541|Luis Sanguino]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-08-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| Hispaania skulptor
| [[skulptor]]
| [[Hispaania]]
| [[Barcelona]]
| ''[[:d:Q15684|Segovia]]''
| 
|-
| [[:d:Q1876447|Q1876447]]
| ''[[:d:Q1876447|Luis Goytisolo i Gay]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-03-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| Hispaania kirjanik
| ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Hispaania]]
| [[Barcelona]]
| ''[[:d:Q23990519|Vimbodí]]''
| 
|-
| [[:d:Q19564438|Q19564438]]
| ''[[:d:Q19564438|Mary Otis Stevens]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-03-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| Ameerika Ühendriikide arhitekt
| [[arhitekt]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[New York]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q19731436|Q19731436]]
| ''[[:d:Q19731436|Temon Templar]]''
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-11-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Koomik|koomik]], [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja, male actor (fl. 1984–2026) (1966–2026) ♂
| [[koomik]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q112619615|male actor]]''
| [[Indoneesia]]
| [[Jakarta]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2517367|Q2517367]]
| ''[[:d:Q2517367|Vernon Taylor]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-11-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| Ameerika Ühendriikide muusik
| [[laulja]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q5971974|Layhill]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q2693047|Q2693047]]
| ''[[:d:Q2693047|Scott Bryce]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-01-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| ameerika näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[filmiprodutsent]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[New York]]
| [[New Haven]]
| 
|-
| [[:d:Q3296220|Q3296220]]
| ''[[:d:Q3296220|Mary Morello]]''
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-10-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Õpetaja|õpetaja]], podcaster (1923–2026) ♀
| [[õpetaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15077007|podcaster]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q579613|Marseilles]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q3698623|Q3698623]]
| ''[[:d:Q3698623|Cronwell Jara]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-07-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| [[Hispaania|Hispaania]]-[[Peruu|peruu]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Õppejõud|õppejõud]], romaanikirjanik, filmistsenarist, [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], kirjandusteadlane, [[Dotsent|dotsent]] (1949–2026) ♂; Premio Copé, Premio Casa de la Literatura Peruana
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q69423232|filmistsenarist]]''&lt;br/&gt;[[näitekirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''&lt;br/&gt;[[dotsent]]
| [[Hispaania]]&lt;br/&gt;[[Peruu]]
| ''[[:d:Q223966|Piura]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q4149895|Q4149895]]
| ''[[:d:Q4149895|Irina Grishina]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-08-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja (1953–2026) ♀
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Dovžansk]]
| [[Kramatorsk]]
| [[Slovjansk]]
|-
| [[:d:Q4159817|Q4159817]]
| ''[[:d:Q4159817|Muhammad Jamiruddin Sircar]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-12-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| poliitik, Briti India
| [[poliitik]]
| [[Briti India]]&lt;br/&gt;[[Pakistan]]&lt;br/&gt;[[Bangladesh]]
| ''[[:d:Q7706994|Q7706994]]''
| [[Dhaka]]
| 
|-
| [[:d:Q61424571|Q61424571]]
| ''[[:d:Q61424571|Gariba II]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-01-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| [[Ghana|Ghana]] person, [[Monarh|monarh]] (1939–2026) ♂
| [[monarh]]
| [[Ghana]]
| ''[[:d:Q639066|Yendi]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q61929805|Q61929805]]
| ''[[:d:Q61929805|Gita Upadhyay]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-02-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| [[India|India]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Tõlkija|tõlkija]], [[Õppejõud|õppejõud]], politoloog, political science teacher (1939–2026) ♀; Sahitya Akademi Award, Padma Shri in literature and education
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1238570|politoloog]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q119417302|political science teacher]]''
| [[India]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q65195685|Q65195685]]
| ''[[:d:Q65195685|Jahangir Zamani Tehrani]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| Iraani laulja
| [[laulja]]
| [[Iraan]]
| [[Teheran]]
| [[Teheran]]
| 
|-
| [[:d:Q7660461|Q7660461]]
| ''[[:d:Q7660461|Syed Yasin]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-09-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| India poliitik
| [[poliitik]]
| [[India]]
| ''[[:d:Q916838|Raichur]]''
| [[Bengaluru|Bangalore]]
| 
|-
| [[:d:Q83275676|Q83275676]]
| ''[[:d:Q83275676|Rober Calzadilla]]''
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| Venezuela filmirežissöör
| [[filmirežissöör]]
| [[Venezuela]]
| ''[[:d:Q842779|Maturín]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q57360|Q57360]]
| [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]]
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-01-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| [[Katar|Katar]] [[Riigipea|riigipea]], [[Emiir|emiir]], Emir of the State of Qatar, [[Kaitseminister|kaitseminister]] (1952–2026) ♂; José Martí orden, Auleegioni suurrist, Knight Grand Cross of the Order of the Bath, Collar of the Order of Isabella the Catholic‎, Knight Grand Cross of the Order of St Michael and St George, Order of Francisco de Miranda, Soome Valge Roosi Rüütliordu suurrist ketiga, Grand Cordon of the National Order of the Cedar‎, Grand Cross Special Class of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Grand Collar of the Order of Prince Henry, Itaalia Vabariigi teeneteordeni suurrist ketiga, Grand Cross of the Order of the Redeemer, Rumeenia Tähe Rahvusliku ordeni kett, Grand Cross of the National Order of the Lion, Emblem of the Republic, Order of Independence, Grand Order of King Tomislav, Order of the Nile, Nishan-e-Pakistan, Vürst Jaroslav Targa I järgu orden, Grand Star of the Decoration for Services to the Republic of Austria, Order of al-Hussein bin Ali, National Maltese Order of Merit, Madalmaade Lõvi Ordeni suurrist, Civil Order of Oman, Order of King Abdulaziz al Saud, Order of Lakandula, Registered firearms, Order of the Liberator, Grand Cross with Collar of the Order of the Sun of Peru, Order of Friendship, Decoration of Gjergj Kastrioti Skanderbeg; child of [[Khalīfah ibn Ḩamad Āl Thānī]]; spouse of [[Mūzah bint Nāşir al-Misnid]]
| [[riigipea]]&lt;br/&gt;[[emiir]]
| [[Katar]]
| [[Doha]]
| [[Doha]]
| 
|-
| [[:d:Q105520386|Q105520386]]
| ''[[:d:Q105520386|Jayden Adams]]''
| data-sort-value=&quot;2001&quot; | 2001-05-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariik]] jalgpallur (2001–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]
| [[Kaplinn]]
| [[Kaplinn]]
| 
|-
| [[:d:Q107108269|Q107108269]]
| ''[[:d:Q107108269|Philipp Steinmayr]]''
| data-sort-value=&quot;1993&quot; | 1993-08-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Austria|Austria]] mootorrattasportlane (1993–2026) ♂
| ''[[:d:Q3014296|mootorrattasportlane]]''
| [[Austria]]
| [[Steyr]]
| ''[[:d:Q222686|Masaryk Circuit]]''
| 
|-
| [[:d:Q108602|Q108602]]
| [[Susumu Tonegawa]]
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-09-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| molekulaarbioloog, Jaapan
| ''[[:d:Q15839206|molekulaarbioloog]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q12119633|immunoloog]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q6337803|neuroteadlane]]''&lt;br/&gt;[[professor]]&lt;br/&gt;[[teadlane]]&lt;br/&gt;[[arst]]&lt;br/&gt;[[keemik]]&lt;br/&gt;[[geneetik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Jaapan]]
| [[Nagoya]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q110953011|Q110953011]]
| ''[[:d:Q110953011|Bruno Torri]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-02-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]-[[Itaalia|itaalia]] filmikriitik, film historian, esseist (1932–2026) ♂
| ''[[:d:Q4220892|filmikriitik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q20971250|film historian]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q11774202|esseist]]''
| [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]&lt;br/&gt;[[Itaalia]]
| [[Genova]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q11379005|Q11379005]]
| ''[[:d:Q11379005|Jun Isesaki]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-02-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Jaapan|Jaapan]] [[Keraamik|keraamik]], [[Pottsepp|pottsepp]] (1936–2026) ♂; Living National Treasure of Japan, Person of Cultural Merit; member of Japan Kōgei Association; child of Yōzan Isezaki
| [[keraamik]]&lt;br/&gt;[[pottsepp]]
| [[Jaapan]]
| ''[[:d:Q863741|Bizen]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q11624630|Q11624630]]
| ''[[:d:Q11624630|Tsubasa fujisawa]]''
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-07-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Jaapan|Jaapan]] raadiosaatejuht (1978–2026) ♂
| ''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''
| [[Jaapan]]
| ''[[:d:Q460835|Marugame]]''
| [[Fukushima prefektuur]]
| 
|-
| [[:d:Q12315304|Q12315304]]
| ''[[:d:Q12315304|Hans Ewald Hansen]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-02-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| Taani jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Taani Kuningriik]]
| ''[[:d:Q986435|Nykøbing Falster]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q12730070|Q12730070]]
| ''[[:d:Q12730070|Horia Nestorescu-Bălcești]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-07-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| Rumeenia ajaloolane
| [[ajaloolane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10333969|museoloog]]''&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]
| [[Rumeenia]]
| [[Bukarest]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q139328025|Q139328025]]
| ''[[:d:Q139328025|Miriam Etzioni]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-10-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Iisrael|Iisrael]] [[Teatriprodutsent]] (1938–2026) ♀; ACUM Awards
| [[Teatriprodutsent]]
| [[Iisrael]]
| [[II Rzeczpospolita]]
| [[Tel Aviv]]
| 
|-
| [[:d:Q140512654|Q140512654]]
| ''[[:d:Q140512654|Martin Velev]]''
| data-sort-value=&quot;1990&quot; | 1990-02-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| Person (1990–2026) ♂; child of Manol Velev, Vesela Letcheva
| 
| 
| 
| [[Chalkidike poolsaar|Chalkidike]]
| 
|-
| [[:d:Q140517800|Q140517800]]
| ''[[:d:Q140517800|Илья Алексеевич Рачинский]]''
| data-sort-value=&quot;1997&quot; | 1997-12-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Venemaa|venelased]] videoblogija (1997–2026) ♂
| ''[[:d:Q4110598|videoblogija]]''
| [[Venemaa]]
| [[Kramatorsk]]
| [[Slovjansk]]
| [[Slovjansk]]
|-
| [[:d:Q140518183|Q140518183]]
| ''[[:d:Q140518183|Rafael Lago Novás]]''
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 20th century
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Õpetaja|õpetaja]], [[Poliitik|poliitik]], mayor of O Campo Lameiro (2000–2026) ♂
| [[õpetaja]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Hispaania]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140552050|Q140552050]]
| ''[[:d:Q140552050|Miomir Magdevski]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-06-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Fotograaf|fotograaf]], [[Muusik|muusik]], [[Kunstnik|kunstnik]] (1959–2026) ♂
| [[fotograaf]]&lt;br/&gt;[[muusik]]&lt;br/&gt;[[kunstnik]]
| 
| [[Niš]]
| [[Belgrad]]
| 
|-
| [[:d:Q140559216|Q140559216]]
| ''[[:d:Q140559216|Матейко Петро Васильович]]''
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 2000-11-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (2000–2026) ♂
| [[sõjaväelane]]
| 
| [[Ivano-Frankivsk]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140566338|Q140566338]]
| ''[[:d:Q140566338|Serge Malenfant]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Kanada|Kanada]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1958–2026) ♂
| [[maalikunstnik]]
| [[Kanada]]
| [[Sherbrooke]]
| [[Sherbrooke]]
| 
|-
| [[:d:Q140575015|Q140575015]]
| ''[[:d:Q140575015|Mario Laubinger]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-10-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Saksamaa|sakslased]] jalgpallur (1961–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Saksamaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140605888|Q140605888]]
| ''[[:d:Q140605888|Shaquan Quashie]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Kanada|Kanada]] person (†2026) ♂
| 
| [[Kanada]]
| 
| [[Toronto]]
| 
|-
| [[:d:Q140605902|Q140605902]]
| ''[[:d:Q140605902|Cesar Vernaza]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Kanada|Kanada]] person (†2026) ♂
| 
| [[Kanada]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140676557|Q140676557]]
| ''[[:d:Q140676557|Marco Barnig]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-01-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Luksemburg|Luksemburg]] [[Insener|insener]], [[Autor|autor]] (1951–2026) ♂
| [[insener]]&lt;br/&gt;[[autor]]
| [[Luksemburg]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q17870782|Q17870782]]
| ''[[:d:Q17870782|Avi Burger]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Iisrael|Iisrael]] [[Ohvitser|ohvitser]] (1959–2026) ♂
| [[ohvitser]]
| [[Iisrael]]
| 
| 
| ''[[:d:Q2777301|Giv'at Avni]]''
|-
| [[:d:Q2051296|Q2051296]]
| ''[[:d:Q2051296|S. Janaki]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-04-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| India laulja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[laulja]]
| [[India]]
| ''[[:d:Q2483836|Repalle]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q2442481|Q2442481]]
| ''[[:d:Q2442481|Tony Christopher, Baron Christopher]]''
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-04-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Poliitik|poliitik]], ametiühingutegelane, member of the House of Lords (1925–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu komandör, Fellow of the Royal Society of Arts; member of General Council of the Trades Union Congress; child of George Russell Christopher, Helen Kathleen Milford Rowley; spouse of Adela Joy Thompson
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15627169|ametiühingutegelane]]''
| [[Suurbritannia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q254823|Q254823]]
| ''[[:d:Q254823|Manú]]''
| data-sort-value=&quot;1982&quot; | 1982-08-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| Portugali jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Portugal]]
| ''[[:d:Q173699|Setúbal]]''
| ''[[:d:Q2652644|Sobral de Monte Agraço]]''
| 
|-
| [[:d:Q28316655|Q28316655]]
| ''[[:d:Q28316655|Óscar Ugarteche]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-07-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Peruu|Peruu]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], LGBTQ rights activist (1949–2026) ♂
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[majandusteadlane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q19509201|LGBTQ rights activist]]''
| [[Peruu]]
| [[Lima (Peruu)|Lima]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3168646|Q3168646]]
| ''[[:d:Q3168646|Jean-Paul Pigasse]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-07-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| Prantsusmaa ajakirjanik
| ''[[:d:Q1420621|media proprietor]]''
| [[Prantsusmaa]]&lt;br/&gt;[[Kongo Vabariik]]
| [[Toulouse]]
| [[Pariis]]
| 
|-
| [[:d:Q3712867|Q3712867]]
| ''[[:d:Q3712867|Domenico Adinolfi]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-06-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Itaalia|Itaalia]] poksija, [[Näitleja|näitleja]] (1946–2026) ♂
| ''[[:d:Q11338576|poksija]]''&lt;br/&gt;[[näitleja]]
| [[Itaalia]]
| [[Ceccano]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q4215089|Q4215089]]
| ''[[:d:Q4215089|Γιάννης Καρυπίδης]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-04-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Kreeka|Kreeka]] social activist (1952–2026) ♂
| ''[[:d:Q8359428|social activist]]''
| [[Kreeka]]
| [[Thbilisi]]
| [[Thessaloníki]]
| 
|-
| [[:d:Q4417717|Q4417717]]
| ''[[:d:Q4417717|Valery Serov]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-04-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| Venemaa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Moskva]]
| [[Moskva]]
| 
|-
| [[:d:Q4424782|Q4424782]]
| ''[[:d:Q4424782|Yury Smirnov]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-11-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| Venemaa näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Moskva]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q51879452|Q51879452]]
| ''[[:d:Q51879452|Albert Derolez]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-08-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Belgia|Belgia]] medievalist, raamatuteadlane, [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Raamatukoguhoidja|raamatukoguhoidja]] (1934–2026) ♂; member of [[Belgia Flaami Kuninglik Teaduste ja Kunstide Akadeemia]]
| ''[[:d:Q3332711|medievalist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q33386280|raamatuteadlane]]''&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[raamatukoguhoidja]]
| [[Belgia]]
| ''[[:d:Q328104|Blankenberge]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q5262832|Q5262832]]
| ''[[:d:Q5262832|Dermot Murnaghan]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-12-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], saatejuht, telesaatejuht (fl. 1984–2026) (1957–2026) ♂
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q13590141|saatejuht]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''
| [[Suurbritannia]]
| [[Devoni krahvkond]]
| ''[[:d:Q734547|North London]]''
| 
|-
| [[:d:Q563549|Q563549]]
| ''[[:d:Q563549|Edward Lucie-Smith]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-02-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Luuletaja|luuletaja]], kunstiajaloolane, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Biograaf|biograaf]], kunstikriitik, näituse kuraator, [[Autor|autor]], [[Fotograaf|fotograaf]] (fl. 1998–2009) (1933–2026) ♂; John Llewellyn Rhys Prize, Fellow of the Royal Society of Literature; member of Royal Society of Literature, The Group; child of John Dudley Lucie-Smith, Mary Frances Lushington
| [[luuletaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[biograaf]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q4164507|kunstikriitik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q780596|näituse kuraator]]''&lt;br/&gt;[[autor]]&lt;br/&gt;[[fotograaf]]
| [[Suurbritannia]]
| [[Kingston]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q577831|Q577831]]
| ''[[:d:Q577831|Ken Bates]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-12-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] äriinimene, [[Ettevõtja|ettevõtja]], Chelsea F.C. chairman, Leeds United F.C. chairman (1931–2026) ♂
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''&lt;br/&gt;[[ettevõtja]]
| [[Suurbritannia]]
| [[Ealing]]
| [[Monaco]]
| 
|-
| [[:d:Q5889421|Q5889421]]
| ''[[:d:Q5889421|Gustavo Adolfo Garcés]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-01-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Colombia|Colombia]] [[Advokaat|advokaat]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1957–2026) ♂
| [[advokaat]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Colombia]]
| [[Medellín]]
| [[Bogotá]]
| 
|-
| [[:d:Q5964082|Q5964082]]
| ''[[:d:Q5964082|Héctor Valle]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-10-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1940–2026) ♂
| ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q2179051|Vega Baja]]''
| ''[[:d:Q1019607|Cabo Rojo]]''
| 
|-
| [[:d:Q604553|Q604553]]
| ''[[:d:Q604553|Antonio Rattín]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-05-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| Argentina jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]&lt;br/&gt;[[parlamendiliige]]
| [[Argentina]]
| ''[[:d:Q54106|Tigre]]''
| [[Buenos Aires]]
| 
|-
| [[:d:Q6372042|Q6372042]]
| ''[[:d:Q6372042|Karl Lovell]]''
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-12-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Austraalia|Austraalia]]-[[Uus-Meremaa|uus-meremaa]] rugby league player (1977–2026) ♂
| ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]''
| [[Austraalia]]&lt;br/&gt;[[Uus-Meremaa]]
| [[Auckland]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6523460|Q6523460]]
| ''[[:d:Q6523460|Lenzman]]''
| data-sort-value=&quot;1979&quot; | 1979-01-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| Hollandi muusik
| [[muusik]]&lt;br/&gt;[[diskor]]&lt;br/&gt;[[muusikaprodutsent]]
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q7149122|Q7149122]]
| ''[[:d:Q7149122|Paul Atkins]]''
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-12-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Austraalia|Austraalia]] Australian rules football player (1968–2026) ♂
| ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]''
| [[Austraalia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q8046816|Q8046816]]
| ''[[:d:Q8046816|Yahiya Emerick]]''
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| Ameerika Ühendriikide kirjanik
| [[tõlkija]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q432386|jutlustaja]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Kesk-Lääs]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q97225433|Q97225433]]
| ''[[:d:Q97225433|Sombun Wanchaithanawong]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-10-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Tai|Tai]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the House of Representatives of Thailand (1936–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Tai]]
| [[Phetchaburi provints]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q982377|Q982377]]
| [[Peppino di Capri]]
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-07-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| Itaalia laulja
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[dirigent]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Itaalia]]
| ''[[:d:Q71902|Capri]]''&lt;br/&gt;[[Napoli]]
| ''[[:d:Q71902|Capri]]''
| 
|-
| [[:d:Q99674646|Q99674646]]
| ''[[:d:Q99674646|Rodney Holmes]]''
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-08-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Muusik|muusik]] (1966–2026) ♂
| [[muusik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q22212|Q22212]]
| [[Lindsey Graham]]
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-07-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| Ameerika Ühendriikide poliitik (1955—2026)
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q19934710|õhuväeohvitser]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q4114562|judge advocate]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q5177784|county attorney]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q5123536|city attorney]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q2190705|Central]]''
| ''[[:d:Q5546034|George Washington University Hospital]]''
| 
|-
| [[:d:Q102426709|Q102426709]]
| ''[[:d:Q102426709|Frank Nack]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| Person (†2026) ♂
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q10346848|Q10346848]]
| ''[[:d:Q10346848|Paulo Talhadas dos Santos]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-08-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Portugal|Portugal]] [[Bioloog|bioloog]] (1959–2026) ♂
| [[bioloog]]
| [[Portugal]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q105063973|Q105063973]]
| ''[[:d:Q105063973|Jean-François Coste]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] seafarer, [[Purjetaja|purjetaja]] (1951–2026) ♂
| ''[[:d:Q12038843|seafarer]]''&lt;br/&gt;[[purjetaja]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Pariis]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q117360127|Q117360127]]
| ''[[:d:Q117360127|Makoto Usui]]''
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-08-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Jaapan|Jaapan]] laulusõnade kirjutaja, [[Helilooja|helilooja]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1960–2026) ♂
| ''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]''&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Jaapan]]
| ''[[:d:Q277434|Higashinada-ku]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q11968152|Q11968152]]
| ''[[:d:Q11968152|Eva Røine]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-12-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| Norra ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[psühholoog]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[modell]]
| [[Norra]]
| [[Mysen]]
| [[Oslo]]
| 
|-
| [[:d:Q12507596|Q12507596]]
| ''[[:d:Q12507596|Rachmat Gobel]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-09-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| Indoneesia poliitik
| [[poliitik]]
| [[Indoneesia]]
| ''[[:d:Q14521|Gorontalo]]''&lt;br/&gt;[[Jakarta]]
| [[Jakarta]]
| 
|-
| [[:d:Q140520805|Q140520805]]
| ''[[:d:Q140520805|Claudette Walker]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Näitleja|näitleja]], [[Lavastaja|režissöör]], [[Tantsija|tantsija]] (1939–2026) ♀
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]&lt;br/&gt;[[tantsija]]
| [[Prantsusmaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140559391|Q140559391]]
| ''[[:d:Q140559391|Ma Tin Win]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Myanmar|Myanmar]] [[Kirjanik|kirjanik]] (1940–2026) ♀
| [[kirjanik]]
| [[Myanmar]]
| ''[[:d:Q13065385|Sinphyukyun]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q140579730|Q140579730]]
| ''[[:d:Q140579730|Andy Bickers]]''
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Muusik|muusik]], [[Saksofonist|saksofonist]] (1970–2026) ♂
| [[muusik]]&lt;br/&gt;[[saksofonist]]
| [[Uus-Meremaa]]
| [[Wellington]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140652783|Q140652783]]
| ''[[:d:Q140652783|Karl-Heinz Mack]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| Radio astronomer (†2026) ♂
| ''[[:d:Q66738048|radio astronomer]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140695905|Q140695905]]
| ''[[:d:Q140695905|Ferdinand Esser]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Saksamaa|sakslased]] person (†2026) ♂
| 
| [[Saksamaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q15432213|Q15432213]]
| ''[[:d:Q15432213|Erich Kussbach]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-05-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| Austria diplomaat
| [[diplomaat]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Austria]]
| [[Budapest]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16203858|Q16203858]]
| ''[[:d:Q16203858|Chezhiyan]]''
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968&lt;br/&gt;1969
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[India|India]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (1968–2026) ♂
| [[filmirežissöör]]
| [[India]]
| ''[[:d:Q1025396|Sivaganga]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q16337200|Q16337200]]
| ''[[:d:Q16337200|Cid Saboia de Carvalho]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-08-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| Brasiilia poliitik
| [[poliitik]]
| [[Brasiilia]]
| [[Fortaleza]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16739371|Q16739371]]
| ''[[:d:Q16739371|Michael Aspinall]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]], [[Muusikateadlane|muusikateadlane]], [[Laulja|laulja]] (1937–2026) ♂
| [[ooperilaulja]]&lt;br/&gt;[[muusikateadlane]]&lt;br/&gt;[[laulja]]
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q18655|Stockport]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1699790|Q1699790]]
| ''[[:d:Q1699790|John Defferary]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-03-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Klarnetist|klarnetist]] (1941–2026) ♂
| [[klarnetist]]
| [[Suurbritannia]]
| [[Suur-London]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1770175|Q1770175]]
| ''[[:d:Q1770175|Mark B. Wise]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-11-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Kanada|Kanada]]-[[Ameerika Ühendriigid|ameerika ühendriigid]] [[Füüsik|füüsik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1953–2026) ♂; Fellow of the American Physical Society, Sakurai Prize, Julius Wess Prize; member of [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia]], [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]]
| [[füüsik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Kanada]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Montréal]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q20528618|Q20528618]]
| [[Samuel Golomb]]
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-01-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| Eesti ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[toimetaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1475726|filatelist]]''&lt;br/&gt;[[õpetaja]]
| [[Eesti]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q21099007|Q21099007]]
| ''[[:d:Q21099007|Vladimir Zlomanov]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-04-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Teadlane|teadlane]] (1934–2026) ♂
| [[teadlane]]
| 
| 
| [[Moskva]]
| 
|-
| [[:d:Q2163354|Q2163354]]
| ''[[:d:Q2163354|Rolf Emmermann]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-01-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Geoloog|geoloog]], mineraloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1940–2026) ♂; Order of Merit of Brandenburg, Commander's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Walter Kertz Medal; member of [[Baieri Teaduste Akadeemia]], Berlin-Brandenburgische Akademie der Wissenschaften, Deutsche Akademie der Technikwissenschaften e. V. (acatech) / acatech — National Academy of Science and Engineering, Heidelberg Academy of Sciences and Humanities, [[Academia Europaea]]
| [[geoloog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q13416354|mineraloog]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Saksamaa]]
| [[Wolfenbüttel]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q22676892|Q22676892]]
| ''[[:d:Q22676892|Wai Ching Ho]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-11-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Hiina|Hiina]] [[Näitleja|näitleja]] (1943–2026) ♀
| [[näitleja]]
| [[Hiina]]
| [[Hongkong]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q27756929|Q27756929]]
| ''[[:d:Q27756929|Kinu Rochford]]''
| data-sort-value=&quot;1990&quot; | 1990-10-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur (1990–2026) ♂
| ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Brooklyn]]
| ''[[:d:Q41559830|Mount Sinai Morningside]]''
| 
|-
| [[:d:Q2831376|Q2831376]]
| ''[[:d:Q2831376|Albert Mamy]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-08-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| Prantsusmaa poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[advokaat]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Toulouse]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q28653766|Q28653766]]
| ''[[:d:Q28653766|Volodymyr Pavlovych Troshchynsʹkyĭ]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-06-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Ukraina|ukrainlane]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Poliitik|poliitik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1951–2026) ♂; Ukraina teeneteordeni 3. järk, State Prize of Ukraine in Science and Technology, Honored Scientist of Ukraine, Mykhailo Hrushevskyi Award
| [[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Ukraina]]
| ''[[:d:Q4395618|Rohizna]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q29864841|Q29864841]]
| ''[[:d:Q29864841|Стефан Ананьевич Андрусенко]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-03-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Helilooja|helilooja]] (1958–2026) ♂
| [[helilooja]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Moskva]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q31807497|Q31807497]]
| ''[[:d:Q31807497|Chua Mia Tee]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-11-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1931–2026) ♂
| [[maalikunstnik]]
| 
| [[Shantou Shi]]
| [[Singapur]]
| 
|-
| [[:d:Q3768270|Q3768270]]
| ''[[:d:Q3768270|Giovanni Ukmar]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-06-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| Itaalia näitleja
| [[kaskadöör]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q658371|statist]]''
| [[Itaalia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q401937|Q401937]]
| ''[[:d:Q401937|Ahmet Telli]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-12-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| Türgi luuletaja
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]
| [[Türgi]]
| ''[[:d:Q209925|Çankırı]]''
| [[Ankara]]
| 
|-
| [[:d:Q444299|Q444299]]
| ''[[:d:Q444299|Aleksandr Panajotov Aleksandrov]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-12-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| Bulgaaria kosmonaut
| [[kosmonaut]]&lt;br/&gt;[[ohvitser]]&lt;br/&gt;[[sõjaväelane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q20468847|Research Cosmonaut]]''
| [[Bulgaaria]]
| ''[[:d:Q406243|Omurtag]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q5215629|Q5215629]]
| ''[[:d:Q5215629|Jordi Borja Sebastià]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-06-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Geograaf|geograaf]], [[Poliitik|poliitik]], [[Õppejõud|õppejõud]], linnaplaneerija, Member of the Parliament of Catalonia, [[Abilinnapea|abilinnapea]] (1941–2026) ♂; Premio Internacional Geocrítica
| [[geograaf]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q131062|linnaplaneerija]]''
| [[Hispaania]]
| [[Barcelona]]
| [[Barcelona]]
| 
|-
| [[:d:Q5263246|Q5263246]]
| ''[[:d:Q5263246|Derryn Hinch]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-02-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]]-[[Austraalia|austraalia]] [[Poliitik|poliitik]], telesaatejuht, raadiosaatejuht, [[Korrespondent|korrespondent]], member of the Australian Senate (1944–2026) ♂; Australian Media Hall of Fame; spouse of Jacki Weaver
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''&lt;br/&gt;[[korrespondent]]
| [[Uus-Meremaa]]&lt;br/&gt;[[Austraalia]]
| [[New Plymouth]]
| [[Melbourne]]
| 
|-
| [[:d:Q5300925|Q5300925]]
| ''[[:d:Q5300925|Doug Stahl]]''
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-02-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] elukutseline maadleja (fl. 1988–2006) (1963–2026) ♂
| ''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q5833474|Q5833474]]
| ''[[:d:Q5833474|Enrique Krauss]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-01-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| Tšiili advokaat
| [[advokaat]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Tšiili]]
| [[Valdivia]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6288931|Q6288931]]
| ''[[:d:Q6288931|Josh Grisetti]]''
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981-12-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| ameerika näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Washington]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6292688|Q6292688]]
| ''[[:d:Q6292688|José León Gómez]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-03-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Hispaania|Hispaania]] jalgpallur, sports executive (1935–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q26481809|sports executive]]''
| [[Hispaania]]
| [[Dos Hermanas]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q671620|Q671620]]
| [[Roland Collombin]]
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-02-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| Šveitsi mäesuusataja
| ''[[:d:Q4144610|mäesuusataja]]''
| [[Šveits]]
| ''[[:d:Q114001855|Versegères]]''
| ''[[:d:Q68906|Bagnes]]''
| 
|-
| [[:d:Q7287624|Q7287624]]
| ''[[:d:Q7287624|Ralph Hemecker]]''
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 20th century
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], telelavastaja, [[Stsenarist|stsenarist]], teleprodutsent (fl. 1990–) (2000–2026) ♂
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]''&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q95180132|Q95180132]]
| ''[[:d:Q95180132|Jiří Fiala]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-06-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| Nukunäitleja, [[Lavastaja|režissöör]] (1951–2026) ♂
| ''[[:d:Q2629392|nukunäitleja]]''&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]
| 
| [[Plzeň]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q99115|Q99115]]
| ''[[:d:Q99115|Peter von Möllendorff]]''
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-04-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Saksamaa|sakslased]] klassikaline filoloog, [[Õppejõud|õppejõud]], romanist (1963–2026) ♂; member of Mommsen Society
| ''[[:d:Q16267607|klassikaline filoloog]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2504617|romanist]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Zürich]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q11354149|Q11354149]]
| ''[[:d:Q11354149|Takao Mikami]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-11-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| Jaapani poliitik
| [[poliitik]]
| [[Jaapan]]
| [[Aomori prefektuur]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q11625004|Q11625004]]
| ''[[:d:Q11625004|Kimitaka Fujino]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-05-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| Jaapani poliitik
| [[poliitik]]
| [[Jaapan]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q11736316|Q11736316]]
| ''[[:d:Q11736316|Karol Stopa]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-03-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Poola|poolakad]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1948–2026) ♂
| [[ajakirjanik]]
| [[Poola]]
| [[Varssavi]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q120550627|Q120550627]]
| ''[[:d:Q120550627|Bruce Mwape]]''
| data-sort-value=&quot;2003&quot; | 2003-09-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Sambia|Sambia]] [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (2003–2026) ♂
| [[jalgpallitreener]]
| [[Sambia]]
| [[Sambia]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1221908|Q1221908]]
| ''[[:d:Q1221908|Dieter Fietz]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-09-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| Saksamaa jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Saksamaa]]&lt;br/&gt;[[Saksa Demokraatlik Vabariik]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q12371410|Q12371410]]
| [[Olev Raju]]
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-01-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| Eesti majandusteadlane ja poliitik
| [[majandusteadlane]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Eesti]]
| [[Tartu]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q123747205|Q123747205]]
| ''[[:d:Q123747205|Jean-Louis Lechat]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-01-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Belgia|Belgia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]], spécialiste (1943–2026) ♂
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3494346|spécialiste]]''
| [[Belgia]]
| ''[[:d:Q95380|Chimay]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q12612027|Q12612027]]
| ''[[:d:Q12612027|Lee Yeon-suk]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-12-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| Lõuna-Korea poliitik
| [[poliitik]]
| [[Lõuna-Korea]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1317325|Q1317325]]
| ''[[:d:Q1317325|Rolf Kaiser]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-09-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Suursaadik|suursaadik]], ambassador of Germany to Cyprus (1943–2026) ♂
| [[suursaadik]]
| [[Saksamaa]]
| [[Strasbourg]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q139409726|Q139409726]]
| ''[[:d:Q139409726|Marcial Pedrero Leal]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Tšiili|Tšiili]] person (1951–2026)
| 
| [[Tšiili]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140478957|Q140478957]]
| ''[[:d:Q140478957|Zoltán Végső]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| Music editor, muusikaajakirjanik, raadiosaatejuht, [[Helilooja|helilooja]] (†2026) ♂
| ''[[:d:Q6941738|music editor]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q20669622|muusikaajakirjanik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''&lt;br/&gt;[[helilooja]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140485806|Q140485806]]
| ''[[:d:Q140485806|Ramiro Agulla]]''
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-01-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Argentina|Argentina]] advertising person (1964–2026) ♂
| ''[[:d:Q10355417|advertising person]]''
| [[Argentina]]
| ''[[:d:Q44242|Río Gallegos]]''
| [[Buenos Aires]]
| 
|-
| [[:d:Q140587987|Q140587987]]
| ''[[:d:Q140587987|Yuri Karlikanov]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-08-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Poliitik|poliitik]] (1951–2026) ♂
| [[poliitik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q16299002|Q16299002]]
| ''[[:d:Q16299002|Jorma Hinkka]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-01-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Soome|soomlased]] [[Art director|kunstiline juht]], [[Fotograaf|fotograaf]], [[Graafiline disainer|kujundusgraafik]] (1943–2026) ♂
| [[Art director|kunstiline juht]]&lt;br/&gt;[[fotograaf]]&lt;br/&gt;[[Graafiline disainer|kujundusgraafik]]
| [[Soome]]
| [[Helsingi]]
| [[Helsingi]]
| 
|-
| [[:d:Q16328743|Q16328743]]
| ''[[:d:Q16328743|Paola Revenioti]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-06-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Kreeka|Kreeka]] LGBTQ rights activist, filmilooja, [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjastaja|kirjastaja]], kujutav kunstnik, [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (fl. 1980–2026) (1958–2026)
| ''[[:d:Q19509201|LGBTQ rights activist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1414443|filmilooja]]''&lt;br/&gt;[[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[kirjastaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]
| [[Kreeka]]
| [[Pireus]]
| ''[[:d:Q992348|Marousi]]''
| ''[[:d:Q1362125|First Cemetery of Athens]]''
|-
| [[:d:Q1730472|Q1730472]]
| ''[[:d:Q1730472|Alexander Häusler]]''
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Saksamaa|sakslased]] sotsiaalteadlane, [[Õppejõud|õppejõud]] (1963–2026) ♂; notable work Die Alternative für Deutschland. Programmatik, Entwicklung und politische Verortung
| ''[[:d:Q15319501|sotsiaalteadlane]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Saksamaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1912443|Q1912443]]
| ''[[:d:Q1912443|Max Eiselin]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-01-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Šveits|Šveits]] alpinist, publitsist (1932–2026) ♂
| ''[[:d:Q9149093|alpinist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q6051619|publitsist]]''
| [[Šveits]]
| ''[[:d:Q14571|Kriens]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q2079292|Q2079292]]
| ''[[:d:Q2079292|Peter van Norden]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-12-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| Ameerika Ühendriikide näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[New York]]
| [[San Diego]]
| 
|-
| [[:d:Q2172679|Q2172679]]
| ''[[:d:Q2172679|Rudolf Friedrich]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-06-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| Saksa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q1022044|Bělotín]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q2524326|Q2524326]]
| ''[[:d:Q2524326|Viktor Lukas]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-08-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Muusik|muusik]], [[Dirigent|dirigent]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Organist|organist]] (1931–2026) ♂; Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Bavarian Order of Merit; member of AGV München
| [[muusik]]&lt;br/&gt;[[dirigent]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[organist]]
| [[Saksamaa]]
| [[Rothenburg ob der Tauber|Rothenburg]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2977533|Q2977533]]
| ''[[:d:Q2977533|Claude Halmos]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-04-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] psühhoanalüütik (1946–2026) ♂
| ''[[:d:Q3410028|psühhoanalüütik]]''
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q174251|Châteauroux]]''
| [[Pariis]]
| 
|-
| [[:d:Q3047266|Q3047266]]
| ''[[:d:Q3047266|Eddie Goldenberg]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-07-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Kanada|Kanada]] [[Advokaat|advokaat]], Chief of Staff (1948–2026) ♂; child of Carl Goldenberg
| [[advokaat]]
| [[Kanada]]
| [[Montréal]]
| [[Ottawa]]
| 
|-
| [[:d:Q50398569|Q50398569]]
| ''[[:d:Q50398569|Renaud Hardy]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-04-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Belgia|Belgia]] [[Sarimõrvar|sarimõrvar]] (1962–2026) ♂
| [[sarimõrvar]]
| [[Belgia]]
| [[Mechelen]]
| ''[[:d:Q2786718|Prison complex of Bruges]]''
| 
|-
| [[:d:Q5292824|Q5292824]]
| ''[[:d:Q5292824|Don Iwerks]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-07-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Kunstnik|kunstnik]], technician (1929–2026) ♂; Disney Legends, Thea Lifetime Achievement Award; child of Ub Iwerks
| [[kunstnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q5352191|technician]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Dallas]]
| ''[[:d:Q837420|Ojai]]''
| 
|-
| [[:d:Q53549080|Q53549080]]
| ''[[:d:Q53549080|Sergio Bufano]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-10-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Argentina|Argentina]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1943–2026) ♂; member of Argentine Liberation Front
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Argentina]]
| ''[[:d:Q44237|Mendoza]]''
| [[Buenos Aires]]
| 
|-
| [[:d:Q5403079|Q5403079]]
| ''[[:d:Q5403079|Helena Petäistö]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-12-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| Soome ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Soome]]
| [[Kalajoki linn]]
| [[Tampere]]
| 
|-
| [[:d:Q6548191|Q6548191]]
| ''[[:d:Q6548191|Lillian Roberts]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-01-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ametiühingutegelane (1928–2026) ♀
| ''[[:d:Q15627169|ametiühingutegelane]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q65665533|Q65665533]]
| ''[[:d:Q65665533|José Bada Panillo]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-05-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Poliitik|poliitik]], Intellektuaal, Catholic theologian (1929–2026) ♂; member of Academia Aragonesa de la Lengua
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q58968|Intellektuaal]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q98833890|Catholic theologian]]''
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q956450|Fabara]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q6878699|Q6878699]]
| ''[[:d:Q6878699|Assaf Razin]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Iisrael|Iisrael]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]] (1941–2026) ♂; The EMET Prize for Art, Science and Culture, Fellow of the Econometric Society; member of Econometric Society
| [[majandusteadlane]]
| [[Iisrael]]
| ''[[:d:Q2889024|Shamir]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q7145611|Q7145611]]
| ''[[:d:Q7145611|Patricia Greene]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-01-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja (fl. 1957–2026) (1931–2026) ♀; Member of the Order of the British Empire
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q2604519|Allenton]]''
| [[Buckinghamshire]]
| 
|-
| [[:d:Q7244278|Q7244278]]
| ''[[:d:Q7244278|Prince Wilhelm of Schaumburg-Lippe]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-08-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Saksamaa|sakslased]] aristokraat, pankur (1939–2026) ♂; child of Prince Christian of Schaumburg-Lippe, Princess Feodora of Denmark; spouse of Ilona zu Schaumburg-Lippe
| ''[[:d:Q2478141|aristokraat]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q806798|pankur]]''
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q950773|Klein Glienicke]]''
| [[Taani]]
| 
|-
| [[:d:Q768304|Q768304]]
| ''[[:d:Q768304|Augustine Obiora Akubeze]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-08-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Nigeeria|Nigeeria]] katoliku preester, Catholic bishop, Catholic archbishop, diocesan bishop, apostolic administrator (1956–2026) ♂
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''
| [[Nigeeria]]
| [[Kaduna]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q807536|Q807536]]
| ''[[:d:Q807536|Barbara Ling]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-08-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Valguskujundaja|valguskujundaja]], lavastuskunstnik (1952–2026) ♀
| [[valguskujundaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2962070|lavastuskunstnik]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Los Angeles]]
| [[Santa Barbara]]
| 
|-
| [[:d:Q95362646|Q95362646]]
| ''[[:d:Q95362646|Drahomír Horký]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-11-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Arst|arst]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Teadlane|teadlane]] (1939–2026) ♂
| [[arst]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[teadlane]]
| 
| ''[[:d:Q126536|Zahrádka]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q975483|Q975483]]
| ''[[:d:Q975483|Rafael Antonio Niño]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-12-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| Colombia jalgrattur
| ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''
| [[Colombia]]
| ''[[:d:Q1654879|Cucaita]]''
| ''[[:d:Q236744|Tunja]]''
| 
|-
| [[:d:Q978784|Q978784]]
| ''[[:d:Q978784|Randolph Mantooth]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-09-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Näitleja|näitleja]], telesarjanäitleja, filminäitleja, telelavastaja (1945–2026) ♂
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Sacramento]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q100791761|Q100791761]]
| ''[[:d:Q100791761|Ella Laboriel]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-03-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Mehhiko|Mehhiko]] [[Laulja|laulja]], [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1964–2008) (1945–2026) ♀
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]
| [[Mehhiko]]
| [[México]]
| [[México]]
| 
|-
| [[:d:Q105582|Q105582]]
| ''[[:d:Q105582|Peter Bürgel]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-03-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Saksamaa poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q147733|primator]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Dachau]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q108041844|Q108041844]]
| ''[[:d:Q108041844|Wolfgang Altner]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-07-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatlik Vabariik]] ehitusinsener (1930–2026) ♂
| ''[[:d:Q13582652|ehitusinsener]]''
| [[Saksa Demokraatlik Vabariik]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q110908652|Q110908652]]
| ''[[:d:Q110908652|Бикбулатов Зиннәт Төхвәт улы]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-05-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Õppejõud|õppejõud]], anatoom (1939–2026) ♂; Merited Worker of Culture of Bashkortostan, Honoured Worker of Higher Professional Education of the Russian Federation, ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk
| [[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10872101|anatoom]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q1062189|Itkulovo]]''
| [[Tšeljabinsk]]
| 
|-
| [[:d:Q11103884|Q11103884]]
| ''[[:d:Q11103884|Henry O. Pollak]]''
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-12-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Ameerika Ühendriikide matemaatik
| [[matemaatik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q82594|informaatik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2732142|statistik]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]&lt;br/&gt;[[Austria]]
| [[Viin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q117086897|Q117086897]]
| ''[[:d:Q117086897|Rainald Roesch]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-07-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Saksamaa|sakslased]] person (1944–2026) ♂
| 
| [[Saksamaa]]
| 
| [[Sydney]]
| 
|-
| [[:d:Q11929114|Q11929114]]
| ''[[:d:Q11929114|José Luis Monge Recalde]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Hispaania poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[advokaat]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q1642171|Alhama de Aragón]]''
| [[Pamplona]]
| 
|-
| [[:d:Q12106356|Q12106356]]
| ''[[:d:Q12106356|Ihor Zvarych]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-10-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Ukraina poliitik
| [[dotsent]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Ukraina]]
| ''[[:d:Q4107537|Verbivchyk]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q12111610|Q12111610]]
| ''[[:d:Q12111610|Oleksandr Kolesnikov]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-08-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Ukraina poliitik
| [[poliitik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Ukraina]]
| [[Cottbus]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12287609|Q12287609]]
| ''[[:d:Q12287609|Nadezhda Zaharieva]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-11-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Bulgaaria luuletaja
| [[luuletaja]]
| [[Bulgaaria]]
| ''[[:d:Q1075005|Radovo]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q126489828|Q126489828]]
| ''[[:d:Q126489828|Panu Pokkinen]]''
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Soome|soomlased]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Peatoimetaja|peatoimetaja]], [[Direktor|direktor]] (1976–2026) ♂; child of Jorma Pokkinen
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[peatoimetaja]]&lt;br/&gt;[[direktor]]
| [[Soome]]
| [[Tampere]]
| [[Helsingi]]
| 
|-
| [[:d:Q12869602|Q12869602]]
| ''[[:d:Q12869602|Tariel Chanturia]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-07-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Gruusia luuletaja
| [[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Gruusia]]
| ''[[:d:Q1189980|Supsa]]''
| [[Thbilisi]]
| 
|-
| [[:d:Q1289476|Q1289476]]
| ''[[:d:Q1289476|Joseph Jules Zerey]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-06-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Egiptus|Egiptus]] katoliku preester, Catholic bishop, titular archbishop, protosyncellus (1941–2026) ♂
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''
| [[Egiptus]]
| [[Aleksandria]]
| [[Jeruusalemm]]
| 
|-
| [[:d:Q128984411|Q128984411]]
| ''[[:d:Q128984411|Miren Agiriano Ugartemendia]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-06-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Hispaania|Hispaania]] homemaker (1935–2026) ♀
| ''[[:d:Q1934684|homemaker]]''
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q1649625|Lezo]]''
| ''[[:d:Q911092|Oiartzun]]''
| 
|-
| [[:d:Q133308204|Q133308204]]
| ''[[:d:Q133308204|Theo Burrell]]''
| data-sort-value=&quot;1986&quot; | 1986-08-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Person (1986–2026) ♀
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q137604612|Q137604612]]
| ''[[:d:Q137604612|Leung Oi]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-11-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]]-[[Hiina|hiina]]-[[Briti Hongkong|briti hongkong]] filminäitleja, telesarjanäitleja (1938–2026) ♀; spouse of Tso Kea
| ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''
| [[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]]&lt;br/&gt;[[Hiina]]&lt;br/&gt;[[Briti Hongkong]]
| [[Foshan Shi]]
| [[Shenzhen]]
| 
|-
| [[:d:Q139153353|Q139153353]]
| ''[[:d:Q139153353|Volker Wörl]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Political economist, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1930–2026) ♂
| ''[[:d:Q1227195|political economist]]''&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]
| 
| [[Cheb]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140466337|Q140466337]]
| ''[[:d:Q140466337|Niloufar Haddadi]]''
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-06-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Iraan|Iraan]] [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]], dublaažirežissöör, [[Tõlkija|tõlkija]] (1977–2026) ♀
| [[dublaažinäitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1298794|dublaažirežissöör]]''&lt;br/&gt;[[tõlkija]]
| [[Iraan]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140466942|Q140466942]]
| ''[[:d:Q140466942|Martin Matoušek]]''
| data-sort-value=&quot;1973&quot; | 1973-02-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Tšehhi|Tšehhi]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]], operetisolist (1973–2026) ♂
| [[ooperilaulja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q30157837|operetisolist]]''
| [[Tšehhi]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140471777|Q140471777]]
| ''[[:d:Q140471777|Paco Castelló]]''
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 20th century
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Person (2000–2026) ♂
| 
| 
| ''[[:d:Q23982208|Nules]]''
| [[Pamplona]]
| 
|-
| [[:d:Q140474888|Q140474888]]
| ''[[:d:Q140474888|Harris Katleman]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-08-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Teleprodutsent, telesarjanäitleja, [[Näitleja|näitleja]] (1928–2026) ♂
| ''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;[[näitleja]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140567854|Q140567854]]
| ''[[:d:Q140567854|Reli German]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-11-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Inimõiguste aktivist, poliitiline nõunik (1939–2026) ♂
| ''[[:d:Q1476215|inimõiguste aktivist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q8125919|poliitiline nõunik]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140694619|Q140694619]]
| ''[[:d:Q140694619|John Ruf]]''
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-03-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Äriinimene (1968–2026) ♂
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q156491|Q156491]]
| [[Bonnie Tyler]]
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-06-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Laulja|laulja]], salvestusmuusik, poplaulja (1951–2026) ♀; Steiger Award, Echo Pop Award for the Best International Rock/Pop Female Artist, Member of the Order of the British Empire; spouse of Robert Sullivan; notable work It's a Heartache, [[Total Eclipse of the Heart]], Holding Out for a Hero
| [[laulja]]
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q3396741|Skewen]]''
| [[Faro (Portugal)|Faro]]
| ''[[:d:Q7594431|St Mary's Church, Swansea]]''
|-
| [[:d:Q16133369|Q16133369]]
| ''[[:d:Q16133369|Ṭoviyah Bloi]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-05-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Iisrael|Iisrael]] person (1936–2026) ♂
| 
| [[Iisrael]]
| [[Jeruusalemm]]
| [[Jeruusalemm]]
| 
|-
| [[:d:Q16213049|Q16213049]]
| [[Wally Funk]]
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-02-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Lendur|lendur]], inspector, lennuinstruktor, [[Kosmonaut|kosmonaut]] (1939–2026) ♀; Women in Aviation International, [[Audoktor|audoktor]]
| [[lendur]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11977377|inspector]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q379318|lennuinstruktor]]''&lt;br/&gt;[[kosmonaut]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q676171|Las Vegas]]''
| ''[[:d:Q185216|Grapevine]]''
| 
|-
| [[:d:Q1688087|Q1688087]]
| ''[[:d:Q1688087|Jesper Bøje Christensen]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-12-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] klavessinist, [[Helilooja|helilooja]], muusikapedagoog, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Muusikateadlane|muusikateadlane]], [[Muusik|muusik]] (1944–2026) ♂
| ''[[:d:Q5371902|klavessinist]]''&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[muusikateadlane]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Taani Kuningriik]]
| [[Kopenhaagen]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1977123|Q1977123]]
| ''[[:d:Q1977123|Leo van Veen]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-06-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1946–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| [[Utrecht]]
| ''[[:d:Q5128|Woerden]]''
| 
|-
| [[:d:Q20565211|Q20565211]]
| ''[[:d:Q20565211|Ajdar Macidov]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-03-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Aserbaidžaani keemik
| [[keemik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Aserbaidžaan]]
| [[Bakuu]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2076368|Q2076368]]
| ''[[:d:Q2076368|Peter Kohl]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-01-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Saksamaa jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Saksamaa]]&lt;br/&gt;[[Saksa Demokraatlik Vabariik]]
| ''[[:d:Q522390|Hohenmölsen]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q2129604|Q2129604]]
| ''[[:d:Q2129604|Ralph Fleck]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-03-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Saksamaa maalikunstnik
| [[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]
| [[Saksamaa]]
| [[Freiburg]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q24950827|Q24950827]]
| ''[[:d:Q24950827|Andrée Touré]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-11-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Guinea|Guinea]] [[Esimene leedi]], [[Avaliku elu tegelane|avaliku elu tegelane]], First Lady of Guinea (1934–2026) ♀; Grand Cross Special Class of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Grand Cross of the Order of Isabella the Catholic; spouse of Ahmed Sékou Touré; notable work Ma vie auprès d’Ahmed Sékou Touré
| [[Esimene leedi]]&lt;br/&gt;[[avaliku elu tegelane]]
| [[Guinea]]
| ''[[:d:Q870191|Kankan Region]]''
| [[Maroko]]
| 
|-
| [[:d:Q28776985|Q28776985]]
| ''[[:d:Q28776985|Emma Chukhajyan]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-01-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Armeenia keemik
| [[keemik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Armeenia]]
| [[Gjumri]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q298846|Q298846]]
| [[Ann Widdecombe]]
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-10-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Suurbritannia poliitik
| [[poliitik]]
| [[Suurbritannia]]
| [[Bath]]
| ''[[:d:Q103092424|Haytor Vale]]''
| 
|-
| [[:d:Q332182|Q332182]]
| ''[[:d:Q332182|Dino Bruni]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-04-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Itaalia|Itaalia]] jalgrattasportlane (1932–2026) ♂
| ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''
| [[Itaalia]]
| ''[[:d:Q95137|Portomaggiore]]''
| ''[[:d:Q95090|Argenta]]''
| 
|-
| [[:d:Q3507332|Q3507332]]
| ''[[:d:Q3507332|Sylvie Grare]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 20th century
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Prantsusmaa laulja
| [[laulja]]
| [[Prantsusmaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q442945|Q442945]]
| ''[[:d:Q442945|Ole Tom Nord]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-11-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Norra|norralased]] suusahüppaja (1940–2026) ♂
| ''[[:d:Q13382603|suusahüppaja]]''
| [[Norra]]
| ''[[:d:Q6517056|Konsmo]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q507716|Q507716]]
| ''[[:d:Q507716|Gabriel Mureșan]]''
| data-sort-value=&quot;1982&quot; | 1982-02-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Rumeenia jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Rumeenia]]
| [[Sighișoara]]
| ''[[:d:Q5064482|Apold]]''
| 
|-
| [[:d:Q5275088|Q5275088]]
| ''[[:d:Q5275088|Dieter Gerhardt]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-11-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariik]] [[Spioon]] (1935–2026) ♂
| [[Spioon]]
| [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]
| [[Berliin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5567457|Q5567457]]
| ''[[:d:Q5567457|Asger Baunsbak-Jensen]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-04-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] autobiograaf, [[Poliitik|poliitik]], [[Preester|preester]], [[Õpetaja|õpetaja]], temporary Member of the Folketing, member of the Folketing (1932–2026) ♂; The Native Danish Language Award; member of Danish Council on Ethics
| ''[[:d:Q18814623|autobiograaf]]''&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;[[preester]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]
| [[Taani Kuningriik]]
| ''[[:d:Q2006922|Nørre Jernløse Parish]]''
| [[Farum]]
| 
|-
| [[:d:Q5999172|Q5999172]]
| ''[[:d:Q5999172|Greg Hawthorne]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-09-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1956–2026) ♂
| ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Fort Worth]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q692067|Q692067]]
| ''[[:d:Q692067|Arndt Raupach]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-06-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Õppejõud|õppejõud]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Advokaat|advokaat]], [[Jurist|jurist]] (1936–2026) ♂; Gerhard Thoma Honorary Prize
| [[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[advokaat]]&lt;br/&gt;[[jurist]]
| [[Saksamaa]]
| [[Freiberg]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q70446454|Q70446454]]
| ''[[:d:Q70446454|Raimo Yli-Uotila]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-11-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Soome poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[arst]]
| [[Soome]]
| [[Laitila]]
| [[Seinäjoki linn]]
| 
|-
| [[:d:Q7182332|Q7182332]]
| ''[[:d:Q7182332|Phil Regan]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-04-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (fl. 1960–1972) (1937–2026) ♂
| ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q2224644|Otsego]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q7356917|Q7356917]]
| ''[[:d:Q7356917|Rodney Franklin]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-09-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Ameerika Ühendriikide muusik
| [[helilooja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''&lt;br/&gt;[[pianist]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Berkeley]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q7363515|Q7363515]]
| ''[[:d:Q7363515|Ron Beattie]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-09-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Australian rules football player (1953–2026) ♂
| ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q96036937|Q96036937]]
| ''[[:d:Q96036937|Deirdre Milne]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-06-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] aktivist, barrister (1939–2026) ♀; Companion of the Queen's Service Order, Distinguished Companion of the New Zealand Order of Merit, Dame Companion of the New Zealand Order of Merit‎, New Zealand Suffrage Centennial Medal 1993
| ''[[:d:Q15253558|aktivist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q808967|barrister]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| [[Dunedin]]
| ''[[:d:Q7207981|Point Chevalier]]''
| 
|-
| [[:d:Q97208325|Q97208325]]
| ''[[:d:Q97208325|Мазанцева, Ольга Васильевна]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-07-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] lüpsja (1931–2026) ♀; [[Sotsialistliku töö kangelane]], [[Lenini orden]], [[Austuse märk]]
| ''[[:d:Q1934482|lüpsja]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q13637676|Лесицко]]''
| [[Petseri rajoon]]
| 
|-
| [[:d:Q102310043|Q102310043]]
| ''[[:d:Q102310043|Avgust Khromov]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-06-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| Venemaa matemaatik
| 
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q23872860|Olenkovo]]''
| [[Saratov]]
| 
|-
| [[:d:Q106759813|Q106759813]]
| ''[[:d:Q106759813|Larry Selders]]''
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981-07-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| Ameerika Ühendriikide poliitik
| [[poliitik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Louisiana]]
| [[Baton Rouge]]
| 
|-
| [[:d:Q1122714|Q1122714]]
| ''[[:d:Q1122714|Béla Kádár]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-03-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Ungari|Ungari]] [[Poliitik|poliitik]], [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Õppejõud|õppejõud]], member of the National Assembly of Hungary, Permanent Representative of Hungary to the OECD (1934–2026) ♂; Commander with Star of the Order of Merit of Hungary, The Republic is Twenty Years Old Prize, Széchenyi Prize; member of [[Ungari Teaduste Akadeemia]]
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[majandusteadlane]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Ungari]]
| [[Pécs]]
| 
| ''[[:d:Q996499|Farkasréti kalmistu]]''
|-
| [[:d:Q115697851|Q115697851]]
| ''[[:d:Q115697851|Leonel Brito]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-05-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Portugal|Portugal]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (1941–2026) ♂
| [[filmirežissöör]]
| [[Portugal]]
| ''[[:d:Q551507|Torre de Moncorvo]]''
| ''[[:d:Q243849|Elvas]]''
| 
|-
| [[:d:Q125176413|Q125176413]]
| ''[[:d:Q125176413|William D. Zabel]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-12-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Advokaat|advokaat]] (1936–2026) ♂
| [[advokaat]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q137108062|Q137108062]]
| ''[[:d:Q137108062|João Gomes de Abreu]]''
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Portugal|Portugal]] [[Autor|autor]] (1974–2026) ♂
| [[autor]]
| [[Portugal]]
| ''[[:d:Q889394|Portuguese Mozambique]]''
| [[Lissabon]]
| 
|-
| [[:d:Q137204310|Q137204310]]
| ''[[:d:Q137204310|Gao Shanwen]]''
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| Hiina majandusteadlane
| [[majandusteadlane]]
| [[Hiina]]
| ''[[:d:Q35717314|Linfen]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q140456552|Q140456552]]
| ''[[:d:Q140456552|Filip Endal]]''
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975-10-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07&lt;br/&gt;2026-07-06
| Person, aseminister (1975–2026) ♂
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140469515|Q140469515]]
| ''[[:d:Q140469515|Олексін Юрій Петрович]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-05-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| Person (1961–2026) ♂
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140473868|Q140473868]]
| ''[[:d:Q140473868|Lorenzo Salgado Araujo]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Mehhiko|Mehhiko]] person (†2026) ♂
| 
| [[Mehhiko]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140521180|Q140521180]]
| ''[[:d:Q140521180|Caj Olsen]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-01-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] headmaster of a gymnasium, [[Lektor|lektor]] (1945–2026) ♂
| ''[[:d:Q28078592|headmaster of a gymnasium]]''&lt;br/&gt;[[lektor]]
| [[Taani Kuningriik]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140585712|Q140585712]]
| ''[[:d:Q140585712|Connor Murphy]]''
| data-sort-value=&quot;1994&quot; | 1994-10-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Juutuuber]] (1994–2026) ♂
| [[Juutuuber]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| ''[[:d:Q271529|Samut Prakan]]''
| 
|-
| [[:d:Q1578322|Q1578322]]
| ''[[:d:Q1578322|Hans-Werner Müller]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-09-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| Saksa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q338776|Nunkirchen]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1636093|Q1636093]]
| ''[[:d:Q1636093|Shapoor Zadran]]''
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-07-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Afganistan|Afganistan]] kriketimängija (1987–2026) ♂
| ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]''
| [[Afganistan]]
| [[Lōgari provints|Lowgari provints]]&lt;br/&gt;[[Afganistan]]
| [[New Delhi]]
| 
|-
| [[:d:Q16537295|Q16537295]]
| ''[[:d:Q16537295|Benjamín Medrano Quezada]]''
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-08-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Mehhiko|Mehhiko]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the Chamber of Deputies of Mexico (1966–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Mehhiko]]
| ''[[:d:Q10977548|Nochistlán de Mejía]]''
| [[Guadalajara]]
| 
|-
| [[:d:Q18537661|Q18537661]]
| ''[[:d:Q18537661|Ladislau Balanov]]''
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-09-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Rumeenia|Rumeenia]] veepallur (1967–2026) ♂
| ''[[:d:Q17524364|veepallur]]''
| [[Rumeenia]]
| [[Bukarest]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1972910|Q1972910]]
| ''[[:d:Q1972910|Mikalay Charhinets]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-10-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| Valgevene jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3095455|peace officer]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1726903|criminal investigator]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[kindralleitnant]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q16258947|ametnikud]]''&lt;br/&gt;[[jurist]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Valgevene]]
| [[Minsk]]
| [[Minsk]]
| ''[[:d:Q3647218|Eastern Cemetery]]''
|-
| [[:d:Q19900538|Q19900538]]
| ''[[:d:Q19900538|Rhett Bernstein]]''
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-09-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| Norra jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]&lt;br/&gt;[[Norra]]
| [[San Diego]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q28006689|Q28006689]]
| ''[[:d:Q28006689|Siti Chamamah Soeratno]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-01-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Ulama]] (1941–2026) ♀
| [[Ulama]]
| [[Indoneesia]]
| [[Yogyakarta]]
| [[Jakarta]]
| 
|-
| [[:d:Q28788001|Q28788001]]
| ''[[:d:Q28788001|Maria Teresa Sanromà]]''
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922-12-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], ehtekunstnik (1922–2026) ♀
| [[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2519376|ehtekunstnik]]''
| 
| ''[[:d:Q825883|Valls]]''
| ''[[:d:Q825883|Valls]]''
| 
|-
| [[:d:Q28962327|Q28962327]]
| ''[[:d:Q28962327|Jamil Merrell]]''
| data-sort-value=&quot;1990&quot; | 1990-05-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1990–2026) ♂
| ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q755632|Bear]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q3288258|Q3288258]]
| ''[[:d:Q3288258|Marc Messier]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-08-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| Kanada näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;[[stsenarist]]
| [[Kanada]]
| [[Granby]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q336480|Q336480]]
| ''[[:d:Q336480|James Mackay, Baron Mackay of Clashfern]]''
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-07-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| kohtunik, Suurbritannia
| [[advokaat]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;[[kohtunik]]&lt;br/&gt;[[jurist]]
| [[Suurbritannia]]
| [[Edinburgh]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q340508|Q340508]]
| ''[[:d:Q340508|Achim Wolff]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-10-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| Saksamaa näitleja
| [[näitleja]]
| [[Saksamaa]]&lt;br/&gt;[[Saksa Demokraatlik Vabariik]]
| [[Berliin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3408832|Q3408832]]
| ''[[:d:Q3408832|Benedito Ruy Barbosa]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-04-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], [[Stsenarist|stsenarist]], television writer (1931–2026) ♂; Order of Cultural Merit (Brazil)
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[näitekirjanik]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q73306227|television writer]]''
| [[Brasiilia]]
| ''[[:d:Q1795526|Gália]]''
| [[São Paulo]]
| 
|-
| [[:d:Q3638188|Q3638188]]
| ''[[:d:Q3638188|Beniamino Di Giacomo]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-11-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Itaalia|Itaalia]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1935–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Itaalia]]
| ''[[:d:Q83355|Porto Recanati]]''
| [[Civitanova Marche]]
| 
|-
| [[:d:Q41775998|Q41775998]]
| ''[[:d:Q41775998|Girish Bharadwaj]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-05-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[India|India]] mehaanikainsener, sot­siaaltöötaja (1950–2026) ♂; Padma Shri
| ''[[:d:Q1906857|mehaanikainsener]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q7019111|sot­siaaltöötaja]]''
| [[India]]
| ''[[:d:Q2571896|Sullia]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q950571|Dakshina Kannada district]]''&lt;br/&gt;[[India]]
| [[Zulia osariik|Zulia]]&lt;br/&gt;[[Karnataka]]
| 
|-
| [[:d:Q461097|Q461097]]
| ''[[:d:Q461097|Joanna Pettet]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-11-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] teatrinäitleja, filminäitleja (fl. 1964–1990) (1942–2026) ♀; Theatre World Award; spouse of Alex Cord
| ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q189960|Westminster]]''
| ''[[:d:Q838785|Temecula]]''
| 
|-
| [[:d:Q461213|Q461213]]
| ''[[:d:Q461213|Dirk Baert]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-02-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| Belgia jalgrattur
| ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''
| [[Belgia]]
| [[Zwevegem]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5859390|Q5859390]]
| ''[[:d:Q5859390|Fernando Chumaceiro]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-07-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| Venezuela advokaat
| [[advokaat]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Venezuela]]
| ''[[:d:Q171632|Maracaibo]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q60731616|Q60731616]]
| ''[[:d:Q60731616|Panagiotis Panagopoulos]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-03-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| Kreeka näitleja
| [[näitleja]]
| [[Kreeka]]
| ''[[:d:Q1226082|Dimitsana]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q65939515|Q65939515]]
| ''[[:d:Q65939515|Jindřich Mikulec]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-05-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] artistic gymnast, võimleja (1928–2026) ♂
| ''[[:d:Q13381572|artistic gymnast]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q16947675|võimleja]]''
| [[Tšehhoslovakkia]]
| ''[[:d:Q597389|Rokytnice]]''
| [[Tšehhi]]
| 
|-
| [[:d:Q7227581|Q7227581]]
| ''[[:d:Q7227581|Walter Chu]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-07-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Briti Hongkong|Briti Hongkong]]-[[Hiina|hiina]]-[[Kanada|kanada]] [[Näitleja|näitleja]] (1931–2026) ♂
| [[näitleja]]
| [[Briti Hongkong]]&lt;br/&gt;[[Hiina]]&lt;br/&gt;[[Kanada]]
| [[Guangzhou]]
| [[Hongkong]]
| 
|-
| [[:d:Q920347|Q920347]]
| ''[[:d:Q920347|Tadeusz Baranowski]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-01-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Poola|poolakad]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], koomiksikunstnik, joonistaja, [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]], comics writer (1945–2026) ♂; Silver Medal for Merit to Culture – Gloria Artis‎
| [[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''&lt;br/&gt;[[dublaažinäitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11892507|comics writer]]''
| [[Poola]]
| [[Zamość]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q92820624|Q92820624]]
| ''[[:d:Q92820624|François About]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-09-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] filmioperaator, [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Fotograaf|fotograaf]] (fl. 1966–) (1939–2026) ♂
| ''[[:d:Q222344|filmioperaator]]''&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[fotograaf]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Nancy]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1043577|Q1043577]]
| ''[[:d:Q1043577|Carmelo Cedrún]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-12-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| Hispaania jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q474080|Amorebieta-Etxano]]''
| [[Durango]]
| 
|-
| [[:d:Q106669584|Q106669584]]
| ''[[:d:Q106669584|Valerie Brathwaite]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-10-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| Trinidadi ja Tobago skulptor
| [[skulptor]]
| [[Trinidad ja Tobago]]&lt;br/&gt;[[Venezuela]]
| ''[[:d:Q1023712|San Fernando]]''
| [[Caracas]]
| 
|-
| [[:d:Q110257054|Q110257054]]
| ''[[:d:Q110257054|Kōichi Kuyama]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Jaapan|Jaapan]] [[Õppejõud|õppejõud]], keeleteadlane, kulturoloog, [[Tõlkija|tõlkija]], kirjandusteadlane, subtitler (1958–2026) ♂; Bene Merito, Stanisław Ignacy Witkiewicz Award, Medal for Merit to Culture
| [[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q19829999|kulturoloog]]''&lt;br/&gt;[[tõlkija]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2195681|subtitler]]''
| [[Jaapan]]
| [[Saitama prefektuur]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q114679007|Q114679007]]
| ''[[:d:Q114679007|Luisa Cunha]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Portugal|Portugal]] plastic artist, installatsioonikunstnik, [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], joonistaja, [[Kunstnik|kunstnik]] (1949–2026) ♀
| ''[[:d:Q98552221|plastic artist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q18074503|installatsioonikunstnik]]''&lt;br/&gt;[[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''&lt;br/&gt;[[kunstnik]]
| [[Portugal]]
| [[Lissabon]]
| [[Lissabon]]
| 
|-
| [[:d:Q12075688|Q12075688]]
| ''[[:d:Q12075688|Ivan Abramov]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-07-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| Venemaa poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[insener]]&lt;br/&gt;[[teadlane]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Kambarka]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q13103004|Q13103004]]
| ''[[:d:Q13103004|Henri Metz]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-03-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| Luksemburgi arst
| [[arst]]
| [[Luksemburg]]
| [[Esch-sur-Alzette]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q137590646|Q137590646]]
| ''[[:d:Q137590646|Nikoline Høie]]''
| data-sort-value=&quot;2009&quot; | 2009-05-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Norra|norralased]] [[Näitleja|näitleja]] (2009–2026) ♀
| [[näitleja]]
| [[Norra]]
| 
| [[Marbella]]
| ''[[:d:Q7842656|Trinity Church]]''
|-
| [[:d:Q140454979|Q140454979]]
| ''[[:d:Q140454979|Nathan Fitzgerald]]''
| data-sort-value=&quot;1998&quot; | 1998&lt;br/&gt;1999
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| Jalgpallur (1998–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140455418|Q140455418]]
| ''[[:d:Q140455418|Morembaye Bruno]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Tšaad|Tšaad]] Doctor (†2026) ♂
| ''[[:d:Q4618975|Doctor]]''
| [[Tšaad]]
| 
| ''[[:d:Q333074|Moundou]]''
| 
|-
| [[:d:Q140579039|Q140579039]]
| ''[[:d:Q140579039|Bill Smale]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-02-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] äriinimene, filantroop (1952–2026) ♂; Queen's Service Medal
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q12362622|filantroop]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140640838|Q140640838]]
| ''[[:d:Q140640838|Erich Speck]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-09-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] volunteer firefighter (1936–2026) ♂; Queen's Service Medal
| ''[[:d:Q11559510|volunteer firefighter]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| ''[[:d:Q68290|Affoltern am Albis]]''
| ''[[:d:Q30279686|Hutt Hospital]]''
| 
|-
| [[:d:Q140640930|Q140640930]]
| ''[[:d:Q140640930|Jeff Scholes]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-08-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Pottsepp|pottsepp]] (1942–2026) ♂
| [[pottsepp]]
| [[Uus-Meremaa]]
| [[Derby]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1610257|Q1610257]]
| ''[[:d:Q1610257|Herman Chernoff]]''
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-07-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Matemaatik|matemaatik]], [[Füüsik|füüsik]], statistik, [[Õppejõud|õppejõud]], Chairperson of the Institute of Mathematical Statistics (1923–2026) ♂; Fellow of the American Statistical Association, Fellow of the American Mathematical Society, Fellow of the Institute of Mathematical Statistics, Wilks Memorial Award, Emanuel and Carol Parzen Prize for Statistical Innovation; member of [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia]], [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]], American Mathematical Society, Institute of Mathematical Statistics; notable work Chernoff bound, Matrix Chernoff bound, Chernoff's distribution, Chernoff face
| [[matemaatik]]&lt;br/&gt;[[füüsik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2732142|statistik]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[New York]]
| [[Boston]]
| 
|-
| [[:d:Q16337182|Q16337182]]
| ''[[:d:Q16337182|Chico Simões]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-10-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Poliitik|poliitik]], [[Arst|arst]], Brazilian state deputy (1950–2026) ♂
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[arst]]
| [[Brasiilia]]
| ''[[:d:Q1791176|Dom Joaquim]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1658011|Q1658011]]
| [[Iivo Nei]]
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-10-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| Eesti maletaja ja sporditegelane
| [[maletaja]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| [[Tartu]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16676795|Q16676795]]
| ''[[:d:Q16676795|Vladislav Misevich]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-05-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Valgevene|valgevene]] [[Laulja|laulja]], [[Kitarrist|kitarrist]], [[Näitleja|näitleja]], [[Muusik|muusik]] (1945–2026) ♂; Honored Artist of the Belarusian SSR
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[kitarrist]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Valgevene]]
| [[Orenburg]]
| [[Minsk]]
| 
|-
| [[:d:Q1689859|Q1689859]]
| ''[[:d:Q1689859|Jo. Franzke]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-04-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| Saksamaa arhitekt
| [[arhitekt]]
| [[Saksamaa]]
| [[Berliin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q20897730|Q20897730]]
| ''[[:d:Q20897730|John Van Antwerp Fine, Jr.]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-09-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| Ameerika Ühendriikide kunstiajaloolane
| ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q88109112|balkanologist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q26132815|Byzantinist]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q983837|Williamstown]]''
| [[Ann Arbor]]
| 
|-
| [[:d:Q21504117|Q21504117]]
| ''[[:d:Q21504117|Corinna Spies]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-04-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], telesaatejuht (1950–2026) ♀
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Hamburg]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q23685211|Q23685211]]
| ''[[:d:Q23685211|Telman Salahov]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-02-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Aserbaidžaan|Aserbaidžaan]] jalgpallur (1937–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Aserbaidžaan]]
| [[Gəncə]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q273532|Q273532]]
| [[Louise Lasser]]
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-04-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| Ameerika Ühendriikide näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[New York]]
| [[New York]]
| 
|-
| [[:d:Q2741152|Q2741152]]
| ''[[:d:Q2741152|Megas]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-04-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Island|islandlased]] [[Laulja|laulja]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Rokkmuusik|Rock-muusik]], [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]] (1945–2026) ♂; Icelandic Music Awards
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[Rokkmuusik|Rock-muusik]]&lt;br/&gt;[[laulukirjutaja]]
| [[Island]]
| [[Reykjavík]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q28653396|Q28653396]]
| ''[[:d:Q28653396|Edward Yedikiselov]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-11-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Stsenarist|stsenarist]], [[Lavastaja|režissöör]] (1932–2026) ♂
| [[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]
| 
| [[Thbilisi]]
| [[Jerevan]]
| 
|-
| [[:d:Q4332697|Q4332697]]
| ''[[:d:Q4332697|Vladimir Okrepilov]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-02-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]] (1944–2026) ♂; [[Austuse orden]], &quot;Teenete eest Isamaa ees&quot; IV järgu orden, [[Rahvaste Sõpruse orden]], [[Sõpruse orden]], Honoured Worker of Science and Technology of the RSFSR, Russian government prize for science and technology, [[Venemaa Föderatsiooni riiklik preemia]], Russian President's Prize in the field of education, Prize of the Government of the Russian Federation in the field of education, Peterburi aukodanik, &quot;Teenete eest Isamaa ees&quot; III järgu orden, [[Medal Vladimir Iljitš Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks]], [[Juubelimedal &quot;20 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945&quot;|juubelimedal &quot;20 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945&quot;]], mälestusmedal &quot;300 aastat Peterburi&quot;, Order of St. Prince Vladimir, Order of St. Sergius of Radonezh, Order of St. Seraphim of Sarov, Order of Holy Prince Daniel of Moscow 2nd class, Order of Holy Prince Daniel of Moscow 3rd class; member of [[Venemaa Teaduste Akadeemia]], Fifth Civic Chamber of the Russian Federation (2014–2017), Sixth Civic Chamber of the Russian Federation (2017–2020)
| [[majandusteadlane]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Peterburi]]
| [[Peterburi]]
| 
|-
| [[:d:Q5538749|Q5538749]]
| ''[[:d:Q5538749|George E. Johnson]]''
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-06-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] äriinimene (fl. 1954–) (1927–2026) ♂; Horatio Alger Award
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q945338|Richton]]''
| [[Chicago]]
| 
|-
| [[:d:Q5663228|Q5663228]]
| ''[[:d:Q5663228|Alberto Lettieri]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-05-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| Argentina ajaloolane
| [[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q876864|toimetaja]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1650915|teadlane]]''
| [[Argentina]]
| [[Buenos Aires]]
| ''[[:d:Q6162939|Villars, Buenos Aires]]''
| 
|-
| [[:d:Q63346142|Q63346142]]
| ''[[:d:Q63346142|Artashes Alexanyan]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-07-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| Armeenia näitleja
| [[näitleja]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Armeenia]]
| [[Jerevan]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q69804213|Q69804213]]
| ''[[:d:Q69804213|Zoya Lisowska]]''
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-04-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Šveits|Šveits]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1927–2026) ♀
| [[maalikunstnik]]
| [[Šveits]]
| [[Lviv]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q7041632|Q7041632]]
| ''[[:d:Q7041632|Nitzan Gilady]]''
| data-sort-value=&quot;1901&quot; | 20th century
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| Iisraeli filmirežissöör
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]
| [[Iisrael]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q75308144|Q75308144]]
| ''[[:d:Q75308144|Hugh Seymour]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-07-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] person (1943–2026) ♂; child of Leopold Seymour, Sheila Butler; spouse of Emma Henderson, Camilla Leigh, Georgina Baillie
| 
| [[Suurbritannia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q828462|Q828462]]
| ''[[:d:Q828462|Bertram Jäger]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-10-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| Austria poliitik
| [[poliitik]]
| [[Austria]]
| [[Bürs]]
| [[Bludenz]]
| 
|-
| [[:d:Q95459591|Q95459591]]
| ''[[:d:Q95459591|Jana Pauly]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-11-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| Näituse kuraator, kunstiajaloolane, [[Kuraator|kuraator]] (1944–2026) ♀
| ''[[:d:Q780596|näituse kuraator]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''&lt;br/&gt;[[kuraator]]
| 
| [[Chrudim]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q111379391|Q111379391]]
| [[Toomas Turb]]
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-01-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| Eesti kergejõustiklane
| ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| [[Surju]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q11452969|Q11452969]]
| ''[[:d:Q11452969|Mayako Muroi]]''
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1921-04-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| Jaapani pianist
| [[pianist]]
| [[Jaapan]]
| 
| ''[[:d:Q11251371|Seijō]]''
| 
|-
| [[:d:Q11628078|Q11628078]]
| ''[[:d:Q11628078|Taiichirō Nishikawa]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-05-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| Jaapani poliitik
| [[poliitik]]
| [[Jaapan]]
| [[Arakawa]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12045120|Q12045120]]
| ''[[:d:Q12045120|Petr Šmolka]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-04-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Psühholoog|psühholoog]] (1946–2026) ♂
| [[psühholoog]]
| [[Tšehhoslovakkia]]
| [[Praha]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q122764800|Q122764800]]
| ''[[:d:Q122764800|Maher Younis]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-01-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| Palestiina poliitik
| [[poliitik]]
| [[Palestiina|Palestiina Riik]]
| ''[[:d:Q2859313|'Ara]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q13057072|Q13057072]]
| ''[[:d:Q13057072|Abul Kashem Fazlul Haq]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-09-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| [[Bangladesh|Bangladesh]]-[[Briti India|briti india]]-[[Pakistan|pakistan]] esseist, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Toimetaja|toimetaja]] (1944–2026) ♂; Bangla Academy Literary Award
| ''[[:d:Q11774202|esseist]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[toimetaja]]
| [[Bangladesh]]&lt;br/&gt;[[Briti India]]&lt;br/&gt;[[Pakistan]]
| ''[[:d:Q2344833|Kishoreganj District]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q133518354|Q133518354]]
| ''[[:d:Q133518354|Erhard Bibus]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-04-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| [[Geograaf|geograaf]] (1943–2026) ♂
| [[geograaf]]
| 
| [[Teplice]]
| ''[[:d:Q525575|Mössingen]]''
| 
|-
| [[:d:Q137306151|Q137306151]]
| ''[[:d:Q137306151|Waldemar Kleemann]]''
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-08-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| [[Jurist|jurist]] (1927–2026) ♂
| [[jurist]]
| 
| [[Nürnberg]]
| ''[[:d:Q315156|Bad Neuenahr]]''
| 
|-
| [[:d:Q137645359|Q137645359]]
| ''[[:d:Q137645359|Andre Omer Siregar]]''
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-07-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| Indoneesia diplomaat
| [[diplomaat]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q138998078|Q138998078]]
| ''[[:d:Q138998078|Margaret Kingsley]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-02-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| [[Ooperilaulja|ooperilaulja]] (1939–2026) ♀
| [[ooperilaulja]]
| 
| [[Cornwall]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140440865|Q140440865]]
| ''[[:d:Q140440865|Róbert Bak]]''
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| [[Ungari|Ungari]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kriitik|kriitik]], [[Õpetaja|õpetaja]] (1985–2026) ♂
| [[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[kriitik]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]
| [[Ungari]]
| [[Berettyóújfalu]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140560495|Q140560495]]
| ''[[:d:Q140560495|Rahel Yohannes]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-05-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| [[Laulja|laulja]], [[Muusik|muusik]] (1947–2026) ♀
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q15429477|Q15429477]]
| ''[[:d:Q15429477|Bert de Jong]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-08-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Poliitik|poliitik]], member of the Senate of the Netherlands (1945–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| ''[[:d:Q953169|Westzaan]]''
| ''[[:d:Q2690779|Vierhouten]]''
| 
|-
| [[:d:Q1682293|Q1682293]]
| ''[[:d:Q1682293|Jan Tonnemacher]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-04-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| Saksamaa ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q26759595|communication scholar]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Berliin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q18707225|Q18707225]]
| ''[[:d:Q18707225|Hans Günter Brauch]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-06-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| [[Saksamaa|sakslased]] politoloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1947–2026) ♂; Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany
| ''[[:d:Q1238570|politoloog]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q535045|Reichenbuch]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1925286|Q1925286]]
| ''[[:d:Q1925286|Marjan Berk]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-07-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Näitleja|näitleja]], [[Stsenarist|stsenarist]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], radio drama actor (1932–2026) ♀
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q21280562|radio drama actor]]''
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| ''[[:d:Q33527010|Zeist]]''
| [[Amsterdam]]
| 
|-
| [[:d:Q23059996|Q23059996]]
| ''[[:d:Q23059996|Karl-Wilhelm Bollow]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-08-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| [[Saksamaa|sakslased]] person (1952–2026) ♂
| 
| [[Saksamaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q24545762|Q24545762]]
| [[Teet Korsten]]
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-02-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| eesti ajakirjanik, tõlkija, endine vaimulik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[vaimulik]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]
| [[Eesti]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q3107169|Q3107169]]
| ''[[:d:Q3107169|Giovanni Fanello]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-02-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| Itaalia jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Itaalia]]
| ''[[:d:Q54727|Pizzo]]''
| [[Rooma]]
| 
|-
| [[:d:Q3328462|Q3328462]]
| ''[[:d:Q3328462|José Manuel Díaz Novoa]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-01-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| Hispaania jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Hispaania]]
| [[Gijón]]
| [[Gijón]]
| 
|-
| [[:d:Q364426|Q364426]]
| ''[[:d:Q364426|Adolf Vallaster]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-08-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| [[Austria|Austria]] [[Kirjanik|kirjanik]], municipal civil servant, dialect writer (1940–2026) ♂
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q56447542|municipal civil servant]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q61043360|dialect writer]]''
| [[Austria]]
| [[Mäder]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3917193|Q3917193]]
| ''[[:d:Q3917193|Piatro Sadoŭski]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-02-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| Valgevene poliitik
| [[diplomaat]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''
| [[Valgevene]]
| ''[[:d:Q20458965|Budźkaŭščyna]]''
| 
| ''[[:d:Q6537717|Studzionki]]''
|-
| [[:d:Q39503985|Q39503985]]
| ''[[:d:Q39503985|Renata Ford]]''
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| [[Kanada|Kanada]] person (1971–2026) ♀; spouse of [[Rob Ford]]
| 
| [[Kanada]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q4826341|Q4826341]]
| ''[[:d:Q4826341|Moshe David Herr]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-05-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| Iisraeli ajaloolane
| [[ajaloolane]]
| [[Iisrael]]
| [[Tel Aviv]]
| 
| ''[[:d:Q335336|Har HaMenuchot]]''
|-
| [[:d:Q5224654|Q5224654]]
| ''[[:d:Q5224654|Darrell Jackson]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-04-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1956–2026) ♂
| ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Los Angeles]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q52818160|Q52818160]]
| ''[[:d:Q52818160|Ahmed Amar]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-06-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| [[Alžeeria|Alžeeria]] jalgpallur (1951–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Alžeeria]]
| ''[[:d:Q852276|Sidi Bel Abbès]]''
| ''[[:d:Q185134|Tlemcen]]''
| 
|-
| [[:d:Q5495264|Q5495264]]
| ''[[:d:Q5495264|Pascual Guerrieri]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-12-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| [[Argentina|Argentina]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (1934–2026) ♂
| [[sõjaväelane]]
| [[Argentina]]
| [[Buenos Aires]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q55102323|Q55102323]]
| ''[[:d:Q55102323|Boris Chudetsky]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-11-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Poliitik|poliitik]] (1947–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Putšež]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5852458|Q5852458]]
| ''[[:d:Q5852458|Eutimio Martino]]''
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-05-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| Hispaania ajaloolane
| [[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[filosoof]]&lt;br/&gt;[[teoloog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q6161855|Vierdes de Sajambre]]''
| ''[[:d:Q1929323|Villagarcía de Campos]]''
| 
|-
| [[:d:Q6084505|Q6084505]]
| ''[[:d:Q6084505|Zihni Göktay]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-12-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| Türgi näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[dublaažinäitleja]]
| [[Türgi]]
| [[Fatih]]
| ''[[:d:Q739547|Maltepe]]''
| ''[[:d:Q578506|Karacaahmet Cemetery]]''
|-
| [[:d:Q6203799|Q6203799]]
| [[Jiří Pták]]
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-03-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| tšehhi sõudja
| ''[[:d:Q1690874|coxswain]]''
| [[Tšehhi]]
| [[Děčín]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6700790|Q6700790]]
| ''[[:d:Q6700790|Luis Margani]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-09-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| Argentina näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q111327389|mootorsõiduki elektrik]]''&lt;br/&gt;[[bassist]]
| [[Argentina]]
| [[Sitsiilia maakond]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6849200|Q6849200]]
| ''[[:d:Q6849200|Mike Wallace]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-07-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| Ameerika Ühendriikide ajaloolane
| [[ajaloolane]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[New York]]
| [[México]]
| 
|-
| [[:d:Q7498783|Q7498783]]
| ''[[:d:Q7498783|Shirley Kitchen]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-09-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| Ameerika Ühendriikide poliitik
| [[poliitik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Augusta (Georgia)|Augusta]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q7694210|Q7694210]]
| ''[[:d:Q7694210|Teejan Bai]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-08-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| India laulja
| [[laulja]]
| [[India]]
| [[Chhattisgarh|Chhattīsgarh]]
| ''[[:d:Q372773|Raipur]]''
| 
|-
| [[:d:Q11008361|Q11008361]]
| ''[[:d:Q11008361|Koço Qëndro]]''
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-05-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| Albaania näitleja
| [[näitleja]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q113509824|Q113509824]]
| ''[[:d:Q113509824|Ntuthuko Mahlaba]]''
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981&lt;br/&gt;1982
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Poliitik|poliitik]] (1981–2026) ♂
| [[poliitik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q113644914|Q113644914]]
| ''[[:d:Q113644914|Mohansinh Chhotubhai Rathava]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-04-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| India poliitik
| 
| [[India]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q12010986|Q12010986]]
| ''[[:d:Q12010986|Yngvar Gjessing]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-09-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Norra|norralased]] meteoroloog, professor (1938–2026) ♂; Knight First Class of the Order of St. Olav‎
| ''[[:d:Q2310145|meteoroloog]]''
| [[Norra]]
| [[Oslo]]
| [[Bergen]]
| ''[[:d:Q19382208|Møllendal cemetery]]''
|-
| [[:d:Q120577096|Q120577096]]
| ''[[:d:Q120577096|Vlasta Petříková]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| Person (†2026) ♀
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q126005740|Q126005740]]
| ''[[:d:Q126005740|Sachiko Tokugawa]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| Jaapani maalikunstnik
| 
| [[Jaapan]]
| 
| [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]]
| 
|-
| [[:d:Q1346457|Q1346457]]
| ''[[:d:Q1346457|Albert Sous]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-04-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| Saksamaa skulptor
| [[skulptor]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q211423|kullassepp]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Stolberg]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q136852883|Q136852883]]
| ''[[:d:Q136852883|Margrit Baumann]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Šveits|Šveits]] [[Fotograaf|fotograaf]] (1929–2026) ♀
| [[fotograaf]]
| [[Šveits]]
| [[Baar (Šveits)|Baar]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q139255189|Q139255189]]
| ''[[:d:Q139255189|Herbert Hopf]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-06-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Sportlane|sportlane]], [[Õppejõud|õppejõud]], kergejõustiklane (1939–2026) ♂
| [[sportlane]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140437312|Q140437312]]
| ''[[:d:Q140437312|Roger Svensson]]''
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-11-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Rootsi|rootslased]] [[Kitarrist|kitarrist]], [[Bassist|bassist]], [[Laulja|laulja]] (1965–2026) ♂; member of [[Marduk (ansambel)|Marduk]], Devils Whorehouse
| [[kitarrist]]&lt;br/&gt;[[bassist]]&lt;br/&gt;[[laulja]]
| [[Rootsi]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140543577|Q140543577]]
| ''[[:d:Q140543577|Ana Filgueiras]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| Political activist (1935–2026) ♀
| ''[[:d:Q11499147|political activist]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140568092|Q140568092]]
| ''[[:d:Q140568092|Shahed Kamal]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-07-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1940–2026) ♂
| [[ajakirjanik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1534904|Q1534904]]
| ''[[:d:Q1534904|Hermann Meyn]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-10-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| Saksamaa ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]
| [[Saksamaa]]
| [[Bremervörde]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1551210|Q1551210]]
| ''[[:d:Q1551210|Grzegorz Miętus]]''
| data-sort-value=&quot;1993&quot; | 1993-02-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Poola|poolakad]] suusahüppaja (1993–2026) ♂
| ''[[:d:Q13382603|suusahüppaja]]''
| [[Poola]]
| [[Zakopane]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q15709818|Q15709818]]
| ''[[:d:Q15709818|Bogusław Zmudziński]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-05-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Poola|poolakad]] filmikriitik, film scholar, [[Filosoof|filosoof]] (1951–2026) ♂; Honoris Gratia
| ''[[:d:Q4220892|filmikriitik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q4220878|film scholar]]''&lt;br/&gt;[[filosoof]]
| [[Poola]]
| [[Opole]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1575960|Q1575960]]
| ''[[:d:Q1575960|Hannes Burger]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-06-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Saksamaa|sakslased]]-[[Lääne-Saksamaa|lääne-saksamaa]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Stsenarist|stsenarist]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1937–2026) ♂; Bavarian Order of Merit, Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Ernst-Hoferichter-Preis, Ludwig Thoma Medal
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Saksamaa]]&lt;br/&gt;[[Lääne-Saksamaa]]
| [[München]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q15876488|Q15876488]]
| ''[[:d:Q15876488|Hugo Van Rompaey]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-02-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| Belgia poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q16267607|klassikaline filoloog]]''&lt;br/&gt;[[teoloog]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Belgia]]
| ''[[:d:Q464454|Geel]]''
| ''[[:d:Q464454|Geel]]''
| 
|-
| [[:d:Q1871013|Q1871013]]
| ''[[:d:Q1871013|Lothar Voigtländer]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-09-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Saksamaa|sakslased]]-[[Saksa Demokraatlik Vabariik|saksa demokraatlik vabariik]] [[Helilooja|helilooja]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Dirigent|dirigent]] (1943–2026) ♂; Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany
| [[helilooja]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[dirigent]]
| [[Saksamaa]]&lt;br/&gt;[[Saksa Demokraatlik Vabariik]]
| [[Leisnig]]
| [[Berliin]]
| 
|-
| [[:d:Q20253480|Q20253480]]
| ''[[:d:Q20253480|Folke Öhman]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-01-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Soome|soomlased]] municipal manager (1953–2026) ♂
| ''[[:d:Q496728|municipal manager]]''
| [[Soome]]
| [[Pargas (linn)|Pargas]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2457119|Q2457119]]
| ''[[:d:Q2457119|Gerard Daandels]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-04-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| Hollandi poliitik
| [[poliitik]]
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| 
| ''[[:d:Q9844|Helmond]]''
| 
|-
| [[:d:Q316720|Q316720]]
| ''[[:d:Q316720|Moritz de Hadeln]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-12-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Šveits|Šveits]]-[[Suurbritannia|suurbritannia]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Fotograaf|fotograaf]], filmikriitik (1940–2026) ♂; Officer's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Kunstide ja Kirjanduse ordeni komandör
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[fotograaf]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q4220892|filmikriitik]]''
| [[Šveits]]&lt;br/&gt;[[Suurbritannia]]
| [[Exeter]]
| [[Nyon]]
| 
|-
| [[:d:Q319402|Q319402]]
| ''[[:d:Q319402|Adolf Seger]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-01-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Saksamaa|sakslased]] maadleja, [[Sportlane|sportlane]], [[Kirjakandja]] (1945–2026) ♂
| ''[[:d:Q12369333|maadleja]]''&lt;br/&gt;[[sportlane]]&lt;br/&gt;[[Kirjakandja]]
| [[Saksamaa]]
| [[Freiburg]]
| [[Freiburg]]
| 
|-
| [[:d:Q3311218|Q3311218]]
| ''[[:d:Q3311218|Michel el-Khoury]]''
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-11-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| Liibanoni poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[diplomaat]]
| ''[[:d:Q130842|French mandate of Lebanon]]''&lt;br/&gt;[[Liibanon]]
| [[Beirut]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q364679|Q364679]]
| ''[[:d:Q364679|William Reynolds Archer]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-03-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| Ameerika poliitik ja aseesimees
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''&lt;br/&gt;[[advokaat]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Houston]]
| ''[[:d:Q1374001|Stanley]]''
| 
|-
| [[:d:Q375549|Q375549]]
| ''[[:d:Q375549|Adriano Caprioli]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-05-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Itaalia|Itaalia]] katoliku preester, Catholic bishop, [[Preester|preester]], Roman Catholic Bishop of Reggio Emilia-Guastalla (1936–2026) ♂
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''&lt;br/&gt;[[preester]]
| [[Itaalia]]
| ''[[:d:Q40109|Solbiate Olona]]''
| ''[[:d:Q13360|Reggio Emilia]]''
| 
|-
| [[:d:Q39053587|Q39053587]]
| ''[[:d:Q39053587|Fouzia Habib]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| Pakistani poliitik
| [[poliitik]]
| [[Pakistan]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q4964978|Q4964978]]
| ''[[:d:Q4964978|Brian Paisley]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| Kanada filmiprodutsent
| [[filmiprodutsent]]
| [[Kanada]]
| 
| [[Puerto Escondido]]
| 
|-
| [[:d:Q51288104|Q51288104]]
| ''[[:d:Q51288104|Sparky D]]''
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-06-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] räppar, [[Muusik|muusik]] (1965–2026) ♀
| ''[[:d:Q2252262|räppar]]''&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Brooklyn]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5233198|Q5233198]]
| ''[[:d:Q5233198|David E. Mungello]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-11-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| Ameerika Ühendriikide ajaloolane
| [[ajaloolane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15255771|sinoloog]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| ''[[:d:Q128244|Waco]]''
| 
|-
| [[:d:Q5739578|Q5739578]]
| ''[[:d:Q5739578|Robbie Francevic]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-09-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] rallisõitja (1941–2026) ♂
| ''[[:d:Q378622|rallisõitja]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q59246127|Q59246127]]
| ''[[:d:Q59246127|Waldemar Borges]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-07-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Poliitik|poliitik]], state deputy of Pernambuco (1958–2026) ♂
| [[poliitik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q6525061|Q6525061]]
| ''[[:d:Q6525061|Leonard Abramson]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-11-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] äriinimene (1932–2026) ♂; member of Mega Group
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Pennsylvania]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q7341755|Q7341755]]
| ''[[:d:Q7341755|Robert B. Sloan]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| Person (1949–2026) ♂
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q7383779|Q7383779]]
| ''[[:d:Q7383779|Rya W. Zobel]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-12-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Advokaat|advokaat]], [[Kohtunik|kohtunik]] (1931–2026) ♀; Margaret Brent Award
| [[advokaat]]&lt;br/&gt;[[kohtunik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Zwickau]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q7538519|Q7538519]]
| ''[[:d:Q7538519|Slaine Kelly]]''
| data-sort-value=&quot;1982&quot; | 1982-07-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Iirimaa|Iirimaa]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja (1982–2026) ♀
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Iirimaa]]
| [[Dublin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q95329901|Q95329901]]
| ''[[:d:Q95329901|Heinz Hilmer]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Arhitekt|arhitekt]] (1936–2026) ♂; member of Hilmer &amp; Sattler und Albrecht, Association of German Architects
| [[arhitekt]]
| [[Saksamaa]]
| [[Münster]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q98252256|Q98252256]]
| ''[[:d:Q98252256|Dominique Rousselot]]''
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-05-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Poliitik|poliitik]], technicians, employé de commerce, conseiller municipal de Locmaria, Mayor of Locmaria (1968–2026) ♂
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q97767929|technicians]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q97767952|employé de commerce]]''
| [[Prantsusmaa]]
| 
| ''[[:d:Q128745|Le Palais]]''
| 
|-
| [[:d:Q10556400|Q10556400]]
| ''[[:d:Q10556400|Peter Higham]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-11-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1930–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Suurbritannia]]
| [[Wigan]]
| [[Wigan]]
| 
|-
| [[:d:Q107226586|Q107226586]]
| ''[[:d:Q107226586|Joachim Tsopanoglou]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-08-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| Eastern Orthodox priest, [[Rektor|rektor]] (1949–2026) ♂
| ''[[:d:Q19340487|Eastern Orthodox priest]]''
| 
| [[Marseille]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q112472159|Q112472159]]
| ''[[:d:Q112472159|Wolfram Behrendt]]''
| data-sort-value=&quot;193&quot; | 193-11-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatlik Vabariik]] [[Arst|arst]] (1934–2026) ♂; Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany
| [[arst]]
| [[Saksa Demokraatlik Vabariik]]
| [[Leipzig]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q135287979|Q135287979]]
| ''[[:d:Q135287979|Aldo Loiodice]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Jurist|jurist]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1941–2026) ♂; member of Associazione italiana dei costituzionalisti
| [[jurist]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| 
| ''[[:d:Q13495|Trani]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q140426709|Q140426709]]
| ''[[:d:Q140426709|José Manuel Grilo]]''
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-11-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Portugal|Portugal]] [[Poliitik|poliitik]], Mayor of Portel (1960–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Portugal]]
| ''[[:d:Q133830225|Portel]]''
| ''[[:d:Q29524758|Hospital do Espírito Santo de Évora]]''
| 
|-
| [[:d:Q140427979|Q140427979]]
| ''[[:d:Q140427979|Giánnis Dendrinós]]''
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Kreeka|Kreeka]] [[Näitleja|näitleja]] (1983–2026) ♂
| [[näitleja]]
| [[Kreeka]]
| [[Ateena]]
| [[Ateena]]
| 
|-
| [[:d:Q140460052|Q140460052]]
| ''[[:d:Q140460052|Fay Panckhurst]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1930–2026) ♀
| [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| [[Sydney]]
| 
|-
| [[:d:Q140582318|Q140582318]]
| ''[[:d:Q140582318|Zoran Roca]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-08-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Horvaatia|Horvaatia]] [[Geograaf|geograaf]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1948–2026) ♂
| [[geograaf]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Horvaatia]]
| [[Zagreb]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140595462|Q140595462]]
| ''[[:d:Q140595462|Gwendolyn A. Newkirk]]''
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-08-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| Home economist (1926–2026) ♀; member of Alpha Kappa Alpha
| ''[[:d:Q66588252|home economist]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q14515761|Q14515761]]
| ''[[:d:Q14515761|Viliumas Malinauskas]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-11-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Leedu|leedulased]] [[Ettevõtja|ettevõtja]], muuseumidirektor (1942–2026) ♂
| [[ettevõtja]]
| [[Leedu]]
| [[Marijampolė omavalitsus]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q15075984|Q15075984]]
| ''[[:d:Q15075984|Vladimir Stepanov]]''
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-03-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] person (1963–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni kangelane]]
| 
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q4494152|Fiódorovskaya]]''
| [[Žukovski]]
| 
|-
| [[:d:Q16734292|Q16734292]]
| ''[[:d:Q16734292|William Pattinson]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-03-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] rugby league player (1945–2026) ♂
| ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q241684|Cockermouth]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q17097179|Q17097179]]
| ''[[:d:Q17097179|Torunn Isberg]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-07-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Norra|norralased]] artistic gymnast (1949–2026) ♀; Porsgrund's Porcelain Factory Honor Prize
| ''[[:d:Q13381572|artistic gymnast]]''
| [[Norra]]
| [[Mossi vald|Moss]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1745669|Q1745669]]
| ''[[:d:Q1745669|Klaus Schneewind]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-10-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Saksamaa|sakslased]] psühhoterapeut, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Psühholoog|psühholoog]], family therapist (1939–2026) ♂; Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Hugo Muensterberg Medal
| ''[[:d:Q1900167|psühhoterapeut]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[psühholoog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q16626706|family therapist]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Nürnberg]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1751336|Q1751336]]
| ''[[:d:Q1751336|Rainer Dörrzapf]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-03-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Saksamaa|sakslased]] tõstja (1950–2026) ♂
| ''[[:d:Q13381376|tõstja]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Ludwigshafen]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q17582678|Q17582678]]
| ''[[:d:Q17582678|Yervant Gianikian]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Armeenia|Armeenia]]-[[Itaalia|itaalia]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], filmimonteerija, [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], [[Stsenarist|stsenarist]], filmistsenarist, filmioperaator, [[Videokujundaja|videokunstnik]], [[Lavastaja|režissöör]] (1942–2026) ♂; spouse of Angela Ricci Lucchi
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q7042855|filmimonteerija]]''&lt;br/&gt;[[filmiprodutsent]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q69423232|filmistsenarist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q222344|filmioperaator]]''&lt;br/&gt;[[Videokujundaja|videokunstnik]]&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]
| [[Armeenia]]&lt;br/&gt;[[Itaalia]]
| [[Merano|Merano vald]]
| [[Milano]]
| 
|-
| [[:d:Q18225345|Q18225345]]
| ''[[:d:Q18225345|Lydia Maximus]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-12-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| Belgia poliitik
| [[poliitik]]
| [[Belgia]]
| [[Boom (Belgia)|Boom]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q18541958|Q18541958]]
| ''[[:d:Q18541958|Mihail Mocan]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-08-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Moldova|Moldova]] [[Poliitik|poliitik]] (1962–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Moldova]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q20481215|Q20481215]]
| ''[[:d:Q20481215|József Géza Sinkovics]]''
| data-sort-value=&quot;1924&quot; | 1924-06-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Ungari|Ungari]] [[Arst|arst]], infectious disease physician, mikrobioloog, onkoloog, immunoloog (1924–2026) ♂
| [[arst]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11494960|infectious disease physician]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3779582|mikrobioloog]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q16062369|onkoloog]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q12119633|immunoloog]]''
| [[Ungari]]
| [[Budapest]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2140800|Q2140800]]
| ''[[:d:Q2140800|Reinhard Kreckel]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-11-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| Saksamaa sotsioloog
| [[sotsioloog]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Saksamaa]]
| [[Nürnberg]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2164532|Q2164532]]
| ''[[:d:Q2164532|Roman Candio]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-01-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| Šveitsi kunstnik
| [[kunstnik]]&lt;br/&gt;[[maalikunstnik]]
| [[Šveits]]
| ''[[:d:Q64478|Murgenthal]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q2176559|Q2176559]]
| ''[[:d:Q2176559|Rupert Kroisleitner]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Austria|Austria]] [[Praost|praost]] (1939–2026) ♂; Großes Goldenes Ehrenzeichen des Landes Steiermark, Great Silver Medal of Honour for Services to the Republic of Austria
| [[praost]]
| [[Austria]]
| [[Wenigzell]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q27805294|Q27805294]]
| ''[[:d:Q27805294|Trevor Fishlock]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-02-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], broadcaster (1941–2026) ♂; Foreign Reporter of the Year
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q135301631|broadcaster]]''
| 
| ''[[:d:Q204720|Hereford]]''
| [[Cardiff]]
| 
|-
| [[:d:Q290306|Q290306]]
| ''[[:d:Q290306|Shahrnush Parsipur]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-02-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| Iraani romaanikirjanik
| [[tõlkija]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15949613|lühijuttude kirjutaja]]''&lt;br/&gt;[[proosakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''&lt;br/&gt;[[sotsioloog]]
| [[Iraan]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Teheran]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q34143953|Q34143953]]
| ''[[:d:Q34143953|Lydia Möcklinghoff]]''
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981-02-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Autor|autor]], [[Zooloog|zooloog]], teadlane, tropical ecologist (1981–2026) ♀
| [[autor]]&lt;br/&gt;[[zooloog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1650915|teadlane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q126107471|tropical ecologist]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Wilhelmshaven]]
| [[Campo Grande]]
| 
|-
| [[:d:Q3446004|Q3446004]]
| ''[[:d:Q3446004|Zrinko Ogresta]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-10-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Horvaatia|Horvaatia]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Stsenarist|stsenarist]] (1958–2026) ♂
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]
| [[Horvaatia]]
| ''[[:d:Q266168|Virovitica]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q4179288|Q4179288]]
| ''[[:d:Q4179288|Yekaterina Zhemchuzhnaya]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-03-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]], [[Laulja|laulja]] (fl. 1960–) (1944–2026) ♀; [[Venemaa Föderatsiooni rahvakunstnik]], [[Sõpruse orden]], [[Vene NFSV teeneline kunstnik]], ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk; spouse of Георгий Николаевич Жемчужный
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[laulja]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Štšokino]]
| [[Moskva]]
| 
|-
| [[:d:Q4706119|Q4706119]]
| ''[[:d:Q4706119|Alan Banks]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-10-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1938–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Suurbritannia]]
| [[Liverpool]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5389799|Q5389799]]
| ''[[:d:Q5389799|Erling Diesen]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-07-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Norra|norralased]] [[Insener|insener]], مدير موارد المياه والطاقة (1932–2026) ♂
| [[insener]]
| [[Norra]]
| [[Modumi vald]]
| [[Askeri vald]]
| 
|-
| [[:d:Q56352031|Q56352031]]
| ''[[:d:Q56352031|João Felgueiras]]''
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1921-06-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Portugal|Portugal]] regular cleric, [[Preester|preester]] (1921–2026) ♂; Grand Officer of the Order of Liberty
| ''[[:d:Q2138822|regular cleric]]''&lt;br/&gt;[[preester]]
| [[Portugal]]
| ''[[:d:Q1009474|Caldelas]]''
| [[Dili]]
| 
|-
| [[:d:Q56411787|Q56411787]]
| ''[[:d:Q56411787|József Tóth]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-06-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Ungari|Ungari]]-[[Kanada|kanada]] hüdrogeoloog (1933–2026) ♂; Meinzer Award
| ''[[:d:Q35380338|hüdrogeoloog]]''
| [[Ungari]]&lt;br/&gt;[[Kanada]]
| [[Békés]]
| [[Edmonton]]
| 
|-
| [[:d:Q5811070|Q5811070]]
| ''[[:d:Q5811070|Weiron Holmberg]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-03-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Rootsi|rootslased]] [[Näitleja|näitleja]], telesarjanäitleja (1935–2026) ♂
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''
| [[Rootsi]]
| ''[[:d:Q57417269|Gamlestads church parish]]''
| ''[[:d:Q21566380|Släp]]''
| 
|-
| [[:d:Q5859746|Q5859746]]
| ''[[:d:Q5859746|Fernando Kliche]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-10-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Uruguay|Uruguay]] [[Näitleja|näitleja]], [[Loomaarst|loomaarst]] (1954–2026) ♂; child of Walter Kliche; notable work Marrón Glacé
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[loomaarst]]
| [[Uruguay]]
| [[Montevideo]]
| [[Santiago]]
| 
|-
| [[:d:Q5941617|Q5941617]]
| ''[[:d:Q5941617|Manouchehr Farid]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-02-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| Iraani näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Iraan]]
| [[Teheran]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q60648688|Q60648688]]
| ''[[:d:Q60648688|Isabel Blanco]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-03-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Galicia|Galicia]] [[Advokaat|advokaat]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1962–2026) ♀
| [[advokaat]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Galicia]]
| [[Vigo]]
| [[Vigo]]
| 
|-
| [[:d:Q6198563|Q6198563]]
| ''[[:d:Q6198563|Jim Tracy]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-10-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| Ameerika Ühendriikide poliitik
| [[poliitik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q985409|Jackson]]''
| ''[[:d:Q501766|Murfreesboro]]''
| 
|-
| [[:d:Q6251878|Q6251878]]
| ''[[:d:Q6251878|John Parisella]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-09-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] hobuste treener (1944–2026) ♂
| ''[[:d:Q466640|hobuste treener]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Brooklyn]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6776258|Q6776258]]
| ''[[:d:Q6776258|Martin Naughton]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-05-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] äriinimene (1939–2026) ♂; member of [[Iiri Kuninglik Akadeemia]]; spouse of Carmel Naughton
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Suurbritannia]]
| [[Dundalk]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q689546|Q689546]]
| ''[[:d:Q689546|George Howarth]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-06-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| Suurbritannia poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[insener]]
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q7240831|Prescot Urban District]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q72608485|Q72608485]]
| ''[[:d:Q72608485|Sepp Biebl]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-12-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| Kiiruisutaja (1936–2026) ♂
| ''[[:d:Q10866633|kiiruisutaja]]''
| 
| [[München]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q89457155|Q89457155]]
| ''[[:d:Q89457155|Klaus Grupp]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-02-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| Õigusteadlane, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Jurist|jurist]] (1940–2026) ♂
| ''[[:d:Q16012028|õigusteadlane]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[jurist]]
| 
| [[Berliin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1066006|Q1066006]]
| ''[[:d:Q1066006|Charles Sanderson]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-04-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02&lt;br/&gt;2026-07-01
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Ettevõtja|ettevõtja]], [[Poliitik|poliitik]], äriinimene, member of the House of Lords, esimees (1933–2026) ♂; [[Knight Bachelor]]; child of Charles Plummer Sanderson, Martha Evelyn Gardiner; spouse of Frances Elizabeth Macauley
| [[ettevõtja]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q632993|Melrose]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q109535871|Q109535871]]
| ''[[:d:Q109535871|Graham Bradley]]''
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-09-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| Džoki (1960–2026) ♂
| ''[[:d:Q846750|džoki]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q111516289|Q111516289]]
| ''[[:d:Q111516289|Falk Fahrenholz]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-11-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Biokeemik|biokeemik]] (1942–2026) ♂; Max-Bergmann-Medaille
| [[biokeemik]]
| 
| [[Frankfurt]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12314256|Q12314256]]
| ''[[:d:Q12314256|Gregers Dirckinck-Holmfeld]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-08-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| Taani ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''&lt;br/&gt;[[autor]]
| [[Taani Kuningriik]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1298558|Q1298558]]
| ''[[:d:Q1298558|Tibor Szilágyi]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-08-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| Ungari näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11499147|political activist]]''
| [[Ungari]]
| [[Budapest]]
| 
| ''[[:d:Q996499|Farkasréti kalmistu]]''
|-
| [[:d:Q131835994|Q131835994]]
| ''[[:d:Q131835994|Graham Malaghan]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] äriinimene (1944–2026) ♂; Officer of the New Zealand Order of Merit, honorary doctor of Victoria University of Wellington; child of Leonard Aloysius Patrick Malaghan; notable work Malaghan Institute of Medical Research
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| [[Auckland]]
| 
|-
| [[:d:Q133601129|Q133601129]]
| ''[[:d:Q133601129|Michiko Hirayama]]''
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Jaapan|Jaapan]] [[Kunstnik|kunstnik]], esseist (1926–2026) ♀; child of Tsunejirō Matsuyama; spouse of Ikuo Hirayama
| [[kunstnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11774202|esseist]]''
| [[Jaapan]]
| [[Tokyo]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q139412880|Q139412880]]
| ''[[:d:Q139412880|Apostolos Papageorgiou]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Kreeka|Kreeka]]-[[Kanada|kanada]] [[Arst|arst]], [[Professor|professor]], korvpallur (1937–2026) ♂; child of Nikolaos A. Papageorgiou
| [[arst]]&lt;br/&gt;[[professor]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''
| [[Kreeka]]&lt;br/&gt;[[Kanada]]
| [[Vólos]]
| [[Montréal]]
| 
|-
| [[:d:Q140482856|Q140482856]]
| ''[[:d:Q140482856|Wiesław Gądek]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-04-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Poola|poolakad]] [[Insener|insener]], teadlane, [[Õppejõud|õppejõud]] (1954–2026) ♂
| [[insener]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1650915|teadlane]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Poola]]
| [[Kraków]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140494050|Q140494050]]
| ''[[:d:Q140494050|Aleksandar Kadijević]]''
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| Arhitektuuriajaloolane, [[Õpetaja|õpetaja]] (1963–2026) ♂
| ''[[:d:Q11486702|arhitektuuriajaloolane]]''&lt;br/&gt;[[õpetaja]]
| 
| [[Belgrad]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140508909|Q140508909]]
| ''[[:d:Q140508909|Lobga Rangzen]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| Person (†2026)
| 
| 
| 
| ''[[:d:Q2894927|Bellevue Hospital Center]]''
| 
|-
| [[:d:Q140568116|Q140568116]]
| ''[[:d:Q140568116|Guillermo Joo]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-11-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Peruu|Peruu]] [[Fotograaf|fotograaf]], cultural activist (1945–2026) ♂
| [[fotograaf]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q21993562|cultural activist]]''
| [[Peruu]]
| [[Lima (Peruu)|Lima]]
| ''[[:d:Q468782|Huancayo]]''
| 
|-
| [[:d:Q15823704|Q15823704]]
| ''[[:d:Q15823704|Klaus-Dieter Tschiche]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Õpetaja|õpetaja]] (1941–2026) ♂; Willy Brandt Medal
| [[õpetaja]]
| [[Saksamaa]]
| [[Magdeburg]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q15851941|Q15851941]]
| ''[[:d:Q15851941|Udo Zehetleitner]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Mägigiid]] (1940–2026) ♂
| [[Mägigiid]]
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q162845|Sonthofen]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q16083777|Q16083777]]
| ''[[:d:Q16083777|Goran Rakočević]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-03-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| Serbia korvpallur
| ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''
| [[Serbia]]&lt;br/&gt;[[Jugoslaavia]]
| [[Belgrad]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16113897|Q16113897]]
| ''[[:d:Q16113897|Nihal Sri Ameresekere]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-07-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Sri Lanka|Sri Lanka]] [[Kirjanik|kirjanik]] (1947–2026) ♂
| [[kirjanik]]
| [[Sri Lanka]]
| [[Kandy]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1710473|Q1710473]]
| ''[[:d:Q1710473|Juan Frausto Pallares]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-07-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Mehhiko|Mehhiko]] katoliku preester, Catholic bishop, auxiliary bishop, titular bishop (1941–2026) ♂
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''
| [[Mehhiko]]
| ''[[:d:Q49944695|Tomelópez]]''
| [[Nuevo Leóni osariik|Nuevo León]]
| 
|-
| [[:d:Q20895471|Q20895471]]
| ''[[:d:Q20895471|Jean-Pierre Tagliaferri]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-09-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| Prantsusmaa näitleja
| [[näitleja]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Pariisi XIII ringkond|Pariisi 13. ringkond]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2118784|Q2118784]]
| ''[[:d:Q2118784|Miroslav Pribanić]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-06-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Horvaatia|Horvaatia]] käsipallur, käsipallitreener (1946–2026) ♂
| ''[[:d:Q12840545|käsipallur]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q13365201|käsipallitreener]]''
| [[Horvaatia]]
| ''[[:d:Q5707|Bjelovar]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q21288516|Q21288516]]
| ''[[:d:Q21288516|Atia Islam Anne]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| Bangladeshi maalikunstnik
| [[maalikunstnik]]
| [[Bangladesh]]&lt;br/&gt;[[Pakistan]]
| [[Dhaka]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q22099761|Q22099761]]
| ''[[:d:Q22099761|Lam Wing-kee]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Briti Hongkong|Briti Hongkong]]-[[Hiina|hiina]] raamatukaupmees (1955–2026) ♂
| ''[[:d:Q998550|raamatukaupmees]]''
| [[Briti Hongkong]]&lt;br/&gt;[[Hiina]]
| [[Briti Hongkong]]
| ''[[:d:Q6724292|Mackay Memorial Hospital]]''
| 
|-
| [[:d:Q2441011|Q2441011]]
| ''[[:d:Q2441011|Tommy Hunter]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-03-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| Kanada laulja
| [[laulja]]
| [[Kanada]]
| [[London (Kanada)|London]]
| [[London (Kanada)|London]]
| 
|-
| [[:d:Q2547177|Q2547177]]
| ''[[:d:Q2547177|Walther Graetsch]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-04-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| Saksamaa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q2220786|Sandhorst]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q2965390|Q2965390]]
| ''[[:d:Q2965390|Christian Lambert]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-06-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] äriinimene, [[Poliitik|poliitik]], [[Ametnik|ametnik]], Prefect of Seine-Saint-Denis, directeur central des Compagnies républicaines de sécurité, private secretary, division manager (1946–2026) ♂; Auleegioni komandör, Commander of the National Order of Merit
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;[[ametnik]]
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q208812|Corbeil-Essonnes]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q3197697|Q3197697]]
| ''[[:d:Q3197697|Kjell Nilsson]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-12-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Rootsi|rootslased]] [[Näitleja|näitleja]], tõstja (1949–2026) ♂; spouse of Kate Ferguson
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q13381376|tõstja]]''
| [[Rootsi]]
| [[Göteborg]]
| [[Queensland]]
| 
|-
| [[:d:Q3292114|Q3292114]]
| ''[[:d:Q3292114|Marie-Madeleine Dieulangard]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-07-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| Prantsusmaa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Saint-Nazaire]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q38475120|Q38475120]]
| [[Margus Tammekivi]]
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-01-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| Eesti poliitik ja sporditegelane
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q50995749|sporditegelane]]''&lt;br/&gt;[[advokaat]]
| [[Eesti]]
| [[Kõpu]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q4272097|Q4272097]]
| ''[[:d:Q4272097|Hikaru Kurosaki]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-01-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| Jaapani näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[laulja]]&lt;br/&gt;[[kaskadöör]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1866686|diver]]''
| [[Jaapan]]
| [[Sakai]]
| ''[[:d:Q1205928|Motobu]]''
| 
|-
| [[:d:Q4940440|Q4940440]]
| ''[[:d:Q4940440|Åsa Brandt]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-11-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Rootsi|rootslased]] klaasikunstnik (1940–2026) ♀
| ''[[:d:Q2865798|klaasikunstnik]]''
| [[Rootsi]]
| ''[[:d:Q948117|Mariestad]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q51668397|Q51668397]]
| ''[[:d:Q51668397|Владимир Александрович Денежкин]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-01-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Õpetaja|õpetaja]] (1942–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni teeneline kunstitegelane]]
| [[õpetaja]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Krasnojarsk]]
| [[Rostov Doni ääres]]
| 
|-
| [[:d:Q534983|Q534983]]
| ''[[:d:Q534983|Giacomo Lanzetti]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-04-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Itaalia|Itaalia]] katoliku preester, Catholic bishop, Bishop of Alba Pompeia, bishop of Alghero-Bosa, titular bishop, auxiliary bishop (1942–2026) ♂
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''
| [[Itaalia]]
| ''[[:d:Q9187|Carmagnola]]''
| [[Torino]]
| 
|-
| [[:d:Q56035992|Q56035992]]
| ''[[:d:Q56035992|Jenny Zaharopoulou]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Kreeka|Kreeka]] [[Näitleja|näitleja]], game show host, teatrinäitleja, filminäitleja (1941–2026) ♀; member of Hellenic Actors Union, DIONYSOS Greek Performers Royalties Collection Society
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q22662561|game show host]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Kreeka]]
| [[Lefkáda (linn)|Lefkáda]]
| 
| ''[[:d:Q64209898|Zografou cemetery]]''
|-
| [[:d:Q6198713|Q6198713]]
| ''[[:d:Q6198713|Jim Walden]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-04-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija, Canadian football player (1938–2026) ♂
| ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q19841381|Canadian football player]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q1065452|Aberdeen]]''
| ''[[:d:Q499681|Coeur d'Alene]]''
| 
|-
| [[:d:Q62559818|Q62559818]]
| ''[[:d:Q62559818|Roland Fuchs]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-01-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Geograaf|geograaf]], President of the International Geographical Union (1933–2026) ♂; honorary doctor of the Clark University; member of [[Academia Europaea]]
| [[geograaf]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Yonkers]]
| ''[[:d:Q2639776|Sherwood]]''
| 
|-
| [[:d:Q6384780|Q6384780]]
| ''[[:d:Q6384780|Keith Mitchell]]''
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-07-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1974–2026) ♂
| ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q49274|Garland]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q7150300|Q7150300]]
| ''[[:d:Q7150300|Paul Dobson]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-12-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur, [[Majandusteadlane|majandusteadlane]] (1962–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[majandusteadlane]]
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q215752|Hartlepool]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q7648604|Q7648604]]
| ''[[:d:Q7648604|Susana Freyre]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-09-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Argentina|Argentina]] [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1945–2026) (1929–2026) ♀; spouse of Carlos Hugo Christensen, Hugo Moser
| [[näitleja]]
| [[Argentina]]
| ''[[:d:Q52535|Rosario]]''
| [[São Paulo]]
| 
|-
| [[:d:Q824025|Q824025]]
| ''[[:d:Q824025|Bernd Rauschenbach]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-07-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Saksamaa|sakslased]] kirjandusteadlane, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Toimetaja|toimetaja]], [[Tõlkija|tõlkija]] (1952–2026) ♂
| ''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;[[toimetaja]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]
| [[Saksamaa]]
| [[Berliin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q9201641|Q9201641]]
| ''[[:d:Q9201641|Danuta Grabowska]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-07-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Poola|poolakad]] [[Poliitik|poliitik]], [[Õpetaja|õpetaja]], Poola seimi liige, member of the Sejm of the Polish People's Republic (1942–2026) ♀; Knight of the Order of Polonia Restituta, Naeratuse orden
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]
| [[Poola]]
| [[Radom]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q95308612|Q95308612]]
| ''[[:d:Q95308612|Dieter Sturm]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-05-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Dramaturg|dramaturg]], Germanist, teatriteadlane (1936–2026) ♂; Fritz Kortner Prize
| [[dramaturg]]
| [[Saksamaa]]
| [[Frankfurt]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q102341393|Q102341393]]
| ''[[:d:Q102341393|Anthony Hunter]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| Person (†2026) ♂
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1055731|Q1055731]]
| ''[[:d:Q1055731|József Horák]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-05-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Rumeenia keemik
| [[keemik]]
| [[Rumeenia]]
| [[Cluj-Napoca]]
| 
| ''[[:d:Q714902|Házsongárd Cemetery]]''
|-
| [[:d:Q106686910|Q106686910]]
| ''[[:d:Q106686910|Carmelo Scoma]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-02-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Itaalia|Itaalia]] [[Poliitik|poliitik]], ametiühingutegelane, [[Riigiametnik|riigiametnik]], mayor of Palermo (1931–2026) ♂; member of Confederazione Italiana Sindacati Lavoratori
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15627169|ametiühingutegelane]]''&lt;br/&gt;[[riigiametnik]]
| [[Itaalia]]
| ''[[:d:Q264940|Prizzi]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q107429930|Q107429930]]
| ''[[:d:Q107429930|Anatoly Mikhailovich Gakh]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-09-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1937–2026) ♂
| [[teadlane]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q995326|Santa Rosa]]''
| [[Peterburi]]
| 
|-
| [[:d:Q110318599|Q110318599]]
| ''[[:d:Q110318599|Bronwyn Hayward]]''
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] aktivist, [[Tantsija|tantsija]] (1968–2026) ♀; Officer of the New Zealand Order of Merit
| ''[[:d:Q15253558|aktivist]]''&lt;br/&gt;[[tantsija]]
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q11114265|Q11114265]]
| ''[[:d:Q11114265|Sarita Leung]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-04-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Briti Hongkong|Briti Hongkong]] [[Näitleja|näitleja]] (1945–2026) ♀
| [[näitleja]]
| [[Briti Hongkong]]
| [[Guangzhou]]
| [[Hongkong]]
| 
|-
| [[:d:Q111412447|Q111412447]]
| [[Toomas Kaldma]]
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-08-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Eesti jalgpallur ja kohtunik
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallikohtunik]]
| [[Eesti]]
| [[Tallinn]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q112476386|Q112476386]]
| ''[[:d:Q112476386|Bernhard Sutter]]''
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| Publitsist, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1967–2026) ♂
| ''[[:d:Q6051619|publitsist]]''&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]
| 
| 
| [[Fuji]]
| 
|-
| [[:d:Q114989|Q114989]]
| ''[[:d:Q114989|Moritz Borman]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-04-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent
| [[filmiprodutsent]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]&lt;br/&gt;[[Saksamaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q11533084|Q11533084]]
| ''[[:d:Q11533084|Akiko Hayashi]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-03-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Jaapani illustraator
| [[Illustreerija|illustraator]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11606860|picture book writer]]''
| [[Jaapan]]
| [[Toshima]]
| ''[[:d:Q846338|Suwa]]''
| 
|-
| [[:d:Q11642756|Q11642756]]
| ''[[:d:Q11642756|Kōichi Nabatame]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-11-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Jaapani maalikunstnik
| ''[[:d:Q16485594|Nihonga painter]]''
| [[Jaapan]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q11727543|Q11727543]]
| ''[[:d:Q11727543|Joanna Słowińska]]''
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971-07-01&lt;br/&gt;1971
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| Poola laulja
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[viiuldaja]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]
| 
| [[Strzelce Krajeńskie]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q117317519|Q117317519]]
| ''[[:d:Q117317519|Yasmin]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Pakistan|Pakistan]] [[Näitleja|näitleja]] (1935–2026) ♀
| [[näitleja]]
| [[Pakistan]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q12075901|Q12075901]]
| ''[[:d:Q12075901|Mykola Avramenko]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-10-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Treener|treener]] (1951–2026) ♂; Honored Worker of Physical Culture and Sports of Ukraine, [[NSV Liidu meistersportlane]]
| [[treener]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Ukraina]]
| ''[[:d:Q4262393|Lypa]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q12173814|Q12173814]]
| ''[[:d:Q12173814|Mykola Yanchenko]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-12-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Ukraina helilooja
| [[helilooja]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Ukraina]]
| [[Kanava (Vinnõtsja oblast)|Kanava]]
| ''[[:d:Q1999944|Stryzhavka]]''
| [[Kanava (Vinnõtsja oblast)|Kanava]]
|-
| [[:d:Q1222614|Q1222614]]
| ''[[:d:Q1222614|Dieter Pitthan]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-06-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Saksa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q502934|Klingenberg am Main]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q12282255|Q12282255]]
| ''[[:d:Q12282255|Iossif Surchadzhiev]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-05-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Bulgaaria näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''
| [[Bulgaaria]]
| [[Sofia]]
| [[Sofia]]
| 
|-
| [[:d:Q123184700|Q123184700]]
| ''[[:d:Q123184700|Aitana Alberti León]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-08-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Argentina|Argentina]]-[[Hispaania|hispaania]]-[[Kuuba|kuuba]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Toimetaja|toimetaja]], teadlane, [[Luuletaja|luuletaja]], antropoloog (1941–2026) ♀; child of Rafael Alberti, María Teresa León
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[toimetaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1650915|teadlane]]''&lt;br/&gt;[[luuletaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q4773904|antropoloog]]''
| [[Argentina]]&lt;br/&gt;[[Hispaania]]&lt;br/&gt;[[Kuuba]]
| [[Buenos Aires]]
| [[Havanna]]
| 
|-
| [[:d:Q12404693|Q12404693]]
| ''[[:d:Q12404693|Barbara Harshav]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Tõlkija|tõlkija]] (1940–2026) ♀
| [[tõlkija]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Detroit]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12404760|Q12404760]]
| ''[[:d:Q12404760|Bathia Churgin]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-10-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Iisrael|Iisrael]] [[Muusikateadlane|muusikateadlane]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1928–2026) ♀; child of Pinkhos Churgin
| [[muusikateadlane]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Iisrael]]
| [[New York]]
| 
| ''[[:d:Q152449|Beit Shemesh]]''
|-
| [[:d:Q124368741|Q124368741]]
| ''[[:d:Q124368741|Ekavi Chatzizogidou]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Person (†2026) ♀; spouse of Takis Diamantopoulos
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q12771161|Q12771161]]
| ''[[:d:Q12771161|Martin Sarvaš]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-03-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Telesaatejuht, [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]], [[Muusik|muusik]], [[Laulja|laulja]], laulusõnade kirjutaja, music publicist (1961–2026) ♂
| ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''&lt;br/&gt;[[muusikaprodutsent]]&lt;br/&gt;[[muusik]]&lt;br/&gt;[[laulja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q108333755|music publicist]]''
| 
| [[Bratislava]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q130458739|Q130458739]]
| ''[[:d:Q130458739|Antonio Antonini]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-06-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Argentina arhitekt
| [[arhitekt]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Argentina]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q131339606|Q131339606]]
| ''[[:d:Q131339606|Henning  von  Philipsborn]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Šveits|Šveits]]-[[Saksamaa|sakslased]] [[Füüsik|füüsik]] (1934–2026) ♂
| [[füüsik]]
| [[Šveits]]&lt;br/&gt;[[Saksamaa]]
| [[Freiberg]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q133618135|Q133618135]]
| ''[[:d:Q133618135|Knut Sivertsen (1957-)]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1957–2026) ♂
| [[ajaloolane]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1387181|Q1387181]]
| ''[[:d:Q1387181|John Ripard]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-03-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Malta|Malta]] [[Purjetaja|purjetaja]] (1930–2026) ♂
| [[purjetaja]]
| [[Malta]]
| [[Sliema]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q139004193|Q139004193]]
| ''[[:d:Q139004193|Albertus Akkermann]]''
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-04-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Giid|giid]], [[Akordionist|akordionist]] (1967–2026) ♂; member of Laway
| [[giid]]&lt;br/&gt;[[akordionist]]
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q17075271|Borkum]]''
| ''[[:d:Q17075271|Borkum]]''
| 
|-
| [[:d:Q139474173|Q139474173]]
| ''[[:d:Q139474173|Robin Erica Wagner-Pacifici]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Sotsioloog|sotsioloog]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1954–2026) ♀
| [[sotsioloog]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140393123|Q140393123]]
| ''[[:d:Q140393123|Vladimir McTavish]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955&lt;br/&gt;1956
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Näitleja|näitleja]], [[Koomik|koomik]] (1955–2026) ♂
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;[[koomik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140398163|Q140398163]]
| ''[[:d:Q140398163|Santiago Ríos]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-10-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Argentina näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[näitekirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q28135085|acting coach]]''
| [[Argentina]]
| ''[[:d:Q44213|Paraná]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q140405035|Q140405035]]
| ''[[:d:Q140405035|Amos Gueta]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-03-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Iisrael|Iisrael]] [[Rabi|rabi]] (1951–2026) ♂
| [[rabi]]
| [[Iisrael]]
| [[Tripoli]]
| ''[[:d:Q192225|Netanya]]''
| 
|-
| [[:d:Q140456322|Q140456322]]
| ''[[:d:Q140456322|Anastasiia Berezovska]]''
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-06-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Ukraina|ukrainlane]] person (1987–2026) ♀
| 
| [[Ukraina]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140463701|Q140463701]]
| ''[[:d:Q140463701|Jean-Jacques Issermann]]''
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Arst|arst]] (1923–2026) ♂; [[Auleegioni orden]], [[Ordre national du Mérite]]
| [[arst]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Pariis]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140471959|Q140471959]]
| ''[[:d:Q140471959|Ivan Hodáč]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] executive (1946–2026) ♂; child of Ivan Hodáč
| ''[[:d:Q978044|executive]]''
| [[Taani Kuningriik]]
| [[Praha]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140475354|Q140475354]]
| ''[[:d:Q140475354|Roger Beilby]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| Raadiosaatejuht (†2026) ♂
| ''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140534021|Q140534021]]
| ''[[:d:Q140534021|Renaud Simhon]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| Windsurfer (†2026) ♂
| ''[[:d:Q13382487|windsurfer]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140572981|Q140572981]]
| ''[[:d:Q140572981|Alexander Barsukov]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-04-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Poliitik|poliitik]] (1955–2026) ♂
| [[poliitik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140676900|Q140676900]]
| ''[[:d:Q140676900|Andrei Viktorovich Petrovykh]]''
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972-10-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Valgevene|Valgevene]] [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1972–2026) ♂
| [[ajaloolane]]
| [[Valgevene]]
| [[Peterburi]]
| [[Minsk]]
| ''[[:d:Q21590725|Čyžoŭskija Cemetery]]''
|-
| [[:d:Q140689772|Q140689772]]
| ''[[:d:Q140689772|Daddy Creator]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Togo|Togo]] [[Laulja|laulja]] (†2026) ♂
| [[laulja]]
| [[Togo]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1459253|Q1459253]]
| ''[[:d:Q1459253|Friedrich Giegeling]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-04-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| Saksamaa jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Saksamaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1460187|Q1460187]]
| ''[[:d:Q1460187|Iván Virág]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-07-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Ungari|Ungari]] [[Jalgpallikohtunik|jalgpallikohtunik]] (1953–2026) ♂
| [[jalgpallikohtunik]]
| [[Ungari]]
| [[Budapest]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q14950206|Q14950206]]
| ''[[:d:Q14950206|LeRoy Irvin]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-09-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1957–2026) ♂
| ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q1087169|Fort Dix]]''
| ''[[:d:Q4750886|Anaheim Hills]]''
| 
|-
| [[:d:Q1619649|Q1619649]]
| ''[[:d:Q1619649|Silvia Staub-Bernasconi]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-05-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Šveits|Šveits]] [[Õppejõud|õppejõud]], sot­siaaltöötaja, [[Dotsent|dotsent]] (1936–2026) ♀
| [[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q7019111|sot­siaaltöötaja]]''&lt;br/&gt;[[dotsent]]
| [[Šveits]]
| [[Zürich]]
| [[Zürich]]
| 
|-
| [[:d:Q16626112|Q16626112]]
| ''[[:d:Q16626112|Alain Robet]]''
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-04-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| Prantsusmaa koomiksikunstnik
| ''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[Brześć Kujawski]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q18541622|Q18541622]]
| ''[[:d:Q18541622|Alexandru Madgearu]]''
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Rumeenia ajaloolane
| [[ajaloolane]]
| [[Rumeenia]]
| [[Rumeenia]]
| [[Bukarest]]
| 
|-
| [[:d:Q18645034|Q18645034]]
| ''[[:d:Q18645034|Rajko Šugman]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-03-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| Sloveenia ülikooli õppejõud
| [[õppejõud]]
| [[Sloveenia]]
| ''[[:d:Q8009692|Gorišnica]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q18786246|Q18786246]]
| ''[[:d:Q18786246|Valery Maksimov]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-12-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1938–2026) ♂; [[Austuse märk]], Honoured Physician of the Russian Federation, [[Venemaa Föderatsiooni teeneline teadlane|Venemaa Föderatsiooni teeneline teadustegelane]], VDNKh bronze medal
| [[teadlane]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q2045186|Q2045186]]
| ''[[:d:Q2045186|Pablo Garrido Lugo]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-06-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| Mehhiko sportlane
| ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''
| [[Mehhiko]]
| [[México]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q20740519|Q20740519]]
| ''[[:d:Q20740519|Hans Aarsleff]]''
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-07-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Taani keeleteadlane
| [[õppejõud]]
| [[Taani Kuningriik]]
| ''[[:d:Q946886|Rungsted]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q22004125|Q22004125]]
| ''[[:d:Q22004125|Russell Alldread]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-11-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Drag queen|drag queen]], competition judge (1931–2026) ♂
| [[drag queen]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q52008309|competition judge]]''
| 
| ''[[:d:Q2922719|Bowmanville]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q2216672|Q2216672]]
| ''[[:d:Q2216672|Hans Roordink]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-09-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] jalgpallur (1943–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| [[Enschede]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q23073696|Q23073696]]
| ''[[:d:Q23073696|John A. Polk]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-03-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| Ameerika Ühendriikide poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q2076280|Columbia]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q25543401|Q25543401]]
| ''[[:d:Q25543401|Nurlana Aliyeva]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-08-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Aserbaidžaan|aserbaidžaan]] [[Õppejõud|õppejõud]] (1946–2026) ♀; Honorary Teacher of the Republic of Azerbaijan, Shohrat Order
| [[õppejõud]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Aserbaidžaan]]
| [[Gəncə]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2561107|Q2561107]]
| ''[[:d:Q2561107|Werner Enke]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-04-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Näitleja|näitleja]], [[Stsenarist|stsenarist]], [[Kirjanik|kirjanik]] (fl. 1963–) (1941–2026) ♂; German Film Award; member of Deutsche Filmakademie
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Saksamaa]]
| [[Berliin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q281860|Q281860]]
| ''[[:d:Q281860|Mitch Byrd]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-07-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] penciller (1962–2026) ♂
| ''[[:d:Q17098559|penciller]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Jackson (Mississippi)|Jackson]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q28858773|Q28858773]]
| ''[[:d:Q28858773|Clint Reilly]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-01-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| Poliitiline nõunik (1947–2026) ♂
| ''[[:d:Q8125919|poliitiline nõunik]]''
| 
| [[Oakland]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q292487|Q292487]]
| ''[[:d:Q292487|Edna Arbel]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-06-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Iisrael|Iisrael]] [[Kohtunik|kohtunik]], Justice of the Supreme Court of Israel (1944–2026) ♀
| [[kohtunik]]
| [[Iisrael]]
| [[Jeruusalemm]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q30086288|Q30086288]]
| ''[[:d:Q30086288|Mirjam Škrk]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-05-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| Sloveenia jurist
| [[jurist]]&lt;br/&gt;[[kohtunik]]
| [[Sloveenia]]
| [[Ljubljana]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q30880243|Q30880243]]
| ''[[:d:Q30880243|Viktor Kozhevnikov]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-07-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1952–2026) ♂; ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk
| [[teadlane]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Habarovsk]]
| [[Jekaterinburg]]
| 
|-
| [[:d:Q31822036|Q31822036]]
| ''[[:d:Q31822036|Новосёлов Марк Ефимович]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-02-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Helilooja|helilooja]] (1950–2026) ♂
| [[helilooja]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q1400464|Voyvozh]]''&lt;br/&gt;[[Komi ANSV]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3240916|Q3240916]]
| ''[[:d:Q3240916|Lilly Marcou]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-07-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Prantsusmaa ajaloolane
| [[ajaloolane]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Iași]]
| [[Pariis]]
| 
|-
| [[:d:Q4246340|Q4246340]]
| [[Sergei Kulitšenko]]
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-02-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Venemaa jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Venemaa]]
| [[Karagandõ]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q47458585|Q47458585]]
| ''[[:d:Q47458585|Knut Harry Sivertsen]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-09-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Norra|norralased]] [[Autor|autor]], [[Kirjakandja]], põllumees, professional in the arts industry, kultuuritegelane (1941–2026) ♂; King's Medal of Merit in Silver; spouse of Toril Sivertsen
| [[autor]]&lt;br/&gt;[[Kirjakandja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q131512|põllumees]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10549958|professional in the arts industry]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q65148768|kultuuritegelane]]''
| [[Norra]]
| [[Beiarni vald]]
| ''[[:d:Q101228591|Tollådalen]]''
| ''[[:d:Q4580646|Høyforsmoen Chapel]]''
|-
| [[:d:Q47674395|Q47674395]]
| ''[[:d:Q47674395|André Romus]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-11-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Belgia|Belgia]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1936–2026) ♂
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[maalikunstnik]]
| [[Belgia]]
| ''[[:d:Q711079|Theux]]''
| [[Liège]]
| 
|-
| [[:d:Q4935169|Q4935169]]
| ''[[:d:Q4935169|Bobby Irvine]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-06-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1942–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q1020354|Carrickfergus]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q4946921|Q4946921]]
| ''[[:d:Q4946921|Barbro Ericson]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-04-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Rootsi|rootslased]] [[Näitleja|näitleja]], [[Ooperilaulja|ooperilaulja]], [[Muusik|muusik]] (fl. 1956–) (1930–2026) ♀; Litteris et Artibus
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[ooperilaulja]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Rootsi]]
| [[Halmstad]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q50087893|Q50087893]]
| ''[[:d:Q50087893|Tigran Tangamyan]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-10-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Bioloog|bioloog]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1941–2026) ♂; Presidential Medal of Gratitude
| [[bioloog]]&lt;br/&gt;[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]
| 
| ''[[:d:Q3653125|Gandzani]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q5110991|Q5110991]]
| ''[[:d:Q5110991|Christine Davy]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-08-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Austraalia|Austraalia]] mäesuusataja, [[Lendur|lendur]] (1934–2026) ♀
| ''[[:d:Q4144610|mäesuusataja]]''&lt;br/&gt;[[lendur]]
| [[Austraalia]]
| [[Sydney]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q59094763|Q59094763]]
| ''[[:d:Q59094763|Jože Ramovš]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-04-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Sloveenia|Sloveenia]]-[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|jugoslaavia föderatiivne sotsialistlik vabariik]] [[Teoloog|teoloog]], [[Psühholoog|psühholoog]], antropoloog, sot­siaaltöötaja, publitsist (1947–2026) ♂
| [[teoloog]]&lt;br/&gt;[[psühholoog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q4773904|antropoloog]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q7019111|sot­siaaltöötaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q6051619|publitsist]]''
| [[Sloveenia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q5955706|Q5955706]]
| ''[[:d:Q5955706|Julio Revuelta]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-03-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Hispaania poliitik
| [[poliitik]]
| [[Hispaania]]
| [[Burgos]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q59782143|Q59782143]]
| ''[[:d:Q59782143|Derek Ryder]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-02-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| Suurbritannia jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Suurbritannia]]
| [[Leeds]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6024406|Q6024406]]
| ''[[:d:Q6024406|Cengiz Gündoğdu]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Türgi|Türgi]] [[Autor|autor]], kirjanduskriitik (1943–2026) ♂
| [[autor]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''
| [[Türgi]]
| [[İstanbul]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q60311928|Q60311928]]
| ''[[:d:Q60311928|Hubertus von Allwörden]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Arhitekt|arhitekt]] (1931–2026) ♂
| [[arhitekt]]
| [[Saksamaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q6174849|Q6174849]]
| ''[[:d:Q6174849|Óscar Levín Coppel]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-09-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Mehhiko poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[majandusteadlane]]
| [[Mehhiko]]
| ''[[:d:Q40194|Mazatlan]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q6211321|Q6211321]]
| ''[[:d:Q6211321|Joe Melson]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Ameerika Ühendriikide muusik
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[laulukirjutaja]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q6390002|Q6390002]]
| ''[[:d:Q6390002|Kenneth R. Cox]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-10-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Ameerika Ühendriikide poliitik
| [[poliitik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Ohio]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q65587363|Q65587363]]
| ''[[:d:Q65587363|Noël Laignel]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-12-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Poliitik|poliitik]], pensionär, ouvriers qualifiés de type industriel, Mayor of Croisy, conseiller communautaire du Pays de Nérondes, conseiller municipal de Croisy (1950–2026) ♂
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1749879|pensionär]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q97768251|ouvriers qualifiés de type industriel]]''
| [[Prantsusmaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q7365910|Q7365910]]
| ''[[:d:Q7365910|Ronnie Le Drew]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-10-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] nukunäitleja (1947–2026) ♂; notable work Zippy
| ''[[:d:Q2629392|nukunäitleja]]''
| [[Suurbritannia]]
| [[Toronto]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q7815248|Q7815248]]
| ''[[:d:Q7815248|Tom Chadbon]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-02-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| Suurbritannia näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q203889|Luton]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q7823239|Q7823239]]
| ''[[:d:Q7823239|Tony Rayns]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-09-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| Suurbritannia kirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q4220892|filmikriitik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1642960|pundit]]''&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[autor]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2195681|subtitler]]''
| [[Suurbritannia]]
| [[Oxford]]
| [[London]]
| 
|-
| [[:d:Q7916959|Q7916959]]
| ''[[:d:Q7916959|Vasilis Leventis]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-11-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Kreeka poliitik
| [[poliitik]]
| [[Kreeka]]
| ''[[:d:Q12874064|Messini]]''
| [[Ateena]]
| ''[[:d:Q138650662|Voula cemetery]]''
|-
| [[:d:Q7976786|Q7976786]]
| ''[[:d:Q7976786|Wayne Worcester]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-09-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Ameerika Ühendriikide ajakirjanik
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q767364|Keene]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q8017004|Q8017004]]
| ''[[:d:Q8017004|William Poon]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] peakokk (†2026) ♂
| ''[[:d:Q3499072|peakokk]]''
| [[Suurbritannia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q80435985|Q80435985]]
| ''[[:d:Q80435985|Axel Juhl-Jørgensen]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-03-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] general contractor, Kinnisvaraarendaja, [[Konsul (diplomaatia)|Konsul]] (1932–2026) ♂
| ''[[:d:Q289612|general contractor]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q17487600|Kinnisvaraarendaja]]''
| [[Taani Kuningriik]]
| ''[[:d:Q1961686|Gårslev]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q86334649|Q86334649]]
| ''[[:d:Q86334649|Václav Cejpek]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-03-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] teatriteadlane, [[Dramaturg|dramaturg]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Tõlkija|tõlkija]], Germanist (1953–2026) ♂; City of Brno Award
| ''[[:d:Q10379007|teatriteadlane]]''&lt;br/&gt;[[dramaturg]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2599593|Germanist]]''
| [[Tšehhoslovakkia]]
| [[Brno]]
| [[Brno]]
| 
|-
| [[:d:Q90819393|Q90819393]]
| ''[[:d:Q90819393|Giovanni Cereti]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-12-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Teoloog|teoloog]], [[Preester|preester]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1933–2026) ♂
| [[teoloog]]&lt;br/&gt;[[preester]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| 
| [[Genova]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q94111166|Q94111166]]
| ''[[:d:Q94111166|Ronald C. Duncan]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Austraalia majandusteadlane
| [[majandusteadlane]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q97958985|Q97958985]]
| ''[[:d:Q97958985|Thembeni Nxangisa]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik
| [[poliitik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q981566|Q981566]]
| ''[[:d:Q981566|Roger Vangheluwe]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-11-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Belgia|Belgia]] katoliku preester, Catholic bishop, Roman Catholic Bishop of Bruges (1936–2026) ♂
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''
| [[Belgia]]
| [[Roeselare vald]]
| ''[[:d:Q306131|Solesmes Abbey]]''
| 
|-
| [[:d:Q99277|Q99277]]
| ''[[:d:Q99277|Alfons Pawelczyk]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-02-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Saksa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Saksamaa]]
| [[Koszalini maakond]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1178609|Q1178609]]
| ''[[:d:Q1178609|Gergely Molnár]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| Ungari muusik
| [[muusik]]&lt;br/&gt;[[diskor]]
| [[Ungari]]
| No/unknown value
| [[Montréal]]
| 
|-
| [[:d:Q118395729|Q118395729]]
| ''[[:d:Q118395729|Gustavo Gallón Giraldo]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-03-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Colombia|Colombia]] inimõiguste aktivist (1952–2026) ♂
| ''[[:d:Q1476215|inimõiguste aktivist]]''
| [[Colombia]]
| [[Cali]]
| [[Genf]]
| 
|-
| [[:d:Q12283544|Q12283544]]
| ''[[:d:Q12283544|Konstantin Zankov]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-06-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Bulgaaria|Bulgaaria]] filmioperaator (1945–2026) ♂
| ''[[:d:Q222344|filmioperaator]]''
| [[Bulgaaria]]
| [[Sofia]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q124638905|Q124638905]]
| ''[[:d:Q124638905|Rudolf Flaška]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Politseinik|politseinik]], criminal investigator (†2026) ♂
| [[politseinik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1726903|criminal investigator]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q124740880|Q124740880]]
| ''[[:d:Q124740880|Marek Veinfurt]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Arst|arst]], internist, gastroenteroloog, [[Perearst]] (†2026) ♂
| [[arst]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15924224|internist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q19280221|gastroenteroloog]]''&lt;br/&gt;[[Perearst]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q124845491|Q124845491]]
| ''[[:d:Q124845491|Hans-Erhard Haverkampf]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Arhitekt|arhitekt]], [[Autor|autor]], [[Kirjanik|kirjanik]], head of the planning department of Frankfurt (1940–2026) ♂
| [[arhitekt]]&lt;br/&gt;[[autor]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Saksamaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q12881074|Q12881074]]
| ''[[:d:Q12881074|Michalis Mosios]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-03-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| Kreeka näitleja
| ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Kreeka]]
| [[Thessaloníki]]
| ''[[:d:Q2714384|Keratea]]''
| ''[[:d:Q115203617|Cemetery of Vyronas]]''
|-
| [[:d:Q1327436|Q1327436]]
| ''[[:d:Q1327436|Tibor Pál Tóth]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-05-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Ungari|Ungari]] sisekujundaja (1942–2026) ♂; Munkácsy preemia; member of Hungarian Art Academy
| ''[[:d:Q2133309|sisekujundaja]]''
| [[Ungari]]
| [[Nagykanizsa]]
| [[Budapest]]
| 
|-
| [[:d:Q140521979|Q140521979]]
| ''[[:d:Q140521979|Gerhard Hörber]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Saksamaa|sakslased]] person (†2026) ♂
| 
| [[Saksamaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140535665|Q140535665]]
| ''[[:d:Q140535665|Nils Tumat]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-11-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| Oberstaatsanwalt (1938–2026) ♂
| ''[[:d:Q2011012|Oberstaatsanwalt]]''
| 
| [[Hamburg]]
| [[Oldenburg]]
| 
|-
| [[:d:Q140535809|Q140535809]]
| ''[[:d:Q140535809|Ульяна Андреевна Воробьёва]]''
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-09-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Õpetaja|õpetaja]] (1987–2026) ♀
| [[õpetaja]]
| [[Venemaa]]
| ''[[:d:Q4323663|Novodonetske]]''
| [[Slovjansk]]
| [[Kramatorsk]]
|-
| [[:d:Q15789875|Q15789875]]
| ''[[:d:Q15789875|Brigitte Servatius]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-09-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| Saksamaa poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[linnapea]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]
| [[Saksamaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1690891|Q1690891]]
| ''[[:d:Q1690891|Joaquín Gimeno Lahoz]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-10-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Hispaania|Hispaania]] katoliku preester, Catholic bishop, diocesan bishop (1948–2026) ♂
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q978004|La Mata de los Olmos]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q17125995|Q17125995]]
| ''[[:d:Q17125995|Irén Henrik]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-06-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Ungari|Ungari]] filmioperaator (1937–2026) ♀; spouse of Attila Dargay
| ''[[:d:Q222344|filmioperaator]]''
| [[Ungari]]
| [[Budapest]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q18644905|Q18644905]]
| ''[[:d:Q18644905|Pavle Čelik]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-01-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]-[[Sloveenia|sloveenia]] [[Politseinik|politseinik]], [[Sotsioloog|sotsioloog]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], koolijuht (1941–2026) ♂; Order of Freedom of the Republic of Slovenia
| [[politseinik]]&lt;br/&gt;[[sotsioloog]]&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1056391|koolijuht]]''
| [[Sloveenia]]
| ''[[:d:Q2558523|Volča]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1884936|Q1884936]]
| ''[[:d:Q1884936|Mahmoud Mollaghasemi]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-04-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Iraan|Iraan]] maadleja (1929–2026) ♂
| ''[[:d:Q12369333|maadleja]]''
| [[Iraan]]
| [[Teheran]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2298882|Q2298882]]
| ''[[:d:Q2298882|Victor Willis]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-07-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| Ameerika Ühendriikide laulja (1951—2026)
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[laulukirjutaja]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q8178443|libretist]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Dallas]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q24939114|Q24939114]]
| ''[[:d:Q24939114|Viktor Sagaradze]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-09-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Füüsik|füüsik]] (1941–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni teeneline teadlane|Venemaa Föderatsiooni teeneline teadustegelane]], ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk
| [[füüsik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Nižni Tagil]]
| [[Jekaterinburg]]
| 
|-
| [[:d:Q2544347|Q2544347]]
| ''[[:d:Q2544347|Walter Fuchs]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-12-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Saksamaa|sakslased]] raadiosaatejuht, [[Kirjanik|kirjanik]], saatejuht, non-fiction writer, [[Insener|insener]] (1935–2026) ♂
| ''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q13590141|saatejuht]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''&lt;br/&gt;[[insener]]
| [[Saksamaa]]
| [[Offenburg]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2592977|Q2592977]]
| ''[[:d:Q2592977|Karen Clark]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-07-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| Ameerika Ühendriikide poliitik
| [[poliitik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q1018681|Fort Sill]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q3417159|Q3417159]]
| ''[[:d:Q3417159|Radu Mărginean]]''
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-01-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| Rumeenia jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Rumeenia]]
| [[Arad]]
| [[Arad]]
| 
|-
| [[:d:Q3573413|Q3573413]]
| ''[[:d:Q3573413|Yves-Marie Bercé]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-08-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| Prantsusmaa ajaloolane
| [[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q17132038|palaeographer]]''&lt;br/&gt;[[arhivaar]]
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q196639|Mesterrieux]]''
| [[Pariis]]
| 
|-
| [[:d:Q3754347|Q3754347]]
| ''[[:d:Q3754347|Augusto Borderas]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-06-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| Hispaania poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[arst]]
| [[Hispaania]]
| [[Irun]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q463977|Q463977]]
| ''[[:d:Q463977|Daniel Melingo]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-10-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| Argentina laulja
| [[klarnetist]]&lt;br/&gt;[[laulja]]&lt;br/&gt;[[kitarrist]]&lt;br/&gt;[[saksofonist]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Argentina]]
| [[Buenos Aires]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q540297|Q540297]]
| ''[[:d:Q540297|Vijaya Mehta]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-11-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| India näitleja
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]
| [[Briti India]]&lt;br/&gt;[[India]]
| ''[[:d:Q11909|Vadodara]]''
| [[Mumbai]]
| 
|-
| [[:d:Q5403090|Q5403090]]
| ''[[:d:Q5403090|Ethel Cochrane]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-09-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| Kanada poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q131393615|community college teacher]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1056391|koolijuht]]''&lt;br/&gt;[[õpetaja]]
| [[Kanada]]
| ''[[:d:Q6689725|Lourdes]]''
| [[Saint John's (Kanada)|Saint John's]]
| 
|-
| [[:d:Q5693043|Q5693043]]
| ''[[:d:Q5693043|Farzad Jamshidi]]''
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Iraan|Iraan]] telesaatejuht, saatejuht (1970–2026) ♂
| ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q13590141|saatejuht]]''
| [[Iraan]]
| [[Teheran]]
| [[Teheran]]
| 
|-
| [[:d:Q5952590|Q5952590]]
| ''[[:d:Q5952590|Juan Sotomayor]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-03-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Peruu|Peruu]] [[Poliitik|poliitik]], [[Advokaat|advokaat]], [[Linnapea|linnapea]] (1954–2026) ♂
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[advokaat]]
| [[Peruu]]
| ''[[:d:Q2634400|Constitutional Province of Callao]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q59656296|Q59656296]]
| ''[[:d:Q59656296|Elio Cotena]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-08-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]] [[Sportlane|sportlane]] (1945–2026) ♂
| [[sportlane]]
| [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]
| [[Napoli]]
| [[Napoli]]
| 
|-
| [[:d:Q65153157|Q65153157]]
| ''[[:d:Q65153157|Frank Polson]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Kanada|Kanada]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Skulptor|skulptor]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (1952–2026) ♂
| [[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;[[skulptor]]&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]
| [[Kanada]]
| [[Ville-Marie (linn)]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6660315|Q6660315]]
| ''[[:d:Q6660315|P. A. Madhavan]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-09-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| India poliitik
| [[poliitik]]
| [[India]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q7262543|Q7262543]]
| ''[[:d:Q7262543|Puviarasu]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| India kirjanik
| ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''&lt;br/&gt;[[tõlkija]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]
| [[India]]&lt;br/&gt;[[Briti India]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]''
| 
| [[Coimbatore]]
| 
|-
| [[:d:Q75250193|Q75250193]]
| ''[[:d:Q75250193|Andrew Wemyss]]''
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-10-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] person (1925–2026) ♂; child of Michael Wemyss of that Ilk, Victoria Cavendish-Bentinck; spouse of Janet Althea Scott
| 
| [[Suurbritannia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q78187089|Q78187089]]
| ''[[:d:Q78187089|Jaroslav Foltýn]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-10-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]]-[[Tšehhi|tšehhi]] [[Viiuldaja|viiuldaja]], [[Õpetaja|õpetaja]], muusikapedagoog, [[Muusik|muusik]], [[Toimetaja|toimetaja]] (1935–2026) ♂
| [[viiuldaja]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''&lt;br/&gt;[[muusik]]&lt;br/&gt;[[toimetaja]]
| [[Tšehhoslovakkia]]&lt;br/&gt;[[Tšehhi]]
| [[Český Těšín]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q81485925|Q81485925]]
| ''[[:d:Q81485925|Angela Rosengart]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-06-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Šveits|Šveits]] kunstikoguja, kunstikaupmees (1932–2026) ♀; Award Pin of Lucerne; child of Siegfried Rosengart
| ''[[:d:Q10732476|kunstikoguja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q173950|kunstikaupmees]]''
| [[Šveits]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q872338|Q872338]]
| ''[[:d:Q872338|Mariann Csernus]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-10-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Ungari|Ungari]] [[Näitleja|näitleja]] (1928–2026) ♀; Kossuthi auhind, Jászai Mari Prize
| [[näitleja]]
| [[Ungari]]
| [[Budapest]]
| 
| ''[[:d:Q996499|Farkasréti kalmistu]]''
|-
| [[:d:Q93251844|Q93251844]]
| ''[[:d:Q93251844|Giuseppe Degli Agosti]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]-[[Itaalia|itaalia]] katoliku preester, [[Teoloog|teoloog]], klassikaline filoloog (1937–2026) ♂
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;[[teoloog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q16267607|klassikaline filoloog]]''
| [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]&lt;br/&gt;[[Itaalia]]
| ''[[:d:Q3951558|Scannabue]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q95095243|Q95095243]]
| ''[[:d:Q95095243|Pavel Matoušek]]''
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-07-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Diakon|diakon]], Christian minister, sõjaväekaplan (1967–2026) ♂
| [[diakon]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1423891|Christian minister]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q918824|sõjaväekaplan]]''
| 
| [[Brno]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q95213504|Q95213504]]
| ''[[:d:Q95213504|Gabriele Dischinger]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Saksamaa|sakslased]] kunstiajaloolane (1944–2026) ♀
| ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q993942|Cieplice Śląskie-Zdrój]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q97777150|Q97777150]]
| ''[[:d:Q97777150|John H. Rappole]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Ornitoloog|ornitoloog]], ökoloog, [[Teadlane|teadlane]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1946–2026) ♂
| [[ornitoloog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15839134|ökoloog]]''&lt;br/&gt;[[teadlane]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q98930898|Q98930898]]
| ''[[:d:Q98930898|Günther Jung]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| Saksamaa keemik
| [[keemik]]
| 
| [[Tübingen]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q109494910|Q109494910]]
| ''[[:d:Q109494910|Лавренов, Лев Николаевич]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-08-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1932–2026) ♂
| 
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Orenburg]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q110305566|Q110305566]]
| ''[[:d:Q110305566|Francesco Pio Marcoccia]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-08-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Itaalia|Itaalia]] [[Arhitekt|arhitekt]], [[Poliitik|poliitik]], linnaplaneerija, mayor of Viterbo (1946–2026) ♂
| [[arhitekt]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q131062|linnaplaneerija]]''
| [[Itaalia]]
| [[Perugia]]
| [[Viterbo]]
| 
|-
| [[:d:Q112351794|Q112351794]]
| ''[[:d:Q112351794|Jaroslav Sýbek]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-11-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| Fotoajakirjanik, [[Fotograaf|fotograaf]] (1949–2026) ♂
| ''[[:d:Q957729|fotoajakirjanik]]''&lt;br/&gt;[[fotograaf]]
| 
| [[Praha]]
| [[České Budějovice]]
| 
|-
| [[:d:Q11728361|Q11728361]]
| ''[[:d:Q11728361|Josef Přibyl]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-10-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Tšehhi|Tšehhi]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] [[Maletaja|maletaja]] (1947–2026) ♂
| [[maletaja]]
| [[Tšehhi]]&lt;br/&gt;[[Tšehhoslovakkia]]
| [[Praha]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12260358|Q12260358]]
| ''[[:d:Q12260358|Jesus Mari Zabarte]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-10-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Hispaania|Hispaania]] person (1945–2026) ♂; member of [[Euskadi Ta Askatasuna|Euskadi ta Askatasuna]]; child of Joxepa Arregi
| 
| [[Hispaania]]
| [[Arrasate]]
| [[Arrasate]]
| 
|-
| [[:d:Q130725481|Q130725481]]
| ''[[:d:Q130725481|Carmen Grez Zuloaga]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-12-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| Person (1929–2026) ♀
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1315654|Q1315654]]
| ''[[:d:Q1315654|Ilona T. Erdélyi]]''
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-12-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| Ungari ülikooli õppejõud
| ''[[:d:Q13570226|kirjandusajaloolane]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[filoloog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''
| [[Ungari]]
| [[Komárom]]
| 
| ''[[:d:Q996499|Farkasréti kalmistu]]''
|-
| [[:d:Q131628330|Q131628330]]
| ''[[:d:Q131628330|Шупта Дмитро Романович]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-01-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Arst|arst]], [[Kirurg|kirurg]], [[Luuletaja|luuletaja]] (1938–2026) ♂; Міжнародна літературно-мистецька премія імені Григорія Сковороди, Honored Worker of Culture of Ukraine
| [[arst]]&lt;br/&gt;[[kirurg]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]
| 
| ''[[:d:Q4248267|Kurinka]]''
| [[Odessa]]
| 
|-
| [[:d:Q133765335|Q133765335]]
| ''[[:d:Q133765335|John Nevile]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-10-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| Austraalia majandusteadlane
| [[majandusteadlane]]
| 
| [[Perth (Austraalia)|Perth]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q14024849|Q14024849]]
| ''[[:d:Q14024849|José Antonio Torres Sáez]]''
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-07-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| Hispaania poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q50681172|guardia civil]]''
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q1358286|Chercos]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q140383604|Q140383604]]
| ''[[:d:Q140383604|Vicente Lage]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-06-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]], jalgpallur (1933–2026) ♂
| [[jalgpallitreener]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| 
| ''[[:d:Q1638413|Itabira]]''
| [[Belo Horizonte]]
| 
|-
| [[:d:Q140387092|Q140387092]]
| ''[[:d:Q140387092|Ramesh Mohanty]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-11-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Briti India|Briti India]]-[[India|india]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], filminäitleja (1943–2026) ♂; Sangeet Natak Akademi Award
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Briti India]]&lt;br/&gt;[[India]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140395743|Q140395743]]
| ''[[:d:Q140395743|Carlos Silva]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| Venezuela insener
| [[insener]]
| [[Venezuela]]
| [[Caracas]]
| ''[[:d:Q873405|La Guaira]]''
| 
|-
| [[:d:Q140412657|Q140412657]]
| ''[[:d:Q140412657|Saleem Al-Ashqar]]''
| data-sort-value=&quot;1994&quot; | 1994
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| Palestiina jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Palestiina|Palestiina Riik]]
| 
| [[Gaza]]
| 
|-
| [[:d:Q15822209|Q15822209]]
| ''[[:d:Q15822209|Jörg Homann]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-08-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Saksamaa|sakslased]] ecclesiastical councillor, protestantlik teoloog (1940–2026) ♂
| ''[[:d:Q1743221|ecclesiastical councillor]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q98833883|protestantlik teoloog]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Kiel]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16346242|Q16346242]]
| ''[[:d:Q16346242|Mustafa Manwar]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-09-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| Bangladeshi kunstnik
| [[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;[[skulptor]]
| [[Bangladesh]]&lt;br/&gt;[[Briti India]]&lt;br/&gt;[[Pakistan]]
| ''[[:d:Q1688300|Jashore]]''
| [[Dhaka]]
| 
|-
| [[:d:Q17266164|Q17266164]]
| ''[[:d:Q17266164|Gennady Ireykin]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-11-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Tüürimees]], lennundusinsener, [[Sportlane|sportlane]] (1940–2026) ♂; [[Austuse märk]], [[Venemaa Föderatsiooni kangelane]], Honoured Test Navigator of the USSR, [[NSV Liidu meistersportlane]]; notable work Letno-Issledovatelʹskij Institut Imeni M. M. Gromova, 1941-2001 : sobytija, ljudi ; [k 60-letiju LII Im. M. M. Gromova]
| [[Tüürimees]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15895020|lennundusinsener]]''&lt;br/&gt;[[sportlane]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q18764779|Akshuat]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q17410584|Q17410584]]
| ''[[:d:Q17410584|Tan Liong Houw]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-07-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| Indoneesia jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Indoneesia]]
| [[Surabaya]]
| [[Jakarta]]
| 
|-
| [[:d:Q17411322|Q17411322]]
| ''[[:d:Q17411322|Michael Oatley]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| Person (1935–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu ohvitser
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q18640519|Q18640519]]
| ''[[:d:Q18640519|Ron Raper]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-11-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Austraalia|Austraalia]] rugby league player (1945–2026) ♂
| ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]''
| [[Austraalia]]
| ''[[:d:Q2918802|Camperdown]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q2031510|Q2031510]]
| ''[[:d:Q2031510|Les Mills]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-11-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] kergejõustiklane, [[Poliitik|poliitik]], kuulitõukaja, [[Ettevõtja|ettevõtja]], kettaheitja, Mayor of Auckland City (1934–2026) ♂; Member of the Order of the British Empire, Companion of the New Zealand Order of Merit; spouse of Colleen Mills
| ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18534714|kuulitõukaja]]''&lt;br/&gt;[[ettevõtja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q13381689|kettaheitja]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| ''[[:d:Q15262068|New Lynn]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q24003248|Q24003248]]
| ''[[:d:Q24003248|Karel Pexidr]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-11-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Helilooja|helilooja]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Jurist|jurist]], regional writer, [[Filosoof|filosoof]], [[Pianist|pianist]] (fl. 1958–) (1929–2026) ♂
| [[helilooja]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[jurist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q21140478|regional writer]]''&lt;br/&gt;[[filosoof]]&lt;br/&gt;[[pianist]]
| [[Tšehhoslovakkia]]
| [[Praha]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2545001|Q2545001]]
| ''[[:d:Q2545001|Walter Karten]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-11-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Saksamaa|sakslased]] Diploma of Business Administration, [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Õppejõud|õppejõud]], ärijuht (1934–2026) ♂
| ''[[:d:Q13405496|Diploma of Business Administration]]''&lt;br/&gt;[[majandusteadlane]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q832136|ärijuht]]''
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q702411|Rheydt]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q27768122|Q27768122]]
| ''[[:d:Q27768122|Bob Maaskant]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-03-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| Hollandi jalgpallitreener
| [[jalgpallitreener]]
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| [[Rotterdam]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q28058282|Q28058282]]
| ''[[:d:Q28058282|Joël Raguénès]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-12-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| Prantsusmaa kirjanik
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q326149|Le Conquet]]''
| [[Brest (Prantsusmaa)|Brest]]
| 
|-
| [[:d:Q31358894|Q31358894]]
| ''[[:d:Q31358894|Phyllis Kinney]]''
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922-07-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Laulja|laulja]], [[Muusikateadlane|muusikateadlane]] (1922–2026) ♀; spouse of Meredydd Evans
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[muusikateadlane]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Pontiac (Michigan)|Pontiac]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q31751192|Q31751192]]
| ''[[:d:Q31751192|Сөләймәнова Фәниә Байгилде ҡыҙы]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-02-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Laulja|laulja]] (1939–2026) ♀; People's Artist of the Republic of Bashkortostan, Merited Worker of Culture of Bashkortostan; spouse of Ahmet Suleymanov
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[laulja]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q4448137|Syrtlanovo]]''
| [[Ufa]]
| 
|-
| [[:d:Q3751271|Q3751271]]
| ''[[:d:Q3751271|Franco Devescovi]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-05-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| Itaalia koomiksikunstnik
| ''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]''
| [[Itaalia]]
| [[Trieste]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3808169|Q3808169]]
| ''[[:d:Q3808169|Jesus Carlos da Silva]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-09-26&lt;br/&gt;1943-09-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| Brasiilia jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Brasiilia]]
| ''[[:d:Q1756922|Baldim]]''
| ''[[:d:Q841226|Sete Lagoas]]''
| 
|-
| [[:d:Q3840363|Q3840363]]
| ''[[:d:Q3840363|Luis Gini]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-10-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| Paraguay jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Paraguay]]
| ''[[:d:Q1093471|Piribebuy]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q42295371|Q42295371]]
| ''[[:d:Q42295371|Покусаев, Борис Григорьевич]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-08-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Füüsik|füüsik]] (1940–2026) ♂; [[NSV Liidu riiklik preemia]], [[Venemaa Föderatsiooni teeneline teadlane|Venemaa Föderatsiooni teeneline teadustegelane]]
| [[füüsik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Almatõ]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q4459782|Q4459782]]
| ''[[:d:Q4459782|Vitor Tolmatshov]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-06-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Venemaa|venelased]] person (1951–2026) ♂; &quot;Teenete eest Isamaa ees&quot; IV järgu orden, [[Rahvaste Sõpruse orden]], [[Austuse orden]], Russian government prize for science and technology, [[Aleksander Nevski orden (Venemaa Föderatsioon)|Aleksander Nevski orden]], [[Venemaa Föderatsiooni riiklik preemia]], заслуженный работник ракетно-космической промышленности Российской Федерации, Order of Holy Prince Daniel of Moscow, Russian Federation Government Certificate of Honour
| 
| [[Venemaa]]
| [[Buguruslan]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q4775596|Q4775596]]
| ''[[:d:Q4775596|Antoinette Miggiani]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-09-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Malta|Malta]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]], muusikapedagoog (1937–2026) ♀; Midalja għall-Qadi tar-Repubblika
| [[ooperilaulja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''
| [[Malta]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q4958469|Q4958469]]
| ''[[:d:Q4958469|Penelope Keith]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-04-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja, teatrinäitleja, telesaatejuht, High Sheriff of Surrey, Deputy Lieutenant of Surrey (1940–2026) ♀; [[Laurence Olivier Award]], Dame Commander of the Order of the British Empire, Briti impeeriumi ordu komandör, Briti impeeriumi ordu ohvitser
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q3139238|Sutton]]''
| ''[[:d:Q2158126|Milford]]''
| 
|-
| [[:d:Q5218479|Q5218479]]
| ''[[:d:Q5218479|Daniel Poudrier]]''
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-02-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Kanada|Kanada]] jäähokimängija (1964–2026) ♂
| ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''
| [[Kanada]]
| [[Thetford Mines]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q55283625|Q55283625]]
| ''[[:d:Q55283625|Tami Bezaleli Shohet]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-04-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Iisrael|Iisrael]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Kunstnik|kunstnik]], [[Illustreerija|illustraator]] (fl. 1973–) (1953–2026) ♀; Shoshana Ish Shalom Art Award; child of Isaac Bar-Moshe
| [[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;[[kunstnik]]&lt;br/&gt;[[Illustreerija|illustraator]]
| [[Iisrael]]
| [[Haifa]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q56589787|Q56589787]]
| ''[[:d:Q56589787|Antonino Cattaneo]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-06-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Itaalia|Itaalia]] biofüüsik, neuroteadlane, [[Õppejõud|õppejõud]] (1954–2026) ♂; member of [[Accademia Nazionale dei Lincei]], [[Academia Europaea]]
| ''[[:d:Q14906342|biofüüsik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q6337803|neuroteadlane]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Itaalia]]
| [[Pisa]]
| [[Milano]]
| 
|-
| [[:d:Q6027350|Q6027350]]
| ''[[:d:Q6027350|Lars Olsson]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-08-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Rootsi|rootslased]] [[Raamatukoguhoidja|raamatukoguhoidja]], koomiksikunstnik (1938–2026) ♂; The Alvar Appeltofft Memorial Award
| [[raamatukoguhoidja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1114448|koomiksikunstnik]]''
| [[Rootsi]]
| ''[[:d:Q10489080|Eskilstuna Fors församling]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q60575038|Q60575038]]
| ''[[:d:Q60575038|Samīr al-Barghūthī]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-11-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| Palestiina ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Palestiina|Palestiina Riik]]&lt;br/&gt;[[Jordaania]]
| ''[[:d:Q4855730|West Bani Zeid]]''
| [[Katar]]
| 
|-
| [[:d:Q6472864|Q6472864]]
| ''[[:d:Q6472864|Valer Brylow]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-07-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| Valgevene arhitekt
| [[arhitekt]]&lt;br/&gt;[[diplomaat]]
| [[Valgevene]]
| [[Gomel|Homiel]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6726424|Q6726424]]
| ''[[:d:Q6726424|Madan Mohan Lakhera]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-10-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| India poliitik
| [[poliitik]]
| [[India]]&lt;br/&gt;[[Briti India]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]''
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q7405410|Q7405410]]
| ''[[:d:Q7405410|Salmān al-Ḥusaynī al-Nadwī]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[India|India]] [[Filosoof|filosoof]], [[Ulama]], jutlustaja, [[Professor|professor]] (1954–2026) ♂
| [[filosoof]]&lt;br/&gt;[[Ulama]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q432386|jutlustaja]]''&lt;br/&gt;[[professor]]
| [[India]]
| [[Lucknow]]
| [[Lucknow]]
| 
|-
| [[:d:Q75617452|Q75617452]]
| ''[[:d:Q75617452|Humphrey Smith]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-12-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] person (1944–2026) ♂; child of Geoffrey Smith, Rosamond Woollcombe; spouse of Julia Gladstone
| 
| [[Suurbritannia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q94297182|Q94297182]]
| ''[[:d:Q94297182|Prezell R. Robinson]]''
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] person (1923–2026) ♂
| 
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q85745718|Batesville]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q964137|Q964137]]
| [[Ervin László]]
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-06-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Ungari|Ungari]]-[[Ameerika Ühendriigid|ameerika ühendriigid]] [[Filosoof|filosoof]], non-fiction writer, [[Pianist|pianist]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1932–2026) ♂; member of [[Ungari Teaduste Akadeemia]], International Academy of Philosophy of Science, World Academy of Art and Science, International Academy for Systems and Cybernetic Sciences
| [[filosoof]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''&lt;br/&gt;[[pianist]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Ungari]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Budapest]]
| ''[[:d:Q157762|Cecina]]''
| 
|-
| [[:d:Q106777902|Q106777902]]
| ''[[:d:Q106777902|Wilford Lloyd Baumes]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] person (†2026) ♂
| 
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q112404256|Q112404256]]
| ''[[:d:Q112404256|Klaus Fehn]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-03-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Geograaf|geograaf]] (1936–2026) ♂
| [[geograaf]]
| [[Saksamaa]]
| [[München]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q11377400|Q11377400]]
| ''[[:d:Q11377400|Rentarō Imanishi]]''
| data-sort-value=&quot;1924&quot; | 1924-09-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Jaapan|Jaapan]] pesapallimängija, baseball manager (1924–2026) ♂
| ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1186921|baseball manager]]''
| [[Jaapan]]
| [[Ōsaka prefektuur]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q11966661|Q11966661]]
| ''[[:d:Q11966661|Egil Ulateig]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-03-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Norra|norralased]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1946–2026) ♂
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]
| [[Norra]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q124847976|Q124847976]]
| ''[[:d:Q124847976|Klaus Märtens]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Autor|autor]], kunstikaupmees (1937–2026) ♂
| [[autor]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q173950|kunstikaupmees]]''
| [[Saksamaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q133463220|Q133463220]]
| ''[[:d:Q133463220|Elene Abashidze]]''
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922-03-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Gruusia|Gruusia]] [[Geoloog|geoloog]], haridustöötaja (1922–2026) ♀
| [[geoloog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q974144|haridustöötaja]]''
| [[Gruusia]]
| [[Tšiathura]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140380864|Q140380864]]
| ''[[:d:Q140380864|Amílcar Romano]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-08-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Portugal|Portugal]] [[Poliitik|poliitik]], [[Õpetaja|õpetaja]], member of the Assembly of the Republic (1951–2026) ♂
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]
| [[Portugal]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140385373|Q140385373]]
| ''[[:d:Q140385373|Volodymyr Kononnikov]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Ukraina|ukrainlane]] [[Sõdur|sõdur]] (†2026) ♂; [[Bohdan Hmelnõtskõi orden]]
| [[sõdur]]
| [[Ukraina]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140391395|Q140391395]]
| ''[[:d:Q140391395|Eddie Bevans]]''
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| Person (1985–2026) ♂
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140392926|Q140392926]]
| ''[[:d:Q140392926|Aintzane López Azcona]]''
| data-sort-value=&quot;1996&quot; | 1996-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Õpetaja|õpetaja]], amateur artist (1996–2026) ♀
| [[õpetaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q59939361|amateur artist]]''
| 
| [[Pamplona]]
| [[Pamplona]]
| 
|-
| [[:d:Q140447257|Q140447257]]
| ''[[:d:Q140447257|Gerard de Braconier]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-12-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Kitarrist|kitarrist]], [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]] (1955–2026) ♂; member of Toontje Lager, Captain Gumbo
| [[kitarrist]]&lt;br/&gt;[[laulukirjutaja]]
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1449455|Q1449455]]
| ''[[:d:Q1449455|Franz Wieser]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-09-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| Saksa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Saksamaa]]
| [[Heilbronn]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1587303|Q1587303]]
| ''[[:d:Q1587303|Hartmann Römer]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-06-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| Saksamaa füüsik
| [[füüsik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Saksamaa]]
| [[Wuppertal]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16090847|Q16090847]]
| ''[[:d:Q16090847|Ken Lewis]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-11-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] kriketimängija (1928–2026) ♂
| ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]''
| [[Suurbritannia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q16167148|Q16167148]]
| ''[[:d:Q16167148|Sonia Antinori]]''
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-04-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| Itaalia näitleja
| ''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;[[näitekirjanik]]&lt;br/&gt;[[Art director|kunstiline juht]]
| [[Itaalia]]
| [[Viareggio]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16594332|Q16594332]]
| ''[[:d:Q16594332|Alla Chernova]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-09-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]] (1943–2026) ♀; spouse of Leonid Menaker
| [[näitleja]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Peterburi]]
| [[Komarovo kalmistu]]
|-
| [[:d:Q1692919|Q1692919]]
| ''[[:d:Q1692919|Piotr Chmielowski]]''
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-04-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| Poola poliitik
| [[poliitik]]
| [[Poola]]
| [[Chorzów]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1890046|Q1890046]]
| ''[[:d:Q1890046|Manfred Vorderwülbecke]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-01-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Saksamaa|sakslased]] telesaatejuht, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], spordiajakirjanik, non-fiction writer, suusainstruktor, toimetaja (1940–2026) ♂
| ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11313148|spordiajakirjanik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3020534|suusainstruktor]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q876864|toimetaja]]''
| [[Saksamaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q19816915|Q19816915]]
| ''[[:d:Q19816915|Sevgül Uludağ]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-10-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Põhja-Küprose Türgi Vabariik|Põhja-Küprose Türgi Vabariik]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], aktivist (1958–2026) ♀; Courage in Journalism Award
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15253558|aktivist]]''
| [[Põhja-Küprose Türgi Vabariik]]
| [[Nikosia]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q22279156|Q22279156]]
| ''[[:d:Q22279156|Neil McNeill]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-02-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| Australian rules football player (1932–2026) ♂
| ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q26251515|Q26251515]]
| ''[[:d:Q26251515|Teruki Gotō]]''
| data-sort-value=&quot;1982&quot; | 1982-12-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Jaapan|Jaapan]] political activist (1982–2026) ♂
| ''[[:d:Q11499147|political activist]]''
| [[Jaapan]]
| [[Kunitachi]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3147795|Q3147795]]
| ''[[:d:Q3147795|Ideflawen]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-01-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Alžeeria|Alžeeria]] [[Laulja|laulja]], [[Muusik|muusik]] (1957–2026) ♂
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Alžeeria]]
| ''[[:d:Q3529010|Timizart]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q4439309|Q4439309]]
| ''[[:d:Q4439309|Gagik Stambolcyan]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-06-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| Armeenia poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2419397|Terapeut]]''
| [[Armeenia]]
| [[Jerevan]]
| [[Ararati maakond]]
| 
|-
| [[:d:Q5233202|Q5233202]]
| ''[[:d:Q5233202|David E. Potter]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-07-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Ettevõtja|ettevõtja]], [[Tegevdirektor|tegevdirektor]], esimees, trustee (1943–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu komandör, Mountbatten Medal, Fellow of the Royal Academy of Engineering, [[Audoktor|audoktor]]; spouse of Elaine Potter
| [[ettevõtja]]
| [[Suurbritannia]]
| [[East London]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q55389628|Q55389628]]
| ''[[:d:Q55389628|Gamal Mohamed]]''
| data-sort-value=&quot;1999&quot; | 1999-02-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Egiptus|Egiptus]] maadleja (1999–2026) ♂
| ''[[:d:Q12369333|maadleja]]''
| [[Egiptus]]
| [[Kairo]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5949737|Q5949737]]
| ''[[:d:Q5949737|Mohammad Kouchakpour]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Iraan|Iraan]] [[Fotograaf|fotograaf]] (1955–2026) ♂
| [[fotograaf]]
| [[Iraan]]
| ''[[:d:Q5855657|Kapurchal]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q60346064|Q60346064]]
| ''[[:d:Q60346064|Elisabeth Stiefel]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-04-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| Saksamaa majandusteadlane
| [[majandusteadlane]]
| 
| [[Ulm]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6318053|Q6318053]]
| ''[[:d:Q6318053|Justin Richards]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-09-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| Suurbritannia kirjanik
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q4853732|lastekirjanik]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q990775|Epping]]''
| [[Warwickshire]]
| 
|-
| [[:d:Q6423887|Q6423887]]
| ''[[:d:Q6423887|Knut Erling Granaas]]''
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-04-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Norra|norralased]] kelguhokimängija (1967–2026) ♂
| ''[[:d:Q56885102|kelguhokimängija]]''
| [[Norra]]
| ''[[:d:Q56869|Askeri vald]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q657955|Q657955]]
| ''[[:d:Q657955|Wolfgang Paul]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-01-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| Saksamaa jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q157798|watchmaker]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q211423|kullassepp]]''
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q10921|Olsberg]]''
| ''[[:d:Q10921|Olsberg]]''
| 
|-
| [[:d:Q6844261|Q6844261]]
| ''[[:d:Q6844261|Mignon Dunn]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-06-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]] (1928–2026) ♀
| [[ooperilaulja]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Memphis (Tennessee)|Memphis]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q714964|Q714964]]
| ''[[:d:Q714964|Artur Dmitriev]]''
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-01-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] iluuisutaja, figure skating choreographer, iluuisutreener (1968–2026) ♂; &quot;Teenete eest Isamaa ees&quot; III järgu orden, [[Rahvaste Sõpruse orden]], [[NSV Liidu teeneline meistersportlane]]; spouse of Tatiana Druchinina
| ''[[:d:Q13219587|iluuisutaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q55284884|figure skating choreographer]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q57199189|iluuisutreener]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Bila Tserkva]]
| [[Moskva]]
| [[Serafimovskoje kalmistu]]
|-
| [[:d:Q7499708|Q7499708]]
| ''[[:d:Q7499708|Shoaib Ahmed]]''
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-05-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[India|India]] äriinimene, [[Tarkvarainsener]] (1964–2026) ♂
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''&lt;br/&gt;[[Tarkvarainsener]]
| [[India]]
| [[Bengaluru|Bangalore]]
| [[Bengaluru|Bangalore]]
| 
|-
| [[:d:Q7925964|Q7925964]]
| ''[[:d:Q7925964|Victor H. Mair]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-03-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] keeleteadlane, korvpallur, [[Filoloog|filoloog]], sinoloog (1943–2026) ♂; member of [[Rahukorpus]]
| ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''&lt;br/&gt;[[filoloog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15255771|sinoloog]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q2668722|East Canton]]''
| [[Philadelphia]]
| 
|-
| [[:d:Q81215445|Q81215445]]
| ''[[:d:Q81215445|Klaus Langrock]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-04-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatlik Vabariik]] käsipallur, käsipallitreener (1934–2026) ♂
| ''[[:d:Q12840545|käsipallur]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q13365201|käsipallitreener]]''
| [[Saksa Demokraatlik Vabariik]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q9157138|Q9157138]]
| ''[[:d:Q9157138|Antoni Misiaszek]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-02-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Poola|poolakad]] [[Presbüter|presbüter]] (1938–2026) ♂
| [[presbüter]]
| [[Poola]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q9311117|Q9311117]]
| ''[[:d:Q9311117|Robert Słaboń]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-09-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Poola|poolakad]] [[Sportlane|sportlane]], speedway rider (1953–2026) ♂; child of Adolf Słaboń
| [[sportlane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q63243629|speedway rider]]''
| [[Poola]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q93244169|Q93244169]]
| ''[[:d:Q93244169|Gerd Kleinheyer]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-08-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Jurist|jurist]] (1931–2026) ♂; member of KDStV Bavaria Bonn
| [[jurist]]
| [[Saksamaa]]
| [[Berliin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q95146579|Q95146579]]
| ''[[:d:Q95146579|Marie Viková]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-07-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Näitleja|näitleja]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1935–2026) ♀
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]
| [[Tšehhoslovakkia]]
| [[Olomouc]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q95208258|Q95208258]]
| ''[[:d:Q95208258|Sibylle Badstübner-Gröger]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-10-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| [[Saksamaa|sakslased]] kunstiajaloolane (1935–2026) ♀; Ferdinand-von-Quast-Medaille; spouse of Ernst Badstübner
| ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q8920|Hellerau]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q956678|Q956678]]
| [[Vlado Janevski]]
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-11-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-28
| Makedoonia laulja
| [[laulja]]
| [[Põhja-Makedoonia]]
| [[Skopje]]
| [[Skopje]]
| ''[[:d:Q84951945|Butel cemetery]]''
|}
{{Wikidata loendi lõpp}}</text>
      <sha1>ikwuqj0e6a5e662wi43hcgh7gqgvxi6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Paradoks (ansambel)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>501863</id>
    <revision>
      <id>7204250</id>
      <parentid>6582283</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T10:49:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7204250</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4680" sha1="mzisr3hehp2j3yl9hympdyug10ikr2r" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuli}}
'''Paradoks''' oli [[Paide]]st pärit Eesti vokaal-instrumentaalkollektiiv, mis viljeleb [[rokkmuusika]]t. 1979. aastal asutatud ansambel on korduvalt teatanud tegevuse lõpetamisest, kuid vaheaegade järel siiski edasi musitseerinud.&lt;ref name=&quot;KÖP&quot; /&gt;

Paradoksi esimene plaadistusena ilmus 1989. aastal riikliku plaadifirma [[Melodija]] kogumikul &quot;[[Eesti pop]]. X&quot; pala &quot;[[Ära möödu must lähedalt (laul)|Ära möödu must lähedalt]]&quot;, mis on tänini on ansambli loomingu tuntuim näide.

1996. aastal ilmunud samanimelisel helikassetil &quot;[[Ära möödu must lähedalt (album)|Ära möödu must lähedalt]]&quot; oli nimiloo muusika autoriks märgitud Peeter Kirss ja sõnade autoriks [[Aita Kivi]]. Kassett salvestati [[Tallinna Linnahall]]i stuudios, tootja oli [[Kaljuste Music Group]]. Kassetil esinesid ansambli koosseisus [[Peeter Kirss]] (laul, saatelaul), [[Jaan Reim]] (kitarrid, saatelaul) [[Andrus Särev]], (basskitarr), [[Enno Rõõs]] (süntesaatorid) ja [[Kuldar Eller]] (trummid). Saatelauljana oli kaastegev ka [[Mait Paldra]]. Omaloomingu kõrval kasutati ka [[Juhan Viiding]]u, [[Astri Teder]]i, [[Tõnu Trubetsky]], [[Ellen Niit|Ellen Niidu]] ja Aita Kivi tekste.&lt;ref name=&quot;aBv95&quot; /&gt;

Ansambel pälvis tunnustust nii Eestis kui ka välisriikides. Haapsalu festivalil [[VIA 81]] (vokaal-instrumentaalansamblite konkurss) tuli Paradoks laureaadiks, [[VIA]] festivali võitis muusikakollektiiv korduvalt ka hiljem. Kontserdireisidel esineti Venemaal, Kasahstanis, Lätis, Leedus ja Soomes.

Paradoksi helindeid on kasutatud mitmel muusikakogumikul nagu 1996. aasta CD-l &quot;Top '96-'97&quot;, 2001. aasta CD-l &quot;Eesti kaheksakümnendad&quot;, 2003. aasta CD-l &quot;Tähesadu Episood 2: vanad tähed säravad uues valguses!&quot; jt. 2011. aastal tegi menuloost &quot;Ära möödu must lähedalt&quot; ingliskeelse versiooni &quot;Hurricane&quot;{{lisa viide}} [[Nick van Eede]].&lt;ref name=&quot;4iJBl&quot; /&gt;

2002. aastal liitus ansambliga trummar Ken Koemets ja 2016. aastal laulusolist Avo Aas.&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/289337/paradoks-rokib-sama-voimsalt-ka-mitukummend-aastat-hiljem Paradoks rokib sama võimsalt ka mitukümmend aastat hiljem]. ERR Eeter, 14.02.2016.&lt;/ref&gt;

Ansamblit selle algkoosseisus pole võimalik enam kuulda, sest 2018. aasta jaanuaris suri Kuldar Eller&lt;ref&gt;[https://elu24.postimees.ee/4381935/tana-suri-rokkansambli-paradoks-trummar-kuldar-eller Täna suri rokkansambli Paradoks trummar Kuldar Eller]. Postimees, 20.01.2018.&lt;/ref&gt;, 2023. aasta septembris Jaan Reim&lt;ref&gt;[https://kultuur.postimees.ee/7848546/lahkus-ansambli-paradoks-legendaarne-kitarrist Lahkus ansambli Paradoks legendaarne kitarrist]. Postimees, 05.09.2023.&lt;/ref&gt; ja 2024. aasta veebruaris ka Peeter Kirss&lt;ref&gt;[https://jarvateataja.postimees.ee/7955914/lahkus-paide-legendaarse-rokkansambli-solist Lahkus Paide legendaarse rokkansambli solist]. Järva Teataja, 09.02.2024.&lt;/ref&gt;. Seetõttu korraldas ansambel oktoobris 2024 suure hüvastijätukontserdi &quot;Paradoks 45&quot;, kus Paradoks Rock Grupi nime all esinesid peale Enno Rõõsi ja Andrus Särev veel Avo Aas ja Mari Kirss ning Nevesise ja Ans. Anduri liikmed Erki Reim, Bert Järvet, Ken Koemets, Mihkel Kirss, Madis Kirss, Gert Pajuväli ja [[Madis Aesma]].&lt;ref&gt;Maarit Nõmm. [https://jarvateataja.postimees.ee/8113876/paradoks-45-tanane-loppkontsert-toob-taismaja Paradoks 45 ⟩ Tänane lõppkontsert toob täismaja] Järva Teataja, 12.10.2024.&lt;/ref&gt; 

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;KÖP&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20180320043640/http://www.foto.etv.ee/vaata/kop-kop-oi-aegu-ammuseid-paradoks/similar-48627 KÖP: KÖP. OI, AEGU AMMUSEID... Paradoks] Eesti Raadio, 30. september 2000&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aBv95&quot;&gt;[http://www.ester.ee/record=b2195101~S1*est Ära möödu must lähedalt], Tabasalu: Kaljuste Music Group, 1996 (helikassett) andmekogus Ester&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4iJBl&quot;&gt;Silja Paavle. [https://www.ohtuleht.ee/681581/paide-rokisaurused-teevad-taas-bandi-ilma-muusikata-oli-elus-midagi-puudu Paide rokisaurused teevad taas bändi: &quot;Ilma muusikata oli elus midagi puudu&quot;]. Õhtuleht, 12. juuni 2015&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [http://www.foto.etv.ee/vaata/kop-kop-oi-aegu-ammuseid-paradoks/similar-48627 KÖP: KÖP. OI, AEGU AMMUSEID... Paradoks]. Eesti Raadio, 30. september 2000
* [[Madis Aesma]]. [http://ekspress.delfi.ee/areen/nahka-riietatud-paide-isasaurused?id=30470607 Nahka riietatud Paide isasaurused]. Eesti Ekspress, 18. aprill 2010
* [[Silja Paavle]]. [https://www.ohtuleht.ee/681581/paide-rokisaurused-teevad-taas-bandi-ilma-muusikata-oli-elus-midagi-puudu Paide rokisaurused teevad taas bändi: &quot;Ilma muusikata oli elus midagi puudu&quot;]. Õhtuleht, 12. juuni 2015

[[Kategooria:Eesti ansamblid]]</text>
      <sha1>mzisr3hehp2j3yl9hympdyug10ikr2r</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204254</id>
      <parentid>7204250</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T10:58:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7204254</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5230" sha1="kzign8vj6thy25w2m5f7nirywxrbuuz" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuli}}
'''Paradoks''' oli [[Paide]]st pärit Eesti vokaal-instrumentaalkollektiiv, mis viljeleb [[rokkmuusika]]t. 1979. aastal asutatud ansambel on korduvalt teatanud tegevuse lõpetamisest, kuid vaheaegade järel siiski edasi musitseerinud.&lt;ref name=&quot;KÖP&quot; /&gt;

Paradoksi esimene plaadistusena ilmus 1989. aastal riikliku plaadifirma [[Melodija]] kogumikul &quot;[[Eesti pop]]. X&quot; pala &quot;[[Ära möödu must lähedalt (laul)|Ära möödu must lähedalt]]&quot;, mis on tänini on ansambli loomingu tuntuim näide.

1996. aastal ilmunud samanimelisel helikassetil &quot;[[Ära möödu must lähedalt (album)|Ära möödu must lähedalt]]&quot; oli nimiloo muusika autoriks märgitud Peeter Kirss ja sõnade autoriks [[Aita Kivi]]. Kassett salvestati [[Tallinna Linnahall]]i stuudios, tootja oli [[Kaljuste Music Group]]. Kassetil esinesid ansambli koosseisus [[Peeter Kirss]] (laul, saatelaul), [[Jaan Reim]] (kitarrid, saatelaul) [[Andrus Särev]], (basskitarr), [[Enno Rõõs]] (süntesaatorid) ja [[Kuldar Eller]] (trummid). Saatelauljana oli kaastegev ka [[Mait Paldra]]. Omaloomingu kõrval kasutati ka [[Juhan Viiding]]u, [[Astri Teder]]i, [[Tõnu Trubetsky]], [[Ellen Niit|Ellen Niidu]] ja Aita Kivi tekste.&lt;ref name=&quot;aBv95&quot; /&gt;

Ansambel viljeles [[Hard rock|''hard-rock''&lt;nowiki/&gt;'i]] ja [[bluus]]i&lt;ref&gt;Sirje Paavle. [https://www.ohtuleht.ee/melu/681581/paide-rokisaurused-teevad-taas-bandi-ilma-muusikata-oli-elus-midagi-puudu Paide rokisaurused teevad taas bändi: &quot;Ilma muusikata oli elus midagi puudu&quot;]. Õhtuleht.ee, 12.06.2015.&lt;/ref&gt; ning pälvis tunnustust nii Eestis kui ka välisriikides. Haapsalu festivalil [[VIA 81]] (vokaal-instrumentaalansamblite konkurss) tuli Paradoks laureaadiks, [[VIA]] festivali võitis muusikakollektiiv korduvalt ka hiljem. Kontserdireisidel esineti Venemaal, Kasahstanis, Lätis, Leedus ja Soomes.

Paradoksi helindeid on kasutatud mitmel muusikakogumikul, nagu 1996. aasta CD-l &quot;Top '96-'97&quot;, 2001. aasta CD-l &quot;Eesti kaheksakümnendad&quot;, 2003. aasta CD-l &quot;Tähesadu Episood 2: vanad tähed säravad uues valguses!&quot; jt. 2011. aastal tegi menuloost &quot;Ära möödu must lähedalt&quot; ingliskeelse versiooni &quot;Hurricane&quot;{{lisa viide}} [[Nick van Eede]].&lt;ref name=&quot;4iJBl&quot; /&gt;

2003. aastal liitus ansambliga trummar Ken Koemets ja 2015. aastal laulusolist Avo Aas.&lt;ref&gt;Sirje Paavle. [https://www.ohtuleht.ee/melu/681581/paide-rokisaurused-teevad-taas-bandi-ilma-muusikata-oli-elus-midagi-puudu Paide rokisaurused teevad taas bändi: &quot;Ilma muusikata oli elus midagi puudu&quot;]. Õhtuleht.ee, 12.06.2015.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/289337/paradoks-rokib-sama-voimsalt-ka-mitukummend-aastat-hiljem Paradoks rokib sama võimsalt ka mitukümmend aastat hiljem]. ERR Eeter, 14.02.2016.&lt;/ref&gt;

Ansamblit selle algkoosseisus pole võimalik enam kuulda, sest 2018. aasta jaanuaris suri Kuldar Eller&lt;ref&gt;[https://elu24.postimees.ee/4381935/tana-suri-rokkansambli-paradoks-trummar-kuldar-eller Täna suri rokkansambli Paradoks trummar Kuldar Eller]. Postimees, 20.01.2018.&lt;/ref&gt;, 2023. aasta septembris Jaan Reim&lt;ref&gt;[https://kultuur.postimees.ee/7848546/lahkus-ansambli-paradoks-legendaarne-kitarrist Lahkus ansambli Paradoks legendaarne kitarrist]. Postimees, 05.09.2023.&lt;/ref&gt; ja 2024. aasta veebruaris ka Peeter Kirss&lt;ref&gt;[https://jarvateataja.postimees.ee/7955914/lahkus-paide-legendaarse-rokkansambli-solist Lahkus Paide legendaarse rokkansambli solist]. Järva Teataja, 09.02.2024.&lt;/ref&gt;. Seetõttu korraldas ansambel oktoobris 2024 suure hüvastijätukontserdi &quot;Paradoks 45&quot;, kus Paradoks Rock Grupi nime all esinesid peale Enno Rõõsi ja Andrus Särev veel Avo Aas ja Mari Kirss ning Nevesise ja Ans. Anduri liikmed Erki Reim, Bert Järvet, Ken Koemets, Mihkel Kirss, Madis Kirss, Gert Pajuväli ja [[Madis Aesma]].&lt;ref&gt;Maarit Nõmm. [https://jarvateataja.postimees.ee/8113876/paradoks-45-tanane-loppkontsert-toob-taismaja Paradoks 45 ⟩ Tänane lõppkontsert toob täismaja] Järva Teataja, 12.10.2024.&lt;/ref&gt; 

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;KÖP&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20180320043640/http://www.foto.etv.ee/vaata/kop-kop-oi-aegu-ammuseid-paradoks/similar-48627 KÖP: KÖP. OI, AEGU AMMUSEID... Paradoks] Eesti Raadio, 30. september 2000&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aBv95&quot;&gt;[http://www.ester.ee/record=b2195101~S1*est Ära möödu must lähedalt], Tabasalu: Kaljuste Music Group, 1996 (helikassett) andmekogus Ester&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4iJBl&quot;&gt;Silja Paavle. [https://www.ohtuleht.ee/681581/paide-rokisaurused-teevad-taas-bandi-ilma-muusikata-oli-elus-midagi-puudu Paide rokisaurused teevad taas bändi: &quot;Ilma muusikata oli elus midagi puudu&quot;]. Õhtuleht, 12. juuni 2015&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [http://www.foto.etv.ee/vaata/kop-kop-oi-aegu-ammuseid-paradoks/similar-48627 KÖP: KÖP. OI, AEGU AMMUSEID... Paradoks]. Eesti Raadio, 30. september 2000
* [[Madis Aesma]]. [http://ekspress.delfi.ee/areen/nahka-riietatud-paide-isasaurused?id=30470607 Nahka riietatud Paide isasaurused]. Eesti Ekspress, 18. aprill 2010
* [[Silja Paavle]]. [https://www.ohtuleht.ee/681581/paide-rokisaurused-teevad-taas-bandi-ilma-muusikata-oli-elus-midagi-puudu Paide rokisaurused teevad taas bändi: &quot;Ilma muusikata oli elus midagi puudu&quot;]. Õhtuleht, 12. juuni 2015

[[Kategooria:Eesti ansamblid]]</text>
      <sha1>kzign8vj6thy25w2m5f7nirywxrbuuz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204273</id>
      <parentid>7204254</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T11:23:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7204273</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5765" sha1="s4yqcp57347rgfkchkswvab6l5riqer" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuli}}
'''Paradoks''' oli [[Paide]]st pärit Eesti vokaal-instrumentaalkollektiiv, mis viljeles [[rokkmuusika]]t. 1979. aastal asutatud ansambel teatas 2000. aastatel korduvalt tegevuse lõpetamisest, kuid musitseeris ka pärast pikemaid pause siiski edasi. Ansambli liider oli vokaalsolist Peeter Kirss.&lt;ref name=&quot;KÖP&quot; /&gt;

Paradoksi esimene plaadistusena ilmus 1989. aastal riikliku plaadifirma [[Melodija]] kogumikul &quot;[[Eesti pop]]. X&quot; pala &quot;[[Ära möödu must lähedalt (laul)|Ära möödu must lähedalt]]&quot;, mis on tänini on ansambli loomingu tuntuim näide. Sama lugu muutus uuesti üliaktuaalseks 30 aastat hiljem – 2019/2020. aastal [[koroonapandeemia]] aegu, kui koroonapiirangute kontekstis hakati seda pilamisi nimetama koroonaaja hümniks.&lt;ref&gt;Helina Piip. [https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/999850/paradoksi-hittloo-sonade-autor-vahel-mulle-helistatakse-tee-raadio-lahti-sinu-laul-tuleb Paradoksi hittloo sõnade autor: Vahel mulle helistatakse: „Tee raadio lahti, sinu laul tuleb!“] Õhtuleht.ee, 01.05.2020.&lt;/ref&gt;

1996. aastal ilmunud samanimelisel helikassetil &quot;[[Ära möödu must lähedalt (album)|Ära möödu must lähedalt]]&quot; oli nimiloo muusika autoriks märgitud Peeter Kirss ja sõnade autoriks [[Aita Kivi]]. Kassett salvestati [[Tallinna Linnahall]]i stuudios, tootja oli [[Kaljuste Music Group]]. Kassetil esinesid ansambli koosseisus [[Peeter Kirss]] (laul, saatelaul), [[Jaan Reim]] (kitarrid, saatelaul) [[Andrus Särev]], (basskitarr), [[Enno Rõõs]] (süntesaatorid) ja [[Kuldar Eller]] (trummid). Saatelauljana oli kaastegev ka [[Mait Paldra]]. Omaloomingu kõrval kasutati ka [[Juhan Viiding]]u, [[Astri Teder]]i, [[Tõnu Trubetsky]], [[Ellen Niit|Ellen Niidu]] ja Aita Kivi tekste.&lt;ref name=&quot;aBv95&quot; /&gt;

Ansambel viljeles [[Hard rock|''hard-rock''&lt;nowiki/&gt;'i]] ja [[bluus]]i&lt;ref&gt;Sirje Paavle. [https://www.ohtuleht.ee/melu/681581/paide-rokisaurused-teevad-taas-bandi-ilma-muusikata-oli-elus-midagi-puudu Paide rokisaurused teevad taas bändi: &quot;Ilma muusikata oli elus midagi puudu&quot;]. Õhtuleht.ee, 12.06.2015.&lt;/ref&gt; ning pälvis tunnustust nii Eestis kui ka välisriikides. Haapsalu festivalil [[VIA 81]] (vokaal-instrumentaalansamblite konkurss) tuli Paradoks laureaadiks, [[VIA]] festivali võitis muusikakollektiiv korduvalt ka hiljem. Kontserdireisidel esineti Venemaal, Kasahstanis, Lätis, Leedus ja Soomes.

Paradoksi helindeid on kasutatud mitmel muusikakogumikul, nagu 1996. aasta CD-l &quot;Top '96-'97&quot;, 2001. aasta CD-l &quot;Eesti kaheksakümnendad&quot;, 2003. aasta CD-l &quot;Tähesadu Episood 2: vanad tähed säravad uues valguses!&quot; jt. 2011. aastal tegi menuloost &quot;Ära möödu must lähedalt&quot; ingliskeelse versiooni &quot;Hurricane&quot;{{lisa viide}} [[Nick van Eede]].&lt;ref name=&quot;4iJBl&quot; /&gt;

2003. aastal liitus ansambliga trummar Ken Koemets ja 2015. aastal laulusolist Avo Aas.&lt;ref&gt;Sirje Paavle. [https://www.ohtuleht.ee/melu/681581/paide-rokisaurused-teevad-taas-bandi-ilma-muusikata-oli-elus-midagi-puudu Paide rokisaurused teevad taas bändi: &quot;Ilma muusikata oli elus midagi puudu&quot;]. Õhtuleht.ee, 12.06.2015.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/289337/paradoks-rokib-sama-voimsalt-ka-mitukummend-aastat-hiljem Paradoks rokib sama võimsalt ka mitukümmend aastat hiljem]. ERR Eeter, 14.02.2016.&lt;/ref&gt;

Ansamblit selle algkoosseisus pole võimalik enam kuulda, sest 2018. aasta jaanuaris suri Kuldar Eller&lt;ref&gt;[https://elu24.postimees.ee/4381935/tana-suri-rokkansambli-paradoks-trummar-kuldar-eller Täna suri rokkansambli Paradoks trummar Kuldar Eller]. Postimees, 20.01.2018.&lt;/ref&gt;, 2023. aasta septembris Jaan Reim&lt;ref&gt;[https://kultuur.postimees.ee/7848546/lahkus-ansambli-paradoks-legendaarne-kitarrist Lahkus ansambli Paradoks legendaarne kitarrist]. Postimees, 05.09.2023.&lt;/ref&gt; ja 2024. aasta veebruaris ka Peeter Kirss&lt;ref&gt;[https://jarvateataja.postimees.ee/7955914/lahkus-paide-legendaarse-rokkansambli-solist Lahkus Paide legendaarse rokkansambli solist]. Järva Teataja, 09.02.2024.&lt;/ref&gt;. Seetõttu korraldas ansambel oktoobris 2024 suure hüvastijätukontserdi &quot;Paradoks 45&quot;, kus Paradoks Rock Grupi nime all esinesid peale Enno Rõõsi ja Andrus Särev veel Avo Aas ja Mari Kirss ning Nevesise ja Ans. Anduri liikmed Erki Reim, Bert Järvet, Ken Koemets, Mihkel Kirss, Madis Kirss, Gert Pajuväli ja [[Madis Aesma]].&lt;ref&gt;Maarit Nõmm. [https://jarvateataja.postimees.ee/8113876/paradoks-45-tanane-loppkontsert-toob-taismaja Paradoks 45 ⟩ Tänane lõppkontsert toob täismaja] Järva Teataja, 12.10.2024.&lt;/ref&gt; 

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;KÖP&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20180320043640/http://www.foto.etv.ee/vaata/kop-kop-oi-aegu-ammuseid-paradoks/similar-48627 KÖP: KÖP. OI, AEGU AMMUSEID... Paradoks] Eesti Raadio, 30. september 2000&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aBv95&quot;&gt;[http://www.ester.ee/record=b2195101~S1*est Ära möödu must lähedalt], Tabasalu: Kaljuste Music Group, 1996 (helikassett) andmekogus Ester&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4iJBl&quot;&gt;Silja Paavle. [https://www.ohtuleht.ee/681581/paide-rokisaurused-teevad-taas-bandi-ilma-muusikata-oli-elus-midagi-puudu Paide rokisaurused teevad taas bändi: &quot;Ilma muusikata oli elus midagi puudu&quot;]. Õhtuleht, 12. juuni 2015&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [http://www.foto.etv.ee/vaata/kop-kop-oi-aegu-ammuseid-paradoks/similar-48627 KÖP: KÖP. OI, AEGU AMMUSEID... Paradoks]. Eesti Raadio, 30. september 2000
* [[Madis Aesma]]. [http://ekspress.delfi.ee/areen/nahka-riietatud-paide-isasaurused?id=30470607 Nahka riietatud Paide isasaurused]. Eesti Ekspress, 18. aprill 2010
* [[Silja Paavle]]. [https://www.ohtuleht.ee/681581/paide-rokisaurused-teevad-taas-bandi-ilma-muusikata-oli-elus-midagi-puudu Paide rokisaurused teevad taas bändi: &quot;Ilma muusikata oli elus midagi puudu&quot;]. Õhtuleht, 12. juuni 2015

[[Kategooria:Eesti ansamblid]]</text>
      <sha1>s4yqcp57347rgfkchkswvab6l5riqer</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204276</id>
      <parentid>7204273</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T11:25:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204276</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5763" sha1="il1a3n2vya249mxgo4pqh23w26gkja8" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuli}}
'''Paradoks''' oli [[Paide]]st pärit Eesti vokaal-instrumentaalansambel, mis viljeles [[rokkmuusika]]t. 1979. aastal asutatud ansambel teatas 2000. aastatel korduvalt tegevuse lõpetamisest, kuid musitseeris ka pärast pikemaid pause siiski edasi. Ansambli liider oli vokaalsolist Peeter Kirss.&lt;ref name=&quot;KÖP&quot; /&gt;

Paradoksi esimene plaadistusena ilmus 1989. aastal riikliku plaadifirma [[Melodija]] kogumikul &quot;[[Eesti pop]]. X&quot; pala &quot;[[Ära möödu must lähedalt (laul)|Ära möödu must lähedalt]]&quot;, mis on tänini on ansambli loomingu tuntuim näide. Sama lugu muutus uuesti üliaktuaalseks 30 aastat hiljem – 2019/2020. aastal [[koroonapandeemia]] aegu, kui koroonapiirangute kontekstis hakati seda pilamisi nimetama koroonaaja hümniks.&lt;ref&gt;Helina Piip. [https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/999850/paradoksi-hittloo-sonade-autor-vahel-mulle-helistatakse-tee-raadio-lahti-sinu-laul-tuleb Paradoksi hittloo sõnade autor: Vahel mulle helistatakse: „Tee raadio lahti, sinu laul tuleb!“] Õhtuleht.ee, 01.05.2020.&lt;/ref&gt;

1996. aastal ilmunud samanimelisel helikassetil &quot;[[Ära möödu must lähedalt (album)|Ära möödu must lähedalt]]&quot; oli nimiloo muusika autoriks märgitud Peeter Kirss ja sõnade autoriks [[Aita Kivi]]. Kassett salvestati [[Tallinna Linnahall]]i stuudios, tootja oli [[Kaljuste Music Group]]. Kassetil esinesid ansambli koosseisus [[Peeter Kirss]] (laul, saatelaul), [[Jaan Reim]] (kitarrid, saatelaul) [[Andrus Särev]], (basskitarr), [[Enno Rõõs]] (süntesaatorid) ja [[Kuldar Eller]] (trummid). Saatelauljana oli kaastegev ka [[Mait Paldra]]. Omaloomingu kõrval kasutati ka [[Juhan Viiding]]u, [[Astri Teder]]i, [[Tõnu Trubetsky]], [[Ellen Niit|Ellen Niidu]] ja Aita Kivi tekste.&lt;ref name=&quot;aBv95&quot; /&gt;

Ansambel viljeles [[Hard rock|''hard-rock''&lt;nowiki/&gt;'i]] ja [[bluus]]i&lt;ref&gt;Sirje Paavle. [https://www.ohtuleht.ee/melu/681581/paide-rokisaurused-teevad-taas-bandi-ilma-muusikata-oli-elus-midagi-puudu Paide rokisaurused teevad taas bändi: &quot;Ilma muusikata oli elus midagi puudu&quot;]. Õhtuleht.ee, 12.06.2015.&lt;/ref&gt; ning pälvis tunnustust nii Eestis kui ka välisriikides. Haapsalu festivalil [[VIA 81]] (vokaal-instrumentaalansamblite konkurss) tuli Paradoks laureaadiks, [[VIA]] festivali võitis muusikakollektiiv korduvalt ka hiljem. Kontserdireisidel esineti Venemaal, Kasahstanis, Lätis, Leedus ja Soomes.

Paradoksi helindeid on kasutatud mitmel muusikakogumikul, nagu 1996. aasta CD-l &quot;Top '96-'97&quot;, 2001. aasta CD-l &quot;Eesti kaheksakümnendad&quot;, 2003. aasta CD-l &quot;Tähesadu Episood 2: vanad tähed säravad uues valguses!&quot; jt. 2011. aastal tegi menuloost &quot;Ära möödu must lähedalt&quot; ingliskeelse versiooni &quot;Hurricane&quot;{{lisa viide}} [[Nick van Eede]].&lt;ref name=&quot;4iJBl&quot; /&gt;

2003. aastal liitus ansambliga trummar Ken Koemets ja 2015. aastal laulusolist Avo Aas.&lt;ref&gt;Sirje Paavle. [https://www.ohtuleht.ee/melu/681581/paide-rokisaurused-teevad-taas-bandi-ilma-muusikata-oli-elus-midagi-puudu Paide rokisaurused teevad taas bändi: &quot;Ilma muusikata oli elus midagi puudu&quot;]. Õhtuleht.ee, 12.06.2015.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/289337/paradoks-rokib-sama-voimsalt-ka-mitukummend-aastat-hiljem Paradoks rokib sama võimsalt ka mitukümmend aastat hiljem]. ERR Eeter, 14.02.2016.&lt;/ref&gt;

Ansamblit selle algkoosseisus pole võimalik enam kuulda, sest 2018. aasta jaanuaris suri Kuldar Eller&lt;ref&gt;[https://elu24.postimees.ee/4381935/tana-suri-rokkansambli-paradoks-trummar-kuldar-eller Täna suri rokkansambli Paradoks trummar Kuldar Eller]. Postimees, 20.01.2018.&lt;/ref&gt;, 2023. aasta septembris Jaan Reim&lt;ref&gt;[https://kultuur.postimees.ee/7848546/lahkus-ansambli-paradoks-legendaarne-kitarrist Lahkus ansambli Paradoks legendaarne kitarrist]. Postimees, 05.09.2023.&lt;/ref&gt; ja 2024. aasta veebruaris ka Peeter Kirss&lt;ref&gt;[https://jarvateataja.postimees.ee/7955914/lahkus-paide-legendaarse-rokkansambli-solist Lahkus Paide legendaarse rokkansambli solist]. Järva Teataja, 09.02.2024.&lt;/ref&gt;. Seetõttu korraldas ansambel oktoobris 2024 suure hüvastijätukontserdi &quot;Paradoks 45&quot;, kus Paradoks Rock Grupi nime all esinesid peale Enno Rõõsi ja Andrus Särev veel Avo Aas ja Mari Kirss ning Nevesise ja Ans. Anduri liikmed Erki Reim, Bert Järvet, Ken Koemets, Mihkel Kirss, Madis Kirss, Gert Pajuväli ja [[Madis Aesma]].&lt;ref&gt;Maarit Nõmm. [https://jarvateataja.postimees.ee/8113876/paradoks-45-tanane-loppkontsert-toob-taismaja Paradoks 45 ⟩ Tänane lõppkontsert toob täismaja] Järva Teataja, 12.10.2024.&lt;/ref&gt; 

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;KÖP&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20180320043640/http://www.foto.etv.ee/vaata/kop-kop-oi-aegu-ammuseid-paradoks/similar-48627 KÖP: KÖP. OI, AEGU AMMUSEID... Paradoks] Eesti Raadio, 30. september 2000&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aBv95&quot;&gt;[http://www.ester.ee/record=b2195101~S1*est Ära möödu must lähedalt], Tabasalu: Kaljuste Music Group, 1996 (helikassett) andmekogus Ester&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4iJBl&quot;&gt;Silja Paavle. [https://www.ohtuleht.ee/681581/paide-rokisaurused-teevad-taas-bandi-ilma-muusikata-oli-elus-midagi-puudu Paide rokisaurused teevad taas bändi: &quot;Ilma muusikata oli elus midagi puudu&quot;]. Õhtuleht, 12. juuni 2015&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [http://www.foto.etv.ee/vaata/kop-kop-oi-aegu-ammuseid-paradoks/similar-48627 KÖP: KÖP. OI, AEGU AMMUSEID... Paradoks]. Eesti Raadio, 30. september 2000
* [[Madis Aesma]]. [http://ekspress.delfi.ee/areen/nahka-riietatud-paide-isasaurused?id=30470607 Nahka riietatud Paide isasaurused]. Eesti Ekspress, 18. aprill 2010
* [[Silja Paavle]]. [https://www.ohtuleht.ee/681581/paide-rokisaurused-teevad-taas-bandi-ilma-muusikata-oli-elus-midagi-puudu Paide rokisaurused teevad taas bändi: &quot;Ilma muusikata oli elus midagi puudu&quot;]. Õhtuleht, 12. juuni 2015

[[Kategooria:Eesti ansamblid]]</text>
      <sha1>il1a3n2vya249mxgo4pqh23w26gkja8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Splain</title>
    <ns>0</ns>
    <id>505393</id>
    <revision>
      <id>7204065</id>
      <parentid>7102786</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T23:24:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7204065</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12000" sha1="l79dv5l292wn7m3w0wwiornynp9joto" xml:space="preserve">[[Fail:Parametic_Cubic_Spline.svg|pisi|400x400px|Üksikud sõlmed 1/3 ja 2/3 juures loovad kolm kuuppolünoom-splaini pidevusega C&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;. Kolmekordne sõlm intervalli mõlemas otsas tagab, et kõver interpoleerib lõpp-punkte]]
'''Splain''' on sile, ühesuguse struktuuriga tükiti [[Polünoom|polünomiaalne]] [[Funktsioon (matemaatika)|funktsioon]], mis liitepunktides rahuldab teatud sileduse tingimusi. [[Interpoleerimine|Interpolatsiooni]]probleemides eelistatakse tihtipeale splain-interpolatsiooni polünomiaalsele interpolatsioonile, kuna see annab sarnaseid tulemusi, isegi kui kasutada madala astme polünoome.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Mõiste &quot;splain&quot; pärineb painduvatest spiraalsetest seadmetest, mida [[laevaehitaja]]d ja[[joonestaja]]d kasutavad siledate [[kujund]]ite saamiseks.&lt;ref name=&quot;0Zxms&quot; /&gt;

== Sissejuhatus ==
Mõistet &quot;splain&quot; kasutatakse viitamiseks laiale funktsioonide klassile, mis tegeleb andmete interpoleerimise ja/või silumisega. Andmed võivad olla kas ühe- või mitmemõõtmelised. Splainidega lähendamine on tükiti interpoleerimine ühe ja sama astme polünoomiga.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Splain-funktsioonid on olemuselt piiratud mõõtmed, mis on peamine põhjus nende kasulikkuseks arvutustes ja esitustes. Ülejäänud artiklis on keskendutud täielikult ühemõõtmelistele, polünoomsetele splainidele ja kasutatud terminit &quot;splain&quot; selles piiratud tähenduses.

== Definitsioon ==
Lihtsaim splain on tükiti polünomiaalne [[Funktsioon (matemaatika)|funktsioon]], kus igal polünoomil on üks [[muutuja]]. Splain &lt;math&gt;S&lt;/math&gt; võtab väärtused vahemikust &lt;math&gt;\left [ a,b \right ]&lt;/math&gt; ja määrab need &lt;math&gt;\R&lt;/math&gt; [[reaalarv]]ude hulka:

&lt;math&gt;S\colon [a,b]\rightarrow \R.&lt;/math&gt;

Kuna &lt;math&gt;S&lt;/math&gt; on tükiti määratletud, valime &lt;math&gt;k&lt;/math&gt; lõiku vahemikus &lt;math&gt;\left [ a,b \right ]&lt;/math&gt;: 
: &lt;math&gt;[t_i, t_{i+1}], i=0,...,k-1
&lt;/math&gt;
: &lt;math&gt;[a,b]=[t_0,t_1]\cup [t_1,t_2]\cup ...\cup [t_{k-1},t_{k-1}]\cup [t_{k-1},t_k]&lt;/math&gt;
: &lt;math&gt;a=t_0\le t_1\le ...\le t_{k-1}\le t_k=b&lt;/math&gt;
Kõik need lõigud on seotud polünoomiga &lt;math&gt;P_i&lt;/math&gt;,
: &lt;math&gt;P_i\colon [t_i,t_{i+1}]\rightarrow \R&lt;/math&gt;.
&lt;math&gt;i&lt;/math&gt;''-''ndas lõigus vahemikus &lt;math&gt;\left [ a,b \right ]&lt;/math&gt; on &lt;math&gt;S&lt;/math&gt; määratletud &lt;math&gt;P_i&lt;/math&gt; abil,
: &lt;math&gt;S(t)=P_0(t), t_0\le t\le t_1,
&lt;/math&gt;
: &lt;math&gt;S(t)=P_1(t), t_1\le t\le t_2,&lt;/math&gt;
: &lt;math&gt;...&lt;/math&gt;
: &lt;math&gt;S(t)=P_{k-1}(t), t_{k-1} \le t\le t_k.&lt;/math&gt;

Antud &lt;math&gt;k+1&lt;/math&gt; punkti &lt;math&gt;t_j(0\le j\le k)&lt;/math&gt; nimetatakse '''sõlmedeks'''. Vektorit &lt;math display=&quot;inline&quot;&gt;t=(t_0,...,t_k)&lt;/math&gt; nimetatakse splaini '''sõlme vektoriks'''.
Kui sõlmed on ühtlaselt jaotatud vahemikus &lt;math&gt;\left [ a,b \right ]&lt;/math&gt; siis splaini nimetatakse '''ühtlaseks''', vastasel juhul nimetatakse splaini '''ebaühtlaseks'''.&lt;ref name=&quot;o4F55&quot; /&gt;

Kui &lt;math&gt;k&lt;/math&gt;''-''nda polünoomi tükkidel &lt;math&gt;P_i&lt;/math&gt; on iga aste vähemalt &lt;math&gt;n&lt;/math&gt;, siis splain on''' astmega''' &lt;math&gt;\le n&lt;/math&gt; (või &lt;math&gt;\le n+1&lt;/math&gt;).

Kui &lt;math&gt;1\le i\le k-1\colon S\in C^{\tau_i}&lt;/math&gt; kehtib &lt;math&gt;k-1&lt;/math&gt; punkti &lt;math&gt;t_i&lt;/math&gt;&lt;sub&gt;'' ''&lt;/sub&gt;naabruses, siis on splain sile (vähemalt) &lt;math&gt;C^{\tau_i}&lt;/math&gt; kohal &lt;math&gt;t_i&lt;/math&gt;. See tähendab, et kohal &lt;math&gt;t_i&lt;/math&gt; jagavad &lt;math&gt;P_{i-1}&lt;/math&gt; ja &lt;math&gt;P_i&lt;/math&gt; ühist tuletisväärtust astmest &lt;math&gt;0&lt;/math&gt; (funktsiooni väärtusest) kuni astmeni &lt;math&gt;r_i&lt;/math&gt; (teisisõnu, kahe kõrvuti asetseva polünoomi tükki ühendavad kõige rohkem &lt;math&gt;n-r_i&lt;/math&gt; sileduse kaotust).

Vektorit &lt;math&gt;r=(r_1,...,r_{k-1})&lt;/math&gt; kus splainil on siledus &lt;math&gt;C^{\tau_i}&lt;/math&gt; kohal  &lt;math&gt;t_i, i=1,...,k-1&lt;/math&gt; nimetatakse splaini '''sileduse vektoriks'''.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
== Näited ==
Oletame, et intervall &lt;math&gt;[a,b]&lt;/math&gt; on &lt;math&gt;[0,3]&lt;/math&gt; ja alamintervallid on&lt;math&gt;[0,1],[1,2],[2,3]&lt;/math&gt;. Oletame, et polünoomi tükid peavad olema astmega &lt;math&gt;2&lt;/math&gt; ja tükid vahemikus &lt;math&gt;[0,1]&lt;/math&gt; ja &lt;math&gt;[1,2]&lt;/math&gt; peavad ühinema väärtuse ja esimese tuletisega (&lt;math&gt;t=1&lt;/math&gt; korral) samal ajal kui tükid vahemikus &lt;math&gt;[1,2]&lt;/math&gt; ja &lt;math&gt;[2,3]&lt;/math&gt; ühinevad lihtsalt väärtusega (&lt;math&gt;t=2&lt;/math&gt; korral). See määrab splaini &lt;math&gt;S(t)&lt;/math&gt; tüübi, mille kohaselt

: &lt;math&gt;S(t) = P_0 (t) = -1+4t-t^2 \mbox{ , } 0 \le t &lt; 1&lt;/math&gt;
: &lt;math&gt;S(t) = P_1 (t) = 2t \mbox{ , } 1 \le t &lt; 2&lt;/math&gt;
: &lt;math&gt;S(t) = P_2 (t) = 2-t+t^2 \mbox{ , } 2 \le t \le 3&lt;/math&gt;
oleks selle tüübi liige ja ka
: &lt;math&gt;S(t) = P_0 (t) = -2-2t^2 \mbox{ , } 0 \le t &lt; 1&lt;/math&gt;
: &lt;math&gt;S(t) = P_1 (t) = 1-6t+t^2 \mbox{ , } 1 \le t &lt; 2&lt;/math&gt;
: &lt;math&gt;S(t) = P_2 (t) = -1+t-2t^2 \mbox{ , } 2 \le t \le 3&lt;/math&gt;

oleks selle tüübi liige. (Märkus: kuigi polünoomi tükk &lt;math&gt;2t&lt;/math&gt; ei ole ruutpolünoom, siis tulemust kutsutakse ikka ruutsplainiks. See näitab, et splaini astmeks on polünoom-osade maksimaalne aste.) Sellist tüüpi splaini pikendatud sõlme [[vektor]] oleks &lt;math&gt;(0,1,2,2,3)&lt;/math&gt;.

Kõige lihtsam splain on astmega &lt;math&gt;0&lt;/math&gt;. Seda nimetatakse ka [[Astmeline funktsioon|astmeliseks funktsiooniks]]. Järgmine kõige lihtsam splain on astmega &lt;math&gt;1&lt;/math&gt;. Seda kutsutakse ka '''lineaarsplainiks'''.&lt;ref name=&quot;iFS2c&quot; /&gt; Kinnine lineaarsplain (st esimene ja viimane sõlm langevad kokku) on lihtsalt [[hulknurk]].

Tavaline splain on naturaalne &lt;math&gt;3&lt;/math&gt;. astme '''kuupsplain'''.&lt;ref name=&quot;zJ2PX&quot; /&gt; Sõna &quot;naturaalne&quot; tähendab, et splaini polünoomi teine tuletis on interpoleerimise intervalli lõpp-punktides võrdne nulliga:
: &lt;math&gt;S''(a) \, = S''(b) = 0.&lt;/math&gt;

=== Algoritm kuupsplainide arvutamiseks ===
Kuupsplainid on kujul &lt;math&gt;{S}_{j} \left ( x  \right ) =  a_j + b_j \left ( x-x_j \right ) +  c_j  {\left ( x-x_j \right ) }^{2} + d_j {\left ( x-x_j \right ) }^{3}&lt;/math&gt;.
Arvestades koordinaatide komplekti&lt;math&gt;C=  \left[    \left ( {x}_{0},{y}_{0}  \right ) ,  \left ( {x}_{1},{y}_{1}   \right ) , .... ,  \left ( {x}_{n},{y}_{n}  \right ) \right ]&lt;/math&gt; soovime leida hulga &lt;math&gt;n \,&lt;/math&gt; splainiga &lt;math&gt;{S}_{i} \left ( x  \right )&lt;/math&gt;   &lt;math&gt;i = 0 , \ldots , n-1.&lt;/math&gt;

Need peavad rahuldama:
* &lt;math&gt; S_i \left (x_i \right) = y_i = S_{i-1}\left (x_i \right ), i = 1 , \ldots , n-1.&lt;/math&gt;
* &lt;math&gt;{S^'}_i \left (x_i \right) = {S^'}_{i-1}\left (x_i \right ), i = 1 , \ldots , n-1.&lt;/math&gt;
* &lt;math&gt;{S^{''}}_i \left (x_i \right) = {S^{''}}_{i-1}\left (x_i \right ), i = 1 , \ldots , n-1.&lt;/math&gt;
* &lt;math&gt;{S^{''}}_0 \left (x_0 \right) = {S^{''}}_{n-1} \left (x_n \right ) =0&lt;/math&gt;.
Defineerime ühe kuupsplaini &lt;math&gt;S \,&lt;/math&gt; 5-[[ennik]]una &lt;math&gt;(a,b,c,d,x_t) \,&lt;/math&gt; kus &lt;math&gt;a,b,c \,&lt;/math&gt; ja &lt;math&gt;d \,&lt;/math&gt; vastavad varem näidatud kujule ja &lt;math&gt;x_t \,&lt;/math&gt; on võrdne parameetriga &lt;math&gt;x_j. \,&lt;/math&gt;

'''Algoritm kuupsplaini arvutamiseks:'''
[[Sisend]]: koordinaatide hulk &lt;math&gt;C \,&lt;/math&gt;, kus &lt;math&gt;\left | C  \right | =n+1&lt;/math&gt;
Väljund: splainide hulk, mis koosneb &lt;math&gt;n&lt;/math&gt;-ist 5-[[ennik]]ust. 
# Loo uus [[massiiv (programmeerimine)|massiiv]] &lt;math&gt;a&lt;/math&gt; suurusega &lt;math&gt;n+1&lt;/math&gt; ja iga &lt;math&gt;i = 0 , \ldots , n&lt;/math&gt; korral seadista &lt;math&gt;a_i = y_i \,&lt;/math&gt;
# Loo uued massiivid &lt;math&gt;b&lt;/math&gt; ja &lt;math&gt;d&lt;/math&gt; mõlemad suurusega &lt;math&gt;n&lt;/math&gt;.
# Loo uus massiiv &lt;math&gt;h&lt;/math&gt; suurusega &lt;math&gt;n&lt;/math&gt; ja iga &lt;math&gt;i = 0 , \ldots , n-1&lt;/math&gt; seadista &lt;math&gt;h_i = x_{i+1} - x_i \,&lt;/math&gt;
# Loo uus massiiv &lt;math&gt;\alpha&lt;/math&gt;suurusega &lt;math&gt;n&lt;/math&gt; ja iga &lt;math&gt;i = 0 , \ldots , n-1&lt;/math&gt; seadista &lt;math&gt;{ \alpha }_{i}= \frac{3 }{{h}_{i} }  \left (  {a}_{i+1}-{a}_{i} \right )  -  \frac{3 }{{h}_{i-1} }  \left (  {a}_{i}-{a}_{i-1} \right ) &lt;/math&gt;.
# Loo uued massiivid &lt;math&gt;nc,l,\mu&lt;/math&gt; ja &lt;math&gt;z&lt;/math&gt; kõik suurusega &lt;math&gt;n+1 \,&lt;/math&gt;.
# Seadista &lt;math&gt; l_0 = 1, {\mu}_0 = z_0 = 0 \,&lt;/math&gt;
# Iga &lt;math&gt; i = 1 , \ldots , n-1 \,&lt;/math&gt;
## &lt;math&gt;{ l}_{i } =2 \left ( {x}_{i+1}-{x}_{i-1}  \right ) - {h}_{i-1}{\mu}_{i-1}&lt;/math&gt;.
## &lt;math&gt;{\mu}_{i}= \frac{ {h}_{i}}{{l}_{i} } &lt;/math&gt;.
## &lt;math&gt;{z}_{i} =  \frac{ {\alpha}_{i}-{h}_{i-1}{z}_{i-1}}{{l}_{i} } &lt;/math&gt;.
# Seadista &lt;math&gt; l_n = 1; z_n = c_n = 0. \,&lt;/math&gt;
# &lt;math&gt; j = n-1 , n-2 , \ldots , 0 &lt;/math&gt;
## &lt;math&gt; c_j = z_j - {\mu}_j c_{j+1} \,&lt;/math&gt;
## &lt;math&gt; b_j = \frac{{a}_{j+1}-{a}_{j} }{{h}_{j} } -  \frac{ {h}_{j} \left ( {c}_{j+1} +2{c}_{j}  \right ) }{ 3} &lt;/math&gt;
## &lt;math&gt; d_j = \frac{{c}_{j+1}-{c}_{j} }{3{h}_{j} } &lt;/math&gt;
# Loo uus splainide komplekt ja nimeta see valjund_komplekt. Paiguta sinna &lt;math&gt;n&lt;/math&gt; splaini &lt;math&gt;S&lt;/math&gt;.
# Iga &lt;math&gt;i = 0 , \ldots , n-1&lt;/math&gt;
## &lt;math&gt;S_{i,a}=a_i&lt;/math&gt;
## &lt;math&gt;S_{i,b}=b_i&lt;/math&gt;
## &lt;math&gt;S_{i,c}=c_i&lt;/math&gt;
## &lt;math&gt;S_{i,d}=d_i&lt;/math&gt;
## &lt;math&gt;S_{i,x}=x_i&lt;/math&gt;
# Väljund valjund_komplekt

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite journal|last=Schoenberg|first=Isaac J.|url=http://www.ams.org/journals/qam/1946-04-01/S0033-569X-1946-15914-5/S0033-569X-1946-15914-5.pdf|title=Contributions to the Problem of Approximation of Equidistant Data by Analytic Functions: Part A.—On the Problem of Smoothing or Graduation. A First Class of Analytic Approximation Formulae|journal=Quarterly of Applied Mathematics|volume=4|issue=2|pages=45—99|year=1946|access-date=2018-04-18|archive-date=2018-07-24|archive-url=https://web.archive.org/web/20180724114327/http://www.ams.org/journals/qam/1946-04-01/S0033-569X-1946-15914-5/S0033-569X-1946-15914-5.pdf|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0Zxms&quot;&gt;{{Cite journal|last=Wegman, Edward J., and Ian W. Wright|url=https://www.jstor.org/stable/2288640|title=Splines in statistics|journal=Journal of the American Statistical Association|volume=78|issue=382|pages=351-365|year=1983}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;o4F55&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Marek Kolk|URL=http://kodu.ut.ee/~mkolk243/2011/DifInt/loeng14/DIVNL-14.pdf|Pealkiri=Splain-Kollokatsioonimeetod|Väljaanne=Tartu Ülikool|Aeg=2012|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2018-04-18|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180418161858/http://kodu.ut.ee/~mkolk243/2011/DifInt/loeng14/DIVNL-14.pdf|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;iFS2c&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Tõnu Tõnso|URL=http://www.tlu.ee/~tonu/Arvmeet/Splkonsp.pdf|Pealkiri=Splainid|Väljaanne=Tallinna Ülikool|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zJ2PX&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Helle Trossmann|URL=http://kodu.ut.ee/~ingel/st.pdf|Pealkiri=Ruut- ja kuupsplainidega interpoleerimine|Väljaanne=Tartu Ülikool|Aeg=2004|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2018-04-18|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180418162025/http://kodu.ut.ee/~ingel/st.pdf|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
'''Teooria'''
* [http://math.fullerton.edu/mathews/n2003/CubicSplinesMod.html Kuuplsplain moodul] Prof. John H. Mathews California State University, Fullerton
* [http://ibiblio.org/e-notes/Splines/Intro.htm Interaktiivne sissejuhatus splainidesse], ibiblio.org
'''Exceli funktsioon'''
* [http://www.pimpmyexcel.com/ XLL Excel Addin Funktsioon kuupsplaini rakendamiseks]
'''Võrguteenuste pakkujad'''
* [http://www.akiti.ca/CubicSpline.html Online kuupsplain-interpolatsiooni keskkond]
* [http://www.vias.org/simulations/simusoft_spline.html Õppimine simulatsioonide abil] Erinevate kuupsplainide interaktiivne simulatsioon
* [http://demonstrations.wolfram.com/SymmetricalSplineCurves/ Sümmeetrilised splaini kõverad], Theodore Gray animatsioon, The Wolfram Demonstrations Project, 2007.
* [https://richardfuhr.neocities.org/BusyBCurves.html Bezieri ja Splaini Kõverate uurimine], interaktiivne veebirakendus
'''Arvutikood'''
* [http://numericalmethods.eng.usf.edu/topics/spline_method.html Notes, PPT, Mathcad, Maple, Mathematica, Matlab], ''Holistic Numerical Methods Institute''
* [http://w3.pppl.gov/ntcc/PSPLINE/ mitmesugused rutiinid], NTCC
* [http://www.sintef.no/sisl Sisl: Opensource C-library for NURBS], SINTEF
* [http://www.vbnumericalmethods.com/math/ VBA splain-interpolatsioon], vbnumericalmethods.com

[[Kategooria:Viideteta väidetega artiklid]]
[[Kategooria:Matemaatika]]</text>
      <sha1>l79dv5l292wn7m3w0wwiornynp9joto</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Beetlejuice</title>
    <ns>0</ns>
    <id>506271</id>
    <revision>
      <id>7204113</id>
      <parentid>6060426</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:33:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204113</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="709" sha1="cv5mhbek9m3w8te4y0ukuf34xvmzl2m" xml:space="preserve">{{See Artikkel||1988. aasta filmi kohta|Mardikamahl}}[[Fail:Beetlejuice onstage.jpg|pisi|Lester Green (2004)]]
'''Lester Green''' (sündinud 2. juunil 1968), esinejanimega Beetlejuice, on [[USA]] meelelahutaja ja [[näitleja]], kellel on [[mikrokefaalia]] ja [[kääbuskasv]]. 

Ta on sage külaline raadiosaates &quot;[[The Howard Stern Show]]&quot;.&lt;ref&gt;https://www.howardstern.com/show/2017/3/20/stern-files-declassified-discovery-lester-beetlejuice-green/&lt;/ref&gt; 

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.imdb.com/name/nm1004025/ Beetlejuice IMDB]
* [http://www.jollydwarf.com Beetlejuice'i koduleht] jollydwarf.com

[[Kategooria: sündinud 1968]]
[[Kategooria: Ameerika Ühendriikide näitlejad]]</text>
      <sha1>cv5mhbek9m3w8te4y0ukuf34xvmzl2m</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>TensorFlow</title>
    <ns>0</ns>
    <id>507300</id>
    <revision>
      <id>7204140</id>
      <parentid>5891962</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:57:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204140</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6780" sha1="gt2gwneqfaiqk8llfrw511t1nzj2s7n" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=mai}}
{{Tarkvara
| nimi                        = TensorFlow
| logo                        = TensorFlowLogo.svg
| kuvatõmmis                  = 
| pildiallkiri                = 
| kokkupandav                 = 
| autor                       = 
| arendaja                    = [[Google Brain]]
| väljalase                   = 
| uuendamise sagedus          = 
| programmeerimiskeel         = [[Python]], [[C++]], [[CUDA]]
| operatsioonisüsteem         = [[Linux]], [[macOS]], [[Windows]], [[Android]], [[JavaScript]]
| platvorm                    = 
| suurus                      = 
| keel                        = 
| staatus                     = 
| suunitlus                   = [[masinõppimine|masinõppe]] [[tarkvarateek|teek]]
| litsents                    = [[Apache litsents]]
| veebileht                   = https://www.tensorflow.org/
}}

'''TensorFlow''' on [[avatud lähtekood]]iga [[masinõppimine|masinõppe]] [[tarkvarateek]], mis kasutab arvutuste tegemiseks andmevoo [[graaf|graafe]]. Teegi peaeesmärk on seotud masinõppe ja [[tehisnärvivõrk]]ude uurimisega, kuid see on piisavalt üldine rakendamiseks muudes valdkondades.

TensorFlow' looja on [[Google]], selle lähtekood avalikustati 2015. aasta 9. novembril. Teek oli algselt mõeldud ettevõttesiseseks kasutuseks teadustööde kirjutamisel ja uute tehnoloogiate väljatöötamisel. &lt;ref name=&quot;Credits&quot;&gt;{{cite web |title = Credits |url = http://tensorflow.org/about |website = TensorFlow.org |accessdate = 19.03.2018 }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Metz-Nov9&quot;&gt;{{cite web |last1 = Metz |first1 = Cade |title = Google Just Open Sourced TensorFlow, Its Artificial Intelligence Engine |url = https://www.wired.com/2015/11/google-open-sources-its-artificial-intelligence-engine/ |website = Wired |accessdate = 19.03.2018 |date = 9.11.2015 }}&lt;/ref&gt;
== Ajalugu ==
TensorFlow' eelkäijaks on 2011. aastal loodud DistBelief, mida kasutati ainult ettevõttesiseselt ja mille lähtekoodi pole avalikustatud. Aastal 2014 võitis süsteemi peale ehitatud tehisnärvivõrk GoogleNet võistluse [[ImageNet Large Scale Visual Recognition Challenge]] (ILSVRC).&lt;ref name=&quot;Szegedt-sep5&quot;&gt;{{cite web |last1 = Szegedy |first1 = Christian |title = Building a deeper understanding of images |url = https://research.googleblog.com/2014/09/building-deeper-understanding-of-images.html |website = Google Research Blog |accessdate = 19.03.2018 |date = 5.09.2014 }}&lt;/ref&gt; Sellest hoolimata jäi DistBelief tõhusa kasutamise jaoks piiratuks.&lt;ref name=&quot;DeanMonga-nov9&quot;&gt;{{cite web |last1 = Dean |first1 = Jeff |last2 = Monga |first2 = Rajat |title = TensorFlow - Google’s latest machine learning system, open sourced for everyone |url = https://research.googleblog.com/2015/11/tensorflow-googles-latest-machine_9.html |website = Google Research Blog |accessdate = 19.03.2018 |date = 9.11.2015 }}&lt;/ref&gt;  

Probleemi lahendamiseks hakkas [[Google Brain|Google Braini]] arendusmeeskond puhtalt lehelt looma uut, teise generatsiooni masinõppesüsteemi, mille nimeks sai TensorFlow. Eesmärk oli luua raamistik, mida saaks rakendada üldisemalt, toetumata suures osas ettevõtte [[infrastruktuur]]ile. Lisaks sooviti teha see võimalikult paindlikuks ja kergesti kasutatavaks.   

Lähtekood tehti avalikuks 9. novembril 2015 [[Apache litsents]]i tingimustel. Alates sellest on koodihoidlas tehtud üle 30 000 muudatuse rohkem kui 1000 inimese panusel. Kuigi esimene avalikustatud versioon tuli välja aastal 2015, siis esimene täisversiooni järk 1.0.0 15. veebruaril 2017.&lt;ref name=&quot;v1.0.0&quot;&gt;{{cite web |title = TensorFlow 1.0.0 |url = https://github.com/tensorflow/tensorflow/releases/tag/v1.0.0 |website = GitHub |accessdate = 19.04.2018 }}&lt;/ref&gt; Uusim saadaolev ametlik versioon on TensorFlow 1.8.0 (29.04.2018 seisuga).&lt;ref name=&quot;v1.7.0&quot;&gt;{{cite web |title = TensorFlow 1.8.0 |url = https://github.com/tensorflow/tensorflow/releases/tag/v1.8.0 |website = GitHub |accessdate = 29.04.2018 }}&lt;/ref&gt;

TensorFlow on saadaval platvormidel [[Linux]] (64-bit), [[macOS]], [[Windows]], [[Android_(operatsioonisüsteem)|Android]] ja [[iOS]].  

== TensorFlow Lite ==
2017. aasta mais tuli välja mobiiliplatvormile suunatud kergekaaluline masinõppe teek TensorFlow Lite&lt;ref&gt;{{cite news |last1 = Vincent |first1 = James |url=https://www.theverge.com/2017/5/17/15645908/google-ai-tensorflowlite-machine-learning-announcement-io-2017|title=Google’s new machine learning framework is going to put more AI on your phone |website = The Verge |accessdate = 19.04.2018 |date = 17.05.2017}}&lt;/ref&gt;, mille abil on võimalik tegeleda masinõppega ka mobiilirakendustes. Sellega üritatakses leida mobiilirakendusele ja -seadmele andmetöötluseks optimaalseimat lähenemist.  

== Machine Learning Crash Course (MLCC) ==
1. märtsil 2018 tegi [[Google]] avalikuks 15-tunnise masinõppe algkursuse, mis oli loodud oma töötajate koolitamiseks.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.techrepublic.com/article/google-offers-free-15-hr-machine-learning-crash-course-as-part-of-ai-resource-center/|title=Google offers free 15-hr machine learning crash course as part of AI resource center|work=TechRepublic|access-date=19.03.2018|language=en}}&lt;/ref&gt; See on kõigile tasuta kättesaadav ega eelda, et õppijal on masinõppes varasemaid teadmisi. 

== Kasutus ==
TensorFlow on kasutusel mitmes [[Google]]'i loodud projektis.

=== RankBrain ===
[[RankBrain]] loodi eesmärgiga muuta internetis tehtavate otsingute tulemused paremaks ja inimestele meelepärasemaks. Selle ülesanne on mõista otsingu sisu ning vähendada otsingusõnade sobitamise osatähtsust. Seda põhjusel, et Google'i otsingumootor kippus hätta jääma otsingutega, mida varem pole keegi sooritanud.&lt;ref name=&quot;Farber-mai13&quot;&gt;{{cite web |last1 = Farber |first1 = Dan |title = Google Search scratches its brain 500 million times a day |url = https://www.cnet.com/news/google-search-scratches-its-brain-500-million-times-a-day/ |website = cnet |accessdate = 19.03.2018 |date = 13.05.2013 }}&lt;/ref&gt; 

=== SmartReply ===
[[SmartReply]] põhifunktsioon on ennustada ja genereerida vastuseid teiste inimeste saadetud meilidele. Selle peaülesanne on vähendada tippimist mobiili ebamugavalt väikesel ekraanil ning teha suurem osa vastuse koostamisest automaatseks. Soovi korral on võimalik vastust enne saatmist redigeerida. SmartReply on saadaval [[Android_(operatsioonisüsteem)|Androidi]] ja [[iOS|iOS-i]] mobiiliplatvormidel.

== Vaata ka ==
* [[Masinõppimine]]
* [[Tehisnärvivõrk]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.tensorflow.org/ Koduleht]
* [https://github.com/tensorflow/tensorflow TensorFlow GitHub]
* [http://www.image-net.org/challenges/LSVRC/ Image-neti võistlused]

[[Kategooria:Masinõpe]]
[[Kategooria:Rakendustarkvara]]</text>
      <sha1>gt2gwneqfaiqk8llfrw511t1nzj2s7n</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Reheahi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>508095</id>
    <revision>
      <id>7203959</id>
      <parentid>7200082</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T18:40:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <comment>Mis õnnestus leida ajaloo kohta</comment>
      <origin>7203959</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5288" sha1="p4jld8tck82wj2ksx1r3eiqkqg9ukfw" xml:space="preserve">[[Fail:Savupirtin kiuas.jpg|pisi|Suitsutare kiuas Soomes]]
[[File:AMF23238 208 pisipilt.jpg|thumb|Rehetoa kolle (reheahi, umbahi) Läänemaal, 1912]]
[[Fail:Riihen kiuas Pornaisissa.jpg|pisi|Kiuas viljakuivatuseks Soomes]]
[[Fail:Rehielamu Harju-Jaanis 1890, AM13813F11684 138.jpg|pisi|Rehielamu Harju-Jaanis 1890. aastal]]
'''Reheahi''' ehk '''kerisahi''' oli kuni 19. sajandi lõpuni [[Eesti]] aladel levinud peamise elamutüübi [[rehielamu]] [[kütteseade|küttekeha]]&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;Ojaste, H. (2017). Mida peaksin teadma reheahjust, omanikuna. Tallinn: Eesti Vabaõhu Muuseum.&lt;/ref&gt;, mis algselt koosnes [[lee|koldest]] ja [[keris]]est. Reheahju kasutati mõnikord ka eraldi hoones vilja kuivatamiseks, sarnased olid ka saunade kerisahjud. Reheahju ehk kerisahju eelis avatud koldega võrreldes on et ahju peal olevad kerisekivid takistavad sädemete laialilendamist, ning samuti akumuleerivad soojust, küttes ruumi ka siis kui ahju ei köeta. Vanim kerisahi on leitud Soomest, mis pärineb vanemast rauaajast, lätist on leitud kerisahi mis pärineb keskmisest rauaajast. Eestist on leitud kerisahjusid mis pärinevad aastast 700 või 800.&lt;ref&gt;[https://akp.nba.fi/wiki;kiuas Kiuas] Arkeologisen kulttuuriperinnön opas (soome).&lt;/ref&gt; Soomes nimetatakse sellist ahju ''kiuas''.

Reheahi ehk [[kerisahi]] paiknes algselt üheruumilises suitsutoas, mis on oma arenguloos jõudnud kolme ruumini: [[rehetuba]], [[rehealune]] ja [[Kamber (taluarhitektuur)|kamber]]. Reheahi paiknes alati rehetoas, mis oli väga pikka aega ainus köetav ruum [[hoone]]s. Eesti piirialadel on levinud naaberrahvaste mõjutustega [[setud]]e, [[Rannarootslased|rannarootslaste]] ja [[rannaelamu]]d ning neis olevad kerisahjud on samuti piirkonniti äratuntavate erinevustega. [[Kesk-Eesti]]s ja [[Lääne-Eesti]]s on levinud klassikalised kerisahjud, [[Lõuna-Eesti]]s, [[Saaremaa]]l ja [[Muhu]] saarel umbahjud ning Loode- ja [[Põhja-Eesti]]s turvapostiga ehk puidust tugiraamiga reheahjud. Umbahjud võisid olla kas lõõridega või lõõrideta, kerisega või ilma.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
Reheahju eelkäija on lahtistest kividest laotud kolle, mille loomisaeg ulatub [[rauaaeg]]a. Lahtiseid koldeid kasutati viikingite majades ja vanades šoti &quot;[[blackhouse|mustades majades]]&quot;, mõnes kuni väga hiljutise ajani. Reheahju kujunemine toimus arvatavasti mitte varem kui 1. aastatuhande algul. Toitu valmistati lahtisel tuleasemel ehk [[lee]]l ning tänaseni on väga paljud säilinud reheahjud koos lahtise tuleaseme ehk leega.

[[Korsten|Korstnaid]] hakati ehitama alles 19. sajandil. Samal ajajärgul hakati reheahjude ehitamiseks kasutama ka põletatud [[tellis]]eid, algselt küll kolde ehituseks, kuid hiljem ka välismüüritise ladumiseks. Algsed reheahjud laoti sideaineta, meenutades pigem kivikuhilat ja need olid tehtud kättesaadavatest materjalidest – [[raudkivi]]st või [[paekivi]]st. Külgmüüritis laoti sageli läbi hoone seina ja need tehti tagaseinas ning kambripoolsel küljel kõrgemad.

Kolde põhi laoti paekivist või tehti [[savi]]st. Põrandast kõrgemal oleva põhja ja koldega reheahjusid ehitati ainult Kagu-Eestis, mujal oli kolde põhi toa põrandaga samal tasapinnal. [[Ahjulagi]] laoti poolviltustest piklikest kividest. 19. sajandil hakati reheahjude koldeid kinni ehitama võlvkaartega ja nende arv sõltus ahju suurusest, sageli kaks kuni kolm [[võlv]]i. Võlvkaartele laoti hoolikalt valitud raudkividest kivikuhil, mille alumised kivid, mis olid võlvide vahel, pidid olema piklikud ja toetama teisi kive. Neid kive nimetati tulepaanideks. Siit tuleb välja ka umbahju erinevus kerisega reheahjust – umbahjudel salvestav keris puudus ning keriseid hakati umbahjudele ehitama alates 19. sajandist.

Kerised püsisid lahtistena väga pikka aega ja neid hakati kinni ehitama alates 18. sajandist. Selleks kasutati kas suuremaid paeplaate või pikliku kujuga raudkive. Loode- ja Põhja-Eestis ehitati reheahjud hiljem kinni, kuna neis piirkondades kasutati rehetoa ahjusid ka [[saun]]ana.

Suits väljus reheahjust koldeava või ahju esiküljes olevate avade kaudu ning mõningatel juhtudel kasutati nende avade (võis olla mitu ava) sulgemiseks kivi (sai reguleerida tõmmet). Ahju ees olevate külgmüüride pikendamisega tekitati ahju koldeava ette lee ehk poollahtine tulease. Kummi ehitamine koldeava kohale võimaldas suitsu tõhusamalt korstnasse juhtida ja lee asendumisel [[pliit|pliidiga]] suunati ka pliidi suits läbi kummi korstnasse.

19. sajand tõi kaasa rohkelt muudatusi, sest siis hakati lee asemel pliite ehitama, algul keedupajaga ja hiljem ka keeduplaadiga. Kambrite kütmiseks hakati ehitama pliidiga köetavaid [[soemüür]]e, hakati kasutama [[siiber (ahi)|siibreid]] ja seoses [[raudtee]] levimisega kasutati koldevõlvide asemel [[relss]]e.&lt;ref&gt;Ladva, A. (2014). Reheahjude soojustehniline analüüs. Magistritöö- Eesti Maaülikool&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
{{Vikitsitaadid}}
{{Div col|2}}
*[[ahjuauk]]
*[[ahjuesine]]
*[[ahjukivi]]
*[[ahjukumm]]
*[[ahjulagi]]
*[[ahjuluud]]
*[[ahjulääv]]
*[[ahjukülg]]
*[[ahjupõrand]]
*[[ahjuredel]]
*[[ahju suitsuauk]]
*[[ahjusuu]]
*[[ahjusüda]]
{{div col end}}

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Ahjud]]
[[Kategooria:Etnograafia]]
[[Kategooria:Talu]]
[[Kategooria:Eesti taluarhitektuur]]</text>
      <sha1>p4jld8tck82wj2ksx1r3eiqkqg9ukfw</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203960</id>
      <parentid>7203959</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T18:41:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7203960</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5288" sha1="smahnokdcmcxjroyw5ns63959knsp48" xml:space="preserve">[[Fail:Savupirtin kiuas.jpg|pisi|Suitsutare kiuas Soomes]]
[[File:AMF23238 208 pisipilt.jpg|thumb|Rehetoa kolle (reheahi, umbahi) Läänemaal, 1912]]
[[Fail:Riihen kiuas Pornaisissa.jpg|pisi|Kiuas viljakuivatuseks Soomes]]
[[Fail:Rehielamu Harju-Jaanis 1890, AM13813F11684 138.jpg|pisi|Rehielamu Harju-Jaanis 1890. aastal]]
'''Reheahi''' ehk '''kerisahi''' oli kuni 19. sajandi lõpuni [[Eesti]] aladel levinud peamise elamutüübi [[rehielamu]] [[kütteseade|küttekeha]]&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;Ojaste, H. (2017). Mida peaksin teadma reheahjust, omanikuna. Tallinn: Eesti Vabaõhu Muuseum.&lt;/ref&gt;, mis algselt koosnes [[lee|koldest]] ja [[keris]]est. Reheahju kasutati mõnikord ka eraldi hoones vilja kuivatamiseks, sarnased olid ka saunade kerisahjud. Reheahju ehk kerisahju eelis avatud koldega võrreldes on et ahju peal olevad kerisekivid takistavad sädemete laialilendamist, ning samuti akumuleerivad soojust, küttes ruumi ka siis kui ahju ei köeta. Vanim kerisahi on leitud Soomest, mis pärineb vanemast rauaajast, Lätist on leitud kerisahi mis pärineb keskmisest rauaajast. Eestist on leitud kerisahjusid mis pärinevad aastast 700 või 800.&lt;ref&gt;[https://akp.nba.fi/wiki;kiuas Kiuas] Arkeologisen kulttuuriperinnön opas (soome).&lt;/ref&gt; Soomes nimetatakse sellist ahju ''kiuas''.

Reheahi ehk [[kerisahi]] paiknes algselt üheruumilises suitsutoas, mis on oma arenguloos jõudnud kolme ruumini: [[rehetuba]], [[rehealune]] ja [[Kamber (taluarhitektuur)|kamber]]. Reheahi paiknes alati rehetoas, mis oli väga pikka aega ainus köetav ruum [[hoone]]s. Eesti piirialadel on levinud naaberrahvaste mõjutustega [[setud]]e, [[Rannarootslased|rannarootslaste]] ja [[rannaelamu]]d ning neis olevad kerisahjud on samuti piirkonniti äratuntavate erinevustega. [[Kesk-Eesti]]s ja [[Lääne-Eesti]]s on levinud klassikalised kerisahjud, [[Lõuna-Eesti]]s, [[Saaremaa]]l ja [[Muhu]] saarel umbahjud ning Loode- ja [[Põhja-Eesti]]s turvapostiga ehk puidust tugiraamiga reheahjud. Umbahjud võisid olla kas lõõridega või lõõrideta, kerisega või ilma.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
Reheahju eelkäija on lahtistest kividest laotud kolle, mille loomisaeg ulatub [[rauaaeg]]a. Lahtiseid koldeid kasutati viikingite majades ja vanades šoti &quot;[[blackhouse|mustades majades]]&quot;, mõnes kuni väga hiljutise ajani. Reheahju kujunemine toimus arvatavasti mitte varem kui 1. aastatuhande algul. Toitu valmistati lahtisel tuleasemel ehk [[lee]]l ning tänaseni on väga paljud säilinud reheahjud koos lahtise tuleaseme ehk leega.

[[Korsten|Korstnaid]] hakati ehitama alles 19. sajandil. Samal ajajärgul hakati reheahjude ehitamiseks kasutama ka põletatud [[tellis]]eid, algselt küll kolde ehituseks, kuid hiljem ka välismüüritise ladumiseks. Algsed reheahjud laoti sideaineta, meenutades pigem kivikuhilat ja need olid tehtud kättesaadavatest materjalidest – [[raudkivi]]st või [[paekivi]]st. Külgmüüritis laoti sageli läbi hoone seina ja need tehti tagaseinas ning kambripoolsel küljel kõrgemad.

Kolde põhi laoti paekivist või tehti [[savi]]st. Põrandast kõrgemal oleva põhja ja koldega reheahjusid ehitati ainult Kagu-Eestis, mujal oli kolde põhi toa põrandaga samal tasapinnal. [[Ahjulagi]] laoti poolviltustest piklikest kividest. 19. sajandil hakati reheahjude koldeid kinni ehitama võlvkaartega ja nende arv sõltus ahju suurusest, sageli kaks kuni kolm [[võlv]]i. Võlvkaartele laoti hoolikalt valitud raudkividest kivikuhil, mille alumised kivid, mis olid võlvide vahel, pidid olema piklikud ja toetama teisi kive. Neid kive nimetati tulepaanideks. Siit tuleb välja ka umbahju erinevus kerisega reheahjust – umbahjudel salvestav keris puudus ning keriseid hakati umbahjudele ehitama alates 19. sajandist.

Kerised püsisid lahtistena väga pikka aega ja neid hakati kinni ehitama alates 18. sajandist. Selleks kasutati kas suuremaid paeplaate või pikliku kujuga raudkive. Loode- ja Põhja-Eestis ehitati reheahjud hiljem kinni, kuna neis piirkondades kasutati rehetoa ahjusid ka [[saun]]ana.

Suits väljus reheahjust koldeava või ahju esiküljes olevate avade kaudu ning mõningatel juhtudel kasutati nende avade (võis olla mitu ava) sulgemiseks kivi (sai reguleerida tõmmet). Ahju ees olevate külgmüüride pikendamisega tekitati ahju koldeava ette lee ehk poollahtine tulease. Kummi ehitamine koldeava kohale võimaldas suitsu tõhusamalt korstnasse juhtida ja lee asendumisel [[pliit|pliidiga]] suunati ka pliidi suits läbi kummi korstnasse.

19. sajand tõi kaasa rohkelt muudatusi, sest siis hakati lee asemel pliite ehitama, algul keedupajaga ja hiljem ka keeduplaadiga. Kambrite kütmiseks hakati ehitama pliidiga köetavaid [[soemüür]]e, hakati kasutama [[siiber (ahi)|siibreid]] ja seoses [[raudtee]] levimisega kasutati koldevõlvide asemel [[relss]]e.&lt;ref&gt;Ladva, A. (2014). Reheahjude soojustehniline analüüs. Magistritöö- Eesti Maaülikool&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
{{Vikitsitaadid}}
{{Div col|2}}
*[[ahjuauk]]
*[[ahjuesine]]
*[[ahjukivi]]
*[[ahjukumm]]
*[[ahjulagi]]
*[[ahjuluud]]
*[[ahjulääv]]
*[[ahjukülg]]
*[[ahjupõrand]]
*[[ahjuredel]]
*[[ahju suitsuauk]]
*[[ahjusuu]]
*[[ahjusüda]]
{{div col end}}

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Ahjud]]
[[Kategooria:Etnograafia]]
[[Kategooria:Talu]]
[[Kategooria:Eesti taluarhitektuur]]</text>
      <sha1>smahnokdcmcxjroyw5ns63959knsp48</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203962</id>
      <parentid>7203960</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T18:43:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7203962</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5290" sha1="ky7ste920qha2hnuwmj7qzg8rb9q225" xml:space="preserve">[[Fail:Savupirtin kiuas.jpg|pisi|Suitsutare kiuas Soomes]]
[[File:AMF23238 208 pisipilt.jpg|thumb|Rehetoa kolle (reheahi, umbahi) Läänemaal, 1912]]
[[Fail:Riihen kiuas Pornaisissa.jpg|pisi|Kiuas viljakuivatuseks Soomes]]
[[Fail:Rehielamu Harju-Jaanis 1890, AM13813F11684 138.jpg|pisi|Rehielamu Harju-Jaanis 1890. aastal]]
'''Reheahi''' ehk '''kerisahi''' oli kuni 19. sajandi lõpuni [[Eesti]] aladel levinud peamise elamutüübi [[rehielamu]] [[kütteseade|küttekeha]]&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;Ojaste, H. (2017). Mida peaksin teadma reheahjust, omanikuna. Tallinn: Eesti Vabaõhu Muuseum.&lt;/ref&gt;, mis algselt koosnes [[lee|koldest]] ja [[keris]]est. Reheahju kasutati mõnikord ka eraldi hoones vilja kuivatamiseks, sarnased olid ka saunade kerisahjud. Reheahju ehk kerisahju eelis avatud koldega võrreldes on et ahju peal olevad kerisekivid takistavad sädemete laialilendamist, ning samuti akumuleerivad soojust, küttes ruumi ka siis kui ahju ei köeta. Vanim kerisahi on leitud Soomest, mis pärineb vanemast rauaajast, Lätist on leitud kerisahi, mis pärineb keskmisest rauaajast. Eestist on leitud kerisahjusid, mis pärinevad aastast 700 või 800.&lt;ref&gt;[https://akp.nba.fi/wiki;kiuas Kiuas] Arkeologisen kulttuuriperinnön opas (soome).&lt;/ref&gt; Soomes nimetatakse sellist ahju ''kiuas''.

Reheahi ehk [[kerisahi]] paiknes algselt üheruumilises suitsutoas, mis on oma arenguloos jõudnud kolme ruumini: [[rehetuba]], [[rehealune]] ja [[Kamber (taluarhitektuur)|kamber]]. Reheahi paiknes alati rehetoas, mis oli väga pikka aega ainus köetav ruum [[hoone]]s. Eesti piirialadel on levinud naaberrahvaste mõjutustega [[setud]]e, [[Rannarootslased|rannarootslaste]] ja [[rannaelamu]]d ning neis olevad kerisahjud on samuti piirkonniti äratuntavate erinevustega. [[Kesk-Eesti]]s ja [[Lääne-Eesti]]s on levinud klassikalised kerisahjud, [[Lõuna-Eesti]]s, [[Saaremaa]]l ja [[Muhu]] saarel umbahjud ning Loode- ja [[Põhja-Eesti]]s turvapostiga ehk puidust tugiraamiga reheahjud. Umbahjud võisid olla kas lõõridega või lõõrideta, kerisega või ilma.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
Reheahju eelkäija on lahtistest kividest laotud kolle, mille loomisaeg ulatub [[rauaaeg]]a. Lahtiseid koldeid kasutati viikingite majades ja vanades šoti &quot;[[blackhouse|mustades majades]]&quot;, mõnes kuni väga hiljutise ajani. Reheahju kujunemine toimus arvatavasti mitte varem kui 1. aastatuhande algul. Toitu valmistati lahtisel tuleasemel ehk [[lee]]l ning tänaseni on väga paljud säilinud reheahjud koos lahtise tuleaseme ehk leega.

[[Korsten|Korstnaid]] hakati ehitama alles 19. sajandil. Samal ajajärgul hakati reheahjude ehitamiseks kasutama ka põletatud [[tellis]]eid, algselt küll kolde ehituseks, kuid hiljem ka välismüüritise ladumiseks. Algsed reheahjud laoti sideaineta, meenutades pigem kivikuhilat ja need olid tehtud kättesaadavatest materjalidest – [[raudkivi]]st või [[paekivi]]st. Külgmüüritis laoti sageli läbi hoone seina ja need tehti tagaseinas ning kambripoolsel küljel kõrgemad.

Kolde põhi laoti paekivist või tehti [[savi]]st. Põrandast kõrgemal oleva põhja ja koldega reheahjusid ehitati ainult Kagu-Eestis, mujal oli kolde põhi toa põrandaga samal tasapinnal. [[Ahjulagi]] laoti poolviltustest piklikest kividest. 19. sajandil hakati reheahjude koldeid kinni ehitama võlvkaartega ja nende arv sõltus ahju suurusest, sageli kaks kuni kolm [[võlv]]i. Võlvkaartele laoti hoolikalt valitud raudkividest kivikuhil, mille alumised kivid, mis olid võlvide vahel, pidid olema piklikud ja toetama teisi kive. Neid kive nimetati tulepaanideks. Siit tuleb välja ka umbahju erinevus kerisega reheahjust – umbahjudel salvestav keris puudus ning keriseid hakati umbahjudele ehitama alates 19. sajandist.

Kerised püsisid lahtistena väga pikka aega ja neid hakati kinni ehitama alates 18. sajandist. Selleks kasutati kas suuremaid paeplaate või pikliku kujuga raudkive. Loode- ja Põhja-Eestis ehitati reheahjud hiljem kinni, kuna neis piirkondades kasutati rehetoa ahjusid ka [[saun]]ana.

Suits väljus reheahjust koldeava või ahju esiküljes olevate avade kaudu ning mõningatel juhtudel kasutati nende avade (võis olla mitu ava) sulgemiseks kivi (sai reguleerida tõmmet). Ahju ees olevate külgmüüride pikendamisega tekitati ahju koldeava ette lee ehk poollahtine tulease. Kummi ehitamine koldeava kohale võimaldas suitsu tõhusamalt korstnasse juhtida ja lee asendumisel [[pliit|pliidiga]] suunati ka pliidi suits läbi kummi korstnasse.

19. sajand tõi kaasa rohkelt muudatusi, sest siis hakati lee asemel pliite ehitama, algul keedupajaga ja hiljem ka keeduplaadiga. Kambrite kütmiseks hakati ehitama pliidiga köetavaid [[soemüür]]e, hakati kasutama [[siiber (ahi)|siibreid]] ja seoses [[raudtee]] levimisega kasutati koldevõlvide asemel [[relss]]e.&lt;ref&gt;Ladva, A. (2014). Reheahjude soojustehniline analüüs. Magistritöö- Eesti Maaülikool&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
{{Vikitsitaadid}}
{{Div col|2}}
*[[ahjuauk]]
*[[ahjuesine]]
*[[ahjukivi]]
*[[ahjukumm]]
*[[ahjulagi]]
*[[ahjuluud]]
*[[ahjulääv]]
*[[ahjukülg]]
*[[ahjupõrand]]
*[[ahjuredel]]
*[[ahju suitsuauk]]
*[[ahjusuu]]
*[[ahjusüda]]
{{div col end}}

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Ahjud]]
[[Kategooria:Etnograafia]]
[[Kategooria:Talu]]
[[Kategooria:Eesti taluarhitektuur]]</text>
      <sha1>ky7ste920qha2hnuwmj7qzg8rb9q225</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>RT (televõrk)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>510562</id>
    <revision>
      <id>7203879</id>
      <parentid>6933587</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T15:08:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hedgza</username>
        <id>234321</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7203879</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17430" sha1="4q1ygbpwbjdydqzszpb85ezttbhfjl9" xml:space="preserve">{{Ringhäälingu info
|nimi           = Россия Сегодня
|logo           = Russia-today-logo.svg
|tüüp           = 
|edastamise_kuupäev = 
|riik           = {{PisiLipp|Venemaa}}
|leviala        = 
|asutatud       = 
|asutaja        =
|loosung        = 
|deviis         = 
|turuosa        = 
|litsentsi_ala  = 
|ala            = 
|omanik         = [[Rossija Segodnja]]
|toetus         = 
|käive          = 
|puhaskasum     = 
|tähtsad_isikud = [[Margarita Simonjan]]
|loomiskuupäev  = 
|lõpetamise_kuupäev = 
|endised_nimed  = Россия Сегодня
|kodulehekülg   = 
|märkused       = 
}}
'''RT''' (endine '''Russia Today''', Россия сегодня) on [[Venemaa]] riiklik välismaale suunatud [[telekanal]]ite võrk. See hõlmab eri keeltes tegutsevaid satelliit- ja [[kaabeltelevisioon]]ikanaleid ning veebisaite ja internetitelevisioone.

== Ajalugu ==
RT loomise idee on omistatud endisele Venemaa meediaministrile [[Mihhail Lesin]]ile&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2005-08-16 |pealkiri=Russia's 'CNN' wants to tell it like it is |url=https://www.theage.com.au/world/russias-cnn-wants-to-tell-it-like-it-is-20050816-ge0p8t.html |vaadatud=2024-01-23 |väljaanne=The Age |keel=en}}&lt;/ref&gt; ja [[Venemaa president|Venemaa presidendi]] [[Vladimir Putin]]i endisele [[Kremli pressiesindaja|pressiesindajale]] [[Aleksei Gromov]]ile.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Parsons |eesnimi=Robert |kuupäev=2008-04-08 |pealkiri=Russia: New International Channel Ready To Begin Broadcasting |keel=en |väljaanne=Radio Free Europe/Radio Liberty |url=https://www.rferl.org/a/1063693.html |vaadatud=2024-01-23}}&lt;/ref&gt; Eesmärk oli muuta Venemaa kuvandit [[läänemaailm]]as. Tollane Venemaa riikliku uudisteagentuuri [[RIA Novosti]] peadirektor [[Svetlana Mironjuk]]: &quot;Kahjuks on Lääne inimeste massiteadvuses Venemaa seotud kolme sõnaga: [[kommunism]], [[lumi]] ja [[vaesus]]. Me tahame pakkuda täiuslikumat pilti elust oma riigis.&quot;&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Uus ingliskeelne telekanal, tollase nimega Russia Today, hakkas saateid eetrisse andma 10. detsembril 2005. Russia Today loodi riikliku uudisteagentuuri [[RIA Novosti]] poolt, kuid on siiski täiesti iseseisev Venemaa riiklik [[organisatsioon]]. Selle etteotsa sai tollal 25-aastane [[Margarita Simonjan]], kes on antud ametipostil tänaseni.

==RT telekanalid==
===Russia Today International===
Esimese kanalina käivitus detsembris 2005 ingliskeelne Russia Today International, mis pakkus 24-tunnilist programmi. Juba kohe alguses andis ta tööd 300 [[ajakirjanik]]ule, kellest 70 olid välismaalased.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Evans |eesnimi=Julian |kuupäev=2024-01-29 |pealkiri=Spinning Russia |url=https://foreignpolicy.com/2005/12/01/spinning-russia/ |vaadatud=2024-01-23 |väljaanne=Foreign Policy |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Aastaks 2010 oli tema töötajaskond ülemaailmselt paisunud 2000-ni.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=RBTH |perekonnanimi2=Times |eesnimi2=Nikolaus von Twickel, The Moscow |kuupäev=2010-03-23 |pealkiri=Russia Today courts viewers with controversy |url=https://www.rbth.com/articles/2010/03/23/230310_rt.html |vaadatud=2024-01-23 |väljaanne=Russia Beyond |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

===RT Arabic===
4. maist 2007 on eetris araabiakeelne RT Arabic (kuni 2009 Rusiya Al-Yaum (&quot;Venemaa Täna&quot; araabia keeles)). Praeguseks töötab seal üle 500 vene ja araabia ajakirjanikku, vene arabisti ja orientalisti. Töötajaid on peaaegu kõikidest [[Põhja-Aafrika]] ja [[Lähis-Ida]] riikidest. [[Peakorter]] asub [[Moskva]]s, kuid korrespondendipunktid on [[Liibanon]]is, [[Palestiina]]s, [[Iraak|Iraagis]], [[Egiptus]]es, [[Suurbritannia]]s ja [[USA]]s. Telekanali potentsiaalne auditoorium hõlmab 350 miljonit inimest. Programm on eetris 20 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=7. september 2007 |pealkiri=TV Channel “Rusiya Al-Yaum” Takes Part in the Russian-Emirati Business Forum |url=http://russarabbc.ru/en/about/detail.php?ID=1502 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180612140754/http://russarabbc.ru/en/about/detail.php?ID=1502 |arhiivimisaeg=2018-06-12 |vaadatud=2018-05-30}}&lt;/ref&gt; Telekanali peatoimetaja on Margarita Simonjan.

===RT en Español===
28. detsembril 2009 käivitus hispaaniakeelne RT en Español (ka RT Actualidad). Kanali peakorter asub Moskvas ning bürood [[Miami]]s, [[Los Angeles]]es, [[Madrid]]is, [[Managua]]s, [[Caracas]]es, [[Havanna]]s ja [[Buenos Aires]]es. Töötajaid on üle 200, sealhulgas mitukümmend ajakirjanikku hispaaniakeelsetest riikidest. 

===RT America===
Veebruaris 2010 alustas tööd RT America. Peakorter asub USAs [[Washington]]is ning stuudiod ja bürood [[New York|New Yorgis]], [[Miami]]s ja [[Los Angeles]]es. RT America keskendub Ameerika uudistele, käsitledes neid Venemaa vaatenurgast. Saatejuhid ja muud ajakirjanikud on ameeriklased. Ka telesaadete külalised on enamasti USAst, kes käsitlevad teemasid teistsugusest vaatenurgast kui USA peavoolumeedia. USA luureorganisatsioonide ([[CIA]], [[FBI]], [[NSA]]) poolt koostatud ja jaanuaris 2017 avaldatud raporti kohaselt on RT Venemaa tähtsaim rahvusvahelise [[propaganda]] tööriist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=6. jaanuar 2017 |pealkiri=Background to “Assessing Russian Activities and Intentions in Recent US Elections”: The Analytic Process and Cyber Incident Attribution |url=https://www.intelligence.senate.gov/sites/default/files/documents/ICA_2017_01.pdf |väljaanne=Senate Select Committee on Intelligence}}&lt;/ref&gt; 13. novembril 2017 nõudis USA justiitsministeerium, et RT registreeriks ennast välisagendina vastavalt USA välisagendi seadusele (Foreign Agent Registration Act – FARA). RT peatoimetaja Margarita Simonjan teataski samal päeval, et RT on ennast nii registreerinud. Seda kinnitas ka USA justiitsministeerium. Vastavalt sellele seadusele peab RT avalikustama info oma rahastuse kohta.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Stubbs |eesnimi=Jack |perekonnanimi2=Gibson |eesnimi2=Ginger |kuupäev=13. november 2017 |pealkiri=Russia's RT America registers as 'foreign agent' in U.S. |url=https://www.reuters.com/article/us-russia-usa-media-restrictions-rt/russias-rt-registers-as-foreign-agent-in-usa-editor-idUSKBN1DD25B/ |vaadatud=2024-01-23 |väljaanne=[[Reuters]]}}&lt;/ref&gt;

===RT Documentary===
23. juunil 2011 oli esimene saatepäev dokumentaalsaateid edastaval RT Documentaryl. Sellel on kaks kanalit, üks inglise ja teine vene keeles. Kanali peakorter asub Moskvas.

===RT UK===
30. oktoobril 2014 tuli eetrisse RT UK (United Kindgom), mille stuudio asub [[London]]is. Kanalil on argipäeviti neli tundi omasaateid, ülejäänud ajal transleeritakse RT Internationali saateid. Sarnaselt teiste RT kanalitega üritab RT UK oma seletuse järgi pakkuda alternatiivset vaatenurka võrreldes teiste meediakanalitega, &quot;olemata Londoni metropoolse eliidi valede subjekt&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=RT launches dedicated UK news channel – RT UK |url=https://www.rt.com/uk/200411-rt-uk-channel-launch/ |vaadatud=2024-01-23 |väljaanne=RT International |keel=en}}&lt;/ref&gt; 

Seoses endise Venemaa spiooni Sergei Skripali ja tema tütre Julia mürgitamiskatsega märtsis 2018 Inglismaal Salisburys alustas Briti Kommunikatsiooniamet (Office of Communications) ehk lühidalt Ofcom juurdlust Briti meedia erapooletuse seaduse rikkumise kohta RT UK poolt. RT suhtes alustati seitse juurdlust. &quot;Alates sündmustest Salisburys oleme täheldanud nende juhtumite olulist tõusu RT programmides, mida võib lugeda Ofcomi meediaseaduse rikkumiseks&quot;, öeldi Ofcomi avalduses.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2018-04-18 |pealkiri=RT’s Skripal Coverage Investigated by U.K. TV Watchdog |url=https://www.thedailybeast.com/rts-skripal-coverage-investigated-by-uk-tv-watchdog |vaadatud=2024-01-23 |väljaanne=The Daily Beast |keel=en}}&lt;/ref&gt; Tõenäolisim karistus RT jaoks on rahatrahv, kuid pole võimatu ka telekanali litsentsi äravõtmine.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Ross |eesnimi=Jamie |kuupäev=2018-05-22 |pealkiri=The Battle Against Kremlin Propaganda Network RT |keel=en |väljaanne=The Daily Beast |url=https://www.thedailybeast.com/the-battle-against-kremlin-propaganda-network-rt |vaadatud=2024-01-23}}&lt;/ref&gt; 

===RT France===
18. detsembril 2017 alustas [[Pariis]]is tööd RT France (teise nimega RT en français). Kanali moto on &quot;''Osez questionner''&quot; (&quot;Julgege küsida&quot;). Telekanal annab tööd 150 inimesele. Tema 2017. aasta käimalükkamise eelarve oli 20 miljonit eurot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2016-12-07 |pealkiri=RT получит более 1 млрд руб. на запуск канала на французском языке |url=https://www.rbc.ru/technology_and_media/07/12/2016/5847f7299a7947675da1df8b |vaadatud=2024-01-23 |väljaanne=РБК |keel=ru}}&lt;/ref&gt; RT France president ja infodirektor on vene päritolu Ksenija Fjodorova, kuid enamus telekanali töötajatest on prantslased.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Кремлевский канал высаживается во Франции |url=https://www.inopressa.ru/article/13Dec2017/letemps/rt_france.html |vaadatud=2024-01-23 |väljaanne=www.inopressa.ru}}&lt;/ref&gt;

=== '''RT Deutsch''' ===
6. novembril 2014 alustas tegevust saksakeelne veebileht RT Deutsch, millel on ka netitelevisioon. Esimene saksakeelne saade oli Jasmin Kosubeki juhitud poliitikasaade &quot;Das fehlende Part&quot; (&quot;Puuduv osa&quot;). Nagu kõikjal mujal läänemaailmas on RT Deutschi oma maa juhtivate meediakanalite poolt süüdistatud Venemaa propaganda edastamises.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Macho |eesnimi=Andreas |kuupäev=2014-11-21 |pealkiri=Der Propaganda-Sender des Kremls in Deutschland |url=https://www.handelsblatt.com/unternehmen/it-medien/russia-today-der-propaganda-sender-des-kremls-in-deutschland/11016084.html?ticket=ST-3034362-kNeo6tGX03QSDVyfyjlq-ap2 |vaadatud=2024-01-23 |väljaanne=[[Handelsblatt]]}}
&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kapitelman |eesnimi=Dmitrij |kuupäev=2014-12-16 |pealkiri=Propaganda-TV „Russia Today Deutsch“: Putin mit Hitler verteidigen |keel=de |väljaanne=Die Tageszeitung: taz |url=https://taz.de/!5026022/ |vaadatud=2024-01-23 |issn=0931-9085}}&lt;/ref&gt; 2015. aastal lahkus RT Deutschist seal mitu kuud töötanud ajakirjanik Lea Frings. &quot;See, mida RT Deutsch teeb, on sihitud propaganda&quot;. Kanal annab ilma kriitika ja selgitusteta edasi parempoolsete ja vandenõuteoreetikute seisukohti, et Saksamaa on hädaohus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Pfahler |eesnimi=Lennart |kuupäev=2016-02-26 |pealkiri=Ex-Redakteurin packt aus: Das ist die Propaganda von RT Deutsch |url=https://www.huffingtonpost.de/2016/02/26/lea-frings-rt-deutsch_n_9305896.html |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190119115224/https://www.huffingtonpost.de/2016/02/26/lea-frings-rt-deutsch_n_9305896.html |arhiivimisaeg=2019-01-19 |väljaanne=[[Huffington Post]] DE |keel=de}}&lt;/ref&gt; Stuudiokülalisteks on sageli isikud, kellest avalikkus varem midagi pole kuulnud. &quot;Ekspertidena kasutatakse persoone, kellest isegi ala spetsialistid pole midagi kuulnud&quot; ütles politoloog Stefan Meister Saksa Välispoliitika Ühingust RT Deutsch kohta. RT üritab &quot;rünnata ja kahtluse alla seada pluralistlikku Lääne meediasüsteemi, millest tehakse järeldus, et kõik meediad valetavad&quot;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=von Salzen |eesnimi=Claudia |kuupäev=2014-12-22 |pealkiri=RT Deutsch: Stimmungsmacher für Wladimir Putin |keel=de-DE |väljaanne=[[Der Tagesspiegel]] |url=https://www.tagesspiegel.de/politik/stimmungsmacher-fur-wladimir-putin-8139181.html |vaadatud=2024-01-23 |issn=1865-2263}}&lt;/ref&gt;

==Ulatus==
RT on nähtav rohkem kui sajas riigis, tema signaali edastavad 22 ümber maakera tiirlevat satelliiti ja 230 operaatorfirmat. Ta on nähtav rohkem kui 2,7 miljonis hotellitoas (rohkem kui ükski teine telekanal maailmas).&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2012-07-02 |pealkiri=Анатомия несопротивления - Новости - Лениздат.РУ |url=http://www.lenizdat.ru/a0/ru/pm1/c-1105568-0.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120706234859/http://www.lenizdat.ru/a0/ru/pm1/c-1105568-0.html |arhiivimisaeg=2016-07-06 |vaadatud=2024-01-23 |väljaanne=Lenizdat}}&lt;/ref&gt;

== Eelarve ==
Kui RT detsembris 2015 tööd alustas, oli tema aastaeelarveks 30 miljonit USA dollarit, millest poole andis Vene riik ja teise poole Venemaa valitsuse nõudmisel Venemaa kommertspangad.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Painter |eesnimi=James |pealkiri=The boom in counter-hegemonic news channels: a case study of Telesur |url=http://reutersinstitute.politics.ox.ac.uk/fileadmin/documents/James_Painter.pdf |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070708070119/http://reutersinstitute.politics.ox.ac.uk/fileadmin/documents/James_Painter.pdf |arhiivimisaeg=2007-07-08 |vaadatud=2024-01-23 |väljaanne=Reuters Institute |lehekülg=23}}&lt;/ref&gt; 2007. aastaks oli eelarve tõusnud 80 miljonile dollarile&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; ja 2011. aastaks 380 miljonile dollarile.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 2017. aasta eelarve oli 18,74 miljardit rubla, mis tuleb Venemaa riigieelarvest.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Kriitika ==
5. märtsil 2014 teatas RT America uudistesaatejuht Elisabeth (Liz) Wahl otsesaates oma töölt lahkumisest, öeldes: &quot;Ma ei suuda olla osa Venemaa rahastatud võrgustikust, mis peseb puhtaks Putini tegusid. Ma olen uhke, et ma olen ameeriklane ja usun tõe levitamisse. Ja seetõttu, pärast seda uudistesaadet, ma astun tagasi.&quot; Tagasiastumise otsene põhjus oli Vene vägede sissetung Ukrainasse ja selle õigustamine RT poolt.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Wahl |eesnimi=Elizabeth |kuupäev=2014-03-21 |pealkiri=I Was Putin’s Pawn |url=https://www.politico.com/magazine/story/2014/03/liz-wahl-quit-russia-today-putins-pawn-104888 |vaadatud=2024-01-23 |väljaanne=POLITICO Magazine |keel=en}}&lt;/ref&gt;

18. juulil 2014 teatas RT Internationali Londoni korrespondent Sara Firth Twitteris, et lahkub töölt, kuna ei suuda enam valetada. &quot;Mul on suur austus paljude oma kolleegide suhtes, kuid ma pooldan tõde. RT stiili reegel nr 1 on: Ukraina on alati süüdi.&quot; Sara Firth oli RT-s töötanud viis aastat. Tema tagasiastumine oli seotud Malaysia Airlinesi lennuki allatulistamisega eelmisel päeval, milles RT süüdistas Ukraina võime, samas kui muu maailm pidas süüdlaseks Ida-Ukraina venemeelseid separatiste ja Venemaad ennast.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Plunkett |eesnimi=John |kuupäev=2014-07-18 |pealkiri=Russia Today reporter resigns in protest at MH17 coverage |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/media/2014/jul/18/mh17-russia-today-reporter-resigns-sara-firth-kremlin-malaysia |vaadatud=2024-01-23 |issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt; 

Paljud organisatsioonid ja isikud on kritiseerinud teemade ja isikute valikut telesaadetes. Rohkesti ruumi ja kõneaega antakse kõikvõimalike vandenõuteooriate esindajatele, saadetes on sageli külalisteks marginaalsete rühmituste esindajad, kes väljendavad vaateid, mis võimendavad läänemaailmas esinevaid probleeme.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=What Is Russia Today? |url=https://www.cjr.org/feature/what_is_russia_today.php |vaadatud=2024-01-23 |väljaanne=Columbia Journalism Review |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=6. juuli 2010 |pealkiri=Airwaves wobbly |väljaanne=The Economist |url=https://www.economist.com/eastern-approaches/2010/07/06/airwaves-wobbly |vaadatud=2024-01-23 |issn=0013-0613}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Scherr |eesnimi=Sonia |kuupäev=1. august 2010 |pealkiri=Russian TV Channel Pushes 'Patriot' Conspiracy Theories |url=https://www.splcenter.org/fighting-hate/intelligence-report/2010/russian-tv-channel-pushes-patriot-conspiracy-theories |vaadatud=2024-01-23 |väljaanne=Southern Poverty Law Center |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Nanayakkara |eesnimi=Lakkana |kuupäev=2012-11-22 |pealkiri=Russia Today Continues its Anti-Israel Propaganda, Going Even Further Than Arab TV - Algemeiner.com |url=https://www.algemeiner.com/2012/11/22/russia-today-continues-its-anti-israel-propaganda-going-even-further-than-arab-tv/ |vaadatud=2024-01-23 |väljaanne=The Algemeiner |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

== Sanktsioonid ==
Juunis 2020 keelustas Läti elektroonilise massimeedia nõukogu seitsme RT telekanali edastamise Läti territooriumil. Kanalid «RT», «RT HD», «RT Arabic», «RT Spanish», «RT Documentary HD», «RT Documentary» ja «RT TV» keelatakse põhjusel, et neid kontrollib ja juhib [[Dmitri Kisseljov]], kelle suhtes on Euroopa Liit kehtestanud sanktsioonid Ukraina territoriaalse terviklikkuse, suveräänsuse ja iseseisvuse õõnestamise eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2020-06-30 |pealkiri=Läti keelustas Vene propagandakanali RT |url=https://maailm.postimees.ee/7007724/lati-keelustas-vene-propagandakanali-rt |vaadatud=2024-01-23 |väljaanne=[[Postimees]] |keel=et |agentuur=BNS}}&lt;/ref&gt; 8. juulil 2020 tegi sarnase otsuse Leedu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi= |kuupäev=2020-07-08 |pealkiri=Lithuania Bans Russia's RT Television Channels |url=https://www.themoscowtimes.com/2020/07/08/lithuania-bans-russias-rt-television-channels-a70825 |vaadatud=2024-01-23 |väljaanne=The Moscow Times |keel=en |agentuur=AFP}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[Sputnik (uudisteportaal)|uudisteportaal Sputnik]]

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Venemaa ettevõtted]]
[[Kategooria:Venemaa infooperatsioonid ja propaganda]]
[[Kategooria:Avalik-õiguslikud ringhäälingud]]</text>
      <sha1>4q1ygbpwbjdydqzszpb85ezttbhfjl9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Vikiandmed/Eesti mõisad</title>
    <ns>4</ns>
    <id>519134</id>
    <revision>
      <id>7204075</id>
      <parentid>7173552</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T00:33:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>ListeriaBot</username>
        <id>85458</id>
      </contributor>
      <comment>Wikidata list updated [V2]</comment>
      <origin>7204075</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="155076" sha1="ibie9cfx5z8wcvigftrcz4h2txmxpqa" xml:space="preserve">{{Wikidata loend
|sparql=SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel ?itemDescription WHERE {
  ?item (wdt:P31/wdt:P279*) wd:Q2066754.
  ?item wdt:P17 wd:Q191.
  SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language &quot;et, de, en&quot;. }
}
|columns=label:nimi,description:kirjeldus,p131,p127,p527,Item:Vikiandmetes
|links=red
|sort=label
}}
{| class='wikitable sortable'
! nimi
! kirjeldus
! asub haldusüksuse territooriumil
! omanik
! koosseisu osa
! Vikiandmetes
|-
| [[Aa mõis]]
| 
| [[Lüganuse kihelkond]]
| 
| [[Aa mõisa peahoone]]
| [[:d:Q16409363|Q16409363]]
|-
| [[Aadma mõis]]
| 
| [[Käina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12358047|Q12358047]]
|-
| [[Aakre mõis]]
| 
| [[Rõngu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q14948301|Q14948301]]
|-
| [[Aari mõis]]
| 
| [[Haljala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q23042737|Q23042737]]
|-
| [[Aarla mõis]]
| 
| [[Viru-Nigula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518934|Q25518934]]
|-
| [[Aaspere mõis]]
| 
| [[Haljala kihelkond]]
| [[Stackelberg]]
| [[Aaspere mõisa peahoone]]&lt;br/&gt;[[Aaspere mõisa park]]
| [[:d:Q303683|Q303683]]
|-
| [[Aavere mõis]]
| 
| [[Koeru kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12358150|Q12358150]]
|-
| [[Aaviku mõis]]
| 
| [[Ambla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272142|Q31272142]]
|-
| [[Abja mõis]]
| 
| [[Halliste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16409550|Q16409550]]
|-
| [[Abruka mõis]]
| 
| [[Anseküla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12358214|Q12358214]]
|-
| [[Adavere mõis]]
| 
| [[Põltsamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16409617|Q16409617]]
|-
| [[Adila mõis]]
| 
| [[Hageri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16409633|Q16409633]]
|-
| [[Aela mõis]]
| 
| [[Kose kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q20529590|Q20529590]]
|-
| [[Ageri mõis]]
| 
| [[Järva-Madise kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q14948319|Q14948319]]
|-
| [[Ahaste mõis]]
| 
| [[Mihkli kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q23042776|Q23042776]]
|-
| [[Ahja mõis]]
| rüütlimõis Võnnu kihelkonnas Tartumaal
| [[Võnnu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q13542662|Q13542662]]
|-
| [[Ahu mõis]]
| 
| [[Jõhvi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392255|Q61392255]]
|-
| [[Ahula mõis]]
| 
| [[Järva-Madise kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q23042783|Q23042783]]
|-
| [[Aidu mõis]]
| 
| [[Lüganuse kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q23042785|Q23042785]]
|-
| [[Aidu mõis (Paistu)|Aidu mõis]]
| 
| [[Paistu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q23042787|Q23042787]]
|-
| [[Aimla mõis]]
| 
| [[Suure-Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16412722|Q16412722]]
|-
| [[Aitsra mõis]]
| 
| [[Helme kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q23042791|Q23042791]]
|-
| [[Aksi mõis (Kambja)|Aksi mõis]]
| 
| [[Kambja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392258|Q61392258]]
|-
| [[Aksi mõis]]
| 
| [[Jõelähtme kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392259|Q61392259]]
|-
| [[Ala mõis]]
| 
| [[Helme kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q23042806|Q23042806]]
|-
| [[Alajõe mõis]]
| 
| [[Maarja-Magdaleena kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q23042809|Q23042809]]
|-
| [[Alatskivi mõis]]
| 
| [[Kodavere kihelkond]]
| [[Hans Detterman Cronman]]&lt;br/&gt;[[Johan Adler Salvius]]&lt;br/&gt;[[Johan Cronman II]]
| [[Alatskivi loss]]
| [[:d:Q12358592|Q12358592]]
|-
| [[Alavere mõis]]
| 
| [[Kose kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12358594|Q12358594]]
|-
| [[Albu mõis]]
| 
| [[Järva-Madise kihelkond]]
| 
| [[Albu mõisa peahoone]]&lt;br/&gt;[[Albu mõisa park]]
| [[:d:Q3286141|Q3286141]]
|-
| [[Allika mõis (Karja)|Allika mõis]]
| 
| [[Karja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392428|Q61392428]]
|-
| [[Allika mõis (Ridala)|Allika mõis]]
| 
| [[Ridala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392429|Q61392429]]
|-
| [[Alliksaare mõis]]
| 
| [[Emmaste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392261|Q61392261]]
|-
| [[Alu mõis]]
| 
| [[Rapla kihelkond]]
| 
| [[Alu mõisa peahoone]]
| [[:d:Q14948380|Q14948380]]
|-
| [[Ambla kirikumõis]]
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q12359023|Q12359023]]
|-
| [[Ammuta mõis]]
| 
| [[Peetri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q23042836|Q23042836]]
|-
| [[Amula mõis]]
| 
| [[Jõhvi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392415|Q61392415]]
|-
| [[Andja mõis]]
| 
| [[Viru-Nigula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q20529917|Q20529917]]
|-
| [[Andre mõis]]
| 
| [[Põlva kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272087|Q31272087]]
|-
| [[Andressaare mõis]]
| 
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392304|Q61392304]]
|-
| [[Angerja mõis]]
| 
| [[Hageri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q23042838|Q23042838]]
|-
| [[Anija mõis]]
| 
| [[Harju-Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q2968092|Q2968092]]
|-
| [[Anijala mõis]]
| 
| [[Kaarma kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272133|Q31272133]]
|-
| [[Anikatsi mõis]]
| 
| [[Paistu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q23042840|Q23042840]]
|-
| [[Aniste mõis]]
| 
| [[Järva-Madise kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392426|Q61392426]]
|-
| [[Annamõisa mõis]]
| 
| [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q23042850|Q23042850]]
|-
| [[Anne mõis (Urvaste)|Anne mõis]]
| 
| [[Urvaste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16413252|Q16413252]]
|-
| [[Anne mõis (Tartu-Maarja)|Anne mõis]]
| 
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q137568475|Q137568475]]
|-
| [[Annemõisa mõis (Kullamaa)|Annemõisa mõis]]
| 
| [[Kullamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31279935|Q31279935]]
|-
| [[Annemõisa mõis (Harju-Madise)|Annemõisa mõis]]
| 
| [[Harju-Madise kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285706|Q97285706]]
|-
| [[Annikvere mõis]]
| 
| [[Haljala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q20529981|Q20529981]]
|-
| [[Ao mõis]]
| 
| [[Koeru kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12359474|Q12359474]]
|-
| [[Apandiku mõis]]
| 
| [[Jõhvi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392416|Q61392416]]
|-
| [[Araski mõis]]
| 
| [[Väike-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392418|Q61392418]]
|-
| [[Aravuse mõis]]
| 
| [[Viru-Jaagupi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q23042864|Q23042864]]
|-
| [[Arbavere mõis]]
| 
| [[Kadrina kihelkond]]
| [[Dellingshausen]]
| [[Arbavere mõisa peahoone]]
| [[:d:Q3286138|Q3286138]]
|-
| [[Are mõis]]
| 
| [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q23042866|Q23042866]]
|-
| [[Arju mõis]]
| 
| [[Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q23042868|Q23042868]]
|-
| [[Arkna mõis]]
| 
| [[Rakvere kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q3286139|Q3286139]]
|-
| [[Aru mõis (Mihkli)|Aru mõis]]
| 
| [[Mihkli kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16410641|Q16410641]]
|-
| [[Aru mõis (Nõo)|Aru mõis]]
| 
| [[Nõo kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16410647|Q16410647]]
|-
| [[Aru mõis (Ambla)|Aru mõis]]
| 
| [[Ambla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q23042876|Q23042876]]
|-
| [[Aru mõis (Karja)|Aru mõis]]
| 
| [[Karja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522762|Q25522762]]
|-
| [[Aru mõis (Viru-Jaagupi)|Aru mõis]]
| 
| [[Viru-Jaagupi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522836|Q25522836]]
|-
| [[Aru mõis (Keila)|Aru mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31280319|Q31280319]]
|-
| [[Aru mõis (Haljala)|Aru mõis]]
| 
| [[Haljala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285709|Q97285709]]
|-
| [[Aru mõis (Simuna)|Aru mõis]]
| 
| [[Simuna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285710|Q97285710]]
|-
| [[Aruküla mõis (Koeru)|Aruküla mõis]]
| mõis Koeru kihelkonnas
| [[Koeru kihelkond]]
| [[Karl Wilhelm von Toll]]
| [[Aruküla mõisa peahoone]]&lt;br/&gt;[[Aruküla mõisa kalmistu]]
| [[:d:Q2968133|Q2968133]]
|-
| [[Aruküla mõis (Harju-Jaani)|Aruküla mõis]]
| mõis Harju-Jaani kihelkonnas
| [[Harju-Jaani kihelkond]]
| 
| [[Aruküla mõisa peahoone]]
| [[:d:Q12359736|Q12359736]]
|-
| [[Arula mõis]]
| 
| [[Otepää kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q23042880|Q23042880]]
|-
| [[Arumäe mõis]]
| 
| [[Vaivara kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q23042884|Q23042884]]
|-
| [[Aruselja mõis]]
| 
| [[Rannu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q23042886|Q23042886]]
|-
| [[Arussaare mõis]]
| mõis Viljandimaal
| [[Pilistvere kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q23042890|Q23042890]]
|-
| [[Aruvalla mõis]]
| 
| [[Jüri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q20530131|Q20530131]]
|-
| [[Aseri mõis]]
| 
| [[Viru-Nigula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12359805|Q12359805]]
|-
| [[Asu mõis]]
| 
| [[Helme kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q23042910|Q23042910]]
|-
| [[Asuküla mõis]]
| 
| [[Ridala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q23042914|Q23042914]]
|-
| [[Ataste mõis]]
| 
| [[Peetri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q23042916|Q23042916]]
|-
| [[Atla mõis (Juuru)|Atla mõis]]
| 
| [[Juuru kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q20530187|Q20530187]]
|-
| [[Atla mõis (Kihelkonna)|Atla mõis]]
| 
| [[Kihelkonna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q23042918|Q23042918]]
|-
| [[Atsalama mõis]]
| 
| [[Jõhvi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272152|Q31272152]]
|-
| [[Auaste mõis]]
| 
| [[Lääne-Nigula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q23042920|Q23042920]]
|-
| [[Audla mõis]]
| 
| [[Pöide kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16410975|Q16410975]]
|-
| [[Audru mõis]]
| 
| [[Audru kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12359899|Q12359899]]
|-
| [[Aulepa mõis]]
| 
| [[Noarootsi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16411056|Q16411056]]
|-
| [[Aunaku mõis]]
| 
| [[Pühalepa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q23042937|Q23042937]]
|-
| [[Auvere mõis]]
| 
| [[Vaivara kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12360060|Q12360060]]
|-
| [[Avanduse mõis]]
| 
| [[Simuna kihelkond]]
| 
| [[Avanduse mõisa peahoone]]
| [[:d:Q3286145|Q3286145]]
|-
| [[Avinurme mõis]]
| 
| [[Torma kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q23042944|Q23042944]]
|-
| [[Boose mõis]]
| 
| [[Urvaste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517125|Q25517125]]
|-
| [[Burchardi suvemõis]]
| suvemõis Tallinnas
| 
| 
| 
| [[:d:Q124123658|Q124123658]]
|-
| [[Bööckenhofi suvemõis]]
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q25514600|Q25514600]]
|-
| [[Cederhilmi suvemõis]]
| Suvemõis Tallinnas
| [[Tallinn]]
| 
| 
| [[:d:Q21819873|Q21819873]]
|-
| [[Clementinenthali suvemõis]]
| 
| [[Tallinn]]
| 
| 
| [[:d:Q108441642|Q108441642]]
|-
| [[Dubniku mõis]]
| 
| [[Jõhvi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517126|Q25517126]]
|-
| [[Dunteni mõis]]
| 
| [[Tallinn]]
| 
| 
| [[:d:Q16408781|Q16408781]]
|-
| [[Ebavere mõis]]
| 
| [[Väike-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285717|Q97285717]]
|-
| [[Edise mõis]]
| 
| [[Jõhvi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q20530694|Q20530694]]
|-
| [[Edivere mõis]]
| 
| [[Jõhvi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285719|Q97285719]]
|-
| [[Edivere mõis (Simuna)|Edivere mõis]]
| 
| [[Simuna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285720|Q97285720]]
|-
| [[Ehavere mõis]]
| 
| [[Palamuse kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517829|Q25517829]]
|-
| [[Ehmja mõis]]
| 
| [[Martna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16412642|Q16412642]]
|-
| [[Eidapere mõis]]
| 
| [[Vändra kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16411190|Q16411190]]
|-
| [[Eigu mõis]]
| 
| [[Kadrina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392448|Q61392448]]
|-
| [[Eikla mõis]]
| 
| [[Kaarma kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517327|Q25517327]]
|-
| [[Einmanni mõis]]
| 
| [[Järva-Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16411210|Q16411210]]
|-
| [[Eistvere mõis]]
| 
| [[Pilistvere kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12361800|Q12361800]]
|-
| [[Eivere mõis]]
| 
| [[Anna kihelkond]]
| 
| [[Eivere mõisa peahoone]]
| [[:d:Q2968239|Q2968239]]
|-
| [[Elistvere mõis]]
| 
| [[Äksi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12361891|Q12361891]]
|-
| [[Elme mõis]]
| 
| [[Kaarma kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517328|Q25517328]]
|-
| [[Emmaste mõis]]
| 
| [[Emmaste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q20529473|Q20529473]]
|-
| [[Emumäe mõis]]
| 
| [[Simuna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517134|Q25517134]]
|-
| [[Enari mõis]]
| 
| [[Peetri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517132|Q25517132]]
|-
| [[Enge mõis]]
| 
| [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517131|Q25517131]]
|-
| [[Engevere mõis]]
| 
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392301|Q61392301]]
|-
| [[Enivere mõis]]
| 
| [[Martna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517130|Q25517130]]
|-
| [[Erastvere mõis]]
| 
| [[Kanepi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25513091|Q25513091]]
|-
| [[Ereda mõis]]
| 
| [[Jõhvi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517129|Q25517129]]
|-
| [[Ereste mõis]]
| 
| [[Halliste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q137757527|Q137757527]]
|-
| [[Ernemaa mõis]]
| 
| [[Haljala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285747|Q97285747]]
|-
| [[Erra mõis]]
| 
| [[Lüganuse kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q20529542|Q20529542]]
|-
| [[Ervita mõis]]
| 
| [[Koeru kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16408623|Q16408623]]
|-
| [[Esna mõis]]
| 
| [[Peetri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12362369|Q12362369]]
|-
| [[Essu mõis]]
| 
| [[Haljala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12362377|Q12362377]]
|-
| [[Haabersti mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q3741630|Q3741630]]
|-
| [[Haabneeme mõis]]
| 
| [[Jõelähtme kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517536|Q25517536]]
|-
| [[Haamse mõis]]
| 
| [[Kaarma kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517330|Q25517330]]
|-
| [[Haanja mõis]]
| 
| [[Rõuge kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517377|Q25517377]]
|-
| [[Haansalu mõis]]
| 
| [[Viru-Nigula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518354|Q25518354]]
|-
| [[Haaslava mõis]]
| 
| [[Kambja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25512885|Q25512885]]
|-
| [[Haava mõis]]
| 
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25513026|Q25513026]]
|-
| [[Habaja mõis]]
| 
| [[Kose kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q21591159|Q21591159]]
|-
| [[Haeska mõis]]
| 
| [[Martna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12363248|Q12363248]]
|-
| [[Haeska mõis (Valjala)]]
| 
| [[Valjala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12363247|Q12363247]]
|-
| [[Hageri kirikumõis]]
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q25517336|Q25517336]]
|-
| [[Hagudi mõis]]
| mõis Eestis
| [[Rapla kihelkond]]
| 
| [[Hagudi mõisa peahoone]]
| [[:d:Q12363259|Q12363259]]
|-
| [[Haiba mõis]]
| 
| [[Hageri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12363257|Q12363257]]
|-
| [[Haimre mõis]]
| Endine rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas
| [[Märjamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12363264|Q12363264]]
|-
| [[Halinga mõis]]
| 
| [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517317|Q25517317]]
|-
| [[Haljava mõis]]
| 
| [[Harju-Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25510847|Q25510847]]
|-
| [[Hallika mõis]]
| 
| [[Kihelkonna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272153|Q31272153]]
|-
| [[Halliku mõis]]
| 
| [[Kodavere kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517539|Q25517539]]
|-
| [[Halliku mõis (Rapla)|Halliku mõis]]
| 
| [[Rapla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31279925|Q31279925]]
|-
| [[Halliste kirikumõis]]
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q25518428|Q25518428]]
|-
| [[Hallivere mõis]]
| 
| [[Vigala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517482|Q25517482]]
|-
| [[Hanelu mõis]]
| 
| [[Vaivara kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517502|Q25517502]]
|-
| [[Hardu mõis]]
| 
| [[Lääne-Nigula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518399|Q25518399]]
|-
| [[Hargla kirikumõis]]
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q25518619|Q25518619]]
|-
| [[Harju-Jaani kirikumõis]]
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q25518633|Q25518633]]
|-
| [[Harku mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| [[Liivimaa ordu|Liivi ordu]]
| [[Harku mõisa peahoone]]&lt;br/&gt;[[Harku mõisa park]]
| [[:d:Q2968248|Q2968248]]
|-
| [[Harmi mõis (Haljala)|Harmi mõis]]
| 
| [[Haljala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392367|Q61392367]]
|-
| [[Hatu mõis]]
| 
| [[Risti kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12363522|Q12363522]]
|-
| [[Heimtali mõis]]
| 
| [[Paistu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12123207|Q12123207]]
|-
| [[Heisri mõis]]
| 
| [[Kanepi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517396|Q25517396]]
|-
| [[Hellamaa mõis]]
| 
| [[Muhu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518020|Q25518020]]
|-
| [[Hellenurme mõis]]
| 
| [[Rõngu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12363753|Q12363753]]
|-
| [[Helme kirikumõis]]
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q25518719|Q25518719]]
|-
| [[Helme mõis]]
| 
| [[Helme kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q21819897|Q21819897]]
|-
| [[Hermamäe mõis]]
| 
| [[Vaivara kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517503|Q25517503]]
|-
| [[Hermani mõis]]
| 
| [[Pilistvere kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12363891|Q12363891]]
|-
| [[Hertu mõis]]
| 
| [[Rapla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12363930|Q12363930]]
|-
| [[Hiienurme mõis]]
| 
| [[Rapla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392455|Q61392455]]
|-
| [[Hiiessaare mõis]]
| 
| [[Pühalepa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272150|Q31272150]]
|-
| [[Hiiru mõis]]
| 
| [[Juuru kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518280|Q25518280]]
|-
| [[Hilja mõis]]
| 
| [[Kambja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25512893|Q25512893]]
|-
| [[Hirmuse mõis]]
| 
| [[Lüganuse kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517992|Q25517992]]
|-
| [[Holdre mõis]]
| 
| [[Helme kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12364031|Q12364031]]
|-
| [[Holsta mõis]]
| 
| [[Haljala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285756|Q97285756]]
|-
| [[Holstre mõis]]
| 
| [[Paistu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517026|Q25517026]]
|-
| [[Hulja mõis]]
| 
| [[Kadrina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12364122|Q12364122]]
|-
| [[Humala mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q4309327|Q4309327]]
|-
| [[Hummuli mõis]]
| 
| [[Helme kihelkond]]
| 
| [[Hummuli mõisa peahoone]]
| [[:d:Q21819972|Q21819972]]
|-
| [[Hundisaare mõis]]
| 
| [[Türi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517457|Q25517457]]
|-
| [[Hurmi mõis]]
| 
| [[Kanepi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q20530345|Q20530345]]
|-
| [[Hurtja mõis]]
| 
| [[Viru-Nigula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97219202|Q97219202]]
|-
| [[Huuksi mõis]]
| 
| [[Peetri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16410035|Q16410035]]
|-
| [[Härgla mõis]]
| rüütlimõis Harjumaal Juuru kihelkonnas
| [[Juuru kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q14954715|Q14954715]]
|-
| [[Härjanurme mõis]]
| 
| [[Kursi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517642|Q25517642]]
|-
| [[Härma mõis]]
| 
| [[Simuna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12364166|Q12364166]]
|-
| [[Häädemeeste kirikumõis]]
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q25517944|Q25517944]]
|-
| [[Häädemeeste mõis]]
| 
| [[Häädemeeste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517943|Q25517943]]
|-
| [[Hõbeda mõis]]
| 
| [[Kadrina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12364194|Q12364194]]
|-
| [[Hõreda mõis]]
| 
| [[Juuru kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12364197|Q12364197]]
|-
| [[Hüüru mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q3741592|Q3741592]]
|-
| [[Idavere mõis]]
| 
| [[Haljala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517340|Q25517340]]
|-
| [[Idova mõis]]
| 
| [[Kullamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272192|Q31272192]]
|-
| [[Igi mõis]]
| 
| [[Kaarma kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272193|Q31272193]]
|-
| [[Ihaste mõis]]
| 
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392308|Q61392308]]
|-
| [[Iigaste mõis]]
| 
| [[Sangaste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25512910|Q25512910]]
|-
| [[Iisaku mõis]]
| 
| [[Iisaku kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517988|Q25517988]]
|-
| [[Ilbaku mõis]]
| 
| [[Suure-Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25519029|Q25519029]]
|-
| [[Illi mõis]]
| 
| [[Vastseliina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272803|Q31272803]]
|-
| [[Illuka mõis]]
| 
| [[Jõhvi kihelkond]]
| 
| [[Illuka mõisa peahoone]]
| [[:d:Q20530539|Q20530539]]
|-
| [[Illuste mõis]]
| 
| [[Karuse kihelkond]]
| 
| [[Illuste mõisa peahoone]]&lt;br/&gt;[[Illuste mõisa kalmistu]]
| [[:d:Q12364385|Q12364385]]
|-
| [[Ilmandu mõis]]
| 
| [[Väike-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285760|Q97285760]]
|-
| [[Ilmatsalu mõis]]
| 
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25512921|Q25512921]]
|-
| [[Ilmjärve mõis]]
| 
| [[Otepää kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517686|Q25517686]]
|-
| [[Ilpla mõis]]
| 
| [[Püha kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q18623083|Q18623083]]
|-
| [[Ilumäe mõis]]
| 
| [[Kadrina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392457|Q61392457]]
|-
| [[Imastu mõis]]
| 
| [[Kadrina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16412457|Q16412457]]
|-
| [[Imavere mõis]]
| 
| [[Pilistvere kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16410416|Q16410416]]
|-
| [[Immersoo mõis]]
| 
| [[Viru-Jaagupi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518455|Q25518455]]
|-
| [[Imukvere mõis]]
| 
| [[Palamuse kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517837|Q25517837]]
|-
| [[Ingliste mõis]]
| 
| [[Juuru kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12364555|Q12364555]]
|-
| [[Inju mõis]]
| 
| [[Viru-Jaagupi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12123200|Q12123200]]
|-
| [[Inju-Aru mõis]]
| 
| [[Viru-Jaagupi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518452|Q25518452]]
|-
| [[Issaku mõis]]
| 
| [[Võnnu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517699|Q25517699]]
|-
| [[Jaama mõis]]
| mõis Tartu linnas, varem Tartu-Maarja kihekonnas
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| [[Jaama mõisa peahoone]]
| [[:d:Q16410649|Q16410649]]
|-
| [[Jaama mõis (Jõhvi)|Jaama mõis]]
| 
| [[Vaivara kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522392|Q25522392]]
|-
| [[Jaani kirikumõis]]
| 
| [[Anseküla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518006|Q25518006]]
|-
| [[Jaanika mõis]]
| 
| [[Nissi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518595|Q25518595]]
|-
| [[Jabara mõis]]
| 
| [[Lüganuse kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12364970|Q12364970]]
|-
| [[Jakobi mõis]]
| 
| [[Tarvastu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25519038|Q25519038]]
|-
| [[Jalametsa mõis]]
| 
| [[Pilistvere kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12365029|Q12365029]]
|-
| [[Jalumäe mõis]]
| 
| [[Haljala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285762|Q97285762]]
|-
| [[Jaska mõis]]
| 
| [[Suure-Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518286|Q25518286]]
|-
| [[Joala mõis]]
| 
| [[Vaivara kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517508|Q25517508]]
|-
| [[Joora mõis]]
| 
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392316|Q61392316]]
|-
| [[Joosu mõis]]
| 
| [[Põlva kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q11064465|Q11064465]]
|-
| [[Jootme mõis]]
| 
| [[Ambla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q18623096|Q18623096]]
|-
| [[Juba mõis]]
| 
| [[Rõuge kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517380|Q25517380]]
|-
| [[Juhkentali mõis]]
| 
| [[Vaivara kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517504|Q25517504]]
|-
| [[Juuliku karjamõis]]
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q16412566|Q16412566]]
|-
| [[Juuru kirikumõis]]
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q22236911|Q22236911]]
|-
| [[Juuru mõis]]
| 
| [[Juuru kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q14954907|Q14954907]]
|-
| [[Jädivere mõis]]
| 
| [[Vigala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12365642|Q12365642]]
|-
| [[Jägala mõis]]
| 
| [[Jõelähtme kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25510883|Q25510883]]
|-
| [[Jälgimäe mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12365651|Q12365651]]
|-
| [[Jäneda mõis]]
| mõis endises Ambla kihelkonnas
| [[Ambla kihelkond]]
| 
| [[Jäneda mõisa peahoone]]
| [[:d:Q5079852|Q5079852]]
|-
| [[Järlepa mõis]]
| 
| [[Juuru kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q14954891|Q14954891]]
|-
| [[Järumetsa mõis]]
| 
| [[Kärla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392458|Q61392458]]
|-
| [[Järvajõe mõis]]
| 
| [[Ambla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517282|Q25517282]]
|-
| [[Järvakandi mõis]]
| 
| [[Rapla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12365681|Q12365681]]
|-
| [[Järve mõis]]
| 
| [[Jõhvi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12365686|Q12365686]]
|-
| [[Järveküla mõis]]
| 
| [[Jüri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272095|Q31272095]]
|-
| [[Järvepera mõis]]
| 
| [[Palamuse kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517839|Q25517839]]
|-
| [[Järvere mõis]]
| 
| [[Urvaste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q14954879|Q14954879]]
|-
| [[Jäärja mõis]]
| 
| [[Saarde kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16411236|Q16411236]]
|-
| [[Jõberna mõis]]
| 
| [[Harju-Madise kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272179|Q31272179]]
|-
| [[Jõe mõis]]
| mõis Tartumaal
| [[Maarja-Magdaleena kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16408606|Q16408606]]
|-
| [[Jõe mõis (Käina)|Jõe mõis]]
| 
| [[Käina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392370|Q61392370]]
|-
| [[Jõelähtme kirikumõis]]
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q25518636|Q25518636]]
|-
| [[Jõelähtme mõis]]
| 
| [[Jõelähtme kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517537|Q25517537]]
|-
| [[Jõepere mõis]]
| 
| [[Kadrina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12365735|Q12365735]]
|-
| [[Jõesse mõis]]
| 
| [[Martna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518236|Q25518236]]
|-
| [[Jõetaguse mõis]]
| 
| [[Jõhvi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25519039|Q25519039]]
|-
| [[Jõetaguse mõis (Kadrina)|Jõetaguse mõis]]
| 
| [[Kadrina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31280085|Q31280085]]
|-
| [[Jõgeva mõis]]
| 
| [[Laiuse kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12365749|Q12365749]]
|-
| [[Jõgeveste mõis]]
| 
| [[Helme kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517472|Q25517472]]
|-
| [[Jõgise mõis]]
| 
| [[Valjala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272196|Q31272196]]
|-
| [[Jõgisoo mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q4309313|Q4309313]]
|-
| [[Jõgisoo mõis (Kullamaa)|Jõgisoo mõis]]
| 
| [[Kullamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522850|Q25522850]]
|-
| [[Jõhvi mõis]]
| mõis Jõhvi kihelkonnas
| [[Jõhvi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q20530778|Q20530778]]
|-
| [[Jõksi mõis (Kanepi)|Jõksi mõis]]
| 
| [[Kanepi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522341|Q25522341]]
|-
| [[Jõksi mõis (Paistu)|Jõksi mõis]]
| 
| [[Paistu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522380|Q25522380]]
|-
| [[Jõõpre mõis]]
| 
| [[Audru kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517297|Q25517297]]
|-
| [[Jööri mõis]]
| 
| [[Valjala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517967|Q25517967]]
|-
| [[Jüri kirikumõis]]
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q25518635|Q25518635]]
|-
| [[Jürsi mõis]]
| 
| [[Valjala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517966|Q25517966]]
|-
| [[Kaagjärve mõis]]
| 
| [[Karula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q21819989|Q21819989]]
|-
| [[Kaagjärve-Mäemõisa mõis]]
| 
| [[Karula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517438|Q25517438]]
|-
| [[Kaagri mõis]]
| 
| [[Kanepi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517395|Q25517395]]
|-
| [[Kaagvere mõis]]
| 
| [[Võnnu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16408878|Q16408878]]
|-
| [[Kaalepi mõis]]
| 
| [[Järva-Madise kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517172|Q25517172]]
|-
| [[Kaali mõis]]
| 
| [[Püha kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517975|Q25517975]]
|-
| [[Kaali mõis (Karksi)|Kaali mõis]]
| 
| [[Karksi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522959|Q25522959]]
|-
| [[Kaare mõis]]
| 
| [[Martna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272195|Q31272195]]
|-
| [[Kaarepere mõis]]
| 
| [[Palamuse kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25512946|Q25512946]]
|-
| [[Kaarli mõis (Halliste)|Kaarli mõis]]
| 
| [[Halliste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522219|Q25522219]]
|-
| [[Kaarli mõis (Ambla)|Kaarli mõis]]
| 
| [[Ambla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522299|Q25522299]]
|-
| [[Kaarli mõis (Tartu-Maarja)|Kaarli mõis]]
| 
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522345|Q25522345]]
|-
| [[Kaarli mõis (Kambja)|Kaarli mõis]]
| 
| [[Kambja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522507|Q25522507]]
|-
| [[Kaarli mõis (Maarja-Magdaleena)|Kaarli mõis]]
| 
| [[Maarja-Magdaleena kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522590|Q25522590]]
|-
| [[Kaarli mõis (Rakvere)|Kaarli mõis]]
| 
| [[Rakvere kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522822|Q25522822]]
|-
| [[Kaarma mõis (Väike-Maarja)|Kaarma mõis]]
| 
| [[Väike-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522814|Q25522814]]
|-
| [[Kaarma mõis (Kaarma)|Kaarma mõis]]
| 
| [[Kaarma kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522870|Q25522870]]
|-
| [[Kaarma-Loona mõis]]
| 
| [[Kaarma kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517331|Q25517331]]
|-
| [[Kaarma-Suuremõisa mõis]]
| 
| [[Kaarma kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517332|Q25517332]]
|-
| [[Kaarmise mõis]]
| 
| [[Kärla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518000|Q25518000]]
|-
| [[Kaave mõis]]
| 
| [[Laiuse kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12365946|Q12365946]]
|-
| [[Kaavere mõis]]
| 
| [[Põltsamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16408978|Q16408978]]
|-
| [[Kabala mõis (Pilistvere)|Kabala mõis]]
| mõis Pilistvere kihelkonnas
| [[Pilistvere kihelkond]]
| 
| [[Kabala mõisa peahoone]]
| [[:d:Q12365947|Q12365947]]
|-
| [[Kabala mõis (Viru-Nigula)|Kabala mõis]]
| mõis Viru-Nigula kihelkonnas
| [[Viru-Nigula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12365949|Q12365949]]
|-
| [[Kabala mõis (Rapla)|Kabala mõis]]
| mõis Rapla kihelkonnas
| [[Rapla kihelkond]]
| 
| [[Kabala mõisa peahoone]]
| [[:d:Q14954938|Q14954938]]
|-
| [[Kabina mõis]]
| 
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517166|Q25517166]]
|-
| [[Kadrina mõis (Maarja-Magdaleena kihelkond)|Kadrina mõis]]
| mõis Maarja-Magdaleena kihelkonnas
| [[Maarja-Magdaleena kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12365989|Q12365989]]
|-
| [[Kadrina mõis (Kodavere)|Kadrina mõis]]
| mõis Kodavere kihelkonnas
| [[Kodavere kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522414|Q25522414]]
|-
| [[Kaelase mõis]]
| 
| [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517318|Q25517318]]
|-
| [[Kaera mõis]]
| 
| [[Põltsamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392436|Q61392436]]
|-
| [[Kaeva mõis]]
| 
| [[Järva-Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518515|Q25518515]]
|-
| [[Kaguvere mõis]]
| 
| [[Märjamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272194|Q31272194]]
|-
| [[Kahkva mõis]]
| 
| [[Räpina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12366037|Q12366037]]
|-
| [[Kahtla mõis]]
| 
| [[Pöide kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517167|Q25517167]]
|-
| [[Kaiavere mõis]]
| 
| [[Maarja-Magdaleena kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12366055|Q12366055]]
|-
| [[Kaimri mõis]]
| 
| [[Jämaja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272197|Q31272197]]
|-
| [[Kaisma mõis]]
| 
| [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517169|Q25517169]]
|-
| [[Kaiu mõis]]
| 
| [[Juuru kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q14954946|Q14954946]]
|-
| [[Kalda mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392375|Q61392375]]
|-
| [[Kaldama mõis]]
| 
| [[Jämaja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272199|Q31272199]]
|-
| [[Kaliküla mõis]]
| 
| [[Põltsamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517170|Q25517170]]
|-
| [[Kalina mõis]]
| 
| [[Jõhvi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272198|Q31272198]]
|-
| [[Kalju mõis]]
| 
| [[Kullamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517171|Q25517171]]
|-
| [[Kallavere mõis]]
| 
| [[Jõelähtme kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517173|Q25517173]]
|-
| [[Kalle mõis]]
| 
| [[Ambla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517174|Q25517174]]
|-
| [[Kalli mõis (Mihkli)|Kalli mõis]]
| 
| [[Mihkli kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522656|Q25522656]]
|-
| [[Kalli mõis (Valjala)|Kalli mõis]]
| 
| [[Valjala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522722|Q25522722]]
|-
| [[Kalvi mõis]]
| 
| [[Viru-Nigula kihelkond]]
| 
| [[Kalvi mõisa peahoone]]
| [[:d:Q12123205|Q12123205]]
|-
| [[Kambi mõis (Harju-Jaani)|Kambi mõis]]
| 
| [[Harju-Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522388|Q25522388]]
|-
| [[Kambi mõis (Pärnu)|Kambi mõis]]
| 
| [[Pärnu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522634|Q25522634]]
|-
| [[Kammeri mõis]]
| mõis Tartumaal Kambja kihelkonnas
| [[Kambja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517663|Q25517663]]
|-
| [[Kandla mõis]]
| 
| [[Kärla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518216|Q25518216]]
|-
| [[Kandle mõis]]
| 
| [[Haljala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q20530914|Q20530914]]
|-
| [[Kanepi kirikumõis]]
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q25517399|Q25517399]]
|-
| [[Kangru mõis]]
| 
| [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517176|Q25517176]]
|-
| [[Kangru mõis (Tartu-Maarja)|Kangru mõis]]
| 
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392322|Q61392322]]
|-
| [[Kangruselja mõis]]
| 
| [[Püha kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12366306|Q12366306]]
|-
| [[Kantsi mõis]]
| 
| [[Muhu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518019|Q25518019]]
|-
| [[Kapera mõis]]
| 
| [[Vastseliina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392282|Q61392282]]
|-
| [[Kapi mõis]]
| 
| [[Muhu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518018|Q25518018]]
|-
| [[Kapsta mõis]]
| 
| [[Valga kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12366319|Q12366319]]
|-
| [[Kapu mõis]]
| 
| [[Koeru kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16409582|Q16409582]]
|-
| [[Karala mõis]]
| 
| [[Kihelkonna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517180|Q25517180]]
|-
| [[Karaski mõis]]
| 
| [[Kanepi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25513078|Q25513078]]
|-
| [[Kardla mõis]]
| 
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392326|Q61392326]]
|-
| [[Kareda mõis]]
| 
| [[Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518008|Q25518008]]
|-
| [[Kargi mõis]]
| 
| [[Jämaja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16409640|Q16409640]]
|-
| [[Karila mõis]]
| 
| [[Viru-Jaagupi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518458|Q25518458]]
|-
| [[Karinu mõis]]
| 
| [[Järva-Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16409670|Q16409670]]
|-
| [[Karinõmme mõis]]
| 
| [[Mihkli kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12366353|Q12366353]]
|-
| [[Karitsa mõis]]
| 
| [[Juuru kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12366358|Q12366358]]
|-
| [[Karitsa mõis (Rakvere)|Karitsa mõis]]
| 
| [[Rakvere kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q20531026|Q20531026]]
|-
| [[Karivärava mõis]]
| 
| [[Rakvere kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285767|Q97285767]]
|-
| [[Karja mõis]]
| 
| [[Karja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12366355|Q12366355]]
|-
| [[Karksi kirikumõis]]
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q25517826|Q25517826]]
|-
| [[Karksi mõis]]
| 
| [[Karksi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q21595655|Q21595655]]
|-
| [[Karkuse mõis]]
| 
| [[Ambla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517178|Q25517178]]
|-
| [[Karlova mõis]]
| mõis Tartus
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12366502|Q12366502]]
|-
| [[Karlsruue mõis]]
| 
| [[Koeru kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518527|Q25518527]]
|-
| [[Karste mõis]]
| 
| [[Kanepi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517023|Q25517023]]
|-
| [[Karu mõis]]
| 
| [[Kihelkonna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272200|Q31272200]]
|-
| [[Karula kirikumõis]]
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q25517437|Q25517437]]
|-
| [[Karula mõis (Haljala)|Karula mõis]]
| 
| [[Haljala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522268|Q25522268]]
|-
| [[Karula mõis (Viljandi)|Karula mõis]]
| 
| [[Viljandi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522391|Q25522391]]
|-
| [[Karula mõis (Karula)]]
| 
| [[Karula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q21820595|Q21820595]]
|-
| [[Karunga mõis]]
| 
| [[Väike-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285768|Q97285768]]
|-
| [[Kasari mõis]]
| 
| [[Kirbla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517182|Q25517182]]
|-
| [[Kasenurme mõis]]
| 
| [[Kullamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517181|Q25517181]]
|-
| [[Kaserahu mõis]]
| 
| [[Harju-Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517465|Q25517465]]
|-
| [[Kassari mõis]]
| mõis Hiiumaal, Kassari Tagukülas
| [[Pühalepa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12366565|Q12366565]]
|-
| [[Kassi mõis]]
| 
| [[Urvaste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517179|Q25517179]]
|-
| [[Kassinurme mõis]]
| 
| [[Palamuse kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16409836|Q16409836]]
|-
| [[Kasti mõis]]
| 
| [[Püha kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q18623122|Q18623122]]
|-
| [[Kastna mõis]]
| 
| [[Tõstamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517851|Q25517851]]
|-
| [[Kastolatsi mõis]]
| 
| [[Otepää kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517183|Q25517183]]
|-
| [[Kastre mõis]]
| 
| [[Võnnu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q22231518|Q22231518]]
|-
| [[Katku mõis]]
| 
| [[Rakvere kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285770|Q97285770]]
|-
| [[Katlepa mõis]]
| Endine karjamõis Märjamaa kihelkonnas
| [[Märjamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q137757491|Q137757491]]
|-
| [[Kaubi mõis]]
| 
| [[Halliste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517184|Q25517184]]
|-
| [[Kauksi mõis]]
| 
| [[Iisaku kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517186|Q25517186]]
|-
| [[Kaunispe mõis]]
| 
| [[Jämaja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517222|Q25517222]]
|-
| [[Kaunissaare mõis]]
| 
| [[Harju-Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517467|Q25517467]]
|-
| [[Kaunivere mõis]]
| 
| [[Kaarma kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517225|Q25517225]]
|-
| [[Kauri mõis]]
| 
| [[Märjamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517224|Q25517224]]
|-
| [[Kautjala mõis]]
| 
| [[Jüri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q4309311|Q4309311]]
|-
| [[Kavastu mõis (Haljala)|Kavastu mõis]]
| 
| [[Haljala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q20531104|Q20531104]]
|-
| [[Kavastu mõis]]
| 
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q21820605|Q21820605]]
|-
| [[Kavilda mõis]]
| 
| [[Puhja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517313|Q25517313]]
|-
| [[Keava mõis]]
| rüütlimõis Eestis
| [[Rapla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q14954972|Q14954972]]
|-
| [[Keblaste mõis]]
| 
| [[Mihkli kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16409945|Q16409945]]
|-
| [[Keedika mõis]]
| 
| [[Lääne-Nigula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25512812|Q25512812]]
|-
| [[Keelitse mõis]]
| 
| [[Vigala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518548|Q25518548]]
|-
| [[Keeni mõis]]
| 
| [[Sangaste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25512932|Q25512932]]
|-
| [[Keeri mõis]]
| 
| [[Nõo kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25512934|Q25512934]]
|-
| [[Kehra mõis]]
| 
| [[Harju-Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25510864|Q25510864]]
|-
| [[Kehtna mõis]]
| 
| [[Rapla kihelkond]]
| 
| [[Kehtna mõisa peahoone]]
| [[:d:Q2969459|Q2969459]]
|-
| [[Keila mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16410011|Q16410011]]
|-
| [[Keila-Joa mõis]]
| mõis Keila kihelkonnas
| [[Keila kihelkond]]
| 
| [[Keila-Joa mõisa peahoone]]
| [[:d:Q12366758|Q12366758]]
|-
| [[Kelba mõis]]
| 
| [[Hageri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517335|Q25517335]]
|-
| [[Kellamäe mõis]]
| 
| [[Kaarma kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517227|Q25517227]]
|-
| [[Kellavere mõis]]
| 
| [[Simuna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285773|Q97285773]]
|-
| [[Kergu mõis]]
| 
| [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517226|Q25517226]]
|-
| [[Kerguta mõis]]
| 
| [[Märjamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392487|Q61392487]]
|-
| [[Kernu mõis]]
| 
| [[Hageri kihelkond]]
| 
| [[Kernu mõisa peahoone]]
| [[:d:Q12366812|Q12366812]]
|-
| [[Keskküla mõis]]
| 
| [[Kirbla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517212|Q25517212]]
|-
| [[Keskvere mõis]]
| endine mõis Martna kihelkonnas
| [[Martna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16412956|Q16412956]]
|-
| [[Keskvere mõis (Pöide)|Keskvere mõis]]
| endine mõis Pöide kihelkonnas
| [[Pöide kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522889|Q25522889]]
|-
| [[Kihelkonna kirikumõis]]
| 
| [[Kihelkonna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518659|Q25518659]]
|-
| [[Kihlevere mõis]]
| 
| [[Kadrina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q20531212|Q20531212]]
|-
| [[Kihnu mõis]]
| 
| [[Tõstamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517220|Q25517220]]
|-
| [[Kihnu mõis (Pilistvere)|Kihnu mõis]]
| 
| [[Pilistvere kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31280088|Q31280088]]
|-
| [[Kiideva mõis]]
| 
| [[Ridala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25511504|Q25511504]]
|-
| [[Kiidjärve mõis]]
| 
| [[Võnnu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q20531221|Q20531221]]
|-
| [[Kiikla mõis]]
| 
| [[Jõhvi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16410291|Q16410291]]
|-
| [[Kiisa mõis (Keila)|Kiisa mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285774|Q97285774]]
|-
| [[Kiiu mõis]]
| 
| [[Kuusalu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12366960|Q12366960]]
|-
| [[Kilbavere mõis]]
| 
| [[Palamuse kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517840|Q25517840]]
|-
| [[Kilingi mõis]]
| 
| [[Saarde kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517228|Q25517228]]
|-
| [[Kiltsi mõis]]
| mõis Väike-Maarja kihelkonnas
| [[Väike-Maarja kihelkond]]
| 
| [[Kiltsi mõisa peahoone]]
| [[:d:Q3739069|Q3739069]]
|-
| [[Kiltsi mõis (Ridala)|Kiltsi mõis]]
| mõis Ridala kihelkonnas
| [[Ridala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12366981|Q12366981]]
|-
| [[Kingli mõis]]
| 
| [[Pöide kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518552|Q25518552]]
|-
| [[Kintsli mõis]]
| 
| [[Otepää kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12367002|Q12367002]]
|-
| [[Kirdalu mõis]]
| 
| [[Hageri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517229|Q25517229]]
|-
| [[Audru kirikumõis|kirikumõis]]
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q23042923|Q23042923]]
|-
| [[Kirimäe mõis (Kose)|Kirimäe karjamõis]]
| 
| [[Kose kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12367028|Q12367028]]
|-
| [[Kirimäe mõis]]
| 
| [[Lääne-Nigula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518400|Q25518400]]
|-
| [[Kirna mõis]]
| 
| [[Türi kihelkond]]
| 
| [[Kirna mõisa peahoone]]&lt;br/&gt;[[Kirna mõisa kalmistu]]
| [[:d:Q2969488|Q2969488]]
|-
| [[Kirna mõis (Hageri)|Kirna mõis]]
| 
| [[Hageri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31280089|Q31280089]]
|-
| [[Kiska mõis]]
| 
| [[Karuse kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517496|Q25517496]]
|-
| [[Kiuma mõis]]
| 
| [[Põlva kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517230|Q25517230]]
|-
| [[Kivi-Vigala mõis]]
| 
| [[Vigala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16410562|Q16410562]]
|-
| [[Kivijärve mõis]]
| 
| [[Laiuse kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16413036|Q16413036]]
|-
| [[Kiviloo mõis]]
| 
| [[Harju-Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12367072|Q12367072]]
|-
| [[Kivistiku mõis]]
| 
| [[Väike-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285776|Q97285776]]
|-
| [[Kloodi mõis]]
| 
| [[Rakvere kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q20531315|Q20531315]]
|-
| [[Klooga mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q627358|Q627358]]
|-
| [[Kloostri mõis]]
| 
| [[Kirbla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12367120|Q12367120]]
|-
| [[Kodasema mõis]]
| 
| [[Peetri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12367135|Q12367135]]
|-
| [[Kodasoo mõis]]
| 
| [[Kuusalu kihelkond]]
| 
| [[Kodasoo mõisa peahoone]]
| [[:d:Q3286225|Q3286225]]
|-
| [[Kodavere mõis (Haljala)|Kodavere mõis]]
| 
| [[Haljala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285778|Q97285778]]
|-
| [[Kodijärve mõis]]
| 
| [[Kambja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q21820612|Q21820612]]
|-
| [[Kodila mõis]]
| 
| [[Rapla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12367147|Q12367147]]
|-
| [[Kogula mõis]]
| 
| [[Valjala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517232|Q25517232]]
|-
| [[Kohala mõis]]
| rüütlimõis Rakvere kihelkonnas
| [[Rakvere kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q20531345|Q20531345]]
|-
| [[Kohatu mõis]]
| 
| [[Hageri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12367193|Q12367193]]
|-
| [[Kohatu mõis (Kullamaa)|Kohatu mõis]]
| 
| [[Kullamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522856|Q25522856]]
|-
| [[Kohila mõis]]
| 
| [[Hageri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16410809|Q16410809]]
|-
| [[Kohtla mõis]]
| 
| [[Jõhvi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517231|Q25517231]]
|-
| [[Koigi mõis]]
| 
| [[Peetri kihelkond]]
| [[Grünewaldt]]
| 
| [[:d:Q3286216|Q3286216]]
|-
| [[Koigi mõis (Ambla)|Koigi mõis]]
| 
| [[Ambla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522266|Q25522266]]
|-
| [[Koigi mõis (Pöide)|Koigi mõis]]
| 
| [[Pöide kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522270|Q25522270]]
|-
| [[Koigi mõis (Haljala)|Koigi mõis]]
| 
| [[Haljala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285779|Q97285779]]
|-
| [[Koigu mõis]]
| 
| [[Urvaste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517233|Q25517233]]
|-
| [[Koikküla mõis]]
| 
| [[Hargla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q20531373|Q20531373]]
|-
| [[Koikla mõis]]
| 
| [[Karja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518155|Q25518155]]
|-
| [[Koila mõis]]
| 
| [[Simuna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12367227|Q12367227]]
|-
| [[Koitjärve mõis]]
| 
| [[Kuusalu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q4309314|Q4309314]]
|-
| [[Kokora mõis]]
| 
| [[Kodavere kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517541|Q25517541]]
|-
| [[Kolga-Jaani kirikumõis]]
| 
| [[Kolga-Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518732|Q25518732]]
|-
| [[Koltse mõis]]
| 
| [[Jämaja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517237|Q25517237]]
|-
| [[Kolu mõis (Kadrina)|Kolu mõis]]
| 
| [[Kadrina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16411069|Q16411069]]
|-
| [[Kolu mõis (Türi)]]
| 
| [[Türi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q21483145|Q21483145]]
|-
| [[Koluvere mõis]]
| 
| [[Kullamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q18623135|Q18623135]]
|-
| [[Konju mõis]]
| 
| [[Jõhvi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q20529043|Q20529043]]
|-
| [[Konuvere mõis]]
| 
| [[Vigala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q1781836|Q1781836]]
|-
| [[Konvere mõis]]
| 
| [[Ridala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272721|Q31272721]]
|-
| [[Koogi mõis]]
| 
| [[Äksi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272201|Q31272201]]
|-
| [[Koogu mõis]]
| 
| [[Viru-Nigula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12367398|Q12367398]]
|-
| [[Koolme mõis]]
| 
| [[Ambla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272202|Q31272202]]
|-
| [[Koonga mõis]]
| 
| [[Mihkli kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12367410|Q12367410]]
|-
| [[Koonu mõis]]
| 
| [[Väike-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25513042|Q25513042]]
|-
| [[Kooraste mõis]]
| 
| [[Kanepi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25513095|Q25513095]]
|-
| [[Koordi mõis]]
| 
| [[Peetri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16411216|Q16411216]]
|-
| [[Koorküla mõis]]
| 
| [[Helme kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517234|Q25517234]]
|-
| [[Kopli mõis]]
| Tallinna linnamõis
| [[Tallinn]]
| 
| 
| [[:d:Q25520028|Q25520028]]
|-
| [[Koppelmaa mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q18623141|Q18623141]]
|-
| [[Korba mõis]]
| 
| [[Anna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517292|Q25517292]]
|-
| [[Korjodi mõis]]
| 
| [[Rakvere kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272203|Q31272203]]
|-
| [[Korova mõis]]
| 
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392325|Q61392325]]
|-
| [[Kose mõis (Maarja-Magdaleena)|Kose mõis]]
| 
| [[Maarja-Magdaleena kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522604|Q25522604]]
|-
| [[Kose mõis (Jõelähtme)]]
| 
| [[Jõelähtme kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12367493|Q12367493]]
|-
| [[Kose suvemõis]]
| 
| [[Tallinn]]
| 
| [[Kose suvemõisa elumaja]]
| [[:d:Q12367499|Q12367499]]
|-
| [[Kose-Uuemõisa mõis]]
| 
| [[Kose kihelkond]]
| 
| [[Kose-Uuemõisa mõisa peahoone]]
| [[:d:Q12367482|Q12367482]]
|-
| [[Kostivere mõis]]
| 
| [[Jõelähtme kihelkond]]
| 
| [[Kostivere mõisa peahoone]]
| [[:d:Q20529072|Q20529072]]
|-
| [[Kotlandi mõis]]
| 
| [[Kihelkonna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517239|Q25517239]]
|-
| [[Krabi mõis]]
| 
| [[Rõuge kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517236|Q25517236]]
|-
| [[Kriimani mõis]]
| 
| [[Võnnu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12367545|Q12367545]]
|-
| [[Krootuse mõis]]
| 
| [[Kanepi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q20933421|Q20933421]]
|-
| [[Kruusimäe mõis]]
| 
| [[Kadrina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272205|Q31272205]]
|-
| [[Krüüdneri mõis]]
| 
| [[Kambja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517235|Q25517235]]
|-
| [[Kudina mõis]]
| mõis Tartumaal
| [[Maarja-Magdaleena kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12367645|Q12367645]]
|-
| [[Kudjape mõis]]
| rüütlimõis Saaremaal
| [[Kaarma kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12367650|Q12367650]]
|-
| [[Kudruküla mõis]]
| 
| [[Vaivara kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517505|Q25517505]]
|-
| [[Kuie mõis]]
| 
| [[Järva-Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16411601|Q16411601]]
|-
| [[Kuigatsi mõis]]
| 
| [[Sangaste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q21821258|Q21821258]]
|-
| [[Kuijõe mõis]]
| 
| [[Kullamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12367656|Q12367656]]
|-
| [[Kuimetsa mõis]]
| 
| [[Juuru kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518281|Q25518281]]
|-
| [[Kuivastu mõis]]
| 
| [[Muhu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517249|Q25517249]]
|-
| [[Kuivaveski mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392496|Q61392496]]
|-
| [[Kukevere mõis]]
| 
| [[Ambla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517241|Q25517241]]
|-
| [[Kukruse mõis]]
| 
| [[Jõhvi kihelkond]]
| 
| [[Kukruse mõisa peahoone]]&lt;br/&gt;[[Kukruse mõisa kalmistu]]&lt;br/&gt;[[Kukruse mõisa hobusetall]]&lt;br/&gt;[[Kukruse mõisa ait]]&lt;br/&gt;[[Kukruse mõisa kuivati]]&lt;br/&gt;[[Kukruse mõisa tuuleveski]]
| [[:d:Q12367680|Q12367680]]
|-
| [[Kuksema mõis]]
| 
| [[Järva-Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16411686|Q16411686]]
|-
| [[Kukulinna mõis]]
| 
| [[Äksi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16411704|Q16411704]]
|-
| [[Kulani mõis]]
| 
| [[Noarootsi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q18623152|Q18623152]]
|-
| [[Kulina mõis]]
| 
| [[Viru-Jaagupi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518389|Q25518389]]
|-
| [[Kullaaru mõis]]
| 
| [[Rakvere kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q20529195|Q20529195]]
|-
| [[Kullenga mõis]]
| 
| [[Väike-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285782|Q97285782]]
|-
| [[Kulli mõis (Kärla)|Kulli mõis]]
| 
| [[Kärla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522771|Q25522771]]
|-
| [[Kuluse mõis]]
| 
| [[Martna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272254|Q31272254]]
|-
| [[Kumna mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| 
| [[Kumna mõisa peahoone]]
| [[:d:Q2969502|Q2969502]]
|-
| [[Kunda mõis]]
| 
| [[Viru-Nigula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12367745|Q12367745]]
|-
| [[Kupna mõis]]
| 
| [[Viru-Jaagupi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517242|Q25517242]]
|-
| [[Kuremaa mõis]]
| 
| [[Palamuse kihelkond]]
| 
| [[Kuremaa loss|Kuremaa mõisa peahoone]]&lt;br/&gt;[[Kuremaa mõisa kalmistu]]&lt;br/&gt;[[Kuremaa mõisa tuuleveski]]
| [[:d:Q12367794|Q12367794]]
|-
| [[Kuressaare mõis]]
| 
| [[Tarvastu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517310|Q25517310]]
|-
| [[Kurevere mõis]]
| 
| [[Martna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517243|Q25517243]]
|-
| [[Kurge mõis]]
| 
| [[Ambla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517240|Q25517240]]
|-
| [[Kurisoo mõis]]
| 
| [[Järva-Madise kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12367822|Q12367822]]
|-
| [[Kurista mõis]]
| mõis Laiuse kihelkonnas
| [[Laiuse kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12367821|Q12367821]]
|-
| [[Kurista mõis (Võnnu)|Kurista mõis]]
| mõis Võnnu kihelkonnas
| [[Võnnu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522545|Q25522545]]
|-
| [[Kurisu mõis]]
| 
| [[Emmaste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q137757510|Q137757510]]
|-
| [[Kurkse mõis]]
| 
| [[Risti kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517244|Q25517244]]
|-
| [[Kurna mõis]]
| 
| [[Jüri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25510881|Q25510881]]
|-
| [[Kursi kirikumõis]]
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q22236894|Q22236894]]
|-
| [[Kursi mõis]]
| 
| [[Järva-Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517083|Q25517083]]
|-
| [[Kurtna mõis]]
| rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal
| [[Jõhvi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q20529422|Q20529422]]
|-
| [[Kurtna mõis (Hageri)|Kurtna mõis]]
| rüütlimõis Hageri kihelkonnas Harjumaal
| [[Hageri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522279|Q25522279]]
|-
| [[Kuru mõis]]
| 
| [[Ambla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517284|Q25517284]]
|-
| [[Kuuda mõis]]
| 
| [[Märjamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517246|Q25517246]]
|-
| [[Kuusalu kirikumõis]]
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q22236904|Q22236904]]
|-
| [[Kuusiku mõis]]
| mõis Rapla kihelkonnas
| [[Rapla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q14955039|Q14955039]]
|-
| [[Kuusiku mõis (Maarja-Magdaleena)|Kuusiku mõis]]
| mõis Maarja-Magdaleena kihelkonnas
| [[Maarja-Magdaleena kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522275|Q25522275]]
|-
| [[Kuusna mõis]]
| 
| [[Järva-Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12367918|Q12367918]]
|-
| [[Kuusnõmme mõis]]
| 
| [[Kihelkonna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517245|Q25517245]]
|-
| [[Kvissentali mõis]]
| 
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392327|Q61392327]]
|-
| [[Käblaküla mõis]]
| 
| [[Ridala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517248|Q25517248]]
|-
| [[Käblamõisa mõis]]
| 
| [[Ridala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517247|Q25517247]]
|-
| [[Kädva mõis]]
| 
| [[Juuru kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12367935|Q12367935]]
|-
| [[Käesalu mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q2969451|Q2969451]]
|-
| [[Käesla mõis]]
| 
| [[Kärla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518215|Q25518215]]
|-
| [[Kähri mõis]]
| 
| [[Põlva kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517252|Q25517252]]
|-
| [[Käo mõis]]
| 
| [[Puhja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272255|Q31272255]]
|-
| [[Käpla mõis]]
| 
| [[Ridala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392497|Q61392497]]
|-
| [[Käravete mõis]]
| 
| [[Ambla kihelkond]]
| 
| [[Käravete mõisa peahoone]]
| [[:d:Q3286213|Q3286213]]
|-
| [[Kärbla mõis]]
| 
| [[Lääne-Nigula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517251|Q25517251]]
|-
| [[Kärde mõis]]
| 
| [[Laiuse kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12367961|Q12367961]]
|-
| [[Kärdla mõis]]
| 
| [[Pühalepa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517345|Q25517345]]
|-
| [[Kärdlamõisa mõis]]
| 
| [[Pühalepa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517254|Q25517254]]
|-
| [[Kärevere mõis (Äksi)|Kärevere mõis]]
| 
| [[Äksi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522340|Q25522340]]
|-
| [[Kärevere mõis (Türi)|Kärevere mõis]]
| 
| [[Türi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522364|Q25522364]]
|-
| [[Kärgula mõis]]
| 
| [[Urvaste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517250|Q25517250]]
|-
| [[Kärkna mõis]]
| 
| [[Äksi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517360|Q25517360]]
|-
| [[Kärla mõis]]
| 
| [[Kärla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518001|Q25518001]]
|-
| [[Kärmu mõis]]
| 
| [[Haljala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517256|Q25517256]]
|-
| [[Kärsa mõis]]
| 
| [[Väike-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518296|Q25518296]]
|-
| [[Kärstna mõis]]
| 
| [[Helme kihelkond]]
| 
| [[Kärstna mõisa peahoone]]&lt;br/&gt;[[Kärstna mõisa kalmistu]]
| [[:d:Q3286214|Q3286214]]
|-
| [[Kärsu mõis]]
| 
| [[Saarde kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25512613|Q25512613]]
|-
| [[Käru mõis (Simuna)|Käru mõis]]
| mõis Simuna kihelkonnas
| [[Simuna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16413358|Q16413358]]
|-
| [[Käru mõis]]
| mõis Vändra kihelkonnas
| [[Vändra kihelkond]]
| 
| [[Käru mõisa peahoone]]
| [[:d:Q21595687|Q21595687]]
|-
| [[Käsmu mõis]]
| 
| [[Haljala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517253|Q25517253]]
|-
| [[Käända mõis]]
| 
| [[Kullamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517257|Q25517257]]
|-
| [[Kääniku mõis]]
| 
| [[Kuusalu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517146|Q25517146]]
|-
| [[Kääsla mõis]]
| 
| [[Kullamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517147|Q25517147]]
|-
| [[Kõhastu mõis]]
| 
| [[Kose kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392495|Q61392495]]
|-
| [[Kõiguste mõis]]
| 
| [[Pöide kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517145|Q25517145]]
|-
| [[Kõima mõis]]
| 
| [[Mihkli kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25511432|Q25511432]]
|-
| [[Kõinastu mõis]]
| 
| [[Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518021|Q25518021]]
|-
| [[Kõljala mõis]]
| 
| [[Püha kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16408927|Q16408927]]
|-
| [[Kõltsi mõis]]
| 
| [[Türi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517142|Q25517142]]
|-
| [[Kõltsu mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q4309315|Q4309315]]
|-
| [[Kõmmaste mõis]]
| 
| [[Risti kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25512785|Q25512785]]
|-
| [[Kõnnu mõis (Kuusalu)|Kõnnu mõis]]
| 
| [[Kuusalu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q4309317|Q4309317]]
|-
| [[Kõnnu mõis (Pärnu-Jaagupi)|Kõnnu mõis]]
| 
| [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522282|Q25522282]]
|-
| [[Kõnnu mõis (Torma)|Kõnnu mõis]]
| 
| [[Torma kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522283|Q25522283]]
|-
| [[Kõnnu mõis (Võnnu)|Kõnnu mõis]]
| 
| [[Võnnu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522286|Q25522286]]
|-
| [[Kõnnu mõis (Kihelkonna)|Kõnnu mõis]]
| 
| [[Kihelkonna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31280090|Q31280090]]
|-
| [[Kõo mõis]]
| 
| [[Pilistvere kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12368045|Q12368045]]
|-
| [[Kõpu kirikumõis]]
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q25517471|Q25517471]]
|-
| [[Kõpu mõis (Reigi)|Kõpu mõis]]
| 
| [[Reigi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522309|Q25522309]]
|-
| [[Kõpu mõis (Tõstamaa)|Kõpu mõis]]
| 
| [[Tõstamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522648|Q25522648]]
|-
| [[Kõrgepalu mõis]]
| 
| [[Rõuge kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517379|Q25517379]]
|-
| [[Kõrgessaare mõis]]
| 
| [[Reigi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q14954930|Q14954930]]
|-
| [[Kõrgessaare mõis (Rõuge)|Kõrgessaare mõis]]
| 
| [[Rõuge kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31280092|Q31280092]]
|-
| [[Kõruse mõis]]
| 
| [[Kihelkonna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272256|Q31272256]]
|-
| [[Kõrve mõis]]
| 
| [[Kadrina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392499|Q61392499]]
|-
| [[Kõrvetaguse mõis]]
| 
| [[Märjamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517143|Q25517143]]
|-
| [[Köisi mõis]]
| 
| [[Peetri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12368094|Q12368094]]
|-
| [[Kübassaare mõis]]
| 
| [[Pöide kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517144|Q25517144]]
|-
| [[Küdema mõis]]
| 
| [[Mustjala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517141|Q25517141]]
|-
| [[Küti mõis]]
| 
| [[Viru-Jaagupi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517140|Q25517140]]
|-
| [[Küti mõis (Peetri)|Küti mõis]]
| 
| [[Peetri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522367|Q25522367]]
|-
| [[Kütke mõis]]
| 
| [[Kullamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517139|Q25517139]]
|-
| [[Laadjala mõis]]
| 
| [[Kaarma kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517333|Q25517333]]
|-
| [[Laagna mõis]]
| 
| [[Vaivara kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16409157|Q16409157]]
|-
| [[Laanemetsa mõis]]
| 
| [[Hargla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q20529698|Q20529698]]
|-
| [[Laanemõisa mõis]]
| 
| [[Rakvere kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285789|Q97285789]]
|-
| [[Laasma mõis]]
| 
| [[Karuse kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392270|Q61392270]]
|-
| [[Laatre mõis]]
| 
| [[Sangaste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517187|Q25517187]]
|-
| [[Laatre mõis (Ruhja)|Laatre mõis]]
| 
| [[Põhja-Ruhja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31280093|Q31280093]]
|-
| [[Laatsi mõis]]
| 
| [[Valga kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518567|Q25518567]]
|-
| [[Laekvere mõis]]
| 
| [[Simuna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16409214|Q16409214]]
|-
| [[Laeva mõis]]
| 
| [[Kursi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517643|Q25517643]]
|-
| [[Lagedi mõis]]
| 
| [[Jüri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517198|Q25517198]]
|-
| [[Lahetaguse mõis]]
| 
| [[Kihelkonna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16409314|Q16409314]]
|-
| [[Lahmuse mõis]]
| 
| [[Suure-Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12368202|Q12368202]]
|-
| [[Laiksaare mõis]]
| 
| [[Saarde kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517037|Q25517037]]
|-
| [[Laiküla mõis]]
| 
| [[Martna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12368230|Q12368230]]
|-
| [[Laimetsa mõis]]
| 
| [[Pilistvere kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16409388|Q16409388]]
|-
| [[Laimjala mõis]]
| 
| [[Pöide kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517347|Q25517347]]
|-
| [[Laitse mõis]]
| 
| [[Nissi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q14955056|Q14955056]]
|-
| [[Laius-Tähkvere mõis]]
| 
| [[Laiuse kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12368258|Q12368258]]
|-
| [[Laiuse mõis]]
| 
| [[Laiuse kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16409418|Q16409418]]
|-
| [[Lammasküla mõis]]
| 
| [[Väike-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q21822122|Q21822122]]
|-
| [[Lange mõis]]
| 
| [[Kambja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392271|Q61392271]]
|-
| [[Laoküla mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285790|Q97285790]]
|-
| [[Lasila mõis]]
| 
| [[Kadrina kihelkond]]
| 
| [[Lasila mõisa peahoone]]
| [[:d:Q2969661|Q2969661]]
|-
| [[Lasinurme mõis]]
| 
| [[Simuna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517061|Q25517061]]
|-
| [[Lasputre mõis]]
| 
| [[Paide kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517058|Q25517058]]
|-
| [[Lasva mõis]]
| 
| [[Vastseliina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517369|Q25517369]]
|-
| [[Laugu mõis]]
| 
| [[Karja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518157|Q25518157]]
|-
| [[Lauguta mõis]]
| 
| [[Ridala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517059|Q25517059]]
|-
| [[Lauka mõis]]
| 
| [[Reigi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517322|Q25517322]]
|-
| [[Laulasmaa mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q13359534|Q13359534]]
|-
| [[Laulepa mõis]]
| 
| [[Karuse kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517056|Q25517056]]
|-
| [[Laupa mõis]]
| mõis Eestis
| [[Türi kihelkond]]
| 
| [[Laupa mõisa peahoone]]
| [[:d:Q2969684|Q2969684]]
|-
| [[Lautna mõis]]
| 
| [[Kirbla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517055|Q25517055]]
|-
| [[Leebiku mõis]]
| 
| [[Helme kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16409671|Q16409671]]
|-
| [[Leedi mõis]]
| 
| [[Laiuse kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12368391|Q12368391]]
|-
| [[Leediküla mõis]]
| 
| [[Lääne-Nigula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517054|Q25517054]]
|-
| [[Leesi mõis]]
| 
| [[Ambla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272258|Q31272258]]
|-
| [[Leetse mõis]]
| 
| [[Harju-Madise kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12368420|Q12368420]]
|-
| [[Leevi mõis]]
| 
| [[Rõuge kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517057|Q25517057]]
|-
| [[Leevi mõis (Võnnu)|Leevi mõis]]
| 
| [[Võnnu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522553|Q25522553]]
|-
| [[Leevre mõis]]
| mõis Rapla maakonnas Märjamaa vallas
| [[Kullamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517060|Q25517060]]
|-
| [[Lehetu mõis]]
| 
| [[Nissi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518587|Q25518587]]
|-
| [[Lehmja mõis]]
| 
| [[Jüri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16409759|Q16409759]]
|-
| [[Lehmja mõis (Keila)|Lehmja mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285791|Q97285791]]
|-
| [[Lehola mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| 
| [[Lehola mõisa viinavabrik]]
| [[:d:Q12368433|Q12368433]]
|-
| [[Lehtmetsa mõis]]
| 
| [[Ambla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517255|Q25517255]]
|-
| [[Lehtse mõis]]
| 
| [[Ambla kihelkond]]
| 
| [[Lehtse mõisa peahoone]]
| [[:d:Q12368452|Q12368452]]
|-
| [[Leila mõis]]
| 
| [[Kullamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517259|Q25517259]]
|-
| [[Leisi mõis]]
| 
| [[Karja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517260|Q25517260]]
|-
| [[Lellapere mõis]]
| 
| [[Rapla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q14955069|Q14955069]]
|-
| [[Lelle mõis]]
| 
| [[Vändra kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517949|Q25517949]]
|-
| [[Lemmatsi mõis]]
| 
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517258|Q25517258]]
|-
| [[Lemmiku mõis]]
| Haimre mõisa juurde kuulunud endine karjamõis Märjamaa kihelkonnas
| [[Märjamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392274|Q61392274]]
|-
| [[Lemuvere mõis]]
| 
| [[Laiuse kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272264|Q31272264]]
|-
| [[Lepa mõis (Põlva)|Lepa mõis]]
| 
| [[Põlva kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522288|Q25522288]]
|-
| [[Lepiku mõis (Kadrina)|Lepiku mõis]]
| 
| [[Kadrina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285794|Q97285794]]
|-
| [[Lepiku mõis (Keila)|Lepiku mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285795|Q97285795]]
|-
| [[Lepna mõis]]
| 
| [[Rakvere kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285796|Q97285796]]
|-
| [[Levala mõis]]
| 
| [[Palamuse kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517841|Q25517841]]
|-
| [[Libatse mõis]]
| 
| [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517262|Q25517262]]
|-
| [[Liberty suvemõis]]
| 
| 
| [[Koch]]&lt;br/&gt;[[Eesti Vabaõhumuuseum]]
| 
| [[:d:Q18107875|Q18107875]]
|-
| [[Libumäe mõis]]
| 
| [[Martna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517263|Q25517263]]
|-
| [[Lihasoo mõis]]
| eramõis Kihelkonna kihelkonnas Saaremaal
| [[Kihelkonna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272265|Q31272265]]
|-
| [[Lihula mõis]]
| mõis Lihula kihelkonnas
| [[Lihula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q18623175|Q18623175]]
|-
| [[Lihulõpe mõis]]
| 
| [[Haljala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285797|Q97285797]]
|-
| [[Lihuntsi mõis]]
| 
| [[Lihula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392278|Q61392278]]
|-
| [[Liigvalla mõis]]
| 
| [[Koeru kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12368714|Q12368714]]
|-
| [[Liigvere mõis]]
| 
| [[Kadrina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392277|Q61392277]]
|-
| [[Liinemõisa mõis]]
| 
| [[Simuna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16410056|Q16410056]]
|-
| [[Liiva-Nõmpa mõis]]
| 
| [[Kärla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272266|Q31272266]]
|-
| [[Liivamäe mõis]]
| 
| [[Türi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517459|Q25517459]]
|-
| [[Liivi mõis]]
| 
| [[Kullamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12368775|Q12368775]]
|-
| [[Lilastvere mõis]]
| 
| [[Torma kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517418|Q25517418]]
|-
| [[Lilli-Anne mõis]]
| 
| [[Urvaste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q20530124|Q20530124]]
|-
| [[Lilu mõis]]
| 
| [[Maarja-Magdaleena kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517723|Q25517723]]
|-
| [[Lindheimi suvemõis]]
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q31277375|Q31277375]]
|-
| [[Lindi mõis (Audru)|Lindi mõis]]
| 
| [[Audru kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522301|Q25522301]]
|-
| [[Linnamäe mõis]]
| 
| [[Urvaste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q21822128|Q21822128]]
|-
| [[Linnape mõis]]
| 
| [[Ambla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517285|Q25517285]]
|-
| [[Lohu mõis]]
| 
| [[Hageri kihelkond]]
| 
| [[Lohu mõisa peahoone]]
| [[:d:Q16410359|Q16410359]]
|-
| [[Loja mõis]]
| 
| [[Pühalepa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517261|Q25517261]]
|-
| [[Loksu mõis]]
| 
| [[Kadrina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285799|Q97285799]]
|-
| [[Lokuta mõis]]
| 
| [[Türi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517194|Q25517194]]
|-
| [[Lontova mõis]]
| 
| [[Viru-Nigula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517264|Q25517264]]
|-
| [[Loo mõis]]
| 
| [[Kuusalu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q4309318|Q4309318]]
|-
| [[Loobu mõis]]
| 
| [[Haljala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16410448|Q16410448]]
|-
| [[Loode mõis]]
| 
| [[Püha kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272268|Q31272268]]
|-
| [[Loodi mõis]]
| 
| [[Paistu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q21820616|Q21820616]]
|-
| [[Loodna mõis]]
| 
| [[Kullamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25511162|Q25511162]]
|-
| [[Loona mõis]]
| 
| [[Kihelkonna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12369021|Q12369021]]
|-
| [[Loopre mõis]]
| 
| [[Pilistvere kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16410526|Q16410526]]
|-
| [[Loosi mõis]]
| 
| [[Vastseliina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517367|Q25517367]]
|-
| [[Loosu mõis]]
| 
| [[Põlva kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25519100|Q25519100]]
|-
| [[Lootvina mõis]]
| 
| [[Võnnu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517038|Q25517038]]
|-
| [[Lota mõis]]
| 
| [[Sangaste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517737|Q25517737]]
|-
| [[Lubja mõis]]
| 
| [[Jõelähtme kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517036|Q25517036]]
|-
| [[Luiste mõis]]
| 
| [[Kullamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25511172|Q25511172]]
|-
| [[Luka mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q4309319|Q4309319]]
|-
| [[Luke mõis]]
| 
| [[Nõo kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q6702128|Q6702128]]
|-
| [[Lustivere mõis]]
| 
| [[Põltsamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q11251036|Q11251036]]
|-
| [[Luua mõis]]
| 
| [[Palamuse kihelkond]]
| 
| [[Luua mõisa peahoone]]
| [[:d:Q12369136|Q12369136]]
|-
| [[Luua mõis (Paide)|Luua mõis]]
| 
| [[Paide kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522271|Q25522271]]
|-
| [[Luulupe mõis]]
| 
| [[Karja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517048|Q25517048]]
|-
| [[Luunja mõis]]
| 
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q21822134|Q21822134]]
|-
| [[Luusika mõis]]
| 
| [[Simuna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272263|Q31272263]]
|-
| [[Luutsniku mõis]]
| 
| [[Rõuge kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517378|Q25517378]]
|-
| [[Lähevere mõis]]
| 
| [[Peetri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16410740|Q16410740]]
|-
| [[Läsna mõis]]
| 
| [[Haljala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272135|Q31272135]]
|-
| [[Läti mõis]]
| 
| [[Harju-Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16410776|Q16410776]]
|-
| [[Läti mõis (Vigala)|Läti mõis]]
| 
| [[Vigala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392376|Q61392376]]
|-
| [[Lõhavere mõis]]
| 
| [[Suure-Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518287|Q25518287]]
|-
| [[Lõmala mõis]]
| 
| [[Anseküla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517049|Q25517049]]
|-
| [[Lõo mõis]]
| 
| [[Anseküla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517291|Q25517291]]
|-
| [[Lõusa mõis]]
| 
| [[Simuna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16410875|Q16410875]]
|-
| [[Lõve mõis]]
| 
| [[Helme kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517190|Q25517190]]
|-
| [[Lööne mõis]]
| 
| [[Valjala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16410893|Q16410893]]
|-
| [[Lööra mõis]]
| 
| [[Kose kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392507|Q61392507]]
|-
| [[Lümanda mõis]]
| 
| [[Kihelkonna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517046|Q25517046]]
|-
| [[Lümandu mõis (Hageri)|Lümandu mõis]]
| 
| [[Hageri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12369296|Q12369296]]
|-
| [[Lümandu mõis (Märjamaa)|Lümandu mõis]]
| Endine rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas
| [[Märjamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522327|Q25522327]]
|-
| [[Maalse mõis]]
| 
| [[Martna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517045|Q25517045]]
|-
| [[Maardu mõis]]
| mõis Jõelähtme kihelkonnas
| [[Jõelähtme kihelkond]]
| [[Fersen]]
| [[Maardu mõisa peahoone]]
| [[:d:Q3286242|Q3286242]]
|-
| [[Maaritsa mõis]]
| 
| [[Kambja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517044|Q25517044]]
|-
| [[Maarjamäe mõis (Võnnu)|Maarjamäe mõis]]
| 
| [[Võnnu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392378|Q61392378]]
|-
| [[Maarjamäe suvemõis]]
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q22262119|Q22262119]]
|-
| [[Maarjamõisa mõis]]
| 
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q18623191|Q18623191]]
|-
| [[Maasi mõis]]
| 
| [[Pöide kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517349|Q25517349]]
|-
| [[Maasika mõis]]
| 
| [[Viru-Nigula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97220394|Q97220394]]
|-
| [[Maaska mõis]]
| 
| [[Põlva kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517439|Q25517439]]
|-
| [[Maeru mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392521|Q61392521]]
|-
| [[Maheda mõis]]
| 
| [[Haljala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285803|Q97285803]]
|-
| [[Mahtra mõis]]
| 
| [[Juuru kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16413388|Q16413388]]
|-
| [[Maidla mõis (Lüganuse)|Maidla mõis]]
| mõis Haljala kihelkonnas
| [[Lüganuse kihelkond]]
| [[Wrangell]]
| 
| [[:d:Q2971072|Q2971072]]
|-
| [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõis]]
| mõis Juuru kihelkonnas
| [[Juuru kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q14955123|Q14955123]]
|-
| [[Maidla mõis (Hageri)|Maidla mõis]]
| mõis Hageri kihelkonnas
| [[Hageri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522321|Q25522321]]
|-
| [[Maidla mõis (Kambja)|Maidla mõis]]
| kõrvalmõis Kambja kihelkonnas
| [[Kambja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522508|Q25522508]]
|-
| [[Maidla mõis (Kullamaa)|Maidla mõis]]
| mõis Kullamaa kihelkonnas
| [[Kullamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522859|Q25522859]]
|-
| [[Malla mõis]]
| 
| [[Viru-Nigula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12369600|Q12369600]]
|-
| [[Maramaa mõis]]
| 
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517416|Q25517416]]
|-
| [[Masa mõis]]
| 
| [[Püha kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392266|Q61392266]]
|-
| [[Massu mõis]]
| 
| [[Hanila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16412703|Q16412703]]
|-
| [[Massu mõis (Vändra)|Massu mõis]]
| 
| [[Vändra kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31280094|Q31280094]]
|-
| [[Matsalu mõis]]
| rüütlimõis Läänemaal
| [[Karuse kihelkond]]
| 
| [[Matsalu mõisa peahoone]]&lt;br/&gt;[[Matsalu mõisa park]]
| [[:d:Q3286246|Q3286246]]
|-
| [[Meedla mõis]]
| 
| [[Kaarma kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517334|Q25517334]]
|-
| [[Meeksi mõis]]
| 
| [[Räpina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517373|Q25517373]]
|-
| [[Meeri mõis]]
| 
| [[Nõo kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q21820618|Q21820618]]
|-
| [[Meossaare mõis]]
| 
| [[Pilistvere kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392265|Q61392265]]
|-
| [[Meremõisa mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q4309320|Q4309320]]
|-
| [[Meriküla mõis (Vaivara)|Meriküla mõis]]
| 
| [[Vaivara kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522402|Q25522402]]
|-
| [[Meriküla mõis (Viru-Jaagupi)|Meriküla mõis]]
| 
| [[Viru-Jaagupi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522752|Q25522752]]
|-
| [[Metsamõisa mõis]]
| 
| [[Järva-Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518518|Q25518518]]
|-
| [[Metsiku mõis]]
| 
| [[Haljala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517339|Q25517339]]
|-
| [[Metsküla mõis]]
| 
| [[Karja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518162|Q25518162]]
|-
| [[Metstaguse mõis]]
| 
| [[Järva-Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16411658|Q16411658]]
|-
| [[Misso mõis]]
| 
| [[Vastseliina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517368|Q25517368]]
|-
| [[Moe mõis]]
| 
| [[Ambla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12370424|Q12370424]]
|-
| [[Moora mõis]]
| 
| [[Simuna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518298|Q25518298]]
|-
| [[Mooritsa mõis]]
| 
| [[Palamuse kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517842|Q25517842]]
|-
| [[Mooste mõis]]
| 
| [[Põlva kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q3763687|Q3763687]]
|-
| [[Morna mõis]]
| 
| [[Paistu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16411855|Q16411855]]
|-
| [[Muhu kirikumõis]]
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q22236796|Q22236796]]
|-
| [[Muhu-Suuremõisa mõis]]
| 
| [[Muhu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518016|Q25518016]]
|-
| [[Muike mõis]]
| 
| [[Kadrina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285814|Q97285814]]
|-
| [[Mullutu mõis]]
| 
| [[Kaarma kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517337|Q25517337]]
|-
| [[Munalaskme mõis]]
| 
| [[Nissi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q18623206|Q18623206]]
|-
| [[Muraja mõis]]
| 
| [[Pöide kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517350|Q25517350]]
|-
| [[Muraste mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| 
| [[Muraste mõisa peahoone]]
| [[:d:Q3286258|Q3286258]]
|-
| [[Muratsi mõis]]
| 
| [[Kaarma kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q22574214|Q22574214]]
|-
| [[Murikatsi mõis]]
| 
| [[Helme kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517043|Q25517043]]
|-
| [[Mustajõe mõis]]
| 
| [[Vaivara kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517042|Q25517042]]
|-
| [[Mustamäe mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| 
| [[Glehni loss]]
| [[:d:Q42326596|Q42326596]]
|-
| [[Musti mõis]]
| 
| [[Kanepi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25519057|Q25519057]]
|-
| [[Mustja mõis]]
| 
| [[Urvaste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517366|Q25517366]]
|-
| [[Mustjala mõis]]
| 
| [[Mustjala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q18623207|Q18623207]]
|-
| [[Muuga mõis]]
| 
| [[Simuna kihelkond]]
| [[Carl Timoleon von Neff]]
| 
| [[:d:Q2970105|Q2970105]]
|-
| [[Muusi mõis]]
| 
| [[Kadrina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392379|Q61392379]]
|-
| [[Mädapea mõis]]
| 
| [[Rakvere kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q20529363|Q20529363]]
|-
| [[Mäe mõis (Äksi)|Mäe mõis]]
| 
| [[Äksi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522349|Q25522349]]
|-
| [[Mäe mõis (Valjala)|Mäe mõis]]
| 
| [[Valjala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522730|Q25522730]]
|-
| [[Mäe-Nõmpa mõis]]
| 
| [[Kärla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518210|Q25518210]]
|-
| [[Mäeküla mõis (Hageri)|Mäeküla mõis]]
| 
| [[Hageri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522328|Q25522328]]
|-
| [[Mäeküla mõis (Türi)|Mäeküla mõis]]
| 
| [[Türi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522369|Q25522369]]
|-
| [[Mäemõisa mõis]]
| 
| [[Ridala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517486|Q25517486]]
|-
| [[Mäesaare mõis]]
| 
| [[Rõuge kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517381|Q25517381]]
|-
| [[Mäetaguse mõis]]
| 
| [[Jõhvi kihelkond]]
| 
| [[Mäetaguse mõisa peahoone]]
| [[:d:Q12123204|Q12123204]]
|-
| [[Mägiotsa mõis]]
| 
| [[Räpina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517374|Q25517374]]
|-
| [[Mägise mõis]]
| 
| [[Järva-Madise kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517164|Q25517164]]
|-
| [[Mäkaste mõis]]
| 
| [[Maarja-Magdaleena kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517163|Q25517163]]
|-
| [[Mäksa mõis]]
| 
| [[Võnnu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12370671|Q12370671]]
|-
| [[Mälgu mõis]]
| 
| [[Kihelkonna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272262|Q31272262]]
|-
| [[Mällikvere mõis]]
| 
| [[Põltsamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12370677|Q12370677]]
|-
| [[Männiku mõis]]
| 
| [[Märjamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517165|Q25517165]]
|-
| [[Männikvälja mõis]]
| 
| [[Viru-Jaagupi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518465|Q25518465]]
|-
| [[Mäo mõis]]
| 
| [[Paide kihelkond]]
| 
| [[Mäo mõisa peahoone]]
| [[:d:Q2969886|Q2969886]]
|-
| [[Vana-Märjamaa mõis|Märjamaa mõis]]
| Endine rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas
| [[Märjamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517430|Q25517430]]
|-
| [[Märjandi mõis]]
| 
| [[Ambla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272137|Q31272137]]
|-
| [[Määri mõis]]
| mõis Virumaal
| [[Simuna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517040|Q25517040]]
|-
| [[Mõdriku mõis]]
| 
| [[Viru-Jaagupi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q976749|Q976749]]
|-
| [[Mõigu mõis]]
| 
| [[Jüri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16411822|Q16411822]]
|-
| [[Mõisaküla mõis]]
| 
| [[Hanila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517041|Q25517041]]
|-
| [[Mõisaküla mõis (Viljandi)|Mõisaküla mõis]]
| 
| [[Viljandi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392449|Q61392449]]
|-
| [[Mõisalõpe mõis]]
| 
| [[Haljala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285815|Q97285815]]
|-
| [[Mõisamaa mõis]]
| 
| [[Märjamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16411850|Q16411850]]
|-
| [[Mõisamaa mõis (Simuna)|Mõisamaa mõis]]
| 
| [[Simuna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16411856|Q16411856]]
|-
| [[Mõndavere mõis]]
| 
| [[Kadrina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285816|Q97285816]]
|-
| [[Mõniste mõis]]
| 
| [[Hargla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25513100|Q25513100]]
|-
| [[Mõnnuste mõis]]
| 
| [[Kärla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518209|Q25518209]]
|-
| [[Mõntu mõis]]
| 
| [[Jämaja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517039|Q25517039]]
|-
| [[Mõra mõis]]
| 
| [[Laiuse kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12370762|Q12370762]]
|-
| [[Mõraste mõis]]
| 
| [[Märjamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12370760|Q12370760]]
|-
| [[Mõtsu mõis]]
| 
| [[Hanila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16411904|Q16411904]]
|-
| [[Möllatsi mõis]]
| 
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392328|Q61392328]]
|-
| [[Mügra mõis]]
| 
| [[Kanepi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517400|Q25517400]]
|-
| [[Mündi mõis]]
| 
| [[Paide kihelkond]]&lt;br/&gt;[[Türi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16411930|Q16411930]]
|-
| [[Müta mõis]]
| 
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392332|Q61392332]]
|-
| [[Müüriku mõis]]
| 
| [[Väike-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12370797|Q12370797]]
|-
| [[Müüsleri mõis]]
| 
| [[Peetri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12370795|Q12370795]]
|-
| [[Nabala mõis]]
| 
| [[Jüri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25510897|Q25510897]]
|-
| [[Naha mõis]]
| 
| [[Räpina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517376|Q25517376]]
|-
| [[Nahkja mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285818|Q97285818]]
|-
| [[Naissaare mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272261|Q31272261]]
|-
| [[Nakamaa mõis]]
| 
| [[Ridala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517489|Q25517489]]
|-
| [[Nava mõis]]
| 
| [[Palamuse kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517843|Q25517843]]
|-
| [[Navesti mõis]]
| 
| [[Suure-Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517985|Q25517985]]
|-
| [[Neeruti mõis (Kadrina)|Neeruti mõis]]
| 
| [[Kadrina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16412245|Q16412245]]
|-
| [[Neeruti mõis (Otepää)|Neeruti mõis]]
| 
| [[Otepää kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522535|Q25522535]]
|-
| [[Nehatu mõis]]
| 
| [[Jõelähtme kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16412249|Q16412249]]
|-
| [[Nehatu mõis (Türi)|Nehatu mõis]]
| 
| [[Türi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522371|Q25522371]]
|-
| [[Nehatu mõis (Karuse)|Nehatu mõis]]
| mõis Läänemaal
| [[Karuse kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522386|Q25522386]]
|-
| [[Nenu mõis]]
| 
| [[Pöide kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392534|Q61392534]]
|-
| [[Nigula mõis]]
| 
| [[Maarja-Magdaleena kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517739|Q25517739]]
|-
| [[Niibi mõis]]
| 
| [[Lääne-Nigula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518404|Q25518404]]
|-
| [[Niidu mõis (Ambla)|Niidu mõis]]
| 
| [[Ambla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31280141|Q31280141]]
|-
| [[Niidu mõis (Rääma)|Niidu mõis]]
| 
| [[Pärnu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97347611|Q97347611]]
|-
| [[Niinja mõis]]
| 
| [[Martna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518235|Q25518235]]
|-
| [[Niitvälja mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q4309322|Q4309322]]
|-
| [[Nissi kirikumõis]]
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q25517077|Q25517077]]
|-
| [[Noarootsi kirikumõis]]
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q22236835|Q22236835]]
|-
| [[Nolgimõisa mõis]]
| 
| [[Kaarma kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272260|Q31272260]]
|-
| [[Norra mõis]]
| 
| [[Koeru kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12371176|Q12371176]]
|-
| [[Nugeri mõis]]
| 
| [[Viru-Nigula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97220768|Q97220768]]
|-
| [[Nurme mõis]]
| Mõis Saue vallas
| [[Nissi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q21820621|Q21820621]]
|-
| [[Nurme mõis (Karja)|Nurme mõis]]
| 
| [[Karja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31280095|Q31280095]]
|-
| [[Nurme mõis (Muhu)|Nurme mõis]]
| 
| [[Muhu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31280143|Q31280143]]
|-
| [[Nurme mõis (Rakvere)|Nurme mõis]]
| 
| [[Rakvere kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392382|Q61392382]]
|-
| [[Nurtu mõis]]
| 
| [[Vigala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518545|Q25518545]]
|-
| [[Nutu mõis]]
| 
| [[Kose kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517613|Q25517613]]
|-
| [[Nõlva mõis]]
| 
| [[Vigala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517484|Q25517484]]
|-
| [[Nõmbra mõis]]
| 
| [[Kose kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272145|Q31272145]]
|-
| [[Nõmme mõis (Kose)|Nõmme mõis]]
| 
| [[Kose kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522454|Q25522454]]
|-
| [[Nõmme mõis (Väike-Maarja)|Nõmme mõis]]
| 
| [[Väike-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522818|Q25522818]]
|-
| [[Nõmmküla mõis (Ambla)|Nõmmküla mõis]]
| 
| [[Ambla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q21820620|Q21820620]]
|-
| [[Nõmmküla mõis]]
| 
| [[Noarootsi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61388727|Q61388727]]
|-
| [[Nõmmpere mõis]]
| 
| [[Märjamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517425|Q25517425]]
|-
| [[Nõva mõis]]
| 
| [[Risti kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16408779|Q16408779]]
|-
| [[Nüpli mõis]]
| 
| [[Otepää kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517688|Q25517688]]
|-
| [[Oandu mõis]]
| 
| [[Haljala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285826|Q97285826]]
|-
| [[Oeküla mõis]]
| 
| [[Karuse kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392538|Q61392538]]
|-
| [[Ohakvere mõis]]
| 
| [[Jõhvi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518308|Q25518308]]
|-
| [[Ohekatku mõis]]
| 
| [[Rapla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12371336|Q12371336]]
|-
| [[Ohtja mõis]]
| 
| [[Mustjala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518217|Q25518217]]
|-
| [[Ohtla mõis]]
| 
| [[Kullamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518414|Q25518414]]
|-
| [[Ohtu mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| 
| [[Ohtu mõisa peahoone]]
| [[:d:Q2090050|Q2090050]]
|-
| [[Ohukotsu mõis]]
| 
| [[Rapla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16408940|Q16408940]]
|-
| [[Ohulepa mõis]]
| 
| [[Hageri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517338|Q25517338]]
|-
| [[Oidrema mõis]]
| 
| [[Mihkli kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25511407|Q25511407]]
|-
| [[Oisu mõis]]
| 
| [[Türi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517460|Q25517460]]
|-
| [[Oiu mõis]]
| 
| [[Kolga-Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518912|Q25518912]]
|-
| [[Ojaküla mõis]]
| 
| [[Viru-Nigula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392386|Q61392386]]
|-
| [[Ojataguse mõis]]
| 
| [[Anna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517290|Q25517290]]
|-
| [[Oju mõis]]
| 
| [[Kihelkonna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517977|Q25517977]]
|-
| [[Olbrüki mõis]]
| 
| [[Jämaja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518166|Q25518166]]
|-
| [[Olgina mõis]]
| 
| [[Vaivara kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517509|Q25517509]]
|-
| [[Ollepa mõis]]
| 
| [[Pilistvere kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12371441|Q12371441]]
|-
| [[Olli mõis]]
| 
| [[Peetri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16412564|Q16412564]]
|-
| [[Olukvere mõis]]
| 
| [[Palamuse kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517844|Q25517844]]
|-
| [[Olustvere mõis]]
| 
| [[Suure-Jaani kihelkond]]
| 
| [[Olustvere mõisa peahoone]]
| [[:d:Q3286153|Q3286153]]
|-
| [[Ontika mõis]]
| 
| [[Jõhvi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16412583|Q16412583]]
|-
| [[Oonurme mõis]]
| 
| [[Iisaku kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518323|Q25518323]]
|-
| [[Oonurme mõis (Kadrina)|Oonurme mõis]]
| 
| [[Kadrina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285829|Q97285829]]
|-
| [[Oosoli mõis]]
| 
| [[Valga kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518577|Q25518577]]
|-
| [[Orajõe mõis]]
| 
| [[Häädemeeste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517947|Q25517947]]
|-
| [[Oraniku mõis]]
| 
| [[Juuru kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16413408|Q16413408]]
|-
| [[Orasaare mõis]]
| 
| [[Varbla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16409123|Q16409123]]
|-
| [[Orava mõis]]
| 
| [[Vastseliina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517309|Q25517309]]
|-
| [[Orava mõis (Tarvastu)|Orava mõis]]
| 
| [[Tarvastu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522311|Q25522311]]
|-
| [[Orava mõis (Nõo)|Orava mõis]]
| 
| [[Nõo kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392385|Q61392385]]
|-
| [[Orgita mõis]]
| 
| [[Märjamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517424|Q25517424]]
|-
| [[Orgmetsa mõis]]
| 
| [[Järva-Madise kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517218|Q25517218]]
|-
| [[Orguse mõis]]
| 
| [[Simuna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272140|Q31272140]]
|-
| [[Oriküla mõis]]
| 
| [[Kärla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518211|Q25518211]]
|-
| [[Orina mõis]]
| 
| [[Järva-Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25511516|Q25511516]]
|-
| [[Orissaare mõis]]
| 
| [[Pöide kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517348|Q25517348]]
|-
| [[Orjaku mõis]]
| 
| [[Käina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517497|Q25517497]]
|-
| [[Orjaku-Kuriste mõis]]
| 
| [[Käina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392539|Q61392539]]
|-
| [[Orkse mõis]]
| 
| [[Lääne-Nigula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272143|Q31272143]]
|-
| [[Oru mõis (Jõhvi)|Oru mõis]]
| 
| [[Jõhvi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25521379|Q25521379]]
|-
| [[Oru mõis (Kose)|Oru mõis]]
| 
| [[Kose kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522090|Q25522090]]
|-
| [[Oru mõis (Lääne-Nigula)|Oru mõis]]
| 
| [[Lääne-Nigula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522862|Q25522862]]
|-
| [[Oru mõis (Viru-Nigula)|Oru mõis]]
| 
| [[Viru-Nigula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285830|Q97285830]]
|-
| [[Oti mõis]]
| 
| [[Pöide kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q21822116|Q21822116]]
|-
| [[Oti mõis (Harju-Madise)|Oti mõis]]
| 
| [[Harju-Madise kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285831|Q97285831]]
|-
| [[Otsa mõis]]
| 
| [[Rõuge kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517382|Q25517382]]
|-
| [[Paadla mõis]]
| 
| [[Kärla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518206|Q25518206]]
|-
| [[Paadrema mõis]]
| 
| [[Hanila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12371756|Q12371756]]
|-
| [[Paasiku mõis]]
| 
| [[Harju-Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517466|Q25517466]]
|-
| [[Paasvere mõis]]
| 
| [[Simuna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517084|Q25517084]]
|-
| [[Paate mõis]]
| 
| [[Jõhvi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392280|Q61392280]]
|-
| [[Paatsa mõis]]
| 
| [[Mustjala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518214|Q25518214]]
|-
| [[Paatsalu mõis]]
| 
| [[Hanila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518226|Q25518226]]
|-
| [[Pada mõis]]
| 
| [[Viru-Nigula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12371772|Q12371772]]
|-
| [[Padise mõis]]
| 
| [[Harju-Madise kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12371780|Q12371780]]
|-
| [[Paduri mõis]]
| 
| [[Haljala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285833|Q97285833]]
|-
| [[Pae mõis]]
| 
| [[Juuru kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12371791|Q12371791]]
|-
| [[Pae mõis (Risti)|Pae mõis]]
| 
| [[Risti kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31280316|Q31280316]]
|-
| [[Paeküla mõis]]
| 
| [[Märjamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517086|Q25517086]]
|-
| [[Paenasti mõis]]
| 
| [[Kolga-Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16409490|Q16409490]]
|-
| [[Pagari mõis]]
| 
| [[Jõhvi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q20530106|Q20530106]]
|-
| [[Pahkla mõis]]
| 
| [[Hageri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q21822141|Q21822141]]
|-
| [[Pahuvere mõis]]
| 
| [[Paistu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517087|Q25517087]]
|-
| [[Paistu kirikumõis]]
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q25518726|Q25518726]]
|-
| [[Pajaka mõis]]
| 
| [[Nissi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518579|Q25518579]]
|-
| [[Paju mõis]]
| 
| [[Luke kihelkond]]
| 
| [[Paju mõisa peahoone]]
| [[:d:Q18623235|Q18623235]]
|-
| [[Paju mõis (Kihelkonna)|Paju mõis]]
| 
| [[Kihelkonna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522119|Q25522119]]
|-
| [[Paju mõis (Kullamaa)|Paju mõis]]
| 
| [[Kullamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392445|Q61392445]]
|-
| [[Pajusi mõis]]
| 
| [[Põltsamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12371842|Q12371842]]
|-
| [[Pakasmäe mõis]]
| 
| [[Türi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517088|Q25517088]]
|-
| [[Pakaste mõis]]
| 
| [[Laiuse kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12371849|Q12371849]]
|-
| [[Pakitu mõis]]
| 
| [[Kadrina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285834|Q97285834]]
|-
| [[Pala mõis]]
| 
| [[Kodavere kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12371864|Q12371864]]
|-
| [[Pala mõis (Puhja)|Pala mõis]]
| 
| [[Puhja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522310|Q25522310]]
|-
| [[Pala mõis (Kadrina)|Pala mõis]]
| 
| [[Kadrina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522820|Q25522820]]
|-
| [[Palase mõis]]
| 
| [[Vigala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16409644|Q16409644]]
|-
| [[Palasi mõis]]
| 
| [[Peetri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16409651|Q16409651]]
|-
| [[Palivere mõis]]
| 
| [[Lääne-Nigula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12371901|Q12371901]]
|-
| [[Pallaste mõis]]
| 
| [[Harju-Madise kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q4309324|Q4309324]]
|-
| [[Pallasvere mõis]]
| 
| [[Simuna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285836|Q97285836]]
|-
| [[Palmse mõis]]
| mõis Eestis
| [[Kadrina kihelkond]]
| [[Pahlen]]
| [[Palmse mõisa peahoone]]
| [[:d:Q920492|Q920492]]
|-
| [[Palo mõis]]
| 
| [[Räpina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q18623240|Q18623240]]
|-
| [[Palu mõis]]
| 
| [[Peetri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q978319|Q978319]]
|-
| [[Palupera mõis]]
| 
| [[Otepää kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q20530196|Q20530196]]
|-
| [[Palvere mõis]]
| 
| [[Kose kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517614|Q25517614]]
|-
| [[Pamma mõis]]
| 
| [[Karja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518159|Q25518159]]
|-
| [[Pandivere mõis]]
| 
| [[Väike-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518297|Q25518297]]
|-
| [[Pangodi mõis]]
| 
| [[Nõo kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517405|Q25517405]]
|-
| [[Papiniidu mõis]]
| 
| [[Pärnu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392542|Q61392542]]
|-
| [[Parasmaa mõis]]
| 
| [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12371974|Q12371974]]
|-
| [[Parasmetsa mõis]]
| 
| [[Karja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518161|Q25518161]]
|-
| [[Pargi mõis]]
| 
| [[Märjamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517426|Q25517426]]
|-
| [[Parila mõis]]
| 
| [[Ridala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517136|Q25517136]]
|-
| [[Parkhofi mõis]]
| 
| [[Hageri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q124289793|Q124289793]]
|-
| [[Partsi mõis]]
| 
| [[Pühalepa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25511494|Q25511494]]
|-
| [[Partsi mõis (Põlva)|Partsi mõis]]
| 
| [[Põlva kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522360|Q25522360]]
|-
| [[Paslepa mõis]]
| 
| [[Noarootsi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q20530269|Q20530269]]
|-
| [[Pataste mõis]]
| 
| [[Maarja-Magdaleena kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517135|Q25517135]]
|-
| [[Pati mõis]]
| 
| [[Saarde kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25512873|Q25512873]]
|-
| [[Patküla mõis]]
| 
| [[Helme kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q21822307|Q21822307]]
|-
| [[Patsu mõis]]
| 
| [[Martna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517138|Q25517138]]
|-
| [[Paunküla mõis]]
| 
| [[Kose kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25510980|Q25510980]]
|-
| [[Pavestküla mõis]]
| 
| [[Karja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392543|Q61392543]]
|-
| [[Pedaniku mõis]]
| 
| [[Koeru kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518536|Q25518536]]
|-
| [[Peeri mõis]]
| 
| [[Jõhvi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272146|Q31272146]]
|-
| [[Peetri mõis (Keila)|Peetri mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q4309323|Q4309323]]
|-
| [[Peetri mõis (Paistu)|Peetri mõis]]
| 
| [[Paistu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31280317|Q31280317]]
|-
| [[Peetrimõisa mõis]]
| 
| [[Urvaste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517133|Q25517133]]
|-
| [[Peetrimõisa mõis (Viljandi)]]
| 
| [[Viljandi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q22231705|Q22231705]]
|-
| [[Pekre mõis]]
| 
| [[Halliste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517828|Q25517828]]
|-
| [[Penijõe mõis]]
| 
| [[Lihula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q3286260|Q3286260]]
|-
| [[Peningi mõis]]
| 
| [[Harju-Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25510865|Q25510865]]
|-
| [[Penuja mõis]]
| 
| [[Halliste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517137|Q25517137]]
|-
| [[Peri mõis]]
| 
| [[Põlva kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517444|Q25517444]]
|-
| [[Perila mõis]]
| 
| [[Harju-Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517468|Q25517468]]
|-
| [[Perjatse mõis]]
| 
| [[Vaivara kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517511|Q25517511]]
|-
| [[Permisküla mõis]]
| 
| [[Iisaku kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518327|Q25518327]]
|-
| [[Pidula mõis]]
| 
| [[Kihelkonna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12372392|Q12372392]]
|-
| [[Pihtla mõis]]
| 
| [[Püha kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q18623249|Q18623249]]
|-
| [[Piibe mõis]]
| 
| [[Koeru kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12372413|Q12372413]]
|-
| [[Piigandi mõis]]
| 
| [[Kanepi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q20530443|Q20530443]]
|-
| [[Piila mõis]]
| 
| [[Kaarma kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517110|Q25517110]]
|-
| [[Piira mõis]]
| 
| [[Rakvere kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517111|Q25517111]]
|-
| [[Piirsalu mõis]]
| 
| [[Kullamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16410313|Q16410313]]
|-
| [[Piiskopi mõis]]
| 
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517112|Q25517112]]
|-
| [[Piiumetsa mõis]]
| 
| [[Türi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12372442|Q12372442]]
|-
| [[Pikajärve mõis]]
| 
| [[Kanepi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q19921968|Q19921968]]
|-
| [[Pikaküla mõis]]
| 
| [[Anna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12372443|Q12372443]]
|-
| [[Pikavere mõis]]
| 
| [[Kose kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25510989|Q25510989]]
|-
| [[Pikkjärve mõis]]
| Karula mõisa kõrvalmõis, Karula kihelkond
| [[Karula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517108|Q25517108]]
|-
| [[Pikkjärve mõis (Palamuse)|Pikkjärve mõis]]
| Kaarepere mõisa karjamõis, Palamuse kihelkond
| [[Palamuse kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q123965365|Q123965365]]
|-
| [[Pikva mõis]]
| 
| [[Kose kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12372455|Q12372455]]
|-
| [[Pilguse mõis]]
| 
| [[Kihelkonna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12372457|Q12372457]]
|-
| [[Pilka mõis]]
| 
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517107|Q25517107]]
|-
| [[Pilkuse mõis]]
| 
| [[Otepää kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25512968|Q25512968]]
|-
| [[Pindi mõis]]
| 
| [[Rõuge kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517385|Q25517385]]
|-
| [[Pinska mõis]]
| 
| [[Kõpu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517470|Q25517470]]
|-
| [[Pirgu mõis]]
| 
| [[Juuru kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12372533|Q12372533]]
|-
| [[Pirmastu mõis]]
| 
| [[Paistu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517474|Q25517474]]
|-
| [[Pivarootsi mõis]]
| 
| [[Karuse kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517495|Q25517495]]
|-
| [[Plaani mõis]]
| 
| [[Rõuge kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517383|Q25517383]]
|-
| [[Poaka mõis]]
| 
| [[Türi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517106|Q25517106]]
|-
| [[Poka mõis]]
| 
| [[Võnnu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25512922|Q25512922]]
|-
| [[Pokardi mõis]]
| 
| [[Helme kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q20530596|Q20530596]]
|-
| [[Poksi mõis]]
| 
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392335|Q61392335]]
|-
| [[Polli mõis]]
| 
| [[Karksi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25512770|Q25512770]]
|-
| [[Polli mõis (Kadrina)|Polli mõis]]
| 
| [[Kadrina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31280142|Q31280142]]
|-
| [[Pootsi mõis]]
| 
| [[Tõstamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12372669|Q12372669]]
|-
| [[Pootsiku mõis]]
| 
| [[Iisaku kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518333|Q25518333]]
|-
| [[Porkuni mõis]]
| 
| [[Väike-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12372679|Q12372679]]
|-
| [[Pornuse mõis]]
| 
| [[Halliste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517104|Q25517104]]
|-
| [[Praakli mõis]]
| 
| [[Kaarma kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517109|Q25517109]]
|-
| [[Praakmani mõis]]
| 
| [[Vastseliina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517371|Q25517371]]
|-
| [[Pragi mõis]]
| 
| [[Põlva kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517097|Q25517097]]
|-
| [[Prandi mõis]]
| 
| [[Peetri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q978332|Q978332]]
|-
| [[Prangli mõis (Jõelähtme)|Prangli mõis]]
| 
| [[Jõelähtme kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392444|Q61392444]]
|-
| [[Preedi mõis]]
| 
| [[Koeru kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12372730|Q12372730]]
|-
| [[Preedi mõis (Tartu-Maarja)|Preedi mõis]]
| 
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]&lt;br/&gt;[[Äksi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392337|Q61392337]]
|-
| [[Pressi mõis]]
| 
| [[Kadrina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285839|Q97285839]]
|-
| [[Pringi mõis]]
| 
| [[Sangaste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517099|Q25517099]]
|-
| [[Prossa mõis]]
| 
| [[Palamuse kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517098|Q25517098]]
|-
| [[Pruuna mõis]]
| 
| [[Ambla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q2969033|Q2969033]]
|-
| [[Prääma mõis]]
| 
| [[Paide kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12372835|Q12372835]]
|-
| [[Prümli mõis]]
| 
| [[Ambla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517095|Q25517095]]
|-
| [[Pudivere mõis]]
| 
| [[Simuna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518300|Q25518300]]
|-
| [[Puhatu mõis]]
| 
| [[Iisaku kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285844|Q97285844]]
|-
| [[Puhkova mõis]]
| 
| [[Vaivara kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517512|Q25517512]]
|-
| [[Puhtu mõis]]
| 
| [[Hanila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q20933447|Q20933447]]
|-
| [[Puiatu mõis]]
| 
| [[Kõpu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25513038|Q25513038]]
|-
| [[Puiatu mõis (Anna)|Puiatu mõis]]
| 
| [[Anna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31280146|Q31280146]]
|-
| [[Puka mõis (Viru-Jaagupi)|Puka mõis]]
| 
| [[Viru-Jaagupi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522874|Q25522874]]
|-
| [[Purdi mõis]]
| 
| [[Anna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12372932|Q12372932]]
|-
| [[Purila mõis]]
| 
| [[Juuru kihelkond]]
| 
| [[Purila mõisa peahoone]]
| [[:d:Q2614555|Q2614555]]
|-
| [[Purtse mõis]]
| 
| [[Lüganuse kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q1767967|Q1767967]]
|-
| [[Pusu mõis]]
| 
| [[Kambja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518963|Q25518963]]
|-
| [[Puta mõis]]
| 
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392338|Q61392338]]
|-
| [[Putkaste mõis]]
| 
| [[Käina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q11889172|Q11889172]]
|-
| [[Putkaste mõis (Martna)|Putkaste mõis]]
| 
| [[Martna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522774|Q25522774]]
|-
| [[Puurmani mõis]]
| 
| [[Kursi kihelkond]]
| 
| [[Puurmani mõisa peahoone]]
| [[:d:Q3740412|Q3740412]]
|-
| [[Puusta mõis]]
| 
| [[Räpina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392545|Q61392545]]
|-
| [[Pädaste mõis]]
| mõis Saaremaal Muhu kihelkonnas
| [[Muhu kihelkond]]
| 
| [[Pädaste mõisa peahoone]]
| [[:d:Q16411004|Q16411004]]
|-
| [[Pähkla mõis]]
| 
| [[Kaarma kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517096|Q25517096]]
|-
| [[Pähklimäe mõis]]
| 
| [[Vaivara kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517510|Q25517510]]
|-
| [[Pähu mõis]]
| 
| [[Järva-Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518514|Q25518514]]
|-
| [[Päidla mõis]]
| 
| [[Otepää kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12372978|Q12372978]]
|-
| [[Päinurme mõis]]
| 
| [[Peetri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16411029|Q16411029]]
|-
| [[Päite mõis|Päite kirikumõis]]
| 
| [[Jõhvi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517092|Q25517092]]
|-
| [[Pällu mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285847|Q97285847]]
|-
| [[Päri mõis (Kullamaa)|Päri mõis]]
| 
| [[Kullamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522102|Q25522102]]
|-
| [[Päri mõis (Türi)|Päri mõis]]
| 
| [[Türi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522267|Q25522267]]
|-
| [[Päri mõis (Kadrina)|Päri mõis]]
| 
| [[Kadrina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392439|Q61392439]]
|-
| [[Päri mõis (Viljandi)]]
| 
| [[Viljandi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q21822438|Q21822438]]
|-
| [[Pärinurme mõis]]
| 
| [[Hageri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q65259348|Q65259348]]
|-
| [[Pärna mõis]]
| 
| [[Viru-Nigula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97221124|Q97221124]]
|-
| [[Pärnamaa mõis]]
| 
| [[Nissi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518592|Q25518592]]
|-
| [[Pärnu kirikumõis]]
| 
| [[Pärnu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517767|Q25517767]]
|-
| [[Pärnu-Jaagupi kirikumõis]]
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q25518679|Q25518679]]
|-
| [[Pärsama mõis]]
| 
| [[Karja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518163|Q25518163]]
|-
| [[Pärsti mõis]]
| 
| [[Viljandi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q21820631|Q21820631]]
|-
| [[Päsula mõis]]
| 
| [[Viru-Nigula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97221143|Q97221143]]
|-
| [[Päädeva mõis]]
| Endine rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas
| [[Märjamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517093|Q25517093]]
|-
| [[Päärdu mõis]]
| 
| [[Vigala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12373067|Q12373067]]
|-
| [[Põdra mõis (Jämaja)|Põdra mõis]]
| 
| [[Jämaja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522766|Q25522766]]
|-
| [[Põdrangu mõis]]
| 
| [[Väike-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12373083|Q12373083]]
|-
| [[Põhjaka mõis]]
| 
| [[Peetri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16411352|Q16411352]]
|-
| [[Põhu mõis]]
| 
| [[Vastseliina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517372|Q25517372]]
|-
| [[Põlgaste mõis]]
| 
| [[Kanepi kihelkond]]
| 
| [[Põlgaste mõisa peahoone]]
| [[:d:Q20530776|Q20530776]]
|-
| [[Põlli mõis]]
| 
| [[Nissi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518588|Q25518588]]
|-
| [[Põlliku mõis]]
| 
| [[Juuru kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517094|Q25517094]]
|-
| [[Põllküla mõis]]
| 
| [[Harju-Madise kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517213|Q25517213]]
|-
| [[Põlula mõis]]
| 
| [[Viru-Jaagupi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16411493|Q16411493]]
|-
| [[Põlula-Uuemõisa mõis]]
| 
| [[Viru-Jaagupi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518466|Q25518466]]
|-
| [[Põlva kirikumõis]]
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q25518620|Q25518620]]
|-
| [[Põriki mõis]]
| 
| [[Ambla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517090|Q25517090]]
|-
| [[Põvvatu mõis]]
| 
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517091|Q25517091]]
|-
| [[Pöögle mõis]]
| 
| [[Karksi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25512884|Q25512884]]
|-
| [[Pööravere mõis]]
| 
| [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12373211|Q12373211]]
|-
| [[Pühajärve mõis]]
| 
| [[Otepää kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16411595|Q16411595]]
|-
| [[Pühajõe mõis]]
| 
| [[Jõhvi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517089|Q25517089]]
|-
| [[Pühatu mõis]]
| 
| [[Rapla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16411622|Q16411622]]
|-
| [[Pürksi mõis]]
| 
| [[Noarootsi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12373250|Q12373250]]
|-
| [[Püssi mõis]]
| 
| [[Lüganuse kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q21822441|Q21822441]]
|-
| [[Raadi mõis]]
| Mõis Tartumaal
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| [[Raadi mõisa peahoone]]
| [[:d:Q12373288|Q12373288]]
|-
| [[Raadlovi mõis]]
| 
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392341|Q61392341]]
|-
| [[Raanitsa mõis]]
| 
| [[Kambja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517265|Q25517265]]
|-
| [[Raasiku mõis]]
| mõis Eestis
| [[Harju-Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12373305|Q12373305]]
|-
| [[Rabivere mõis]]
| 
| [[Hageri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16411788|Q16411788]]
|-
| [[Rae mõis]]
| 
| [[Jüri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25510899|Q25510899]]
|-
| [[Raeküla mõis]]
| 
| [[Väike-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517266|Q25517266]]
|-
| [[Rahivere mõis]]
| 
| [[Maarja-Magdaleena kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517204|Q25517204]]
|-
| [[Rahkla mõis (Simuna)|Rahkla mõis]]
| 
| [[Simuna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522298|Q25522298]]
|-
| [[Rahkla mõis (Viru-Nigula)|Rahkla mõis]]
| 
| [[Viru-Nigula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392438|Q61392438]]
|-
| [[Rahu mõis]]
| 
| [[Valjala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q65259428|Q65259428]]
|-
| [[Rahula mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517192|Q25517192]]
|-
| [[Rahumäe mõis]]
| 
| [[Räpina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517375|Q25517375]]
|-
| [[Rahuoru mõis]]
| 
| [[Torma kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517279|Q25517279]]
|-
| [[Raigla mõis]]
| 
| [[Räpina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517272|Q25517272]]
|-
| [[Raigu mõis]]
| 
| [[Koeru kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517276|Q25517276]]
|-
| [[Raikküla mõis]]
| 
| [[Rapla vald]]
| [[Keyserlingk]]
| [[Raikküla mõisa peahoone]]
| [[:d:Q2970350|Q2970350]]
|-
| [[Raka mõis]]
| 
| [[Ambla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q18623296|Q18623296]]
|-
| [[Rakitse mõis]]
| 
| [[Halliste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q124425319|Q124425319]]
|-
| [[Rakvere mõis]]
| 
| [[Rakvere kihelkond]]
| 
| [[Rakvere mõisa peahoone-teatrihoone]]
| [[:d:Q16412005|Q16412005]]
|-
| [[Ramma mõis]]
| 
| [[Koeru kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517273|Q25517273]]
|-
| [[Randvere mõis]]
| 
| [[Kaarma kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517275|Q25517275]]
|-
| [[Randvere mõis (Pühalepa)|Randvere mõis]]
| 
| [[Pühalepa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392435|Q61392435]]
|-
| [[Ranna mõis (Kodavere)|Ranna mõis]]
| 
| [[Kodavere kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522294|Q25522294]]
|-
| [[Ranna mõis (Muhu)|Ranna mõis]]
| 
| [[Muhu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q65259451|Q65259451]]
|-
| [[Rannaküla mõis]]
| 
| [[Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518022|Q25518022]]
|-
| [[Rannamõisa mõis (Martna)|Rannamõisa mõis]]
| 
| [[Martna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522249|Q25522249]]
|-
| [[Rannamõisa mõis (Keila)|Rannamõisa mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522808|Q25522808]]
|-
| [[Rannamõisa mõis (Viru-Nigula)|Rannamõisa mõis]]
| 
| [[Viru-Nigula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285856|Q97285856]]
|-
| [[Rannapungerja mõis]]
| 
| [[Iisaku kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518331|Q25518331]]
|-
| [[Rannu mõis]]
| 
| [[Rannu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q21820698|Q21820698]]
|-
| [[Rapla kirikumõis]]
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q12373581|Q12373581]]
|-
| [[Rapla mõis]]
| 
| [[Rapla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12373580|Q12373580]]
|-
| [[Rasina mõis]]
| 
| [[Võnnu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q21822561|Q21822561]]
|-
| [[Rasivere mõis]]
| 
| [[Viru-Jaagupi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518470|Q25518470]]
|-
| [[Rassivere mõis]]
| 
| [[Haljala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285859|Q97285859]]
|-
| [[Ratla mõis]]
| 
| [[Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q137757490|Q137757490]]
|-
| [[Raudna mõis]]
| 
| [[Viru-Nigula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392549|Q61392549]]
|-
| [[Rava mõis]]
| 
| [[Järva-Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12373654|Q12373654]]
|-
| [[Ravila mõis]]
| 
| [[Kose kihelkond]]
| 
| [[Ravila mõisa peahoone]]
| [[:d:Q12373660|Q12373660]]
|-
| [[Reastvere mõis]]
| 
| [[Laiuse kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12373678|Q12373678]]
|-
| [[Rebasemõisa mõis]]
| 
| [[Karula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517278|Q25517278]]
|-
| [[Reegoldi mõis]]
| 
| [[Suure-Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517274|Q25517274]]
|-
| [[Reigi kirikumõis]]
| kirikumõis Hiiumaal
| 
| 
| 
| [[:d:Q22236888|Q22236888]]
|-
| [[Reigi mõis (Reigi)|Reigi mõis]]
| 
| [[Reigi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31280318|Q31280318]]
|-
| [[Reihenau mõis]]
| 
| [[Rapla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16412312|Q16412312]]
|-
| [[Reina mõis]]
| 
| [[Pöide kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16412322|Q16412322]]
|-
| [[Reiu mõis]]
| 
| [[Pärnu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517271|Q25517271]]
|-
| [[Reo mõis]]
| 
| [[Püha kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517974|Q25517974]]
|-
| [[Reola mõis]]
| 
| [[Kambja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517665|Q25517665]]
|-
| [[Reopalu mõis]]
| 
| [[Türi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517206|Q25517206]]
|-
| [[Reopä mõis]]
| 
| [[Kullamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272138|Q31272138]]
|-
| [[Repniku mõis]]
| 
| [[Vaivara kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16412327|Q16412327]]
|-
| [[Restu mõis]]
| 
| [[Sangaste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q21820703|Q21820703]]
|-
| [[Riguldi mõis]]
| 
| [[Noarootsi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q20529341|Q20529341]]
|-
| [[Rihula mõis]]
| 
| [[Viru-Nigula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97221499|Q97221499]]
|-
| [[Riidaja mõis]]
| 
| [[Helme kihelkond]]
| 
| [[Riidaja mõisa peahoone]]
| [[:d:Q12123206|Q12123206]]
|-
| [[Riidaku mõis]]
| 
| [[Rapla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12373950|Q12373950]]
|-
| [[Riigi mõis]]
| 
| [[Vaivara kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517517|Q25517517]]
|-
| [[Riisipere mõis]]
| 
| [[Nissi kihelkond]]
| [[Stackelberg]]
| [[Riisipere mõisa peahoone]]&lt;br/&gt;[[Riisipere mõisa park]]
| [[:d:Q2970375|Q2970375]]
|-
| [[Rikassaare mõis]]
| 
| [[Türi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517205|Q25517205]]
|-
| [[Rinsi mõis]]
| 
| [[Muhu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518017|Q25518017]]
|-
| [[Ripuka mõis]]
| 
| [[Laiuse kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12374082|Q12374082]]
|-
| [[Risti mõis]]
| 
| [[Risti kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12374090|Q12374090]]
|-
| [[Roela mõis]]
| mõis Viru-Jaagupi kihelkonnas
| [[Viru-Jaagupi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12374159|Q12374159]]
|-
| [[Roela mõis (Palamuse)|Roela mõis]]
| mõis Palamuse kihelkonnas
| [[Palamuse kihelkond]]
| 
| [[Roela mõisa peahoone]]
| [[:d:Q12374161|Q12374161]]
|-
| [[Rogosi mõis]]
| mõis Võrumaal Rõuge kihelkonnas
| [[Rõuge kihelkond]]
| [[Glasenapp]]
| [[Rogosi mõisa peahoone]]
| [[:d:Q3286272|Q3286272]]
|-
| [[Rohu mõis]]
| 
| [[Simuna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q14955735|Q14955735]]
|-
| [[Rojasilla mõis]]
| 
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392343|Q61392343]]
|-
| [[Roobaka mõis]]
| 
| [[Karja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16411484|Q16411484]]
|-
| [[Roobe mõis]]
| 
| [[Helme kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517277|Q25517277]]
|-
| [[Roodevälja mõis]]
| 
| [[Rakvere kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q20529592|Q20529592]]
|-
| [[Roodi mõis]]
| 
| [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q21822884|Q21822884]]
|-
| [[Rooküla mõis]]
| 
| [[Kose kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517195|Q25517195]]
|-
| [[Roosna mõis]]
| 
| [[Ambla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517191|Q25517191]]
|-
| [[Roosna mõis (Lääne-Nigula)|Roosna mõis]]
| 
| [[Lääne-Nigula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522841|Q25522841]]
|-
| [[Roosna mõis (Viru-Jaagupi)|Roosna mõis]]
| 
| [[Viru-Jaagupi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522881|Q25522881]]
|-
| [[Roosna-Alliku mõis]]
| 
| [[Järva-Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q2969454|Q2969454]]
|-
| [[Rootsiküla mõis]]
| 
| [[Kihelkonna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517280|Q25517280]]
|-
| [[Roovere mõis]]
| 
| [[Türi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517207|Q25517207]]
|-
| [[Ropka mõis]]
| mõis Eestis Tartu-Maarja kihelkonnas
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16411521|Q16411521]]
|-
| [[Rosentali mõis]]
| 
| [[Viru-Jaagupi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518471|Q25518471]]
|-
| [[Ruila mõis]]
| 
| [[Hageri kihelkond]]
| 
| [[Ruila mõisa peahoone]]
| [[:d:Q12374319|Q12374319]]
|-
| [[Rumba mõis]]
| 
| [[Vigala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12374328|Q12374328]]
|-
| [[Rummu mõis]]
| 
| [[Jõelähtme kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517197|Q25517197]]
|-
| [[Russalu mõis]]
| 
| [[Nissi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518582|Q25518582]]
|-
| [[Rutiku mõis]]
| 
| [[Jõhvi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285872|Q97285872]]
|-
| [[Rutikvere mõis]]
| 
| [[Põltsamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16413161|Q16413161]]
|-
| [[Ruuna mõis]]
| 
| [[Räpina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q65256303|Q65256303]]
|-
| [[Rägavere mõis]]
| 
| [[Viru-Jaagupi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16411760|Q16411760]]
|-
| [[Rägavere mõis (Ambla)|Rägavere mõis]]
| 
| [[Ambla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522293|Q25522293]]
|-
| [[Räni mõis]]
| 
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517281|Q25517281]]
|-
| [[Ränna mõis]]
| 
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q137757545|Q137757545]]
|-
| [[Räpina kirikumõis]]
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q25518630|Q25518630]]
|-
| [[Räpina mõis]]
| 
| [[Räpina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16411794|Q16411794]]
|-
| [[Räsna mõis]]
| 
| [[Ambla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517286|Q25517286]]
|-
| [[Rätla mõis]]
| 
| [[Harju-Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517469|Q25517469]]
|-
| [[Rääbise mõis]]
| 
| [[Laiuse kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16411835|Q16411835]]
|-
| [[Räägu mõis]]
| 
| [[Lääne-Nigula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q21820713|Q21820713]]
|-
| [[Rääma mõis]]
| 
| [[Pärnu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517766|Q25517766]]
|-
| [[Rääsa mõis]]
| 
| [[Lüganuse kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518341|Q25518341]]
|-
| [[Rõhu mõis]]
| 
| [[Koeru kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517454|Q25517454]]
|-
| [[Rõngu mõis]]
| 
| [[Rõngu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12374412|Q12374412]]
|-
| [[Rõuge kirikumõis]]
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q25517384|Q25517384]]
|-
| [[Rõuge mõis]]
| 
| [[Rõuge kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25513104|Q25513104]]
|-
| [[Rõusa mõis]]
| 
| [[Vändra kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517948|Q25517948]]
|-
| [[Rõõmu mõis]]
| 
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392345|Q61392345]]
|-
| [[Röa mõis]]
| 
| [[Türi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12374432|Q12374432]]
|-
| [[Röa mõis (Hageri)|Röa mõis]]
| 
| [[Hageri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522410|Q25522410]]
|-
| [[Röösa mõis]]
| 
| [[Valjala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16411907|Q16411907]]
|-
| [[Saadjärve mõis]]
| 
| [[Äksi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q21820712|Q21820712]]
|-
| [[Saaluse mõis]]
| 
| [[Rõuge kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517388|Q25517388]]
|-
| [[Saarde kirikumõis]]
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q22236866|Q22236866]]
|-
| [[Saardu mõis]]
| 
| [[Ridala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517491|Q25517491]]
|-
| [[Saare mõis (Noarootsi)|Saare mõis]]
| mõis Noarootsi kihelkonnas
| [[Noarootsi kihelkond]]
| [[Rosen (punane)|Rosen]]
| [[Saare mõisa peahoone]]
| [[:d:Q3286236|Q3286236]]
|-
| [[Saare mõis (Maarja-Magdaleena)|Saare mõis]]
| 
| [[Maarja-Magdaleena kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16412007|Q16412007]]
|-
| [[Saare mõis (Tarvastu)|Saare mõis]]
| 
| [[Tarvastu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522319|Q25522319]]
|-
| [[Saare mõis (Pöide)|Saare mõis]]
| 
| [[Pöide kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522330|Q25522330]]
|-
| [[Saarjärve mõis]]
| 
| [[Põlva kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517450|Q25517450]]
|-
| [[Saarnakõrve mõis]]
| 
| [[Kose kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517612|Q25517612]]
|-
| [[Saastna mõis]]
| 
| [[Karuse kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25512821|Q25512821]]
|-
| [[Saduküla mõis]]
| 
| [[Kursi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517644|Q25517644]]
|-
| [[Saeveski mõis]]
| 
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392347|Q61392347]]
|-
| [[Sagadi mõis]]
| 
| [[Haljala kihelkond]]
| 
| [[Sagadi mõisa peahoone]]
| [[:d:Q775979|Q775979]]
|-
| [[Saha mõis]]
| 
| [[Jõelähtme kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517538|Q25517538]]
|-
| [[Saia mõis]]
| 
| [[Kose kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517615|Q25517615]]
|-
| [[Saiakopli mõis]]
| 
| [[Ambla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16412179|Q16412179]]
|-
| [[Saida mõis]]
| 
| [[Nissi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518591|Q25518591]]
|-
| [[Saka mõis]]
| 
| [[Lüganuse kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q14955805|Q14955805]]
|-
| [[Sakla mõis]]
| 
| [[Valjala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517970|Q25517970]]
|-
| [[Saksi mõis]]
| 
| [[Kadrina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16412217|Q16412217]]
|-
| [[Saku mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| 
| [[Saku mõisa peahoone]]&lt;br/&gt;[[Saku mõisa park]]
| [[:d:Q3286277|Q3286277]]
|-
| [[Sakussaare mõis]]
| 
| [[Kadrina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285873|Q97285873]]
|-
| [[Salajõe mõis]]
| 
| [[Lääne-Nigula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25511355|Q25511355]]
|-
| [[Salla mõis]]
| 
| [[Simuna kihelkond]]
| 
| [[Salla mõisa peahoone]]
| [[:d:Q20968019|Q20968019]]
|-
| [[Salumä mõis]]
| 
| [[Viru-Nigula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97221698|Q97221698]]
|-
| [[Salutaguse mõis]]
| 
| [[Hageri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12374644|Q12374644]]
|-
| [[Samma mõis]]
| 
| [[Viru-Nigula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518366|Q25518366]]
|-
| [[Sandla mõis]]
| 
| [[Püha kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517973|Q25517973]]
|-
| [[Sangaste mõis]]
| 
| [[Sangaste kihelkond]]
| 
| [[Sangaste loss]]
| [[:d:Q1030641|Q1030641]]
|-
| [[Sangla mõis]]
| 
| [[Rannu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272144|Q31272144]]
|-
| [[Santovi mõis]]
| 
| [[Koeru kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518532|Q25518532]]
|-
| [[Sarakuste mõis]]
| 
| [[Võnnu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517713|Q25517713]]
|-
| [[Sargvere mõis]]
| 
| [[Peetri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q2970635|Q2970635]]
|-
| [[Saru mõis]]
| 
| [[Hargla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25513116|Q25513116]]
|-
| [[Sassi mõis]]
| 
| [[Valjala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517968|Q25517968]]
|-
| [[Satsu mõis]]
| 
| [[Viru-Nigula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518349|Q25518349]]
|-
| [[Saue mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q18623338|Q18623338]]
|-
| [[Sauga mõis]]
| 
| [[Pärnu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517768|Q25517768]]
|-
| [[Sauküla mõis]]
| 
| [[Püha kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392552|Q61392552]]
|-
| [[Saulepi mõis]]
| 
| [[Varbla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q18623344|Q18623344]]
|-
| [[Saumetsa mõis]]
| 
| [[Kose kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517618|Q25517618]]
|-
| [[Saunja mõis (Lääne-Nigula)|Saunja mõis]]
| 
| [[Lääne-Nigula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522849|Q25522849]]
|-
| [[Sause mõis]]
| 
| [[Lihula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518228|Q25518228]]
|-
| [[Sauste mõis]]
| 
| [[Haljala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517341|Q25517341]]
|-
| [[Sausti mõis]]
| 
| [[Jüri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q3286198|Q3286198]]
|-
| [[Saverna mõis]]
| 
| [[Kanepi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517401|Q25517401]]
|-
| [[Savi mõis]]
| 
| [[Tarvastu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517323|Q25517323]]
|-
| [[Savikoja mõis]]
| 
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392300|Q61392300]]
|-
| [[Windecki suvemõis|Scheeli suvemõis]]
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q18623348|Q18623348]]
|-
| [[Sealepa mõis]]
| 
| [[Risti kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272147|Q31272147]]
|-
| [[Seewaldi suvemõis]]
| suvemõis Tallinas
| 
| 
| 
| [[:d:Q139463488|Q139463488]]
|-
| [[Seidla mõis]]
| 
| [[Järva-Madise kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q14955829|Q14955829]]
|-
| [[Seira mõis]]
| 
| [[Kirbla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517217|Q25517217]]
|-
| [[Selgase mõis]]
| 
| [[Kihelkonna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272149|Q31272149]]
|-
| [[Seli mõis]]
| 
| [[Juuru kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q14955833|Q14955833]]
|-
| [[Seliküla mõis]]
| 
| [[Järva-Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517216|Q25517216]]
|-
| [[Seliste mõis]]
| 
| [[Tõstamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517850|Q25517850]]
|-
| [[Selja mõis]]
| 
| [[Haljala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q20530317|Q20530317]]
|-
| [[Seljaküla mõis]]
| 
| [[Lääne-Nigula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518406|Q25518406]]
|-
| [[Selli mõis]]
| 
| [[Simuna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518306|Q25518306]]
|-
| [[Sibula mõis]]
| 
| [[Puhja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392298|Q61392298]]
|-
| [[Siitame mõis]]
| karjamõis Halliste kihelkonnas Viljandimaal
| [[Halliste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q123913915|Q123913915]]
|-
| [[Siivertsi mõis]]
| 
| [[Vaivara kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285876|Q97285876]]
|-
| [[Sika mõis]]
| karjamõis Halliste kihelkonnas Viljandimaal
| [[Halliste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q123913909|Q123913909]]
|-
| [[Sikassaare mõis]]
| 
| [[Kaarma kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q21823225|Q21823225]]
|-
| [[Sikeldi mõis]]
| 
| [[Rapla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12374985|Q12374985]]
|-
| [[Sillamäe mõis]]
| 
| [[Vaivara kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517516|Q25517516]]
|-
| [[Silmsi mõis]]
| 
| [[Peetri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12375017|Q12375017]]
|-
| [[Sinalepa mõis]]
| 
| [[Ridala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517490|Q25517490]]
|-
| [[Sindi mõis]]
| 
| [[Tori kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517359|Q25517359]]
|-
| [[Sinnepali mõis]]
| 
| [[Kadrina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285877|Q97285877]]
|-
| [[Sipa mõis]]
| 
| [[Kullamaa kihelkond]]
| 
| [[Sipa mõisa peahoone]]
| [[:d:Q25511181|Q25511181]]
|-
| [[Sipa mõis (Lihula)|Sipa mõis]]
| 
| [[Lihula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522773|Q25522773]]
|-
| [[Sirgu mõis]]
| 
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517152|Q25517152]]
|-
| [[Siugumetsa mõis]]
| 
| [[Türi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517148|Q25517148]]
|-
| [[Sompa mõis]]
| 
| [[Jõhvi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517154|Q25517154]]
|-
| [[Sonda mõis]]
| 
| [[Viru-Nigula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97221837|Q97221837]]
|-
| [[Soodla mõis]]
| 
| [[Kanepi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517403|Q25517403]]
|-
| [[Soomevere mõis]]
| 
| [[Palamuse kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517123|Q25517123]]
|-
| [[Soomukse mõis]]
| 
| [[Kadrina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285879|Q97285879]]
|-
| [[Sooniste mõis]]
| 
| [[Kullamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25511211|Q25511211]]
|-
| [[Soonlepa mõis]]
| 
| [[Pühalepa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q18623376|Q18623376]]
|-
| [[Soontaga mõis]]
| 
| [[Rõngu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12375243|Q12375243]]
|-
| [[Soonurme mõis]]
| 
| [[Lüganuse kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517124|Q25517124]]
|-
| [[Sooru mõis]]
| 
| [[Luke kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517122|Q25517122]]
|-
| [[Soosaare mõis]]
| 
| [[Kolga-Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517473|Q25517473]]
|-
| [[Sootaga mõis]]
| 
| [[Äksi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517363|Q25517363]]
|-
| [[Sootaguse mõis]]
| 
| [[Väike-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392535|Q61392535]]
|-
| [[Sootaguse mõis (Simuna)|Sootaguse mõis]]
| 
| [[Simuna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285881|Q97285881]]
|-
| [[Sprinckthali suvemõis]]
| Suvemõis Tallinnas
| 
| 
| 
| [[:d:Q21823236|Q21823236]]
|-
| [[Sugalepa mõis]]
| 
| [[Järva-Madise kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272148|Q31272148]]
|-
| [[Suigu mõis]]
| 
| [[Tori kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517357|Q25517357]]
|-
| [[Sulu mõis]]
| 
| [[Märjamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272151|Q31272151]]
|-
| [[Surju mõis]]
| 
| [[Pärnu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517769|Q25517769]]
|-
| [[Suru mõis]]
| 
| [[Kuusalu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q4309325|Q4309325]]
|-
| [[Suterma mõis]]
| 
| [[Lüganuse kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517120|Q25517120]]
|-
| [[Sutlema mõis]]
| 
| [[Hageri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12375518|Q12375518]]
|-
| [[Sutlepa mõis]]
| mõis Läänemaal
| [[Noarootsi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517118|Q25517118]]
|-
| [[Suuga mõis]]
| 
| [[Ambla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272259|Q31272259]]
|-
| [[Suur-Aru mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285884|Q97285884]]
|-
| [[Suur-Soldina mõis]]
| 
| [[Vaivara kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517121|Q25517121]]
|-
| [[Suur-Öötla mõis]]
| 
| [[Peetri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q18623425|Q18623425]]
|-
| [[Suure-Jaani kirikumõis]]
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q25518728|Q25518728]]
|-
| [[Suure-Kambja mõis]]
| 
| [[Kambja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q18623429|Q18623429]]
|-
| [[Suure-Konguta mõis]]
| 
| [[Puhja kihelkond]]
| 
| [[Suure-Konguta mõisa peahoone]]
| [[:d:Q21823254|Q21823254]]
|-
| [[Suure-Kullamaa mõis]]
| 
| [[Kullamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517119|Q25517119]]
|-
| [[Suure-Kõpu mõis]]
| mõis Viljandimaal
| [[Kõpu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16412506|Q16412506]]
|-
| [[Suure-Lähtru mõis]]
| 
| [[Martna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12375566|Q12375566]]
|-
| [[Suure-Rõude mõis]]
| 
| [[Martna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25511385|Q25511385]]
|-
| [[Suure-Ulila mõis]]
| 
| [[Puhja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517314|Q25517314]]
|-
| [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa mõis]]
| mõis Hiiumaal
| [[Pühalepa kihelkond]]
| [[Stenbock]]
| [[Suuremõisa mõisa peahoone]]
| [[:d:Q751635|Q751635]]
|-
| [[Suuremõisa mõis (Vormsi)|Suuremõisa mõis]]
| 
| [[Vormsi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522256|Q25522256]]
|-
| [[Sämi-Silla mõis]]
| 
| [[Rakvere kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285885|Q97285885]]
|-
| [[Sänna mõis]]
| 
| [[Rõuge kihelkond]]
| 
| [[Sänna mõisa peahoone]]
| [[:d:Q20529740|Q20529740]]
|-
| [[Särevere mõis]]
| 
| [[Türi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12375655|Q12375655]]
|-
| [[Sääla mõis]]
| 
| [[Vigala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272173|Q31272173]]
|-
| [[Sääre mõis]]
| 
| [[Jämaja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517116|Q25517116]]
|-
| [[Sääsküla mõis]]
| 
| [[Kose kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517115|Q25517115]]
|-
| [[Sõmerpalu mõis]]
| 
| [[Urvaste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q21820717|Q21820717]]
|-
| [[Sõmeru mõis]]
| 
| [[Rakvere kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517117|Q25517117]]
|-
| [[Sõmeru mõis (Kose)|Sõmeru mõis]]
| 
| [[Kose kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522453|Q25522453]]
|-
| [[Sõreste mõis]]
| 
| [[Kanepi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517402|Q25517402]]
|-
| [[Sõtke mõis]]
| 
| [[Märjamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517114|Q25517114]]
|-
| [[Sõõrike mõis]]
| 
| [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517319|Q25517319]]
|-
| [[Söderbi mõis]]
| 
| [[Vormsi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517481|Q25517481]]
|-
| [[Sündepää mõis]]
| 
| [[Ridala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517113|Q25517113]]
|-
| [[Sürgavere mõis]]
| 
| [[Suure-Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q18623448|Q18623448]]
|-
| [[Taabri mõis]]
| 
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12376006|Q12376006]]
|-
| [[Taagepera mõis]]
| mõis Helme kihelkonnas
| [[Helme kihelkond]]
| 
| [[Taagepera loss]]&lt;br/&gt;[[Taagepera mõisa kalmistu]]
| [[:d:Q50356342|Q50356342]]
|-
| [[Taagepera-Vanamõisa mõis]]
| 
| [[Helme kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517162|Q25517162]]
|-
| [[Taali mõis]]
| 
| [[Tori kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12376012|Q12376012]]
|-
| [[Taaliku mõis]]
| 
| [[Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518023|Q25518023]]
|-
| [[Tabivere mõis]]
| 
| [[Äksi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12376051|Q12376051]]
|-
| [[Taebla mõis]]
| 
| [[Lääne-Nigula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517161|Q25517161]]
|-
| [[Taevere mõis]]
| 
| [[Suure-Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518293|Q25518293]]
|-
| [[Tagajõe mõis]]
| 
| [[Iisaku kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285887|Q97285887]]
|-
| [[Tagamõisa mõis]]
| 
| [[Kihelkonna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517978|Q25517978]]
|-
| [[Tagavere mõis]]
| 
| [[Lääne-Nigula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25512870|Q25512870]]
|-
| [[Taheva mõis]]
| 
| [[Hargla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q18625708|Q18625708]]
|-
| [[Tahkuranna mõis]]
| 
| [[Häädemeeste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517946|Q25517946]]
|-
| [[Tahu mõis]]
| 
| [[Noarootsi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518227|Q25518227]]
|-
| [[Tahula mõis]]
| 
| [[Kaarma kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518202|Q25518202]]
|-
| [[Taikse mõis]]
| 
| [[Türi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517461|Q25517461]]
|-
| [[Tali mõis]]
| 
| [[Saarde kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517772|Q25517772]]
|-
| [[Tamba mõis]]
| 
| [[Hanila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392531|Q61392531]]
|-
| [[Tamma mõis]]
| 
| [[Ridala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517493|Q25517493]]
|-
| [[Tamme mõis (Nõo)|Tamme mõis]]
| 
| [[Nõo kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q20530314|Q20530314]]
|-
| [[Tamme mõis (Kanepi)|Tamme mõis]]
| 
| [[Kanepi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q20530322|Q20530322]]
|-
| [[Tamme mõis (Rannu)|Tamme mõis]]
| mõis Rannu vallas
| [[Rannu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31280148|Q31280148]]
|-
| [[Tamme mõis (Tartu-Maarja)|Tamme mõis]]
| 
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392349|Q61392349]]
|-
| [[Tammiku mõis (Kose)|Tammiku mõis]]
| 
| [[Kose kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522095|Q25522095]]
|-
| [[Tammiku mõis (Simuna)|Tammiku mõis]]
| 
| [[Simuna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522821|Q25522821]]
|-
| [[Tammiku mõis (Jõhvi)|Tammiku mõis]]
| 
| [[Jõhvi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522854|Q25522854]]
|-
| [[Tammiku mõis (Koeru)|Tammiku mõis]]
| 
| [[Koeru kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522890|Q25522890]]
|-
| [[Tammispea mõis]]
| 
| [[Haljala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517342|Q25517342]]
|-
| [[Tammiste mõis]]
| 
| [[Pärnu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517771|Q25517771]]
|-
| [[Tammistu mõis]]
| 
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q21823258|Q21823258]]
|-
| [[Tamsalu mõis]]
| 
| [[Ambla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517288|Q25517288]]
|-
| [[Tamse mõis (Muhu)|Tamse mõis]]
| 
| [[Muhu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522757|Q25522757]]
|-
| [[Tamse mõis (Risti)|Tamse mõis]]
| 
| [[Risti kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31280320|Q31280320]]
|-
| [[Tapa mõis]]
| mõis Ambla kihelkonnas
| [[Ambla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q18623482|Q18623482]]
|-
| [[Tapiku mõis]]
| 
| [[Põltsamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12376346|Q12376346]]
|-
| [[Tapu mõis]]
| 
| [[Kambja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392530|Q61392530]]
|-
| [[Tarakuse mõis]]
| 
| [[Jõhvi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272139|Q31272139]]
|-
| [[Tarakvere mõis]]
| 
| [[Torma kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q18623483|Q18623483]]
|-
| [[Tarvastu kirikumõis]]
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q25517324|Q25517324]]
|-
| [[Tarvastu mõis]]
| 
| [[Tarvastu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q21820718|Q21820718]]
|-
| [[Tatruse mõis]]
| 
| [[Haljala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517343|Q25517343]]
|-
| [[Tedre mõis (Türi)|Tedre mõis]]
| 
| [[Türi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522368|Q25522368]]
|-
| [[Teedla mõis]]
| 
| [[Puhja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517315|Q25517315]]
|-
| [[Teenuse mõis]]
| 
| [[Kullamaa kihelkond]]
| 
| [[Teenuse mõisa peahoone]]
| [[:d:Q25511219|Q25511219]]
|-
| [[Tellista mõis]]
| 
| [[Märjamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272186|Q31272186]]
|-
| [[Telliste mõis]]
| 
| [[Haljala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272187|Q31272187]]
|-
| [[Terakjärve mõis]]
| 
| [[Ambla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272174|Q31272174]]
|-
| [[Tereski mõis]]
| 
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392353|Q61392353]]
|-
| [[Tereski mõis (Haljala)|Tereski mõis]]
| 
| [[Haljala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97222020|Q97222020]]
|-
| [[Tergemäe mõis]]
| 
| [[Kärla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518201|Q25518201]]
|-
| [[Tidriküla mõis]]
| 
| [[Hargla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517215|Q25517215]]
|-
| [[Tiinuse mõis]]
| 
| [[Anseküla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12376895|Q12376895]]
|-
| [[Tiirimetsa mõis]]
| 
| [[Anseküla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517293|Q25517293]]
|-
| [[Tila mõis]]
| 
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392358|Q61392358]]
|-
| [[Tille mõis]]
| 
| [[Otepää kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392528|Q61392528]]
|-
| [[Tillika mõis]]
| 
| [[Simuna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285890|Q97285890]]
|-
| [[Tilsi mõis]]
| 
| [[Põlva kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12376978|Q12376978]]
|-
| [[Timo mõis]]
| 
| [[Põlva kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517445|Q25517445]]
|-
| [[Tingiste mõis]]
| 
| [[Kaarma kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518199|Q25518199]]
|-
| [[Tirma mõis]]
| 
| [[Laiuse kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q18623500|Q18623500]]
|-
| [[Tiskre mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272171|Q31272171]]
|-
| [[Tobia mõis]]
| 
| [[Rakvere kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285892|Q97285892]]
|-
| [[Tohisoo mõis]]
| 
| [[Hageri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q18409571|Q18409571]]
|-
| [[Toila mõis]]
| 
| [[Jõhvi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518313|Q25518313]]
|-
| [[Tolli mõis]]
| 
| [[Kullamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518415|Q25518415]]
|-
| [[Tondi mõis]]
| 
| [[Jõelähtme kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q18623503|Q18623503]]
|-
| [[Toolamaa mõis]]
| 
| [[Räpina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q21820720|Q21820720]]
|-
| [[Toomla mõis]]
| 
| [[Rakvere kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272172|Q31272172]]
|-
| [[Tootsi mõis]]
| 
| [[Vändra kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q20529658|Q20529658]]
|-
| [[Tordi mõis]]
| 
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517407|Q25517407]]
|-
| [[Torgu mõis]]
| 
| [[Jämaja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518167|Q25518167]]
|-
| [[Tori kirikumõis]]
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q25518665|Q25518665]]
|-
| [[Tori mõis]]
| 
| [[Tori kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517358|Q25517358]]
|-
| [[Tori mõis (Türi)|Tori mõis]]
| 
| [[Türi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522376|Q25522376]]
|-
| [[Torma mõis]]
| 
| [[Torma kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12377179|Q12377179]]
|-
| [[Traksi mõis]]
| 
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392359|Q61392359]]
|-
| [[Triigi mõis (Kose)|Triigi mõis]]
| rüütlimõis Kose kihelkonnas
| [[Kose kihelkond]]
| 
| [[Kõue-Triigi mõisa peahoone]]
| [[:d:Q12377241|Q12377241]]
|-
| [[Triigi mõis (Karja)|Triigi mõis]]
| 
| [[Karja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522764|Q25522764]]
|-
| [[Triigi mõis (Väike-Maarja)]]
| 
| [[Väike-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12377240|Q12377240]]
|-
| [[Trilli mõis]]
| 
| [[Ambla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517287|Q25517287]]
|-
| [[Truuta mõis]]
| 
| [[Urvaste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517362|Q25517362]]
|-
| [[Tsitre mõis]]
| 
| [[Kuusalu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q3743111|Q3743111]]
|-
| [[Tsooru mõis]]
| 
| [[Rõuge kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517387|Q25517387]]
|-
| [[Tudu mõis]]
| 
| [[Viru-Jaagupi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518395|Q25518395]]
|-
| [[Tudulinna mõis]]
| 
| [[Iisaku kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518335|Q25518335]]
|-
| [[Tuhala mõis]]
| 
| [[Kose kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q18623512|Q18623512]]
|-
| [[Tuhalaane mõis]]
| 
| [[Paistu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517015|Q25517015]]
|-
| [[Tumala mõis]]
| 
| [[Pöide kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517355|Q25517355]]
|-
| [[Turpla mõis]]
| 
| [[Kullamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272170|Q31272170]]
|-
| [[Tusari mõis]]
| 
| [[Risti kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272168|Q31272168]]
|-
| [[Tusti mõis]]
| 
| [[Viljandi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517476|Q25517476]]
|-
| [[Tuudi mõis]]
| 
| [[Karuse kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25511145|Q25511145]]
|-
| [[Tuula mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25510960|Q25510960]]
|-
| [[Tuuliku mõis]]
| 
| [[Saarde kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517773|Q25517773]]
|-
| [[Tuulivere mõis]]
| 
| [[Simuna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285897|Q97285897]]
|-
| [[Tuulukse mõis]]
| 
| [[Vaivara kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517513|Q25517513]]
|-
| [[Tuusna mõis]]
| 
| [[Iisaku kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285899|Q97285899]]
|-
| [[Tähtvere mõis]]
| 
| [[Nõo kihelkond]]
| 
| [[Tüki mõis]]
| [[:d:Q2970744|Q2970744]]
|-
| [[Tännassilma mõis (Viljandi)|Tännassilma mõis]]
| 
| [[Viljandi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522381|Q25522381]]
|-
| [[Tännassilma mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61388778|Q61388778]]
|-
| [[Tärivere mõis]]
| 
| [[Iisaku kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518346|Q25518346]]
|-
| [[Täätsi mõis]]
| 
| [[Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392517|Q61392517]]
|-
| [[Tõdu mõis]]
| 
| [[Põlva kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517453|Q25517453]]
|-
| [[Tõdva-Kõnnu mõis]]
| 
| [[Kadrina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518314|Q25518314]]
|-
| [[Tõhelgi karjamõis]]
| 
| [[Harju-Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q123975104|Q123975104]]
|-
| [[Tõikvere mõis]]
| 
| [[Torma kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517420|Q25517420]]
|-
| [[Tõikvere mõis (Haljala)|Tõikvere mõis]]
| 
| [[Haljala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392434|Q61392434]]
|-
| [[Tõlliste mõis]]
| 
| [[Sangaste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12377491|Q12377491]]
|-
| [[Tõlluste mõis]]
| 
| [[Püha kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q18623518|Q18623518]]
|-
| [[Tõrevere mõis]]
| 
| [[Ambla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272169|Q31272169]]
|-
| [[Tõstamaa kirikumõis]]
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q25518673|Q25518673]]
|-
| [[Tõstamaa mõis]]
| 
| [[Tõstamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q3286293|Q3286293]]
|-
| [[Tõugu mõis]]
| 
| [[Haljala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285901|Q97285901]]
|-
| [[Tülba mõis]]
| 
| [[Paide kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517451|Q25517451]]
|-
| [[Türi mõis]]
| 
| [[Türi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517436|Q25517436]]
|-
| [[Türi-Alliku mõis]]
| 
| [[Türi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12377622|Q12377622]]
|-
| [[Türje mõis]]
| 
| [[Järva-Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518519|Q25518519]]
|-
| [[Türsamäe mõis]]
| 
| [[Vaivara kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517514|Q25517514]]
|-
| [[Tüükri mõis]]
| 
| [[Viru-Nigula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518357|Q25518357]]
|-
| [[Ubasalu mõis]]
| 
| [[Kullamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518419|Q25518419]]
|-
| [[Ubja mõis]]
| 
| [[Rakvere kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518351|Q25518351]]
|-
| [[Uderna mõis]]
| 
| [[Rõngu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q18623532|Q18623532]]
|-
| [[Udeva mõis]]
| 
| [[Koeru kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12377683|Q12377683]]
|-
| [[Udriku mõis]]
| 
| [[Kadrina kihelkond]]
| [[Rehbinder]]
| [[Udriku mõisa peahoone]]
| [[:d:Q2968338|Q2968338]]
|-
| [[Uduvere mõis (Pärnu-Jaagupi)|Uduvere mõis]]
| 
| [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522308|Q25522308]]
|-
| [[Uhe mõis]]
| 
| [[Iisaku kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517991|Q25517991]]
|-
| [[Uhe mõis (Väike-Maarja)|Uhe mõis]]
| 
| [[Väike-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285902|Q97285902]]
|-
| [[Uhti mõis]]
| 
| [[Kambja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517675|Q25517675]]
|-
| [[Uhtna mõis]]
| 
| [[Rakvere kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q21823337|Q21823337]]
|-
| [[Uibujärve mõis]]
| 
| [[Põlva kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517446|Q25517446]]
|-
| [[Uku mõis]]
| 
| [[Kadrina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285903|Q97285903]]
|-
| [[Ullaste mõis]]
| 
| [[Pärnu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272276|Q31272276]]
|-
| [[Ulvi mõis]]
| 
| [[Viru-Nigula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q21820721|Q21820721]]
|-
| [[Umbru mõis]]
| 
| [[Juuru kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518285|Q25518285]]
|-
| [[Undla mõis]]
| 
| [[Kadrina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12377750|Q12377750]]
|-
| [[Ungru mõis]]
| 
| [[Ridala kihelkond]]
| 
| [[Ungru mõisa peahoone]]
| [[:d:Q1826090|Q1826090]]
|-
| [[Uniküla mõis]]
| 
| [[Väike-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517740|Q25517740]]
|-
| [[Uniküla mõis (Sangaste)|Uniküla mõis]]
| 
| [[Sangaste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522603|Q25522603]]
|-
| [[Unipiha mõis]]
| 
| [[Nõo kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q21820723|Q21820723]]
|-
| [[Unukse mõis]]
| 
| [[Viru-Nigula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518359|Q25518359]]
|-
| [[Urvaste kirikumõis]]
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q25517027|Q25517027]]
|-
| [[Urvaste mõis]]
| 
| [[Urvaste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517031|Q25517031]]
|-
| [[Uudeküla mõis]]
| 
| [[Ambla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517289|Q25517289]]
|-
| [[Uue-Antsla mõis]]
| 
| [[Urvaste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517365|Q25517365]]
|-
| [[Uue-Harmi mõis]]
| 
| [[Kose kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25511021|Q25511021]]
|-
| [[Uue-Kaarma mõis]]
| 
| [[Kaarma kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518197|Q25518197]]
|-
| [[Uue-Kariste mõis]]
| 
| [[Halliste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q21823328|Q21823328]]
|-
| [[Uue-Karjaküla mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517984|Q25517984]]
|-
| [[Uue-Kasti mõis]]
| 
| [[Märjamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517428|Q25517428]]
|-
| [[Uue-Kavilda mõis]]
| 
| [[Puhja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392525|Q61392525]]
|-
| [[Uue-Kirepi mõis]]
| 
| [[Rõngu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q18623549|Q18623549]]
|-
| [[Uue-Lõve mõis]]
| 
| [[Valjala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517972|Q25517972]]
|-
| [[Uue-Märjamaa mõis]]
| Endine poolmõis ning hilisem Vana-Kasti mõisa kõrvalmõis Märjamaa kihelkonnas
| [[Märjamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517427|Q25517427]]
|-
| [[Uue-Puka mõis]]
| 
| [[Sangaste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517847|Q25517847]]
|-
| [[Uue-Põltsamaa mõis]]
| 
| [[Põltsamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q18623550|Q18623550]]
|-
| [[Uue-Suislepa mõis]]
| 
| [[Tarvastu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517325|Q25517325]]
|-
| [[Uue-Varbla mõis]]
| endine mõis Läänemaal
| [[Varbla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q18623552|Q18623552]]
|-
| [[Uue-Varudi mõis]]
| 
| [[Viru-Nigula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285908|Q97285908]]
|-
| [[Uue-Virtsu mõis]]
| 
| [[Hanila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518224|Q25518224]]
|-
| [[Uue-Vändra mõis]]
| 
| [[Vändra kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517950|Q25517950]]
|-
| [[Uueküla mõis]]
| 
| [[Lüganuse kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517202|Q25517202]]
|-
| [[Uuemõisa mõis (Ridala)|Uuemõisa mõis]]
| mõis Ridala kihelkonnas
| [[Ridala kihelkond]]
| [[House of Shakhovskoy]]
| [[Uuemõisa mõisa peahoone]]&lt;br/&gt;[[Uuemõisa mõisa park]]
| [[:d:Q2970120|Q2970120]]
|-
| [[Uuemõisa mõis (Hageri)|Uuemõisa mõis]]
| 
| [[Hageri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522322|Q25522322]]
|-
| [[Uuemõisa mõis (Pöide)|Uuemõisa mõis]]
| 
| [[Pöide kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522329|Q25522329]]
|-
| [[Uuemõisa mõis (Viru-Jaagupi)|Uuemõisa mõis]]
| 
| [[Viru-Jaagupi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522879|Q25522879]]
|-
| [[Uuemõisa mõis (Väike-Maarja)|Uuemõisa mõis]]
| 
| [[Väike-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285910|Q97285910]]
|-
| [[Uuesalu mõis]]
| 
| [[Märjamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517168|Q25517168]]
|-
| [[Uugla mõis]]
| 
| [[Lääne-Nigula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25511366|Q25511366]]
|-
| [[Uulu mõis]]
| 
| [[Pärnu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517024|Q25517024]]
|-
| [[Uusna mõis]]
| 
| [[Viljandi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517477|Q25517477]]
|-
| [[Vaabina mõis]]
| 
| [[Urvaste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25513175|Q25513175]]
|-
| [[Vaali mõis]]
| 
| [[Koeru kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517456|Q25517456]]
|-
| [[Vaalu mõis]]
| 
| [[Sangaste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517846|Q25517846]]
|-
| [[Vaeküla mõis]]
| 
| [[Viru-Jaagupi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q21823342|Q21823342]]
|-
| [[Vaemla mõis]]
| 
| [[Käina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12377963|Q12377963]]
|-
| [[Vaguja mõis]]
| 
| [[Vigala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517485|Q25517485]]
|-
| [[Vahakõnnu mõis]]
| 
| [[Rapla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q14956329|Q14956329]]
|-
| [[Vahastu mõis]]
| 
| [[Türi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517462|Q25517462]]
|-
| [[Vahenurme mõis]]
| 
| [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517321|Q25517321]]
|-
| [[Vahi mõis]]
| 
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517408|Q25517408]]
|-
| [[Vahu mõis]]
| 
| [[Koeru kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518530|Q25518530]]
|-
| [[Vaiatu mõis]]
| 
| [[Torma kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517421|Q25517421]]
|-
| [[Vaida mõis]]
| 
| [[Jüri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517219|Q25517219]]
|-
| [[Vaikna mõis]]
| 
| [[Kullamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518420|Q25518420]]
|-
| [[Vaimastvere mõis]]
| 
| [[Laiuse kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q18623571|Q18623571]]
|-
| [[Vaimõisa mõis]]
| 
| [[Märjamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12378013|Q12378013]]
|-
| [[Vaiste mõis]]
| 
| [[Varbla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q18623573|Q18623573]]
|-
| [[Vaivara mõis]]
| 
| [[Vaivara kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517520|Q25517520]]
|-
| [[Vaivina mõis]]
| 
| [[Jõhvi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272167|Q31272167]]
|-
| [[Valga kirikumõis]]
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q25518571|Q25518571]]
|-
| [[Valgjärve mõis]]
| 
| [[Kanepi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q21823345|Q21823345]]
|-
| [[Valgma mõis (Risti)|Valgma mõis]]
| 
| [[Risti kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31280145|Q31280145]]
|-
| [[Valgu mõis]]
| 
| [[Märjamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25511452|Q25511452]]
|-
| [[Valguta mõis]]
| 
| [[Rannu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q21822447|Q21822447]]
|-
| [[Valila mõis]]
| 
| [[Koeru kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392524|Q61392524]]
|-
| [[Valingu mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12378138|Q12378138]]
|-
| [[Valipe mõis]]
| keskaegne mõis Hiiumaal
| [[Pühalepa kihelkond]]
| 
| [[Valipe mõisahoone]]
| [[:d:Q51636890|Q51636890]]
|-
| [[Valjala kirikumõis]]
| 
| [[Valjala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518661|Q25518661]]
|-
| [[Valkla mõis]]
| 
| [[Kuusalu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q10968313|Q10968313]]
|-
| [[Vallisaare mõis]]
| 
| [[Vaivara kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517518|Q25517518]]
|-
| [[Valtu mõis]]
| 
| [[Rapla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q3744949|Q3744949]]
|-
| [[Vana-Antsla mõis]]
| 
| [[Urvaste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q18623582|Q18623582]]
|-
| [[Vana-Aru mõis]]
| 
| [[Viru-Jaagupi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518472|Q25518472]]
|-
| [[Vana-Harmi mõis]]
| 
| [[Kose kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25511014|Q25511014]]
|-
| [[Vana-Kariste mõis]]
| 
| [[Halliste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517830|Q25517830]]
|-
| [[Vana-Karjaküla mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q4309305|Q4309305]]
|-
| [[Vana-Kasaritsa mõis]]
| 
| [[Rõuge kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517391|Q25517391]]
|-
| [[Vana-Kasti mõis]]
| endine rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas
| [[Märjamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q21820603|Q21820603]]
|-
| [[Vana-Kastre mõis]]
| 
| [[Võnnu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517189|Q25517189]]
|-
| [[Vana-Kirepi mõis]]
| 
| [[Rõngu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517651|Q25517651]]
|-
| [[Vana-Koiola mõis]]
| 
| [[Põlva kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517449|Q25517449]]
|-
| [[Vana-Kuuste mõis]]
| 
| [[Kambja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12378208|Q12378208]]
|-
| [[Vana-Lõve mõis]]
| 
| [[Valjala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517969|Q25517969]]
|-
| [[Vana-Nursi mõis]]
| 
| [[Rõuge kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q20529810|Q20529810]]
|-
| [[Vana-Nõmpa mõis]]
| 
| [[Kärla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272184|Q31272184]]
|-
| [[Vana-Nõo mõis]]
| 
| [[Nõo kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517404|Q25517404]]
|-
| [[Vana-Otepää mõis]]
| 
| [[Otepää kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517700|Q25517700]]
|-
| [[Vana-Piigaste mõis]]
| 
| [[Kanepi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q20529819|Q20529819]]
|-
| [[Vana-Prangli mõis]]
| 
| [[Kambja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517676|Q25517676]]
|-
| [[Vana-Puka mõis]]
| 
| [[Sangaste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517845|Q25517845]]
|-
| [[Vana-Pärsti mõis]]
| 
| [[Viljandi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517479|Q25517479]]
|-
| [[Vana-Pääla mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q4309309|Q4309309]]
|-
| [[Põltsamaa mõis|Vana-Põltsamaa mõis]]
| 
| [[Põltsamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q16411467|Q16411467]]
|-
| [[Vana-Riisipere mõis]]
| 
| [[Nissi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25511045|Q25511045]]
|-
| [[Vana-Roosa mõis]]
| 
| [[Rõuge kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q21822453|Q21822453]]
|-
| [[Vana-Saaluse mõis]]
| 
| [[Rõuge kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517389|Q25517389]]
|-
| [[Vana-Suislepa mõis]]
| 
| [[Tarvastu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517326|Q25517326]]
|-
| [[Vana-Sõtke mõis]]
| 
| [[Vaivara kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517515|Q25517515]]
|-
| [[Vana-Varbla mõis]]
| 
| [[Varbla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q18623588|Q18623588]]
|-
| [[Vana-Varudi mõis]]
| 
| [[Viru-Nigula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285914|Q97285914]]
|-
| [[Vana-Vigala mõis]]
| 
| [[Vigala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q14956356|Q14956356]]
|-
| [[Vana-Võidu mõis]]
| 
| [[Viljandi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12378218|Q12378218]]
|-
| [[Vanaaseme mõis]]
| 
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392355|Q61392355]]
|-
| [[Vanaküla mõis]]
| 
| [[Haljala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285915|Q97285915]]
|-
| [[Vanamõisa mõis (Haljala)|Vanamõisa mõis]]
| 
| [[Haljala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q726517|Q726517]]
|-
| [[Vanamõisa mõis (Keila)|Vanamõisa mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q4309307|Q4309307]]
|-
| [[Vanamõisa mõis (Kirbla)|Vanamõisa mõis]]
| 
| [[Kirbla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q18623597|Q18623597]]
|-
| [[Vanamõisa mõis (Tartu-Maarja)|Vanamõisa mõis]]
| 
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522343|Q25522343]]
|-
| [[Vanamõisa mõis (Torma)|Vanamõisa mõis]]
| 
| [[Torma kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522350|Q25522350]]
|-
| [[Vanamõisa mõis (Maarja-Magdaleena)|Vanamõisa mõis]]
| 
| [[Maarja-Magdaleena kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522601|Q25522601]]
|-
| [[Vanamõisa mõis (Halliste)|Vanamõisa mõis]]
| 
| [[Halliste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522652|Q25522652]]
|-
| [[Vanamõisa mõis (Leebiku mõisa kõrvalmõis)|Vanamõisa mõis]]
| 
| [[Helme kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q65261428|Q65261428]]
|-
| [[Vanamõisa mõis (Ridala)|Vanamõisa mõis]]
| 
| [[Ridala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q65261432|Q65261432]]
|-
| [[Vanaveski mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392513|Q61392513]]
|-
| [[Vandu mõis]]
| 
| [[Kadrina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272166|Q31272166]]
|-
| [[Vao mõis]]
| 
| [[Väike-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12378249|Q12378249]]
|-
| [[Vao mõis (Koeru)|Vao mõis]]
| mõis Koeru kihelkonnas
| [[Koeru kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12378252|Q12378252]]
|-
| [[Vara mõis]]
| 
| [[Maarja-Magdaleena kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25513020|Q25513020]]
|-
| [[Varangu mõis]]
| 
| [[Koeru kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12378263|Q12378263]]
|-
| [[Varangu mõis (Haljala)|Varangu mõis]]
| 
| [[Haljala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522334|Q25522334]]
|-
| [[Varbuse mõis]]
| 
| [[Põlva kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25513082|Q25513082]]
|-
| [[Vardi mõis]]
| 
| [[Nissi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25511031|Q25511031]]
|-
| [[Vardi mõis (Paistu)|Vardi mõis]]
| rüütlimõis Viljandimaal
| [[Paistu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392388|Q61392388]]
|-
| [[Varja mõis]]
| 
| [[Lüganuse kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517994|Q25517994]]
|-
| [[Varmassaare mõis]]
| 
| [[Türi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517463|Q25517463]]
|-
| [[Varudi mõis]]
| 
| [[Viru-Nigula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25513086|Q25513086]]
|-
| [[Vasalemma mõis]]
| 
| [[Harju-Madise kihelkond]]
| 
| [[Vasalemma mõisa peahoone]]
| [[:d:Q12378305|Q12378305]]
|-
| [[Vasila mõis]]
| 
| [[Paistu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517475|Q25517475]]
|-
| [[Vasivere mõis]]
| 
| [[Kadrina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272164|Q31272164]]
|-
| [[Vasknarva mõis]]
| 
| [[Vaivara kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517521|Q25517521]]
|-
| [[Vaskrääma mõis]]
| 
| [[Pärnu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517770|Q25517770]]
|-
| [[Vasta mõis]]
| 
| [[Viru-Nigula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q18626971|Q18626971]]
|-
| [[Vastemõisa mõis]]
| 
| [[Suure-Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517028|Q25517028]]
|-
| [[Vastse-Kambja mõis]]
| 
| [[Kambja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q21820724|Q21820724]]
|-
| [[Vastse-Kasaritsa mõis]]
| 
| [[Rõuge kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517392|Q25517392]]
|-
| [[Vastse-Koiola mõis]]
| 
| [[Põlva kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517433|Q25517433]]
|-
| [[Vastse-Kuuste mõis]]
| 
| [[Võnnu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25513012|Q25513012]]
|-
| [[Vastse-Nursi mõis]]
| 
| [[Rõuge kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517393|Q25517393]]
|-
| [[Vastse-Nõo mõis]]
| 
| [[Nõo kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517406|Q25517406]]
|-
| [[Vastse-Otepää mõis]]
| 
| [[Otepää kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392510|Q61392510]]
|-
| [[Vastse-Prangli mõis]]
| 
| [[Kambja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517678|Q25517678]]
|-
| [[Vastse-Roosa mõis]]
| 
| [[Hargla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12378344|Q12378344]]
|-
| [[Vastse-Tõlliste mõis]]
| 
| [[Sangaste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517848|Q25517848]]
|-
| [[Vastseliina kirikumõis]]
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q25517370|Q25517370]]
|-
| [[Vastseliina mõis]]
| 
| [[Vastseliina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25513182|Q25513182]]
|-
| [[Vasula mõis]]
| 
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517409|Q25517409]]
|-
| [[Vatku mõis]]
| 
| [[Kadrina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518317|Q25518317]]
|-
| [[Vatla mõis]]
| 
| [[Karuse kihelkond]]
| 
| [[Vatla mõisa peahoone]]&lt;br/&gt;[[Vatla mõisa park]]
| [[:d:Q3286304|Q3286304]]
|-
| [[Vedu mõis]]
| 
| [[Äksi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517364|Q25517364]]
|-
| [[Vee mõis]]
| 
| [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517320|Q25517320]]
|-
| [[Veelikse mõis]]
| 
| [[Halliste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25508895|Q25508895]]
|-
| [[Veibri mõis]]
| 
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517410|Q25517410]]
|-
| [[Velise mõis]]
| 
| [[Vigala kihelkond]]
| 
| [[Velise mõisa peahoone]]
| [[:d:Q25517488|Q25517488]]
|-
| [[Veltsa mõis]]
| 
| [[Mihkli kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12378442|Q12378442]]
|-
| [[Veltsi mõis]]
| 
| [[Haljala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q20530149|Q20530149]]
|-
| [[Venevere mõis]]
| 
| [[Simuna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q18623640|Q18623640]]
|-
| [[Vennarti mõis]]
| 
| [[Kärla kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518200|Q25518200]]
|-
| [[Vepsküla mõis]]
| 
| [[Vaivara kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272165|Q31272165]]
|-
| [[Veriora mõis]]
| 
| [[Räpina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q21822471|Q21822471]]
|-
| [[Veski mõis]]
| 
| [[Kambja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12378514|Q12378514]]
|-
| [[Vesneri mõis]]
| 
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25513021|Q25513021]]
|-
| [[Vestli mõis]]
| 
| [[Kaarma kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518195|Q25518195]]
|-
| [[Vetepere mõis]]
| 
| [[Järva-Madise kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272134|Q31272134]]
|-
| [[Vidrike mõis]]
| 
| [[Otepää kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517698|Q25517698]]
|-
| [[Vidriku mõis]]
| 
| [[Valga kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518569|Q25518569]]
|-
| [[Vidruka mõis]]
| 
| [[Lääne-Nigula kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518408|Q25518408]]
|-
| [[Vihterpalu mõis]]
| 
| [[Risti kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q18623647|Q18623647]]
|-
| [[Vihula mõis]]
| rüütlimõis Haljala kihelkonnas
| [[Haljala kihelkond]]
| 
| [[Vihula mõisa peahoone]]
| [[:d:Q3741649|Q3741649]]
|-
| [[Viimsi mõis]]
| 
| [[Jõelähtme kihelkond]]
| [[Alexander von Buxhoeveden]]&lt;br/&gt;[[Viktor von Maydell|Viktor Karl Jakob von Maydell]]&lt;br/&gt;[[Stenbock]]
| [[Viimsi mõisa peahoone]]
| [[:d:Q18623650|Q18623650]]
|-
| [[Viira mõis]]
| 
| [[Põlva kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517448|Q25517448]]
|-
| [[Viira mõis (Tartu-Maarja)|Viira mõis]]
| 
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392352|Q61392352]]
|-
| [[Viiratsi mõis]]
| 
| [[Viljandi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517478|Q25517478]]
|-
| [[Viisu mõis]]
| 
| [[Peetri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12378590|Q12378590]]
|-
| [[Viitina mõis]]
| 
| [[Rõuge kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517394|Q25517394]]
|-
| [[Vilivalla mõis]]
| 
| [[Pühalepa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517487|Q25517487]]
|-
| [[Viljandi kirikumõis]]
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q25517081|Q25517081]]
|-
| [[Viljandi mõis]]
| 
| [[Viljandi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q21822468|Q21822468]]
|-
| [[Vilkla mõis]]
| 
| [[Ridala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272161|Q31272161]]
|-
| [[Viluvere mõis]]
| 
| [[Vändra kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517952|Q25517952]]
|-
| [[Vinni mõis]]
| 
| [[Viru-Jaagupi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q20529186|Q20529186]]
|-
| [[Viraksaare mõis]]
| 
| [[Paide kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517455|Q25517455]]
|-
| [[Virtsu mõis]]
| 
| [[Hanila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q18623669|Q18623669]]
|-
| [[Visila mõis]]
| 
| [[Väike-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285920|Q97285920]]
|-
| [[Viskoosa mõis]]
| 
| [[Reigi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517308|Q25517308]]
|-
| [[Vismeistri mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31273361|Q31273361]]
|-
| [[Vissuvere mõis]]
| 
| [[Türi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517464|Q25517464]]
|-
| [[Visusti mõis]]
| 
| [[Äksi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25512947|Q25512947]]
|-
| [[Viti mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q3286311|Q3286311]]
|-
| [[Vodja mõis]]
| 
| [[Peetri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q18623679|Q18623679]]
|-
| [[Vohnja mõis]]
| 
| [[Kadrina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12378826|Q12378826]]
|-
| [[Voka mõis]]
| 
| [[Jõhvi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518316|Q25518316]]
|-
| [[Voltveti mõis]]
| 
| [[Saarde kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q18623685|Q18623685]]
|-
| [[Voore mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q4309310|Q4309310]]
|-
| [[Voore mõis (Viru-Jaagupi)|Voore mõis]]
| 
| [[Viru-Jaagupi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522842|Q25522842]]
|-
| [[Voorepere mõis]]
| 
| [[Lüganuse kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518344|Q25518344]]
|-
| [[Vooru mõis]]
| 
| [[Tarvastu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517329|Q25517329]]
|-
| [[Voose mõis]]
| 
| [[Hanila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518225|Q25518225]]
|-
| [[Vorbuse mõis]]
| mõis Eestis
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517412|Q25517412]]
|-
| [[Vorsti mõis]]
| 
| [[Väike-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q18623686|Q18623686]]
|-
| [[Vorsti mõis (Põltsamaa)|Vorsti mõis]]
| 
| [[Põltsamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522924|Q25522924]]
|-
| [[Vägeva mõis]]
| 
| [[Koeru kihelkond]]&lt;br/&gt;[[Simuna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q18627104|Q18627104]]
|-
| [[Väike-Kareda mõis]]
| 
| [[Peetri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12378933|Q12378933]]
|-
| [[Väike-Konguta mõis]]
| 
| [[Puhja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517316|Q25517316]]
|-
| [[Väike-Kullamaa mõis]]
| 
| [[Kullamaa kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517009|Q25517009]]
|-
| [[Väike-Kõpu mõis]]
| 
| [[Viljandi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517006|Q25517006]]
|-
| [[Väike-Lähtru mõis]]
| 
| [[Martna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517008|Q25517008]]
|-
| [[Väike-Puka mõis]]
| 
| [[Sangaste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272091|Q31272091]]
|-
| [[Väike-Pungerja mõis]]
| 
| [[Iisaku kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517007|Q25517007]]
|-
| [[Väike-Reola mõis]]
| 
| [[Kambja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q137757530|Q137757530]]
|-
| [[Väike-Rõngu mõis]]
| 
| [[Rõngu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517005|Q25517005]]
|-
| [[Väike-Rõude mõis]]
| 
| [[Martna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25511405|Q25511405]]
|-
| [[Väike-Soldina mõis]]
| Endine rüütlimõis Vaivara kihelkonnas
| [[Vaivara kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517004|Q25517004]]
|-
| [[Väike-Ulila mõis]]
| 
| [[Puhja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517002|Q25517002]]
|-
| [[Väike-Öötla mõis]]
| 
| [[Peetri kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517458|Q25517458]]
|-
| [[Väikemõisa mõis]]
| 
| [[Viljandi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12123203|Q12123203]]
|-
| [[Väiküla mõis]]
| 
| [[Simuna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285921|Q97285921]]
|-
| [[Väimela mõis]]
| 
| [[Põlva kihelkond]]
| 
| [[Väimela mõisa peahoone]]
| [[:d:Q12378970|Q12378970]]
|-
| [[Väinjärve mõis]]
| 
| [[Koeru kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12378968|Q12378968]]
|-
| [[Välgita mõis]]
| 
| [[Viljandi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12378985|Q12378985]]
|-
| [[Välja mõis]]
| 
| [[Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392508|Q61392508]]
|-
| [[Vända mõis]]
| 
| [[Simuna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q97285922|Q97285922]]
|-
| [[Vändra kirikumõis]]
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q25518671|Q25518671]]
|-
| [[Vändra mõis]]
| 
| [[Vändra kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12379022|Q12379022]]
|-
| [[Vängla mõis]]
| 
| [[Vigala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517000|Q25517000]]
|-
| [[Vääna mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| 
| [[Vääna mõisa peahoone]]
| [[:d:Q2969181|Q2969181]]
|-
| [[Vääsna mõis]]
| 
| [[Ridala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392505|Q61392505]]
|-
| [[Väätsa mõis]]
| 
| [[Türi kihelkond]]
| 
| [[Väätsa mõisa peahoone]]
| [[:d:Q18623712|Q18623712]]
|-
| [[Võduvere mõis]]
| 
| [[Kadrina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272162|Q31272162]]
|-
| [[Võhksa mõis]]
| 
| [[Valjala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517971|Q25517971]]
|-
| [[Võhma mõis]]
| 
| [[Jõhvi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518964|Q25518964]]
|-
| [[Võhmuta mõis]]
| 
| [[Järva-Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q21820728|Q21820728]]
|-
| [[Võhmuta mõis (Harju-Jaani)|Võhmuta mõis]]
| 
| [[Harju-Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522260|Q25522260]]
|-
| [[Võhu mõis]]
| 
| [[Viru-Jaagupi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518482|Q25518482]]
|-
| [[Võidula mõis]]
| 
| [[Vändra kihelkond]]
| 
| [[Võidula mõisa peahoone]]
| [[:d:Q18623689|Q18623689]]
|-
| [[Võikvere mõis]]
| 
| [[Laiuse kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12379079|Q12379079]]
|-
| [[Võisiku mõis]]
| 
| [[Kolga-Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12379086|Q12379086]]
|-
| [[Võivere mõis]]
| 
| [[Simuna kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517159|Q25517159]]
|-
| [[Võle mõis]]
| 
| [[Haljala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392506|Q61392506]]
|-
| [[Võlla mõis]]
| 
| [[Muhu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517160|Q25517160]]
|-
| [[Võlla mõis (Audru)|Võlla mõis]]
| 
| [[Audru kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25522303|Q25522303]]
|-
| [[Võnnu kirikumõis]]
| kirikumõis Võnnu kihelkonnas Tartumaal
| [[Võnnu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25518617|Q25518617]]
|-
| [[Võnnu mõis]]
| 
| [[Ridala kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517492|Q25517492]]
|-
| [[Võrevere mõis]]
| 
| [[Pilistvere kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q12379117|Q12379117]]
|-
| [[Võrsna mõis]]
| 
| [[Püha kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272159|Q31272159]]
|-
| [[Võru mõis]]
| 
| [[Põlva kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517157|Q25517157]]
|-
| [[Võrungi mõis]]
| 
| [[Mihkli kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517153|Q25517153]]
|-
| [[Võsu mõis]]
| 
| [[Kadrina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392419|Q61392419]]
|-
| [[Võtikvere mõis]]
| 
| [[Torma kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517423|Q25517423]]
|-
| [[Võõpsu mõis]]
| 
| [[Räpina kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25517155|Q25517155]]
|-
| [[Vööla mõis]]
| 
| [[Noarootsi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25516999|Q25516999]]
|-
| [[Wöhrmannshof]]
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q25516873|Q25516873]]
|-
| [[Ädara mõis]]
| 
| [[Viru-Jaagupi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q18623726|Q18623726]]
|-
| [[Ädu mõis]]
| 
| [[Sangaste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392295|Q61392295]]
|-
| [[Älli mõis]]
| 
| [[Järva-Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392292|Q61392292]]
|-
| [[Ämari mõis]]
| 
| [[Harju-Madise kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q15264269|Q15264269]]
|-
| [[Ängi mõis]]
| 
| [[Suure-Jaani kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25516998|Q25516998]]
|-
| [[Äntu mõis]]
| 
| [[Väike-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25516995|Q25516995]]
|-
| [[Ärina mõis]]
| 
| [[Väike-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25516860|Q25516860]]
|-
| [[Ätte mõis]]
| 
| [[Maarja-Magdaleena kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25516862|Q25516862]]
|-
| [[Ääsmäe mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| [[Toll (aadlisuguvõsa)|Toll]]
| [[Ääsmäe mõisa peahoone]]
| [[:d:Q2968227|Q2968227]]
|-
| [[Õisu mõis]]
| 
| [[Paistu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q1378656|Q1378656]]
|-
| [[Õru mõis]]
| 
| [[Sangaste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392291|Q61392291]]
|-
| [[Üksnurme mõis]]
| 
| [[Keila kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25510972|Q25510972]]
|-
| [[Ülejõe mõis]]
| 
| [[Türi kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25516845|Q25516845]]
|-
| [[Ülejõe mõis (Pärnu)|Ülejõe mõis]]
| 
| [[Pärnu kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q61392389|Q61392389]]
|-
| [[Ülemõisa mõis]]
| 
| [[Halliste kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q31272132|Q31272132]]
|-
| [[Ülenurme mõis]]
| 
| [[Tartu-Maarja kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q18325017|Q18325017]]
|-
| [[Ülgase mõis]]
| 
| [[Jõelähtme kihelkond]]
| 
| 
| [[:d:Q25516847|Q25516847]]
|}
{{Wikidata loendi lõpp}}</text>
      <sha1>ibie9cfx5z8wcvigftrcz4h2txmxpqa</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Susāji vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>523612</id>
    <revision>
      <id>7204192</id>
      <parentid>7146801</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T08:01:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7204192</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5462" sha1="3oorpclqv6yzhmapfd7kyqv80a6xceg" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Susāji vald
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Susāju pagasts
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 198,1
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[Viļaka]]
|  asendikaardi_pilt = Susāju pagasts LocMap.png
}}
[[Pilt:Svilpova village road.jpg|pisi|Sviļpova]]
'''Susāji vald''' ([[läti keel|läti]] ''Susāju pagasts'') on [[vald (Läti)|vald]] Lätis [[Balvi piirkond|Balvi piirkonnas]].

Vald piirneb sama piirkonna [[Viļaka]] linnaga ning [[Kuprava vald|Kuprava]], [[Medņeva vald|Medņeva]], [[Žīguri vald|Žīguri]], [[Bērzkalne vald|Bērzkalne]] ja [[Vīksna vald|Vīksna vallaga]].

Valla pindala on 198 km². 2016. aasta seisuga elas seal 625 inimest.&lt;ref name=&quot;Fzr6Z&quot; /&gt; Valla keskus on [[Viļaka]] linn, mis aga valla koosseisu ei kuulu. Vallamaja asub aadressil Tautas iela 6, vallavanem on Ilmārs Locāns.&lt;ref name=&quot;tnB3z&quot; /&gt; Aastal 2011 olid valla elanikest 93,2 % [[lätlased]] ja 6,3 % [[venelased]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-10-02 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Valla tähtsamad jõed on [[Vārniene]] ja [[Veda jõgi]]. Seal asuvad ka Tepenīca järv (30,9 ha) ja Nastrova järv (22 ha), valla piiril asub ka [[Viļaka järv]] (1,38 km²).

Aastal 1945 moodustati [[Abrene rajoon]]is Viļaka vallas Susāji külanõukogu. Aastal 1951 liideti sellega likvideeritav Viļaka külanõukogu, aastal 1959 aga osa  likvideeritavast Kuprava külanõukogust. Aastal 1974 sai [[Kuprava]] [[alev]]i staatuse, mistõttu selle ümbruskond külanõukogust eraldati. Aastal 1977 liideti osa  Susāji külanõukogust Vecumi külanõukoguga.&lt;ref name=&quot;3W3up&quot; /&gt; Enne 2009. aasta haldusreformi kuulus vald [[Balvi rajoon]]i. Aastatel 2009–2021 kuulus vald [[Viļaka piirkond]]a.

Muinsusmälestistest on kohaliku kaitse all Vedenieši keskaegne kalmistu ja Tepenīca keskaegne kalmistu.&lt;ref name=&quot;QHUp5&quot; /&gt; Looduskaitse all on Gruzdova tamm, Gruzdova [[künnapuu]], Klāni tamm, Mieriņi tamm ja Ainavase tamm. Lisaks kasvab seal mitu nimetut looduskaitsealust põlispuud. Valda jäävad ka 208 ha suurune  Vjada metsade hoiuala, 618 hektari suurune Gruzdova metsade hoiuala ja osaliselt ka Stompaki soode hoiuala.&lt;ref name=&quot;NhMKy&quot; /&gt;

Vallas on nelikümmend viis küla. Kaks küla olid staatusega ''mazciems'' - Malnīsriucis ja Mucukolns 6 elanikuga aastal 2018. Teised valla külad on staatusega ''skrajciems'' – Birznīki 11 elanikuga aastal 2018, Brāslava 6 elanikuga aastal 2018, Čabatrova 4 elanikuga aastal 2018, Egļova 15 elanikuga aastal 2018, Eržepole 3 elanikuga aastal 2018, Gailova 1 elanikuga aastal 2018, Garstierdele 25 elanikuga aastal 2018, Geiņova 10 elanikuga aastal 2018, Glazunova 1 elanikuga aastal 2007, Gruzdova 14 elanikuga aastal 2018, Gūrunova 3 elanikuga aastal 2018, Iļziņi 31 elanikuga aastal 2018, Irikova 3 elanikuga aastal 2018, Jauji 3 elanikuga aastal 2018, Karigova 7 elanikuga aastal 2018, Keiši 22 elanikuga aastal 2018, Kloni 32 elanikuga aastal 2018, Kravaļi 23 elanikuga aastal 2018, Kristacalms 24 elanikuga aastal 2018, Kuļpine 8 elanikuga aastal 2018, Lieļi 9 elanikuga aastal 2018, Meirova 15 elanikuga aastal 2018, Mežarija 8 elanikuga aastal 2018, Nastrova 2 elanikuga aastal 2018, Peisi 2 elanikuga aastal 2018, Plešova 15 elanikuga aastal 2018, Pokšova 10 elanikuga aastal 2018, Posackie 6 elanikuga aastal 2018, Sasnīcas 6 elanikuga aastal 2018, Sils 14 elanikuga aastal 2018, Skockova 3 elanikuga aastal 2014, Sola 9 elanikuga aastal 2018, Stompaki 5 elanikuga aastal 2018, Stūrīši 4 elanikuga aastal 2018, Susāji 28 elanikuga aastal 2018, Sviļpova 20 elanikuga aastal 2018, Šalgunova 8 elanikuga aastal 2018, Žeigurova 6 elanikuga aastal 2018, Tepenīca 41 elanikuga aastal 2018, Tutinova 15 elanikuga aastal 2018, Viedenīši 22 elanikuga aastal 2018 ja Vonagova 11 elanikuga aastal 2018. Ametlikult mitteeksisteerivas Kraukļova külas oli aastal 2018  üks elanik. Ülejäänud valla elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.&lt;ref name=&quot;S9DGn&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Fzr6Z&quot;&gt;[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tnB3z&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20181002020449/http://vilaka.lv/index.php?page=kontakti Viļakas novads], vaadatud 30.09 2018&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3W3up&quot;&gt;Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QHUp5&quot;&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=2&amp;dating=&amp;address=Sus%C4%81ju+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]{{Kõdulink|aeg=juuli 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, vaadatud 2.10 2018&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NhMKy&quot;&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://web.archive.org/web/20200410023034/http://ozols.daba.gov.lv/pub/ OZOLS], vaadatud 2.10 2018&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;S9DGn&quot;&gt;[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.&lt;/ref&gt;
}}

{{Balvi piirkond}}

[[Kategooria:Läti vallad]]
[[Kategooria:Balvi piirkond]]</text>
      <sha1>3oorpclqv6yzhmapfd7kyqv80a6xceg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lauri Hirvesaar</title>
    <ns>0</ns>
    <id>529015</id>
    <revision>
      <id>7203974</id>
      <parentid>6576889</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T19:22:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-41928-77</username>
        <id>234341</id>
      </contributor>
      <origin>7203974</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1543" sha1="4jjejigdob6dltylxnbbyhbz2fq5v9m" xml:space="preserve">'''Lauri Hirvesaar''' (sündinud 3. mail [[1986]] Eestis) on eesti toote- ja tööstusdisainer.

== Haridus ==
Ta on õppinud aastatel 1993–2005 [[Viimsi Keskkool]]is. 2008. aastal sai [[Eesti Kunstiakadeemia]]s tootedisaini erialal bakalaureusekraadi ja 2011. aastal magistrikraadi (magistritöö: elektriline pakiveomopeed).

== Töökäik ==
Ta on töötanud [[tootedisain]]erina ettevõttes TenTwelve OÜ (2011-2012) ja ettevõttes [[Cleveron]] (2012). Alates ettevõtete jagunemisest (2022) on Lauri töötanud tööstusdisainerina ka autonoomseid sõidukeid arendavas firmas [https://clevon.com/ Clevon AS]. Lisaks on ta korduvalt olnud külalisõppejõuna projektide ja lõputööde juhendaja Eesti Kunstiakadeemias.

== Tunnustus ==
* 2010 [[Electrolux]] DesignLab 2010 Võit{{lisa viide}}
* 2017 [[Edison Awards]] Bronze Medal - Cleveron Ltd.{{lisa viide}}
* 2023 [https://www.euipo.europa.eu/en/designs/designeuropa-awards/awards-2023/cleveron DesignEuropa Awards] Finalist - Cleveron 402

== Välislingid ==
*https://www.euipo.europa.eu/en/designs/designeuropa-awards/awards-2023/cleveron
*https://ee.linkedin.com/in/lauri-hirvesaar-8521b468
*https://defol.io/lauri-hirvesaar
*https://cleveron.eu/uudised/cleveron-s-packrobot-brings-home-the-edison-awards-bronze-press-release
*https://newsroom.electrolux.com/ee/2011/03/10/electrolux-designlab-2010-finaalvoistluse-kulastamine-londonis/

{{JÄRJESTA:Hirvesaar, Lauri}}
[[Kategooria:Eesti disainerid]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1986]]</text>
      <sha1>4jjejigdob6dltylxnbbyhbz2fq5v9m</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pillipiigad</title>
    <ns>0</ns>
    <id>529689</id>
    <revision>
      <id>7204211</id>
      <parentid>6918910</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T09:56:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Kordusi vähemaks.</comment>
      <origin>7204211</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8969" sha1="g8mulee8yn3ske6vm63g1gw4ydq48d9" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuli}}
'''Pillipiigad''' on [[Kose Muusikakool]]i vilistlaste keelpilliorkester, mis tegutseb [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose]] asulas.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[https://dea.digar.ee/?a=is&amp;oid=harjuelu20170303&amp;type=staticpdf&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Suurkask, Reet. Kose folkansambel Pillipiigad peab 30. sünnipäeva.] Harju Elu, 3. märts 2017.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;[https://www.orkestrid.ee/liikmed/ Kose Muusikakooli vilistlaste keelpilliorkester &quot;Pillipiigad&quot;.] Eesti Sümfooniaorkestrite Liidu veebisait.&lt;/ref&gt;

Ansambli asutas 1987. aastal [[Juta Helilaid]], kes on ka ansambli kunstiline juht. 2000. aastal liitus juhendajana [[Angelika Kadarik]] ja 2014. aastal [[Glaire Helilaid-Ruben]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 

Orkestris mängivad 12–25-aastased noored. Selle repertuaaris on nii klassikaline kui ka rahvamuusika. Orkester esineb Eesti eri maakondade rahvariietes.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Pillipiigade enam kui 700 kontserdi kavades on olnud runolaulu, seatud eesti rahvalaulu ja rahvapillipalu. Orkester on osalenud paljude Euroopa riikide festivalidel-konkurssidel. Pillipiigad on osalenud peaaegu kõigil Eestis toimunud rahvusvahelistel folkloorifestivalidel: Baltica, [[Viru säru]], [[Viljandi pärimusmuusika festival]], [[Palmse torupillipäevad]], [[Porkuni pillar]], [[Kassari kiigepidu]], [[Jööri folk]], [[Hiiu folk]], [[Võru folkloorifestival]]. Samuti on orkester osalenud peaaegu kõigil üleriigilistel rahvamuusikapidudel.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Orkester on teinud koostööd [[Tallinna Poistekoor]]i, [[Eesti Lastekoor]]i ja [[Tallinna Reaalkool]]i laulustuudio lastekooriga.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 

== Ajalugu ==
Rahvamuusika ansambel Pillipiigad loodi 1987. aastal. Pillipiigade eelkäijaks oli rahvamuusikaorkester, kuid seal ei lauldud. Pillipiigade juhendaja Juta Helilaiu arvates pole pillimängu nii huvitav kuulata kui laulu. Pilli mängitakse tema arvates rohkem rahvatantsude saateks. Esimesel aastal tegutseti nii-öelda enda rõõmuks. Alustati estraadilauludest ja liiguti rahvamuusika poole.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiiv {{!}} ERR |url=https://arhiiv.err.ee/ |vaadatud=2023-11-29 |väljaanne=Arhiiv {{!}} ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

1997. aasta 25. mail andsid Pillipiigad Estonia teatri talveaias oma 10. aastapäeva kontserdi. Kontserdi esimene osa sisaldas Eesti rahvalaule mitmes seades, teises osas esitati [[Ester Mägi]] neiulaule ning kolmandas osas Anti Marguse karjasetoone. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Repertuaar ==
Rahvamuusikaansambli Pillipiigade repertuaar sisaldab runolaule, eesti rahvalaule ja eesti rahvapillilugusid. Kavad on koostatud kindla temaatikaga ning põhinevad autentsel materjalil. &lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Virkus |eesnimi=Ingela |kuupäev=aprill 2017 |pealkiri=Pillipiigade juht Juta Helilaid: Me laste ja noortega kasvatame üksteist |url=https://errs.ee/wp-content/uploads/2021/04/ERRSiTEATAJA_aprill_2017.pdf |vaadatud=25. oktoober 2023 |väljaanne=ERRSi Teataja}}&lt;/ref&gt;

Kavas on ehtne viiulimuusika ja rahvamuusika. Enamasti võetakse igal aastal kavva mõni Eesti maakond ning mängitakse selle maakonna viiulimuusikat. Samuti lauldakse regilaule. Mängitakse ka eri maade rahvamuusikat. Kavas on olnud Iiri, Kreeka, Soome, Rootsi ja ka Norra rahvamuusikat. &lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

== Saavutused ==
Rahvamuusikaansambel Pillipiigad on pälvinud ka auhindu. Juba algusaastatel{{millal}} pälviti kergemuusika preemia.{{lisa viide}} 2001. ja 2005. aastal võideti omas kategoorias Slovakkias toimunud folkloorikonkurss. 2010. aastal pälvisid Pillipiigad Harjumaa Kultuuripärli auhinna. 2010. aastal tuldi Moskvas toimunud Spivakovi nimelise andekate laste konkursi laureaadiks. &lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

== Kontserdireisid ja kontserdid ==
Rahvamuusikaansambel Pillipiigad on andnud üle 700 kontserdi ning esinenud paljudes riikides. Esimeseks kontserdireisiks oli 1998. aastal toimunud Siberi matk, kus korraldati kontserte ka Siberi Eesti külades. Seda reisi mäletavad Pillipiigad kui väga “eksootilist” kogemust. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Üheks meeldejäävamaks reisiks peavad Pillipiigad Šveitsi-Prantsusmaa projekti, kus õpetati Eesti rahvamuusikat ka teistele rahvustele. Veel on tehtud kontserdireise Inglismaale, Ungarisse, Hispaaniasse, Läti, Leetu, Moldovasse, Venemaale, Soome, Rootsi, Taani, Norra, Poola, Tšehhi, Austriasse, Saksamaale, Itaaliasse, Prantsusmaale, Slovakkiasse, Belgiasse, Hollandisse, Serbiasse ja Bulgaariasse. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Eestis on osaletud peaaegu kõigil festivalidel: Baltica, Viru Säru, Viljandi pärimusmuusika festival, Palmse torupillipäevad, Porkuni Pillar, Kassari Kiigepidu, Kassari Pulm, Võru folkloorifestival. Samuti on Pillipiigad osalenud 2011. aastal toimunud XI noorte laulu-ja tantsupeol nii rahvamuusikute kui ka sümfooniaorkestri ridades. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Juhendajad ==
Juta Helilaid on rahvamuusikaga tegelenud alates 14. eluaastast ja mänginud rahvamuusikaorkestris. Juta Helilaiu ema oli noorena viiulit õppinud ja ka Juta pandi juba viieaastaselt viiulit õppima. Tema esimene viiuliõpetaja oli Alfred Orav. Järgmised 8 aastat oli Juta õpetajaks Marta Toona, kes on õpetanud ka Eri Klasi, Paul Mäge, Andres Mustoneni, Tiiu Peäsket, Aino Riikjärve, Kristel Pappelit, Mati Kuulbergi, Andres Laant ja Juhan Schütsi. &lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Tooming |eesnimi=Marko |kuupäev=2018-11-02 |pealkiri=Teenekal rahvamuusikul Juta Helilaiul täitub 70 aastat |url=https://harjuelu.ee/teenekal-rahvamuusikul-juta-helilaiul-taitub-70-aastat/ |vaadatud=2023-11-29 |väljaanne=Harju Elu |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

Juta Helilaid õppis kuni 1966. aastani Tallinna 2. Keskkoolis. Ta jätkas õpinguid Tallinna Muusikakoolis, kus tema viiuliõpetaja oli [[Ines Rannap]] ja dirigeerimist õpetas Aita Teder. Tallinna Muusikakoolis õppis Juta 1970. aastani. Juta tütardest Angelika ja Glairese said hiljem Pillipiigade kaasjuhendajad. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

1980. aastast õppis ta Tallinna Pedagoogilises Instituudis koorijuhtimist ja 1973. aastast töötas Kose Keskkooli muusikaõpetajana. 1978. aastal asutas ta koos abikaasa Tiit Helilaiuga Kose Muusikakooli. Kooli direktoriks sai Tiit Helilaid. Algul oli õpetajaid kokku 8 ning seal õpetati puhkpille, akordioni, klaverit ja viiulit. Juta õpetas viiulit, kontrabassi, klaverit, kannelt ning akordioni. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Kose Muusikakoolist on sirgunud palju andekaid muusikuid ja kultuuritegelasi, näiteks näitleja Maarika Vaarik ja laulja Mati Kõrts. Lisaks Pillipiigadele asutas Juta Helilaid Kose poistekoori, mudilaskoori, segakoori ja naistekoori. 2014. aastal jäid Tiit ja Juta pensionile, kuid Pillipiigasid juhendab Juta tänini. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Angelika Kadarik on Juta Helilaiu ja Tiit Helilaiu vanim tütar. 1990. aastal lõpetas ta Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia muusikapedagoogika ja koorijuhtimise erialal. 2000. aastal hakkas Angelika koos Juta Helilaiuga Pillipiigasid juhendama. 2005. aastal tegi Lydia Rahula Angelikale ettepaneku asuda Tallinna poistekoori Primo ja Secundo ettevalmistuskooride dirigendiks. Angelika on töötanud ka Kose Muusikakoolis viiuli- ja solfedžoõpetajana. &lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2014-06-05 |pealkiri=Angelika Kadariku päevad on täis muusikat - Õpetajate Leht : Õpetajate Leht |url=https://opleht.ee/2014/06/angelika-kadariku-paevad-on-tais-muusikat/,%20https://opleht.ee/2014/06/angelika-kadariku-paevad-on-tais-muusikat/ |vaadatud=2023-11-29 |väljaanne=opleht.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Glaire Helilaid-Ruben on Juta Helilaiu ja Tiit Helilaiu teine tütar. Ta on lõpetanud Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; ning töötanud Viimsi Huvikoolis ja Kose Muusikakoolis viiuliõpetajana. 2014. aastal sai temast kolmas Pillipiigade juhendaja. &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Harju Elu 3 märts 2017 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=harjuelu20170303.2.19.2&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2023-11-29 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://maaleht.delfi.ee/arhiiv/folkansambel-pillipiigad-25?id=64059467 &quot;Folkansambel “Pillipiigad” – 25&quot;] Maaleht, 14. märts 2012
*Suurkask, R. (2017, 3. märts). Kose folkansambel Pillipiigad peab 30. Sünnipäeva. ''Harju Elu, 9'', 12.
*Helilaid, J. (1997, 30. mai). ''OMA JA EHTNE. Pillipiigad'' [Eesti Rahvusringhääling].
*Kose Teataja. (2012, 14. märts). ''Folkansambel “Pillipiigad” – 25''. 
*Tohver, A. (2018, 2. november). Teenekal rahvamuusikul Juta Helilaiul täitub 70 aastat. ''Harju Elu''.
*Vapper, T. (2014, 6. juuni). Angelika Kadariku päevad on täis muusikat. ''Õpetajate Leht''.
*Virkus, I. (2017, aprill). Pillipiigade juht Juta Helilaid: Me laste ja noortega kasvatame üksteist. ''ERRSi Teataja'', lk 6–[KL3] 12. ----

[[Kategooria:Eesti rahvamuusikaansamblid]]
[[Kategooria:Kose]]</text>
      <sha1>g8mulee8yn3ske6vm63g1gw4ydq48d9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tauširo keel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>550745</id>
    <revision>
      <id>7203863</id>
      <parentid>5363631</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T13:34:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Lev Benbik</username>
        <id>234308</id>
      </contributor>
      <origin>7203863</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19568" sha1="ctjhaovphg066t8g36zerm8dce6xfqy" xml:space="preserve">{{Keele info
 |nimi                 = Taushiro keel
 |kaart                = Taushiro.png
 |kaardi kirjeldus     = Taushiro keele ajalooline levila Peruus
 |riigid               = {{Peruu}}
 |piirkonnad           = [[Loreto piirkond|Loreto]], Tigre jõe valgla
 |kõnelejate arv       = 1 vabalt keelt valdav inimene (2026)&lt;ref name=&quot;UNESCO2026&quot;&gt;{{cite book
 |editor-last          = Verástegui Walqui
 |editor-first         = Natalia Inés
 |title                = Awawantea'ke taushiro yaku «El libro de los que hablan taushiro»: lengua, cultura e historia del pueblo Taushiro
 |location             = Lima
 |publisher            = UNESCO; Ministerio de Cultura del Perú
 |year                 = 2026
 |isbn                 = 978-612-5137-51-7
 |doi                  = 10.58338/10.58338/YGMO5918
 |url                  = https://centroderecursos.cultura.pe/sites/default/files/rb/pdf/Awawantea%27ke%20taushiro%20yaku.%20El%20libro%20de%20los%20que%20hablan%20taushiro%20lengua%2C%20cultura%20e%20historia%20del%20pueblo%20Taushiro_0.pdf
 |language             = es
}}&lt;/ref&gt;
 |seisund              = väljasuremise piiril
 |kategooria           = [[Indiaani keeled]]
 |klassifikatsioon     = [[Isoleeritud keel]]
 |kiri                 = [[Ladina kiri]]
 |iso3                 = trr
}}

'''Taushiro keel''' (taushiro keeles ''taushiro''; ajalooliselt ka '''pinche''' või '''pinchi''') on väljasuremise piiril olev [[Indiaani keeled|indiaani keel]], mida traditsiooniliselt kõneldi Tigre jõe valglas [[Loreto piirkond|Loreto piirkonnas]] Peruu kirdeosas. Tänapäeva keeleteaduslikus klassifikatsioonis käsitletakse taushiro keelt tavaliselt [[isoleeritud keel]]ena, mis tähendab, et selle sugulus ühegi teise teadaoleva keelega ei ole tõestatud.&lt;ref name=&quot;OHagan2023&quot;&gt;{{cite book
 |last                 = O'Hagan
 |first                = Zachary
 |chapter              = Taushiro
 |editor-last1         = Epps
 |editor-first1        = Patience
 |editor-last2         = Michael
 |editor-first2        = Lev
 |title                = Language Isolates II: Kanoé to Yurakaré
 |location             = Berlin
 |publisher            = De Gruyter Mouton
 |year                 = 2023
 |pages                = 995–1028
 |doi                  = 10.1515/9783110432732-009
 |url                  = https://linguistics.berkeley.edu/~zjohagan/pdflinks/ohagan_ihal_taushiro_v13.pdf
 |language             = en
}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Glottolog&quot;&gt;{{cite web
 |url                  = https://glottolog.org/resource/languoid/id/taus1253
 |title                = Taushiro
 |website              = Glottolog 5.3
 |access-date           = 2026-07-28
 |language             = en
}}&lt;/ref&gt;

UNESCO ja Peruu kultuuriministeeriumi 2026. aasta juulis avaldatud ühisväljaande järgi on ainus taushiro keelt vabalt valdav inimene [[Amadeo García García]], kes elab Intuto asulas. Taushiro perekondade liikmed osalevad keele dokumenteerimises ja õppimises, kuid keelt ei kasutata enam eraldiseisva kogukonna igapäevase suhtluskeelena.&lt;ref name=&quot;UNESCO2026&quot;/&gt;

== Nimetus ==

Nimetus ''taushiro'' on kirjalikes allikates esimest korda dokumenteeritud 20. sajandi esimesel poolel. Keeleteadlase Zachary O’Hagani hüpoteesi kohaselt võib see pärineda ühe [[Jivaro keeled|jivaro keele]] sõnast ''tawíshur'', millega tähistati teise põlisrahva liiget. Hiljem võtsid keele kõnelejad nimetuse omaks ning see kinnistus ametlikus ja teaduskirjanduses.&lt;ref name=&quot;UNESCO2026&quot;/&gt;

Ajaloolistes allikates on taushiro rahvast ja nendega seotud rühmi nimetatud ka nimedega ''pinche'', ''pinchi'', ''asarunatoa'' ja mitme muu variandiga. Endanimetustena on dokumenteeritud sõna ''Atontu'tua'', mis oli ühe sugukonna nimi, ning ''ite'chi'', mis tähendab „inimesed“. Need nimetused ei ole alati keele nimetuse täpsed sünonüümid.&lt;ref name=&quot;OHagan2023&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;UNESCO2026&quot;/&gt;

== Levila ja sotsiolingvistiline olukord ==

Taushiro rahva traditsiooniline territoorium asus Tigre jõe keskjooksu parempoolsete ja läänepoolsete lisajõgede ümbruses. Tigre kuulub [[Marañón]]i ja [[Amazonas]]e jõgikonda. Piirkond asub Peruu [[Amazonase vihmamets|Amazonase alal]].&lt;ref name=&quot;OHagan2023&quot;/&gt;

1971. aastal registreerisid uurijad 18 taushiro rahva liiget, kes kuulusid kahte kohalikku rühma – ''Atontu'tua'' ja ''Einontu'tua''. Järgnevatel aastakümnetel vähenes kõnelejate arv kiiresti epideemiate, ümberasumise, teiste rahvaste liikmetega sõlmitud abielude ja [[hispaania keel]]ele ülemineku tõttu.&lt;ref name=&quot;OHagan2023&quot;/&gt;

21. sajandi ametlikes allikates kirjeldatakse keele olukorda kriitilisena. UNESCO ja Peruu kultuuriministeeriumi 2026. aasta väljaandes nimetatakse Amadeo García Garcíat ainsaks inimeseks, kes valdab keelt vabalt. Mõned taushiro perekondade järeltulijad õpivad taaselustamisprogrammide raames üksikuid sõnu, väljendeid ja traditsioonilise kultuuri elemente.&lt;ref name=&quot;UNESCO2026&quot;/&gt;

{{Tsitaadikast
 |joondus     = parem
 |laius       = 260px
 |pealkiri    = Keele seisund
 |sisu        = Taushiro keelt ei tuleks ühemõtteliselt väljasurnud keeleks nimetada seni, kuni elab inimene, kes seda vabalt valdab. Täpsemad määratlused on „väljasuremise piiril“ või „kriitiliselt ohustatud“.
}}

== Klassifikatsioon ==

[[Fail:Small language families in Peru.png|pisi|paremal|300px|Peruu väikesed keelkonnad ja isoleeritud keeled]]

Varasemates uurimustes on oletatud, et taushiro keel võib olla suguluses [[Zaparo keeled|zaparo keelte]], [[kandoshi keel]]e või väljasurnud [[omurano keel]]ega. Mõne sõna sarnasust käsitleti võimaliku ajaloolise kontakti või geneetilise suguluse tõendina.&lt;ref name=&quot;UNESCO2026&quot;/&gt;

Tänapäevased võrdlevad uurimused ei ole leidnud regulaarseid häälikuvastavusi ega piisaval hulgal ühist põhisõnavara, mis oleks sellise suguluse tõestamiseks vajalik. Seetõttu liigitatakse taushiro keel iseseisvaks isoleeritud keeleks ja tinglikult määratletud taushiro keelkonna ainsaks esindajaks.&lt;ref name=&quot;OHagan2023&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Glottolog&quot;/&gt;

Taushiro ja naaberkeelte sarnaseid sõnu võib seletada Peruu Amazonase rahvaste pikaajaliste kontaktidega, mitte tingimata ühise algkeele olemasoluga.&lt;ref name=&quot;OHagan2023&quot;/&gt;

== Uurimislugu ==

Esimesed andmed keele kohta ilmusid rändurite ja misjonäride ülestähendustes. Ühe varasema sõnaloendi koostas 1925. aastal Saksa etnoloog [[Günter Tessmann]].&lt;ref name=&quot;OHagan2023&quot;/&gt;

Kõige olulisema varase dokumentatsiooni koostas Puerto Rico keeleteadlane Nectalí Alicea Ortiz 1970. aastatel. Ta avaldas uurimusi taushiro keele fonoloogia, grammatika ja sõnavara kohta ning jäädvustas rahva ajalugu ja pärimuskultuuri käsitlevaid tekste.&lt;ref name=&quot;AliceaGrammar&quot;&gt;{{cite book
 |last                 = Alicea Ortiz
 |first                = Nectalí
 |title                = Análisis preliminar de la gramática del idioma taushiro
 |location             = Yarinacocha
 |publisher            = Instituto Lingüístico de Verano
 |year                 = 1975
 |language             = es
}}&lt;/ref&gt;

2015. aasta juunis tegi Zachary O’Hagan [[Iquitos]]es välitöid koos Amadeo García Garcíaga. Kogutud andmeid kasutati keele fonoloogilise ja grammatilise kirjelduse täpsustamiseks.&lt;ref name=&quot;OHagan2023&quot;/&gt;

2017. aastal alustas Peruu kultuuriministeerium eraldi projekti taushiro keele ja kultuuri dokumenteerimiseks. Töö hõlmas kõne heli- ja videosalvestamist, sõnavara kogumist, traditsiooniliste teadmiste kirjeldamist ning õppematerjalide loomist taushiro rahva järeltulijatele.&lt;ref name=&quot;Mincul2017&quot;&gt;{{cite web
 |url                  = https://www.gob.pe/institucion/cultura/noticias/5455-se-inicia-proyecto-de-documentacion-de-la-lengua-y-cultura-taushiro
 |title                = Se inicia proyecto de documentación de la lengua y cultura taushiro
 |publisher            = Ministerio de Cultura del Perú
 |date                 = 2017-06-19
 |access-date           = 2026-07-28
 |language             = es
}}&lt;/ref&gt;

2026. aastal avaldasid UNESCO ja Peruu kultuuriministeerium raamatu ''Awawantea'ke taushiro yaku'', mis sisaldab teavet rahva ajaloo, keele grammatika, ametliku õigekirja ja kultuurilise sõnavara kohta. Väljaandesse kuulub 210 sõna ja 27 taushirokeelset vestlusväljendit.&lt;ref name=&quot;UNESCO2026&quot;/&gt;

== Kiri ==

Taushiro keeles kasutatakse [[ladina kiri|ladina kirjal]] põhinevat kirjasüsteemi. Ametliku õigekirja normimise protsessis osalesid Amadeo García García ning Peruu haridus- ja kultuuriministeeriumi spetsialistid.

Tähestik kinnitati direktori otsusega nr 003-2019 ja Peruu haridusministeeriumi määrusega nr 110-2020-MINEDU.&lt;ref name=&quot;BDPI&quot;&gt;{{cite web
 |url                  = https://bdpi.cultura.gob.pe/lenguas/taushiro
 |title                = Lengua taushiro
 |website              = Base de Datos de Pueblos Indígenas u Originarios
 |publisher            = Ministerio de Cultura del Perú
 |access-date           = 2026-07-28
 |language             = es
}}&lt;/ref&gt;

Ametlikus tähestikus on 17 grafeemi:

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:110%&quot;
|-
| '''a''' || '''ch''' || '''e''' || '''h''' || '''i''' || '''j'''
| '''k''' || '''n''' || '''ñ''' || '''o''' || '''r''' || '''sh'''
| '''t''' || '''u''' || '''w''' || '''y''' || '''{{'}}'''
|}

Ülakoma kasutatakse iseseisva grafeemina. Ametlik õigekiri on mõeldud eelkõige õppematerjalide jaoks ning viimase vabalt keelt valdava kõneleja juures dokumenteeritud tänapäevase keelekuju edasiandmiseks.&lt;ref name=&quot;UNESCO2026&quot;/&gt;

== Fonoloogia ==

Taushiro keele fonoloogiline kirjeldus on kõnelejate äärmiselt väikese arvu ja varaste salvestiste piiratud mahu tõttu endiselt esialgne. O’Hagani analüüsis eristatakse 17 konsonantfoneemi ja kuut põhilist vokaalikvaliteeti, mille puhul vastanduvad suulised ja nasaalsed vokaalid. Vokaalidel esineb ka fonoloogiline pikkusvastandus.&lt;ref name=&quot;OHagan2023&quot;/&gt;

=== Konsonandid ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|+ Taushiro keele konsonantfoneemid
! rowspan=&quot;2&quot; |
! rowspan=&quot;2&quot; | Labiaalsed
! rowspan=&quot;2&quot; | Alveolaarsed
! rowspan=&quot;2&quot; | Palataalsed
! rowspan=&quot;2&quot; | Velaarsed
! colspan=&quot;2&quot; | Glotaalsed
|-
! lihtsad
! palataliseeritud või labialiseeritud
|-
! Sulghäälikud
| —
| &lt;span class=&quot;IPA&quot;&gt;/t/&lt;/span&gt;
| —
| &lt;span class=&quot;IPA&quot;&gt;/k, kʷ/&lt;/span&gt;
| &lt;span class=&quot;IPA&quot;&gt;/ʔ/&lt;/span&gt;
| —
|-
! Prenasaliseeritud sulghäälikud
| —
| &lt;span class=&quot;IPA&quot;&gt;/ⁿt/&lt;/span&gt;
| —
| &lt;span class=&quot;IPA&quot;&gt;/(ᵑk)/&lt;/span&gt;
| —
| —
|-
! Ninahäälikud
| —
| &lt;span class=&quot;IPA&quot;&gt;/n/&lt;/span&gt;
| —
| &lt;span class=&quot;IPA&quot;&gt;/(ŋ)/&lt;/span&gt;
| —
| —
|-
! Afrikaadid
| —
| —
| &lt;span class=&quot;IPA&quot;&gt;/t͡ɕ/&lt;/span&gt;
| —
| —
| —
|-
! Hõõrdhäälikud
| —
| —
| &lt;span class=&quot;IPA&quot;&gt;/ɕ/&lt;/span&gt;
| &lt;span class=&quot;IPA&quot;&gt;/x/&lt;/span&gt;
| &lt;span class=&quot;IPA&quot;&gt;/h/&lt;/span&gt;
| &lt;span class=&quot;IPA&quot;&gt;/hʲ, hʷ/&lt;/span&gt;
|-
! Ühelöögilised
| —
| &lt;span class=&quot;IPA&quot;&gt;/(ɾ)/&lt;/span&gt;
| —
| —
| —
| —
|-
! Aproksimandid
| &lt;span class=&quot;IPA&quot;&gt;/w/&lt;/span&gt;
| —
| &lt;span class=&quot;IPA&quot;&gt;/j/&lt;/span&gt;
| —
| —
| —
|}

Sulgudes olevatel foneemidel on piiratud levik või esinevad need ainult teatavates morfoloogilistes ja foneetilistes tingimustes. Ainus mõlema huule aktiivsel osalusel moodustatav foneem on &lt;span class=&quot;IPA&quot;&gt;/w/&lt;/span&gt;.&lt;ref name=&quot;OHagan2023&quot;/&gt;

=== Vokaalid ===

Keeles eristatakse kuut põhilist vokaalikvaliteeti. Iga vokaal võib olla suuline või nasaalne:

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|+ Vokaalfoneemid
!
! Eesvokaalid
! Keskvokaalid
! Tagavokaalid
|-
! Kõrged
| &lt;span class=&quot;IPA&quot;&gt;/i, ĩ/&lt;/span&gt;
| &lt;span class=&quot;IPA&quot;&gt;/ɨ, ɨ̃/&lt;/span&gt;
| &lt;span class=&quot;IPA&quot;&gt;/u, ũ/&lt;/span&gt;
|-
! Keskkõrged
| &lt;span class=&quot;IPA&quot;&gt;/e, ẽ/&lt;/span&gt;
| —
| &lt;span class=&quot;IPA&quot;&gt;/o, õ/&lt;/span&gt;
|-
! Madalad
| colspan=&quot;3&quot; | &lt;span class=&quot;IPA&quot;&gt;/a, ã/&lt;/span&gt;
|}

Lisaks nasaalsusele vastanduvad vokaalid pikkuse järgi. Võimalikud on silbitüübid V, Vː, CV, CVː ja CV(C). Ainus konsonant, mis võib korrapäraselt esineda silbi lõpus, on kõrisulghäälik &lt;span class=&quot;IPA&quot;&gt;/ʔ/&lt;/span&gt;.&lt;ref name=&quot;OHagan2023&quot;/&gt;

=== Toon ===

Taushiro keel on [[toonikeel]]. Kirjeldustes eristatakse kõrget ja madalat tooni. Toon võib täita nii leksikaalset kui ka grammatilist funktsiooni, kuid selle jaotumine ei ole täielikult dokumenteeritud.&lt;ref name=&quot;OHagan2023&quot;/&gt;

== Grammatika ==

Taushiro keel on valdavalt [[aglutinatiivne keel|aglutinatiivse]] ehitusega. Grammatilisi tähendusi väljendatakse enamasti sõnatüvele järjestikku lisatavate afiksitega. Keelt iseloomustab tippmarkeerimine: teave aluse, sihitise ja mõne muu tegevusosalise kohta väljendatakse peamiselt tegusõnas.&lt;ref name=&quot;OHagan2023&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;UNESCO2026&quot;/&gt;

Põhiline sõnajärg on [[VSO-sõnajärg|VSO]]: öeldis eelneb tavaliselt alusele ja sihitisele. Lauseliikmete järjekord võib muutuda olenevalt lause infostruktuurist.&lt;ref name=&quot;OHagan2023&quot;/&gt;

Tegusõnavorm võib sisaldada:

* aluse ja sihitisega ühildumise prefikseid;
* tuletuslikke prefikseid;
* tegusõnatüve;
* aja, aspekti ja modaalsuse sufikseid;
* eituse tunnuseid.

=== Isikulised asesõnad ===

Iseseisvatel isikulistel asesõnadel on pikad ja lühikesed vormid:

{| class=&quot;wikitable&quot;
! Isik
! Pikk vorm
! Lühike vorm
! Tähendus
|-
| 1. isik
| &lt;span class=&quot;IPA&quot;&gt;úì&lt;/span&gt;
| &lt;span class=&quot;IPA&quot;&gt;ú&lt;/span&gt;
| „mina“
|-
| 1. isik, inklusiivne
| &lt;span class=&quot;IPA&quot;&gt;áì&lt;/span&gt;
| &lt;span class=&quot;IPA&quot;&gt;á&lt;/span&gt;
| „mina ja sina“ või „meie koos sinuga“
|-
| 2. isik
| &lt;span class=&quot;IPA&quot;&gt;íì&lt;/span&gt;
| &lt;span class=&quot;IPA&quot;&gt;í&lt;/span&gt;
| „sina“
|-
| 3. isik
| &lt;span class=&quot;IPA&quot;&gt;nácɕò&lt;/span&gt;
| &lt;span class=&quot;IPA&quot;&gt;á&lt;/span&gt;
| „tema“
|}

Asesõnasüsteemis eristatakse inklusiivset esimest isikut, mis hõlmab nii kõnelejat kui ka kuulajat. Samal ajal ei vastandata järjekindlalt eraldi ainsuse- ja mitmusevorme.&lt;ref name=&quot;OHagan2023&quot;/&gt;

=== Omamine ===

Taushiro keeles eristatakse võõrandatavat ja võõrandamatut omandisuhet. Kehaosade ja mõne sugulussuhte nimetused kuuluvad tavaliselt võõrandamatute nimisõnade hulka ning neid kasutatakse koos kohustusliku omaniku märkimisega. Esemete puhul, mis võivad omanikust sõltumatult eksisteerida, kasutatakse teistsugust omandikonstruktsiooni.&lt;ref name=&quot;OHagan2023&quot;/&gt;

=== Arv ja arvsõnad ===

Nimisõnade grammatilist arvu tavaliselt eraldi kohustusliku tunnusega ei väljendata. Mitmuse tähendus selgub kontekstist või antakse edasi lisasõnade abil.&lt;ref name=&quot;OHagan2023&quot;/&gt;

Kindlalt on dokumenteeritud lihtsad arvsõnad tähendustega „üks“ ja „kaks“. Suuremate arvude vorme leidub samuti materjalides, kuid nende ehitus ja traditsioonilisus vajavad täiendavat uurimist.&lt;ref name=&quot;OHagan2023&quot;/&gt;

== Sõnavara ==

Taushiro keele sõnavara kajastab traditsioonilist eluviisi Amazonase metsades. Üksikasjalikult on esindatud taimede, loomade, kalade, jahipidamis- ja kalastusviiside, sugulussuhete ning materiaalse kultuuri esemete nimetused.&lt;ref name=&quot;UNESCO2026&quot;/&gt;

Keeles leidub laene hispaania keelest ja naaberrahvaste keeltest. Mõne sõna päritolu on raske kindlaks teha Tigre, Marañóni ja [[Pastaza jõgi|Pastaza]] jõgikondade rahvaste sajanditepikkuste kontaktide tõttu.&lt;ref name=&quot;OHagan2023&quot;/&gt;

== Dokumenteerimine ja taaselustamine ==

Taushiro keele säilitamisega seotud töö hõlmab heli- ja videosalvestiste, sõnastike, õppematerjalide ja digirakenduste loomist. Amadeo García García osales tähestiku kinnitamises, sõnade ja väljendite salvestamises, keeletundide läbiviimises ning kultuuriliste teadmiste edasiandmises taushiro perekondade liikmetele.&lt;ref name=&quot;UNESCO2026&quot;/&gt;

Peruu kultuuriministeerium töötas välja mobiilirakenduse ''Ivá'', mille eesmärk on tutvustada põlisrahvaste keelte, sealhulgas taushiro keele sõnavara. Samuti korraldatakse kohtumisi ja praktilisi õppetunde, mille käigus õpivad rahva järeltulijad tervitusi ning loomade, taimede ja igapäevaesemete nimetusi.&lt;ref name=&quot;UNESCO2026&quot;/&gt;

Keele taaselustamise peamised raskused tulenevad vabalt keelt kõneleva kogukonna puudumisest, õppematerjalide väikesest hulgast ning asjaolust, et keelt tuleb taastada peamiselt ühe inimese kõne ja arhiivisalvestiste põhjal.

== Vaata ka ==

* [[Lõuna-Ameerika põlisrahvaste keeled]]
* [[Peruu keeled]]
* [[Isoleeritud keel]]
* [[Ohustatud keel]]
* [[Keele viimased kõnelejad]]
* [[Zaparo keeled]]
* [[Kandoshi keel]]
* [[Omurano keel]]
* [[VSO-sõnajärg]]

== Viited ==

{{viited|2}}

== Kirjandus ==

* {{cite book
 |last                 = Alicea Ortiz
 |first                = Nectalí
 |title                = Análisis preliminar de la gramática del idioma taushiro
 |location             = Yarinacocha
 |publisher            = Instituto Lingüístico de Verano
 |year                 = 1975
 |language             = es
}}
* {{cite book
 |last                 = Alicea Ortiz
 |first                = Nectalí
 |title                = Vocabulario taushiro
 |location             = Yarinacocha
 |publisher            = Instituto Lingüístico de Verano
 |year                 = 1975
 |language             = es
}}
* {{cite book
 |last                 = O'Hagan
 |first                = Zachary
 |chapter              = Taushiro
 |editor-last1         = Epps
 |editor-first1        = Patience
 |editor-last2         = Michael
 |editor-first2        = Lev
 |title                = Language Isolates II: Kanoé to Yurakaré
 |location             = Berlin
 |publisher            = De Gruyter Mouton
 |year                 = 2023
 |pages                = 995–1028
 |doi                  = 10.1515/9783110432732-009
 |language             = en
}}
* {{cite book
 |editor-last          = Verástegui Walqui
 |editor-first         = Natalia Inés
 |title                = Awawantea'ke taushiro yaku «El libro de los que hablan taushiro»: lengua, cultura e historia del pueblo Taushiro
 |location             = Lima
 |publisher            = UNESCO; Ministerio de Cultura del Perú
 |year                 = 2026
 |isbn                 = 978-612-5137-51-7
 |doi                  = 10.58338/10.58338/YGMO5918
 |language             = es
}}

== Välislingid ==

* {{cite web
 |url                  = https://bdpi.cultura.gob.pe/lenguas/taushiro
 |title                = Lengua taushiro
 |website              = Base de Datos de Pueblos Indígenas u Originarios
 |publisher            = Ministerio de Cultura del Perú
 |language             = es
}}
* {{cite web
 |url                  = https://glottolog.org/resource/languoid/id/taus1253
 |title                = Taushiro
 |website              = Glottolog
 |language             = en
}}
* {{cite web
 |url                  = https://linguistics.berkeley.edu/~zjohagan/pdflinks/ohagan_ihal_taushiro_v13.pdf
 |title                = Taushiro
 |author               = Zachary O'Hagan
 |format               = PDF
 |language             = en
}}
* {{cite web
 |url                  = https://www.gob.pe/institucion/cultura/noticias/4879-ministerio-de-cultura-presenta-documental-ucuanuca-la-voz-de-los-taushiro
 |title                = Ministerio de Cultura presenta documental «Ucuañuca: la voz de los taushiro»
 |publisher            = Ministerio de Cultura del Perú
 |language             = es
}}
* {{cite web
 |url                  = https://peru.sil.org/es/resources/archives/30012
 |title                = Texto histórico taushiro
 |publisher            = SIL International
 |language             = es
}}

{{Lõuna-Ameerika isoleeritud ja klassifitseerimata keeled}}

[[Kategooria:Keeled tähestikulises järjekorras]]
[[Kategooria:Peruu keeled]]
[[Kategooria:Ameerika isoleeritud keeled]]
[[Kategooria:Ohustatud keeled]]</text>
      <sha1>ctjhaovphg066t8g36zerm8dce6xfqy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Edson Álvarez</title>
    <ns>0</ns>
    <id>557065</id>
    <revision>
      <id>7204058</id>
      <parentid>6970429</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T22:43:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7204058</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3225" sha1="3x1aplflkp0gjy1q16ih8wyhxhsb2uq" xml:space="preserve">{{medalitabel
| nimi = ei
| pilt = Edson Álvarez Mexico 2018.jpg
| pildisuurus = 220px
| medalid =
{{MedalVõistlus|[[CONCACAF Gold Cup]]}}
{{Kuldmedal|[[2019. aasta CONCACAF Gold Cup|2019]]|}}
{{Kuldmedal|[[2023. aasta CONCACAF Gold Cup|2023]]|}}
{{Kuldmedal|[[2025. aasta CONCACAF Gold Cup|2025]]|}}
{{Hõbemedal|[[2021. aasta CONCACAF Gold Cup|2021]]|}}
}}
[[File:Edson Álvarez 14092024.jpg|thumb|upright|Álvarez [West Hamis 2024]]

'''Edson Omar Álvarez Velázquez''' (sündinud [[24. oktoober|24. oktoobril]] [[1997]] [[Tlalnepantla de Baz]]is) on [[Mehhiko]] [[jalgpallur]], kes mängib Türgi kõrgliigaklubis [[Fenerbahçe S.K. (jalgpall)|Fenerbahçe]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis]]es. Tema põhiline mängupositsioon on [[keskkaitsja]], kuid ta võib mängida ka [[paremkaitsja]] või [[kaitsev poolkaitsja|kaitsva poolkaitsjana]].

Ta alustas klubikarjääri Mehhiko klubis [[Club América]], millega liitus 2014. aastal. Debüüdi klubi põhimeeskonnas tegi ta 2016. aastal. 25. detsembril 2016 lõi ta mängus [[Tigres UANL]]-i vastu oma esimese värava Mehhiko kõrgliigas. 2018–19 sügishooajal tuli ta Américaga Mehhiko meistriks.

2019. aasta juulis sõlmis ta viieaastase lepingu [[Amsterdami Ajax]]iga.

Suvel 2023 liitus Álvarez ligi 38 miljoni euro eest Inglise kõrgliiga klubiga [[West Ham United]], kellega sõlmis viieaastase lepingu. Inglismaa kõrgliigas lõi ta esimese värava 2. märtsil 2024 mängus [[Everton FC|Evertoni]] vastu.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Everton v West Ham, 2023/24 {{!}} Premier League |url=https://www.premierleague.com/match/93583 |access-date=2024-03-02 |publisher=Premier League |language=en}}&lt;/ref&gt; 2025. aasta augustis läks ta West Ham Unitedist laenule Fenerbahçesse.

== Koondisekarjäär ==
Debüüdi Mehhiko jalgpallikoondises tegi Alvarez 8. veebruaril 2017 [[sõprusmäng]]us [[Islandi jalgpallikoondis|Islandi]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta sama aasta 16. juulil [[2017. aasta CONCACAF Gold Cup|CONCACAF Gold Cup]]'i viimases alagrupimängus [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]] vastu. Ta on kuulunud Mehhiko koondisse veel ka [[2018 FIFA World Cup|2018.]] ja [[2022 FIFA World Cup|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]], neljal CONCACAF Gold Cup'i turniiril ning [[2024. aasta Copa América]]l.

[[2025. aasta CONCACAF Gold Cup]]il lõi Álvarez kaks väravat, sealhulgas finaalis Mehhiko võiduvärava [[USA jalgpallikoondis|USA]] vastu. Álvarez valiti ka turniiril parimaks mängijaks.

== Saavutused ==
;América
*[[Liga MX]]: Apertura 2018
*[[Copa MX]]: Clausura 2019
;Ajax
*[[Eredivisie]]: [[Eredivisie hooaeg 2020–2021|2020–21]], [[Eredivisie hooaeg 2021–2022|2021–22]]
*[[KNVB beker]]: 2020–21

== Viited ==
{{viited}}

{{FIFA World Cup 2018 Mehhiko koondis}}
{{FIFA World Cup 2022 Mehhiko koondis}}
{{JÄRJESTA:Alvarez, Edson}}
[[Kategooria:Mehhiko jalgpallurid]]
[[Kategooria:Club América mängijad]]
[[Kategooria:Amsterdami Ajaxi mängijad]]
[[Kategooria:West Ham Unitedi mängijad]]
[[Kategooria:Fenerbahçe SK jalgpallurid]]
[[Kategooria:Liga MX-i mängijad]]
[[Kategooria:Eredivisie mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:Süper Ligi mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]</text>
      <sha1>3x1aplflkp0gjy1q16ih8wyhxhsb2uq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204059</id>
      <parentid>7204058</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T22:43:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204059</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3224" sha1="sw6bp34rxhcau08623ybmlgiygsl6uk" xml:space="preserve">{{medalitabel
| nimi = ei
| pilt = Edson Álvarez Mexico 2018.jpg
| pildisuurus = 220px
| medalid =
{{MedalVõistlus|[[CONCACAF Gold Cup]]}}
{{Kuldmedal|[[2019. aasta CONCACAF Gold Cup|2019]]|}}
{{Kuldmedal|[[2023. aasta CONCACAF Gold Cup|2023]]|}}
{{Kuldmedal|[[2025. aasta CONCACAF Gold Cup|2025]]|}}
{{Hõbemedal|[[2021. aasta CONCACAF Gold Cup|2021]]|}}
}}
[[File:Edson Álvarez 14092024.jpg|thumb|upright|Álvarez West Hamis 2024]]

'''Edson Omar Álvarez Velázquez''' (sündinud [[24. oktoober|24. oktoobril]] [[1997]] [[Tlalnepantla de Baz]]is) on [[Mehhiko]] [[jalgpallur]], kes mängib Türgi kõrgliigaklubis [[Fenerbahçe S.K. (jalgpall)|Fenerbahçe]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis]]es. Tema põhiline mängupositsioon on [[keskkaitsja]], kuid ta võib mängida ka [[paremkaitsja]] või [[kaitsev poolkaitsja|kaitsva poolkaitsjana]].

Ta alustas klubikarjääri Mehhiko klubis [[Club América]], millega liitus 2014. aastal. Debüüdi klubi põhimeeskonnas tegi ta 2016. aastal. 25. detsembril 2016 lõi ta mängus [[Tigres UANL]]-i vastu oma esimese värava Mehhiko kõrgliigas. 2018–19 sügishooajal tuli ta Américaga Mehhiko meistriks.

2019. aasta juulis sõlmis ta viieaastase lepingu [[Amsterdami Ajax]]iga.

Suvel 2023 liitus Álvarez ligi 38 miljoni euro eest Inglise kõrgliiga klubiga [[West Ham United]], kellega sõlmis viieaastase lepingu. Inglismaa kõrgliigas lõi ta esimese värava 2. märtsil 2024 mängus [[Everton FC|Evertoni]] vastu.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Everton v West Ham, 2023/24 {{!}} Premier League |url=https://www.premierleague.com/match/93583 |access-date=2024-03-02 |publisher=Premier League |language=en}}&lt;/ref&gt; 2025. aasta augustis läks ta West Ham Unitedist laenule Fenerbahçesse.

== Koondisekarjäär ==
Debüüdi Mehhiko jalgpallikoondises tegi Alvarez 8. veebruaril 2017 [[sõprusmäng]]us [[Islandi jalgpallikoondis|Islandi]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta sama aasta 16. juulil [[2017. aasta CONCACAF Gold Cup|CONCACAF Gold Cup]]'i viimases alagrupimängus [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]] vastu. Ta on kuulunud Mehhiko koondisse veel ka [[2018 FIFA World Cup|2018.]] ja [[2022 FIFA World Cup|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]], neljal CONCACAF Gold Cup'i turniiril ning [[2024. aasta Copa América]]l.

[[2025. aasta CONCACAF Gold Cup]]il lõi Álvarez kaks väravat, sealhulgas finaalis Mehhiko võiduvärava [[USA jalgpallikoondis|USA]] vastu. Álvarez valiti ka turniiril parimaks mängijaks.

== Saavutused ==
;América
*[[Liga MX]]: Apertura 2018
*[[Copa MX]]: Clausura 2019
;Ajax
*[[Eredivisie]]: [[Eredivisie hooaeg 2020–2021|2020–21]], [[Eredivisie hooaeg 2021–2022|2021–22]]
*[[KNVB beker]]: 2020–21

== Viited ==
{{viited}}

{{FIFA World Cup 2018 Mehhiko koondis}}
{{FIFA World Cup 2022 Mehhiko koondis}}
{{JÄRJESTA:Alvarez, Edson}}
[[Kategooria:Mehhiko jalgpallurid]]
[[Kategooria:Club América mängijad]]
[[Kategooria:Amsterdami Ajaxi mängijad]]
[[Kategooria:West Ham Unitedi mängijad]]
[[Kategooria:Fenerbahçe SK jalgpallurid]]
[[Kategooria:Liga MX-i mängijad]]
[[Kategooria:Eredivisie mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:Süper Ligi mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]</text>
      <sha1>sw6bp34rxhcau08623ybmlgiygsl6uk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Valga (Liivimaa)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>566526</id>
    <revision>
      <id>7204249</id>
      <parentid>6822317</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T10:45:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andreas003</username>
        <id>7485</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204249</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14238" sha1="dnxxr21mwg8l0xt8xyw33vkrf2izfnp" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|kuu=august|aasta=2021}}{{See artikkel|räägib kunagisest Liivimaa linnast; 1920. aastal selle jagamisel loodud Eesti linna kohta vaata lehekülge [[Valga]] ja Läti linna kohta lehekülge [[Valka]]}}
'''Valga''' oli linn [[Liivimaa kubermang]]us kuni 1920. aastani, mil see jaotati kaheks: [[Eesti]]le kuuluvaks [[Valga]]ks ja [[Läti]]le kuuluvaks [[Valka]]ks.

== Ajalugu ==

{{Vaata|Valga ajalugu|Valka|Valga}}

Keskajal paiknes Valga lähedal liiklusteedele, mis viisid [[Koiva jõgi|Gauja]]st ja Sedast [[Pedele]] veeteele.{{lisa viide}}, Valga paiknes ka [[Vana-Liivimaa]] keskel, Riiat Tartuga ühendaval teel.

Valgat on esmamainitud [[1266]]. aastal nime ''Walk'' all [[Liivimaa ordu]] dokumentides seoses [[Liivimaa maapäev|Vana-Liivimaa maapäev]]ade korraldamisega. [[15. sajand]]il oli Valga alev üks kahest kohast, kus kogunes [[Vana-Liivimaa]] [[Liivimaa maapäev|maapäev]], teine oli [[Volmari]] [[Läti]]s.{{lisa viide}} Valga oli sagedasti ka [[Vana-Liivimaa linnadepäev|Liivimaa linnadepäev]]a toimumise kohaks&lt;ref&gt;[[Andres Tvauri]], [https://muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2024-02/Valga%20linnatuumiku%20muinsuskaitseala%20ja%20selle%20kaitsev%C3%B6%C3%B6ndi%20ning%20Valga%20linna%20tiheasustusega%20ala%20kaitsekorra%20arheoloogia%20alusandmed%2C%20Andres%20Tvauri%2C%202022.pdf VALGA KESK- JA VARAUUSAJAL], Tartu 2022, lk 2&lt;/ref&gt;.

[[1286]]. aastast leidub sissekanne [[Riia]] linna võlaraamatus, kus mainitakse Johannes Clericus de Walcot ja Johannes Stedinc de Walkot. [[1296]]. aastal mainitakse sealsamas Thidericus de Walcot. Ilmselt olid need inimesed Valgast pärit. Võib oletada, et Valga alevi algne nimi oli ''Walco, Walko, Walk''. Teise versiooni järgi pärineb Valga nimi vanast eesti sõnast &quot;valketa&quot;, mis tähendas 'valge'. Valgal oli ka teine nimi, mis seostus linna sees voolava [[Pedeli jõgi|Pedeli jõega]]: Podel, Põdeli jne. Lõpuks jäi nimeks Walk, Valga, Läti poolel Valka.{{lisa viide}}

1419. aastal kutsus Riia peapiiskop John VI Ambundi Valka kokku [[Liivimaa konföderatsioon|Liivimaa Konföderatsioon]]i  korralise maapäeva.{{lisa viide}}

[[1536]]. aastal nimetati Valgat väikeseks asulaks, millest pool kuulub [[Liivimaa ordu]]le ja pool [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonnale]].&lt;ref&gt;''Herzog Albrecht von Preußen und Livland (1534–1540)'', toim. [[Stefan Hartmann]], Köln [etc], 1999, Nr. 874.&lt;/ref&gt;

Pärast [[Liivimaa hertsogkond|Liivimaa hertsogkon]]na loomist Pardaugavas 1582. aastal läks Valga [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] haldusalasse. Liivimaa sõja järel oli Liivimaa elanikkond vähenenud drastiliselt ja [[Stephan Bathory]] pöördus 1583 Lõuna- ja Lääne-Saksamaa valitsejate poole koloniseerimisuniversaaliga, milles asustamise kergendamiseks lubati tullasoovijaile –  eesõigusi ja soodustusi. Valga ajaloo uurija [[Rudolf Kenkmaa]] arvates on Valga tüüpiline poolaaegne uudisasundus&lt;ref&gt;[[Nigolas Loone]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=813 Liivimaa koloniseerimise kavatsus (1582—1584)]. Koguteosest „Kultuuri ja teaduse teilt, 1932&lt;/ref&gt;. [[11. juuni]]l [[1584]] andis [[Poola kuningas]] [[Stefan Bathory]] [[Rzeczpospolita]] [[Liivimaa hertsogkond]]a kuulunud Valgale asutamiskirja ja [[Riia linnaõigused]]. Seda peetakse Valga linna sünnipäevaks. Valga jäi [[Poola-Leedu]] valdustesse. [[17. aprill]]il [[1590]] kinnitas Poola kuningas [[Sigismund III]] Valga asutamiskirja teist korda&lt;ref&gt;Osolinš, D., Vallner, A., 400 aastat Valga linna, Muistsest kaubaasulast maakonnalinnani, lk 7, 1984&lt;/ref&gt;.

[[1626]]. aastal läks Valga [[Rootsi aeg|rootslaste valdusse]] ja 1626. aastal kinkis Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] Valga linna koos [[Sangaste mõis|Sangaste]], [[Karula mõis (Karula)|Karula]], [[Kaagjärve mõis|Kaagjärve]] ja mitme teise mõisaga õuenõunik Christop (Kristoffer) Ludvig [[Rasch]]ile&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; (1584–1645). [[6. märts]]il 1626 kinnitas [[Rootsi kuningas]] [[Gustav II Adolf]] kõik Valga senised privileegid&lt;ref&gt;Osolinš, D., Vallner, A., 400 aastat Valga linna, Muistsest kaubaasulast maakonnalinnani, lk 8, 1984&lt;/ref&gt;. Poola-Rootsi sõja ajal 1627. aastal Valga hävis ja liideti Rootsi valdusse läinud [[Vidzeme]]ga.{{lisa viide}} ning kuulus Raschi Sangaste mõisale. 1678. aastal kinkis Rootsi kuningas [[Karl XI]] linna [[Liivimaa aadlilipkond|Liivimaa aadlilipkonna]] ooberst, [[Helme mõis|Helme]], [[Aitsra mõis|Aitsra]] ja [[Ala mõis|Ala]], [[Koorküla mõis]]a omanikule  Wolf Heinrich von [[Anrep]]ile (surn. 1679)&lt;ref&gt;Juzar, M., Valga muuseumi aastaraamat 2006, Vana hea Rootsi aeg ja linnaõigused Valga linnakese elus, lk 4-11, 2006&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[[Rudolf Kenkmaa]], [https://dea.digar.ee/page/lounaeesti/1934/06/14/2 Valga aastatel 1584–1700], Lõuna-Eesti, 14. juuni 1934&lt;/ref&gt;. [[Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõjas]],  pärast [[Hummuli lahing]]ut, põletasid venelased 20. juulil 1702, 1669. aastal ehitatud puust kiriku, koolimaja ja [[Valka Püha Katariina evangeelne luterlik kirik|Luke kirik]]u ning püsti jäi vaid üks hoone. 13 inimest surmati, 37 viidi Venemaale vangi&lt;ref&gt;Valga linnakiriku 125 a. juubeli pühitsemine, [[Eesti Kirik]] nr. 32, lk 6, 10.08.1939&lt;/ref&gt; ja 1703. aasta sügisel põletati linn taas, põletati linnas kõik, mis veel eelmise aasta hävitamisest alles jäänud. 1704. aastal põletati linn uuesti ning [[Valga Jaani kirik|Valga]] ja [[Valka Püha Katariina evangeelne luterlik kirik|Luke kogudus]]e ühine õpetaja David Reineken (Reineccius) võeti 4. juulil kinni ja viidi Venemaale vangi. 
[[File:Bm03015am.jpg|pisi|Kreisilinn Valga (''Walk'') plaan (1784)]]
[[File:BM06011Am.jpg|pisi|Kreisilinn Valga plaan (1795)]]
[[1710]]. aastal läks Valga [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus [[Moskva tsaaririik|Venemaa]] valdusse, 1721. vormistati see rahulepinguga. [[5. oktoober|5. oktoobril]] [[1764]] kinnitas [[Venemaa keiser|keisrinna]] [[Katariina II]] järjekordselt Valga linna privileegid. [[3. juuli]]l [[1783]] loodi Katariina II [[ukaas]]iga [[Balti provintsid]]ele uus halduskord. Riia ja Võnnu ([[Cēsis]]e) maakonna kirdeosadest moodustati [[Valga kreis]], mis kuulus [[Liivimaa kubermang]]u. Nii sai Valgast kreisilinn ehk maakonnakeskus.  Enne seda kuulus Valga ühes [[Luke kihelkond|Luke]] ja [[Härgmäe kihelkond|Härgmäe kihelkon]]naga [[Riia kreis]]i, mitte [[Võnnu kreis]]i. Volga sai asehalduskorraga uue puht läti elanikkonnaga [[maakonnalinn]]aks. Maakonnalinna Valgasse loodi kreisi valitsemiseks uued asutused ja pandi ametisse rida ametnikke: [[Kreisikohus|kreisi]]- ja [[alammaakohus]], aadli—hooldamisamet, [[Kreisirentmeister|kreisirentmeister]], [[Kreisiarst|kreisiarst]], kreisi [[Postmeister|postmeister]]. 1785. aasta Vene linnaseadusega moodustati Valgas senise bürgermeistri ja [[Valga raad|Valga ra]]e asemele [[Gorodnstši|gorodnstši]] ühes [[Valga linnapea|linnapea]] ja [[Linnamagistraat|linnamagistraa]]diga.  Siiski oli Valga kasv aeglane ja linnas elas näiteks 19. sajandi alguses kõigest 451 elanikku (neist 79,6% sakslasi, 10,0% lätlasi, 7,5% venelasi ja 2,9% eestlasi) &lt;ref&gt;T.Rosenberg. Künnivaod. Uurimusi Eesti 18.-20.sajandi agraarajaloost. Valga linn 19. sajandi esimesel veerandil.Tartu Ülikooli Kirjastus. Õpetatud Eesti Selts, Tartu, 2013, lk. 239. &lt;/ref&gt;.
[[Pilt:Shubert map - R07L05.jpg|pisi|Valga ümbrus [[Friedrich Theodor Schubert]]i topograafilisel kaardil 1850–1890]]
1849. aastal viidi Vidzeme Õpetajate Seminar Valmierast Valka.{{lisa viide}} [[1865]]. aastal ehitati linna ühekorruseline kõrge pool[[kelpkatus]]e, katuseakende ja tornikesega historitsistlikus stiilis [[Valga raekoda]]&lt;ref name=&quot;Da5F7&quot; /&gt;. Valgas oli tol ajal ainult 4 tänavat - üks pea- ja 3 kõrvaltänavat: [[Kesk tänav (Valga)|Kesk tänav]] (kus asus [[Valga raekoda]]) ja kõrvaltänavateks [[Raja tänav (Valga)|Härrade tänav]], [[Sepa tänav (Valga)|Sepa]] ja [[Vee tänav (Valga)|Vee tänav]]ad.
[[Fail:Luke kihelkonna mõisad (1904).jpg|thumb|Luke kihelkonna mõisad ja Valga 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt &quot;Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen&quot; (1904)]]
Pärast 1886. aastat sai [[Valga raudteejaam|Valga]]st Venemaa suurte raudteeliinide ristumiskoht, mis ühendasid Riiat, Tartut, Pihkvat, Pärnut ja Aluksne-Gulbene-Plavinast.{{lisa viide}}

[[1903]]. aastaks oli Valgast saanud tähtis [[raudtee]]de keskus. Tänu sellele kasvas Valga linna elanikkond kiiresti. [[Valga raudteejaam]]a läbis neli raudteed:
*[[Laiarööpmeline raudtee|laiarööpmeline]] [[Pihkva–Riia raudtee|Pihkva–Valga–Riia raudtee]]  
*laiarööpmeline [[Tartu–Valga raudtee|Valga–Tartu raudtee]]
*[[kitsarööpmeline raudtee Eestis|kitsarööpmeline]] [[Valga–Ruhja–Pärnu raudtee]] 
*kitsarööpmeline [[Valga–Mõniste–Ape–Aluksne–Gulbene raudtee]]{{lisa viide}}

[[23. märts]]il [[1902]] valiti esimene eesti soost Valga linnapea: [[Johannes Märtson]]. Ta oli esimene eestlasest linnapea kogu Eestis.{{lisa viide}}

[[1913]]. aastal oli Valgas 5 suuremat, üle 20 töötajaga tööstusettevötet, kus töötas 700 töölist, sealhulgas raudteetöökodades 500. [[1914]]. aastal ehitati linna elektrijaam, võimsusega 270 kW.{{lisa viide}}

[[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] [[19. august]]il [[vkj]] 1917 algas sakslaste uus pealetung [[Riia]] suunal, [[21. august]]il jäeti Riia linn sakslastele. Kindralleitnant [[Dmitri Parski]] juhitud [[XII armee (Venemaa keisririik)|XII armee]]l õnnestus taganeda [[Cēsis|Võnnuni]], kus rinne lõpuks stabiliseerus. Riia rindelt ja Lätist taganesid Eestisse, Valgasse 12. armee staap ja väeosad.

2. detsembril 1917 võeti Valgas vastu Läti Ajutise Rahvusnõukogu poolt vastu deklaratsiooni Läti [[autonoomia]] kohta. Selles kuulutati ametlikult, et Läti on autonoomne riigiüksus, kuhu kuuluvad [[Vidzeme]], [[Kuramaa|Kurzeme]] ja [[Latgale]]. Pärast Venemaa [[Oktoobrirevolutsioon]]i moodustusid seal ka Läti Tööliste, Sõdurite ja Maatameeste Saadikute Nõukogu Täitevkomitee ehk Iskolat (lühend vene keelest ''Исполнительный комитет совета рабочих, солдатских и безземельных депутатов Латвии,'' ''Исколат'' ) haldusasutused. Iskolat asutati 30. juulil 1917 (12. augustil vkj) Riias bolševistlike saadikute esindajate koosolekul. See tähendas nõukogude võimu kehtestamist Lätis. Iskolati nimetati ka mõnikord Iskolati Vabariigiks venelaste poolt kasutatud ''Республика Исколата'' järgi. Tegemist oli riikliku moodustisega, mis hõlmas tänapäeva [[Vidzeme]] ja [[Latgale]] territooriumi ja sai 31. detsembril 1917 Nõukogude Venemaa koosseisus autonoomia. Kui Saksa 8. armee 18.-22. veebruaril 1918 [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|okupeeris selle territooriumi]], põgenes Iskolati valitsus Moskvasse. [[Brest-Litovski rahuleping]] lõpetas selle moodustise tegevuse.{{lisa viide}}

27. jaanuaril 1919. aastal lasksid punased Valga [[Luke kalmistu|Luke surnua]]ia taga kruusaaukude juures maha 40 inimest. Osa neist olid [[1. Eesti ratsapolk|I Eesti ratsapol]]gu rahvaväelased, kes eelmise aasta detsembris olid Valgamaal vangi langenud, teised Valgas ja linna ümbruses vangistatud inimesed. Pärast tribunali ees käimist võeti vangidelt ära riided, saapad ja väärtuslikumad asjad, seoti käed traadiga selja taha ja siis inimesed paarikaupa küünarnukke pidi kokku, ning lasti kruusaaukude juures maha&lt;ref&gt;[[Herbert Normann]], [https://dea.digar.ee/article/AKakadeemia/2023/09/0/20 TANTS TEADMATUSSE Päevik 1944–1961. Christoph Hermann von Reutern (1744–1802)], [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]]: Eesti Kirjanike Liidu kuukiri Tartus, nr. 9, september 2023, 9/2018, lk 1719-1720&lt;/ref&gt;.

Läti Vabadussõja ajal pärast [[Paju lahing]]ut 31. jaanuaril 1919 hõivasid Eesti väed Valga. Eesti ja Läti iseseisvumise protsessis tekkis kahe naabri vahel probleem, kuidas maha märkida omavaheline piir. Läbirääkimised tulemusi ei andnud.  Asi jäi lahendada [[Suurbritannia|Briti]] kolonelleitnant [[Stephen George Tallents|Stephen George Tallnetsile]] (1884-1958). Ta oli 1918. aastal Poolale abi andmise peaesindaja ning 1919. aastal Briti delegatsiooni juht Poolas. Veebruaris 1919 määras Suurbritannia valitsus ta Briti komissariks Balti provintsides. Tallnets aitas koostada lepingu, millega loodi Eesti, Läti ja Leedu riigid. Sellel ametipostil sai ta oma valitsuselt ka ülesande lahendada Eesti ja Läti vahelise piiri küsimus. Britid kartsid, et eestlased ja lätlased alustavad piiri kindlaksmääramise ja Valga linna pärast lausa sõjategevust. Tallnets võttiski asja ainuisikuliselt ette. Ta märkis piiri kaardile ning jagas ka Valga kahe riigi vahel. Läti-Eesti piir hakkas kulgema mööda väikest Pedeli lisajõge [[Varžupīte]]. Valga linna jagamine kaheks tähendas, et Eesti poolele jäi Valga linna ajalooline ja majanduslik keskus, sealhulgas raekoda, gümnaasium, raudteejaam ja paljud ühiskondlikud hooned. Läti sai linnast läänepoolse serva.{{lisa viide}} [[1. aprill]]il [[1927]] jõustus Eesti lõunapiir lõplikult.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1927/04/21/3 II. Vabariigi Valitsuse poolt 8. aprillil 1927 a. tehtud Otsus deklaratiivse protokolli kohta Eesti ja Läti vahelise piiri asjus.], Riigi Teataja, nr. 37, 21 aprill 1927&lt;/ref&gt;
{{vaata|Valga maakond#Ajalugu|Valga kreis}}

== Elanike arv ==
*1881: 4200
*1897: 10 900
*1913: 16 000

==Haridus==
Esimesed andmed kooli olemasolust Valgas on pärit [[Poola aeg|Poola ajast]].{{lisa viide}}

Järgmine teadaolev fakt on pärit aastast [[1788]], kui Valgas tegutses kool, mis andis keskhariduse.{{lisa viide}}

19. sajandi lõpus oli linna koolivõrk küllalt hästi välja arenenud. Geograafilist asendit ja mitmerahvuselist elanikkonda arvestades tegutsesid eesti, läti, vene ja saksa õppekeelsed koolid. Aeglaselt kasvas eesti koolide osatähtsus.{{lisa viide}}

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Da5F7&quot;&gt;[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=23320 Mälestised 23320, Valga Raekoda], Kultuurimälestiste riiklik register&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Liivimaa kubermang]]
[[Kategooria:Valga ajalugu]]
[[Kategooria:Valga kreis| ]]</text>
      <sha1>dnxxr21mwg8l0xt8xyw33vkrf2izfnp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sanae Takaichi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>566629</id>
    <revision>
      <id>7204000</id>
      <parentid>7094198</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T20:12:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7204000</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="29162" sha1="t07tj63j8hvgmm4xy2ldfpykrztpiaq" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Sanae Takaichi
| omakeelne_nimi = 高市 早苗
| pilt = Sanae Takaichi 20251021.jpg
| pildiallkiri = Sanae Takaichi (november 2025)
| amet = [[Jaapani peaminister]]
| ametiajaalgus = 21. oktoober 2025
| ametiajalõpp = 
| eelmine = [[Shigeru Ishiba]]
| järgmine = 
| amet2 = [[Liberaaldemokraatlik Partei (Jaapan)|Liberaaldemokraatliku Partei]] president
| ametiajaalgus2 = 4. oktoober 2025
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = Shigeru Ishiba
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = [[Siseasjade ja kommunikatsiooni minister]]
| ametiajaalgus4 = 11. september 2019
| ametiajalõpp4 = 16. september 2020
| eelmine4 = [[Masatoshi Ishida]]
| järgmine4 = [[Ryota Takeda]]
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 3. september 2014
| ametiajalõpp5 = 3. august 2017
| eelmine5 = [[Yoshitaka Shindō]]
| järgmine5 = [[Seiko Noda]]
| amet6 = [[Okinawa]] ja [[Kuriilid|põhjaterritooriumite]] riigiminister
| ametiajaalgus6 = 26. september 2006
| ametiajalõpp6 = 26. september 2007
| eelmine6 = [[Yuriko Koike]]
| järgmine6 = [[Fumio Kishida]]
| amet7 = Teadus- ja tehnoloogiapoliitika riigiminister
| ametiajaalgus7 = 26. september 2006
| ametiajalõpp7 = 26. september 2007
| eelmine7 = [[Yuriko Koike]]
| järgmine7 = [[Fumio Kishida]]
| amet8 = Soolise võrdõiguslikkuse ja sotsiaalasjade riigiminister
| ametiajaalgus8 = 26. september 2006
| ametiajalõpp8 = 26. september 2007
| eelmine8 = [[Kuniko Inoguchi]]
| järgmine8 = [[Yōko Kamikawa]]
| sünninimi    = 
| sünniaeg     = {{Sünniaeg ja vanus|1961|3|7}}
| sünnikoht    = [[Yamatokōriyama]], [[Nara prefektuur]], [[Jaapan]]
| surmaaeg     = 
| surmakoht    = 
| rahvus       = 
| partei       = [[Liberaaldemokraatlik Partei (Jaapan)|Liberaaldemokraatlik Partei]] (1996–)
| abikaasa     = [[Taku Yamamoto]] (2004–2017; a. 2021)
| vanemad      =
| lapsed       = 3
| sugulased    = 
| elukoht      =
| haridus      = 
| alma_mater   = [[Kobe Ülikool]] ([[BBA]])
| elukutse     = 
| tegevusala   = 
| tunnustus    = 
| autogramm    = Takaiti-Sanae Singnature.png
| moodul       = {{heli
| manusta       = jah
| failinimi     = Sanae Takaichi delivers remarks after being appointed Prime Minister of Japan - 21 October 2025.wav
| pealkiri      = Takaichi hääl
| kirjeldus     = Takaichi remargid pärast riigi peaministriks saamist 21. oktoobril 2025}}
}}

'''Sanae Takaichi''' ([[jaapani keel]]es 高市 早苗 ''Takaichi Sanae''; sündinud [[7. märts]]il [[1961]] [[Yamatokōriyama]]s [[Nara prefektuur]]is) on [[Jaapan]]i [[poliitik]], alates 21. oktoobrist 2025 [[Jaapani peaminister]] ja 4. oktoobrist 2025 [[Liberaaldemokraatlik Partei (Jaapan)|Liberaaldemokraatliku Partei]] juht. Ta on mõlemas ametis esimene naine.

Aastatel 1993–2003 oli ta [[Jaapani parlamendi esindajatekoda|parlamendi alamkoja]] liige ning pidas alates 2003. aastast erinevaid ministriameteid peaministrite [[Shinzo Abe]] ja [[Fumio Kishida]] valitsustes.

Takaichi poliitilisi vaateid on kirjeldatud konservatiivsete või ultrakonservatiivsetena, ehkki ta ise on end viimatisel ajal pidanud pigem &quot;mõõdukaks konservatiiviks&quot;.&lt;ref name=&quot;st2&quot; /&gt; Ta valitsemiskava näeb ette riigis proaktiivsete valitsuskulutuste ja nn ''[[abenomics]]''{{'}}i jätkamist. Sotsiaalsetel teemadel on ta jäänud konservatiivseks, olles vastu samasooliste abielude seadustamisele, abikaasatele sama perekonnanime võtmise kohustuse kaotamisele ja naiste arvamisele [[Jaapani keiser]]liku trooni pärimisjärjekorda. Välispoliitiliselt on ta olnud tugev [[Taiwan]]i ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] – Jaapani liitlassuhete toetaja ning peab vajalikuks muuta riigi põhiseaduse 9. artiklit, mis ei luba Jaapanil ühelegi välisriigile sõda kuulutada. Tähelepanu on pälvinud ka tema revisionistlikud vaated Jaapani tegevusele Teises maailmasõjas.

== Varasem elukäik ja haridus ==
Takaichi sündis keskklassi peres. Ta isa Daikyū (1934–2013)&lt;ref name=&quot;K2ZZG&quot; /&gt; töötas [[Toyota Motor Corporation|Toyotaga]] seotud autotööstusettevõtte heaks, ema Kazuko (1932–2018)&lt;ref name=&quot;ovrMi&quot; /&gt; teenis prefektuuri politseis.&lt;ref name=&quot;AT7TE&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

Pärast keskkooli lõpetamist õnnestus tal kvalifitseeruda [[Keio Ülikool|Keio]] ja [[Waseda Ülikool|Waseda]] eraülikooli [[Tokyo]]s, kuid Takaichi vanemad keeldusid eliitkoolide õppetasu maksmast ja tahtsid, et tütar valiks kodule lähema õppeasutuse. Intervjuudes on ta ka öelnud, et vanemad ei pidanud tütrele tema soo tõttu kõrgharidust üldse vajalikuks ja tahtsid raha säästa noorema venna õpingute toetamiseks. Vanemate survel asuski ta õppima kodust 50 kilomeetri kaugusel asuvasse riiklikku [[Kōbe Ülikool]]i, sõites iga päev kuus tundi vanemate kodust kooli ja käies kõrvalt ka osalise koormusega tööl. Ülikoolis õppimise kõrvalt tegeles ta ka muusikaga, oli ühe kohaliku ansambli trummar ja tahtis saada rokkmuusikuks.&lt;ref name=&quot;dfd32222&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;NYT&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;st2&quot; /&gt; 1984. aastal lõpetas ta kooli ärikorralduse erialal bakalaureuseõppes.

Pärast ülikooli lõpetamist oli ta ühe aasta Ameerika Ühendriikides demokraadist Colorado päritolu kongresmeni [[Patricia Shroeder]]i kantseleis praktikant.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

== Poliitiline karjäär ==
{{Pooleli}}

1995. aastal astus ta [[Liberaaldemokraatlik Partei (Jaapan)|Liberaaldemokraatlikku Parteisse]].&lt;ref name=&quot;st2&quot; /&gt;

== Vaated ==
Takaichi poliitilisi vaateid on iseloomustatud eriti konservatiivsete ja natsionalistlikena.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;RqnGw&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;McfR9&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;baFs9&quot; /&gt; Tema parteikaaslane [[Taro Kono]] on öelnud, et erakonnas kuulub Takaichi paremäärmuslikku tiiba.&lt;ref name=&quot;L9vVP&quot; /&gt; Ajalehed nagu [[Deutsche Welle]],&lt;ref name=&quot;Lp6vS&quot; /&gt; [[South China Morning Post]]&lt;ref name=&quot;xKHSD&quot; /&gt; on teda iseloomustanud &quot;paremäärmuslikuna&quot;, samas kui [[Time (ajakiri)|Time]],&lt;ref name=&quot;time.com&quot; /&gt; [[Los Angeles Times]],&lt;ref name=&quot;3wknv&quot; /&gt; [[The New York Times]],&lt;ref name=&quot;Fe4co&quot; /&gt; [[The Guardian]],&lt;ref name=&quot;Thatcher&quot; /&gt; [[Politico]],&lt;ref name=&quot;PLT&quot; /&gt; [[Foreign Policy]]&lt;ref name=&quot;nL1oU&quot; /&gt; ja [[Public Broadcasting Service]] (PBS)&lt;ref name=&quot;PBS&quot; /&gt; on tema kohta kasutanud sõna &quot;ultrakonservatiiv&quot;.

Pidades oma eeskujuks poliitiliste vaadete kujunemisel endist Ühendkuningriigi peaministrit Margaret Thatcherit,&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;st2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Iron Lady&quot; /&gt; kannab Takaichi tihti talle austusavaldusena siniseid kostüüme.&lt;ref name=&quot;NYT&quot; /&gt; Vahel kutsutakse tedagi sarnaselt Thatcheriga hüüdnimega Raudne Leedi.&lt;ref name=&quot;Iron Lady&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:SanaeBBC&quot; /&gt;

Takaichi on paremäärmusliku ja ultrakonservatiivse organisatsiooni [[Nippon Kaigi]] liige,&lt;ref name=&quot;NrAYR&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;PtP4v&quot; /&gt; mis mh toetab Jaapani ajaloo ümbermõtestamist marurahvusliku malli järgi.&lt;ref name=&quot;The Conversation&quot; /&gt; Tähelepanu ja kriitikat on pälvinud samuti ka tema regulaarsed visiidid vastuolulisse [[Yasukuni pühamu|Yasukuni pühamusse]], kus mälestatakse Jaapani sõjaohvreid (sh A-klassi sõjakurjategijaid II maailmasõjast).

{{pooleli}}

== Isiklikku ==
=== Abielud ja tervis ===
2004. aastal abiellus ta Esindajatekoja saadiku [[Taku Yamamoto]]ga.&lt;ref name=&quot;NYT&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;st2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;5wJLg&quot; /&gt; Abielu lahutati 2017. aasta juulis, Takaichi tõi muu hulgas põhjuseks poliitiliste vaadete erinevuse.&lt;ref name=&quot;NYT&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;st2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;jp2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;6wmA0&quot; /&gt; 2021. aasta detsembris abiellusid Yamamoto ja Takaichi uuesti. Neil pole ühiseid lapsi, ent paar kasvatas koos kahte tütart ja üht poega&lt;ref name=&quot;st2&quot; /&gt; Yamamoto varasemast abielust.&lt;ref name=&quot;5vd1s&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;sczUX&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;jp2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;NYT&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;st2&quot; /&gt; Esimest korda abielludes võttis Takaichi oma seaduslikuks perekonnanimeks abikaasa nime, kuid kasutas avalikus elus edasi oma neiupõlvenime. Uuesti abielludes võttis Yamamoto Takaichi nime, täites seeläbi seadusliku nõude, et abiellunud paaril peab olema sama perekonnanimi.&lt;ref name=&quot;shd5&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;NYT&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;st2&quot; /&gt; 2025. aastal sai Yamamoto [[ajuinfarkt]]i, misjärel on ta parem kehapool olnud halvatud. Takaichi on olnud abikaasa hooldaja.&lt;ref name=&quot;vbHwF&quot; /&gt;

Pärast günekoloogilise haiguse tõttu läbitud operatsiooni oli tal probleeme rasestumisega ning hiljem otsustas ta laste saamisest loobuda. 2007. aastal ütles ta: &quot;Ma soovin, et ühiskond oleks viljatute naiste suhtes mõistev.&quot;&lt;ref name=&quot;JdkEa&quot; /&gt;

=== Hobid ja muu ===
Takaichi on hobuste võiduajamisliiga [[Japan Racing Association|JRA]] ning spordiklubide [[Gamba Osaka]] ja [[Hanshin Tigers]] suur fänn.&lt;ref name=&quot;jpmus&quot; /&gt; Ta on ka ''[[heavy metal]]''&lt;nowiki'i ja [[Jaapani rokkmuusika]] austaja, oma lemmikbändidena on ta nimetanud [[Iron Maiden]]it, [[Deep Purple]]'it, [[Demon Kakka]]t, [[B'z]]i ja [[X Japan]]it.&lt;ref name=&quot;jpmus&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;NYT&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;st2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;jpmus&quot; /&gt; Ta huvitub ka mootorratastest ja on omanud [[Kawasaki Z400]]-t,&lt;ref name=&quot;NYT&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;st2&quot; /&gt; ehkki loobus mootorrattasõitudest pärast poliitikasse minekut.&lt;ref name=&quot;st2&quot; /&gt;

Äramärkimist on leidnud tema sõprus [[Yoshihiko Noda]]ga, kes on 2024. aastast suurima opositsioonierakonna [[Jaapani Konstitutsiooniline Demokraatlik Partei|Jaapani Konstitutsioonilise Demokraatliku Partei]] juht. Nad töötasid koos Matsushita Valitsus- ja Haldusinstituudis.&lt;ref name=&quot;バイクにドラム、目指すはサッチャー英首相…高市新総裁、政策作りは寝る間惜しんで&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;高市早苗氏、立憲民主党・野田佳彦新代表を歓迎 「共感して尊敬」&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Cite news |last1=Rich |first1=Motoko |last2=Inoue |first2=Makiko |last3=Hida |first3=Hikari |date=20 September 2021 |title=A Hard-Line Conservative Hopes to Be Japan's First Female Leader |url=https://www.nytimes.com/2021/09/20/world/asia/japan-election-sanae-takaichi.html |access-date=16 August 2024 |work=The New York Times|issn=0362-4331 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210920031007/https://www.nytimes.com/2021/09/20/world/asia/japan-election-sanae-takaichi.html |archive-date=20 September 2021 |url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dfd32222&quot;&gt;{{Cite news |last=Treisman |first=Rachel |date=21 October 2025 |title=5 things to know about Sanae Takaichi, Japan's first female prime minister |url=https://www.npr.org/2025/10/21/nx-s1-5581255/sanae-takaichi-japan-prime-minister |access-date=22 October 2025 |work=NPR |archive-date=22 October 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20251022210710/https://www.npr.org/2025/10/21/nx-s1-5581255/sanae-takaichi-japan-prime-minister |url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NYT&quot;&gt;{{Cite news |date=21 October 2025 |title=Sanae Takaichi is Japan's New Prime Minister, and She's a Heavy Metal Drummer |url=https://www.nytimes.com/2025/10/21/world/asia/sanae-takaichi-japan-prime-minister.html#:~:text=Sanae%2520Takaichi%2520is%2520Japan's%2520New,Drummer%2520%252D%2520The%2520New%2520York%2520Times&amp;text=Who%2520Is%2520Sanae%2520Takaichi%253F,Will%2520She%2520Advance%2520Women's%2520Rights%253F |access-date=21 October 2025 |language=en |work=The New York Times |archive-date=21 October 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20251021052021/https://www.nytimes.com/2025/10/21/world/asia/sanae-takaichi-japan-prime-minister.html|url-status=live |author=Javier. C. Hernández}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Iron Lady&quot;&gt;{{cite news |date=25 September 2024 |title=Does Sanae Takaichi have a real shot at becoming Japan's first female leader? |url=https://www.japantimes.co.jp/news/2024/09/25/japan/politics/focus-on-takaichipolitics/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240925083655//web/20240925083655/https://www.japantimes.co.jp/news/2024/09/25/japan/politics/focus-on-takaichipolitics/ |archive-date=25 September 2024 |access-date=27 September 2025 |work=[[The Japan Times]]}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:9&quot;&gt;{{cite news |date=24 September 2025 |title=Will 'Iron Lady' Takaichi Sanae Be Japan's First Female Prime Minister? |url=https://thediplomat.com/2025/09/will-iron-lady-takaichi-sanae-be-japans-first-female-prime-minister/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250925040722/https://thediplomat.com/2025/09/will-iron-lady-takaichi-sanae-be-japans-first-female-prime-minister/ |archive-date=25 September 2025 |access-date=27 September 2025 |work=[[The Diplomat]]}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:10&quot;&gt;{{cite news |date=21 September 2021 |title=Japan's 'Iron Lady' Sanae Takaichi appeals to China hawks before LDP vote |url=https://www.scmp.com/week-asia/politics/article/3149571/japans-iron-lady-sanae-takaichi-focuses-taiwan-us-appeal-china |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210921112859//web/20210921112859/https://www.scmp.com/week-asia/politics/article/3149571/japans-iron-lady-sanae-takaichi-focuses-taiwan-us-appeal-china |archive-date=21 September 2021 |access-date=27 September 2025 |work=[[South China Morning Post]]}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:SanaeBBC&quot;&gt;{{cite news |date=4 October 2025 |title=Who is Japan's 'Iron Lady' Sanae Takaichi? |url=https://www.bbc.com/news/articles/crkj5e73xkmo |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251004224105//web/20251004224105/https://www.bbc.com/news/articles/crkj5e73xkmo |archive-date=4 October 2025 |access-date=4 October 2025 |work=[[BBC News]]}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;The Conversation&quot;&gt;{{cite news |last=Mark |first=Craig |date=6 September 2021 |title=Who will replace Yoshihide Suga as Japan's prime minister? Here's a rundown of the candidates |url=https://theconversation.com/who-will-replace-yoshihide-suga-as-japans-prime-minister-heres-a-rundown-of-the-candidates-167355 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210906035612/https://theconversation.com/who-will-replace-yoshihide-suga-as-japans-prime-minister-heres-a-rundown-of-the-candidates-167355 |archive-date=6 September 2021 |access-date=24 July 2025 |work=The Conversation}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jp2&quot;&gt;{{Cite web|date=19 July 2017|title=高市総務相「仮面夫婦」だった自民党の山本拓衆院議員と離婚 〈週刊朝日〉|url=https://dot.asahi.com/wa/2017071900104.html|access-date=16 September 2020|website=AERA dot. (アエラドット)|language=ja |archive-url=https://web.archive.org/web/20200908143711/https://dot.asahi.com/wa/2017071900104.html |archive-date=8 September 2020 |url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;shd5&quot;&gt;{{cite news |title=(2ページ目)高市早苗政調会長の再婚 夫の山本拓・前衆院議員が「高市姓」に |url=https://bunshun.jp/articles/-/53958?page=2 |work=[[Shūkan Bunshun]] |date=27 April 2022 |language=ja |archive-url=https://web.archive.org/web/20220428062600/https://bunshun.jp/articles/-/53958?page=2 |archive-date=28 April 2022 |url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jpmus&quot;&gt;{{Cite news|title=&quot;アンチＧ民&quot;鳥越俊太郎氏、小池百合子氏と仲良く虎トークしていた|newspaper=デイリースポーツ|date=13 July 2016|url=https://www.daily.co.jp/gossip/2016/07/13/0009279985.shtml|language=ja|archive-date=13 July 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160713155455//web/20160713155455/https://www.daily.co.jp/gossip/2016/07/13/0009279985.shtml|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;st2&quot;&gt;{{Cite news |date=4 October 2025 |title=Meet Sanae Takaichi: Heavy metal fan, former biker chick and Japan's PM-in-waiting |url=https://www.straitstimes.com/asia/east-asia/meet-sanae-takaichi-heavy-metal-fan-former-biker-chick-and-japans-pm-in-waiting |access-date=5 October 2025 |work=The Straits Times |issn=0585-3923 |archive-date=4 October 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20251004162429/https://www.straitstimes.com/asia/east-asia/meet-sanae-takaichi-heavy-metal-fan-former-biker-chick-and-japans-pm-in-waiting|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;バイクにドラム、目指すはサッチャー英首相…高市新総裁、政策作りは寝る間惜しんで&quot;&gt;{{cite web |last1=和之 |first1=長橋 |title=バイクにドラム、目指すはサッチャー英首相…高市新総裁、政策作りは寝る間惜しんで |url=https://www.sankei.com/article/20251004-K3L7YOWHMFN3THKD4YGY6XUQ4I/ |website=産経新聞：産経ニュース |language=ja |date=4 October 2025 |archive-date=4 October 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20251004160454/https://www.sankei.com/article/20251004-K3L7YOWHMFN3THKD4YGY6XUQ4I/ |url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;高市早苗氏、立憲民主党・野田佳彦新代表を歓迎 「共感して尊敬」&quot;&gt;{{cite web |title=高市早苗氏、立憲民主党・野田佳彦新代表を歓迎 「共感して尊敬」 |url=https://www.nikkei.com/article/DGXZQOUA231VT0T20C24A9000000/ |website=日本経済新聞 |language=ja |date=23 September 2024 |archive-date=5 October 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20251005095849/https://www.nikkei.com/article/DGXZQOUA231VT0T20C24A9000000/ |url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;K2ZZG&quot;&gt;{{Cite web|date=6 May 2013 |title=高市大休氏が死去 高市早苗自民党政調会長の父 |url=https://www.nikkei.com/article/DGXNASHC06001_W3A500C1000000/ |access-date=20 October 2025 |website=Nikkei Shimbun |language=ja|archive-date=9 May 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20130509181721/https://www.nikkei.com/article/DGXNASHC06001_W3A500C1000000/ |url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ovrMi&quot;&gt;{{Cite web |title=【おくやみ】高市和子さん（高市早苗前総務相の母） |url=https://www.nikkan.co.jp/articles/view/00470175 |access-date=20 October 2025 |website=Nikkan Kogyo Shimbun|language=ja |archive-date=22 October 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20251022033731/https://www.nikkan.co.jp/articles/view/00470175|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AT7TE&quot;&gt;{{Cite web |title=第201回国会 本会議 第10号（令和2年3月17日（火曜日）） |url=https://www.shugiin.go.jp/internet/itdb_kaigiroku.nsf/html/kaigiroku/000120120200317010.htm |access-date=12 September 2025 |website=www.shugiin.go.jp|archive-date=19 March 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250319140405/https://www.shugiin.go.jp/internet/itdb_kaigiroku.nsf/html/kaigiroku/000120120200317010.htm|url-status=live|language=ja}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RqnGw&quot;&gt;{{Cite book |last1=Pekkanen |first1=Robert J. |url=https://books.google.com/books?id=zQafEAAAQBAJ&amp;pg=PA89 |title=Japan Decides 2021: The Japanese General Election |last2=Reed |first2=Steven R. |last3=Smith |first3=Daniel M. |date=30 November 2022 |publisher=Springer Nature |isbn=978-3-031-11324-6 |language=en|page=89 |archive-date=7 October 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20251007104706/https://books.google.com/books?id=zQafEAAAQBAJ&amp;pg=PA89|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;McfR9&quot;&gt;{{Cite book |last1=Dobson |first1=Hugo |url=https://books.google.com/books?id=laZJEQAAQBAJ&amp;pg=PA119 |title=Former Prime Ministers in Japan: Power, Influence and the Role of Informal Politics |last2=Narita |first2=Karin |last3=Rose |first3=Caroline |date=23 October 2025 |publisher=Policy Press |isbn=978-1-5292-0683-8 |language=en|page=119|archive-date=10 October 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20251010021248/https://books.google.com/books?id=laZJEQAAQBAJ&amp;pg=PA119#v=onepage&amp;q&amp;f=false|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;baFs9&quot;&gt;{{Cite book |last=Fujimura-Fanselow |first=Kumiko |url=https://books.google.com/books?id=e9niGW9cY7IC&amp;pg=PT539 |title=Transforming Japan: How Feminism and Diversity Are Making a Difference |date=6 December 2018 |publisher=The Feminist Press at CUNY |isbn=978-1-55861-700-1 |archive-date=10 October 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20251010021311/https://books.google.com/books?id=e9niGW9cY7IC&amp;pg=PT539#v=onepage&amp;q&amp;f=false|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NrAYR&quot;&gt;{{Cite news |date=2015-12-02 |title=Ultra-nationalistic group trying to restore the might of the Japanese Empire |url=https://www.abc.net.au/news/2015-12-02/nippon-kaigi-and-the-rise-of-nationalism-in-japan/6994560 |access-date=2025-10-31 |work=ABC News AU |archive-url=https://web.archive.org/web/20151203094658/https://www.abc.net.au/news/2015-12-02/nippon-kaigi-and-the-rise-of-nationalism-in-japan/6994560 |archive-date=3 December 2015|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PtP4v&quot;&gt;{{Cite book |last=Sugimoto |first=Yoshio |url=https://books.google.com/books?id=cssDEAAAQBAJ&amp;q=Japanese+nationalist+Nippon+Kaigi&amp;pg=PA242 |title=An Introduction to Japanese Society |date=2020-11-12 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-1-108-72474-6 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231024001746/https://books.google.com/books?id=cssDEAAAQBAJ&amp;q=Japanese+nationalist+Nippon+Kaigi&amp;pg=PA242|archive-date=24 October 2023|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5wJLg&quot;&gt;{{Cite web |url=https://sanae.gr.jp/column_details336.html|archive-date=2 June 2015 |title=Marriage Report|archive-url=https://web.archive.org/web/20150602054727/https://sanae.gr.jp/column_details336.html |access-date=15 September 2024 |url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6wmA0&quot;&gt;{{Cite web |last=「週刊文春」編集部 |title=高市早苗デッド政調会長の再婚 夫の山本拓血を求める・前衆院議員が「高市姓」に |url=https://bunshun.jp/articles/-/53958 |access-date=7 August 2022 |website=文春オンライン |language=ja|date=27 April 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220427070107/https://bunshun.jp/articles/-/53958 |archive-date=27 April 2022 |url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5vd1s&quot;&gt;{{Cite web |title=高市早苗の家族は？息子は養子？孫の存在・結婚・離婚の情報についても調査！ ｜ monjiroBLOG |url=https://aokiin.com/jy/takaichi-sanae-musuko-48599/ |access-date=17 August 2024 |website=monjiroBLOG |language=ja |archive-url=https://web.archive.org/web/20210928140451/https://aokiin.com/jy/takaichi-sanae-musuko-48599/ |archive-date=28 September 2021 |url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sczUX&quot;&gt;{{Cite web |title=高市総務相が山本拓議員と離婚 政治的立場の違いで - 社会 : 日刊スポーツ |url=https://www.nikkansports.com/general/nikkan/news/1858636.html |access-date=18 September 2024 |website=nikkansports.com |language=ja |archive-url=https://web.archive.org/web/20211029172750/https://www.nikkansports.com/general/nikkan/news/1858636.html |archive-date=29 October 2021 |url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JdkEa&quot;&gt;{{Cite web |title=不妊の女性にも温かい社会であって欲しい {{!}} 大臣ウィークリー 平成18年9月～平成19年8月 {{!}} コラム {{!}} 高市早苗(たかいちさなえ) |url=https://www.sanae.gr.jp/column_detail120.html |access-date=19 October 2025 |website=Sanae.gr.jp|language=ja|archive-date=24 July 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210724182117/https://www.sanae.gr.jp/column_detail120.html|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vbHwF&quot;&gt;{{Cite web |date=4 October 2025 |title=「夫の介護が辛い」高市早苗が総裁選前に漏らした介護の苦労 |trans-title=&quot;It's difficult caring for my husband&quot;: Sanae Takaichi reveals struggle before LDP leadership election|url=https://gendai.media/articles/-/158638 |access-date=5 October 2025 |website=Gendai Business |language=ja |archive-date=5 October 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20251005230045/https://gendai.media/articles/-/158638|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;time.com&quot;&gt;{{cite magazine |date=29 September 2021 |title=Fumio Kishida Is Japan's New Prime Minister. Here's How He Beat a Much More Popular Rival |url=https://time.com/6102367/fumio-kishida-japan-prime-minister/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210929072821/https://time.com/6102367/fumio-kishida-japan-prime-minister/ |archive-date=29 September 2021 |access-date=27 July 2025 |magazine=[[Time]] |quote=Yoshikazu Kato, a director of a Tokyo-based research and consulting firm Trans-Pacific Group (TPG), believes Kishida’s team was able to secure more votes with help from supporters of ultraconservative candidate Sanae Takaichi—who was vying to become Japan's first female prime minister.}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Thatcher&quot;&gt;{{cite news |last= McCurry |first= Justin |date=4 October 2025|title=Sanae Takaichi: the new leader of Japan's Liberal Democratic party who cites Thatcher as an influence |url= https://www.theguardian.com/world/2025/oct/04/sanae-takaichi-the-new-leader-of-japans-liberal-democratic-party-who-cites-thatcher-as-an-influence |work= The Guardian |access-date= 6 October 2025|archive-date=4 October 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20251004063809//web/20251004063809/https://www.theguardian.com/world/2025/oct/04/sanae-takaichi-the-new-leader-of-japans-liberal-democratic-party-who-cites-thatcher-as-an-influence|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PLT&quot;&gt;{{cite news |date= 4 October 2025 |title= Japan's ruling party elects Sanae Takaichi as new leader, likely to become first female PM |url= https://www.politico.com/news/2025/10/04/japan-takaichi-prime-minister-00594260?utm_content=user/politico&amp;utm_source=flipboard |work= Politico |publisher= Associated Press |access-date= 6 October 2025|archive-date=4 October 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20251004184900//web/20251004184900/https://www.politico.com/news/2025/10/04/japan-takaichi-prime-minister-00594260|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PBS&quot;&gt;{{cite news |date= 20 October 2025 |title= Ultraconservative Sanae Takaichi set to become Japan's first female prime minister |url= https://www.pbs.org/newshour/world/ultraconservative-sanae-takaichi-set-to-become-japans-first-female-prime-minister |work= PBS |access-date= 6 November 2025 |quote= The Buddhist-backed Komeito left after raising concerns about Takaichi’s ultraconservative politics and the LDP’s lax response to corruption scandals that led to the party’s consecutive election defeats and loss of majority in both houses.}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3wknv&quot;&gt;{{cite news |last= Yamaguchi |first= Mari |date= 4 October 2025 |title= Japan's likely next prime minister is an ultraconservative woman |url= https://www.latimes.com/world-nation/story/2025-10-04/japans-first-female-governing-party-leader-is-an-ultra-conservative-star-in-a-male-dominated-group |work= Los Angeles Times |access-date= 6 October 2025|archive-date=4 October 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20251004181754//web/20251004181754/https://www.latimes.com/world-nation/story/2025-10-04/japans-first-female-governing-party-leader-is-an-ultra-conservative-star-in-a-male-dominated-group|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Fe4co&quot;&gt;{{cite news |date= 28 September 2021 |title= Japan LDP Party Elections Establishment Prevails in Pick for Japan's Prime Minister |url= https://www.nytimes.com/live/2021/09/28/world/japan-party-elections |work= The New York Times |url-status= live |archive-url= https://web.archive.org/web/20250724102917/https://www.nytimes.com/live/2021/09/28/world/japan-party-elections |archive-date= 24 July 2025 |access-date= 6 October 2025}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nL1oU&quot;&gt;{{cite news |last= Gao |first= Ming |date= 2 October 2025 |title= Who Is Japan's First Female Prime Minister? |url= https://foreignpolicy.com/2025/10/02/sanae-takaichi-japan-first-female-prime-minister/ |work= Foreign Policy |access-date= 6 October 2025 |archive-date=2 October 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20251002055333//web/20251002055333/https://foreignpolicy.com/2025/10/02/sanae-takaichi-japan-first-female-prime-minister/|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;L9vVP&quot;&gt;{{cite news |last=Johnston |first=Eric |date=9 September 2024 |title=Sanae Takaichi unveils LDP president bid with call for party's rebirth |url=https://www.japantimes.co.jp/news/2024/09/09/japan/politics/sanae-takaichi-ldp-presser/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240909132735/https://www.japantimes.co.jp/news/2024/09/09/japan/politics/sanae-takaichi-ldp-presser/ |archive-date=9 September 2024 |access-date=24 July 2025 |work=The Japan Times}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Lp6vS&quot;&gt;{{cite news |last=Ryall |first=Julian |date=10 February 2024 |title=Japan: Election looms as key test for new PM |url=https://www.dw.com/en/japan-election-looms-as-key-test-for-new-pm/a-70384941 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20241002122429/https://www.dw.com/en/japan-election-looms-as-key-test-for-new-pm/a-70384941 |archive-date=2 October 2024 |access-date=24 July 2025 |work=Deutsche Welle |location=Tokyo}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xKHSD&quot;&gt;{{cite news |date=9 September 2014 |title=Politicians accused of extremism after photos with Japanese far-right leader |url=https://www.scmp.com/news/asia/article/1587835/shinzo-abes-new-cabinet-members-deny-neo-nazi-links |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20140910004510/https://www.scmp.com/news/asia/article/1587835/shinzo-abes-new-cabinet-members-deny-neo-nazi-links |archive-date=10 September 2014 |access-date=24 July 2025 |work=South China Morning Post}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* {{Commonsi kategooria tekstina}}

{{JÄRJESTA:Takaichi, Sanae}}
[[Kategooria:Jaapani peaministrid]]
[[Kategooria:Sündinud 1961]]</text>
      <sha1>t07tj63j8hvgmm4xy2ldfpykrztpiaq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Stanisław Moniuszko (laev)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>567094</id>
    <revision>
      <id>7203958</id>
      <parentid>6891657</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T18:39:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-42060-72</username>
        <id>234334</id>
      </contributor>
      <origin>7203958</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1530" sha1="7co6qyu2jz137wa5qnorzwo1pa6b6di" xml:space="preserve">{{infokast laev
|nimi      = Stanisław Moniuszko
|pilt            = „Stanisław Moniuszko“ Eesti kalapüügibaaslaev 75.jpg
|pildisuurus=280px
|pildiallkiri    = Stanisław Moniuszko aastal 1975
|IMO             = 6519742
|kutsung         = -
|kodusadam       = [[Tallinn]]
|vette lastud    = 1965
|pikkus          = 165.54 m
|laius           = 21.34 m
|süvis           = 
|vabaparda kõrgus= 
|veeväljasurve   = 
|GT              = 
|NT              = 
|peamasin        = 
|kiirus          = 15 [[Sõlm (kiirusühik)|sõlme]]
|laevapere       = 248
|reisijakohti    = 
}}

'''Stanisław Moniuszko''' oli [[Eesti Kalatööstus]]e Pionersk-tüüpi [[Baaslaev|kalapüügibaaslaev]], [[Fryderyk Chopin (laev)|Fryderyk Chopin]]i sõsarlaev. Laev on nime saanud [[Poola]] helilooja [[Stanisław Moniuszko]] järgi.

Laev valmis 1966. aastal [[Gdansk]]is ning töötas kalavastuvõtu ja töötlemisbaasina [[Atlandi ookean]]i põhja-, kesk- ja lõunaosa püügipiirkondades.

Pärast Eesti taasiseseisvumist läks laev 1992. aastal Eesti lipu alla. Laev arvati 1994. aasta märtsis seoses amortisatsiooni ja [[Riiklik Aktsiaselts Ookean|riikliku aktsiaseltsi Ookean]] tegevuse kokkutõmbumisega kasutusest välja.
1994. aasta aprillis müüdi alus vanarauaks ning see viidi Indiasse, kus see lammutati.

==Välislingid==
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/ak-filmikroonika-1958-1991-ookeani-kalapuuk-25 AK filmikroonika 1958-1991: 1 | OOKEANI KALAPÜÜK 25]; ERR-i arhiiv


[[Kategooria:Eesti laevad]]
[[Kategooria:Kalalaevad]]</text>
      <sha1>7co6qyu2jz137wa5qnorzwo1pa6b6di</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sainte-Chapelle</title>
    <ns>0</ns>
    <id>568397</id>
    <revision>
      <id>7204199</id>
      <parentid>5467163</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T08:43:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <origin>7204199</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2471" sha1="mil7yjl7gfgvs7tjiyq6025z54gq4c9" xml:space="preserve">{{Infokast hoone
|nimi               = Sainte-Chapelle
|omakeelne nimi     = 
|pilt               = Sainte Chapelle - Upper level 1.jpg
|pildisuurus        = 
|pildiallkiri       = 
|asukoht            = [[Pariis]], [[Prantsusmaa]]
|stiil              = [[Gooti arhitektuur|gooti]]
|ehituse algus      = 1238
|ehituse lõpp       = 
|sissepühitsemine   = 1248
|avamine            = 
|lammutatud         = 
|purustatud         = 
|renoveeritud       = 
|aadress            = 10, boulevard du Palais, [[Pariisi I ringkond|I arrondissement]]
|kõrgus             = 
|vundamendi pindala = 
|korruseid          =  
|ehitusmaterjal     = 
|liigitus           = 
|arhitekt           = 
|sisearhitekt       = 
|laiuskoord         = 48/51/19/N
|pikkuskoord        = 2/20/42/E
|kaart              = 
|veel               = 
}}
'''Sainte-Chapelle''' (prantsuse: [sɛ̃t ʃapɛl]; Püha kabel) on [[Gooti arhitektuur|gooti stiilis]] kuninglik kabel, mis asub keskaegses [[Palais de la Cité]] lossis – [[Prantsusmaa monarhide loend|Prantsuse kuningate]] residentsis kuni 14. sajandini – [[Île de la Cité]] saarel [[Seine]]'i jões [[Pariis]]is, [[Prantsusmaa]]l.

Kabeli ehitust alustati mõni aeg pärast 1238. aastat. [[Kabel]] pühitseti sisse [[1248]]. aastal ning kuulutati ajalooliseks mälestusmärgiks [[1862]]. aastal. Selle lasi rajada Prantsusmaa kuningas [[Louis IX]], et hoida oma Kristuse kannatustega seotud reliikviate kogu, sealhulgas väidetavat Kristuse [[Okaskroon|okaskrooni]] ja tükki Kristuse ristist.&lt;ref name=&quot;History&quot; /&gt; Hiljem hoiti krooni lähedal asuvas [[Notre-Dame]]'i katedraalis kuni [[Notre-Dame'i tulekahju|2019. aasta tulekahjuni]], mille okaskroon siiski üle elas.

Koos [[Conciergerie]]'ga on Sainte-Chapelle üks varasemaid säilinud ehitisi Kapetingide kuninglikust paleest Île de la Cité saarel. Kuigi kabel sai [[Prantsuse revolutsioon]]i ajal kahjustada ja taastati 19. sajandil, on selles säilinud üks maailma kõige ulatuslikumaid 13. sajandi vitraažikogusid.

Tänapäeval tegutseb kabel muuseumina ning seda haldab Centre des monuments nationaux koostöös lähedal asuva Conciergerie'ga, mis on teine algsest kuninglikust paleest säilinud ehitis.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;History&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=History of the Sainte-Chapelle |väljaanne=Sainte-Chapelle |url=https://www.sainte-chapelle.fr/en/discover/history-of-the-sainte-chapelle |vaadatud=2026-07-29}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Pariisi ehitised]]</text>
      <sha1>mil7yjl7gfgvs7tjiyq6025z54gq4c9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204200</id>
      <parentid>7204199</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T08:46:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204200</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2475" sha1="enm7ffnd1k1s23m98p0p0dhdv15y6j6" xml:space="preserve">{{Infokast hoone
|nimi               = Sainte-Chapelle
|omakeelne nimi     = 
|pilt               = Sainte Chapelle - Upper level 1.jpg
|pildisuurus        = 
|pildiallkiri       = 
|asukoht            = [[Pariis]], [[Prantsusmaa]]
|stiil              = [[Gooti arhitektuur|gooti]]
|ehituse algus      = 1238
|ehituse lõpp       = 
|sissepühitsemine   = 1248
|avamine            = 
|lammutatud         = 
|purustatud         = 
|renoveeritud       = 
|aadress            = 10, boulevard du Palais, [[Pariisi I ringkond|I arrondissement]]
|kõrgus             = 
|vundamendi pindala = 
|korruseid          =  
|ehitusmaterjal     = 
|liigitus           = 
|arhitekt           = 
|sisearhitekt       = 
|laiuskoord         = 48/51/19/N
|pikkuskoord        = 2/20/42/E
|kaart              = pind
|veel               = 
}}
'''Sainte-Chapelle''' (prantsuse: [sɛ̃t ʃapɛl]; Püha kabel) on [[Gooti arhitektuur|gooti stiilis]] kuninglik kabel, mis asub keskaegses [[Palais de la Cité]] lossis – [[Prantsusmaa monarhide loend|Prantsuse kuningate]] residentsis kuni 14. sajandini – [[Île de la Cité]] saarel [[Seine]]'i jões [[Pariis]]is, [[Prantsusmaa]]l.

Kabeli ehitust alustati mõni aeg pärast 1238. aastat. [[Kabel]] pühitseti sisse [[1248]]. aastal ning kuulutati ajalooliseks mälestusmärgiks [[1862]]. aastal. Selle lasi rajada Prantsusmaa kuningas [[Louis IX]], et hoida oma Kristuse kannatustega seotud reliikviate kogu, sealhulgas väidetavat Kristuse [[Okaskroon|okaskrooni]] ja tükki Kristuse ristist.&lt;ref name=&quot;History&quot; /&gt; Hiljem hoiti krooni lähedal asuvas [[Notre-Dame]]'i katedraalis kuni [[Notre-Dame'i tulekahju|2019. aasta tulekahjuni]], mille okaskroon siiski üle elas.

Koos [[Conciergerie]]'ga on Sainte-Chapelle üks varasemaid säilinud ehitisi Kapetingide kuninglikust paleest Île de la Cité saarel. Kuigi kabel sai [[Prantsuse revolutsioon]]i ajal kahjustada ja taastati 19. sajandil, on selles säilinud üks maailma kõige ulatuslikumaid 13. sajandi vitraažikogusid.

Tänapäeval tegutseb kabel muuseumina ning seda haldab Centre des monuments nationaux koostöös lähedal asuva Conciergerie'ga, mis on teine algsest kuninglikust paleest säilinud ehitis.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;History&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=History of the Sainte-Chapelle |väljaanne=Sainte-Chapelle |url=https://www.sainte-chapelle.fr/en/discover/history-of-the-sainte-chapelle |vaadatud=2026-07-29}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Pariisi ehitised]]</text>
      <sha1>enm7ffnd1k1s23m98p0p0dhdv15y6j6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ilmar Raua mälestusturniir</title>
    <ns>0</ns>
    <id>576309</id>
    <revision>
      <id>7203864</id>
      <parentid>7203544</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T13:47:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juan carlos perez rodriguez</username>
        <id>153780</id>
      </contributor>
      <comment>/* Mälestusturniiri võitjaid */</comment>
      <origin>7203864</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8422" sha1="q5s54h14a9rn3scp9z2dxz571ylydr2" xml:space="preserve">[[Fail: Kanep, Meelis.IMG 2455.JPG|pisi|180px|Ilmar Raua mälestusturniiri viiel korral võitnud [[Meelis Kanep]]]]

'''Ilmar Raua mälestusturniir males''' on [[Viljandi]]s [[Ilmar Raud|Ilmar Raua]] mälestuseks korraldatav [[male]]võistlus, pikima traditsiooniga maleturniir [[Eesti]]s.

Mälestusturniiri eesmärgiks on meenutada Viljandist pärit maletajat, kahekordset [[Eesti meister males|Eesti meistrit]] ja 1939. aastal [[8. maleolümpia|Buenos Airese maleolümpial]] [[Eesti]] võistkonnas kolmanda koha saavutanud maleolümpiameeskonna liiget Ilmar Rauda (1913–1941). 

Esimest korda korraldati Raua mälestusturniir 1966. aastal. Esimesele turniirile kogunesid ainuüksi kohalikud ja [[Jõgeva]] maletajad. Esimese [[meister (male)|meistrina]] tegi 1968. aastal kaasa [[Endel Kuuskmaa]]. Väljastpoolt [[Eesti NSV|vabariiki]] olid esimesed külalismängijad [[Riia]] maletajad.&lt;ref name=&quot;ee4&quot;/&gt;

1972. aastal peeti [[1972. aasta Ilmar Raua mälestusturniir|peaturniir]] ([[Mihhail Tal]]i, [[Aleksei Suetin]]i ja [[Mark Dvoretski]] osavõtul) ning vähem tugevatele maletajatele nn kõrvalturniir.&lt;ref name=&quot;ee4&quot;/&gt;

1986. aastal võitis turniiri [[Gata Kamski]], hilisem [[FIDE maailmameistrivõistlused males (1993–2006)|FIDE MM-i finalist]].

[[2013. aasta Ilmar Raua mälestusturniir|2013. aastal peeti]] Ilmar Raua sajandale sünniaastapäevale pühendatud 70 osavõtjaga rahvusvaheline turniir Šveitsi süsteemis. Esikohta jagasid [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]] ja [[Mikael Agopov]].&lt;ref name=&quot;em2013&quot;/&gt;

2018. aastal 52. Ilmar Raua mälestusturniiri raames peeti kaks turniiri: [[kiirmale|kiirturniir]] 6.–7. juulil ja [[välkmale|välkturniir]] 8. juulil. Kiirturniir mängiti ''play-off'' süsteemis, millele lisandus Šveitsi süsteemis turniir (''play-off''-ist väljalangenutele). Välkturniiril mängiti 11 topeltvooru.

==Mälestusturniiri võitjaid==
Külalismängijatest on turniiri võitnud teiste seas [[Juzefs Petkēvičs]] (1971), [[Mark Dvoretski]] (1972), [[Dmitri Gurevitš]] (1977), [[Gata Kamski]] (1986), [[Denõss Kovaljov]] (2000), [[Normunds Miezis]] (2010), [[Jaan Ehlvest]] (2012), [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]] (2013), [[Aliaksiej Aliaksandraŭ]] (2014, 2016), [[Arturs Neikšāns]] (2015), [[Alexéi Shírov]] (2017, 2018, 2019) ja [[Toivo Keinänen]] (2023).

==Vaata ka==
*[[2022. aasta Ilmar Raua mälestusturniir]]

&lt;gallery&gt;
Fail: Dvoretsky_Mark.jpg|&lt;small&gt;[[Mark Dvoretski]], võitja (1972) &lt;/small&gt;
Fail: GurevichD.jpg |&lt;small&gt;[[Dmitri Gurevitš]], võitja (1977) &lt;/small&gt;
Fail: Kamskiy.jpg |&lt;small&gt;[[Gata Kamski]], võitja (1986) &lt;/small&gt;
Fail: Miezis_rd6_4thEUIO.JPG|&lt;small&gt;[[Normunds Miezis]], võitja (2010) &lt;/small&gt;
Fail: Jaan Ehlvest.jpg|&lt;small&gt;[[Jaan Ehlvest]], võitja (2012) &lt;/small&gt;
Fail: Vladislav Kovalev 2012.jpg|&lt;small&gt;[[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]], võitja (2013) &lt;/small&gt;
Fail: Aleksej_Aleksandrov_2009.jpg |&lt;small&gt;[[Aliaksiej Aliaksandraŭ]], võitja (2014, 2016) &lt;/small&gt;
Fail: Arturs neiksans 2019.jpg|&lt;small&gt;[[Arturs Neikšāns]], võitja (2015) &lt;/small&gt;
Fail: Shirov Alexei.jpg |&lt;small&gt;[[Alexéi Shírov]], võitja (2017–2019) &lt;/small&gt;
&lt;/gallery&gt;

Eesti maletajaist on esikohale tulnud või esikohta jaganud teiste seas [[Jaan Ehlvest]] (1979), [[Hillar Kärner]] (1980, 1982, 1999, 2000), [[Lembit Oll]] (1981), [[Olav Sepp]] (1991), [[Riho Liiva]] (1993), [[Sergei Zjukin]] (1995, 1996, 1999), [[Kaido Külaots]] (1996, 2004, 2011), [[Juri Krupenski]] (1999, 2001), [[Meelis Kanep]] (2000, 2001, 2004, 2005, 2009), [[Ülar Lauk]] (2000, 2002, 2006), [[Andrei Šiškov]] (2000), [[Tarvo Seeman]] (2003, 2007) ja [[Igor Švõrjov]] (2008).

== Mälestusturniiri võitjaid ==
&lt;div style=&quot;column-count:3&quot;&gt;
# [[Kusta Raudsepp]] (1966)
# [[Igor Kullamaa]] (1967)
# [[Kusta Raudsepp]] (1968)
# [[Valter Heuer]] (1969)
# [[Rein Etruk]] (1970)
# {{Riigi ikoon|POL}} [[Juzefs Petkevicš]] (1971)
# {{Riigi ikoon|RUS}} [[Mark Dvoretski]] (1972)
# [[Boris Hropov]] (1973)
# L. Zunik (1974)
# {{Riigi ikoon|RUS}} [[Nikolay Monin]] (1975)
# [[Boris Hropov]] (1976)
# {{Riigi ikoon|RUS}} [[Dmitri Gurevitš]] (1977)
# [[Georgi Zaks]] (1978)
# [[Jaan Ehlvest]] (1979)
# [[Hillar Kärner]] (1980)
# [[Lembit Oll]] (1981)
# [[Hillar Kärner]] (1982)
# {{Riigi ikoon|KAZ}} [[Oleg Zarubin]] (1983)
# {{Riigi ikoon|RUS}} [[Eduard Barkovski]] (1984)
# {{Riigi ikoon|RUS}} [[Gata Kamski]] (1986)
# {{Riigi ikoon|RUS}} [[Juri Zotkin]] (1987)
# [[Hugo Päären]] (1988)
# [[Igor Kullamaa]] (1989)
# [[Hugo Päären]] (1990)
# [[Olav Sepp]] (1991)
# [[Tanel Kuldsepp]] (1992)
# [[Riho Liiva]], &lt;br&gt; [[Kalle Kiik]], &lt;br&gt; [[Priit Leito]], &lt;br&gt;[[Ülar Lauk]] (1993)
# [[Hendrick Olde]] (1994)
# [[Sergei Zjukin]] (1995)
# [[Kaido Külaots]], &lt;br&gt; [[Sergei Zjukin]], &lt;br&gt; [[Olev Schults]] (1996)
# [[Eino Vaher]] (1997)
# [[Viktor Voon]] (1998)
# [[Brait Lelumees]], &lt;br&gt; [[Sergei Zjukin]], &lt;br&gt; [[Hillar Kärner]], &lt;br&gt; [[Juri Krupenski]], &lt;br&gt; [[Igor Vassiljev]], &lt;br&gt; [[Vsevolod Dzuba]] (1999)
# [[Meelis Kanep]], &lt;br&gt; [[Marko Keskel]], &lt;br&gt; [[Ülar Lauk]], &lt;br&gt; [[Hillar Kärner]], &lt;br&gt; [[Hugo Päären]], &lt;br&gt; [[Andrei Šiškov]], &lt;br&gt; [[Denis Kovaljov]] (2000)
# [[Meelis Kanep]], &lt;br&gt; [[Juri Krupenski]] (2001)
# [[Ülar Lauk]], &lt;br&gt; [[Brait Lelumees]] (2002)
# [[Tarvo Seeman]] (2003)
# [[Meelis Kanep]], &lt;br&gt; [[Kaido Külaots]] (2004)
# [[Meelis Kanep]] (2005)
# [[Ilja Vovk]], &lt;br&gt;[[Ülar Lauk]], &lt;br&gt; [[Kaimar Puusepp]], &lt;br&gt; [[Uku Valner]] (2006)
# [[Tarvo Seeman]] (2007)
# [[Igor Švõrjov]] (2008)
# [[Meelis Kanep]] (2009)
# [[Normunds Miezis]] (2010)
# [[Kaido Külaots]] (2011)
# [[Jaan Ehlvest]], &lt;br&gt; [[Kaido Külaots]] (2012)
# {{Riigi ikoon|BLR}} [[Vladislav Kovalëv]], &lt;br&gt; {{Riigi ikoon|FIN}} [[Mikhael Agopov]] (2013) &lt;ref&gt;[https://theweekinchess.com/html/twic974.html#10  Ilmar Raua mälestusüritus 2013]&lt;/ref&gt;
# {{Riigi ikoon|BLR}} [[Aliaksiej Aliaksandraŭ]] (2014) &lt;ref&gt;[https://theweekinchess.com/html/twic1026.html#26 Ilmar Raua mälestusüritus 2014]&lt;/ref&gt;
# {{Riigi ikoon|LAT}} [[Arturs Neikšāns]] (2015) &lt;ref&gt;[https://theweekinchess.com/html/twic1078.html#23  Ilmar Raua mälestusüritus 2015]&lt;/ref&gt;
# {{Riigi ikoon|BLR}} [[Aliaksiej Aliaksandraŭ]], &lt;br&gt; {{Riigi ikoon|LAT}} [[Arturs Neikšāns]], &lt;br&gt; {{Riigi ikoon|LAT}} [[Ņikita Meškovs]], &lt;br&gt; [[Kaido Külaots]] (2016) &lt;ref&gt;[https://theweekinchess.com/html/twic1130.html#43  Ilmar Raua mälestusüritus 2016]&lt;/ref&gt;
# {{Riigi ikoon|LAT}} [[Aleksei Širov]], &lt;br&gt; [[Kaido Külaots]], &lt;br&gt; {{Riigi ikoon|LAT}} [[Toms Kantāns]], &lt;br&gt; [[Ottomar Ladva]] (2017) &lt;ref&gt;[https://theweekinchess.com/html/twic1182.html#13 Ilmar Raua mälestusüritus 2017]&lt;/ref&gt;
# {{Riigi ikoon|ESP}} [[Aleksei Širov]], &lt;br&gt; [[Kaido Külaots]], &lt;br&gt; [[Ottomar Ladva]], &lt;br&gt; [[Tarvo Seeman]] (2018)  &lt;ref&gt;[https://theweekinchess.com/html/twic1235.html#26  Ilmar Raua mälestusüritus 2018]&lt;/ref&gt;
# [[Kaido Külaots]] (2019) &lt;ref&gt;[https://theweekinchess.com/html/twic1287.html#36  Ilmar Raua mälestusüritus 2019]&lt;/ref&gt;
# {{Riigi ikoon|LAT}} [[Arturs Neikšāns]] (2020)  &lt;ref&gt;[https://theweekinchess.com/html/twic1340.html#12  Ilmar Raua mälestusüritus 2020]&lt;/ref&gt; 
# {{Riigi ikoon|LTU}} [[Tomas Laurušas]] (2021)  &lt;ref&gt;[https://theweekinchess.com/html/twic1392.html#29  Ilmar Raua mälestusüritus 2021]&lt;/ref&gt;
# {{Riigi ikoon|LTU}} [[Tomas Laurušas]] (2022)  &lt;ref&gt;[https://theweekinchess.com/html/twic1444.html#23  Ilmar Raua mälestusüritus 2022]&lt;/ref&gt;
# {{Riigi ikoon|FIN}} [[Toivo Keinänen]] (2023)  &lt;ref&gt;[https://theweekinchess.com/html/twic1496.html#35  Ilmar Raua mälestusüritus 2023]&lt;/ref&gt;
# {{Riigi ikoon|LAT}} [[Normunds Miezis]] (2024)  &lt;ref&gt;[https://s3.chess-results.com/tnr966030.aspx?lan=10&amp;art=4&amp;flag=30&amp;SNode=SO  Ilmar Raua mälestusüritus 2024]&lt;/ref&gt;
# [[Kaido Külaots]] (2025) &lt;ref&gt;[https://s1.chess-results.com/tnr1210047.aspx?lan=1&amp;art=4&amp;flag=30&amp;SNode=SO  Ilmar Raua mälestusüritus 2025]&lt;/ref&gt;
# [[Nikita Rychagov]] (2026)  &lt;ref&gt;[https://s3.chess-results.com/tnr1449282.aspx?lan=1&amp;art=4&amp;SNode=SO  Ilmar Raua mälestusüritus 2026]&lt;/ref&gt;
&lt;/div&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;ee4&quot;&gt;&quot;Male Eestis 1977–1983&quot;. Koostanud [[Merike Rõtova]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1986. Lk 52&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;em2013&quot;&gt;[http://eestimale.ee/raud2013/?page=4 47th Ilmar Raud Memorial]. eestimale.ee &lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[http://www.eestimale.ee/raud2019/varasemad-voitjad Ilmar Raua mälestusturniiride võitjad 1966–2018]. eestimale.ee


[[Kategooria:Ilmar Raua mälestusturniirid| ]]</text>
      <sha1>q5s54h14a9rn3scp9z2dxz571ylydr2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pobuži</title>
    <ns>0</ns>
    <id>579336</id>
    <revision>
      <id>7203834</id>
      <parentid>7000391</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T12:06:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7203834</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="907" sha1="kstij882u1vce529ql0tdijb0e1t29d" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi      = Pobuži
|  hääldus   = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Pobuži
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala   = 0,2
|  elanikke  = 59 (2005)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Pobuži''' (vanasti ka '''Pobužmuiža''' või '''Pobužumuiža''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Valdgale vald|Valdgale valla]] kirdeosas.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=17573 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

Küla asub valla keskusest [[Pūņas]]est 6,5, piirkonna keskusest [[Talsi]]st 19 ja [[Riia]]st 139 kilomeetri kaugusel. Pobužis asub Pobuži bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/6031 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

Pobuži on tekkinud endise [[Pobuži mõis]]a (''Pobuschen''') keskuse juurde.
==Viited==

{{viited}}
{{Valdgale vald}}

[[Kategooria:Talsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>kstij882u1vce529ql0tdijb0e1t29d</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vecpūņas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>579342</id>
    <revision>
      <id>7203837</id>
      <parentid>7000371</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T12:07:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7203837</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1084" sha1="5ik4n1u5klcnho4509dwgu0o7poyeyy" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi      = Vecpūņas
|  hääldus   = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Vecpūņas
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala   = 0,515
|  elanikke  = 44 (2025)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Vecpūņas''' (vanasti ka '''Pūņumuiža''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Valdgale vald|Valdgale valla]] kirdeosas.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=17903 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

Küla asub valla keskuse [[Pūņas]]e lähinaabruses, olles sellega praktiliselt kokku kasvanud.

Vecpūņas on tekkinud endise [[Pūņase mõis]]a (''Puhnjen''') keskuse juurde.

Külas kasvab looduskaitsealune saar, mille ümbermõõt on 5,67 meetrit.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 78 (2000)
* 67 (2011)
* 58 (2017)
&lt;td&gt;
* 48 (2020)
* 44 (2025)
&lt;/table&gt;
==Viited==

{{viited}}
{{Valdgale vald}}

[[Kategooria:Talsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>5ik4n1u5klcnho4509dwgu0o7poyeyy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Gambija</title>
    <ns>0</ns>
    <id>579345</id>
    <revision>
      <id>7203829</id>
      <parentid>7203828</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T11:59:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7203829</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="997" sha1="00l0j3skggmjhrb2q189t4fmrd5qekp" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi      = Gambija
|  hääldus   = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Gambija
|  pilt = Gambija.jpg
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala   = 0,15
|  elanikke  = 20 (2006)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Gambija''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Valdgale vald|Valdgale valla]] keskosas.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=17621 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

Küla asub valla keskusest [[Pūņas]]est 4, piirkonna keskusest [[Talsi]]st 20 ja [[Riia]]st 135 kilomeetri kaugusel.

Gambija nimi tuleneb [[Gambia]]st, mis kuulus 1651–1661 [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa hertsogiriigile]]. Küla hakati nii kutsuma sealsete alaliselt halbade teeolude tõttu. Nimi võeti ametlikult kasutusele [[1960. aastad|1960. aastatel]].&lt;ref&gt;Pūņu pagasta teritorijas plānojums. Paskaidrojuma raksts&lt;/ref&gt;
==Viited==

{{viited}}
{{Valdgale vald}}

[[Kategooria:Talsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>00l0j3skggmjhrb2q189t4fmrd5qekp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lielsalas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>579346</id>
    <revision>
      <id>7203833</id>
      <parentid>7000359</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T12:06:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7203833</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1470" sha1="tbpa2qhg0vzyxm2il5p35qivk0h84v4" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi      = Lielsalas
|  hääldus   = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Lielsalas
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala   = 0,205
|  elanikke  = 36 (2025)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Lielsalas''' (vanasti ka '''Moricas''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Valdgale vald|Valdgale valla]] kirdeosas.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=17682 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

Küla asub Raķupe jõe kaldal merepinnast 41 meetri kõrgusel. Lielsalas jääb valla keskusest [[Pūņas]]est 11, piirkonna keskusest [[Talsi]]st 23 ja [[Riia]]st 140 kilomeetri kaugusel.

Lielsalas tekkis [[1960. aastad|1960. aastatel]] kui Salase soos [[Sloka]] turbavabriku tarbeks turvast kaevandanud tööliste elupiirkond. Turbakaevandamine on jätkuvalt asula peamiseks tööandjaks.

Aastal 2018 süttis sealne turbahoidla. Järgnev tulekahju levis mitme hektari suurusele maa-alale, hävitades osaliselt ka ümbruskonna metsad.&lt;ref&gt;[https://www.lsm.lv/raksts/zinas/latvija/meza-dienests-iespejams-ugunsgreks-valdgales-novada-sacies-kudras-ieguves-rezultata.a285820/ Meža dienests: Iespējams, ugunsgrēks Valdgales novadā sācies kūdras ieguves rezultātā]&lt;/ref&gt;

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 66 (2000)
* 48 (2011)
* 60 (2017)
&lt;td&gt;
* 55 (2020)
* 36 (2025)
&lt;/table&gt;
==Viited==

{{viited}}
{{Valdgale vald}}

[[Kategooria:Talsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>tbpa2qhg0vzyxm2il5p35qivk0h84v4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Valdgale</title>
    <ns>0</ns>
    <id>579349</id>
    <revision>
      <id>7203836</id>
      <parentid>7000393</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T12:07:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7203836</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2185" sha1="fnxunfa5qpd374586g6r8wj5fc6958f" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib Valdgale valla külast; [[Abava vald|Abava valla]] küla kohta vaata artiklit [[Valgale]]}}
{{linn
|  nimi      = Valdgale
|  hääldus   = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Valdgale
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala   = 0,412
|  elanikke  = 61 (2025)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Valdgale''' (vanasti ka '''Valgale''' või '''Talsu Valgale''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Valdgale vald|Valdgale valla]] lõunaosas.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=18254 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

Küla asub merepinnast 75 meetri kõrgusel ja jääb valla keskusest [[Pūņas]]est 9,4, piirkonna keskusest [[Talsi]]st 4,5 ning [[Riia]]st 122 kilomeetri kaugusele. Valdgales asub Valdgale bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/11750 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

Kultuurimälestistest on regionaalse kaitse all [[Valdgale mõis]]a keskus,&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6788 Valdgales muižas apbūve]&lt;/ref&gt; sealhulgas juustutorn,&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6794 Siera tornis]&lt;/ref&gt; ait,&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6793 Klēts]&lt;/ref&gt; tuulik,&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6795 Vējdzirnavas]&lt;/ref&gt; ait-lusthoone,&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6792 Lustūzis - klēts]&lt;/ref&gt; teenijatemaja,&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6791 Kalpu māja]&lt;/ref&gt; kutsari- ja aednikumajake.&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6790 Dārznieka un kučiera māja]&lt;/ref&gt;

Valdgale on tekkinud endise Valdgale mõisa (''Waldegahlen'') keskuse juurde.&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.&lt;/ref&gt; Külla rajati [[Stende-Ventspilsi väliraudtee]] [[Valdgale raudteejaam]].

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 93 (19769)
* 74 (1989)
* 90 (2000)
* 79 (2011)
&lt;td&gt;
* 75 (2017)
* 67 (2020)
* 61 (2025)
&lt;/table&gt;

[[Pilt:Valdgales_muiža._2004-08-13.jpg|pisi|tühi|Valdgale mõisa juustutorn]]

==Viited==
{{viited}}

{{viited}}

{{Commonskat|Tiņģere}}
{{Valdgale vald}}

[[Kategooria:Talsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>fnxunfa5qpd374586g6r8wj5fc6958f</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Upesgrīva (Vandzene vald)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>579709</id>
    <revision>
      <id>7204262</id>
      <parentid>7001766</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T11:10:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7204262</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1360" sha1="khcbeu0lx4x8mc3si3d8u03hscol5fo" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi      = Upesgrīva
|  hääldus   = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Upesgrīva
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala   = 1,13
|  elanikke  = 17 (2025)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Upesgrīva''' või '''Vandzenes Upesgrīva''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Vandzene vald|Vandzene valla]] idaosas.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=120380 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

Küla asub [[Grīva jõgi|Grīva jõe]] ääres. Upesgrīva jääb valla keskusest [[Vandzene]]st 19, piirkonna keskusest [[Talsi]]st 34 ning [[Riia]]st 129 kilomeetri kaugusele. Külas asub Upesgrīva bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/11681 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

Küla on vana kaluriküla (''Uppegriwe''), kuhu [[XVII sajand]]il rajati sadam. Ajalooline küla paiknes Grīva jõe mõlemal kaldal, tänapäeval eraldab jõgi selle [[Mērsragsi vald|Mērsragsi vallas]] asuvat osa ja [[Upesgrīva]] küla Vandzene vallas asuvast osast. Aastail 1875–1913 ehitas kapten Indriķis Pūliņš seal koos oma vendadega 15 laeva.

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 38 (1989)
* 29 (2000)
* 37 (2011)
&lt;td&gt;
* 37 (2017)
* 25 (2020)
* 17 (2025)
&lt;/table&gt;

==Viited==

{{viited}}
{{Vandzene vald}}

[[Kategooria:Talsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>khcbeu0lx4x8mc3si3d8u03hscol5fo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Iģene</title>
    <ns>0</ns>
    <id>579755</id>
    <revision>
      <id>7204258</id>
      <parentid>7001755</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T11:07:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7204258</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1728" sha1="pbojf95kckewh9yovj4xdv7gmv3rlbn" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi      = Iģene
|  hääldus   = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Iģene
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala   = 0,2
|  elanikke  = 53 (2006)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Iģene''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Vandzene vald|Vandzene valla]] kaguosas.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=21596 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

Küla jääb valla keskusest [[Vandzene]]st 4, piirkonna keskusest [[Talsi]]st 19 ja [[Riia]]st 129 kilomeetri kaugusele. Iģene on tekkinud endise [[Iģene mõis]]a (''Iggen'') keskuse juurde. Külas asub Iģenes muiža bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/16124 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all küla lähistel asuv [[Iģene kirik]],&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6796 Iģenes luterāņu baznīca]&lt;/ref&gt; sealhulgas orelirõdu,&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/4390 Ērģeļu luktas]&lt;/ref&gt; kirikuliste pingid,&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/4389 Baznīcēnu soli]&lt;/ref&gt; altar,&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/4387 Altāris]&lt;/ref&gt; kantsel ja selle maalingud.&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/4391  Kancele ar gleznojumiem]&lt;/ref&gt; Regionaalse kaitse all on külas asuv [[Iģene mõis]]a häärber.&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/8986 Iģenes muižas kungu māja]&lt;/ref&gt;

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 174 (1970)
* 146 (1979)
* 73 (1989)
&lt;td&gt;
* 49 (2000)
* 53 (2006)
&lt;/table&gt;

[[Pilt:Iģene - panoramio (1).jpg|pisi|tühi|Iģene]]
==Viited==

{{viited}}

{{Commonskat|Iģene}}
{{Vandzene vald}}

[[Kategooria:Talsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>pbojf95kckewh9yovj4xdv7gmv3rlbn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lādzere</title>
    <ns>0</ns>
    <id>579859</id>
    <revision>
      <id>7204259</id>
      <parentid>7101246</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T11:08:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7204259</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1515" sha1="i31jpdrikql9bky0hv6t8ndfu9v8bpr" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi      = Lādzere
|  hääldus   = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Lādzere
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala   = 1,21
|  elanikke  = 88 (2025)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Lādzere''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Vandzene vald|Vandzene valla]] edelaosas.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=17968 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

Küla jääb valla keskusest [[Vandzene]]st 4, piirkonna keskusest [[Talsi]]st 19 ja [[Riia]]st 129 kilomeetri kaugusele. Lādzere on tekkinud endise Lādzere [[karjamõis]]a (''Ladsern, Ladsirn'') keskuse juurde.

Külas kasvas aastani 2004 Läti suurim [[künnapuu]] Jaunoši ehk Lādzere künnapuu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.dabasretumi.lv/Pieminekli/Koki/Jaunosu.htm |pealkiri=Latvijas dabas pieminekļi. Jaunošu vīksna |vaadatud=2020-04-03 |arhiivimisaeg=2016-09-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160924091237/http://www.dabasretumi.lv/Pieminekli/Koki/Jaunosu.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Külla jääb ka Lādzere bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/11675 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 57 (1970)
* 114 (1979)
* 145 (1989)
* 147 (2000)
&lt;td&gt;
* 103 (2011)
* 89 (2021)
* 88 (2025)
&lt;/table&gt;

[[Pilt:Lādzere, Latvijas lielākā vīksna 1999-09-04.jpg|pisi|tühi|Lādzere künnapuu]]
==Viited==

{{viited}}
{{Vandzene vald}}

[[Kategooria:Talsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>i31jpdrikql9bky0hv6t8ndfu9v8bpr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vandzenes skola</title>
    <ns>0</ns>
    <id>579903</id>
    <revision>
      <id>7204287</id>
      <parentid>7001768</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T11:45:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7204287</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2404" sha1="qrbum0vhk3cjhvyl7wy4u49so0omdan" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi      = Vandzenes skola
|  hääldus   = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Vandzenes skola
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala   = 0,9
|  elanikke  = 123 (2025)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Vandzenes skola''' (ka '''Vandzenes vidusskola''', vanasti '''Vandzens muiža''' või '''Vandzenes muiža''', tõlkes ''Vandzene kool'') on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Vandzene vald|Vandzene valla]] keskosas.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3132 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

Küla asub  Šķēde jõe ääres. Vandzenes skola jääb valla keskusest [[Vandzene]]st 2, piirkonna keskusest [[Talsi]]st 17 ja [[Riia]]st 139 kilomeetri kaugusele. Külas asub Vandzenes skola bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/11677 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

Küla on tekkinud endise [[Vandzene mõis]]a (''Wandsen'') keskuse juurde. Mõisa häärberis tegutses aastani 2020 Vandzene [[põhikool]], sealt edasi Vandzene [[keskkool]].

Vandzene mõisa keskus,&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6797 Vandzenes muižas apbūve]&lt;/ref&gt; sealhulgas park,&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6806 Parks]&lt;/ref&gt; tall,&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6804 Zirg stallis]&lt;/ref&gt; tellistest sild,&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6805 Ķieģeļu mūra tilts]&lt;/ref&gt; pruulikoda,&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6802  Alus brūzis]&lt;/ref&gt; kõrts,&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6801 Krogs]&lt;/ref&gt; häärber,&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6798 Kungu māja]&lt;/ref&gt; teenijate maja&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6800 Kalpu māja]&lt;/ref&gt; ja aednikumajake on kultuurimälestistena regionaalse kaitse all.&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6799 Dārznieka māja]&lt;/ref&gt; Üheksa mõisa pargis kasvavat mändi ja üks sealsamas kasvava kuusk on looduskaitse all.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 165 (1989)
* 150 (2000)
* 149 (2011)
* 150 (2015)
&lt;td&gt;
* 141 (2017)
* 129 (2020)
* 123 (2025)
&lt;/table&gt;

[[Pilt:Vandzenes muižas apbūve - panoramio.jpg|pisi|tühi|Vandzene mõisa hoonetekompleks]]
==Viited==

{{viited}}
{{Vandzene vald}}

[[Kategooria:Talsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>qrbum0vhk3cjhvyl7wy4u49so0omdan</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Maria Saveljeva</title>
    <ns>0</ns>
    <id>580295</id>
    <revision>
      <id>7204047</id>
      <parentid>7060979</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T22:22:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Silantij</username>
        <id>129451</id>
      </contributor>
      <origin>7204047</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2866" sha1="rcasgg1l4prk46rkwhp2ojvjv9wlcij" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}}
[[Fail:Eskilstuna_Maria_Saveljeva_playing_table_hockey.jpg|pisi|Maria Saveljeva mängus 2018. aasta Euroopa meistrivõistlustel]]
'''Maria Saveljeva''' (sündinud [[18. jaanuar]]il [[1997]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] [[lauahoki]]mängija ja treener, 2019. aasta maailmameister ja 2018. aasta Euroopa meister naiste kategoorias.  

== Sportlaskarjäär ==
Maria alustas mängimist kevadel 2005 oma isa, spordiajakirjaniku ja rahvuskoondise treeneri, Igor Saveljevi käe all.&lt;ref&gt;[https://www.youtube.com/watch?v=RpsM6r_nuwU ETV+ video, saade Kofe+]&lt;/ref&gt; 2007. aastal osales ta oma esimesel MM-il ja 2011. aastal Soomes võitis Saveljeva oma esimese medali. Ta jõudis MM-i finaali, kus kaotas venelasele Maria Yalbachevale. Aasta hiljem võitis ta hõbemedali Euroopa meistrivõistlustel ja kordas seda tulemust Tallinnas 2016. aasta EM-il. Alates 2017. aasta sügisest on Saveljeva juhtinud naiste ülemaailmset edetabelit.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/636040/noor-tallinlanna-kerkis-vahetuntud-alal-maailma-edetabeli-tippu Noor tallinlanna kerkis vähetuntud alal maailma edetabeli tippu. Sport.err.ee]&lt;/ref&gt;   

2018. aasta suvel võitis ta oma esimese kuldmedali Euroopa meistrivõistlustel. &lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/841228/tallinlanna-tuli-lauahokis-euroopa-meistriks Tallinlanna tuli lauahokis Euroopa meistriks. Sport.err.ee]&lt;/ref&gt; Aasta hiljem sai finaalis võidu lätlase Laima Kamzola üle ja tuli maailmameistriks.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/954583/eesti-lauahokimangija-krooniti-maailmameistriks Eesti lauahokimängija krooniti maailmameistriks] Sport.err.ee, 20.06.2019&lt;/ref&gt;

Maria Saveljeva on ainus mängija maailmas, kes mängib maailmameistrivõistlustel nii naistevõistkonnas kui ka riigi koondvõistkonnas.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.youtube.com/watch?v=zirTyiLNc8c|pealkiri=Suvestuudio lauahoki eksperiment. Tallinna TV|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Alates 2016. aastast on ta Eesti Lauahoki Liidu juhatuse liige &lt;ref&gt;[https://krediidiraportid.ee/eesti-lauahoki-liit-mtu Krediidiraportid: Eesti Lauahoki Liit MTÜ]&lt;/ref&gt; ja noortetreener. Eesti meister avalik kategoorias hooajal 2018/2019.&lt;ref&gt;[https://www.youtube.com/watch?v=2u7hkhskV_I ELHL video. Eesti MV 2018/2019]&lt;/ref&gt;    

Ta on Tallinna spordiklubi Raua liige.&lt;ref&gt;[http://www.sport.ee/et/spordiklubi_raua?fragma=2#spordialad.spordiala Spordiklubi Raua]&lt;/ref&gt;


== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
{{commons|Category:Maria Saveljeva}}
* [https://stiga.trefik.cz/ithf/ranking/player.aspx?id=90056 Profiil rahvusvahelise föderatsiooni veebisaidil] 
*[http://tablehockey.me/eng/user/id/208/ Profiil Tablehockey]
* [https://www.youtube.com/watch?v=0s-rvIlk-gw Video: 2019. a. MM, võiduvärav mängus Saveljeva - Engel (Taani)]

{{JÄRJESTA:Saveljeva, Maria}}
[[Kategooria:Eesti sportlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]</text>
      <sha1>rcasgg1l4prk46rkwhp2ojvjv9wlcij</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Dārzciems (Virbi vald)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>580453</id>
    <revision>
      <id>7204293</id>
      <parentid>7004129</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T11:50:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7204293</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="956" sha1="ax7dr5pqwf2lweq2zko64yf9zdbwrfn" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Dārzciems
|  hääldus = 
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 0,438
|  elanikke = 26 (2025)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Dārzciems''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Virbi vald|Virbi valla]] põhjaosas.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=19201 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

Küla asub merepinnast 100 meetri kõrgusel. Dārzciems jääb valla keskusest [[Jaunpagasts]]ist 1,8, piirkonna keskusest [[Talsi]]st 17 ning [[Riia]]st 105 kilomeetri kaugusele. Külas asub Beltase bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/14422 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

Küla rajati nõukogude perioodil Virbi sovhoosi põllumajandussaaduste töötlemise tehase juurde.

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 19 (2017)
* 23 (2020)
* 26 (2025)
&lt;/table&gt;
==Viited==

{{viited}}

{{Virbi vald}}
[[Kategooria:Talsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>ax7dr5pqwf2lweq2zko64yf9zdbwrfn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lēdas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>580454</id>
    <revision>
      <id>7204297</id>
      <parentid>7004130</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T11:51:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7204297</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1029" sha1="i8or531pvbdlshy38roquru62lp2vsy" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Lēdas
|  hääldus = 
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 0,55
|  elanikke = 
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Lēdas''' on asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Virbi vald|Virbi valla]] kirdeosas.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3136 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

Küla asub merepinnast 100 meetri kõrgusel. Lēdas jääb valla keskusest [[Jaunpagasts]]ist 2, piirkonna keskusest [[Talsi]]st 17 ning [[Riia]]st 103 kilomeetri kaugusele. Külas asub Lēdase bussipeatus.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/11307 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

Küla tekkis endise Lēdase [[karjamõis]]a (''Lehden'') keskuse juurde.&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.&lt;/ref&gt;

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 171 (1970)
* 156 (1979)
* 117 (1989)
* 102 (2000)
&lt;td&gt;
* 71 (2011)
* 61 (2021)
* 56 (2025)
&lt;/table&gt;
==Viited==

{{viited}}

{{Virbi vald}}
[[Kategooria:Talsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>i8or531pvbdlshy38roquru62lp2vsy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Brūzis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>580458</id>
    <revision>
      <id>7204292</id>
      <parentid>7004109</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T11:49:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7204292</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1179" sha1="p13pmtcictiouh7d84ck1pkxl1t2nc0" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Brūzis
|  hääldus = 
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 0,517
|  elanikke = 61 (2025)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Brūzis''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Virbi vald|Virbi valla]] keskosas.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=65985 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

Küla asub merepinnast 95 meetri kõrgusel Virbupe jõe paremal kaldal. Brūzis jääb valla keskusest [[Jaunpagasts]]ist 0,8, piirkonna keskusest [[Talsi]]st 18 ning [[Riia]]st 108 kilomeetri kaugusele.

Küla tekkis endise [[Jaunpagastsi mõis]]a keskuse juurde. Asulale pani alguse viinavabriku rajamine aastal 1839. Sealse pruulikoja järgi on küla ka nime saanud. Vabriku ruumides tegutseb SIA «Jaunpagasts Plus».&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.&lt;/ref&gt;

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 79 (2000)
* 57 (2011)
* 75 (2017)
&lt;td&gt;
* 64 (2020)
* 61 (2025)
&lt;/table&gt;
[[Pilt:Ražotne Jaunpagastā - panoramio.jpg|pisi|tühi|Brūzis]]
==Viited==

{{viited}}

{{Virbi vald}}
[[Kategooria:Talsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>p13pmtcictiouh7d84ck1pkxl1t2nc0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ezerciems</title>
    <ns>0</ns>
    <id>580464</id>
    <revision>
      <id>7204294</id>
      <parentid>7004122</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T11:50:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7204294</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1001" sha1="hbm5tetvkrwize086blry6eo3fss22i" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Ezerciems
|  hääldus = 
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 0,1
|  elanikke = 23 (2025)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Ezerciems''' (vanasti ka '''Dekšņciems''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Virbi vald|Virbi valla]] lõunaosas.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=19088 Vietvārdu datubāze&lt;/ref&gt;

Küla asub merepinnast 90 meetri kõrgusel Virbupe jõe  ja  Kūja järve ääres. Ezerciems jääb valla keskusest [[Jaunpagasts]]ist 1,8, piirkonna keskusest [[Talsi]]st 20 ning [[Riia]]st 107 kilomeetri kaugusele. Looduskaitse all on külas kasvav saar ümbermõõduga 4.9 m.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 28 (2017)
* 25 (2020)
* 23 (2025)
&lt;/table&gt;
==Viited==

{{viited}}

{{Virbi vald}}
[[Kategooria:Talsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>hbm5tetvkrwize086blry6eo3fss22i</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Carlos Vinícius</title>
    <ns>0</ns>
    <id>586878</id>
    <revision>
      <id>7203965</id>
      <parentid>6591822</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T18:55:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7203965</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4143" sha1="9qacbwj9njbpvt3bjnbgt98ejlhq9wp" xml:space="preserve">[[Pilt:Carlos Vinícius.jpg|pisi|Carlos Vinícius (2019)]]
'''Carlos Vinícius Alves Morais''' (sündinud [[25. märts]]il [[1995]] [[Bom Jesus das Selvas]]es) on [[Brasiilia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] Brasiilia kõrgliigaklubis [[Grêmio]].

Ta alustas klubikarjääri Brasiilias. 2017. aastal suundus ta Brasiilia klubist [[Grêmio Esportivo Anápolis]] laenule Portugali esiliiga klubisse [[Real S.C.|Real]]. Hooajal 2017–18 lõi ta liigas 19 väravat, millega oli liigas väravaküttide arvestuses teisel kohal. Real jäi sel hooajal aga liigas viimaseks ja langes madalamasse liigasse.

2018. aasta jaanuaris sõlmis ta lepingu Itaalia kõrgliiga klubiga [[SSC Napoli|Napoli]]. Leping jõustus sama aasta juulis ning ta lõi Napoli meeskonnas hooajaeelses [[sõprusmäng]]us värava [[Carpi F.C. 1909|Carpi]] vastu. Hooaja 2018–19 esimeses pooles mängis ta laenul Portugali kõrgliiga klubis [[Rio Ave]], kus lõi 14 mänguga kaheksa väravat. 2019. aasta jaanuaris suundus ta laenule Prantsusmaa kõrgliiga klubisse [[AS Monaco FC|Monaco]], lüües 15 mänguga kaks väravat.

2019. aasta juulis sõlmis Carlos Vinícius viieaastase lepingu Portugali kõrgliiga klubiga [[Lissaboni Benfica]].&lt;ref&gt;[https://www.slbenfica.pt/en-us/agora/noticias/2019/07/20/futebol-benfica-carlos-vinicius-declaracoes-btv-reforco-2019-20 &quot;Welcome, Carlos Vinícius!&quot;]. S.L. Benfica. 20.7.2019. Vaadatud 24.6.2020&lt;/ref&gt; Üleminekusumma oli 17 miljonit eurot. Hooajal [[2019–2020|2019–20]] lõi ta Portugali kõrgliigas 18 väravat ning oli kahe teise mängija kõrval liiga suurim väravakütt. Hooajal 2020–2021 mängis ta laenul Inglismaa kõrgliigaklubis [[Tottenham Hotspur]]. Ainsa värava lõi ta Hotspuri meeskonnas Inglismaa kõrgliigas 21. märtsil 2021 mängus [[Aston Villa]] vastu. Edukam oli ta [[UEFA Euroopa Liiga]]s, kus ta oli kuue väravaga [[Harry Kane]]'i järel klubi paremuselt teine väravakütt. Hooajal 2021/22 oli ta laenul Hollandi kõrgliigaklubis [[PSV Eindhoven]].

2022. aasta septembris sõlmis ta kolmeaastase lepingu Inglismaa kõrgliigaklubiga [[Fulham FC|Fulham]]. Hooajal [[Premier League'i hooaeg 2022–2023|2022/23]] lõi ta Inglismaa kõrgliigas viis väravat. 2024. aasta veebruaris läks ta kuni hooaja lõpuni laenule Türgi kõrgliigaklubisse [[İstanbuli Galatasaray]].&lt;ref&gt;{{cite news |title=Carlos Vinícius'un geçici transferi hakkında|url=https://www.galatasaray.org/haber/gs-sportif-a-s/carlos-viniciusun-gecici-transferi-hakkinda/54888|access-date=2 February 2024|work=Galatasaray S.K.|date=2 February 2024 |language=tr}}&lt;/ref&gt;

2025. aasta juulis naasis Carlos Brasiilia kõrgliigasse, kui sõlmis lepingu kõrgliigaklubiga [[Grêmio]].&lt;ref&gt;{{cite web |title=carlos Vinicius signed a contract with Gremio|url=https://one.uz/en/news/sports/11338-carlos-vinicius-signed-a-contract-with-gremio.html|access-date=24 July 2025| publisher=one.uz|date=24 July 2025}}&lt;/ref&gt; See on tema klubikarjääri esimene Brasiilia kõrgliiga klubi.

== Saavutused ==
;Benfica
*[[Supertaça Cândido de Oliveira]]: 2019
;Eindhoveni PSV
*[[KNVB beker]]: 2021–22
;Galatasaray
*[[Süper Lig]]: [[Süper Ligi hooaeg 2023–2024|2023–24]]
*[[Türgi superkarikas jalgpallis|Türgi superkarikas]]: 2023
;Grêmio
*[[Campeonato Gaúcho]]: 2026

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.slbenfica.pt/en-us/futebol/sl-benfica/vinicius-carlos Profiil Lissaboni Benfica kodulehel]

{{JÄRJESTA:Carlos Vinicius}}
[[Kategooria:Brasiilia jalgpallurid]]
[[Kategooria:Rio Ave FC mängijad]]
[[Kategooria:AS Monaco FC jalgpallurid]]
[[Kategooria:Lissaboni Benfica jalgpallurid]]
[[Kategooria:Tottenham Hotspur FC mängijad]]
[[Kategooria:PSV Eindhoveni mängijad]]
[[Kategooria:Fulham FC mängijad]]
[[Kategooria:Galatasaray SK mängijad]]
[[Kategooria:Grêmio Foot-Ball Porto Alegrense mängijad]]
[[Kategooria:Primeira Liga mängijad]]
[[Kategooria:Ligue 1 mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:Eredivisie mängijad]]
[[Kategooria:Süper Ligi mängijad]]
[[Kategooria:Campeonato Brasileiro Série A mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1995]]</text>
      <sha1>9qacbwj9njbpvt3bjnbgt98ejlhq9wp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Semjon Varlamov</title>
    <ns>0</ns>
    <id>590373</id>
    <revision>
      <id>7204039</id>
      <parentid>6943266</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T22:11:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7204039</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2361" sha1="dp5br732qv3tbwi2w2aiakwb6rve83v" xml:space="preserve">{{medalitabel|nimi=ei
| pilt = Semyon_Varlamov_-_Colorado_Avalanche.jpg
| pildisuurus = 220px
| medalid = 
{{MedalVõistlus|Maailmameistrivõistlused}}
{{Kuldmedal|[[2012. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2012]]|}}
{{Hõbemedal|[[2010. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2010]]|}}
}}
[[File:Semyon Varlamov 2009.jpg|thumb|upright|Varlamov (2009)]]

'''Semjon Aleksandrovitš Varlamov''' ([[vene keel]]es Семён Александрович Варламов; sündinud [[27. aprill]]il [[1988]] [[Samara|Kuibõševis]]) on [[Venemaa]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[väravavaht (jäähoki)|väravavahina]] [[NHL]]-i klubis [[New York Islanders]].

Ta alustas klubikarjääri Venemaa klubis [[Jaroslavli Lokomotiv]], mille koosseisus debüteeris ta Venemaa kõrgliigas hooajal 2006–07.

2006. aastal valiti ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is [[Washington Capitals]]i poolt 23. valikuna. Capitalsi meeskonnas debüteeris ta NHL-is hooajal [[NHL-i hooaeg 2008–2009|2008–09]].

Aastatel 2011–2019 mängis Varlamov kaheksa hooaega [[Colorado Avalanche]]'is, kuid jõudis sel ajal klubiga väljalangemismängudele vaid korra, hooajal [[NHL-i hooaeg 2013–2014|2013–14]]. Samal hooajal saavutas ta NHL-is väravavahtidest enim võite (41) ja valiti samal hooajal ''[[NHL Second All-Star Team]]''{{'}}i.

2019. aasta juulis sõlmis ta nelja-aastase lepingu Islandersiga.

2012. aastal tuli Varlamov [[Venemaa jäähokikoondis]]e koosseisus maailmameistriks. Ta oli [[2012. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2012. aasta maailmameistrivõistlustel]] parima tõrjeprotsendiga väravavaht (.939). [[2010. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2010. aasta maailmameistrivõistlustel]] võitis ta koondisega hõbemedali. Ta kuulus Venemaa koondisse ka [[2014. aasta taliolümpiamängud]]el.

== Välislingid ==
* [https://www.nhl.com/player/semyon-varlamov-8473575 Semjon Varlamov NHL.com lehel]
* [http://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=89271 Semjon Varlamov hockeydb.com lehel]

{{New York Islandersi mängijad}}

{{JÄRJESTA:Varlamov, Semjon}}
[[Kategooria:Venemaa jäähokiväravavahid]]
[[Kategooria:Jaroslavli Lokomotivi mängijad]]
[[Kategooria:Washington Capitalsi mängijad]]
[[Kategooria:Colorado Avalanche'i mängijad]]
[[Kategooria:New York Islandersi mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1988]]</text>
      <sha1>dp5br732qv3tbwi2w2aiakwb6rve83v</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Biograafiad (Bo)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>601334</id>
    <revision>
      <id>7204220</id>
      <parentid>7193188</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T10:06:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Avjoska</username>
        <id>1538</id>
      </contributor>
      <comment>/* Bor */</comment>
      <origin>7204220</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="30209" sha1="cs4ukxanndv6i1zjyyvy002p5ra1mt9" xml:space="preserve">{{Mall:BiograafiadIndeks}}

'''Biograafiad (Bo)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega &quot;Bo&quot;.

==Bo==
*[[Lars Bo]], taani kunstnik ja kirjanik (1924–1999)
*[[Lisa del Bo]], Belgia laulja (1961–)
*[[B.o.B]], USA räppar (1988–)

==Boa==
*[[Franz Boas]], Saksamaa juudi päritolu ameerika antropoloog (1858–1942) 
*[[Jérôme Boateng]], Saksamaa jalgpallur (1988–) 
*[[Kevin-Prince Boateng]], Ghana jalgpallur (1987–)

==Bob==
*[[Raúl Bobadilla]], Paraguay jalgpallur (1987–)
*[[Michal Bobek]], tšehhi jurist (1977–) 
*[[Fredi Bobič]], Saksamaa jalgpallur (1971–)
*[[Julius Bobinger]], Saksamaa diplomaat (1944–)
*[[Igor Bobkov]], vene jäähokimängija (1991–) 
*[[Valeri Bobkov]], Eesti päritolu jäähokimängija (1989–)
*[[Aleksander Bobkovski]], Eesti õigeusu preester (1854–1912)
*[[Jana Bobošíková]], Tšehhi saatejuht, toimetaja ja poliitik (1964–) 
*[[Nikolai Bobrikov]], Venemaa kindral ja Soome kindralkuberner (1839–1904)
*[[Aleksei Bobrinski (1762−1813)|Aleksei Bobrinski]], Venemaa sõjaväelane (1762–1813)
*[[Aleksei Bobrinski (1826)]], Venemaa riigimees ja suhkrutööstur (1826–1894)
*[[Vladimir Bobrinski]], Venemaa riigimees (1824–1898) 
*[[Jevgeni Bobrov]], vene filosoof (1867–1933)
*[[Sergei Bobrovski]], Venemaa jäähokimängija (1988–)

==Boc==
*[[Emil Boc]], Rumeenia poliitik (1966–)
*[[Giovanni Boccaccio]], itaalia kirjanik (1313–1375)
*[[Simone Boccanegra]], Genova doodž (suri 1363)
*[[Gino Boccasile]], itaalia illustraator (1901–1952)
*[[Luigi Boccherini]], itaalia helilooja ja tšellist (1743–1805)
*[[Francesco Boccia]], Itaalia poliitik (1968–) 
*[[Umberto Boccioni]], itaalia kunstnik (1882–1916)
*[[Benedicta Boccoli]], Itaalia teatri- ja filminäitleja (1966–)
*[[Andrea Bocelli]], itaalia laulja (1958–) 
*[[Brandon Bochenski]], Kasahstani-USA jäähokimängija (1982–) 
*[[Tobiasz Bocheński]], Poola poliitik ja jurist (1987–) 
*[[Gregor von Bochmann]], kunstnik (1850–1930)
*[[Heinrich Bochmann]], Eesti vaimulik (1776–1835)
*[[Nicolas Bochsa]], tšehhi päritolu prantsuse harfimängija ja helilooja (1789–1856)
*[[Alexander Friedrich von Bock]], baltisaksa kujur (1829–1895)
*[[Berend Johann von Bock (1701–1769)|Berend Johann von Bock]], Liivimaa poliitik (1701–1769)
*[[Dietrich Bock]], Tallinna komtuur (suri 1532)
*[[Ewa Catharina von Bock]], Timotheus Eberhard von Bocki abikaasa
*[[Georg von Bock]], baltisaksa päritolu Vene mereväelane, viitseadmiral (1818–1876)
*[[Lydia Bock]], eesti näitleja ja lavastaja (1904–1980)
*[[Max Bock]], Eesti advokaat (1885–1948)
*[[Timotheus Eberhard von Bock]], Venemaa sõjaväelane ja dissident (1787–1836)
*[[Waldemar Bock]], Eesti advokaat (1884–1947)
*[[Woldemar von Bock]], baltisaksa päritolu Eesti jurist, ajaloolane, publitsist, poliitik, helilooja (1816–1903)
*[[Wolmar Johann von Bock]], Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), Loodi mõisnik (1673–1710)
*[[Ilir Boçka]], Albaania diplomaat ja poliitik (1950–) 
*[[Jakob Bockmann]], Eesti fotograaf (1889–1983)
*[[Wilhelm Bockslaff]], baltisaksa arhitekt (1858–1945)
*[[Andrea Bocskor]], ungari poliitik (1979–)

==Bod==
*[[David Bodanis]], ameerika päritolu Briti teaduskirjanik (?–)
*[[Johann Elert Bode]], saksa astronoom (1747–1826)
*[[Patrik Bodén]], endine Rootsi odaviskaja (1967–) 
*[[Bodhidharma]], zen-budismi rajaja (5.–6. sajand)
*[[Jean Bodin]], prantsuse filosoof ja õigusteadlane (1530–1596) 
*[[Klaus Bodinger]], saksa ujuja (1932–1994) 
*[[Alexander von Bodisco (1861–1923)|Alexander von Bodisco]], Eesti advokaat (1861–1923)
*[[Alexander von Bodisco]], baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (1795–1862) 
*[[Theophile von Bodisco]], baltisaksa kirjanik (1873–1944) 
*[[Saskia Boddeke]], Hollandi multimeediakunstnik, teatri-, ooperi- ja filmilavastaja (1962–) 
*[[Cecil Bødker]], taani kirjanik (1927–2020)
*[[Mikkel Bødker]], Taani jäähokimängija (1989–) 
*[[Lennart Bodström]], Rootsi poliitik, ametiühingutegelane ja diplomaat (1928–2015)
*[[Katy Bødtger]], taani laulja (1932–2017)

==Boe==
*[[Eric Boe]], Ameerika Ühendriikide katselendur, NASA astronaut ja endine õhuväelane (1964–) 
*[[Hector Boece]], šoti filosoof (1465–1536)
*[[William E. Boeing]], ameerika lennukiehitaja ja ettevõtja (1881–1956)
*[[Rudolf Boehm]], saksa farmakoloog ja apteeker (1844–1926) 
*[[Frank de Boer]], hollandi jalgpallur (1970–) 
*[[Liv Boeree]], Inglise pokkerimängija (1984–)
*[[Gustav Boesberg]], eesti raskejõustiklane (1867–1922) 
*[[Brock Boeser]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1997–) 
*[[Boëthius]], filosoof ja loogik (480 – 524 või 525)

==Bog==
*[[Xander Bogaerts]], Aruba pesapallur (1992–) 
*[[Alena Boganeva]], valgevene folklorist (1967–)
*[[Humphrey Bogart]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1899–1957)
*[[Georg Bogatkin]], Eesti keraamik (1954–) 
*[[Vladimir Bogatkin]], vene kunstnik (1922–1971)
*[[Ivan Bogdan]], Nõukogude Liidu maadleja (1928–2020) 
*[[Dan Bogdanov]], Eesti analüütik (1983–)
*[[Olga Bogdanova]], Eesti iluvõimleja (1994–)
*[[Tatjana Bogdanova]], Eesti jurist (1959–)
*[[Viktoria Bogdanova]], Eesti iluvõimleja (1994–) 
*[[Bojan Bogdanović]], horvaatia korvpallur (1989–) 
*[[Rade Bogdanović]], Serbia endine jalgpallur (1970–) 
*[[Modest Bogdanovitš]], Venemaa sõjaväelane ja sõjaajaloolane (1805–1882)
*[[Nikolai Bogdanovitš]], Venemaa riigitegelane (1856–1903)
*[[Sergei Bogdantšikov]], Vene ärijuht (1957–)
*[[Boggie]], ungari laulja (1986–)
*[[Gennadi Bogoljubov]], Eesti maadleja (1963–)
*[[Efim Bogoljubow]], vene päritolu Saksamaa maletaja (1908–1962)
*[[Sergei Bogomolov]], vene alpinist (1951–)
*[[Natalija Bogomolova]], vene mutifilmide kunstnik, animaator ja lavastaja (1940–2023)
*[[Larissa Bogoraz]], Vene inimõiguslane (1929–2004)
*[[Vladimir Bogoraz]], vene antropoloog (1865–1936) 
*[[Pavel Bogovski]], Eesti arstiteadlane (1919–)
*[[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik, esseist, kirjanduskriitik ja kunstiajaloolane (1924–2026)

==Boh==
*[[Andri Bohdan]], Ukraina jurist ja riigiametnik (1976–)
*[[Vivian Bohl]], Eesti filosoof ja tõlkija (1981–)
*[[Sinikka Bohlin]], Rootsi poliitik (1947–)
*[[Lennart Bohman]], rootsi poksija (1909–1979)
*[[Herman Jensen Bohn]], Venemaa sõjaväelane (1672—1743)
*[[Aage Bohr]], taani füüsik (1922–2009)
*[[Christian Bohr]], taani füsioloog (1855–1911)
*[[Ellen Bohr]], pankuri tütar, Niels Bohri ema (1860–1930)
*[[Harald Bohr]], taani matemaatik (1887–1951)
*[[Henrik Georg Bohr]], taani biofüüsik (1951–)
*[[Niels Bohr]], Taani füüsik (1885–1962)
*[[Tomas Bohr]], taani füüsik (1953–)
*[[Ivan Bohun]], ukraina kasakate väejuht (1618–1664)

==Boi==
*[[Göran Boije]], Rootsi väepealik (suri 1615)
*[[Dmitri Boiko]], Ukraina jalgpallur (1981–) 
*[[Juri Boiko]], Ukraina majandustegelane ja poliitik (1958–)
*[[Svetlana Boiko]], Venemaa vehkleja (1972–)
*[[Nicolas Boileau]], prantsuse luuletaja ja kriitik (1636–1711)
*[[Nicolai Boilesen]], taani jalgpallur (1992–) 
*[[Mari Boine]], saami laulja (1956–) 
*[[Mowen Boino]], Paapua Uus-Guinea kergejõustiklane (1979–) 
*[[Pierre Boisguillebert]], prantsuse majandusteadlane (1646–1714) 
*[[Noëlle Boisson]], prantsuse filmimonteerija (1944–)
*[[Arrigo Boito]], itaalia helilooja, kirjanik ja ajakirjanik (1842–1918)
*[[Mariangela Boitšuk]], eesti ujuja (2004–)

==Boj==
*[[Bojan]], vene laulik (11. sajand)
*[[Aivars Bojārs]], läti alpinist (1959–1993)
*[[Jānis Bojārs]], läti kuulitõukaja (1956–2018)
*[[Klavdija Bojarskihh]], vene suusataja (1939–2009)
*[[Nikollë Bojaxhiu]], albaania ehitusettevõtja, annetaja ja poliitikategelane (umbes 1874–1919)

==Bok==
*[[Olta Boka]], albaania laulja (1991–)
*[[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (1967–2026)
*[[Jevgeni Bokarjov]], vene keeleteadlane (1904–1971)  
*[[Jean-Bédel Bokassa]], Kesk-Aafrika Vabariigi sõjaväelane ja poliitik (1921–1996) 
*[[Jean-Bédel Bokassa (Kesk-Aafrika kroonprints)|Jean-Bédel Bokassa]], Kesk-Aafrika kroonprints (1973–) 
*[[Giga Bokeria]], Gruusia poliitik (1972–) 
*[[Johan Christoffer Boklund]], rootsi kunstnik (1817–1880)
*[[Duma Boko]], Botswana poliitik (1969–)
*[[Irina Bokova]], Bulgaaria diplomaat ja poliitik (1952–)
*[[Ilja Bokštein]], juudi rahvusest Venemaa ja Iisraeli luuletaja, kunstnik, esseist ja tõlkija (1937–1999) 
*[[Thinathin Bokutšava]], Gruusia poliitik (1983–)

==Bol==
*[[Femke Bol]], hollandi kergejõustiklane, tõkkejooksja (2000–) 
*[[Omoseye Bolaji]], Nigeeria kirjanik (1964–2022)
*[[John Boland]], iiri tennisist (1870–1958)
*[[Roberto Bolaño Ávalos]], Tšiili kirjanik (1953–2003) 
*[[Enrique Bolaños]], Nicaragua poliitik (1928–2021) 
*[[Félix Bolaños]], Hispaania jurist ja poliitik (1975–) 
*[[Petro Bolbotšan]], Ukraina Rahvavabariigi sõjaväelane (1883–1919)
*[[Charles Bolden]], USA astronaut (1946–)
*[[János Boldóczki]], Ungari diplomaat ja kommunistlik riigitegelane (1912–1988)
*[[Ato Boldon]], Trinidadi ja Tobago jooksja (1973–)
*[[Vladimir Bolea]], Moldova poliitik (1971–)
*[[Issaak Boleslavski]], Nõukogude Liidu maletaja ja maletreener (1919–1977)
*[[Bolesław I Chrobry]] 
*[[Anne Boleyn]], Inglismaa kuninganna (u 1501–1536)
*[[George Boleyn]], inglise aadlik, kuninganna Anne Boleyni vend (u 1503–1536)
*[[Mary Boleyn]], inglise aadlik, kuninganna Anne Boleyni õde (1499/1500–1543)
*[[Marcelino Bolívar]], Venezuela poksija (1964–)
*[[Simón Bolívar]], Venezuela sõjaväe- ja poliitikategelane, Suur-Kolumbia ja Boliivia vabariigi rajaja (1783–1830)
*[[Florinda Bolkan]], Brasiilia näitleja (1941–)
*[[Hassanal Bolkiah]], Brunei sultan (1946–)
*[[Uwe Boll]], saksa filmirežissöör, filmiprodutsent ja stsenarist (1965–) 
*[[Amédée Bollée]], saksa kellavalaja ja leidur (1844–1917)
*[[Peter Bolliger]], Šveitsi sõudja (1937–2024)
*[[Aureliano Bolognesi]], itaalia poksija (1930–2018) 
*[[Jakov Bologovski]], Venemaa riigitegelane (1863–1913)
*[[Pjotr Bolotnikov]], vene jooksja (1930–2013)
*[[Aleksei Bolotov]], vene alpinist (1963–2013)
*[[Jair Bolsonaro]], Brasiilia sõjaväelane ja poliitik, 2019. aastast riigi president (1955–)
*[[Anna Bolšova]], vene näitleja (1976–)
*[[Aleksandr Bolšunov]], vene murdmaasuusataja (1996–)
*[[Lothar Bolz]], Saksa Demokraatliku Vabariigi poliitik (1903–1986)
*[[Tiiu Bolzmann]], eesti päritolu pereterapeut ja konstellöör (1946–) 
*[[Usain Bolt]], Jamaica kergejõustiklane (1986–)
*[[Andy Bolton]], Briti jõutõstja (1970–)
*[[John R. Bolton]], USA diplomaat (1948–)
*[[Erik Boltowski]], eesti ajakirjanik (1956–)
*[[Ludwig Boltzmann]], austria füüsik (1844–1906)
*[[Dina Boluarte]], Peruu jurist ja poliitik (1962–) 
*[[Per Bolund]], Rootsi poliitik ja bioloog (1971–) 
*[[Willy Boly]], Prantsusmaa jalgpallur (1991–) 
*[[János Bolyai]], ungari matemaatik ja insener (1802–1860)

==Bom==
*[[Jorge Bom Jesus]], São Tomé ja Príncipe keeleteadlane ja poliitik (1962–) 
*[[Alain Bombard]], prantsuse arstiteadlane ja bioloog (1924—2005) 
*[[Matt Bomer]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmitegija ja laulja (1977–) 
*[[Antonius Bomhower]], Liivimaa katoliiklik vaimulik 16. sajandil, järgmise vend
*[[Christian Bomhower]], Tartu piiskop (suri 1518)
*[[Mark van Bommel]], hollandi jalgpallur (1977–)
*[[Tudor Bompa]], rumeenia endine sportlane ja treener (1932–)

==Bon==
*[[Marcel Bon]], prantsuse mükoloog (1925–2014) 
*[[Jon Bon Jovi]], Ameerika Ühendriikide laulja, laululooja ja näitleja (1962–)
*[[Salvatore Bonanno]], USA mafiooso (1932–2008) 
*[[Caroline Bonaparte]], Napoleoni õde (1782–1839)
*[[Charles Joseph Bonaparte]], prantsuse päritolu Ameerika Ühendriikide riigitegelane (1851–1921)
*[[Louis Bonaparte]], Hollandi kuningas, keiser Napoleon I vend (1778–1846)
*[[Louis Bonaparte (1864–1932)|Louis Bonaparte]], Venemaa keisririigi kindral (1864–1932)
*[[Luigi Bonazzi]], Itaalia päritolu katoliku vaimulik (1948–2025)
*[[Bonaventura]], teoloog ja filosoof (1221–1274)
*[[Gerard Bond]], USA geoloog (1940–2005)
*[[Samantha Bond]], briti näitleja (1961–) 
*[[Bogdan Bondarenko]], Ukraina kergejõustiklane (1989–) 
*[[Oleksandr Bondarenko]], ukraina ajakirjanik ja maakaitseväe vabatahtlik (1977–2023) 
*[[Valeri Bondarenko]], Eesti jalgpallur ja treener (1953–)
*[[Boriss Bondarev]], Venemaa diplomaat (1980–)
*[[Igor Bondarevski]], Nõukogude Liidu maletaja (1913–1979)
*[[Natalja Bondartšuk]], vene filmilavastaja, -näitleja ja stsenarist (1950–) 
*[[Johann Bondberg]], Põltsamaa kullassepp
*[[Pam Bondi]], Ameerika Ühendriikide advokaat ja poliitik (1965–) 
*[[Arvind Borde]], India päritolu matemaatik (?–) 
*[[Kjell Magne Bondevik]], Norra poliitik (1947–)
*[[Roly Bonevacia]], Hollandi jalgpallur (1991–)
*[[Hermann Daniel Bonge]], Eesti vaimulik (1706–1774)
*[[Ali Bongo Ondimba]], Gaboni poliitik (1959–)
*[[Omar Bongo]], Gaboni president (1935–2009)
*[[John Bonham]], inglise muusik (1948–1980)
*[[Rosa Bonheur]], prantsuse kunstnik (1822–1899)
*[[Yayi Boni]], Benini poliitik (1952–)
*[[Bonifatius I]], paavst
*[[Bonifatius II]], paavst (suri 532)
*[[Bonifatius III]], paavst (suri 607)
*[[Bonifatius IV]], paavst (suri 615)
*[[Bonifatius V]], paavst (suri 625)
*[[Bonifatius VI]], paavst (suri 896)
*[[Bonifatius VIII]], paavst 
*[[Bonifatius IX]], paavst 
*[[Nick Bonino]], USA jäähokimängija (1988–)
*[[Giampiero Boniperti]], Itaalia jalgpallur (1928–2021) 
*[[Marinus Anton Donk]], hollandi mükoloog (1908–1972) 
*[[Aitana Bonmatí]], katalaani rahvusest Hispaania jalgpallur (1998–) 
*[[Marcel Bonnard]], Prantsusmaa kabetaja (1886–1958)
*[[Pierre Bonnard]], prantsuse kunstnik (1867–1947)
*[[Jan Bonnema]], hollandi paleontoloog (1864–1941)
*[[Jelena Bonner]], vene dissident ja publitsist (1923–2011)
*[[Guy Bonnet]], prantsuse laulja, helilooja ja laulukirjutaja (1945–2024)
*[[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (1937–2026)
*[[Stede Bonnet]], piraat
*[[Maria Bonnevie]], norra näitleja (1973–)
*[[Ange-Yoan Bonny]], Elevandiluuranniku jalgpallur (2003–) 
*[[Bono]], iiri laulja (1960–)
*[[Sonny Bono]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja poliitik (1935–1998)
*[[Edward de Bono]], konsultant (1933–)
*[[Can Bonomo]], Türgi laulja (1987–) 
*[[Bonzo]], eesti laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (sündinud 1973)
*[[Aimé Bonpland]], prantsuse botaanik ja maadeuurija (1773–1858)
*[[Jan de Bont]], hollandi filmilavastaja ja produtsent (1943–)
*[[Leonardo Bonucci]], Itaalia jalgpallur (1987–)
*[[Wilfried Bony]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1988–)

==Boo==
*[[Geert Booij]], Hollandi keeleteadlane (1947–)
*[[Cory Booker]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1969–) 
*[[George Boole]], inglise matemaatik ja loogik (1815–1864)
*[[Claire van der Boom]], Austraalia näitleja (1983–)
*[[Roel Boomstra]], Hollandi kabetaja (1993–)
*[[Claire Booth]], Ulsteri krahvinna
*[[John Wilkes Booth]], USA näitleja, kes tappis Abraham Lincolni (1838–1865)

==Bop==
*[[Franz Bopp]], saksa keeleteadlane (1791–1867)

==Boq==
*[[Jesper Boqvist]], rootsi jäähokimängija (1998–) 

==Bor==
*[[Tadeusz Bór-Komorowski]], Poola sõjaväelane (1895–1966) 
*[[Katharina von Bora]], Martin Lutheri abikaasa (1499–1552) 
*[[Bernhard von der Borch]], Liivi ordumeister (suri 1488)
*[[Eberhard von der Borch]], Liivi ordu rüütelvend 15. sajandil
*[[Friedrich von der Borch]], Pärnu komtuur 1481. aastal (suri 1484)
*[[Johann von der Borch]], Middelburgi komtuur 1455. aastal
*[[Otto Borch]], Taani diplomaat (1921–2013)
*[[Simon von der Borch]], Tallinna piiskop 1477–1492
*[[Charles Borchardt]], baltisaksa fotograaf (1834–1892)
*[[Uisenma Borchu]], mongoli päritolu Saksamaa filmilavastaja ja filminäitleja (1984–)
*[[Juan María Bordaberry]], Uruguay poliitik (1928–2011)
*[[Jānis Bordāns]], Läti jurist ja poliitik (1967–) 
*[[Jules Bordet]], Belgia immunoloog ja mikrobioloog (1870–1961) 
*[[David Paul Boreanaz]], USA filminäitleja (1969–)
*[[Giovanni Alfonso Borelli]], renessansiaegne Itaalia füsioloog, füüsik ja matemaatik (1608–1679)
*[[Johannes Victorius Boretius]], Eesti vaimulik (1645–1706)
*[[Anders Borg]], Rootsi poliitik (1968–)
*[[Björn Borg]], rootsi tennisist (1956–)
*[[Christabelle Borg]], Malta laulja (1992–)
*[[Hugo von der Borg]], Kuressaare bürgermeister ja linnapea (1826–1885)
*[[Ian Borg]], Malta poliitik (1986–)
*[[Richard Gustav Borgelin]], Taani ja Eesti sõjaväelane (1887–1966)
*[[Humberlito Borges]], Brasiilia jalgpallur (1980–)
*[[Pauline Borghese]], Napoléon Bonaparte'i lemmikõde (1780–1825)
*[[Cesare Borgia]], Itaalia kondotjeer ja väejuht (1475–1507) 
*[[Johan Borgen]], norra kirjanik ja ajakirjanik (1902–1979)
*[[Celso Borges]], Costa Rica jalgpallur (1988–) 
*[[Jorge Luis Borges]], Argentina kirjanik (1899–1986)
*[[Mario Borghezio]], Itaalia poliitik (1947–)
*[[Ernest Borgnine]], USA näitleja (1917–2012)
*[[Gabriel Boric]], Tšiili poliitik (1986–) 
*[[Edwin Boring]], USA psühholoog (1886–1968)
*[[Boris III]], Bulgaaria tsaar (1894–1943)
*[[Boriss Vladimirovitš]], Venemaa suurvürst (1877–1943)
*[[Bojko Borisov]], Bulgaaria poliitik (1959–)
*[[Borislava Borisova]], bulgaaria päritolu Rootsi maletaja (1951–)
*[[Georgi Borissenko]], vene maletaja (1922–2012)
*[[Valentina Borissenko]], vene maletaja (1920–1993)
*[[Andrei Borissov]], endine jalgpallur ja praegune jalgpallitreener (1969–) 
*[[Andrei Borissov (lavastaja)]], Sahha riigitegelane ja teatrilavastaja (1951–)
*[[Jegor Borissov]], Sahha riigitegelane (1954–)
*[[Semjon Borissov]], Jakuudi ANSV partei- ja riigitegelane (1911–1999)
*[[Stepanida Borissova]], jakuudi näitleja ja laulja (1950–)
*[[Cristian Borja]], Colombia jalgpallur (1993–) 
*[[Miguel Borja]], Colombia jalgpallur (1993–) 
*[[Rodrigo Borja Cevallos]], Ecuadori poliitik, riigi president 1988–1992 (1935–2025) 
*[[Milan Borjan]], serbia päritolu Kanada jalgpallur (1987–) 
*[[Ilmar Bork]], eesti arhitekt, purjetaja ja jääpurjetaja (1927–2008) 
*[[Paul Borkmann]], Eesti sõjaväelane (1891–1936)
*[[Albert Borkvell]], eesti matemaatik (1890–1963)
*[[Norman Borlaug]], USA agronoom, Nobeli rahuauhinna laureaat (1914–2009)
*[[Jonathan Borlée]], Belgia jooksja (1988–)
*[[Kévin Borlée]], Belgia jooksja (1988–)
*[[Frank Borman]], USA astronaut (1928–2023)
*[[Anne Louise Bormann]], Taani jurist (1967–) 
*[[Martin Bormann]], Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei tegelane (1900–1945) 
*[[Susanne Bormann]], saksa näitleja (1979–)
*[[Magda Bormeister]], eesti kunstnik (1918–1995)
*[[Marju Bormeister]], eesti kunstnik (1945–)
*[[Märt Bormeister]], eesti maalikunstnik ja pedagoog (1916–1991)
*[[Märt Bormeister noorem]], eesti maalikunstnik ja fotograaf (sündinud 1951)
*[[Elina Born]], eesti laulja (1994–) 
*[[Max Born]], juudi päritolu saksa füüsik (1882–1970)
*[[Mehis Born]], Eesti sõjaväelane (1967–)
*[[Élisabeth Borne]], Prantsusmaa poliitik (1961–)
*[[François Borne]], prantsuse helilooja (1840–1920)
*[[Anton Friedrich Bornwasser]], Eesti vaimulik (1743–1798)
*[[Heinrich Wilhelm Bornwasser]], Eesti vaimulik (1782–1861)
*[[Peter Friedrich Bornwasser]], Eesti vaimulik (1710–1777)
*[[Peter Friedrich Bornwasser noorem]], Eesti vaimulik (1770–1823)
*[[Aleksandr Borodin]], vene helilooja (1833–1887)
*[[Deniss Boroditš]], Eesti poliitik (1979–)
*[[Dimitri Borovik]], Eesti laskesuusataja (1974–) 
*[[Maksim Borovikov]], Eesti jäähokimängija (1992–)
*[[Maria Borovikova]], Eesti kirjandusteadlane (1974–)
*[[Vladimir Borovikovski]], ukraina päritolu Vene kunstnik (1757–1825)
*[[Marek Borowski]], Poola poliitik (1946–)
*[[Josep Borrell]], Hispaania poliitik (1947–) 
*[[Marco Borriello]], Itaalia jalgpallur (1982–)
*[[Siegfried Borris]], saksa helilooja, muusikateadlane ja muusikapedagoog (1906–1987)
*[[Carlo Borromeo]], itaalia katoliku pühak (1538–1584)
*[[Francesco Borromini]], itaalia arhitekt (1599–1667) 
*[[Elisabet Borsiin Bonnier]], Rootsi diplomaat (1950–2024)
*[[Dieter Borst]], saksa maalikunstnik (1950–) 
*[[Cost van Borstal]], Tallinna bürgermeister ja kaupmees (?–1463)
*[[Alex Borstein]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1973–) 
*[[Angela Borsuk]], Iisraeli maletaja (1967–)
*[[Juri Borzakovski]], Venemaa kergejõustiklane (1981–)
*[[Biljana Borzan]], Horvaatia poliitik (1971–)
*[[Mona Borzouee]], Iraani poeet ja laulukirjutaja (1984–)
*[[Valeri Borzov]], Ukraina spordijuht ja endine kergejõustiklane (1949–)
*[[Kamil Bortniczuk]], Poola poliitik (1983–)
*[[Aleksandr Bortnikov]], Venemaa riigitegelane (1951–)
*[[Dmitri Bortnjanski]], ukraina helilooja ja koorijuht Venemaal (1751–1825)
*[[Valeri Bortšin]], Venemaa kergejõustiklane (1986–) 
*[[Robert Bortuzzo]], Kanada jäähokimängija (1989–) 
*[[Artur Boruc]], Poola jalgpallur (1980–)
*[[Merike Borunova]], Eesti advokaat (1943–) 
*[[Bogdan Borusewicz]], Poola ajaloolane ja poliitik (1949–)
*[[Zsuzsanna Borvendég]], Ungari ajaloolane ja poliitik, Euroopa Parlamendi liige (1974–)

==Bos==
*[[Bartosz Bosacki]], Poola jalgpallur (1975–)
*[[Franjo Bosanac]], Itaalia helilooja (1485–1535)
*[[Carl Bosch]], saksa keemik (1874–1940)
*[[Hieronymus Bosch]], Madalmaade kunstnik (umbes 1450 – 1516)
*[[Satyendranath Bose]], India füüsik (1894–1974)
*[[Mauro Boselli]], Argentina jalgpallur (1985–) 
*[[Horst Bosetzky]], saksa sotsioloog ja kirjanik (1938–2018)
*[[Chris Bosh]], USA korvpallur (1984–) 
*[[José Bosingwa]], Portugali jalgpallur (1982–)
*[[Vicente del Bosque]], Hispaania jalgpallitreener, endine jalgpallur (1950–)
*[[Harald von Bosse]], baltisaksa arhitekt (1829–1894)
*[[Pierre-Ambroise Bosse]], Prantsusmaa kergejõustiklane (1992–)
*[[Stine Bosse]], Taani ärijuht ja poliitik (1960–) 
*[[Carmelo Bossi]], itaalia poksija (1939–2014)
*[[Peter Bossman]], Ghana päritolu Sloveenia arst ja poliitik (1955–) 
*[[Alfred Bossom]], Suurbritannia poliitik ja USA arhitekt (1881–1965)
*[[Lea Boston]], eesti arstiteadlane ja pediaater (1929–2017)
*[[Ralph Boston]], Ameerika Ühendriikide kaugushüppaja (1939–2023)
*[[Barry Bostwick]], Ameerika Ühendriikide koomik ning filmi- ja telenäitleja (1945–)  
*[[Paul Bosvelt]], hollandi jalgpallur (1970–)

==Boš==
*[[Predrag Bošković]], Montenegro poliitik (1972–)
*[[Marko Bošnjak]], Sloveenia jurist (1974–)

==Boz==
*[[Tyler Bozak]], Kanada jäähokimängija (1986–) 
*[[Oliver Bozanic]], Austraalia jalgpallur (1989–) 
*[[Bekir Bozdağ]], Türgi teoloog, jurist ja poliitik (1965–)
*[[Solomon Bozeman]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1987–) 
*[[François Bozizé]], Kesk-Aafrika Vabariigi poliitik (1946–)
*[[Volkan Bozkır]], Türgi diplomaat ja poliitik (1950–)

==Bož==
*[[Dobri Božilov]], Bulgaaria poliitik (1884–1945)
*[[Davor Božinović]], Horvaatia poliitik ja diplomaat (1961–) 
*[[Nevena Božović]], serbia laulja ja laulukirjutaja (1994–) 

==Bot==
*[[Elīna Ieva Bota]], Läti kelgusõitja (2000–) 
*[[Fernando Botero]], Colombia maalikunstnik ja skulptor (1932–2023) 
*[[Guillermo Botero]], Colombia jurist ja poliitik (1948–) 
*[[Hristo Botev]], bulgaaria luuletaja ja vabadusvõitleja (1848–1876)
*[[Kuno-Hans von Both]], Saksamaa sõjaväelane (1884–1955)
*[[Pieter Willem Botha]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1916–2006)
*[[Pik Botha]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja diplomaat (1932–2018)
*[[Walther Bothe]], saksa tuumafüüsik (1891–1957)
*[[Jay Bothroyd]], Inglismaa jalgpallur (1982–) 
*[[Alberto Botía]], hispaania jalgpallur (1989–) 
*[[Sergei Botkin]], vene arst (1832–1889)
*[[Sven Botman]], hollandi jalgpallur (2000–) 
*[[Olga Botner]], Taani ja Rootsi füüsik (1953–)
*[[Vladimir Botškarjov]], Nõukogude Liidu diplomaat (1909–1941)
*[[Valtteri Bottas]], soome vormelisõitja (1989–)
*[[Sandro Botticelli]], itaalia kunstnik (1445–1510) 
*[[Philipp von dem Bottlenberg]], Rēzekne foogt 16. sajandil
*[[Wilhelm von Bottelnberg]], Liivi ordu rüütelvend (suri 1560)
*[[Mihhail Botvinnik]], juudi päritolu Nõukogude Liidu maletaja (1911–1995)
*[[Mihhail Botvinov]], Austria murdmaasuusataja (1967–)

==Bou==
*[[Ayyoub Bouaddi]], Maroko jalgpallur (2007–) 
*[[Evan Bouchard]], Kanada jäähokimängija (1999–)
*[[François Boucher]], prantsuse kunstnik (1703–1770) 
*[[Hamid Bouchnak]], Maroko raï laulja (1969–) 
*[[Hicham Boudaoui]], Alžeeria jalgpallur (1999–) 
*[[Boudicca]], ikeenide kuninganna
*[[Jean Louis Émile Boudier]], prantsuse mükoloog (1828–1920)
*[[Jacques-Olivier Boudon]], prantsuse ajaloolane (1962–)
*[[Sofiane Boufal]], Maroko jalgpallur (1993–)
*[[Bryan Bouffier]], Prantsusmaa rallisõitja (1978–) 
*[[Louis Antoine de Bougainville]], prantsuse admiral ja meresõitja (1729–1811)
*[[Paul Bouissac]], Kanada semiootik (1934–)
*[[Benjamin Boukpeti]], Togo aerutaja (1981–) 
*[[Khalid Boulahrouz]], Hollandi jalgpallur (1981–)
*[[Brahim Boulami]], Maroko kergejõustiklane (1972–)
*[[Georges Boulanger|Georges Ernest Jean Marie Boulanger]], prantsuse kindral ja poliitik (1837–1891)
*[[Nadia Boulanger]], prantsuse organist, pedagoog ja helilooja (1887–1979) 
*[[Sákis Boulás]], kreeka laulja ja näitleja (1954–2014)
*[[George Albert Boulenger]], Briti bioloog (1858–1937) 
*[[Pierre Boulez]], prantsuse helilooja ja dirigent (1925–2016)
*[[Pierre Boulle]], prantsuse kirjanik (1912–1994)
*[[Éric Boullier]], prantsuse motosprditegelane (1973–)
*[[Wilfred Bouma]], hollandi jalgpallur (1978)
*[[Katie Bouman]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (1989–)
*[[Yassine Bounou]], Maroko jalgpallur (1991–)  
*[[Bouasone Bouphavanh]], [[Laos]]e poliitik (1954–)
*[[Carole Bouquet]], prantsuse näitleja (1957–)
*[[Aaron Boupendza]], Gaboni jalgpallur (1996–2025)
*[[Charles de Bourbon (Naundorff)|Charles de Bourbon]], Prantsusmaa trooninõudleja (1929–2008) 
*[[Jacques Bourboulon]], prantsuse fotograaf (1946–)
*[[Anthony Bourdain]], USA tippkokk, telesaatejuht ja kirjanik (1956–2018)
*[[Sébastien Bourdais]], prantsuse Vormel 1 sõitja
*[[Pierre Bourdieu]], prantsuse sotsioloog (1930–2002) 
*[[Benjamin Bourdon]], prantsuse psühholoog (1860–1943)
*[[Eugène Bourdon]], prantsuse kellassepp ja leiutaja (1808–1884) 
*[[Rob Bourdon]], Ameerika Ühendriikide muusik (1979–)
*[[Hubert Bourdot]], prantsuse mükoloog (1861–1937) 
*[[Jean Bourgain]], Belgia matemaatik (1954–)
*[[Léon Bourgeois]], Prantsusmaa riigimees (1851–1925)
*[[Louise Bourgeois]], prantsuse päritolu USA maalikunstnik ja skulptor (1911–2010)
*[[Paul Bourget]], prantsuse kirjanik ja kriitik (1852–1935)
*[[Habib Bourguiba]], Tuneesia president (1903–2000)
*[[Clifford Bourland]], USA kergejõustiklane (1921–2018)
*[[James Bourne]], Briti laulja ja kitarrist (sündinud 1983) 
*[[August Bournonville]], Taani ballettmeister ja koreograaf (1805–1879)
*[[Chris Bourque]], USA jäähokimängija (1986–) 
*[[Ernst Boustedt]], Eestimaa arhitekt ja insener (1887–1931)
*[[Charles du Bouzet]] 
*[[Abdelaziz Bouteflika]], Alžeeria poliitik, riigi president aastatel 1999–2019 (1937–2021)
*[[Safy Boutella]], Alžeeria džässmuusik (1950–)
*[[Dési Bouterse]], Suriname poliitik ja sõjaväelane (1945–2024)
*[[Boutros Boutros-Ghali]], Egiptuse diplomaat (1922–2016)
*[[Pierre Bouvier]], Kanada laulja (1979–)

==Bov==
*[[Emmanuel Bove]], prantsuse kirjanik (1898–1945) 
*[[Andrew Bovell]], Austraalia näitekirjanik, dramaturg ja stsenarist (1962–) 
*[[Dietrich Boven]], Toolse foogt 16. sajandil
*[[Daniel Bovet]], Šveitsi päritolu Itaalia farmakoloog (1907–1992)
*[[François de Bovet]], prantsuse piiskop (1745–1838)
*[[Aleksander Bovin]], vene ajakirjanik (1930–2004)

==Bow==
*[[Andrea Bowen]], USA näitleja (1990–)
*[[Alan Bowen]], teadusloolane
*[[Jarrod Bowen]], inglise jalgpallur (1996–) 
*[[Norman Levi Bowen]], Kanada geoloog (1887–1956)
*[[Stephen Bowen]], Ameerika Ühendriikide mereväelane ja NASA astronaut (1964–)
*[[Kenneth Bowersox]], Ameerika Ühendriikide mereväelane ja NASA astronaut (1956–)
*[[Elizabeth Bowes-Lyon]], kuningas [[George VI]] abikaasa (1900–2002)
*[[David Bowie]], inglise laulja (1947–2016) 
*[[Tori Bowie]], USA jooksja (1990–2023)
*[[John Bowlby]], Briti psühholoog, psühhiaater ja psühhoanalüütik (1907–1990)

==Box==
*[[Bruce Boxleitner]], USA filminäitleja (1950–)

==Boy==
*[[Renate Boy]], saksa kuulitõukaja (1939–2023)
*[[Lombardo Boyar]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja räppar (1973–) 
*[[William Boyce]], inglise organist ja helilooja (1711–1779)
*[[Zach Boychuk]], Kanada jäähokimängija (1989–)
*[[Dustin Boyd]], Kanada-Kasahstani jäähokimängija (1986–) 
*[[James Boyd]], USA poksija (1930–1997)
*[[John Boyd Orr]], šoti õpetaja, arst, bioloog ja poliitik (1880–1971) 
*[[Richard Boyd]], ameerika filosoof (1942–2021) 
*[[Travis Boyd]], USA jäähokimängija (1993–)
*[[William Boyd]], Suurbritannia kirjanik ja stsenarist (1952–)
*[[Karin Boye]], rootsi kirjanik (1900–1941)
*[[Lucas Boyé]], Argentina jalgpallur (1996–) 
*[[Mame Madior Boye]], Senegali poliitik (1940–) 
*[[John Boyega]], Suurbritannia näitleja ja produtsent (1992–)
*[[Earl Boykins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1976–) 
*[[Lynn Boylan]], Iirimaa poliitik (1976–) 
*[[Brian Boyle]], USA jäähokimängija (1984–) 
*[[Danny Boyle]], inglise lavastaja (1956–)
*[[Robert Boyle]], iiri keemik ja füüsik (1627–1691)
*[[Susan Boyle]], Briti laulja (1961–)
*[[Willard Boyle]], Kanada füüsik (1924–2011)
*[[John Boyne]], iiri romaanikirjanik (1971–) 
*[[John Boyne (kunstnik)|John Boyne]], akvarellist (umbes 1750 – 1810) 
*[[Audun Boysen]], norra jooksja (1929–2000)

[[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Bo, Biograafiad]]</text>
      <sha1>cs4ukxanndv6i1zjyyvy002p5ra1mt9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Biograafiad (Pr)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>601347</id>
    <revision>
      <id>7204235</id>
      <parentid>7187867</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T10:17:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Avjoska</username>
        <id>1538</id>
      </contributor>
      <comment>/* Pre */</comment>
      <origin>7204235</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18280" sha1="p9rwshtxkocvdrndxuxejnfg6p6c50l" xml:space="preserve">{{BiograafiadIndeks}}

'''Biograafiad (Pr)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega &quot;Pr&quot;.

==Pra==
*[[Ravindra Prabhat]], India kirjanik ja teadlane (1969–)
*[[Imanol Pradales]], baski päritolu Hispaania poliitik, sotsioloog, ülikooli õppejõud ja poliitik (1975–) 
*[[Benjamín Prado]], hispaania kirjanik (1961–) 
*[[Michael Praed]], Briti näitleja (1960–)
*[[Dennis Praet]], Belgia jalgpallur (1994–) 
*[[Robert Prager]], sakslasest söekaevur USA-s (1886–1918)
*[[Friedrich Praggi]], Eesti kohtunik (1899–1961)
*[[Jaan Praggi]], eesti põllumajandusteadlane (1933–)
*[[Õie Praggi]], eesti põllumajandusteadlane (1932–)
*[[Rameshbabu Praggnanandhaa]], India maletaja (2005–)
*[[Uudo Pragi]], eesti geograaf (1941–2015)
*[[Mstislav Viktorovitš Prahhov]] (sündinud 1840)
*[[Prak Sokhonn]], Kambodža poliitik (1954–) 
*[[Vadzim Prakopjeŭ]], Valgevene poliitaktivst (1971–)
*[[Alfred Praks]], eesti maadleja (1902–1998)
*[[Hannes Praks]], eesti sisearhitekt (1973–) 
*[[Helmut Praks]], eesti poksija (1917–1992)
*[[Jaan Praks]], eesti loomaarstiteadlane (1938–)
*[[Lea Praks]], eesti arstiteadlane (1934–2024) 
*[[Slobodan Praljak]], [[bosnia horvaadid|Bosnia horvaadist]] sõjaväelane (kindral), insener, telerežissöör ja ettevõtja (1945–2017) 
*[[Silver Pramann]], eesti pedagoog ja haridusjuht (1972–) 
*[[Don Pramudwinai]], Tai diplomaat ja poliitik (1950–) 
*[[Pran]], India näitleja (1920–2013)
*[[Jacob Pranck]], Eesti füüsik (17. sajand – 18. sajand)
*[[Gediminas Pranckūnas]], leedu teatri- ja filminäitleja, teatrilavastaja (1944–2015)  
*[[Cesare Prandelli]], Itaalia jalgpallitreener (1957–) 
*[[Margus Prangel]], eesti näitleja (1974–)
*[[Tarmo Prangel]], eesti näitleja (1977–) 
*[[Manfred Pranger]], Austria mäesuusataja (1978–)
*[[Rein Prank]], eesti matemaatik ja arvutiteadlane (1949–2024) 
*[[Siim Prank]], eesti õpetaja ja karikaturist (1953–2025) 
*[[Andres Pranspill]], eesti ajakirjanik ja literaat (1887–1968)
*[[Dmitri Prants]], Eesti fotograaf ja kergejõustiklane (1922–2018) 
*[[Hendrik Prants]], eesti ajakirjanik ja ajaloolane (1858–1932)
*[[Leonid Prants]], Eesti atmosfäärifüüsik (sündinud 1910)
*[[Rudolf Prants]], NSV Liidu sõjaväelane (1903–1972)
*[[Fernando Prass]], Brasiilia jalgpallur (1978–)
*[[Raman Pratasevitš]], valgevene ajakirjanik, blogija ja poliitaktivist (1995–)
*[[Terry Pratchett]], inglise kirjanik (1948–2015)
*[[Fabio Prates]], Brasiilia jalgpallur (1986–)
*[[Chris Pratt]], USA filminäitleja (1979–)
*[[Lox Pratt]], inglise näitleja (2012–) 
*[[Lucas Pratto]], Argentina jalgpallur (1988–) 
*[[Gunnar Klaus Prause]], saksa majandusteadlane (1960–) 
*[[Osvald Praust]], eesti insener (1929–2024) 
*[[Valdo Praust]], eesti küberneetik ja mõisate uurija (1970–) 
*[[Anatoli Pravdin]], Eesti keeleteadlane (1927–1969)
*[[Boriss Pravdin]], Eesti keeleteadlane (1887–1960)

==Pre==
*[[Ernesto Preatoni]], Itaalia ja Eesti ettevõtja (1942–) 
*[[Vladimir Prebilič]], Sloveenia poliitik (1974–) 
*[[Raúl Prebisch]], Argentina majandusteadlane (1901–1986)
*[[Johannes Precht]], Eesti metsateadlane ja metsandusajaloolane (1911–1995)
*[[Ángelo Preciado]], Ecuadori jalgpallur (1998–) 
*[[Cătălin Predoiu]], Rumeenia jurist ja poliitik (1968–) 
*[[Peep Pree]], eesti arst ja poliitik (1958–)
*[[Sirje Pree]], eesti psühholoog ja õpetaja (1957–2026)
*[[Ulla Preeden]], eesti geoloog ja Põlva maavanem (1980–) 
*[[Epp Preem]], eesti kunstiteadlane (1952–)
*[[Martti Preem]], eesti arhitekt (1949–)
*[[Raimund Preem]], eesti matemaatik ja füüsik (1918–1988)
*[[Karl Prees]], Eesti sõjaväelane (1893–1969)
*[[Jakob Prei]], Eesti sõjaväelane (1873–1954)
*[[Tõnu Prei]], Eesti ettevõtja ja ajakirjanik (1950–)
*[[Nikolai Preiman]], Eesti NSV riigitegelane (1933–2012)
*[[Viktor Preiman]], eesti sporditegelane ja treener (1924–2021)
*[[Kristaps Preipičs-Freibergs]], Eesti loomaarstiteadlane (1853–1932)
*[[Irina Preis]], Eesti tehnikateadlane (1966–)
*[[Sergei Preis]], Eesti keemik (1959–) 
*[[Mati Preitof]], eesti orienteeruja (1960–) 
*[[Carrie Prejean]], Ameerika Ühendriikide modell (1987–)
*[[Rick Prelinger]], Ameerika Ühendriikide arhivaar, kirjanik ja filmirežissöör (1953–)
*[[Ludwig Preller]], saksa filoloog (1809–1861)
*[[David Premack]], USA psühholoog (1925–2015) 
*[[Valdur Prenge]], eesti laulukirjutaja, laulja ja luuletaja, kitarrist ja klahvpillimängija, bändiliider (1951–2004)
*[[Victoria Prentis]], Suurbritannia poliitik (1971–) 
*[[Larissa Preobraženskaja]], tennisist ja tennisetreener (1929–2009)
*[[Olga Preobraženskaja]], vene balletitantsija ja balletipedagoog (1871–1962)
*[[Konstantin Preobraženski]], Nõukogude Liidu luureohvitser (1953–)
*[[Mihhail Preobraženski]], vene arhitekt (1854–1930) 
*[[Grigore Preoteasa]], Rumeenia riigitegelane (1915–1957) 
*[[Laura Prepon]], USA filminäitleja (1980–)
*[[Paula von Preradović]], Austria kirjanik (1887–1951)
*[[Anu Presjärv]], eesti näitleja (1962–1996)
*[[Micheline Presle]], prantsuse filminäitleja ja laulja (1922–2024)
*[[Elvis Presley]], USA laulja (1935–1977)
*[[Gladys Presley]], Elvis Presley ema (1912–1958)
*[[Jessie Garon Presley]] (1935), Elvis Presley kaksikvend 
*[[Lisa Marie Presley]], USA laulja (1968–2023)
*[[Priscilla Presley]] (1945–)
*[[Vernon Presley]], Elvis Presley isa (1916–1979)
*[[Endel Press]], eesti ujuja, veepallur, veepallitreener, spordiajakirjanik, -tegelane ja -ajaloolane (1929–1982) 
*[[Feliks Press]], Eesti maadleja (1969–)
*[[Gunnar Press]], eesti spordiajakirjanik (1957–)
*[[Irina Press]], vene kergejõustiklane (1939–2004)
*[[Kristjan Press]], eesti maadleja ja maadlustreener (1979–)
*[[Meelis Press]], eesti arhitekt ja sisearhitekt (1965–)
*[[Voldemar Press]], eesti maadlustreener (1949–)
*[[Senta Pressraud]], eesti raamatukogundustegelane (1917–1989)
*[[Douglas Preston]], Ameerika Ühendriikide publitsist ja kirjanik (1956–)
*[[Johnny Preston]], USA laulja (1939–2011)
*[[Donald Preziosi]], USA kunstiajaloolane (1941–)
*[[Gavin Pretor-Pinney]], Briti teaduskirjanik (?–)
*[[Franziska Preuss]], saksa laskesuusataja (1994–) 
*[[Otfried Preußler]], saksa kirjanik (1923–2013) 
*[[René Préval]], Haiti poliitik (1943–2017) 
*[[Peter Prevc]], sloveeni suusahüppaja (1992–) 
*[[Pantelís Prevelákis]], kreeka romaanikirjanik, poeet, esseist ja dramaturg (1909–1986) 
*[[Jacques Prévert]], prantsuse luuletaja (1900–1977)
*[[André Previn]], USA pianist, dirigent ja helilooja (1929–2019)
*[[Maxime Prévot]], Belgia poliitik (1978–)

==Pri==
*[[Karl Pribram]], neurobioloog (1919–2015)
*[[Carey Price]], Kanada jäähokimängija (1987–) 
*[[Katie Price]], inglise modell ja ettevõtja (1978–)
*[[Leontyne Price]], USA sopran (1927–)
*[[Ned Price]], Ameerika Ühendriikide poliitikanõunik ja endine luureametnik (1982–)
*[[Richard Price]], Briti moraalifilosoof (1723–1791)
*[[Tom Price]], USA arst ja poliitik (1954–)
*[[Vincent Price]], USA filminäitleja (1911–1993)
*[[Heinrich Alexander Pridik]], eesti filoloog (1864–1936)
*[[Gunārs Priede]], läti näitekirjanik (1928–2000)
*[[Andrejs Priedkalns]], läti arst ja poliitik (1873–1923)
*[[Günther Prien]], saksa mereväelane (allveelaevnik) (1908–1941)
*[[Graham Priest]], Briti filosoof (1948–)
*[[Jason Priestley]], USA näitleja (1969–) 
*[[Joseph Priestley]], inglise keemik (1733–1804)
*[[Luis Jorge Prieto]], argentina keeleteadlane ja semiootik (1926–1996)
*[[Ilya Prigogine]], vene päritolu Belgia keemik (1917–2003)
*[[Jevgeni Prigožin]], vene ärimees (1961–2023)
*[[Päikki Priha]], soome tekstiilikunstnik (sündinud 1948) 
*[[Andrei Prii]], eesti poliitik ja majandusjuht (1938–2022) 
*[[Asso Prii]], eesti ühiskonnategelane (1986–)
*[[Jaanis Prii]]
*[[Merle Prii]], eesti õpetaja ja giid (1971–) 
*[[Uno Prii]], eesti päritolu Kanada arhitekt (1924–2000)
*[[Aivar Priidel]], eesti endine jalgpallur (1977–) 
*[[Endel Priidel]], eesti kirjandusloolane, toimetaja ja tõlkija (1932–2021)
*[[Ketlin Priilinn]], eesti kirjanik ja tõlkija (1982–) 
*[[Oskar Priilinn]], eesti bioloog (1926–2012) 
*[[Ivo Priiman]], eesti arhitekt (1940–1989) 
*[[Reet Priiman]], eesti keemik, loodusteaduste õppejõud (1939–)
*[[Ilmar Priimets]], eesti alpinist (1935–2018)
*[[Jaan Priimägi]], Eesti kohtunik (1885–1965)
*[[Linnar Priimägi]], eesti kunstiteadlane, kriitik ja luuletaja (1954–)
*[[Ljudmilla Priimägi]], Eesti arstiteadlane ja viroloog (1937–)
*[[Sirje Priimägi]], eesti pedagoogikateadlane (1953–2003)
*[[Tristan Priimägi]], eesti filmikriitik (1976–) 
*[[Sten Priinits]], eesti vehkleja (1987–)
*[[Aleksandar Prijović]], serbia jalgpallur (1990–) 
*[[Martin Prikask]], eesti vaimulik (1877–1942)
*[[Aleksander Prikk]], eesti õpetaja ja treener (1927–2015)
*[[Arvi Prikk]], eesti tehnikateadlane (1936–2019) 
*[[Ilmar Prikk]], eesti agronoom ja haldusjuht (1928–1979)  
*[[Kaiu Prikk]], eesti arstiteadlane ja pulmonoloog (1966–)
*[[Kristjan Prikk]], Eesti riigiametnik (1977–) 
*[[Elisa Priks]], eesti kommunistlik poliitik (1890–1943)
*[[Kristjan Priks]], eesti muusik, löökpillimängija (1977–) 
*[[Priidu Priks]], Eesti energeetik ja poliitik (1937–) 
*[[Saima Priks]], eesti moe- ja tekstiilikunstnik (1947–) 
*[[Zahhar Prilepin]], vene kirjanik, publitsist ja poliitik (1975–)
*[[Külli Prillop]], eesti keeleteadlane (1974–) 
*[[Priit Prillup]], eesti näitleja (1909–1986)
*[[Aleksander Prima]], eesti aiandusspetsialist (1906–1983)
*[[Carl Prima]], eesti arst (1892–1941)
*[[Tõnu Prima]], eesti vaimulik (1902–1992)
*[[Jevgeni Primakov]], vene poliitik ja diplomaat (1929–2015)
*[[Mārtiņš Prīmanis]], läti keemik ja Läti Ülikooli rektor (1878–1950)
*[[Raúl Francisco Primatesta]], Argentina katoliku piiskop
*[[Zoran Primorac]], horvaadi lauatennisist (1969–)
*[[Alice Prin]], prantsuse laulja, kunstnik (1901–1953)
*[[Prince (laulja)|Prince]], USA laulja ja näitleja (1958–2016)
*[[Derek Prince]], nelipühijutlustaja (1915–2003)
*[[Michael Prince]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1922–2000)
*[[Shane Prince]], USA jäähokimängija (1992–)
*[[Tayshaun Prince]], USA korvpallur (1980–) 
*[[Bert Pringi]], eesti laulja (1976–)
*[[Olaf Prinits]], eesti matemaatikadidaktik (1924–2006)
*[[Karl Prinkman]], eesti keemik ja pedagoogikateadlane (1903–1992) 
*[[Igor Prins]], eesti jalgpallitreener (1966–)
*[[Stanislav Prins]], Eesti jalgpallur (1988–)
*[[Jaak Prints]], eesti näitleja (1981–)
*[[Kairi Prints]], eesti ajakirjanik ja kirjanduskriitik
*[[Johann Printz]], Eesti vaimulik (suri 1657)
*[[Arthur Prior]], Uus-Meremaa päritolu filosoof (1914–1969)
*[[Marika Priske]], Eesti riigiametnik (1966–)
*[[Anatoli Pristavkin]], vene kirjanik (1931–2008)
*[[Luke Pritchard]], Briti muusik (1985–)
*[[Alex Pritchard]], Inglismaa jalgpallur (1993–) 
*[[Michael S. Pritchard]], USA eetik
*[[Prithvi|Prithvi Bir Bikram Shah]], Nepali kuningas (1875–1911)
*[[Laura Prits]], eesti laulja (1993–)
*[[Õie Pritson]], eesti kondiiter (1956–) 
*[[Nelli Privalova]], Eesti poliitik ja ajakirjanik (1945–)

==Prj==
*[[Illarion Prjanišnikov]], vene maalikunstnik ja kunstipedagoog (1840–1894) 

==Pro==
*[[Probus]]
*[[Dzianis Procharaŭ]], Valgevene sõjaväelane (1971–)
*[[Alena Procházková]], Slovakkia murdmaasuusataja (1984–)
*[[Giorgio Prodi]], itaalia arstiteadlane, onkoloog ja semiootik (1928–1987)
*[[Romano Prodi]], Itaalia ja Euroopa Liidu poliitik (1939–)
*[[Prodikos]], vanakreeka filosoof (5.–4. sajand eKr)
*[[Toše Proeski]], makedoonia laulja (1981–2007)
*[[Albert Leopold von Proffen]], baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (viitseadmiral) (1812–1893) 
*[[Eduard Profittlich]], Eesti katoliku piiskop (1889–1942)
*[[John Profumo]], Briti poliitik (1915–2006)
*[[Žanna Prohhorenko]], nõukogude ja vene teatri- ja filminäitleja (1940—2011)
*[[Nikolai Prohhorkin]], vene jäähokimängija (1993–) 
*[[Aleksandr Prohhorov]], vene füüsik (1916–2002)
*[[Mihhail Prohhorov]], Venemaa ärimees (1965–)
*[[Sergei Prohhorov]], Eesti fagotimängija, dirigent, helilooja ja muusikapedagoog (1909–1985)
*[[Irina Prohhorova]], vene kirjandusteadlane ja kirjastaja (1956–)
*[[Martin Prokop]], Tšehhi rallisõitja (1982–) 
*[[Jeļena Prokopčuka]], läti pikamaajooksja (1976–)
*[[Denõss Prokopenko]], Ukraina sõjaväelane (1991–)
*[[Georgi Prokopenko]], Nõukogude Liidu ujuja, kes oli spetsialiseerunud rinnuliujujaks (1937–2021)
*[[Juri Prokopjev]], Jakuudi ANSV parteitegelane ja Sahha poliitik (1932–2003)
*[[Sergei Prokudin-Gorski]], vene keemik ja fotograaf (1863–1944)
*[[Aleksei Prokurorov]], vene murdmaasuusataja (1964–2008)
*[[Quincy Promes]], Hollandi jalgpallur (1992–) 
*[[Aleksander Promet]], eesti maalikunstnik (1879–1938)
*[[Lilli Promet]], eesti kirjanik (1922–2007)
*[[Promille Promille]], eesti lauljatar ja multimeedia arvutigraafik (1981–)
*[[Toivo Promm]], Eesti poliitik (1964–)
*[[Vladimir Pronitšev]], Venemaa sõjaväelane (1953–)
*[[Vassili Prontšištšev]], vene polaaruurija ja mereohvitser (1702–1736)
*[[Ivi Proos]], eesti majandusteadlane ja sotsioloog (1948–)
*[[Margus Proos]], eesti alpinist ja ärijuht (1962–)
*[[Mati Proos]], eesti korvpallikohtunik (1958–) 
*[[Peeter Proos]], eesti muusik (1983–)
*[[Taimi Proos]], eesti arst (1915–2003)
*[[Hendrik Proosa]], eesti alpinist (1983–)
*[[Valter Proosa]], Eesti sõjaväelane (1895–1944)
*[[Ilmar Prooso]], eesti fotograaf (1917–1987) 
*[[Priidik Prooso]], eesti baptisti vaimulik (1877–1952)
*[[Jakob Proovel]], eesti maadleja, treener ja kohtunik (1944–)
*[[Toomas Proovel]], eesti maadleja ja treener (1973–)
*[[Emmelie Prophète]], Haiti kirjanik ja diplomaat (1971–) 
*[[Vladimir Propp]], Vene õpetlane (1895–1970)
*[[Ain Prosa]], eesti näitleja ja lavastaja (1967–)
*[[Albert Prosa]], eesti jalgpallur (1990–) 
*[[Lavr Proskurjakov]], vene sillaehitusinsener ja ehitusmehaanikateadlane (1858–1926) 
*[[Alain Prost]], prantsuse vormelisõitja (1955–)
*[[Jaak Prozes]] (1965–) 
*[[Galina Prozumenštšikova]], Nõukogude Liidu ujuja (1948–2015)
*[[Protagoras]], vanakreeka filosoof (5. sajand eKr)
*[[Nikolai Protassov]], Venemaa sõjaväelane ja riigiametnik (1798–1855)
*[[Aleksandr Protopopov]], Venemaa Keisririigi poliitik (1868–1918)
*[[Nikolai Protopopov]], Eesti õigeusu vaimulik (1844–1924)
*[[Joseph Louis Proust]], prantsuse keemik (1754–1826)
*[[Marcel Proust]], prantsuse kirjanik 
*[[Konstantin Provalov]], Venemaa diplomaat (1949–2021)
*[[Paul Provenza]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (1957–)
*[[Ruslan Provodnikov]], mansi rahvusest Venemaa poksija (1984–)
*[[Ivan Provorov]], vene jäähokimängija (1997–) 
*[[Alf Prøysen]], norra kirjanik ja rahvapillimuusik (1914–1970)

==Prš==
*[[Dado Pršo]], horvaadi jalgpallur

==Prz==
*[[Dawid Przepiórka]], poola maletegelane (1880–1940)
*[[Wacław Przesmycki]], Poola diplomaat (1891–1973)
*[[Stefan Przeździecki]], Poola diplomaat (1879–1932) 
*[[Mateusz Przybylko]], Saksamaa kõrgushüppaja (1992–) 
*[[Marcin Przybyłowicz]], poola helilooja (1985–)

==Prž==
*[[Nikolai Prževalski]], Venemaa maadeavastaja ja geograaf (1839–1888)

==Pru==
*[[Nelson Prudêncio]], Brasiilia kolmikhüppaja (1944–2012)
*[[Sully Prudhomme]], prantsuse kirjanik (1839–1907)
*[[Georges Prud'Homme]], Kanada poksija (1898–1978)
*[[Pierre-Paul Prud'hon]], prantsuse kunstnik (1758–1823)
*[[Vadim Prudnikov]], Läti alpinist 
*[[Svetlana Prudnikova]], Serbia maletaja (1967–)
*[[Vladimiras Prudnikovas]], Leedu ooperisolist (1946–) 
*[[Aarne Pruks]], eesti keemik (1949–2021) 
*[[Peep Pruks]], eesti õigusteadlane (1963–) 
*[[Dumitru Prunariu]], Rumeenia kosmonaut, insener ja diplomaat (1952–)
*[[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (1943–) 
*[[Heino Prunsvelt]], eesti disainer ja karikaturist (1960–) 
*[[Lea Prunsvelt]], eesti alpinist (1931–2020)
*[[Ilja Prussikin]], vene muusik (1985–) 
*[[Ester Pruuden]], õenduse eestseisja (1972–)
*[[Juhan Pruuden]], eesti tehnikateadlane (1936–2020) 
*[[Salme Pruuden]], eesti õpetaja 
*[[August Pruuel]], Vabadussõja veteran (1900–2004)
*[[Danel Pruul]] (1840–1912)  
*[[Hans Pruul]], eesti bibliofiil (1875–1948)
*[[Kajar Pruul]], eesti kirjandusteadlane ja tõlkija
*[[Vassili Pruul]], eesti relvasepp (1890–1939)
*[[Külvi Pruuli]], eesti keeleteadlane (1942–) 
*[[Tiit Pruuli]], Eesti ärimees ja endine poliitik (1965–)
*[[Jaan Pruulmann]], eesti füüsik ja infotehnoloog (1954–) 
*[[Pille Pruulmann-Vengerfeldt]], eesti sotsiaalteadlane ja meediauurija (1978–)
*[[Joosep Pruun]], Eesti sõjaväelane (suri 1979)
*[[Leonhard Pruun]], Eesti politseinik (1894–1942)
*[[Leonhard Pruunmaa]], Eesti politseinik (1894–1942)
*[[Chris Pruunsild]], eesti arstiteadlane, pediaater ja reumatoloog (1969–)
*[[Parvel Pruunsild]], eesti ettevõtja (1969–)

==Prõ==
*[[Anastassija Prõhhodko]], ukraina levilaulja (1987–)
*[[Marija Prõmatšenko]], ukraina maalikunstnik (1909–1997)
*[[Vadõm Prõstaiko]], Ukraina diplomaat (1970–)
*[[Natalija Prõštšepa]], ukraina kergejõustiklane (1994–) 
*[[Juri Prõtkov]], vene multifilmide lavastaja ja kunstnik (1920–2011)

==Prä==
*[[Rait Prääts]], eesti klaasikunstnik (1952–)

==Prö==
*[[Grischa Prömel]], Saksamaa jalgpallur (1995–) 
*[[Eduard Prööm]], eesti kergejõustiklane (1909–1944)

==Prü==
*[[Aivo Prükk]], eesti vaimulik (1972–)
*[[Tiina Prükk]], eesti arstiteadlane ja infektsionist (1948–) 
*[[Paul-Egon Prüller]], eesti füüsik ja geofüüsik (1905–1979)

==Pry==
*[[Roman Prymula]], Tšehhi arst-epidemioloog, maletaja ja poliitik (1964–) 
*[[Karen Pryor]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, käitumispsühholoog, mereloomade bioloog ja loomatreener (1932–2025)
*[[Arthur Prysock]], USA džässlaulja (1929–1997)

[[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Pr, Biograafiad]]</text>
      <sha1>p9rwshtxkocvdrndxuxejnfg6p6c50l</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Humpolec</title>
    <ns>0</ns>
    <id>608948</id>
    <revision>
      <id>7204185</id>
      <parentid>5985182</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T07:18:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7204185</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1165" sha1="nwbd3yej0pi8gqgorp90aosegh6a8e5" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Humpolec
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Humpolec
|  nimi2_keel = saksa | nimi2 = Humpoletz
|  pilt = Püha Nikolause kirik Humpolecis.jpg
|  pildiallkiri = Püha Nikolause kirik ja Horní náměstí väljak Humpolecis
|  lipp = Humpolec_flag.gif
|  lipu_link = [[Humpoleci lipp]]
|  vapp = Humpolec_znak.svg
|  vapi_link = [[Humpoleci vapp]]
|  pindala =  
|  elanikke = 
|  asendikaart = Tšehhi  
}}
'''Humpolec''' ([[saksa keel]]es ''Humpoletz'') on linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Pelhřimovi ringkond|Pelhřimovi ringkonnas]]. Humpolec asub [[Pelhřimov]]ist ligi 16 km kirdes ja [[Jihlava]]st umbes 23 km loodes.

Humpolec asub merepinnast 527 meetri kõrgusel.&lt;ref&gt;[https://www.mistopisy.cz/pruvodce/obec/8734/humpolec/historie/ Humpolec] Místopisný průvodce po České Republice&lt;/ref&gt;

Humpoleci on esmamainitud [[1178]]. aastal, linnaõigused sai [[1807]]. aastal.&lt;ref&gt;[http://infohumpolec.cz/infocentrum/historie/historie.html Historie] Městské kulturní a informační středisko Humpolec&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Tšehhi linnad]]
[[Kategooria:Vysočina maakond]]</text>
      <sha1>nwbd3yej0pi8gqgorp90aosegh6a8e5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Maksim Galkin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>618066</id>
    <revision>
      <id>7204068</id>
      <parentid>6557900</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T23:47:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Teomees</username>
        <id>97479</id>
      </contributor>
      <origin>7204068</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11570" sha1="es1r6i67vwhi2jfw3ezqze1ummetfyq" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=aprill}}
[[Fail:Максим Галкин на Laima Rendez Vous Jurmala 2017.jpg|pisi|Maksim Galkin 2017. aastal [[Jurmala]]s]]
[[Fail:Максим Галкин. Иерусалим.jpg|pisi|Maksim Galkin [[Jeruusalemm]]as 2024. aastal]]
'''Maksim Aleksandrovitš Galkin''' ([[vene keel]]es Максим Александрович Галкин; sündinud [[18. juuni]]l [[1976]]) on vene-juudi päritolu [[Venemaa]] näitleja, laulja, estraadiartist, humorist, telesaatejuht ja kolumnist. Ta on laulja [[Alla Pugatšova]] abikaasa.

== Perekond ja haridus ==
Tema isa Aleksandr (1935–2002), [[rahvus]]elt [[venelane]], oli sõjaväelane ([[kindralmajor]]) 1983. aastast ning  aastatel 1998–2000 Venemaa [[Riigiduuma]] saadik. Ema Natalja (1941–2004) oli [[geofüüsik]], füüsika- ja matemaatikateaduste kandidaat, rahvuselt [[juut]].&lt;ref&gt; Галкин Максим Александрович. Вести.Ru (7 июля 2009).&lt;/ref&gt; Tema vanem vend on Dmitri Galkin (sündinud 1964), on endine sõjaväelane ja produtsent, tegeleb ettevõtlusega. 

Varases lapsepõlves elas Maksim [[Saksa DV]]-s. Kui Maksim oli seitsmeaastane, suunati tema vanemad [[Odessa]]sse, kus ta käis koolis esimesed 3 klassi. Seejärel asus pere ümber [[Burjaatia]]sse, kus Maksim õppis kuni viienda klassini [[Ulan-Ude]] koolis nr 5. Perekond elas sõjaväelinnakeses, mis asub 200 km kaugusel [[Baikal]]i järvest.

Maksimi näitlejaanne avaldus varakult, kui ta esines paljudes koolinäidendites ning hakkas parodeerima oma kaasõpilasi, õpetajaid ja isegi kooli direktorit.
Juba 6. klassis toimus Galkini esimene esinemine: ta korraldas nukuetenduse, kus rääkis eri tegelaste rolle eri häältega.

1993 lõpetas Galkin Moskva gümnaasiumi nr 1543. Seejärel õppis Venemaa Riiklikus Humanitaarülikoolis lingvistikat ja lõpetas ülikooli 1998. Seejärel astus ta [[magistratuur]]i, kus töötas oma doktoritöö kallal. Selle teema hõlmas [[Johann Wolfgang von Goethe]] värsstragöödia &quot;[[Faust]]&quot; venekeelsete tõlgete uurimist ja nende stiililiste erinevuste analüüsi. 2009. aastal lahkus Galkin magistratuurist.&lt;ref&gt;[https://ngs.ru/text/culture/2015/03/25/69484601/ Максим Галкин: о чём шутить сегодня] Дата обращения: 5 мая 2020&lt;/ref&gt;

== Loominguline töö ==
Tema näitlejadebüüt toimus aprillis 1994, kui ta esines Moskva Riikliku Ülikooli näidendis «Фонтаны любви к ближнему». Juunis 1994 osales ta Moskva Riikliku Estraaditeatri meelelahutusprogrammis, kus ta parodeeris poliitikute [[Boriss Jeltsin]]i ja [[Vladimir Žirinovski]] kõnesid. Sellest algas tema tähelend artistina. Tollane tipphumorist [[Mihhail Zadornov]] nimetas Galkinit oma mantlipärijaks.&lt;ref name=&quot;galkin&quot; /&gt;

Juulis 2001 toimus Galkini esimene soolokontsert festivalil &quot;Slavjanski bazar b Vitebske&quot; («Славянский базар в Витебске»). Oktoobris 2001 proovis ta end uuel alal – hakkas laulma. Tema esimene esinemine lauljana oli duett koos [[Alla Pugatšova]]ga – laul «Будь или не будь». Sellest ajast esineb ta pidevalt Venemaa kontserdilavadel ja telekanalites.

Galkin on juhtinud telemänge, talendisaateid, tõsielusaateid, uusaastakavu ja muusikafestivale, mõnel korral ka tandemina koos Alla Pugatšova, [[Nikolai Baskov]]i, [[Volodõmõr Zelenskõi]] ja [[Filipp Kirkorov]]iga. Detsembris 2000 juhtis Galkin telesaadet, millega tähistati humorist [[Gennadi Hazanov]]i 55. sünnipäeva. 

Veebruarist 2001 kuni septembrini 2008 juhtis Galkin telemängu &quot;[[Kes tahab saada miljonäriks?]]&quot;.&lt;ref name=&quot;galkin&quot;&gt;[https://www.wmj.ru/stars/maksim-galkin Максим Галкин (Maksim Galkin)] Дата обращения: 1 сентября 2023.&lt;/ref&gt; Aastatel 2007–2008 oli ta koos Alla Pugatšovaga telekanali [[Pervõi Kanal]] projekti &quot;Kaks tähte&quot; teise hooaja kaassaatejuht. Ta oli ka Pervõi Kanali uusaastaprogrammide autor ja saatejuht.

2011. aastal juhtis ta koos Pugatšovaga telesaadet &quot;Утренняя почта&quot; Ukraina telekanalis &quot;Интер&quot;. 6. maist kuni juulini 2012 oli ta (koos [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga) Ukraina teleshow &quot;Рассмеши комика&quot; žüriiliige.

Aastatel 2001–2019 korraldas Galkin aeg-ajalt suuri soolokontserte, mis toimusid mitmel pool Venemaal, sealhulgas ka [[Moskva Kreml]]is ning mida kanti üle mitmetel telekanalitel.&lt;ref&gt;[https://www.kommersant.ru/doc/1793764 Что больше всего смотрели москвичи за последние 11 лет] Коммерсантъ (13 октября 2011)&lt;/ref&gt;

Galkin on mänginud mitmes filmis, dubleerinud multifilme ja osalenud reklaamides. 

Galkinil on oma kontod [[Instagram]]is ja [[YouTube]]'is, millel on üle 8 miljoni jälgija. 2020. aasta veebruaris käivitas Maxim Galkin oma YouTube'i kanali Life, kus ta postitab klippe oma ja oma laste elust.

2020. aasta mais postitas ta Instagrami video, mis parodeeris Venemaa presidendi [[Vladimir Putin]]i ja Moskva linnapea [[Sergei Sobjanin]]i osavõtul toimunud koroonaviiruse vastase võitluse teemalist kohtumist. Mitmed Venemaa meediaväljaanded, mis sellest paroodiast kirjutasid, kustutasid hiljem artiklid sellest sündmusest.&lt;ref&gt;[https://zona.media/news/2020/05/29/parodija The Bell: несколько изданий удалили материалы о пародии Галкина на совещание Путина с Собяниным] Медиазона. 29 мая 2020&lt;/ref&gt;

== Sotsiaal-poliitilised seisukohad ==
=== 2000–2021 ===
Aastal 2000 külastas ta [[Tšetšeenia]]t, kus esines Vene sõduritele.

Ta avaldas negatiivset arvamust &quot;homoseksuaalsuse propagandat&quot; keelustavate seaduste vastuvõtmise kohta, kuid ei pea ta samasooliste abielude ja lapsendamise legaliseerimist vajalikuks ühiskonna võimaliku negatiivse reaktsiooni tõttu.&lt;ref&gt;Максим Галкин поддержал супругу: «Усыновление детей геями я принять не могу…» Gay.ru (31 мая 2013)&lt;/ref&gt;

Ta nimetas 2012. aasta Venemaa föderaalseadust, mis keelab USA kodanikel Venemaa orbude lapsendamise, &quot;koletuseks&quot; ja &quot;küüniliseks&quot; ning lisas, et Venemaal on võimud nõukogude ajast saadik harjunud oma vigu ja väärtegusid mitte tunnistama, pidades seda nõrkuse märgiks.&lt;ref&gt;[https://aif.ru/society/law/291287 Максим Галкин: Запрет на усновление чудовищен] Аргументы и факты (27 декабря 2012)&lt;/ref&gt;

Aastatel 2012–2014 töötas Galkin ajalehe [[Komsomolskaja Pravda]] kolumnistina ning hinnates [[Jossif Stalin]]i isiksust ja tegevust, märkis, et Stalin oli &quot;verine diktaator, kes süstemaatiliselt ja suures ulatuses hävitas oma rahvast ning tema julmusi ei saa õigustada mingid tegelikud teened&quot;.

2012. aastal kritiseeris ta opositsioonipoliitikute [[Sergei Udaltsov]]i ja [[Aleksei Navalnõi]]d, kuid 2017. aasta septembris [[Meduza]]le antud intervjuus kiitis ta viimase panust korruptsioonivastases võitluses. 2020. aastal nimetas ta [[NTV]] (НТВ) telekanali saadet &quot;International Sawmill&quot;, milles saatejuht [[Tigran Keosajan]] arutles Aleksei Navalnõi ja tema mürgitamise katse üle, tellimusel valmistatud &quot;roppuseks&quot;, pärast mida Navalnõi tänas Galkinit toetuse eest.&lt;ref&gt;[https://www.fontanka.ru/2020/10/18/69508591/ Галкин, комментируя пост Навального, назвал «Международную пилораму» «похабенью» с «заказным шлаком»] fontanka.ru (18 октября 2020)&lt;/ref&gt;

2020. aastal parodeeris Galkin Ukraina presidenti [[Volodõmõr Zelenskõi]]d. Ta tegi nalja Zelenskõi &quot;viie olulise küsimuse&quot; üle, millele Ukraina elanikud pidid kohalikel valimistel vastama.  Peale seda kandis Ukraina kultuuri- ja infoministeerium ta Ukraina Julgeolekuteenistuse palvel riigi julgeolekut ohustavate isikute nimekirja.&lt;ref&gt;Минкульт Украины внес в черный список Максима Галкина. РИА Новости (4 ноября 2021)&lt;/ref&gt;

=== 2022–... ===
2022. aasta veebruaris võttis ta [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi vastu Ukrainasse]]: &quot;Sõjal ei ole mingit õigustust! Ei sõjale!&quot;.&lt;ref&gt;Пусть будет мир»: как известные люди и бизнесмены отреагировали на военные действия. Forbes.ru. Дата обращения: 1 апреля 2022&lt;/ref&gt; Aprillis kritiseeris ta Venemaa tegevust Ukrainas ja teatas Iisraeli kontsertidega teenitud raha osalisest ülekandmisest Ukraina pagulaste abistamise fondi. 

Pärast sõjavastaseid sõnavõtte kaotas ta kõik reklaamilepingud ja varasemad kontsertide kokkulepped Venemaal. Juunis 2022 eemaldati ta Ukraina riigi julgeolekut ohustavate isikute nimekirjast. 16. septembril 2022 lisas [[Venemaa justiitsministeerium]] ta &quot;välisagentide&quot; nimekirja, kuna ta &quot;saab Ukrainalt rahalist toetust poliitiliseks tegevuseks&quot;.&lt;ref&gt;[https://meduza.io/cards/maksim-galkin-teper-inoagent-kak-eto-izmenit-ego-sobstvennuyu-zhizn-i-zhizn-ally-pugachevoy-esli-vdrug-on-sobiraetsya-vypolnyat-vse-chto-trebuyut-vlasti-rf Максим Галкин теперь «иноагент». Как это изменит его собственную жизнь и жизнь Аллы Пугачевой] Meduza. Дата обращения: 4 февраля 2023&lt;/ref&gt;

2023. aasta oktoobri alguses, pärast [[Iisraeli-Ḩamāsi sõda|Ḩamāsi sissetungi Iisraeli]], võttis ta oma Instagrami lehel Iisraeli toetuseks sõna. Galkin ütles ka, et temal ja Pugatšoval on &quot;Euroopa passid&quot; ja võimalus &quot;elada probleemideta ühes 27-st imelisest tsiviliseeritud Euroopa riigist kasvõi homnepäev&quot;, kuid nad valisid Iisraeli, &quot;sest ma armastan seda riiki väga&quot; ja &quot;ei ole kaalunud isegi võimalust mujale lahkuda&quot;.&lt;ref&gt;[https://kp.ua/culture/a677710-halkin-zajavil-chto-oni-s-puhachevoj-hrazhdane-es-no-ostajutsja-zhit-v-izraile Галкин заявил, что они с Пугачевой граждане ЕС, но остаются жить в Израиле] Дата обращения: 21 ноября 2023&lt;/ref&gt; 

== Isiklikku ==
Pugatšova ja Galkin hakkasid kohtuma 2001. aastal, koos elavad nad alates 2005. aastast. Nad abiellusid 23. detsembril 2011 ja nende laulatus toimus novembris 2017 [[Moskva oblast]]is [[Odintsovo rajoon]]is Bušarino küla väikeses kirikus.&lt;ref&gt;[https://www.kp.ru/daily/26759.7/3789493/ Венчание Аллы Пугачевой и Максима Галкина: Снова жена] kp.ru. Архивировано 1 декабря 2017&lt;/ref&gt; Puatšova on oma mehest 27 aastat vanem.

18. septembril 2013 sünnitas surrogaatema kaksikud Jelizaveta (Liza) ja Garri, kelle Pugatšova ja Galkin lapsendasid. Alates septembrist 2020 kuni aastani 2022 õppisid lapsed Moskva 1. Gümnaasiumis (erakool, kus õppemaks on üle 4000 euro kuus). 

2022. aasta märtsis peale Venemaa sissetungi Ukrainasse lahkus ta koos naise ja lastega riigist [[Iisrael]]i [[Caesarea]] linna. Sama aasta mais teatas meedia, et perekond pani müüki oma villa Moskva lähedal Grjazi külas 10 miljoni dollariga.&lt;ref&gt;[Пугачева и Галкин выставили на продажу замок в Подмосковье за 10 млн долларов] Архивная копия от 5 мая 2022 на Wayback Machine&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Galkin, Maksim}}
[[Kategooria:Venemaa näitlejad]]
[[Kategooria:Venemaa lauljad]]
[[Kategooria:Sündinud 1976]]</text>
      <sha1>es1r6i67vwhi2jfw3ezqze1ummetfyq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Albaania-Türgi sõjad (1432–1479)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>618490</id>
    <revision>
      <id>7203831</id>
      <parentid>7203715</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T12:03:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Redaktor GLAM</username>
        <id>194823</id>
      </contributor>
      <comment>Better quality version of image</comment>
      <origin>7203831</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="44490" sha1="p93wmdp5s79tc3yco6ajv4iixq86o3o" xml:space="preserve">{{Toimeta|kuu=november|aasta=2021}}{{Viitamata|kuu=november|aasta=2021}}

{{Infokast sõjaline konflikt
| konflikt      = Albaania-Türgi sõjad (1432–1479)
| osa           = [[Osmanite sõjad Euroopas|Osmanite sõdadest Euroopas]]
| pilt          = Gjergj Kastrioti.jpg
| pildiallkiri  = [[Skanderbeg]]
| aeg           = 14. mai 1432 – 25. aprill 1479 (47 aastat)
| koht          = [[Albaania sandžak]], [[Serbia despootkond]]
| kaart         = 
| laiuskoord    = 
| pikkuskoord   = 
| kaardilaius   = 
| kaardiallkiri = 
| ala           = 
| tulemus       = 
| seis          = 
| osaline1      = [[Lezha liiga]]
| osaline2      = [[Osmanite riik]]
----
[[Veneetsia vabariik]]
[[Serbia despootkond]]
[[Valois-Anjou koda]]
[[Taranto vürstkond]]
| osaline3      = 
| väejuht1      = * [[Gjon Kastrioti]]
* [[Skanderbeg]]
----
* [[Vrana Konti]]
* [[Hamza Kastrioti]]
* [[Tanush Thopia]]
* [[Andrea Thopia]]
* [[Depë Zenebishi]] 1432–1436
* [[Gjergj Arianiti]]
* [[Moisi Golemi]]
* [[Lekë Dukagjini]]
* [[Ivan Crnojević]]
* [[Nikollë Gjergj Dukagjini]] 1432–1436
* [[Vladan Gjurica]]
* Marin Spani
* Muzaka Thopia
| väejuht2      = * [[Murad II]]
* [[Mehmed II]]
----
* [[Andrea Venier]]
* [[René (Anjou)]]
* [[Giovanni Antonio Orsini del Balzo]]
* [[Đurađ Branković]]
* [[Lazar Branković]]
* [[Mahmud Paşa Angelović]]
* Ali Paşa
* [[Koca Davud Paşa]]
* [[Balaban Paşa]]
* [[Moisi Golemi]] 1455-1456
* Tahip Paşa
* [[İshak Bey]] 1432–1436
* [[Ali Bey Evrenosoğlu]] 1432–1436
* [[Turahan Bey]] 1432–1436
* [[Hadım Süleyman Paşa (Rumeelia kuberner)|Hadım Süleyman Paşa]] 
* [[Gedik Ahmed Paşa]]
| väejuht3      =
| väeüksused1   = 
| väeüksused2   = 
| väeüksused3   = 
| jõud1         = 
| jõud2         = 
| jõud3         = 
| kaotused1     = 
| kaotused2     = 
| kaotused3     = 
| märkused      = 
}}

'''Albaania-Türgi sõjad (1432–1479)''' olid rida Albaania feodaalisandate mässe ja sõdu tõusva Osmanite riigi vastu. Sõjad ja mässud toimusid tänapäeva [[Albaania]], [[Montenegro]], [[Kosovo]] ja [[Põhja-Makedoonia]] aladel.

== Ajalugu==
=== Albaania mäss (1432–1436) ===

Albaania mäss (1432–1436) oli rida konflikte [[Albaania]] mässuliste ja [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] vahel Osmanite valitsemise varajasel perioodil piirkonnas. Suure osa kohaliku aadli asendamine Osmanitest maaomanikega, tsentraliseeritud valitsemine ja Osmanite maksusüsteem ajendasid elanikkonda ja aadlikke eesotsas peamiselt [[Gjergj Arianiti]]ga Osmanite vastu mässama.

Mässu algfaasis tapeti või saadeti välja paljud maa ''([[timar]]i)'' valdajad. Kui see levis, naasid aadlikud, kelle valdused olid Osmanite poolt annekteerinud, et ühineda mässuga, ja algatati katseid sõlmida liite [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigiga]]. Kuigi mässu juhid olid edukad lööma järjestikuseid Osmanite kampaaniaid, ei õnnestunud neil vallutada paljusid [[Albaania sandžak]]i olulisi linnu. Pikaajalised piiramised, nagu sandžaki pealinna [[Gjirokastër]]i piiramine, andsid Osmanite armeele aega riigi teistest osadest suurte vägede kogumiseks ja peamise mässu alistamiseks 1436. aasta lõpuks. Osmanite väed korraldasid pärast mässu mitu veresauna.

Pärast seda, kui mäss oli suures osas maha surutud, lubati neil, kes nõustusid Osmanite ülemvõimuga, esialgu oma valdused ja osaline autonoomia säilitada. Paljud ''timarid'' anti ka kohalikele albaanlastele, kellel oli kõrgeid ametikohti halduses, eriti [[Jakup bej Muzaka]] ja [[Skanderbeg]]i valitsemise ajal. Kogu rahustamisprotsessi ajal olid mitmed, peamiselt maapiirkonnad, endiselt mässulised ja puhkesid uued mässud, nagu [[Teodor Muzaka III]] oma 1437. aastal. Kui Osmanite riik laiendas oma valitsemisala Balkanil, jätkusid tsentraliseerimiskatsed ja kohalike ''timarite'' valdajate asendamine Osmanitest maaomanikega. See poliitika tõi osaliselt kaasa [[Lezha liiga]] moodustamise Skanderbegi juhtimisel 1444. aastal ja uue ajastu Osmanite-Albaania sõdades.

==== Taust ====
[[Pilt:Sanjak of Albania Map 1431.svg|thumb|left|180px|Albaania sandžak 1431. aastal]]

14. sajandi lõpus ja 15. sajand alguses alistas Osmanite riik järk-järgult kohalikud Albaania vürstkonnad, moodustades [[Albaania sandžak]]i kui riigi haldusüksuse. ''Timarite'' süsteemi osana asendati kohalikud feodaalisandad suuresti [[Anatoolia]] Osmanitega. 1431.–1432. aasta [[katastrimõõdistamine]] ''([[defter]])'' näitab, et umbes 75–80% ''[[timar]]itest'' anti Osmanite moslemi [[spaahid]]ele (feodaalne ratsavägi), samas ülejäänud ja eriti kauged alad, mis ei olnud Osmanite täieliku kontrolli all, anti Albaania spaahidele, nii kristlastele kui moslemitele. [[Albaania aadel|Senise aadli]] asendamine ''timarite'' süsteemiga viis konfliktideni, mille tulemusena ei olnud paljud maapiirkonnad Osmanite täieliku valitsemise all.

Varasema maksuseadustiku kohaselt pidid põllumehed maksma oma isandatele kümnendiku hooaja põllumajandustoodangust, 1 [[tukat]]i ja 4 [[Kross (raha)|kross]]i (2/9 tukatit). Osmanite süsteem oli suunatud tulude suurendamisele, et toetada sõjalisi kulutusi, mistõttu kehtestati uued maksud ja muudeti olemasolevaid. Lisaks 1/10-le agraartoodangust pidid moslemiteks pöördunud pered maksma ''timari'' omanikele 22 ''akçe'' (~0,6 tukatit), samas mittemoslemi perekonnad pidid maksma 25 ''[[akçe]]'' (~0,7 tukatit). Mõlemale rühmale kohaldati täiendavaid makse, sealhulgas ''[[avârız]]'', iga-aastane sularahamaks, mis mõjutas katastrisse registreeritud leibkondi. Mittemoslemid pidid ''[[cizye]]'' osana maksma ka 45 ''akçe'' (~1,3 tukatit) ning pidid regulaarselt varustama Osmanite riiki noorte nekrutitega ''[[devşirme]]'' kohaselt, mis nõudis noorte meeste värbamist Osmanite armeesse ja nende pöördumist islami usku.

Sellest tulenevalt põhjustasid muudatused omandiõiguses, feodaalide ja talupoegade suhetes, maksusüsteemis ja ''devşirme'' kehtestamine täiendavat vastupanu. Kuna nii aadlikke kui talupoegi puudutavad muudatused viidi ellu peamiselt katastrimõõdistuses registreerimisega, püüdsid paljud pered vältida 1431.–1432. aasta uuringus registreerimist ja põgenesid mägipiirkondadesse, samal ajal kui aadel valmistus relvakonfliktiks.

==== Mäss ====
[[Pilt:Gjirokaster, castle 1.jpg|thumb|left|200px|Gjirokastëri lossi piiras [[Depë Zenebishi]], keda võitis [[Turahan Bey]]]]

Mäss algas 1432. aastal, kui [[Andrea Thopia]] võitis väikest Osmanite väge Kesk-Albaanias. Tema võit julgustas teisi juhte ja mäss levis kogu Albaanias. Hiljem samal aastal kaotasid Osmanid kontrolli keskse meresadama [[Vlorë]] üle. [[Gjergj Arianiti]], kes pantvangina Osmanite õukonnas elas, kutsuti mässuliste poolt tema perekonna valdustes mässu juhtima. Vastuseks põgenes ta [[Edirne]]st ja naasis Albaaniasse. 1432. aasta talvel kogus sultan [[Murad II]] [[Ali Bey Evrenosoğlu|Ali Bey]] juhatuse alla u. 10 000 sõdurit, kes marssisid mööda [[Via Egnatia]]t ja jõudsid kesksesse [[Škumbin]]i orgu, kus Gjergj Arianiti väed neid varitsesid ja võitsid. Tema võit ajendas albaanlasi Gjirokastëri piirkonnas kutsuma mässulisi lõunas juhtima [[Depë Zenebishi]], kes asus elama oma valdustesse [[Korfu]]l pärast [[Gjirokastëri vürstkond|Gjirokastëri vürstkonna]] vallutamist Osmanite poolt. Pärast mässu levimist lähedalasuvatesse piirkondadesse, sealhulgas [[Këlcyra]]sse, [[Zagori (Albaania)|Zagori]]sse ja [[Pogon (Albaania)|Pogon]]isse, piirasid tema väed lõunapoolset [[Gjirokastër]]i linna, Albaania sandžaki pealinna. Lähedalasuvas Këlcyras vallutasid mässulised lossi, kuid samaaegne Gjirokastëri piiramine venis ning [[Turahan Bey]] ründas ja võitis 1433. aasta alguses vägesid, mis linna piirasid. Zenebishi püüti kinni ja hukati.

1433. aasta suvel rüüstas [[Rumeelia]] [[beilerbei]] Sinan Paşa juhitud armee Kaninë ja Ioánnina alad ning liikus põhja poole, kus alistas mässulised [[Gjon Kastrioti]] valdustes, kes alandati taas vasalli staatusesse, samal ajal kui tema poeg [[Skanderbeg]], kes kutsuti samuti mässuga ühinema, jäi Osmanite teenistusse Anatoolias. 1433. aasta augustis kogunes [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] senat olukorda hindama ja leidis, et mäss ohustab ka [[Veneetsia Albaania|Veneetsia alasid]] selles piirkonnas. Kuid oktoobri lõpuks hindasid nad kriisi ümber ja lükkasid tagasi [[Galeer|sõjagaleeride]] paigutamise Veneetsia kolooniatesse. Põhja-Albaanias vallutas [[Nikollë Gjergj Dukagjini]] Osmanite-eelse [[Dukagjini vürstkond|Dukagjini vürstkonna]] territooriumid ning piiras ja vallutas [[Danja]]. Seejärel üritas Dukagjini Veneetsiaga liitu asuda, pakkudes vastu Veneetsia ülemvõimuga nõustumist ja andes neile kontrolli Danja üle. Kuid Veneetsia keeldus igasugusest osalusest tema plaanis ja mässus üldiselt. Dukagjini ei teadnud, et Osmanite Danja kuberner Hasan Bey oli palunud lüüasaamise korral Veneetsia abi. Kuna Veneetsia ei tahtnud Osmanite vaenu esile kutsuda, anti [[Shkodër]]i (Scutari) kaptenile korraldus abistada Hasan Beyd Danja tagasivallutamisel. Seejärel saadeti [[Lezha]] (Alessio) garnisonile relvi ja 1435. aastaks tagastati kants Osmanite kontrolli alla. Kesk-Albaanias piiras Andrea Thopia edutult [[Kruja loss]]i, samas kui [[Vlorë ringkond|Vlorë]] piirkonnas algas [[Kaninë]] kindluse piiramine. Vlorë läks mässuliste kätte juba 1432. aasta mais, kuid see pidi olema taastatud 1434. aasta maiks, kuna tolleaegsed Veneetsia dokumendid mainivad seal sel ajal asunud Osmanite ametnikku ''([[subaşı]]).''

1434. aasta suvel koguti [[Bitola|Manastiri]] veel üks Osmanite armee. Taas Sinan Paşa juhtimisel sai see Osmanite sõjaretk 1434. aasta augustis Albaania lõunakeskosas [[Gjergj Arianiti]] käest lüüa. Pärast tema lüüasaamist said kõik Albaaniaga külgnevate territooriumite beid käsu koguda väed ja rünnata mässulisi. 1434. aasta detsembris marssis [[Üskübi sandžak]]i bei [[İshak Bey]] Albaania lõunakeskossa, kuid sai Gjergj Arianitilt lüüa. Tolleaegsed allikad [[Ragusa vabariik|Ragusa]] senatist mainivad, et paljud Osmanite sõdurid võeti kinni, samas kui İshak Bey põgenes väikese rühmaga. 1435. aasta aprillis alistas Arianiti järjekordse Osmanite kampaania ja vaenutegevus peaaegu lõppes 1436. aasta alguseni, kuna Murad II sõjalised ettevõtmised olid suunatud [[İbrahim II (Karaman)|Karamani İbrahimi]] vastu [[Anatoolia]]s. 1435. aasta lõpus hindasid Ragusa senati aruanded olukorda rahulikuks ja märkisid, et sõdivad pooled olid taandunud oma aladele.

Mässu ajal tehti palju katseid moodustada Osmanite-vastane koalitsioon, sealhulgas Saksa-Rooma riigiga. Paavst [[Eugenius IV]] taotles vägede saatmist mässu aitama ja püüdis raha koguda. 1435. aastal saatis Saksa-Rooma keiser [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismund]] Bulgaaria aadlimehe [[Fružin]]i ja 1436. aasta alguses Osmanite trooninõudleja Daudi, et mässulistega koalitsiooni sõlmimise võimaluse üle läbirääkimisi pidada. Kuid 1436. aasta keskpaigaks oli [[Turahan Bey]] juhtimise alla kogunenud suur jõud. Vaatamata sõjalistele võitudele tegutsesid mässu juhid iseseisvalt ilma keskse juhtimiseta, mille puudumine aitas suuresti kaasa nende lõplikule lüüasaamisele. Turahani väed surusid mässu lõpuks maha ja marssisid läbi Albaania, pannes toime ulatuslikud tsiviilelanike tapatalgud.

=== Skanderbegi mäss ===

[[Kenneth Setton]] väidab, et enamik Skanderbegi tegevust aastatel 1443–1444 käsitlevatest aruannetest &quot;võlgneb palju rohkem väljamõeldusele kui faktile&quot;. Varsti pärast seda, kui Skanderbeg vallutas [[Kruja]], kasutades võltsitud kirja Zabel Paşalt kontrolli võtmiseks, suutsid tema mässulised vallutada palju Osmanite kindlusi, sealhulgas strateegiliselt väga tähtsa Svetigradi ([[Kodžadžik]]), mis võeti [[Moisi Golemi]] ja 3000 [[Debar]]i mässulise toetusel. Mõnede allikate kohaselt torkas Skanderbeg vangistatud Osmanite ametnikud, kes keeldusid ristiusku astumast, surnuks.

Skanderbegi mässuliste esimene lahing Osmanite vastu peeti 10. oktoobril 1445 Mokra mäel. Settoni sõnul laulsid [[ungarlased]] pärast seda, kui Skanderbeg väidetavalt [[Torviolli lahing]]u võitis, tema kohta kiidusõnu ja kutsusid Skanderbegi ühinema [[Ungari kuningriik|Ungari]], [[paavst]]i ja [[Burgundia hertsogkond|Burgundia]] liiduga Osmanite vastu. 1446. aasta kevadel palus Skanderbeg [[Dubrovnik|Ragusa]] diplomaatide abi kasutades paavstilt ja [[Ungari kuningriik|Ungari kuningriigilt]] toetust võitluseks Osmanite vastu.

== Esiletõus ==

1443. aasta novembri alguses deserteerus Skanderbeg sultan [[Murad II]] vägedest [[Niši lahing (1443)|Niši lahingu]] ajal, kus võideldi [[János Hunyadi]] [[Ristisõjad|ristisõdijate]] vastu. Mõne varasema allika kohaselt deserteerus Skanderbeg Osmanite armeest [[Kunovica lahing]]u ajal 2. jaanuaril 1444. Skanderbeg lahkus väljalt koos 300 albaanlasega, kes Osmanite armees teenisid. Ta viis oma mehed kohe [[Kruja]]sse, kuhu ta saabus 28. novembril, ja võltsitud kirja abil sultan Muradilt Kruja kubernerile sai temast samal päeval linna isand. Tugevdamaks oma kavatsust omandada kontroll Zeta endiste valduste üle, kuulutas Skanderbeg end [[Balšićid|Balšići perekonna]] pärijaks. Pärast mõne vähemolulise ümberkaudse lossi ([[Petrela]], [[Prezë]], Guri i Bardhë, [[Kodžadžik|Svetigrad]], [[Modrič]] ja muud) vallutamist heiskas ta Frashëri sõnul Krujal musta kahepäise kotkaga punase lipu (Albaania kasutab sarnast [[Albaania lipp|lippu]] oma rahvussümbolina seniajani). Skanderbeg loobus islamist, pöördus ristiusku ja andis teistele islami omaks võtnud või moslemitest kolonistidele korralduse pöörduda ristiusku või oodata surma. Sellest ajast peale nimetasid Osmanid Skanderbegi ''&quot;hain'' (reetlikuks) ''İskenderiks&quot;''. Skanderbegi väike õukond koosnes erinevatest rahvustest isikutest. Serblane [[Ninac Vukosalić]] oli õukonnas ''dijak'' (&quot;kirjutaja&quot;, sekretär) ja kantsler. Ta oli ka Skanderbegi pangakonto haldur Ragusas. Gazulli perekonna liikmetel oli oluline roll diplomaatias, rahanduses ja relvade ostmises. Arst Gjon Gazulli saadeti kuningas Mátyás Hunyadi õukonda koordineerima pealetungi Mehmed II vastu. Rüütel Pal Gazulli reisis sageli Itaaliasse ja Andrea Gazulli oli Morea despoodi saadik Ragusas, enne kui temast 1462. aastal Skanderbegi õukonna liige sai. Mõned seiklejad järgnesid ka Skanderbegile, nagu keegi John Newport, [[Stefan Balšić]], Skanderbegi saadik Milanos 1456. aastal, keegi Stjepan Radojevic, kes 1466. aastal Spliti-reisiks laevu varustas, keegi Ruscus Cattarost ja teised. Ragusa [[Gundulićid|Gondola/Gundulići]] kaupmeheperekonnal oli Gazulliga sarnane roll. Kirjavahetust kirjutati slaavi, kreeka, ladina ja itaalia keeltes. Ladinakeelseid dokumente kirjutasid notarid Itaaliast või Veneetsia territooriumitelt Albaanias.

[[Pilt:Skanderbeg's return to Kruje (81771610).jpg|thumb|right|230px|Skanderbegi naasmine [[Kruja]]sse, 1444 (puulõige, [[Jost Amman]])]]

Albaanias oli mäss Osmanite vastu hõõgunud juba aastaid, enne kui Skanderbeg Osmanite armeest deserteerus. 1443. aasta augustis mässas [[Gjergj Arianiti]] Kesk-Albaania piirkonnas taas Osmanite vastu. Veneetsia eestkoste all kutsus Skanderbeg 2. märtsil 1444 Albaania aadlimehed Veneetsia kontrolli all olevasse [[Lezha]] linna ja nad rajasid sõjalise liidu, mida ajalookirjutuses tuntakse [[Lezha liiga]]na. Sõjalise liiduga liitunute hulgas olid Albaania võimsad [[Arianitid|Arianiti]], [[Dukagjinid|Dukagjini]], [[Muzakad|Muzaka]], [[Zahariad|Zaharia]], [[Thopiad|Thopia]], [[Zenebisid|Zenebisi]], [[Dushmanid|Dushmani]] ja [[Spanid|Spani]] aadliperekonnad ning ka Serbia aadlimees [[Stefan Crnojević]] Zetast.

Skanderbeg organiseeris mobiilse kaitsearmee, mis sundis Osmaneid oma vägesid hajutama, jättes nad haavatavaks albaanlaste [[löö ja jookse taktika]] suhtes. Skanderbeg pidas vastaste armeede vastu [[sissisõda]], kasutades mägist maastikku enda huvides. Esimese 8–10 aasta jooksul juhtis Skanderbeg üldiselt 10 000 – 15 000 sõdurist koosnevat armeed, kuid tal oli täielik kontroll ainult oma valduste meeste üle ning ta pidi veenma teisi vürste järgima tema poliitikat ja taktikat. Skanderbeg pidi aeg-ajalt Osmanitele andamit maksma, kuid ainult erandlikel asjaoludel, näiteks sõja ajal veneetslastega või reisi ajal Itaaliasse ja võib-olla siis, kui ta oli liiga tugevate Osmanite vägede surve all.

[[Pilt:Battle of Varna (Amman).jpg|thumb|right|230px|[[Varna lahing]] 1444. aastal, puulõige]]

1444. aasta suvel seisid Torviolli tasandikul ühendatud Albaania armeed Skanderbegi juhtimisel [[Torviolli lahing|vastamisi]] Osmanite kindrali Ali Paşa 25 000-mehelise armeega. Skanderbegi juhtida oli 7000 jalaväelast ja 8000 ratsaväelast. 3000 ratsaväelast oli [[Hamza Kastrioti]] juhtimise all vaenlase liinide taha lähedasse metsa peidetud. Teatud märguande peale laskusid nad alla, piirasid Osmanid ümber ja andsid Skanderbegile väga vajaliku võidu. Umbes 8000 Osmanit tapeti ja 2000 vangistati. Skanderbegi esimene võit kajas üle Euroopa, sest see oli üks väheseid kordi, mil Osmanite armee Euroopa pinnal toimunud lahingus lüüa sai.

10. oktoobril 1445 saadeti Firuz Paşa juhtimise all Osmanite 9000 – 15 000-meheline vägi, et takistada Skanderbegi Makedooniasse liikumist. Firuz oli kuulnud, et Albaania armee oli selleks korraks laiali läinud, mistõttu kavatses ta kiiresti liikuda ümber Musta Drini oru ja läbi Prizreni. Neid liigutusi märkasid Skanderbegi skaudid, kes liikusid Firuziga kohtuma. Osmanid meelitati Mokra orgu ning Skanderbeg 3500-pealise väega ründas ja alistas Osmanid. Firuz tapeti koos 1500 mehega. Skanderbeg alistas Osmanid järgmisel aastal veel kaks korda, üks kord, kui Osmanite väed [[Ohrid]]ist kandsid suuri kaotusi, ja uuesti [[Otonetë lahing]]us 27. septembril 1446.

== Sõda Veneetsiaga 1447–1448 ==
{{vaata|Albaania–Veneetsia sõda}}

Albaania ülestõusu alguses toetas [[Veneetsia vabariik]] Skanderbegi, pidades tema vägesid puhvriks nende ja Osmanite riigi vahel. Lezha, kus loodi samanimeline liiga, oli [[Veneetsia Albaania|Veneetsia territoorium]], ja koosviibimine sai Veneetsia heakskiidu. Skanderbegi hilisemat toetust ja tema tõusmist tugevaks jõuks nende piiridel peeti aga ohuks vabariigi huvidele, mis viis suhete halvenemiseni ja vaidluseni [[Danja]] kindluse ükle, mis päästis valla [[Albaania-Veneetsia sõda|Albaania-Veneetsia sõja]] (1447–1448). Pärast rünnakuid Bari ja Ulcinji, koos [[Đurađ Branković]]i ja [[Stefan Crnojević]]iga, ning piirkonna albaanlaste vastu pakkusid veneetslased tema mõrva eest tasu. Veneetslased püüdsid igati Skanderbegi kukutada või temale surma tuua, pakkudes isegi eluaegset pensioni 100 kuld[[tukat]]it aastas inimesele, kes ta tapab. Konflikti ajal kutsus Veneetsia Osmaneid ründama Skanderbegi samaaegselt idast, pannes albaanlased silmitsi kahe rinde konfliktiga.

[[Pilt:Sfetigrad 001.jpg|thumb|right|230px|Puugravüür, mis kujutab Albaania ja Osmanite vägede vahelist võitlust]]

14. mail 1448 asus sultan Murad II ja tema poja [[Mehmed II|Mehmedi]] juhitud Osmanite armee piirama [[Svetigradi piiramine (1448)|Svetigradi]] lossi. Albaania garnison lossis osutas Osmanite armee frontaalrünnakutele vastupanu, samal ajal ahistas Skanderbeg piiravaid vägesid koos allesjäänud Albaania armeega tema isikliku juhtimise all. 23. juulil 1448 võitis Skanderbeg [[Shkodër]]i lähedal lahingu [[Andrea Venier]]i juhitud Veneetsia armee vastu. 1448. aasta hilissuvel loovutas Albaania garnison joogivee puudumise tõttu lõpuks lossi tingimusel, et Osmanite piiravatest vägedest ohutult läbi minna; sultan Murad II nõustus ja austas seda tingimust. Peamised allikad on eriarvamusel, miks oli piiratutel probleeme lossi veega: kui Barleti ja Biemmi väitsid, et lossikaevust leiti surnud koer ja garnison keeldus vett joomast, kuna see võib nende hinge rikkuda, siis teine esmane allikas, Osmanite kroonik oletas, et Osmanite väed leidsid ja lõikasid lossi veeallikad läbi. Hilisemad ajaloolased nõustuvad enamasti Osmanite krooniku versiooniga. Kuigi meeste kaotus oli minimaalne, kaotas Skanderbeg Svetigradi lossi, mis oli oluline tugipunkt, mis kontrollis Makedoonia välju idas. Samal ajal piiras ta Durazzo (nüüd [[Durrës]]) ja Lezha linnu, mis olid toona Veneetsia võimu all. 1448. aasta augustis alistas Skanderbeg Dibëris [[Oraniki lahing (1448)|Oraniki lahingus]] Mustafa Paşa. Mustafa Paşa kaotas 3000 meest ja vangistati koos 12 kõrgema ohvitseriga. Skanderbeg sai nendelt ohvitseridelt teada, et veneetslased sundisid Osmaneid Albaaniasse tungima. Veneetslased õhutasid lüüasaamisest kuuldes rahu kehtestama. Mustafa Paşa anti peagi 25 000 tukatise lunaraha eest Osmanitele.

[[Pilt:Skanderbeg engraving.jpg|thumb|right|230px|&quot;Skanderbeg pöördumas rahva poole&quot;, 16. sajandi gravüür, [[Jost Amman]]]]

23. juulil 1448 ületas Skanderbeg 10 000 mehega [[Drin]]i jõe, kohtudes [[Shkodër|Scutari]] kuberneri Daniele Iurichi juhitava 15 000-mehelise Veneetsia väega. Skanderbeg juhendas oma vägesid, mida oodata, ja avas lahingu, andes vibulaskjatele käsu avada tuli Veneetsia liini pihta. Lahing kestis tunde, kuni suured Veneetsia sõdurite rühmad hakkasid põgenema. Skanderbeg, nähes oma põgenevaid vastaseid, andis käsu alustada täiemahulist pealetungi, hävitades kogu Veneetsia armee. Vabariigi sõdureid aeti taga otse Scutari väravateni ja seejärel viidi Veneetsia vangid kindlusest välja. Albaanlastel õnnestus tekitada Veneetsia vägedele 2500-meheline kaotus, vangistati 1000 meest. Skanderbegi armee kaotus oli 400 meest, peamiselt paremal tiival. Rahuleping, mille läbirääkimisi pidas [[Georgius Pelino]] ning mis sõlmiti Skanderbegi ja Veneetsia vahel 4. oktoobril 1448, nägi ette, et Veneetsia säilitab Danja ja selle ümbruse, kuid loovutab Skanderbegile Buzëgjarpri territooriumi [[Drin]]i jõe suudmes, ning Skanderbeg sai ka privileegi igal aastal Durazzolt maksuvabalt 200 hobusekoormat soola osta. Lisaks maksis Veneetsia Skanderbegile 1400 tukatit. Kokkupõrgete perioodil Veneetsiaga tihendas Skanderbeg suhteid Aragóni [[Alfonso V (Aragón)|Alfonso V-ga]] (valitses 1416–1458), kes oli peamine Veneetsia rivaal [[Aadria meri|Aadria merel]], kus tema unistustele impeeriumist olid veneetslased alati vastu.

Üks põhjusi, miks Skanderbeg nõustus Veneetsiaga rahu sõlmima, oli [[János Hunyadi]] armee edasitung Kosovos ja tema kutse Skanderbegile ühineda sultanivastase sõjaretkega. Kuid Skanderbegi juhitud Albaania armee ei osalenud selles lahingus kuna tal ei õnnestunud Hunyadi armeega liituda. Arvatakse, et teda viivitas [[Đurađ Branković]], kes oli siis sultan [[Murad II]]-ga liidus, kuigi Brankovići täpse rolli üle vaieldakse. Selle tulemusena laastas Skanderbeg tema valdusi karistuseks kristliku eesmärgi hülgamise eest. Näib, et ta marssis Hunyadiga liituma kohe pärast veneetslastega rahu sõlmimist ja oli vaid 32 km kaugusel Kosovo Poljest, kui Ungari armee lõpuks murdus.
{{Clear}}

== Itaalia-sõjakäik 1460–1462 ==
{{vaata|Skanderbegi Itaalia-sõjakäik}}
[[Pilt:Skanderbeg expedition in Italy (1460-1462)2.svg|thumb|180px|[[Skanderbegi Itaalia-sõjakäik|Skanderbegi sõjakäik Itaaliasse 1460—1462]]. Põhjapoolse marsruudi läbisid ta ise, lõunapoolse aga tema alluvad.]]

1457. aastal saavutas Skanderbeg [[Albulena lahing|Albulena]]s (Ujëbardha) oma kõige kuulsama võidu Osmanite riigi üle, mis võeti kogu [[Itaalia]]s suure entusiasmiga vastu. Tasumaks Alfonsole talle aastaid varem antud rahalise ja sõjalise abi eest, võttis Skanderbeg vastu paavsti palve aidata Alfonso poega, saates sõjakäigu Itaaliasse. Enne lahkumist püüdis Skanderbeg oma valduse ohutuse tagamiseks läbi rääkida relvarahu [[Konstantinoopoli piiramine (1453)|Konstantinoopoli vallutaja]] sultan [[Mehmed II]]-ga. Mehmed polnud vaherahu välja kuulutanud ning saatis endiselt oma armeed [[Bosnia kuningriik|Bosnia]] ja [[Morea despootkond|Morea]] vastu. Alles 1459. aastal, pärast Mehmedi [[Serbia despootkond|Serbia]]-vallutust, Mehmed mitte ainult ei kuulutanud vaherahu, vaid sõlmis ka kolmeaastase relvarahu Skanderbegiga. See andis Skanderbegile võimaluse saata mehi Itaaliasse.

Kuna tekkis hirm läheneva Osmanite armee ees, saatis Skanderbeg kõigepealt oma vennapoja Kostandini 500 ratsamehega [[Barletta]]sse. Nad liideti Ferdinando vägedega, et võidelda tema Anjou rivaalidega. Nad hoidsid oma vaenlast tagasi aasta, kuid ei saavutanud suurt edu enne Skanderbegi saabumist septembris 1461. Enne Itaaliasse jõudmist külastas Skanderbeg [[Ragusa vabariik|Ragusat]] ([[Dubrovnik]]), et veenda selle [[rektor (poliitika)|rektoreid]] aitama tema kampaaniat rahastada. Vahepeal maabusid tema mehed Itaalias ja Anjou väed lõpetasid Barletta piiramise. Saabudes jätkas Skanderbeg suure eduga oma liitlase vaenlaste jälitamist. Ferdinando vastased hakkasid seega tema aladelt taganema ja Skanderbeg läks tagasi Albaaniasse; trobikond tema mehi jäi sinna, kuni Ferdinandol õnnestus lõpuks trooninõudlejaid [[Orsara lahing]]us võita, kuigi pole teada, kas Skanderbegi mehed osalesid.

1460. aastal oli kuningas Ferdinandol tõsiseid probleeme järjekordse [[Valois-Anjou koda|Anjou]] ülestõusuga ja ta palus Skanderbegilt abi. See kutse tegi kuningas Ferdinando vastaseid murelikuks ja [[Sigismondo Pandolfo Malatesta]] teatas, et kui Napoli Ferdinando Skanderbegi vastu võtab, läheb Malatesta Osmanite kätte. Septembris 1460 saatis Skanderbeg 500-liikmelise ratsaväekompanii oma vennapoja [[Ivan Strez Balšić]]i juhtimisel.

Ferdinando peamine rivaal [[Taranto vürstkond|Taranto vürst]] [[Giovanni Antonio Orsini Del Balzo|Giovanni Antonio Orsini]] üritas Skanderbegi ettevõtmist maha laita ja pakkus talle isegi liitu. See ei mõjutanud Skanderbegi, kes vastas 31. oktoobril 1460, et võlgneb Aragóni kojale ustavuse, eriti rasketel aegadel. Oma vastuses Orsinile mainis Skanderbeg, et albaanlased ei reeda kunagi oma sõpru ja et nad on [[Pyrrhos]]e järeltulijad, ning meenutas Orsinile Pyrrhose võite Lõuna-Itaalias. Kui olukord muutus kriitiliseks, sõlmis Skanderbeg 17. aprillil 1461 Osmanitega kolmeaastase vaherahu ja maabus 1461. aasta augusti lõpul [[Apuulia]]s ekspeditsiooniväega (1000 ratsameest ja 2000 jalameest). [[Barletta]]s ja [[Trani]]s õnnestus tal alistada Itaalia ja Taranto Orsini Anjou väed, tagas kuningas Ferdinando trooni ja läks Albaaniasse tagasi. Kuningas Ferdinando oli Skanderbegile selle sekkumise eest elu lõpuni tänulik: Skanderbegi surma korral autasustas ta tema järeltulijaid [[Trani]] lossi ning [[Monte Sant'Angelo]] ja [[San Giovanni Rotondo]] valdustega.

== Kruja piiramine (1450) ja selle tagajärjed ==

{{vaata|Kruja piiramine (1450)}}

1450. aasta juunis, kaks aastat pärast seda, kui Osmanid olid vallutanud Svetigradi, [[Kruja piiramine (1450)|asusid nad piirama Krujat]] ligikaudu 100 000-mehelise armeega, mida juhtisid taas sultan [[Murad II]] ise ja tema poeg [[Mehmed II]]. Järgides [[Põletatud maa taktika|põletatud maa]] strateegiat (keelates seega Osmanitel vajalikke kohalikke ressursse kasutada), jättis Skanderbeg 1500-mehelise kaitsegarnisoni ühe oma usaldusväärseima leitnandi [[Vrana Konti]] alluvusse, samal ajal kui ta koos ülejäänud armeega, kuhu kuulus palju slaavlasi, sakslasi, prantslasi ja itaallasi, ahistas Osmanite laagreid Kruja ümbruses pidevate rünnakutega sultan Murad II varustuskaravanidele. Garnison tõrjus kolm suurt Osmanite otserünnakut linnamüüridele, põhjustades suuri kaotusi piiravatele vägedele. Osmanite katsed veeallikaid leida ja läbi lõigata ebaõnnestusid, nagu ka uuristatud tunnel, mis ootamatult kokku varises. 300 000 ''[[akçe]]'' (Osmanite hõbemündid) ja Osmanite armee ohvitseri kõrge auastme pakkumise Vrana Kontile lükkas viimane tagasi.

[[Pilt:First siege of Kruje 1450 (81770646).jpg|thumb|230px|[[Kruja piiramine (1450)|&quot;Esimene Kruja piiramine, 1450&quot;]], puulõige, Jost Amman]]

Esimese Kruja piiramise ajal müüsid Veneetsia kaupmehed [[Shkodër|Scutarist]] toitu Osmanite armeele ja kaupmehed Durazzost varustasid Skanderbegi armeed. Skanderbegi vihane rünnak Veneetsia karavanidele tõstis pingeid tema ja vabariigi vahel, kuid juhtum lahenes Durazzo ''bailo'' abiga, kes takistas Veneetsia kaupmeestel Osmaneid rohkem varustamast. Vaatamata veneetslaste abile oli Osmanite laager 1450. aasta septembriks korratuses, sest loss ei olnud veel vallutatud, moraal oli langenud ja haigused vohasid. Murad II teadvustas, et ta ei suuda Kruja lossi relva jõul enne talve vallutada, ning 1450. aasta oktoobris lahkus ta piiramiselt ja suundus [[Edirne]]sse. Osmanite kaotused olid 20 000 meest piiramise ajal ja veel paljud surid, kui Murad Albaaniast põgenes. Mõni kuu hiljem, 3. veebruaril 1451 suri Murad [[Edirne]]s ja tema järglaseks sai tema poeg [[Mehmed II]] (valitses 1451–1481).

Pärast piiramist olid Skanderbegi vahendid otsas. Ta kaotas kogu oma vara, välja arvatud [[Kruja]]. Teised Albaania piirkonna aadlikud liitusid Murad II-ga, kui too tuli neid rõhumise eest päästma. Isegi pärast sultani taganemist lükkasid nad tagasi Skanderbegi jõupingutused oma võimu nende valduste üle jõustada. Seejärel sõitis Skanderbeg abi paludes [[Ragusa vabariik|Ragusasse]] ja ragusalased teatasid paavst Nicolaus V-le. Rahalise abi kaudu õnnestus Skanderbegil Krujat enda käes hoida ja tagasi saada suur osa oma territooriumist. Skanderbegi edu tõi kiidusõnu kogu Euroopast ning tema juurde saadeti suursaadikud Roomast, [[Napoli kuningriik|Napolist]], [[Ungari kuningriik|Ungarist]] ja [[Burgundia hertsogkond|Burgundiast]].
{{Clear}}

== [[Albulena lahing|Osmanite Albulena-kampaania]] ==

Kohalik elanikkond jäi Skanderbegile truuks ega avaldanud tema asukohta. Isak bei ja Hamza hakkasid uskuma, et Skanderbeg on võidetud, ja hakkasid seega taanduma. Arvates, et aeg on õige, andis Skanderbeg seni eraldi rühmadena olnud armeele märku Osmanite teadmata koguneda. Armee kogunes Tumenishta küngastele – kuna Osmanite laagri nõrgim koht oli selles suunas – ja 2. septembril 1457 jagati see taas kolmeks rühmaks, et rünnata Osmanite laagrit. Koos mõne oma kõige usaldusväärsema mehega ronis ta kõrgele tippu, et Osmanite laagrit uurida, ja nägi, et Osmanid puhkavad. Ta laskus koos oma valitud salgaga, et kõrvaldada kõik valvurid, kuid üks nägi Skanderbegi ja põgenes laagrisse, karjudes, et Skanderbeg on saabunud. Üllatuse hoidmiseks käskis Skanderbeg oma meestel lahinguks valmistuda.

[[Pilt:Assault on Turkish encampment.jpg|thumb|right|230px|Albaania rünnak Türgi laagrile lahingu ajal]]

Metallist tööriistadest ja relvadest kokku klopsitud valju müra saatel tungisid albaanlased Türgi laagrisse. Osmaneid tabas üllatus ja hoolimata nende suurest arvust olid nad Albaania rünnakuraevust hirmunud, arvates, et neid ründab suurem hulk, kui neid tegelikult oli. Hamza püüdis oma mehi ümber korraldada, kinnitades neile, et albaanlasi on vähe. Isak bei üritas Hamza meestele abiväge saata, kuid uute Albaania üksuste saabumine sundis teda tähelepanu mujale pöörama. Rida ratsaväe rünnakuid ja vasturünnakuid hoidis lahingu liikuvana ning mürsusadu ja arkebuusi-mehed sundisid Osmanid laagri südamesse. Nähes, et nad on ümber piiratud, sattus Osmanite vägi paanikasse ja lagunes. Hamza võeti seega kinni, kuigi Isak bei põgenes. Osmanite hukkunute arv võis olla kuni 30 000, kuid on ebatõenäoline, et neid oli üle 15 000. Lisaks võeti 15 000 meest vangi, vallutati 24 lippu ja albaanlastele kaotati kogu laagri rikkus. Samuti tabati palju mehi, nende hulgas Hamza Kastrioti. Langenud Albaania sõdalased maeti Shumri külas (3 km [[Mamurras]]ist idas) lahinguvälja ääres olevasse Püha Maarja toomkirikusse.

Albulena lahing oli märkimisväärne lõunapoolsete vastupanuvõime jaoks Osmanite riigi vastu. [[Franz Babinger]], Osmanite riigi ajaloolane, kirjeldab lahingut kui Skanderbegi kõige hiilgavamat võitu. Albulena lahing tugevdas Skanderbegi meeste moraali, kes hiljem harva, kui üldse, lahkusid oma sõjaväest nagu Hamza. Hamza ise saadeti pärast kinnivõtmist vangina Napolisse Alfonso valdustesse. Osmanite saadik saadeti lipukandjaid ja neljakümmet kõrget vangi lunastama. Saadik püüdis ka sõlmida vaherahu Mehmedi ja Skanderbegi vahel, kuid viimane vastas, et nõustub vaid siis, kui Svetigrad ja Berat, mis kaotati vastavalt 1448. ja 1450. aastal, tagastatakse tema riigile. Nähes, et Mehmed selliste tingimustega ei nõustu, tugevdas Skanderbeg oma garnisone Svetigradi ümbruses. Võit ostis ikkagi Albaaniale ja Itaaliale aega; 1460. aastal sõlmisid Mehmed ja Skanderbeg vaherahu, mis kestis kolm aastat. See andis Skanderbegile võimaluse [[Skanderbegi Itaalia-sõjakäik|maabuda Itaalias]] ja aidata Alfonso poega [[Ferdinando I (Napoli)|Ferdinando I]], kes krooniti pärast oma isa surma. Lahing avas seega uue etapi Osmanite-Albaania sõjas, mis näitas Albaania vastupanu kõrgpunkti ja Osmanite ägedaimat sissetungi Albaaniasse selles sõjas. Sõda kestis kuni [[Kruja piiramine (1478)|Kruja langemiseni]] 1478. aastal.

== Skanderbegi surm ==

Lääne-Euroopas leinasid Skanderbegi surma vürstid ja teised valitsejad nagu Ferdinando I. Skanderbegi lesele 24. veebruaril 1468 kirjutatud kaastundeavalduses väljendas Ferdinando oma sõbra kaotuse pärast valu ja lubas abi Skanderbegi perekonnale. Skanderbegi eluajal viis tema abi kuningas Alfonso I-le sõdurite saatmisega ülestõusu mahasurumiseks ja hiljem tema sõjakäik mässu mahasurumiseks kuningas Ferdinando nimel selleni, et Napoli monarhid lubasid Albaania palgasõduritel ja teistel sõduritel asustada külasid Lõuna-Itaalias. Pärast Skanderbegi surma ja tema valduste vallutamist Osmanite poolt leidsid Albaania juhid ja teised albaanlased varjupaiga Napoli kuningriigis. Need sündmused ja ränded aitasid kaasa [[arberešid]]e kogukonna ja paljude nende asulate kujunemisele Lõuna-Itaalias, mis eksisteerivad tänapäevani.

[[Pilt:The death of Skanderbeg.jpg|thumb|left|230px|&quot;Skanderbegi surm&quot;]]

Veneetsia pidas [[Ivan Strez Balšić]]it Skanderbegi järglaseks. Pärast Skanderbegi surma jätkasid Ivan ja tema vend Gojko Balšić, koos Leke, Progoni ja [[Nikollë Pal Dukagjini]]ga võitlust Veneetsia nimel. 1469. aastal palus Ivan Veneetsia senatil tagastada talle tema võõrandatud vara koosseisus [[Petrela]] loss, Kruja &quot;Terra nuova&quot; vojevoodkond (teadmata asukoht), Kruja ja Durrësi vaheline territoorium ning külad Bushneshi piirkonnas (tänapäeval [[Kodër-Thumanë]] valla osa). Veneetsia astus suures osas Ivan Balšići soovidele vastu ja määras ta Skanderbegi järglaseks.

Pärast Skanderbegi surma küsis Veneetsia ja sai leselt loa Kruja ja teiste kindluste kaitsmiseks Veneetsia garnisonidega. Kruja pidas 1477. aastal [[Gedik Ahmed Paşa]] alustatud neljanda piiramise ajal vastu kuni 16. juunini 1478, kui linn suri nälga ja alistus lõpuks sultan [[Mehmed II]] endale. Demoraliseerituna ning näljast ja varustuse puudumisest aasta kestnud piiramise tõttu tugevalt nõrgestatud kaitsjad alistusid Mehmedile, kes oli lubanud neil vastutasuks puutumatuna lahkuda. Kuid kui albaanlased oma perekondadega eemale kõndisid, tapsid Osmanid mehed ning orjastasid naised ja lapsed. 1479. aastal piiras ja vallutas taas Mehmed II juhitud Osmanite armee [[Shkodëri piiramine (1478–79)|Shkodëri]], vähendades Veneetsia Albaania-valdusi vaid Durazzo, Antivari ja Dulcignoni. Skanderbegi poeg [[Gjon Kastrioti II]] jätkas vastupanu Osmanitele ja üritas aastatel 1481–1484 territooriumeid Osmanite võimu alt vabastada. Lisaks toimus 1492. aastal suur mäss Lõuna-Albaanias, peamiselt [[Labëria]] piirkonnas, ja [[Bayazid II]] oli isiklikult seotud vastupanu purustamisega. 1501. aastal läks Skanderbegi pojapoeg ja Gjon Kastrioti II poeg [[Giorgio Kastrioti II]] koos [[Dukagjini perekond|Progon Dukagjini]] ja u 150–200 ''[[stratioodid|stratioodiga]]'' Lezhasse ning korraldas seal kohaliku ülestõusu, kuid ka see oli edutu. Veneetslased evakueerisid Durazzo 1501. aastal.

Pärast Albaania langemist Osmanite kätte andis [[Napoli kuningriik]] Skanderbegi perekonnale [[Kastrioti koda|Kastriotile]] maad ja aadlitiitli. Tema perekonnale anti kontroll [[Galatina|San Pietro in Galatina]] hertsogkonna ja [[Soleto]] krahvkonna üle Itaalia [[Lecce provints]]is. Tema poeg [[Gjon Kastrioti II]] abiellus [[Jerina Branković (Gjon Kastrioti II abikaasa)|Jerina Brankovićiga]], Serbia despoodi [[Lazar Branković]]i tütrega ja ühega viimastest [[Palaiologosed|Palaiologoste]] järeltulijatest.

Kaks Kastrioti perekonna liini elasid Lõuna-Itaalias, üks põlvnes Pardo Kastrioti Scanderbegist ja teine Achille Kastrioti Scanderbegist, kes mõlemad olid Gjon Kastrioti II ja tema naise Jerina poja Ferrante bioloogilised pojad. Nad olid kõrgelt hinnatud Itaalia aadel ja [[Malta ordu]] liikmed.

Hertsog Ferrante ainus seaduslik tütar Irene Kastrioti Scanderbeg, kes sündis Andreana Acquaviva d'Aragonale [[Nardò]] hertsogitest, päris Kastrioti isapärandi, tuues Galatina hertsogkonna ja Soleto krahvkonna [[Sanseverino]] perekonda pärast abiellumist vürst [[Pietrantonio Sanseverino]]ga (1508–1559). Nende poeg oli [[Nicolò Bernardino Sanseverino]] (1541–1606).

== Pärast Skanderbegi surma kuni 1468. aastani ==

[[Kruja piiramine (1478)|Neljas Kruja piiramine]] [[Albaania]]s [[Osmanite riik|Osmanite]] poolt toimus 1478. aastal, kümme aastat pärast [[Skanderbeg]]i surma, ja selle tulemusena vallutati linn pärast kolme eelneva piiramise ebaõnnestumist.

Kuna Albaania kaitsjad olid demoraliseerunud ning aastapikkusest piiramisest tingitud näljast ja varustuse puudumisest tõsiselt nõrgestatud, alistusid nad sultan [[Mehmed II]]-le, kes oli neile lubanud, et nad võivad vastutasuks puutumatult lahkuda. Üks olulisi ajalooallikaid selle piiramise kohta on [[Stefano Magno]] kirjutatud käsikirja &quot;Annali Veneti e del Mondo&quot; neljas köide.

=== Shkodëri lahing ===

Tugevad Osmanite väed piirasid 1474. aasta kevadel Shkodërit. Mehmed oli saatnud [[Rumeelia ejalett|Rumeelia]] kuberneri [[Hadım Suleiman Paşa (Rumeelia kuberner)|Hadım Suleiman Paşa]] u 8000 mehega, kuid komandör [[Antonio Loredan]] lõi nad tagasi ja nad kartsid Veneetsia abiväge. Mõne allika kohaselt, kui Shkodëri garnison kaebas toidu ja vee puudumise pärast, ütles Loredan neile: 
:: ''&quot;Kui sa oled näljane, siis siin on minu liha; kui sul on janu, siis ma annan sulle oma vere.&quot;''

[[Veneetsia senat]] andis kõigile kättesaadavatele galeeridele käsu viia vibulaskjad [[Bojana jõgi|Bojana jõe]] kaudu Shkodërisse. Kõik Veneetsia kubernerid said samuti käsu ümberpiiratud linna aidata. Veneetsia aruannete kohaselt piiras juulis Shkodërit 50 000 Osmanite sõdurit, keda toetas raskekahurvägi.

1474. aasta alguseks läks kogu piirkond ümber Shkodëri, sealhulgas mahajäetud [[Baleč]], [[Osmanite riik|Osmanite võimu]] alla. Mõne allika kohaselt kavatses Osmanite sultan [[Podgorica]] ja Baleči 1474. aastal uuesti üles ehitada ning asustada need 5000 Türgi perekonnaga, et luua täiendav takistus Crnojevići Zeta ja ümberpiiratud [[Veneetsia Albaania|Veneetsia Shkodëri]] koostööle.

Oma 1474. aasta kampaania ajal kahjustasid Osmanid Alessiot ja hävitasid [[Danja]] lossi.

[[Pietro Mocenigo]] asemel määrati Veneetsia [[kindralkapten]]iks [[Triadan Gritti]]. Gritti juhtis kuuest galeerist koosnevat Veneetsia laevastikku, mis seilas 1474. aasta mai alguses kaitsma Veneetsia Albaania rannikut ja eriti Bojana jõe suuet. Kui Veneetsia laevastik Bojanasse sisenes, üritasid Osmanite väed seda blokeerida, ummistades Bojana suudme mahalõigatud puutüvedega, täpselt nagu [[Serbia despootkond|Serbia]] vojevood [[Mazarek (vojevood)|Mazarek]] [[Teine Shkodëri sõda|Teise Shkodëri sõja]] ajal tegi. Gritti saatis oma laevastiku jõge pidi alla ja hävitas Osmanite väed 15. juunil 1474. Vaatamata kõigile jõupingutustele ei suutnud Gritti tarnida Scutarile kõiki tema laevastiku veetud kaupu, sest paljud tema laevad jäid [[Sveti Srđ]]i lähedal Bojana madalasse vette lõksu.

Kui Gritti ühines Mocenigoga Shkodëris ja nad mõlemad käskisid [[Leonardo Boldu]]l leida [[Ivan Crnojević]] ja kutsuda teda üles mobiliseerima võimalikult palju oma mehi, et aidata veneetslasi [[Shkodëri piiramine|Shkodëri piiramise]] ajal. Boldu sai ka käsu viia Crnojevići ratsavägi ja jalavägi üle [[Shkodëri järv]]e. [[Ivan Crnojević]] mängis olulist rolli Shkodëri kaitsmisel, kuna ta pakkus ühendust Kotoriga ja varustas linna läbi [[Žabljak Crnojevića|Žabljaki]] või [[Shkodëri järv]]e, võideldes samaaegselt tugevate Osmanite vägede vastu. Ta vedas mehi ja metsa [[Kotor (Montenegro)|Kotorist]] üle küngaste Žabljakki, kus ta ehitas [[fusta]]sid, mis üllatasid Osmaneid Shkodëri järvel. Kogu suve jooksul osales Ivan Crnojević sõjategevuses. Ta kontrollis Shkodëri järve kolme fusta ja 15 väiksema laevaga, mis oli väga oluline, kuna Veneetsia laevastik (koosnes 34 suuremast ja u. 100 väiksemast laevast) ei suutnud [[Sveti Srđ]]ist edasi seilata. Boldu pääses Žabljakist sissepiiratud linna tänu Ivan Crnojevići laevadele. Veneetsia laevade meeskond koos Kreekast pärit ''[[stratioodid|stratiootidega]]'' ühines kaitsjatega ümberpiiratud linnas ja mõnede Veneetsia aruannete kohaselt ulatus nende koguarv 25 000-ni.

Pärast [[Humoj perekond|Humoj perekonna]] liikme Andreas Humoj poolt toime pandud riigireetmise avastamist [[Shkodëri piiramine|Shkodëri piiramise]] ajal mõistis Gritti ta surma ja lasi [[Tuzi]] mehel hukata.

Teadaolevalt tapeti 7000 – 20 000 Osmanite sõdurit ja ligikaudu 3000 tsiviilisikut Scutarist suri janusse ja nälga. Piiramises said välismüürid oluliselt kahjustatud. Kodanikud ehitasid müürid uuesti üles, oodates hilisemat tugevamat Osmanite rünnakut. Osmanid tulid [[Shkodëri piiramine|1478. aastal tagasi]], et Shkodër vallutada.

== Väed ==

[[Skanderbegi mäss]] toimus peamiselt [[Põhja-Albaania|Põhja-]] ja [[Kesk-Albaania]]s, [[Malësia]]s ning [[Põhja-Makedoonia]] lääneosas, kuid laienes ka [[Lõuna-Albaania]]sse, [[Kosovo]]sse ja [[Veneetsia Albaania]]sse. Lisaks albaanlastele, kes moodustasid lõviosa tema vägedest, olid tema järgijate seas ka [[Lõunaslaavlased|slaavlased]], [[valahhid]] ja [[kreeklased]]; sõja viimastel etappidel olid tema teenistuses ka Veneetsia ja Napoli palgasõdurid. Skanderbegi mäss oli kohaliku ühiskonna osade ja feodaalide reaktsioon privileegide kaotamisele ja Osmanite valitsuse nõudmistele, mida nad pahaks panid. Lisaks türklastele võitles Liiga ka oma rahvuskaaslaste vastu, kuna Osmanite väed, nii komandörid kui sõdurid, koosnesid kohalikest inimestest (albaanlased, slaavlased, valahhid, kreeklased ja türgi ''timari''valdajad), aga ka [[Anatoolia]] türklastest. [[Ohridi peapiiskop]]i Dorotheose ning [[Ohridi peapiiskopkond|Ohridi peapiiskopkonna]] vaimulikud ja bojaarid koos suure hulga Ohridi kristlastest kodanikega saatis sultan 1466. aastal [[Istanbul]]i nende Osmanite-vastase tegevuse tõttu [[Skanderbeg]]i mässu ajal. Skanderbegi mässu toetasid ka Morea kreeklased. [[Fan Noli]] sõnul oli Skanderbegi usaldusväärseim nõustaja [[Vladan Gjurica]].

=== Lezha liiga (1444–1479) ===

2. märtsil 1444 ühinesid piirkondlikud albaania ja slaavi pealikud [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] vastu. See liit ([[Lezha liiga]]) loodi Veneetsia valitsetud [[Lezha]]s. Paar kuud hiljem varastasid Skanderbegi väed Lezha kodanikelt veiseid ning vangistasid nende naised ja lapsed. Liiga peamised liikmed olid [[Arianitid]], [[Balšićid]], [[Dukagjini perekond|Dukagjinid]], [[Muzakad]], [[Spanid]], [[Thopiad]] ja [[Crnojevićid]]. Kõik varasemad ja paljud kaasaegsed ajaloolased võtsid vastu [[Marin Barleti]] uudise selle kohtumise kohta Lezhas (andmata sellele võrdset kaalu), kuigi üheski tolleaegses Veneetsia dokumendis seda ei mainita. Barleti nimetas koosolekut ''generalis concilium'' või ''universum concilium''; mõiste &quot;Lezha liiga&quot; võtsid kasutusele hilisemad ajaloolased.

== Tagajärjed ==

{{vaata|Arberešid}}
{{vaata|Albaania diasporaa}}

[[Pilt:Chiesa Santissimo Salvatore (Cosenza)23.png|thumb|right|230px|Albaanlaste saabumine Itaaliasse]]

[[Kategooria:Albaania ajalugu]]
[[Kategooria:Osmanite riigi sõjandus]]</text>
      <sha1>p93wmdp5s79tc3yco6ajv4iixq86o3o</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204030</id>
      <parentid>7203831</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T21:34:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Redaktor GLAM</username>
        <id>194823</id>
      </contributor>
      <comment>Better quality version of image</comment>
      <origin>7204030</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="44501" sha1="t4y55ezvz4ibjeuyo840okmoqxtii3v" xml:space="preserve">{{Toimeta|kuu=november|aasta=2021}}{{Viitamata|kuu=november|aasta=2021}}

{{Infokast sõjaline konflikt
| konflikt      = Albaania-Türgi sõjad (1432–1479)
| osa           = [[Osmanite sõjad Euroopas|Osmanite sõdadest Euroopas]]
| pilt          = Gjergj Kastrioti.jpg
| pildiallkiri  = [[Skanderbeg]]
| aeg           = 14. mai 1432 – 25. aprill 1479 (47 aastat)
| koht          = [[Albaania sandžak]], [[Serbia despootkond]]
| kaart         = 
| laiuskoord    = 
| pikkuskoord   = 
| kaardilaius   = 
| kaardiallkiri = 
| ala           = 
| tulemus       = 
| seis          = 
| osaline1      = [[Lezha liiga]]
| osaline2      = [[Osmanite riik]]
----
[[Veneetsia vabariik]]
[[Serbia despootkond]]
[[Valois-Anjou koda]]
[[Taranto vürstkond]]
| osaline3      = 
| väejuht1      = * [[Gjon Kastrioti]]
* [[Skanderbeg]]
----
* [[Vrana Konti]]
* [[Hamza Kastrioti]]
* [[Tanush Thopia]]
* [[Andrea Thopia]]
* [[Depë Zenebishi]] 1432–1436
* [[Gjergj Arianiti]]
* [[Moisi Golemi]]
* [[Lekë Dukagjini]]
* [[Ivan Crnojević]]
* [[Nikollë Gjergj Dukagjini]] 1432–1436
* [[Vladan Gjurica]]
* Marin Spani
* Muzaka Thopia
| väejuht2      = * [[Murad II]]
* [[Mehmed II]]
----
* [[Andrea Venier]]
* [[René (Anjou)]]
* [[Giovanni Antonio Orsini del Balzo]]
* [[Đurađ Branković]]
* [[Lazar Branković]]
* [[Mahmud Paşa Angelović]]
* Ali Paşa
* [[Koca Davud Paşa]]
* [[Balaban Paşa]]
* [[Moisi Golemi]] 1455-1456
* Tahip Paşa
* [[İshak Bey]] 1432–1436
* [[Ali Bey Evrenosoğlu]] 1432–1436
* [[Turahan Bey]] 1432–1436
* [[Hadım Süleyman Paşa (Rumeelia kuberner)|Hadım Süleyman Paşa]] 
* [[Gedik Ahmed Paşa]]
| väejuht3      =
| väeüksused1   = 
| väeüksused2   = 
| väeüksused3   = 
| jõud1         = 
| jõud2         = 
| jõud3         = 
| kaotused1     = 
| kaotused2     = 
| kaotused3     = 
| märkused      = 
}}

'''Albaania-Türgi sõjad (1432–1479)''' olid rida Albaania feodaalisandate mässe ja sõdu tõusva Osmanite riigi vastu. Sõjad ja mässud toimusid tänapäeva [[Albaania]], [[Montenegro]], [[Kosovo]] ja [[Põhja-Makedoonia]] aladel.

== Ajalugu==
=== Albaania mäss (1432–1436) ===

Albaania mäss (1432–1436) oli rida konflikte [[Albaania]] mässuliste ja [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] vahel Osmanite valitsemise varajasel perioodil piirkonnas. Suure osa kohaliku aadli asendamine Osmanitest maaomanikega, tsentraliseeritud valitsemine ja Osmanite maksusüsteem ajendasid elanikkonda ja aadlikke eesotsas peamiselt [[Gjergj Arianiti]]ga Osmanite vastu mässama.

Mässu algfaasis tapeti või saadeti välja paljud maa ''([[timar]]i)'' valdajad. Kui see levis, naasid aadlikud, kelle valdused olid Osmanite poolt annekteerinud, et ühineda mässuga, ja algatati katseid sõlmida liite [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigiga]]. Kuigi mässu juhid olid edukad lööma järjestikuseid Osmanite kampaaniaid, ei õnnestunud neil vallutada paljusid [[Albaania sandžak]]i olulisi linnu. Pikaajalised piiramised, nagu sandžaki pealinna [[Gjirokastër]]i piiramine, andsid Osmanite armeele aega riigi teistest osadest suurte vägede kogumiseks ja peamise mässu alistamiseks 1436. aasta lõpuks. Osmanite väed korraldasid pärast mässu mitu veresauna.

Pärast seda, kui mäss oli suures osas maha surutud, lubati neil, kes nõustusid Osmanite ülemvõimuga, esialgu oma valdused ja osaline autonoomia säilitada. Paljud ''timarid'' anti ka kohalikele albaanlastele, kellel oli kõrgeid ametikohti halduses, eriti [[Jakup bej Muzaka]] ja [[Skanderbeg]]i valitsemise ajal. Kogu rahustamisprotsessi ajal olid mitmed, peamiselt maapiirkonnad, endiselt mässulised ja puhkesid uued mässud, nagu [[Teodor Muzaka III]] oma 1437. aastal. Kui Osmanite riik laiendas oma valitsemisala Balkanil, jätkusid tsentraliseerimiskatsed ja kohalike ''timarite'' valdajate asendamine Osmanitest maaomanikega. See poliitika tõi osaliselt kaasa [[Lezha liiga]] moodustamise Skanderbegi juhtimisel 1444. aastal ja uue ajastu Osmanite-Albaania sõdades.

==== Taust ====
[[Pilt:Sanjak of Albania Map 1431.svg|thumb|left|180px|Albaania sandžak 1431. aastal]]

14. sajandi lõpus ja 15. sajand alguses alistas Osmanite riik järk-järgult kohalikud Albaania vürstkonnad, moodustades [[Albaania sandžak]]i kui riigi haldusüksuse. ''Timarite'' süsteemi osana asendati kohalikud feodaalisandad suuresti [[Anatoolia]] Osmanitega. 1431.–1432. aasta [[katastrimõõdistamine]] ''([[defter]])'' näitab, et umbes 75–80% ''[[timar]]itest'' anti Osmanite moslemi [[spaahid]]ele (feodaalne ratsavägi), samas ülejäänud ja eriti kauged alad, mis ei olnud Osmanite täieliku kontrolli all, anti Albaania spaahidele, nii kristlastele kui moslemitele. [[Albaania aadel|Senise aadli]] asendamine ''timarite'' süsteemiga viis konfliktideni, mille tulemusena ei olnud paljud maapiirkonnad Osmanite täieliku valitsemise all.

Varasema maksuseadustiku kohaselt pidid põllumehed maksma oma isandatele kümnendiku hooaja põllumajandustoodangust, 1 [[tukat]]i ja 4 [[Kross (raha)|kross]]i (2/9 tukatit). Osmanite süsteem oli suunatud tulude suurendamisele, et toetada sõjalisi kulutusi, mistõttu kehtestati uued maksud ja muudeti olemasolevaid. Lisaks 1/10-le agraartoodangust pidid moslemiteks pöördunud pered maksma ''timari'' omanikele 22 ''akçe'' (~0,6 tukatit), samas mittemoslemi perekonnad pidid maksma 25 ''[[akçe]]'' (~0,7 tukatit). Mõlemale rühmale kohaldati täiendavaid makse, sealhulgas ''[[avârız]]'', iga-aastane sularahamaks, mis mõjutas katastrisse registreeritud leibkondi. Mittemoslemid pidid ''[[cizye]]'' osana maksma ka 45 ''akçe'' (~1,3 tukatit) ning pidid regulaarselt varustama Osmanite riiki noorte nekrutitega ''[[devşirme]]'' kohaselt, mis nõudis noorte meeste värbamist Osmanite armeesse ja nende pöördumist islami usku.

Sellest tulenevalt põhjustasid muudatused omandiõiguses, feodaalide ja talupoegade suhetes, maksusüsteemis ja ''devşirme'' kehtestamine täiendavat vastupanu. Kuna nii aadlikke kui talupoegi puudutavad muudatused viidi ellu peamiselt katastrimõõdistuses registreerimisega, püüdsid paljud pered vältida 1431.–1432. aasta uuringus registreerimist ja põgenesid mägipiirkondadesse, samal ajal kui aadel valmistus relvakonfliktiks.

==== Mäss ====
[[Pilt:Gjirokaster, castle 1.jpg|thumb|left|200px|Gjirokastëri lossi piiras [[Depë Zenebishi]], keda võitis [[Turahan Bey]]]]

Mäss algas 1432. aastal, kui [[Andrea Thopia]] võitis väikest Osmanite väge Kesk-Albaanias. Tema võit julgustas teisi juhte ja mäss levis kogu Albaanias. Hiljem samal aastal kaotasid Osmanid kontrolli keskse meresadama [[Vlorë]] üle. [[Gjergj Arianiti]], kes pantvangina Osmanite õukonnas elas, kutsuti mässuliste poolt tema perekonna valdustes mässu juhtima. Vastuseks põgenes ta [[Edirne]]st ja naasis Albaaniasse. 1432. aasta talvel kogus sultan [[Murad II]] [[Ali Bey Evrenosoğlu|Ali Bey]] juhatuse alla u. 10 000 sõdurit, kes marssisid mööda [[Via Egnatia]]t ja jõudsid kesksesse [[Škumbin]]i orgu, kus Gjergj Arianiti väed neid varitsesid ja võitsid. Tema võit ajendas albaanlasi Gjirokastëri piirkonnas kutsuma mässulisi lõunas juhtima [[Depë Zenebishi]], kes asus elama oma valdustesse [[Korfu]]l pärast [[Gjirokastëri vürstkond|Gjirokastëri vürstkonna]] vallutamist Osmanite poolt. Pärast mässu levimist lähedalasuvatesse piirkondadesse, sealhulgas [[Këlcyra]]sse, [[Zagori (Albaania)|Zagori]]sse ja [[Pogon (Albaania)|Pogon]]isse, piirasid tema väed lõunapoolset [[Gjirokastër]]i linna, Albaania sandžaki pealinna. Lähedalasuvas Këlcyras vallutasid mässulised lossi, kuid samaaegne Gjirokastëri piiramine venis ning [[Turahan Bey]] ründas ja võitis 1433. aasta alguses vägesid, mis linna piirasid. Zenebishi püüti kinni ja hukati.

1433. aasta suvel rüüstas [[Rumeelia]] [[beilerbei]] Sinan Paşa juhitud armee Kaninë ja Ioánnina alad ning liikus põhja poole, kus alistas mässulised [[Gjon Kastrioti]] valdustes, kes alandati taas vasalli staatusesse, samal ajal kui tema poeg [[Skanderbeg]], kes kutsuti samuti mässuga ühinema, jäi Osmanite teenistusse Anatoolias. 1433. aasta augustis kogunes [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] senat olukorda hindama ja leidis, et mäss ohustab ka [[Veneetsia Albaania|Veneetsia alasid]] selles piirkonnas. Kuid oktoobri lõpuks hindasid nad kriisi ümber ja lükkasid tagasi [[Galeer|sõjagaleeride]] paigutamise Veneetsia kolooniatesse. Põhja-Albaanias vallutas [[Nikollë Gjergj Dukagjini]] Osmanite-eelse [[Dukagjini vürstkond|Dukagjini vürstkonna]] territooriumid ning piiras ja vallutas [[Danja]]. Seejärel üritas Dukagjini Veneetsiaga liitu asuda, pakkudes vastu Veneetsia ülemvõimuga nõustumist ja andes neile kontrolli Danja üle. Kuid Veneetsia keeldus igasugusest osalusest tema plaanis ja mässus üldiselt. Dukagjini ei teadnud, et Osmanite Danja kuberner Hasan Bey oli palunud lüüasaamise korral Veneetsia abi. Kuna Veneetsia ei tahtnud Osmanite vaenu esile kutsuda, anti [[Shkodër]]i (Scutari) kaptenile korraldus abistada Hasan Beyd Danja tagasivallutamisel. Seejärel saadeti [[Lezha]] (Alessio) garnisonile relvi ja 1435. aastaks tagastati kants Osmanite kontrolli alla. Kesk-Albaanias piiras Andrea Thopia edutult [[Kruja loss]]i, samas kui [[Vlorë ringkond|Vlorë]] piirkonnas algas [[Kaninë]] kindluse piiramine. Vlorë läks mässuliste kätte juba 1432. aasta mais, kuid see pidi olema taastatud 1434. aasta maiks, kuna tolleaegsed Veneetsia dokumendid mainivad seal sel ajal asunud Osmanite ametnikku ''([[subaşı]]).''

1434. aasta suvel koguti [[Bitola|Manastiri]] veel üks Osmanite armee. Taas Sinan Paşa juhtimisel sai see Osmanite sõjaretk 1434. aasta augustis Albaania lõunakeskosas [[Gjergj Arianiti]] käest lüüa. Pärast tema lüüasaamist said kõik Albaaniaga külgnevate territooriumite beid käsu koguda väed ja rünnata mässulisi. 1434. aasta detsembris marssis [[Üskübi sandžak]]i bei [[İshak Bey]] Albaania lõunakeskossa, kuid sai Gjergj Arianitilt lüüa. Tolleaegsed allikad [[Ragusa vabariik|Ragusa]] senatist mainivad, et paljud Osmanite sõdurid võeti kinni, samas kui İshak Bey põgenes väikese rühmaga. 1435. aasta aprillis alistas Arianiti järjekordse Osmanite kampaania ja vaenutegevus peaaegu lõppes 1436. aasta alguseni, kuna Murad II sõjalised ettevõtmised olid suunatud [[İbrahim II (Karaman)|Karamani İbrahimi]] vastu [[Anatoolia]]s. 1435. aasta lõpus hindasid Ragusa senati aruanded olukorda rahulikuks ja märkisid, et sõdivad pooled olid taandunud oma aladele.

Mässu ajal tehti palju katseid moodustada Osmanite-vastane koalitsioon, sealhulgas Saksa-Rooma riigiga. Paavst [[Eugenius IV]] taotles vägede saatmist mässu aitama ja püüdis raha koguda. 1435. aastal saatis Saksa-Rooma keiser [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismund]] Bulgaaria aadlimehe [[Fružin]]i ja 1436. aasta alguses Osmanite trooninõudleja Daudi, et mässulistega koalitsiooni sõlmimise võimaluse üle läbirääkimisi pidada. Kuid 1436. aasta keskpaigaks oli [[Turahan Bey]] juhtimise alla kogunenud suur jõud. Vaatamata sõjalistele võitudele tegutsesid mässu juhid iseseisvalt ilma keskse juhtimiseta, mille puudumine aitas suuresti kaasa nende lõplikule lüüasaamisele. Turahani väed surusid mässu lõpuks maha ja marssisid läbi Albaania, pannes toime ulatuslikud tsiviilelanike tapatalgud.

=== Skanderbegi mäss ===

[[Kenneth Setton]] väidab, et enamik Skanderbegi tegevust aastatel 1443–1444 käsitlevatest aruannetest &quot;võlgneb palju rohkem väljamõeldusele kui faktile&quot;. Varsti pärast seda, kui Skanderbeg vallutas [[Kruja]], kasutades võltsitud kirja Zabel Paşalt kontrolli võtmiseks, suutsid tema mässulised vallutada palju Osmanite kindlusi, sealhulgas strateegiliselt väga tähtsa Svetigradi ([[Kodžadžik]]), mis võeti [[Moisi Golemi]] ja 3000 [[Debar]]i mässulise toetusel. Mõnede allikate kohaselt torkas Skanderbeg vangistatud Osmanite ametnikud, kes keeldusid ristiusku astumast, surnuks.

Skanderbegi mässuliste esimene lahing Osmanite vastu peeti 10. oktoobril 1445 Mokra mäel. Settoni sõnul laulsid [[ungarlased]] pärast seda, kui Skanderbeg väidetavalt [[Torviolli lahing]]u võitis, tema kohta kiidusõnu ja kutsusid Skanderbegi ühinema [[Ungari kuningriik|Ungari]], [[paavst]]i ja [[Burgundia hertsogkond|Burgundia]] liiduga Osmanite vastu. 1446. aasta kevadel palus Skanderbeg [[Dubrovnik|Ragusa]] diplomaatide abi kasutades paavstilt ja [[Ungari kuningriik|Ungari kuningriigilt]] toetust võitluseks Osmanite vastu.

== Esiletõus ==

1443. aasta novembri alguses deserteerus Skanderbeg sultan [[Murad II]] vägedest [[Niši lahing (1443)|Niši lahingu]] ajal, kus võideldi [[János Hunyadi]] [[Ristisõjad|ristisõdijate]] vastu. Mõne varasema allika kohaselt deserteerus Skanderbeg Osmanite armeest [[Kunovica lahing]]u ajal 2. jaanuaril 1444. Skanderbeg lahkus väljalt koos 300 albaanlasega, kes Osmanite armees teenisid. Ta viis oma mehed kohe [[Kruja]]sse, kuhu ta saabus 28. novembril, ja võltsitud kirja abil sultan Muradilt Kruja kubernerile sai temast samal päeval linna isand. Tugevdamaks oma kavatsust omandada kontroll Zeta endiste valduste üle, kuulutas Skanderbeg end [[Balšićid|Balšići perekonna]] pärijaks. Pärast mõne vähemolulise ümberkaudse lossi ([[Petrela]], [[Prezë]], Guri i Bardhë, [[Kodžadžik|Svetigrad]], [[Modrič]] ja muud) vallutamist heiskas ta Frashëri sõnul Krujal musta kahepäise kotkaga punase lipu (Albaania kasutab sarnast [[Albaania lipp|lippu]] oma rahvussümbolina seniajani). Skanderbeg loobus islamist, pöördus ristiusku ja andis teistele islami omaks võtnud või moslemitest kolonistidele korralduse pöörduda ristiusku või oodata surma. Sellest ajast peale nimetasid Osmanid Skanderbegi ''&quot;hain'' (reetlikuks) ''İskenderiks&quot;''. Skanderbegi väike õukond koosnes erinevatest rahvustest isikutest. Serblane [[Ninac Vukosalić]] oli õukonnas ''dijak'' (&quot;kirjutaja&quot;, sekretär) ja kantsler. Ta oli ka Skanderbegi pangakonto haldur Ragusas. Gazulli perekonna liikmetel oli oluline roll diplomaatias, rahanduses ja relvade ostmises. Arst Gjon Gazulli saadeti kuningas Mátyás Hunyadi õukonda koordineerima pealetungi Mehmed II vastu. Rüütel Pal Gazulli reisis sageli Itaaliasse ja Andrea Gazulli oli Morea despoodi saadik Ragusas, enne kui temast 1462. aastal Skanderbegi õukonna liige sai. Mõned seiklejad järgnesid ka Skanderbegile, nagu keegi John Newport, [[Stefan Balšić]], Skanderbegi saadik Milanos 1456. aastal, keegi Stjepan Radojevic, kes 1466. aastal Spliti-reisiks laevu varustas, keegi Ruscus Cattarost ja teised. Ragusa [[Gundulićid|Gondola/Gundulići]] kaupmeheperekonnal oli Gazulliga sarnane roll. Kirjavahetust kirjutati slaavi, kreeka, ladina ja itaalia keeltes. Ladinakeelseid dokumente kirjutasid notarid Itaaliast või Veneetsia territooriumitelt Albaanias.

[[Pilt:Skanderbeg's return to Kruje (81771610).jpg|thumb|right|230px|Skanderbegi naasmine [[Kruja]]sse, 1444 (puulõige, [[Jost Amman]])]]

Albaanias oli mäss Osmanite vastu hõõgunud juba aastaid, enne kui Skanderbeg Osmanite armeest deserteerus. 1443. aasta augustis mässas [[Gjergj Arianiti]] Kesk-Albaania piirkonnas taas Osmanite vastu. Veneetsia eestkoste all kutsus Skanderbeg 2. märtsil 1444 Albaania aadlimehed Veneetsia kontrolli all olevasse [[Lezha]] linna ja nad rajasid sõjalise liidu, mida ajalookirjutuses tuntakse [[Lezha liiga]]na. Sõjalise liiduga liitunute hulgas olid Albaania võimsad [[Arianitid|Arianiti]], [[Dukagjinid|Dukagjini]], [[Muzakad|Muzaka]], [[Zahariad|Zaharia]], [[Thopiad|Thopia]], [[Zenebisid|Zenebisi]], [[Dushmanid|Dushmani]] ja [[Spanid|Spani]] aadliperekonnad ning ka Serbia aadlimees [[Stefan Crnojević]] Zetast.

Skanderbeg organiseeris mobiilse kaitsearmee, mis sundis Osmaneid oma vägesid hajutama, jättes nad haavatavaks albaanlaste [[löö ja jookse taktika]] suhtes. Skanderbeg pidas vastaste armeede vastu [[sissisõda]], kasutades mägist maastikku enda huvides. Esimese 8–10 aasta jooksul juhtis Skanderbeg üldiselt 10 000 – 15 000 sõdurist koosnevat armeed, kuid tal oli täielik kontroll ainult oma valduste meeste üle ning ta pidi veenma teisi vürste järgima tema poliitikat ja taktikat. Skanderbeg pidi aeg-ajalt Osmanitele andamit maksma, kuid ainult erandlikel asjaoludel, näiteks sõja ajal veneetslastega või reisi ajal Itaaliasse ja võib-olla siis, kui ta oli liiga tugevate Osmanite vägede surve all.

[[Pilt:Battle of Varna (Amman).jpg|thumb|right|230px|[[Varna lahing]] 1444. aastal, puulõige]]

1444. aasta suvel seisid Torviolli tasandikul ühendatud Albaania armeed Skanderbegi juhtimisel [[Torviolli lahing|vastamisi]] Osmanite kindrali Ali Paşa 25 000-mehelise armeega. Skanderbegi juhtida oli 7000 jalaväelast ja 8000 ratsaväelast. 3000 ratsaväelast oli [[Hamza Kastrioti]] juhtimise all vaenlase liinide taha lähedasse metsa peidetud. Teatud märguande peale laskusid nad alla, piirasid Osmanid ümber ja andsid Skanderbegile väga vajaliku võidu. Umbes 8000 Osmanit tapeti ja 2000 vangistati. Skanderbegi esimene võit kajas üle Euroopa, sest see oli üks väheseid kordi, mil Osmanite armee Euroopa pinnal toimunud lahingus lüüa sai.

10. oktoobril 1445 saadeti Firuz Paşa juhtimise all Osmanite 9000 – 15 000-meheline vägi, et takistada Skanderbegi Makedooniasse liikumist. Firuz oli kuulnud, et Albaania armee oli selleks korraks laiali läinud, mistõttu kavatses ta kiiresti liikuda ümber Musta Drini oru ja läbi Prizreni. Neid liigutusi märkasid Skanderbegi skaudid, kes liikusid Firuziga kohtuma. Osmanid meelitati Mokra orgu ning Skanderbeg 3500-pealise väega ründas ja alistas Osmanid. Firuz tapeti koos 1500 mehega. Skanderbeg alistas Osmanid järgmisel aastal veel kaks korda, üks kord, kui Osmanite väed [[Ohrid]]ist kandsid suuri kaotusi, ja uuesti [[Otonetë lahing]]us 27. septembril 1446.

== Sõda Veneetsiaga 1447–1448 ==
{{vaata|Albaania–Veneetsia sõda}}

Albaania ülestõusu alguses toetas [[Veneetsia vabariik]] Skanderbegi, pidades tema vägesid puhvriks nende ja Osmanite riigi vahel. Lezha, kus loodi samanimeline liiga, oli [[Veneetsia Albaania|Veneetsia territoorium]], ja koosviibimine sai Veneetsia heakskiidu. Skanderbegi hilisemat toetust ja tema tõusmist tugevaks jõuks nende piiridel peeti aga ohuks vabariigi huvidele, mis viis suhete halvenemiseni ja vaidluseni [[Danja]] kindluse ükle, mis päästis valla [[Albaania-Veneetsia sõda|Albaania-Veneetsia sõja]] (1447–1448). Pärast rünnakuid Bari ja Ulcinji, koos [[Đurađ Branković]]i ja [[Stefan Crnojević]]iga, ning piirkonna albaanlaste vastu pakkusid veneetslased tema mõrva eest tasu. Veneetslased püüdsid igati Skanderbegi kukutada või temale surma tuua, pakkudes isegi eluaegset pensioni 100 kuld[[tukat]]it aastas inimesele, kes ta tapab. Konflikti ajal kutsus Veneetsia Osmaneid ründama Skanderbegi samaaegselt idast, pannes albaanlased silmitsi kahe rinde konfliktiga.

[[Pilt:Sfetigrad 001.jpg|thumb|right|230px|Puugravüür, mis kujutab Albaania ja Osmanite vägede vahelist võitlust]]

14. mail 1448 asus sultan Murad II ja tema poja [[Mehmed II|Mehmedi]] juhitud Osmanite armee piirama [[Svetigradi piiramine (1448)|Svetigradi]] lossi. Albaania garnison lossis osutas Osmanite armee frontaalrünnakutele vastupanu, samal ajal ahistas Skanderbeg piiravaid vägesid koos allesjäänud Albaania armeega tema isikliku juhtimise all. 23. juulil 1448 võitis Skanderbeg [[Shkodër]]i lähedal lahingu [[Andrea Venier]]i juhitud Veneetsia armee vastu. 1448. aasta hilissuvel loovutas Albaania garnison joogivee puudumise tõttu lõpuks lossi tingimusel, et Osmanite piiravatest vägedest ohutult läbi minna; sultan Murad II nõustus ja austas seda tingimust. Peamised allikad on eriarvamusel, miks oli piiratutel probleeme lossi veega: kui Barleti ja Biemmi väitsid, et lossikaevust leiti surnud koer ja garnison keeldus vett joomast, kuna see võib nende hinge rikkuda, siis teine esmane allikas, Osmanite kroonik oletas, et Osmanite väed leidsid ja lõikasid lossi veeallikad läbi. Hilisemad ajaloolased nõustuvad enamasti Osmanite krooniku versiooniga. Kuigi meeste kaotus oli minimaalne, kaotas Skanderbeg Svetigradi lossi, mis oli oluline tugipunkt, mis kontrollis Makedoonia välju idas. Samal ajal piiras ta Durazzo (nüüd [[Durrës]]) ja Lezha linnu, mis olid toona Veneetsia võimu all. 1448. aasta augustis alistas Skanderbeg Dibëris [[Oraniki lahing (1448)|Oraniki lahingus]] Mustafa Paşa. Mustafa Paşa kaotas 3000 meest ja vangistati koos 12 kõrgema ohvitseriga. Skanderbeg sai nendelt ohvitseridelt teada, et veneetslased sundisid Osmaneid Albaaniasse tungima. Veneetslased õhutasid lüüasaamisest kuuldes rahu kehtestama. Mustafa Paşa anti peagi 25 000 tukatise lunaraha eest Osmanitele.

[[Pilt:Skanderbeg engraving.jpg|thumb|right|230px|&quot;Skanderbeg pöördumas rahva poole&quot;, 16. sajandi gravüür, [[Jost Amman]]]]

23. juulil 1448 ületas Skanderbeg 10 000 mehega [[Drin]]i jõe, kohtudes [[Shkodër|Scutari]] kuberneri Daniele Iurichi juhitava 15 000-mehelise Veneetsia väega. Skanderbeg juhendas oma vägesid, mida oodata, ja avas lahingu, andes vibulaskjatele käsu avada tuli Veneetsia liini pihta. Lahing kestis tunde, kuni suured Veneetsia sõdurite rühmad hakkasid põgenema. Skanderbeg, nähes oma põgenevaid vastaseid, andis käsu alustada täiemahulist pealetungi, hävitades kogu Veneetsia armee. Vabariigi sõdureid aeti taga otse Scutari väravateni ja seejärel viidi Veneetsia vangid kindlusest välja. Albaanlastel õnnestus tekitada Veneetsia vägedele 2500-meheline kaotus, vangistati 1000 meest. Skanderbegi armee kaotus oli 400 meest, peamiselt paremal tiival. Rahuleping, mille läbirääkimisi pidas [[Georgius Pelino]] ning mis sõlmiti Skanderbegi ja Veneetsia vahel 4. oktoobril 1448, nägi ette, et Veneetsia säilitab Danja ja selle ümbruse, kuid loovutab Skanderbegile Buzëgjarpri territooriumi [[Drin]]i jõe suudmes, ning Skanderbeg sai ka privileegi igal aastal Durazzolt maksuvabalt 200 hobusekoormat soola osta. Lisaks maksis Veneetsia Skanderbegile 1400 tukatit. Kokkupõrgete perioodil Veneetsiaga tihendas Skanderbeg suhteid Aragóni [[Alfonso V (Aragón)|Alfonso V-ga]] (valitses 1416–1458), kes oli peamine Veneetsia rivaal [[Aadria meri|Aadria merel]], kus tema unistustele impeeriumist olid veneetslased alati vastu.

Üks põhjusi, miks Skanderbeg nõustus Veneetsiaga rahu sõlmima, oli [[János Hunyadi]] armee edasitung Kosovos ja tema kutse Skanderbegile ühineda sultanivastase sõjaretkega. Kuid Skanderbegi juhitud Albaania armee ei osalenud selles lahingus kuna tal ei õnnestunud Hunyadi armeega liituda. Arvatakse, et teda viivitas [[Đurađ Branković]], kes oli siis sultan [[Murad II]]-ga liidus, kuigi Brankovići täpse rolli üle vaieldakse. Selle tulemusena laastas Skanderbeg tema valdusi karistuseks kristliku eesmärgi hülgamise eest. Näib, et ta marssis Hunyadiga liituma kohe pärast veneetslastega rahu sõlmimist ja oli vaid 32 km kaugusel Kosovo Poljest, kui Ungari armee lõpuks murdus.
{{Clear}}

== Itaalia-sõjakäik 1460–1462 ==
{{vaata|Skanderbegi Itaalia-sõjakäik}}
[[Pilt:Skanderbeg expedition in Italy (1460-1462)2.svg|thumb|180px|[[Skanderbegi Itaalia-sõjakäik|Skanderbegi sõjakäik Itaaliasse 1460—1462]]. Põhjapoolse marsruudi läbisid ta ise, lõunapoolse aga tema alluvad.]]

1457. aastal saavutas Skanderbeg [[Albulena lahing|Albulena]]s (Ujëbardha) oma kõige kuulsama võidu Osmanite riigi üle, mis võeti kogu [[Itaalia]]s suure entusiasmiga vastu. Tasumaks Alfonsole talle aastaid varem antud rahalise ja sõjalise abi eest, võttis Skanderbeg vastu paavsti palve aidata Alfonso poega, saates sõjakäigu Itaaliasse. Enne lahkumist püüdis Skanderbeg oma valduse ohutuse tagamiseks läbi rääkida relvarahu [[Konstantinoopoli piiramine (1453)|Konstantinoopoli vallutaja]] sultan [[Mehmed II]]-ga. Mehmed polnud vaherahu välja kuulutanud ning saatis endiselt oma armeed [[Bosnia kuningriik|Bosnia]] ja [[Morea despootkond|Morea]] vastu. Alles 1459. aastal, pärast Mehmedi [[Serbia despootkond|Serbia]]-vallutust, Mehmed mitte ainult ei kuulutanud vaherahu, vaid sõlmis ka kolmeaastase relvarahu Skanderbegiga. See andis Skanderbegile võimaluse saata mehi Itaaliasse.

Kuna tekkis hirm läheneva Osmanite armee ees, saatis Skanderbeg kõigepealt oma vennapoja Kostandini 500 ratsamehega [[Barletta]]sse. Nad liideti Ferdinando vägedega, et võidelda tema Anjou rivaalidega. Nad hoidsid oma vaenlast tagasi aasta, kuid ei saavutanud suurt edu enne Skanderbegi saabumist septembris 1461. Enne Itaaliasse jõudmist külastas Skanderbeg [[Ragusa vabariik|Ragusat]] ([[Dubrovnik]]), et veenda selle [[rektor (poliitika)|rektoreid]] aitama tema kampaaniat rahastada. Vahepeal maabusid tema mehed Itaalias ja Anjou väed lõpetasid Barletta piiramise. Saabudes jätkas Skanderbeg suure eduga oma liitlase vaenlaste jälitamist. Ferdinando vastased hakkasid seega tema aladelt taganema ja Skanderbeg läks tagasi Albaaniasse; trobikond tema mehi jäi sinna, kuni Ferdinandol õnnestus lõpuks trooninõudlejaid [[Orsara lahing]]us võita, kuigi pole teada, kas Skanderbegi mehed osalesid.

1460. aastal oli kuningas Ferdinandol tõsiseid probleeme järjekordse [[Valois-Anjou koda|Anjou]] ülestõusuga ja ta palus Skanderbegilt abi. See kutse tegi kuningas Ferdinando vastaseid murelikuks ja [[Sigismondo Pandolfo Malatesta]] teatas, et kui Napoli Ferdinando Skanderbegi vastu võtab, läheb Malatesta Osmanite kätte. Septembris 1460 saatis Skanderbeg 500-liikmelise ratsaväekompanii oma vennapoja [[Ivan Strez Balšić]]i juhtimisel.

Ferdinando peamine rivaal [[Taranto vürstkond|Taranto vürst]] [[Giovanni Antonio Orsini Del Balzo|Giovanni Antonio Orsini]] üritas Skanderbegi ettevõtmist maha laita ja pakkus talle isegi liitu. See ei mõjutanud Skanderbegi, kes vastas 31. oktoobril 1460, et võlgneb Aragóni kojale ustavuse, eriti rasketel aegadel. Oma vastuses Orsinile mainis Skanderbeg, et albaanlased ei reeda kunagi oma sõpru ja et nad on [[Pyrrhos]]e järeltulijad, ning meenutas Orsinile Pyrrhose võite Lõuna-Itaalias. Kui olukord muutus kriitiliseks, sõlmis Skanderbeg 17. aprillil 1461 Osmanitega kolmeaastase vaherahu ja maabus 1461. aasta augusti lõpul [[Apuulia]]s ekspeditsiooniväega (1000 ratsameest ja 2000 jalameest). [[Barletta]]s ja [[Trani]]s õnnestus tal alistada Itaalia ja Taranto Orsini Anjou väed, tagas kuningas Ferdinando trooni ja läks Albaaniasse tagasi. Kuningas Ferdinando oli Skanderbegile selle sekkumise eest elu lõpuni tänulik: Skanderbegi surma korral autasustas ta tema järeltulijaid [[Trani]] lossi ning [[Monte Sant'Angelo]] ja [[San Giovanni Rotondo]] valdustega.

== Kruja piiramine (1450) ja selle tagajärjed ==

{{vaata|Kruja piiramine (1450)}}

1450. aasta juunis, kaks aastat pärast seda, kui Osmanid olid vallutanud Svetigradi, [[Kruja piiramine (1450)|asusid nad piirama Krujat]] ligikaudu 100 000-mehelise armeega, mida juhtisid taas sultan [[Murad II]] ise ja tema poeg [[Mehmed II]]. Järgides [[Põletatud maa taktika|põletatud maa]] strateegiat (keelates seega Osmanitel vajalikke kohalikke ressursse kasutada), jättis Skanderbeg 1500-mehelise kaitsegarnisoni ühe oma usaldusväärseima leitnandi [[Vrana Konti]] alluvusse, samal ajal kui ta koos ülejäänud armeega, kuhu kuulus palju slaavlasi, sakslasi, prantslasi ja itaallasi, ahistas Osmanite laagreid Kruja ümbruses pidevate rünnakutega sultan Murad II varustuskaravanidele. Garnison tõrjus kolm suurt Osmanite otserünnakut linnamüüridele, põhjustades suuri kaotusi piiravatele vägedele. Osmanite katsed veeallikaid leida ja läbi lõigata ebaõnnestusid, nagu ka uuristatud tunnel, mis ootamatult kokku varises. 300 000 ''[[akçe]]'' (Osmanite hõbemündid) ja Osmanite armee ohvitseri kõrge auastme pakkumise Vrana Kontile lükkas viimane tagasi.

[[Pilt:First siege of Kruje 1450 (81770646).jpg|thumb|230px|[[Kruja piiramine (1450)|&quot;Esimene Kruja piiramine, 1450&quot;]], puulõige, Jost Amman]]

Esimese Kruja piiramise ajal müüsid Veneetsia kaupmehed [[Shkodër|Scutarist]] toitu Osmanite armeele ja kaupmehed Durazzost varustasid Skanderbegi armeed. Skanderbegi vihane rünnak Veneetsia karavanidele tõstis pingeid tema ja vabariigi vahel, kuid juhtum lahenes Durazzo ''bailo'' abiga, kes takistas Veneetsia kaupmeestel Osmaneid rohkem varustamast. Vaatamata veneetslaste abile oli Osmanite laager 1450. aasta septembriks korratuses, sest loss ei olnud veel vallutatud, moraal oli langenud ja haigused vohasid. Murad II teadvustas, et ta ei suuda Kruja lossi relva jõul enne talve vallutada, ning 1450. aasta oktoobris lahkus ta piiramiselt ja suundus [[Edirne]]sse. Osmanite kaotused olid 20 000 meest piiramise ajal ja veel paljud surid, kui Murad Albaaniast põgenes. Mõni kuu hiljem, 3. veebruaril 1451 suri Murad [[Edirne]]s ja tema järglaseks sai tema poeg [[Mehmed II]] (valitses 1451–1481).

Pärast piiramist olid Skanderbegi vahendid otsas. Ta kaotas kogu oma vara, välja arvatud [[Kruja]]. Teised Albaania piirkonna aadlikud liitusid Murad II-ga, kui too tuli neid rõhumise eest päästma. Isegi pärast sultani taganemist lükkasid nad tagasi Skanderbegi jõupingutused oma võimu nende valduste üle jõustada. Seejärel sõitis Skanderbeg abi paludes [[Ragusa vabariik|Ragusasse]] ja ragusalased teatasid paavst Nicolaus V-le. Rahalise abi kaudu õnnestus Skanderbegil Krujat enda käes hoida ja tagasi saada suur osa oma territooriumist. Skanderbegi edu tõi kiidusõnu kogu Euroopast ning tema juurde saadeti suursaadikud Roomast, [[Napoli kuningriik|Napolist]], [[Ungari kuningriik|Ungarist]] ja [[Burgundia hertsogkond|Burgundiast]].
{{Clear}}

== [[Albulena lahing|Osmanite Albulena-kampaania]] ==

Kohalik elanikkond jäi Skanderbegile truuks ega avaldanud tema asukohta. Isak bei ja Hamza hakkasid uskuma, et Skanderbeg on võidetud, ja hakkasid seega taanduma. Arvates, et aeg on õige, andis Skanderbeg seni eraldi rühmadena olnud armeele märku Osmanite teadmata koguneda. Armee kogunes Tumenishta küngastele – kuna Osmanite laagri nõrgim koht oli selles suunas – ja 2. septembril 1457 jagati see taas kolmeks rühmaks, et rünnata Osmanite laagrit. Koos mõne oma kõige usaldusväärsema mehega ronis ta kõrgele tippu, et Osmanite laagrit uurida, ja nägi, et Osmanid puhkavad. Ta laskus koos oma valitud salgaga, et kõrvaldada kõik valvurid, kuid üks nägi Skanderbegi ja põgenes laagrisse, karjudes, et Skanderbeg on saabunud. Üllatuse hoidmiseks käskis Skanderbeg oma meestel lahinguks valmistuda.

[[Pilt:Assault on Turkish encampment.jpg|thumb|right|230px|Albaania rünnak Türgi laagrile lahingu ajal]]

Metallist tööriistadest ja relvadest kokku klopsitud valju müra saatel tungisid albaanlased Türgi laagrisse. Osmaneid tabas üllatus ja hoolimata nende suurest arvust olid nad Albaania rünnakuraevust hirmunud, arvates, et neid ründab suurem hulk, kui neid tegelikult oli. Hamza püüdis oma mehi ümber korraldada, kinnitades neile, et albaanlasi on vähe. Isak bei üritas Hamza meestele abiväge saata, kuid uute Albaania üksuste saabumine sundis teda tähelepanu mujale pöörama. Rida ratsaväe rünnakuid ja vasturünnakuid hoidis lahingu liikuvana ning mürsusadu ja arkebuusi-mehed sundisid Osmanid laagri südamesse. Nähes, et nad on ümber piiratud, sattus Osmanite vägi paanikasse ja lagunes. Hamza võeti seega kinni, kuigi Isak bei põgenes. Osmanite hukkunute arv võis olla kuni 30 000, kuid on ebatõenäoline, et neid oli üle 15 000. Lisaks võeti 15 000 meest vangi, vallutati 24 lippu ja albaanlastele kaotati kogu laagri rikkus. Samuti tabati palju mehi, nende hulgas Hamza Kastrioti. Langenud Albaania sõdalased maeti Shumri külas (3 km [[Mamurras]]ist idas) lahinguvälja ääres olevasse Püha Maarja toomkirikusse.

Albulena lahing oli märkimisväärne lõunapoolsete vastupanuvõime jaoks Osmanite riigi vastu. [[Franz Babinger]], Osmanite riigi ajaloolane, kirjeldab lahingut kui Skanderbegi kõige hiilgavamat võitu. Albulena lahing tugevdas Skanderbegi meeste moraali, kes hiljem harva, kui üldse, lahkusid oma sõjaväest nagu Hamza. Hamza ise saadeti pärast kinnivõtmist vangina Napolisse Alfonso valdustesse. Osmanite saadik saadeti lipukandjaid ja neljakümmet kõrget vangi lunastama. Saadik püüdis ka sõlmida vaherahu Mehmedi ja Skanderbegi vahel, kuid viimane vastas, et nõustub vaid siis, kui Svetigrad ja Berat, mis kaotati vastavalt 1448. ja 1450. aastal, tagastatakse tema riigile. Nähes, et Mehmed selliste tingimustega ei nõustu, tugevdas Skanderbeg oma garnisone Svetigradi ümbruses. Võit ostis ikkagi Albaaniale ja Itaaliale aega; 1460. aastal sõlmisid Mehmed ja Skanderbeg vaherahu, mis kestis kolm aastat. See andis Skanderbegile võimaluse [[Skanderbegi Itaalia-sõjakäik|maabuda Itaalias]] ja aidata Alfonso poega [[Ferdinando I (Napoli)|Ferdinando I]], kes krooniti pärast oma isa surma. Lahing avas seega uue etapi Osmanite-Albaania sõjas, mis näitas Albaania vastupanu kõrgpunkti ja Osmanite ägedaimat sissetungi Albaaniasse selles sõjas. Sõda kestis kuni [[Kruja piiramine (1478)|Kruja langemiseni]] 1478. aastal.

== Skanderbegi surm ==

Lääne-Euroopas leinasid Skanderbegi surma vürstid ja teised valitsejad nagu Ferdinando I. Skanderbegi lesele 24. veebruaril 1468 kirjutatud kaastundeavalduses väljendas Ferdinando oma sõbra kaotuse pärast valu ja lubas abi Skanderbegi perekonnale. Skanderbegi eluajal viis tema abi kuningas Alfonso I-le sõdurite saatmisega ülestõusu mahasurumiseks ja hiljem tema sõjakäik mässu mahasurumiseks kuningas Ferdinando nimel selleni, et Napoli monarhid lubasid Albaania palgasõduritel ja teistel sõduritel asustada külasid Lõuna-Itaalias. Pärast Skanderbegi surma ja tema valduste vallutamist Osmanite poolt leidsid Albaania juhid ja teised albaanlased varjupaiga Napoli kuningriigis. Need sündmused ja ränded aitasid kaasa [[arberešid]]e kogukonna ja paljude nende asulate kujunemisele Lõuna-Itaalias, mis eksisteerivad tänapäevani.

[[Pilt:The death of Skanderbeg (81764768).jpg|thumb|left|230px|&quot;Skanderbegi surm&quot;]]

Veneetsia pidas [[Ivan Strez Balšić]]it Skanderbegi järglaseks. Pärast Skanderbegi surma jätkasid Ivan ja tema vend Gojko Balšić, koos Leke, Progoni ja [[Nikollë Pal Dukagjini]]ga võitlust Veneetsia nimel. 1469. aastal palus Ivan Veneetsia senatil tagastada talle tema võõrandatud vara koosseisus [[Petrela]] loss, Kruja &quot;Terra nuova&quot; vojevoodkond (teadmata asukoht), Kruja ja Durrësi vaheline territoorium ning külad Bushneshi piirkonnas (tänapäeval [[Kodër-Thumanë]] valla osa). Veneetsia astus suures osas Ivan Balšići soovidele vastu ja määras ta Skanderbegi järglaseks.

Pärast Skanderbegi surma küsis Veneetsia ja sai leselt loa Kruja ja teiste kindluste kaitsmiseks Veneetsia garnisonidega. Kruja pidas 1477. aastal [[Gedik Ahmed Paşa]] alustatud neljanda piiramise ajal vastu kuni 16. juunini 1478, kui linn suri nälga ja alistus lõpuks sultan [[Mehmed II]] endale. Demoraliseerituna ning näljast ja varustuse puudumisest aasta kestnud piiramise tõttu tugevalt nõrgestatud kaitsjad alistusid Mehmedile, kes oli lubanud neil vastutasuks puutumatuna lahkuda. Kuid kui albaanlased oma perekondadega eemale kõndisid, tapsid Osmanid mehed ning orjastasid naised ja lapsed. 1479. aastal piiras ja vallutas taas Mehmed II juhitud Osmanite armee [[Shkodëri piiramine (1478–79)|Shkodëri]], vähendades Veneetsia Albaania-valdusi vaid Durazzo, Antivari ja Dulcignoni. Skanderbegi poeg [[Gjon Kastrioti II]] jätkas vastupanu Osmanitele ja üritas aastatel 1481–1484 territooriumeid Osmanite võimu alt vabastada. Lisaks toimus 1492. aastal suur mäss Lõuna-Albaanias, peamiselt [[Labëria]] piirkonnas, ja [[Bayazid II]] oli isiklikult seotud vastupanu purustamisega. 1501. aastal läks Skanderbegi pojapoeg ja Gjon Kastrioti II poeg [[Giorgio Kastrioti II]] koos [[Dukagjini perekond|Progon Dukagjini]] ja u 150–200 ''[[stratioodid|stratioodiga]]'' Lezhasse ning korraldas seal kohaliku ülestõusu, kuid ka see oli edutu. Veneetslased evakueerisid Durazzo 1501. aastal.

Pärast Albaania langemist Osmanite kätte andis [[Napoli kuningriik]] Skanderbegi perekonnale [[Kastrioti koda|Kastriotile]] maad ja aadlitiitli. Tema perekonnale anti kontroll [[Galatina|San Pietro in Galatina]] hertsogkonna ja [[Soleto]] krahvkonna üle Itaalia [[Lecce provints]]is. Tema poeg [[Gjon Kastrioti II]] abiellus [[Jerina Branković (Gjon Kastrioti II abikaasa)|Jerina Brankovićiga]], Serbia despoodi [[Lazar Branković]]i tütrega ja ühega viimastest [[Palaiologosed|Palaiologoste]] järeltulijatest.

Kaks Kastrioti perekonna liini elasid Lõuna-Itaalias, üks põlvnes Pardo Kastrioti Scanderbegist ja teine Achille Kastrioti Scanderbegist, kes mõlemad olid Gjon Kastrioti II ja tema naise Jerina poja Ferrante bioloogilised pojad. Nad olid kõrgelt hinnatud Itaalia aadel ja [[Malta ordu]] liikmed.

Hertsog Ferrante ainus seaduslik tütar Irene Kastrioti Scanderbeg, kes sündis Andreana Acquaviva d'Aragonale [[Nardò]] hertsogitest, päris Kastrioti isapärandi, tuues Galatina hertsogkonna ja Soleto krahvkonna [[Sanseverino]] perekonda pärast abiellumist vürst [[Pietrantonio Sanseverino]]ga (1508–1559). Nende poeg oli [[Nicolò Bernardino Sanseverino]] (1541–1606).

== Pärast Skanderbegi surma kuni 1468. aastani ==

[[Kruja piiramine (1478)|Neljas Kruja piiramine]] [[Albaania]]s [[Osmanite riik|Osmanite]] poolt toimus 1478. aastal, kümme aastat pärast [[Skanderbeg]]i surma, ja selle tulemusena vallutati linn pärast kolme eelneva piiramise ebaõnnestumist.

Kuna Albaania kaitsjad olid demoraliseerunud ning aastapikkusest piiramisest tingitud näljast ja varustuse puudumisest tõsiselt nõrgestatud, alistusid nad sultan [[Mehmed II]]-le, kes oli neile lubanud, et nad võivad vastutasuks puutumatult lahkuda. Üks olulisi ajalooallikaid selle piiramise kohta on [[Stefano Magno]] kirjutatud käsikirja &quot;Annali Veneti e del Mondo&quot; neljas köide.

=== Shkodëri lahing ===

Tugevad Osmanite väed piirasid 1474. aasta kevadel Shkodërit. Mehmed oli saatnud [[Rumeelia ejalett|Rumeelia]] kuberneri [[Hadım Suleiman Paşa (Rumeelia kuberner)|Hadım Suleiman Paşa]] u 8000 mehega, kuid komandör [[Antonio Loredan]] lõi nad tagasi ja nad kartsid Veneetsia abiväge. Mõne allika kohaselt, kui Shkodëri garnison kaebas toidu ja vee puudumise pärast, ütles Loredan neile: 
:: ''&quot;Kui sa oled näljane, siis siin on minu liha; kui sul on janu, siis ma annan sulle oma vere.&quot;''

[[Veneetsia senat]] andis kõigile kättesaadavatele galeeridele käsu viia vibulaskjad [[Bojana jõgi|Bojana jõe]] kaudu Shkodërisse. Kõik Veneetsia kubernerid said samuti käsu ümberpiiratud linna aidata. Veneetsia aruannete kohaselt piiras juulis Shkodërit 50 000 Osmanite sõdurit, keda toetas raskekahurvägi.

1474. aasta alguseks läks kogu piirkond ümber Shkodëri, sealhulgas mahajäetud [[Baleč]], [[Osmanite riik|Osmanite võimu]] alla. Mõne allika kohaselt kavatses Osmanite sultan [[Podgorica]] ja Baleči 1474. aastal uuesti üles ehitada ning asustada need 5000 Türgi perekonnaga, et luua täiendav takistus Crnojevići Zeta ja ümberpiiratud [[Veneetsia Albaania|Veneetsia Shkodëri]] koostööle.

Oma 1474. aasta kampaania ajal kahjustasid Osmanid Alessiot ja hävitasid [[Danja]] lossi.

[[Pietro Mocenigo]] asemel määrati Veneetsia [[kindralkapten]]iks [[Triadan Gritti]]. Gritti juhtis kuuest galeerist koosnevat Veneetsia laevastikku, mis seilas 1474. aasta mai alguses kaitsma Veneetsia Albaania rannikut ja eriti Bojana jõe suuet. Kui Veneetsia laevastik Bojanasse sisenes, üritasid Osmanite väed seda blokeerida, ummistades Bojana suudme mahalõigatud puutüvedega, täpselt nagu [[Serbia despootkond|Serbia]] vojevood [[Mazarek (vojevood)|Mazarek]] [[Teine Shkodëri sõda|Teise Shkodëri sõja]] ajal tegi. Gritti saatis oma laevastiku jõge pidi alla ja hävitas Osmanite väed 15. juunil 1474. Vaatamata kõigile jõupingutustele ei suutnud Gritti tarnida Scutarile kõiki tema laevastiku veetud kaupu, sest paljud tema laevad jäid [[Sveti Srđ]]i lähedal Bojana madalasse vette lõksu.

Kui Gritti ühines Mocenigoga Shkodëris ja nad mõlemad käskisid [[Leonardo Boldu]]l leida [[Ivan Crnojević]] ja kutsuda teda üles mobiliseerima võimalikult palju oma mehi, et aidata veneetslasi [[Shkodëri piiramine|Shkodëri piiramise]] ajal. Boldu sai ka käsu viia Crnojevići ratsavägi ja jalavägi üle [[Shkodëri järv]]e. [[Ivan Crnojević]] mängis olulist rolli Shkodëri kaitsmisel, kuna ta pakkus ühendust Kotoriga ja varustas linna läbi [[Žabljak Crnojevića|Žabljaki]] või [[Shkodëri järv]]e, võideldes samaaegselt tugevate Osmanite vägede vastu. Ta vedas mehi ja metsa [[Kotor (Montenegro)|Kotorist]] üle küngaste Žabljakki, kus ta ehitas [[fusta]]sid, mis üllatasid Osmaneid Shkodëri järvel. Kogu suve jooksul osales Ivan Crnojević sõjategevuses. Ta kontrollis Shkodëri järve kolme fusta ja 15 väiksema laevaga, mis oli väga oluline, kuna Veneetsia laevastik (koosnes 34 suuremast ja u. 100 väiksemast laevast) ei suutnud [[Sveti Srđ]]ist edasi seilata. Boldu pääses Žabljakist sissepiiratud linna tänu Ivan Crnojevići laevadele. Veneetsia laevade meeskond koos Kreekast pärit ''[[stratioodid|stratiootidega]]'' ühines kaitsjatega ümberpiiratud linnas ja mõnede Veneetsia aruannete kohaselt ulatus nende koguarv 25 000-ni.

Pärast [[Humoj perekond|Humoj perekonna]] liikme Andreas Humoj poolt toime pandud riigireetmise avastamist [[Shkodëri piiramine|Shkodëri piiramise]] ajal mõistis Gritti ta surma ja lasi [[Tuzi]] mehel hukata.

Teadaolevalt tapeti 7000 – 20 000 Osmanite sõdurit ja ligikaudu 3000 tsiviilisikut Scutarist suri janusse ja nälga. Piiramises said välismüürid oluliselt kahjustatud. Kodanikud ehitasid müürid uuesti üles, oodates hilisemat tugevamat Osmanite rünnakut. Osmanid tulid [[Shkodëri piiramine|1478. aastal tagasi]], et Shkodër vallutada.

== Väed ==

[[Skanderbegi mäss]] toimus peamiselt [[Põhja-Albaania|Põhja-]] ja [[Kesk-Albaania]]s, [[Malësia]]s ning [[Põhja-Makedoonia]] lääneosas, kuid laienes ka [[Lõuna-Albaania]]sse, [[Kosovo]]sse ja [[Veneetsia Albaania]]sse. Lisaks albaanlastele, kes moodustasid lõviosa tema vägedest, olid tema järgijate seas ka [[Lõunaslaavlased|slaavlased]], [[valahhid]] ja [[kreeklased]]; sõja viimastel etappidel olid tema teenistuses ka Veneetsia ja Napoli palgasõdurid. Skanderbegi mäss oli kohaliku ühiskonna osade ja feodaalide reaktsioon privileegide kaotamisele ja Osmanite valitsuse nõudmistele, mida nad pahaks panid. Lisaks türklastele võitles Liiga ka oma rahvuskaaslaste vastu, kuna Osmanite väed, nii komandörid kui sõdurid, koosnesid kohalikest inimestest (albaanlased, slaavlased, valahhid, kreeklased ja türgi ''timari''valdajad), aga ka [[Anatoolia]] türklastest. [[Ohridi peapiiskop]]i Dorotheose ning [[Ohridi peapiiskopkond|Ohridi peapiiskopkonna]] vaimulikud ja bojaarid koos suure hulga Ohridi kristlastest kodanikega saatis sultan 1466. aastal [[Istanbul]]i nende Osmanite-vastase tegevuse tõttu [[Skanderbeg]]i mässu ajal. Skanderbegi mässu toetasid ka Morea kreeklased. [[Fan Noli]] sõnul oli Skanderbegi usaldusväärseim nõustaja [[Vladan Gjurica]].

=== Lezha liiga (1444–1479) ===

2. märtsil 1444 ühinesid piirkondlikud albaania ja slaavi pealikud [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] vastu. See liit ([[Lezha liiga]]) loodi Veneetsia valitsetud [[Lezha]]s. Paar kuud hiljem varastasid Skanderbegi väed Lezha kodanikelt veiseid ning vangistasid nende naised ja lapsed. Liiga peamised liikmed olid [[Arianitid]], [[Balšićid]], [[Dukagjini perekond|Dukagjinid]], [[Muzakad]], [[Spanid]], [[Thopiad]] ja [[Crnojevićid]]. Kõik varasemad ja paljud kaasaegsed ajaloolased võtsid vastu [[Marin Barleti]] uudise selle kohtumise kohta Lezhas (andmata sellele võrdset kaalu), kuigi üheski tolleaegses Veneetsia dokumendis seda ei mainita. Barleti nimetas koosolekut ''generalis concilium'' või ''universum concilium''; mõiste &quot;Lezha liiga&quot; võtsid kasutusele hilisemad ajaloolased.

== Tagajärjed ==

{{vaata|Arberešid}}
{{vaata|Albaania diasporaa}}

[[Pilt:Chiesa Santissimo Salvatore (Cosenza)23.png|thumb|right|230px|Albaanlaste saabumine Itaaliasse]]

[[Kategooria:Albaania ajalugu]]
[[Kategooria:Osmanite riigi sõjandus]]</text>
      <sha1>t4y55ezvz4ibjeuyo840okmoqxtii3v</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Morea sõda</title>
    <ns>0</ns>
    <id>620530</id>
    <revision>
      <id>7203967</id>
      <parentid>6744065</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T18:57:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7203967</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="48310" sha1="oxags3i4bkwku3pz2hyqidchikg8bpc" xml:space="preserve">{{Toimeta|kuu=detsember|aasta=2021}}{{Viitamata|kuu=detsember|aasta=2021}}

{{Infokast sõjaline konflikt
| konflikt      = Morea sõda
| osa           = [[Suur Türgi sõda|Püha Liiga sõda]] &lt;br /&gt;ja [[Osmanite–Veneetsia sõjad]]
| pilt          = 
| pildiallkiri  = 
| aeg           = 25. aprill 1684 – 26. jaanuar 1699
| koht          = [[Peloponnesos]], Lõuna-[[Epeiros]], Kesk-[[Kreeka]], [[Egeuse meri]], [[Montenegro]]
| kaart         = 
| laiuskoord    = 
| pikkuskoord   = 
| kaardilaius   = 
| kaardiallkiri = 
| ala           = Morea loovutati [[Veneetsia vabariik|Veneetsiale]]; Veneetsia omandas Dalmaatsia sisemaad
| tulemus       = Veneetsia võit
| seis          = 
| osaline1      = [[Veneetsia vabariik]]&lt;br /&gt;[[Saksa-Rooma riik]]&lt;br /&gt;[[Malta ordu|Malta rüütlid]]&lt;br /&gt;[[Savoia hertsogkond]]&lt;br /&gt;[[Paavstiriik]]&lt;br /&gt;[[Püha Stephanuse ordu|Püha Stephanuse rüütlid]]&lt;br /&gt;[[kreeklased|Kreeka]] mässulised&lt;br /&gt;[[Montenegrolased|Montenegro]] vabatahtlikud&lt;br /&gt;[[morlahid]] ja [[horvaadid]]
| osaline2      = [[Osmanite riik]]&lt;br /&gt;[[Máni poolsaar|Mani]] (1684–1696)&lt;br /&gt;[[Osmanite Alžeeria]]&lt;br /&gt;''Osmanite vasallid:''
* [[Egiptuse ejalett]]
* [[Osmanite Tripolitaania|Tripolitaania]]
* [[Tunise beilik]]
| osaline3      = 
| väejuht1      = [[Francesco Morosini]]&lt;br /&gt;[[Otto Wilhelm von Königsmarck]]&lt;br /&gt;[[Girolamo Cornaro]]&lt;br /&gt;[[Bajo Pivljanin]]
| väejuht2      = Ismail Paşa&lt;br /&gt;Mahmud Paşa&lt;br /&gt;[[Limberákis Gerakáris]]
| väejuht3      =
| väeüksused1   = 
| väeüksused2   = 
| väeüksused3   = 
| jõud1         = 
| jõud2         = 
| jõud3         = 
| kaotused1     = 
| kaotused2     = 
| kaotused3     = 
| märkused      = 
}}

'''Morea sõda''' (itaalia: ''Guerra di Morea''), tuntud ka kui '''Kuues Osmanite-Veneetsia sõda''', toimus aastatel 1684–1699 [[Veneetsia vabariik|Veneetsia vabariigi]] ja [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] vahel osana laiemast konfliktist, mida tuntakse [[Suur Türgi sõda|Suure Türgi sõjana]]. Sõjalised operatsioonid ulatusid [[Dalmaatsia]]st [[Egeuse meri|Egeuse mereni]], kuid sõja peamine kampaania oli [[Morea]] ([[Peloponnesos]]e) poolsaare vallutamine Lõuna-Kreekas Veneetsia poolt. Veneetsia poolelt peeti sõda, et maksta kätte [[Kreeta]] kaotuse eest [[Kreeta sõda (1645–1669)|Kreeta sõjas (1645–1669)]]. 

See juhtus ajal, mil Osmanid olid hõivatud oma põhjapoolsest võitlusest [[Habsburgide monarhia|Habsburgide]] vastu – alates nurjunud [[Viini lahing|Osmanite katsega vallutada Viin]] ja lõpetades sellega, et Habsburgid [[Buda piiramine (1686)|võitsid Buda ja kogu Ungari]], mistõttu Osmanite riik ei suutnud koondada oma jõude veneetslaste vastu. Sellisena oli Morea sõda ainus Osmanite–Veneetsia konflikt, millest Veneetsia väljus võitjana, omandades märkimisväärse territooriumi. Veneetsia ekspansionistlik taaselustumine oli lühiajaline, kuna Osmanid [[Osmanite–Veneetsia sõda (1714–1718)|pöörasid]] selle 1718. aastal enda kasuks.

== Taust ==
[[Pilt:South-eastern Europe 1672.jpg|thumb|250px|right|Kagu-Euroopa kaart u 1670. aastal]]

Alates [[Bütsants]]i tükeldamisest pärast [[Neljas ristisõda|Neljandat ristisõda]] oli Veneetsial olnud mitu saart Egeuse ja Joonia meredes ning strateegiliselt paigutatud linnuseid piki Kreeka mandriosa rannikut. [[Osmanite riik|Osmanite]] esiletõusuga kaotasid veneetslased 16. sajandil ja 17. sajandi alguses enamiku neist türklastele, sealhulgas [[Küpros]]e ja [[Euboia]] ([[Negroponte triarhia|Negroponte]]). Aastatel 1645–1669 pidasid veneetslased ja Osmanid pika ja kuluka [[Kreeta sõda (1645–1669)|sõja]] viimase suure Veneetsia valduse, [[Kreeta]] pärast Egeuse meres. Selle sõja ajal võttis Veneetsia komandör [[Francesco Morosini]] ühendust mässuliste [[manioodid|maniootidega]]. Nad leppisid kokku ühiskampaania läbiviimises Moreas. 1659. aastal randus Morosini Moreas ja koos maniootidega vallutati [[Kalamáta]]. Varsti pärast seda oli ta sunnitud Kreetale naasma ja Peloponnesose ettevõtmine nurjus.

17. sajandil jäid Osmanid juhtivaks poliitiliseks ja sõjaliseks jõuks Euroopas, kuid languse märgid olid ilmsed: Osmanite majandus kannatas kulla ja hõbeda sissevoolu tõttu Ameerikast, järjest tasakaalustamata eelarve ja valuuta korduva devalveerimise tõttu, samas kui traditsiooniline [[timarioodid|timariootide]] ratsaväesüsteem ja [[janitšarid]], kes moodustasid Osmanite armeede tuumiku, langesid kvaliteedilt ja asendusid üha enam ebaregulaarsete jõududega, mis jäid alla Euroopa regulaararmeedele. Sultan [[Murad IV]] (valitses 1623–1640) reformipüüdlused ja [[Köprülü dünastia]] [[suurvesiir]]ide, mille liikmed valitsesid riiki aastatel 1656–1683, võimekas administratsioon suutsid Osmanite võimu säilitada ja isegi Kreeta vallutada, kuid sealne pikk ja veninud sõda ammendas Osmanite ressursid.

[[Poola-Türgi sõda (1672–1676)|Poola-Türgi sõja (1672–1676)]] tulemusena kindlustasid Osmanid [[Podoolia]] vallutamisega oma viimase territoriaalse laienemise Euroopas ja [[Vene-Türgi sõda (1676–1681)|üritasid]] siis laieneda [[Paremkalda Ukraina|Ukraina territooriumile Dnepri jõe paremkaldal]], kuid venelased lõid nad tagasi. [[Bahtšisarai rahu]] muutis [[Dnepr]]i jõe Osmanite riigi ja Venemaa vaheliseks piiriks.

1683. aastal puhkes [[Habsburgide monarhia|Austria]] ja Osmanite vahel [[Suur Türgi sõda|uus sõda]], kus suur Osmanite armee edenes [[Viin]]i suunas. Osmanite piiramisrõnga lõhkus [[Viini lahing]]us Poola kuningas [[Jan III Sobieski]]. Selle tulemusena moodustati 5. märtsil 1684 [[Linz]]is keiser [[Leopold I]], Sobieski ja [[Veneetsia doodž]]i [[Marcantonio Giustinian]]i osalusel Osmanite-vastane [[Püha Liiga (1684)|Püha Liiga]]. Järgmise paari aasta jooksul vabastasid austerlased Ungari Osmanite kontrolli alt ja [[Belgradi piiramine (1688)|vallutasid]] 1688. aastal isegi [[Belgrad]]i ning [[Niši lahing (1689)|jõudsid]] järgmisel aastal [[Niš]]i ja [[Vidin]]isse. Austerlased olid nüüdseks üle pingutanud ja segatud ka [[Üheksa-aastane sõda|Üheksa-aastasse sõtta]] (1688–1697) Prantsusmaa vastu. Osmanid haarasid uue suurvesiiri [[Köprülü Fazıl Mustafa Paşa]] juhtimisel initsiatiivi ja lõid austerlased tagasi, vallutades 1690. aastal Niši ja Vidini ning käivitades rüüsteretked üle Doonau. 1696. aasta järel pööras õnn uuesti, 1696. aastal [[Aasovi sõjakäigud|vallutasid]] venelased [[Azov]]i, millele järgnes katastroofiline lüüasaamine [[Savoia Eugen]]i käest [[Zenta lahing]]us 1697. aasta septembris. Selle tulemusena sõdivate osapoolte vahel alanud läbirääkimised viisid [[Karlowitzi rahu]] sõlmimiseni 1699. aastal.

== Veneetsia valmistub sõjaks ==

Austerlased ja poolakad pidasid Veneetsia osavõttu sõjast kasulikuks täienduseks põhioperatsioonidele Kesk-Euroopas, kuna selle merevägi võib takistada Osmanite vägede koondamist meritsi ja sundida neid vägesid oma rinnetelt eemale suunama. Veneetsia poolel oli senatis debatt sõjaga liitumise üle tuline, kuid lõpuks sai võidu sõjapartei, pidades seda hetke suurepäraseks ja ainulaadseks revanši võimaluseks. Selle tulemusena, kui 25. aprillil 1684 saabusid Veneetsiasse uudised Püha Liiga moodustamisest, kuulutas kõige rahulikum vabariik esimest ja ainsat korda [[Osmanite-Veneetsia sõjad|Osmanite-Veneetsia sõdades]] Osmanitele sõja, mitte vastupidi.

Sellest hoolimata olid vabariigi sõjalised jõud sõja puhkedes kasinad. Pikk Kreeta sõda oli ammendanud Veneetsia ressursid ja Veneetsia võim oli vähenemas nii Itaalias kui ka [[Aadria meri|Aadria merel]]. Kui [[Veneetsia merevägi]] oli hästihooldatud vägi, mis koosnes 10 [[galeass]]ist, 30 ''[[man-of-war]]'' alusest ja 30 [[galeer]]ist ning abialustest, siis armeesse kuulus 8000 mitte eriti distsiplineeritud regulaarväelast. Neid täiendas arvukas ja hästivarustatud miilits, kuid viimast ei saanud kasutada väljaspool Itaaliat. Tulu oli samuti napp, veidi rohkem kui 2 miljonit [[sekviin]]i aastas. Inglise suursaadiku [[Kõrge Värav]]a juures, [[James Brydges, 8. parun Chandos|Lord Chandosi]] aruannete kohaselt oli Osmanite seisukord veelgi hullem: maal koperdasid nad järjestikuste lüüasaamiste pärast, nii et sultan pidi oma vägede palka kahekordistama ja kasutama sunniviisilist ajateenistust. Samal ajal kirjeldas Chandos [[Osmanite merevägi|Osmanite mereväge]] olevat valusas seisukorras, mis vaevalt suudab kümmet ''man-of-war'' alust operatsioonideks varustada. See jättis veneetslastele merel vaieldamatu ülemvõimu, samal ajal kui Osmanid kasutasid kergeid ja kiireid galeere, et Veneetsia laevastikust mööda hiilida ja oma kindlusi piki rannikut varustada. Oma rahalist nõrkust silmas pidades otsustas vabariik viia sõja Osmanite territooriumile, kus nad võisid oma äranägemise järgi sõdureid värvata ja andamit nõuda, enne kui Osmanid jõuavad Viinis tekkinud šokist ja kaotustest toibuda ning oma positsioone tugevdada. Lisaks sai Veneetsia märkimisväärseid toetusi paavst [[Innocentius XI]]-lt, kes mängis juhtivat rolli Püha Liiga moodustamisel ja &quot;peaaegu vaesustas kuuria liitlastele toetuste tõstmisel&quot;.

1684. aasta jaanuaris valiti ekspeditsioonivägede ülemjuhatajaks Morosini, kellel olid silmapaistev rekord ja suured Kreeka operatsioonide kogemused. Veneetsia suurendas oma vägesid, kutsudes tööle suure hulga palgasõdureid Itaaliast ja Saksa riikidest, ning kogus raha riigiametite ja aadlitiitlite müümisega. Rahalist ja sõjalist abi meeste ja laevade näol andsid [[Malta ordu|Malta rüütlid]], [[Savoia hertsogkond]], [[Paavstiriik]] ja [[Toscana]] [[Püha Stephanuse ordu]] ning Veneetsia sõjaväkke komandeeriti kogenud Austria ohvitserid. [[Joonia saared Veneetsia võimu all|Veneetsia valitsetud]] [[Joonia saared|Joonia saartel]] võeti kasutusele sarnaseid meetmeid; värvati üle 2000 sõduri, lisaks meremehed ja sõudjad laevastikule. 10. juunil 1684 asus Morosini 3 galeerist, 2 [[galeass]]ist ja mõnest abialusest koosneva laevastikuga teele. Teel [[Korfu]]le liitusid temaga veel 4 Veneetsia, 5 paavsti, 7 Malta ja 4 Toscana galeeri. Korful ühendati nad kohalike mere- ja sõjajõududega, samuti Joonia saarte kreeka aadlisuguvõsade jõududega.

== Veneetsia pealetung ==
=== Tegevus Lääne-Kreekas (1684) ===

[[Pilt:Piazza di Sta Maura - Peeters Jacob - 1686.jpg|thumb|right|200px|[[Jacob Peeters]]i sketš [[Lefkáda saar|Santa Maura]] piiramisest]]

Veneetsia laevastiku esimene sihtmärk oli [[Lefkáda saar]] (Santa Maura). Morosini poliitiline rivaal [[Girolamo Corner]] üritas teda ennetada ja vallutada Santa Maura kindluse (mida ta arvas olevat kergelt kaitstud) enne laevastiku saabumist Veneetsiast. Väikeste jõududega purjetas ta Korfult saarele, kuid leides, et kindlus oli tugeva garnisoniga, pöördus ta tagasi. Selle äparduse tõttu jäi Corner esimesel sõja-aastal kõrvale, mille jooksul teenis ta Joonia saartel kui ''[[provveditore generale]]'', enne kui ta 1685. aasta lõpus [[Dalmaatsia]] komandöriks määrati. 18 juulil 1684 jättis Morosini Korfu ja saabus kaks päeva hiljem Santa Maurale. Pärast [[Santa Maura piiramine|16-päevast piiramist]] kapituleerus kindlus 6. augustil 1684.

[[Pilt:IAN 0214 detail Coronelli 1691 Preveza.jpg|thumb|right|200px|[[Vincenzo Coronelli]] gravüür Veneetsia rünnakust [[Préveza]]le]]

Veneetslased läksid seejärel [[Akarnania]] mandripiirkonda. Rannalähedase Petalase saare hõivasid 10. augustil krahv Niccolo di Strassoldo ja Angelo [[Delladecima]]. Enamasti [[Kefalloniá]]st pärit vabatahtlikega tugevdatud veneetslased vallutasid seejärel [[Aitolikó]] ja [[Mesolóngi]] linnad. Arvaniitide (õigeusu albaanlased) juhid kogu [[Epeiros]]est, [[Himarë]]st ja [[Soúli]]st ning Akarnania ja [[Ágrafa]] [[armatolosed|armatoloste]] kaptenid olid ühise eesmärgi nimel veneetslastega ühendust võtnud; Veneetsia edasitungiga toimus [[Váltose provints|Váltose]] ja [[Xirómero]] piirkonnas üldine ülestõus. Moslemikülasid rünnati, rüüstati ja põletati ning Osmanite võim lagunes kogu [[Mandri-Kreeka]] lääneosas. Kuu lõpuks hoidsid Osmanid kinni ainult [[Préveza]] ja [[Vónitsa]] rannakindlustest. Veneetsia laevastik korraldas mitu rüüsteretke piki [[Epeiros]]e rannikut kuni [[Igoumenítsa]]ni ja isegi [[Peloponnesos]]e looderannikule [[Pátra]] lähedale, enne kui alustas 21. septembril ühiseid jõupingutusi Préveza [[Bouka linnus|linnuse]] vallutamiseks. Linnus alistus kaheksa päeva pärast ja Vónitsa vallutati Delladecima meeste poolt mõni päev hiljem. Sügise lõpul määras Morosini Delladecima [[Amvrakía laht|Amvrakía lahestt]] [[Achelóos (jõgi)|Achelóosi]] jõeni ulatuva piirkonna sõjaväekuberneriks. Juba sõja alguses hakkasid veneetslased haiguste tõttu suuri kaotusi kannatama; krahv Strassoldo oli üks neist. Need varajased edusammud olid veneetslaste jaoks olulised, kuna nad tagasid oma sideme Veneetsiaga, keelasid osmanitele võimaluse vägesid piirkonnast läbi viia ja pakkusid hüppelaua võimalikeks tulevasteks vallutusteks Kreeka mandril.

Samal ajal asus Veneetsia andma Morosinile veel vägesid ning sõlmis lepingud [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]] ja [[Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond|Hannoveri]] valitsejatega, kes pidid kumbki andma palgasõduriteks 2400 meest. Pärast lepingu sõlmimist 1684. aasta detsembris ühines Morosiniga 1685. aasta juunis 2500 hannoverlast ning mõni kuu hiljem saabus 3300 saksi. 1685. aasta kevadel ja juuni alguses kogunesid Veneetsia väed Korfule, Prévezasse ja [[Astakós|Dragamestosse]]: 37 galeeri (17 neist Toscana, paavsti või Malta), 5 galeassi, 19 purjekat ja 12 [[galioot]]i, 6400 Veneetsia sõdurit (2400 hannoverlast ja 1000 dalmaatslast), 1000 Malta sõdurit, 300 firenzelast ja 400 paavsti sõdurit. Neile lisandus mõnisada värvatud ja vabatahtlikku kreeklast Joonia saartelt ja mandrilt.

=== Morea vallutamine (1685–87) ===
==== Koróni ja Mani (1685) ====

[[Pilt:Città, e Fortezza di Coron Battuta, e pressa dall'Armi Ven- l'Anno 1685 - Coronelli Vincenzo - 1687.jpg|thumb|200px|right|[[Vincenzo Coronelli]] &quot;Koróni piiramine&quot;]]
[[Pilt:La battaglia sotto Calamata - Coronelli Vincenzo - 1687.jpg|thumb|right|200px|Vincenzo Coronelli &quot;Kalamáta lahing&quot;]]

Olles eelmisel aastal tagala kindlustanud, võttis Morosini sihi Peloponnesosele, kus kreeklased olid hakanud ilmutama mässumärke. Juba 1684. aasta kevadel olid Osmanite võimud vahistanud ja hukanud Kórinthose metropoliidi Zachariase osalemise eest revolutsioonilistes ringides. Samal ajal algasid mässulised liikumised maniootide seas, kes pahandasid privileegide ja autonoomia kaotust, sealhulgas Osmanite garnisonide rajamist [[Zarnata]], [[Kelefá]] ja [[Las]] kindlustesse, mida nad pidid kannatama koostöö tõttu veneetslastega Kreeta sõjas. Varasügisel otsustas kohaliku piiskopi Joachimi juhitud koosolek abi saamiseks veneetslaste poole pöörduda ja 20. oktoobril saabus kümnemeheline saatkond Zakynthosesse, et Morosiniga kokku leppida. Arutelud venisid 1685. aasta veebruarini, kui Veneetsia ülemjuhataja otsustas lõpuks manioote relvade ja laskemoonaga varustada. Vahepeal ei istunud Osmanite võimud jõude. Juba eelnevatel kuudel olid nad tugevdanud oma vägesid [[Lakoonika]]s ja veebruaris tungis uus Morea ''[[serasker]]'' Ismail Paşa 10 000 mehega [[Máni poolsaar]]ele. Manioodid avaldasid vastupanu, kuid nende uued abipalved veneetslastele märtsi alguses lõppesid ainult nelja laskemoonalaeva saatmisega Daniel Dolfini juhtimisel. Selle tulemusena olid manioodid sunnitud alistuma ja andsid oma lapsed ''seraskerile'' pantvangideks.

Lõpuks 21. juunil asus Veneetsia laevastik teele Peloponnesosele ning 25. juunil randus Veneetsia üle 8000-meheline armee endise Veneetsia kindluse [[Koróni]] lähedal ja asus seda piirama. Manioodid jäid esialgu passiivseks ning mõnda aega ohustasid piiravate kristlaste vägede positsiooni [[Náfplio]] kuberneri Halil Paşa juhitud väed ja ''[[kapudan paşa]]'' juhitud Osmanite laevastiku poolt maale saadetud värsked abiväed, nii Náfplios kui ka [[Kalamáta]]s. Osmanite jõupingutused piiramisrõngast murda said lüüa ja 11. augustil kindlus alistus. Vaatamata ohutu läbipääsu lubadusele mõrvati garnison reetmise kahtluse tõttu.

Piiramise viimasel etapil osales Zakynthose aadliku [[Pavlos Makris]]e juhtimisel 230 maniooti ja peagi tõstis piirkond taas mässu, mida julgustas Morosini kohalolek Korónis. Veneetsia väejuht võttis nüüd sihikule Kalamáta, kuhu ''kapudan paşa'' oli maandanud 6000 jalameest ja 2000 [[sipahi]] ratsameest ning rajanud kaevikutest ümbritsetud laagri. 10. septembril saavutasid veneetslased ja manioodid Zarnata kindluse alistumise, selle 600-meheline garnison pääses ohutult Kalamátasse, kuid selle komandör läks Veneetsiasse ja sai rikkaliku pensioni. Pärast seda, kui ''kapudan paşa'' lükkas tagasi Morosini pakkumise oma armee laiali saata, ründas 3300 saksiga tugevdatud Veneetsia armee kindral [[Hannibal von Degenfeld]]i juhtimisel Osmanite laagrit ja alistas nad 14. septembril. Kalamáta alistus ilma võitluseta ja selle linnus tehti maatasa ning septembri lõpuks olid allesjäänud Osmanite garnisonid Kelafas ja Lasis kapituleerunud ja evakueerinud Mani. Las tehti maatasa, kuid veneetslased paigaldasid omakorda garnisonid Kelafasse ja Zarnatasse, samuti rannikulähedasele [[Marathonisi]] saarele, et allumatutel maniootidel silm peal hoida, enne Joonia saartele talvitama naasmist.

Kampaaniahooaeg lõpetati Igoumenítsa vallutamisega 11. novembril ja hävitamisega. Taas võtsid haigused Veneetsia armee talvekorteris oma lõivu. Eriti suured kaotused olid Saksa kontingendi seas, kes kaebasid Veneetsia võimude hooletuse ja neile saadetud sageli riknenud toidu üle: hannoverlased üksi kaotasid 1685. aprillist 1686. aasta jaanuarini haigustele 736 meest, vastandina 256 lahingus.

==== Navarino, Methóni ja Náfplio (1686) ====
[[Pilt:Modon.jpg|thumb|right|200px|Methóni kindlus ja sadam 1688. aastal]]

Järgmisel aastal haarasid Osmanid initsiatiivi, rünnates märtsi alguses Kelefát, sundides Morosinit kiirendama oma lahkumist Joonia saartelt. Osmanid rajasid piiramisrõnga, kuid taandusid Venieri juhitava Veneetsia laevastiku saabumisel, ning 30. märtsil alustas Morosini oma vägede randumist [[Messeenia laht|Messeenia lahes]]. Veneetsia vägede kogunemine oli aeglane ja Morosini pidi ootama abivägede saabumist 13 galeeri kujul Paavstiriigilt ja [[Toscana suurhertsogkond|Toscana suurhertsogkonnalt]], samuti veel palgasõdureid, mis tõstsid tema armee suuruseks u 10 000 jalameest ja 1000 ratsameest, enne kui alustas oma edasitungi mai lõpus. Morosini enda soovitusel määrati maavägede juhiks Rootsi veteranmarssal [[Otto Wilhelm von Königsmarck]], samas kui Morosini säilitas laevastiku juhtimise. Königsmarck taotles ja sai ka nõusoleku, et veneetslased palkaksid mitmeid teisi kogenud ohvitsere, eriti piiramissõja eksperte.

2. juunil maandas Königsmarck oma armee [[Pýlos]]es, kus [[Vana Navarino linnus]] alistus järgmisel päeval pärast veevarustuse [[akvedukt]]i läbilõikamist. Selle garnison, mis koosnes mustadest aafriklastest, viidi [[Aleksandria]]sse. Ka moodsam [[Uus Navarino kindlus|Uus Navarino kindlus]] piirati ümber ja alistus 14. juunil pärast ühe oma moonalao õhkulendamist, tappes komandör Sefer Paşa ja palju tema vanemohvitsere. Selle garnison, 1500 sõdurit ja sama palju tsiviilelanikest ülalpeetavaid viidi [[Tripoli]]sse. Osmanite ''seraskeri'' katsed kindlust abistada või veneetslasi takistada lõppesid lüüasaamisega lahingus, mille järel asusid veneetslased 22. juunil piirama veel üht endist Veneetsia kantsi, [[Methóni (Messeenia)|Methóni]]t. Kuigi linnus oli hästi kindlustatud, varustatud ning sisustatud 100 suurtüki ja 1000-mehelise garnisoniga, alistus see 7. juulil pärast pidevat pommitamist ja järjestikuseid Veneetsia rünnakuid. Selle 4000 elanikku veeti samuti Tripolisse. Samal ajal vallutasid Veneetsia eskadrill ja Dalmaatsia väed põhja pool asuva Arkaadia (nüüd [[Kyparissía]]) kindluse.

[[Pilt:Napoli di Romania (2) - Coronelli Vincenzo - 1688.jpg|thumb|right|200px|Vincenzo Coronelli &quot;Vaade Náfpliole merelt&quot;, taustal Palamídi kõrgustik]]

Veneetslased viisid siis välgukiirusel oma väliarmee Messeeniast välja ja maandasid selle 30. juulist 4. augustini [[Toló]]s, efektsel kaugusel Peloponnesose pealinnast Náfpliost. Kohe esimesel päeval viis Königsmarck oma väed [[Palamídi]] mäge vallutama, mis oli siis vähe kindlustatud ja kust paistis vaade linnale. Linna komandör Mustafa Paşa viis tsiviilisikud [[Akronauplia]] tsitadelli ja saatis abi saamiseks kiireloomulised sõnumid ''serasker'' Ismail Paşale; enne kui veneetslased jõudsid oma maalemineku lõpule viia, jõudis Ismail Paşa 4000 ratsaniku ja 3000 jalamehega [[Árgos]]esse ning püüdis ümberpiiratud garnisoni abistada. Veneetslased alustasid 7. augustil abivägede vastu rünnakut, mis lõppes Árgose vallutamise ja Paşa sundimisega taganema [[Kórinthos]]esse, kuid kahe nädala jooksul, alates 16. augustist olid Königsmarcki väed sunnitud pidevalt tõrjuma Ismail Paşa vägede rünnakuid, tõrjuma ümberpiiratud garnisoni rünnakuid ja toime tulema uue katkupuhanguga: hannoverlased lugesid 2750 mehest 1200 haigeks ja haavatuks. 29. augustil alustas Ismail Paşa ulatuslikku rünnakut Veneetsia laagri vastu, kuid sai raskelt lüüa, kui Morosini maandas 2000 meest laevastikult tema tiivale. Mustafa Paşa loovutas linna samal päeval ja järgmisel päeval korraldas Morosini võidukäigu linna. Linna 7000 moslemit, sealhulgas garnison, viidi [[Bozcaada|Tenedosele]]. Teade sellest suurest võidust võeti Veneetsias rõõmsalt ja pidulikult vastu. Náfpliost sai veneetslaste peamine baas, Ismail Paşa aga taganes [[Aígio|Vostitsasse]] Peloponnesose põhjaosas pärast seda, kui tugevdas Kórinthose garnisone, mis kontrollisid läbipääsu [[Kesk-Kreeka]]sse. Osmanite väed mujal sattusid segadusse, kui levisid valed kuulujutud, et sultan oli käskinud Peloponnesose evakueerida; nii tapsid Osmanite sõdurid [[Karýtaina]]s oma komandöri ja läksid laiali.

Osmanite laevastik ''kapudan paşa'' juhtimisel, mis oli saabunud [[Saroni laht]]e, et tugevdada Osmanite positsioone Kórinthoses, oli nende uudiste tõttu sunnitud pöörduma tagasi [[Dardanellid]]esse. Oktoobri alguses juhtis Morosini oma laevu asjatult Osmanite laevu otsides; selle ekspeditsiooni osana maabus Morosini [[Pireus]]es, kus teda ootasid [[Ateena peapiiskopkond|Ateena peapiiskop]] Jakob ja linna märkimisväärsed isikud, kes pakkusid talle 9000 [[Hispaania reaal|reaali]] andamit. Pärast [[Salamína saar|Salamis]]e, [[Aígina saar|Aígina]] ja [[Ýdra saar|Ýdra]] külastamist naasis Morosini 16. oktoobril koos laevastikuga Náfplio lahte. Umbes samal ajal jõudis haripunkti ka Saksa palgasõdurite rahulolematus, mis oli tingitud nende kaotustest haigustele ja tajutavast hooletusest saagi jagamisel, ning paljud, sealhulgas kogu Saksi kontingent, pöördusid tagasi koju. Sellegipoolest suutis Veneetsia kaotused korvata uue värbamiskampaaniaga [[Hessen-Kasseli maakrahvkond|Hessenis]], [[Württembergi hertsogkond|Württembergis]] ja Hannoveris. Üheksa-aastase sõja peatse puhkemise ja üldise nõudluse tõttu palgasõdurite järele ei olnud suurem osa uutest värvatutest veteransõdurid; värbajad olid sunnitud värbama isegi Prantsuse desertööre ja Veneetsiasse suunduva marsi ajal deserteerus omakorda üle 200 mehe. Taas kord lükkas abivägede ootamise vajadus Veneetsia operatsioonide alguse 1687. aastal juulini edasi.

==== Pátra ja vallutuse lõpuleviimine (1687) ====

[[Pilt:Patrasso - Coronelli Vincenzo Maria - 1708.jpg|thumb|right|200px|Vincenzo Coronelli &quot;Vaade Pátrale 1708. aastal&quot;]]

Vahepeal olid Osmanid moodustanud [[Pátra]]s tugeva kaevikutest ümbritsetud laagri 10 000 mehega Mehmed Paşa juhtimisel. Kuna Osmaneid varustati üle [[Kórinthose laht|Kórinthose lahe]] väikeste laevadega, oli Morosini esimene samm Peloponnesose põhjaranniku mereblokaad. Seejärel maandas Morosini 22. juulil esimesed oma 14 000 sõdurist Pátrast läänes. Kaks päeva hiljem, kui suurem osa Veneetsia vägedest oli maandunud, juhtis Königsmarck oma armee Osmanite laagrit ründama, valides selle kaitses nõrga koha. Osmanid võitlesid vapralt, kuid päeva lõpuks olid nad sunnitud taganema, jättes maha üle 2000 hukkunu ja haavatu, 160 suurtükki ja palju varustust, 14 laeva ja komandüri oma lipu. Kaotus demoraliseeris Osmanite [[Pátra linnus]]e garnisoni, mis lahkus sellest ja põgenes [[Río]] kindlusse (&quot;[[Morea linnus]]&quot;). Järgmisel päeval, kui rannikul patrullisid Veneetsia laevad, lahkusid Mehmed ja tema sõdurid ka Ríost ja põgenesid ida suunas. Taganemine muutus kiiresti paanikaks, millega sageli ühinesid ka Kreeka külaelanikud ja mis levis samal päeval üle Kórinthose lahe ka mandrile. Nii suutsid veneetslased üheainsa päeva jooksul, 25 juulil, vallutada ilma vastupanuta Río ja [[Antírrio]] kaksikkindlused (&quot;Väikesed Dardanellid&quot;) ning [[Náfpaktos]]e (Lepanto) linnuse. Osmanid peatasid oma taganemise alles [[Teeba (Kreeka)|Teeba]]s, kus Mehmed Paşa asus oma vägesid ümber koondama.

Veneetslased järgnesid sellele edule viimaste Osmanite bastionite alandamisega Peloponnesosel: [[Chlemoutsi]] alistus Angelo De Negrile Zakynthosest 27. juulil, samas Königsmarck marssis itta Kórinthose suunas. Osmanite garnison hülgas [[Akrokorintti]] tema lähenemisel pärast linna põlemapanemist, mille veneetslased 7. augustil vallutasid. Morosini andis nüüd korralduse kampaania ettevalmistamiseks üle [[Kórinthose maakitsus]]e Ateena suunas, enne kui ta läks [[Mystras]]esse, kus ta veenis Osmanite garnisoni alistuma, ning manioodid hõivasid Karýtaina, mille Osmanite garnison oli maha jätnud. Peloponnesos oli täieliku Veneetsia kontrolli all ja ainult [[Monemvasiá]] (Malvasia) kindlus kagus, mida piirati 3. septembrist alates, jätkas vastupanu, pidades vastu 1690. aastani. Need uued edusammud tekitasid Veneetsias suurt rõõmu ning Morosinit ja tema ohvitsere autasustati. Morosini sai võidutiitli ''Peloponnesiacus'' ja tema pronksbüst pandi välja Veneetsia Ülemnõukogu saali, midagi, mida elava kodaniku heaks ei olnud kunagi varem tehtud. Königsmarck sai preemiaks 6000 [[tukat]]it kullas ja palgatõusu 24 000 tukatini aastas, [[Maximilian Wilhelm von Braunschweig und Lüneburg]], kes juhatas Hannoveri sõdureid, sai juveelmõõga 4000 tukati väärtuses ning sarnaseid kingitusi tehti paljudele armee ohvitseridele.

=== Ateena okupeerimine (1687–1688) ===

[[Pilt:Venetian siege of Acropolis.jpg|thumb|right|200px|Gravüür, mis kujutab [[Ateena akropol]]i piiramist Veneetsia poolt 1687. aasta septembris. Parthenoni tabanud ja plahvatuse põhjustanud mürsu trajektoor on tähistatud]]

Veneetsia positsioon Peloponnesosel ei saanud olla kindel seni, kuni Osmanid hoidsid kinni Kesk-Kreeka idaosast, kus [[Teeba (Kreeka)|Teeba]] ja Negroponte ([[Chalkída]]) olid märkimisväärsed sõjalised kantsid. Nii randus Königsmarcki 10 750-meheline armee 21. septembril 1687 [[Elefsína]]s, samas sisenes Veneetsia laevastik Pireusesse. Türklased evakueerisid kiiresti Ateena linna, kuid garnison ja suur osa elanikkonnast tõmbusid iidsesse [[Ateena akropol]]i, olles otsustanud vastu pidada, kuni Teebast saabub abiväge. Veneetsia armee seadis [[Pnyks]]ile ja teistele linna kõrgendikele üles kahuri- ja mortiiripatareid ning alustas [[Akropoli piiramine (1687)|Akropoli piiramist]], mis kestis kuus päeva (23.–29. september) ja põhjustas iidsetele monumentidele palju hävingut. Osmanid lammutasid esmalt [[Athena Nike tempel|Athena Nike templi]], et püstitada kahuripatarei, ja 25. septembril plahvatas Veneetsia kahurikuul püssirohuhoidlas [[Propylaia]]s. Kõige olulisem tekitatud kahju oli [[Parthenon]]i hävitamine. Türklased kasutasid templit laskemoona hoidmiseks ja kui 26. septembri õhtul tabas hoonet mortiiri mürsk, hukkus plahvatuses 300 inimest ning hävis täielikult templi katus ja suurem osa seintest. Vaatamata tohutule hävingule, mille põhjustas &quot;imeline lask&quot;, nagu Morosini seda nimetas, jätkasid türklased kindluse kaitsmist, kuni 28. septembril lõi Königsmarck tagasi Teebast tulnud Osmanite armee abikatse. Seejärel garnison kapituleerus tingimusel, et ta transporditakse [[Smürna]]sse.

[[Pilt:Victoriae navalis monimentum MDLXXI - Fanelli Francesco - 1695.jpg|thumb|right|200px|Aastatel 1692–1694 ehitatud [[Veneetsia Arsenal]]i triumfaalne sissepääs Pireusest röövitud lõvikujudega]]

Vaatamata Ateena langemisele ei olnud Morosini positsioon kindel. Osmanid kogusid Teebasse armeed ning nende 2000-meheline ratsavägi hoidis tõhusalt kontrolli all [[Atika piirkond|Atikat]], piirates veneetslasi Ateena ümbrusega, nii et veneetslased pidid rajama kindlusi, et kindlustada Ateenat Pireusega ühendav tee. 26. detsembril lahkus 1400-meheline jäänuk Hannoveri kontingendist ja uus katkupuhang talvel nõrgestas veelgi Veneetsia vägesid. Veneetslastel õnnestus värvata Atika maaelanikkonna hulgast 500 [[Arvaniidid|arvaniiti]] sõduriteks, kuid teised kreeklased ei soovinud Veneetsia armeega ühineda. 31. detsembril toimunud nõukogul otsustati Ateenast loobuda ja keskenduda teistele projektidele, näiteks Negroponte vallutamisele. [[Munikhia]]s kindlustati evakueerimise katmiseks laager ja soovitati, kuid ei lepitud kokku, et Akropoli müürid tuleks maatasa teha. Kui Veneetsia lahkumise ettevalmistused said ilmseks, otsustasid paljud ateenlased lahkuda, kartes Osmanite kättemaksu: Veneetsia laevad evakueerisid 622 perekonda, u 4000–5000 inimest, kes asusid kolonistidena [[Argolída piirkonnaüksus|Argolídasse]], [[Korinthía piirkonnaüksus|Korinthíasse]], Pátrasse ja Egeuse mere saartele. Morosini otsustas vähemalt mõned iidsed mälestusmärgid saagiks võtta, kuid 19. märtsil kukkusid [[Poseidon]]i ja [[Nike]] vankri kujud alla ja purunesid tükkideks, kui neid Parthenoni lääne[[frontoon]]ilt eemaldati. Veneetslased loobusid katsest eemaldada templist täiendavaid skulptuure ja võtsid selle asemel mõned marmorlõvid, sealjulgas kuulsa [[Pireuse lõvi]], mis oli andnud sadamale selle keskaegse nime &quot;Porto Leone&quot;, ja mis tänapäeval seisab [[Veneetsia Arsenal]]i sissepääsu juures. 10. aprillil evakueerusid veneetslased Atikast Peloponnesosele.

=== Rünnak Negropontele (1688) ===
[[Pilt:Silver medal in honour of Francesco Morosini, 1688.jpg|thumb|right|200px|1688. aastal Nürnbergis vermitud medal Morosini Morea-vallutuse ja tema Veneetsia doodžiks valimise auks]]

3. aprillil 1688 valiti Morosini uueks [[Veneetsia doodž]]iks, kuid ta jäi Veneetsia vägede juhiks Kreekas. Senat tegi suuri jõupingutusi oma vägede täiendamiseks Kreekas, kuid järjekordselt lükkas vajadus täiendusi oodata operatsioonide alguse juuni lõppu. Vaatamata Ateena ekspeditsiooni läbikukkumisele oli sõjaõnn endiselt soodne: Osmanid olid hädas mitmete lüüasaamistega Ungaris ja Dalmaatsias: pärast katastroofilist [[Mohácsi lahing (1687)|Mohácsi lahingut]] puhkes 1687. aasta novembris mäss, mille tulemusel vallandati ja hukati suurvesiir [[Sarı Süleyman Paşa]] ning tagandati isegi sultan [[Mehmed IV]] (valitses 1648–1687), keda asendas tema vend [[Süleyman II]] (valitses 1687–1691). Mitmed Morosini nõunikud pakkusid välja sobiva hetke Kreeta tagasivallutamise katseks, kuid uus doodž keeldus ja nõudis kampaaniat Negroponte vastu.

11 juulil alustasid esimesed Veneetsia sõdurid Negroponte juures maabumist ja asusid kaks päeva hiljem seda [[Negroponte piiramine (1688)|piirama]]. Veneetslased olid koondanud märkimisväärse jõu, 13 000 sõdurit ja veel 10 000 meest laevastikus 6000-mehelise Osmanite garnisoni vastu, kes osutas sihikindlat vastupanu. Veneetsia laevastik ei suutnud linna täielikult blokeerida, mis võimaldas Ismail Paşa vägedel ümberpiiratud linnusesse üle [[Évripose väin]]a varusid parvetada. Veneetslased ja nende liitlased kandsid suuri kaotusi, eriti järjekordse katkupuhangu tõttu, sealhulgas kindral Königsmarck, kes suri katku 15. septembril, samas kui Malta ja Püha Stephanuse rüütlid lahkusid varasügisel piiramiselt. Pärast seda, kui viimane rünnak 12. oktoobril osutus kulukaks ebaõnnestumiseks, pidi Morosini tunnistama kaotust. 22. oktoobril jättis Veneetsia armee, olles kaotanud kokku u. 9000 meest, Negroponte ja suundus Árgosesse. Koos nendega läks sõjapealik Nikolaos Karystinos, kes oli algatanud ülestõusu Lõuna-[[Euboia]]s ja püüdnud edutult vallutada [[Kárystos]]e linnust.

Piiramisest ja haigustest kurnatud Hannoveri ja Hesseni palgasõdurite riismed lahkusid Kreekast 5. novembril. Morosini üritas 1689. aasta lõpus rünnata Monemvasiát, kuid tervise halvenemine sundis teda varsti pärast seda Veneetsiasse tagasi pöörduma. Teda asendas ülemjuhataja kohal [[Girolamo Cornaro]]. See tähistas Veneetsia ülemvõimu lõppu ja paljude edukate, kuigi lõpuks mitte otsustavate Osmanite vasturünnakute algust.

=== Lahingud Dalmaatsias ===

Morea sõjas piiras Veneetsia vabariik [[Sinj]]it 1684. aasta oktoobris ning taas 1685. aasta märtsis ja aprillis, kuid mõlemal korral edutult. 1685. aasta katsel aitas Veneetsia armeed kohalik [[Poljica vabariik|Poljica vabariigi]] miilits, kes sellega mässas oma 1513. aastast kehtinud nominaalse Osmanite ülemvõimu vastu. Püüdes Poljicale kätte maksta, ründasid Osmanid 1685. aasta juunis [[Zadvarje]]t ning 1686. aasta juulis [[Gornji Dolac|Dolac]]it ja [[Srijane]]t, kuid löödi tagasi ja kandsid suuri kaotusi. Nii Poljica kohalike elanike kui ka [[morlahid]]e abiga langes Sinji kindlus 30. septembril 1686 lõpuks Veneetsia armee kätte. 1. septembril 1687 algas [[Herceg Novi]] piiramine ja lõppes 30. septembril Veneetsia võiduga. [[Knin]] võeti pärast 12-päevast piiramist 11. septembril 1688. [[Knini kindlus]]e vallutamine tähistas Veneetsia eduka kampaania lõppu laiendada oma territooriumit Dalmaatsia sisemaale ja see määras ka suure osa lõplikust piirist Dalmaatsia ja [[Bosnia ja Hertsegoviina]] vahel, mis püsib tänini. Osmanid piirasid Sinji uuesti [[Osmanite-Veneetsia sõda (1714–1718)|Teises Morea sõjas]], kuid tõrjuti tagasi.

26. novembril 1690 võttis Veneetsia [[Vrgorac]]i, mis avas tee [[Imotski]] ja [[Mostar]]i suunas. 1694. aastal õnnestus neil hõivata [[Ragusa vabariik|Ragusa vabariigist]] põhja pool asuvad alad, nimelt [[Čitluk]], [[Gabela]], [[Zažablje]], [[Trebinje]], [[Popovo polje]], [[Klobuk (Trebinje)|Klobuk]] ja [[Metković]]. Lõpliku rahulepinguga loobus Veneetsia nii [[Popovo polje]] kui ka [[Klek (Slivno)|Kleki]] ja [[Sutorina]] aladest, et säilitada Ragusa lähedal olemasolev demarkatsioon.

== Osmanite taastõusmine ==

Uus Osmanite sultan soovis esialgu rahulepingut, kuid Üheksa-aastase sõja puhkemine 1688. aastal ja sellele järgnenud Austria ressursside ümbersuunamine Prantsusmaa vastu võitlemisele julgustas Osmanite juhtkonda sõda jätkama. Uue suurvesiiri Köprülü Fazıl Mustafa Paşa võimeka juhtimise all läksid Osmanid üle vastupealetungile. Kuna põhilised jõupingutused olid suunatud Austria vastu, ei suutnud Osmanid kunagi säästa piisavalt mehi, et Veneetsia saavutatu täielikult tagasi pöörata.

=== Limberákis Gerakárise tõus ===

1688. aasta lõpus pöördusid türklased abi saamiseks maniootide juhi [[Limberákis Gerakáris]]e poole, kes oli aidanud neid Kreeta sõjas Mani sissetungi ajal, kuid oli sellest ajast peale piraatluse eest Konstantinoopolis vangis. Ta vabastati, kuulutati &quot;Mani [[bei]]ks&quot;, tal võimaldati värvata mõnesajameheline vägi ja ühineda Osmanite armeega Teebas. Hoolimata asjaolust, et ta ei olnud kunagi juhtinud ühtegi suurt armeed, pidi Gerakáris mängima suurt rolli sõja viimastel etappidel, kuna tema julged ja hävitavad rüüsteretked destabiliseerisid Veneetsia kontrolli ja osutusid vabariigi ressursside pidevaks kurnajaks. 1689. aasta kevadel korraldas Gerakáris oma esimese rünnaku Veneetsia positsioonidele Kesk-Kreeka lääneosas 2000 türklase, albaanlase ja kreeklase segaväega. Gerakáris hõivas ja põletas maha [[Mesolóngi]], rüüstas [[Váltose provints|Váltose]] ja [[Xirómero]] piirkondades ning käivitas rünnakud Veneetsia kantsidele [[Aitolikó]]s ja Vónitsas.

Selle uue ohu tõrjumiseks jätkasid veneetslased oma katseid võita enda poole kohalikke liidreid ning värvata kohalikke ja pagulastest kreeklasi miilitsatesse. Sel viisil moodustas vabariik kaks sõjarühma, ühe [[Karpenísi]]s Kreeka armatoloste kaptenite ja Dalmaatsia ohvitseride Spanose, Chormopoulose, Bossinase, Vitose ja Lubozovichi juhtimisel ning teise [[Lidoríki]]s kaptenite Kourmase, Meïdanise ja Elias Damianovichi juhtimisel. Samal ajal oli suur [[eikellegimaa]] idas Osmanite kantside ja läänes Veneetsia kontrolli all olevate alade vahel üha enam varjupaigaks iseseisvatele nii kristlaste kui ka moslemite sõjasalkadele, keda täiendasid Albaania ja Dalmaatsia desertöörid Veneetsia armeest. Kohalik elanikkond oli seega veneetslaste ning nende kreeklastest ja dalmaatslatest abivägede, kes korjasid katuseraha, röövivate sõjarühmade rüüste ning Osmanite, kes nõudsid endiselt regulaarsete maksude tasumist, meelevallas. Konflikti keerukust illustreerib tõsiasi, et Gerakáris tõrjuti 1689. aasta juunis rünnakus Salonale ([[Ámfissa]]) Dimitrios Charopolitise ja Elias Damianovichi juhtimisel kohalike elanike poolt tagasi, kuid samal ajal kaitses Gerakáris Ágrafa ja Karpenísi külasid kristlike röövivate sõjasalkade eest. Gerakáris üritas veenda paljusid sõltumatuid sõjarühmitusi Osmanite teenistusse astuma, kuid ilma suurema eduta. Ta suutis edukamalt veenda paljusid 1688. aastal linnast põgenenud ateenlasi oma kodudesse tagasi pöörduma, pärast seda, kui Osmanite ''serasker'' garanteeris, et neile ei tule mingeid vastumeetmeid.

1690. aastal tungisid tugevdatud Osmanite väed läbi Kesk-Kreeka ja kuigi nad löödi rünnakus Lepantole tagasi, taastasid nad kontrolli Lepantost ida pool asuva tagamaa üle. Ka veneetslased saavutasid edu: Monemvasiá langes 12. augustil 1690, eemaldades sellega viimase Osmanite bastioni Moreas.

1692. aastal juhtis Gerakáris Osmanite sissetungi Peloponnesosele. Ta vallutas Kórinthose ning piiras edutult Akrokorinttit ja Árgost, enne kui Veneetsia abivägede saabumine ta taganema sundis. Pärast uusi invasioone Peloponnesosele 1694. ja 1695. aastal läks Gerakáris üle Veneetsia laagrisse. Veneetsia ei talunud kaua tema tsiviilelanikkonna jõhkrat ja metsikut kohtlemist ning tema intrigeerimist Mani bei ametikoha pärast, ning pärast [[Árta]] jõhkrat rüüstamist 1696. aasta augustis Gerakáris vahistati ja vangistati [[Brescia]]sse.

=== Tegevus Montenegros ===

[[Pilt:Castelnuovo Cattaro - Coronelli Vincenzo - 1688.jpg|thumb|right|200px|Castelnuovo ([[Herceg Novi]]) ja Cattaro ([[Kotor (Montenegro)|Kotor]]) kindlused, Vincenzo Coronelli]]

Veneetslastel oli montenegrolaste seas olulisi sidemeid ja märkimisväärne toetus, millel oli kindel alus varem Kreeta sõja ajal. Veneetsia kaalus tungivalt Montenegro enda kaitse alla võtmist. 1685. aastal suri Montenegro metropoliit [[Rufim Boljević]], Veneetsia &quot;kõige ustavam sõber&quot; sel ajal, nagu veneetslased ise ütlesid, keda asendas pärast Vasilije Veljekrajski lühikest ametiaega Visarion Borilović Bajica. Borilović tõusis troonile oma sugulase [[Peći patriarhaat|Peći patriarhi]] [[Arsenije III Čarnojević]] kaitsealusena. Olles varem Veneetsia suur toetaja, sai Arsenijest pärast 1688. aastal keisri esindajatega kontakti loomist Habsburgide oluline liitlane Balkanil. Veneetslased olid mures, et Montenegro päritolu Arsenije mõjul kalduvad montenegrolased rohkem austerlaste poole, ja hoidsid seega eemale ka Visarionist. Suure Türgi sõja käik ei langenud alati kokku Veneetsia huvidega ja seega põhjustas see kahepoolne poliitika sõja otsustamatu ja ebakorrapärase kuju Montenegros. Püüdes montenegrolasi enda poolele võita, saatis Veneetsia hajdukkide salga nende kaasmaalase [[Bajo Pivljanin]]i juhtimisel [[Cetinje]]sse, et tõsta rahvast 1685. aastal Osmanite vastu. Üksus koosnes peamiselt [[Grbalj]]i ja [[Kotori laht|Kotori lahe]] montenegrolastest. Varem demonstreerisid nad oma kavatsusi lühikese öise rünnakuga Herceg Novile 22. augustil 1684. Shkodëri vesiir [[Süleyman Paşa]] Bushati kogus pärast ''kuči'' ja ''klimenti'' hõimude ähvardamist ja rahustamist armee ja marssis Cetinje poole, kui Pivljanin ja tema hajdukid Veneetsia salga saatel ja mõnede ühinenud montenegrolastega otsustasid viimseni vastu pidada. Vastasseis lõppes [[Vrtijeljka lahing]]uga, kus Osmanite väed hävitasid hajdukid ja tungisid Cetinjesse. Pärast Cetinje rüüstamist Bushati taganes. Madala mobilisatsioonimäära tulemusega Montenegro määratlemata suhtumine sõtta muutus kiiresti, ja hoolimata sellest, et käputäis neist mobiliseeriti Bushati rünnaku ajal [[Budva]]le 1686. aastal sunniviisiliselt, olid nad nüüd Veneetsia poolt.

Vahepeal valitud Visarion Borilović koostas veneetslastega tihedama sõjaplaani ja saatis 1500 montenegrolast [[Njeguši]] hertsogi Vučeta Bogdanovići juhtimisel [[Cornaro perekond|Girolamo Cornarole]] appi Herceg Novi rünnaku ajal. Veneetsia laevastik asus [[Hvar]]ist teele ja jõudis mõne päeva pärast 2. septembril Castelnuovosse. Veneetslased alustasid piiramist, millele järgnes igapäevane tugev pommitamine. Osmanid üritasid blokaadi murda, saates 15. septembril abiväge, mida juhtis Bosnia [[Osmanite Bosnia kuberneride loend|Topal Hussein Paşa]]. Lõpuks said nad Kamenos montenegrolastelt lüüa. Herceg Novi alistus veneetslastele 31. septembril, lõpetades peaaegu poolteist sajandit kestnud Osmanite valitsemise, [[Castelnuovo piiramine|mis algas 1540. aastal]]. Osmanid püüdsid kätte maksta 1688. aasta märtsis ja mais. Süleyman Paşa Bushati ründas [[Brda (Montenegro)|Montenegro mägismaahõimu]] ''kučisid'', kuid sai kaks korda hävitava kaotuse osaliseks 1500 hukkunu ja [[Medun]]i kaotamisega neile. Sama aasta suvel tunnustas Montenegro [[Lješanska nahija]] Gradacis toimunud hõimukogul ametlikult Veneetsia ülemvõimu.

Metropoliit Visarion kutsus seega järgmisel aastal Cetinjesse [[Kotor]]i aadlimehe Ivan (Zane) Grbičići, kes valiti seejärel esimeseks [[Guvernaduur|Montenegro guvernaduuriks]]. Veneetslased rajasid Cetinjesse [[garnison]]i ja kindlustasid end [[Cetinje klooster|Cetinje kloostris]]. 1691. aasta juulis sai Süleyman karistusekspeditsioonidel ''piperite'' ja ''bjelopavlićite'' vastu taas lüüa. 1692. aastal suri Visarion Borilović Bajica salapärastel asjaoludel. Populaarne vandenõuteooria väidab, et veneetslased mürgitasid ta. Sama aasta septembris algatas Süleyman veel ühe suure kampaania Montenegro vastu. Veneetsia vägedel ei olnud kavatsust temaga silmitsi seista, nagu haidukid seda seitse aastat varem tegid, ja taandusid omakorda Cetinje kloostri pühamusse. Osmanite armee jõudis Cetinjesse peaaegu ilma võitluseta, vaid käputäis montenegrolasi osutas vastupanu. Pärast läbirääkimisi lasti Veneetsia armeel Cetinjest taganeda. Enne lahkumist mineerisid nad kloostri, hävitades selle jäädavalt. See samm oli kohalike elanike seas üsna ebapopulaarne ja selle tulemusena pööras Montenegro Veneetsiale selja. Tugevad sidemed säilisid, guvernaduuri tiitlit anti edasi Vukotići kojale ja seejärel [[Stanislav Radonjić|Radonjići kojale]]. Osmanite armee taganes varsti pärast seda Cetinjest.

=== Vlorë ja Kaninë vallutamine (1690) ===
[[Pilt:Cannina presa da Veneti a' Turchi 1690 - Coronelli Vincenzo - 1688.jpg|thumb|right|200px|Vincenzo Coronelli &quot;Kaninë piiramine&quot;]]

Püüdes aidata türklaste vastu mässanud Himarë albaanlasi ja pärast mõningaid edusamme Põhja-[[Albaania]]s ja [[Montenegro]]s alustas Veneetsia laevastik rünnakut Osmanite [[Vlorë]] sadamale ja kindlusele. Veneetslased maandasid väed 11. septembril 1690, kuid vastasseisu asemel nendega Osmanid taandusid ja jaotasid oma 7000 sõdurit Vlorë ja [[Kaninë linnus|Kaninë]] sisemaakindluse vahelisele alale. Veneetslased sundisid Kaninë alistuma 17. septembril ja Vlorë vallutati järgmisel päeval, pärast seda, kui selle garnison evakueerus. See edu võimaldas veneetslastel laiendada oma kontrolli all olevat ala Epeirose rannikul ja sisemaal kuni [[Gjirokastër|Argyrokastro]], [[Himarë]], [[Soúli]] ja isegi [[Árta]] lähedusse.

Osmanite reaktsioon ei viibinud kaua: 1691. aasta alguses saatis suurvesiir Fazıl Mustafa Paşa abijõude Kaplan Paşa ja Morea uue ''seraskeri'' Djafer Paşa, Hoca Halil Paşa ja Shkodëri Suleiman Paşa juhtimisel, et taastada kaotatud territooriumid Lääne-Balkanil. 14 märtsiks olid Osmanid vallutanud tagasi Vlorë ja taastanud kontrolli Põhja-Epeirose üle. Järgmise kahe aasta jooksul tabasid kohalikke elanikke, eriti Himarës, jõhkrad kättemaksud, mille tulemusena põgenesid paljud Korfule ja teised pöördusid enda päästmiseks islami usku.

=== Rünnak Candiale (1692) ===

1692. aastal ründas Veneetsia laevastik Domenico Mocenigo juhtimisel Kreetat ja asus selle pealinna Candiat piirama, kui samal ajal tõusid saare kristlased Osmanite vastu üles. Sellest hoolimata ebaõnnestus katse Kreeta tagasi vallutada. Osmanitel õnnestus isegi Veneetsia kindlus [[Gramvoúsa]] saarel reetmise teel vallutada.

=== Sõja viimased aastad ===

Lootes taaselustada Veneetsia asja, tuli Morosini ise 1693. aastal Moreasse tagasi. Tema kõrge vanus keelas talle võimaluse oma võimeid uuesti tõestada ja 16. jaanuaril 1694 suri ta Náfplios. Tema järglane Antonio Zeno juhtis ohvitseride nõuannete vastaselt ekspeditsiooni rikkale [[Chíose saar]]ele [[Väike-Aasia]] rannikul. Saar vallutati kergesti, kuid türklaste vastus oli kiire ja raske. Kahekordne [[Oinoússese saarte lahing|merelahing Oinoússese saarte lähedal]] 1695. aasta veebruaris lõppes Veneetsia kaotusega ja sundis Veneetsia alandavalt Chíoselt lahkuma.

Osmaneid julgustati uuesti Moreasse tungima, kuid nad said kindral Steinault lüüa ja tõrjuti tagasi oma baasi Teebas. Sel samal ajal õnnestus Steinaul tuua Gerakáris Veneetsia poolele.

=== Laevastikuoperatsioonid Egeuse merel ===

Vastaste laevastike vahel toimus mitu mereväe kokkupõrget, nagu Lesbose juures 1690. aastal, [[Ándrose lahing (1696)|Ándrose juures 1696. aastal]], Límnose juures 1697. aasta juulis ja [[Samothráki lahing (1698)|Samothráki juures 1698. aastal]], kuid need olid üldiselt kõhklevad ega suutnud jõudude vahekorda nihutada.

== Tagajärjed ==
[[Pilt:Venetian four-zecchini coin commemorating the Treaty of Carlowitz, 1699.jpg|thumb|right|200px|Veneetsia neljasekviinine münt, millega tähistati Karlowitzi rahu]]

1699. aasta jaanuaris sõlmitud [[Karlowitzi rahu]] kinnitas Veneetsia Kefalloniá valduse ja Morea koos [[Aígina saar]]ega, millest moodustati &quot;[[Morea kuningriik]]&quot; (itaalia: ''Regno di Morea''), jaotatud neljaks provintsiks: Romania keskusega Náfplios (''Napoli di Romania''), Lakoonika keskusega Monemvasiás (''Malvasia''), Messeenia keskusega Navarinos ja Ahhaia keskusega Pátras (''Patrasso''). Sõda tekitas Peloponnesosel demograafilise ja majanduskriisi. Veneetslaste korraldatud esimese rahvaloenduse andmetel elas poolsaarel 86 468 inimest, võrreldes sõjaeelse umbes 200 000 elanikuga. Kuigi veneetslastel õnnestus taastada mõningane jõukus – väidetavalt tõusis elanikkond 1708. aastaks umbes 250 000-ni, tõenäoliselt immigratsiooni tõttu – ei õnnestunud neil võita oma kreeka õigeusklike alamate usaldust, kes olid harjunud türklaste suhtelise autonoomiaga ja keda pahandas Veneetsia bürokraatia. Veneetslased käivitasid kogu Moreas ka suure kindlustuste projekti, mille tulemusi on näha tänaseni. Sellegipoolest oli Veneetsia ise liiga nõrgenenud, et oma võimu tõhusalt kinnitada, ja 1715. aastal vallutas kiire [[Morea tagasivallutamine Osmanite poolt|Osmanite kampaania]] (mida sageli nimetatakse teiseks Morea sõjaks) Morea tagasi.

[[Kategooria:Osmanite riigi sõjandus]]
[[Kategooria:17. sajand Euroopas]]
[[Kategooria:Sõjad]]</text>
      <sha1>oxags3i4bkwku3pz2hyqidchikg8bpc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Artek</title>
    <ns>0</ns>
    <id>622048</id>
    <revision>
      <id>7204206</id>
      <parentid>7065560</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T09:37:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204206</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8184" sha1="m3031fzr4a0hrcxcjr1i32helub0viz" xml:space="preserve">{{see artikkel|räägib lastelaagrist; ettevõtte kohta vaata artiklit [[Artek (ettevõte)]].}}
[[Fail:ICC_Artek_Emblem_(Russia).svg |pisi]]
[[Fail:1985_CPA_5644.jpg|pisi|Arteki 60. aastapäeva puhul 1985. aastal välja antud [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[postmark]] ]]
'''Artek''' ([[vene keel]]es ''Артек'') on rahvusvaheline lastelaager (endine [[pioneerilaager]]) [[Must meri|Musta mere]] ääres [[Krimmi poolsaar|Krimmi poolsaarel]] [[Gurzuf]]i alevis [[Aju-Dag]]i lähedal. 

== Ajalugu ==
=== Nõukogude ajal ===
Laager asutati pioneerilaagrina 16. juunil 1925. Esimesel aastal majutas laager vaid 80 last, kuid nende hulk kasvas kiiresti. 1969. aastaks laiendati laagrit 3,2&amp;nbsp;ruutkilomeetrile. Laager koosnes 150 hoonest, sealhulgas kolmest meditsiiniasutusest, koolist, filmistuudiost Artekfilm, kolmest ujumisbasseinist, 7000 vaatajat mahutavast staadionist ja mitmesugusteks tegevusteks mõeldud mängualadest. Erinevalt teistest pioneerilaagritest sai Artek tänu sealsele soojale kliimale tegutseda aasta läbi.

Artekis käimine oli Nõukogude Liidu laste jaoks privileeg. Laagri kõrgajal puhkas Artekis korraga 27 000 last. Aastatel 1925–1969 külastas laagrit 300 000 last, nendest üle 13 000 lapse 70 välisriigist.&lt;ref&gt;[http://bse.sci-lib.com/article072849.html Артек], [[Great Soviet Encyclopedia]]&lt;/ref&gt; 
Artek koosnes kümnest väiksemast laagrist. Igaühel oli oma nimi: Morskoi, Lazurnõi, Kiparisnõi jne. Neist kuulsaim oli Pribrežnõi kompleks, mis ehitati aastatel 1960–1964, koosnes neljast laagrist (Retšnoi, Ozjornõi, Lesnoi ja Polevoi). Selle kompleksi arhitektid eesotsas [[Anatoli Poljanski]]ga said [[NSV Liidu riiklik preemia|NSV Liidu riikliku preemia]] arhitektuuri alal 1967. aastal.{{citation needed|date=March 2014}}

[[Fail:Artek_road_sign.jpg|pisi|Artekki suunav tänavasilt. Foto on pildistatud trollibussi aknast]]

=== Pärast Nõukogude aega ===
Pärast [[Üleliiduline_V._I._Lenini_nimeline_Pioneeriorganisatsioon|pioneeriorganisatsiooni]] lagunemist 1991. aastal laagri prestiiž langes, kuid see jäi siiski populaarseks puhkuse veetmise sihtkohaks.&lt;ref name=&quot;tub&quot;&gt;[http://www.ukrainian.su/kryim/artek-mezhdunarodnyiy-detskiy-tsentr.html The International Children Center Artek] [https://web.archive.org/web/20140607133524/http://ukrainian.su/kryim/artek-mezhdunarodnyiy-detskiy-tsentr.html Arhiiviversioon] - Ukrainian tours&lt;/ref&gt;

Laagri keskus oli osa Ukraina valitsusprogrammist.&lt;ref&gt;[http://www.dus.gov.ua/246.0.0.1.0.0.phtml Information about Artek at the State Management of Affairs website] [https://web.archive.org/web/20130319032453/http://www.dus.gov.ua/246.0.0.1.0.0.phtml Arhiiviversioon]&lt;/ref&gt; 60% lastest sai seal osaleda tasuta või riigi poolt osaliselt rahastatult. Toetust said väikese sissetulekuga või suurtest peredest pärit lapsed, samuti orvud, puudega või andekad lapsed.

== Tuntud külalisi ==
Laagri tähtürituste seas olid kohtumised rahvusvaheliselt tuntud avalike elu tegelastega. Teiste hulgas külastasid Artekki järgmised tuntud inimesed:
{|
|valign=top|
*{{flagicon|Alžeeria}} [[Ahmed Ben Bella]] (1964)&lt;ref name=&quot;1960s&quot;/&gt;
*{{flagicon|USA}} [[Frank Borman]] (1969)&lt;ref name=&quot;1960s&quot;/&gt;&lt;ref&gt;{{cite book | last=Borman | first=Frank | author2=Serling, Robert J.| year=1988 | title=Countdown – An Autobiography | publisher=W. Morrow | isbn=0-688-07929-6 | location=New York|url=https://archive.org/details/countdownautobio0000borm| url-access=registration | page=[https://archive.org/details/countdownautobio0000borm/page/251 251]}}&lt;/ref&gt;
*{{flagicon|NSVL|1955}} [[Leonid Brežnev]] (1979)&lt;ref name=&quot;1970s&quot;/&gt;
*{{flagicon|Kuuba}} [[Fidel Castro]] (1961)&lt;ref name=&quot;1960s&quot;/&gt;
*{{flagicon|NSVL|1955}} [[Konstantin Tšernenko]] (1979)&lt;ref name=&quot;1970s&quot;/&gt;
*{{flagicon|NSVL|1955}} [[Juri Gagarin]] (külastas igal aastal 1961–1967)&lt;ref name=&quot;1960s&quot;&gt;[http://ok.artek.org/?ID=102107 ··• МДЦ &quot;Aртек&quot; ·•· Хроника 60-х годов. •··&lt;!-- Bot generated title --&gt;] [https://web.archive.org/web/20110725014115/http://ok.artek.org/?ID=102107 Arhiiviversioon]&lt;/ref&gt;
*{{flagicon|India}} [[Indira Gandhi]] (12. juuni 1955)&lt;ref name=&quot;1950s&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.artek.org/?ID=102106 |pealkiri=··• МДЦ &quot;Aртек&quot; ·•· Хроника 50-х годов. •··&lt;!-- Bot generated title --&gt; |vaadatud=2022-01-15 |arhiivimisaeg=2011-05-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110525193608/http://www.artek.org/?ID=102106 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
*{{flagicon|Norra}} [[Einar Gerhardsen]] (16. juuni 1965)&lt;ref name=&quot;1960s&quot;/&gt;
*{{flagicon|Prantsusmaa}} [[André Gide]] (suvi 1936)
*{{flagicon|NSVL}} [[Mihhail Gorbatšov]] (1985)&lt;ref name=&quot;1980s&quot;/&gt;
*{{flagicon|Türgi}} [[Nâzım Hikmet]] (1952)&lt;ref name=&quot;1950s&quot;/&gt;
*{{flagicon|Mali}} [[Modibo Keïta]] (1965)&lt;ref name=&quot;1960s&quot;/&gt;
*{{flagicon|Soome}} [[Urho Kekkonen]] (11. oktoober 1962)&lt;ref name=&quot;1960s&quot;/&gt;
*{{flagicon|USA}} [[Rockwell Kent]] (17. oktoober 1961)&lt;ref name=&quot;1960s&quot;/&gt;
*{{flagicon|NSVL|1955}} [[Nikita Hruštšov]] (1956, 1958, 1964)&lt;ref name=&quot;1960s&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;1950s&quot;/&gt;
*{{flagicon|NSVL|1955}} [[Sergei Koroljov]] (18. juuli 1965)&lt;ref name=&quot;1960s&quot;/&gt;
*{{flagicon|NSVL|1955}} [[Samuil Maršak]] (1960, 1961)&lt;ref name=&quot;1960s&quot;/&gt;
|valign=top|
*{{flagicon|India}} [[Jawaharlal Nehru]] (12. juuni 1955)&lt;ref name=&quot;1950s&quot;/&gt;
*{{flagicon|Ghana}} [[Kwame Nkrumah]] (1961)&lt;ref name=&quot;1960s&quot;/&gt;
*{{flagicon|NSVL|1936}} [[Aleksandr Pokrõškin]] (aprill 1948, 1955)&lt;ref name=&quot;1950s&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;1940s&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.artek.org/?ID=102105 |pealkiri=··• МДЦ &quot;Aртек&quot; ·•· Хроника 40-х годов. •··&lt;!-- Bot generated title --&gt; |vaadatud=2022-01-15 |arhiivimisaeg=2011-05-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110525193627/http://www.artek.org/?ID=102105 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
*{{flagicon|India}} [[Sarvepalli Radhakrishnan]] (1964)&lt;ref name=&quot;1960s&quot;/&gt;
*{{flagicon|USA|1912}} [[Paul Robeson]] (1958)&lt;ref name=&quot;1950s&quot;/&gt;
*{{flagicon|Itaalia}} [[Gianni Rodari]] (19.–20. detsember 1963)&lt;ref name=&quot;1960s&quot;/&gt;
*{{flagicon|NSVL|1924}} [[Otto Schmidt]] (juuli 1933)&lt;ref name=&quot;1930s&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.artek.org/?ID=102104 |pealkiri=··• МДЦ &quot;Aртек&quot; ·•· Хроника 30-х годов. •··&lt;!-- Bot generated title --&gt; |vaadatud=2022-01-15 |arhiivimisaeg=2011-05-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110525193618/http://www.artek.org/?ID=102104 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
*{{flagicon|Etioopia}} [[Haile Selassie I]] (juuli 1959)&lt;ref name=&quot;1950s&quot;/&gt;
*{{flagicon|NSVL|1955}} [[Lidija Skoblikova]] (1977)&lt;ref name=&quot;1970s&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.artek.org/?ID=102108 |pealkiri=··• МДЦ &quot;Aртек&quot; ·•· Хроника 70-х годов. •··&lt;!-- Bot generated title --&gt; |vaadatud=2022-01-15 |arhiivimisaeg=2011-05-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110525193534/http://www.artek.org/?ID=102108 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
*{{flagicon|USA}} [[Samantha Smith]] (juuli 1983)&lt;ref name=&quot;1980s&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.artek.org/?ID=102109 |pealkiri=··• МДЦ &quot;Aртек&quot; ·•· Хроника 80-х годов. •··&lt;!-- Bot generated title --&gt; |vaadatud=2022-01-15 |arhiivimisaeg=2011-05-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110525193526/http://www.artek.org/?ID=102109 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; 
*{{flagicon|USA}} [[Benjamin Spock]] (1977)&lt;ref name=&quot;1970s&quot;/&gt;
*{{flagicon|Ida-Saksamaa}} [[Willi Stoph]] (1958)&lt;ref name=&quot;1950s&quot;/&gt;
*{{flagicon|NSVL|1955}} [[Mihhail Tal]] (1977)&lt;ref name=&quot;1970s&quot;/&gt;
*{{flagicon|NSVL|1955}} [[Valentina Tereškova]] (25. august 1965)&lt;ref name=&quot;1960s&quot;/&gt;
*{{flagicon|Mongoolia}} [[Jumdžaagijn Tsedenbal]] (30. juuli 1959; 1962)&lt;ref name=&quot;1960s&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;1950s&quot;/&gt;
*{{flagicon|USA|1949}} [[Peter Willcox]] (suvi 1967)&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.novayagazeta.ru/society/61648.html|title=Новая газета - Novayagazeta.ru|access-date=2022-01-15|archive-date=2022-01-15|archive-url=https://web.archive.org/web/20220115165923/https://novayagazeta.ru/society/61648.html|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
*{{flagicon|NSVL|1955}} [[Lev Jašin]] (1974)&lt;ref name=&quot;1970s&quot;/&gt;
|}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Pioneerilaagrid]]</text>
      <sha1>m3031fzr4a0hrcxcjr1i32helub0viz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sõnnikuseen</title>
    <ns>0</ns>
    <id>624631</id>
    <revision>
      <id>7203840</id>
      <parentid>7105243</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T12:10:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Erolynxol</username>
        <id>234309</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7203840</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1531" sha1="dyexm7eyu1baouef6fu7cd1b2fsoeu4" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi   = Sõnnikuseen
| värvus = seened
| pilt           = Kahkjas sõnnikuseen.jpg
| pildi_seletus  = [[Kahkjas sõnnikuseen]] (''Panaeolus papilionaceus'')
| pildi_laius    = 
| riik           = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond       = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass          = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts          = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales''
| sugukond       = ''Incertae sedis''
| perekond       = '''Sõnnikuseen''' ''Panaeolus''
}}

'''Sõnnikuseen''' (''Panaeolus'', rahvasuus ''sitaseened'') on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi kuuluv perekond [[seened|seeni]]. Nad on väikesed, mustade või hallide eoslehtedega, mis on häguse värvi või täppidega. Nad on väga sarnased perekonnaga Panaeolina, mille eoslehed on tumepruunid mitte mustad.
Ükski liik ei ole söödav, kuid 13 liiki sisaldavad hallotsinogeeni [[psilotsübiin]], nagu ''[[Panaeolus cyanescens]]'' ja ''[[Panaeolus cinctulus]]''. Kõik liigid sisaldavad [[serotoniin]]i. 

== Liike ==
* ''Panaeolus alcidis'' – [[põdra-sõnnikuseen]]
* ''Panaeolus ater'' – [[must sõnnikuseen]]
* ''Panaeolus fimicola'' – [[hallikas sõnnikuseen]]
* ''Panaeolus papilionaceus'' – [[kahkjas sõnnikuseen]], ka ''Panaeolus campanulatus'' – kelluk-sõnnikuseen
* ''Panaeolus rickenii'' – [[koonus-sõnnikuseen]]
* ''Panaeolus semiovatus'' – [[harilik sitaseen]]
* ''Panaeolus subbalteatus'' – [[punakaspruun sõnnikuseen]]

== Välislingid ==
* {{elurikkus|126796}}

[[Kategooria:Sõnnikuseen| ]]</text>
      <sha1>dyexm7eyu1baouef6fu7cd1b2fsoeu4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kerbal Space Program</title>
    <ns>0</ns>
    <id>628853</id>
    <revision>
      <id>7204159</id>
      <parentid>6572132</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T06:28:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204159</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8508" sha1="i2nah1f4gh1psxep0k2b59cbsbdvjcv" xml:space="preserve">
{{Infokast videomäng
| pealkiri       = Kerbal Space Program
| arendaja       = Squad
| väljaandja     = Take-Two Interactive
| levitaja       = Private Division
| produtsent     = Nestor Gomez
| disainer       = Felipe Falanghe, Paul Boyle
| programmeerija = Jamie Leighton, David Tregoning
| kunstnik       = Rafael Gonzalez
| helilooja      = Edu Castillo
| mootor         = [[Unity]]
| versioon       = 1.12.3
| zanr           = Simulatsioon
| viis           = Üksikmäng
| väljalase      = 27. aprill 2015
}}
'''&quot;Kerbal Space Program&quot;''' ('''KSP''') on kosmoselendude simulatsiooni mäng, mida arendab Mehhiko videomänguarendaja Squad. Mäng on välja töötanud [[Microsoft Windows|Microsoft Windowsi]], [[MacOS|macOS-i]], [[Linux|Linuxi]], [[PlayStation 4]] ja [[Xbox One]] jaoks. Mängus juhivad mängijad enda kosmoseprogrammi, mille personali ja meeskonda kuuluvad rohelised [[Humanoid|humanoidsed]] tulnukad, keda tuntakse &quot;Kerbalitena.&quot; Mängus on realistlik [[Mängumootor|orbitaalfüüsika mootor]], mis võimaldab erinevaid reaalseid orbiidimanöövreid, nagu [[Hohmanni manööver]] ja [[Orbitaalne kohtumine|põkkumine]].
{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
&quot;Kerbal Space Program&quot; toetab kasutaja loodud [[Mod|modifikatsioone]], mis lisavad uusi funktsioone. Populaarsed modifikatsioonid on ka mängu kaasatud.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Rossignol|first=Jim|url=https://www.rockpapershotgun.com/2012/12/18/trajectory-squad-explain-kerbal-space-program/|title=Trajectory: Squad Explain Kerbal Space Program|work=Rock Paper Shotgun|date=18 December 2012|access-date=19 May 2018}}&lt;/ref&gt; Mängu vastu on huvi tundnud nii kosmosetööstuse teadlased kui ka organisatsioonid, sealhulgas [[NASA]],&lt;ref name=&quot;Penny Arcade&quot;&gt;{{Cite web|last=Groen|first=Andrew|url=http://penny-arcade.com/report/article/nasas-jet-propulsion-lab-is-obsessed-with-a-certain-game-and-i-bet-you-can-|title=NASA's Jet Propulsion Lab is obsessed with a certain game, and I bet you can guess what it is|publisher=Penny Arcade|date=18 June 2013|access-date=19 June 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20131227041757/http://www.penny-arcade.com/report/article/nasas-jet-propulsion-lab-is-obsessed-with-a-certain-game-and-i-bet-you-can-|archive-date=27 December 2013}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.nasa.gov/content/nasa-experts-exhibits-at-sxsw-interactive/|title=NASA Experts, Exhibits at SXSW Interactive|date=6 March 2014|access-date=2022-04-27|archive-date=2022-06-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20220625231525/https://www.nasa.gov/content/nasa-experts-exhibits-at-sxsw-interactive/|url-status=dead}}&lt;/ref&gt; [[Euroopa Kosmoseagentuur]]&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.esa.int/About_Us/Partnerships/Kerbal_includes_Ariane_5_and_real_ESA_missions_for_gamers|title=Kerbal includes Ariane 5 and real ESA missions for gamers}}&lt;/ref&gt; ja [[United Launch Alliance]]'i tegevjuht Tory Bruno. 

== Mängu sisu ==
Mängija haldab [[kosmoseprogramm]]i, mida juhivad Kerbalid, väikeste roheliste humanoidide liik, kes on ehitanud oma koduplaneedile Kerbinile [[Kosmodroom|kosmodroomi]] nimega Kerbali Kosmosekeskus (KSC). Sellest kosmosekeskusest saavad mängijad komplekti kuuluvate komponentide põhjal luua [[Rakett|rakette]], [[Lennuk|lennukeid]], [[Kosmoselennuk|kosmoselennukeid]], [[Marsikulgur|kulgureid]] ja [[Veesõiduk|veesõidukeid]].

Missioonid (enamasti mängija enda seatud) hõlmavad selliseid eesmärke nagu teatud kõrgusele jõudmine, [[Planeedi atmosfäär|atmosfäärist]] väljumine, stabiilsele [[Orbiit|orbiidile]] jõudmine,&lt;ref name=&quot;Eurogamer&quot;&gt;{{Cite web|last=Whitehead|first=Dan|url=https://www.eurogamer.net/articles/2014-01-31-kerbal-space-program-early-access-review|title=Kerbal Space Program Early Access review|publisher=Eurogamer|date=31 January 2014|access-date=19 May 2018}}&lt;/ref&gt; teatud taevakehale maandumine, kosmosesse jäänud Kerbalite päästmine, asteroidide hõivamine ja [[Kosmosejaam|kosmosejaamade]]- ning baaside ehitamine.&lt;ref name=&quot;Engadget&quot;&gt;{{Cite web|last=Fingas|first=Jon|url=https://www.engadget.com/2014/04/02/kerbal-space-program-asteroid-add-on/|title=NASA's game collaboration lets you steer asteroids without leaving home|publisher=Engadget|date=2 April 2014|access-date=19 May 2018}}&lt;/ref&gt; Mängijad võivad ka mängu [[Internetifoorum|foorumites]] üksteisele väljakutseid seada, näiteks külastada Jooli kõiki viit [[Planeedi kaaslane|kuud]] ([[Jupiter|Jupiteri]] mängusisene analoog).

Mängijad saavad juhtida Kerbalitest astronaute, kes saavad sooritada ekstravehikulaarseid tegevusi (EVA). EVA-l olles võivad Kerbalid kasutada oma [[Skafander|skafandri]] küljes olevat reaktiivranitsat, et manööverdada kosmoses, sarnaselt NASA Manned Maneuvering Unit-i kasutamisele. EVA ajal mis tahes tahkel planeedil või kuul võib Kerbal asetada lipu või võtta pinnaproovi.

=== Füüsika ===
Kuigi mäng pole täiuslik reaalsuse simulatsioon, on seda kiidetud selle täpse orbitaalmehaanika eest:&lt;ref name=&quot;Polygon&quot;&gt;{{Cite web|last=Hall|first=Charlie|url=https://www.polygon.com/features/2014/1/27/5338438/kerbal-space-program|title=To the Mun and back: Kerbal Space Program|website=[[Polygon]]|date=27 January 2014|access-date=19 May 2018}}&lt;/ref&gt; kõik mängus olevad objektid peale taevakehade on simuleeritud [[Newtoni seadused|Newtoni dünaamika]] abil. Näiteks rakendatakse raketi tõukejõudu sõiduki raamile, mis põhineb jõudu tekitavate elementide paigutusel.

Mäng simuleerib trajektoore ja orbiite, kasutades täieliku n-keha simulatsiooni asemel lapitud koonuse lähendamist. Seega ei toeta see [[Lagrange'i punktid|Lagrange'i punkte]], [[Häiritus|häireid]], [[Lissajous' orbiit|Lissajous' orbiite]], halo orbiite ega loodete jõude. Terve n-keha füüsika rakendamine eeldaks arendajate sõnul kogu füüsikamootori ümberkirjutamist.

Mõnel taevakehal on erineva kõrguse ja tihedusega [[Planeedi atmosfäär|atmosfäär]], mis mõjutab tiibadele ja langevarjudele mõjuvat [[Õhutakistus|õhutakistust]]. Simulatsioonid on piisavalt täpsed, et reaalsed tehnikad, nagu aeropidurdus, on päikesesüsteemis navigeerimiseks võimalikud meetodid. Mängusisene atmosfäär hõreneb kosmosesse, kuid erinevalt tegelikust atmosfäärist on nende kõrgused piiratud.

''&quot;''Kerbal Space Programis&quot; on päikesesüsteem vähendatud suuruses. Näiteks Kerbini (mängu [[Maa]] analoog) raadius on vaid 600 kilomeetrit (ligikaudu{{Murd|1|10}} Maa omast). Selle suuruse erinevuse gravitatsiooniliste tagajärgede kompenseerimiseks on Kerbini tihedus üle 10 korra suurem kui Maa tihedus. Planeedid ise on ka üksteisele oluliselt lähemal kui päriselu [[Päikesesüsteem|Päikesesüsteemi]] planeedid. Kuid mõned modifikatsioonid lisavad mängu reaalse suurusega päikesesüsteemi.

== Vastuvõtt ==
2015. aasta mais andis PC Gamer &quot;Kerbal Space Programi&quot; versioonile 1.0 hindeks 96 punkti 100-st, mis on nende 2015. aasta kõrgeim ülevaateskoor.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Savage |eesnimi=Phil |kuupäev=2015-05-01 |pealkiri=Kerbal Space Program review |url=https://www.pcgamer.com/kerbal-space-program-review/ |vaadatud=2023-12-31 |väljaanne=[[PC Gamer]] |keel=en}}&lt;/ref&gt; IGN on kiitnud &quot;Kerbal Space Programi&quot; võimet mängija ebaõnnestumisest nalja teha, öeldes: &quot;Selleks ajaks, kui ma lõpuks ehitasin raketi, mis saavutas eduka orbiidi, olin nii palju kordi ebaõnnestunud, et oleksin igas teises mängus täielikult loobunud.”&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Macy |eesnimi=Seth G. |kuupäev=2015-05-15 |pealkiri=Kerbal Space Program Review |url=https://www.ign.com/articles/2015/05/15/kerbal-space-program-review |vaadatud=2023-12-31 |väljaanne=IGN |keel=en}}&lt;/ref&gt; 

== Järg ==
Mängu järg &quot;Kerbal Space Program 2&quot; ilmus 24. veebruaril 2023.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Plunkett|first=Luke|url=https://kotaku.com/kerbal-space-program-2-delayed-to-2022-1845588049|title=Kerbal Space Program 2 Delayed To 2022|website=[[Kotaku]]|date=5 November 2020|access-date=6 November 2020}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Knoop|first=Joseph|url=https://www.ign.com/articles/kerbal-space-program-2-delayed-again-to-at-least-2022|title=Kerbal Space Program 2 Delayed Again to at Least 2022|website=[[IGN]]|date=5 November 2020|access-date=6 November 2020}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.kerbalspaceprogram.com Mängu koduleht] 

[[Kategooria:Xbox One'i mängud]]
[[Kategooria:Windowsi mängud]]
[[Kategooria:PlayStation 4 mängud]]
[[Kategooria:MacOS-i mängud]]
[[Kategooria:2015. aasta videomängud]]</text>
      <sha1>i2nah1f4gh1psxep0k2b59cbsbdvjcv</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204160</id>
      <parentid>7204159</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T06:28:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204160</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8508" sha1="k7q9c5lx7749a2n2890m3qsv5dtd019" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
{{Infokast videomäng
| pealkiri       = Kerbal Space Program
| arendaja       = Squad
| väljaandja     = Take-Two Interactive
| levitaja       = Private Division
| produtsent     = Nestor Gomez
| disainer       = Felipe Falanghe, Paul Boyle
| programmeerija = Jamie Leighton, David Tregoning
| kunstnik       = Rafael Gonzalez
| helilooja      = Edu Castillo
| mootor         = [[Unity]]
| versioon       = 1.12.3
| zanr           = Simulatsioon
| viis           = Üksikmäng
| väljalase      = 27. aprill 2015
}}
'''&quot;Kerbal Space Program&quot;''' ('''KSP''') on kosmoselendude simulatsiooni mäng, mida arendab Mehhiko videomänguarendaja Squad. Mäng on välja töötanud [[Microsoft Windows|Microsoft Windowsi]], [[MacOS|macOS-i]], [[Linux|Linuxi]], [[PlayStation 4]] ja [[Xbox One]] jaoks. Mängus juhivad mängijad enda kosmoseprogrammi, mille personali ja meeskonda kuuluvad rohelised [[Humanoid|humanoidsed]] tulnukad, keda tuntakse &quot;Kerbalitena.&quot; Mängus on realistlik [[Mängumootor|orbitaalfüüsika mootor]], mis võimaldab erinevaid reaalseid orbiidimanöövreid, nagu [[Hohmanni manööver]] ja [[Orbitaalne kohtumine|põkkumine]].

&quot;Kerbal Space Program&quot; toetab kasutaja loodud [[Mod|modifikatsioone]], mis lisavad uusi funktsioone. Populaarsed modifikatsioonid on ka mängu kaasatud.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Rossignol|first=Jim|url=https://www.rockpapershotgun.com/2012/12/18/trajectory-squad-explain-kerbal-space-program/|title=Trajectory: Squad Explain Kerbal Space Program|work=Rock Paper Shotgun|date=18 December 2012|access-date=19 May 2018}}&lt;/ref&gt; Mängu vastu on huvi tundnud nii kosmosetööstuse teadlased kui ka organisatsioonid, sealhulgas [[NASA]],&lt;ref name=&quot;Penny Arcade&quot;&gt;{{Cite web|last=Groen|first=Andrew|url=http://penny-arcade.com/report/article/nasas-jet-propulsion-lab-is-obsessed-with-a-certain-game-and-i-bet-you-can-|title=NASA's Jet Propulsion Lab is obsessed with a certain game, and I bet you can guess what it is|publisher=Penny Arcade|date=18 June 2013|access-date=19 June 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20131227041757/http://www.penny-arcade.com/report/article/nasas-jet-propulsion-lab-is-obsessed-with-a-certain-game-and-i-bet-you-can-|archive-date=27 December 2013}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.nasa.gov/content/nasa-experts-exhibits-at-sxsw-interactive/|title=NASA Experts, Exhibits at SXSW Interactive|date=6 March 2014|access-date=2022-04-27|archive-date=2022-06-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20220625231525/https://www.nasa.gov/content/nasa-experts-exhibits-at-sxsw-interactive/|url-status=dead}}&lt;/ref&gt; [[Euroopa Kosmoseagentuur]]&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.esa.int/About_Us/Partnerships/Kerbal_includes_Ariane_5_and_real_ESA_missions_for_gamers|title=Kerbal includes Ariane 5 and real ESA missions for gamers}}&lt;/ref&gt; ja [[United Launch Alliance]]'i tegevjuht Tory Bruno. 

== Mängu sisu ==
Mängija haldab [[kosmoseprogramm]]i, mida juhivad Kerbalid, väikeste roheliste humanoidide liik, kes on ehitanud oma koduplaneedile Kerbinile [[Kosmodroom|kosmodroomi]] nimega Kerbali Kosmosekeskus (KSC). Sellest kosmosekeskusest saavad mängijad komplekti kuuluvate komponentide põhjal luua [[Rakett|rakette]], [[Lennuk|lennukeid]], [[Kosmoselennuk|kosmoselennukeid]], [[Marsikulgur|kulgureid]] ja [[Veesõiduk|veesõidukeid]].

Missioonid (enamasti mängija enda seatud) hõlmavad selliseid eesmärke nagu teatud kõrgusele jõudmine, [[Planeedi atmosfäär|atmosfäärist]] väljumine, stabiilsele [[Orbiit|orbiidile]] jõudmine,&lt;ref name=&quot;Eurogamer&quot;&gt;{{Cite web|last=Whitehead|first=Dan|url=https://www.eurogamer.net/articles/2014-01-31-kerbal-space-program-early-access-review|title=Kerbal Space Program Early Access review|publisher=Eurogamer|date=31 January 2014|access-date=19 May 2018}}&lt;/ref&gt; teatud taevakehale maandumine, kosmosesse jäänud Kerbalite päästmine, asteroidide hõivamine ja [[Kosmosejaam|kosmosejaamade]]- ning baaside ehitamine.&lt;ref name=&quot;Engadget&quot;&gt;{{Cite web|last=Fingas|first=Jon|url=https://www.engadget.com/2014/04/02/kerbal-space-program-asteroid-add-on/|title=NASA's game collaboration lets you steer asteroids without leaving home|publisher=Engadget|date=2 April 2014|access-date=19 May 2018}}&lt;/ref&gt; Mängijad võivad ka mängu [[Internetifoorum|foorumites]] üksteisele väljakutseid seada, näiteks külastada Jooli kõiki viit [[Planeedi kaaslane|kuud]] ([[Jupiter|Jupiteri]] mängusisene analoog).

Mängijad saavad juhtida Kerbalitest astronaute, kes saavad sooritada ekstravehikulaarseid tegevusi (EVA). EVA-l olles võivad Kerbalid kasutada oma [[Skafander|skafandri]] küljes olevat reaktiivranitsat, et manööverdada kosmoses, sarnaselt NASA Manned Maneuvering Unit-i kasutamisele. EVA ajal mis tahes tahkel planeedil või kuul võib Kerbal asetada lipu või võtta pinnaproovi.

=== Füüsika ===
Kuigi mäng pole täiuslik reaalsuse simulatsioon, on seda kiidetud selle täpse orbitaalmehaanika eest:&lt;ref name=&quot;Polygon&quot;&gt;{{Cite web|last=Hall|first=Charlie|url=https://www.polygon.com/features/2014/1/27/5338438/kerbal-space-program|title=To the Mun and back: Kerbal Space Program|website=[[Polygon]]|date=27 January 2014|access-date=19 May 2018}}&lt;/ref&gt; kõik mängus olevad objektid peale taevakehade on simuleeritud [[Newtoni seadused|Newtoni dünaamika]] abil. Näiteks rakendatakse raketi tõukejõudu sõiduki raamile, mis põhineb jõudu tekitavate elementide paigutusel.

Mäng simuleerib trajektoore ja orbiite, kasutades täieliku n-keha simulatsiooni asemel lapitud koonuse lähendamist. Seega ei toeta see [[Lagrange'i punktid|Lagrange'i punkte]], [[Häiritus|häireid]], [[Lissajous' orbiit|Lissajous' orbiite]], halo orbiite ega loodete jõude. Terve n-keha füüsika rakendamine eeldaks arendajate sõnul kogu füüsikamootori ümberkirjutamist.

Mõnel taevakehal on erineva kõrguse ja tihedusega [[Planeedi atmosfäär|atmosfäär]], mis mõjutab tiibadele ja langevarjudele mõjuvat [[Õhutakistus|õhutakistust]]. Simulatsioonid on piisavalt täpsed, et reaalsed tehnikad, nagu aeropidurdus, on päikesesüsteemis navigeerimiseks võimalikud meetodid. Mängusisene atmosfäär hõreneb kosmosesse, kuid erinevalt tegelikust atmosfäärist on nende kõrgused piiratud.

''&quot;''Kerbal Space Programis&quot; on päikesesüsteem vähendatud suuruses. Näiteks Kerbini (mängu [[Maa]] analoog) raadius on vaid 600 kilomeetrit (ligikaudu{{Murd|1|10}} Maa omast). Selle suuruse erinevuse gravitatsiooniliste tagajärgede kompenseerimiseks on Kerbini tihedus üle 10 korra suurem kui Maa tihedus. Planeedid ise on ka üksteisele oluliselt lähemal kui päriselu [[Päikesesüsteem|Päikesesüsteemi]] planeedid. Kuid mõned modifikatsioonid lisavad mängu reaalse suurusega päikesesüsteemi.

== Vastuvõtt ==
2015. aasta mais andis PC Gamer &quot;Kerbal Space Programi&quot; versioonile 1.0 hindeks 96 punkti 100-st, mis on nende 2015. aasta kõrgeim ülevaateskoor.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Savage |eesnimi=Phil |kuupäev=2015-05-01 |pealkiri=Kerbal Space Program review |url=https://www.pcgamer.com/kerbal-space-program-review/ |vaadatud=2023-12-31 |väljaanne=[[PC Gamer]] |keel=en}}&lt;/ref&gt; IGN on kiitnud &quot;Kerbal Space Programi&quot; võimet mängija ebaõnnestumisest nalja teha, öeldes: &quot;Selleks ajaks, kui ma lõpuks ehitasin raketi, mis saavutas eduka orbiidi, olin nii palju kordi ebaõnnestunud, et oleksin igas teises mängus täielikult loobunud.”&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Macy |eesnimi=Seth G. |kuupäev=2015-05-15 |pealkiri=Kerbal Space Program Review |url=https://www.ign.com/articles/2015/05/15/kerbal-space-program-review |vaadatud=2023-12-31 |väljaanne=IGN |keel=en}}&lt;/ref&gt; 

== Järg ==
Mängu järg &quot;Kerbal Space Program 2&quot; ilmus 24. veebruaril 2023.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Plunkett|first=Luke|url=https://kotaku.com/kerbal-space-program-2-delayed-to-2022-1845588049|title=Kerbal Space Program 2 Delayed To 2022|website=[[Kotaku]]|date=5 November 2020|access-date=6 November 2020}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Knoop|first=Joseph|url=https://www.ign.com/articles/kerbal-space-program-2-delayed-again-to-at-least-2022|title=Kerbal Space Program 2 Delayed Again to at Least 2022|website=[[IGN]]|date=5 November 2020|access-date=6 November 2020}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.kerbalspaceprogram.com Mängu koduleht] 

[[Kategooria:Xbox One'i mängud]]
[[Kategooria:Windowsi mängud]]
[[Kategooria:PlayStation 4 mängud]]
[[Kategooria:MacOS-i mängud]]
[[Kategooria:2015. aasta videomängud]]</text>
      <sha1>k7q9c5lx7749a2n2890m3qsv5dtd019</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204210</id>
      <parentid>7204160</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T09:55:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204210</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8508" sha1="todm1n95aana9yotpb3120g64dacvqw" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
{{Infokast videomäng
| pealkiri       = Kerbal Space Program
| arendaja       = Squad
| väljaandja     = Take-Two Interactive
| levitaja       = Private Division
| produtsent     = Nestor Gomez
| disainer       = Felipe Falanghe, Paul Boyle
| programmeerija = Jamie Leighton, David Tregoning
| kunstnik       = Rafael Gonzalez
| helilooja      = Edu Castillo
| mootor         = [[Unity]]
| versioon       = 1.12.3
| zanr           = Simulatsioon
| viis           = Üksikmäng
| väljalase      = 27. aprill 2015
}}
'''&quot;Kerbal Space Program&quot;''' ('''KSP''') on kosmoselendude simulatsiooni mäng, mida arendab Mehhiko videomänguarendaja Squad. Mäng on välja töötatud [[Microsoft Windows|Microsoft Windowsi]], [[MacOS|macOS-i]], [[Linux|Linuxi]], [[PlayStation 4]] ja [[Xbox One]] jaoks. Mängus juhivad mängijad enda kosmoseprogrammi, mille personali ja meeskonda kuuluvad rohelised [[Humanoid|humanoidsed]] tulnukad, keda tuntakse &quot;Kerbalitena&quot;. Mängus on realistlik orbitaalfüüsika [[Mängumootor|mootor]], mis võimaldab erinevaid reaalseid orbiidimanöövreid, nagu [[Hohmanni manööver]] ja [[Orbitaalne kohtumine|põkkumine]].

&quot;Kerbal Space Program&quot; toetab kasutaja loodud [[Mod|modifikatsioone]], mis lisavad uusi funktsioone. Populaarsed modifikatsioonid on ka mängu kaasatud.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Rossignol|first=Jim|url=https://www.rockpapershotgun.com/2012/12/18/trajectory-squad-explain-kerbal-space-program/|title=Trajectory: Squad Explain Kerbal Space Program|work=Rock Paper Shotgun|date=18 December 2012|access-date=19 May 2018}}&lt;/ref&gt; Mängu vastu on huvi tundnud nii kosmosetööstuse teadlased kui ka organisatsioonid, sealhulgas [[NASA]],&lt;ref name=&quot;Penny Arcade&quot;&gt;{{Cite web|last=Groen|first=Andrew|url=http://penny-arcade.com/report/article/nasas-jet-propulsion-lab-is-obsessed-with-a-certain-game-and-i-bet-you-can-|title=NASA's Jet Propulsion Lab is obsessed with a certain game, and I bet you can guess what it is|publisher=Penny Arcade|date=18 June 2013|access-date=19 June 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20131227041757/http://www.penny-arcade.com/report/article/nasas-jet-propulsion-lab-is-obsessed-with-a-certain-game-and-i-bet-you-can-|archive-date=27 December 2013}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.nasa.gov/content/nasa-experts-exhibits-at-sxsw-interactive/|title=NASA Experts, Exhibits at SXSW Interactive|date=6 March 2014|access-date=2022-04-27|archive-date=2022-06-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20220625231525/https://www.nasa.gov/content/nasa-experts-exhibits-at-sxsw-interactive/|url-status=dead}}&lt;/ref&gt; [[Euroopa Kosmoseagentuur]]&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.esa.int/About_Us/Partnerships/Kerbal_includes_Ariane_5_and_real_ESA_missions_for_gamers|title=Kerbal includes Ariane 5 and real ESA missions for gamers}}&lt;/ref&gt; ja [[United Launch Alliance]]'i tegevjuht Tory Bruno. 

== Mängu sisu ==
Mängija haldab [[kosmoseprogramm]]i, mida juhivad Kerbalid, väikeste roheliste humanoidide liik, kes on ehitanud oma koduplaneedile Kerbinile [[Kosmodroom|kosmodroomi]] nimega Kerbali Kosmosekeskus (KSC). Sellest kosmosekeskusest saavad mängijad komplekti kuuluvate komponentide põhjal luua [[Rakett|rakette]], [[Lennuk|lennukeid]], [[Kosmoselennuk|kosmoselennukeid]], [[Marsikulgur|kulgureid]] ja [[Veesõiduk|veesõidukeid]].

Missioonid (enamasti mängija enda seatud) hõlmavad selliseid eesmärke nagu teatud kõrgusele jõudmine, [[Planeedi atmosfäär|atmosfäärist]] väljumine, stabiilsele [[Orbiit|orbiidile]] jõudmine,&lt;ref name=&quot;Eurogamer&quot;&gt;{{Cite web|last=Whitehead|first=Dan|url=https://www.eurogamer.net/articles/2014-01-31-kerbal-space-program-early-access-review|title=Kerbal Space Program Early Access review|publisher=Eurogamer|date=31 January 2014|access-date=19 May 2018}}&lt;/ref&gt; teatud taevakehale maandumine, kosmosesse jäänud Kerbalite päästmine, asteroidide hõivamine ja [[Kosmosejaam|kosmosejaamade]]- ning baaside ehitamine.&lt;ref name=&quot;Engadget&quot;&gt;{{Cite web|last=Fingas|first=Jon|url=https://www.engadget.com/2014/04/02/kerbal-space-program-asteroid-add-on/|title=NASA's game collaboration lets you steer asteroids without leaving home|publisher=Engadget|date=2 April 2014|access-date=19 May 2018}}&lt;/ref&gt; Mängijad võivad ka mängu [[Internetifoorum|foorumites]] üksteisele väljakutseid seada, näiteks külastada Jooli kõiki viit [[Planeedi kaaslane|kuud]] ([[Jupiter|Jupiteri]] mängusisene analoog).

Mängijad saavad juhtida Kerbalitest astronaute, kes saavad sooritada ekstravehikulaarseid tegevusi (EVA). EVA-l olles võivad Kerbalid kasutada oma [[Skafander|skafandri]] küljes olevat reaktiivranitsat, et manööverdada kosmoses, sarnaselt NASA Manned Maneuvering Unit-i kasutamisele. EVA ajal mis tahes tahkel planeedil või kuul võib Kerbal asetada lipu või võtta pinnaproovi.

=== Füüsika ===
Kuigi mäng pole täiuslik reaalsuse simulatsioon, on seda kiidetud selle täpse orbitaalmehaanika eest:&lt;ref name=&quot;Polygon&quot;&gt;{{Cite web|last=Hall|first=Charlie|url=https://www.polygon.com/features/2014/1/27/5338438/kerbal-space-program|title=To the Mun and back: Kerbal Space Program|website=[[Polygon]]|date=27 January 2014|access-date=19 May 2018}}&lt;/ref&gt; kõik mängus olevad objektid peale taevakehade on simuleeritud [[Newtoni seadused|Newtoni dünaamika]] abil. Näiteks rakendatakse raketi tõukejõudu sõiduki raamile, mis põhineb jõudu tekitavate elementide paigutusel.

Mäng simuleerib trajektoore ja orbiite, kasutades täieliku n-keha simulatsiooni asemel lapitud koonuse lähendamist. Seega ei toeta see [[Lagrange'i punktid|Lagrange'i punkte]], [[Häiritus|häireid]], [[Lissajous' orbiit|Lissajous' orbiite]], halo orbiite ega loodete jõude. Terve n-keha füüsika rakendamine eeldaks arendajate sõnul kogu füüsikamootori ümberkirjutamist.

Mõnel taevakehal on erineva kõrguse ja tihedusega [[Planeedi atmosfäär|atmosfäär]], mis mõjutab tiibadele ja langevarjudele mõjuvat [[Õhutakistus|õhutakistust]]. Simulatsioonid on piisavalt täpsed, et reaalsed tehnikad, nagu aeropidurdus, on päikesesüsteemis navigeerimiseks võimalikud meetodid. Mängusisene atmosfäär hõreneb kosmosesse, kuid erinevalt tegelikust atmosfäärist on nende kõrgused piiratud.

''&quot;''Kerbal Space Programis&quot; on päikesesüsteem vähendatud suuruses. Näiteks Kerbini (mängu [[Maa]] analoog) raadius on vaid 600 kilomeetrit (ligikaudu{{Murd|1|10}} Maa omast). Selle suuruse erinevuse gravitatsiooniliste tagajärgede kompenseerimiseks on Kerbini tihedus üle 10 korra suurem kui Maa tihedus. Planeedid ise on ka üksteisele oluliselt lähemal kui päriselu [[Päikesesüsteem|Päikesesüsteemi]] planeedid. Kuid mõned modifikatsioonid lisavad mängu reaalse suurusega päikesesüsteemi.

== Vastuvõtt ==
2015. aasta mais andis PC Gamer &quot;Kerbal Space Programi&quot; versioonile 1.0 hindeks 96 punkti 100-st, mis on nende 2015. aasta kõrgeim ülevaateskoor.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Savage |eesnimi=Phil |kuupäev=2015-05-01 |pealkiri=Kerbal Space Program review |url=https://www.pcgamer.com/kerbal-space-program-review/ |vaadatud=2023-12-31 |väljaanne=[[PC Gamer]] |keel=en}}&lt;/ref&gt; IGN on kiitnud &quot;Kerbal Space Programi&quot; võimet mängija ebaõnnestumisest nalja teha, öeldes: &quot;Selleks ajaks, kui ma lõpuks ehitasin raketi, mis saavutas eduka orbiidi, olin nii palju kordi ebaõnnestunud, et oleksin igas teises mängus täielikult loobunud.”&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Macy |eesnimi=Seth G. |kuupäev=2015-05-15 |pealkiri=Kerbal Space Program Review |url=https://www.ign.com/articles/2015/05/15/kerbal-space-program-review |vaadatud=2023-12-31 |väljaanne=IGN |keel=en}}&lt;/ref&gt; 

== Järg ==
Mängu järg &quot;Kerbal Space Program 2&quot; ilmus 24. veebruaril 2023.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Plunkett|first=Luke|url=https://kotaku.com/kerbal-space-program-2-delayed-to-2022-1845588049|title=Kerbal Space Program 2 Delayed To 2022|website=[[Kotaku]]|date=5 November 2020|access-date=6 November 2020}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Knoop|first=Joseph|url=https://www.ign.com/articles/kerbal-space-program-2-delayed-again-to-at-least-2022|title=Kerbal Space Program 2 Delayed Again to at Least 2022|website=[[IGN]]|date=5 November 2020|access-date=6 November 2020}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.kerbalspaceprogram.com Mängu koduleht] 

[[Kategooria:Xbox One'i mängud]]
[[Kategooria:Windowsi mängud]]
[[Kategooria:PlayStation 4 mängud]]
[[Kategooria:MacOS-i mängud]]
[[Kategooria:2015. aasta videomängud]]</text>
      <sha1>todm1n95aana9yotpb3120g64dacvqw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Stefan Kaibald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>629043</id>
    <revision>
      <id>7204079</id>
      <parentid>6970059</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T02:17:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7204079</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19119" sha1="8tl3exnfplt3xfzthva2phbdlki3eay" xml:space="preserve">{{võrkpallur
| nimi         = Stefan Kaibald
| pilt         = Stefan Kaibald 2022.jpg
| pildi_suurus =
| pildiallkiri = Stefan Kaibald (2022)
| alt          = 

| täisnimi     = 
| hüüdnimi     = 
| kodakondsus  = [[Eesti]]
| sünninimi    = 
| sünniaeg     = {{sünniaeg ja vanus|1997|5|19}}
| sünnikoht    = 
| surmaaeg     = 
| surmakoht    = 
| kasv         = 193 cm
| kaal         = 
| hüpe         = 337 cm
| blokk        = 315 cm

| positsioon   = nurgaründaja
| koduklubi    = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]]
| särginumber  = 10

| aastad1      = 2013–2014 | klubi1  = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Võru VK|Danpower Võru/NK]]
| aastad2      = 2014–2015 | klubi2  = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Rakvere VK]]
| aastad3      = 2015–2021 | klubi3  = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]]
| aastad4      = 2021–2022 | klubi4  = {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Königs Wusterhauseni Netzhoppers|KW Netzhoppers]]
| aastad5      = 2022–2023 | klubi5  = {{riigi ikoon|Austria}} [[SK Zadruga Aich/Dob]]
| aastad6      = 2023–2024 | klubi6  = {{riigi ikoon|Belgia}} [[Leuveni Haasrode]]
| aastad7      = 2024–     | klubi7  = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]]
| aastad8      =           | klubi8  = 
| aastad9      =           | klubi9  = 
| aastad10     =           | klubi10 = 

| koondiseaastad1 = 2012–2017  | koondis1 = Eesti noortekoondis
| koondiseaastad2 = 2018– | koondis2 = [[Eesti võrkpallikoondis]]
| koondiseaastad3 =       | koondis3 =
| koondiseaastad4 =       | koondis4 = 
| koondiseaastad5 =       | koondis5 = 

| uuendatud    = 24.07.2024
}}

'''Stefan Kaibald''' (sündinud [[19. mai]]l [[1997]]) on [[eestlane|eesti]] [[võrkpall]]ur. Alates 2018. aastast on ta olnud [[Eesti võrkpallikoondis]]es ning hooajast 2024/25 mängib [[Eesti]] kõrgliigaklubis [[Bigbank Tartu]].&lt;ref&gt;[https://www.instagram.com/bigbank_tartu_volleyballclub/reel/C9Rzy7cOuNa/ Stefan Kaibald on tagasi Bigbank Tartus!] Bigbank Tartu Instagram, 11.07.2024.&lt;/ref&gt;

==Sportlaskarjäär==
===Noorteklassid===
Noorteklassides mängis Kaibald [[Hiiumaa võrkpalliklubi|Hiiumaa võrkpalliklubis]], kus oli treeneriks ta isa [[Ülari Kaibald]]. Võistkonnaga osaleti omavanuste Eesti meistri- ja karikavõistlustel ning Balti liigas, kus teeniti mitmeid medaleid.&lt;ref&gt;[https://www.sport24.ee/index.php?ac=otsinimidet&amp;id=101441 Stefan Kaibald] Sporditulemused (vaadatud 09.08.2023).&lt;/ref&gt;

Aastatel 2012–2017 kuulus Kaibald Eesti noormeestekoondisse (sündinud 1997. aastal ja hiljem), kelle vanemtreeneriteks olid [[Oliver Lüütsepp]] ja [[Ülari Kaibald]]. Ta kuulus koondisse EEVZA meistrivõistlustel ning vanuseklassi EM- ja MM-valikturniiridel, kuid finaalturniiridele kohta ei tagatud.&lt;ref&gt; [https://www.arhiiv.volley.ee/page.php?pgID=cdf1035c34ec380218a8cc9a43d438f9&amp;l=est Poisid 97] Eesti võrkpalli Liidu arhiiv.&lt;/ref&gt;

Kaibaldi paariliseks esimestel võistlustel rannavõrkpallis oli [[Markus Uuskari]]. 2013. aastal osaleti koos Ida-Euroopa Võrkpalli Assotsiatsiooni (EEVZA) U18 meistrivõistlustel [[Valgevene]]s, kus poolfinaali pääsust jäi puudu vaid üks võit.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/39584/rannavorkpalli-noored-tulid-eevza-turniiril-viiendaks Rannavõrkpalli noored tulid EEVZA turniiril viiendaks] ERR arhiiv, 19.08.2013.&lt;/ref&gt; Samal aastal osaleti [[Valgevene]]s ka U18 Euroopa meistrivõistlustel, kus jäädi jagama 17. kohta (pidama jäädi ''play-off''i).&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/40283/eesti-noored-rannavorkpallurid-langesid-em-il-konkurentsist-valja Eesti noored rannavõrkpallurid langesid EM-il konkurentsist välja] ERR arhiiv, 31.08.2013.&lt;/ref&gt; Samuti osaleti [[Pärnu]]s U18 Eesti meistrivõistlustel, mis võideti (finaalis alistati 2:0 [[Alari Saar]] ja [[Markus Kullmann]]).&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20220427221133/http://www.hiiuleht.ee/2013/08/markus-uuskari-ja-stefan-kaibald-tulid-eesti-meistriks/ Markus Uuskari ja Stefan Kaibald tulid Eesti meistriks] Hiiu Leht arhiiv, 06.08.2013.&lt;/ref&gt;

2016. aastal osaleti koos [[Türgi]]s U20 rannavõrkpalli EM-il, kus alagrupist edasi ei pääsetud.&lt;ref&gt; [https://sport.err.ee/87584/hollas-ja-soomets-kaotasid-u-20-em-i-kohamangude-avaringis Hollas ja Soomets kaotasid U-20 EM-i kohamängude avaringis] ERR arhiiv, 18.06.2016.&lt;/ref&gt; [[Pärnu]]s toimunud üliõpilaste maailmameistrivõistlustel saadi küll alagrupist teisena ''play-off'' ringidesse, kuid 21 parema sekka ei õnnestunud pääseda.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/88908/nolvak-tiisaar-palvisid-tudengite-mm-il-uheksanda-koha Nõlvak/Tiisaar pälvisid tudengite MM-il üheksanda koha] ERR arhiiv, 16.07.2016.&lt;/ref&gt;

===Eesti võrkpallikoondis===
Alates 2018. aastast on Kaibald olnud seotud [[Eesti võrkpallikoondis]]ega, kui kutsuti laagrisse ka B-koondis.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/822234/selgusid-vorkpallikoondise-kandidaadid-euroopa-kuldliiga-mangudeks Selgusid võrkpallikoondise kandidaadid Euroopa Kuldliiga mängudeksa] ERR, 18.04.2018.&lt;/ref&gt; Ta debüteeris koondises samal aastal [[Rakvere]]s toimunud sõprusmängus [[Slovakkia võrkpallikoondis]]e vastu, mis võideti 3:0.&lt;ref&gt;Anu Säärits: [https://sport.err.ee/851060/puusavigastuse-tottu-mangust-eemale-jaanud-kreek-umbes-kuu-laheb-ravile Puusavigastuse tõttu mängust eemale jäänud Kreek: umbes kuu läheb ravile] ERR, 02.08.2018.&lt;/ref&gt;
Ta on esindanud [[Eesti]]t [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniiril [[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]]. aastal (meditsiinilise jokkerina [[Karli Allik]]u asemel) ning [[Meeste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa liigas]] neljal turniiril ([[2019. aasta meeste võrkpalli Euroopa liiga|2019]] (liberona alagrupimängudel), [[2021. aasta meeste võrkpalli Euroopa liiga|2021]], [[2022. aasta meeste võrkpalli Euroopa liiga|2022]] ja [[2023. aasta meeste võrkpalli Euroopa liiga|2023]]).&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1608328043/karli-alliku-asemel-liitub-vorkpallikoondisega-stefan-kaibald Karli Alliku asemel liitub võrkpallikoondisega Stefan Kaibald] ERR, 03.09.2021.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/949274/vorkpallikoondise-vangerdused-neli-meest-saadeti-puhkusele-raskekahurvagi-votab-ohjad-ule Võrkpallikoondise vangerdused: neli meest saadeti puhkusele, raskekahurvägi võtab ohjad üle] ERR, 05.06.2019.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1608248088/vorkpallikoondis-alustab-laupaeval-kuldliiga-finaalturniiri-turgi-vastu Võrkpallikoondis alustab laupäeval Kuldliiga finaalturniiri Türgi vastu] ERR, 16.06.2021.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1608608002/selgus-eesti-vorkpallikoondise-koosseis-manguks-tsehhiga Selgus Eesti võrkpallikoondise koosseis mänguks Tšehhiga] ERR, 25.05.2022.&lt;/ref&gt;

===Klubivõrkpall===
Oma esimesed mängud Eesti meistriliiga tasemel tegi ta hooajal 2013/14 [[Audentese Spordigümnaasium]]i 10. klassi õpilasena [[Võru VK|Danpower Võru/NK]] ridades.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=hiiuleht20131101.1.5&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Ülari Kaibald teeb Hiiumaa võrkpalliajalugu] Hiiu Leht, nr. 84, 01.11.2013.&lt;/ref&gt; Võistkond osales [[Schenker Liiga]]s, [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistri-]] ja [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|karikavõistlustel]], kus parimaks tulemuseks jäi karikavõistlustel poolfinaali jõudmine.

Hooajal 2014/15 mängis Kaibald Eesti meistriliigas ja Schenkeri liigas osalevas [[Rakvere VK|Rakvere võrkpalliklubis]].&lt;ref&gt;[https://virumaateataja.postimees.ee/2969563/vorkpalliklubi-oskused-pandi-proovile#_ga=2.153927473.861334063.1673089499-1707804523.1670949992 Võrkpalliklubi oskused pandi proovile] Virumaa Teataja arhiiv, 28.10.2014.&lt;/ref&gt; Medalitele sellel hooajal ei jõutud. Kaibald meeskonna põhinurgaründajate hulka ei kuulunud.

Hooajast 2015/16 vahetas ta klubi ning mängis kuus hooaega Eesti meistriliigaklubis [[Bigbank Tartu]]. 2015/16 hooaja esimeses pooles oli ta pikka aega vigastatud ning võistkonda aidata ei saanud.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/80444/saja-liiga-naaseb-puhkepausilt-toise-nadalavahetusega Saja liiga naaseb puhkepausilt töise nädalavahetusega] ERR arhiiv, 08.01.2016.&lt;/ref&gt; Medaleid sellel hooajal võita ei suudetud. Ta jätkas klubis ka järgneval hooajal, kui võideti [[Balti liiga (võrkpall)|Credit24 meistriliigas]] pronks ja [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlustel]] hõbe.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/87791/tartu-soovis-nommistu-asemele-palgata-pulka-ja-macieli Tartu soovis Nõmmistu asemele palgata Pulka ja Macieli] ERR arhiiv, 22.06.2016.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/584949/tartu-bigbank-voitis-viiegeimilise-lahingu-jarel-balti-liiga-pronksi Tartu Bigbank võitis viiegeimilise lahingu järel Balti liiga pronksi] ERR arhiiv, 19.03.2017.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/593023/tallinna-selver-krooniti-eesti-vorkpallimeistriks Tallinna Selver krooniti Eesti võrkpallimeistriks] ERR arhiiv, 30.04.2017.&lt;/ref&gt; Kaibald jätkas klubis hooajal 2017/18, kui tuldi [[Saaremaa VK|Saaremaa võrkpalliklubi]] järel teiseks nii [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karika-]] kui meistrivõistlustel.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/608680/bigbank-tartu-solmis-lepingu-kolmanda-valismaalasega Bigbank Tartu sõlmis lepingu kolmanda välismaalasega] ERR arhiiv, 21.07.2017.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/830352/saaremaa-vorkpalliklubi-tuli-debuuthooajal-eesti-meistriks Saaremaa Võrkpalliklubi tuli debüüthooajal Eesti meistriks] ERR arhiiv, 10.05.2018.&lt;/ref&gt; Oma neljanda hooajal (2018/19) oli ta kimpus põlveprobleemidega, mida hinnati piisavalt tõsiseks, et otsustati välismaalt lisajõude tuua nurgaründajate osakonda.&lt;ref&gt;Karl Rinaldo: [https://web.archive.org/web/20221228121704/https://vorkpall24.ee/kaibald-maksab-loivu-11-klassis-tehtud-vea-arvelt-ma-ei-teagi-mis-saanuks-kui-tammearu-poleks-tartuga-liitunud/ Kaibald maksab lõivu 11. klassis tehtud vea arvelt: ma ei teagi, mis saanuks, kui Tammearu poleks Tartuga liitunud] Võrkpall24, 18.12.2018.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Karl Rinaldo: [https://web.archive.org/web/20221228121711/https://vorkpall24.ee/tartu-bigbank-toob-meeskonda-soome-koondislase/ Tartu Bigbank toob meeskonda Soome koondislase] Võrkpall24, 22.01.2019.&lt;/ref&gt; Klubiga võideti Credit24 meistriliiga ning jäädi Eesti meistrivõistlustel teiseks.&lt;ref&gt;Johannes Vedru: [https://sport.err.ee/916133/andrei-ojamets-vorkpall-on-kull-vorratu-aga-vahepeal-sa-vihkad-seda Andrei Ojamets: võrkpall on küll võrratu, aga vahepeal sa vihkad seda] ERR arhiiv, 02.03.2019.&lt;/ref&gt; Hooajal 2019/20 võideti klubiga Eesti karikavõistlused; ülejäänud võistlused peatati kevadel [[Koroonapandeemia Eestis|koroonapandeemia]] tõttu.&lt;ref&gt;Karl Rinaldo: [https://web.archive.org/web/20221228121710/https://vorkpall24.ee/tartu-bigbank-tuli-valja-suurest-kaotusseisust-ja-krooniti-11-aastase-pausi-jarel-eesti-karikavoitjaks/ Tartu Bigbank tuli välja suurest kaotusseisust ja krooniti 11-aastase pausi järel Eesti karikavõitjaks!] Võrkpall24, 29.12.2019.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1063675/vorkpallis-jaavad-taiskasvanute-eesti-meistritiitlid-sel-aastal-jagamata Võrkpallis jäävad täiskasvanute Eesti meistritiitlid sel aastal jagamata] ERR, 13.03.2020.&lt;/ref&gt; Oma kuuendal hooajal (2020/21) saadi Eesti karikavõistlustel teine koht ning tuldi Eesti meistriks.&lt;ref&gt;Reijo Mälton: [https://web.archive.org/web/20221228121713/https://vorkpall24.ee/tallinna-selver-tuli-uheksa-aastase-vaheaja-jarel-eesti-karikavoitjaks/ Tallinna Selver tuli üheksa-aastase vaheaja järel Eesti karikavõitjaks!] Võrkpall24, 22.12.2020.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1608161884/tartu-voitis-3-0-ja-tuli-eesti-meistriks Tartu võitis 3:0 ja tuli Eesti meistriks] ERR, 31.03.2021.&lt;/ref&gt;

Hooajaks 2021/22 sõlmis Kaibald esmakordselt lepingu välisklubiga ning liitus [[Saksamaa]] kõrgliigaklubiga [[Königs Wusterhauseni Netzhoppers]].&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1608237051/eesti-vorkpallikoondislane-siirdub-esmakordselt-valismaale Eesti võrkpallikoondislane siirdub esmakordselt välismaale] ERR, 05.06.2021.&lt;/ref&gt; [[Saksamaa karikavõistlused võrkpallis|Saksamaa karikavõistlustel]] jäädi pidama kaheksandikfinaali ning [[Saksamaa meistrivõistlused võrkpallis|Saksamaa meistrivõistlustel]] tuli leppida kuuenda kohaga.

Ta vahetas järgnevaks hooajaks klubi ning liitus [[Austria]] meistriliiga klubiga [[SK Zadruga Aich/Dob]].&lt;ref&gt;[https://www.instagram.com/p/ChAhas1tH44/ Vizemeister Zadruga AICH/DOB hat seine Kaderplanungen für die kommende Saison abgeschlossen...] SK Zadruga Instagram, 08.08.2022.&lt;/ref&gt; Klubi osales [[CEV Meistrite liiga]]s, kus võideti esimene eelring, kuid teises eelringis tuli tunnistada [[Karli Allik]]u koduklubi [[Sastamala VaLePa]] paremust.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1608750484/alliku-hea-mang-aitas-sastamala-meistrite-liiga-eelringis-edasi Alliku hea mäng aitas Sastamala Meistrite liiga eelringis edasi] ERR, 13.10.2022.&lt;/ref&gt; Edasi jätkati euroteekonda [[CEV Cup]]il, kus tuli 1/32 finaalis võtta vastu kaks kaotust ning langeti konkurentsist.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1608767794/allik-ja-sastamala-jaid-meistrite-liiga-pohiturniiri-ukse-taha Allik ja Sastamala jäid Meistrite liiga põhiturniiri ukse taha] ERR, 27.10.2022.&lt;/ref&gt; Nii [[Austria karikavõistlused võrkpallis|Austria karikavõistlustel]] kui ka [[Kesk-Euroopa (MEVZA) liiga]]s jõuti poolfinaali, kuid finaali pääseda ei õnnestunud.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20230402000348/https://www.volleynet.at/aich-dob-beendet-mevza-league-grunddurchgang-auf-3-platz/ Aich/Dob beendet MEVZA League-Grunddurchgang auf 3. Platz] Volleynet Austria, 01.02.2023.&lt;/ref&gt; [[Austria meistrivõistlused võrkpallis|Austria meistrivõistlustel]] tuli finaalseerias tunnistada [[Mihkel Varblane|Mihkel Varblase]] ja [[Hypo Tirol Innsbruck]]i paremust ning saadi teine koht.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1608957373/venno-varblane-ja-allik-said-kaela-kulla-pertens-ja-kaibald-hobe Venno, Varblane ja Allik said kaela kulla, Pertens ja Kaibald hõbe] ERR, 24.04.2023.&lt;/ref&gt; Kaibald oli meeskonna üks põhimängijaid.

Hooajal 2023/24 mängis ta [[Belgia]] kõrgliigaklubis [[Leuveni Haasrode]].&lt;ref&gt;[https://www.robtv.be/nieuws/volley-haasrode-leuven-strikt-ests-international-stefan-kaibald-155894 Volley Haasrode Leuven strikt Ests international Stefan Kaibald] Rob TV, 11.07.2023.&lt;/ref&gt; [[CEV Cup]]i 1/16 finaalseeria kaotati kuldse geimiga [[Serbia]] klubile [[Belgradi Partizan]].&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1609180354/tammearu-saras-meistrite-liigas-itaalia-tippklubi-vastu Tammearu säras Meistrite liigas Itaalia tippklubi vastu] ERR, 30.11.2023.&lt;/ref&gt; [[Belgia karikavõistlused võrkpallis|Belgia karikavõistlustel]] jõuti poolfinaali ning [[Belgia meistrivõistlused võrkpallis|Belgia meistrivõistlustel]] jäädi esimesena medalilt välja ning saadi neljas koht.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1609206235/treial-paases-karikafinaali-venno-saras-endise-koduklubi-vastu Treial pääses karikafinaali, Venno säras endise koduklubi vastu] ERR, 28.12.2023.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1609313925/saaremaale-pronks-mitmed-eestlased-paasesid-finaali Saaremaale pronks, mitmed eestlased pääsesid finaali] ERR, 15.04.2024.&lt;/ref&gt; Kaibald oli küll hooaja esimeses pooles üks nurgaründajate rotatsioonist, kuid sai hooaja teises pooles vigastada, mis lõpetas ta hooaja.&lt;ref&gt;[https://statistics.lottovolleyleague.be/Statistics.aspx?ID=27&amp;PID=67&amp;mn=25 Lotto Volley League 2023/24 Statistics] Data Project (vaadatud 24.07.2024).&lt;/ref&gt;

==Saavutused==
===Klubivõrkpall===
'''[[Kesk-Euroopa (MEVZA) liiga]]'''
*2022/23 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[SK Zadruga Aich/Dob]]iga

'''[[Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]]'''
*2016/17 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Bigbank Tartu]]ga
*2018/19 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Bigbank Tartu]]ga
*2024/25 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Bigbank Tartu]]ga

'''Riikide meistrivõistlused'''
*2016/17 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Bigbank Tartu]]ga
*2017/18 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Bigbank Tartu]]ga
*2018/19 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Bigbank Tartu]]ga
*2020/21 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Bigbank Tartu]]ga
*2022/23 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Austria meistrivõistlused võrkpallis|Austria meistrivõistlused]] [[SK Zadruga Aich/Dob]]iga
*2024/25 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Bigbank Tartu]]ga

'''Riikide karikavõistlused'''
*2017/18 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Bigbank Tartu]]ga
*2019/20 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Bigbank Tartu]]ga
*2020/21 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Bigbank Tartu]]ga
*2024/25 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Bigbank Tartu]]ga

===Koondis===
*2021 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Meeste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liiga]]

===Individuaalsed auhinnad===
*2025 [[Balti liiga (võrkpall)|Cronimet Liiga]] parim nurgaründaja&lt;ref&gt;[https://volley.ee/cronimet-liiga-voitjaks-krooniti-tartu-bigbank/ Cronimet liiga võitjaks krooniti Tartu Bigbank!] Eesti Võrkpalli Liit, 08.03.2025.&lt;/ref&gt;
*2025 [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistluste]] parim nurgaründaja&lt;ref&gt;[https://volley.ee/tartu-bigbank-alistas-neljandat-korda-voru-barruse-ja-krooniti-eesti-meistriks/ Tartu Bigbank alistas neljandat korda Võru Barruse ja krooniti Eesti meistriks!] Eesti Võrkpalli Liit, 20.04.2025.&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Ta isa on Eesti võrkpalliedendaja ja -treener [[Ülari Kaibald]].&lt;ref&gt;[https://volley.ee/vorkpallijuttude-16-saade-hiiumaa-vorkpall-labi-ulari-kaibaldi-silmade/ “Võrkpallijuttude” 16. saade: Hiiumaa võrkpall läbi Ülari Kaibaldi silmade] Eesti Võrkpalli Liit, 02.11.2021.&lt;/ref&gt;

==Viited==
&lt;references/&gt;

==Välislingid==
*[https://www.nissehuttunen.com/players/stefan-kaibald Stefan Kaibald] Nisse Huttunen International Sports Agency
*[https://eurovolley.cev.eu/bg/2021/men-2021/teams/team/11799-estonia/player/51707-kaibald-stefan Stefan Kaibald] Mängija profiil CEV kodulehel
*[https://www.volleyball-bundesliga.de/popup/teamMember/teamMemberDetails.xhtml?teamMemberId=750413191&amp;hideHistoryBackButton=true Stefan Kaibald] Mängija profiil Bundesliga kodulehel
*[https://volleybox.net/stefan-kaibald-p24478 Stefan Kaibald] Volleybox
*[https://volley.ee/koondis/saalivorkpall/mehed/a-koondis/stefan-kaibald/ Stefan Kaibald] Eesti Võrkpalli Liit

{{Navmallid
| päis = Koondise koosseisud
| loend = 
{{Eesti võrkpallikoondis 2021 Euroopa Liiga}}
{{Eesti võrkpallikoondis 2021 EM}}
}}

{{JÄRJESTA:Kaibald, Stefan}}
[[Kategooria:Eesti võrkpallurid]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]</text>
      <sha1>8tl3exnfplt3xfzthva2phbdlki3eay</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vene-Ukraina sõda</title>
    <ns>0</ns>
    <id>631822</id>
    <revision>
      <id>7203848</id>
      <parentid>7199949</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T12:51:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <comment>/* Lennuvahendid */</comment>
      <origin>7203848</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="130716" sha1="fl35g7qsdmjxtyyuof836kgnko1ru50" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib 2014. aastal alanud sõjast; 2022. aasta veebruaris alanud uue sissetungi kohta vaata artiklit [[Venemaa sissetung Ukrainasse]].}}
{{lahingutegevus}}
{{Infokast sõjaline konflikt
|konflikt=Vene-Ukraina sõda
|pilt=2022 Russian invasion of Ukraine.svg
|pildisuurus=
|pildiallkiri=Olukord rinnetel&lt;br /&gt;&lt;div style=&quot;text-align:left;margin:4px 0 4px 2px;&quot;&gt;{{Legend2|#e3d975|[[Ukraina Vabariik|Ukraina]] kontrolli all olevad alad}}&lt;br /&gt;{{Legend2|#ebc0b3|[[Venemaa Föderatsioon|Venemaa]] kontrolli all olevad alad}}&lt;br /&gt;{{Legend2|#ABD4DD|Vabastatud alad}}&lt;br /&gt;{{Legend2|#DDD1CE|[[Transnistria]]/[[Venemaa]]}} &lt;/div&gt;'''[[:en:Template:Russo-Ukrainian_War_detailed_map|Detailsem kaart]]''' (ingliskeelne Vikipeedia)|koht=[[Ukraina]]
|aeg=20. veebruar 2014 –
|seis=käimasolev&lt;div style=&quot;text-align:left;margin:2px;margin:-4px 0 0 -15px;line-height:113%;&quot;&gt;
*[[Sõda Donbassis|Sõda Donbassis (2014–2022)]]
*[[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetung Ukrainasse]]&lt;br /&gt;24. veebruaril 2022&lt;/div&gt;
|osaline1=[[Pilt:Flag of Ukraine.svg|25px]] '''[[Ukraina]]'''
|osaline2=[[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] '''[[Venemaa]]'''&lt;br /&gt;[[Pilt:Flag of Donetsk People's Republic.svg|25px]] [[Donetski Rahvavabariik|DRV]]&lt;br /&gt;[[Pilt:Flag of the Luhansk People's Republic.svg|25px]] [[Luhanski Rahvavabariik|LRV]]
}} 
{{Vene-Ukraina sõda}}

'''Vene-Ukraina sõda''' on käimasolev sõda [[Venemaa]] ja [[Ukraina]] vahel. Sõda algas 2014. aasta veebruaris [[Krimmi annekteerimine|Krimmi annekteerimist]] ettevalmistava relvastatud konflikiga Krimmis.&lt;ref name=MulticulturalSocieties/&gt; 

==Sõja eellugu==
===Budapesti memorandum===
[[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] lagunemise järel sõlmiti 1994. aastal [[Budapest]]is [[Budapesti memorandum|rahvusvaheline leping]], mille alusel Ukraina loovutas olemasoleva [[tuumarelv]]ade arsenali Venemaa Föderatsioonile.&lt;ref name=UN_BudaMemo /&gt;&lt;ref name=BudapBBC /&gt; Kokkulepitud kogus tuumarelvi likvideeriti. Ukraina nõustus tuumarelvavaba riigina ühinema [[tuumarelvade leviku tõkestamise leping]]uga.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20220413143627/https://www.lawfareblog.com/revisiting-ukraines-nuclear-past-will-not-help-secure-its-future Revisiting Ukraine's Nuclear Past Will Not Help Secure Its Future.]  Mariana Budjeryn, Lawfare.&lt;/ref&gt; Vastutasuks leppisid Venemaa, [[Ühendkuningriik]] ja [[Ameerika Ühendriigid]] kokku Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja poliitilise sõltumatuse kaitsmises [[Budapesti memorandum|Budapesti julgeolekutagatiste memorandumi]] alusel. Hiljem ühinesid selle memorandumiga [[Hiina]] ja [[Prantsusmaa]]. 

[[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]]i tippkohtumine toimus 1999. aastal Istanbulis ning Venemaa oli üks Euroopa julgeolekuhartale allakirjutanud riike. Hartas kinnitati osalevate riikide loomuomast õigust vabalt valida või muuta oma julgeolekukorraldust, samuti sõlmida liidulepinguid.&lt;ref&gt;[https://www.osce.org/mc/39569 Istanbul Document 1999.] Organization for Security and Co-operation in Europe. 19. November 1999.&lt;/ref&gt;

===Oranž revolutsioon===
{{vaata|Oranž revolutsioon}}
2004. aasta Ukraina presidendivalimised olid vastuolulised. Valimiskampaania ajal mürgitati opositsioonikandidaat [[Viktor Juštšenko]] [[dioksiinid|dioksiiniga]], mille korraldamist seostati Venemaaga.&lt;ref&gt;[https://www.kyivpost.com/post/8450 Study: Dioxin that poisoned Yushchenko made in lab.] Associated Press. 5. August 2009.&lt;/ref&gt; Novembris kuulutati võitjaks peaminister [[Viktor Janukovitš]], vaatamata välisvaatlejate väidetele häälte võltsimise kohta. Valimiste vaidlustamiseks korraldati kahe kuu jooksul suuri rahumeelseid meeleavaldusi, mis said tuntuks [[Oranž revolutsioon|oranži revolutsioonina]]. Pärast seda, kui [[Ukraina Ülemkohus]] tühistas laialdase valimispettuse tõttu esialgse tulemuse, korraldati teine valimisvoor, mis tõi võimule Juštšenko presidendina ja [[Julia Tõmošenko]] peaministrina ning Janukovitš jäi opositsiooni.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20080115052653/https://www.britannica.com/eb/article-30090/Ukraine Ukraine-Independent Ukraine] Encyclopædia Britannica. 15. January 2008.&lt;/ref&gt; 21. sajandi alguse protestiliikumisi, eriti endistes postsovetlikes riikides, tuntakse nn. värviliste revolutsioonidena. Venemaa juhtkond on selliseid värvilisi revolutsioone pidanud USA ja Euroopa riikide katseks destabiliseerida tema naaberriike ja õõnestada Venemaa riiklikku julgeolekut.&lt;ref&gt;[https://www.csis.org/analysis/russia-and-color-revolution Russia and the “Color Revolution”.] Cordesman, Anthony H. 28. May 2014.&lt;/ref&gt;

===Euromaidan===
{{vaata|Euromaidan}}
2009. aastal teatas Janukovitš oma kavatsusest kandideerida uuesti presidendiks 2010. aasta Ukraina presidendivalimistel, mille ta seejärel ka võitis. 2013. aasta novembris tegi Janukovitš otsuse mitte alla kirjutada [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] – Ukraina assotsiatsioonilepingule, valides selle asemel tihedamate sidemete loomise Venemaa ja [[Euraasia Majandusliit|Euraasia Majandusliiduga]]. Seepeale puhkes laiaulatuslike Euroopa Liitu pooldavate protestide laine. Ukraina parlament kiitis ülekaalukalt heaks Euroopa Liiduga sõlmitud lepingu lõpuleviimise, kuigi Venemaa avaldas Ukrainale survet selle tagasilükkamiseks.&lt;ref&gt;[https://www.kyivpost.com/post/6963 Parliament passes statement on Ukraine’s aspirations for European integration.] Kyiv Post. 22. February 2013.&lt;/ref&gt; Pärast mitu kuud kestnud [[Euromaidan]]i raames läbi viidud proteste otsustasid Janukovitš ja parlamendi opositsiooni juhid kirjutada 21. veebruaril 2014 alla kokkuleppele, mis nõudis ennetähtaegseid valimisi. Kuid juba järgmisel päeval põgenes Janukovitš Kiievist enne parlamendi poolset tagandamishääletust, mis oleks võtnud talt presidendivolitused.&lt;ref&gt;[https://www.aljazeera.com/news/2014/2/22/ukraine-president-yanukovich-impeached Ukraine President Yanukovich impeached.] Al Jazeera. 22. February 2014&lt;/ref&gt;

27. veebruaril moodustati ajutine valitsus ja kavandati ennetähtaegsed presidendivalimised. 28. veebruaril teatas Janukovõtš Venemaal pressikonverentsil, et jääb Ukraina presidendi kohusetäitjaks. Ukraina venekeelsete idapiirkondade juhid avaldasid jätkuvat lojaalsust Janukovõtšile.&lt;ref&gt;[https://www.aljazeera.com/news/2014/2/22/ukraine-president-yanukovich-impeached Ukraine President Yanukovich impeached.] Al Jazeera. 22. February 2014.&lt;/ref&gt;

Pärast [[Euromaidan]]i meeleavaldusi ja revolutsiooni, mille tulemusel kõrvaldati 2014. aasta veebruaris venemeelne president [[Viktor Janukovõtš]], puhkesid Ukraina erinevates piirkondades nii kohalike separatistide kui ka idanaabri korraldatud rahutused. [[Rohelised mehikesed|Eraldusmärkideta Vene sõjaväelased]] võtsid üle strateegilised positsioonid ja infrastruktuuri Ukraina territooriumil Krimmis ning hõivasid Krimmi parlamendi. Venemaa korraldas laialdaselt kritiseeritud referendumi, mille tulemusel liideti Krimm Venemaaga. Seejärel annekteeris Venemaa Krimmi.

== Sõja algus ja kulg ==
Sõda algas 2014. aasta veebruaris pärast Ukraina [[2014. aasta Ukraina revolutsioon|Väärikuse revolutsiooni]] ja keskendus esialgu [[Krimmi poolsaar|Krimmi]] ja rahvusvaheliselt Ukraina osana tunnustatud [[Donetsi söebassein|Donbassi]] osade staatusele. Konflikti esimesed kaheksa aastat hõlmasid [[2014. aasta Krimmi anneksioon|Krimmi annekteerimist Venemaa poolt (2014)]] ning [[Sõda Donbassis|sõda Donbassis]] (2014–2022) Ukraina vägede ja Venemaa toetatud separatistide vahel, samuti mereväeintsidente, [[kübersõda]] ja poliitilisi pingeid. Pärast Venemaa sõjalise tegevuse intensiivistumist Ukraina piiril Venemaa/Valgevenega ja alates 2021. aasta lõpust laienes konflikt märkimisväärselt. Seejärel alustas Venemaa 24. veebruaril 2022 [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|täiemahulist sissetungi Ukrainasse]].

=== Krimmi annekteerimine (2014) ===
Venemaa poolt Krimmi annekteerimise alguseks loetakse 20. veebruari 2014. 2015. aasta septembris allkirjastatud Ukraina seaduses nimetati see päev &quot;ajutise okupatsiooni alguse kuupäevaks&quot;.&lt;ref&gt;[https://zakon.rada.gov.ua/laws/show/685-19#Text On passing amendments to certain laws of Ukraine regarding designation of the date of the start of the temporary occupation.] Vidomosti Verkhovnoyi Rady (VVR).&lt;/ref&gt; Vene väed ja eriväed alustasid 22. ja 23. veebruaril läbi [[Novorossiisk]]i liikumist Krimmi suunas. Mitusada venemeelset meeleavaldajat blokeerisid 25. veebruaril [[Krimmi parlament|Krimmi parlamendi]] töö ja nõudsid Krimmi iseseisvuse üle referendumit.&lt;ref&gt;[https://censor.net/ru/photo_news/272784/prorossiyiskie_sily_zablokirovali_vr_kryma_trebuyut_referenduma_o_nezavisimosti_parlament_sobiraetsya Пророссийские силы заблокировали ВР Крыма.] Censor.net.ua. 25. February 2014.&lt;/ref&gt; 27. veebruaril toimus sõjaväelise märgistuseta Vene vägede sissetung Krimmi poolsaarele. Nad asusid strateegilistele positsioonidele ja vallutasid Krimmi parlamendi, heisates Venemaa lipu. Turvakontrollipunktid eraldasid Krimmi poolsaare ülejäänud Ukrainast ja piirasid liikumist territooriumil.&lt;ref&gt;[https://www.theglobeandmail.com/news/world/crimean-region-could-be-ukraines-newest-flashpoint/article17130654/ Globe in Ukraine: Russian-backed fighters restrict access to Crimean.] Toronto: The Globe &amp; Mail.&lt;/ref&gt;

Järgnenud päevadel võtsid märgistuseta Vene sõdurid kontrolli alla lennujaamu ja sidekeskusi. Venemaalt tehtud [[Küberrünne|küberrünnakud]] blokeerisid Ukraina valitsuse, uudistemeedia ja sotsiaalmeediaga seotud veebisaidid. Küberrünnakute abil saadi juurdepääse Ukraina ametnike ja parlamendiliikmete mobiiltelefonidele, mis põhjustas vastava isikute sideühenduse katkemise.&lt;ref&gt; Cyber War in Perspective: Russian Aggression against Ukraine. Tallinn: NATO CCD COE Publications.&lt;/ref&gt; 1. märtsil kiitis Venemaa [[Föderatsiooninõukogu]] heaks relvajõudude kasutamise Krimmis, mis tõi kaasa Vene vägede, sõjalise varustuse ja tehnika sissevoolu poolsaarele. Järgnevatel päevadel piirati ümber Ukraina sõjaväebaasid ja rajatised, sealhulgas Lõuna mereväebaas. 17. märtsil kuulutas Krimmi parlament ametlikult välja oma iseseisvumise Ukrainast ja taotles täielikku ühinemist Venemaa Föderatsiooniga, teatades sellega Krimmi 60-aastase perioodi Ukraina territooriumina.&lt;ref&gt;[https://www.bbc.com/news/world-europe-26609667 Crimean parliament formally applies to join Russia.] Wayback Machine, BBC. 17. March 2014.&lt;/ref&gt; [[ÜRO Peaassamblee]] võttis aga seejärel vastu resolutsiooni, mis nimetas 16. märtsil toimunud Krimmi referendumi ebaseaduslikuks.

Pärast seda, kui Venemaa 18. märtsil poolsaare ametlikult annekteeris, võtsid Vene väed üle Ukraina sõjaväebaasid ja laevad. 24. märtsil andis valitsus Ukraina vägedele käsu taanduda ning 30. märtsiks olid kõik Ukraina sõjaväeosad poolsaarelt lahkunud. 15. aprillil kuulutas [[Ukraina Ülemraada]] Krimmi Venemaa poolt ajutiselt okupeeritud territooriumiks.&lt;ref&gt;[https://news.biharprabha.com/2014/04/ukraine-parliament-declares-crimea-temporarily-occupied-territory/ Ukraine Parliament declares Crimea temporarily occupied territory.] IANS. news.biharprabha.com&lt;/ref&gt; Pärast annekteerimist suurendas Venemaa valitsus oma vägede sõjalist kohalolekut piirkonnas ja esines tuumaähvardustega. 2014. aasta novembris teatas [[NATO]], et on võimalik Venemaa poolt tuumarelvade paigutamine Krimmi.

=== Sõja algus Donbassis ===
2014. aasta veebruari lõpus toimusid Ukraina ida- ja lõunapiirkondade suuremates linnades venemeelsete ja valitsusvastaste rühmituste meeleavaldused. Putin andis separatistidele legitiimsuse, nimetades Donbassi &quot;Novorossijaks&quot; ('uus Venemaa') ja väljendades hämmeldust selle üle, et piirkond on kunagi üldse saanud Ukraina osaks.&lt;ref&gt;Freedman, Lawrence (2 November 2014). &quot;Ukraine and the Art of Limited War&quot;.&lt;/ref&gt;

2014. aasta aprillis eskaleerusid venemeelsete rühmituste meeleavaldused Ukraina Donbassi piirkonnas sõjaks Ukraina sõjaväe ja Venemaa toetatud Donetski ja Luhanski vabariikide isehakanud separatistide vahel. Separatistid kuulutasid välja Donetski ja Luhanski rahvavabariigi. Kuna separatistid laiendasid pidevalt territoriaalset kontrolli, alustas Ukraina valitsus 15. aprillil terrorismivastast operatsiooni, kuid Ukraina väed olid halvasti ette valmistatud ning operatsioon takerdus kiiresti.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20220120225729/https://www.understandingwar.org/sites/default/files/ISW%20Separatist%20ORBAT%20Holcomb%202017_Final.pdf The Kremlin's Irregular Army.]  Institute for the Study of War.&lt;/ref&gt; Aprilli lõpuks teatas Ukraina, et on kaotanud kontrolli Donetski ja Luhanski oblasti üle. 

Separatistide ja Ukraina valitsuse vahelise konflikti eskaleerudes mais alustas Venemaa [[Hübriidsõda|hübriidsõja]] elementide kasutamist, kombineerides desinformatsiooni ja propaganda esitamisega Ukraina vastu ning Vene regulaarvägede konventsionaalse sõjalise toetusega separatistidele. [[Donetski rahvusvaheline lennujaam|Donetski rahvusvahelises lennujaamas]] 26.–27. mail 2014 toimunud lahing Ukraina valitsuse ja separatistide vahel oli esimene lahing, milles osales suur hulk vene &quot;vabatahtlikke&quot;.&lt;ref&gt;[https://www.rand.org/content/dam/rand/pubs/research_reports/RR1400/RR1498/RAND_RR1498.pdf Lessons from Russia's Operations in Crimea and Eastern Ukraine.] (2017). &lt;/ref&gt; 17. juulil 2014 tulistas Venemaa kontrollitav üksus alla Ida-Ukraina kohal lennanud [[Malaysia Airlines]] reisilennuki, mis sooritas [[Malaysia Airlinesi lend 17|rahvusvahelist tsiviillendu Amsterdamist Kuala Lumpurisse]]. Kuigi lahingutegevus jätkus, algasid konfliktipiirkonnas uurimised ja surnukehade väljatoomine.&lt;ref&gt;[https://www.smh.com.au/world/mh17-unknown-groups-use-body-bags-20140719-3c8dl.html MH17: 'Unknown groups' use body bags.] The Sydney Morning Herald, 19. July 2014.&lt;/ref&gt;

=== Vene invasioon augustis 2014 ===
2014. aasta augustis ületasid märgistamata Vene sõjaväe sõidukid Ukraina piiri.&lt;ref name=_1 /&gt; Ukraina nimetas seda sammu otseseks [[invasioon]]iks. Separatistide juht [[Igor Strelkov]] väitis, et Donbassi saabusid Vene sõjaväelased, kes olid väidetavalt armeest &quot;puhkusel&quot;.&lt;ref&gt;[https://www.themoscowtimes.com/2014/11/21/russias-igor-strelkov-i-am-responsible-for-war-in-eastern-ukraine-a41598 Russia's Igor Strelkov: I Am Responsible for War in Eastern Ukraine.] The Moscow Times, 11. April 2015.&lt;/ref&gt; Algas välja kuulutamata sõda ühelt poolt Ukraina vägede ja teiselt poolt Vene vägedega segunenud separatistide vahel, kuigi Venemaa püüdis oma osalust varjata. Sõda kujunes peamiselt [[Kaevikusõda|staatiliseks konfliktiks]], mille käigus tehti korduvalt ebaõnnestunud relvarahukatseid. [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]] teatas, et Venemaalt saabusid konvoid piirkonda peaaegu iga päev ning nende sisuks olid peamiselt relvad ja laskemoon. Venemaa [[riigiduuma]] [[föderatsiooninõukogu]] spiiker ja Venemaa riiklikud telekanalid tunnistasid Vene sõdurite sisenemist Ukrainasse, kuid nimetasid neid &quot;vabatahtlikeks&quot;.&lt;ref&gt;[https://www.bbc.com/news/world-europe-29078465  Russia will react to EU sanctions.] BBC News,  6. September 2014.&lt;/ref&gt;

=== Minski kokkulepped ===
3. septembril ütles [[Ukraina president]] [[Petro Porošenko]], et tema ja [[Vladimir Putin]] on jõudnud püsiva relvarahu osas kokkuleppele. Venemaa eitas seda, teatades, et ta pole konflikti osapool ning lisas, et pooled nad arutasid ainult, kuidas konflikti lahendada. Selle järel astus Porošenko ametist tagasi.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/world/2014/sep/03/ukraine-russia-reach-ceasefire-agreement-kiev Vladimir Putin drafts peace plan for eastern Ukraine.] The Guardian,  26. November 2020.&lt;/ref&gt; 5. septembril 2014 määrati [[Minski kokkulepped|Esimese Minski kokkuleppega]] siiski eraldusjoon relvarahuks separatistide kontrolli all olevate Donetski ja Luhanski oblasti vahele ning ülejäänud Ukraina territooriumi vahele. 

Novembris kinnitasid NATO ametnikud Venemaa kohalolekut, viidates tankide, haubitsate ja veoautode Ukrainasse sisenemisele. NATO teatas, et on nähtud Venemaa tankide, suurtükkide ja muu raske sõjatehnika arvu suurenemist Ukrainas ning kordas oma üleskutset Moskvale oma väed välja viia.&lt;ref&gt;[https://www.unian.info/ NATO sees increase of Russian tanks and artillery in Ukraine.] Ukraine Today, 22. January 2015.&lt;/ref&gt;

15. veebruaril 2015 lepiti kokku uues meetmete paketis konflikti lõpetamiseks, mida tuntakse [[Minski kokkulepped|Teise Minski kokkuleppe]] nime all, kuid mitmed vaidlused takistasid selle täielikku rakendamist.&lt;ref&gt;[https://www.bbc.com/news/world-europe-31435812 Ukraine crisis: Leaders agree peace roadmap.] BBC News, 12. February 2015&lt;/ref&gt; 18. veebruaril taandusid Ukraina väed [[Debaltseve]]st, kus oli toimunud sõja selle perioodi viimane intensiivne [[Debaltseve lahing|lahing]]. 2015. aasta septembriks oli [[ÜRO Inimõiguste Ülemvoliniku Amet|ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo]] hinnangul konfliktis hukkunud 8000 inimest. Ukraina valitsus liigitas 7% oma territooriumist ajutiselt okupeeritud alaks, samas kui Venemaa valitsus oli vaid kaudselt tunnistanud oma vägede kohalolekut Ukrainas.

=== Venemaa ettevalmistused täiemõõduliseks sõjaks ===
2021. aastal ja 2022. aasta alguses toimus Ukraina piiride ümber Venemaa ulatuslik sõjaline suurendamine. NATO süüdistas Venemaad sissetungi kavandamises, mida Venemaa eitas. [[Venemaa president|President]] [[Vladimir Putin]] kritiseeris NATO laienemist kui ohtu oma riigile ja nõudis, et Ukrainale keelataks sõjalise alliansiga kunagi ühineda. Ta väljendas ka Venemaa irredentistlikke vaateid (maa põlisasukatele tagastamise poliitika), seadis kahtluse alla Ukraina eksisteerimisõiguse ja väitis vääralt, et Ukraina on loodud [[Nõukogude Venemaa]] ja [[Vladimir Lenin|Vladimir Uljanovi]] poolt.&lt;ref name=&quot;Putin Ukraine statehood&quot; /&gt; 21. veebruaril 2022 tunnustas Venemaa ametlikult kahte isehakanud separatistlikku riiki Donbassis ja saatis sinna avalikult vägesid. Kolm päeva hiljem tungis Venemaa Ukrainasse. Suur osa rahvusvahelisest kogukonnast on Venemaa tegevuse revolutsioonijärgses Ukrainas hukka mõistnud, süüdistades Venemaad [[Rahvusvaheline õigus|rahvusvahelise õiguse]] rikkumises ja Ukraina [[suveräänsus]]e rikkumises. Paljud riigid rakendasid majandussanktsioone Venemaa, Venemaa üksikisikute või ettevõtete vastu, eelkõige pärast 2022. aasta sissetungi.

== Täiemõõdulise sõja algus ==
2022. aasta 23. veebruari ööl vastu 24. veebruari edastati Venemaa presidendi videopöördumine, milles ta õigustas edasist sissetungi Ukraina territooriumile. „/.../ tänapäeva Ukraina on täielikult loodud Venemaa, täpsemalt [[Bolševikud|bolševistliku]], kommunistliku Venemaa poolt,&quot; ütles Putin.&lt;ref name=NYT_2022-02-23 /&gt; Putin kuulutas välja &quot;sõjalise erioperatsiooni&quot; Ukraina &quot;demilitariseerimiseks ja denatsifitseerimiseks&quot;. Pärast seda algas Venemaa täiemõõduline sissetung Ukraina põhjaossa, idaossa ja lõunaossa. Rünnakud Ukraina territooriumile toimusid põhja poolt [[Valgevene]]st [[Kiiev]]i suunas, kirde poolt [[Harkiv]]i suunas, lõunarindel Krimmist ning kagurindel Luhanskist ja Donetskist.

Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] kuulutas riigis välja sõjaseisukorra ja kõigi 18–60-aastaste Ukraina meessoost kodanike üldise mobilisatsiooni, kellel keelati riigist lahkuda.&lt;ref&gt;[https://www.reuters.com/world/europe/ukrainian-president-signs-decree-general-mobilisation-population-interfax-2022-02-24/ Ukrainian president signs decree on general mobilisation of population -Interfax&quot;.]  Reuters. 24 February 2022.&lt;/ref&gt;

=== Sõja kulg ===
Põhjarindel, saanud tunda Kiievi ümbruses tugevat Ukraina vastupanu ja kandes suuri kaotusi suuri, peatus Venemaa edasitung märtsis ning aprilli alguseks taandusid väed sellest piirkonnast. Ukraina põhjaosast välja viidud üksused paigutati ümber Donbassi. 8. aprillil määrati Vene vägede ülemaks Lõuna- ja Ida-Ukrainas kindral [[Aleksandr Dvornikov]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20220409085406/https://hindustannewshub.com/russia-ukraine-news/bbc-putin-replaces-military-commander-in-ukraine-the-moscow-times/ Putin replaces military commander in Ukraine – The Moscow Times.] Hindustan News. 8. April 2022.&lt;/ref&gt; 19. aprillil alustas Venemaa uut rünnakut 500 kilomeetri pikkusel rindelõigul, mis ulatus Harkivist Donetski ja Luhanskini. 13. maiks oli Ukraina vastupealetung Vene väed Harkivi lähedalt tagasi tõrjunud. 20. mail langes [[Mariupol]]i linn lõplikult Vene vägede kätte pärast [[Azovstal]]i metallitööstuse tehasekompleksi pikaajalist piiramist.&lt;ref&gt;[https://www.yahoo.com/news/russia-says-remaining-531-azovstal-192141701.html Russia says Azovstal siege is over, shows video of defenders surrendering.] Yahoo!News. 20. May 2022.&lt;/ref&gt; 

Vene vägede poolt toimus rindejoonest kaugemal asuvate Ukraina sõjaliste ja tsiviilobjektide järjepidev pommitamine. Sõda põhjustas suurima pagulas- ja humanitaarkriisi Euroopas alates [[Jugoslaavia sõjad|Jugoslaavia sõdadest]] 1990. aastatel.&lt;ref&gt;[https://www.britishfuture.org/protecting-ukrainian-refugees-what-can-we-learn-from-kosovo/ Protecting Ukrainian refugees: What can we learn from the response to Kosovo in the 90s?]  Rutter, Jill. 7. March 2022&lt;/ref&gt; [[ÜRO]] kirjeldas tekkinud olukorda kui kõige kiiremini kasvavat kriisi pärast Teist maailmasõda. Invasiooni esimesel nädala järel teatas ÜRO, et Ukrainast põgenes üle miljoni elaniku. Juuli alguseks 2022 oli põgenike arv tõusnud üle 6 miljoni. Kuni 7 miljonit Ukraina elanikku olid ümber asunud riigi lääneosasse.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/world/2022/jul/03/liz-truss-mulls-seizure-of-russian-assets-in-uk-to-give-to-ukraine Liz Truss mulls seizure of Russian assets in UK to give to Ukraine.]  The Guardian. 3. July 2022.&lt;/ref&gt;

Ukraina väed alustasid vasturünnakuid rinde lõunaosas augustis ja kirdeosas septembris. 30. septembril 2022 [[Anneksioon|annekteeris]] Venemaa neli Ukraina oblastit, mille ta oli sissetungi käigus osaliselt vallutanud.&lt;ref&gt;[https://www.theglobeandmail.com/world/article-putin-signs-documents-to-unlawfully-claim-4-ukrainian-regions-in/ Putin signs documents to illegally annex four Ukrainian regions, in drastic escalation of Russia’s war.] The Globe and Mail. 30. september 2022.&lt;/ref&gt; Seda annekteerimist enamus maailma riike ei tunnustanud ja mõistsid selle hukka. Pärast seda, kui Putin teatas, et alustab [[mobilisatsioon]]i 300 000 sõjaväelise väljaõppe saanud isikule, suurenes järsult Venemaalt lahkuvate meeskodanike arv ning riigist väljasõidupiletid olid peaaegu täielikult välja müüdud.&lt;ref&gt;[https://www.npr.org/2022/09/21/1124238235/russians-flights-out-reservist-call-up Russians rush for flights out amid partial reservist call-up.] NPR. 21. September 2022.&lt;/ref&gt; 

Eduka pealetungi järel riigi kirdeosas vallutas Ukraina septembris tagasi enamuse Harkivi oblastis Vene vägede poolt okupeeritud aladest. Lõunapoolse vastupealetungi käigus vallutas Ukraina novembris 2022 tagasi [[Herson]]i linna ja Vene väed taganesid [[Dnepr]]i jõe idakaldale.

=== Piirkonnad ===
Ukraina põhjaosas kujunes [[Vene-Ukraina sõja põhjarinne]], millest tähtsaima osa moodustas Vene vägede [[Pealetung Kiievile|pealetung Kiievile]]. Ukraina lõunaosas kujunes [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne|lõunarinne]] ja idaosas [[Vene-Ukraina sõja idarinne|idarinne]].

== Inimõiguste rikkumised ==
2014. aastal alanud sõjategevuse käigus leidis konflikti piirkondades aset nii inimõiguste rikkumisi kui ka sõjakuritegusid. Aastatel 2014–2021 hukkus üle 3000 tsiviilisiku, neist enamik aastatel 2014 ja 2015.&lt;ref&gt;[https://ukraine.un.org/sites/default/files/2021-10/Conflict-related%20civilian%20casualties%20as%20of%2030%20September%202021%20%28rev%208%20Oct%202021%29%20EN.pdf Conflict-related civilian casualties in Ukraine.] Office of the United Nations High Commissioner for Human Rights. Retrieved 1 April 2022.&lt;/ref&gt; Konfliktipiirkonna elanike liikumisõigus oli takistatud. Omavolilist kinnipidamist praktiseerisid konflikti esimestel aastatel mõlemad pooled. See vähenes pärast 2016. aastat Ukraina valitsuse kontrolli all olevates piirkondades, samas kui separatistide valduses olevatel aladel see jätkus. Mõlema poole toimepandud inimõiguste rikkumiste uurimine oli raskendatud.&lt;ref&gt;[https://www.ohchr.org/sites/default/files/2022-03/33rdReportUkraine-en.pdf Report on the human rights situation in Ukraine 1 August 2021 – 31 January 2022.] Office of the United Nations High Commissioner for Human Rights. Retrieved 1 April 2022. Vaadatud 6. juuni 2023.&lt;/ref&gt;

Pärast Venemaa sissetungi algust Ukrainasse 2022. aastal panid Venemaa võimud ja relvajõud toime mitmeid sõjakuritegusid: tahtlike rünnakuid tsiviilobjektide vastu, tsiviilisikute tapmist, naiste ja laste piinamist ning vägistamist, samuti valimatuid rünnakuid tihedalt asustatud piirkondades. Pärast Venemaa sõjajõudude väljatõrjumist Kiievist põhja pool asuvatelt aladelt avastati rohkesti tõendeid Vene vägede sõjakuritegude kohta. Eelkõige ilmnes [[Butša massimõrv|Butša]] linnas tõendeid Vene vägede poolt toime pandud rüüstamiste ning tsiviilisikute tapmise, piinamise, sandistamise ja vägistamise kohta.&lt;ref&gt;[https://www.washingtonpost.com/world/2022/04/06/bucha-barbarism-atrocities-russian-soldiers/ In Bucha, the scope of Russian barbarity is coming into focus.] The Washington Post. 7 April 2022. Vaadatud 6. juuni 2023.&lt;/ref&gt; Kiievi piirkonnast leiti pärast Vene vägede lahkumist enam kui 1200 tsiviilisiku surnukeha, osa neist inimestest oli hukatud. Leiti andmeid tuhandete tsiviilisikute, sealhulgas laste sunniviisilisest väljasaatmisest Venemaale, mis toimus peamiselt Venemaa poolt okupeeritud Mariupolist.

Ukraina vägesid süüdistati samuti mitmesuguste sõjakuritegude toimepanemises, sealhulgas kinnipeetavate väärkohtlemises, kuigi palju väiksemas ulatuses kui Vene vägesid.&lt;ref&gt;[https://apnews.com/article/ukraine-russia-war-crimes-un-human-rights-c52676801b588a95a8410bc71b62d568 UN-backed inquiry accuses Russia of war crimes in Ukraine.] AP NEWS. 16 March 2023.&lt;/ref&gt;

== Relvastus ==
=== Venemaa lahingutehnika ===
==== Soomusmasinad ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
! colspan=&quot;2&quot; |Soomusmasinad
!Mark
!Kommentaar
|-
|
|[[Tank]]id&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120292066/peagi-voivad-rindele-jouda-tankid-t-34-vene-tankiarmaada-sulab-nagu-lumepall-ahju-peal-mida-see-kaasa-toob|title=„Peagi võivad rindele jõuda tankid T-34.“ Vene tankiarmaada sulab nagu lumepall ahju peal – mida see kaasa toob?|url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 12.05.2024, 00:01&lt;/ref&gt;
|[[T-54/T-55|T-55]]A, [[T-62]] Obr. 1967, [[T-62]] Obr. 1972, [[T-62]]M ja [[T-62]]MV&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/na-hersonshhyni-rosijski-vijskovi-vtratyly-tanky-t-62m-ta-t-62mv/ На Херсонщині російські військові втратили танки Т-62М та Т-62МВ] (vaadatud: 25.10.2022)&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;sodur_2023_3&quot;&gt;[https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_3_23_issuu/34 Tankid Ukraina sõjas] Urmas Salo, ajakiri Sõdur 3-2023&lt;/ref&gt;, [[T-62]]M Obr. 2022, [[T-62]]MV Obr. 2022, [[T-64]]A, [[T-64]]BV, [[T-64]]BVK, [[T-72]] Ural, [[T-72]]A, [[T-72]]AV, [[T-72]]B, [[T-72]]B Obr.1989, [[T-72]]B Obr. 2022, [[T-72]]BA, [[T-72]]B3, [[T-72]]B3 Obr. 2014, [[T-72]]B3 Obr. 2016, [[T-72]]B3 Obr. 2022, [[T-80]]B, [[T-80]]BV, [[T-80]]BV Obr. 2022, [[T-80]]BVK, [[T-80]]U, [[T-80]]UE-1, [[T-80]]UK&lt;ref&gt;[https://defence-ua.com/weapon_and_tech/rashisti_podaruvali_zsu_ridkisni_varianti_t_80_odin_z_jakih_ne_projshov_tankovij_biatlon-8170.html Рашисти &quot;подарували&quot; ЗСУ рідкісні варіанти Т-80, один з яких не пройшов &quot;танковий біатлон&quot;] (vaadatud: 25.10.2022)&lt;/ref&gt;, [[T-80]]UM2, [[T-80]]BVM, [[T-80]]BVM Obr. 2022, [[T-90]]A, [[T-90]]AK, [[T-90]]S, [[T-90]]M Prorõv&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/pid-bahmutom-zneshkodyly-rosijskyj-tank-t-90m-proryv/ Під Бахмутом знешкодили російський танк Т-90М “Прорыв”] (vaadatud: 25.10.2022)&lt;/ref&gt;

|
|-
|
|[[Jalaväe lahingumasin]]ad
|[[BMP-1]], [[BMP-2]], [[BMP-3]],&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/brazylski-dobrovoltsi-zsu-vidzhaly-u-rosiyan-bmp-2/ Бразильські добровольці ЗСУ «віджали» у росіян БМП-2]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://defence-ua.com/news/zsu_na_pjatij_misjats_vijni_prodovzhujut_zbirati_trofejni_bmp_3_rashistiv_foto-8320.html ЗСУ на п’ятий місяць війни продовжують збирати трофейні БМП-3 рашистів (фото)] (vaadatud: 26.10.2022)&lt;/ref&gt; [[BMD-2]],[[BMD-4M]]
|
|-
|
|[[Soomustransportöör]]id
| [[BTR-50]],&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/zbrojni-syly-ukrayiny-znyshhyly-pershyj-rosijskyj-btr-50-pid-avdiyivkoyu/ Збройні сили України знищили перший російський БТР-50 під Авдіївкою] (vaadatud: 15.10.2023)&lt;/ref&gt; [[BTR-80]], [[BTR-82]],&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/ajdar-ozbroyivsya-trofejnym-rosijskym-btr-82a/ “Айдар” озброївся трофейним російським БТР-82А] (vaadatud: 15.07.2023)&lt;/ref&gt; [[BTR-90]],&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/rosiyany-vykorystovuyut-odynychnyj-btr-90-rostok/ Росіяни використовують одиничний БТР-90 “Росток”] (vaadatud: 15.10.2023)&lt;/ref&gt; [[MT-LB]], [[BTR-MD Rakuška]]&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/volontery-vidnovyly-dlya-desantnykiv-trofejnu-btr-md-rakushka/ Волонтери відновили для десантників трофейну БТР-МД “Ракушка”] (vaadatud: 10.08.2023)&lt;/ref&gt;
|
|-
|
| [[Luuresoomuk]]id 
| [[BRDM-2]]
|
|-
|
| [[Soomusauto]]d
| [[Tigr]], [[KamAZ-43269]], [[Z-STS]]
|
|-
|
| [[Soomusrong]]id&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120387802/lihtsalt-liikuvad-sihtmargid-miks-toi-vene-armee-ukrainasse-tagasi-vabadussoja-aegse-relva |pealkiri=„Lihtsalt liikuvad sihtmärgid.“ Miks tõi Vene armee Ukrainasse tagasi Vabadussõja-aegse relva? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-07-01 |vaadatud=2025-07-01 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;

| Amuur, Baikal, Terek, Volga, Jenissei
|
|-
|}
==== Suurtükid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
! colspan=&quot;2&quot; |Suurtükid
!Mark
!Kommentaar
|-
|
|[[Iseliikuv suurtükk|Iseliikuvad suurtükid]]
|[[2S1 Gvozdika]], [[2S3 Akatsija]], [[2S5 Giatsint-S]], [[2S19 Msta-S]],&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/u-novolyubivtsi-rosiyany-vtratyly-5-sau-msta-s/ У Новолюбівці росіяни втратили 5 САУ МСТА-С] (vaadatud: 30.10.2022)&lt;/ref&gt; [[2S7 Pion]], [[2S4 Tulp]],&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/vijskovi-zneshkodyly-240-mm-minomet-tyulpan-rf/ Військові знешкодили 240 мм міномет “Тюльпан” РФ] (vaadatud: 29.12.2022)&lt;/ref&gt; [[2S9 Nona-S]], [[2S34]], [[2S43 Malva]]
|
|-
|
|
|{{ill|en|M-1978 Koksan}}&lt;ref name=M1991/&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120364894/video-vana-noukogude-koolkonna-lahenemine-ukraina-armee-havitas-uhe-tapse-lasuga-kolm-kim-jong-uni-superrelva |title=VIDEO - „Vana Nõukogude koolkonna lähenemine.“ Ukraina armee hävitas ühe täpse lasuga kolm Kim Jong-uni „superrelva“ |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-03-20 |access-date=2025-03-20| website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;
|Põhja-Korea iseliikuv suurtükk
|-
|
|[[Suurtükk|Pukseeritavad suurtükid]]
|[[D-20]], [[D-30]], [[2B16 Nona-K]], [[2A65 Msta-B]], [[2A36 Giatsint-B]], {{ill|en|M-46|130 mm towed field gun M1954 (M-46)}}&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120310875/venelastel-pole-tapsust-vaja-miks-on-stalini-aegse-suurtuki-rindele-joudmine-ukrainlaste-jaoks-tegelikult-halb-uudis |title=„Venelastel pole täpsust vaja.“ Miks on Stalini-aegse suurtüki rindele jõudmine ukrainlaste jaoks tegelikult halb uudis? 
 |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-30 |access-date=2024-07-30 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;
|
|-
|
|[[Miinipilduja]]d
|[[2B9 Vasiljok]]
|
|-
|
|[[Raketiheitja]]d
|[[BM-21 Grad]]&lt;ref&gt;[https://defence-ua.com/news/vdalij_rejd_bijtsiv_sso_u_til_rashistiv_znajdeno_odrazu_tri_rszv_jaki_arta_zsu_peretvorila_na_metalobruht-12097.html Вдалий рейд бійців ССО у тил рашистів: знайдено одразу три РСЗВ, які &quot;арта&quot; ЗСУ перетворила на металобрухт] (vaadatud: 04.07.2023)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120421813/parim-viis-on-peita-end-kraatrisse-ja-loota-et-see-ei-taba-miks-on-62-aastane-grad-endiselt-hirmus-relv |pealkiri=„Parim viis on peita end kraatrisse ja loota, et see ei taba.“ Miks on 62-aastane Grad endiselt hirmus relv? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-12-09 |vaadatud=2025-12-09 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;, [[BM-27 Uragan]], [[BM-30 Smertš]],&lt;ref name=&quot;sodur_22_5&quot; /&gt; [[2B17 Tornado-G]], [[TOS-1 Buratino]], [[TOS-1A Solntsepjok]]&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/zsu-znyshhyly-rosijskyj-solntsepyok/ ЗСУ знищили російський “Солнцепёк”] (vaadatud: 28.10.2023)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120305185/voimsam-on-ainult-tuumarelv-miks-on-raske-leegiheitja-solntsepjok-vene-armee-koige-hirmsam-ja-efektiivsem-tapamasin|title=„Võimsam on ainult tuumarelv.“ Miks on raske leegiheitja Solntsepjok Vene armee kõige hirmsam ja efektiivsem tapamasin? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-04 |access-date=2024-07-04 |website=forte.delfi.ee Sõjandus}}&lt;/ref&gt;, [[TOS-2]]&lt;ref&gt;[https://defence-ua.com/news/tos_2_tosochka_bula_vpershe_pomichena_na_fronti_ale_shozhe_scho_zmogla_piti_tsiloju-14150.html ТОС-2 &quot;Тосочка&quot; була вперше помічена на фронті, але схоже, що змогла піти цілою] (vaadatud: 16.01.2023)&lt;/ref&gt;
|
|-
|
|
|[[M-1991]]&lt;ref name=M1991&gt;[https://www.err.ee/1609583761/deepstate-vene-vaed-vallutasid-donetski-oblastis-veel-uhe-asula#budanov Budanov: Põhja-Korea saadab Venemaale täiendavalt relvastust] ERR, 23.I 2025&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120372241/uus-video-kinnitab-pohja-korea-andis-venemaale-ukraina-rundamiseks-raketiheitjaid-m1991 |title=Uus video kinnitab: Põhja-Korea andis Venemaale Ukraina ründamiseks raketiheitjaid M1991 |url-access=subscription |author=Aivar Pau |date=2025-04-22 |access-date=2025-04-22 |website=forte.delfi.ee Sõjandus}}&lt;/ref&gt;
|Põhja-Korea raketiheitja
|-
|
|Suurtükiväe radarid
|[[Zoopark (relv)|Zoopark]]&lt;ref&gt;Сергей Морфинов. [https://www.bbc.com/russian/features-62882553 Среди трофеев украинской армии под Харьковом - разведывательный комплекс и станция управления &quot;Орланами&quot;. И это далеко не всё] - BBC, 13.09.2022 (vaadatud: 19.02.2023)&lt;/ref&gt;, [[Jastreb-AV]]
|
|-
|}

==== Tuletoetusrelvad ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
! colspan=&quot;2&quot; |Tuletoetusrelvad
!Mark
!Kommentaar
|-
|
|[[Juhitav tankitõrjeraketisüsteem|Tankitõrje raketisüsteemid]]
|[[9P149 Shturm-S]], [[9P148 Konkurs]], [[9M133 Kornet|9P163M-1 Kornet-T]], [[9K121 Vihr]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609057817/ukraina-avas-mustal-merel-koridori-tsiviillaevadele#vihr Vene vägi võttis Ukrainas kasutusele tankitõrjeraketid Vihr] ERR 10. august 2023&lt;/ref&gt;
|
|-
|
|[[Tankitõrje#Tankitõrjekahurid|Tankitõrjekahurid]]
|[[MT-12]]
|
|-
|
|Tuletoetusmasinad
|[[Terminator (sõjatehnika)|Terminator]]
|
|-
|}
==== Õhutõrje ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
! colspan=&quot;2&quot; |Õhutõrje
!Mark
!Kommentaar
|-
|
|[[Õhutõrjesoomuk|Õhutõrje raketisüsteemid]]
|[[S-300|S-300 Favorit]], [[S-350|S-350 Vitjaz]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120357784/video-ulevarvitud-s-300-ukraina-havitas-venelaste-130-miljoni-eurose-ohutorjekompleksi-mida-see-endast-kujutab |title=VIDEO - „Ülevärvitud S-300.“ Ukraina hävitas venelaste 130 miljoni eurose õhutõrjekompleksi. Mida see endast kujutab? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-02-18 |access-date=2025-02-18 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;, [[S-400|S-400 Triumf]], [[S-500 Prometheus]], [[Pantsir]]&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/v-ukrayini-spalyly-zenitnyj-kompleks-rosiyi-pantsyr-s1/ В Україні спалили зенітний комплекс Росії “Панцирь-С1”] (vaadatud: 04.09.2022)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/rashysty-vtratyly-na-hersonshhyni-zrgk-pantsyr-s1/ Рашисти втратили на Херсонщині ЗРГК “Панцирь-С1”] (vaadatud: 04.09.2022)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/u-novij-kahovtsi-znyshhyl1y-zrgk-pantsyr-s1/ На Каховській ГЕС знищили ЗРГК “Панцирь-С1”](vaadatud: 22.10.2022)&lt;/ref&gt;, [[9K33 Osa]], [[Strela-10]], [[Tor (raketisüsteem)|Tor]], [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M2, Buk-M3]]
|
|-
|
|[[Õhutõrje|Õhutõrje kahurid]]
|[[ZU-23-2]], [[2K22 Tunguska]], [[ZSU-23-4 Shilka]], [[BTR-ZD Skrezhe]]
|
|-
|
|Õhutõrje radarid
|[[Podlet-K1]], {{ill|en|Nebo-SVU}}, [[Nebo-M]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Reporter |eesnimi=Isabel van Brugen |kuupäev=2024-05-29 |pealkiri=Satellite images show Russia's &quot;Nebo-M&quot; radar system targeted in strike |url=https://www.newsweek.com/satellite-images-russia-nebo-m-radar-luhansk-strike-atacms-1905657 |vaadatud=2024-05-31 |väljaanne=Newsweek |keel=en}}
&lt;/ref&gt;, {{ill|en|Kasta-2E2|Kasta_2E}}, [[Garmon-M]], [[S-400]] radarid: [[91N6E]], [[92N6E]]
|
|-
|}

==== Pioneeritehnika ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
! colspan=&quot;2&quot; |Pioneeritehnika
!Mark
!Kommentaar
|-
|
|[[Sillatank]]id
|
|
|-
|
|[[Demineerimine|Demineerimismasinad]]
|[[UR-77 Meteorit]]
|
|-
|
|Mineerimismasinad
|[[ISDM Zemledelije]]&lt;ref&gt;[https://tehnika.postimees.ee/7877272/ebameeldiv-vene-relv-ukrainas-kaugmineerjia-mis-puistab-miinid-15-kilomeetri-kaugusele Ebameeldiv Vene relv Ukrainas: kaugmineerjia, mis puistab miinid 15 kilomeetri kaugusele] tehnika.postimees.ee 16. okt. 2023&lt;/ref&gt;
|
|-
|
|Muu pioneeritehnika
|[[BREM]]
|
|-
|}
==== Juhtimis- ja sidetehnika ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
! colspan=&quot;2&quot; |Juhtimis- ja sidetehnika
!Mark
!Kommentaar
|-
|
|Sidemasinad
|
|
|-
|
|[[Elektrooniline sõda|EW-võitluse]] vahendid&lt;ref name=EW&gt;[https://www.horisont.ee/arhiiv-2024/Horisont01_2024.pdf Nähtamatu sõda, mida peetakse megahertside, signaalide  ja kilovoltidega] Horisont 1-2024 lk 44-49&lt;/ref&gt;&lt;ref name=EW_2&gt;[https://www.facebook.com/toomas.piirmann/posts/pfbid02LiCRPGeCh7XXT1ugrqGxLzZ27cC7sYXRgUAiQuj6NfjFehzBxdUyqTr3n6NrC1rKl  Jess Daly, Elektroonilise võitluse vahendid] Toomas Piirmanni blogi, 23.III 2025&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120414055/putini-armee-on-ennast-ukraina-sojas-mannetuna-naidanud-siiski-oleks-venelastel-natoga-sodimiseks-uks-trumpass |pealkiri=Putini armee on ennast Ukraina sõjas mannetuna näidanud. Siiski oleks venelastel NATOga sõdimiseks üks trumpäss |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-10-31 |vaadatud=2025-10-31 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;
|{{ill|en|Krasuha-4|Krasukha}}, [[Leer-2]], [[RB-341W Leer-3]], {{ill|en|R-330Ž Žitel|R-330Zh Zhitel}}, {{ill|en|Borisoglebsk-2}}, Чёрный глаз&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120375584/need-tuleb-kohe-havitada-venelased-on-loonud-segaja-mis-suudab-ukraina-droonid-neutraliseerida-kas-see-muudab-soja-kaiku |title=„Need tuleb kohe hävitada.“ Venelased on loonud segaja, mis suudab Ukraina droonid neutraliseerida. Kas see muudab sõja käiku? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-05-07 |access-date=2025-05-07 |website=forte.delfi.ee SÕJANUDS}}&lt;/ref&gt;

|
|-
|}

==== Lennuvahendid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
! colspan=&quot;2&quot; |Lennuvahendid
!Mark
!Kommentaar
|-
|
|[[Lennuk]]id
|[[Su-24]], [[Su-25]], [[Su-27]], [[Su-30]], [[Su-34]], [[Su-35S]], [[Su-57]], [[Tu-22]], [[Tupolev Tu-95|Tu-95]], [[Tupolev Tu-160|TU-160]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120394092/venemaa-saatis-esimest-korda-sotta-oma-tuumapommitajad-mis-sellest-muutub-kui-tu-160-d-rundavad-ukrainat |pealkiri=Venemaa saatis esimest korda sõtta oma tuumapommitajad. Mis sellest muutub, kui Tu-160-d ründavad Ukrainat?  |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-07-31 |vaadatud=2025-07-31 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;, {{ill|en|Il-22|Ilyushin Il-22}}, [[Il-76]], [[A-50]], {{ill|en|Be-200|Beriev Be-200}}, [[An-26]], [[Mikojan-Gurevitš MiG-31|MiG-31]]&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120358457/see-on-uhekordne-lennuk-venemaa-koige-ohtlikumad-lennukid-on-ukraina-rundamise-jarele-jatnud-mis-juhtus |title=„See on ühekordne lennuk.“ Venemaa kõige ohtlikumad lennukid on Ukraina ründamise järele jätnud. Mis juhtus? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-02-20 |access-date=2025-02-20 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120367788/nato-s-magati-venemaa-umberrelvastumine-maha-laas-ignoreeris-olulist-arengut-ohusojas-nuud-voib-see-valusalt-katte-maksta |title=„NATO-s magati Venemaa ümberrelvastumine maha.“ Lääs ignoreeris olulist arengut õhusõjas. Nüüd võib see valusalt kätte maksta |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-04-02 |access-date=2025-04-02 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;  
|
|-
|
|[[Kopter]]id
|[[Mi-8]], [[Mi-24]], [[Mil Mi-28|Mi-28]], [[Kamov Ka-52|Ka-52 Alligator]]
|
|-
|
|[[Droon]]id&lt;ref name=droonid&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8264024/postimees-ukrainas-ulevaade-millised-droonid-on-ukrainal-paremad-millised-vene-vagedel |title=POSTIMEES UKRAINAS ⟩ Ülevaade: millised droonid on Ukrainal paremad, millised Vene vägedel |url-access=subscription |author=Juri Larin |date=2025-06-07 |access-date=2025-06-07 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=droonid_2&gt;{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120395538/droonid-rindel-emadroonist-baba-jagani-mis-mida-lahinguvaljal-teeb |title=DROONID RINDEL - Emadroonist Baba Jagani – mis mida lahinguväljal teeb? |url-access=subscription |author=Kaur Maran |date=2025-08-09 |access-date=2025-08-09 |website=ekspress.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120415358/vene-armee-eriuksus-likvideerib-sihiparaselt-ukraina-droonimeeskondi-miks-on-nad-nii-ohtlikud |title=Vene armee eriüksus RUBIKON likvideerib sihipäraselt Ukraina droonimeeskondi. Miks on nad nii ohtlikud? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-11-06 |access-date=2025-11-06 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;

|[[ZALA Lantset]]&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120226248/see-on-vaga-ohtlik-relv-ukraina-vagede-suurimaks-oudusunenaoks-on-muutunud-venelaste-kamikaze-droonid-lancet|title=„See on väga ohtlik relv.“ Ukraina vägede suurimaks õudusunenäoks on muutunud venelaste kamikaze-droonid Lancet |url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 23.08.2023, 17:22&lt;/ref&gt;, [[Molnija]]&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120385006/video-odav-primitiivne-ja-vaga-ohtlik-miks-kujutavad-venelaste-drooni-emalaevad-ukraina-armeele-suurt-ohtu |title=VIDEO - „Odav, primitiivne ja väga ohtlik.“ Miks kujutavad venelaste drooni „emalaevad“ Ukraina armeele suurt ohtu? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-06-17 |access-date=2025-06-17 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}} Delfi FORTE Sõjandus&lt;/ref&gt;, [[Orlan-10]], {{ill|en|Eleron-3}}, [[ZALA 421-16Е]], [[Forpost-RU]], [[Geran/CBTS.611000]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8293667/venemaa-on-asunud-hiina-juppidest-ehitama-vaga-ohtlikke-vaikedroone |pealkiri=Venemaa on asunud Hiina juppidest ehitama väga ohtlikke väikedroone |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-07-26 |vaadatud=2025-07-26 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120393483/sojapaevik-1251-paev-venemaa-relvalaod-ammenduvad-uha-rohkem-soltutakse-pohja-koreast-ja-hiinast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1251. päev) - Venemaa relvalaod ammenduvad, üha rohkem sõltutakse Põhja-Koreast ja Hiinast |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Crutto |kuupäev=2025-07-28 |vaadatud=2025-07-28 |väljaanne=ekspress.delfi.ee SÕJAPÄEVIK |keel=et}}&lt;/ref&gt;, [[Geran-2]], [[Geran-3]]&lt;ref name=geran3&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120394130/nagu-kuum-triikraud-kas-reaktiiv-sahedid-pooravad-droonisoja-otsustavalt-venelaste-kasuks |pealkiri=„Nagu kuum triikraud.“ Kas reaktiiv-Šahedid pööravad droonisõja otsustavalt venelaste kasuks? |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |url-access=subscription |kuupäev=2025-07-31 |vaadatud=2025-07-31 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8325563/ukraina-luure-uuris-uue-vene-geran-3-drooni-sisemust-laane-jupid-ja-hiina-mootor |pealkiri=Ukraina luure uuris uue Vene Geran-3 drooni sisemust – Lääne jupid ja Hiina mootor |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-09-17 |vaadatud=2025-09-17 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;, [[Geran-4]], [[Gerbera (droon)|Gerbera]], [[MS001]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8283801/vene-tapjadroonist-leidsid-ukrainlased-nvidia-kiibi-ja-see-teeb-midagi-vaga-halba-ja-ohtlikku |pealkiri=Vene tapjadroonist leidsid ukrainlased NVIDIA kiibi – ja see teeb midagi väga halba ja ohtlikku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-07-09 |vaadatud=2025-07-09 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://interestingengineering.com/military/russia-drone-nvidia-ai-supercomputer |pealkiri=Russia’s new drone uses Nvidia’s mini supercomputer to make its own kill list |url-access= |eesnimi=Kapil |perekonnanimi=Kajal |kuupäev=2025-07-10 |vaadatud=2025-07-10 |väljaanne=interestingengineering.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;, [[Molnija]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access= |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;, [[BM-35]]&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02J5GAGNgUwhJpa8gy9BdKPStdtfX5hj69YXrub8PKosZcn2dkdYYtW6zZipTquWXdl Teet Kalmuse blogi] FB, 2.II 2026&lt;/ref&gt;
|
|-
|
|
|[[HESA Shahed 136]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609061201/ukraina-kindral-teatas-edust-tauria-suunal Uuring: Venemaa on hakanud Iraani droone järele tegema] ERR 13. august 2023&lt;/ref&gt;, [[HESA Shahed 238]]&lt;ref name=geran3/&gt;, {{ill|en|Qods Mohajer-6}}
|Iraani [[droon]]id
|-
|
|[[Tiibrakett|Tiibraketid]]
|{{ill|en|Kalibr}}, {{ill|en|Kh-101}}, {{ill|en|Kh-55}}, {{ill|en|Kh-59}}, [[H-22]]&lt;ref name=sodur_2023_1 /&gt;, {{ill|en|P-800 Oniks}}, {{ill|en|H-69}} &lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120288644/selle-ilmumine-oli-vaga-halb-ullatus-mida-kujutab-endast-salaparane-rakett-millega-venemaa-ukraina-energiasusteeme-laastab |title=„Selle ilmumine oli väga halb üllatus!“ Mida kujutab endast salapärane rakett, millega Venemaa Ukraina energiasüsteeme laastab? |url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 26.04.2024, 18:30&lt;/ref&gt;, [[9K720 Iskander|Iskander-K]], {{ill|en|Novator 9M729}}&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120421787/see-ei-tule-otse-vaid-mangib-kassi-ja-hiirt-mida-kujutab-endast-vene-armee-keelatud-rakett |pealkiri=&quot;See ei tule otse, vaid mängib kassi ja hiirt.&quot; Mida kujutab endast Vene armee &quot;keelatud rakett&quot;? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-12-06|vaadatud=2025-12-06 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;, [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], {{ill|en|H-32|Kh-32}}&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433891/tapsus-teeb-selle-ohtlikumaks-vene-pommitajad-on-sojas-tagasi-veelgi-ohtlikuma-raketiga-kui-enne |pealkiri=„Täpsus teeb selle ohtlikumaks.“ Vene pommitajad on sõjas tagasi veelgi ohtlikuma raketiga kui enne |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-04|vaadatud=2026-02-04 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;, [[Banderol]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120598898/venelased-proovivad-louna-ukraina-peal-oma-uut-raketti-kui-tosiseks-probleemiks-voib-kujuneda-banderol |pealkiri=Venelased proovivad Lõuna-Ukraina peal oma uut raketti. Kui tõsiseks probleemiks võib kujuneda Banderol?   |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-07-22|vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;
|
|-
|
|[[Ballistiline rakett|Ballistilised raketid]]
|[[9K720 Iskander|Iskander-M]], [[H-47M2 Kinžal|Kinžal]], [[S-300]]&lt;ref name=sodur_2023_1 /&gt;, [[S-400]], [[SS-21 Skarabeus|OTR-21 Totška]]&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2022-04-08 |pealkiri=Kramatorsk station attack: What we know so far |keel=en-GB |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-61036740 |vaadatud=2024-05-30}}&lt;/ref&gt;, [[Orešnik]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8395383/laane-ukrainas-havingut-kulvanud-oresnikust-voib-nato-jaoks-saada-toeline-pahkel |pealkiri=Lääne-Ukrainas hävingut külvanud Orešnikust võib NATO jaoks saada tõeline pähkel |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-13 |vaadatud=2026-01-13 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120430331/sakslaste-susteemid-ei-reageerinud-kas-oresnik-jattis-lolliks-nato-voi-venelased-endid |pealkiri=„Sakslaste süsteemid ei reageerinud.“ Kas Orešnik jättis lolliks NATO või venelased endid?  |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-01-19 |vaadatud=2026-01-19 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS|keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120430650/korvalekalle-on-mitusada-meetrit-look-lvivi-tehasele-paljastas-venemaa-koige-hirmsama-raketi-norkuse |pealkiri=„Kõrvalekalle on mitusada meetrit.“ Löök Lvivi tehasele paljastas Venemaa kõige hirmsama raketi nõrkuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-01-20 |vaadatud=2026-01-20 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS|keel=et}}&lt;/ref&gt;
|
|-
|
|
|{{ill|en|KN-23}}&lt;ref name=fath&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120320607/dezful-on-vaga-ohtlik-rakett-kas-iraani-raketid-kallutavad-ukraina-soja-vene-armee-kasuks |title=„Dezful on väga ohtlik rakett!“ Kas Iraani raketid kallutavad Ukraina sõja Vene armee kasuks? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-10 |access-date=2024-09-10 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;
|Põhja-Korea raketid
|-
|
|
|{{ill|en|Fath 360}}&lt;ref name=fath/&gt;
|Iraani raketid
|-
|
|[[Planeeriv pomm|Planeerivad pommid]]
|{{ill|en|FAB-250}}, {{ill|en|FAB-500}}, {{ill|en|FAB-1500}}, [[FAB-3000]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120310056/nendega-saaks-hakkama-isegi-selline-ohutorje-mis-on-eestis-kuidas-voidelda-putini-kolmetonniste-hiidpommidega-ja-kui-ohtlikud-need-on |title=„Nendega saaks hakkama isegi selline õhutõrje, mis on Eestis.“ Kuidas võidelda Putini kolmetonniste hiidpommidega ja kui ohtlikud need on? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-25 |access-date=2024-07-25 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;
|
|}
* [https://www.oryxspioenkop.com/2022/02/attack-on-europe-documenting-equipment.html ORYX: Dokumenteeritud kaotused]
* [https://sbs-group.army/en/ USF Grouping Online Killboard / Reaalajas uuenev Venemaa kaotuste tabloo]

=== Ukraina lahingutehnika ===
==== Soomusmasinad ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
! colspan=&quot;2&quot; |Soomusmasinad
!Päritolu
!Mark
!Kommentaar
|-
|
|[[Tank]]id
| NSVL/UKR
| [[T-55]] moderniseeritud versioon M-55S&lt;ref&gt;[https://www.ukrmilitary.com/2023/07/m-55s.html ЗСУ втратили перший танк M-55S (ВІДЕО)] (vaadatud: 14.07.2023)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120353488/graafik-neetud-tank-miks-ei-taha-ukski-ukraina-armee-uksus-neid-vanu-sloveenia-tanke |title=GRAAFIK - „Neetud tank“ – miks ei taha ükski Ukraina armee üksus neid vanu Sloveenia tanke? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-01-30 |access-date=2025-01-30 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;, [[T-64]], [[T-72]] erinevad modifikatsioonid, [[T-80|T-80BV]] ja [[T-84|T-84 Oplot]]&lt;ref name=sodur_2023_3 /&gt;
|
|-
|
|
|Lääne
|[[Leopard 1]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120220056/tanapaeva-sotta-need-ei-kolba-kas-ligi-60-aastastest-saksa-tankidest-saavad-ukraina-sodurite-jaoks-teraskirstud|title=„Tänapäeva sõtta need ei kõlba.“ Kas ligi 60-aastastest Saksa tankidest saavad Ukraina sõdurite jaoks teraskirstud? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2023-07-29 |access-date=2023-07-29 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120335549/liiga-habras-kas-ukrainlastel-onnestub-teha-soja-koige-apumast-tankist-korralikku-voitlusmasinat |title=„Liiga habras.“ Kas ukrainlastel õnnestub teha sõja kõige äpumast tankist korralikku võitlusmasinat? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-11-11 |access-date=2024-11-11 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;, [[Leopard 2|Leopard 2A4, Leopard 2A6]]&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/ukrayinski-leopard-2a4-osnastyly-dynamichnym-zahystom/ Українські Leopard 2А4 оснастили динамічним захистом] (vaadatud: 01.06.2023)&lt;/ref&gt;, [[Stridsvagn 122]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120365222/graafik-kas-ukraina-soja-parim-tank-on-tegelikult-hoopis-laiemale-avalikkusele-tundmatu-rootslane |title=GRAAFIK - Kas Ukraina sõja parim tank on tegelikult hoopis laiemale avalikkusele tundmatu „rootslane“? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-03-21 |access-date=2025-03-21 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;, [[Challenger 2]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120357656/ekspert-vastab-miks-on-eestit-turvav-challenger-2-tank-tegelikult-ukraina-soja-koige-viletsam-nuudisaegne-laane-tank |title=EKSPERT VASTAB - Miks on Eestit turvav Challenger 2 tank tegelikult Ukraina sõja kõige viletsam nüüdisaegne lääne tank? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-02-19 |access-date=2025-02-19 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;, [[M1 Abrams]]&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/47-ma-brygada-pokazala-bojove-zastosuvannya-svoyih-m1a1-sa-abrams/ 47-ма бригада показала бойове застосування своїх M1A1 SA Abrams] (vaadatud: 27.04.2024)&lt;/ref&gt;
|
|-
|
|[[Jalaväe lahingumasin]]ad
|NSVL
|[[BMP-1]], [[BMP-2]]
|
|-
|
|
|Lääne
|[[Bradley (jalaväe lahingumasin)|Bradley]],&lt;ref&gt;[https://forte.delfi.ee/artikkel/120204564/bradley-soitis-miinile-siis-sai-raketiga-pihta-aga-mehed-jaid-terveks-laane-soomus-saadab-ukrainas-korda-imes „Bradley sõitis miinile, siis sai raketiga pihta, aga mehed jäid terveks.“ Lääne soomus saadab Ukrainas korda imesid] -  Delfi SÕJANDUS 18.06.2023, 00:01&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/bradley-vytrymav-pidryv-ta-vluchannya-protytankovoyi-rakety/ Bradley витримав підрив та влучання протитанкової ракети] (vaadatud: 13.07.2023)&lt;/ref&gt; [[Stryker]],&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609005383/soja-475-paev-putin-venemaa-on-vastupealetungi-kaigus-kaotanud-54-tanki#relvaabipakett USA saadab Ukrainale 325 miljoni eest sõjatehnikat enda varudest] ERR 13.06.2023&lt;/ref&gt; [[CV-90]],&lt;ref name=ERR_230119_Archer/&gt; [[Marder 1]], {{ill|en|FV 107 Scimitare|FV107_Scimitar}}, [[Lynx (jalaväe lahingumasin)|Lynx KF41]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120350040/venelaste-masinad-on-nende-korval-plekk-karbid-kuidas-muudab-ukraina-lahinguvalja-sakslaste-moodsaima-soomusmasina-tulek |title=„Venelaste masinad on nende kõrval plekk-karbid.“ Kuidas muudab Ukraina lahinguvälja sakslaste moodsaima soomusmasina tulek? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-01-15 |access-date=2025-01-15|website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;
|
|-
|
|[[Soomustransportöör]]id
|NSVL/UKR
|[[MT-LB]], [[BTR-3]], [[BTR-4]], [[BTR-60]], [[BTR-70]], [[BTR-80]], [[BRDM-2]]
|
|-
|
|
|Lääne
|{{ill|en|YPR-765|YPR-765}}, [[M113]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120407081/noukogude-masinad-on-piin-miks-teeb-igivana-ameeriklaste-soomuk-isegi-uutele-vene-omadele-silmad-ette |pealkiri=„Nõukogude masinad on piin.“ Miks teeb igivana ameeriklaste soomuk isegi uutele Vene omadele silmad ette? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-09-30 |vaadatud=2025-09-30 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;, [[FV103 Spartan]], [[VAB]], [[Patria Pasi|Sisu XA-185]]
|
|-
|
|[[Luuresoomuk]]d
|NSVL
|[[BRDM-2]]&lt;ref&gt;[https://defence-ua.com/weapon_and_tech/bijtsi_tro_majut_modernizovanu_brdm_2_v_jakij_zminili_faktichno_vse_scho_mozhna-12549.html Бійці ТрО мають модернізовану БРДМ-2, в якій змінили фактично все, що можна] (vaadatud: 16.08.2023)&lt;/ref&gt;
|
|-
|
|[[Soomusauto]]d
|UKR
|[[Kozak-2]], [[Kozak-2M|Kozak-2M1]],&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/syly-oborony-otrymuyut-modernizovani-kozak-2m1/ Сили оборони отримують модернізовані Козак-2М1] (vaadatud: 31.08.2023)&lt;/ref&gt; [[Kozak-5]], [[KrAZ Spartan]], [[KrAZ Cobra]], [[Novator]], [[Varta]]
|
|-
|
|
|Lääne
| [[International MaxxPro|MaxxPro]], [[Bushmaster]], [[BMC Kirpi]], {{ill|en|Oshkosh M-ATV|Oshkosh M-ATV}}, [[HMMWV]], {{ill|en|Cougar|Cougar (MRAP)}}, {{ill|en|Iveco LMV|Iveco LMV}}, [[Roshel Senator]], {{ill|en|Husky TSV|Husky TSV}}, [[Mamba Alvis]]
|
|-
|}

==== Suurtükid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;2&quot; |Suurtükid
!Päritolu
!Mark
!Kommentaar
|-
|
|[[Iseliikuv suurtükk|Iseliikuvad suurtükid]]
|UKR/NSVL
|[[2S9 Nona-S]], [[2S1 Gvozdika]],&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/sitka-vryatuvala-sau-gvozdyka-vid-lantseta/ Сітка врятувала САУ “Гвоздика” від “Ланцета”] (vaadatud: 15.03.2023)&lt;/ref&gt; [[2S3 Akatsija]], [[2S5 Giatsint-S]], [[2S7 Pion]]&lt;ref&gt;[https://defence-ua.com/army_and_war/na_18_misjatsi_vijni_proti_rf_zsu_dosi_majut_203_mm_snarjadi_do_sau_2s7_pion-12575.html На 18 місяці війни проти РФ ЗСУ досі мають 203-мм снаряди до САУ 2С7 &quot;Піон&quot;] (vaadatud: 19.08.2023)&lt;/ref&gt;, [[2S19 Msta-S]], [[2S22 Bohdana|Bohdana]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120340963/ka-vene-kindralstaabis-ei-istu-lollid-kas-jumala-kingitus-aitab-ukrainlastel-lahinguvaljale-tasakaalu-tuua |title=„Ka Vene kindralstaabis ei istu lollid.“ Kas „jumala kingitus“ aitab ukrainlastel lahinguväljale tasakaalu tuua? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-12-03 |access-date=2024-12-03 |website=forte.delfi.ee Sõjandus}}&lt;/ref&gt;

|
|-
|
|
|Lääne
|[[PzH 2000]]&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/26-ta-artbrygada-pokazala-u-diyi-sau-pzh-2000/ 26-та артбригада показала у дії САУ “PzH 2000”] (vaadatud: 27.10.2022)&lt;/ref&gt;, [[Zuzana 2]],&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/ukrayinski-vijskovi-pokazaly-zastosuvannya-sau-zuzana-2/ Українські військові показали застосування САУ Zuzana 2] (vaadatud: 27.10.2022)&lt;/ref&gt; [[CAESAR]],&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/caesar-golovnokomanduvach-zsu-pokazav-artylerystiv-na-frantsuzkyh-sau/ CAESAR: Головнокомандувач ЗСУ показав артилеристів на французьких САУ] (vaadatud: 26.05.2022)&lt;/ref&gt; [[M109]], [[AHS Krab]], [[AS-90]], [[ShKH vz. 77|ShKH vz. 77 Dana]],&lt;ref name=&quot;sodur_23_2&quot; /&gt; [[Artillerisystem 08|Archer]]&lt;ref name=ERR_230119_Archer&gt;[https://www.err.ee/1608855614/rootsi-annab-ukrainale-lahingumasinaid-ja-archeri-iseliikursuurtukke Rootsi annab Ukrainale lahingumasinaid ja Archeri iseliikursuurtükke] ERR 19.01.2023 12:09&lt;/ref&gt;, [[T-155 Fırtına]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120250752/sojapaevik-641-paev-venelaste-surve-ukrainlastele-on-metsik-samas-tuurib-kreml-kavalalt-soja-kulmutamise-suunas |title=SÕJAPÄEVIK (641. päev): Venelaste surve ukrainlastele on metsik. Samas tüürib Kreml kavalalt sõja külmutamise suunas |url-access=subscription |author=Peeter Tali |date=2023-11-26 |access-date=2023-11-26 |website=ekspress.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;, [[RCH 155]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120349535/sojapaevik-1055-paev-valjavote-pohja-korea-soduri-paevikust-taidan-ulemjuhataja-kasud-isegi-kui-need-maksavad-mulle-elu |title=SÕJAPÄEVIK (1055. päev) - Väljavõte Põhja-Korea sõduri päevikust: täidan ülemjuhataja käsud, isegi kui need maksavad mulle elu |url-access=subscription |author=Christopher Krutto |date=2025-01-13 |access-date=2025-01-13 |website=ekspress.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;
|
|-
|
|[[Suurtükk|Pukseeritavad suurtükid]]
|UKR/NSLV
|[[L119]], [[D-20]], [[D-30]], [[2B16 Nona-K]], [[2A36 Giatsint-B]], [[2A65 Msta-B]]
|
|-
|
|
|Lääne
|[[M777]]&lt;ref&gt;[https://defence-ua.com/news/pidrozdil_z_m777_utilizuvav_ponad_200_tsilej_za_pivtora_misjatsja_sered_znischenoji_zbroji_navit_zrk_s_400-9441.html Підрозділ з M777 утилізував понад 200 цілей за півтора місяця: серед знищеної зброї – навіть ЗРК С-400] (vaadatud: 27.10.2022)&lt;/ref&gt;, [[FH-70]], [[L118]], [[L119]], [[M101_haubits|M101]] (USA), [[Mod 56]] (Hispaania), [[M-46]] (Horvaatia), [[TRF1]], [[M114]] (Portugal)&lt;ref name=&quot;sodur_23_2&quot; /&gt;
|
|-
|
|[[Miinipilduja]]d
|NSVL
|[[2B9 Vasiljok]]
|
|-
|
|[[Raketiheitja]]d
|UKR
|[[BM-21 Grad]], [[BM-27 Burevi]], [[BM-30 Smertš]]&lt;ref name=&quot;sodur_22_5&quot; /&gt;
|
|-
|
|
|Lääne
|[[M142 HIMARS]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120216766/see-ajab-ohutorje-hulluks-selgitame-eksperdi-ja-graafikute-abiga-miks-toovad-raketid-atacms-ukraina-sotta-poorde|title=„See ajab õhutõrje hulluks!“ Selgitame eksperdi ja graafikute abiga, miks toovad raketid ATACMS Ukraina sõtta pöörde |url-access=subscription}} Delfi Forte SÕJANDUS 16. juuli 2023&lt;/ref&gt;, [[M270 MLRS]], [[RM-70|RM-70 Vampir]]&lt;ref name=&quot;sodur_23_2&quot;&gt;[https://issuu.com/sodur/docs/issuu_2_23/30 Suurtükivägi mängib Ukrainas suuremat rolli, kui esialgu võis arvata] Urmas Salo, Ajakiri Sõdur 2023-2&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;sodur_22_5&quot;&gt;[https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_05_22_issuu/28 Lääne mitmikraketiheitjad ukrainlaste arsenalis] Kaarel Mäesalu, Ajakiri Sõdur 5-2022&lt;/ref&gt; 
|
|-
|
|Suurtükiväe radarid
|UKR
|
|
|-
|
|
|Lääne
|[[AN/TPQ-36]], [[AN/TPQ-53]] (USA), [[COBRA]], [[Arthur (radar)|Arthur]] (Rootsi)&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120221606/sojaraport-teet-kalmus-vaidetavalt-ei-sodi-ukraina-lounarindel-peale-tungides-nato-stiilis
|title=SÕJARAPORT: väidetavalt ei sõdi Ukraina lõunarindel peale tungides 'NATO stiilis'|url-access=subscription|author=Teet Kalmus}} Delfi FORTE Sõjandus 4.08.2023, 12:29&lt;/ref&gt;
|
|-
|}
==== Tuletoetusrelvad ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;2&quot; |Tuletoetusrelvad
!Päritolu
!Mark
!Kommentaar
|-
|
|[[Juhitav tankitõrjeraketisüsteem|Tankitõrje raketisüsteemid]]
|UKR
|[[Stugna-P]],&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/natsgvardijtsi-na-donechchyni-zi-stugny-znyshhyly-dva-rosijski-tanky/ Нацгвардійці на Донеччині зі «Стугни» знищили два російські танки] (vaadatud: 18.08.2020)&lt;/ref&gt;
|
|-
|
|
|Lääne
|[[FGM-148 Javelin]], [[NLAW]]
|
|-
|
|[[Tankitõrje#Tankitõrjekahurid|Tankitõrjekahurid]]
|NSVL
|[[2A29 MT-12 Rapira]], [[BS-3]]
|
|-
|
|
|Lääne
|
|-
|
|Tuletoetussoomukid
|NSVL
|[[T-62]] kere koos [[BMP-2]]-e torniga.&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/volontery-pokazaly-mashynu-vognevoyi-pidtrymky-na-bazi-t-62/ Волонтери показали машину вогневої підтримки на базі Т-62] (vaadatud: 09.07.2023)&lt;/ref&gt;
|
|-
|
|
|Lääne
|[[AMX-10RC]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120212798/seda-et-soomus-on-ohuke-teati-kohe-kas-prantslaste-ratastel-tank-on-ukraina-tankistide-jaoks-toesti-surmaloks |pealkiri=„Seda, et soomus on õhuke, teati kohe.“ Kas prantslaste „ratastel tank“ on Ukraina tankistide jaoks tõesti surmalõks? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2023-07-05 |vaadatud=2023-07-05 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;, [[B1 Centauro]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120414904/prantslaste-ratastel-tankid-porusid-ukraina-sojas-kas-itaallaste-omadel-laheb-paremini |pealkiri=Prantslaste ratastel tankid põrusid Ukraina sõjas. Kas itaallaste omadel läheb paremini? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-11-05 |vaadatud=2025-11-05 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;
|
|-
|}

==== Õhutõrje ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;2&quot; |Õhutõrje
!Päritolu
!Mark
!Kommentaar
|-
|
|[[Õhutõrjesoomuk|Õhutõrje raketisüsteemid]]
|UKR/NSVL
|[[2K22 Tunguska]],&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/na-donechchyni-po-aviatsiyi-rf-pratsyuyut-kompleksy-2s6-tunguska/ На Донеччині по авіації РФ працюють комплекси 2С6 “Тунгуска”] (vaadatud: 02.01.2022)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/ukrayinski-kompleksy-tunguska-zaluchyly-do-zbyttya-krylatyh-raket/ Українські комплекси “Тунгуска” залучили до збиття крилатих ракет](vaadatud: 04.07.2023)&lt;/ref&gt;&lt;ref name=sodur_2023_1&gt;[https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_1_23_issuu/20 Ukraina õhutõrje Vene rakettide vastu] Urmas Salo, ajakiri Sõdur 1-2023&lt;/ref&gt; [[9K33 Osa]], [[9K35 Strela-10]], [[S-200]], [[S-300]], {{ill|en|R-73|R-73 (missile)}}
|
|-
|
|
|Lääne
|[[MIM-104 Patriot]], [[IRIS-T]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120391464/eesti-ja-lati-tellitud-saksa-rakett-ei-eksi-ukraina-sojas-peaaegu-mitte-kunagi-kuid-miks-voib-sellest-vaheks-jaada |pealkiri=Eesti ja Läti tellitud Saksa rakett ei eksi Ukraina sõjas peaaegu mitte kunagi. Kuid miks võib sellest väheks jääda? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-07-18 |vaadatud=2025-07-18 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS|keel=et}}&lt;/ref&gt;, [[NASAMS]],&lt;ref name=sodur_2023_1 /&gt; [[Alvis Stormer]], [[RBS 70]], [[Starstreak]], [[FIM-92 Stinger]], [[PPZR Piorun]], {{ill|en|AN/TWQ-1 Avenger|AN/TWQ-1 Avenger}}, {{ill|en|MIM-23 Hawk|MIM-23 Hawk}}&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120393377/ukraina-voivad-venelaste-ohuterrorist-paasta-40-000-usa-ladudes-seisvat-1950ndatest-toodetud-vana-raketti |pealkiri=Ukraina võivad venelaste õhuterrorist päästa 40 000 USA ladudes seisvat 1950ndatest toodetud vana raketti  |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-07-28 |vaadatud=2025-07-28 |url-access=subscription |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;, {{ill|en|AIM-9 Sidewinder|AIM-9 Sidewinder}}, {{ill|en|SAMP/T|SAMP/T}}, {{ill|en|Crotale|Crotale (missile)}}
|
|-
|
|[[Õhutõrje|Õhutõrje kahurid]]
|NSVL/UKR
|[[ZU-23-2]], [[ZSU-23-4 Shilka]]
|
|-
|
|
|Lääne
|[[Gepard (soomuk)|Gepard]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120392898/miks-kujunes-sakslaste-antud-vanarauast-juhuse-labi-ukraina-armee-tahtis-kaitseliin |pealkiri=Miks kujunes sakslaste antud „vanarauast“ juhuse läbi Ukraina armee tähtis kaitseliin? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-07-26 |vaadatud=2025-07-26 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS|keel=et}}&lt;/ref&gt;, {{ill|en|Skynex}}, {{ill|en|Skyranger 35}}
|
|-
|
|Õhutõrje radarid
|UKR/NSVL
|{{ill|en|P-18 radar|P-18 radar}}, [[80K6M]]
|
|-
|}

==== Pioneeritehnika ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;2&quot; |Pioneeritehnika
!Päritolu
!Mark
!Kommentaar

|-
|
|[[Sillatank]]id
|
|
|
|-
|
|[[Demineerimine|Demineerimismasinad]]
|Lääne
|[[NM189 Ingeniørpanservogn]] (Norra), [[Wisent 2]] (Saksa), [[Leopard 2R]] (Soome)&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120202528/ekspert-selgitab-kas-suure-hulga-laane-tehnika-kaotamine-mojutab-abi-ukrainale-kas-kaotusi-saab-asendada |title=EKSPERT SELGITAB: Kas suure hulga lääne tehnika kaotamine mõjutab abi Ukrainale? Kas kaotusi saab asendada?|url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 16. juuni 2023, 00:10&lt;/ref&gt;, {{ill|en|M58 MICLIC|M58 MICLIC}}&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120221694/traali-oskavad-venelased-ohku-lasta-draakon-on-larmakas-kuidas-murravad-ukraina-sodurid-labi-miinivaljade |title=Traali oskavad venelased õhku lasta, „draakon“ on lärmakas. Kuidas murravad ukraina sõdurid läbi miiniväljade? |url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 6. august 2023, 00:01&lt;/ref&gt;, {{ill|en|M1150 ABV|M1150 Assault Breacher Vehicle}}
|
|-
|
|Muu pioneeritehnika
|NSVL/UKR
|[[IMR-2]], [[BREM-4]]
|
|-
|}
==== Juhtimis- ja sidetehnika ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;2&quot; |Juhtimis- ja sidetehnika
!Päritolu
!Mark
!Kommentaar
|-
|
|Sidemasinad
|
|
|
|-
|
|EW-võitluse vahendid&lt;ref name=EW/&gt;&lt;ref name=EW_2/&gt;
|UKR
|[[Pokrova]], [[Lima EW]]
|
|-
|}

==== Lennuvahendid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;2&quot; |Lennuvahendid
!Päritolu
!Mark
!Kommentaar
|-
|
|[[Lennuk]]id
|NSVL/UKR
|[[MiG-29]], [[Suhhoi Su-24|SU-24]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120432919/venemaa-pommitab-ja-pommitab-kuid-sellest-hoolimata-ukraina-koige-ohtlikumate-lennukite-arv-kasvab |title=Venemaa pommitab ja pommitab, kuid sellest hoolimata Ukraina kõige ohtlikumate lennukite arv kasvab |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2026-01-30 |access-date=2025-01-30 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;, [[Suhhoi Su-25|SU-25]], [[Suhhoi Su-27|SU-27]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120404707/ukraina-legendaarsed-hallid-kummitused-on-otsa-saamas-kui-tugevalt-see-ukrainlasi-mojutab |title=Ukraina legendaarsed „hallid kummitused“ on otsa saamas. Kui tugevalt see ukrainlasi mõjutab? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-09-19 |access-date=2025-09-19 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;, [[Il-76]], [[An-26]]
|
|-
|
|
|Lääne
|[[F-16]]&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/7838922/reznikovi-sonul-suureneb-ukrainale-antavate-lennukite-arv Reznikovi sõnul suureneb Ukrainale antavate lennukite arv] Postimees 22. august 2023, 01:48&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120225949/tegelikkuses-pole-asjad-paikeselised-havituslendur-selgitab-kuidas-hakkavad-ukrainlased-laane-lennukeid-kasutama|title=„Tegelikkuses pole asjad päikeselised.“ Hävituslendur selgitab, kuidas hakkavad ukrainlased lääne lennukeid kasutama |url-access=subscription|autor=Taavi Minnik  |date=2023-08-22| access-date=2023-08-22 |website=forte.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120294896/vaga-piiratud-voimalused-kas-eurooplaste-vanad-f-16-lennukid-voivad-ukraina-taevas-uuematelt-vene-havitajatelt-peksa-saada|title=„Väga piiratud võimalused.“ Kas eurooplaste vanad F-16 lennukid võivad Ukraina taevas uuematelt Vene hävitajatelt peksa saada? |url-access=subscription|autor=Taavi Minnik |date=2024-05-22| access-date=2024-05-22 |website=forte.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120302341/asjad-loksuvad-paika-sel-suvel-saab-ukraina-viimaks-hakata-f-16-lennukeid-kasutama |title=„Asjad loksuvad paika.“ Sel suvel saab Ukraina viimaks hakata F-16 lennukeid kasutama  |url-access=subscription|autor=Pjotr Sauer, Dan Sabbagh, Shaun Walker, Toimetas: Jete-Ri Jõesaar |date=2024-06-22 |access-date=2024-06-22 |website=www.delfi.ee}} © Guardian News &amp; Media, 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120311682/venelased-korraldavad-neile-suure-jahi-ekspert-selgitab-mida-muudavad-lahiajal-ukraina-sojas-havitajad-f-16 |title=„Venelased korraldavad neile suure jahi.“ Ekspert selgitab, mida muudavad lähiajal Ukraina sõjas hävitajad F-16 |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-01 |access-date=2024-08-01 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120312473/tekib-maosaare-efekt-ekspert-selgitab-kuidas-aitavad-havituslennukid-f-16-ukrainal-krimmi-ule-kontrolli-taastada |title=„Tekib Maosaare efekt.“ Ekspert selgitab, kuidas aitavad hävituslennukid F-16 Ukrainal Krimmi üle kontrolli taastada |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-05 |access-date=2024-08-05 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120324767/sojalennuki-f-16-piloot-kommenteerib-ukraina-uusi-voimalusi-venelasi-ootab-ees-veel-halbu-ullatusi |title=Sõjalennuki F-16 piloot kommenteerib Ukraina uusi võimalusi: venelasi ootab ees veel halbu üllatusi |url-access=subscription |author=Vaidas Saldžiūnas |date=2024-09-29 |access-date=2024-09-29 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=f16_mirage/&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120366566/rootslased-ja-ameeriklased-valmistavad-venelastele-ebameeldivat-ullatust-ukraina-f-16-havitajatega-sunnivad-huvitavad-lood |title=„Rootslased ja ameeriklased valmistavad venelastele ebameeldivat üllatust.“ Ukraina F-16 hävitajatega sünnivad huvitavad lood |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-03-27 |access-date=2025-03-27 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;, [[Dassault Mirage 2000N/2000D|Mirage 2000-5]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609363007/droonid-tabasid-rostovi-oblastis-asuvat-vene-rafineerimistehast#mirage Prantsusmaa annab Ukrainale hävitajad Mirage 2000-5] ERR 6. VI 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120298784/macron-teatas-et-prantsusmaa-annab-ukrainale-havituslennukeid-mirage-2000 Macron teatas, et Prantsusmaa annab Ukrainale hävituslennukeid Mirage 2000] Delfi 7. VI 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609484368/prantsusmaa-lubatud-havitajad-jouavad-ukrainasse-enne-kevadet#mirage Prantsusmaa hävitajad jõuavad Ukrainasse enne kevadet] ERR 8. X 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120355949/piisab-viiest-kuni-seitsmest-prantslaste-mirage-id-muudavad-okupantide-elu-raskemaks-millega-need-venelasi-ahvardavad |title=„Piisab viiest kuni seitsmest.“ Prantslaste Mirage’id muudavad okupantide elu raskemaks. Millega need venelasi ähvardavad? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-02-10 |access-date=2025-02-10|website=www.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=f16_mirage&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120363620/trumpi-administratsiooni-otsustada-on-ukraina-f-16-lennukite-elu-ja-surm-kuid-hadast-voivad-paasta-prantslased |title=Trumpi administratsiooni otsustada on Ukraina F-16 lennukite elu ja surm, kuid hädast võivad päästa prantslased |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-02-15 |access-date=2025-02-15|website=www.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120402130/prantsusmaa-annab-mirage-e-juurde-mis-on-taskuulekaal-ja-kuidas-see-ukrainat-venelaste-vastu-aitab |pealkiri=Prantsusmaa annab Mirage’e juurde. Mis on taskuülekaal ja kuidas see Ukrainat venelaste vastu aitab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-09-08 |vaadatud=2025-09-08 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;, [[Saab 340AEW&amp;C]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120297707/vene-omadele-teevad-silmad-ette-kuidas-hakkavad-rootslaste-lendavad-radarid-muutma-olukorda-ukraina-rindel |title=„Vene omadele teevad silmad ette!“ Kuidas hakkavad rootslaste lendavad radarid muutma olukorda Ukraina rindel? |url-access=subscription |autor=Taavi Minnik |date=2024-05-25 |access-date=2024-05-25 |website=forte.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609357140/rootsi-radarilennukitega-naeb-ukraina-vene-ohurunnakuid-tulemas-silmapiiri-tagant Rootsi radarilennukitega näeb Ukraina Vene õhurünnakuid tulemas silmapiiri tagant] ERR, 30.V 2024&lt;/ref&gt;
|
|-
|
|[[Kopter]]id
|NSVL/UKR
|[[Mi-2MSB|Mi-2]], [[Mi-8]], [[Mi-14]], [[Mi-24]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609029500/raketirunnak-peatas-ajutiselt-liikluse-kertsi-sillal#kopter WSJ: Poola andis Ukrainale kümmekond ründekopterit Mi-24] ERR 9. juuli 2023&lt;/ref&gt;
|
|-
|
|
|Lääne
|{{ill|en|Airbus H225}}, {{ill|en|Sea King Mk41|Westland Sea King}}
|
|-
|
|[[Droon]]id&lt;ref name=droonid/&gt;&lt;ref name=droonid_2/&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120583777/ukraina-soja-drooniporgul-on-kolm-ringi-mida-see-tahendab-ja-mida-peavad-sellest-oppima-teised |title=Ukraina sõja droonipõrgul on kolm ringi. Mida see tähendab ja mida peavad sellest õppima teised? |url-access=subscription |author=Kaur Maran |date=2026-05-15 |access-date=2026-05-15 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;
|UKR
|[[Leleka-100]], [[Furija]], [[Valkirija]]&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/rosijska-ppo-ne-zmogla-zbyty-ukrayinsku-valkiriyu/ Російська ППО не змогла збити українську “Валькірію”] (vaadatud: 04.08.2023)&lt;/ref&gt;, [[SpyGun]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609055678/ukraina-armee-teatel-teevad-nad-melitopoli-ja-berdjanski-suunal-edusamme#spygun Ukraina saatis oma uue drooni katsetamiseks lahingualale] ERR 8. august 2023&lt;/ref&gt;, [[Morok]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120230505/sojapaevik-563-paev-ukrainlased-saavad-krimmi-peagi-ameeriklaste-rakettidega-tervitada |title=SÕJAPÄEVIK (563. päev): Ukrainlased saavad Krimmi peagi ameeriklaste rakettidega tervitada |url-access=subscription}} Eesti Ekspress 09.09.2023, 21:06&lt;/ref&gt;, [[Topaz (droon)|Topaz]]&lt;ref&gt;[https://kolonelhans.ee/?p=32783 Operatiiv- ja sõjaga seotud info 15. septembril] BLOGI kolonel Hans  15. september 2023&lt;/ref&gt;, [[Paljanitsa]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120323092/kui-kolmandik-kumnest-laost-havitada-siis-on-see-kova-look-vene-armeele-miks-voivad-runnakud-ladudele-koigutada-putini-plaane |title=„Kui kolmandik kümnest laost hävitada, siis on see kõva löök Vene armeele.“ Miks võivad rünnakud ladudele kõigutada Putini plaane? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-19 |access-date=2024-09-19 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;, [[Peklo]]&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/reel/594342169771910 Vladimir Zelenski: rakett-drooni Peklo esitlus] FB, 6. XII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://x.com/bayraktar_1love/status/1865012700553646225 Special Kherson Cat] X, 6. XII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120344789/see-voib-teha-palju-kahju-kas-700-kilomeetrise-lennuulatusega-porgudroonist-kujuneb-ukraina-jaoks-toeline-kattemaksurelv |title=„See võib teha palju kahju.“ Kas 700-kilomeetrise lennuulatusega „põrgudroonist“ kujuneb Ukraina jaoks tõeline kättemaksurelv? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-12-24 |access-date=2024-12-24 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;, [[Ruta (droon)|Ruta]], [[Bars (droon)|Bars]]&lt;ref&gt;[https://www.bbc.com/ukrainian/articles/cn8v5qq3xe0o Ракета &quot;Барс&quot;: що відомо про нову українську розробку і в чому її головна перевага] BBC News Ukraina, 16. IV 2025&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120373213/venemaa-vastu-on-vaja-raketti-mis-lendab-1500-km-ukraina-teatab-uute-rakettide-loomisest-kas-moni-neist-kasutusse-ka-jouab |title=„Venemaa vastu on vaja raketti, mis lendab 1500 km.“ Ukraina teatab uute rakettide loomisest. Kas mõni neist kasutusse ka jõuab? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-04-28 |access-date=2025-04-28 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;, [[FP-1]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120383507/mida-kujutab-endast-salaparane-droon-millega-ukraina-rundab-venemaa-sisemaal-asuvaid-sojatehaseid |title=Mida kujutab endast salapärane droon, millega Ukraina ründab Venemaa sisemaal asuvaid sõjatehaseid? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-06-10 |access-date=2025-06-10 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=fp_1_2&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120583842/fire-pointi-fp-1-ja-fp-2-mida-kujutavad-endast-zelenskoi-sobra-relvafirma-toodangu-superstaarid |title=Fire Pointi FP-1 ja FP-2. Mida kujutavad endast Zelenskõi sõbra relvafirma toodangu superstaarid? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2026-05-17 |access-date=2026-05-17 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;, [[FP-2]]&lt;ref name=fp_1_2/&gt;, [[Aeroprakt A-22]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120389182/see-on-vaese-mehe-tiibrakett-ukraina-on-loonud-okupantide-kimbutamiseks-ootamatu-relva |pealkiri=„See on vaese mehe tiibrakett!“ Ukraina on loonud okupantide kimbutamiseks ootamatu relva |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-05-07 |vaadatud=2025-05-07 |url-access=subscription |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;, [[AN-196 Ljutõi]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120389851/vaja-on-kiirust-ja-tapsust-kas-eestile-sobiks-ukraina-armee-droon-hirmuaratav |pealkiri=„Vaja on kiirust ja täpsust.“ Kas Eestile sobiks Ukraina armee droon Hirmuäratav? |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-05-11 |vaadatud=2025-05-11 |url-access=subscription |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;, [[Backfire]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120392298/video-kas-ukrainlased-on-okupantide-kimbutamiseks-ulessoojendanud-veel-uhe-teise-maailmasoja-aegse-noksu |title=VIDEO - Kas ukrainlased on okupantide kimbutamiseks ülessoojendanud veel ühe Teise maailmasõja-aegse nõksu? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-07-22 |access-date=2025-07-22 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://backfire.zliptakhy.com/en/ Backfire] ZLI PTHAKY, 22.VII 2025&lt;/ref&gt;, [[Behemoth (droon)|Behemoth]]&lt;ref&gt;[https://militarnyi.com/en/news/ukraine-behemoth-drone-hundreds-km-range/ Ukraine Unveils Behemoth Shahed-Style Drone With Hundreds-of-Kilometers Range] Militarnyi, 26. V 2026&lt;/ref&gt;, [[E-300 Horõnych]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8508776/ukraina-soja-suurim-ullatus-voib-peituda-relvas-millest-peaaegu-ei-raagita |title=Ukraina sõja suurim üllatus võib peituda relvas, millest peaaegu ei räägita |url-access=subscription |author= |date=2026-07-15 |access-date=2026-07-15 |website=tehnika.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;, fiiberoptilise kaabliga droonid&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120354496/vana-kooli-kindralid-lukkasid-need-tagasi-ukrainas-kaib-droonivoidujooks-ja-kaotajale-voivad-tagajarjed-olla-kibedad |title=„Vana kooli kindralid lükkasid need tagasi.“ Ukrainas käib „droonivõidujooks“ ja kaotajale võivad tagajärjed olla kibedad |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-02-04 |access-date=2025-02-04 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;
|
|-
|
|
|
|[[TechnoHawk]]&lt;ref name=delfi01/&gt;, [[ODIN Win_Hit]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8288476/ukrainlased-esitlesid-oma-uut-nobedat-rundedrooni-shaheditapjat |pealkiri=Ukrainlased esitlesid oma uut nobedat ründedrooni – «Shaheditapjat» |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-07-17 |vaadatud=2025-07-17 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://militarnyi.com/uk/special-projects/perehoplyuvachi-odin-win_hit-uspishno-vyprobuvani-ta-zastosovuyutsya-proty-shahed-ta-gerbera/ Перехоплювачі ODIN Win_Hit успішно випробувані та застосовуються проти “Shahed” та “Гербера”] Militarny.com, 16.VII 2025 &lt;/ref&gt;
|arenduses
|-
|
|
|Lääne
|[[Bayraktar TB2]],&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120229039/videod-bayraktarid-on-parast-pikka-vaikust-tagasi-ning-kimbutavad-jalle-ukrainas-okupante |title=VIDEOD: Bayraktarid on pärast pikka vaikust tagasi ning kimbutavad jälle Ukrainas okupante |url-access=subscription}} Delfi Forte Sõjandus 4. september 2023 13:07&lt;/ref&gt; [[AeroVironment Switchblade|Switchblade 300/600]], [[AeroVironment RQ-20 Puma]], [[EOS C VTOL]]&lt;ref&gt;[https://threod.com/products/eos-c-vtol EOS C VTOL]&lt;/ref&gt;, erinevaid laiatarbedroonid,&lt;ref&gt;[https://issuu.com/sodur/docs/4_22_issuu/8 Mikrodroonid Ukraina sõjas] Andrei Šlabovitš ajakiri Sõdur 4-2022&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120223734/see-on-nagu-arvutimang-rindel-koos-ukraina-koige-osavama-ja-tapvama-droonijuhiga|title=„See on nagu arvutimäng“: rindel koos Ukraina kõige osavama ja tapvama droonijuhiga |url-access=subscription}} Eesti Ekspress 13. august 2023 17:52&lt;/ref&gt; [[PPDS]] (Austraalia),&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120228207/neid-saab-sadade-kaupa-vaenlase-pihta-saata-lennundusekspert-paljastab-kuidas-ukraina-papist-droonidega-venemaad-rundab|title=„Neid saab sadade kaupa vaenlase pihta saata.“ Lennundusekspert paljastab, kuidas Ukraina papist droonidega Venemaad ründab  |url-access=subscription}} Delfi Forte Sõjandus 31. august 2023 15:40&lt;/ref&gt; [[Octopus]]&lt;ref&gt;[https://tehnika.postimees.ee/8356998/britid-loovad-ukrainlastega-kaed-salaparased-kaheksajalad-asuvad-tuhandete-kaupa-taevast-kaitsma Britid löövad ukrainlastega käed: salapärased «kaheksajalad» asuvad tuhandete kaupa taevast kaitsma] Postimees, 6.XI 2025&lt;/ref&gt;, [[V-BAT]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://en.defence-ua.com/weapon_and_tech/new_v_bat_drones_in_ukraine_shield_ai_declassifies_their_use_in_the_unmanned_systems_forces-13639.html |title=New V-BAT Drones in Ukraine: Shield AI Declassifies Their Use in the Unmanned Systems Forces |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=defense.express.com}}&lt;/ref&gt;, [[Hornet]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120589620/mida-kujutab-endast-ameeriklaste-droon-mis-on-sellest-kevadest-vene-armee-oudusunenaoks-saanud |pealkiri=Mida kujutab endast ameeriklaste droon, mis on sellest kevadest Vene armee õudusunenäoks saanud? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-09 |vaadatud=2026-06-09 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
|
|-
|
|[[Tiibrakett|Tiibraketid]]&lt;ref name=raketid&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120338212/graafik-ainult-droonidega-vene-sojatoostust-ei-neutraliseeri-kaheksa-malakat-millega-ukraina-saab-venemaad-nuhelda |title=GRAAFIK - „Ainult droonidega Vene sõjatööstust ei neutraliseeri.“ Kaheksa „malakat“, millega Ukraina saab Venemaad nuhelda |author=Taavi Minnik |url-access=subscription |date=2024-11-21 |access-date=2024-11-21 |website=forte.delfi.ee Sõjandus}}&lt;/ref&gt;
|UKR
|[[Neptun (raketikompleks)|Neptun]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120364608/uhe-vene-naftatootlemistehase-havitamiseks-kulub-10-15-raketti-kas-pikk-neptun-poletab-putini-naftatoostuse-maha |title=„Ühe Vene naftatöötlemistehase hävitamiseks kulub 10–15 raketti.“ Kas Pikk Neptun põletab Putini naftatööstuse maha? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-03-19 |access-date=2025-03-19 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;, [[Pikk Neptun]]&lt;ref name=hrim/&gt;, [[TU-143]]&lt;ref name=raketid/&gt;, [[Trembita]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609559707/ukraina-teatel-kaotas-venemaa-oopaevaga-1630-sodurit#trembita Ukraina töötab välja Moskvani lennata suutvat tiibraketti Trembita] ERR, 24.xII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120363372/kas-ukraina-soja-mangumuutjaks-ja-moskva-poletajaks-voib-saada-natside-v-1-eeskujul-arendatud-saasturakett |title=Kas Ukraina sõja mängumuutjaks ja Moskva põletajaks võib saada natside V-1 eeskujul arendatud säästurakett?  |author=Taavi Minnik |url-access=subscription |date=2025-03-15 |access-date=2025-03-15 |website=forte.delfi.ee Sõjandus}}&lt;/ref&gt;, [[Bars (tiibrakett)|Bars]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120391932/saksamaa-ostab-ukrainale-sadu-tiibrakette-mida-need-salaparased-relvad-endast-kujutavad |pealkiri=Saksamaa ostab Ukrainale sadu tiibrakette. Mida need salapärased relvad endast kujutavad? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-07-21 |vaadatud=2025-07-21 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;, [[FP-5 Flamingo]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609773024/trump-pani-taas-surve-soja-lopetamise-eest-ukrainale#flamingo Ukraina alustas 3000-kilomeetrise lennuulatusega tiibrakettide tootmist] ERR, 18.VIII 2025&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120400629/miks-lendas-ukraina-3000-kilomeetrise-lennukaugusega-imerelv-lahingukatsetusel-koigest-monisada-kilomeetrit |title=Miks lendas Ukraina 3000-kilomeetrise lennukaugusega imerelv lahingukatsetusel kõigest mõnisada kilomeetrit? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-09-01| access-date=2025-09-01}} Delfi Forte SÕJANDUS&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120405787/venemaa-poletamine-alaku-ukraina-leidis-oma-monstrumraketile-jouseadme-mis-on-tuttav-ka-eesti-ohuvaele |title=Venemaa põletamine alaku! Ukraina leidis oma monstrumraketile jõuseadme, mis on tuttav ka Eesti õhuväele |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-09-24| access-date=2025-09-24}} Delfi Forte SÕJANDUS&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120431823/see-oleks-vastasele-kingitus-kus-on-ukrainlaste-rakett-millest-pidi-saama-venemaa-mahapoletaja |title=„See oleks vastasele kingitus.“ Kus on ukrainlaste rakett, millest pidi saama Venemaa mahapõletaja?  |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2026-01-26| access-date=2026-01-26}} Delfi Forte SÕJANDUS&lt;/ref&gt;
|
|-
|
|
|Lääne
|[[Storm Shadow]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120192278/vene-ohutorje-seda-ei-marka-miks-voib-brittide-antud-rakett-venelaste-plaanid-ukrainas-sassi-luua |title=„Vene õhutõrje seda ei märka.“ Miks võib brittide antud rakett venelaste plaanid Ukrainas sassi lüüa?|url-access=subscription}} Delfi Forte SÕJANDUS 24. mai 2023&lt;/ref&gt;, [[Storm Shadow|SCALP EG]]
|
|-
|
|
|
|{{ill|en|AGM-158 JASSM}}&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120319829/see-on-tulevikus-vene-ohutorje-jaoks-suur-oht-kas-ameeriklaste-imerakett-havitab-krimmi-silla |title=„See on tulevikus Vene õhutõrje jaoks suur oht!“ Kas ameeriklaste imerakett hävitab Krimmi silla? |url-access=subscription | author=Taavi Minnik|date=2024-09-06 |access-date=2024-09-06 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;, [[ERAM]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120401172/kas-tuhanded-usa-uued-minitiibraketid-toovad-ukraina-sotta-kauaoodatud-poorde |title=Kas tuhanded USA uued „minitiibraketid“ toovad Ukraina sõtta kauaoodatud pöörde? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-09-04| access-date=2025-09-04}} Delfi Forte SÕJANDUS&lt;/ref&gt;
|Otsuse ootel
|-
|
|[[Ballistiline rakett|Ballistilised raketid]]&lt;ref name=raketid/&gt;
|NSVL/UKR
|[[Hrim-2]]&lt;ref name=hrim&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120384131/see-on-toeliselt-voimas-relv-ukraina-uut-raketti-umbritseb-paks-saladuseloor-mida-on-sellest-teada |title=„See on tõeliselt võimas relv.“ Ukraina uut raketti ümbritseb paks saladuseloor. Mida on sellest teada? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-06-12 |access-date=2025-06-12 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8268717/ukraina-alustab-oma-esimese-ballistilise-raketi-seeriatootmist |title=Ukraina alustab oma esimese ballistilise raketi seeriatootmist |url-access=subscription |author= |date=2025-06-14 |access-date=2025-06-14 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;, [[SS-21 Skarabeus|OTR-21 Totška]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Axe |eesnimi=David |pealkiri=After A Six-Month Lull, The Ukrainians Are Lobbing Tochka Ballistic Missiles Again |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2023/11/23/after-a-six-month-lull-the-ukrainians-are-lobbing-tochka-ballistic-missiles-again/ |vaadatud=2024-05-30 |väljaanne=Forbes |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120368332/video-sellise-kaotus-oleks-kingitus-venelastele-ukrainlased-kimbutavad-venelasi-parajate-frankensteini-koletistega |title=VIDEO - „Sellise kaotus oleks kingitus venelastele.“ Ukrainlased kimbutavad venelasi parajate Frankensteini koletistega |url-access=subscription | author=Taavi Minnik|date=2025-04-04 |access-date=2025-04-04 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;, [[S-200]], Sapsan
|
|-
|
|
|Lääne
|{{ill|en|MGM-140 ATACMS|MGM-140 ATACMS|ATACMS}}&lt;ref&gt;{{Cite news |date=17. oktoober 2023 |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-67135163 |title=Ukraine uses US-supplied ATACMS for the first time, says Zelensky |author1=Robert Greenall |author2= Chris Partridge |work=BBC}}&lt;/ref&gt;
|
|-
|
|Muud raketid
|Lääne
|{{ill|en|AGM-88 HARM}}, {{ill|en|ADM-160 MALD}}&lt;ref&gt;[https://tehnika.postimees.ee/8068358/putinil-vesi-ahjus-ukraina-vottis-kasutusse-usa-radaripimestuspommi PUTINIL VESI AHJUS ⟩ Ukraina võttis kasutusse USA radaripimestuspommi] Postimees 29. VII 2024&lt;/ref&gt; , [[Harpoon]]&lt;ref&gt;{{cite web |title=Harpoon: The Old Anti-Ship Missile That Is Headed To Ukraine |url=https://www.19fortyfive.com/2022/05/harpoon-the-old-anti-ship-missile-that-is-headed-to-ukraine/ |website=www.19fortyfive |access-date=26. mail 2022 |date=26. mai 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/05/28/7349084/|title= New 155-mm-calibre self-propelled artillery and Harpoon missiles arrive in Ukraine |newspaper=Ukrayinska Pravda|access-date=29. mail 2022 |date=28. mai 2022}}&lt;/ref&gt;, {{ill|en|AIM-120 AMRAAM}}, {{ill|en|AIM-9 Sidewinder}}&lt;ref&gt;[https://kolonelhans.ee/?p=41149 Kolonel Hans] kol. Hannes Toomsalu blogi 2. VIII 2024&lt;/ref&gt;, [[AGM-114 Hellfire]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120586180/video-ukraina-osavnapud-andsid-usa-ja-iisraeli-vaenlaste-tapjale-taiesti-ootamatu-otstarbe |pealkiri=VIDEO - Ukraina osavnäpud andsid USA ja Iisraeli vaenlaste tapjale täiesti ootamatu otstarbe |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-05-25 |vaadatud=2026-05-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}&lt;/ref&gt;, [[MBDA Meteor]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120599625/sellest-voib-toesti-saada-mangumuutja-kas-eurooplaste-parim-rakett-toob-ukraina-ohusotta-oodatud-poorde |pealkiri=„Sellest võib tõesti saada mängumuutja.“ Kas eurooplaste parim rakett toob Ukraina õhusõtta oodatud pöörde? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-07-27 |vaadatud=2026-07-27 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}&lt;/ref&gt;
|
|-
|
|[[Planeeriv pomm|Planeerivad pommid]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120353244/see-lendaks-kremlini-venemaa-oudusunenagu-ameeriklased-arendavad-ukraina-jaoks-463-kilomeetrise-lennukaugusega-imerelva |title=„See lendaks Kremlini.“ Venemaa õudusunenägu: ameeriklased arendavad Ukraina jaoks 463-kilomeetrise lennukaugusega imerelva  |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-01-29 |access-date=2025-01-29}} forte.delfi.ee Sõjandus&lt;/ref&gt;
|Lääne
|{{ill|en|AASM/Hammer|Armement Air-Sol Modulaire}}&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120347430/sellega-saab-venelaste-positsioonidele-vaikselt-ligi-hiilida-vanad-ukraina-lennukid-said-endale-ohtlikud-relvad |title=„Sellega saab venelaste positsioonidele vaikselt ligi hiilida.“ Vanad Ukraina lennukid said endale ohtlikud relvad |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-01-03 |access-date=2025-01-03 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;, [[Ühine otseründemoon|JDAM]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Axe |eesnimi=David |pealkiri=Ukrainian Pilots Could Toss Their New GPS-Guided Bombs 50 Miles Behind Russian Lines |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2023/02/22/ukrainian-pilots-could-toss-their-new-gps-guided-bombs-50-miles-behind-russian-lines/ |vaadatud=2024-05-30 |väljaanne=Forbes |keel=en}}&lt;/ref&gt;, [[GBU-39]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Satam |eesnimi=Parth |kuupäev=2024-05-25 |pealkiri=US-made GBU-39 SDB Glide Bomb is Beating Russian Jamming In Ukraine |url=https://theaviationist.com/2024/05/25/gbu-39-sdb-glide-bomb-in-ukraine/ |vaadatud=2024-05-30 |väljaanne=The Aviationist |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;, {{ill|en|AGM-154 JSOW}}&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120324741/biden-tegi-teatavaks-kaheksa-miljardi-dollari-vaartuses-sojalist-abi-ukrainale Biden tegi teatavaks kaheksa miljardi dollari väärtuses sõjalist abi Ukrainale] Delfi, 26. IX 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120325507/bidenisse-mingit-usku-ei-ole-kas-pommid-jsow-aitavad-ukrainlastel-venemaa-pealetungi-peatada-voi-tehti-neile-valges-majas-tunga|title=„Bidenisse mingit usku ei ole!“ Kas pommid JSOW aitavad ukrainlastel Venemaa pealetungi peatada või tehti neile Valges Majas tünga? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-30 |access-date=2024-09-30}} Delfi FORTE Sõjandus&lt;/ref&gt;
|
|-
|
|Muud pommid
|Lääne
|{{ill|en|GLSDB|Ground Launched Small Diameter Bomb}}&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Security |eesnimi=Ellie Cook |perekonnanimi2=Reporter |eesnimi2=Defense |kuupäev=2024-01-31 |pealkiri=What are GLSDB? Ukraine gets 100-Mile HIMARS rounds boost from U.S. |url=https://www.newsweek.com/ukraine-ground-launched-small-diameter-bombs-us-military-aid-russia-1865509 |vaadatud=2024-05-30 |väljaanne=Newsweek |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|
|-
|
|Õhupallid
|UKR
|Sideõhupallid&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-05-02 |pealkiri=AJALUGU KORDUB ⟩ Sajanditevanune tehnoloogia aitab Ukrainal võidelda droonidega aina tõhusamalt |url=https://tehnika.postimees.ee/8241265/ajalugu-kordub-sajanditevanune-tehnoloogia-aitab-ukrainal-voidelda-droonidega-aina-tohusamalt |vaadatud=2025-05-02 |url-access=subscription |väljaanne=tehnika.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
|
|-
|}

==== Ujuvvahendid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;2&quot; |Ujuvvahendid
!Päritolu
!Mark
!Kommentaar
|-
|
|Meredroonid
|UKR
|Ukraina pealveedroonid&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120218338/krimmi-silda-runnanud-salaparased-ukraina-droonid-teevad-meresojas-revolutsiooni-eksperdid-selgitavad-kuidas|title=Krimmi silda rünnanud salapärased Ukraina droonid teevad meresõjas revolutsiooni. Eksperdid selgitavad, kuidas|url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 22.07.2023, 00:01&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120222694/nendest-voib-varsti-vaga-palju-soltuda-ekspert-selgitab-miks-on-suured-dessantlaevad-venemaa-jaoks-kulla-hinnaga|title=„Nendest võib varsti väga palju sõltuda.“ Ekspert selgitab, miks on suured dessantlaevad Venemaa jaoks kulla hinnaga |url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 09.08.2023, 12:30&lt;/ref&gt;, {{ill|en|Sea Baby}}&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120421772/raske-margata-veel-raskem-tabada-kas-ukraina-on-oma-toelise-mangumuutja-leidnud-hoopis-meresojas |pealkiri=„Raske märgata, veel raskem tabada.“ Kas Ukraina on oma tõelise mängumuutja leidnud hoopis meresõjas?  |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-12-05 |vaadatud=2025-12-05 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;, [[Toloka TKL-150]]&lt;ref name=navalnews20230510&gt;{{cite news |title=Innovative Submarine Drone Is Ukraine's New Weapon Against Russian Navy |url=https://www.navalnews.com/naval-news/2023/05/innovative-submarine-drone-is-ukraines-new-weapon-against-russian-navy/ |work=Naval News |last=Sutton|first=HI |date=10. mai 2023 |access-date=10. mail 2023 }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=toloka&gt;[https://www.err.ee/1609807377/zelenski-kutsus-partnereid-ules-tugevdama-ukraina-ohukaitset#meredroon Ukraina esitles uut meredrooni, mis võib ohustada Krimmi silda] ERR, 21.IX 2025&lt;/ref&gt;, [[Toloka TKL-400]]&lt;ref name=toloka/&gt;, [[Toloka TKL-1000]]&lt;ref name=toloka/&gt;, [[MAGURA V5]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120302269/venelased-hoiavad-sellest-kohe-kaugemale-miks-motlesid-ukrainlased-valja-uhe-tosiselt-veidra-monstrumi |title=„Venelased hoiavad sellest kohe kaugemale.“ Miks mõtlesid ukrainlased välja ühe tõsiselt veidra monstrumi? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-06-21 |access-date=2024-06-21 |website=forte.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120347464/vene-helikopterite-probleem-on-lahendatud-miks-voib-ukraina-meredroonide-ajalooline-runnak-muuta-kogu-moodsat-sojapidamist |title=„Vene helikopterite probleem on lahendatud.“ Miks võib Ukraina meredroonide ajalooline rünnak muuta kogu moodsat sõjapidamist? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-01-03 |access-date=2025-01-03 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8243211/mida-me-teame-putini-havitajaid-noppiva-ukraina-imedrooni-kohta |title=Mida me teame Putini hävitajaid noppiva Ukraina imedrooni kohta? |url-access=subscription  |date=2025-05-06 |access-date=2025-05-06 |website=tehnika.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
|
|-
|}

==== Maismaasõidukid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;2&quot; |Maismaasõidukid
!Päritolu
!Mark
!Kommentaar
|-
|
|Maismaadroonid&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120437666/video-ukraina-robot-hiilis-oopimeduses-vene-sodurile-ligi-ja-tegi-talle-ebameeldiva-ullatuse |pealkiri=VIDEO - Ukraina robot hiilis ööpimeduses Vene sõdurile ligi ja tegi talle ebameeldiva üllatuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-20 |vaadatud=2026-02-20 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;
|UKR
|[[Plastun]]&lt;ref name=delfi01&gt;[https://forte.delfi.ee/artikkel/120325154/forte-ukrainas-havitavad-vaenlast-ohust-ja-maalt-sellised-on-ukrainlaste-uusimad-kodumaised-tapjadroonid FORTE UKRAINAS | Hävitavad vaenlast õhust ja maalt – sellised on ukrainlaste uusimad kodumaised tapjadroonid] Delfi Forte SÕJANDUS, 28.IX 2024&lt;/ref&gt;, [[Termite]], [[tarGUN]], [[Pernach]], [[Skylab Sirko S1]]&lt;ref&gt;[https://forte.delfi.ee/artikkel/120326573/forte-ukraina-salajasel-harjutusvaljal-siin-katsetatakse-mehitamata-sojamasinaid FORTE UKRAINAS | Salajasel harjutusväljal: siin katsetatakse mehitamata sõjamasinaid ] Delfi Forte SÕJANDUS, 4.X 2024&lt;/ref&gt;, [[Droid TW 12.7]]&lt;ref&gt;[https://x.com/Maks_NAFO_FELLA/status/1866228847475052752 Maks24] X.com 10. detsember 2024 &lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609546636/soja-1021-paev-poola-peaminister-vene-ukraina-rahukonelused-voivad-alata-talvel#droid Ukraina võtab kasutusele kuulipildujaga varustatud maismaadroonid] ERR, 10.XII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8393146/rekord-ukraina-maismaarobot-hoidis-lahingus-venelaste-vastu-positsiooni-45-paeva-jarjest |title=Rekord: Ukraina maismaarobot hoidis lahingus venelaste vastu positsiooni 45 päeva järjest |url-access=subscription |author= |date=2026-01-08 |access-date=2026-01-08 |website=tehnika.püostimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120428137/video-vaike-ja-vapper-ukraina-robot-hiilis-100-kilose-pommiga-okupantide-punkrisse-tulemuseks-oli-tulemoll |title=VIDEO - Väike ja vapper Ukraina robot hiilis 100-kilose pommiga okupantide punkrisse. Tulemuseks oli tulemöll |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2026-01-08 |access-date=2026-01-08 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;, [[Zmii]]&lt;ref name=ugv/&gt;, Ljut&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120372246/puhas-kaitserelv-ukraina-plaanib-saata-rindele-15-000-robotit-kas-need-voivad-aidata-ukrainlastel-voita |title=„Puhas kaitserelv.“ Ukraina plaanib saata rindele 15 000 robotit. Kas need võivad aidata ukrainlastel võita? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-04-22 |access-date=2025-04-22 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;, Hõžak&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120388391/ukraina-liigub-samm-sammul-robotitevahelise-sojapidamise-suunas |title=Ukraina liigub samm-sammul robotitevahelise sõjapidamise suunas |url-access=subscription |author=Matti Aivar Lind |date=2025-07-06 |access-date=2025-07-06 |website=ekspress.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;, [[Ratel]]&lt;ref name=ugv&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120572243/president-zelenskoi-hoopleb-uute-lahingurobotitega-mida-kujutab-endast-ukraina-robotiarmee |title=President Zelenskõi hoopleb uute lahingurobotitega. Mida kujutab endast Ukraina robotiarmee? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2026-04-30 |access-date=2025-04-30|website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;, [[Termit]]&lt;ref name=ugv/&gt;, [[Ardal]]&lt;ref name=ugv/&gt;, [[Rõs]]&lt;ref name=ugv/&gt;, [[Protektor]]&lt;ref name=ugv/&gt;, [[Volja]]&lt;ref name=ugv/&gt;
|-
|
|
|Lääne
|[[THeMIS]]&lt;ref&gt;[https://milremrobotics.com/ukrainian-forces-are-taking-full-advantage-of-their-themis-ugvs/ Ukrainian forces are taking full advantage of their THeMIS UGVs] Milrem Robotics 11.I 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.toostusuudised.ee/uudised/2024/01/11/milremi-mehitamata-maismaasoidukid-themis-on-ukrainas-aktiivses-kasutuses |title=Milremi mehitamata maismaasõidukid THeMIS on Ukrainas aktiivses kasutuses |author= |date=2024-01-11 |access-date=2025-08-26 |website=www.toostusuudised.ee}}&lt;/ref&gt;, [[Gereon Combat]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://majandus.postimees.ee/8310946/sakslased-toid-ukraina-lahinguvaljadele-milremi-konkurendi-odava-ja-kerge-minitanki |title=Sakslased tõid Ukraina lahinguväljadele Milremi konkurendi – odava ja kerge minitanki |url-access=subscription |author=Sander Silm |date=2025-08-26 |access-date=2025-08-26 |website=majandus.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
|
|}
* [https://www.oryxspioenkop.com/2022/02/attack-on-europe-documenting-ukrainian.html ORYX: Dokumenteeritud kaotused]

== Reaktsioonid ja hinnangud ==
Relvakonflikti on käsitletud ka III maailmasõja ([[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] järgne) või IV maailmasõja ([[Külm sõda|külma sõja]] ehk III maailmasõja järgne) algusena.

=== Krimmi annekteerimine ===
Rahvusvahelised reaktsioonid Krimmi annekteerimisele Venemaa Föderatsiooni poolt 2014. aastal olid suures osas Venemaa tegevust hukkamõistvad, Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust toetavad ning kriisile kiire lõpu leidmist nõudvad. USA ja Euroopa Liit vastasid Venemaa tegevusele sanktsioonide kehtestamisega ning kutsusid Venemaad üles lõpetama anneksioon.&lt;ref&gt;[https://www.ibtimes.co.uk/ukraine-crisis-world-leaders-react-unfolding-crisis-crimea-1438553 Ukraine Crisis: World Leaders React to Unfolding Disaster in Crimea.] International Business Times. 02.03.2014.&lt;/ref&gt;

{{Riigi ikoon|USA}} 1. märtsil pidas president [[Barack Obama]] telefonivestluse Vladimir Putiniga ja ütles, et Venemaa invasioon on Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumine ning rahvusvahelise õiguse rikkumine. Ta hoiatas suurema poliitilise ja majandusliku isolatsiooni eest ning ähvardas mitte kutsuda Venemaad [[G8]] tippkohtumisele.&lt;ref&gt;[https://www.washingtonpost.com/world/national-security/us-and-allies-try-to-decide-on-response-to-ukraine-crisis/2014/03/01/463d1922-a174-11e3-b8d8-94577ff66b28_story.html Obama speaks with Putin by phone, calls on Russia to pull forces back to Crimea bases.] Washington Post. 2. March 2014&lt;/ref&gt; 3. märtsil teatas riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja Caitlin Hayden, et USA ei saada presidendidelegatsiooni [[2014. aasta taliolümpiamängud]]ele Sotšis.

{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} Välisminister [[William Hague]] ütles, et on sügavalt mures pingete eskaleerumise ja Venemaa parlamendi otsuse pärast sõjaliseks tegevuseks luba anda. Ta ütles ka: &quot;See tegevus kujutab endast potentsiaalselt tõsist ohtu Ukraina suveräänsusele, iseseisvusele ja territoriaalsele terviklikkusele. Mõistame hukka kõik Ukraina-vastased agressiooniaktid.&quot;&lt;ref&gt;Russia Approves Military Action. Sky News. 01.03.2014&lt;/ref&gt; 2. märtsil 2014 teatas Briti peaminister [[David Cameron]], et valitsusametnikud kavatsevad vastuseks Krimmi olukorrale boikoteerida 2014. aasta taliolümpiamänge Sotšis.

{{Riigi ikoon|Saksamaa}} Kantsler [[Angela Merkel]] nimetas Venemaa tegevust &quot;vastuvõetamatuks&quot; ja nende tegevus rikuks rahvusvahelist õigust. Merkel märkis, et Venemaa ei austa praegu [[Budapesti memorandum|Budapesti julgeolekutagatiste memorandumit]].&lt;ref&gt;[https://www.spiegel.de/politik/deutschland/krim-krise-merkel-wirft-putin-verstoss-gegen-voelkerrecht-vor-a-956514.html Merkel wirft Putin Verletzung des Völkerrechts vor] Der Spiegel. 3. March 2014&lt;/ref&gt; Bundestagile edastatud poliitikaavalduses märkis ta, et &quot;Ukraina territoriaalne terviklikkus ei ole läbiräägitav&quot;. Merkel ütles Barack Obamaga telefoni teel vesteldes, et Putin &quot;elab teises maailmas&quot;.

{{Riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia peaminister [[Matteo Renzi]] teatas 19. märtsil saadikutekojas peetud kõnes , et Krimmi staatuse referendum oli ebaseaduslik ning G8 riigid peavad alustama koostööd kriisi lahendamiseks ja külma sõja faasi naasmise vältimiseks.

{{Riigi ikoon|Eesti}} Välisminister [[Urmas Paet]] ütles 1. märtsil, et &quot; Venemaa parlamendi otsus lubada vägede kasutamine Ukrainas on selgeks ohuks Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele,&quot; ning et Venemaa &quot;... sõjalised ähvardused ja tegevused Ukraina vastu tuleb lõpetada.&quot;&lt;ref&gt;Foreign Minister Urmas Paet: everything must be done to achieve a political solution to the crisis in Ukraine. Estonian Ministry of Foreign Affairs. 1. March 2014&lt;/ref&gt;

{{Riigi ikoon|Euroopa Liit}} 1. märtsil teatas liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja [[Catherine Ashton]], et Euroopa Liit mõistab hukka Venemaa otsuse kasutada Ukraina suhtes sõjalist jõudu, kirjeldades seda kui &quot;põhjendamatut eskalatsiooni&quot;. Ta kutsus kõiki pooli üles pingeid viivitamatult dialoogi kaudu vähendama, austades täielikult Ukraina ja rahvusvahelist õigust. Ukraina ühtsust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust tuleb austada alati.&lt;ref&gt;[https://eeas.europa.eu/archives/docs/statements/docs/2014/140301_01_en.pdf Statement by EU High Representative Catherine Ashton on the developments in Ukraine's Crimea.]  Brussels. EU External Action. 1 March 2014.&lt;/ref&gt;

[[NATO]] 2. märtsil kutsus peasekretär [[Anders Fogh Rasmussen]] kokku [[Põhja-Atlandi Nõukogu]] seoses Venemaa sõjategevuse ja president Vladimir Putini väidetavate ähvardustega Ukraina vastu. Põhja-Atlandi Nõukogu mõistis hukka Venemaa sõjalise eskalatsiooni Krimmis ja nimetas seda rahvusvahelise õiguse rikkumiseks.

=== 2022. aasta sissetung ===
{{Vaata|Venemaa sissetung Ukrainasse}}

Invasioon pälvis valitsuste ja mitmete organisatsioonide laialdase rahvusvahelise hukkamõistu, mis sisaldasid ka Venemaale kehtestatud uusi sanktsioone. Nendel olid Venemaa, aga ka maailma majandusele ulatuslikud majanduslikud tagajärjed.&lt;ref&gt;[https://edition.cnn.com/2022/02/28/business/russia-ruble-banks-sanctions/index.html Russia faces financial meltdown as sanctions slam its economy.] CNN, 28. veebruar 2022.&lt;/ref&gt; Valitsustevälised reaktsioonid invasioonile hõlmasid Venemaa ja Valgevene laialdast boikoteerimist meelelahutuse, meedia, äri ja spordi valdkonnas.

Pärast Venemaa sissetungi 2022. aastal hakkas kohe toimuma sellevastaseid ülemaailmseid protestiaktsioone. Lisaks meeleavaldustele avaldati sõjale vastanduvaid petitsioone ja avalikke kirju. Avaliku elu tegelased, nii kultuuri- kui ka poliitikategelased, tegid sõjavastaseid avaldusi. Venemaaga seotud monumendid kogu Euroopas olid vandalismi objektiks, mõned isegi lammutati. Venemaa suursaadikud Euroopas, eriti Lääne-Euroopas ja Euroopa Liidus, kohtasid tänavatel ja avalikel tseremooniatel liikudes sõjavastaseid meeleavaldajaid, esines vägivaldseid rünnakuid.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/world/2022/may/09/russian-ambassador-to-poland-sergey-andreev-pelted-with-red-paint-at-ve-day-gathering Russian ambassador to Poland pelted with red paint at VE Day gathering.] The Guardian. 9. mai 2022.&lt;/ref&gt; Sotsiaalmeedias tehtud üleskutsed vene kultuuri ja kaupade massiliseks boikoteerimiseks ujutasid üle mitmed sotsiaalmeedia platvormid. Inimesed kogu maailmast üritasid rünnata ja sulgeda Venemaa veebisaite, eriti neid, mida haldab Venemaa valitsus.&lt;ref&gt;[https://www.ft.com/content/3391bf8c-e431-415c-b7c5-9eeee08b3374 Russia pummelled by pro-Ukrainian hackers following invasion.] Financial Times. 6. mai 2022.&lt;/ref&gt; Pärast sissetungi Ukrainasse kasvasid Vene-vastased meeleolud ja rassistlik suhtumine välismaal elavate venelaste vastu.

Pärast sissetungi algust toimusid igapäevased meeleavaldused ka Venemaal. Protestide vastu teostasid Vene võimud ulatuslikke repressioone. Meediakanal OVD-Info andmetel peeti 24. veebruarist kuni 13. märtsini 2022. aastal Venemaal kinni vähemalt 14 906 inimest.&lt;ref&gt;[https://reports.ovdinfo.org/no-to-war Как российские власти борются с антивоенными протестами.] OVD-Info. 28. March 2022.&lt;/ref&gt; 

{{Riigi ikoon|USA}} President [[Joe Biden]] tegi avalduse, milles mõistis Venemaa sissetungi hukka kui &quot;provotseerimata ja põhjendamatu&quot; ning süüdistas Putinit &quot;ettekavatsetud sõja alustamises, mis toob kaasa katastroofilisi inimkaotusi ja -kannatusi&quot;. [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja]] spiiker [[Nancy Pelosi]] lubas, et [[Ameerika Ühendriikide Kongress]] eraldab nii palju raha, kui on vaja Ukraina valitsuse toetamiseks.&lt;ref&gt;[https://thehill.com/homenews/house/596106-pelosi-says-congress-will-provide-ukraine-aid-whatever-the-need/ Pelosi says Congress will provide any economic help Ukraine needs.]  28. February 2022.&lt;/ref&gt;

{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} Peaminister [[Boris Johnson]] ütles, et ta on &quot;jubedatest sündmustest Ukrainas jahmunud&quot; ja &quot;President Putin on valinud selle provotseerimata rünnaku algatamisega verevalamise ja hävitamise tee&quot;.&lt;ref&gt;[https://www.huffingtonpost.co.uk/entry/boris-johnson-response-attack-russia-ukraine-putin_uk_621713afe4b0afc668baee29?d_id=3199306  &quot;Boris Johnson Condemns Russia's 'Unprovoked Attack' On Ukraine&quot;] New York City. 24. February 2022&lt;/ref&gt; Kaitseminister [[Ben Wallace]] kirjeldas Venemaa tegevust kui &quot;alasti agressiooni demokraatliku riigi vastu&quot;. [[Walesi prints]] mõistis Venemaa sissetungi hukka, öeldes: &quot;See oli rünnak demokraatia, avatud ühiskonna ja vabaduse vastu.&quot;

{{Riigi ikoon|Türgi}} Türgi president [[Recep Tayyip Erdoğan]] ja Türgi välisministeerium teatasid, et Venemaa tegevus on vastuvõetamatu ja mõistsid Venemaa hukka rahvusvahelise õiguse raske rikkumise eest, kinnitades samas toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele.&lt;ref&gt;[https://www.economist.com/europe/2022/02/24/turkeys-rapprochement-with-russia-may-not-survive-the-war-in-ukraine Turkey’s rapprochement with Russia may not survive the war in Ukraine.] The Economist. 24. February 2022.&lt;/ref&gt;

{{Riigi ikoon|Itaalia}} Peaminister [[Mario Draghi]] lubas teha, &quot;mis iganes on vajalik Ukraina suveräänsuse taastamiseks&quot; ja ütles, et Moskvaga on &quot;võimatu pidada sisulist dialoogi&quot;, nõudes ühtlasi Venemaalt oma sõjajõudude tingimusteta tagasi tõmbamist rahvusvaheliselt kehtestatud piiridele.&lt;ref&gt;[https://www.reuters.com/world/europe/italys-draghi-promises-whatever-it-takes-restore-ukrainian-sovereignty-2022-02-24/ Italy's Draghi promises &quot;whatever it takes&quot; to restore Ukrainian sovereignty.] Reuters. 24. February 2022.&lt;/ref&gt;

{{Riigi ikoon|Saksamaa}} Välisminister [[Annalena Baerbock]] teatas ulatuslikest sanktsioonidest Venemaa vastu. Kantsler Olaf Scholz nimetas sissetungi Putini &quot;tõsiseks veaks&quot;.&lt;ref&gt;[https://www.tagesschau.de/inland/innenpolitik/krieg-ukraine-reaktionen-deutschland-101.html Berlin im Schockzustand.] tagesschau.de. 24. February 2022.&lt;/ref&gt; 27. veebruari parlamendi erakorralisel istungil rääkis Scholz uuest ajastust, mis oli alanud Venemaa sissetungiga. Saksamaa lubas investeerida edaspidi kaitsesse rohkem kui on NATO eesmärk kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust. 2022. aastal eraldab valitsus relvajõududesse investeeringuteks 100 miljardit eurot.&lt;ref&gt;[https://www.france24.com/en/live-news/20220227-a-new-era-germany-rewrites-its-defence-foreign-policies A new era: Germany rewrites its defence, foreign policies.] France 24. 27. February 2022.&lt;/ref&gt;

{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa president [[Emmanuel Macron]] teatas, et rääkis Putiniga peatamaks lahingud ning nõudis Vene sõjaliste operatsioonide viivitamatut peatamist Ukrainas.&lt;ref&gt;[https://english.alarabiya.net/News/world/2022/02/22/France-s-Macron-demands-targeted-European-sanctions-against-Russia- France's Macron demands targeted European sanctions against Russia.] Al Arabiya.&lt;/ref&gt;

{{Riigi ikoon|Soome}} President [[Sauli Niinistö]] mõistis hukka Venemaa rünnaku ja president Vladimir Putini tegevuse. Ta ütles, et &quot;mask on nüüd maha võetud ja näha on vaid sõja külm pale&quot;.&lt;ref&gt;[https://thehill.com/policy/international/595656-finland-says-debate-on-nato-membership-will-change-after-russian/ Finland says debate on NATO membership will change after Russian invasion.] The Hill. 24. February 2022.&lt;/ref&gt;
Peaminister [[Sanna Marin]] teatas, et Venemaa sissetung Ukrainasse muudab tema riigis toimuvat arutelu NATO liikmesuse üle.

{{Riigi ikoon|Hiina}} Hiina liider ja Hiina Kommunistliku Partei peasekretär [[Xi Jinping]] rääkis 25. veebruaril Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, kutsudes Venemaad ja Ukrainat üles lahendama probleemi läbirääkimiste teel.&lt;ref&gt;[https://www.ndtv.com/world-news/chinas-xi-jinping-speaks-to-russian-president-vladimir-putin-calls-for-negotiation-with-ukraine-2789342 China's Xi Jinping Speaks To Putin, Calls For Negotiation&quot; With Ukraine.]  NDTV. Agence France-Presse. 25. February 2022.&lt;/ref&gt; 25. veebruari avalduses ütles Hiina RV välisminister ja riiginõunik [[Wang Yi]], et Ukraina territooriumi ja suveräänsust tuleks austada ning kutsus üles võimalikult kiiresti läbirääkimisi pidama.

{{Riigi ikoon|India}} Peaminister [[Narendra Modi]] kutsus Putinile 24. veebruaril tehtud telefonikõnes üles vägivald viivitamatult lõpetada. India valitsus hoidus selget seisukohta võtmast või Venemaa kritiseerimisest.&lt;ref&gt;[https://thewire.in/diplomacy/modi-appeals-for-cessation-of-violence-in-call-with-putin-first-indian-reaction-to-russian-attack Modi Appeals for .Cessation of Violence in Call With Putin, First Indian Reaction to Russian Attack] The Wire (India). 25. February 2022.&lt;/ref&gt;

{{Riigi ikoon|ÜRO}} ÜRO peasekretär [[António Guterres]] kutsus Putinit &quot;inimlikkuse nimel&quot; oma vägesid tagasi tõmbama. 25. veebruaril ei suutnud [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] vastu võtta resolutsiooni eelnõu, mis oleks tauninud Venemaa Föderatsiooni agressiooni Ukraina vastu. Julgeolekunõukogu 15 liikmesriigist toetas eelnõu 11 liikmesriiki, kolm jätsid hääletamata. Otsuse eelnõu kukkus läbi Venemaa veto tõttu.&lt;ref&gt;[https://press.un.org/en/2022/sc14808.doc.htm Security Council Fails to Adopt Draft Resolution on Ending Ukraine Crisis, as Russian Federation Wields Veto.]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} United Nations. 25. February 2022.&lt;/ref&gt;

{{Riigi ikoon|Euroopa Liit}} [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]] ütles, et Euroopa Liit ei lase president Putinil lõhkuda Euroopa julgeolekuarhitektuuri, ning [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]] kutsus Putinit peatama mõttetut agressiooni. [[Euroopa Parlamendi president]] [[Roberta Metsola]] kutsus üles &quot;viivitamatule, kiirele, kindlale ja kiirele tegutsemisele&quot; ning teatas Euroopa Parlamendi erakorralise istungi kokkukutsumisest 1. märtsil.&lt;ref&gt;[https://www.euronews.com/2022/02/17/european-parliament-president-calls-for-solid-and-swift-action-if-ukraine-crisis-escalates European Parliament president calls for solid and swift action if Ukraine crisis escalates.] Euronews..&lt;/ref&gt;

{{Riigi ikoon|Eesti}} Peaminister [[Kaja Kallas]] nimetas Venemaad &quot;ohuks kogu Euroopale&quot;. [[Riigikogu]] avaldas toetust Ukraina territoriaalsele terviklikkusele ja mõistis hukka Vene Föderatsiooni poolt alustatud sõja.

Riigikogu võttis 18. oktoobril 2022 vastu avalduse &quot;Ukraina territooriumi annekteerimise hukkamõistmisest ja Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamisest&quot; 717 AE.&lt;ref name=rk&gt;[https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9e8debf0-54e8-4879-914e-4b829bd12e2d/Riigikogu%20avalduse%20_Ukraina%20territooriumi%20annekteerimise%20hukkam%C3%B5istmisest%20ja%20Venemaa%20re%C5%BEiimi%20terroristlikuks%20kuulutamisest_%20eeln%C3%B5u%20(717%20AE%20I) Riigikogu avaldus &quot;Ukraina territooriumi annekteerimise hukkamõistmisest ja Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamisest&quot; 717 AE]&lt;/ref&gt;
{{pooleli}}

==Vaata ka==
* [[2014. aasta Krimmi anneksioon]]
* [[Venemaa sissetung Ukrainasse]]
* [[ÜRO Peaassamblee resolutsioon 68/262]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=MulticulturalSocieties&gt;{{Cite book |last=Snyder |first=Timothy |url=https://books.google.com/books?id=l9KMDwAAQBAJ |title=The Road to Unfreedom: Russia, Europe, America |publisher=Tim Duggan Books |year=2018 |isbn=978-0-525-57447-7 |location=New York |page=197 |quote=Almost everyone lost the Russo-Ukrainian war: Russia, Ukraine, the EU, the United States. The only winner was China.}}; {{Cite journal|last=Mulford|first=Joshua P.|date=2016|title=Non-State Actors in the Russo-Ukrainian War|journal=Connections|volume=15|issue=2|pages=89–107|issn=1812-1098|jstor=26326442|doi=10.11610/Connections.15.2.07|doi-access=free}}; {{Cite book|chapter-url=https://books.google.com/books?id=MhspDwAAQBAJ&amp;pg=PA134|title=Multicultural Societies and their Threats: Real, Hybrid and Media Wars in Eastern and South-Eastern Europe|last1=Shevko|first1=Demian|last2=Khrul|first2=Kristina|publisher=LIT Verlag Münster|year=2017|isbn=978-3-643-90825-4|editor-last=Gutsul|editor-first=Nazarii|location=Zürich|page=100|chapter=Why the Conflict Between Russia and Ukraine Is a Hybrid Aggression Against the West and Nothing Else|editor-last2=Khrul|editor-first2=Kristina}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=_1&gt;[https://www.theguardian.com/world/2014/aug/14/russian-military-vehicles-enter-ukraine-aid-convoy-stops-short-border Aid convoy stops short of border as Russian military vehicles enter Ukraine: Armoured personnel carriers and support vehicles cross the border, while the 280-truck convoy comes to a halt separately], Shaun Walker, The Guardian, 15 August 2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Putin Ukraine statehood&quot;&gt;{{Cite magazine |last=Perrigo |first=Billy |date=22. veebruar 2022 |title=How Putin's Denial of Ukraine's Statehood Rewrites History |url=https://time.com/6150046/ukraine-statehood-russia-history-putin/ |magazine=[[Time]] |access-date=28. veebruaril 2022 |archive-date=2022-02-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220222200708/https://time.com/6150046/ukraine-statehood-russia-history-putin/ |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=UN_BudaMemo&gt;[https://treaties.un.org/Pages/showDetails.aspx?objid=0800000280401fbb  Memorandum on security assurances in connection with Ukraine’s accession to the Treaty on the Non-Proliferation of Nuclear Weapons]. ÜRO, 5. detsember 1994&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=BudapBBC&gt;[https://www.bbc.co.uk/programmes/p0cdq08k The night Ukraine gave up its nuclear weapons]. BBC News, 14. juuni 2022 (ingliskeelne audiofail, 27 minutit)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=NYT_2022-02-23&gt;{{cite web |url=https://www.nytimes.com/2022/02/23/world/europe/putin-speech-russia-ukraine.html |title=Word by Word and Between the Lines: A Close Look at Putin’s Speech |author=Max Fisher |date=23. veebruar 2022 |publisher=[[The New York Times|NYT]] |language=en |access-date=23. veebruaril 2022 |quote=So, I will start with the fact that modern Ukraine was entirely created by Russia or, to be more precise, by Bolshevik, Communist Russia. This process started practically right after the 1917 revolution, and Lenin and his associates did it in a way that was extremely harsh on Russia — by separating, severing what is historically Russian land.}}&lt;/ref&gt;

}}

==Välislingid==
* JIM HEINTZ. [https://apnews.com/article/russia-ukraine-war-disinformation-f8ee274890cd62362be3dd75fbc7dd6b Russia’s war with Ukraine has generated its own fog, and mis- and disinformation are everywhere]. AP News. Tallinn, 5. august 2023
* [https://www.conflictarm.com/wp-content/uploads/2021/11/Weapons-of-the-war-in-Ukraine-low.pdf WEAPONS OF THE WAR IN UKRAINE {{!}} A three-year investigation of weapon supplies into Donetsk and Luhansk]. [[Conflict Armament Research]]. London, 2021, 234 lk ([[Porditav dokumendivorming|PDF]])
* [https://www.postimees.ee/7553142/g7-nimetas-venemaa-runnakut-ostukeskusele-sojakuriteoks G7 nimetas Venemaa rünnakut ostukeskusele sõjakuriteoks] Postimees
* [https://www.err.ee/1608645262/vene-raketid-tabasid-odessa-oblastit Vene raketid tabasid Odessa oblastit] ERR
* [https://liveuamap.com/ liveuamap.com] – operatiivne teave sõja käigu kohta
* [https://www.rainews.it/maratona/2022/09/live-guerra-in-ucraina-la-cronaca-minuto-per-minuto-giorno-213-134c37f6-8822-4854-837c-3d71e729c040.html L'Estonia denuncia la Russia alla Corte Internazionale di Giustizia]. [[Rai News]], 24. september 2022
* [https://www.bbc.com/russian/features-63062994 США призвали американцев скорее покинуть Россию. Чего они опасаются?] BBC News Русская служба, 28. september 2022
* Laura Kelly. [https://thehill.com/policy/international/3697453-white-house-says-iranian-troops-on-the-ground-in-crimea-aiding-russian-drone-strikes/ White House says Iranian troops on the ground in Crimea aiding Russian drone strikes]. [[The Hill]], 20. oktoober 2022
* [https://mil.in.ua/en/news/new-award-rates-for-captured-russians-set-in-ukraine/ New award rates for captured Russians set in Ukraine]. [[Militaaria|mil.in.ua]], 30. oktoober 2022
* [https://www.bbc.com/russian/news-63723565 Европарламент признал Россию &quot;государством-спонсором терроризма&quot;.] BBC News Русская служба, 21.11.2022
* [https://www.bbc.com/russian/live/news-64082274 Война в Украине: Киев говорит, что россияне начали мощный штурм Соледара; папа римский назвал эту войну преступлением - Новости на русском языке]. BBC News Русская служба, 10.01.2022 &lt;small&gt;(sõja reaalajas kajastus alates 2022. a 24. detsembrist)&lt;/small&gt;
* KARL RITTER and JAMEY KEATEN. [https://apnews.com/article/ukraine-pow-russia-war-united-nations-29bc27d06d6bad359c957fdb0aa9f929 UN decries torture, killing of Ukrainian and Russian POWs]. [[Associated Press|AP News]], 24. märts 2023
* [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_1/22 Venemaa sõjapidamine tunnetuslikus lahingruumis] Peeter Tali, Ajakiri &quot;Sõdur&quot; 2022-1
* [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_03_2022_issuu/34 Venemaa juhitud kaose teooria] Jaanus Sägi, Ajakiri &quot;Sõdur&quot; 2022-3
* [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_05_22_issuu/22 Agressiooni lõpetab Vene rahvas, mitte Putin] Kalev Stoicescu, Ajakiri Sõdur, 2022-5
* [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_6_22/14 Venemaa 5 eksimust Ukraina sõjas] Janek Kesselmann, Ajakiri Sõdur, 2022-6
* [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_1_23_issuu/8 Õppimine keset sõda] Tarmo Metsa, Ajakiri Sõdur, 2023-1
* [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_3_23_issuu/28 Euroopa suuriigid ja sõda Ukrainas] Tony Lawrence, Ajakiri Sõdur, 2023-3
* [https://issuu.com/sodur/docs/ekv_ar22_issuu/16 Venemaa strateegia sõjas] Erik Männik, Eesti Kaitseväe aastaraamat 2022
* [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_1_24_issuu/24 Lennukite sõda Ukraina kohal] Urmas Salo, Ajakiri Sõdur, 2024-1
* [https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/kaitseministeerium_2023_veeb_eesti_3_04_2024_1.pdf Transatlantilise kaitse edu alus: sõjaline strateegia Ukraina võidu ja Venemaa kaotuse saavutamiseks] Kaitseministeerium, detsember 2023
* [https://www.oryxspioenkop.com/2022/02/attack-on-europe-documenting-equipment.html Oryx: russian equipment losses]
* [https://www.oryxspioenkop.com/2022/02/attack-on-europe-documenting-ukrainian.html Oryx: ukrainian equipment losses]
* [https://www.err.ee/1609399063/jonatan-vseviov-koige-pimedam-on-enne-koitu Jonatan Vseviov: kõige pimedam on enne koitu] ERR 17. VII 2024
* [https://arileht.delfi.ee/artikkel/120314771/analuus-vladimir-putini-ohjeldamatu-kulutamine-on-pannud-venemaa-majanduse-jarsult-tousma ANALÜÜS | Vladimir Putini ohjeldamatu kulutamine on pannud Venemaa majanduse järsult tõusma] Delfi Ärileht 17. VIII 2024
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/120326611/juri-toomepuu-viimane-kord-kui-inflatsioon-oli-venemaal-nii-kuum-loi-hrustsov-endiselt-kinga-lauale-mull-on-lohkemas Jüri Toomepuu: „viimane kord, kui inflatsioon oli Venemaal nii kuum, lõi Hruštšov endiselt kinga lauale“. Mull on lõhkemas] Delfi 4. X 2024
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/120327068/anders-aslund-venemaa-sojamajandus-on-joudnud-kuristiku-aarele-ukrainal-piisab-voiduks-vahesest Anders Åslund: Venemaa sõjamajandus on jõudnud kuristiku äärele. Ukrainal piisab võiduks vähesest] EPL 7. X 2024
* [https://www.err.ee/1609619330/ilmar-raag-zelenski-tegelik-viga-ja-mida-me-saame-oppida Ilmar Raag: Zelenski tegelik viga ja mida me saame õppida] ERR 1. III 2025
[[Kategooria:Vene-Ukraina sõda| ]]</text>
      <sha1>fl35g7qsdmjxtyyuof836kgnko1ru50</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 1997</title>
    <ns>0</ns>
    <id>633800</id>
    <revision>
      <id>7204007</id>
      <parentid>7202820</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T20:20:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>/* Aprill */</comment>
      <origin>7204007</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7436" sha1="79p8ionh9qof588zxbfzguaueoy4usg" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[1997]]. aastal sündinud tuntud inimesi.

{{Sündinud|1997}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Gonzalo Montiel]], argentina jalgpallur
* 1. jaanuar – [[Oliver Helander]], Soome odaviskaja
*[[2. jaanuar]] – [[Carlos Soler]], hispaania jalgpallur
* 2. jaanuar – [[Arshad Nadeem]], Pakistani odaviskaja
* 2. jaanuar – [[Mikk Tarros]], Eesti kohaliku omavalitsuse tegelane
*[[4. jaanuar]] – [[Angeliño]], Hispaania jalgpallur
*[[9. jaanuar]] – [[Karl Patrick Lauk]], eesti elukutseline jalgrattur
*[[19. jaanuar]] – [[Maria Żodzik]], Poola kõrgushüppaja
*[[24. jaanuar]] – [[Mathías Villasanti]], Paraguay jalgpallur
*[[28. jaanuar]] – [[Hardo Adamson]], eesti näitleja

==Veebruar==
*[[9. veebruar]] – [[Brigita Murutar]], eesti laulja
* 9. veebruar – [[Lilly King]], USA ujuja
* 9. veebruar – [[Saquon Barkley]], USA Ameerika jalgpallur
*[[14. veebruar]] – [[Kreete Verlin]], eesti kergejõustiklane
*[[18. veebruar]] – [[Konstanze Klosterhalfen]], Saksamaa jooksja
*[[23. veebruar]] – [[Érick Aguirre]], Mehhiko jalgpallur

==Märts==
*[[3. märts]] – [[Allan Rodrigues de Souza]], Brasiilia jalgpallur
*3. märts – [[Camila Cabello]], Ameerika Ühendriikide laulja
*[[8. märts]] – [[Kevin Nisbet]], Šotimaa jalgpallur
*[[14. märts]] – [[Simone Biles]], Ameerika Ühendriikide sportvõimleja
*[[17. märts]] – [[Katie Ledecky]], USA ujuja
*17. märts – [[Konrad Bukowiecki]], poola kuulitõukaja
*[[19. märts]] – [[Rūta Meilutytė]], leedu ujuja
*[[24. märts]] – [[Maarja Johanna Mägi]], eesti näitleja
*[[28. märts]] – [[Uudo Sepp]], eesti laulja
*28. märts – [[Sebastian Samuelsson]], rootsi laskesuusataja

==Aprill==
*[[5. aprill]] – [[Borja Mayoral]], hispaania jalgpallur
* 5. aprill – [[Nina Kennedy]], Austraalia teivashüppaja
*[[13. aprill]] – [[Mateo Cassierra]], Colombia jalgpallur
*[[14. aprill]] – [[Guilherme Arana]], Brasiilia jalgpallur
*[[15. aprill]] – [[Leonardo Fabbri]], itaalia kuulitõukaja
* 15. aprill – [[Donavan Brazier]], Ameerika Ühendriikide jooksja
*[[20. aprill]] – [[Alexander Zverev]], Saksamaa tennisist
*[[23. aprill]] – [[Tobi Amusan]], Nigeeria kergejõustiklane
*[[25. aprill]] – [[Alexander Doom]], Belgia jooksja

==Mai==
*[[4. mai]] – [[Jimmy Gressier]], Prantsusmaa jooksja
*[[6. mai]] – [[Duncan Scott]], Suurbritannia ujuja
*[[7. mai]] – [[Darja Kassatkina]], vene tennisist
*[[8. mai]] – [[Elise Metsanurk]], eesti näitleja ja lavastaja
*[[13. mai]] – [[Ryōta Yamamoto]], Jaapani kahevõistleja
*[[19. mai]] – [[Stefan Kaibald]], eesti võrkpallur

==Juuni==
*[[6. juuni]] – [[Frants Tikerpuu]], eesti pianist ja helilooja
*[[7. juuni]] – [[Deniss Gurjanov]], Venemaa jäähokimängija
* 7. juuni – [[Liina Tsimmer]], eesti laulja ja laulukirjutaja
*[[9. juuni]] – [[Kregor Hermet]], eesti korvpallur
*[[12. juuni]] – [[Brent Pere]], eesti ajakirjanik
*[[19. juuni]] – [[Ayrton Lucas]], Brasiilia jalgpallur
*[[22. juuni]] – [[Kirill Aleksejenko]], vene maletaja
*[[23. juuni]] – [[Gudaf Tsegay]], Etioopia jooksja

==Juuli==
*[[10. juuli]] – [[Ebba Andersson]], rootsi murdmaasuusataja
* 10. juuli – [[Doris Kudre]], eesti orienteeruja
*[[14. juuli]] – [[Elisa Kolk]], eesti laulja
*[[18. juuli]] – [[Noah Lyles]], USA sprinter
*[[26. juuli]] – [[Sebastian Aho]], soome jäähokimängija
* 26. juuli – [[Ewa Swoboda]], Poola kergejõustiklane, sprinter

==August==
*[[1. august]] – [[Yomif Kejelcha]], Etioopia jooksja
*[[3. august]] – [[Mariann Tammaru]], eesti näitleja
*[[4. august]] – [[Bence Halász]], ungari vasaraheitja
*[[7. august]] – [[Matty Cash]], inglise-poola jalgpallur
* 7. august – [[Karolina Kudelina]], eesti energeetik ja teaduse populariseerija
*[[8. august]] – [[Antonee Robinson]], USA jalgpallur 
*[[9. august]] – [[Leon Bailey]], Jamaica jalgpallur 
* 9. august – [[Gabriel Suazo]], Tšiili jalgpallur
* [[10. august]] – [[Kylie Jenner]], Ameerika Ettevõtja ja modell
*[[11. august]] – [[Helina Rüütel]], eesti sulgpallur
*[[12. august]] – [[Taiwo Awoniyi]], Nigeeria jalgpallur
*[[15. august]] – [[Maarja Mõts]], eesti näitleja
*[[21. august]] – [[Jass Kalev Mäe]], eesti näitleja
*[[24. august]] – [[Alan Walker]], Norra DJ
*[[26. august]] – [[Paul Zujenkov]], eesti veemootorisportlane
*[[27. august]] – [[Lucas Paquetá]], Brasiilia jalgpallur
*[[29. august]] – [[Ainsley Maitland-Niles]], inglise jalgpallur

==September==
*[[9. september]] – [[Fredrik Jensen]], soome jalgpallur
*[[14. september]] – [[Benjamin Ingrosso]], rootsi laulja
*[[18. september]] – [[Viktor Hovland]], Norra golfar
*[[25. september]] – [[Martin Miller]], eesti jalgpallur
* 25. september – [[Mariano García]], hispaania jooksja
* [[26. september]] – [[Ekke Märten Hekles]], eesti näitleja

==Oktoober==
*[[2. oktoober]] – [[Tammy Abraham]], Inglismaa jalgpallur 
*[[6. oktoober]] – [[Osvald Nitski (ujuja)|Osvald Nitski]], Eesti ujuja
*[[8. oktoober]] – [[Carmel Kallemaa]], eesti iluvõimleja
* 8. oktoober – [[Annabella Thorne]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja
* 8. oktoober – [[Steven Bergwijn]], Hollandi jalgpallur
* 8. oktoober – [[Marco Odermatt]], Šveitsi mäesuusataja
* 8. oktoober – [[Josh Kerr]], Suurbritannia keskmaajooksja
* 8. oktoober – [[Bella Thorne]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja
*[[9. oktoober]] – [[Angelica Moser]], Šveitsi teivashüppaja
* 9. oktoober – [[Oskar Seeman]], eesti näitleja
*[[16. oktoober]] – [[Naomi Ōsaka]], jaapani tennisist
*[[20. oktoober]] – [[Jaan Tristan Kolberg]], eesti näitleja
*[[23. oktoober]] – [[Ezri Konsa]], Inglismaa jalgpallur
*[[24. oktoober]] – [[Edson Álvarez]], Mehhiko jalgpallur

==November==
*[[1. november]] – [[Nordi Mukiele]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[2. november]] – [[Filip Hronek]], tšehhi jäähokimängija
*[[9. november]] – [[Matías Viña]], Uruguay jalgpallur
*[[10. november]] – [[Daniel James]], Walesi jalgpallur
*10. november – [[Joost Klein]],  Hollandi muusik, räppar, laulja ja endine juutuuber
*[[12. november]] – [[Robson Bambu]], Brasiilia jalgpallur
*[[13. november]] – [[Daniel Roberts]], Ameerika Ühendriikide tõkkejooksja
*[[14. november]] – [[Noussair Mazraoui]], Maroko jalgpallur
*[[15. november]] – [[Emmanuel Dennis]], Nigeeria jalgpallur
*[[16. november]] – [[Bruno Guimarães]], Brasiilia jalgpallur
*[[18. november]] – [[Robert Sánchez]], hispaania jalgpallur 
*[[19. november]] – [[Grant Holloway]], Ameerika Ühendriikide tõkkejooksja
*[[20. november]] – [[Risto Lillemets]], eesti kümnevõistleja
*[[21. november]] – [[Ryan Yates]], inglise jalgpallur
*[[25. november]] – [[Juhan Luik]], eesti mäesuusaaja
*[[26. november]] – [[Aaron Wan-Bissaka]], Inglismaa jalgpallur
*[[27. november]] – [[Harold Moukoudi]], Kameruni jalgpallur
*[[28. november]] – [[Julia Levtšenko]], ukraina kõrgushüppaja
*[[29. november]] – [[Emma Ribom]], rootsi murdmaasuusataja

==Detsember==
*[[1. detsember]] – [[Sada Williams]], Barbadose jooksja
*[[3. detsember]] – [[Michael Norman]], Ameerika Ühendriikide jooksja
*[[9. detsember]] – [[Alexander Bah]], Taani jalgpallur
*[[18. detsember]] – [[Martin Hõbemägi]], eesti rendžumängija
*[[24. detsember]] – [[Stefan Airapetjan]], Eesti laulja
*24. detsember – [[Neeraj Chopra]], India odaviskaja

[[Kategooria:1997]]</text>
      <sha1>79p8ionh9qof588zxbfzguaueoy4usg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu president</title>
    <ns>0</ns>
    <id>633984</id>
    <revision>
      <id>7204093</id>
      <parentid>7071938</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:11:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mickie-Mickie</username>
        <id>198508</id>
      </contributor>
      <comment>andmete värskendamine</comment>
      <origin>7204093</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5347" sha1="ksryqpqocq63i0043qg07ro1i57lo9e" xml:space="preserve">'''ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu president''' juhib [[Majandus- ja Sotsiaalnõukogu]] tegevust. President valitakse üheks aastaks ja ta peab olema pärit mõnest nõukogu liikmesriigist.

Alates 23. juulist 2026 on 82. presidendina ametis [[Amar Bendjama]].&lt;ref&gt;[https://ecosoc.un.org/en/about-us/president President] of the United Nations Economic and Social Council&lt;/ref&gt;

== Presidendid ==

{| class=&quot;sortable wikitable&quot;
|-
!Valimise aasta
!President
!Riik
|-
| 1946
| [[Arcot Ramasamy Mudaliar]]
| [[Pilt:British Raj Red Ensign.svg|25px]] [[Briti India]]
|-
| 1946
| [[Andrija Stampar]]
| {{Pisilipp|Jugoslaavia}}
|-
| 1947
| Arcot Ramasamy Mudaliar
| [[Pilt:British Raj Red Ensign.svg|25px]] [[Briti India]]
|-
| 1947
| [[Ján Papánek]]
| {{Pisilipp|Tšehhoslovakkia}}
|-
| 1948
| [[Charles Malik]]
| {{Pisilipp|Liibanon}}
|-
| 1949
| [[James Thorn]]
| {{Pisilipp|Uus-Meremaa}}
|-
| 1950–1951
| [[Hernán Santa Cruz]]
| {{Pisilipp|Tšiili}}
|-
| 1952
| [[Syed Amjad Ali]]
| {{Pisilipp|Pakistan}}
|-
| 1953
| [[Raymond Scheyven]]
| {{Pisilipp|Belgia}}
|-
| 1954
| [[Juan I. Cooke]]
| {{Pisilipp|Argentina}}
|-
| 1956
| [[Douglas Copland]]
| {{Pisilipp|Austraalia}}
|-
| 1956
| [[Hans Engen]]
| {{Pisilipp|Norra}}
|-
| 1957
| [[Mohammad Mir Khan]]
| {{Pisilipp|Pakistan}}
|-
| 1958
| [[George Forrester Davidson]]
| {{Pisilipp|Kanada}}
|-
| 1959
| [[Daniel Cosío Villegas]]
| {{Pisilipp|Mehhiko}}
|-
| 1960
| C. W. A. Schurmann
| {{Pisilipp|Holland}}
|-
| 1961
| [[Foss Shanahan]]
| {{Pisilipp|Uus-Meremaa}}
|-
| 1962
| [[Jerzy Michalowski]]
| {{Pisilipp|Poola}}
|-
| 1963
| [[Alfonso Patiño Rosselli]]
| {{Pisilipp|Colombia}}
|-
| 1964
| [[Edward Ronald Walker]]
| {{Pisilipp|Austraalia}}
|-
| 1965
| [[Akira Matsui]]
| {{Pisilipp|Jaapan}}
|-
| 1966
| [[Tewfik Bouattoura]]
| {{Pisilipp|Alžeeria}}
|-
| 1967
| [[Milan Klusák]]
| {{Pisilipp|Tšehhoslovakkia}}
|-
| 1968
| [[Manuel Perez Guerrero]]
| {{Pisilipp|Venezuela}}
|-
| 1969
| [[Raymond Scheyven]]
| {{Pisilipp|Belgia}}
|-
| 1970
| J. B. P. Maramis
| {{Pisilipp|Indoneesia}}
|-
| 1971
| [[Rachid Driss]]
| {{Pisilipp|Tuneesia}}
|-
| 1972
| [[Karoly Szarka]]
| {{Pisilipp|Ungari}}
|-
| 1973
| [[Sergio Armando Frazao]]
| {{Pisilipp|Brasiilia}}
|-
| 1974
| [[Aarno Karhilo]]
| {{Pisilipp|Soome}}
|-
| 1975
| [[Iqbal Akhund]]
| {{Pisilipp|Pakistan}}
|-
| 1976
| [[Simeon Aké]]
| {{Pisilipp|Elevandiluurannik}}
|-
| 1977
| [[Ladislav Šmíd]]
| {{Pisilipp|Tšehhoslovakkia}}
|-
| 1978
| [[Donald O. Mills]]
| {{Pisilipp|Jamaica}}
|-
| 1979
| [[Hugo Scheltema]]
| {{Pisilipp|Holland}}
|-
| 1980
| [[Andreas V. Mavrommatis]]
| {{Pisilipp|Küpros}}
|-
| 1981
| [[Paul J. F. Lusaka]]
| {{Pisilipp|Sambia}}
|-
| 1982
| [[Miljan Komatina]]
| {{Pisilipp|Jugoslaavia}}
|-
| 1983
| [[Sergio Correa da Costa]]
| {{Pisilipp|Brasiilia}}
|-
| 1984
| Karl Fischer
| {{Pisilipp|Austria}}
|-
| 1985
| [[Tomohiko Kabayashi]]
| {{Pisilipp|Jaapan}}
|-
| 1986
| [[Manuel dos Santos]]
| {{Pisilipp|Mosambiik}}
|-
| 1987
| [[Eugeniusz Noworyta]]
| {{Pisilipp|Poola}}
|-
| 1988
| [[Andres Aguilar]]
| {{Pisilipp|Venezuela}}
|-
| 1989
| [[Kjeld Vilhelm Mortensen]]
| {{Pisilipp|Taani}}
|-
| 1990
| [[Chinmaya Gharekhan]]
| {{Pisilipp|India}}
|-
| 1992
| [[Darko Silovic]]
| {{Pisilipp|Jugoslaavia}}
|-
| 1992
| [[Robert Mroziewicz]]
| {{Pisilipp|Poola}}
|-
| 1993
| [[Juan Somavía]]
| {{Pisilipp|Tšiili}}
|-
| 1994
| [[Richard William Butler]]
| {{Pisilipp|Austraalia}}
|-
| 1995
| [[Ahmad Kamal]]
| {{Pisilipp|Pakistan}}
|-
| 1996
| [[Jean-Marie Kacou Gervais]]
| {{Pisilipp|Elevandiluurannik}}
|-
| 1997
| [[Karel Kovanda]]
| {{Pisilipp|Tšehhi}}
|-
| 1998
| [[Juan Somavía]]
| {{Pisilipp|Tšiili}}
|-
| 1999
| [[Francesco Paolo Fulci]]
| {{Pisilipp|Itaalia}}
|-
| 2000
| [[Makarim Wibisono]]
| {{Pisilipp|Indoneesia}}
|-
| 2001
| [[Martin Belinga Eboutou|Martin Belinga-Eboutou]]
| {{Pisilipp|Kamerun}}
|-
| 2002
| [[Ivan Šimonović]] 
| {{Pisilipp|Horvaatia}}
|-
| 2003
| [[Gert Rosenthal]]
| {{Pisilipp|Guatemala}}
|-
| 2004
| [[Marjatta Rasi]]
| {{Pisilipp|Soome}}
|-
| 2005
| [[Munir Akram]]
| {{Pisilipp|Pakistan}}
|-
| 2006
| [[Ali Hachani]]
| {{Pisilipp|Tuneesia}}
|-
| 2007
| [[Dalius Čekuolis]]
| {{Pisilipp|Leedu}}
|-
| 2008
| [[Léo Mérorès]]
| {{Pisilipp|Haiti}}
|-
| 2009
| [[Sylvie Lucas]]
| {{Pisilipp|Luksemburg}}
|-
| 2010
| [[Hamidon Ali]]
| {{Pisilipp|Malaisia}}
|-
| 2011
| [[Lazarous Kapambwe]]
| {{Pisilipp|Sambia}}
|-
| 2012
| [[Miloš Koterec]]
| {{Pisilipp|Slovakkia}}
|-
| 2013
| [[Néstor Osorio Londoño]]
| {{Pisilipp|Colombia}}
|-
| 2014
| [[Martin Sajdik]]
| {{Pisilipp|Austria}}
|-
| 2015
| [[Oh Joon]]
| {{Pisilipp|Lõuna-Korea}}
|-
| 2016
| [[Frederick Musiiwa Makamure Shava]]
| {{Pisilipp|Zimbabwe}}
|-
| 2017
| [[Marie Chatardová]]
| {{Pisilipp|Tšehhi}}
|-
| 2018
| [[Inga Rhonda King]]
| {{Pisilipp|Saint Vincent ja Grenadiinid}}
|-
| 2019
| [[Mona Juul]]
| {{Pisilipp|Norra}}
|-
| 2020
| [[Munir Akram]]
| {{Pisilipp|Pakistan}}
|- 
| 2021
| [[Collen Vixen Kelapile]]
| {{Pisilipp|Botswana}}
|- 
| 2022
| [[Lachezara Stoeva]]
| {{Pisilipp|Bulgaaria}}
|-
| 2023
| [[Paula Narváez]]
| {{Pisilipp|Tšiili}}
|- 
| 2024
| [[Bob Rae]]
| {{Pisilipp|Kanada}}
|-
| 2025
| [[Lok Bahadur Thapa]]
| {{Pisilipp|Nepal}}
|- style=&quot;background:#ccffcc&quot;
| 2026
| [[Amar Bendjama]]
| {{Pisilipp|Alžeeria}}
|-
|}

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:ÜRO ametnikud]]</text>
      <sha1>ksryqpqocq63i0043qg07ro1i57lo9e</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 1998</title>
    <ns>0</ns>
    <id>643418</id>
    <revision>
      <id>7204229</id>
      <parentid>7203436</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T10:14:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Avjoska</username>
        <id>1538</id>
      </contributor>
      <origin>7204229</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10612" sha1="m1ivoopuaobm2i0emqslmbqzsuw7kvd" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel on loetletud [[1998]]. aastal sündinud tuntud inimesi.''
{{Sündinud|1998}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Enock Mwepu]], sambia jalgpallur
*[[4. jaanuar]] – [[Krystian Bielik]], poola jalgpallur
*[[5. jaanuar]] – [[Carles Aleñá]], Hispaania jalgpallur
*[[10. jaanuar]] – [[Michael Mmoh]], Ameerika Ühendriikide tennisist
*[[11. jaanuar]] – [[Salih Özcan]], Türgi jalgpallur
*[[15. jaanuar]] – [[Niklas Dorsch]], Saksamaa jalgpallur
*[[16. jaanuar]] – [[Odsonne Édouard]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[17. jaanuar]] – [[Anthony Zambrano]], Colombia sprinter
* 17. jaanuar – [[Natalia Bukowiecka]], poola sprinter
*[[18. jaanuar]] – [[Éder Militão]], Brasiilia jalgpallur 
* 18. jaanuar – [[Vashti Cunningham]], USA kõrgushüppaja
*[[20. jaanuar]] – [[Attila Szalai]], Ungari jalgpallur
*[[21. jaanuar]] – [[Pervis Estupiñán]], Ecuadori jalgpallur 
*[[22. jaanuar]] – [[Justin Bijlow]], hollandi jalgpallur
*[[23. jaanuar]] – [[XXXTentacion]], Ameerika Ühendriikide räppar, laulja ja laulukirjutaja
*[[31. jaanuar]] – [[Amadou Haidara]], Mali jalgpallur

==Veebruar==
*[[3. veebruar]] – [[Blas Riveros]], Paraguay jalgpallur
* 3. veebruar – [[Mattias Siimar]], eesti tennisist
*[[4. veebruar]] – [[Eray Cömert]], Šveitsi jalgpallur
* 4. veebruar – [[Maximilian Wöber]], Austria jalgpallur
*[[5. veebruar]] – [[Karel Tilga]], eesti kümnevõistleja
*[[11. veebruar]] – [[Niklas Kaul]], saksa kümnevõistleja
*[[13. veebruar]] – [[Miika Pihlak]], eesti näitleja
*[[14. veebruar]] – [[Sander Berge]], norra jalgpallur
*[[15. veebruar]] – [[Zachary Gordon]], Ameerika Ühendriikide näitleja
*[[16. veebruar]] – [[Carles Pérez]], hispaania jalgpallur
*[[17. veebruar]] – [[Adam Fox]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija
* 17. veebruar – [[Hannes Soomer]], eesti motoringrajasõitja
*[[18. veebruar]] – [[Ángelo Preciado]], Ecuadori jalgpallur
*[[21. veebruar]] – [[Kertu Laak]], eesti võrkpallur
*[[25. veebruar]] – [[Ismaïla Sarr]], Senegali jalgpallur
*[[26. veebruar]] – [[Trevor Bassitt]], USA jooksja
*[[28. veebruar]] – [[Teun Koopmeiners]], Hollandi jalgpallur
* 28. veebruar – [[Hebert Conceição]], Brasiilia poksija
* 28. veebruar – [[Karl Andre Vallner]], eesti jalgpallur

==Märts==
*[[4. märts]] – [[Karin Allik]], eesti teatrikriitik
*[[5. märts]] – [[Sergio Díaz]], Paraguay jalgpallur
* 5. märts – [[Merih Demiral]], türgi jalgpallur
* 5. märts – [[Vladislav Artemjev]], vene maletaja
*[[6. märts]] – [[Jemma Reekie]], Suurbritannia jooksja
* 6. märts – [[Ernest Agyiri]], Ghana jalgpallur
*[[10. märts]] – [[Matías Zaracho]], Argentina jalgpallur 
*[[12. märts]] – [[Nadežda Dubovitskaja]], Kasahstani kõrgushüppaja
*[[14. märts]] – [[Tyson Jost]], Kanada jäähokimängija
*[[16. märts]] – [[Haruka Kitaguchi]], Jaapani odaviskaja
*[[17. märts]] – [[Jere Innala]], soome jäähokimängija
*[[18. märts]] – [[Miltiádis Tentóglou]], kreeka kaugushüppaja
*[[19. märts]] – [[Li Lirisman]], eesti karateka
*[[21. märts]] – [[Ralf Aron]], eesti autosportlane
*[[22. märts]] – [[Daniel Albert Naurits]], Eesti iluuisutaja
*[[26. märts]] – [[Johannes Erm]], eesti kümnevõistleja
*[[27. märts]] – [[Haji Wright]], USA jalgpallur
*[[29. märts]] – [[Brett Howden]], Kanada jäähokimängija

==Aprill==
*[[3. aprill]] – [[Roberts Uldriķis]] Läti jalgpallur
* 3. aprill – [[Kenneth Raisma]], eesti tennisist
* 3. aprill – [[Paris Jackson]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell
*[[8. aprill]] – [[Renan Lodi]], Brasiilia jalgpallur
*[[15. aprill]] – [[Melissa Greeff]], Lõuna-Aafrika Vabariigi maletaja
*[[17. aprill]] – [[Edrisa Lubega]], Uganda jalgpallur
* 17. aprill – [[Kristoffer Ajer]], norra jalgpallur
*[[26. aprill]] – [[Jan-Krzysztof Duda]], poola maletaja
*[[27. aprill]] – [[Cristian Romero]], Argentina jalgpallur 
* 27. aprill – [[Drake Batherson]], Kanada jäähokimängija

==Mai==
*[[2. mai]] – [[Jonathan Ikoné]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[5. mai]] – [[Arõna Sabalenka]], valgevene tennisist
* 5. mai – [[Jordan Kyrou]], Kanada jäähokimängija
*[[7. mai]] – [[Lauri Tolmats]], eesti koduloolane
* 7. mai – [[Jesse Puljujärvi]], soome hokimängija
*[[10. mai]] – [[Vitaly Janelt]], saksa jalgpallur
*[[12. mai]] – [[Samuel Girard]], Kanada jäähokimängija
*[[17. mai]] – [[Patricia Guijarro]], Hispaania jalgpallur
*[[19. mai]] – [[Rebeka Koha]], läti tõstja
* 19. mai – [[Alex Král]], tšehhi jalgpallur
*[[21. mai]] – [[Ari Ólafsson]], islandi laulja
*[[22. mai]] – [[Laulauga Tausaga]], USA kettaheitja
*[[23. mai]] – [[Salwa Eid Naser]], Bahreini jooksja
*[[26. mai]] – [[Montassar Talbi]], Tuneesia jalgpallur

==Juuni==
* [[2. juuni]] – [[Silvia Pertens]], eesti võrkpallur
*[[4. juuni]] – [[Vladislav Homutov]], Ukraina jalgpallur
*[[5. juuni]] – [[Kale Clague]], Kanada jäähokimängija
*[[6. juuni]] – [[Jahor Šaranhovič]], valgevene jäähokimängija
*[[11. juuni]] – [[Wilma Murto]], Soome teivashüppaja
*11. juuni – [[Hans Christian Aavik]], eesti viiuldaja
*[[15. juuni]] – [[Hachim Mastour]], Maroko jalgpallur
*[[16. juuni]] – [[Ritsu Dōan]], jaapani jalgpallur 
*[[24. juuni]] – [[Pierre-Luc Dubois]], Kanada jäähokimängija
*[[25. juuni]] – [[Jakob Chychrun]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija
*[[28. juuni]] – [[Joel Eriksson]], Rootsi vormelisõitja
* 28. juuni – [[Óscar Rodríguez]], hispaania jalgpallur
*[[29. juuni]] – [[Mattias Käit]], Eesti jalgpallur
*29. juuni – [[Emma Oosterwegel]], Hollandi seitsmevõistleja
*29. juuni – [[Eberechi Eze]], Inglismaa jalgpallur
*[[30. juuni]] – [[Antonie Formanová]], tšehhi näitleja
* 30. juuni – [[Houssem Aouar]], Alžeeria jalgallur

==Juuli==
*[[8. juuli]] – [[Jaden Smith]], USA laulja ja näitleja
*[[10. juuli]] – [[Angus Cloud]], USA näitleja
*[[12. juuli]] – [[Shai Gilgeous-Alexander]], Kanada korvpallur
*[[13. juuli]] – [[Kati-Kreet Marran]], eesti sulgpallur 
*[[14. juuli]] – [[Henri Roos]], eesti murdmaasuusataja
*[[17. juuli]] – [[Joachim Blichfeld]], taani jäähokimängija
* 17. juuli – [[Arilena Ara]], albaania laulja
*[[20. juuli]] – [[Morgan Geekie]], Kanada jäähokimängija
*[[22. juuli]] – [[Marc Cucurella]], hispaania jalgpallur
* [[24. juuli]] – [[Bindi Irwin]], [[Austraalia]]/[[USA]] laulja, näitleja
*[[29. juuli]] – [[Clayton Keller]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija
* 29. juuli – [[AG (laulja)|AG]], eesti räppar
*[[30. juuli]] – [[Jesper Bratt]], rootsi jäähokimängija
* 30. juuli – [[Kristjan Kalev Nuus]] ehk Marmormaze, eesti räppar ja arvutimängu looja
*[[31. juuli]] – [[Quincy Hall]], USA jooksja

==August==
*[[2. august]] – [[Liina Ariadne Pedanik]], eesti laulja
*[[8. august]] – [[Liam Scales]], Iirimaa jalgpallur
*[[13. august]] – [[Carter Hart]], Kanada jäähokimängija
*[[18. august]] – [[Clairo]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja
*[[20. august]] – [[Lieke Klaver]], hollandi jooksja
*[[28. august]] – [[Weston McKennie]], USA jalgpallur

==September==
*[[3. september]] – [[Johanna Maria Tõugu]], Eesti poliitik ja keskkonnakaitsja
*[[6. september]] – [[Michele Perniola]], Itaalia laulja
* 6. september – [[Kiernan Dewsbury-Hall]], inglise jalgpallur
*[[7. september]] – [[Gerardo Arteaga]], Mehhiko jalgpallur 
* 7. september – [[Roberto Alvarado]], Mehhiko jalgpallur 
* 7. september – [[Ola Solbakken]], norra jalgpallur 
*[[8. september]] – [[Alessio Lorandi]], itaalia võidusõitja
*[[18. september]] – [[Hans-Christian Hausenberg]], eesti kümnevõistleja
* 18. september – [[Christian Pulisic]], USA jalgpallur
* 18. september – [[Harald Østberg Amundsen]], norra murdmaasuusataja
*[[20. september]] – [[Marco Arop]], Kanada jooksja
*[[21. september]] – [[Tadej Pogačar]], Sloveenia jalgrattur
*[[22. september]] – [[Renet Vanker]], eesti võrkpallur
*[[28. september]] – [[Milica Gardašević]], serbia kaugushüppaja
*[[29. september]] – [[Jordan Lotomba]], Šveitsi jalgpallur

==Oktoober==
*[[1. oktoober]] – [[Agustín Canobbio]], Uruguay jalgpallur
*[[3. oktoober]] – [[Yemisi Ogunleye]], Saksamaa kuulitõukaja
*[[6. oktoober]] – [[Christopher Repka]], slovaki maletaja
* 6. oktoober – [[Lloyd Kelly]], Inglismaa jalgpallur 
*[[9. oktoober]] – [[Patson Daka]], Sambia jalgpallur
*[[14. oktoober]] – [[Anneli Trees]], eesti kabetaja
* 14. oktoober – [[Lisette Tammik]], eesti jalgpallur
* 14. oktoober – [[Victor Nelsson]], taani jalgpallur 
* 14. oktoober – [[Kenneth Bednarek]], USA jooksja
*[[22. oktoober]] – [[Ianis Hagi]], Rumeenia jalgpallur
* 22. oktoober – [[Harry Souttar]], Austraalia jalgpallur
*[[27. oktoober]] – [[Dayot Upamecano]], Prantsusmaa jalgpallur
* 27. oktoober – [[Carlos Jürgens]], eesti korvpallur
*[[28. oktoober]] – [[Lou Jeanmonnot]], Prantsusmaa laskesuusataja
*[[30. oktoober]] – [[Cale Makar]], Kanada jäähokimängija
* 30. oktoober – [[Jesper Boqvist]], rootsi jäähokimängija

==November==
*[[1. november]] – [[Mariel Merlii Pulles]], eesti murdmaasuusataja
*[[2. november]] – [[Riley McGree]], Austraalia jalgpallur
*[[4. november]] – [[Achraf Hakimi]], Maroko jalgpallur
*[[5. november]] – [[Takehiro Tomiyasu]], jaapani jalgpallur 
*[[10. november]] – [[Tuuli Põhjakas]], eesti ajakirjanik ja kultuurikriitik 
*[[12. november]] – [[Elias Pettersson]], Rootsi jäähokimängija
* 12. november – [[Jules Koundé]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[14. november]] – [[Sofia Kenin]], Ameerika Ühendriikide tennisist
*[[17. november]] – [[Domilson Cordeiro dos Santos]], Brasiilia jalgpallur 
*[[26. november]] – [[Luka Ivanušec]], Horvaatia jalgpallur
*[[27. november]] – [[Martin Pärn (jalgpallur)|Martin Pärn]], eesti jalgpallur

==Detsember==
*[[5. detsember]] – [[Randal Kolo Muani]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[17. detsember]] – [[Martin Ødegaard]], Norra jalgpallur
*[[18. detsember]] – [[Jake Oettinger]], USA jäähokimängija
* 18. detsember – [[Simona Quadarella]], itaalia ujuja
*[[20. detsember]] – [[Kylian Mbappé]], prantsuse jalgpallur
*[[22. detsember]] – [[Casper Ruud]], Norra tennisist
*[[23. detsember]] – [[Andreas Alamommo]], soome suusahüppaja
*[[24. detsember]] – [[Declan McKenna]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik
*[[27. detsember]] – [[Josh Maja]], Nigeeria jalgpallur 
*[[29. detsember]] – [[Victor Osimhen]], Nigeeria jalgpallur
*[[31. detsember]] – [[Valentin Kordas]], eesti võrkpallur</text>
      <sha1>m1ivoopuaobm2i0emqslmbqzsuw7kvd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lindsey Graham</title>
    <ns>0</ns>
    <id>655020</id>
    <revision>
      <id>7204181</id>
      <parentid>7192609</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T07:11:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <comment>/* Isiklikku */</comment>
      <origin>7204181</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10199" sha1="3f29n48doprtbgg0o8z55dg3b2pgm87" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Lindsey Graham
| pilt = U.S. Senator Lindsey Graham, Official Photo, 113th Congress.jpg
| pildiallkiri = Graham 2013. aastal
| amet = [[Ameerika Ühendriikide Senat|Ameerika Ühendriikide senaator]]&lt;br /&gt;[[Lõuna-Carolina]]st
| ametiajaalgus = 3. jaanuar 2003
| ametiajalõpp = 11. juuli 2026
| eelmine = [[Strom Thurmond]]
| järgmine =
| amet2 = [[Ameerika Ühendriikide Senat|USA Senati]] eelarvekomitee esimees
| ametiajaalgus2 = 3. jaanuar 2025
| ametiajalõpp2 = 11. juuli 2026
| eelmine2 = [[Sheldon Whitehouse]]
| järgmine2 =
| amet3 = [[USA Senati justiitskomitee]] esimees
| ametiajaalgus3 = 3. jaanuar 2019
| ametiajalõpp3 = 3. veebruar 2021
| eelmine3 = [[Chuck Grassley]]
| järgmine3 = [[Dick Durbin]]
| amet4 = [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja liige]]&lt;br /&gt;Lõuna-Carolina 3. valimisringkonnast
| ametiajaalgus4 = 3. jaanuar 1995
| ametiajalõpp4 = 3. jaanuar 2003
| eelmine4 = [[Butler Derrick]]
| järgmine4 = [[Gresham Barrett]]
| sünninimi = Lindsey Olin Graham
| sünniaeg = {{sünniaeg|1955|7|9}}
| sünnikoht = [[Central (Lõuna-Carolina)|Central]], [[Lõuna-Carolina]], [[Ameerika Ühendriigid]]
| surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2026|7|11|1955|7|9}}
| surmakoht =
| rahvus =
| partei = [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariiklik Partei]]
| abikaasa =
| vanemad =
| lapsed =
| sugulased =
| elukoht =
| alma_mater = [[Lõuna-Carolina ülikool]]
| elukutse = [[jurist]], [[poliitik]]
| tegevusala =
| autasud =
| allkiri = Lindsey Graham Signature.svg
| moodul =
}}

'''Lindsey Olin Graham''' ([[9. juuli]] [[1955]] – [[11. juuli]] [[2026]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] jurist, sõjaväelane ja poliitik, [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] liige. Ta esindas [[Lõuna-Carolina]] osariiki aastatel 1995–2003 [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Ameerika Ühendriikide Esindajatekojas]] ning 2003. aastast kuni surmani [[Ameerika Ühendriikide Senat|USA Senatis]]. Aastatel 2019–2021 oli ta [[USA Senati justiitskomitee]] ja 2025–2026 Senati eelarvekomitee esimees.&lt;ref name=&quot;APsurm&quot;&gt;{{netiviide
|autor=Seung Min Kim, Mary Clare Jalonick ja Meg Kinnard
|url=https://apnews.com/article/lindsey-graham-dies-south-carolina-bfa556e170f2df22ce9ffc7165da3dfa
|pealkiri=Sen. Lindsey Graham, a close Trump ally and foreign policy hawk, dies after a brief illness
|väljaanne=AP News
|aeg=12. juuli 2026
|vaadatud=12. juuli 2026
|keel=en
}}&lt;/ref&gt;

Graham oli tuntud jõulise ja sekkuva välispoliitika pooldajana. Ta toetas Ameerika Ühendriikide tugevat sõjalist kohalolekut välismaal, [[Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon|NATO-t]], [[Iisrael]]i ja [[Ukraina]]t ning kuulus president [[Donald Trump]]i lähedasemate liitlaste hulka.&lt;ref name=&quot;APsurm&quot; /&gt;

== Varasem elu ja haridus ==
Graham sündis Lõuna-Carolina osariigis Centrali linnas. Tema vanemad Florence James Graham ja Millie Walters Graham pidasid restorani, baari ja piljardisaali. Pärast vanemate surma aitas Graham üles kasvatada oma nooremat õde Darline'i.&lt;ref name=&quot;APsurm&quot; /&gt;

Ta lõpetas 1973. aastal Danieli Keskkooli. Graham omandas 1977. aastal [[Lõuna-Carolina ülikool]]is bakalaureusekraadi psühholoogias ja 1981. aastal samas ülikoolis õigusteaduse kraadi.&lt;ref name=&quot;bioguide&quot;&gt;{{netiviide
|url=https://history.house.gov/People/Listing/G/GRAHAM%2C-Lindsey-O--%28G000359%29/
|pealkiri=GRAHAM, Lindsey O.
|väljaandja=United States House of Representatives: History, Art &amp; Archives
|vaadatud=12. juuli 2026
|keel=en
}}&lt;/ref&gt;

== Juristi- ja sõjaväekarjäär ==
Pärast õigusteaduse õpinguid teenis Graham [[Ameerika Ühendriikide õhuvägi|Ameerika Ühendriikide õhuväe]] juristina. Aastatel 1984–1988 teenis ta [[Rhein-Maini lennuväebaas]]is [[Saksamaa]]l. Pärast tegevteenistusest lahkumist liitus ta 1989. aastal Lõuna-Carolina õhuväe rahvuskaardiga.&lt;ref name=&quot;senatbio&quot;&gt;{{netiviide
|url=https://www.lgraham.senate.gov/public/index.cfm/biography
|pealkiri=Biography
|väljaandja=United States Senator Lindsey Graham
|vaadatud=12. juuli 2026
|keel=en
}}&lt;/ref&gt;

[[Lahesõda|Lahesõja]] ajal kutsuti Graham uuesti tegevteenistusse ning ta töötas McEntire'i õhuväebaasis sõjaväejuristina, valmistades sõjaväelasi ette Pärsia lahe piirkonda saatmiseks. 1995. aastal liitus ta õhuväe reserviga. Ta täitis lühiajalisi teenistusülesandeid ka [[Iraagi sõda|Iraagi]] ja [[Afganistani sõda (2001–2021)|Afganistani sõja]] ajal.&lt;ref name=&quot;senatbio&quot; /&gt;

Graham lahkus õhuväe reservist 2015. aasta juunis pärast 33-aastast teenistust [[kolonel]]i auastmes.&lt;ref name=&quot;senatbio&quot; /&gt; Enne poliitikasse siirdumist töötas ta ka erapraksises juristina ja Oconee maakonna abiprokurörina.&lt;ref name=&quot;bioguide&quot; /&gt;

== Poliitiline tegevus ==
Graham kuulus aastatel 1993–1995 [[Lõuna-Carolina Esindajatekoda|Lõuna-Carolina Esindajatekotta]]. 1994. aastal valiti ta Lõuna-Carolina 3. valimisringkonnast Ameerika Ühendriikide Esindajatekotta. Ta oli esimene vabariiklane, kes valiti sellest ringkonnast Esindajatekotta pärast 1877. aastat.&lt;ref name=&quot;senatbio&quot; /&gt;

2002. aastal valiti Graham USA Senatisse, kus ta asus ametisse 3. jaanuaril 2003. Ta valiti tagasi 2008., 2014. ja 2020. aastal.&lt;ref name=&quot;senatbio&quot; /&gt; Senatis kuulus ta muu hulgas eelarve-, justiits-, assigneeringute ning keskkonna- ja avalike tööde komiteesse.

Aastatel 2019–2021 oli Graham Senati justiitskomitee esimees.&lt;ref&gt;{{netiviide
|url=https://www.lgraham.senate.gov/public/index.cfm/2019/1/graham-elected-chairman-of-the-senate-judiciary-committee
|pealkiri=Graham Elected Chairman of the Senate Judiciary Committee
|väljaandja=United States Senator Lindsey Graham
|aeg=9. jaanuar 2019
|vaadatud=12. juuli 2026
|keel=en
}}&lt;/ref&gt; Aastatel 2023–2025 oli ta sama komitee vabariiklaste juhtivliige. Alates 2025. aastast kuni surmani juhtis ta Senati eelarvekomiteed.&lt;ref&gt;{{netiviide
|url=https://www.budget.senate.gov/chairman/newsroom/press/graham-elected-senate-budget-committee-chairman
|pealkiri=Graham Elected Senate Budget Committee Chairman
|väljaandja=United States Senate Committee on the Budget
|vaadatud=12. juuli 2026
|keel=en
}}&lt;/ref&gt;

=== Presidendikampaania ja suhted Donald Trumpiga ===
2015. aastal alustas Graham kampaaniat, et saada Vabariikliku Partei kandidaadiks [[2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2016. aasta presidendivalimistel]]. Ta lõpetas kampaania enne eelvalimiste algust.&lt;ref name=&quot;APsurm&quot; /&gt;

Presidendikampaania ajal oli Graham Donald Trumpi terav kriitik ja pidas teda presidendiametisse sobimatuks. Pärast Trumpi valimisvõitu kujunes Grahamist aga üks tema lähedasemaid liitlasi Senatis. Ta nõustas Trumpi muu hulgas Venemaad ja Iraani puudutavates välispoliitilistes küsimustes.&lt;ref name=&quot;APsurm&quot; /&gt;

== Välispoliitika ==
Graham pooldas Ameerika Ühendriikide aktiivset ja sekkuvat välispoliitikat ning suuremaid kaitsekulutusi. Ta tegi välispoliitilistes küsimustes tihedat koostööd senaatorite [[John McCain]]i ja [[Joe Lieberman]]iga. Neid kolme nimetati ühiste välisreiside ja sarnaste poliitiliste seisukohtade tõttu „kolmeks sõbraks“ (''Three Amigos'').&lt;ref name=&quot;APsurm&quot; /&gt;

Graham oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa Ukraina-vastase sõja]] ajal üks Ukraina tugevamaid toetajaid USA Kongressis. Ta toetas Ukrainale sõjalise abi andmist ning Venemaa ja Venemaa naftat ostvate riikide suhtes rangemate sanktsioonide kehtestamist.

26. mail 2023 kohtus Graham [[Kiiev]]is Ukraina presidendi [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga. 29. mail väljastas [[Venemaa siseministeerium]] tema suhtes vahistamiskäsu seoses kohtumisel tehtud avaldustega.&lt;ref name=&quot;AP2023&quot;&gt;{{netiviide
    |url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-lindsey-graham-arrest-warrant-52ea51c2f33145badbd0666c4e42da36
    |pealkiri=Russia issues arrest warrant for Lindsey Graham over Ukraine comments
    |väljaanne=AP News
    |aeg=29. mai 2023
    |vaadatud=12. juuli 2026
    |keel=en
    }}&lt;/ref&gt;

Graham külastas pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainat kümme korda. Viimati kohtus ta Zelenskõiga Kiievis 10. juulil 2026, päev enne oma surma. Kohtumisel arutati Ukraina õhutõrjevajadusi ja Venemaa-vastaste sanktsioonide eelnõu.&lt;ref&gt;{{netiviide
|autor=Dan Peleschuk
|url=https://www.reuters.com/world/china/china-can-help-end-ukraine-war-by-pressuring-russia-us-senator-graham-says-2026-07-10/
|pealkiri=China can help end Ukraine war by pressuring Russia, U.S. Senator Graham says
|väljaanne=Reuters
|aeg=10. juuli 2026
|vaadatud=12. juuli 2026
|keel=en
}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{netiviide
|autor=Geir Moulson
|url=https://apnews.com/article/lindsey-graham-death-reactions-30c9758bfc124c30e8e4db0e4dd719e2
|pealkiri=Lindsey Graham draws tributes for his support of Ukraine, trans-Atlantic ties and Israel
|väljaanne=AP News
|aeg=12. juuli 2026
|vaadatud=12. juuli 2026
|keel=en
}}&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Graham ei abiellunud ja tal ei olnud lapsi. Ta elas Lõuna-Carolina osariigis [[Seneca (Lõuna-Carolina)|Senecas]] ning kuulus baptistikogudusse.&lt;ref name=&quot;senatbio&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;APsurm&quot; /&gt; Tal on noorem õde [[Darline Graham]], kes sai pärast Lindsey surma tema asendajaks USA Senatis.

== Surm ==
Graham suri 11. juuli 2026. Tema büroo teatas, et ta suri pärast lühikest ja ootamatut haigust, kuid surma täpsemaid asjaolusid ega surmakohta ei avaldatud. Hiljem teatati, et surma põhjustas [[ateroskleroos]]i tagajärjel tekkinud aordi dissektsioon ehk aordi sisekihi rebend.&lt;ref name=&quot;APsurm&quot; /&gt; &lt;ref&gt;https://maailm.postimees.ee/8507572/71-aastase-usa-senaator-lindsey-grahami-surma-pohjuseks-oli-aordi-dissektsioon&lt;/ref&gt;
Surma ajal kandideeris Graham viiendaks ametiajaks Senatis. Lõuna-Carolina seaduste kohaselt nimetab osariigi kuberner tema asemele ajutise senaatori ning alalise järglase valimiseks korraldatakse erakorralised eelvalimised.&lt;ref name=&quot;APsurm&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Graham, Lindsey}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide senaatorid]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja liikmed]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide juristid]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1955]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>3f29n48doprtbgg0o8z55dg3b2pgm87</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204182</id>
      <parentid>7204181</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T07:13:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <comment>/* Isiklikku */</comment>
      <origin>7204182</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10402" sha1="qfqb6yr160uliadordj2genw8a48qdd" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Lindsey Graham
| pilt = U.S. Senator Lindsey Graham, Official Photo, 113th Congress.jpg
| pildiallkiri = Graham 2013. aastal
| amet = [[Ameerika Ühendriikide Senat|Ameerika Ühendriikide senaator]]&lt;br /&gt;[[Lõuna-Carolina]]st
| ametiajaalgus = 3. jaanuar 2003
| ametiajalõpp = 11. juuli 2026
| eelmine = [[Strom Thurmond]]
| järgmine =
| amet2 = [[Ameerika Ühendriikide Senat|USA Senati]] eelarvekomitee esimees
| ametiajaalgus2 = 3. jaanuar 2025
| ametiajalõpp2 = 11. juuli 2026
| eelmine2 = [[Sheldon Whitehouse]]
| järgmine2 =
| amet3 = [[USA Senati justiitskomitee]] esimees
| ametiajaalgus3 = 3. jaanuar 2019
| ametiajalõpp3 = 3. veebruar 2021
| eelmine3 = [[Chuck Grassley]]
| järgmine3 = [[Dick Durbin]]
| amet4 = [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja liige]]&lt;br /&gt;Lõuna-Carolina 3. valimisringkonnast
| ametiajaalgus4 = 3. jaanuar 1995
| ametiajalõpp4 = 3. jaanuar 2003
| eelmine4 = [[Butler Derrick]]
| järgmine4 = [[Gresham Barrett]]
| sünninimi = Lindsey Olin Graham
| sünniaeg = {{sünniaeg|1955|7|9}}
| sünnikoht = [[Central (Lõuna-Carolina)|Central]], [[Lõuna-Carolina]], [[Ameerika Ühendriigid]]
| surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2026|7|11|1955|7|9}}
| surmakoht =
| rahvus =
| partei = [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariiklik Partei]]
| abikaasa =
| vanemad =
| lapsed =
| sugulased =
| elukoht =
| alma_mater = [[Lõuna-Carolina ülikool]]
| elukutse = [[jurist]], [[poliitik]]
| tegevusala =
| autasud =
| allkiri = Lindsey Graham Signature.svg
| moodul =
}}

'''Lindsey Olin Graham''' ([[9. juuli]] [[1955]] – [[11. juuli]] [[2026]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] jurist, sõjaväelane ja poliitik, [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] liige. Ta esindas [[Lõuna-Carolina]] osariiki aastatel 1995–2003 [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Ameerika Ühendriikide Esindajatekojas]] ning 2003. aastast kuni surmani [[Ameerika Ühendriikide Senat|USA Senatis]]. Aastatel 2019–2021 oli ta [[USA Senati justiitskomitee]] ja 2025–2026 Senati eelarvekomitee esimees.&lt;ref name=&quot;APsurm&quot;&gt;{{netiviide
|autor=Seung Min Kim, Mary Clare Jalonick ja Meg Kinnard
|url=https://apnews.com/article/lindsey-graham-dies-south-carolina-bfa556e170f2df22ce9ffc7165da3dfa
|pealkiri=Sen. Lindsey Graham, a close Trump ally and foreign policy hawk, dies after a brief illness
|väljaanne=AP News
|aeg=12. juuli 2026
|vaadatud=12. juuli 2026
|keel=en
}}&lt;/ref&gt;

Graham oli tuntud jõulise ja sekkuva välispoliitika pooldajana. Ta toetas Ameerika Ühendriikide tugevat sõjalist kohalolekut välismaal, [[Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon|NATO-t]], [[Iisrael]]i ja [[Ukraina]]t ning kuulus president [[Donald Trump]]i lähedasemate liitlaste hulka.&lt;ref name=&quot;APsurm&quot; /&gt;

== Varasem elu ja haridus ==
Graham sündis Lõuna-Carolina osariigis Centrali linnas. Tema vanemad Florence James Graham ja Millie Walters Graham pidasid restorani, baari ja piljardisaali. Pärast vanemate surma aitas Graham üles kasvatada oma nooremat õde Darline'i.&lt;ref name=&quot;APsurm&quot; /&gt;

Ta lõpetas 1973. aastal Danieli Keskkooli. Graham omandas 1977. aastal [[Lõuna-Carolina ülikool]]is bakalaureusekraadi psühholoogias ja 1981. aastal samas ülikoolis õigusteaduse kraadi.&lt;ref name=&quot;bioguide&quot;&gt;{{netiviide
|url=https://history.house.gov/People/Listing/G/GRAHAM%2C-Lindsey-O--%28G000359%29/
|pealkiri=GRAHAM, Lindsey O.
|väljaandja=United States House of Representatives: History, Art &amp; Archives
|vaadatud=12. juuli 2026
|keel=en
}}&lt;/ref&gt;

== Juristi- ja sõjaväekarjäär ==
Pärast õigusteaduse õpinguid teenis Graham [[Ameerika Ühendriikide õhuvägi|Ameerika Ühendriikide õhuväe]] juristina. Aastatel 1984–1988 teenis ta [[Rhein-Maini lennuväebaas]]is [[Saksamaa]]l. Pärast tegevteenistusest lahkumist liitus ta 1989. aastal Lõuna-Carolina õhuväe rahvuskaardiga.&lt;ref name=&quot;senatbio&quot;&gt;{{netiviide
|url=https://www.lgraham.senate.gov/public/index.cfm/biography
|pealkiri=Biography
|väljaandja=United States Senator Lindsey Graham
|vaadatud=12. juuli 2026
|keel=en
}}&lt;/ref&gt;

[[Lahesõda|Lahesõja]] ajal kutsuti Graham uuesti tegevteenistusse ning ta töötas McEntire'i õhuväebaasis sõjaväejuristina, valmistades sõjaväelasi ette Pärsia lahe piirkonda saatmiseks. 1995. aastal liitus ta õhuväe reserviga. Ta täitis lühiajalisi teenistusülesandeid ka [[Iraagi sõda|Iraagi]] ja [[Afganistani sõda (2001–2021)|Afganistani sõja]] ajal.&lt;ref name=&quot;senatbio&quot; /&gt;

Graham lahkus õhuväe reservist 2015. aasta juunis pärast 33-aastast teenistust [[kolonel]]i auastmes.&lt;ref name=&quot;senatbio&quot; /&gt; Enne poliitikasse siirdumist töötas ta ka erapraksises juristina ja Oconee maakonna abiprokurörina.&lt;ref name=&quot;bioguide&quot; /&gt;

== Poliitiline tegevus ==
Graham kuulus aastatel 1993–1995 [[Lõuna-Carolina Esindajatekoda|Lõuna-Carolina Esindajatekotta]]. 1994. aastal valiti ta Lõuna-Carolina 3. valimisringkonnast Ameerika Ühendriikide Esindajatekotta. Ta oli esimene vabariiklane, kes valiti sellest ringkonnast Esindajatekotta pärast 1877. aastat.&lt;ref name=&quot;senatbio&quot; /&gt;

2002. aastal valiti Graham USA Senatisse, kus ta asus ametisse 3. jaanuaril 2003. Ta valiti tagasi 2008., 2014. ja 2020. aastal.&lt;ref name=&quot;senatbio&quot; /&gt; Senatis kuulus ta muu hulgas eelarve-, justiits-, assigneeringute ning keskkonna- ja avalike tööde komiteesse.

Aastatel 2019–2021 oli Graham Senati justiitskomitee esimees.&lt;ref&gt;{{netiviide
|url=https://www.lgraham.senate.gov/public/index.cfm/2019/1/graham-elected-chairman-of-the-senate-judiciary-committee
|pealkiri=Graham Elected Chairman of the Senate Judiciary Committee
|väljaandja=United States Senator Lindsey Graham
|aeg=9. jaanuar 2019
|vaadatud=12. juuli 2026
|keel=en
}}&lt;/ref&gt; Aastatel 2023–2025 oli ta sama komitee vabariiklaste juhtivliige. Alates 2025. aastast kuni surmani juhtis ta Senati eelarvekomiteed.&lt;ref&gt;{{netiviide
|url=https://www.budget.senate.gov/chairman/newsroom/press/graham-elected-senate-budget-committee-chairman
|pealkiri=Graham Elected Senate Budget Committee Chairman
|väljaandja=United States Senate Committee on the Budget
|vaadatud=12. juuli 2026
|keel=en
}}&lt;/ref&gt;

=== Presidendikampaania ja suhted Donald Trumpiga ===
2015. aastal alustas Graham kampaaniat, et saada Vabariikliku Partei kandidaadiks [[2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2016. aasta presidendivalimistel]]. Ta lõpetas kampaania enne eelvalimiste algust.&lt;ref name=&quot;APsurm&quot; /&gt;

Presidendikampaania ajal oli Graham Donald Trumpi terav kriitik ja pidas teda presidendiametisse sobimatuks. Pärast Trumpi valimisvõitu kujunes Grahamist aga üks tema lähedasemaid liitlasi Senatis. Ta nõustas Trumpi muu hulgas Venemaad ja Iraani puudutavates välispoliitilistes küsimustes.&lt;ref name=&quot;APsurm&quot; /&gt;

== Välispoliitika ==
Graham pooldas Ameerika Ühendriikide aktiivset ja sekkuvat välispoliitikat ning suuremaid kaitsekulutusi. Ta tegi välispoliitilistes küsimustes tihedat koostööd senaatorite [[John McCain]]i ja [[Joe Lieberman]]iga. Neid kolme nimetati ühiste välisreiside ja sarnaste poliitiliste seisukohtade tõttu „kolmeks sõbraks“ (''Three Amigos'').&lt;ref name=&quot;APsurm&quot; /&gt;

Graham oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa Ukraina-vastase sõja]] ajal üks Ukraina tugevamaid toetajaid USA Kongressis. Ta toetas Ukrainale sõjalise abi andmist ning Venemaa ja Venemaa naftat ostvate riikide suhtes rangemate sanktsioonide kehtestamist.

26. mail 2023 kohtus Graham [[Kiiev]]is Ukraina presidendi [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga. 29. mail väljastas [[Venemaa siseministeerium]] tema suhtes vahistamiskäsu seoses kohtumisel tehtud avaldustega.&lt;ref name=&quot;AP2023&quot;&gt;{{netiviide
    |url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-lindsey-graham-arrest-warrant-52ea51c2f33145badbd0666c4e42da36
    |pealkiri=Russia issues arrest warrant for Lindsey Graham over Ukraine comments
    |väljaanne=AP News
    |aeg=29. mai 2023
    |vaadatud=12. juuli 2026
    |keel=en
    }}&lt;/ref&gt;

Graham külastas pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainat kümme korda. Viimati kohtus ta Zelenskõiga Kiievis 10. juulil 2026, päev enne oma surma. Kohtumisel arutati Ukraina õhutõrjevajadusi ja Venemaa-vastaste sanktsioonide eelnõu.&lt;ref&gt;{{netiviide
|autor=Dan Peleschuk
|url=https://www.reuters.com/world/china/china-can-help-end-ukraine-war-by-pressuring-russia-us-senator-graham-says-2026-07-10/
|pealkiri=China can help end Ukraine war by pressuring Russia, U.S. Senator Graham says
|väljaanne=Reuters
|aeg=10. juuli 2026
|vaadatud=12. juuli 2026
|keel=en
}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{netiviide
|autor=Geir Moulson
|url=https://apnews.com/article/lindsey-graham-death-reactions-30c9758bfc124c30e8e4db0e4dd719e2
|pealkiri=Lindsey Graham draws tributes for his support of Ukraine, trans-Atlantic ties and Israel
|väljaanne=AP News
|aeg=12. juuli 2026
|vaadatud=12. juuli 2026
|keel=en
}}&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Graham ei abiellunud ja tal ei olnud lapsi. Ta elas Lõuna-Carolina osariigis [[Seneca (Lõuna-Carolina)|Senecas]] ning kuulus baptistikogudusse.&lt;ref name=&quot;senatbio&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;APsurm&quot; /&gt; Tal on noorem õde [[Darline Graham]], kes sai pärast Lindsey surma tema asendajaks USA Senatis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610083174/lindsey-grahami-ode-palvis-trumpi-toetuse-ja-osaleb-senativalimistel Lindsey Grahami õde pälvis Trumpi toetuse ja osaleb senativalimistel], ERR, 22. juuli 2026&lt;/ref&gt;

== Surm ==
Graham suri 11. juuli 2026. Tema büroo teatas, et ta suri pärast lühikest ja ootamatut haigust, kuid surma täpsemaid asjaolusid ega surmakohta ei avaldatud. Hiljem teatati, et surma põhjustas [[ateroskleroos]]i tagajärjel tekkinud aordi dissektsioon ehk aordi sisekihi rebend.&lt;ref name=&quot;APsurm&quot; /&gt; &lt;ref&gt;https://maailm.postimees.ee/8507572/71-aastase-usa-senaator-lindsey-grahami-surma-pohjuseks-oli-aordi-dissektsioon&lt;/ref&gt;
Surma ajal kandideeris Graham viiendaks ametiajaks Senatis. Lõuna-Carolina seaduste kohaselt nimetab osariigi kuberner tema asemele ajutise senaatori ning alalise järglase valimiseks korraldatakse erakorralised eelvalimised.&lt;ref name=&quot;APsurm&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Graham, Lindsey}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide senaatorid]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja liikmed]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide juristid]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1955]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>qfqb6yr160uliadordj2genw8a48qdd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tagaranna kirjanduspäev</title>
    <ns>0</ns>
    <id>657339</id>
    <revision>
      <id>7204119</id>
      <parentid>7203726</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:40:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-41987-82</username>
        <id>234300</id>
      </contributor>
      <comment>Parandasin kaks nime</comment>
      <origin>7204119</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19612" sha1="4jvvmejnlkc7aemzvkqmn7mmrq505hz" xml:space="preserve">[[Fail:Tagaranna kirjanduspäev.jpg|pisi|Maimu Berg ja Julia Laffranque, Tagaranna kirjanduspäev. Foto: Valdur Vacht ]]
[[Fail:Tagarannakirjanduspäevfotokaks.png|pisi|Tagaranna V kirjanduspäeva esinejad 8. juulil 2023. Foto: Irina Mägi   ]]
[[Fail:Tagarannakirjanduspäevneli.jpg|pisi|Tagaranna VI kirjanduspäeva esinejad Kipri talu õuel, 13. juulil 2024. Foto: irina Mägi ]]
[[Fail:Tagarannakirjanduspäevviiesfoto.jpg|pisi|Tagaranna VI kirjanduspäeva kirjanduslik moeshow. Idee: Julia Laffranque, teostus Kuressaare Ametikool ja Maila Juns-Veldre. Foto: Irina Mägi ]]
[[Fail:Hloptshik.jpg|pisi|Tagaranna V kirjanduspäeva  Maimu Bergi lühinäidend &quot;Hloptshik&quot; lavastajad Raivo Adlas ja Piret Kuub. Osades vasakult paremale: Raivo Adlas, Oscar Helmut Laffranque, Tobias Louis Laffranque, Julia Laffranque, Piret Kuub, Léo Lennart Laffranque, Harald Tõru, Toivo Prostang. Foto: Irina Mägi ]]
[[Fail:Tagarannakuus.jpg|pisi|Tagaranna VII kirjanduspäeva esinejad Kipril 12. juulil 2025. Foto: Irina Mägi ]]
[[Fail:Tagarannaseitse.jpg|pisi|Tagranna VI kirjanduspäeva etendus, Maimu Bergi &quot;Libamood&quot; näitlejad. Foto: Irina Mägi, 13. juuli 2024 ]]
'''Tagaranna kirjanduspäev''' on Saaremaal [[Tagaranna]] kalurikülas suvel, tavaliselt juuli teisel laupäeval, aset leidev kultuuriüritus, mis kestab keskpäevast päikeseloojanguni.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=OKIA |pealkiri=Inimene loeb |url=https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/inimene-loeb/ |vaadatud=2023-07-04 |väljaanne=Sirp |keel=et}}&lt;/ref&gt; Tagaranna kirjanduspäeva idee autor on kirjanik [[Maimu Berg]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Tulk |eesnimi=Mehis |kuupäev=2018-08-21 |pealkiri=Tagaranna külaselts plaanib kirjandusfestivali |url=https://arhiiv.saartehaal.ee/2018/08/22/tagaranna-kulaselts-plaanib-kirjandusfestivali/ |vaadatud=2023-07-04 |väljaanne=Saarte Hääl |keel=et |arhiivimisaeg=2023-07-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230704141449/https://arhiiv.saartehaal.ee/2018/08/22/tagaranna-kulaselts-plaanib-kirjandusfestivali/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;  

Kirjanduspäeva aitavad korraldada [[Julia Laffranque]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=admin |kuupäev=2021-05-29 |pealkiri=KOLUMN: Mo Tagaranna |url=https://visitsaaremaa.ee/mosaaremaa/mu-tagaranna/ |vaadatud=2023-07-04 |väljaanne=Mo Saaremaa |keel=et}}&lt;/ref&gt; ja Tagaranna Külaselts. Toetajateks on Kultuurkapital, Saaremaa vald, Vöimalus, Mustjala festival, Saaremaa raamatuklubi &quot;Head sõnad&quot;, Spetsiaalne OÜ, Pointprint, Adama talu jt. 

== Ajalugu ==

'''20. juuli 2019'''. Rannaaugu sadam: esinejad: Lembit Uustulnd, Rein Orn, Andres Tarvis, Maimu Berg, Ülo Tuulik, Jaan Õunapuu, Julia Laffranque, Oliver Aring, Piret Raud, Estonian Dream Big Band Siim Aimla juhtimisel, Veiko Märka, Kai-Mai Olbri, Olev Remsu, Janika Kronberg, Piret Bristol, Jan Kaus, Doris Kareva, Jaanika Lentsius. Aleksander Tarvise ja Hugo Miti kunsti näitus. Andres Raagi film „Tagaranna droonilt vaadatuna“ ja katkend Mark Soosaare filmist „Pühapäevamaalijad“ &lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2019-07-24 |pealkiri=Tagaranna täitus lugudega |url=https://saartehaal.postimees.ee/6736702/tagaranna-taitus-lugudega |vaadatud=2023-07-04 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}&lt;/ref&gt;(1979). 


'''18. juuli 2020'''. Tagaranna linnuvaatlustorn: esinejad: Tõnu Õnnepalu ja Heiki Mätlik.


'''10. juuli 2021.''' Ringe talu, Kulli talu, Anni talu, Kipri talu, Ninase rannakaitsepatarei, Rannaaugu sadam: esinejad: Andres Tarvis, Maimu Berg, Reet Lõugas, Anne Trei, Mehis Tulk, [[kurt heiling]], Mudlum, Katrin Pauts, Andres Raag, Mihkel Kaevats, Diana Alt, Tanel Ting, Julia Laffranque, Olga Voronova, Toomas Nestor, Arvo Leibur, Aare Tammesalu, Siim Aimla, Jürgen Rooste. Aleksander Tarvise maalide ja kangastelgedel kootud käsitöö (autorid: Piret Ahun, Liisi Ots) näitused. &lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2021-07-13 |pealkiri=Tagaranna kirjanduspäev andis korraldajatele indu jätkamiseks |url=https://saartehaal.postimees.ee/7291505/tagaranna-kirjanduspaev-andis-korraldajatele-indu-jatkamiseks |vaadatud=2023-07-04 |väljaanne=Saarte Hääl |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2022-06-16 |pealkiri=Suus sulav Eesti {{!}} ETV |url=https://etv.err.ee/1608090436/suus-sulav-eesti |vaadatud=2023-07-04 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;


'''9. juuli 2022.''' Kipri talu, Mustjala Rahvamaja, Kipri talu paadikuur, Playmobili maja ja mererand (äike, rahe, vihm ja päike!): esinejad: Birk Rohelend, Ketlin Priilinn, Maria Magdalena (laul, ukulele) ja [[kurt heiling]] (klahvpillid), etendus: Andrus Kivirähk „Alias“, lavastaja Raivo Adlas, näitlejad Piret Kuub ja Julia Laffranque, Andrus Kivirähk, Ilona Martson, Andres Raagi laulud, Eksliibriste näitus – Külliki Järvila, Contra, Pepe Justicia (kitarr). &lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-07-12 |pealkiri=Kirjanduspäev toob Tagaranna külla enam inimlikku mõõdet |url=https://saartehaal.postimees.ee/7562598/kirjanduspaev-toob-tagaranna-kulla-enam-inimlikku-moodet |vaadatud=2023-07-04 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-07-24 |pealkiri=KÜLAVAHELOOD &amp;#10217; Mida põnevat toimus Tagaranna küla IV kirjanduspäeval? |url=https://saartehaal.postimees.ee/7570561/kulavahelood-mida-ponevat-toimus-tagaranna-kula-iv-kirjanduspaeval |vaadatud=2023-07-04 |väljaanne=Maakond |keel=et}}&lt;/ref&gt;

'''8. juuli 2023'''&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-07-05 |pealkiri=Tagaranna külas toimub viiendat korda kirjanduspäev |url=https://kultuur.err.ee/1609026479/tagaranna-kulas-toimub-viiendat-korda-kirjanduspaev |vaadatud=2023-07-18 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;'''.''' Kipri talu, Kipri talu paadikuur, Playmobili maja  ja mererand. Kulli talu (Mustjala Festivali raames Patrick Süskindi &quot;Kontrabass&quot; monoetendus Andres Raagi esituses, piletitega), esinejaid: Maimu Bergi novelli &quot;Hloptshik&quot; lavastus lavastajad Raivo Adlas ja Piret Kuub, teised näitlejad: Toivo Prostang, Harald Tõru, Julia, Oscar Helmut, Tobias Louis ja Léo Lennart Laffranque, kirjanikud: Leelo Tungal, Maarja Kangro, Valdur Mikita, Pille Kannisto, Tauno Vahter. Muusikud-kirjanikud: Rein Orn, Lembit ja Meelis Uustulnud. Mall Kivimaa keraamika. Vaino Vahingu novellikogu &quot;Meeter riiet tüdrukule&quot; esitlus, katkendi niminovellist esitasid Piret Kuub ja Julia Laffranque. Päikeseloojangu esinejad: Kristiina Ehin ja Silver Sepp.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-07-10 |pealkiri=Tagaranna lendava vaimu puudutused &amp;#10217; Seekord lendas küla kohal kirjandusvaim |url=https://saartehaal.postimees.ee/7811850/tagaranna-lendava-vaimu-puudutused-seekord-lendas-kula-kohal-kirjandusvaim |vaadatud=2023-07-18 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-07-13 |pealkiri=Saaremaal toimus edukas Tagaranna kirjanduspäev |url=https://raamatud.postimees.ee/7813850/saaremaal-toimus-edukas-tagaranna-kirjanduspaev |vaadatud=2023-07-18 |väljaanne=Sündmused |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Tagaranna kirjandsupäeva retsepte vt ajakirjast &quot;Oma Maitse&quot;. &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Toidukultuur Julia Laffranque pilgu läbi: millest räägivad üsna erinevad prantslaste ja eestlaste söömistavad ja hoiakud? |url=https://omamaitse.delfi.ee/artikkel/120299526/toidukultuur-julia-laffranque-pilgu-labi-millest-raagivad-usna-erinevad-prantslaste-ja-eestlaste-soomistavad-ja-hoiakud |vaadatud=2025-06-10 |väljaanne=Oma Maitse {{!}} Retseptid ja nõuanded köögis tegutsemiseks |keel=et}}&lt;/ref&gt;

'''13. juuli 2024.'''&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-07-11 |pealkiri=Kuuenda Tagaranna kirjanduspäeva teema on &quot;Modelleeriv inimene&quot; |url=https://kultuur.err.ee/1609394065/kuuenda-tagaranna-kirjanduspaeva-teema-on-modelleeriv-inimene |vaadatud=2025-06-10 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-07-08 |pealkiri=Tagaranna kirjanduspäev ühendab moe ja kirjanduse |url=https://saartehaal.postimees.ee/8055379/tagaranna-kirjanduspaev-uhendab-moe-ja-kirjanduse |vaadatud=2025-06-10 |väljaanne=Saarte Hääl |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Sündmused |url=https://kadi.ee/sundmused/tagaranna-kirjanduspaev-3/ |vaadatud=2025-06-10 |väljaanne=Raadio Kadi}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Marjasaak, Euroopa taimetervise kampaania, sisevete festival ja Tagaranna kirjanduspäev {{!}} Kuku |url=https://kuku.pleier.ee/podcast/maaelu/180816 |vaadatud=2025-07-22 |väljaanne=kuku.pleier.ee}}&lt;/ref&gt; Kipri talu õu, Kipri talu paadikuur, Playmobili maja ja mererand.  Avaesinejaid: Maimu Bergi ja Julia Laffranque. Esseist ja kirjanik Imbi Paju. Maimu Bergi lühinäidendi „Libamood“ esmaettekanne, lavastajad Raivo Adlas ja Piret Kuub. Osades tegelaste ilmumise järjekorras: Christian Dior – Harald Tõru; Yves Saint Laurent – Tobias Louis Laffranque; Karl Lagerfeld – Toivo Prostang; Coco Chanel – Julia Laffranque; Reet Aus – Piret Hiie-Kivi; Carmen Kass – Piret Kuub; Choupette – Karl Lagerfeldi kass  Léo Lennart Laffranque; Giorgio Armani – Oscar Helmut Laffranque; Vanapagan – Raivo Adlas.

Kuressaare Ametikooli kirjanduslik moeetendus „Köitev kõdi“ (idee autor: KSK-22), juhendajad Maila Juns-Veldre, Merit Karise, Piret Paomees. Stilistid ja vastavalt modellid tegelaste järjekorras: Kärbes Jaak – KSK-22 ühisloome/Léo Lennart Laffranque; Tolmuingel – Stiina Tshedreki/Maarja Tammemägi; Kataleena – Kaia Roots/Elari Kirt; Kunksmoor – Liane Finer/Ea Velsvebel Greenwood; Kratt – Relika Valvas/Marissa Kaarin Kaasik; Metsamoor – Liisa Lehtla/Merike Rääk; Naksitrallid – Greete Saar/Tobias Louis Laffranque; Kessu – Heliise Jõepera/Gabriele Ader; Kiir – Kristi Kiil/Oscar Helmut Laffranque; Krõõt – Marit Tisler/Julia Laffranque.

Kirjanikud: Kadri Kõusaar, Tiia Toomet, Olavi Ruitlane.

Muusik: Priit Pedajas.

Kirjastaja Mart Jaogmägi „Ilmamaa“

Kirjastuste „Ilmamaa“, „Tänapäev“, „Varrak“, „Hea Lugu“, „Pretone Print“ ja „Tuum“ raamatute müük.

Noor kirjanik Brita Juske.

Playmobili maja – Rodolphe Laffranque; Pille Kannisto raamatute lugemine.

Mall Kivimaa keraamika.

Kerli ja Emma Tamjärve maalinäitus.

Adam Tamjärve Tagaranna Kirjanduspäeva tort. 

Päikeseloojangu esinejad: Aapo Ilves ja Eepiline Kirjaveaneitsi.

Ansambel Ütsiotsõ koosseisus: Urmas Kalla, Kaspar Kolk ja Andreas Kalkun. 

2024. aastal toimunud kirjanduspäeva galeriid saab näha ka ERR-is.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-07-16 |pealkiri=Pildid: Tagaranna külas toimus kuues kirjanduspäev |url=https://kultuur.err.ee/1609398436/pildid-tagaranna-kulas-toimus-kuues-kirjanduspaev |vaadatud=2025-06-10 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

'''12. juuli 2025'''&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-07-11 |pealkiri=Tagaranna kirjanduspäeva teema on sel korral &quot;Kirst kirjuid riideid täis&quot; |url=https://kultuur.err.ee/1609743564/tagaranna-kirjanduspaeva-teema-on-sel-korral-kirst-kirjuid-riideid-tais |vaadatud=2025-07-22 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-06-09 |pealkiri=Tagaranna kirjanduspäev tahab püsida viinavabana |url=https://saartehaal.postimees.ee/8264957/tagaranna-kirjanduspaev-tahab-pusida-viinavabana |vaadatud=2025-07-22 |väljaanne=Saarte Hääl |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Kipri talu õu, Kipri paadikuur, Playmobili maja ja mererand. Kirjanduspäeva avamine: Maimu Berg ja Julia Laffranque.  

500 aastat eesti raamatut: Triin Ploom-Niitra, Eesti Raamatu Aasta projektijuht.

Meie baltisakslased – viha või uhkus? Saaremaa mässulised mõisaprouad baltisaksa &quot;härrasmoraalist“ – professor Liina Lukas, kirjandusteadlane ja tõlkija; Kirjanik Piret Jaaks oma romaanist „Taeva tütred.“

„Minu poeg“ – Maimu Bergi lühinäidend.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-07-20 |pealkiri=KÜLAVAHELOOD &amp;#10217; VII Tagaranna kirjanduspäev ettekannete, näidendi, kontserdiga |url=https://saartehaal.postimees.ee/8289913/kulavahelood-vii-tagaranna-kirjanduspaev-ettekannete-naidendi-kontserdiga |vaadatud=2025-07-22 |väljaanne=Saarte Hääl |keel=et}}&lt;/ref&gt; Lavastajad: Raivo Adlas ja Piret Kuub. Osades: Raivo Adlas, Maimu Berg, Nora Ader, Harald Tõru, Piret Kuub, Tarmo Teekivi, Julia, Rodolphe, Léo Lennart, Oscar Helmut ja Tobias Louis Laffranque. Kasutatud muusika vt kavalehelt. Helitehnika Leelo Viita ja &quot;Hääled&quot;. Trupp tänab Tallinna Prantsuse Lütseumi, Vanemuise kostüümiladu ja Kuressaare haiglat. 

Kuulmisbussis. Raamatute müük: „Ilmamaa“, &quot;Tänapäev&quot;, &quot;Petrone Print&quot;, „Hea Lugu“, „Varrak“, Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus jt.   Ukrainlanna Tetjana Himitši raamat „Mariupolist Haapsalusse“ ja Signe Strohmi koostatud &quot;Leevi kandi lood&quot;. 

Epp Petrone miniviktoriin lastele tema lasteraamatu „Meie Eesti“ põhjal Playmobili mänguasjamuuseumis (Playmobili maja, Kipri)

Lõunaeestlaseks maskeerunud Küdema juurtega mees: kirjanik Mehis Heinsaar.

Ansambel „Hääled“ koosseisus: Liina Leemet (vokaal, kitarr), Karmen Linnamägi (vokaal, lüüra, krota), Leelo Viita (vokaal), Tõnu Vorms (vokaal, flööt), Tarmo Teekivi (vokaal, kitarr), Lauri Randveer (kontrabass).

Kaks pilku: kirjanikud Kätlin ja Hanneleele Kaldmaa.

Kunstniku ja luuletaja Kristina Viin maalide näitus Kipri paadikuuris.

Olavi Antonsi  &quot;Minu Saaremaa&quot; raamatu esitlus. 

Kaks Silviat: „Kirjad kasuemale“ Silvia Mälksoo Silvia Rannamaast.

Ma nägin KÕIVU unes: Jaan Sudak Uni ja unenäod eesti rahvapärimuses. Tamur Tohver Madis Kõivust. 

Eksistentsiaalne päikeseloojang: Ene-Liis Semper, Tiit Ojasoo, Garmen ja Margus Tabor loevad Vaino Vahingut kirjaniku 85. sünniaastapäeva puhul.

Tagaranna VII kirjanduspäeva ülevaadet ka pildis vt siit&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-07-14 |pealkiri=GALERII &amp;#10217; Tagaranna Kirjanduspäev nuttis, kuulas ja säras |url=https://saartehaal.postimees.ee/8286080/galerii-tagaranna-kirjanduspaev-nuttis-kuulas-ja-saras |vaadatud=2025-07-22 |väljaanne=Saarte Hääl |keel=et}}&lt;/ref&gt;: https://saartehaal.postimees.ee/8286080/galerii-tagaranna-kirjanduspaev-nuttis-kuulas-ja-saras

'''11. juuli 2026'''&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-09 |pealkiri=Nädalavahetusel toimuv Tagaranna kirjanduspäev ühendab ajad ja põlvkonnad |url=https://kultuur.err.ee/1610073589/nadalavahetusel-toimuv-tagaranna-kirjanduspaev-uhendab-ajad-ja-polvkonnad |vaadatud=2026-07-28 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-07-08 |pealkiri=Tagaranna kirjanduspäev ühendab ajad ja põlvkonnad |url=https://saartehaal.postimees.ee/8505287/tagaranna-kirjanduspaev-uhendab-ajad-ja-polvkonnad |vaadatud=2026-07-28 |väljaanne=Saarte Hääl |keel=et}}&lt;/ref&gt;

VIII Tagaranna Kirjanduspäeva kohta vt ka  Bianca Mikovitš'i artiklit &quot;Maalehes&quot; 8. juulist 2026: „Tuleb midagi huvitavat välja mõelda!“ Kirjanduspäev maailma serval toob kohale sadu huvilisi&quot; &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=„Tuleb midagi huvitavat välja mõelda!“ Kirjanduspäev maailma serval toob kohale sadu huvilisi |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120595278/kirjanduspaev-maailma-serval-meelitab-kohale-sadu-huvilisi |vaadatud=2026-07-28 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Tagaranna Kirjanduspäeva tutvustas ka ERR-is &quot;Vikerhommik&quot; ja Kadi raadio&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kuula saadet - Keskpäev 06.07.26 |url=https://kadi.ee/jarelkuulamine/keskpaev-06-07-26/ |vaadatud=2026-07-28 |väljaanne=Raadio Kadi}}&lt;/ref&gt;  

Kava:  

Avalöök: Rahvatantsu naisrühm &quot;Ugandi&quot; Tartust Agne Kurrikoff-Hermani &quot;Ehh Labajalg&quot; 

Kipri talu terrassil avamine: Maimu Berg, Saaremaa vallavanem Rainer Antsaar, Julia Laffranque 

Laulu- ja tantsupeo rongkäik Tagaranna külas, esines naiskoor &quot;Piret&quot; Kuressaarest lauludega: Sirje Kaasik/ Sirje Kaasik „HELLETUS“ ; Mihkel Lüdig /Rahvaluule „KIIGELAUL“; Mart Saar/Rahvaviis „LAULU EESTVÕTJA“ ;  Albert Uustulnd/A. Uustulnd „SAAREMAA LIPULAUL“; Eva Talsi/Curly Strings „KAUGES KÜLAS“ ; Stig Rästa/Maian Kärmas „TULGU TUULED“; Raimond Valgre/Debora Vaarandi „SAAREMAA VALSS“; Ülle Reinsoo/ Kalju Kangur „VIHMASADU“; Curly Strings „MAAILM HELISEB“ ja ühislaulmisel ka  &quot;Viimsi Õie Tagaranna versioon&quot; Janek Šafranovski viisile. 

Esinesid kirjandusteadlane Rein Veidemann, kirjanikud: Eeva Park, Maarja Undusk, 4 M-i: Jaan Malin, Kaupo Meiel, Arne Merilai ja Sven Mikser, pakuti nelja M-i ampsu: merikapsas, muna, mais ja majonees. 

Tutvustati järgmiseid raamatuid: Mart Mäger, &quot;Linnud rahva keeles ja meeles&quot; tutvustas Kadri Rahusaar kirjastusest &quot;Koolibri&quot;; &quot;Printsess ja trubaduurid. Ivar ja Astrid Ivaski kirjavahetus Marie Underi ja Artur Adsoniga 1957-1979&quot;, tutvustas Marin Laak Eesti Kirjandusmuuseumist; &quot;Eesti politsei lähiajalugu elulugudes. Sisejulgeoleku kaitsjad&quot; tutvustas üks koostajatest, ajalooprofessor Anu Raudsepp; luulekogu &quot;Asotsiaalne&quot;, tutvustas autor, emeriitriigikohtunik Tambet Tampuu; &quot;Louis I Kahn: Põhjamaised laotused&quot; tutvustas kunstnik Urmo Raus. Oma kirjastusi tutvustasid Lotta Seisler &quot;Iidda ja Linda&quot;, kes esitles ka oma luulekogu &quot;Naine&quot; ning Mari Laan kirjastusest &quot;Toledo&quot;. Raamatuid müüsid veel kirjastused &quot;Hea Lugu&quot;, &quot;Petrone Print&quot;, &quot;Varrak&quot; ja &quot;Argo&quot;.  Oma loomingut esitles luuletaja ja fotograaf Juli Suvi. Kipri paadikuuris avati Saaremaa kunstnik Maila Juns-Veldre näitus: &quot;Apokalüpsis&quot; Rodolphe Laffranque tegi huvilistele ekskursiooni oma mänguasjamuuseumis: &quot;Playmobili maja&quot;. Esietendus Maimu Bergi näidend &quot;Kuritööta karistus&quot;, mille lavastas Piia Bergstein ja kus lisaks lavastajale mängisid Julia Laffranque, Jan Kaus, Olavi Antons, Kaidi Ottis, Frida Loog, Oscar Helmut, Tobias Louis ja Léo Lennart Laffranque. Kaasa tegi kammerkoor &quot;Helin&quot; dirigent Anneli Tarkmeel, koosseisus: Erik Keerberg, Janne Vahstein, Elge Suurem, Kai Albert, Meelis Albert, Neeme Järvpõld, Virge Adusoo ja Katre Halliko. Trupp tänab Tõnis Kipperit ja Tiina Runthali. Etenduses kasutati Mirjam Tally, L. Õunapuu ja Meelika Hainsoo muusikat: esitajad ka Tuulikki Bartosik, Girilal Baars, &quot;Küla mul käskis vait olla&quot; ja Arvo Pärdi &quot;Da pacem Domine&quot;, Bundesjugendchor Deutscher Musikrat esituses. Kirjanduspäeval tsiteeriti ka Jaan Unduski mõtteid seoses Lennart Meri &quot;Hõbevalge&quot; 50 juubeliga. Päikeseloojangu esinejaks oli &quot;Plekktrumm&quot; Joonas Hellerma juhtimisel, kelle külaliseks oli arheoloog Marika Mägi. VIII Tagaranna Kirjanduspäeva toitlustust pakkus &quot;Kulli Buffet&quot; Kulli talust Tagarannast ja kirjanduspäeva traditsioonilise tordi valmistas seekord Els-Maris Kauber Mustjalast frimast &quot;Wildfood.&quot; Tagaranna Kirjanduspäev tänab: Eesti Kultuurkapital, Saaremaa Vald, Vöimalus, Pointprint, Spetsiaalne OÜ, Aadama Talu, Wösel ja Renegade. 

VIII Tagaranna Kirjanduspäeva fotosid vt ka Miko Pärn, Saarte Hääle galerii. &lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-07-12 |pealkiri=GALERII JA VIDEO &amp;#10217; Tagaranna kirjanduspäev |url=https://saartehaal.postimees.ee/8507318/galerii-ja-video-tagaranna-kirjanduspaev |vaadatud=2026-07-28 |väljaanne=Saarte Hääl |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Vt ka Kaupo Meiel: selle suve võitjad ja kaotajad esimese poolaja järel&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Kaupo Meiel, ERR-i arvamustoimetaja {{!}} |kuupäev=2026-07-20 |pealkiri=Kaupo Meiel: selle suve võitjad ja kaotajad esimese poolaja järel |url=https://www.err.ee/1610081563/kaupo-meiel-selle-suve-voitjad-ja-kaotajad-esimese-poolaja-jarel |vaadatud=2026-07-28 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;   

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.facebook.com/profile.php?id=61561208673094 Tagaranna kirjanduspäeva FB grupp]

[[Kategooria:Eesti kirjandus]]
[[Kategooria:Saaremaa vald]]
[[Kategooria:Eesti üritused]]</text>
      <sha1>4jvvmejnlkc7aemzvkqmn7mmrq505hz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Ansony89</title>
    <ns>2</ns>
    <id>664539</id>
    <revision>
      <id>7204061</id>
      <parentid>6564372</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T23:12:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ansony89</username>
        <id>168709</id>
      </contributor>
      <origin>7204061</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="581" sha1="j1xfyhmi946nv1zek8fe8lgczsudy61" xml:space="preserve">[[fi:User:Ansony89]]
[[sv:User:Ansony89]]
[[en:User:Ansony89]]
[[no:User:Ansony89]]
[[nn:User:Ansony89]]
[[fr:User:Ansony89]]
[[ja:User:Ansony89]]
[[zh:User:Ansony89]]
[[zh-yue:User:Ansony89]]

     🤍💙🇫🇮I LOVE FINLAND🇫🇮💙🤍
{{#Babel:zh|yue|en-3|fr-2|ja-2|no-1|sv-0|fi-0|et-0}}
{{Käyttäjä Commons|Ansony89}}
Come see me on [http://en.wikipedia.org/wiki/User:Ansony89 English Wikipedia].

   🇺🇦💙STAND　WITH　UKRAINIANS💛🇺🇦
{{Babel|zh|en-3|fr-2|ja-2|et-0|fi-0}}
Come see me on [http://en.wikipedia.org/wiki/User:Ansony89 English Wikipedia].</text>
      <sha1>j1xfyhmi946nv1zek8fe8lgczsudy61</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204063</id>
      <parentid>7204061</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T23:14:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ansony89</username>
        <id>168709</id>
      </contributor>
      <origin>7204063</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="420" sha1="1cs7obnh7x5kgxoqyh9ctjdarv8lvq3" xml:space="preserve">[[fi:User:Ansony89]]
[[sv:User:Ansony89]]
[[en:User:Ansony89]]
[[no:User:Ansony89]]
[[nn:User:Ansony89]]
[[fr:User:Ansony89]]
[[ja:User:Ansony89]]
[[zh:User:Ansony89]]
[[zh-yue:User:Ansony89]]

     🤍💙🇪🇪I LOVE ESTONIA🇪🇪💙🤍

   🇺🇦💙STAND　WITH　UKRAINIANS💛🇺🇦
{{Babel|zh|yue|en-3|fr-2|ja-2|et-0|fi-0}}
Come see me on [http://en.wikipedia.org/wiki/User:Ansony89 English Wikipedia].</text>
      <sha1>1cs7obnh7x5kgxoqyh9ctjdarv8lvq3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti otsib superstaari (kaheksas hooaeg)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>664577</id>
    <revision>
      <id>7204161</id>
      <parentid>7152931</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T06:29:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204161</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4929" sha1="jv00s3b1h5z0v2ltatkaqx4adw0pdlk" xml:space="preserve">'''&quot;[[Eesti otsib superstaari]]&quot;''' kaheksas hooaeg toimus suvel ja sügisel [[2021]]. Telesaadet tootis ja kandis üle [[TV3]].

Kümne finalisti hulka jõudsid: [[Maribel Vääna]], [[Märten Männiste]], [[Andreas Pall]], [[Diana Maria Toomingas]], [[Ingmar Erik Kiviloo]], [[Tiina Adamson]], [[Marten Põldmets]], [[Merili Käsper]], [[Alika Milova]] ja [[Wanda-Helene Ollep]].

== Finaalsaated ==
*Esimene finaalsaade toimus 24. oktoobril ning väljalangejaks osutus Merili Käster.&lt;ref&gt;[https://sky.ee/skyplus/telgitagune-pohjus-sai-staarisaatest-lahkunud-merili-kasperile-saatuslikuks-ma-ei-osanud Telgitagune põhjus sai staarisaatest lahkunud Merili Käsperile saatuslikuks.]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} sky.ee, 25. oktoober 2021.&lt;/ref&gt;
*Teisest finaalisaatest 31. oktoobril, kus esitati lugusid teemal &quot;See laul on sulle!&quot;, ei pääsenud järgmisesse vooru Diana Maria Toomingas&lt;ref&gt;[https://sky.ee/diana-maria-parast-superstaarisaatest-valjalangemist-ma-olen-natukene-sokis Diana Maria pärast superstaarisaatest väljalangemist: ma olen natukene šokis!]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} sky.ee, 1. november 2021.&lt;/ref&gt; ja Marten Põldmets&lt;ref&gt;[https://sky.ee/skyplus/marten-poldmets-valjalangemisest-ma-ei-ole-kurb-koik-hasti-ju-tegelikult Marten Põldmets väljalangemisest: ma ei ole kurb, kõik on hästi ju tegelikult!]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} sky.ee, 1, november 2021.&lt;/ref&gt;.
*7. novembril toimunud kolmandast saatest lahkusid väljalangejatena Tiina Adamson&lt;ref&gt;[https://sky.ee/staarisaatest-valja-kukkunud-tiina-adamson-ma-olin-oma-mugavustsoonist-valjas Tiina Adamson: ma olin oma mugavustsoonist väljas.]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} sky.ee, 8. november 2021.&lt;/ref&gt; ja Ingmar Erik Kiviloo&lt;ref&gt;[https://sky.ee/ingmar-erik-kiviloo-staarisaatest-valjalangemisest-see-pole-mingi-lopp Ingmar Erik Kiviloo staarisaatest väljalangemisest: see pole mingi lõpp!]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} sky.ee, 8. november 2021.&lt;/ref&gt;
*Neljas finaalsaade viidi läbi 14. novembril ning sellest saatest ei pääsenud edasi Andres Pall, kuid ta tuli lauluvõistlusel viiendale kohale.&lt;ref&gt;[https://sky.ee/andreas-pall-superstaarisaatest-valjakukkumisest-arvan-et-mul-laks-esimestes-saadetes-nihu-kui-end Andreas Pall superstaarisaatest väljakukkumisest: arvan, et mul läks esimestes saadetes nihu kui end kaotasin.]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} sky.ee, 15. november 2021.&lt;/ref&gt;
*21. novembril aset leidnud viies saade jäi viimaseks Märten Männistele, kes saavutas seega neljanda koha.&lt;ref&gt;[https://sky.ee/marten-manniste-pidi-staarisaate-reeglite-tottu-magusast-pakkumisest-loobuma-nuud-koik-voimalused Märten Männiste pidi staarisaate reeglite tõttu magusast pakkumisest loobuma: nüüd on kõik võimalused olemas!]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} sky.ee, 22. november 2021.&lt;/ref&gt;
*Kuuendas võistlussaates 28. novembril, mis toimus kolme parema vahel, osutus lõppsaatesse mittepääsenuks ja kokkuvõttes kolmanda koha saanuks Maribel Vääna.&lt;ref&gt;[https://sky.ee/skyplus/maribel-vaana-valjalangemisest-ja-suunamudija-musitamisest-eks-nais Maribel Vääna väljalangemisest ja suunamudija musitamisest: eks näis!]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} sky.ee, 29. november 2021.&lt;/ref&gt;
*Superfinaalis, mis toimus 12. detsembril, olid laval Alika Milova ja Wanda-Helene Ollep. Vaatajahääletusel selgus võitja, kellele kuulus Eesti kaheksanda superstaari tiitel, artistileping [[Universal Music Group]]iga ning [[TV3]] ja [[SEB Pank|SEB Panga]] poolt 10 000 eurot. Superstaariks sai Alika Milova&lt;ref&gt;[https://elu24.postimees.ee/7407073/video-superstaar-alika-tanusonad-eesti-rahvale-taiesti-uskumatu-et-haaletasite-minu-poolt Superstaar Alika tänusõnad Eesti rahvale: täiesti uskumatu, et hääletasite minu poolt!] elu24.postimees.ee, 13. detsember 2021.&lt;/ref&gt; ja teise koha saavutas Wanda-Helene Ollep.&lt;ref&gt;[https://sky.ee/hobemedal-voi-kaotaja-wanda-helene-ollep-ma-ei-ole-veel-uhtki-pisarat-valanud Hõbemedal või kaotaja? Wanda-Helene Ollep: ma ei ole veel ühtki pisarat valanud.]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} sky.ee, 13. detsember 2021.&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://www.youtube.com/watch?v=uEQNMEB9svA Alika Milova - Arcade (SUPERFINAAL 2021).] video, youtube.com.
*[https://pohjarannik.postimees.ee/7407028/eesti-uueks-superstaariks-sai-narva-tudruk-alika-milova Eesti uueks superstaariks sai Narva tüdruk Alika Milova!] pohjarannik.postimees.ee, 12. detsember 2021.
*[http://www.tv3.ee/eesti-otsib-superstaari Saate koduleht] [[TV3]] veebis.

{{Eesti otsib superstaari}}

[[Kategooria:Eesti otsib superstaari]]</text>
      <sha1>jv00s3b1h5z0v2ltatkaqx4adw0pdlk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>OpenAI</title>
    <ns>0</ns>
    <id>667308</id>
    <revision>
      <id>7203877</id>
      <parentid>7067481</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T14:59:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>RegularShape</username>
        <id>234319</id>
      </contributor>
      <origin>7203877</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22747" sha1="gzlivsy1va4174tzamqvjlypet6799a" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}}
{{Ettevõte
| nimi = OpenAI, Inc.
| logo = OpenAI logo 2025 (wordmark).svg
| logosuurus = 
| tüüp = 
| asutamisaeg = {{Algusaeg ja vanus|2015|12|11}}
| asutajad = 
| peakorter = [[San Francisco]], [[California]], [[USA]]
| võtmeisikud = 
| valdkonnad = [[infotehnoloogia]]
| tooted = [[GPT-1]], [[GPT-2|2]], [[GPT-3|3]], [[GPT-4|4]]&lt;br/&gt;[[ChatGPT]]&lt;br/&gt;[[DALL-E]]
| käive = {{kasum}} 28 mln [[USA dollar]]it (2022)&lt;ref name=&quot;2022-fin&quot;&gt;{{cite web |last1=Woo |first1=Erin |last2=Efrati |first2=Amir |date=May 4, 2023 |title=OpenAI's Losses Doubled to $540 Million as It Developed ChatGPT |url=https://www.theinformation.com/articles/openais-losses-doubled-to-540-million-as-it-developed-chatgpt |website=[[The Information]] |url-access=subscription |quote=In 2022, by comparison, revenue was just $28 million, mainly from selling access to its AI software... OpenAI's losses roughly doubled to around $540 million last year as it developed ChatGPT... |access-date=June 19, 2023 |archive-date=June 19, 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230619191257/https://www.theinformation.com/articles/openais-losses-doubled-to-540-million-as-it-developed-chatgpt |url-status=live }}&lt;/ref&gt;
| puhaskasum = {{kahjum}} –540 mln [[USA dollar|dollarit]] (2022)&lt;ref name=&quot;2022-fin&quot;/&gt;
| omanik = [[Microsoft]] (49%)&lt;ref&gt;{{Cite news |last=Weise |first=Karen |date=November 20, 2023 |title=How Microsoft's Satya Nadella Kept the 'Best Bromance in Tech' Alive |url=https://www.nytimes.com/2023/11/20/technology/openai-microsoft-altman-nadella.html |work=The New York Times |archive-url=https://web.archive.org/web/20231130032200/https://www.nytimes.com/2023/11/20/technology/openai-microsoft-altman-nadella.html |archive-date=November 30, 2023 |url-status=live}}&lt;/ref&gt;
| töötajaid = u 770 (2023)&lt;ref&gt;{{cite web |title=OpenAI employees threaten to quit en masse after former CEO Sam Altman joins Microsoft |url=https://www.nbcnews.com/business/business-news/sam-altman-joins-microsoft-openai-ouster-rcna125940 |website=NBC News |language=en |date=20 November 2023 |access-date=November 20, 2023 |archive-date=November 20, 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231120201116/https://www.nbcnews.com/business/business-news/sam-altman-joins-microsoft-openai-ouster-rcna125940 |url-status=live }}&lt;/ref&gt;
| kodulehekülg = {{URL|openai.com}}
}}
'''OpenAI''' on [[tehisintellekt]]i uuriv asutus [[USA|Ameerika Ühendriikides]], mille eesmärk on luua &quot;turvaline ja kasulik&quot; [[üldtehisintellekt]], nimelt &quot;väga autonoomsed süsteemid, mis edestaksid inimesi enamikus majanduslikult väärtuslikus töös&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://openai.com/charter|title=OpenAI Charter|website=openai.com|date=April 9, 2018|access-date=2023-07-11|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20230714043611/https://openai.com/charter|archive-date=July 14, 2023|url-status=live}}&lt;/ref&gt; [[Tehisintellektibuum]]i ühe juhtiva firmana on see välja töötanud mitu suurt [[keelemudel]]it,&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Aedmaa |eesnimi=Eleri |perekonnanimi2=Kaljumäe |eesnimi2=Helen |kuupäev=2023-02-17 |pealkiri=Skandaalne ChatGPT – kuidas panna see eesti keele heaks tööle? |url=https://novaator.err.ee/1608889298/skandaalne-chatgpt-kuidas-panna-see-eesti-keele-heaks-toole |vaadatud=2023-12-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; võimekaid [[pildigeneratsioonimudel]]eid nagu [[DALL-E]], ning varem ka [[avatud allikaga mudel]]eid.&lt;ref&gt;{{Citation|title=gpt-2|date=2023-11-19|url=https://github.com/openai/gpt-2|access-date=2023-11-19|publisher=OpenAI|archive-date=March 11, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230311154936/https://github.com/openai/gpt-2|url-status=live}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://platform.openai.com/docs/models/overview|title=Models - OpenAI API|website=OpenAI|access-date=November 19, 2023|archive-url=https://archive.today/20231119121512/https://platform.openai.com/docs/models|archive-date=November 19, 2023|url-status=live}}&lt;/ref&gt; OpenAI [[juturobot]]i [[ChatGPT]] avaldamist 2022. aastal peetakse tehisintellektibuumi alguseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tehisintellekt vallutab maailma. Kas ChatGPT suudab ennustada aktsiate hinnaliikumisi? |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120179424/tehisintellekt-vallutab-maailma-kas-chatgpt-suudab-ennustada-aktsiate-hinnaliikumisi |vaadatud=2023-12-27 |väljaanne=Ärileht |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=David |eesnimi=Emilia |kuupäev=2023-01-25 |pealkiri=Here's why ChatGPT is just the start of the generative AI boom |url=https://www.weforum.org/agenda/2023/01/chatgpt-start-generate-ai-boom-work-technology/ |vaadatud=2023-12-27 |väljaanne=[[World Economic Forum]] |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Firma koosneb [[Delaware]]'is registreeritud [[mittetulundusettevõte|mittetulundusettevõttest]] '''OpenAI, Inc.'''&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://opencorporates.com/companies/us_de/5902936|title=OPENAI, INC.|website=[[OpenCorporates]]|date=2015-12-08|access-date=2023-08-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20230828053254/https://opencorporates.com/companies/us_de/5902936|archive-date=August 28, 2023|url-status=live}}&lt;/ref&gt; ja selle [[tulundusettevõte|tulunduslikust]] [[Tütarettevõte|tütarettevõttest]] '''OpenAI Global, LLC.'''&lt;ref name=&quot;St&quot;&gt;[https://openai.com/our-structure ''Our Structure.''] {{Arhiivilink|url=https://web.archive.org/web/20230729203855/https://openai.com/our-structure|date=July 29, 2023}} Open AI, 23 June 2023. Retrieved 15 October 2023.&lt;/ref&gt;

Firma asutasid Ilya Sutskever, [[Stripe|Stripe'i]] endine tehnoloogiajuht [[Greg Brockman]], [[Y Combinator]]i kaasasutajad Trevor Blackwell ja Jessica Livingston, endine [[Tesla, Inc.|Tesla]] tehisintellektijuht Andrej Karpathy ning Vicki Cheung, Durk Kingma, John Schulman, Pamela Vagata ja Wojciech Zaremba. [[Sam Altman]] ja [[Elon Musk]] olid esimesed juhatuse eesistujad,&lt;ref name=&quot;auto2&quot;&gt;{{Cite web|url=https://openai.com/blog/introducing-openai/|title=Introducing OpenAI|website=OpenAI|date=December 12, 2015|access-date=January 27, 2023|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20170808104802/https://openai.com/blog/introducing-openai/|archive-date=August 8, 2017|url-status=live}}&lt;/ref&gt; aga Musk lahkus kohalt 2018. aastal.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; [[Microsoft]] investeeris 2019. aastal OpenAI Global LLC-sse miljard dollarit ja 2023. aastal kümme miljardit dollarit,&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Browne|first=Ryan|url=https://www.cnbc.com/2023/01/10/microsoft-to-invest-10-billion-in-chatgpt-creator-openai-report-says.html|title=Microsoft reportedly plans to invest $10 billion in creator of buzzy A.I. tool ChatGPT|website=CNBC|date=January 10, 2023|access-date=January 27, 2023|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20230203201055/https://www.cnbc.com/2023/01/10/microsoft-to-invest-10-billion-in-chatgpt-creator-openai-report-says.html|archive-date=February 3, 2023|url-status=live}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Lardinois|first=Frederic|url=https://techcrunch.com/2023/03/14/microsofts-new-bing-was-using-gpt-4-all-along/|title=Microsoft's new Bing was using GPT-4 all along|website=TechCrunch|date=March 14, 2023|access-date=March 30, 2023|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20230315013650/https://techcrunch.com/2023/03/14/microsofts-new-bing-was-using-gpt-4-all-along/|archive-date=March 15, 2023|url-status=live}}&lt;/ref&gt; millest suur osa maksti nende [[Microsoft Azure|Azure'i pilveteenuse]] [[arvutusressurss|arvutusressursi]] kujul.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.semafor.com/article/11/18/2023/openai-has-received-just-a-fraction-of-microsofts-10-billion-investment|title=OpenAI has received just a fraction of Microsoft's $10 billion investment|website=Semafor|date=2023-11-18|access-date=2023-11-27|language=en}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
[[Fail:Pioneer Building, San Francisco (2019) -1.jpg|pisi|vasakul|250px|OpenAI peakorter asub Pioneer Buildingus San Franciscos]]

=== Asutamine, GPT ja DALL-E (2015–2022) ===
2015. aasta detsembris kuulutasid Sam Altman, Greg Brockman, [[LinkedIn]]i kaasasutaja Reid Hoffman, Jessica Livingston, [[Peter Thiel]], [[Elon Musk]], [[Amazon Web Services]], [[Infosys]] ja [[YC Research]] välja OpenAI asutamise ja lubasid ettevõttesse investeerida üle miljardi dollari. Organisatsioon lubas teiste institutsioonidega koos töötada, tehes patendid ja uurimistöö avalikkusele vabalt kasutatavaks.&lt;ref name=&quot;auto2&quot; /&gt; Musk lahkus 2018. aastal juhatusest, kartes võimalikku [[huvide konflikt]]i seoses tema firma [[Tesla, Inc.|Tesla]] [[Isesõitev auto|isesõitvate autode]] arendamisega.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.semafor.com/article/03/24/2023/the-secret-history-of-elon-musk-sam-altman-and-openai|title=The secret history of Elon Musk, Sam Altman, and OpenAI {{!}} Semafor|website=www.semafor.com|date=March 24, 2023|access-date=March 30, 2023|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20230327110022/https://www.semafor.com/article/03/24/2023/the-secret-history-of-elon-musk-sam-altman-and-openai|archive-date=March 27, 2023|url-status=live}}&lt;/ref&gt;

Brockman kohtus ühe [[Sügavõpe|sügavõppe]] tähtsama arendaja [[Yoshua Bengio]]ga, et koostada nimekiri valdkonna silmapaistvamatest teadlastest, millest üheksa suutis Brockman firma esimeste töötajatena palgale võtta. Kuigi OpenAI ei maksnud sel ajal [[Facebook]]i ja [[Google|Google'iga]] võrreldavaid palkasid, tõmbas teadlasi firmasse selle potentsiaal ja missioon.&lt;ref name=&quot;wired_inside2&quot;&gt;{{cite magazine|author1=Cade Metz|date=April 27, 2016|title=Inside OpenAI, Elon Musk's Wild Plan to Set Artificial Intelligence Free|url=https://www.wired.com/2016/04/openai-elon-musk-sam-altman-plan-to-set-artificial-intelligence-free/|magazine=[[Wired (ajakiri)|Wired]]|language=en-US|access-date=April 28, 2016|archive-date=April 27, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160427162700/http://www.wired.com/2016/04/openai-elon-musk-sam-altman-plan-to-set-artificial-intelligence-free/|url-status=live}}&lt;/ref&gt; 2017. aastal kulutas firma 7,9 miljonit dollarit ehk veerandi oma kuludest [[Pilvandmetöötlus|pilveteenustele]].&lt;ref&gt;{{cite news|url=https://www.reuters.com/article/us-microsoft-openai/microsoft-to-invest-1-billion-in-openai-idUSKCN1UH1H9|title=Microsoft to invest $1&amp;nbsp;billion in OpenAI|work=Reuters|date=July 22, 2019|access-date=March 6, 2020|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20200525132055/https://www.reuters.com/article/us-microsoft-openai/microsoft-to-invest-1-billion-in-openai-idUSKCN1UH1H9|archive-date=May 25, 2020|url-status=live}}&lt;/ref&gt; Võrdluseks kulutas Google'ile kuuluv tehisintellektilabor [[DeepMind]] 2017. aastal kokku 442 miljonit dollarit. 2018. aasta suvel üüris OpenAI oma tehisintellekti [[Dota 2]] treenides Google'ilt mitmeks nädalaks 128 000 [[protsessor]]it ja 256 [[graafikaprotsessor]]it.

2019. aasta veebruaris kuulutas OpenAI välja keelemudeli [[GPT-2]], mis pälvis avalikkuse tähelepanu, sest see suutis genereerida inimlaadset teksti.&lt;ref name=&quot;guardian&quot;&gt;{{cite web|last=Hern|first=Alex|url=https://www.theguardian.com/technology/2019/feb/14/elon-musk-backed-ai-writes-convincing-news-fiction|title=New AI fake text generator may be too dangerous to release, say creators|work=[[The Guardian]]|date=14 February 2019|access-date=19 December 2020|quote=|archive-url=https://web.archive.org/web/20190214173112/https://www.theguardian.com/technology/2019/feb/14/elon-musk-backed-ai-writes-convincing-news-fiction|archive-date=14 February 2019|url-status=live}}&lt;/ref&gt; Samal aastal läks firma üle tulunduslikule mudelile.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://techcrunch.com/2019/03/11/openai-shifts-from-nonprofit-to-capped-profit-to-attract-capital/|title=OpenAI shifts from nonprofit to 'capped-profit' to attract capital|date=March 11, 2019|access-date=January 4, 2023|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20230104154138/https://techcrunch.com/2019/03/11/openai-shifts-from-nonprofit-to-capped-profit-to-attract-capital/|archive-date=January 4, 2023|url-status=live}}&lt;/ref&gt; 2020. aastal kuulutas OpenAI välja keelemudeli [[GPT-3]], mis treeniti suurte internetipõhiste andmestikega. GPT-3 on keskendunud [[Loomuliku keele töötlus|loomulikus keeles]] küsimustele vastamisele, aga see suudab vahendada ka keeltevahelist tõlget ja genereerida järjepidevat improviseeritud teksti. OpenAI kuulutas välja GPT jaoks ka [[rakendusliides]]e, millest sai esimene firma müüdav teenus.&lt;ref name=&quot;2020-06-11_Bloomberg&quot;&gt;{{cite news|last=Vance|first=Ashlee|url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2020-06-11/trillions-of-words-analyzed-openai-sets-loose-ai-language-colossus|title=Trillions of Words Analyzed, OpenAI Sets Loose AI Language Colossus|work=[[Bloomberg News]]|date=June 11, 2020|access-date=June 12, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201013163856/https://www.bloomberg.com/news/articles/2020-06-11/trillions-of-words-analyzed-openai-sets-loose-ai-language-colossus|archive-date=October 13, 2020|author-link=Ashlee Vance|url-status=live}}&lt;/ref&gt;

2021. aastal kuulutas firma välja [[DALL-E]], mis on sügavõppel treenitud mudel piltide genereerimiseks tekstikirjeldustest. DALL-E kasutab varianti GPT-3 arhitektuurist.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://venturebeat.com/2021/01/05/openai-debuts-dall-e-for-generating-images-from-text/|title=OpenAI debuts DALL-E for generating images from text|publisher=VentureBeat|date=January 5, 2021|access-date=January 5, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210105221534/https://venturebeat.com/2021/01/05/openai-debuts-dall-e-for-generating-images-from-text/|archive-date=January 5, 2021}}&lt;/ref&gt;

=== ChatGPT ja koostöö Microsoftiga (2022. aastast) ===
2022. aastal leidis OpenAI meedias laialdast tähelepanu, kui hakkas pakkuma tasuta eelvaadet [[Juturobot|juturobotile]] [[ChatGPT]], mis põhines mudelil GPT-3.5. OpenAI sõnul registreeriti juturoboti eelvaate jaoks esimese viie päeva jooksul üle miljoni konto.&lt;ref&gt;{{cite news|last1=Roose|first1=Kevin|url=https://www.nytimes.com/2022/12/05/technology/chatgpt-ai-twitter.html|title=The Brilliance and Weirdness of ChatGPT|work=The New York Times|date=December 5, 2022|access-date=January 5, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230118134332/https://www.nytimes.com/2022/12/05/technology/chatgpt-ai-twitter.html|archive-date=January 18, 2023|url-status=live}}&lt;/ref&gt; [[Reuters]]i poolt 2022. aasta detsembris tsiteeritud anonüümsete allikate sõnul projekteeris OpenAI Global LLC 2023. aastaks üle 200 miljoni dollari tulu ja 2024. aastaks üle miljardi dollari tulu.&lt;ref&gt;{{cite news|last1=Dastin|first1=Jeffrey|url=https://www.reuters.com/business/chatgpt-owner-openai-projects-1-billion-revenue-by-2024-sources-2022-12-15/|title=Exclusive: ChatGPT owner OpenAI projects $1 billion in revenue by 2024|work=Reuters|date=December 15, 2022|access-date=January 5, 2023|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20230203201121/https://www.reuters.com/business/chatgpt-owner-openai-projects-1-billion-revenue-by-2024-sources-2022-12-15/|archive-date=February 3, 2023|last2=Hu|first2=Krystal|last3=Dave|first3=Paresh|last4=Dave|first4=Paresh|url-status=live}}&lt;/ref&gt;

2023. aasta alguses lisas Microsoft oma otsingumootorile [[Bing]] võimekuse vastata küsimustele loomulikus keeles kasutades OpenAI uut mudelit [[GPT-4]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Lardinois |eesnimi=Frederic |kuupäev=2023-02-07 |pealkiri=Microsoft launches the new Bing, with ChatGPT built in |url=https://techcrunch.com/2023/02/07/microsoft-launches-the-new-bing-with-chatgpt-built-in/ |vaadatud=2023-12-27 |väljaanne=TechCrunch |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Firma teatas, et ühitab tehisintellektil põhinevad tehnoloogiad ka nende veebibrauseriga [[Microsoft Edge|Edge]] ja kontoritarkvara teenusega [[Microsoft 365]]. Google kuulutas välja tehisintellektil põhineva rakenduse [[Bard]].&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/technology-64546299|title=Bard: Google launches ChatGPT rival|work=BBC News|date=February 6, 2023|access-date=February 7, 2023|language=en-GB|archive-url=https://web.archive.org/web/20230207111531/https://www.bbc.com/news/technology-64546299|archive-date=February 7, 2023|url-status=live}}&lt;/ref&gt; 2023. aasta märtsis teatas Reid Hoffman, et lahkub võimaliku huvide konflikti tõttu juhatusest, kuid jättis OpenAI suurinvestori Microsofti juhatuses oma liikmekoha alles.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Dastin|first=Jeffrey|url=https://www.reuters.com/technology/openais-long-time-backer-reid-hoffman-leaves-board-2023-03-03/|title=OpenAI's long-time backer Reid Hoffman leaves board|work=Reuters|date=March 3, 2023|access-date=March 17, 2023|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20230513191651/https://www.reuters.com/technology/openais-long-time-backer-reid-hoffman-leaves-board-2023-03-03/|archive-date=May 13, 2023|url-status=live}}&lt;/ref&gt; Sama aasta märtsis teatas OpenAI, et annab välja ligipääsu ChatGPT-le, mis põhineb GPT-4 mudelil. Firma tegi selle saadavaks ChatGPT Plusi liikmetele ja ka rakendusliidese kaudu.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://openai.com/product/gpt-4|title=GPT-4|website=openai.com|access-date=March 16, 2023|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20230314165712/https://openai.com/product/gpt-4|archive-date=March 14, 2023|url-status=live}}&lt;/ref&gt;

2023. aasta septembris lisati ChatGPT-le võimekus analüüsida pilte läbi multimodaalse GPT-4 mudeli. Juturobotile anti ka võime pidada kasutajaga vestlust läbi inimhääle: ChatGPT kasutajaliides muudab kasutaja öeldu tekstiks ning annab selle mudelile edasi. Seejärel muudetakse mudeli poolt antud vastus kõneks kasutades sünteeshäält, mille valik loodi koostöös mitme häälenäitlejaga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=25. september 2023 |pealkiri=ChatGPT can now see, hear, and speak |url=https://openai.com/index/chatgpt-can-now-see-hear-and-speak/ |vaadatud=2024-05-16 |väljaanne=OpenAI |keel=en}}&lt;/ref&gt; Samal kuul avaldas firma ka pildigeneraatori DALL-E kolmanda versiooni,&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=David |eesnimi=Emilia |kuupäev=2023-09-20 |pealkiri=OpenAI releases third version of DALL-E |url=https://www.theverge.com/2023/9/20/23881241/openai-dalle-third-version-generative-ai |vaadatud=2024-05-16 |väljaanne=The Verge |keel=en}}&lt;/ref&gt; mis tehti oktoobris laiemalt kättesaadavaks läbi Bing otsingumootori.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-10-03 |pealkiri=DALL-E 3 now available in Bing Chat and Bing.com/create, for free! |url=https://blogs.bing.com/search/october-2023/DALL-E-3-now-available-in-Bing-Chat-and-Bing-com-create-for-free |vaadatud=2024-05-16 |väljaanne=blogs.bing.com}}&lt;/ref&gt;

Sama aasta mais andsid Altman, Brockman ja Sutskever soovitusi, kuidas valitseda superintellekti. Nad ennustasid, et taoline tehisintellekt võib tekkida järgneva kümne aasta jooksul, lubades &quot;dramaatiliselt rikkamat tulevikku&quot;, ning kuna see võib endast kujutada [[Eksistentsiaalne risk|eksistentsiaalset riski]], ei saa sellele ainult tagantjärele reageerida. Nad pakkusid välja [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur|Rahvusvahelisele Aatomienergia Agentuurile]] sarnase organisatsiooni loomist, mis hoiaksid silma peal tehisintellekti mudelitel, mille võimekus ületab teatud miinimumi, lisades, et võrdlemisi nõrku tehisintellektil põhinevaid süsteeme pole vaja liialt reguleerida. Nad soovitasid ka uurida tehnilist järelevalvet superintellektide jaoks, ning soovitasid riikidevahelist koostööd.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Governance of superintelligence |url=https://openai.com/blog/governance-of-superintelligence |vaadatud=2023-12-27 |väljaanne=openai.com |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last1=Wodecki|first1=Ben|url=https://aibusiness.com/responsible-ai/openai-leaders-want-the-public-to-decide-ai-rules|title=OpenAI Founders Warn AI 'Superintelligence' is Like Nuclear Power|date=May 23, 2023|access-date=May 30, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230530042308/https://aibusiness.com/responsible-ai/openai-leaders-want-the-public-to-decide-ai-rules|archive-date=May 30, 2023|last2=Yao|first2=Deborah|url-status=live}}&lt;/ref&gt;

Juhatus eemaldas 17. novembril 2023 Sam Altmani tegevjuhi kohalt ning Brockman eemaldati eesistuja kohalt, lahkudes seejärel presidendi kohalt. Neli päeva hiljem naasid nad juhatusega läbirääkimisi pidama ning enamik selle liikmeid lahkus ametist. Uue juhatuse eesistujaks sai [[Salesforce|Salesforce'i]] endine kaastegevjuht Bret Taylor&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.cnbc.com/2023/11/22/openai-brings-sam-altman-back-as-ceo-days-after-ouster.html|title=OpenAI brings Sam Altman back as CEO less than a week after he was fired by board|website=CNBC|date=22 November 2023|language=en}}&lt;/ref&gt; ning Microsoftile anti hääletusõigusetu istekoht.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Leswing|first=Hayden Field,Kif|url=https://www.cnbc.com/2023/11/29/microsoft-secures-non-voting-board-seat-at-openai-.html|title=Microsoft secures nonvoting board seat at OpenAI|website=CNBC|date=2023-11-30|access-date=2023-11-30|language=en}}&lt;/ref&gt;

15. veebruaril 2024 kuulutas firma välja mudeli Sora, mis genereerib videoid tekstikirjeldustest.&lt;ref&gt;{{cite web|last1=Metz|first1=Cade|url=https://www.nytimes.com/2024/02/15/technology/openai-sora-videos.html|title=OpenAI Unveils A.I. That Instantly Generates Eye-Popping Videos|website=The New York Times|date=15 February 2024}}&lt;/ref&gt; Firmal on plaan mudel aasta jooksul avalikkusele kättesaadavaks teha,&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Roth |eesnimi=Emma |kuupäev=2024-03-13 |pealkiri=OpenAI’s Sora text-to-video generator will be publicly available later this year |url=https://www.theverge.com/2024/3/13/24099402/openai-text-to-video-ai-sora-public-availability |vaadatud=2024-03-16 |väljaanne=The Verge |keel=en}}&lt;/ref&gt; ning see on saadaval mudeli kasutusega seotud kriitiliste ohtude hindamiseks.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://openai.com/sora|title=Sora: Creating video from text|website=openai.com|access-date=2024-02-17|language=en-US}}&lt;/ref&gt;

13. mail 2024 tutvustas firma uut mudelit [[GPT-4o]], mis suudab analüüsida lisaks piltidele iseseisvalt ka videot ja heli, ning kasutab vähem ressursse kui GPT-4, olles 50% odavam rakendusliidese kasutajatele. GPT-4o suudab iseseisvalt ka genereerida pilte ja heli, erinevalt GPT-4st, mis kasutas piltide genereerimiseks DALL-E mudelit ning hääle töötluseks eraldiseisvaid hääle analüüsi- ja sünteesimudeleid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=13. mai 2024 |pealkiri=Hello GPT-4o |url=https://openai.com/index/hello-gpt-4o/ |vaadatud=2024-05-16 |väljaanne=OpenAI |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* [https://openai.com/ OpenAI koduleht]

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide infotehnoloogiaettevõtted]]
[[Kategooria:Tehisintellekt]]</text>
      <sha1>gzlivsy1va4174tzamqvjlypet6799a</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Willendorf (Alam-Austria)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>672301</id>
    <revision>
      <id>7204067</id>
      <parentid>6606097</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T23:34:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>LeeMarx</username>
        <id>59920</id>
      </contributor>
      <origin>7204067</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2662" sha1="hbnzdflabfs867ivs1jygiu6uq2nlsm" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Willendorf
| hääldus =
| nimi1_keel =
| nimi1 =
| nimi1_latin =
| nimi2_keel =
| nimi2 =
| nimi2_latin =
| pilt = Ortsansicht_Willendorf,_view_from_W.jpg
| pildiallkiri = Vaade Willendorfile läänest
| pildilaius =
| vapp = AUT_Willendorf_COA.png
| vapi_link = Vapp
| lipp =
| lipu_link =
| pindala = 7,32
| elanikke = 993 (1. jaanuar 2025)
| laius = 47/47/23/N
| pikkus = 16/3/24/E
| asendikaardi_pilt = Willendorf im Bezirk NK.PNG
| asendikaardi_pilt_laius =
| asendikaardi_pilt_seletus = Asend Neunkircheni ringkonnas
| asendikaart = Austria
}}

'''Willendorf''' on [[vald]] [[Austria]]s [[Alam-Austria]] liidumaal [[Neunkircheni ringkond|Neunkircheni ringkonnas]]. Valla pindala on 7,32 km² ja seal elas 2025. aasta 1. jaanuari seisuga 993 inimest.&lt;ref name=&quot;noe&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.noe.gv.at/noe/Willendorf.html?print=true |pealkiri=Willendorf |väljaanne=Land Niederösterreich |vaadatud=29.07.2026}}&lt;/ref&gt;

Seda ei tohi segi ajada teise Alam-Austrias asuva asulaga [[Willendorf in der Wachau]], kust leiti [[Willendorfi Venus]].

==Geograafia ja haldusjaotus==
Willendorfi valla pindalast 41,47% on kaetud metsaga. Valla keskuse kõrgus merepinnast on 389 meetrit.&lt;ref name=&quot;noe&quot; /&gt;

Valla koosseisu kuuluvad Dörflesi, Rothengrubi, Strelzhofi ja Willendorfi asula. 2025. aasta alguses elas Willendorfis 691, Dörflesis 126, Rothengrubis 95 ja Strelzhofis 81 inimest.&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://www.statistik.at/fileadmin/pages/405/Bev_Ortschaften_2025.ods |pealkiri=Bevölkerung am 1.1.2025 nach Ortschaften |väljaanne=Statistik Austria |vaadatud=29.07.2026}}&lt;/ref&gt;

==Transport==
Valda läbib Wiener Neustadti ja Puchberg am Schneebergi ühendav [[Schneebergbahn]]. Willendorfis ja Dörflesis on kokku kolm raudteepeatust ning mitu bussipeatust. Ühistranspordiühendused viivad muu hulgas [[Neunkirchen]]isse, [[Wiener Neustadt]]i ja Puchberg am Schneebergi.&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://willendorf.at/oeffentlicher-verkehr/ |pealkiri=Öffentlicher Verkehr |väljaanne=Gemeinde Willendorf |vaadatud=29.07.2026}}&lt;/ref&gt;

==Vaatamisväärsused==
Vallas asub Strelzhofi loss. Strelzhofis oli juba 1150. aastal [[Markus (evangelist)|pühale Markusele]] pühitsetud kabel. Praegune lossihoone valmis 1755. aastal ehitusmeister Johann Pauli kavandi järgi. Loss on eraomandis.&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://www.willendorf.at/was-tut-sich-bei-uns/6-gemeinde/wandern/37-gemeindewanderweg-schloss-strelzhof-48-km- |pealkiri=Gemeindewanderweg Schloss Strelzhof 4,8 km |väljaanne=Gemeinde Willendorf |vaadatud=29.07.2026}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{Neunkircheni ringkonna vallad}}

[[Kategooria:Alam-Austria liidumaa vallad]]</text>
      <sha1>hbnzdflabfs867ivs1jygiu6uq2nlsm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mỹ Lai veresaun</title>
    <ns>0</ns>
    <id>674167</id>
    <revision>
      <id>7204001</id>
      <parentid>7124162</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T20:12:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204001</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14074" sha1="570b2nqknt6qh92s8cmsyqqktnkg3ek" xml:space="preserve">{{toimeta}}{{Intsident
| nimetus       = Mỹ Lai veresaun
| osa0          = [[Vietnami sõda|Vietnami sõjast]]
| kujutis       = My Lai massacre.jpg
| pildilaius    = 
| pildiallkiri  = [[USA armee]] fotograafi [[Ronald L. Haeberle]]'i foto (16. märts 1968)
| asendikaart3  = 
| kirje3        = 
| kellaaeg_UTC  = 
| riik          = 
| koht          = Sơn Mỹ, [[Quảng Ngãi provints]], [[Lõuna-Vietnam]]
| koordinaadid  = 
| epitsenter    = 
| kuupaev       = 16. märts 1968
| kellaaeg      = 
| kestus        = 
| siht          = Mỹ Lai ja Mỹ Khe küla
| eesmark       = 
| relv          = 
| vahend        = 
| pohjus        = 
| liik          = [[Veresaun]], [[sõjaaegne seksuaalvägivald|vägistamine]], [[piinamine]]
| osa           = 
| hukkunud      = 
| sünniaeg      = 
| surmaaeg      = 
| surma_põhjus  = 
| hukkunuid     = 347 ([[USA|Ameerika Ühendriikide]] andmetel Mỹ Lai kohta) &lt;br/&gt; või 504 ([[Vietnam]]i arv Mỹ Lai ja Mỹ Khe kohta)
| vigastatuid   = 
| kadunuid      = 
| kurjategija(d)= 
| kurjategija   = 
| toimepanija   = [[Ameerika Ühendriikide maavägi]]
| arreteerituid = 
| vastutus      = 
| korraldus     = 
| kahtlus       = 
| osaleja       = 
| osalejad      = 
| kaasatud      = 
| traumad       = 
| syydi         = [[William Calley]]
| tulemus       = 22 mõrva
| karistus      = Eluaegne vanglakaristus (sai armu ning kandis 3,5 aastat koduaresti)
| jarelmid      = 
| kahju         = 
| varakahju     = 
| motiiv        = 
| syydistus     = 
| asendikaart2  = 
| kirje         = 
| commons       = 
}}
'''Mỹ Lai veresaun''' ([[vietnami keel]]es ''Thảm sát Mỹ Lai'') on [[sõjakuritegu]], mille korraldasid [[Ameerika Ühendriikide maavägi|Ameerika Ühendriikide maaväelased]] 16. märtsil 1968.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://armyhistory.org/my-lai/ |title=WHAT REALLY HAPPENED ON 16 MARCH 1968? WHAT LESSONS HAVE BEEN LEARNED? A LOOK AT THE MY LAI INCIDENT FIFTY YEARS LATER |date=4 May 2018 |publisher=The Army Historical Foundation |access-date=9 Sep 2023}}&lt;/ref&gt; [[Vietnami sõda|Vietnami sõja]] ajal aset leidnud roimas tapeti [[Lõuna-Vietnam]]i [[Sơn Tịnhi ringkond|Sơn Tịnhi ringkonnas]] 347–504 relvastamata tsiviilisikut, kelle seas oli nii mehi, naisi, lapsi kui ka imikuid. Ameerika Ühendriikide sõdurid piinasid ja (grupi)vägistasid ohvreid ning moonutasid nende kehasid. Vägistati ka 12-aastaseid lapsi.&lt;ref name=&quot;brownmiller&quot;&gt;{{cite book|author=Brownmiller, Susan|title=Against Our Will: Men, Women and Rape|url=https://archive.org/details/againstourwillme0000brow_w9l3|publisher=Simon &amp; Schuster|year =1975|pages=[https://archive.org/details/againstourwillme0000brow_w9l3/page/103 103]–05|isbn=978-0-671-22062-4}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=BBC-1998&gt;[http://news.bbc.co.uk/2/hi/asia-pacific/64344.stm Murder in the name of war: My Lai], BBC News, 20 July 1998.&lt;/ref&gt; Mỹ Lai veresaun on 20. sajandi suurim [[Ameerika Ühendriikide armee]] korraldatud tsiviilisikute vastu suunatud sõjakuritegu.&lt;ref&gt;{{cite book|last1=Rozman|first1=Gilbert|author-link1=Gilbert Rozman|title=U.S. Leadership, History, and Bilateral Relations in Northeast Asia|date=2010|publisher=Cambridge University Press|page=56}}&lt;!-- ISSN/ISBN needed --&gt;&lt;/ref&gt;

Veresaunas osalemises esitati süüdistus 26 sõdurile, kuid süüdi mõisteti ainult C-kompanii rühmaülem leitnant [[William Calley|William Calley jr]]. Talle määrati 22 külaelaniku tapmise eest eluaegne vanglakaristus, millest ta kandis ära 3,5 aastat koduarestis, kuni [[USA president|president]] [[Richard Nixon]] talle armu andis. Vägistamise eest kedagi süüdi ei mõistetud.

Mỹ Lai veresaun toimus Sơn Mỹ asula kahes külas [[Quảng Ngãi provints]]is.&lt;ref name=peersreport&gt;Department of the Army. ''[https://www.loc.gov/rr/frd/Military_Law/Peers_inquiry.html Report of the Department of the Army Review of the Preliminary Investigations into the My Lai Incident]'', Volumes I–III (1970).&lt;!-- ISSN/ISBN needed, if any --&gt;&lt;/ref&gt; Ameerika Ühendriikide sõjaväe kaartidel kandsid külad nimesid My Lai ja My Khe.&lt;ref name=summaryreport&gt;[https://web.archive.org/web/20000125220322/http://www.law.umkc.edu/faculty/projects/ftrials/mylai/summary_rpt.html Summary of Peers Report].&lt;/ref&gt; Sõdurid kutsusid seda piirkonda Pinkville'iks ([[inglise keel]]es ''Roosaküla''), sest sõjaväekaartidel kujutati tihedamalt asustatud alasid punakasroosa värviga. Seetõttu nimetati juhtumit algselt Pinkville'i veresaunaks.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160506072757/http://www.pbs.org/wgbh/pages/frontline/programs/transcripts/714.html Frontline (PBS): Remember My Lai] Originally Broadcast 23 May 1989.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.pierretristam.com/Bobst/library/wf-200.htm|title=The My Lai Massacre: Seymour Hersh's Complete and Unabridged Reporting for the ''St. Louis Post Dispatch'', November 1969 /Candide's Notebooks|publisher=Pierretristam.com|access-date=18 June 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110715083719/http://www.pierretristam.com/Bobst/library/wf-200.htm|archive-date=15 July 2011 |url-status=dead}}&lt;/ref&gt; Armee juurdluse ajal tunti Mỹ Lai veresauna Songmy veresaunana.&lt;ref&gt;[https://www.nytimes.com/1969/11/27/archives/exgi-says-he-saw-calley-kill-a-vietnamese-civilian.html Ex-G.I. Says He Saw Calley Kill a Vietnamese Civilian]. ''The New York Times'', 27 November 1969.&lt;/ref&gt; Praegu kutsutakse seda rahvusvaheliselt Mỹ Lai veresaunaks ning [[Vietnam]]is Sơn Mỹ veresaunaks.&lt;ref name=&quot;VOV&quot;&gt;&quot;[http://english.vov.vn/Society/Commemorating-victims-of-Son-My-massacre/230728.vov Commemorating victims of Son My massacre]&quot; ''VOV News'', 13 March 2012.&lt;/ref&gt;

Veresaun jõudis avalikkuse ette novembris 1969 ning põhjustas pahameeletormi. Veresaun ning katsed see maha vaikida andsid hoogu Ameerika Ühendriikide riigisisesele vastuseisule sõjas osaleda.&lt;ref&gt;Corley, Christopher L. ''[https://web.archive.org/web/20220507164026/https://apps.dtic.mil/dtic/tr/fulltext/u2/a475745.pdf Effects on Public Opinion Support During War or Conflict]''. Monterey, California: Naval Postgraduate School, 2007, p. 39.&lt;!-- ISSN/ISBN needed --&gt;&lt;/ref&gt;

Alguses süüdistati kolme Ameerika Ühendriikide sõjaväelast, kes olid üritanud tsiviilisikuid päästa. Näiteks [[Demokraatlik Partei (Ameerika Ühendriigid)|demokraat]] ja [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja Relvateenistuste Komitee|Esindajatekoja Relvateenistuste Komitee]] esimees [[L. Mendel Rivers]] nimetas neid riigireeturiteks. Kolmkümmend aastat hiljem nende kolme sõduri tegusid tunnustati ja autasustati (üht postuumselt).&lt;ref&gt;{{Cite web |url=http://www.usna.edu/Ethics/_files/documents/ThompsonPg1-28_Final.pdf |title=&quot;Moral Courage In Combat: The My Lai Story&quot; (lecture by Hugh Thompson), Center for the Study of Professional Military Ethics, United States Naval Academy, 2003. |access-date=13 October 2013 |archive-date=4 February 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220204200327/https://www.usna.edu/Ethics/_files/documents/ThompsonPg1-28_Final.pdf |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
* [[Sơn Mỹ mälestusmärk]]
* [[Inimõigused Ameerika Ühendriikides]]
* [[Huế veresaun]]
* [[Phoenixi programm]]
* [[Russelli tribunal]]
* [[Tiger Force]]

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* 161st Assault Helicopter Company. [http://www.161ahc.org/161history.htm Unit History of the 161st Assault Helicopter Company] (who intervened in the massacre)
* [https://web.archive.org/web/20060614174116/http://americal.org/firebase.shtml Americal Division Veterans Association; ''Americal Locations in Vietnam''], cited 3 June 2006.
* Anderson, David L. (1998) ''Facing My Lai: Moving Beyond the Massacre'' University Press of Kansas: Lawrence, Kansas – extensive interviews with trial participants and soldiers.
* Angers, Trent (1999) ''The Forgotten Hero of My Lai: The Hugh Thompson Story'' Lafayette, La.: Acadian House.
* Becker, Elizabeth. [https://web.archive.org/web/20070312044843/http://www.infoshop.org/inews/article.php?story=04%2F05%2F27%2F8912760&amp;mode=print ''Kissinger Tapes Describe Crises, War and Stark Photos of Abuse.''], ''The New York Times'', 27 May 2004 (mirrored)
* Belknap, Michal R. (2002) ''The Vietnam War on Trial: The My Lai Massacre and the Court-Martial of Lieutenant Calley''. University Press of Kansas. {{ISBN|0700612114}}.
* Beidler, Philip D., [http://www.vqronline.org/articles/2003/winter/beidler-calleys-ghost/ &quot;Calley's Ghost&quot;], ''Virginia Quarterly Review'', Winter 2003.
* Bilton, Michael and Sim, Kevin. (1992) ''Four Hours in My Lai'' New York: Viking – a re-examination, draws extensively on interviews with participants and contains detailed bibliographic references.
* Chomsky, Noam. [http://www.chomsky.info/articles/1971----02.htm ''After Pinkville''], Bertrand Russell War Crimes Tribunal on Vietnam, 1971
* Chomsky, Noam and Edward S. Herman. [https://web.archive.org/web/20100211083706/http://mass-multi-media.com/CRV ''Counter-Revolutionary Violence: Bloodbaths in Fact &amp; Propaganda''], 1973 and 2004
* Colburn, Lawrence and Paula Brock. [https://web.archive.org/web/20040605063703/http://seattletimes.nwsource.com/pacificnw/2002/0310/cover.html ''The Choices Made – Lessons from My Lai on Drawing the Line''], ''Seattle Times'', 10 March 2002
* Gershen, Martin. (1971) ''Destroy or Die: The True Story of My Lai'' New York: Arlington House.
* Goldstein, Joseph. (1976) ''The My Lai Massacre and its Cover-Up'' New York: Free Press.
* Greiner, Bernd. (2009) ''War without Fronts: The USA in Vietnam'' New Haven: Yale University Press.
* Greiner, Bernd. (2009) ''The March 1968 Massacre in My Lai 4 and My Khe 4'', Online Encyclopedia of Mass Violence, [online], published on 5 October 2009, [http://www.massviolence.org/The-March-1968-Massacre-in-My-Lai URL], {{ISSN|1961-9898}}
* Hammer, Richard. (1971) ''The Court-Martial of Lt. Calley'' New York: Coward.
* [[Max Hastings|Hastings, Max]], &quot;Wrath of the Centurions&quot; (review of Howard Jones, ''My Lai: Vietnam, 1968 and the Descent into Darkness'', Oxford, 2017, 504 pp., {{ISBN|978-0195393606}}), ''[[London Review of Books]]'', vol. 40, no. 2 (25 January 2018), pp.&amp;nbsp;19–22.
* Hersh, Seymour M. (1972). ''Cover-up: the Army's secret investigation of the massacre at My Lai 4''. Random House. {{ISBN|0394474600}}.
* Hersh, Seymour M. (1970). ''My Lai 4: A Report on the Massacre and Its Aftermath''. Random House. {{ISBN|0394437373}}.
* Hersh, Seymour M. [http://www.pierretristam.com/Bobst/library/wf-200.htm ''The original, Pulitzer-Prize winning articles about the My Lai Massacre for the St. Louis Post Dispatch, 13 November, 20 November and 25 November 1969.'']
* Hersh, Seymour M. [https://harpers.org/archive/2018/06/looking-for-calley/ &quot; Looking for Calley - How a young journalist untangled the riddle of My Lai&quot;], [[Harper's Magazine]], June 2018.
* [https://web.archive.org/web/20051230230726/http://www.oz.net/~vvawai/sw/sw38/MyLai_video.html ''My Lai and Why It Matters: Review of Ron Ridenhour's Videotaped Lecture'']
* Jones, Howard (2017) ''My Lai, Vietnam, 1968, and the Descent into Darkness''. Oxford University Press. {{ISBN|978-0195393606}}.
* O'Brien, Tim. (1994) ''In the Lake of the Woods'', McClelland &amp; Stewart. {{ISBN|1895246318}} – historical fiction about a Vietnam Vet who can't escape his own experience of My Lai.
* Olson, James S. and Roberts, Randy (eds.) (1998) ''My Lai: A Brief History with Documents'', Palgrave MacMillan. {{ISBN|0312177674}}
* Peers, William R. (1970). Robert E. Lester, ed. ''[https://www.loc.gov/item/97042604/ The Peers inquiry of the massacre at My Lai]''. Bethesda, MD: University Publications of America, 1996. {{ISBN|978-1556556609}}
* Raimondo, Maj. Tony, JA. [https://web.archive.org/web/20050323020647/http://carlisle-www.army.mil/usamhi/usarsa/HUMANRT/Human%20Rights%202000/my-lai.htm ''The My Lai Massacre: A Case Study''], Human Rights Program, [[Western Hemisphere Institute for Security Cooperation|School of the Americas]], [[Fort Benning]], Georgia
* Ridenhour, Ron. [http://lists.village.virginia.edu/sixties/HTML_docs/Texts/Narrative/Ridenhour_Jesus_01.html &quot;Jesus Was a Gook&quot;]
* Rockwood, Lawrence. &quot;The Lesson Avoided: the Official Legacy of the My Lai Massacre&quot;, ''The Moral Dimension of Asymmetrical Warfare, Counter-terrorism, Democratic Values and Military Ethics'', Netherlands Defense College (2008).
* Sack, John. (1971) ''Lieutenant Calley: His Own Story'' New York: Viking.
* {{cite news |url=http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,901621,00.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20071128155605/http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,901621,00.html |url-status=dead |archive-date=November 28, 2007 |title=My Lai: An American Tragedy |magazine=[[Time]] |date=5 December 1969 }}
* University of Missouri-Kansas City Law School. [https://web.archive.org/web/20030416002424/http://www.law.umkc.edu/faculty/projects/ftrials/mylai/MYLAI.HTM ''The My Lai Courts-Martial, 1970'']
* Teitel, Martin. [https://pqasb.pqarchiver.com/nytimes/83447084.html?did=83447084&amp;FMT=ABS&amp;FMTS=AI&amp;date=Jun+7%2C+1972&amp;author=By+MARTIN+TEITEL&amp;pub=New+York+Times++(1857-Current+file)&amp;desc=Again%2C+the+Suffering+of+Mylai ''Again, the Suffering of Mylai'']{{Dead link|date=September 2023 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}, article preview, ''New York Times'', 7 June 1972, p.&amp;nbsp;45.
* Texas Tech University. [http://www.vietnam.ttu.edu/oralhistory/index.htm The Vietnam Oral History Project]
* ''[[Toledo Blade]]''. [https://web.archive.org/web/20060605075732/http://www.toledoblade.com/apps/pbcs.dll/section?Category=SRTIGERFORCE Special Report: Tiger Force]
* {{cite book|last=Valentine|first=Douglas|url=https://www.amazon.com/gp/product/0595007384|title=The Phoenix Program|isbn=978-0595007387|publisher=iUniverse|year=1990|access-date=18 June 2011}}[https://web.archive.org/web/20070928142425/http://www.intellnet.org/resources/american_terrorism/MyLaiPhoenix.html Chapter 24 &quot;Transgressions&quot;] deals with the My Lai Massacre.

[[Kategooria:Massimõrvad]]
[[Kategooria:Vietnami sõda]]
[[Kategooria:1968]]</text>
      <sha1>570b2nqknt6qh92s8cmsyqqktnkg3ek</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Splunk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>675796</id>
    <revision>
      <id>7204066</id>
      <parentid>7191929</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T23:25:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7204066</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10262" sha1="ffe99nsifk6e2yqfx7dn032rwiqlddo" xml:space="preserve">{{Vikinda|aasta=2024|kuu=mai}}
'''Splunk Inc.''' on [[California]]s [[San Francisco]]s asuv Ameerika tarkvaraettevõte,&lt;ref&gt;[https://www.bizjournals.com/sanfrancisco/news/2022/05/06/splunk-list-sf-headquarters-for-lease.html &quot;Splunk lists S.F. corporate headquarters for lease&quot;] bizjournals.com, 6. mai 2022&lt;/ref&gt; mis toodab tarkvara masinaga loodud andmete otsimiseks, jälgimiseks ja analüüsimiseks veebistiilis liidese kaudu.&lt;ref name=&quot;gigaom&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20110820192249/http://gigaom.com/cloud/how-splunk-is-riding-it-search-toward-an-ipo/ &quot;How Splunk Is Riding IT Search Toward an IPO&quot;] gigaom.com, 17. detsember 2010 (veebiarhiivis)&lt;/ref&gt; Selle tarkvara aitab jäädvustada, indekseerida ja korreleerida reaalajas andmeid otsitavas hoidlas, millest saab luua graafikuid, aruandeid, hoiatusi, ja visualiseerimisi.&lt;ref&gt;[https://www.wsj.com/articles/SB125237153923891221 &quot;Start-Ups Aim to Help Tame Corporate Data&quot;] The Wall Street Journal, 8. september 2009&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120320230919/http://www.citoresearch.com/content/business-intelligence-and-data-center &quot;Business Intelligence and the Data Center&quot;] citoresearch.com, 6. jaanuar 2011 (veebiarhiivis)&lt;/ref&gt;

Ettevõte kasutab masinandmeid andmemustrite tuvastamiseks,&lt;ref&gt;[https://www.forbes.com/sites/ciocentral/2010/12/15/how-cios-should-be-helping-marketers/]&lt;/ref&gt; mõõdikute pakkumiseks, probleemide diagnoosimiseks ja äritegevuse jaoks luureandmete pakkumiseks. See on horisontaalne tehnoloogia, mida kasutatakse rakenduste haldamiseks, turvalisuse ja vastavuse tagamiseks, samuti äri- ja veebianalüütikaks.&lt;ref name=&quot;gigaom&quot; /&gt;

Ettevõtte omanik on [[Cisco Systems]], kes omandas selle 2023. aasta lõpus 28 miljandi USA dollari eest.

== Ajalugu ==
Michael Baum, Rob Das ja Erik Swan asutasid 2003. aastal ettevõtte Splunk Inc.&lt;ref&gt;[https://www.computerworld.com/article/2546902/splunk-inc--s-splunk-data-center-search-party.html &quot;Splunk Inc.’s Splunk Data Center Search Party&quot;] computerworld.com, 21. august 2006&lt;/ref&gt; Ettevõtet toetasid riskikapitalifirmad August Capital, Sevin Rosen, Ignition Partners ja JK&amp;B Capital.

2007. aastaks oli Splunk kogunud investoritelt 40 miljonit USA dollarit.&lt;ref&gt;[https://www.itpro.co.uk/124693/splunk-search-engine-raises-25-million]&lt;/ref&gt; See muutus kasumlikuks 2009. aastal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://venturebeat.com/2009/10/14/it-search-company-splunk-reaches-profitability/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-05-12 |arhiivimisaeg=2011-07-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110719135940/http://venturebeat.com/2009/10/14/it-search-company-splunk-reaches-profitability/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; 2012. aastal tegi Splunk oma esmase avaliku pakkumise, kaubeldes NASDAQi sümboli SPLK all.&lt;ref&gt;[https://dealbook.nytimes.com/2012/04/19/splunk-soars-in-debut/]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20180816113119/https://www.forbes.com/sites/petercohan/2018/08/15/3-well-financed-startups-aspire-to-displace-splunk/]&lt;/ref&gt;

=== Ettevõtte kasv ===
2013. aasta septembris omandas ettevõte BugSense'i, mobiilseadmete andmeanalüütikaettevõtte.[https://web.archive.org/web/20130922114602/http://www.splunk.com/view/splunk-announces-agreement-to-acquire-bugsense/SP-CAAAH7F] BugSense pakub &quot;mobiilset analüüsiplatvormi, mida arendajad kasutavad rakenduse jõudluse ja kvaliteedi parandamiseks&quot;. See tarnis &quot;tarkvaraarendaja komplekti&quot;, et anda arendajatele juurdepääs mobiilseadmete andmeanalüütikale, mida ta haldas skaleeritava pilveplatvormi kaudu.[https://techcrunch.com/2013/09/16/splunk-acquires-bugsense-a-platform-for-analyzing-mobile-data/] Omandamise summat ei avalikustatud.

2013. aasta detsembris omandas Splunk võrguandmete kogumise tehnoloogiate pakkuja Cloudmeteri.[https://www.itproportal.com/2013/12/10/splunk-completes-cloudmeter-acquisition/]

2015. aasta juunis omandas Splunk tarkvaraettevõtte Metafor, mis kasutab masinõppetehnoloogiat IT-infrastruktuurist ja rakendustest genereeritud andmete analüüsimiseks.[https://www.borndigital.com/2015/06/29/metafor-acquired-by-splunk-2015-06-29]

2015. aasta juulis omandas Splunk 190 miljoni USA dollari eest küberturvalisuse idufirma Caspida.[https://venturebeat.com/2015/07/09/splunk-acquires-cybersecurity-startup-caspida-for-190m/]

2015. aasta oktoobris sõlmis Splunk &quot;küberjulgeoleku liidu&quot; USA valitsuse turvatöövõtjaga Booz Allen Hamilton Inc., et pakkuda kombineeritud küberohtude tuvastamise ja luureandmete analüüsi tehnoloogiat.[http://www.govconwire.com/2015/10/angela-messer-booz-allen-splunk-cyber-alliance-blends-data-experience/]

2016. aastal lubas Splunk annetada 10-aastase perioodi jooksul mittetulundusühingutele ja koolidele 100 miljonit dollarit tarkvaralitsentside, koolituse, toe, hariduse ja vabatahtliku tegevuse jaoks.[https://www.fool.com/investing/2016/10/06/why-splunk-inc-just-dedicated-100-million-to-phila.aspx]

Glassdoori andmetel oli see 2017. aasta aprillis USA töötajate jaoks neljas kõrgeima palgaga ettevõte.[https://www.bloomberg.com/news/articles/2017-04-12/these-are-the-highest-paying-companies-in-america][https://www.glassdoor.com/blog/25-highest-paying-companies-in-america-for-2017/] 2017. aasta mais omandas Splunk tarkvaraettevõtte Drastini, mis pakub ettevõtetele otsingupõhist analüüsi.[https://www.sec.gov/Archives/edgar/data/1353283/000135328318000007/a430201810q.htm]

2017. aasta septembris omandas Splunk SignalSense'i, mis töötas välja pilvepõhise andmete kogumise ja rikkumiste tuvastamise tarkvara.[https://www.zdnet.com/article/splunk-acquires-signalsense-beefs-up-machine-learning-security-expertise/] Splunk teatas, et kasutab sel ajal masinõpet.[https://diginomica.com/splunk-conf-one-machine-log-bind]

2017. aasta oktoobris omandas Splunk tehnoloogia ja intellektuaalomandi väiksemalt rivaalilt Rocanalt.[https://www.zdnet.com/article/splunk-buys-ip-assets-of-smaller-rival-rocana/]

9. aprillil 2018 omandas Splunk ettevõtte Phantom Cyber Corporation ligikaudu 350 miljoni USA dollari eest.[https://www.splunk.com/en_us/newsroom/press-releases/2018/splunk-closes-acquisition-of-phantom.html] 2018. aasta aprillis saavutas selle turukapitalisatsioon 14,8 miljardit USA dollarit.[https://web.archive.org/web/20180816113119/https://www.forbes.com/sites/petercohan/2018/08/15/3-well-financed-startups-aspire-to-displace-splunk/]

11. juunil 2018 teatas Splunk, et omandab 120 miljoni USA dollari eest DevOpsi intsidentide haldamise idufirma VictorOps.[https://techcrunch.com/2018/06/11/splunk-nabs-on-call-management-startup-victorops-for-120-m/]

2018. aasta juulis omandas Splunk tööstusliku IoT ja analüütika SaaS-i ettevõtte KryptonCloud.[https://www.splunk.com/en_us/about-splunk/acquisitions.html] Splunk omandas pilveseireettevõtte SignalFx 2019. aasta oktoobris 1,05 miljardi dollari eest.[https://techcrunch.com/2019/08/21/splunk-acquires-cloud-monitoring-service-signalfx-for-1-05b/] Kaks nädalat hiljem, 4. septembril 2019, omandas Splunk avalikustamata summa eest Omnitioni – varase faasi idufirma, mis oli spetsialiseerunud hajutatud jälgimisele.[https://www.splunk.com/blog/2019/09/04/splunk-to-acquire-observability-innovator-and-leading-open-source-contributor-omnition.html]

Splunk teatas ka oma korporatiivse riskifondi Splunk Ventures käivitamisest – 100 miljoni dollari suuruse innovatsioonifondi ja 50 miljoni dollari suuruse sotsiaalse mõju fondi, mille eesmärk on investeerida varajase faasi idufirmadesse.[https://www.bizjournals.com/sanfrancisco/news/2019/09/18/splunk-150-million-venture-fund-startups-social.html]

=== Lähiajalugu ===
2020. aastal nimetati Splunk [[Fortune 1000]] nimekirja.&lt;ref&gt;[https://siliconangle.com/2020/05/21/splunk-sees-81-jump-quarterly-cloud-software-bookings/]&lt;/ref&gt;

2020. aasta septembri seisuga on Splunki klientide nimekirjas 92 ettevõtet [[Fortune 100]] nimekirjast.&lt;ref&gt;[https://investorplace.com/2020/08/buy-splunk-stock-on-dips-for-long-term-portfolios/]&lt;/ref&gt;

Splunk tunnistati SIEM-i 2020. aasta Gartneri maagilise kvadrandi liidriks. Gartneri aruandes hinnatakse SIEM-i pakkujaid ja esitatakse seejärel graafik (Magic Quadrant), kus tarnijad on koostatud nende täitmisvõime (Y-telg) ja nägemise täielikkuse (X-telg) alusel.[https://solutionsreview.com/security-information-event-management/whats-changed-2020-gartner-magic-quadrant-for-siem/] Splunk on tuntud oma analüütika ja infrastruktuuri jälgimise, algsete algandmete skaleerimise ja indekseerimise, infoseci funktsioonide ja mitmete juurutusvõimaluste poolest.[https://solutionsreview.com/security-information-event-management/whats-changed-2020-gartner-magic-quadrant-for-siem/][https://www.toolbox.com/security/siem/articles/top-vendors-pushing-the-boundaries-of-siem/]

Splunk teatas, et 2021. aasta neljanda kvartali müügitulu oli 745,1 miljonit dollarit. Splunk teatas kogu 2021. aasta müügituluks 2,23 miljardit dollarit.&lt;ref&gt;[https://www.crn.com/news/applications-os/splunk-deal-closing-rate-rebounded-in-fourth-quarter]&lt;/ref&gt;

15. novembril 2021 astus Douglas Merritt presidendi ja tegevjuhi kohalt tagasi. Graham Smith, Splunki esimees alates 2019. aastast, asus tööle ajutise tegevjuhina.[https://finance.yahoo.com/news/splunk-announces-ceo-transition-130500102.html][https://www.cnbc.com/2021/11/15/splunk-stock-plunges-as-ceo-doug-merritt-steps-down.html]

2. märtsil 2022 nimetas Splunk 2022. aasta aprillist oma tegevjuhiks ja ajutise juhi Graham Smithi järglaseks Gary Steele'i, kes töötas varem Proofpointis.[https://www.marketwatch.com/story/splunk-post-higher-4q-sales-beating-estimates-271646256246?mod=investing][https://www.barrons.com/articles/splunk-new-ceo-cybersecurity-software-51646252630]

2023. aasta novembris teatas ettevõte koondamistest, mis puudutavad 7% ehk 500 töötajat, pärast varasemat 300 töötaja vähendamist samal aastal. Tegevjuht Gary Steele selgitas töötajatele saadetud kirjas, mis saadeti USA väärtpaberi- ja börsikomisjonile, et otsus ei olnud seotud Cisco tehinguga.[https://archive.today/20231101163923/https://www.cnbc.com/2023/11/01/splunk-layoffs-7percent-of-workforce-to-be-cut-ahead-of-cisco-acquisition.html]

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ettevõtted]]</text>
      <sha1>ffe99nsifk6e2yqfx7dn032rwiqlddo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2016. aasta Montenegro riigipöördekatse</title>
    <ns>0</ns>
    <id>675923</id>
    <revision>
      <id>7204003</id>
      <parentid>6972956</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T20:14:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7204003</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22388" sha1="l3ipu7f82vdwttjyfwxybusnlehvj8n" xml:space="preserve">[[Fail:Milo_Ðukanović_2016.jpg|pisi|241x241px| President [[Milo Đukanović]], kelle partei DPS valitses riiki kolm aastakümmet. Pildil pärast Montenegro NATOga liitumist.]]
Montenegro eriprokuröri sõnul kavandati ja valmistati ette [[riigipööre]] [[Montenegro]] pealinnas [[Podgorica|Podgoricas]] 16. oktoobriks 2016 ehk parlamendivalimiste päevaks.&lt;ref name=&quot;fpri&quot;&gt;{{Cite web|last=Bajrović|first=Reuf|url=https://www.fpri.org/wp-content/uploads/2018/07/kraemer-rfp5.pdf|title=Hanging by a Thread: Russia's Policy of Destabilization in Montenegro|publisher=Foreign Policy Research Institute|last2=Garčević|first2=Vesko|last3=Kramer|first3=Richard}}&lt;/ref&gt; 2017. aasta septembris algas [[Podgorica]] ülemkohtus kohtuprotsess süüdistatavate üle, kelle hulgas olid [[Opositsioon|Montenegro opositsiooni]] juhid ja kaks väidetavat Vene luureagenti. Venemaa valitsusametnikud eitasid oma seotust.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.drzavniudar.me/|title=Sve o aferi državni udar}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://balkans.aljazeera.net/vijesti/u-crnoj-gori-nastavljeno-sudenje-za-drzavni-udar|title=U Crnoj Gori nastavljeno suđenje za državni udar|publisher=Al Jazeera (September 2017)}}&lt;/ref&gt; Kõrgem kohus tunnistas 2019. aastal süüdistatavad süüdi &quot;terroriaktide&quot; toimepanemise kavandamises, samuti &quot;Montenegro põhiseadusliku korra õõnestamises&quot; ning mõistis esimeses astmes süüdi 13 inimest. 2021. aasta veebruaris tühistas apellatsioonikohus esimese astme otsuse kõigis süüdistusakti punktides.&lt;ref&gt;[https://www.slobodnaevropa.org/a/31087966.html Ukinuta presuda za 'državni udar' u Crnoj Gori, DPS tvrdi rezultat pritiska na sud], Slobodna Evropa, 5 February 2021&lt;/ref&gt;

== Taust ==
Arvatakse, et riigipööre kavandati Montenegro serbia- ja venemeelse opositsiooni viimase katsena takistada Montenegro ühinemist [[NATO]]-ga&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.aljazeera.com/opinions/2020/9/4/how-the-use-of-ethnonationalism-backfired-in-montenegro/|title=How the use of ethnonationalism backfired in Montenegro|work=Al-Jazeera|date=4 September 2020}}&lt;/ref&gt;, millele oli teravalt vastu Venemaa valitsus, kes oli esitanud Montenegrole otseseid ähvardusi.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/world/2017/may/25/montenegro-tensions-russia-joins-nato-member Montenegro finds itself at heart of tensions with Russia as it joins Nato: Alliance that bombed country only 18 years ago welcomes it as 29th member in move that has left its citizens divided] The Guardian, 25 May 2017.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;protok&quot;&gt;[https://www.pnp.ru/in-world/2016/05/19/v-bryussele-podpisan-protokol-ovstuplenii-chernogorii-v-nato.html В Брюсселе подписан протокол о вступлении Черногории в НАТО] ''Парламентская газета'', 19 May 2016.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://docs.cntd.ru/document/420361723|title=Об обращении Государственной Думы Федерального Собрания Российской Федерации &quot;К парламентариям государств - членов Организации Североатлантического договора, Парламентской ассамблеи Организации по безопасности и сотрудничеству в Европе, Народной скупщины Республики Сербии, Скупщины Черногории, Парламентской Ассамблеи Боснии и Герцеговины, Собрания Республики Македонии&quot;, Постановление Государственной Думы от 22 июня 2016 года №9407-6 ГД, Обращение Государственной Думы от 22 июня 2016 года №9407-6 ГД|website=docs.cntd.ru|access-date=21 February 2018}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.usatoday.com/story/opinion/2017/06/29/russian-hacks-john-mccain-column/436354001/ John McCain: Russia threat is dead serious. Montenegro coup and murder plot proves it.] [[USA Today]], 29 June 2017.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.rferl.org/a/montenegro-djukovic-russia-destroy-eu-nato/28369362.html Former Montenegrin PM Says Russia Wants To Destroy EU] Radio Liberty, 14 March 2017.&lt;/ref&gt; Seda teooriat kinnitas ka 2019. aastal tehtud kohtuotsus.&lt;ref name=&quot;reutsentenced&quot;&gt;[https://www.reuters.com/article/us-montenegro-court-idUSKCN1SF144 Russians, opposition figures sentenced over role in 2016 Montenegro coup attempt]. Reuters, 9 May 2019.&lt;/ref&gt;

== Arreteerimised ja väidetav vandenõu ==
16. oktoobril 2016, Montenegro parlamendivalimiste eelõhtul, vahistati 20 Serbia ja Montenegro kodanikust koosnev rühmitus, sealhulgas Serbia sandarmeeria endine juht [[Bratislav Dikić]].&lt;ref&gt;{{Cite news|url=http://www.b92.net/info/vesti/tema.php?yyyy=2016&amp;mm=10&amp;nav_id=1193328|title=Slučaj &quot;državni udar&quot; i Đukanovićev &quot;stari recept&quot;}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.theguardian.com/world/2016/nov/06/montenegro-prosecutor-milivoje-katnic-russian-nationalists-behind-alleged-coup-plot|title=Montenegrin prosecutor says Russian nationalists behind alleged coup plot}}&lt;/ref&gt; Montenegro võimud esitasid neile koos teiste isikutega, sealhulgas kahele Venemaa kodanikule ametliku süüdistuse [[Riigipööre|riigipöördekatses]]. 2016. aasta novembri alguses väitis Montenegro organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni eriprokurör Milivoje Katnić, et riigipöörde vandenõu taga oli &quot;võimas organisatsioon&quot;, kuhu kuulus umbes 500 inimest Venemaalt, Serbiast ja Montenegrost.&lt;ref&gt;[http://www.balkaninsight.com/en/article/djukanovic-accuses-pro-russian-opposition-over-plot-to-kill-him--11-10-2016 Montenegro PM Accuses Opposition Over 'Plot to Kill Him'] Balkan Insight, 10 November 2016.&lt;/ref&gt; 2017. aasta veebruaris süüdistasid Montenegro ametnikud Venemaa &quot;riiklikke struktuure&quot; riigipöördekatses, mis väidetavalt nägi ette rünnakut riigi parlamendi vastu ja peaminister [[Milo Đukanović]]i mõrvamist.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Farmer|first=Ben|url=https://www.telegraph.co.uk/news/2017/02/18/russias-deadly-plot-overthrow-montenegros-government-assassinating/|title=Russia plotted to overthrow Montenegro's government by assassinating Prime Minister Milo Djukanovic last year, according to senior Whitehall sources|work=The Telegraph|date=19 February 2017|access-date=21 February 2017}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.theguardian.com/world/2017/feb/20/russian-state-bodies-attempted-a-coup-in-montenegro-says-prosecutor|title=Kremlin rejects claims Russia had role in Montenegro coup plot|work=The Guardian|date=20 February 2017|access-date=21 February 2017}}&lt;/ref&gt;

Riigipöörde üksikasjad avalikustas esmakordselt 2016. aasta oktoobri lõpus Serbia peaminister [[Aleksandar Vučić]], kelle avalikus avalduses rõhutati Serbia õiguskaitseorganite, eriti Serbia julgeolekuagentuuri rolli selle nurjamisel.&lt;ref name=&quot;dzukanpokus&quot;&gt;[http://www.kommersant.ru/doc/3127397 Совбезными усилиями: Осложнение российско-сербских отношений потребовало вмешательства Николая Патрушева] [[Kommersant|КоммерсантЪ]], 28 October 2016.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.telegram.hr/politika-kriminal/crnu-goru-trese-suluda-prica-o-pucu-ruskim-spijunima-cetnicima-putinu-i-vucicu-nas-reporter-objasnjava-sve/|title=Crnu Goru trese suluda priča o puču, ruskim špijunima, četnicima, Putinu i Vučiću. Naš reporter analizira sve|date=27 November 2016|access-date=21 February 2018}}&lt;/ref&gt; Avaldusele järgnes Venemaa [[Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu|Julgeolekunõukogu]] sekretäri [[Nikolai Patrušev]]i plaaniväline visiit [[Belgrad]]i.&lt;ref name=&quot;dzukanpokus&quot; /&gt;

Peaminister [[Duško Marković]]i 2017. aasta veebruaris tehtud avalduste kohaselt sai valitsus lõpliku teabe ettevalmistatava riigipöörde kohta 12. oktoobril 2016, seda teavet kinnitasid ka NATO liikmesriikide julgeolekuteenistused, kes aitasid Montenegro valitsusel riigpöördekatset uurida.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20190208134002/http://time.com/4673038/dusko-markovic-montenegro-russia-nato/ Q&amp;A: Duško Marković, the Prime Minister Stuck Between Putin and Trump in the Balkans] [[Time]], 16 February 2017.&lt;/ref&gt; Üks süüdistatavatest, [[Kragujevac]]ist pärit Predrag Bogićević, sõjaveteran ja Ravna Gora liikumise juht, ütles, et Saša Sinđelić teavitas teda võimalikust rünnakust serblaste vastu, kes osalesid 16. oktoobri meeleavaldusel. Serbia vahi all viibiv Bogićević ütles oma advokaadi vahendusel, et riigipöördest ei räägitud ja Đukanovićit ei mainitud.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.novosti.rs/vesti/planeta.300.html:651773-Predrag-Bogicevic-o-pucu-u-Crnoj-Gori-Isao-da-stiti-Srbe-ne-da-rusi-rezim|title=Predrag Bogićević o puču u Crnoj Gori: Išao da štiti Srbe, ne da ruši režim|website=www.novosti.rs|access-date=21 February 2018}}&lt;/ref&gt;

Moskvas asuvat [[Venemaa Strateegiliste Uuringute Instituut|Venemaa Strateegiliste Uuringute Instituuti]], millel on tihedad sidemed Venemaa [[Venemaa Föderatsiooni Välisluureteenistus|välisluureteenistusega]], mainiti meedias ühe riigipöördeplaani väljatöötamisega seotud organisatsioonina; 2017. aasta novembri alguses vallandas Venemaa president [[Vladimir Putin]] ametist instituudi direktori [[Leonid Rešetnikov]]i.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Доброхотов|first=Роман|url=https://theins1.press/politika/49316|title=Кремлевский спрут. Часть 2. Как ГРУ пыталось организовать переворот в Черногории|website=[[The Insider]]|date=2017-03-24|language=ru|authorlink=Roman Dobrokhotov|access-date=2024-05-14|archive-date=2023-12-08|archive-url=https://web.archive.org/web/20231208003105/https://theins1.press/politika/49316|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://korrespondent.net/world/3777194-orhanyzatory-perevorota-v-chernohoryy-uchastvovaly-v-anneksyy-kryma-smy Организаторы переворота в Черногории участвовали в аннексии Крыма – СМИ] Корреспондент.net, 21 November 2016.&lt;/ref&gt;

=== Väidetavalt seotud isikud ===
* {{Riigi ikoon|RUS}} Eduard Šišmakov, [[Luure Peavalitsus|GRU]]
* {{Riigi ikoon|RUS}} Vladimir Popov, GRU
* {{Riigi ikoon|Serbia}}{{Riigi ikoon|Austria}} Saša &quot;Aleksandar&quot; Sinđelić
* {{Riigi ikoon|MNE}} [[Andrija Mandić]], [[Uus serblaste demokraatia]] partei juht
* {{Riigi ikoon|MNE}} [[Milan Knežević]], [[Demokraatlik Rahvapartei (Montenegro)|Demokraatliku Rahvapartei]] juht
* {{Riigi ikoon|MNE}} Mihailo Čađenović, Andrija Mandići autojuht
* {{Riigi ikoon|Serbia}} Mitmed Serbia rahvuslased, sealhulgas [[Bratislav Dikić]]

== Kohtuprotsess ==
2017. aasta juuni alguses kinnitas [[Podgorica]] kõrgem kohus süüdistuse 14 inimesele, sealhulgas kahele [[Venelased|venelasele]] ja kahele Vene-meelsele Montenegro opositsiooniliidrile Andrija Mandićile ja Milan Kneževićile (Demokraatlik Rinne), keda süüdistati &quot;põhiseadusliku korra ja julgeoleku vastase vandenõu ettevalmistamises&quot; ning &quot;terroriakti planeerimises&quot;.&lt;ref name=&quot;rferlcoup&quot;&gt;[https://www.rferl.org/a/montenegro-coup-charges-confirmed/28535744.html Montenegrin Court Confirms Charges Against Alleged Coup Plotters] Radio Liberty, 8 June 2017.&lt;/ref&gt; Ametnikud väitsid, et vandenõulased kavandasid 2016. aasta oktoobri parlamendivalimiste ajal parlamendi ülevõtmist, tollase peaministri Milo Đukanovići mõrvamiseks ja venemeelse valitsuse moodustamiseks, et peatada Montenegro püüdlused NATOga ühineda.&lt;ref name=&quot;murkypolitico&quot;&gt;[https://www.politico.eu/article/montenegro-nato-milo-dukanovicmurky-coup-plot/ Indictment tells murky Montenegrin coup tale: Trial will hear claims of Russian involvement in plans to assassinate prime minister and stop Balkan country's NATO membership.] [[Politico]], 23 May 2017.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;rferlcoup&quot; /&gt; Prokuratuuri sõnul sai asjakohased korraldused [[Austria]]s sündinud Serbia kodanik Saša Sinđelić, kes oli varem [[Horvaatia]]s mõrvas süüdi mõistetud,&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.novosti.rs/vesti/planeta.300.html:656064-SASLUSAN-SINDjELIC-Bezbednjacima-otkrio-sve-nakon-sto-je-neko-pokusao-da-ga-ubije|title=SASLUŠAN SINĐELIĆ: Bezbednjacima otkrio sve nakon što je neko pokušao da ga ubije|website=www.novosti.rs|access-date=21 February 2018}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.slobodna-bosna.ba/vijest/50254/operacija_drzavni_udar_kako_je_hladnokrvni_ubojica_i_bjegunac_koji_je_osudjen_na_21_godinu_zatvora_u_crnoj_gori_postao_svjedok_pokajnik.html|title=OPERACIJA DRŽAVNI UDAR: Kako je hladnokrvni ubojica i bjegunac koji je osuđen na 21 godinu zatvora u Crnoj Gori postao svjedok pokajnik|access-date=21 February 2018}}&lt;/ref&gt; Eduard Šišmakovilt,&lt;ref&gt;[https://www.svoboda.org/a/28318496.html Прокурор Черногории подтверил российский след в попытке переворота] Radio Liberty, 20 February 2017.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;murkypolitico&quot; /&gt; kes oli varem [[Luure Peavalitsus|Venemaa sõjaväeluure]] ohvitserina [[Poola]]st välja saadetud.&lt;ref&gt;[http://news.sky.com/story/russia-linked-to-election-day-coup-plot-in-montenegro-10775786 Russia 'linked' to election-day coup plot in Montenegro] [[Sky News]], 21 February 2017.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;murkypolitico&quot; /&gt;

6. septembril 2017 algas Podgorica ülemkohtus kohtuprotsess süüdistatavate üle, kahe Venemaa kodaniku Eduard Šišmakovi ja Vladimir Popovi üle mõisteti kohut tagaselja.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=PORTAL|first=Oslobođenje|url=https://www.oslobodjenje.ba/vijesti/region/u-podgorici-pocelo-sudenje-za-pokusaj-drzavnog-udara|title=Oslobođenje - U Podgorici počelo suđenje za pokušaj državnog udara|access-date=21 February 2018}}&lt;/ref&gt; Eraldi kohtuasjas mõisteti Milan Knežević 18. oktoobril 2017 süüdi 17. oktoobril 2015 politseiniku ründamises ja talle mõisteti 7 kuud vangistust.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.vijesti.me/vijesti/milan-knezevic-osuden-na-sedam-mjeseci-zatvora-959149|title=Milan Knežević osuđen na sedam mjeseci zatvora: Ukoliko ova presuda postane pravosnažna, Knežević više neće moći da bude poslanik u Skupštini Crne Gore|access-date=2018-04-03|archive-url=https://web.archive.org/web/20181203205104/http://www.vijesti.me/vijesti/milan-knezevic-osuden-na-sedam-mjeseci-zatvora-959149|archive-date=2018-12-03}}&lt;/ref&gt;

2017. aasta oktoobri lõpus kuulas kohus tõendeid Saša Sinđelićilt,&lt;ref&gt;[http://www.index.hr/mobile/clanak.aspx?category=WWW&amp;id=1003575 U &quot;procesu stoljeća&quot; za pokušaj udara u Podgorici saslušan krunski svjedok] HINA, 26 October 2017.&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;[https://www.slobodnaevropa.org/a/sindjelic-sudjenje-djukanovic/28819608.html Svjedok Sinđelić: Govorilo se o ubistvu Đukanovića] Radio Liberty, 7 October 2017.&lt;/ref&gt; kes muuhulgas rääkis kohtule, et riigipöördega oli seotud ka [[Tšetšeeni Vabariigi riigipeade loend|Tšetšeenia Vabariigi juht]] [[Ramzan Kadõrov]].&lt;ref name=&quot;telegrchech&quot;&gt;[https://www.telegraph.co.uk/news/2017/11/29/chechnya-leader-accused-involvement-montenegro-coup/ Chechnya leader accused of involvement in Montenegro coup] The Telegraph, 29 November 2017.&lt;/ref&gt; 2017. aasta novembri lõpus teatas Venemaa päevaleht ''[[Izvestija]]'', et Andrija Mandić ja Milan Knežević saatsid Venemaa välisminister [[Sergei Lavrov]]ile kirja, milles ütlesid, et Kadõrovit on süüdistatud alates eelmisest nädalast ja palusid Venemaa toetust.&lt;ref&gt;[https://iz.ru/674993/dmitrii-laru/kadyrova-vkliuchili-v-delo-o-gosperevorote-v-chernogorii Кадырова включили в дело о госперевороте в Черногории: Имя главы Чеченской Республики появилось в обвинительных актах прокуратуры на судебном процессе в Подгорице] ''[[Izvestia]]'', 29 November 2017.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;telegrchech&quot; /&gt; Kaitse püüdis kahtluse alla seada prokuröri tunnistaja usaldusväärsust ja psühhiaatrilist pädevust.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.slobodnaevropa.org/a/crna-gora-drzavni-udar-sudjenje-sasa-sindjelic/28840306.html|title=Sinđelić: Izdali su nas oni koji su nas angažovali|website=Radio Slobodna Evropa|access-date=21 February 2018}}&lt;/ref&gt;

2018. aasta juuni alguses kuulas kohus üle CIA endise töötaja ja USA riskijuhtimisettevõtte Patriot Defense Group tegevjuhi Brian Scotti: prokurörid küsitlesid teda nende sündmuste kohta. Scott teatas, et tema ettevõte Strategic Risk Management keeldus taotlusest, kuna teatati seosest Demokraatliku Rinde ja Venemaa luureohvitseride vahel.&lt;ref&gt;[https://www.rferl.org/a/montenegro-us-executive-testifies-in-trial-of-attempted-coup-suspects/29275041.html U.S. Executive Testifies In Montenegro Trial Of Attempted Coup Suspects] Radio Liberty, 6 June 2018.&lt;/ref&gt; 2018. aasta juulis alustasid Montenegro prokurörid ametlikku uurimist teiste väidetava rolli kohta riigipöördeplaanis.&lt;ref name=&quot;reutsentenced&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;balkaninsight.com&quot;&gt;[https://balkaninsight.com/2019/05/09/montenegro-court-sentences-13-in-coup-case/ Montenegro Court Sentences 13 In ‘Coup’ Case]. BalkanInsight, 9 May 2019.&lt;/ref&gt;

9. mail 2019 tunnistas Montenegro kõrgem kohus 13 inimest süüdi 2016. aasta parlamendivalimiste ajal terroriaktide toimepanemise ja Montenegro põhiseadusliku korra kahjustamise kavandamises, sealhulgas kaks väidetavat Vene sõjaväeluure ohvitseri Eduard Šišmakovi ja Vladimir Popovi (vastavalt 15 ja 12 aastat vangistust, tagaselja) ning kaks opositsiooniliidrit Andrija Mandić ja Milan Knežević (mõlemad viis aastat vangistust); Bratislav Dikić mõisteti kaheksaks aastaks vangi.&lt;ref name=&quot;reutsentenced&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;balkaninsight.com&quot;/&gt;

== Kohtuotsuse tühistamine ==
5. veebruaril 2021 tühistas Montenegro apellatsioonikohus esimese astme kohtuotsuse kõigis süüdistuse punktides. Riigipöörde juhtum tagastati Podgorica kõrgemale kohtule uuesti läbivaatamiseks täielikult muudetud koosseisu poolt. Paljud pidasid apellatsioonikohtu otsuseid kinnituseks tollal valitseva Sotsialistide Demokraatliku Partei rünnakutele oma [[Opositsioon|poliitilise opositsiooni]] vastu ning tõendiks, et esimese astme otsus tehti Montenegro tollase DPS-i juhitud valitsuse survel.&lt;ref&gt;[https://www.vijesti.me/vijesti/crna-hronika/509713/ukinuta-presuda-za-drzavni-udar Ukinuta presuda za &quot;državni udar&quot;: Počinjene bitne povrede odredaba krivičnog postupka], Vijesti, 5 February 2021&lt;/ref&gt;

== Uuesti läbivaatamine ==
Montenegro kõrgem kohus keeldus 2023. aasta aprillis jagamast uuesti läbivaatamist kaheks, millest ühes osalesid Mandic, Knezevic ja Mihailo Cadjenovic ning teises 10 süüdistatavat, nii et prokuratuur saaks esitada salajased dokumendid.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://balkaninsight.com/2023/04/10/defence-to-offer-secret-files-evidence-in-montenegro-coup-plot-retrial/|title=Defence to Offer ‘Secret Files’ Evidence in Montenegro ‘Coup Plot’ Retrial|date=10 April 2023}}&lt;/ref&gt; Algusega 2023. aasta juunis pidi see jätkuma 2023. aasta oktoobris, kuid uuesti läbivaatamise jätkamise kuupäev nihutati 2024. aasta veebruarisse.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://en.vijesti.me/news/black-chronicle/676462/the-trial-in-the-coup-d%27%C3%A9tat-case-continues-in-February|title=The trial in the &quot;Coup d'etat&quot; case continues in February|date=5 October 2023|access-date=2024-05-14|archive-date=2023-11-03|archive-url=https://web.archive.org/web/20231103142631/https://en.vijesti.me/news/black-chronicle/676462/the-trial-in-the-coup-d%27%C3%A9tat-case-continues-in-February|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;

== Tagajärjed ==
28. aprillil 2017 hääletas Montenegro parlament 46:0 NATO-ga ühinemise poolt, samal ajal kui enamik opositsioonierakondi boikoteeris parlamendi istungeid ja meeleavaldajad põletasid väljas NATO lippe.&lt;ref name=&quot;murkypolitico&quot;/&gt; Pinged Montenegro ja Venemaa vahel suurenesid ka pärast seda.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.telegraph.co.uk/news/2017/05/29/montenegro-protests-senior-politician-held-changing-planes-moscow/|title=Montenegro protests after senior politician held while changing planes at a Moscow airport|work=AP|date=29 May 2017|access-date=2 June 2017}}&lt;/ref&gt; 2019. aasta novembris viitas [[Ameerika Ühendriikide Kaitseministeerium|USA kaitseministeeriumiga]] seotud ajaleht ''[[Stars and Stripes]]'' &quot;[[Hübriidsõda|hübriidrünnakule]] [Montenegro] 2016. aasta valimiste ajal&quot; selgituseks, miks esimene NATO hübriidsõjavastane meeskond lähetati Montenegrosse.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.stripes.com/news/first-nato-counter-hybrid-warfare-team-to-deploy-to-montenegro-1.606562|title=First NATO counter-hybrid warfare team to deploy to Montenegro|work=[[Stars and Stripes]]|date=8 November 2019|access-date=27 February 2020}}&lt;/ref&gt;

2019. aasta mais ütles [[Suurbritannia]] tollane välisminister [[Jeremy Hunt]]: ''2016. aasta ebaõnnestunud riigipöördekatse Montenegro vastu oli üks ennekuulmatumaid näiteid Venemaa katsetest õõnestada Euroopa demokraatiat.'' ''GRU jultunud katse sekkuda Montenegro riiklikesse valimistesse ja õõnestada Montenegro taotlust liituda NATOga on järjekordne näide Venemaa destabiliseerivast ja agressiivsest käitumisest viimase kümnendi jooksul.''&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.gov.uk/government/news/foreign-secretary-statement-on-the-attempted-coup-in-montenegro-in-2016|title=Attempted coup in Montenegro in 2016: Foreign Secretary's statement|date=9 May 2019}}&lt;/ref&gt;

1. septembril 2020 süüdistas Montenegro president Milo Đukanović Serbia presidenti Aleksandar Vučići ja Serbia meediat Montenegro sisepoliitikasse sekkumises ning väidetavas katses taaselustada &quot;Suur-Serbiat&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://rs.n1info.com/English/NEWS/a635491/Montenegro-s-President-concedes-defeat-adds-nationalism-from1990s-is-still-vibrant.html|title=Montenegro's President concedes defeat; says Belgrade rivaives Serb nationalism|publisher=rs.n1info.com|date=1 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200908164429/http://rs.n1info.com/English/NEWS/a635491/Montenegro-s-President-concedes-defeat-adds-nationalism-from1990s-is-still-vibrant.html|archive-date=8 September 2020}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

{{Riigipööre}}
[[Kategooria:Montenegro ajalugu]]
[[Kategooria:Riigipöörded]]
[[Kategooria:2016]]</text>
      <sha1>l3ipu7f82vdwttjyfwxybusnlehvj8n</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Colleen Hoover</title>
    <ns>0</ns>
    <id>677437</id>
    <revision>
      <id>7204004</id>
      <parentid>7146662</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T20:17:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7204004</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19888" sha1="40nkajyq1g1gjmirc0yfxhbgofmby38" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}}
{{Infokast kirjanik|nimi=Colleen Hoover|haridus=[[Texas A&amp;M University–Commerce|Texas A&amp;M University, Commerce]] ([[Bachelor of Arts|BA]])|sünninimi=Margaret Colleen Fennel|sünniaeg=11. detsember 1979|elukutse=kirjanik|žanr=noorsooromaanid|tuntud teoseid=&quot;It ends with us&quot;|abikaasa=Heath Hoover (abiellusid 2000. aastal)|lapsed=3|pilt=Colleen_Hoover_Video_Call.png|allkiri=CH Signature.png|pildiallkiri=Hoover 2022. aastal}}
'''Colleen Hoover''' (kodanikunimi '''Margaret Colleen Fennell'''; sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1979]] [[Sulphur Springs]]is [[Texas|Texase osariigis]]) on Ameerika kirjanik, kes kirjutab peamiselt romantilisi ja noorsooromaane.&lt;ref name=&quot;Amazon Author Page&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.amazon.com/Colleen-Hoover/e/B006SKAK42/ref=sr_tc_2_0?qid=1405003824&amp;sr=8-2-ent|title=Colleen Hoover|website=Amazon|access-date=19. juuni 2024}}&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;Nightline Article&quot;&gt;{{Cite news|title=Emerging 'New Adult' Book Genre Puts Smut Fiction on Bestseller Lists|url=https://abcnews.go.com/Entertainment/emerging-adult-book-genre-puts-smut-fiction-bestseller/story?id=18550587|access-date=July 10, 2014|work=ABC News|date=February 21, 2013|last=Chang|first=JuJu}}&lt;/ref&gt; Tema tuntuim teos on armastusromaan &quot;It Ends With Us&quot; (2016). 

Enne kindla kirjastusega lepingu sõlmimist andis ta paljud oma teosed ise välja.&lt;ref name=&quot;Amazon Author Page&quot; /&gt; &lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite news|url=http://www.cbsnews.com/videos/self-published-colleen-hoover-talks-living-the-american-dream/|title=Self-published Colleen Hoover Talks Living the American Dream.|publisher=CBS This Morning|date=May 20, 2013|access-date=July 10, 2014}}&lt;/ref&gt; 2022. aasta oktoobri seisuga on Hooveri raamatuid müüdud ligikaudu 20 miljonit eksemplari.&lt;ref name=&quot;Alter&quot;&gt;{{Cite news|last=Alter|first=Alexandra|url=https://www.nytimes.com/2022/10/09/books/colleen-hoover.html|title=How Colleen Hoover Rose to Rule the Best-Seller List|work=[[The New York Times]]|date=October 9, 2022|access-date=October 18, 2022}}&lt;/ref&gt; Ajakiri [[Time]] nimetas ta 2023. aastal maailma 100 mõjukaima inimese hulka.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://time.com/collection/100-most-influential-people-2023/|title=Time 100|work=[[Time]]|date=April 13, 2023|access-date=April 15, 2023}}&lt;/ref&gt;

== Elukäik ==
Tema vanemad on Vannoy Fite ja Eddie Fennell. Ta kasvas üles Texase osariigis Saltillos&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Hoover|first=Colleen|url=http://colleenhoover.com/2012/12/30/paying-it-forward/|title=Paying it forward...|website=Colleen Hoover|access-date=July 10, 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140626110257/http://colleenhoover.com/2012/12/30/paying-it-forward/|archive-date=June 26, 2014}}&lt;/ref&gt; ja lõpetas 1998. aastal Saltillo keskkooli.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.classmates.com/people/Colleen-Hoover/7229266467|title=Colleen Hoover|website=Classmates.com|access-date=July 10, 2014}}&lt;/ref&gt; 2000. aastal abiellus ta Heath Hooveriga &lt;ref&gt;{{Cite web|last=Hoover|first=Colleen|url=http://colleenhoover.com/2014/05/04/fourteen-years-0/|title=Fourteen Years. :0|website=Colleen Hoover|access-date=July 10, 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140510131842/http://colleenhoover.com/2014/05/04/fourteen-years-0/|archive-date=May 10, 2014}}&lt;/ref&gt; ja neil on kolm poega.&lt;ref name=&quot;MS Author Profile&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.maybesomedaysoundtrack.com/author.php|title=The Author|website=Maybe Someday Soundtrack|access-date=July 10, 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20141006073809/http://www.maybesomedaysoundtrack.com/author.php|archive-date=October 6, 2014}}&lt;/ref&gt; Hoover lõpetas [[East Texas A&amp;M University|Texase A&amp;M-Commerce'i ülikooli]] [[sotsiaaltöö]] erialal.&lt;ref name=&quot;Huff Post&quot;&gt;{{Cite news|last=Stengle|first=Jamie|url=http://www.huffingtonpost.com/2013/04/16/colleen-hoover-books-_n_3093617.html|title=Colleen Hoover Books: Texas Woman Self-Publishes, Hits Best-Seller Lists|publisher=Huffington Post|date=April 16, 2013|access-date=July 10, 2014}}&lt;/ref&gt; Enne kirjanikutööle pühendumist tegi ta sotsiaaltööd ja töötas õpetajana.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Alter|first=Alexandra|url=https://www.nytimes.com/2022/10/09/books/colleen-hoover.html?smid=tw-nytimes&amp;smtyp=cur|title=How Colleen Hoover Rose to Rule Best Seller-List|work=New York Times|date=October 10, 2022}}&lt;/ref&gt;

== Loominguline tegevus ==
2011. aasta novembris alustas Hoover oma esikromaani &quot;Slammed&quot; kirjutamist, kuid ei plaaninud seda avaldada. Kirjutamisel inspireerisid teda Avett Brothersi laulu &quot;Head Full of Doubt/Road Full of Promise&quot; sõnad &quot;Otsusta, milline olla ja mine ole see&quot;, ja ta kasutas bändi laulusõnu kogu raamatu vältel.&lt;ref name=&quot;GalleyCat&quot;&gt;{{Cite news|url=http://www.mediabistro.com/galleycat/avett-brothers-colleenhoover-slammed_b52675|title=How The Avett Brothers Kindled the Career of a Self-Published Author|publisher=GalleyCat|date=June 7, 2012|access-date=July 10, 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140605052449/http://www.mediabistro.com/galleycat/avett-brothers-colleenhoover-slammed_b52675|archive-date=June 5, 2014}}&lt;/ref&gt; 2012. aasta jaanuaris andis Hoover ise välja romaani &quot;Slammed&quot;. Ta on öelnud, et andis romaani välja seetõttu, et tema emal, kes oli hiljuti saanud [[Amazon Kindle|Amazon Kindle'i]], oleks võimalus seda lugeda.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Cite news|url=https://www.washingtonpost.com/books/2022/01/20/colleen-hoover-tiktok/|title=On TikTok, crying is encouraged. Colleen Hoover's books get the job done.|work=Washington Post|access-date=May 5, 2022|language=en-US|issn=0190-8286}}&lt;/ref&gt; 2012. aasta veebruaris ilmus raamatule järg &quot;Point of Retreat&quot;. Mõni kuu pärast ilmumist luges raamatublogija Maryse Black &quot;Slammed&quot; ja andis sellele viis tärni, &lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.maryse.net/books/contemporary-romance/book-review-slammed-by-colleen-hoover.html|title=Book Review: ''Slammed'' by Colleen Hoover|website=Maryse.net|date=March 23, 2012}}&lt;/ref&gt; tänu millele kasvas Hooveri kahe esimese raamatu müük hüppeliselt.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://colleenhoover.com/2014/10/29/a-raw-blog-post/|title=A Raw Blog Post|website=ColleenHoover.com|access-date=October 30, 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20141030070709/http://colleenhoover.com/2014/10/29/a-raw-blog-post/|archive-date=October 30, 2014}}&lt;/ref&gt; &quot;Slammed&quot; ja &quot;Point of Retreat&quot; võis sama aasta augustis leida [[New York Timesi bestsellerid|New York Timesi bestsellerite edetabelis]] vastavalt 8. ja 18. kohalt.&lt;ref name=&quot;NYT Slammed Debut&quot;&gt;{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/best-sellers-books/2012-07-22/e-book-fiction/list.html|title=E-Book Fiction Best Sellers|work=New York Times|date=July 22, 2012|access-date=July 10, 2014}}&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;Slammed NYT #8&quot;&gt;{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/best-sellers-books/2012-08-05/e-book-fiction/list.html|title=E-Book Fiction Best Sellers|work=New York Times|date=August 5, 2012|access-date=July 10, 2014}}&lt;/ref&gt; Atria Books avastas romaanid ja taasavaldas need 10. augustil 2012.&lt;ref name=&quot;Goodreads Point of Retreat&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.goodreads.com/book/show/13496084-point-of-retreat|title=Point of Retreat by Colleen Hoover|website=Goodreads.com|access-date=August 14, 2014}}&lt;/ref&gt; Sarja kolmas raamat &quot;This Girl&quot; ilmus 2013. aasta aprillis &lt;ref name=&quot;Goodreads This Girl&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.goodreads.com/book/show/15784909-this-girl|title=This Girl by Colleen Hoover|website=Goodreads.com|access-date=August 14, 2014}}&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;NYT TG&quot;&gt;{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/best-sellers-books/2013-05-19/e-book-fiction/list.html|title=E-Book Fiction Best Sellers|work=New York Times|date=May 19, 2013|access-date=July 10, 2014}}&lt;/ref&gt; Pärast &quot;Slammedi&quot; edu lõpetas Hoover palgalise sotsiaaltöö ja hakkas vabakutseliseks kirjanikuks.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Hoover avaldas 2012. aasta detsembris ise romaani &quot;Lootusetu&quot;, mis räägib loo tüdrukust, kes omandas põhihariduse koduõppel ning suundub nüüd keskkooli õppima. Raamat jõudis 20. jaanuaril New York Timesi bestsellerite edetabelis 1. kohale ja püsis seal kolm nädalat.&lt;ref name=&quot;NYT Hopeless #1&quot;&gt;{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/best-sellers-books/2013-01-20/e-book-fiction/list.html|title=E-Book Fiction Best Sellers|work=New York Times|date=January 20, 2013|access-date=July 10, 2014}}&lt;/ref&gt; See on esimene iseavaldatud romaan, mis kunagi antud nimekirjas esikohta on hoidnud.&lt;ref name=&quot;bethenny&quot;&gt;{{Cite news|url=http://www.bethenny.com/2013/05/03/best-selling-moms-self-publishing-success-stories/|title=Best-Selling Moms: Self-Publishing $ucce$$ Stories|date=May 3, 2013|access-date=July 10, 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140513032739/http://www.bethenny.com/2013/05/03/best-selling-moms-self-publishing-success-stories/|archive-date=May 13, 2014}}&lt;/ref&gt; Sama aasta juulis ilmus sarja teine romaan, &quot;Losing Hope&quot;, mis näitab esimeses raamatus juhtunut läbi meespeategelase silmade.&lt;ref name=&quot;NYT LH&quot;&gt;{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/books/best-sellers/2013/07/28/combined-print-and-e-book-fiction/|title=Combined Print &amp; E-Book Fiction|work=[[The New York Times]]|date=July 28, 2013|access-date=December 31, 2022}}&lt;/ref&gt;

&quot;Finding Cinderella&quot; on tasuta romaan, mille Hoover avaldas 2014. aastal. Selles on mitu &quot;Lootusetust&quot; ja &quot;Losing Hope'ist&quot; tuttavat tegelast. Välja anti pehme köide koos mitme lisapeatükiga, näiteks uus epiloog ja Hooveri enda &quot;Tuhkatriinu lugu&quot;.&lt;ref name=&quot;The Guardian FC Article&quot;&gt;{{Cite news|last=Flood|first=Alison|url=https://www.theguardian.com/books/2014/jan/31/colleen-hoover-fans-press-publisher-into-print-edition|title=Colleen Hoovers fans press publisher into print version of ebook|work=The Guardian|date=January 31, 2014|access-date=August 14, 2014}}&lt;/ref&gt; 2014. aasta märtsis ilmus &quot;Maybe Someday&quot;. See on romaan poisist ja tüdrukust, kes koos muusikat tehes armuvad. Muusik Griffin Peterson lõi romaanile heliriba.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.griffinpeterson.com/|title=Griffin Peterson's Official Website|website=GriffinPeterson.com|access-date=July 10, 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20200426123244/http://www.griffinpeterson.com/|archive-date=April 26, 2020}}&lt;/ref&gt; Raamatus olev skannitav [[QR-kood]] ja e-raamatus olev link viis lugejad veebisaidile, kus nad said muusikat kuulata.&lt;ref name=&quot;MS Website&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.maybesomedaysoundtrack.com|title=Soundtrack|website=Maybe Someday|access-date=July 10, 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140114083239/http://www.maybesomedaysoundtrack.com/|archive-date=January 14, 2014}}&lt;/ref&gt;

2015. aastal valmis koostöös Tarryn Fisheriga &quot;Never Never&quot;, mis algselt jagati kolmeks osaks ja müüdi eraldi raamatutena. Hiljem avaldati teos ühe tervikuna.

2016. aastal ilmus Hooveri romaan &quot;Ei iial enam&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.goodreads.com/book/show/27362503-it-ends-with-us|title=It Ends with Us|website=Goodreads|access-date=November 26, 2016}}&lt;/ref&gt; Hoover on seda kirjeldanud kui raskeimat raamatut, mida ta kunagi kirjutanud on.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=http://www.nydailynews.com/life-style/new-adult-author-colleen-hoover-releases-ends-article-1.2737116|title=New Adult author Colleen Hoover releases novel 'It Ends with Us'|work=NY Daily News|access-date=November 26, 2016}}&lt;/ref&gt; Romaan puudutab [[Lähisuhtevägivald|koduvägivalda]] ja Hooveri sõnul on see kirjutatud eesmärgiga aidata perevägivalla ohvreid.&lt;ref name=&quot;Italie&quot; /&gt; Lugu on inspireeritud Hooveri lapsepõlvest, kui kasvas perevägivalla all kannatavas leibkonnas, mis kandus ka tema täiskasvanuellu. Loo peategelane Lily kogeb noores eas perevägivalda, olles tunnistajaks oma isa väärkohtlemisele oma ema suhtes, kogedes seda omal nahal, ja seejärel on täiskasvanuna vägivaldses suhtes.&lt;ref&gt;{{Cite book|last=Dwiastuti|first=Winda|date=July 30, 2020|title=The Simplification Domestic Violence in Colleen Hoover's It Ends with Us (2016)|publisher=Atlantis Press|isbn=978-94-6252-995-3|pages=76–81|language=en|url=https://www.atlantis-press.com/proceedings/inusharts-19/125942495|last2=Yamin|first2=Harumi Manik Ayu|doi=10.2991/assehr.k.200729.015}}&lt;/ref&gt; 2019. aasta seisuga on romaani üle maailma müüdud rohkem kui miljon eksemplari ja see on tõlgitud enam kui kahekümnesse keelde.&lt;ref name=&quot;Variety&quot;&gt;{{Cite web|last=McNary|first=Dave|url=https://variety.com/2019/film/news/justin-baldoni-it-ends-with-us-movie-jane-the-virgin-1203268293/|title=Justin Baldoni Developing 'It Ends With Us' Romance Movie|website=Variety|date=July 15, 2019|access-date=February 11, 2022}}&lt;/ref&gt; 2021. aastal tõusis Hooveri populaarsus tänu [[BookTok|BookToki]] kogukonna tähelepanule [[TikTok|TikTokis]] .&lt;ref name=&quot;Italie&quot;&gt;{{Cite news|last=Italie|first=Hillel|url=https://apnews.com/article/lifestyle-entertainment-business-arts-and-entertainment-fiction-fbed44e32e3797b7c3fdbf0a4a7daead|title=Author Colleen Hoover's word-of-mouth success|work=[[Associated Press]]|date=September 16, 2021|access-date=January 6, 2022}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Cite news|last=Merry|first=Stephanie|url=https://www.washingtonpost.com/books/2022/01/20/colleen-hoover-tiktok/|title=On TikTok, crying is encouraged. Colleen Hoover's books get the job done.|work=[[The Washington Post]]|date=January 20, 2022|access-date=February 11, 2022}}&lt;/ref&gt; Selle tulemusena jõudis &quot;Ei iial enam&quot; 2022. aasta jaanuaris The New York Timesi bestsellerite edetabelis 1. kohale.&lt;ref name=&quot;It Ends NYT #1&quot;&gt;{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/books/best-sellers/2022/01/16/combined-print-and-e-book-fiction/|title=Combined Print &amp; E-Book Fiction – Best Sellers – Books|work=The New York Times|access-date=January 6, 2021|language=en}}&lt;/ref&gt; Filmi &quot;Ei iial enam&quot; filmimine algas 2023. aasta mais.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.msn.com/en-us/entertainment/news/it-ends-with-us-cast-here-s-who-s-playing-lily-ryle-and-atlas-in-the-movie-adaptation/ar-AA1bXk6I|title='It Ends with Us' Cast|website=msn.com|date=June 1, 2023|access-date=June 1, 2023}}&lt;/ref&gt;

18. oktoobril 2022 andis Hoover koostöös Atria Booksiga välja &quot;Ei iial enam&quot; järje &quot;Kõik algab meist&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.publishersweekly.com/pw/newsbrief/index.html?record=3611|title=Atria to Publish Colleen Hoover's 'It Starts with Us' in October|website=[[Publishers Weekly]]|date=February 11, 2022|access-date=February 12, 2022}}&lt;/ref&gt; Romaan oli kirjastuse Simon &amp; Schuster kõigi aegade enim ettetellitud raamat.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Comerford|first=Ruth|url=https://www.thebookseller.com/news/new-colleen-hoover-becomes-sss-most-pre-ordered-title-to-date-as-campaign-unveiled|title=S&amp;S unveils campaign details for most pre-ordered title to date|website=The Bookseller|date=October 17, 2022|access-date=October 17, 2022|language=En}}&lt;/ref&gt;

Simon &amp; Schuster UK ostis 2022. aasta oktoobris Hooverilt kaks eraldiseisvat raamatut, mis kavatsetakse avaldada aastatel 2024 ja 2026.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Comerford|first=Ruth|url=https://www.thebookseller.com/rights/ss-and-sphere-hoover-up-colleens-novels-in-double-deal-for-tiktok-star|title=Colleen Hoover's new thrillers signed by Simon &amp; Schuster and Sphere|website=The Bookseller|date=October 12, 2022|access-date=October 17, 2022|language=En}}&lt;/ref&gt;

2022. aasta oktoobri seisuga on Hoover müünud üle 20 miljoni raamatu. Alexandra Alter The New York Timesist kirjutas Hooveri edule mõeldes: &quot;Ütlus, et ta on hetkel Ameerika Ühendriikide enimmüüdud romaanikirjanik, või võrrelda teda isegi teiste edukate autoritega, kelle mitu raamatut on jõudnud enimmüüdute nimekirja, ei suuda näidata tema lugejaskonna suurust ja lojaalsust talle.&quot; Hooveri tööd on kritiseeritud väärkohtlemise normaliseerimise pärast.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Willingham|first=A. J.|url=https://www.cnn.com/2023/08/27/entertainment/colleen-hoover-books-controversy-cec/index.html|title=Colleen Hoover is the hottest author in America. She also may be the most controversial|website=CNN|date=2023-08-27|access-date=2023-08-28|language=en}}&lt;/ref&gt;

=== Auhinnad ja saavutused ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta
! Auhind
! Töö
! Kategooria
! Tulemus
! Ref
|-
| 2012
| rowspan=&quot;3&quot; | Goodreads Choice Awards
| &quot;Slammed&quot;
| Noorsooromaan
| Nomineeritud
| &lt;ref name=&quot;GRCA 2012&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.goodreads.com/choiceawards/best-young-adult-fiction-books-2012|title=The Best Books of 2012|website=Goodreads|access-date=July 10, 2014}}&lt;/ref&gt;
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | 2013
| &quot;Losing Hope&quot;
| Romantika
| Nomineeritud
| &lt;ref name=&quot;GRCA 2013&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.goodreads.com/choiceawards/best-romance-books-2013|title=Best Books of 2013|website=Goodreads|access-date=July 10, 2014}}&lt;/ref&gt;
|-
| &quot;This Girl&quot;
| Romantika
| Nomineeritud
| &lt;ref name=&quot;GRCA 2013&quot; /&gt;
|-
| 2014
| UtopYA Con Awards
| &quot;Maybe Someday&quot;
| Kõige uuenduslikum turundus
| Võitis
| &lt;ref name=&quot;Utopya winners&quot;&gt;{{Cite web|url=http://mybookopolis.com/2014-utopya-awards-winners-announced/|title=2014 UtopYA Awards Winners Announced|website=My Bookopolis|access-date=July 10, 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140628050526/http://mybookopolis.com/2014-utopya-awards-winners-announced/|archive-date=June 28, 2014}}&lt;/ref&gt;
|-
| 2015
| rowspan=&quot;2&quot; | Goodreads Choice Awards
| &quot;Pihtimused&quot;
| Romantika
| Võitis
| &lt;ref name=&quot;GRCA 2015&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.goodreads.com/choiceawards/best-romance-books-2015|title=Best Romance of 2015|website=Goodreads|access-date=November 25, 2016}}&lt;/ref&gt;
|-
| 2016
| &quot;Ei iial enam&quot;
| Romantika
| Võitis
| &lt;ref&gt;{{Cite web|last=Nickelsburg|first=Monica|url=https://www.geekwire.com/2016/votes-goodreads-reveals-20-best-books-2016/|title=The votes are in: Goodreads reveals 20 best books of 2016|website=[[GeekWire]]|date=December 6, 2016|access-date=December 22, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20231222105538/https://www.geekwire.com/2016/votes-goodreads-reveals-20-best-books-2016/|archive-date=December 22, 2023}}&lt;/ref&gt;
|}

==== New York Timesi bestsellerid ====
2022. aasta seisuga on kuus Hooveri teost olnud New York Timesi pehmekaanelise ilukirjanduse bestsellerite edetabeli esikümnes.

* &quot;Slammed&quot; (nr 8) 
* &quot;Point of Retreat&quot; (nr 18) 
* &quot;This Gir&quot; (nr 9) 
* &quot;Lootusetu&quot; (nr 1) 
* &quot;Losing Hope&quot; (nr 6) 
* &quot;Maybe Someday&quot; (nr 3) &lt;ref name=&quot;NYT MS&quot;&gt;{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/best-sellers-books/2014-04-06/e-book-fiction/list.html|title=E-Book Fiction Best Sellers|work=New York Time|date=April 6, 2014|access-date=July 10, 2014}}&lt;/ref&gt;
* &quot;Ugly Love&quot; (nr 4)
* &quot;Pihtimused&quot; (nr 4) &lt;ref name=&quot;NYT MS&quot; /&gt;
* &quot;9. november&quot; (nr 9)
* &quot;Ei iial enam&quot; (nr 1) 
* &quot;Petlik tõde&quot; (nr 2)

== Teosed ==
=== Raamatud ===
==== Sari &quot;Ei iial enam&quot; ====
* &quot;Ei iial enam&quot; (2016)
* &quot;Kõik algab meist&quot; (2022)

==== Sari &quot;Slammed&quot; ====
* &quot;Slammed&quot; (2012)
* &quot;Point of Retreat&quot; (2012)
* &quot;This Girl&quot; (2013)

==== Sari &quot;Lootusetu&quot; ====
* &quot;Lootusetu&quot; (2012)
* &quot;Losing Hope&quot; (2013)
* &quot;Finding Cinderella&quot; (novell; 2013)
* &quot;Finding Perfect&quot; (novell; 2019)

==== Sari &quot;Maybe Someday&quot; ====
* &quot;Maybe Someday&quot; (2014)
* &quot;Maybe Not&quot; (novell; 2014)
* &quot;Maybe Now&quot; (2018)

==== Eraldiseisvad romaanid ====
* &quot;Ugly Love&quot; (2014)
* &quot;Never Never&quot; (2015, digital; 2023, physical) three part novella series with Tarryn Fisher
* &quot;Pihtimused&quot; (2015)
* &quot;November 9&quot; (2015)
* &quot;Liiga hilja&quot; (2016)
* &quot;Without Merit&quot; (2017)
* &quot;Kõik su täiuslikkused&quot; (2018)
* &quot;Petlik tõde&quot; (2018)
* &quot;Kahetsuse värv&quot; (2019)
* &quot;Mõrad südameluus&quot; (2020)
* &quot;Layla&quot; (2020)
* &quot;Mälestused temast&quot; (2022)

=== Novellid ===
* &quot;A Father's Kiss&quot; kogumikus &quot;The Kiss&quot; (Armastuse ja muude lähikohtumiste antoloogia)
* &quot;Saint&quot; kogumikus &quot;One More Step&quot; (antoloogia)
* &quot;The Dress&quot; kogumikus &quot;Two More Days&quot; (antoloogia)

====Eesti keelde tõlgitud====
* &quot;Ei iial enam&quot; (Pegasus, 2024) – e-raamat, tõlkinud [[Raili Puskar]]

== Viited ==
{{Viited}}

{{DEFAULTSORT:Hoover, Colleen}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1979]]</text>
      <sha1>40nkajyq1g1gjmirc0yfxhbgofmby38</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Elefthérios Venizélos</title>
    <ns>0</ns>
    <id>682458</id>
    <revision>
      <id>7204005</id>
      <parentid>6998021</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T20:18:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7204005</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7055" sha1="h999t7d6qo64g4z66hq2pdnh93xejt9" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=oktoober}}
:''Lennujaama kohta vaata artiklit [[Ateena Elefthérios Venizélose rahvusvaheline lennujaam]].''
{{Infokast ametiisik
| nimi = Elefthérios Venizélos
| omakeelne_nimi = Ελευθέριος Βενιζέλος
| pilt = Ελευθέριος Βενιζέλος.jpg
| pildiallkiri = Elefthérios Venizélos (1919)
| amet = [[Kreeka peaminister]]
| ametiajaalgus = 1933
| ametiajalõpp = 1933 &lt;br/&gt; 1932 &lt;br/&gt; 1928–1932 &lt;br/&gt; 1924 &lt;br/&gt; 1917–1920 &lt;br/&gt; 1915 &lt;br/&gt; 1910–1915
| eelmine = [[Stefanos Dragoumis]] (1910)
| järgmine = [[Alexandros Othonaios]] (1933)
| amet2 = [[Kreeta Riik|Kreeta Riigi]] peaminister
| ametiajaalgus2 = 2. mai 1910
| ametiajalõpp2 = 6. oktoober 1910
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| amet3 = [[Kreeka kaitseminister|Kreeka sõjaasjade minister]]
| ametiajaalgus3 = 27. juuni 1917
| ametiajalõpp3 = 18. november 1920
| eelmine3 = [[Anastasios Charalambis]]
| järgmine3 = [[Dimitrios Gounaris]]
| amet4 = [[Kreeka välisministeerium|Kreeka välisminister]]
| ametiajaalgus4 = 23. august
| ametiajalõpp4 = 7. oktoober 1915
| eelmine4 = [[Dimitrios Gounaris]]
| järgmine4 = [[Alexandros Zaimis]]
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 =  
| järgmine8 = 
| sünninimi    = 
| sünniaeg     = 23. august 1864
| sünnikoht    = [[Mournies]], [[Osmanite Riik]] &lt;br/&gt; (praegune [[Kreeka]])
| surmaaeg     = 18. märts 1936 &lt;br/&gt; (71-aastaselt)
| surmakoht    = [[Pariis]], [[Prantsuse kolmas vabariik|Prantsusmaa]]
| rahvus       = 
| partei       = [[Liberaalne Partei (Kreeka)|Liberaalne Partei]]
| abikaasa     = [[Helena Schilizzi]] (1921–1936)
| vanemad      =
| lapsed       = [[Sofoklís Venizélos]]
| sugulased    = [[Konstantínos Mitsotákis]] &lt;br/&gt; [[Kyriákos Mitsotákis]]
| elukoht      =
| haridus      = 
| alma_mater   = [[Ateena Ülikool]] (õigusteadus)
| elukutse     = 
| tegevusala   = 
| tunnustus    = 
| autogramm    = Eleftherios-venizelos-signature.svg
| moodul       = 
}}
'''Elefthérios Kyriákou Venizélos''' ([[kreeka keel]]es Ελευθέριος Κυριάκου Βενιζέλος, ''Eleuthérios Kyriákou Venizélos''; 23. (vkj 11.) august 1864 – 18. märts 1936) oli [[Kreeta Riik|Kreeta]] ja [[Hellenite kuningriik|Kreeka]] [[poliitik]] ning iseseisvuslane. Ta läks ajalukku Kreeka riigi laiendaja ja liberaalse demokraatia edendajana.&lt;ref name=&quot;BK1&quot;&gt;Kitromilides, 2006, p. 178&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;TA0&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20090508052545/http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,717746-1,00.html &quot;Liberty Still Rules&quot;], ''[[Time]]'', 18 February 1924.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;BA0&quot;&gt;{{cite encyclopedia |title=Venizélos, Eleuthérios | encyclopedia = [[Encyclopædia Britannica Online]] |year=2008 |url=https://www.britannica.com/biography/Eleutherios-Venizelos}}&lt;/ref&gt; Ta juhtis [[Liberaalne Partei (Kreeka)|Liberaalset Parteid]] ning oli aastatel 1910–1933 kaheksal ametiajal [[Kreeka peaminister]]. 

Ta suurendas läbikäimist [[Euroopa kontsert|Euroopa kontserdi]] suurjõududega ning mõjutas suuresti nii riigi sise- kui ka välispoliitikat. Seetõttu on teda nimetatud tänapäeva-Kreeka loojaks.&lt;ref&gt;Duffield, J. W. (30 October 1921). [https://www.nytimes.com/1921/10/30/archives/venizelos-maker-of-modern-greece.html &quot;Venizelos, Maker of Modern Greece&quot;]. ''[[The New York Times]]''.&lt;/ref&gt;

Ta jõudis suurde rahvusvahelisse poliitikasse kui tagas Kreeta Riigile autonoomia ning hiljem [[Enosis|liitis]] [[Kreeta]] saare Kreekaga. Aastal 1909 kutsuti ta [[Ateena]]sse, et lahendada poliitiline tupikseis ja teha temast peaminister. Ta viis sisse põhiseadus- ja majandusreformid, millest algas Kreeka ühiskonna moderniseerimine. Lisaks korraldas ta tulevaste sõdade tarbeks ümber [[Kreeka maavägi|Kreeka armee]] ja [[Kreeka merevägi|mereväe]].&lt;ref&gt;{{Cite book |last1=Βερέμης |first1=Θάνος Μ |url=https://books.google.com/books?id=_GJoAAAAMAAJ |title=Ελλάς. Η σύγχρονη συνέχεια: από το 1821 μέχρι σήμερα |last2=Koliopoulos |first2=Giannēs |date=2006 |publisher=Καστανιώτης |isbn=978-960-03-4246-8 |language=el}}&lt;/ref&gt; Enne 1912.–1913. aasta [[Balkani sõjad|Balkani sõdu]] õnnestus Venizelosil liituda [[Balkani Liiga]]ga, mis oli sõjaline liit [[Osmanite Riik|Osmanite Riigi]] vastu. Tema diplomaatilise osavuse tulemusel kasvas Kreeka rahvaarvult ja pindalalt kaks korda suuremaks, endale saadi [[Makedoonia (Kreeka geograafiline piirkond)|Makedoonia]], [[Ípeirose piirkond|Ípeiros]] ja osa [[Egeuse saared|Egeuse saartest]].

[[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] oli Kreeka [[Esimese maailmasõja liitlased|liitlaste]] poolel ning seega kasvas riik veelgi. Samas olid tema poliitikale vastu [[Kreeka kuningas|kuningas]] [[Konstantínos I]] neutraliteedipoliitika toetajad ning tekkis 1910. aastate [[rahvuslik skisma]]. Skisma kasvas mitteametlikuks kodusõjaks, kus võimu nimel võitlesid kümnendeid monarhistid ja nn [[venizelism|venizelistid]].&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Beaton |first1=Roderick |title=Greece: Biography of a Modern Nation |date=16 October 2019 |publisher=University of Chicago Press |isbn=978-0-226-67374-5 |url=https://books.google.com/books?id=R_uwDwAAQBAJ |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news |url=http://nla.gov.au/nla.news-article1612186 |title=Intrigue in Greece. |newspaper=[[The Argus]] |location=Melbourne |date=4 July 1916 |access-date=29 November 2012 |page=7 |via=National Library of Australia}}&lt;/ref&gt; Pärast võitu esimeses maailmasõjas sai Kreeka uusi territooriume [[Anatoolia]] ja [[Traakia]] lääneosas, mis oli samm lähemale [[Suur Idee|Suure Idee]] saavutamisele ehk kogu [[Egeuse meri|Egeuse mere]] [[kreeka keel|kreekakeelse]] rahvastiku liitmisele ühe riigi alla. Pärast esimest maailmasõda sai ta [[1920. aasta Kreeka valimised|1920. aasta valimistel]] lüüa ning Kreeka kaotas 1919.–1922. aasta [[Kreeka-Türgi sõda (1919–1922)|Kreeka-Türgi sõja]]. Venizelos läks omal algatusel eksiili ning esindas Kreekat [[Lausanne'i rahu]]läbirääkimistel, millega sõlmiti [[rahvastikuvahetus Kreeka ja Türgi vahel]].

Jaanuaris 1933 sai temast viimast korda peaminister. Pärast märtsis 1935 toimunud [[1935. aasta Kreeka riigipöördekatse|riigipöördekatset]] põgenes ta [[Pariis]]i, kus ta aasta hiljem suri. Ta maeti Kreetal [[Akrotiri (Kreeta)|Akrotiri]] poolsaarel [[Chaniá]] äärelinna ehk oma sünnikoha lähistele. Venizelose perekonna hauad on saanud kohalikuks vaatamisväärsuseks.

==Vaata ka==
* [[Kaasaegse Kreeka ajalugu]]
* [[Kreeka-Türgi sõda (1919–1922)]]

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Venizelos, Eleftherios}}
[[Kategooria:Kreeka peaministrid]]
[[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]]
[[Kategooria:Auleegioni rüütlid]]
[[Kategooria:Sündinud 1864]]
[[Kategooria:Surnud 1936]]</text>
      <sha1>h999t7d6qo64g4z66hq2pdnh93xejt9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Soome romad</title>
    <ns>0</ns>
    <id>684092</id>
    <revision>
      <id>7204029</id>
      <parentid>6780217</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T21:10:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7204029</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11751" sha1="8d40m6rbpzxcbdkywwya4ykfgxts7ez" xml:space="preserve">[[Fail:Romani_People_in_Malmi_1930_(2164;_JOKAHBL3B_A14-5).tif|pisi| Kaled [[Malmi|Malmis]], [[Helsingi|Helsingis]], 1930. aastal]]
'''Soome romad ehk kale''' ([[Roma keel|roma keeles]] ''Kàlo''; [[Rootsi keel|rootsi keeles]] ''Kalé''; [[Soome keel|soome keeles]] ''Kaale''')'''''  on [[Mustlased|romade]] alarühm, kes on [[Soome|Soomes]] elanud enam kui viissada aastat.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2011-04-13 |pealkiri=Mustlased on Soomes elanud juba 500 aastat, aga ikka tekitavad võõristust |url=https://sakala.postimees.ee/418191/mustlased-on-soomes-elanud-juba-500-aastat-aga-ikka-tekitavad-vooristust |vaadatud=2024-11-08 |väljaanne=Sakala |keel=et}}&lt;/ref&gt; Hinnanguliselt elab Soomes ligikaudu 10 000–12 000 romat.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2009 |pealkiri=Suomen romanipoliittinen ohjelma |url=https://julkaisut.valtioneuvosto.fi/bitstream/handle/10024/72788/URN%3aNBN%3afi-fe201504225296.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y |vaadatud=8. november 2024 |väljaanne=Sosiaali- ja terveysministeriön selvityksiä |arhiivimisaeg=2023-10-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231002205715/https://julkaisut.valtioneuvosto.fi/bitstream/handle/10024/72788/URN:NBN:fi-fe201504225296.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Lisaks elab [[Rootsi|Rootsis]] ligikaudu 3000 Soome romat.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2015-08-21 |pealkiri=Romanimiehen sai 1600-luvulla hirttää ilman oikeudenkäyntiä |url=https://yle.fi/aihe/artikkeli/2015/08/21/romanimiehen-sai-1600-luvulla-hirttaa-ilman-oikeudenkayntia |vaadatud=2024-11-08 |väljaanne=yle.fi |keel=fi-FI}}&lt;/ref&gt; Nende põhikeelteks on [[Soome keel|soome]], [[Rootsi keel|rootsi]] ja [[soome roma keel]]. ''Kalo/Kale'' on Soomes romade koondnimi.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://rm.coe.int/factsheets-on-romani-culture-3-8-kaale-in-finland/1680aac39c|title=Factsheet. Kaale in Finland|website=rm.coe.int|access-date=12 December 2023}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
[[Fail:Kolme_romaninaista.jpg|vasakul|pisi| Kolm Soome roma naist 1930. aastatel]]
Algsed Soome kaled olid [[Norra]] ja [[Rootsi]] aladel rändlenud romad, kes tulid Soome läbi Rootsi pärast 17. sajandil Rootsist väljasaatmist. Soome, Rootsi ja Norra romade esivanemad olid inglise ja šoti romad, kes saadeti välja [[Šotimaa]] ja [[Inglismaa]] kuningriikidest.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.ethnologue.com/show_language.asp?code=rmf|title=Romani, Kalo Finnish|access-date=12 December 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Eltzler. &lt;/ref&gt; 1637. aastal kuulutati Rootsis kõik roma grupid illegaalseteks, keda võis ilma kohtuprotsessita üles puua; see seadus lõpetati 1748. aastal.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://k2xx.spraakdata.gu.se/personal/lars/pblctns/FinnishRomani.pdf|title=Finnish Romani|website=spraakdata.gu.se}}&lt;/ref&gt; Kui Soome 1917. aastal iseseisvuse välja kuulutas, said kõik kaled täieliku kodakondsuse ja õigused. [[Talvesõda|Talvesõja]] ja [[Jätkusõda|Jätkusõja]] ajal teenis [[Soome kaitsevägi|Soome sõjaväes]] umbes tuhat kalet . &lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://mansetori.fi/index.php?option=com_content&amp;task=view&amp;id=486&amp;Itemid=568|title=Mansetori.fi|website=mansetori.fi|access-date=2024-11-08|archive-date=2016-01-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20160119105037/http://mansetori.fi/index.php?option=com_content&amp;task=view&amp;id=486&amp;Itemid=568|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;

== Kultuur ==
Kaks roma kultuuri pärimust on kantud [[UNESCO maailmapärandi nimistu|UNESCO maailmapärandi nimekirja]]: Soome romade laulutraditsioon&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Suomen romanien lauluperinne – Elävän perinnön wikiluettelo |url=https://wiki.aineetonkulttuuriperinto.fi/wiki/Suomen_romanien_lauluperinne |vaadatud=2024-11-08 |väljaanne=wiki.aineetonkulttuuriperinto.fi}}&lt;/ref&gt; ja romade hobustega seotud oskused.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Romanien hevostaidot – Elävän perinnön wikiluettelo |url=https://wiki.aineetonkulttuuriperinto.fi/wiki/Romanien_hevostaidot |vaadatud=2024-11-08 |väljaanne=wiki.aineetonkulttuuriperinto.fi}}&lt;/ref&gt; 

Soome romad on vaatamata suhteliselt väikesele rahvaarvule oma kultuuri ja kombeid Soomes üsna hästi säilitanud. Reaktsioonina sajandeid kestnud survele väljastpoolt romade rühma on romad püüdnud kinni pidada oma pikaajalistest traditsioonidest. Tänu kultuuri säilimisele on romade rühmast saanud Soomes üsna kindel kogukond.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2019-12-13 |pealkiri=Romanien tapaperinne - Suomen Romanifoorumi ry |url=https://www.romanifoorumi.fi/romanit-suomessa/romanien-tapaperinne/ |vaadatud=2024-11-08 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2019-12-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191213183954/https://www.romanifoorumi.fi/romanit-suomessa/romanien-tapaperinne/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; 

Osa Soome roma traditsioonist põhineb roma rahva päritolumaa [[India]] kommetel. Aja jooksul on Soome romade kultuuri integreeritud ka Soome talupojakultuuri kombed. Vanad talupojaviisid on romade kultuuris säilinud just seetõttu, et see kultuur ei ole nii altis kiiretele ajamuutustele kui põhielanikkonna kultuur. Kuigi Soome romade kombed on üsna ühetaolised, esineb loomulikult väikesi piirkondlikke, klanni-, perekondlikke ja individuaalseid erinevusi.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Soome põhirahvastiku kultuurist erineb roma kultuur kõige selgemalt oma keskse väärtusbaasi poolest. Roma kultuur on suures osas inimestevaheline kultuur, kus perekond ja sugulased mängivad keskset rolli. Põhirahvastikule omane võistlusmentaliteet, raha ja staatuse väärtustamine on romadele võõrad. Mustlaste seas põhineb inimese väärtus peamiselt hoopis sotsiaalsete oskuste valdamisel, kultuurile pühendumisel ning vanusel ja sool. Ka tunnete ja intuitsiooni väljendamine on romadele üldiselt olulisem kui teistele soomlastele. Romade sotsiaalse suhtluse põhiaspektid on viisakus, külalislahkus ja tõeline huvi teiste asjade vastu.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Traditsiooniline romade elu Soomes ei ole kunagi hõlmanud suurt põlluharimise soovi ja maaomandit pole romade seas tavaliselt kõrgelt hinnatud. Teisest küljest on Soome romad läbi aegade väga väärtustanud kauplemist kui elatusallikat ja elustiili.&lt;ref&gt;Hellman, Heikki &quot;Korkean moraalin vähemmistö.&quot; ''Helsingin Sanomat'', 8.jaanuar 1982, lk.16&lt;/ref&gt;

=== Riietus ===
Traditsiooniline Soome kale naise kleit pärineb traditsioonilisest riietusest, mida on kandnud etnilised [[Soomlased|soome]] naised. Kuni 20. sajandi vahetuseni riietusid kale ja soome naised sarnaselt pluusidesse ja pikkadesse vööpõllega seelikutesse.&lt;ref name=&quot;SKM&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.craftmuseum.fi/romanit/romanipuku/historiaa.htm|title=Tie romanien elämään|publisher=Suomen käsityön museo|access-date=2 March 2013|language=fi|archive-url=https://web.archive.org/web/20160305094620/http://www.craftmuseum.fi/romanit/romanipuku/historiaa.htm|archive-date=5 March 2016}}&lt;/ref&gt; Aja jooksul ja jõukuse kasvuga on kale naise kleit järjest rohkem kaunistatud. Kleidil on raske täispikk must [[Samet|sametseelik]], mida kantakse suhteliselt kõrgel vöökohal ja mida toetab polster, ning puhvis, sageli silmatorkavate volangide ja [[Pits|pitsiga]] pluus, mis on valmistatud [[Litter|litrite]] või metallilise läikega dekoratiivkangast.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Moodne kale naise seelik kaalub keskmiselt 7–10 kilo.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2017-04-08 |pealkiri=Romaninainen kantaa asunsa ylpeänä, vaikka kivuista kärsien |url=https://yle.fi/a/3-9554347 |vaadatud=2024-11-08 |väljaanne=Yle Uutiset |keel=fi}}&lt;/ref&gt; Kogu riietus võib kaaluda kuni kümme kilo.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2012-04-12 |pealkiri=Romaninaisen vaatteissa painavat sametti ja ennakkoluulot |url=https://yle.fi/a/3-5742725 |vaadatud=2024-11-08 |väljaanne=Yle Uutiset |keel=fi}}&lt;/ref&gt; Tänapäeval on rõivaste valmistamisel eesmärgiks valida kergemad ja õhemad materjalid. Vöökohal olev rõngas võtab seeliku raskuse puusadelt ära.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

16–20-aastaselt roma kostüümi kandmine tähendab tüdruku täisealiseks saamist ja kohustust käituda vastavalt roma naise traditsioonilistele viisidele. Kostüümi kandmist ei peeta kohustuslikuks, kuid kui oled seda kandma hakanud, ei peeta sellest loobumist romade kogukonnas sobivaks. Kui roma naine töötab erialal, kus ta endast vanemaid romasid ei kohta, võib ta traditsioonilise riietuse tööriietusega asendada.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Varokaa, mustalaisia! Väärinymmärryksen historiaa - PDF Free Download |url=https://docplayer.fi/1723638-Varokaa-mustalaisia-vaarinymmarryksen-historiaa.html |vaadatud=2024-11-08 |väljaanne=docplayer.fi |arhiivimisaeg=2024-12-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241213114213/https://docplayer.fi/1723638-Varokaa-mustalaisia-vaarinymmarryksen-historiaa.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Soome roma naiste jaoks on oluline ehete kasutamine. Naiste rikkalikud kuldehted on traditsiooniliselt olnud vara, mida on lihtne reisil kaasas kanda ja vajadusel ka rahaks konverteerida.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Soomes on romadel kombeks kanda sõrmusekujulisi kuldkõrvarõngaid, mis on kaunistatud kivide ja graveeringutega.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

=== Muusika ===
[[Fail:Taisto_Tammi_1960.jpg|pisi| Taisto Tammi 1960. aastal]]
Muusikal on Soome roma kultuuris keskne roll. Romad laulavad tavaliselt alati oma koosviibimistel. Traditsioonilised romade laulud on ilma saateta. Laulusõnad käsitlevad sageli hobuseid, turul käimist ja ringi rändamist. Teised levinud teemad on armastus, üksindus, vanemate nõuanded lastele ning vabaduse ja muretuse idealiseerimine. Laulude toon on sageli melanhoolne. Pereelu romad oma lauludes eriti ei kirjelda. Laulutraditsioonis ei ole ka erilisi hällilaule, lastele lauldakse valikuliselt samu laule, mis teistelegi.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2019-12-16 |pealkiri=Laulun voima |url=https://www.romanit.fi/viranomaisille/tapakulttuuri-ja-perinteet/laulun-voima/ |vaadatud=2024-11-08 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2019-12-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191216163143/https://www.romanit.fi/viranomaisille/tapakulttuuri-ja-perinteet/laulun-voima/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; 

Enamik Soomes avalikult tuntuks saanud roma aristidest on olnud mehed. Roma naised on orienteeritud vaimsele muusikale ning koori- ja bänditegevusele.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Soomes on kaled tuntud eelkõige oma panuse poolest Soome tangosse ja [[Šlaager|šlaagermuusikasse]]. Kale meestel on šlaagri žanris olnud oluline osa alates žanri populaarsuse tõusust pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] . Algul seisid kale lauljad silmitsi otsese diskrimineerimisega ja näiteks keelati neil teatud asutustes esineda kas põhimõtteliselt või kale publiku väärkäitumise tõttu. [[Taisto Tammi]] ja [[Markus Allan]] olid kaks kõige olulisemat varajast kale artisti; mõlemad võtsid kasutusele kunstilised varjunimed, et vähendada tähelepanu oma etnilisele päritolule.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://fmq.fi/articles/music-of-the-finnish-romani-roaming-and-singing|title=Music of the Finnish Romani: roaming and singing|website=FMQ|date=21 August 2017|access-date=12 December 2023}}&lt;/ref&gt;

== Märkimisväärsed Kale päritolu inimesed ==
[[Fail:Remu_Aaltonen_2007.jpg|pisi| [[Remu Aaltonen]]]]

* [[Remu Aaltonen]], trummar ja laulja &lt;ref&gt;{{Cite book|year=1998|title=Kuka kukin on: Henkilötietoja nykypolven suomalaisista 1998|publisher=Otava|location=Helsinki|isbn=951-1-14344-1|page=18|language=fi|editor-last=Rantala|editor-first=Risto}}&lt;/ref&gt;
* [[Veijo Baltzar]], autor ja lavastaja
* [[Jasmine Valentin|Jasmine]], laulja
* [[Kiba Lumberg]], autor, kunstnik
* [[Amadeus Lundberg]], laulja, tangokuningas
* [[Miranda Vuolasranta]], aktivist ja koolitaja

== Viited ==
{{Viited}}
[[Kategooria:Mustlased]]</text>
      <sha1>8d40m6rbpzxcbdkywwya4ykfgxts7ez</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kruklanki</title>
    <ns>0</ns>
    <id>684194</id>
    <revision>
      <id>7204209</id>
      <parentid>6758750</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T09:53:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mati7835</username>
        <id>192448</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204209</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="873" sha1="jass4txiwkqbiy0fgtwvnppbums0g5c" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Kruklanki
| hääldus = 
| nimi1_keel = poola
| nimi1 = Kruklanki
| nimi2_keel = saksa
| nimi2 = Kruglanken
| pilt = Center of Kruklanki.jpg
| pildiallkiri = Kruklanki
| lipp = 
| lipu_link = 
| vapp = 
| vapi_link = 
| pindala = 
| elanikke = 
| asendikaart = Poola
}}
'''Kruklanki''' ([[saksa keel]]es ''Kruglanken'') on küla [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonna]] [[Giżycko maakond|Giżycko maakonnas]], [[Kruklanki vald|Kruklanki valla]] halduskeskus. Kruklanki asub [[Giżycko]]st ligi 12 km idakirdes. Külast kirdes on [[Gołdapiwo järv]].

Küla on asutatud [[1545]]. aastal. Kirik ehitati Kruklankisse [[1574]]. aastal.&lt;ref&gt;[https://mazury.travel/rowery/miejsce/kruklanki/ Kruklanki] Mazury Travel. Vaadatud 10. novembril 2024&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Warmia-Masuuria vojevoodkonna külad]]</text>
      <sha1>jass4txiwkqbiy0fgtwvnppbums0g5c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Katkurong</title>
    <ns>0</ns>
    <id>686724</id>
    <revision>
      <id>7203841</id>
      <parentid>6951941</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T12:11:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-41832-20</username>
        <id>234310</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7203841</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2117" sha1="avim68si0d657t02ugxn15ak04txpun" xml:space="preserve">'''&quot;Katkurong&quot;''' on [[Rein Raud|Rein Raua]] [[2023]]. aastal ilmunud romaan.

See pälvis [[A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia|A. H. Tammsaare kirjanduspreemia]], [[Virumaa kirjandusauhind|Virumaa kirjandusauhinna]] ja [[Balti Assamblee kirjanduspreemia]].

Romaan on inspireeritud autori vanaisa Joosep Perviku (1886–1956) elukäigust, kes muuhulgas on töötanud aastatel 1934–1938 [[Keskvangla]]s [[velsker|velskrina]] ja elas seetõttu seal ka ametikorteris. Kuigi Rein Raud oma vanaisaga kunagi kohtunud ei ole, jutustas vanaisa elust ja sündmustest talle ema [[Aino Pervik]], kes väikese tüdrukuna elas Keskvanglas isa ametikorteris.

== Sisu ==
Romaani peategelane on velskrikooli lõpetanud Jakob Sarapik, kelle elu vaadeldakse vaheldumisi [[1911]]. aastal ja [[1933]]. aastal.

1911. aastal [[Brest (Valgevene)|Brest-Litovskis]] velskrikooli lõpetanud Sarapik otsustab võtta vastu tööpakkumise sõita Kaug-Itta muhk[[katk]]u epideemia tagajärgi likvideerima. Ta asub koos viie õpingukaaslasega teele [[Harbin]]i. Sealt suundub ta erirongiga tööle [[Tsitsikar]]i ja [[Boketu]] suunas.

1933. aastal töötab Sarapik [[Keskvangla]]s resideeriva velskrina ja kohtub seal kunagise reisikaaslasega.

== Välislingid ==
*[https://vikerraadio.err.ee/1609176590/loetud-ja-kirjutatud-rein-raud-katkurong Loetud ja kirjutatud. Rein Raud &quot;Katkurong&quot;]. ERR, 9. detsember 2023
*[[Andres Herkel]]. [https://kultuur.postimees.ee/7932056/nadala-raamat-reeturid-riigikukutajad-katku-ja-suufilise-kuusis &quot;Reeturid-riigikukutajad katku ja süüfilise küüsis&quot;]. Postimees, 5. jaanuar 2024
*[[Elle-Mari Talivee]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sirp20240105.2.4.4 &quot;Velsker Jakob Sarapiku rongireis&quot;]. [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 5. jaanuar 2024
*[[Robert Treufeldt]]. [https://www.sirp.ee/kalaranna-fort-katkurongis &quot;Kalaranna fort „Katkurongis“&quot;]. [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 16. veebruar 2024
*[[Tiina Pai]]. &quot;[https://www.looming.ee/arhiiv/kinniste-ruumide-kammitsus/ Kinniste ruumide kammitsus]&quot;. Looming, veebruar 2024

[[Kategooria:Eesti romaanid]]
[[Kategooria:2023. aasta kirjandusteosed]]</text>
      <sha1>avim68si0d657t02ugxn15ak04txpun</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203842</id>
      <parentid>7203841</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T12:12:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-41832-20</username>
        <id>234310</id>
      </contributor>
      <origin>7203842</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2136" sha1="hcuzk4q2dxnbvpajbv4rnwds32p1hzv" xml:space="preserve">'''&quot;Katkurong&quot;''' on [[Rein Raud|Rein Raua]] [[2023]]. aastal ilmunud ajalooline põnevusromaan.

See pälvis [[A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia|A. H. Tammsaare kirjanduspreemia]], [[Virumaa kirjandusauhind|Virumaa kirjandusauhinna]] ja [[Balti Assamblee kirjanduspreemia]].

Romaan on inspireeritud autori vanaisa Joosep Perviku (1886–1956) elukäigust, kes muuhulgas on töötanud aastatel 1934–1938 [[Keskvangla]]s [[velsker|velskrina]] ja elas seetõttu seal ka ametikorteris. Kuigi Rein Raud oma vanaisaga kunagi kohtunud ei ole, jutustas vanaisa elust ja sündmustest talle ema [[Aino Pervik]], kes väikese tüdrukuna elas Keskvanglas isa ametikorteris.

== Sisu ==
Romaani peategelane on velskrikooli lõpetanud Jakob Sarapik, kelle elu vaadeldakse vaheldumisi [[1911]]. aastal ja [[1933]]. aastal.

1911. aastal [[Brest (Valgevene)|Brest-Litovskis]] velskrikooli lõpetanud Sarapik otsustab võtta vastu tööpakkumise sõita Kaug-Itta muhk[[katk]]u epideemia tagajärgi likvideerima. Ta asub koos viie õpingukaaslasega teele [[Harbin]]i. Sealt suundub ta erirongiga tööle [[Tsitsikar]]i ja [[Boketu]] suunas.

1933. aastal töötab Sarapik [[Keskvangla]]s resideeriva velskrina ja kohtub seal kunagise reisikaaslasega.

== Välislingid ==
*[https://vikerraadio.err.ee/1609176590/loetud-ja-kirjutatud-rein-raud-katkurong Loetud ja kirjutatud. Rein Raud &quot;Katkurong&quot;]. ERR, 9. detsember 2023
*[[Andres Herkel]]. [https://kultuur.postimees.ee/7932056/nadala-raamat-reeturid-riigikukutajad-katku-ja-suufilise-kuusis &quot;Reeturid-riigikukutajad katku ja süüfilise küüsis&quot;]. Postimees, 5. jaanuar 2024
*[[Elle-Mari Talivee]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sirp20240105.2.4.4 &quot;Velsker Jakob Sarapiku rongireis&quot;]. [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 5. jaanuar 2024
*[[Robert Treufeldt]]. [https://www.sirp.ee/kalaranna-fort-katkurongis &quot;Kalaranna fort „Katkurongis“&quot;]. [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 16. veebruar 2024
*[[Tiina Pai]]. &quot;[https://www.looming.ee/arhiiv/kinniste-ruumide-kammitsus/ Kinniste ruumide kammitsus]&quot;. Looming, veebruar 2024

[[Kategooria:Eesti romaanid]]
[[Kategooria:2023. aasta kirjandusteosed]]</text>
      <sha1>hcuzk4q2dxnbvpajbv4rnwds32p1hzv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Zevakin &amp; Valting vs Ameerika (telesaade)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>687339</id>
    <revision>
      <id>7204146</id>
      <parentid>7058263</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T06:09:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <comment>Kordusi vähemaks.</comment>
      <origin>7204146</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2098" sha1="4zts6frz9xsl4epampldpz24hheouxg" xml:space="preserve">&quot;Zevakin &amp; Valting vs Ameerika&quot; on Eesti reisisaade, kus sotsiaalmeedia sisuloojad [[Andrei Zevakin]] ja [[Robin Valting]] rändavad läbi [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]]. Tegemist on Elisa originaalsarjaga, mis esilinastus [[Elisa Huub]]i voogedastusplatvormil 2023. aastal. 

Sarja teine hooaeg kannab pealkirja &quot;Zevakin &amp; Valting vs Ladina-Ameerika&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Zevakin ja Valting VS Ameerika {{!}} Elisa Eesti |url=https://www.elisa.ee/et/eraklient/tv/elisa-originaalsarjad/zevakin-ja-valting-vs-ameerika |vaadatud=2025-01-13 |väljaanne=www.elisa.ee}}&lt;/ref&gt;

Saade põhineb kahe juutuuberi ''roadtrip''-stiilis reisil läbi Ameerika Ühendriikide, liikudes [[Idarannik (Ameerika Ühendriigid)|idarannikult]] [[Läänerannik (USA)|läänerannikule]]. Saatejuhid kohtuvad kohalike inimestega ja tutvustavad vaatajatele Ameerika kultuuri eripärasid. 

== Hooaja ülevaade ==
Kaheksaosaline reisisari jälgib Zevakini ja Valtingu teekonda [[New York|New Yorgist]] [[Los Angeles|Los Angelesse]]. Sarja jooksul näidatakse erinevaid Ameerika kultuuri tahke, sealhulgas Monster Truck show'd, relvakultuuri, UFO-de otsinguid ja krokodillide taltsutamist. Sarja jooksul läbisid saatejuhid keskmiselt 600 kilomeetrit päevas.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|
|'''Eetris'''
|'''Osa pealkiri'''
|-
|01
|Elisa Huubis
|Start!
|-
|02
|Elisa Huubis
|Süües läbi Ameerika
|-
|03
|Elisa Huubis
|Kantri ja kanatiivad
|-
|04
|Elisa Huubis
|Hiiglaslikud masinad ja tõeline Texas
|-
|05
|Elisa Huubis
|Tukid ja tulnukad
|-
|06
|Elisa Huubis
|Kanep ja krodkollid
|-
|07
|Elisa Huubis
|Ta ütles “jah”
|-
|08
|Elisa Huubis
|Lõpuboss
|}

== Auhinnad ==
Sari on pälvinud 2023. aasta [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|Eesti filmi- ja teleauhindade]] (EFTA) galal aasta uue tulija auhinna.{{lisa viide}}

== Välislingid ==
* [https://elisa.ee/huub Sari Elisa Huubis]
* [https://www.elisa.ee/et/eraklient/tv/elisa-originaalsarjad/zevakin-ja-valting-vs-ameerika Zevakin &amp; Valting vs Ameerika] – sarja koduleht
* [https://elisaelamus.ee Sari Elisa Elamuses]

[[Kategooria:Eesti telesaated]]</text>
      <sha1>4zts6frz9xsl4epampldpz24hheouxg</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204148</id>
      <parentid>7204146</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T06:10:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204148</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2104" sha1="872utjspdm0f9frmelkismjpf2dcm63" xml:space="preserve">'''&quot;Zevakin &amp; Valting vs Ameerika&quot;''' on Eesti reisisaade, kus sotsiaalmeedia sisuloojad [[Andrei Zevakin]] ja [[Robin Valting]] rändavad läbi [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]]. Tegemist on Elisa originaalsarjaga, mis esilinastus [[Elisa Huub]]i voogedastusplatvormil 2023. aastal. 

Sarja teine hooaeg kannab pealkirja &quot;Zevakin &amp; Valting vs Ladina-Ameerika&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Zevakin ja Valting VS Ameerika {{!}} Elisa Eesti |url=https://www.elisa.ee/et/eraklient/tv/elisa-originaalsarjad/zevakin-ja-valting-vs-ameerika |vaadatud=2025-01-13 |väljaanne=www.elisa.ee}}&lt;/ref&gt;

Saade põhineb kahe juutuuberi ''roadtrip''-stiilis reisil läbi Ameerika Ühendriikide, liikudes [[Idarannik (Ameerika Ühendriigid)|idarannikult]] [[Läänerannik (USA)|läänerannikule]]. Saatejuhid kohtuvad kohalike inimestega ja tutvustavad vaatajatele Ameerika kultuuri eripärasid. 

== Hooaja ülevaade ==
Kaheksaosaline reisisari jälgib Zevakini ja Valtingu teekonda [[New York|New Yorgist]] [[Los Angeles|Los Angelesse]]. Sarja jooksul näidatakse erinevaid Ameerika kultuuri tahke, sealhulgas Monster Truck show'd, relvakultuuri, UFO-de otsinguid ja krokodillide taltsutamist. Sarja jooksul läbisid saatejuhid keskmiselt 600 kilomeetrit päevas.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|
|'''Eetris'''
|'''Osa pealkiri'''
|-
|01
|Elisa Huubis
|Start!
|-
|02
|Elisa Huubis
|Süües läbi Ameerika
|-
|03
|Elisa Huubis
|Kantri ja kanatiivad
|-
|04
|Elisa Huubis
|Hiiglaslikud masinad ja tõeline Texas
|-
|05
|Elisa Huubis
|Tukid ja tulnukad
|-
|06
|Elisa Huubis
|Kanep ja krodkollid
|-
|07
|Elisa Huubis
|Ta ütles “jah”
|-
|08
|Elisa Huubis
|Lõpuboss
|}

== Auhinnad ==
Sari on pälvinud 2023. aasta [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|Eesti filmi- ja teleauhindade]] (EFTA) galal aasta uue tulija auhinna.{{lisa viide}}

== Välislingid ==
* [https://elisa.ee/huub Sari Elisa Huubis]
* [https://www.elisa.ee/et/eraklient/tv/elisa-originaalsarjad/zevakin-ja-valting-vs-ameerika Zevakin &amp; Valting vs Ameerika] – sarja koduleht
* [https://elisaelamus.ee Sari Elisa Elamuses]

[[Kategooria:Eesti telesaated]]</text>
      <sha1>872utjspdm0f9frmelkismjpf2dcm63</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204149</id>
      <parentid>7204148</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T06:11:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204149</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2126" sha1="3ydjdduzf4wapidpaxv40mtim113xlo" xml:space="preserve">'''&quot;Zevakin &amp; Valting vs Ameerika&quot;''' on Eesti reisisaade, kus sotsiaalmeedia sisuloojad [[Andrei Zevakin]] ja [[Robin Valting]] rändavad läbi [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]]. Tegemist on Elisa originaalsarjaga, mis esilinastus [[Elisa Huub]]i voogedastusplatvormil 2023. aastal. 

Sarja teine hooaeg kannab pealkirja &quot;Zevakin &amp; Valting vs Ladina-Ameerika&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Zevakin ja Valting VS Ameerika {{!}} Elisa Eesti |url=https://www.elisa.ee/et/eraklient/tv/elisa-originaalsarjad/zevakin-ja-valting-vs-ameerika |vaadatud=2025-01-13 |väljaanne=www.elisa.ee}}&lt;/ref&gt;

Saade põhineb kahe juutuuberi ''roadtrip''-stiilis reisil läbi Ameerika Ühendriikide, liikudes [[Idarannik (Ameerika Ühendriigid)|idarannikult]] [[Läänerannik (USA)|läänerannikule]]. Saatejuhid kohtuvad kohalike inimestega ja tutvustavad vaatajatele Ameerika kultuuri eripärasid. 

== Hooaja ülevaade ==
Kaheksaosaline reisisari jälgib Zevakini ja Valtingu teekonda [[New York|New Yorgist]] [[Los Angeles|Los Angelesse]]. Sarja jooksul näidatakse erinevaid Ameerika kultuuri tahke, sealhulgas Monster Truck show'd, relvakultuuri, UFO-de otsinguid ja krokodillide taltsutamist. Sarja jooksul läbisid saatejuhid keskmiselt 600 kilomeetrit päevas.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|
|'''Eetris'''
|'''Osa pealkiri'''
|-
|01
|Elisa Huubis
|Start!
|-
|02
|Elisa Huubis
|Süües läbi Ameerika
|-
|03
|Elisa Huubis
|Kantri ja kanatiivad
|-
|04
|Elisa Huubis
|Hiiglaslikud masinad ja tõeline Texas
|-
|05
|Elisa Huubis
|Tukid ja tulnukad
|-
|06
|Elisa Huubis
|Kanep ja krodkollid
|-
|07
|Elisa Huubis
|Ta ütles “jah”
|-
|08
|Elisa Huubis
|Lõpuboss
|}

== Auhinnad ==
Sari on pälvinud 2023. aasta [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|Eesti filmi- ja teleauhindade]] (EFTA) galal aasta uue tulija auhinna.{{lisa viide}}

==Viited==
{{viited}}
== Välislingid ==
* [https://elisa.ee/huub Sari Elisa Huubis]
* [https://www.elisa.ee/et/eraklient/tv/elisa-originaalsarjad/zevakin-ja-valting-vs-ameerika Zevakin &amp; Valting vs Ameerika] – sarja koduleht
* [https://elisaelamus.ee Sari Elisa Elamuses]

[[Kategooria:Eesti telesaated]]</text>
      <sha1>3ydjdduzf4wapidpaxv40mtim113xlo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Colman Domingo</title>
    <ns>0</ns>
    <id>690396</id>
    <revision>
      <id>7204006</id>
      <parentid>7164582</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T20:19:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7204006</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10627" sha1="5xiblhjtxgyo5ym3w7k8vubrtp1q0ob" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=aprill}}
{{Infokast persoon
| nimi = Colman Domingo
| haridus = [[Temple University]] ([[Bachelor of Arts|BA]])
| pilt = Colman Domingo.jpg
| pildiallkiri = Colman Domingo 2022. aastal
| sünninimi = Colman Jason Domingo
| sünniaeg = 26. november 1969
| sünnikoht = [[Philadelphia]], [[USA]]
| elukutse = näitleja, näitekirjanik, lavastaja
| abikaasa = Raúl Aktanov ​(alates 2014)
}}
'''Colman Jason Domingo''' (sündinud [[28. november|28. novembril]] [[1969]] [[Philadelphia]]s [[Pennsylvania|Pennsylvania osariigis]]) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[näitleja]], [[näitekirjanik]] ja [[lavastaja]]. 

2010. aastast ekraani- ja lavatööga silma paistnud Domingo on pälvinud [[Primetime Emmy|Primetime Emmy auhinna]] ning kahe [[Oscar|Oscari]] ja [[Tony auhind|Tony auhinna]] nominatsiooni. Ajakiri [[Time]] nimetas ta [[2024]]. aastal maailma 100 mõjukaima inimese hulka.&lt;ref name=&quot;time1002&quot;&gt;{{cite magazine|first=Lenny|last=Kravitz|url=https://time.com/6964710/colman-domingo-2/|title=The 100 Most Influential People of 2024: Colman Domingo|date=17. aprill 2024|access-date=30 April 2024|magazine=[[Time]]|archive-date=2024-05-14|archive-url=https://web.archive.org/web/20240514093323/https://time.com/6964710/colman-domingo-2/|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;

Domingo astus esimest korda [[Broadway (teater)|Broadwayl]] üles 2008. aastal rolliga muusikalis &quot;Passing Strange&quot;. Rolli eest Mr. Bonesina muusikalis &quot;The Scottsboro Boys&quot; (2011) pälvis ta Tony auhinna nominatsiooni parima muusikali meespeaosatäitja kategoorias. Tema läbimurderolliks ekraanil oli Victor Strand &quot;[[Elavad surnud|Elavate surnute]]&quot; kõrvalsarjas &quot;Fear the Walking Dead&quot; (2015–2023).&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Cite web|last=Goldberg|first=Lesley|url=https://www.hollywoodreporter.com/live-feed/fear-walking-dead-promotes-colman-845500|title='Fear the Walking Dead' Promotes Colman Domingo to Series Regular for Season 2|website=[[The Hollywood Reporter]]|date=3. detsember 2015|access-date=17 October 2016}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Colman Domingo {{!}} Actor, Producer, Director |url=https://www.imdb.com/name/nm0231458/ |vaadatud=2025-03-13 |väljaanne=IMDb |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

Domingo pälvis laiemat tunnustust mängides taastusravil olevat narkosõltlast ja peategelase mentorit Ali't [[HBO]] sarjas &quot;[[Eufooria (Ameerika teleseriaal)|Eufooria]]&quot; (alates 2019), mille eest ta võitis 2022. aastal [[Emmy|Emmy auhinna]] silmapaistva külalisnäitleja kategoorias [[Draama|draamasarjas]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-09-06 |pealkiri=Euphoria's Colman Domingo Reacts to His First-Ever Emmy Win |url=https://www.eonline.com/news/1344987/euphoria-s-colman-domingo-reacts-to-his-first-ever-emmy-win |vaadatud=2025-03-13 |väljaanne=E! Online}}&lt;/ref&gt;

Domingo on pälvinud 2024. ja 2025. aastal [[parima meespeaosatäitja Oscar]]i nominatsiooni rollide eest [[eluloofilm]]is &quot;[[Rustin]]&quot; ja vangladraamas &quot;Sing Sing&quot;. Tema teised märkimisväärsed rollid filmides on olnud &quot;Lincoln&quot; (2012), &quot;Ülemteener&quot; (2013), &quot;Selma&quot; (2014), &quot;Kui Beale'i tänav suudaks rääkida&quot; (2018), &quot;Ma Rainey's Black Bottom&quot; (2020), &quot;Zola&quot; (2021) ja &quot;Purpurtoonid&quot; (2023).&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

2026. aasta eluloofilmis &quot;[[Michael (film 2026)|Michael]]&quot; kehastab Domingo [[Michael Jackson]]i isa ja mänedžeri [[Joseph Jackson]]it.

== Lapsepõlv ==
Domingo sündis töölispere kolmanda lapsena.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite news|last=Rose|first=Steve|url=https://www.theguardian.com/film/2023/nov/24/are-the-secret-service-gonna-come-get-me-colman-domingo-on-rustin-zendaya-and-touching-obama|title='Are the Secret Service gonna come get me?': Colman Domingo on Rustin, Zendaya and touching Obama|work=The Guardian|date=24. november 2023|access-date=13 March 2025|language=en-GB|issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.seattletimes.com/entertainment/colman-domingos-time-is-now/|title=Colman Domingo's time is now|website=The Seattle Times|date=20. november 2023|access-date=23 March 2024|language=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Cite web|url=https://people.com/how-colman-domingo-s-mother-helped-him-bond-with-oprah-winfrey-exclusive-8420495|title=How Colman Domingo's Late Mother Helped Him Bond with Oprah Winfrey: 'It's Magically Eerie' (Exclusive)|website=Peoplemag|access-date=23 March 2024|language=en}}&lt;/ref&gt; Tema ema Edith Bowles oli koduperenaine ja töötas pangas&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Schulman |eesnimi=Michael |kuupäev=2021-08-16 |pealkiri=Colman Domingo Honors a Fabulous Friend |keel=en-US |väljaanne=The New Yorker |url=https://www.newyorker.com/magazine/2021/08/23/colman-domingo-honors-a-fabulous-friend |vaadatud=2025-03-13 |issn=0028-792X}}&lt;/ref&gt; ning kasuisa Clarence oli põrandalihvija.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Kuchwara|first=Michael|url=https://www.sandiegouniontribune.com/sdut-us-theater-review-boy-and-his-soul-092409-2009sep24-story.html|title=Colman Domingo defines life by music of his youth|website=The San Diego Union-Tribune|date=24. september 2009|access-date=23 March 2024|language=en-US|last2=Press|first2=The Associated}}&lt;/ref&gt; Edith suri 2006. aastal, päev pärast Domingo prooviesinemist teatrimuusikali &quot;Passing Strange&quot; jaoks.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Cite news|last=McGee|first=Celia|url=https://www.nytimes.com/2009/09/06/theater/06mcge.html|title=Heartfelt Loss Pervades His Triumphs|work=The New York Times|date=2. september 2009|access-date=13 March 2025}}&lt;/ref&gt; Tema kasuisa oli paar kuud varem surnud.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;[[Fail:Colman_Domingo,_2018_(cropped).jpg|pisi|236x236px| Domingo 2018. aastal]]Domingo bioloogiline isa oli pärit [[Belize|Belize'ist]] ja sugulased [[Guatemala|Guatemalast]].&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Thompson|first=Tessa|url=https://www.interviewmagazine.com/culture/colman-domingo|title=Colman Domingo|date=20. märts 2016}}&lt;/ref&gt; Isa jättis pere maha, kui Domingo oli üheksa-aastane.&lt;ref name=&quot;:0&quot;/&gt; Domingol oli lapsena kõnepuudena [[sigmatism]] ja ta käis logopeedi juures.&lt;ref name=&quot;:2&quot;/&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Davids|first=Brian|url=https://www.hollywoodreporter.com/movies/movie-news/candyman-william-burke-actor-colman-domingo-jordan-peele-1235003777/|title='Candyman' Star Colman Domingo on Jordan Peele's &quot;Beautiful Invitation&quot; and His Key 'Zola' Scene|website=The Hollywood Reporter|date=27. august 2021|access-date=23 March 2024|language=en-US}}&lt;/ref&gt;

Domingo lõpetas 1987. aastal Overbrooki keskkooli&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://abc11.com/colman-domingo-best-actor-oscars-2024-afro-latino/14476562/|title=Oscars 2024: Colman Domingo is first Afro-Latino to be nominated for Best Actor|website=ABC11 Raleigh-Durham|date=28. veebruar 2024}}&lt;/ref&gt; ja õppis hiljem Temple'i ülikoolis&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Roberts|first=Kimberly C.|url=http://www.phillytrib.com/entertainment/a-boy-and-his-soul-defies-stereotypes/article_881d8f6b-000e-59ed-adde-8725e3c4495d.html|title='A Boy and His Soul' defies stereotypes|work=[[The Philadelphia Inquirer]]|date=14. oktoober 2011|access-date=20. septembril 2017}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Elkin&quot;&gt;{{Cite web|last=Elkin|first=Michael|url=http://articles.philly.com/2013-05-07/entertainment/39067353_1_colman-domingo-philadelphia-theatre-company-new-york-timeswhere/|title=Celebrating Success: From 'hood to Hollywood with actor Colman Domingo|website=[[The Philadelphia Inquirer]]|date=7. mai 2013|archive-url=https://archive.today/20140426002008/http://articles.philly.com/2013-05-07/entertainment/39067353_1_colman-domingo-philadelphia-theatre-company-new-york-timeswhere/|archive-date=26 April 2014}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://news.temple.edu/news/2024-01-24/temple-stars-shine-bright-film-and-television-awards|title=Temple stars shine bright at film and television awards|website=Temple Now &amp;#124; news.temple.edu|date=24. jaanuar 2024}}&lt;/ref&gt;, kus ta omandas [[Bakalaureus|bakalaureuse]] [[Ajakirjandus|ajakirjanduse]] erialal. Pärast ülikooli lõpetamist kolis ta [[San Francisco|San Franciscosse]], kus alustas näitlemist, peamiselt teatrilavastustes.&lt;ref name=&quot;Elkin&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Katz|first=Leslie|url=https://www.sfexaminer.com/entertainment/colman-domingo-recalls-inspirational-years-in-the-city/|title=Colman Domingo recalls inspirational years in The City|website=[[The San Francisco Examiner]]|date=11. märts 2021|access-date=6 October 2021|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20210311174123/https://www.sfexaminer.com/entertainment/colman-domingo-recalls-inspirational-years-in-the-city/|archive-date=11 March 2021}}&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Aastatel 2009–2017 elas Domingo [[New York|New Yorgis]] riikliku rahastusega [[Dotatsioon|doteeritud]] loomeinimestele loodud hoones Manhattan Plaza.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Domingo|first=Colman|url=https://a24films.com/notes/2024/09/a-little-danger-with-sebastian-stan-colman-domingo|title=A Little Danger with Sebastian Stan &amp; Colman Domingo|website=[[A24]]|date=24. september 2024|access-date=27 December 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240926042511/https://a24films.com/notes/2024/09/a-little-danger-with-sebastian-stan-colman-domingo|archive-date=26. september 2024|last2=Stan|first2=Sebastian}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Norton|first=Graham|url=https://www.bbc.co.uk/programmes/m00263mz|title=The Graham Norton Show, Series 32, Episode 12|website=[[BBC One]]|date=20. detsember 2024|access-date=27 December 2024|authorlink=Graham Norton}}&lt;/ref&gt;

Domingo on [[gei]].&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Thomas|first=Carly|url=https://www.hollywoodreporter.com/movies/movie-news/colman-domingo-constantly-receiving-slavery-queer-scripts-1235921401/|title=Colman Domingo on &quot;Constantly&quot; Receiving Scripts &quot;About Slavery and Being Queer&quot;|website=The Hollywood Reporter|date=12. juuni 2024|access-date=4 January 2025|language=en-US}}&lt;/ref&gt; Ta tutvus Raúl Domingoga 2005. aastal.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Wolf|first=Cam|url=https://www.gq.com/story/colman-domingo-found-love-on-craigslist-modern-lovers|title=How Euphoria's Colman Domingo Found True Love... on Craigslist|website=[[GQ]]|date=23. veebruar 2021|access-date=8 March 2021}}&lt;/ref&gt; Nad abiellusid 2014. aastal.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Casey|first=John|url=https://www.advocate.com/exclusives/2021/9/15/candyman-star-colman-domingo-being-out-and-ready-his-close|title=Candyman Star Colman Domingo on Being Out and Ready for His Close-Up|website=The Advocate|date=15. september 2021}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* {{IMDb}}

{{JÄRJESTA:Domingo, Colman}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitekirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1969]]</text>
      <sha1>5xiblhjtxgyo5ym3w7k8vubrtp1q0ob</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Reheahi</title>
    <ns>1</ns>
    <id>690680</id>
    <revision>
      <id>7203832</id>
      <parentid>7202451</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T12:03:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <comment>Tegelikult</comment>
      <origin>7203832</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2075" sha1="iqb5qq5p0zc5b7py2yswui39r0jl289" xml:space="preserve">Raske on leida aega millal reheahjusid kasutama hakati. Kõige varasem aeg mida ma leidsin, on aasta 200, kuid selles kirjutises ei ole seda selgelt öeldud. Võib arvata, et neid hakati kasutama kuskil 1. aastatuhande esimesel poolel, enne seda oli majades lahtine tulease. Väljaarvatud uhkemad majad kus oli põrandaküte. --[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 20. märts 2025, kell 18:37 (EET) 
:Ärge hoogu minge, kuidas oli tol ajal tehniliselt võimalik põrandakütet teostada? Oli [[hüpokaust]]küte mitmekorruselistes kindlustes ja lossides, aga see ei ole põrandaküte. Lisage viiteid oma väidetele ka reheahjude kohta või tuleb artiklit korrigeerima hakata. Sellised tekstid peavad olema usutavad, kui pole selget infot, ärge kirjutage midagi. See on parem kui tõestamata väited.[[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) 20. märts 2025, kell 22:13 (EET)
::Hüpokaust kütab seinu ka, jah tõesti. Ja ma ei teadnud seda varem. Kuid tegelikult ei küta. Hüpokaust tähendab kuskil on tuli, ja suits liigub põranda all, kuni läheb väljs seintes asuvatest öõõridest, mis ulatuvad kuni katuseni, seinu need lõõrid palju ei küta. On võimalik selliselt kütta ka põrandaid kõrgematel korrustel, kuigi ei tea kui palju seda kasutati. Keskaegsetes kloostrites oli sellest  variant, et põranda all oli kerisahi, soe õhk liikus põranda all, ning läks välja avadest põrandas. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2026, kell 23:16 (EEST)

Ei ole ka selge, et reheahi oli ainult küttekeha. Nagu ma olen lugenud, kasutati seda ka sarnaselt lahtise tulega. Suits tõuseb üles lae alla, ning sooojendab allpool olevat õhku. Siis lastakse suits välja, läbi katuses oleva ava, näiteks viikingite majades oli see kaetud hülgenahaga, mis siis pika vardaga kõrvale lükati. Üldiselt sai selline kütmine toimuda tänu oskuslikule ventilatsioonile.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 26. juuli 2026, kell 22:26 (EEST)</text>
      <sha1>iqb5qq5p0zc5b7py2yswui39r0jl289</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203838</id>
      <parentid>7203832</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T12:09:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <comment>Kahest</comment>
      <origin>7203838</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2316" sha1="ok55bapweppdotcayol9i9zlzwokcga" xml:space="preserve">Raske on leida aega millal reheahjusid kasutama hakati. Kõige varasem aeg mida ma leidsin, on aasta 200, kuid selles kirjutises ei ole seda selgelt öeldud. Võib arvata, et neid hakati kasutama kuskil 1. aastatuhande esimesel poolel, enne seda oli majades lahtine tulease. Väljaarvatud uhkemad majad kus oli põrandaküte. --[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 20. märts 2025, kell 18:37 (EET) 
:Ärge hoogu minge, kuidas oli tol ajal tehniliselt võimalik põrandakütet teostada? Oli [[hüpokaust]]küte mitmekorruselistes kindlustes ja lossides, aga see ei ole põrandaküte. Lisage viiteid oma väidetele ka reheahjude kohta või tuleb artiklit korrigeerima hakata. Sellised tekstid peavad olema usutavad, kui pole selget infot, ärge kirjutage midagi. See on parem kui tõestamata väited.[[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) 20. märts 2025, kell 22:13 (EET)
::Hüpokaust kütab seinu ka, jah tõesti. Ja ma ei teadnud seda varem. Kuid tegelikult ei küta. Hüpokaust tähendab kuskil on tuli, ja suits liigub põranda all, kuni läheb väljs seintes asuvatest öõõridest, mis ulatuvad kuni katuseni, seinu need lõõrid palju ei küta. On võimalik selliselt kütta ka põrandaid kõrgematel korrustel, kuigi ei tea kui palju seda kasutati. Keskaegsetes kloostrites oli sellest  variant, et põranda all oli kerisahi, soe õhk liikus põranda all, ning läks välja avadest põrandas. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2026, kell 23:16 (EEST)

Ei ole ka selge, et reheahi oli ainult küttekeha. Nagu ma olen lugenud, kasutati seda ka sarnaselt lahtise tulega. Suits tõuseb üles lae alla, ning sooojendab allpool olevat õhku. Siis lastakse suits välja, läbi katuses oleva ava, näiteks viikingite majades oli see kaetud hülgenahaga, mis siis pika vardaga kõrvale lükati. Üldiselt sai selline kütmine toimuda tänu oskuslikule ventilatsioonile. Kuid uuesti, ei ole selge, nii köeti lahtise tulega, mõnedes kohtades on kirjutatud nagu nii köeti ka suitsutaresid, kuid see ei ole kindel. Võimalik on et kasutati kombinatsiooni kahest kütmisest, laskmata sppja õhku koheselt välja.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 26. juuli 2026, kell 22:26 (EEST)</text>
      <sha1>ok55bapweppdotcayol9i9zlzwokcga</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203855</id>
      <parentid>7203838</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T13:04:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7203855</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2316" sha1="m1e5euqcmfjyj2xp74jvu8ve4xuv7xb" xml:space="preserve">Raske on leida aega millal reheahjusid kasutama hakati. Kõige varasem aeg mida ma leidsin, on aasta 200, kuid selles kirjutises ei ole seda selgelt öeldud. Võib arvata, et neid hakati kasutama kuskil 1. aastatuhande esimesel poolel, enne seda oli majades lahtine tulease. Väljaarvatud uhkemad majad kus oli põrandaküte. --[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 20. märts 2025, kell 18:37 (EET) 
:Ärge hoogu minge, kuidas oli tol ajal tehniliselt võimalik põrandakütet teostada? Oli [[hüpokaust]]küte mitmekorruselistes kindlustes ja lossides, aga see ei ole põrandaküte. Lisage viiteid oma väidetele ka reheahjude kohta või tuleb artiklit korrigeerima hakata. Sellised tekstid peavad olema usutavad, kui pole selget infot, ärge kirjutage midagi. See on parem kui tõestamata väited.[[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) 20. märts 2025, kell 22:13 (EET)
::Hüpokaust kütab seinu ka, jah tõesti. Ja ma ei teadnud seda varem. Kuid tegelikult ei küta. Hüpokaust tähendab kuskil on tuli, ja suits liigub põranda all, kuni läheb väljs seintes asuvatest öõõridest, mis ulatuvad kuni katuseni, seinu need lõõrid palju ei küta. On võimalik selliselt kütta ka põrandaid kõrgematel korrustel, kuigi ei tea kui palju seda kasutati. Keskaegsetes kloostrites oli sellest  variant, et põranda all oli kerisahi, soe õhk liikus põranda all, ning läks välja avadest põrandas. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2026, kell 23:16 (EEST)

Ei ole ka selge, et reheahi oli ainult küttekeha. Nagu ma olen lugenud, kasutati seda ka sarnaselt lahtise tulega. Suits tõuseb üles lae alla, ning sooojendab allpool olevat õhku. Siis lastakse suits välja, läbi katuses oleva ava, näiteks viikingite majades oli see kaetud hülgenahaga, mis siis pika vardaga kõrvale lükati. Üldiselt sai selline kütmine toimuda tänu oskuslikule ventilatsioonile. Kuid uuesti, ei ole selge, nii köeti lahtise tulega, mõnedes kohtades on kirjutatud nagu nii köeti ka suitsutaresid, kuid see ei ole kindel. Võimalik on et kasutati kombinatsiooni kahest kütmisest, laskmata sooja õhku koheselt välja.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 26. juuli 2026, kell 22:26 (EEST)</text>
      <sha1>m1e5euqcmfjyj2xp74jvu8ve4xuv7xb</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203878</id>
      <parentid>7203855</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T15:02:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7203878</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2315" sha1="s3msbyhte5t3ruka5dq83vka27g71ma" xml:space="preserve">Raske on leida aega millal reheahjusid kasutama hakati. Kõige varasem aeg mida ma leidsin, on aasta 200, kuid selles kirjutises ei ole seda selgelt öeldud. Võib arvata, et neid hakati kasutama kuskil 1. aastatuhande esimesel poolel, enne seda oli majades lahtine tulease. Väljaarvatud uhkemad majad kus oli põrandaküte. --[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 20. märts 2025, kell 18:37 (EET) 
:Ärge hoogu minge, kuidas oli tol ajal tehniliselt võimalik põrandakütet teostada? Oli [[hüpokaust]]küte mitmekorruselistes kindlustes ja lossides, aga see ei ole põrandaküte. Lisage viiteid oma väidetele ka reheahjude kohta või tuleb artiklit korrigeerima hakata. Sellised tekstid peavad olema usutavad, kui pole selget infot, ärge kirjutage midagi. See on parem kui tõestamata väited.[[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) 20. märts 2025, kell 22:13 (EET)
::Hüpokaust kütab seinu ka, jah tõesti. Ja ma ei teadnud seda varem. Kuid tegelikult ei küta. Hüpokaust tähendab kuskil on tuli, ja suits liigub põranda all, kuni läheb välja seintes asuvatest lõõridest, mis ulatuvad kuni katuseni, seinu need lõõrid palju ei küta. On võimalik selliselt kütta ka põrandaid kõrgematel korrustel, kuigi ei tea kui palju seda kasutati. Keskaegsetes kloostrites oli sellest  variant, et põranda all oli kerisahi, soe õhk liikus põranda all, ning läks välja avadest põrandas. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2026, kell 23:16 (EEST)

Ei ole ka selge, et reheahi oli ainult küttekeha. Nagu ma olen lugenud, kasutati seda ka sarnaselt lahtise tulega. Suits tõuseb üles lae alla, ning sooojendab allpool olevat õhku. Siis lastakse suits välja, läbi katuses oleva ava, näiteks viikingite majades oli see kaetud hülgenahaga, mis siis pika vardaga kõrvale lükati. Üldiselt sai selline kütmine toimuda tänu oskuslikule ventilatsioonile. Kuid uuesti, ei ole selge, nii köeti lahtise tulega, mõnedes kohtades on kirjutatud nagu nii köeti ka suitsutaresid, kuid see ei ole kindel. Võimalik on et kasutati kombinatsiooni kahest kütmisest, laskmata sooja õhku koheselt välja.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 26. juuli 2026, kell 22:26 (EEST)</text>
      <sha1>s3msbyhte5t3ruka5dq83vka27g71ma</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203882</id>
      <parentid>7203878</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T15:14:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <comment>Kütmine</comment>
      <origin>7203882</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2737" sha1="k8nfx0xtga6f9fyd057x1lnievhyocq" xml:space="preserve">Raske on leida aega millal reheahjusid kasutama hakati. Kõige varasem aeg mida ma leidsin, on aasta 200, kuid selles kirjutises ei ole seda selgelt öeldud. Võib arvata, et neid hakati kasutama kuskil 1. aastatuhande esimesel poolel, enne seda oli majades lahtine tulease. Väljaarvatud uhkemad majad kus oli põrandaküte. --[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 20. märts 2025, kell 18:37 (EET) 
:Ärge hoogu minge, kuidas oli tol ajal tehniliselt võimalik põrandakütet teostada? Oli [[hüpokaust]]küte mitmekorruselistes kindlustes ja lossides, aga see ei ole põrandaküte. Lisage viiteid oma väidetele ka reheahjude kohta või tuleb artiklit korrigeerima hakata. Sellised tekstid peavad olema usutavad, kui pole selget infot, ärge kirjutage midagi. See on parem kui tõestamata väited.[[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) 20. märts 2025, kell 22:13 (EET)
::Hüpokaust kütab seinu ka, jah tõesti. Ja ma ei teadnud seda varem. Kuid tegelikult ei küta. Hüpokaust tähendab kuskil on tuli, ja suits liigub põranda all, kuni läheb välja seintes asuvatest lõõridest, mis ulatuvad kuni katuseni, seinu need lõõrid palju ei küta. On võimalik selliselt kütta ka põrandaid kõrgematel korrustel, kuigi ei tea kui palju seda kasutati. Keskaegsetes kloostrites oli sellest  variant, et põranda all oli kerisahi, soe õhk liikus põranda all, ning läks välja avadest põrandas. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2026, kell 23:16 (EEST)

Ei ole ka selge, et reheahi oli ainult küttekeha. Nagu ma olen lugenud, kasutati seda ka sarnaselt lahtise tulega. Suits tõuseb üles lae alla, ning sooojendab allpool olevat õhku. Siis lastakse suits välja, läbi katuses oleva ava, näiteks viikingite majades oli see kaetud hülgenahaga, mis siis pika vardaga kõrvale lükati. Üldiselt sai selline kütmine toimuda tänu oskuslikule ventilatsioonile. Kuid uuesti, ei ole selge, nii köeti lahtise tulega, mõnedes kohtades on kirjutatud nagu nii köeti ka suitsutaresid, kuid see ei ole kindel. Võimalik on et kasutati kombinatsiooni kahest kütmisest, laskmata sooja õhku koheselt välja.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 26. juuli 2026, kell 22:26 (EEST)

Reheahju kütmine võis võtta kuus tundi. Kerisahjude kohta keskaegsetes kloostrites on öeldud et nad püsisid soojad mitu päeva, nii et see võib ka reheahju kohta õige olla. Võibolla köeti seda kaks korda nädalas, nädal aega ta arvatavasti soe ei püsinud. Ei ole kindel et inimesed läksid kütmise ajal majast välja, kui maja ahju lähedalt tuulutati, võis suits allpool mitte palju minna edasi sissepoole.</text>
      <sha1>k8nfx0xtga6f9fyd057x1lnievhyocq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203883</id>
      <parentid>7203882</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T15:16:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <comment>Püsis</comment>
      <origin>7203883</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2731" sha1="99arvbw5wym19001jqyfgk7gt5p7skg" xml:space="preserve">Raske on leida aega millal reheahjusid kasutama hakati. Kõige varasem aeg mida ma leidsin, on aasta 200, kuid selles kirjutises ei ole seda selgelt öeldud. Võib arvata, et neid hakati kasutama kuskil 1. aastatuhande esimesel poolel, enne seda oli majades lahtine tulease. Väljaarvatud uhkemad majad kus oli põrandaküte. --[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 20. märts 2025, kell 18:37 (EET) 
:Ärge hoogu minge, kuidas oli tol ajal tehniliselt võimalik põrandakütet teostada? Oli [[hüpokaust]]küte mitmekorruselistes kindlustes ja lossides, aga see ei ole põrandaküte. Lisage viiteid oma väidetele ka reheahjude kohta või tuleb artiklit korrigeerima hakata. Sellised tekstid peavad olema usutavad, kui pole selget infot, ärge kirjutage midagi. See on parem kui tõestamata väited.[[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) 20. märts 2025, kell 22:13 (EET)
::Hüpokaust kütab seinu ka, jah tõesti. Ja ma ei teadnud seda varem. Kuid tegelikult ei küta. Hüpokaust tähendab kuskil on tuli, ja suits liigub põranda all, kuni läheb välja seintes asuvatest lõõridest, mis ulatuvad kuni katuseni, seinu need lõõrid palju ei küta. On võimalik selliselt kütta ka põrandaid kõrgematel korrustel, kuigi ei tea kui palju seda kasutati. Keskaegsetes kloostrites oli sellest  variant, et põranda all oli kerisahi, soe õhk liikus põranda all, ning läks välja avadest põrandas. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2026, kell 23:16 (EEST)

Ei ole ka selge, et reheahi oli ainult küttekeha. Nagu ma olen lugenud, kasutati seda ka sarnaselt lahtise tulega. Suits tõuseb üles lae alla, ning sooojendab allpool olevat õhku. Siis lastakse suits välja, läbi katuses oleva ava, näiteks viikingite majades oli see kaetud hülgenahaga, mis siis pika vardaga kõrvale lükati. Üldiselt sai selline kütmine toimuda tänu oskuslikule ventilatsioonile. Kuid uuesti, ei ole selge, nii köeti lahtise tulega, mõnedes kohtades on kirjutatud nagu nii köeti ka suitsutaresid, kuid see ei ole kindel. Võimalik on et kasutati kombinatsiooni kahest kütmisest, nii et suits püsis katuse all.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 26. juuli 2026, kell 22:26 (EEST)

Reheahju kütmine võis võtta kuus tundi. Kerisahjude kohta keskaegsetes kloostrites on öeldud et nad püsisid soojad mitu päeva, nii et see võib ka reheahju kohta õige olla. Võibolla köeti seda kaks korda nädalas, nädal aega ta arvatavasti soe ei püsinud. Ei ole kindel et inimesed läksid kütmise ajal majast välja, kui maja ahju lähedalt tuulutati, võis suits allpool mitte palju minna edasi sissepoole.</text>
      <sha1>99arvbw5wym19001jqyfgk7gt5p7skg</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203885</id>
      <parentid>7203883</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T15:16:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <comment>Allkiri</comment>
      <origin>7203885</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2834" sha1="hexhpviwwl54pnignlf3ugey03bqslz" xml:space="preserve">Raske on leida aega millal reheahjusid kasutama hakati. Kõige varasem aeg mida ma leidsin, on aasta 200, kuid selles kirjutises ei ole seda selgelt öeldud. Võib arvata, et neid hakati kasutama kuskil 1. aastatuhande esimesel poolel, enne seda oli majades lahtine tulease. Väljaarvatud uhkemad majad kus oli põrandaküte. --[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 20. märts 2025, kell 18:37 (EET) 
:Ärge hoogu minge, kuidas oli tol ajal tehniliselt võimalik põrandakütet teostada? Oli [[hüpokaust]]küte mitmekorruselistes kindlustes ja lossides, aga see ei ole põrandaküte. Lisage viiteid oma väidetele ka reheahjude kohta või tuleb artiklit korrigeerima hakata. Sellised tekstid peavad olema usutavad, kui pole selget infot, ärge kirjutage midagi. See on parem kui tõestamata väited.[[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) 20. märts 2025, kell 22:13 (EET)
::Hüpokaust kütab seinu ka, jah tõesti. Ja ma ei teadnud seda varem. Kuid tegelikult ei küta. Hüpokaust tähendab kuskil on tuli, ja suits liigub põranda all, kuni läheb välja seintes asuvatest lõõridest, mis ulatuvad kuni katuseni, seinu need lõõrid palju ei küta. On võimalik selliselt kütta ka põrandaid kõrgematel korrustel, kuigi ei tea kui palju seda kasutati. Keskaegsetes kloostrites oli sellest  variant, et põranda all oli kerisahi, soe õhk liikus põranda all, ning läks välja avadest põrandas. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2026, kell 23:16 (EEST)

Ei ole ka selge, et reheahi oli ainult küttekeha. Nagu ma olen lugenud, kasutati seda ka sarnaselt lahtise tulega. Suits tõuseb üles lae alla, ning sooojendab allpool olevat õhku. Siis lastakse suits välja, läbi katuses oleva ava, näiteks viikingite majades oli see kaetud hülgenahaga, mis siis pika vardaga kõrvale lükati. Üldiselt sai selline kütmine toimuda tänu oskuslikule ventilatsioonile. Kuid uuesti, ei ole selge, nii köeti lahtise tulega, mõnedes kohtades on kirjutatud nagu nii köeti ka suitsutaresid, kuid see ei ole kindel. Võimalik on et kasutati kombinatsiooni kahest kütmisest, nii et suits püsis katuse all.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 26. juuli 2026, kell 22:26 (EEST)

Reheahju kütmine võis võtta kuus tundi. Kerisahjude kohta keskaegsetes kloostrites on öeldud et nad püsisid soojad mitu päeva, nii et see võib ka reheahju kohta õige olla. Võibolla köeti seda kaks korda nädalas, nädal aega ta arvatavasti soe ei püsinud. Ei ole kindel et inimesed läksid kütmise ajal majast välja, kui maja ahju lähedalt tuulutati, võis suits allpool mitte palju minna edasi sissepoole.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 28. juuli 2026, kell 18:16 (EEST)</text>
      <sha1>hexhpviwwl54pnignlf3ugey03bqslz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203980</id>
      <parentid>7203885</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T19:48:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <comment>Tõhusad</comment>
      <origin>7203980</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3214" sha1="c53n0482gme415fme81s11gyjwwtxfs" xml:space="preserve">Raske on leida aega millal reheahjusid kasutama hakati. Kõige varasem aeg mida ma leidsin, on aasta 200, kuid selles kirjutises ei ole seda selgelt öeldud. Võib arvata, et neid hakati kasutama kuskil 1. aastatuhande esimesel poolel, enne seda oli majades lahtine tulease. Väljaarvatud uhkemad majad kus oli põrandaküte. --[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 20. märts 2025, kell 18:37 (EET) 
:Ärge hoogu minge, kuidas oli tol ajal tehniliselt võimalik põrandakütet teostada? Oli [[hüpokaust]]küte mitmekorruselistes kindlustes ja lossides, aga see ei ole põrandaküte. Lisage viiteid oma väidetele ka reheahjude kohta või tuleb artiklit korrigeerima hakata. Sellised tekstid peavad olema usutavad, kui pole selget infot, ärge kirjutage midagi. See on parem kui tõestamata väited.[[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) 20. märts 2025, kell 22:13 (EET)
::Hüpokaust kütab seinu ka, jah tõesti. Ja ma ei teadnud seda varem. Kuid tegelikult ei küta. Hüpokaust tähendab kuskil on tuli, ja suits liigub põranda all, kuni läheb välja seintes asuvatest lõõridest, mis ulatuvad kuni katuseni, seinu need lõõrid palju ei küta. On võimalik selliselt kütta ka põrandaid kõrgematel korrustel, kuigi ei tea kui palju seda kasutati. Keskaegsetes kloostrites oli sellest  variant, et põranda all oli kerisahi, soe õhk liikus põranda all, ning läks välja avadest põrandas. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2026, kell 23:16 (EEST)

Ei ole ka selge, et reheahi oli ainult küttekeha. Nagu ma olen lugenud, kasutati seda ka sarnaselt lahtise tulega. Suits tõuseb üles lae alla, ning sooojendab allpool olevat õhku. Siis lastakse suits välja, läbi katuses oleva ava, näiteks viikingite majades oli see kaetud hülgenahaga, mis siis pika vardaga kõrvale lükati. Üldiselt sai selline kütmine toimuda tänu oskuslikule ventilatsioonile. Kuid uuesti, ei ole selge, nii köeti lahtise tulega, mõnedes kohtades on kirjutatud nagu nii köeti ka suitsutaresid, kuid see ei ole kindel. Võimalik on et kasutati kombinatsiooni kahest kütmisest, nii et suits püsis katuse all.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 26. juuli 2026, kell 22:26 (EEST)

Reheahju kütmine võis võtta kuus tundi. Kerisahjude kohta keskaegsetes kloostrites on öeldud et nad püsisid soojad mitu päeva, nii et see võib ka reheahju kohta õige olla. Võibolla köeti seda kaks korda nädalas, nädal aega ta arvatavasti soe ei püsinud. Ei ole kindel et inimesed läksid kütmise ajal majast välja, kui maja ahju lähedalt tuulutati, võis suits allpool mitte palju minna edasi sissepoole.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 28. juuli 2026, kell 18:16 (EEST)

Reheahjud olid väga tõhusad, võrreldes korstnaga tuleasemetega, kus kuni 90 protsenti tule poolt tekitatud soojusest läheb korstnasse. Neid asendusid alles siis kui tulid soojamüüriga ahjud, mis leiutatu 17. sajandil, kuid levisid siia arvatavasti alles 19. sajandil. Soojemates maades olid ilma soojamüürita ahjud, kuid siinses külmas kliimas ei olnud see lahenduseks.</text>
      <sha1>c53n0482gme415fme81s11gyjwwtxfs</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203983</id>
      <parentid>7203980</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T19:48:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <comment>Allkiri</comment>
      <origin>7203983</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3317" sha1="2emw9k4bom46eu1u10p1wkh231ynac9" xml:space="preserve">Raske on leida aega millal reheahjusid kasutama hakati. Kõige varasem aeg mida ma leidsin, on aasta 200, kuid selles kirjutises ei ole seda selgelt öeldud. Võib arvata, et neid hakati kasutama kuskil 1. aastatuhande esimesel poolel, enne seda oli majades lahtine tulease. Väljaarvatud uhkemad majad kus oli põrandaküte. --[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 20. märts 2025, kell 18:37 (EET) 
:Ärge hoogu minge, kuidas oli tol ajal tehniliselt võimalik põrandakütet teostada? Oli [[hüpokaust]]küte mitmekorruselistes kindlustes ja lossides, aga see ei ole põrandaküte. Lisage viiteid oma väidetele ka reheahjude kohta või tuleb artiklit korrigeerima hakata. Sellised tekstid peavad olema usutavad, kui pole selget infot, ärge kirjutage midagi. See on parem kui tõestamata väited.[[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) 20. märts 2025, kell 22:13 (EET)
::Hüpokaust kütab seinu ka, jah tõesti. Ja ma ei teadnud seda varem. Kuid tegelikult ei küta. Hüpokaust tähendab kuskil on tuli, ja suits liigub põranda all, kuni läheb välja seintes asuvatest lõõridest, mis ulatuvad kuni katuseni, seinu need lõõrid palju ei küta. On võimalik selliselt kütta ka põrandaid kõrgematel korrustel, kuigi ei tea kui palju seda kasutati. Keskaegsetes kloostrites oli sellest  variant, et põranda all oli kerisahi, soe õhk liikus põranda all, ning läks välja avadest põrandas. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2026, kell 23:16 (EEST)

Ei ole ka selge, et reheahi oli ainult küttekeha. Nagu ma olen lugenud, kasutati seda ka sarnaselt lahtise tulega. Suits tõuseb üles lae alla, ning sooojendab allpool olevat õhku. Siis lastakse suits välja, läbi katuses oleva ava, näiteks viikingite majades oli see kaetud hülgenahaga, mis siis pika vardaga kõrvale lükati. Üldiselt sai selline kütmine toimuda tänu oskuslikule ventilatsioonile. Kuid uuesti, ei ole selge, nii köeti lahtise tulega, mõnedes kohtades on kirjutatud nagu nii köeti ka suitsutaresid, kuid see ei ole kindel. Võimalik on et kasutati kombinatsiooni kahest kütmisest, nii et suits püsis katuse all.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 26. juuli 2026, kell 22:26 (EEST)

Reheahju kütmine võis võtta kuus tundi. Kerisahjude kohta keskaegsetes kloostrites on öeldud et nad püsisid soojad mitu päeva, nii et see võib ka reheahju kohta õige olla. Võibolla köeti seda kaks korda nädalas, nädal aega ta arvatavasti soe ei püsinud. Ei ole kindel et inimesed läksid kütmise ajal majast välja, kui maja ahju lähedalt tuulutati, võis suits allpool mitte palju minna edasi sissepoole.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 28. juuli 2026, kell 18:16 (EEST)

Reheahjud olid väga tõhusad, võrreldes korstnaga tuleasemetega, kus kuni 90 protsenti tule poolt tekitatud soojusest läheb korstnasse. Neid asendusid alles siis kui tulid soojamüüriga ahjud, mis leiutatu 17. sajandil, kuid levisid siia arvatavasti alles 19. sajandil. Soojemates maades olid ilma soojamüürita ahjud, kuid siinses külmas kliimas ei olnud see lahenduseks.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 28. juuli 2026, kell 22:48 (EEST)</text>
      <sha1>2emw9k4bom46eu1u10p1wkh231ynac9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203984</id>
      <parentid>7203983</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T19:50:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7203984</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3318" sha1="37y6gi95j159b1z6tjqqp29fq7kvlyi" xml:space="preserve">Raske on leida aega millal reheahjusid kasutama hakati. Kõige varasem aeg mida ma leidsin, on aasta 200, kuid selles kirjutises ei ole seda selgelt öeldud. Võib arvata, et neid hakati kasutama kuskil 1. aastatuhande esimesel poolel, enne seda oli majades lahtine tulease. Väljaarvatud uhkemad majad kus oli põrandaküte. --[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 20. märts 2025, kell 18:37 (EET) 
:Ärge hoogu minge, kuidas oli tol ajal tehniliselt võimalik põrandakütet teostada? Oli [[hüpokaust]]küte mitmekorruselistes kindlustes ja lossides, aga see ei ole põrandaküte. Lisage viiteid oma väidetele ka reheahjude kohta või tuleb artiklit korrigeerima hakata. Sellised tekstid peavad olema usutavad, kui pole selget infot, ärge kirjutage midagi. See on parem kui tõestamata väited.[[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) 20. märts 2025, kell 22:13 (EET)
::Hüpokaust kütab seinu ka, jah tõesti. Ja ma ei teadnud seda varem. Kuid tegelikult ei küta. Hüpokaust tähendab kuskil on tuli, ja suits liigub põranda all, kuni läheb välja seintes asuvatest lõõridest, mis ulatuvad kuni katuseni, seinu need lõõrid palju ei küta. On võimalik selliselt kütta ka põrandaid kõrgematel korrustel, kuigi ei tea kui palju seda kasutati. Keskaegsetes kloostrites oli sellest  variant, et põranda all oli kerisahi, soe õhk liikus põranda all, ning läks välja avadest põrandas. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2026, kell 23:16 (EEST)

Ei ole ka selge, et reheahi oli ainult küttekeha. Nagu ma olen lugenud, kasutati seda ka sarnaselt lahtise tulega. Suits tõuseb üles lae alla, ning sooojendab allpool olevat õhku. Siis lastakse suits välja, läbi katuses oleva ava, näiteks viikingite majades oli see kaetud hülgenahaga, mis siis pika vardaga kõrvale lükati. Üldiselt sai selline kütmine toimuda tänu oskuslikule ventilatsioonile. Kuid uuesti, ei ole selge, nii köeti lahtise tulega, mõnedes kohtades on kirjutatud nagu nii köeti ka suitsutaresid, kuid see ei ole kindel. Võimalik on et kasutati kombinatsiooni kahest kütmisest, nii et suits püsis katuse all.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 26. juuli 2026, kell 22:26 (EEST)

Reheahju kütmine võis võtta kuus tundi. Kerisahjude kohta keskaegsetes kloostrites on öeldud et nad püsisid soojad mitu päeva, nii et see võib ka reheahju kohta õige olla. Võibolla köeti seda kaks korda nädalas, nädal aega ta arvatavasti soe ei püsinud. Ei ole kindel et inimesed läksid kütmise ajal majast välja, kui maja ahju lähedalt tuulutati, võis suits allpool mitte palju minna edasi sissepoole.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 28. juuli 2026, kell 18:16 (EEST)

Reheahjud olid väga tõhusad, võrreldes korstnaga tuleasemetega, kus kuni 90 protsenti tule poolt tekitatud soojusest läheb korstnasse. Need asendusid alles siis, kui tulid soojamüüriga ahjud, mis leiutati 17. sajandil, kuid levisid siia arvatavasti alles 19. sajandil. Soojemates maades olid ilma soojamüürita ahjud, kuid siinses külmas kliimas ei olnud see lahenduseks.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 28. juuli 2026, kell 22:48 (EEST)</text>
      <sha1>37y6gi95j159b1z6tjqqp29fq7kvlyi</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203986</id>
      <parentid>7203984</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T19:55:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7203986</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3328" sha1="qcm3rijll50mzgukqhzdgfc9lo7rl4j" xml:space="preserve">Raske on leida aega millal reheahjusid kasutama hakati. Kõige varasem aeg mida ma leidsin, on aasta 200, kuid selles kirjutises ei ole seda selgelt öeldud. Võib arvata, et neid hakati kasutama kuskil 1. aastatuhande esimesel poolel, enne seda oli majades lahtine tulease. Väljaarvatud uhkemad majad kus oli põrandaküte. --[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 20. märts 2025, kell 18:37 (EET) 
:Ärge hoogu minge, kuidas oli tol ajal tehniliselt võimalik põrandakütet teostada? Oli [[hüpokaust]]küte mitmekorruselistes kindlustes ja lossides, aga see ei ole põrandaküte. Lisage viiteid oma väidetele ka reheahjude kohta või tuleb artiklit korrigeerima hakata. Sellised tekstid peavad olema usutavad, kui pole selget infot, ärge kirjutage midagi. See on parem kui tõestamata väited.[[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) 20. märts 2025, kell 22:13 (EET)
::Hüpokaust kütab seinu ka, jah tõesti. Ja ma ei teadnud seda varem. Kuid tegelikult ei küta. Hüpokaust tähendab kuskil on tuli, ja suits liigub põranda all, kuni läheb välja seintes asuvatest lõõridest, mis ulatuvad kuni katuseni, seinu need lõõrid palju ei küta. On võimalik selliselt kütta ka põrandaid kõrgematel korrustel, kuigi ei tea kui palju seda kasutati. Keskaegsetes kloostrites oli sellest  variant, et põranda all oli kerisahi, soe õhk liikus põranda all, ning läks välja avadest põrandas. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2026, kell 23:16 (EEST)

Ei ole ka selge, et reheahi oli ainult küttekeha. Nagu ma olen lugenud, kasutati seda ka sarnaselt lahtise tulega. Suits tõuseb üles lae alla, ning sooojendab allpool olevat õhku. Siis lastakse suits välja, läbi katuses oleva ava, näiteks viikingite majades oli see kaetud hülgenahaga, mis siis pika vardaga kõrvale lükati. Üldiselt sai selline kütmine toimuda tänu oskuslikule ventilatsioonile. Kuid uuesti, ei ole selge, nii köeti lahtise tulega, mõnedes kohtades on kirjutatud nagu nii köeti ka suitsutaresid, kuid see ei ole kindel. Võimalik on et kasutati kombinatsiooni kahest kütmisest, nii et suits püsis katuse all.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 26. juuli 2026, kell 22:26 (EEST)

Reheahju kütmine võis võtta kuus tundi. Kerisahjude kohta keskaegsetes kloostrites on öeldud et nad püsisid soojad mitu päeva, nii et see võib ka reheahju kohta õige olla. Võibolla köeti seda kaks korda nädalas, nädal aega ta arvatavasti soe ei püsinud. Ei ole kindel et inimesed läksid kütmise ajal majast välja, kui maja ahju lähedalt tuulutati, võis suits allpool mitte palju minna edasi sissepoole.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 28. juuli 2026, kell 18:16 (EEST)

Reheahjud olid väga tõhusad, võrreldes korstnaga tuleasemetega, kus kuni 90 protsenti tule poolt tekitatud soojusest läheb korstnasse. Need asendusid alles siis, kui tulid soojamüüriga ahjud, mis leiutati 17. sajandil, kuid levisid siia arvatavasti alles 19. sajandil. Soojemates maades olid ilma soojamüürita korstnaga ahjud, kuid siinses külmas kliimas ei olnud see lahenduseks.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 28. juuli 2026, kell 22:48 (EEST)</text>
      <sha1>qcm3rijll50mzgukqhzdgfc9lo7rl4j</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203987</id>
      <parentid>7203986</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T19:59:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7203987</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3329" sha1="trm2qdakxy6upzjvhi2g3r5h84hxusr" xml:space="preserve">Raske on leida aega millal reheahjusid kasutama hakati. Kõige varasem aeg mida ma leidsin, on aasta 200, kuid selles kirjutises ei ole seda selgelt öeldud. Võib arvata, et neid hakati kasutama kuskil 1. aastatuhande esimesel poolel, enne seda oli majades lahtine tulease. Väljaarvatud uhkemad majad kus oli põrandaküte. --[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 20. märts 2025, kell 18:37 (EET) 
:Ärge hoogu minge, kuidas oli tol ajal tehniliselt võimalik põrandakütet teostada? Oli [[hüpokaust]]küte mitmekorruselistes kindlustes ja lossides, aga see ei ole põrandaküte. Lisage viiteid oma väidetele ka reheahjude kohta või tuleb artiklit korrigeerima hakata. Sellised tekstid peavad olema usutavad, kui pole selget infot, ärge kirjutage midagi. See on parem kui tõestamata väited.[[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) 20. märts 2025, kell 22:13 (EET)
::Hüpokaust kütab seinu ka, jah tõesti. Ja ma ei teadnud seda varem. Kuid tegelikult ei küta. Hüpokaust tähendab kuskil on tuli, ja suits liigub põranda all, kuni läheb välja seintes asuvatest lõõridest, mis ulatuvad kuni katuseni, seinu need lõõrid palju ei küta. On võimalik selliselt kütta ka põrandaid kõrgematel korrustel, kuigi ei tea kui palju seda kasutati. Keskaegsetes kloostrites oli sellest  variant, et põranda all oli kerisahi, soe õhk liikus põranda all, ning läks välja avadest põrandas. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2026, kell 23:16 (EEST)

Ei ole ka selge, et reheahi oli ainult küttekeha. Nagu ma olen lugenud, kasutati seda ka sarnaselt lahtise tulega. Suits tõuseb üles lae alla, ning sooojendab allpool olevat õhku. Siis lastakse suits välja, läbi katuses oleva ava, näiteks viikingite majades oli see kaetud hülgenahaga, mis siis pika vardaga kõrvale lükati. Üldiselt sai selline kütmine toimuda tänu oskuslikule ventilatsioonile. Kuid uuesti, ei ole selge, nii köeti lahtise tulega, mõnedes kohtades on kirjutatud nagu nii köeti ka suitsutaresid, kuid see ei ole kindel. Võimalik on et kasutati kombinatsiooni kahest kütmisest, nii et suits püsis katuse all.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 26. juuli 2026, kell 22:26 (EEST)

Reheahju kütmine võis võtta kuus tundi. Kerisahjude kohta keskaegsetes kloostrites on öeldud et nad püsisid soojad mitu päeva, nii et see võib ka reheahju kohta õige olla. Võibolla köeti seda kaks korda nädalas, nädal aega see arvatavasti soe ei püsinud. Ei ole kindel et inimesed läksid kütmise ajal majast välja, kui maja ahju lähedalt tuulutati, võis suits allpool mitte palju minna edasi sissepoole.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 28. juuli 2026, kell 18:16 (EEST)

Reheahjud olid väga tõhusad, võrreldes korstnaga tuleasemetega, kus kuni 90 protsenti tule poolt tekitatud soojusest läheb korstnasse. Need asendusid alles siis, kui tulid soojamüüriga ahjud, mis leiutati 17. sajandil, kuid levisid siia arvatavasti alles 19. sajandil. Soojemates maades olid ilma soojamüürita korstnaga ahjud, kuid siinses külmas kliimas ei olnud see lahenduseks.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 28. juuli 2026, kell 22:48 (EEST)</text>
      <sha1>trm2qdakxy6upzjvhi2g3r5h84hxusr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ameerika Partei</title>
    <ns>0</ns>
    <id>697554</id>
    <revision>
      <id>7203998</id>
      <parentid>6973754</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T20:11:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7203998</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18685" sha1="qkktzr5hynfdk12ze3ery54zj95bsh7" xml:space="preserve">[[Pilt:Elon Musk Royal Society (crop2).jpg|pisi|Elon Musk]]
'''Ameerika Partei''' ([[Inglise keel|inglise keeles]] ''America Party'') on kavandatav [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] erakond, mille loomise ideest [[Elon Musk]] teatas avalikkusele 5. juulil 2025.

== Ajalugu ==
Elon Muski ja [[Donald Trump|Donald Trumpi]] suhted püsisid pärast [[2024. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2024. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimisi]] head kuni Trumpi poolt 2025. aasta juunis välja pakutud OBBBA (One Big Beautiful Bill Act) eelarvestrateegia avalikustamiseni,&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Elon Musk Floats New Political Party |url=https://www.wsj.com/livecoverage/trump-elon-musk-feud/card/elon-musk-floats-new-political-party-fS4ygu92dwK3ORqr0qYo |vaadatud=2025-07-14 |väljaanne=WSJ |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; mida Musk heaks ei kiitnud. Lahkhelid kasvasid veelgi 5. juunil, mil Trump Saksamaa kantsleri [[Friedrich Merz|Friedrich Merziga]] kohtudes Muski avalikult kritiseeris.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Pager|first=Tyler|url=https://www.nytimes.com/live/2025/06/05/us/trump-elon-musk|title=Trump and Musk Alliance Crumbles Amid Public Threats and Insults|website=[[The New York Times]]|date=June 5, 2025|access-date=July 4, 2025|last2=Schleifer|first2=Theodore}}&lt;/ref&gt; Musk vastas Trumpile omapoolsete arvukate presidenti kritiseerivate [[Twitter|X-i]] postitustega ning korraldas sotsiaalmeediaplatvormil küsitluse, uurimaks, kas X-i kasutajad toetaksid sellise uue erakonna loomist, mis päriselt esindaks 80% USA rahvastikust.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Pager |eesnimi=Tyler |perekonnanimi2=Schleifer |eesnimi2=Theodore |kuupäev=2025-06-05 |pealkiri=Updates: Trump and Musk Alliance Crumbles Amid Public Threats and Insults |keel=en-US |väljaanne=The New York Times |url=https://www.nytimes.com/live/2025/06/06/us/elon-musk-trump-feud |vaadatud=2025-07-14 |issn=0362-4331}}&lt;/ref&gt; Küsimusele sai vastata kas jaatavalt või eitavalt&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Mastrangelo |eesnimi=Dominick |kuupäev=2025-06-05 |pealkiri=Musk floats idea of third party amid feud with Trump |keel=en-US |väljaanne=The Hill |url=https://thehill.com/homenews/media/5335305-musk-floats-idea-of-third-party-amid-feud-with-trump/ |vaadatud=2025-07-14}}&lt;/ref&gt; ja küsitlusest osa võtnud 5 630 775 inimesest 80,4% leidis, et nad toetaksid algatust. Musk teatas küsitluse tulemuste põhjal, et loob uue partei ja nimetab selle &quot;Ameerika Parteiks&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Schneid |eesnimi=Rebecca |kuupäev=2025-06-07 |pealkiri=Is Musk Starting a New Political Party Amid Trump Feud? |url=https://time.com/7291937/elon-musk-new-political-party-the-america-party-idea/ |vaadatud=2025-07-14 |väljaanne=TIME |keel=en |arhiivimisaeg=2025-06-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250609175844/https://time.com/7291937/elon-musk-new-political-party-the-america-party-idea/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Mitmed Ameerika kaheparteisüsteemi vastased erakonnad ja isikud on üritanud juba varem Muski toetust võita.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Kim|first=Catherine|url=https://www.politico.com/news/magazine/2025/06/07/elon-musk-third-party-andrew-yang-interview-00392288|title=Andrew Yang Is Ready to Team Up With Elon Musk|publisher=Politico|website=|date=June 7, 2025|access-date=July 4, 2025}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Howard|first=Andrew|url=https://www.politico.com/news/2025/07/02/libertarian-chair-asks-elon-musk-to-join-them-00436172|title=Libertarians seek partnership with Elon Musk|website=[[Politico]]|date=July 2, 2025|access-date=July 4, 2025}}&lt;/ref&gt;

[[Reuters|Reutersi]] andmetel oli Musk Ameerika Partei loomisest rääkides &quot;tõsine&quot;, hoolimata sellest, et otsis lahendust Trumpiga tekkinud lahkarvamustele ja soovis jätkata koostööd [[Donald Trumpi teine presidentuur|Trumpi administratsiooniga]].&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Ulmer|first=Alexandra|url=https://www.reuters.com/world/us/musk-says-he-regrets-some-posts-he-made-about-trump-2025-06-11/|title=Musk backtracks on Trump criticism after White House outreach|publisher=[[Reuters]]|date=June 11, 2025|access-date=July 4, 2025|last2=Bose|first2=Nandita}}&lt;/ref&gt; Ta lubas kindlasti luua Ameerika Partei OBBBA vastuvõtmise korral&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Schleifer|first=Theodore|url=https://www.nytimes.com/2025/06/30/us/politics/elon-musk-trump-bill-republicans.html|title=A Saber-Rattling Musk Promises a New Political Party if the G.O.P. Bill Passes|website=[[The New York Times]]|date=June 30, 2025|access-date=July 4, 2025}}&lt;/ref&gt; ja seadus võeti 3. juulil vastu.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Schleifer|first=Theodore|url=https://www.nytimes.com/live/2025/07/03/us/trump-news-policy-bill/4af2a990-2f2e-5c8e-a83b-2eb14c0a5af4|title=A reminder that Elon Musk, the country's largest known Republican donor last cycle, has strongly suggested that he would form a new political party and also support primary challengers against all Republicans who voted for the bill.|website=[[The New York Times]]|date=July 3, 2025|access-date=July 4, 2025}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://clerk.house.gov/Votes/2025190|title=Roll Call 190 {{!}} Bill Number: H. R. 1|website=Office of the Clerk, U.S. House of Representatives|date=July 3, 2025|access-date=July 7, 2025}}&lt;/ref&gt; Musk on nimetanud nii [[Vabariiklik Partei (Ameerika Ühendriigid)|Vabariiklikku]] kui ka [[Demokraatlik Partei (Ameerika Ühendriigid)|Demokraatlikku Parteid]] &quot;üheks ja samaks parteiks&quot; ning kritiseerinud neid suutmatuse eest pakkuda valijatele reaalseid alternatiive.

United Press International teatas 5. juulil, et Ameerika Parteid ei ole veel föderaalses valimiskomisjonis registreeritud.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Heuer|first=Mike|url=https://www.upi.com/Top_News/US/2025/07/05/elon-musk-america-party/2311751762141|title=Elon Musk announces 'America Party' founding|publisher=United Press International|website=|date=July 5, 2025|access-date=July 12, 2025|language=en}}&lt;/ref&gt; 

7. juulil sotsiaalmeediaplatvormil [[Truth Social]] avaldatud postituses teatas Donald Trump, et tal on &quot;kahju, et Elon Musk on viimase viie nädala jooksul täielikult &quot;rööbastelt maha jooksnud&quot; ja et temast on saanud &quot;rusuhunnik&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Pager|first=Tyler|url=https://www.nytimes.com/2025/07/06/us/politics/trump-musk-america-party.html|title=Trump Says Musk Is 'Off the Rails' With His Third-Party Effort|website=[[The New York Times]]|access-date=July 8, 2025}}&lt;/ref&gt;

== Ideoloogia ja platvorm ==
Musk on öelnud, et Ameerika Partei oleks maailmavaatelt [[fiskaalkonservatiivne]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Walsh |eesnimi=Joe |kuupäev=2025-07-06 |pealkiri=Elon Musk vows to start a new political party after Trump feud. Here's why that's harder than it sounds. - CBS News |url=https://www.cbsnews.com/news/elon-musk-new-america-political-party-trump-feud-harder-than-it-sounds/ |vaadatud=2025-07-14 |väljaanne=www.cbsnews.com |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; ja keskenduks [[Eelarvepuudujääk|eelarvepuudujäägi]] vähendamisele.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Pager |eesnimi=Tyler |kuupäev=2025-07-07 |pealkiri=Trump Says Musk Is ‘Off the Rails’ With His Third-Party Effort |keel=en-US |väljaanne=The New York Times |url=https://www.nytimes.com/2025/07/06/us/politics/trump-musk-america-party.html |vaadatud=2025-07-14 |issn=0362-4331}}&lt;/ref&gt; 5. juulil kiitis Musk X-is [[Säuts|säutsu]], milles välja pakutu kohaselt uus erakond keskenduks võlgade vähendamisele, sõjaväe kaasajastamisele [[tehisintellekt]]i abil, bürokraatia leevendamisele ja sündide arvu suurendamisele, kuigi ta pole ise neid seisukohti välja käinud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-07-02 |pealkiri=Could an Elon Musk third-party disrupt American politics? |url=https://www.nbcnews.com/tech/elon-musk/elon-musks-america-party-project-disrupt-politics-rcna216283 |vaadatud=2025-07-14 |väljaanne=NBC News |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Organisatsioon ==
Elon Musk, kes on saanud [[Ameerika Ühendriikide kodakondsus|Ameerika Ühendriikide kodanikuks naturalisatsiooni korras]], kuid sündis [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrikas]], ei või [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] [[Ameerika Ühendriikide põhiseadus|Ühendriikide põhiseaduse]] kohaselt kandideerida Ameerika Ühendriikide [[Ameerika Ühendriikide president|presidendi]] ega ka [[Ameerika Ühendriikide asepresident|asepresidendi ametikohale]].&lt;ref name=&quot;bbcjuly5&quot;&gt;{{Cite web|last=Seddon|first=Sean|url=https://www.bbc.com/news/articles/c1dn04lvgpdo|title=Elon Musk says he is launching new political party|website=[[BBC]]|date=July 5, 2025|access-date=July 5, 2025}}&lt;/ref&gt; Tal on õigus kandideerida teistele ametikohtadele, näiteks [[Ameerika Ühendriikide Senat|Ameerika Ühendriikide senaatori]] või [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|esindajatekoja liikme kohale]], samuti võib ta olla erakonna esimees.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Aitken|first=Peter|url=https://www.newsweek.com/elon-musk-speaker-house-natural-born-citizen-2003663|title=Can Elon Musk Become Speaker of the House if He's Not Natural Born Citizen?|work=Newsweek|date=December 19, 2024|access-date=July 9, 2025}}&lt;/ref&gt; Musk ei ole öelnud, kes saab partei esimeheks ega milline saaks olema selle struktuur.&lt;ref name=&quot;bbcjuly5&quot; /&gt;

== Võimalikud valimistulemused ja -strateegia ==
[[New York Times]]i poliitikaanalüütik Nate Cohn oletas, et Ameerika Partei võiks 2028. aasta valimistel legitiimsuse saavutada siis, kui valijate rahulolematus kaheparteisüsteemiga Donald Trumpi ja [[Joe Biden|Joe Bideni]] põhjustatud kehvade majandusolude tõttu suureneks.&lt;ref name=&quot;nytjune14&quot;&gt;{{Cite web|last=Cohn|first=Nate|url=https://www.nytimes.com/2025/06/14/upshot/third-party-musk-democrats-republicans.html|title=Is There an Opening for a Third Party?|website=[[The New York Times]]|date=June 14, 2025|access-date=July 4, 2025|authorlink=}}&lt;/ref&gt; Uudisteportaal Vox väitis, et Muski tegevus võib [[USA Vabariiklik Partei|Vabariiklikku Partei]] tulemusi 2026. aasta valimistel negatiivselt mõjutada.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Drutman|first=Lee|url=https://www.vox.com/politics/415876/elon-musk-donald-trump-money-midterms-third-party|title=The big reason why Republicans should worry about an angry Elon Musk|publisher=Vox|website=|date=June 6, 2025|access-date=July 4, 2025}}&lt;/ref&gt;

Quantus Insightsi 30. juunist 2. juulini läbi viidud eeluuring näitas, et ligikaudu 40% ameeriklastest toetaksid Elon Muski, kui ta asutaks uue erakonna.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://quantusinsights.org/f/quantus-insights-national-survey-still-polarized-now-drifting|title=Quantus Insights National Survey: Still Polarized, Now Drifting|website=Quantus Insights|date=July 2, 2025|access-date=July 7, 2025}}&lt;/ref&gt; 14% vastanutest leidsid, et nad hääletaksid partei poolt &quot;väga tõenäoliselt&quot;, samas kui 26% märkis, et nad toetaksid seda &quot;üsnagi tõenäoliselt&quot;. Seevastu 38% vastanutest arvasid, et nad tõenäoliselt ei toetaks loodavat parteid ja ülejäänud osalejatel polnud teema kohta kindlat seisukohta. Küsitlus näitas, et uue erakonna vastu tunnevad huvi eelkõige Vabariikliku Partei meessoost valijad ja peaaegu pooled kindla parteieelistuseta meesvalijatest, samas kui vanemad inimesed ja [[USA Demokraatlik Partei|Demokraatliku Partei]] valijad olid skeptilisemad.&lt;ref name=&quot;indepjuly4&quot;&gt;{{Cite web|last=Bedigan|first=Mike|url=https://www.the-independent.com/news/world/americas/us-politics/elon-musk-america-party-poll-b2782782.html|title=Nearly 40 percent of Americans say they would back Musk's third party if he creates one, poll finds|website=[[The Independent]]|date=July 4, 2025|access-date=July 5, 2025}}&lt;/ref&gt;

Samas tõdeti New York Timesis, et kuigi &quot;arvamusküsitlused on juba ammu näidanud, et ameeriklased janunevad kahe suure erakonna kõrval ka alternatiivide järele&quot;, ei ole ühelgi olemasoleval ega olnud ühelgi endisel väiksemal parteil siiski valijate seas märkimisväärset toetust. Idealistlike reformistide, sealhulgas Ross Peroti ja tema 1990. aastatel loodud USA Reformierakonna ning hilisemate liikumiste Unite America ja No Labels ning Forward Party katsed luua kolmas suur partei on kõik läbi kukkunud. New York Timesi ajakirjanike hinnangul viitavad Muski väited Ameerika poliitika põhjalikust ümberkujundamisest kolmanda partei kaasamise abil üldjoontes sellele, et ta pole valimissüsteemi korralduse ja köögipoolega piisavalt hästi tuttav. Lisaks pole näiteks New Yorgis parteidel lubatud kasutada oma nimes sõna &quot;Ameerika&quot;. New York Times jõudis järeldusele, et Muski jaoks oleks olnud lihtsam ja odavam proovida üle võtta erakonda [[Libertaarne Partei]], kui luua omaenda uus erakond.&lt;ref name=&quot;NYT 7-7&quot;&gt;{{Cite web|last=Epstein|first=Reid J.|url=https://www.nytimes.com/2025/07/07/us/politics/elon-musk-third-party.html|title=It's Hard to Create a Third Party, Even for Elon Musk|website=[[The New York Times]]|access-date=July 8, 2025|last2=Schleifer|first2=Theodore}}&lt;/ref&gt;

Uudistekanal [[MSNBC]] konstateeris, et &quot;piiramatu raha ei korva valimisseaduste, politoloogia või Ameerika ajaloo mittemõistmist&quot; ja tõi välja, et viimaste aastate kõige edukam &quot;kolmanda partei&quot; kandidaat oli Gary Johnson, kes kogus 2016. aasta presidendivalimistel vaid 3,7% häältest. MSNBC hinnangul keskendub Musk oma tegevusega eelkõige Trumpi toetavate vabariiklaste poolehoiu võitmisele ning selline stsenaarium ei saa kunagi realiseeruda, kui Trump on Muski põhiliseks poliitiliseks vastaseks.&lt;ref name=&quot;MSNBC 7-7&quot;&gt;{{Cite web|last=Craig|first=Andy|url=https://www.msnbc.com/opinion/msnbc-opinion/elon-musk-america-political-party-trump-feud-doge-rcna217274|title=Elon Musk's new third party of one is not the answer|website=[[MSNBC]]|access-date=July 8, 2025|quote=Musk is effectively proposing to build a party on the right flank of the GOP, not in the middle.}}&lt;/ref&gt;

Muski &quot;kolmanda partei&quot; loomise idee demokraatidest toetajate hulka kuulub [[Dean Phillips]], kes saavutas 2024. aasta demokraatide presidendivalimiste eelvalimistel teise koha. Ta on isiklikult väljendanud soovi Muskiga kohtuda, et arutada oma erakonna loomise plaane,&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Peterson|first=Lindsey|url=https://www.audacy.com/wccoradio/news/local/rep-dean-phillips-plan-meet-with-elon-musk-about-third-party|title=Former Rep. Dean Phillips says he's planning to meet with Elon Musk about the possibility of a new political party|website=WCCO|date=July 9, 2025|access-date=July 13, 2025}}&lt;/ref&gt; olles hiljuti väljendanud muret, et vasakpoolsemad demokraadid nagu Zohran Mamdani kujutavad endast parteile &quot;tõsist ohtu&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Suter|first=Tara|url=https://thehill.com/homenews/campaign/5394505-dean-phillips-mamdani-democrats/|title=Dean Phillips: Mamdani ‘grave threat’ to Democrats around US|website=The Hill|date=July 10, 2025|access-date=July 13, 2025}}&lt;/ref&gt;

[[Politico]]s kirjutanud Alex Burns usub, et Muski võib saata edu, kui ta oma seisukohad selgelt defineerib. Burns pakkus välja mitmeid seisukohti, millest uus partei peaks lähtuma, muuhulgas Trumpi tollimaksude kritiseerimine, fiskaalkonservatiivsuse edendamine ja [[tehnokraatia|tehnokraatlike]] huvide kaitsmine.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Burns|first=Alex|url=https://www.politico.com/news/magazine/2025/07/07/how-elon-musks-third-party-gamble-could-succeed-00441597|title=How Elon Musk's Third Party Gamble Could Succeed|publisher=Politico|website=|access-date=July 12, 2025}}&lt;/ref&gt;

Musk teatas juuli alguses, et Ameerika Partei võiks üritada saada endale &quot;kaks või kolm kohta [[Ameerika Ühendriikide Senat|senatis]]&quot; ja &quot;kaheksa kuni kümme [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|esindajatekoja]] ringkonda&quot;, ning saaks seega enda kätte otsustava hoova mõjutamaks &quot;vastuoluliste seaduste üle käivaid hääletusi&quot; ja esindaks nii vaba tahet.&lt;ref name=&quot;axiosjuly4&quot;&gt;{{Cite web|last=Primack|first=Dan|url=https://www.axios.com/2025/07/04/elon-musk-new-political-party|title=Elon Musk floats strategy for new political party|publisher=Axios|website=|date=July 4, 2025|access-date=July 4, 2025}}&lt;/ref&gt; Hiljem ütles ta, et partei kandideerib 2026. aasta valimistel,&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Vargas|first=Ramon|url=https://www.theguardian.com/technology/2025/jul/05/elon-musk-america-party-congress|title=Elon Musk's 'America' party could focus on a few pivotal congressional seats|website=[[The Guardian]]|date=July 5, 2025|access-date=July 5, 2025}}&lt;/ref&gt; ning võrdles oma strateegiat Kreeka kindrali [[Epaminondas]]e strateegiaga [[Leuktra lahing]]us, mille kohaselt jõud tuleb koondada lahinguvälja kindlasse punkti.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Vazquez|first=Maegan|url=https://www.washingtonpost.com/politics/2025/07/05/msuk-america-party/|title=6 of the biggest challenges facing Musk's new political party|work=[[The Washington Post]]|date=July 5, 2025|access-date=July 5, 2025}}&lt;/ref&gt;

Elon Muski võimalust luua elujõuline uus erakond peetakse pigem ebatõenäoliseks.&lt;ref name=&quot;wapojuly2&quot;&gt;{{Cite news |last1=Siddiqui |first1=Faiz |last2=Reinhard |first2=Beth |last3=Mark |first3=Julian |url=https://www.washingtonpost.com/technology/2025/07/02/elon-musk-third-party-trump/ |title=Musk vows to start a third party. Funding's no issue, but there are others. |author-link2=Beth Reinhard |date=July 2, 2025 |newspaper=[[The Washington Post]] |access-date=July 4, 2025}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite magazine |last=Sutherland |first=Callum |url=https://time.com/7299223/musk-new-politcal-america-party-bill-trump-feud/ |title=Musk Renews Promise to Start New Rival Political Party—With Patriotic Name—as Trump Debates Deporting Him |date=July 1, 2025 |magazine=[[Time]] |access-date=July 4, 2025 |archive-date=2025-07-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250702034700/https://time.com/7299223/musk-new-politcal-america-party-bill-trump-feud/ |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;nbcjuly2&quot;&gt;{{Cite web |last1=Ingram |first1=David |last2=Horvath |first2=Bruna |url=https://www.nbcnews.com/tech/elon-musk/elon-musks-america-party-project-disrupt-politics-rcna216283 |title=Could an Elon Musk political party change American elections? |date=July 2, 2025 |publisher=[[NBC News]] |access-date=July 4, 2025}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;nytjuly5&quot;&gt;{{Cite web |last=Schleifer |first=Theodore |url=https://www.nytimes.com/2025/07/05/us/politics/elon-musk-third-party.html |title=Elon Musk Says He Will Start a New Political Party |date=July 5, 2025 |work=[[The New York Times]] |access-date=July 5, 2025}}&lt;/ref&gt; [[Washington Post]] märkis, et kuigi Muskil on piisavalt vara erakonna loomiseks, võivad tema pingutusi takistada probleemid ärielus, samuti suutmatus mõjutada 2025. aasta Wisconsini ülemkohtu valimisi ning Muski enda langev populaarsus.

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide parteid]]</text>
      <sha1>qkktzr5hynfdk12ze3ery54zj95bsh7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>R. F. Kuang</title>
    <ns>0</ns>
    <id>699870</id>
    <revision>
      <id>7203992</id>
      <parentid>7177070</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T20:06:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7203992</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="52352" sha1="jvl0uvllmv1ixvy96cqkhw4jvw5ft4t" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}}
{{Infokast kirjanik
| nimi = R. F. Kuang
| haridus = [[Georgetowni Ülikool]] ([[Bachelor of Arts|BA]])&lt;br&gt;[[Magdalene College, Cambridge]] ([[Master of Philosophy|MA]])&lt;br&gt;[[University College, Oxford]] ([[Master of Science|MA]])&lt;br&gt;[[Yale Ülikool]]
| pilt = Rf kuang 2023 1.jpg
| pildiallkiri = Kuang 2023. aastal
| elukutse = kirjanik
| sünnikoht = [[Guangzhou]], Hiina
| sünniaeg = 29. mai 1996 (29-aastane)
| koduleht = rfkuang.com
| keel = inglise
}}'''Rebecca F. Kuang''' (sündinud [[29. mai]]l [[1996]]) on [[Hiina]]s sündinud [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[kirjanik]].

Tema esimene romaan &quot;The Poppy War&quot; ilmus 2018. aastal ning selle järjed järgnesid 2019 ja 2020. 2022. aastal avaldas Kuang romaani &quot;Babel&quot;, millele järgnes 2023. aastal satiiriline romaan &quot;Yellowface&quot;. 2025. aastal avaldas Kuang romaani &quot;Katabasis&quot; (&quot;Katabaas&quot;), mis on tõlgitud ka eesti keelde&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-10-09 |pealkiri=Eesti keeles on ilmunud üks selle aasta oodatumaid romaane R. F. Kuangilt |url=https://raamatud.postimees.ee/8339390/eesti-keeles-on-ilmunud-uks-selle-aasta-oodatumaid-romaane-r-f-kuangilt |vaadatud=2025-12-23 |väljaanne=Raamatud |keel=et}}&lt;/ref&gt;. 

Kuang on omandanud rahvusvahelise majanduse bakalaureusekraadi koos Aasia uuringute kõrvalerialaga [[Georgetowni Ülikool]]is, samuti sinoloogia magistrikraadi [[Magdalene College (Cambridge)|Magdalene College]]'s (Cambridge) ja [[University College (Oxford)|University College]]'is (Oxford). Praegu õpib Kuang [[Yale'i Ülikool]]is doktorantuuris.&lt;ref name=&quot;npr-2020nov24&quot;&gt;{{Cite news|last=Yu|first=Alan|url=https://www.npr.org/2020/11/24/937995479/in-the-poppy-war-series-r-f-kuang-asks-what-if-mao-was-a-teenage-girl|title=In The Poppy War Series, R. F. Kuang Asks: 'What If Mao Was A Teenage Girl?'|work=[[NPR]]|date=November 24, 2020|access-date=November 25, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201124192058/https://www.npr.org/2020/11/24/937995479/in-the-poppy-war-series-r-f-kuang-asks-what-if-mao-was-a-teenage-girl|archive-date=November 24, 2020}}&lt;/ref&gt;

Kuang on kirjanikuna pälvinud omajagu tunnustust. Juba tema esimene raamat, &quot;The Poppy War&quot;, autasustati muuhulgas Compton Crooki auhinnaga, Crawfordi auhinnaga ja 2020. aasta ''Astounding'' auhinnaga parima uue kirjaniku kategoorias. Samuti debüteeris tema hilisem teos &quot;Babel&quot; [[New York Timesi bestsellerid|New York Timesi bestsellerite edetabeli]] esikohal ning võitis 2022. aastal Blackwelli aasta ilukirjandusliku raamatu auhinna, samuti pälvis teos Nebula auhinna parima romaani eest. Kuangi teoseid on jätkuvalt nomineeritud ja auhinnatud.

== Lapsepõlv ja haridus ==
Kuang sündis 1996. aastal [[Guangzhou]]s.&lt;ref name=&quot;locusinterview&quot;&gt;{{Cite web|url=https://locusmag.com/2019/07/r-f-kuang-distortions/|title=R. F. Kuang: Distortions|website=[[Locus]]|date=2019-07-15|access-date=September 7, 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190715184812/https://locusmag.com/2019/07/r-f-kuang-distortions/|archive-date=July 15, 2019}}&lt;/ref&gt; 4-aastaselt immigreerus ta koos perega Ameerika Ühendriikidesse.&lt;ref name=&quot;Randall22&quot;&gt;{{Cite news|last=Randall|first=Kayla|url=https://www.washingtoncitypaper.com/arts/books/blog/21014341/how-rebecca-f-kuangs-wrote-the-poppy-war|title=How a Georgetown Student Published Her Epic Fantasy Debut—Before She Turned 22|work=[[Washington City Paper]]|date=20 July 1018|access-date=6 September 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20191023194454/https://www.washingtoncitypaper.com/arts/books/blog/21014341/how-rebecca-f-kuangs-wrote-the-poppy-war|archive-date=October 23, 2019}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Without End&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.worldswithoutend.com/author.asp?id=5808|title=R. F. Kuang|website=Worlds Without End|access-date=2018-05-12|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20180513011511/https://www.worldswithoutend.com/author.asp?id=5808|archive-date=May 13, 2018}}&lt;/ref&gt; Tema isa kasvas üles [[Leiyang]]is [[Hunan|Hunani]] provintsis ja ema [[Hainani provints|Hainani]] provintsis.&lt;ref name=&quot;KiddNovel&quot;&gt;{{Cite news|last=Kidd|first=James|url=https://www.scmp.com/magazines/post-magazine/books/article/2156653/chinas-bloody-history-and-game-thrones-style-fantasy|title=China's bloody history and Game of Thrones-style fantasy unite in author R. F. Kuang's debut novel|work=[[South China Morning Post]]|date=2018-07-25|access-date=2018-09-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20200523014737/https://www.scmp.com/magazines/post-magazine/books/article/2156653/chinas-bloody-history-and-game-thrones-style-fantasy|archive-date=May 23, 2020}}&lt;/ref&gt; Tema emapoolne vanaisa võitles [[Jiang Jieshi|Chiang Kai-sheki]] eest.&lt;ref name=&quot;KiddNovel&quot; /&gt; Tema isapoolne perekond koges 2. maailmasõja ajal Jaapani okupatsiooni all Hunanis.&lt;ref name=&quot;KiddNovel&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;JunzhouShilong&quot;&gt;{{Cite news|last=Junzhou|first=Qiu|url=http://www.xinhuanet.com/english/2018-06/07/c_137235766.htm|title=Feature: Young Chinese American writer tells forgotten WWII history in fantasy setting|work=[[Xinhua News Agency|Xinhua]]|date=2018-06-07|access-date=2018-09-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20180612162356/http://www.xinhuanet.com/english/2018-06/07/c_137235766.htm|archive-date=June 12, 2018|last2=Shilong|first2=Yang}}&lt;/ref&gt;

Kuang kasvas üles [[Dallas]]es ja lõpetas Greenhilli kooli 2013. aastal.&lt;ref name=&quot;GreenhillSchool&quot;&gt;{{Cite news|url=https://www.greenhill.org/page/news-detail?pk=972644|title=Alumna Rebecca Kuang '13 Awarded 2018 Marshall Scholarship|work=Greenhill School|date=2017-09-05|access-date=2018-09-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20181101004005/https://www.greenhill.org/page/news-detail?pk=972644|archive-date=November 1, 2018}}&lt;/ref&gt; [[Georgetowni Ülikool]]is õppis ta ajalugu,&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Pongsajapan|first=Robert|url=https://www.georgetown.edu/news/first-novel-in-trilogy-by-recent-grad-draws-on-georgetown-studies/|title=First Novel in Trilogy by Recent Grad Draws on Georgetown Studies|website=Georgetown University|date=2018-07-17|access-date=2023-12-25|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20200803180834/https://www.georgetown.edu/news/first-novel-in-trilogy-by-recent-grad-draws-on-georgetown-studies/|archive-date=August 3, 2020}}&lt;/ref&gt; kus pärast meistrite turniiri võitmist köitis teda kolledži tuntud [[Väitlus|väitlusmeeskond]].&lt;ref name=&quot;Randall22&quot;/&gt; Ülikooli ajal käis ta Hiinas vaheaastal, kus Kuang hakkas 19-aastaselt kirjutama teost &quot;The Poppy War&quot;, mis hiljem ilmus vahetult enne tema 22. sünnipäeva.&lt;ref name=&quot;Randall22&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;GeorgetownUniversity&quot;&gt;{{Cite news|url=https://www.georgetown.edu/news/first-novel-in-trilogy-by-recent-grad-reflects-georgetown-studies|title=First Novel in Trilogy by Recent Grad Draws on Georgetown Studies|work=Georgetown University|date=2018-07-17|access-date=2018-09-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20180906195439/https://www.georgetown.edu/news/first-novel-in-trilogy-by-recent-grad-reflects-georgetown-studies|archive-date=September 6, 2018}}&lt;/ref&gt; Kuang lõpetas 2016. aastal Odyssey kirjutamistöötoa ja osales 2017. aastal CSSF-i romaanikirjutamise töötoas.&lt;ref name=&quot;Without End&quot;/&gt; 2018. aasta juunis lõpetas ta Georgetowni väliteenistuse kooli. Pärast lõpetamist juhendas ta suvel Colorados väitluslaagrit.&lt;ref name=&quot;KiddNovel&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Randall22&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;GeorgetownUniversity&quot; /&gt;

Kuang õppis 2018. aastal Marshalli stipendiaadina [[Cambridge'i Ülikool|Cambridge]]'i [[Magdalene'i Kolledž]]is, kus ta omandas filosoofia magistrikraadi hiina uuringutes.&lt;ref name=&quot;Georgetown&quot;&gt;{{Cite news|last=Linton|first=Rachel|url=http://www.thehoya.com/georgetown-author-r-f-kuang-speaks-upcoming-novel-poppy-war/|title=Georgetown Author R. F. Kuang Speaks on Upcoming Novel 'The Poppy War'|work=[[The Hoya]]|date=2017-12-10|access-date=2018-05-12|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20180513011349/http://www.thehoya.com/georgetown-author-r-f-kuang-speaks-upcoming-novel-poppy-war/|archive-date=May 13, 2018}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;GeorgetownUniversity&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;About&quot;&gt;{{Cite web|url=https://rfkuang.com/about/|title=About|website=Rebecca F. Kuang|date=2017-08-04|access-date=2020-01-09|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20200402001928/https://rfkuang.com/about/|archive-date=April 2, 2020}}&lt;/ref&gt; Järgmisel õppeaastal õppis ta Oxfordis University Kolledžis ja sai magistrikraadi kaasaegse Hiina uuringutes.&lt;ref name=&quot;About&quot; /&gt; Kuang naasis Ameerika Ühendriikidesse 2020. aasta sügisel, et omandada [[Yale'i Ülikool]]is doktorikraad Ida-Aasia keelte ja kirjanduse erialal.&lt;ref name=&quot;Chen2020&quot;&gt;{{Cite web|last=Chen|first=Ana|url=https://www.itsrealmagazine.org/interview-with-rebecca-kuang.html|title=Interview with Rebecca Kuang|website=It's Real Magazine|date=2020|access-date=November 17, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20221101085945/https://www.itsrealmagazine.org/interview-with-rebecca-kuang.html|archive-date=November 1, 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Liu|first=Rebecca|url=https://www.theguardian.com/books/2023/may/20/rebecca-f-kuang-who-has-the-right-to-tell-a-story-its-the-wrong-question-to-ask|title=Rebecca F Kuang: 'Who has the right to tell a story? It's the wrong question to ask'|work=[[The Guardian]]|date=2023-05-20|access-date=2023-12-25|language=|archive-url=https://web.archive.org/web/20230602030015/https://www.theguardian.com/books/2023/may/20/rebecca-f-kuang-who-has-the-right-to-tell-a-story-its-the-wrong-question-to-ask|archive-date=June 2, 2023|last2=|issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt;

== Looming ==
Kuangi debüütromaan &quot;The Poppy War&quot; on Hiina sõjaväefantaasia, mis ilmus 2018. aastal ja mille avaldas [[HarperCollins|Harper Voyageri kirjastus]]. &quot;The Poppy War&quot; on triloogia esimene raamat.&lt;ref name=&quot;RTBR&quot;&gt;{{Cite news|last=Duspiva|first=Alyssa|url=https://www.rtbookreviews.com/bonus-content/q-a/the-poppy-war-rf-kuang|title=R. F. Kuang Stuns With Her Debut Fantasy Novel, The Poppy War|work=RT Book Reviews|access-date=2018-05-12|archive-url=https://web.archive.org/web/20180513011422/https://www.rtbookreviews.com/bonus-content/q-a/the-poppy-war-rf-kuang|archive-date=2018-05-13}}&lt;/ref&gt; 2020. aasta oktoobris lisati &quot;The Poppy War&quot; triloogia kaks esimest raamatut ajakirja [[Time]] 100 parima fantaasiaraamatu nimekirja.&lt;ref name=&quot;tm-2020oct15a&quot;&gt;{{Cite news|last=&lt;!--Staff writer(s); no by-line.--&gt;|url=https://time.com/collection/100-best-fantasy-books/5898525/the-poppy-war/|title=The Poppy War by R. F. Kuang|work=[[Time]]|date=October 15, 2020|access-date=September 17, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210917043752/https://time.com/collection/100-best-fantasy-books/5898525/the-poppy-war/|archive-date=September 17, 2021}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;tm-2020oct15b&quot;&gt;{{Cite news|last=&lt;!--Staff writer(s); no by-line.--&gt;|url=https://time.com/collection/100-best-fantasy-books/5898531/the-dragon-republic/|title=The Dragon Republic by R. F. Kuang|work=[[Time]]|date=October 15, 2020|access-date=September 17, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20220414180310/https://time.com/collection/100-best-fantasy-books/5898531/the-dragon-republic/|archive-date=April 14, 2022}}&lt;/ref&gt; 2020. aasta detsembris omandas USA filmiettevõte Starlight Media &quot;The Poppy War&quot; triloogia õigused, et luua sellest telesari.&lt;ref name=&quot;deadline.com-2020dec08&quot;&gt;{{Cite news|last=White|first=Peter|url=https://deadline.com/2020/12/starlight-media-tv-adaptation-of-rebecca-f-kuangs-fantasy-books-the-poppy-war-1234651757/|title=Starlight Media Developing TV Adaptation Of Rebecca F. Kuang's Fantasy Books Including 'The Poppy War'|work=[[Deadline Hollywood]]|date=December 8, 2020|access-date=January 6, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20220414180310/https://deadline.com/2020/12/starlight-media-tv-adaptation-of-rebecca-f-kuangs-fantasy-books-the-poppy-war-1234651757/|archive-date=April 14, 2022}}&lt;/ref&gt;

2020. aastal kirjutas Kuang &quot;[[Star Wars]]&quot; universumis lühijutu &quot;Against All Odds&quot;, mis avaldati antoloogias &quot;From a Certain Point of View: 40 Stories celebrating 40 years of The Empire Strikes Back&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.laughingplace.com/w/news/2020/06/11/the-empire-strikes-back-from-a-certain-point-of-view-star-wars-anthology-book-announced/|title=&quot;The Empire Strikes Back: From a Certain Point of View&quot; Star Wars Anthology Book Announced|website=Laughing Place|date=October 6, 2020|access-date=November 17, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200811005011/https://www.laughingplace.com/w/news/2020/06/11/the-empire-strikes-back-from-a-certain-point-of-view-star-wars-anthology-book-announced/|archive-date=August 11, 2020}}&lt;/ref&gt;

=== &quot;The Poppy War&quot; triloogia ===

==== &quot;The Poppy War&quot; ====
&quot;The Poppy War&quot; (eesti kl &quot;Moonisõda&quot;) on sünge fantaasiateos, mille süžee ja poliitika on inspireeritud 20. sajandi kesksest Hiinast.&lt;ref name=&quot;Barnes and Noble&quot;&gt;{{Cite news|last=Cunningham|first=Joel|url=https://www.barnesandnoble.com/blog/sci-fi-fantasy/cover-story-poppy-war-epic-debut-inspired-20th-century-china/|title=Cover Story: R. F. Kuang's The Poppy War, an Epic Debut Inspired by 20th Century China|work=The B&amp;N Sci-Fi and Fantasy Blog|date=2018-01-11|access-date=2018-05-12|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20180513080849/https://www.barnesandnoble.com/blog/sci-fi-fantasy/cover-story-poppy-war-epic-debut-inspired-20th-century-china/|archive-date=May 13, 2018}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=McPherson|first=Peter|url=https://www.nerdmuch.com/books/154577/best-new-sci-fi-fantasy-books/|title=15 Best New Sci-Fi &amp; Fantasy Books: May 2018|work=Nerd Much?|date=2018-05-01|access-date=2018-05-12|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20180513080947/https://www.nerdmuch.com/books/154577/best-new-sci-fi-fantasy-books/|archive-date=May 13, 2018}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;MasonReview&quot;&gt;{{Cite news|last=Mason|first=Everdeen|url=https://www.washingtonpost.com/entertainment/books/best-science-fiction-and-fantasy-books-out-this-month/2018/05/02/bdd0e262-4d4f-11e8-b725-92c89fe3ca4c_story.html|title=Best science fiction and fantasy books out this month (brief book review)|work=[[Washington Post]]|date=2018-05-02|access-date=2018-09-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20180831160018/https://www.washingtonpost.com/entertainment/books/best-science-fiction-and-fantasy-books-out-this-month/2018/05/02/bdd0e262-4d4f-11e8-b725-92c89fe3ca4c_story.html|archive-date=August 31, 2018}}&lt;/ref&gt; Romaani konflikt põhineb [[Teine Hiina-Jaapani sõda|teisel Hiina-Jaapani sõjal]] ja loo atmosfäär on inspireeritud [[Songi dünastia|Songi dünastiast]].&lt;ref name=&quot;Bookpage&quot;&gt;{{Cite news|last=Pickens|first=Chris|url=https://bookpage.com/interviews/22654-r-f-kuang|title=R. F. Kuang – Interview|work=BookPage|date=2018-05-01|access-date=2018-05-12|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20180513080934/https://bookpage.com/interviews/22654-r-f-kuang|archive-date=May 13, 2018}}&lt;/ref&gt;

==== &quot;The Dragon Republic&quot; ====
&quot;The Dragon Republic&quot; on ilmunud 2019. aastal ning on järg teosele &quot;The Poppy War&quot;.&lt;ref name=&quot;Verge&quot;&gt;{{Cite news|last=Liptak|first=Andrew|url=https://www.theverge.com/2019/8/1/20697718/science-fiction-fantasy-books-recommendations-august-kuang-brown-hartsuyker|title=10 new science fiction and fantasy novels to check out this August|work=[[The Verge]]|date=2019-08-01|access-date=2019-08-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20220414181427/https://www.theverge.com/2019/8/1/20697718/science-fiction-fantasy-books-recommendations-august-kuang-brown-hartsuyker|archive-date=April 14, 2022}}&lt;/ref&gt; Nikani impeerium hakkab seestpoolt lagunema ja hesperialased naasevad.

==== &quot;The Burning God&quot; ====
2020. aastal ilmunud teos &quot;The Burning God&quot; (eesti kl &quot;Põlev jumal&quot;) on teose &quot;The Dragon Republic&quot; järg ning viimane osa &quot;Poppy War&quot; triloogias. Peategelane Rin võitleb jõududega, mis on tema riigi kodusõjani viinud.

=== &quot;Babel&quot; ===
2021. aasta mais teatas Kuang oma neljanda romaani &quot;Babel, or the Necessity of Violence: An Arcane History of the Oxford Translators' Revolution&quot; (edaspidi &quot;Babel&quot;) ilmumisest 2022. aasta augustis. Teose &quot;Babel&quot; sündmustik võtab aset maagiliselt alternatiivses 1830. aastate Inglismaal.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Liptak|first=Andrew|url=https://www.tor.com/2021/05/06/poppy-war-rf-kuang-announces-new-novel-babel/|title=Poppy War Author R. F. Kuang Announces New Novel, Babel|work=[[Tor.com]]|date=May 6, 2021|access-date=May 15, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210515234324/https://www.tor.com/2021/05/06/poppy-war-rf-kuang-announces-new-novel-babel/|archive-date=May 15, 2021}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Kuang|first=Rebecca|url=https://tinyletter.com/kuangrf/letters/announcing-babel-out-august-2022|title=Announcing BABEL, out August 2022|website=R. F. Kuang Author Newsletter|date=May 5, 2021|access-date=May 15, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211206151834/https://tinyletter.com/kuangrf/letters/announcing-babel-out-august-2022|archive-date=December 6, 2021}}&lt;/ref&gt; 2022. aasta septembri teisel nädalal debüteeris &quot;Babel&quot; New York Timesi bestsellerite edetabeli tipus kõvakaaneliste teoste kategoorias.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/books/best-sellers/2022/09/11/hardcover-fiction/|title=Hardcover Fiction|work=[[New York Times]]|date=September 11, 2022|access-date=September 29, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220929065101/https://www.nytimes.com/books/best-sellers/2022/09/11/hardcover-fiction/|archive-date=September 29, 2022}}&lt;/ref&gt; Kuangi &quot;Babel&quot; jäeti 2023. aasta [[Hugo auhind|Hugo auhinna]] nominentide hulgast välja koos Hiina-Kanada autori Xiran Jay Zhao romaaniga &quot;Iron Widow&quot;. Auhinnatseremoonia toimus sel aastal Chengdus Hiinas, ning teema kohta lekitud meilid näitasid hiljem, et üks administraatoritest oli soovitanud nominentide nimekirjast välja jätta raamatud, mille sisu võib Hiinas vastuoluliseks osutuda.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Alter|first=Alexandra|url=https://www.nytimes.com/2024/02/17/books/booksupdate/hugo-awards-china.html#:~:text=The%20Hugo%20Awards%2C%20a%20major,China%20or%20the%20Chinese%20government.|title=Some Authors Were Left Out of Awards Held in China.|work=[[The New York Times]]|date=2024-02-17|access-date=2024-03-09|archive-url=https://web.archive.org/web/20240217153206/https://www.nytimes.com/2024/02/17/books/booksupdate/hugo-awards-china.html#:~:text=The%20Hugo%20Awards%2C%20a%20major,China%20or%20the%20Chinese%20government.|archive-date=February 17, 2024}}&lt;/ref&gt;

2024. aasta alguses müüdi &quot;Babeli&quot; õigused wiip stuudiole tele- ja/või filmiadaptatsiooni tegemiseks, mille tootjaks on Temple Hill Entertainment.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Petski|first=Denise|url=https://deadline.com/2024/02/wiip-babel-fantasy-novel-television-adaptation-temple-hill-1235839671/|title=Wiip Options ‘Babel’ Fantasy Novel For Screen Adaptation With Temple Hill Producing|work=[[Deadline Hollywood]]|date=February 28, 2024}}&lt;/ref&gt;

=== &quot;Yellowface&quot; ===
2021. aasta oktoobris teatas Kuang, et tema viies romaan &quot;Yellowface&quot; ilmub 2023. aastal.&lt;ref&gt;{{Cite tweet|number=1449174538009337865|user=kuangrf|title=hiii. i wrote another book. 2023.|author=Rebecca F. Kuang|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20220513152330/https://twitter.com/kuangrf/status/1449174538009337865|archive-date=May 13, 2022}}&lt;/ref&gt; Kirjastaja William Morrow and Company kirjeldas pressiteates, et &quot;Yellowface&quot; räägib valgenahalisest autorist, kes varastab õnnetuses hukkunud edukama Aasia-Ameerika kirjaniku avaldamata käsikirja ja avaldab selle enda nime all.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Deahl|first=Rachel|url=https://www.publishersweekly.com/pw/by-topic/industry-news/book-deals/article/87626-book-deals-week-of-october-18-2021.html|title=Book Deals: Week of October 18, 2021|website=PublishersWeekly.com|access-date=2021-12-06|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20211206151834/https://www.publishersweekly.com/pw/by-topic/industry-news/book-deals/article/87626-book-deals-week-of-october-18-2021.html|archive-date=December 6, 2021}}&lt;/ref&gt; Romaani pealkiri &quot;Yellowface&quot; viitab samanimelisele nähtusele filmitööstuses, kus Aasiast pärit tegelasi kehastavad valgenahalised näitlejaid (vrd ''[[blackface]]'').

2023. aasta mais debüteeris &quot;Yellowface&quot; [[Los Angeles Times]]i kõvakaaneliste ilukirjandusteoste ''bestseller''&lt;nowiki/&gt;'ite edetabelis kaheksandal kohal.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2023-05-24/bestsellers-list-sunday-may-28|title=Bestsellers List Sunday, May 28|work=[[Los Angeles Times]]|date=May 24, 2023|access-date=May 30, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230530080507/https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2023-05-24/bestsellers-list-sunday-may-28|archive-date=May 30, 2023}}&lt;/ref&gt; 2023. aasta juuni esimesel nädalal debüteeris &quot;Yellowface&quot; New York Timesi kõvakaaneliste ilukirjandusteoste ''bestseller''&lt;nowiki/&gt;'ite edetabelis viiendal kohal.

2024. aasta lõpus müüdi romaani õigused Lionsgate Televisionile potentsiaalse minisarja loomiseks. Lavastaja ning tegevprodutsendina on määratud Karyn Kusama ja produtsentideks on nimetatud [[Constance Wu]], Justine Suzanne Jones ja Ben Smith.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Otterson |eesnimi=Joe |kuupäev=2024-10-03 |pealkiri=Lionsgate TV Options ‘Yellowface’ by R.F. Kuang, Karyn Kusama Attached to Direct (EXCLUSIVE) |url=https://variety.com/2024/tv/news/yellowface-rf-kuang-tv-serues-karyn-kusama-constance-wu-lionsgate-1236167053/ |vaadatud=2026-01-19 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; 

=== &quot;The Best American Science Fiction and Fantasy 2023&quot; (toimetaja) ===
Kuang oli külalistoimetaja koos John Joseph Adamsiga antoloogias „The Best American Science Fiction and Fantasy 2023“, valides antoloogias esinevad lühijutud. Raamat ilmus 2023. aasta oktoobris ja sealt leiab teoseid järgnevatelt autoritelt: Sofia Samatar, Kristina Ten, Alix E. Harrow, Stephen Graham Jones, Isabel Cañas, Linda Raquel Nieves Pérez, Nathan Ballingrud, Theodora Goss, Maria Dong, KT Bryski, Shingai Njeri Kagunda, Susan Palwick, Isabel J. Kim, Samantha Mills, S. L. Huang, MKRNYILGLD, Chris Willrich, Kim Fu, Catherynne M. Valente ja Malka Older.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Adams|first=John Joseph|url=https://www.johnjosephadams.com/projects/best-american-science-fiction-and-fantasy-2023/2023-table-of-contents/|title=2023 Table of Contents|website=johnjosephadams.com|authorlink=John Joseph Adams}}&lt;/ref&gt;

=== &quot;Katabaas&quot; ===
2023. aasta veebruaris avaldas Kuang, et Yale'i doktorantuuri ajal kirjutas ta oma kuuendat novelli, milleks oli fantaasiaraamat kahest maagilisest doktorandist, kes reisivad põrgusse, et päästa oma akadeemilise nõustaja hing, et ta saaks neile kirjutada soovituskirjad, mis on romaan &quot;Katabaas&quot; (&quot;Katabasis&quot;). Teose kirjastaja [[HarperCollins]] kirjeldab seda kui tumeakadeemia (dark academia) fantaasiat, kus Dante &quot;Inferno&quot; seguneb Susanna Clarke'i teosega &quot;Piranesi&quot;.&lt;ref name=&quot;:30&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.harpercollins.com/products/katabasis-deluxe-limited-edition-r-f-kuang?variant=43112837447714|title=Katabasis (publisher's website)|publisher=[[HarperCollins]]}}&lt;/ref&gt;

&quot;Katabaas&quot; ilmus algselt 2025. aasta augustis.&lt;ref name=&quot;:30&quot; /&gt; Eesti keeles ilmus teos juba sama aasta oktoobris.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:31&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Katabaas - Rahva Raamat |url=https://rahvaraamat.ee/et/raamatud/ilukirjandus/fantaasia/katabaas/2228949 |vaadatud=2026-01-19 |väljaanne=rahvaraamat.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; Teose tõlkis eesti keelde Hana Arras ja selle avaldas Rahva Raamatu kirjastus.&lt;ref name=&quot;:31&quot; /&gt; &quot;Katabaas&quot; on esimene Kuangi romaan, mis on tõlgitud eesti keelde.

=== Tulevased teosed ===
2023. aasta aprillis teatas Kuang, et HarperCollins on temalt omandanud veel kaks raamatut: ajalooline romaan ja fantaasiaromaani.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Kuang|first=Rebecca F.|url=https://rfkuang.substack.com/p/boston-tickets-update-plus-two-new|title=Boston tickets update, plus two new books from me|website=R. F. Kuang|date=2023-04-19|access-date=2024-03-09|archive-url=https://web.archive.org/web/20240309160453/https://rfkuang.substack.com/p/boston-tickets-update-plus-two-new|archive-date=March 9, 2024}}&lt;/ref&gt;

2025. aasta aprillis postitas Kuang, et ta on lõpetanud esimese mustandi oma tulevasest seitsmendast novellist, mille esialgne pealkiri on &quot;Taipei Story&quot;.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.instagram.com/p/DIHUTxERUzE/|title=Rebecca's Instagram|website=www.instagram.com|date=April 4, 2025}}&lt;/ref&gt; Paar kuud hiljem, 2025. aasta oktoobris, teatati, et Kuang on kirjastajaga HarperCollins sõlminud lepingu neljaks raamatuks, millest &quot;Taipei Story&quot; on esimene ja mille kavandatud ilmumisaeg on 2026. aasta sügis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=RF Kuang signs new four-book deal with HarperCollins |url=https://www.thebookseller.com/rights/rf-kuang-signs-four-book-deal-with-harpercollins |vaadatud=2026-01-19 |väljaanne=The Bookseller |keel=En}}&lt;/ref&gt; 

== Tunnustus ==
2018. aastal oli &quot;The Poppy War&quot; raamatupoe Barnes &amp; Noble 2018. aasta lemmikute ulme- ja fantaasiaromaanide nimekirjas.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2018/11/bn-favorite-sff-books-of-2018/|title=B&amp;N Favorite SFF Books of 2018|website=Locus Online|date=2018-11-21|access-date=2022-11-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20221127171159/https://locusmag.com/2018/11/bn-favorite-sff-books-of-2018/|archive-date=November 27, 2022|url-status=live}}&lt;/ref&gt;

2022. aastal nimetasid Kirkus Reviews&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.kirkusreviews.com/book-lists/best-science-fiction-and-fantasy-2022/|title=Best Science Fiction and Fantasy of 2022|website=Kirkus Reviews|access-date=2022-11-27|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20221124132341/https://www.kirkusreviews.com/book-lists/best-science-fiction-and-fantasy-2022/|archive-date=November 24, 2022|url-status=live}}&lt;/ref&gt; ja [[The Washington Post]]&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://locusmag.com/2022/11/the-washington-posts-best-sff-of-2022/|title=The Washington Post's Best SFF of 2022|website=[[Locus Online]]|date=2022-11-21|access-date=2022-11-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20221127171138/https://locusmag.com/2022/11/the-washington-posts-best-sff-of-2022/|archive-date=November 27, 2022|url-status=live}}&lt;/ref&gt; &quot;Babelit&quot; aasta üheks parimaks ulme- ja fantaasiaromaaniks (SFF, ''science fiction and fantasy''). [[Amazon.com|Amazon]]&lt;ref&gt;{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2022/11/amazon-best-books-of-2022/|title=Amazon Best Books of 2022|website=[[Locus Online]]|date=2022-11-17|access-date=2022-11-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20221127171110/https://locusmag.com/2022/11/amazon-best-books-of-2022/|archive-date=November 27, 2022|url-status=live}}&lt;/ref&gt;, [[NPR]]&lt;ref&gt;{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2022/11/nprs-best-books-of-2022/|title=NPR's Best Books of 2022|website=[[Locus Online]]|date=2022-11-22|access-date=2022-11-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20221126101603/https://locusmag.com/2022/11/nprs-best-books-of-2022/|archive-date=November 26, 2022|url-status=live}}&lt;/ref&gt; ja Barnes &amp; Noble&lt;ref&gt;{{Cite web|last=locusmag|url=https://locusmag.com/2022/10/barnes-noble-best-books-of-the-year-2022/|title=Barnes &amp; Noble Best Books of the Year 2022|website=Locus Online|date=2022-10-11|access-date=2022-11-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20221127171109/https://locusmag.com/2022/10/barnes-noble-best-books-of-the-year-2022/|archive-date=November 27, 2022|url-status=live}}&lt;/ref&gt; nimetasid &quot;Babelit&quot; üldiselt aasta üheks parimaks raamatuks.

2023. aastal ilmus Kuang [[Time 100|''Time'' 100]] Next nimekirjas&lt;ref&gt;{{Cite magazine|date=2023-09-13|title=2023 TIME100 Next: R. F. Kuang|url=https://time.com/collection/time100-next-2023/6308472/r-f-kuang/|access-date=2023-11-28|magazine=Time|language=en|archive-date=September 20, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230920151255/https://time.com/collection/time100-next-2023/6308472/r-f-kuang/|url-status=live}}&lt;/ref&gt; ja nomineeriti 2023. aastal ''Books Are My Bag Readers' Awards'' läbimurdelise autori kategoorias.

=== Auhinnad ===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
!Aasta
! Auhind
! Kategooria
! Tulemus
! {{Tooltip|Ref.|Reference}}
|-
! 2019
| John W. Campbelli auhind parimale uuele kirjanikule
| —|| Lõppvoor
| &lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2019/04/2019-hugo-and-campbell-awards-finalists/|title=2019 Hugo and Campbell Awards Finalists|website=[[Locus Online]]|date=2019-04-02|access-date=2022-11-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20221127171125/https://locusmag.com/2019/04/2019-hugo-and-campbell-awards-finalists/|archive-date=November 27, 2022}}&lt;/ref&gt;
|-
! 2020
| ''Astounding'' auhind parimale uuele kirjanikule
| —|| Võitis
| &lt;ref name=&quot;:20&quot;&gt;{{Cite web|url=https://locusmag.com/2020/07/2020-hugo-lodestar-and-astounding-awards-winners/|title=2020 Hugo, Lodestar, and Astounding Awards Winners|website=Locus Online|date=2020-08-01|access-date=2022-11-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20231122161702/https://locusmag.com/2020/07/2020-hugo-lodestar-and-astounding-awards-winners/|archive-date=November 22, 2023}}&lt;/ref&gt;
|-
! 2023
| ''Books Are My Bag Readers' Awards''
| Läbimurdeline autor|| Lõppvoor 
| &lt;ref&gt;{{Cite web|last=locusmag|url=https://locusmag.com/2023/10/2023-books-are-my-bag-readers-awards-shortlist/|title=2023 Books Are My Bag Readers Awards Shortlist|website=Locus Online|date=2023-10-12|access-date=2025-05-02|language=en-US}}&lt;/ref&gt;
|}

=== Kirjandusauhinnad ===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
!Aasta
!Pealkiri
!Auhind
!Kategooria
!Tulemus
!{{Tooltip|Ref.|Reference}}
|-
! rowspan=&quot;5&quot; |2018
| rowspan=&quot;11&quot; |''The Poppy War''
|BookNest Fantasy Award
|Debüütromaan|| Lõppvoor
|&lt;ref name=&quot;:25&quot;&gt;{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2018/10/2018-booknest-fantasy-awards-shortlist/|title=2018 BookNest Fantasy Awards Shortlist|website=Locus Online|date=2018-10-16|access-date=2022-11-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20221127171148/https://locusmag.com/2018/10/2018-booknest-fantasy-awards-shortlist/|archive-date=November 27, 2022}}&lt;/ref&gt;
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |Goodreads Choice Award
|Debüütautor|| Nomineeritud
|&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.goodreads.com/work/56364137-the-poppy-war|title=The Poppy War (The Poppy War, #1)|website=Goodreads|access-date=2022-11-27|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20240428213420/https://www.goodreads.com/user/new|archive-date=April 28, 2024}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.goodreads.com/choiceawards/best-debut-author-2018|title=Announcing the Goodreads Choice Winner in Best Debut Author!|website=Goodreads|access-date=2025-05-02}}&lt;/ref&gt;
|-
|Fantaasia|| Nomineeritud
|&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.goodreads.com/choiceawards/best-fantasy-books-2018|title=Announcing the Goodreads Choice Winner in Best Fantasy!|website=Goodreads|access-date=2025-05-02}}&lt;/ref&gt;
|-
|Kitschies
|Golden Tentacle (Debüüt)|| Lõppvoor
|&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2019/03/2018-kitschies-shortlists/|title=2018 Kitschies Shortlists|website=Locus Online|date=2019-03-05|access-date=2022-11-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20210821101116/https://locusmag.com/2019/03/2018-kitschies-shortlists/|archive-date=August 21, 2021}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Nebula auhind|Nebula Award]]
|Romaan|| Lõppvoor
|&lt;ref name=&quot;:21&quot;&gt;{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2019/02/2018-nebula-awards-ballot/|title=2018 Nebula Awards Ballot|website=Locus Online|date=2019-02-20|access-date=2022-11-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20221207111223/https://locusmag.com/2019/02/2018-nebula-awards-ballot/|archive-date=December 7, 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Cite web|last=|first=|url=https://nebulas.sfwa.org/nominees/r-f-kuang/|title=R. F. Kuang|publisher=Nebula Awards|date=|access-date=17 May 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200426182218/https://nebulas.sfwa.org/nominees/r-f-kuang/|archive-date=April 26, 2020}}&lt;/ref&gt;
|-
! rowspan=&quot;7&quot; |2019
|British Fantasy Award
|Sydney J. Bounds Award|| Lõppvoor
|&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.britishfantasysociety.org/news/british-fantasy-awards-2019/|title=British Fantasy Awards 2019|publisher=[[The British Fantasy Society]]|date=2019-07-23|access-date=2022-11-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20210128024233/http://www.britishfantasysociety.org/news/british-fantasy-awards-2019/|archive-date=January 28, 2021}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:23&quot;&gt;{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2019/07/2019-british-fantasy-awards-shortlist/|title=2019 British Fantasy Awards Shortlist|website=Locus Online|date=2019-07-23|access-date=2022-11-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20221127171108/https://locusmag.com/2019/07/2019-british-fantasy-awards-shortlist/|archive-date=November 27, 2022}}&lt;/ref&gt;
|-
|Compton Crook Award
|—|| Võitis
|&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2019/04/kuang-wins-compton-crook-award/|title=Kuang Wins Compton Crook Award|website=[[Locus Online]]|date=2019-04-15|access-date=2022-11-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20190806194640/https://locusmag.com/2019/04/kuang-wins-compton-crook-award/|archive-date=August 6, 2019}}&lt;/ref&gt;
|-
|Crawford Award
|—|| Võitis
|&lt;ref name=&quot;Crawford&quot;&gt;{{Cite news|url=https://locusmag.com/2019/02/kuang-wins-crawford-award/|title=Kuang Wins Crawford Award|work=[[Locus]]|date=2019-02-01|access-date=August 6, 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191225042532/https://locusmag.com/2019/02/kuang-wins-crawford-award/|archive-date=December 25, 2019}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:24&quot;&gt;{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2019/03/iafa-awards-winners/|title=IAFA Awards Winners|website=Locus Online|date=2019-03-18|access-date=2022-11-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20221127171117/https://locusmag.com/2019/03/iafa-awards-winners/|archive-date=November 27, 2022}}&lt;/ref&gt;
|-
|Locus Award
|Esimene romaan|| Nomineeritud
|&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Cite web|last=Miyazaki|first=Hayao|url=http://www.worldfantasy.org/world-fantasy-awards%e2%84%a0-2019/|title=World Fantasy Awards 2019|publisher=[[World Fantasy Convention]]|access-date=2020-05-17|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20191104212530/http://www.worldfantasy.org/world-fantasy-awards%E2%84%A0-2019/|archive-date=November 4, 2019|last2=Zipes|first2=Jack}}&lt;/ref&gt;
|-
|RUSA CODES Reading List
|Fantaasia|| Lõppvoor 
|&lt;ref name=&quot;:26&quot;&gt;{{Cite web|url=https://rusaupdate.org/awards/the-reading-list/|title=The Reading List|website=RUSA Update|date=2019-03-19|access-date=2025-05-02|language=en-US}}&lt;/ref&gt;
|-
|World Fantasy Award
|Novell|| Lõppvoor 
|&lt;ref name=&quot;:22&quot;&gt;{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2019/07/2019-world-fantasy-awards-finalists/|title=2019 World Fantasy Awards Finalists|website=Locus Online|date=2019-07-25|access-date=2022-11-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20221127171109/https://locusmag.com/2019/07/2019-world-fantasy-awards-finalists/|archive-date=November 27, 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |''The Dragon Republic''
|Goodreads Choice Award
|Fantaasia|| Nomineeritud
|&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.goodreads.com/choiceawards/best-fantasy-books-2019|title=Announcing the Goodreads Choice Winner in Best Fantasy!|website=Goodreads|access-date=2025-05-02}}&lt;/ref&gt;
|-
! rowspan=&quot;2&quot; |2020
|Ignyte Award
|Täiskasvanute romaan|| Lõppvoor
|&lt;ref&gt;{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2020/10/ignyte-awards-winners/|title=Ignyte Awards Winners|website=[[Locus Online]]|date=2020-10-18|access-date=2022-11-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20220104073521/https://locusmag.com/2020/10/ignyte-awards-winners/|archive-date=January 4, 2022}}&lt;/ref&gt;
|-
|''The Burning God''
|Goodreads Choice Award for
|Fantaasia|| Nomineeritud
|&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.goodreads.com/book/show/45857086-the-burning-god|title=The Burning God|website=[[Goodreads]]|access-date=2022-11-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20221127171108/https://www.goodreads.com/book/show/45857086-the-burning-god|archive-date=November 27, 2022}}&lt;/ref&gt;
|-
!2021
|''The Poppy War'' trilogy
|[[Hugo auhind|Hugo Award]]
|Seeria|| Lõppvoor 
|&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://locusmag.com/2021/04/2021-hugo-astounding-and-lodestar-awards-finalists/|title=2021 Hugo, Astounding, and Lodestar Awards Finalists|website=[[Locus Online]]|date=2021-04-13|access-date=2022-11-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20221127171109/https://locusmag.com/2021/04/2021-hugo-astounding-and-lodestar-awards-finalists/|archive-date=November 27, 2022}}&lt;/ref&gt;
|-
! rowspan=&quot;4&quot; |2022
| rowspan=&quot;10&quot; |''Babel, or the Necessity of Violence''
|Goodreads Choice Award
|Fantaasia|| Nomineeritud 
|&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.goodreads.com/work/best_book/90789229-babel|title=Babel, Or the Necessity of Violence|website=[[Goodreads]]|access-date=2022-11-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20240428213446/https://www.goodreads.com/book/show/57945316-babel|archive-date=April 28, 2024}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Nebula auhind|Nebula Award]]
|Romaan|| Võitis 
|&lt;ref name=&quot;:10&quot;&gt;{{Cite web|last=Templeton|first=Molly|url=https://www.tor.com/2023/05/15/here-are-the-winners-of-the-2022-nebula-awards/|title=Here Are the Winners of the 2022 Nebula Awards!|website=Tor.com|date=2023-05-15|access-date=2023-05-15|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20230515140116/https://www.tor.com/2023/05/15/here-are-the-winners-of-the-2022-nebula-awards/|archive-date=May 15, 2023}}&lt;/ref&gt;
|-
|New England Book Award
|—|| Lõppvoor 
|&lt;ref name=&quot;NEIB&quot;&gt;{{Cite web|url=https://newenglandbooks.org/page/book-awards|title=New England Book Awards|website=[[New England Independent Booksellers Association]]|access-date=2025-01-03|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20241213160401/https://newenglandbooks.org/page/book-awards|archive-date=December 13, 2024}}&lt;/ref&gt;
|-
|Waterstones Book of the Year
|—|| Lõppvoor 
|&lt;ref&gt;{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2022/10/waterstones-book-of-the-year-2022-shortlist/|title=Waterstones Book of the Year 2022 Shortlist|website=[[Locus Online]]|date=2022-10-27|access-date=2022-11-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20221127171110/https://locusmag.com/2022/10/waterstones-book-of-the-year-2022-shortlist/|archive-date=November 27, 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=|first=|url=https://www.shelf-awareness.com/issue.html?issue=4348|title=Awards: Kirkus Winners; Waterstones Book of the Year Shortlist|website=[[Shelf Awareness ]]|date=October 28, 2022|access-date=2022-11-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20221127181936/https://www.shelf-awareness.com/issue.html?issue=4348|archive-date=November 27, 2022}}&lt;/ref&gt;
|-
! rowspan=&quot;13&quot; |2023
|Alex Awards
|—|| Võitis 
|&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.ala.org/yalsa/2023-alex-awards|title=2023 Alex Awards {{!}} Young Adult Library Services Association|website=www.ala.org|access-date=2024-12-24|language=en}}&lt;/ref&gt;
|-
|British Book Award
|Ilukirjandus|| Võitis 
|&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Hassan|first=Beril Naz|url=https://www.standard.co.uk/news/uk/british-book-awards-2023-winners-list-b1081396.html|title=British Book Awards 2023: Full list of this year's winners|website=Evening Standard|date=2023-05-16|access-date=2024-01-17|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20240117130230/https://www.standard.co.uk/news/uk/british-book-awards-2023-winners-list-b1081396.html|archive-date=January 17, 2024}}&lt;/ref&gt;
|-
|Dragon Awards
|Fantaasiaromaan|| Lõppvoor 
|&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://awards.dragoncon.org/2023-dragon-award-ballot/|title=2023 Nominees – The Dragon Award|access-date=2024-12-24|language=en-US}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
|-
|Ignyte Awards
|Täiskasvanute romaan|| Lõppvoor
|&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://ignyteawards.fiyahlitmag.com/2023-results/|title=2023 RESULTS - The Ignyte Awards|website=ignyteawards.fiyahlitmag.com|date=2023-10-21|access-date=2025-01-03|language=en-US}}&lt;/ref&gt;
|-
|Locus Award
|Fantaasiaromaan|| Võitis
|&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://locusmag.com/2023/06/2023-locus-awards-winners/|title=2023 Locus Awards Winners|website=Locus Awards|date=25 June 2023|access-date=24 January 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20230629041745/https://locusmag.com/2023/06/2023-locus-awards-winners/|archive-date=June 29, 2023}}&lt;/ref&gt;
|-
|RUSA CODES Reading List
|Fantaasia|| Lõppvoor
|&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://rusaupdate.org/awards/the-reading-list/|title=The Reading List|website=RUSA Update|date=2019-03-19|access-date=2024-12-24|language=en-US}}&lt;/ref&gt;
|-
| rowspan=&quot;13&quot; |''Yellowface''
|Books Are My Bag Readers' Awards
|—|| Lõppvoor
|&lt;ref name=&quot;:8&quot;&gt;{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2023/11/2023-books-are-my-bag-readers-awards/|title=2023 Books Are My Bag Readers Awards|website=[[Locus Online]]|date=2023-11-08|access-date=2024-04-28|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20231115192645/https://locusmag.com/2023/11/2023-books-are-my-bag-readers-awards/|archive-date=November 15, 2023}}&lt;/ref&gt;
|-
|Foyles Books of the Year
|Ilukirjandus|| Võitis 
|&lt;ref name=&quot;:9&quot;&gt;{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2023/12/2023-foyles-books-of-the-year-winners/|title=2023 Foyles Books of the Year Winners|website=[[Locus Online]]|date=2023-12-01|access-date=2024-04-28|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20231225134753/https://locusmag.com/2023/12/2023-foyles-books-of-the-year-winners/|archive-date=December 25, 2023}}&lt;/ref&gt;
|-
|Goodreads Choice Awards
|Ilukirjandus|| Võitis 
|&lt;ref name=&quot;:19&quot;&gt;{{Cite web|last=Schaub|first=Michael|url=https://www.kirkusreviews.com/news-and-features/articles/winners-of-the-goodreads-choice-awards-revealed/|title=Winners of the Goodreads Choice Awards Revealed|website=[[Kirkus Reviews]]|date=2023-12-08|access-date=2024-04-28|language=en}}&lt;/ref&gt;
|-
|Libby Book Award
|Book Club Pick|| Võitis 
|&lt;ref name=&quot;:11&quot;&gt;{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2024/03/2023-libby-book-awards-winners/|title=2023 Libby Book Awards Winners|website=[[Locus Online]]|date=2024-03-14|access-date=2024-04-28|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20240321175153/https://locusmag.com/2024/03/2023-libby-book-awards-winners/|archive-date=March 21, 2024}}&lt;/ref&gt;
|-
|Los Angeles Times Book Prize&lt;br /&gt;&lt;br /&gt;{{Tooltip|n.|Narrator}} Helen Laser
|Audioraamat|| Lõppvoor 
|&lt;ref name=&quot;:27&quot;&gt;{{Cite web|last=Gelt|first=Jessica|url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2024-02-21/l-a-times-book-prize-finalists-2023|title=Raja Shehadeh, Yiyun Li and Maria Bamford among L.A. Times Book Prize finalists|date=2024-02-21|access-date=2025-05-02|language=en-US|url-access=subscription}}&lt;/ref&gt;
|-
|New England Book Award
|Ilukirjandus|| Võitis
|&lt;ref name=&quot;:12&quot;&gt;{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2023/11/2023-new-england-book-awards/|title=2023 New England Book Awards|website=[[Locus Online]]|date=2023-11-30|access-date=2024-04-28|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20240229112211/https://locusmag.com/2023/11/2023-new-england-book-awards/|archive-date=February 29, 2024}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;NEIB&quot; /&gt;
|-
|Waterstones Book of the Year
|—|| Lõppvoor
|&lt;ref name=&quot;:13&quot;&gt;{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2023/11/2023-waterstones-book-of-the-year/|title=2023 Waterstones Book of the Year|website=[[Locus Online]]|date=2023-11-30|access-date=2024-04-28|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20231225134747/https://locusmag.com/2023/11/2023-waterstones-book-of-the-year/|archive-date=December 25, 2023}}&lt;/ref&gt;
|-
! rowspan=&quot;6&quot; |2024
|American Book Awards
|—|| Võitis 
|&lt;ref name=&quot;:28&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.kirkusreviews.com/news-and-features/articles/american-book-award-winners-announced/|title=American Book Award Winners Announced|website=Kirkus Reviews|access-date=2025-05-02|language=en}}&lt;/ref&gt;
|-
|Aspen Words Literary Prize
|—|| Nomineeritud 
|&lt;ref name=&quot;:14&quot;&gt;{{Cite web|last=Anderson|first=Porter|url=https://publishingperspectives.com/2023/11/the-35000-aspen-words-literary-prize-names-its-2024-longlist/|title=The Aspen Words Literary Prize Names Its 2024 Longlist|website=Publishing Perspectives|date=2023-11-08|access-date=2024-04-28|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20231129044459/https://publishingperspectives.com/2023/11/the-35000-aspen-words-literary-prize-names-its-2024-longlist/|archive-date=2023-11-29}}&lt;/ref&gt;
|-
|Audie Awards&lt;br /&gt;&lt;br /&gt;{{Tooltip|n.|Narrator}} Helen Laser
|Ilukirjandus|| Lõppvoor 
|&lt;ref name=&quot;:15&quot;&gt;{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2024/02/2024-audie-awards-finalists/|title=2024 Audie Awards Finalists|website=[[Locus Online]]|date=2024-02-16|access-date=2024-04-28|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20240217003723/https://locusmag.com/2024/02/2024-audie-awards-finalists/|archive-date=February 17, 2024}}&lt;/ref&gt;
|-
|British Book Awards
|Ilukirjandus|| Võitis 
|&lt;ref name=&quot;:16&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.waterstones.com/category/cultural-highlights/book-awards/the-british-book-awards|title=The British Book Awards|website=Waterstones|archive-url=https://web.archive.org/web/20241007103342/https://www.waterstones.com/category/cultural-highlights/book-awards/the-british-book-awards|archive-date=2024-10-07}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:17&quot;&gt;{{Cite web|url=https://locusmag.com/2024/05/2024-british-book-awards/|title=2024 British Book Awards|website=Locus Online|date=2024-05-14|access-date=2024-10-07|language=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:18&quot;&gt;{{Cite web|last=Anderson|first=Porter|url=https://publishingperspectives.com/2024/05/british-book-awards-the-2024-trade-and-book-honors/|title=British Book Awards: The 2024 Trade and Book Honors|website=Publishing Perspectives|date=2024-05-14|access-date=2024-10-07|language=en-US}}&lt;/ref&gt;
|-
|Goldsboro Books Glass Bell Award
|—|| Nomineeritud 
|&lt;ref&gt;{{Cite web|last=McDonnell|first=Rebecca|url=https://goldsborobooks.com/blogs/news/glass-bell-award-2024-longlist|title=Glass Bell Award 2024: LONGLIST|website=Goldsboro Books|date=June 21, 2024}}&lt;/ref&gt;
|-
|Indie Book Awards (UK)
|Ilukirjandus|| Võitis 
|&lt;ref name=&quot;:29&quot;&gt;{{Cite web|url=https://locusmag.com/2024/06/2024-indie-book-awards-winners/|title=2024 Indie Book Awards Winners|website=Locus Online|date=2024-06-25|access-date=2025-05-02|language=en-US}}&lt;/ref&gt;
|}

== Teosed ==
=== &quot;Poppy Wari&quot; sari ===

* (2018). ''The Poppy War'' (kõvakaaneline 1. ed.). Harper Voyager. ISBN 9780062662569.
* (2019). ''The Dragon Republic'' (kõvakaaneline 1. ed.). Harper Voyager. ISBN 9780062662637.
* (2020). ''The Burning God'' (kõvakaaline 1. ed.). Harper Voyager. ISBN 9780062662620.
* (2020). ''The Drowning Faith''. Harper Voyager. Tasuta kogum kolme lühijutuga.&lt;ref&gt;{{Cite book|last=Kuang|first=R. F.|year=2020|title=The Drowning Faith|publisher=Harper Voyager|url=https://rfkuang.com/wp-content/uploads/2020/12/the-drowning-faith.pdf|archive-url=https://web.archive.org/web/20240529092857/https://rfkuang.com/wp-content/uploads/2020/12/the-drowning-faith.pdf|archive-date=2024-05-29}}&lt;/ref&gt;

=== Muud romaanid ===

* (2022). ''Babel, or the Necessity of Violence&quot; ''(kõvakaaneline 1. ed.). Harper Voyager. ISBN 9780063021426''.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.harpercollins.com/products/babel-r-f-kuang|title=Babel (publisher page)|website=[[HarperCollins]]|access-date=December 11, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211211071008/https://www.harpercollins.com/products/babel-r-f-kuang|archive-date=December 11, 2021}}&lt;/ref&gt;''
* (2023). ''Yellowface'' (kõvakaaneline 1. ed.). Harper Voyager. ISBN 9780063250833.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.harpercollins.com/products/yellowface-r-f-kuang|title=Yellowface (publisher page)|website=[[HarperCollins]]|access-date=August 24, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220928155917/https://www.harpercollins.com/products/yellowface-r-f-kuang|archive-date=September 28, 2022}}&lt;/ref&gt;
* (2025). ''Katabasis'' (deluxe lmtd ed.). Harper Voyager. ISBN 9780063021471.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.harpercollins.com/products/katabasis-deluxe-limited-edition-r-f-kuang?variant=43112837447714|title=Katabasis (Deluxe Limited Edition)|website=HarperCollins|access-date=2025-01-03|language=en}}&lt;/ref&gt;
=== Antoloogia (toimetatud teosed) ===

* Toim (2023). ''The Best American Science Fiction and Fantasy 2023''. Sarja toimetaja John Joseph Adams. New York: Mariner Books. ISBN 9780063315747

=== Lühijutud ===

* (2018). &quot;How to Talk to Ghosts&quot; ajakirjas ''Uncanny'' nr 21.&lt;ref&gt;{{cite magazine|url=https://www.uncannymagazine.com/article/how-to-talk-to-ghosts/|title=How to Talk to Ghosts|magazine=[[Uncanny Magazine]]|issue=21|date=March 6, 2018|access-date=May 31, 2023|archive-date=May 31, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230531004709/https://www.uncannymagazine.com/article/how-to-talk-to-ghosts/|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
* (2020). &quot;The Nine Curves River&quot; antoloogias ''&quot;''The Book of Dragons&quot;, toimetanud Jonathan Strahan ([https://chtbl.com/track/288D49/stitcher.simplecastaudio.com/f8a65230-80c4-41ca-9222-88e0d11f5866/episodes/9087e6f8-3e2d-4cbb-9377-5f5bab12c020/audio/128/default.mp3 loo loeb ette LeVar Burton] LeVar Burton Readsi vahendusel)
* (2020). &quot;Against All Odds&quot; antoloogias &quot;From a Certain Point of View: 40 Stories celebrating 40 years of The Empire Strikes Back&quot;.

== Akadeemilised loengud ja sümpoosiumid ==
2020. aastal pidi Kuang algselt andma kaheksanda iga-aastase J. R. R Tolkieni fantaasiakirjanduse loengut Pembroke'i kolledžis, Oxfordis&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://tolkienlecture.org/2020/02/29/rebecca-f-kuang-to-deliver-the-2020-tolkien-lecture-at-pembroke/|title=Rebecca F. Kuang to deliver the Eighth Tolkien Lecture at Pembroke|work=[[Pembroke College, Oxford|Pembroke College]]|date=February 29, 2020|access-date=November 20, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200929100118/https://tolkienlecture.org/2020/02/29/rebecca-f-kuang-to-deliver-the-2020-tolkien-lecture-at-pembroke/|archive-date=September 29, 2020|url-status=live}}&lt;/ref&gt;, mis aga lükati kaks aastat edasi [[koroonapandeemia]] tõttu. Ta osales aga selle asemel korraldatud virtuaalsel sümpoosiumil.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.pmb.ox.ac.uk/news/digital-tolkien-symposium-attracts-1500-participants|title=Digital Tolkien Symposium attracts 1,500 participants|work=[[Pembroke College, Oxford|Pembroke College]]|date=May 26, 2020|access-date=November 20, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201014141832/https://www.pmb.ox.ac.uk/news/digital-tolkien-symposium-attracts-1500-participants|archive-date=October 14, 2020|url-status=live}}&lt;/ref&gt; Lõpuks kohapeal pidas Kuang Tolkieni loengu 23. mail 2022. aastal.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.pmb.ox.ac.uk/event/tolkien-lecture-2022|title=Tolkien Lecture 2022|work=[[Pembroke College, Oxford|Pembroke College]]|access-date=May 31, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220531062601/https://www.pmb.ox.ac.uk/event/tolkien-lecture-2022|archive-date=May 31, 2022|url-status=live}}&lt;/ref&gt; 

* {{Cite AV media|url=https://tolkienlecture.org/2020/05/24/tolkien-symposium-2020-video-recording-and-resource-list/|title=Tolkien Symposium 2020: Video Recording and Resource List|date=May 24, 2020|publisher=[[Pembroke College, Oxford|Pembroke College]]}}
* {{Cite AV media|url=https://www.youtube.com/watch?v=e9xxcOh6Rg0|title=R. F. Kuang Lecture &quot;The Poppy War in Context: Asian American Speculative Fiction&quot;|date=October 28, 2020|publisher=[[University of Manitoba]]}}
* {{Cite AV media|url=https://tolkienlecture.org/2022/05/|title=R. F. Kuang Lecture Recording|date=May 23, 2022|publisher=[[Pembroke College, Oxford|Pembroke College]]}}
* {{Cite AV media|url=https://www.youtube.com/watch?v=clNof5kV_uk|title=Fantasy Worlds: A Day of Talks - Rebecca F Kuang in conversation|date=July 26, 2024|publisher=[[British Library]]}}

== Viited ==
{{Viited}}

{{DEFAULTSORT:Kuang, R. F.}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]]
[[Kategooria:Hiina kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1996]]</text>
      <sha1>jvl0uvllmv1ixvy96cqkhw4jvw5ft4t</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2025. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>701297</id>
    <revision>
      <id>7203853</id>
      <parentid>7107537</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T13:02:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti karikavõistlused võrkpallis]]</comment>
      <origin>7203853</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="26467" sha1="e8lshy5hf1zmwoy2ka70t3unzclyhwc" xml:space="preserve">{{Infokast turniir
| nimi = Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis 2025&lt;br&gt;''Aadu Luukase karikas 2025''
| kuupäevad = 30. september – 21. detsember 2025
| korraldaja = [[Eesti Võrkpalli Liit]]
| osalejaid = 11
| meister = [[Pärnu VK]]
| eelmine = [[2024. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2024]]
| järgmine = [[2026. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2026]]
}}

'''[[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] 2025''' (sponsornimega '''Aadu Luukase karikas''') oli 78. korda toimunud karikavõistlused [[Eesti]] [[võrkpall]]iklubidele, mida korraldas [[Eesti Võrkpalli Liit]]. Esimene mäng toimus 30. septembris ja karikavõistlused lõppesid suure ja väikese karikafinaaliga 21. detsembril [[Unibet Arena]]l. Võistlustest võttis osa 11 Eesti meeste [[Võrkpalli Balti liiga|Balti]]- ja [[Meeste esiliiga võrkpallis|esiliigas]] osalevat võrkpalliklubi. Tiitlikaitsja oli [[Pärnu VK]]. Esmakordselt mängiti välja ka väike karikas.&lt;ref name=loos/&gt;

[[Pärnu VK]] suutis kaitsta tiitlit, kui finaalis võideti 3:2 [[Bigbank Tartu]]t. See oli Pärnu võrkpalliklubile ajaloo neljateistkümnes karikavõit.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1609892584/parnu-voitis-viiele-geimile-veninud-vorkpallifinaali Pärnu võitis viiele geimile veninud võrkpallifinaali] ERR, 21.12.2025.&lt;/ref&gt; Väikese karika võitis [[Tallinna Ülikooli võrkpallimeeskond]], kes alistas finaalis 3:0 [[Eesti Maaülikool/Embach]]i.&lt;ref&gt;Gunnar Leheste. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120425047/tipphetked-ja-fotod-esmakordselt-valja-antud-vaike-vollekarikas-ulatati-tallinna-ulikoolile TIPPHETKED JA FOTOD | Esmakordselt välja antud väike vollekarikas ulatati Tallinna Ülikoolile] Delfi, 21.12.2025.&lt;/ref&gt;

==Võistkonnad==
2025. aastal osaleb karikavõistlustel 11 Eesti võrkpalliklubi (5 meistriliiga klubi ja 6 esiliiga klubi).&lt;ref name=loos/&gt;
===Asukohad ja personal===
{{Asendikaart+ |Eesti |laius=400 |ujuvjoondus=paremal |seletus='''Eesti karikavõistluste 2025. aasta''' meeskondade asukohad. |kohad=
{{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.38333 |long=26.716667 |sildi_suurus=80 |paigutus=7 |silt=&lt;small&gt;[[Bigbank Tartu]]&lt;br&gt;EMÜ/Embach&lt;/small&gt;}}
{{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.421166 |long=26.767875 |sildi_suurus=80 |paigutus=1 |silt=&lt;small&gt;Structura/Tartu vald&lt;/small&gt;}}
{{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.383333 |long=24.500000 |sildi_suurus=80 |paigutus=10 |silt=&lt;small&gt;[[Pärnu VK]]&lt;/small&gt;}}
{{Asendikaart~ |Eesti |lat=57.84494 |long=27.009555 |sildi_suurus=80 |paigutus=12 |silt=&lt;small&gt;[[Barrus Võru VK|Barrus Võru]]&lt;/small&gt;}}
{{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.379168 |long=24.826709 |sildi_suurus=80 |paigutus=10 |silt=&lt;small&gt;[[Selver x TalTech]]&lt;br&gt;AB Premium/Rae vald&lt;br&gt;Audentes/Solarstone&lt;br&gt;Tallinna Ülikool&lt;/small&gt;}}
{{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.303295 |long=24.840778 |sildi_suurus=80 |paigutus=6 |silt=&lt;small&gt;EstNor/Kiili&lt;/small&gt;}}
{{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.334793 |long=26.355137 |sildi_suurus=80 |paigutus=12 |silt=&lt;small&gt;[[Rakvere VK|BMF/Rakvere VK]]&lt;/small&gt;}}
}}

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: left;&quot;
!colspan=&quot;5&quot;|[[Võrkpalli Balti liiga|Balti liiga]] meeskonnad
|-
!Meeskond
!Asukoht
!Kodusaal
!Peatreener
!Kapten
|-
|[[Audentes/Solarstone]]
|[[Tallinn]]
|[[Audentese spordikeskus]]
|{{riigi ikoon|Läti}} [[Lauris Iecelnieks]]
|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kaspar Timusk]]
|-
|[[Barrus Võru VK|Barrus Võru]]
|[[Võru]]
|[[Võru spordihoone]]
|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Oliver Lüütsepp]]
|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kristo Kollo]]
|-
|[[Bigbank Tartu]]
|[[Tartu]]
|[[Tartu Ülikooli spordihoone]]
|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Alar Rikberg]]
|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Martti Juhkami]]
|-
|[[Pärnu VK]]
|[[Pärnu]]
|[[Pärnu spordihall]]
|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Rainer Vassiljev]]
|{{riigi ikoon|Venetsueela}} [[Carlos Paez]]
|-
|[[Selver x TalTech]]
|[[Tallinn]]
|[[Tallinna Tehnikaülikooli spordihoone]]
|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Avo Keel]]
|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Andri Aganits]]
|-
!colspan=&quot;5&quot;|Esiliiga meeskonnad
|-
!Meeskond
!Asukoht
!Kodusaal
!Peatreener
!Kapten
|-
|[[Advokaadibüroo Premium/Rae vald]]
|[[Rae]]
|[[Kindluse spordihoone]]
|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Andris Õunpuu]]
|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Egon Vaiksaar]]
|-
|[[Rakvere VK|BMF/Rakvere VK]]
|[[Rakvere]]
|[[Rakvere spordihall]]
|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Jarmo Neuhaus]]
|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Ivory Õuekallas]]
|-
|[[Eesti Maaülikooli võrkpallimeeskond|EMÜ/Embach]]
|[[Tartu]]
|[[Eesti Maaülikooli spordihoone]]
|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Reimo Alas]]
|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Mihkel Hiielaid]]
|-
|[[EstNor/Kiili]]
|[[Kiili]]
|[[Kiili spordihall]]
|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Asko Esna]]
|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Taavi Kallas]]
|-
|[[Structura/Tartu vald]]
|[[Kõrveküla]]
|[[Kõrveküla Spordihoone]]
|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Steven Meilus]]
|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Janno Jõela]]
|-
|[[Tallinna Ülikooli võrkpallimeeskond|Tallinna Ülikool]]
|[[Tallinn]]
|[[Tallinna Ülikooli spordihoone]]
|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Argo Arak]]
|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Karel Ellermaa]]
|}

==Turniiri protseduur==
===Paaride loosimine===
Eesti karikavõistluste loosimine toimus 17. septembril 2025 [[Unibet Arena]]l. Kohtadele 1 ja 2 loositi [[2024. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|eelmise aasta]] finalistid [[Bigbank Tartu]] ja [[Pärnu VK]]. Kohtadele 3 ja 4 loositi [[Selver x TalTech]] ja [[Barrus Võru VK|Barrus Võru]]. Ülejäänud osalejad loositi kohtadele 5–11.&lt;ref name=loos&gt;[https://volley.ee/loositi-eesti-karikavoistluste-paarid-unibet-arenal-toimuva-finaalipaeva-piletid-on-piletitaskus-muugil/ Loositi Eesti karikavõistluste paarid, Unibet Arenal toimuva finaalipäeva piletid on Piletitaskus müügil] Eesti Võrkpalli Liit, 17.09.2025.&lt;/ref&gt;

===Edasipääseja selgitamine===
# Kaks mängu võitnud võistkond.
# Kui mõlemad võistkonnad saavad ühe võidu, siis arvestatakse võidetud punkte:
#* 3 punkti: mäng võidetud 3:0 või 3:1
#* 2 punkti: mäng võidetud 3:2
#* 1 punkt: mäng kaotatud 2:3
#* 0 punkti: mäng kaotatud 0:3 või 1:3
# Kui võistkonnad on viigis ka selles arvestuses, selgitatakse edasipääseja kuldse geimiga (geim mängitakse 15 punktini).&lt;ref name=loos/&gt;

Karikavõitja selgitatakse ühest finaalmängust.&lt;ref name=loos/&gt;

===Väikese karika süsteem===
Veerandfinaali kaotanud võistkonnad jätkavad mängimist väikese karika arvestuses (välja arvatud meistriliiga klubid). Kui meistriliiga klubi(d) kaotab veerandfinaali, siis asendab teda väikese karika turniiril eelringist välja langenud parim(ad) &quot;õnnelik kaotaja&quot;.

&quot;Õnneliku kaotaja&quot; määramisel arvestatakse eelringi tulemusi:
# Võitude arv.
# Kui võistkonnad jäävad viiki, siis arvestatakse võidetud punkte:
#* 3 punkti: mäng võidetud 3:0 või 3:1
#* 2 punkti: mäng võidetud 3:2
#* 1 punkt: mäng kaotatud 2:3
#* 0 punkti: mäng kaotatud 0:3 või 1:3
# Üldist geimide suhet.
# Geimi-punktide suhet.&lt;ref&gt;[https://volley.ee/aadu-luukase-karikavoistlustel-mangitakse-valja-ka-vaike-karikas/ Aadu Luukase karikavõistlustel mängitakse välja ka väike karikas] Eesti Võrkpalli Liit, 26.08.2025.&lt;/ref&gt;

==Turniiritabel==
===Põhiturniir===
'''Eelring'''
{{Võrkpallimatš
|kuupäev = 30.09.2025 |aeg = 19:15
|asukoht = [[Rae]] |mängupaik = [[Kindluse spordihoone]]
|pealtvaatajaid = 56
|võistkondA = Advokaadibüroo Premium/Rae vald
|geimidA = 1
|geimidB = 3
|võistkondB = '''Tallinna Ülikool'''
|G1 = 18:25 |G2 = 25:22 |G3 = 15:25 |G4 = 25:27
|statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=3008&amp;ID=86&amp;CID=192&amp;PID=128&amp;type=LegList
|punkte1 = Tammearu 11
|punkte2 = Vahtras 16
}}
{{Võrkpallimatš
|kuupäev = 16.10.2025 |aeg = 19:45
|asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = Tallinna Ülikooli spordihoone
|pealtvaatajaid = 50
|võistkondA = '''Tallinna Ülikool'''
|geimidA = 3
|geimidB = 0
|võistkondB = Advokaadibüroo Premium/Rae vald
|G1 = 25:18 |G2 = 25:20 |G3 = 25:17
|statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=3100&amp;ID=86&amp;CID=192&amp;PID=128&amp;type=LegList
|punkte1 = Vahtras 15
|punkte2 = Tammearu 9
}}


{{Võrkpallimatš
|kuupäev = 11.10.2025 |aeg = 16:00
|asukoht = [[Kõrveküla]] |mängupaik = [[Kõrveküla Spordihoone]]
|pealtvaatajaid = 50
|võistkondA = Structura/Tartu vald
|geimidA = 0
|geimidB = 3
|võistkondB = '''Eesti Maaülikool/Embach'''
|G1 = 20:25 |G2 = 19:25 |G3 = 12:25
|statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=3016&amp;ID=86&amp;CID=192&amp;PID=128&amp;type=LegList
|punkte1 = Ruul 8&lt;br&gt;Lääne 8
|punkte2 = Tamm 14
}}
{{Võrkpallimatš
|kuupäev = 17.10.2025 |aeg = 19:00
|asukoht = [[Tartu]] |mängupaik = [[Maaülikooli spordihoone]]
|pealtvaatajaid = 45
|võistkondA = '''Eesti Maaülikool/Embach'''
|geimidA = 3
|geimidB = 0
|võistkondB = Structura/Tartu vald
|G1 = 25:16 |G2 = 25:23 |G3 = 25:21
|statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=3019&amp;ID=86&amp;CID=192&amp;PID=128&amp;type=LegList
|punkte1 = Hiielaid 18
|punkte2 = Ruul 11&lt;br&gt;Lääne 11
}}


{{Võrkpallimatš
|kuupäev = 08.10.2025 |aeg = 19:15
|asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = Audentese spordikeskus
|pealtvaatajaid =55
|võistkondA = '''Audentes/Solarstone'''
|geimidA = 3
|geimidB = 0
|võistkondB = [[Rakvere VK|BMF/Rakvere VK]]
|G1 = 25:20 |G2 = 25:20 |G3 = 25:22
|statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=3099&amp;ID=86&amp;CID=192&amp;PID=128&amp;type=LegList
|punkte1 = Juus 14
|punkte2 = Õuekallas 13
}}
{{Võrkpallimatš
|kuupäev = 14.10.2025 |aeg = 19:15
|asukoht = [[Rakvere]] |mängupaik = [[Rakvere spordihall]]
|pealtvaatajaid = 100
|võistkondA = '''[[Rakvere VK|BMF/Rakvere VK]]'''
|geimidA = 3
|geimidB = 2
|võistkondB = Audentes/Solarstone
|G1 = 19:25 |G2 = 17:25 |G3 = 25:22 |G4 = 25:16 |G5 = 15:12
|statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=3122&amp;ID=86&amp;CID=192&amp;PID=128&amp;type=LegList
|punkte1 = Ra. Aros 26
|punkte2 = Vahter 14
}}

{{Round8
&lt;!-- veerandfinaalid  --&gt;
|1.–2. nov|[[EstNor/Kiili]]|0|'''[[Barrus Võru VK|Barrus Võru]]'''|'''2'''
|30. okt–2. nov|[[Tallinna Ülikooli võrkpallimeeskond|Tallinna Ülikool]]|0|'''[[Bigbank Tartu]]'''|'''2'''
|23. okt–6. nov|[[Eesti Maaülikooli võrkpallimeeskond|EMÜ/Embach]]|0|'''[[Selver x TalTech]]'''|'''2'''
|29. okt–5. nov|[[Audentes/Solarstone]]|0|'''[[Pärnu VK]]'''|'''2'''
&lt;!-- poolfinaalid --&gt;
|26. nov–3. dets|[[Barrus Võru VK|Barrus Võru]]|0|'''[[Bigbank Tartu]]'''|'''2'''
|26. nov–3. dets|[[Selver x TalTech]]|0|'''[[Pärnu VK]]'''|'''2'''
&lt;!-- finaal --&gt;
|21. dets – [[Tallinn]]|[[Bigbank Tartu]]|2|'''[[Pärnu VK]]'''|'''3'''
&lt;!-- parameetrid --&gt;
|RD1=Veerandfinaalseeria|RD2=Poolfinaalseeria|RD3=Finaal|consol=|3rdplace=no|color=no|
&lt;!-- ärajäätavad matšid --&gt;
|skipmatch01=no|skipmatch02=no|skipmatch03=no|skipmatch04=no
}}
&lt;small&gt;Allikas: [https://evf-web.dataproject.com/CompetitionMatches.aspx?ID=86&amp;PID=128 Aadu Luukase karikas 2025 Matches]&lt;/small&gt;

'''Veerandfinaalseeriad'''
{{Võrkpallimatš
|kuupäev = 02.11.2025 |aeg = 13:00
|asukoht = [[Kiili]] |mängupaik = [[Kiili spordihall]]
|pealtvaatajaid = 65
|võistkondA = EstNor/Kiili
|geimidA = 0
|geimidB = 3
|võistkondB = '''[[Barrus Võru VK|Barrus Võru]]'''
|G1 = 19:25 |G2 = 18:25 |G3 = 17:25
|statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=3023&amp;ID=86&amp;CID=192&amp;PID=128&amp;type=LegList
|punkte1 = Pärna 10
|punkte2 = Wilson 15
}}
{{Võrkpallimatš
|kuupäev = 01.11.2025 |aeg = 17:00
|asukoht = [[Võru]] |mängupaik = [[Võru spordihoone]]
|pealtvaatajaid = 150
|võistkondA = '''[[Barrus Võru VK|Barrus Võru]]'''
|geimidA = 3
|geimidB = 0
|võistkondB = EstNor/Kiili
|G1 = 27:25 |G2 = 25:17 |G3 = 25:18
|statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=3022&amp;ID=86&amp;CID=192&amp;PID=128&amp;type=LegList
|punkte1 = Jakobson 16
|punkte2 = Vanamõisa 12
}}


{{Võrkpallimatš
|kuupäev = 30.10.2025 |aeg = 19:45
|asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = Tallinna Ülikooli spordihoone
|pealtvaatajaid = 
|võistkondA = Tallinna Ülikool
|geimidA = 0
|geimidB = 3
|võistkondB = '''[[Bigbank Tartu]]'''
|G1 = 19:25 |G2 = 17:25 |G3 = 18:25
|statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=3169&amp;ID=86&amp;CID=192&amp;PID=128&amp;type=LegList
|punkte1 = Maidle 13
|punkte2 = Meius 9&lt;br&gt;Wardlow 9
}}
{{Võrkpallimatš
|kuupäev = 02.11.2025 |aeg = 14:00
|asukoht = [[Tartu]] |mängupaik = [[Tartu Ülikooli spordihoone]]
|pealtvaatajaid = 95
|võistkondA = '''[[Bigbank Tartu]]'''
|geimidA = 3
|geimidB = 2
|võistkondB = Tallinna Ülikool
|G1 = 24:26 |G2 = 29:31 |G3 = 25:16 |G4 = 25:14 |G5 = 15:13
|statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=3170&amp;ID=86&amp;CID=192&amp;PID=0
|punkte1 = [[Stefan Kaibald|Kaibald]] 24
|punkte2 = Maidle 18
}}


{{Võrkpallimatš
|kuupäev = 23.10.2025 |aeg = 19:30
|asukoht = [[Tartu]] |mängupaik = [[Maaülikooli spordihoone]]
|pealtvaatajaid = 63
|võistkondA = EMÜ/Embach
|geimidA = 0
|geimidB = 3
|võistkondB = '''[[Selver x TalTech]]'''
|G1 = 18:25 |G2 = 11:25 |G3 = 17:25
|statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=3172&amp;ID=86&amp;CID=192&amp;PID=128&amp;type=LegList
|punkte1 = Tamm 8
|punkte2 = [[Andres Jefanov|Jefanov]] 17
}}
{{Võrkpallimatš
|kuupäev = 06.11.2025 |aeg = 18:00
|asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = [[Tallinna Tehnikaülikooli spordihoone]]
|pealtvaatajaid = 50
|võistkondA = '''[[Selver x TalTech]]'''
|geimidA = 3
|geimidB = 0
|võistkondB = EMÜ/Embach
|G1 = 25:11 |G2 = 25:18 |G3 = 25:10
|statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=3181&amp;ID=86&amp;CID=192&amp;PID=128&amp;type=LegList
|punkte1 = Kais 14
|punkte2 = Tamm 9
}}


{{Võrkpallimatš
|kuupäev = 29.10.2025 |aeg = 19:15
|asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = Audentese spordikeskus
|pealtvaatajaid =55
|võistkondA = Audentes/Solarstone
|geimidA = 0
|geimidB = 3
|võistkondB = '''[[Pärnu VK]]'''
|G1 = 11:25 |G2 = 14:25 |G3 = 13:25
|statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=3166&amp;ID=86&amp;CID=192&amp;PID=128&amp;type=LegList
|punkte1 = Timusk 8
|punkte2 = [[Tristan Täht|Täht]] 13
}}
{{Võrkpallimatš
|kuupäev = 05.11.2025 |aeg = 19:00
|asukoht = [[Pärnu]] |mängupaik = [[Pärnu spordihall]]
|pealtvaatajaid = 187
|võistkondA = '''[[Pärnu VK]]'''
|geimidA = 3
|geimidB = 0
|võistkondB = Audentes/Solarstone
|G1 = 25:18 |G2 = 25:20 |G3 = 25:17
|statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=3176&amp;ID=86&amp;CID=192&amp;PID=128&amp;type=LegList
|punkte1 = Pita 10
|punkte2 = Saimre 9
}}

'''Poolfinaalseeriad'''
{{Võrkpallimatš
|kuupäev = 26.11.2025 |aeg = 19:00
|asukoht = [[Võru]] |mängupaik = Võru spordihall
|pealtvaatajaid = 250
|võistkondA = [[Barrus Võru VK|Barrus Võru]]
|geimidA = 2
|geimidB = 3
|võistkondB = '''[[Bigbank Tartu]]'''
|G1 = 25:23 |G2 = 22:25 |G3 = 25:16 |G4 = 14:25 |G5 = 10:15
|statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=3225&amp;ID=86&amp;CID=192&amp;PID=128&amp;type=LegList
|punkte1 = Wilson 18
|punkte2 = Williams 17
}}
{{Võrkpallimatš
|kuupäev = 03.12.2025 |aeg = 19:00
|asukoht = [[Tartu]] |mängupaik = [[Tartu Ülikooli spordihoone]]
|pealtvaatajaid = 713
|võistkondA = '''[[Bigbank Tartu]]'''
|geimidA = 3
|geimidB = 0
|võistkondB = [[Barrus Võru VK|Barrus Võru]]
|G1 = 25:20 |G2 = 25:22 |G3 = 25:22
|statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=3226&amp;ID=86&amp;CID=192&amp;PID=128&amp;type=LegList
|punkte1 = Williams 16
|punkte2 = Santos 13
}}


{{Võrkpallimatš
|kuupäev = 26.11.2025 |aeg = 19:00
|asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = [[Tallinna Tehnikaülikooli spordihoone]]
|pealtvaatajaid = 683
|võistkondA = [[Selver x TalTech]]
|geimidA = 2
|geimidB = 3
|võistkondB = '''[[Pärnu VK]]'''
|G1 = 17:25 |G2 = 23:25 |G3 = 26:24 |G4 = 25:22 |G5 = 11:15
|statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=3227&amp;ID=86&amp;CID=192&amp;PID=128&amp;type=LegList
|punkte1 = Roness 18
|punkte2 = Pita 26
}}
{{Võrkpallimatš
|kuupäev = 03.12.2025 |aeg = 19:00
|asukoht = [[Pärnu]] |mängupaik = [[Pärnu spordihall]]
|pealtvaatajaid = 364
|võistkondA = '''[[Pärnu VK]]'''
|geimidA = 3
|geimidB = 0
|võistkondB = [[Selver x TalTech]]
|G1 = 25:17 |G2 = 25:17 |G3 = 25:15
|statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=3228&amp;ID=86&amp;CID=192&amp;PID=128&amp;type=LegList
|punkte1 = Pita 13
|punkte2 = Jefanov 7
}}

'''Finaal'''
{{Võrkpallimatš
|kuupäev = 21.12.2025 |aeg = 18:00
|asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = [[Unibet Arena]]
|pealtvaatajaid = 1800
|võistkondA = [[Bigbank Tartu]]
|geimidA = 2
|geimidB = 3
|võistkondB = '''[[Pärnu VK]]'''
|G1 = 24:26 |G2 = 20:25 |G3 = 25:10 |G4 = 26:24 |G5 = 13:15
|statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=3273&amp;ID=86&amp;CID=192&amp;PID=128&amp;type=LegList
|punkte1 = Williams 24
|punkte2 = Pita 18
|TV = Inspira
}}

===Väike karikas===
{{Turniiritabel4
&lt;!-- poolfinaalid --&gt;
|23.–27. nov|[[EstNor/Kiili]]|0|'''[[Tallinna Ülikooli võrkpallimeeskond|Tallinna Ülikool]]'''|'''2'''
|16. nov–7. dets|'''[[Eesti Maaülikooli võrkpallimeeskond|EMÜ/Embach]]'''|'''2'''|[[Rakvere VK|BMF/Rakvere VK]]|0
&lt;!-- finaal--&gt;
|21. dets – [[Tallinn]]|'''[[Tallinna Ülikooli võrkpallimeeskond|Tallinna Ülikool]]'''|'''3'''|[[Eesti Maaülikooli võrkpallimeeskond|EMÜ/Embach]]|0
&lt;!-- parameetrid --&gt;
| RD1 = Poolfinaalid
| RD2 = Finaal
&lt;!-- veeru laius --&gt;
| team-width  = 170
| score-width = 50
}}

'''Poolfinaalseeriad'''
{{Võrkpallimatš
|kuupäev = 23.11.2025 |aeg = 13:00
|asukoht = [[Kiili]] |mängupaik = Kiili spordihall
|pealtvaatajaid = 37
|võistkondA = EstNor/Kiili
|geimidA = 1
|geimidB = 3
|võistkondB = '''Tallinna Ülikool'''
|G1 = 23:25 |G2 = 21:25 |G3 = 25:17 |G4 = 22:25
|statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=3239&amp;ID=86&amp;CID=192&amp;PID=128&amp;type=LegList
|punkte1 = Pulk 18
|punkte2 = Maidle 13
}}
{{Võrkpallimatš
|kuupäev = 27.11.2025 |aeg = 19:45
|asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = Tallinna Ülikooli spordihoone
|pealtvaatajaid = 57
|võistkondA = '''Tallinna Ülikool'''
|geimidA = 3
|geimidB = 1
|võistkondB = EstNor/Kiili
|G1 = 25:23 |G2 = 25:20 |G3 = 17:25 |G4 = 26:24
|statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=3234&amp;ID=86&amp;CID=192&amp;PID=128&amp;type=LegList
|punkte1 = Vahtras 11
|punkte2 = Pärna 11
}}


{{Võrkpallimatš
|kuupäev = 16.11.2025 |aeg = 18:00
|asukoht = [[Tartu]] |mängupaik = [[Maaülikooli spordihoone]]
|pealtvaatajaid = 35
|võistkondA = '''EMÜ/Embach'''
|geimidA = 3
|geimidB = 0
|võistkondB = [[Rakvere VK|BMF/Rakvere VK]]
|G1 = 25:17 |G2 = 25:20 |G3 = 25:22
|statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=3233&amp;ID=86&amp;CID=192&amp;PID=128&amp;type=LegList
|punkte1 = Tamm 18
|punkte2 = Õuekallas 17
}}
{{Võrkpallimatš
|kuupäev = 07.12.2025 |aeg = 13:00
|asukoht = [[Rakvere]] |mängupaik = Rahu hall
|pealtvaatajaid = 40
|võistkondA = [[Rakvere VK|BMF/Rakvere VK]]
|geimidA = 2
|geimidB = 3
|võistkondB = '''EMÜ/Embach'''
|G1 = 22:25 |G2 = 19:25 |G3 = 26:24 |G4 = 25:22 |G5 = 11:15
|statistika = 
|punkte1 = 
|punkte2 = 
}}

'''Finaal'''
{{Võrkpallimatš
|kuupäev = 21.12.2025 |aeg = 12:00
|asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = [[Unibet Arena]]
|pealtvaatajaid = 408
|võistkondA = '''Tallinna Ülikool'''
|geimidA = 3
|geimidB = 0
|võistkondB = EMÜ/Embach
|G1 = 25:23 |G2 = 28:26 |G3 = 25:17
|statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=3272&amp;ID=86&amp;CID=192&amp;PID=128&amp;type=LegList
|punkte1 = Maidle 23
|punkte2 = Tamm 14
}}

==Lõppjärjestus==
===Aadu Luukase karikavõistlused===
{{col-begin}}
{{col-2}}
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|-
!width=40|Koht
!width=180|Võistkond
|-
|[[File:Gold medal with cup.svg|16px]]
|style=&quot;text-align:left&quot;|[[Pärnu VK]]
|-
|[[File:Silver medal with cup.svg|16px]]
|style=&quot;text-align:left&quot;|[[Bigbank Tartu]]
|-
|rowspan=&quot;2&quot;|3
|style=&quot;text-align:left&quot;|[[Barrus Võru VK|Barrus Võru]]
|-
|style=&quot;text-align:left&quot;|[[Selver x TalTech]]
|-
|rowspan=&quot;4&quot;|5
|style=&quot;text-align:left&quot;|[[Audentes/Solarstone]]
|-
|style=&quot;text-align:left&quot;|[[Eesti Maaülikooli võrkpallimeeskond|EMÜ/Embach]]
|-
|style=&quot;text-align:left&quot;|[[EstNor/Kiili]]
|-
|style=&quot;text-align:left&quot;|[[Tallinna Ülikooli võrkpallimeeskond|Tallinna Ülikool]]
|-
|rowspan=&quot;3&quot;|9
|style=&quot;text-align:left&quot;|[[Advokaadibüroo Premium/Rae vald]]
|-
|style=&quot;text-align:left&quot;|[[Rakvere VK|BMF/Rakvere VK]]
|-
|style=&quot;text-align:left&quot;|[[Structura/Tartu vald]]
|}

{{col-2}}
{| class=&quot;center&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|-
!width=250|Eesti karikavõitja 2025
|-
|'''[[Pärnu VK]]'''&lt;br/&gt;(neljateistkümnes tiitel)
|-
|}

{| style=&quot;text-align:center&quot;
|-
|'''Võistkond finaalis'''
|-
|[[Artem Babak]], [[Taavet Leppik]], [[Toms Švans]], [[Kristo Joosep Peterson]], [[Alari Saar]], [[Richard Voogel]], [[Markus Uuskari]], [[Tristan Täht]], [[Sten Perillus]], [[Julio Paez Diaz Carlos]] [[File:Captain sports.svg|13px]], [[Holger Purga]], [[Mattias Püvi]], [[Karl Johannes Arjakas]], [[Daniel Alejandro Ramírez Pita]]
|-
|'''Peatreener'''
|-
|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Rainer Vassiljev]]
|}
{{col-end}}

===Väike karikas===
{{col-begin}}
{{col-2}}
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|-
!width=40|Koht
!width=180|Võistkond
|-
|[[File:Gold medal with cup.svg|16px]]
|style=&quot;text-align:left&quot;|[[Tallinna Ülikooli võrkpallimeeskond|Tallinna Ülikool]]
|-
|[[File:Silver medal with cup.svg|16px]]
|style=&quot;text-align:left&quot;|[[Eesti Maaülikooli võrkpallimeeskond|EMÜ/Embach]]
|-
|rowspan=&quot;2&quot;|3
|style=&quot;text-align:left&quot;|[[Rakvere VK|BMF/Rakvere VK]]
|-
|style=&quot;text-align:left&quot;|[[EstNor/Kiili]]
|}

{{col-2}}
{| class=&quot;center&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|-
!width=250|Eesti väikese karika võitja 2025
|-
|'''[[Tallinna Ülikooli võrkpallimeeskond]]'''&lt;br/&gt;(esimene tiitel)
|-
|}

{| style=&quot;text-align:center&quot;
|-
|'''Võistkond finaalis'''
|-
|[[Karl Maidle]], [[Ott Nauts]], [[Karmo Stamm]], [[Kaupo Kivisild]], [[Sten Vahtras]], [[Karl Ajamaa]], [[Mathias Külvi]], [[Kris Gustav Talvist]], [[Ivar Laes]], [[Karel Ellermaa]] [[File:Captain sports.svg|13px]], [[Artur Pärtel]], [[Mart Toom]], [[Deivid Armulik]], [[Reimo Kuri]]
|-
|'''Peatreener'''
|-
|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Argo Arak]]
|}
{{col-end}}

==Statistika==
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: left;&quot;
!colspan=5; style=&quot;text-align:center&quot;|Enim punkte mängus
|-
!
!style=&quot;text-align:left&quot;|Mängija (klubi)
!Punkte
!Kuupäev
!style=&quot;text-align:left&quot;|Vastasseis (tulemus)
|-
|1.
|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Ralf Aros]] ([[Rakvere VK|BMF/Rakvere VK]])
|style=&quot;text-align:center&quot;|26
|style=&quot;text-align:center&quot;|14.10.2025
|[[Rakvere VK|BMF/Rakvere VK]] vs Audentes/Solarstone (3:2)
|-
|1.
|{{riigi ikoon|Kuuba}} [[Daniel Alejandro Ramírez Pita]] ([[Pärnu VK]])
|style=&quot;text-align:center&quot;|26
|style=&quot;text-align:center&quot;|26.11.2025
|[[Selver x TalTech]] vs [[Pärnu VK]] (2:3)
|-
|3.
|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Stefan Kaibald]] ([[Bigbank Tartu]])
|style=&quot;text-align:center&quot;|24
|style=&quot;text-align:center&quot;|02.11.2025
|[[Bigbank Tartu]] vs Tallinna Ülikool (3:2)
|-
|3.
|{{riigi ikoon|UK}} [[Jack Williams]] ([[Bigbank Tartu]])
|style=&quot;text-align:center&quot;|24
|style=&quot;text-align:center&quot;|21.12.2025
|[[Bigbank Tartu]] vs [[Pärnu VK]] (2:3)
|-
|5.
|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Ivory Õuekallas]] ([[Rakvere VK|BMF/Rakvere VK]])
|style=&quot;text-align:center&quot;|20
|style=&quot;text-align:center&quot;|14.10.2025
|[[Rakvere VK|BMF/Rakvere VK]] vs Audentes/Solarstone (3:2)
|}

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: left;&quot;
!colspan=5; style=&quot;text-align:center&quot;|Enim blokke mängus
|-
!
!style=&quot;text-align:left&quot;|Mängija (klubi)
!Bloki-&lt;br&gt;punkte
!Kuupäev
!style=&quot;text-align:left&quot;|Vastasseis (tulemus)
|-
|1.
|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Mart Naaber]] ([[Bigbank Tartu]])
|style=&quot;text-align:center&quot;|10
|style=&quot;text-align:center&quot;|26.11.2025
|[[Barrus Võru VK|Barrus Võru]] vs [[Bigbank Tartu]] (2:3)
|-
|2.
|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Aleks Antsi]] ([[Audentes/Solarstone]])
|style=&quot;text-align:center&quot;|6
|style=&quot;text-align:center&quot;|14.10.2025
|[[Rakvere VK|BMF/Rakvere VK]] vs Audentes/Solarstone (3:2)
|-
|2.
|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Tarvo Täht]] ([[Barrus Võru VK|Barrus Võru]])
|style=&quot;text-align:center&quot;|6
|style=&quot;text-align:center&quot;|26.11.2025
|[[Barrus Võru VK|Barrus Võru]] vs [[Bigbank Tartu]] (2:3)
|-
|2.
|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Sten Perillus]] ([[Pärnu VK]]
|style=&quot;text-align:center&quot;|6
|style=&quot;text-align:center&quot;|26.11.2025
|[[Selver x TalTech]] vs [[Pärnu VK]] (2:3)
|-
|5.
|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Sten Perillus]] ([[Pärnu VK]])
|style=&quot;text-align:center&quot;|5
|style=&quot;text-align:center&quot;|29.10.2025
|Audentes/Solarstone vs [[Pärnu VK]] (0:3)
|-
|5.
|{{riigi ikoon|Venetsueela}} [[Carlos Paez]] ([[Pärnu VK]])
|style=&quot;text-align:center&quot;|5
|style=&quot;text-align:center&quot;|26.11.2025
|[[Selver x TalTech]] vs [[Pärnu VK]] (2:3)
|-
|5.
|{{riigi ikoon|USA}} [[Rico Wardlow]] ([[Bigbank Tartu]])
|style=&quot;text-align:center&quot;|5
|style=&quot;text-align:center&quot;|03.12.2025
|[[Bigbank Tartu]] vs [[Barrus Võru VK|Barrus Võru]] (3:0)
|-
|5.
|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Mart Naaber]] ([[Bigbank Tartu]])
|style=&quot;text-align:center&quot;|5
|style=&quot;text-align:center&quot;|21.12.2025
|[[Bigbank Tartu]] vs [[Pärnu VK]] (2:3)
|}

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: left;&quot;
!colspan=5; style=&quot;text-align:center&quot;|Enim serviässasid mängus
|-
!
!style=&quot;text-align:left&quot;|Mängija (klubi)
!Sevi-&lt;br&gt;ässasid
!Kuupäev
!style=&quot;text-align:left&quot;|Vastasseis (tulemus)
|-
|1.
|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Mart Vahter]] ([[Audentes/Solarstone]])
|style=&quot;text-align:center&quot;|10
|style=&quot;text-align:center&quot;|14.10.2025
|[[Rakvere VK|BMF/Rakvere VK]] vs Audentes/Solarstone (3:2)
|-
|2.
|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Ralf Aros]] ([[Rakvere VK|BMF/Rakvere VK]])
|style=&quot;text-align:center&quot;|8
|style=&quot;text-align:center&quot;|14.10.2025
|[[Rakvere VK|BMF/Rakvere VK]] vs Audentes/Solarstone (3:2)
|-
|3.
|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Stefan Kaibald]] ([[Bigbank Tartu]])
|style=&quot;text-align:center&quot;|6
|style=&quot;text-align:center&quot;|02.11.2025
|[[Bigbank Tartu]] vs Tallinna Ülikool (3:2)
|-
|3.
|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kris Gustav Talvist]] ([[Tallinna Ülikooli võrkpallimeeskond|Tallinna Ülikool]])
|style=&quot;text-align:center&quot;|6
|style=&quot;text-align:center&quot;|23.11.2025
|EstNor/Kiili vs Tallinna Ülikool (1:3)
|-
|5.
|{{riigi ikoon|UK}} [[Jack Williams]] ([[Bigbank Tartu]])
|style=&quot;text-align:center&quot;|5
|style=&quot;text-align:center&quot;|03.12.2025
|[[Bigbank Tartu]] vs [[Barrus Võru VK|Barrus Võru]] (3:0)
|}

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://evf-web.dataproject.com/CompetitionHome.aspx?ID=86 Dataproject]

[[Kategooria:2025. aasta spordis]]
[[Kategooria:Eesti karikavõistlused võrkpallis]]
{{Mall:Eesti võrkpallikarika hooajad}}</text>
      <sha1>e8lshy5hf1zmwoy2ka70t3unzclyhwc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>August Muuga</title>
    <ns>0</ns>
    <id>701602</id>
    <revision>
      <id>7204070</id>
      <parentid>7201893</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T00:11:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204070</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2704" sha1="6gdov9csxofdp6ee8qd2igedl9xvh4q" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuli}}
'''August Muuga''' ([[27. august]] [[1902]] [[Rasina vald]], Tartumaa – [[7. november]] [[1992]] [[Tartu]]) oli eesti agronoom.

Õppis 1922–1929 (lõpetas ''cum laude'') [[Tartu Ülikool|Tartu ülikooli]] põllumajanduskonnas. 1932 kaitses Tartu ülikoolis magister agronomiae kraadi &quot;Piimatõugu suguvasika söötmise alused uuemate uurimuste põhjal&quot;. See kinnitati 1946 põllumajandusteaduste kandidaadi kraadina.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Ta oli [[Üliõpilaste Selts Raimla]] vilistlane (alates 1927 II semester).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Üliõpilaste Selts Raimla. Vilistlaste nimekiri. |url=https://raimla.ee/vilistlased/ |vaadatud=04.07.2026}}&lt;/ref&gt;

Teenis [[Kuperjanovi Üksik-Jalaväepataljon|Kuperjanovi Üksikus Jalaväepataljonis]] ja [[7. Jalaväerügement|7. Jalaväerügemendis]]. 1926–29 Tartu Ülikooli loomakasvatuse kabineti assistent, 1927–1931 [[Vahi aiandus-mesinduskool|Vahi põllutöökooli]] õpetaja, 1932–1940 [[Põllutööministeerium]]i põllumajandusosakonna maatulunduse büroo loomakasvatuse eriteadlane, alates 1935. aastast Agronoomide Koja nõukogu mõlema koosseisu liige. 1936 Meierite Koja elluviimise komitee esimees. 1934–1935 ja 1938–1939 Kõrgema Sõjakooli lektor. 1940–1951 Tartu Ülikooli õppejõud: 1940 ja 1941–1944 loomakasvatuse adjunktprofessori kohustetäitja,&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/05/10/21 Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 34 – 6. maist 1940 (RT 1940, 39, 361)&lt;/ref&gt; 1940–1944 loomakasvatuse instituudi ja katsejaama juhataja.

1944 dotsent, 1944–1947 loomakasvatuse kateedri ja 1947–1951 veise- ja hobusekasvatuse kateedri juhataja. 1947–1952 oli ka [[ELVI]] sektorijuhataja. Alates 1951 [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] õppejõud: 1951–1968 põllumajandusloomade söötmise kateedri juhataja, alates 1968 professor.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944 |url=https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=3201 |vaadatud=05.07.2026}}&lt;/ref&gt;

1939 [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]].

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Muuga, August}}
[[Kategooria:Agronoomide Koja nõukogu liikmed]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna õppejõud]]
[[Kategooria:Eesti Maaülikooli professorid]]
[[Kategooria:Kuperjanovi jalaväepataljoni koosseis]]
[[Kategooria:7. Jalaväerügemendi koosseis]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Üliõpilaste Selts Raimla liikmed]]  
[[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Eesti NSV teenelised teadlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1902]]
[[Kategooria:Surnud 1992]]</text>
      <sha1>6gdov9csxofdp6ee8qd2igedl9xvh4q</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Palina Malašonak</title>
    <ns>0</ns>
    <id>703384</id>
    <revision>
      <id>7204195</id>
      <parentid>7170862</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T08:19:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-42150-89</username>
        <id>234380</id>
      </contributor>
      <comment>Ta on piisavalt tähelepanuväärne, et vastata Wikipedia tähelepanuväärsuse kriteeriumidele</comment>
      <origin>7204195</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1993" sha1="a9uuz6zvzgmqtmtm0mctrp0nqdpt864" xml:space="preserve">[[Fail:Полина Малашёнок (певица).jpg|pisi|Palina Malašonak]]
'''Polina Jevgenjevna Malašonok''' ([[Valgevene keel]]es ''Паліна Яўгенаўна Малашонак''; sündinud [[8. august|8. augustil]] [[2005]] [[Mahilioŭ oblast]]is [[Svihanava]]s) on [[Valgevene]] laulja ja näitleja.

Valgevene Vabariigi rahvakunstnik (2021).

2020. aastal sai Malašonok laialdaselt tuntuks, kui ta [[2020. aasta Valgevene meeleavaldused|Valgevene valitsusvastaste protestide]] ajal ronis barrikaadile ja esitas julgeolekujõudude ees romanssi &quot;Белой акации гроздья душистые&quot; (&quot;''Lõhnavad valge akaatsia kimbud''&quot;). Etteaste, mida peeti toetuse märgiks Valgevene [[OMON]]ile, äratas avalikkuse tähelepanu ja viis tema koostööni Valgevene riikliku ringhäälinguorganisatsiooniga [[Belteleradiokompanija]]. Tema muusikukarjääri toetas ka organisatsiooni direktor [[Ivan Eismont]], kellega ta hiljem lähedasteks sõpradeks sai.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Polina Malashenok |url=https://www.themoviedb.org/person/5107552-polina-malashyonok |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241213122815/https://www.themoviedb.org/person/5107552-polina-malashyonok |arhiivimisaeg=2024-12-13 |vaadatud=2025-10-31 |väljaanne=The Movie Database |keel=en-US |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt;

2023. aastal kritiseeris Polina Malašonok vastuoluliselt vene lauljat [[Veronika Sõromlja]]t, kes esitas laulu &quot;Не мешай&quot;. Malasonok süüdistas Sõromljat &quot;maitsetuse demonstreerimises Venemaa riigitelevisioonis&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-10-20 |pealkiri=Выступление — ужас: Полина Малашёнок призвала цензурировать |url=https://fishki.net/4509939-vystuplenie--uzhas-polina-malashyonok-prizvala-cenzurirovaty.html |vaadatud=2025-10-31 |väljaanne=fishki.net |keel=ru}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Malašonok, Polina}}
[[Kategooria:Valgevene lauljad]]
[[Kategooria:Sündinud 2005]]</text>
      <sha1>a9uuz6zvzgmqtmtm0mctrp0nqdpt864</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204196</id>
      <parentid>7204195</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T08:21:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-42150-89</username>
        <id>234380</id>
      </contributor>
      <origin>7204196</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1992" sha1="hb53jwrltsydh0ivnfnqd8z47m56d7o" xml:space="preserve">[[Fail:Полина Малашёнок (певица).jpg|pisi|Palina Malašonak]]
'''Palina Jauhenauna Malašonak''' ([[Valgevene keel]]es ''Паліна Яўгенаўна Малашонак''; sündinud [[8. august|8. augustil]] [[2005]] [[Mahilioŭ oblast]]is [[Svihanava]]s) on [[Valgevene]] laulja ja näitleja.

Valgevene Vabariigi rahvakunstnik (2021).

2020. aastal sai Malašonok laialdaselt tuntuks, kui ta [[2020. aasta Valgevene meeleavaldused|Valgevene valitsusvastaste protestide]] ajal ronis barrikaadile ja esitas julgeolekujõudude ees romanssi &quot;Белой акации гроздья душистые&quot; (&quot;''Lõhnavad valge akaatsia kimbud''&quot;). Etteaste, mida peeti toetuse märgiks Valgevene [[OMON]]ile, äratas avalikkuse tähelepanu ja viis tema koostööni Valgevene riikliku ringhäälinguorganisatsiooniga [[Belteleradiokompanija]]. Tema muusikukarjääri toetas ka organisatsiooni direktor [[Ivan Eismont]], kellega ta hiljem lähedasteks sõpradeks sai.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Polina Malashenok |url=https://www.themoviedb.org/person/5107552-polina-malashyonok |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241213122815/https://www.themoviedb.org/person/5107552-polina-malashyonok |arhiivimisaeg=2024-12-13 |vaadatud=2025-10-31 |väljaanne=The Movie Database |keel=en-US |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt;

2023. aastal kritiseeris Polina Malašonok vastuoluliselt vene lauljat [[Veronika Sõromlja]]t, kes esitas laulu &quot;Не мешай&quot;. Malasonok süüdistas Sõromljat &quot;maitsetuse demonstreerimises Venemaa riigitelevisioonis&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-10-20 |pealkiri=Выступление — ужас: Полина Малашёнок призвала цензурировать |url=https://fishki.net/4509939-vystuplenie--uzhas-polina-malashyonok-prizvala-cenzurirovaty.html |vaadatud=2025-10-31 |väljaanne=fishki.net |keel=ru}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Malašonok, Polina}}
[[Kategooria:Valgevene lauljad]]
[[Kategooria:Sündinud 2005]]</text>
      <sha1>hb53jwrltsydh0ivnfnqd8z47m56d7o</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204197</id>
      <parentid>7204196</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T08:23:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-42150-89</username>
        <id>234380</id>
      </contributor>
      <origin>7204197</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1992" sha1="ff77t5aetf8jmd7nu5ad79dy25bq7zz" xml:space="preserve">[[Fail:Полина Малашёнок (певица).jpg|pisi|Palina Malašonak]]
'''Palina Jauhenauna Malašonak''' ([[Valgevene keel]]es ''Паліна Яўгенаўна Малашонак''; sündinud [[8. august|8. augustil]] [[2005]] [[Mahilioŭ oblast]]is [[Svihanava]]s) on [[Valgevene]] laulja ja näitleja.

Valgevene Vabariigi rahvakunstnik (2021).

2020. aastal sai Malašonak laialdaselt tuntuks, kui ta [[2020. aasta Valgevene meeleavaldused|Valgevene valitsusvastaste protestide]] ajal ronis barrikaadile ja esitas julgeolekujõudude ees romanssi &quot;Белой акации гроздья душистые&quot; (&quot;''Lõhnavad valge akaatsia kimbud''&quot;). Etteaste, mida peeti toetuse märgiks Valgevene [[OMON]]ile, äratas avalikkuse tähelepanu ja viis tema koostööni Valgevene riikliku ringhäälinguorganisatsiooniga [[Belteleradiokompanija]]. Tema muusikukarjääri toetas ka organisatsiooni direktor [[Ivan Eismont]], kellega ta hiljem lähedasteks sõpradeks sai.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Polina Malashenok |url=https://www.themoviedb.org/person/5107552-polina-malashyonok |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241213122815/https://www.themoviedb.org/person/5107552-polina-malashyonok |arhiivimisaeg=2024-12-13 |vaadatud=2025-10-31 |väljaanne=The Movie Database |keel=en-US |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt;

2023. aastal kritiseeris Palina Malašonak vastuoluliselt vene lauljat [[Veronika Sõromlja]]t, kes esitas laulu &quot;Не мешай&quot;. Malasonok süüdistas Sõromljat &quot;maitsetuse demonstreerimises Venemaa riigitelevisioonis&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-10-20 |pealkiri=Выступление — ужас: Полина Малашёнок призвала цензурировать |url=https://fishki.net/4509939-vystuplenie--uzhas-polina-malashyonok-prizvala-cenzurirovaty.html |vaadatud=2025-10-31 |väljaanne=fishki.net |keel=ru}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Malašonok, Polina}}
[[Kategooria:Valgevene lauljad]]
[[Kategooria:Sündinud 2005]]</text>
      <sha1>ff77t5aetf8jmd7nu5ad79dy25bq7zz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Peruu president</title>
    <ns>0</ns>
    <id>704160</id>
    <revision>
      <id>7203898</id>
      <parentid>7108156</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T16:02:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-41771-85</username>
        <id>234328</id>
      </contributor>
      <origin>7203898</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2738" sha1="qnywfvuybslh3chzwkae6teub44h27t" xml:space="preserve">{{infokast ametikoht
| nimetus           = Peruu president
| omakeelne_nimetus = presidente del Perú
| embleem           = 
| embleemiallkiri   = 
| lipp              = Insignia of the President of Peru.svg
| lipuallkiri       = Presidendi lipp
| lipuääris         = jah
| pilt              = Keiko Fujimori 2.jpg
| pildilaius        = 200px
| ametis            = [[Keiko Fujimori]]
| ametisalates      = 28. juuli 2026
| tüüp              = [[riigipea]], valitsusjuht
| residents         = 
| asukoht           = 
| esitaja           = 
| nimetaja          = 
| võimujärglus      = 
| ametiaeg          = viis aastat
| dokument          = [[Peruu põhiseadus]]
| moodustatud       = 28. juuli 1821
| esimene           = [[José de la Riva Agüero]]
| viimane           = 
| kaotatud          = 
| asetäitja         = 
| palk              = 
| veebileht         = [https://www.gob.pe/presidencia/ gob.pe/presidencia/]
}}
'''Peruu president''' ([[hispaania keel]]es ''presidente del Perú'', ametlikult '''Peruu Vabariigi põhiseaduslik president''' (''presidente constitucional de la República del Perú'')) on [[Peruu]] [[riigipea]] ja valitsusjuht. President on täidesaatva võimu juht ning [[Peruu relvajõud]]ude ja [[Peruu politsei|riikliku politsei]] ülemjuhataja. 1993. aasta [[Peruu põhiseadus]]e laialt tõlgendatava tagandamissõnastuse tõttu võib [[Peruu Vabariigi Kongress|Peruu Kongress]] presidendi ilma põhjuseta tagandada, mistõttu allub täidesaatev võim sisuliselt seadusandlikule võimule.

President valitakse juhtima valitsuse üldpoliitikat, töötama koos Vabariigi Kongressi ja ministrite nõukoguga reformide elluviimisel ning olema riigikorralduse haldaja, täites põhiseadust, mis sätestab presidendi õigused ja kohustused. President on põhiseaduse järgi tagasivalitav, kuid ametiajad ei tohi olla järjestikused.&lt;ref name=&quot;Constitute&quot; /&gt; Presidendi residents asub pealinna [[Lima (Peruu)|Lima]] ajaloolises keskuses.

2026. aastast on Peruu president [[Keiko Fujimori]]. Ta vannutati ametisse 28. juulil 2026 pärast seda, kui tema eelkäija [[José María Balcázar|José Maria Balcázar]] tagandati ja eemaldati ametist. 

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Constitute&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Article 110 of Peruvian Constitution |väljaanne=Constitute Project |url=https://www.constituteproject.org/constitution/Peru_2021 |vaadatud=2025-11-16}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Chifa&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Peru’s leader José Jerí ousted over ‘Chifa-gate’ scandal, as presidential ‘curse’ strikes again |väljaanne=CNN World |url=https://edition.cnn.com/2026/02/17/americas/peru-president-jose-jeri-ousted-intl-latam |vaadatud=2026-02-19}}&lt;/ref&gt;&gt;
}}

[[Kategooria:Peruu presidendid| ]]</text>
      <sha1>qnywfvuybslh3chzwkae6teub44h27t</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203922</id>
      <parentid>7203898</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T16:58:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7203922</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2446" sha1="pqb41mbl9h7zwx27ynlynb7hm8uwdwh" xml:space="preserve">{{infokast ametikoht
| nimetus           = Peruu president
| omakeelne_nimetus = presidente del Perú
| embleem           = 
| embleemiallkiri   = 
| lipp              = Insignia of the President of Peru.svg
| lipuallkiri       = Presidendi lipp
| lipuääris         = jah
| pilt              = Keiko Fujimori 2.jpg
| pildilaius        = 200px
| ametis            = [[Keiko Fujimori]]
| ametisalates      = 28. juuli 2026
| tüüp              = [[riigipea]], valitsusjuht
| residents         = 
| asukoht           = 
| esitaja           = 
| nimetaja          = 
| võimujärglus      = 
| ametiaeg          = viis aastat
| dokument          = [[Peruu põhiseadus]]
| moodustatud       = 28. juuli 1821
| esimene           = [[José de la Riva Agüero]]
| viimane           = 
| kaotatud          = 
| asetäitja         = 
| palk              = 
| veebileht         = [https://www.gob.pe/presidencia/ gob.pe/presidencia/]
}}
'''Peruu president''' ([[hispaania keel]]es ''presidente del Perú'', ametlikult '''Peruu Vabariigi põhiseaduslik president''' (''presidente constitucional de la República del Perú'')) on [[Peruu]] [[riigipea]] ja valitsusjuht. President on täidesaatva võimu juht ning [[Peruu relvajõud]]ude ja [[Peruu politsei|riikliku politsei]] ülemjuhataja. 1993. aasta [[Peruu põhiseadus]]e laialt tõlgendatava tagandamissõnastuse tõttu võib [[Peruu Vabariigi Kongress|Peruu Kongress]] presidendi ilma põhjuseta tagandada, mistõttu allub täidesaatev võim sisuliselt seadusandlikule võimule.

President valitakse juhtima valitsuse üldpoliitikat, töötama koos Vabariigi Kongressi ja ministrite nõukoguga reformide elluviimisel ning olema riigikorralduse haldaja, täites põhiseadust, mis sätestab presidendi õigused ja kohustused. President on põhiseaduse järgi tagasivalitav, kuid ametiajad ei tohi olla järjestikused.&lt;ref name=&quot;Constitute&quot; /&gt; Presidendi residents asub pealinna [[Lima (Peruu)|Lima]] ajaloolises keskuses.

2026. aastast on Peruu president [[Keiko Fujimori]]. Ta vannutati ametisse 28. juulil 2026 pärast seda, kui tema eelkäija [[José María Balcázar|José Maria Balcázar]] tagandati ja eemaldati ametist. 

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Constitute&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Article 110 of Peruvian Constitution |väljaanne=Constitute Project |url=https://www.constituteproject.org/constitution/Peru_2021 |vaadatud=2025-11-16}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Peruu presidendid| ]]</text>
      <sha1>pqb41mbl9h7zwx27ynlynb7hm8uwdwh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tallinna vana loomaaed</title>
    <ns>0</ns>
    <id>706075</id>
    <revision>
      <id>7204016</id>
      <parentid>7043410</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T20:36:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-42042-19</username>
        <id>234347</id>
      </contributor>
      <origin>7204016</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1699" sha1="1vjqe26hj25fpbp9vmk5o6mlgwn0eya" xml:space="preserve">'''Tallinna vana loomaaed''' oli [[loomaaed]] [[Tallinn]]as.

Loomaaed asus nelinurksel kinnistul esiküljega (kirdeküljega) [[Mäekalda tänav]]al (tänaseks hävinenud tänavalõigul), tagaküljega [[Lubja tänav (Tallinn)|Lubja tänaval]] ja vastu klinti [[Lasnamäe tänav]]a all. Pindala oli umbes 3,85 [[hektar]]it.

Loomaaed asus tänase [[Kesklinna linnaosa]] alal, põhiosas [[Torupilli asum]]is, väike kirdeosa (kus oli haldushoone, endine [[Peetri saun]]) asus [[Kadrioru asum]]i alal. [[Ilvese sild|Ilvese silla]] kaguots asub vana loomaaia alal (sild on saanud oma nime loomaaia maskoti ilves [[Illu]] järgi).

==Ajalugu==
{{Vaata|Tallinna Loomaaed}}
[[Eesti Loomakaitse Liit]] avas 25. augustil 1939 loomaaia, mis oli 1943. aastaks avada plaanitud üleriikliku iluaiandusnäituse osa. Seda peetakse [[Tallinna Loomaaed|Tallinna Loomaaia]] asutamiskuupäevaks.

{{Coordinate |NS=59.431115 |EW=24.785286 |type=landmark |region=EE}}

==Välislingid==
*[https://www.muis.ee/museaalView/2751474 &quot;Vaade Tall. Loomaaia sissepääsule&quot;]. Foto [[Ado Vaik]], 1981. Tallinna Linnamuuseum, TLM F 8975:1
*[https://www.muis.ee/museaalView/2751476 &quot;Vaade Tall. Loomaaia sissepääsule&quot;]. Foto Ado Vaik, 1981. Tallinna Linnamuuseum, TLM F 8975:2
*[https://www.muis.ee/museaalView/2751491 &quot;Tall. Loomaaia territoorium&quot;]. Foto Ado Vaik, 1981. Tallinna Linnamuuseum, TLM F 8975:6
*[https://www.tallinn.ee/et/vana-loomaaed &quot;Vana loomaaed Kadriorus&quot;]. Tallinna Kesklinna Valitsuse koduleht, 13. jaanuar 2025. Vaadatud 19. detsembril 2025

[[Kategooria:Torupilli|vana loomaaed]]
[[Kategooria:Kadriorg|vana loomaaed]]
[[Kategooria:Kesklinna linnaosa ehitised|vana loomaaed]]
[[Kategooria:Eesti loomaaiad]]</text>
      <sha1>1vjqe26hj25fpbp9vmk5o6mlgwn0eya</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>In memoriam 2026</title>
    <ns>0</ns>
    <id>706690</id>
    <revision>
      <id>7204213</id>
      <parentid>7203291</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T10:01:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <comment>/* Juuli */</comment>
      <origin>7204213</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="76879" sha1="0fjf31qyf9fsa7mpm44qme8coajr9u1" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2026}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103)
*1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95)
*1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95)
*1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91)
*1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81)
*1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71)
*[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93)
*2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85)
*2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82)
*2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43)
*[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88)
*3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87)
*3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96)
*4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96)
*4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81)
*4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80)
*4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79)
*4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
*4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56)
*[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89)
*5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84)
*5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74)
*5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34)
*[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96)
*6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94)
*6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85)
*6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85)
*6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81)
*6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81)
*6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70)
*6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65)
*[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94)
*7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89)
*7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80)
*7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75)
*7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74)
*[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93)
*8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77)
*8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73)
*8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63)
*[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97)
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90)
*10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89)
*10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80)
*10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79)
*10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78)
*[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89)
*11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82)
*11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79)
*11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
*11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50)
*11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42)
*[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99)
*12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98)
*12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92)
*12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83)
*12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82)
*12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81)
*12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78)
*12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72)
*12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44)  
*[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94)
*13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) 
*13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85)
*13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68)
*13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64)
*[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81)
*14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76)
*14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64)
*14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52)
*[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80)
*15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79)
*15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50)
*[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90)
*16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89)
*16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67)
*[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95)
*17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92)
*17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92)
*17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86)
*17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79)
*17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76)
*[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93)
*18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93)
*18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87)
*18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85)
*18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78)
*18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73)
*18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68)
*[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97)
*19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93)
*19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92)
*19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89)
*19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88)
*19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62)
*19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48)
*[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96)
*20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95)
*20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91)
*20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88)
*20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82)
*20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80)
*[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97)
*21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88)
*21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87)
*21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63)
*21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34)
*[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85)
*22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71)
*[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91)
*23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90)
*23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90)
*23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86)
*23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84)
*23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68)
*23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61)
*[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98)
*24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92)
*24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89)
*24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87)
*24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76)
*24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70)
*24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60)
*[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97)
*25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94)
*25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90)
*25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89)
*25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76)
*25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73)
*[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78)
*26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72)
*26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59)
*[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90)
*27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74)
*[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84)
*[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99)
*29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90)
*29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78)
*29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71)
*29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68)
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91)
*30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65)
*[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92)
*31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90)
*31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81)
*31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58)
*31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88)
*1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84)
*1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80)
*1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74)
*[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91)
*2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89)
*2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87)
*2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86)
*2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83)
*2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76)
*2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39)
*[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
*3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94)
*3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53)
*[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88)
*4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85)
*4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79)
*[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92)
*5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86)
*5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82)
*5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81)
*[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91)
*6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86)
*6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81)
*6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66)
*6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34)
*[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91)
*7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76)
*7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72)
*7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63)
*7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}})
*7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47)
*[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88)
*8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86)
*8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80)
*8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77)
*8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76)
*8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37)
*[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98)
*9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96)
*9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93)
*9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93)
*9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82)
*9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81)
*9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78)
*9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41)
*[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89)
*10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89)
*10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85)
*10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80)
*10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72)
*[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92)
*11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91)
*11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) 
*11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) 
*11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) 
*11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48)
*[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86)
*12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78)
*12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77)
*12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77)
*12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72)
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100)
*13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94)
*13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85)
*13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47)
*[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89)
*14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83)
*14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52)
*[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95)
*15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91)
*15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89)
*15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88)
*15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80)
*15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73)
*15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36)
*[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99)
*16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97)
*16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96)
*16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88)
*16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88)
*16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79)
*16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75)
*16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74)
*[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87)
*17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85)
*17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84)
*17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81)
*[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90)
*18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87)
*18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83)
*18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81)
*18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76)
*18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74)
*[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87)
*19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53)
*[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93)
*20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93)
*20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89)
*20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88)
*20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65)
*[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92)
*21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) 
*21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83)
*21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) 
*21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80)
*21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77)
*21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77)
*21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75)
*21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73)
*21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72)
*21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25)
*[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92)
*22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75)
*22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59)
*[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94)
*23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71)
*[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88)
*24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80)
*24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74)
*24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62)
*24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56)
*[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99)
*25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93)
*25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89)
*25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87)
*25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80)
*25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77)
*[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92)
*26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90)
*26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49)
*[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86)
*27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85)
*[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89)
*28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86)
*28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86)
*28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78)
*28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) 
*28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70)
*28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65)
*28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64)
*28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62)

== Märts ==
*[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109)
*1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88)
*1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78)
*1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90)
*2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84)
*2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68)
*2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67)
*2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66)
*[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87)
*3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84)
*3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79)
*3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64)
*[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108)
*4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96)
*4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93)
*4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92)
*4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89)
*4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84)
*4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84)
*4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79)
*4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77)
*4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76)
*4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
*4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54)
*[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92)
*5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90)
*5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89)
*5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88)
*5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87)
*5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85)
*5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83)
*5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81)
*[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96)
*6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80)
*6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74)
*6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65)
*[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101)
*7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84)
*7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82)
*7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82)
*7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63)
*7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35)
*[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100)
*8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87)
*8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71)
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98)
*9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79)
*9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60)
*9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55)
*[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92)
*10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87)
*10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87)
*10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84)
*10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80)
*10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80)
*10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74)
*[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91)
*11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82)
*11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75)
*[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83)
*12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80)
*12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73)
*[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93)
*13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89)
*13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83)
*13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83)
*13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78)
*13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73)
*13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64)
*[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99)
*14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96)
*14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91)
*14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84)
*14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83)
*14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73)
*14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66)
*[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97)
*15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95)
*15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91)
*15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83)
*15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83)
*15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72)
*15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67)
*15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55)
*[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97)
*16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91)
*16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78)
*16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72)
*[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93)
*17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87)
*17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67)
*17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62)
*[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94)
*18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88)
*18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64)
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86)
*19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86)
*19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84)
*19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67)
*19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19)
*[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100)
*20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97)
*20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92)
*20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90)
*20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81)
*20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78)
*20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78)
*20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71)
*20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67)
*20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54)
*20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43)
*20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27)
*[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91)
*21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86)
*21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) 
*21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52)
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88)
*22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87)
*22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86)
*22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73)
*22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73)
*22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39)
*[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90)
*23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79)
*23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78)
*23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60)
*[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91)
*24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87)
*24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80)
*24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79)
*24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58)
*24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40)
*[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99)
*25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95)
*25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94)
*25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64)
*[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100)
*26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97)
*26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84)
*26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81)
*26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79)
*26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72)
*26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63)
*[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86)
*27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49)
*[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89)
*28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87)
*28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84)
*28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84)
*28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79)
*28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78)
*[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94)
*29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88)
*29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84)
*29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79)
*29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77)
*29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75)
*29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73)
*[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89)
*30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80)
*30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67)
*30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50)
*[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92)
*31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88)
*31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64)

== Aprill ==
* [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78)
* 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69)
* 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62)
* 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49)
* 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46)
* [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97)
* 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88)
*[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84)
* 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83)
* 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68)
* 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51)
* [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86)
* 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84)
* 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82)
* [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91)
* 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89)
* 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88)
* [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97)
* 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95)
* 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95)
* 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87)
* 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81)
* 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66)
* 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43)
* [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86)
* 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95)
* 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93)
* 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83)
* 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80)
* 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74)
* 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70)
* [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100)
* 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97)
* 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81)
* 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74)
* 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68)
* [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84)
* 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
* 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75)
* 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64)
* 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49)
* [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103)
* 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92)
* 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91)
* 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87)
* 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86)
* 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84)
* 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76)
* [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) 
* 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88)
* 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) 
* [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97)
* 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91)
* 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82)
* 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78)
* 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73)
* [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94)
* 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90)
* [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96)
* 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89)
* 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88)
* 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86)
* 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86)
* [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92)
* 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85)
* 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80)
* 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78)
* 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60)
* 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56)
* 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53)
* 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48)
* 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47)
* [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88)
* 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82)
* 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79)
* 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77)
* 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68)
* 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57)
* [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91)
* 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73)
* [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101)
* 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100)
* 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98)
* 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96)
* 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91)
* 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88)
* 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81)
* 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57)
* [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90)
* 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86)
* 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76)
* 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76)
* 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63)
* [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85)
* 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80)
* [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101)
*22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92)
* 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92)
* 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81)
* 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
* [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93)
* 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81)
* 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81)
* 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79)
* 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68)
* 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36)
* [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97)
* 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97)
* 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65)
* 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40)
* 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30)
* [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94)
* 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89)
* 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84)
* 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78)
* 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56)
* 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47)
* [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91)
* 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83)
* 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83)
* 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82)
* 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80)
* [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98)
* 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94)
* 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93)
* 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79)
* [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84)
* 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81)
* [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86)
* 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79)
* 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76)
* [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93)
* 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91)
* 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88)
* 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86)

== Mai ==
* [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99)
* 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85)
* 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79)
* 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79)
* 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59)
* [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94)
* 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92)
* 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89)
* 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82)
* 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82)
* 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80)
* [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97)
* 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86)
* 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73)
* [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87)
* 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84)
* 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79)
* 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78)
* 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69)
* [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91)
* 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89)
* [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91)
* 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87)
* 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86)
* 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85)
* 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75)
* 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71)
* 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71)
* 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69)
* [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96)
* 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93)
* 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93)
* 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92)
* 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84)
* 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82)
* 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82)
* 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81)
* 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73)
* [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93)
* 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86)
* 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68)
* 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64)
* [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90)
* 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86)
* 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84)
* 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82)
* 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78)
* [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86)
* 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85)
* 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82)
* 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67)
* [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91)
* 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50)
* 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29)
* [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
* 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88)
* 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87)
* 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79)
* 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79)
* 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
* 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69)
* 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67)
* 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47)
* 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36)
* [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97)
* 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90)
* 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88)
* [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102)
* 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85)
* 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85)
* 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84)
* 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84)
* 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83)
* 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) 
* 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80)
* [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101)
* 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95)
* 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95)
* 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92)
* 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85)
* 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83)
* 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79)
* 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56)
* [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92)
* 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91)
* 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90)
* 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88)
* [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93)
* 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88)
* 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86)
* 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70)
* 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25)
* [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93)
* 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91)
* 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88)
* 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85)
* 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84)
* 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81)
* 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74)
* 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70)
* 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64)
* 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64)
* 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62)
* [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91)
* 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91)
* 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87)
* 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86)
* 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81)
* [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83)
* 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70)
* [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91)
* 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87)
* 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82)
* 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82)
* 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76)
* 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41)
* [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88)
* 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83)
* 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52)
* [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101)
* 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80)
* 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80)
* 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77)
* 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88)
* 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84)
* 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84)
* 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81)
* 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46)
* [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95)
* 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93)
* 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90)
* 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83)
* 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75)
* 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69)
* 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68)
* 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59)
* 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49)
* 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21)
* [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95)
* 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90)
* 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88)
* 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86)
* 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70)
* 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52)
* [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112)
* 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91)
* 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89)
* 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
* 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87)
* 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82)
* [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96)
* 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86)
* 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85)
* 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80)
* 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80)
* 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60)
* 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40)
* [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104)
* 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88)
* 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63)
* 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43)
* 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36)
* [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100)
* 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89)
* 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81)
* 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69)
* 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69)
* [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76)
* mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86)
* mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89)

== Juuni ==
* [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86)
* 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85)
* 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80)
* 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80)
* 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79)
* 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72)
* 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72)
* 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33)
* [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86)
* 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75)
* 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62)
* 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61)
* [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84)
* 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84)
* 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81)
* 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72)
* 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41)
* 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35)
* [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92)
* 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91)
* 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76)
* 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56)
* [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97)
* 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93)
* 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86)
* 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85)
* 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84)
* 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68)
* 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51)
* 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34)
* [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93)
* 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88)
* 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87)
* 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84)
* 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) 
* [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98)
*7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92)
* 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85)
* 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84)
* 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59)
* [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89)
* 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80)
* 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
* 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58)
* [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94)
* 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93)
* 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38)
* [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94)
* 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92)
* 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84)
* 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84)
* 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73)
* 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54)
*[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89)
* 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88)
* 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87)
* 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86)
* 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75)
* 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47)
*[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100)
* 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
* 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85)
* 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79)
* 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76)
* 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49)
* 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42)
*[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93)
* 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91)
* 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88)
* 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81)
* 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67)
* 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36)
*[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83)
* juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83)
* 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78)
* 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57)
* 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32)
* 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28)
*[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96)
* 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91)
* 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81)
* 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47)
* 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45)
* 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35)
*[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86)
* 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83)
* 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81)
* 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78)
* 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35)
*[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98)
* 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87)
* 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81)
* 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64)
* 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56)
*[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96)
* 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93)
* 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93)
* 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82)
* 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81)
*[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90)
* 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88)
* 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87)
* 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85)
* 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83)
* 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79)
* 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69)
* 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58)
*[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101)
* 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98)
* 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96)
* 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91)
* 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82)
* 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76)
*[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98)
* 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94)
* 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87)
* 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82)
* 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71)
* 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67)
*[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100)
* 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94)
* 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93)
* 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89)
* 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80)
* 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43)
* 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24)
*[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87)
* 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86)
* 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81)
* 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48)
* 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32)
*[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98)
* 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87)
* 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84)
* 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24)
*[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95)
*25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) 
* 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65)
* 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28)
*[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98)
* 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96)
* 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86)
* 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78)
* 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77)
* 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75)
* 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75)
* 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73)
* 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54)
* 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44)
*[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98)
*27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88)
* 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63)
*[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98)
* 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86)
* 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82)
* 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65)
* 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63)
*[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94)
*29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91)
* 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90)
* 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88)
* 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86)
*[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97)
* 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94)
* 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80)
* 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74)
* 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68)

== Juuli ==
* [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89)
* 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82)
* 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82)
* 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48)
* [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96)
* 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83)
* 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79)
* 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70)
* 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64)
* [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95)
* 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87)
* 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80)
* 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67)
* [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99)
* 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98)
* 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85)
* 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64)
* 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33)
* [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81)
* 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80)
* 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69)
* 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59)
* [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95)
* 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94)
* 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) 
* 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82)
* [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90)
* 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81)
* 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78)
* [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87)
* 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75)
* [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86)
* 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78)
* 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78)
* 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75)
* [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93)
* 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75)
* 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74)
* 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69)
* 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56)
* [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89)
* 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87)
* 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71)
* 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25)
* [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94)
* 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87)
* 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82)
* 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74)
* 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68)
* [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92)
* 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91)
* 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86)
* 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83)
* 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78)
* 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74)
* 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38)
* [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95)
* [[14. juuli]] – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92)
* 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61)
* 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53)
* [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99)
* 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92)
* 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91)
* 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86)
* 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86)
* 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82)
*[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102)
* 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92)
* 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81)
* 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79)
* 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73)
* 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71)
* 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43)
*[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92)
* 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91)
* 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89)
* 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89)
* 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) 
* 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) 
*[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91)
* 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87)
* 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73)
* 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67)
* 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59)
* 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26)
*[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91)
* 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83)
* 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50)
*[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90)
* 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89)
* 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86)
* 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83)
* 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64)
* 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58)
* 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26)
*[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86)
* 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81)
* 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50)
* 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18)
*[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98)
* 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92)
* 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91)
* 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74)
*[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87)
* 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79)
* 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78)
* 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65)
*[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101)
* 24 juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92)
* 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88)
* 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65)
* 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38)
*[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87)
* 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalrattur (86)
* 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80)
*[[26. juuli]] – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86)
*[[27. juuli]] – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59)
*[[28. juuli]] – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50)

[[Kategooria:2026]]</text>
      <sha1>0fjf31qyf9fsa7mpm44qme8coajr9u1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204233</id>
      <parentid>7204213</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T10:16:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <comment>/* Juuli */</comment>
      <origin>7204233</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="76946" sha1="9iwjsskexfoo9pgr5lwq77e7h9yyjjs" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2026}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103)
*1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95)
*1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95)
*1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91)
*1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81)
*1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71)
*[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93)
*2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85)
*2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82)
*2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43)
*[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88)
*3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87)
*3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96)
*4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96)
*4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81)
*4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80)
*4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79)
*4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
*4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56)
*[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89)
*5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84)
*5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74)
*5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34)
*[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96)
*6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94)
*6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85)
*6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85)
*6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81)
*6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81)
*6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70)
*6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65)
*[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94)
*7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89)
*7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80)
*7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75)
*7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74)
*[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93)
*8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77)
*8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73)
*8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63)
*[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97)
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90)
*10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89)
*10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80)
*10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79)
*10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78)
*[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89)
*11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82)
*11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79)
*11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
*11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50)
*11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42)
*[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99)
*12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98)
*12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92)
*12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83)
*12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82)
*12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81)
*12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78)
*12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72)
*12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44)  
*[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94)
*13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) 
*13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85)
*13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68)
*13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64)
*[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81)
*14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76)
*14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64)
*14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52)
*[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80)
*15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79)
*15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50)
*[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90)
*16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89)
*16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67)
*[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95)
*17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92)
*17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92)
*17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86)
*17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79)
*17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76)
*[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93)
*18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93)
*18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87)
*18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85)
*18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78)
*18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73)
*18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68)
*[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97)
*19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93)
*19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92)
*19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89)
*19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88)
*19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62)
*19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48)
*[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96)
*20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95)
*20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91)
*20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88)
*20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82)
*20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80)
*[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97)
*21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88)
*21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87)
*21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63)
*21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34)
*[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85)
*22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71)
*[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91)
*23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90)
*23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90)
*23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86)
*23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84)
*23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68)
*23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61)
*[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98)
*24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92)
*24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89)
*24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87)
*24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76)
*24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70)
*24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60)
*[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97)
*25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94)
*25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90)
*25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89)
*25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76)
*25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73)
*[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78)
*26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72)
*26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59)
*[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90)
*27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74)
*[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84)
*[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99)
*29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90)
*29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78)
*29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71)
*29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68)
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91)
*30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65)
*[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92)
*31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90)
*31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81)
*31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58)
*31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88)
*1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84)
*1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80)
*1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74)
*[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91)
*2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89)
*2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87)
*2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86)
*2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83)
*2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76)
*2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39)
*[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
*3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94)
*3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53)
*[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88)
*4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85)
*4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79)
*[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92)
*5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86)
*5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82)
*5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81)
*[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91)
*6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86)
*6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81)
*6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66)
*6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34)
*[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91)
*7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76)
*7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72)
*7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63)
*7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}})
*7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47)
*[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88)
*8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86)
*8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80)
*8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77)
*8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76)
*8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37)
*[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98)
*9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96)
*9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93)
*9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93)
*9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82)
*9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81)
*9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78)
*9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41)
*[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89)
*10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89)
*10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85)
*10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80)
*10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72)
*[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92)
*11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91)
*11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) 
*11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) 
*11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) 
*11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48)
*[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86)
*12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78)
*12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77)
*12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77)
*12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72)
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100)
*13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94)
*13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85)
*13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47)
*[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89)
*14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83)
*14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52)
*[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95)
*15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91)
*15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89)
*15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88)
*15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80)
*15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73)
*15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36)
*[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99)
*16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97)
*16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96)
*16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88)
*16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88)
*16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79)
*16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75)
*16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74)
*[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87)
*17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85)
*17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84)
*17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81)
*[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90)
*18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87)
*18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83)
*18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81)
*18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76)
*18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74)
*[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87)
*19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53)
*[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93)
*20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93)
*20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89)
*20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88)
*20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65)
*[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92)
*21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) 
*21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83)
*21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) 
*21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80)
*21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77)
*21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77)
*21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75)
*21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73)
*21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72)
*21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25)
*[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92)
*22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75)
*22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59)
*[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94)
*23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71)
*[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88)
*24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80)
*24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74)
*24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62)
*24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56)
*[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99)
*25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93)
*25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89)
*25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87)
*25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80)
*25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77)
*[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92)
*26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90)
*26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49)
*[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86)
*27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85)
*[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89)
*28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86)
*28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86)
*28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78)
*28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) 
*28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70)
*28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65)
*28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64)
*28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62)

== Märts ==
*[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109)
*1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88)
*1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78)
*1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90)
*2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84)
*2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68)
*2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67)
*2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66)
*[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87)
*3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84)
*3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79)
*3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64)
*[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108)
*4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96)
*4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93)
*4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92)
*4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89)
*4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84)
*4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84)
*4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79)
*4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77)
*4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76)
*4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
*4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54)
*[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92)
*5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90)
*5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89)
*5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88)
*5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87)
*5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85)
*5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83)
*5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81)
*[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96)
*6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80)
*6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74)
*6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65)
*[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101)
*7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84)
*7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82)
*7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82)
*7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63)
*7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35)
*[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100)
*8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87)
*8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71)
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98)
*9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79)
*9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60)
*9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55)
*[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92)
*10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87)
*10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87)
*10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84)
*10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80)
*10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80)
*10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74)
*[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91)
*11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82)
*11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75)
*[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83)
*12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80)
*12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73)
*[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93)
*13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89)
*13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83)
*13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83)
*13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78)
*13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73)
*13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64)
*[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99)
*14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96)
*14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91)
*14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84)
*14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83)
*14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73)
*14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66)
*[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97)
*15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95)
*15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91)
*15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83)
*15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83)
*15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72)
*15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67)
*15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55)
*[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97)
*16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91)
*16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78)
*16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72)
*[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93)
*17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87)
*17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67)
*17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62)
*[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94)
*18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88)
*18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64)
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86)
*19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86)
*19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84)
*19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67)
*19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19)
*[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100)
*20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97)
*20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92)
*20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90)
*20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81)
*20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78)
*20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78)
*20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71)
*20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67)
*20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54)
*20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43)
*20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27)
*[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91)
*21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86)
*21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) 
*21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52)
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88)
*22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87)
*22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86)
*22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73)
*22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73)
*22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39)
*[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90)
*23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79)
*23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78)
*23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60)
*[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91)
*24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87)
*24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80)
*24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79)
*24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58)
*24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40)
*[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99)
*25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95)
*25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94)
*25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64)
*[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100)
*26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97)
*26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84)
*26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81)
*26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79)
*26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72)
*26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63)
*[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86)
*27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49)
*[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89)
*28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87)
*28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84)
*28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84)
*28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79)
*28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78)
*[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94)
*29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88)
*29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84)
*29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79)
*29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77)
*29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75)
*29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73)
*[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89)
*30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80)
*30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67)
*30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50)
*[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92)
*31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88)
*31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64)

== Aprill ==
* [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78)
* 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69)
* 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62)
* 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49)
* 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46)
* [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97)
* 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88)
*[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84)
* 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83)
* 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68)
* 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51)
* [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86)
* 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84)
* 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82)
* [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91)
* 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89)
* 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88)
* [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97)
* 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95)
* 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95)
* 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87)
* 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81)
* 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66)
* 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43)
* [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86)
* 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95)
* 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93)
* 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83)
* 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80)
* 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74)
* 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70)
* [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100)
* 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97)
* 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81)
* 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74)
* 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68)
* [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84)
* 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
* 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75)
* 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64)
* 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49)
* [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103)
* 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92)
* 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91)
* 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87)
* 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86)
* 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84)
* 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76)
* [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) 
* 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88)
* 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) 
* [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97)
* 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91)
* 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82)
* 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78)
* 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73)
* [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94)
* 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90)
* [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96)
* 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89)
* 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88)
* 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86)
* 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86)
* [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92)
* 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85)
* 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80)
* 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78)
* 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60)
* 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56)
* 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53)
* 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48)
* 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47)
* [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88)
* 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82)
* 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79)
* 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77)
* 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68)
* 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57)
* [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91)
* 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73)
* [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101)
* 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100)
* 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98)
* 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96)
* 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91)
* 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88)
* 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81)
* 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57)
* [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90)
* 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86)
* 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76)
* 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76)
* 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63)
* [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85)
* 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80)
* [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101)
*22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92)
* 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92)
* 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81)
* 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
* [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93)
* 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81)
* 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81)
* 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79)
* 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68)
* 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36)
* [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97)
* 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97)
* 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65)
* 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40)
* 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30)
* [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94)
* 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89)
* 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84)
* 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78)
* 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56)
* 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47)
* [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91)
* 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83)
* 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83)
* 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82)
* 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80)
* [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98)
* 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94)
* 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93)
* 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79)
* [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84)
* 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81)
* [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86)
* 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79)
* 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76)
* [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93)
* 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91)
* 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88)
* 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86)

== Mai ==
* [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99)
* 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85)
* 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79)
* 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79)
* 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59)
* [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94)
* 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92)
* 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89)
* 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82)
* 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82)
* 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80)
* [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97)
* 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86)
* 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73)
* [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87)
* 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84)
* 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79)
* 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78)
* 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69)
* [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91)
* 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89)
* [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91)
* 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87)
* 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86)
* 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85)
* 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75)
* 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71)
* 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71)
* 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69)
* [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96)
* 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93)
* 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93)
* 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92)
* 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84)
* 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82)
* 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82)
* 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81)
* 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73)
* [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93)
* 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86)
* 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68)
* 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64)
* [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90)
* 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86)
* 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84)
* 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82)
* 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78)
* [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86)
* 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85)
* 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82)
* 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67)
* [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91)
* 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50)
* 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29)
* [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
* 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88)
* 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87)
* 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79)
* 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79)
* 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
* 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69)
* 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67)
* 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47)
* 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36)
* [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97)
* 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90)
* 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88)
* [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102)
* 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85)
* 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85)
* 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84)
* 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84)
* 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83)
* 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) 
* 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80)
* [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101)
* 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95)
* 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95)
* 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92)
* 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85)
* 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83)
* 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79)
* 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56)
* [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92)
* 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91)
* 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90)
* 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88)
* [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93)
* 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88)
* 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86)
* 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70)
* 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25)
* [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93)
* 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91)
* 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88)
* 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85)
* 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84)
* 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81)
* 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74)
* 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70)
* 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64)
* 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64)
* 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62)
* [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91)
* 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91)
* 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87)
* 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86)
* 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81)
* [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83)
* 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70)
* [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91)
* 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87)
* 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82)
* 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82)
* 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76)
* 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41)
* [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88)
* 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83)
* 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52)
* [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101)
* 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80)
* 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80)
* 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77)
* 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88)
* 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84)
* 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84)
* 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81)
* 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46)
* [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95)
* 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93)
* 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90)
* 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83)
* 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75)
* 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69)
* 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68)
* 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59)
* 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49)
* 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21)
* [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95)
* 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90)
* 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88)
* 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86)
* 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70)
* 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52)
* [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112)
* 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91)
* 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89)
* 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
* 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87)
* 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82)
* [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96)
* 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86)
* 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85)
* 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80)
* 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80)
* 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60)
* 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40)
* [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104)
* 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88)
* 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63)
* 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43)
* 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36)
* [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100)
* 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89)
* 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81)
* 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69)
* 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69)
* [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76)
* mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86)
* mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89)

== Juuni ==
* [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86)
* 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85)
* 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80)
* 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80)
* 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79)
* 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72)
* 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72)
* 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33)
* [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86)
* 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75)
* 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62)
* 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61)
* [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84)
* 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84)
* 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81)
* 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72)
* 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41)
* 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35)
* [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92)
* 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91)
* 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76)
* 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56)
* [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97)
* 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93)
* 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86)
* 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85)
* 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84)
* 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68)
* 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51)
* 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34)
* [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93)
* 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88)
* 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87)
* 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84)
* 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) 
* [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98)
*7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92)
* 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85)
* 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84)
* 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59)
* [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89)
* 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80)
* 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
* 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58)
* [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94)
* 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93)
* 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38)
* [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94)
* 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92)
* 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84)
* 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84)
* 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73)
* 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54)
*[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89)
* 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88)
* 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87)
* 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86)
* 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75)
* 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47)
*[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100)
* 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
* 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85)
* 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79)
* 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76)
* 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49)
* 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42)
*[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93)
* 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91)
* 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88)
* 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81)
* 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67)
* 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36)
*[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83)
* juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83)
* 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78)
* 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57)
* 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32)
* 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28)
*[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96)
* 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91)
* 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81)
* 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47)
* 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45)
* 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35)
*[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86)
* 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83)
* 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81)
* 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78)
* 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35)
*[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98)
* 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87)
* 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81)
* 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64)
* 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56)
*[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96)
* 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93)
* 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93)
* 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82)
* 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81)
*[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90)
* 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88)
* 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87)
* 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85)
* 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83)
* 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79)
* 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69)
* 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58)
*[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101)
* 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98)
* 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96)
* 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91)
* 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82)
* 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76)
*[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98)
* 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94)
* 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87)
* 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82)
* 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71)
* 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67)
*[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100)
* 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94)
* 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93)
* 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89)
* 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80)
* 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43)
* 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24)
*[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87)
* 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86)
* 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81)
* 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48)
* 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32)
*[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98)
* 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87)
* 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84)
* 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24)
*[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95)
*25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) 
* 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65)
* 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28)
*[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98)
* 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96)
* 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86)
* 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78)
* 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77)
* 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75)
* 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75)
* 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73)
* 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54)
* 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44)
*[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98)
*27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88)
* 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63)
*[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98)
* 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86)
* 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82)
* 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65)
* 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63)
*[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94)
*29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91)
* 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90)
* 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88)
* 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86)
*[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97)
* 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94)
* 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80)
* 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74)
* 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68)

== Juuli ==
* [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89)
* 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82)
* 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82)
* 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48)
* [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96)
* 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83)
* 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79)
* 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70)
* 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64)
* [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95)
* 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87)
* 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80)
* 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67)
* [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99)
* 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98)
* 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85)
* 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64)
* 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33)
* [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81)
* 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80)
* 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69)
* 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59)
* [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95)
* 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94)
* 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) 
* 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82)
* [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90)
* 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81)
* 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78)
* [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87)
* 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75)
* [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86)
* 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78)
* 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78)
* 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75)
* [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93)
* 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75)
* 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74)
* 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69)
* 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56)
* [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89)
* 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87)
* 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71)
* 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25)
* [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94)
* 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87)
* 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82)
* 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74)
* 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68)
* [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92)
* 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91)
* 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86)
* 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83)
* 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78)
* 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74)
* 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38)
* [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95)
* [[14. juuli]] – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92)
* 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61)
* 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53)
* [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99)
* 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92)
* 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91)
* 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86)
* 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86)
* 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82)
*[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102)
* 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92)
* 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81)
* 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79)
* 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73)
* 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71)
* 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43)
*[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92)
* 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91)
* 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89)
* 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89)
* 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) 
* 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) 
*[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91)
* 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87)
* 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73)
* 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67)
* 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59)
* 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26)
*[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91)
* 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83)
* 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50)
*[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90)
* 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89)
* 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86)
* 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83)
* 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64)
* 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58)
* 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26)
*[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86)
* 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81)
* 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50)
* 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18)
*[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98)
* 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92)
* 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91)
* 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74)
*[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87)
* 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79)
* 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78)
* 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65)
*[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101)
* 24 juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92)
* 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88)
* 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65)
* 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38)
*[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87)
* 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalrattur (86)
* 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80)
*[[26. juuli]] – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86)
*[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77)
* 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59)
*[[28. juuli]] – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50)

[[Kategooria:2026]]</text>
      <sha1>9iwjsskexfoo9pgr5lwq77e7h9yyjjs</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Nädala artiklid/2 (2026)</title>
    <ns>4</ns>
    <id>706794</id>
    <revision>
      <id>7203930</id>
      <parentid>7051362</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T17:20:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taivo</username>
        <id>268</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7203930</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1327" sha1="ls89g5i4x04qya818o6tg8q8ogur8px" xml:space="preserve">[[Pilt:Портрет Менандра А 850.jpg|150px|left|Menandros. Vanarooma koopia vanakreeka originaalskulptuurist]]
'''[[Menandros]]''' ([[vanakreeka keel]]es Μένανδρος, ladinapäraselt Menander; 342/341 eKr – 291/290 eKr) oli [[Vana-Kreeka|vanakreeka]] [[näitekirjanik]], [[Ateena linnriik|Ateena]] [[uus komöödia|uue komöödia]] tuntuim esindaja. Ta kirjutas üle saja komöödia ja võitis [[lenaiad]]e festivalil 8 korral auhinna. Ei ole teada, kui mitu korda ta võitis [[linnadionüüsiad|linnadionüüsiate]] festivalil.

Menandros oli [[peripateetikud|peripateetik]] [[Theophrastos]]e sõber ja võib-olla ka õpilane, ta sai hästi läbi Ateena diktaatori [[Demetrios Phaleronist|Phaleroni Demetriosega]] ja teenis [[efeeb]]ina koos [[Epikuros]]ega. [[Alkiphron]] jutustab, kuidas Egiptuse valitseja [[Ptolemaios I Soter]] hindas Menandrost nii väga, et kutsus ta oma õukonda, ent poeet olevat eelistanud oma elamist [[Pireus]]es ning [[hetäär]]i [[Glykera]] seltskonda.

Menandros oli [[Antiikaeg|antiikajal]] menukas autor, ent tema teosed läksid [[keskaeg|keskajal]] kaotsi ning tänapäeval on need tuntud peamiselt [[papüürus]]tel säilinud katkenditena. Peaaegu tervikuna on meieni jõudnud ainult üks [[komöödia]], &quot;Dyskolos&quot; (&quot;[[Pahurdaja]]&quot;). '''[[Menandros|Loe edasi ...]]'''</text>
      <sha1>ls89g5i4x04qya818o6tg8q8ogur8px</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Joni Mitchell</title>
    <ns>0</ns>
    <id>707519</id>
    <revision>
      <id>7204162</id>
      <parentid>7199107</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T06:38:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204162</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="144071" sha1="ivn61of8jds9o0jfjczpe1u8b7v3ekw" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}}
{{Infokast muusik
| nimi = Joni Mitchell
| pilt = Joni Mitchell 2021 Kennedy Center Honors (cropped).jpg
| pildiallkiri = Mitchell 2021. aastal
| taust = soolo_laulja
| sünninimi = Roberta Joan Anderson
| alias = {{ubl|Roberta Joan Mitchell|Joni Anderson}}
| sünniaeg = 7. november 1943 (82-aastane)
| sünnikoht = [[Fort Macleod]], Alberta, Canada
| stiil = [[folk]], [[Popmuusika|popp]], [[džäss]], [[Rokkmuusika|rokk]]
| amet = laulja-laulukirjutaja, maalikunstnik
| pill = laul, kitarr, klaver, kannel
| tegev = 1964–2002, 2006–2007, 2013, 2022–tänini
| plaadifirma = Reprise, Asylum, Geffen, Nonesuch, Hear Music
| autogramm = Joni Mitchell Signature.svg
}}

'''Roberta Joan Mitchell''' (sünninimi '''Roberta Joan Anderson'''; sündinud [[7. november|7. novembril]] [[1943]]) on Kanada ja Ameerika laulja-laulukirjutaja, multiinstrumentalist ja maalikunstnik. 

Mitchell on üks mõjukamaid 1960. aastate folkmuusika ringkonnast pärit laulja-laulukirjutajaid, kes sai tuntuks oma isiklike laulusõnade ja ebatavaliste kompositsioonide poolest, milles on sulandunud [[Popmuusika|popi]], [[Džäss|džässi]], [[Rokkmuusika|roki]] ja teiste žanrite elemendid.&lt;ref name=&quot;allbio&quot; /&gt; Ta on pälvinud 11 [[Grammy|Grammy auhinda]] ja ta valiti 1997. aastal [[Rock'n'rolli Kuulsuste Hall]]i. Ajakiri [[Rolling Stone]] nimetas teda 2002. aastal &quot;üheks kõigi aegade suurimaks laulukirjutajaks&quot;&lt;ref name=&quot;wild2&quot;&gt;{{cite magazine|last=Wild|first=David|author-link=David Wild|title=Joni Mitchell|url=http://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=935|url-status=live|magazine=Rolling Stone|date=October 31, 2002|access-date=March 9, 2007|format=reprint|archive-date=May 31, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200531091125/https://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=935}}&lt;/ref&gt; ja [[AllMusic]] märkis 2011. aasta elulooraamatus, et &quot;Joni Mitchell võib olla 20. sajandi lõpu kõige olulisem ja mõjukam naisartist&quot;.&lt;ref name=&quot;allbio&quot;&gt;{{Cite web|url={{AllMusic|class=artist|id=p4930/biography|pure_url=yes}}|title=Joni Mitchell Biography|website=[[AllMusic]]|archive-url=https://web.archive.org/web/20110424142644/http://www.allmusic.com/artist/p4930/biography|archive-date=April 24, 2011}}&lt;/ref&gt;

Mitchell alustas laulmist [[Saskatoon]]i väikestes [[ööklubi]]des ja kogu Lääne-Kanadas, enne kui ta liikus edasi [[Toronto]] ööklubidesse. Ta kolis Ameerika Ühendriikidesse ning alustas 1965. aastal kontserditurneega. Mõningaid tema originaallaule (&quot;Urge for Going&quot;, &quot;Chelsea Morning&quot;, &quot;Both Sides, Now&quot;, &quot;The Circle Game&quot;) salvestasid algselt teised lauljad, mis võimaldas tal sõlmida lepingu Reprise Recordsiga, et 1968. aastal oma debüütalbumit &quot;Song to a Seagull&quot; salvestada.&lt;ref&gt;[https://www.independent.ie/entertainment/music/joni-mitchell-the-legendary-singer-songwriter-is-back/26438772.html &quot;Joni Mitchell: The legendary singer-songwriter is back&quot;]. UK. August 10, 2007. Originaali [https://web.archive.org/web/20200531091100/https://www.independent.ie/entertainment/music/joni-mitchell-the-legendary-singer-songwriter-is-back-26438772.html arhiivikoopia] seisuga 31. mai, 2020. Vaadatud 11. veebruaril, 2017.&lt;/ref&gt; Lõuna-Californiasse elama asunud Mitchell aitas kujundada ajastut ja generatsiooni selliste populaarsete lauludega nagu &quot;Big Yellow Taxi&quot; ja &quot;Woodstock&quot; (mõlemad 1970). Tema 1971. aasta albumit &quot;Blue&quot; nimetatakse sageli üheks kõigi aegade parimaks albumiks; see oli nimetatud ajakirja Rolling Stone 2003. aasta nimekirjas &quot;500 kõigi aegade parimat albumit&quot;,&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Music News |url=https://www.rollingstone.com/music/music-news/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080623212750/http://www.rollingstone.com/news/story/5938174/the_rs_500_greatest_albums_of_all_time |arhiivimisaeg=23. juuni 2008 |vaadatud=2025-12-14 |väljaanne=Rolling Stone |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; ning tõusis 2020. aasta versioonis kolmandale kohale.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Stone |eesnimi=Rolling |kuupäev=2023-12-31 |pealkiri=The 500 Greatest Albums of All Time |url=https://www.rollingstone.com/music/music-lists/best-albums-of-all-time-1062063/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200924172008/https://www.rollingstone.com/music/music-lists/best-albums-of-all-time-1062063/joni-mitchell-blue-3-1063230 |arhiivimisaeg=24. september 2020 |vaadatud=2025-12-14 |väljaanne=Rolling Stone |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; 2000. aastal, The New York Times valis &quot;Blue&quot; üheks albumiks 25st, mis kajastab &quot;20. sajandi populaarse muusika pöördepunkte ja tipphetki&quot;.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2000-01-03 |pealkiri=Critics' Choices; Albums as Mileposts In a Musical Century (Published 2000) |keel=en |url=https://www.nytimes.com/2000/01/03/arts/critics-choices-albums-as-mileposts-in-a-musical-century.html?scp=1&amp;sq=Joni%20Mitchell%20Blue%20Beatles%20Revolver&amp;st=cse |vaadatud=2025-12-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200531091103/https://www.nytimes.com/2000/01/03/arts/critics-choices-albums-as-mileposts-in-a-musical-century.html?scp=1&amp;sq=Joni+Mitchell+Blue+Beatles+Revolver&amp;st=cse |arhiivimisaeg=31. mai 2020}}&lt;/ref&gt; NPR nimetas albumi &quot;Blue&quot; 2017. aasta &quot;naisartistide loodud parimate albumite&quot; nimekirjas.&lt;ref name=&quot;the-150-gr&quot;&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=N |perekonnanimi2=P |perekonnanimi3=R |kuupäev=2017-07-24 |pealkiri=The 150 Greatest Albums Made By Women |keel=en |väljaanne=NPR |url=https://www.npr.org/2017/07/24/538307314/turning-the-tables-150-greatest-albums-made-by-women-page-15 |vaadatud=2025-12-14}}&lt;/ref&gt;

Mitchell hakkas katsetama rohkem [[džäss]]ist inspireeritud ideid oma 1974. aasta albumil &quot;Court and Spark&quot;, mis sisaldas raadiohitte &quot;Help Me&quot; ja &quot;Free Man in Paris&quot;&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Court and Spark - Joni Mitchell {{!}} Album {{!}} AllMusic |url=https://www.allmusic.com/album/court-and-spark-mw0000194904 |keel=en |vaadatud=2025-12-14}}&lt;/ref&gt; ning millest sai tema enim müüdud album. 1975. aasta paiku hakkas Mitchelli hääleulatus muutuma [[Metsosopran|metsosopranist]] laiaulatuslikuks [[Kontraalt|kontraaldiks]].&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Montagne |eesnimi=Renee |kuupäev=2014-12-09 |pealkiri=The Music Midnight Makes: In Conversation With Joni Mitchell |keel=en |väljaanne=NPR |url=https://www.npr.org/2014/12/09/369386571/the-music-midnight-makes-in-conversation-with-joni-mitchell |vaadatud=2025-12-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170211160222/http://www.npr.org/2014/12/09/369386571/the-music-midnight-makes-in-conversation-with-joni-mitchell/ |arhiivimisaeg=11. veebruar 2017}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - Three Throats: Windsor Star, February 1978 |url=https://jonimitchell.com/library/print.cfm?id=2350 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170211155839/http://jonimitchell.com/library/print.cfm?id=2350 |arhiivimisaeg=11. veebruar 2017 |vaadatud=2025-12-14 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Hopper |eesnimi=Jessica |pealkiri=Joni Mitchell: The Studio Albums 1968-1979 |url=https://pitchfork.com/reviews/albums/17269-the-studio-albums-1968-1979/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20251202170222/https://pitchfork.com/reviews/albums/17269-the-studio-albums-1968-1979/ |arhiivimisaeg=2025-12-02 |vaadatud=2025-12-14 |väljaanne=Pitchfork |keel=en-US |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt; Tema eriomased klaveri ja avatud häälestusega kitarri kompositsioonid kasvasid harmooniliselt ja rütmiliselt keerulisemaks, kui ta sulandas kokku džässi [[Rock'n'roll|''rock'n'roll''&lt;nowiki/&gt;i]], [[Rütm ja bluus|R&amp;B]], [[Klassikaline muusika|klassikalise muusika]] ja [[Maailmamuusika|maailmamuusikaga]]. Alustades 1970. aastate keskel, hakkas ta tegema koostööd märkimisväärsete džässmuusikutega nagu Jaco Pastorius, Tom Scott, Wayne Shorter, Herbie Hancock ja Pat Metheny, samuti ka Charles Mingus, kes palus teda koostööd tegema oma viimastele salvestustele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Aceves |eesnimi=Rusty |kuupäev=2015-01-28 |pealkiri=SFJAZZ Blog: Joni &amp; Jazz |url=http://sfjazz.blogspot.com/2015/01/joni-jazz_28.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170211160853/http://sfjazz.blogspot.com/2015/01/joni-jazz_28.html |arhiivimisaeg=11. veebruar 2017 |vaadatud=2025-12-14 |väljaanne=SFJAZZ Blog}}&lt;/ref&gt; Hiljem liikus ta pop- ja [[elektronmuusika]] suunas ning tegeles poliitiliste protestidega. Teda auhinnati [[Grammy elutööauhind|Grammy elutööauhinnaga]] 2002. aastal.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2019-11-19 |pealkiri=Joni Mitchell |keel=en |väljaanne=GRAMMY.com |url=https://www.grammy.com/grammys/artists/joni-mitchell |vaadatud=2025-12-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200531091145/https://www.grammy.com/grammys/artists/joni-mitchell |arhiivimisaeg=31. mai 2020}}&lt;/ref&gt;

Mitchell produtseeris või oli kaasprodutsent enamikul oma albumitel ja kujundas ise enamiku oma albumite kaanepildid; ta on ennast nimetanud &quot;asjaolude tõttu rööbastelt maha jooksnud maalikunstnikuks&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - I sing my sorrow and I paint my joy: Toronto Globe and Mail, June 8, 2000 |url=http://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=519 |vaadatud=2026-01-12 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt; [[Muusikatööstus]]e kriitikuna lõpetas ta turneedel käimise ning avaldas oma originaallauludest koosneva 19. ja ühtlasi ka viimase albumi 2007. aastal. Järgmise kahe aastakümne jooksul andis ta aeg-ajalt intervjuusid ning tuli avalikkuse ette, et rääkida heategevusest, kuigi [[Aneurüsm|ajuaneurüsmi]] lõhkemine 2015. aastal tõi kaasa pika ravi- ja taastumisperioodi. Sel ajal avaldati sari tagasivaatelisi kogumikke, mille lõpptulemuseks oli Joni Mitchelli arhiivide projekt. Selle eesmärk oli avaldada suur osa tema pika karjääri jooksul avaldamata jäänud materjali. Ta naasis avalikkuse ette 2021. aastal ning võttis isiklikult vastu mitu auhinda, sealhulgas ka Kennedy Center Honor auhinna.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Return to tradition: Biden celebrates Bette Midler, Joni Mitchell at Kennedy Center Honors |keel=en-US |väljaanne=Reuters |url=https://www.reuters.com/world/us/tradition-again-biden-celebrates-bette-midler-joni-mitchell-kennedy-center-2021-12-05/ |vaadatud=2026-01-12}}&lt;/ref&gt; Ta esines 2022. aasta juunis kontserdil Newporti folkfestivalil ja on pärast seda esinenud veel mitmel kontserdil, sealhulgas peaesinejana 2023. ja 2024. aastal.

== Lapsepõlv ja haridus ==
Ta on sündinud Fort Macleodis Myrtle Marguerite (neiupõlvenimi McKee) ja William Andrew Andersoni tütrena.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=William ANDERSON Obituary (2012) - Legacy Remembers |url=https://www.legacy.com/us/obituaries/legacyremembers/william-anderson-obituary?id=41676372 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141129075551/http://www.legacy.com/obituaries/edmontonjournal/obituary.aspx?pid=155554751 |arhiivimisaeg=29. november 2014 |vaadatud=2025-12-23 |väljaanne=Legacy.com}}&lt;/ref&gt; Ta ema esivanemad oli Šoti ja Iiri päritolu;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - Saint Joni: Irish Times, July 19, 2008 |url=http://jonimitchell.com/library/print.cfm?id=1894 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131111064131/http://jonimitchell.com/library/print.cfm?id=1894 |arhiivimisaeg=11. november 2013 |vaadatud=2025-12-23 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt; ta isa on pärit Norra perest ning temas võis olla osa ka [[Saamid|saami]] suguvõsast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - Heart of a Prairie Girl: Reader's Digest , July 2005 |url=http://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=1317 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150504160329/http://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=1317 |arhiivimisaeg=4. mai 2015 |vaadatud=2025-12-23 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Swanson |eesnimi=Carl |kuupäev=2015-02-09 |pealkiri=Joni Mitchell, the Original Folk-Goddess Muse, in the Season Seemingly Inspired by Her |url=http://www.thecut.com/2015/02/joni-mitchell-fashion-muse.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150212200929/http://nymag.com/thecut/2015/02/joni-mitchell-fashion-muse.html#K1PCmz:VC4 |arhiivimisaeg=12. veebruar 2015 |vaadatud=2025-12-23 |väljaanne=The Cut |keel=en}}&lt;/ref&gt; Tema ema oli õpetaja ja isa oli [[Kanada kuninglik õhuvägi|Kanada kuninglik õhuväe]] kapten, kes juhendas uusi piloote RCAF lennunduse õppejaamas Fort Macleodis.&lt;ref name=&quot;the-150-gr&quot; /&gt; [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal kolis ta perega erinevatesse baasidesse Lääne-Kanadas. Kui sõda lõppes, töötas ta isa toidupoes ning pere kolis [[Saskatchewani provints]]i, kus elas algul Maidstone'is ja siis North Battlefordis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - Joni Mitchell - A Portrait of the Artist: Billboard, December 9, 1995 |url=https://jonimitchell.com/library/print.cfm?id=49 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191002200338/http://jonimitchell.com/library/print.cfm?id=49 |arhiivimisaeg=2. oktoober 2019 |vaadatud=2025-12-17 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt; Hiljem laulis ta väikelinnas üleskasvamisest mitmetes lauludes, sealhulgas &quot;Song for Sharon&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Dobrian |eesnimi=Joseph |pealkiri='Song for Sharon' brings back memories |url=https://www.press-citizen.com/story/opinion/contributors/writers-group/2017/02/07/joni-mitchell-song-sharon-brings-back-memories/97296996/ |vaadatud=2025-12-17 |väljaanne=Iowa City Press-Citizen |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; 

Mitchell põdes üheksa-aastaselt [[lastehalvatus]]t. Samal aastal hakkas ta ka suitsetama, kuid väitis, et suitsetamine ei mõju tema häälele halvasti.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - Joni Mitchell: still smoking: Telegraph, October 4, 2007 |url=https://www.jonimitchell.com/library/view.cfm?id=1750 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220110025819/https://www.jonimitchell.com/library/view.cfm?id=1750 |arhiivimisaeg=10. jaanuar 2022 |vaadatud=2025-12-17 |väljaanne=www.jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt;

Ta kolis 11-aastaselt perega Saskatooni, mida ta peab oma kodulinnaks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - Joni &amp; Me: Elm Street, November 2000 |url=https://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=1322 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200703024316/https://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=1322 |arhiivimisaeg=3. juuli 2020 |vaadatud=2025-12-17 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt; Mitchellil oli kooliga raskusi; tema peamine huvi oli maalimine. Sel ajal õppis ta mõnda aega klassikalist klaverit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - The Education of Joni Mitchell: Co-Evolution Quarterly, June 1976 |url=http://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=8 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120118123317/http://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=8 |arhiivimisaeg=18. jaanuar 2012 |vaadatud=2025-12-17 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt; Ta keskendus oma loomingulisele talendile ja esimest korda kaalus laulmis -ja tantsimiskarjääri.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Rolling Stone #296: Joni Mitchell – The Uncool - The Official Site for Everything Cameron Crowe |url=http://www.theuncool.com/journalism/rs296-joni-mitchell/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120326094945/http://www.theuncool.com/journalism/rs296-joni-mitchell/ |arhiivimisaeg=26. märts 2012 |vaadatud=2025-12-17 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - Joni Mitchell Makes Mingus Sing: Down Beat, September 6, 1979 |url=http://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=95 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402102348/http://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=95 |arhiivimisaeg=2. aprill 2015 |vaadatud=2025-12-17 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt; Omapärane õpetaja, Arthur Kratzmann, mõjutas teda luulet kirjutama; tema esimene album sisaldas pühendust temale.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell - Song To A Seagull |url=http://jonimitchell.com/music/album.cfm?id=2 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120506014510/http://jonimitchell.com/music/album.cfm?id=2 |arhiivimisaeg=6. mai 2012 |vaadatud=2025-12-17 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt; Mitchell jättis 12. klassis kooli poolele (ta naasis õpingute juurde hiljem) ja veetis kesklinnas aega lärmaka seltskonnaga, kuni ta mõistis, et ta jõuab kriminaalsele maailmale liiga lähedale.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Mitchell soovis mängida kitarri, aga kuna tema ema seostas pilli kantrimuusikaga ega pooldanud selle nn &quot;hillbilly&quot; (matsilikke) seoseid,&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - An interview with Joni Mitchell: Broadside, February 14, 1968 |url=http://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=1455 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120118005134/http://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=1455 |arhiivimisaeg=18. jaanuar 2012 |vaadatud=2025-12-17 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt; siis leppis ta algselt [[Ukulele|ukulelega]]. Lõpuks õppis ta ise kitarri [[Pete Seeger|Peter Seegeri]] lauluraamatu abil.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Joni Mitchell Biography {{!}} Rolling Stone |väljaanne=Rolling Stone |url=http://www.rollingstone.com/music/artists/joni-mitchell/biography |vaadatud=2025-12-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110319043222/http://www.rollingstone.com/music/artists/joni-mitchell/biography |arhiivimisaeg=2011-03-19 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Poliomüeliit nõrgendas tema vasakut kätt, mistõttu töötas ta välja alternatiivsed kitarri häälestusviisid, et seda kompenseerida; hiljem kasutas ta neid häälestusi oma laulukirjutamises ebatavaliste harmooniate ja struktuuride loomiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Fricke |eesnimi=David |kuupäev=2010-12-03 |pealkiri=100 Greatest Guitarists: David Fricke's Picks |url=https://www.rollingstone.com/music/music-lists/100-greatest-guitarists-david-frickes-picks-146383/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190113003847/https://www.rollingstone.com/music/music-lists/100-greatest-guitarists-david-frickes-picks-146383/joni-mitchell-5-230153/ |arhiivimisaeg=13. jaanuar 2019 |vaadatud=2025-12-17 |väljaanne=Rolling Stone |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

Mitchell alustas laulmisega oma sõpradega lõkete ääres Waskeskiu järve ümbruses [[Saskatchewani provints|Saskatchewanis]] Prince Albertis loode osas. 18-aastaselt laiendas ta oma repertuaari, et lisada sinna oma lemmikesinejaid nagu [[Édith Piaf]] ja [[Miles Davis]]. Tema esimene tasustatud esinemine oli 31. oktoobril 1962 Saskatooni klubis, mis sisaldas folgi ja džässi esinejaid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell - A Chronology of Appearances |url=http://jonimitchell.com/chronology/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140208001839/http://www.jonimitchell.com/chronology/ |arhiivimisaeg=8. veebruar 2014 |vaadatud=2025-12-17 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Breznikar |eesnimi=Klemen |kuupäev=2018-01-31 |pealkiri=“A Coffee House for the Sponge People” The Rise and Fall of The Crypt |url=https://www.psychedelicbabymag.com/2018/01/a-coffee-house-for-sponge-people-rise.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180207005041/http://www.psychedelicbabymag.com/2018/01/a-coffee-house-for-sponge-people-rise.html |arhiivimisaeg=7. veebruar 2018 |vaadatud=2025-12-17 |väljaanne=It's Psychedelic Baby Magazine |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Kuigi tol ajal ta kunagi üksi džässi ei esitanud, siis otsisid Mitchell ja ta sõbrad aktiivselt džässmuusikute kontserte. Mitchell ütles, &quot;mu džässi taust algas ühest varasest Lambert, Hendricks ja Ross albumist.&quot; Album &quot;The Hottest New Group in Jazz&quot; oli Kanadas raskesti kättesaadav, ta ütles, &quot;kogusin raha ja ostsin selle piraathinnaga. See album oli minu jaoks nagu [[The Beatles]]. Õppisin sealt iga laulu selgeks ning ma ei usu, et leidub veel mõni album, sealhulgas minu enda omad, mille igat nooti ja laulusõna ma täielikult teaksin.”&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - Joni Mitchell Has Her Mojo Working: Los Angeles Times, June 10, 1979 |url=http://jonimitchell.com/library/print.cfm?id=595 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120831215540/http://jonimitchell.com/library/print.cfm?id=595 |arhiivimisaeg=31. august 2012 |vaadatud=2025-12-17 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt;

Pärast keskkooli lõpetamist Aden Bowman Collegiate'is Saskatooni provintsis võttis Mitchell kunstikursusi Saskatoon Technical Collegiate'is [[Abstraktne ekspressionism|abstraktse ekspressionismi]] maalikunstniku Henry Bonli juhendamisel&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Weller |eesnimi=Sheila |url=https://books.google.com/books?id=4n5LMaA2xMsC |pealkiri=Girls Like Us: Carole King, Joni Mitchell, Carly Simon--And the Journey of a Generation |kuupäev=2008-04-08 |kirjastus=Simon and Schuster |isbn=978-0-7434-9147-1 |keel=en |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170217011652/https://books.google.com/books?id=4n5LMaA2xMsC |arhiivimisaeg=17. veebruar 2017}}&lt;/ref&gt; ja lahkus kodust, et õppida Calgarys Alberta College of Art kolledžis 1963/64. õppeaastal. Seal ta pettus asjaolus, et vaba loomingu asemel pandi kõrgemat rõhku tehnilistele oskustele&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - The Education of Joni Mitchell: Co-Evolution Quarterly, June 1976 |url=https://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=8 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120118123317/http://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=8 |arhiivimisaeg=18. jaanuar 2012 |vaadatud=2025-12-17 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt; ning tundis end võõrana puhta abstraktsiooni suuna kui ka kalduvuse suhtes liikuda kommertskunsti poole. Ta katkestas õpingud aasta pärast seda, kui jäi 20-aastaselt ootamatult rasedaks (sündis tütar Kilauren). Seejärel hakkas ta mängima muusikat Kanada ööklubides.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=1998-10-04 |pealkiri=The Hissing of a Living Legend (Published 1998) |keel=en |url=https://www.nytimes.com/1998/10/04/magazine/the-hissing-of-a-living-legend.html |vaadatud=2025-12-17}}&lt;/ref&gt;

== Karjäär ==
=== 1964–1967: Karjääri algus, emaks saamine ja esimene abielu ===
Ta jätkas nädalavahetustel esinemist folkmuusikuna oma kolledžis ja kohalikus hotellis. Umbes sel ajal asus ta tööle 15 dollari eest nädalas Calgary kohvikus The Depression Coffee House, kus ta &quot;laulis pikki traagilisi laule minoorhelistikus&quot;. Ta laulis &quot;''hootenannydel''&quot; (folkmuusika pidudel) ja esines Calgarys kohalikes tele- ja raadiosaadetes.&lt;ref name=&quot;GIGS&quot;&gt;{{Cite web|url=http://jonimitchell.com/chronology/|title=A Chronology of Appearances|publisher=JoniMitchell.com|access-date=February 11, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20140208001839/http://www.jonimitchell.com/chronology/|archive-date=February 8, 2014}}&lt;/ref&gt; 1964. aastal, olles 20-aastane, ütles ta emale, et kavatseb Torontos saada folklauljaks. Ta lahkus esimest korda elus Lääne-Kanadast ja suundus itta Ontariosse. Mitchell kirjutas oma esimese laulu &quot;Day After Day&quot; kolmepäevasel rongisõidul. Ta peatus Mariposa folgifestivalil, et näha Ameerika folklauljat Buffy Sainte-Marie'd,&lt;ref&gt;Leo, Geoff; Woloshyn, Roxanna; Guerriero, Guerriero (October 27, 2023). [https://www.cbc.ca/newsinteractives/features/buffy-sainte-marie &quot;Who is the real Buffy Sainte-Marie?&quot;]. ''CBC News''. [https://web.archive.org/web/20231027111549/https://www.cbc.ca/newsinteractives/features/buffy-sainte-marie Originaali] arhiivikoopia seisuga 27. oktoober 2023. Vaadatud 31. oktoober 2023.&lt;/ref&gt; kes oli teda inspireerinud. Aasta hiljem esines Mitchell Mariposas, mis oli tema esimene kontsert suurele publikule ja aastaid hiljem tegi Sainte-Marie ise Mitchelli loomingust kavereid.

Kuna Mitchellil puudus muusikute ametiühingu liikmemaksuks vajalik 200 dollarit, siis esines ta mõnel kontserdil Toronto Yorkville'i linnaosas Half Beatis ja Village Corneris, kuid enamasti andis ta ametiühinguväliseid kontserte &quot;kirikute keldrites ja [[Noorte Meeste Kristlik Ühing (rahvusvaheline organisatsioon)|YMCA]] koosolekusaalides&quot;. Kuna ta löödi suurematest folgiklubidest välja, siis hakkas ta tänavamuusikuks,&lt;ref name=&quot;GIGS&quot;/&gt; samal ajal kui ta &quot;töötas üüri maksmiseks kesklinna kaubamajas naisterõivaste osakonnas&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - A Witness to Troubled Times: Associated Press, May 13, 1988 |url=http://jonimitchell.com/library/print.cfm?id=1139 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140430125128/http://jonimitchell.com/library/print.cfm?id=1139 |arhiivimisaeg=30. aprill 2014 |vaadatud=2025-12-20 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt; Ta elas üüritoas otse luuletaja Duke Redbirdi vastas.&lt;ref name=&quot;dirtpoor&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.proquest.com/docview/437645518|title=Joni: 'Dirt poor,' 20 and pregnant; Excerpts from a new book reveal details of Joni Mitchell's life in '60s Toronto|website=[[Toronto Star]]|date=April 7, 1997|access-date=February 11, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170212091253/http://pqasb.pqarchiver.com/thestar/doc/437645518.html?FMT=ABS&amp;FMTS=ABS:FT&amp;type=current&amp;date=Apr+7%2C+1997&amp;author=by+John+Goddard+SPECIAL+TO+THE+STAR&amp;pub=Toronto+Star&amp;edition=&amp;startpage=E.1&amp;desc=Joni%3A+%60Dirt+poor%2C%27+20+and+pregnant+Excerpts+from+a+new+book+reveal+details+of+Joni+Mitchell%27s+life+in+%2760s+Toronto|archive-date=February 12, 2017|id={{ProQuest|437645518}}}}&lt;templatestyles src=&quot;Module:Citation/CS1/styles.css&quot;&gt;&lt;/templatestyles&gt;&lt;/ref&gt; Mitchell hakkas mõistma, et iga linna folkmuusika maastik kippus andma veteranidest esinejatele ainuõigusi esitada oma tunnuslaule, hoolimata sellest, et nad polnud neid laule ise kirjutanud; Mitchell pidas seda enesekeskseks ja folkmuusika võrdsuse ideaalile vastuolus olevaks. Ta leidis, et tema parim traditsiooniline materjal oli juba teiste lauljate omand. Ta ütles, et talle öeldi: &quot;Sa ei tohi seda laulda. See on minu laul.&quot; Ja kui ma nimetasin teise loo. &quot;Sa ei tohi seda laulda. See on minu laul.&quot; See oli minu tutvus territoriaallauludega. Torontos puutusin nendega uuesti kokku.&quot; Seepeale otsustas ta hakata ise oma laule kirjutama.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Marom |eesnimi=Malka |url=https://books.google.com/books?id=q2yFAwAAQBAJ&amp;pg=PT43 |pealkiri=Joni Mitchell: In Her Own Words |kuupäev=2014-09-01 |kirjastus=ECW Press |isbn=978-1-77090-581-8 |keel=en |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201106064308/https://books.google.com/books?id=q2yFAwAAQBAJ&amp;pg=PT43 |arhiivimisaeg=6. november 2020}}&lt;/ref&gt;

Mitchell sai 1964. aasta lõpus teada, et on oma Calgary endisest poiss-sõbrast Brad MacMathist rase. Hiljem kirjutas ta: &quot;[Ta] jättis mind kolm kuud rasedana ilma rahata pööningutuppa ja talve lähenemisel oli kütteks vaid kamin. Trepikäsipuud olid pulkadest hõredad – kütteks eelmise talve elanikele.&quot;&lt;ref name=&quot;LINER&quot;&gt;{{Cite web|url=http://jonimitchell.com/music/album.cfm?id=24|title=Words and Music|publisher=JoniMitchell.com|access-date=April 9, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120504111546/http://jonimitchell.com/music/album.cfm?id=24|archive-date=May 4, 2012}}&lt;/ref&gt; Tütar sündis 1965. aasta veebruaris. Kuna ta ei suutnud last ülal pidada, andis ta tolle lapsendada. Seda fakti hoidis Mitchell karjääri suuremas osas privaatsena, kuigi ta vihjas sellele mitmes laulus, näiteks laulus &quot;Little Green&quot;, mida ta esitas 1960. aastatel ja salvestas 1971. aasta albumile &quot;Blue&quot;. 1982. aasta albumi &quot;Wild Things Run Fast&quot; laulus &quot;Chinese Cafe&quot; laulis Mitchell: &quot;Your kids are coming up straight / My child's a stranger / I bore her / But I could not raise her.&quot; (&quot;Su lapsed on sirgeks kasvanud / Mu laps on võõras / Ma sünnitasin ta / Aga ma ei suutnud teda kasvatada.&quot;)

Mitchelli tütre olemasolu ei olnud avalikkusele teada enne 1993. aastat, kui ta 1960. aastatelt kunstikooli päevilt pärit toakaaslane müüs Mitchelli lapsendamise loo ühele tabloidajakirjale.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Higgins |eesnimi=Bill |kuupäev=1997-04-08 |pealkiri=Both Sides at Last |url=https://www.latimes.com/archives/la-xpm-1997-04-08-ls-46389-story.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120111161743/http://articles.latimes.com/1997-04-08/news/ls-46389_1_joni-mitchell |arhiivimisaeg=11. jaanuar 2012 |vaadatud=2025-12-20 |väljaanne=Los Angeles Times |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Pertman |eesnimi=Adam |url=https://books.google.com/books?id=RzCLgIfmegMC&amp;pg=PA289 |pealkiri=Adoption Nation: How the Adoption Revolution is Transforming Our Families-- and America |kuupäev=2011-03-17 |kirjastus=Harvard Common Press |isbn=978-1-55832-716-0 |keel=en}}&lt;/ref&gt; Selleks ajaks oli Mitchelli tütar, ümbernimetatud Kilauren Gibb, juba alustanud oma bioloogiliste vanemate otsinguid. Mitchell ja tema tütar kohtusid 1997. aastal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell's Secret |url=https://thecanadianencyclopedia.ca/en/article/joni-mitchells-secret |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200531091111/https://www.thecanadianencyclopedia.ca/en/article/joni-mitchells-secret |arhiivimisaeg=31. mai 2020 |vaadatud=2025-12-20 |väljaanne=thecanadianencyclopedia.ca |keel=en}}&lt;/ref&gt; Pärast taasühinemist ütles Mitchell, et kaotas huvi laulukirjutamise vastu ning hiljem pidas ta tütre sündi ja suutmatust tema eest hoolitseda hetkeks, mil tema laulukirjutamise inspiratsioon alguse sai.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=5. september 2004 |pealkiri=An art born of pain, an artist in happy exile |keel=en-US |väljaanne=Los Angeles Times |url=https://www.latimes.com/archives/la-xpm-2004-sep-05-ca-hilburn5-story.html |vaadatud=20. detsembril 2025 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250904033711/https://www.latimes.com/archives/la-xpm-2004-sep-05-ca-hilburn5-story.html |arhiivimisaeg=2025-09-04 |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt;

Mõni nädal pärast tütre sündi andis Mitchell taas kontserte Yorkville'is, sageli koos sõbra Vicky Tayloriga ja hakkas esimest korda esitama oma originaalloomingut, mis oli kirjutatud tema ainulaadsete avatud häälestustega. Märtsis ja aprillis leidis ta tööd Toronto folgiklubis Penny Farthingis. Seal kohtus ta New Yorgis sündinud Ameerika folklaulja Charles Scott &quot;Chuck&quot; Mitchelliga, kes oli pärit [[Michigan|Michiganist]]. Chuck tundis Mitchelli vastu kohe huvi ja tema esinemine avaldas talle muljet ning ütles talle, et ta saaks talle pakkuda püsivat tööd nendes Ameerika Ühendriikide kohvikutes, mida ta tundis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - Joni: A New Voice: Songwriter's Magazine, September 1, 2009 |url=https://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=4256 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210811225329/https://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=4256 |arhiivimisaeg=11. august 2021 |vaadatud=2025-12-20 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt;

Mitchell lahkus Kanadast esimest korda 1965. aasta aprilli lõpus. Ta reisis koos Chuck Mitchelliga USA-sse, kus nad hakkasid koos muusikat tegema.&lt;ref name=&quot;GIGS&quot;/&gt; 21-aastane Joni abiellus Chuckiga Chucki kodulinnas 1965. aasta juunis ja võttis ta perekonnanime. Ta ütles: &quot;Ma tegin oma kleidi ja pruutneitside kleidid. Meil polnud raha.{{Tühikud}}Kõndisin altari ette oma karikakraid lehvitades.&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - Joni Mitchell: Word, March 2005 |url=http://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=1282 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140305070101/http://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=1282 |arhiivimisaeg=5. märts 2014 |vaadatud=2025-12-20 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt; Mitchell on nii Kanada kui ka USA kodanik.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - Joni Mitchell's Fighting Words: Ottawa Citizen, October 7, 2006 |url=https://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=1460 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220329033929/http://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=1460 |arhiivimisaeg=29. märts 2022 |vaadatud=2025-12-20 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt;

Detroiti Cass Corridori linnaosas Verona korterites elades esinesid nad paarina regulaarselt piirkonna kohvikutes, sealhulgas Chess Mate'is Livernois'l Six Mile Roadi lähedal; Alcove'i baaris Wayne State Ülikooli lähedal; Rathskelleris, Detroiti Ülikooli linnakus asuvas restoranis; ja Raven Gallerys Southfieldis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Bulanda |eesnimi=George |kuupäev=2009-02-19 |pealkiri=Sixties Folklore |url=https://www.hourdetroit.com/community/sixties-folklore/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121028191239/http://www.hourdetroit.com/Hour-Detroit/March-2009/Sixties-Folklore/ |arhiivimisaeg=28. oktoober 2012 |vaadatud=2025-12-20 |väljaanne=Hour Detroit Magazine |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2011-03-02 |pealkiri=From The VN Archives: Stars like Joni Mitchell, Linda Ronstadt polished their talents at Chessmate coffeehouse blocks from campus – University of Detroit Mercy (VN) |url=https://www.thevarsitynews.net/2011/03/02/from-the-vn-archives-stars-like-joni-mitchell-linda-ronstadt-polished-their-talents-at-chessmate-coffeehouse-blocks-from-campus/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180612140919/http://www.thevarsitynews.net/news/view.php/104192/From-The-VN-Archives-Stars-like-Joni-Mit |arhiivimisaeg=12. juuni 2018 |vaadatud=2025-12-20 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Ta hakkas mängima ja komponeerima laule alternatiivsetes kitarrihäälestustes, mida talle õpetas Detroitis elav muusik Eric Andersen.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Monk |eesnimi=Katherine |url=https://books.google.com/books?id=4c-Lmidu_qQC&amp;pg=PA1 |pealkiri=Joni: The Creative Odyssey of Joni Mitchell |kuupäev=2012-09-07 |kirjastus=Greystone Books |isbn=978-1-55365-838-2 |keel=en}}&lt;/ref&gt; Oscar Brand kaasas teda mitu korda oma CBC telesaates &quot;Let's Sing Out&quot; aastatel 1965 ja 1966. Joni ja Chuck Mitchelli abielu ja partnerlus lõppes nende lahutusega 1967. aasta alguses ning Joni kolis New Yorki, et jätkata oma muusikuteed sooloartistina. Ta esines kohvikutes üle kogu idaranniku, sealhulgas [[Philadelphia|Philadelphias]], [[Boston|Bostonis]] ja [[Fort Bragg|Fort Braggis Põhja-Carolinas]]. Ta esines sageli kohvikutes ja folgiklubides ning oli selleks ajaks, kui oli juba ise materjali loonud, saanud tuntuks oma ainulaadse laulukirjutamise ja uuendusliku kitarristiili poolest.

=== 1968–1969: Läbimurre teostega &quot;Song to a Seagull&quot; ja &quot;Clouds&quot; ===
Folkmuusik Tom Rush oli kohtunud Mitchelliga Torontos ja tema laulukirjutamisoskus avaldas talle muljet. Ta viis laulu „Urge for Going” populaarsele folklauljale [[Judy Collins|Judy Collinsile]], kuid Judy polnud laulust tol ajal huvitatud, seega salvestas Rush selle ise. Kantrilaulja George Hamilton IV kuulis Rushi seda esitamas ja salvestas sellest kantriversiooni, mis sai hitiks. Teised artistid, kes Mitchelli laule algusaastatel salvestasid, olid Sainte-Marie („The Circle Game”), Dave Van Ronk („Both Sides Now”) ja lõpuks Collins (tema esikümne hitt „Both Sides Now” ja „Michael from Mountains”, mis mõlemad ilmusid tema 1967. aasta albumil „Wildflowers&quot;). Collins tegi ka kaverversiooni loost „Chelsea Morning”, mis oli veel üks salvestis, mis algselt ületas Mitchelli enda äriedu.

Kui Mitchell 1967. aastal ühel õhtul Florida Coconut Grove'i klubis Gaslight Southis&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - A Conversation with David Crosby: JoniMitchell.com, March 15, 1997 |url=https://www.jonimitchell.com/library/view.cfm?id=1357 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110513074441/http://www.jonimitchell.com/library/view.cfm?id=1357 |arhiivimisaeg=13. mai 2011 |vaadatud=2025-12-21 |väljaanne=www.jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt; esines, astus sinna sisse [[David Crosby]], kes märkas kohe Mitchelli oskusi ja artistilikku veenvust.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Monk |eesnimi=Katherine |url=https://books.google.ee/books?id=4c-Lmidu_qQC&amp;pg=PA1&amp;redir_esc=y |pealkiri=Joni: The Creative Odyssey of Joni Mitchell |kuupäev=2012-09-07 |kirjastus=Greystone Books |isbn=978-1-55365-838-2 |lehekülg=74 |keel=en}}&lt;/ref&gt; Mitchell sõitis temaga tagasi Los Angelesse, kus mees asus teda ja tema muusikat oma sõpradele tutvustama. Peagi sai tema mänedžeriks Elliot Roberts, kes Sainte-Marie õhutusel oli teda esmakordselt Greenwich Village'i kohvikus esinemas näinud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - A Conversation with Buffy Sainte-Marie : JoniMitchell.com, March 6, 2013 |url=http://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=2558 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181031214915/http://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=2558 |arhiivimisaeg=31. oktoober 2018 |vaadatud=2025-12-21 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt; Tal oli lähedane ärisuhe David Geffeniga.&lt;ref&gt;Tom King, ''The Operator: David Geffen Builds, Buys, and Sells the New Hollywood'', p. 71, Broadway Books (New York 2001).&lt;/ref&gt; Robertsil ja Geffenil avaldasid tema karjäärile olulist mõju. Talendiotsija Andy Wickham sõlmis Mitchelliga lepingu Warnersiga seotud Reprise'i plaadifirmaga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - Joni Mitchell: Rolling Stone, May 17, 1969 |url=http://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=312 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190126000740/http://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=312 |arhiivimisaeg=26. jaanuar 2019 |vaadatud=2025-12-21 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt; Crosby veenis Reprise'i lubama Mitchellil salvestada sooloakustiline album ilma tolleaegsete folkroki ülesalvestusteta ning tema mõjuvõim teenis talle produtsendi staatuse 1968. aasta märtsis, kui Reprise andis välja Mitchelli debüütalbumi, mis ilmus kas nime all „Joni Mitchell“ või „Song to a Seagull“.

LP reklaamimiseks oli Mitchell pidevalt turneel. Turnee aitas tekitada pikisilmi ootust Mitchelli teise albumi &quot;Clouds&quot; ilmumise suhtes, mis avaldati 1969. aasta aprillis. See album sisaldas Mitchelli enda versioone mitmest tema loost, mis olid juba varem salvestanud ja esitanud teised artistid: &quot;Chelsea Morning&quot;, &quot;Both Sides, Now&quot; ja &quot;Tin Angel&quot;. Mõlema LP kaanekujunduse, sealhulgas &quot;Cloudsi&quot; kaanel oleva autoportree, kujundas ja maalis Mitchell, ühendades oma maalikunsti ja muusikat, mida ta jätkas kogu oma karjääri jooksul.

=== 1970–1972: &quot;Ladies of the Canyon&quot; ja &quot;Blue&quot; ===
[[Fail:Laurel_Canyon,_8217_Lookout_Mountain_Avenue.jpg|paremal|pisi|Laurel Canyon, Lookout Mountain Avenue 8217, Joni Mitchelli maja aastatel 1969–1974 (2022. aasta foto)]]
1970. aasta märtsis tõi &quot;Clouds&quot; talle tema esimese [[Grammy auhind|Grammy auhinna]] parima folkesituse eest. Järgneval kuul avaldas Reprise tema kolmanda albumi &quot;Ladies of the Canyon&quot;. Mitchelli kõla hakkas juba laienema akustilise folkmuusika piiridest eemale popi ja roki suunas, kasutati rohkem ülesalvestusi, löökpille ja taustalaulu ning esimest korda olid paljud lood klaverisaatega, mis muutus Mitchelli stiili iseloomulikuks tunnuseks tema populaarseimal ajal. Tema oma versioon laulust &quot;Woodstock&quot;, mis on aeglasem kui [[Crosby, Stills &amp; Nash|Crosby, Stills, Nash &amp; Youngi]] kaver, esitati sooloesituses Wurlitzeri elektrilisel klaveril. Album sisaldas juba tuntud laulu &quot;The Circle Game&quot; ja keskkonnateemalist hümni &quot;Big Yellow Taxi&quot; oma kuulsate ridadega &quot;''they paved paradise and put up a parking lot''&quot; (&quot;nad sillutasid paradiisi ja rajasid parkla&quot;) ja &quot;''don't it always seem to go, that you don't know what you got till it's gone?''&quot; (kas see ei lähe alati nii, et sa ei tea mis sul on seniks, kui see on kadunud?&quot;)

&quot;Ladies of the Canyon&quot; sai [[FM-raadioringhääling|FM-raadiotes]] kohe hitiks ja müüs kiiresti, lõpuks kujunes see Mitchelli esimeseks kuldalbumiks (üle poole miljoni müüdud eksemplari). Ta otsustas turneedele pausi panna aastaks ajaks, et lihtsalt kirjutada ja maalida, sellest hoolimata hääletasid lugejad ta ikkagi &quot;parimaks naisesinejaks&quot; 1970. aastal juhtivas Suurbritannia popmuusikaajakirjas Melody Maker. 1971. aasta aprillis ilmunud James Taylori albumil &quot;Mud Slide Slim and the Blue Horizon&quot; on Mitchell märgitud taustalauljana laulus &quot;You've Got a Friend&quot;. Laulud, mis ta kirjutas nende kuude jooksul, mil ta reisimise ja elukogemuse saamise nimel pausi pidas, ilmusid tema järgmisel albumil &quot;Blue&quot;, mis anti välja 1971. aasta juunis. Võrreldes Joni Mitchelli annet enda omaga ütles David Crosby: &quot;Selleks ajaks, kui ta tegi &quot;Blue&quot;, oli ta minust juba möödunud ja kihutamas silmapiiri suunas&quot;.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Fusilli |eesnimi=Jim |pealkiri=A 65th Birthday Tribute to Joni Mitchell |keel=en-US |väljaanne=WSJ |url=http://www.wsj.com/articles/SB122575310809894821 |vaadatud=2025-12-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250915125513/https://www.wsj.com/articles/SB122575310809894821 |arhiivimisaeg=2025-09-15 |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt;

&quot;Blue&quot; saavutas peaaegu kohe kriitikute tunnustuse ja äriedu, jõudes septembris Billboardi albumite edetabeli 20 parema hulka ning kerkides Suurbritannias esikolmikusse. Rikkalikult produtseeritud &quot;Carey&quot; oli tol ajal singel, kuid musikaalselt eemaldusid &quot;Blue&quot; albumi teised osad &quot;Ladies of the Canyon&quot; albumi helist. Lihtsamad rütmilised akustilised osad tõid esile Mitchelli hääle ja emotsioonid (lauludes nagu &quot;All I Want&quot;, &quot;A Case of You&quot;), samas kui lood nagu &quot;Blue&quot;, &quot;River&quot; ja &quot;The Last Time I Saw Richard&quot; olid esitatud tema voolava klaverimängu saatel. Oma kõige pihtimuslikuma albumi &quot;Blue&quot; kohta ütles Mitchell hiljem: &quot;Ma olen mõnikord ohverdanud iseenda ja enda emotsionaalse seisundi,... näiteks lauldes &quot;ma olen isekas ja ma olen kurb&quot;. Me kõik kannatame üksinduse all, kuid &quot;Blue&quot; avaldamise ajal ei tunnistanud meie popstaarid kunagi selliseid asju.&quot;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Shumway |eesnimi=David R. |url=https://muse.jhu.edu/pub/1/monograph/book/33737 |pealkiri=Rock Star: The Making of Musical Icons from Elvis to Springsteen |kuupäev=2014 |kirjastus=Johns Hopkins University Press |isbn=978-1-4214-1393-8 |koht=Baltimore |lehekülg=159 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150722002222/http://muse.jhu.edu/books/9781421413938 |arhiivimisaeg=22. juuli 2015}}&lt;/ref&gt; Selle albumi laulusõnad peeti tema varasest loomingust inspireeritud kulminatsiooniks, kus masendavad hinnangud tema ümbritsevast maailmast kujundasid vastandlikult romantilise armastuse ülevoolavaid väljendusi (näiteks laulus &quot;California&quot;). Mitchell hiljem märkis: &quot;Sellel eluperioodil polnud mul mingit isiklikku kaitset. Ma tundsin end nagu sigaretipaki tsellofaanümbris. Ma tundsin nagu mul poleks maailma ees mingeid saladusi ja ma ei saanud oma elus teeselda, et olen tugev.&quot;&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== 1972–1975: &quot;For the Roses&quot; ja &quot;Court and Spark&quot; ===
[[Fail:Joni_Mitchell_in_1974.jpg|paremal|pisi|Mitchell esinemas Anaheimi konverentsikeskuses 1974. aastal]]
Pärast albumi &quot;Blue&quot; suurt edu otsustas Mitchell naasta otseesinemiste juurde ja ta esitas turneel uusi laule, mis ilmusid tema järgmisel albumil &quot;For the Roses&quot;. Album avaldati 1972. aasta oktoobris ja tõusis kohe edetabelite tippu. Sellele järgnes singel &quot;You Turn me On, I'm a Radio&quot;, mis jõudis 1973. aasta veebruaris Billboardi edetabelis 25. kohale.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell {{!}} Biography, Music &amp; News |url=https://www.billboard.com/artist/joni-mitchell/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201106064334/https://www.billboard.com/music/joni-mitchell/chart-history/hot-100/song/581390 |arhiivimisaeg=6. november 2020 |vaadatud=2025-12-21 |väljaanne=Billboard |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

1974. aasta jaanuaris ilmunud albumiga &quot;Court and Spark&quot; alustas Mitchell katsetusi džässi ja ''[[Jazz fusion|jazz fusioni]]'' stiiliga, mis märkis tema eksperimentaalse perioodi algust. &quot;Court and Spark&quot; jõudis Cashbox albumite edetabelis esikohale. See album tegi Mitchellist tema karjääri jooksul ehk ainsal korral laialdaselt populaarse artisti, tänu tema populaarsetele lugudele nagu &quot;Raised on Robbery&quot;, mis ilmus täpselt enne jõule 1973. aastal, ja &quot;Help Me&quot;, mis ilmus märtsis järgneval aastal ja sai Mitchelli ainsaks esikümne singliks, jõudes juuni esimesel nädalal seitsmendale kohale. „Free Man in Paris” oli veel üks hittsingel ja oluline lugu tema repertuaaris.

&quot;Court and Spark&quot; albumi salvestamisel proovis Mitchell jäädavalt lõpetada oma eelneva folgikõla, ta produtseeris albumi ise ja palkas ''jazz/pop fusion'' bändi L.A Express, mida ta nimetas oma esimeseks päris saateansambliks. 1974. aasta veebruaris algas tal turnee L.A Expressiga, mis sai järgmise kahe kuu jooksul Ameerika Ühendriikides ja Kanadas ringi reisides pööraselt arvustusi. 14.–17. augustil Los Angelese Universal Amphitheateris toimunud kontserdid salvestati ''live''-albumiks. Novembris lasi Mitchell selle albumi välja, mille pealkirjaks sai &quot;Miles of Aisles&quot; ja mis oli kaheplaadiline kogumik ning mis sisaldas kõiki L.A. kontsertide laule peale kahe (kogumikku lisati ka üks laul Berkeley Community Theatre'ist 2. märtsil ja üks L.A. Music Centerist 4. märtsil). ''Live''-album tõusis aeglaselt teisele kohale ja saavutas sama edetabeli tippkoha kui &quot;Court and Spark&quot;. Laulu &quot;Big Yellow Taxi&quot; otseesitus avaldati ka singlina ning oli üsna edukas (2007. aastal ilmus laulust veel üks versioon).

1975. aasta jaanuaris pälvis &quot;Court and Spark&quot; neli Grammy nominatsiooni, sealhulgas Grammy auhinna aasta albumi kategoorias, mille puhul Mitchell oli ainus naissoost nominent. Ta võitis Grammy ainult parima arranžeeringu, instrumentaali ja vokaalide kategoorias.

=== 1975–1977: &quot;The Hissing of Summer Lawns&quot; ja &quot;Hejira&quot; ===
[[Fail:Joni_Mitchell_(1975).png|paremal|pisi|231x231px|Mitchell 1975. aastal]]
Mitchell läks stuudiosse 1975. aasta alguses, et salvestada akustilisi demosid mõnedest lauludest, mis ta oli kirjutanud pärast &quot;Court and Spark&quot; turneed. Mõned kuud hiljem salvestas ta oma bändiga nende lugude versioonid. Tema muusikahuvid liikusid tolle aja folk- ja popmuusika maastikust eemale rohkem struktureeritud ja džässist inspireeritud lugude poole, milles kasutati laiemat instrumentide valikut. Uus laulutsükkel ilmus 1975. aasta novembris albumina &quot;The Hissing of Summer Lawns&quot;. Laulus &quot;The Jungle Line&quot; tegi ta varajase katse kasutada Aafrika muusikute salvestusi, mis 1980. aastatel muutus lääne rokkmuusikute seas üha tavapärasemaks. Laulus &quot;In France They Kiss on Main Street&quot; jätkus &quot;Court and Sparki&quot; rikkalikku popmuusika kõlaga ning laulud nagu nimilaul ja &quot;Edith and the Kingpin&quot; kirjeldasid Lõuna-California eeslinna elu varjukülge.

1975. aastal esines Mitchell ka mitmetel kontserditel Rolling Thunder Revue turneel, kus esinesid [[Bob Dylan]] ja [[Joan Baez]], 1976. aastal esines ta ansambli [[The Band]] The Last Waltz turnee kontserdil. 1977. aasta jaanuaris nomineeriti Mitchell [[Grammy auhind|Grammy auhindadel]] parima naiste pop-vokaal esituse kategoorias albumil &quot;The Hissing of Summer Lawns&quot;, kuigi see 1977. aasta Grammy selles kategoorias läks [[Linda Ronstadt|Linda Ronstadtile]].

1976. aasta alguses reisis Mitchell koos sõpradega, kes sõitsid läbi riigi Maine'i. Peale seda, sõitis ta tagasi Californiasse üksinda ja komponeeris mitmeid laule oma teekonnal, mis ilmusid 1976. aastal tema järgmisel albumil &quot;Hejira&quot;. Ta ütles: &quot;See album oli peamiselt kirjutatud autos reisides. Selletõttu pole ühtegi klaverisaatega lugu...&quot;&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; &quot;Hejira&quot; oli väidetavalt Mitchelli siiani kõige eksperimentaalsem album, kuna ta tegi mitmel laulul koostööd džässi virtuoosi basskitarristi Jaco Pastoriusega, nimelt esimese singli &quot;Coyote&quot;, atmosfäärilise &quot;Hejira&quot;, segadust tekitava ja kitarriküllase &quot;Black Crow&quot; ning albumi viimase laulu &quot;Refuge of the Roads&quot; puhul. Album jõudis Billboardi edetabelis 13. kohale ning saavutas kuldplaadi staatuse kolm nädalat pärast selle väljaandmist ning seda mängiti albumikesksetes FM-rokkraadiojaamades. Siiski ei jõudnud &quot;Coyote&quot;, mille taga oli &quot;Blue Motel Room&quot;, Hot 100 edetabelisse. &quot;Hejira&quot; &quot;ei müünud nii kiiresti kui Mitchelli varasemad ja &quot;raadiosõbralikumad&quot; albumid müüsid, [kuid] selle tähtsus tema diskograafias on aastate jooksul kasvanud&quot;.&lt;ref name=&quot;:0&quot;/&gt; Mitchell ise peab oma albumit unikaalseks. 2006. aastal ütles ta: &quot;Ma arvan, et mitmed inimesed oleksid võinud kirjutada paljud mu teised laulud, kuid ma tunnen, et &quot;Hejira&quot; laulud said tulla ainult minult.&quot;&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== 1977–1980: &quot;Don Juan's Reckless Daughter&quot; ja &quot;Mingus&quot; ===
1977. aasta keskpaigas alustas Mitchell tööd uute salvestustega, millest sai tema esimene kahekordne stuudioalbum &quot;Don Juan's Reckless Daughter&quot;. Asylum Recordsiga sõlmitud lepingu lõppemise lähenemisega tundis Mitchell, et see album võiks olla vabam kui ükski tema teine varasem album. Ta kutsus Pastoriuse tagasi ja too tõi endaga kaasa ''jazz fusion''&lt;nowiki/&gt;'i teerajaja Weather Reporti liikmed, sealhulgas trummari Don Aliase ja saksofonisti Wayne Shorteri. Mitmekihilised ja atmosfäärilised kompositsioonid, nagu &quot;Overture/Cotton Avenue&quot;, sisaldasid rohkem improviseeritud koostööd, samal ajal kui &quot;Paprika Plains&quot; oli 16-minutiline eepos, mis laiendas popmuusika piire, tänu Mitchelli mälestustele lapsepõlvest Kanadas ja klassikalise muusika õpingutele. &quot;Dreamland&quot; ja &quot;The Tenth World&quot;, milles taustalauljaks oli [[Chaka Khan]], olid löökpillidest domineerivad laulud. Teised laulud jätkasid &quot;Heijra&quot; džässi-roki-folgi kokkupõrgetega. Mitchell tõi tagasi ka aastaid varem kirjutatud &quot;Jericho&quot; (üks versioon on tema 1974. aasta ''live''-albumil) kuid seda polnud kunagi stuudios salvestatud. Album avaldati 1977. aasta detsembris ning sai segaseid arvustusi, kuid müüs suhteliselt hästi, jõudes USA-s 25. kohale ja saades kolme kuu jooksul kuldplaadi staatuse.

Mitchell kandis albumikaanel ''blackface''&lt;nowiki/&gt;'i ja kupeldaja riideid, mis oli üks tema karjääri kõige vastuolulisemaid hetki ja mida on laialdaselt kritiseeritud rassistlikuna.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Resnikoff |eesnimi=Paul |kuupäev=2022-02-04 |pealkiri=Joni Mitchell Faces Accusations of Racism as Blackface Images Resurface |url=https://www.digitalmusicnews.com/2022/02/03/joni-mitchell-joe-rogan-controversy/ |vaadatud=2025-12-22 |väljaanne=Digital Music News |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - The strange story behind Joni Mitchell’s ‘outrageous’ blackface experiment: Telegraph, November 8, 2023 |url=https://jonimitchell.com/library/print.cfm?id=5598 |vaadatud=2025-12-22 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - The Only Black Man at the Party: Genders Journal, September 2012 |url=https://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=2532 |vaadatud=2025-12-22 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt; Ta nimetas oma ''blackface'' alter ego &quot;Art Nouveauks&quot; (&quot;Juugend&quot;), mis sai inspiratsiooni mustanahaliselt mehelt, kes kunagi Los Angelese tänaval kõndides talle komplimendi tegi. Ta kandis ''blackface''&lt;nowiki/&gt;'i mitmetel kordadel karjääri jooksul ja on seda järjekindlalt kaitsnud veel 2017. aastalgi. Kuigi 2024. aastal muudeti albumi kaanepilt voogesitusteenustes ja füüsilistes kordustrükkides pildiks, millel Mitchelli nägu paistab olevat hundilaadse koera avatud suus. See foto on võetud 1985. aasta fotosessioonilt hilisema albumi &quot;Dog Eat Dog&quot; jaoks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Don Juan's Reckless Daughter (2024 Remaster) [2LP] |url=https://store.jonimitchell.com/en/joni-mitchell/music/don-juans-reckless-daughter-2024-remaster-%5B2lp%5D/603497826698.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250905090759/https://store.jonimitchell.com/en/joni-mitchell/music/don-juans-reckless-daughter-2024-remaster-%5B2lp%5D/603497826698.html |arhiivimisaeg=2025-09-05 |vaadatud=2025-12-22 |väljaanne=Joni Mitchell - Official Store |keel=en-US |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=The Asylum Albums (1976-1980) [5CD] |url=https://store.jonimitchell.com/en/joni-mitchell/music/the-asylum-albums-1976-1980-%5B5cd%5D/603497827015.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250904135610/https://store.jonimitchell.com/en/joni-mitchell/music/the-asylum-albums-1976-1980-%5B5cd%5D/603497827015.html |arhiivimisaeg=2025-09-04 |vaadatud=2025-12-22 |väljaanne=Joni Mitchell - Official Store |keel=en-US |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Don Juan's Reckless Daughter (2024 Remaster) [2LP] |url=https://store.jonimitchell.com/en/joni-mitchell/music/don-juans-reckless-daughter-2024-remaster-%5B2lp%5D/603497826698.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250905090759/https://store.jonimitchell.com/en/joni-mitchell/music/don-juans-reckless-daughter-2024-remaster-%5B2lp%5D/603497826698.html |arhiivimisaeg=2025-09-05 |vaadatud=2025-12-22 |väljaanne=Joni Mitchell - Official Store |keel=en-US |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Ühtegi teadaannet muudatuse kohta ei tehtud ega ühtegi ametlikku põhjust ei antud, Mitchell pole samuti asja kommenteerinud.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Fresh controversy around Joni Mitchell’s infamous ‘blackface’ album cover |keel=en-GB |väljaanne=news |url=https://www.news.com.au/entertainment/music/fresh-controversy-around-joni-mitchells-infamous-blackface-album-cover/news-story/a9fdf0d4fb5adca3b98f0481fde69307 |vaadatud=2025-12-22}}&lt;/ref&gt;

Mõned kuud pärast albumi &quot;Don Juan's Reckless Daughter&quot; väljaandmist, võttis Mitchelliga ühendust hinnatud džässi helilooja, ansamblijuht ja bassist [[Charles Mingus]], kes oli kuulnud orkestreeritud laulu &quot;Paprika Plains&quot; ja tahtis temaga koostööd teha. Ta alustas koostööd Mingusega, kes suri enne, kui projekt lõpetati 1979. aastal. Ta viis lood lõpule ja tulemuseks sai album pealkirjaga &quot;Mingus&quot;, mis avaldati 1979. aasta juunis, kuigi see ei saanud ajakirjanduselt head vastukaja. Fännid olid Mitchelli üldise kõla niivõrd suurte muutuste üle segaduses ja kuigi album jõudis Billboardi albumite edetabelis 17. kohale, mis oli kõrgem koht kui &quot;Don Juan's Reckless Daugher&quot;, siis jäi &quot;Mingus&quot; ikkagi kuldplaadi staatusest ilma, olles tema esimene album alates 1960. aastatest, mis ei müünud vähemalt pool miljonit eksemplari.

Mitchelli turnee &quot;Minguse&quot; reklaamimiseks algas 1979. aasta augustis Oklahoma linnas ja lõppes kuus nädalat hiljem viie kontserdiga Los Angeles Greek Theatre'is ja ühe kontserdiga Santa Barbara Bowlis, kus ta kontserti ka salvestas ja filmis. See oli tema esimene turnee pärast mitmeid aastaid ja koos Pastoriuse, džässkitarristi [[Pat Metheny]] ja teiste bändiliikmetega esitas Mitchell ka laule oma džässist inspireeritud albumitelt. Kui turnee lõppes, alustas ta aastat täis tööga, ta muutis Santa Barbara Bowli kontserdi salvestised kahealbumiliseks kogumikuks ja kontsertfilmiks, mõlema nimeks sai &quot;Shadows and Light&quot;. See oli tema viimane väljalase Asylum Recordsi alt ja tema teine ''live''-kogumikalbum, see ilmus 1980. aasta septembris ja jõudis Billboardi edetabelis 38. kohale. Albumilt pärinev singel &quot;Why Do Fools Fall in Love?&quot;, mis oli Mitchelli duett The Persuasionsiga (tema turnee soojendusesineja), püsis Billboardi edetabelis, jäädes napilt Hot 100-st välja.

=== 1981–1987: &quot;Wild Things Run Fast&quot;, &quot;Dog Eat Dog&quot; ja teine abielu ===
Poolteist aastat töötas Mitchell oma järgmise albumi lugude kallal.

Kui albumit valmistati väljaandmiseks ette, otsustas ta sõber ja Asylum Recordsi asutaja David Deffen luua uus plaadifirma Geffen Records. Geffen, kes jätkas levitamist Warner Bros. kaudu (kes juhtis Asylum Recordsi), tühistas Mitchelli järelejäänud lepingulised kohustused Asylumiga ja sõlmis tema ja oma uue plaadifirma vahel lepingu. Albumiga &quot;Wild Things Run Fast&quot; (1982) naasis ta popmuusika kirjutamise juurde tagasi, laulud nagu &quot;Chinese Cafe/Unchained Melody&quot;, mis sisaldas kuulsa The Righteous Brothers hiti refrääni ja meloodia osasid ja &quot;(You're So Square) Baby I Don't Care&quot;, mis oli [[Elvis Presley]] tuntud loost uusversioon ja jõudis edetabelis 47. kohale, mis oli Mitchelli kõrgeim koht pärast tema 1970. aastate müügi tipphetke. Album jõudis Billboardi edetabelites viiendal nädalal 25. kohale. Sellel perioodil salvestas ta bassisti ja helirežissööri Larry Kleiniga, kellega ta abiellus 1982. aastal.
[[Fail:Joni_Mitchell_1983.jpg|vasakul|pisi|Mitchell esinemas 1983. aastal]]
1983. aasta alguses alustas Mitchell oma &quot;Refuge&quot; maailmaturneed,&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell - A Chronology of Appearances |url=https://www.jonimitchell.com/chronology/tour.cfm?id=7 |vaadatud=2025-12-23 |väljaanne=www.jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt; millega ta külastas Jaapanit, Austraaliat, Uus-Meremaad, Iirimaad, Ühendkuningriiki, Belgiat, Prantsusmaad, Saksamaad, Itaaliat ja Skandinaaviat ning siis naasis Ameerika Ühendriikidesse. Üks turneel tehtud esinemine filmiti ja hiljem avaldati koduvideona (hiljem ka DVD-na) &quot;Refuge of the Roads&quot;. 1984. aasta lõpus kirjutas Mitchell uusi laule, kui ta sai Geffenilt soovituse, et ehk oleks kasulik kaasata mõni produtsent väljastpoolt, kellel on kogemusi nende kaasaegsete tehniliste valdkondadega, mida nad katsetada soovisid. Mitchell palkas briti süntpoppmuusiku Thomas Dolby, et teda aidata süntesaatorite kasutamisel ja produtseerimisel, kuid leidis, et temaga on raske töötada: &quot;Ma olin kõhklev kui Thomast mulle soovitati, kuna [Geffen] oli palunud tal plaati produtseerida, ja kas ta kaaluks liitumist lihtsalt programmeerija ja muusikuna? Seega selles osas oli meil mõningaid probleeme... Ta võib-olla suudab seda teha kiiremini. Ta võib-olla suudab seda teha paremini, kuid tõsiasi on, et siis ei oleks see enam minu muusika.”&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - Portrait of the Artist: New Musical Express, November 30, 1985 |url=http://www.jonimitchell.com/library/view.cfm?id=661 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140430062307/http://www.jonimitchell.com/library/view.cfm?id=661 |arhiivimisaeg=30. aprill 2014 |vaadatud=2025-12-23 |väljaanne=www.jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt;

&quot;Dog Eat Dog&quot;, mis ilmus 1985. aasta oktoobris, tegi mõõdukat müüki, jõudes Billboardi albumite edetabelis 63. kohale, mis oli Mitchelli madalaim koht edetabelis pärast tema esimese albumi 189. kohta peaaegu 18 aastat varem. Üks lauludest albumil &quot;Tax Free&quot; tekitas poleemikat, kuna selles kritiseeriti &quot;[[Teleevangelist|teleevangeliste]]&quot;, mida ta pidas religioosse parempoolsuse suundumuseks Ameerika poliitikas. &quot;Kirikud tulid mulle kallale,&quot; kirjutas ta, &quot;nad ründasid mind, kuigi [[episkopaalkirik]], mida ma olen näinud kirjeldatavat kui ainsat kirikut Ameerikas, mis tegelikult oma pead kasutab, saatis mulle õnnitluskirja.&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - Saint Joni: Irish Times, July 19, 2008 |url=http://jonimitchell.com/library/print.cfm?id=1894 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131111064131/http://jonimitchell.com/library/print.cfm?id=1894 |arhiivimisaeg=11. november 2013 |vaadatud=2025-12-23 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt;

=== 1988–1993: &quot;Chalk Mark in a Rain Storm&quot; ja &quot;Night Ride Home&quot; ===
Mitchell jätkas eksperimenteerimist süntesaatorite, trummimasinate ja [[Sekventser|sekventseritega]] oma järgmise albumi, 1988. aasta „Chalk Mark in a Rain Storm“ salvestuste jaoks. Ta tegi koostööd selliste artistidega nagu [[Willie Nelson]], [[Billy Idol]], [[Wendy &amp; Lisa]], [[Tom Petty]], [[Don Henley]], [[Peter Gabriel]] ja [[Benjamin Orr]] ansamblist [[The Cars]]. Albumi esimene ametlik singel &quot;My Secret Place&quot; oli duett Gabrieliga, mis jõudis Kanada singlite edetabelis 50 parima hulka. Laul &quot;Lakota&quot; oli üks paljudest albumil olevatest lauludest, mis käsitles suuremaid poliitilisi teemasid, antud juhul Wounded Knee situatsiooni, eelmisel kümnendil toimunud surmavat lahingut Ameerika põlisrahvaste aktivistide ja FBI vahel Pine Ridge'i indiaanlaste reservaadis. Musikaalselt ühilduvad mitmed laulud [[maailmamuusika]] trendidega, mida Gabriel tol ajal populariseeris. Arvustused üldiselt olid albumi suhtes soosivad ja tuntud muusikute esitused tõid sellele märkimisväärset tähelepanu. &quot;Chalk Mark&quot; jõudis edetabelis 45. kohale, tehes lõpuks paremini kui &quot;Dog Eat Dog&quot;.

Kuigi 1990. aastal esines Mitchell üsna harva, siis osales ta [[Roger Waters|Roger Watersi]] The Wall kontserdil Berliinis. Ta esitas lugu &quot;Goodbye Blue Sky&quot; ja oli ka üks esinejatest kontserdi lõpulaulus &quot;The Tide Is Turning&quot; koos Watersiga, [[Cyndi Lauper|Cyndi Lauperiga]], [[Bryan Adams|Bryan Adamsiga]], [[Van Morrison|Van Morrisoniga]] ja [[Paul Carrack|Paul Carrackiga]]. 

1990. aasta esimesel poolel salvestas Mitchell laule, mis ilmusid tema järgmisel albumil. Ta esitas uue albumi lõplikud versioonid Geffenile vahetult enne jõule, ta oli proovinud ligi sada erinevat laulude järjestust. Album &quot;Night Ride Home&quot; avaldati 1991. aasta märtsis. USA-s debüteeris see Billboardi albumite edetabelis 68. kohal ja teisel nädalal liikus 48. kohal, kuuendal nädalal jõudis see 41. kohale. Suurbritannias debüteeris album 25. kohal albumite edetabelis. Kriitikud võtsid seda paremini vastu kui tema 1980. aastate loomingut.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Night Ride Home |url=https://ew.com/article/1991/03/01/night-ride-home-2/ |vaadatud=2025-12-23 |väljaanne=EW.com |keel=en}}&lt;/ref&gt; See album oli ka Mitchelli esimene pärast seda kui Geffen Records MCA Inc.-ile müüdi, mis tähendab, et &quot;Night Ride Home&quot; oli tema esimene album, mida algselt ei levitanud WEA (nüüd Warner Music Group).

=== 1994–1999: &quot;Turbulent Indigo&quot;, &quot;Taming the Tiger&quot; ja lahutus ===
[[Fail:Joni_Mitchell_pets_Buddy_in_the_oval_office.jpg|pisi|265x265px|Mitchell silitamas [[Bill Clinton|president Clintoni]] koera Buddyt Ovaalkabinetis 1998. aastal]]
Laiemale publikule tegi Mitchell tõelise tagasituleku 1994. aastal Grammy auhinna võitnud albumiga &quot;Turbulent Indigo&quot;. Albumi salvestus langes kokku Mitchelli 12 aastat kestnud abielu lõppemisega muusiku Larry Kleiniga; Klein oli ka albumi kaasprodutsent.

Albumit &quot;Turbulent Indigo&quot; peeti viimastel aastatel kui Mitchelli kõige ligipääsetavamaks laulude kogumikuks. Laulud nagu &quot;Sex Kills&quot;, &quot;Sunny Sunday&quot;, &quot;Borderline&quot; ja &quot;The Magdalene Laundries&quot; ühendasid sotsiaalseid kommentaare ja kitarrikeskseid meloodiaid, mis tõid kaasa „üllatava ''comeback''i.&lt;ref name=&quot;Toronto&quot;&gt;{{cite news|last=Gill|first=Alexandra|url=http://www.jonimitchell.com/library/view.cfm?id=1575|title=Joni Mitchell in person|work=The Globe and Mail|date=February 17, 2007|access-date=March 11, 2007|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402095944/http://www.jonimitchell.com/library/view.cfm?id=1575|archive-date=April 2, 2015|format=reprint|url-status=live}}&lt;/ref&gt; Album võitis kaks Grammy auhinda, sealhulgas parima popalbumi auhinna, ja see langes kokku noorema põlvkonna laulja-laulukirjutajate suure huvi taastumisega Mitchelli loomingu vastu.

1996. aastal nõustus Mitchell välja andma oma suurimate hittide kogumiku pealkirjaga &quot;Hits&quot;, hoolimata esialgsetest kahtlustest, et selline väljaanne kahjustaks tema kataloogi müüki.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=262|title=Joni Mitchell Library – Joni Mitchell offers Hits and Misses: Billboard, August 24, 1996|website=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt; Reprise oli ka nõus avaldama teist albumit pealkirjaga &quot;Misses&quot;, mis sisaldas tema karjääri vähem tuntumaid laule. &quot;Hits&quot; jõudis USA edetabelis 161. kohale ning saavutas kuldstaatuse Suurbritannias ja Austraalias. Mitchell lisas albumile &quot;Hits&quot; ka oma esimese salvestuse ja versiooni laulust „Urge for Going”, mis eelnes albumile &quot;Song to a Seagull&quot;, kuid oli varem välja antud ainult [[A-pool ja B-pool|B-poolena]].

[[Fail:Joni_Mitchell_and_Peter_Bogner.jpg|vasakul|pisi|251x251px|Joni Mitchell ja Peter Bogner kuulamas Herbie Hancocki loo &quot;Gershwin's World&quot; eelmiksi (Venice Beach, California, 1999)]]
Kaks aastat hiljem, enne peaaegu kümneaastasele pausile minekut, kus ta tegeles muude asjadega, lasi Mitchell välja oma viimase kogumiku &quot;originaalsetest&quot; uutest teostest, milleks oli 1998. aasta &quot;Taming the Tiger&quot;. Ta reklaamis albumit regulaarselt kontsertise andmise naasmisega, sealhulgas ühise peaesinejana [[Bob Dylan|Bob Dylani]] ja [[Van Morrison|Van Morrisoni]] turneel.

Albumil mängis Mitchell spetsiaalselt valmistatud kitarriga, mis oli varustatud Roland hexaphonic helipeaga, mis omakorda oli ühendatud Roland VG-8 modelleerimisprotsessoriga. Selle seadmega oli Mitchellil võimalik mängida kõiki oma paljusid alternatiivseid häälestusi ilma kitarri ümber häälestamata. Kitarri väljund transponeeriti VG-8 kaudu reaalajas kõigile tema häälestustele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Enos |eesnimi=Morgan |kuupäev=2018-09-29 |pealkiri=Joni Mitchell’s ‘Taming the Tiger’ Turns 20: Why the Spaced-Out Album Deserves More Applause |url=https://www.billboard.com/music/rock/joni-mitchell-taming-the-tiger-album-8477480/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190430231351/https://www.billboard.com/articles/columns/rock/8477480/joni-mitchell-taming-the-tiger-album |arhiivimisaeg=30. aprill 2019 |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=Billboard |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

Sel ajal hakkasid kriitikud märkama ka muutust Mitchelli hääles, eriti tema vanemates lauludes; lauljatar kinnitas hiljem seda muutust, selgitades, et &quot;ma tahtsin nooti laulda, aga seal ei olnud midagi&quot;.&lt;ref name=&quot;:0&quot;/&gt; Kuigi tema piiratud hääleulatust ja kähedamat häält on mõnikord seostatud suitsetamisega (ajakirjanik Robin Eggar kirjeldas teda kui &quot;üht maailma viimastest suurest suitsetajatest&quot;),&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; usub Mitchell, et 1990. aastatel märgatavaks muutunud muutused tema hääles olid tingitud muudest probleemidest, sealhulgas häälepaelte sõlmedest, kõri survest ja poliomüeliidi pikaajalisest mõjust.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 2004. aasta intervjuus eiras ta, et &quot;mu halvad harjumused&quot; on seotud piiratud hääleulatusega ning tõi välja, et lauljad tihtipeale kaotavadki kõrgema registri kui nad ületavad viiekümne aasta piiri. Lisaks väitis ta, et ta hääl oli omandanud huvitavama ja väljendusrikkama aldi registri, kui ta enam ei suutnud kõrgeid noote laulda, rääkimata nende hoidmisest nagu oli teinud seda oma nooruses.&lt;ref&gt;National Public Radio.&lt;/ref&gt;

=== 2000–2005: &quot;Both Sides Now&quot;, pensionile jäämise turnee ja retrospektiivid ===
Lauljatari järgmised kaks albumit ei sisaldanud uusi laule ja Mitchellli sõnul salvestati need &quot;lepinguliste kohustuste täitmiseks&quot;,&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - Joni Mitchell in person: Toronto Globe and Mail, February 17, 2007 |url=http://www.jonimitchell.com/library/view.cfm?id=1575 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402095944/http://www.jonimitchell.com/library/view.cfm?id=1575 |arhiivimisaeg=2. aprill 2015 |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=www.jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt; kuid mõlemal albumil proovis ta kasutada oma uut hääleulatust tuttava materjali tõlgendamisel. &quot;Both Sides Now&quot; (2000) oli album, mis koosnes peamiselt džässistandardite kaveritest, mis olid esitatud orkestriga ja mille orkestri aranžeeringud olid Vince Mendoza loodud. Album sisaldas ka taasesitusi laulust &quot;A Case of You&quot; ja nimilaulust &quot;Both Sides, Now&quot;, kaks varajast hitti, mis olid transponeeritud Mitchelli uuele tumedale hingestatud altile. Enamjaolt sai see häid arvustusi ja motiveeris tegema lühikest riiklikku turneed, kus Mitchellit saatis bänd, mille koosseisus oli tema endine abikaasa Larry Klein basskitarril lisaks iga turnee peatuskoha kohalik orkester. Selle edu viis 2002. aasta albumini &quot;Travelogue&quot;, mis oli kogumik tema varasemate laulude ümbertöötlustest koos küllusliku orkestrilise saatega.

Sel ajal väitis Mitchell, et &quot;Travelogue&quot; saab olema tema viimane album. 2002. aastal ajakirjale Rolling Stone antud intervjuus väljendas ta oma rahulolematust muusikatööstusega ja kirjeldas seda kui &quot;reoveekogu&quot;.&lt;ref name=&quot;wild2&quot;/&gt; Mitchell väljendas oma vastumeelsust plaaditööstuse domineerivuse suhtes ja soovi kontrollida oma saatust, võimalusel avaldades oma muusikat läbi interneti.

Järgmiste aastate jooksul, ainsad albumid, mida Mitchell avaldas olid kogumikud tema varasematest töödest. 2003. aastal koguti tema Geffeni salvestused [[Masterdamine|järelmasterdatud]] nelja plaadiga komplektiks &quot;The Complete Geffen Recordings&quot;, mis sisaldasid Mitchelli tehtud märkmeid ja kolm varem avaldamata lugu. Samuti ilmus rida varasemate albumite lauludest koosnevaid temaatilisi kogumikke: &quot;The Beginning of Survival&quot; (2004), &quot;Dreamland&quot; (2004) ja &quot;Songs of a Prairie Girl&quot; (2005), millest viimane võttis kokku tema Kanada lapsepõlve ja mille ta avaldas pärast kutse vastuvõtmist Saskatchewan Centennial medali kontserdile Saskatoonis. Kontsert oli pühendatud Mitchellile ning seda külastas ka [[Elizabeth II|kuninganna Elizabeth II]]. &quot;Songs of a Prairie Girl&quot; märkmetes kirjutas ta, et kogumik on &quot;mu panus Saskatchewani Centenniali medali tähistamisse&quot;.

1990. aastate alguses allkirjastas Mitchell lepingu Random House kirjastusega, et avaldada oma autobiograafia.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - Court and No Spark: Washington Post, June 15, 2005 |url=http://www.jonimitchell.com/library/view.cfm?id=1334 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20071012164130/http://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=1334 |arhiivimisaeg=12. oktoober 2007 |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=www.jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt; 1998. aastal ütles ta [[The New York Times|The New York Timesile]], et tema memuaarid on &quot;töös&quot;, et need avaldatakse neljas köites ja et esimene rida oleks „Ma olin peol ainus mustanahaline mees“.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Strauss |eesnimi=Neil |kuupäev=4. oktoober 1998 |pealkiri=The Hissing of a Living Legend |url=https://www.nytimes.com/1998/10/04/magazine/the-hissing-of-a-living-legend.html?pagewanted=all |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170630155350/http://www.nytimes.com/1998/10/04/magazine/the-hissing-of-a-living-legend.html?pagewanted=all |arhiivimisaeg=30. juuni 2017 |väljaanne=The New York Times}}&lt;/ref&gt; 2005. aastal ütles Mitchell, et ta kasutab diktofoni, et oma mälestusi &quot;suulise traditsiooni vormis&quot; talletada.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2005-04-29 |pealkiri=Q&amp;A with Joni Mitchell - Nymag |url=https://nymag.com/nymetro/arts/music/pop/11888/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200510193040/https://nymag.com/nymetro/arts/music/pop/11888/ |arhiivimisaeg=10. mai 2020 |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=New York Magazine |keel=en}}&lt;/ref&gt;

=== 2006–2010: &quot;Shine&quot; ja teised hilisemad salvestused ===
2006. aasta oktoobris ajalehele Ottawa Citizen antud intervjuus paljastas Mitchell &quot;et ta salvestab oma esimest uute laulude kogumikke kümne aasta jooksul&quot; kuid ei avaldanud muid üksikasju.&lt;ref name=&quot;:0&quot;/&gt; Neli kuud hiljem The New York Timesile antud intervjuus ütles Mitchell, et tulevane album pealkirjaga &quot;Shine&quot; oli inspireeritud Iraagi sõjast ja &quot;midagi, mida tema lapselaps oli öelnud kuulates perekonna tülisid: &quot;Suuremas plaanis on halvad unenäod head.&quot;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=DANCE; Working Three Shifts, And Outrage Overtime |keel=en |url=http://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?res=9501E7D6143FF937A35751C0A9619C8B63 |vaadatud=2025-12-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110429234801/http://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?res=9501E7D6143FF937A35751C0A9619C8B63 |arhiivimisaeg=29. aprill 2011}}&lt;/ref&gt; Varajastes meediakajastustes kirjeldati albumit kui &quot;minimalistlikut... mis viitab [Mitchelli] varastele töödele&quot; ja keskendub poliitilistele ja keskkonna probleemidele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - The renaissance woman: Sunday Times (of London), February 11, 2007 |url=http://www.jonimitchell.com/library/view.cfm?id=1569 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140430062311/http://www.jonimitchell.com/library/view.cfm?id=1569 |arhiivimisaeg=30. aprill 2014 |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=www.jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt;

2007. aasta veebruaris naasis Mitchell Calgarysse ja töötas nõustajana Alberta Ballet Company &quot;The Fiddle and the Drum&quot; esietenduses, mille koreograafia oli loonud Jean Grand-Maître nii uute kui ka vanade laulude järgi.&lt;ref&gt;DVD &quot;Fiddle and the Drum&quot; kaanelt&lt;/ref&gt; Ta töötas prantsuse-kanada telerežissööri Mario Rouleauga, kes on tuntud oma töö eest televisioonis kunsti ja tantsu valdkonnas, näiteks Cirque du Soleil.&lt;ref&gt;Saadud DVD kaanelt: &quot;''Cirque du Soleil, the concert&quot;'' 2015&lt;/ref&gt; Ta filmis ka osa proovidest dokumentaalfilmi jaoks, mille kallal ta töötas. Hiljutiste tegevuste kohta ütles ta naljatades: „Ma pole kunagi oma elus nii palju tööd teinud.”&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=DANCE; Working Three Shifts, And Outrage Overtime |keel=en |url=http://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?res=9501E7D6143FF937A35751C0A9619C8B63 |vaadatud=2025-12-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110429234801/http://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?res=9501E7D6143FF937A35751C0A9619C8B63 |arhiivimisaeg=29. aprill 2011}}&lt;/ref&gt;

2007. aasta keskpaigas kinnitas Mitchelli ametlik fännileht spekulatsioone, et ta oli sõlminud kahe albumi lepingu [[Starbucks]]i plaadifirmaga Hear Music. Plaadifirma avaldas albumi &quot;Shine&quot; 25. septembril 2007 ning jõudis 14. kohale Billboard 200 albumite edetabelis, mis oli tema kõrgeim edetabelikoht USA-s pärast albumi &quot;Hejira&quot; väljalaskmist 1976. aastal üle 30 aasta tagasi ning tõusis Suurbritannia albumite edetabelis 36. kohale. Samal päeval andis Mitchelli pikaajaline koostööpartner ja sõber Herbie Hancock välja albumi &quot;River: The Joni Letters&quot;, mis on pühendatud Mitchelli loomingule. Albumil osalesid Norah Jones, Tina Turner, Leonarc Cohen ja Mitchell ise, kes panustas laulmisega laulu „The Tea Leaf Prophecy (Lay Down Your Arms)“ uues salvestuses (originaalversioon on tema albumil &quot;Chalk Mark in a Rain Storm&quot;).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Herbie Hancock News: Herbie Hancock's &quot;River: The Joni Letters&quot; Set For Release on September 25th |url=http://www.herbiehancock.com/news/story.php?sid=59 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080430185737/http://www.herbiehancock.com/news/story.php?sid=59 |arhiivimisaeg=2008-04-30 |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=www.herbiehancock.com}}&lt;/ref&gt; 2008. aasta 10. veebruaril võitis Hancocki salvestis Grammy auhinna aasta albumi kategoorias. See oli esimene kord 43 aasta jooksul kui džässmuusik võttis peaauhinna iga-aastasel auhinnatseremoonial. Auhinna vastuvõtmisel avaldas Hancock austust Mitchellile kui ka [[Miles Davis|Miles Davisele]] ja [[John Coltrane|John Coltrane'ile]]. Samal tseremoonial võitis Mitchell Grammy auhinna parima instrumentaal pop-esituse kategoorias oma albumi &quot;Shine&quot; avaloo &quot;One Week Last Summer&quot; eest.

2009. aastal teatas Mitchell, et tal on nahahaigus Morgellons&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Graff |eesnimi=Gary |kuupäev=2009-02-20 |pealkiri=Joni Mitchell Hopes To Spread ‘Fiddle’ |url=https://www.billboard.com/music/music-news/joni-mitchell-hopes-to-spread-fiddle-269369/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130604210522/http://www.billboard.com/articles/news/269369/joni-mitchell-hopes-to-spread-fiddle |arhiivimisaeg=4. juuni 2013 |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=Billboard |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; ja et ta lahkub muusikatööstusest, et töötada selle nimel, et anda Morgellonsi all kannatavatele inimestele rohkem usaldatavust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2010-04-22 |pealkiri=It's a Joni Mitchell concert, sans Joni |url=https://www.latimes.com/archives/la-xpm-2010-apr-22-la-et-jonimitchell-20100422-story.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110128095435/http://www.latimes.com/entertainment/news/music/la-et-jonimitchell-20100422,0,5684541.story?page=2 |arhiivimisaeg=28. jaanuar 2011 |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=Los Angeles Times |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

2010. aasta Los Angeles Timesi intervjuus tsiteeriti Mitchellit, kes olevat väitnud, et laulja-laulukirjutaja [[Bob Dylan]], kellega ta varem tihedalt koostööd teinud oli, oli võlts ja [[Plagiaat|plagiaator]]. Seda vastuolulist märkust kajastati laialdaselt teistes meediakanalites.&lt;ref name=&quot;:0&quot;/&gt;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Michaels |eesnimi=Sean |kuupäev=2010-04-23 |pealkiri=Bob Dylan is 'a plagiarist', claims Joni Mitchell |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/music/2010/apr/23/bob-dylan-joni-mitchell |vaadatud=2025-12-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161127141008/https://www.theguardian.com/music/2010/apr/23/bob-dylan-joni-mitchell |arhiivimisaeg=27. november 2016 |issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt; Mitchell ei selgitanud oma väidet täpsemalt, kuid mitmed meediakanalid spekuleerisid, et see võis olla seotud plagieerimissüüdistustega, mis puudutasid mõningaid laulusõnu Dylani 2006. aasta albumil &quot;Modern Times&quot;.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 2013. aasta intervjuus Jian Ghomeshiga küsiti temalt selle kommentaari kohta ja ta vastas, et ta pole sellist väidet öelnud. Ta mainis ka plagieerimissüüdistusi, mis tekkisid seoses Dylani 2001. aasta albumi &quot;Love and Theft&quot; laulusõnadega, kunstnike loomingulise protsessi tõusu ja mõõna üldises kontekstis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=6. juuni 2013 |pealkiri=Exclusive: Joni Mitchell talks to Jian Ghomeshi about death, hippies, art and getting 'Banffed' |url=https://www.cbc.ca/news/entertainment/joni-mitchell-reflects-on-her-life-and-legacy-1.1307145 |väljaanne=CBC Music}}&lt;/ref&gt;

=== 2010–2022: Terviseprobleemid, taastumine ja arhiivi projektid ===
[[Fail:2013_Joni_Mitchell.jpg|pisi|Mitchell 2013. aastal]]
Kuigi Mitchell ütles, et ta ei kavatse enam turneedel osaleda ega kontserte anda, esines ta aeg-ajalt avalikkuse ees, et rääkida keskkonnaküsimustest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Audio |url=http://www.commonwealthclub.org/archive/05/05-04mitchell-audio.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20060515110819/http://www.commonwealthclub.org/archive/05/05-04mitchell-audio.html |arhiivimisaeg=2006-05-15 |vaadatud=2025-12-29 |väljaanne=www.commonwealthclub.org}}&lt;/ref&gt; Mitchell jagab oma aega tema kauaaegse Los Angelese kodu ja Secheltis British Columbia provintsis asuva 80- aakri (32 ha) suuruse kinnistu vahel, mis on talle kuulunud 1970. aastate algusest. &quot;L.A. on mu töökoht,&quot; ütles ta 2006. aastal, &quot;B.C. on mu südametukse&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - Joni Mitchell's Fighting Words: Ottawa Citizen, October 7, 2006 |url=http://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=1460 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110424113535/http://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=1460 |arhiivimisaeg=24. aprill 2011 |vaadatud=2025-12-29 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt; 2011. aastast alates on ta öelnud, et keskendub peamiselt oma visuaalsele kunstile, mida ta ei müü ja eksponeerib ainult haruldastel juhtudel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell - Contact JoniMitchell.com |url=http://jonimitchell.com/contact.cfm |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110425051238/http://jonimitchell.com/contact.cfm |arhiivimisaeg=25. aprill 2011 |vaadatud=2025-12-29 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt;

2015. aasta märtsis kannatas Mitchell aju aneurüsmi rebenemise all,&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Suffered a Brain Aneurysm: Sources |url=http://www.msn.com/en-us/music/news/joni-mitchell-suffered-a-brain-aneurysm-sources/ar-BBkop3p?ocid=ansBillboard11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150530182931/http://www.msn.com/en-us/music/news/joni-mitchell-suffered-a-brain-aneurysm-sources/ar-BBkop3p?ocid=ansBillboard11 |arhiivimisaeg=2015-05-30 |vaadatud=2025-12-29 |väljaanne=www.msn.com |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; milletõttu pidi ta füsioteraapiasse minema&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2015-07-08 |pealkiri=Joni Mitchell has made 'remarkable progress', says lawyer |keel=en-GB |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-33439922 |vaadatud=2025-12-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151117063252/http://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-33439922 |arhiivimisaeg=17. november 2015}}&lt;/ref&gt; ja osalema iga päev rehabilitatsioonis.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2015-10-20 |pealkiri=Joni Mitchell 'making progress' says friend Judy Collins |keel=en-GB |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/entertainment-arts-34580319 |vaadatud=2025-12-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151030113433/http://www.bbc.com/news/entertainment-arts-34580319 |arhiivimisaeg=30. oktoober 2015}}&lt;/ref&gt; Mitchell naasis esimest korda avalikkuse ette pärast aneurüsmi, kui ta käis Chick Corea kontserdil Los Angeles 2016. aasta augustis.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=music |eesnimi=Guardian |kuupäev=2016-08-22 |pealkiri=Joni Mitchell attends gig as she continues recovery from aneurysm |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/music/2016/aug/22/joni-mitchell-gig-recovery-aneurysm-la-chick-corea-concert |vaadatud=2025-12-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170316210232/https://www.theguardian.com/music/2016/aug/22/joni-mitchell-gig-recovery-aneurysm-la-chick-corea-concert |arhiivimisaeg=16. märts 2017 |issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt; Ta ilmus mõned korrad veel,&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Staff |eesnimi=AOL |pealkiri=Joni Mitchell makes rare public appearance at pre-Grammys party |keel=en |väljaanne=AOL.com |url=https://www.aol.com/article/entertainment/2017/02/12/joni-mitchell-clive-davis-pre-grammys-gala/21712361/ |vaadatud=2025-12-29 |arhiivimisaeg=2017-03-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170329051343/https://www.aol.com/article/entertainment/2017/02/12/joni-mitchell-clive-davis-pre-grammys-gala/21712361/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Joni Mitchell makes rare public appearance at James Taylor show in Los Angeles - The Boston Globe |väljaanne=BostonGlobe.com |url=https://www.bostonglobe.com/lifestyle/names/2018/06/04/joni-mitchell-makes-rare-public-appearance-james-taylor-show-los-angeles/t9eilISLnEEl7Q8YSCeZQK/story.html |vaadatud=2025-12-29 |arhiivimisaeg=2018-06-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180605061839/https://www.bostonglobe.com/lifestyle/names/2018/06/04/joni-mitchell-makes-rare-public-appearance-james-taylor-show-los-angeles/t9eilISLnEEl7Q8YSCeZQK/story.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; ja 2018. aasta novembris ütles David Crosby, et ta õpib uuesti kõndima.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=LeDonne |eesnimi=Rob |kuupäev=2018-11-15 |pealkiri=David Crosby: 'I think right now, it's worse than the 60s' |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/music/2018/nov/15/david-crosby-interview-trump-new-album-tour |vaadatud=2025-12-29 |issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt;

2018. aastast alates on Mitchell kinnitanud mitmeid arhiivi projekte. 2018. aasta septembris andis Eagle Rock Entertainment välja Murray Lerneri lavastatud dokumentaalfilmi &quot;Both Sides Now: Live at the Isle of Wight Festival 1970&quot;, mis sisaldas taastatud videomaterjali ja varem nägemata intervjuusid Mitchelliga, lisaks eraldi programmi, kus oli näha katkematult tervet kontserdi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Sexton |eesnimi=Paul |kuupäev=2018-07-12 |pealkiri=Joni Mitchell's 1970 Isle Of Wight Performance Gets Home Release |url=https://www.udiscovermusic.com/news/joni-mitchells-1970-isle-wight-performance-gets-home-release/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210225234305/https://www.udiscovermusic.com/news/joni-mitchells-1970-isle-wight-performance-gets-home-release/ |arhiivimisaeg=25. veebruar 2021 |vaadatud=2025-12-29 |väljaanne=uDiscover Music |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; 2018. aasta 2. novembril avaldas Mitchell 8-LP vinüülplaadi &quot;Love Has Many Faces: A Quartet, A Ballet, Waiting to Be Danced&quot; uustrükina.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2018-11-02 |pealkiri=The&amp;nbsp;Latest&amp;nbsp;{{!}}&amp;nbsp;Rhino&amp;nbsp;Media |url=https://media.rhino.com/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210214062223/http://media.rhino.com/press-release/joni-mitchell-love-has-many-faces-debut-vinyl-boxed-set-november-2 |arhiivimisaeg=14. veebruar 2021 |vaadatud=2025-12-29 |väljaanne=The&amp;nbsp;Latest&amp;nbsp;{{!}}&amp;nbsp;Rhino&amp;nbsp;Media |keel=en}}&lt;/ref&gt; 2019. aasta jaanuaris järgnes piiratud tiraažiga sinine vinüülplaadi &quot;Blue&quot; väljaanne.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2019-01-08 |pealkiri=The&amp;nbsp;Latest&amp;nbsp;{{!}}&amp;nbsp;Rhino&amp;nbsp;Media |url=https://media.rhino.com/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210414030335/http://media.rhino.com/press-release/rhinos-start-your-ear-right-returns-2019-limited-edition-releases |arhiivimisaeg=14. aprill 2021 |vaadatud=2025-12-29 |väljaanne=The&amp;nbsp;Latest&amp;nbsp;{{!}}&amp;nbsp;Rhino&amp;nbsp;Media |keel=en}}&lt;/ref&gt;

2018. aasta 7. novembril ilmus Mitchell kontserdile &quot;Joni 75: A Birthday Celebration&quot; Los Angeleses. Tema 75. sünnipäeva tähistamiseks esitasid artistid Brandi Carlile, [[Emmylou Harris]], [[James Taylor]], [[Chaka Khan]], [[Graham Nash]], [[Seal]], [[Kris Kristofferson]] ja teised Mitchelli kirjutatud laule.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Miller |eesnimi=Julie |kuupäev=2018-11-08 |pealkiri=Inside Joni Mitchell’s 75th Birthday Celebration |url=https://www.vanityfair.com/style/2018/11/joni-mitchell-75th-birthday-party |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221203085152/https://www.vanityfair.com/style/2018/11/joni-mitchell-75th-birthday-party |arhiivimisaeg=3. detsember 2022 |vaadatud=2025-12-29 |väljaanne=Vanity Fair |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Simon |eesnimi=Jeff |kuupäev=2019-04-04 |pealkiri=Jeff Simon: An all-star birthday party for Joni Mitchell and others |url=https://buffalonews.com/opinion/columnists/article_befa7ee4-cddc-5614-a749-5e965b23743f.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190404231053/https://buffalonews.com/2019/04/04/jeff-simon-an-all-star-birthday-party-for-joni-mitchell-and-others/ |arhiivimisaeg=4. aprill 2019 |vaadatud=2025-12-29 |väljaanne=Buffalo News |keel=en}}&lt;/ref&gt; Kanada artist Diana Krall tegi kaks esitust. Valik selle õhtu esinemistest avaldati DVD peal&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2019-03-29 |pealkiri=The&amp;nbsp;Latest&amp;nbsp;{{!}}&amp;nbsp;Rhino&amp;nbsp;Media |url=https://media.rhino.com/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210208130947/http://media.rhino.com/press-release/joni-mitchell-joni-75-birthday-celebration-available-dvd-march-29-rhino |arhiivimisaeg=8. veebruar 2021 |vaadatud=2025-12-29 |väljaanne=The&amp;nbsp;Latest&amp;nbsp;{{!}}&amp;nbsp;Rhino&amp;nbsp;Media |keel=en}}&lt;/ref&gt; ja eraldi ka CD peal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Grow |eesnimi=Kory |kuupäev=2019-02-05 |pealkiri=Joni Mitchell Tribute Album to Feature Brandi Carlile, James Taylor |url=https://www.rollingstone.com/music/music-news/joni-mitchell-tribute-album-brandi-carlile-james-taylor-790243/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210414052947/https://www.rollingstone.com/music/music-news/joni-mitchell-tribute-album-brandi-carlile-james-taylor-790243/ |arhiivimisaeg=14. aprill 2021 |vaadatud=2025-12-29 |väljaanne=Rolling Stone |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; 

Albumi vinüülversioon ilmus Record Store Day raames 2019. aasta aprillis.&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=RSDBF '19 Special Release: Various Artists - Joni 75 A Joni Mitchell Birthday Celebration |url=https://recordstoreday.com/SpecialRelease/11830 |keel=en |vaadatud=2025-12-29}}&lt;/ref&gt; Mitchell osales hiljem veel ühel tribüütkontserdil &quot;Songs Are Like Tattoos&quot;, kus &quot;Joni 75&quot; osaleja Brandi Carlile esitas Mitchelli albumi &quot;Blue&quot; terviklikult.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Willman |eesnimi=Chris |kuupäev=2019-10-15 |pealkiri=Brandi Carlile Gets Red-Hot and ‘Blue’ Saluting Joni Mitchell at Disney Hall |url=https://variety.com/2019/music/news/brandi-carlile-tribute-concert-blue-joni-mitchell-disney-hall-1203371867/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210214064944/https://variety.com/2019/music/news/brandi-carlile-tribute-concert-blue-joni-mitchell-disney-hall-1203371867/ |arhiivimisaeg=14. veebruar 2021 |vaadatud=2025-12-29 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

Mitchell kiitis heaks Norman Seeffi pildistatud ja kogutud fotoraamatu &quot;Joni: The Joni Mitchell Sessions&quot;, mis ilmus 2018. aasta novembris.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell - News Item |url=https://jonimitchell.com/news/newsitem.cfm?id=1148 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210414054810/https://jonimitchell.com/news/newsitem.cfm?id=1148 |arhiivimisaeg=14. aprill 2021 |vaadatud=2025-12-29 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt; Mitchell pöördus tagasi ka oma luule juurde raamatuga &quot;Morning Glory on the Vine&quot;, mis on käsitsi kirjutatud laulusõnade, luule ja kunstiteoste faksiimilete kogumik, mis koondati algselt 1971. aastal kingituseks sõpradele ja perele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell - Morning Glory On The Vine - Book |url=https://jonimitchell.com/library/viewmedia.cfm?id=94 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210214062438/https://jonimitchell.com/library/viewmedia.cfm?id=94 |arhiivimisaeg=14. veebruar 2021 |vaadatud=2025-12-29 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt; &quot;Morning Glory on the Vine&quot; laiendatud ja ümberkujundatud laialdaselt levitatav väljaanne ilmus 22. oktoobril 2019 standardse kõvakaanelise väljaandena ning piiratud tiraažiga allkirjastatud väljaandena.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=11. märts 2019 |pealkiri=Houghton Mifflin Harcourt Announces a Special Illustrated Work by Joni Mitchell for Fall 2019 |url=https://www.hmhco.com/about-us/press-releases/joni-mitchell |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210214052342/https://www.hmhco.com/about-us/press-releases/joni-mitchell |arhiivimisaeg=14. veebruar 2021 |väljaanne=www.hmhco.com}}&lt;/ref&gt;

2020. aasta septembris avaldati, et Mitchell ja Rhino Records koostasid Joni Mitchelli arhiivide projekti, mis on kataloogiväljaannete sari, mis sisaldas materjali laulja isiklikust arhiivist. Projekte esimene väljaanne oli viieplaadiline kogumik &quot;Joni Mitchell Archives – Vol. 1: The Early Years (1963–1967)&quot; 30. oktoobril 2020. 2022. aasta aprillis pälvis Mitchell selle väljaande eest Grammy auhinna parima ajaloolise albumi kategoorias.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Cohen |eesnimi=Danielle |kuupäev=2022-04-03 |pealkiri=Give Joni Mitchell’s Beret a Grammy |url=https://www.thecut.com/2022/04/joni-mitchell-2022-grammys.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220727082131/https://www.thecut.com/2022/04/joni-mitchell-2022-grammys.html |arhiivimisaeg=27. juuli 2022 |vaadatud=2026-01-02 |väljaanne=The Cut |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2020-10-29 |pealkiri=Remarkable Records of Joni Mitchell’s Changes (Published 2020) |keel=en |url=https://www.nytimes.com/2020/10/29/arts/music/joni-mitchell-archives-early-years.html |vaadatud=2026-01-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201031060940/https://www.nytimes.com/2020/10/29/arts/music/joni-mitchell-archives-early-years.html |arhiivimisaeg=31. oktoober 2020}}&lt;/ref&gt; Samal päeval avaldas Mitchell &quot;Earl Joni – 1963&quot; ja &quot;Live at Canterbury House – 1967&quot; (mõlemad selekteeritud 5-CD kogumikust) kui eraldi vinüüliväljaannetena.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Stone |eesnimi=Sam |kuupäev=9. oktoober 2020 |pealkiri=Born To Take The Highway: Joni Mitchell's Early Years Celebrated With New Box Set of Unreleased Music, 'Joni Mitchell Archives, Volume 1' - The Second Disc |url=https://theseconddisc.com/2020/09/10/born-to-take-the-highway-joni-mitchells-early-years-celebrated-with-new-box-set-of-unreleased-music-joni-mitchell-archives-volume-1/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210114102137/https://theseconddisc.com/2020/09/10/born-to-take-the-highway-joni-mitchells-early-years-celebrated-with-new-box-set-of-unreleased-music-joni-mitchell-archives-volume-1/ |arhiivimisaeg=14. jaanuar 2021 |vaadatud=2. jaanuaril 2026 |väljaanne=The Second disc |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

Mitchelli esimese nelja albumi (&quot;Song to a Seagull&quot;, &quot;Ladies of the Canyon&quot; ja &quot;Blue&quot;) eriline järelmasterdatud kogumik &quot;The Reprise Albums (1968–1971) ilmus 2. juulil 2021. See oli esimene kogumik, mis sisaldas Mitchelli 1968. aasta debüütalbumist uut miksi, mille Mitchell ise üle vaatas. &quot;Song to a Seagull&quot; originaalmiksi üle kommenteerides, nimetas Mitchell seda &quot;kohutavaks&quot; ja ütles, et see kõlab nagu &quot;seda oleks salvestatud süldikausi all&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - Joni Mitchell Archives Series Continues: Rhino Records, April 8, 2021 |url=https://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=4866 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210607070323/https://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=4866 |arhiivimisaeg=7. juuni 2021 |vaadatud=2026-01-02 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt;

28. jaanuaril 2022 nõudis Mitchell, et [[Spotify]] eemaldaks ta muusika oma voogedastusteenuselt solidaarsusest oma pikaajalise sõbra ja lapsepõlves poliomüeliidi kaasüleelanu [[Neil Young|Neil Youngiga]], kes eemaldas oma lood platvormilt protestiks populaarses Spotify korraldatud podcastis &quot;The Joe Rogan Experience&quot; oleva [[COVID-19 väärinfo]] vastu.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2022-01-29 |pealkiri=Joni Mitchell wants songs off Spotify in Covid row |keel=en-GB |url=https://www.bbc.com/news/world-60177933 |vaadatud=2026-01-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220815232340/https://www.bbc.com/news/world-60177933 |arhiivimisaeg=15. august 2022}}&lt;/ref&gt; Ta kirjutas oma veebilehel: &quot;Vastutustundetud inimesed levitavad valesid, mis maksavad inimestele elu. Ma olen selles küsimuses solidaarne Neil Youngi ja ülemaailmse teadus- ja meditsiinikogukonnaga.&quot;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Sherwood |eesnimi=Harriet |perekonnanimi2=Arts |eesnimi2=Harriet Sherwood |perekonnanimi3=correspondent |eesnimi3=culture |kuupäev=2022-01-29 |pealkiri=Joni Mitchell joins Neil Young’s Spotify protest over anti-vax content |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/technology/2022/jan/29/joni-mitchell-joins-neil-young-in-demanding-spotify-remove-her-music |vaadatud=2026-01-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220928024933/https://www.theguardian.com/technology/2022/jan/29/joni-mitchell-joins-neil-young-in-demanding-spotify-remove-her-music |arhiivimisaeg=28. september 2022 |issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell - News Item |url=https://www.jonimitchell.com/news/newsitem.cfm?id=1592 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220129023543/https://www.jonimitchell.com/news/newsitem.cfm?id=1592 |arhiivimisaeg=29. jaanuar 2022 |vaadatud=2026-01-02 |väljaanne=www.jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt; Briti [[Riiklik Tervishoiuteenistus|Riiklik Tervishoiuteenistuse]] arst ja kirjanik Rachel Clarke [[Twitter|tviitis]]: &quot;Nii Neil Young kui ka Joni Mitchell ... teavad valusalt hästi, kui palju kahju, kannatusi ja välditavat surma võivad vaktsiinivastased põhjustada .&quot;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Sherwood |eesnimi=Harriet |perekonnanimi2=Arts |eesnimi2=Harriet Sherwood |perekonnanimi3=correspondent |eesnimi3=culture |kuupäev=2022-01-29 |pealkiri=Joni Mitchell joins Neil Young’s Spotify protest over anti-vax content |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/technology/2022/jan/29/joni-mitchell-joins-neil-young-in-demanding-spotify-remove-her-music |vaadatud=2026-01-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220928024933/https://www.theguardian.com/technology/2022/jan/29/joni-mitchell-joins-neil-young-in-demanding-spotify-remove-her-music |arhiivimisaeg=28. september 2022 |issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt;

1. aprillil 2022 tunnustas Recording Academy Mitchellit 2022. aasta MusiCaresi aasta isikuna. Mitchell oli auhinnatseremoonial kohal ja võttis auhinna isiklikult vastu.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Press |eesnimi=The Associated |kuupäev=2022-04-03 |pealkiri=Generations sing to Joni Mitchell in pre-Grammys tribute |keel=en |väljaanne=NPR |url=https://www.npr.org/2022/04/03/1090490177/generations-sing-to-joni-mitchell-in-pre-grammys-tribute |vaadatud=2026-01-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220819092638/https://www.npr.org/2022/04/03/1090490177/generations-sing-to-joni-mitchell-in-pre-grammys-tribute/ |arhiivimisaeg=19. august 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Robinson |eesnimi=Ellie |kuupäev=2022-04-04 |pealkiri=Watch Joni Mitchell sing in public for the first time since 2013 |url=https://www.nme.com/news/music/watch-joni-mitchell-sing-in-public-for-the-first-time-since-2013-3197176 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221006161323/https://www.nme.com/news/music/watch-joni-mitchell-sing-in-public-for-the-first-time-since-2013-3197176 |arhiivimisaeg=6. oktoober 2022 |vaadatud=2026-01-02 |väljaanne=NME |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Branwyn |eesnimi=Gareth |kuupäev=2022-04-06 |pealkiri=Joni Mitchell performs onstage for the first time since 2013 |url=https://boingboing.net/2022/04/06/joni-mitchell-performs-onstage-for-the-first-time-since-2013.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220408095749/https://boingboing.net/2022/04/06/joni-mitchell-performs-onstage-for-the-first-time-since-2013.html |arhiivimisaeg=8. aprill 2022 |vaadatud=2026-01-02 |väljaanne=Boing Boing |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

=== Alates 2022. aastast: kontsertidele naasmine ===
[[Fail:Joni_Mitchell_1143_03.jpg|pisi|Mitchell esinemas 2023. aastal]]
24. juulil 2022 esines Mitchell ootamatult erikülalisena Rhode Islandil toimunud Newporti folkfestivali viimasel päeval, kus ta oli esmakordselt esinenud 1967. aastal osana kontserdist &quot;Brandi Carlile and Friends&quot;.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Powers |eesnimi=Ann |kuupäev=2022-07-25 |pealkiri=Joni Mitchell sings, steals show with surprise Newport Folk Festival concert |keel=en |väljaanne=NPR |url=https://www.npr.org/2022/07/25/1113351769/joni-mitchell-brandi-carlile-newport-folk-festival-2022 |vaadatud=2026-01-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220904065333/https://www.npr.org/2022/07/25/1113351769/joni-mitchell-brandi-carlile-newport-folk-festival-2022 |arhiivimisaeg=4. september 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-07-25 |pealkiri=Joni Mitchell makes triumphant surprise return to Newport Folk Festival - CBS News |url=https://www.cbsnews.com/news/joni-mitchell-returns-to-newport-folk-festival/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220904073133/https://www.cbsnews.com/news/joni-mitchell-returns-to-newport-folk-festival/ |arhiivimisaeg=4. september 2022 |vaadatud=2026-01-02 |väljaanne=www.cbsnews.com |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Dailey |eesnimi=Hannah |kuupäev=2022-07-26 |pealkiri=Joni Mitchell Thanks Brandi Carlile &amp; Newport Folk Festival For Hosting Her First Concert In 20 Years |url=https://www.billboard.com/music/music-news/joni-mitchell-newport-folk-festival-brandi-carlile-1235118055/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221028114500/https://www.billboard.com/music/music-news/joni-mitchell-newport-folk-festival-brandi-carlile-1235118055/ |arhiivimisaeg=28. oktoober 2022 |vaadatud=2026-01-02 |väljaanne=Billboard |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Laval toetas teda grupp heatahtlikke muusikuid, kellega ta esitas 13 laulu oma repertuaarist ja kaveritest, ühes mängis ta ka soolo elektrikitarril.&lt;ref&gt;Cameron Crowe (22. juuli, 2023). &quot;The inside story of Joni Mitchell's return to the stage&quot;. ''The Times Saturday Review''.&lt;/ref&gt;

2017. aastal sai Mitchell inspiratsiooni vana sõbra, laulja-laulukirjutaja Eric Anderseniga&lt;ref name=&quot;:0&quot;/&gt; muusika tegemisest ja hakkas korraldama igakuiseid muusikaõhtuid oma kodus Laurel Canyonis. Need õhtud said tuntuks kui &quot;Joni Jams&quot;. Brandi Carlile korraldas sessioone ja värbas muusikuid. Aastate jooksul käisid Mitchelli elutoas muusikat tegemas ja laulmas [[Elton John]], [[Paul McCartney]], [[Bonnie Raitt]], [[Harry Styles]], [[Chaka Khan]], Marcus Mumford, Herbie Hancock,&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Carlile |eesnimi=Brandi |kuupäev=2022-07-28 |pealkiri=Brandi Carlile: How I got Joni Mitchell back on stage |url=https://www.thetimes.com/culture/music/article/brandi-carlile-how-i-got-joni-mitchell-back-on-stage-newport-folk-festival-mrrbch90b |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220817043259/https://www.thetimes.co.uk/article/brandi-carlile-how-i-got-joni-mitchell-back-on-stage-newport-folk-festival-mrrbch90b |arhiivimisaeg=17. august 2022 |vaadatud=2026-01-02 |väljaanne=www.thetimes.com |keel=en}}&lt;/ref&gt; Jess Wolfe, Holly Laessig, Taylor Goldsmith, Blake Mills ja [[Hozier]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ryan |eesnimi=Patrick |pealkiri=Hozier recalls 'super moving' jam session at Joni Mitchell's house: 'We all worship Joni' |url=https://www.usatoday.com/story/entertainment/music/2023/08/18/hozier-joni-mitchell-brandi-carlile/70623811007/ |vaadatud=2026-01-02 |väljaanne=USA TODAY |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Mitchell oli rõõmus, et muusika naasis tema koju. Muusikaõhtud tõstsid tema meeleolu ja aitasid tal taastuda 2015. aastal põetud raskest ja invaliidistavast aneurüsmist. Ta hakkas sessioonidel laulma ja õppis uuesti kitarri mängima.&lt;ref name=&quot;:0&quot;/&gt; Kui tema tervis paranes, hakkas ''live''-esinemisteni naasmine jälle võimalik tunduma. Selleks tehti ettevaatlikult plaane ning koostati esinemiskava ja 2022. aasta juulis, pärast eelmisel õhtul toimunud proovi, ühines Mitchell Carlile'i ja teistega Newporti festivali laval, et teha Joni Jami ''live''-esinemine, mis oli tema esimene avalik esinemine üheksa aasta jooksul.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Mitchelli võeti ekstaatiliselt vastu ja ta hiljem ütles: &quot;Ma olin rõõmus ja austatud. See tekitas minus huvi selle vastu.&quot;&lt;ref name=&quot;:0&quot;/&gt; Esitatud laulud olid &quot;Carey&quot;, &quot;Come in from the Cold&quot;, &quot;A Case of You&quot;, &quot;Big Yellow Taxi&quot;, &quot;Both Sides Now&quot;, &quot;The Circle Game&quot;&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; ja Gershwini ja Heywardi &quot;Summertime&quot;. Pärast Newporti esinemist, rääkis Mitchell Carlile'ile: &quot;Ma tahan veel üht kontserdi anda. Ma tahan veel esineda.&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Kaufman |eesnimi=Gil |kuupäev=2022-10-20 |pealkiri=Joni Mitchell Joining Brandi Carlile For Summer 2023 ‘Echoes Through The Canyon’ Shows at The Gorge |url=https://www.billboard.com/music/pop/joni-mitchell-brandi-carlile-june-2023-concert-the-gorge-1235158464/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221028114458/https://www.billboard.com/music/pop/joni-mitchell-brandi-carlile-june-2023-concert-the-gorge-1235158464/ |arhiivimisaeg=28. oktoober 2022 |vaadatud=2026-01-02 |väljaanne=Billboard |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Newporti kontsert salvestati ''live''-albumina ja avaldati 2023. aastal, mis võitis 2024. aastal Grammy auhinna parima folkalbumi kategoorias.

19. oktoobril 2022 teatas Carlile, et Mitchell esineb peaesinejana 10. juunil 2023 Washingtoni osariigi Gorge Amphitheatre'is, mis on &quot;üks ilusamaid kontserdipaiku maailmas&quot;, nädalavahetuse üritusel pealkirjaga „Joni Jam 2”.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Kaufman |eesnimi=Gil |kuupäev=2022-10-20 |pealkiri=Joni Mitchell Joining Brandi Carlile For Summer 2023 ‘Echoes Through The Canyon’ Shows at The Gorge |url=https://www.billboard.com/music/pop/joni-mitchell-brandi-carlile-june-2023-concert-the-gorge-1235158464/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221028114458/https://www.billboard.com/music/pop/joni-mitchell-brandi-carlile-june-2023-concert-the-gorge-1235158464/ |arhiivimisaeg=28. oktoober 2022 |vaadatud=2026-01-02 |väljaanne=Billboard |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Mitchelli viimane ametlik peaesinejana konstert oli 2000. aastal &quot;Both Sides Now&quot; turneel.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=music |eesnimi=Guardian |kuupäev=2022-10-20 |pealkiri=Joni Mitchell to play first headline concert in 23 years |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/music/2022/oct/20/joni-mitchell-headline-concert-2023-washington |vaadatud=2026-01-02 |issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt; Tema 2023. aasta esitus Gorge Amphitheatre'is tõi kohale 27 000 pealtvaatajat. Tema esimest peaaesinejana kontserti 23 aasta jooksul toetasid 19 lauljat ja muusikut, Mitchell esitas peaaegu kolme tunni pikkuse kava, mis koosnes 21 laulust lisaks kolm lisalugu, mille ajal ta mängis kitarri. Annie Lennox, kes laulis &quot;Ladies of the Canyon&quot;, ütles, et Mitchell on &quot;visionäär, legend ja inspiratsioon.&quot;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Cantor |eesnimi=Matthew |kuupäev=2023-06-11 |pealkiri=Joni Mitchell review – first headline show in two decades is three hours of total joy |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/music/2023/jun/11/joni-mitchell-review-gorge-amphitheatre-quincy-washington |vaadatud=2026-01-02 |issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Willman |eesnimi=Chris |kuupäev=2023-06-11 |pealkiri=A Three-Hour ‘Joni Jam’ Benefits From Famous Friends, but Nothing Overshadows Joni Mitchell’s Triumphant Return: Concert Review |url=https://variety.com/2023/music/concert-reviews/joni-jam-mitchell-gorge-washington-concert-brandi-carlile-1235640046/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230807170547/https://variety.com/2023/music/concert-reviews/joni-jam-mitchell-gorge-washington-concert-brandi-carlile-1235640046/ |arhiivimisaeg=7. august 2023 |vaadatud=2026-01-02 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

Mitchellit premeeriti 2023. aasta Gershwini preemiaga tema elutöö eest populaarse muusika valdkonnas.&lt;ref name=&quot;:0&quot;/&gt; Teda tähistati 2. märtsil Washingtonis kontserdiga, kus osalesid muusikud nagu Brandi Carlile, [[Annie Lennox]], Angélique Kidjo, Herbie Hancock, [[Diana Krall]], [[Cyndi Lauper]], [[Graham Nash]], [[James Taylor]], Ledisi, Lucius, Marcus Mumford, Sara Bareilles ja Celisse. Mitchell esitas loo „Summertime” ja osales oma lugude „Big Yellow Taxi” ja „The Circle Game” staaride koosseisuga esitatud versioonides.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Hartsell |eesnimi=Mark |kuupäev=2023-03-02 |pealkiri=Joni Mitchell’s Gershwin Prize Concert Showcases Her Music and Influence {{!}} Timeless |url=https://blogs.loc.gov/loc/2023/03/joni-mitchells-gershwin-prize-concert-showcases-her-music-and-influence |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230330040024/https://blogs.loc.gov/loc/2023/03/joni-mitchells-gershwin-prize-concert-showcases-her-music-and-influence/ |arhiivimisaeg=30. märts 2023 |vaadatud=2026-01-02 |väljaanne=The Library of Congress}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2023-03-31 |pealkiri=Perspective {{!}} Joni Mitchell sang Gershwin. I think I heard divine intervention. |keel=en |väljaanne=Washington Post |url=https://www.washingtonpost.com/music/2023/03/31/joni-mitchell-gershwin-prize-summertime/?itid=mr_5 |vaadatud=2026-01-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230331232136/https://www.washingtonpost.com/music/2023/03/31/joni-mitchell-gershwin-prize-summertime/?itid=mr_5 |arhiivimisaeg=2023-03-31 |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt;

4. veebruaril 2024 esines Mitchell esimest korda Grammy auhinnatseremoonial ja laulis laulu &quot;Both Sides Now&quot; koos mitmete muusikutega, kes esinevad tema privaatsetel Joni Jamsi sessioonidel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Staff |eesnimi=News |kuupäev=2024-02-04 |pealkiri=Celine Dion surprises at Grammy Awards, Joni Mitchell performs |url=https://toronto.citynews.ca/2024/02/04/allison-russell-grammy-montreal/ |vaadatud=2026-01-02 |väljaanne=CityNews Toronto |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2024 GRAMMYs: Watch Joni Mitchell Deliver Heartwarming Performance Of &quot;Both Sides Now&quot; In Her GRAMMY Stage Debut {{!}} GRAMMY.com |url=https://grammy.com/news/joni-mitchell-first-performance-2024-grammys |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240205132751/https://platform.twitter.com/widgets/widget_iframe.2f70fb173b9000da126c79afe2098f02.html?origin=https%3A%2F%2Fwww.grammy.com |arhiivimisaeg=5. veebruar 2024 |vaadatud=2026-01-02 |väljaanne=grammy.com}}&lt;/ref&gt; Edasised Joni Jam kontserdi kuupäevad teatati laupäevaks, 19. oktoobriks ja pühapäevaks, 20. oktoobriks 2024, 18 000 inimest mahutavas [[Hollywood Bowl]]is, kus Mitchell esines kolme tunni pikkuse kavaga koos Brandi Carlile'i, Marcus Mumfordi, Annie Lennoxiga ja paljude teiste muusikutega.

22. märtsil 2024 taastas Mitchell oma muusika Spotify's pärast seda, kui Neil Young tegi sama, lõpetades oma protesti Spotify's &quot;The Joe Rogan Experience'i&quot; korraldamise vastu.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=McIntyre |eesnimi=Hugh |pealkiri=Joni Mitchell’s Music Returns To Spotify, Following Neil Young’s Lead |keel=en |väljaanne=Forbes |url=https://www.forbes.com/sites/hughmcintyre/2024/03/22/joni-mitchells-music-returns-to-spotify-following-neil-youngs-lead/ |vaadatud=2026-01-02}}&lt;/ref&gt;

24. novembril 2025 teatas Juno Awards, et Mitchell saab 2026. aasta tseremoonial Hamiltonis elutööpreemia. See on alles kolmas selline auhind, mis antakse välja pärast Juno asutajat Pierre Juneau ja Anne Murray'd.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Staff |eesnimi=News |kuupäev=2025-11-24 |pealkiri=Joni Mitchell to get lifetime achievement Juno, Nelly Furtado joins Hall of Fame |url=https://halifax.citynews.ca/2025/11/24/joni-mitchell-to-get-lifetime-achievement-juno-nelly-furtado-joins-hall-of-fame/ |vaadatud=2026-01-02 |väljaanne=CityNews Halifax |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Pärand ==
=== Kitarristiil ===
Kui mõned Mitchelli populaarseimad laulud on loodud klaveril, siis peaaegu iga kitarril komponeeritud lugu kasutab avatud või mittestandardset häälestust; ta on kirjutanud laule umbes 50 häälestuses, mida ta ise nimetab &quot;Joni veidrateks akordideks&quot;. Alternatiivsete häälestuste kasutamine võimaldab kitarristidel luua saatemuusikat mitmekesisema ja laiema tekstuuriga. Tema parema käe näppimis-/tinistamistehnika on aastate jooksul arenenud algselt keerulisest näppimisstiilist, mida iseloomustavad tema esimese albumi kitarrilood, vabamaks ja rütmilisemaks stiiliks, mis mõnikord sisaldab löökpillile iseloomulikke &quot;lööke&quot;.

1995. aastal mõtles välja Mitchelli sõber Fred Walecki, Los Angeleses Westwood Musicu poe omanik, välja lahenduse, mis leevendas tema pidevat frustratsiooni mitmete alternatiivsete häälestuste kasutamisest ''live''-esinemistel. Walecki kujundas Stratocaster-stiilis kitarri, mis töötas koos Roland VG-8 virtuaalkitarriga, süsteemiga, mis suutis tema arvukaid häälestusi elektrooniliselt häälestada. Kuigi kitarr ise jäi standardhäälestusse, kodeeris VG-8 healipea signaalid digitaalsignaalideks, mis seejärel tõlgendati muudetud häälestusteks. See võimaldas Mitchellil kasutada laval ühte kitarri, samal ajal kui lava taga olev tehnik sisestas eelprogrammeeritud häälestuse iga laulu jaoks tema kavas.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - My Secret Place: Acoustic Guitar (Magazine), August 1996 |url=http://www.jonimitchell.com/library/view.cfm?id=38 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150721232112/http://www.jonimitchell.com/library/view.cfm?id=38 |arhiivimisaeg=21. juuli 2015 |vaadatud=2026-01-02 |väljaanne=www.jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt;

Mitchell oli oma varases loomingus (1966–1972) harmooniliselt väga uuenduslik, ta kasutas [[Helilaad|modaalsust]], [[Kromatism|kromatismi]] ja [[Orelpunkt|orelpunkte]].&lt;ref&gt;Lloyd Whitesell, &quot;Harmonic Palette in Early Joni Mitchell&quot;, lk 173. ''Popular Music'', Vol. 21, No. 2, (mai 2002), lk 173–93. Cambridge University Press.&lt;/ref&gt; Oma 1968. aasta debüütalbumil &quot;Song to a Seagull&quot; kasutas Mitchell nii [[Kvartakord|kvart- kui ka kvintakordide]] harmooniat laulus &quot;The Dawntreader&quot; ja kvintakordide harmooniat laulus &quot;Song to a Seagull&quot;.&lt;ref&gt;Whitesell, lk 131, 202–203&lt;/ref&gt;

2003. aastal nimetas ajakiri Rolling Stone ta kõigi aegade 72. parimaks kitarristiks; ta oli nimekirjas kõrgeima koha saavutanud naine.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Fricke |eesnimi=David |kuupäev=2010-12-03 |pealkiri=100 Greatest Guitarists: David Fricke's Picks |url=https://www.rollingstone.com/music/music-lists/100-greatest-guitarists-david-frickes-picks-146383/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190113003847/https://www.rollingstone.com/music/music-lists/100-greatest-guitarists-david-frickes-picks-146383/joni-mitchell-5-230153/ |arhiivimisaeg=13. jaanuar 2019 |vaadatud=2025-12-17 |väljaanne=Rolling Stone |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

=== Mõju ===
Mitchelli lähenemine muusikale mõjutas paljusid naissoost kuulajaid positiivselt. Ajal, mil domineerisid stereotüüpsed meesrokkstaarid, näitas ta end kui &quot;mitmemõõtmelise ja vastuolulise isiksusena ... mis võimaldas tal luua tugeva identiteedi oma naissoost fännide seas”.&lt;ref name=&quot;:0&quot;/&gt; Mitchell on kogu oma karjääri jooksul rõhutanud soovi oma kunstilise kontrolli järele ja omab siiani oma muusika avaldamisõigusi. Ta on eitanud väidet, et ta on &quot;feminist&quot;; 2013. aasta intervjuus lükkas ta selle sildi tagasi, öeldes: „Ma ei ole feminist. Ma ei taha meeste vastu võitlema hakata. Ma eelistan pigem silmitsi seista ja asjad lahendada.”&lt;ref&gt;{{Viide |perekonnanimi=CBC Music |pealkiri=The Joni Mitchell Interview |kuupäev=2013-06-11 |url=https://www.youtube.com/watch?v=pEJuiZN3jI8 |vaadatud=2026-01-03}}&lt;/ref&gt; David Shumway märgib, et Mitchell &quot;oli esimene naine populaarses muusikas, keda tunnustati täielikult selle mõiste tähenduses kunstnikuna. Mis tahes Mitchelli väljendatud seisukohad feminismi kohta ka poleks, esindab ta rohkem kui ükski teine esineja tema ajastust naiste perspektiivide uut tähtsust kultuuri- ja poliitilises elus.”&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Mitchelli looming on inspireerinud mitmeid teisi artiste, nagu [[Taylor Swift]]i,&lt;ref name=&quot;:0&quot;/&gt; [[Björk]]i,&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; [[Prince|Prince'i]],&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Touré |url=https://books.google.com/books?id=klG-uk8IRXEC |pealkiri=I Would Die 4 U: Why Prince Became an Icon |kuupäev=2013-03-19 |kirjastus=Simon and Schuster |isbn=978-1-4767-0549-1 |keel=en |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210414030025/https://books.google.com/books?id=klG-uk8IRXEC |arhiivimisaeg=14. aprill 2021}}&lt;/ref&gt; [[Ellie Goulding|Ellie Gouldingit]], [[Harry Styles|Harry Stylesi]],&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Sheffield |eesnimi=Rob |kuupäev=2019-08-26 |pealkiri=The Eternal Sunshine of Harry Styles |url=https://www.rollingstone.com/music/music-features/harry-styles-cover-interview-album-871568/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191102083823/https://www.rollingstone.com/music/music-features/harry-styles-cover-interview-album-871568/ |arhiivimisaeg=2. november 2019 |vaadatud=2026-01-03 |väljaanne=Rolling Stone |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Corinne Bailey Rae'd, Gabrielle Aplinit,&lt;ref&gt;{{cite web|author=Elisa Bray|url=https://www.independent.co.uk/arts-entertainment/music/features/the-joni-mitchell-generation-james-blake-corinne-bailey-rae-and-others-pay-tribute-8915548.html|title=The Joni Mitchell generation: James Blake, Corinne Bailey Rae and others pay tribute|work=[[The Independent]]|date=November 1, 2013|access-date=March 29, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160413061809/http://www.independent.co.uk/arts-entertainment/music/features/the-joni-mitchell-generation-james-blake-corinne-bailey-rae-and-others-pay-tribute-8915548.html|archive-date=April 13, 2016|url-status=live}}&lt;/ref&gt; Mikael Åkerfeldti bändist Opeth,&lt;ref&gt;{{cite web|last=Hart|first=Josh|url=https://www.guitarworld.com/interview-opeths-mikael-akerfeldt-talks-about-bands-new-album-heritage|title=Interview: Opeth's Mikael Akerfeldt Talks About the Band's New Album, 'Heritage'|work=[[Guitar World]]|date=September 29, 2011|access-date=October 28, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20121019161047/http://www.guitarworld.com/interview-opeths-mikael-akerfeldt-talks-about-bands-new-album-heritage|archive-date=October 19, 2012|url-status=live}}&lt;/ref&gt; [[Pink Floyd|Pink Floydi]] [[David Gilmour|David Gilmouri]],&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://davidgilmour.com/guitars/Christies_Guitar_Auction_Q&amp;As.pdf|title=Christie's Guitar Auction – David Answers Your Questions|work=davidgilmour.com|access-date=September 24, 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20200729060618/https://www.davidgilmour.com/guitars/Christies_Guitar_Auction_Q%26As.pdf|archive-date=July 29, 2020|url-status=live}}&lt;/ref&gt; [[Marillion|Marillioni]] liikmeid Steve Hogarthit and Steve Rotheryt,&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.huffingtonpost.co.uk/phil-simon/an-interview-with-marilli_b_1874019.html|title=An Interview with Marillion's Steve Hogarth|work=The Huffington Post|date=September 11, 2012|access-date=June 14, 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20130630003534/http://www.huffingtonpost.co.uk/phil-simon/an-interview-with-marilli_b_1874019.html|archive-date=June 30, 2013|url-status=live}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|last=Thore|first=Kim|url=http://allaccessmagazine.com/vol7/issue12/steve-rothery.html|title=Steve Rothery interview|work=All Access Magazine|date=August 27, 2009|access-date=August 10, 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140325022145/http://allaccessmagazine.com/vol7/issue12/steve-rothery.html|archive-date=March 25, 2014|url-status=usurped|df=mdy-all}}&lt;/ref&gt; nende endist vokalisti ja laulukirjutajat [[Fish|Fishi]],&lt;ref&gt;{{cite web|last=Mann|first=Rachel|url=https://thequietus.com/interviews/bakers-dozen/fish-marillion-favourite-albums/|title=This Must Be The Plaice: Fish's Favourite Albums|work=The Quietus|date=May 20, 2013|access-date=June 14, 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20201106064311/https://thequietus.com/articles/12274-fish-marillion-favourite-albums?page=4|archive-date=November 6, 2020|url-status=live}}&lt;/ref&gt; Paul Carrackit,&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.getsurrey.co.uk/whats-on/music/squeeze-roxy-musics-paul-carrack-4720220|title=Squeeze and Roxy Music's Paul Carrack talks G Live|work=Get Surrey|date=January 16, 2013|access-date=June 14, 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20131105181538/http://www.getsurrey.co.uk/whats-on/music/squeeze-roxy-musics-paul-carrack-4720220|archive-date=November 5, 2013|url-status=live}}&lt;/ref&gt; Haimi,&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://music.cbc.ca/#!/blogs/2013/11/The-ABCs-of-HAIM-pops-coolest-sister-act|title=The ABCs of HAIM – pops coolest sister act|publisher=Music.CBC.ca|date=November 13, 2013|access-date=February 25, 2014|archive-date=2016-06-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20160627044921/http://music.cbc.ca/#!/blogs/2013/11/The-ABCs-of-HAIM-pops-coolest-sister-act|url-status=dead}}&lt;/ref&gt; [[Lorde|Lorde'i]]&lt;ref&gt;{{cite news|last=Lamont|first=Tom|url=http://www.theguardian.com/music/2017/jun/17/lorde-singer-songwriter-music-royals-tom-lamont|title=Lorde: 'I want to be Leonard Cohen. I want to be Joni Mitchell'|newspaper=The Guardian|date=June 17, 2017|access-date=December 1, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201113170527/https://www.theguardian.com/music/2017/jun/17/lorde-singer-songwriter-music-royals-tom-lamont|archive-date=November 13, 2020|url-status=live}}&lt;/ref&gt; ja [[Clairo|Clairot]].&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Daly|first=Rhian|url=https://www.nme.com/big-reads/clairo-cover-interview-2021-sling-2995095|title=Clairo: &quot;I was too scared to think domesticity could be something I crave&quot;|website=NME|date=July 16, 2021|access-date=January 16, 2023|language=en-GB|archive-url=https://web.archive.org/web/20210812044459/https://www.nme.com/big-reads/clairo-cover-interview-2021-sling-2995095|archive-date=August 12, 2021|url-status=live}}&lt;/ref&gt; Madonna on samuti nimetanud Mitchelli kui esimeseks naisartistiks, kes teda teismelisena väga kõnetas; &quot;Ma olin Joni Mitchellist tõesti väga vaimustunud. Ma teadsin peast kõiki sõnu albumilt &quot;Court and Spark&quot;; ma jumaldasin teda keskkoolis. &quot;Blue&quot; on imeline. Pean ütlema, et kõigist naistest, keda olen kuulnud, on sõnade poolest just tema kõige sügavama mulje jätnud.&quot;&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Hirshey |eesnimi=Gerri |kuupäev=13. november 1997 |pealkiri=The Women in Rock Interviews |ajakiri=Rolling Stone}}&lt;/ref&gt;

Mitmed artistid on saavutanud edu tehes Mitchelli lauludest [[Kaver|kavereid]]. [[Judy Collins|Judy Collinsi]] 1967. aasta salvestus loost &quot;Both Sides, Now&quot; jõudis Billboard edetabelites 8. kohale ning oli läbimurre mõlema artisti karjääris. (Mitchelli enda salvestis ei avaldatud kuni kaks aastat hiljem, tema teisel albumil &quot;Clouds&quot;.) See on Mitchelli enim kaverdatud laul, millest on viimase arvestusre järgi salvestatud üle 1200 versiooni.&lt;ref name=&quot;:0&quot;/&gt; Ansambel [[Hole]] samuti kaverdas lugu &quot;Both Sides, Now&quot; oma 1991. aasta debüütalbumil &quot;Pretty on the Inside&quot; ja nimetasid laulu pealkirja ümber kui &quot;Clouds&quot;, laulusõnu muutis laulja [[Courtney Love]]. Popansambel Neighborhood 1970. aastal ja Amy Grant 1995. aastal saavutasid edu oma &quot;Big Yellow Taxi&quot; kaveritega, mis on Mitchelli repertuaaris kolmas enim kaverdatud lugu (üle 300 kaveri).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Hilisemad versioonid sellest laulust on 2002. aastal Counting Crowsi ja 2007. aastal [[Nena]] kaverid. [[Janet Jackson]] kasutas oma 1997. aasta hittsinglis &quot;Got 'Til It's Gone&quot; keskosaks laulu &quot;Big Yellow Taxi&quot; refrääni näidet, milles räppar Q-Tip ütleb: &quot;Joni Mitchell ei valeta kunagi&quot;. Mitchelli albumilt &quot;Blue&quot; laul &quot;River&quot; sai 2013. aastal Mitchelli teiseks enim kaverdatud lauluks, kuna mitmed artistid valisid selle oma jõulualbumitele.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Räpparid [[Kanye West]] ja Mac Dre kasutasid ka Mitchelli vokaale enda muusikas. Lisaks, kaverdas [[Annie Lennox]] &quot;Ladies of the Canyon&quot; oma 1995. aasta hiti &quot;No More I Love You's&quot; B-poolel. [[Mandy Moore]] kaverdas &quot;Help Me&quot; 2003. aastal. 2004. aastal kaverdas laulja [[George Michael]] ta laulu &quot;Edith and the Kingpin&quot; raadiosaate jaoks. &quot;River&quot; on olnud üks populaarsemaid kaverlaule viimastel aastatel, seda on esitanud Dianne Reeves (1999), [[James Taylor]] (salvestatud televisioonis 2000. aastal ja CD-l 2004. aastal), Allison Crowe (2004), Rachael Yamagata (2004), Aimee Mann (2005) ja Sarah McLachlan (2006). McLachlan tegi 1996. aastal ka versiooni laulust &quot;Blue&quot; ja Cat Power salvestas 2008. aastal kaveri laulust &quot;Blue&quot;. Mõned teised Mitchelli kaverid on kuulus [[Crosby, Stills &amp; Nash|Crosby, Stills, Nash ja Young]], [[Eva Cassidy]] ja Matthews Southern Comfort esitatud &quot;Woodstock&quot;; [[Nazareth|Nazarethi]] esitatud &quot;This Flight Tonight&quot;; ja hästi tuntud versioonid laulus &quot;A Case of You&quot;, mille esitasid [[Tori Amos]], Michelle Branch, Jane Monheit, [[Prince]], [[Diana Krall]], James Blake ja Ana Moura. 2009. aastal ilmus &quot;Woodstocki&quot; 40. aastapäeva versioon, mille salvestas Nick Vernier Band koos Ian Matthewsiga (endiselt Matthews Southern Comfort). Kanada lauljanna k.d. lang salvestas kaks Mitchelli laulu (&quot;A Case of You&quot; ja &quot;Jericho&quot;) oma 2004. aasta albumile „Hymns of the 49th Parallel“, mis koosneb täielikult Kanada artistide kirjutatud lauludest.

Prince'i versioon laulust &quot;A Case of U&quot; ilmus 2007. aastal Nonesuch Recordsi alt välja antud kogumikul &quot;A Tribute to Joni Mitchell&quot;, millel esinesid ka [[Björk]] (&quot;The Boho Dance&quot;), Caetano Veloso (&quot;Dreamland&quot;), [[Emmylou Harris]] (&quot;The Magdalene Laundries&quot;), [[Sufjan Stevens]] (&quot;Free Man in Paris&quot;) ja Cassandra Wilson (For the Roses&quot;) ja veel teised.

Mitmed teised laulud viitavad Joni Mitchellile. [[Graham Nash|Graham Nashi]] laul &quot;Our House&quot; viitab Nashi kaheaastasele suhtele Mitchelliga ajal, mis Crosby, Still, Nash ja Young salvestasid albumi &quot;Déjà Vu&quot;. [[Led Zeppelin|Led Zeppelini]] lugu &quot;Going to California&quot; on väidetavalt kirjutatud [[Robert Plant|Robert Planti]] ja [[Jimmy Page|Jimmy Page'i]] kiindumusest Mitchelli vastu, mida kinnitab asjaolu, et Plant ütleb kontsertidel sageli &quot;Joni&quot; pärast laulurida &quot;To find a queen without a king, they say she plays guitar and cries and sings&quot; (&quot;Et leida kuningateta kuninganna, nad ütlevad, et ta mängib kitarri, nutab ja laulab&quot;). Jimmy Page kasutab kitarril kahekordset D-häälestust, mis on sarnane nendele alternatiivsetele häälestustele, mida Mitchell kasutab. [[Sonic Youth|Sonic Youthi]] lugu &quot;Hey Joni&quot; on nimetatud Mitchelli järgi. [[Alanis Morissette]] samuti nimetab Mitchelli oma loos &quot;Your House&quot;. Briti folklaulja Frank Turner nimetab Mitchelli oma laulus &quot;Sunshine State&quot;. [[Prince|Prince'i]] laul &quot;The Ballad of Dorothy Parker&quot; sisaldab laulusõna &quot;Oh, my favourite song&quot; she said – and it was Joni singing &quot;Help me I think I'm falling&quot; (&quot;Oh, minu lemmiklaul&quot; ta ütles – ja see oli Joni, kes laulis: &quot;Aidake mind, ma tunnen, et ma langen&quot;&quot;. [[Marillion|Marillioni]] laul &quot;Lavender&quot; sai osaliselt inspiratsiooni &quot;parkides jalutamisest ja Joni Mitchelli kuulamisest&quot;, väidab laulja ja laulukirjutaja [[Fish]],&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=24. august 1999 |pealkiri=Marillion - Misplaced Childhood |url=https://www.dprp.net/reviews/1999/counting-out-time-1985-marillion |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120728101733/http://www.dprp.net/proghistory/index.php?i=1985_01 |arhiivimisaeg=28. juuli 2012 |väljaanne=Dutch Progressive Rock Page}}&lt;/ref&gt; teda hiljem mainiti &quot;Montreal&quot; laulusõnades albumilt &quot;Sounds That Can't Be Made&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=marillion.com {{!}} The Official Website |url=https://www.marillion.com/music/lyric.htm?id=822 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151006043618/http://www.marillion.com/music/lyric.htm?id=822 |arhiivimisaeg=6. oktoober 2015 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=www.marillion.com}}&lt;/ref&gt; John Mayer viitas Mitchellile ja ta albumile &quot;Blue&quot; oma laulus &quot;Queen of California&quot; oma 2012. albumilt &quot;Born and Raised&quot;. Laul sisaldab rida &quot;Joni wrote &quot;Blue&quot; in a house by the sea&quot; (&quot;Joni kirjutas &quot;Blue&quot; mereäärses majas&quot;). Taylor Swift kirjeldab Mitchelli lahkumist muusikatööstusest oma laulus &quot;The Lucky One&quot; oma 2012. aasta albumilt &quot;[[Red]]&quot;.

Mitchelli muusika ja luule on sügavalt inspireerinud Prantsuse maalikunstnikku Jacques Benoit' loomingut. Aastatel 1979–1989 lõi Benoit 60 maali, mis vastasid 50-le Mitchelli laulule.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell |url=http://jacquesbenoit.com/Joni_page_peintures%20-%20UK.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140307081811/http://jacquesbenoit.com/Joni_page_peintures%20-%20UK.html |arhiivimisaeg=7. märts 2014 |väljaanne=Jacques Benoit' koduleht}}&lt;/ref&gt;

Ameerika [[Progressiivne metal|progressiivse metali]] bändi Tool liige Maynard James Keenan on nimetanud Mitchellit oma mõjuisikuks, väites, et just tema mõju võimaldab tal &quot;pehmendada [&lt;nowiki/&gt;[[stakaato]], rütmilisi, hullumeelseid matemaatilisi teid] ja tuua [need] tagasi keskmesse, nii et neid saaks kuulata ilma silmavalu tekitamata&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Stone |eesnimi=Rolling |kuupäev=2016-06-22 |pealkiri=15 Great Artists Influenced by Joni Mitchell |url=https://www.rollingstone.com/music/music-lists/joni-mitchell-15-great-artists-influenced-by-the-blue-singer-168972/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210120080719/https://www.rollingstone.com/music/music-lists/joni-mitchell-15-great-artists-influenced-by-the-blue-singer-168972/ |arhiivimisaeg=20. jaanuar 2021 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=Rolling Stone |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; A Perfect Circle, teine bänd, kus Keenan laulja on, salvestas Mitchelli loo &quot;The Fiddle and the Drum&quot; oma 2004. aasta albumile &quot;eMOTIVe&quot;, mis on kogumik sõjavastastest kaveritest.

=== Eluloofilm ===
18. augustil 2025 teatati, et Cameron Crowe lavastab Mitchelli elust ja karjäärist eluloofilmi, milles Anya Taylor-Joy ja Meryl Streep kehastavad Mitchelli nooremaid ja vanemaid versioone.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-08-19 |pealkiri=Anya Taylor-Joy, Meryl Streep To Play Joni Mitchell In Cameron Crowe's Biopic: Report |url=https://stereogum.com/2319741/anya-taylor-joy-meryl-streep-to-play-joni-mitchell-in-cameron-crowes-biopic-report/news/ |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=stereogum.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Tunnustus ==
[[Fail:Joni_Mitchell_Star_on_Canada's_Walk_of_Fame.jpg|paremal|pisi|Joni Mitchelli täht Kanada kuulsuste alleel]]
1981. aastal võeti ta Kanada muusika kuulsuste halli liikmeks ja 1996. aastal pälvis ta Kanada kõrgeima auhinna etenduskunstide valdkonnas ehk kindralkuberneri etenduskunstide auhinna oma elutöö eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Award Recipients - Governor General's Performing Arts Awards (GGPAA) |url=https://ggpaa.ca/award-recipients/1996/mitchell-joni.aspx |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150203234350/http://ggpaa.ca/award-recipients/1996/mitchell-joni.aspx |arhiivimisaeg=3. veebruar 2015 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=ggpaa.ca}}&lt;/ref&gt; 2000. aastal sai Mitchell oma tähe Kanada kuulsuste alleel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell – Canada's Walk of Fame |url=https://www.canadaswalkoffame.com/inductees/joni-mitchell/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150923221424/http://www.canadaswalkoffame.com/inductees/2000/joni-mitchell |arhiivimisaeg=23. september 2015 |vaadatud=6. jaanuar 2026 |väljaanne=Canada's Walk of Fame |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; 2002. aastal nimetati ta Kanada ordeni kaaslaseks, mis on Kanada kõrgeim tsiviilauhind.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ms. Joni Mitchell |url=https://www.gg.ca/en/honours/recipients/146-2005 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190709030444/https://www.gg.ca/en/honours/recipients/146-2005 |arhiivimisaeg=9. juuli 2019 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=The Governor General of Canada |keel=en}}&lt;/ref&gt; 2004. aastal sai ta [[McGilli Ülikool|McGilli Ülikoolilt]] audoktori kraadi muusikas. 2007. aasta jaanuaris võeti ta Kanada laulukirjutajate kuulsuste halli liikmeks. 1993. aastal Saskatchewani Recording Industry Association andis Jonile elutöö auhinna. 2007. aasta juunis kujutas Kanada Post teda postmargil.&lt;ref&gt;{{Netiviide |eesnimi= |kuupäev=12. juuni 2007 |pealkiri=Stamps honour iconic Canadian music artists |url=http://www.cbc.ca/news/arts/stamps-honour-iconic-canadian-music-stars-1.648319 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150924152816/http://www.cbc.ca/news/arts/stamps-honour-iconic-canadian-music-stars-1.648319 |arhiivimisaeg=24. september 2015 |väljaanne=Canadian Broadcasting Corporation}}&lt;/ref&gt;

Mitchell on saanud 11 Grammy auhinda (kümme võistlusauhinda ja üks autasu), esimese sai 1969. aastal ja kõige hilisem 2024. aastal parima folkalbumi eest. 2002. aastal sai ta [[Grammy elutööauhind|Grammy elutööauhinna]], mille põhjenduses kirjeldati teda kui &quot;ühte tähtsamaid rokiajastu naisartiste&quot; ja &quot;võimsat mõjutajat kõikidele artistidele, kes hindavad mitmekesisust, kujutlusvõimet ja ausust&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Sony Music Publishing |url=https://www.sonymusicpub.com/en-it/index.php/articles/artist_writer/18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110430004552/http://www.sonyatv.com/en-it/index.php/articles/artist_writer/18 |arhiivimisaeg=30. aprill 2011 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=Sony Music Publishing - The world’s No. 1 music publishing company |keel=en}}&lt;/ref&gt;

1995. aastal sai Mitchell Billboardi sajandi auhinna. 1996. aastal auhinnati teda [[Polari muusikaauhind|Polari muusikaauhinnaga]]. 1997. aastal võeti Mitchell [[Rock'n'rolli Kuulsuste Hall|Rock'n'rolli Kuulsuste Halli]] liikmeks, kuid ta ei osalenud tseremoonial.

Mitchellile austuse avaldamiseks korraldas TNT telekanal 6. aprillil 2000 New Yorgis Hammerstein Ballroomis paljude staaridega piduliku ürituse. Mitchelli laule laulsid mitmed esinejad, sealhulgas [[James Taylor]], [[Elton John]], Wynonna Judd, [[Bryan Adams]], [[Cyndi Lauper]], [[Diana Krall]] ja Richard Thompson. Mitchell ise lõpetas õhtu 70-liikmelise orkestri saatel lauluga &quot;Both Sides, Now&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell - 2000.04.06 {{!}} An All-Star Tribute To Joni Mitchell Hammerstein Ballroom {{!}} New York |url=http://jonimitchell.com/chronology/detail.cfm?id=1736 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160916151900/http://jonimitchell.com/chronology/detail.cfm?id=1736 |arhiivimisaeg=16. september 2016 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt; See versioon kasutati filmis &quot;Love Actually&quot; filmimuusikana.

2008. aastal oli Mitchell Rolling Stone ajakirja 100 parima laulja nimekirjas 42. kohal ja 2015. aastal oli 100 parimate laulukirjutajate nimekirjas üheksandal kohal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Stone |eesnimi=Rolling |kuupäev=2010-12-03 |pealkiri=100 Greatest Singers of All Time |url=https://www.rollingstone.com/music/music-lists/100-greatest-singers-of-all-time-147019/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120429022814/http://www.rollingstone.com/music/lists/100-greatest-singers-of-all-time-19691231 |arhiivimisaeg=29. aprill 2012 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=Rolling Stone |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=100 Greatest Songwriters of All Time |url=https://www.rollingstone.com/music//lists/100-greatest-songwriters |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170902114756/http://www.rollingstone.com/music/lists/100-greatest-songwriters |arhiivimisaeg=2. september 2017 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=Rolling Stone}}&lt;/ref&gt;

2010. aastal 12. veebruaril esitati &quot;Both Sides, Now&quot; [[2010. aasta taliolümpiamängud|2010. aasta taliolümpiamängude]] avatseremoonial Vancouveris.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Vancouver 2010 Opening Ceremonies Recap |keel=en-US |väljaanne=Yahoo Contributor Network |url=http://voices.yahoo.com/vancouver-2010-opening-ceremonies-recap-5469061.html |vaadatud=2026-01-06}}&lt;/ref&gt;

Mitchelli 70. sünnipäeva tähistamiseks korraldati 2013. aasta Luminato festivalil Torontos 18. ja 19. juunil Massey Hallis kontserdisari pealkirjaga &quot;Joni: A Portrait in Song – A Birthday Happening Live&quot;. Esinejate seas olid Rufus Wainwright, Herbie Hancock, Esperanza Spalding ja Mitchelli enda haruldased etteasted.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=19. juuni 2013 |pealkiri=Joni Mitchell plays rare performance at Luminato tribute |url=https://www.cbc.ca/news/canada/toronto/joni-mitchell-plays-rare-performance-at-luminato-tribute-1.1307142 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130906225844/http://www.cbc.ca/news/canada/toronto/story/2013/06/19/toronto-massey-hall-joni-mitchell.html |arhiivimisaeg=6. september 2013 |väljaanne=CBC News}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell - Library of Videos |url=https://jonimitchell.com/library/videolib.cfm |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt;

Terviseprobleemide tõttu ei osalenud ta 2015. aasta mais San Francisco galal, et saada SFJAZZ elutööpreemia.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=DownBeat Magazine |url=http://www.downbeat.com/default.asp?sect=news&amp;subsect=news_detail&amp;nid=2735 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150614131033/http://www.downbeat.com/default.asp?sect=news&amp;subsect=news_detail&amp;nid=2735 |arhiivimisaeg=2015-06-14 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=www.downbeat.com}}&lt;/ref&gt;

2018. aastal püstitati Saskatooni linnas kaks mälestustahvlit, et tähistada tema muusikukarjääri algust selles linnas. Üks neist paigaldati Broadway Theatre'i juurde endise Louis Riel Coffee House'i kõrvale, kus Mitchell esines oma esimesel tasulisel kontserdil. Teine mälestustahvel paigaldati River Landingu rajooni, Remai Modern kunstigalerii ja Persephone Theatre etenduskunstikeskuse lähedusse. Samuti nimetati Spadina Crescenti ääres asuv jalgtee Second ja Third Avenue vahel ametlikult Joni Mitchell Promenade'iks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Quenneville |eesnimi=Guy |kuupäev=10. juuni 2018 |pealkiri='A long time coming': Joni Mitchell honoured in her hometown of Saskatoon |url=http://www.cbc.ca/news/canada/saskatoon/joni-mitchell-saskatoon-promenade-1.4699728 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180610232028/http://www.cbc.ca/news/canada/saskatoon/joni-mitchell-saskatoon-promenade-1.4699728 |arhiivimisaeg=10. juuni 2018}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Olson |eesnimi=Matt |kuupäev=10. juuni 2018 |pealkiri='The perfect way to honour her': Tribute to Joni Mitchell brings Saskatoon together |url=https://thestarphoenix.com/news/local-news/the-perfect-way-to-honour-her-tribute-to-joni-mitchell-brings-saskatoon-together |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180612141643/http://thestarphoenix.com/news/local-news/the-perfect-way-to-honour-her-tribute-to-joni-mitchell-brings-saskatoon-together |arhiivimisaeg=12. juuni 2018}}&lt;/ref&gt;

2020. aastal pälvis Mitchell Les Pauli auhinna, olles esimene naine, keda sellega autasustati.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Les Paul Award {{!}} TEC Awards |url=https://www.tecawards.org/les-paul-award |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151008102619/https://www.tecawards.org/les-paul-award |arhiivimisaeg=2015-10-08 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=www.tecawards.org |keel=en}}&lt;/ref&gt; 2022. aastal nimetati ta MusiCaresi aasta isikuks.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2022-04-02 |pealkiri=Generations sing to Joni Mitchell in pre-Grammys tribute |keel=en-CA |väljaanne=CTVNews |url=https://www.ctvnews.ca/mobile/entertainment/generations-sing-to-joni-mitchell-in-pre-grammys-tribute-1.5845658 |vaadatud=2026-01-06 |arhiivimisaeg=2022-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220402234824/https://www.ctvnews.ca/mobile/entertainment/generations-sing-to-joni-mitchell-in-pre-grammys-tribute-1.5845658 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

2021. aastal nomineeriti Mitchell Grammy auhinnale parima ajaloolise albumi kategoorias oma &quot;Archives, Vol. 1: The Early Years (1963–1967) kogumiku eest. Ta võitis auhinna 3. aprillil 2022.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=23. november 2021 |pealkiri=2022 GRAMMYs Awards: Complete Nominations List |url=https://www.grammy.com/grammys/news/2022-grammys-complete-winners-nominees-nominations-list |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211125170413/https://www.grammy.com/grammys/news/2022-grammys-complete-winners-nominees-nominations-list |arhiivimisaeg=25. november 2021 |väljaanne=GRAMMY.com}}&lt;/ref&gt;

4. detsembril 2021 pälvis Mitchell Kennedy Center Honor auhinna elutöö eest etenduskunstide valdkonnas medali tseremoonial, mis toimus [[Ameerika Ühendriikide Kongressi raamatukogu|Kongressi raamatukogus]] Washingtonis. Järgmisel päeval külastas Mitchell Kennedy Centeris toimunud etendust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=6. detsember 2021 |pealkiri=Return to tradition: Biden celebrates Bette Midler, Joni Mitchell at Kennedy Center Honors |url=https://www.reuters.com/world/us/tradition-again-biden-celebrates-bette-midler-joni-mitchell-kennedy-center-2021-12-05/ |väljaanne=REUTERS.com}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:2023_Gershwin_Prize_Joni_Mitchell.jpg|pisi|Staaridest koosnev ansambel esineb 2023. aasta Gershwini auhinna jagamisel Mitchelli auks]]
1. jaanuaril 2023 oli Mitchell ajakirja Rolling Stone 200 kõigi aegade suurimate lauljate nimekirjas 50. kohal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Stone |eesnimi=Rolling |kuupäev=2023-01-01 |pealkiri=The 200 Greatest Singers of All Time |url=https://www.rollingstone.com/music/music-lists/best-singers-all-time-1234642307/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230105154647/https://www.rollingstone.com/music/music-lists/best-singers-all-time-1234642307/joni-mitchell-9-1234643121/ |arhiivimisaeg=5. jaanuar 2023 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=Rolling Stone |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

12. jaanuaril 2023 nimetas Kongressi raamatukogu Mitchelli selle aasta Gershwini preemia laureaadiks, mille auks korraldati kontsert 2. märtsil Washington D.C.-s.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2023-01-12 |pealkiri=Joni Mitchell to receive Gershwin Prize for Popular Song |keel=en-CA |väljaanne=CTVNews |url=https://www.ctvnews.ca/entertainment/joni-mitchell-to-receive-gershwin-prize-for-popular-song-1.6227827 |vaadatud=2026-01-06 |arhiivimisaeg=2023-01-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230112151148/https://www.ctvnews.ca/entertainment/joni-mitchell-to-receive-gershwin-prize-for-popular-song-1.6227827 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Hartsell |eesnimi=Mark |kuupäev=2023-03-02 |pealkiri=Joni Mitchell’s Gershwin Prize Concert Showcases Her Music and Influence {{!}} Timeless |url=https://blogs.loc.gov/loc/2023/03/joni-mitchells-gershwin-prize-concert-showcases-her-music-and-influence |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230330040024/https://blogs.loc.gov/loc/2023/03/joni-mitchells-gershwin-prize-concert-showcases-her-music-and-influence/ |arhiivimisaeg=30. märts 2023 |vaadatud=2026-01-02 |väljaanne=The Library of Congress}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2023-03-31 |pealkiri=Perspective {{!}} Joni Mitchell sang Gershwin. I think I heard divine intervention. |keel=en |väljaanne=Washington Post |url=https://www.washingtonpost.com/music/2023/03/31/joni-mitchell-gershwin-prize-summertime/?itid=mr_5 |vaadatud=2026-01-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230331232136/https://www.washingtonpost.com/music/2023/03/31/joni-mitchell-gershwin-prize-summertime/?itid=mr_5 |arhiivimisaeg=2023-03-31 |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt;

Rolling Stone nimetas Mitchelli 2023. aastal paremuselt kõigi aegade üheksanda koha kitarristiks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Stone |eesnimi=Rolling |kuupäev=2023-10-13 |pealkiri=The 250 Greatest Guitarists of All Time |url=https://www.rollingstone.com/music/music-lists/best-guitarists-1234814010/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231014003828/https://www.rollingstone.com/music/music-lists/best-guitarists-1234814010/ |arhiivimisaeg=14. oktoober 2023 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=Rolling Stone |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

=== ASCAP Pop auhinnad ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta
!Nominatsioon/töö
!Auhind
!Tulemus
|-
|2005
|&quot;Big Yellow Taxi&quot;
|Enim esitatud laul
|Võitis
|}

=== Grammy auhinnad ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta
!Kategooria
!Töö
!Tulemus
|-
|1970
|Parim folkesitus
|''Clouds''
|Võitis
|-
| rowspan=&quot;4&quot; |1975
|Aasta album
| rowspan=&quot;2&quot; |''Court and Spark''
|Nomineeritud
|-
|Parima pop-vokaal esitus, naisesineja
|Nomineeritud
|-
|Aasta salvestis
|&quot;Help Me&quot;
|Nomineeritud
|-
|Parim arranžeering vokalist(id)ele
|&quot;Down to You&quot;
|Võitis
|-
|1977
|Parima pop-vokaal esitus, naisesineja
|''The Hissing of Summer Lawns''
|Nomineeritud
|-
|1989
|Parima pop-vokaal esitus, naisesineja
|''Chalk Mark in a Rain Storm''
|Nomineeritud
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |1996
|Parim pop-ablum
| rowspan=&quot;2&quot; |''Turbulent Indigo''
|Võitis
|-
|Parim albumi pakend
|Võitis
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |2001
|Parima pop-vokaal esitus, naisesineja
|&quot;Both Sides, Now&quot;
|Nomineeritud
|-
|Parim traditsiooniline pop.vokaal album
|''Both Sides, Now''
|Võitis
|-
|2002
|[[Grammy elutööauhind|Elutööauhind]]
|–
|Autasustatud
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |2008
|Aasta album
|''River: The Joni Letters''
|Võitis*
|-
|Parim pop-instrumentaal esitus
|&quot;One Week Last Summer&quot;
|Võitis
|-
|2016
|Parimad albumi noodid
|''Love Has Many Faces: A Quartet, a Ballet, Waiting to Be Danced''
|Võitis
|-
|2022
|Parim ajalooline album
|''Joni Mitchell Archives – Vol. 1: The Early Years (1963–1967)''
|Võitis
|-
|2024
|Parim folkalbum
|''Joni Mitchell at Newport''
|Võitis
|}
&lt;nowiki&gt;*&lt;/nowiki&gt;Kuigi ametlikult on tegemist Herbie Hancocki albumiga, sai Mitchell Grammy auhinna ka oma laulupanuse eest albumil.

=== Juno auhinnad ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Aasta
!Nominatsioon/töö
!Auhind
!Tulemus
|-
|1980
| rowspan=&quot;5&quot; |Iseendana
|Aasta naisvokalist
|Nomineeritud
|-
|1981
|Kanada Kuulsuste Hall
|Nomineeritud
|-
|1982
|Aasta folkartist
|Võitis
|-
|1983
|Aasta naisartist
|Nomineeritud
|-
|1995
|Aasta laulukirjutaja
|Nomineeritud
|-
|1995
|''Turbulent Indigo''
|Parim ''roots'' ja traditsiooniline album
|Nomineeritud
|-
|2000
|''Taming the Tiger''
|Parim pop/täiskasvanute album
|Nomineeritud
|-
|2001
|''Both Sides, Now''
|Parim vokaal-džässi album
|Võitis
|-
|2008
|Iseendana
|Aasta produtsent
|Võitis
|}

=== Pollstar Concert Industry auhinnad ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Aasta
!Nominatsioon/töö
!Auhind
!Tulemus
!Ref.
|-
|1986
|Turnee
|Aasta tagasituleku turnee
|Nomineeritud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Pollstar Creative Services /&gt; &lt;link rel= |pealkiri=Pollstar Awards Archive - 1985 |url=http://www.pollstarpro.com/PCIA-Static/awards1985.htm |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170320050657/http://www.pollstarpro.com/PCIA-Static/awards1985.htm |arhiivimisaeg=2017-03-20 |vaadatud=2026-01-07 |väljaanne=www.pollstarpro.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|}

== Viited ==
&lt;references /&gt;

{{DEFAULTSORT:Mitchell, Joni}}
[[Kategooria:Sündinud 1943]]
[[Kategooria:Kanada lauljad]]
[[Kategooria:Lauljate loendid]]
[[Kategooria:Rahvamuusika]]
[[Kategooria:Pop]]
[[Kategooria:Laulukirjutajad]]</text>
      <sha1>ivn61of8jds9o0jfjczpe1u8b7v3ekw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>St. Paul's Bay</title>
    <ns>0</ns>
    <id>707846</id>
    <revision>
      <id>7204071</id>
      <parentid>7064651</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T00:11:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7204071</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1742" sha1="08om9q9xvx8ha4pc17u3kkhqhezitoj" xml:space="preserve">{{Infokast asula
| nimi = Saint Paul's Bay
| nimi1_keel = malta | nimi1 = San Pawl il-Baħar
| pilt_üldvaade = Features in St Paul’s Bay 14.jpg
| pildiallkiri = 
| lipp = 
| vapp = 
| pindala  = 
| elanikke = 
| laius  =
| pikkus =
| asendikaart =
}}

'''Saint Paul's Bay''' ([[malta keel]]es ''San Pawl il-Baħar'') on linn, mis asub [[Malta]] kirderannikul Põhjapiirkonnas. 2021. aasta rahvaloenduse järgi on see ka riigi kõige rahvarohkem linn.&lt;ref name=&quot;Then&quot; /&gt;

Linna nimi viitab [[Paulus|apostel Pauluse]] laevahukule, mida on kirjeldatud [[Apostlite teod|Apostlite tegudes]]. Laevahukk toimus Püha Pauluse saarte juures Saint Paul’s Bay lähedal tema teekonnal Kaisareast [[Rooma]] ning see sündmus pani aluse [[kristlus]]e levikule saarel.&lt;ref name=&quot;Seaside&quot; /&gt;

2021. aastal oli püsielanike arv 32 042. See arv peaaegu kahekordistub, ulatudes juunist septembrini ligikaudu 60 000-ni, kui Malta elanikud ja turistid peatuvad hotellides, eriti Buġibbas ja Qawras.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Then&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Then and Now: St. Paul’s Bay – from fishing village to most populous locality in Malta |väljaanne=Malta Independent |url=https://www.independent.com.mt/articles/2019-09-16/local-news/Then-and-Now-St-Paul-s-Bay-from-fishing-village-to-most-populous-locality-in-Malta-6736213563 |vaadatud=2026-01-11}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Seaside&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=St. Paul's Bay |väljaanne=Malta.com |url=https://www.malta.com/en/about-malta/city-village/st-paul-s-bay |vaadatud=2026-01-11 |arhiivimisaeg=2026-03-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260310003939/https://www.malta.com/en/about-malta/city-village/st-paul-s-bay |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Malta linnad]]</text>
      <sha1>08om9q9xvx8ha4pc17u3kkhqhezitoj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Spankkova kihelkond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>707995</id>
    <revision>
      <id>7204060</id>
      <parentid>7071402</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T22:43:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7204060</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4928" sha1="h2oml5trvwrdqhzf1z3pf16dbyvvs4b" xml:space="preserve">[[File:Inkeri-2.png|pisi|Kihelkonnad [[Leningradi oblast]]i Ingeri aladel, 1930ndad aastad]]
'''Spankkova kihelkond''' oli  [[Ingeri ajalugu|ajalooline Ingerimaa]] kiriku[[kihelkond]], territoriaalne [[Luterlus|luterius]]u [[Ingeri Evangeelne Luterlik Kirik|Ingerimaa kiriku]] halduspiirkond [[Ingerimaa]]l.

Kihelkonna 1. luteriusu Tääkeli kirik ehitati juba 17. sajandil ning asus [[Tääkeli]] külas, Spankkova viimane aastatel 1827–1833&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; ehitatud Maarja kirik asus [[Spankkova]]s (vene k. [[Špankovo]]) külas.
[[File:Spankkova1.jpg|pisi|left|Hävinud [[Spankkova Maria kirik]]]]
[[File:Gouvernement Sankt Petersburg BV004257108.jpg|pisi|[[Peter von Köppen]]i [[Peterburi kubermang]]u  1851. aastal välja antud etnograafiline kaart:&lt;br&gt; nr. 1 [[Vadjalased|vadjalas]]te asualad;&lt;br&gt; nr. 2  [[Ingerlased|ingerlas]]te asualad; &lt;br&gt; nr. 3 [[äyrämöised|äyrämöiste]] asualad; &lt;br&gt; nr. 4 [[Savakod|savako]]te asualad; &lt;br&gt; nr. 5 [[Eestlased|eestlas]]te asualad; &lt;br&gt; nr. 6 [[Karjalased|karjalas]]te asualad; &lt;br&gt; nr. 7 [[Sakslased|saksa]] asunikekolooniate asualad]]
Algne asutatud Tääkeli kihelkond, mille keskuseks oli Tääkeli (rootsi k. Deglina&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20071027153910/http://hiski.genealogia.fi/seurakunnat/srk?CMD=SRK&amp;ID=6042&amp;TYPE=HTML&amp;LANG=FI Tääkkeli, ruotsinkielinen nimi - Deglina, vanhat nimet - Deulina, Däglina], Suomen Sukututkimusseura (vaadatud 14.01.2026)&lt;/ref&gt;, vene k. Djagilino, Tjaglino) moodustati [[1640]] [[Rootsi suurvõimu ajastu]]l  [[Rootsi Ingeri]]s, [[Ingerimaa kubermang]]u [[Koporje lään]]is.  

Aastatel 1710–1748 oli [[Koprina kihelkond|Koprina]], [[Kolppana kihelkond|Kolppana]] ja Spankkova kihelkondadel ühine kogudus. 1731. aastal viidi Tääkeli kirik üle [[Špankovo|Spankkova]] külla, ja kihelkonnakogudus sai nimetuse Spankkova (vene k. Spankkova, rootsi k. Spankko&lt;ref&gt;Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell &amp; Son, 1865. [https://runeberg.org/aminkeri/0154.html s. 144]&lt;/ref&gt;, soome k. [[:fi:Spankkova|Spankkovan luterilainen seurakunta]]). 

Venemaa keisririigi ajal kuulus Spankkova kirikukihelkond [[Lääne-Ingerimaa praostkond]]a,  [[Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]u [[VELK Peterburi konsistooriumiringkond|VELK Peterburi konsistooriumiringkonnas]] ning [[Peterburi kubermang]]u [[Peterburi maakond|Peterburi]] ja [[Tsarskoje Selo maakond]]adesse. 

1859. aastal kuulus Spankkova–[[Kolppana kihelkond|Kolppana]] kogudusse 1 485&lt;ref&gt;[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00129|seite 97}}&lt;/ref&gt;/3 657&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; inimest, 1917. aastal 3 161 inimest.

== Kihelkonna külad ==
Inkere kirikukihelkonda kuulusid [[:Kategooria:Ingeri külad|Ingeri külad]]:  Ahokylä; Hinkkala; Hintikkala; Holopitsa; Honkala; Hylkysi; Ilkkinä; Kaletino; Karstala; Korpisalo (Uusikylä); Kuntumäki, Kunttula; Kurkovitsa; Lorvila; Luiskenitsa; Luumitsa; Miikkinä; Peresnova, Koivula; Pien Karstala; Pienhovi; Pieni Pornitsa, Vilhosi; Pieni Sääskelä; Piesala; Pitkälä; Pornitsa, Suuri Pornitsa; Räähkälä; Raakelitsa; Repola; Ronila; Säämälä; [[Saaritsa]], Zaretšje; Sääskelä; Savonkylä, Kastinan Pöllä; Seppälä; Sikoniemi; [[Smolka|Smolkkova]]; Sornua; [[Spankkova]]; [[Tääkeli]]; Tarovitsa; Tillitsa; Toivari; Tuonitsa; Tupitsa; Uusi Hinkkala; Uusi Holopitsa; Vanha Holopitsa; Vanha Staarosta; Vereppi; Vetkala; Vironkylä; [[Voiskovitsa]]&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[https://www.inkeri.ru/virt/p.php?id=33 Приход Spankkova / Спанккова, Шпаньково], www.inkeri.ru (vaadatud 14.01.2026)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://hiski.genealogia.fi/seurakunnat/srk?CMD=SRK&amp;ID=6039&amp;TYPE=HTML&amp;LANG=FI Spankkova], Suomen Sukututkimusseura. Tietoja Suomen seurakunnista (vaadatud 14.01.2026)&lt;/ref&gt;.

== Viited ==
{{viited}}
== Kirjandus ==
*[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00129|seite 97}}–98
*Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell &amp; Son, 1865. [https://runeberg.org/aminkeri/0154.html s. 144], 15. Spankko och Kolppino.
== Välislingid ==
*[https://digihakemisto.net/aineisto/1291732905 Spankkovan seurakunnan arkisto 1721-1942], Digihakemisto

{{Ingerimaa kihelkonnad}}

[[Kategooria:Ingeri ajalugu]]
[[Kategooria:Ingeri kihelkonnad]]
[[Kategooria:Ingerimaa kindralkubermang]]
[[Kategooria:Tsarskoje Selo maakond]]
[[Kategooria:Peterburi maakond]]
[[Kategooria:Peterburi konsistoriaalringkond]]</text>
      <sha1>h2oml5trvwrdqhzf1z3pf16dbyvvs4b</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jüri Karma</title>
    <ns>0</ns>
    <id>709770</id>
    <revision>
      <id>7203846</id>
      <parentid>7187121</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T12:38:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>CommonsDelinker</username>
        <id>1930</id>
      </contributor>
      <comment>Fail Arhitekt_Jüri_Karma.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Wdwd|Wdwd]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:Arhitekt Jüri Karma.jpg|]].</comment>
      <origin>7203846</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5120" sha1="9hbheeqtk4b59n4x62puncsckfz68qc" xml:space="preserve">'''Jüri Karma''' ([[26. veebruar]] [[1928]] [[Tartu]]&lt;ref&gt;Tartu linna perekonnaregister, 5. köide; 1928–1949. Eesti Rahvusarhiiv, RA ERA.5130.4.410. Leht 319p&lt;/ref&gt; – [[18. jaanuar]] [[2006]] [[Tallinn]]) oli eesti arhitekt.

Ta lõpetas 1946. aastal [[Tartu 1. Keskkool]]i ja 1952. aastal [[TPI|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] (TPI), kus oli õppinud ehitusteaduskonna arhitektuuriosakonnas.

Ta kuulus nende TPI lõpetanud arhitektide hulka, kes aastatel 1952–1953 suunati tööle [[Karjala-Soome NSV]]-sse (nn [[Eesti arhitektuuridessant Karjala-Soome NSV-sse]]).

Ta töötas aastatel 1952–1959 [[Nõukogude Liidu piirivalve|Põhja ringkonna piirivalvevägede]] sõjaehitusosakonna projekteerimisbüroos.

Aastatel 1959–1970 töötas ta arhitektina [[Petroskoi]]s, oli muuhulgas ka linna peaarhitekti asetäitja planeerimise ja haljastuse alal. Alates 1970. aastast oli ta Kommunžilprojekti peaarhitekt.&lt;ref&gt;Jelena Itsikson. [https://gazeta-licey.ru/projects/architecturepetrozavodsk/66074-estonskiy-arhitekturnyiy-desant &quot;Архитектура Петрозаводска. Эстонский архитектурный десант&quot;]. Интернет-журнал «Лицей», 27. veebruar 2018. Vene keeles, vaadatud 13. veebruaril 2026&lt;/ref&gt;

Eestisse naasis ta koos perega 1990. aastate lõpus.

==Looming==
===Petroskois===
*1953 piirivalve sidesõlm. Valmis 1954
**1974 ümberehitus perekonnaseisu ameti hooneks (kaasautor Aleksandr Haritonov)
*1954 haldushoone-ühiselamu. Valmis 1955
*1955 18-korteriline elamu. Valmis 1956
*1965 jäätisekohvik
*1970 apteekide valitsuse hoone rekonstrueerimine. Valmis 1971
*1972 10-korteriline elamu. Valmis 1973
*1974 olümpiareservi ettevalmistamise keskus (poksihoone). Valmis 1975
*1975 [[Petroskoi Riiklik Ülikool|Petroskoi Riikliku Ülikooli]] kehakultuuri- ja spordihoone. Valmis 1976
*1975 šašlõkibaar Kavkaz sisekujundus (kaasautor kujur Tšenka Šukvani)
*1991 eramu (kaasautor [[Lia Karma]])

===Mujal Karjala-Soome NSV-s / Karjala ANSV-s===
*1967 televisiooni- ja raadiotöötajate puhkekodu. Valmis 1968
*1967 tekstiilitööstuse töötajate puhkekodu. Valmis 1969
*1968 Karelenergo puhkekodu. Valmis 1969
*1973 sõudespordikeskus, [[Sortavala]]. Valmis 1974
*1976 koolihoone rekonstrueerimine, [[Suojärvi]]. Valmis 1977
*1977 lastemuusikakoolihoone rekonstrueerimine, [[Aunus]]. Valmis 1978
===Soomes===
*1989 [[Varkaus]]e Karjala Maja võistlus, I auhind&lt;ref&gt;Eija-Liisa Pennanen. &quot;Petroskoilainen messutalo miellyttää varkautelaisia&quot;. [[Savon Sanomat]], 1. veebruar 1990&lt;/ref&gt;
*1990–1991 Karjala Maja. Varkause Elamumessi ala, Puurtilannieme linnaosa, Talvitaivatie&lt;ref&gt;[https://vanha.asuntomessut.fi/organisaatio/messuhistoria/varkaus-1991 Asunromessut. Varkaus 1991]. Vaadatud 13. veebruaril 2026&lt;/ref&gt;
===Venemaal===
*1952 piirivalvekordon, [[Murmanski oblast]]. Valmis 1955
*1956 algkoolihoone, [[Nikel]]i linn, Murmanski oblast. Valmis 1957
===Kirjutisi===
*[https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=eestipaevaleht20000627.2.23.2&amp;srpos=2 &quot;Leinarist Soome sõja ohvritele&quot;]. [[Eesti Päevaleht]] nr 147, 27. juuni 2000. Lk 7
*[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=vooremaa20050910.2.20.9.4 &quot;Millal saame tagasi oma koduküla kodakondsuse?&quot;]. [[Vooremaa]] nr 104, 10. september 2005. Lk 2
*[https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=vooremaa20051112.2.20.6.7 &quot;Aruküla on kestnud kiviajast tänapäevani&quot;]. Vooremaa nr 131, 12. november 2005. Lk 3
*&quot;Петрозаводск трёх веков. Становление структуры города на фоне его планирования&quot;. Petroskoi 2007

==Liikmesus==
*[[Eesti Arhitektide Liit]]

==Isiklikku==
Tema isa oli koolitegelane ja koduloolane [[Juhan Karma]]. Tema vend oli keeleteadlane [[Tõnu Karma]].

Tema tütar on arhitekt [[Lia Karma]] ja tütrepoeg on arhitekt [[Aleksandr Zverev]].

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*Eija-Liisa Pennanen. &quot;Petroskoilainen messutalo miellyttää varkautelaisia&quot;. [[Savon Sanomat]], 1. veebruar 1990
*&quot;Eesti arhitekte väljaspool Eestit&quot;. [[Ehitus ja Arhitektuur]] 1, 1990. Lk 38
*Jelena Itsikson. [https://gazeta-licey.ru/projects/architecturepetrozavodsk/66074-estonskiy-arhitekturnyiy-desant &quot;Архитектура Петрозаводска. Эстонский архитектурный десант&quot;]. Интернет-журнал «Лицей», 27. veebruar 2018. Vene keeles, vaadatud 13. veebruaril 2026

==Välislingid==
*[https://www.muis.ee/museaalview/1532429 &quot;Jüri Karma (1928–2006). EAL liikme isiklik toimik&quot;]. [[Eesti Arhitektuurimuuseum]], EAM 10945 Ar 10.1.162
*[https://www.geni.com/people/J%C3%BCri-Karma/6000000010359418329 Profiil. Geni.com]

{{JÄRJESTA:Karma, Jüri}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Eesti koduloolased]]
[[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti arhitektuuridessant Karjala-Soome NSV-sse]]
[[Kategooria:Karjala Vabariigi inimesed]]
[[Kategooria:Eestlased Ida-Karjalas]]
[[Kategooria:Palamuse kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1928]]
[[Kategooria:Surnud 2006]]</text>
      <sha1>9hbheeqtk4b59n4x62puncsckfz68qc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Papüürussammas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714900</id>
    <revision>
      <id>7203862</id>
      <parentid>7199464</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T13:24:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7203862</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3379" sha1="pkk37l2vwactqizhs2at1zz7vbzreei" xml:space="preserve">[[File:Flickr - Michael Cavén - Karnak temple in Luxor.jpg|thumb|Suletud ja avatud kapiteelidega papüürussambad Luxori templi [[hüpostüül]]is]]
[[File:Luxor, West Bank, Ramesseum, column top decorations, Egypt, Oct 2004.jpg|thumb|Maalitud õisikutega papüürussambad Ramesseumis]]
'''Papüürussammas''' on [[papüürus]]taime või -taimekimpu meenutav sammas, mida laialdaselt kasutati [[Vana-Egiptuse arhitektuur]]is. Papüürus sümboliseeris rohelust ja õitsengut&lt;ref&gt;[https://www.britannica.com/topic/papyrus-column Papyrus column. - Encyclopedia Britannica]&lt;/ref&gt; ning oli [[Alam-Egiptus]]e sümboltaim.

== Liigitus ==
Papüürussambal oli kolm eri tüüpi, mis erinesid [[kapiteel]]i ja samba[[tüves]]e kuju poolest.

Papüüruskimbu kujuline sammas, mille tüveses olid eristatavad kuus kuni kaheksa taimevart ja suletud õisiku vormiga kapiteel, oli varaseim tüüp, mis esmakordselt esines [[Sahure]] püramiidtemplis. See meenutas ka [[lootossammas]]t, ent oli erinevalt viimatinimetatust oli sammas alusel nähtavalt kitsenev ja ümbritsetud viie terava lehega. Keskmise riigi perioodi ehitistel kujutati kapiteeli varte vahel kolmest väikesest papüürustaimest koosnevaid kimpe. Ilusaid näiteid sellest tüübist võib leida [[Amenhotep III]] aegsetest hoonetest&lt;ref&gt;[https://www.egyptology.nl/imag_txt/columns/col_04.html Papyrus columns 2: with multiple buds capital. - Sjef Willockx. Ancient Egypt]&lt;/ref&gt;.

Sileda treitud tüvesega ja suletud kapiteeliga papüürussammas oli varasemast variandist arenenud lihtsustatud vorm, mis oli eriti levinud [[19. dünastia|19.]] ja [[20. dünastia]] perioodil.&lt;ref&gt;[https://www.egyptology.nl/imag_txt/columns/col_05.html Papyrus columns 3: with single bud capital. - Sjef Willockx. Ancient Egypt]&lt;/ref&gt; Tüvese ja kapiteeli siledale pinnale olid kantud [[raidtekst]]id, [[Kartušš (egüptoloogia)|kartuširead]] ja [[Reljeef (kunst)|reljeef]]sed figuraalsed stseenid. Näiteid võib leida [[Karnak]]ist, [[Ramesseum]]ist, [[Medinet Habu]]st ning [[Seti I]] majadest [[Abydos]]es ja [[Teeba (Egiptus)|Teeba]]s.

Kolmandal papüürussamba tüübil oli tüveseks üks papüürusevars ja avatud [[õisik]]ut kujutav kellukesekujuline kapiteel, mis oli kaunistatud üksikute õite pärjaga&lt;ref name=&quot;papyrus-co&quot;&gt;[https://www.egyptology.nl/imag_txt/columns/col_03.html Papyrus columns 1: with open flower capital. - Sjef Willockx. Ancient Egypt]&lt;/ref&gt;. Varajane [[Poolsammas|poolsambaversioon]] sellest näib olevat eksisteerinud juba [[Džoser]]i ajal. Alates [[Keskmine riik|Keskmisest riigist]] esineb seda sambavormi [[lambijalg]]ade kujunduses ja [[18. dünastia]] alguse piltidel. Alles [[Thutmosis III]] valitsemisajast leidub seda sambatüüpi hoonetes. See esineb sageli eraldiseisvate väiksemate ehitiste sammastena, samuti [[hüpostüül]]ide kesklöövides. Näiteid võib leida Luxori templist, Karnakist, [[Edfu]]st ja [[Philae]]st.&lt;ref name=&quot;papyrus-co&quot; /&gt;
&lt;gallery&gt;
Karnak Tempel 04.jpg|Suletud papüüruskimbu kujuga sammas Karnakis
Templo de Luxor, Luxor, Egipto, 2022-04-01, DD 23.jpg|Papüüruskimpsambad Luxoris
Eastern Temple of Ramses II in Karnak 14.jpg|Sileda tüvesega suletud papüürussammas Ramses II templis Karnakis
Taharqa-Kiosk2.jpg|Avatud õisikuga sammas Taharqa hoone varemetes
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Sambad]]
[[Kategooria:Vana-Egiptuse arhitektuur]]</text>
      <sha1>pkk37l2vwactqizhs2at1zz7vbzreei</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Superspordi maailmameistrivõistlused</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715529</id>
    <revision>
      <id>7204175</id>
      <parentid>7159559</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T07:02:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7204175</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4185" sha1="j4qw62e0bk099srsfedcylggfpq14iz" xml:space="preserve">[[Fail:Kenan Sofuoglu 2009 WSS Assen.jpg|pisi|220x220px|[[Kenan Sofuoğlu]] 2009. aastal [[TT Circuit Assen|Assenis]]]]
'''Superspordi maailmameistrivõistlused''' (lühend '''WorldSSP''' või '''WSSP''') on mootorrataste võistlussari, mis põhineb modifitseeritud sportmootorratastel. Võistlusmasinad on 600 kuni 955cm³ (sõltuvalt silindrite arvust).&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=FIM Superbike, Supersport, Supersport 300 &amp; Women's Circuit Racing World Championships Regulations (2025) |url=https://www.fim-moto.com/fileadmin/user_upload/Documents/2025/2025_WorldSBK_WorldSSP_WorldSSP300_WorldWCR_World_Championship_Regulations_update_01_07.pdf |vaadatud=23. mail 2026}}&lt;/ref&gt;

Superspordi maailmameistrivõistlusi peetakse [[Superbike'i maailmameistrivõistlused|Superbike'i maailmameistrivõistluste]] alamklassina.

== Regulatsioonid ==
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size:85%;&quot;
! colspan=&quot;4&quot; |Homologeeritud mootorrattad (2025. aasta seisuga)
|-
! rowspan=&quot;2&quot; |Mootorratas
! colspan=&quot;2&quot; |Kaal (sõitjata)
! rowspan=&quot;2&quot; |Kombineeritud miinimum ratta ja sõitja kaal (kg)
|-
!Miinimum
(kg)
!Maksimum
(kg)
|-
|Ducati Panigale V2
|166
|175
|244
|-
|Honda CBR600RR
|161
|170
|239
|-
|Kawasaki ZX-6R
|161
|170
|239
|-
|Kawasaki ZX-6R-636
|161
|170
|239
|-
|MV Agusta F3
|161
|170
|239
|-
|MV Agusta F3 800
|161
|170
|239
|-
|MV Agusta F3 Superveloce
|161
|170
|239
|-
|Suzuki GSX-R600
|161
|170
|239
|-
|Suzuki GSX-R750
|161
|170
|239
|-
|Triumph 675R
|161
|170
|239
|-
|Triumph ST765RS
|161
|170
|239
|-
|Yamaha YZF-R6
|161
|170
|239
|-
|Yamaha YZF-R9
|166
|175
|244
|-
|QJ Motor SRK 800
|161
|170
|239
|}

=== Punktisüsteem ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Koht
!1
!2
!3
!4
!5
!6
!7
!8
!9
!10
!11
!12
!13
!14
!15
|-
!Punkte
|25
|20
|16
|13
|11
|10
|9
|8
|7
|6
|5
|4
|3
|2
|1
|}

== ''WorldSSP Challenge'' ==
2016. aastal alustati ''World Supersport Challenge'', mis on eraldi võistlus, mida peetakse ainult Superspordi maailmameistrivõistluste Euroopa etappidel.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Introducing…the FIM Europe Supersport Cup |url=https://www.worldsbk.com/en/news/2016/Introducingthe+FIM+Europe+Supersport+Cup |vaadatud=2026-05-23 |arhiivimisaeg=2025-06-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250601144144/https://www.worldsbk.com/en/news/2016/Introducingthe+FIM+Europe+Supersport+Cup |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; 2020. aastani oli see tuntud ''European Supersport Cup'' nime all.
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 90%;&quot;
!Aasta
!Sõitja
!Punkte
!Mootorratas
!Võistkond
|-
| align=&quot;center&quot; |2016
|{{flagicon|ITA}} [[Axel Bassani]]
| align=&quot;center&quot; |55
|{{flagicon|JPN}} Kawasaki ZX-6R
|{{flagicon|ITA}} San Carlo Team Italia
|-
| align=&quot;center&quot; |2017
|{{flagicon|EST}} [[Hannes Soomer]]
| align=&quot;center&quot; |28
|{{flagicon|JPN}} Honda CBR600RR
|{{flagicon|GBR}} WILSport Racedays
|-
| align=&quot;center&quot; |2018
|{{flagicon|NLD}} [[Rob Hartog]]
| align=&quot;center&quot; |27
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|JPN}} Kawasaki ZX-6R
|{{flagicon|NLD}} Hartog - Against Cancer
|-
| align=&quot;center&quot; |2019
|{{flagicon|GBR}} [[Kyle Smith]]
| align=&quot;center&quot; |17
|{{flagicon|ITA}} Pedercini Racing
|-
| align=&quot;center&quot; |2020
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|ITA}} [[Kevin Manfredi]]
| align=&quot;center&quot; |39
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|JPN}} Yamaha YZF-R6
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|ITA}} Altogo Racing
|-
| align=&quot;center&quot; |2021
| align=&quot;center&quot; |36
|-
| align=&quot;center&quot; |2022
|{{flagicon|TUR}} [[Bahattin Sofuoğlu]]
| align=&quot;center&quot; |72
|{{flagicon|ITA}} MV Agusta F3 800 RR
|{{flagicon|ITA}} MV Agusta Reparto Corse
|-
| align=&quot;center&quot; |2023
|{{flagicon|GBR}} [[Tom Booth-Amos]]
| align=&quot;center&quot; |56
|{{flagicon|JPN}} Kawasaki ZX-6R
|{{flagicon|ITA}} Motozoo ME AIR Racing
|-
| align=&quot;center&quot; |2024
|{{flagicon|ITA}} [[Simone Corsi]]
| align=&quot;center&quot; |60
|{{flagicon|ITA}} Ducati Panigale V2
|{{flagicon|ITA}} Renzi Corse
|-
| align=&quot;center&quot; |2025
|{{flagicon|FRA}} [[Corentin Perolari]]
| align=&quot;center&quot; |83
|{{flagicon|JPN}} Honda CBR600RR
|{{flagicon|FRA}} HONDA RACING World Supersport
|}

== Vaata ka ==

* [[Superbike'i maailmameistrivõistlused]]

== Viited ==

&lt;references /&gt;

== Välislingid ==

* [https://www.worldsbk.com/en/news/ssp Ametlik veebileht]

[[Kategooria:Mootorrattasport]]</text>
      <sha1>j4qw62e0bk099srsfedcylggfpq14iz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. juuni 2026 – ...)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716291</id>
    <revision>
      <id>7204122</id>
      <parentid>7202009</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:42:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <comment>/* 26. juuli */</comment>
      <origin>7204122</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="80293" sha1="3p0xczo7wrqp9ej78t862gmd07lxd86" xml:space="preserve">{{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}}

Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani.
	
See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele.

== Sõjategevus 2026. aastal ==
== Juuni ==
=== 1. juuni ===
Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026&lt;/ref&gt;
Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. juuni ===
[[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-06-02 (01).jpg| thumb| Purustatud elumajad Dnipros pärast Venemaa rünankut.]]

Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026&lt;/ref&gt; 
Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. juuni ===
Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.&lt;ref name=deepstatemap&gt;[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele.
Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026&lt;/ref&gt;
Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026&lt;/ref&gt;
ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 4. juuni ===
Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;

Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026&lt;/ref&gt; 
Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel.
&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. juuni ===
[[File:Yahotynske For Children after Russian attack, 2026-06-05 (01).webp| thumb| Imikutoidutehas Kiievi piirkonnas pärast Venemaa droonitabamust]]

Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. juuni ===
Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026&lt;/ref&gt;
Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026&lt;/ref&gt; 
Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest.

=== 7. juuni ===
Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda, Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is. 

Ukraina-meelne partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. juuni ===
Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;

Krimmis tabas droon Moskva–Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;

Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. juuni ===
[[File:Destructions in Vilniansk after Russian attack, 2026-06-09 (01).webp| thumb| Maja Zaporižžja oblastis Vilnianskis pärast Venemaa droonitabamust]]

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käis visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.&lt;ref&gt;[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;
Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;
Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;

Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt; hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 10. juuni ===
Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;
ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;
Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 11. juuni ===
Ukraina õhurünnakuga tulemusel süttis Afipski naftatöötlemistehas [[Krasnodari krai]]s.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590073/venemaa-kuibosevi-rafineerimistehas-on-parast-droonirunnakut-tootmise-lopetanud Venemaa Kuibõševi rafineerimistehas on pärast droonirünnakut tootmise lõpetanud. Täna rünnati tehast Krasnodari krais] Delfi, 11.VI 2026&lt;/ref&gt;
Krimmi poolsaart tabanud rünnakus said pihta mitmed Vene sõjaväeobjektid ja poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610052106/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-krasnodari-krais#krimm Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak] ERR, 11.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. juuni ===
Ukraina ründas [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is asuvaid naftatöötlemistehaseid TANEKO ja TAIF-NK.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610053315/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-tehast#kahte Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast ja naftakeemiatehast] ERR, 12.VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Samara oblast]]is [[Togliatti]]s naftakeemiatehas Togliattikauchuk.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590344/droonid-rundasid-venemaal-keemiatehaseid-ja-krimmis-soojuselektrijaama Droonid ründasid Venemaal keemia- ja naftatehaseid ning Krimmis soojuselektrijaama] Delfi, 12.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. juuni ===
Ukraina droonirünnak süütas [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Tamanneftegazi nafta- ja vedelgaasiterminali,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590693/ukraina-droonirunnak-suutas-naftaterminali-venemaal-krasnodari-krais Ukraina droonirünnak süütas naftaterminali Venemaal Krasnodari krais] Delfi, 13. VI 2026&lt;/ref&gt; ning [[Volgogradi oblast]]is Kotovo küla lähedal asuva naftatöötlus- ja pumbajaama.

Krimmis ründas ründas Ukraina [[Armjansk]]i linnas asuvat keemiatehast Krimmi Titaan ja poolsaart Mandri-Ukrainaga ühendavad sildu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610054320/soja-1571-paev-ukraina-rundas-krimmi-sildu-ja-keemiatehast#krimm Ukraina ründas Krimmi sildu ja keemiatehast] ERR, 13. VI 2026&lt;/ref&gt;

[[File:Dormition Cathedral, Kyiv Pechersk Lavra on fire 2.2.jpg| thumb| [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]] pärast Venemaa rünnakut]]

=== 14. juuni ===
Ukraina ründas [[Tuula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehast Azot&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590745/videod-tula-oblastis-suttis-drooniloogist-polema-keemiatehas-jaroslavli-oblastis-keemiatehas VIDEO | Tula oblastis süttis droonilöögist põlema keemiatehas, Jaroslavli oblastis naftaladu] Delfi, 14. VI 2026&lt;/ref&gt; ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610054785/ukraina-rundas-keemiatehast-ja-suurt-kutusehoidlat-venemaal#jaroslavl Ukraina kinnitas edukat rünnakut naftahoidlale Jaroslavli oblastis] ERR, 14. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. juuni ===
[[File:Kharkiv Art Museum after Russian shelling on 14 June 2026.jpg| thumb| Harkivi kunstimuuseum pärast Venemaa pommirünnakut]]

Venemaa korraldas 70 raketi ja 611 drooniga rünnaku Kiievile ja Harkivile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610055229/venemaa-ohurunnakus-kiievile-sai-tabamuse-ajalooline-suurklooster#kiiev Kiievit tabas taas ulatuslik drooni- ja raketirünnak] ERR, 15. VI 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina tõrjus 50 raketti ja 582 drooni. Rünnakus hukkus 11 inimest, nende seas viis päästjat Harkivis&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590875/harkivis-hukkus-vene-runnakute-tagajarjel-viis-paastjat Harkivis hukkus Vene rünnakute tagajärjel viis päästjat] Delfi, 15. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja vigastada sai 53 inimest. Rünnaku tõttu said kahjustusi [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluva [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]]&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591061/zelenskoi-suudistab-putinit-kiievi-katedraali-tahtlikus-sihtimises-hukkunute-arv-tousis-11-ni Zelenskõi süüdistab Putinit Kiievi katedraali tahtlikus sihtimises, hukkunute arv tõusis 11-ni] Delfi, 15. VI 2026&lt;/ref&gt; ja Harkivi kunstimuuseum.

=== 16. juuni ===
[[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-06-16 (01).jpg| thumb| Venemaa rünnakust põhjustatud purustused [[Kramatorsk]]is]]

Ukraina süütas õhurünnakutega Poltavskaja Neftebaza kütusehoidla [[Krasnodari krai]] [[Krasnoarmeiskaja rajoon]]is&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591144/venemaal-kubani-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-naftahoidla Venemaal Krasnodari krais süttis droonirünnaku järel naftahoidla] Delfi, 16. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Gazpromneft]]i naftatöötlemistehase [[Moskva]] [[Kaguringkonna]] [[Kapotnja linnaosa]]s,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591161/moskva-linnapea-teatas-droonirunnakust-venemaa-pealinnas-suttis-naftatootlemistehas VIDEO | Moskva linnapea teatas droonirünnakust: Venemaa pealinnas süttis naftatöötlemistehas] Delfi, 16. VI 2026&lt;/ref&gt; 
mis on oluline Moskva kütusega varustaja.

Ukraina taotleb [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostrit]] tabanud Venemaa [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#15._juuni|õhurünnaku]] tõttu Ukraina [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralist istungit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610056120/ukraina-suutas-ohurunnakuga-moskva-suurima-naftakaitise#yro Ukraina taotleb pärast Vene rünnakuid ÜRO Julgeolekunõukogu istungit] ERR, 16. VI 2026&lt;/ref&gt;

[[Hmelnõtski oblast]]is kukkus alla rindepommitaja [[Su-24|Su-24M]], kaheliikmeline meeskond hukkus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591428/ukraina-ohuvagi-teatas-pommitaja-allakukkumisest-meeskond-hukkus Ukraina õhuvägi teatas pommitaja allakukkumisest, meeskond hukkus] Delfi, 16. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 17. juuni ===
[[Zaporižžja]]s hukkus Venemaa droonirünnakus üks ja sai vigastada vähemalt seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610057059/moskva-naftatootlemistehas-peatas-ukraina-ohurunnaku-tottu-too#zapo Venemaa tappis õhurünnakutes Zaporižžjale ühe ja vigastas seitset inimest] ERR, 17. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 18. juuni ===
[[File:Moskva Kapotnaja.jpg| thumb| Kütusehoidla plahvatus Moskvas pärast Venemaa õhutõrjeraketi tabamust. [https://x.com/WarLifeFootage/status/2067689712437850151  https://x.com/WarLifeFootag] ]]
[[File:Fire at the Moscow Oil Refinery on June 18, 2026 (video 20260618 132501).webm| thumb| Tulekahju Moskva nafta rafineerimise tehases]]

Venemaa korraldas Ukraina vastu õhurünnaku, kasutades seitse ballistilist raketti ja 239 eri tüüpi drooni. Ukraina tõrjus neli ballistilist raketti ning 212 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591750/venemaa-lasi-ukraina-pihta-valja-seitse-iskanderi-raketti-ule-200-mehitamata-ohusoiduki Venemaa lasi Ukraina pihta seitse Iskanderi raketti ja üle 200 mehitamata õhusõiduki] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; [[Sumõ]]s hukkus rünnakus üks inimene.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591729/venemaa-saatis-kiievisse-ballistilised-raketid-sumos-suttisid-elumaja-ja-bensiinijaam-polema Venemaa saatis Kiievisse ballistilised raketid. Sumõs süttisid elumaja ja bensiinijaam põlema] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku sõja algustest alates. Rünnaku tulemusel puhkes tulekahju Kapotnjas asuvas naftatöötlemistehases, mis peatas tootmise.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=626008 |pealkiri=Moskva naftarafineerimistehas sai märkimisväärselt kahjustada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Eelmine rünnak sellele tehasele toimus [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#16._juuni|16. juunil]]&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591731/ukraina-korraldas-moskale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Pealinn leekides. Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku pärast sõja algust] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakut tõrjunud Venemaa õhutõrje tabas kütusehoidlat.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8494103/rainer-saks-tulemoll-moskvas-tekitab-venemaa-pealinna-kutusevarustusse-suure-augu |pealkiri=RAINER SAKS ⟩ Tulemöll Moskvas tekitab Venemaa pealinna kütusevarustusse suure augu |url-access=subscription |eesnimi=Rainer |perekonnanimi=Saks |kuupäev=2026-06-19 |vaadatud=2026-06-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnakud süütasid naftahoidla [[Rostovi oblast]]is [[Gukovo]] linnas&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610057911/ukraina-korraldas-moskvale-soja-seni-suurima-runnaku#moskva Tulekahjud ja plahvatused üle Moskva] ERR, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja Rozdolne küla lähedal asuva silla Kertši–Džankoi raudteeliinil.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591733/ukraina-droonirunnak-suutas-krimmis-strateegilise-raudteesilla Ukraina droonirünnak süütas Krimmis strateegilise raudteesilla] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunud sõduri säilmed ja sai vastu 33 oma sõduri säilmed.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=625992 |pealkiri=Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunu säilmed |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 19. juuni ===
Vene õhurünnakutes hukkus vähemalt 11 ja sai vigastada 63 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610059000/cnn-ukraina-on-leidnud-viisi-venemaa-ohutorje-ulekoormamiseks#runnakud Vene rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul 11 inimest] ERR, 19. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina esitas Valgevenele ultimaatumi ja nõudis Venemaa droonirünnakuid toetava sidetehnika väljalülitamist nädala jooksul.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592269/zelenskoi-ultimaatum-lukasenkale-eemaldage-vene-droone-abistavad-seadmed-voi-teeme-seda-ise Zelenskõi: kui Lukašenka ei taha sõtta sekkuda, eemaldagu Vene droone abistavad sidesüsteemid] ERR, 19. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. juuni ===
Ukraina ründas [[Tjumeni oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610059831/ukraina-droonid-rundasid-tjumeni-naftatootlemistehast#Tjumen Võimud: Ukraina droonid ründasid Tjumeni naftatöötlemistehast] ERR, 20. VI 2026&lt;/ref&gt;
ja [[Henitšesk]]i väina ületavat silda.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592347/ukraina-rundas-venemaa-logistikale-olulist-silda-henitseski-vainas Ukraina ründas Venemaale olulist logistilist silda Henitšeski väinas] Delfi, 20. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. juuni ===
Ukraina droonirünnaku tulemusel süttisid tulekahjud [[Kertši väin|Kertši väina]] silla mõlemas otsas: [[Kertš]]i naftaterminalis ja [[Kavkazi sadam]]as.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592389/krimmi-saareks-muutmine-jatkub-venemaa-sulges-ajutiselt-kertsi-vaina-silla VIDEO | Venemaa sulges drooniohu tõttu ajutiselt Kertši väina silla] Delfi, 21. VI 2026&lt;/ref&gt; 
Tabamusi said ka Kertši väina praamid ja õhutõrjesüsteemid Krimmis.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0pChn77Y4owavXenUsgKFih247iKpQXSjwyfyq1PdiyoSAF2wc32y538JL1JrXbpYl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. VI 2026&lt;/ref&gt;

Kütusepuuduse tõttu peatati kütuse müük Krimmi kõigis tanklates.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610060245/ukraina-runnak-suutas-naftaterminali-ja-sadama-molemal-pool-kertsi-vaina#moskva Moskva toetatud kuberneri sõnul peatati okupeeritud Krimmis kütusemüük] ERR, 21. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 22. juuni ===
Ukraina korraldas õhurünnaku Moskvale&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610060686/ukraina-rundas-venemaa-olulist-sojatehast#moskva Moskvat tabas taas droonirünnak] ERR, 22. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8495334/blogi-1580-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-taas-moskvat-droonidega?liveblogPost=626462 |pealkiri=Ukraina väed tabasid Moskva oblastis satelliitsidekeskust ja mitut Venemaa sõjalist objekti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-22 |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; ja [[Voronež]]ile, kus tabati Vene sõjaväele elektroonikat tootvat tehast.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592632/video-ukraina-raketilook-tabas-voronezi-sojatoostust VIDEO | Ukraina raketilöök tabas Voroneži sõjatööstust] Delfi, 21. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitas Krimmis Rozdolne küla lähedal üle [[Põhja-Krimmi kanal]]i kulgeva raudteesilla.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626670 |pealkiri=Ukraina eriväed hävitasid Põhja-Krimmi kanali silla |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Moskva oblast]]is asuvat [[Dubna]] kosmosesidekeskust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593102/tuleb-pooled-rivist-valja-luua-miks-hakkas-ukrainale-huvi-pakkuma-vene-kosmoseside-rundamine |pealkiri=„Tuleb pooled rivist välja lüüa.“ Miks hakkas Ukrainale huvi pakkuma Vene kosmoseside ründamine? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-25 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Venemaa vägedel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]] lõunaossa ja see on muutunud 'halliks alaks'.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 23. juuni ===
[[Zaporižžja oblast]]is asuvas Bilenke külas hävis Venemaa rünnakute tagajärjel arhitektuuri- ja ajaloomälestis Mõklaševski kasakamõis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610061514/telegraph-venemaa-viib-ohutorjesusteeme-rindejoonelt-moskvasse#mois Venelased hävitasid Zaporižžjas ajaloolise Mõklaševski mõisa] ERR, 23. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas ulatusliku rünnaku objektidele Krimmis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626643 |pealkiri=Kertši sild suleti öösel liiklusele, Krimmis oli kuulda plahvatusi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592780/kertsi-sild-oli-drooniohu-tottu-oo-labi-suletud-moskvas-ja-teistes-regioonides-anti-raketihoiatus Kertši sild oli drooniohu tõttu öö läbi suletud, Moskvas ja teistes regioonides anti raketihoiatus] Delfi, 23. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. juuni ===
Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592911/ukraina-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku-krimmi-elektritaristule Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Krimmi elektritaristule] Delfi, 24. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja lennuvälju&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#krimm Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu ja lennuvälju] ERR, 24. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ning [[Orenburgi oblast]]is asuvat gaasitehast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496475/ukraina-runnak-krimmi-energiataristule-pohjustas-ulatusliku-elektrikatkestuse |pealkiri=Ukraina rünnak Krimmi energiataristule põhjustas ulatusliku elektrikatkestuse |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-24 |vaadatud=2026-06-24 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina president Zelenski tetas, et Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#Jaamad Zelenski: Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta] ERR, 24. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592962/valgevene-lopetas-vene-droonide-toetamise-parast-ukraina-hoiatust Valgevene lõpetas Vene droonide toetamise pärast Ukraina hoiatust] Delfi, 24. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. juuni ===
Venemaa ründas Ukrainat 90 drooni ja ühe Iskander-M ballistilise raketiga. Õhutõrje tõrjus 83 drooni. Rünnakutes hukkus kuus ja vigastada sai 70 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593119/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-kuus-inimest-ja-vigastada-sai-70 Ukrainas hukkus Vene rünnakutes kuus inimest ja vigastada sai 70] Delfi, 25. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonid ründasid Krimmis asuvat energiataristut. See põhjustas Krimmis ulatuslikke elektrikatkestusi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610062537/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-krasnodari-krais#krimm Ukraina andis taas lööke Krimmi energiataristu pihta] ERR, 25. VI 2026&lt;/ref&gt; 
Droonirünnak hävitas [[Belbeki lennujaam|Belbeki lennuväljal]] Venemaa hävituslennuki [[MiG-29]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis#havitaja Ukraina teatas Vene hävituslennuki hävitamisest drooniga] ERR, 4. VII 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina süütas õhurünnakuga Poltavskaja kütusehoidla [[Krasnodari krai]]s&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592995/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-trump-tunnustas-zelenskoid Ukraina ründas Venemaa naftarajatist. Trump tunnustas Zelenskõid] Delfi, 25. VI 2026&lt;/ref&gt;
ja [[Ufaa]] naftarafineerimistehase.
Venemaa teatas nelja inimese hukkumisest rünnakutes.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593071/venemaa-teatas-ukraina-droonirunnakutes-nelja-inimese-hukkumisest-ja-toostusobjektide-tabamustest Venemaa teatas Ukraina droonirünnakutes nelja inimese hukkumisest ja tööstusobjektide tabamustest] Delfi, 25. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. juuni ===
Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593260/kiievis-kolasid-plahvatused-laohoone-suttis-polema-ja-vigastada-sai-kaks-inimest Kiievis kõlasid plahvatused. Laohoone süttis põlema ja vigastada sai kaks inimest] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt; Ukraina tõrjus 174 drooni ja kolm raketti kasutatud 189 droonist ja seitsmest raketist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627155 |pealkiri=Õhuvägi: õhutõrje tegi eile õhtul kahjutuks 174 Vene drooni ja kolm ballistilist raketti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas Moskvale ja paljudele teistele Venemaa piirkondadele sõja ühe suurema droonirünnaku.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593261/moskvat-tabas-droonirunnak-jarjekordne-naftarajatis-peatas-tootmise Moskvat tabas droonirünnak. Järjekordne naftarajatis peatas tootmise] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt;
Droonitabamused põhjustasid tulekahju [[Tula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is asuvas keemiatehases Azot.
Venemaa väitel tulistati alla 660 Ukraina drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593359/ukraina-korraldas-oosel-venemaa-aladele-soja-uhe-suurema-droonirunnaku Ukraina korraldas öösel Venemaa aladele sõja ühe suurema droonirünnaku] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnakutest põhjustatud energia- ja kütusekriisi tõttu kuulutasid 
Krimmi võimud välja majandusliku eriolukorra.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610063422/ukraina-rundas-droonidega-tula-oblastis-asuvat-keemiatehast#eriolukord Krimmi võimud kuulutasid välja majandusliku eriolukorra] ERR, 26. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ja Venemaa vahetasid reedel kumbki 160 sõjavangi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627277 |pealkiri=Moskva: Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 160 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593505/venemaa-ja-ukraina-vahetasid-sojavange Venemaa ja Ukraina vahetasid sõjavange] Delfi, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina presidendi Zelenski loal käivitas [[SBU]] 40-päevase mõjutusoperatsiooni, et sundida Venemaad sõda lõpetama.&lt;ref name=40paeva&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593265/zelenskoi-kiitis-heaks-40-paevase-sbu-operatsiooni-venemaa-vastu-et-soda-lopetada Zelenskõi kiitis heaks 40-päevase SBU operatsiooni Venemaa vastu, et sõda lõpetada] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt; Operatsiooni sisu ei ole välja toodud.

=== 27. juuni ===
Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Volgograd]]is asuvat raketidetaile tootvat sõjatehast [[Titan-Barrikadõ]], tekitas seal tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593515/ukraina-flamingod-tabasid-volgogradis-oresniku-raketisusteeme-tootvat-tehast VIDEO | Ukraina Flamingod tabasid Volgogradis Orešniku raketisüsteeme tootvat tehast] Delfi, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Vladimiri oblast]]is asuvat Vtorovo naftapumpla ja -jaotusjaama, mis on oluline sõlm Moskva kütusega varustamisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#naftakeskus Ukraina ründas teistkordselt Vtorovo naftakeskust] ERR, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kaotas [[Poltava oblast]]is lahinguülesannet täitnud hävitaja [[MiG-29]]. Lennuki piloot katapulteerus edukalt ja jäi ellu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#havitaja Ukraina kaotas 1. juunil hävituslennuki] ERR, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa droonid [[Geran 4]] tabasid Voznessenski lennuväljal [[Mõkolajivi oblast]]is stardirajal veel vähemalt ühte hävitajat [[MiG-29]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593868/video-venelaste-saheedid-korraldasid-ukraina-lennuvaele-halva-ullatuse |pealkiri=VIDEO - Venelaste Šahedid korraldasid Ukraina lennuväele halva üllatuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-29 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 28. juuni ===
[[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-06-28 (01).webp| thumb| Purustused Zaporižžias peale Venemaa rünnakut 28. juunil 2026]]

Venemaa ründas Ukrainat kaheksa raketi ja 142 drooniga, millest Ukraina tõrjus seitse raketti ja 128 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593626/venemaa-rundas-kiievit-rakettidega-zelenskoi-teatas-kahe-vene-naftatehase-sanktsioneerimisest Venemaa ründas Kiievit rakettidega, Zelenskõi teatas kahe Vene naftatehase „sanktsioneerimisest“] Delfi, 28. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas droonidega Slavjanski naftatöötlemistehast [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610064955/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega#Krasnodar Ukraina ründas naftatöötlemistehast Krasnodari krais] ERR, 28. VI 2026&lt;/ref&gt; ja naftatöötlemistehast [[Jaroslavli oblast]]is.

Venemaa on täielikult hõivanud [[Huljaipole]] linna [[Zaporižžja oblast]]is.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 29. juuni ===
Venemaa ründas Ukrainat 108 drooniga, millest Ukraina tõrjus 82. Rünnakutes hukkus vähemalt 15 ja sai viga vähemalt 118 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610065387/ukraina-jatkab-okupeeritud-krimmis-asuvate-sihtmarkide-rundamist#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainas hukkus 15 ja sai viga 118 tsiviilisikut] ERR, 29. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 30. juuni ===
Ukraina korraldas droonirünnaku Moskva piirkonnale. Rünnak tekitas purustusi [[Dubna]] kosmosesidekeskuses.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610066221/ukraina-droonid-joudsid-taas-moskva-oblastisse#kosmosekeskus Zelenski: Ukraina droonid tabasid Venemaa Dubna kosmosesidekeskust] ERR, 30. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594017/linnapea-sonul-on-kella-4-st-alates-alla-tulistatud-56-moskva-suunas-lennanud-drooni VIDEO | Moskva oblastis toimus jälle ränk droonirünnak, pihta sai kosmosekeskus] Delfi, 30. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina rünnakud Venemaa naftatööstuse vastu on paljudes Venemaa regioonides põhjustanud kütusekriisi,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594133/video-loputud-jarjekorrad-kaklused-ja-erimeetmed-venelased-ei-saa-enam-kutusekriisist-mooda-vaadata |pealkiri=VIDEO - Lõputud järjekorrad, kaklused ja erimeetmed. Venelased ei saa enam kütusekriisist mööda vaadata |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel Kressa |perekonnanimi=Anni Kuuseok |kuupäev=2026-06-30 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067130/wsj-putin-seisab-kutusenappuse-tottu-silmitsi-poliitilise-kriisiga WSJ: Putin seisab kütusenappuse tõttu silmitsi poliitilise kriisiga] ERR, 1. VII 2026&lt;/ref&gt; 
mis on sundinud Venemaad lõpetama kütuste ekspordi&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067958/politico-venemaa-majandus-soidab-aurude-peal Politico: Venemaa majandus sõidab aurude peal] ERR, 2. VII 2026&lt;/ref&gt; 
ja alustama bensiini importi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067085/venemaa-hakkab-ukraina-runnakute-tottu-bensiini-importima Venemaa hakkab Ukraina rünnakute tõttu bensiini importima] ERR, 1. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-8]] koos nelja meeskonnaliikmega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629515 |pealkiri=Ukraina helikopteri meeskond hukkus Vene droone tõrjudes |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel hõivas Venemaa juunis 30 ruutkilomeetrit.&lt;ref&gt;[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-july-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, July 1, 2026] ISW, 1.VII 2026&lt;/ref&gt;

== Juuli ==
=== 1. juuli ===
Ukraina ründas [[Ufa]] naftatöötlemistehast&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067082/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-ja-sojatehast#zelenski Zelenski: Ukraina tabas Venemaa naftatöötlemistehast ja raketikomponentide tehast] ERR, 1. VII 2026&lt;/ref&gt; ning [[Penza oblast]]is asuvat sõjatööstusrajatist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594253/venemaal-penzas-rundasid-droonid-sojatehast Venemaal Penzas ründasid droonid Roskosmose koosseisu kuuluvat tehast] Delfi, 1. VII 2026&lt;/ref&gt;

[[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-02 (01).jpg| thumb| Purustused Kiievis pärast Venemaa rünnakut.]]

=== 2. juuli ===
Venemaa korraldas Kiievile ja teistele Ukraina linnadele ulatusliku õhurünnaku&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594492/venemaa-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukraina-vastu-plahvatused-mitmes-linnas-kiievis-on-hukkunud-kaks-inimest VIDEO | Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina vastu: plahvatused mitmes linnas, Kiievis on hukkunud 13 inimest] Delfi, 2. VII 2026&lt;/ref&gt;, 
kasutades selles 74 raketti ja 496 pikamaadrooni. Ukraina tõrjus neist 48 raketti ja 476 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067955/venemaa-rundas-kiievit-taas-droonide-ja-rakettidega#kiiev Venemaa ründas Kiievit taas droonide ja rakettidega] ERR, 2. VII 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakus hukkus vähemalt 30 ja vigastada sai 91 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594744/venemaa-korraldas-oosel-runnakuid-ukraina-eri-rajoonide-vastu-kiievis-hukkunute-arv-tousis-27ni Venemaa korraldas öösel rünnakuid Ukraina eri piirkondade vastu. Kiievis hukkunute arv tõusis 30-ni] Delfi, 3. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina andis järjekordse õhulöögi [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvale [[Lukoil]]i naftatöötlemistehasele.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594508/venemaal-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-nizni-novgorodi-oblastis Venemaal ründasid droonid naftatöötlemistehast Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 2. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina viis läbi rünnakute seeria energeetikasüsteemise vastu okupeeritud aladel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610069032/soja-1591-paev-ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju#elektrijaamad Ukraina ründas okupeeritud aladel asuvaid elektrijaamu] ERR, 3. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. juuli ===
[[File:Poultry farm in Kherson Oblast after Russian attack, 2026-07-03 (01).webp| thumb| Venemaa rünnaku käigus purustatud linnufarm Hersonis 3. juulil.]]

Ukraina ründas [[Belgorod]]is asuvat energiaseadmete tehast Energomaš ja Krimmis asuvaid sõjaväelennuvälju, kahjustades seitset lennukit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610069032/ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju Ukraina ründas Krimmis asuvaid Vene sõjaväelennuvälju] ERR, 3. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 4. juuli ===
[[File:Historical school in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-07-04 (01).jpg| thumb| 1904. aastal ehitatud menoniitide kooli ajalooline hoone Zaporižžjas pärast 4. juuli pommitamist]]

Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Peterburis, [[Belgorod]]is ja Krimmis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis Sõja 1592. päev: Ukraina ründas objekte Krimmis, Peterburis ja Belgorodis] ERR, 4. VII 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa teatas [[Donetski oblast]]is asuva [[Kostjantõnivka]] linna vallutamisest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595010/venemaa-vaitel-hoivasid-tema-vaed-strateegilise-tahtsusega-kostjantonivka-linna Venemaa väitel hõivasid tema väed strateegilise tähtsusega Kostjantõnivka linna] Delfi, 4. VII 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina ja sõltumatud allikad kinnitavad, et linn on endiselt Ukraina kontrolli all.

=== 5. juuli ===
Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse inimest ja 39 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga seitse inimest] ERR, 5. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnak Krimmi elektrisüsteemile põhjustas Krimmis elektrikatkestuse.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#krimm Ukraina rünnakud on Krimmi pimedusse matnud] ERR, 5. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. juuli ===
[[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-06 (05).jpg| thumb| Purustatud korterelamu Kiievis pärast Venemaa pommirünnakut]]

Venemaa ründas Ukrainat 29 ballistilise raketi, 39 tiibraketi ja 351 ründedrooniga.
Ukraina tõrjus 37 tiibraketti ja 326 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595217/venemaa-rundas-uuesti-kiievit-on-hukkunuid-ja-9-korruseline-kortermaja-varises-osaliselt-kokku VIDEO | Venemaa ründas uuesti Kiievit, hukkunuid on vähemalt 13. Kahjustada on saanud 15 elumaja] Delfi, 6. VII 2026&lt;/ref&gt;
Rünnaku tõttu hukkus vähemalt 17 ja haavata sai vähemalt 56 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610070856/ukraina-rundas-seni-tabamatuks-jaanud-naftatootlemistehast-omskis#venemaa Venemaa rünnakus Kiievile sai surma üle kümne inimese] ERR, 6. VII 2026&lt;/ref&gt;

[[Kiievi oblast]]i [[Butša rajoon]]is asuvas [[Võšneve]]s tabas Venemaa laskemoonahoidlat. Selle tagajärjel sai kahjustada 280 maja, millest 91 hävis täielikult.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0wEPtZKKAZjLjgAaRHBF9JUZzTepmaYsoTGAH5vd3r1MDpqhiZ4nWeoh9Q9sKsBjCl&amp;id=100077383410237 Євгеній Штурмак] FB, 9. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/1161747/blogi-eesti-ja-ukraina-solmisid-droonikokkuleppe-michal-sellest-voidab-eesti-kaitsevoime Ukraina: Võšneves toimus sõja suurim elamurajoonide häving] Õhtulehe blogi, 7. VII 2026 kell 08:32&lt;/ref&gt; Hukkus seitse ja vigastada sai 29 inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507205/zelenskoi-kaitsetoostuskontsern-ladustas-relvi-kiievi-lahedal-ebaseaduslikult |pealkiri=Zelenskõi: kaitsetööstuskontsern ladustas relvi Kiievi lähedal ebaseaduslikult |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-12 |vaadatud=2026-07-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Venemaa suurimat, Omski naftatöötlemistehast, põhjustades seal tulekahju&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595383/ukraina-kanalid-teatasid-esimesest-runnakust-venemaa-suurima-omski-naftatootlemistehase-vastu VIDEOD | Ukraina kanalid teatasid esimesest rünnakust Venemaa suurima, Omski naftatöötlemistehase vastu] Delfi, 6. VII 2026&lt;/ref&gt; 
ja Jaroslavli rafineerimistehast. Samuti ründas Ukraina Võssotski ja Ust-Luga sadamaid [[Leningradi oblast]]is&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610071084/ukraina-rundas-venemaa-laanemere-aarseid-sadamaid Ukraina ründas Venemaa Läänemere-äärseid sadamaid] ERR, 6. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595225/venemaal-on-taas-droonirunnaku-all-leningradi-oblast VIDEO | Taas oli droonirünnaku all Leningradi oblast. Kahjustusi on Luga polügoonil ning Ust-Luga ja Võssotski sadama piirkonnas] Delfi, 6. VII 2026&lt;/ref&gt;
ja [[Kertš]]i sadamat Krimmis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629325 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Kertši sadama kütuseterminali |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 7. juuli ===
Venemaa rünnakutes hukkus seitse ja sai vigastada 88 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610071675/soja-1595-paev-ukraina-droonid-tabasid-kaheksat-vene-varilaevastiku-tankerit#Venerynn Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul seitse ja sai vigastada 88 inimest] ERR, 7. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Aasovi merel kaheksat Vene varilaevastiku tankerit, mis üritasid varustada Krimmi kütusega.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595615/video-ukraina-droonivagede-ulem-teatas-8-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel VIDEO | Ukraina droonivägede ülem teatas 8 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 7. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid ründasid [[Brjansk]]is asuvat mikroelektroonikatootjat Kremniy El ja samas piirkonnas asuvat keemiatehast ning gaasienergeetika taristut [[Belgorod]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595487/osa-belgorodist-jai-raketirunnaku-jarel-elektri-ja-veeta-ning-puhkesid-tulekahjud Osa Belgorodist jäi raketirünnaku järel elektri ja veeta ning puhkesid tulekahjud] ERR, 7. VII 2026&lt;/ref&gt;

Eesti ja Ukraina allkirjasid Ankaras toimuval NATO tippkohtumisel droonikokkuleppe.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610072113/eesti-ja-ukraina-solmisid-droonileppe Eesti ja Ukraina sõlmisid droonileppe] ERR, 7. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. juuli ===
Venemaa ründas rakettidega Kiievit, Odessat ja Harkivit ning liugpommidega Zaporižžjat.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595770/venemaa-rundas-ukrainas-kiievit-odessat-harkivit-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Kiievit, Odessat, Harkivit ja Zaporižžjat] Delfi, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas kolme Venemaa naftarajatist. Rünnakus said pihta Saratovi naftarafineerimistehas, Nižnekamski naftarafineerimistehas Tatarstanis ja Ufa naftatehas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595773/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Saratovi ja Nižnekamski naftatöötlemistehast] Delfi, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;
Samuti rünnati lennuvälja Voroneži piirkonnas.

Aasovi merel ründas Ukraina veel üheksat Vene varilaevastiku tankerit.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595821/ukraina-droonivagede-ulem-teatas-veel-9-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel Ukraina droonivägede ülem teatas veel 9 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitaja [[F-16]] tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki [[Su-35]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610072507/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-naftatehast#su Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki Su-35] ERR, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120598881/ukraina-piloodid-said-venelaste-lennuki-vastu-kae-valgeks-kas-parema-tehnikaga-tulevad-ka-esimesed-assad |pealkiri=Ukraina piloodid said venelaste lennuki vastu käe valgeks. Kas parema tehnikaga tulevad ka esimesed ässad? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-07-22 |vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[USA president]] [[Donald Trump]] teatas [[Ankara]]s toimunud [[NATO]] tippkohtumisel, et [[USA]] kavatseb anda Ukrainale litsentsi [[MIM-104 Patriot|Patrioti õhutõrjesüsteemide]] rakettide tootmiseks.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596004/video-trump-lubas-anda-ukrainale-litsentsi-patrioti-rakettide-tootmiseks VIDEO | Trump lubas anda Ukrainale litsentsi Patrioti rakettide tootmiseks] Delfi, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;
Tippkohtumise ühisavalduses lubasid NATO riikide juhid jätkata Ukraina riigikaitse toetamist. 2026. aastal eraldavad liitlased Ukrainale sõjalise abina 70 miljardit euot ning lubavad järgmiseks aastaks vähemalt sama suurt toetust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595959/lopp-hea-koik-hea-nato-kommunikees-mainiti-nii-vene-ohtu-iraani-kui-ukraina-abistamist Lõpp hea, kõik hea. NATO kommünikees mainiti nii Vene ohtu, Iraani kui Ukraina abistamist] Delfi, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. juuli ===
Ukraina ründas droonidega [[Stavropoli krai]]s Mihhailovskis asuvat Lukoili naftabaasi ning [[Tver]]is naftahoidlat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610073367/ukraina-andis-looke-venemaa-naftabaaside-pihta#naftabaas Ukraina andis lööke Venemaa naftabaaside pihta] ERR, 9. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596028/venemaal-rundasid-droonid-kaht-naftabaasi-ja-aasovi-merel-tankereid Venemaal ründasid droonid kaht naftabaasi ja Aasovi merel tankereid] Delfi, 9. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina on nelja päeva jooksul tabanud Mustal merel 36 Venemaa alust, millest 32 on olnud tankerid.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596265/ukraina-on-nelja-paevaga-runnanud-rohkem-kui-30-venemaa-tankerit Ukraina on nelja päevaga rünnanud rohkem kui 30 Venemaa tankerit] Delfi, 9. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 10. juuli ===
Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele, [[Rostovi oblast]]is asuvatele [[Taganrog]]i naftaterminalile, [[Azov]]i naftahoidlale&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596277/venemaal-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast VIDEOD ja FOTOD | Venemaal ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast, Azovi naftabaase ja tehast ning Taganrogi naftasadamat] Delfi, 10. VII 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Moskva]]s asuvale Kapotnja naftatöötlemistehasele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610074189/moskvas-poleb-taas-kapotnja-rafineerimistehas#moskva Moskvas põleb taas Kapotnja rafineerimistehas] ERR, 10. VII 2026&lt;/ref&gt; 
[[Aasov]]i merel Krimmi lähistel said tabamuse 13 Venemaa varilaevastiku alust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8505990/blogi-1598-sojapaev-ukrainas-ukraina-andis-ohuloogi-vene-suurele-naftarafineerimistehasele?liveblogPost=629974 |pealkiri=Ukraina droonirünnak hävitas Krimmi lähistel 13 Venemaa varilaevastiku alust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-10 |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 11. juuli ===
Ukraina ründas [[Aasov]]i merel 28 Venemaa laeva, nendest 21 naftatankerit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#aasov Ukraina relvajõud tabasid veel paarikümmet Vene tankerit] ERR, 11. VII 2026&lt;/ref&gt; Ukraina rünnakute tõttu peatas Venemaa liikluse Doni–Aasovi kanalis.

Ukraina teatas kaugtegevuse väejuhatuse ja kiirreageerimisjõudude loomisest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#kaugtegevus Zelenski allkirjastas määruse kaugtegevuse väejuhatuse moodustamisest] ERR, 11. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596578/zelenskoi-teatel-luuakse-ukrainas-eriuksus-runnakuteks-sugaval-venemaal Zelenskõi teatel luuakse Ukrainas eriüksus rünnakuteks sügaval Venemaal] Delfi, 11. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. juuli (sõja 1600. päev) ===
Venemaa ründas Ukrainat 13 raketi ja 115 drooniga, tappes kokku viis inimest ja vigastades 35 inimest. 

Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvat naftatöötlemistehast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610075662/ukraina-rundas-sozrani-naftatootlemistehast#Sozran Ukraina ründas Sõzrani naftatöötlemistehast] ERR, 12. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Venemaa 14 alust – kümmet tankerit ja nelja parvlaeva.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596644/videod-aasovi-merel-pommitati-uhe-oo-jooksul-14-vene-laeva VIDEOD | Aasovi merel pommitati ühe öö jooksul 14 Vene laeva] Delfi, 12. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas ulatuslikust valitsusremondist ja peaminister [[Julija Svõrõdenko]] väljavahetamisest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610075785/ukraina-peaminister-teatas-ametist-lahkumisest Ukraina peaminister teatas ametist lahkumisest] ERR, 12. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. juuli ===
Venemaa ründas Ukrainat kolme tiibraketiga Kh-59/69 ning 134 ründedrooniga. Ukraina tõrjus kolm Kh-59/69 tiibraketti ning 123 ründedrooni.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507537/blogi-1601-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-venemaa-naftabaasi-stavropoli-krais?liveblogPost=630319 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas kolm Vene Kh-59/69 raketti ja 123 drooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-13 |vaadatud=2026-07-13 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
Rünnakus said tabamusi [[Odessa]] ja [[Zaporižžja]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596741/venemaa-rundas-ukrainas-odessat-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Odessat ja Zaporižžjat] Delfi, 13. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Lukoil-Jugnefteprodukti naftabaasi Venemaa lõunaosas [[Stavropoli krai]]s.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610076085/ukraina-andis-loogi-stavropoli-naftabaasi-pihta#naftabaas Ukraina andis löögi Stavropoli naftabaasi pihta] ERR, 13. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas 15 Venemaa varilaevastiku laeva: seitset tankerit, viit kuivlastilaeva, üht praami ja kaht puksiiri. 6.-13. juulil on kokku rünnatud 105 laeva.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596824/ukraina-rundas-ool-vastu-tanast-15-vene-varilaevastiku-laeva-kokku-on-runnatud-105 VIDEO | Ukraina ründas ööl vastu tänast 15 Vene varilaevastiku laeva, kokku on rünnatud 105] Delfi, 13. VII 2026&lt;/ref&gt;
See näitab, et naftatankerite ja muude varilaevastiku aluste ründamine võib olla üks osa SBU 40-päevasest operatsioonist.&lt;ref name=40paeva/&gt;

=== 14. juuli ===
Venemaa ründas Ukrainat kahe tiibraketiga Kh-59/69, kaheksa ballistilise raketiga IskanderM/S-400 ja 135 ründedrooniga. Ukraina tõrjus mõlemad Kh-59/69 tiibraketid, viis ballisitlist raketti ning 108 drooni.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8508067/blogi-1602-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast?liveblogPost=630367 |pealkiri=Ukraina: Venemaa ründas öösel 10 raketi ja 135 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-14 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is asuvat Gazpromi naftatöötlemistehast Neftehim Salavat.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596997/venemaal-rundasid-droonid-gazpromi-naftakeemiatehast-baskortostanis Venemaal ründasid droonid Gazpromi naftakeemiatehast Baškortostanis] Delfi, 14. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina uputas [[Novorossiisk]]i lähedal [[Gelendžik]]i sadamas kai ääres seisnud [[FSB|Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB)]] piirivalvelaeva Izumrud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509045/wjs-ukraina-uputas-vene-patrull-laeva-putiniga-seotud-musta-mere-residentsi-lahedal |pealkiri=WJS: Ukraina uputas Vene patrull-laeva Putiniga seotud Musta mere residentsi lähedal |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[Donetski oblast]]i okupeeritud osas plahvatas Ukraina rünnaku tulemusel Venemaa laskemoonaladu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610076901/ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast#moonaladu Okupeeritud Donetski oblastis plahvatas Vene laskemoonaladu] ERR, 14. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina on [[Donetski oblast]]i, [[Zaporižžja oblast]]i ja [[Dnipropetrovski oblast]]i kokkupuutepunkti piirkonnas Venemaa väed välja tõrjunud kuuest asulast.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0qrZzkgCHcqjKWQVt4iN3dWKmFn1oLF19FXietzRhqoHBQd8Ts5v8ksLUy1aKzGul Teet Kalmuse blogi] FB, 15. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. juuli ===
Venemaa raketi- ja droonirünnakute tõttu Ukraina Musta mere sadamatele, eeskätt Odessale, on Ukraina kaotanud umbes kolmandiku oma teravilja meritsi eksportimise võimalustest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509545/musta-mere-runnakud-on-ukraina-teraviljaekspordi-voimekust-vahendanud-kolmandiku-vorra |pealkiri=Musta mere rünnakud on Ukraina teraviljaekspordi võimekust vähendanud kolmandiku võrra |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina laiendas Venemaa laevade vastaseid operatsioone Mustale merele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610077747/soja-1603-paev-ukraina-alustas-mustal-merel-uut-operatsiooni-ja-rundas-20-vene-alust#mustmeri Ukraina alustas Mustal merel uut operatsiooni ja ründas 20 Vene alust] ERR, 15. VII 2026&lt;/ref&gt;

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] vabastas [[Mõhhailo Fedorov]]i kaitseministri kohalt.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610078332/zelenski-vabastas-ametist-kaitseminister-fedorovi Zelenski vabastas ametist kaitseminister Fedorovi] ERR, 15. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597530/up-zelenskoi-ei-saanud-enam-leppida-kaitseministri-ja-ulemjuhataja-tuliga UP: Zelenskõi ei saanud enam leppida kaitseministri ja ülemjuhataja tüliga] Delfi, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598285/vaikida-ei-tohi-ukraina-vallandatud-kaitseminister-fedorov-raakis-sorskoi-ja-armee-teemal-suu-puhtaks „Vaikida ei tohi.“ Ukraina vallandatud kaitseminister Fedorov rääkis Sõrskõi ja armee teemal suu puhtaks] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 16. juuli ===
[[File:Protests against the dismissal of Mykhailo Fedorov.jpg| thumb| Endist kaitseministrit [[Mõhhailo Fedorov]]i toetavad protestid Kiievis]]

[[Saratovi oblast]]is asuvat Engels-2 õhuväebaasi tabas Ukraina droonirünnak.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597519/venemaa-korraldas-kiievile-ohurunnaku Venemaa saatis Kiievisse ballistilisi rakette. Ukraina droonid ründasid Vene õhubaasi] Delfi, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitas ründedroonidega Krimmis Saki sõjaväelennuväljal Venemaa pommitaja [[Su-24|Su-24M]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610078527/engelsi-ohubaasi-tabas-ukraina-droonirunnak-vene-suur-naftatehas-peatas-too#pommitaja Ukraina väed hävitasid Krimmis lennuväljal Vene pommitaja] ERR, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina parlament kinnitas [[Serhi Koretskõi]] uueks peaministriks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610078842/ukraina-parlament-kinnitas-serhi-koretskoi-uueks-peaministriks Ukraina parlament kinnitas Serhi Koretskõi uueks peaministriks] ERR, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] määras kaitseministri kohusetäitjaks senise [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) ülema kohusetäitja [[Jevhen Hmara]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610079610/zelenski-maaras-kaitseministri-kohusetaitjaks-luureametniku Zelenski määras kaitseministri kohusetäitjaks luureametniku] ERR, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;

Kiievis algasid endist kaitseministrit [[Mõhhailo Fedorov]]i toetavad protestid, kus nõuti ka ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]] ametist vabastamist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597591/fedorovi-tagandamise-tottu-tuli-ukraina-rahvas-tanavatele-miks-loobus-zelenskoi-ukraina-hinnatuimast-poliitikust Fedorovi tagandamise tõttu tuli Ukraina rahvas tänavatele. Miks loobus Zelenskõi Ukraina hinnatuimast poliitikust?] Delfi, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 17. juuli ===
Venemaa korraldas õhurünnaku [[Sumõ]]le&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597781/venemaa-rundas-sumot-viie-juhitava-pommiga Venemaa ründas Sumõt viie liugpommiga] Delfi, 17. VII 2026&lt;/ref&gt; ja [[Odessa]]le.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597778/venemaa-korraldas-odessas-ohurunnaku-hukkus-kaks-inimest-vigastada-sai-kaks-last Venemaa korraldas Odessas õhurünnaku: hukkus kaks inimest, vigastada sai kaks last] Delfi, 17. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Krimmis asuvaid sihtmärkide.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610079574/ukraina-korraldas-runnakulaine-krimmis-asuvate-sihtmarkide-pihta#krimm Ukraina korraldas rünnakulaine Krimmis asuvate sihtmärkide pihta] ERR, 17. VII 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina edukate rünnakute tõttu kaob Krimmis elekter, on vee- ja bensiinipuudus&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597948/kaart-ukraina-massib-krimmi-pimedusse-energiakriisi-on-naha-ka-kosmosest KAART | Ukraina mässib Krimmi pimedusse: energiakriisi on näha ka kosmosest] Delfi, 17. VII 2026&lt;/ref&gt; ning ei tööta poed ja sularahaautomaadid.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597805/krimmis-valitseb-elektri-vee-ja-kutusepuudus-ning-ei-toota-poed-ega-sularahaautomaadid Krimmis valitseb elektri-, vee- ja kütusepuudus ning ei tööta poed ega sularahaautomaadid] Delfi, 17. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas strateegilise pommitaja [[Tu-95]] hävitamisest [[Engels]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597918/zelenskoi-ukraina-havitas-venemaal-engelsis-strateegilise-pommitaja-tu-95 Zelenskõi: Ukraina hävitas Venemaal Engelsis strateegilise pommitaja Tu-95] Delfi, 17. VII 2026&lt;/ref&gt;

Prantsusmaa annab Ukrainale litsentsi õhutõrjesüsteemi [[SAMP/T]] rakettide Aster 30 ja tiibrakettide [[Storm Shadow|SCALP]] tootmiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8509622/lisatud-videod-macron-avas-ukrainale-ukse-relva-juurde-mida-putin-koige-enam-kardab |pealkiri=LISATUD VIDEOD! ⟩ Macron avas Ukrainale ukse relva juurde, mida Putin kõige enam kardab  |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-17 |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 18. juuli ===
Ukraina ründas droonidega [[Tambovi oblast]]it ja [[Moskva oblast]]it, tabades kahte Venemaa suurima internetipoe [[Wildberries]] logistikakeskuseid&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598354/kindlustus-ei-aita-huvitist-ei-maksta-vene-veebikaubamaja-wildberries-partnerid-jaavad-rahast-ilma Kindlustus ei aita, hüvitist ei maksta. Vene veebikaubamaja Wildberries partnerid jäävad rahast ilma] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt;
ja naftahoidlat Moskva oblastis [[Noginsk]]is. Rünnakutes hukkus 7 ja sai vigastada 50 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598042/venemaa-suurima-veebikaubamaja-ladusid-ja-naftahoidlat-tabas-ulatuslik-droonirunnak Venemaa suurima veebikaubamaja ladusid ja naftahoidlat tabas ulatuslik droonirünnak] Delfi, 18. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610080405/ukraina-rundas-moskva-regiooni-sadade-droonidega#sajad Ukrina ründas Moskva regiooni sadade droonidega] Delfi, 18. VII 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina kinnitas, et veebikaubamaja ladudes varjati sõjatööstuse komponente.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598086/zelenskoi-ukraina-sihtmargiks-langenud-veebikaubamaja-ladudes-varjati-sojatoostuse-komponente Zelenskõi: Ukraina sihtmärgiks langenud veebikaubamaja ladudes varjati sõjatööstuse komponente] Delfi, 18. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. juuli ===
Venemaa ründas Ukrainat 125 drooni, 25 ballistilise raketi, 16 tiibraketiga. Ukraina tõrjus 108 drooni ja 17 raketti. Rünnakutes hukkus vähemalt kolm ja sai vigastada vähemalt 37 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610080840/venemaa-korraldas-kiievile-ulatusliku-ballistiliste-rakettide-runnaku#kiiev Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega] ERR, 19. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Venemaa andis Mustal merel kolme tiibraketiga H-59/H-69 löögi viljalastiga kaubalaevale Golden Leo. Rünnaku tõttu hukkus kümme meremeest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598263/venemaa-andis-mustal-merel-raketiloogi-viljalaevale-millel-hukkus-kuus-meremeest-ja-neli-jai-kadunuks Venemaa andis Mustal merel raketilöögi viljalaevale, millel hukkus kümme meremeest] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas [[Stavropoli krai]]s [[Mihhailovsk]]is asuvat naftahoidlat, kolme [[Kertši väin]]a teenindavat Vene parvlaeva&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511268/blogi-1607-sojapaev-ukrainas-zaporizzja-suunal-saab-iga-kuu-haavata-voi-surma-7000-vene-sodurit?liveblogPost=631296 |pealkiri=Ukraina viis rivist välja kolm Kertši väina teenindavat Vene parvlaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-19 |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
ja varilaevastiku tankerit Avero Mustal merel&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511268/blogi-1607-sojapaev-ukrainas-zaporizzja-suunal-saab-iga-kuu-haavata-voi-surma-7000-vene-sodurit?liveblogPost=631240 |pealkiri=SBU: Ukraina ründas Vene varilaevastiku tankerit, kolme naftabaasi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-19 |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;.

=== 20. juuli ===
Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks ja sai vigastada 42 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610081284/ukraina-tabas-fsb-baasi-okupeeritud-hersonis#venemaa Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks ja sai vigastada 42 inimest] ERR, 20. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Moskva oblast]]is mitu logistikakeskust, [[Podolsk]]is naftabaas ja kaitsetööstuskompleksi ettevõte Täppismasinaehituse Teadusliku Uurimise Keskinstituut (TsNIITotšMaš).&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598256/videod-ukraina-rundas-moskva-regioonis-jarjekordset-logistikakeskust-ja-naftahoidlat VIDEOD | Ukraina ründas Moskva regioonis mitut logistikakeskust ja ühte naftahoidlat] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas seitset Venemaa varilaevastiku laeva ja energeetikaobjekte Krimmis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598340/ukraina-andis-loogi-veel-seitsmele-vene-varilaevastiku-laevale Ukraina andis löögi veel seitsmele Vene varilaevastiku laevale] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid tabasid Vene Julgeolekuteenistuse baasi Hersoni oblastis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511568/blogi-1608-sojapaev-ukrainas-ukraina-ohurunnak-tabas-moskva-oblastis-naftabaasi-ja-logistikakeskust?liveblogPost=631505 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Vene Julgeolekuteenistuse baasi Hersoni oblastis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-20 |vaadatud=2026-07-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598479/ukraina-rundas-hersonis-fsb-keskust-puhkes-suur-tulekahju Ukraina ründas Hersonis FSB keskust: puhkes suur tulekahju] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. juuli ===
Venemaa ründas [[Sumõ]]s korrusmaja ja kaubanduskeskust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598505/sumo-kaubanduskeskust-tabas-fpv-droon-hoones-puhkes-tulekahju VIDEO | Sumõ kaubanduskeskust tabas FPV droon. Hoones puhkes tulekahju] Delfi, 21. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610082076/venemaa-lipetski-linna-toostusrajoonis-puhkes-tulekahju#kaubakeskus Venemaa ründas Sumõ linna kaubanduskeskust] ERR, 21. VII 2026&lt;/ref&gt;

Mustal merel sai droonitabamuse Ukrainasse teel olnud gaasitanker.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598598/mustal-merel-langes-runnaku-alla-gaasitanker-mis-suttis-meeskond-evakueeriti VIDEO | Mustal merel langes rünnaku alla gaasitanker, mis süttis. Meeskond evakueeriti] Delfi, 21. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas [[Lipetsk]]is soojuselektrijaama ja Novolipetski terasetehast (NLMK).&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598513/venemaal-lipetskis-puhkes-plahvatuste-jarel-tulekahju-soojuselektrijaama-piirkonnas Venemaal Lipetskis puhkes plahvatuste järel tulekahju soojuselektrijaama piirkonnas] Delfi, 21. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina tabas [[Kurski oblast]]is [[Khalino]] lennuväljal paiknenud [[MiG-29]] hävitajat ja õhutõrjesüsteemi [[Pantsir|Pantsir-S1]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511754/blogi-1609-sojapaev-ukrainas-venemaa-kaotas-nadalaga-ukrainas-rohkem-alasid-kui-suutis-vallutada?liveblogPost=631540 |pealkiri=Ukraina teatas Vene hävitaja ja õhutõrjesüsteemi tabamisest Kurski oblastis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-21 |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 22. juuli ===
[[Volodõmõr Zelenskõi]] vabastas ametist relvajõudude ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598784/zelenskoi-vabastas-ametist-relvajoudude-ulemjuhataja-sorskoi Zelenskõi vabastas ametist relvajõudude ülemjuhataja Sõrskõi] Delfi, 22. VII 2026&lt;/ref&gt; 
Uueks ülemjuhatajaks nimetas ta senise maavägede ülema [[Mõhhailo Drapatõi]]&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598804/ukraina-uus-ulemjuhataja-drapatoi-lubas-tootada-lugupidamisega-inimeste-vastu Ukraina uus ülemjuhataja Drapatõi lubas töötada lugupidamisega inimeste vastu] Delfi, 22. VII 2026&lt;/ref&gt;
ja kindralstaabi ülemaks dessant-ründevägede senise juhi [[Ihor Skõbjuk]]i.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598934/zelenskoi-maaras-kindralstaabi-uueks-ulemaks-dessant-rundevagede-senise-juhi-ihor-skobjuki Zelenskõi määras kindralstaabi uueks ülemaks dessant-ründevägede senise juhi Ihor Skõbjuki] Delfi, 22. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnakud süütasid kaks Wildberriese suurt laokompleksi Lõuna-Venemaal: [[Krasnodar]]is ja [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610083051/ukraina-rundas-louna-venemaa-logistikakeskusi-krimmis-kadus-taas-elekter Ukraina ründas Lõuna-Venemaa logistikakeskusi, Krimmis kadus taas elekter] ERR, 22. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120598838/ukraina-droonid-tabasid-taas-vene-veebikaubamaja-ladusid-venelaste-kahju-kuunib-ule-1-6-miljardi-euro Ukraina droonid tabasid taas Vene veebikaubamaja ladusid. Venelaste kahju küünib üle 1,6 miljardi euroni] Delfi, 22. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 23. juuli ===
Venemaa ründas [[Pavlohrad]]is toiduainetööstuse ettevõtet. Rünnakus hukkus 3 ja sai viga 28 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599205/venemaa-andis-ukrainas-pavlohradis-pommiloogi-toiduainetoostuse-ettevottele-hukkus-3-ja-sai-viga-28-inimest Venemaa andis Ukrainas Pavlohradis pommilöögi toiduainetööstuse ettevõttele. Hukkus 3 ja sai viga 28 inimest] Delfi, 23. VII 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakutes [[Zaporižžja]]le sai vigastada 25&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599302/vigastatute-arv-zaporizzjas-on-tousnud-25ni Vigastatute arv Zaporižžjas on tõusnud 25ni] Delfi, 24. VII 2026&lt;/ref&gt; ja [[Slovjansk]]ile 10 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599269/venelased-pommitasid-zaporizzja-ja-slovjanski-linna-kokku-15-vigastatut Venelased pommitasid Zaporižžja ja Slovjanski linna: kokku 15 vigastatut] Delfi, 23. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Krimm]]i, naftatehast [[Uljanovski oblast]]is ja Wildberriese ladu [[Voronež]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599051/ukraina-rundas-oosel-mitut-venemaa-sihtmarki Ukraina ründas öösel taas Krimmi, naftatehast Uljanovski oblastis ja Wildberriese ladu Voronežis] Delfi, 23. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610083984/meedia-moskva-lahistel-kukkus-alla-venemaa-moodne-havitaja-su-57#meedia Meedia: Ukraina korraldas Venemaale ulatusliku droonirünnaku] ERR, 23. VII 2026&lt;/ref&gt; Ukraina rünnakutes on maha põlenud kuus 11'st suuremast Wildberriese laokompleksist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120599174/kaart-paari-paevaga-on-suudatud-suur-osa-vene-suurima-veebikaubamaja-ladudest-mis-jargmiseks |pealkiri=KAART - Paari päevaga on süüdatud suur osa Vene suurima veebikaubamaja ladudest. Mis järgmiseks? |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel |perekonnanimi=Kressa |kuupäev=2026-07-23 |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
See näitab, et Wildberriesi ladude ründamine võib olla üks osa SBU 40-päevasest operatsionist.&lt;ref name=40paeva/&gt;

=== 24. juuli ===
Venemaa pommirünnakus [[Slovjansk]]ile hukkus vähemalt viis ja sai viga üheksa inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599415/ukrainas-slovjanskis-hukkus-vene-pommirunnakus-vahemalt-neli-inimest Ukrainas Slovjanskis hukkus Vene pommirünnakus vähemalt viis inimest] Delfi, 24. VII 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa raketilöögi tagajärjel [[Kiievi oblast]]is toimunud relvanäitusele hukkus vähemalt 10 ja sai vigastada 100 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599463/venemaa-andis-raketiloogi-kiievi-oblastis-toimunud-relvanaitusele-hukkus-vahemalt-kuus-inimest FOTOD | Venemaa andis raketilöögi Kiievi oblastis toimunud relvanäitusele. Hukkus vähemalt 10 ja sai viga 100 inimest] Delfi, 24. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610086207/ukraina-ohurunnakud-tabasid-belgorodi-ja-rostovi-oblastit#kymme Venemaa tappis raketirünnakuga Kiievi relvanäitusele 10 ja haavas 100 inimest] ERR, 25. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid tabasid sihtmärke okupeeritud [[Krimm]]is, [[Peterburi]]s ja [[Tver]]is. Peterburis tabasid droonid kahte veebikaubamaja Wildberries logistikakeskust.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610085139/ukraina-droonirunnak-suutas-peterburi-piirkonnas-kaks-logistikakeskust#peterburi Ukraina droonirünnak süütas Peterburi piirkonnas kaks logistikakeskust] ERR, 24. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina rünnakus tiibraketiga [[FP-5 Flamingo]] sai kahjustada Venemaal Kirovi linnas asuv oluline raketi- ja lennundusdetaile tootev tehas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610085139/ukraina-droonirunnak-suutas-peterburi-piirkonnas-kaks-logistikakeskust#kirov Ukraina tabas Flamego raketiga suurt sõjatehast Kirovis] ERR, 24. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. juuli ===
Ukraina korraldas droonirünnaku objektidele erinevates Venemaa piirkondades. [[Belgorodi oblast]]is said tabamuse kaubalaod ja energiataristu,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631731 |pealkiri=Ukraina droonid ründasid öösel Belgorodi linna Venemaal |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
[[Tjumen]]is naftatöötlemistehas,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631760 |pealkiri=Ukraina droonid ründasid Tjumenis naftatöötlustehast, puhkes tulekahju |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
[[Kirov]]is sõjatehas, Kaspia merel Iraanist pärit sõjalist lasti vedanud laevad&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631770 |pealkiri=Ukraina kaitsejõud ründasid Kaspia merel laevu mis vedasid Iraanist pärit sõjalist lasti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;, logistikakeskus [[Jekaterinburg]]is&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631750 |pealkiri=Ukraina väed ründasid Wildberries laohoonet Jekaterinburgis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
ning kütuse- ja määrdeainete ladu [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599538/videoukraina-rundas-oosel-rostovi-engelsit-ja-belgorodi VIDEOD ⏐ Ukraina ründas öösel Rostovi, Engelsit ja Belgorodi] Delfi, 25. VII 2026&lt;/ref&gt;

[[Saraatovi oblast]]is asuval sõjaväelennuväljal Engels-2 puhkes tulekahju. Ukraina ei ole rünnakut kinnitanud.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610086207/ukraina-ohurunnakud-tabasid-belgorodi-ja-rostovi-oblastit#engels Pealtnägijad teatasid tulekahjust Engelsi sõjaväelennuväljal] ERR, 25. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. juuli ===
Venemaa õhurünnakutes hukkunus vähemalt kaheksa ja sai haavata 58 inimest. [[Krõvõi Rih]]is hävines täielikult supermarketis Epitsentr.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599668/venemaa-tappis-ukraina-tagalas-oopaeva-jooksul-kaheksa-tsiviilisikut-krovoi-rihis-poleb-kaubanduskeskus Venemaa tappis Ukraina tagalas ööpäeva jooksul kaheksa tsiviilisikut, Krõvõi Rihis põleb supermarket] Delfi, 26. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610086717/venemaa-rundas-drooniga-toidupoodi-hukkus-uheksa-aastane-laps#kiiev Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega ning tabas elumaja] ERR, 26. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 27. juuli ===
Ukraina droonirünnakud tabasid objekte [[Belgorodi oblast]]is, [[Rostovi oblast]]is asuvat  eksporditerminali, [[Jaroslavli oblast]]is ja [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] asuvat naftataristut.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610087095/soja-1615-paev-ukraina-andis-loogi-louna-venemaal-asuvate-linnade-pihta#ukraina Ukraina andis löögi Lõuna-Venemaal asuvate linnade pihta] ERR, 27. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599744/venemaal-teatati-ohurunnakutest-rostovis-ja-belgorodis Venemaal teatati õhurünnakutest Rostovis ja Belgorodis ja Udmurtias] ERR, 27. VII 2026&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&amp;match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas]
* [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба
* [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine]

[[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]]</text>
      <sha1>3p0xczo7wrqp9ej78t862gmd07lxd86</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204139</id>
      <parentid>7204122</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:56:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <comment>/* 27. juuli */</comment>
      <origin>7204139</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="81289" sha1="qmvlfeo63amlxdi8jkmoilllxtxmxy8" xml:space="preserve">{{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}}

Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani.
	
See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele.

== Sõjategevus 2026. aastal ==
== Juuni ==
=== 1. juuni ===
Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026&lt;/ref&gt;
Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. juuni ===
[[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-06-02 (01).jpg| thumb| Purustatud elumajad Dnipros pärast Venemaa rünankut.]]

Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026&lt;/ref&gt; 
Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. juuni ===
Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.&lt;ref name=deepstatemap&gt;[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele.
Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026&lt;/ref&gt;
Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026&lt;/ref&gt;
ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 4. juuni ===
Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;

Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026&lt;/ref&gt; 
Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel.
&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. juuni ===
[[File:Yahotynske For Children after Russian attack, 2026-06-05 (01).webp| thumb| Imikutoidutehas Kiievi piirkonnas pärast Venemaa droonitabamust]]

Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. juuni ===
Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026&lt;/ref&gt;
Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026&lt;/ref&gt; 
Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest.

=== 7. juuni ===
Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda, Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is. 

Ukraina-meelne partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. juuni ===
Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;

Krimmis tabas droon Moskva–Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;

Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. juuni ===
[[File:Destructions in Vilniansk after Russian attack, 2026-06-09 (01).webp| thumb| Maja Zaporižžja oblastis Vilnianskis pärast Venemaa droonitabamust]]

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käis visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.&lt;ref&gt;[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;
Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;
Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;

Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt; hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 10. juuni ===
Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;
ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;
Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 11. juuni ===
Ukraina õhurünnakuga tulemusel süttis Afipski naftatöötlemistehas [[Krasnodari krai]]s.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590073/venemaa-kuibosevi-rafineerimistehas-on-parast-droonirunnakut-tootmise-lopetanud Venemaa Kuibõševi rafineerimistehas on pärast droonirünnakut tootmise lõpetanud. Täna rünnati tehast Krasnodari krais] Delfi, 11.VI 2026&lt;/ref&gt;
Krimmi poolsaart tabanud rünnakus said pihta mitmed Vene sõjaväeobjektid ja poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610052106/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-krasnodari-krais#krimm Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak] ERR, 11.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. juuni ===
Ukraina ründas [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is asuvaid naftatöötlemistehaseid TANEKO ja TAIF-NK.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610053315/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-tehast#kahte Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast ja naftakeemiatehast] ERR, 12.VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Samara oblast]]is [[Togliatti]]s naftakeemiatehas Togliattikauchuk.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590344/droonid-rundasid-venemaal-keemiatehaseid-ja-krimmis-soojuselektrijaama Droonid ründasid Venemaal keemia- ja naftatehaseid ning Krimmis soojuselektrijaama] Delfi, 12.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. juuni ===
Ukraina droonirünnak süütas [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Tamanneftegazi nafta- ja vedelgaasiterminali,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590693/ukraina-droonirunnak-suutas-naftaterminali-venemaal-krasnodari-krais Ukraina droonirünnak süütas naftaterminali Venemaal Krasnodari krais] Delfi, 13. VI 2026&lt;/ref&gt; ning [[Volgogradi oblast]]is Kotovo küla lähedal asuva naftatöötlus- ja pumbajaama.

Krimmis ründas ründas Ukraina [[Armjansk]]i linnas asuvat keemiatehast Krimmi Titaan ja poolsaart Mandri-Ukrainaga ühendavad sildu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610054320/soja-1571-paev-ukraina-rundas-krimmi-sildu-ja-keemiatehast#krimm Ukraina ründas Krimmi sildu ja keemiatehast] ERR, 13. VI 2026&lt;/ref&gt;

[[File:Dormition Cathedral, Kyiv Pechersk Lavra on fire 2.2.jpg| thumb| [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]] pärast Venemaa rünnakut]]

=== 14. juuni ===
Ukraina ründas [[Tuula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehast Azot&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590745/videod-tula-oblastis-suttis-drooniloogist-polema-keemiatehas-jaroslavli-oblastis-keemiatehas VIDEO | Tula oblastis süttis droonilöögist põlema keemiatehas, Jaroslavli oblastis naftaladu] Delfi, 14. VI 2026&lt;/ref&gt; ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610054785/ukraina-rundas-keemiatehast-ja-suurt-kutusehoidlat-venemaal#jaroslavl Ukraina kinnitas edukat rünnakut naftahoidlale Jaroslavli oblastis] ERR, 14. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. juuni ===
[[File:Kharkiv Art Museum after Russian shelling on 14 June 2026.jpg| thumb| Harkivi kunstimuuseum pärast Venemaa pommirünnakut]]

Venemaa korraldas 70 raketi ja 611 drooniga rünnaku Kiievile ja Harkivile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610055229/venemaa-ohurunnakus-kiievile-sai-tabamuse-ajalooline-suurklooster#kiiev Kiievit tabas taas ulatuslik drooni- ja raketirünnak] ERR, 15. VI 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina tõrjus 50 raketti ja 582 drooni. Rünnakus hukkus 11 inimest, nende seas viis päästjat Harkivis&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590875/harkivis-hukkus-vene-runnakute-tagajarjel-viis-paastjat Harkivis hukkus Vene rünnakute tagajärjel viis päästjat] Delfi, 15. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja vigastada sai 53 inimest. Rünnaku tõttu said kahjustusi [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluva [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]]&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591061/zelenskoi-suudistab-putinit-kiievi-katedraali-tahtlikus-sihtimises-hukkunute-arv-tousis-11-ni Zelenskõi süüdistab Putinit Kiievi katedraali tahtlikus sihtimises, hukkunute arv tõusis 11-ni] Delfi, 15. VI 2026&lt;/ref&gt; ja Harkivi kunstimuuseum.

=== 16. juuni ===
[[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-06-16 (01).jpg| thumb| Venemaa rünnakust põhjustatud purustused [[Kramatorsk]]is]]

Ukraina süütas õhurünnakutega Poltavskaja Neftebaza kütusehoidla [[Krasnodari krai]] [[Krasnoarmeiskaja rajoon]]is&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591144/venemaal-kubani-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-naftahoidla Venemaal Krasnodari krais süttis droonirünnaku järel naftahoidla] Delfi, 16. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Gazpromneft]]i naftatöötlemistehase [[Moskva]] [[Kaguringkonna]] [[Kapotnja linnaosa]]s,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591161/moskva-linnapea-teatas-droonirunnakust-venemaa-pealinnas-suttis-naftatootlemistehas VIDEO | Moskva linnapea teatas droonirünnakust: Venemaa pealinnas süttis naftatöötlemistehas] Delfi, 16. VI 2026&lt;/ref&gt; 
mis on oluline Moskva kütusega varustaja.

Ukraina taotleb [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostrit]] tabanud Venemaa [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#15._juuni|õhurünnaku]] tõttu Ukraina [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralist istungit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610056120/ukraina-suutas-ohurunnakuga-moskva-suurima-naftakaitise#yro Ukraina taotleb pärast Vene rünnakuid ÜRO Julgeolekunõukogu istungit] ERR, 16. VI 2026&lt;/ref&gt;

[[Hmelnõtski oblast]]is kukkus alla rindepommitaja [[Su-24|Su-24M]], kaheliikmeline meeskond hukkus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591428/ukraina-ohuvagi-teatas-pommitaja-allakukkumisest-meeskond-hukkus Ukraina õhuvägi teatas pommitaja allakukkumisest, meeskond hukkus] Delfi, 16. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 17. juuni ===
[[Zaporižžja]]s hukkus Venemaa droonirünnakus üks ja sai vigastada vähemalt seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610057059/moskva-naftatootlemistehas-peatas-ukraina-ohurunnaku-tottu-too#zapo Venemaa tappis õhurünnakutes Zaporižžjale ühe ja vigastas seitset inimest] ERR, 17. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 18. juuni ===
[[File:Moskva Kapotnaja.jpg| thumb| Kütusehoidla plahvatus Moskvas pärast Venemaa õhutõrjeraketi tabamust. [https://x.com/WarLifeFootage/status/2067689712437850151  https://x.com/WarLifeFootag] ]]
[[File:Fire at the Moscow Oil Refinery on June 18, 2026 (video 20260618 132501).webm| thumb| Tulekahju Moskva nafta rafineerimise tehases]]

Venemaa korraldas Ukraina vastu õhurünnaku, kasutades seitse ballistilist raketti ja 239 eri tüüpi drooni. Ukraina tõrjus neli ballistilist raketti ning 212 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591750/venemaa-lasi-ukraina-pihta-valja-seitse-iskanderi-raketti-ule-200-mehitamata-ohusoiduki Venemaa lasi Ukraina pihta seitse Iskanderi raketti ja üle 200 mehitamata õhusõiduki] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; [[Sumõ]]s hukkus rünnakus üks inimene.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591729/venemaa-saatis-kiievisse-ballistilised-raketid-sumos-suttisid-elumaja-ja-bensiinijaam-polema Venemaa saatis Kiievisse ballistilised raketid. Sumõs süttisid elumaja ja bensiinijaam põlema] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku sõja algustest alates. Rünnaku tulemusel puhkes tulekahju Kapotnjas asuvas naftatöötlemistehases, mis peatas tootmise.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=626008 |pealkiri=Moskva naftarafineerimistehas sai märkimisväärselt kahjustada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Eelmine rünnak sellele tehasele toimus [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#16._juuni|16. juunil]]&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591731/ukraina-korraldas-moskale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Pealinn leekides. Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku pärast sõja algust] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakut tõrjunud Venemaa õhutõrje tabas kütusehoidlat.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8494103/rainer-saks-tulemoll-moskvas-tekitab-venemaa-pealinna-kutusevarustusse-suure-augu |pealkiri=RAINER SAKS ⟩ Tulemöll Moskvas tekitab Venemaa pealinna kütusevarustusse suure augu |url-access=subscription |eesnimi=Rainer |perekonnanimi=Saks |kuupäev=2026-06-19 |vaadatud=2026-06-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnakud süütasid naftahoidla [[Rostovi oblast]]is [[Gukovo]] linnas&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610057911/ukraina-korraldas-moskvale-soja-seni-suurima-runnaku#moskva Tulekahjud ja plahvatused üle Moskva] ERR, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja Rozdolne küla lähedal asuva silla Kertši–Džankoi raudteeliinil.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591733/ukraina-droonirunnak-suutas-krimmis-strateegilise-raudteesilla Ukraina droonirünnak süütas Krimmis strateegilise raudteesilla] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunud sõduri säilmed ja sai vastu 33 oma sõduri säilmed.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=625992 |pealkiri=Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunu säilmed |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 19. juuni ===
Vene õhurünnakutes hukkus vähemalt 11 ja sai vigastada 63 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610059000/cnn-ukraina-on-leidnud-viisi-venemaa-ohutorje-ulekoormamiseks#runnakud Vene rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul 11 inimest] ERR, 19. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina esitas Valgevenele ultimaatumi ja nõudis Venemaa droonirünnakuid toetava sidetehnika väljalülitamist nädala jooksul.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592269/zelenskoi-ultimaatum-lukasenkale-eemaldage-vene-droone-abistavad-seadmed-voi-teeme-seda-ise Zelenskõi: kui Lukašenka ei taha sõtta sekkuda, eemaldagu Vene droone abistavad sidesüsteemid] ERR, 19. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. juuni ===
Ukraina ründas [[Tjumeni oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610059831/ukraina-droonid-rundasid-tjumeni-naftatootlemistehast#Tjumen Võimud: Ukraina droonid ründasid Tjumeni naftatöötlemistehast] ERR, 20. VI 2026&lt;/ref&gt;
ja [[Henitšesk]]i väina ületavat silda.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592347/ukraina-rundas-venemaa-logistikale-olulist-silda-henitseski-vainas Ukraina ründas Venemaale olulist logistilist silda Henitšeski väinas] Delfi, 20. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. juuni ===
Ukraina droonirünnaku tulemusel süttisid tulekahjud [[Kertši väin|Kertši väina]] silla mõlemas otsas: [[Kertš]]i naftaterminalis ja [[Kavkazi sadam]]as.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592389/krimmi-saareks-muutmine-jatkub-venemaa-sulges-ajutiselt-kertsi-vaina-silla VIDEO | Venemaa sulges drooniohu tõttu ajutiselt Kertši väina silla] Delfi, 21. VI 2026&lt;/ref&gt; 
Tabamusi said ka Kertši väina praamid ja õhutõrjesüsteemid Krimmis.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0pChn77Y4owavXenUsgKFih247iKpQXSjwyfyq1PdiyoSAF2wc32y538JL1JrXbpYl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. VI 2026&lt;/ref&gt;

Kütusepuuduse tõttu peatati kütuse müük Krimmi kõigis tanklates.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610060245/ukraina-runnak-suutas-naftaterminali-ja-sadama-molemal-pool-kertsi-vaina#moskva Moskva toetatud kuberneri sõnul peatati okupeeritud Krimmis kütusemüük] ERR, 21. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 22. juuni ===
Ukraina korraldas õhurünnaku Moskvale&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610060686/ukraina-rundas-venemaa-olulist-sojatehast#moskva Moskvat tabas taas droonirünnak] ERR, 22. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8495334/blogi-1580-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-taas-moskvat-droonidega?liveblogPost=626462 |pealkiri=Ukraina väed tabasid Moskva oblastis satelliitsidekeskust ja mitut Venemaa sõjalist objekti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-22 |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; ja [[Voronež]]ile, kus tabati Vene sõjaväele elektroonikat tootvat tehast.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592632/video-ukraina-raketilook-tabas-voronezi-sojatoostust VIDEO | Ukraina raketilöök tabas Voroneži sõjatööstust] Delfi, 21. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitas Krimmis Rozdolne küla lähedal üle [[Põhja-Krimmi kanal]]i kulgeva raudteesilla.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626670 |pealkiri=Ukraina eriväed hävitasid Põhja-Krimmi kanali silla |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Moskva oblast]]is asuvat [[Dubna]] kosmosesidekeskust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593102/tuleb-pooled-rivist-valja-luua-miks-hakkas-ukrainale-huvi-pakkuma-vene-kosmoseside-rundamine |pealkiri=„Tuleb pooled rivist välja lüüa.“ Miks hakkas Ukrainale huvi pakkuma Vene kosmoseside ründamine? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-25 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Venemaa vägedel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]] lõunaossa ja see on muutunud 'halliks alaks'.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 23. juuni ===
[[Zaporižžja oblast]]is asuvas Bilenke külas hävis Venemaa rünnakute tagajärjel arhitektuuri- ja ajaloomälestis Mõklaševski kasakamõis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610061514/telegraph-venemaa-viib-ohutorjesusteeme-rindejoonelt-moskvasse#mois Venelased hävitasid Zaporižžjas ajaloolise Mõklaševski mõisa] ERR, 23. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas ulatusliku rünnaku objektidele Krimmis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626643 |pealkiri=Kertši sild suleti öösel liiklusele, Krimmis oli kuulda plahvatusi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592780/kertsi-sild-oli-drooniohu-tottu-oo-labi-suletud-moskvas-ja-teistes-regioonides-anti-raketihoiatus Kertši sild oli drooniohu tõttu öö läbi suletud, Moskvas ja teistes regioonides anti raketihoiatus] Delfi, 23. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. juuni ===
Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592911/ukraina-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku-krimmi-elektritaristule Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Krimmi elektritaristule] Delfi, 24. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja lennuvälju&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#krimm Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu ja lennuvälju] ERR, 24. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ning [[Orenburgi oblast]]is asuvat gaasitehast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496475/ukraina-runnak-krimmi-energiataristule-pohjustas-ulatusliku-elektrikatkestuse |pealkiri=Ukraina rünnak Krimmi energiataristule põhjustas ulatusliku elektrikatkestuse |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-24 |vaadatud=2026-06-24 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina president Zelenski tetas, et Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#Jaamad Zelenski: Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta] ERR, 24. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592962/valgevene-lopetas-vene-droonide-toetamise-parast-ukraina-hoiatust Valgevene lõpetas Vene droonide toetamise pärast Ukraina hoiatust] Delfi, 24. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. juuni ===
Venemaa ründas Ukrainat 90 drooni ja ühe Iskander-M ballistilise raketiga. Õhutõrje tõrjus 83 drooni. Rünnakutes hukkus kuus ja vigastada sai 70 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593119/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-kuus-inimest-ja-vigastada-sai-70 Ukrainas hukkus Vene rünnakutes kuus inimest ja vigastada sai 70] Delfi, 25. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonid ründasid Krimmis asuvat energiataristut. See põhjustas Krimmis ulatuslikke elektrikatkestusi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610062537/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-krasnodari-krais#krimm Ukraina andis taas lööke Krimmi energiataristu pihta] ERR, 25. VI 2026&lt;/ref&gt; 
Droonirünnak hävitas [[Belbeki lennujaam|Belbeki lennuväljal]] Venemaa hävituslennuki [[MiG-29]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis#havitaja Ukraina teatas Vene hävituslennuki hävitamisest drooniga] ERR, 4. VII 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina süütas õhurünnakuga Poltavskaja kütusehoidla [[Krasnodari krai]]s&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592995/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-trump-tunnustas-zelenskoid Ukraina ründas Venemaa naftarajatist. Trump tunnustas Zelenskõid] Delfi, 25. VI 2026&lt;/ref&gt;
ja [[Ufaa]] naftarafineerimistehase.
Venemaa teatas nelja inimese hukkumisest rünnakutes.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593071/venemaa-teatas-ukraina-droonirunnakutes-nelja-inimese-hukkumisest-ja-toostusobjektide-tabamustest Venemaa teatas Ukraina droonirünnakutes nelja inimese hukkumisest ja tööstusobjektide tabamustest] Delfi, 25. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. juuni ===
Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593260/kiievis-kolasid-plahvatused-laohoone-suttis-polema-ja-vigastada-sai-kaks-inimest Kiievis kõlasid plahvatused. Laohoone süttis põlema ja vigastada sai kaks inimest] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt; Ukraina tõrjus 174 drooni ja kolm raketti kasutatud 189 droonist ja seitsmest raketist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627155 |pealkiri=Õhuvägi: õhutõrje tegi eile õhtul kahjutuks 174 Vene drooni ja kolm ballistilist raketti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas Moskvale ja paljudele teistele Venemaa piirkondadele sõja ühe suurema droonirünnaku.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593261/moskvat-tabas-droonirunnak-jarjekordne-naftarajatis-peatas-tootmise Moskvat tabas droonirünnak. Järjekordne naftarajatis peatas tootmise] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt;
Droonitabamused põhjustasid tulekahju [[Tula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is asuvas keemiatehases Azot.
Venemaa väitel tulistati alla 660 Ukraina drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593359/ukraina-korraldas-oosel-venemaa-aladele-soja-uhe-suurema-droonirunnaku Ukraina korraldas öösel Venemaa aladele sõja ühe suurema droonirünnaku] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnakutest põhjustatud energia- ja kütusekriisi tõttu kuulutasid 
Krimmi võimud välja majandusliku eriolukorra.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610063422/ukraina-rundas-droonidega-tula-oblastis-asuvat-keemiatehast#eriolukord Krimmi võimud kuulutasid välja majandusliku eriolukorra] ERR, 26. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ja Venemaa vahetasid reedel kumbki 160 sõjavangi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627277 |pealkiri=Moskva: Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 160 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593505/venemaa-ja-ukraina-vahetasid-sojavange Venemaa ja Ukraina vahetasid sõjavange] Delfi, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina presidendi Zelenski loal käivitas [[SBU]] 40-päevase mõjutusoperatsiooni, et sundida Venemaad sõda lõpetama.&lt;ref name=40paeva&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593265/zelenskoi-kiitis-heaks-40-paevase-sbu-operatsiooni-venemaa-vastu-et-soda-lopetada Zelenskõi kiitis heaks 40-päevase SBU operatsiooni Venemaa vastu, et sõda lõpetada] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt; Operatsiooni sisu ei ole välja toodud.

=== 27. juuni ===
Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Volgograd]]is asuvat raketidetaile tootvat sõjatehast [[Titan-Barrikadõ]], tekitas seal tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593515/ukraina-flamingod-tabasid-volgogradis-oresniku-raketisusteeme-tootvat-tehast VIDEO | Ukraina Flamingod tabasid Volgogradis Orešniku raketisüsteeme tootvat tehast] Delfi, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Vladimiri oblast]]is asuvat Vtorovo naftapumpla ja -jaotusjaama, mis on oluline sõlm Moskva kütusega varustamisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#naftakeskus Ukraina ründas teistkordselt Vtorovo naftakeskust] ERR, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kaotas [[Poltava oblast]]is lahinguülesannet täitnud hävitaja [[MiG-29]]. Lennuki piloot katapulteerus edukalt ja jäi ellu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#havitaja Ukraina kaotas 1. juunil hävituslennuki] ERR, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa droonid [[Geran 4]] tabasid Voznessenski lennuväljal [[Mõkolajivi oblast]]is stardirajal veel vähemalt ühte hävitajat [[MiG-29]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593868/video-venelaste-saheedid-korraldasid-ukraina-lennuvaele-halva-ullatuse |pealkiri=VIDEO - Venelaste Šahedid korraldasid Ukraina lennuväele halva üllatuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-29 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 28. juuni ===
[[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-06-28 (01).webp| thumb| Purustused Zaporižžias peale Venemaa rünnakut 28. juunil 2026]]

Venemaa ründas Ukrainat kaheksa raketi ja 142 drooniga, millest Ukraina tõrjus seitse raketti ja 128 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593626/venemaa-rundas-kiievit-rakettidega-zelenskoi-teatas-kahe-vene-naftatehase-sanktsioneerimisest Venemaa ründas Kiievit rakettidega, Zelenskõi teatas kahe Vene naftatehase „sanktsioneerimisest“] Delfi, 28. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas droonidega Slavjanski naftatöötlemistehast [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610064955/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega#Krasnodar Ukraina ründas naftatöötlemistehast Krasnodari krais] ERR, 28. VI 2026&lt;/ref&gt; ja naftatöötlemistehast [[Jaroslavli oblast]]is.

Venemaa on täielikult hõivanud [[Huljaipole]] linna [[Zaporižžja oblast]]is.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 29. juuni ===
Venemaa ründas Ukrainat 108 drooniga, millest Ukraina tõrjus 82. Rünnakutes hukkus vähemalt 15 ja sai viga vähemalt 118 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610065387/ukraina-jatkab-okupeeritud-krimmis-asuvate-sihtmarkide-rundamist#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainas hukkus 15 ja sai viga 118 tsiviilisikut] ERR, 29. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 30. juuni ===
Ukraina korraldas droonirünnaku Moskva piirkonnale. Rünnak tekitas purustusi [[Dubna]] kosmosesidekeskuses.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610066221/ukraina-droonid-joudsid-taas-moskva-oblastisse#kosmosekeskus Zelenski: Ukraina droonid tabasid Venemaa Dubna kosmosesidekeskust] ERR, 30. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594017/linnapea-sonul-on-kella-4-st-alates-alla-tulistatud-56-moskva-suunas-lennanud-drooni VIDEO | Moskva oblastis toimus jälle ränk droonirünnak, pihta sai kosmosekeskus] Delfi, 30. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina rünnakud Venemaa naftatööstuse vastu on paljudes Venemaa regioonides põhjustanud kütusekriisi,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594133/video-loputud-jarjekorrad-kaklused-ja-erimeetmed-venelased-ei-saa-enam-kutusekriisist-mooda-vaadata |pealkiri=VIDEO - Lõputud järjekorrad, kaklused ja erimeetmed. Venelased ei saa enam kütusekriisist mööda vaadata |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel Kressa |perekonnanimi=Anni Kuuseok |kuupäev=2026-06-30 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067130/wsj-putin-seisab-kutusenappuse-tottu-silmitsi-poliitilise-kriisiga WSJ: Putin seisab kütusenappuse tõttu silmitsi poliitilise kriisiga] ERR, 1. VII 2026&lt;/ref&gt; 
mis on sundinud Venemaad lõpetama kütuste ekspordi&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067958/politico-venemaa-majandus-soidab-aurude-peal Politico: Venemaa majandus sõidab aurude peal] ERR, 2. VII 2026&lt;/ref&gt; 
ja alustama bensiini importi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067085/venemaa-hakkab-ukraina-runnakute-tottu-bensiini-importima Venemaa hakkab Ukraina rünnakute tõttu bensiini importima] ERR, 1. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-8]] koos nelja meeskonnaliikmega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629515 |pealkiri=Ukraina helikopteri meeskond hukkus Vene droone tõrjudes |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel hõivas Venemaa juunis 30 ruutkilomeetrit.&lt;ref&gt;[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-july-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, July 1, 2026] ISW, 1.VII 2026&lt;/ref&gt;

== Juuli ==
=== 1. juuli ===
Ukraina ründas [[Ufa]] naftatöötlemistehast&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067082/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-ja-sojatehast#zelenski Zelenski: Ukraina tabas Venemaa naftatöötlemistehast ja raketikomponentide tehast] ERR, 1. VII 2026&lt;/ref&gt; ning [[Penza oblast]]is asuvat sõjatööstusrajatist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594253/venemaal-penzas-rundasid-droonid-sojatehast Venemaal Penzas ründasid droonid Roskosmose koosseisu kuuluvat tehast] Delfi, 1. VII 2026&lt;/ref&gt;

[[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-02 (01).jpg| thumb| Purustused Kiievis pärast Venemaa rünnakut.]]

=== 2. juuli ===
Venemaa korraldas Kiievile ja teistele Ukraina linnadele ulatusliku õhurünnaku&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594492/venemaa-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukraina-vastu-plahvatused-mitmes-linnas-kiievis-on-hukkunud-kaks-inimest VIDEO | Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina vastu: plahvatused mitmes linnas, Kiievis on hukkunud 13 inimest] Delfi, 2. VII 2026&lt;/ref&gt;, 
kasutades selles 74 raketti ja 496 pikamaadrooni. Ukraina tõrjus neist 48 raketti ja 476 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067955/venemaa-rundas-kiievit-taas-droonide-ja-rakettidega#kiiev Venemaa ründas Kiievit taas droonide ja rakettidega] ERR, 2. VII 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakus hukkus vähemalt 30 ja vigastada sai 91 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594744/venemaa-korraldas-oosel-runnakuid-ukraina-eri-rajoonide-vastu-kiievis-hukkunute-arv-tousis-27ni Venemaa korraldas öösel rünnakuid Ukraina eri piirkondade vastu. Kiievis hukkunute arv tõusis 30-ni] Delfi, 3. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina andis järjekordse õhulöögi [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvale [[Lukoil]]i naftatöötlemistehasele.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594508/venemaal-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-nizni-novgorodi-oblastis Venemaal ründasid droonid naftatöötlemistehast Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 2. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina viis läbi rünnakute seeria energeetikasüsteemise vastu okupeeritud aladel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610069032/soja-1591-paev-ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju#elektrijaamad Ukraina ründas okupeeritud aladel asuvaid elektrijaamu] ERR, 3. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. juuli ===
[[File:Poultry farm in Kherson Oblast after Russian attack, 2026-07-03 (01).webp| thumb| Venemaa rünnaku käigus purustatud linnufarm Hersonis 3. juulil.]]

Ukraina ründas [[Belgorod]]is asuvat energiaseadmete tehast Energomaš ja Krimmis asuvaid sõjaväelennuvälju, kahjustades seitset lennukit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610069032/ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju Ukraina ründas Krimmis asuvaid Vene sõjaväelennuvälju] ERR, 3. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 4. juuli ===
[[File:Historical school in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-07-04 (01).jpg| thumb| 1904. aastal ehitatud menoniitide kooli ajalooline hoone Zaporižžjas pärast 4. juuli pommitamist]]

Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Peterburis, [[Belgorod]]is ja Krimmis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis Sõja 1592. päev: Ukraina ründas objekte Krimmis, Peterburis ja Belgorodis] ERR, 4. VII 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa teatas [[Donetski oblast]]is asuva [[Kostjantõnivka]] linna vallutamisest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595010/venemaa-vaitel-hoivasid-tema-vaed-strateegilise-tahtsusega-kostjantonivka-linna Venemaa väitel hõivasid tema väed strateegilise tähtsusega Kostjantõnivka linna] Delfi, 4. VII 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina ja sõltumatud allikad kinnitavad, et linn on endiselt Ukraina kontrolli all.

=== 5. juuli ===
Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse inimest ja 39 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga seitse inimest] ERR, 5. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnak Krimmi elektrisüsteemile põhjustas Krimmis elektrikatkestuse.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#krimm Ukraina rünnakud on Krimmi pimedusse matnud] ERR, 5. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. juuli ===
[[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-06 (05).jpg| thumb| Purustatud korterelamu Kiievis pärast Venemaa pommirünnakut]]

Venemaa ründas Ukrainat 29 ballistilise raketi, 39 tiibraketi ja 351 ründedrooniga.
Ukraina tõrjus 37 tiibraketti ja 326 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595217/venemaa-rundas-uuesti-kiievit-on-hukkunuid-ja-9-korruseline-kortermaja-varises-osaliselt-kokku VIDEO | Venemaa ründas uuesti Kiievit, hukkunuid on vähemalt 13. Kahjustada on saanud 15 elumaja] Delfi, 6. VII 2026&lt;/ref&gt;
Rünnaku tõttu hukkus vähemalt 17 ja haavata sai vähemalt 56 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610070856/ukraina-rundas-seni-tabamatuks-jaanud-naftatootlemistehast-omskis#venemaa Venemaa rünnakus Kiievile sai surma üle kümne inimese] ERR, 6. VII 2026&lt;/ref&gt;

[[Kiievi oblast]]i [[Butša rajoon]]is asuvas [[Võšneve]]s tabas Venemaa laskemoonahoidlat. Selle tagajärjel sai kahjustada 280 maja, millest 91 hävis täielikult.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0wEPtZKKAZjLjgAaRHBF9JUZzTepmaYsoTGAH5vd3r1MDpqhiZ4nWeoh9Q9sKsBjCl&amp;id=100077383410237 Євгеній Штурмак] FB, 9. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/1161747/blogi-eesti-ja-ukraina-solmisid-droonikokkuleppe-michal-sellest-voidab-eesti-kaitsevoime Ukraina: Võšneves toimus sõja suurim elamurajoonide häving] Õhtulehe blogi, 7. VII 2026 kell 08:32&lt;/ref&gt; Hukkus seitse ja vigastada sai 29 inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507205/zelenskoi-kaitsetoostuskontsern-ladustas-relvi-kiievi-lahedal-ebaseaduslikult |pealkiri=Zelenskõi: kaitsetööstuskontsern ladustas relvi Kiievi lähedal ebaseaduslikult |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-12 |vaadatud=2026-07-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Venemaa suurimat, Omski naftatöötlemistehast, põhjustades seal tulekahju&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595383/ukraina-kanalid-teatasid-esimesest-runnakust-venemaa-suurima-omski-naftatootlemistehase-vastu VIDEOD | Ukraina kanalid teatasid esimesest rünnakust Venemaa suurima, Omski naftatöötlemistehase vastu] Delfi, 6. VII 2026&lt;/ref&gt; 
ja Jaroslavli rafineerimistehast. Samuti ründas Ukraina Võssotski ja Ust-Luga sadamaid [[Leningradi oblast]]is&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610071084/ukraina-rundas-venemaa-laanemere-aarseid-sadamaid Ukraina ründas Venemaa Läänemere-äärseid sadamaid] ERR, 6. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595225/venemaal-on-taas-droonirunnaku-all-leningradi-oblast VIDEO | Taas oli droonirünnaku all Leningradi oblast. Kahjustusi on Luga polügoonil ning Ust-Luga ja Võssotski sadama piirkonnas] Delfi, 6. VII 2026&lt;/ref&gt;
ja [[Kertš]]i sadamat Krimmis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629325 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Kertši sadama kütuseterminali |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 7. juuli ===
Venemaa rünnakutes hukkus seitse ja sai vigastada 88 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610071675/soja-1595-paev-ukraina-droonid-tabasid-kaheksat-vene-varilaevastiku-tankerit#Venerynn Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul seitse ja sai vigastada 88 inimest] ERR, 7. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Aasovi merel kaheksat Vene varilaevastiku tankerit, mis üritasid varustada Krimmi kütusega.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595615/video-ukraina-droonivagede-ulem-teatas-8-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel VIDEO | Ukraina droonivägede ülem teatas 8 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 7. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid ründasid [[Brjansk]]is asuvat mikroelektroonikatootjat Kremniy El ja samas piirkonnas asuvat keemiatehast ning gaasienergeetika taristut [[Belgorod]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595487/osa-belgorodist-jai-raketirunnaku-jarel-elektri-ja-veeta-ning-puhkesid-tulekahjud Osa Belgorodist jäi raketirünnaku järel elektri ja veeta ning puhkesid tulekahjud] ERR, 7. VII 2026&lt;/ref&gt;

Eesti ja Ukraina allkirjasid Ankaras toimuval NATO tippkohtumisel droonikokkuleppe.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610072113/eesti-ja-ukraina-solmisid-droonileppe Eesti ja Ukraina sõlmisid droonileppe] ERR, 7. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. juuli ===
Venemaa ründas rakettidega Kiievit, Odessat ja Harkivit ning liugpommidega Zaporižžjat.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595770/venemaa-rundas-ukrainas-kiievit-odessat-harkivit-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Kiievit, Odessat, Harkivit ja Zaporižžjat] Delfi, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas kolme Venemaa naftarajatist. Rünnakus said pihta Saratovi naftarafineerimistehas, Nižnekamski naftarafineerimistehas Tatarstanis ja Ufa naftatehas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595773/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Saratovi ja Nižnekamski naftatöötlemistehast] Delfi, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;
Samuti rünnati lennuvälja Voroneži piirkonnas.

Aasovi merel ründas Ukraina veel üheksat Vene varilaevastiku tankerit.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595821/ukraina-droonivagede-ulem-teatas-veel-9-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel Ukraina droonivägede ülem teatas veel 9 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitaja [[F-16]] tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki [[Su-35]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610072507/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-naftatehast#su Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki Su-35] ERR, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120598881/ukraina-piloodid-said-venelaste-lennuki-vastu-kae-valgeks-kas-parema-tehnikaga-tulevad-ka-esimesed-assad |pealkiri=Ukraina piloodid said venelaste lennuki vastu käe valgeks. Kas parema tehnikaga tulevad ka esimesed ässad? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-07-22 |vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[USA president]] [[Donald Trump]] teatas [[Ankara]]s toimunud [[NATO]] tippkohtumisel, et [[USA]] kavatseb anda Ukrainale litsentsi [[MIM-104 Patriot|Patrioti õhutõrjesüsteemide]] rakettide tootmiseks.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596004/video-trump-lubas-anda-ukrainale-litsentsi-patrioti-rakettide-tootmiseks VIDEO | Trump lubas anda Ukrainale litsentsi Patrioti rakettide tootmiseks] Delfi, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;
Tippkohtumise ühisavalduses lubasid NATO riikide juhid jätkata Ukraina riigikaitse toetamist. 2026. aastal eraldavad liitlased Ukrainale sõjalise abina 70 miljardit euot ning lubavad järgmiseks aastaks vähemalt sama suurt toetust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595959/lopp-hea-koik-hea-nato-kommunikees-mainiti-nii-vene-ohtu-iraani-kui-ukraina-abistamist Lõpp hea, kõik hea. NATO kommünikees mainiti nii Vene ohtu, Iraani kui Ukraina abistamist] Delfi, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. juuli ===
Ukraina ründas droonidega [[Stavropoli krai]]s Mihhailovskis asuvat Lukoili naftabaasi ning [[Tver]]is naftahoidlat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610073367/ukraina-andis-looke-venemaa-naftabaaside-pihta#naftabaas Ukraina andis lööke Venemaa naftabaaside pihta] ERR, 9. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596028/venemaal-rundasid-droonid-kaht-naftabaasi-ja-aasovi-merel-tankereid Venemaal ründasid droonid kaht naftabaasi ja Aasovi merel tankereid] Delfi, 9. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina on nelja päeva jooksul tabanud Mustal merel 36 Venemaa alust, millest 32 on olnud tankerid.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596265/ukraina-on-nelja-paevaga-runnanud-rohkem-kui-30-venemaa-tankerit Ukraina on nelja päevaga rünnanud rohkem kui 30 Venemaa tankerit] Delfi, 9. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 10. juuli ===
Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele, [[Rostovi oblast]]is asuvatele [[Taganrog]]i naftaterminalile, [[Azov]]i naftahoidlale&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596277/venemaal-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast VIDEOD ja FOTOD | Venemaal ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast, Azovi naftabaase ja tehast ning Taganrogi naftasadamat] Delfi, 10. VII 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Moskva]]s asuvale Kapotnja naftatöötlemistehasele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610074189/moskvas-poleb-taas-kapotnja-rafineerimistehas#moskva Moskvas põleb taas Kapotnja rafineerimistehas] ERR, 10. VII 2026&lt;/ref&gt; 
[[Aasov]]i merel Krimmi lähistel said tabamuse 13 Venemaa varilaevastiku alust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8505990/blogi-1598-sojapaev-ukrainas-ukraina-andis-ohuloogi-vene-suurele-naftarafineerimistehasele?liveblogPost=629974 |pealkiri=Ukraina droonirünnak hävitas Krimmi lähistel 13 Venemaa varilaevastiku alust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-10 |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 11. juuli ===
Ukraina ründas [[Aasov]]i merel 28 Venemaa laeva, nendest 21 naftatankerit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#aasov Ukraina relvajõud tabasid veel paarikümmet Vene tankerit] ERR, 11. VII 2026&lt;/ref&gt; Ukraina rünnakute tõttu peatas Venemaa liikluse Doni–Aasovi kanalis.

Ukraina teatas kaugtegevuse väejuhatuse ja kiirreageerimisjõudude loomisest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#kaugtegevus Zelenski allkirjastas määruse kaugtegevuse väejuhatuse moodustamisest] ERR, 11. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596578/zelenskoi-teatel-luuakse-ukrainas-eriuksus-runnakuteks-sugaval-venemaal Zelenskõi teatel luuakse Ukrainas eriüksus rünnakuteks sügaval Venemaal] Delfi, 11. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. juuli (sõja 1600. päev) ===
Venemaa ründas Ukrainat 13 raketi ja 115 drooniga, tappes kokku viis inimest ja vigastades 35 inimest. 

Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvat naftatöötlemistehast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610075662/ukraina-rundas-sozrani-naftatootlemistehast#Sozran Ukraina ründas Sõzrani naftatöötlemistehast] ERR, 12. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Venemaa 14 alust – kümmet tankerit ja nelja parvlaeva.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596644/videod-aasovi-merel-pommitati-uhe-oo-jooksul-14-vene-laeva VIDEOD | Aasovi merel pommitati ühe öö jooksul 14 Vene laeva] Delfi, 12. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas ulatuslikust valitsusremondist ja peaminister [[Julija Svõrõdenko]] väljavahetamisest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610075785/ukraina-peaminister-teatas-ametist-lahkumisest Ukraina peaminister teatas ametist lahkumisest] ERR, 12. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. juuli ===
Venemaa ründas Ukrainat kolme tiibraketiga Kh-59/69 ning 134 ründedrooniga. Ukraina tõrjus kolm Kh-59/69 tiibraketti ning 123 ründedrooni.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507537/blogi-1601-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-venemaa-naftabaasi-stavropoli-krais?liveblogPost=630319 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas kolm Vene Kh-59/69 raketti ja 123 drooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-13 |vaadatud=2026-07-13 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
Rünnakus said tabamusi [[Odessa]] ja [[Zaporižžja]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596741/venemaa-rundas-ukrainas-odessat-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Odessat ja Zaporižžjat] Delfi, 13. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Lukoil-Jugnefteprodukti naftabaasi Venemaa lõunaosas [[Stavropoli krai]]s.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610076085/ukraina-andis-loogi-stavropoli-naftabaasi-pihta#naftabaas Ukraina andis löögi Stavropoli naftabaasi pihta] ERR, 13. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas 15 Venemaa varilaevastiku laeva: seitset tankerit, viit kuivlastilaeva, üht praami ja kaht puksiiri. 6.-13. juulil on kokku rünnatud 105 laeva.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596824/ukraina-rundas-ool-vastu-tanast-15-vene-varilaevastiku-laeva-kokku-on-runnatud-105 VIDEO | Ukraina ründas ööl vastu tänast 15 Vene varilaevastiku laeva, kokku on rünnatud 105] Delfi, 13. VII 2026&lt;/ref&gt;
See näitab, et naftatankerite ja muude varilaevastiku aluste ründamine võib olla üks osa SBU 40-päevasest operatsioonist.&lt;ref name=40paeva/&gt;

=== 14. juuli ===
Venemaa ründas Ukrainat kahe tiibraketiga Kh-59/69, kaheksa ballistilise raketiga IskanderM/S-400 ja 135 ründedrooniga. Ukraina tõrjus mõlemad Kh-59/69 tiibraketid, viis ballisitlist raketti ning 108 drooni.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8508067/blogi-1602-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast?liveblogPost=630367 |pealkiri=Ukraina: Venemaa ründas öösel 10 raketi ja 135 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-14 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is asuvat Gazpromi naftatöötlemistehast Neftehim Salavat.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596997/venemaal-rundasid-droonid-gazpromi-naftakeemiatehast-baskortostanis Venemaal ründasid droonid Gazpromi naftakeemiatehast Baškortostanis] Delfi, 14. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina uputas [[Novorossiisk]]i lähedal [[Gelendžik]]i sadamas kai ääres seisnud [[FSB|Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB)]] piirivalvelaeva Izumrud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509045/wjs-ukraina-uputas-vene-patrull-laeva-putiniga-seotud-musta-mere-residentsi-lahedal |pealkiri=WJS: Ukraina uputas Vene patrull-laeva Putiniga seotud Musta mere residentsi lähedal |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[Donetski oblast]]i okupeeritud osas plahvatas Ukraina rünnaku tulemusel Venemaa laskemoonaladu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610076901/ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast#moonaladu Okupeeritud Donetski oblastis plahvatas Vene laskemoonaladu] ERR, 14. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina on [[Donetski oblast]]i, [[Zaporižžja oblast]]i ja [[Dnipropetrovski oblast]]i kokkupuutepunkti piirkonnas Venemaa väed välja tõrjunud kuuest asulast.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0qrZzkgCHcqjKWQVt4iN3dWKmFn1oLF19FXietzRhqoHBQd8Ts5v8ksLUy1aKzGul Teet Kalmuse blogi] FB, 15. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. juuli ===
Venemaa raketi- ja droonirünnakute tõttu Ukraina Musta mere sadamatele, eeskätt Odessale, on Ukraina kaotanud umbes kolmandiku oma teravilja meritsi eksportimise võimalustest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509545/musta-mere-runnakud-on-ukraina-teraviljaekspordi-voimekust-vahendanud-kolmandiku-vorra |pealkiri=Musta mere rünnakud on Ukraina teraviljaekspordi võimekust vähendanud kolmandiku võrra |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina laiendas Venemaa laevade vastaseid operatsioone Mustale merele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610077747/soja-1603-paev-ukraina-alustas-mustal-merel-uut-operatsiooni-ja-rundas-20-vene-alust#mustmeri Ukraina alustas Mustal merel uut operatsiooni ja ründas 20 Vene alust] ERR, 15. VII 2026&lt;/ref&gt;

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] vabastas [[Mõhhailo Fedorov]]i kaitseministri kohalt.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610078332/zelenski-vabastas-ametist-kaitseminister-fedorovi Zelenski vabastas ametist kaitseminister Fedorovi] ERR, 15. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597530/up-zelenskoi-ei-saanud-enam-leppida-kaitseministri-ja-ulemjuhataja-tuliga UP: Zelenskõi ei saanud enam leppida kaitseministri ja ülemjuhataja tüliga] Delfi, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598285/vaikida-ei-tohi-ukraina-vallandatud-kaitseminister-fedorov-raakis-sorskoi-ja-armee-teemal-suu-puhtaks „Vaikida ei tohi.“ Ukraina vallandatud kaitseminister Fedorov rääkis Sõrskõi ja armee teemal suu puhtaks] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 16. juuli ===
[[File:Protests against the dismissal of Mykhailo Fedorov.jpg| thumb| Endist kaitseministrit [[Mõhhailo Fedorov]]i toetavad protestid Kiievis]]

[[Saratovi oblast]]is asuvat Engels-2 õhuväebaasi tabas Ukraina droonirünnak.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597519/venemaa-korraldas-kiievile-ohurunnaku Venemaa saatis Kiievisse ballistilisi rakette. Ukraina droonid ründasid Vene õhubaasi] Delfi, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitas ründedroonidega Krimmis Saki sõjaväelennuväljal Venemaa pommitaja [[Su-24|Su-24M]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610078527/engelsi-ohubaasi-tabas-ukraina-droonirunnak-vene-suur-naftatehas-peatas-too#pommitaja Ukraina väed hävitasid Krimmis lennuväljal Vene pommitaja] ERR, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina parlament kinnitas [[Serhi Koretskõi]] uueks peaministriks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610078842/ukraina-parlament-kinnitas-serhi-koretskoi-uueks-peaministriks Ukraina parlament kinnitas Serhi Koretskõi uueks peaministriks] ERR, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] määras kaitseministri kohusetäitjaks senise [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) ülema kohusetäitja [[Jevhen Hmara]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610079610/zelenski-maaras-kaitseministri-kohusetaitjaks-luureametniku Zelenski määras kaitseministri kohusetäitjaks luureametniku] ERR, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;

Kiievis algasid endist kaitseministrit [[Mõhhailo Fedorov]]i toetavad protestid, kus nõuti ka ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]] ametist vabastamist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597591/fedorovi-tagandamise-tottu-tuli-ukraina-rahvas-tanavatele-miks-loobus-zelenskoi-ukraina-hinnatuimast-poliitikust Fedorovi tagandamise tõttu tuli Ukraina rahvas tänavatele. Miks loobus Zelenskõi Ukraina hinnatuimast poliitikust?] Delfi, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 17. juuli ===
Venemaa korraldas õhurünnaku [[Sumõ]]le&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597781/venemaa-rundas-sumot-viie-juhitava-pommiga Venemaa ründas Sumõt viie liugpommiga] Delfi, 17. VII 2026&lt;/ref&gt; ja [[Odessa]]le.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597778/venemaa-korraldas-odessas-ohurunnaku-hukkus-kaks-inimest-vigastada-sai-kaks-last Venemaa korraldas Odessas õhurünnaku: hukkus kaks inimest, vigastada sai kaks last] Delfi, 17. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Krimmis asuvaid sihtmärkide.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610079574/ukraina-korraldas-runnakulaine-krimmis-asuvate-sihtmarkide-pihta#krimm Ukraina korraldas rünnakulaine Krimmis asuvate sihtmärkide pihta] ERR, 17. VII 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina edukate rünnakute tõttu kaob Krimmis elekter, on vee- ja bensiinipuudus&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597948/kaart-ukraina-massib-krimmi-pimedusse-energiakriisi-on-naha-ka-kosmosest KAART | Ukraina mässib Krimmi pimedusse: energiakriisi on näha ka kosmosest] Delfi, 17. VII 2026&lt;/ref&gt; ning ei tööta poed ja sularahaautomaadid.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597805/krimmis-valitseb-elektri-vee-ja-kutusepuudus-ning-ei-toota-poed-ega-sularahaautomaadid Krimmis valitseb elektri-, vee- ja kütusepuudus ning ei tööta poed ega sularahaautomaadid] Delfi, 17. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas strateegilise pommitaja [[Tu-95]] hävitamisest [[Engels]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597918/zelenskoi-ukraina-havitas-venemaal-engelsis-strateegilise-pommitaja-tu-95 Zelenskõi: Ukraina hävitas Venemaal Engelsis strateegilise pommitaja Tu-95] Delfi, 17. VII 2026&lt;/ref&gt;

Prantsusmaa annab Ukrainale litsentsi õhutõrjesüsteemi [[SAMP/T]] rakettide Aster 30 ja tiibrakettide [[Storm Shadow|SCALP]] tootmiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8509622/lisatud-videod-macron-avas-ukrainale-ukse-relva-juurde-mida-putin-koige-enam-kardab |pealkiri=LISATUD VIDEOD! ⟩ Macron avas Ukrainale ukse relva juurde, mida Putin kõige enam kardab  |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-17 |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 18. juuli ===
Ukraina ründas droonidega [[Tambovi oblast]]it ja [[Moskva oblast]]it, tabades kahte Venemaa suurima internetipoe [[Wildberries]] logistikakeskuseid&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598354/kindlustus-ei-aita-huvitist-ei-maksta-vene-veebikaubamaja-wildberries-partnerid-jaavad-rahast-ilma Kindlustus ei aita, hüvitist ei maksta. Vene veebikaubamaja Wildberries partnerid jäävad rahast ilma] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt;
ja naftahoidlat Moskva oblastis [[Noginsk]]is. Rünnakutes hukkus 7 ja sai vigastada 50 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598042/venemaa-suurima-veebikaubamaja-ladusid-ja-naftahoidlat-tabas-ulatuslik-droonirunnak Venemaa suurima veebikaubamaja ladusid ja naftahoidlat tabas ulatuslik droonirünnak] Delfi, 18. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610080405/ukraina-rundas-moskva-regiooni-sadade-droonidega#sajad Ukrina ründas Moskva regiooni sadade droonidega] Delfi, 18. VII 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina kinnitas, et veebikaubamaja ladudes varjati sõjatööstuse komponente.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598086/zelenskoi-ukraina-sihtmargiks-langenud-veebikaubamaja-ladudes-varjati-sojatoostuse-komponente Zelenskõi: Ukraina sihtmärgiks langenud veebikaubamaja ladudes varjati sõjatööstuse komponente] Delfi, 18. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. juuli ===
Venemaa ründas Ukrainat 125 drooni, 25 ballistilise raketi, 16 tiibraketiga. Ukraina tõrjus 108 drooni ja 17 raketti. Rünnakutes hukkus vähemalt kolm ja sai vigastada vähemalt 37 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610080840/venemaa-korraldas-kiievile-ulatusliku-ballistiliste-rakettide-runnaku#kiiev Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega] ERR, 19. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Venemaa andis Mustal merel kolme tiibraketiga H-59/H-69 löögi viljalastiga kaubalaevale Golden Leo. Rünnaku tõttu hukkus kümme meremeest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598263/venemaa-andis-mustal-merel-raketiloogi-viljalaevale-millel-hukkus-kuus-meremeest-ja-neli-jai-kadunuks Venemaa andis Mustal merel raketilöögi viljalaevale, millel hukkus kümme meremeest] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas [[Stavropoli krai]]s [[Mihhailovsk]]is asuvat naftahoidlat, kolme [[Kertši väin]]a teenindavat Vene parvlaeva&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511268/blogi-1607-sojapaev-ukrainas-zaporizzja-suunal-saab-iga-kuu-haavata-voi-surma-7000-vene-sodurit?liveblogPost=631296 |pealkiri=Ukraina viis rivist välja kolm Kertši väina teenindavat Vene parvlaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-19 |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
ja varilaevastiku tankerit Avero Mustal merel&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511268/blogi-1607-sojapaev-ukrainas-zaporizzja-suunal-saab-iga-kuu-haavata-voi-surma-7000-vene-sodurit?liveblogPost=631240 |pealkiri=SBU: Ukraina ründas Vene varilaevastiku tankerit, kolme naftabaasi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-19 |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;.

=== 20. juuli ===
Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks ja sai vigastada 42 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610081284/ukraina-tabas-fsb-baasi-okupeeritud-hersonis#venemaa Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks ja sai vigastada 42 inimest] ERR, 20. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Moskva oblast]]is mitu logistikakeskust, [[Podolsk]]is naftabaas ja kaitsetööstuskompleksi ettevõte Täppismasinaehituse Teadusliku Uurimise Keskinstituut (TsNIITotšMaš).&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598256/videod-ukraina-rundas-moskva-regioonis-jarjekordset-logistikakeskust-ja-naftahoidlat VIDEOD | Ukraina ründas Moskva regioonis mitut logistikakeskust ja ühte naftahoidlat] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas seitset Venemaa varilaevastiku laeva ja energeetikaobjekte Krimmis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598340/ukraina-andis-loogi-veel-seitsmele-vene-varilaevastiku-laevale Ukraina andis löögi veel seitsmele Vene varilaevastiku laevale] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid tabasid Vene Julgeolekuteenistuse baasi Hersoni oblastis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511568/blogi-1608-sojapaev-ukrainas-ukraina-ohurunnak-tabas-moskva-oblastis-naftabaasi-ja-logistikakeskust?liveblogPost=631505 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Vene Julgeolekuteenistuse baasi Hersoni oblastis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-20 |vaadatud=2026-07-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598479/ukraina-rundas-hersonis-fsb-keskust-puhkes-suur-tulekahju Ukraina ründas Hersonis FSB keskust: puhkes suur tulekahju] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. juuli ===
Venemaa ründas [[Sumõ]]s korrusmaja ja kaubanduskeskust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598505/sumo-kaubanduskeskust-tabas-fpv-droon-hoones-puhkes-tulekahju VIDEO | Sumõ kaubanduskeskust tabas FPV droon. Hoones puhkes tulekahju] Delfi, 21. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610082076/venemaa-lipetski-linna-toostusrajoonis-puhkes-tulekahju#kaubakeskus Venemaa ründas Sumõ linna kaubanduskeskust] ERR, 21. VII 2026&lt;/ref&gt;

Mustal merel sai droonitabamuse Ukrainasse teel olnud gaasitanker.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598598/mustal-merel-langes-runnaku-alla-gaasitanker-mis-suttis-meeskond-evakueeriti VIDEO | Mustal merel langes rünnaku alla gaasitanker, mis süttis. Meeskond evakueeriti] Delfi, 21. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas [[Lipetsk]]is soojuselektrijaama ja Novolipetski terasetehast (NLMK).&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598513/venemaal-lipetskis-puhkes-plahvatuste-jarel-tulekahju-soojuselektrijaama-piirkonnas Venemaal Lipetskis puhkes plahvatuste järel tulekahju soojuselektrijaama piirkonnas] Delfi, 21. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina tabas [[Kurski oblast]]is [[Khalino]] lennuväljal paiknenud [[MiG-29]] hävitajat ja õhutõrjesüsteemi [[Pantsir|Pantsir-S1]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511754/blogi-1609-sojapaev-ukrainas-venemaa-kaotas-nadalaga-ukrainas-rohkem-alasid-kui-suutis-vallutada?liveblogPost=631540 |pealkiri=Ukraina teatas Vene hävitaja ja õhutõrjesüsteemi tabamisest Kurski oblastis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-21 |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 22. juuli ===
[[Volodõmõr Zelenskõi]] vabastas ametist relvajõudude ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598784/zelenskoi-vabastas-ametist-relvajoudude-ulemjuhataja-sorskoi Zelenskõi vabastas ametist relvajõudude ülemjuhataja Sõrskõi] Delfi, 22. VII 2026&lt;/ref&gt; 
Uueks ülemjuhatajaks nimetas ta senise maavägede ülema [[Mõhhailo Drapatõi]]&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598804/ukraina-uus-ulemjuhataja-drapatoi-lubas-tootada-lugupidamisega-inimeste-vastu Ukraina uus ülemjuhataja Drapatõi lubas töötada lugupidamisega inimeste vastu] Delfi, 22. VII 2026&lt;/ref&gt;
ja kindralstaabi ülemaks dessant-ründevägede senise juhi [[Ihor Skõbjuk]]i.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598934/zelenskoi-maaras-kindralstaabi-uueks-ulemaks-dessant-rundevagede-senise-juhi-ihor-skobjuki Zelenskõi määras kindralstaabi uueks ülemaks dessant-ründevägede senise juhi Ihor Skõbjuki] Delfi, 22. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnakud süütasid kaks Wildberriese suurt laokompleksi Lõuna-Venemaal: [[Krasnodar]]is ja [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610083051/ukraina-rundas-louna-venemaa-logistikakeskusi-krimmis-kadus-taas-elekter Ukraina ründas Lõuna-Venemaa logistikakeskusi, Krimmis kadus taas elekter] ERR, 22. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120598838/ukraina-droonid-tabasid-taas-vene-veebikaubamaja-ladusid-venelaste-kahju-kuunib-ule-1-6-miljardi-euro Ukraina droonid tabasid taas Vene veebikaubamaja ladusid. Venelaste kahju küünib üle 1,6 miljardi euroni] Delfi, 22. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 23. juuli ===
Venemaa ründas [[Pavlohrad]]is toiduainetööstuse ettevõtet. Rünnakus hukkus 3 ja sai viga 28 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599205/venemaa-andis-ukrainas-pavlohradis-pommiloogi-toiduainetoostuse-ettevottele-hukkus-3-ja-sai-viga-28-inimest Venemaa andis Ukrainas Pavlohradis pommilöögi toiduainetööstuse ettevõttele. Hukkus 3 ja sai viga 28 inimest] Delfi, 23. VII 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakutes [[Zaporižžja]]le sai vigastada 25&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599302/vigastatute-arv-zaporizzjas-on-tousnud-25ni Vigastatute arv Zaporižžjas on tõusnud 25ni] Delfi, 24. VII 2026&lt;/ref&gt; ja [[Slovjansk]]ile 10 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599269/venelased-pommitasid-zaporizzja-ja-slovjanski-linna-kokku-15-vigastatut Venelased pommitasid Zaporižžja ja Slovjanski linna: kokku 15 vigastatut] Delfi, 23. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Krimm]]i, naftatehast [[Uljanovski oblast]]is ja Wildberriese ladu [[Voronež]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599051/ukraina-rundas-oosel-mitut-venemaa-sihtmarki Ukraina ründas öösel taas Krimmi, naftatehast Uljanovski oblastis ja Wildberriese ladu Voronežis] Delfi, 23. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610083984/meedia-moskva-lahistel-kukkus-alla-venemaa-moodne-havitaja-su-57#meedia Meedia: Ukraina korraldas Venemaale ulatusliku droonirünnaku] ERR, 23. VII 2026&lt;/ref&gt; Ukraina rünnakutes on maha põlenud kuus 11'st suuremast Wildberriese laokompleksist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120599174/kaart-paari-paevaga-on-suudatud-suur-osa-vene-suurima-veebikaubamaja-ladudest-mis-jargmiseks |pealkiri=KAART - Paari päevaga on süüdatud suur osa Vene suurima veebikaubamaja ladudest. Mis järgmiseks? |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel |perekonnanimi=Kressa |kuupäev=2026-07-23 |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
See näitab, et Wildberriesi ladude ründamine võib olla üks osa SBU 40-päevasest operatsionist.&lt;ref name=40paeva/&gt;

=== 24. juuli ===
Venemaa pommirünnakus [[Slovjansk]]ile hukkus vähemalt viis ja sai viga üheksa inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599415/ukrainas-slovjanskis-hukkus-vene-pommirunnakus-vahemalt-neli-inimest Ukrainas Slovjanskis hukkus Vene pommirünnakus vähemalt viis inimest] Delfi, 24. VII 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa raketilöögi tagajärjel [[Kiievi oblast]]is toimunud relvanäitusele hukkus vähemalt 10 ja sai vigastada 100 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599463/venemaa-andis-raketiloogi-kiievi-oblastis-toimunud-relvanaitusele-hukkus-vahemalt-kuus-inimest FOTOD | Venemaa andis raketilöögi Kiievi oblastis toimunud relvanäitusele. Hukkus vähemalt 10 ja sai viga 100 inimest] Delfi, 24. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610086207/ukraina-ohurunnakud-tabasid-belgorodi-ja-rostovi-oblastit#kymme Venemaa tappis raketirünnakuga Kiievi relvanäitusele 10 ja haavas 100 inimest] ERR, 25. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid tabasid sihtmärke okupeeritud [[Krimm]]is, [[Peterburi]]s ja [[Tver]]is. Peterburis tabasid droonid kahte veebikaubamaja Wildberries logistikakeskust.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610085139/ukraina-droonirunnak-suutas-peterburi-piirkonnas-kaks-logistikakeskust#peterburi Ukraina droonirünnak süütas Peterburi piirkonnas kaks logistikakeskust] ERR, 24. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina rünnakus tiibraketiga [[FP-5 Flamingo]] sai kahjustada Venemaal Kirovi linnas asuv oluline raketi- ja lennundusdetaile tootev tehas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610085139/ukraina-droonirunnak-suutas-peterburi-piirkonnas-kaks-logistikakeskust#kirov Ukraina tabas Flamego raketiga suurt sõjatehast Kirovis] ERR, 24. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. juuli ===
Ukraina korraldas droonirünnaku objektidele erinevates Venemaa piirkondades. [[Belgorodi oblast]]is said tabamuse kaubalaod ja energiataristu,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631731 |pealkiri=Ukraina droonid ründasid öösel Belgorodi linna Venemaal |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
[[Tjumen]]is naftatöötlemistehas,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631760 |pealkiri=Ukraina droonid ründasid Tjumenis naftatöötlustehast, puhkes tulekahju |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
[[Kirov]]is sõjatehas, Kaspia merel Iraanist pärit sõjalist lasti vedanud laevad&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631770 |pealkiri=Ukraina kaitsejõud ründasid Kaspia merel laevu mis vedasid Iraanist pärit sõjalist lasti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;, logistikakeskus [[Jekaterinburg]]is&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631750 |pealkiri=Ukraina väed ründasid Wildberries laohoonet Jekaterinburgis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
ning kütuse- ja määrdeainete ladu [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599538/videoukraina-rundas-oosel-rostovi-engelsit-ja-belgorodi VIDEOD ⏐ Ukraina ründas öösel Rostovi, Engelsit ja Belgorodi] Delfi, 25. VII 2026&lt;/ref&gt;

[[Saraatovi oblast]]is asuval sõjaväelennuväljal Engels-2 puhkes tulekahju. Ukraina ei ole rünnakut kinnitanud.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610086207/ukraina-ohurunnakud-tabasid-belgorodi-ja-rostovi-oblastit#engels Pealtnägijad teatasid tulekahjust Engelsi sõjaväelennuväljal] ERR, 25. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. juuli ===
Venemaa õhurünnakutes hukkunus vähemalt kaheksa ja sai haavata 58 inimest. [[Krõvõi Rih]]is hävines täielikult supermarketis Epitsentr.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599668/venemaa-tappis-ukraina-tagalas-oopaeva-jooksul-kaheksa-tsiviilisikut-krovoi-rihis-poleb-kaubanduskeskus Venemaa tappis Ukraina tagalas ööpäeva jooksul kaheksa tsiviilisikut, Krõvõi Rihis põleb supermarket] Delfi, 26. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610086717/venemaa-rundas-drooniga-toidupoodi-hukkus-uheksa-aastane-laps#kiiev Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega ning tabas elumaja] ERR, 26. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 27. juuli ===
Ukraina droonirünnakud tabasid objekte [[Belgorodi oblast]]is, [[Rostovi oblast]]is asuvat  eksporditerminali, [[Jaroslavli oblast]]is ja [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] asuvat naftataristut.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610087095/soja-1615-paev-ukraina-andis-loogi-louna-venemaal-asuvate-linnade-pihta#ukraina Ukraina andis löögi Lõuna-Venemaal asuvate linnade pihta] ERR, 27. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599744/venemaal-teatati-ohurunnakutest-rostovis-ja-belgorodis Venemaal teatati õhurünnakutest Rostovis ja Belgorodis ja Udmurtias] ERR, 27. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. juuli ===
Ukraina ründas [[Moskva oblast]]is [[Tšehhov]]is asuvat teraskonstruktsioonide tehast ja logistikafirma ladu [[Podolsk]]is ning Krimmis [[Feodossia]]s elektrialajaama.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610088010/soja-1616-paev-ukraina-rundas-moskva-oblasti-toostusrajatist-osa-krimmist-jai-elektrita#moskva Ukraina ründas Moskva oblastis asuvat tööstusrajatist, osa Krimmist jäi elektrita] ERR, 28. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599995/ukraina-droonid-tabasid-tehast-moskva-oblastis-krimmis-on-elektrikatkestus Ukraina droonid tabasid tehast Moskva oblastis. Krimmis on elektrikatkestus] Delfi, 28. VII 2026&lt;/ref&gt;

Valges Majas kohtusid [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] ja [[USA president]] [[Donald Trump]]. Zelenskõi hindas kõneluste tulemusi headeks.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120600173/zelenskoi-saabus-valgesse-majja-kohtumisele-trumpiga Zelenskõi vestlusest Trumpiga: saime USA-lt kindla toetuse] Delfi, 28. VII 2026&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&amp;match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas]
* [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба
* [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine]

[[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]]</text>
      <sha1>qmvlfeo63amlxdi8jkmoilllxtxmxy8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204141</id>
      <parentid>7204139</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T05:58:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <comment>/* 28. juuli */</comment>
      <origin>7204141</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="81456" sha1="ktxfg5aiqvoc5pq6fxsdu558lo3enxp" xml:space="preserve">{{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}}

Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani.
	
See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele.

== Sõjategevus 2026. aastal ==
== Juuni ==
=== 1. juuni ===
Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026&lt;/ref&gt;
Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. juuni ===
[[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-06-02 (01).jpg| thumb| Purustatud elumajad Dnipros pärast Venemaa rünankut.]]

Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026&lt;/ref&gt; 
Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. juuni ===
Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.&lt;ref name=deepstatemap&gt;[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele.
Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026&lt;/ref&gt;
Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026&lt;/ref&gt;
ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 4. juuni ===
Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;

Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026&lt;/ref&gt; 
Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel.
&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. juuni ===
[[File:Yahotynske For Children after Russian attack, 2026-06-05 (01).webp| thumb| Imikutoidutehas Kiievi piirkonnas pärast Venemaa droonitabamust]]

Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. juuni ===
Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026&lt;/ref&gt;
Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026&lt;/ref&gt; 
Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest.

=== 7. juuni ===
Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda, Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is. 

Ukraina-meelne partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. juuni ===
Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;

Krimmis tabas droon Moskva–Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;

Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. juuni ===
[[File:Destructions in Vilniansk after Russian attack, 2026-06-09 (01).webp| thumb| Maja Zaporižžja oblastis Vilnianskis pärast Venemaa droonitabamust]]

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käis visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.&lt;ref&gt;[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;
Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;
Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;

Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt; hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 10. juuni ===
Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;
ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;
Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 11. juuni ===
Ukraina õhurünnakuga tulemusel süttis Afipski naftatöötlemistehas [[Krasnodari krai]]s.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590073/venemaa-kuibosevi-rafineerimistehas-on-parast-droonirunnakut-tootmise-lopetanud Venemaa Kuibõševi rafineerimistehas on pärast droonirünnakut tootmise lõpetanud. Täna rünnati tehast Krasnodari krais] Delfi, 11.VI 2026&lt;/ref&gt;
Krimmi poolsaart tabanud rünnakus said pihta mitmed Vene sõjaväeobjektid ja poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610052106/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-krasnodari-krais#krimm Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak] ERR, 11.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. juuni ===
Ukraina ründas [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is asuvaid naftatöötlemistehaseid TANEKO ja TAIF-NK.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610053315/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-tehast#kahte Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast ja naftakeemiatehast] ERR, 12.VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Samara oblast]]is [[Togliatti]]s naftakeemiatehas Togliattikauchuk.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590344/droonid-rundasid-venemaal-keemiatehaseid-ja-krimmis-soojuselektrijaama Droonid ründasid Venemaal keemia- ja naftatehaseid ning Krimmis soojuselektrijaama] Delfi, 12.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. juuni ===
Ukraina droonirünnak süütas [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Tamanneftegazi nafta- ja vedelgaasiterminali,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590693/ukraina-droonirunnak-suutas-naftaterminali-venemaal-krasnodari-krais Ukraina droonirünnak süütas naftaterminali Venemaal Krasnodari krais] Delfi, 13. VI 2026&lt;/ref&gt; ning [[Volgogradi oblast]]is Kotovo küla lähedal asuva naftatöötlus- ja pumbajaama.

Krimmis ründas ründas Ukraina [[Armjansk]]i linnas asuvat keemiatehast Krimmi Titaan ja poolsaart Mandri-Ukrainaga ühendavad sildu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610054320/soja-1571-paev-ukraina-rundas-krimmi-sildu-ja-keemiatehast#krimm Ukraina ründas Krimmi sildu ja keemiatehast] ERR, 13. VI 2026&lt;/ref&gt;

[[File:Dormition Cathedral, Kyiv Pechersk Lavra on fire 2.2.jpg| thumb| [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]] pärast Venemaa rünnakut]]

=== 14. juuni ===
Ukraina ründas [[Tuula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehast Azot&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590745/videod-tula-oblastis-suttis-drooniloogist-polema-keemiatehas-jaroslavli-oblastis-keemiatehas VIDEO | Tula oblastis süttis droonilöögist põlema keemiatehas, Jaroslavli oblastis naftaladu] Delfi, 14. VI 2026&lt;/ref&gt; ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610054785/ukraina-rundas-keemiatehast-ja-suurt-kutusehoidlat-venemaal#jaroslavl Ukraina kinnitas edukat rünnakut naftahoidlale Jaroslavli oblastis] ERR, 14. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. juuni ===
[[File:Kharkiv Art Museum after Russian shelling on 14 June 2026.jpg| thumb| Harkivi kunstimuuseum pärast Venemaa pommirünnakut]]

Venemaa korraldas 70 raketi ja 611 drooniga rünnaku Kiievile ja Harkivile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610055229/venemaa-ohurunnakus-kiievile-sai-tabamuse-ajalooline-suurklooster#kiiev Kiievit tabas taas ulatuslik drooni- ja raketirünnak] ERR, 15. VI 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina tõrjus 50 raketti ja 582 drooni. Rünnakus hukkus 11 inimest, nende seas viis päästjat Harkivis&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590875/harkivis-hukkus-vene-runnakute-tagajarjel-viis-paastjat Harkivis hukkus Vene rünnakute tagajärjel viis päästjat] Delfi, 15. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja vigastada sai 53 inimest. Rünnaku tõttu said kahjustusi [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluva [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]]&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591061/zelenskoi-suudistab-putinit-kiievi-katedraali-tahtlikus-sihtimises-hukkunute-arv-tousis-11-ni Zelenskõi süüdistab Putinit Kiievi katedraali tahtlikus sihtimises, hukkunute arv tõusis 11-ni] Delfi, 15. VI 2026&lt;/ref&gt; ja Harkivi kunstimuuseum.

=== 16. juuni ===
[[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-06-16 (01).jpg| thumb| Venemaa rünnakust põhjustatud purustused [[Kramatorsk]]is]]

Ukraina süütas õhurünnakutega Poltavskaja Neftebaza kütusehoidla [[Krasnodari krai]] [[Krasnoarmeiskaja rajoon]]is&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591144/venemaal-kubani-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-naftahoidla Venemaal Krasnodari krais süttis droonirünnaku järel naftahoidla] Delfi, 16. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Gazpromneft]]i naftatöötlemistehase [[Moskva]] [[Kaguringkonna]] [[Kapotnja linnaosa]]s,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591161/moskva-linnapea-teatas-droonirunnakust-venemaa-pealinnas-suttis-naftatootlemistehas VIDEO | Moskva linnapea teatas droonirünnakust: Venemaa pealinnas süttis naftatöötlemistehas] Delfi, 16. VI 2026&lt;/ref&gt; 
mis on oluline Moskva kütusega varustaja.

Ukraina taotleb [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostrit]] tabanud Venemaa [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#15._juuni|õhurünnaku]] tõttu Ukraina [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralist istungit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610056120/ukraina-suutas-ohurunnakuga-moskva-suurima-naftakaitise#yro Ukraina taotleb pärast Vene rünnakuid ÜRO Julgeolekunõukogu istungit] ERR, 16. VI 2026&lt;/ref&gt;

[[Hmelnõtski oblast]]is kukkus alla rindepommitaja [[Su-24|Su-24M]], kaheliikmeline meeskond hukkus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591428/ukraina-ohuvagi-teatas-pommitaja-allakukkumisest-meeskond-hukkus Ukraina õhuvägi teatas pommitaja allakukkumisest, meeskond hukkus] Delfi, 16. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 17. juuni ===
[[Zaporižžja]]s hukkus Venemaa droonirünnakus üks ja sai vigastada vähemalt seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610057059/moskva-naftatootlemistehas-peatas-ukraina-ohurunnaku-tottu-too#zapo Venemaa tappis õhurünnakutes Zaporižžjale ühe ja vigastas seitset inimest] ERR, 17. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 18. juuni ===
[[File:Moskva Kapotnaja.jpg| thumb| Kütusehoidla plahvatus Moskvas pärast Venemaa õhutõrjeraketi tabamust. [https://x.com/WarLifeFootage/status/2067689712437850151  https://x.com/WarLifeFootag] ]]
[[File:Fire at the Moscow Oil Refinery on June 18, 2026 (video 20260618 132501).webm| thumb| Tulekahju Moskva nafta rafineerimise tehases]]

Venemaa korraldas Ukraina vastu õhurünnaku, kasutades seitse ballistilist raketti ja 239 eri tüüpi drooni. Ukraina tõrjus neli ballistilist raketti ning 212 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591750/venemaa-lasi-ukraina-pihta-valja-seitse-iskanderi-raketti-ule-200-mehitamata-ohusoiduki Venemaa lasi Ukraina pihta seitse Iskanderi raketti ja üle 200 mehitamata õhusõiduki] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; [[Sumõ]]s hukkus rünnakus üks inimene.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591729/venemaa-saatis-kiievisse-ballistilised-raketid-sumos-suttisid-elumaja-ja-bensiinijaam-polema Venemaa saatis Kiievisse ballistilised raketid. Sumõs süttisid elumaja ja bensiinijaam põlema] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku sõja algustest alates. Rünnaku tulemusel puhkes tulekahju Kapotnjas asuvas naftatöötlemistehases, mis peatas tootmise.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=626008 |pealkiri=Moskva naftarafineerimistehas sai märkimisväärselt kahjustada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Eelmine rünnak sellele tehasele toimus [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#16._juuni|16. juunil]]&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591731/ukraina-korraldas-moskale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Pealinn leekides. Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku pärast sõja algust] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakut tõrjunud Venemaa õhutõrje tabas kütusehoidlat.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8494103/rainer-saks-tulemoll-moskvas-tekitab-venemaa-pealinna-kutusevarustusse-suure-augu |pealkiri=RAINER SAKS ⟩ Tulemöll Moskvas tekitab Venemaa pealinna kütusevarustusse suure augu |url-access=subscription |eesnimi=Rainer |perekonnanimi=Saks |kuupäev=2026-06-19 |vaadatud=2026-06-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnakud süütasid naftahoidla [[Rostovi oblast]]is [[Gukovo]] linnas&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610057911/ukraina-korraldas-moskvale-soja-seni-suurima-runnaku#moskva Tulekahjud ja plahvatused üle Moskva] ERR, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja Rozdolne küla lähedal asuva silla Kertši–Džankoi raudteeliinil.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591733/ukraina-droonirunnak-suutas-krimmis-strateegilise-raudteesilla Ukraina droonirünnak süütas Krimmis strateegilise raudteesilla] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunud sõduri säilmed ja sai vastu 33 oma sõduri säilmed.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=625992 |pealkiri=Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunu säilmed |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 19. juuni ===
Vene õhurünnakutes hukkus vähemalt 11 ja sai vigastada 63 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610059000/cnn-ukraina-on-leidnud-viisi-venemaa-ohutorje-ulekoormamiseks#runnakud Vene rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul 11 inimest] ERR, 19. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina esitas Valgevenele ultimaatumi ja nõudis Venemaa droonirünnakuid toetava sidetehnika väljalülitamist nädala jooksul.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592269/zelenskoi-ultimaatum-lukasenkale-eemaldage-vene-droone-abistavad-seadmed-voi-teeme-seda-ise Zelenskõi: kui Lukašenka ei taha sõtta sekkuda, eemaldagu Vene droone abistavad sidesüsteemid] ERR, 19. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. juuni ===
Ukraina ründas [[Tjumeni oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610059831/ukraina-droonid-rundasid-tjumeni-naftatootlemistehast#Tjumen Võimud: Ukraina droonid ründasid Tjumeni naftatöötlemistehast] ERR, 20. VI 2026&lt;/ref&gt;
ja [[Henitšesk]]i väina ületavat silda.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592347/ukraina-rundas-venemaa-logistikale-olulist-silda-henitseski-vainas Ukraina ründas Venemaale olulist logistilist silda Henitšeski väinas] Delfi, 20. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. juuni ===
Ukraina droonirünnaku tulemusel süttisid tulekahjud [[Kertši väin|Kertši väina]] silla mõlemas otsas: [[Kertš]]i naftaterminalis ja [[Kavkazi sadam]]as.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592389/krimmi-saareks-muutmine-jatkub-venemaa-sulges-ajutiselt-kertsi-vaina-silla VIDEO | Venemaa sulges drooniohu tõttu ajutiselt Kertši väina silla] Delfi, 21. VI 2026&lt;/ref&gt; 
Tabamusi said ka Kertši väina praamid ja õhutõrjesüsteemid Krimmis.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0pChn77Y4owavXenUsgKFih247iKpQXSjwyfyq1PdiyoSAF2wc32y538JL1JrXbpYl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. VI 2026&lt;/ref&gt;

Kütusepuuduse tõttu peatati kütuse müük Krimmi kõigis tanklates.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610060245/ukraina-runnak-suutas-naftaterminali-ja-sadama-molemal-pool-kertsi-vaina#moskva Moskva toetatud kuberneri sõnul peatati okupeeritud Krimmis kütusemüük] ERR, 21. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 22. juuni ===
Ukraina korraldas õhurünnaku Moskvale&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610060686/ukraina-rundas-venemaa-olulist-sojatehast#moskva Moskvat tabas taas droonirünnak] ERR, 22. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8495334/blogi-1580-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-taas-moskvat-droonidega?liveblogPost=626462 |pealkiri=Ukraina väed tabasid Moskva oblastis satelliitsidekeskust ja mitut Venemaa sõjalist objekti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-22 |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; ja [[Voronež]]ile, kus tabati Vene sõjaväele elektroonikat tootvat tehast.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592632/video-ukraina-raketilook-tabas-voronezi-sojatoostust VIDEO | Ukraina raketilöök tabas Voroneži sõjatööstust] Delfi, 21. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitas Krimmis Rozdolne küla lähedal üle [[Põhja-Krimmi kanal]]i kulgeva raudteesilla.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626670 |pealkiri=Ukraina eriväed hävitasid Põhja-Krimmi kanali silla |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Moskva oblast]]is asuvat [[Dubna]] kosmosesidekeskust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593102/tuleb-pooled-rivist-valja-luua-miks-hakkas-ukrainale-huvi-pakkuma-vene-kosmoseside-rundamine |pealkiri=„Tuleb pooled rivist välja lüüa.“ Miks hakkas Ukrainale huvi pakkuma Vene kosmoseside ründamine? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-25 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Venemaa vägedel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]] lõunaossa ja see on muutunud 'halliks alaks'.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 23. juuni ===
[[Zaporižžja oblast]]is asuvas Bilenke külas hävis Venemaa rünnakute tagajärjel arhitektuuri- ja ajaloomälestis Mõklaševski kasakamõis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610061514/telegraph-venemaa-viib-ohutorjesusteeme-rindejoonelt-moskvasse#mois Venelased hävitasid Zaporižžjas ajaloolise Mõklaševski mõisa] ERR, 23. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas ulatusliku rünnaku objektidele Krimmis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626643 |pealkiri=Kertši sild suleti öösel liiklusele, Krimmis oli kuulda plahvatusi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592780/kertsi-sild-oli-drooniohu-tottu-oo-labi-suletud-moskvas-ja-teistes-regioonides-anti-raketihoiatus Kertši sild oli drooniohu tõttu öö läbi suletud, Moskvas ja teistes regioonides anti raketihoiatus] Delfi, 23. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. juuni ===
Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592911/ukraina-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku-krimmi-elektritaristule Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Krimmi elektritaristule] Delfi, 24. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja lennuvälju&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#krimm Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu ja lennuvälju] ERR, 24. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ning [[Orenburgi oblast]]is asuvat gaasitehast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496475/ukraina-runnak-krimmi-energiataristule-pohjustas-ulatusliku-elektrikatkestuse |pealkiri=Ukraina rünnak Krimmi energiataristule põhjustas ulatusliku elektrikatkestuse |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-24 |vaadatud=2026-06-24 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina president Zelenski tetas, et Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#Jaamad Zelenski: Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta] ERR, 24. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592962/valgevene-lopetas-vene-droonide-toetamise-parast-ukraina-hoiatust Valgevene lõpetas Vene droonide toetamise pärast Ukraina hoiatust] Delfi, 24. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. juuni ===
Venemaa ründas Ukrainat 90 drooni ja ühe Iskander-M ballistilise raketiga. Õhutõrje tõrjus 83 drooni. Rünnakutes hukkus kuus ja vigastada sai 70 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593119/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-kuus-inimest-ja-vigastada-sai-70 Ukrainas hukkus Vene rünnakutes kuus inimest ja vigastada sai 70] Delfi, 25. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonid ründasid Krimmis asuvat energiataristut. See põhjustas Krimmis ulatuslikke elektrikatkestusi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610062537/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-krasnodari-krais#krimm Ukraina andis taas lööke Krimmi energiataristu pihta] ERR, 25. VI 2026&lt;/ref&gt; 
Droonirünnak hävitas [[Belbeki lennujaam|Belbeki lennuväljal]] Venemaa hävituslennuki [[MiG-29]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis#havitaja Ukraina teatas Vene hävituslennuki hävitamisest drooniga] ERR, 4. VII 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina süütas õhurünnakuga Poltavskaja kütusehoidla [[Krasnodari krai]]s&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592995/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-trump-tunnustas-zelenskoid Ukraina ründas Venemaa naftarajatist. Trump tunnustas Zelenskõid] Delfi, 25. VI 2026&lt;/ref&gt;
ja [[Ufaa]] naftarafineerimistehase.
Venemaa teatas nelja inimese hukkumisest rünnakutes.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593071/venemaa-teatas-ukraina-droonirunnakutes-nelja-inimese-hukkumisest-ja-toostusobjektide-tabamustest Venemaa teatas Ukraina droonirünnakutes nelja inimese hukkumisest ja tööstusobjektide tabamustest] Delfi, 25. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. juuni ===
Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593260/kiievis-kolasid-plahvatused-laohoone-suttis-polema-ja-vigastada-sai-kaks-inimest Kiievis kõlasid plahvatused. Laohoone süttis põlema ja vigastada sai kaks inimest] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt; Ukraina tõrjus 174 drooni ja kolm raketti kasutatud 189 droonist ja seitsmest raketist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627155 |pealkiri=Õhuvägi: õhutõrje tegi eile õhtul kahjutuks 174 Vene drooni ja kolm ballistilist raketti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas Moskvale ja paljudele teistele Venemaa piirkondadele sõja ühe suurema droonirünnaku.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593261/moskvat-tabas-droonirunnak-jarjekordne-naftarajatis-peatas-tootmise Moskvat tabas droonirünnak. Järjekordne naftarajatis peatas tootmise] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt;
Droonitabamused põhjustasid tulekahju [[Tula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is asuvas keemiatehases Azot.
Venemaa väitel tulistati alla 660 Ukraina drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593359/ukraina-korraldas-oosel-venemaa-aladele-soja-uhe-suurema-droonirunnaku Ukraina korraldas öösel Venemaa aladele sõja ühe suurema droonirünnaku] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnakutest põhjustatud energia- ja kütusekriisi tõttu kuulutasid 
Krimmi võimud välja majandusliku eriolukorra.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610063422/ukraina-rundas-droonidega-tula-oblastis-asuvat-keemiatehast#eriolukord Krimmi võimud kuulutasid välja majandusliku eriolukorra] ERR, 26. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ja Venemaa vahetasid reedel kumbki 160 sõjavangi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627277 |pealkiri=Moskva: Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 160 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593505/venemaa-ja-ukraina-vahetasid-sojavange Venemaa ja Ukraina vahetasid sõjavange] Delfi, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina presidendi Zelenski loal käivitas [[SBU]] 40-päevase mõjutusoperatsiooni, et sundida Venemaad sõda lõpetama.&lt;ref name=40paeva&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593265/zelenskoi-kiitis-heaks-40-paevase-sbu-operatsiooni-venemaa-vastu-et-soda-lopetada Zelenskõi kiitis heaks 40-päevase SBU operatsiooni Venemaa vastu, et sõda lõpetada] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt; Operatsiooni sisu ei ole välja toodud.

=== 27. juuni ===
Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Volgograd]]is asuvat raketidetaile tootvat sõjatehast [[Titan-Barrikadõ]], tekitas seal tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593515/ukraina-flamingod-tabasid-volgogradis-oresniku-raketisusteeme-tootvat-tehast VIDEO | Ukraina Flamingod tabasid Volgogradis Orešniku raketisüsteeme tootvat tehast] Delfi, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Vladimiri oblast]]is asuvat Vtorovo naftapumpla ja -jaotusjaama, mis on oluline sõlm Moskva kütusega varustamisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#naftakeskus Ukraina ründas teistkordselt Vtorovo naftakeskust] ERR, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kaotas [[Poltava oblast]]is lahinguülesannet täitnud hävitaja [[MiG-29]]. Lennuki piloot katapulteerus edukalt ja jäi ellu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#havitaja Ukraina kaotas 1. juunil hävituslennuki] ERR, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa droonid [[Geran 4]] tabasid Voznessenski lennuväljal [[Mõkolajivi oblast]]is stardirajal veel vähemalt ühte hävitajat [[MiG-29]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593868/video-venelaste-saheedid-korraldasid-ukraina-lennuvaele-halva-ullatuse |pealkiri=VIDEO - Venelaste Šahedid korraldasid Ukraina lennuväele halva üllatuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-29 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 28. juuni ===
[[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-06-28 (01).webp| thumb| Purustused Zaporižžias peale Venemaa rünnakut 28. juunil 2026]]

Venemaa ründas Ukrainat kaheksa raketi ja 142 drooniga, millest Ukraina tõrjus seitse raketti ja 128 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593626/venemaa-rundas-kiievit-rakettidega-zelenskoi-teatas-kahe-vene-naftatehase-sanktsioneerimisest Venemaa ründas Kiievit rakettidega, Zelenskõi teatas kahe Vene naftatehase „sanktsioneerimisest“] Delfi, 28. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas droonidega Slavjanski naftatöötlemistehast [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610064955/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega#Krasnodar Ukraina ründas naftatöötlemistehast Krasnodari krais] ERR, 28. VI 2026&lt;/ref&gt; ja naftatöötlemistehast [[Jaroslavli oblast]]is.

Venemaa on täielikult hõivanud [[Huljaipole]] linna [[Zaporižžja oblast]]is.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 29. juuni ===
Venemaa ründas Ukrainat 108 drooniga, millest Ukraina tõrjus 82. Rünnakutes hukkus vähemalt 15 ja sai viga vähemalt 118 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610065387/ukraina-jatkab-okupeeritud-krimmis-asuvate-sihtmarkide-rundamist#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainas hukkus 15 ja sai viga 118 tsiviilisikut] ERR, 29. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 30. juuni ===
Ukraina korraldas droonirünnaku Moskva piirkonnale. Rünnak tekitas purustusi [[Dubna]] kosmosesidekeskuses.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610066221/ukraina-droonid-joudsid-taas-moskva-oblastisse#kosmosekeskus Zelenski: Ukraina droonid tabasid Venemaa Dubna kosmosesidekeskust] ERR, 30. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594017/linnapea-sonul-on-kella-4-st-alates-alla-tulistatud-56-moskva-suunas-lennanud-drooni VIDEO | Moskva oblastis toimus jälle ränk droonirünnak, pihta sai kosmosekeskus] Delfi, 30. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina rünnakud Venemaa naftatööstuse vastu on paljudes Venemaa regioonides põhjustanud kütusekriisi,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594133/video-loputud-jarjekorrad-kaklused-ja-erimeetmed-venelased-ei-saa-enam-kutusekriisist-mooda-vaadata |pealkiri=VIDEO - Lõputud järjekorrad, kaklused ja erimeetmed. Venelased ei saa enam kütusekriisist mööda vaadata |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel Kressa |perekonnanimi=Anni Kuuseok |kuupäev=2026-06-30 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067130/wsj-putin-seisab-kutusenappuse-tottu-silmitsi-poliitilise-kriisiga WSJ: Putin seisab kütusenappuse tõttu silmitsi poliitilise kriisiga] ERR, 1. VII 2026&lt;/ref&gt; 
mis on sundinud Venemaad lõpetama kütuste ekspordi&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067958/politico-venemaa-majandus-soidab-aurude-peal Politico: Venemaa majandus sõidab aurude peal] ERR, 2. VII 2026&lt;/ref&gt; 
ja alustama bensiini importi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067085/venemaa-hakkab-ukraina-runnakute-tottu-bensiini-importima Venemaa hakkab Ukraina rünnakute tõttu bensiini importima] ERR, 1. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-8]] koos nelja meeskonnaliikmega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629515 |pealkiri=Ukraina helikopteri meeskond hukkus Vene droone tõrjudes |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel hõivas Venemaa juunis 30 ruutkilomeetrit.&lt;ref&gt;[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-july-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, July 1, 2026] ISW, 1.VII 2026&lt;/ref&gt;

== Juuli ==
=== 1. juuli ===
Ukraina ründas [[Ufa]] naftatöötlemistehast&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067082/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-ja-sojatehast#zelenski Zelenski: Ukraina tabas Venemaa naftatöötlemistehast ja raketikomponentide tehast] ERR, 1. VII 2026&lt;/ref&gt; ning [[Penza oblast]]is asuvat sõjatööstusrajatist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594253/venemaal-penzas-rundasid-droonid-sojatehast Venemaal Penzas ründasid droonid Roskosmose koosseisu kuuluvat tehast] Delfi, 1. VII 2026&lt;/ref&gt;

[[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-02 (01).jpg| thumb| Purustused Kiievis pärast Venemaa rünnakut.]]

=== 2. juuli ===
Venemaa korraldas Kiievile ja teistele Ukraina linnadele ulatusliku õhurünnaku&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594492/venemaa-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukraina-vastu-plahvatused-mitmes-linnas-kiievis-on-hukkunud-kaks-inimest VIDEO | Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina vastu: plahvatused mitmes linnas, Kiievis on hukkunud 13 inimest] Delfi, 2. VII 2026&lt;/ref&gt;, 
kasutades selles 74 raketti ja 496 pikamaadrooni. Ukraina tõrjus neist 48 raketti ja 476 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067955/venemaa-rundas-kiievit-taas-droonide-ja-rakettidega#kiiev Venemaa ründas Kiievit taas droonide ja rakettidega] ERR, 2. VII 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakus hukkus vähemalt 30 ja vigastada sai 91 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594744/venemaa-korraldas-oosel-runnakuid-ukraina-eri-rajoonide-vastu-kiievis-hukkunute-arv-tousis-27ni Venemaa korraldas öösel rünnakuid Ukraina eri piirkondade vastu. Kiievis hukkunute arv tõusis 30-ni] Delfi, 3. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina andis järjekordse õhulöögi [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvale [[Lukoil]]i naftatöötlemistehasele.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594508/venemaal-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-nizni-novgorodi-oblastis Venemaal ründasid droonid naftatöötlemistehast Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 2. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina viis läbi rünnakute seeria energeetikasüsteemise vastu okupeeritud aladel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610069032/soja-1591-paev-ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju#elektrijaamad Ukraina ründas okupeeritud aladel asuvaid elektrijaamu] ERR, 3. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. juuli ===
[[File:Poultry farm in Kherson Oblast after Russian attack, 2026-07-03 (01).webp| thumb| Venemaa rünnaku käigus purustatud linnufarm Hersonis 3. juulil.]]

Ukraina ründas [[Belgorod]]is asuvat energiaseadmete tehast Energomaš ja Krimmis asuvaid sõjaväelennuvälju, kahjustades seitset lennukit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610069032/ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju Ukraina ründas Krimmis asuvaid Vene sõjaväelennuvälju] ERR, 3. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 4. juuli ===
[[File:Historical school in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-07-04 (01).jpg| thumb| 1904. aastal ehitatud menoniitide kooli ajalooline hoone Zaporižžjas pärast 4. juuli pommitamist]]

Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Peterburis, [[Belgorod]]is ja Krimmis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis Sõja 1592. päev: Ukraina ründas objekte Krimmis, Peterburis ja Belgorodis] ERR, 4. VII 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa teatas [[Donetski oblast]]is asuva [[Kostjantõnivka]] linna vallutamisest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595010/venemaa-vaitel-hoivasid-tema-vaed-strateegilise-tahtsusega-kostjantonivka-linna Venemaa väitel hõivasid tema väed strateegilise tähtsusega Kostjantõnivka linna] Delfi, 4. VII 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina ja sõltumatud allikad kinnitavad, et linn on endiselt Ukraina kontrolli all.

=== 5. juuli ===
Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse inimest ja 39 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga seitse inimest] ERR, 5. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnak Krimmi elektrisüsteemile põhjustas Krimmis elektrikatkestuse.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#krimm Ukraina rünnakud on Krimmi pimedusse matnud] ERR, 5. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. juuli ===
[[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-06 (05).jpg| thumb| Purustatud korterelamu Kiievis pärast Venemaa pommirünnakut]]

Venemaa ründas Ukrainat 29 ballistilise raketi, 39 tiibraketi ja 351 ründedrooniga.
Ukraina tõrjus 37 tiibraketti ja 326 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595217/venemaa-rundas-uuesti-kiievit-on-hukkunuid-ja-9-korruseline-kortermaja-varises-osaliselt-kokku VIDEO | Venemaa ründas uuesti Kiievit, hukkunuid on vähemalt 13. Kahjustada on saanud 15 elumaja] Delfi, 6. VII 2026&lt;/ref&gt;
Rünnaku tõttu hukkus vähemalt 17 ja haavata sai vähemalt 56 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610070856/ukraina-rundas-seni-tabamatuks-jaanud-naftatootlemistehast-omskis#venemaa Venemaa rünnakus Kiievile sai surma üle kümne inimese] ERR, 6. VII 2026&lt;/ref&gt;

[[Kiievi oblast]]i [[Butša rajoon]]is asuvas [[Võšneve]]s tabas Venemaa laskemoonahoidlat. Selle tagajärjel sai kahjustada 280 maja, millest 91 hävis täielikult.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0wEPtZKKAZjLjgAaRHBF9JUZzTepmaYsoTGAH5vd3r1MDpqhiZ4nWeoh9Q9sKsBjCl&amp;id=100077383410237 Євгеній Штурмак] FB, 9. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/1161747/blogi-eesti-ja-ukraina-solmisid-droonikokkuleppe-michal-sellest-voidab-eesti-kaitsevoime Ukraina: Võšneves toimus sõja suurim elamurajoonide häving] Õhtulehe blogi, 7. VII 2026 kell 08:32&lt;/ref&gt; Hukkus seitse ja vigastada sai 29 inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507205/zelenskoi-kaitsetoostuskontsern-ladustas-relvi-kiievi-lahedal-ebaseaduslikult |pealkiri=Zelenskõi: kaitsetööstuskontsern ladustas relvi Kiievi lähedal ebaseaduslikult |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-12 |vaadatud=2026-07-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Venemaa suurimat, Omski naftatöötlemistehast, põhjustades seal tulekahju&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595383/ukraina-kanalid-teatasid-esimesest-runnakust-venemaa-suurima-omski-naftatootlemistehase-vastu VIDEOD | Ukraina kanalid teatasid esimesest rünnakust Venemaa suurima, Omski naftatöötlemistehase vastu] Delfi, 6. VII 2026&lt;/ref&gt; 
ja Jaroslavli rafineerimistehast. Samuti ründas Ukraina Võssotski ja Ust-Luga sadamaid [[Leningradi oblast]]is&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610071084/ukraina-rundas-venemaa-laanemere-aarseid-sadamaid Ukraina ründas Venemaa Läänemere-äärseid sadamaid] ERR, 6. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595225/venemaal-on-taas-droonirunnaku-all-leningradi-oblast VIDEO | Taas oli droonirünnaku all Leningradi oblast. Kahjustusi on Luga polügoonil ning Ust-Luga ja Võssotski sadama piirkonnas] Delfi, 6. VII 2026&lt;/ref&gt;
ja [[Kertš]]i sadamat Krimmis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629325 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Kertši sadama kütuseterminali |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 7. juuli ===
Venemaa rünnakutes hukkus seitse ja sai vigastada 88 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610071675/soja-1595-paev-ukraina-droonid-tabasid-kaheksat-vene-varilaevastiku-tankerit#Venerynn Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul seitse ja sai vigastada 88 inimest] ERR, 7. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Aasovi merel kaheksat Vene varilaevastiku tankerit, mis üritasid varustada Krimmi kütusega.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595615/video-ukraina-droonivagede-ulem-teatas-8-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel VIDEO | Ukraina droonivägede ülem teatas 8 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 7. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid ründasid [[Brjansk]]is asuvat mikroelektroonikatootjat Kremniy El ja samas piirkonnas asuvat keemiatehast ning gaasienergeetika taristut [[Belgorod]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595487/osa-belgorodist-jai-raketirunnaku-jarel-elektri-ja-veeta-ning-puhkesid-tulekahjud Osa Belgorodist jäi raketirünnaku järel elektri ja veeta ning puhkesid tulekahjud] ERR, 7. VII 2026&lt;/ref&gt;

Eesti ja Ukraina allkirjasid Ankaras toimuval NATO tippkohtumisel droonikokkuleppe.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610072113/eesti-ja-ukraina-solmisid-droonileppe Eesti ja Ukraina sõlmisid droonileppe] ERR, 7. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. juuli ===
Venemaa ründas rakettidega Kiievit, Odessat ja Harkivit ning liugpommidega Zaporižžjat.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595770/venemaa-rundas-ukrainas-kiievit-odessat-harkivit-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Kiievit, Odessat, Harkivit ja Zaporižžjat] Delfi, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas kolme Venemaa naftarajatist. Rünnakus said pihta Saratovi naftarafineerimistehas, Nižnekamski naftarafineerimistehas Tatarstanis ja Ufa naftatehas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595773/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Saratovi ja Nižnekamski naftatöötlemistehast] Delfi, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;
Samuti rünnati lennuvälja Voroneži piirkonnas.

Aasovi merel ründas Ukraina veel üheksat Vene varilaevastiku tankerit.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595821/ukraina-droonivagede-ulem-teatas-veel-9-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel Ukraina droonivägede ülem teatas veel 9 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitaja [[F-16]] tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki [[Su-35]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610072507/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-naftatehast#su Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki Su-35] ERR, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120598881/ukraina-piloodid-said-venelaste-lennuki-vastu-kae-valgeks-kas-parema-tehnikaga-tulevad-ka-esimesed-assad |pealkiri=Ukraina piloodid said venelaste lennuki vastu käe valgeks. Kas parema tehnikaga tulevad ka esimesed ässad? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-07-22 |vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[USA president]] [[Donald Trump]] teatas [[Ankara]]s toimunud [[NATO]] tippkohtumisel, et [[USA]] kavatseb anda Ukrainale litsentsi [[MIM-104 Patriot|Patrioti õhutõrjesüsteemide]] rakettide tootmiseks.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596004/video-trump-lubas-anda-ukrainale-litsentsi-patrioti-rakettide-tootmiseks VIDEO | Trump lubas anda Ukrainale litsentsi Patrioti rakettide tootmiseks] Delfi, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;
Tippkohtumise ühisavalduses lubasid NATO riikide juhid jätkata Ukraina riigikaitse toetamist. 2026. aastal eraldavad liitlased Ukrainale sõjalise abina 70 miljardit euot ning lubavad järgmiseks aastaks vähemalt sama suurt toetust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595959/lopp-hea-koik-hea-nato-kommunikees-mainiti-nii-vene-ohtu-iraani-kui-ukraina-abistamist Lõpp hea, kõik hea. NATO kommünikees mainiti nii Vene ohtu, Iraani kui Ukraina abistamist] Delfi, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. juuli ===
Ukraina ründas droonidega [[Stavropoli krai]]s Mihhailovskis asuvat Lukoili naftabaasi ning [[Tver]]is naftahoidlat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610073367/ukraina-andis-looke-venemaa-naftabaaside-pihta#naftabaas Ukraina andis lööke Venemaa naftabaaside pihta] ERR, 9. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596028/venemaal-rundasid-droonid-kaht-naftabaasi-ja-aasovi-merel-tankereid Venemaal ründasid droonid kaht naftabaasi ja Aasovi merel tankereid] Delfi, 9. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina on nelja päeva jooksul tabanud Mustal merel 36 Venemaa alust, millest 32 on olnud tankerid.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596265/ukraina-on-nelja-paevaga-runnanud-rohkem-kui-30-venemaa-tankerit Ukraina on nelja päevaga rünnanud rohkem kui 30 Venemaa tankerit] Delfi, 9. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 10. juuli ===
Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele, [[Rostovi oblast]]is asuvatele [[Taganrog]]i naftaterminalile, [[Azov]]i naftahoidlale&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596277/venemaal-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast VIDEOD ja FOTOD | Venemaal ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast, Azovi naftabaase ja tehast ning Taganrogi naftasadamat] Delfi, 10. VII 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Moskva]]s asuvale Kapotnja naftatöötlemistehasele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610074189/moskvas-poleb-taas-kapotnja-rafineerimistehas#moskva Moskvas põleb taas Kapotnja rafineerimistehas] ERR, 10. VII 2026&lt;/ref&gt; 
[[Aasov]]i merel Krimmi lähistel said tabamuse 13 Venemaa varilaevastiku alust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8505990/blogi-1598-sojapaev-ukrainas-ukraina-andis-ohuloogi-vene-suurele-naftarafineerimistehasele?liveblogPost=629974 |pealkiri=Ukraina droonirünnak hävitas Krimmi lähistel 13 Venemaa varilaevastiku alust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-10 |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 11. juuli ===
Ukraina ründas [[Aasov]]i merel 28 Venemaa laeva, nendest 21 naftatankerit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#aasov Ukraina relvajõud tabasid veel paarikümmet Vene tankerit] ERR, 11. VII 2026&lt;/ref&gt; Ukraina rünnakute tõttu peatas Venemaa liikluse Doni–Aasovi kanalis.

Ukraina teatas kaugtegevuse väejuhatuse ja kiirreageerimisjõudude loomisest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#kaugtegevus Zelenski allkirjastas määruse kaugtegevuse väejuhatuse moodustamisest] ERR, 11. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596578/zelenskoi-teatel-luuakse-ukrainas-eriuksus-runnakuteks-sugaval-venemaal Zelenskõi teatel luuakse Ukrainas eriüksus rünnakuteks sügaval Venemaal] Delfi, 11. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. juuli (sõja 1600. päev) ===
Venemaa ründas Ukrainat 13 raketi ja 115 drooniga, tappes kokku viis inimest ja vigastades 35 inimest. 

Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvat naftatöötlemistehast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610075662/ukraina-rundas-sozrani-naftatootlemistehast#Sozran Ukraina ründas Sõzrani naftatöötlemistehast] ERR, 12. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Venemaa 14 alust – kümmet tankerit ja nelja parvlaeva.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596644/videod-aasovi-merel-pommitati-uhe-oo-jooksul-14-vene-laeva VIDEOD | Aasovi merel pommitati ühe öö jooksul 14 Vene laeva] Delfi, 12. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas ulatuslikust valitsusremondist ja peaminister [[Julija Svõrõdenko]] väljavahetamisest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610075785/ukraina-peaminister-teatas-ametist-lahkumisest Ukraina peaminister teatas ametist lahkumisest] ERR, 12. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. juuli ===
Venemaa ründas Ukrainat kolme tiibraketiga Kh-59/69 ning 134 ründedrooniga. Ukraina tõrjus kolm Kh-59/69 tiibraketti ning 123 ründedrooni.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507537/blogi-1601-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-venemaa-naftabaasi-stavropoli-krais?liveblogPost=630319 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas kolm Vene Kh-59/69 raketti ja 123 drooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-13 |vaadatud=2026-07-13 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
Rünnakus said tabamusi [[Odessa]] ja [[Zaporižžja]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596741/venemaa-rundas-ukrainas-odessat-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Odessat ja Zaporižžjat] Delfi, 13. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Lukoil-Jugnefteprodukti naftabaasi Venemaa lõunaosas [[Stavropoli krai]]s.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610076085/ukraina-andis-loogi-stavropoli-naftabaasi-pihta#naftabaas Ukraina andis löögi Stavropoli naftabaasi pihta] ERR, 13. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas 15 Venemaa varilaevastiku laeva: seitset tankerit, viit kuivlastilaeva, üht praami ja kaht puksiiri. 6.-13. juulil on kokku rünnatud 105 laeva.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596824/ukraina-rundas-ool-vastu-tanast-15-vene-varilaevastiku-laeva-kokku-on-runnatud-105 VIDEO | Ukraina ründas ööl vastu tänast 15 Vene varilaevastiku laeva, kokku on rünnatud 105] Delfi, 13. VII 2026&lt;/ref&gt;
See näitab, et naftatankerite ja muude varilaevastiku aluste ründamine võib olla üks osa SBU 40-päevasest operatsioonist.&lt;ref name=40paeva/&gt;

=== 14. juuli ===
Venemaa ründas Ukrainat kahe tiibraketiga Kh-59/69, kaheksa ballistilise raketiga IskanderM/S-400 ja 135 ründedrooniga. Ukraina tõrjus mõlemad Kh-59/69 tiibraketid, viis ballisitlist raketti ning 108 drooni.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8508067/blogi-1602-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast?liveblogPost=630367 |pealkiri=Ukraina: Venemaa ründas öösel 10 raketi ja 135 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-14 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is asuvat Gazpromi naftatöötlemistehast Neftehim Salavat.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596997/venemaal-rundasid-droonid-gazpromi-naftakeemiatehast-baskortostanis Venemaal ründasid droonid Gazpromi naftakeemiatehast Baškortostanis] Delfi, 14. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina uputas [[Novorossiisk]]i lähedal [[Gelendžik]]i sadamas kai ääres seisnud [[FSB|Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB)]] piirivalvelaeva Izumrud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509045/wjs-ukraina-uputas-vene-patrull-laeva-putiniga-seotud-musta-mere-residentsi-lahedal |pealkiri=WJS: Ukraina uputas Vene patrull-laeva Putiniga seotud Musta mere residentsi lähedal |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[Donetski oblast]]i okupeeritud osas plahvatas Ukraina rünnaku tulemusel Venemaa laskemoonaladu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610076901/ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast#moonaladu Okupeeritud Donetski oblastis plahvatas Vene laskemoonaladu] ERR, 14. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina on [[Donetski oblast]]i, [[Zaporižžja oblast]]i ja [[Dnipropetrovski oblast]]i kokkupuutepunkti piirkonnas Venemaa väed välja tõrjunud kuuest asulast.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0qrZzkgCHcqjKWQVt4iN3dWKmFn1oLF19FXietzRhqoHBQd8Ts5v8ksLUy1aKzGul Teet Kalmuse blogi] FB, 15. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. juuli ===
Venemaa raketi- ja droonirünnakute tõttu Ukraina Musta mere sadamatele, eeskätt Odessale, on Ukraina kaotanud umbes kolmandiku oma teravilja meritsi eksportimise võimalustest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509545/musta-mere-runnakud-on-ukraina-teraviljaekspordi-voimekust-vahendanud-kolmandiku-vorra |pealkiri=Musta mere rünnakud on Ukraina teraviljaekspordi võimekust vähendanud kolmandiku võrra |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina laiendas Venemaa laevade vastaseid operatsioone Mustale merele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610077747/soja-1603-paev-ukraina-alustas-mustal-merel-uut-operatsiooni-ja-rundas-20-vene-alust#mustmeri Ukraina alustas Mustal merel uut operatsiooni ja ründas 20 Vene alust] ERR, 15. VII 2026&lt;/ref&gt;

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] vabastas [[Mõhhailo Fedorov]]i kaitseministri kohalt.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610078332/zelenski-vabastas-ametist-kaitseminister-fedorovi Zelenski vabastas ametist kaitseminister Fedorovi] ERR, 15. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597530/up-zelenskoi-ei-saanud-enam-leppida-kaitseministri-ja-ulemjuhataja-tuliga UP: Zelenskõi ei saanud enam leppida kaitseministri ja ülemjuhataja tüliga] Delfi, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598285/vaikida-ei-tohi-ukraina-vallandatud-kaitseminister-fedorov-raakis-sorskoi-ja-armee-teemal-suu-puhtaks „Vaikida ei tohi.“ Ukraina vallandatud kaitseminister Fedorov rääkis Sõrskõi ja armee teemal suu puhtaks] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 16. juuli ===
[[File:Protests against the dismissal of Mykhailo Fedorov.jpg| thumb| Endist kaitseministrit [[Mõhhailo Fedorov]]i toetavad protestid Kiievis]]

[[Saratovi oblast]]is asuvat Engels-2 õhuväebaasi tabas Ukraina droonirünnak.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597519/venemaa-korraldas-kiievile-ohurunnaku Venemaa saatis Kiievisse ballistilisi rakette. Ukraina droonid ründasid Vene õhubaasi] Delfi, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitas ründedroonidega Krimmis Saki sõjaväelennuväljal Venemaa pommitaja [[Su-24|Su-24M]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610078527/engelsi-ohubaasi-tabas-ukraina-droonirunnak-vene-suur-naftatehas-peatas-too#pommitaja Ukraina väed hävitasid Krimmis lennuväljal Vene pommitaja] ERR, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina parlament kinnitas [[Serhi Koretskõi]] uueks peaministriks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610078842/ukraina-parlament-kinnitas-serhi-koretskoi-uueks-peaministriks Ukraina parlament kinnitas Serhi Koretskõi uueks peaministriks] ERR, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] määras kaitseministri kohusetäitjaks senise [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) ülema kohusetäitja [[Jevhen Hmara]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610079610/zelenski-maaras-kaitseministri-kohusetaitjaks-luureametniku Zelenski määras kaitseministri kohusetäitjaks luureametniku] ERR, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;

Kiievis algasid endist kaitseministrit [[Mõhhailo Fedorov]]i toetavad protestid, kus nõuti ka ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]] ametist vabastamist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597591/fedorovi-tagandamise-tottu-tuli-ukraina-rahvas-tanavatele-miks-loobus-zelenskoi-ukraina-hinnatuimast-poliitikust Fedorovi tagandamise tõttu tuli Ukraina rahvas tänavatele. Miks loobus Zelenskõi Ukraina hinnatuimast poliitikust?] Delfi, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 17. juuli ===
Venemaa korraldas õhurünnaku [[Sumõ]]le&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597781/venemaa-rundas-sumot-viie-juhitava-pommiga Venemaa ründas Sumõt viie liugpommiga] Delfi, 17. VII 2026&lt;/ref&gt; ja [[Odessa]]le.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597778/venemaa-korraldas-odessas-ohurunnaku-hukkus-kaks-inimest-vigastada-sai-kaks-last Venemaa korraldas Odessas õhurünnaku: hukkus kaks inimest, vigastada sai kaks last] Delfi, 17. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Krimmis asuvaid sihtmärkide.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610079574/ukraina-korraldas-runnakulaine-krimmis-asuvate-sihtmarkide-pihta#krimm Ukraina korraldas rünnakulaine Krimmis asuvate sihtmärkide pihta] ERR, 17. VII 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina edukate rünnakute tõttu kaob Krimmis elekter, on vee- ja bensiinipuudus&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597948/kaart-ukraina-massib-krimmi-pimedusse-energiakriisi-on-naha-ka-kosmosest KAART | Ukraina mässib Krimmi pimedusse: energiakriisi on näha ka kosmosest] Delfi, 17. VII 2026&lt;/ref&gt; ning ei tööta poed ja sularahaautomaadid.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597805/krimmis-valitseb-elektri-vee-ja-kutusepuudus-ning-ei-toota-poed-ega-sularahaautomaadid Krimmis valitseb elektri-, vee- ja kütusepuudus ning ei tööta poed ega sularahaautomaadid] Delfi, 17. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas strateegilise pommitaja [[Tu-95]] hävitamisest [[Engels]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597918/zelenskoi-ukraina-havitas-venemaal-engelsis-strateegilise-pommitaja-tu-95 Zelenskõi: Ukraina hävitas Venemaal Engelsis strateegilise pommitaja Tu-95] Delfi, 17. VII 2026&lt;/ref&gt;

Prantsusmaa annab Ukrainale litsentsi õhutõrjesüsteemi [[SAMP/T]] rakettide Aster 30 ja tiibrakettide [[Storm Shadow|SCALP]] tootmiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8509622/lisatud-videod-macron-avas-ukrainale-ukse-relva-juurde-mida-putin-koige-enam-kardab |pealkiri=LISATUD VIDEOD! ⟩ Macron avas Ukrainale ukse relva juurde, mida Putin kõige enam kardab  |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-17 |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 18. juuli ===
Ukraina ründas droonidega [[Tambovi oblast]]it ja [[Moskva oblast]]it, tabades kahte Venemaa suurima internetipoe [[Wildberries]] logistikakeskuseid&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598354/kindlustus-ei-aita-huvitist-ei-maksta-vene-veebikaubamaja-wildberries-partnerid-jaavad-rahast-ilma Kindlustus ei aita, hüvitist ei maksta. Vene veebikaubamaja Wildberries partnerid jäävad rahast ilma] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt;
ja naftahoidlat Moskva oblastis [[Noginsk]]is. Rünnakutes hukkus 7 ja sai vigastada 50 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598042/venemaa-suurima-veebikaubamaja-ladusid-ja-naftahoidlat-tabas-ulatuslik-droonirunnak Venemaa suurima veebikaubamaja ladusid ja naftahoidlat tabas ulatuslik droonirünnak] Delfi, 18. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610080405/ukraina-rundas-moskva-regiooni-sadade-droonidega#sajad Ukrina ründas Moskva regiooni sadade droonidega] Delfi, 18. VII 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina kinnitas, et veebikaubamaja ladudes varjati sõjatööstuse komponente.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598086/zelenskoi-ukraina-sihtmargiks-langenud-veebikaubamaja-ladudes-varjati-sojatoostuse-komponente Zelenskõi: Ukraina sihtmärgiks langenud veebikaubamaja ladudes varjati sõjatööstuse komponente] Delfi, 18. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. juuli ===
Venemaa ründas Ukrainat 125 drooni, 25 ballistilise raketi, 16 tiibraketiga. Ukraina tõrjus 108 drooni ja 17 raketti. Rünnakutes hukkus vähemalt kolm ja sai vigastada vähemalt 37 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610080840/venemaa-korraldas-kiievile-ulatusliku-ballistiliste-rakettide-runnaku#kiiev Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega] ERR, 19. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Venemaa andis Mustal merel kolme tiibraketiga H-59/H-69 löögi viljalastiga kaubalaevale Golden Leo. Rünnaku tõttu hukkus kümme meremeest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598263/venemaa-andis-mustal-merel-raketiloogi-viljalaevale-millel-hukkus-kuus-meremeest-ja-neli-jai-kadunuks Venemaa andis Mustal merel raketilöögi viljalaevale, millel hukkus kümme meremeest] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas [[Stavropoli krai]]s [[Mihhailovsk]]is asuvat naftahoidlat, kolme [[Kertši väin]]a teenindavat Vene parvlaeva&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511268/blogi-1607-sojapaev-ukrainas-zaporizzja-suunal-saab-iga-kuu-haavata-voi-surma-7000-vene-sodurit?liveblogPost=631296 |pealkiri=Ukraina viis rivist välja kolm Kertši väina teenindavat Vene parvlaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-19 |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
ja varilaevastiku tankerit Avero Mustal merel&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511268/blogi-1607-sojapaev-ukrainas-zaporizzja-suunal-saab-iga-kuu-haavata-voi-surma-7000-vene-sodurit?liveblogPost=631240 |pealkiri=SBU: Ukraina ründas Vene varilaevastiku tankerit, kolme naftabaasi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-19 |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;.

=== 20. juuli ===
Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks ja sai vigastada 42 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610081284/ukraina-tabas-fsb-baasi-okupeeritud-hersonis#venemaa Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks ja sai vigastada 42 inimest] ERR, 20. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Moskva oblast]]is mitu logistikakeskust, [[Podolsk]]is naftabaas ja kaitsetööstuskompleksi ettevõte Täppismasinaehituse Teadusliku Uurimise Keskinstituut (TsNIITotšMaš).&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598256/videod-ukraina-rundas-moskva-regioonis-jarjekordset-logistikakeskust-ja-naftahoidlat VIDEOD | Ukraina ründas Moskva regioonis mitut logistikakeskust ja ühte naftahoidlat] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas seitset Venemaa varilaevastiku laeva ja energeetikaobjekte Krimmis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598340/ukraina-andis-loogi-veel-seitsmele-vene-varilaevastiku-laevale Ukraina andis löögi veel seitsmele Vene varilaevastiku laevale] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid tabasid Vene Julgeolekuteenistuse baasi Hersoni oblastis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511568/blogi-1608-sojapaev-ukrainas-ukraina-ohurunnak-tabas-moskva-oblastis-naftabaasi-ja-logistikakeskust?liveblogPost=631505 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Vene Julgeolekuteenistuse baasi Hersoni oblastis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-20 |vaadatud=2026-07-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598479/ukraina-rundas-hersonis-fsb-keskust-puhkes-suur-tulekahju Ukraina ründas Hersonis FSB keskust: puhkes suur tulekahju] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. juuli ===
Venemaa ründas [[Sumõ]]s korrusmaja ja kaubanduskeskust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598505/sumo-kaubanduskeskust-tabas-fpv-droon-hoones-puhkes-tulekahju VIDEO | Sumõ kaubanduskeskust tabas FPV droon. Hoones puhkes tulekahju] Delfi, 21. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610082076/venemaa-lipetski-linna-toostusrajoonis-puhkes-tulekahju#kaubakeskus Venemaa ründas Sumõ linna kaubanduskeskust] ERR, 21. VII 2026&lt;/ref&gt;

Mustal merel sai droonitabamuse Ukrainasse teel olnud gaasitanker.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598598/mustal-merel-langes-runnaku-alla-gaasitanker-mis-suttis-meeskond-evakueeriti VIDEO | Mustal merel langes rünnaku alla gaasitanker, mis süttis. Meeskond evakueeriti] Delfi, 21. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas [[Lipetsk]]is soojuselektrijaama ja Novolipetski terasetehast (NLMK).&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598513/venemaal-lipetskis-puhkes-plahvatuste-jarel-tulekahju-soojuselektrijaama-piirkonnas Venemaal Lipetskis puhkes plahvatuste järel tulekahju soojuselektrijaama piirkonnas] Delfi, 21. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina tabas [[Kurski oblast]]is [[Khalino]] lennuväljal paiknenud [[MiG-29]] hävitajat ja õhutõrjesüsteemi [[Pantsir|Pantsir-S1]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511754/blogi-1609-sojapaev-ukrainas-venemaa-kaotas-nadalaga-ukrainas-rohkem-alasid-kui-suutis-vallutada?liveblogPost=631540 |pealkiri=Ukraina teatas Vene hävitaja ja õhutõrjesüsteemi tabamisest Kurski oblastis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-21 |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 22. juuli ===
[[Volodõmõr Zelenskõi]] vabastas ametist relvajõudude ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598784/zelenskoi-vabastas-ametist-relvajoudude-ulemjuhataja-sorskoi Zelenskõi vabastas ametist relvajõudude ülemjuhataja Sõrskõi] Delfi, 22. VII 2026&lt;/ref&gt; 
Uueks ülemjuhatajaks nimetas ta senise maavägede ülema [[Mõhhailo Drapatõi]]&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598804/ukraina-uus-ulemjuhataja-drapatoi-lubas-tootada-lugupidamisega-inimeste-vastu Ukraina uus ülemjuhataja Drapatõi lubas töötada lugupidamisega inimeste vastu] Delfi, 22. VII 2026&lt;/ref&gt;
ja kindralstaabi ülemaks dessant-ründevägede senise juhi [[Ihor Skõbjuk]]i.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598934/zelenskoi-maaras-kindralstaabi-uueks-ulemaks-dessant-rundevagede-senise-juhi-ihor-skobjuki Zelenskõi määras kindralstaabi uueks ülemaks dessant-ründevägede senise juhi Ihor Skõbjuki] Delfi, 22. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnakud süütasid kaks Wildberriese suurt laokompleksi Lõuna-Venemaal: [[Krasnodar]]is ja [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610083051/ukraina-rundas-louna-venemaa-logistikakeskusi-krimmis-kadus-taas-elekter Ukraina ründas Lõuna-Venemaa logistikakeskusi, Krimmis kadus taas elekter] ERR, 22. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120598838/ukraina-droonid-tabasid-taas-vene-veebikaubamaja-ladusid-venelaste-kahju-kuunib-ule-1-6-miljardi-euro Ukraina droonid tabasid taas Vene veebikaubamaja ladusid. Venelaste kahju küünib üle 1,6 miljardi euroni] Delfi, 22. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 23. juuli ===
Venemaa ründas [[Pavlohrad]]is toiduainetööstuse ettevõtet. Rünnakus hukkus 3 ja sai viga 28 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599205/venemaa-andis-ukrainas-pavlohradis-pommiloogi-toiduainetoostuse-ettevottele-hukkus-3-ja-sai-viga-28-inimest Venemaa andis Ukrainas Pavlohradis pommilöögi toiduainetööstuse ettevõttele. Hukkus 3 ja sai viga 28 inimest] Delfi, 23. VII 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakutes [[Zaporižžja]]le sai vigastada 25&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599302/vigastatute-arv-zaporizzjas-on-tousnud-25ni Vigastatute arv Zaporižžjas on tõusnud 25ni] Delfi, 24. VII 2026&lt;/ref&gt; ja [[Slovjansk]]ile 10 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599269/venelased-pommitasid-zaporizzja-ja-slovjanski-linna-kokku-15-vigastatut Venelased pommitasid Zaporižžja ja Slovjanski linna: kokku 15 vigastatut] Delfi, 23. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Krimm]]i, naftatehast [[Uljanovski oblast]]is ja Wildberriese ladu [[Voronež]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599051/ukraina-rundas-oosel-mitut-venemaa-sihtmarki Ukraina ründas öösel taas Krimmi, naftatehast Uljanovski oblastis ja Wildberriese ladu Voronežis] Delfi, 23. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610083984/meedia-moskva-lahistel-kukkus-alla-venemaa-moodne-havitaja-su-57#meedia Meedia: Ukraina korraldas Venemaale ulatusliku droonirünnaku] ERR, 23. VII 2026&lt;/ref&gt; Ukraina rünnakutes on maha põlenud kuus 11'st suuremast Wildberriese laokompleksist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120599174/kaart-paari-paevaga-on-suudatud-suur-osa-vene-suurima-veebikaubamaja-ladudest-mis-jargmiseks |pealkiri=KAART - Paari päevaga on süüdatud suur osa Vene suurima veebikaubamaja ladudest. Mis järgmiseks? |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel |perekonnanimi=Kressa |kuupäev=2026-07-23 |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
See näitab, et Wildberriesi ladude ründamine võib olla üks osa SBU 40-päevasest operatsionist.&lt;ref name=40paeva/&gt;

=== 24. juuli ===
Venemaa pommirünnakus [[Slovjansk]]ile hukkus vähemalt viis ja sai viga üheksa inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599415/ukrainas-slovjanskis-hukkus-vene-pommirunnakus-vahemalt-neli-inimest Ukrainas Slovjanskis hukkus Vene pommirünnakus vähemalt viis inimest] Delfi, 24. VII 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa raketilöögi tagajärjel [[Kiievi oblast]]is toimunud relvanäitusele hukkus vähemalt 10 ja sai vigastada 100 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599463/venemaa-andis-raketiloogi-kiievi-oblastis-toimunud-relvanaitusele-hukkus-vahemalt-kuus-inimest FOTOD | Venemaa andis raketilöögi Kiievi oblastis toimunud relvanäitusele. Hukkus vähemalt 10 ja sai viga 100 inimest] Delfi, 24. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610086207/ukraina-ohurunnakud-tabasid-belgorodi-ja-rostovi-oblastit#kymme Venemaa tappis raketirünnakuga Kiievi relvanäitusele 10 ja haavas 100 inimest] ERR, 25. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid tabasid sihtmärke okupeeritud [[Krimm]]is, [[Peterburi]]s ja [[Tver]]is. Peterburis tabasid droonid kahte veebikaubamaja Wildberries logistikakeskust.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610085139/ukraina-droonirunnak-suutas-peterburi-piirkonnas-kaks-logistikakeskust#peterburi Ukraina droonirünnak süütas Peterburi piirkonnas kaks logistikakeskust] ERR, 24. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina rünnakus tiibraketiga [[FP-5 Flamingo]] sai kahjustada Venemaal Kirovi linnas asuv oluline raketi- ja lennundusdetaile tootev tehas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610085139/ukraina-droonirunnak-suutas-peterburi-piirkonnas-kaks-logistikakeskust#kirov Ukraina tabas Flamego raketiga suurt sõjatehast Kirovis] ERR, 24. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. juuli ===
Ukraina korraldas droonirünnaku objektidele erinevates Venemaa piirkondades. [[Belgorodi oblast]]is said tabamuse kaubalaod ja energiataristu,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631731 |pealkiri=Ukraina droonid ründasid öösel Belgorodi linna Venemaal |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
[[Tjumen]]is naftatöötlemistehas,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631760 |pealkiri=Ukraina droonid ründasid Tjumenis naftatöötlustehast, puhkes tulekahju |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
[[Kirov]]is sõjatehas, Kaspia merel Iraanist pärit sõjalist lasti vedanud laevad&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631770 |pealkiri=Ukraina kaitsejõud ründasid Kaspia merel laevu mis vedasid Iraanist pärit sõjalist lasti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;, logistikakeskus [[Jekaterinburg]]is&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631750 |pealkiri=Ukraina väed ründasid Wildberries laohoonet Jekaterinburgis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
ning kütuse- ja määrdeainete ladu [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599538/videoukraina-rundas-oosel-rostovi-engelsit-ja-belgorodi VIDEOD ⏐ Ukraina ründas öösel Rostovi, Engelsit ja Belgorodi] Delfi, 25. VII 2026&lt;/ref&gt;

[[Saraatovi oblast]]is asuval sõjaväelennuväljal Engels-2 puhkes tulekahju. Ukraina ei ole rünnakut kinnitanud.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610086207/ukraina-ohurunnakud-tabasid-belgorodi-ja-rostovi-oblastit#engels Pealtnägijad teatasid tulekahjust Engelsi sõjaväelennuväljal] ERR, 25. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. juuli ===
Venemaa õhurünnakutes hukkunus vähemalt kaheksa ja sai haavata 58 inimest. [[Krõvõi Rih]]is hävines täielikult supermarketis Epitsentr.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599668/venemaa-tappis-ukraina-tagalas-oopaeva-jooksul-kaheksa-tsiviilisikut-krovoi-rihis-poleb-kaubanduskeskus Venemaa tappis Ukraina tagalas ööpäeva jooksul kaheksa tsiviilisikut, Krõvõi Rihis põleb supermarket] Delfi, 26. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610086717/venemaa-rundas-drooniga-toidupoodi-hukkus-uheksa-aastane-laps#kiiev Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega ning tabas elumaja] ERR, 26. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 27. juuli ===
Ukraina droonirünnakud tabasid objekte [[Belgorodi oblast]]is, [[Rostovi oblast]]is asuvat  eksporditerminali, [[Jaroslavli oblast]]is ja [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] asuvat naftataristut.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610087095/soja-1615-paev-ukraina-andis-loogi-louna-venemaal-asuvate-linnade-pihta#ukraina Ukraina andis löögi Lõuna-Venemaal asuvate linnade pihta] ERR, 27. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599744/venemaal-teatati-ohurunnakutest-rostovis-ja-belgorodis Venemaal teatati õhurünnakutest Rostovis ja Belgorodis ja Udmurtias] ERR, 27. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. juuli ===
Ukraina ründas [[Moskva oblast]]is [[Tšehhov]]is asuvat teraskonstruktsioonide tehast ja logistikafirma ladu [[Podolsk]]is ning Krimmis [[Feodossia]]s elektrialajaama.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610088010/soja-1616-paev-ukraina-rundas-moskva-oblasti-toostusrajatist-osa-krimmist-jai-elektrita#moskva Ukraina ründas Moskva oblastis asuvat tööstusrajatist, osa Krimmist jäi elektrita] ERR, 28. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599995/ukraina-droonid-tabasid-tehast-moskva-oblastis-krimmis-on-elektrikatkestus Ukraina droonid tabasid tehast Moskva oblastis. Krimmis on elektrikatkestus] Delfi, 28. VII 2026&lt;/ref&gt;

Valges Majas kohtusid [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] ja [[USA president]] [[Donald Trump]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610088443/zelenski-ja-netanyahu-kohtusid-valges-majas-trumpiga Zelenski ja Netanyahu kohtusid Valges Majas Trumpiga] ERR, 28. VII 2026&lt;/ref&gt; 
Zelenskõi hindas kõneluste tulemusi headeks.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120600173/zelenskoi-saabus-valgesse-majja-kohtumisele-trumpiga Zelenskõi vestlusest Trumpiga: saime USA-lt kindla toetuse] Delfi, 28. VII 2026&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&amp;match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas]
* [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба
* [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine]

[[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]]</text>
      <sha1>ktxfg5aiqvoc5pq6fxsdu558lo3enxp</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204144</id>
      <parentid>7204141</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T06:03:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <comment>/* 25. juuli */</comment>
      <origin>7204144</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="82289" sha1="pf2nt8jsoqo2x81t8dkj48nt67c6p3h" xml:space="preserve">{{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}}

Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani.
	
See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele.

== Sõjategevus 2026. aastal ==
== Juuni ==
=== 1. juuni ===
Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026&lt;/ref&gt;
Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. juuni ===
[[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-06-02 (01).jpg| thumb| Purustatud elumajad Dnipros pärast Venemaa rünankut.]]

Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026&lt;/ref&gt; 
Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. juuni ===
Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.&lt;ref name=deepstatemap&gt;[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele.
Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026&lt;/ref&gt;
Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026&lt;/ref&gt;
ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 4. juuni ===
Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;

Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026&lt;/ref&gt; 
Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel.
&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. juuni ===
[[File:Yahotynske For Children after Russian attack, 2026-06-05 (01).webp| thumb| Imikutoidutehas Kiievi piirkonnas pärast Venemaa droonitabamust]]

Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. juuni ===
Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026&lt;/ref&gt;
Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026&lt;/ref&gt; 
Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest.

=== 7. juuni ===
Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda, Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is. 

Ukraina-meelne partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. juuni ===
Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;

Krimmis tabas droon Moskva–Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;

Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. juuni ===
[[File:Destructions in Vilniansk after Russian attack, 2026-06-09 (01).webp| thumb| Maja Zaporižžja oblastis Vilnianskis pärast Venemaa droonitabamust]]

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käis visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.&lt;ref&gt;[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;
Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;
Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;

Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt; hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 10. juuni ===
Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;
ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;
Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 11. juuni ===
Ukraina õhurünnakuga tulemusel süttis Afipski naftatöötlemistehas [[Krasnodari krai]]s.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590073/venemaa-kuibosevi-rafineerimistehas-on-parast-droonirunnakut-tootmise-lopetanud Venemaa Kuibõševi rafineerimistehas on pärast droonirünnakut tootmise lõpetanud. Täna rünnati tehast Krasnodari krais] Delfi, 11.VI 2026&lt;/ref&gt;
Krimmi poolsaart tabanud rünnakus said pihta mitmed Vene sõjaväeobjektid ja poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610052106/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-krasnodari-krais#krimm Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak] ERR, 11.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. juuni ===
Ukraina ründas [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is asuvaid naftatöötlemistehaseid TANEKO ja TAIF-NK.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610053315/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-tehast#kahte Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast ja naftakeemiatehast] ERR, 12.VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Samara oblast]]is [[Togliatti]]s naftakeemiatehas Togliattikauchuk.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590344/droonid-rundasid-venemaal-keemiatehaseid-ja-krimmis-soojuselektrijaama Droonid ründasid Venemaal keemia- ja naftatehaseid ning Krimmis soojuselektrijaama] Delfi, 12.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. juuni ===
Ukraina droonirünnak süütas [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Tamanneftegazi nafta- ja vedelgaasiterminali,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590693/ukraina-droonirunnak-suutas-naftaterminali-venemaal-krasnodari-krais Ukraina droonirünnak süütas naftaterminali Venemaal Krasnodari krais] Delfi, 13. VI 2026&lt;/ref&gt; ning [[Volgogradi oblast]]is Kotovo küla lähedal asuva naftatöötlus- ja pumbajaama.

Krimmis ründas ründas Ukraina [[Armjansk]]i linnas asuvat keemiatehast Krimmi Titaan ja poolsaart Mandri-Ukrainaga ühendavad sildu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610054320/soja-1571-paev-ukraina-rundas-krimmi-sildu-ja-keemiatehast#krimm Ukraina ründas Krimmi sildu ja keemiatehast] ERR, 13. VI 2026&lt;/ref&gt;

[[File:Dormition Cathedral, Kyiv Pechersk Lavra on fire 2.2.jpg| thumb| [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]] pärast Venemaa rünnakut]]

=== 14. juuni ===
Ukraina ründas [[Tuula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehast Azot&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590745/videod-tula-oblastis-suttis-drooniloogist-polema-keemiatehas-jaroslavli-oblastis-keemiatehas VIDEO | Tula oblastis süttis droonilöögist põlema keemiatehas, Jaroslavli oblastis naftaladu] Delfi, 14. VI 2026&lt;/ref&gt; ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610054785/ukraina-rundas-keemiatehast-ja-suurt-kutusehoidlat-venemaal#jaroslavl Ukraina kinnitas edukat rünnakut naftahoidlale Jaroslavli oblastis] ERR, 14. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. juuni ===
[[File:Kharkiv Art Museum after Russian shelling on 14 June 2026.jpg| thumb| Harkivi kunstimuuseum pärast Venemaa pommirünnakut]]

Venemaa korraldas 70 raketi ja 611 drooniga rünnaku Kiievile ja Harkivile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610055229/venemaa-ohurunnakus-kiievile-sai-tabamuse-ajalooline-suurklooster#kiiev Kiievit tabas taas ulatuslik drooni- ja raketirünnak] ERR, 15. VI 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina tõrjus 50 raketti ja 582 drooni. Rünnakus hukkus 11 inimest, nende seas viis päästjat Harkivis&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590875/harkivis-hukkus-vene-runnakute-tagajarjel-viis-paastjat Harkivis hukkus Vene rünnakute tagajärjel viis päästjat] Delfi, 15. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja vigastada sai 53 inimest. Rünnaku tõttu said kahjustusi [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluva [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]]&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591061/zelenskoi-suudistab-putinit-kiievi-katedraali-tahtlikus-sihtimises-hukkunute-arv-tousis-11-ni Zelenskõi süüdistab Putinit Kiievi katedraali tahtlikus sihtimises, hukkunute arv tõusis 11-ni] Delfi, 15. VI 2026&lt;/ref&gt; ja Harkivi kunstimuuseum.

=== 16. juuni ===
[[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-06-16 (01).jpg| thumb| Venemaa rünnakust põhjustatud purustused [[Kramatorsk]]is]]

Ukraina süütas õhurünnakutega Poltavskaja Neftebaza kütusehoidla [[Krasnodari krai]] [[Krasnoarmeiskaja rajoon]]is&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591144/venemaal-kubani-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-naftahoidla Venemaal Krasnodari krais süttis droonirünnaku järel naftahoidla] Delfi, 16. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Gazpromneft]]i naftatöötlemistehase [[Moskva]] [[Kaguringkonna]] [[Kapotnja linnaosa]]s,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591161/moskva-linnapea-teatas-droonirunnakust-venemaa-pealinnas-suttis-naftatootlemistehas VIDEO | Moskva linnapea teatas droonirünnakust: Venemaa pealinnas süttis naftatöötlemistehas] Delfi, 16. VI 2026&lt;/ref&gt; 
mis on oluline Moskva kütusega varustaja.

Ukraina taotleb [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostrit]] tabanud Venemaa [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#15._juuni|õhurünnaku]] tõttu Ukraina [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralist istungit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610056120/ukraina-suutas-ohurunnakuga-moskva-suurima-naftakaitise#yro Ukraina taotleb pärast Vene rünnakuid ÜRO Julgeolekunõukogu istungit] ERR, 16. VI 2026&lt;/ref&gt;

[[Hmelnõtski oblast]]is kukkus alla rindepommitaja [[Su-24|Su-24M]], kaheliikmeline meeskond hukkus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591428/ukraina-ohuvagi-teatas-pommitaja-allakukkumisest-meeskond-hukkus Ukraina õhuvägi teatas pommitaja allakukkumisest, meeskond hukkus] Delfi, 16. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 17. juuni ===
[[Zaporižžja]]s hukkus Venemaa droonirünnakus üks ja sai vigastada vähemalt seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610057059/moskva-naftatootlemistehas-peatas-ukraina-ohurunnaku-tottu-too#zapo Venemaa tappis õhurünnakutes Zaporižžjale ühe ja vigastas seitset inimest] ERR, 17. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 18. juuni ===
[[File:Moskva Kapotnaja.jpg| thumb| Kütusehoidla plahvatus Moskvas pärast Venemaa õhutõrjeraketi tabamust. [https://x.com/WarLifeFootage/status/2067689712437850151  https://x.com/WarLifeFootag] ]]
[[File:Fire at the Moscow Oil Refinery on June 18, 2026 (video 20260618 132501).webm| thumb| Tulekahju Moskva nafta rafineerimise tehases]]

Venemaa korraldas Ukraina vastu õhurünnaku, kasutades seitse ballistilist raketti ja 239 eri tüüpi drooni. Ukraina tõrjus neli ballistilist raketti ning 212 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591750/venemaa-lasi-ukraina-pihta-valja-seitse-iskanderi-raketti-ule-200-mehitamata-ohusoiduki Venemaa lasi Ukraina pihta seitse Iskanderi raketti ja üle 200 mehitamata õhusõiduki] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; [[Sumõ]]s hukkus rünnakus üks inimene.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591729/venemaa-saatis-kiievisse-ballistilised-raketid-sumos-suttisid-elumaja-ja-bensiinijaam-polema Venemaa saatis Kiievisse ballistilised raketid. Sumõs süttisid elumaja ja bensiinijaam põlema] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku sõja algustest alates. Rünnaku tulemusel puhkes tulekahju Kapotnjas asuvas naftatöötlemistehases, mis peatas tootmise.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=626008 |pealkiri=Moskva naftarafineerimistehas sai märkimisväärselt kahjustada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Eelmine rünnak sellele tehasele toimus [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#16._juuni|16. juunil]]&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591731/ukraina-korraldas-moskale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Pealinn leekides. Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku pärast sõja algust] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakut tõrjunud Venemaa õhutõrje tabas kütusehoidlat.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8494103/rainer-saks-tulemoll-moskvas-tekitab-venemaa-pealinna-kutusevarustusse-suure-augu |pealkiri=RAINER SAKS ⟩ Tulemöll Moskvas tekitab Venemaa pealinna kütusevarustusse suure augu |url-access=subscription |eesnimi=Rainer |perekonnanimi=Saks |kuupäev=2026-06-19 |vaadatud=2026-06-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnakud süütasid naftahoidla [[Rostovi oblast]]is [[Gukovo]] linnas&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610057911/ukraina-korraldas-moskvale-soja-seni-suurima-runnaku#moskva Tulekahjud ja plahvatused üle Moskva] ERR, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja Rozdolne küla lähedal asuva silla Kertši–Džankoi raudteeliinil.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591733/ukraina-droonirunnak-suutas-krimmis-strateegilise-raudteesilla Ukraina droonirünnak süütas Krimmis strateegilise raudteesilla] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunud sõduri säilmed ja sai vastu 33 oma sõduri säilmed.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=625992 |pealkiri=Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunu säilmed |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 19. juuni ===
Vene õhurünnakutes hukkus vähemalt 11 ja sai vigastada 63 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610059000/cnn-ukraina-on-leidnud-viisi-venemaa-ohutorje-ulekoormamiseks#runnakud Vene rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul 11 inimest] ERR, 19. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina esitas Valgevenele ultimaatumi ja nõudis Venemaa droonirünnakuid toetava sidetehnika väljalülitamist nädala jooksul.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592269/zelenskoi-ultimaatum-lukasenkale-eemaldage-vene-droone-abistavad-seadmed-voi-teeme-seda-ise Zelenskõi: kui Lukašenka ei taha sõtta sekkuda, eemaldagu Vene droone abistavad sidesüsteemid] ERR, 19. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. juuni ===
Ukraina ründas [[Tjumeni oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610059831/ukraina-droonid-rundasid-tjumeni-naftatootlemistehast#Tjumen Võimud: Ukraina droonid ründasid Tjumeni naftatöötlemistehast] ERR, 20. VI 2026&lt;/ref&gt;
ja [[Henitšesk]]i väina ületavat silda.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592347/ukraina-rundas-venemaa-logistikale-olulist-silda-henitseski-vainas Ukraina ründas Venemaale olulist logistilist silda Henitšeski väinas] Delfi, 20. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. juuni ===
Ukraina droonirünnaku tulemusel süttisid tulekahjud [[Kertši väin|Kertši väina]] silla mõlemas otsas: [[Kertš]]i naftaterminalis ja [[Kavkazi sadam]]as.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592389/krimmi-saareks-muutmine-jatkub-venemaa-sulges-ajutiselt-kertsi-vaina-silla VIDEO | Venemaa sulges drooniohu tõttu ajutiselt Kertši väina silla] Delfi, 21. VI 2026&lt;/ref&gt; 
Tabamusi said ka Kertši väina praamid ja õhutõrjesüsteemid Krimmis.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0pChn77Y4owavXenUsgKFih247iKpQXSjwyfyq1PdiyoSAF2wc32y538JL1JrXbpYl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. VI 2026&lt;/ref&gt;

Kütusepuuduse tõttu peatati kütuse müük Krimmi kõigis tanklates.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610060245/ukraina-runnak-suutas-naftaterminali-ja-sadama-molemal-pool-kertsi-vaina#moskva Moskva toetatud kuberneri sõnul peatati okupeeritud Krimmis kütusemüük] ERR, 21. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 22. juuni ===
Ukraina korraldas õhurünnaku Moskvale&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610060686/ukraina-rundas-venemaa-olulist-sojatehast#moskva Moskvat tabas taas droonirünnak] ERR, 22. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8495334/blogi-1580-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-taas-moskvat-droonidega?liveblogPost=626462 |pealkiri=Ukraina väed tabasid Moskva oblastis satelliitsidekeskust ja mitut Venemaa sõjalist objekti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-22 |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; ja [[Voronež]]ile, kus tabati Vene sõjaväele elektroonikat tootvat tehast.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592632/video-ukraina-raketilook-tabas-voronezi-sojatoostust VIDEO | Ukraina raketilöök tabas Voroneži sõjatööstust] Delfi, 21. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitas Krimmis Rozdolne küla lähedal üle [[Põhja-Krimmi kanal]]i kulgeva raudteesilla.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626670 |pealkiri=Ukraina eriväed hävitasid Põhja-Krimmi kanali silla |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Moskva oblast]]is asuvat [[Dubna]] kosmosesidekeskust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593102/tuleb-pooled-rivist-valja-luua-miks-hakkas-ukrainale-huvi-pakkuma-vene-kosmoseside-rundamine |pealkiri=„Tuleb pooled rivist välja lüüa.“ Miks hakkas Ukrainale huvi pakkuma Vene kosmoseside ründamine? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-25 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Venemaa vägedel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]] lõunaossa ja see on muutunud 'halliks alaks'.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 23. juuni ===
[[Zaporižžja oblast]]is asuvas Bilenke külas hävis Venemaa rünnakute tagajärjel arhitektuuri- ja ajaloomälestis Mõklaševski kasakamõis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610061514/telegraph-venemaa-viib-ohutorjesusteeme-rindejoonelt-moskvasse#mois Venelased hävitasid Zaporižžjas ajaloolise Mõklaševski mõisa] ERR, 23. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas ulatusliku rünnaku objektidele Krimmis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626643 |pealkiri=Kertši sild suleti öösel liiklusele, Krimmis oli kuulda plahvatusi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592780/kertsi-sild-oli-drooniohu-tottu-oo-labi-suletud-moskvas-ja-teistes-regioonides-anti-raketihoiatus Kertši sild oli drooniohu tõttu öö läbi suletud, Moskvas ja teistes regioonides anti raketihoiatus] Delfi, 23. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. juuni ===
Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592911/ukraina-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku-krimmi-elektritaristule Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Krimmi elektritaristule] Delfi, 24. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja lennuvälju&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#krimm Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu ja lennuvälju] ERR, 24. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ning [[Orenburgi oblast]]is asuvat gaasitehast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496475/ukraina-runnak-krimmi-energiataristule-pohjustas-ulatusliku-elektrikatkestuse |pealkiri=Ukraina rünnak Krimmi energiataristule põhjustas ulatusliku elektrikatkestuse |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-24 |vaadatud=2026-06-24 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina president Zelenski tetas, et Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#Jaamad Zelenski: Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta] ERR, 24. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592962/valgevene-lopetas-vene-droonide-toetamise-parast-ukraina-hoiatust Valgevene lõpetas Vene droonide toetamise pärast Ukraina hoiatust] Delfi, 24. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. juuni ===
Venemaa ründas Ukrainat 90 drooni ja ühe Iskander-M ballistilise raketiga. Õhutõrje tõrjus 83 drooni. Rünnakutes hukkus kuus ja vigastada sai 70 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593119/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-kuus-inimest-ja-vigastada-sai-70 Ukrainas hukkus Vene rünnakutes kuus inimest ja vigastada sai 70] Delfi, 25. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonid ründasid Krimmis asuvat energiataristut. See põhjustas Krimmis ulatuslikke elektrikatkestusi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610062537/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-krasnodari-krais#krimm Ukraina andis taas lööke Krimmi energiataristu pihta] ERR, 25. VI 2026&lt;/ref&gt; 
Droonirünnak hävitas [[Belbeki lennujaam|Belbeki lennuväljal]] Venemaa hävituslennuki [[MiG-29]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis#havitaja Ukraina teatas Vene hävituslennuki hävitamisest drooniga] ERR, 4. VII 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina süütas õhurünnakuga Poltavskaja kütusehoidla [[Krasnodari krai]]s&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592995/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-trump-tunnustas-zelenskoid Ukraina ründas Venemaa naftarajatist. Trump tunnustas Zelenskõid] Delfi, 25. VI 2026&lt;/ref&gt;
ja [[Ufaa]] naftarafineerimistehase.
Venemaa teatas nelja inimese hukkumisest rünnakutes.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593071/venemaa-teatas-ukraina-droonirunnakutes-nelja-inimese-hukkumisest-ja-toostusobjektide-tabamustest Venemaa teatas Ukraina droonirünnakutes nelja inimese hukkumisest ja tööstusobjektide tabamustest] Delfi, 25. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. juuni ===
Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593260/kiievis-kolasid-plahvatused-laohoone-suttis-polema-ja-vigastada-sai-kaks-inimest Kiievis kõlasid plahvatused. Laohoone süttis põlema ja vigastada sai kaks inimest] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt; Ukraina tõrjus 174 drooni ja kolm raketti kasutatud 189 droonist ja seitsmest raketist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627155 |pealkiri=Õhuvägi: õhutõrje tegi eile õhtul kahjutuks 174 Vene drooni ja kolm ballistilist raketti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas Moskvale ja paljudele teistele Venemaa piirkondadele sõja ühe suurema droonirünnaku.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593261/moskvat-tabas-droonirunnak-jarjekordne-naftarajatis-peatas-tootmise Moskvat tabas droonirünnak. Järjekordne naftarajatis peatas tootmise] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt;
Droonitabamused põhjustasid tulekahju [[Tula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is asuvas keemiatehases Azot.
Venemaa väitel tulistati alla 660 Ukraina drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593359/ukraina-korraldas-oosel-venemaa-aladele-soja-uhe-suurema-droonirunnaku Ukraina korraldas öösel Venemaa aladele sõja ühe suurema droonirünnaku] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnakutest põhjustatud energia- ja kütusekriisi tõttu kuulutasid 
Krimmi võimud välja majandusliku eriolukorra.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610063422/ukraina-rundas-droonidega-tula-oblastis-asuvat-keemiatehast#eriolukord Krimmi võimud kuulutasid välja majandusliku eriolukorra] ERR, 26. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ja Venemaa vahetasid reedel kumbki 160 sõjavangi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627277 |pealkiri=Moskva: Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 160 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593505/venemaa-ja-ukraina-vahetasid-sojavange Venemaa ja Ukraina vahetasid sõjavange] Delfi, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina presidendi Zelenski loal käivitas [[SBU]] 40-päevase mõjutusoperatsiooni, et sundida Venemaad sõda lõpetama.&lt;ref name=40paeva&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593265/zelenskoi-kiitis-heaks-40-paevase-sbu-operatsiooni-venemaa-vastu-et-soda-lopetada Zelenskõi kiitis heaks 40-päevase SBU operatsiooni Venemaa vastu, et sõda lõpetada] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt; Operatsiooni sisu ei ole välja toodud.

=== 27. juuni ===
Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Volgograd]]is asuvat raketidetaile tootvat sõjatehast [[Titan-Barrikadõ]], tekitas seal tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593515/ukraina-flamingod-tabasid-volgogradis-oresniku-raketisusteeme-tootvat-tehast VIDEO | Ukraina Flamingod tabasid Volgogradis Orešniku raketisüsteeme tootvat tehast] Delfi, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Vladimiri oblast]]is asuvat Vtorovo naftapumpla ja -jaotusjaama, mis on oluline sõlm Moskva kütusega varustamisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#naftakeskus Ukraina ründas teistkordselt Vtorovo naftakeskust] ERR, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kaotas [[Poltava oblast]]is lahinguülesannet täitnud hävitaja [[MiG-29]]. Lennuki piloot katapulteerus edukalt ja jäi ellu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#havitaja Ukraina kaotas 1. juunil hävituslennuki] ERR, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa droonid [[Geran 4]] tabasid Voznessenski lennuväljal [[Mõkolajivi oblast]]is stardirajal veel vähemalt ühte hävitajat [[MiG-29]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593868/video-venelaste-saheedid-korraldasid-ukraina-lennuvaele-halva-ullatuse |pealkiri=VIDEO - Venelaste Šahedid korraldasid Ukraina lennuväele halva üllatuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-29 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 28. juuni ===
[[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-06-28 (01).webp| thumb| Purustused Zaporižžias peale Venemaa rünnakut 28. juunil 2026]]

Venemaa ründas Ukrainat kaheksa raketi ja 142 drooniga, millest Ukraina tõrjus seitse raketti ja 128 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593626/venemaa-rundas-kiievit-rakettidega-zelenskoi-teatas-kahe-vene-naftatehase-sanktsioneerimisest Venemaa ründas Kiievit rakettidega, Zelenskõi teatas kahe Vene naftatehase „sanktsioneerimisest“] Delfi, 28. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas droonidega Slavjanski naftatöötlemistehast [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610064955/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega#Krasnodar Ukraina ründas naftatöötlemistehast Krasnodari krais] ERR, 28. VI 2026&lt;/ref&gt; ja naftatöötlemistehast [[Jaroslavli oblast]]is.

Venemaa on täielikult hõivanud [[Huljaipole]] linna [[Zaporižžja oblast]]is.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 29. juuni ===
Venemaa ründas Ukrainat 108 drooniga, millest Ukraina tõrjus 82. Rünnakutes hukkus vähemalt 15 ja sai viga vähemalt 118 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610065387/ukraina-jatkab-okupeeritud-krimmis-asuvate-sihtmarkide-rundamist#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainas hukkus 15 ja sai viga 118 tsiviilisikut] ERR, 29. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 30. juuni ===
Ukraina korraldas droonirünnaku Moskva piirkonnale. Rünnak tekitas purustusi [[Dubna]] kosmosesidekeskuses.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610066221/ukraina-droonid-joudsid-taas-moskva-oblastisse#kosmosekeskus Zelenski: Ukraina droonid tabasid Venemaa Dubna kosmosesidekeskust] ERR, 30. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594017/linnapea-sonul-on-kella-4-st-alates-alla-tulistatud-56-moskva-suunas-lennanud-drooni VIDEO | Moskva oblastis toimus jälle ränk droonirünnak, pihta sai kosmosekeskus] Delfi, 30. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina rünnakud Venemaa naftatööstuse vastu on paljudes Venemaa regioonides põhjustanud kütusekriisi,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594133/video-loputud-jarjekorrad-kaklused-ja-erimeetmed-venelased-ei-saa-enam-kutusekriisist-mooda-vaadata |pealkiri=VIDEO - Lõputud järjekorrad, kaklused ja erimeetmed. Venelased ei saa enam kütusekriisist mööda vaadata |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel Kressa |perekonnanimi=Anni Kuuseok |kuupäev=2026-06-30 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067130/wsj-putin-seisab-kutusenappuse-tottu-silmitsi-poliitilise-kriisiga WSJ: Putin seisab kütusenappuse tõttu silmitsi poliitilise kriisiga] ERR, 1. VII 2026&lt;/ref&gt; 
mis on sundinud Venemaad lõpetama kütuste ekspordi&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067958/politico-venemaa-majandus-soidab-aurude-peal Politico: Venemaa majandus sõidab aurude peal] ERR, 2. VII 2026&lt;/ref&gt; 
ja alustama bensiini importi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067085/venemaa-hakkab-ukraina-runnakute-tottu-bensiini-importima Venemaa hakkab Ukraina rünnakute tõttu bensiini importima] ERR, 1. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-8]] koos nelja meeskonnaliikmega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629515 |pealkiri=Ukraina helikopteri meeskond hukkus Vene droone tõrjudes |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel hõivas Venemaa juunis 30 ruutkilomeetrit.&lt;ref&gt;[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-july-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, July 1, 2026] ISW, 1.VII 2026&lt;/ref&gt;

== Juuli ==
=== 1. juuli ===
Ukraina ründas [[Ufa]] naftatöötlemistehast&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067082/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-ja-sojatehast#zelenski Zelenski: Ukraina tabas Venemaa naftatöötlemistehast ja raketikomponentide tehast] ERR, 1. VII 2026&lt;/ref&gt; ning [[Penza oblast]]is asuvat sõjatööstusrajatist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594253/venemaal-penzas-rundasid-droonid-sojatehast Venemaal Penzas ründasid droonid Roskosmose koosseisu kuuluvat tehast] Delfi, 1. VII 2026&lt;/ref&gt;

[[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-02 (01).jpg| thumb| Purustused Kiievis pärast Venemaa rünnakut.]]

=== 2. juuli ===
Venemaa korraldas Kiievile ja teistele Ukraina linnadele ulatusliku õhurünnaku&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594492/venemaa-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukraina-vastu-plahvatused-mitmes-linnas-kiievis-on-hukkunud-kaks-inimest VIDEO | Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina vastu: plahvatused mitmes linnas, Kiievis on hukkunud 13 inimest] Delfi, 2. VII 2026&lt;/ref&gt;, 
kasutades selles 74 raketti ja 496 pikamaadrooni. Ukraina tõrjus neist 48 raketti ja 476 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067955/venemaa-rundas-kiievit-taas-droonide-ja-rakettidega#kiiev Venemaa ründas Kiievit taas droonide ja rakettidega] ERR, 2. VII 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakus hukkus vähemalt 30 ja vigastada sai 91 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594744/venemaa-korraldas-oosel-runnakuid-ukraina-eri-rajoonide-vastu-kiievis-hukkunute-arv-tousis-27ni Venemaa korraldas öösel rünnakuid Ukraina eri piirkondade vastu. Kiievis hukkunute arv tõusis 30-ni] Delfi, 3. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina andis järjekordse õhulöögi [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvale [[Lukoil]]i naftatöötlemistehasele.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594508/venemaal-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-nizni-novgorodi-oblastis Venemaal ründasid droonid naftatöötlemistehast Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 2. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina viis läbi rünnakute seeria energeetikasüsteemise vastu okupeeritud aladel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610069032/soja-1591-paev-ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju#elektrijaamad Ukraina ründas okupeeritud aladel asuvaid elektrijaamu] ERR, 3. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. juuli ===
[[File:Poultry farm in Kherson Oblast after Russian attack, 2026-07-03 (01).webp| thumb| Venemaa rünnaku käigus purustatud linnufarm Hersonis 3. juulil.]]

Ukraina ründas [[Belgorod]]is asuvat energiaseadmete tehast Energomaš ja Krimmis asuvaid sõjaväelennuvälju, kahjustades seitset lennukit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610069032/ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju Ukraina ründas Krimmis asuvaid Vene sõjaväelennuvälju] ERR, 3. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 4. juuli ===
[[File:Historical school in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-07-04 (01).jpg| thumb| 1904. aastal ehitatud menoniitide kooli ajalooline hoone Zaporižžjas pärast 4. juuli pommitamist]]

Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Peterburis, [[Belgorod]]is ja Krimmis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis Sõja 1592. päev: Ukraina ründas objekte Krimmis, Peterburis ja Belgorodis] ERR, 4. VII 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa teatas [[Donetski oblast]]is asuva [[Kostjantõnivka]] linna vallutamisest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595010/venemaa-vaitel-hoivasid-tema-vaed-strateegilise-tahtsusega-kostjantonivka-linna Venemaa väitel hõivasid tema väed strateegilise tähtsusega Kostjantõnivka linna] Delfi, 4. VII 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina ja sõltumatud allikad kinnitavad, et linn on endiselt Ukraina kontrolli all.

=== 5. juuli ===
Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse inimest ja 39 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga seitse inimest] ERR, 5. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnak Krimmi elektrisüsteemile põhjustas Krimmis elektrikatkestuse.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#krimm Ukraina rünnakud on Krimmi pimedusse matnud] ERR, 5. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. juuli ===
[[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-06 (05).jpg| thumb| Purustatud korterelamu Kiievis pärast Venemaa pommirünnakut]]

Venemaa ründas Ukrainat 29 ballistilise raketi, 39 tiibraketi ja 351 ründedrooniga.
Ukraina tõrjus 37 tiibraketti ja 326 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595217/venemaa-rundas-uuesti-kiievit-on-hukkunuid-ja-9-korruseline-kortermaja-varises-osaliselt-kokku VIDEO | Venemaa ründas uuesti Kiievit, hukkunuid on vähemalt 13. Kahjustada on saanud 15 elumaja] Delfi, 6. VII 2026&lt;/ref&gt;
Rünnaku tõttu hukkus vähemalt 17 ja haavata sai vähemalt 56 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610070856/ukraina-rundas-seni-tabamatuks-jaanud-naftatootlemistehast-omskis#venemaa Venemaa rünnakus Kiievile sai surma üle kümne inimese] ERR, 6. VII 2026&lt;/ref&gt;

[[Kiievi oblast]]i [[Butša rajoon]]is asuvas [[Võšneve]]s tabas Venemaa laskemoonahoidlat. Selle tagajärjel sai kahjustada 280 maja, millest 91 hävis täielikult.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0wEPtZKKAZjLjgAaRHBF9JUZzTepmaYsoTGAH5vd3r1MDpqhiZ4nWeoh9Q9sKsBjCl&amp;id=100077383410237 Євгеній Штурмак] FB, 9. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/1161747/blogi-eesti-ja-ukraina-solmisid-droonikokkuleppe-michal-sellest-voidab-eesti-kaitsevoime Ukraina: Võšneves toimus sõja suurim elamurajoonide häving] Õhtulehe blogi, 7. VII 2026 kell 08:32&lt;/ref&gt; Hukkus seitse ja vigastada sai 29 inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507205/zelenskoi-kaitsetoostuskontsern-ladustas-relvi-kiievi-lahedal-ebaseaduslikult |pealkiri=Zelenskõi: kaitsetööstuskontsern ladustas relvi Kiievi lähedal ebaseaduslikult |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-12 |vaadatud=2026-07-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Venemaa suurimat, Omski naftatöötlemistehast, põhjustades seal tulekahju&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595383/ukraina-kanalid-teatasid-esimesest-runnakust-venemaa-suurima-omski-naftatootlemistehase-vastu VIDEOD | Ukraina kanalid teatasid esimesest rünnakust Venemaa suurima, Omski naftatöötlemistehase vastu] Delfi, 6. VII 2026&lt;/ref&gt; 
ja Jaroslavli rafineerimistehast. Samuti ründas Ukraina Võssotski ja Ust-Luga sadamaid [[Leningradi oblast]]is&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610071084/ukraina-rundas-venemaa-laanemere-aarseid-sadamaid Ukraina ründas Venemaa Läänemere-äärseid sadamaid] ERR, 6. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595225/venemaal-on-taas-droonirunnaku-all-leningradi-oblast VIDEO | Taas oli droonirünnaku all Leningradi oblast. Kahjustusi on Luga polügoonil ning Ust-Luga ja Võssotski sadama piirkonnas] Delfi, 6. VII 2026&lt;/ref&gt;
ja [[Kertš]]i sadamat Krimmis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629325 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Kertši sadama kütuseterminali |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 7. juuli ===
Venemaa rünnakutes hukkus seitse ja sai vigastada 88 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610071675/soja-1595-paev-ukraina-droonid-tabasid-kaheksat-vene-varilaevastiku-tankerit#Venerynn Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul seitse ja sai vigastada 88 inimest] ERR, 7. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Aasovi merel kaheksat Vene varilaevastiku tankerit, mis üritasid varustada Krimmi kütusega.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595615/video-ukraina-droonivagede-ulem-teatas-8-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel VIDEO | Ukraina droonivägede ülem teatas 8 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 7. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid ründasid [[Brjansk]]is asuvat mikroelektroonikatootjat Kremniy El ja samas piirkonnas asuvat keemiatehast ning gaasienergeetika taristut [[Belgorod]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595487/osa-belgorodist-jai-raketirunnaku-jarel-elektri-ja-veeta-ning-puhkesid-tulekahjud Osa Belgorodist jäi raketirünnaku järel elektri ja veeta ning puhkesid tulekahjud] ERR, 7. VII 2026&lt;/ref&gt;

Eesti ja Ukraina allkirjasid Ankaras toimuval NATO tippkohtumisel droonikokkuleppe.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610072113/eesti-ja-ukraina-solmisid-droonileppe Eesti ja Ukraina sõlmisid droonileppe] ERR, 7. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. juuli ===
Venemaa ründas rakettidega Kiievit, Odessat ja Harkivit ning liugpommidega Zaporižžjat.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595770/venemaa-rundas-ukrainas-kiievit-odessat-harkivit-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Kiievit, Odessat, Harkivit ja Zaporižžjat] Delfi, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas kolme Venemaa naftarajatist. Rünnakus said pihta Saratovi naftarafineerimistehas, Nižnekamski naftarafineerimistehas Tatarstanis ja Ufa naftatehas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595773/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Saratovi ja Nižnekamski naftatöötlemistehast] Delfi, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;
Samuti rünnati lennuvälja Voroneži piirkonnas.

Aasovi merel ründas Ukraina veel üheksat Vene varilaevastiku tankerit.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595821/ukraina-droonivagede-ulem-teatas-veel-9-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel Ukraina droonivägede ülem teatas veel 9 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitaja [[F-16]] tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki [[Su-35]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610072507/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-naftatehast#su Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki Su-35] ERR, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120598881/ukraina-piloodid-said-venelaste-lennuki-vastu-kae-valgeks-kas-parema-tehnikaga-tulevad-ka-esimesed-assad |pealkiri=Ukraina piloodid said venelaste lennuki vastu käe valgeks. Kas parema tehnikaga tulevad ka esimesed ässad? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-07-22 |vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[USA president]] [[Donald Trump]] teatas [[Ankara]]s toimunud [[NATO]] tippkohtumisel, et [[USA]] kavatseb anda Ukrainale litsentsi [[MIM-104 Patriot|Patrioti õhutõrjesüsteemide]] rakettide tootmiseks.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596004/video-trump-lubas-anda-ukrainale-litsentsi-patrioti-rakettide-tootmiseks VIDEO | Trump lubas anda Ukrainale litsentsi Patrioti rakettide tootmiseks] Delfi, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;
Tippkohtumise ühisavalduses lubasid NATO riikide juhid jätkata Ukraina riigikaitse toetamist. 2026. aastal eraldavad liitlased Ukrainale sõjalise abina 70 miljardit euot ning lubavad järgmiseks aastaks vähemalt sama suurt toetust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595959/lopp-hea-koik-hea-nato-kommunikees-mainiti-nii-vene-ohtu-iraani-kui-ukraina-abistamist Lõpp hea, kõik hea. NATO kommünikees mainiti nii Vene ohtu, Iraani kui Ukraina abistamist] Delfi, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. juuli ===
Ukraina ründas droonidega [[Stavropoli krai]]s Mihhailovskis asuvat Lukoili naftabaasi ning [[Tver]]is naftahoidlat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610073367/ukraina-andis-looke-venemaa-naftabaaside-pihta#naftabaas Ukraina andis lööke Venemaa naftabaaside pihta] ERR, 9. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596028/venemaal-rundasid-droonid-kaht-naftabaasi-ja-aasovi-merel-tankereid Venemaal ründasid droonid kaht naftabaasi ja Aasovi merel tankereid] Delfi, 9. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina on nelja päeva jooksul tabanud Mustal merel 36 Venemaa alust, millest 32 on olnud tankerid.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596265/ukraina-on-nelja-paevaga-runnanud-rohkem-kui-30-venemaa-tankerit Ukraina on nelja päevaga rünnanud rohkem kui 30 Venemaa tankerit] Delfi, 9. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 10. juuli ===
Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele, [[Rostovi oblast]]is asuvatele [[Taganrog]]i naftaterminalile, [[Azov]]i naftahoidlale&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596277/venemaal-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast VIDEOD ja FOTOD | Venemaal ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast, Azovi naftabaase ja tehast ning Taganrogi naftasadamat] Delfi, 10. VII 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Moskva]]s asuvale Kapotnja naftatöötlemistehasele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610074189/moskvas-poleb-taas-kapotnja-rafineerimistehas#moskva Moskvas põleb taas Kapotnja rafineerimistehas] ERR, 10. VII 2026&lt;/ref&gt; 
[[Aasov]]i merel Krimmi lähistel said tabamuse 13 Venemaa varilaevastiku alust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8505990/blogi-1598-sojapaev-ukrainas-ukraina-andis-ohuloogi-vene-suurele-naftarafineerimistehasele?liveblogPost=629974 |pealkiri=Ukraina droonirünnak hävitas Krimmi lähistel 13 Venemaa varilaevastiku alust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-10 |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 11. juuli ===
Ukraina ründas [[Aasov]]i merel 28 Venemaa laeva, nendest 21 naftatankerit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#aasov Ukraina relvajõud tabasid veel paarikümmet Vene tankerit] ERR, 11. VII 2026&lt;/ref&gt; Ukraina rünnakute tõttu peatas Venemaa liikluse Doni–Aasovi kanalis.

Ukraina teatas kaugtegevuse väejuhatuse ja kiirreageerimisjõudude loomisest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#kaugtegevus Zelenski allkirjastas määruse kaugtegevuse väejuhatuse moodustamisest] ERR, 11. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596578/zelenskoi-teatel-luuakse-ukrainas-eriuksus-runnakuteks-sugaval-venemaal Zelenskõi teatel luuakse Ukrainas eriüksus rünnakuteks sügaval Venemaal] Delfi, 11. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. juuli (sõja 1600. päev) ===
Venemaa ründas Ukrainat 13 raketi ja 115 drooniga, tappes kokku viis inimest ja vigastades 35 inimest. 

Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvat naftatöötlemistehast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610075662/ukraina-rundas-sozrani-naftatootlemistehast#Sozran Ukraina ründas Sõzrani naftatöötlemistehast] ERR, 12. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Venemaa 14 alust – kümmet tankerit ja nelja parvlaeva.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596644/videod-aasovi-merel-pommitati-uhe-oo-jooksul-14-vene-laeva VIDEOD | Aasovi merel pommitati ühe öö jooksul 14 Vene laeva] Delfi, 12. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas ulatuslikust valitsusremondist ja peaminister [[Julija Svõrõdenko]] väljavahetamisest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610075785/ukraina-peaminister-teatas-ametist-lahkumisest Ukraina peaminister teatas ametist lahkumisest] ERR, 12. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. juuli ===
Venemaa ründas Ukrainat kolme tiibraketiga Kh-59/69 ning 134 ründedrooniga. Ukraina tõrjus kolm Kh-59/69 tiibraketti ning 123 ründedrooni.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507537/blogi-1601-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-venemaa-naftabaasi-stavropoli-krais?liveblogPost=630319 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas kolm Vene Kh-59/69 raketti ja 123 drooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-13 |vaadatud=2026-07-13 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
Rünnakus said tabamusi [[Odessa]] ja [[Zaporižžja]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596741/venemaa-rundas-ukrainas-odessat-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Odessat ja Zaporižžjat] Delfi, 13. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Lukoil-Jugnefteprodukti naftabaasi Venemaa lõunaosas [[Stavropoli krai]]s.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610076085/ukraina-andis-loogi-stavropoli-naftabaasi-pihta#naftabaas Ukraina andis löögi Stavropoli naftabaasi pihta] ERR, 13. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas 15 Venemaa varilaevastiku laeva: seitset tankerit, viit kuivlastilaeva, üht praami ja kaht puksiiri. 6.-13. juulil on kokku rünnatud 105 laeva.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596824/ukraina-rundas-ool-vastu-tanast-15-vene-varilaevastiku-laeva-kokku-on-runnatud-105 VIDEO | Ukraina ründas ööl vastu tänast 15 Vene varilaevastiku laeva, kokku on rünnatud 105] Delfi, 13. VII 2026&lt;/ref&gt;
See näitab, et naftatankerite ja muude varilaevastiku aluste ründamine võib olla üks osa SBU 40-päevasest operatsioonist.&lt;ref name=40paeva/&gt;

=== 14. juuli ===
Venemaa ründas Ukrainat kahe tiibraketiga Kh-59/69, kaheksa ballistilise raketiga IskanderM/S-400 ja 135 ründedrooniga. Ukraina tõrjus mõlemad Kh-59/69 tiibraketid, viis ballisitlist raketti ning 108 drooni.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8508067/blogi-1602-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast?liveblogPost=630367 |pealkiri=Ukraina: Venemaa ründas öösel 10 raketi ja 135 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-14 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is asuvat Gazpromi naftatöötlemistehast Neftehim Salavat.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596997/venemaal-rundasid-droonid-gazpromi-naftakeemiatehast-baskortostanis Venemaal ründasid droonid Gazpromi naftakeemiatehast Baškortostanis] Delfi, 14. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina uputas [[Novorossiisk]]i lähedal [[Gelendžik]]i sadamas kai ääres seisnud [[FSB|Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB)]] piirivalvelaeva Izumrud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509045/wjs-ukraina-uputas-vene-patrull-laeva-putiniga-seotud-musta-mere-residentsi-lahedal |pealkiri=WJS: Ukraina uputas Vene patrull-laeva Putiniga seotud Musta mere residentsi lähedal |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[Donetski oblast]]i okupeeritud osas plahvatas Ukraina rünnaku tulemusel Venemaa laskemoonaladu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610076901/ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast#moonaladu Okupeeritud Donetski oblastis plahvatas Vene laskemoonaladu] ERR, 14. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina on [[Donetski oblast]]i, [[Zaporižžja oblast]]i ja [[Dnipropetrovski oblast]]i kokkupuutepunkti piirkonnas Venemaa väed välja tõrjunud kuuest asulast.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0qrZzkgCHcqjKWQVt4iN3dWKmFn1oLF19FXietzRhqoHBQd8Ts5v8ksLUy1aKzGul Teet Kalmuse blogi] FB, 15. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. juuli ===
Venemaa raketi- ja droonirünnakute tõttu Ukraina Musta mere sadamatele, eeskätt Odessale, on Ukraina kaotanud umbes kolmandiku oma teravilja meritsi eksportimise võimalustest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509545/musta-mere-runnakud-on-ukraina-teraviljaekspordi-voimekust-vahendanud-kolmandiku-vorra |pealkiri=Musta mere rünnakud on Ukraina teraviljaekspordi võimekust vähendanud kolmandiku võrra |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina laiendas Venemaa laevade vastaseid operatsioone Mustale merele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610077747/soja-1603-paev-ukraina-alustas-mustal-merel-uut-operatsiooni-ja-rundas-20-vene-alust#mustmeri Ukraina alustas Mustal merel uut operatsiooni ja ründas 20 Vene alust] ERR, 15. VII 2026&lt;/ref&gt;

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] vabastas [[Mõhhailo Fedorov]]i kaitseministri kohalt.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610078332/zelenski-vabastas-ametist-kaitseminister-fedorovi Zelenski vabastas ametist kaitseminister Fedorovi] ERR, 15. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597530/up-zelenskoi-ei-saanud-enam-leppida-kaitseministri-ja-ulemjuhataja-tuliga UP: Zelenskõi ei saanud enam leppida kaitseministri ja ülemjuhataja tüliga] Delfi, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598285/vaikida-ei-tohi-ukraina-vallandatud-kaitseminister-fedorov-raakis-sorskoi-ja-armee-teemal-suu-puhtaks „Vaikida ei tohi.“ Ukraina vallandatud kaitseminister Fedorov rääkis Sõrskõi ja armee teemal suu puhtaks] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 16. juuli ===
[[File:Protests against the dismissal of Mykhailo Fedorov.jpg| thumb| Endist kaitseministrit [[Mõhhailo Fedorov]]i toetavad protestid Kiievis]]

[[Saratovi oblast]]is asuvat Engels-2 õhuväebaasi tabas Ukraina droonirünnak.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597519/venemaa-korraldas-kiievile-ohurunnaku Venemaa saatis Kiievisse ballistilisi rakette. Ukraina droonid ründasid Vene õhubaasi] Delfi, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitas ründedroonidega Krimmis Saki sõjaväelennuväljal Venemaa pommitaja [[Su-24|Su-24M]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610078527/engelsi-ohubaasi-tabas-ukraina-droonirunnak-vene-suur-naftatehas-peatas-too#pommitaja Ukraina väed hävitasid Krimmis lennuväljal Vene pommitaja] ERR, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina parlament kinnitas [[Serhi Koretskõi]] uueks peaministriks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610078842/ukraina-parlament-kinnitas-serhi-koretskoi-uueks-peaministriks Ukraina parlament kinnitas Serhi Koretskõi uueks peaministriks] ERR, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] määras kaitseministri kohusetäitjaks senise [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) ülema kohusetäitja [[Jevhen Hmara]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610079610/zelenski-maaras-kaitseministri-kohusetaitjaks-luureametniku Zelenski määras kaitseministri kohusetäitjaks luureametniku] ERR, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;

Kiievis algasid endist kaitseministrit [[Mõhhailo Fedorov]]i toetavad protestid, kus nõuti ka ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]] ametist vabastamist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597591/fedorovi-tagandamise-tottu-tuli-ukraina-rahvas-tanavatele-miks-loobus-zelenskoi-ukraina-hinnatuimast-poliitikust Fedorovi tagandamise tõttu tuli Ukraina rahvas tänavatele. Miks loobus Zelenskõi Ukraina hinnatuimast poliitikust?] Delfi, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 17. juuli ===
Venemaa korraldas õhurünnaku [[Sumõ]]le&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597781/venemaa-rundas-sumot-viie-juhitava-pommiga Venemaa ründas Sumõt viie liugpommiga] Delfi, 17. VII 2026&lt;/ref&gt; ja [[Odessa]]le.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597778/venemaa-korraldas-odessas-ohurunnaku-hukkus-kaks-inimest-vigastada-sai-kaks-last Venemaa korraldas Odessas õhurünnaku: hukkus kaks inimest, vigastada sai kaks last] Delfi, 17. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Krimmis asuvaid sihtmärkide.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610079574/ukraina-korraldas-runnakulaine-krimmis-asuvate-sihtmarkide-pihta#krimm Ukraina korraldas rünnakulaine Krimmis asuvate sihtmärkide pihta] ERR, 17. VII 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina edukate rünnakute tõttu kaob Krimmis elekter, on vee- ja bensiinipuudus&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597948/kaart-ukraina-massib-krimmi-pimedusse-energiakriisi-on-naha-ka-kosmosest KAART | Ukraina mässib Krimmi pimedusse: energiakriisi on näha ka kosmosest] Delfi, 17. VII 2026&lt;/ref&gt; ning ei tööta poed ja sularahaautomaadid.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597805/krimmis-valitseb-elektri-vee-ja-kutusepuudus-ning-ei-toota-poed-ega-sularahaautomaadid Krimmis valitseb elektri-, vee- ja kütusepuudus ning ei tööta poed ega sularahaautomaadid] Delfi, 17. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas strateegilise pommitaja [[Tu-95]] hävitamisest [[Engels]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597918/zelenskoi-ukraina-havitas-venemaal-engelsis-strateegilise-pommitaja-tu-95 Zelenskõi: Ukraina hävitas Venemaal Engelsis strateegilise pommitaja Tu-95] Delfi, 17. VII 2026&lt;/ref&gt;

Prantsusmaa annab Ukrainale litsentsi õhutõrjesüsteemi [[SAMP/T]] rakettide Aster 30 ja tiibrakettide [[Storm Shadow|SCALP]] tootmiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8509622/lisatud-videod-macron-avas-ukrainale-ukse-relva-juurde-mida-putin-koige-enam-kardab |pealkiri=LISATUD VIDEOD! ⟩ Macron avas Ukrainale ukse relva juurde, mida Putin kõige enam kardab  |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-17 |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 18. juuli ===
Ukraina ründas droonidega [[Tambovi oblast]]it ja [[Moskva oblast]]it, tabades kahte Venemaa suurima internetipoe [[Wildberries]] logistikakeskuseid&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598354/kindlustus-ei-aita-huvitist-ei-maksta-vene-veebikaubamaja-wildberries-partnerid-jaavad-rahast-ilma Kindlustus ei aita, hüvitist ei maksta. Vene veebikaubamaja Wildberries partnerid jäävad rahast ilma] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt;
ja naftahoidlat Moskva oblastis [[Noginsk]]is. Rünnakutes hukkus 7 ja sai vigastada 50 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598042/venemaa-suurima-veebikaubamaja-ladusid-ja-naftahoidlat-tabas-ulatuslik-droonirunnak Venemaa suurima veebikaubamaja ladusid ja naftahoidlat tabas ulatuslik droonirünnak] Delfi, 18. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610080405/ukraina-rundas-moskva-regiooni-sadade-droonidega#sajad Ukrina ründas Moskva regiooni sadade droonidega] Delfi, 18. VII 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina kinnitas, et veebikaubamaja ladudes varjati sõjatööstuse komponente.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598086/zelenskoi-ukraina-sihtmargiks-langenud-veebikaubamaja-ladudes-varjati-sojatoostuse-komponente Zelenskõi: Ukraina sihtmärgiks langenud veebikaubamaja ladudes varjati sõjatööstuse komponente] Delfi, 18. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. juuli ===
Venemaa ründas Ukrainat 125 drooni, 25 ballistilise raketi, 16 tiibraketiga. Ukraina tõrjus 108 drooni ja 17 raketti. Rünnakutes hukkus vähemalt kolm ja sai vigastada vähemalt 37 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610080840/venemaa-korraldas-kiievile-ulatusliku-ballistiliste-rakettide-runnaku#kiiev Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega] ERR, 19. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Venemaa andis Mustal merel kolme tiibraketiga H-59/H-69 löögi viljalastiga kaubalaevale Golden Leo. Rünnaku tõttu hukkus kümme meremeest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598263/venemaa-andis-mustal-merel-raketiloogi-viljalaevale-millel-hukkus-kuus-meremeest-ja-neli-jai-kadunuks Venemaa andis Mustal merel raketilöögi viljalaevale, millel hukkus kümme meremeest] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas [[Stavropoli krai]]s [[Mihhailovsk]]is asuvat naftahoidlat, kolme [[Kertši väin]]a teenindavat Vene parvlaeva&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511268/blogi-1607-sojapaev-ukrainas-zaporizzja-suunal-saab-iga-kuu-haavata-voi-surma-7000-vene-sodurit?liveblogPost=631296 |pealkiri=Ukraina viis rivist välja kolm Kertši väina teenindavat Vene parvlaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-19 |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
ja varilaevastiku tankerit Avero Mustal merel&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511268/blogi-1607-sojapaev-ukrainas-zaporizzja-suunal-saab-iga-kuu-haavata-voi-surma-7000-vene-sodurit?liveblogPost=631240 |pealkiri=SBU: Ukraina ründas Vene varilaevastiku tankerit, kolme naftabaasi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-19 |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;.

=== 20. juuli ===
Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks ja sai vigastada 42 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610081284/ukraina-tabas-fsb-baasi-okupeeritud-hersonis#venemaa Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks ja sai vigastada 42 inimest] ERR, 20. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Moskva oblast]]is mitu logistikakeskust, [[Podolsk]]is naftabaas ja kaitsetööstuskompleksi ettevõte Täppismasinaehituse Teadusliku Uurimise Keskinstituut (TsNIITotšMaš).&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598256/videod-ukraina-rundas-moskva-regioonis-jarjekordset-logistikakeskust-ja-naftahoidlat VIDEOD | Ukraina ründas Moskva regioonis mitut logistikakeskust ja ühte naftahoidlat] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas seitset Venemaa varilaevastiku laeva ja energeetikaobjekte Krimmis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598340/ukraina-andis-loogi-veel-seitsmele-vene-varilaevastiku-laevale Ukraina andis löögi veel seitsmele Vene varilaevastiku laevale] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid tabasid Vene Julgeolekuteenistuse baasi Hersoni oblastis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511568/blogi-1608-sojapaev-ukrainas-ukraina-ohurunnak-tabas-moskva-oblastis-naftabaasi-ja-logistikakeskust?liveblogPost=631505 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Vene Julgeolekuteenistuse baasi Hersoni oblastis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-20 |vaadatud=2026-07-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598479/ukraina-rundas-hersonis-fsb-keskust-puhkes-suur-tulekahju Ukraina ründas Hersonis FSB keskust: puhkes suur tulekahju] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. juuli ===
Venemaa ründas [[Sumõ]]s korrusmaja ja kaubanduskeskust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598505/sumo-kaubanduskeskust-tabas-fpv-droon-hoones-puhkes-tulekahju VIDEO | Sumõ kaubanduskeskust tabas FPV droon. Hoones puhkes tulekahju] Delfi, 21. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610082076/venemaa-lipetski-linna-toostusrajoonis-puhkes-tulekahju#kaubakeskus Venemaa ründas Sumõ linna kaubanduskeskust] ERR, 21. VII 2026&lt;/ref&gt;

Mustal merel sai droonitabamuse Ukrainasse teel olnud gaasitanker.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598598/mustal-merel-langes-runnaku-alla-gaasitanker-mis-suttis-meeskond-evakueeriti VIDEO | Mustal merel langes rünnaku alla gaasitanker, mis süttis. Meeskond evakueeriti] Delfi, 21. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas [[Lipetsk]]is soojuselektrijaama ja Novolipetski terasetehast (NLMK).&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598513/venemaal-lipetskis-puhkes-plahvatuste-jarel-tulekahju-soojuselektrijaama-piirkonnas Venemaal Lipetskis puhkes plahvatuste järel tulekahju soojuselektrijaama piirkonnas] Delfi, 21. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina tabas [[Kurski oblast]]is [[Khalino]] lennuväljal paiknenud [[MiG-29]] hävitajat ja õhutõrjesüsteemi [[Pantsir|Pantsir-S1]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511754/blogi-1609-sojapaev-ukrainas-venemaa-kaotas-nadalaga-ukrainas-rohkem-alasid-kui-suutis-vallutada?liveblogPost=631540 |pealkiri=Ukraina teatas Vene hävitaja ja õhutõrjesüsteemi tabamisest Kurski oblastis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-21 |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 22. juuli ===
[[Volodõmõr Zelenskõi]] vabastas ametist relvajõudude ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598784/zelenskoi-vabastas-ametist-relvajoudude-ulemjuhataja-sorskoi Zelenskõi vabastas ametist relvajõudude ülemjuhataja Sõrskõi] Delfi, 22. VII 2026&lt;/ref&gt; 
Uueks ülemjuhatajaks nimetas ta senise maavägede ülema [[Mõhhailo Drapatõi]]&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598804/ukraina-uus-ulemjuhataja-drapatoi-lubas-tootada-lugupidamisega-inimeste-vastu Ukraina uus ülemjuhataja Drapatõi lubas töötada lugupidamisega inimeste vastu] Delfi, 22. VII 2026&lt;/ref&gt;
ja kindralstaabi ülemaks dessant-ründevägede senise juhi [[Ihor Skõbjuk]]i.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598934/zelenskoi-maaras-kindralstaabi-uueks-ulemaks-dessant-rundevagede-senise-juhi-ihor-skobjuki Zelenskõi määras kindralstaabi uueks ülemaks dessant-ründevägede senise juhi Ihor Skõbjuki] Delfi, 22. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnakud süütasid kaks Wildberriese suurt laokompleksi Lõuna-Venemaal: [[Krasnodar]]is ja [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610083051/ukraina-rundas-louna-venemaa-logistikakeskusi-krimmis-kadus-taas-elekter Ukraina ründas Lõuna-Venemaa logistikakeskusi, Krimmis kadus taas elekter] ERR, 22. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120598838/ukraina-droonid-tabasid-taas-vene-veebikaubamaja-ladusid-venelaste-kahju-kuunib-ule-1-6-miljardi-euro Ukraina droonid tabasid taas Vene veebikaubamaja ladusid. Venelaste kahju küünib üle 1,6 miljardi euroni] Delfi, 22. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 23. juuli ===
Venemaa ründas [[Pavlohrad]]is toiduainetööstuse ettevõtet. Rünnakus hukkus 3 ja sai viga 28 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599205/venemaa-andis-ukrainas-pavlohradis-pommiloogi-toiduainetoostuse-ettevottele-hukkus-3-ja-sai-viga-28-inimest Venemaa andis Ukrainas Pavlohradis pommilöögi toiduainetööstuse ettevõttele. Hukkus 3 ja sai viga 28 inimest] Delfi, 23. VII 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakutes [[Zaporižžja]]le sai vigastada 25&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599302/vigastatute-arv-zaporizzjas-on-tousnud-25ni Vigastatute arv Zaporižžjas on tõusnud 25ni] Delfi, 24. VII 2026&lt;/ref&gt; ja [[Slovjansk]]ile 10 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599269/venelased-pommitasid-zaporizzja-ja-slovjanski-linna-kokku-15-vigastatut Venelased pommitasid Zaporižžja ja Slovjanski linna: kokku 15 vigastatut] Delfi, 23. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Krimm]]i, naftatehast [[Uljanovski oblast]]is ja Wildberriese ladu [[Voronež]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599051/ukraina-rundas-oosel-mitut-venemaa-sihtmarki Ukraina ründas öösel taas Krimmi, naftatehast Uljanovski oblastis ja Wildberriese ladu Voronežis] Delfi, 23. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610083984/meedia-moskva-lahistel-kukkus-alla-venemaa-moodne-havitaja-su-57#meedia Meedia: Ukraina korraldas Venemaale ulatusliku droonirünnaku] ERR, 23. VII 2026&lt;/ref&gt; Ukraina rünnakutes on maha põlenud kuus 11'st suuremast Wildberriese laokompleksist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120599174/kaart-paari-paevaga-on-suudatud-suur-osa-vene-suurima-veebikaubamaja-ladudest-mis-jargmiseks |pealkiri=KAART - Paari päevaga on süüdatud suur osa Vene suurima veebikaubamaja ladudest. Mis järgmiseks? |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel |perekonnanimi=Kressa |kuupäev=2026-07-23 |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
See näitab, et Wildberriesi ladude ründamine võib olla üks osa SBU 40-päevasest operatsionist.&lt;ref name=40paeva/&gt;

=== 24. juuli ===
Venemaa pommirünnakus [[Slovjansk]]ile hukkus vähemalt viis ja sai viga üheksa inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599415/ukrainas-slovjanskis-hukkus-vene-pommirunnakus-vahemalt-neli-inimest Ukrainas Slovjanskis hukkus Vene pommirünnakus vähemalt viis inimest] Delfi, 24. VII 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa raketilöögi tagajärjel [[Kiievi oblast]]is toimunud relvanäitusele hukkus vähemalt 10 ja sai vigastada 100 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599463/venemaa-andis-raketiloogi-kiievi-oblastis-toimunud-relvanaitusele-hukkus-vahemalt-kuus-inimest FOTOD | Venemaa andis raketilöögi Kiievi oblastis toimunud relvanäitusele. Hukkus vähemalt 10 ja sai viga 100 inimest] Delfi, 24. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610086207/ukraina-ohurunnakud-tabasid-belgorodi-ja-rostovi-oblastit#kymme Venemaa tappis raketirünnakuga Kiievi relvanäitusele 10 ja haavas 100 inimest] ERR, 25. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid tabasid sihtmärke okupeeritud [[Krimm]]is, [[Peterburi]]s ja [[Tver]]is. Peterburis tabasid droonid kahte veebikaubamaja Wildberries logistikakeskust.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610085139/ukraina-droonirunnak-suutas-peterburi-piirkonnas-kaks-logistikakeskust#peterburi Ukraina droonirünnak süütas Peterburi piirkonnas kaks logistikakeskust] ERR, 24. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina rünnakus tiibraketiga [[FP-5 Flamingo]] sai kahjustada Venemaal Kirovi linnas asuv oluline raketi- ja lennundusdetaile tootev tehas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610085139/ukraina-droonirunnak-suutas-peterburi-piirkonnas-kaks-logistikakeskust#kirov Ukraina tabas Flamego raketiga suurt sõjatehast Kirovis] ERR, 24. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. juuli ===
Ukraina korraldas droonirünnaku objektidele erinevates Venemaa piirkondades. [[Belgorodi oblast]]is said tabamuse kaubalaod ja energiataristu,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631731 |pealkiri=Ukraina droonid ründasid öösel Belgorodi linna Venemaal |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
[[Tjumen]]is naftatöötlemistehas,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631760 |pealkiri=Ukraina droonid ründasid Tjumenis naftatöötlustehast, puhkes tulekahju |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
[[Kirov]]is sõjatehas, Kaspia merel Iraanist pärit sõjalist lasti vedanud laevad&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631770 |pealkiri=Ukraina kaitsejõud ründasid Kaspia merel laevu mis vedasid Iraanist pärit sõjalist lasti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;, logistikakeskus [[Jekaterinburg]]is&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631750 |pealkiri=Ukraina väed ründasid Wildberries laohoonet Jekaterinburgis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
ning kütuse- ja määrdeainete ladu [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599538/videoukraina-rundas-oosel-rostovi-engelsit-ja-belgorodi VIDEOD ⏐ Ukraina ründas öösel Rostovi, Engelsit ja Belgorodi] Delfi, 25. VII 2026&lt;/ref&gt;

[[Saraatovi oblast]]is asuval sõjaväelennuväljal Engels-2 puhkes tulekahju. Ukraina ei ole rünnakut kinnitanud.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610086207/ukraina-ohurunnakud-tabasid-belgorodi-ja-rostovi-oblastit#engels Pealtnägijad teatasid tulekahjust Engelsi sõjaväelennuväljal] ERR, 25. VII 2026&lt;/ref&gt;

[[Omsk]]is toimunud kohtumisel kutsus [[Kasahstani president]] [[Kasõm-Žomart Tokajev]] Venemaa valitsejat [[Vladimir Putin]]it avalikult üles sõda Ukrainas lõpetama.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610086534/kasahstani-president-kutsus-putinit-avalikult-ules-soda-ukrainas-lopetama Kasahstani president kutsus Putinit avalikult üles sõda Ukrainas lõpetama] ERR, 25. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599639/kreml-reageeris-tokajevi-rahusoovitusele-ukraina-soja-kulmutamine-on-voimatu Kreml reageeris Tokajevi rahusoovitusele: Ukraina sõja külmutamine on võimatu] Delfi, 25. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599842/vene-kommentaatorid-tokajevi-rahujutt-naitab-kremli-norgenenud-olukorda Vene kommentaatorid: Tokajevi rahujutt näitab Kremli nõrgenenud olukorda] Delfi, 25. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. juuli ===
Venemaa õhurünnakutes hukkunus vähemalt kaheksa ja sai haavata 58 inimest. [[Krõvõi Rih]]is hävines täielikult supermarketis Epitsentr.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599668/venemaa-tappis-ukraina-tagalas-oopaeva-jooksul-kaheksa-tsiviilisikut-krovoi-rihis-poleb-kaubanduskeskus Venemaa tappis Ukraina tagalas ööpäeva jooksul kaheksa tsiviilisikut, Krõvõi Rihis põleb supermarket] Delfi, 26. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610086717/venemaa-rundas-drooniga-toidupoodi-hukkus-uheksa-aastane-laps#kiiev Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega ning tabas elumaja] ERR, 26. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 27. juuli ===
Ukraina droonirünnakud tabasid objekte [[Belgorodi oblast]]is, [[Rostovi oblast]]is asuvat  eksporditerminali, [[Jaroslavli oblast]]is ja [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] asuvat naftataristut.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610087095/soja-1615-paev-ukraina-andis-loogi-louna-venemaal-asuvate-linnade-pihta#ukraina Ukraina andis löögi Lõuna-Venemaal asuvate linnade pihta] ERR, 27. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599744/venemaal-teatati-ohurunnakutest-rostovis-ja-belgorodis Venemaal teatati õhurünnakutest Rostovis ja Belgorodis ja Udmurtias] ERR, 27. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. juuli ===
Ukraina ründas [[Moskva oblast]]is [[Tšehhov]]is asuvat teraskonstruktsioonide tehast ja logistikafirma ladu [[Podolsk]]is ning Krimmis [[Feodossia]]s elektrialajaama.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610088010/soja-1616-paev-ukraina-rundas-moskva-oblasti-toostusrajatist-osa-krimmist-jai-elektrita#moskva Ukraina ründas Moskva oblastis asuvat tööstusrajatist, osa Krimmist jäi elektrita] ERR, 28. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599995/ukraina-droonid-tabasid-tehast-moskva-oblastis-krimmis-on-elektrikatkestus Ukraina droonid tabasid tehast Moskva oblastis. Krimmis on elektrikatkestus] Delfi, 28. VII 2026&lt;/ref&gt;

Valges Majas kohtusid [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] ja [[USA president]] [[Donald Trump]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610088443/zelenski-ja-netanyahu-kohtusid-valges-majas-trumpiga Zelenski ja Netanyahu kohtusid Valges Majas Trumpiga] ERR, 28. VII 2026&lt;/ref&gt; 
Zelenskõi hindas kõneluste tulemusi headeks.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120600173/zelenskoi-saabus-valgesse-majja-kohtumisele-trumpiga Zelenskõi vestlusest Trumpiga: saime USA-lt kindla toetuse] Delfi, 28. VII 2026&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&amp;match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas]
* [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба
* [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine]

[[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]]</text>
      <sha1>pf2nt8jsoqo2x81t8dkj48nt67c6p3h</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204147</id>
      <parentid>7204144</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T06:10:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <comment>/* 28. juuli */</comment>
      <origin>7204147</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="82459" sha1="i2473riyj94kbje3qqd7paf92s03oy1" xml:space="preserve">{{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}}

Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani.
	
See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele.

== Sõjategevus 2026. aastal ==
== Juuni ==
=== 1. juuni ===
Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026&lt;/ref&gt;
Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. juuni ===
[[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-06-02 (01).jpg| thumb| Purustatud elumajad Dnipros pärast Venemaa rünankut.]]

Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026&lt;/ref&gt; 
Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. juuni ===
Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.&lt;ref name=deepstatemap&gt;[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele.
Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026&lt;/ref&gt;
Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026&lt;/ref&gt;
ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 4. juuni ===
Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;

Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026&lt;/ref&gt; 
Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel.
&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. juuni ===
[[File:Yahotynske For Children after Russian attack, 2026-06-05 (01).webp| thumb| Imikutoidutehas Kiievi piirkonnas pärast Venemaa droonitabamust]]

Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. juuni ===
Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026&lt;/ref&gt;
Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026&lt;/ref&gt; 
Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest.

=== 7. juuni ===
Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda, Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is. 

Ukraina-meelne partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. juuni ===
Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;

Krimmis tabas droon Moskva–Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;

Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. juuni ===
[[File:Destructions in Vilniansk after Russian attack, 2026-06-09 (01).webp| thumb| Maja Zaporižžja oblastis Vilnianskis pärast Venemaa droonitabamust]]

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käis visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.&lt;ref&gt;[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;
Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;
Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;

Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt; hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 10. juuni ===
Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;
ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;
Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 11. juuni ===
Ukraina õhurünnakuga tulemusel süttis Afipski naftatöötlemistehas [[Krasnodari krai]]s.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590073/venemaa-kuibosevi-rafineerimistehas-on-parast-droonirunnakut-tootmise-lopetanud Venemaa Kuibõševi rafineerimistehas on pärast droonirünnakut tootmise lõpetanud. Täna rünnati tehast Krasnodari krais] Delfi, 11.VI 2026&lt;/ref&gt;
Krimmi poolsaart tabanud rünnakus said pihta mitmed Vene sõjaväeobjektid ja poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610052106/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-krasnodari-krais#krimm Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak] ERR, 11.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. juuni ===
Ukraina ründas [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is asuvaid naftatöötlemistehaseid TANEKO ja TAIF-NK.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610053315/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-tehast#kahte Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast ja naftakeemiatehast] ERR, 12.VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Samara oblast]]is [[Togliatti]]s naftakeemiatehas Togliattikauchuk.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590344/droonid-rundasid-venemaal-keemiatehaseid-ja-krimmis-soojuselektrijaama Droonid ründasid Venemaal keemia- ja naftatehaseid ning Krimmis soojuselektrijaama] Delfi, 12.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. juuni ===
Ukraina droonirünnak süütas [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Tamanneftegazi nafta- ja vedelgaasiterminali,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590693/ukraina-droonirunnak-suutas-naftaterminali-venemaal-krasnodari-krais Ukraina droonirünnak süütas naftaterminali Venemaal Krasnodari krais] Delfi, 13. VI 2026&lt;/ref&gt; ning [[Volgogradi oblast]]is Kotovo küla lähedal asuva naftatöötlus- ja pumbajaama.

Krimmis ründas ründas Ukraina [[Armjansk]]i linnas asuvat keemiatehast Krimmi Titaan ja poolsaart Mandri-Ukrainaga ühendavad sildu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610054320/soja-1571-paev-ukraina-rundas-krimmi-sildu-ja-keemiatehast#krimm Ukraina ründas Krimmi sildu ja keemiatehast] ERR, 13. VI 2026&lt;/ref&gt;

[[File:Dormition Cathedral, Kyiv Pechersk Lavra on fire 2.2.jpg| thumb| [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]] pärast Venemaa rünnakut]]

=== 14. juuni ===
Ukraina ründas [[Tuula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehast Azot&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590745/videod-tula-oblastis-suttis-drooniloogist-polema-keemiatehas-jaroslavli-oblastis-keemiatehas VIDEO | Tula oblastis süttis droonilöögist põlema keemiatehas, Jaroslavli oblastis naftaladu] Delfi, 14. VI 2026&lt;/ref&gt; ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610054785/ukraina-rundas-keemiatehast-ja-suurt-kutusehoidlat-venemaal#jaroslavl Ukraina kinnitas edukat rünnakut naftahoidlale Jaroslavli oblastis] ERR, 14. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. juuni ===
[[File:Kharkiv Art Museum after Russian shelling on 14 June 2026.jpg| thumb| Harkivi kunstimuuseum pärast Venemaa pommirünnakut]]

Venemaa korraldas 70 raketi ja 611 drooniga rünnaku Kiievile ja Harkivile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610055229/venemaa-ohurunnakus-kiievile-sai-tabamuse-ajalooline-suurklooster#kiiev Kiievit tabas taas ulatuslik drooni- ja raketirünnak] ERR, 15. VI 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina tõrjus 50 raketti ja 582 drooni. Rünnakus hukkus 11 inimest, nende seas viis päästjat Harkivis&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590875/harkivis-hukkus-vene-runnakute-tagajarjel-viis-paastjat Harkivis hukkus Vene rünnakute tagajärjel viis päästjat] Delfi, 15. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja vigastada sai 53 inimest. Rünnaku tõttu said kahjustusi [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluva [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]]&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591061/zelenskoi-suudistab-putinit-kiievi-katedraali-tahtlikus-sihtimises-hukkunute-arv-tousis-11-ni Zelenskõi süüdistab Putinit Kiievi katedraali tahtlikus sihtimises, hukkunute arv tõusis 11-ni] Delfi, 15. VI 2026&lt;/ref&gt; ja Harkivi kunstimuuseum.

=== 16. juuni ===
[[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-06-16 (01).jpg| thumb| Venemaa rünnakust põhjustatud purustused [[Kramatorsk]]is]]

Ukraina süütas õhurünnakutega Poltavskaja Neftebaza kütusehoidla [[Krasnodari krai]] [[Krasnoarmeiskaja rajoon]]is&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591144/venemaal-kubani-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-naftahoidla Venemaal Krasnodari krais süttis droonirünnaku järel naftahoidla] Delfi, 16. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Gazpromneft]]i naftatöötlemistehase [[Moskva]] [[Kaguringkonna]] [[Kapotnja linnaosa]]s,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591161/moskva-linnapea-teatas-droonirunnakust-venemaa-pealinnas-suttis-naftatootlemistehas VIDEO | Moskva linnapea teatas droonirünnakust: Venemaa pealinnas süttis naftatöötlemistehas] Delfi, 16. VI 2026&lt;/ref&gt; 
mis on oluline Moskva kütusega varustaja.

Ukraina taotleb [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostrit]] tabanud Venemaa [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#15._juuni|õhurünnaku]] tõttu Ukraina [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralist istungit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610056120/ukraina-suutas-ohurunnakuga-moskva-suurima-naftakaitise#yro Ukraina taotleb pärast Vene rünnakuid ÜRO Julgeolekunõukogu istungit] ERR, 16. VI 2026&lt;/ref&gt;

[[Hmelnõtski oblast]]is kukkus alla rindepommitaja [[Su-24|Su-24M]], kaheliikmeline meeskond hukkus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591428/ukraina-ohuvagi-teatas-pommitaja-allakukkumisest-meeskond-hukkus Ukraina õhuvägi teatas pommitaja allakukkumisest, meeskond hukkus] Delfi, 16. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 17. juuni ===
[[Zaporižžja]]s hukkus Venemaa droonirünnakus üks ja sai vigastada vähemalt seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610057059/moskva-naftatootlemistehas-peatas-ukraina-ohurunnaku-tottu-too#zapo Venemaa tappis õhurünnakutes Zaporižžjale ühe ja vigastas seitset inimest] ERR, 17. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 18. juuni ===
[[File:Moskva Kapotnaja.jpg| thumb| Kütusehoidla plahvatus Moskvas pärast Venemaa õhutõrjeraketi tabamust. [https://x.com/WarLifeFootage/status/2067689712437850151  https://x.com/WarLifeFootag] ]]
[[File:Fire at the Moscow Oil Refinery on June 18, 2026 (video 20260618 132501).webm| thumb| Tulekahju Moskva nafta rafineerimise tehases]]

Venemaa korraldas Ukraina vastu õhurünnaku, kasutades seitse ballistilist raketti ja 239 eri tüüpi drooni. Ukraina tõrjus neli ballistilist raketti ning 212 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591750/venemaa-lasi-ukraina-pihta-valja-seitse-iskanderi-raketti-ule-200-mehitamata-ohusoiduki Venemaa lasi Ukraina pihta seitse Iskanderi raketti ja üle 200 mehitamata õhusõiduki] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; [[Sumõ]]s hukkus rünnakus üks inimene.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591729/venemaa-saatis-kiievisse-ballistilised-raketid-sumos-suttisid-elumaja-ja-bensiinijaam-polema Venemaa saatis Kiievisse ballistilised raketid. Sumõs süttisid elumaja ja bensiinijaam põlema] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku sõja algustest alates. Rünnaku tulemusel puhkes tulekahju Kapotnjas asuvas naftatöötlemistehases, mis peatas tootmise.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=626008 |pealkiri=Moskva naftarafineerimistehas sai märkimisväärselt kahjustada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Eelmine rünnak sellele tehasele toimus [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#16._juuni|16. juunil]]&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591731/ukraina-korraldas-moskale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Pealinn leekides. Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku pärast sõja algust] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakut tõrjunud Venemaa õhutõrje tabas kütusehoidlat.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8494103/rainer-saks-tulemoll-moskvas-tekitab-venemaa-pealinna-kutusevarustusse-suure-augu |pealkiri=RAINER SAKS ⟩ Tulemöll Moskvas tekitab Venemaa pealinna kütusevarustusse suure augu |url-access=subscription |eesnimi=Rainer |perekonnanimi=Saks |kuupäev=2026-06-19 |vaadatud=2026-06-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnakud süütasid naftahoidla [[Rostovi oblast]]is [[Gukovo]] linnas&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610057911/ukraina-korraldas-moskvale-soja-seni-suurima-runnaku#moskva Tulekahjud ja plahvatused üle Moskva] ERR, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja Rozdolne küla lähedal asuva silla Kertši–Džankoi raudteeliinil.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591733/ukraina-droonirunnak-suutas-krimmis-strateegilise-raudteesilla Ukraina droonirünnak süütas Krimmis strateegilise raudteesilla] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunud sõduri säilmed ja sai vastu 33 oma sõduri säilmed.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=625992 |pealkiri=Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunu säilmed |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 19. juuni ===
Vene õhurünnakutes hukkus vähemalt 11 ja sai vigastada 63 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610059000/cnn-ukraina-on-leidnud-viisi-venemaa-ohutorje-ulekoormamiseks#runnakud Vene rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul 11 inimest] ERR, 19. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina esitas Valgevenele ultimaatumi ja nõudis Venemaa droonirünnakuid toetava sidetehnika väljalülitamist nädala jooksul.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592269/zelenskoi-ultimaatum-lukasenkale-eemaldage-vene-droone-abistavad-seadmed-voi-teeme-seda-ise Zelenskõi: kui Lukašenka ei taha sõtta sekkuda, eemaldagu Vene droone abistavad sidesüsteemid] ERR, 19. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. juuni ===
Ukraina ründas [[Tjumeni oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610059831/ukraina-droonid-rundasid-tjumeni-naftatootlemistehast#Tjumen Võimud: Ukraina droonid ründasid Tjumeni naftatöötlemistehast] ERR, 20. VI 2026&lt;/ref&gt;
ja [[Henitšesk]]i väina ületavat silda.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592347/ukraina-rundas-venemaa-logistikale-olulist-silda-henitseski-vainas Ukraina ründas Venemaale olulist logistilist silda Henitšeski väinas] Delfi, 20. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. juuni ===
Ukraina droonirünnaku tulemusel süttisid tulekahjud [[Kertši väin|Kertši väina]] silla mõlemas otsas: [[Kertš]]i naftaterminalis ja [[Kavkazi sadam]]as.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592389/krimmi-saareks-muutmine-jatkub-venemaa-sulges-ajutiselt-kertsi-vaina-silla VIDEO | Venemaa sulges drooniohu tõttu ajutiselt Kertši väina silla] Delfi, 21. VI 2026&lt;/ref&gt; 
Tabamusi said ka Kertši väina praamid ja õhutõrjesüsteemid Krimmis.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0pChn77Y4owavXenUsgKFih247iKpQXSjwyfyq1PdiyoSAF2wc32y538JL1JrXbpYl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. VI 2026&lt;/ref&gt;

Kütusepuuduse tõttu peatati kütuse müük Krimmi kõigis tanklates.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610060245/ukraina-runnak-suutas-naftaterminali-ja-sadama-molemal-pool-kertsi-vaina#moskva Moskva toetatud kuberneri sõnul peatati okupeeritud Krimmis kütusemüük] ERR, 21. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 22. juuni ===
Ukraina korraldas õhurünnaku Moskvale&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610060686/ukraina-rundas-venemaa-olulist-sojatehast#moskva Moskvat tabas taas droonirünnak] ERR, 22. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8495334/blogi-1580-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-taas-moskvat-droonidega?liveblogPost=626462 |pealkiri=Ukraina väed tabasid Moskva oblastis satelliitsidekeskust ja mitut Venemaa sõjalist objekti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-22 |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; ja [[Voronež]]ile, kus tabati Vene sõjaväele elektroonikat tootvat tehast.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592632/video-ukraina-raketilook-tabas-voronezi-sojatoostust VIDEO | Ukraina raketilöök tabas Voroneži sõjatööstust] Delfi, 21. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitas Krimmis Rozdolne küla lähedal üle [[Põhja-Krimmi kanal]]i kulgeva raudteesilla.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626670 |pealkiri=Ukraina eriväed hävitasid Põhja-Krimmi kanali silla |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Moskva oblast]]is asuvat [[Dubna]] kosmosesidekeskust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593102/tuleb-pooled-rivist-valja-luua-miks-hakkas-ukrainale-huvi-pakkuma-vene-kosmoseside-rundamine |pealkiri=„Tuleb pooled rivist välja lüüa.“ Miks hakkas Ukrainale huvi pakkuma Vene kosmoseside ründamine? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-25 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Venemaa vägedel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]] lõunaossa ja see on muutunud 'halliks alaks'.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 23. juuni ===
[[Zaporižžja oblast]]is asuvas Bilenke külas hävis Venemaa rünnakute tagajärjel arhitektuuri- ja ajaloomälestis Mõklaševski kasakamõis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610061514/telegraph-venemaa-viib-ohutorjesusteeme-rindejoonelt-moskvasse#mois Venelased hävitasid Zaporižžjas ajaloolise Mõklaševski mõisa] ERR, 23. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas ulatusliku rünnaku objektidele Krimmis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626643 |pealkiri=Kertši sild suleti öösel liiklusele, Krimmis oli kuulda plahvatusi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592780/kertsi-sild-oli-drooniohu-tottu-oo-labi-suletud-moskvas-ja-teistes-regioonides-anti-raketihoiatus Kertši sild oli drooniohu tõttu öö läbi suletud, Moskvas ja teistes regioonides anti raketihoiatus] Delfi, 23. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. juuni ===
Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592911/ukraina-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku-krimmi-elektritaristule Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Krimmi elektritaristule] Delfi, 24. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja lennuvälju&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#krimm Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu ja lennuvälju] ERR, 24. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ning [[Orenburgi oblast]]is asuvat gaasitehast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496475/ukraina-runnak-krimmi-energiataristule-pohjustas-ulatusliku-elektrikatkestuse |pealkiri=Ukraina rünnak Krimmi energiataristule põhjustas ulatusliku elektrikatkestuse |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-24 |vaadatud=2026-06-24 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina president Zelenski tetas, et Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#Jaamad Zelenski: Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta] ERR, 24. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592962/valgevene-lopetas-vene-droonide-toetamise-parast-ukraina-hoiatust Valgevene lõpetas Vene droonide toetamise pärast Ukraina hoiatust] Delfi, 24. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. juuni ===
Venemaa ründas Ukrainat 90 drooni ja ühe Iskander-M ballistilise raketiga. Õhutõrje tõrjus 83 drooni. Rünnakutes hukkus kuus ja vigastada sai 70 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593119/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-kuus-inimest-ja-vigastada-sai-70 Ukrainas hukkus Vene rünnakutes kuus inimest ja vigastada sai 70] Delfi, 25. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonid ründasid Krimmis asuvat energiataristut. See põhjustas Krimmis ulatuslikke elektrikatkestusi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610062537/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-krasnodari-krais#krimm Ukraina andis taas lööke Krimmi energiataristu pihta] ERR, 25. VI 2026&lt;/ref&gt; 
Droonirünnak hävitas [[Belbeki lennujaam|Belbeki lennuväljal]] Venemaa hävituslennuki [[MiG-29]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis#havitaja Ukraina teatas Vene hävituslennuki hävitamisest drooniga] ERR, 4. VII 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina süütas õhurünnakuga Poltavskaja kütusehoidla [[Krasnodari krai]]s&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592995/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-trump-tunnustas-zelenskoid Ukraina ründas Venemaa naftarajatist. Trump tunnustas Zelenskõid] Delfi, 25. VI 2026&lt;/ref&gt;
ja [[Ufaa]] naftarafineerimistehase.
Venemaa teatas nelja inimese hukkumisest rünnakutes.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593071/venemaa-teatas-ukraina-droonirunnakutes-nelja-inimese-hukkumisest-ja-toostusobjektide-tabamustest Venemaa teatas Ukraina droonirünnakutes nelja inimese hukkumisest ja tööstusobjektide tabamustest] Delfi, 25. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. juuni ===
Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593260/kiievis-kolasid-plahvatused-laohoone-suttis-polema-ja-vigastada-sai-kaks-inimest Kiievis kõlasid plahvatused. Laohoone süttis põlema ja vigastada sai kaks inimest] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt; Ukraina tõrjus 174 drooni ja kolm raketti kasutatud 189 droonist ja seitsmest raketist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627155 |pealkiri=Õhuvägi: õhutõrje tegi eile õhtul kahjutuks 174 Vene drooni ja kolm ballistilist raketti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas Moskvale ja paljudele teistele Venemaa piirkondadele sõja ühe suurema droonirünnaku.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593261/moskvat-tabas-droonirunnak-jarjekordne-naftarajatis-peatas-tootmise Moskvat tabas droonirünnak. Järjekordne naftarajatis peatas tootmise] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt;
Droonitabamused põhjustasid tulekahju [[Tula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is asuvas keemiatehases Azot.
Venemaa väitel tulistati alla 660 Ukraina drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593359/ukraina-korraldas-oosel-venemaa-aladele-soja-uhe-suurema-droonirunnaku Ukraina korraldas öösel Venemaa aladele sõja ühe suurema droonirünnaku] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnakutest põhjustatud energia- ja kütusekriisi tõttu kuulutasid 
Krimmi võimud välja majandusliku eriolukorra.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610063422/ukraina-rundas-droonidega-tula-oblastis-asuvat-keemiatehast#eriolukord Krimmi võimud kuulutasid välja majandusliku eriolukorra] ERR, 26. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ja Venemaa vahetasid reedel kumbki 160 sõjavangi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627277 |pealkiri=Moskva: Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 160 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593505/venemaa-ja-ukraina-vahetasid-sojavange Venemaa ja Ukraina vahetasid sõjavange] Delfi, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina presidendi Zelenski loal käivitas [[SBU]] 40-päevase mõjutusoperatsiooni, et sundida Venemaad sõda lõpetama.&lt;ref name=40paeva&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593265/zelenskoi-kiitis-heaks-40-paevase-sbu-operatsiooni-venemaa-vastu-et-soda-lopetada Zelenskõi kiitis heaks 40-päevase SBU operatsiooni Venemaa vastu, et sõda lõpetada] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt; Operatsiooni sisu ei ole välja toodud.

=== 27. juuni ===
Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Volgograd]]is asuvat raketidetaile tootvat sõjatehast [[Titan-Barrikadõ]], tekitas seal tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593515/ukraina-flamingod-tabasid-volgogradis-oresniku-raketisusteeme-tootvat-tehast VIDEO | Ukraina Flamingod tabasid Volgogradis Orešniku raketisüsteeme tootvat tehast] Delfi, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Vladimiri oblast]]is asuvat Vtorovo naftapumpla ja -jaotusjaama, mis on oluline sõlm Moskva kütusega varustamisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#naftakeskus Ukraina ründas teistkordselt Vtorovo naftakeskust] ERR, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kaotas [[Poltava oblast]]is lahinguülesannet täitnud hävitaja [[MiG-29]]. Lennuki piloot katapulteerus edukalt ja jäi ellu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#havitaja Ukraina kaotas 1. juunil hävituslennuki] ERR, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa droonid [[Geran 4]] tabasid Voznessenski lennuväljal [[Mõkolajivi oblast]]is stardirajal veel vähemalt ühte hävitajat [[MiG-29]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593868/video-venelaste-saheedid-korraldasid-ukraina-lennuvaele-halva-ullatuse |pealkiri=VIDEO - Venelaste Šahedid korraldasid Ukraina lennuväele halva üllatuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-29 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 28. juuni ===
[[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-06-28 (01).webp| thumb| Purustused Zaporižžias peale Venemaa rünnakut 28. juunil 2026]]

Venemaa ründas Ukrainat kaheksa raketi ja 142 drooniga, millest Ukraina tõrjus seitse raketti ja 128 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593626/venemaa-rundas-kiievit-rakettidega-zelenskoi-teatas-kahe-vene-naftatehase-sanktsioneerimisest Venemaa ründas Kiievit rakettidega, Zelenskõi teatas kahe Vene naftatehase „sanktsioneerimisest“] Delfi, 28. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas droonidega Slavjanski naftatöötlemistehast [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610064955/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega#Krasnodar Ukraina ründas naftatöötlemistehast Krasnodari krais] ERR, 28. VI 2026&lt;/ref&gt; ja naftatöötlemistehast [[Jaroslavli oblast]]is.

Venemaa on täielikult hõivanud [[Huljaipole]] linna [[Zaporižžja oblast]]is.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 29. juuni ===
Venemaa ründas Ukrainat 108 drooniga, millest Ukraina tõrjus 82. Rünnakutes hukkus vähemalt 15 ja sai viga vähemalt 118 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610065387/ukraina-jatkab-okupeeritud-krimmis-asuvate-sihtmarkide-rundamist#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainas hukkus 15 ja sai viga 118 tsiviilisikut] ERR, 29. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 30. juuni ===
Ukraina korraldas droonirünnaku Moskva piirkonnale. Rünnak tekitas purustusi [[Dubna]] kosmosesidekeskuses.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610066221/ukraina-droonid-joudsid-taas-moskva-oblastisse#kosmosekeskus Zelenski: Ukraina droonid tabasid Venemaa Dubna kosmosesidekeskust] ERR, 30. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594017/linnapea-sonul-on-kella-4-st-alates-alla-tulistatud-56-moskva-suunas-lennanud-drooni VIDEO | Moskva oblastis toimus jälle ränk droonirünnak, pihta sai kosmosekeskus] Delfi, 30. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina rünnakud Venemaa naftatööstuse vastu on paljudes Venemaa regioonides põhjustanud kütusekriisi,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594133/video-loputud-jarjekorrad-kaklused-ja-erimeetmed-venelased-ei-saa-enam-kutusekriisist-mooda-vaadata |pealkiri=VIDEO - Lõputud järjekorrad, kaklused ja erimeetmed. Venelased ei saa enam kütusekriisist mööda vaadata |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel Kressa |perekonnanimi=Anni Kuuseok |kuupäev=2026-06-30 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067130/wsj-putin-seisab-kutusenappuse-tottu-silmitsi-poliitilise-kriisiga WSJ: Putin seisab kütusenappuse tõttu silmitsi poliitilise kriisiga] ERR, 1. VII 2026&lt;/ref&gt; 
mis on sundinud Venemaad lõpetama kütuste ekspordi&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067958/politico-venemaa-majandus-soidab-aurude-peal Politico: Venemaa majandus sõidab aurude peal] ERR, 2. VII 2026&lt;/ref&gt; 
ja alustama bensiini importi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067085/venemaa-hakkab-ukraina-runnakute-tottu-bensiini-importima Venemaa hakkab Ukraina rünnakute tõttu bensiini importima] ERR, 1. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-8]] koos nelja meeskonnaliikmega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629515 |pealkiri=Ukraina helikopteri meeskond hukkus Vene droone tõrjudes |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel hõivas Venemaa juunis 30 ruutkilomeetrit.&lt;ref&gt;[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-july-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, July 1, 2026] ISW, 1.VII 2026&lt;/ref&gt;

== Juuli ==
=== 1. juuli ===
Ukraina ründas [[Ufa]] naftatöötlemistehast&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067082/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-ja-sojatehast#zelenski Zelenski: Ukraina tabas Venemaa naftatöötlemistehast ja raketikomponentide tehast] ERR, 1. VII 2026&lt;/ref&gt; ning [[Penza oblast]]is asuvat sõjatööstusrajatist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594253/venemaal-penzas-rundasid-droonid-sojatehast Venemaal Penzas ründasid droonid Roskosmose koosseisu kuuluvat tehast] Delfi, 1. VII 2026&lt;/ref&gt;

[[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-02 (01).jpg| thumb| Purustused Kiievis pärast Venemaa rünnakut.]]

=== 2. juuli ===
Venemaa korraldas Kiievile ja teistele Ukraina linnadele ulatusliku õhurünnaku&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594492/venemaa-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukraina-vastu-plahvatused-mitmes-linnas-kiievis-on-hukkunud-kaks-inimest VIDEO | Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina vastu: plahvatused mitmes linnas, Kiievis on hukkunud 13 inimest] Delfi, 2. VII 2026&lt;/ref&gt;, 
kasutades selles 74 raketti ja 496 pikamaadrooni. Ukraina tõrjus neist 48 raketti ja 476 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067955/venemaa-rundas-kiievit-taas-droonide-ja-rakettidega#kiiev Venemaa ründas Kiievit taas droonide ja rakettidega] ERR, 2. VII 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakus hukkus vähemalt 30 ja vigastada sai 91 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594744/venemaa-korraldas-oosel-runnakuid-ukraina-eri-rajoonide-vastu-kiievis-hukkunute-arv-tousis-27ni Venemaa korraldas öösel rünnakuid Ukraina eri piirkondade vastu. Kiievis hukkunute arv tõusis 30-ni] Delfi, 3. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina andis järjekordse õhulöögi [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvale [[Lukoil]]i naftatöötlemistehasele.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594508/venemaal-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-nizni-novgorodi-oblastis Venemaal ründasid droonid naftatöötlemistehast Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 2. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina viis läbi rünnakute seeria energeetikasüsteemise vastu okupeeritud aladel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610069032/soja-1591-paev-ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju#elektrijaamad Ukraina ründas okupeeritud aladel asuvaid elektrijaamu] ERR, 3. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. juuli ===
[[File:Poultry farm in Kherson Oblast after Russian attack, 2026-07-03 (01).webp| thumb| Venemaa rünnaku käigus purustatud linnufarm Hersonis 3. juulil.]]

Ukraina ründas [[Belgorod]]is asuvat energiaseadmete tehast Energomaš ja Krimmis asuvaid sõjaväelennuvälju, kahjustades seitset lennukit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610069032/ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju Ukraina ründas Krimmis asuvaid Vene sõjaväelennuvälju] ERR, 3. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 4. juuli ===
[[File:Historical school in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-07-04 (01).jpg| thumb| 1904. aastal ehitatud menoniitide kooli ajalooline hoone Zaporižžjas pärast 4. juuli pommitamist]]

Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Peterburis, [[Belgorod]]is ja Krimmis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis Sõja 1592. päev: Ukraina ründas objekte Krimmis, Peterburis ja Belgorodis] ERR, 4. VII 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa teatas [[Donetski oblast]]is asuva [[Kostjantõnivka]] linna vallutamisest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595010/venemaa-vaitel-hoivasid-tema-vaed-strateegilise-tahtsusega-kostjantonivka-linna Venemaa väitel hõivasid tema väed strateegilise tähtsusega Kostjantõnivka linna] Delfi, 4. VII 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina ja sõltumatud allikad kinnitavad, et linn on endiselt Ukraina kontrolli all.

=== 5. juuli ===
Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse inimest ja 39 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga seitse inimest] ERR, 5. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnak Krimmi elektrisüsteemile põhjustas Krimmis elektrikatkestuse.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#krimm Ukraina rünnakud on Krimmi pimedusse matnud] ERR, 5. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. juuli ===
[[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-06 (05).jpg| thumb| Purustatud korterelamu Kiievis pärast Venemaa pommirünnakut]]

Venemaa ründas Ukrainat 29 ballistilise raketi, 39 tiibraketi ja 351 ründedrooniga.
Ukraina tõrjus 37 tiibraketti ja 326 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595217/venemaa-rundas-uuesti-kiievit-on-hukkunuid-ja-9-korruseline-kortermaja-varises-osaliselt-kokku VIDEO | Venemaa ründas uuesti Kiievit, hukkunuid on vähemalt 13. Kahjustada on saanud 15 elumaja] Delfi, 6. VII 2026&lt;/ref&gt;
Rünnaku tõttu hukkus vähemalt 17 ja haavata sai vähemalt 56 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610070856/ukraina-rundas-seni-tabamatuks-jaanud-naftatootlemistehast-omskis#venemaa Venemaa rünnakus Kiievile sai surma üle kümne inimese] ERR, 6. VII 2026&lt;/ref&gt;

[[Kiievi oblast]]i [[Butša rajoon]]is asuvas [[Võšneve]]s tabas Venemaa laskemoonahoidlat. Selle tagajärjel sai kahjustada 280 maja, millest 91 hävis täielikult.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0wEPtZKKAZjLjgAaRHBF9JUZzTepmaYsoTGAH5vd3r1MDpqhiZ4nWeoh9Q9sKsBjCl&amp;id=100077383410237 Євгеній Штурмак] FB, 9. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/1161747/blogi-eesti-ja-ukraina-solmisid-droonikokkuleppe-michal-sellest-voidab-eesti-kaitsevoime Ukraina: Võšneves toimus sõja suurim elamurajoonide häving] Õhtulehe blogi, 7. VII 2026 kell 08:32&lt;/ref&gt; Hukkus seitse ja vigastada sai 29 inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507205/zelenskoi-kaitsetoostuskontsern-ladustas-relvi-kiievi-lahedal-ebaseaduslikult |pealkiri=Zelenskõi: kaitsetööstuskontsern ladustas relvi Kiievi lähedal ebaseaduslikult |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-12 |vaadatud=2026-07-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Venemaa suurimat, Omski naftatöötlemistehast, põhjustades seal tulekahju&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595383/ukraina-kanalid-teatasid-esimesest-runnakust-venemaa-suurima-omski-naftatootlemistehase-vastu VIDEOD | Ukraina kanalid teatasid esimesest rünnakust Venemaa suurima, Omski naftatöötlemistehase vastu] Delfi, 6. VII 2026&lt;/ref&gt; 
ja Jaroslavli rafineerimistehast. Samuti ründas Ukraina Võssotski ja Ust-Luga sadamaid [[Leningradi oblast]]is&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610071084/ukraina-rundas-venemaa-laanemere-aarseid-sadamaid Ukraina ründas Venemaa Läänemere-äärseid sadamaid] ERR, 6. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595225/venemaal-on-taas-droonirunnaku-all-leningradi-oblast VIDEO | Taas oli droonirünnaku all Leningradi oblast. Kahjustusi on Luga polügoonil ning Ust-Luga ja Võssotski sadama piirkonnas] Delfi, 6. VII 2026&lt;/ref&gt;
ja [[Kertš]]i sadamat Krimmis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629325 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Kertši sadama kütuseterminali |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 7. juuli ===
Venemaa rünnakutes hukkus seitse ja sai vigastada 88 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610071675/soja-1595-paev-ukraina-droonid-tabasid-kaheksat-vene-varilaevastiku-tankerit#Venerynn Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul seitse ja sai vigastada 88 inimest] ERR, 7. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Aasovi merel kaheksat Vene varilaevastiku tankerit, mis üritasid varustada Krimmi kütusega.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595615/video-ukraina-droonivagede-ulem-teatas-8-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel VIDEO | Ukraina droonivägede ülem teatas 8 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 7. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid ründasid [[Brjansk]]is asuvat mikroelektroonikatootjat Kremniy El ja samas piirkonnas asuvat keemiatehast ning gaasienergeetika taristut [[Belgorod]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595487/osa-belgorodist-jai-raketirunnaku-jarel-elektri-ja-veeta-ning-puhkesid-tulekahjud Osa Belgorodist jäi raketirünnaku järel elektri ja veeta ning puhkesid tulekahjud] ERR, 7. VII 2026&lt;/ref&gt;

Eesti ja Ukraina allkirjasid Ankaras toimuval NATO tippkohtumisel droonikokkuleppe.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610072113/eesti-ja-ukraina-solmisid-droonileppe Eesti ja Ukraina sõlmisid droonileppe] ERR, 7. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. juuli ===
Venemaa ründas rakettidega Kiievit, Odessat ja Harkivit ning liugpommidega Zaporižžjat.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595770/venemaa-rundas-ukrainas-kiievit-odessat-harkivit-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Kiievit, Odessat, Harkivit ja Zaporižžjat] Delfi, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas kolme Venemaa naftarajatist. Rünnakus said pihta Saratovi naftarafineerimistehas, Nižnekamski naftarafineerimistehas Tatarstanis ja Ufa naftatehas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595773/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Saratovi ja Nižnekamski naftatöötlemistehast] Delfi, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;
Samuti rünnati lennuvälja Voroneži piirkonnas.

Aasovi merel ründas Ukraina veel üheksat Vene varilaevastiku tankerit.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595821/ukraina-droonivagede-ulem-teatas-veel-9-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel Ukraina droonivägede ülem teatas veel 9 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitaja [[F-16]] tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki [[Su-35]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610072507/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-naftatehast#su Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki Su-35] ERR, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120598881/ukraina-piloodid-said-venelaste-lennuki-vastu-kae-valgeks-kas-parema-tehnikaga-tulevad-ka-esimesed-assad |pealkiri=Ukraina piloodid said venelaste lennuki vastu käe valgeks. Kas parema tehnikaga tulevad ka esimesed ässad? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-07-22 |vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[USA president]] [[Donald Trump]] teatas [[Ankara]]s toimunud [[NATO]] tippkohtumisel, et [[USA]] kavatseb anda Ukrainale litsentsi [[MIM-104 Patriot|Patrioti õhutõrjesüsteemide]] rakettide tootmiseks.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596004/video-trump-lubas-anda-ukrainale-litsentsi-patrioti-rakettide-tootmiseks VIDEO | Trump lubas anda Ukrainale litsentsi Patrioti rakettide tootmiseks] Delfi, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;
Tippkohtumise ühisavalduses lubasid NATO riikide juhid jätkata Ukraina riigikaitse toetamist. 2026. aastal eraldavad liitlased Ukrainale sõjalise abina 70 miljardit euot ning lubavad järgmiseks aastaks vähemalt sama suurt toetust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595959/lopp-hea-koik-hea-nato-kommunikees-mainiti-nii-vene-ohtu-iraani-kui-ukraina-abistamist Lõpp hea, kõik hea. NATO kommünikees mainiti nii Vene ohtu, Iraani kui Ukraina abistamist] Delfi, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. juuli ===
Ukraina ründas droonidega [[Stavropoli krai]]s Mihhailovskis asuvat Lukoili naftabaasi ning [[Tver]]is naftahoidlat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610073367/ukraina-andis-looke-venemaa-naftabaaside-pihta#naftabaas Ukraina andis lööke Venemaa naftabaaside pihta] ERR, 9. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596028/venemaal-rundasid-droonid-kaht-naftabaasi-ja-aasovi-merel-tankereid Venemaal ründasid droonid kaht naftabaasi ja Aasovi merel tankereid] Delfi, 9. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina on nelja päeva jooksul tabanud Mustal merel 36 Venemaa alust, millest 32 on olnud tankerid.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596265/ukraina-on-nelja-paevaga-runnanud-rohkem-kui-30-venemaa-tankerit Ukraina on nelja päevaga rünnanud rohkem kui 30 Venemaa tankerit] Delfi, 9. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 10. juuli ===
Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele, [[Rostovi oblast]]is asuvatele [[Taganrog]]i naftaterminalile, [[Azov]]i naftahoidlale&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596277/venemaal-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast VIDEOD ja FOTOD | Venemaal ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast, Azovi naftabaase ja tehast ning Taganrogi naftasadamat] Delfi, 10. VII 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Moskva]]s asuvale Kapotnja naftatöötlemistehasele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610074189/moskvas-poleb-taas-kapotnja-rafineerimistehas#moskva Moskvas põleb taas Kapotnja rafineerimistehas] ERR, 10. VII 2026&lt;/ref&gt; 
[[Aasov]]i merel Krimmi lähistel said tabamuse 13 Venemaa varilaevastiku alust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8505990/blogi-1598-sojapaev-ukrainas-ukraina-andis-ohuloogi-vene-suurele-naftarafineerimistehasele?liveblogPost=629974 |pealkiri=Ukraina droonirünnak hävitas Krimmi lähistel 13 Venemaa varilaevastiku alust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-10 |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 11. juuli ===
Ukraina ründas [[Aasov]]i merel 28 Venemaa laeva, nendest 21 naftatankerit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#aasov Ukraina relvajõud tabasid veel paarikümmet Vene tankerit] ERR, 11. VII 2026&lt;/ref&gt; Ukraina rünnakute tõttu peatas Venemaa liikluse Doni–Aasovi kanalis.

Ukraina teatas kaugtegevuse väejuhatuse ja kiirreageerimisjõudude loomisest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#kaugtegevus Zelenski allkirjastas määruse kaugtegevuse väejuhatuse moodustamisest] ERR, 11. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596578/zelenskoi-teatel-luuakse-ukrainas-eriuksus-runnakuteks-sugaval-venemaal Zelenskõi teatel luuakse Ukrainas eriüksus rünnakuteks sügaval Venemaal] Delfi, 11. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. juuli (sõja 1600. päev) ===
Venemaa ründas Ukrainat 13 raketi ja 115 drooniga, tappes kokku viis inimest ja vigastades 35 inimest. 

Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvat naftatöötlemistehast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610075662/ukraina-rundas-sozrani-naftatootlemistehast#Sozran Ukraina ründas Sõzrani naftatöötlemistehast] ERR, 12. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Venemaa 14 alust – kümmet tankerit ja nelja parvlaeva.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596644/videod-aasovi-merel-pommitati-uhe-oo-jooksul-14-vene-laeva VIDEOD | Aasovi merel pommitati ühe öö jooksul 14 Vene laeva] Delfi, 12. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas ulatuslikust valitsusremondist ja peaminister [[Julija Svõrõdenko]] väljavahetamisest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610075785/ukraina-peaminister-teatas-ametist-lahkumisest Ukraina peaminister teatas ametist lahkumisest] ERR, 12. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. juuli ===
Venemaa ründas Ukrainat kolme tiibraketiga Kh-59/69 ning 134 ründedrooniga. Ukraina tõrjus kolm Kh-59/69 tiibraketti ning 123 ründedrooni.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507537/blogi-1601-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-venemaa-naftabaasi-stavropoli-krais?liveblogPost=630319 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas kolm Vene Kh-59/69 raketti ja 123 drooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-13 |vaadatud=2026-07-13 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
Rünnakus said tabamusi [[Odessa]] ja [[Zaporižžja]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596741/venemaa-rundas-ukrainas-odessat-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Odessat ja Zaporižžjat] Delfi, 13. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Lukoil-Jugnefteprodukti naftabaasi Venemaa lõunaosas [[Stavropoli krai]]s.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610076085/ukraina-andis-loogi-stavropoli-naftabaasi-pihta#naftabaas Ukraina andis löögi Stavropoli naftabaasi pihta] ERR, 13. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas 15 Venemaa varilaevastiku laeva: seitset tankerit, viit kuivlastilaeva, üht praami ja kaht puksiiri. 6.-13. juulil on kokku rünnatud 105 laeva.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596824/ukraina-rundas-ool-vastu-tanast-15-vene-varilaevastiku-laeva-kokku-on-runnatud-105 VIDEO | Ukraina ründas ööl vastu tänast 15 Vene varilaevastiku laeva, kokku on rünnatud 105] Delfi, 13. VII 2026&lt;/ref&gt;
See näitab, et naftatankerite ja muude varilaevastiku aluste ründamine võib olla üks osa SBU 40-päevasest operatsioonist.&lt;ref name=40paeva/&gt;

=== 14. juuli ===
Venemaa ründas Ukrainat kahe tiibraketiga Kh-59/69, kaheksa ballistilise raketiga IskanderM/S-400 ja 135 ründedrooniga. Ukraina tõrjus mõlemad Kh-59/69 tiibraketid, viis ballisitlist raketti ning 108 drooni.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8508067/blogi-1602-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast?liveblogPost=630367 |pealkiri=Ukraina: Venemaa ründas öösel 10 raketi ja 135 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-14 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is asuvat Gazpromi naftatöötlemistehast Neftehim Salavat.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596997/venemaal-rundasid-droonid-gazpromi-naftakeemiatehast-baskortostanis Venemaal ründasid droonid Gazpromi naftakeemiatehast Baškortostanis] Delfi, 14. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina uputas [[Novorossiisk]]i lähedal [[Gelendžik]]i sadamas kai ääres seisnud [[FSB|Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB)]] piirivalvelaeva Izumrud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509045/wjs-ukraina-uputas-vene-patrull-laeva-putiniga-seotud-musta-mere-residentsi-lahedal |pealkiri=WJS: Ukraina uputas Vene patrull-laeva Putiniga seotud Musta mere residentsi lähedal |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[Donetski oblast]]i okupeeritud osas plahvatas Ukraina rünnaku tulemusel Venemaa laskemoonaladu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610076901/ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast#moonaladu Okupeeritud Donetski oblastis plahvatas Vene laskemoonaladu] ERR, 14. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina on [[Donetski oblast]]i, [[Zaporižžja oblast]]i ja [[Dnipropetrovski oblast]]i kokkupuutepunkti piirkonnas Venemaa väed välja tõrjunud kuuest asulast.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0qrZzkgCHcqjKWQVt4iN3dWKmFn1oLF19FXietzRhqoHBQd8Ts5v8ksLUy1aKzGul Teet Kalmuse blogi] FB, 15. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. juuli ===
Venemaa raketi- ja droonirünnakute tõttu Ukraina Musta mere sadamatele, eeskätt Odessale, on Ukraina kaotanud umbes kolmandiku oma teravilja meritsi eksportimise võimalustest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509545/musta-mere-runnakud-on-ukraina-teraviljaekspordi-voimekust-vahendanud-kolmandiku-vorra |pealkiri=Musta mere rünnakud on Ukraina teraviljaekspordi võimekust vähendanud kolmandiku võrra |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina laiendas Venemaa laevade vastaseid operatsioone Mustale merele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610077747/soja-1603-paev-ukraina-alustas-mustal-merel-uut-operatsiooni-ja-rundas-20-vene-alust#mustmeri Ukraina alustas Mustal merel uut operatsiooni ja ründas 20 Vene alust] ERR, 15. VII 2026&lt;/ref&gt;

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] vabastas [[Mõhhailo Fedorov]]i kaitseministri kohalt.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610078332/zelenski-vabastas-ametist-kaitseminister-fedorovi Zelenski vabastas ametist kaitseminister Fedorovi] ERR, 15. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597530/up-zelenskoi-ei-saanud-enam-leppida-kaitseministri-ja-ulemjuhataja-tuliga UP: Zelenskõi ei saanud enam leppida kaitseministri ja ülemjuhataja tüliga] Delfi, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598285/vaikida-ei-tohi-ukraina-vallandatud-kaitseminister-fedorov-raakis-sorskoi-ja-armee-teemal-suu-puhtaks „Vaikida ei tohi.“ Ukraina vallandatud kaitseminister Fedorov rääkis Sõrskõi ja armee teemal suu puhtaks] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 16. juuli ===
[[File:Protests against the dismissal of Mykhailo Fedorov.jpg| thumb| Endist kaitseministrit [[Mõhhailo Fedorov]]i toetavad protestid Kiievis]]

[[Saratovi oblast]]is asuvat Engels-2 õhuväebaasi tabas Ukraina droonirünnak.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597519/venemaa-korraldas-kiievile-ohurunnaku Venemaa saatis Kiievisse ballistilisi rakette. Ukraina droonid ründasid Vene õhubaasi] Delfi, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitas ründedroonidega Krimmis Saki sõjaväelennuväljal Venemaa pommitaja [[Su-24|Su-24M]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610078527/engelsi-ohubaasi-tabas-ukraina-droonirunnak-vene-suur-naftatehas-peatas-too#pommitaja Ukraina väed hävitasid Krimmis lennuväljal Vene pommitaja] ERR, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina parlament kinnitas [[Serhi Koretskõi]] uueks peaministriks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610078842/ukraina-parlament-kinnitas-serhi-koretskoi-uueks-peaministriks Ukraina parlament kinnitas Serhi Koretskõi uueks peaministriks] ERR, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] määras kaitseministri kohusetäitjaks senise [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) ülema kohusetäitja [[Jevhen Hmara]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610079610/zelenski-maaras-kaitseministri-kohusetaitjaks-luureametniku Zelenski määras kaitseministri kohusetäitjaks luureametniku] ERR, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;

Kiievis algasid endist kaitseministrit [[Mõhhailo Fedorov]]i toetavad protestid, kus nõuti ka ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]] ametist vabastamist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597591/fedorovi-tagandamise-tottu-tuli-ukraina-rahvas-tanavatele-miks-loobus-zelenskoi-ukraina-hinnatuimast-poliitikust Fedorovi tagandamise tõttu tuli Ukraina rahvas tänavatele. Miks loobus Zelenskõi Ukraina hinnatuimast poliitikust?] Delfi, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 17. juuli ===
Venemaa korraldas õhurünnaku [[Sumõ]]le&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597781/venemaa-rundas-sumot-viie-juhitava-pommiga Venemaa ründas Sumõt viie liugpommiga] Delfi, 17. VII 2026&lt;/ref&gt; ja [[Odessa]]le.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597778/venemaa-korraldas-odessas-ohurunnaku-hukkus-kaks-inimest-vigastada-sai-kaks-last Venemaa korraldas Odessas õhurünnaku: hukkus kaks inimest, vigastada sai kaks last] Delfi, 17. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Krimmis asuvaid sihtmärkide.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610079574/ukraina-korraldas-runnakulaine-krimmis-asuvate-sihtmarkide-pihta#krimm Ukraina korraldas rünnakulaine Krimmis asuvate sihtmärkide pihta] ERR, 17. VII 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina edukate rünnakute tõttu kaob Krimmis elekter, on vee- ja bensiinipuudus&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597948/kaart-ukraina-massib-krimmi-pimedusse-energiakriisi-on-naha-ka-kosmosest KAART | Ukraina mässib Krimmi pimedusse: energiakriisi on näha ka kosmosest] Delfi, 17. VII 2026&lt;/ref&gt; ning ei tööta poed ja sularahaautomaadid.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597805/krimmis-valitseb-elektri-vee-ja-kutusepuudus-ning-ei-toota-poed-ega-sularahaautomaadid Krimmis valitseb elektri-, vee- ja kütusepuudus ning ei tööta poed ega sularahaautomaadid] Delfi, 17. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas strateegilise pommitaja [[Tu-95]] hävitamisest [[Engels]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597918/zelenskoi-ukraina-havitas-venemaal-engelsis-strateegilise-pommitaja-tu-95 Zelenskõi: Ukraina hävitas Venemaal Engelsis strateegilise pommitaja Tu-95] Delfi, 17. VII 2026&lt;/ref&gt;

Prantsusmaa annab Ukrainale litsentsi õhutõrjesüsteemi [[SAMP/T]] rakettide Aster 30 ja tiibrakettide [[Storm Shadow|SCALP]] tootmiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8509622/lisatud-videod-macron-avas-ukrainale-ukse-relva-juurde-mida-putin-koige-enam-kardab |pealkiri=LISATUD VIDEOD! ⟩ Macron avas Ukrainale ukse relva juurde, mida Putin kõige enam kardab  |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-17 |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 18. juuli ===
Ukraina ründas droonidega [[Tambovi oblast]]it ja [[Moskva oblast]]it, tabades kahte Venemaa suurima internetipoe [[Wildberries]] logistikakeskuseid&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598354/kindlustus-ei-aita-huvitist-ei-maksta-vene-veebikaubamaja-wildberries-partnerid-jaavad-rahast-ilma Kindlustus ei aita, hüvitist ei maksta. Vene veebikaubamaja Wildberries partnerid jäävad rahast ilma] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt;
ja naftahoidlat Moskva oblastis [[Noginsk]]is. Rünnakutes hukkus 7 ja sai vigastada 50 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598042/venemaa-suurima-veebikaubamaja-ladusid-ja-naftahoidlat-tabas-ulatuslik-droonirunnak Venemaa suurima veebikaubamaja ladusid ja naftahoidlat tabas ulatuslik droonirünnak] Delfi, 18. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610080405/ukraina-rundas-moskva-regiooni-sadade-droonidega#sajad Ukrina ründas Moskva regiooni sadade droonidega] Delfi, 18. VII 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina kinnitas, et veebikaubamaja ladudes varjati sõjatööstuse komponente.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598086/zelenskoi-ukraina-sihtmargiks-langenud-veebikaubamaja-ladudes-varjati-sojatoostuse-komponente Zelenskõi: Ukraina sihtmärgiks langenud veebikaubamaja ladudes varjati sõjatööstuse komponente] Delfi, 18. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. juuli ===
Venemaa ründas Ukrainat 125 drooni, 25 ballistilise raketi, 16 tiibraketiga. Ukraina tõrjus 108 drooni ja 17 raketti. Rünnakutes hukkus vähemalt kolm ja sai vigastada vähemalt 37 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610080840/venemaa-korraldas-kiievile-ulatusliku-ballistiliste-rakettide-runnaku#kiiev Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega] ERR, 19. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Venemaa andis Mustal merel kolme tiibraketiga H-59/H-69 löögi viljalastiga kaubalaevale Golden Leo. Rünnaku tõttu hukkus kümme meremeest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598263/venemaa-andis-mustal-merel-raketiloogi-viljalaevale-millel-hukkus-kuus-meremeest-ja-neli-jai-kadunuks Venemaa andis Mustal merel raketilöögi viljalaevale, millel hukkus kümme meremeest] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas [[Stavropoli krai]]s [[Mihhailovsk]]is asuvat naftahoidlat, kolme [[Kertši väin]]a teenindavat Vene parvlaeva&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511268/blogi-1607-sojapaev-ukrainas-zaporizzja-suunal-saab-iga-kuu-haavata-voi-surma-7000-vene-sodurit?liveblogPost=631296 |pealkiri=Ukraina viis rivist välja kolm Kertši väina teenindavat Vene parvlaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-19 |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
ja varilaevastiku tankerit Avero Mustal merel&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511268/blogi-1607-sojapaev-ukrainas-zaporizzja-suunal-saab-iga-kuu-haavata-voi-surma-7000-vene-sodurit?liveblogPost=631240 |pealkiri=SBU: Ukraina ründas Vene varilaevastiku tankerit, kolme naftabaasi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-19 |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;.

=== 20. juuli ===
Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks ja sai vigastada 42 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610081284/ukraina-tabas-fsb-baasi-okupeeritud-hersonis#venemaa Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks ja sai vigastada 42 inimest] ERR, 20. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Moskva oblast]]is mitu logistikakeskust, [[Podolsk]]is naftabaas ja kaitsetööstuskompleksi ettevõte Täppismasinaehituse Teadusliku Uurimise Keskinstituut (TsNIITotšMaš).&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598256/videod-ukraina-rundas-moskva-regioonis-jarjekordset-logistikakeskust-ja-naftahoidlat VIDEOD | Ukraina ründas Moskva regioonis mitut logistikakeskust ja ühte naftahoidlat] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas seitset Venemaa varilaevastiku laeva ja energeetikaobjekte Krimmis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598340/ukraina-andis-loogi-veel-seitsmele-vene-varilaevastiku-laevale Ukraina andis löögi veel seitsmele Vene varilaevastiku laevale] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid tabasid Vene Julgeolekuteenistuse baasi Hersoni oblastis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511568/blogi-1608-sojapaev-ukrainas-ukraina-ohurunnak-tabas-moskva-oblastis-naftabaasi-ja-logistikakeskust?liveblogPost=631505 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Vene Julgeolekuteenistuse baasi Hersoni oblastis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-20 |vaadatud=2026-07-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598479/ukraina-rundas-hersonis-fsb-keskust-puhkes-suur-tulekahju Ukraina ründas Hersonis FSB keskust: puhkes suur tulekahju] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. juuli ===
Venemaa ründas [[Sumõ]]s korrusmaja ja kaubanduskeskust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598505/sumo-kaubanduskeskust-tabas-fpv-droon-hoones-puhkes-tulekahju VIDEO | Sumõ kaubanduskeskust tabas FPV droon. Hoones puhkes tulekahju] Delfi, 21. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610082076/venemaa-lipetski-linna-toostusrajoonis-puhkes-tulekahju#kaubakeskus Venemaa ründas Sumõ linna kaubanduskeskust] ERR, 21. VII 2026&lt;/ref&gt;

Mustal merel sai droonitabamuse Ukrainasse teel olnud gaasitanker.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598598/mustal-merel-langes-runnaku-alla-gaasitanker-mis-suttis-meeskond-evakueeriti VIDEO | Mustal merel langes rünnaku alla gaasitanker, mis süttis. Meeskond evakueeriti] Delfi, 21. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas [[Lipetsk]]is soojuselektrijaama ja Novolipetski terasetehast (NLMK).&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598513/venemaal-lipetskis-puhkes-plahvatuste-jarel-tulekahju-soojuselektrijaama-piirkonnas Venemaal Lipetskis puhkes plahvatuste järel tulekahju soojuselektrijaama piirkonnas] Delfi, 21. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina tabas [[Kurski oblast]]is [[Khalino]] lennuväljal paiknenud [[MiG-29]] hävitajat ja õhutõrjesüsteemi [[Pantsir|Pantsir-S1]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511754/blogi-1609-sojapaev-ukrainas-venemaa-kaotas-nadalaga-ukrainas-rohkem-alasid-kui-suutis-vallutada?liveblogPost=631540 |pealkiri=Ukraina teatas Vene hävitaja ja õhutõrjesüsteemi tabamisest Kurski oblastis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-21 |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 22. juuli ===
[[Volodõmõr Zelenskõi]] vabastas ametist relvajõudude ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598784/zelenskoi-vabastas-ametist-relvajoudude-ulemjuhataja-sorskoi Zelenskõi vabastas ametist relvajõudude ülemjuhataja Sõrskõi] Delfi, 22. VII 2026&lt;/ref&gt; 
Uueks ülemjuhatajaks nimetas ta senise maavägede ülema [[Mõhhailo Drapatõi]]&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598804/ukraina-uus-ulemjuhataja-drapatoi-lubas-tootada-lugupidamisega-inimeste-vastu Ukraina uus ülemjuhataja Drapatõi lubas töötada lugupidamisega inimeste vastu] Delfi, 22. VII 2026&lt;/ref&gt;
ja kindralstaabi ülemaks dessant-ründevägede senise juhi [[Ihor Skõbjuk]]i.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598934/zelenskoi-maaras-kindralstaabi-uueks-ulemaks-dessant-rundevagede-senise-juhi-ihor-skobjuki Zelenskõi määras kindralstaabi uueks ülemaks dessant-ründevägede senise juhi Ihor Skõbjuki] Delfi, 22. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnakud süütasid kaks Wildberriese suurt laokompleksi Lõuna-Venemaal: [[Krasnodar]]is ja [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610083051/ukraina-rundas-louna-venemaa-logistikakeskusi-krimmis-kadus-taas-elekter Ukraina ründas Lõuna-Venemaa logistikakeskusi, Krimmis kadus taas elekter] ERR, 22. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120598838/ukraina-droonid-tabasid-taas-vene-veebikaubamaja-ladusid-venelaste-kahju-kuunib-ule-1-6-miljardi-euro Ukraina droonid tabasid taas Vene veebikaubamaja ladusid. Venelaste kahju küünib üle 1,6 miljardi euroni] Delfi, 22. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 23. juuli ===
Venemaa ründas [[Pavlohrad]]is toiduainetööstuse ettevõtet. Rünnakus hukkus 3 ja sai viga 28 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599205/venemaa-andis-ukrainas-pavlohradis-pommiloogi-toiduainetoostuse-ettevottele-hukkus-3-ja-sai-viga-28-inimest Venemaa andis Ukrainas Pavlohradis pommilöögi toiduainetööstuse ettevõttele. Hukkus 3 ja sai viga 28 inimest] Delfi, 23. VII 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakutes [[Zaporižžja]]le sai vigastada 25&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599302/vigastatute-arv-zaporizzjas-on-tousnud-25ni Vigastatute arv Zaporižžjas on tõusnud 25ni] Delfi, 24. VII 2026&lt;/ref&gt; ja [[Slovjansk]]ile 10 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599269/venelased-pommitasid-zaporizzja-ja-slovjanski-linna-kokku-15-vigastatut Venelased pommitasid Zaporižžja ja Slovjanski linna: kokku 15 vigastatut] Delfi, 23. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Krimm]]i, naftatehast [[Uljanovski oblast]]is ja Wildberriese ladu [[Voronež]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599051/ukraina-rundas-oosel-mitut-venemaa-sihtmarki Ukraina ründas öösel taas Krimmi, naftatehast Uljanovski oblastis ja Wildberriese ladu Voronežis] Delfi, 23. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610083984/meedia-moskva-lahistel-kukkus-alla-venemaa-moodne-havitaja-su-57#meedia Meedia: Ukraina korraldas Venemaale ulatusliku droonirünnaku] ERR, 23. VII 2026&lt;/ref&gt; Ukraina rünnakutes on maha põlenud kuus 11'st suuremast Wildberriese laokompleksist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120599174/kaart-paari-paevaga-on-suudatud-suur-osa-vene-suurima-veebikaubamaja-ladudest-mis-jargmiseks |pealkiri=KAART - Paari päevaga on süüdatud suur osa Vene suurima veebikaubamaja ladudest. Mis järgmiseks? |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel |perekonnanimi=Kressa |kuupäev=2026-07-23 |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
See näitab, et Wildberriesi ladude ründamine võib olla üks osa SBU 40-päevasest operatsionist.&lt;ref name=40paeva/&gt;

=== 24. juuli ===
Venemaa pommirünnakus [[Slovjansk]]ile hukkus vähemalt viis ja sai viga üheksa inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599415/ukrainas-slovjanskis-hukkus-vene-pommirunnakus-vahemalt-neli-inimest Ukrainas Slovjanskis hukkus Vene pommirünnakus vähemalt viis inimest] Delfi, 24. VII 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa raketilöögi tagajärjel [[Kiievi oblast]]is toimunud relvanäitusele hukkus vähemalt 10 ja sai vigastada 100 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599463/venemaa-andis-raketiloogi-kiievi-oblastis-toimunud-relvanaitusele-hukkus-vahemalt-kuus-inimest FOTOD | Venemaa andis raketilöögi Kiievi oblastis toimunud relvanäitusele. Hukkus vähemalt 10 ja sai viga 100 inimest] Delfi, 24. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610086207/ukraina-ohurunnakud-tabasid-belgorodi-ja-rostovi-oblastit#kymme Venemaa tappis raketirünnakuga Kiievi relvanäitusele 10 ja haavas 100 inimest] ERR, 25. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid tabasid sihtmärke okupeeritud [[Krimm]]is, [[Peterburi]]s ja [[Tver]]is. Peterburis tabasid droonid kahte veebikaubamaja Wildberries logistikakeskust.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610085139/ukraina-droonirunnak-suutas-peterburi-piirkonnas-kaks-logistikakeskust#peterburi Ukraina droonirünnak süütas Peterburi piirkonnas kaks logistikakeskust] ERR, 24. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina rünnakus tiibraketiga [[FP-5 Flamingo]] sai kahjustada Venemaal Kirovi linnas asuv oluline raketi- ja lennundusdetaile tootev tehas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610085139/ukraina-droonirunnak-suutas-peterburi-piirkonnas-kaks-logistikakeskust#kirov Ukraina tabas Flamego raketiga suurt sõjatehast Kirovis] ERR, 24. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. juuli ===
Ukraina korraldas droonirünnaku objektidele erinevates Venemaa piirkondades. [[Belgorodi oblast]]is said tabamuse kaubalaod ja energiataristu,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631731 |pealkiri=Ukraina droonid ründasid öösel Belgorodi linna Venemaal |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
[[Tjumen]]is naftatöötlemistehas,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631760 |pealkiri=Ukraina droonid ründasid Tjumenis naftatöötlustehast, puhkes tulekahju |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
[[Kirov]]is sõjatehas, Kaspia merel Iraanist pärit sõjalist lasti vedanud laevad&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631770 |pealkiri=Ukraina kaitsejõud ründasid Kaspia merel laevu mis vedasid Iraanist pärit sõjalist lasti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;, logistikakeskus [[Jekaterinburg]]is&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631750 |pealkiri=Ukraina väed ründasid Wildberries laohoonet Jekaterinburgis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
ning kütuse- ja määrdeainete ladu [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599538/videoukraina-rundas-oosel-rostovi-engelsit-ja-belgorodi VIDEOD ⏐ Ukraina ründas öösel Rostovi, Engelsit ja Belgorodi] Delfi, 25. VII 2026&lt;/ref&gt;

[[Saraatovi oblast]]is asuval sõjaväelennuväljal Engels-2 puhkes tulekahju. Ukraina ei ole rünnakut kinnitanud.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610086207/ukraina-ohurunnakud-tabasid-belgorodi-ja-rostovi-oblastit#engels Pealtnägijad teatasid tulekahjust Engelsi sõjaväelennuväljal] ERR, 25. VII 2026&lt;/ref&gt;

[[Omsk]]is toimunud kohtumisel kutsus [[Kasahstani president]] [[Kasõm-Žomart Tokajev]] Venemaa valitsejat [[Vladimir Putin]]it avalikult üles sõda Ukrainas lõpetama.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610086534/kasahstani-president-kutsus-putinit-avalikult-ules-soda-ukrainas-lopetama Kasahstani president kutsus Putinit avalikult üles sõda Ukrainas lõpetama] ERR, 25. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599639/kreml-reageeris-tokajevi-rahusoovitusele-ukraina-soja-kulmutamine-on-voimatu Kreml reageeris Tokajevi rahusoovitusele: Ukraina sõja külmutamine on võimatu] Delfi, 25. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599842/vene-kommentaatorid-tokajevi-rahujutt-naitab-kremli-norgenenud-olukorda Vene kommentaatorid: Tokajevi rahujutt näitab Kremli nõrgenenud olukorda] Delfi, 25. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. juuli ===
Venemaa õhurünnakutes hukkunus vähemalt kaheksa ja sai haavata 58 inimest. [[Krõvõi Rih]]is hävines täielikult supermarketis Epitsentr.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599668/venemaa-tappis-ukraina-tagalas-oopaeva-jooksul-kaheksa-tsiviilisikut-krovoi-rihis-poleb-kaubanduskeskus Venemaa tappis Ukraina tagalas ööpäeva jooksul kaheksa tsiviilisikut, Krõvõi Rihis põleb supermarket] Delfi, 26. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610086717/venemaa-rundas-drooniga-toidupoodi-hukkus-uheksa-aastane-laps#kiiev Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega ning tabas elumaja] ERR, 26. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 27. juuli ===
Ukraina droonirünnakud tabasid objekte [[Belgorodi oblast]]is, [[Rostovi oblast]]is asuvat  eksporditerminali, [[Jaroslavli oblast]]is ja [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] asuvat naftataristut.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610087095/soja-1615-paev-ukraina-andis-loogi-louna-venemaal-asuvate-linnade-pihta#ukraina Ukraina andis löögi Lõuna-Venemaal asuvate linnade pihta] ERR, 27. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599744/venemaal-teatati-ohurunnakutest-rostovis-ja-belgorodis Venemaal teatati õhurünnakutest Rostovis ja Belgorodis ja Udmurtias] ERR, 27. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. juuli ===
Ukraina ründas [[Moskva oblast]]is [[Tšehhov]]is asuvat teraskonstruktsioonide tehast ja logistikafirma ladu [[Podolsk]]is ning Krimmis [[Feodossia]]s elektrialajaama.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610088010/soja-1616-paev-ukraina-rundas-moskva-oblasti-toostusrajatist-osa-krimmist-jai-elektrita#moskva Ukraina ründas Moskva oblastis asuvat tööstusrajatist, osa Krimmist jäi elektrita] ERR, 28. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599995/ukraina-droonid-tabasid-tehast-moskva-oblastis-krimmis-on-elektrikatkestus Ukraina droonid tabasid tehast Moskva oblastis. Krimmis on elektrikatkestus] Delfi, 28. VII 2026&lt;/ref&gt;

Valges Majas kohtusid [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] ja [[USA president]] [[Donald Trump]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610088443/zelenski-ja-netanyahu-kohtusid-valges-majas-trumpiga Zelenski ja Netanyahu kohtusid Valges Majas Trumpiga] ERR, 28. VII 2026&lt;/ref&gt; 
Zelenskõi hindas kõneluste tulemusi headeks.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120600173/zelenskoi-saabus-valgesse-majja-kohtumisele-trumpiga Zelenskõi vestlusest Trumpiga: saime USA-lt kindla toetuse] Delfi, 28. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610088880/politico-zelenski-sai-washingtonis-mitu-olulist-voitu Politico: Zelenski sai Washingtonis mitu olulist võitu] ERR, 29. VII 2026&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&amp;match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas]
* [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба
* [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine]

[[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]]</text>
      <sha1>i2473riyj94kbje3qqd7paf92s03oy1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Zürichi pearaudteejaam</title>
    <ns>0</ns>
    <id>717698</id>
    <revision>
      <id>7203858</id>
      <parentid>7180257</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T13:12:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7203858</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2069" sha1="489sdxj7oxltvlis6wzbfo1a3hvzd4c" xml:space="preserve">{{Infokast hoone
|nimi               = Zürichi pearaudteejaam
|omakeelne nimi     = Zürich Hauptbahnhof
|pilt               = Zuerich Hauptbahnhof-2.jpg
|pildisuurus        = 
|pildiallkiri       = 
|asukoht            = [[Zürich]], [[Šveits]]
|stiil              = [[uusrenessanss]]
|avamine            = 9. august 1847
|maksumus           = 
|juurdeehitus       = 
|lammutatud         = 
|purustatud         = 
|renoveeritud       = 1871, 1990, 2014
|aadress            = Bahnhofplatz, 8001 Zürich, Šveits
|arhitekt           = [[Jakob Friedrich Wanner]] 
|omanik             = [[Šveitsi Föderaalraudteed]]
|peatöövõtja        = 
|ehitusinsener      = 
|laiuskoord         = 
|pikkuskoord        = 
|kaart              = Šveits
|veel               = 
}}

'''Zürichi pearaudteejaam''' ([[saksa keel]]es '''Zürich Hauptbahnhof''', sageli lühendatult '''Zürich HB''' või lihtsalt '''HB''') on [[Šveits]]i suurim raudteejaam ja üks [[Euroopa]] kõige tihedama liiklusega jaamu. Jaam asub [[Zürich]]i kuulsa Bahnhofstrasse põhjapoolses otsas ning on oluline raudteesõlm, kust väljuvad ja kuhu saabuvad rongid üle kogu Šveitsi ning naaberriikidest, nagu [[Saksamaa]], [[Itaalia]], [[Austria]] ja [[Prantsusmaa]]. Jaam ehitati algselt [[Šveitsi Põhjaraudtee|Põhjaraudtee]] lõppjaamaks. Teenindades kuni 2915 rongi päevas, on Zürich HB üks maailma kõige tihedama liiklusega raudteejaamu. Aastatel 2023 ja 2024 hinnati see Euroopa parimaks raudteejaamaks.

Pearaudteejaam paikneb Zürichi kesklinnas [[Zürichi vanalinn|vanalinna]] (Altstadt) põhjapoolses servas ning Europaallee idaosas, [[Limmat]]i ja [[Sihl]]i jõgede ühinemiskoha lähedal. (Sihli jõgi kulgeb tegelikult tunnelis läbi jaama, kusjuures raudteerööpad paiknevad nii tunneli kohal kui ka all.) Jaam on mitmetasandiline: perroonid asuvad nii maapinnal kui ka maa all ning on ühendatud maa-aluste käikude ja ShopVille'i kaubanduskeskusega. 

Jaam kuulub Šveitsi kultuuripärandi nimekirja.

==Viited==
{{Viited}}

[[Kategooria:Šveitsi ehitised]]
[[Kategooria:Zürich]]</text>
      <sha1>489sdxj7oxltvlis6wzbfo1a3hvzd4c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Serhi Koretskõi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718658</id>
    <revision>
      <id>7204188</id>
      <parentid>7199975</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T07:48:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-41170-99</username>
        <id>233990</id>
      </contributor>
      <origin>7204188</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4370" sha1="ire3id5lt78uj249wek3eccxn0mqiiq" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}{{Vikinda|aasta=2026|kuu=juuli}}{{Viitamata|aasta=2026|kuu=juuli}}
'''Serhi Koretskõi''' (ukraina keeles Корецький Сергій Федорович, sündinud [[14. märts]]il [[1978]] [[Lutsk]]is) on [[Ukraina]] ettevõtja ning nafta- ja gaasitööstuse juht, alates 16. juulist 2026 [[Ukraina peaminister]], 14. maist 2025 oli ta [[Naftogaz]]i juhatuse esimees. 

Ta omandas kõrghariduse [[Lutski Tehnikaülikool]]is autode ja autotööstuse erialal (2001) ja ettevõtteökonoomika erialal (2005) ning [[Ivano-Frankivski]] Riiklikus Nafta- ja Gaasitehnikaülikoolis [[nafta]] ja gaasi tootmise erialal. 2019. aastal lõpetas ta [[Kõjiv]]i Mohõla Ärikooli programmi Executive MBA. 

Aastatel 1997–2018 töötas Koretskõi Lutskis Continuum Group of Companies'is, kus tõusis analüütilise osakonna töötajast ettevõtte tegevjuhiks. 2002. aastal juhtis Western Oil Groupi ühisettevõtet ning alates 2007. aastast on ta Continuum Groupi haldusfirma tegevjuht. Alates 2013. aastast oli Koretskõi WOGi tegevjuht. Sel perioodil tegeles ta ettevõtte arengustrateegiate väljatöötamise ja elluviimisega, rahastamise kaasamisega, investoritega läbirääkimiste pidamisega ning ühinemis- ja omandamistehingute toetamisega.
Koretskõi algatus viis WOG-i uute tegevusvaldkondade käivitamiseni, sealhulgas bensiinijaamades asuvate kohvikute avamiseni. 

2018. aastal lahkus Koretskõi Continuumist ning aastatel 2019–2022 tegeles ta oma ettevõttega. 2019. aasta aprillis asutas ta kohvifirma IDEALIST Coffee Co., mis hõlmab ka kohvikuketti Idealist. Augustist 2019 kuni novembrini 2022 oli Koretskõi energiakaupleja Centurion Group SA (Šveits) kaasasutaja ja juhatuse esimees. 

9. novembril 2022 määrati Koretskõi osaühingute Ukrnafta ja Ukrtatnafta direktoriks. Tema juhtimisel suurendas Ukrnafta nafta ja kondensaadi ning gaasi tootmist, saades kasumlikuks riigile kuuluvaks ettevõtteks, millel on rekordilised finantstulemused.

29. aprillil 2025 valis Ukraina Naftogazi nõukogu Koretskõi Naftogazi juhatuse esimeheks ja ta asus ametisse 14. mail 2025. 

Ukrnafta ja Ukrtatnafta direktorina olid tema prioriteetideks: Ukraina relvajõudude toetamine, energiajulgeoleku tagamine ja sotsiaalsete kohustuste täitmine. 2023. aastal suurendas Ukrnafta nafta ja kondensaadi tootmist 3%, nii et see ulatus 1,4 miljoni tonnini, ning gaasi tootmist 6% (kokku 1,1 miljardi kuupmeetrini). 

2023. aastal oli Ukrnafta Opendataboti parimate kaevandusettevõtete indeksis esikohal 95,17 miljardi [[grivna]] suuruse käibega. Samuti teatas ettevõte 23,6 miljardi grivna suurusest puhaskasumist, mida kinnitas Grant Thorntoni läbiviidud sõltumatu audit. 

2023. aastal tasus Ukrnafta täielikult oma 6,9 miljardi grivna suuruse maksuvõla. 

Koretskõi juhtimisel optimeeris ettevõte kulusid, kaasajastas tootmist ja käivitas investeerimisprogrammi nafta- ja gaasitootmise suurendamiseks. 

Ukrnafta on laiendanud ka oma partnerlussuhteid rahvusvaheliste ettevõtetega, et asendada vananenud Nõukogude, Venemaa ja Valgevene seadmeid. Ettevõte on alustanud koostööd Ameerika Naftainstituudiga (API) standardiseerimise ja sertifitseerimise alal ning on ostnud spetsiaalseid busse ja teleskooplaadureid. 

Ukrnafta annetas 2023. aastal heategevuseks 1,25 miljardit grivnat. Samuti eraldas ettevõte 100 miljonit grivnat 50 soomustransportööri (APC) ostmiseks. 2024. aasta alguses annetas Ukrnafta üle 50 miljoni grivna 1000 FPV drooni ja muu sõjavarustuse ostmiseks. 

Koretskõi on Ukraina relvajõudude järjepidev toetaja. Näiteks annetas ta 2024. aastal oma sünnipäeval isiklikult sõjaväele miljon grivnat. 

2026. aasta juuli keskel väitis Ukraina meedia, et Koretskõi on kõige tõenäolisem uue peaministri kandidaat pärast eelmise peaministri [[Julija Svõrõdenko]] tagasiastumist. 16. juulil kinnitaski [[Ülemraada]] Koretskõi Ukraina peaministriks. 

==Autasud==

* Ukraina relvajõudude ülemjuhataja aumärk &quot;Abi eest armeele&quot; (2023) 
* Ukraina kaitseministeeriumi medal &quot;Ukraina kaitsja&quot; (2023) 
* Ukraina Ametiühingute Föderatsiooni aumärk &quot;Sotsiaalse partnerluse arendamise eest&quot; (2023)

{{JÄRJESTA:Koretskõi, Serhi}}
[[Kategooria:Ukraina peaministrid]]
[[Kategooria:Ukraina ettevõtjad]]
[[Kategooria:Insenerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1978]]</text>
      <sha1>ire3id5lt78uj249wek3eccxn0mqiiq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204190</id>
      <parentid>7204188</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T07:57:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-41170-99</username>
        <id>233990</id>
      </contributor>
      <origin>7204190</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4358" sha1="ad4u2iopl8h8dsv6w1ak6bg0wbmb93x" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}{{Vikinda|aasta=2026|kuu=juuli}}{{Viitamata|aasta=2026|kuu=juuli}}
'''Serhi Koretskõi''' (ukraina keeles Корецький Сергій Федорович, sündinud [[14. märts]]il [[1978]] [[Lutsk]]is) on [[Ukraina]] ettevõtja ning nafta- ja gaasitööstuse juht, alates 16. juulist 2026 [[Ukraina peaminister]], 14. maist 2025 oli ta [[Naftogaz]]i juhatuse esimees. 

Ta omandas kõrghariduse [[Lutski Tehnikaülikool]]is autode ja autotööstuse erialal (2001) ja ettevõtteökonoomika erialal (2005) ning [[Ivano-Frankivsk]]i Riiklikus Nafta- ja Gaasitehnikaülikoolis [[nafta]] ja gaasi tootmise erialal. 2019. aastal lõpetas ta [[Kiiev]]i Mohõla Ärikooli programmi Executive MBA. 

Aastatel 1997–2018 töötas Koretskõi Lutskis Continuum Group of Companies'is, kus tõusis analüütilise osakonna töötajast ettevõtte tegevjuhiks. 2002. aastal juhtis Western Oil Groupi ühisettevõtet ning alates 2007. aastast on ta Continuum Groupi haldusfirma tegevjuht. Alates 2013. aastast oli Koretskõi WOGi tegevjuht. Sel perioodil tegeles ta ettevõtte arengustrateegiate väljatöötamise ja elluviimisega, rahastamise kaasamisega, investoritega läbirääkimiste pidamisega ning ühinemis- ja omandamistehingute toetamisega. Koretskõi algatus viis WOG-i uute tegevusvaldkondade käivitamiseni, sealhulgas bensiinijaamades asuvate kohvikute avamiseni. 

2018. aastal lahkus Koretskõi Continuumist ning aastatel 2019–2022 tegeles ta oma ettevõttega. 2019. aasta aprillis asutas ta kohvifirma IDEALIST Coffee Co., mis hõlmab ka kohvikuketti Idealist. Augustist 2019 kuni novembrini 2022 oli Koretskõi energiakaupleja Centurion Group SA (Šveits) kaasasutaja ja juhatuse esimees. 

9. novembril 2022 määrati Koretskõi osaühingute Ukrnafta ja Ukrtatnafta direktoriks. Tema juhtimisel suurendas Ukrnafta nafta ja kondensaadi ning gaasi tootmist, saades kasumlikuks riigile kuuluvaks ettevõtteks, millel on rekordilised finantstulemused.

29. aprillil 2025 valis Ukraina Naftogazi nõukogu Koretskõi Naftogazi juhatuse esimeheks ja ta asus ametisse 14. mail 2025. 

Ukrnafta ja Ukrtatnafta direktorina olid tema prioriteetideks Ukraina relvajõudude toetamine, energiajulgeoleku tagamine ja sotsiaalsete kohustuste täitmine. 2023. aastal suurendas Ukrnafta nafta ja kondensaadi tootmist 3%, nii et see ulatus 1,4 miljoni tonnini, ning gaasi tootmist 6% kokku 1,1 miljardi kuupmeetrini. 

2023. aastal oli Ukrnafta Opendataboti parimate kaevandusettevõtete indeksis esikohal 95,17 miljardi [[grivna]] suuruse käibega. Samuti teatas ettevõte 23,6 miljardi grivna suurusest puhaskasumist, mida kinnitas Grant Thorntoni läbiviidud sõltumatu audit. 

2023. aastal tasus Ukrnafta täielikult oma 6,9 miljardi grivna suuruse maksuvõla. 

Koretskõi juhtimisel optimeeris ettevõte kulusid, kaasajastas tootmist ja käivitas investeerimisprogrammi nafta- ja gaasitootmise suurendamiseks. 

Ukrnafta on laiendanud ka oma partnerlussuhteid rahvusvaheliste ettevõtetega, et asendada vananenud Nõukogude, Venemaa ja Valgevene seadmeid. Ettevõte on alustanud koostööd Ameerika Naftainstituudiga standardiseerimise ja sertifitseerimise alal ning on ostnud spetsiaalseid busse ja teleskooplaadureid. 

Ukrnafta annetas 2023. aastal heategevuseks 1,25 miljardit grivnat. Samuti eraldas ettevõte 100 miljonit grivnat 50 soomustransportööri ostmiseks. 2024. aasta alguses annetas Ukrnafta üle 50 miljoni grivna 1000 FPV drooni ja muu sõjavarustuse ostmiseks. 

Koretskõi on Ukraina relvajõudude järjepidev toetaja. Näiteks annetas ta 2024. aastal oma sünnipäeval isiklikult sõjaväele miljon grivnat. 

2026. aasta juuli keskel väitis Ukraina meedia, et Koretskõi on kõige tõenäolisem uue peaministri kandidaat pärast eelmise peaministri [[Julija Svõrõdenko]] tagasiastumist. 16. juulil kinnitaski [[Ülemraada]] Koretskõi Ukraina peaministriks. 

==Autasud==

* Ukraina relvajõudude ülemjuhataja aumärk &quot;Abi eest armeele&quot; (2023) 
* Ukraina kaitseministeeriumi medal &quot;Ukraina kaitsja&quot; (2023) 
* Ukraina Ametiühingute Föderatsiooni aumärk &quot;Sotsiaalse partnerluse arendamise eest&quot; (2023)

{{JÄRJESTA:Koretskõi, Serhi}} 
[[Kategooria:Ukraina peaministrid]] 
[[Kategooria:Ukraina ettevõtjad]] 
[[Kategooria:Insenerid]] 
[[Kategooria:Sündinud 1978]]</text>
      <sha1>ad4u2iopl8h8dsv6w1ak6bg0wbmb93x</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Souvenaid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718670</id>
    <revision>
      <id>7204049</id>
      <parentid>7192975</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T22:23:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7204049</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6808" sha1="rcqp6bdyknn6hbhw94v3obvsmanhxtb" xml:space="preserve">'''Souvenaid''' on paksu jogurtitaolise joogi&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=The Souvenaid memory drink: What Alzheimer's experts say about the M.I.T.-patented elixir |keel=en |väljaanne=vancouversun |url=https://vancouversun.com/news/staff-blogs/the-souvenaid-memory-drink-what-alzheimers-experts-say-about-the-m-i-t-patented-elixir |vaadatud=2026-07-14}}&lt;/ref&gt; kujul olev toidulisand, mida turustatakse Alzheimeri tõvega inimesi aitavana, ehkki selle kohta puuduvad tõendid ning uuringud viitavad tugevalt vastupidisele. Cochrane’i ülevaate kohaselt kaheaastane ravi Souvenaidiga ei vähenda tõenäoliselt dementsuseks progresseerumise riski prodromaalse Alzheimeri tõvega inimestel. Puuduvad veenvad tõendid selle kohta, et Souvenaid mõjutaks muid tulemusi, mis on olulised Alzheimeri tõve prodromaalses staadiumis või kerge kuni mõõduka raskusastmega dementsuse staadiumis inimestele. Vastuolulised tõendid kombineeritud kognitiivsete ja funktsionaalsete tulemuste kohta prodromaalse Alzheimeri tõve ning kerge Alzheimeri tõvest tingitud dementsuse korral vajavad täiendavat uurimist.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Burckhardt |eesnimi=Marion |perekonnanimi2=Watzke |eesnimi2=Stefan |perekonnanimi3=Wienke |eesnimi3=Andreas |perekonnanimi4=Langer |eesnimi4=Gero |perekonnanimi5=Fink |eesnimi5=Astrid |kuupäev=2020-12-15 |pealkiri=Souvenaid for Alzheimer's disease |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC8094446/ |ajakiri=The Cochrane Database of Systematic Reviews |aastakäik=12 |üksiknumber=12 |lehekülg=CD011679 |doi=10.1002/14651858.CD011679.pub2 |issn=1469-493X |pmc=8094446 |pmid=33320335}}&lt;/ref&gt;  

Souvenaid sisaldab segu veest, toiduvärvist, tehislikest maitseainetest, suhkrust, dokosaheksaeenhappest, eikosapentaeenhappest, fosfolipiididest, koliinist, uridiinmonofosfaadist, E-vitamiinist (alfa-tokoferooli ekvivalendid), seleeni, B12-vitamiini, B6-vitamiini ja foolhapet; seda segu turustatakse kaubamärgi Fortasyn Connect all.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Onakpoya |eesnimi=Igho J. |perekonnanimi2=Heneghan |eesnimi2=Carl J. |kuupäev=2017-04-21 |pealkiri=The efficacy of supplementation with the novel medical food, Souvenaid, in patients with Alzheimer's disease: A systematic review and meta-analysis of randomized clinical trials |url=https://doi.org/10.1080/1028415X.2015.1110899 |ajakiri=Nutritional Neuroscience |aastakäik=20 |üksiknumber=4 |lehekülg=219–227 |doi=10.1080/1028415X.2015.1110899 |issn=1028-415X |pmid=26638900}}&lt;/ref&gt;

2017. aasta seisuga ei olnud tootel õnnestunud näidata märkimisväärset mõju kognitiivse võimekuse languse tempo vähendamisel ega Alzheimeri tõve progresseerumise edasilükkamisel, kuid see näis haiguse väga varases staadiumis mõnedel inimestel põhjustavat väikest paranemist verbaalses mälus.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Läbi viidud kliinilised uuringud hõlmasid väga varases Alzheimeri tõve staadiumis inimesi ning välistasid inimesed, kes sõid soovituslikus koguses toitu, mis sisaldas kalaõli.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

2019. aastal väitis meditsiinilise turundusstrateegia ettevõtte konsultandi korraldatud uuring LipiDiDi uuringu põhjal, et Fortasyn Connectil võib olla võimalik mõju dementsuse progresseerumise varajases staadiumis kognitiivse võimekuse languse parandamisel. Väideti, et toote tarvitamine viitas mõningale võimalikule aeglustumisele kognitsiooni, funktsioneerimise, aju atroofia ja haiguse progresseerumisega seotud näitajate halvenemises. Statistilist olulisust ega mõju, mis ületaks soovituslike toitainete, vitamiinide ja kalaõlide tarvitamise mõju, ei saavutatud. Uuringus lubati osaleda kognitiivseid võimendajaid tarvitavatel osalejatel, kuid välistati osalejad, kes tarvitasid oomega-3 preparaate või foolhapet, B6-, B12-, C- ja/või E-vitamiini koguses, mis ületas 200% soovitatavast päevasest kogusest — mis on kogus, mida see toode sisaldab ja mis on hõlpsasti kättesaadav ka muudest allikatest.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Rasmussen |eesnimi=Jill |kuupäev=2019 |pealkiri=The LipiDiDiet trial: what does it add to the current evidence for Fortasyn Connect in early Alzheimer's disease? |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC6699494/ |ajakiri=Clinical Interventions in Aging |aastakäik=14 |lehekülg=1481–1492 |doi=10.2147/CIA.S211739 |issn=1178-1998 |pmc=6699494 |pmid=31616139}}&lt;/ref&gt;

Souvenaidi lõi algselt Hollandi ettevõte Numico Research, mille Danone (Ameerika Ühendriikides Dannon) omandas 2007.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Chicago: Phase 2 News—Therapeutic Breakfast Food? {{!}} ALZFORUM |url=https://www.alzforum.org/news/conference-coverage/chicago-phase-2-news-therapeutic-breakfast-food |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241218180638/https://www.alzforum.org/news/conference-coverage/chicago-phase-2-news-therapeutic-breakfast-food |arhiivimisaeg=2024-12-18 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.alzforum.org |keel=en |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt; aastal, ning seda turustab Danone’i üksus Nutricia.

Toode põhineb osaliselt alusuuringutel, mida tegi Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis Richard Wurtman&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=News |eesnimi=A. B. C. |pealkiri=Anti-Alzheimer's 'Cocktail' Meets With Disdain |url=https://abcnews.com/Health/AlzheimersNews/anti-alzheimers-cocktail-meets-disdain/story?id=9504107 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=ABC News |keel=en}}&lt;/ref&gt;, ning MIT ja Harvard patenteerisid segu ja litsentsisid patendi ettevõttele.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; &lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Souvenaid memory drink: Europeans first for taste of Boston invention, N. Americans next |keel=en |väljaanne=vancouversun |url=https://vancouversun.com/news/staff-blogs/souvenaid-memory-drink-europeans-get-first-taste-of-boston-invention-n-americans-next |vaadatud=2026-07-14}}&lt;/ref&gt;Souvenaidis sisalduvate koostisosade aluseks olev teooria seisneb selles, et need on sünaptiliste membraanide koostisosad või nende koostisosade lähteained; sünapside moodustumise probleemid on osa Alzheimeri tõve patoloogiast ning need probleemid võivad olla põhjustatud või süveneda nende koostisosade puuduse tõttu Alzheimeri tõppe haigestuvate inimeste toidus.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

2014. aasta jaanuaris lükkasid Prantsusmaa reguleerivad asutused tagasi tootja kavandatud turundusväited põhjendusega, et sihtrühm ja selle toitumisvajadused ei olnud piisavalt täpselt määratletud ning esitatud tõendusmaterjali andmed olid statistiliselt nõrgad.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=14. jaanuar 2014 |pealkiri=AVIS de l’Agence nationale de sécurité sanitaire de l’alimentation,
de l’environnement et du travail |url=https://www.anses.fr/fr/system/files/NUT2013sa0023.pdf |vaadatud=14. juuli 2026 |väljaanne=Anses}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
&lt;references /&gt;</text>
      <sha1>rcqp6bdyknn6hbhw94v3obvsmanhxtb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Nädala pildid/31 (2026)</title>
    <ns>4</ns>
    <id>718712</id>
    <revision>
      <id>7203900</id>
      <parentid>7193445</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T16:07:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7203900</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="644" sha1="po191vl58k6ipl1dirnmszlqjq34bbm" xml:space="preserve">{{Esilehe pilt
|pilt=Pisipere Ahja jõe ürgorus.jpg
|laius=500px
|pildi_alttekst=
|tekst='''[[Jääkoskel]]''' (''Mergus merganser'') on [[partlased|partlaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[koskel|koskla]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv suur [[sukelpart]].&lt;P&gt;See, millal pojad [[koorumine|kooruvad]], sõltub sellest, millal emaslind on [[haudumine|hauduma]] hakanud. Poegade koorumise aeg võib ulatuda [[mai]] teisest poolest [[juuli]] teise pooleni. Koorunud pojad viibivad pesas 1–2 päeva ja hülgavad siis selle. Nad kargavad pesaõõnest välja ema kutsumise peale.
|autor=[[:Commons:user:Kylli28|Külli Kolina]]
}}</text>
      <sha1>po191vl58k6ipl1dirnmszlqjq34bbm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nick Kyrgios</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718906</id>
    <revision>
      <id>7204178</id>
      <parentid>7196030</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T07:04:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kalle</username>
        <id>51</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204178</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6485" sha1="kn2074cjafe3cmhk5dyq1uytzjqewzw" xml:space="preserve">[[Pilt:Kyrgios_WM19_(75)_(48521949772).jpg|pisi|Kyrgios 2019. aasta [[Wimbledoni turniir|Wimbledoni meistrivõistlustel.]]]]
'''Nicholas Hilmy Kyrgios''' ([[Kreeka keel|kreeka k.]]: Νικόλαος Χίλμι Κύργιος, sündinud [[27. aprill]]il [[1995]] [[Canberra]]s)&lt;ref&gt;[https://www.atptour.com/en/players/nick-kyrgios/ke17/overview Nick Kyrgios] www.atptour.com&lt;/ref&gt; on [[Austraalia]] [[tennis]]ist. Üksikmängus on Kyrgios ATP edetabelis praegu 899. kohal (15. juuni 2026), kuid [[Association of Tennis Professionals|tenniseprofessionaalide assotsiatsiooni]] edetabelis oli ta 24. oktoobril 2016. aasta maailma edetabelis 13. kohal.&lt;ref&gt;[https://www.atptour.com/en/players/nick-kyrgios/ke17/rankings-history?year=all &quot;Nick Kyrgios – Rankings History&quot;] www.atptour.com&lt;/ref&gt; Ta on võitnud seitse ATP tuuri üksikmängu tiitlit, sealhulgas 2019. ja 2022. aasta [[Washington]]i lahtised meistrivõistlused, ning jõudnud üksteist korda finaali, millest kõige tähelepanuväärsem on suurturniiri finaal 2022. aasta [[Wimbledoni turniir|Wimbledoni meistrivõistlustel]]. Paarismängus on Kyrgiosel karjääri kõrgeim  edetabeli koht maailmas 11. koht, saavutades selle 7. novembril 2022. aastal, võites 2022. aasta [[Austraalia lahtised meistrivõistlused tennises|Austraalia lahtistel meistrivõistlustel]] kaasmaalase [[Thanasi Kokkinakis]]ega meeste paarismängu tiitli.

Kyrgios on [[Dominik Hrbatý]] ja [[Lleyton Hewitt]]i järel alles kolmas mängija, kes on võitnud kõik Suure Kolmiku ([[Novak Djokovic]], [[Roger Federer]]&lt;ref&gt;[https://www.abc.net.au/news/2015-05-07/kyrgios-stuns-federer-in-madrid-second-round/6450816?section=sport Nick Kyrgios stuns top seed Roger Federer at Madrid Masters to move to third round] www.abc.net.au 6 May 2015&lt;/ref&gt; ja [[Rafael Nadal]]&lt;ref&gt;[https://www.bbc.com/news/newsbeat-28120496 Nick Kyrgios knocks out Rafael Nadal] www.bbc.com 2 July 2014&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;[https://www.abc.net.au/news/2014-07-01/nick-kyrgios-to-play-nadal-at-wimbledon/5564038 Australian tennis hopeful Nick Kyrgios might be 'the one' but first he needs to play Rafael Nadal]) www.abc.net.au 2 July 2014&lt;/ref&gt; esimesel korral, kui ta nende vastu mängis.&lt;ref&gt;[https://www.tennis.com/news/articles/kyrgios-completes-the-big-3-challenge-on-first-try Kyrgios completes the Big 3 challenge on first try] www.tennis.com March 03, 2017&lt;/ref&gt; Kyrgiost kirjeldatakse sageli kui &quot;polariseerivat mängijat&quot; tema &quot;ainulaadse, filtreerimata ja vabandamatu isiksuse&quot; tõttu, mis käib käsikäes tema &quot;väljakul särava ja julge löögitehnikaga&quot; nii üksik- kui ka paarismängus.&lt;ref&gt;[https://www.espn.co.uk/tennis/story/_/id/43118867/brisbane-international-tennis-nick-kyrgios-partners-novak-djokovic-much-anticipated-return The greatest showman: Nick Kyrgios reminds all he is everything tennis desperately needs.] www.espn.co.uk Dec 30, 2024&lt;/ref&gt; Oma juunioride karjääri jooksul võitis Kyrgios üksikmängu 2013. aasta Austraalia lahtistel meistrivõistlustel ja paarismängu 2012. aasta [[Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused tennises|Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel]], 2012. aasta Wimbledoni meistrivõistlustel ja 2013. aasta Wimbledoni meistrivõistlustel.

== Varajane elu ja perekond ==

Kyrgios sündis 27. aprillil 1995. aastal Canberras Austraalias [[Kreeka]] päritolu isa George'i&lt;ref&gt;[https://www.nytimes.com/2023/01/15/sports/tennis/nick-kyrgios-australian-open.html &quot;Nick Kyrgios Is Coming for Tennis&quot;] [[The New York Times]] 15 January 2023&lt;/ref&gt;  ja [[Malailased|malai]] päritolu ema Norlaila (&quot;Nill&quot; ) perre.&lt;ref&gt;[https://www.foxsports.com.au/tennis/nick-kyrgios-parents-saw-his-rise-coming-after-years-of-doing-it-tough/news-story/7bf3392d2776edea76243593b3e0a59b Nick Kyrgios' parents saw his rise coming after years of doing it tough] www.foxsports.com.au January 17th, 2014&lt;/ref&gt; Tema isa on füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev maaler ja ema on pensionil olev arvutiinsener.[15][16] Tema ema sündis [[Malaisia]]s Pahangi kuningliku perekonna liikmena, kuid loobus oma tiitlist printsessina, kui kolis kahekümnendates eluaastates Austraaliasse. Tal on kaks õde-venda: õde Halimah ja vend Christos. Kyrgiose isapoolsed vanavanemad on pärit Georganist, väikesest külast [[Ioánnina piirkonnaüksus|Ioanninas]] Kreekas; nad kolisid Austraaliasse 1960. aastal.

Kyrgios õppis Radfordi kolledžis kuni 8. klassini ja lõpetas 12. klassi lõputunnistuse 2012. aastal Daramalani kolledžis Canberras.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20200804104603/https://www.misacor.org.au/index.php/emagazine/current-news/997-nick-kyrgios-daramalan-student NICK KYRGIOS, DARAMALAN STUDENT] www.misacor.org.au 11 February 2014&lt;/ref&gt; Varases teismeeas mängis ta ka korvpalli, enne kui otsustas 14-aastaselt keskenduda ainult tennisele. Kaks aastat hiljem sai ta Austraalia Spordiinstituudi täisstipendiumi, kus ta sai oma tennist edasi arendada.

2013. aastal kolis Kyrgios oma treeningbaasi Canberrast Melbourne Parki, et edendada oma karjääri paremate rajatiste ja partneritega.&lt;ref&gt;[https://www.canberratimes.com.au/story/6139038/new-27-million-act-sports-centre-to-provide-perfect-home-for-nick-kyrgios/ New $27 million ACT sports centre to provide perfect home for Nick Kyrgios] www.canberratimes.com.au June 17 2019&lt;/ref&gt; Aasta hiljem teatas Tennis ACT Canberras asuva Lynehami tennisekeskuse 27 miljoni dollari suurusest ümberehitusest, et meelitada Kyrgios koju tagasi ja korraldada [[Davise karikavõistlused|Davis Cupi]] ja [[Billie Jean King Cup|Fed Cupi]] mänge. Kyrgios kinnitas 2015. aasta jaanuaris, et naaseb koju ja asub elama Canberras. Samuti annetas ta 10 000 dollarit seal asuva Lynehami tennisekeskuse ümberehituseks.

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==

* [https://nickkyrgios.org/ Nick Kyrgiosi ametlik veebileht]
* [https://www.atptour.com/en/players/-/KE17/overview Nick Kyrgios [[ATP]] veebilehel]
* [https://www.itftennis.com/en/players/nick-kyrgios/800158658/aus/mt/s/overview/ Nick Kyrgios [[Rahvusvaheline Tenniseföderatsioon|ITF-i]] veebilehel]
* [https://www.daviscup.com/en/players/fab6b767-5e61-44fe-8c98-d24021e6a84c Nick Kyrgios [[Davise karikavõistlused|Davis Cup-i]] veebilehel]
* [https://www.tennis.com.au/fan-zone/australian-players/nick-kyrgios?page=1 Nick Kyrgios Tennis Australia veebilehel]
* [https://www.espn.com/tennis/player/_/id/1984 Nick Kyrgios ESPN.com veebilehel]

{{JÄRJESTA:Kyrgios, Nick}}
[[Kategooria:Austraalia tennisistid]]
[[Kategooria:Sündinud 1995]]</text>
      <sha1>kn2074cjafe3cmhk5dyq1uytzjqewzw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Athena Nike tempel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719312</id>
    <revision>
      <id>7203966</id>
      <parentid>7202008</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T18:56:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7203966</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="583" sha1="i2ugb1yrzrmn6zl1k0lku8g5qgk4uhs" xml:space="preserve">[[Fail:Temple of Athena Nikè from Propylaea, Acropolis, Athens, Greece.jpg|pisi|Athena Nike tempel]]
'''Athena Nike tempel''' ([[Kreeka keel|kreeka keeles]] Ναός Αθηνάς Νίκης, ''Naós Athinás Níkis'') on [[Ateena]] [[Ateena akropol|akropoli]] väikseim tempel. See on pühendatud [[Jumalanna|jumalannadele]] [[Athena]]le ja [[Nike]]le. Umbes 420.  aastal eKr ehitatud tempel on Ateena akropoli vanim (ja arhitektuuriliselt puhtaim) [[Joonia order|Joonia stiilis]] tempel.

{{koord}}
[[Kategooria:Vanakreeka arhitektuur]]
[[Kategooria:Templid]]
[[Kategooria:Ateena]]</text>
      <sha1>i2ugb1yrzrmn6zl1k0lku8g5qgk4uhs</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hong Wang</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719335</id>
    <revision>
      <id>7204078</id>
      <parentid>7201947</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T02:03:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ansony89</username>
        <id>168709</id>
      </contributor>
      <origin>7204078</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="705" sha1="ezijh76f532fgbvjv8s9434als09k5j" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| nimi = Hong Wang
| pilt = Hong_Wang1_c.Simons_Foundation.jpg
| sünnikoht = [[Guilin Shi]], [[Guangxi]], [[Hiina]]
| tegevusala = matemaatik
| sünninimi = 王虹
| sünniaeg = [[1991]]
| alma mater = [[Pekingi Ülikool]], [[École polytechnique]], [[Université Paris-Sud]], [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut]]
}}

'''Hong Wang''' ([[Hiina keel|hiina keeles]] ''王虹''; [[pinyin]] ''Wáng Hóng''; sündinud [[1991]]) on [[Hiina]] matemaatik, kes on tuntud oma [[Harmooniline analüüs|harmoonilise analüüsi]] ja [[Geomeetriline mõõduteooria|geomeetrilise mõõduteooria]] uuringutega.
[[Kategooria:Matemaatikud]]
[[Kategooria:Hiina inimesed]]
[[Kategooria:Sündinud 1991]]</text>
      <sha1>ezijh76f532fgbvjv8s9434als09k5j</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tamme-võrgenditutlane</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719340</id>
    <revision>
      <id>7203901</id>
      <parentid>7203659</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T16:08:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sillerkiil</username>
        <id>58396</id>
      </contributor>
      <comment>/* Levila */</comment>
      <origin>7203901</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9294" sha1="lt32kdjdjd238ay69nulaje9x8wha4c" xml:space="preserve">[[Fail:Thaumetopoea_processionea01.jpg|pisi|Tamme-võrgenditutlane (valmik)]]
'''Tamme-võrgenditutlane''' (''Thaumetopoea processionea'') on [[Ööliblikad|ööliblikas]]''',''' kelle [[röövik]]uid võib leida [[tamm (perekond)|tamm]]edel nii metsades kui ka parkides, kus nad toituvad tammelehtedest, tekitades märkimisväärset kahju. Röövik liiguvad iseloomulikes rongkäikudes.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Oak processionary moth (Thaumetopoea processionea) |url=https://web.archive.org/web/20181120114147/https://www.forestry.gov.uk/oakprocessionarymoth}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-27 |pealkiri=Saksamaa parke räsib inimestele ohtlik ööliblikas |url=https://novaator.err.ee/1610087566/saksamaa-parke-rasib-inimestele-ohtlik-ooliblikas |vaadatud=2026-07-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; Röövikute mürgised harjased võivad inimestel põhjustada [[nahaärritus]]t, hingamisteede vaevusi ja [[Bronhiaalastma|astmat]]. Liiki [[Liikide kirjeldamine|kirjeldas esmakordselt]] [[Carl von Linné|Carl Linnaeus]] oma 1758. aasta teose &quot;Systema Naturae&quot; 10. trükis.

== Kirjeldus ==
[[Fail:Eikenprocessierups_zorgt_voor_veel_overlast_-_Altena_TV.webm|pisi|Hollandikeelne uudislugu tamme-võrgenditutlasest 2019. aastal]]
[[Valmik]]u tiibade siruulatus on 25–35 mm. Nende helepruuni, pruuni ja valge mustri tõttu on täiskasvanud isendeid tammekoore taustal raske märgata. Valmikud lendavad juulis ja augustis. Röövikud ehitavad valgest siidist [[võrgend]]eid, millest nad öösiti lahkuvad, liikudes üksteise järel iseloomulikes rongkäikudes toitumiskohtadesse, ja  tulevad hiljem samal viisil tagasi.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

[[Tamm (perekond)|Tamm]] on nende eelistatud toidutaim, kuid ööliblikas sööb ka [[Sarapuu (perekond)|sarapuu]], [[Valgepöök|valgepöögi]], hariliku [[Harilik kastanipuu|kastani]], [[Kask|kase]] ja [[Pöök|pöögi]] lehti.

== Tuvastamine ==
[[Fail:Thaumetopoea_processionea_caterpillars_nest.JPG|pisi| Röövikutega pesa tammepuu tüvel]]
[[Röövik|Röövikud]] elavad ja toituvad peaaegu eranditult tammepuudel. Nad võivad liikuda rongkäigus üle maapinna tammede vahel ja koguneda, kui nad tammelehti söövad. Varasuvel ehitavad nad tammepuude tüvedele ja okstele, kuid mitte lehtedele, siidiseid võrgendeid ning jätavad tüvedele ja okstele siidijälgi. Pesad ja jäljed on algselt valged ja nähtavad, kuid muutuvad peagi värvituks ja raskesti märgatavaks.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Võrgendid võivad olla poolkerakujulised, pisarakujulised, kotikujulised ja tekikujulised (ümbritsedes tüve või oksa osa) ning asuda puul mis tahes kõrgusel. Võrgendite läbimõõt võib ulatuda umbes 25 mm-st mitme meetrini. Need võivad sirutuda mööda tüve ülespoole. Röövikud viibivad nendes päeval toitumisperioodide vahel ja hiljem suvel jäävad nad võrgenditesse, et nukkuda.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Röövikuid leidub enamasti tammepuudel või nende all maapinnal hiliskevadel ja varasuvel ning nad ei ela aedadel, müüridel jne nagu teised röövikud. Neil on väga pikad valged karvad, mis on lühemate karvadega teravas kontrastis.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Tamme-võrgenditutlase röövikuid võib segi ajada mitme teise liigi röövikutega.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=|url=https://www.forestresearch.gov.uk/research/native-species-that-may-be-mistaken-for-oak-processionary-moth/|title=Native species that may be mistaken for oak processionary moth|website=Forest Research|date=2019|access-date=31 January 2019}}&lt;/ref&gt;

== Levila ==
Liik on laialt levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; ning aeg-ajalt leidub neid ka [[Rootsi|Rootsis]]. Euroopa lõunapoolsetes riikides kontrollivad arvukust looduslikud vaenlased, kuid Põhja-Euroopas neid vaenlasi ei ole.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Nende levila laieneb põhja poole, võimalik, et täielikult või osaliselt [[Kliimamuutus|globaalse soojenemise]] tagajärjel.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Ühendkuningriiki sattusid nad istikutega – munad saabusid tammepuul, mis imporditi Londoni Richmondi ja Ealingi piirkondadesse 2006. aastal&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.forestry.gov.uk/pdf/fcopmsurvey07.pdf/$FILE/fcopmsurvey07.pdf|title=forestry.gov.uk|access-date=2014-04-16|archive-url=https://web.archive.org/web/20130525065136/http://www.forestry.gov.uk/pdf/fcopmsurvey07.pdf/$FILE/fcopmsurvey07.pdf|archive-date=2013-05-25}}&lt;/ref&gt;, ning liigi levila Ühendkuningriigis on pidevalt laienenud, hoolimata püüdlustest seda hävitada.&lt;ref name=&quot;tele&quot;&gt;{{Cite news|last=Dixon|first=Helen|url=https://www.telegraph.co.uk/earth/10040734/Helicopters-to-spray-woodland-to-halt-march-of-toxic-caterpillars.html|title=Helicopters to spray woodland to halt march of toxic caterpillars|work=Daily Telegraph|date=7 May 2013|access-date=7 May 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20130609141011/http://www.telegraph.co.uk/earth/10040734/Helicopters-to-spray-woodland-to-halt-march-of-toxic-caterpillars.html|archive-date=9 June 2013}}&lt;/ref&gt; Iirimaal avastati 2023. aasta juunis tammeöölased, kuid koloonia likvideeriti edukalt. Iirimaa säilitas seejärel oma kaitstud tsooni staatuse.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.gov.ie/en/department-of-agriculture-food-and-the-marine/publications/oak-processionary-moth-finding-2023/|title=Oak Processionary Moth Finding 2023|publisher=Government of Ireland|website=Department of Agriculture, Food and the Marine|date=13 June 2023|access-date=16 July 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://assets.gov.ie/static/documents/thaumetopoea-processionea-factsheet.pdf|title=Oak Processionary Moth Factsheet|publisher=Government of Ireland|website=Department of Agriculture, Food and the Marine|access-date=16 July 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://gd.eppo.int/reporting/article-8160|title=Eradication of ''Thaumetopoea processionea'' in Ireland|publisher=European and Mediterranean Plant Protection Organization|website=EPPO Global Database|date=June 2025|access-date=16 July 2026}}&lt;/ref&gt;

== Rahvatervise probleem ==
[[Fail:ThaumetopoeaProcessionea4.jpg|pisi|Röövik]]
Liik on inimestele üha suurem nuhtlus, sest selle leviala laieneb.&lt;ref name=&quot;dw2019spread&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.dw.com/en/toxic-caterpillar-infestation-plagues-germany/a-49470544|title=Toxic caterpillar infestation plagues Germany|website=Deutsche Welle|access-date=4 July 2019}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 3.–6. [[Vastsejärgud|vastsejärgu]] [[Röövik|röövikute]] selg on kaetud [[Toksiin|toksiini]] sisaldavate kaitseharjastega, suurusega 0,2–0,3 millimeetrit.&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Lamy|first=M.|title=Thaumetopoein: An urticating protein from the hairs and integument of the pine processionary caterpillar (''Thaumetopoea pityocampa'' Schiff., Lepidoptera, Thaumetopoeidae)|journal=Toxicon|volume=24|issue=4|pages=347–56|year=1986|last2=Pastureaud|first2=M. H.|last3=Novak|first3=F.|last4=Ducombs|first4=G.|last5=Vincendeau|first5=P.|last6=Maleville|first6=J.|last7=Texier|first7=L.|bibcode=1986Txcn...24..347L|doi=10.1016/0041-0101(86)90194-7|pmid=3087028}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Need harjased murduvad kergesti, levivad õhus ja võivad põhjustada dermatiidi, mis avaldub lööbe, sügeluse, konjunktiviidi ning sissehingamisel [[Farüngiit|farüngiidi]] ja hingamisraskuste, sealhulgas astma või isegi [[Anafülaksia|anafülaksiana]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

[[Tsetirisiin]]i sisaldavate [[Antihistamiinid|antihistamiinitablettide]] abil saab nende karvadega kokkupuutest tingitud nahaärritust ja sügelust suures osas kõrvaldada.&lt;ref name=&quot;Wang Assen p.&quot;&gt;{{Cite journal|last=Wang|first=D|title=[Itchy rash caused by the oak processionary caterpillar].|journal=Nederlands Tijdschrift voor Geneeskunde|volume=163|page=|date=2019-08-19|language=nl|last2=Assen|first2=YJ|issn=0028-2162|pmid=31433141}}&lt;/ref&gt;

Harjased võivad levida õhu kaudu, maapinnal kasvavate taimede kaudu või isegi seisva vee kaudu, näiteks aiatiikides. Need jäävad mürgiseks ka pärast ööliblika elutsükli lõppu ja mõnel juhul võivad need probleemiks olla mitu hooaega.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Muru niitmisel võib inimene nende karvadega kokku puutuda. Üks alternatiiv on muru [[Multš|multšimise]] tehnika kasutamine, et vähendada võimalikku kokkupuudet ja kiirendada ärritavate karvade bioloogilist lagunemist.{{Lisa viide|kuupäev=October 2016}}

== Puukahjustused ==
Suured populatsioonid võivad puud paljaks koorida, muutes need nõrgemaks ja haavatavaks muude ohtude suhtes.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Ohjamine ==
Võrgendid saab eemaldada või röövikuid [[Pestitsiid|pestitsiididega]] pritsida varsti pärast koorumist. Kumbki meetod ei ole täielikult tõhus.&lt;ref name=&quot;stanjan19&quot;&gt;{{Cite web|last=Sleigh|first=Sophia|url=https://www.standard.co.uk/news/london/toxic-caterpillar-invasion-spiralling-out-of-control-following-phenomenal-population-explosion-a4053786.html|title=Toxic caterpillar invasion spiralling out of control following 'phenomenal' population explosion|date=31 January 2019|access-date=31 January 2019}}&lt;/ref&gt; Isased koid saab [[Feromoonlõks|feromoonlõksudesse]] püüda – see ei vähenda populatsiooni oluliselt, kuid annab aimu koide levikust.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Vaata ka ==

* [[männi-võrgenditutlane]]
* [[võõrliik]]

== Viited ==

[[Kategooria:Ülevaatamata tõlgetega leheküljed]]
[[Kategooria:Võrgendikoilased]]</text>
      <sha1>lt32kdjdjd238ay69nulaje9x8wha4c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2026. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719342</id>
    <revision>
      <id>7203847</id>
      <parentid>7203277</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T12:49:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Teomees</username>
        <id>97479</id>
      </contributor>
      <origin>7203847</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11160" sha1="erohslxfyyorhwpocn6ssykgbll5yyq" xml:space="preserve">{{Infokast turniir
| nimi = 2026. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus
| piktogramm = Athletics pictogram.svg
| pilt = 
| asukoht = [[Pärnu Rannastaadion]]
| kuupäevad = 24.–25. juuli 2026
| eelmine = [[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|2025]]
| järgmine = [[2027. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|2027]]
}}

'''2026. aasta [[Eesti meistrivõistlused kergejõustikus]]''' on '''109'''. Eesti meistrivõistlused, mis toimusid 24.–25. juulini [[Pärnu Rannastaadion]]il.

== Tulemused ==
=== Mehed ===
==== [[100 meetri jooks|100 m jooks]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Henri Sai]] ||align=center|04.12.2000 || SK Altius || align=center|10,40
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Dmitri Petrogradov]]|| align=&quot;center&quot; |02.12.2007 || Tallinna KJK Kalev || align=center|10,43
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Ats Kivimets]]|| align=&quot;center&quot; |14.08.2002 || Audentese SK  || align=center|10,76
|-
| align=center|'''4.''' || Andreas Kase|| align=&quot;center&quot; |19.02.2006 || KJK Järvala || align=center|10,82
|-
| align=center|'''5.''' || [[Tanel Visnap]]|| align=&quot;center&quot; |23.09.1992 || SK Maret-Sport || align=center|10,82
|-
| align=center|'''6.''' || Rasmus Jaanson|| align=&quot;center&quot; |30.11.2007 || SK Elite Sport || align=center|10,92
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''10,18''' [[Karl Erik Nazarov]], 16. juuni 2023 [[Jõhvi]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''10,28''' [[Marek Niit]], 18. august 2012 [[Tallinn]]
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Eesti meister 2025]]''': '''10,39''' Henri Sai
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[100 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[200 meetri jooks|200 m jooks]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Henri Sai]]|| align=&quot;center&quot; |04.12.2000 || SK Altius || align=center|20,95
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' ||  [[Andreas Kase]]|| align=&quot;center&quot; |19.02.2006 ||KJK Järvala  || align=center|21,72
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Rain Kirsipuu]]|| align=&quot;center&quot; |28.09.2006 || Tartu Ü. ASK ||align=center|21,83
|-
| align=center|'''4.''' || Andreas Varter|| align=&quot;center&quot; |11.07.2000  || Tartu Ü. ASK ||align=center|22,07
|-
| align=center|'''5.''' || Albert Annimäe || align=&quot;center&quot; |27.02.2001 || KJK Vike || align=center| 22,37
|-
| align=center|'''6.''' || Edvard Henno|| align=&quot;center&quot; |22.05.2001 || Tartu SS Kalev  || align=center| 22,53
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''20,43''' [[Marek Niit]], 9. juuni 2011 [[Des Moines]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''20,73''' Marek Niit, 2. august 2009 Tallinn
&lt;br&gt;'''[[2024. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#200 m jooks|Eesti meister 2025]]''': '''21,57''' [[Herman Seire]]
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[200 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[400 meetri jooks|400 m jooks]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Rain Kirsipuu]] ||align=center|28.09.2006 || Tartu Ü. ASK || align=center|47,85
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Kristo Mägi]] ||align=center|30.07.2004|| KJK TIPP || align=center|48,84
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Romet Kivi]] || align=&quot;center&quot; |13.07.2005 || SK Viraaž || align=center|49,27
|-
| align=center|'''4.''' || Erki Ütsmüts || align=&quot;center&quot; |10.11.2006 || Rapla JK || align=center|50,02
|-
| align=center|'''5.''' || Taivo Muusikus || align=&quot;center&quot; |21.01.2004 ||Tartu SS Kalev ||align=center| 50,07
|-
| align=center|'''6.''' || Ott Raudmäe || align=&quot;center&quot; |01.10.2009 ||Tartu Ü. ASK  ||align=center| 50,26
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''45,35''' [[Rasmus Mägi]], 25. juuni 2022 Tallinn
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''45,35''' Rasmus Mägi, 25. juuni 2022 Tallinn
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#400 m jooks|Eesti meister 2025]]''': '''48,50''' Rain Kirsipuu
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[400 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[800 meetri jooks|800 m jooks]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Rasmus Kisel]]|| align=&quot;center&quot; |21.07.1996 || Audentese SK || 1.49,70
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Sten Ütsmüts]]|| align=&quot;center&quot; |20.07.1994  || Rapla JK || 1.51,45
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Kristo Mägi]]|| align=&quot;center&quot; |30.07.2004 ||  KJK Tipp ||1.51,50
|-
| align=center|'''4.''' || Enari Tõnström|| align=&quot;center&quot; |23.12.1994 || Tartu SS Kalev || 1.52,02
|-
| align=center|'''5.''' || Taivo Muusikus|| align=&quot;center&quot; |21.01.2004  || Tartu SS Kalev  ||1.53,67
|-
| align=center|'''6.''' || Otto Kase ||align=center|01.09.2001  || Tartu Ü. ASK || 1.54,95
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''1.45,72''' [[Uku Renek Kronbergs]], 16. juuni 2026 [[Jõhvi]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''1.47,13''' Uku-Renek Kronbergs, 3. august 2025 Tallinn
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#800 m jooks|Eesti meister 2025]]''': '''1.47,13''' Uku Renek Kronbergs
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[800 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[1500 meetri jooks|1500 m jooks]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Deniss Šalkauskas]]|| align=&quot;center&quot; |01.12.1998 || Sparta Spordiselts || 3.45,86
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Rasmus Kisel]]|| align=&quot;center&quot; |21.07.1996  ||Audentese SK || 3.46,05
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Kalev Hõlpus]] ||align=center|02.03.2001 || Rapla JK || 3.50,27
|-
| align=center|'''4.''' || Oliver Annus|| align=&quot;center&quot; |27.02.2003 || Sparta Spordiselts  || 3.53,65
|-
| align=center|'''5.''' || Sten Ütsmüts|| align=&quot;center&quot; |20.07.1994  || Rapla JK || 3.58,15
|-
| align=center|'''6.''' || Jonas Meriloo || align=&quot;center&quot; |21.10.2009 || Audentese SK || 3.58,28
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''3.38,59''' [[Tiidrek Nurme]], 15. august 2008 [[Peking]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''3.44,16''' Tiidrek Nurme, 18. august 2012 Tallinn
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m jooks|Eesti meister 2025]]''': '''3.47,15''' Deniss Šalkauskas
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[1500 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[5000 meetri jooks|5000 m jooks]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Morten Siht]] ||align=center|03.08.2004 || VAK Staier || 14.29,29
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Oliver Annus]] ||align=center|27.02.2003 || Sparta Spordiselts  || 14.46,82
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Remi Edur]]|| align=&quot;center&quot; |10.08.2007 || Treeningpartner || 15.01,43
|-
| align=center|'''4.''' || Erik Marten Zernant || align=&quot;center&quot; | 05.03.2009 || Tartu Ü. ASK || 15.28,38
|-
| align=center|'''5.''' || Gert Martin Savitsch || align=&quot;center&quot; |25.03.2006 || Treeningpartner  || 15.41,07
|-
| align=center|'''6.''' || Margus Hanni || align=&quot;center&quot; |21.10.1997 || SK Kuldne Tervis || 15.49,05
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''13.17,2''' [[Enn Sellik]], 28. juuni 1976 [[Podolsk]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''13.56,2''' [[Toomas Turb]], 28. august 1984 [[Tartu]]
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m jooks|Eesti meister 2025]]''': '''14.16,88''' [[Leonid Latsepov]]
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[5000 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[110 m tõkkejooks]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Raiko Kahr]]|| align=&quot;center&quot; |30.08.2005 || Tallinna KJK Kalev || align=center|14,10
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Steven Leppoja]]|| align=&quot;center&quot; |29.03.2006 || KJK Lõunalõvi || align=center|14,30
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Risto Lillemets]]|| align=&quot;center&quot; |20.11.1997 || KJK Saare || align=center| 14,34
|-
| align=center|'''4.''' || Johannes Treiel|| align=&quot;center&quot; |04.10.1998 || KJK Saare || align=&quot;center&quot;| 14,59
|-
| align=center|'''5.''' || Aivar Ellam|| align=&quot;center&quot; |14.02.2005 || KJK Vike || align=&quot;center&quot;| 14,85
|-
| align=center|'''6.''' || Markus Anvelt|| align=&quot;center&quot; |15.12.2002 || Tallinna KJK Kalev || align=&quot;center&quot;| 14,88
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''13,62''' [[Tarmo Jallai]], 13. mai 2006 [[Xalapa]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''13,87''' [[Keiso Pedriks]], 1. august 2009 [[Tallinn]]
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|Eesti meister 2025]]''': '''14,49'''  [[Ralf Lepasson]]
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[110 m tõkkejooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[400 m tõkkejooks]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Johann-Martin Torim]] ||align=center|30.08.2006 || SK Elite Sport || 53,50
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Rasmus Tibar]]|| align=&quot;center&quot; |15.06.2006 || SK Fortis || 54,17
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Andres Leppsoo]]|| align=&quot;center&quot; |20.06.2008 || Tartu Ü. ASK ||  54,30
|-
| align=center|'''4.''' || Andres Esnar || align=&quot;center&quot; |09.01.2009 || SK Elite Sport ||  56,74
|-
| align=center|'''5.''' || Henri Haugas || align=&quot;center&quot; |05.10.2002 || Nõmme KJK || 58,02
|-
| align=center|'''6.''' || Lukas Jääger || align=&quot;center&quot; | 19.04.2007 || SK Fortis || 1.00,31
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''47,82''' [[Rasmus Mägi]], 14. juuni 2022 [[Turu]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''48,04''' [[Rasmus Mägi]], 30. juuli 2023 [[Tallinn]]
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|Eesti meister 2025]]''': '''51,91''' [[Sten Ander Sepp]]
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[400 m tõkkejooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

{{pooleli}}

[[Kategooria:2026. aasta Eesti spordis]]
[[Kategooria:Eesti meistrivõistlused kergejõustikus]]</text>
      <sha1>erohslxfyyorhwpocn6ssykgbll5yyq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Otseülekanne</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719359</id>
    <revision>
      <id>7203881</id>
      <parentid>7203469</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T15:11:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Televisioon]]</comment>
      <origin>7203881</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5184" sha1="7jq4wamy1m9hubxg1lweo2ulfimkbpm" xml:space="preserve">'''Otseülekanne''' on millegi toimuva samaaegne edastus [[televisioon]]is, [[raadio]]s või [[internet]]is.&lt;ref name=&quot;Sõnaveeb&quot;&gt;{{netiviide |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/otse%C3%BClekanne/1/est |pealkiri=Otseülekanne |väljaanne=Sõnaveeb |väljaandja=[[Eesti Keele Instituut]] |vaadatud=28.07.2026}}&lt;/ref&gt; Erinevalt eelsalvestatud saatest jõuab sündmuse heli või pilt publikuni selle toimumise ajal. Tehnilise töötlemise ja signaali edastamise tõttu võib sündmuse ning selle vaatajani jõudmise vahel olla ajaline viivitus.&lt;ref name=&quot;Cloudflare&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.cloudflare.com/learning/video/what-is-live-streaming/ |pealkiri=What is live streaming? How live streaming works |väljaanne=Cloudflare Learning Center |keel=en |vaadatud=28.07.2026}}&lt;/ref&gt;

== Liigid ==
Traditsioonilised otseülekanded jagunevad televisiooni- ja raadioülekanneteks. Televisiooni otseülekandes edastatakse sündmusest nii pilti kui ka heli, raadioülekandes ainult heli. Eesti meediateenuste seadus käsitleb televisiooni- ja raadioteenust saatekava alusel saadete samaaegse vaatamise või kuulamisena.&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/106012011001?leiaKehtiv= |pealkiri=Meediateenuste seadus |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |vaadatud=28.07.2026}}&lt;/ref&gt;

Interneti kaudu toimuvat otseülekannet nimetatakse ka [[voogedastus]]eks või otsevoogedastuseks. Internetiülekanne võib olla professionaalselt toodetud teleülekanne, kuid seda saab teha ka näiteks [[nutitelefon]]i, veebikaamera või mängukonsooli abil. Otsevoogedastus on tavaliselt suunatud ühelt edastajalt paljudele vaatajatele. Sellest erineb [[videokonverents]], mille puhul suhtlevad osalejad omavahel kahesuunaliselt.&lt;ref name=&quot;Cloudflare&quot; /&gt;

== Tehniline teostus ==
Otseülekande tegemiseks kasutatakse kaameraid, mikrofone ja muid heli või pilti salvestavaid seadmeid. Mitme kaameraga ülekande puhul valib režissöör või pildirežissöör reaalajas, millise kaamera pilti vaatajatele näidatakse. Ülekandele võidakse lisada graafikat, subtiitreid, kordusi, kommentaare ja eelnevalt salvestatud videolõike.

Internetiülekande puhul tihendatakse ja kodeeritakse salvestatud heli- ja videoandmed edastamiseks sobivasse vormingusse. Video jagatakse väiksemateks osadeks ning edastatakse serverite ja sageli ka [[sisuedastusvõrk|sisuedastusvõrgu]] kaudu vaatajate seadmetesse. Levinud voogedastusprotokollid on [[HTTP Live Streaming]] ja [[MPEG-DASH]].&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://www.cloudflare.com/learning/video-streaming/live-stream-encoding/ |pealkiri=How does live stream encoding work? |väljaanne=Cloudflare Learning Center |keel=en |vaadatud=28.07.2026}}&lt;/ref&gt;

Otseülekande kvaliteeti mõjutavad muu hulgas internetiühenduse kiirus ja stabiilsus, kasutatavate seadmete kvaliteet, serverite koormus ning vaataja asukoht. Suure vaatajaskonna korral kasutatakse ülekande jagamiseks mitut serverit, et vältida ühe serveri või võrguühenduse ülekoormamist.

== Kasutamine ==
Otseülekandeid kasutatakse muu hulgas:

* uudiste ja pressikonverentside edastamiseks;
* spordivõistluste näitamiseks;
* kontsertide ja muude kultuuriürituste vahendamiseks;
* riiklike tseremooniate ja avalike koosolekute kajastamiseks;
* konverentside, loengute ja koolituste edastamiseks;
* arvutimängude mängimise näitamiseks;
* sotsiaalmeedias jälgijatega suhtlemiseks.

Otseülekande eelis on sündmuse vahetu kajastamine ja võimalus jõuda samal ajal suure publikuni. Internetiülekannete puhul saavad vaatajad sageli ülekande tegijaga kommentaaride, küsimuste või reaktsioonide kaudu suhelda.

Otseülekande tegemisega kaasneb ka suurem eksimuste ja ootamatute sündmuste avalikkuse ette jõudmise oht, sest materjali ei ole võimalik enne edastamist täielikult üle vaadata ega töödelda. Paljud otseülekanded salvestatakse samal ajal, et neid saaks hiljem järelvaadata või arhiivis säilitada.

== Ajalugu ==
Raadio ja televisiooni arenedes muutusid otseülekanded oluliseks uudiste, spordi ja avalike sündmuste kajastamise viisiks. Satelliitside kasutuselevõtt võimaldas edastada televisioonipilti otse eri maailmajagude vahel.

1962. aastal edastas sidesatelliit [[Telstar 1]] televisioonisignaale üle Atlandi ookeani. 25. juunil 1967 toimus telesaate „[[Our World (telesaade)|Our World]]“ raames esimene samaaegne ülemaailmne televisiooni otseülekanne. Saade kasutas mitut sidesatelliiti, sisaldas otsepilti 14 riigist ja seda võeti vastu 24 riigis.&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://www.sciencemuseum.org.uk/objects-and-stories/telstar-intelsat-and-first-global-satellite-broadcast |pealkiri=Telstar, Intelsat and the first global satellite broadcast |väljaanne=Science Museum |keel=en |vaadatud=28.07.2026}}&lt;/ref&gt;

Interneti ja kiirete andmesideühenduste levik muutis otseülekannete tegemise kättesaadavaks ka eraisikutele. Nutitelefonide ja sotsiaalmeediaplatvormide kaudu saab otseülekannet alustada ilma tavapärase tele- või raadiostuudiota.

== Vaata ka ==

* [[Ringhääling]]
* [[Voogedastus]]
* [[Veebitelevisioon]]
* [[Televisioon]]
* [[Raadio]]
* [[Videokonverents]]

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Televisioon]]</text>
      <sha1>7jq4wamy1m9hubxg1lweo2ulfimkbpm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sulev Andreller</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719362</id>
    <revision>
      <id>7203880</id>
      <parentid>7203523</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T15:10:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7203880</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1389" sha1="kq6ix0ntymo2f2no9ba0mc4pn2u6ur5" xml:space="preserve">'''Iisak Sulev Andreller''' (sündinud [[15. juuli]]l [[1982]] [[Wales]]is) on Eesti-Kanada muusik, ansambli [[Nedsaja Küla Bänd]] liige ning ansambli [[Epifolium Caterva]] eestvedaja.

Andreller sündis [[Wales|Walesis]] eesti pagulasperekonnas ning kasvas üles [[Kanada|Kanadas]]. Ta õppis [[Vancouver|Vancouveris]] keskkonnabioloogiat. Huvi oma Eesti juurte vastu viis ta 2008. aastal esimest korda Eestisse, kuhu ta jäigi elama. Praegu elab ta [[Setomaa|Setomaal]] ning töötab [[Setomaa Muusikakool|Setomaa Muusikakoolis]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=18. jaanuar 2025 |pealkiri=Iisak Sulev Andreller Kanadasse tagasi ei ihka: «Siin ma olen ja siia ma jään» |url=https://virumaateataja.postimees.ee/8174680/iisak-sulev-andreller-kanadasse-tagasi-ei-ihka-siin-ma-olen-ja-siia-ma-jaan |väljaanne=Virumaa-Teataja}}&lt;/ref&gt;

Tema looming on tugevalt mõjutatud Eesti rahvamuusikast, eriti Setomaa pärimusest, ning loodusest. Esinejanimi '''''Epifolium''''' on tuletatud [[Põdrakanep|põdrakanepi]] ladinakeelsest nimetusest ''Epilobium angustifolium''.{{lisa viide}}

Andreller on esinenud nii ansambliga Nedsaja Küla Bänd kui ka oma projektiga Epifolium, millest on välja kasvanud ansambel '''Epifolium Caterva'''.{{lisa viide}}

== Viited ==
{{Viited}}

{{JÄRJESTA:Andreller, Sulev}}
[[Kategooria:Arranžeerijad]]
[[Kategooria:Eesti muusikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1982]]</text>
      <sha1>kq6ix0ntymo2f2no9ba0mc4pn2u6ur5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aleksander Nevski katedraal (Varssavi)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719363</id>
    <revision>
      <id>7203892</id>
      <parentid>7203738</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T15:30:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7203892</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1426" sha1="9d8b3s4ntq37zinz0atv0ha9y99etim" xml:space="preserve">[[Fail:Nevsky_cathedral_warsaw.jpg|pisi| Aleksander Nevski katedraal 1912. aastal.]]
'''Aleksander Nevski katedraal''' ({{Keel-pl|Sobór św. Aleksandra Newskiego}}, {{Keel-ru|Александро-Невский собор в Варшаве}}) oli [[Ortodoksia|õigeusu]] [[katedraal]] [[Poola]] pealinnas [[Varssavi|Varssavis]]. Selle lasid ehitada [[Venemaa Keisririik|Vene impeeriumi]] võimud aastatel 1894–1912, kui [[Kongressi-Poola]] oli Vene impeeriumi kontrolli all. Katedraali projekteeris vene arhitekt [[Leon Benois]]. Valmimise järel oli katedraal 70 meetri kõrgune, tolle aja kõrgeim hoone Varssavis. See asus Saski väljakul, mis on üks Varssavi peaväljakuid.

[[II Rzeczpospolita|Teise Poola Vabariigi]] võimude korraldusel lammutati katedraal aastatel 1924–1926. Lammutamist põhjendati poolakate negatiivsete tunnetega Vene impeeriumi poliitika suhtes ning seisukohaga, mille kohaselt ehitasid venelased katedraali üksnes selleks, et kahjustada poolakate rahvustunnet.&lt;ref&gt;[http://www.sztuka.net.pl/palio/html.run?_Instance=www.sztuka.net.pl&amp;_PageID=445&amp;newsId=1600&amp;_CheckSum=910386614 Sztuka.net.pl] {{Wayback|1=http://www.sztuka.net.pl/palio/html.run?_Instance=www.sztuka.net.pl&amp;_PageID=445&amp;newsId=1600&amp;_CheckSum=910386614}}&lt;/ref&gt;

Poolas asub Aleksander Nevski katedraal ka [[Łódź]]is.

== Viited ==
&lt;references /&gt;

{{Commonskat}}
{{Koord}}
[[Kategooria:Varssavi]]
[[Kategooria:Katedraalid]]</text>
      <sha1>9d8b3s4ntq37zinz0atv0ha9y99etim</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ants Nõmper</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719373</id>
    <revision>
      <id>7204172</id>
      <parentid>7203684</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T07:00:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204172</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5877" sha1="1s8lyjnx16i1vlxcn773g56f1iccsk9" xml:space="preserve">'''Ants Nõmper''' (sündinud [[24. veebruar]]il [[1977]]&lt;ref&gt;{{cite web |title=Ants Nõmper |url=https://www.inforegister.ee/466178-ID/ |website=Inforegister |access-date=28. juuli 2026}}&lt;/ref&gt;) on eesti vandeadvokaat &lt;ref name=&quot;advokatuur&quot;&gt;{{cite web |title=Ants Nõmper |url=https://advokatuur.ee/en/find-advocates/advocates/ants-nomper |website=Eesti Advokatuur |access-date=28. juuli 2026}}&lt;/ref&gt;, õigusteadlane ja õppejõud &lt;ref name=&quot;etis&quot;&gt;{{cite web |title=Ants Nõmperi CV |url=https://www.etis.ee/CV/Ants_N%C3%B5mper |website=Eesti Teadusinfosüsteem |access-date=28. juuli 2026}}&lt;/ref&gt;. Ta töötab advokaadibüroos Ellex Raidla ning tegeleb meditsiiniõiguse, intellektuaalomandiõiguse ja meediaõiguse küsimustega.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Ants Nõmper |url=https://ellex.legal/et/ekspert/ants-nomper/ |website=Ellex Raidla |access-date=28. juuli 2026}}&lt;/ref&gt;

Nõmper oli advokaadibüroo Ellex Raidla juhtivpartner aastatel 2015–2025. 2025. aastal andis ta juhtivpartneri rolli üle Martin Mäesalule.&lt;ref&gt;{{cite news |last=Teder |first=Martin Johannes |title=Ants Nõmper annab Ellex Raidla juhtimise üle |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2025/09/01/ants-nomper-annab-ellex-raidla-juhtimise-ule |work=Äripäev |date=1. september 2025 |access-date=28. juuli 2026}}&lt;/ref&gt; Eesti Advokatuuri andmetel on ta advokatuuri liige alates 1999. aastast ning vandeadvokaat alates 2003. aastast.&lt;ref name=&quot;advokatuur&quot; /&gt;

==Haridus ja akadeemiline tegevus==

Nõmper on omandanud bakalaureusekraadi [[Tartu Ülikool]]is, magistrikraadi [[Göttingeni Ülikool]]is ning doktorikraadi Tartu Ülikoolis.&lt;ref name=&quot;advokatuur&quot; /&gt;

Tema 2005. aastal kaitstud doktoritöö „Open Consent – A New Form of Informed Consent for Population Genetic Databases” käsitles teavitatud nõusoleku ehk avatud nõusoleku kontseptsiooni populatsioonipõhistes geenivaramutes.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Open Consent – A New Form of Informed Consent for Population Genetic Databases |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/ab6a1a0a-3246-42df-ab72-0c9bc05ed387/content |publisher=Tartu Ülikool |date=2005 |access-date=28. juuli 2026}}&lt;/ref&gt;

Nõmper on Tartu Ülikooli meditsiiniõiguse õppejõud alates 2001. aastast ja õigusteaduskonna õppetöö läbiviija alates 2004. aastast.&lt;ref name=&quot;etis&quot; /&gt; Lisaks on ta Tartu Ülikooli nõukogu liige aastatel 2017–2026.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Selgus Tartu Ülikooli nõukogu uus koosseis |url=https://meditsiiniteadused.ut.ee/et/sisu/selgus-tartu-ulikooli-noukogu-uus-koosseis |publisher=Tartu Ülikool |date=2017 |access-date=28. juuli 2026}}&lt;/ref&gt;

==Õiguspraktika ja erialane tegevus==

Nõmper on juhtinud kohtuasju, sealhulgas Eesti esimest patendivaidlust, esimest vaidlust meediakanali vastutuse üle kasutajakommentaaride eest ning esimest Eesti ravimireklaami puudutavat vaidlust Euroopa Kohtus.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Ants Nõmper |url=https://www.ela.law/firms/ellex-raidla/attorneys/ants-n-mper |website=Employment Law Alliance |access-date=28. juuli 2026}}&lt;/ref&gt;

Ta on olnud Eesti Interneti Sihtasutuse juures tegutseva domeenivaidluste komisjoni liige.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Domeenide kaaperdamise vastu hakkab kaitset pakkuma Eesti Interneti SA juurde loodav domeenivaidluste komisjon |url=https://www.internet.ee/eis/uudiste-arhiiv/domeenide-kaaperdamise-vastu-hakkab-kaitset-pakkuma-eesti-interneti-sa-juurde-loodav-domeenivaidluste-komisjon |publisher=Eesti Interneti Sihtasutus |date=14. juuli 2010 |access-date=28. juuli 2026}}&lt;/ref&gt; Ta on olnud ka .eu domeeni vahekohtu liige.&lt;ref&gt;{{cite news |title=Võimalus .eu domeene saada |url=https://geeniusdigipro.delfi.ee/artikkel/120551544/voimalus-eu-domeene-saada |work=Geenius DigiPRO |access-date=28. juuli 2026}}&lt;/ref&gt;

==Valik publikatsioone==

* Ants Nõmper ja Jaan Sootak. „Meditsiiniõigus“. Tallinn: Juura, 2007.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Meditsiiniõigus |url=https://raamatukoi.ee/raamat/meditsiini%C3%B5igus-2007 |website=Raamatukoi |access-date=28. juuli 2026}}&lt;/ref&gt;
* Toivo Aavik, Külli Keerus, Kristi Lõuk, Ants Nõmper, Aive Pevkur, Leno Saarniit, Kadri Simm, Margit Sutrop, Margus Tõnissaar, Aire Vaher ja Ivo Volt. „Eetikakoodeksite käsiraamat“. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2007.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Eetikakoodeksite käsiraamat (2007) |url=https://eetika.ee/et/sisu/eetikakoodeksite-kasiraamat-2007 |publisher=Tartu Ülikooli eetikakeskus |date=2007 |access-date=28. juuli 2026}}&lt;/ref&gt;
* Ants Nõmper ja Paul Kaasik. „Meditsiiniõiguslik tagasivaade aastale 2025“. ''Eesti Arst'', 105. aastakäik, nr 3, 2026, lk 155–158.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Meditsiiniõiguslik tagasivaade aastale 2025 |url=https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26620/version/20436/20184 |website=Eesti Arst |date=2026 |access-date=28. juuli 2026}}&lt;/ref&gt;
* Ants Nõmper. „Eutanaasia ehk abi suremiseks, mitte suremisel“. ''Juridica'', 2026, nr 1–2, lk 198–207.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Eutanaasia ehk abi suremiseks, mitte suremisel |url=https://juridica.ee/article.php?uri=2026_1-2_eutanaasia_ehk_abi_suremiseks_mitte_suremisel |website=Juridica |date=2026 |access-date=28. juuli 2026}}&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==

Chambers Europe’i 2026. aasta edetabelis on Nõmper intellektuaalomandiõiguse valdkonnas Band 1 kategoorias.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Ants Nõmper |url=https://chambers.com/lawyer/ants-nomper-europe-7:294772 |website=Chambers and Partners |access-date=28. juuli 2026}}&lt;/ref&gt;

IP STARS nimetas ta 2026. aastal patendi- ja kaubamärgiõiguse valdkonna täheks.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Ants Nõmper |url=https://www.ipstars.com/Lawyer/Ants-Nomper/Profile/71723#profile |website=IP STARS |access-date=28. juuli 2026}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Nõmper, Ants}}
[[Kategooria:Eesti juristid]]
[[Kategooria:Eesti advokaadid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria: Sündinud 1977]]</text>
      <sha1>1s8lyjnx16i1vlxcn773g56f1iccsk9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mustand:Marko Rohtlaan</title>
    <ns>102</ns>
    <id>719377</id>
    <revision>
      <id>7203867</id>
      <timestamp>2026-07-28T13:56:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kasparkelk</username>
        <id>204517</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Marko Rohtlaan''' (sündinud [[30. aprill|30. aprillil]] [[1984]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-07-08 |pealkiri=Marko Rohtlaan - Inforegister.ee |url=https://www.inforegister.ee/460141-ID/ |vaadatud=2026-07-28 |väljaanne=Inforegister |keel=et}}&lt;/ref&gt;) on Eesti endine [[Mootorrattasport|motoringrajasõitja]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Motoringrajalt tuttav Marko Rohtlaan tuleb Delfi Rallipäevale: “Tulen päeva nautima ja viimaseks ei kavatse jääda!” |url=https://...'</comment>
      <origin>7203867</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2611" sha1="n4cejh86mywrk5as06x4k60s1yzb1l3" xml:space="preserve">'''Marko Rohtlaan''' (sündinud [[30. aprill|30. aprillil]] [[1984]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-07-08 |pealkiri=Marko Rohtlaan - Inforegister.ee |url=https://www.inforegister.ee/460141-ID/ |vaadatud=2026-07-28 |väljaanne=Inforegister |keel=et}}&lt;/ref&gt;) on Eesti endine [[Mootorrattasport|motoringrajasõitja]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Motoringrajalt tuttav Marko Rohtlaan tuleb Delfi Rallipäevale: “Tulen päeva nautima ja viimaseks ei kavatse jääda!” |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/86278863/motoringrajalt-tuttav-marko-rohtlaan-tuleb-delfi-rallipaevale-tulen-paeva-nautima-ja-viimaseks-ei-kavatse-jaada |vaadatud=2026-07-28 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}&lt;/ref&gt; 2017. aastal ta asutas motoringraja klubi [[Vihur Motosport]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Karl Mihkel Eller {{!}} |kuupäev=2016-06-10 |pealkiri=Legendaarne Vihuri tiim naases motoringrajale |url=https://sport.err.ee/87224/legendaarne-vihuri-tiim-naases-motoringrajale |vaadatud=2026-07-28 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

2003. aastal lõpetas Rohtlaan [[Tallinna Lilleküla Gümnaasium|Lilleküla gümnaasiumi]].

== Karjäär ==
Rohtlaane spordikarjäär algas 1989. aastal Talla motoklubis.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Rohtlaan, Marko - Eesti Entsüklopeedia |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/rohtlaan_marko |vaadatud=2026-07-28 |väljaanne=etbl.teatriliit.ee}}&lt;/ref&gt; Aastatel 1991–1995 võistles ta Eesti- ja Balti 50cc meistrivõistlustel ning tuli aastatel 1993, 1994 ja 1995 Eesti meistriks.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=1984-04-29 |pealkiri=Marko Rohtlaan - Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon |url=https://msport.ee/person/marko-rohtlaan/ |vaadatud=2026-07-28 |keel=et}}&lt;/ref&gt;

2002. aastal tuli ta Supersport 600 klassis Skandinaavia lahtiste võistluste ja Põhjamaade motoringrajasõidu meistriks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

2004–2006 aastatel võistles Rohtlaan [[FIM-i kestvussõidu maailmameistrivõistlused|FIM-I Kestvussõidu maailmameistrivõistlustel]]. 2004. aasta üldarvestuses oli ta võistkond 11. kohal.

== Tunnustus ==

* 1994. aasta parim noor ringrajasõitja ([[Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon|EMF]])&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
* 1995. aasta parim noor ringrajasõitja ([[Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon|EMF]])&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
* 1996. aasta parim noor ringrajasõitja ([[Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon|EMF]])&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
* 1998. aasta parim motoringrajasõitja ([[Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon|EMF]])&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
* 1999. aasta parim motoringrajasõitja ([[Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon|EMF]])&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Viited ==</text>
      <sha1>n4cejh86mywrk5as06x4k60s1yzb1l3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203868</id>
      <parentid>7203867</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T13:56:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kasparkelk</username>
        <id>204517</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7203868</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2611" sha1="dr3aviuzpbvy4ufyys49kmzpwhxws3t" xml:space="preserve">'''Marko Rohtlaan''' (sündinud [[30. aprill|30. aprillil]] [[1984]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-07-08 |pealkiri=Marko Rohtlaan - Inforegister.ee |url=https://www.inforegister.ee/460141-ID/ |vaadatud=2026-07-28 |väljaanne=Inforegister |keel=et}}&lt;/ref&gt;) on Eesti endine [[Mootorrattasport|motoringrajasõitja]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Motoringrajalt tuttav Marko Rohtlaan tuleb Delfi Rallipäevale: “Tulen päeva nautima ja viimaseks ei kavatse jääda!” |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/86278863/motoringrajalt-tuttav-marko-rohtlaan-tuleb-delfi-rallipaevale-tulen-paeva-nautima-ja-viimaseks-ei-kavatse-jaada |vaadatud=2026-07-28 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}&lt;/ref&gt; 2016. aastal ta asutas motoringraja klubi [[Vihur Motosport]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Karl Mihkel Eller {{!}} |kuupäev=2016-06-10 |pealkiri=Legendaarne Vihuri tiim naases motoringrajale |url=https://sport.err.ee/87224/legendaarne-vihuri-tiim-naases-motoringrajale |vaadatud=2026-07-28 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

2003. aastal lõpetas Rohtlaan [[Tallinna Lilleküla Gümnaasium|Lilleküla gümnaasiumi]].

== Karjäär ==
Rohtlaane spordikarjäär algas 1989. aastal Talla motoklubis.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Rohtlaan, Marko - Eesti Entsüklopeedia |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/rohtlaan_marko |vaadatud=2026-07-28 |väljaanne=etbl.teatriliit.ee}}&lt;/ref&gt; Aastatel 1991–1995 võistles ta Eesti- ja Balti 50cc meistrivõistlustel ning tuli aastatel 1993, 1994 ja 1995 Eesti meistriks.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=1984-04-29 |pealkiri=Marko Rohtlaan - Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon |url=https://msport.ee/person/marko-rohtlaan/ |vaadatud=2026-07-28 |keel=et}}&lt;/ref&gt;

2002. aastal tuli ta Supersport 600 klassis Skandinaavia lahtiste võistluste ja Põhjamaade motoringrajasõidu meistriks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

2004–2006 aastatel võistles Rohtlaan [[FIM-i kestvussõidu maailmameistrivõistlused|FIM-I Kestvussõidu maailmameistrivõistlustel]]. 2004. aasta üldarvestuses oli ta võistkond 11. kohal.

== Tunnustus ==

* 1994. aasta parim noor ringrajasõitja ([[Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon|EMF]])&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
* 1995. aasta parim noor ringrajasõitja ([[Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon|EMF]])&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
* 1996. aasta parim noor ringrajasõitja ([[Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon|EMF]])&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
* 1998. aasta parim motoringrajasõitja ([[Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon|EMF]])&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
* 1999. aasta parim motoringrajasõitja ([[Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon|EMF]])&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Viited ==</text>
      <sha1>dr3aviuzpbvy4ufyys49kmzpwhxws3t</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Zsuzsanna Borvendég</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719378</id>
    <revision>
      <id>7203872</id>
      <timestamp>2026-07-28T14:13:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Zsuzsanna Borvendég''' (sündinud [[4. november|4. novembril]] [[1974]] [[Tatabánya]]s) on [[Ungari]] ajaloolane ja Meie Kodumaa Liikumise poliitik, kes valiti [[2024]]. aastal [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks. Varem töötas ta Ungari Uurimisinstituudis ja talle omistati [[2022]]. aastal Ungari Teeneteordeni Rüütlirist.  Ta sündis aastal [[1974]] [[Tatabánya]]s. Ta sai keskhariduse aastal [[1993]] [[Tatabánya]]s Bárdos László gümnaasiumis. Ta...'</comment>
      <origin>7203872</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2137" sha1="766589nzulozqq96kz7qjy01i5vm1of" xml:space="preserve">'''Zsuzsanna Borvendég''' (sündinud [[4. november|4. novembril]] [[1974]] [[Tatabánya]]s) on [[Ungari]] ajaloolane ja Meie Kodumaa Liikumise poliitik, kes valiti [[2024]]. aastal [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks. Varem töötas ta Ungari Uurimisinstituudis ja talle omistati [[2022]]. aastal Ungari Teeneteordeni Rüütlirist.

Ta sündis aastal [[1974]] [[Tatabánya]]s. Ta sai keskhariduse aastal [[1993]] [[Tatabánya]]s Bárdos László gümnaasiumis. Ta lõpetas aastal [[1999]] [[Péter Pázmány Katoliku Ülikool]]i humanitaarteaduskonna ja aastal [[2001]] sama ülikooli õigus- ja riigiteaduste teaduskonna. Aastal [[2016]] kaitses ta õigus- ja riigiteaduste teaduskonna. PhD Péter Pázmány Katoliku Ülikoolis teemal ''Újságírók és külkereskedők a Kádár-rendszer hírszerzésében'' (&quot;Ajakirjanikud ja väliskaubandusametnikud Kádári režiimi luureteenistuses&quot;). Ta töötas teadurina riikliku julgeolekuteenistuse ajaloobüroos ja hiljem ajalooarhiivis. Oma ametialase CV kohaselt oli ta aastatel 2001–2011 tasustamata lapsehoolduspuhkusel.

Hiljem töötas ta Ungari Uurimisinstituudi ajaloouuringute keskuses teadurina. Pärast Meie Kodumaa Liikumise ametlikuks kandidaadiks saamist Euroopa Parlamendi valimistel astus ta instituudist tagasi mais [[2024]].

Ta asus Euroopa Parlamendi liikmena ametisse [[16. juuli]]l [[2024]], Euroopa Parlamendis kuulub ta Suveräänsete Rahvusriikide Euroopa fraktsiooni.

Tema uurimistöö on keskendunud Ungari ajaloole pärast [[1945]]. aastat, eriti riiklikele julgeoleku- ja luureteenistustele, külma sõja aegsetele väliskaubandus- ja majandusvõrgustikele ning riikliku julgeoleku ja majanduseliidi rollile kommunismist üleminekul.

== Isiklikku ==
Ta on abielus ja on kolme lapse ema.

== Välislingid ==
* [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/257457/ZSUZSANNA_BORVENDEG/home Zsuzsanna Borvendég Euroopa Parlamendi kodulehel]

{{JÄRJESTA:Borvendég, Zsuzsanna}}
[[Kategooria:Ungari poliitikud]]
[[Kategooria:Ungarist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]]
[[Kategooria:Juristid]]
[[Kategooria:Politoloogid]]
[[Kategooria:Sündinud 1974]]</text>
      <sha1>766589nzulozqq96kz7qjy01i5vm1of</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lootossammas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719379</id>
    <revision>
      <id>7203884</id>
      <timestamp>2026-07-28T15:16:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[File:Lotus Column. (1885) - TIMEA.jpg|thumb|Joonistus lootossambast. 1885]] '''Lootossammas''' on lootoseõite kimpu (kõige sagedamini kaheksast õiest) meenutav sammas Vana-Egiptuse arhitektuuris.&lt;ref&gt;[https://www.aegyptologie.com/forum/cgi-bin/YaBB/YaBB.pl?action=lexikond&amp;id=071218121913 Lotossäule. - Ägyptologie Forum]&lt;/ref&gt;  == Kirjeldus == Lootossamba kimbutaoline püstvagudega tüves meenutab papüürussamba tüvest, ent sel puudub baasile toetuv kitsam osa. Õie...'</comment>
      <origin>7203884</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1643" sha1="9wbnp0pqbsq83eo4eqmjh00raw92yz8" xml:space="preserve">[[File:Lotus Column. (1885) - TIMEA.jpg|thumb|Joonistus lootossambast. 1885]]
'''Lootossammas''' on lootoseõite kimpu (kõige sagedamini kaheksast õiest) meenutav sammas Vana-Egiptuse arhitektuuris.&lt;ref&gt;[https://www.aegyptologie.com/forum/cgi-bin/YaBB/YaBB.pl?action=lexikond&amp;id=071218121913 Lotossäule. - Ägyptologie Forum]&lt;/ref&gt;

== Kirjeldus ==
Lootossamba kimbutaoline püstvagudega tüves meenutab papüürussamba tüvest, ent sel puudub baasile toetuv kitsam osa. Õied on enamasti kujutataud suletuna. Samba ülaosas on kivisse raiutuna kujutatud nöörid, millega õied on kokku seotud; nööride alt paistavad korrapäraste vahedega paigutatuna väiksemate lootoseõite varred.&lt;ref&gt;[https://www.aegyptologie.com/forum/cgi-bin/YaBB/YaBB.pl?action=lexikond&amp;id=071218121913 Lotossäule. - Ägyptologie Forum]&lt;/ref&gt;

Lootossammas esineb profaan- ja hauaehitiste arhitektuuris, väga harva Keskmise ja Uue riigi ajal, sagedamini Ptolemaioste perioodil.&lt;ref&gt;[https://www.aegyptologie.com/forum/cgi-bin/YaBB/YaBB.pl?action=lexikond&amp;id=071218121913 Lotossäule. - Ägyptologie Forum]&lt;/ref&gt;

Lootossambad on näiteks 11. dünastia ajal elanud Meketre hauast leitud tema maja puitmudelil&lt;ref&gt;[https://www.metmuseum.org/art/collection/search/544256 Model of a Porch and Garden. - The Met Collection]&lt;/ref&gt;.

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Beny-Hasan tombs 8.jpg|Lootossambad ühes [[Beni Hasan]]i hauakambris keskmise riigi ajast
Model of a Porch and Garden MET DP350593.jpg|Väravahoone ja aia mudel Meketre hauast [[Metropolitani Kunstimuuseum]]is
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Sambad]]
[[Kategooria:Vana-Egiptuse arhitektuur]]</text>
      <sha1>9wbnp0pqbsq83eo4eqmjh00raw92yz8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203886</id>
      <parentid>7203884</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T15:19:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kirjeldus */</comment>
      <origin>7203886</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1642" sha1="i8suvwuwjpdof5dv4zfm7mfw6rvxxvs" xml:space="preserve">[[File:Lotus Column. (1885) - TIMEA.jpg|thumb|Joonistus lootossambast. 1885]]
'''Lootossammas''' on lootoseõite kimpu (kõige sagedamini kaheksast õiest) meenutav sammas Vana-Egiptuse arhitektuuris.&lt;ref&gt;[https://www.aegyptologie.com/forum/cgi-bin/YaBB/YaBB.pl?action=lexikond&amp;id=071218121913 Lotossäule. - Ägyptologie Forum]&lt;/ref&gt;

== Kirjeldus ==
Lootossamba kimbutaoline püstvagudega tüves meenutab papüürussamba tüvest, ent sel puudub baasile toetuv kitsam osa. Õied on enamasti kujutatud suletuna. Samba ülaosas on kivisse raiutuna kujutatud nöörid, millega õied on kokku seotud; nööride alt paistavad korrapäraste vahedega paigutatuna väiksemate lootoseõite varred.&lt;ref&gt;[https://www.aegyptologie.com/forum/cgi-bin/YaBB/YaBB.pl?action=lexikond&amp;id=071218121913 Lotossäule. - Ägyptologie Forum]&lt;/ref&gt;

Lootossammas esineb profaan- ja hauaehitiste arhitektuuris, väga harva Keskmise ja Uue riigi ajal, sagedamini Ptolemaioste perioodil.&lt;ref&gt;[https://www.aegyptologie.com/forum/cgi-bin/YaBB/YaBB.pl?action=lexikond&amp;id=071218121913 Lotossäule. - Ägyptologie Forum]&lt;/ref&gt;

Lootossambad on näiteks 11. dünastia ajal elanud Meketre hauast leitud tema maja puitmudelil&lt;ref&gt;[https://www.metmuseum.org/art/collection/search/544256 Model of a Porch and Garden. - The Met Collection]&lt;/ref&gt;.

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Beny-Hasan tombs 8.jpg|Lootossambad ühes [[Beni Hasan]]i hauakambris keskmise riigi ajast
Model of a Porch and Garden MET DP350593.jpg|Väravahoone ja aia mudel Meketre hauast [[Metropolitani Kunstimuuseum]]is
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Sambad]]
[[Kategooria:Vana-Egiptuse arhitektuur]]</text>
      <sha1>i8suvwuwjpdof5dv4zfm7mfw6rvxxvs</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203888</id>
      <parentid>7203886</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T15:23:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7203888</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1786" sha1="m83acl0udyndyratqfzrj5749r0ne7t" xml:space="preserve">[[File:Lotus Column. (1885) - TIMEA.jpg|thumb|Joonistus lootossambast. 1885]]
'''Lootossammas''' on [[lootos]]eõite kimpu (kõige sagedamini kaheksast õiest) meenutav sammas [[Vana-Egiptus]]e arhitektuuris.&lt;ref&gt;[https://www.aegyptologie.com/forum/cgi-bin/YaBB/YaBB.pl?action=lexikond&amp;id=071218121913 Lotossäule. - Ägyptologie Forum]&lt;/ref&gt;

== Kirjeldus ==
Lootossamba kimbutaoline püstvagudega [[tüves]] meenutab [[Papüürussammas|papüürussamba]] tüvest, ent sel puudub [[Baas (arhitektuur)|baas]]ile toetuv kitsam osa. Õied on enamasti kujutatud suletuna. Samba ülaosas on kivisse raiutuna kujutatud nöörid, millega õied on kokku seotud; nööride alt paistavad korrapäraste vahedega paigutatuna väiksemate lootoseõite varred.&lt;ref&gt;[https://www.aegyptologie.com/forum/cgi-bin/YaBB/YaBB.pl?action=lexikond&amp;id=071218121913 Lotossäule. - Ägyptologie Forum]&lt;/ref&gt;

Lootossammas esineb [[Profaanarhitektuur|profaan]]- ja hauaehitiste arhitektuuris, väga harva [[Keskmine riik|Keskmise]] ja [[Uus riik|Uue riigi]] ajal, sagedamini [[Ptolemaioste riik|Ptolemaioste]] perioodil.&lt;ref&gt;[https://www.aegyptologie.com/forum/cgi-bin/YaBB/YaBB.pl?action=lexikond&amp;id=071218121913 Lotossäule. - Ägyptologie Forum]&lt;/ref&gt;

Lootossambad on näiteks [[11. dünastia]] ajal elanud [[Meketre]] hauast leitud tema majade puitmudelitel&lt;ref&gt;[https://www.metmuseum.org/art/collection/search/544256 Model of a Porch and Garden. - The Met Collection]&lt;/ref&gt;.

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Beny-Hasan tombs 8.jpg|Lootossambad ühes [[Beni Hasan]]i hauakambris keskmise riigi ajast
Model of a Porch and Garden MET DP350593.jpg|Väravahoone ja aia mudel Meketre hauast [[Metropolitani Kunstimuuseum]]is
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Sambad]]
[[Kategooria:Vana-Egiptuse arhitektuur]]</text>
      <sha1>m83acl0udyndyratqfzrj5749r0ne7t</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203896</id>
      <parentid>7203888</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T15:58:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7203896</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1804" sha1="g8uar9w083g0vcihi3u72tibltztb02" xml:space="preserve">[[File:Lotus Column. (1885) - TIMEA.jpg|thumb|Joonistus lootossambast. 1885]]
'''Lootossammas''' on [[egiptuse vesiroos|lootoseõite]] kimpu (kõige sagedamini kaheksast õiest) meenutav sammas [[Vana-Egiptus]]e arhitektuuris.&lt;ref&gt;[https://www.aegyptologie.com/forum/cgi-bin/YaBB/YaBB.pl?action=lexikond&amp;id=071218121913 Lotossäule. - Ägyptologie Forum]&lt;/ref&gt;

== Kirjeldus ==
Lootossamba kimbutaoline püstvagudega [[tüves]] meenutab [[Papüürussammas|papüürussamba]] tüvest, ent sel puudub [[Baas (arhitektuur)|baas]]ile toetuv kitsam osa. Õied on enamasti kujutatud suletuna. Samba ülaosas on kivisse raiutuna kujutatud nöörid, millega õied on kokku seotud; nööride alt paistavad korrapäraste vahedega paigutatuna väiksemate lootoseõite varred.&lt;ref&gt;[https://www.aegyptologie.com/forum/cgi-bin/YaBB/YaBB.pl?action=lexikond&amp;id=071218121913 Lotossäule. - Ägyptologie Forum]&lt;/ref&gt;

Lootossammas esineb [[Profaanarhitektuur|profaan]]- ja hauaehitiste arhitektuuris, väga harva [[Keskmine riik|Keskmise]] ja [[Uus riik|Uue riigi]] ajal, sagedamini [[Ptolemaioste riik|Ptolemaioste]] perioodil.&lt;ref&gt;[https://www.aegyptologie.com/forum/cgi-bin/YaBB/YaBB.pl?action=lexikond&amp;id=071218121913 Lotossäule. - Ägyptologie Forum]&lt;/ref&gt;

Lootossambad on näiteks [[11. dünastia]] ajal elanud [[Meketre]] hauast leitud tema majade puitmudelitel&lt;ref&gt;[https://www.metmuseum.org/art/collection/search/544256 Model of a Porch and Garden. - The Met Collection]&lt;/ref&gt;.

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Beny-Hasan tombs 8.jpg|Lootossambad ühes [[Beni Hasan]]i hauakambris keskmise riigi ajast
Model of a Porch and Garden MET DP350593.jpg|Väravahoone ja aia mudel Meketre hauast [[Metropolitani Kunstimuuseum]]is
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Sambad]]
[[Kategooria:Vana-Egiptuse arhitektuur]]</text>
      <sha1>g8uar9w083g0vcihi3u72tibltztb02</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203927</id>
      <parentid>7203896</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T17:03:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kirjeldus */</comment>
      <origin>7203927</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1838" sha1="qd1odhnoww1lsv9ecn126zka16ur75x" xml:space="preserve">[[File:Lotus Column. (1885) - TIMEA.jpg|thumb|Joonistus lootossambast. 1885]]
'''Lootossammas''' on [[egiptuse vesiroos|lootoseõite]] kimpu (kõige sagedamini kaheksast õiest) meenutav sammas [[Vana-Egiptus]]e arhitektuuris.&lt;ref&gt;[https://www.aegyptologie.com/forum/cgi-bin/YaBB/YaBB.pl?action=lexikond&amp;id=071218121913 Lotossäule. - Ägyptologie Forum]&lt;/ref&gt;

== Kirjeldus ==
Lootossamba kimbutaoline püstvagudega [[tüves]] meenutab [[Papüürussammas|papüürussamba]] tüvest, ent sel puudub [[Baas (arhitektuur)|baas]]ile toetuv kitsam osa. Õied on enamasti kujutatud suletuna, ent esines ka avatud õiega vorm. Samba ülaosas on kivisse raiutuna kujutatud nöörid, millega õied on kokku seotud; nööride alt paistavad korrapäraste vahedega paigutatuna väiksemate lootoseõite varred.&lt;ref&gt;[https://www.aegyptologie.com/forum/cgi-bin/YaBB/YaBB.pl?action=lexikond&amp;id=071218121913 Lotossäule. - Ägyptologie Forum]&lt;/ref&gt;

Lootossammas esineb [[Profaanarhitektuur|profaan]]- ja hauaehitiste arhitektuuris, väga harva [[Keskmine riik|Keskmise]] ja [[Uus riik|Uue riigi]] ajal, sagedamini [[Ptolemaioste riik|Ptolemaioste]] perioodil.&lt;ref&gt;[https://www.aegyptologie.com/forum/cgi-bin/YaBB/YaBB.pl?action=lexikond&amp;id=071218121913 Lotossäule. - Ägyptologie Forum]&lt;/ref&gt;

Lootossambad on näiteks [[11. dünastia]] ajal elanud [[Meketre]] hauast leitud tema majade puitmudelitel&lt;ref&gt;[https://www.metmuseum.org/art/collection/search/544256 Model of a Porch and Garden. - The Met Collection]&lt;/ref&gt;.

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Beny-Hasan tombs 8.jpg|Lootossambad ühes [[Beni Hasan]]i hauakambris keskmise riigi ajast
Model of a Porch and Garden MET DP350593.jpg|Väravahoone ja aia mudel Meketre hauast [[Metropolitani Kunstimuuseum]]is
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Sambad]]
[[Kategooria:Vana-Egiptuse arhitektuur]]</text>
      <sha1>qd1odhnoww1lsv9ecn126zka16ur75x</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203977</id>
      <parentid>7203927</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T19:43:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kirjeldus */</comment>
      <origin>7203977</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1845" sha1="fueyilcctzpm2yrk1b048a5ro3iejfw" xml:space="preserve">[[File:Lotus Column. (1885) - TIMEA.jpg|thumb|Joonistus lootossambast. 1885]]
'''Lootossammas''' on [[egiptuse vesiroos|lootoseõite]] kimpu (kõige sagedamini kaheksast õiest) meenutav sammas [[Vana-Egiptus]]e arhitektuuris.&lt;ref&gt;[https://www.aegyptologie.com/forum/cgi-bin/YaBB/YaBB.pl?action=lexikond&amp;id=071218121913 Lotossäule. - Ägyptologie Forum]&lt;/ref&gt;

== Kirjeldus ==
Lootossamba kimbutaoline püstvagudega [[tüves]] meenutab [[Papüürussammas|papüürussamba]] tüvest, ent sel puudub [[Baas (arhitektuur)|baas]]ile toetuv kitsenenud allosa. Õied on enamasti kujutatud suletuna, ent esines ka avatud õiega vorm. Samba ülaosas on kivisse raiutuna kujutatud nöörid, millega õied on kokku seotud; nööride alt paistavad korrapäraste vahedega paigutatuna väiksemate lootoseõite varred.&lt;ref&gt;[https://www.aegyptologie.com/forum/cgi-bin/YaBB/YaBB.pl?action=lexikond&amp;id=071218121913 Lotossäule. - Ägyptologie Forum]&lt;/ref&gt;

Lootossammas esineb [[Profaanarhitektuur|profaan]]- ja hauaehitiste arhitektuuris, väga harva [[Keskmine riik|Keskmise]] ja [[Uus riik|Uue riigi]] ajal, sagedamini [[Ptolemaioste riik|Ptolemaioste]] perioodil.&lt;ref&gt;[https://www.aegyptologie.com/forum/cgi-bin/YaBB/YaBB.pl?action=lexikond&amp;id=071218121913 Lotossäule. - Ägyptologie Forum]&lt;/ref&gt;

Lootossambad on näiteks [[11. dünastia]] ajal elanud [[Meketre]] hauast leitud tema majade puitmudelitel&lt;ref&gt;[https://www.metmuseum.org/art/collection/search/544256 Model of a Porch and Garden. - The Met Collection]&lt;/ref&gt;.

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Beny-Hasan tombs 8.jpg|Lootossambad ühes [[Beni Hasan]]i hauakambris keskmise riigi ajast
Model of a Porch and Garden MET DP350593.jpg|Väravahoone ja aia mudel Meketre hauast [[Metropolitani Kunstimuuseum]]is
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Sambad]]
[[Kategooria:Vana-Egiptuse arhitektuur]]</text>
      <sha1>fueyilcctzpm2yrk1b048a5ro3iejfw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lissaboni metroo</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719380</id>
    <revision>
      <id>7203890</id>
      <timestamp>2026-07-28T15:29:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[Pilt:Metropolitano Lisboa logo.svg|pisi|]] [[Pilt:MetroLisboa PlanoExpansao2023.svg|pisi|Lissaboni metrooliinid ja plaanitavad laiendused]] '''Lissaboni metroo''' ([[portugali keel]]es: ''Metropolitano de Lisboa'') on metroosüsteem, mis teenindab [[Lissabon]]i linna [[Portugal]]is.   See avati 29. detsembril 1959, saades riigi esimeseks [[metroo]]ks. 2023. aasta seisuga koosnes see neljast liinist millel oli 56 jaama.&lt;ref name=&quot;Metro&quot; /&gt; 2016. aasta seisuga oli selle kog...'</comment>
      <origin>7203890</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2156" sha1="121ezq48irvjccrg7lfz4z04jh8q8uq" xml:space="preserve">[[Pilt:Metropolitano Lisboa logo.svg|pisi|]]
[[Pilt:MetroLisboa PlanoExpansao2023.svg|pisi|Lissaboni metrooliinid ja plaanitavad laiendused]]
'''Lissaboni metroo''' ([[portugali keel]]es: ''Metropolitano de Lisboa'') on metroosüsteem, mis teenindab [[Lissabon]]i linna [[Portugal]]is. 

See avati 29. detsembril 1959, saades riigi esimeseks [[metroo]]ks. 2023. aasta seisuga koosnes see neljast liinist millel oli 56 jaama.&lt;ref name=&quot;Metro&quot; /&gt; 2016. aasta seisuga oli selle kogupikkus 44,5 kilomeetrit. Metrood on pärast avamist korduvalt laiendatud, millega on lisandunud uusi jaamu ning uuritud on ka viienda liini avamise võimalusi.

44,5 kilomeetrist rööbasteest kulgeb 42,0 km tunnelites (94,4%) ja 2,5 km sildadel või viaduktidel (5,6%). 50 jaamast (millest 6 on kahte liini teenindavad ümberistumisjaamad) on 47 maa-alused. 

==Liinid==

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Värv
! Nimi
! Marsruut
! Jaamade arv
! Pikkus
! Viimati laiendatud
|-
| style=&quot;color:black; background-color:#2F7DE1&quot;|Sinine&lt;br/&gt;(''Linha Azul'')
| Linha da Gaivota&lt;br&gt;&lt;small&gt;Kajaka liin&lt;/small&gt;
| [[Santa Apolónia metroojaam|Santa Apolónia]] ↔ [[Reboleira metroojaam|Reboleira]]
| 18
| 14 km
| 2016
|-
| style=&quot;color:black; background-color:#F7A800&quot; | Kollane&lt;br/&gt;(''Linha Amarela'')
| Linha do Girassol&lt;br&gt;&lt;small&gt;Päevalille liin&lt;/small&gt;
| [[Rato metroojaam|Rato]] ↔ [[Odivelase metroojaam|Odivelas]]
| 13
| 11 km
| 2004
|-
| style=&quot;color:black; background:#00A19B;&quot;|Roheline&lt;br/&gt;(''Linha Verde'')
| &lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;&lt;br&gt;Linha da Caravela&lt;br&gt;&lt;small&gt;Karavelli liin&lt;/small&gt;
| [[Cais do Sodré metroojaam|Cais do Sodré]] ↔ [[Telheiras metroojaam|Telheiras]]
| 13
| 9 km
| 2002
|-
| style=&quot;background:#EA1D76; color:#FFFFFF;&quot; |Punane&lt;br/&gt;(''Linha Vermelha'')
|[[Red Line (Lisbon Metro)|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;&lt;br&gt;Linha do Oriente&lt;br&gt;&lt;small&gt;Idaliin&lt;/small&gt;&lt;/span&gt;]]
| [[São Sebastião metroojaam|São Sebastião]] ↔ [[Lissaboni lennujaama metroojaam|Aeroporto]]
| 12
| 11,5 km
| 2012
|-
|}

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Metro&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Lisbon Metro |väljaanne=Lisbon |url=https://www.lisbon.net/metro |vaadatud=2026-07-28}}&lt;/ref&gt;
}}</text>
      <sha1>121ezq48irvjccrg7lfz4z04jh8q8uq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203891</id>
      <parentid>7203890</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T15:30:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Lissabon]]; +[[Kategooria:Metroo]]</comment>
      <origin>7203891</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2203" sha1="t6zy8w9lkrqfb5q5supdw3aapnhf50y" xml:space="preserve">[[Pilt:Metropolitano Lisboa logo.svg|pisi|]]
[[Pilt:MetroLisboa PlanoExpansao2023.svg|pisi|Lissaboni metrooliinid ja plaanitavad laiendused]]
'''Lissaboni metroo''' ([[portugali keel]]es: ''Metropolitano de Lisboa'') on metroosüsteem, mis teenindab [[Lissabon]]i linna [[Portugal]]is. 

See avati 29. detsembril 1959, saades riigi esimeseks [[metroo]]ks. 2023. aasta seisuga koosnes see neljast liinist millel oli 56 jaama.&lt;ref name=&quot;Metro&quot; /&gt; 2016. aasta seisuga oli selle kogupikkus 44,5 kilomeetrit. Metrood on pärast avamist korduvalt laiendatud, millega on lisandunud uusi jaamu ning uuritud on ka viienda liini avamise võimalusi.

44,5 kilomeetrist rööbasteest kulgeb 42,0 km tunnelites (94,4%) ja 2,5 km sildadel või viaduktidel (5,6%). 50 jaamast (millest 6 on kahte liini teenindavad ümberistumisjaamad) on 47 maa-alused. 

==Liinid==

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Värv
! Nimi
! Marsruut
! Jaamade arv
! Pikkus
! Viimati laiendatud
|-
| style=&quot;color:black; background-color:#2F7DE1&quot;|Sinine&lt;br/&gt;(''Linha Azul'')
| Linha da Gaivota&lt;br&gt;&lt;small&gt;Kajaka liin&lt;/small&gt;
| [[Santa Apolónia metroojaam|Santa Apolónia]] ↔ [[Reboleira metroojaam|Reboleira]]
| 18
| 14 km
| 2016
|-
| style=&quot;color:black; background-color:#F7A800&quot; | Kollane&lt;br/&gt;(''Linha Amarela'')
| Linha do Girassol&lt;br&gt;&lt;small&gt;Päevalille liin&lt;/small&gt;
| [[Rato metroojaam|Rato]] ↔ [[Odivelase metroojaam|Odivelas]]
| 13
| 11 km
| 2004
|-
| style=&quot;color:black; background:#00A19B;&quot;|Roheline&lt;br/&gt;(''Linha Verde'')
| &lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;&lt;br&gt;Linha da Caravela&lt;br&gt;&lt;small&gt;Karavelli liin&lt;/small&gt;
| [[Cais do Sodré metroojaam|Cais do Sodré]] ↔ [[Telheiras metroojaam|Telheiras]]
| 13
| 9 km
| 2002
|-
| style=&quot;background:#EA1D76; color:#FFFFFF;&quot; |Punane&lt;br/&gt;(''Linha Vermelha'')
|[[Red Line (Lisbon Metro)|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;&lt;br&gt;Linha do Oriente&lt;br&gt;&lt;small&gt;Idaliin&lt;/small&gt;&lt;/span&gt;]]
| [[São Sebastião metroojaam|São Sebastião]] ↔ [[Lissaboni lennujaama metroojaam|Aeroporto]]
| 12
| 11,5 km
| 2012
|-
|}

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Metro&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Lisbon Metro |väljaanne=Lisbon |url=https://www.lisbon.net/metro |vaadatud=2026-07-28}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Lissabon]]
[[Kategooria:Metroo]]</text>
      <sha1>t6zy8w9lkrqfb5q5supdw3aapnhf50y</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203957</id>
      <parentid>7203891</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T18:37:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7203957</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2215" sha1="rpmpg3oahqlgxqasbrvbvd91b4pgyj2" xml:space="preserve">[[Pilt:Metropolitano Lisboa logo.svg|pisi|]]
[[Pilt:MetroLisboa PlanoExpansao2023.svg|pisi|Lissaboni metrooliinid ja plaanitavad laiendused]]
'''Lissaboni metroo''' ([[portugali keel]]es: ''Metropolitano de Lisboa'') on metroosüsteem, mis teenindab [[Lissabon]]i linna [[Portugal]]is. 

See avati 29. detsembril 1959, saades riigi esimeseks [[metroo]]ks. 2023. aasta seisuga koosnes see neljast liinist, millel oli 56 jaama.&lt;ref name=&quot;Metro&quot; /&gt; 2016. aasta seisuga oli Lissaboni metroo kogupikkus 44,5 kilomeetrit. Metrood on pärast avamist korduvalt laiendatud, millega on lisandunud uusi jaamu ning uuritud on ka viienda liini avamise võimalusi.

44,5 kilomeetrist rööbasteest kulgeb 42,0 km tunnelites (94,4%) ja 2,5 km sildadel või viaduktidel (5,6%). 50 jaamast (millest 6 on kahte liini teenindavad ümberistumisjaamad) on 47 maa-alused. 

==Liinid==

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Värv
! Nimi
! Marsruut
! Jaamade arv
! Pikkus
! Viimati laiendatud
|-
| style=&quot;color:black; background-color:#2F7DE1&quot;|Sinine&lt;br/&gt;(''Linha Azul'')
| Linha da Gaivota&lt;br&gt;&lt;small&gt;Kajaka liin&lt;/small&gt;
| [[Santa Apolónia metroojaam|Santa Apolónia]] ↔ [[Reboleira metroojaam|Reboleira]]
| 18
| 14 km
| 2016
|-
| style=&quot;color:black; background-color:#F7A800&quot; | Kollane&lt;br/&gt;(''Linha Amarela'')
| Linha do Girassol&lt;br&gt;&lt;small&gt;Päevalille liin&lt;/small&gt;
| [[Rato metroojaam|Rato]] ↔ [[Odivelase metroojaam|Odivelas]]
| 13
| 11 km
| 2004
|-
| style=&quot;color:black; background:#00A19B;&quot;|Roheline&lt;br/&gt;(''Linha Verde'')
| &lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;&lt;br&gt;Linha da Caravela&lt;br&gt;&lt;small&gt;Karavelli liin&lt;/small&gt;
| [[Cais do Sodré metroojaam|Cais do Sodré]] ↔ [[Telheiras metroojaam|Telheiras]]
| 13
| 9 km
| 2002
|-
| style=&quot;background:#EA1D76; color:#FFFFFF;&quot; |Punane&lt;br/&gt;(''Linha Vermelha'')
|[[Red Line (Lisbon Metro)|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;&lt;br&gt;Linha do Oriente&lt;br&gt;&lt;small&gt;Idaliin&lt;/small&gt;&lt;/span&gt;]]
| [[São Sebastião metroojaam|São Sebastião]] ↔ [[Lissaboni lennujaama metroojaam|Aeroporto]]
| 12
| 11,5 km
| 2012
|-
|}

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Metro&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Lisbon Metro |väljaanne=Lisbon |url=https://www.lisbon.net/metro |vaadatud=2026-07-28}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Lissabon]]
[[Kategooria:Metroo]]</text>
      <sha1>rpmpg3oahqlgxqasbrvbvd91b4pgyj2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Egiptuse vesiroos</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719381</id>
    <revision>
      <id>7203907</id>
      <timestamp>2026-07-28T16:25:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[File:Nymphaea lotus3.JPG|thumb|Nymphaea lotus3]] '''Egiptuse vesiroos''' (''Nymphaea lotus'') ehk '''Egiptuse lootos''' on [[Vesiroosilised|vesiroosiliste]] (''Nymphaeaceae'') [[Sugukond (bioloogia)|sugukond]]a [[vesiroos]]i (''Nymphaea'') perekonda kuuluv taimeliik.  == Kirjeldus == Egiptuse vesiroos on [[Mitmeaastane rohttaim|mitmeaastane]] vees kasvav [[Rohttaimed|rohttaim]], mis moodustab [[risoom]]e ja [[võsund]]eid. Lisaks veepinnal ujuvatele lehtedele arenevad sel...'</comment>
      <origin>7203907</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2139" sha1="8m85f52au7aeg0ehsj8k8n466r5brt4" xml:space="preserve">[[File:Nymphaea lotus3.JPG|thumb|Nymphaea lotus3]]
'''Egiptuse vesiroos''' (''Nymphaea lotus'') ehk '''Egiptuse lootos''' on [[Vesiroosilised|vesiroosiliste]] (''Nymphaeaceae'') [[Sugukond (bioloogia)|sugukond]]a [[vesiroos]]i (''Nymphaea'') perekonda kuuluv taimeliik.

== Kirjeldus ==
Egiptuse vesiroos on [[Mitmeaastane rohttaim|mitmeaastane]] vees kasvav [[Rohttaimed|rohttaim]], mis moodustab [[risoom]]e ja [[võsund]]eid. Lisaks veepinnal ujuvatele lehtedele arenevad sel tugevad 10–18 cm pikad ja 8–10 cm laiad veealused lehed. Ümarate veepinnal ujuvate lehtede läbimõõt võib ulatuda 30 sentimeetrini. Lehtede pealispind on roheline ja alakülg lilla; servad on teravahambalised. Lehel on ligikaudu 15 kiirjalt lähtuvat [[leherood|rood]]u, mis ei moodusta võrgustikku.

Egiptuse vesiroosi üksik [[Kahesuguline õis|kahesuguline]] [[õis]] ulatub veepinnast kõrgemale ja selle läbimõõt on 12–25 sentimeetrit. Õis avaneb öösiti, mitme järjestikuse öö jooksul. Neli [[Tupplehed|tuppleht]]e on rohelised. Valgeid [[Kroonlehed|kroonleht]]i on 16–20, kollaseid [[Tolmukas|tolmukaid]] ligikaudu 75. [[Tolmukaniit|Tolmukaniidid]] on kõige laiemad allpool keskkohta. [[Seeme|Seemne]] mõõtmed on 1,4–1,8 × 0,9–1,2 millimeetrit.

[[Kromosoom|Kromosoomide]] arv 2n = 84.

== Levik ==
''Nymphaea lotus'' on pärit [[Egiptus]]est, troopilisest ja lõunapoolsest [[Aafrika]]st ning [[Madagaskar]]ilt. [[Louisiana]], [[Florida]], [[El Salvador]]i, [[Costa Rica]], [[Panama]], [[Colombia]], [[Venezuela]], [[Guyana]] ja [[Brasiilia]] aladel on see liik [[Introdutseeritud liik|introdutseeritud]].

== Kultuuris ==
Vanas Egiptuses kasutati lootoseõisi [[ohvriand]]idena. [[Ramses II]] hauakambrist leiti Egiptuse vesiroosi ja [[sinine vesiroos|sinise vesiroosi]] kuivatatud õisi. Vana-Egiptuse [[lootossammas|lootossamba]] [[kapiteel]]id on vesiroosi paljukroonlehelise õie motiiviga.

Vanakreeka keeles tähistas sõna λωτός ''lotos'' mitut erinevat taime: vesiroose, ristikut või lambaläätse ja müütilist puud, mille vilja sõid [[lotofaagid]].

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Vesiroosilised]]</text>
      <sha1>8m85f52au7aeg0ehsj8k8n466r5brt4</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203908</id>
      <parentid>7203907</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T16:26:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7203908</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2142" sha1="1m12ylf68wphmqmxzywlcu168pkutvv" xml:space="preserve">[[File:Nymphaea lotus3.JPG|thumb|''Nymphaea lotus'']]
'''Egiptuse vesiroos''' (''Nymphaea lotus'') ehk '''Egiptuse lootos''' on [[Vesiroosilised|vesiroosiliste]] (''Nymphaeaceae'') [[Sugukond (bioloogia)|sugukond]]a [[vesiroos]]i (''Nymphaea'') perekonda kuuluv taimeliik.

== Kirjeldus ==
Egiptuse vesiroos on [[Mitmeaastane rohttaim|mitmeaastane]] vees kasvav [[Rohttaimed|rohttaim]], mis moodustab [[risoom]]e ja [[võsund]]eid. Lisaks veepinnal ujuvatele lehtedele arenevad sel tugevad 10–18 cm pikad ja 8–10 cm laiad veealused lehed. Ümarate veepinnal ujuvate lehtede läbimõõt võib ulatuda 30 sentimeetrini. Lehtede pealispind on roheline ja alakülg lilla; servad on teravahambalised. Lehel on ligikaudu 15 kiirjalt lähtuvat [[leherood|rood]]u, mis ei moodusta võrgustikku.

Egiptuse vesiroosi üksik [[Kahesuguline õis|kahesuguline]] [[õis]] ulatub veepinnast kõrgemale ja selle läbimõõt on 12–25 sentimeetrit. Õis avaneb öösiti, mitme järjestikuse öö jooksul. Neli [[Tupplehed|tuppleht]]e on rohelised. Valgeid [[Kroonlehed|kroonleht]]i on 16–20, kollaseid [[Tolmukas|tolmukaid]] ligikaudu 75. [[Tolmukaniit|Tolmukaniidid]] on kõige laiemad allpool keskkohta. [[Seeme|Seemne]] mõõtmed on 1,4–1,8 × 0,9–1,2 millimeetrit.

[[Kromosoom|Kromosoomide]] arv 2n = 84.

== Levik ==
''Nymphaea lotus'' on pärit [[Egiptus]]est, troopilisest ja lõunapoolsest [[Aafrika]]st ning [[Madagaskar]]ilt. [[Louisiana]], [[Florida]], [[El Salvador]]i, [[Costa Rica]], [[Panama]], [[Colombia]], [[Venezuela]], [[Guyana]] ja [[Brasiilia]] aladel on see liik [[Introdutseeritud liik|introdutseeritud]].

== Kultuuris ==
Vanas Egiptuses kasutati lootoseõisi [[ohvriand]]idena. [[Ramses II]] hauakambrist leiti Egiptuse vesiroosi ja [[sinine vesiroos|sinise vesiroosi]] kuivatatud õisi. Vana-Egiptuse [[lootossammas|lootossamba]] [[kapiteel]]id on vesiroosi paljukroonlehelise õie motiiviga.

Vanakreeka keeles tähistas sõna λωτός ''lotos'' mitut erinevat taime: vesiroose, ristikut või lambaläätse ja müütilist puud, mille vilja sõid [[lotofaagid]].

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Vesiroosilised]]</text>
      <sha1>1m12ylf68wphmqmxzywlcu168pkutvv</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203916</id>
      <parentid>7203908</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T16:48:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7203916</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2630" sha1="ntui6bsl4oe1bgunqe5pw1245m4ji9d" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = Egiptuse vesiroos
| värvus = taimed
| pilt = Nymphaea lotus3.JPG
| riik             = [[Taimed]] ''Plantae''
| hõimkond         = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''
| klass            = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''
| selts            = [[Vesiroosilaadsed]] ''Nymphaeales''
| sugukond         = [[Vesiroosilised]] ''Nymphaeaceae''
| perekond         = [[Vesiroos (perekond)|Vesiroos]] ''Nymphaea''
| liik = '''Egiptuse vesiroos''' 
| binaarne = ''Nymphaea lotus''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|L.]]
}}
'''Egiptuse vesiroos''' (''Nymphaea lotus'') ehk '''Egiptuse lootos''' on [[Vesiroosilised|vesiroosiliste]] (''Nymphaeaceae'') [[Sugukond (bioloogia)|sugukond]]a [[vesiroos]]i (''Nymphaea'') perekonda kuuluv taimeliik.

== Kirjeldus ==
Egiptuse vesiroos on [[Mitmeaastane rohttaim|mitmeaastane]] vees kasvav [[Rohttaimed|rohttaim]], mis moodustab [[risoom]]e ja [[võsund]]eid. Lisaks veepinnal ujuvatele lehtedele arenevad sel tugevad 10–18 cm pikad ja 8–10 cm laiad veealused lehed. Ümarate veepinnal ujuvate lehtede läbimõõt võib ulatuda 30 sentimeetrini. Lehtede pealispind on roheline ja alakülg lilla; servad on teravahambalised. Lehel on ligikaudu 15 kiirjalt lähtuvat [[leherood|rood]]u, mis ei moodusta võrgustikku.

Egiptuse vesiroosi üksik [[Kahesuguline õis|kahesuguline]] [[õis]] ulatub veepinnast kõrgemale ja selle läbimõõt on 12–25 sentimeetrit. Õis avaneb öösiti, mitme järjestikuse öö jooksul. Neli [[Tupplehed|tuppleht]]e on rohelised. Valgeid [[Kroonlehed|kroonleht]]i on 16–20, kollaseid [[Tolmukas|tolmukaid]] ligikaudu 75. [[Tolmukaniit|Tolmukaniidid]] on kõige laiemad allpool keskkohta. [[Seeme|Seemne]] mõõtmed on 1,4–1,8 × 0,9–1,2 millimeetrit.

[[Kromosoom|Kromosoomide]] arv 2n = 84.

== Levik ==
''Nymphaea lotus'' on pärit [[Egiptus]]est, troopilisest ja lõunapoolsest [[Aafrika]]st ning [[Madagaskar]]ilt. [[Louisiana]], [[Florida]], [[El Salvador]]i, [[Costa Rica]], [[Panama]], [[Colombia]], [[Venezuela]], [[Guyana]] ja [[Brasiilia]] aladel on see liik [[Introdutseeritud liik|introdutseeritud]].

== Kultuuris ==
Vanas Egiptuses kasutati lootoseõisi [[ohvriand]]idena. [[Ramses II]] hauakambrist leiti Egiptuse vesiroosi ja [[sinine vesiroos|sinise vesiroosi]] kuivatatud õisi. Vana-Egiptuse [[lootossammas|lootossamba]] [[kapiteel]]id on vesiroosi paljukroonlehelise õie motiiviga.

Vanakreeka keeles tähistas sõna λωτός ''lotos'' mitut erinevat taime: vesiroose, ristikut või lambaläätse ja müütilist puud, mille vilja sõid [[lotofaagid]].

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Vesiroosilised]]</text>
      <sha1>ntui6bsl4oe1bgunqe5pw1245m4ji9d</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203985</id>
      <parentid>7203916</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T19:53:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kultuuris */</comment>
      <origin>7203985</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2703" sha1="0yv9nsb0ghh6fc8dccqhr38ykn0ogvi" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = Egiptuse vesiroos
| värvus = taimed
| pilt = Nymphaea lotus3.JPG
| riik             = [[Taimed]] ''Plantae''
| hõimkond         = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''
| klass            = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''
| selts            = [[Vesiroosilaadsed]] ''Nymphaeales''
| sugukond         = [[Vesiroosilised]] ''Nymphaeaceae''
| perekond         = [[Vesiroos (perekond)|Vesiroos]] ''Nymphaea''
| liik = '''Egiptuse vesiroos''' 
| binaarne = ''Nymphaea lotus''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|L.]]
}}
'''Egiptuse vesiroos''' (''Nymphaea lotus'') ehk '''Egiptuse lootos''' on [[Vesiroosilised|vesiroosiliste]] (''Nymphaeaceae'') [[Sugukond (bioloogia)|sugukond]]a [[vesiroos]]i (''Nymphaea'') perekonda kuuluv taimeliik.

== Kirjeldus ==
Egiptuse vesiroos on [[Mitmeaastane rohttaim|mitmeaastane]] vees kasvav [[Rohttaimed|rohttaim]], mis moodustab [[risoom]]e ja [[võsund]]eid. Lisaks veepinnal ujuvatele lehtedele arenevad sel tugevad 10–18 cm pikad ja 8–10 cm laiad veealused lehed. Ümarate veepinnal ujuvate lehtede läbimõõt võib ulatuda 30 sentimeetrini. Lehtede pealispind on roheline ja alakülg lilla; servad on teravahambalised. Lehel on ligikaudu 15 kiirjalt lähtuvat [[leherood|rood]]u, mis ei moodusta võrgustikku.

Egiptuse vesiroosi üksik [[Kahesuguline õis|kahesuguline]] [[õis]] ulatub veepinnast kõrgemale ja selle läbimõõt on 12–25 sentimeetrit. Õis avaneb öösiti, mitme järjestikuse öö jooksul. Neli [[Tupplehed|tuppleht]]e on rohelised. Valgeid [[Kroonlehed|kroonleht]]i on 16–20, kollaseid [[Tolmukas|tolmukaid]] ligikaudu 75. [[Tolmukaniit|Tolmukaniidid]] on kõige laiemad allpool keskkohta. [[Seeme|Seemne]] mõõtmed on 1,4–1,8 × 0,9–1,2 millimeetrit.

[[Kromosoom|Kromosoomide]] arv 2n = 84.

== Levik ==
''Nymphaea lotus'' on pärit [[Egiptus]]est, troopilisest ja lõunapoolsest [[Aafrika]]st ning [[Madagaskar]]ilt. [[Louisiana]], [[Florida]], [[El Salvador]]i, [[Costa Rica]], [[Panama]], [[Colombia]], [[Venezuela]], [[Guyana]] ja [[Brasiilia]] aladel on see liik [[Introdutseeritud liik|introdutseeritud]].

== Kultuuris ==
Vanas Egiptuses kasutati lootoseõisi [[ohvriand]]idena. [[Ramses II]] hauakambrist leiti Egiptuse vesiroosi ja [[sinine vesiroos|sinise vesiroosi]] kuivatatud õisi. Vana-Egiptuse [[lootossammas|lootossamba]] [[kapiteel]]id on vesiroosi paljukroonlehelise õie motiiviga.

Vanakreeka keeles tähistas sõna λωτός ''lotos'' mitut erinevat taime: [[vesiroos]]e, [[Liblikõielised|liblikõielist]] [[sööt|söödataime]] nagu [[mesikas]] või [[nõiahammas]] ja müütilist puud, mille vilja sõid [[lotofaagid]].

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Vesiroosilised]]</text>
      <sha1>0yv9nsb0ghh6fc8dccqhr38ykn0ogvi</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204270</id>
      <parentid>7203985</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T11:20:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Viited */</comment>
      <origin>7204270</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2735" sha1="qy1hjdnk7b7v9ui2d3tkb07vl8zzxr0" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = Egiptuse vesiroos
| värvus = taimed
| pilt = Nymphaea lotus3.JPG
| riik             = [[Taimed]] ''Plantae''
| hõimkond         = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''
| klass            = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''
| selts            = [[Vesiroosilaadsed]] ''Nymphaeales''
| sugukond         = [[Vesiroosilised]] ''Nymphaeaceae''
| perekond         = [[Vesiroos (perekond)|Vesiroos]] ''Nymphaea''
| liik = '''Egiptuse vesiroos''' 
| binaarne = ''Nymphaea lotus''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|L.]]
}}
'''Egiptuse vesiroos''' (''Nymphaea lotus'') ehk '''Egiptuse lootos''' on [[Vesiroosilised|vesiroosiliste]] (''Nymphaeaceae'') [[Sugukond (bioloogia)|sugukond]]a [[vesiroos]]i (''Nymphaea'') perekonda kuuluv taimeliik.

== Kirjeldus ==
Egiptuse vesiroos on [[Mitmeaastane rohttaim|mitmeaastane]] vees kasvav [[Rohttaimed|rohttaim]], mis moodustab [[risoom]]e ja [[võsund]]eid. Lisaks veepinnal ujuvatele lehtedele arenevad sel tugevad 10–18 cm pikad ja 8–10 cm laiad veealused lehed. Ümarate veepinnal ujuvate lehtede läbimõõt võib ulatuda 30 sentimeetrini. Lehtede pealispind on roheline ja alakülg lilla; servad on teravahambalised. Lehel on ligikaudu 15 kiirjalt lähtuvat [[leherood|rood]]u, mis ei moodusta võrgustikku.

Egiptuse vesiroosi üksik [[Kahesuguline õis|kahesuguline]] [[õis]] ulatub veepinnast kõrgemale ja selle läbimõõt on 12–25 sentimeetrit. Õis avaneb öösiti, mitme järjestikuse öö jooksul. Neli [[Tupplehed|tuppleht]]e on rohelised. Valgeid [[Kroonlehed|kroonleht]]i on 16–20, kollaseid [[Tolmukas|tolmukaid]] ligikaudu 75. [[Tolmukaniit|Tolmukaniidid]] on kõige laiemad allpool keskkohta. [[Seeme|Seemne]] mõõtmed on 1,4–1,8 × 0,9–1,2 millimeetrit.

[[Kromosoom|Kromosoomide]] arv 2n = 84.

== Levik ==
''Nymphaea lotus'' on pärit [[Egiptus]]est, troopilisest ja lõunapoolsest [[Aafrika]]st ning [[Madagaskar]]ilt. [[Louisiana]], [[Florida]], [[El Salvador]]i, [[Costa Rica]], [[Panama]], [[Colombia]], [[Venezuela]], [[Guyana]] ja [[Brasiilia]] aladel on see liik [[Introdutseeritud liik|introdutseeritud]].

== Kultuuris ==
Vanas Egiptuses kasutati lootoseõisi [[ohvriand]]idena. [[Ramses II]] hauakambrist leiti Egiptuse vesiroosi ja [[sinine vesiroos|sinise vesiroosi]] kuivatatud õisi. Vana-Egiptuse [[lootossammas|lootossamba]] [[kapiteel]]id on vesiroosi paljukroonlehelise õie motiiviga.

Vanakreeka keeles tähistas sõna λωτός ''lotos'' mitut erinevat taime: [[vesiroos]]e, [[Liblikõielised|liblikõielist]] [[sööt|söödataime]] nagu [[mesikas]] või [[nõiahammas]] ja müütilist puud, mille vilja sõid [[lotofaagid]].

==Vaata ka==
*[[Lootossammas]]

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Vesiroosilised]]</text>
      <sha1>qy1hjdnk7b7v9ui2d3tkb07vl8zzxr0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Egiptuse lootos</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719382</id>
    <redirect title="Egiptuse vesiroos" />
    <revision>
      <id>7203913</id>
      <timestamp>2026-07-28T16:32:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Egiptuse vesiroos]]</comment>
      <origin>7203913</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="27" sha1="f1j7so1uufzpl9uk6o3fxhy3v955je4" xml:space="preserve">#suuna[[egiptuse vesiroos]]</text>
      <sha1>f1j7so1uufzpl9uk6o3fxhy3v955je4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nymphaea lotus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719383</id>
    <redirect title="Egiptuse vesiroos" />
    <revision>
      <id>7203914</id>
      <timestamp>2026-07-28T16:32:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Egiptuse vesiroos]]</comment>
      <origin>7203914</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="27" sha1="f1j7so1uufzpl9uk6o3fxhy3v955je4" xml:space="preserve">#suuna[[egiptuse vesiroos]]</text>
      <sha1>f1j7so1uufzpl9uk6o3fxhy3v955je4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lootoskapiteel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719384</id>
    <redirect title="Lootossammas" />
    <revision>
      <id>7203926</id>
      <timestamp>2026-07-28T17:03:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Lootossammas]]</comment>
      <origin>7203926</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22" sha1="6ipcvui6oht6kww8beguxl369x806tx" xml:space="preserve">#suuna[[lootossammas]]</text>
      <sha1>6ipcvui6oht6kww8beguxl369x806tx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Kas teadsid/33 (2026)</title>
    <ns>4</ns>
    <id>719385</id>
    <revision>
      <id>7203928</id>
      <timestamp>2026-07-28T17:04:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taivo</username>
        <id>268</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[Pilt:Mare Väljataga laulja, laulupedagoog 1996.jpg|right|100px|Mare Väljataga (1996)]] *[[13. august]]il 100 aastat tagasi sündis [[Kuuba]] [[revolutsionäär]] ja [[poliitik]] '''[[Fidel Castro]]'''. *13. augustil saab 50-aastaseks bändide [[Push Up]] ja [[Jam]] liige '''[[Mihkel Mattisen]]''', kes on kirjutanud kaks [[Eurovisioon]]il käinud laulu. *[[14. august]]il 150 aastat tagasi sündis [[põllumajandus]]teadlane ja [[ajakirjanik]] '''[[Aleksander Eisenschmidt]...'</comment>
      <origin>7203928</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="907" sha1="62a6ke9abk26h0e05zefckhhq3pwsz2" xml:space="preserve">[[Pilt:Mare Väljataga laulja, laulupedagoog 1996.jpg|right|100px|Mare Väljataga (1996)]]
*[[13. august]]il 100 aastat tagasi sündis [[Kuuba]] [[revolutsionäär]] ja [[poliitik]] '''[[Fidel Castro]]'''.
*13. augustil saab 50-aastaseks bändide [[Push Up]] ja [[Jam]] liige '''[[Mihkel Mattisen]]''', kes on kirjutanud kaks [[Eurovisioon]]il käinud laulu.
*[[14. august]]il 150 aastat tagasi sündis [[põllumajandus]]teadlane ja [[ajakirjanik]] '''[[Aleksander Eisenschmidt]]''', üks esimesi [[eestlased|eestlasest]] [[agronoomia]][[doktorikraad|doktoreid]].
*14. augustil 130 aastat tagasi sündis filmi[[operaator]] ja [[režissöör]] '''[[Theodor Luts]]'''.
*[[16. august]]il 130 aastat tagasi sündis [[major]] '''[[Ernst Soomuste]]''', kes [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] juhatas kolme [[soomusrong]]i.
*16. augustil saab 70-aastaseks [[laulja]] ja [[pedagoog]] '''[[Mare Väljataga]]''' (pildil).</text>
      <sha1>62a6ke9abk26h0e05zefckhhq3pwsz2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203929</id>
      <parentid>7203928</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T17:13:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taivo</username>
        <id>268</id>
      </contributor>
      <origin>7203929</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="989" sha1="axri3goc5luxuhntz8gr34qotwa15oq" xml:space="preserve">[[Pilt:Mare Väljataga laulja, laulupedagoog 1996.jpg|right|100px|Mare Väljataga (1996)]]
*[[13. august]]il 100 aastat tagasi sündis [[Kuuba]] [[revolutsionäär]] ja [[poliitik]] '''[[Fidel Castro]]'''.
*13. augustil saab 50-aastaseks bändide [[Push Up]] ja [[Jam]] liige '''[[Mihkel Mattisen]]''', kes on kirjutanud kaks [[Eurovisioon]]il käinud laulu.
*[[14. august]]il 150 aastat tagasi sündis [[põllumajandus]]teadlane ja [[ajakirjanik]] '''[[Aleksander Eisenschmidt]]''', üks esimesi [[eestlased|eestlasest]] [[agronoomia]][[doktorikraad|doktoreid]].
*14. augustil 130 aastat tagasi sündis filmi[[operaator]] ja [[režissöör]] '''[[Theodor Luts]]''', kes [[Vabadussõda|Vabadussõja]] läbis [[Kuperjanovi jalaväepataljon|Kuperjanovi partisanina]].
*[[16. august]]il 130 aastat tagasi sündis [[major]] '''[[Ernst Soomuste]]''', kes Vabadussõjas juhatas kolme [[soomusrong]]i.
*16. augustil saab 70-aastaseks [[laulja]] ja [[pedagoog]] '''[[Mare Väljataga]]''' (pildil).</text>
      <sha1>axri3goc5luxuhntz8gr34qotwa15oq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ángelo Preciado</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719386</id>
    <revision>
      <id>7203970</id>
      <timestamp>2026-07-28T19:07:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[File:Angelo Preciado Cote D'Ivoire v Ecuador 14 June 2026-31.jpg|pisi|Ángelo Preciado 2026. aastal Ecuadori koondises]] '''Ángelo Smit Preciado Quiñónez''' (sündinud [[18. veebruar]]il [[1998]] [[Shushufindi]]s) on [[Ecuador]]i [[jalgpallur]], kes mängib [[paremkaitsja]] või ääremängijana Brasiilia kõrgliigaklubis [[Atlético Mineiro]] ja [[Ecuadori jalgpallikoondis]]es.  Aastatel 2018–2020 mängis ta Ecuadori kõrgliigaklubis [[Independiente del Valle]].  Se...'</comment>
      <origin>7203970</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2069" sha1="tsrge0xndnrxe06a8ww36ehxkz9050s" xml:space="preserve">[[File:Angelo Preciado Cote D'Ivoire v Ecuador 14 June 2026-31.jpg|pisi|Ángelo Preciado 2026. aastal Ecuadori koondises]]
'''Ángelo Smit Preciado Quiñónez''' (sündinud [[18. veebruar]]il [[1998]] [[Shushufindi]]s) on [[Ecuador]]i [[jalgpallur]], kes mängib [[paremkaitsja]] või ääremängijana Brasiilia kõrgliigaklubis [[Atlético Mineiro]] ja [[Ecuadori jalgpallikoondis]]es.

Aastatel 2018–2020 mängis ta Ecuadori kõrgliigaklubis [[Independiente del Valle]].

Seejärel siirdus ta Euroopasse ning mängis aastatel 2021–2023 Belgia kõrgliigaklubis [[KRC Genk|Genk]] ja 2023–2026 Tšehhi kõrgliigaklubis [[Praha AC Sparta|Praha Sparta]]. Hooajal 2023/24 võitis ta Spartaga nii Tšehhi meistrivõistlused kui ka karikavõistlused.

2026. aasta jaanuaris sõlmis ta nelja-aastase lepingu [[Atlético Mineiro]]ga.&lt;ref&gt;{{Cite news |title=Preciado é do Galo! |url=https://atletico.com.br/comunicado-do-galo-angelo-preciado/ |date=16 January 2026 |access-date=17 January 2026 |publisher=Clube Atlético Mineiro |language=pt}}&lt;/ref&gt;

Ta kuulus Ecuadori kuni 20-aastaste koondisse 2017. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel. Ecuadori jalgpallikoondises debüteeris ta 12. oktoobril 2018 [[sõprusmäng]us [[Katari jalgpallikoondis|Katari]] vastu.&lt;ref&gt;[https://www.transfermarkt.us/angelo-preciado/nationalmannschaft/spieler/450241/verein/5750/plus/0 Ángelo Preciado - National team]. transfermarkt.us. Vaadatud 28.7.2026&lt;/ref&gt;
== Saavutused ==
;Independiente del Valle
*[[Copa Sudamericana]]: 2019
;Genk
*[[Belgia karikavõistlused jalgpallis|Belgia karikas]]: 2020–21
;Praha Sparta
*[[První liga|Tšehhi kõrgliiga]]: 2023–24
*[[Tšehhi karikavõistlused jalgpallis|Tšehhi karikas]]: 2023–24
== Viited ==
{{viited}}
{{FIFA World Cup 2022 Ecuadori koondis}}
{{FIFA World Cup 2026 Ecuadori koondis}}
{{JÄRJESTA:Preciado, Angelo}}
[[Kategooria:Ecuadori jalgpallurid]]
[[Kategooria:KRC Genki jalgpallurid]]
[[Kategooria:Clube Atlético Mineiro mängijad]]
[[Kategooria:Campeonato Brasileiro Série A mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1998]]</text>
      <sha1>tsrge0xndnrxe06a8ww36ehxkz9050s</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203973</id>
      <parentid>7203970</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T19:16:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7203973</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2070" sha1="j2ro096r22kvfe31pmkmvzqt6w09b71" xml:space="preserve">[[File:Angelo Preciado Cote D'Ivoire v Ecuador 14 June 2026-31.jpg|pisi|Ángelo Preciado 2026. aastal Ecuadori koondises]]
'''Ángelo Smit Preciado Quiñónez''' (sündinud [[18. veebruar]]il [[1998]] [[Shushufindi]]s) on [[Ecuador]]i [[jalgpallur]], kes mängib [[paremkaitsja]] või ääremängijana Brasiilia kõrgliigaklubis [[Atlético Mineiro]] ja [[Ecuadori jalgpallikoondis]]es.

Aastatel 2018–2020 mängis ta Ecuadori kõrgliigaklubis [[Independiente del Valle]].

Seejärel siirdus ta Euroopasse ning mängis aastatel 2021–2023 Belgia kõrgliigaklubis [[KRC Genk|Genk]] ja 2023–2026 Tšehhi kõrgliigaklubis [[Praha AC Sparta|Praha Sparta]]. Hooajal 2023/24 võitis ta Spartaga nii Tšehhi meistrivõistlused kui ka karikavõistlused.

2026. aasta jaanuaris sõlmis ta nelja-aastase lepingu [[Atlético Mineiro]]ga.&lt;ref&gt;{{Cite news |title=Preciado é do Galo! |url=https://atletico.com.br/comunicado-do-galo-angelo-preciado/ |date=16 January 2026 |access-date=17 January 2026 |publisher=Clube Atlético Mineiro |language=pt}}&lt;/ref&gt;

Ta kuulus Ecuadori kuni 20-aastaste koondisse 2017. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel. Ecuadori jalgpallikoondises debüteeris ta 12. oktoobril 2018 [[sõprusmäng]]us [[Katari jalgpallikoondis|Katari]] vastu.&lt;ref&gt;[https://www.transfermarkt.us/angelo-preciado/nationalmannschaft/spieler/450241/verein/5750/plus/0 Ángelo Preciado - National team]. transfermarkt.us. Vaadatud 28.7.2026&lt;/ref&gt;
== Saavutused ==
;Independiente del Valle
*[[Copa Sudamericana]]: 2019
;Genk
*[[Belgia karikavõistlused jalgpallis|Belgia karikas]]: 2020–21
;Praha Sparta
*[[První liga|Tšehhi kõrgliiga]]: 2023–24
*[[Tšehhi karikavõistlused jalgpallis|Tšehhi karikas]]: 2023–24
== Viited ==
{{viited}}
{{FIFA World Cup 2022 Ecuadori koondis}}
{{FIFA World Cup 2026 Ecuadori koondis}}
{{JÄRJESTA:Preciado, Angelo}}
[[Kategooria:Ecuadori jalgpallurid]]
[[Kategooria:KRC Genki jalgpallurid]]
[[Kategooria:Clube Atlético Mineiro mängijad]]
[[Kategooria:Campeonato Brasileiro Série A mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1998]]</text>
      <sha1>j2ro096r22kvfe31pmkmvzqt6w09b71</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Catarina Martins</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719387</id>
    <revision>
      <id>7203971</id>
      <timestamp>2026-07-28T19:13:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Catarina Soares Martins''' (sündinud 7. septembril 1973) on Portugali poliitik ja näitleja. Ta oli [[Vasakblokk|Vasakbloki]] riiklik koordinaator 11. novembrist 2012 kuni 28. maini 2023 ning Vasakbloki esindaja Vabariigi Assamblees aastatel 2009–2023. Ta on õppinud keeleteadlaseks ja tegutseb aktiivselt teatris.  Martins valiti [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]].  V...'</comment>
      <origin>7203971</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2630" sha1="2wbnziox90bhyh7kb9bxjwh5wcr404k" xml:space="preserve">'''Catarina Soares Martins''' (sündinud 7. septembril 1973) on Portugali poliitik ja näitleja. Ta oli [[Vasakblokk|Vasakbloki]] riiklik koordinaator 11. novembrist 2012 kuni 28. maini 2023 ning Vasakbloki esindaja Vabariigi Assamblees aastatel 2009–2023. Ta on õppinud keeleteadlaseks ja tegutseb aktiivselt teatris.

Martins valiti [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]].

Varane elu ja karjäär
Catarina Martins sündis Portos 7. septembril 1973. Ta õppis kolm aastat algkoolis [[São Tomé ja Príncipe]]s ning [[Cabo Verde]]l ning naasis Portugali 9-aastaselt. Ta astus Coimbra ülikooli õigusteaduskonda, kuid katkestas õpingud kolmandal aastal. Seejärel omandas ta bakalaureusekraadi keeltes ja kirjanduses ning magistrikraadi keeleteaduses. Ta astus ka keeleõpetuse doktorantuuri.

[[1994]]. aastal asutas ta [[Porto]]s teatrikompanii ''Companhia de Teatro de Visões Úteis''.

== Poliitiline karjäär ==
Ta valiti Portugali parlamenti esimese vasakbloki esindajana Portost 2009. aasta Portugali seadusandliku kogu valimistel. 11. novembril 2012 valiti ta ja [[João Semedo]] vasakbloki koordinaatoriteks, [[Francisco Louçã]] järeltulijateks. Semedo astus tagasi 30. novembril 2014 ja Martins on sellest ajast alates olnud partei ainus koordinaator. Ta valiti tagasi 2015. ja 2019. aasta valimistel. Pärast 2015. aasta valimisi leppisid [[vasakblokk]] ja Portugali Kommunistlik Partei (PCP) kokku toetada Portugali Sotsialistliku Partei (PS) António Costa moodustatud valitsust. 27. oktoobril 2021 lükkasid BE ja PCP Costa esitatud eelarve tagasi, mis viis ennetähtaegsete valimisteni. 2022. aasta jaanuari Portugali seadusandliku kogu valimistel kaotas BE oma 19 kohast assamblees 14, kuigi Martins valiti Porto ringkonna valimisringkonnas tagasi. 14. veebruaril 2023 teatas Martins, et ta ei kandideeri Vasakbloki riikliku koordinaatori kohale partei XIII üleriigilisel konvendil mais. 28. mail valiti Vasakbloki uueks koordinaatoriks [[Mariana Mortágua]], mis lõpetas Martinsi 11-aastase ametiaja partei juhina.

Aastal [[2024]] valiti ta Euroopa Parlamendi liikmeks.

== Isiklik elu ==
Ta on abielus Pedro Carreiraga ja neil on kaks tütart.

== Välislingid ==
* [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/257063/CATARINA_MARTINS/home Catarina Martins Euroopa Parlamendi kodulehel]

{{JÄRJESTA:Martins, Catarina}}
[[Kategooria:Portugali poliitikud]]
[[Kategooria:Portugalist valitud Euroopa Parlamendi liikmed‎]]
[[Kategooria:Keeletedlased]]
[[Kategooria:Näitlejad]]
[[Kategooria:Sündinud 1973]]</text>
      <sha1>2wbnziox90bhyh7kb9bxjwh5wcr404k</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7203972</id>
      <parentid>7203971</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T19:14:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7203972</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2631" sha1="7gisfuc8u7li8rp7euk738e9z5w0vo5" xml:space="preserve">'''Catarina Soares Martins''' (sündinud 7. septembril 1973) on Portugali poliitik ja näitleja. Ta oli [[Vasakblokk|Vasakbloki]] riiklik koordinaator 11. novembrist 2012 kuni 28. maini 2023 ning Vasakbloki esindaja Vabariigi Assamblees aastatel 2009–2023. Ta on õppinud keeleteadlaseks ja tegutseb aktiivselt teatris.

Martins valiti [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]].

Varane elu ja karjäär
Catarina Martins sündis Portos 7. septembril 1973. Ta õppis kolm aastat algkoolis [[São Tomé ja Príncipe]]s ning [[Cabo Verde]]l ning naasis Portugali 9-aastaselt. Ta astus Coimbra ülikooli õigusteaduskonda, kuid katkestas õpingud kolmandal aastal. Seejärel omandas ta bakalaureusekraadi keeltes ja kirjanduses ning magistrikraadi keeleteaduses. Ta astus ka keeleõpetuse doktorantuuri.

[[1994]]. aastal asutas ta [[Porto]]s teatrikompanii ''Companhia de Teatro de Visões Úteis''.

== Poliitiline karjäär ==
Ta valiti Portugali parlamenti esimese vasakbloki esindajana Portost 2009. aasta Portugali seadusandliku kogu valimistel. 11. novembril 2012 valiti ta ja [[João Semedo]] vasakbloki koordinaatoriteks, [[Francisco Louçã]] järeltulijateks. Semedo astus tagasi 30. novembril 2014 ja Martins on sellest ajast alates olnud partei ainus koordinaator. Ta valiti tagasi 2015. ja 2019. aasta valimistel. Pärast 2015. aasta valimisi leppisid [[vasakblokk]] ja Portugali Kommunistlik Partei (PCP) kokku toetada Portugali Sotsialistliku Partei (PS) António Costa moodustatud valitsust. 27. oktoobril 2021 lükkasid BE ja PCP Costa esitatud eelarve tagasi, mis viis ennetähtaegsete valimisteni. 2022. aasta jaanuari Portugali seadusandliku kogu valimistel kaotas BE oma 19 kohast assamblees 14, kuigi Martins valiti Porto ringkonna valimisringkonnas tagasi. 14. veebruaril 2023 teatas Martins, et ta ei kandideeri Vasakbloki riikliku koordinaatori kohale partei XIII üleriigilisel konvendil mais. 28. mail valiti Vasakbloki uueks koordinaatoriks [[Mariana Mortágua]], mis lõpetas Martinsi 11-aastase ametiaja partei juhina.

Aastal [[2024]] valiti ta Euroopa Parlamendi liikmeks.

== Isiklik elu ==
Ta on abielus Pedro Carreiraga ja neil on kaks tütart.

== Välislingid ==
* [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/257063/CATARINA_MARTINS/home Catarina Martins Euroopa Parlamendi kodulehel]

{{JÄRJESTA:Martins, Catarina}}
[[Kategooria:Portugali poliitikud]]
[[Kategooria:Portugalist valitud Euroopa Parlamendi liikmed‎]]
[[Kategooria:Keeleteadlased]]
[[Kategooria:Näitlejad]]
[[Kategooria:Sündinud 1973]]</text>
      <sha1>7gisfuc8u7li8rp7euk738e9z5w0vo5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Catarina Soares Martins</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719388</id>
    <redirect title="Catarina Martins" />
    <revision>
      <id>7203978</id>
      <timestamp>2026-07-28T19:45:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Catarina Martins]]</comment>
      <origin>7203978</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="27" sha1="ele4svtrnl8yw0ir4f610omep1bmqjq" xml:space="preserve">#suuna [[Catarina Martins]]</text>
      <sha1>ele4svtrnl8yw0ir4f610omep1bmqjq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Josué Pesqueira</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719389</id>
    <revision>
      <id>7203979</id>
      <timestamp>2026-07-28T19:47:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[File:Valais Cup 2013 - OM-FC Porto 13-07-2013 - Josué Pesqueira.JPG|pisi|Josué Pesqueira 2013. aastal [[FC Porto]] mängijana]] '''Josué Filipe Soares Pesqueira''' (sündinud [[17. september|17. septembril]] [[1990]] [[Valongo]]s) on [[Portugal]]i [[jalgpallur]], kes mängib [[ründav poolkaitsja|ründava poolkaitsjana]] Brasiilia kõrgliigaklubis [[Coritiba Foot Ball Club|Coritiba]].  Ta alustas klubikarjääri Portugali klubis [[FC Porto]], mille liigasüsteemiga lii...'</comment>
      <origin>7203979</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2897" sha1="rlif2vqk0nzfsiyybxdyj7bl2sg6jcq" xml:space="preserve">[[File:Valais Cup 2013 - OM-FC Porto 13-07-2013 - Josué Pesqueira.JPG|pisi|Josué Pesqueira 2013. aastal [[FC Porto]] mängijana]]
'''Josué Filipe Soares Pesqueira''' (sündinud [[17. september|17. septembril]] [[1990]] [[Valongo]]s) on [[Portugal]]i [[jalgpallur]], kes mängib [[ründav poolkaitsja|ründava poolkaitsjana]] Brasiilia kõrgliigaklubis [[Coritiba Foot Ball Club|Coritiba]].

Ta alustas klubikarjääri Portugali klubis [[FC Porto]], mille liigasüsteemiga liitus ta 1999. aastal. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta 2011. aastal Portugali liigkarikavõistlustel. Porto põhimeeskonnas mängis ta ka hooajal 2013/14.

Klubikarjääri jooksul on ta mänginud veel Portugali esiliigaklubides [[S.C. Covilhã|Covilhã]] (2009) ja [[F.C. Penafiel|Penafiel]] (2010), Hollandi kõrgliigaklubis [[VVV-Venlo]] (2010–2011), Portugali kõrgliigaklubides [[Paços Ferreira]] (2011–2013) ja [[SC Braga|Braga]] (2016), Türgi kõrgliigaklubides [[Bursaspor]] (2014–2016), [[Galatasaray SK|Galatasaray]] (2016–2017), [[Osmanlıspor]] (2017–2018) ja [[Akhisarspor]] (2018–2019), Iisraeli kõrgliigaklubis [[Hapoel Be'er Sheva]] (2019–2021) ning Poola kõrgliigaklubis [[Varssavi Legia]] (2021–2024).

2024. aasta augustis sõlmis ta lepingu Brasiilia esiliigaklubiga Coritiba.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://eurosport.tvn24.pl/pilka-nozna/pko-bp-ekstraklasa/2024-2025/josue-w-coritibie.-nowy-klub-bylego-kapitana-legii_sto20029316/story.shtml|title=Josue podpisał kontrakt z Coritibą|publisher=[[Eurosport]]|language=pl|date=14 August 2024|access-date=16 September 2024}}&lt;/ref&gt; 2025. aastal kindlus ta klubiga pääsu Brasiilia kõrgliigasse.

[[Portugali jalgpallikoondis]]es mängis ta aastatel 2013–2014 neli korda.

== Saavutused ==
;Porto
*[[Supertaça Cândido de Oliveira]]: 2013
;Braga
*[[Taça de Portugal]]: 2015–16
;Akhisarspor
*[[Türgi superkarikas jalgpallis|Türgi superkarikas]]: 2018
;Hapoel Be'er Sheva
*[[Iisraeli karikavõistlused jalgpallis|Iisraeli karikas]]: 2019–20
;Varssavi Legia
*[[Poola karikavõistlused jalgpallis|Poola karikas]]: 2022–23
*[[Poola superkarikas jalgpallis|Poola superkarikas]]: 2023
;Coritiba
*[[Campeonato Brasileiro Série B]]: 2025
;Individuaalsed
*[[Primeira Liga]] hooaja läbimurdja: [[Primeira Liga hooaeg 2012–2013|2012–13]]
*Portugali liiga kuu parim noormängija: veebruar 2013
*[[Ekstraklasa]] hooaja parim poolkaitsja: 2022–23
== Viited ==
{{viited}}
{{JÄRJESTA:Josue}}
[[Kategooria:Portugali jalgpallurid]]
[[Kategooria:FC Porto mängijad]]
[[Kategooria:SC Braga jalgpallurid]]
[[Kategooria:Galatasaray SK mängijad]]
[[Kategooria:Varssavi Legia mängijad]]
[[Kategooria:Coritiba Foot Ball Clubi mängijad]]
[[Kategooria:Primeira Liga mängijad]]
[[Kategooria:Eredivisie mängijad]]
[[Kategooria:Süper Ligi mängijad]]
[[Kategooria:Campeonato Brasileiro Série A mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1990]]</text>
      <sha1>rlif2vqk0nzfsiyybxdyj7bl2sg6jcq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mati Metsaviir</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719390</id>
    <revision>
      <id>7204015</id>
      <timestamp>2026-07-28T20:32:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-40402-33</username>
        <id>233726</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Mati Metsaviir''' (16. veebruar 1937 – 17. juuli 1991) oli eesti entomoloog, lepidopterioloog ning raamatu- ja eksliibrisehuviline. Ta töötas Eesti NSV Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudis ning oli tegev Tartu eksliibriseklubis. Tellis ja kogus tuntud Eesti kunstnikelt (näiteks Kaljo Põllu, Riho Lahi, Heikki Lahi) enda nimelisi eksliibriseid ning koostas näituste buklette ja materjale.  {{pooleli}}  {{JÄRJESTA:Metsaviir, Mati}} Kategooria:Eesti...'</comment>
      <origin>7204015</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="608" sha1="rg19q5lt13p84ynusvqtsy76qxqgkt6" xml:space="preserve">'''Mati Metsaviir''' (16. veebruar 1937 – 17. juuli 1991) oli eesti entomoloog, lepidopterioloog ning raamatu- ja eksliibrisehuviline. Ta töötas Eesti NSV Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudis ning oli tegev Tartu eksliibriseklubis. Tellis ja kogus tuntud Eesti kunstnikelt (näiteks Kaljo Põllu, Riho Lahi, Heikki Lahi) enda nimelisi eksliibriseid ning koostas näituste buklette ja materjale.

{{pooleli}}

{{JÄRJESTA:Metsaviir, Mati}}
[[Kategooria:Eesti entomoloogid]]
[[Kategooria:Zooloogia ja Botaanika Instituudi koosseis]]
[[Kategooria:Sündinud 1937]]
[[Kategooria:Surnud 1991]]</text>
      <sha1>rg19q5lt13p84ynusvqtsy76qxqgkt6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204073</id>
      <parentid>7204015</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T00:24:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204073</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="683" sha1="j89i4ytwvx2ggbvpiubsj4lq89g6tp8" xml:space="preserve">'''Mati Metsaviir''' (16. veebruar 1937 – 17. juuli 1991) oli eesti entomoloog, lepidopterioloog ning raamatu- ja eksliibrisehuviline. Ta töötas [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] [[Zooloogia ja Botaanika Instituut|Zooloogia ja Botaanika Instituudis]] ning oli tegev Tartu eksliibriseklubis. Tellis ja kogus tuntud Eesti kunstnikelt (näiteks [[Kaljo Põllu]], [[Riho Lahi]], [[Heikki Lahi]]) enda nimelisi [[eksliibris]]eid ning koostas näituste [[buklett]]e ja materjale.{{lisa viide}}

{{pooleli}}

{{JÄRJESTA:Metsaviir, Mati}}
[[Kategooria:Eesti entomoloogid]]
[[Kategooria:Zooloogia ja Botaanika Instituudi koosseis]]
[[Kategooria:Sündinud 1937]]
[[Kategooria:Surnud 1991]]</text>
      <sha1>j89i4ytwvx2ggbvpiubsj4lq89g6tp8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Varagootika</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719391</id>
    <revision>
      <id>7204035</id>
      <timestamp>2026-07-28T21:59:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>LeeMarx</username>
        <id>59920</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Varagootika''' ehk '''varane gootika''' on [[gooti arhitektuur]]i ja laiemalt [[gooti kunst]]i varaseim arengujärk. See kujunes 12. sajandi keskpaigas Põhja-[[Prantsusmaa]]l, eeskätt [[Île-de-France]]'i piirkonnas, ning arenes välja [[romaani arhitektuur]]ist. Prantsuse kunstiajaloos dateeritakse esimest gootikat sageli umbes aastatega 1140–1180, kuid perioodi ajalised piirid erinevad piirkonniti.&lt;ref name=&quot;HDA&quot;&gt;{{netiviide |url=https://histoiredesarts.culture.gou...'</comment>
      <origin>7204035</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5202" sha1="bhyvxy5n5graq6bsaylysw6o02qob29" xml:space="preserve">'''Varagootika''' ehk '''varane gootika''' on [[gooti arhitektuur]]i ja laiemalt [[gooti kunst]]i varaseim arengujärk. See kujunes 12. sajandi keskpaigas Põhja-[[Prantsusmaa]]l, eeskätt [[Île-de-France]]'i piirkonnas, ning arenes välja [[romaani arhitektuur]]ist. Prantsuse kunstiajaloos dateeritakse esimest gootikat sageli umbes aastatega 1140–1180, kuid perioodi ajalised piirid erinevad piirkonniti.&lt;ref name=&quot;HDA&quot;&gt;{{netiviide |url=https://histoiredesarts.culture.gouv.fr/Fiches-reperes/Architecture |pealkiri=Architecture |väljaanne=Histoire des arts |väljaandja=Prantsusmaa Kultuuriministeerium |vaadatud=29. juulil 2026}}&lt;/ref&gt;

Varagootikas ühendati varem tuntud ehitusvõtted uueks terviklikuks süsteemiks. Selle peamised tunnused olid [[teravkaar]], [[roidvõlv]], [[tugipiilar]] ja hiljem ka [[tugikaar]]. Need võimaldasid ehitada kõrgemaid hooneid, muuta seinad õhemaks ning avada neisse suuremaid [[vitraaž]]aknaid.&lt;ref name=&quot;Met&quot;&gt;{{netiviide |autor=Julien Chapuis |url=https://www.metmuseum.org/essays/gothic-art |pealkiri=Gothic Art |väljaanne=The Metropolitan Museum of Art |aeg=oktoober 2002 |vaadatud=29.07.2026}}&lt;/ref&gt;

==Kujunemine==
Gooti arhitektuuri üheks lähtekohaks peetakse [[Saint-Denis' basiilika]] ümberehitamist abt [[Suger]]' juhtimisel. Aastatel 1140–1144 rajatud kooriosa ja [[kooriümbriskäik]] moodustasid omavahel ühendatud ruumi, mida valgustasid suured vitraažaknad. Ehitise raskus suunati roiete, sammaste ja tugede kaudu maapinnale, mistõttu ei pidanud välisseinad enam kandma kogu võlvide raskust.&lt;ref name=&quot;Saint-Denis&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.saint-denis-basilique.fr/en/discover/the-cradle-of-gothic-art |pealkiri=The cradle of Gothic art |väljaanne=Saint-Denis Basilica Cathedral |väljaandja=Centre des monuments nationaux |vaadatud=29. juulil 2026}}&lt;/ref&gt;

Saint-Denis's kasutatud lahendused ei olnud eraldiseisvalt täiesti uued. Teravkaari, roidvõlve ja tugipiilareid oli kasutatud ka romaani arhitektuuris, kuid Saint-Denis's ühendati need ühtseks ruumiliseks ja konstruktiivseks süsteemiks. Uued ehitusvõtted võimaldasid kujundada avaramaid ja valgusküllasemaid kirikuid.&lt;ref name=&quot;V&amp;A&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.vam.ac.uk/articles/the-gothic-style-an-introduction |pealkiri=The Gothic style – an introduction |väljaanne=Victoria and Albert Museum |aeg=17.04.2024 |vaadatud=29.07.2026}}&lt;/ref&gt;

Varagooti arhitektuur levis kiiresti teistesse Prantsusmaa piiskopkondadesse. Selle tähtsamate näidete hulka kuuluvad [[Sensi katedraal]], [[Laoni katedraal]] ja [[Pariisi Jumalaema kirik]].&lt;ref name=&quot;HDA&quot; /&gt; Varagooti hoonetes esinesid sageli kõrvuti romaani arhitektuuri raskepärased vormid ja uued gootipärased konstruktsioonid.

Prantsusmaalt jõudis uus arhitektuur Inglismaale. Pärast [[Canterbury katedraal]]i põlengut 1174. aastal juhtis selle kooriosa taastamist Prantsuse ehitusmeister [[William of Sens]], kes tõi ehitusse Prantsusmaal kujunenud gooti vormid ja ehitusvõtted.&lt;ref name=&quot;Canterbury&quot;&gt;{{netiviide |url=https://learning.canterbury-cathedral.org/how-did-they-build-that/building-the-cathedral/ |pealkiri=Building the Cathedral |väljaanne=Canterbury Cathedral |vaadatud=29.07.2026}}&lt;/ref&gt; Inglismaal arenes varagootikast välja kohalik [[Early English]]'i stiil.

==Arhitektuur==
Varagootika tähtsamad arhitektuurilised tunnused olid:

* [[teravkaar]], mis võimaldas katta erineva laiusega avasid ja vähendas kaare külgsuunalist survet;
* [[roidvõlv]], mille kiviroided suunasid võlvi raskuse sammastele ja piilaritele;
* [[tugipiilar]]id ja 12. sajandi lõpust ka [[tugikaar]]ed, mis võtsid vastu võlvide väljasuunatud surve;
* suuremad aknad ja laialdasem [[vitraaž]]ide kasutamine;
* omavahel ühendatud [[kooriruum]], [[kooriümbriskäik]] ja [[kabelipärg]];
* rõhutatud vertikaalsus ning valguse kasutamine ruumi kujundava vahendina.&lt;ref name=&quot;Met&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;V&amp;A&quot; /&gt;

Varagooti kirikute välis- ja sisekujundus oli hilisema gootikaga võrreldes tavaliselt tagasihoidlikum. Seinapinnad olid veel suhteliselt massiivsed ning paljud hooned säilitasid romaani arhitektuurile omaseid sambaid, kapiteele ja ümaraid vorme. Seetõttu on mõnda varagooti ehitist nimetatud ka [[üleminekustiil]]i näiteks.

==Skulptuur ja vitraaž==
Varagooti arhitektuuriga oli tihedalt seotud monumentaalne [[skulptuur]]. Kirikute portaalide [[tümpanon]]idele, [[arhivolt]]idele ja uksepiitadele paigutati piiblitegelaste ning pühakute kujusid. Saint-Denis' läänefassaadil kasutati umbes 1140. aastal portaali kõrval seisvaid piklikke piidakujusid, millest kujunes gooti kirikuportaalide iseloomulik kujunduselement.&lt;ref name=&quot;Met&quot; /&gt;

Vitraažidel kujutati [[Piibel|Piibli]] sündmusi, pühakute elulugusid ja sümboolseid motiive. Värvilist valgust käsitati jumaliku valguse väljendusena ning see sai gooti sakraalarhitektuuri üheks keskseks osaks.&lt;ref name=&quot;Saint-Denis&quot; /&gt; Arhitektuuris kujunenud teravkaared, kolmik- ja neliksiirud levisid hiljem ka [[skulptuur]]i, [[metallikunst]]i, tekstiilikunsti ja [[käsikirjamaal]]i.&lt;ref name=&quot;Met&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;V&amp;A&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{Gooti arhitektuur}}

[[Kategooria:Gooti arhitektuur]]
[[Kategooria:Gooti kunst]]</text>
      <sha1>bhyvxy5n5graq6bsaylysw6o02qob29</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204076</id>
      <parentid>7204035</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T00:45:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7204076</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5346" sha1="tb0cwup19eld2baj7skm8k1zltgrvio" xml:space="preserve">'''Varagootika''' ehk '''varane gootika''' on [[gooti arhitektuur]]i ja laiemalt [[gooti kunst]]i varaseim arengujärk. See kujunes 12. sajandi keskpaigas Põhja-[[Prantsusmaa]]l, eeskätt [[Île-de-France]]'i piirkonnas, ning arenes välja [[romaani arhitektuur]]ist. Prantsuse kunstiajaloos dateeritakse esimest gootikat sageli umbes aastatega 1140–1180, kuid perioodi ajalised piirid erinevad piirkonniti.&lt;ref name=&quot;HDA&quot;&gt;{{netiviide |url=https://histoiredesarts.culture.gouv.fr/Fiches-reperes/Architecture |pealkiri=Architecture |väljaanne=Histoire des arts |väljaandja=Prantsusmaa Kultuuriministeerium |vaadatud=29. juulil 2026}}&lt;/ref&gt;

Varagootikas ühendati varem tuntud ehitusvõtted uueks terviklikuks süsteemiks. Selle peamised tunnused olid [[teravkaar]], [[roidvõlv]], [[tugipiilar]] ja hiljem ka [[tugikaar]]. Need võimaldasid ehitada kõrgemaid hooneid, muuta seinad õhemaks ning avada neisse suuremaid [[vitraaž]]aknaid.&lt;ref name=&quot;Met&quot;&gt;{{netiviide |autor=Julien Chapuis |url=https://www.metmuseum.org/essays/gothic-art |pealkiri=Gothic Art |väljaanne=The Metropolitan Museum of Art |aeg=oktoober 2002 |vaadatud=29.07.2026}}&lt;/ref&gt;

==Kujunemine==
Gooti arhitektuuri üheks lähtekohaks peetakse [[Saint-Denis' basiilika]] ümberehitamist abt [[Suger]]' juhtimisel. Aastatel 1140–1144 rajatud kooriosa ja [[kooriümbriskäik]] moodustasid omavahel ühendatud ruumi, mida valgustasid suured vitraažaknad. Ehitise raskus suunati roiete, sammaste ja tugede kaudu maapinnale, mistõttu ei pidanud välisseinad enam kandma kogu võlvide raskust.&lt;ref name=&quot;Saint-Denis&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.saint-denis-basilique.fr/en/discover/the-cradle-of-gothic-art |pealkiri=The cradle of Gothic art |väljaanne=Saint-Denis Basilica Cathedral |väljaandja=Centre des monuments nationaux |vaadatud=29. juulil 2026}}&lt;/ref&gt;

Saint-Denis' kasutatud lahendused ei olnud eraldiseisvalt täiesti uued. Teravkaari, roidvõlve ja tugipiilareid oli kasutatud ka romaani arhitektuuris, kuid Saint-Denis's ühendati need ühtseks ruumiliseks ja konstruktiivseks süsteemiks. Uued ehitusvõtted võimaldasid kujundada avaramaid ja valgusküllasemaid kirikuid.&lt;ref name=&quot;V&amp;A&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.vam.ac.uk/articles/the-gothic-style-an-introduction |pealkiri=The Gothic style – an introduction |väljaanne=Victoria and Albert Museum |aeg=17.04.2024 |vaadatud=29.07.2026}}&lt;/ref&gt;

Varagooti arhitektuur levis kiiresti teistesse Prantsusmaa piiskopkondadesse. Selle tähtsamate näidete hulka kuuluvad [[Sensi katedraal]], [[Laoni katedraal]] ja [[Pariisi Jumalaema kirik]].&lt;ref name=&quot;HDA&quot; /&gt; Varagooti hoonetes esinesid sageli kõrvuti romaani arhitektuuri raskepärased vormid ja uued gootipärased konstruktsioonid.

Prantsusmaalt jõudis uus arhitektuur Inglismaale. Pärast [[Canterbury katedraal]]i põlengut 1174. aastal juhtis selle kooriosa taastamist Prantsuse ehitusmeister [[William of Sens]], kes tõi ehitusse Prantsusmaal kujunenud gooti vormid ja ehitusvõtted.&lt;ref name=&quot;Canterbury&quot;&gt;{{netiviide |url=https://learning.canterbury-cathedral.org/how-did-they-build-that/building-the-cathedral/ |pealkiri=Building the Cathedral |väljaanne=Canterbury Cathedral |vaadatud=29.07.2026}}&lt;/ref&gt; Inglismaal arenes varagootikast välja kohalik [[Early English]]'i stiil.

==Arhitektuur==
Varagootika tähtsamad arhitektuurilised tunnused olid:

* [[teravkaar]], mis võimaldas katta erineva laiusega avasid ja vähendas kaare külgsuunalist survet;
* [[roidvõlv]], mille kiviroided suunasid võlvi raskuse sammastele ja piilaritele;
* [[tugipiilar]]id ja 12. sajandi lõpust ka [[tugikaar]]ed, mis võtsid vastu võlvide väljasuunatud surve;
* suuremad aknad ja laialdasem [[vitraaž]]ide kasutamine;
* omavahel ühendatud [[kooriruum]], [[kooriümbriskäik]] ja [[kabelipärg]];
* rõhutatud vertikaalsus ning valguse kasutamine ruumi kujundava vahendina.&lt;ref name=&quot;Met&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;V&amp;A&quot; /&gt;

Varagooti kirikute välis- ja sisekujundus oli hilisema gootikaga võrreldes tavaliselt tagasihoidlikum. Seinapinnad olid veel suhteliselt massiivsed ning paljud hooned säilitasid romaani arhitektuurile omaseid sambaid, kapiteele ja ümaraid vorme. Seetõttu on mõnda varagooti ehitist nimetatud ka [[üleminekustiil]]i näiteks.

==Skulptuur ja vitraaž==
[[Fail:Baie Centrale Portail Royal Cathédrale Notre Dame - Chartres (FR28) - 2021-03-14 - 2.jpg|pisi|Kujud [[Chartresi katedraal]]i portaalil]]
Varagooti arhitektuuriga oli tihedalt seotud monumentaalne [[skulptuur]]. Kirikute portaalide [[tümpanon]]idele, [[arhivolt]]idele ja uksepiitadele paigutati piiblitegelaste ning pühakute kujusid. Saint-Denis' läänefassaadil kasutati umbes 1140. aastal portaali kõrval seisvaid piklikke piidakujusid, millest kujunes gooti kirikuportaalide iseloomulik kujunduselement.&lt;ref name=&quot;Met&quot; /&gt;

Vitraažidel kujutati [[Piibel|Piibli]] sündmusi, pühakute elulugusid ja sümboolseid motiive. Värvilist valgust käsitati jumaliku valguse väljendusena ning see sai gooti sakraalarhitektuuri üheks keskseks osaks.&lt;ref name=&quot;Saint-Denis&quot; /&gt; Arhitektuuris kujunenud teravkaared, kolmik- ja neliksiirud levisid hiljem ka [[skulptuur]]i, [[metallikunst]]i, tekstiilikunsti ja [[käsikirjamaal]]i.&lt;ref name=&quot;Met&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;V&amp;A&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{Gooti arhitektuur}}

[[Kategooria:Gooti arhitektuur]]
[[Kategooria:Gooti kunst]]</text>
      <sha1>tb0cwup19eld2baj7skm8k1zltgrvio</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Madis Hindre</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719392</id>
    <revision>
      <id>7204036</id>
      <timestamp>2026-07-28T22:10:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Alekdoot</username>
        <id>187925</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[Fail:Madis Hindre viljelemas lauatennise entusiasmi.jpg|pisi|Madis Hindre viljelemas lauatennise entusiasmi]] Madis Hindre ([[sündinud 29. juulil| sündinud 29. juulil]] [[1991]] [[Reti küla|Reti külas]] [[Valgamaa|Valgamaal]]) on Eesti ajakirjanik ja lauatennise entusiast. Ta on saanud kaks uuriva ajakirjanduse auhinda – Bonnieri preemiat. &lt;ref&gt; [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vai...'</comment>
      <origin>7204036</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2683" sha1="61kn9nakvo5nn3lh3q1h8xuuhxasvq1" xml:space="preserve">[[Fail:Madis Hindre viljelemas lauatennise entusiasmi.jpg|pisi|Madis Hindre viljelemas lauatennise entusiasmi]]
Madis Hindre ([[sündinud 29. juulil| sündinud 29. juulil]] [[1991]] [[Reti küla|Reti külas]] [[Valgamaa|Valgamaal]]) on Eesti ajakirjanik ja lauatennise entusiast. Ta on saanud kaks uuriva ajakirjanduse auhinda – Bonnieri preemiat. &lt;ref&gt; [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vaid-sellele-kes-seda-kirjutas-ja-miks] Postimees, 21.07.2026 &lt;/ref&gt;


2024. aastal võitis ta Bonnieri preemia koos ERR-i kolleegide Karin Koppeli ja Aleksander Krjukoviga, uurides peaminister Kaja Kallase abikaasa ettevõtte Venemaa-suunalist äritegevust. 2026. aastal võitis ta Bonnieri preemia artiklisarja eest numbrituvastuskaamerate võrgustikust. &lt;ref&gt; [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vaid-sellele-kes-seda-kirjutas-ja-miks] Postimees, 21.07.2026 &lt;/ref&gt;

==Isiklikku==

Ta võib täiesti rahulikult minna valitsuse pressikonverentsile ja hakata poliitikutele ebamugavaid küsimusi esitama. &lt;ref&gt; [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vaid-sellele-kes-seda-kirjutas-ja-miks] Postimees, 21.07.2026 &lt;/ref&gt;

Vabad õhtud veedab kodus abikaasaga lauamänge mängides. &lt;ref&gt; [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vaid-sellele-kes-seda-kirjutas-ja-miks] Postimees, 21.07.2026 &lt;/ref&gt;

On inimene, kelle jaoks on klaas alati pooltäis. &lt;ref&gt; [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vaid-sellele-kes-seda-kirjutas-ja-miks] Postimees, 21.07.2026 &lt;/ref&gt;

Ajas 2026. aasta suvel pealinnas taga jalgrattavargaid, mille käigus võttis rattavargalt vastu koni, kuid mitte banaani. &lt;ref&gt;https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120599395/eksperiment-jalitasime-oma-varastatud-jalgratast-vargad-pakkusid-meile-banaani-konisid-ja-50-euro-eest-ratast &lt;/ref&gt;

==Tsitaate==

“Raadio on siiani kõige kiirem meediakanal.” &lt;ref&gt; [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vaid-sellele-kes-seda-kirjutas-ja-miks] Postimees, 21.07.2026 &lt;/ref&gt;

“Pean ütlema, et pean kõrgharidust väga oluliseks.“ &lt;ref&gt; [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vaid-sellele-kes-seda-kirjutas-ja-miks] Postimees, 21.07.2026 &lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}</text>
      <sha1>61kn9nakvo5nn3lh3q1h8xuuhxasvq1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204037</id>
      <parentid>7204036</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T22:10:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Alekdoot</username>
        <id>187925</id>
      </contributor>
      <comment>Tühi rida kustutatud</comment>
      <origin>7204037</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2681" sha1="fh7wum2esuj27qnn6gdaev37e8fkiwn" xml:space="preserve">[[Fail:Madis Hindre viljelemas lauatennise entusiasmi.jpg|pisi|Madis Hindre viljelemas lauatennise entusiasmi]]
Madis Hindre ([[sündinud 29. juulil| sündinud 29. juulil]] [[1991]] [[Reti küla|Reti külas]] [[Valgamaa|Valgamaal]]) on Eesti ajakirjanik ja lauatennise entusiast. Ta on saanud kaks uuriva ajakirjanduse auhinda – Bonnieri preemiat. &lt;ref&gt; [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vaid-sellele-kes-seda-kirjutas-ja-miks] Postimees, 21.07.2026 &lt;/ref&gt;

2024. aastal võitis ta Bonnieri preemia koos ERR-i kolleegide Karin Koppeli ja Aleksander Krjukoviga, uurides peaminister Kaja Kallase abikaasa ettevõtte Venemaa-suunalist äritegevust. 2026. aastal võitis ta Bonnieri preemia artiklisarja eest numbrituvastuskaamerate võrgustikust. &lt;ref&gt; [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vaid-sellele-kes-seda-kirjutas-ja-miks] Postimees, 21.07.2026 &lt;/ref&gt;
==Isiklikku==

Ta võib täiesti rahulikult minna valitsuse pressikonverentsile ja hakata poliitikutele ebamugavaid küsimusi esitama. &lt;ref&gt; [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vaid-sellele-kes-seda-kirjutas-ja-miks] Postimees, 21.07.2026 &lt;/ref&gt;

Vabad õhtud veedab kodus abikaasaga lauamänge mängides. &lt;ref&gt; [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vaid-sellele-kes-seda-kirjutas-ja-miks] Postimees, 21.07.2026 &lt;/ref&gt;

On inimene, kelle jaoks on klaas alati pooltäis. &lt;ref&gt; [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vaid-sellele-kes-seda-kirjutas-ja-miks] Postimees, 21.07.2026 &lt;/ref&gt;

Ajas 2026. aasta suvel pealinnas taga jalgrattavargaid, mille käigus võttis rattavargalt vastu koni, kuid mitte banaani. &lt;ref&gt;https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120599395/eksperiment-jalitasime-oma-varastatud-jalgratast-vargad-pakkusid-meile-banaani-konisid-ja-50-euro-eest-ratast &lt;/ref&gt;

==Tsitaate==

“Raadio on siiani kõige kiirem meediakanal.” &lt;ref&gt; [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vaid-sellele-kes-seda-kirjutas-ja-miks] Postimees, 21.07.2026 &lt;/ref&gt;

“Pean ütlema, et pean kõrgharidust väga oluliseks.“ &lt;ref&gt; [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vaid-sellele-kes-seda-kirjutas-ja-miks] Postimees, 21.07.2026 &lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}</text>
      <sha1>fh7wum2esuj27qnn6gdaev37e8fkiwn</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204038</id>
      <parentid>7204037</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T22:11:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Alekdoot</username>
        <id>187925</id>
      </contributor>
      <origin>7204038</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2711" sha1="gzn8kdhw8n8ryfi5qc5y55kh9amn90j" xml:space="preserve">[[Fail:Madis Hindre viljelemas lauatennise entusiasmi.jpg|pisi|Madis Hindre viljelemas lauatennise entusiasmi]]
Madis Hindre ([[sündinud 29. juulil| sündinud 29. juulil]] [[1991]] [[Reti küla|Reti külas]] [[Valgamaa|Valgamaal]]) on Eesti ajakirjanik ja lauatennise entusiast. Ta on saanud kaks uuriva ajakirjanduse auhinda – Bonnieri preemiat. &lt;ref&gt; [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vaid-sellele-kes-seda-kirjutas-ja-miks] Postimees, 21.07.2026 &lt;/ref&gt;

2024. aastal võitis ta Bonnieri preemia koos ERR-i kolleegide Karin Koppeli ja Aleksander Krjukoviga, uurides peaminister Kaja Kallase abikaasa ettevõtte Venemaa-suunalist äritegevust. 2026. aastal võitis ta Bonnieri preemia artiklisarja eest numbrituvastuskaamerate võrgustikust. &lt;ref&gt; [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vaid-sellele-kes-seda-kirjutas-ja-miks] Postimees, 21.07.2026 &lt;/ref&gt;
==Isiklikku==

Ta võib täiesti rahulikult minna valitsuse pressikonverentsile ja hakata poliitikutele ebamugavaid küsimusi esitama. &lt;ref&gt; [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vaid-sellele-kes-seda-kirjutas-ja-miks] Postimees, 21.07.2026 &lt;/ref&gt;

Vabad õhtud veedab kodus abikaasaga lauamänge mängides. &lt;ref&gt; [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vaid-sellele-kes-seda-kirjutas-ja-miks] Postimees, 21.07.2026 &lt;/ref&gt;

On inimene, kelle jaoks on klaas alati pooltäis. &lt;ref&gt; [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vaid-sellele-kes-seda-kirjutas-ja-miks] Postimees, 21.07.2026 &lt;/ref&gt;

Ajas 2026. aasta suvel pealinnas taga jalgrattavargaid, mille käigus võttis rattavargalt vastu koni, kuid mitte banaani. &lt;ref&gt; [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120599395/eksperiment-jalitasime-oma-varastatud-jalgratast-vargad-pakkusid-meile-banaani-konisid-ja-50-euro-eest-ratast] Eesti Ekspress, 29.07.2026 &lt;/ref&gt;

==Tsitaate==

“Raadio on siiani kõige kiirem meediakanal.” &lt;ref&gt; [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vaid-sellele-kes-seda-kirjutas-ja-miks] Postimees, 21.07.2026 &lt;/ref&gt;

“Pean ütlema, et pean kõrgharidust väga oluliseks.“ &lt;ref&gt; [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vaid-sellele-kes-seda-kirjutas-ja-miks] Postimees, 21.07.2026 &lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}</text>
      <sha1>gzn8kdhw8n8ryfi5qc5y55kh9amn90j</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204041</id>
      <parentid>7204038</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T22:16:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Alekdoot</username>
        <id>187925</id>
      </contributor>
      <origin>7204041</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2770" sha1="33c2lh82i0tcwp6n8d70a89mxqd15gd" xml:space="preserve">[[Fail:Madis Hindre viljelemas lauatennise entusiasmi.jpg|pisi|Madis Hindre viljelemas lauatennise entusiasmi]]
Madis Hindre ([[sündinud 29. juulil| sündinud 29. juulil]] [[1991]] [[Reti küla|Reti külas]] [[Valgamaa|Valgamaal]]) on Eesti ajakirjanik ja lauatennise entusiast. Ta on saanud kaks uuriva ajakirjanduse auhinda – Bonnieri preemiat. &lt;ref&gt; [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vaid-sellele-kes-seda-kirjutas-ja-miks] Postimees, 21.07.2026 &lt;/ref&gt;

2024. aastal võitis ta Bonnieri preemia koos ERR-i kolleegide Karin Koppeli ja Aleksander Krjukoviga, uurides peaminister Kaja Kallase abikaasa ettevõtte Venemaa-suunalist äritegevust. 2026. aastal võitis ta Bonnieri preemia artiklisarja eest numbrituvastuskaamerate võrgustikust. &lt;ref&gt; [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vaid-sellele-kes-seda-kirjutas-ja-miks] Postimees, 21.07.2026 &lt;/ref&gt;
==Isiklikku==

Ta võib täiesti rahulikult minna valitsuse pressikonverentsile ja hakata poliitikutele ebamugavaid küsimusi esitama. &lt;ref&gt; [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vaid-sellele-kes-seda-kirjutas-ja-miks] Postimees, 21.07.2026 &lt;/ref&gt;

Vabad õhtud veedab kodus abikaasaga lauamänge mängides. &lt;ref&gt; [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vaid-sellele-kes-seda-kirjutas-ja-miks] Postimees, 21.07.2026 &lt;/ref&gt;

On inimene, kelle jaoks on klaas alati pooltäis. &lt;ref&gt; [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vaid-sellele-kes-seda-kirjutas-ja-miks] Postimees, 21.07.2026 &lt;/ref&gt;

Ajas 2026. aasta suvel pealinnas taga jalgrattavargaid, mille käigus võttis rattavargalt vastu koni, kuid mitte banaani. &lt;ref&gt; [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120599395/eksperiment-jalitasime-oma-varastatud-jalgratast-vargad-pakkusid-meile-banaani-konisid-ja-50-euro-eest-ratast] Eesti Ekspress, 29.07.2026 &lt;/ref&gt;

==Tsitaate==

“Raadio on siiani kõige kiirem meediakanal.” &lt;ref&gt; [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vaid-sellele-kes-seda-kirjutas-ja-miks] Postimees, 21.07.2026 &lt;/ref&gt;

“Pean ütlema, et pean kõrgharidust väga oluliseks.“ &lt;ref&gt; [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vaid-sellele-kes-seda-kirjutas-ja-miks] Postimees, 21.07.2026 &lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Hindre, Madis}}
[[Kategooria:Sündinud 1991]]</text>
      <sha1>33c2lh82i0tcwp6n8d70a89mxqd15gd</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204045</id>
      <parentid>7204041</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T22:19:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Alekdoot</username>
        <id>187925</id>
      </contributor>
      <origin>7204045</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2881" sha1="c4256k2dwbkavwmjtagsth8y7rog71e" xml:space="preserve">[[Fail:Madis Hindre viljelemas lauatennise entusiasmi.jpg|pisi|Madis Hindre viljelemas lauatennise entusiasmi]]
Madis Hindre ([[sündinud 29. juulil| sündinud 29. juulil]] [[1991]] [[Reti küla|Reti külas]] [[Valgamaa|Valgamaal]]) on eesti ajakirjanik ja lauatennise entusiast. Ta on saanud kaks uuriva ajakirjanduse auhinda – [[Bonnieri preemia|Bonnieri preemiat]]. &lt;ref&gt; [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vaid-sellele-kes-seda-kirjutas-ja-miks] Postimees, 21.07.2026 &lt;/ref&gt;

2024. aastal võitis ta Bonnieri preemia koos [[Eesti Rahvusringhääling|ERR-i]] kolleegide Karin Koppeli ja Aleksander Krjukoviga, uurides peaminister [[Kaja Kallas|Kaja Kallase]] abikaasa ettevõtte Venemaa-suunalist äritegevust. 2026. aastal võitis ta Bonnieri preemia [[Eesti Ekspress|Eesti Ekspressis]] ilmunud artiklisarja eest numbrituvastuskaamerate võrgustikust. &lt;ref&gt; [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vaid-sellele-kes-seda-kirjutas-ja-miks] Postimees, 21.07.2026 &lt;/ref&gt;
==Isiklikku==

Ta võib täiesti rahulikult minna valitsuse pressikonverentsile ja hakata poliitikutele ebamugavaid küsimusi esitama. &lt;ref&gt; [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vaid-sellele-kes-seda-kirjutas-ja-miks] Postimees, 21.07.2026 &lt;/ref&gt;

Vabad õhtud veedab kodus abikaasaga lauamänge mängides. &lt;ref&gt; [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vaid-sellele-kes-seda-kirjutas-ja-miks] Postimees, 21.07.2026 &lt;/ref&gt;

On inimene, kelle jaoks on klaas alati pooltäis. &lt;ref&gt; [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vaid-sellele-kes-seda-kirjutas-ja-miks] Postimees, 21.07.2026 &lt;/ref&gt;

Ajas 2026. aasta suvel pealinnas taga jalgrattavargaid, mille käigus võttis rattavargalt vastu koni, kuid mitte banaani. &lt;ref&gt; [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120599395/eksperiment-jalitasime-oma-varastatud-jalgratast-vargad-pakkusid-meile-banaani-konisid-ja-50-euro-eest-ratast] Eesti Ekspress, 29.07.2026 &lt;/ref&gt;

==Tsitaate==

“Raadio on siiani kõige kiirem meediakanal.” &lt;ref&gt; [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vaid-sellele-kes-seda-kirjutas-ja-miks] Postimees, 21.07.2026 &lt;/ref&gt;

“Pean ütlema, et pean kõrgharidust väga oluliseks.“ &lt;ref&gt; [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vaid-sellele-kes-seda-kirjutas-ja-miks] Postimees, 21.07.2026 &lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Hindre, Madis}}
[[Kategooria:Sündinud 1991]]</text>
      <sha1>c4256k2dwbkavwmjtagsth8y7rog71e</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204053</id>
      <parentid>7204045</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T22:29:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Alekdoot</username>
        <id>187925</id>
      </contributor>
      <comment>tühik üleliigne</comment>
      <origin>7204053</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2859" sha1="jx6i9v3939iqxkeuq0x2wq6tavwk44r" xml:space="preserve">[[Fail:Madis Hindre viljelemas lauatennise entusiasmi.jpg|pisi|Madis Hindre viljelemas lauatennise entusiasmi]]
Madis Hindre ([[sündinud 29. juulil]] [[1991]] [[Reti küla|Reti külas]] [[Valgamaa|Valgamaal]]) on eesti ajakirjanik ja lauatennise entusiast. Ta on saanud kaks uuriva ajakirjanduse auhinda – [[Bonnieri preemia|Bonnieri preemiat]]. &lt;ref&gt; [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vaid-sellele-kes-seda-kirjutas-ja-miks] Postimees, 21.07.2026 &lt;/ref&gt;

2024. aastal võitis ta Bonnieri preemia koos [[Eesti Rahvusringhääling|ERR-i]] kolleegide Karin Koppeli ja Aleksander Krjukoviga, uurides peaminister [[Kaja Kallas|Kaja Kallase]] abikaasa ettevõtte Venemaa-suunalist äritegevust. 2026. aastal võitis ta Bonnieri preemia [[Eesti Ekspress|Eesti Ekspressis]] ilmunud artiklisarja eest numbrituvastuskaamerate võrgustikust. &lt;ref&gt; [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vaid-sellele-kes-seda-kirjutas-ja-miks] Postimees, 21.07.2026 &lt;/ref&gt;
==Isiklikku==

Ta võib täiesti rahulikult minna valitsuse pressikonverentsile ja hakata poliitikutele ebamugavaid küsimusi esitama. &lt;ref&gt; [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vaid-sellele-kes-seda-kirjutas-ja-miks] Postimees, 21.07.2026 &lt;/ref&gt;

Vabad õhtud veedab kodus abikaasaga lauamänge mängides. &lt;ref&gt; [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vaid-sellele-kes-seda-kirjutas-ja-miks] Postimees, 21.07.2026 &lt;/ref&gt;

On inimene, kelle jaoks on klaas alati pooltäis. &lt;ref&gt; [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vaid-sellele-kes-seda-kirjutas-ja-miks] Postimees, 21.07.2026 &lt;/ref&gt;

Ajas 2026. aasta suvel pealinnas taga jalgrattavargaid, mille käigus võttis rattavargalt vastu koni, kuid mitte banaani. &lt;ref&gt; [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120599395/eksperiment-jalitasime-oma-varastatud-jalgratast-vargad-pakkusid-meile-banaani-konisid-ja-50-euro-eest-ratast] Eesti Ekspress, 29.07.2026 &lt;/ref&gt;

==Tsitaate==

“Raadio on siiani kõige kiirem meediakanal.” &lt;ref&gt; [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vaid-sellele-kes-seda-kirjutas-ja-miks] Postimees, 21.07.2026 &lt;/ref&gt;

“Pean ütlema, et pean kõrgharidust väga oluliseks.“ &lt;ref&gt; [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vaid-sellele-kes-seda-kirjutas-ja-miks] Postimees, 21.07.2026 &lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Hindre, Madis}}
[[Kategooria:Sündinud 1991]]</text>
      <sha1>jx6i9v3939iqxkeuq0x2wq6tavwk44r</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204057</id>
      <parentid>7204053</parentid>
      <timestamp>2026-07-28T22:38:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <origin>7204057</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2867" sha1="pm0wsvpzj7ccijc8b0u5cmxqpwrzndf" xml:space="preserve">[[Fail:Madis Hindre viljelemas lauatennise entusiasmi.jpg|pisi|Madis Hindre viljelemas lauatennise entusiasmi (2026)]]

Madis Hindre ([[sündinud 29. juulil]] [[1991]] [[Reti küla|Reti külas]] [[Valgamaa|Valgamaal]]) on eesti ajakirjanik ja lauatennise entusiast. Ta on saanud kaks uuriva ajakirjanduse auhinda – [[Bonnieri preemia|Bonnieri preemiat]]. &lt;ref&gt; [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vaid-sellele-kes-seda-kirjutas-ja-miks] Postimees, 21.07.2026 &lt;/ref&gt;

2024. aastal võitis ta Bonnieri preemia koos [[Eesti Rahvusringhääling|ERR-i]] kolleegide Karin Koppeli ja Aleksander Krjukoviga, uurides peaminister [[Kaja Kallas|Kaja Kallase]] abikaasa ettevõtte Venemaa-suunalist äritegevust. 2026. aastal võitis ta Bonnieri preemia [[Eesti Ekspress|Eesti Ekspressis]] ilmunud artiklisarja eest numbrituvastuskaamerate võrgustikust. &lt;ref&gt; [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vaid-sellele-kes-seda-kirjutas-ja-miks] Postimees, 21.07.2026 &lt;/ref&gt;
==Isiklikku==

Ta võib täiesti rahulikult minna valitsuse pressikonverentsile ja hakata poliitikutele ebamugavaid küsimusi esitama. &lt;ref&gt; [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vaid-sellele-kes-seda-kirjutas-ja-miks] Postimees, 21.07.2026 &lt;/ref&gt;

Vabad õhtud veedab kodus abikaasaga lauamänge mängides. &lt;ref&gt; [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vaid-sellele-kes-seda-kirjutas-ja-miks] Postimees, 21.07.2026 &lt;/ref&gt;

On inimene, kelle jaoks on klaas alati pooltäis. &lt;ref&gt; [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vaid-sellele-kes-seda-kirjutas-ja-miks] Postimees, 21.07.2026 &lt;/ref&gt;

Ajas 2026. aasta suvel pealinnas taga jalgrattavargaid, mille käigus võttis rattavargalt vastu koni, kuid mitte banaani. &lt;ref&gt; [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120599395/eksperiment-jalitasime-oma-varastatud-jalgratast-vargad-pakkusid-meile-banaani-konisid-ja-50-euro-eest-ratast] Eesti Ekspress, 29.07.2026 &lt;/ref&gt;

==Tsitaate==

“Raadio on siiani kõige kiirem meediakanal.” &lt;ref&gt; [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vaid-sellele-kes-seda-kirjutas-ja-miks] Postimees, 21.07.2026 &lt;/ref&gt;

“Pean ütlema, et pean kõrgharidust väga oluliseks.“ &lt;ref&gt; [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vaid-sellele-kes-seda-kirjutas-ja-miks] Postimees, 21.07.2026 &lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Hindre, Madis}}
[[Kategooria:Sündinud 1991]]</text>
      <sha1>pm0wsvpzj7ccijc8b0u5cmxqpwrzndf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204077</id>
      <parentid>7204057</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T00:51:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7204077</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2190" sha1="mw5loln1ygailf4z807sccz5zorsn6t" xml:space="preserve">{{Vikinda|aasta=2026|kuu=juuli}}
[[Fail:Madis Hindre viljelemas lauatennise entusiasmi.jpg|pisi|Madis Hindre viljelemas lauatennise entusiasmi (2026)]]
'''Madis Hindre''' ([[sündinud 29. juulil]] [[1991]] [[Reti|Reti külas]] [[Valgamaa|Valgamaal]]) on eesti ajakirjanik ja [[lauatennis]]e entusiast. Ta on saanud kaks uuriva ajakirjanduse auhinda – [[Bonnieri preemia|Bonnieri preemiat]].&lt;ref name=&quot;VIDEO&quot; /&gt;

2024. aastal võitis ta Bonnieri preemia koos [[Eesti Rahvusringhääling|ERR-i]] kolleegide Karin Koppeli ja Aleksander Krjukoviga, uurides peaminister [[Kaja Kallas|Kaja Kallase]] abikaasa ettevõtte Venemaa-suunalist äritegevust. 2026. aastal võitis ta Bonnieri preemia [[Eesti Ekspress|Eesti Ekspressis]] ilmunud artiklisarja eest numbrituvastuskaamerate võrgustikust.&lt;ref name=&quot;VIDEO&quot;&gt;Jekaterina Tšernova. [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vaid-sellele-kes-seda-kirjutas-ja-miks &quot;VIDEO ⟩ Ajakirjanik Madis Hindre: «Lugeja hakkab mõtlema mitte sellele, mis on kirjutatud, vaid sellele, kes seda kirjutas ja miks»&quot;] Postimees, 21. juuli 2026&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==

Ta võib täiesti rahulikult minna valitsuse pressikonverentsile ja hakata poliitikutele ebamugavaid küsimusi esitama.&lt;ref name=&quot;VIDEO&quot; /&gt;

Vabad õhtud veedab kodus abikaasaga lauamänge mängides.&lt;ref name=&quot;VIDEO&quot; /&gt;

On inimene, kelle jaoks on klaas alati pooltäis.&lt;ref name=&quot;VIDEO&quot; /&gt;

Ajas 2026. aasta suvel pealinnas taga jalgrattavargaid, mille käigus võttis rattavargalt vastu koni, kuid mitte banaani.&lt;ref&gt; [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120599395/eksperiment-jalitasime-oma-varastatud-jalgratast-vargad-pakkusid-meile-banaani-konisid-ja-50-euro-eest-ratast &quot;EKSPERIMENT | Jälitasime oma varastatud jalgratast. Vargad pakkusid meile banaani, konisid ja 50 euro eest ratast&quot;] Eesti Ekspress, 29. juuli 2026 &lt;/ref&gt;

==Tsitaate==

“Raadio on siiani kõige kiirem meediakanal.”&lt;ref name=&quot;VIDEO&quot; /&gt;

“Pean ütlema, et pean kõrgharidust väga oluliseks.“&lt;ref name=&quot;VIDEO&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Hindre, Madis}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1991]]</text>
      <sha1>mw5loln1ygailf4z807sccz5zorsn6t</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204081</id>
      <parentid>7204077</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T03:45:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-41875-50</username>
        <id>234369</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7204081</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1277" sha1="maehf2xsyr4q8rl61x3ww0ad3hgj7n9" xml:space="preserve">{{Vikinda|aasta=2026|kuu=juuli}}
[[Fail:Madis Hindre viljelemas lauatennise entusiasmi.jpg|pisi|Madis Hindre viljelemas lauatennise entusiasmi (2026)]]
'''Madis Hindre''' ([[sündinud 29. juulil]] [[1991]] [[Reti|Reti külas]] [[Valgamaa|Valgamaal]]) on eesti ajakirjanik ja [[lauatennis]]e entusiast. Ta on saanud kaks uuriva ajakirjanduse auhinda – [[Bonnieri preemia|Bonnieri preemiat]].&lt;ref name=&quot;VIDEO&quot; /&gt;

2024. aastal võitis ta Bonnieri preemia koos [[Eesti Rahvusringhääling|ERR-i]] kolleegide Karin Koppeli ja Aleksander Krjukoviga, uurides peaminister [[Kaja Kallas|Kaja Kallase]] abikaasa ettevõtte Venemaa-suunalist äritegevust. 2026. aastal võitis ta Bonnieri preemia [[Eesti Ekspress|Eesti Ekspressis]] ilmunud artiklisarja eest numbrituvastuskaamerate võrgustikust.&lt;ref name=&quot;VIDEO&quot;&gt;Jekaterina Tšernova. [https://www.postimees.ee/8510156/video-ajakirjanik-madis-hindre-lugeja-hakkab-motlema-mitte-sellele-mis-on-kirjutatud-vaid-sellele-kes-seda-kirjutas-ja-miks &quot;VIDEO ⟩ Ajakirjanik Madis Hindre: «Lugeja hakkab mõtlema mitte sellele, mis on kirjutatud, vaid sellele, kes seda kirjutas ja miks»&quot;] Postimees, 21. juuli 2026&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Hindre, Madis}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1991]]</text>
      <sha1>maehf2xsyr4q8rl61x3ww0ad3hgj7n9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Varane gootika</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719393</id>
    <redirect title="Varagootika" />
    <revision>
      <id>7204074</id>
      <timestamp>2026-07-29T00:27:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Varagootika]]</comment>
      <origin>7204074</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21" sha1="bnqouppegtxuutebirftaq22aleq9dd" xml:space="preserve">#suuna[[Varagootika]]</text>
      <sha1>bnqouppegtxuutebirftaq22aleq9dd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Meetersüsteem</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719394</id>
    <redirect title="Meetermõõdustik" />
    <revision>
      <id>7204177</id>
      <timestamp>2026-07-29T07:04:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Meetermõõdustik]]</comment>
      <origin>7204177</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="27" sha1="lonc7awnld3h91dhknv9rk9jbl5bb8w" xml:space="preserve">#suuna[[Meetermõõdustik]]</text>
      <sha1>lonc7awnld3h91dhknv9rk9jbl5bb8w</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Goran Ivanišević</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719395</id>
    <revision>
      <id>7204187</id>
      <timestamp>2026-07-29T07:47:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kalle</username>
        <id>51</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[Pilt:Goran_Ivanisevic_serve_Wimbledon_2004.jpg|pisi|Goran Ivanišević valmistub servima 2004. aasta [[Wimbledoni turniir|Wimbledoni meistrivõistlustel]].]] '''Goran Ivanišević''' (&lt;ref&gt;[https://hjp.znanje.hr/index.php?show=search_by_id&amp;id=fFZjWBQ%3D gòra] www.hjp.znanje.hr&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;[https://hjp.znanje.hr/index.php?show=search_by_id&amp;id=fVhlWRI%3D Ìvan] www.hjp.znanje.hr&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;[https://hjp.znanje.hr/index.php?show=search_by_id&amp;id=fVhlWBQ%3D Ivaníšević] www.h...'</comment>
      <origin>7204187</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2590" sha1="p6aevib6io90efl9dum5oe9fw1aond9" xml:space="preserve">[[Pilt:Goran_Ivanisevic_serve_Wimbledon_2004.jpg|pisi|Goran Ivanišević valmistub servima 2004. aasta [[Wimbledoni turniir|Wimbledoni meistrivõistlustel]].]]
'''Goran Ivanišević''' (&lt;ref&gt;[https://hjp.znanje.hr/index.php?show=search_by_id&amp;id=fFZjWBQ%3D gòra] www.hjp.znanje.hr&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;[https://hjp.znanje.hr/index.php?show=search_by_id&amp;id=fVhlWRI%3D Ìvan] www.hjp.znanje.hr&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;[https://hjp.znanje.hr/index.php?show=search_by_id&amp;id=fVhlWBQ%3D Ivaníšević] www.hjp.znanje.hr&lt;/ref&gt; sündinud [[13. september|13. septembril]] [[1971]] [[Split|Split-is]] endises [[Horvaatia Sotsialistlik Vabariik|Horvaatia Sotsialistlikus Vabariigis]] [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavias]]) on Horvaatia endine tennisist ja praegune treener. Tennisprofessionaalide Assotsiatsioon (ATP) edetabelis oli ta 1994. aasta juulis meeste üksikmängus maailma teisel kohal. Ivanišević võitis 22 ATP tuuri tasemel üksikmängu tiitlit, sealhulgas 2001. aasta [[Wimbledoni turniir|Wimbledoni meistrivõistlused]]. Ta on ainus üksikmängija, kes on võitnud Wimbledoni wild card'ina, saavutades selle tulemuse maailma edetabelis 125. kohal olles. Varem oli ta Wimbledonis teisel kohal aastatel 1992, 1994 ja 1998. Ivanišević oli tuntud oma võimsa vasakukäelise servi poolest ja hoidis peaaegu kaks aastakümmet Wimbledonis ässade arvu rekordit 1377 ässaga (enne kui [[Roger Federer]] selle 2019. aastal ületas). Ta võeti 2020. aastal Rahvusvahelise Tennise Kuulsuste Halli.&lt;ref&gt;[https://www.tennisfame.com/hall-of-famers/inductees/goran-ivanisevic  &quot;Goran Ivanišević&quot;] www.tennisfame.com (International Tennis Hall of Fame)&lt;/ref&gt;

Pärast mängijakarjääri treenis Ivanišević [[Marin Čilić]]it septembrist 2013 kuni juulini 2016, kes viis Čilići 2014. aasta [[USA lahtised meistrivõistlused tennises|US Openi]] tiitlini.&lt;ref&gt;[https://ghostarchive.org/iarchive/facebook/118827628147033/1359372124092571 Dear friends,Marin Cilic] &quot;Marin Cilic – Timeline | Facebook&quot; Thu, 21 Jul 2016&lt;/ref&gt; Seejärel treenis ta aastatel 2019–2024 [[Novak Djokovic]]i, kes viis Djokovici üheksa [[Suure slämmi turniirid|Suure slämmi turniidide]] tiitlini. Lühidalt treenis ta 2025. aasta alguses [[Jelena Rõbakina]]t.&lt;ref&gt;[https://www.wtatennis.com/news/4160951/rybakina-hires-goran-ivanisevic-as-new-coach-in-2025 Rybakina hires Goran Ivanisevic as new coach in 2025] www.wtatennis.com 01 Nov 2024&lt;/ref&gt; Praegu treenib ta [[Arthur Fils]]i.

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Ivanišević, Goran}}
[[Kategooria:Horvaatia tennisistid]]
[[Kategooria:Sündinud 1971]]</text>
      <sha1>p6aevib6io90efl9dum5oe9fw1aond9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204189</id>
      <parentid>7204187</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T07:55:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kalle</username>
        <id>51</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204189</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3061" sha1="1ivirclvkwtmhkb5sh3xmarvluva7ih" xml:space="preserve">[[Pilt:Goran_Ivanisevic_serve_Wimbledon_2004.jpg|pisi|Goran Ivanišević valmistub servima 2004. aasta [[Wimbledoni turniir|Wimbledoni meistrivõistlustel]].]]
'''Goran Ivanišević''' (&lt;ref&gt;[https://hjp.znanje.hr/index.php?show=search_by_id&amp;id=fFZjWBQ%3D gòra] www.hjp.znanje.hr&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;[https://hjp.znanje.hr/index.php?show=search_by_id&amp;id=fVhlWRI%3D Ìvan] www.hjp.znanje.hr&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;[https://hjp.znanje.hr/index.php?show=search_by_id&amp;id=fVhlWBQ%3D Ivaníšević] www.hjp.znanje.hr&lt;/ref&gt; sündinud [[13. september|13. septembril]] [[1971]] [[Split|Split-is]] endises [[Horvaatia Sotsialistlik Vabariik|Horvaatia Sotsialistlikus Vabariigis]] [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavias]]) on [[Horvaatia]] endine [[tennis]]ist ja praegune treener. Tennisprofessionaalide Assotsiatsioon (ATP) edetabelis oli ta 1994. aasta juulis meeste üksikmängus maailma teisel kohal. Ivanišević võitis 22 ATP tuuri tasemel üksikmängu tiitlit, sealhulgas 2001. aasta [[Wimbledoni turniir|Wimbledoni meistrivõistlused]]. Ta on ainus üksikmängija, kes on võitnud Wimbledoni wild card'ina, saavutades selle tulemuse maailma edetabelis 125. kohal olles. Varem oli ta Wimbledonis teisel kohal aastatel 1992, 1994 ja 1998. Ivanišević oli tuntud oma võimsa vasakukäelise servi poolest ja hoidis peaaegu kaks aastakümmet Wimbledonis ässade arvu rekordit 1377 ässaga (enne kui [[Roger Federer]] selle 2019. aastal ületas). Ta võeti 2020. aastal Rahvusvahelise Tennise Kuulsuste Halli.&lt;ref&gt;[https://www.tennisfame.com/hall-of-famers/inductees/goran-ivanisevic  &quot;Goran Ivanišević&quot;] www.tennisfame.com (International Tennis Hall of Fame)&lt;/ref&gt;

Pärast mängijakarjääri treenis Ivanišević [[Marin Čilić]]it septembrist 2013 kuni juulini 2016, kes viis Čilići 2014. aasta [[USA lahtised meistrivõistlused tennises|US Openi]] tiitlini.&lt;ref&gt;[https://ghostarchive.org/iarchive/facebook/118827628147033/1359372124092571 Dear friends,Marin Cilic] &quot;Marin Cilic – Timeline | Facebook&quot; Thu, 21 Jul 2016&lt;/ref&gt; Seejärel treenis ta aastatel 2019–2024 [[Novak Djokovic]]i, kes viis Djokovici üheksa [[Suure slämmi turniirid|Suure slämmi turniidide]] tiitlini. Lühidalt treenis ta 2025. aasta alguses [[Jelena Rõbakina]]t.&lt;ref&gt;[https://www.wtatennis.com/news/4160951/rybakina-hires-goran-ivanisevic-as-new-coach-in-2025 Rybakina hires Goran Ivanisevic as new coach in 2025] www.wtatennis.com 01 Nov 2024&lt;/ref&gt; Praegu treenib ta [[Arthur Fils]]i.

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==

* [https://www.atptour.com/en/players/-/I034/overview Goran Ivanišević [[ATP]] veebilehel]
* [https://www.itftennis.com/en/players/goran-ivanisevic/800179546/cro/mt/s/overview/ Goran Ivanišević [[Rahvusvaheline Tenniseföderatsioon|World Tennis]] veebilehel]
* [https://web.archive.org/web/20250415000239/https://www.daviscup.com/en/players/player.aspx?id=800179546 Goran Ivanišević [[Davise karikavõistlused|Davis Cup-i]] veebilehel]

{{JÄRJESTA:Ivanišević, Goran}}
[[Kategooria:Horvaatia tennisistid]]
[[Kategooria:Sündinud 1971]]</text>
      <sha1>1ivirclvkwtmhkb5sh3xmarvluva7ih</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204193</id>
      <parentid>7204189</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T08:02:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kalle</username>
        <id>51</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204193</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3102" sha1="9a7d01swwycf5p2c5agyydrxl6oxt8n" xml:space="preserve">[[Pilt:Goran_Ivanisevic_serve_Wimbledon_2004.jpg|pisi|Goran Ivanišević valmistub servima 2004. aasta [[Wimbledoni turniir|Wimbledoni meistrivõistlustel]].]]
'''Goran Ivanišević''' (&lt;ref&gt;[https://hjp.znanje.hr/index.php?show=search_by_id&amp;id=fFZjWBQ%3D gòra] www.hjp.znanje.hr&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;[https://hjp.znanje.hr/index.php?show=search_by_id&amp;id=fVhlWRI%3D Ìvan] www.hjp.znanje.hr&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;[https://hjp.znanje.hr/index.php?show=search_by_id&amp;id=fVhlWBQ%3D Ivaníšević] www.hjp.znanje.hr&lt;/ref&gt; sündinud [[13. september|13. septembril]] [[1971]] [[Split|Split-is]] endises [[Horvaatia Sotsialistlik Vabariik|Horvaatia Sotsialistlikus Vabariigis]] [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavias]]) on [[Horvaatia]] endine [[tennis]]ist ja praegune treener. [[Association of Tennis Professionals|Tennisprofessionaalide Assotsiatsiooni]] (ATP) edetabelis oli ta 1994. aasta juulis meeste üksikmängus maailma teisel kohal. Ivanišević võitis 22 ATP tuuri tasemel üksikmängu tiitlit, sealhulgas 2001. aasta [[Wimbledoni turniir|Wimbledoni meistrivõistlused]]. Ta on ainus üksikmängija, kes on võitnud Wimbledoni wild card'ina, saavutades selle tulemuse maailma edetabelis 125. kohal olles. Varem oli ta Wimbledonis teisel kohal aastatel 1992, 1994 ja 1998. Ivanišević oli tuntud oma võimsa vasakukäelise servi poolest ja hoidis peaaegu kaks aastakümmet Wimbledonis ässade arvu rekordit 1377 ässaga (enne kui [[Roger Federer]] selle 2019. aastal ületas). Ta võeti 2020. aastal Rahvusvahelise Tennise Kuulsuste Halli.&lt;ref&gt;[https://www.tennisfame.com/hall-of-famers/inductees/goran-ivanisevic  &quot;Goran Ivanišević&quot;] www.tennisfame.com (International Tennis Hall of Fame)&lt;/ref&gt;

Pärast mängijakarjääri treenis Ivanišević [[Marin Čilić]]it septembrist 2013 kuni juulini 2016, kes viis Čilići 2014. aasta [[USA lahtised meistrivõistlused tennises|US Openi]] tiitlini.&lt;ref&gt;[https://ghostarchive.org/iarchive/facebook/118827628147033/1359372124092571 Dear friends,Marin Cilic] &quot;Marin Cilic – Timeline | Facebook&quot; Thu, 21 Jul 2016&lt;/ref&gt; Seejärel treenis ta aastatel 2019–2024 [[Novak Djokovic]]i, kes viis Djokovici üheksa [[Suure slämmi turniirid|Suure slämmi turniidide]] tiitlini. Lühidalt treenis ta 2025. aasta alguses [[Jelena Rõbakina]]t.&lt;ref&gt;[https://www.wtatennis.com/news/4160951/rybakina-hires-goran-ivanisevic-as-new-coach-in-2025 Rybakina hires Goran Ivanisevic as new coach in 2025] www.wtatennis.com 01 Nov 2024&lt;/ref&gt; Praegu treenib ta [[Arthur Fils]]i.

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==

* [https://www.atptour.com/en/players/-/I034/overview Goran Ivanišević [[ATP]] veebilehel]
* [https://www.itftennis.com/en/players/goran-ivanisevic/800179546/cro/mt/s/overview/ Goran Ivanišević [[Rahvusvaheline Tenniseföderatsioon|World Tennis]] veebilehel]
* [https://web.archive.org/web/20250415000239/https://www.daviscup.com/en/players/player.aspx?id=800179546 Goran Ivanišević [[Davise karikavõistlused|Davis Cup-i]] veebilehel]

{{JÄRJESTA:Ivanišević, Goran}}
[[Kategooria:Horvaatia tennisistid]]
[[Kategooria:Sündinud 1971]]</text>
      <sha1>9a7d01swwycf5p2c5agyydrxl6oxt8n</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ángelo Smit Preciado Quiñónez</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719396</id>
    <redirect title="Ángelo Preciado" />
    <revision>
      <id>7204225</id>
      <timestamp>2026-07-29T10:12:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Avjoska</username>
        <id>1538</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Ángelo Preciado]]</comment>
      <origin>7204225</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="27" sha1="gsniiqpcpczpdw3t1z5lypx4j39ooiw" xml:space="preserve">#suuna [[Ángelo Preciado]]</text>
      <sha1>gsniiqpcpczpdw3t1z5lypx4j39ooiw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jaapani krüptomeeria</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719397</id>
    <revision>
      <id>7204232</id>
      <timestamp>2026-07-29T10:15:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[File:Cryjap.jpg|thumb|''Cryptomeria japonica'' okkad: vasakul oks valmis käbidega, keskel täiskasvanud puu oks okastega, paremal noor oks.]] [[File:Cryptomeria japonica MHNT.BOT2004.0.64.jpg|thumb|Käbid ja seemned]] [[File:Cryptomeria japonica01.jpg|thumb|''Cryptomeria japonica'' puit pikilõikes]] [[File:Cryptomeria japonica MHNT.BOT.2010.13.2.jpg|thumb|Puit ristlõikes]] '''Jaapani krüptomeeria''' (''Cryptomeria japonica'', jaapani keeles 杉 ''sugi'') on oksapuulii...'</comment>
      <origin>7204232</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5345" sha1="fx07hfsqnis0mvkexdzjg4lziwtvef9" xml:space="preserve">[[File:Cryjap.jpg|thumb|''Cryptomeria japonica'' okkad: vasakul oks valmis käbidega, keskel täiskasvanud puu oks okastega, paremal noor oks.]]
[[File:Cryptomeria japonica MHNT.BOT2004.0.64.jpg|thumb|Käbid ja seemned]]
[[File:Cryptomeria japonica01.jpg|thumb|''Cryptomeria japonica'' puit pikilõikes]]
[[File:Cryptomeria japonica MHNT.BOT.2010.13.2.jpg|thumb|Puit ristlõikes]]
'''Jaapani krüptomeeria''' (''Cryptomeria japonica'', jaapani keeles 杉 ''sugi'') on oksapuuliik [[Küpressilised|küpressiliste]] (''Cupressaceae'') sugukonda kuuluvas [[krüptomeeria (perekond)|krüptomeeria]] monotüüpses perekonnas.

== Kirjeldus ==
Jaapani krüptomeeria on igihaljas puu, mis võib oma looduslikul kasvualal küündida 50 meetri kõrguseni, kuid Kesk-Euroopas kasvab vaid umbes 15 meetri kõrguseks. Puu tüvi on sirge ja sale. Suhteliselt pehme koor on algul silmatorkavalt punakaspruun, vananedes muutub tumepruuniks; see eraldub tüvelt pikitriipudena. Koonusja või püramiidja kujuga võra on tihedalt harunenud ning ümara tipuga. Pikad noored oksad on sageli rippuvad, kusjuures hiina varieteedil (''Cryptomeria japonica var. sinensis'') on need rohkem rippuvad kui jaapani varieteedil.

Jäigad erkrohelised teravatipulised okkad on kuni 30 mm pikad ja nende alus ulatub mööda oksa allapoole;  Hiina varieteedil on okkad pikemad. Okkad paiknevad oksal spiraalselt, on sirbikujulised ning neil on mõlemal küljel õhulõhede read.

Jaapani krüptomeeria on [[ühekojaline taim]]. Isaskäbid paiknevad umbes 20-kaupa rühmades külgokste tippudes olevate okaste kaenlas. Valmimata käbid on rohelised, valminult aga kollased kuni oranžid. Jaapanis põhjustab puu õietolm veebruarist aprillini sageli heinapalavikku. Emaskäbid asuvad lühikeste okste tippudes ja ripuvad õitsemise ajal allapoole. Iga käbisoomuse kaenlas (katte- ehk kandelehe kaenlas) areneb kaks kuni kolm seemnealget.

Pärast tolmlemist käbid arenevad ja pöörduvad umbes 180° võrra ülespoole, moodustades valminult pruunid, püstised ja kõveral raol paiknevad kuni 3 cm pikad käbid. Valmides on seemnesoomus ja katte- ehk kandeleht oma alumises osas suures osas kokku kasvanud, nii et vaid nende tipud jäävad vabaks. Seemnesoomust iseloomustavad tavaliselt viis ogajat hammast, samal ajal kui katte- ehk kandelehe tipp on tahapoole kaardunud. Krüptomeerial esineb sageli käbi proliferatsiooni – nähtust, kus käbi tipust kasvab välja lühike lehtedega võrse. Seemned valmivad samal aastal, mil toimub tolmlemine; seemned on ligikaudu 6 mm pikad ja kitsaste tiibadega. Käbid jäävad puule püsima.
&lt;gallery&gt;
RobenSugi DSCN9003 20100404.JPG|Võra kuju
Cryptomeria japonica in Wellington Botanical Garden 02.jpg|Puukoor
File:Tree_lined_path_to_the_Togakushi_shrine1.jpg|Krüptomeeriaallee Jaapanis
Jhomonsugi in Yaku Island Japan 001.JPG|2170–7200 aasta vanune Jōmon Sugi Yakushima on üks vanimaid puid
Sicheltanne-ein-Jahr (Cryptomeria japonica).jpg|Üheaastane krüptomeeria
&lt;/gallery&gt;

== Levik ==
[[File:Cryptomeria-Saint-Gilles.jpg|thumb|Krüptomeeriakasvandus Reunionil]]
Jaapani krüptomeeria pärineb Ida-Aasiast Hiinast ja Jaapanist ja seda peetakse tertsiaari ajastu reliiktiks. Liik eelistab jahedaid ja niiskeid piirkondi, kus kasvab kiiresti.

Aasias on krüptomeeria laialdaselt levinud tööstuslik metsapuu – näiteks India Darjeelingi ja Sikkimi piirkondades nime all ''dhuppi''. Euroopasse toodi liik Hiinast 1842. aastal ja Jaapanist 1861. aastal, seda kasvatatakse Kesk-Euroopa parkides ja aedades harvaesineva ilupuuna. Assooridel katab krüptomeeria 60% metsaalast.

== Kasutamine ==
Jaapanis ekstraheeritakse krüptomeeria puidust ja lehtedest eeterlikku õli. Puu vaik sisaldab muuhulgas fenoolhapet.

Saematerjalina on krüptomeeria puit roosaka kuni punaka tooniga ja aromaatne; see on vastupidav, siiski pehme, kerge ja kergesti töödeldav. Traditsiooniliselt kasutatakse seda puitvaatide ja muude anumate valmistamiseks, samuti mööbli ja siseviimistluse tarbeks ning teatud määral ka konstruktsioonipuiduna ja spooni ning vineeri tootmiseks. Kuiva puidu tihedus on 300–420 kg/m³.

== ''Daisugi'' ==
Alates 14. või 15. sajandist on Jaapanis kasutatud puude lõikamise meetodit nimega ''daisugi'' (''dai'' tähendab platvormi), et jätkusuutlikult kasvatada võimalikult sirgeid tüvesid. Puu tüvi lõigatakse maha vahetult maapinna kohalt, nii et see – toimides „emapuuna“ – moodustab platvormi mitmele uuele, otse ülespoole kasvavale noorele puule. Viie-kuue aasta pärast kärbitakse nende noorte puude alumised oksad, jättes alles vaid mõne oksa ladvas. Seejärel eemaldatakse iga kahe aasta tagant hoolikalt tüve jalamile ilmuvad uued võrsed, et vähendada koormust platvormile. Kui tüved on küpsed ja saavutanud soovitud jämeduse – tavaliselt 10–15 aasta pärast –, need raiutakse maha ning samale platvormile kasvatatakse uued puud. Seda protsessi saab jätkata 100–300 aastat, misjärel ematüve elujõud järk-järgult väheneb.

Peamist tüve – mis võib mõnikord kasvada väga suureks – kasutatakse näiteks suurte ''hirado taiko'' raamtrummide valmistamiseks.
&lt;gallery&gt;
Ryoan-ji 03 (cropped).jpg|''Daisugi''-puud Ryoan-ji aias Kyotos
大杉太鼓１.jpg|''Daisugi''-tüvest raamtrumm keskel
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Küpressilised]]</text>
      <sha1>fx07hfsqnis0mvkexdzjg4lziwtvef9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204247</id>
      <parentid>7204232</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T10:29:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7204247</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5591" sha1="q20uok534el99qsdoe9acewey68hx1w" xml:space="preserve">[[File:Cryjap.jpg|thumb|''Cryptomeria japonica'' okkad: vasakul oks valmis käbidega, keskel täiskasvanud puu oks okastega, paremal noor oks.]]
[[File:Cryptomeria japonica MHNT.BOT2004.0.64.jpg|thumb|Käbid ja seemned]]
[[File:Cryptomeria japonica01.jpg|thumb|''Cryptomeria japonica'' puit pikilõikes]]
[[File:Cryptomeria japonica MHNT.BOT.2010.13.2.jpg|thumb|Puit ristlõikes]]
'''Jaapani krüptomeeria''' (''Cryptomeria japonica'', jaapani keeles 杉 ''sugi'') on [[okaspuu]]liik [[Küpressilised|küpressiliste]] (''Cupressaceae'') sugukonda kuuluvas [[krüptomeeria (perekond)|krüptomeeria]] monotüüpses perekonnas.

== Kirjeldus ==
Jaapani krüptomeeria on [[igihaljas]] puu, mis võib oma looduslikul kasvualal küündida 50 meetri kõrguseni, kuid [[Kesk-Euroopa]]s kasvab vaid umbes 15 meetri kõrguseks. Puu tüvi on sirge ja sale. Suhteliselt pehme [[puukoor|koor]] on algul silmatorkavalt punakaspruun, vananedes muutub tumepruuniks; see eraldub tüvelt pikitriipudena. [[Koonus]]ja või [[Püramiid (geomeetria)|püramiid]]ja kujuga [[võra]] on tihedalt [[harunemine|harunenud]] ning ümara tipuga. Pikad noored oksad on sageli rippuvad, kusjuures hiina varieteedil (''Cryptomeria japonica var. sinensis'') on need rohkem rippuvad kui jaapani varieteedil.

Jäigad erkrohelised teravatipulised [[okkad]] on kuni 30 mm pikad ja nende alus ulatub mööda oksa allapoole;  Hiina varieteedil on okkad pikemad. Okkad paiknevad oksal spiraalselt, on sirbikujulised ning neil on mõlemal küljel õhulõhede read.

Jaapani krüptomeeria on [[ühekojaline taim]]. Isaskäbid paiknevad umbes 20-kaupa rühmades külgokste tippudes olevate okaste kaenlas. Valmimata käbid on rohelised, valminult aga kollased kuni oranžid. Jaapanis põhjustab puu [[õietolm]] veebruarist aprillini sageli [[heinapalavik]]ku. Emaskäbid asuvad lühikeste okste tippudes ja ripuvad õitsemise ajal allapoole. Iga käbisoomuse kaenlas areneb kaks kuni kolm [[seemnealge]]t.

Pärast [[Tolmlemine|tolmlemist]] käbid arenedes pöörduvad umbes 180° võrra ülespoole, moodustades valminult pruunid, püstised ja kõveral raol paiknevad kuni 3 cm pikad käbid. Valmides on [[seemnesoomus]] ja kandeleht oma alumises osas suures osas kokku kasvanud, nii et vaid nende tipud jäävad vabaks. Seemnesoomust iseloomustavad tavaliselt viis ogajat hammast, samal ajal kui katte- ehk kandelehe tipp on tahapoole kaardunud. Krüptomeerial esineb sageli käbi [[proliferatsioon]]i – nähtust, kus käbi tipust kasvab välja lühike lehtedega võrse. Seemned valmivad samal aastal, mil toimub tolmlemine; seemned on ligikaudu 6 mm pikad ja kitsaste tiibadega. Käbid jäävad puule püsima.
&lt;gallery&gt;
RobenSugi DSCN9003 20100404.JPG|Võra kuju
Cryptomeria japonica in Wellington Botanical Garden 02.jpg|Puukoor
File:Tree_lined_path_to_the_Togakushi_shrine1.jpg|Krüptomeeriaallee Jaapanis
Jhomonsugi in Yaku Island Japan 001.JPG|2170–7200 aasta vanune Jōmon Sugi Yakushima on üks vanimaid puid
Sicheltanne-ein-Jahr (Cryptomeria japonica).jpg|Üheaastane krüptomeeria
&lt;/gallery&gt;

== Levik ==
[[File:Cryptomeria-Saint-Gilles.jpg|thumb|Krüptomeeriakasvandus Reunionil]]
Jaapani krüptomeeria pärineb [[Ida-Aasia]]st [[Hiina]]st ja [[Jaapan]]ist ja seda peetakse [[tertsiaar]]i ajastu [[Relikt (bioloogia)|relikt]]iks. Liik eelistab jahedaid ja niiskeid piirkondi, kus kasvab kiiresti.

Aasias on krüptomeeria laialdaselt levinud tööstuslik metsapuu – näiteks [[India]] [[Darjeeling|Darjeelingi]] ja [[Sikkim|Sikkimi]] piirkondades nime all ''dhuppi''. Euroopasse toodi liik Hiinast 1842. aastal ja Jaapanist 1861. aastal, seda kasvatatakse Kesk-Euroopa parkides ja aedades harvaesineva [[ilutaim|ilupuuna]]. [[Assoorid]]el katab krüptomeeria 60% metsaalast.

== Kasutamine ==
Jaapanis [[Ekstraheerimine|ekstraheeritakse]] krüptomeeria [[puit|puidust]] ja okastest [[Eeterlikud õlid|eeterlikku õli]]. Puu [[vaik]] sisaldab muuhulgas [[fenoolhape]]t.

Saematerjalina on krüptomeeria puit roosaka kuni punaka tooniga ja aromaatne; see on vastupidav, siiski pehme, kerge ja kergesti töödeldav. Traditsiooniliselt kasutatakse seda puit[[vaat]]ide ja muude [[anum]]ate valmistamiseks, samuti [[Mööbel|mööbli]] ja [[siseviimistlus]]e tarbeks ning teatud määral ka konstruktsioonipuiduna ja [[spoon]]i ning [[vineer]]i tootmiseks. Kuiva puidu tihedus on 300–420 kg/m³.

== ''Daisugi'' ==
Alates 14. või 15. sajandist on Jaapanis kasutatud puude lõikamise meetodit nimega ''daisugi'' (''dai'' tähendab platvormi), et jätkusuutlikult kasvatada võimalikult sirgeid tüvesid. Puu tüvi lõigatakse maha vahetult maapinna kohalt, nii et see – toimides „emapuuna“ – moodustab platvormi mitmele uuele, otse ülespoole kasvavale noorele puule. Viie-kuue aasta pärast kärbitakse nende noorte puude alumised oksad, jättes alles vaid mõne oksa ladvas. Seejärel eemaldatakse iga kahe aasta tagant hoolikalt tüve jalamile ilmuvad uued võrsed, et vähendada koormust platvormile. Kui tüved on küpsed ja saavutanud soovitud jämeduse – tavaliselt 10–15 aasta pärast –, need raiutakse maha ning samale platvormile kasvatatakse uued puud. Seda protsessi saab jätkata 100–300 aastat, misjärel ematüve elujõud järk-järgult väheneb.

Peamist tüve – mis võib mõnikord kasvada väga suureks – kasutatakse näiteks suurte ''hirado taiko'' [[raamtrumm]]ide valmistamiseks.
&lt;gallery&gt;
Ryoan-ji 03 (cropped).jpg|''Daisugi''-puud Ryoan-ji aias Kyotos
大杉太鼓１.jpg|''Daisugi''-tüvest raamtrumm keskel
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Küpressilised]]</text>
      <sha1>q20uok534el99qsdoe9acewey68hx1w</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204253</id>
      <parentid>7204247</parentid>
      <timestamp>2026-07-29T10:57:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7204253</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5591" sha1="nedpyxqk9hkir50u6b8ierzh0zulcu7" xml:space="preserve">[[File:Cryjap.jpg|thumb|''Cryptomeria japonica'' okkad: vasakul oks valmis käbidega, keskel täiskasvanud puu oks okastega, paremal noor oks.]]
[[File:Cryptomeria japonica MHNT.BOT2004.0.64.jpg|thumb|Käbid ja seemned]]
'''Jaapani krüptomeeria''' (''Cryptomeria japonica'', jaapani keeles 杉 ''sugi'') on [[okaspuu]]liik [[Küpressilised|küpressiliste]] (''Cupressaceae'') sugukonda kuuluvas [[krüptomeeria (perekond)|krüptomeeria]] monotüüpses perekonnas.

== Kirjeldus ==
Jaapani krüptomeeria on [[igihaljas]] puu, mis võib oma looduslikul kasvualal küündida 50 meetri kõrguseni, kuid [[Kesk-Euroopa]]s kasvab vaid umbes 15 meetri kõrguseks. Puu tüvi on sirge ja sale. Suhteliselt pehme [[puukoor|koor]] on algul silmatorkavalt punakaspruun, vananedes muutub tumepruuniks; see eraldub tüvelt pikitriipudena. [[Koonus]]ja või [[Püramiid (geomeetria)|püramiid]]ja kujuga [[võra]] on tihedalt [[harunemine|harunenud]] ning ümara tipuga. Pikad noored oksad on sageli rippuvad, kusjuures hiina varieteedil (''Cryptomeria japonica var. sinensis'') on need rohkem rippuvad kui jaapani varieteedil.

Jäigad erkrohelised teravatipulised [[okkad]] on kuni 30 mm pikad ja nende alus ulatub mööda oksa allapoole;  Hiina varieteedil on okkad pikemad. Okkad paiknevad oksal spiraalselt, on sirbikujulised ning neil on mõlemal küljel õhulõhede read.

Jaapani krüptomeeria on [[ühekojaline taim]]. Isaskäbid paiknevad umbes 20-kaupa rühmades külgokste tippudes olevate okaste kaenlas. Valmimata käbid on rohelised, valminult aga kollased kuni oranžid. Jaapanis põhjustab puu [[õietolm]] veebruarist aprillini sageli [[heinapalavik]]ku. Emaskäbid asuvad lühikeste okste tippudes ja ripuvad õitsemise ajal allapoole. Iga käbisoomuse kaenlas areneb kaks kuni kolm [[seemnealge]]t.

Pärast [[Tolmlemine|tolmlemist]] käbid arenedes pöörduvad umbes 180° võrra ülespoole, moodustades valminult pruunid, püstised ja kõveral raol paiknevad kuni 3 cm pikad käbid. Valmides on [[seemnesoomus]] ja kandeleht oma alumises osas suures osas kokku kasvanud, nii et vaid nende tipud jäävad vabaks. Seemnesoomust iseloomustavad tavaliselt viis ogajat hammast, samal ajal kui katte- ehk kandelehe tipp on tahapoole kaardunud. Krüptomeerial esineb sageli käbi [[proliferatsioon]]i – nähtust, kus käbi tipust kasvab välja lühike lehtedega võrse. Seemned valmivad samal aastal, mil toimub tolmlemine; seemned on ligikaudu 6 mm pikad ja kitsaste tiibadega. Käbid jäävad puule püsima.
&lt;gallery&gt;
RobenSugi DSCN9003 20100404.JPG|Võra kuju
Cryptomeria japonica in Wellington Botanical Garden 02.jpg|Puukoor
File:Tree_lined_path_to_the_Togakushi_shrine1.jpg|Krüptomeeriaallee Jaapanis
Jhomonsugi in Yaku Island Japan 001.JPG|2170–7200 aasta vanune Jōmon Sugi Yakushima on üks vanimaid puid
Sicheltanne-ein-Jahr (Cryptomeria japonica).jpg|Üheaastane krüptomeeria
&lt;/gallery&gt;

== Levik ==
[[File:Cryptomeria-Saint-Gilles.jpg|thumb|Krüptomeeriakasvandus Reunionil]]
Jaapani krüptomeeria pärineb [[Ida-Aasia]]st [[Hiina]]st ja [[Jaapan]]ist ja seda peetakse [[tertsiaar]]i ajastu [[Relikt (bioloogia)|relikt]]iks. Liik eelistab jahedaid ja niiskeid piirkondi, kus kasvab kiiresti.

Aasias on krüptomeeria laialdaselt levinud tööstuslik metsapuu – näiteks [[India]] [[Darjeeling|Darjeelingi]] ja [[Sikkim|Sikkimi]] piirkondades nime all ''dhuppi''. Euroopasse toodi liik Hiinast 1842. aastal ja Jaapanist 1861. aastal, seda kasvatatakse Kesk-Euroopa parkides ja aedades harvaesineva [[ilutaim|ilupuuna]]. [[Assoorid]]el katab krüptomeeria 60% metsaalast.

== Kasutamine ==
[[File:Cryptomeria japonica01.jpg|thumb|''Cryptomeria japonica'' puit pikilõikes]]
[[File:Cryptomeria japonica MHNT.BOT.2010.13.2.jpg|thumb|Puit ristlõikes]]
Jaapanis [[Ekstraheerimine|ekstraheeritakse]] krüptomeeria [[puit|puidust]] ja okastest [[Eeterlikud õlid|eeterlikku õli]]. Puu [[vaik]] sisaldab muuhulgas [[fenoolhape]]t.

Saematerjalina on krüptomeeria puit roosaka kuni punaka tooniga ja aromaatne; see on vastupidav, siiski pehme, kerge ja kergesti töödeldav. Traditsiooniliselt kasutatakse seda puit[[vaat]]ide ja muude [[anum]]ate valmistamiseks, samuti [[Mööbel|mööbli]] ja [[siseviimistlus]]e tarbeks ning teatud määral ka konstruktsioonipuiduna ja [[spoon]]i ning [[vineer]]i tootmiseks. Kuiva puidu tihedus on 300–420 kg/m³.

== ''Daisugi'' ==
Alates 14. või 15. sajandist on Jaapanis kasutatud puude lõikamise meetodit nimega ''daisugi'' (''dai'' tähendab platvormi), et jätkusuutlikult kasvatada võimalikult sirgeid tüvesid. Puu tüvi lõigatakse maha vahetult maapinna kohalt, nii et see – toimides „emapuuna“ – moodustab platvormi mitmele uuele, otse ülespoole kasvavale noorele puule. Viie-kuue aasta pärast kärbitakse nende noorte puude alumised oksad, jättes alles vaid mõne oksa ladvas. Seejärel eemaldatakse iga kahe aasta tagant hoolikalt tüve jalamile ilmuvad uued võrsed, et vähendada koormust platvormile. Kui tüved on küpsed ja saavutanud soovitud jämeduse – tavaliselt 10–15 aasta pärast –, need raiutakse maha ning samale platvormile kasvatatakse uued puud. Seda protsessi saab jätkata 100–300 aastat, misjärel ematüve elujõud järk-järgult väheneb.

Peamist tüve – mis võib mõnikord kasvada väga suureks – kasutatakse näiteks suurte ''hirado taiko'' [[raamtrumm]]ide valmistamiseks.
&lt;gallery&gt;
Ryoan-ji 03 (cropped).jpg|''Daisugi''-puud Ryoan-ji aias Kyotos
大杉太鼓１.jpg|''Daisugi''-tüvest raamtrumm keskel
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Küpressilised]]</text>
      <sha1>nedpyxqk9hkir50u6b8ierzh0zulcu7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Krüptomeeria</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719398</id>
    <redirect title="Jaapani krüptomeeria" />
    <revision>
      <id>7204237</id>
      <timestamp>2026-07-29T10:18:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Jaapani krüptomeeria]]</comment>
      <origin>7204237</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="31" sha1="i7p92nz2nkoos7po8xjmc4migm4nhuu" xml:space="preserve">#suuna[[jaapani krüptomeeria]]</text>
      <sha1>i7p92nz2nkoos7po8xjmc4migm4nhuu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Cryptomeria japonica</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719399</id>
    <redirect title="Jaapani krüptomeeria" />
    <revision>
      <id>7204240</id>
      <timestamp>2026-07-29T10:20:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Jaapani krüptomeeria]]</comment>
      <origin>7204240</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="32" sha1="275jorvc6gje80t8bkw4r64g94yujxb" xml:space="preserve">#suuna [[Jaapani krüptomeeria]]</text>
      <sha1>275jorvc6gje80t8bkw4r64g94yujxb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Josué Filipe Soares Pesqueira</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719400</id>
    <redirect title="Josué Pesqueira" />
    <revision>
      <id>7204242</id>
      <timestamp>2026-07-29T10:21:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Avjoska</username>
        <id>1538</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Josué Pesqueira]]</comment>
      <origin>7204242</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="27" sha1="n22v71syv5egpuxt7l0ajkpffg7pwdb" xml:space="preserve">#suuna [[Josué Pesqueira]]</text>
      <sha1>n22v71syv5egpuxt7l0ajkpffg7pwdb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Afroditi Latinopoulou</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719401</id>
    <revision>
      <id>7204291</id>
      <timestamp>2026-07-29T11:48:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Afroditi Latinopoulou''' ([[kreeka keel]]es ''Αφροδίτη Λατινοπούλου''; sündinud [[29. aprill]]il [[1991]] [[Thessaloníki]]s) on [[Kreeka]] jurist ja poliitik, paremäärmusliku erakonna [[Mõistuse Hääl]] asutaja ja juht. Ta valiti [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks.  Ta sündis aastal [[1991]] [[Thessaloníki]]s. Tema emapoolsed juured on Évro...'</comment>
      <origin>7204291</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4954" sha1="frpoo0iiltbe7wqws7hgm4ce7pxljxs" xml:space="preserve">'''Afroditi Latinopoulou''' ([[kreeka keel]]es ''Αφροδίτη Λατινοπούλου''; sündinud [[29. aprill]]il [[1991]] [[Thessaloníki]]s) on [[Kreeka]] jurist ja poliitik, paremäärmusliku erakonna [[Mõistuse Hääl]] asutaja ja juht. Ta valiti [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks.

Ta sündis aastal [[1991]] [[Thessaloníki]]s. Tema emapoolsed juured on [[Évrose piirkonnaüksus|Évroses]], piirkonnas, kus ta sai Euroopa Parlamendi valimistel kõrgeima häälteprotsendi. Ta oli esimene laps keskkooliõpetajate peres. Juba noorest east alates tegeles ta tennisega, milles ta võitis 15 Kreeka meistrivõistlust ja 4 Euroopa meistrivõistlust. 2010. aastal oli ta Naiste Tenniseliidu edetabelis 1067. kohal. Tema sportlaskarjäär lõppes [[2013]]. aastal vigastuse tõttu.

Ta õppis [[Thessaloníki Aristotelese Ülikool]]i õigusteaduskonnas, mille lõpetas [[2017]]. aastal. 2016. aastal liitus ta ONNEDiga ([[Uus demokraatia (Kreeka)|Uue demokraatia]] noorsoo-organisatsiooniga) ja määrati ringkonna sekretäriks. Enne [[Euroopa Parlament]]i valimist töötas ta juristina.

== Poliitika ==
2019. aasta seadusandlike valimiste ajal kandideeris ta Thessaloniki parlamendiliikmeks [[Uus Demokraatia (Kreeka)|Uue Demokraatia]] ridades. Ta sai 5297 häält, saavutades 20 kandidaadi seas 18. koha.

Ta on olnud väga aktiivne sotsiaalmeedias, kus tema postitused poliitilistel ja sotsiaalsetel teemadel olid sageli vastuolus Uue Demokraatia ametliku poliitikaga. 2022. aasta suvel, pärast seda, kui ta kommenteeris Kreeka telesaatejuhi [[Danae Barka]] esinemist, avaldas Uus Demokraatia avalduse ja keelas tal parteis kandideerida: &quot;Tal ei ole Uue Demokraatia organisatsiooniskeemis ühtegi ametikohta ega kohta ei kohalikul ega keskvalitsuse tasandil ning ta ei kandideeri järgmistel riiklikel valimistel.&quot;

2022. aasta augustis teatas ta, et liitub asepresidendiks [[Konstantinos Bogdanos]]e parteiga &quot;Patriootlik Muutuste Jõud&quot;. 2023. aasta märtsis, kui Bogdanos otsustas teha koostööd ühistel valimistel &quot;Patriootidega – Prodromos Emfietzoglou&quot;, ei nõustunud Latinoupoulou ja eemaldati seetõttu koalitsioonist. 23. märtsil 2023 asutas ta oma partei &quot;PATRIDA − Afroditi Latinopoulou&quot;. Kreeka ülemkohtu otsusega, millele Konstantinos Bogdanos edasi kaebas, jäeti tema uus partei aga 21. mai 2023. aasta valimistel osalemisest kõrvale, kuna leiti, et nii partei nimi kui ka sümbol on liiga sarnased &quot;Patriootliku Muutuste Jõuga&quot;.

[[25. mai]]l [[2024]] teatas ta partei ümbernimetamisest [[Mõistuse Hääl]]eks.

== Arvamused ==
Tema ideoloogiat on kirjeldatud kui ultranatsionalistlikku, kommunismivastast ja äärmusparempoolset. Ta on abordiõiguste ja [[LGBT]]-õiguste vastu ning on väljendanud homofoobseid, transfoobseid ja immigratsioonivastaseid seisukohti, kutsudes korduvalt üles piire sulgema.

Ta on toetanud ka Suure Asendamise vandenõuteooriat. 2024. aasta juunis kutsus ta üles uhkusparaadi laialisaatmisele, öeldes: &quot;See on vulgaarsuse tähistamine, mis rõhutab avalikkuse ees sadomasohhistide ja muude mitmesuguste kõrvalekallete seksuaalsust.&quot;

Ta on kirjeldanud [[homoseksuaalsus]]t ka kui &quot;ebaloomulikku&quot; ja väitnud, et see on vastuolus usuliste veendumustega, kuid võrrelnud seda ka [[pedofiilia]]ga. Ta toetab ka surmanuhtlust.

Ta toetab aktiivselt ja teeb koostööd Euroopa poliitikutega, keda sageli seostatakse nendega, keda mõned süüdistavad äärmusparempoolses olemises, näiteks [[Marine Le Pen]]i ja [[Giorgia Meloni]]ga. Ta toetab avalikult [[Donald Trump]]i ja teda on peetud trumpismi esindajaks Kreekas. [[29. juuni]]l [[2024]] kutsus ta Prantsuse rahvast üles hääletama [[Marine Le Pen]]i ja [[Jordan Bardella]] poolt, et võidelda &quot;islamiseerimise&quot; vastu, peatada immigratsioon ja ennetada demograafilist &quot;Euroopa enesetappu&quot;. Ta on väljendanud [[Viktor Orbán]]i imetlust, väites, et tal &quot;pole ühtegi illegaalset migranti ning ta kuulab ja austab oma rahvast&quot;.

Ta on väljendanud oma mittenõustumist termini &quot;feminiid&quot; kasutamisega ja kritiseerinud vasakpoolseid parteisid &quot;ohvrite ärakasutamise&quot; eest, sealhulgas kahe mõrvatud aktivisti [[Pavlos Fyssas]]e ja [[Zak Kostopoulos]]e &quot;ülistamise&quot; eest, nagu ta ise seda nimetas.

== Vaidlused ==
[[2025]]. aasta septembris selgus, et Euroopa Prokuratuur (EPPO) uurib väidetavalt, kas tema partei [[Mõistuse Hääl]] oli seaduslikult asutatud. Aruannete kohaselt esitas kaebuse Euroopa ametivõimudele tema endine kolleeg ja parlamendiliige [[Konstantinos Bogdanos]].

== Välislingid ==
* [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/256954/AFRODITI_LATINOPOULOU/home Afroditi Latinopoulou Euroopa Parlamendi kodulehel]

{{JÄRJESTA:Latinopoulou, Afroditi}}
[[Kategooria:Kreeka poliitikud]]
[[Kategooria:Kreekast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]]
[[Kategooria:Juristid]]
[[Kategooria:Sündinud 1991]]</text>
      <sha1>frpoo0iiltbe7wqws7hgm4ce7pxljxs</sha1>
    </revision>
  </page>
</mediawiki>